Esileht » Meedia » Uudised

RSS Prindi Saada sõbrale

Kelam: Euroopa ühtse energiaturu loomine ja gaasijuhtmete internatsionaliseerimine on ainus vahend gaasikriiside ärahoidmiseks

Europarlamendi Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide  (ERP-ED) fraktsiooni liikme  Tunne Kelami algatusel ja juhtimisel toimus Brüsselis 10.  veebruaril arutelu Euroopa Liidu -Venemaa energiasuhetest ning Energiaharta lepingu rollist.

 

Arutelul analüüsisid 2009.a. alguse gaasikriisi põhjusi ja tagajärgi Euroopa Komisjoni Venemaa üksuse juhataja  Hilde Hardeman,  Euroopa Strateegiliste Uuringute keskuse liige Frank Umbach,  professor Alan Riley  Londoni ülikoolist,  Vene Sihtasutuse juht David Clark ning Energiaharta sekretariaadi nõunik  Neil Melvin. 

 

"Arutelu oli värskendav oma uudses reaalsusetajus ning ühtses sõnumis,"  leidis ürituse korraldaja Tunne Kelam.

"Teravamalt kui kunagi varem kerkis küsimus Venemaa kasvavast võimetusest toota piisavalt gaasi ühtaegu sisetarbeks kui ka välistarneteks.  See on majandusega poliitilise manipuleerimise ning vaba konkurentsi lämmatamise paratamatu tulemus." 

 

Tunne Kelami sõnul kerkis küsimus selguse loomisest Euroopa Liidu enda seisukohtades, kuivõrd uued partnerlusleppe läbirääkimised jätkuvad. 

"Euroopa Liit peab teadvustama Venemaa praeguse juhtkonna põhieesmärki - kasutada energiatarneid poliitilise instrumendina oma mõju suurendamiseks ning Euroopa nõrgestamiseks," väitis Kelam. 

Tema arvates selgub siit, miks energiaharta lepingu täitmine  tekitab Venemaa jaoks selliseid probleeme. 

"Energiaharta leping pole kohaldatav Moskva ülimalt politiseeritud majanduspoliitikaga.  Seda enam on EL ülesanne olukorras,  kus Venemaa seisund majanduskriisis dramaatiliselt nõrgeneb,  nõuda oma partnerilt energiahartaga kaasnevate reeglite järgimist."

Kelami arvates on Euroopa Liidul praegu võimalus ja vajadus lõpetada Moskva harrastatav valikuline praktika, mis kasutab ära rahvusvahelistest lepinguist saadavaid eeliseid ning ignoreerib neist tulenevaid kohustusi. 

 

Arutelu juhtis tähelepanu Euroopa võimalustele pareerida gaasitarnete politiseerimine ja sellega kaasnevad kriisid. 

"Nendeks on Euroopa ühtse energiaturu otsustav väljakujundamine,  turgude mõlemapoolne liberaliseerimine koos välisinvesteeringute ja vastastikkuse põhimõtte  tagamisega ning gaasijuhtmete internatsionaliseerimine näiteks Ukraina puhul," tõdes Kelam. 

 

Korraldaja sõnul leiti, et Venemaa on oma struktuurseid ja majanduslikke nõrkusi ignoreerides asunud enesetapukursile, üritades ebasoodsais  tingimustes realiseerida mitte normaalseid rahvuslikke huve, vaid suurriiklikke ambitsioone. 

"Suurimaks kaotajaks selles lühinägelikus mängus osutub tõenäoliselt Venemaa ise," väitis Kelam.