Esileht » Meedia » Uudised

RSS Prindi Saada sõbrale

Siseminister külastas Põlva- ja Võrumaad

20.05.2010 | Uudised ja artiklid meist, Sisejulgeolek, Pressiteated

 Mis on turvalisus?

Kindlasti on turvalisus selline asi, et meil kõigil on võimalik Teeme ärat teha 365 päeva aastas (liigaastal 366 päeva) ja ööpäevaringselt, mitte vaid esimesel mail. Meil on ju naabrivalve, vabatahtlikud pritsumehed, abipolitseinikud. See on loomulik. Oma kodu heaks ju. Riik panustab oma struktuuridega.

 Kas meie päästjaid ootavad ees suured muudatused?

Mis Põlvamaal olemas on, seda tuleb säilitada. Põlvas, Räpinas, Värskas, Kanepis - kõigis väiksemates kohtades olevad komandod õigustavad end. Igat otsust tehes tuleb vaadata, et ei peaks väga suuri lõikeid tegema. Aga näiteks Ahjale võiks tekkida vabatahtlike päästjate grupp. Alati on hea meel, kui aktiivsust ja vabatahtlikku tegevust juurde tuleb - ikka enda jaoks ju tehakse.

 Reformidevabalt siis?

Põlvas tahaks natuke reformida. Täna on kodakondsus- ja migratsiooniametnikud Käisi tänaval. Soov on, et kõik meie inimesed oleksid politseimajas, mis eeldab seal küll teatud muudatusi. Tahaks tekitada teenindusleti, mille eelduseks ja aluseks on läbirääkimised justiitsministeeriumiga, kelle esindajad ka seal majas kohtu ja prokuratuuri näol on. Siis on inimestel koht, kust saab kõiki õigusalaseid teenuseid korraga.

 Teie seisukoht eripensionide osas?

Ministrina käsitlen meie päästjaid ja politseinikke üsna ühesuguselt, n-ö töö liigi osas, ning julgen sinna liigitada ka kaitseväelased. Tegemist on alaga, kus füüsiline võimekus on oluline, seetõttu ka nõuded. Minu arusaam on, et kui tulevikus ka eripensioni pole, oleks võimalik teenistusest lahkuda ja 60 aastat oleks see piir.

Elame-näeme. Meil on aega mõni nädal, et selle valitsusega mingisuguseid põhimõttelisi otsuseid teha.

Kuidas puhkate?

Kavatsen kolm nädalat puhata, umbes poole sellest ajast veedan siin. Minu naine on Põlvamaalt pärit, mis tähendab seda, et meie talvekartul kasvab Põlvamaal.

Välismaale pole saanud minna, sest pere on nii aktiivselt tegemistes, et me pole leidnud sellist ühist aega. Lapsed tegelevad võrkpalliga ja on juhtunud, et et isegi nende sünnipäevad on jäänud pidamata, sest nad ei viibi kodus.

Teen kolm-neli korda nädalas sporti: jooksmas käin ja võrkpalli mängin. On hea, kui saan olla pere seltsis ja lähedaste ning sõpradega.

Sotsiaal- või siseminister, kumba ametit eelistate?

Need on erinevad. Ühelgi inimesel, kes on olnud Eesti Vabariigis sotsiaalminister, pole olla keeruline mis tahes minister.

 Kas sotsiaalministri kohta võib nimetada hüppelauaks?

Ma ei oska öelda. Arvan, et sotsiaalministri ametikoht on oma ulatuslikkuse poolest väga raske: tervishoid, pensionid, sotsiaaltoetuste pool. Praktiliselt igal inimesel on mingisugune ootus osale maksumaksja rahast ja alati on abivajajaid. Iga otsus mõjutab suurt kogukonda.

Siseministri amet on teistmoodi raske, aga väga huvitav. Meie riik on küll väga väike, kuid võimekas. Väikese arvu inimestega suudame palju teha. On töötavad andmebaasid ning politseinik saab oma autos praktiliselt kontorit pidada. Aga kõik ei paista inimestele välja. Tehniline pool vajab alati panustamist, see on turvalisuse poolelt väga oluline.

Kuidas MUPO-sse suhtute?

Mis puudutab riigis ennekõike korrakaitset ja avalikku korda, on loomulik, et riigipolitsei seda rolli täidab. Nemad on keskendunud ühistranspordile ja heakorraeeskirjade täitmise tagamisele.

 Kas ollakse varmad teid tänaval kõnetama?

Põlva turul on üks mees, ma ta nime ei tea, kes tahab alati minuga rääkida olukorrast riigis. Inimesed ikka tulevad, pöörduvad, räägivad. Kui kutsutakse, käin ise ka nendega kohtumas. Esmaspäeval oli Tartus IRL-i seenioritega kohtumine, teisipäeval rääkisin tudengitele, kuidas tekib poliitika. Kolmapäeva õhtul olin Mõnistes - see käib ameti juurde, anda infot algallikast.

 Kas Eesti mees on väsinud?

Mulle ei tundu, et Eesti mees, pigem Eesti inimene. Oma elule paneb käe külge nii mees kui naine, sõltumata vanusest. Inimesi, kel on põhjus elust lahkumiseks, on palju –  möödunud aastal 280 inimest. Põhjused on erinevad: sotsiaalsed, majanduslik kitsikus, haigus, võlad, üksindus, mittevajalikkus. See pole lõbus pilt. See on aspekt, millega peaks edaspidi süsteemsemalt tegelema. Meil on näiteks arengukavad, mis liiklussurmade vähendamiseks mõeldud, aga peaks olema ka plaan, kuidas meil enda käe läbi inimesed vähem elust lahkuksid.

 Kas enesetapp on nõrkus või tugevus?

See pole jääjate suhtes mõistlik käitumine. Enda jaoks lahendatakse küll kõik probleemid, lähedastele jääb topelt kanda.

 Ehk tuleb neli luuleridagi Põlvamaa visiidist?

Ma pole üle kahe aasta pannud ühtegi rida riimi, selline periood on läbi. Tahan olla hea riigimees, mitte kehv luuletaja.

 

 Allikas:

Siseministri intervjuu maakonnalehele „Koit“ 19.05.2010

 

 

 

Märksõnad

siseminister. Pomerants

Uudiste kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing