Kaiu vallas ringkäiku teinud põllumajandusminister kuulas kohalike põllumeeste ülevaadet valitsevast olukorrast ja valupunktidest ning avaldas lootust, et peagi heakskiidetav riigieelarve saab olema põllumeestele vastuvõetav.

Kaiu vallas Raplamaal ringkäiku teinud põllumajandusminister kuulas kohalike põllumeeste ülevaadet valitsevast olukorrast ja valupunktidest ning avaldas lootust, et peagi heakskiidetav riigieelarve saab olema põllumeestele vastuvõetav.

Eile Kaiu valda külastanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus ka kohalike põllumajandusettevõtjatega. Kaiu maile sattus minister tänu Riigikogu liikme Andrus Saare ettepanekule. Saare põhjendas oma soovitust sellega, et mõisted maaelu ja põllumajandus Raplamaal seostuvad tal eelkõige just Kaiu vallaga.

Ametkond on muutunud toetavamaks, tuska teeb madal toetuste määr

Pärast ringkäiku oli põllumajandusministril mahti kohalike põllumajandusettevõtjatega Karitsu Rantšos ühise laua taga istuda, et rääkida põllumajanduse hetkeseisust ja lähituleviku suundadest. Karitsu Rantšo omanik Jaanus Vessart andis ülevaate sellest, millega võib kohalike põllumeeste silme läbi vaadatuna rahule jääda, millised on valukohad ja milliseid võimalusi näevad ettevõtjad probleemide lahendamiseks.
Vessarti sõnul võib rahul olla e-teenuste väljaarendamisega ja sellega, et toetuste maksmine on õigeaegne. Ta tõi positiivse küljena välja ka selle, et ühiskonna üldine toetus on kasvanud ja ka ametkond on muutunud toetavamaks. „Võib öelda, et vastuseisust on saanud koostöö," lisas Vessart. Rohkem oli siiski neid punkte, mis põllumeestele muret valmistavad.  Mainitud sai ebapiisav vahendite maht investeeringuteks ja tõik, et toetused ei lähe alati mitte otse tootjale, vaid ärimeeste kätte. Tuska teeb Karitsu Rantšo omaniku sõnul madal toetuste määr võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Ka konsulendid ja Eesti Maaülikool on üheks mureallikaks, kuna on ajale jalgu jäänud.

Tõsise probleemina koorus välja, et põllumajandus ei ole endiselt noorte jaoks atraktiivne. Tõdeti, et selle probleemi mõõtmed on suuremad, ulatudes ka teistesse Euroopa riikidesse. Lahendustena pakkus Vessart välja toetuste süsteemi süvendatult tootjakeskseks muutmist, samuti peaks tema sõnul tagama kontrolli, et investeeringutoetused läheksid neile, kes seda vajavad. Kuidas ja mille järgi seda aga määratleda?

Ülevaatamist vajaks ka erikütuse süsteem, mis muudab praegu teenuste osutamise keeruliseks, kuna kütuse hind on näiteks Soomet võrdluseks tuues liiga kallis.

Ettepanekuna kõlas saagi kindlustamise võimaluste loomine ja soovitus teha samm euroopaliku suhtumise suunas ning toetada jahiseaduse vastuvõtmist. Vessart avaldas ka kahtlust, kas teeäärsetele rohumaadele esitatavad nõuded on põhjendatud ja vajalikud. Hea on aga see, et eesotsas on tegus põllumajandusminister, kõlas kohalike põllumeeste arvamus.

Veterinaararste ei kasva peale ja noored lahkuvalt maalt

Põllumajandusminister ütles tunnustavad sõnad põhjalikult ette valmistatud ülevaate eest, märkides, et see on üsnagi haruldane.
Ta ütles põllumeeste väljatoodud murepunktidele vastates sissejuhatuseks, et järgmise perioodi riigieelarve kiidab valitsus septembri lõpus heaks, misjärel see antakse edasi parlamenti. Ta avaldas lootust, et eelarve on põllumeestele vastuvõetav, arvestades seda, et põllumajandusministeeriumi eelarve maht kasvab 15%.  „Prognoosime suuremaid toetuste väljamakseid," sõnas Helir-Valdor Seeder eile Kaius. Tema sõnul on majanduslik seis riigis võrreldes paari aasta tagusega paranenud ja ka piimahind on püsinud stabiilselt kõrge.
Samas kogu Euroopa Liidu peale on veidike vähenenud otsetoetuste ja ka maaelu arengukava toetuste maht. Ministri sõnul ei ole siin lähiaastatel suuri muutusi oodata.

Otsetoetuste määr on Eestis praegu 120 eurot hektari kohta, mis on 45% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Ministri sõnul liigutakse tasapisi, etappide kaupa selles suunas, et otsetoetuse määr ei jääks alla 90%. Suund on õige, aga tempo ei ole piisav," märkis Helir-Valdor Seeder otsetoetuste teosammul suurenemisest rääkides. Ta nentis, et see saab toimuda maaelu arengukava arvelt.

Investeeringutoetustest rääkides ütles minister, et sel perioodil nende suurenemist ette näha ei ole. Kui aga perioodi lõpuks peaks vahendeid üle jääma, on tema sõnul esimeseks eelistuseks investeeringutoetused.

Helir-Valdor Seeder tõdes, et nii noorte veterinaararstide põud kui ka noorte maalt lahkumine on tõsine probleem. Eesti põllumeeste keskmine vanus jääb viiekümne ringi ja paraku valitseb sama olukord ka mujal Euroopas, kus sellele samuti veel lahendust pole leitud.
„Isegi kui peretalu end ära majandab, ei paelu maaelu noori ja nad lahkuvad," sõnas põllumajandusminister, rõhutades majanduslike põhjuste kõrval ka sotsiaalseid põhjuseid.

Katrin Helend-Aaviku, Nädaline