KKK - Mida tähendab tasuta kõrgharidus?

K: Miks tasuta kõrgharidus hea on?

IRLi pakutav tasuta kõrghariduse mudel on hea sellepärast, et kõrgharidus peab pere rahalistest võimalustest sõltumata olema kättesaadav kõigile võimekatele noortele. Lisaks ei jää õpilasele suurt laenukoormust nagu tasulise kõrghariduse puhul. Suur laenukoormus omakorda takistab oma kodu ja pere loomist. Andes noortele võimaluse saada kõrgharidus tasuta, anname peredele kindluse, et rahapuudusel ei jää Eestis kellelgi hea haridus saamata.

Eesmärk on, et kõik võimekad tudengid saaksid õppida eestikeelsetel õppekavadel ilma õppemaksuta. Ülikoolid ei saa kvaliteetset õpet kõigile soovijatele kindlustada praeguste rahade piires. Vastavad täiendavad kulutused peab nii ülikoolidele kui rakenduskõrgkoolidele tagama riik. Me ei tohi kaotada andekaid noori ka sotsiaalselt raskemates oludes olevatest perekondadest. Üksnes majanduslike takistuste tõttu ei tohi Eesti riigis jääda kellelgi võimekatest kõrgharidus omandamata.

K: Kas ma võin õppida tasuta ükskõik millisel ülikoolis õpetataval erialal?

Jah, kui te läbite sisseastumiskatsed ja ülikoolis on teid huvitaval erialal vabu tasuta kohti. Kõrgkooli sissesaamine ning üliõpilasekandidaadi vaimsed võimed ning eeldused asumaks õppima valitud eriala on ikkagi eeltingimuseks. Vabade kohtade olemasolu sõltub riigi ja ülikoolide kokkulepetest, sest riigil peab olema võimalus suunata, milliste erialade lõpetajaid on rohkem vaja. Samuti ei pruugi igal kõrgkoolil olla võimalik võtta vastu kõiki üliõpilasi, sest pole õppe kvaliteedi tagamiseks piisavalt õppejõude vms.

K: Aga kui ma ei mahu mingile erialale, mis siis saab? Kas ma saan kuskil Eestis õppida sama eriala raha eest?

Tuleviku koolitustellimus on piisav, et piisava varasema ettevalmistuse puhul saaksite asuda õppima õppemaksuta kohale. Õppemaksuta kohad on riigi tellimuse alusel olemas ka erakõrgkoolide heal tasemel õppekavadel. Tasuliselt on võimalik õppida võõrkeelsetel õppekavadel ja osakoormusega õppes. Osakoormusega õpe tähendab õppimist tavalisest pikema perioodi jooksul ehk õpitakse reeglina töö kõrvalt nn elukestvas õppes.

K: Kui palju peavad maksma need, kellel ei ole õigust tasuta kõrgharidusele?

Riik ei ole sätestanud õppemaksude piirmäära ning see on iga õppeasutuse enda määrata. Eeldatavasti need oluliselt ei muutu.

K: Millistes ülikoolides saab õppida tasuta?

Eelkõige avalik-õiguslikes ülikoolides ning riigi rakenduskõrgkoolides, eestikeelsete kvaliteetsete õppekavade olemasolul ka eraülikoolides ja erarakenduskõrgkoolides riikliku tellimuse piires. Neis saavad kõik eestikeelsetel õppekavadel õppivad esimest kõrgharidust nominaalajaga omandada suutvad tudengid õppida tasuta.

K: Mitu „diplomit“ on tasuta?

Ühe kõrgharidusastme (nt bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe) diplomi saab tasuta üks kord. Kui omandate teist või kolmandat või diplomit, tuleb maksta.

K: Kas ma saan tasuta õppida ka välismaal?

Tasuta õppekohad luuakse Eesti kõrgkoolide juurde ja tasuta kohad luuakse eestikeelsetel õppekavadel. Samas jätkuvad stipendiumiprogrammid, mis toetavad üliõpilaste välismaal õppimist.

K: Kui ma ei lõpeta nominaalajaga, mis siis saab?

Ka täna ei ole nominaalajaga lõpetamine õppurite jaoks kohustuslik. Lubatud on akadeemiline puhkus. Riik rahastab õppekohta vastavalt õppekava nominaalkestusele ning kui üliõpilane nominaalaja põhjuseta (v.a. akadeemiline puhkus, lapseootus ja kasvatamine ) ületab, maksab ta ülejäänud osa eest ise.

K: Kas akadeemiline puhkus on lubatud?

Akadeemiline puhuks on lubatud praegu ja ka tulevikus.

K: Käin erakõrgkoolis tasulisel kohal, kas minu õppemaks kaob?

Ei. Need, kes praegu maksavad, maksavad kuni õpingute lõpuni. Tasuta õpe puudutab neid, kes õpinguid uutes tingimustes alustavad juhul kui riik vastavast kõrgkoolilt tasuta kohti tellib.

K: Käin avatud-õiguslikus ülikoolis tasulisel kohal, kas minu õppemaks kaob?

Ei. Uus süsteem kehtib uutele vastuvõetutele.

K: Käin avatud ülikoolis, mis minu õppemaksust saab?

Need, kes praegu maksavad, maksavad kuni õpingute lõpuni. Tasuta õpe puudutab neid, kes õpinguid uutes tingimustes alustavad. Avatud ülikooli õppevormidele tasuta õpe üldjuhul ei laiene.

K: Mul juba on 1 kõrgharidus, kas mul on õigus tasuta kõrgharidusele või pean ise maksma?

Teise sama taseme kõrghariduse omandamise eest tuleb maksta.

K: Mul juba on 1 kõrgharidus, mille eest olen ise maksnud, kas mul on õigus tasuta kõrgharidusele?

See on võimalik, kui riigil raha jätkub.

K: Tasuta asju ei ole olemas. Kes minu õpingute eest maksab?

Õpingute eest õppeasutusele tasumine toimub riigieelarve kaudu.

K: Mis saab ingliskeelsetest õppekavadest?

Inglisekeelsed õppekavad on tulevikus üldjuhul tasulised, s.t. välismaalt tulnud üliõpilastele tasuta õppimise võimalus üldjuhul ei laiene.

K: Kas avatud ülikoolis jätkub eestikeelne diplomiõpe? Kas sinna võivad minna raha eest kõik soovijad? Mis on siis tänasega vahet?

Nn avatud ülikoolis toimub õpe teises õppevormis kui päevases ehk reeglina õhtuti ja nädalavahetustel ehk osakoormusega ning vahet ei ole muud kui et õppeaeg on eeldatavalt pikem, kuna õpitakse osalise koormusega.

K: Kas osakoormusega õpe tähendab, et diplomit ei saa?

Saab ikka täpselt samasuguse diplomi kui täiskoormusega õppes. Lihtsalt tegu on teistsuguse õppevormiga, mis võimaldab õppekava läbida pikema perioodi jooksul ning siin võiks lasta üliõpilastel oma vajaduste ja võimaluste üle otsustada ja maksta ise. Teatud erialadel (näiteks õpetajakoolitus) tasume ka osakoormusega õppimise kulud.

K: Kas esimene diplom on ka „kaugõppes“ tasuta?

Kui nn kaugõpe toimub täiskoormusel (nt õpe on üles ehitatud viisil kus rohkem on iseseisvat tööd ning vähem kontakttunde), siis on õpe tasuta. Osakoormusega õppes ei ole praegu plaanis massilist tasuta õpet rakendada.

K: Kas kaugõppesse võib raha eest minna igaüks? Mis on siis tänasega vahet?

Osakoormusega õpe on suures osas ka elukestva õppe osa ning seal võivad inimesed endale erialade valikul suuremaid vabadusi lubada. Täiskoormusega õpe eestikeelsetel õppekavadel muutuks erinevalt praegusest kõigile võimekatele tasuta õppeks ning nad saaksid pühenduda õpingutele ning riik saaks suunata noorte valikuid teadlikumalt.

K: Kas eestlased võivad minna ingliskeelsetele tasulistele õppekohtadele? Kas siis ei koli eestlased, kes eestikeelsetele tasuta kohtadele ei mahu, hoopis ingliskeelsesse õppesse?

Kui on olemas tasuta eestikeelne õpe, siis on loomulik, et noored eelistavad seda. Ilmselt pole meil vahendeid ega ka vajadust igat tüüpi õppe õppemaksust vabastamiseks. Ka valikuvabadus on oluline. Lõpuks pole võimatu, et Eestis või vahetult meie piiri taga avab oma filiaali mõni välisriigi kõrgkool ja kõik kes ei mahu meie tasuta kohtadele, suunduvad sinna. Ka võib meil tekkida vajadus pakkuda ka tasuta inglisekeelsete õpet ja stipendiume (eriti alates magistriõppest), et teatud erialade talente Eestisse tuua.

K: Kes ja mis tingimustel hakkavad saama õppetoetust vähemkindlustatutele?

Uus õppetoetuste skeem peab silmas nii majanduslikku toimetulekut kui sotsiaalset seisundit ning kujuneb mh sissetulekute põhjal. Vajaduspõhist toetust hakkab saama arvestuslikult vähemalt 20% kõikidest RKT tudengitest, kes täidavad 100% õppekava. S.t. need, kes ei saa muid sissetulekuid - ei palka ega olulist toetust perekonnalt. Toetuste saajate ring võib olla ka laiem, kui selleks riigi ja üliõpilaste vahel kokkuleppele jõutakse. Uuendatud õppetoetuste süsteem on võimalik käivitada ja selle käivitamiseks vajalikud täiendavad 110 miljonit krooni on võimalik eraldada 2012. aasta eelarvest.