IRLi eestseisus pani paika tee tasuta kõrgharidusele

20.10.2010 | Mart Laar | Pressiteated, Haridus

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kiitis täna heaks erakonna haridustoimkonna koostatud ettepanekud Eesti üleminekuks tasuta kõrgharidusele.

IRLi esimees Mart Laar kinnitas, et haridus seisab IRL valimislubadustes kesksel kohal. „Arvestades Eesti eelarvestrateegiat on näha, et järgmisel neljal aastal on eelarve tasakaalu hoides Eestil võimalik maksimaalselt täiendavalt aastas kulutada kaks miljardit krooni. Sellest kõrgemaid lubadusi pole ühelgi erakonnal valimistel võimalik anda, vastasel juhul oleks tegemist populismiga."

„See nõuab erakondadelt prioriteetide selget ja ausat seadmist. IRLi prioriteet eelseisvatel valimistel on haridus. Eesti on liiga väike maa, et võiksime lubada, et siin majanduslikel põhjustel jääks keegi väärilise hariduseta," ütles Laar.

Selleks esitas IRL kolm ettepanekut üleminekuks tasuta kõrgharidusele. Neist esimeseks sammuks on üleminek õppemaksuta eestikeelsele kõrgharidusele. Maksuta õpe tagatakse üksnes nominaalaja jooksul õpingud lõpetavale üliõpilasele ühe erialadiplomi omandamiseks. Üleminek maksuta õppele eeldab tasulise õppe kadumisest põhjustatud vahendite vähenemise kompenseerimist avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele. Teiseks sammuks oleks õppetoetuste muutmine senisest suuremal määral vajaduspõhiseks, võimaldades ka vaesematest peredest pärit üliõpilastel kõrgharidust omandada. Kolmandaks tuleb riigil üleminekul tasuta õppele tagada kõrgharidussüsteemile vajalik rahastamine kvaliteedi tagamiseks ning rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks.

„IRL ettepanekud annavad vastuse küsimusele, kuidas üleminek tasuta kõrgharidusele reaalselt toimub. IRL arutab oma ettepanekud läbi nii kõrgkoolide kui üliõpilaste esindajatega, igal juhul on meie jaoks haridus üks peamisi prioriteete. Selles oleme saanud tuge ka erakonna poolt hiljuti läbi viidud küsitluse tulemustest, mille töötlemine on lõppjärgus, kuid juba praegu on näha, et haridus on Eesti inimeste jaoks tuleviku jaoks üks kõige olulisem teema."

Tee tasuta kõrgharidusele - IRLi ettepanekud

Eesti tuleviku võti on heas ja kättesaadavas hariduses. Selleks ei tohi Eestis ükski võimekas noor jääda rahalistel põhjustel ilma korralikust kõrgharidusest. Isamaa ja Res Publica Liit ei toeta ettepanekuid üle minna tasulisele kõrgharidusele ega ka kõrghariduse rahastamiseks eraldi maksude kehtestamist. Kõrgharidus on avalik hüve, seda ei pea õppurid järelmaksude või lisamaksudega kinni maksma. Eesti on suutnud ka kriisiaastatel hoida kõrgharidussüsteemi toimivana, tõstnud selle kvaliteeti ning suunanud sellesse lisaraha. Ka järgneval aastal saavad kõrgkoolid riigilt täiendavaid vahendeid õppetöö läbiviimiseks. Riigieelarvelistel kohtadel, s.t. õppemaksuta õppijate osakaal on aasta-aastalt suurenemas. IRL peab vajalikuks sel teel astuda järgmine samm, sest praegune olukord, kus osa üliõpilasi oma õpingute eest ei tasu, teine osa peab seda aga täiel määral tegema, on nii ebaõiglane kui vähetõhus. IRL jaoks on haridus eelseisvatel aastatel peamiseks prioriteediks.

IRLi kõrghariduspoliitika tugineb kolmele sambale:

1) Õppemaksuta eestikeelne kõrgharidus. Selleks läheb Eesti üle süsteemile, mille kohaselt avalikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides saaks täiskoormusega õppes toimuda eestikeelne õppetöö vaid riigi poolt rahastatud kohtadel. Kokkuleppel võib määratleda ka osakoormusega õppekohad, mille eest tasub riik. Üleminek maksuta kõrgharidusele toob kaasa nõudlikkuse kasvu üliõpilaste vastu, sest maksuta õpe tagatakse üksnes nominaalaja jooksul õpingud lõpetavale üliõpilasele ühe erialadiplomi omandamiseks. See on loomulik, sest tasuta õppiv tudeng saab end täiel määral õpingutele pühendada. Uuele süsteemile üleminek eeldab riikliku tellimuse läbivaatamist ja ümberkujundamist. Üleminek maksuta õppele eeldab tasulise õppe kadumisest põhjustatud vahendite vähenemise kompenseerimist avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, mis nõuaks riigilt aastas täiendavat eelarveraha 450 miljonit krooni. Tasuline õpe saaks neis õppeasutustes seejärel jätkuda osakoormusega õppes ehk nn. avatud ülikoolis, võõrkeelsetel välisturgudele suunatud õppekavadel. Uuele süsteemile üleminek eeldab riikliku tellimuse senisest suuremas mahus esitamist erakõrgkoolidele valdkondades, milles seni on riiklikku tellimust esitatud minimaalselt.

2) Vajaduspõhised õppetoetused. Kuigi riik tasub avalikes ülikoolides üliõpilaste eest õppemaksu, jääb kõrghariduse omandamine endiselt kulukaks. Selleks, et võimaldada ka vaesematest peredest pärit üliõpilastel kõrgharidust omandada, uuendab IRL senist õppetoetuste süsteemi, muutes selle senisest suuremal määral vajaduspõhiseks. Muudatus viiakse ellu 2011.aastal. Rahaliselt nõuab selle elluviimine täiendavalt 110 miljoni krooni aastas. Lisaks suurendatakse tulevikus õppeedukust arvestavate stipendiumide hulka.

3) Maailmatasemel kvaliteeti tagav rahastamine. Pearahapõhisel rahastamisel ja tasuliste kohtade olemasolul põhinevalt süsteemilt üleminekul õppija jaoks tasuta kohtadele tuginevale süsteemile peab riik tagama kõrgharidussüsteemile mitte ainult senise rahastamise mahu säilimise vaid ka rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks vajaliku kasvu. 2014. aastast alates oleks selleks võimalik kasvavalt kaasata summasid EL vahenditest. Seni eeldab see aga üliõpilaskoha baasmaksumuse suurendamist vähemalt 10% võrra aastas, doktoriõppe sotsiaalsete garantiide suurendamist ja amortisatsiooni arvestava rahastamiskomponendi suurendamist.

IRLi eestseisus pani paika tee tasuta kõrgharidusele

Märksõnad

Uudiste kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing