Riik muudab ettevõtetele toetuse saamise lihtsamaks

22.01.2009 | Juhan Parts | Majandus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatas koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ettevõtlustoetuste lihtsustamise, et vähendada bürokraatiat ja ettevõtluse arengusse kiiremini ja rohkem raha suunata.

Üle vaadatakse kõik juba avatud ning ettevalmistamisel olevad toetusmeetmed. Peamiseks eesmärgiks on praegust keerulist majandusolukorda arvestades vormida ettevõtlustoetused võimalikult taotleja-sõbralikuks ning viia võimalikult kiiresti ja palju raha Eesti ettevõtlusse. Selleks on koostatud kontrollküsimustik, mis jõuab ettevõtjateni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsiooni kaudu.

"Kindlasti ei soovi me hakata jagama laustoetusi nõrkadele projektidele, vaid tahame analüüsida, kas on võimalik väikeste muudatustega senisest paindlikumalt ja paremini kaasa aidata ettevõtete tootlikkuse ja ekspordivõime kasvule, tehnoloogilisele arengule ja ettevõtete omavavahelisele koostööle," ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

21. jaanuaril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud kohtumisel ettevõtlusorganisatsioonidega jõuti kokkuleppele, et ka nemad esitavad lähiajal oma ettepanekud meetmete lihtsustamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) koguvad ettepanekud kokku järgmise kahe nädala jooksul. Toetusprogramme hakatakse vastavalt laekunud ettepanekutele muutma veebruaris, et taotlejad saaksid kasu juba tänavu esimese kvartali jooksul.

Konkreetselt on kavas:

1. EASi meetmete rakendamise kiirendamine. Enamiku meetmete puhul on otsustatud mitte jagada perioodiks 2007-2013 mõeldud Euroopa Liidu struktuurivahendeid võrdselt seitsme aasta peale, vaid hea projekt peab rahastuse saama kohe ning seetõttu on kokku lepitud, et EAS võib esialgu teha rahastamisotsuseid ka tulevasteks aastateks mõeldud vahendite arvelt.

2. Lisaks kaalutakse erinevate toetusmeetmete puhul ettemaksu toetamise võimalust. Euroopa Liidu reeglid nõuavad ettemaksu saamiseks ettevõtjalt kas pangatagatist või samaväärse toimega avaliku sektori finantsvahendit, mille saamine on täna keeruline. Lahenduseks oleks moodustada riigi eelarvelistest vahenditest fond, mille kaudu riik annaks ettevõtjale ettemaksu 25-33% ulatuses ja hiljem, kui ettemaks on kuludokumentidega tõendatud, saaks selle kanda struktuurifondidest antava toetuse arvele.

3. Samuti vaadatakse üle liisingu lubamise tingimused. Otstarbekas on liisingu puhul kaaluda varianti, kus liisinguettevõtja ostab toetusega rahastatava vara välja ning EAS kannab kogu toetussumma korraga üle liisinguettevõtjale, kes vähendab kohe pärast toetuse summa laekumist toetuse saaja liisingumaksete abikõlblikku kogusummat toetuse summa võrra. Sellisel juhul saab tegemist olla ainult kapitaliliisinguga, millega kaasneb kohustus vara pärast liisingusuhte lõppu välja osta. Sellise süsteem kasutuselevõtt ei tekita halduskoormust ei ettevõtjale ega ka EASle.

Riik muudab ettevõtetele toetuse saamise lihtsamaks

Uudiste kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing