Laar: IRL lükkab tagasi ettepaneku minna üle tasulisele kõrgharidusele

22.10.2010 | Mart Laar | Pressiteated

IRLi esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogul, et Reformierakonna idee viia Eestis sisse üleüldine tasuline kõrgharidus, ei ole vastuvõetav, sest IRL on seisukohal, et haridus peab olema kõigile noortele kättesaadav.

"Valik tasuline haridus-tasuta haridus on selgelt ühiskonna ette püsti pandud. IRLi valik on tasuta kõrgharidus nominaalaja jooksul õpingud lõpetavale üliõpilasele ühe erialadiplomi omandamiseks," ütles Laar.

Tema sõnul eeldab üleminek maksuta õppele tasulise õppe kadumise riigipoolset kompenseerimist avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele. Samuti tuleb Laari sõnul muuta õppetoetused senisest suuremal määral vajaduspõhiseks, et võimaldada ka vaesematest peredest pärit üliõpilastel kõrgharidus omandada.

"Kolmandaks tuleb riigil tagada kõrgharidussüsteemile vajalik rahastamine kvaliteedi tagamiseks ning rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks," ütles Laar.

"IRL küsib Riigikogu valimistel inimestelt mandaati tasuta kõrghariduse kehtestamisele. Meie üleriigilise küsitluse tulemused näitavad, et inimesed ootavad riigilit kvaliteetset ja kättesaadavat kõrgharidust," sõnas IRLi esimees.

Tee tasuta kõrgharidusele - IRLi ettepanekud

Eesti tuleviku võti on heas ja kättesaadavas hariduses. Selleks ei tohi Eestis ükski võimekas noor jääda rahalistel põhjustel ilma korralikust kõrgharidusest. Isamaa ja Res Publica Liit ei toeta ettepanekuid üle minna tasulisele kõrgharidusele ega ka kõrghariduse rahastamiseks eraldi maksude kehtestamist. Kõrgharidus on avalik hüve, seda ei pea õppurid järelmaksude või lisamaksudega kinni maksma. Eesti on suutnud ka kriisiaastatel hoida kõrgharidussüsteemi toimivana, tõstnud selle kvaliteeti ning suunanud sellesse lisaraha. Ka järgneval aastal saavad kõrgkoolid riigilt täiendavaid vahendeid õppetöö läbiviimiseks. Riigieelarvelistel kohtadel, s.t. õppemaksuta õppijate osakaal on aasta-aastalt suurenemas. IRL peab vajalikuks sel teel astuda järgmine samm, sest praegune olukord, kus osa üliõpilasi oma õpingute eest ei tasu, teine osa peab seda aga täiel määral tegema, on nii ebaõiglane kui vähetõhus. IRL jaoks on haridus eelseisvatel aastatel peamiseks prioriteediks.

IRLi kõrghariduspoliitika tugineb kolmele sambale:

1) Õppemaksuta eestikeelne kõrgharidus. Selleks läheb Eesti üle süsteemile, mille kohaselt avalikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides saaks täiskoormusega õppes toimuda eestikeelne õppetöö vaid riigi poolt rahastatud kohtadel. Kokkuleppel võib määratleda ka osakoormusega õppekohad, mille eest tasub riik. Üleminek maksuta kõrgharidusele toob kaasa nõudlikkuse kasvu üliõpilaste vastu, sest maksuta õpe tagatakse üksnes nominaalaja jooksul õpingud lõpetavale üliõpilasele ühe erialadiplomi omandamiseks. See on loomulik, sest tasuta õppiv tudeng saab end täiel määral õpingutele pühendada. Uuele süsteemile üleminek eeldab riikliku tellimuse läbivaatamist ja ümberkujundamist. Üleminek maksuta õppele eeldab tasulise õppe kadumisest põhjustatud vahendite vähenemise kompenseerimist avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, mis nõuaks riigilt aastas täiendavat eelarveraha 450 miljonit krooni. Tasuline õpe saaks neis õppeasutustes seejärel jätkuda osakoormusega õppes ehk nn. avatud ülikoolis, võõrkeelsetel välisturgudele suunatud õppekavadel. Uuele süsteemile üleminek eeldab riikliku tellimuse senisest suuremas mahus esitamist erakõrgkoolidele valdkondades, milles seni on riiklikku tellimust esitatud minimaalselt.

2) Vajaduspõhised õppetoetused. Kuigi riik tasub avalikes ülikoolides üliõpilaste eest õppemaksu, jääb kõrghariduse omandamine endiselt kulukaks. Selleks, et võimaldada ka vaesematest peredest pärit üliõpilastel kõrgharidust omandada, uuendab IRL senist õppetoetuste süsteemi, muutes selle senisest suuremal määral vajaduspõhiseks. Muudatus viiakse ellu 2011.aastal. Rahaliselt nõuab selle elluviimine täiendavalt 110 miljoni krooni aastas. Lisaks suurendatakse tulevikus õppeedukust arvestavate stipendiumide hulka.

3) Maailmatasemel kvaliteeti tagav rahastamine. Pearahapõhisel rahastamisel ja tasuliste kohtade olemasolul põhinevalt süsteemilt üleminekul õppija jaoks tasuta kohtadele tuginevale süsteemile peab riik tagama kõrgharidussüsteemile mitte ainult senise rahastamise mahu säilimise vaid ka rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks vajaliku kasvu. 2014. aastast alates oleks selleks võimalik kasvavalt kaasata summasid EL vahenditest. Seni eeldab see aga üliõpilaskoha baasmaksumuse suurendamist vähemalt 10% võrra aastas, doktoriõppe sotsiaalsete garantiide suurendamist ja amortisatsiooni arvestava rahastamiskomponendi suurendamist.

Laar: IRL lükkab tagasi ettepaneku minna üle tasulisele kõrgharidusele

Märksõnad

Uudiste kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing