Esileht » Meedia » Uudised

RSS Prindi Saada sõbrale

IRLi pöördumine pressinõukogu poole

27.02.2008 | Riik, Elu

IRL küsib pressinõukogu hinnangut, kas Eesti Päevalehes 25.
veebruaril 2008 ilmunud artikkel "Partsi plaan: ajada valitsus lõhki"
vastab heale ajakirjandustavale ja Eesti ajakirjanduseetika koodeksi
põhimõtetele.

Pöördumises on esitatud kõnealuse kirjatööga seonduvad küsitavused,
mis tulenevad lisaks eetikakoodeksis sätestatu ilmsele eiramisele ka
ajakirjaniku töömeetoditest ning loo küsitavast žanrilisest
määratlusest.

Pressinõukogu otsus on oluline eelkõige loodud pretsedendi
heakskiitmise või laitmise aspektist ning parima praktika standardite
täpsustamiseks Eesti meediamaastikul.

pöördumise tekst:

Lugupeetud pressinõukogu liikmed,

Olles konsulteerinud erinevate ajakirjanike, meediaspetsialistide
ning haritlastega, pean oma kohuseks pöörduda pressinõukogu poole
palvega hinnata Eesti Päevalehes 25. veebruaril 2008 ilmunud kirjatöö
vastavust heale ajakirjandustavale ning Eesti ajakirjanduseetika
koodeksile. Kirjutis, mille autoriks on reporter Raimo Poom, kandis
pealkirja "Partsi plaan: ajada valitsus lõhki". Lugu paiknes
paberväljaande 15. leheküljel rubriigis "Eesti uudised" ning oli
nominaalselt toodud välja kui "analüüs."

Pressinõukogu otsus on oluline eelkõige loodud pretsedendi
heakskiitmise või laitmise aspektist ning parima praktika standardite
täpsustamiseks Eesti meediamaastikul.

Olgu märgitud, et IRL usub sõnavabadusse, konstruktiivsesse ning
avatud diskussiooni, ja on rahul Eesti kõrge positsiooniga maailma
sõna- ja meediavabaduse pingeridades. IRL usub ka sisuliselt
motiveeritud kriitika kasulikkusesse.

Käesolev pöördumine ei ole iseenesestmõistetavalt ajendatud kirjatöö
sisust, mis võib kellelegi meeldida või mitte, vaid loo kõneviisist,
kasutatud tehnikast, võimalikust tegemata ajakirjanikutööst nagu
rünnatavaga kommentaariks kontakti otsimine, "tõele" lugejapoolse
objektiivse hinnangu andmise võimaluse puudumisest ning eelnevaga
tekitatud kahjust.

Põhjendan pöördumist, kasutades viiteid eetikakoodeksile ning võttes
arvesse poliitilise kommunikatsiooni, ning sellest tulenevalt
loomulikult ka iga poliitikat kajastava ajakirjaniku spetsiifilise ja
keerulise töö eripärasid (mõistes ühtlasi vajadust infovabaduse nimel
teatud spetsiifilistes situatsioonides osa allikaid mitte avaldada).

Kõnealuse kirjatööga seonduvad küsitavused on põhiosas liigitatavad
eetikakoodeksist tulenevate punktide kaupa. Esimene punkt puudutab
siiski ka töömeetodeid veidi üldisemalt. (Käesolevas pöördumises on
sihilikult kasutatud sõnu nagu "kirjatöö" ja "lugu", et vältida
omapoolset hinnangut avaldatud loo žanrile, mis tekitab selle vormi,
teostust ja paiknevust asetades eraldi meediateoreetilisi küsimusi).

1) Kirjatöö autor esitab loo uudisküljel nime all "analüüs",
käsitledes teemasid teatud argumentidele ja väidetavatele tõenditele
tuginedes, kuid edastab reaalselt lugejale vaid anonüümsete allikate
hinnanguid ja väiteid. Ajakirjanik ei anna lugejatele ega
kritiseeritavatele võimalust ise fakte hinnata ja otsuseid teha,
samas ei esita ka otseselt enda poolt teostatud analüüsi - sisuliselt
esineb juba juhtlõigust alates vaid konstruktsioon "anonüümne allikas
väidab nii, järelikult on see nii." Formaat on küll nimetatud
analüüsiks, kuid kirjutis ei sisalda mitte analüütikust ning ühel või
teisel viisil hästi-informeeritud poliitikareporterist ajakirjaniku
enda väiteid, vaid reaalselt tundmatute allikate poolt juba teostatud
analüüsi, mida on kontrollivõimaluseta vahendatud. Ühtlasi puudub
võimalus hinnata, kas allikad on usaldusväärsed, või mis poliitikas
veelgi olulisem, kas allikad on olnud need, kellena nad on end
näiteks telefonis esitlenud ning kas esitatud info võib olla
sihipäraselt kallutatud, subjektiivne või pahatahtlik. Mitte ühtegi
allikaviidet esitamata võimaldab ajakirjanik ilma vajaduseta
küsimärgi alla seada ka enda aususe ja objektiivsuse, kuivõrd puudub
võimalus hinnata, kas mingi info on tulnud just selliste allikate
käest nagu on väidetud või pärineb see meediat või poliitikamaastikku
läbi avalikkuse manipuleerida püüdes hoopis mujalt. Hea
ajakirjandustava näeb üldiselt ette vähemalt ühe identifitseeritava
allika kasutamist. Vastasel juhul puudub rünnatavatel isikutel
reaalne võimalus end täiendavalt kahjustamata kaitsta ning hinnata
esitatud kriitika objektiivsust või ka seda, kas ja kelle huvisid
kriitika tegelikult esindab. Poliitkommunikatsiooni spetsiifikast
tulenevalt legitimeeriks tagantjärgi reageerimine anonüümsed väited
ning nende sisu - asudes nende tasemel diskussiooni - ehk enda
tavapärane tagantjärgi kaitsmine sellises olukorras oleks allumine
võimalikule manipulatsioonile ja provokatsioonile, mille allikat ja
suunda ei ole reaalselt avaldatud. Avalik ja aus diskussioon kui
selline oleks tavaolukorras alati teretulnud.

2) Eetikakoodeks ütleb järgmist: "5.1. Kui kellegi kohta avaldatakse
tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda
kommentaari võimalust samas numbris või saates." See on ka Eesti
ajakirjanduses ka kõige kriitilisemates kirjutistes seni heaks tavaks
olnud.
Sellist võimalust kritiseeritavatele ei pakutud. Ühtlasi ei ole see
punkt žanrispetsiifiline - ehk on keeruline tõsiseltvõetavalt väita,
et teatud stiili puhul tuleb rünnatavatele sõna anda ja teatud
puhkudel võib seda soovi korral ka mitte teha.

3) Ühtlasi sedastab koodeks punktis 4.2, et "Konflikti sisaldava
materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled."
Kirjutis ründab aga otseselt Juhan Partsi, ning oletustele ja
kontrollimata faktidele tuginedes kaude ka Mart Laari. Enne loo
avaldamist ei küsitud kommentaari ei Juhan Partsilt ega Mart Laarilt,
kelle tegevust uudisteküljel avaldatud kirjutises otseselt
käsitletakse. Ehk piltlikult langetati süüdimõistev otsus nö
saunajuttude alusel, mis ühtlasi õõnestab taas lugupeetud
ajakirjandusväljaande ja ka terve meediasektori autoriteeti, lubades
näiteks avada tavaliselt ebaotstarbeka diskussiooni teemadel, kas
lugu pole just sellisena avaldatud ainult soovist provotseerida ning
juba tuntud nimesid ja teemasid kuritarvitades sensatsiooni tekitada,
lootes samas, et alles tagantjärgi võib-olla pakutava vastulausega
saaks teemat veel ka järgmises lehenumbris ja vast ka ülejärgmises
läbimüügieesmärkidel aina ja aina jätkata.

4) Eetikakoodeks ütleb ka punktis 4.1, et "Uudised, arvamused ja
oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval
ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil." Paraku puuduvad
lugejatel ja rünnatavatel isikutel faktid ja tõendid väiteid tõestava
materjali olemasolust.

5) Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 4.11: "Fotod, fotode
allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või
auditooriumi eksitada." Artikli pealkiri "Partsi plaan: ajada
valitsus lõhki" ütleb üheselt, et Juhan Partsil on plaan lõhkuda
valitusust, mis ei vasta tegelikkusele. Seda saanuks Juhan Parts
sõnasaamise korral ka ise kinnitada. See omakorda oleks aga
kahtlemata takistanud sensatsioonimaigulise kirjatüki avaldamist
praegu avaldatud kujul, mis tõstatab eraldi eetikaküsimuse
teemamanipulatsioonist.

6) Punkt 3.5: "Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali
korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul
kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse
töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust." Toimetus ei
sekkunud tegelikkusele mittevastava info avaldamisse ega kontrollinud
allikate kasutamist ja usaldusväärsust, mistõttu eirati Eesti
ajakirjanduseetika koodeksi põhimõtet anda lugejate õigust saada
tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta.

7) Eetikakoodeksi punkt 1.5 sedastab, et "Ajakirjandus ei tohi oma
tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata,
et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada." Ajakirjanik
kahjustas avalikult IRLi ja Juhan Partsi reputatsiooni, levitades
tegelikkusele mittevastavat informatsiooni.

Jään huviga ootama pressinõukogu hinnangut, mis aitab tulevikus
ajakirjanikel ja ühiskondlike organisatsioonide suhtekorraldajatel
läbi vastastikkuse koostöö senisest veelgi paremini Eesti avalikkust
Eestis toimuvast informeerida.

Lugupidamisega,

Marko Lepik
IRLi kommunikatsioonijuht

 

Märksõnad

Pressinõukogu, Juhan Parts, Marko Lepik

Uudiste kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing