02.02.2009 | Andres Herkel | Riik, Riigikaitse

Tartu rahulepinguga, mis sõlmiti talvepäeval 89 aastat tagasi lõpetati Vabadussõda ja pandi alus Eesti iseseisvusele. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ning loobus "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".
Kui praegu räägime sellest, et Venemaa erinevalt meist ei pea Tartu rahulepingut kehtivaks dokumendiks, siis vaadates ajalukku tagasi, näeme, et ka toona ei asunud meie partner rahulepet mitte tõrgeteta ja täies ulatuses täitma.
Lepingu alusel opteerus Eestisse küll kümneid tuhandeid eestlasi (ligi 40 000), kuid sellele protsessile tehti ka takistusi. Suur osa sõjategevuse käigus evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata. Nende tagastamist on uuesti nõutud pärast iseseisvuse taastamist, muuhulgas läbi mitme Euroopa Nõukogu dokumendi, kuid seda pole ikka veel juhtunud.
Aga sellele vaatamata oli Tartu rahul tohutu roll nii Eesti kui Nõukogude Venemaa rahvusvahelise positsiooni kindlustamisel. See oli kummagi riigi jaoks esimene rahvusvaheline leping. Seega oli Eesti esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Meil ei olnud teist teed, sest me ise vajasime tunnustust ja vajasime rahu.
Tartu rahu oli Eestile moraalne, poliitiline ja diplomaatiline võit. Aluse sellele võidule pani edu Vabadussõjas.
Toonaste maailma suurriikide jaoks ei olnud Eesti iseseisvumine mitte olukorra oodatud lahendus, vaid pigem ootamatus, millega tuli hakata arvestama. Täna on meie rahvusvaheline positsioon võrratult kindlam, kui ta oli siis. Seda enam peame me hindama 2. veebruaril 1920. aastal saavutatut, sest sellel vundamendil seisame ka täna.
Ja seda vaatamata tõigale, et toona anti meile rahu ja iseseisvus vaid kahekümneks aastaks ning siis see vägivaldselt katkestati. Peame olema tänulikud, et meile on ajaloos antud veel teinegi võimalus, mida harva juhtub, ja meil on kohustus hoida tänast iseseisvust lõpuni, et mitte öelda lõpmatuseni.
Ka täna on maailm muutunud ootamatult ebakindlaks. Nagu teised riigid, nii on ka Eesti silmitsi suurte majandusprobleemidega ja peame tegema raskeid otsuseid, et riigina jalule jääda. Meenutan, et vaid kümmekond aastat pärast Tartu rahu sõlmimist puhkes maailmas samuti suur majanduskriis. Toona tõi see muuhulgas kaasa selle, et demokraatlikud valitsused hakkasid asenduma autoritaarsetega. Kommunistlik režiim Venemaal ja Saksa natsionaalsotsialism jagasid esmalt mõjusfäärid ja siis põrkusid omavahel, mille tagajärjel kaotasime meie iseseisvuse ja ligi viiendiku rahvast.
Midagi sellist ei tohi ajaloos enam korduda. Selleks peame me olema tugevad, ohvrimeelsed üksteise suhtes ja solidaarsed. Teisiti on raske toime tulla kriisiga ja isegi riigieelarve kärbetega. Peame arvestama ka sellega, et raskes olukorras muutuvad suurriigid - ka need, kes on olnud meie traditsioonilised liitlased - egoistlikumaks ja endassesulgunumaks.
See tähendab, et ennekõike peame me enda ees seisvaid probleeme ise lahendada suutma. Mitte IMF, mitte ka NATO, vaid eeskätt ikka meie ise!
Olgem tänulikud Tartu rahu eest ja kõige selle eest, mis meil on!
Hoidkem üheskoos Eestit!
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6