Esileht » Meedia » Uudised

RSS Prindi Saada sõbrale

Balti riikide transpordiministrid: erakapitali kaasamine teedeehitusse on ajanõue

12.09.2008 | Majandus

Eile ja täna toimus Riias kolme Balti riigi transpordi- ja kommunikatsiooniministrite iga-aastane kohtumine. Eestit esindas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Ministrid leidsid, et Balti riikide teedevõrgu areng nõuab suuri projekte. Juhan Partsi sõnul on vältimatult vajalik kaasata erakapitali. Minister näeb siin kaht probleemi: esiteks on era ja avaliku sektori koostöö on seni Eestis halva mainega; teiseks, tuleb erakapitali kaasamisel kindlustada, et riskid eraettevõtja ja riigi vahel on jaotatud nii, et see ei mõjutaks valitsussektori tasakaalu. Teedeprojektidesse on erakapitali võimalik kaasata siis, kui on arvesse võetud Eurostati seisukoht - ka erakapital peab võtma ehitusriski ning kvaliteedi- ja nõudlusriski.

"Esmalt on meil selline võimalus Kose-Mäo vahelise tee ehitusel aga pikemas perspektiivis tuleb kaaluda sellist võimalust ka tänapäeva nõuetele vastava Narva-Jõhvi teelõigu ehitusel," ütles Parts.

Kohtumisel informeeris Eesti delegatsioon oma naaberriike Via Baltica projekti raames Pärnu ümbersõidu (aastatel 2009-2011) ja Tallinna ringtee (aastatel 2011-2013) ehituskavadest ning plaanist koostada teemaplaneering Via Baltica osaliseks väljaehitamiseks nii, et mõlemas suunas kulgeks kaks sõidurida.

Eesti pool teavitas oma balti kolleege ka Rail Baltica projekti arengutest: vastavalt Eesti Valitsuse poolt heaks kiidetud plaanile aastateks 2007-2013 investeeritakse enam kui 710 miljonit krooni Tallinna-Tartu raudteelõigu rekonstrueerimiseks aastatel 2009-2011. Tartu-Valga raudtee rekonstrueerimine peaks plaanide kohaselt lõppema tuleval aastal. Kohtumisel lepiti kokku Balti riikide vaheliste raudteealaste koostöölepingute uuendamises. Eesti ja Läti vahel lepiti kokku ka õiguslik raamistik Valga-Valka vahelise bussiliini korraldamiseks.

Olulise teemana oli kõne all ka eurovinjeti temaatika. Leedu vastav teekasutustasu raskeveokitele kehtib juba neli aastat, Läti plaanib sellise tasu kehtestamist alates tuleva aasta 1. juulist, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbiviidud uuringust lähtuvalt pole meil hetkel sellise tasu kehtestamine otstarbekas. Lõplik otsus selles küsimuses on aga veel tegemata.


Kohtumisel räägiti ka Balti riikide Euroopa Liidu-Venemaa piiriületusega seotud probleemidest. Eesti pool tutvustas oma plaane Euroopa Komisjoni poolt eraldatava raha kasutamiseks. Hetkel on kaalumisel erinevad variandid kaalumiseks vabariigi valitsusele. Eesmärgiks võiks olla 400-500 raskeveokit mahutava uue parkla rajamine.

Kõik kolm riiki andsid kohtumisel ülevaate oma liiklusohutusalasest hetkeseisust ja edasistest tegevusplaanidest.

 

 

Uudiste kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing