Uudised

IRL-i Põlvamaa piirkonna esindajad tähistasid Tartu rahu aastapäeva

2012-02-04

Seoses Tartu rahu 92. aastapäevaga asetasid IRL-i Põlvamaa piirkonna juhatuse liikmed Kaido Pütsepp ja Jaanis Võsu pärja Põlva Vabadussõja mälestussambale.

Mälestussamba juures süütas Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola pidupäeva puhul küünla ja Põlva Püha Peetri koguduse preester Leevi Lillemäe pidas aastapäevale suunatud avakõne. Avakõne järel said sõna Põlva maavanem Ulla Preeden ning Isamaa ja Res Publica Liidu Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp, kes edastas sõnumi endise maavanema, erakonna peasekretäri ja Riigikogu liikme Priit Sibula poolt. Sõnavõttude järel asetasid pärja mälestussamba jalamile maavanem Ulla Preeden, Kaitseliidu esindaja, Põlva linnapea ning IRL-i Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp.

Priit Sibul vabandas, et ei saanud töökohustuste tõttu isiklikult pärja panekul osaleda ja teatas, et käis austust avaldamas Tallinna Võidusamba juures. Sibula sõnul kirjeldab Tartu rahulepingu sõlmimise päev üsna hästi ja kokkuvõtlikult ka tänapäeva, mis oma argistes toimetustes on täis erinevaid katsumusi ja barjääre. Ta lisas, et hea tahtmisega suudetakse katsumused ja barjäärid seljatada ning saavutada tulemusi, mille üle saab rõõmu tunda. „Me oleme rahvana elanud üle Põhjasõja, võidelnud end iseseisvaks Vabadussõjas, käinud läbi küüditamise raske raja. Aga see kõik ei ole meid murdnud," märkis Sibul ning lisas, et hetkel võib kaaskodanikke kuulates jääda mulje, et just neil päevil elatakse üle kõige keerulisemaid aegu, kuid olukord on tegelikkuses hoopis vastupidine.

Priit Sibul lisas selgituseks: „Vaatamata kõigele elame me praegu läbi ajaloo kõige jõukamat perioodi, mil ise oma peremeestena toimetame. Ma loodan, et mõistame seda ja kuna oleme elanud ajaloos läbi väga keerulisi
aegu, siis ei lase end lämmatada ka headel aegadel." Sibul loodab, et Tartu rahulepingu aastapäev annab võimaluse mõelda ja tunda rõõmu oma riigist ja rahvast. Ta tänab kõiki, kes on aidanud kaasa Eesti riigi tekkimisele ja kõigile neile, kes seda igapäevaselt rõõmuga südames edasi kannavad ja paremaks muuta soovivad.

92 aastat tagasi allkirjastasid kaks meest - Jaan Poska ja Adolf Joffe rahulepingu, mida peetakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

Pärnu piirkonna esimeheks sai Siim Suursild

2012-02-03

Küünlapäeval kogunenud IRL-i Pärnu piirkonna uus juhatus, kuhu kuuluvad Mari Suurväli, Marvi Volmer, Marika Laidna, Peeter Prisk, Meelis Kukk, Andres Metsoja, Siim Suursild ja Annely Akkermann, valis senise esimehe asemele Siim Suursilla.

„Minu rohkem kui kaheaastane teenistus piirkonna esimehena pakkus väljakutseid ja eduelamusi, rõõmu headest kaaslastest ja koos saavutatud õnnestumistest," kommenteeris Annely Akkermann 14. jaanuaril valitud uue juhatuse otsust erakonnakaaslastele saadetud e-kirjas. Isiklikus plaanis jõudis Annely Akkermann kahe ja poole aastaga Kihnu vallavanema ametikohalt tubli poliitiku karjääri tippu - Riigikogu liikmeks ja IRL eestseisuse liikmeks.

Annely Akkermanni juhtimisel pääses IRL tagasi Pärnu linnavalitsuse koosseisu, saavutati kõigi aegade parim tulemus Riigikogu valimistel. Samas nendib ta organisatoorseid puudusi. Kuna erakonnal on olnud viimastel aastatel suuri rahalisi raskusi, siis puudus Pärnus palgaline töötaja ja kontor.

„Väga oleks tahtnud jätkata, eriti erakonna tugevdamisega valdade tasandil," ütles tarmukas Pärnumaa naine, kelle sõnades peegeldub soov ka edaspidi seista Pärnumaale võimalikult lähedal.

IRLi Raplamaa piirkonna juhiks valiti Andrus Saare

2012-02-01

IRLi Raplamaa piirkonna juhatus valis oma esimesel koosolekul järgmiseks kaheks aastaks piirkonna esimeheks ühehäälselt riigikogu liikme Andrus Saare.

„Kindlasti annab Raplamaa oma panuse, et erakonnas täituks peagi 10 tuhat liiget, kuid sellest olulisemaks pean olemasolevate liikmete kaasamist ja nende mõtete ning ettepanekutega arvestamist. Erakond algabki maakonna osakondadest ja nende lihtliikmetest. Säärasest arusaamast lähtudes on IRL-l potentsiaalne võimalus tõusta suurimaks parteiks Eestis," rääkis Saare.

Endine Kohila vallavanem Andrus Saare on lõpetanud Tallinna Ülikoolis haldus- ja ärikorralduse bakalaureuseõppe. Ta on riigikogu Rahanduskomisjoni ja Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon liige. Viimastel Riigikogu 2011. aasta valimistel kogus ta Harju- ja Raplamaal 835 häält.
IRL-i Raplamaa piirkonnas on üle 300 liikme ja kohaliku võimu vastutus on võetud viies omavalitsuses.

IRLi parlamendifraktsioon külastabl Järvamaad

2012-02-01

IRLi riigikogu fraktsioon külastab täna Järvamaad eesmärgiga kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega, et kuulata nendepoolseid mõtteid kohaliku ja üleriigilise poliitika kujundamise osas.

Järvamaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, aseesimees Kaia Iva, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas, sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Liisa Pakosta, Annely Akkermann, Andrus Saare, Erki Nool, Peeter Laurson, Andres Jalak, Aivar Kokk ja Juku- Kalle Raid.

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud külastavad Järvamaa omavalitsusi, ettevõtteid ja haridusasutusi. Näiteks külastab Liisa Pakosta Koeru Hooldekeskust ja lasteaeda. Aivar Kokk teeb visiidi Eivere mõisa. Tõnis Lukas annab Väätsa Põhikoolis, Erki Nool Järva-Jaani Gümnaasiumis ja Koeru Keskkoolis, Margus Tsahkna Türi Põhikoolis ja Marko Mihkelson Paide Ühisgümnaasiumis koolitunde.

Ene Ergma kohtub Oisus huviseltsiga ja Paides eakatega. Tõnis Lukas, Ene Ergma ja Juku-Kalle Raid teevad koos teiste külastajatega rännaku Ajakeskuses Wittenstein. Marko Pomerants tutvub Valgehobusemäe võimalustega.

Samuti peab Marko Mihkelson avaliku loengu Järvamaa raamatukogus ja Türi Kultuurimajas teemal „Kuuba- sotsialismi tegelik pale". Türil on Annely Akkermann külaliseks ettevõtlike naiste ümarlauas, kus arutletakse, mis takistab ja mis on toeks naiste aktiivsel osalemisel ettevõtluses ja ühiskondlikus elus.

Baltimaad kavandavad ühiseid samme ühise põllumajanduspoliitika reformi suunamiseks

2012-01-31

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.

„Otsisime ühispositsioone ja taktikat otsetoetuste võrdsustamise saavutamiseks," ütles Seeder. Arutluse all olid lisaks rohestamise , ekspordisubsiidiumid ja toetustasemete lõikamise teemad, mille puhul on Seedri sõnul samuti oluline ühiste positsioonide väljatöötamine.

Lisaks kohtus minister Seeder Läti Parlamendi spiikri Solvita Āboltinaga.

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid 20. jaanuaril Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist. Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida ühisturul.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi Harjumaa piirkonna juhiks sai Marko Mihkelson

2012-01-31

IRLi Harjumaa piirkonna juhiks sai Marko Mihkelson

IRLi Harjumaa piirkonna juhatus valis oma esimesel koosolekul järgmiseks kaheks aastaks piirkonna esimeheks Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni.

„Harju piirkonna juhtimine on mulle tõsine väljakutse. IRL on läbi ajaloo olnud Harjumaal edukas erakond. Samas tuleb meie enam kui 800 piirkonna liikmel koos veel palju ära teha, et toetust ja usaldust hoida ning suurendada," ütles Mihkelson ning lisas, et uue juhatuse suurimaks eesmärgiks on 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks valmistumine.

Tartu Ülikoolis ajaloomagistri kraadi omandanud Marko Mihkelson (42) kuulub Harjumaa piirkonna Viimsi osakonda ning on osutunud Riigikogusse valituks kolmel korral. Viimastel Riigikogu 2011. aasta valimistel kogus ta Harju- ja Raplamaal 3943 häält.

Piirkonna aseesimeesteks valiti Merike Käver ja Erik Sandla. 11-liikmelisse juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Ann Räämet, Andrus Braunbrück, Jan Trei, Erik Sandla, Meelis Härms, Raivo Kokser, Jüri Tümanok, Jaanus Ilumets ning Andres Kaarmann.

Valitsuse kriisikomisjoni õppusel harjutati ulatusliku küberrünnaku lahendamist

2012-01-31

30. jaanuaril toimus valitsuse kriisikomisjoni õppus „Küberpalavik 2012“, et välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste puudused ning leida lahendused nende parandamiseks. Samal õppusel osaleb homme ka valitsus.

„Õppuse positiivseks tulemiks saab pidada ametkondade oskust ja valmidust koostööks, samuti õigeaegsete otsuste kujundamist ja vastuvõtmist ulatusliku küberrünnaku korral,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Õppuse „Küberpalavik 2012“ eesmärgiks on välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste kitsaskohad ning leida lahendused nende parandamiseks. Samuti soovitakse kaardistada puudused kehtivates õigusaktides ning ühtlustada arusaamist olemasolevast võimekusest, et selle kaudu tõhustada ametkondade vahelist koostööd. Õppuse läbiviimine aitab kaasa Eesti kõrgema juhtkonna ettevalmistamisele, et osaleda NATO ja Euroopa Liidu strateegilistel kriisiõppustel.

Siseministri juhitavasse kriisikomisjoni kuuluvad riigisekretär, justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi kantsler, kaitseväe peastaabi ülem, peaministri poolt nimetatud nõunik, päästeameti peadirektor, riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektor, riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor ja siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.

Allikas: Siseministeerium

Volinik Kruusimäe: tasuta ühistransporti taotlev linnavalitsus koolilaste sooduspiletiks raha ei leidnud

2012-01-30

Tallinna linnavalitsus tõmbas vee peale linnavolikogu liikme Tarmo Kruusimäe (IRL) algatatud eelnõule kehtestada koolilastele sooduskuukaart hinnaga üks euro.

„Eelnõu eesmärgiks oli soodustada vanemate järelvalvet oma laste kooliskäimise ja õppimise kohta, suurendada ühistranspordi kasutamise harjumust ning tagada võrdsed võimalused kõigile lapsevanematele," selgitas Kruusimäe.

Tema hinnangul oleks saanud õpilaste näitel katsetada ühistranspordi kasutatavuse tõusu üheeurose piletihinnaga ja rahvaküsitlust korraldamata. "Antud eelnõud oleks saanud kasutada võimaliku tasuta ühistranspordi pilootprojektina - vaadata, kui edukaks kujuneb ühistranspordi populariseerimine, samal ajal väärtustades haridust. Samuti oleksime kokku hoidnud vähemalt 31 000 eurot rahvaküsitluseks mõeldud kulusid ning asuda varem sisulise arutelu juurde ühistranspordi tulevikust ja kvaliteedist," rääkis Kruusimäe.

Linnavalitsus aga eelnõud ei toetanud, põhjendades, et õpilastele soodsamate ühistranspordihindade võimaldamine tähendaks linnale suuremat saamata jäävat piletitulu ning see saab toimuda ainult teiste valdkondade arvelt.

„Kui linn ei toeta rahapuudusele vihjates õpilastele sõidusoodustuse pakkumist, siis on vähetõenäoline, et neil õnnestub seda tervele linnale tasuta pakkuda," arvab linnavolinik Kruusimäe.

IRLi esimeheks valiti Urmas Reinsalu

2012-01-28

IRLi valis täna Tallinnas Nokia Kontsertmajas toimunud suurkogul erakonna juhiks Urmas Reinsalu ning aseesimeesteks Ene Ergma, Juhan Partsi ning Tõnis Lukase. Erakonna auesimeheks valiti Mart Laar.

Reinsalu poolt hääletas suurkogul 977 erakonna liiget, Herkeli poolt andis hääle 465 inimest ning Pakosta poolt hääletas 285 erakonna liiget.

Ene Ergmat toetas 518 inimest, Juhan Partsi 393, Tõnis Lukast 319, Margus Tsahknat 155, Jaak Aaviksood 154 ning Marko Mihkelsoni 122 inimest. Mart Laar teenis auesimehe valimustel 1423 inimese usalduse.

Suurkogu valis ka 20-liikmelise eestseisuse, viieliikmelise revisjonikomisjoni ja üheksaliikmelise aukohtu.

Eestseisuse 20 kohale kandideeris 27 inimest. Valituks osutusid Tunne Kelam (494), Andres Herkel (446), Liisa Pakosta (378), Priit Sibul (371), Siim Kiisler (366), Helir-Valdor Seeder (360), Ken-Marti Vaher (360), Marko Pomerants (360), Peeter Laurson (350), Aivar Kokk (337), Tarmo Kruusimäe (326), Erki Nool (325), Sven Sester (278), Tõnis Palts (275), Toomas Tõniste (253), Andrus Saare (243), Annely Akkermann (236), Madis Kübar (235), Kaia Iva (234) ja Eerik-Niiles Kross (180).

Erakonna aukohtu üheksale kohale oli kandidaate 11, valituks osutusid Avo Üprus (677), Lagle Parek (588), Trivimi Velliste (554), Peeter Tulviste (539), Toivo Peets (475), Jaanus Barkala 567, Tarmo Loodus (440), Kaupo Reede (377), Reet Roos (365)

Revisjonikomisjoni viiele kohale oli kandidaate kaheksa, valituks osutusid Erik Sandla (667), Toivo Jürgenson (654), Ants Pauls (604), Tiit Leier (568) ja Olavi-Jüri Luik (332)

Kokku väljastati suurkogul 1767 mandaati.

Urmas Reinsalu kõne Suurkogul

2012-01-28

Head sõbrad
Me võime meie erakonna saavutatule uhkusega tagasi vaadata.
ERSP sõnastas meie suurima rahvusliku huvi: rahvas jääb püsima, kui on Eesti riik.

Täna peame suutma olla oma pärandi väärilised ning määratlema eesti rahva ja riigi järgmised suured väljakutsed.
Rahvuslike huvide poliitika on selge sõnum, kuidas võtta kokku meie erakonna maailmavaade ja missioon. Tänase päeva poliitika peab olema üles ehitatud meie rahva vaimset ja ainelist heaolu silmas pidades.

Esiteks, rahvuslik julgeolek
Välistan igasuguste kompromisside tegemise meie rahvusliku julgeoleku arvel. Tänu meile on tänavu riigikaitse kulud kaks protsenti rahvatulust. Ja see oli õige otsus.

Teiseks, positiivne muutumisvõime
Oleme väike rahvas ja peame mõistma, et sisemine suletus ja seisak toovad kaasa hääbumise. Eesti tugevus on läbi aja olnud avatus uutele ideedele. Konservatiivne maailmavaade näeb vabaduse ja võimaluste tasakaalustajana vastutust homse ees.

Kolmandaks, inimeste elukvaliteet
Praegustel ärevatel aegadel on inimeste suurim ootus Eesti perede toimetulek ja majanduslik kindlustunne. Usk hakkamasaamisesse ja elu paremaks muutumisse on hädavajalik. Siis, just siis julgetakse tuua ilmale lapsi, nautida kultuuri ja tunda uhkust eestlaseks olemise üle.

Kõik algab initsiatiivist ja ettevõtlikkusest. Vaid töö loob uue väärtuse, kasvatab jõukust ja annab kindlustunde. Selle kõrval on oluline tajuda, et Kultuurielu edendamine on rahvusliku eneseteadvuse alus. Neid samme astudes jõuamegi selle tulevikuseisundini, millest unistan: ühiskonnani, mis koosneb tasuvat tööd tegevast keskklassist, kellel jagub aega ja huvi oma järeltulijate kasvatamiseks ning rikkaliku kultuurielu elamiseks. Need inimesed on uhked oma maa ja ajaloo üle, suhtlevalt avatult ja julgelt kogu maailmaga ning panustavad Eesti riigi arengusse.

Rahvuslik julgeolek, positiivne muutumisvõime ja elukvaliteet on eeldused ülima rahvusliku missiooni täitmiseks - eesti rahva kestlikkuse tagamiseks.
Väikese rahvana ei ole meil õigust kasutamata jätta ühtki arukat abinõu, mis teenib meie rahva arvulise kasvatamise sihti.

Meie rahva kestlikkust hoiavad väärtused.
Vabadus, isamaa-armastus, ettevõtlikkus, perekond, kodu, kohusetunne ja töökus on väärtused, mida inimesed annavad oma lastele edasi. Nende kaitsmine ja soodustamine on meie ühine hool ja vastutus, mille kandmist ei võta keegi teine siin maailmas enda peale.

Me suudame oma missiooni tõhusalt täita vaid siis, kui oleme Eesti poliitikas tegijad ja otsustajad. Järelikult peame suutma hoida ja suurendada valijate usaldust, selleks aga peab ka erakonna juhtimine olema missiooni-, mitte kildkonnapõhine.
Usaldusväärne on erakond, mille tegevuse aluseks on õigusselgus, ennustatavus ja vastutus. See on erakond, mis teenib missiooni, mitte iseennast.

Oma põhimõtetega me ei kauple.
Meie positsiooni tugevdamine eeldab erakonnas tõsist dialoogi.
Pean vajalikuks erakonna uue programmi koostamist Meie infovahetus ja kaasamine peab olema tõhusamalt ja kaasaegsemalt korraldatud.
Väga tähtis on vastastikune lugupidamine ja sõnapidamine.
Minu nägemuses peaks IRL kinni pidama järgmistest põhimõtetest:
jääme usaldusväärseks valitsuspartneriks.
välistame jätkuvalt valitsuskoostöö Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga.
me ei tagane tööst Eesti arengu jaoks vajalike reformide nimel.
peame lähtuma konservatiivse rahapoliitika ja majanduspoliitika põhimõtetest.
väärtustame Eesti ärksat rolli Euroopa Liidus.
peame jätkama tööd valimistel antud lubaduste täitmiseks.
Oleme ja jääme avatud erakonnaks. Ootan meiega liituma kõiki Eesti elu eestvedajaid, kes jagavad meie maailmavaadet.

Hea aatekaaslane,
olen olnud nii Isamaa kui Res Publica asutaja. See annab mulle kindluse öelda, et tean, milleks oleme võimelised. Me suudame palju enamat, kui julgeme teinekord iseendalegi tunnistada.
Elagu IRL, elagu Eesti Vabariik

Liisa-Ly Pakosta kõne Suurkogul

2012-01-28

Head aatekaaslased!

Ma tahaks loota, et tänane üldkogu on meie auväärse ajalooga erakonna jaoks ühes mõttes oluline. Et viimast korda oleks meie kongressil aktuaalne see, millise taustaga meist keegi oli. Kes kampsun, kes lipslane. Õigupoolest oli tunda, et juba eelmisel üldkogul kaks aastat tagasi hakkasid need piirjooned peaaegu hääbuma. Erinevatel põhjustel on nad paraku taas lõkkele löönud ja vaata et tugevamini, kui kunagi varem.

Kahe valitsusvastutust kandnud erakonna liitumine ei saanudki olla kerge, see oli algusest saati teada. Kuid kuus aastat kolisevaid ämbreid, hulgaliselt väärtuslikke meie ridadest lahkunud liikmeid ja poisikeselikku teineteisele ärapanemist, mille peale meie päris konkurendid pihku naeravad - seda peaks olema koolirahaks küllalt.

Seega, minule antud hääl ei pruugi olla Teie jaoks esimene valik, sest vana arm ei roosteta.

Aga ta võiks olla mõistuse hääl lähtuvalt sellest samast unistusest mida just sõnastasin - rabeleda lõpuks lahti vanade ja koltunud konfliktide ahelaist, populismiussist, ümmarguste lubaduste kolinast.

Me pole täna kodust ilmaasjata välja tulnud. Eestil on meid vaja, meid kõiki koos, ühe tõsiseltvõetava erakonnana. Vaadake enda kõrvale, kui palju elukogemust siin saalis on, kui palju on neid inimesi, ilma kelleta poleks Eesti tänast riiki, Eesti taastatud iseseisvust! Ja kui palju on noori inimesi, kes on valmis tehtut hoidma, austama, ja edasi kandma! Meil on võimekus oma ideeline rüht sirgeks ajada.

Meie lahendus, mida olen sõnastanud, on: pöörame Isamaa ja Res Publica Liidus uue, värske lehekülje. IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Arutu kisklemine muudab meid nõrgaks ega võimalda meil tõhusalt kaitsta Eesti rahvuslikke eesmärke. Meie peame jääma ka tulevikus erakonnaks, kelle poole pöördutakse rahvusliku iseolemise kaitseks ja rahva elujärje edendamiseks.

Mida meie, me koos, selleks tegema peame?

Esiteks. Selleks peame me liitma erakonna, et erakond saaks paremini liita Eesti ühiskonda meie programmi järgi, meie ideaalide järgi. Meie ideaalid peavad olema suuremad. Alustame juba täna ja iseendist. Ulatagem siis üksteisele sõbrakäsi.

Teiseks. Selleks peame me kaitsma Eesti rahvuslikke eesmärke ja tegema seda nii, et majanduslikkus ei lämmataks rahvuslikkust, ja et rahvuslikkus ei lämmataks majanduslikkust. Peab leiduma viis olla rahvuslik oma sotsiaalpoliitikas, olla rahvuslik oma majanduspoliitikas, olemata seejuures ksenofoob. IRL peab olema see, kes tasakaalukat vaba majandusmõtet seob rahvusliku mõtteviisiga. See on meie eripära ja meie vastutus - ajada rahvuslik-konservatiivset poliitikat ja eristuda sedakaudu ka oma koalitsioonipartnerist.

Kolmandaks. Selleks peame me muutma IRL kõige populaarsemaks rahvaerakonnaks. Eesti inimestel ei ole täna lihtne, ühiskond on kihistunud, liiga kihistunud, ja keskklass vaesub. Teeme seda, mida inimesed tegelikult tahavad. Selleks on vaja paremat analüüsi kui ka paremat suhtlemist, eeskätt inimeste kuulamist. Kutsume erakonda tagasi need, kes on tundnud ennast kõrvalejäetuna. Arendame välja eetilised suhtlusstandardid, et selle erakonnaga tahaksid liituda need, kes tahavad tõesti Eesti ühiskonnas kaasa rääkida, et uutele poliitikahuvilistele oleks pakkuda lisaks aadetele ka toredat suhtluskeskkonda. Meil on vaja rohkem vabakonna vaimu. IRL peab tõsiselt käsile võtma kõik konkurentsivõime suurendamise võimalused. Arvamusküsitlused näitavad seda armutult.

On öeldud, et neid asju, millest ma rääkisin, pole võimalik ellu viia, mõni on veel öelnud, et naise poolt mitte, mõni on arvanud, et ema ei sobi. Vastupidi, ligimesearmastust, emalikkust ja vaimset nõudlikkust on Eesti poliitika laiemast kriisist väljatulemiseks just nimelt tarvis.

IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Tehke oma vaba valik! Teie valik on igal juhul õige valik, sest teie, Suurkogu liikmed, olete selle erakonna tõelised juhid.

Ene Ergma avaldus Suurkogu eel

2012-01-27

Homme on IRL-i jaoks tähtis päev, mil valime endale uue esimehe. Sedapuhku tahaksin veelkord tänada Mart Laari, kes on olnud IRL-i jaoks väga hea juht ja seda läbi Eesti riigi jaoks keeruliste aegade. Mardi roll meie hea valimistulemuste saavutamisel möödunud aasta Riigikogu valimistel oli väga suur. Aitäh Sulle Mart IRL-i juhtimise eest!

Homme peab IRL-i hakkama juhtima üks kolmest esimehe kandidaadist ja mul on hea meel, et kandideerijaid on rohkem kui üks. Minu tänud kõikidele kandideerijatele, et te olete valmis võtma enda peale vastutust olla IRL-i uus juht.

Homsel Suurkogul näeme nii võitjaid kui kaotajaid, rahulolevaid ja rahulolematuid. Kuid olenemata sellest, kes homsel päeval valituks osutub, tuleb isiklikud pettumused alla suruda ja ehk hoopis hetkeks enda sisse vaadata ja küsida: mida olen ma ise tegemata jätnud, et ei ole teeninud mõttekaaslaste usaldust? Me peame leidma indu enda ühine eesmärk selgemini lahti mõtestada ja leidma tee, kuidas üheskoos ka peale Suurkogu edasi liikuda. Peame mõtlema, kuidas ehitada ülesse just selline IRL, mille üle tunneksid uhkust võimalikult paljud meie liikmetest ja valijatest. Ja seda ei saa me teha teisti kui üheskoos!

Mul on hea meel, et oleme julge ja avatud erakond. Kõige paremini näitab seda Suurkogul erakonna juhtorganitesse kandideerijate hulk, mis tähendab, et meie seas on palju neid inimesi, kes on nõus ja valmis vastutuskoorma enda õlule võtma ja IRL-i ning Eesti Vabariigi eest hea seisma. Ma ei eitagi, et viimaste sündmuste taustal on ajad IRL-i jaoks olnud rasked, kuid pean oluliseks, et oleme käitunud murede lahendamisel resoluutselt ja põhimõttekindlana.

Kes ka ei osutuks homme valituks, tahan loota, et uus juht ja teised valitud juhivad erakonda julgelt edasi, jätkates nähtava ja konservatiivse poliitika ajamist.

Ene Ergma
IRL-i aseesimees

Vaher: tagajärgedele keskendumine ei lahenda Euroopa migratsiooniprobleeme

2012-01-26

Siseminister Ken-Marti Vaher osales neljapäeval Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus avaldati toetust liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamisele, et paremini valmistuda võimalikeks sisserände kriisideks tulevikus. Hindamiste eesmärk on jälgida regulaarselt riikide suutlikkust varjupaigataotlejate vastuvõtmisel ning pakkuda tehnilist ja rahalist abi liikmesriikidele, kes on sattunud suure sisserände surve alla või kelle varjupaigasüsteemis esineb vajakajäämisi.

Vaheri sõnul peab migratsiooniarutelude fookus olema probleemide ennetusel ja riskide maandamisel. Tema kinnitusel peaks Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet koos Euroopa piirivalveametiga koostama regulaarselt riskianalüüse, et hinnata liikmesriikide valmisolekut suure sisserände ja varjupaigataotlejate arvuga toimetulekuks.

Araabia kevade kaasmõjuna kasvas eelmisel aastal märkimisväärselt varjupaigataotluste arv Euroopa Liidu riikides ning jätkuv ebastabiilsus Euroopa naabruses mõjutab arenguid ka sel aastal. ÜRO pagulasvoliniku ameti hinnangul kasvas varjupaigataotluste arv mullu esimesel poolaastal enam kui 17 protsenti.

„On oluline, et me ei keskenduks tagajärgedele, vaid püüaks tagada piisava valmisoleku kõikides liikmesriikides,“ ütles Vaher ja lisas, et solidaarsus on Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid, mille rakendamisel peaks olema põhiline rõhk tehnilisel ja rahalisel abil. „Solidaarsus ei tähenda aga põhjendamatut ega kunstlikku liikmesriikide võrdsustamist sisserände koormuse kandmisel.“

Vaheri sõnul on peamisteks vahenditeks abivajajate toetamisel Euroopa Liidu piirivalveagentuuri FRONTEX piirivalveoperatsioonid, solidaarsusfondidest eraldatav raha ning Euroopa varjupaiga tugiameti osutatav tehniline abi varjupaigamenetluste korraldamisel.

Kopenhaagenis neljapäeval ja reedel toimuva justiits- ja siseministrite kohtumise üheks peateemaks on solidaarsus ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamine. Taani soovib Euroopa Liidu eesistujariigina jõuda kokkuleppele Dublini määruse eelnõu muudatustes, mis sisaldavad varase hoiatuse ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamise mehhanismi.

Ühtlasi tegi Euroopa Komisjon eelmise aasta lõpus ettepaneku uue Euroopa varjupaiga- ja migratsioonifondi loomiseks, mis võimaldaks uue finantsperspektiivi raames pakkuda Euroopa Liidu rahalist tuge liikmesriikidele, kes on sattunud suure rändesurve alla. Fondi mahuks on planeeritud 3,9 miljardit eurot ning see on jätk tänastele solidaarsusfondidele, mis toimivad 2013. aastani.

Allikas: Siseministeerium

Aaviksoo: kohustusteta tasuta kõrgharidust ei eksisteeri

2012-01-25

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnas kõrgharidusreformi teisel lugemisel, et tasuta kõrgharidus saa olla tingimusteta. Üliõpilaste õigused peavad olema tasakaalus kohustustega, mistõttu kogu vastutust ei saa veeretada riigile ega maksumaksjale.

„Tasuta kõrgharidusega tagame, et iga võimekas ja motiveeritud noor saab õiguse tasuta õppeks, kandes ühtlasi kohustust õpingutele pühenduda ja haridus õigeaegselt omandada. Meie ideaaliks pole kõigile tasuta kommunistliku paradiisi pakkumine. Täistööajaga osaajalised õppurid maksaksid aga jõukohast ja neile õiglast õppemaksu ning kursusekordajad korvaksid ülikoolile tekkivad lisakulud," rääkis Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul on ülikoolide riigieelarveline rahastamine kavandatud kasvama kõigil eelseisvatel reformiaastatel. „Reform suurendab kõrghariduse rahastamist üle 25% ja enam kui kahekordistab tudengitele mõeldud sotsiaaltoetused, mis tagab parema ligipääsu kõrgharidusele," rääkis minister.

Aaviksoo toonitas, et täisajaline õppekohustus peab käima käsikäes vajaduspõhiste õppetoetustega. „Õppetoetuste eelnõu on hetkel valitsuse kooskõlastusringil ja jõuab peagi menetlemiseks riigikokku," lõpetas Aaviskoo.

Pakosta: üliõpilasel on lisaks olevikule ka tulevik

2012-01-25

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) sõnas tänast üliõpilaste meeleavaldust silmas pidades, et enamike tudengite ettepanekutega kõrgharidusreformi tegemisel on arvestatud.

"Kultuurikomisjon kogunes eelnõu kahe lugemise vahel kaheksa korda, arutas põhjalikult läbi erinevaid variante ning arvestas enamikke tehtud ettepanekuid," rääkis Pakosta.

Pakosta tõi välja, et eelnõusse lisati üliõpilaste soovitud lävendipõhine vastuvõtt kõrgkooli ning ka vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem rakendub samaaegselt tasuta õppega.

"Samuti muutsime palju erinevaid arvamusi tekitanud ainepunktide nõudearvestuse semestrite lõikes kumulatiivseks. Kui üliõpilane täidab semestris õppekava enam kui 30 ainepunkti, siis on tal võimalik järgmisel semestril selle võrra vähem ainepunkte teha ja endiselt tasuta edasi õppida. Sellisena väljapakutud õppekava täitmise nõudele avaldas toetust ka Eesti Rektorite Nõukogu," rääkis Pakosta.

Pakosta sõnul tuleb arvestada, et tudengil on lisaks olevikule ka tulevik. „Täna on tööandjate ootus suurem nõudlikkus ülikoolis, mis tagab tudengite võimalikult kiire jõudmise tööturu täieõiguslikeks osaliseteks. Ühiskonna ootused noorte töökusele on suuremad, kui noored ise seda ehk tunnistavadki," selgitas Pakosta.

Ta lisas, et mõne ainepunkti tegematajätmine ei tähenda üliõpilasele veel terve semestri kinnimaksmist. "Õppekulude hüvitamisel ei saa üliõpilaselt näiteks kahe täitmata ainepunkti eest nõuda kogu semestri õpingute hüvitamist," ütles Pakosta. "Samas suurenes ülikoolide õigus semestri pikkusi paindlikumalt määrata, seega on tagatud ka noorte soovitud akadeemiline vabadus õppetöö korraldamisel ja õppekoormuse jagamisel."

Eelnõus suurendati oluliselt ka lapsevanemate, puuetega inimeste ja ajateenistust läbivate tudengite õigusi. "Lapsevanematel (kuni lapse 7-aastaseks saamiseni või puudega lapse vanematel) ja puuetega isikutel on õigus tasuta õppida omas tempos, lisaks suurendati praegusega võrreldes nende tudengite õigust akadeemilise puhkuse ajal õppida ja ainepunkte sooritada. Ülejäänud tudengitele säilis õigus akadeemilise puhkuse ajal õppida, ent vähendasime motivatsiooni eksamivõlgnevusi akadeemilise puhkuse vältel ära õiendada," selgitas Pakosta ja rõhutas vajadust vaadata õppimist laiemalt.

Tema sõnul on eelnõu peamine eesmärk võimaldada tasuta õpe kõigile töökatele tudengitele, laiendades praegusega võrreldes nii tasuta tudengite arvu kui ka ülikoolide akadeemilist vabadust.

Eesti soovib ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel vähem bürokraatiat

2012-01-24

Brüsselis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul avaldas Eesti delegatsioon muret, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) turukorralduse määrus toob kaasa liigset bürokraatiat.

Eesti toetab kõiki meetmeid, mis aitavad suurendada põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu ja soodustavad nende ühistegevust. "Leian, et ühistegevust puudutavad reeglid peavad olema selged, üheselt mõistetavad ja lihtsad nii administratsioonile kui ka põllumajandustootjatele," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Samas valmistab Seederi sõnul talle mulle muret eelnõus olev kohustuslik nõue tunnustada liikmesriigi poolt tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite ja tootmisharudevahelisi organisatsioone. "Minu hinnangul toob see kaasa palju bürokraatiat ja läheb vastuollu üldise lihtsustamise põhimõttega. Igasugune tunnustamine peaks jääma liikmesriigi enda otsustada ja seda ei tohiks liikmesriigile kohustuslikuks teha," on Seeder seisukohal.

Eesti rõhutas vajadust tagada kriisiolukordades EL meetmete kiire ja paindlik rakendamine. Tootjaorganisatsioone puudutavad sätted peavad olema selged ja EL-i üleselt üheselt mõistetavad.

"Eesti jaoks on oluline, et komisjon saaks vajadusel operatiivselt reageerida võimalikele turuhäiretele ning astuda samme tarbijate usalduse taastamiseks. Leian, et kavandatavad erakorralised meetmed peaksid olema paindlikud ning laienema kõigile sektoritele. Lisaks soovin rõhutada, et väljatöötatavad meetmed peavad sobima konkreetsele sektorile ning turutõrgetest otseselt mõjutatud liikmesriikidele," rääkis Seeder.

Brüsselis toimunud põllumajandusministrite kohtumisel oli lisaks ÜPP turukorraldusmeetmetele arutluse all loomatervise strateegia. Detailsem arutelu sellel teemal toimub järgnevatel nõukogu istungitel.

Lisaks kohtus minister Seeder Rootsi ja Belgia kolleegidega, kellele selgitati Eesti seisukohti EL otsetoetuste tasemete võrdsustamise osas. "Nii Rootsi kui Belgia kolleegid väljendasid mõistmist meie olukorrale, kuid leidsid samas, et kompromissid on komplitseeritud," märkis Seeder.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Teenäitaja 2011 aunimetuse pälvis Ülle Madise

2012-01-24

Eesti Naiste Koostöökett omistas Teenäitaja 2011 aunimetuse proua Ülle Madisele.

Ülle Madise on Riigiõiguse professor, Vabariigi Presidendi õigusnõunik. Ta on tuntud ja tunnustatud asjatundja avaliku õiguse küsimustes. Oma arvamuste, analüüside, esinemiste ja avalike arutelude juhtimisega on ta teenäitajaks paljude jaoks. Ülle Madise on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid ja arendanud euroopalikku poliitilist kultuuri.

Eesti Naiste Koostööketi algatatud Teenäitaja aunimetuse eesmärk on väärtustada eetikat, parandada poliitilist kliimat, mõjutada suhtlemist ja poliitilist kultuuri, kaitsta isiku õigusi ja vabadusi. Teenäitajaks võib olla avaliku elu tegelane, kes oma tegevusega on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid, arendanud euroopalikku kultuuri, edendanud võrdõiguslikkust, aidanud lahendada ühiskonda ahistavaid kriise või vastuolusid.

Seni on Teenäitaja aunimetuse pälvinud Ülle-Marike Papp, Silvi Ojamuru, Külli Vollmer, Ülle Aaskivi, Marina Kaljurand, Viive Rosenberg, Airi Värnik ja Siiri Oviir.

Ühtekokku üheksandat korda välja antava aunimetuse pidulik üleandmine toimub esmaspäeval, 06. veebruaril Tallinnas Toompea lossis.

Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

2012-01-22

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Berliinis Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga, kes tunnustas Eesti, Läti ja Leedu seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel.

"Leidsime üksmeele mitmes küsimuses, sealhulgas selles, et otse- ja maaelutoetused tuleb võimalikult kiiresti võrdsustada, lisaks leidsime muidki ühiseid seisukohti, milles meie lähtekohad ja arvamused on sarnased," ütles Seeder.

Seederi sõnul võib sellise kõrgetasemelise kohtumisega väga rahul olla, kuna lisaks tunnustas Suurbritannia minister eile maailma suurimal toidumessil Grüne Woche allkirjad saanud Baltimaade põllumajandusministrite ja põllumeeste esindusorganisatsiooonide ühisdeklaratsiooni.

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Samuti osaleb Seeder põllumajandusministrite tippkohtumisel, kus ligi 50 ministrit üle kogu maailma püüavad leida lahendusi küsimusele, kuidas piiratud ressursse optimaalsemalt kasutada, et tagada toiduga kindlustatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamiseks

2012-01-21

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Messe Berlin juhatuse esimehe Raimund Hoschiga messil kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab see Eestile suurt ja ainulaadset võimalust tutvustada rahvusvahelisel tasandil meie kööki ja toidukultuuri, Eestit kui riiki tervikuna ja turismi sihtriiki. "On rõõm tõdeda, et Eesti on saanud kindlustunde partnerriigiks valmistumiseks," sõnas Seeder.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Hosch märkis, et kui Poola oli möödunud aastal Grüne Woche partnerriigiks, siis kasvas nende põllumajandustoodete eksport Saksamaale 12 protsenti, mis Seedri hinnagul näitab kõnekalt, mis võimalused Eestit ees ootavad.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Gruusia minister Zaza Gorozi selgitas, et Gruusias on põllumajanduspoliitika seatud riiklikult üheks eelisarendavaks valdkonnaks ja koostööst Eestiga ollakse huvitatud ka seetõttu, et Eesti kaudu pääseksid nende kaubad Euroopa Liidu turule. Eesti ja Gruusia põllumajandusministeerium otsustasid moodustada ühise koostöögrupi, mis selgitab välja Gruusia vajadused ja Eesti võimalused Gruusiat abistada. Muuhulgas avaldas Gruusia minister Eesti valitsusele tänu, et veinieksport sujub Eestisse tõrgeteta.

Moldova minister Vasile Bumacov soovis Eestilt tuge, et Moldova saaks Euroopa Komisjoniga sõlmida vabakaubanduslepingu. Samuti soovisid Moldova esindajad, et Eesti jagaks neile oma kogemusi elektrooniliste registrite alal, pidades silmas eeskätt PRIA tegevusi sellel alal.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

2012-01-20

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

23. - 27. jaanuarini näidatakse Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel kinos Artis Tallinna koolide õpilastele dokumentaalfilmi "Vabaduse mõrkjas maitse".

Film kõneleb Moskva liberaalse ajalehe "Novaja Gazeta" ajakirjanikust Anna Politkovskajast, kes vastandus teravalt Putini režiimiga ning mõrvati 7. oktoobril 2006 oma korterimaja trepikojas.

Tunne Kelami sõnul tuleb hinnata Anna Politkovskaja kirglikku pürgimist tõe ja vabaduse poole, sest Euroopa jagab väärtusi, mille eest Anna Politkovskaja seisis ning oma elu ohverdas. Kelami algatusel võttis Euroopa Parlament novembris 2006 vastu resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest pärast Politkovskaja mõrva.

Enne filmiseansside algust räägivad õpilastele Anna Politkovskajast ja kodanikuvabadustest Venemaal Inimõiguste Instituudi direktor Mart Nutt, Riigikogu liige Marko Mihkelson, suursaadik Mart Helme ja Tunne Kelam.

Tänaseks on huvi üles näidanud kuus erinevat kooli, kokku ligi 200 vaatajaga.

Kooliseanssidele on võimalik registreeruda telefonil 5154 845 (Liina Murd) ja liina@kino.ee.

Lisainfo:

Kaja Villem

Tunne Kelami esindaja Eestis

5345 8901

Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse

2012-01-19

Kaitseminister Mart Laar külastas täna õhtul NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga NATO küberkaitsekeskust, kus Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse.

Peasekretär rõhutas küberkaitse tähendust tänapäeva maailmas ning pidas vajalikuks pöörata sellele tõsist tähelepanu.

Mart Laar kinnitas Eesti pühendumist küberkaitsele ning avaldas lootust, et küberkaitsekeskusega liitub tulevikus enamus NATO liikmetest. Kaitseminister avaldas ühtlasi lootust, et küberkaitse tõuseb NATO Chicago kohtumise üheks tippteemaks.

„Chicago kohtumine peaks andma selge sõnumi, et NATO seab endale eesmärgiks oma küberstaabi loomise ning teatab, et võtab endale küberrünnaku tõrjumisel õiguse vastata nende vahenditega, mida õigeks peab," lausus Laar.

NATO peasekretär Rasmussen külastab Balti riike täna ja homme. Täna pidas ta avaliku kõne Tallinna Ülikoolis ning kohtus peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Homme hommikul kohtub Rasmussen Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvesega.

IRLi Võru linna osakonna esimehena jätkab Hõrak

2012-01-19

IRLi Võru linna osakonna esimehena jätkab Hõrak

IRLi Võru linna osakond valis korralisel üldkogul endale kaheks järgmiseks aastaks uue juhatuse. Juhatuse esimehena jätkab Sairos Hõrak, lisaks osutusid juhatusse valituks Henni Nassar, Siiri Toomik, Kalev Laanpere ja Maret Jürgenstein.

Osakonna esimehe Hõraki hinnangul on IRL-i Võru osakonna põhieesmärkideks kogukonna huvide eest seismise. „Meie prioriteetideks on tasakaalustatud eelarve, kohaliku majandusruumi arengu toetamine, sihipärasema sotsiaaltoetuste paketi realiseerumine ning linna suurima kooli renoveerimine," lisas ta.

Samuti rõhutas Hõrask, et 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel on osakonna eesmärk saavutada valimisvõit Võru linnas.

IRL asub juhtima Järvamaa suurimat omavalitsust.

2012-01-14

Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Reformierakonna esindajad sõlmisid 12. jaanuaril Türi valla jätkusuutlikuks juhtimiseks koostöölepingu, millega võetakse vastutus valla arenguks vajalike otsuste vastuvõtmise ja elluviimise eest.

IRL-i Türi osakonna esimehe Raivo Pingi sõnul on osapooled võtnud kindla suuna valitsemiskulutuste kärpimiseks ning vallakodanike senisest laiemaks kaasamiseks läbi ümarlaudade ning kodanikeühenduste. Valla igapäevasesse juhtimisse kaasatakse spetsialiste ning loobutakse kahest poliitilisest abivallavanemast. Tähelepanu pööratakse ettevõtjate ning omavalitsuse sidemete tugevdamisele ja koostööle.

Koostöös soovitakse jätkata heal tasemel hariduse andmist kogu vallas, pöörates erilist tähelepanu ümberkorraldatud asutustele. Pink rõhutas, et koolikeskkond peab olema õppijat ja õpetajat toetav.

Mõlemad lepingu osapooled on avatud Türi valla arengu huvides koostööks kõigi isikutega nii Türi vallas kui väljaspool valda. Türi volikogu 23-st kohast on IRL-il 10 ning Reformierakonnal 4 kohta.

On kokku lepitud, et volikogu esimehe koht jääb Reformierakonna täita ja vallavanemaks saab Pipi-Liis Siemann, kes viimastel kohalikel valimistel sai Türi vallas parima valimistulemuse. Pipi-Liis Siemann töötab Järvamaa Kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhina.

IRL Läänemaa üldkogu valis piirkonna juhatuse

2012-01-13

IRL Läänemaa piirkond valis üldkogul juhatuse, kuhu kuulub 12 erakonna
liiget, juhatuse koosolekul kinnitati esimees.

Eelmise aasta lõpus kogunes IRL Läänemaa üldkogu, kus piirkonna esimees Alar
Schönberg andis ülevaate seni tehtust ja ning tulevikuplaanidest.
Lühiülevaate tegid ka Läänemaa osakondade esindajad. Külalisena oli
koosolekul kohal Väinamere piirkonnast valitud Riigikogu saadik Tõnis
Palts. Vesteldi Läänemaad puudutavatel teemadel ja võimalikest piirkonna
arengutest, seal hulgas Haapsalu raudtee taastamise võimalikkusest.

Seejärel toimus piirkonna juhatuse valimine, kus järgnevaks kaheks aastaks
valiti piirkonna juhatus, revisjonitoimkonna liikmed ning esindajad erakonna
volikogusse. IRL Läänemaa juhatusse valiti Ahto Jõgi, Aivar Kroon, Enn
Laansoo, Margus Maiste, Kerli Nilp, Urmas Pau, Olev Peetris, Harri Puskar,
Toomas Schmitd, Alar Schönberg, Kai Tennisberg ja Aidi Vallik.

11. jaanuaril 2012 toimunud juhatuse esimesel koosolekul kinnitati juhatuse
töösuunad järgnevaks poolaastaks, peamiseks ülesandeks püstitati suhtlemine
piirkonna liikmetega ning otsustati teha väljasõite maakonnas. Juhatuse
esimeheks valiti Kerli Nilp.

Juhatus avaldas tunnustust ning tänas Alar Schönbergi senise hea töö eest.

IRLi eestseisus kinnitas IRLi Suurkogu valimisnimekirjad

2012-01-13

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kinnitas täna 28. jaanuaril toimuva IRLi Suurkogu kandidaatide nimekirjad.

IRLi Suurkogul kandideerivad IRLi esimehe kohale Liisa Pakosta, Urmas Reinsalu ja Andres Herkel.

Kolmele aseesimehe kohale on oma kandidatuuri üles seadnud Ene Ergma, Juhan Parts ja Marko Mihkelson, Jaak Aaviksoo, Margus Tsahkna ja Tõnis Lukas.

Erakonna eestseisuse kahekümnele kohale on kandidaate 27: Aivar Kokk, Ando Kiviberg, Andres Herkel, Andres Kaarmann, Andres Kõiv, Andrus Saare, Annely Akkermann, Art Kuum, Eerik- Niiles Kross, Eero Mikenberg, Erki Nool, Helen Hääl, Helir- Valdor Seeder, Kaia Iva, Kaido Ivask, Ken- Marti Vaher, Liisa Pakosta, Madis Kübar, Marko Pomerants, Peeter Laurson, Priit Sibul, Siim Valmar Kiisler, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Toomas Tõniste, Tunne Kelam ja Tõnis Palts.

Erakonna aukohtu üheksale kohale kandideerib 11 inimest: Avo Üprus, Jaanus Barkala, Kaupo Reede, Lagle Parek, Peeter Tulviste, Reet Roos, Siim Roode, Tarmo Kõuts, Tarmo Loodus, Toivo Peets ja Trivimi Velliste.

Revisjonikomisjoni viiele kohale kandedeerib 8 inimest: Ain Pajo, Ants Pauls, Erik Sandla, Indrek Varik, Olavi- Jüri Luik, Raivo Olmet, Tiit Leier ja Toivo Jürgenson.

Isamaa ja Res Publica Liidu auesimehe kohale on üles seatud praegune IRLi esimees Mart Laar.

Isamaa ja Res Publica Liidu Suurkogu toimub laupäeval, 28. jaanuaril algusega kell 12 Tallinnas Nokia Kontserdimajas. Hääleõiguslikud inimesed on kõik erakonna liikmed seisuga 13.01.2012.

Margus Tsahkna kandideerib IRLi aseesimeheks

2012-01-13

50 erakonna liiget esitasid Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna kandidaadiks Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimehe kohale.

„Mulle on tehtud ettepanek kandideerida eelseisval suurkogul erakonna aseesimeheks. Arvan, et see positsioon vajab värsket verd ja tulevikku vaatamist, seetõttu andsin ka oma nõusoleku kandideerida," ütles Tsahkna.

Tema hinnangul peavad rahvuslik-konservatiivselt mõtlevad inimesed olema ühendatud, et neid väärtusi edasi kanda.

"IRL on pärast elamislubade skandaali süvenenud sisekaemusse, millest peab tekkima uus kvaliteet edasiminekuks, peame taastama rahvuslikult mõtlevate inimese usalduse enda vastu," sõnas Tsahkna.

Ta loodab, et kandidaadid käivad suurkogu-eelses debatis välja oma nägemuse Eesti tulevikust.

"Ma arvan, et IRLi ülesanne on sõnastada kaasaegne rahvuslik-konservatiivne visioon, mis keskendub eelkõige meie rahva potentsiaali maksimaalsele avamisele," rääkis Tsahkna.

Ta ütles, et oma ajaloos ei ole eestlased vaba rahvana kunagi nii kaugele jõudnud kui praegu.

"Küsimus on, kas me suudame oma potentsiaali avada ja milliseks see kujuneb," lisas Tsahkna.

IRLi aseesimeheks kandideeriv sotsiaalkomisjoni esimees ütles, et me peame muutuma hoolivamaks ja keskenduma senisest enam riigi huvide kõrval inimeste huvidele.

Seeder soovitab riigiasutuste kolimist maakonnakeskustesse

2012-01-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna riigikogus maaelu arengu aruande arutelul, kus pakub tööhõive suurendamiseks maapiirkondades ühe lahendusena välja riigiasutuste viimise maakonnalinnadesse.

„Mõõdukalt suurte ja iseseisvate riigiasutuste paigutamine maakonnalinnadesse on hea ja paljude riikide poolt läbiproovitud lahendus. Nii viime töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks," lausus Seeder.

Põllumajandusministeeriumi allasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad Põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seeder rõhutas, et Eesti maaelu kõige suuremaks probleemiks on just töökohad. „Mitte apteegid ega postkontorid, isegi mitte ühistransport ega kooliharidus maal, vaid töökohad, töökohad ja veelkord töökohad. Töökohtade olemasolu on aluseks ükskõik millise piirkonna arengule, töökohtade kaudu vähendame vaesust ja loome uusi võimalusi arenguks. Töökohad on tähtsaim maaelu arendamise võti," rääkis põllumajandusminister.

Traditsioonilistes maamajandusharudes nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus vähenenud töökohtade asemele ei ole tekkinud võrdväärselt uusi ja selle põhjuseks ei ole Eestis Seedri sõnul mitte Mart Laar, vaid ülekantud tähenduses hoopis traktor: „Ehk siis tehnika ja tehnoloogia areng."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mart Laar vastas oma erakonnakaaslaste küsimustele

2012-01-10

Täna õhtupoolikul kohtus Mart Laar Pärnu Jahtklubis IRL-i Pärnumaa liikmetega ja vastas ilma sissejuhatava sõnavõtuta paljudele küsimustele, millest mõned näited saavad siin juhusliku valiku põhjal ka esitatud.

Esimene küsija tundis huvi, kas erakonna esimehe kohalt lahkumine on ikka piisavalt õigustatud samm. Mart Laari nägemuses on kahe valimise vaheline aeg praegu kõige sobilikum aeg selleks, et Riigikogu järgmise koosseisu valimise ajaks jõuaks uus esimees piisavalt hästi sisse elada. Tema sõnul seab pikalt ühe isiksuse domineeriv esimehe kohal püsimine erakonna pidevasse ohtu.

Võimalike uute esimehe kandidaatide kohta ütles Laar, et kaks värvikamat liiget on loobunud ja tema meelest olnuks Jaak Aaviksol ministriametis olulisi haridusreforme läbi viies ülimalt raske sama edukalt ka erakonna esimehena toimetada. Ka Juhan Partsil poleks ministrina kerge samaaegselt esimehena tegutseda. Üldiselt Laar ei soovitagi ministril end jagada erakonna juhtimisega.

„Erakonna esimees peab suutma kõigi liikmetega suhelda, selle vältimatu vajaduse juures jääb minister paratamatult inimestest kaugele." Veel lisas ta, et ei astu ühegi kandidaadi taha näiteks allkirjade kogumisega. Lisa Pakosta saamisel erakonna esimeheks näeb Laar suurt poliitilist võitu eelkõige sellega, et ta on naine. „Mul pole Pakosta vastu midagi, IRL-i naiskandidaadina oleks ta kõva sõna!"

Riigi kaitsestrateegia küsimuses pidas ta kõige olulisemaks igasuguse agressiooni puhul vastuhakkamist. Pidevalt on ajateenistuses umbes paartuhat kodanikku. Pärast ajateenistuse lõppu kestab reservis olemine 40 aastat. Praegult on Laari sõnul umbes 42 tuhat isikut erinevatesse üksustesse jaotatud. Samas toimub pidev sõjatehnika täiendamine ja moderniseerimine. Eesti suudab ise ehitada väiksemaid laevu, mille vastu tunnevad huvi ka välisriikide armeed. Samuti suudetakse Eestis ehitada mehitamata luurelennukeid.

Tanki väeosa loomise ettevalmistused käivad plaanipäraselt. Küsimusele, kui otstarbekaks ikkagi tuleks tanke pidada, vastas Laar kõhklematult, et raha olemasolu korral tuleks need kohe osta. „Tank on kõige võimekam tehnika sõja olukorras," kinnitas kaitseminister ja tõi näite Gruusiast, kus kolm tanki otsustasid ühe päevaga selle riigi saatuse.

Huvitav oli Pärnu arengut puudutav küsimus. Laar vastas, et tugev hariduse ja teaduse keskus kindlustab kõige paremini maakoha arengut: „Võidab ajude olemasolu."

Erakonna reitingu pärast muretsevale liikmele vastas Laar, et reitingu näit polegi kõige tähtsam. Siiski on viimase pooleteist-paari aasta kestel IRL-i reiting tõusnud väga oluliselt. Kui varem oli vahe mõne suure erakonnaga kahe-kolme-kordne, siis nüüd on näitajad sootuks paremad. Erakonna sisest kaklemist peab Laar kasulikuks ja edasiviivaks jõuks. „Just nii lähevadki asjad paremini edasi," leidis kauaaegsete poliitiku kogemustega IRL-i esimees.

Huvialasest tegevusest raamatute kirjutamisel ei tihanud Laar kuigi palju rääkida, kuna sellest kõnelemine annaks põhjust norijatele - nagu tegeleks kaitseminister põhitöö kõrvalt liialt kõrvaliste asjadega. Siiski nimetas ta peatselt ilmuvat Sinimägede kordustrükki, mis tuleb esimesest tunduvalt detailide rikkam.

Allikas: Maalehe Pärnumaa blogi

Urmas Reinsalu: kandideerin IRLi esimeheks

2012-01-07

Tänasel IRLi volikogul teatas IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu oma otsusest kandideerida IRLi esimeheks.

Urmas Reinsalu rõhutas Paides toimuval volikogul, et IRL ja tema eelkäijad on olnud rahvuslike eesmärkide sõnastajad ning ajalugu näitab, et need otsused on olnud õiged. "Nüüd peab IRL uuesti mõtestama oma missiooni Eesti tuleviku ees - olla rahvuslike huvide poliitika erakond. Pean oluliseks, et IRLi avalik poliitika ja sisemine korraldus oleks allutatud sellele eesmärgile," ütles Urmas Reinsalu.

"Asudes kandideerima esimehe ametisse, teen seda teadmisega, et vajalik on taastada usaldus nii erakonna sees kui ka avalikkuse ja IRLi vahel. Kandideerides esimehe ametisse sirutan sõbrakäe kõigile erakonnakaaslastele. Pean oluliseks arvamuste mitmekesisust, mille pinnalt saavad esile kerkida konkureerivad seisukohad. Olen olnud nii Isamaa kui ka Res Publica asutajaliige. See kogemus annab mulle täna kindluse öelda, et IRL on võimeline palju enamaks kui me ise arvame," lisas Reinsalu.

Urmas Reinsalu on 36-aastane, IRLi riigikogu fraktsiooni esimees. Ta on riigikogu erinevates koosseisudes olnud põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esimees. Ta on abielus ning kahe lapse isa. Reinsalu on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning töötanud justiitsministeeriumis ning president Lennart Meri kantselei direktorina.

Reformierakond asub Türil IRLiga läbi rääkima

2012-01-05

Detsembri alguses tõid Türi valla valitsuskoalitsiooni Reformierakonna esindajad välja rea tõsiseid probleeme Türi valla juhtimises.

Pärast viimast volikogu istungit oli näha, et nende küsimuste lahendamises ei ole edusamme olnud. Seejärel tegid Reformierakonna esindajad Isamaa ja Res Publica Liidule ettepaneku konsultatsioonide pidamiseks.

Eile, 4. jaanuaril kogunes IRL-i Türi osakond ning arutas Türi vallas kujunenud keerulist olukorda. Üksmeelselt peeti konsultatsioonide
alustamist vajalikuks, et leida ühisosa ja lahendusi Türi valla ees seisvate probleemide lahendamiseks.

Osakond andis volitused läbirääkimisteks osakonna esimehele Raivo Pingile ja juhatuse liikmele Pipi-Liis Siemannile.

Herkel: kõige tähtsam on taastada usaldus

2012-01-05

Riigikogu liige Andres Herkel teatas täna, et on valmis kandideerima IRL-i
esimeheks.

Herkel teatab sel puhul erakonna liikmetele koostatud sõnumis, et kõige
tähtsam ülesanne on taastada usaldus nii erakonna sees kui ka ühiskonna ja
riigi vahel.

„Meie motiivid ja kutsumus poliitikas peavad olema aatelised ja
maailmavaatelised, seega ei tohi me kaasa minna arusaamaga, et „kõik on
müügiks"," ütleb Herkel viidates pöördumises ka elamislubade skandaaliga
seotud asjaoludele.

Herkel lubab jääda rahvuskonservatiivsete aadete ja väärtuste juurde ning
seista avatud rahvusluse eest. Samas leiab ta, et erakonna ideede
värskendamiseks tuleb rohkem kaasata intellektuaale ja arvamusliidreid,
samuti tuleb erakonna liikmetele tagasi anda tunne, et „see on meie
erakond."

Andres Herkel on 49-aastane, ta on erakonna liige alates 1995. aastast ning
on juhtinud enne Isamaaliidu ja Res Publica ühinemist nii Isamaaliidu
Tallinna piirkonda kui ka Riigikogu fraktsiooni. Eelmise aasta lõpus
toimunud IRL-i Tallinna piirkonna sisevalimistel sai ta kõige rohkem hääli.

Vaher: kriminaalpolitsei peab jõudma kvaliteedilt uuele tasemele

2012-01-05

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on aasta algul taastatud keskkriminaalpolitseil tänavu rohkem võimalusi tehnilise baasi uuendamiseks, struktuuride tugevdamiseks ja motivatsioonisüsteemi rakendamiseks, mis peab aitama kriminaalpolitsei kuritegude vastases võitluses kvaliteedilt uuele tasemele.

Vaher ütles neljapäeval kriminaalpolitsei konverentsil peetud kõnes, et kriminaalpolitseil on väga oluline roll riigi ja ühiskonna sisemise rahu tagajana. „Kaasaegne kriminaalpolitsei peab olema veelgi dünaamilisem ja uutele oskustele avatud, kui on seda kuritegelik maailm,“ lausus ta.

Tema sõnul põhineb organiseeritud kuritegevus äriettevõtte loogikal: kurjategijad on orienteeritud kuritegeliku kasumi teenimisele, neil on selge hierarhia ning oma „projektimeeskonnad“. „Meil tuleb arvestada ka, et elame avatud maailmas. Raske organiseeritud kuritegevus ei ole lokaalne, vaid üleilmne probleem. Ühe klahvivajutusega võib tekitada kahju maailma teises otsas,“ ütles Vaher konverentsil.

Vaher märkis, et kuigi uuest aastast taastati politsei- ja piirivalveametis keskkriminaalpolitsei, ei seisne muudatus üksnes nimes. Ta meenutas, et eelmisel aastal võeti vastu otsus tugevdada kriminaaltulu tuvastamise võimekust ning septembris moodustati selleks eraldi büroo. „Võimeka kompetentsikeskuse loomise järel tuleb kriminaaltulu konfiskeerimisele tähelepanu pöörata igas kriminaalasjas, kus see on võimalik. See tähendab mõtteviisi muutust ja seda mitte ainult politsei, vaid ka prokuratuuri ja teiste õiguskaitseorganite jaoks,“ rääkis Vaher ja lisas, et samuti on keskkriminaalpolitseis loodud keskne struktuur korruptsioonivastaseks võitluseks.

Vaheri kinnitusel tuleb alanud aastal jätkata sisulist analüüsi ja otsustada, kuidas saab kõige efektiivsemalt võidelda arvutikeskkonnas toime pandud kuritegudega ning kas ja millised peaksid olema narkokuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetodid ja struktuur.

Tänavuses riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Allikas: Siseministeerium

IRL Tallinna naisklubi kinkis sotsiaalasutustele erialaajakirja aastatellimused

2011-12-30

IRL Tallinna naisklubi kinkis oma liikmetelt saadud annetuste eest ajakirja Sotsiaaltöö aastatellimuse nendele kodulinna sotsiaalvaldkonna organisatsioonidele, kes on pidanud rahapuudusel erialaajakirjast loobuma.

„Kulude kokkuhoiu nimel on kärbitud tugevalt sotsiaalasutuste tegevuskulusid, nende seas ka kulutusi erialastele koolitustele ja ajakirjanduse tellimise tarbeks," ütles IRL Tallinna Naisklubi aseesinaine Eve Lääts.

Tema sõnul on mitmed Tallinna hoolekandeasutused, hoolekandega tegelevad mittetulundusühingud ja mõnede linnaosade sotsiaalosakonnad loobunud ainukese emakeelse erialaajakirja tellimisest.

„Kinkisime 12 organisatsioonile ajakirja Sotsiaaltöö aastatellimuse. Soovime ühelt poolt toetada sotsiaalasutuste töötajaid, et neil oleks võimalik saada infot valdkonna arengust ja ise selles kaasa rääkida. Teisalt soovime anda märku rahastajatele, et kulude optimeerimine töötajate professionaalsuse toetamise arvelt ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik," rääkis Lääts.

„Kodanikena ootame sotsiaalvaldkonna organisatsioonidelt võimalikult kõrgel tasemel ja tõhusat abi. Samas aga kipume kulutusi optimeerides unustama, et töötajate professionaalsuse hoidmiseks on vaja ressursse, olgu selleks koolitused, supervisioon või erialane ajakirjandus," lisas Lääts.

IRL Tallinna Naisklubil on traditsioon lõpetada aasta heategevusüritusega, millest kingi saajal on rõõmu ja kasu aastaringselt.

Valitsus kiitis heaks vabatahtliku merepääste eelnõu

2011-12-29

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis loob aluse vabatahtlike merepäästjate osalemiseks politsei tegevuses otsingu- ja päästetöödel.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et kui eelmisel aastal kehtestas parlament regulatsiooni vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike kaasamiseks, siis edaspidi saavad samalaadsetel põhimõtetel tegutseda ka vabatahtlikud merepäästjad. Politsei ja piirivalve seaduse muudatused sätestavad nii vabatahtlike merepäästjate õigused, kohustused, neile esitatavad nõuded ja väljaõppe põhimõtted kui ka hüved ja tagatised.

Eelnõu kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja veehoidlal ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid. Vabatahtlikud merepäästjad osalevad päästetöödel sõltuvalt läbitud õppe mahust kas koos politseiametnikuga või politsei ülesandel iseseisvalt. Politsei tegevuses osalemise ajal on nad riigivõimu esindajad, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

Juba praegu on vabatahtlikud merepäästjad koondunud mittetulundusühingutesse ning teinud politsei- ja piirivalveametiga aktiivset koostööd. Edaspidi sõlmib amet mittetulundusühingutega tsiviilõigusliku lepingu, et merepäästjate tegevust ja nende toetamist täpsemalt korraldada.

Teise muudatusena annab eelnõu politsei- ja piirivalveametile pädevuse kontrollida Eestist väljuvate laevade reisijate nimekirju. Praegu koostatakse sadamast väljuvate laevade reisijate nimekirjad check-in’i läbinud inimestest, kelle isikutuvastus toimub laevale minekul üksnes pisteliselt. Seetõttu on võimalik, et ennast registreerinud inimesed jätavad laevale minemata või annavad pileti edasi mõnele teisele inimesele, samas kui meresõiduohutuse seaduse kohaselt peavad kõik reisijad olema kantud õigesti laevareisijate nimekirja.

Politsei- ja piirivalveametile reisijate nimekirjade kontrollimise pädevuse andmine aitab avastada inimesi, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Samuti on reisijate nimekirjade nõuetekohane koostamine oluline, et võimalike õnnetuste korral oleks teada, kes laeval on.

Vabatahtlike merepäästjate tegevuse reguleerimist ja politseile laevareisijate nimekirjade kontrolli pädevuse andmist näeb ette valitsuse tegevusprogramm.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeerium ja ROTAL sõlmisid sotsiaalpartnerluse kokkuleppe

2011-12-29

Siseminister Ken-Marti Vaher ning Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi allkirjastasid kolmapäeval uue sotsiaalpartnerluse kokkuleppe, mille eesmärk on arendada siseministeeriumi valitsemisalas sotsiaalset dialoogi.

Vaheri sõnul alustasid siseministeerium ja ROTAL uue sotsiaalpartnerluse lepingu ettevalmistamist juba sügisel, et muuta valitsemisala kollektiivsed töösuhted süsteemseks. „Täna sõlmitud lepinguga on sotsiaaldialoog avatud valitsemisala kõigile ametiühingutele eesmärgiga suurendada töötajate kaasatust töösuhteid puudutavatesse otsustesse ning edendada koostööd töökeskkonna ja töösuhete parandamisel,“ lausus ta.

Ka ROTAL-i esimees avaldas heameelt, et senine, 2007. aastast pärinev sotsiaalpartnerluse lepe sai uue kuue.

Kokkuleppe kohaselt toimub sotsiaaldialoog ametiühingutega kolme tasandi kohtumistel: vähemalt korra kvartalis toimuvad kohtumised siseministeeriumi esindajatega, vähemalt viis korda aastas valitsemisala asutuste juhtkondadega ning vastavalt vajadusele peetakse kohtumisi ka regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa.

Ministeeriumi esindajatega peetavatel kohtumistel lepitakse kokku sotsiaaldialoogi valitsemisala ülesed eesmärgid ja põhimõtted, langetatakse ühisotsuseid ja planeeritakse tegevusi. Valitsemisala asutuste juhtidega toimuvatel kohtumistel peetakse kollektiivseid läbirääkimisi, sõlmitakse asutuste kollektiivlepinguid ja jälgitakse nende täitmist ning informeeritakse ja konsulteeritakse partnereid. Regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa toimuvatel kohtumistel käsitletakse küsimusi, mis vajavad enne järgmistele tasanditele viimist ettevalmistusi või ei oma valitsemisala ega asutuseülest tähendust.

Allikas: Siseministeerium

Keskkriminaalpolitsei taastamine sai siseministri allkirja

2011-12-22

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas neljapäeval politsei- ja piirivalveameti uue põhimääruse, mis taastab 1. jaanuarist keskkriminaalpolitsei. Keskkriminaalpolitsei jääb politsei- ja piirivalveameti peadirektori alluvusse ning seda asub juhtima ameti kriminaalpolitsei osakonna juht Raigo Haabu.

Vaher märkis, et varjatud raske kuritegevusega võitlemine on tema kindel prioriteet. Valdkonna tugevdamiseks ja arendamiseks on tema sõnul tähtis, et võtmevaldkondade tegevus ei oleks killustatud, vaid oleks juhitud keskselt ja valdkondlikud üksused moodustaksid terviku. „Raske kuritegevuse vastase võitlusega tegelevate struktuuriüksuste roll peab oluliselt tugevnema,“ ütles Vaher.

Juba septembris alustasid politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitsei osakonnas eraldi kesksete üksustena tööd korruptsioonikuritegude vastane büroo ja kriminaaltulu tuvastamise büroo, mis mõlemad saavad järgmisest aastast juurde nii inimesi kui vahendeid. Lisaks vaadatakse üle ka teiste kuriteoliikide vastase võitlusega seotud tegevused ning analüüsitakse kesksete üksuste loomist näiteks narkokuritegevuse ja arvutikuritegevuse vastaseks võitluseks.

2012. aasta riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Allikas: Siseministeerium

IRL-i Tallinna üldkogu valis piirkonna juhtorganid

2011-12-21

Eile õhtul kogunes Tallinnas Rahvusraamatukogus IRLi Tallinna üldkogu, mis valis järgmiseks kaheks aastaks piirkonna juhatuse ja revisjonitoimkonna liikmed ning esindajad erakonna volikogusse. Piirkonna esimehe valib juhatus oma esimesel koosolekul. Kokku väljastati 496 hääletussedelit, valimiskasti tagastati 464 sedelit ning neist kehtetuid oli 7.

TALLINN PIIRKONNA JUHATUSE VALIMISED (nime järel saadud häälte arv ja
järjestus)

Kandidaate 27, valiti 15:

Andres Herkel 144 1
Eerik-Niiles Kross 114 2
Tarmo Kruusimäe 100 3
Andres Luus 100 4
Sven Sester 100 5
Siim Kiisler 93 6
Toomas Tõniste 87 7
Anneli Entson 84 8
Madis Kübar 84 9
Olle Koop 82 10
Toivo Jürgenson 66 11
Kaupo Reede 66 12
Avo Üprus 61 13
Liisa Pakosta 53 14
Külliki Kübarsepp 52 15

TALLINNA PIIRKONNA ESINDAJATE VALIMINE ERAKONNA VOLIKOGUSSE (nime järel
saadud häälte arv ja järjestus)

Kandidaate 52 , valiti 33

Eerik-Niiles Kross 131 1
Tarmo Kruusimäe 130 2
Andres Luus 127 3
Lagle Parek 119 4
Toivo Jürgenson 87 5
Liisa Pakosta 81 6
Hedi Kuusing 69 7
Sille Ader 68 8
Riina Vändre 67 9
Kaido Kukk 65 10
Külliki Kübarsepp 64 11
Toomas Tõniste 61 12
Kaupo Kuusik 58 13
Arvi Altmäe 57 14
Helve Nõmm 54 15
Jüri Kütt 53 16
Reet Trei 53 17
Kalev Vapper 53 18
Avo Üprus 53 19
Anneli Entson 52 20
Henrik Aavik 49 21
Olavi-Jüri Luik 49 22
Kadri Jäätma 47 23
Birgit Jürgen 45 24
Andres Kislenko 45 25
Anna Peterson 44 26
Indrek Hellerma 42 27
Urmas Mardi 40 28
Anton Luigend 38 29
Priit Värk 37 30
Daniel Raud 36 31
Jüri Saar 36 32
Kristina Tauts 36 33

IRL TALLINNA PIIRKONNA REVISJONIKOMISJONI VALIMISED (nime järel saadud
häälte arv ja järjestus)

Kandidaate 6, valiti 3:

Daniel Raud 126 1
Taiki-Viia Tungal 110 2
Anne Hansberg 76 3

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetab Eesti kalanduse igakülgset arengut

2011-12-16

Eesti toetab täna Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMFF) eelnõud.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku jätkata Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks perioodil 2014-2020 uue fondiga, mis on järjeks olemasolevale Euroopa Kalandusfondile ja mitmetele teistele kalanduse rahastamise allikatele. Uueks perioodiks kavandatud summa on kuni 6,5 miljardit eurot.

Eelnõu eesmärgiks on suurendada kalandussektori jätkusuutlikkust, lõpetada sõltumine toetustest, luua rannikualadel uusi töökohti ja soodustada majanduskasvu.

"Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi asutamise ettepanekus on arvestatud Eestile oluliste seisukohtade ja põhimõtetega, sealhulgas meie regionaalse eripäraga. See on kindlasti Eesti kalanduse arengu huvides ja seetõttu loodame, et need seisukohad Nõukogus lõplikku kinnitamist leiavad," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
„Fondi abil on võimalik soodustada arengut ning struktuurseid muutusi kalandussektoris, mis omakorda suurendavad Eesti kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut," selgitas ta.

Seedri sõnul on Eestile oluline ka see, et EMFFi toel saab jätkata rannakalanduse strateegilist arendamist regionaalselt oluliste kalanduspiirkondade kaudu. „See on olnud meede, mis tänasel finantsperioodil on Eestis väga hästi rakendunud ning käesolev eelnõu annab kindlust, et see protsess jätkub," rääkis Seeder.

„Loomulikult vajab Euroopa Komisjoni ettepanek mitmeid täiendusi, näiteks keskkonnasõbralike vesiviljelustehnoloogiate arendamisel tuleb kindlasti pöörata tähelepanu ka retsirkulatsioonisüsteemidele," lausus Seeder. Samuti võiks ministri sõnul toetada aktiivsemalt kalurite ühistegevust, näiteks soodustada tootjaorganisatsioonide koostööd.

Euroopas elujõulise kalanduse taastamiseks on vajalik merekeskkonda tõhusamalt kaitsta. Eesmärgiks on püüda kala sellisel tasemel, et see ei ohustaks kalavarude taastootmist ning samas oleks kalandus konkurentsivõimeline majandussektor.

Euroopa Komisjoni infomaterjali reformipaketi eelnõu kohta leiab järgnevalt lingilt: http://ec.europa.eu/fisheries/reform/index_et.htm

Allikas: Põllumajandusministeerium

Linnavolinik kutsub teatama ebaselgest parkimiskorraldusest Tallinnas

2011-12-15

Tallinna linnavolinik Urmas Mardi (IRL) kutsub inimesi teatama sellistest parkimiskorraldustest, kus puudub selge ja ühemõtteline märgistus, kuid mida linn kasutab agaralt trahvide kirjutamiseks.

Täna Tallinna Linnavolikogus arutamisel olnud eelnõu andis linnale ülesandeks muuta parkimiskorraldust Estonia puiestee 11 ees nii, et autojuhid saaksid juurde neli parkimiskohta südalinnas. Linnavolikogus antud eelnõu häälteenamust ei leidnud.

„Antud ala asub Solarise Keskuse ja Eesti Panga vahel. Autojuhina pean ütlema, et sealne märgistus on puudulik. Sellepärast andsin sisse eelnõu, millega linn parandaks antud olukorra," ütles Mardi. „Kuigi linnavalitsuse seisukoht oli mitte nõustuda parkimiskohtade juurde loomisega, olid nad vähemalt nõus paigaldama parkimist keelava märgi. Seegi edasiminek!"

Munitsipaalpolitsei on aasta algusest 11 kuu jooksul teinud antud nurgal 270 trahviteadet kogusummas 5444 eurot. Kusjuures 30. oktoobril, mis on pühapäev, koostati neist kaheksa trahviteadet.

„On absurdne, et linn on lasknud sellisel olukorral niikaua kesta ning täitnud oma rahakotti autojuhtide arvelt. Mupole on tegemist magusa kohaga, kus nad on saanud alati mõne trahvi välja kirjutada. Linna poolt on see aga järjekordne tegemata töö, mille lahendamisega nad ei kiirusta," tõdes Mardi.

Urmas Mardi kutsub üles kõiki inimesi teatama sellistest parkimiskohtadest, kus linn täidab ebapiisava märgistusega oma rahakotti.

Laar sai kommunismi uurimise eest Ungaris Sandor Petofi autasu

2011-12-14

IRLi esimees, kaitseminister Mart Laar sai täna Ungaris Terrorhaza muuseumis jagatava Sandor Petofi nimelise autasu.

See omistati Laarile kommunismikuritegude uurimise ning sellealase ajaloolise pärandi teadvustamise eest.

Laar ütles autasu kättesaamisel, et hindab autasu kõrgelt ja ta loeb selle omistamist endale suureks auks.

"Mul on hea meel, et Euroopa riigid on teinud head koostööd, et liikuda edasi teadvustamaks kommunismi kuritegusid ning toetanud nende hukkamõistmist ka Euroopa Parlamendis."

Laar toonitab, et kommunismi kuritegude teadvustamine on aidanud süvendada mõistmist rahvaste vahel.

Sandor Petofi preemiat antakse välja alates aastast 2009, seda omistatakse inimestele, kel on olulisi teeneid Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vabaduse edendamisel. Laarile antakse auhinna saamise puhul üle Sandor Petofit kujutav pronksbüst.

Mullu pälvis selle Ameerika ajakirjanik ja ajaloolane Anne Elizabeth Applebaum, kes saatis Budapestis toimunud tseremooniale ka oma tervituse.

Sandor Petofi (1. jaanuar 1823 Kiskorös - 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane.

Mait Maltis esineb heategevuskontserdil Põltsamaal

2011-12-14

Täna õhtul kell 19 esineb EELK Põltsamaa Niguliste kirikus toimuval heategevuskontserdil Mait Maltis koos poegade Mikko ja Jakkoga.

Kontserdi korraldaja ja patrooni riigikogu liikme Aivar Koka (IRL) sõnul on heategevusürituse eesmärk koguda annetusi kuulmisseadmete muretsemiseks vaegkuulajatest koguduseliikmetele. „Kontserdiga soovime koguda annetusi, et osta vaegkuulajatest inimeste abistamiseks mõeldud tipptasemel aparatuur maksumusega 1990 eurot," ütles Kokk.

Kontserdil kõlab valdavalt Mait Maltise jõulude ja talveteemaline repertuaar. Pärast muusikalist osa toimub ka Põltsamaa Ametikooli valmistatud rosinasupi söömine.

„Loodan, et heategevuslikud kontserdid Põltsamaa kirikus kujunevad traditsiooniks," ütles Aivar Kokk, kes on korraldanud juba kümmekond sellist muusikasündmust. Samuti tuletas ta meelde, et EELK Põltsamaa Niguliste koguduse kirikus on 650 istekohta, mistõttu paneb ta huvilistele südamele juba aegsasti kohale tulla.

Tunne Kelam: Majanduskriis on võimalus liikmesriikide tõhusamaks kaitsealaseks koostööks

2011-12-13

Euroopa Parlament arutas 13. detsembril Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni osavõtul Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Krzysztof Liseki koostatud ulatuslikku raportit finantskriisi mõjust Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekusektorile.

ERP fraktsiooni esindaja Tunne Kelami hinnangul on tegemist põhjaliku ja ülimalt ajakohase dokumendiga, mis teeb konkreetsed ettepanekud Euroopa Liidu julgeolekusektori tõhustamiseks.

"Praeguse finantskriisi ajal ei tasu unustada, et see mõjutab kõiki valdkondi. Üks selge järeldus on, et kaitsekulutuste oluline vähendamine riigikaitsesektoris tähendab riski Euroopa usutavusele rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagajana, " ütles Eesti saadik tänases sõnavõtus.

Tunne Kelami arvates on kaitsekulutuste vähenemise taustal isegi enam murettekitav viis, kuidas raha kasutatakse. Liikmesriikide kaitseplaanid on ebapiisavalt kooskõlastatud, mis põhjustab võimekuse lünki, raiskavat ületootmist ja dubleerimist. Eriti murettekitav on teadusuuringute ülimadal osakaal kaitsekulude kogumahus.

ERP fraktsiooni esindaja arvates saadab parlamendi raport siiski ka sõnumi võimalustest, mida majanduskriis pakub. "On saabunud aeg teha lõpp eraldi tegutsemise traditsioonile rahvusliku kaitse planeerimisel," ütles Kelam. "Rahvusteülene koostöö, mis hõlmab ressursside ühendamise ja jagamise peaks muutuma erandist reegliks."

Eesti saadik rõhutas eriliselt küberkaitsealase koostöö vajadust: "Me vajame otsustavat läbimurret liikmesriikide rahvuskeskses mõtlemises."

See eeldab Kelami arvates tõhusamat koostööd ning kvalitatiivselt paremat koordineerimist.

"Neid nõudmisi ei saa käsitada heade soovidena," ütles Kelam. "Küberohtude potentsiaal edestab oma arengus tänini kurjakuulutava tõhususega meie preventiivsete ja kaitsemeetmete arengut."

Euroopa Parlament hääletab raportit 14. detsembril.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Ergma: kõrgtehnoloogia vajab julgeid investeeringuid

2011-12-13

Riigikogu esimees Ene Ergma (IRL) sõnas täna riigikogus teadus- ja arendustegevuse hetkeolukorda kommenteerides, et esmatähtis on riigi julgus ja tahe olla valmis investeerima uutesse kõrgtehnoloogilistesse suundadesse.

„Riigil peab olema julgust ja tahet investeerida uutesse kõrgtehnoloogilistesse suundadesse, mille viljad valmivad tunduvalt hiljem, kui seda on ühe parlamendikoosseisu või valitsuse eluiga. Kui pea kakskümmend aastat tagasi oleksime arvanud, et me ei suuda suurriikidega konkureerida infotehnoloogilisel suunal, siis ei oleks meil täna paljutki, millega olema üllatanud neid riike," lisas Ergma.

Tema sõnul peab Eesti väikese riigina hoolitsema, et siinne keskkond soosiks väikeseid või keskmise suurusega kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid, mille toodangul oleks suur lisandväärtus.

„Veel kümme aastat tagasi oli Eesti suurimaks probleemiks, et puudusid ettevõtted, kus toimis koos nii teadus- kui ka tootearendustegevus, sest välisfirmad ei ole huvitatud teadus-ja arendustegevusest tütarfirmades. Täna on meil aga olemas hulga näiteid sellistest kodumaistest ettevõtetest, kus toimub edukas arendus- ja teadustegevus," rääkis Ergma.

Ergma tõi näiteid kõrgtehnoloogilises valdkonnas edu saavutanud ettevõtetest ja projektidest nagu Skeleton Technologies OÜ, kes arendab ja valmistab patenteeritud nanopoorsel süsinikul põhinevaid superkondensaatoreid ning maailma esimese internetipõhise hääletuse tarkvara välja töötanud aktsiaseltsi Cybernetica.

Samuti rõhutas Ene Ergma uute võimaluste pakkumise olulisust noortele. Üheks juba edukaks osutunud projektiks peab Ergma Eesti tudengisatelliidi programmi, mille eesmärgiks on toetada Eesti kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tööjõu koolitamise kaudu.

„Selle programmi raames ehitavad üle 30 üliõpilase koostöös rahvusvaheliste partneritega satelliidi ESTCube-1, mis viib 2012-2013 Maa orbiidil läbi väga olulise teadusliku eksperimendi - uudse kosmoselaeva mootori katsetuse. Programmi käigus on kolm doktoranti läbinud pikaajalised praktikad või kraadiõpingud välismaal ning pöördunud omandatud teadmistega tagasi Eesti teadusasutustesse või ettevõtetesse. Nende noorte algatusel on käivitunud juba ka arvukalt uusi arendusprojekte," rääkis Ergma.

Laar: Balti õhuturve on hea näide targast kaitsest

2011-12-13

Kaitseminister Mart Laar kohtus eile ja täna Eestit külastava Taani kaitseministri Nick Hækkerupiga, kellaga leiti ühiselt, et Balti riikide õhuturbeoperatsioon on heaks näiteks targast kaitsest.

Kohtumisel tulid arutluse alla ka Taanis toimuvate kaitsereformide, Läänemere julgeolekukeskkonna, küberkaitse, NATO Kirdekorpuse ning Taani Euroopa Liidu eesistumisperioodiga seotud küsimused.

Kaitseminister Laar tänas Taanit korduva panustamise eest Balti riikide õhuturbeoperatsiooni. „Leidsime koos kaitseminister Hækkerupiga, et Balti riikide õhuturbemissioon on heaks näiteks niinimetatud nutikast kaitsest, kus riigid kasutavad ühiselt keerukamaid ja kallimaid sõjalisi võimeid. Samuti loodan, et me saavutame lähiajal NATO-s pikaajalise lahenduse Balti riikide õhuruumi turvamiseks," ütles kaitseminister Laar.

Ka praegu kaitsevad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kuni aasta lõpuni Taani õhuväe hävitajad F-16.

Kohtumisel arutati ka kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumisega seotud küsimusi. „Olen oma Taani kolleegiga ühel nõul, et Euroopa riigid peavad ka ise panustama oma julgeoleku tagamisse ning ei saa pelgalt toetuda Ameerika Ühendriikide sõjalisele jõule," ütles Laar.

Oktoobrist ametisse astunud Taani kaitseminister Hækkerup on sel nädalal tutvumisvisiidil Balti riikides. Eile õhtul asetas Hækkerup ka pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Valitsuse kriisikomisjon arutas hädaolukorra seaduse täpsustamist

2011-12-12

Valitsuse kriisikomisjon kiitis kolmapäeval heaks hädaolukorra seaduse analüüsi, kus tehtud ettepanekute alusel asub siseministeerium ette valmistama seadust täpsustavat eelnõu.

Kriisikomisjoni esimehe, siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul pole põhimõttelisi muudatusi kaks ja pool aastat kehtinud hädaolukorra seadusse teha tarvis, küll aga vajab see mitmeid täpsustusi. Seadust muutev eelnõu peaks siseministeeriumis valmis saama järgmise aasta esimeses pooles. „Lisaks koostab ministeerium kriisireguleerimise käsiraamatu, mille alusel hakkavad seaduse ja rakendusaktide selgitamiseks süsteemselt toimuma avalike teenistujate kriisikoolitused,“ ütles ta.

Hädaolukorra seaduse analüüs toob esile praeguse seaduse kitsaskohad hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Analüüsi kohaselt tuleks erinevaid kriisireguleerimise meetmeid paremini omavahel seostada ning selgemalt välja tuua kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide roll juhul, kui elutähtsates teenustes esineb pikaajalisi katkestusi. Elutähtsate teenuste osalise või täieliku katkestuse korral langeb tagajärgede leevendamine omavalitsusele, mis peab tagama näiteks hätta sattunud elanikele sotsiaalabi ja teenused, varalise kahju menetlemise ja muu vajaliku.

Praegu on Eestis 19 hädaolukorda, mille kohta on koostatud hädaolukorra lahendamise plaan. Analüüs soovitab lahendamise plaani koostada ka välisriigis toimuda võivate Eesti kodanike elu või tervist ohustavate olukordade ning äkkrünnakute puhuks. Samas tuleks hädaolukordade nimekirjast välja võtta erakordselt kuum või külm ilm, mis ei kujuta endast seaduse mõistes hädaolukorda.

Analüüsi kohaselt tuleks seaduses paremini reguleerida hädaolukorra lahendamise juhtimist, ametkondade tegevust, rahvusvahelise abi taotlemist, ametiabi andmist ja kulude katmise põhimõtteid. Kriitiliselt on vaja üle vaadata ka põhimõtted, kuidas toimub avalikkuse teavitamine hädaolukorrast, selle vahetust ohust või elutähtsate teenuste katkemisest. Samuti tuleks analüüsi kohaselt muudatusi teha elutähtsate teenuste nimekirjas.

Lisaks soovitab analüüs kolme liikme võtta suurendada valitsuse kriisikomisjoni koosseisu, kuhu peaksid edaspidi kuuluma ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor, terviseameti peadirektor ja Eesti Panga juht.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister tunnustas IT-agentuuri loomisele kaasa aidanud inimesi

2011-12-12

Siseminister Ken-Marti Vaher andis täna tänukirjad inimestele, kes andsid märkimisväärse panuse IT-agentuuri peakorteri rajamiseks Tallinna.

Vaher ütles tänuüritusel, et täpselt aasta pärast seda, kui Tallinn sai IT-agentuuri peakorteri asukohana Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogus ministrite põhimõttelise heakskiidu, on agentuuri loomine vääramatult teel. Kava kohaselt alustab agentuur tööd järgmise aasta juulis. Praeguseks on Euroopa Komisjon välja kuulutanud konkursid töötajate, sealhulgas peadirektori leidmiseks.

Vaher märkis, et agentuure Euroopa Liidus väga palju enam ei looda ja uued riigid on olnud peakorterite saamisel usinalt järjekorras. „IT-agentuur klapib meie profiiliga hästi. Pole võimalik, et IT-süsteemide tähtsus Schengeni ja Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel ei kasva,“ lausus ta. „Tallinnas asuv agentuur toob siia rohkem avatust ja rahvusvahelist tähelepanu.“

Tänukirja saanute hulgas olid Eesti riigiametnike kõrval ka endised siseministrid Marko Pomerants ja Jüri Pihl.

Allikas: Siseministeerium

IRL: Elamislubadega äritsemine ei sobi IRL-ile

2011-12-10

IRL: Elamislubadega äritsemine ei sobi IRL-ile

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu toetas täna salajasel hääletusel Ken-Marti Vaheri ja Juhan Partsi jätkamist ministritena.

Täna Järvamaal Väätsa mõisas kogunenud IRL-i volikogu võttis vastu avalduse, millega mõisteti üheselt hukka elamislubadega äritsemine. Volikogu liikmed pidasid vajalikuks, et selleks pädevad asutused viivad esimesel võimalusel läbi elamislubade lauskontrolli. Kõik fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada. Volikogu leidis, et IRLi tipp-poliitikud peavad avalikkusele ja erakonna liikmetele andma ammendavad selgitused elamislubade piirmäära tõstmise ja väljastamise osas.

IRLi volikogu kuulas ära siseministri Ken-Marti Vaheri ja majandus-ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi selgitused seoses elamislubade juhtumiga ning avaldas neile usaldushääletusel toetust.

Usaldushääletusest võttis osa 105 volikogu liiget. Ken-Marti Vaheri jätkamist siseministrina toetas 70 volikogu liiget, vastu hääletas 34. Juhan Partsi jätkamist majandus-ja kommunikatsiooniministrina toetas 98 liiget, vastuhääli oli 4. Kokku oli neli kehtetut valimissedelit.

IRLi volikogu mõistis elamislubadega äritsemise hukka

2011-12-10

IRLi volikogu mõistis elamislubadega äritsemise hukka

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu mõistis täna Väätsal toimuval koosolekul hukka elamislubadega äritsemise. Volikogu hinnangul võib mõni äri ka olla juriidiliselt korrektne, ehk JOKK, kuid kui seda tehakse IRLi sildi all, siis on see vastuvõetamatu.

Volikogu tõdes, et peab vajalikuks, et selleks pädevad asutused viivad esimesel võimalusel läbi elamislubade põhjaliku kontrolli. Kõik fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada. Samuti on IRL seisukohal, et elamislubadega seonduvaid nõudeid tuleb muuta rangemaks ja selgemaks.

Erakonna esimehe Mart Laari sõnul on elamislubadega sahkerdamine tekitanud parteile suure probleemi, milles pole võimalik süüdistada kedagi teist kui erakonna enda liikmeid.

Laar peab juhtunut ülimalt kahetsusväärseks ning leiab, et avalik kriitika on tõiesti õigustatud. "Keskerakonna puhul ei ehmataks elamislubadega sahkerdamine kedagi," ütles ta. Laar vabandas juhtunu pärast erakonna liikmete ja toetajate ees.

IRLi esimees rõhutas veelkord, et elamislubadega äritsenud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmachi tegevus on IRLi põhimõtetega vastolus.

Täna Väätsal toimuval Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu istungil tehti teatavaks, et elamislubade-skandaali sattunud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach on kirjutanud avalduse erakonnast lahkumiseks.

IRLi volikogul annavad Ken-Marti Vaher ja Juhan Parts erakonnakaaslaste ees aru ja vastavad küsimustele. Sellele järgneb ministrite usaldushääletus.

Raudne ja Stelmach lahkusid IRList

2011-12-10

Täna Väätsal toimuval Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu istungil
tehti teatavaks, et elamislubade-skandaali sattunud Indrek Raudne ja
Nikolai Stelmach on kirjutanud avalduse erakonnast lahkumiseks.

Eelmisel nädalal lahkus Indrek Raudne Riigikogu liikme kohalt,
erakonna eestseisusest ja Tallinna piirkonna juhatusest.

Nikolai Stelmach lahkus Tallinna linnavolikogust, erakonna volikogust
ja Eesti Raudtee nõukogust.

Mõlema lahkumist poliitikast on nõudnud nii erakonna liikmed kui avalikkus.

Ken-Marti Vaher: elamislubade piirarvuga seonduvat peaks uurima sõltumatu komisjon

2011-12-06

Ken-Marti Vaher: elamislubade piirarvuga seonduvat peaks uurima sõltumatu komisjon

Siseminister Ken-Marti Vaher teeb elamislubade juhtumi ja piirarvuga seonduva uurimiseks Vabariigi Valitsusele ettepaneku moodustada sõltumatu ekspertkomisjon.

Ken-Marti Vaheri hinnangul on oluline, et avalikkus saaks sõltumatu ja objektiivse ülevaate elamislubade juhtumist ning selle saab anda ekspertidest koosnev komisjon. „Ekspertkomisjon peaks andma vastuse, kas sel aastal vastu võetud otsused seoses elamislubade piirarvuga on olnud asjakohased, põhjendatud ja erapooletud. Minu hinnangul võiksid ekspertkomisjoni moodustada põhiseaduslike institutsioonide ja teiste ministeeriumide eksperdid, näiteks võiksid komisjoni kuuluda riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad," selgitas Vaher.

IRL näeb selget probleemi täna kehtiva välismaalaste seaduse toimimises, mis võeti vastu 2008. aastal. IRL on seisukohal, et fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada läbi tõhusa järelevalve. Siseminister on algatanud elamislubadega seonduvate nõuete rangemaks ja selgemaks muutmise, samuti on alustatud uue välismaalaste seaduse eelnõu ettevalmistamist.

IRLiga liitus Eerik-Niiles Kross

2011-12-06

IRLiga liitus Eerik-Niiles Kross

5. detsembril rahuldas IRLi Tallinna piirkonna juhatus Eerik-Niiles Krossi avalduse astuda erakonna liikmeks.

Eerik-Niiles Kross on tuntud julgeolekuekspert, kes on töötanud Eesti Vabariigi diplomaadi, julgeoleku koordinatsioonidirektori ning president Lennart Meri julgeolekunõunikuna. Käesoleval ajal juhib Kross tuntud konsultatsiooniettevõtet Trustcorp ja nõustab muuhulgas Gruusia valitsust ja Albaania peaministri bürood.

Kross ütles erakonnaga liitudes, et tema arvates on Eestit ootamas välis- ja julgeolekupoliitiliselt keerukad ajad ning sellises olukorras on tarvis rahvuslikke jõude konsolideerida, mitte neid lõhkuda või uusi luua. Ta lisas, et raskel ajal ei sobi tema arvates olla tugitoolikriitik vaid ta soovib anda oma panuse Eesti ainsa rahvusliku ideoloogiat kandva erakonna edendamisse.

Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda

2011-12-06

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda. Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

„Investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse aitab kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse," ütles Seeder.

„Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev," lisas minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtub põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi eestseisus: me ei tolereeri fiktiivsete elamislubade jagamist

2011-12-05

IRLi eestseisus: me ei tolereeri fiktiivsete elamislubade jagamist

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus võttis täna hommikul vastu avalduse, milles kinnitab, et IRL on läbi kogu oma tegevuse kaitsnud Eesti julgeolekut ning kindlat arengut.

Seetõttu on IRL ühiselt seisukohal, et elamisloa tohivad kehtiva kvoodi raames saada vaid isikud, kes ei ole ohuks Eesti julgeolekule ning kes toovad meie ühiskonnale lisaväärtust.

Eesti on ajanud konservatiivset sisserännupoliitikat ja IRL leiab, et seda ei tohi muuta. Vältimaks fiktiivsete elamislubadega Eestisse ja Euroopa Liitu pääsemist tuleb julgeolekukontrolli nende üle oluliselt tugevdada. Kui keegi on saanud elamisloa fiktiivselt, tuleb see tühistada.

Tänase siseministri ajal on alustatud menetlused 65 elamisloa tühistamiseks. IRL volitab siseministrit astuma kõiki vajalikke samme fiktiivsete elamislubadega seonduva selgitamiseks.

Eestseisuses ei leidnud toetust 77 erakonna liikme poolt eile esitatud ettepanek, et Riigikogust lahkuks lisaks Indrek Raudsele ka Siim Kabrits ning ministriametist kutsutaks tagasi Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher.

Ettepanekut ei toetanud ükski eestseisuse liige. Selle vastu oli 11 inimest, erapooletuks jäi neli.

Olles ära kuulanud asjaosaliste selgitused, peab IRLi eestseisus küllaldaseks, et Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach on astunud tagasi oma valitud ametitest.

Eesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt

2011-12-01

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Soome kolleeg Jari Koskinen tõdesid täna Helsingis toimunud töökohtumisel, et põllumajandus- ja maaelutoetuste rahastamise alused tuleb muuta õiglasemaks.

„Maaelu arengutoetused on mõeldud eelkõige maaettevõtluse ja maapiirkondade infrastruktuuri investeeringute toetamiseks, samuti teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse arendamiseks," ütles Seeder. „Eesti ja Soome ei näe võimalusi nende toetuste vähendamiseks, pigem võiks investeeringutoetusi suurendada otsetoetuste vähendamise arvelt," selgitas ta.

Eesti ja Soome leiavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi raames tuleks muuta ka maaelu arengutoetuste rahastamise aluspõhimõtteid. Kuivõrd maaelu arengukavadega toetatakse ka metsandust, siis tuleks Seedri sõnul rahastamise skeemis arvesse võtta mitte ainult põllumajandusmaade suurust, vaid ka metsamassiive. „Lisaks tuleks arvestada ka asutustihedust ja asjaolu, et valdav osa Eestist kuulub uue määratluse kohaselt vähemsoodsate alade hulka."

Eesti suurim probleem ÜPP reformikavas on Euroopa Komisjoni poolt ettepandud põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise üliaeglane tempo. Ebavõrdsed otsetoetused rikuvad võrdset kohtlemist ning sunnivad Eesti põllumehi konkurentsis püsimiseks rohkem ja suurema efektiivsusega tööd tegema.

Soome põllumajandusminister Jari Koskinen ütles, et ta mõistab ja toetab põhimõtteliselt Eesti soovi põllumajanduse otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks. Samas ta selgitas, et kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika rahastamist ei suurendata, siis saab võrdsustamine toimuda suuremate toetustega riikide toetuste vähendamise teel ja see saab olema väga problemaatiline.

Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Eile kohtus Seeder Läti peaministri ja põllumajandusministriga, samuti on ta ÜPP ja otsetoetuste teemal kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel," kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.

„Otsetoetuste tasemete suure erinevuse tõttu on raske saavutada samu eesmärke. Kui põllumeestele ei tagata võrdselt stabiilset sissetulekut, siis on tõsises ohus maapiirkondade talumajapidamised ja selle tulemusena kogu Euroopa areng," selgitas Seeder. Ta lisas, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis näevad ette võrdseid konkurentsitingimusi liikmesriikides.

Eesti on alustanud rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist otsetoetuste võrdsustamiseks. Otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on riigipeadel, kes langetavad otsuse Euroopa Liidu üldise finantsraamistiku osas.
Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Lisaks Läti ministritele on Seeder kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, homme teeb ta visiidi Soome ning ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi rahvuslased mälestavad riigipöördekatses hukkunuid

2011-11-30

IRLi rahvuslaste ühendus tähistab homme kell 14.00 kommunistide riigipöördekatsel 1. detsembril 1924 hukkunud Eesti sõdureid Tondipoiste mälestussamba juures mälestusmiitinguga.

„Tondi kasarmute kaitsel oma elu ohverdanud kadetid on saanud omamoodi sümboliks. 1924. aastast tõusid Eesti Vabariigis uuesti päevakorda sõnad „kaitsetahe", „isamaa armastus" ja „relvavendlus". Meie ülesanne on hoida elus nende sõnade tähendus, sest iseseisvus ei ole kergesti kättevõidetav ega midagi iseenesest mõistetavat. Iseseisvus on elus peamine väärtus, mille kaitsele peab pühenduma kogu rahvas ja riik," sõnas IRLi rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.

Kolmandat korda peetavast mälestusmiitingust on osa oodatud võtma kõik huvilised.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Jõgeva- ja Tartumaad

2011-11-30

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna ja homme väljasõidu Jõgeva- ning Tartumaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

Jõgeva- ja Tartumaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär Priit Sibul, fraktsiooni aseesimehed Toomas Tõniste ja Kaia Iva, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas ning sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Samuti Aivar Kokk, Ülo Tulik, Erki Nool, Andres Herkel, Peeter Laurson, Liisa- Ly Pakosta, Siim Kabrits ja Indrek Raudne.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas omavalitsuste, ettevõtete ja haridusasutustega; toimuvad kohtumised kohalike inimestega, antakse koolides tunde, külastatakse spordi-, küla- ja noortekeskuseid.

Eraldi on IRLi saadikutel kavas kohtumised IRLi Jõgevamaa ja Tartumaa liikmetega.

Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei

2011-11-29

Kaks aastat pärast keskkriminaalpolitsei likvideerimist loob siseminister Ken-Marti Vaher selle uuesti, mõrvade uurimine jääb siiski prefektuuride ülesandeks.

Täpselt samal kujul vana keskkriminaalpolitseid (KKP) siiski ei elustata. See jääb tegutsema politsei ja piirivalveameti koosseisus ning eraldi valitsusasutust reformiga ei teki. Uue KKP peamisi ülesandeid saab olema neli: kriminaaltulude konfiskeerimine ning korruptsiooni, narkokuritegude ja küberkuritegevuse uurimine.

«KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada.»

Kuid see pole siiski peamine põhjus, miks KKP uuest aastast n-ö reanimeeritakse. Vaheri sõnul on selleks ennekõike siiski vajadus tõhustada veelgi võitlust organiseeritud kuritegevusega.

Selleks alustasid septembris politsei- ja piirivalveametis eraldi üksustena tööd kaks bürood – korruptsioonikuritegude ja kriminaaltulu tuvastamiseks.

Kokku koondaks KKP enda alla neli eraldiseisvat üksust ja selleks on parajasti loomisel veel kaks üksust. Neist esimene hakkab keskselt tegelema narkokuritegude ja teine arvutikuritegevusega. Viimased kaks on organiseeritud kuritegevuses kogu maailmas tooni andvad kuriteoliigid. Ainuüksi küberkurjategijate kasumiks arvatakse tänavu olevat 110 miljardit USA dollarit.

«Kokkuvõttes peaks selline tsentraliseerimine kõiki neid uurimissuundi veelgi tugevdama,» kinnitas Vaher ja tõi näiteks kriminaaltulu konfiskeerimise, millega praegu tegeleb igas prefektuuris üks ametnik. «Tulevikus hakkavad need ametnikud alluma kesksele büroole, kuhu kuulub vähemalt kuus inimest ja kust osatakse prefektuurides asuvaid ametnikke paremini juhtida.»

Viimastel aastatel on riik kriminaaltulu konfiskeerimisel saanud kurjategijatelt keskmiselt 2,6 miljonit eurot aastas. Siseministeeriumi hinnangul peaks keskse üksuse loomine seda summat vähemalt kahekordistama.

«Pealegi suudaks ta siis oma teenust edaspidi pakkuda ka maksu- ja tolliametile,» lubas Vaher. Veel aasta aega pärast KKP kaotamist 2009. aasta lõpus kostis kriminaalpolitseist korduvalt väiteid, et endised KKP ametnikud ei tunne end piisavalt motiveerituna, sest neil on raske määratleda, kelle jaoks ja mida nad jälitustöös tegema peavad.

«See hinnang, et toome nüüd need inimesed pärast mitmeaastast istumist n-ö august välja, on minu meelest siiski veidi vale,» ütles siseminister. «Meie soov on uurijate motivatsiooni tõsta. Ja siin on väga oluline anda neile kindel identiteet, võimaldada paremad palgatingimused ja tehnilised võimalused.»

Kava järgi tõuseks kriminaalpolitseinike minimaalne kuupalk 60 protsendile vastava taseme prokuröri palgast. Jälitusametnikud hakkaksid seal saama kuus kätte vähemalt 1000 eurot. Eraldi juhti KKP-le siseministeerium ei planeeri, sest organisatsioon hakkab alluma praegusele politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonna juhile Raigo Haabule.

Kommentaar Andres Anvelt KKP viimane direktor, riigikogu liige

Keskkriminaalpolitsei (KKP) taastamine on ainuõige lahendus. Soomes käidi kunagi 1950. aastatel läbi sama protsess, kui KKP kaotati ja selle vajalikkusest alles tagantjärele aru saadi.

KKP ametnikele konkreetse jurisdiktsiooni loomine on ainult hea – kui sa pead tööd tegema nii, et sa täpselt ei oskagi määratleda oma eriala, siis mõjub see motivatsioonile halvasti.

See, milliseid kuriteoliike see asutus uurima hakkab, on maitseküsimus. Tõenäoliselt saab nende tööpõld olema määratletust laiem, sest ainuüksi kriminaaltuluga tegelemine muudab selle valdkonna laiemaks.

Minu hinnangul peaks uuel KKP-l olema kindel regionaalmudel – see tähendab, et neil peaks olema kohapeal prefektuuridest sõltumatud ametnikud. Ainult nii saab see üksus edukas olla. KKP-l peab tekkima võimekus ja sellega ka õigus võtta uurimiseks üle ükskõik mis ajahetkel ükskõik milline kriminaalasi. Kui neil see võimekus on, siis saab neil olema ka tugev identiteet.

Raha keskkriminaalpolitseile Siseministeerium plaanib järgmise aasta algusest uurimise kiirendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks investeerida ligi 2,7 miljonit eurot.

• Kriminaalmenetluse kiirendamiseks 1 412 862 eurot. Kriminaalpolitseinike minimaalseks kuupalgamääraks kehtestatakse 60 protsenti vastava taseme prokuröri minimaalsest kuupalgamäärast.

• Eritehnika soetamiseks 315 000 eurot.

• Kriminaaltulu üksuse loomiseks 218 400 eurot. Võimekuse parandamiseks värvatakse 2012. aastal senisele kolmele ametnikule juurde seitse ametnikku.

• Küberkuritegevuse-vastase üksuse töövahenditeks 731 537 eurot.

Allikas: Postimees

Seeder selgitab eurovolinikule põllumajandustoetuste võrdsustamise vajalikkust

2011-11-25

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördus kirjaga Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Cioloşe poole, et selgitada talle vajadust võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

Kuigi otsetoetuste ümberjaotamise protsess on Seedri sõnul poliitiliselt keeruline, ei saa Eesti nõustuda komisjoni praeguse ettepanekuga, kus õiglase toetuste jagamise viisini jõudmise ajaraam on teadmata, ulatudes üle praegu arutelu all oleva mitmeaastase finantsraamistiku.

„Soovime näha otsetoetuste ühtlustumist liikmesriikide vahel nii ruttu kui võimalik. Leiame, et järgmisel eelarveperioodil peaks kõigi liikmesriikide otsetoetustasemed olema vähemalt 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest," rõhutas Seeder volinikule saadetud kirjas. „Me ei saa nõustuda tulevase poliitikaga, mille tulemusena erinevad toetustasemed aastal 2020 ikka kolmekordselt."

Üldiseks arusaamaks on Seedri teatel olnud, et otsetoetuste ajaloolised toetustasemed ei ole tulevase Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raamistikus õigustatud. Ta lisas, et toetused peavad olema õiglased, kohtlema kõiki põllumajanduskaupade ühisturul osalejaid võrdselt ja tagama konkurentsivõime üle kogu Euroopa Liidu.

„Euroopa solidaarsus peab väljenduma ka põllumajanduspoliitikas ja otsetoetustes," rõhutas Seeder.

Seeder avaldas lootust, et tema kirjas tõstatatud mured saavad ÜPP reformilepetes positiivse lahenduse ja avaldas valmisolekut Ciolosega temaatika arutamiseks kahepoolselt kohtuma.

Põllumajandusminister Seeder kavatseb kahepoolselt kohtuda oma kolleegidega liikmesriikidest, et Eesti seisukohtadele toetust ja liitlasi leida. Eelmisel nädalal kohtus minister oma Iirimaa kolleegiga, lähiajal on plaanis kohtumised Soome ja Läti põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendil on avarad kasutamata võimalused Sahharovi auhinna laureaatide tõhusamaks toetamiseks

2011-11-23

Brüsselis toimus täna Euroopa Parlamendi presidendi algatatud Andrei Sahharovi mõttevabaduse auhinna võrgustiku konverents.

Kohale oli saabunud arvukalt Sahharovi preemia laureaate eesotsas Sergei Kovaljoviga; oma videotervituse saatis 1990.a. preemia saaja Aung San Suu Kyi, kes praegu juhib Birma poliitilise taassünni liikumist. Mitu laureaati, sealhulgas Hiinas üha vangis viibiv Hu Jia ning 2010.a. preemia laureaat, Kuuba ajakirjanik Guillermo Farinas ei saanud osaleda oma kodumaa võimude keelu tõttu.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Eesti saadik Tunne Kelam, kes koostas 2010.aastal oma fraktsiooni nimel analüüsi Sahharovi preemia nähtavuse ja mõju tõstmiseks, esitas need ettepanekud tänasel Sahharovi võrgustiku konverentsil.

Kelami arvates on tänavu 23-aastaseks saava Sahharovi preemia tuntus ja mõju veel kaugel sellest, mida selliselt prestiižikalt tunnustuselt võiks oodata. Rahvusvahelise meedia huvi Sahharovi preemia vastu ja selle kajastamine on püsinud minimaalsena ning keskendunud vaid auhinna kätteandmisele detsembri teisel nädalal.

"Euroopa Parlamendi võimalus ja kohus on kujundada püsikontaktid Sahharovi preemia laureaatidega, aga ka nominentidega, andes neile erilise koha Euroop Liidu välissuhtluses," ütles Tunne Kelam.

Euroopa välisteenistuse oluliseks ülesandeks peab saama kõnealuse preemia laureaatide ja kandidaatide olukorra pidev jälgimine nende koduriikides ning preemia mõtte selgitamine sealsele elanikkonnale.

Euroopa Parlamendi esindused peaksid Kelami soovitusel kutsuma regulaarselt Sahharovi preemia laureaate liikmesriikidesse esinema tutvustamaks inimõiguste seisundit nende kodumaal.

"Euroopa Parlament peaks Sahharovi preemia laureaadid ning nominendid poliitiliselt adopteerima," pani Kelam ette. "Neid ei tohi kohelda üksnes ühekordsete aukülalistena, vaid neile tuleb kindlustada parlamendi püsipartnerite ja sõpradena bürokraatiavaba alaline juurdepääs parlamenti ja selle kõigile istungitele."

Täna hommikul avas Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek Euroopa Parlamendi ees asuval Solidaarsuse Esplanaadil ka Andrei Sahharovi nimelise lounge'i, mille ette on maapinnale spetsiaalsete nimeplaatidega jäädvustatud kõik selle tuntuima sõnavabaduse auhinna pälvinud isikud. Tseremoonial kõnelenud Vene "Memoriaali" esimees Sergei Kovaljov meenutas, et kui Andrei Sahharov 43 aasta eest astus avalikkuse ette sõna- ja kodanikuvabaduste eestkõnelejana, siis tõdes ta kohe vajadust uue avara maailmakorra järele, mida tuleb luua kõigi rahvaste vabas koostöös. Kovaljovi sõnul on mõttetu rääkida Euroopa piiridest, sest sõnavabadus ületab loomulikul viisil kõik võimalikud piirid, seda eriti globaalse kommunikatsiooni võrgustikus. Euroopa kangelastegu on Vene Memoriaali juhi hinnangul see, et algsest Söe - ja Teraseühendusest on jõutud rahvasteühenduseni, mis rajaneb mitte üksnes majanduslikul, vaid samavõrra poliitilisel, õiguslikul ja moraalsel vundamendil.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.kelam.ee

Sahharovi mõttevabaduse auhinna koduleht

Tallinna eelarve on suure laenusurve all

2011-11-23

„Linnaeelarvest on teedele ja tänavatele eraldatud jooksvateks investeeringuteks 8,2 miljonit eurot. See, et eelmise aastaga võrreldes on investeeringud tõusnud 1,3 miljonit eurot on marginaalne, näiteks 2006. aastal oli see summa 35 miljonit eurot,” ütles Jürgenson. „Eelarve maht aga on tõusnud selle ajaga 36%.“

„Omaette teema on linna laenukoormus, mis on planeeritud 57% eelarvest ehk 280 miljonit eurot, mis on ligilähedane maksimumile lubatust. Linna kohustus ainuüksi OÜ Raadiku Arendusele on ligi 108 miljonit eurot. Kui liita juurde ka Loopealse munitsipaalmajad ja koolid, mis on PPP-projektina teostatud, siis on linna kohustuste ulatus murettekitav,“ sõnas Jürgenson.

„Lasteaedade tuleva aasta investeeringutest kaks kolmandikku teostatakse just PPP-ga, peale mida makstakse paar aastakümmet renti,” tõdes Jürgenson. „Loopealse ja Raadiku elurajooni üürimaksed ainuüksi ulatuvad aastas ligi 10 miljoni euroni.”

„Samuti ei pea paika Savisaare väide, et meediakulud ei suurene. Eelarvest võib välja lugeda, et Pealinn ja Stolitsa saavad juurde 35 000 eurot,” lausus Jürgenson. „Kulutused meediale ja mitmesugustele sihtasutusele on väikesed lollused, mis summeeruvad üheks suureks kuluks, mis kuivatavad ära linnaeelarve,“ ütles Jürgenson.

Tunne Kelam: Küberrünnakuid ei saa tõrjuda eraldiseisvaist kindlustest

2011-11-22

Euroopa Parlamendis toimus täna küberjulgeolekuteemaline ümarlaud, mille korraldajaks oli Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam koos Euroopa Julgeoleku Ümarlauaga (European Security Roundtable). Ümarlaud arutas Euroopa Parlamendi rolli küberjulgeolekupoliitika kujundamisel. Esinesid parlamendiliikmed, Europoli esindajad ning teised eksperdid, sealhulgas kauaaegne NATO küberkaitse poliitika nõunik ja hetkel Eesti Kaitseministeeriumi nõunik Heli Tiirmaa-Klaar.

Küberkaitse valdkonnas on Euroopa Liidu suurimaid probleeme vähene kooskõlastatus ning ühtse lähenemise puudumine, tõdes oma avakõnes Europarlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam.

"Euroopa Parlamendi saadikud toetavad ideed seada sisse ELi küberjulgeoleku koordinaatori amet, kes võiks oluliselt tõhustada eri algatuste, programmide ja süsteemide koostööd, " ütles Eesti saadik.

Saksa Fraunhoferi instituudi direktori Peter Martini arvates on aeg minna probleemist teadlikuks saamise järgust üle õiguslikule reguleerimisele, milles on algatajaroll Euroopa Parlamendil.

"Me ei saa loota sellele, et õnnestub end edukalt kaitsta, ehitades igaüks endale kindluse, millesse varjuda," hoiatas Tunne Kelam. "Probleem on ühine ning suurenevate ohtude vastu saab edukalt seista avatud lahinguväljal, tehes seda koos erasektori ning liikmesriikidega."

Liikmesriikide ja eri asutuste koostöö ning informatsiooni jagamine on Kelami arvates otsustava tähtsusega.

Parlamendisaadikud leidsid, et ka Euroopa Parlamendil on roll ja vastutus antud valdkonna paremaks koordineerimiseks Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja NATO-ga.

Samas on parlamendis küberkaitse alane tegevus siiani üsna killustatud ja seda viiakse läbi erinevate rõhuasetustega. Parlamendisaadikute tõhusamat tööd takistab ka piiratud juurdepääs tundlikule infole, milleta on raske saada pilti reaalsest olukorrast ja tegelikest ohtudest.
Kelami arvates on Euroopa Parlamendis tarvis moodustada küberjulgeolekuga tegelevate saadikute erirühm. "Praegu on teema eest vastutav ainult üks Parlamendi asepresident," ütles Kelam.

Euroopa Parlament kavatseb korraldada kuulamisi ja debatte küberrünnakuist ELi institutsioonide ja liikmesriikide vastu, mis jätkuvad ja mitmekesistuvad.

Euroopa Parlamendil on samuti ka valmimas oma panus direktiiviks koos ELi Nõukoguga infosüsteemide vastu suunatud küberrünnakute teemal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: 32-228-37279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

IRLi Tartu piirkonna esimeheks sai Peeter Laurson

2011-11-22

IRL suuruselt teise piirkonna Tartu esimeheks valiti Peeter Laurson ja aseesimeheks Kristjan Mugra.

11-liikmelisse juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimehele veel Tõnis Lukas, Kati Kuusk, Jaanus Barkala, Alo Lõoke, Argo Annuk, Jüri Kõre, Peeter Tulviste, Tarmo Punger ja Silvia Russak.

Tartu piirkonda esindajateks IRLi volikogus said Kati Kuusk, Ennu Sepp, Martin Medar, Uno Pauts, Alo Lõoke, Andres Sallo, Tiiu Laan, Eero Mikenberg ja Jaanus Grigorovits.

Kokku väljastati piirkonna üldkogul 167 mandaati.

Pakosta: rahakott ei tohi takistada kõrgkoolis õppimist

2011-11-22

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) sõnas täna riigikogus kõrgharidusreformi eelnõu esimesel lugemisel, et uuringutele toetudes vajab Eesti tudeng tasuta kõrgharidust koos täiendavate sotsiaaltoetustega kõige enam Euroopa 33 riigi hulgas.

„Tasuta kõrghariduse eelnõu peamisi küsimusi on sotsiaalsete murede lahendamine. Eesti asub täna selles riikide grupis, kus probleemiks on vaesemate perede laste ligipääs kõrgharidusele. Eesti kõrgkoolides on selgelt alaesindatud väiksema sissetulekuga peredest pärit noorte osakaal. Ainult 3% kõikidest tudengitest on pärit madala haridustasemega vanematega peredest, kui näiteks Soomes on see näitaja üle kolme korra kõrgem," rääkis Pakosta.

Tema sõnul hoiab Eesti kurba rekordit vanematekodust eemal elavate tudengite kuusissetuleku Gini koefitsiendi poolest, mis väljendab ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdust. „Suure ebavõrdsuse peamiseks tekitajaks on sissetulekute struktuur: Eesti tudeng saab vaid 18% toetust oma vanematelt ja tervelt 59% palgatööst. Tasuta kõrgharidus koos täiendavate toetustega vähendaks seda ebavõrdsust, mis on paljuski tingitud perede vaesusest."

„Vähesed riigid on suutnud saavutada sellise kõrgharidussüsteemi, mis on sotsiaalselt õiglane ja kõiki ühiskonnagruppe võrdselt kaasav. Aga just see on meie eesmärk - kõrgharidusreform peab tagama õiglasema ligipääsu kõrgharidusele, et kõigil võimekatel inimestel, olenemata rahakoti paksusest, oleks tagatud võimalus õppida ülikoolis," ütles Pakosta.

Liisa Pakosta sõnul ei ole Eestis täna pelgalt sotsiaalsetel põhjustel võimalik hakata lapsevanemate või noorte üliõpilaste käest nõudma õppemaksuga tasulist kõrgharidust.

Siseministeerium tahab täpsustada eelnõus orjastamise mõistet

2011-11-21

Siseministeerium soovib täpsustada kooskõlastusringil olevas karistusseadustiku muutmise eelnõus inimese orjusesse asetamise mõistet, kuna praeguses eelnõus tekitab see mõiste ministeeriumi hinnangul segadust.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis justiitsminister Kristen Michalile saadetud kirjas, et seletuskirjast ja eelnõust on keeruline aru saada, kuidas eristada inimese asetamist orjusesse või olukorda, milles ta on oma tahte vastaselt sunnitud tegema tööd või osutama teenust, tegelema prostitutsiooni või muu seksuaalset ärakasutamise võimaldava tegevusega, vahendab BNS.

"Tekib küsimus, kas orjus ei hõlma juba loetletud tegevusi ning kui ei hõlma, siis kuidas sisustada orjusesse asetamine," nentis Vaher.

Siseminister viitas, et eelnõu samas lõikes kasutatakse mõistet "muu alandav ülesanne", mille sisustamine võib praktikas tekitada probleeme, kuna seda tuleb teha kellegi teise subjektiivsest hinnangust lähtuvalt. Vaheri sõnul tuleks võimaluse korral seda eelnõu seletuskirjas pikemalt lahti selgitada.

Siseministeeriumi hinnangul võib probleeme tekitada ka see, et eelnõus reguleerib üks lõige korraga nii prostitutsioonile kaasaaitamist kui alaealise prostitutsioonile kallutamist. "Kuna isik võib nimetatud tegevusi toime panna samaaegselt, siis leiame, et neid tuleks jätkuvalt eraldi käsitleda, sest sisult on tegemist ikkagi erinevate tegevustega, mis on erinevate isikute vastu suunatud. Seepärast leiame, et kaasaaitamine ja kallutamine peaks jääma jätkuvalt eraldi sätetesse," kirjutas Vaher.

Siseminister märkis, et muu hulgas võimaldab tänane regulatsioon koguda lihtsamini statistikat alaealiste suhtest toime pandud tegude suhtes, sest alaealiste suhtes toimepandud süüteod asetsevad karistusseadustikus eraldi paragrahvides. Uut regulatsiooni arvestades nõuab vastava statistika kogumine täiendavat tööd, sest pelgalt karistusseadustiku paragrahv ei anna teavet selle kohta, kas süütegu on toime pandud alaealise suhtes.

"Arvestades inimkaubanduse vastu võitlemise prioriteetsust nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, ei saa alahinnata statistika kogumise olulist ja seepärast peaks uue regulatsiooni väljatöötamisel läbivalt ennetada probleeme, mis võivad hiljem tekkida statistika kogumisel," kirutas Vaher Michalile.

Justiitsministeerium saatis oktoobri lõpus lõplikule kooskõlastamisele eelnõu, millega tuuakse karistusseadustikku sisse uued erinevatel eesmärkidel toime pandud inimkaubanduse koosseisud. Justiitsminister Kristen Michal selgitas oktoobri lõpus, et seadust täiendatakse kolme inimkaubanduse koosseisuga, mis on eristatavad sõltuvalt kannatanu ärakasutamise eesmärgist.

„Eelnõu kohaselt on eraldi koosseisudeks inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, orjastamise eesmärgil ja elundi eemaldamise eesmärgil. Kui inimkaubanduse eesmärgiks on kannatanu prostitutsioonist või muust seksuaalset ärakasutamist võimaldavast tegevusest kasu saada, on ettenähtud karistused karmimad kui näiteks töö- või võlaorjusesse asetamise eesmärgi korral,“ ütles Michal.

Justiitsminister märkis ühtlasi, et seega on eelnõus pakutud karistusmäärad isegi kõrgemad, kui seda nõuab inimkaubanduse direktiiv. „Näiteks seksuaalse ärakasutamise või elundi eemaldamise eesmärgiga inimkaubanduse eest on ette nähtud vangistus maksimaalselt seitsme aastani, samas kui direktiiv näeb ette viis aastat. Samuti sätestatakse juriidilise isiku vastutus ja kohustus kohaldada sellistel puhkudel inimkaubandusega saadud vara laiendatud konfiskeerimist,“ ütles Michal.

Eelnõu uues versioonis loetakse senine prostitutsioonile kaasaaitamisena karistatav tegu täies ulatuses inimkaubanduse mõistega kaetuks. Tegemist on juhtumitega, kui teise inimese prostitutsiooniga tegelemist teadlikult toetatakse näiteks klientide hankimise, nende kohaletoomise või ruumide kasutada andmisega ilma ise sellest teost kasu saamata. Nagu varem, on see tegevus karistatav kuni viieaastase vangistusega.

Kui lisandub eesmärk kannatanut ära kasutada ja tegu on toime pandud näiteks vägivallaga või pettusega, on tegu karistatav juba karmimalt. Juhul, kui kannatanu on alaealine või abitus seisundis olev inimene, kui kannatanuid on mitu või kui tekitatud on tõsisemat kahju, on karistuseks kuni 15-aastane vangistus.

Allikas: Siseministeerium

Eestis tähistatakse paljude üritustega kodanikunädalat

2011-11-21

Eestis tähistatakse paljude üritustega kodanikunädalat

Laupäeval, 26. novembril, on kodanikupäev, mida tähistatakse terve nädala vältel mitmete üritustega üle Eesti.

26. novembril möödub 93 aastat päevast, mil Maanõukogu piiritles oma määrusega inimeste ringi, kellele laienevad Eesti Vabariigi kodaniku õigused. Sisuliselt oli tegemist Eesti esimese kodakondsuse seadusega. 1998. aastast tähistatakse seda päeva üleriigilise kodanikupäevana, et pöörata tähelepanu kodaniku rolli tähtsusele ühiskonnas.

Tänavuse kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“. Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eesti kodakondsus privileeg, mille kasutamise õigus on 1,2 miljonil inimesel. „Riik on andnud oma inimestele kodakondsuse koos sellega kaasneva staatuse ehk õiguste ja kohustustega, et kodanikud aitaksid kujundada endale meelepärast riiki. Aktiivsete inimeste panus sellesse väärib tunnustamist,“ lausus ta.

Algaval nädalal toimuvate üritustega tänavad riigiasutused vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes on näidanud ennast kodanikuna parimast küljest. Justiitsminister on juba tunnustanud kodanikujulguse aumärgiga 10 inimest, et väärtustada kodanike julgust sekkuda kuriteosituatsioonidesse ja aidata ohvreid. Peaminister ja siseminister annavad reedel 17 ühiskondlikult aktiivsele inimesele üle kodaniku aumärgi ning kultuuriminister kuulutab välja aasta kodaniku. Ministeeriumid, ametid, maavalitsused ja teised asutused korraldavad sel nädalal ka avatud uste päevi, viktoriine, konkursse ja muid üritusi.

Kodanikupäeva kohta saab lisainfot aadressil http://kodanik.err.ee/ee/kodanikupaev2011.

Allikas: Siseministeerium

Tallinna investeeringud teedesse on alla 1999. aasta taset

2011-11-20

„Linnaeelarve on 12 aastaga suurenenud kolm korda, ent linn investeerib teedesse 32% vähem kui tollal. 1999. aastal investeeriti teedesse linna poolt 158,6 miljonit krooni, tänavu aga vaid 108 miljonit,“ lausus Jürgenson. „Linna kasvust ja ehitushindade kallinemisest hoolimata on investeeringud teede kapitaalremondiks konstantselt langenud alates 2005. aastast.“

„Täna saab linn enamiku teedeinvesteeringuteks mõeldud vahenditest Euroopa Liidu struktuuritoetuste fondist, ilma milleta oleks olukord Tallinna tänavatel veelgi tõsisem, kui see hetkel on.“

Kommunaalameti tellimusel eelmisel aastal läbiviidud tänavate seisukorra hindamise tulemusena leiti, et teede olukord on 94% ulatuses hea ja rahuldav ning ainult 6% ulatuses halb.

Jürgensoni sõnul pole teede seisukord kindlasti nii hea, kui linnavalitsus seda esitleb. „Linn ei panusta piisavalt teede seisukorra parandamisse, mida võivad autojuhid igapäevaselt oma nahal tunda. Eelarve on ära kuivatatud igasuguste väikeste lollustega, mis summeeruvad üheks suureks kuluks ning seetõttu ei jätku linnal prioriteetsete valdkondade jaoks piisavalt rahalisi vahendeid,“ tõdes Jürgenson.

Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi

2011-11-19

Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud konverentsil "Võrdsed võimalused tööturul" peetud kõnes, et Eesti erakonnad ja poliitika on selgelt liiga meestekesksed.

„Võrdsetest võimalustest rääkides ei saa mööda vaadata sellest, mis toimub Eesti poliitikas. Viimased riigikogu valimistulemused valmistasid soolist tasaalu silmas pidades ühiskonnale pettumuse. Kui seni oli naiste arv riigikogus näidanud väikest tõusutrendi, siis viimastel valimistel sai esmase hääletustulemusena mandaadi riigikokku vaid 20 naist nelja aasta taguse 24 asemel," rääkis Iva.

„On kahetsusväärne, et erakonnad oma otsustega naiste alaesindatust võimendavad. Kui 2003. aastal erakondade üldnimekirjade alusel riigikokku pääsenutest oli iga kolmas naine, siis 2011. aastal vaid iga kümnes. Seega need riigikogu kohad, kus valija otseselt kaasa rääkida ei saanud, täideti viimastel valimistel erakondade otsuse alusel valdavalt meestega," märkis Iva.

„Olukord, kus erakonnad asetavad naiskandidaadi kehvemale positsioonile pärsib edaspidi naiste soovi poliitikas osaleda ning annab negatiivse signaali teistele eluvaldkondadele. Nii pole ka imestada, et kui 2006. aastal oli Eesti Maailma Majandusfoorumi võrdõiguslikkuse tabelis 29.kohal, siis nüüdseks oleme me langenud 52. kohale," rääkis Iva,

„Tuleb endale teadvustada, et naiste alaesindatus Eesti poliitikas muutub üha tõsisemaks probleemiks. Riigi arengut silmas pidades on tähtis, et poliitikasse oleks kaasatud võimalikult palju erinevaid elanikkonnagruppe, sealhulgas ka naisi," lisas Iva.

Kaia Iva toonitas, et IRL-i jaoks on oluline inimeste vabadus anda oma hääl sobivaimale kandidaadile. „Seepärast ei pea me õigeks sookvootide kehtestamist. Kuid ometi olukorras, kus poliitikas on naiste alaesindatuse kaudu ühiskond jätnud kasutamata olulise ressursi, tuleb selle põhjustega tegeleda, toetudes eelkõige uuringutele ja analüüsidele."

Konverentsil „Võrdsed võimalused tööturul" osales lisaks Kaia Ivale ettekannetega siseminister Ken-Marti Vaher, Norra Suursaadik Lise Nicoline Kleven Grevstad, riigikogu liige Anneli Akkermann ning Kadri Simm ja Sten Anspal.

Laar avaldas kaastunnet liiklusõnnetuses hukkunud kaitseväelase lähedastele

2011-11-17

Kaitseminister Mart Laar avaldas kaastunnet täna teenistusülesannete täitmise ajal liiklusõnnetuses hukkunud nooremveebel Martin Tiiki lähedastele.

„Raske õnnetus on meie seast röövinud nooremveebel Martin Tiiki, kes vaatamata oma noorele eale jõudis meie riiki väärikalt teenida nii Eestis kui ka lahingutes Iraagis ja Afganistanis. Olukord meie liikluses on ohtlik ning Eesti ühiskonna lahutamatu osana ei ole ka kaitsevägi paraku selliste traagiliste juhuste eest kaitstud. Avaldan sügavat kaastunnet nooremveebel Tiiki lähedastele ja kaasteenijatele ning soovin õnnetuses viga saanud kaitseväe ametnikule kiiret paranemist," ütles kaitseminister Laar.

Kalevi jalaväepataljonis teeninud nooremveebel Martin Tiik hukkus täna lõuna ajal Keila-Haapsalu maanteel toimunud liiklusõnnetuses, kus põrkasid kokku veok ja kaitseväe maastur. Maasturis kaasasõitnud kaitseväes töötav ametnik viidi haiglasse.

Nooremveebel Tiik sündis 1980. aastal. Ta läbis ajateenistuse 1999. aastal Kalevi jalaväepataljonis ning asus seejärel teenima Balti Pataljoni ning hiljem Scoutspataljoni.

Nooremveebel Tiik on osalenud lahingutegevuses Iraagis Estpla-8 koosseisus ja Afganistanis Estcoy-6 koosseisus ning teeninud Estpatrol-7 koosseisus Kosovos. Tema viimaseks ametikohaks oli Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni staabiallohvitser-instruktor.

Nooremveebel Tiiki on autasustatud kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga, NATO ISAF-i medaliga ning Kalevi jalaväepataljoni rinnamärgiga.

Laar: keskuse eesmärk on saada NATO peamiseks küberkaitsjaks

2011-11-17

Kaitseminister Mart Laari sõnul muudab USA ja Poola liitumine NATO küberkaitsekeskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju teistele riikidele.

„Tänast päeva oleme me juba pikalt oodanud - NATO küberkaitsekeskuse ees heisatakse USA ja Poola riigilipud. Küberkaitsekeskuse ajaloos on see üks tähtsamaid verstaposte selleks, et keskus muutuks kogu NATO peamiseks küberkaitse alase ekspertiisi allikaks," ütles kaitseminister Laar.

Kaitseminister Laari sõnul on USA juba alates keskuse moodustamisest selle arengusse tugevalt panustanud. „USA ja Poola liitumine muudab keskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju ka teistele alliansi liikmesriikidele, keda me samuti keskuse liikmeteks ootame," sõnas Laar.

Täna toimus NATO küberkaitsekeskuses pidulik tseremoonia, millega tähistati USA ja Poola liitumist keskusega. Koos Poola ja USA-ga on NATO küberkaitsekeskusel nüüd kümme liikmesriiki, mis osalevad keskuse igapäevatöös ja juhtimises.

Liikmesriigid saadavad keskusesse tööle oma riigi eksperdid ja teadlased, samuti osalevad nad keskuse tööplaani koostamisel ning panustavad keskuse eelarvesse. Lisaks Poolale ja USA-le on keskuse liikmeteks Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Slovakkia ja Hispaania.

Seeder: noorpõllumehed saavad senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda

2011-11-17

Oma vanema või vanavanema ettevõtlust jätkavad noorpõllumehed saavad juba novembri teises pooles algavas taotlusvoorus senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda.

Seni kehtinud korra alusel nõuti kõigilt mikropõllumajandusettevõtjatelt investeeringutoetuse taotlemisel, et nad oleksid tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt ühe kalendriaasta.

Põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri poolt kehtestatud uued taotlemise nõuded võimaldavad mikropõllumajandusettevõtjal taotleda investeeringutoetust omamata varasemat aastast tegutsemisaega, kui ta jätkab oma vanemale või vanavanemale kuulunud ja vähemalt kaks aastat tegutsenud põllumajandusettevõtte tegevust. Seejuures võib noorpõllumees valida, kas ta jätkab oma vanema või vanavanema ettevõtlust füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu vormis.

„Muudatused soodustavad põlvkondade vahetust põllumajanduses ja parandavad põllumajandusliku ettevõtluse konkurentsivõime,", ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Noorte ja uute tegijate sisenemine põllumajandustootjate hulka tõstab ka sektori jätkusuutlikkust," selgitas ta.

Uus määrus muudab ka investeeringutoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise selgemaks.

Mikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetuste üheks hindamiskriteeriumiks oli ühistegevuse eelistamine. Analüüsides varasemaid taotlusi ja neile antud hindepunkte jõudis põllumajandusministeerium järeldusele, et ühistegevuse eelistamist oli ületähtsustatud ja see varjutas teisi hindamise prioriteete. Seetõttu vähendatakse uue määrusega ühistegevusest saadavate hindepunktide osakaalu ning antakse edaspidi senise 12 hindepunkti asemel 5 hindepunkti.

Suurendamaks investeeringutoetuse kättesaadavust võimalikult paljudele põllumajandusettevõtjatele, on määrusesse lisatud uus hindamiskriteerium, millega antakse taotlejale, kes ei ole varem saanud antud meetmest toetust lisaks 1 hindepunkt.

Samuti on hindamisele lisatud täiendav kriteerium, millega antakse taotlejale 1 hindepunkt lisaks, kui taotleja taotles küll antud meetmest varasemates voorudes toetust ja vastas toetuse saamise tingimustele, kuid taotlus jäi eelarve vähesuse tõttu rahuldamata.

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust rahastatakse 75% ulatuses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning 25% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võtab toetuse taotlusi vastu 21. novembrist kuni 12. detsembrini 2011.

Taotlemisega seotud informatsioon PRIA kodulehel: http://www.pria.ee/et/toetused/meede/mikropollumajandusettevotte_arendamise_investeeringutoetus_meede_1_4_1_viies_taotlusvoor_2011

Meetmega saab tutvda ministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/meede-141

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Lähis-Ida kristlaste seisund ja tulevik on ka Euroopa probleem ja kaasvastutus

2011-11-17

Tunne Kelam osaleb 18-19. novembril Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisus Lähis-Ida kristlaste tulevikku käsitleval konverentsil, mis leiab aset Beirutis.

Konverentsi algatajaiks on Beiruti Kasliki ülikool ning arvukad Euroopa Parlamendi liikmed.

Konverentsil esinevad Liibanoni peaminister Najib Mikati, Antiookia patriarh Bechara Rai, Euroopa Liidu diplomaadid, Euroopa Piiskoppide Konverentsi (COMECE) peasekretär Piotr Mazurkiewicz, Liibanoni valitsuse ning parlamendi liikmed, eri religioonide ning inimõigusorganisatsioonide esindajad.

Tunne Kelami sõnul on tegemist esmakordse Lähis-Ida ja Euroopa ühisüritusega, et koos arutada Lähis-Ida usunditevahelisi suhteid ning selle piirkonna kristlike kogukondade olukorda ja tulevikuväljavaateid.

"Lähis-Ida kristlased on kaks aastatuhandet esindanud ja 21. sajandisse edasi kandnud vanimate kristlaste traditsioone," ütles Kelam.

"Tänapäeval on enamikus Lähis-Ida riikides kristlased sattunud vähemuste seisundisse, kellele pole tegelikus elus kindlustatud võrdsed õigused ega võimalused. See on toonud kaasa järjest kasvava emigratsiooni, mida valdavalt põhjustab nende ebakindel ning pahatihti eluohtlik seisund," ütles Kelam.

Tunne Kelami arvates kannab Euroopa Liit kaasvastutust, et seda tendentsi paremusele pöörata ning luua kõigile usulistele ja kultuurilistele vähemustele selles piirkonnas võrdne ja väärikas tulevikuväljavaade.

Kahepäevase konverentsi keskmes on kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi edendamine, võrdsete kodanikuõiguste ja inimväärikuse tagamine vähemusreligioonide liikmeile, põgenike ja sisepagulaste tagasitoomine, noortele hariduse ning sotsiaal-majandusliku arengu võimaldamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +372-5046754

www.kelam.ee

Minister käis korrakaitsjate jahedaid olusid kaemas

2011-11-17

Siseminister Ken-Marti Vaher käis eile külas Suure-Jaani politseijaoskonna töötajatel, kes on hädas külma majaga.

«Nagu saunalava,» ütles koos Viljandi politseijaoskonna ülema Alvar Pähkli ning Suure-Jaani konstaablijaoskonna leitnandi Harry Andressoniga eile ministrit oodanud Lõuna prefekt Tarmo Kohv kohaliku jaoskonna vangikongist rääkides. Ning tõepoolest, teadaolevalt ainuke puiduga vooderdatud kinnipidamisruum Eestis meenutab väga leiliruumi. Sellele juhiti ka mõneminutilise hilinemisega saabunud Ken-Marti Vaheri tähelepanu.

Põhjus, miks minister Lõuna prefektuuri jaoskondades ringkäiku tehes Suure-Jaani politseimaja kahele korrusele jaotunud tööruumidega tutvumas käis, seisneb aga hoopis selles, et õhutemperatuur on seal kõike muud kui saunas ning sunnib politseinikke ruumis jope selga jätma. Nii tervitas mitu ametis olnud töötajat sisse astunud külalist ülerõivastes.

Toetusraha taotletakse juurde

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et Suure-Jaani jaoskonna kehv seisukord on teiste tema haldusalas olevate politseijaoskondade omaga võrreldes erandlik.

«Tegu on vana hoonega, mida pole tükk aega remonditud,» nentis prefekt. Umbes samasugune on Kohvi hinnangul Võru politseijaoskond, kuid üldiselt on Lõuna prefektuuri jaoskonnad heas seisus.

Eelöeldu taustal tundub kummaline, et Suure-Jaani jaoskonnale anti saastekvootide müügist saadud raha nii palju, et sellest piisab Harry Andressoni sõnade kohaselt üksnes akende vahetamiseks ning ühe otsaseina ja tänavapoolse külje uuendamiseks. Viljandi politseihoone saab sama saastekvootide raha eest 75 protsendi ulatuses parema soojustuse. Riigi Kinnisvara aktsiaseltski on öelnud, et Suure-Jaani jaoskonna uuendustöödega õnnestub küttearvetelt säästa vaid umbes viis protsenti.

Ken-Marti Vaher põhjendas niisugust jaotamist sellega, et saastekvootide müügist teenitud raha kasutatakse võimalikult suureks energiatarbimise kokkuhoiuks ning Viljandis võeti soojustamine ette just sel eesmärgil.

«Suure-Jaani politseihoonele taotletakse aga raha juurde, sest ehitustehniliselt pole võimalik sealset hoonet osaliselt soojustada,» lisas minister.

Praegu pole veel kõige hullem

«Praegu pole veel hullu!» ütles Harry Andresson Suure-Jaani jaoskonnas valitsevast temperatuurist rääkides. Hull oli tema sõnul olukord möödunud talvel, kui pikka aega oli üle kümne kraadi külma.

«Kõige külmem on esmaspäeva hommikuti, kui maja on nädalavahetusega maha jahtunud,» selgitas Andresson. Nädala sees, mil kõik inimesed on tööl, köetakse ahje tublisti. Laupäeval ja pühapäeval seevastu on majas üksnes valvesolijad.

«Meil on tööl karastunud inimesed,» vastas Andresson küsimusele, kas jahedad olud on ka haiguslehtede võtmist suurendanud. Tema kinnitust mööda ei olnud ka läinud talvel palju haigestunuid.

Politseijaoskonna hoovi on kogutud 30 ruumimeetrit küttepuid. Harry Andressoni ütlemist mööda on seda umbes nii palju, kui talve jooksul maja soojendamiseks ära kulub.

Allikas: Sakala

Ken-Marti Vaher: Sisejulgeolek Ülemiste vanakest ei pelga

2011-11-17

Sisejulgeolek on valdkond, mis nagu Tallinna linngi ei saa kunagi valmis. See aga ei tähenda, et siseministeeriumi valitsemisala tegevust ei saaks ega peaks muutma efektiivsemaks ja paremini läbimõelduks. Impulsiivsete või lühiajaliste otsuste asemel vajab sisejulgeolek pikki sihte.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõus, mis on parlamendis teisel lugemisel, on sisejulgeoleku valdkonna eelarvemaht kokku ligi 294 miljonit eurot. On lausa eluliselt tähtis, et iga turvalisuse tagamisse suunatud euro läheks sinna, kus sellest tõuseb kõige rohkem kasu: politseinike ja päästjate töösse, ennetusse, samuti vabatahtliku tegevuse toetamiseks.

Asutuste tõhusamaks muutmise teel on mitu verstaposti juba möödas. Nii on loodud politsei, piirivalve ja kodakondsuse ühendamet ning kogu haldusala IT-valdkonna arendamine ja haldamine koondatud siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse. Järgmisel aastal liidetakse politsei- ja piirivalveametiga prefektuurid ja päästeametiga neli regionaalset päästekeskust, samuti on alustatud uue häirekeskuse loomist. Asutuste ümberkorraldamise mõte on vähendada dubleerimist ja saavutada eelkõige tugiteenustelt kokkuhoidu, kuid pakkuda inimestele ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust.

Päästeteenuse kvaliteedi parandamiseks saab päästeamet järgmisel aastal 2,1 lisamiljonit, et kogu Eesti oleks paremini kaetud elupäästevõimekust omavate komandodega. Sellega kasvab märgatavalt nende komandode arv, kus on valvevahetuses korraga neli või enam päästjat — just nii palju on päästjaid tarvis, et tulekahju korral siseneda suitsu täis majja ja päästa sealt inimesi. Raha lisandub päästjatele ja demineerijatele ka selleks, et asendada vananenud hingamisaparaadid, ilma milleta pole võimalik suitsusukeldumist teha, ning vahetada välja suur osa keemiakaitseülikondi ja gaasimaske.

Politsei võtab järgmisel aastal luubi alla varjatud raske kuritegevuse, mille avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab. Kuritegevus on nagu umbrohi, mille leviku piiramiseks ei aita ainult maapealse osa korjamisest — ära tuleb lõigata ka selle juured. Uuel aastal saab politsei riigieelarvest ligi 1,8 miljonit eurot lisaraha, et kiirendada kriminaalmenetluste läbiviimist ning suurendada kriminaaltulu tuvastamist. Ei piisa ainult kuritegude avastamisest ja kurjategijate karistamisest, kui nende kuritegelikult saadud tulu jääb alles. Vaid siis, kui kurjategija on ka oma tulu kaotanud, oleme haavanud organiseeritud kuritegevust kohast, miks ta üldse eksisteerib.

Riigile on alati odavam teha, mis tema võimuses, et kuritegusid ja õnnetusi üldsegi ei toimuks. Õnnetussurmade arvu vähendamisel on viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest. Kuid seda on ikkagi liiga palju. Sestap soovib siseministeerium järgmise aasta riigieelarves üle 60 protsendi võrra suurendada ennetustööks ette nähtud summat, mis võimaldaks inimeste teadlikkuse tõusu kaudu muuta nende riskikäitumist ja vähendada õnnetuste toimumise ohtu.

See säästaks inimesi valust ja kannatustest, kuid hoiaks kokku ka raha, mis muidu kuluks õnnetuste tagajärgedega tegelemisele. Senised kogemused ja rahvusvaheline praktika näitavad, et hästi läbimõeldud ennetus- ja teavitustööga on võimalik õnnetustes hukkunute arvu vähemalt viiendiku võrra vähendada. Kui ennetustööks tuleval aastal kavandatud 628.000 eurot inimelusid säästab, on see läinud asja ette.

Turvalisusel on veel teinegi tahk. See pool, mille tagamise nimel töötavad igapäevaselt sisejulgeoleku asutused, ei saa üksinda olla iialgi nii efektiivne kui siis, kui talle on abiks kogukond, inimesed ise. Need kaks poolt tuleb senisest tugevamalt kokku liita, et rohkemate vabatahtlike abil jõuaks politsei- ja päästeteenus inimestele igas Eesti külas lähemale. Kui kodu juures käib patrullimas abipolitseinike grupp ja naabrimees on vabatahtlik päästja, saavad lihtsamad olukorrad lahendatud tõenäoliselt juba enne, kui tekib vajadus helistada hädaabinumbril.

Tegelikult ei peagi olema abipolitseinik või vabatahtlik päästja jälgimaks, et sõpradel ja tuttavatel oleks kodus töökorras suitsuandur või riiete küljes helkur — tihti algavad õnnetused just sellistest väikestest asjadest. Tuleval aastal on Eesti sisejulgeoleku rahakotis raha 8,6 protsenti rohkem kui sel aastal. Valdkonnale riigituludest praeguse riigieelarve eelnõu järgi ette nähtud hädavajalikud lisamiljonid aitavad kaasa, et samm-sammult parandada politsei- ja päästetöö võimalusi ja kvaliteeti. Töö selle kallal, kuidas kriisiaastatest kosuvad asutused veelgi lihvitumalt tööle panna, ei lõpe aga nii pea. Võib-olla alles siis, kui saame kergendustundega ohata ja öelda: Eesti sisejulgeolek on saanud lõpuni valmis.

Allikas: Siseministeerium

Laar: kaitsekulude vähendamine ei lahenda majanduse probleeme

2011-11-16

Täna toimunud Põhjala ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel Ameerika Ühendriikide asekaitseministri Alexander Vershbow'ga rõhutati vajadust tõsta kaitsekulusid.

Kaitseminister Mart Laari sõnul ei lahenda kaitsekulude vähendamine riikide majandusprobleeme, vaid pakub neile ainult ajutist lahendust, tuues perspektiivis probleeme juurde.

„Maailma ajalugu pole läbi, riigid peavad jätkuvalt igapäevaselt tegelema ka enda turvalisuse ja julgeolekuga," lausus Laar.

Laari sõnul tasub selles küsimuses õppida ka ajaloost: riigid, kes täna enda julgeolekusse ei panusta, peavad seda tegema tulevikus, kulutades hoopis rohkem, kui nad lühiajaliselt kokku hoidsid.

„Me peame oma lubadusi täitma ja kokkulepetest kinni pidama, sest sellel püsivad meie partnerlus ja koostöö," ütles kaitseminister.

Kaitseminister Laar toonitas, et Eesti täidab NATO liitlasena oma kohust, panustades väga tõsiselt nii kollektiivkaitsesse kui ka esmasesse kaitsevõimesse.

Ta tõstis esile ka Eesti riigikaitse pikaajalise arengukava uuendamist, rõhutades vajadust muuta olemasolevaid sõjalisi võimeid efektiivsemaks, kasvatada seiresuutlikkust, viia Ämari lennubaas täielikku valmisolekusse ning Kaitseväe juhtimisstruktuur kooskõlla Eesti vajaduste ja võimalustega.

Laar: Euroopa küberkaitsevõime peab kasvama

2011-11-16

Kaitseminister Mart Laar ütles Rootsis toimuval Põhja- ja Baltimaade kaitseministrite kohtumisel, et Euroopa Liidul on küberkaitseks palju suurem potentsiaal, kui seda praegu kasutatakse.

Laari hinnangul on vaja nii Euroopa Liidu kõikehõlmavat küberkaitsepoliitikat kui otsest küberkaitsealast koostööd.
„Eesti ettepanekul leppisid kaitseministrid kokku töögrupi loomises, mis esitab Põhjala ja Balti kaitseministritele järgmisel aastal sellealased konkreetsed ettepanekud," ütles Laar.

Kaitseminister Laar peab oluliseks tugevdada sõjalistel operatsioonidel kasutatavate arvutivõrkude kaitset läbi spetsiaalse küberkaitseüksuse loomise.

Kaitseminister rääkis küberkaitsekoostöö tõhustamisest Rootsis Örebros toimuval Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi kaitseministrite kokkusaamisel.

Seeder: Eesti otsib liitlasi otsetoetuste võrdsustamiseks

2011-11-16

Eesti alustas rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi kohta alates aastast 2014.

Eile kohtus Seeder Dublinis Iirimaa põllumajandusministri Simon Coveneyga. Arutelu all oli kogu ÜPP reformipakett, eraldi keskenduti otsetoetuste ühtlustamisele ja maaeluvahendite jaotusele.

Iirimaa, kes on EL-i keskmisel tasemel otsetoetuste saaja, tunnustas Eesti püüdlusi võrdsemate konkurentsitingimuste kehtestamise suunal. „Minu Iirimaa kolleeg rõhutas, et Iirimaa käsitleb nii otsetoetusi kui maaelutoetusi ühise paketina, kuid põhimõtteliselt ta nõustus, et EL peaks liikuma ühtlasema toetuspoliitika suunas," ütles Seeder.

Riikidevaheline otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul kindlasti läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on ka riigipeadel, kes langetavad otsuse EL-i üldise finantsraamistiku osas.

Seeder märkis, et Iirimaa on Eestiga mitmetel ühistel seisukohtadel, kuidas ÜPP reformikõnelustel edasi liikuda. Muuhulgas oldi ühel meelel, et keskkonnaeesmärkide elluviimise meetmed peaksid olema konkreetsele liikmesriigile sobivad, mitte üleeuroopalised ja suhteliselt nõrgalt suunatud.

„Samuti leidsime, et peaks valitsema riigisisene suurem paindlikkus suunata otsetoetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele ning võimalus tagada uute põllumajandusettevõtjate kaasatus põllumajandustootmisesse, mida praegune ajaloolisele referentsile baseeruv toetusõiguste süsteeme oluliselt raskendab," märkis Seeder.

Järgmiseks on Seedril ÜPP ja otsetoetuste võrdsustamise arutamiseks kavas kohtuda Läti ja Soome põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestil on maailmas potentsiaali töödeldud põllumajandustoodete eksportijana

2011-11-16

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uurimuse kohaselt kuuluvad Eestis valmistatavad põllumajandustooted nende hulka, mis on ühed kaubeldavamad ja kiiremini kasvava ekspordiga tooted maailmaturgudel.

OECD uurimusest järeldub, et 20-st maailmas kõige enam kaubeldavast töödeldud põllumajandustootest valmistatakse Eestis 14. Samuti selgub, et 2007. aastal oli Eestil suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel nii kogu põllumajandussektoris kui ka töödeldud toodete osas. Eesti põllumajandussektoris töödeldud kauba suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel on eriti märkimisväärne just seetõttu, et üldiselt domineerivad seal kõrge sissetulekuga rikkad riigid.

Ekspordipotentsiaaliga toodete nimistus on mitmed piimatooted, sealhulgas juust, samuti mitmeid lihatooted, maiustused, piiritusejoogid ja õlu. Kõige kiirema ekspordipotentsiaaliga toodete hulgas on näiteks ära märgitud ka hapukapsas ja piparkoogid.

„Uuring kinnitab, et põllumajandussektor on meil, vaatamata isegi madalatele otsetoetustele, suure ekspordivõimega ja seda tuleb toetada läbi ettevõtluse ning erinevate poliitikate. Selle võimaluse realiseerimiseks on oluline saavutada Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas võrdsemad otsetoetused," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

OECD uurimus hõlmab perioodi 1995-2008 ja sealt järeldub, et põllumajandustoodete kaubandus on kasvanud, aga mitte nii kiiresti, kui on suurenenud tööstustoodete kaubavahetus. Töödeldud põllumajandustoodete maailmakaubanduses domineerib vaid väike arv riike, kusjuures kahekümne juhtriigi eksport moodustab 3/4 töödeldud toodete kaubavahetusest. Kokkuvõtteks selgub, et suurema sissetulekuga riigid on suurema kaubavahetuse ja laiema tootevalikuga.

Uuring: http://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/changing-patterns-of-trade-in-processed-agricultural-products_5kgc3mq19s6d-en

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vaher: nutikus olgu sisejulgeoleku keskseks põhimõtteks

2011-11-16

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on globaliseerumine ning tehnoloogia areng toonud juurde uusi piiriüleseid ohte, millele vastamine nõuab väga häid tehnilisi lahendusi, professionaalseid sisejulgeoleku töötajaid ja nutikaid kodanikke.

Vaher ütles kolmapäeva hommikul sisekaitseakadeemia teaduskonverentsil "Tark turvalisus", et kiirelt muutuvas keskkonnas peavad sisejulgeoleku asutused suutma muudatustega kaasas käia. "Samas peavad asutustel impulsiivsete või lühiajaliste otsuste asemel silme ees olema pikad sihid, et läheneda ebaturvalisuse põhjustele mitte hüplikult, vaid süsteemselt: panustada võitlusesse raske kuritegevusega, keskenduda enam ennetustööle ning väärtustada ja kaitsta inimeste elu ja tervist," lausus ta.

Ta märkis, et organiseeritud raske kuritegevus nagu narko-, küber- ja majanduskuritegevus, rahapesu või inimkaubandus on varjatud ja keeruline valdkond, mille ennetamine, tuvastamine ja menetlemine ei paista silma. Siiski peavad sisejulgeoleku valdkonna otsustajad ning otsustajad valitsuse ja parlamendi tasemel seda tema sõnul märkama, sest nende kuritegude avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab.

Vaheri sõnul on näiteks internetikuritegevus oma kriminaaltulu mahult maailmas võrdne narkokuritegevuse mahuga, mis on eeldatavalt umbes 111 miljardit USA dollarit aastas. Arvestades internetikuritegude arvu kasvu, eeldab küberkuritegudega võitlemine tema kinnitusel IT-sektori kiire arenguga kaasaskäimist ning eriväljaõppega motiveeritud ametnikke, et riik suudaks kuritegusid uurida ja avastada.

Turvalisuspoliitika põhisuunad on seadnud eesmärgiks ohutuma elukeskkonna, inimeste turvatunde kasvu ning hukkunute ja kannatanute arvu vähenemise. Siseministri sõnul on õnnetussurmade vähendamisel viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest.

"Senine kogemus kinnitab, et hukkunute arvu aitab vähendada läbimõeldud ja nutikas ennetuspoliitika, mille elluviimiseks tuleb koostööd teha ka era- ja mittetulundussektoriga. Edukad oleme siis, kui inimeste hoiakute muutmisse tulevad kaasa ühiskonna kõik tasandid," ütles Vaher.

Eduka siseturvalisuse retsept koosneb Vaheri sõnul seega kaasaegsest tehnikast, professionaalsetest sisejulgeoleku töötajatest, kuid ka tarkadest kodanikest. "Turvalisuse tagamine ei tähenda mitte ainult tagajärgedega tegelemist. Parim tee kuritegevust ja õnnetusi vähendada on need ära hoida. Siin saavad appi tulla haritud kodanikud, kes on teadlikud riskikäitumise seostest tagajärgedega ega hoia seda teadmist endale," lisas ta.

Allikas: Siseministeerium

Mihkelson: EL-i aluslepingute muutmine on möödapääsmatu

2011-11-15

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tegi täna ettepaneku alustada Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) kuulamisi Euroopa tuleviku üle.

Marko Mihkelson ütles täna riigikogus valitsuse EL-i poliitika teostamise arutelul, et Eesti vajab praegusel Euroopa jaoks kriitilisel ajal laiapõhjalist debatti EL-i edasiste arengute üle. „Sellest lähtuvalt teeb IRL ettepaneku alustada ELAK-is kuulamisi EL-i tuleviku teemal. Need kuulamised peaksid päädima peatse uue aruteluna riigikogu saalis. Me peame enda jaoks lahti mõtestama, kuidas on EL valmis konkureerima maailmas, mis on väga suures muutumises," ütles Mihkelson.

„Täna oleme olukorras, kus EL-i aluslepingute põhimõtteline muutmine on uue ja tugevama Euroopa loomisel möödapääsmatu. Euroopa on sisenenud väga keerulisse ajajärku, kus üksnes EFSF või ESM pole lahenduseks. Euroopalik hoolekanderiigi mudel pole demograafilisest olukorrast tulenevalt enam harjutud mahus jätkusuutlik. Euroopa majanduskasv on pikaajalise surve all ning sotsiaalkulutuste kasvuga jääb üha vähem ressursse innovatsiooniks või ka julgeoleku tagamiseks." ütles Mihkelson.

„IRL on seisukohal, et EL peab järgmises eelarveperioodis märkimisväärselt suurendama investeeringuid teadusse ja innovatsiooni. Samuti peaks EL tõsiselt mõtlema valimiste sünkroniseerimisele, sest pidev poliitiline stress ja peataolek takistavad nii hädavajaliku ühispoliitika kujundamist," lisas Mihkelson.

Põllumajandusministrid arutavad Brüsselis põllumajanduspoliitika tulevikku

2011-11-14

Brüsselis toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi avalik arvamuste vahetamine põllumajandusministrite tasandil, mistõttu on ka Eestil võimalus oma seisukohti tuvustada.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti olulisim sõnum konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidu põllumajandustootjate vahel. „Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et järgmise finantsperioodi jooksul saavutaksid otsetoetused ning sellega seotud maksed 90% Euroopa Liidu keskmisest tasemest," ütles Seeder.

Täna toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reform ja selle otsetoetusi puudutav määrus. Reformipaketti tutvustas Euroopa Komisjon esmakordselt oktoobrikuu põllumajandusministrite nõukogus.

Muuhulgas kohtub Seeder Brüsselis Euroopa noortalunike katusorganisatsiooniga (CEJA), et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas, kuhu on kavandatud meetmeid noorte ettevõtjate kaasamiseks põllumajandussektorisse. Noorte kaasamine põllumajandussektorisse on Seedri sõnul üks peamisi Eesti põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid järgmistel kümnenditel. „Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus on võimalik ainult noorte kaasamisel põllumajandusse," rõhutas minister.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vaher: päästeamet ja kriminaalpolitsei saavad töötajatele lisaraha

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul annab järgmise aasta riigieelarve eelnõu päästeametile personalikuludeks juurde 2,1 miljonit eurot ja kriminaalpolitseile natuke alla kahe miljoni.

Päästeametile minev raha on mõeldud elupäästevõimekuse suurendamiseks, mis peaks sellega tegelevatele päästjatele teatud funktsioonide täitmisel tooma lisatöö eest ka lisaraha, rääkis Vaher Delfile.

Kriminaalpolitsei saab omakorda raha, et kiirendada ja tõhustada kriminaalmenetluste läbiviimist ning kriminaaltulu tuvastamist. Kuidas raha täpselt kulutatakse, on vastavate asutuste juhtide otsustada.

Üldiselt on valitsuskoalitsioon kokku leppinud selle, et avalikus sektoris ühe lauaga löövat palgatasemete tõusu ei tule, tuletas Vaher meelde. „Arvan, et tervikuna on konkreetsetest eesmärkidest ja tulemustest lähtumine palju õigem kui ühe lauaga löömine. Ühe lauaga löömised ei lahenda avalikus sektoris praktiliselt kunagi mitte midagi,“ lausus Vaher.

„Maksumaksja ootab riigijuhtidelt vastutustundlikku riigi läbipildistamist. Riigiröntgenit. Ütleksin, et kogu aeg,“ lausus Vaher.

„Ainult riigijuhid ja ametkondade juhid saavad olla need nõudlikud läbivalgustajad, kes saavad maksumaksjale tagada selle, et iga euro on läbi mõeldult kasutatud ning kõik innovatiivsed lahendused ja tehnilised vahendid on kasutusele võetud, et maksumaksja raha riigi funktsioonide täitmisel kokku hoida. Kokkuhoiuga käib alati ka kaasas efektiivsem teenuse osutamine,“ ütles Vaher.

Allikas: Delfi

Vaher: osad päästekomandod on jäänud kohtadesse, kust inimesed on ära kolinud

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on päästekomandode asukohad Eestis ajalooliselt välja kujunenud, ent inimeste elukohad on samas viimase 20 aastaga oluliselt muutunud ja seetõttu pole päästekomandode asukohad enam inimeste elukohtadega vastavuses.

Päästeamet viib seetõttu praegu läbi analüüsi päästeteenuse kättesaadavusest üle Eesti ja elupäästevõimekuse tugevdamisest. Lisaks on viimase 20 aastaga oluliselt muutunud ka päästesündmuste tihedus, näiteks on kordades langenud nii tulekahjude arv kui tulekahjudes hukkunute arv, lausus Vaher Delfile.

„Sellel aastal näiteks tehti üks otsus, kus Avinurme päästekomando liideti Iisakuga. Kahe nõrgemapoolse päästekomando asemel saime me ühe tugeva. Avinurmelt päris mitmed mehed läksid Iisakule tööle ja päästevõimekus Iisakul oluliselt paranes ja paranes ka sellel territooriumil, mida see päästekomando katab,“ tõi Vaher näite.

Selle aasta lõpu ja järgmise aasta alguse märksõnaks on tema sõnul päästekomandode struktuuri korrastamine ja sellega loomulikult ka maksumaksja raha läbimõeldum kasutamine. „On ju ühemõtteliselt selge, et majanduskriis on ühiskonnast üle käinud, me peame püüdlema sinna, et iga maksumaksja euro oleks läbimõeldult kasutatud ja on selge, et avalik sektor ja eriti sisejulgeolek selles osas kunagi valmis ei saa. Lihvimiskohti on küllalt,“ lausus siseminister.

Allikas: Delfi

Siseminister Vaher toetab sadamate ühendamist

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles, et siseministeerium on kaitseministeeriumiga arutanud mereväe ja piirivalve laevadele ühise kaldabaasi loomist ning tema toetab seda mõtet.

„Mina suhtun igal juhul positiivselt igasse põhjendatud ressursi kokkuhoidu ja ressursside liitmisse, mis võib täiesti rahulikult läbida erinevaid ministeeriume,“ lausus Vaher Delfile.

Kaldabaaside ühendamisel on tema sõnul oma huvi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, kellele kuulub Hundipea sadam, ning samuti haridus- ja teadusministeeriumil, kelle haldusalasse kuulub Mereakadeemia.

Vaher lausus, et hetkel käib koos töörühm, mis arutab sadamate ühendamise küsimust ning selle töörühma töö tulemused peaksid aasta lõpuks käes olema ning siis saab sellest lähemalt rääkida.

Ent peale sadamate ühendamise lähiajal teisi ministeeriume läbivaid suuri ühendamisprojekte Vaheri sõnul plaanis pole, sest siseministeeriumil on ka oma haldusalas toimuvate ühendamistega tegemist, et näiteks politsei- ja piirivalveamet (PPA) korralikult tööle panna.

„Kolm erinevat organisatsiooni on pandud kokku, nende organisatsioonikultuuride ühendamine, töömeetodite ühendamine, kõikide dubleerimiste välistamine, see on väga vaevarikas töö,“ lausus Vaher.

„Ärme unusta ka siseministeeriumi infotehnoloogia ühendasutust, mis on samuti hiljuti moodustatud ja mis peab samamoodi oma teenuse osutamist tellijatega lihvima. Meil läheb üsna palju auru juba tehtud ühendamiste peale,“ rääkis Vaher.

Kolmas teema on tema sõnul ka uue häirekeskuse loomine, mis peaks tööd alustama 1. jaanuarist ja millel on väga suur ülesanne viia 2014. aasta lõpuks kogu Eesti üle ühele hädaabinumbrile. „Meil on valitsemisala siseseid muutusi niivõrd palju, et tööd jätkub aastateks,“ leidis Vaher.

Allikas: Delfi

Siseminister K-M Vaheri intervjuu Delfile

2011-11-14

Kas teie olete siis see mees, kes tegelikult juhib IRLi?

IRL on omapärane erakond Eesti poliitilisel maastikul, sest see on paljuski ehitatud meeskonna põhimõttel. Olen ise alati rõhutanud ümarlaua mudelit, kus kõik tipp-poliitikud on võrdsed ja erakonna esimees on võrdne võrdsete seas ja kui me võrdleme kolme teise suurema erakonnaga, siis tulebki välja erinevus, et meil pole tegelikult hierarhiat, meil ei ole võimupüramiidi ja kindlasti mitte sellist autoritaarsust, nagu ühes konkreetses erakonnas, kus on Juht, ja see Suur Juht tegelikult määrab praktiliselt kõik, mis erakonnas toimub. Me oleme üritanud kõikide nende pikkade aastate jooksul vastupidist ümarlaua mudelit üles ehitada.

Kas kusagil siin majas on kabinet, kus koguneb Pagari tänava poisteklubi, kes otsustab, mis IRLis tegelikult toimub?

Erakonnas IRL võtab otsuseid vastu eestseisus. Eestseisus on 24liikmeline ja langetab otsuseid, mis puudutab eelkõige meie volikogude vahelist aega. Kui on kiiremad küsimused, mis puudutavad näiteks valitsuse päevakorda, siis on ka poliitikanõukogu, mis arutab omavahel asjad läbi. Kollektiivsus on IRLi väga tähtis märksõna. Kollektiivsed otsused ja võimalikult suur konsensuspoliitika. Näiteks tekitab kõigis erakondades väga suurt pinget valimisnimekirjade kinnitamine. IRL kinnitas 2010. aastal, kui olin peasekretär, valimisnimekirjad teistest erakondadest varem ja konsensusega nii erakonna eestseisuses kui ka volikogus, kus on koos kusagil 150 inimest.

Kuidas te kirjeldaksite enda staatust IRLi struktuuris?

Mina olen üks paljude seast. Praegu on antud võimalus teenida ministrina, mis ladina keeles tähendab ju teenrit. Arvan, et ma olen meeskonna ülesehitaja ja innustaja. Üldiselt alati pigem optimist kui pessimist. Alates mu poliitikasse tulekust praktiliselt kümme aastat tagasi olen alati tahtnud teha heas mõttes suurt asja, olen seadnud suuri eesmärke. Kindlasti on nii minu kui meie väga laiaks paisunud meeskonna eesmärk väga selge — et konservatiivne ilmavaade ja meie põhimõtted kasvaksid Eestis suureks. Täna nad minu hinnangul juba on võitnud vähemalt viiendiku inimeste poolehoiu ja loodan, et kasvutrend jätkub.

IRLis on üks seltskond inimesi, kes on väga häälekalt rahulolematud ja vihjavad uue erakonna loomisele. Kas te usute, et uus erakond tuleb ja kas teil on ka mingi selgitus, miks need inimesed nii rahulolematud on?

Vaadake, võim kütab inimestes alati igasugu ambitsioone ja kindlasti on erinevaid ootusi, kuidas seda võimu rakendada, mis tähendab, et eriarvamused nii personaalsetes küsimustes kui ka põhimõttelistes ilmavaatelistes küsimustes on demokraatias ju loomulik. Me teame Eestis erakondi, kus eriarvamusi sisuliselt üldse pole olemas või kus me neist midagi ei kuule. Ma ei tea, kumb see parem on? Arvan, et kui on ikkagi eriarvamused eelkõige poliitikaalastes või põhimõttelistes küsimustes, siis see on vägagi loomulik, et arutelud nende üle toimuvad nii erakonna sees kui väljas. Teatud isiklikud sümpaatiad ja ka kibestumised klaaritakse kultuurses erakonnas siiski omavahel ja mitte avalikkuse ees.

Milles täpselt on siis küsimus? Kas maailmavaatelised erimeelsused on nii laiad, et ei mahu ühte erakonda ära või on pink nii pikk, et kõik inimesed ei leia endale nii väärikat kohta, kui tahaksid?

On tõsi, et IRLis on pikk pink. Pikast pingist tuleb ka asjaolu, et loomulikult on igaühel oma roll, on laiem meeskond ja selles laiemas meeskonnas peab igaüks oma rolli leidma. Aga seda rolli ei saa paika panna see konkreetne isik ainuüksi, vaid meeskonna põhimõtte kohaselt peavad teised seda rolli tunnustama. Peab olema usaldus, meeskond peab usaldama üht või teist isikut vastutust kandma. See peab olema vastastikune. Autoritaarses erakonnas on vajalik vaid juhi soosing. Hierarhilises erakonnas on vaja teenida kannuseid ja uusi paguneid, et järk-järgult edasi liikuda. Ümarlaua põhimõttel töötavas erakonnas on vaja usaldust ja usaldus tekib ajaga, see ei teki üleöö. Usaldusel põhinev meeskonna ehitamine on kõige raskem. Käsuliini järgi asjade toimumine on alati kõige lihtsam. Aga ärme unusta, et erakond põhineb vabal tahtel. Kedagi ei sunnita sinna, kedagi ei saa kuidagi sanktsioneerida, saab vaid innustada ja veenda.

Kas siis IRLi kampsunid on ebausaldusväärsed?

IRL on viis aastat olnud ühinenud erakond. Need erinevad sildid, mida kleebitakse, eks neid kõiki võib võtta positiivselt või negatiivselt. Mina arvan, et inimestele hüüdnimede panemine pole iseenesest halb, aga tihti jääb segaseks, ka näiteks teie kasutatud mõiste puhul, mida see täpselt tähendab? Keda või mida see täpselt tähistab? Ütleksin praegu, et absoluutne enamus IRLi tipp-poliitikutest on suunatud ühele asjale — ehitada üht suurt ühenderakonda. Need, kes tahavad rääkida mingi uue erakonna tekkest, see on omaette maailm. Kui te küsite minult näiteks seda, kuidas ma suhtun üldiselt uutesse erakondadesse — positiivselt! Juba 2001. aastal tulin ma ise, luues uue erakonna koos paljude mõttekaaslastega ja arvan, et see tõi poliitikasse värsket verd. Küsimus on selles, et värske vere juurdevool peab olema pidev. Kas siis erakondade siseselt, kes kogu aeg laienevad ja otsivad uusi inimesi, või tekib tõesti uus jõud, nagu 2003. aastal Res Publica, 2007 Rohelised, 2011 jäi hetkel vahele — selles pole midagi halba. Tähtis pole vorm, vaid sisu. Et uued, kogenud, teadmistega ja ausameelsed inimesed tuleksid poliitikasse juurde. See on ainult positiivne.

Aga kas te usute, et IRLi praegust liikmete põhjal tekib uus erakond?

Isiklikult seda ei usu. Aga seda tasub eelkõige küsida neilt, kes neid mõtteid mõlgutavad. Mulle on küll jäänud mulje, et neid inimesi on vähe. Väga vähe.

Kes saab IRLi uueks esimeheks?

Praegu on aega kolm kuud suurkoguni, kus erakonna esimees valitakse. Arvan, et meil on täna veel vara selle üle spekuleerida. Olen ka avalikult välja öelnud kaks põhiliini. Esimene põhiliin on selles, et kindlasti peab see inimene olema ümarlaua põhimõttel töötava meeskonna eestvedaja, innustaja, kes vastab meie põhilistele väärtustele ja kannab neid. Olen täiesti kindel, et uus esimees ka on selline. Isikuvabaduste hindamine, hoolivus ligimestest, rahvuslik patriotism, ausameelsus ja vastutustunne, riigimehelikkus. Esimehe rolli IRLi suguses erakonnas ei ole vaja niivõrd üle tähtsustada kui mõnes teises erakonnas. Kui autoritaarses erakonnas Suur Juht lahkub, siis võib valitseda suhteliselt suur paanika. IRLis on ta võrdne võrdsete seas. Senine esimees ei kao kuhugi. Mart Laar on aktiivses poliitikas edasi, tõsine tegija meie tugevas meeskonnas. Arvan, et see saab kindlasti olema väärikas valik.

Keda te isiklikult eelistate?

Ma ei tahaks praegu sellel teemal spekuleerida. Iga asi omal ajal ja õigel viisil.

Kolm kuud on jäänud, seda pole palju. Kampaania peaks käima, kes kampaaniat teevad?

Sisemisi kampaaniaid eelistan mina väljapoole mitte pidada. Ärme unusta ära, mida ootab valija. Valija ootab IRLilt esiteks koalitsioonis vastutustundlikku riigivalitsemist. Teiseks, oma valimislubaduste täitmist — esimese lubaduse oleme täitnud, maamaksuvabastus koduomanikele on riigikogus vastu võetud, emapensioni eelnõu antakse kohe üle, tasuta kõrghariduse pakett on üle antud, see on valija jaoks kõige tähtsam. See on absoluutne prioriteet, millele peab kuluma kogu aeg. Selles osas on kolm kuud väga pikk aeg.

Millal kandideerite teie erakonna esimeheks?

Mina olen tänulik nende ülesannete eest, mida mu meeskond mu õlgadele on pannud. Nii nagu 2010. aastal, kui kogu meeskond ja tollane esimees Mart Laar tegid mulle ettepaneku, et ma võtaksin riigikogu valimiste perioodiks peasekretäri kohused jälle enda õlgadele. Oli kübeke mõtlemist, peab tunnistama, sest see vastutus oli väga suur. Lõpuks ma loomulikult nõustusin, sest see roll tuli ära täita ja mul oli usku sellesse, et ma suudan sel ajahetkel lisaväärtust anda. Nüüd on olukord teine, mu põhiline vastutamise koht on siseministri amet, mistõttu ma panin maha ka peasekretäri kohused. Teeme kõike samm-sammult. Ma sisemiselt tunnetan peamist motivatsiooni anda lisaväärtust eelkõige oma tänasel kohal. Ma näen, et siin on palju teha. Kõik, mis tuleb lähemas või natuke kaugemas tulevikus, sellest on täna väga vara rääkida.

Aga te ju ikka tahate saada kunagi erakonna esimeheks ja hiljem peaministriks?

Mul ei põle mingisugust sellist ambitsiooni, mida te praegu küsisite.

Allikas: Delfi

Tasuta kõrghariduse eelnõu jõuab Riigikogu istungitesaali

2011-11-10

Riigikogu täiskogu hakkab tuleval nädalal arutama tasuta kõrghariduse eelnõud. Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul on hea märk, et peale pikalt kestnud arutelusid liigutakse edasi konkreetsete täiendus- ja parandusettepanekute poole.

„Oleme nii Riigikogu kultuurikomisjonis kui ka IRL fraktsioonis kohtunud kõrghariduse erinevate osapooltega, üliõpilastest rektoriteni, lapsevanematest teadlasteni, gümnasistidest era- ja rakenduskõrgkoolideni. Täna saan kinnitada, et oleme põhjalikult analüüsinud tasuta kõrghariduse eelnõud, selle paremaks muutmise võimalusi ja koostöö huvirühmadega on olnud tihe ja tulemusrikas," rääkis Pakosta. „Oleme igati valmis edasi töötama parima eelnõu, parima tasuta kõrghariduse nimel," kinnitas Pakosta.

Pakosta sõnul on oluline, et üliõpilaste sotsiaaltoetused ja tasuta õpe jõustuksid üheaegselt. „On ju arusaadav, et nõudes noortelt suuremat töökust, peame samal ajal vaesemate perede lapsi riigi poolt rohkem toetama. Tasuta kõrghariduse mõte seisneb eeskätt selles, et pere rahakoti suurus ei oleks määrav noore inimese haridusvalikutes. Oleme seda algusest peale rõhutanud ja ka täna on see üks peaküsimusi, kus poliitilist kokkulepet otsitakse. "

Hea märgina tõi Pakosta välja ka asjaolu, et nii üliõpilased kui ka rektorid toetavad tasuta kõrghariduse reformi elluviimist. „Selles on meiega ühel meelel isegi opositsioon, et tänane kõrghariduses vajab muudatusi", sõnas Pakosta.

Esialgsete plaanide kohaselt jõuab eelnõu riigikokku 17. novembril. Muudatusettepanekute tegemise jaoks on aega 10 tööpäeva peale esimese lugemise lõppemist.

Kiisler: haldusreform lähtugu toimepiirkonna mudelist

2011-11-09

Kiisler: haldusreform lähtugu toimepiirkonna mudelist

Täna kohtunud riigikogu IRL-i fraktsioon ja regionaalminister Siim Kiisler tõdesid, et kohalike omavalitsuste tugevdamiseks ja liitumiste kiirendamiseks on vaja astuda jõulisi riigipoolseid samme.

Kiisleri sõnul saab toimiva omavalitsuse aluseks olla toimepiirkonna mudel, mis eelkõige lähtub omavalitsuse regionaalsest tõmbekeskesusest, kus pakutakse kõiki olulisi kohalikke teenuseid.

„Eesti kohalike omavalitsuste süsteem peaks lähtuma põhimõttest, et inimesed saaksid demokraatlike mehhanismide läbi mõjutada oma igapäevase elu korraldamist, nagu töökoht, elukoht ja vaba aeg," rääkis Kiisler.

„Haldusreformi eesmärk on luua Eestis tugevad ja toimivad omavalitsused. Olukord, kus paljud omavalitsused ei ole oma väiksuse ja killustatuse tõttu võimelised tagama oma elanikele kvaliteetseid teenuseid ega professionaalselt täitma neile seadusega pandud ülesandeid ei ole ei riigi, omavalituste ega inimeste huvides," lisas Kiisler.

Kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimehe Aivar Koka sõnul ei ole omavalitsuste vabatahtliku liitumise ja omavalitsuste koostöö propageerimine siiani soovitud tempos läinud. Seetõttu tuleks tema hinnangul just riigil võtta endale reformiprotsessis juhtroll ning koostöös omavalitsusliitudega tuleks täpsustada haldusreformi lähteülesanded.

Samateemaline kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaud toimub 5. detsembril riigikogus, kuhu on kutsutud kõik Eesti omavalitsusjuhid.

IRL on seisukohal, et haldusreform loob kõikides maakondades uusi arengueeldusi ja tagab parema elukvaliteedi üle Eesti.

Eesti ja Serbia siseminister allkirjastasid tagasivõtulepingu rakendusprotokolli

2011-11-09

Siseminister Ken-Marti Vaher ja Eestis visiidil viibiv Serbia siseminister Ivica Dačić allkirjastasid kolmapäeval ebaseaduslikult riigis elavate inimeste tagasivõtulepingu rakendusprotokolli, mis tagab vajadusel kiire tagasivõtumenetluse.

Protokolli allkirjastamise eel tutvustas Vaher Serbia kolleegile siseministeeriumi prioriteete ning kinnitas toetust Serbia integreerumisele Euroopa Liitu. Dačići sõnul soovib Serbia Eesti kogemustest õppida Euroopa Liiduga lõimumisel, IT-lahenduste kasutamisel, ühise hädaabinumbri rakendamisel kui ka organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Samuti tegi Serbia minister ettepaneku sõlmida politseikoostöö leping, mis aitaks koostööd lihtsamalt ja organiseeritumalt korraldada.

Kohtumisel allkirjastasid ministrid tagasivõtulepingu rakendusprotokolli, mis täpsustab tagasivõtu- ja transiidimenetluse protseduure, määrab kindlaks lepingu rakendamiseks pädevad asutused ning reguleerib saatemeeskonna õigusi ja kohustusi taotluse saanud riigi territooriumil väljasaadetava eskortimisel.

Euroopa Ühenduse ja Serbia vahel kehtib ebaseaduslikult riigis elavate inimeste tagasivõtuleping 2008. aastast. Leping kehtestab nende inimeste tuvastamise ja tagasitoimetamise korra, kes ei vasta Serbia või Euroopa Liidu mõne liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele. Tagasivõtuleping annab liikmesriikidele võimaluse sõlmida Serbiaga kahepoolseid rakendusprotokolle.

Lisaks Serbiale on Eesti sõlminud tagasivõtulepingu rakendusprotokolli ka Moldova, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina ning tänavu septembris Venemaaga.

Allikas: Siseministeerium

Laar kohtus USA asekaitseministriga

2011-11-08

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Pentagonis USA asekaitseministri Michèle Flournoyga, kes tunnustas Eestit kaitse-eelarve plaanitava suurendamise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

Laari ja Flournoy kohtumisel arutati muuhulgas Eesti ja USA vahelise kahepoolse kaitsekoostöö, kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumise, NATO kollektiivkaitse, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbeoperatsiooniga seotud küsimusi.

USA asekaitseminister Flournoy tänas kohtumisel Eestit kaitse-eelarve plaanitava tõstmise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis on praegusel keerulisel ajal eeskujuks kogu NATO-le. Samuti tunnustas Flournoy Eestit märkimisväärse panuse andmise eest välisoperatsioonidel ja küberkaitse arendamisel.

Kaitseminister Laar ütles pärast kohtumist, et NATO liikmena on Eesti huvitatud mitte ainult julgeoleku tarbimisest, vaid ka julgeolekusse panustamisest. „Küberkaitse on hea näide valdkonnast, kus Eesti arvamused on oodatud ja arvestatud ning kus Eestit peetakse üheks „NATO suurtest"," ütles Laar.

Täna külastab kaitseminister Laar ka Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Allied Command Transformation) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrial'iga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja väejuhatuse koostööga seotud küsimusi.

Tunne Kelam: Tosina aasta pärast on mõeldav rongisõit Tallinnast Poola vähem kui viie tunniga

2011-11-08

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas kinnitas täna Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmetele, et Komisjon on poliitiliselt kui ka tehniliselt valmis osutama igakülgset toetust Rail Baltica projekti elluviimisel.

Kallas nimetas transpordikoridoride rajamist ja tõhustamist Euroopa ida - ja keskosa vahel üheks Euroopa Komisjoni tähtsamaiks prioriteediks. Balti raudteekoridor kuulub sellesse eelistusse.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Rail Baltica projekti osas toimunud suur edasiminek.

"Tänane kohtumine sümboliseerib paari aastaga aset leidnud positiivset arengut," tõdes Kelam.

"Balti-Euroopa saadikuühendus sai Kallaselt veenva kinnituse, et projekti rakendamine ei jää Euroopa Komisjoni taha," ütles Kelam. "Samas kuulasime ära Rail Baltica esimese täiemahulise tasuvusuuringu tulemused, millega nimetatud projekt ei hõlju enam poliitiliste soovunelmate vallas, vaid on omandanud reaalse ja konkreetsetele analüüsidele tugineva ilme."

Siim Kallas rõhutas, et Rail Baltica on esmajoones liikmesriikide omavahelise koostöö projekt, millele Komisjon saab kõigi tema käsutuses olevate vahenditega kaasa aidata. Komisjoni transpordivolinik uskus, et Euroopa Liidu vahendite osakaalu projekti rahastamisel on võimalik tõsta oluliselt üle 50%.

Optimaalse variandi puhul oleks projekteeritud variantidest lühim, 728 km pikkune raudteeliin Tallinnast Poola läbitav reisirongidele umbes 4,5 tunniga (kiirusel 170 km tunnis) ning kaubarongidele umbes 10,5 tunniga (kiirusel 68 km tunnis). Parimal juhul võiks see teoks saada tosina aastaga. Samas on visandumas teine projekt rajada Varssavit ja Berliini ühendav rongiliikluse kiirkoridor.

Tunne Kelami väitel on Euroopa Parlamendi saadikud valmis projektile kõigiti kaasa aitama. "Kõik oleneb nüüd liikmesriikide valitsuste tahtest Rail Balticut rahastada ning selleks koostööd teha," ütles Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. "Eesti on selleks head eeskuju näidanud." Kallase sõnul on liikmesriikidel tarvis moodustada vastavad üksused projekti koordineerimiseks.

Saadikuühendused on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Balti-Euroopa saadikuühendus, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega. Tunne Kelam valiti selle töörühma esimeheks 2009. aastal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Facebook/Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Sester: kohalikud omavalitsused on muutunud üha jõukamaks

2011-11-08

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri (IRL) sõnul on viimase 7 aastaga kohalike omavalitsuste tulubaas suurenenud 1,7 korda. Kui 2004. aastal laekus omavalitsustele üksikisiku tulumaksust 5,5 miljardit krooni (352 miljon eurot), siis 2010 oli laekumine 9,5 miljardit krooni (607 miljon eurot).

„Fakt on, et omavalitsuste tulubaasi kasvu ei ole suutnud ära süüa ka inflatsioon. Tarbijahinnaindeks on viimase 7 aasta jooksul suurenenud 1,4 korda, samal ajal kui omavalitsuste tulubaas on suurenenud 1,7 korda. Tulubaasi kasvutempo ületab tarbijahinnaindeksi tõusu ligi 20 protsendi võrra," rääkis Sester.

„Samuti on suurenenud riigi investeeringud omavalitsustele. Lisaks otsetoetustele suunab valitsus tuleval aastal kohalikele omavalitsustele täiendavaid finantsressursse saastekvootide müügist saadud vahendite ja välistoetuste arvelt. Selle abil tehakse korda palju avalikke asutusi koolidest lasteaedadeni. Suureneb ka kohalikele teedele eraldatavad summad 40 protsenti, mis on valdkondade lõikes järgmise aasta riigieelarves üks suurimaid kasvunumbreid," ütles Sester.

Rahanduskomisjoni esimehe hinnangul tuleb aga jätkuvalt tähelepanu pöörata sellele, et kõik tulevased kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamised baseeruksid konkreetsetel katteallikatel.

„Kindlasti ei tohi minna riik seda teed, et hakkame omavalitsuste tulubaasi tõstma laenatud raha arvelt. Pikemas perspektiivis oleksid sellel hukatuslikud tagajärjed, mida näitab ka tänane Euroopa võlakriis," lisas ta.

Sesteri hinnangul on valitsuse prioriteetseid eesmärke tagada kohalike omavalitsuste jätkusuutlik areng nii majanduslikult kui ka poliitiliselt.

Laar: me ei lase piirata oma internetivabadust

2011-11-07

Kaitseminister Laar rõhutas USA-s küberjulgeoleku konverentsil peetud ettekandes küberkaitsealase koostöö vajadust kaitsmaks oma vabadust ja põhiõigusi.

Kaitseminister Laar esines täna kõrgetasemelisel Eesti Kaitseministeeriumi ja mõttekoja Center for Strategic and International Studies ühiselt korraldatud küberjulgeoleku konverentsil, kus tutvustas muuhulgas Eesti kogemust küberrünnakute ja -ohtudega toimetulemisel.

Minister Laar keskendus oma sõnavõtus sellele, kuidas internet on tänapäeval võimsamaid vabadusekandjaid. "Sageli on autoritaarsete riikide rünnakute eesmärk sundida meid sammudele, mis piiraks internetivabadust - seda me juhtuda ei lase," ütles kaitseminister Laar.

Laari sõnul saab julgeolekut ja turvalisust küberruumis tagada vaid koostöös, mis põhineb neljal sambal. 1. Riigi koostöö kodanikega suurendamaks eraisikute arvutite turvalisust pahavara eest. 2. Riigi koostöö erasektoriga, mille heaks näiteks on Eestis tegutsev küberkaitseliit. 3. Riigiasutustevaheline koostöö, et kindlustada riigi kui terviku võime kaitsta end küberruumis. 4. Rahvusvaheline koostöö, mis peab kindlustama, et suudame üheskoos astuda vastu piiriülestele ohtudele, sest teist võimalust meil pole.

Konverentsil esines ka endine USA asekaitseminister William Lynn, kes tänas Eestit küberjulgeoleku alal võetud liidrirolli eest ja rõhutas, et küberrünnakud on reaalne oht, mis süveneb. Sõjaliste ohtude kõrval rõhutas Lynn küberrünnakute potentsiaalse majandusliku kahju ulatust.

Homme kohtub Laar USA asekaitseministri Flournoyga, kellega arutatakse NATO tuleviku ja kaitsekuludega, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimusi.

Samuti külastab kaitseminister Laar Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Supreme Allied Command Transformation - SACT) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrialiga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja SACT-i koostööga seotud küsimusi.

Kaia Iva: ka poliitikud olgu võrdõiguslikkuses rohkem eeskujuks

2011-11-07

IRL-i Riigikogu fraktsiooni aseesimehe Kaia Iva sõnul ei tule soolise võrdõiguslikkuse olukorra halvenemine viimastel aastatel talle üllatuseks.

„On jäänud mulje, et eelkõige ollakse valmis rääkima vähemuste õigustest, kuid naiste potentsiaali rakendamine ning võrdsete võimaluste tagamine on jäänud täna tahaplaanile," rääkis Iva.

Tema sõnul ei ole ka erakonnad ise oma tegevusega olnud mitte alati kõige paremaks eeskujuks.

„Kui 2007. aasta riigikogu valimistel sai mandaadi 24 naist, siis 2011. aastal vaid 20. Erakondade koostatud üldnimekirjade alusel said riigikogu koha 2007. aastal 7 naist ja 19 meest, kuid 2011. aastal üksnes 2 naist ja 17 meest, sest nimekirjade etteotsa paigutati peamiselt meeskandidaadid," selgitas Iva.

„On näha, et Eesti erakonnad vajavad ühiskondlikku survet, et nad pakuksid nais- ja meeskandidaatidele võrdseid võimalusi. Sookvootide kehtestamise vajalikkusesse ma ei usu, mistõttu loodan, et võrdsete võimalusteni jõuame aegamööda aruka mõttevahetuse teel," rääkis Iva.

Äsja avaldatud Maailma Majandusfoorumi (WEF) soolise võrdõiguslikkuse aruandest selgub, et Eesti on soolise võrdõiguslikkuses osas 135 riigi hulgas 52. kohal.

Kaitseminister Laar külastab USA-d

2011-11-06

Kaitseminister Mart Laar on esmaspäevast kolmapäevani visiidil Ameerika Ühendriikides, kus kohtub USA asekaitseministri Michèle Angelique Flournoy-ga ning külastab NATO Arendamise Väejuhatust Norfolkis.

Homme esineb kaitseminister Laar mõttekojas Center for Strategic and International Studies peetavalt küberkaitse-teemalisel seminaril ettekandega Eesti senisest kogemustest küberkaitse vallas.

Teisipäevasel kohtumisel USA asekaitseministri Flournoy'ga tulevad arutluse alla NATO tuleviku ja kaitsekuludega, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimused.

Norfolkis külastab kaitseminister Laar NATO Arendamise Väejuhatust (Supreme Allied Command Transformation, SACT) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrial'iga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja SACT-i koostööga seotud küsimusi.

Luus: Keskerakond likvideeris Tallinna Kultuuriseltside Teabekeskuse

2011-11-06

Tallinna linnavoliniku Andres Luusi (IRL) sõnul annab neljapäeval volikogus vastu võetud Kultuuriseltside Teabekeskuse tegevuse lõpetamine suure hoobi seal tegutsevale 14 seltsile ja ühingule liikmeskonnaga üle poole tuhande inimese. „Linnavalitsuse poolt on eriti küüniline kultuuripealinna aastal kaotada ainus kindel tugi, millele need seltsid toetuvad. Otsus võeti vastu kiirustades ning ilma seltsidega konsulteerimata," ütles Luus IRL fraktsiooni teatel.

Luusi sõnul on ka häbematu abilinnapea Mihhail Kõlvarti poolne põhjendus, et tegemist on kulude kokkuhoiuga. „Linn hoiab antud juhul nelja inimese koondamisest kokku ligi 20 000 eurot aastas. Samal ajal on sihtasutuse Tallinn 2011 kahe nõukogu liikme palk 75 000 eurot aastas. Kui abilinnapea tahab kulusid kokku hoida, siis alustagu viimasest," sõnas Luus.

"Suure tõenäosusega on Kultuuriseltside Teabekeskuse likvideerimise järgmiseks etapiks neile mõeldud Sakala 14 hoone müük, mis tähendab seltside tõstmist tänavale," tõdes Luus.

Tallinna Kultuuriseltside Teabekskuses täna tegutsevad seltsid ja ühingud: Tallinna Võru selts, Muhu selts, Seto Lauluselts „Siidisõsarõ", MTÜ Seto Laulu- ja Tantsuselts „Hõpõhõim", Mulgi selts, Tallinna Saarlaste Ühendus, Mittetulundusühing Sõrulaste ühing, Saksa-Eesti Ühing, EESTI FILMI- JA VIDEOAMATÖÖRIDE ÜHING, Tallinna Fotoklubi, Idamaa rahvaste kultuuritraditsioonide klubi, Lauluklubi, Tervise klubi, Kohtumiste klubi.

IRLi fraktsioon hääletas istungil antud eelnõu vastu.

Seeder: meie toidulauale peab jõudma rohkem mahetoitu

2011-11-04

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas täna Võrumaal Nursis toimuval konverentsil, et vaatamata mahesaaduste populaarsusele tarbijate seas, on jätkuvalt takistuseks mahetöötlemise mahajäämus.

„Mahepõllumajandussaaduste tootmisega tegelevate ettevõtete arv ja mahepõllumajandusliku maa suurus on Eestis pidevalt suurenenud. See on kahtlemata kiiduväärt tendents, samas on jätkuvalt muret tekitav töötlemise mahajäämus, mistõttu ei jõua lõpptoodang mahedana sageli tarbijani. Mahetoodete turuosa on Eestis kõigest 0,26%," ütles Seeder.

Põllumajandusminister nentis, et uue Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika kujundamisel tuleb kindlasti senisest enam läbi mõelda, kuidas toetada mahepõllumajandust selliselt, et rohkem mahetoodangut jõuaks tarbijani.

2011. aasta novembrikuu alguse seisuga on Eestis mahepõllumajanduse registris üle 1400 mahetootja, kellel on mahepõllumajandusmaad ligi 130 000 hektarit, mis moodustab 14% kogu põllumajandusmaast. 2010. aastal moodustas maheteravili 2,1% kogu teraviljasaagist, mahepiim 1,7% piima kogutoodangust ning maheliha 1,6% kogu Eesti lihatoodangust.

Mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid" toimub täna, 4. novembril Võrumaal Nursis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti tahab põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha

2011-11-04

Põllumajandusminister Helir Valdir Seeder märkis valitsuse pressikonverentsil, et järgmise eelarveperioodi lõpuks peaks otsetoetused Eesti põllumeestele ulatuma 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, see tähendaks Eesti põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha.

Täna moodustavad otsetoetused Eesti põllumeestele 45 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Euroopa Komisjon on eesmärgiks seadnud, et kusagil ei tohiks toetuste määr olla alla 90 protsendi keskmisest, millal selleni jõutakse on aga tänaseni lahtine. Eesti seisukoht on, et selleni peaks jõudma järgmise finantsperioodi jooksul, ehk siis aastaks 2020.

«Eesti on kõige suurem Euroopa põllumajandusriik, meil on kõige rohkem põllumaad elaniku kohta,» rääkis minister. «Eesti on suur riik. Koos Hiina ja Indiaga elab siis enam kui kolmandik maailma elanikest,» toonitas minister Eesti olulisust.

Allikas: Postimees Online 03.11.2011

Siseministeerium testib uut piirihaldustarkvara

2011-11-02

Kuni 2012. aasta jaanuari lõpuni kasutavad Eesti ametkonnad USA firma Raytheon pakutud piirihaldustarkvara, mis võimaldab analüüsida Eesti ja kolmandate riikide vahel reisijate andmeid. Tarkvaralahenduse eesmärk on senisest tõhusamalt tuvastada organiseeritud kuritegevusega seotud isikuid.

„Kurjategijad tegutsevad üle kogu maailma, neil on globaalne haare. Seetõttu peab ka uurijate haare vajadusel ulatuma üle kogu maailma. Näiteks narko- või inimkaubanduses tuleb tähelepanu pöörata kolmandatele riikidele ning siin on reisijainfo parem analüüs kindlasti heaks aluseks riskide väljatoomisele,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Sisejulgeolekuvaldkonna spetsialistid otsivad tänases avatud maailmas üha uuemaid ja tõhusamaid piirikontrolli lahendusi, mis aitavad inimkaubandust, terrorismi ja organiseeritud kuritegevust avastada,“ lisas Vaher.

Teisipäeval, 1. novembril, korraldab USA suursaadik Michael C. Polt vastuvõtu tähistamaks Ameerika Ühendriigi firma Raytheon ja Eesti ametkondade vahelist koostööd.

Pilootprojekti raames kasutatakse sisejulgeoleku riskide analüüsimiseks sama infot (broneeringuinfo PNR ja reisijate eelteave API), mida täna omavad ja edastavad reisija kohta lennu- ja reisifirmad. Raytheon piirihaldustarkvara võimaldab andmete analüüsi kiirendada ja teostada põhjalikumat riskianalüüsi. Seeläbi hoitakse kokku korrakaitse resursse ning reisijatele muutub piiride ületamine veelgi lihtsamaks. Ühtki lisategevust pilootprojekt reisijatele kaasa ei too.

PNR (Passanger Name Record) ehk broneeringuinfo ja API (Advance Passenger Information) tarkvara annavad võimaluse fokusseerida korrakaitse tegevus kõrge riskiga reisijatele. Ken-Marti Vaher: „Näiteks võib tuua olukorra, kus on teada, et osa Eesti narkootikumidest pärineb ühest kindlast piirkonnast, olgu see Euroopa Liidus või väljaspool. Teada on ka see, et narkokaubandusega tegeleb grupp 18-26aastasi meesterahvaid, kuid ametkondadele ei ole teada, kes täpselt. PNR ja API lahendused annavad uurijatele paremad võimaluse analüüsida reisijainfot ja võimalikud narkokaubitsejad tuvastada.“

Euroopa Liidus on arutlusel direktiivi eelnõu, mis käsitleb PNRi kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks. Mitmes liikmesriigis tehakse täna PNRi rakendamiseks ettevalmistusi, kuid näiteks Prantsusmaa, Belgia, Ühendkuningriigid ja Rootsi juba kasutavad reisijaandmete analüüsi siseturvalisuse tagamiseks. Samuti Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia.

Eesti pilootprojekti koordineerib siseministeerium ning tehnilise toe tagab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Pilootprojekti läbiviimine ei too Eestile kaasa täiendavaid kulutusi.

Allikas: Siseministeerium

IRL-i parlamendifraktsioon külastab Rapla,- Lääne- ja Hiiumaad

2011-11-02

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna väljasõidu Raplamaale, homme külastatakse Lääne- ja Hiiumaad.

Tegemist on traditsioonilise IRL-i fraktsiooni väljasõiduga riigikogu istungivabal nädalal, et külastada piirkondi üle terve Eesti. Väljasõidu eesmärk on kohtuda kohalike elanike ning ettevõtjatega, et kuulata nende mõtteid nii kohaliku kui ka Eesti poliitika kujundamise osas.

Teiste hulgas külastatakse mitmeid gümnaasiume ja lasteaedasid, kohalikke omavalitsusi, Virtsu reisi- ja kaubasadamat, Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskust. Kaitseminister Mart Laar külastab Kaitseliidu kooli, Rapla Maleva staapi ning Kaiu miinipilduja patareid.

Väljasõidust võtavad osa mitmed IRL-i juhtivpoliitikud, nende seas kaitseminister Mart Laar, IRL-i riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu ja erakonna peasekretär Priit sibul.

Täna täitub 20 aastat, mil jõustus maareformi seadus

2011-11-01

Täna täitub 20 aastat päevast, mil jõustus iseseisvuse taastanud Eestis maaomanike ja kinnisvaraturu tekkele aluse pannud maareformi seadus.

1991. aastal algatatud maareformi peamine eesmärk oli anda maa tagasi eraomandisse, et luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks ja heastada endistele maaomanikele ülekohus, mille Nõukogude võim oli maa sunniviisilise riigistamisega tekitanud.

"Praktiliselt iga Eesti peret puudutanud ja eraomandil tuginevale turumajandusele aluse pannud maareformi võib suuresti lugeda lõppenuks. Omaniku on saanud üle 39 000 km² maast. Reformida on jäänud veel vähem kui kümnendik maast, enamik sellest jääb riigi omandisse," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. "Eestist maaomanike ühiskonna kujundanud reform on ilmselt üks kõige enam meie hoiakuid ja majanduskeskkonda mõjutanud Eestis läbi viidud reforme."

"Enamus sõdu on peetud maade ja naiste pärast ja on heameel tõdeda, et Eestis sai maareform läbi viidud rahumeelselt," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes oli maareformi alguse ajal Viljandi linnavalitsuses majandusnõunik-abilinnapea ning aastatel 1992-1993 Viljandi linnapea täites ka reformide eest vastutava abilinnapea ülesandeid. Ka oma hilisemates ametites on Seeder olnud tihedalt seotud maareformiga.

Seedri sõnul tegi maareform eestlastest taas omanikrahva ehk pandi alus eraomandusel põhinevale riigile. "Me oleme omal maal peremehed," tähendas Seeder.

1. oktoobri seisuga on maakatastrisse kantud 611 274 katastriüksust pindalaga 3 954 765,5 ha. Sellest:

* ligi 1,5 miljonit ha (34,3%) on maareformi käigus tagastatud endistele või õigusjärgsetele omanikele;

* ligi 980 tuhat ha (22,5%) on erastatud;

* 1,4 miljonit ha (32,9%) on jäetud riigi omandisse;

* igi 34 tuhat ha (0,8%) antud munitsipaalomandisse;

* lla 10% maast on katastrisse kandmata.

Esimesed omanikud said maad tagasi 1992. aasta lõpus ja 1993. aasta alguses Järvamaal, Põlvamaal ja Võrumaal. 1993. aastast muutus kannete tegemine maakatastrisse juba pidevaks, suurem osa tagastavatest maaüksustest registreeriti aastatel 1995-2003.

Veel reformimata maa koosneb osaliselt nn maareformi jääkidest. Tegemist on väikeste, oma kujult ebakorrapäraste juurdepääsuta ning loodusliku seisundi tõttu (liigniiske, võsastunud) väheväärtuslike aladega. „Üle poole sellistest maadest jäävad riigi omandisse - tegemist on looduskaitseliste piirangutega aladega, maardlatega, riigimetsaga jne," ütles Maa-ameti peadirektori kt Raivo Vallner.

Maa-amet on koostöös erinevate ministeeriumitega tegelenud riigi maavajaduste väljaselgitamisega. Aastas vormistatakse riigi omandisse keskkonnaministeeriumi haldusalas ligikaudu 50 000 ha maad. Ülejäänud maa osas on veel toimingud pooleli, ka pole veel kõik omavalitsused oma omandisse vormistanud kohalike teede alust ja üldkasutatavate parkide, haljasalade jms maad.

Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium ja Maa-amet korraldavad maareformi 20. aastapäeva puhul ka üle-eestilise konverentsi, mis toimub 29. novembril Tallinnas.

Maareformi kohta saab edasi lugeda siit: http://www.envir.ee/1176885.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Vaher: sünteetilised narkootikumid ohustavad kogu Euroopat

2011-10-28

Euroopa Liidu siseministrid kiitsid eilsel sise- ja justiitsküsimuste nõukogu istungil heaks Euroopa sünteetiliste narkootikumide vastase pakti. Paktis seatakse eesmärgiks tegelda aktiivselt nii sünteetiliste narkootikumide tootmise, levitamise kui ka tarbimise vastu.

„Sisuliselt luuakse iga nädal Euroopas üks uus sünteetilise narkootikumi liik, mis tõestab, et sünteetiliste narkootikumide turg on plahvatuslikult kasvanud. Erinevalt heroiinist kui ka kokaiinist ei ole Euroopa Liit sünteetiliste narkootikumide puhul üksnes lõppturuks, vaid paljud meelemürgid, näiteks amfetamiin, kannavad kahjuks tihti tootjamärki ’made in Europe,’“ selgitas siseminister Ken-Marti Vaher vajadust fokuseerida EL tegevust.

„Poola võttis võitluse sünteetiliste narkootikumidega oma eesistumisel peamiseks prioriteediks ja see kattub igati Eesti kompromissitu ja range narkovastase hoiakuga“, sõnas siseminister.

Suurt rõhku on paktis pandud kriminaaltulu konfiskeerimisele. Siseministri sõnul on narkoäris tegutsevate gruppide tulude väljaselgitamine, külmutamine ja konfiskeerimine väga tõhus vahend võitluses raskete uimastikuritegude vastu. „Organiseeritud kuritegelike gruppide tulu vajab suuremat tähelepanu kogu EL ulatuses. Ennetustöö on oluline, kuid selle kõrval tuleb suunata tugev löök kurjategijate kõige valusamasse kohta, milleks on nende kuritegelikult teenitud tulu“.

Lisaks andis nõukogu Europolile suunised tugevdada operatiivtöö koordinatsiooni liikmesriikide vahel, erilist tähelepanu soovitakse pööratakse politseinike väljaõppele narkolaborite avastamisel ja likvideerimisel. Lisaks lepiti kokku karmistada kontrolli sünteetiliste narkootikumide tootmises kasutatavate lähteainete üle ning kaalutakse võimalusi muuta lihtsamaks uute ohtlike ainete keelustamine.

Allikas: Siseministeerium

Herkel: range rahanduspoliitika on tõstnud Eesti autoriteeti

2011-10-27

Riigikogu liige Andres Herkel (IRL) ütles Eesti inimarengu aruande tutvustamisel Riigikogus, et range rahanduspoliitika on tõstnud Eesti autoriteeti Euroopas.

„Eesti riigi autoriteet ja positsioon eurotsooni ja ka laiemalt Euroopa Liidu riikide hulgas on toimuva segaduse taustal muutunud ootamatult kõrgeks. Range rahanduspoliitika on meile varem toonud dividende ja toob ehk edaspidigi," rääkis Herkel.

„Rahandusnäitajate poolest on Eestis justkui kõik väga heas korras, kuid meie inimareng on Euroopa keskmisest märksa madalam. Oleme sama pulga peal Ungari ja Küprosega, kuid jääme praegu käsitletava andmestiku põhjal näiteks tunduvalt alla Kreekale," sõnas ta.

Herkel avaldas lootust, et Eesti edu oma rahanduse korraldamisel hakkab peagi peegelduma ka meie inimarengus.

Vaher: EL piirivalve tuleb tuua 21 sajandisse

2011-10-27

Ken-Marti Vaher rõhutas Luksemburgis 27.10.2011 toimunud ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel vajadust e-piiride paketi järele, mis aitaks võtta senisest efektiivsemaid meetmeid võitlusel illegaalse migratsiooni ja organiseeritud kuritegevusega.

E-piiride pakett tõhustab kontrolli kõikide EL-i sisenejate ja väljujate üle ning kiirendab piiriületust.

Euroopa Komisjon tutvustas nõukogu kohtumisel e-piiride teatist, mis näeb ette uute IT-lahenduste ja automaatsete piiriületusväravate kasutusele võtu ELi välispiiridel. „Need on lahendused, mida Eesti on küsinud juba aastaid ning mille kasutusele võtmist asub korraldama Tallinnas paiknev IT-agentuur,“ selgitas siseminister Ken-Marti Vaher. Kava kohaselt esitab Euroopa Komisjon 2012 aasta teises kvartalis õigusaktide eelnõud üle-Euroopalise sisenemis- ja väljumissüsteemi ning registreeritud reisijaprogrammi käivitamiseks. Siseministri sõnul ulatub mõlema projekti maksumus 1,3 miljardi euroni, milleks kesksed investeeringud on kavas katta Euroopa Liidu fondidest.

Erinevatel hinnangutel kahekordistub järgmisel 20 aastal ELi külastavate reisijate arv, mis suurendab märkimisväärselt piirivalveasutuste töömahtu ning esitab uusi väljakutseid sisejulgeoleku tagamisel. 2030. aastaks ennustab Euroopa Komisjon ainuüksi õhupiiridel 720 miljonit piiriületust aastas. „Kiire piiriületus ning kurjategijate ohjeldamine pole üksteist välistavad tegevused,“ ütles Vaher. Siseministri sõnul on peamiseks väljakutseks heasoovlike reisijate eristamine kurjategijatest ning selleks vajalikud tehnoloogilised lahendused on juba turul. „Uute tehnoloogiate kasutamine aitab meie piirivalvuritel paremini tööd korraldada ning keskenduda neile isikutele, kes võivad tekitada probleeme,“ märkis Vaher.

E-piiride paketi kohaselt võetaks üle Euroopa kasutusele automaatsed piiriületusväravad ning salvestataks info kõikide kolmandate riikide kodanike sisenemiste ja väljumiste kohta. Eelkontrolli läbinud piiriületajatel võimaldataks kiirkorras sisenemine automaatsete väravate kaudu, ülejäänud reisijate osas teostaks piirivalvurid põhjalikumat kontrolli. Euroopa sisenemis- ja väljumissüsteem sisaldaks kolmandate riikide kodanike sõrmejälgi ning aitaks sisejulgeoleku asutustel tõhusamalt tuvastada ebaseaduslikke viibijaid, samuti uurida ja ennetada kuritegusid.

Allikas: Siseministeerium

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

Seeder: Põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine jätkub plaanipäraselt

2011-10-26

Eilne teade Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite väljamaksmise peatamisest Eestile on tekitanud segadust põllumajandustootjate hulgas, kuid põllumajandusministeeriumi kinnitusel jätkub põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine plaanipäraselt.

„Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond on eraldiseisvad fondid struktuurifondidest ning Eestis jätkub PRIA kaudu kõigi põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „PRIA on Euroopa Liidu poolt akrediteeritud makseagentuur ning mingisuguseid probleeme ei ole."

Sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar väitis Seedri sõnul tänases Äripäevas ekslikult, et Euroopa Liidu struktuurifondi vahendite väljamaksmise peatamine puudutab ka põllumajandussektorit. „Selline valeinfo külvamine on kahetsusväärne," ütles Seeder.

Kuigi osa eurorahade väljamaksmine Euroopa Liidust on hetkel peatatud, jätkub ka rahandusministeeriumi kinnitusel kõigi alustatud projektide ja käimasolevate taotlusvoorude rahastamine varem laekunud euroraha arvel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Laar kohtus Soome kolleegiga

2011-10-25

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Eestit külastava Soome kaitseministri Stefan Walliniga, kellega lepiti kokku kahe riigi vahelise koostööd puudutava nelja-aastase kava koostamises.

Laar ja Wallin andsid oma kohtumisel korralduse koostada veebruariks Eesti ja Soome vahelise kaitsekoostöö nelja-aastane raamdokument, mis paneb paika peamised koostöövaldkonnad ja eesmärgid.

„Eesti ja Soome vaheline kaitsealane koostöö on juba alates 1990. aastatest olnud väga tihe ja kasulik. Nelja-aastase koostöökavaga on plaanis need suhted tõsta uuele tasemele, et läbi ühistegevuse säästa nii Eesti kui Soome maksumaksjate raha," ütles kaitseminister Laar.

„Eesti ja Soome senise koostöö suurepäraseks näiteks on 2009. aastal sõlmitud keskmaaradarite ühine hankeleping, millega Eesti saab omale kaks radarit ühe hinnaga," lisas Laar.

Kohtumisel arutati ka Põhjala ja Balti riikide koostöö, Euroopa Liidu lahingugruppide, Afganistani operatsiooni ja küberkaitsega seotud küsimusi.

„Soome on väga huvitatud Eesti senistest kogemustest küberkaitse vallas ning kohtumisel lepiti kokku ka sellekohases tihedamas infovahetuses," ütles kaitseminister Laar.

Soome kaitseminister Wallin lahkub Eestist täna õhtul.

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

2011-10-25

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

IRL toetab Haridus- ja Teaduministri Jaak Aaviksoo üleskutset allkirjastada ühisdeklaratsioon, mille eesmärk on koostöö õpetajate palgatõusu saavutamiseks ning seda võimaldavaks koolivõrgu korrastamiseks.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva sõnul kutsub IRL üles Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad deklaratsiooniga liituma, sest koostöös on võimalik leida lahendus õpetajate palga murele ning väärtustada õpetajate tööd.

„Õpetaja ameti väärtustamise üks oluline komponent on palk. IRL on seisukohal, et täiskoormusel töötava õpetajate keskmine palk peab olema 20% kõrgem Eesti keskmisest palgast. Õpetajate palgatõusuks tuleb üle vaadata senine rahakasutus ning vastavalt eelarvelistele võimalustele leida ka lisaraha järgmistel aastatel. Õpetajate töökoormuse vähendamiseks tuleb analüüsida praeguseid õpetajate tööülesanded ning tagada, et õpetajad tegeleks oma põhitööga, mitte administratiivsete küsimuste lahendamisega," selgitas Kaia Iva.

Järgmise aasta riigieelarves suurenevad hariduse valdkonna kulud 12% ehk 65 miljonit eurot. Samuti suunatakse haridusse kvoodimüügi tulu arvelt ning RKASi kaudu investeeringuid 72 miljoni euro ulatuses. Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist.

Siseminister kehtestas tänavuse sisserände piirarvu jaotuse

2011-10-23

Sisserände piirarv piirab Eestisse elama asumist välismaalastel, kes ei ole Euroopa Liidu riikide, Islandi, Norra, Liechtensteini või Šveitsi kodanikud. Piirarvu alla kuuluva tähtajalise elamisloa võivad välismaalased saada töötamiseks, ettevõtluseks, piisava legaalse sissetuleku olemasolul või välislepingu alusel. Aastas ei tohi piirarv ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Tänavu esialgu kehtestatud sisserände piirarv, mis oli 0,075 protsenti elanikkonnast ehk 1008 inimest, täitus oodatust kiiremini juba augusti lõpus. Peamiselt oli tegu inimestega, kes taotlesid elamisluba Eestis registreeritud äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks. Kuna selgus, et paljud äriühingud olid asutatud üksnes selleks, et välismaalased saaksid Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse, otsustas siseminister juba juulis, et sel aastal äriühingu juhtorgani liikmed elamislubasid töötamiseks enam ei saa. Septembri lõpus suurendas valitsus piirarvu 336 võrra 1344 inimeseni, mis on ka seadusega lubatud maksimum.

Vaheri sõnul on oluline, et sisserände piirarvu tõstmisega saaksid veel sel aastal Eestisse elama tulla eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kes tooksid ühiskonnale lisaväärtust ja aitaksid edendada majandust.

Pühapäeval kehtima hakanud määruse järgi võib töötamiseks tähtajalise elamisloa saada sel aastal kokku 1109, ettevõtluseks 170, piisava legaalse sissetuleku korral 43 ja välislepingu alusel 22 inimest. Praeguseks on piirarvu alla kuuluva tähtajalise elamisloa saanud juba 877 inimest töötamiseks, 85 ettevõtluseks, 35 piisava legaalse sissetuleku olemasolul ja 11 välislepingu alusel, mis tähendab, et kuni aasta lõpuni võib töötamiseks elamisloa saada veel 232, ettevõtluseks 85, välislepingu alusel 11 ja legaalse sissetuleku olemasolul kaheksa inimest.

Allikas: Siseministeerium

IRL: Eesti põllumehele saagu osaks võrdne kohtlemine

2011-10-22

Euroopa Komisjon avalikustas 12. oktoobril Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmise finantsperioodi määruste eelnõud, mis muuhulgas sisaldavad ettepanekuid põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks.

Täna kogunenud IRL-i volikogu võttis vastu avalduse, mille kohaselt ei aktsepteerita Euroopa komisjoni välja pakutud tempot võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

„Eesti põllumeeste rahulolematus on arusaadav ja põhjendatud. Euroopa komisjoni välja pakutud kava kohaselt jäävad meie põllumeeste otsetoetused järgmisel eelarveperioodil ligi 2 korda väiksemaks Euroopa Liidu keskmisest otsetoetuste tasemest ja üle 4 korra väiksemaks kõrgemate otsetoetuste tasemega liikmesriikidest. Säärane ebavõrdne kohtlemine paneb Eesti põllumajandustootjad väga raskesse olukorda, kuna nad peavad nii sise- kui ka maailmaturul konkureerima kõrgemate otsetoetustega liikmesriikide põllumeestega," selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

IRL-i volikogu poolt vastu võetud avalduses seisis, et Euroopa Komisjoni eesmärk võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on igati õige, kuid väljapakutav võrdsustamise tempo täiesti sobimatu ning vastuolus ka Euroopa Liidu enda aluspõhimõtetega - võrdse kohtlemise ja võrdsete konkurentsitingimustega.

„Olukorras, kus Eesti on üleeuroopalises finantspoliitikas näidanud üles solidaarsust ja andnud muuhulgas oma panuse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) loomiseks on meil täielik moraalne õigus eeldada võrdset kohtlemist ka põllumajanduspoliitika valdkonnas, sealhulgas otsetoetuste võrdsustamise küsimuses."

IRL-i volikogu leidis, et Euroopa Liidus tuleb põllumajanduse otsetoetused võrdsustada järgmise finantsperioodi jooksul ja see ei tohi toimuda maaelu arengutoetuste (sealhulgas investeeringutoestuste) kärpimise arvelt. Nii suudame tagada Eesti põllumajanduse konkurentsi- ja ekspordivõime ning meie maapiirkondade jätkusuutliku arengu.

Samuti kinnitas volikogu täna erakonna suurkogu toimumisajaks 28. jaanuari 2012 Tallinna Nokia Kontserdimajas. IRL-i suurkogul valitakse järgmiseks kaheks aastaks erakonna esimees, aseesimehed ja juhatus.

IRL seeniorid: toetame vanemapensionit

2011-10-22

Täna toimunud IRL-i seenioride üldkogu võttis vastu avalduse vanemapensioni toetuseks.

IRL-i seenioride esimehe Ann Räämeti hinnangul luuakse vanemapensioniga kindlam alus Eesti rahva säilimiseks. „Oleme täna küll saavutanud nullilähedase iibe, kuid madal sündivus on endiselt tõsiseks probleemiks - Eesti rahvastiku juurdekasv on praktiliselt olematu," selgitas Räämet

Tema sõnul laiub ühiskonna ees küsimus, kuidas muuta elukeskkond senisest enam sündimust soosivamaks. Vanemapension on selgelt üks kindel ja konkreetne meede seatud eesmärgi saavutamiseks.

„On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööelust kõrvale. See mõjutab tulevikus saadava pensioni suurust. Samuti on teada, et lapse kasvatamine on küll tore, kuid küllaltki kulukas. Uuringute kohaselt kulutatakse Eestis ühe lapse peale ligi 200 eurot kuus. Oleks õiglane vanematele tehtud kulutused kompenseerida," rääkis Räämet.

IRL-i seeniorid toetavad vanemapensioni ideed ja ühtlasi ka vanemapensioni eelnõu vastuvõtmist. „Väärt idee peab saama ka praktikas toimivaks seaduseks," seisis seenioride avalduses.

Seeder: Euroopa Liidus puudub toiduabi jagamises üksmeel

2011-10-21

Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus ei jõutud eile kokkuleppele puudust kannatavatele inimestele toiduabi jagamises, mis seab kahtluse alla Euroopa Liidu ühisest eelarvest rahastatava toiduabi jagamise ka Eestis alates järgmisest aastast.

Senini on Euroopa Liit keskselt rahastanud toiduabi programmi, mis on osa ühisest põllumajanduspoliitikast. Nüüd on aga kuus liikmesriiki seisukohal, et tegemist on pigem sotsiaalpoliitika osaga, mida tuleks liikmesriikidel finantseerida oma riigieelarvetest.

„Eesti on jätkuvalt selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks ja oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana, kuid toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest. Kui finantseerimiskohustus peaks langema liikmesriikidele, siis seaks see tõsise kahtluse alla toiduabi jagamise," põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et liikmesriigid rahastaksid 10-25% programmi maksumusest. Sellest ettepanekust lähtuvalt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Algselt oli toiduabi skeem loodud sellisena, et Euroopa sekkumisladudes olevate toodete kasutamise eesmärgil anti puudustkannatavatele isikutele ladudes olevate toiduainete näol konkreetset toiduabi. Pööre skeemi tuli siis, kui aastatel 2007/2008 maailmaturu hinnad tõusid ning EL-sekkumisladudes toiduaineid ei olnud, mistõttu skeemi käigushoidmiseks tuli tooteid hakata Euroopa turult kokku ostma. Selle põhimõtte kaebas Euroopa kohtusse Saksamaa, kes väitis, et uut tüüpi abi pole enam põllumajanduspoliitika osa.

Eestis on selle programmi alusel antud toetust puudust kannatavatele inimestele viie aasta jooksul kokku umbes 2,4 miljoni eurot eest. Peamiselt on abi olnud makaronide, jahu, riisi, manna, kaerahelveste ja muude sarnaste toodete näol.

Alates programmi käivitamisest 1987. aastal on saanud miljonid puudustkannatavad eurooplased toiduabi ühise põllumajanduspoliitika sekkumisvarudest. Euroopa Komisjoni andmetel on toiduabi programmi kaudu aidatud üle 13 miljoni inimese.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Korteriühistud turvalise elukeskkonna kujundajana

2011-10-21

Lugupeetud korteriühistute juhid, head külalised!

Me kõik oleme teatud mõttes optimistid. Me loodame, et igal aastal Eestis toime pandavad ligemale 50 000 kuritegu meid ei puuduta ning et igaastased üle-eestilised 6000-7000 tulekahju toimub kuskil mujal. Nimetatud numbrite taga olevaid üksikuid juhtumeid läbi raadio-või telekanali kuuldes tajub suur osa meist neid sündmuseid kauge ja puudutamatuna. Ehkki on üldlevinud arusaam, et avalikus ruumis – nii linnatänaval, mänguväljakul kui ka pargis – peaks meie turvalisuse eest hoolt kandma esmajoones riik ja selleks loodud õiguskaitseorganid. Siiski ei saa alahinnata ka igaühe meie valmisolekut seista turvalisema keskkonna ja turvalisema kodukoha eest. Lõpuks määrab ju meie suhtumine ja hoiakud ka selle, kas ja mil määral oleme eeskujuks oma lastele ning seega järeltulevate põlvkondade valitsevale meelsusele kujundada turvalisemat elukeskkonda.

Mõttelaadi kujunemise osas on heaks piltlikuks näiteks nn „katkiste akende“ efekt. „Katkiste akende“ valvamise meetod põhineb teoorial, mis ütleb, et kui sa jätad ühe lõhutud akna parandamata, lõhutakse ära peagi teisedki aknad selle kõrval. Sellest lähtuvalt võiks üle kontrollida, kas prügikastid on suletavad ning kuidas nende ümbrus välja näeb. Samamoodi tuleks korras hoida maja ümbritsev haljasala, laste mänguväljakud jms. Väikestest probleemidest võivad peagi saada suured probleemid, seega peab sekkuma hakkama juba varakult. Niisamuti eeldab ka mõttelaadi kujundamine ja eeskujuks olemine pidevat tegevust ja elukeskkonna hoidmist ning turvalisuse tagamise õpetamist lastele juba varakult. Seega tähendab keskkonna, linnaosa, kodutänava ja trepikoja turvalisuse saavutamine pidevat valmisolekut ja pingutamist, igaühe meie pingutamist. Ka kõigi siinolijate.

Ei saa salata, et senised pingutused on kandnud ka vilja. Viimase kümmekonna aastaga on Eesti muutunud märkimisväärselt turvalisemaks riigiks: aasta-aastalt on langenud registreeritud kuritegude arv ja vähenenud ka surmaga lõppenud õnnetused. Näiteks tulekahjudes hukkunute arv on 2001. aastaga võrreldes enam kui poole võrra vähenenud. Samuti on vähenenud põlengutes vigasaanute arv ja tulekahjude arv üldse. Ka käesoleva aasta kuue kuu andmed näitavad sama tendentsi: eelmise aastaga võrreldes on kuritegude arv vähenenud 13,5 protsenti. Veel enam, üle 20 protsendi on vähenenud varavastaste kuritegude, nende seas varguste ja röövimiste arv.

See kõik on saavutatud ennekõike koostöös. Koostöös erinevate õiguskaitseorganite, kolmanda sektori ja tähelepanelike inimeste vahel.

Turvalisuse see pool, mille tagamise nimel töötavad igapäevaselt sisejulgeoleku asutused, ei saa üksinda olla iialgi nii efektiivne, kui talle ei oleks abiks ettevõtted ja nii-öelda tavalised inimesed ise. Tänapäeva turvalisuse tagamisel on lahutamatuks osaks kujunenud ka nn kolmas sektor. Asjakohaseks ja esiletõstmist väärivaks näiteks on MTÜ Eesti Naabrivalve, kelle partneriks on paljud riigiasutused ja omavalitsused, samuti mitmed vabatahtlikud päästeseltsid ning abipolitseinikud.

Kuna üheks suuremaks probleemiks ühiskonnas on varavastased süüteod, mistõttu võiks korteriühistutega rääkides keskenduda eelkõige varguste ennetamise momentidele.

Varavastaste süütegude ennetamisel on oluline roll olustikulisel ennetusel, kuna abinõude rakendamine varguste ära hoidmiseks läbi turvalisuse suurendamise on võrreldes tagajärgedega lihtne ja odav. Praktiline viis, kuidas inimesed saavad olustikulist ennetust ellu viia, on vaadata üle piirkonna ja oma kodu peamised turvalisuse küsimused. Kas välisuks on suletav koodiga või võtmega, kas koridor on valgustatud, kas inimeste endi koduuksed on suletavad topelt lukkudega. Turvalisuse planeerimisel on oluliseks võtmekohaks konkreetse piirkonna kuritegevuse näitajad. Need andmed on kättesaadavad piirkonna konstaablilt. Probleemsete olukordade kaardistus, annab pildi tegevustest, mida peaks kavandama olukorra parandamiseks.

Hindamatu väärtusega meie ühiskonna ja inimeste jaoks on olnud vabatahtlikud päästeseltsid ja abipolitseinikud, kes on leidnud endas patriotismi, inimlikkust ja empaatiat, et oma kogukonda teenida. Selles valdkonnas saab nii korteriühistu, kui ka igaüks ise oma panuse anda, millel on laias pildis märksa suurem mõju kui vaid iseendale tehtud heategu.

Millised siis oleksid need esmatähtsad teadmised korteriühistus tuleohutuse tagamisel?

Esiteks, suitsuandur on odavaim elupäästja ja turvalisuse tagaja kortermajades – ühest korterist algusesaav tulekahju võib mõjutada kogu hoonet. Korteriühistu huvides on veenduda, et igas ühistu korteris on töötav suitsuandur olemas. Kui mõne ühistu liikmega on probleeme, on otstarbekas sellest teavitada Päästeametit, kes läbi riiklikku järelevalve ja sunni rakendamise saab probleemid lahendada.

Teiseks, ahjuküttega kortermajades peab kutseline korstnapühkija vähemalt üks kord aastas korstnaid ja kütteseadmeid puhastama. Korstnapühkija annab tehtud tööde kohta ka akti, mida tuleb säilitada järgmise puhastamise korrani. Kui korstnapühkija avastab puhastamisel küttesüsteemist tuleohtliku vea, siis on ta kohustatud tekkinud vigadest teavitama ka Päästeametit.

Kolmandaks, tuleohutuse tõstmiseks soovitame kindlasti trepikodadesse paigutada vähemalt 6 kg tulekustutid. Kustutite paigaldamine ei ole kohustuslik, kuid hinnake ise reaalselt, kuidas te tulekahju tekkides oma kodus tulekahju kustutada saate. Tulekustuti on esmasel reageerimisel parim ja odavaim lahendus.

Neljandaks, korteriühistu peab hea seisma ka selle eest, et kortermajade ümbruse parkimiskorraldus tagab päästeautodele piisava ligipääsu. Kinnipargitud tänavad ja hoovid takistavad päästetehnikal ligipääsu hooneni ja sellega venib päästetöö läbiviimine, mis tähendab suuremat riski elule ja suuremaid varakahjusid hoones tulekahju korral. Samuti tuleb tagada ligipääs veevõtukohale, milleks on siis kas tuletõrjehüdrant või veevõtukohaga veekogu.

Viiendaks, kui korteriühistul on tuleohutuse vastu suurem ja detailsem huvi, siis võtke ühendust Päästeametiga, kelle tööks on muuhulgas kodanike nõustamine tuleohutusküsimustes. Näiteks 2010.a käidi kohapeal nõustamas üle 1100 koduomaniku.

Nii et üha olulisemaks muutub õnnetuste ja kuritegude ärahoidmisel ning juba toimunud õnnetustele ja kuritegudele reageerimisel ka inimene ise ning seotud huvirühmad, olgu selleks korterühistud või turvalisuse eest seisvad vabatahtlikud üksused.

Nagu eelpoolgi näidete varal mainitud, võiks üheks aktuaalseks muutuvaks teemaks olla just koostöö inimeste endi vahel. Aga ka teiste vajalike instantsidega nagu näiteks politsei, linnaosavalitsus jms. Inimeste omavaheline läbisaamine ja suhtlus on peamine, mis aitab parandada nii turvalisust kui ka kaasa aidata teistsuguste probleemide lahendamiseks. Naabrite tundmine on ka heaks alguseks selliste probleemide märkamisel nagu lähisuhtevägivald. Koostöös peaks võtmesõnaks olema üksteise toetamine, mitte üksteise elu-olu kritiseerimine.

Lõpetuseks: koostöö ei tohiks jääda vaid sõnakõlksuks, vaid see peaks avalduma väga praktilisel moel: vajalikud telefoninumbrid peaksid olema kõigile kättesaadavad ja teavitusmudel läbi mõeldud. Igas piirkonnas peaksid toimuma infopäevad, kuhu on kutsutud lisaks majaelanikele ka vajalike instantside esindajad.

Tänan tähelepanu eest!

Valitsus toetas siseministeeriumi asutuste ümberkorraldamist

2011-10-21

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis korraldab järgmise aasta algusest ümber politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja häirekeskuse töö.

Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on oluline, et Eesti väiksust ja riigi võimaluste piiratust arvestades tegutseksid 10 500 töötajaga sisejulgeoleku asutused võimalikult efektiivselt.

Tema sõnul on muudatused loogiline jätk senistele ümberkorraldustele, millega on loodud politsei, piirivalve ja kodakondsuse ühendamet ning koondatud kogu ministeeriumi haldusala IT-valdkonna arendamine ja haldamine ühte keskusesse. „Ümberkorralduste mõte on vähendada dubleerimist ja luua ühtsed tõhusalt toimivad asutused, kuid pakkuda ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust. Inimestele ümberkorraldused muudatusi kaasa ei too,“ lausus Vaher.

Uue aasta algusest liidetakse seni iseseisvate asutustena tegutsenud prefektuurid politsei- ja piirivalveameti ning neli regionaalset päästekeskust päästeametiga, misjärel saavad prefektuuridest ja päästekeskustest ametite piirkondlikud üksused. Muudatusega tekib keskasutuse ja piirkondlike üksuste vahel vahetu kontakt ja kindel juhtimisstruktuur.

Piirkondlikke struktuuriüksusi jäävad politsei- ja piirivalveametis endiselt juhtima prefektid ning päästeametis seniste päästekeskuste juhid. Eelnõu järgi nimetab struktuuriüksuste juhid ametisse siseministri nõusolekul ameti peadirektor.

Häirekeskusest saab 1. jaanuaril siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millele antakse üle praegu päästeameti valitsemisalas oleva häirekeskuse ülesanded. Järk-järgult saab uus häirekeskus endale ka politsei- ja piirivalveameti prefektuuride ülesanded hädaabikõnede menetlemisel, et minna 2014. aasta lõpuks üle ühisele hädaabinumbrile 112.

Siseminister märkis, et kuigi Eestis on juba üle kümne aasta kasutusel olnud kaks hädaabinumbrit - 110 politsei ning 112 päästjate ja kiirabi kutsumiseks -, on inimestel kriitilises olukorras ikkagi raske otsustada, millisele numbrile helistada. „Ühisele hädaabinumbrile üle minnes peavad inimesed meeles pidama vaid üht numbrit, kuhu helistades on abivajaja käsutuses sisuliselt kogu hädaabikõnede vastuvõtmise võimekus. See aga tähendab, et abi on võimalik saada lihtsamalt ja kiiremini,“ lausus ta.

Häirekeskuse juhi nimetab eelnõu kohaselt viieks aastaks siseministri ettepanekul ametisse valitsus, kuulates ära riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Samas korras nimetab valitsus ametisse ka teiste siseministeeriumi asutuste juhid.

Allikas: Siseministeerium

Sester: Euroopa uus finantsraamistik peab keskenduma rangele eelarvepoliitikale

2011-10-20

Brüsselis, 20.-21. oktoobril toimuval kõrgetasemelisel konverentsil uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 arutelul ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barrose, et tähelepanu tuleb pöörata mitte rahaeraldistele, vaid eeldatavatele tulemustele.

Barroso sõnul tuleb Euroopa viia uuele tasemele nii konkurentsivõimelisuse, kui ka jätkusuutlikuse poolelt. Euroopa peab pöörduma tagasi Rooma lepingu juurde, mille järgi Euroopa Majandusühendust rahastatakse liikmesriikide osamaksetest vaid üleminekuperioodi vältel ning sellele järgneb üleminek omavahendite süsteemile.

Täna on Euroopa olukorras, kus 70% Euroopa Liidu tuludest ei pärine omavahenditest, vaid tulevad otse rahvamajanduse kogutulu vahendite kaudu liikmesriikide eelarvetest.

Euroopa Komisjon näeb omavahendite süsteemi reformimisel praeguste käibemaksupõhiste omavahendite kaotamist ning kahe uue omavahendi loomist - uues finantsraamistikus finantstehingute maksu ning riikliku käibemaksu, mis laekuksid Euroopa Liidu eelarvesse.

Samuti näeb uus finantsraamistik ette mitmete suurte Euroopa fondide ühendamise ühtseks strateegiliseks raamistikuks. Lisaks soovib Komisjon sõlmida iga liikmesriigiga eraldi partnerluslepingu, et programmid oleksid rohkem tulemusele orienteeritud.

"Praeguses globaalses finants- ja majanduskriisi olukorras peab uus mitmeaastane finantsraamistik tugevdama Euroopat. See eelarve peab olema lootuse, mitte hirmu eelarve. Finantsraamistiku menetlemisel ja vastuvõtmisel tuleb Euroopa Liidul tähelepanu pöörata rangele eelarvedistsipliinile ning selgelt kehtestada poliitilised prioriteedid", ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).

2014-2020 Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku kogukulu on 1,025 miljardit eurot, mis moodustab 1,05% kogurahvatulust.

Luus: Tallinn peab üle minema elektritranspordile

2011-10-20

Tallinna linnavoliniku Andres Luusi (IRL) sõnul peab Tallinn suunama tulevikus suuremat rõhku busside asemel trolli- ja trammitranspordile.

„Mujal Euroopas on selge trend keskkonnasõbralikumate transpordivahendite poole. Bussitransport tekitab müra- ja õhusaastet ning on järjest ebaotstarbekam üleval pidada," selgitas Luus.

Luusi sõnul tuleks peamine bussiliiklus suunata äärelinna ning kesklinnas peab inimestele tegema võimalikuks kiiresti ja mugavalt trammiga liigelda. „Selleks aga tuleb kõigepealt soetada korralik elektritransport linnale," ütles Luus. „Pole mõtet doteerida järjest kasvavat diislihinda, vaid mõelda, kuidas tulevikus vähem sõltuda kütuse kallinemisest."

Ta lisas, et valitsus on saastekvootide müügist saadud rahade eest juba esimesed keskkonnsõbralikud trammid ära tellinud, mis hakkavad sõitma 2014. aastal Ülemiste-Tondi liinil. „Selliste trammide tellimine näitab, et riik on andnud linnale suuna kätte. Kas linn ka sellest kinni haarab on ise küsimus," tõdes Luus.

„Tallinna Transpordiamet peaks kulude kokkuhoidmise eesmärgil aga esmalt üle vaatama ühistranspordi graafikud, sest inimestelt on tulnud vastukaja liinide väljumisaegade ebaloogilisuse tõttu. Meie linnaisad ühistranspordiga ei sõida ning seetõttu ei näe nad probleemi tavakodaniku silmade läbi," sõnas Luus.

Seeder esitab Luksemburgis Eesti seisukoha otsetoetuste osas

2011-10-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõstatab täna Luksemburgis algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil otsetoetuste võimalikult kiire võrdsustamise liikmesriikide vahel.

Euroopa Komisjon on seadnud ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) eesmärgiks kõikide EL-i kuuluvate riikide jõudmise vähemalt 90 protsendini keskmistest aga ei ole öeldud, mis ajaks seda soovitakse saavutada. Eesti soovib Seedri sõnul seda juba aastal 2014. Euroopa Komisjoni teatises eelarvereformi kohta on tehtud ettepanek, mille järgi Eesti otsetoetuste tase saavutaks 2020. aastaks ligikaudu 60 protsenti EL keskmisest otsetoetuste tasemest, mis Seedri hinnangul ei ole piisav.

„Eesti jaoks on kõige olulisem saada juba järgmisel eelarveperioodil võrdsemad konkurentsitingimused, mis tähendab otsetoetuste võrdsustamist," ütles Seeder.

Samuti on Eesti seisukoht läbirääkimistel, et võrdsustamine ei toimuks maaelu arengutoetuste arvelt, sest see oleks lihtsalt ümbertõstmine. „Me saaksime näiliselt küll raha juurde, kuid vähenevad investeeringud maaettevõtlusesse ja infrastruktuuri," selgitas Seeder. Ta lisas, et olenemata Luksemburgi kohtumise tulemusest on selge, et ees seisavad pikad ja pingelised läbirääkimised.

Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reformipakett, mille raames teeb ettekande Euroopa Komisjon, tegemist on esimese selleteemalise aruteluga ametlikul tasandi peale ÜPP reformipaketi avalikustamist eelmisel nädala.

Eestist osalevad kohtumisel lisaks põllumajandusminister Seedrile, asekantslerid Andres Oopkaup ja Toomas Kevvai ning eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL: kõrgharidusreform tuleb seadustada sel aastal

2011-10-19

Tänasel IRLi riigikogu fraktsiooni ja Haridus- ja Teadusminister Jaak Aaviksoo ühisel arutelul asuti seisukohale, et kõrgharidusreformi seaduseelnõu tuleb kindlasti vastu võtta veel sellel aastal.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva sõnul on tänane kõrgharidus ebaefektiivne ning üliõpilaste suhtes ebaõiglane. „Oleme kõrghariduse korrastamist juba lubamatult kaua edasi lükanud ning Eesti demograafiline olukord süvendab neid probleeme lähiaastatel veelgi. Kõrghariduse reformimise möödapääsmatust tõdesid eilsel riigikogu kulutuurikomisjoni ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu ning Eesti Õpilasesinduste Liidu kohtumisel ka tudengid ja õpilased," ütles Kaia Iva.

„Kõrgharidusreformi läbiviimine võimaldab järgnevatel aastatel ühe üliõpilase tarbeks kasutatava raha kahekordistada. Suuremad kulutused üliõpilase kohta tagavad paremad palgad õppejõududele, suuremad toetused üliõpilastele ja aitab senisest jõudsamini ehitada välja ülikooli infrastruktuuri," selgitas Iva.

Kõrghariduse rahastamissüsteemi muutmiseks on planeeritud rahaliste lisavahenditena 2013. aastal 6,1 miljonit eurot, 2014. aastal 18,8 miljonit eurot ja 2015. aastal 33 miljonit eurot. Reformi tulemusena lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta.

Tasuta kõrgharidus tagab õiglasema ja rahakotist sõltumatu juurdepääsu kõrgharidusele kõigile, kes pühenduvad täiskoormusel õppimisele. Reformi tulemusena muutub kõrgharidus kättesaadavamaks, ülikoolid muutuvad märksa efektiivsemaks ja paraneb kõrghariduse kvaliteet.

Seeder soovitas kaaluda Eesti toidu manifesti koostamist

2011-10-17

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pakkus täna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Eesti toidu konverentsil välja mõtte koostada Eesti toidu manifest.

Seeder ütles, et manifestis lepiksid erinevad osapooled nagu ministeeriumid, tootjad, töötlejad, kokad ja teised kokku ühisosas, seaksid pikaajalised eesmärgid ja korraldaksid koostöö rahastamise.

Muuhulgas saaks manifestis ministri sõnul määratleda täpsemalt Eesti toidu kuvandi, luua ühtsema kommunikatsioonikorralduse ja soodustada ka märgi „Eesti toit" kasutamist.

Seeder märkis, et eeskujuks tasub võtta viit riiki ühendava Põhjala toidu manifesti, kus rõhutatakse heaperemehelikku ja säästvat tootmist, Põhjamaade toiduainete laialdasemat kasutamist ja koostööd tarbijate, tootjate, spetsialistide ja ametivõimude vahel.

Kuigi Eesti tarbija on uuringute põhjal seni ikka pigem kodumaiseid tooteid-toitusid eelistanud, tasub Seedri sõnul siiski Eesti toidusektoriga pidevalt tegeleda, kuna uuringud näitavad, et Eesti inimeste huvi Eesti toidu märkide vastu on kahanenud. Ta lisas, et määravaks on saanud rahakott ja elatustasemest sõltub ka inimeste suhtumine Eesti toidusse.

„Kui meile pakutakse hulgaliselt uusi, põnevaid ja soodsa hinnaga välismaiseid kaupu, mida võib olla keeruline eristada kodumaistest toodetest, siis hinnatundlikum ostja kipub ikka odavamat toitu eelistama," tõdes Seeder.

Ka ei pruugi välismaine toit olla Seedri sõnul kõige tervislikum ja samuti on sel puudu omad lisaväärtused: kodumaine tootja pole anonüümne, me teame ja tunneme teda, samuti jäävad töö ja maksud kodumaale. „Me tahame, et tarbija need lisaväärtused ära tunneks."

Põllumajandusministeeriumi sihiks on muude valdkondade edendamise kõrval tõsta tarbijate teadlikkust toiduohutusest, kvaliteedist, tervislikust toitumisest. Tarbija suurem teadlikkus eelpool mainitud valdkondadest mõjutab läbi nõudluse ka tootjaid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL-i Hiiumaa piirkond kutsub saare omavalitsusi liituma

2011-10-17

Nädalavahetusel peetud IRL-i Hiiumaa piirkonna üldkogul otsustati kutsuda Hiiumaa omavalitsusi üles lõpetama omavalitsuste liitumine 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiseks.

IRL-i Hiiumaa piirkonna liikmed on seisukohal, et Hiiumaa tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik saare kohalike omavalitsuste ümberkorraldamine. „Parandamaks avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning säilitamaks senisest paremini hiiu kultuuri ja meelelaadi, on hädavajalik saare kohalike omavalitsuste ümberkorraldamine," seisab IRL-i Hiiumaa piirkonna avalduses.

Hiiumaa IRL on seisukohal, et otstarbekama halduskorralduse mudeli leidmiseks Hiiumaal tuleb algatada arutelu, millel osaleksid kõik asjast huvitatud hiidlased, kodanike liikumised ja erakonnad.

Üldkogul valiti järgmiseks kaheks aastaks ka Hiiumaa piirkonna juhatus. Piirkonna esimeheks valiti Kärdla linnapea Georg Linkov. Juhatusse osutusid valituks Tiit Harjak, Hergo Tasuja, Alar Kääramees, Mart Kaups, Külli Friedemann ja Heino Kerde.

Helir-Valdor Seeder: Eesti ja Venemaa arendavad põllumajanduskoostööd

2011-10-14

Täna kohtuvad Moskvas Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Venemaa kolleeg Jelena Skrõnnik ning kirjutavad alla lepingule, et arendada kahe riigi kaubavahetust ja muud koostööd põllumajanduse valdkonnas.

„Taasiseseisvumise perioodil ei ole olnud Eesti ja Venemaa vaheline koostöö põllumajandusküsimustes kunagi nii hea kui praegu," ütles põllumajandusminister Seeder. Ta selgitas, et sõlmitava lepingu alusel luuakse ühiskomisjon, mis hakkab muuhulgas lahendama riikide vahel üleskerkivaid praktilisi probleeme põllumajandussaaduste kaubavahetuses.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid ei ole taasiseseisvumise ajal kunagi varem kohtunud Eesti või Venemaa territooriumil, vaid on seda põgusalt teinud kolmandate riikide territooriumil toimunud sündmuste raames.

Põllumajanduse valdkonnas on Eesti peamised ekspordiartiklid Venemaale piim ja piimatooted, joogid, õlu, alkohol, elusloomad, toidukontsentraadid ning kala ja kalatooted.

Kogu kaubandusmahtudelt on Venemaa Eestile suuruselt kolmas partner. Venemaa osatähtsus Eesti üldises kaubavahetuses on ligi 10%. Eesti kogu ekspordimahus on Venemaa kolmas sihtriik Soome ja Rootsi järel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kaia Iva: üksnes reklaami keelustamine ei vähenda veel alkoholi tarbimist

2011-10-13

IRL-i riigikogu fraktsiooni ase-esimehe Kaia Iva sõnul ei vähenda üksnes reklaami keelustamine alkoholi tarbimist. Vägijookide liigtarbimise vastu saab tema sõnul tõhusalt võidelda üksnes kõikide abinõude koosmõjus.

„Alkoholi tarbimist ei saa vähendada ainult alkoholi reklaami keelustades. Reklaami täielikul keelamisel on selge oht turundusvõtete massilisele levikule. Keegi meist ju ei soovi, et näiteks kaubanduskeskustes muutuks alkoholi degusteerimine igapäevaseks," sõnas Iva täna riigikogus alkoholireklaami keelustava seaduseelnõu esimesel lugemisel.

„Alkoholi tarbimise vähendamisel on kõige olulisem muuta ühiskonna suhtumist ja inimeste väärtushinnanguid. Selleks peame rakendama ja ühtlasi tõhustama kõiki abinõusid, nagu tugev alkoholi hinna regulatsioon, alkoholi reklaami- ja juurdepääsupiirangud, tõhus joobe kontroll liikluses ning teavituskampaaniad," rääkis Iva.

Olgugi, et puhta alkoholi tarbimine on võrreldes 2008. aastaga üle 2 liitri inimese kohta vähenenud, on Iva sõnul alkoholi liigtarbimine Eestis siiani tõsiseks probleemiks. „Alkoholipoliitika vajab tugevat riigipoolset sekkumist. Me ei tohi loota vaid liberaalsele eneseotsustamise õigusele - tahan joon end surnuks, ei taha - siis ei joo," ütles ta.

Seeder: Riik tõhustab ülevaadet kutselise rannakalanduse üle

2011-10-13

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi allkirjastatud määrusega saavad kutselised rannakalurid täiendava võimaluse oma laeva registreerimiseks kalalaevaregistris, mille tulemusena muutub läbipaistvamaks järelevalve ebaseadusliku kalapüügi üle.

Täiendav võimalus oma kalalaevasid riiklikusse registrisse kanda puudutab hinnanguliselt sadu Läänemerel kala püüdvaid rannakalureid. Kutselisel kalapüügil lubatakse kasutada vaid kalalaevaregistris registreeritud ja kalalaevatunnistust omavat laeva. Euroopa Liidu seadusandluse alusel toimunud Eesti kalalaevaregistri mahtude määratlemisel jäid 2004. aastal paljudel kaluritel erinevatel põhjustel oma paadid kalalaevaregistris arvele võtmata, mistõttu on neil kalapüügivõimaluste kasutamine raskendatud. Selle probleemi lahendamiseks suurendab põllumajandusministeerium rannapüügil kasutatavate laevade registriosa mahtu teistes registri osades vabanenud püügivõimsuse arvelt.

Põllumajandusministri määruses on ette nähtud, et vaba püügivõimsuse arvelt võib kalalaeva registrisse kandmist taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kes omab kaluri kalapüügiluba ja ajaloolist püügiõigust kalapüügiks Läänemerel. Iga kalapüügiloa omanik, kellel puudub kalalaevaregistris registreeritud kalalaev, saab taotleda ühe laeva kalalaevaregistrisse kandmist.

Määruse terviktekst on kättesaadav Riigiteatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/105102011015

Allikas: Põllumajandusministeerium

Reinsalu: monopolide ohjeldamise seadus töötab

2011-10-12

IRL-i fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul näitab tänane Konkurentsiameti kui sõltumatu hinnaregulaatori ettekirjutus Tallinna Veele, et monopolide ohjeldamise seaduses praktikas töötab.

„Me näeme, et monopolide ohjeldamise seaduses ette nähtud regulatsioon veeteenuse tarbijate huvide kaitseks ja põhjendatult õiglaseks hinnakujunduse määramiseks toimib," sõnas Reinsalu.

„Nii õiguskantsler kui ka Konkurentsiamet on oma varasemates analüüsides juhtinud tähelepanu Tallinna Vee põhjendamatult kõrgele hinnatasemele. Monopolide ohjeldamise seadusega anti Tallinna Vee hinna reguleerimine Tallinna linna pädevusest üle Konkurentsiameti pädevusse. Selle tulemusena luhtus Tallinna Vee kavatsus tõsta vee hinda. Teise konkreetse sammuna näeme, et Konkurentsiamet on teinud ettekirjutuse hinnataseme langetamiseks 36% võrra," rääkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul omab tänane ettekirjutus jõustumisel mõju tarbijahinna tasemele kogu riigis. Tema hinnangul kasutab Tallinna Vesi kõiki õiguskaitse võimalusi Konkurentsiameti ettekirjutuse vaidlustamiseks.

Tunne Kelam: Läänemere strateegia edu sõltub tõhusamast koordinatsioonist

2011-10-12

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmed analüüsisid 11.oktoobri erakorralisel koosolekul Euroopa Komisjoni vahearuannet Euroopa Liidu Läänemere strateegia elluviimise seniste tulemuste ja kogemuste kohta. Aruannet tutvustas Komisjoni regionaalpoliitika direktoraadi esindaja Colin Wolfe, kelle hinnangul sisaldab Läänemere strateegia senine kogemus niihästi edukaid kui ka "vähem edukaid" näited. Komisjoni esindaja väitel on positiivne, et Läänemere strateegia on muutunud orientiiriks teistele makroregionaalsetele algatustele.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Läänemere strateegia elluviimise edukus ja tulemuslikkus oluline Euroopa Liidu regionaalpoliitika edasise kujunemise jaoks.

Teiselt poolt juhtisid niihästi rahvasaadikud kui ka Euroopa Komisjon tähelepanu vajadusele tõsta strateegia rakendamise poliitilist tempot ning kogu protsessi paremini koordineerida. Colin Wolfe'i arvates oleks viga jätta algsete poliitiliste otsuste elluviimine ametkondade hooleks. Strateegia edasine areng ja tulemuslikkus vajab jätkuvat poliitilist toetust.

"Kõige olulisem on koordinatsiooni probleem. On vaja saavutada valitsuste ja institutsioonide vaheline läbimurre, et tõusta kõrgemale üksikute riikide nägemustest ning keskenduda Läänemere piirkonna kui terviku arengut soodustavatele projektidele," ütles Tunne Kelam.

Kelami arvates on koordineerimine siiani hajutatud ning strateegia kannatab ka alarahastamise all. Kelami sõnul oleks eeskätt vaja toetust administratiivse koordineerimise jaoks ning innovatiivsete projektide algatamiseks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse rajaja ja auesimees, endine Europarlamendi saadik Christopher Beazley kutsus üles märkama ja kõrvaldama nähtamatuid psüühilisi Berliini müüre, mis vana ja uut Euroopat eraldavad; Tunne Kelami arvates on takistavad analoogilised mentaalsed barjäärid ka ühe ja sama riigi ametiasutuste edukat koostööd.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb algatada Läänemere strateegia arutelu Euroopa Parlamendi täiskogul 2012 aasta algul. Väga oluliseks pidasid kõik osalejad jätkuvat teavitustööd, kuivõrd Läänemere strateegia on paljude ametnike, poliitikute kui ka kodanike jaoks siiani jäänud abstraktseks mõisteks.

Lisainormatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Seeder: Eesti ootab põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist

2011-10-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul ootab Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist, et tagada Eesti põllumeestele Euroopa ühisturul võrdsed konkurentsitingimused.

"Euroopa Komisjoni seatud eesmärk võrdsustada põllumajandustoetused on igati õige, kuid väljapakutav võrdsustamise ajakava ei rahulda meie põllumehi," ütles Seeder.

Seeder selgitas, et võrdne kohtlemine ja võrdsed konkurentsitingimused on Euroopa Liidu aluspõhimõteteks. "Nende põhimõtete järgimiseks tuleb ka põllumajandustoetused väljapakutavast tempost kiiremini võrdsustada," lisas minister.

„Eesti peab oma seisukohad jõuliselt välja ütlema ja katsuma leida teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas toetajaid, sest üksi jääme nõrgaks ja ei pruugi edu saavutada," ütles Seeder.

Igaljuhul on Seedril hea meel tõdeda, et Eesti põllumajanduspoliitikas valitseb üksmeel valitsuserakondade ja põllumeeste organisatsioonide vahel. Tänased põllumeeste meeleavaldused Brüsselis, Tallinnas, Riias ja Vilniuses näitavad, et Balti riikide valitsused ja põllumehed on oma nõudmistes solidaarsed.

Täna kell 13.30 tutvustatakse kõikides liikmeriikides Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi õigusaktide eelnõusid, mis muuhulgas sisaldavad ettepanekuid põllumajandustoetuste võrdsustamiseks.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Priit Sibul: Tulemuslepingud peavad arvestama kõrghariduse kvaliteeti

2011-10-12

Eilsel riigikogu kultuurikomisjoni ja rektorite nõukogu kohtumisel leiti, et kõrgharidusreformiga edasiminekuks on vaja täpsemalt paika panna ülikoolide tulemuslepingute alused.

Kultuurikomisjoni liikme Priit Sibula (IRL) sõnul on rektorite soov igati mõistetav, sest tulemuslepingute tingimused on aluseks kõrgkoolide eelarvete planeerimisel. „Usun, et Haridus-ja Teadusministeerium täpsustab tulemuslepingutega seonduvat juba lähiajal. Oluline on, et ülikoolide hindamisel ei lähtutaks ainult lõpetajate arvust, vaid võetaks arvesse ka ülikoolide sisulist kompetentsi erialade lõikes. IRL-i hinnangul on kõrgharidusreformi käsitleva seaduse vastuvõtmine võimalik veel sel aastal," ütles Sibul.

Kõrgharidusreformi eesmärk on tagada ligipääs kõrgharidusele sõltumata inimese rahalistest võimalustest. Reformi kohaselt tagab riik kõigile üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusel tasuta kõrghariduse. „Üliõpilaste õppimisele innustamine on igati põhjendatud, sest meil on lubamatult suur hulk üliõpilasi, kelle õpingud katkevad või venivad väga pikaks. Samas jääb ülikoolidele jätkuvalt õigus küsida õppemaksu nendelt õpilastelt, kes ei õpi täiskoormusega. Seega pole põhjust karta nagu kaoks kõrgharidusest eraraha ja tasuline õpe," selgitas Sibul.

IRLi ja Reformierakonna koalitsioonileppe kohaselt võetakse 2011. aastal vastu seadus, millega suurendatakse aastatel 2012-2014 avalik-õiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40 % võrra. Sellega tagatakse tasuta kõrgharidus kuni 12 500 sisseastumistingimusi täitvale ja täiskoormusega õppivale üliõpilasele.

Vanemapension sai koalitsiooni heakskiidu

2011-10-10

Täna arutas koalitsiooni eestseisus vanemapensioni eelnõud ning andis sellele lõpliku heakskiidu.

IRLi fraktsiooni liikme Margus Tsahkna sõnul hakkavad vanemapensionit saama nii praegused kui ka tulevased lapsevanemad. „IRL soovib lõpetada olukorra, kus laste kasvatamine võib avaldada negatiivsed mõju pensioni suurusele. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööst kõrvale ning see võib vähendada tema tulevase pensioni suurust," ütles Tsahkna.

„Eesti demograafilise olukorra tõttu vajame lahendusi, mis väärtustaksid laste saamist ja kasvatamist. Vanemapensioni näol on ka Euroopas kontekstis tegu täiesti uudse pensioniaastate või kogumispensioni lisaga," selgitas Tsahkna.

Eelnõu kohaselt arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni lapsevanema pensionistaaži hulka. Riik maksab selle perioodi eest lapsevanema II pensionisambasse 4 protsenti lisa keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult. Selline arvestus hakkab kehtima 2013. aastal ja hiljem sündinud lapse vanema puhul.

Vahemikus 1991 kuni 2012 sündinud lapse vanemad ning ka 2013 ja hiljem sündinud lapse vanemad, kes pole liitunud kohustusliku kogumispensioniga hakkavad juurde saama kolme aastahinde vääringus pensionit ehk 13,029 eurot kuus. Seega saab lapsevanem kahe lapse korral aasta lõikes täiendavalt ühe kuu pensioni, ehk 13. pensioni.

Enne 1991. aastat sündinud lapse vanemad saavad juurde ühe aastahinde vääringus pensioni ehk 4,3 eurot kuus.

IRL: Tallinna investeerimisvõimekus on olematu

2011-10-09

Tallinna linnavalitsus on tänavu võrreldes 2010. aastaga kärpinud Tallinna Ettevõtlusametile mõeldud uute töökohtade loomiseks eraldatud toetusi 37% võrra, selgub IRL-I Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni abilinnapeale esitatud arupärimisest.

„Tallinna ettevõtlusametil jäi uute töökohtade loomiseks eraldatud toetuste maksmiseks puudu 441 000 eurot, mis tuleks leida linna teisest lisaeelarvest. See võimaldaks toetuste maksmisega jätkata ning aidata kaasa ligi 100 uue töökoha tekkimisele," selgitas Jürgenson.

Tema sõnul on Tallinna investeerimisvõimekus täna praktiliselt olematu. „Linna investeerimistegevus on aastaga langenud üle 45%, mis on selge ohumärk," lisas Jürgenson.

„Samal ajal kui Riigikogu on vastu võtmas läbi aegade suurima investeeringute mahuga riigieelarvet, liigub pealinn vastupidises suunas, kärpides raha sealt, kus see tulevikus aitaks suurendada tulubaasi," tõdes Jürgenson.

IRLi fraktsioon teeb järgmisel volikogu istungil ettepaneku ettevõtlustoetuste täiendavaks rahastamiseks lisaeelarves.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Viljandimaad

2011-10-06

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna väljasõidu Viljandimaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega, et kuulata nende mõtteid nii Viljandimaa ja ka Eesti poliitika kujundamise osas.

Viljandimaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Makro Pomerants, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas ning Kaia Iva, Liisa-Ly Pakosta, Erki Nool, Andrus Saare, Annely Akkermann ja Siim Kabrits.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas Viljandimaa omavalitsuste, ettevõtete ja haridusasutustega. Samuti võtavad saadikud osa Hendrik Adamsoni 120. sünniaastapäeva puhul proosakogumiku „Kuldsel elukoidikul" esitlusest Kärstna koolis.

Tõnis Lukas annab August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumis 12. klassile ajalootunni teemal „Prantsusmaa ja Suur-Britannia kahe maailmasõja vahel".

Samuti on IRL väljas ka „Kuulamise telkidega", kus elanikud saavad otse poliitikutega suhelda. Telgid on väljas kella 10 ja 12 vahel Tarvastu vallas Mustla turuplatsil ning kella 16st kella 18ni Viljandi linnas Viljandi bussijaama juures.

Rasmussen tunnustas Eestit panuse eest NATOsse

2011-10-05

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tänas Brüsselis toimuva alliansi kaitseministrite kohtumise raames toimunud kokkusaamisel kaitseminister Mart Laari Eesti panuse eest NATOsse.

Rasmussen tunnustas NATO ees võetud kohustuste täitmist - kaitsekulude tõstmist kahele protsendile rahvuslikust kogutoodangust ning panust Afganistani missiooni, kus Eesti on jätkuvalt elaniku kohta üks suuremaid osalejaid.

Arutades NATO ees seisvaid väljakutseid rõhutasid mõlemad pooled oma lubadustest kinnipidamise tähtsust ning targa kaitsepoliitika ajamist. Selle eeldus on ühiselt kokku lepitud programmide, nagu näiteks maismaaseirevõime, elluviimine, mis tuleb NATO kaitseministrite kohtumisel ka eraldi kõne alla.

Rasmussen avaldas ühtlasi toetust Balti õhuturbemissioonile, nimetades seda targa kaitsepoliitika väga heaks näiteks. Peasekretär loodab, et see on Chicago tippkohtumise üks teemadest.

Laar ja Rasmussen arutasid ka küberkaitsega seotud küsimusi ja Eesti ettepanekuid küberkaitse alal edasiliikumiseks. Rasmussen tunnustas Eesti tegevust küberkaitse alal ning pidas vajalikuks Eesti ettepanekuid tõsiselt arutada.

Kaitseministri hinnangul on Eestile väga oluline NATO peasekretäri sõnum Balti õhuturbe tulevikule lahenduse leidmiseks.

„Kui meie suudame oma kaitse eest konkreetseid samme astuda, on see eelduseks, et ka meile osutatakse abi. Õhuturbe tagamine annab meile suurema võimaluse tegeleda esmase kaitsevõimega. Selles suhtes on tõesti tegemist targa kaitsepoliitikaga," lausus Laar.

Seeder: Valio Laeva meierei laiendamine näitab Eesti piimatööstuse perspektiivikust

2011-10-05

Piimatööstusettevõtte Valio Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone kasutuselevõtmine aitab kaasa Eesti piima väärindamisele ja piimasaaduste ekspordile.

„Investeeringud piimandussektorisse on äärmiselt olulised. Piimatööstus on Eesti majanduse üheks lipulaevaks," lausus Seeder. „Tegemist on väga ekspordijõulise tootmisharuga, mis muuhulgas tasakaalustab ka Eesti maksebilanssi," selgitas ta.

Piima ja piimatoodete ekspordimaht oli mullu 140 miljonit eurot ehk 16,8% kogu põllumajandussaaduste ekspordist.

Viimasel ajal on Eestis kaasajastatud ja avatud palju uusi lüpsilautasid, mis kinnitab piimandussektori perspektiivikust. „Kuid põllumehe toodangu turustamine sõltub ikkagi suuresti töötlejatest, kes annavad toorpiimale lisaväärtuse ehk valmistavad sellest juustu, kohupiima, jogurteid," lausus Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna kell 13 piimatööstusettevõtte Valio Tartumaal Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone pidulikul avamisel.

Valio ekspordib Eesti piimatooteid Lätti, Leetu, Venemaale, Itaaliasse, Rootsisse ja Ameerika Ühendriikidesse.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Laar esitab kaitseväe juhatajaks Terrase

2011-10-04

Kaitseminister Mart Laar esitab valitsusele pärast Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha ärakuulamist ettepaneku nimetada järgmiseks Kaitseväe juhatajaks brigaadikindral Riho Terras, kes praegu teenib Kaitseväe Peastaabi ülemana.

Rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab Kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul ning võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Praeguse Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa viieaastane ametiaeg lõppes selle aasta detsembris.

Kaitseminister Laari sõnul oli Kaitseväe juhataja kohale mitmeid tugevaid kandidaate, kuid brigaadikindral Terrasele langes valik kolmel peamisel põhjusel. „Riho Terrasel on tänu oma senisele elu- ja teenistuskäigule väga hea ja tugev arusaam Eesti riigi toimimisest ning julgeolekupoliitiliste otsuste kujundamisest. Kaitseministeeriumi endise kantslerina on ta hästi kursis nii riigikaitse tsiviil- kui sõjalise poolega," ütles kaitseminister.

Samuti on Terras Laari sõnul tõestanud ennast hea organisaatorina. „Brigaadikindral Terras on teeninud kõikidel otsustustasanditel alates pataljoniülemast kuni peastaabi ülemani. Tema senine tegevus viitab selgelt tema otsustusjulgusele, mis on Kaitseväe juhataja puhul määrava tähtsusega," ütles kaitseminister Laar.

„Samuti on brigaadikindral Terrasel tugev rahvusvahelise koostöö kogemus nii välisoperatsioonilt Iraagis kui ka teenistusest kaitseatašeena Saksamaal. Ka kantslerina puutus Terras sageli kokku tipptasemel rahvusvahelise koostöö küsimustega," sõnas kaitseminister.

Uue Kaitseväe juhataja kandidaadi leidmiseks moodustas kaitseminister septembris nõuandva komisjoni. Kaitseväelased, keda komisjon uue Kaitseväe juhataja kandidaatidena kaalus, olid kõik tegevteenistuses olevad kõrgemad ohvitserid, Kaitseväe Peastaabi ülem ja väeliikide ülemad ning Eesti sõjaline esindaja NATO juures.

Brigaadikindral Terras teenib kaitseväes 1991. aastast. Ta on teeninud Kalevi pataljonis, olnud Vahipataljoni ülem, Kaitseliidu staabiülem, juhtinud Kaitseväe Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonda, olnud peastaabi ülema asetäitja operatiivalal. Aastatel 2001-2004 oli Terras kaitseatašee Saksamaal, 2007. aastal teenis ta välisoperatsioonil Iraagis NATO väljaõppemissiooni staabiülema asetäitjana. Aastatel 2008-2010 oli ta Kaitseministeeriumi kantsler.

Terras on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud magistrikraadi riigi-ja ühiskonnateaduste alal Bundeswehri ülikoolist, lõpetanud vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis ja Ühendkuningriigi Kuningliku Kaitseuuringute Kolledži Londonis (Royal College of Defence Studies).

Kaitsepolitsei saab korruptsiooni uurimiseks pädevust juurde

2011-09-29

Valitsus otsustas neljapäeval siseministri ettepanekul laiendada kaitsepolitsei õigust uurida korruptsioonijuhtumeid, mis võivad ohustada Eesti julgeolekut ja majanduslikku stabiilsust.

Kui seni kuulus kaitsepolitsei uurimispädevusse riigiasutuste ja suurima eelarvemahuga omavalitsuste juhtide korruptiivne tegevus, siis edaspidi hakkab kaitsepolitsei uurima korruptsioonijuhtumeid ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on korruptsiooni tõkestamine kogu valitsuse üks prioriteet, kuna kõik korruptsioonikuriteod õõnestavad riigi usaldusväärsust ning kahjustavad nii elanike turvatunnet kui ka riigi julgeolekut ja majandust. Ka valitsusliidu leping näeb ette, et kaitsepolitsei pädevust laiendatakse kõigile korruptsioonijuhtumitele, mis ohustavad Eesti julgeolekut.

Vaheri sõnul näitas siseministeeriumi analüüs, et riigiasutuste ja kuue suurema omavalitsuse kõrval võib kõrgendatud korruptsioonirisk esineda avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes, kus kasutatakse avalikke vahendeid ja välisrahastust. Arvestades seda, et nende asutuste juhtide võimalik korruptiivne tegevus mõjutaks kogu sektorit ja selle usaldusväärsust, otsustati kaitsepolitsei uurimisõigust tema sõnul laiendada.

Valitsuse heakskiidu saanud määruse muudatuse kohaselt hakkab kaitsepolitsei läbi viima kohtueelset menetlust kuritegude puhul nagu omastamine, usalduse kuritarvitamine, riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine, pistise või altkäemaksu võtmine, andmine või vahendamine, mõjuvõimuga kauplemine, ametialane võltsimine ja toimingupiirangu rikkumine, kui kuriteo on toime pannud avalik-õigusliku isiku ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige ning tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.

Lisaks läheb kaitsepolitsei pädevusse usalduse kuritarvitamise, riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamise, mõjuvõimuga kauplemise ja suures ulatuses toimingupiirangu rikkumise uurimine, kui kuriteo on toime pannud kõrgemad riigiametnikud või kuue suurema eelarvemahuga omavalitsuse juhid.

Allikas: Siseministeerium

Seeder: Aravete kortermaju hakkab tulevikus kütma keskkonnasõbralik biogaasitehas

2011-09-29

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi keskkonnasõbralikul tehnoloogial põhinevale biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojus - ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine," selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma," lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Laar: vajame 21. sajandi totaalkaitset

2011-09-29

Kaitseminister Mart Laar ütles täna Tallinnas toimuvat kaitsepoliitikakonverentsi ABCD avades, kõikidele tänapäevastele julgeolekuohtudele vastuseismiseks tuleb riigikaitsesse kaasata kogu riigisektor ja ühiskond.

Kaitseminister Laar ütles konverentsi avasõnavõtus, et Skandinaaviamaades saadi juba ammu aru, et riiki ja ühiskonda ei suuda sõja eest kaitsta pelgalt relvajõud, vaid see vajab kogu tsiviilsektori kaasamist riigikaitsesse.

„Globaliseerumine on ühendanud kõik riigid ülejäänud maailmaga, kuid muutnud nad samas ka haavatavamaks ning küberrünnakute, terrorismi ja infosõja tõrjumiseks ei piisa kaevikutest ja kaitseliinidest. Selle asemel vajame me 21. sajandi totaalkaitset ehk tõeliselt laiapõhjalist lähenemist julgeolekule, kus kõik valitsusasutused, erasektor ja kodanikuühiskond teeb riigikaitseks koostööd," ütles kaitseminister.

Seejuures tõstis Laar esile, et 2010. aasta lõpus kinnitatud Eesti riigikaitse strateegia pöörab ka tähelepanu laiapõhjalisele riigikaitsele. „Sõjalisi, sisejulgeoleku, majanduslikke ja kriitilist infrastruktuuri ohustavaid ohte ning nendele vastumeetmete leidmist tuleb planeerida ühtse tervikuna," sõnas kaitseminister Laar.

Selle aasta ABCD (Annual Baltic Conference on Defence) konverentsil räägitakse, kuidas on relvajõudude roll ja sõjapidamine Külma sõja järgses maailmas muutunud; Euroopas toimunud kaitsereformidest ja USA vägede vähendamisest ning sellest, kuidas arendavad väikeriigid oma riigikaitset. Konverentsi korraldavad Kaitseministeerium ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Konverentsil osalevad mitmed rahvusvahelised julgeolekuspetsialistid, kõrgemad ohvitserid ja riigiametnikud, sealhulgas NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse endine ülem erukindral Egon Ramms, NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral Richard Shirreff, USA Euroopas asuvate õhujõudude ülem kindral Mark A. Welsh, NATO väeplaneerimise osakonna juhataja Frank Boland jt. Eile õhtul toimunud konverentsi vastuvõtul tervitas konverentsil osalejaid ka Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Esimene ABCD konverents toimus Kaitseministeeriumi eestvõttel 2006. aastal, et luua võimalus mõttevahetuseks NATO ja Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel ning tutvustada rahvusvahelisele auditooriumile Balti riikide seisukohti ja huve.

Reinsalu: 2012. aasta riigieelarve parandab tööhõivet

2011-09-28

IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu sõnas 2012. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel Riigikogus, et tuleva aasta riigieelarve seab oluliseks eesmärgiks tegeleda jätkuvalt tööhõiveolukorra parandamisega.

„Tööhõive võtmes on äärmiselt oluline, et tuleva aasta riigieelarves on kasvanud investeeringute maht ning tööturumeetmete rahastamine on eelarves säilinud samas mahus olukorras, kus registreeritud töötuse absoluutarvud on vähenenud viimase aastaga ligi kaks korda," sõnas Reinsalu.

„Olgugi, et registreeritud töötus on kahanenud jõudsalt, on Eestile endiselt suureks väljakutseks tegeleda pikaajalise töötusega."

Reinsalu lisas, et eelarve puhul on järgitud konservatiivset eelarvepoliitikat, mis võimaldab liikuda eelarve tasakaalu suunas 2013. aastaks.

„Maailmamajanduse trende arvestades on igati asjakohane, et valitsus on võtnud järgmise aasta majanduskasvu aluseks palju konservatiivsema lähenemisnurga, kui lubavad kvartaalsed majanduskasvu numbrid täna. See peaks tagama, et valitsusel ei tule asuda koostama negatiivseid lisaeelarveid ja 2013. aastaks võime vastu võtta juba tasakaalus riigieelarve," rääkis ta.

Reinsalu rõhutas ka, et rahvusliku julgeoleku seisukohast on ülimalt oluline, et 2012. aasta riigieelarvega tõusevad kaitsekulud 2%-ni SKPst. See tugevdab tema sõnul esmast iseseisvat kaitsevõimet ning tagab riigikaitse stabiilse arengu.

Ta avaldas ka lootust, et muudatusettepanekute tegemisel jäädakse parlamendis kahe jalaga maapeale ning juhindutakse põhimõttest, et jagada saab vaid neid vahendeid, mis on reaalselt olemas.

Tunne Kelam: majandusjuhtimise pakett hoiab ära eurotsooni reeglite rikkumise tulevikus

2011-09-28

Täna, 28. septembril võttis Euroopa Parlament oma Strasbourgi täisistungil vastu vastu kuuest õigusaktist koosneva majandusjuhtimise paketi ("kuuspakk" ehk "six-pack").

"See seadusandlik pakett ei lahenda käesoleva hetke võlakoormust ega majandusprobleeme, kuid kehtestab õigusliku raamistiku, mis peaks edaspidi ära hoidma eurotsooni reeglite rikkumise, see tähendab üle oma võimaluste elamise üksikute liikmesriikide poolt tulevikus, " ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam.

Vastuvõetud õigusaktide pakett peab tugevdama euro kasutuselevõtuga sõlmitud Stabiilsuse ja Kasvu pakti ning laiendama selle reguleerimisala, vältimaks reeglite rikkumist juba varases staadiumis.

Tunne Kelam kahetseb, et "kuuspaki" vastuvõtmine on veninud kolm kuud.

"Euroopa Parlament hääletas parandusettepanekuid 21. juunil ning nõustus suhteliselt karmima versiooniga," ütles Kelam.

"Kuid sotsialistide ja vasakpoolsete vastuseisu tõttu lükati lõpphääletused edasi sügisele."

Peamine vastuolu ühelt poolt parempoolsete ja liberaalide ning teiselt poolt sotsialistide ja vasakpoolsete vahel puudutab liikmesriikide eelarve defitsiidi piiramist endiselt 3%-ga.

"Sotsialistid on soovitanud võimaldada suuremaid defitsiite juhul, kui lisaraha on suunatud majanduskasvu ergutamisele. Parempoolsed ja liberaalid peavad praeguses kontrolli alt väljunud olukorras ainuõigeks finantsdistsipliini tugevdamist, mitte erandite tegemist," väitis Tunne Kelam.

Tänahommikusel debatil olukorrast Euroopa Liidus, mille juhatas sisse Komisjoni president Barroso, rõhutas Kelam, et kõigi sõrmed osutavad praegu Euroopa Liidu Nõukogule. Poliitilise tahte vaegus ning otsuste vastuvõtmise venimine on kahandanud Kelami sõnul usaldust Euroopa Liidu suutlikkusse leida kriisile veenev lahendus.

"Valitsustevahelise meetodi domineerimine viib Euroopa Liidu tagasi, võimalik, et kaosesse. Orienteerumine majandusliidule, mille edasiliikumise kiirust ei pea saama dikteerida kõige aeglasemad, avab Euroopa Liidu jaoks usaldusväärse perspektiivi," kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on kehtestatud Euroopa Rahanduse stabiliseerimisfond kavandatud tegelemaks väiksemate riikide kriisiga. Nüüd, kus finantskriis on nakatanud ka suuremaid eurotsooni liikmeid, tuleks kaaluda vajadust laiendada kõnealuse fondi volitusi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

264- liikmeline Rahvapartei fraktsioon on ülekaalukalt suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis