Esileht » Meedia » Uudised

RSS Prindi Saada sõbrale

Tunne Kelam: Idapartnerlus ei tähenda automaatset patukustutust Valgevene diktaatorile

12.03.2009 | Tunne Kelam | Välis, Euroopa

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Komisjoni poolt detsembris algatatud Idapartnerluse projekti, mida Euroopa Liidu valitsusjuhid kavatsevad veel sel kuul heaks kiita.  Parlamendile esines välisasjade volinik Benita Ferrero-Waldner.

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam tervitas Idapartnerluse projekti, nähes selle peamist võimalust  demokraatia tugevdamises ning reformide soodustamises Euroopa Liidu  ida- ja kagupiirkonnas.

 

"See ei ole ainult regionaalne initsiatiiv. See on kogu Euroopa projekt, " kinnitas Eesti saadik.

"Seega on ülimalt oluline, et kõik liikmesriigid kohustuksid andma sellese projekti täie panuse. "

Tunne Kelami väitel on kõigi naabruspiirkonna riikide jaoks ülim aeg mõista, et Idapartnerluse taolisi projekte ei saa käsitada omaaegse võitlusena mõjusfääride pärast. Selliste suhete sisseviimine lisab stabiilsust ha julgeolekut kõigi jaoks.

Eesti esindaja arvates oleks Idapartnerlus, rakendatuna paar aastat tagasi, võinud ära hoida 2008. augusti invasiooni Georgiasse.

 

"Idapartnerlus tähendab Euroopa Liidu suhete tõstmist kõrgemale tasemele kuue ida ja kagunaabriga. Seda võib võrrelda nelja ühisruumi rajamisega Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes," ütles Kelam oma sõnavõtus.

"Selle suhte peamine element peab olema vastastikkus ja tingimuslikkus. Partnerlus tähendab tugevamat kahepoolset kohustumist.  Vaba turumajanduse suhete nagu ka õigusriigi areng sõltub iga partneri enda edasiminekust."

 

Tunne Kelami arvates ei tohi Idapartnerlus piirduda valitsustevahelise koostööga: "See peab hõlmama kodanikuühiskonda ning julgustama iseäranis rohujuuretasandi koostööd kodanike, mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsuste vahel".

 

Kelam tõi esile sellel nädalal Euroopa Parlamenti külastanud Valgevene opositsioonipoliitikute mure, et Euroopa Liit ei ole oma avangutes Minskile kaasanud kodanikuühiskonda. 

"Valgevene taoliste autoritaarsete riikide puhul peab olema selge, et suhete normaliseerimise aluseks on  konkreetsed edusammud inimõiguste vallas," väitis kõneleja.

 

Saadiku väitel pole selliseid  edusamme märgata.  Mõned poliitvangid on küll vabastatud, kuid teised on omakorda arreteeritud.  Kelam toetas Valgevene opositsiooni  esindajate seisukohta, et president Lukashenkale ei saa anda edasisteks suheteks puhast lehte.  Lukashenka on tema arvates huvitatud esmajoones oma võimu säilitamisest, ega ole andnud mingeid tõendeid, et ta on valmist riiki tõeliselt reformima.  "Praeguses olukorras oleks Lukashenka kutsumine maikuus Prahasse, kus  Idapartnerlus on kavas ametlikult välja kuulutada, enneaegne, ning saadaks väära sõnumi nii Euroopa Liidule kui ka Valgevene demokraatia eest võitlejaile. "

 

 

Uudiste kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing