Laar: töökohad on ettevõtluses

16.02.2010 | Mart Laar | Seadusloome, Pressiteated, Elu

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Riigikogus toimunud arutelul „ettevõtluskeskkonna arendamine tööhõive suurendamiseks", et valitsus ja erakonnad saavad töökohtade loomisele kaasa aidata läbi ettevõtluskeskkonna arendamise.

„Räägime nii palju kui tahame sotsiaalsetest töökohtadest - ainus võimalus tööpuuduse kasvule reaalselt piir panna, on reaalsete töökohtade loomine. Ükski valitsus või poliitiline erakond ei saa töökohti luua, küll saab ta aidata kaasa sellise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis omakorda töökohtade loomisele kaasa aitab. Muud reaalset teed tööpuuduse kasvu peatamiseks meie ees paraku pole," lausus Laar Riigikogu kõnetoolist.

Tema sõnul on Eesti on kõvasti tööd teinud, suutnud riigieelarve kontrolli alla saada ning Maastrichti kriteeriumitesse suruda, kuid pole paraku likvideerinud neid põhjuseid, mis meid sedavõrd sügavasse kriisi viisid.

Mart Laari kõne tekst

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid!

Pole mingit kahtlust, et tööpuudus on tänase Eesti probleem number
üks. Seda kurvem on tõdeda, kui palju ärapanemist ja tigedust võib
arutelu kuidas sellele vastu seista ühte ruumi tuua.

Head kolleegid, vastastikune süüdistamine ega kuulutus, kuidas MINA
olen Liivimaa parim töökohtade looja, meid edasi ei vii. See ei vii
meid ka sammugi lähemale meie ees seisvate väljakutsete lahendamisele
ning uute töökohtade loomisele, mis on ju meie tänase arutelu teema.

Sest räägime me nii palju kui tahame sotsiaalsetest töökohtadest,
ainus võimalus tööpuuduse kasvule reaalselt piir panna, on töökohtade
loomine. Ükski valitsus või poliitiline erakond ei saa töökohti luua,
küll saab ta aidata kaasa sellise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis
omakorda töökohtade loomisele kaasa aitab. Muud reaalset teed
tööpuuduse kasvu peatamiseks meie ees paraku pole.

Selleks tuleb meil loobuda poliitilisest vägikaikaveost ning
tegelikult olukorrale näkku vaadata. Kuigi Eesti on kõvasti tööd
teinud, suutnud riigieelarve kontrolli alla saada ning Maastrichti
kriteeriumi raamidesse suruda, pole me paraku likvideerinud neid
põhjuseid, mis meid sedavõrd sügavasse kriisi viisid. On ju selge, et
lisaks ülemaailmsele majanduskriisile on meie majandust vaevanud
probleemid meie tänase kriisi sügavuses olulisel määral süüdi.

Millised need on?

Esiteks on Eesti elanud liiga palju võlgu. Tõepoolest, meie valitsuse
võlg on maailmas üks väiksemaid, kuid valitsus on vaid üks osa
majandusest. Majandust tervikuna vaadates on oluline ka erasektori
võlakoormus, ja see on Eestis suur.

Teine puudus on Eesti jäik eelarvepoliitika, mis majanduse
tsüklilisuse mittearvestamise tõttu toetas majandusbuumi ajal
täiendavat kulutamist, ise sellega buumi tagant lükates. See
kulutusralli, mille juurde me tahaks esimesel võimalusel taas tagasi
pöörduda, paiskaks meid paraku peagi kriisi tagasi.

Kolmandaks probleemiks on majanduse üldine madal tootlikkus ja
neljandaks struktuursete reformide seiskumine või aeglane kulgemine,
mis vähendab Eesti konkurentsivõimet.

Mida siis teha?

Vastus on lihtne: Kui tahame, et Eesti ettevõtluskeskkond muutuks
konkurentsivõimelisemaks ning loodaks uusi töökohti, ei saa Eesti euro
saabudes uinuda, vaid peab jalad kõhu alt välja võtma - Eesti
eelarvepoliitika tuleb muuta jätkusuutlikuks.

Selleks tuleb esiteks hoida läbi majandustsükli eelarvet vähemalt
üheprotsendilises ülejäägis, kehtestama keskvalitsusele ühest
eelarveperioodist pikemaks perioodiks kulutuste lae ning sisse viima
vajalikud mehhanismid, et tasakaalus hoitaks ka kohalike omavalitsuste
eelarved. Eesti tagasipööramine kulutusralli teele annaks igal juhul
lootusele tööpuudust vähendada saatusliku hoobi.

Teiseks oluliseks sammuks on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime
tõstmine. Siin peaks valitsus andma ise eeskuju ning mitte minema
paremate aegade saabudes kaasa analoogse valitsusametnike
palgaralliga, nagu see toimus 2006.-2007. aastal. Ütleme ausalt välja,
et palkade tõstmine lähiajal on ebareaalne. Ülimalt oluline on
maksukoormuse vähendamine, mis eelarvepositsiooni parandamise käigus
on tõusnud hirmuäratavalt kõrgele. Maksukoormust enam tõsta ei tohi,
seda tuleb alandada. Sotsiaalmaksule tuleb veel selle aasta jooksul
kehtestada ülempiir ning täita ammu antud lubadus vabastada
väärtpaberitesse investeerimine tulumaksu alt. Maksukoormust
alandamata Eesti konkurentsivõimelisena enam lihtsalt ei püsi.

Ning kolmandaks peab Eesti õppima elama väiksema võlakoormaga. Me ei
tohi tagasi langeda samasugusesse jooksevkonto defitsiiti nagu enne
majanduskriisi. Nagu oleme nüüdseks kogenud, polnud see jätkusuutlik
poliitika.

Kuulates mõnda tänast ettekandjat tundub mulle paraku, et me ei soovi
toimunust midagi õppida. Arvutasin kiirelt kokku ühe ettekandja poolt
äsja esitatud ettepanekute tulemusel kasvavate kulude mahu - kui
jõudsin kahe miljardini, siis läks järg käest ära. Näib, nagu piisaks
vaid jälle veidi paremate aegade saabumisest, et kohe jälle
kulutusrallit alustada ning riik taas tasakaalust välja paisata. Kui
me ei suuda käituda vastutustundlikult, mõistame Eesti pikemasse
stagnatsiooni, mille tulemusel jääb tööpuudus Eestis talumatuks
kõrgeks ka otsese kriisi lõpu järel.

Selleks, et suudaksime tööpuuduse kasvu hiljemalt selle aasta lõpuks
peatada, peame seetõttu jääma reaalselt eksisteerivate rahaliste
võimaluste piiridesse. See nõuab loomulikult loobumist populistlikust
propagandast, katmata unistustest ning võtma roosad või mustad prillid
lõpuks eest. Viimasel juhul näeksime vahest ka seda, mida reaalselt
uute töökohtade loomiseks tehakse ning millised on need võimalused,
mida töökohtade loomiseks saab reaalselt kasutada.

Mida saame siis teha, mida me teeme?

1.PARANDAME ETTEVÕTLUSKESKKONDA.

Rakendame täies ulatuses ellu eksporditagatiste süsteemi. Kui 2009.
aastal sai selle toetusel eksporti arendada 60 ettevõtet, mis on 10%
eksportivate ettevõtete arvust Eestis, siis 2010.aastal on plaanis
seda kuni 10 korda suurendada.

Laiendame ettevõtluse turundustoetuse programmi, mis haarab vähemalt
200 ettevõtet 150 miljoni krooni ulatuses.

Aktiviseerime starditoetuse programmi, mis pakub nüüdsest ettevõtte
alustamisel toetust 100 000 krooni ning kus taotluste läbivaatamise
määra on vähendatud 10 päevale.

Suurendame tehnoloogiainvesteeringute toetuse programmi, mis on olnud
väga edukas ning mille uus voor algab lähinädalatel.

Laiendame korterelamute energiatõhususe tõstmise programmi. Kui praegu
on sellele eraldatud 800 miljonit, siis juhul kui Eestil õnnestuks
müüa vähemalt 500 miljoni krooni eest saastekvoote, on võimalik lisaks
sellele asuda maksma ühistutele otsetoetust 20% ulatuses tehtavast
investeeringust, mis võimaldaks toetada 1500 ühistut.

2. ALANDAME MAKSUKOORMUST

Eesti maksukoormus on praeguseks tõusnud lakke ning ähvardab
rahvuslikku konkurentsivõimet. Selle tõus tuleb peatada. Ettepanekud
selleks on esitatud ning olen veendunud, et heas koostöös viivad
koalitsioonierakonnad need ka siin Riigikogus läbi.

Maksude alal tasub kindlasti tähele panna ka KPMG poolt hiljuti
esitatud analüüsi koos konkreetsete ettepanekutega Eesti majanduse
konkurentsivõime tõstmiseks ning seda just toetades Eesti pöördumist
kõrgema tootlikkusega majanduse, see tähendab teadusmahuka majanduse
poole. Selleks on KPMG näiteks teinud ettepaneku vähendada
innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusega seotud töötajate
tulumaksuprotsenti kümne protsendini. Usun, et sedalaadi ettepanekuid
on Eestil põhjust tõsiselt arutada, seda loomulikult tingimusel, et
suudame eelarve tasakaalus hoida.

3. TOETAME ETTEVÕTJAID UUTE TÖÖKOHTADE LOOMISEL

Laiendame palgatoetuse programmi, muudame selle vähem bürokraatlikuks
ning kergemini kättesaadavaks.

Kaalume iga langetatavat otsust töökohtade kadumise või loomise
seisukohalt, seada see vähemalt hetkel suurimaks prioriteediks otsuste
langetamisel. Mõni hiljuti tehtud otsus on vastupidisest hoiakust
kurvaks näiteks.

Peame vajalikuks teha ametiühingutele ning tööandjatele ettepanek anda
oma toetus ettepanekule, mis võimaldaks nende omal soovil inimesi,
eeskätt lastega perekondade vanemaid, tööle võtta alampalgast väiksema
palgaga. See ettepanek võib tunduda radikaalsena, kuid iga samm, mis
võimaldaks - eriti raskes olukorras olevates peredel - tööturule
naasta.

4. TAGAME KÕIGILE SOOVIJATELE VÕIMALUSE ÜMBERÕPPEKS

On hea, et tänane valitsus on aru saanud, et parim majanduspoliitika
on tõhus hariduspoliitika. See on tähendanud, et kärbetele vaatamata
oleme hoidnud haridust, teadus- ja arendustegevust prioriteetsena,
mistõttu selle osakaal eelarves on kasvanud, mitte langenud. Olen
veendunud, et see on Eestile parema tuleviku kujundamiseks ülimalt
oluline.

Haridussüsteemil on ülimalt oluline osa ka parema ettevõtluskekskonna
loomisel ning võitlusel tööpuuduse vastu - ning seda lisaks juba üsna
hästi käima läinud ümberõppe süsteemile. Siin võib vaid tervitada
haridusministri otsustavust õppekavade kaasajastamisel, ettevõtlusõppe
sisseviimisel ja teiste samalaadsete sammude astumisel.

Tervitada võib ka haridusministeeriumi poolt käivitatud programmi, mis
annab varasematel aastatel õpingud katkestanud noortele võimalus neid
jätkata. Kutseõppeasutustes käivitub see programm viivitamatult,
kõrgkoolide jaoks 1.septembriks. Arvestades noorte tööpuuduses meile
vastu vaatavat erilist ohtu, on see otsus positiivselt tulevikku
vaatav ning loodan, et seda aktiivselt kasutatakse.

Need on loomulikult vaid mõned punktid. Tööpuuduse vastu ei võidelda
loosungitega, vaid reaalsete tegudega. Loosungid nende astumisele
kaasa ei aita. Tehkem siis koostööd. Teed võivad olla ju erinevad,
armastus olgu meil aga ühine - Eesti hea käekäik.

Laar: töökohad on ettevõtluses

Märksõnad

Uudiste kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing