Infoühiskond

06.12.2010 | Mart Laar | Valimised, Majandus

RAHVUSLIK INFOÜHISKONNA ARENDAMISE KAVA

Informatsiooni-kommunikatsiooni tehnoloogiad (IKT) on saanud oluliseks osaks Eesti kaasajastumisest ning arengust. E-Eesti projektid on toonud Eestile tunnustust kogu maailmast, Eestist pärit lahendused nagu Skype on saanud meile tõeliseks kaubamärgiks. Eestisse loodud NATO Küberkaitse Keskus ja Euroopa Liidu IT-Agentuur annavad IKT arengule uut hoogu. IKT lahendustele Eestis ID-kaardi baasil loodud platvorm toob siia arvukalt investeeringuid. Pidevalt on kasvanud IKT ettevõtete osakaal Eesti majanduses, 2010. aasta I kvartali andmete kohaselt olid IKT ettevõtted pea 2,5 korda tootlikumad kui Eestis keskmiselt. Edukas edasiliikumine on tekitanud aga uued pudelikaelad. Tõsiseks probleemiks on kujunenud kvalifitseeritud tööjõu puudus, mille tulemusel on Eesti IKT ettevõtetel probleeme kodumaise nõudluse rahuldamisega, rääkimata siis maailmaturgudele pürgimisest. Aastas kõrgharidussüsteemis IKT erialadel õpinguid alustavat 600-700 noorest jõuab lõpetamiseni 30%. Mõnesajast spetsialistist aastas Eestile aga ei piisa. Ainuüksi aastas 1000 täiendava kõrgharidusega IKT spetsialisti tööturule jõudmine suurendaks IKT sektori lisandväärtust 30 miljoni euro võrra. Riik on viimastel aastatel küll suunanud rohkem tähelepanu reaalalade õpetamisele ning taastanud matemaatika riigieksamina, kuid sellest ei piisa murrangu saavutamiseks. Tiiger tuleb Eestis taas hüppama panna! Reaalsete tulemuste saavutamiseks peab riik koos ettevõtlusorganisatsioonidega ja teadlastega käima lükkama kava rahvusliku infoühiskonna arendamiseks. Selleks tuleb tähelepanu koondada neljale alale:

INIMENE

Eesmärk: Eesti haridussüsteem tagab kõigile õpetajatele ja kõrgkooli lõpetajatele rahvusvaheliselt tunnustatud IKT pädevuse, tõstes ühtlasi 2015. aastaks rahvusvahelisel tasemel IKT eriala lõpetanute hulga 1500-le inimesele.

Selleks

- Käivitatakse e-hariduse projekt, mille käigus uuendatakse kogu üld- ja kutseharidus IKT abil. Selleks tagame kõigile õpetajatele rahvusvaheliselt tunnustatud IKT pädevuse.

- Suurendada 2015.aastaks IKT erialadel kõrgkoolide lõpetajate hulka 1500-le inimesele. Selleks tõstetakse IKT erialade pearaha 2012.aastast alates kahekordseks, tõmmates ettevõtlust ühtlasi senisest rohkem kaasa õppeprotsessi.

- Kõrghariduse õppekavades viiakse kõigil erialadel IKT võimaluste kasutamiseks sisse tõhusad IKT moodulid, tagades igale õpetajale IKT pädevuse.

- Koostöös ettevõtluse ja ülikoolidega käivitatakse juba 2012. aastal IT-Akadeemia projekt, seades eesmärgiks maailmatasemel magistri- ja doktoriõppe andmise IKT alal. Selleks käivitatakse 2012.aastal IT-Akadeemia nõukogu juhendamise all kõrgkoolides vähemalt kaks uuel tasemel rahvusvahelist IT-magistriprogrammi.

- Jätkatakse koostöös erasektoriga tegevust digitaalse lõhe vähendamiseks (programm „ole kaasas”), seades eesmärgiks, et 2015.aastaks oleks 85% elanikkonnast teadlikud arvuti- ja internetivõimaluste kasutajad.

- Eesti keele ja rahvuskultuuri arengu tagamiseks rahastatakse piisavalt keeletehnoloogiaid, toetatakse eestikeelsete arvutiprogrammide laialdasemat kasutuselevõttu ning kultuuripärandi digitaliseerimist.

KESKKOND

Eesmärk: Luua soodus keskkond Eestisse „tarkade töökohtade” loomiseks, viia 2015. aastaks internetikasutajate hulk 85%-le elanikkonnast, suurendada elektroonilist asjaajamist, katta koostöös side-ettevõtetega kogu Eesti lairiba internetiga (EstWin).

Selleks:

- luuakse „tarkadele töökohtadele” soodsad tingimused tegutsemiseks ning talentide toomiseks nii Eesti kui välismaalt, seades selleks näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri ning kehtestades maksusoodustuse hariduskuludele.

- Arendatakse riigi ja omavalitsuste teenuste elektrooniliseks muutmist, seades eesmärgiks, et 2015.aastal kasutaks riigiportaali www.eesti.ee vähemalt 500 000 inimest

- Muudetakse riigiasutuste asjaajamine paberivabaks, soodustatakse elektroonilise allkirja levikut

- Soodustatakse ettevõtlusliitudega liitumist näiteks maksusoodustustega, tugevdades sellega partnereid IKT edendamisel

- Jätkatakse erinevate e-projektide (e-tervis, e-arve, e-kviitung) elluviimist

- Koostöös side-ettevõtetega kaetakse kogu Eesti lairiba internetiga

- Hoolitsetakse küber-turvalisuse eest ning rakendatakse programm laste ja noorte turvalisuse tagamiseks internetis.

MAJANDUS

Eesmärk: Tõsta IKT toel ekspordi mahtu ning suurendada sel viisil rahvuslikku koguprodukti.

Selleks:

- luuakse õigusliku lahenduse riigi ja Euroopa toel käivitatud IKT lahenduste kasutamiseks eraettevõtjate poolt ning tagatakse uute lahenduste loojatele intellektuaalomandi jagamine

- toetatakse IKT teenuste ja toodete eksporti

- tegutsetakse Euroopas Eesti IKT lahenduste levitamiseks ning võimalusel kohustuslikuks muutmiseks

- toetatakse riigiasutuste poolt avaliku sektori müügitööd teistesse riikidesse, tagades Eestile liikmesaatuse ka Aafrika Arengupangas ning Aasta Arengupangas

- suurendatakse järsult Eesti välisabi, koondades selle IKT aladele

- antakse riiklike tellimuste hangetel eelis ekspordi alal silma paistnud ettevõtetele

- käivitatakse EAS-s eraldi programm IKT lahenduste rakendamiseks Eesti ettevõtetes ning energeetikas

- investeeritakse tööstus- ja teadusparkidesse nende suutlikkuse tõstmiseks IKT-klastrite loomisel

ORGANISATSIOON

Eesmärk: Viia IKT juhtimine ametkondadeüleseks ja koordineerituks, anda avaliku sektori poolt eeskuju IKT rakendamisel ning tekitada kriitilisi masse uute teenuste käivitamiseks.

Selleks

- luuakse erinevate ametkondade tegevust koordineeriv ning infoühiskonna tegevuskava eest vastutav IT Agentuur, jättes Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) vastutama IT hariduse andmise eest

- Pakub avaliku sektori poolt eeskuju ning aitab kaasa kriitilise massi tekkele uute teenuste osutamiseks

- Loob 2012. aastaks kohalikele omavalitsustele ühise, koordineeritud IKT võimekuse

Infoühiskond

Märksõnad

Uudiste kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing