"Ikka Eesti!"

Olenemata sellest, et Poola õunad on odavamad?

"Jah!" prahvatab Arvo ja selgitab: "Ühes Tõrva poes maksavad Poola õunad 5 krooni 90 senti kilo. Minu teada on need kõik töödeldud, säilitusaineid täis. Aga Eesti õun on hoopis teine."

Arvo jõuab poeringiga lihatoodete leti äärde. Pistab korvi paki viinereid. Ta usub, et eestimaise eelistamine, eriti praegusel raskel ajal, aitab meie majandust: "Siis on inimestel ka tööd."

Arvo esineb pikema aruteluga: "Piim olgu ikka Eesti oma. Niisamuti ka põllumajandussaadused. Mida rohkem Eesti kaupa poodides on ja mida rohkem seda ostetakse, seda suurem pluss see meie talunikele ju on. Kuhu nad oma toodangut muidu panevad?

Kui ostetakse Eesti asja, jääb ka raha Eestisse. Põllumehel on raha väga vaja. Nad peavad praegu küttepuid tegema ja neid müüma, et ära elada!"

Paraku paljud Arvoga sama meelt ei ole. Tegime kiirküsitluse Tõrvas toidupoe ees.

Nooremapoolne ema väikse lapsega: "Hind loeb, mitte päritolu."

Keskealine müüjanna: "Ostjad on hinnatundlikud. Kui eestimaine, on hea, aga ainult seda ei vaadata."

Meespensionär: "Enamasti vaatan hindu. Kuigipalju siiski eelistan eestimaist: piim, leib, sai ja muu säärane. Teinekord võtan meie võid ka. Kartulit ostan turult."

Toiduliidu juht: ainult mulgiputru ka ei taha

Kui palju aitaks meie majandust see, kui eelistaksime eestimaist?

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp: "Loomulikult turgutaks see meie majandust oluliselt, kui eelistaksime kodumaiseid tooteid ja teenuseid võimalikult palju."

Majandusekspert, Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak: "See aitaks esiteks suurendada sisenõudlust ja selle kaudu edendaks majanduskasvu. Teiseks parandaks see meie negatiivset kaubandusbilanssi välismaaga."

Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur leiab, et kui Eesti tahab kriisist võimalikult kiiresti ja võimalikult terve nahaga välja tulla, peab võtma tarvitusele kõik abinõud, mis majandust toetada võiks: "Ka sellised, mis tõotavad olukorra paranemist mõne protsendikümnendikuga."

Vitsur räägib, et Eesti impordib toiduaineid mitme miljardi krooni eest ja kui sellest mahust ka üks miljard Eesti tootjale üle läheks, võiks see tähendada meile mõndasadat uut töökohta. Teistes kaubagruppides on Vitsuri sõnul olukord keerulisem – Eestis toodetakse lõpptarbijale suunatud kaupa ääretult vähe: peale riiete ja mööbli ei tulegi tal ühtegi suurt kaubagruppi pähe. Kuid kodumaise eelistamise nõue ei ole ka nende puhul vale – võrdse kvaliteedi ja hinna suhte juures tuleks seda ikka teha, soovitab ta.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp: "Samas peame endale aru andma, et me ei ela ega ole isoleeritud süsteemis. Maailm meie ümber ja ühiskond areneb iga päevaga ning globaliseerumine ei jäta ka meid ja eriti nooremat põlvkonda puutumata. Me ei taha enam süüa ainult mulgiputru ega käia linastes lotendavates riietes, elada palktares ja süüa omakasvatatud toitu. See tähendab aga uusi eelistusi maitsete ja tarbeesemete osas."

Potisepp leiab, et kõiges ja alati ei pea ega saagi olla tänapäeval kodumaise eelistust. "Küll aga saaksime teadlikult tarbijatena teha seda võimalikult palju," lisab ta. "Eriti nüüd, sest eestimaise eelistamisega toetame eelkõige iseennast, oma pereliikmeid, tuttavaid ja sõpru, kes töötavad erinevates ettevõtetes, ning keegi ei taha ju töötuks ega rahatuks jääda. Loodan, et targad ja mõtlevad inimesed teevad seda juba praegu."

Samas nendib Vitsur, et kui Eesti turule tuleb tugevalt doteeritud ja seeläbi odavam toit, ja seda ka ostetakse, siis kuidas öelda inimesele, kes ots otsaga kokku ei tule: eelista kodumaist, mis sest, et see on kallim.

"Aga ikkagi," ütleb ta, "need, kellel on võimalik, võiksid meie käekäigu huvides eelistada kodumaist."

Selveri ostu- ja tootmisdirektor Andres Heinver kinnitab, et praegu mängib hind olulisemat rolli kui mõni aeg tagasi. Samas on tema sõnul kindlad ostjad, kes teadlikult eelistavad alati Eesti kaupa.

Arvo Kolk on poeringil jõudnud piimatoodete leti äärde. Ta uurib hoolikalt riiuleid. "Ma siin vaatan, aga ei näe ühe taluniku tooteid. Täna vist ei olegi või on juba otsa saanud," lausub ta. Talutoodangu maitset ta ära kiita ei jõua: "Las see maksab enne rohkem, aga see on ikka hea – eestimaine maitse."