Siseminister K-M Vaheri intervjuu Delfile

14.11.2011 | Uudised ja artiklid meist

Kas teie olete siis see mees, kes tegelikult juhib IRLi?

IRL on omapärane erakond Eesti poliitilisel maastikul, sest see on paljuski ehitatud meeskonna põhimõttel. Olen ise alati rõhutanud ümarlaua mudelit, kus kõik tipp-poliitikud on võrdsed ja erakonna esimees on võrdne võrdsete seas ja kui me võrdleme kolme teise suurema erakonnaga, siis tulebki välja erinevus, et meil pole tegelikult hierarhiat, meil ei ole võimupüramiidi ja kindlasti mitte sellist autoritaarsust, nagu ühes konkreetses erakonnas, kus on Juht, ja see Suur Juht tegelikult määrab praktiliselt kõik, mis erakonnas toimub. Me oleme üritanud kõikide nende pikkade aastate jooksul vastupidist ümarlaua mudelit üles ehitada.

Kas kusagil siin majas on kabinet, kus koguneb Pagari tänava poisteklubi, kes otsustab, mis IRLis tegelikult toimub?

Erakonnas IRL võtab otsuseid vastu eestseisus. Eestseisus on 24liikmeline ja langetab otsuseid, mis puudutab eelkõige meie volikogude vahelist aega. Kui on kiiremad küsimused, mis puudutavad näiteks valitsuse päevakorda, siis on ka poliitikanõukogu, mis arutab omavahel asjad läbi. Kollektiivsus on IRLi väga tähtis märksõna. Kollektiivsed otsused ja võimalikult suur konsensuspoliitika. Näiteks tekitab kõigis erakondades väga suurt pinget valimisnimekirjade kinnitamine. IRL kinnitas 2010. aastal, kui olin peasekretär, valimisnimekirjad teistest erakondadest varem ja konsensusega nii erakonna eestseisuses kui ka volikogus, kus on koos kusagil 150 inimest.

Kuidas te kirjeldaksite enda staatust IRLi struktuuris?

Mina olen üks paljude seast. Praegu on antud võimalus teenida ministrina, mis ladina keeles tähendab ju teenrit. Arvan, et ma olen meeskonna ülesehitaja ja innustaja. Üldiselt alati pigem optimist kui pessimist. Alates mu poliitikasse tulekust praktiliselt kümme aastat tagasi olen alati tahtnud teha heas mõttes suurt asja, olen seadnud suuri eesmärke. Kindlasti on nii minu kui meie väga laiaks paisunud meeskonna eesmärk väga selge — et konservatiivne ilmavaade ja meie põhimõtted kasvaksid Eestis suureks. Täna nad minu hinnangul juba on võitnud vähemalt viiendiku inimeste poolehoiu ja loodan, et kasvutrend jätkub.

IRLis on üks seltskond inimesi, kes on väga häälekalt rahulolematud ja vihjavad uue erakonna loomisele. Kas te usute, et uus erakond tuleb ja kas teil on ka mingi selgitus, miks need inimesed nii rahulolematud on?

Vaadake, võim kütab inimestes alati igasugu ambitsioone ja kindlasti on erinevaid ootusi, kuidas seda võimu rakendada, mis tähendab, et eriarvamused nii personaalsetes küsimustes kui ka põhimõttelistes ilmavaatelistes küsimustes on demokraatias ju loomulik. Me teame Eestis erakondi, kus eriarvamusi sisuliselt üldse pole olemas või kus me neist midagi ei kuule. Ma ei tea, kumb see parem on? Arvan, et kui on ikkagi eriarvamused eelkõige poliitikaalastes või põhimõttelistes küsimustes, siis see on vägagi loomulik, et arutelud nende üle toimuvad nii erakonna sees kui väljas. Teatud isiklikud sümpaatiad ja ka kibestumised klaaritakse kultuurses erakonnas siiski omavahel ja mitte avalikkuse ees.

Milles täpselt on siis küsimus? Kas maailmavaatelised erimeelsused on nii laiad, et ei mahu ühte erakonda ära või on pink nii pikk, et kõik inimesed ei leia endale nii väärikat kohta, kui tahaksid?

On tõsi, et IRLis on pikk pink. Pikast pingist tuleb ka asjaolu, et loomulikult on igaühel oma roll, on laiem meeskond ja selles laiemas meeskonnas peab igaüks oma rolli leidma. Aga seda rolli ei saa paika panna see konkreetne isik ainuüksi, vaid meeskonna põhimõtte kohaselt peavad teised seda rolli tunnustama. Peab olema usaldus, meeskond peab usaldama üht või teist isikut vastutust kandma. See peab olema vastastikune. Autoritaarses erakonnas on vajalik vaid juhi soosing. Hierarhilises erakonnas on vaja teenida kannuseid ja uusi paguneid, et järk-järgult edasi liikuda. Ümarlaua põhimõttel töötavas erakonnas on vaja usaldust ja usaldus tekib ajaga, see ei teki üleöö. Usaldusel põhinev meeskonna ehitamine on kõige raskem. Käsuliini järgi asjade toimumine on alati kõige lihtsam. Aga ärme unusta, et erakond põhineb vabal tahtel. Kedagi ei sunnita sinna, kedagi ei saa kuidagi sanktsioneerida, saab vaid innustada ja veenda.

Kas siis IRLi kampsunid on ebausaldusväärsed?

IRL on viis aastat olnud ühinenud erakond. Need erinevad sildid, mida kleebitakse, eks neid kõiki võib võtta positiivselt või negatiivselt. Mina arvan, et inimestele hüüdnimede panemine pole iseenesest halb, aga tihti jääb segaseks, ka näiteks teie kasutatud mõiste puhul, mida see täpselt tähendab? Keda või mida see täpselt tähistab? Ütleksin praegu, et absoluutne enamus IRLi tipp-poliitikutest on suunatud ühele asjale — ehitada üht suurt ühenderakonda. Need, kes tahavad rääkida mingi uue erakonna tekkest, see on omaette maailm. Kui te küsite minult näiteks seda, kuidas ma suhtun üldiselt uutesse erakondadesse — positiivselt! Juba 2001. aastal tulin ma ise, luues uue erakonna koos paljude mõttekaaslastega ja arvan, et see tõi poliitikasse värsket verd. Küsimus on selles, et värske vere juurdevool peab olema pidev. Kas siis erakondade siseselt, kes kogu aeg laienevad ja otsivad uusi inimesi, või tekib tõesti uus jõud, nagu 2003. aastal Res Publica, 2007 Rohelised, 2011 jäi hetkel vahele — selles pole midagi halba. Tähtis pole vorm, vaid sisu. Et uued, kogenud, teadmistega ja ausameelsed inimesed tuleksid poliitikasse juurde. See on ainult positiivne.

Aga kas te usute, et IRLi praegust liikmete põhjal tekib uus erakond?

Isiklikult seda ei usu. Aga seda tasub eelkõige küsida neilt, kes neid mõtteid mõlgutavad. Mulle on küll jäänud mulje, et neid inimesi on vähe. Väga vähe.

Kes saab IRLi uueks esimeheks?

Praegu on aega kolm kuud suurkoguni, kus erakonna esimees valitakse. Arvan, et meil on täna veel vara selle üle spekuleerida. Olen ka avalikult välja öelnud kaks põhiliini. Esimene põhiliin on selles, et kindlasti peab see inimene olema ümarlaua põhimõttel töötava meeskonna eestvedaja, innustaja, kes vastab meie põhilistele väärtustele ja kannab neid. Olen täiesti kindel, et uus esimees ka on selline. Isikuvabaduste hindamine, hoolivus ligimestest, rahvuslik patriotism, ausameelsus ja vastutustunne, riigimehelikkus. Esimehe rolli IRLi suguses erakonnas ei ole vaja niivõrd üle tähtsustada kui mõnes teises erakonnas. Kui autoritaarses erakonnas Suur Juht lahkub, siis võib valitseda suhteliselt suur paanika. IRLis on ta võrdne võrdsete seas. Senine esimees ei kao kuhugi. Mart Laar on aktiivses poliitikas edasi, tõsine tegija meie tugevas meeskonnas. Arvan, et see saab kindlasti olema väärikas valik.

Keda te isiklikult eelistate?

Ma ei tahaks praegu sellel teemal spekuleerida. Iga asi omal ajal ja õigel viisil.

Kolm kuud on jäänud, seda pole palju. Kampaania peaks käima, kes kampaaniat teevad?

Sisemisi kampaaniaid eelistan mina väljapoole mitte pidada. Ärme unusta ära, mida ootab valija. Valija ootab IRLilt esiteks koalitsioonis vastutustundlikku riigivalitsemist. Teiseks, oma valimislubaduste täitmist — esimese lubaduse oleme täitnud, maamaksuvabastus koduomanikele on riigikogus vastu võetud, emapensioni eelnõu antakse kohe üle, tasuta kõrghariduse pakett on üle antud, see on valija jaoks kõige tähtsam. See on absoluutne prioriteet, millele peab kuluma kogu aeg. Selles osas on kolm kuud väga pikk aeg.

Millal kandideerite teie erakonna esimeheks?

Mina olen tänulik nende ülesannete eest, mida mu meeskond mu õlgadele on pannud. Nii nagu 2010. aastal, kui kogu meeskond ja tollane esimees Mart Laar tegid mulle ettepaneku, et ma võtaksin riigikogu valimiste perioodiks peasekretäri kohused jälle enda õlgadele. Oli kübeke mõtlemist, peab tunnistama, sest see vastutus oli väga suur. Lõpuks ma loomulikult nõustusin, sest see roll tuli ära täita ja mul oli usku sellesse, et ma suudan sel ajahetkel lisaväärtust anda. Nüüd on olukord teine, mu põhiline vastutamise koht on siseministri amet, mistõttu ma panin maha ka peasekretäri kohused. Teeme kõike samm-sammult. Ma sisemiselt tunnetan peamist motivatsiooni anda lisaväärtust eelkõige oma tänasel kohal. Ma näen, et siin on palju teha. Kõik, mis tuleb lähemas või natuke kaugemas tulevikus, sellest on täna väga vara rääkida.

Aga te ju ikka tahate saada kunagi erakonna esimeheks ja hiljem peaministriks?

Siseminister K-M Vaheri intervjuu Delfile

Uudiste kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing