Aaviksoo: eestlaste kaitsetahe on kõrgem kui kunagi varem

12.06.2010 | Jaak Aaviksoo | Riigikaitse, Pressiteated

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Viljandis IRLi volikogu istungil, et eestlaste kaitsetahe on kasvanud kõrgemaks, kui kunagi varem - 80 protsenti eestlastest peab Eesti vastu suunatud sõjalise agressiooni korral õigeks sõjalise vastupanu osutamist.

71 protsenti eestlastest (sh 82% eesti meestest) on valmis ise kaitsetegevuses osalema. Kõrget kaitsetahet näitab ka pidevalt kasvanud toetus ajateenistuse vajalikkusele - jaanuaris 2010 hindas ajateenistuse läbimist vajalikuks 96% eestlastest (94% kõigist eesti elanikest).

Lisaks on eestlaste toetus Eesti kuulumisele Põhja-Atlandi alianssi kasvanud 93 protsendini, ka mitteeestlastest toetajate hulgas on toetus kasvanud viimase poole aasta jooksul 19 protsenti, praegu toetab seda juba pool Eestis elavatest mitte-eestlastest.

„Kui ma kaitseministri ametisse asusin, siis mainisin ühena peamistest selle valdkonna probleemist nõrka kaitsetahet - praegu võin öelda, et kaitsetahe ei ole Eesti jaoks enam laiem ühiskondlik probleem," lausus Aaviksoo.

Tema hinnangul tõestab kaitsetahte kasv meie kaitsepoliitika õiget valikut tugineda riigi kaitsevõime ülesehitamisel tugevale piiriülesele koostööle NATO partneritega, mittesõjalisteks konfliktideks valmisoleku kasvatamisele ning järjepidevale reservarmee väljaõppele.

„Eesti soovib olla liitlastele tugev partner, sest klassikalise sõjalise konflikti tekke oht on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. Jõuda arusaamisele, et Eesti julgeoleku eest seistakse väljaspool Eesti piire, ei ole lihtne," rääkis kaitseminister.

Jaak Aaviksoo meenutas, et 1939. aastal olid Balti riigid muutunud haavatavaks ja jäetud üksi, häid lahendusi meil selleks ajaks enam ei olnud. Eesti iseseisvuse kaotus oli seotud rahvusvahelise, mitte Eesti-sisese arenguga. See on õppetund praeguseks.

„Eesti julgeolek on osa rahvusvahelisest julgeolekust, mistõttu me otsime ja toetame lahendusi, millel on soodus mõju nii endale kui ka teistele riikidele. Eesti julgeolekut luuakse inimõiguste, põhivabaduste ja peamiste inimlike väärtuste teostamiseks," ütles Aaviksoo.

Tema hinnangul on Eesti rahvuslikus julgeolekus kõige suurem väljakutse tagada elanike arusaamine, et maailma julgeolek on jagatud ja selle tagamiseks tuleb Eestil tegutseda koos oma liitlastega väljaspool enda piire, nii nagu meie liitlased tegutsevad Eesti pinnal.

Aaviksoo: eestlaste kaitsetahe on kõrgem kui kunagi varem

Märksõnad

Uudiste kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing