Pressiteated

Eesti Kongressi kogunemist tähistatakse homme kontserdiga

2010-03-12

Homme, 13. märtsil kell 12.00 toimub Tallinnas, Estonia kontserdisaalis kontsert-aktus, millega tähistatakse Eesti Kongressi esimese istungi toimumist 20 aastat tagasi.

1990. aastal Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee esimeseks esimeheks valitud Tunne Kelami sõnul seisneb kahe aastakümne taguste sündmuste tähtsus ennekõike selles, et tänu siis aktiivsete kodanike poolt tehtud otsustavatele sammudele on tänased noored kasvanud üles vaba Eesti riigi kodanikuna.

"Eesti Kongressi 20. aastapäeva kontsert-aktusel pööramegi oma pilgud noorte poole, sest nende kätes on täna ja tulevikus Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidmise vastutus," räägib Kelam.

Laupäeval Estonia kontserdisaalis toimuval pidulikul kontsert-aktusel kõnelevad president Toomas Hendrik Ilves ja Tunne Kelam. Rõhutamaks noorte rolli Eesti iseseisvuse edasisel püsimisel on kontsert suunatud noorele kuulajale, ka esinejate seas on palju noori. Kontsert on kõigile huvilistele tasuta.

Kontserdil linastub Eesti Kongressi 20. aastapäevaks valminud Jaan Kolbergi dokumentaalfilm "Rahva vabadus", milles Eesti iseseisvuse taastamisele eelnenud arenguid meenutavad kihelkondade ja maakondade komiteede aktivistid. Filmis kommenteerivad toimunut president Toomas Hendrik Ilves, Eve Pärnaste, Liia Hänni, Tunne Kelam, Trivimi Velliste, Mart Laar, Vardo Rumessen ja teised.

1990. aasta 11. ja 12. märtsil toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus sõnastati Eesti iseseisvuse taastamise aluseks saanud riigiõiguslikud ja poliitilised seisukohad.

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab kiiremas korras ühist küberjulgeoleku strateegiat

2010-03-10

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu välis-ja julgeolekupoliitikat. Väliskomisjoni esimehe Gabriele Albertini koostatud raport käsitles Euroopa Parlamendi rolli Euroopa Liidu eriesindajate ametisse nimetamise ja neile volituste andmise osas, julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni esimees Arnaud Danjeani koostatud raport keskendus sellele, kuidas Lissaboni leping mõjutab ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Saadikutele esines Euroopa Liidu kõrge esindaja Catherine Ashton.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel esinenud Tunne Kelam väitis, et Euroopa Liidul tuleb möödapääsmatult etendada juhtivat globaalset rolli. Seda on võimalik teostada üksnes Atlandi-ülese koostöö tugevdamisega, mis põhineb ühistel väärtustel.

"Ennekõike peab Euroopa Liit ilmutama kindlat tahet kujundamaks terviklik strateegia viies võtmelises valdkonnas. Need on ühised strateegiad Hiina, Venemaa, Lähis-Ida rahuprotsessi, Afganistani ja energiajulgeoleku vallas, " rõhutas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on ikka veel suureks takistuseks Euroopa Liidu usaldusväärsusele see, et pahatihti ei ole Euroopa Liit kõnealustes valdkondades suutnud ühtset seisukohta kujundada.

"See on peamine väljakutse teile, proua kõrge esindaja, viia tegelikkuses ellu oma tänuväärne avaldus ühtse poliitilise strateegia vajalikkusest ning kollektiivse vastutuse võtmisest, " ütles Kelam Ashtonile.

Olulise punktina tõi Tunne Kelam välja sätte Danjeani raportis, mis kutsub nõukogu ja komisjoni üles analüüsima küberrünnakute ohte ning reageerima selle ala väljakutsetele. "Kübersõda ei ole tuleviku väljakutse, see on muutunud meie igapäevaelu probleemiks, "ütles Kelam.

Kelam kutsus Euroopa Liitu üles töötama kiires korras välja ühine küberjulgeoleku strateegia.

Tunne Kelam tõstatas ka küsimuse loodava Euroopa Liidu välisteenistuse kohta. "Välisteenistuse kujundamine peab tuginema õiglasele geograafilisele tasakaalule. Uute ja vanade liikmesriikide esindajatele tuleb luua võrdsed võimalused välisteenistusse kandideerimiseks. See on mõeldav kvoodisüsteemi rakendamisega," väitis Kelam.

Kelami sõnul on ainult nii võimalik tagada uue välisteenistuse usaldusväärsus ja tõhusus.

Kõrge esindaja Catherine Ashton reageeris positiivselt kolmele Kelami tõstatud probleemile. Ta nõustus, et Atlandi-üleses partnerluses tuleb tugevdada solidaarsust; samuti väitis, et küberrünnakud kujutavad endast tõsist ohtu ning vajavad ühtset reageerimist Euroopa Liidu poolt. Samuti vastas Ashton, et toetab geograafilise tasakaalu põhimõtet ja individuaalsete võimete arvestamist välisteenistuse komplekteerimisel.

Laar esitas peasekretäriks Vaheri

2010-03-10

IRLi esimees Mart Laar esitas täna erakonna eestseisusele Ken-Marti Vaheri kandidaadiks peasekretäri kohale.

Eestseisus andis Vaherile heakskiidu, tema ametissekinnitamine on 20. märtsil toimuva IRLi volikogu istungi päevakorras.

Vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused.

Vaheri sõnul on IRLi missioon seista Eesti huvide eest ja arendada vaba ning inimkeskset riiki, kus väärtustatakse kõigi Eesti elanike inimväärikust, loovust ja ettevõtlikkust.

„Eesti inimesed toetavad üha enam IRLi poliitikat. Erakonna praegune ülesanne on hoida riigi kulutusi kontrolli all, elavdada majandust ja teha, mis võimalik, et luua uusi töökohti," lausus Vaher.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher (35) on IRLi liige aastast 2001 ja on olnud ka varem ametis erakonna peasekretärina. Ta on valitud kahel korral Riigikogu liikmeks Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna valimisringkonnast. Aastatel 2003-2005 oli Vaher justiitsminister.

IRLi eestseisus kinnitas Tsahkna IRLi poliitikasekretäriks

2010-03-10

Margus Tsahkna sõnul on tema peamine ülesanne kaitsta IRLi väärtuseid - Eesti huvide prioriteediks seadmine, riigi julgeoleku tagamine, rahvuslike huvide kaitse.

„IRL tegi mullu kahtedel valimistel tugeva tulemuse, mille eelduseks on olnud vastutustundlik ja inimestest hooliv poliitika nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Oleme suutnud oma veendumustele kindlaks jääda ja hoidnud vaos riigi kulutusi - järgmine suur väljakutse on tööpuuduse kasvu peatamine selle aasta lõpuks," lausus Tsahkna.

Tema hinnangul ongi järgmisel perioodil IRLi poliitika keskmes majanduse elavdamine, et seeläbi luua töökohti ning anda Eesti peredele tööd ja leiba.

„IRL pöördub senisest enam Eesti inimese poole ning andma vastuse küsimustele, mis on just nende jaoks hetkel peamised".

IRLi eestseisus soovib Tiit Riisalot IRLi tegevjuhiks

2010-03-10

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus soovib, et erakonna tegevjuhiks hakkaks Tiit Riisalo, kelle ülesandeks saaks erakonna administratiivne juhtimine.

Riisalo ülesanne oleks viia IRL üle uuele juhtimismudelile, millega kaasnevad ka struktuurimuudatused, et erakonna tegevus alluks selgemalt püstitatud eesmärkidele.

„Meie kõigi huvides on see, et erakonnad Eestis oleksid tugevad, et neis oleks tarku ja võimekaid inimesi, et peale tuleks ka nooremaid inimesi," ütles Riisalo, kes on valmis ettepanekut tõsiselt kaaluma.

"IRLil on selge nägemus, kuidas Eestit edasi viia. Selle inimesteni viimiseks vajab erakond aga administratiivset tugevdamist. Kui soovitakse, et ma sellel eesmärgil kaasa aitaksin, on see mulle tõsine väljakutse."

IRLi Tallinna üldkogu valis uued juhid

2010-03-09

Täna õhtul kogunes Tallinnas Rahvusraamatukogus IRLi Tallinna üldkogu, mis valis järgmiseks kaheks aastaks piirkonna juhtorganid. Piirkonna juhatusse valiti 15, erakonna volikogusse 34 ja piirkonna revisjonitoimkonda kolm esindajat. Piirkonna esimehe valib juhatus oma esimesel koosolekul.

TALLINN PIIRKONNA JUHATUSE VALIMISED (nime järel saadud häälte arv)

Kandidaate 22, valiti 15:
Siim Kabrits 488
Nikolai Stelmach 469
Maria Kasepalu 451
Toomas Tõniste 449
Sven Sester 435
Urmas Reinsalu 408
Avo Üprus 405
Ken-Marti Vaher 403
Indrek Raudne 397
Siim Valmar Kiisler 379
Andres Herkel 301
Andres Luus 256
Mart Nutt 255
Tarmo Kruusimäe 247
Toivo Jürgenson 239

TALLINNA PIIRKONNA ESINDAJATE VALIMINE ERAKONNA VOLIKOGUSSE (nime järel saadud häälte arv)

Kandidaate 43, valiti 34:
Henrik Aavik 435
Marietta Valle 416
Kaido Kukk 406
Erik Proomann 406
Toomas Tõniste 405
Kaupo Kuusik 402
Urmas Mardi 399
Sille Ader 398
Olle Koop 395
Janis Mäehunt 391
Maria Kasepalu 387
Kristjan Kaldmäe 374
Toivo Promm 371
Jüri Kütt 367
Kaupo Reede 365
Helve Nõmm 360
Nikolai Stelmach 350
Arvi Altmäe 339
Reet Roos 338
Anneli Entson 326
Kristiine Naska 325
Lagle Parek 309
Reet Trei 305
Avo Üprus 305
Andres Luus 297
Kalev Vapper 290
Toivo Jürgenson 283
Anna-Greta Tsahkna 258
Illimar Lepik won Wirén 226
Epp Rebane 214
Andres Öpik 214
Olavi-Jüri Luik 211
Kaja Villem 210
Helen Hääl 205

IRL TALLINNA PIIRKONNA REVISJONIKOMISJONI VALIMISED (nime järel saadud häälte arv)

Kandidaate 4, valiti 3:
Urmas Mardi 546
Oleg Pahhomov 374
Henri Sipra 304

Vaher: monopolide ohjeldamise seadus kaitseb tarbijaid

2010-03-09

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik Ken-Marti Vaher ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse esimesel lugemisel Riigikogus, et selle vastuvõtmisel võidavad ennekõike tarbijad.

"Seadus paneb monopolidele tulukusele ranged piirmäärad ning konkurentsiametile täieliku kontrolli kõigi soojatootjate ja suuremate vee-ettevõtjate ning sunnib monopole tootmishindade alanemise korral hindu langetama," ütles Vaher.

Tema hinnangul peaks nimetatud seaduse vastuvõtmine vähendama Tallinna Vee tariifi umbes veerandi võrra ning paljude soojatootjate hinda ligi kümnendiku võrra.

"Praegu pelgalt Tallinna linnavalitsusega oma hinda kooskõlastava Tallinna Vee puhaskasum 2008. aastal oli 41 protsenti käibest ning pealinna vee-ettevõtte investeeritud varade tootlikkuseks on kujunenud ligi 20 protsenti," ütles Vaher.

Ta lisas, et Euroopas levinud põhimõtete kohaselt peaks Tallinna Vee taolise suurmonopoli põhjendatud tulukus ehk tootlikkus olema 7-8 protsenti.

"Täna ületab näiteks Tallinna Vee igaaastane investeeritud varade tootlikkus mitmekordselt Euroopas Liidus aktsepteeritud 7-8%-st piiri, mis tähendab, et vee tarbimine on tallinlastele põhjendamatult kallis ja muutub üha kallimaks," ütles Vaher.

Tema hinnangul tuleb riigil seada monopoolsetele ettevõtetele tänasega võrreldes oluliselt enam kohustusi, näiteks kohustada sooja- või gaasiettevõtteid alandama teenusehindu tarbijatele juhul kui maailmaturul langevad nimetatud tooraine hinnad.

"Olukord, kus näiteks gaasihind maailmaturul langeb, aga Eesti tarbijate soojaarved pidevalt suurenevad, on vastuvõetamatu. Monopoolsed ettevõtjad tuleb allutada riigi tõhusale järelevalvele".

Juhul kui ettevõtjad keelduvad seaduses ette nähtud juhtudel hindade langetamisest, näeme Konkurentsiametile ette õiguse ise kehtestada ajutiselt madalamad hinnad nimetatud teenustele," lausus Vaher.

IRL'i fraktsiooni, Reformierakonna fraktsiooni JA Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu läbis täna Riigikogus esimese lugemise.

IRLi naiskogu tunnustab tänavu kolme ettevõtlikku naist

2010-03-08

Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu kuulutas tänavu aasta naisettevõtjateks Marge Tirgo, Hülle Paesi ja Imbi Karu.

Marge Tirgo on osaühingu Sveba-Dahlen ja aktsiaseltsi Sveba-Dahlen Baltic kauaaegne ja edukas juht. Ettevõte on osalenud mitmel aastal Viljandi linna ettevõtluskonkursil ja saanud auhinnatud. Marge Tirgo on ka Viljandi Rotary klubi praegune president.

Hülle Paes - OÜ Teele P&P juhatuse liige. Tegemist on 1992. aastal asutatud perefirmaga, mille põhitegevusalaks on kondiitri- ja pagaritoodete valmistamine. Järjepideva tööga, aastatega arenedes ja kasvades on Hülle Paesi kohvik saanud Haapsalu inimeste igapäeva loomulikuks osaks, seal kohvikus süüakse lõunat ja tellitakse pidukringlid.

Imbi Karu - füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab omanimelist käsitöötuba. Ta on aastaid erinevates tegevusvormides tegelenud käsitööga, otsides uusi tegevusvaldkondi on ta tunnustatud käsitöömeistrina korraldanud koolitusi ja õpitubasid paljudele huvilistele nii Türil kui ka kaugemal. Nii koolituste kui ka toodete müügi korraldamise läbi on Karu aidanud paljudel oma käsitööoskusega raha teenida, samas populariseerides käsitööd ka hobina.

Autasud anti üle täna Türil toimuval seminaril "Naised ettevõtluses", kus naisettevõtjad vahetavad kogemusi ning peavad plaane koostööks tulevikuks.

Pakosta kutsub erakondi ühiselt raskustes perede toetamisega kiirustama

2010-03-08

Tänasel Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil palus IRL teistel parlamendierakondadel esitada ettepanekuid ühisesse raskustes perede toetamise seadusesse.

"On väga oluline, et tänases sotsiaalses olukorras me saaksime kiiresti edasi minna seadusemuudatustega, millistest oleks reaalselt kasu raskustesse sattunud perekondadele. Ootame erakondadelt riigimehelikkust: esitatud ettepanekutele tuleb leida ka realistlik rahaline kate, samas saab osa asju paremaks või paindlikumaks muuta ka bürokraatlikus korralduses," ütles sotsiaalkomisjoni liige Liisa Pakosta.

Tema kinnitusel on IRL oma ettepanekuid Riigikogu suures saalis juba tutvustanud, nüüd minnakse nende aruteluga edasi komisjonis.

"Kõige raskemas olukorras on täna töötud lastega pered, sest laste vajadused on ju ikkagi väga suured. Seetõttu on meie ettepanekud keskendunud nii sellele, et lastega töötajad oleks tööturul tänasega võrreldes rohkem kaitstud, et nad ei kaotaks nii kergesti oma tööd," ütles ta.

Pakosta sõnul tuleb üle vaadata, mida saame kohe parandada juba raskustesse sattunud perede igapäevase toimetuleku toetamises, samuti tuleb hea seista selle eest, et lapsevanemad saaks kiiremini tööle tagasi.

IRL paneb ette muuta töölepinguseadust, et maksta kõrgemat palgatoetust lapsevanemate töölevõtmiseks, vabastada elatisraha saajad tulumaksu maksmisest ning viia sisse uus, kogukondliku töölepingu vorm.

EL presidendi Van Rompuy sõnumi sisu konstruktiivne ja veenev - Tunne Kelam

2010-03-03

Euroopa Liidu Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy kohtus täna Euroopa Rahvapartei fraktsiooniga (ERP), kus vastas saadikute küsimustele.

Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni ainus Eesti esindaja Tunne Kelam soovis teada Euroopa Liidu presidendi nägemust sellest, kuidas hakata teostama Euroopa Liidu ühispoliitikaid.

Kelam tsiteeris Van Rompuy hiljutist kõnet Brugges, milles kõneleja lubas Euroopa Liidu presidendina arvesse võtta iga liikmesriigi huve ja tundlikkust ning päris, kas Van Rompuy on valmis arvestama Läänemere ümbruse riikide tundlikkust Prantsuse valitsuse kavandatud Mistral-tüüpi moodsate helikopterikandjate Venemaale müügi suhtes.

"Kas sellisele kahepoolsele lähenemisele saab Teie arvates ehitada Euroopa Liidu ühtset välis- ja kaitsepoliitikat, seda olukorras, kus Venemaa pole täitnud 2008.a. septembri vaherahu tingimusi ning ähvardab jätkuvalt ka teisi oma naabreid? " küsis Kelam.

Mistrali müügitehingu probleemi tõstatasid ka Leedu ja Läti saadikud, lisaks juhtis Vytautas Landsbergis tähelepanu Nord Streami probleemidele.

Van Rompuy sõnul on tema üheks positiivseks omaduseks kuulamisvõime. "Ma ei saa enamusele küsimustest vastata kohe, kuid ei kavatse neid unustada. Tulen nende juurde tagasi eeloleva kahe aasta jooksul," lubas ta.

Euroopa Liidu president ütles, et tema vastutab ühise välis- ja kaitsepoliitika eest, kuid seni on valitsusjuhtide kohtumistel väga harva välis- ja energiapoliitikat arutatud.

Tunne Kelami väitel peab Van Rompuy valitsusjuhtide omavahelisi arutelusid välis- ja kaitsepoliitikast Lissaboni leppe raames väga oluliseks, kuivõrd Euroopa Liidu president saab ametlikult väljendada 27 valitsusjuhi seisukohti.

Kelami arvates oli Van Rompuy sõnumi sisu konstruktiivne ja veenev. Euroopa Liidu president ütles, et majandussurutisest väljatuleku ja eurokriisi taustal ei tule unustada seda, et kõigest aasta pärast sügavaimat majanduslikku langust prognoosib Euroopa Liit juba kasvu. Seda võimaldas Van Rompuy sõnul eurotsooni olemasolu, Euroopa Keskpanga stabiliseeriv roll ning valitsuste õigeaegne sekkumine.

Kelami meelest oli Van Rompuy esinemise parim mulje positiivselt inimlik lähenemine probleemidele. Uued institutsioonid iseenesest ei toimi, neid panevad tööle konkreetsed inimesed, kes ametikohti täidavad. Ebamäärasused Lissaboni leppe raamistikus tuleb lahendada tihedate inimlike kontaktide ja regulaarsete mitteametlike nõupidamiste kaudu, oli EL presidendi seisukoht.

Eelteade: Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam esineb rahvusvahelisel konverentsil kommunismi kuritegudest

2010-02-25

24.-26. veebruaril Prahas toimuva laiahaardelise rahvusvahelise konverentsi eesmärk on luua ülevaade raudse eesriide taga kommunistlike režiimide poolt toime pandud kuritegudest ja anda hinnang õiguslikust seisukohast.

Konverentsi konkreetne eesmärk on otsida tänasele olukorrale võimalikke lahendusi eesmärgiks lepitamine tõe ja kuritegude tunnustamise alusel ning Euroopa kultuurilise ja väärtustepõhise integratsiooni tugevdamine postkommunistlikes ühiskondades.

Praha konverents on jätkuks 2008. aastal korraldatud samalaadsele konverentsile, mis aitas ette valmistada pinda Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastuvõtmisele totalitaarsete režiimide kohta 2009. aasta aprillis.

Tunne Kelam, kes osales ka eelmisel Praha konverentsil on üks ürituse patroonidest ning osaleb homme ümarlaua diskussioonis "Kuidas saavutada õiglust postkommunistlikes ühiskondades, eriti uutes Euroopa Liidu liikmesriikides?"

Konverentsi korraldavad Totalitaarsete Režiimide Uurimisinstituut ja Euroopa Mälu Ja Südametunniste Platvormi töörühma partnerorganisatsioonid koostöös Tšehhi Senatiga.

Osalejate seas on teiste hulgas endine Tšehhi Vabariigi Euroopa asjade asepeaminister ja endine dissident Alexandr Vondra, endine Leedu Vabariigi president Vytautas Landsbergis, Euroopa Parlamendi saadik ja endine välisminister Sandra Kalniete, ENPA poliitikakomitee president kommunismiraporti autor Göran Lindblad, Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni esinaine Heidi Hautala.

Konverentsi alusdokumendid ( lingid dokumentidele):
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee 25. jaanuari 2006 resolutsioon rahvusvahelise hukkamõistu vajadusest totalitaarsete režiimide kuritegude üle;

Praha Deklaratsioon 3. juuni 2008;

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta, 2. aprill 2009.

Konverentsi kodulehekülg: www.crimesofcommunism.eu

Tunne Kelam: ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegevuse ülim politiseeritus teeb muret

2010-02-24

Täna Brüsselis toimunud Euroopa Parlamendi debatil inimõiguste üle Euroopa Liidus ja maailmas kõnelenud Eesti saadik Tunne Kelam pidas murettekitavaks ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegevuse jätkuvat politiseeritust.

"See õõnestab ÜRO Inimõiguste Nõukogu usaldusväärsust nende miljonite rõhutute silmis, kelle põhilisi inimõigusi rikutakse, " ütles Kelam oma sõnavõtus.

Tunne Kelami sõnul on seega äärmiselt oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid seisaksid märtsis algaval istungjärgul ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmelisuse kriteeriumite kehtestamise eest.

"Minimaalne nõue Nõukogu usaldusväärsuse taastamiseks oleks vastuseis niinimetatud "no-action" algatustele, mis on mitmel juhul takistanud teatud riikide suhtes resolutsioonide vastuvõtmist, kes üritavad vältida kriitikat oma inimõiguste poliitikate suhtes, " oli Kelam kriitiline.

Tunne Kelami sõnul peaks Euroopa Parlament keskenduma muu hulgas inimõiguste olukorrale Valgevenes ja Venemaal.

"Vastupidiselt ootustele ei ole inimõiguste olukord Valgevenes paranenud, vaid halvenenud," viitas Kelam tänasele kohtumisele Valgevene opositsiooniliidri Aleksandr Milinkevitsiga Euroopa Rahvapartei fraktsiooni koosolekul.

"Just praegu on Euroopa Liidul reaalne võimalus avaldada survet Lukašenka režiimile ning seada Euroopa Liidu majandusliku abi ja koostöö jätkumise tingimuseks ehtsad edusammud demokraatia arengus," ütles Kelam.

Tunne Kelam kutsus toetama eelmisel nädalal kõlanud kaheksateistkümne Venemaa inimõiguste aktivisti, sealhulgas ka Sahharovi auhinna laureaadi Sergei Kovaljovi avaldust, kes on mures venekeelse sõltumatu satelliitside saatuse pärast, mille sulgemise saavutas Kreml survestades Prantsuse Eutelsatti.

"Euroopa Liidu väärtusi õõnestab tõsiselt see, kui ühelt poolt tunnustame Strasbourgis inimõiguste aktivisti Kovaljovi ja MEMORIALi organisatsiooni, kuid samal ajal alistume Putini nõudmistele, kelle jaoks on alternatiivset venekeelset infot edastavate Euroopa satelliitide olemasolu midagi vaenulikku, " ütles Kelam.

"Sel viisil saab Euroopa Liit kaasvastutajateks inimõiguste rikkumise eest, mida Euroopa Liidu liikmed Genfi minnes ise kaitsta kavatsevad, " ütles Tunne Kelam.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungjärk leiab aset 01.-26. märtsini Genfis.

IRLi eestseisus arutas uue peasekretäri tööülesandeid

2010-02-22

IRLi eestseisus arutas peasekretäri tööülesannete sisu eelseisval kahel aastal, konkreetseid peasekretärikandidaate ei arutatud - selle juurde tuleb eestseisus oma järgmisel istungil.

Peasekretäri nimetab erakonna esimees, talle peab andma heakskiidu eestseisus ning ametisse kinnitab peasekretäri erakonna volikogu.
Ametisse kinnitatakse ta volikogu järgmisel istungil, mis toimub 20.märtsil.

Vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused.

Praegu töötab IRLi peasekretärina Margus Tsahkna, kes jätkab sellel kohal uue peasekretäri ametissenimetamiseni.

Laar osaleb Euroopa 40 juhtiva majandusteadlase nõupidamisel

2010-02-18

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar osaleb Londoni lähedal Ditchleys toimuval 40 juhtiva majandusteadlase ja -eksperdi nõupidamisel, mis keskendub keskendub olukorrale Euroopa majanduses ning selle tulevikule.

Laar kavatseb kohtumist kasutada Eesti olukorra ja tegevuskavade tutvustamiseks, sest eurotsooni pääsemise tagamiseks pole hetkel ükski kohtumine ülearu.

"Eesti suutlikkus oma eelarvet kärpida ning eurotsooni poole pürgida on äratanud Euroopas huvi ja tunnustust. Kriisi lahendamiseks riikidele võetud võlakoorma vähendamine on Euroopale konkurentsivõime säilitamiseks ülimalt oluline. Eesti kogemus pakub sellel taustal huvi".

Suurbritannia mõttekoja Centre for European Reform (CER) korraldatava nõupidamise juhatab sisse Euroopa Komisjoni majandusvoliniku Olli Rehni ettekanne, osalejate seas on nii Euroopa mõjukate pankade, ettevõtete, ülikoolide, ajakirjanduse esindajad. Teiste seas osalevad Leszek Balcerowiwicz, Mario Monti, Marek Belka, Willem Buiter, Barry Eichengreen.

IRLi aukohut juhib Avo Üprus, revisjonikomisjoni Peeter Laurson

2010-02-16

Täna kogunesid esmakordselt koosolekule Isamaa ja Res Publica Liidu aukohtu ja revisjonitoimkonna 31. jaanuari suurkogul valitud koosseisud.

Aukohtu esimeheks valiti tagasi Avo Üprus ja selle aseesimeheks valiti Trivimi Velliste. Revisjonikomisjoni juhib tänasest Peeter Laurson.

Erakonna aukohtus on üheksaliikmeline sinna kuuluvad ka Reet Roos, Jaanus Barkala, Dmitri Schmidt, Siim Roode, Toivo Peets, Tarmo Kõuts ja Andres Ammas (vaata ka: http://www.irl.ee/et/Inimesed-ja-organisatsioon/Juhtimine/Aukohus).

Revisjonikomisjonil on viis liiget, sinna kuuluvad ka Raul Sarandi, Erik Sandla, Toivo Jürgenson ja Olavi-Jüri Luik (vaata ka: http://www.irl.ee/et/Inimesed-ja-organisatsioon/Juhtimine/Revisjonikomisjon).

Kiisler: vajame tarbetuks muutunud bürokraatia inventuuri

2010-02-16

Regionaalminister Siim Kiisler julgustas maapäeval kohalikke omavalitsusi vaatama kriitilise pilguga läbi aastatega tarbetuteks muutunud, kuid kulukad kohustused ja normid.

“Meil õnnestus elada küllalt pikalt kiire majanduskasvu tingimustes. See kujundas ka meie avaliku sektori arenemist. Mis oli aga paslik buumi ajal, ei pruugi kehtida masu tingimustes. Üks võimalus rasketes oludes hakkama saada on vaadata üle kuhjunud reeglid ja bürokraatlikud nõuded. Uute töökohtade tekke eelduseks on paindlikkus – mitte ainult era-, vaid ka avalikus sektoris,” ütles Kiisler.

Regionaalminister ootab omavalitsustelt ettepanekuid, millised kulukad nõuded tuleks tühistada ja milliseid tuleks leevendada. “Minu arust on viimane aeg teha inventuur riigi poolt omavalitsustele pandud kohustustest. Usun, et koostöös võime leida päris mitmeid mõistlikke lahendusi, kuidas muuta omavalitsuste töö tõhusamaks, nii et inimestele pakutavad teenused ei halveneks,” sõnas Kiisler.

Teisipäeval linnade ja valdade päevade raames maaomavalitsusi tervitanud regionaalminister nentis ka, et ehkki pole põhjust sattuda eufooriasse, on majanduses siiski näha positiivseid märke. Ta rõhutas, et valitsus on valmis aitama omavalitsusi ajutiste likviidsusprobleemide leevendamisel. Samuti on ka sel aastal olemas saneerimise toetusfond kõige suurematesse rahalistesse raskustesse sattunud kohalikele omavalitsustele.

Laar: töökohad on ettevõtluses

2010-02-16

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Riigikogus toimunud arutelul „ettevõtluskeskkonna arendamine tööhõive suurendamiseks", et valitsus ja erakonnad saavad töökohtade loomisele kaasa aidata läbi ettevõtluskeskkonna arendamise.

„Räägime nii palju kui tahame sotsiaalsetest töökohtadest - ainus võimalus tööpuuduse kasvule reaalselt piir panna, on reaalsete töökohtade loomine. Ükski valitsus või poliitiline erakond ei saa töökohti luua, küll saab ta aidata kaasa sellise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis omakorda töökohtade loomisele kaasa aitab. Muud reaalset teed tööpuuduse kasvu peatamiseks meie ees paraku pole," lausus Laar Riigikogu kõnetoolist.

Tema sõnul on Eesti on kõvasti tööd teinud, suutnud riigieelarve kontrolli alla saada ning Maastrichti kriteeriumitesse suruda, kuid pole paraku likvideerinud neid põhjuseid, mis meid sedavõrd sügavasse kriisi viisid.

Mart Laari kõne tekst

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid!

Pole mingit kahtlust, et tööpuudus on tänase Eesti probleem number
üks. Seda kurvem on tõdeda, kui palju ärapanemist ja tigedust võib
arutelu kuidas sellele vastu seista ühte ruumi tuua.

Head kolleegid, vastastikune süüdistamine ega kuulutus, kuidas MINA
olen Liivimaa parim töökohtade looja, meid edasi ei vii. See ei vii
meid ka sammugi lähemale meie ees seisvate väljakutsete lahendamisele
ning uute töökohtade loomisele, mis on ju meie tänase arutelu teema.

Sest räägime me nii palju kui tahame sotsiaalsetest töökohtadest,
ainus võimalus tööpuuduse kasvule reaalselt piir panna, on töökohtade
loomine. Ükski valitsus või poliitiline erakond ei saa töökohti luua,
küll saab ta aidata kaasa sellise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis
omakorda töökohtade loomisele kaasa aitab. Muud reaalset teed
tööpuuduse kasvu peatamiseks meie ees paraku pole.

Selleks tuleb meil loobuda poliitilisest vägikaikaveost ning
tegelikult olukorrale näkku vaadata. Kuigi Eesti on kõvasti tööd
teinud, suutnud riigieelarve kontrolli alla saada ning Maastrichti
kriteeriumi raamidesse suruda, pole me paraku likvideerinud neid
põhjuseid, mis meid sedavõrd sügavasse kriisi viisid. On ju selge, et
lisaks ülemaailmsele majanduskriisile on meie majandust vaevanud
probleemid meie tänase kriisi sügavuses olulisel määral süüdi.

Millised need on?

Esiteks on Eesti elanud liiga palju võlgu. Tõepoolest, meie valitsuse
võlg on maailmas üks väiksemaid, kuid valitsus on vaid üks osa
majandusest. Majandust tervikuna vaadates on oluline ka erasektori
võlakoormus, ja see on Eestis suur.

Teine puudus on Eesti jäik eelarvepoliitika, mis majanduse
tsüklilisuse mittearvestamise tõttu toetas majandusbuumi ajal
täiendavat kulutamist, ise sellega buumi tagant lükates. See
kulutusralli, mille juurde me tahaks esimesel võimalusel taas tagasi
pöörduda, paiskaks meid paraku peagi kriisi tagasi.

Kolmandaks probleemiks on majanduse üldine madal tootlikkus ja
neljandaks struktuursete reformide seiskumine või aeglane kulgemine,
mis vähendab Eesti konkurentsivõimet.

Mida siis teha?

Vastus on lihtne: Kui tahame, et Eesti ettevõtluskeskkond muutuks
konkurentsivõimelisemaks ning loodaks uusi töökohti, ei saa Eesti euro
saabudes uinuda, vaid peab jalad kõhu alt välja võtma - Eesti
eelarvepoliitika tuleb muuta jätkusuutlikuks.

Selleks tuleb esiteks hoida läbi majandustsükli eelarvet vähemalt
üheprotsendilises ülejäägis, kehtestama keskvalitsusele ühest
eelarveperioodist pikemaks perioodiks kulutuste lae ning sisse viima
vajalikud mehhanismid, et tasakaalus hoitaks ka kohalike omavalitsuste
eelarved. Eesti tagasipööramine kulutusralli teele annaks igal juhul
lootusele tööpuudust vähendada saatusliku hoobi.

Teiseks oluliseks sammuks on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime
tõstmine. Siin peaks valitsus andma ise eeskuju ning mitte minema
paremate aegade saabudes kaasa analoogse valitsusametnike
palgaralliga, nagu see toimus 2006.-2007. aastal. Ütleme ausalt välja,
et palkade tõstmine lähiajal on ebareaalne. Ülimalt oluline on
maksukoormuse vähendamine, mis eelarvepositsiooni parandamise käigus
on tõusnud hirmuäratavalt kõrgele. Maksukoormust enam tõsta ei tohi,
seda tuleb alandada. Sotsiaalmaksule tuleb veel selle aasta jooksul
kehtestada ülempiir ning täita ammu antud lubadus vabastada
väärtpaberitesse investeerimine tulumaksu alt. Maksukoormust
alandamata Eesti konkurentsivõimelisena enam lihtsalt ei püsi.

Ning kolmandaks peab Eesti õppima elama väiksema võlakoormaga. Me ei
tohi tagasi langeda samasugusesse jooksevkonto defitsiiti nagu enne
majanduskriisi. Nagu oleme nüüdseks kogenud, polnud see jätkusuutlik
poliitika.

Kuulates mõnda tänast ettekandjat tundub mulle paraku, et me ei soovi
toimunust midagi õppida. Arvutasin kiirelt kokku ühe ettekandja poolt
äsja esitatud ettepanekute tulemusel kasvavate kulude mahu - kui
jõudsin kahe miljardini, siis läks järg käest ära. Näib, nagu piisaks
vaid jälle veidi paremate aegade saabumisest, et kohe jälle
kulutusrallit alustada ning riik taas tasakaalust välja paisata. Kui
me ei suuda käituda vastutustundlikult, mõistame Eesti pikemasse
stagnatsiooni, mille tulemusel jääb tööpuudus Eestis talumatuks
kõrgeks ka otsese kriisi lõpu järel.

Selleks, et suudaksime tööpuuduse kasvu hiljemalt selle aasta lõpuks
peatada, peame seetõttu jääma reaalselt eksisteerivate rahaliste
võimaluste piiridesse. See nõuab loomulikult loobumist populistlikust
propagandast, katmata unistustest ning võtma roosad või mustad prillid
lõpuks eest. Viimasel juhul näeksime vahest ka seda, mida reaalselt
uute töökohtade loomiseks tehakse ning millised on need võimalused,
mida töökohtade loomiseks saab reaalselt kasutada.

Mida saame siis teha, mida me teeme?

1.PARANDAME ETTEVÕTLUSKESKKONDA.

Rakendame täies ulatuses ellu eksporditagatiste süsteemi. Kui 2009.
aastal sai selle toetusel eksporti arendada 60 ettevõtet, mis on 10%
eksportivate ettevõtete arvust Eestis, siis 2010.aastal on plaanis
seda kuni 10 korda suurendada.

Laiendame ettevõtluse turundustoetuse programmi, mis haarab vähemalt
200 ettevõtet 150 miljoni krooni ulatuses.

Aktiviseerime starditoetuse programmi, mis pakub nüüdsest ettevõtte
alustamisel toetust 100 000 krooni ning kus taotluste läbivaatamise
määra on vähendatud 10 päevale.

Suurendame tehnoloogiainvesteeringute toetuse programmi, mis on olnud
väga edukas ning mille uus voor algab lähinädalatel.

Laiendame korterelamute energiatõhususe tõstmise programmi. Kui praegu
on sellele eraldatud 800 miljonit, siis juhul kui Eestil õnnestuks
müüa vähemalt 500 miljoni krooni eest saastekvoote, on võimalik lisaks
sellele asuda maksma ühistutele otsetoetust 20% ulatuses tehtavast
investeeringust, mis võimaldaks toetada 1500 ühistut.

2. ALANDAME MAKSUKOORMUST

Eesti maksukoormus on praeguseks tõusnud lakke ning ähvardab
rahvuslikku konkurentsivõimet. Selle tõus tuleb peatada. Ettepanekud
selleks on esitatud ning olen veendunud, et heas koostöös viivad
koalitsioonierakonnad need ka siin Riigikogus läbi.

Maksude alal tasub kindlasti tähele panna ka KPMG poolt hiljuti
esitatud analüüsi koos konkreetsete ettepanekutega Eesti majanduse
konkurentsivõime tõstmiseks ning seda just toetades Eesti pöördumist
kõrgema tootlikkusega majanduse, see tähendab teadusmahuka majanduse
poole. Selleks on KPMG näiteks teinud ettepaneku vähendada
innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusega seotud töötajate
tulumaksuprotsenti kümne protsendini. Usun, et sedalaadi ettepanekuid
on Eestil põhjust tõsiselt arutada, seda loomulikult tingimusel, et
suudame eelarve tasakaalus hoida.

3. TOETAME ETTEVÕTJAID UUTE TÖÖKOHTADE LOOMISEL

Laiendame palgatoetuse programmi, muudame selle vähem bürokraatlikuks
ning kergemini kättesaadavaks.

Kaalume iga langetatavat otsust töökohtade kadumise või loomise
seisukohalt, seada see vähemalt hetkel suurimaks prioriteediks otsuste
langetamisel. Mõni hiljuti tehtud otsus on vastupidisest hoiakust
kurvaks näiteks.

Peame vajalikuks teha ametiühingutele ning tööandjatele ettepanek anda
oma toetus ettepanekule, mis võimaldaks nende omal soovil inimesi,
eeskätt lastega perekondade vanemaid, tööle võtta alampalgast väiksema
palgaga. See ettepanek võib tunduda radikaalsena, kuid iga samm, mis
võimaldaks - eriti raskes olukorras olevates peredel - tööturule
naasta.

4. TAGAME KÕIGILE SOOVIJATELE VÕIMALUSE ÜMBERÕPPEKS

On hea, et tänane valitsus on aru saanud, et parim majanduspoliitika
on tõhus hariduspoliitika. See on tähendanud, et kärbetele vaatamata
oleme hoidnud haridust, teadus- ja arendustegevust prioriteetsena,
mistõttu selle osakaal eelarves on kasvanud, mitte langenud. Olen
veendunud, et see on Eestile parema tuleviku kujundamiseks ülimalt
oluline.

Haridussüsteemil on ülimalt oluline osa ka parema ettevõtluskekskonna
loomisel ning võitlusel tööpuuduse vastu - ning seda lisaks juba üsna
hästi käima läinud ümberõppe süsteemile. Siin võib vaid tervitada
haridusministri otsustavust õppekavade kaasajastamisel, ettevõtlusõppe
sisseviimisel ja teiste samalaadsete sammude astumisel.

Tervitada võib ka haridusministeeriumi poolt käivitatud programmi, mis
annab varasematel aastatel õpingud katkestanud noortele võimalus neid
jätkata. Kutseõppeasutustes käivitub see programm viivitamatult,
kõrgkoolide jaoks 1.septembriks. Arvestades noorte tööpuuduses meile
vastu vaatavat erilist ohtu, on see otsus positiivselt tulevikku
vaatav ning loodan, et seda aktiivselt kasutatakse.

Need on loomulikult vaid mõned punktid. Tööpuuduse vastu ei võidelda
loosungitega, vaid reaalsete tegudega. Loosungid nende astumisele
kaasa ei aita. Tehkem siis koostööd. Teed võivad olla ju erinevad,
armastus olgu meil aga ühine - Eesti hea käekäik.

Saaremaa IRLi juhib Laine Kunnberg-Bortnikov

2010-02-15

Isamaa ja Res Publica Liidu Saaremaa piirkond valis esimeheks osakond valis Laine Kunnberg-Bortnikovi.

IRLi Saaremaa piirkonna üldkogul valiti ka uus piirkonna juhatus, kuhu kuuluvad lisaks Kunnberg-Bortnikovile ka aseesimees Leonid Siniavski, Tiiu Kupp, Tiia Jõgi, Kaia Latkin, Tõnu Munk ja Peeter Kiirend.

Kelam kuulutas välja vene noorte esseekonkursi võitjad

2010-02-12

Täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial tunnustas Tunne Kelam parimaid venekeelsete gümnaasiumide õpilastele korraldatud esseekonkursil "Sallivusest" osalenud noori.

Teist korda toimunud konkursi žürii kuulutas konkursi võitjateks Kristiine Ojamäe Kohla-Järve Tammiku Gümnaasiumist, Valeria Tšornõi Ahtme Gümnaasiumist ja Alevtina Pankova Pärnu Vene Gümnaasiumist. Äramärkimist vääris žürii arvates veel Igor Junkin Tartu Annelinna Gümnaasiumist.

Konkursi žürii esimehe, kirjaniku Arvo Valtoni sõnul on tänavused tööd nii sisult kui keelelt kõvasti paremad kui mullused esseed. "Ja üldse on mitmeid keeleleidlikke sõnastusi," arvas Arvo Valton.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult „Sallivus". See tähendab paremat mõistmist, austust, koostööd ja dialoogi eri kultuuride, kogukondade ja üksikisikute vahel, " ütles Kelam.

Konkursile lõppvooru pääsesid eelmainituile lisaks Maria Knjazeva Ahtme Gümnaasiumist, Anton Matskevitš Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Darja Muratova Mustamäe Humanitaargümnaasiumist, Lilija Vikulina Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Jevgenia Savina Tallinna Õismäe Vene Gümnaasiumist, Jekaterina Visnapu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist ja Jekterina Kungurova Tallinna Lasnamäe Gümnaasiumist

Žüriisse kuulusid kirjanikud Arvo Valton ja Jelena Skulskaja, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ning Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja.

Paremad tööd avaldatakse kord kvartalis ilmuvas välispoliitika ajakirjas „Maailma Vaade". Esseekonkursi võitjad Kristiine Ojamäe, Valeria Tšornõi ja Alevtina Pankova külastavad autasuna aprillis Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobüroo ja Haridusministeeriumiga.

Mihkelson: Venemaa kulutab infosõjale rohkem kui tööpuuduse leevendamisele

2010-02-11

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

"Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega - rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel," ütles Mihkelson.

Tema sõnul pole see tühi sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses "ajaloo ümberkirjutajate"
vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on lõksu meelitatud.

"Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks
nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud," ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on riik vaatamata saadud õppetunnile suutnud seni veel väga vähe korda saata. "Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit
puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt
e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles".

Lisaks soovitab Mihkelson, et avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise
keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline
netiväljaanne.

"Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on
rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat.
Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks," ütles Mihkelson täna Riigikogu ees.

Kõne Riigikogu välispoliitika arutelul 11.02.2010

Lugupeetud esimees,

Minister, kolleegid!

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel tahaksin tänada nii ministrit kui väliskomisjoni esimeest sisukate ettekannete eest, mis
juhatasid sisse meie järjekordse arutelu riigile tähtsate välispoliitiliste teemade üle.

Ma julgen väita, et käimasolev aasta esitab Eestile mitmeid tõsiseid välispoliitilisi väljakutseid, mille lahenditest sõltub omakorda meie
riigi rahvusvahelise positsiooni tugevnemine, majanduslik käekäik ning kõige laiemalt ka meie julgeoleku kindlustamine.

Kõigepealt tahaksin pöörata teie tähelepanu välismajanduspoliitilistele küsimustele, mida meie fraktsioon on viimastel aastatel pidanud üheks olulisemaks valdkonnaks meie välissuhtluses.

Tänases globaalses ja konkurentsitihedas keskkonnas on just majanduse käekäik see, mis määrab paljuski ära riikide rahvusvahelise
positsiooni. Eestil kui väikeriigil on mõistagi keeruline võistelda niiöelda kõigis kategooriates, kuid seda enam tuleb panustada
sellesse, mis sõltub meie enda tegevusest. Ma tooksin välja kolm kõige olulisemat lähiaja küsimust. Eesti eeldatav liitumine euroalaga alates
1. jaanuarist 2011 ei oma kaugeltki vaid rahanduspoliitilist mõõdet, vaid on väga otseselt seotud meie riigi majandusliku atraktiivsuse ja
pikaajalise julgeoleku tugevdamisega.

Tuleb tunnustavalt rõhutada, et viimastel kuudel on valitsus oma sammudega oluliselt lähendanud Eestit euroalaga liitumise positiivsele
tulemusele. See on lahutamatult seotud meie tänase kõige põletavama probleemi - tööpuuduse leevendamise ning uuele majanduskasvu tsüklile eelduste loomisega. Hiljemalt juunis tehakse lõplikud otsused Euroopa Liidu tasandil.

Samas tahaksin siiski meelde tuletada, et otsus pole tehtud enne kui see on tehtud. Selleks tuleb oma panus anda ka meie poliitikutel ja
diplomaatidel, et Eesti jõupingutustest, meie majanduskeskkonna seisust ning eesmärkidest oleks võimalikult hea ülevaade kõigil
nendel, kes ühel või teisel määral puutuvad kokku eurotsooni laiendamise otsuse tegemisega.

Nagu märkis minister oma kõnes, peaks Eesti sellel aastal lõpetama liitumiskõnelused maailma ühe prestiižikama, demokraatlikke ja
inimõigusi austavaid avatud turumajandusega riike ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga. Juba üksi
liikmestaatus selles klubis on oluliseks täiendavaks garantiiks Eesti investeerimiskliima edendamisel ning samas ka meie enda rahvusvahelise
positsiooni tugevdamisel.

Kolmas ja minu arvates mitte sugugi vähemolulisem küsimus võrreldes kahe eelnevaga on Eesti enda avaliku sektori sisemise ressursi
efektiivsem kasutamine meie ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel.
Selleks loob hea eelduse eelmisel aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud ja valitsuse poolt heaks
kiidetud majanduse rahvusvahelisustamise strateegia Made in Estonia.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni arvates tuleb see üldine arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, millest üheks olulisemaks
tuleb pidada sihtsuunitlusega strateegiate väljatöötamist. Kui meie ettevõtjad on paremini kohanenud lähinaabruse riikides, siis
kaugematel ja suurematel turgudel on väga tähtis era- ja avaliku sektori koostöö. Seejuures saavutab tulemusi vaid pikaajaline
panustamine.

Seepärast on viimane aeg tõsiselt ja põhjalikult läbi analüüsida meie senine kogemus ning võimalikud arengusuunad suhtluses näiteks selliste
maailma majanduse tõusvate suurriikidega nagu Hiina, India, Brasiilia ja teised.

Head kolleegid,

Majandusliku heaolu ja riigi jõukuse kasvatamise üheks oluliseks kaasteguriks on rahvusliku julgeoleku pidev tagamine ja kindlustamine.
Meie seisukohalt on äärmiselt oluline eeskätt Euroopa Liidu ja NATO sisemise ühtsuse ja toimevõimekuse tugevdamine. Mitte keegi teine ei
kaitse Euroopa demokraatlikku väärtusruumi paremini kui need kaks organisatsiooni.

Et siin tuleb meil veel koos partneritega väga tugevasti pingutada, näitavad kasvõi kõige värskemad arengud Prantsusmaa dessantlaeva
Mistral võimalikul müügil NATOt enda suurimaks ohustajaks pidavale Venemaale.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni soovi suhete edendamiseks Moskvaga tuleb pidada kindlasti väga tähtsaks küsimuseks, kuid selles protsessis ei tohi allianss maksta lõivu iseenda ja oma liikmete julgeoleku arvelt. Seepärast on äärmiselt oluline NATO
kollektiivkaitse põhimõtete ülerõhutamine alliansi uues strateegilises kontseptsioonis ning Balti riikide kaitseplaanide ajakohastamine.

Vabariigi valitsuses kavandatav julgeolekupoliitika aluste uus redaktsioon pöörab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni hinnangul
tähelepanu kõigile olulisematele väljakutsetele Eesti rahvusliku julgeoleku kindlustamisel.

Kuna nimetatud dokumendi heakskiitmine seisab meil siin Riigikogus alles ees, rõhutaksin vaid üht - meie fraktsioonile väga olulist
teemat.

Kaasaegses maailmas ei sõltu riikide julgeolek üksnes oskuses võimalikele sõjalistele ohtudele vastu seista usutava heidutusega,
vaid ka võimes globaalses inforuumis tagada rahvuslikule julgeolekule tähtsate väärtuste ja põhimõtete kaitsmine.

Isamaa ja Res Publica Liit on korduvalt rõhutanud, et Eesti huvides on konstruktiivne ning vastastikust kasu taotlev suhtlemine meie suurima
naaberriigi Venemaaga. Samas oleme veendunud, et ähvardustele allumine ja ühepoolsete järeleandmiste tegemine pole see tee, mille kaudu
kasvatada usaldust kahepoolsetes suhetes. Meie olukorra teeb keeruliseks mitte üksnes ajaloo raske koorem, vaid ka oluline erinevus riikide tänases ideoloogilises taustsüsteemis.

Selle sisuks on üha ilmekam vastandumine vaba ja demokraatliku läänemaailma ning autoritaarsust eelistava ja õigusriigi põhimõtteid
eirava Venemaa vahel. Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega - rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel.

Ainuüksi sellel aastal kulutab Venemaa välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit. Seda on rohkem kui tööpuuduse
siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele. Et see pole sugugi vaid tühipaljas sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses niinimetatud ajaloo ümberkirjutajate vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on väga osavalt lõksu meelitatud. Kes vaidlevad vastu, vaadaku Andrei Nekrassovi viimast dokumentaalfilmi "Vene õppetunnid".

Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud. Kahjuks on siin aga riik seni veel väga vähe korda saatnud. Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles.

Samuti võiks avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid oma veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline netiväljaanne.

Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat. Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks.

Tänan tähelepanu eest!

Mihkelson: välispoliitika peab majandust ja ettevõtlust toetama

2010-02-11

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Eesti
diplomaatia peab senisest enam teenima majandushuve, avalik sektor peab olema efektiivsem ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ja
konkurentsitingimuste parandamisel.

"Eestil kui väikeriigil on keeruline võistelda kõigis kategooriates, kuid seda enam tuleb panustada sellesse, mis sõltub meie enda
tegevusest. Eesti euroalaga liitumisel tuleb poliitikutel ja diplomaatidel anda oma panus, et meie majanduskeskkonna seisust ning
eesmärkidest oleks võimalikult hea ülevaade kõigil, kes ühel või teisel määral puutuvad kokku eurotsooni laiendamise otsuse
tegemisega," sõnas Mihkelson.

Ta peab oluliseks Eesti avaliku sektori sisemise ressursi efektiivsemat kasutamist meie ettevõtete ekspordivõimekuse
kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel. Selleks loob hea eelduse eelmisel aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud ja valitsuse poolt heaks kiidetud majanduse rahvusvahelisustamise strateegia Made in Estonia.

"On ülimalt tähtis, et Eesti viiks sellel aastal lõpule liitumiskõnelused maailma ühe prestiižikama, demokraatlikke ja inimõigusi austavaid avatud turumajandusega riike ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga. Juba üksi liikmestaatus selles klubis on oluliseks täiendavaks garantiiks Eesti investeerimiskliima edendamisel ning samas ka meie enda rahvusvahelise positsiooni tugevdamisel".

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõnelenud Mihkelsoni hinnangul tuleb üldine välispoliiitika arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, millest üheks olulisemaks tuleb pidada sihtsuunitlusega strateegiate väljatöötamist.

"Kui meie ettevõtjad on paremini kohanenud lähinaabruse riikides, siis kaugematel ja suurematel turgudel on väga tähtis era- ja avaliku sektori koostöö. Seejuures saavutab tulemusi vaid pikaajaline panustamine".

Tunne Kelam: Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv on teinud suure vahe Türgi ja Ukraina arengus

2010-02-10

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu laienemist

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelami väitel on kolme Euroopa Liidu kandidaadi eduraportite arutelu võimalus uuele Euroopa Komisjonile uuesti kinnitada oma orientatsiooni laienemisele.

Kelami sõnul oleksid esimesed sammud selles suunas liitumisprotsessi lõpuleviimine Horvaatiaga käesoleva aasta lõpuks ning liitumisläbirääkimiste alustamine Makedooniaga.

Viimane on Tunne Kelami arvates saavutanud silmapaistvat edu, mida tuleks eriti hinnata seda riiki tabanud mitmesuguste probleemide taustal.

Puudutades Makedoonia ametliku nime küsimust, kutsus Kelam Ateenat ja Skopjet saavutama selles hellas küsimuses lahendust avatud ja suuremeelses euroopalikus stiilis, mida pakkus oma 9. veebruari kõnes Komisjoni president Barroso.

Tunne Kelami sõnul oli tal hea võimalus saada ülevaadet Horvaatia ja Makedoonia arenguist juhatades 9. veebruaril Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Pan-Euroopa ühenduse kohtumist mõlema riigi suursaadikutega.

"Suursaadik Branko Baricevic tõi näite muutustest, mis Horvaatias viimase kümne aastaga on aset leidnud. Kümme aastat tagasi pidi Horvaatia kasutama ÜRO sinikiivrite abi, tagamaks korda omaenda riigis. Täna toodab Horvaatia ise rahvusvahelist julgeolekut, osaledes oma üksustega kümnes rahuvalvemissioonis," ütles Kelam.

Türgi on Kelami arvates saavutanud märkimisväärset edu.

"See on eriti kõnekas, kui heita pilk Ukrainale. Täna võime veenduda kui suurt vahet teeb Euroopa Liiduga ühinemise konkreetne perspektiiv ühe ja teise riigi arengus," ütles Eesti saadik.

Kelam pani uuele laienemisvolinikule südamele mitte kaotada aega, et veenda Türgit täitma oma põhilised kohustused - alustada vägede evakueerimist Küproselt ning täita Ankara protokolli tingimused.

"Ilma nende tingimuste täitmiseta on raske näha, kuidas liitumisläbirääkimised võiksid edeneda," ütles Kelam.

Kelami sõnul on Türgi teretulnud Euroopa ühendusse samade Kopenhaageni kriteeriumide alusel, mida on täitnud kõik eelnevalt liitunud riigid.

Vaher: koduomanike võlakaitse seadus on paljude huvides

2010-02-09

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul vajab koduomanike võlakaitse tõhustamist, kuid see probleem tuleb lahendada õiguslikult korrektselt.

„Riigikogu õiguskomisjoni juures tegutseb ekspertidest koosnev töörühm, mille eesmärk on valmistada ette õiguslikult korrektne ja põhjalik eelnõu. IRL näeb lahendust isikulises võlakaitses, mis tähendaks kohtus nii võlgniku kui võlausaldaja huvide ja kohustuste ausat kaalumist. Samuti kohtus iga juhtumi individuaalset kaalumist ja otsustamist".

Ta ütles, et võlakaitse menetluses aidatakse hättasattunud, kuid ausal võlgnikul oma võlgasid ümber kujundada ja ajatada. „Kodulaenuvõlgnike osas pean võimalikuks, et pärast tagatise realiseerimist täitemenetluses saaks erandjuhul vabastada võlgnik ka ülejääva võla tasumisest, kuid seda juhul kui võlgnikule ei ole võla tekkimise osas midagi objektiivselt ette heita ja arvesse on võetud ka laenuandja huvisid".

Võlakaitse eelnõu põhjalik versioon on Vaheri sõnul lähinädalatel valmimas ja tuleb veebruari keskel ka õiguskomisjoni võlakaitse töörühmas arutelule.

Vaheri hinnangul on Keskerakonna ettepanek, et iga kodulaenuvõtja saaks laenust priiks, kuid ta loobub oma kodust panga kasuks, Eestis õigusruumi sobimatu.

„Selline lähenemine on vastuolus põhimõttega, et pant on sisuliselt realiseerimisõigus, st pandiese ei saa minna pandipidaja omandisse. Kui parlament isegi Keskerakonna eelnõu sellisel kujul vastu võtaks, siis järgneksid sajad kohtuvaidlused, mis külvaksid vaid segadust ega lahendaks sisuliselt probleeme".

Keskerakonna algatuse olulisemaks miinuseks on Vaheri sõnul kõigi „kodulaenuvõlgnike" ühe lauaga löömine, sõltumata makseraskuste põhjendustest, kinnisvara ebaõige hindamise põhjustest, võlgniku enda käitumisest. Samuti ei arvestata juhtudega, kui näiteks isikul on mitu eluaset, eluase on omandatud edasimüügi eesmärgil, laenu ei kasutatud sihtotstarbeliselt, laen võeti mitme isiku poolt ühiselt, tagatise andis hoopis kolmas isik, laen ja pant võis olla „edasi panditud".

„Väljapakutud must-valgest lahendusest ei võida aga keegi, sest tagajärjeks on kõikide laenude kallinemine ja seega ka tulevaste laenuvõtjate huvide kahjustamine. Esmajoones toob see kaasa laenu omafinantseeringu suurenemise, laenutähtaegade lühenemise, tagatiste väärtuse hindamise veelgi rangemaks muutumise ja loomulikult ka laenuintresside tõusu".

Vaheri sõnul muutuks kokkuvõttes suurel osal inimestest selliste lahenduste valguses eluasemelaenu saamine sisuliselt võimatuks.

Tunne Kelam: Barroso II Komisjon - võimalus ja vastutus

2010-02-09

Euroopa Parlament hääletas täna Euroopa Komisjoni uue koosseisu kinnitamise üle.Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam hääletas Barroso II Komisjoni kinnitamise poolt.

Hääletamisele eelneval debatil pöördus Tunne Kelam Komisjoni presidendi poole, meenutades José Manuel Barrosole, et tema teine ametiaeg langeb sümboolselt kokku 60. aasta möödumisega ajaloolisest Schumani deklaratsioonist (9. mai 1950).

Tunne Kelam ütles, et Euroopa Liidu praeguse keskea kriisi taustal, kus on tunda väsimust, usu puudumist oma otsuste mõjusse ning kus kõheldakse edasise laienemise ees, on Barrosol ajalooline võimalus läbimurdeks.

"Teil, härra Barroso on ajalooline võimalus ilmutada just praegu riigimehelikkust, alustada tõelisi reforme ning kavandada usutav pikaajaline arenguperspektiiv," ütles Kelam.

"Euroopa ühinemise algatajate jaoks oli tookord ainus lahendus tõusta kõrgemale kitsastest rahvuslikest huvidest, alustamaks just seda avatud ja suuremeelset poliitikat, mida oma sissejuhatuses mainisite."

Tunne Kelami jaoks on uue Komisjoni esmane ülesanne Euroopa Liidu ühispoliitikate tegelik rakendamine, eriti ühtse energiaturu kujundamise lõpuleviimine.

Võttes kokku tänast debatti, nimetas Tunne Kelam nelja kriitilist teemat, mida parlamendiliikmed esitasid.

Esiteks - uue Komisjoni liikmete portfellide osaline kattuvus ning tegevusalade teatav ebamäärasus, mis parlamendiliikmete arvates võib ähmastada volinike vastutust.

Teiseks - üldsõnalisus, mis paljude arvates pole usutavalt kaetud konkreetsete tegudega. "Mõned kolleegid tsiteerivad Komisjoni kava viia lõpule ühisturg, kaitsta selle avatust ja võrdset konkurentsi monopolide vastu," nentis Kelam. "Kuid samas ei soovita näha poolriiklike monopolide jätkuvat toimimist mõnes suures liikmeriigis ning kõheldakse nende suhtes reegleid rakendamast, kuivõrd see tähendaks konflikti vastava valitsusega".

Kolmandaks - Catherine Ashtoni isik, kes osutus kõige "populaarsemaks" kahtluste märklauaks. Ka Euroopa Rahvapartei juhtivad poliitikud tegid kriitilisi märkusi Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja aadressil ning hindasid tema senist tegevust nõrgaks.

Neljandaks - mured Komisjoni ametissekinnitamise venimine. Liberaalide fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt kutsus üles mitte enam kordama praktikat, kus vana Komisjon jätkab üle poole aasta kohatäitjana.

Tunne Kelami sõnul on siin kaasvastutus parlamendil, kelle enamus polnud nõus Barrosot ametisse kinnitama juba 2009. aasta juulis, nagu seda välja pakuti.

Tunne Kelami hinnangul on eriti oluline, et uus Komisjon oleks tegevuses tõhus, neutraalne ega alluks liikmesriikide valitsuste liigsele survele.

"Portfellide ja tegevusalade jagunemises osutatud ebamäärasus on tõsine probleem," väitis Kelam. "Poliitiliste esindatuse kaalutlustel on Komisjoni koosseis paisunud 27-le, kellele tuleb leida tegevusala. Kuid niiviisi jätkata ei ole edasises perspektiivis mõeldav. Euroopa kodanikel on vaja hästi toimivat ja Euroopa Liidu poliitikaid tõhusalt koordineerivat täitevorganit, mitte poliitilist esinduskogu."

Komisjoni edasine liigendamine 14-15 vanemvolinikuks ja nooremvolinikeks, kes vahelduvad omavahelise rotatsiooni korras, oleks Kelami arvates praktilisem lahendus.

Euroopa Komisjoni uue koosseisu poolt hääletas 488, vastu 137 ja erapooletuks jäi 72 saadikut.

Isamaa ja Res Publica Liit annab üle rahvuskultuuri aastapreemiad

2010-02-02

IRLi Rahvuskultuuri Ühendus annab juba kaheksandat aastat järjest Tartu Rahu aastapäeval, 2. veebruaril, üle aastapreemiad rahvuskultuuri ja rahvusidentiteedi edendajatele.

Selle aasta laureaadid on hiljutiilmunud kogumiku „Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972-1987" autor Arvo Pesti, eestlaste muinaskultuuri uurija Ahto Kaasik, režissöör Ain Prosa ning teleajakirjanik Kadi Alatalu.

Aastapreemiate pidulik kätteandmine algab Tallinnas, Vanalinna Muusikamaja saalis, Uus 16C, kell 18. Preemiad annab üle erakonna esimees Mart Laar.

Preemia eesmärk on tänada neid inimesi, kes on pühendunud eesti kultuuri loomisele, hoidmisele või arendamisele, kuid on kahjuks põhjendamatult vähe tunnustust ja tänu pälvinud.

2003. aastal olid laureaatideks ajaloolane Valdur Ohmann, raadioajakirjanik Mari Tarand ning kunstnik Kärt Summatavet.
2004. aasta kultuuriauhinna saajad olid Setumaa kunsti- ja muuseumielu edendaja, kunstnik Renaldo Veeber, Raplamaa koorijuht Urve Uusberg ja ajaloolane-arheoloog Mati Mandel.
2005.a. rahvuskultuuri laureaadid olid telefilmide tegija Vallo Kepp, Vabadussõja uurija Mati Strauss ja Viinistu kunstikeskuse looja Jaan Manitski.
2006.a. laureaatideks olid keeleteadlane Valve-Liivi Kingisepp, ajakirjanik ja filmistsenarist Imbi Paju ning kirjandusloolane Rutt Hinrikus.
2007.a.laureaadid olid kirjanik Hando Runnel, kunstnik Lembit Sarapuu, Albu vallavanem Kalju Kertsmik ja raamatuloolane Kaljo-Olev Veskimägi.
2008.a. laureaadid olid keeleteadlane Urmas Sutrop, kunstnik Jüri Arrak, vaimulik ja kirjanik Vello Salo ning setu kultuuripärandi propageerija Aare Hõrn.
2009.a. laureaadid olid eesti keele puhtuse eest seisja Helju Vals, helilooja Urmas Sisask, Vabadusvõitluse Muuseumi rajaja Johannes Tõrs ning tõlkija ja pedagoog Linnart Mäll.

Euroopa Rahvapartei õnnitleb Mart Laari IRLi esimehe kohale tagasivalimise puhul

2010-02-01

Euroopa Rahvapartei (ERP) esimees Wilfried Martens õnnitles täna ERP liikmeserakonna Isamaa ja Res Publica Liidu esimeest Mart Laari tema tagasivalimise puhul. Mart Laar sai eile Tallinnas üle 2000 erakonna liikme osavõtul peetud suurkogul suure toetuse osaliseks.

"Õnnitlen IRLi kordaläinud suurkogu puhul ja oma head sõpra Mart Laari tema tagasivalimise puhul erakonna esimeheks. IRL on Mart Laari juhtimisel tõestanud, et on koalitsioonivalitsuses tugevaks ja usaldusväärseks partneriks. Olen veendunud, et Isamaa ja Res Publica Liitu saadab 2011. aasta märsivalimistel veelgi suurem edu," rõhutas Euroopa Rahvapartei esimees Martens.

Mart Laari juhitud erakond kuulub Euroopa suurimasse ja mõjuvõimsaimasse poliitilisse perekonda, milles on hetkel 72 liikmeserakonda 39-st riigist, 13 Euroopa Liidu liikmesriigi ning 6 ELi mittekuuluva riigi valitsusjuhti ja riigipead, Euroopa Komisjoni, parlamendi ja EL Nõukogu esimehed. Samuti on Euroopa Rahvaparteil suurim saadikurühm Euroopa Parlamendis.

Allikas: www.epp.eu

Laar kinnitati uuesti IRLi esimeheks, aseesimehed Parts, Ergma ja Lukas

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed valisid täna Tallinnas toimunud suurkogul erakonna juhiks Mart Laari ning aseesimeesteks Juhan Partsi, Ene Ergma ja Tõnis Lukase.

Mart Laari poolt hääletas suurkogul 1760 erakonna liiget; Juhan Partsi toetas hääletas 1248, Ene Ergmat 1180 ja Tõnis Lukast 594 inimest.

Suurkogu valis ka 20-liikmelise eestseisuse, viieliikmelise revisjonikomisjoni ja üheksaliikmelise aukohtu.

Eestseisuse 20 kohale kandideeris 32 inimest. Valituks osutusid Marko Mihkelson, Tõnis Palts, Siim Kiisler, Ken-Marti Vaher, Sven Sester, Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Madis Kübar, Siim Kabrits, Indrek Raudne, Tiit Leier, Tunne Kelam, Erki Nool, Peeter Tulviste, Andres Herkel, Helir-Valdor Seeder, Mart Nutt, Lauri Vahtre, Tarmo Kruusimäe ja Liisa Pakosta.

Erakonna aukohtu üheksale kohale oli kandidaate 16, valituks osutusid Avo Üprus, Reet Roos, Jaanus Barkala, Trivimi Velliste, Dmitri Schmidt, Siim Roode, Toivo Peets, Tarmo Kõuts ja Andres Ammas.

Revisjonikomisjoni viiele kohale oli kandidaate üheksa, valituks osutusid Peeter Laurson, Raul Sarandi, Erik Sandla, Toivo Jürgenson ja Olavi-Jüri Luik.

IRLi 9537 liikmest võttis suurkogul hääletussedelid välja 2039, neist lasti valimiskastidesse 2001.

Vaata kõiki tulemusi.

IRL kuulutas Juhan Partsi aasta tegijaks

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liit kuulutas 2009. aasta tegijaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi.

Ta pälvis tunnustuse selle eest, et on valitsuses kaitsnud ettevõtluse toetamisele suunatud programme ning need ka käivitanud, aidates luua töökohti ning tekitades eeldused, et hiljemalt 2010. aasta lõpuks tööpuuduse kasv Eestis peatatakse.

Aasta Tegija auhind antakse IRLi liikmele, kes on aasta jooksul korda saatnud midagi märkimisväärset erakonnas või ühiskonnas. 2008. aastal pälvis tiitli Lauri Vahtre „Tuulepealse maa" seriaali stsenaariumi eest, 2007. aastal Rainer Sternfeld Vabadussõja võidusamba kavandi eest.

Laar andis suurkogul üle kaheksa IRLi kuldmärki

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar andis täna IRLi Suurkogul erakonna liikmetele kaheksa kuldmärki, et tunnustada ja väärtustada inimesi, kelle töö või tegevus ja eeskuju on positiivselt mõjutanud erakonna arengut ja tuntust.

Aumärgi said:

Vally Kook - erakonna vanim liige, kes on osalenud alates 1980. aastate lõpust pea kõigis poliitilistes kampaaniates

Heli Susi - Aleksandr Solženitsõni ja Eesti sidemete teadvustaja, Otto Tiefi valitsuse mälestuse jäädvustaja

Jüri Adams - Eesti praeguse põhiseaduse algversiooni autor

Erakonna peasekretärid sel aastatuhandel:

Ken-Marti Vaher
Tõnis Kons
Tarmo Loodus
Aimar Altosaar
Andres Ammas
Margus Tsahkna

Mart Laari kõne erakonna suurkogul

2010-01-31

Austatud erakonnakaaslased, head külalised!

Täna 90 aastat tagasi valitses Vabadussõja rinnetel juba vaikus. Visa võitlus olemasolu eest oli lõppenud, nüüd hoidis kogu Eesti hinge kinni - kas uskumatu saab tõesti teoks, kas suudame teoks teha oma suurima unistuse: päris oma, iseseisva Eesti riigi.

2.veebruaril 1920 sai see unistus teoks - Tartu rahuleping lõi meie omariiklusele kindla vundamendi, millele ka täna tugineme. Seda olulisem on meeles pidada neid, tänu kellele saame elada vabas Eestis.

Lõpuks ometi on meil olemas ka koht, kus saame seda uhkelt ning häbi tundmata teha.

Jalutasin hiljuti mööda Vabadussambast. Just sel hetkel tõusis selle juurde rühm üsna kirevalt riietatud noori, kes oma peopesad üksteise järel samba vastu surusid. Sel hetkel teadsin - just sellises Eestis tahtsin ma elada.

Seda enam peame meeles pidama, et vaba Eesti on ime, mille eest peame esiteks tänulikud olema ning teiseks sellesse õrna kaunisse taime helluse ja hoolitsusega suhtuma. Vaba Eesti pole kõigi oma kodanike armastuse ja hooleta lihtsalt võimalik. Meile, kui Eesti oma lipukirjaks seadnud, rahvuslik-konservatiivsele erakonnale, seab see loomulikult erilise vastutuse.

Me oleme seda vastutust kandnud - just rasketel aegadel Eestit juhtinud ning saatuslikke otsuseid langetanud - ning peame seda ka tulevikus kandma.

See on seda olulisem, et Eesti ei ela praegu üle kergeid aegu. Kui tahame Eestisse vastutustundega suhtuda, kui temast tõesti hoolime, siis peab meil kõigil, kaasa arvatud meie erakonnal jätkuma, mehemeelt peeglisse vaadata ning tunnistada, et oleme teinud vigu. Kuidas muidu oleme sattunud olukorda, kus me ei pürgi Euroopas etteotsa mitte majanduskasvu, vaid majanduslanguse näitajate poolest, kus töötute arv Eestis ulatub üle 100 000 piiri ning kus tuhanded pered elavad hirmus oma kodust ilma jääda.

Näib, et ühel hetkel läks meie väärtushinnangutes midagi põhjalikult sassi. Kiire majanduskasv ning raha ulatuslik sissevool Eestisse, pani meid unustama, et raha pole elus kõige tähtsam asi. Valitsus aitas tekkinud kulutusrallile valitsemiskulude kiire kasvatamisega omalt poolt kaasa ning enne kui arugi saime, kulutasime selgelt rohkelt, kui teenisime.

2007.aasta valimistel tuli Isamaa ja Res Publica Liit välja loosungiga "Õnn ei ole rahas". Nüüd kinnitatakse üldiselt, et see oli valimiste kõige mõistlikum loosung. Kahjuks ei suutnud me seda esiteks valijatele piisavalt selgitada ning teiseks valitsuses olles ka realiseerida. Läksime meiegi kaasa selle uhke kulutusralliga ning täitsime eelarvet mitte reaalsete numbrite, vaid unistustega. Siin ei saa kahjuks keegi kellelgi teisele näpuga näidata ega tagantjärele süüdistada, alustada tuleks iseenda vigadest ning siis asuda teistega tegelema.

Õnneks tuli ühel hetkel Eestile aru pähe. Meil on põhjust uhke olla, et just Isamaa ja Res Publica Liit oli erakond, kes asus esimesena nõudma säästueelarvete koostamist, valitsemiskulude kokkutõmbamist ja eelarve tasakaalusu viimist, hoiatades, et vastasel korral võime kergelt sattuda Läti teele. Kuigi see ettepanek polnud mäletatavasti esialgu just eriti populaarne - valitsuseski saime pahandada nii vasakult kui paremalt. - suutsime me oma tahte lõpuks peale suruda.

Liialdamatult võib öelda, et Isamaa ja Res Publica Liidu visa tööta poleks Eestil hetkel võimalik eurotsooni pääsust isegi unistada.

On tõeline saavutus, et Eesti suutis aasta jooksul eelarvepositsiooni pea 20% võrra parandada ning puudujäägi kontrolli alla saada, kärpimata selleks pensione või põhja laskmata riigikaitset, maaelu või tulevikule sedavõrd olulist haridus-süsteemi.

Sellel puhul tahaks avaldada tunnustust nii oma koalitsioonipartneritele kui oponentidele. Kuigi vahel on vaidlused läinud teravaks, on kokkuvõttes alati otsusele jõutud. See pole olnud hambad ristis koalitsioon, mis üksteist nurgast põrnitseb. Oleme korduvalt ausalt heidelnud ja vaielnud - kuid seda ikkagi sama tulemuse nimel - et Eesti läheks edasi. Kui peaminister Andrus Ansip oma valitsuse 2007.aastal kokku pani, ütlesin, et üks IRL eesmärke selles valitsuses on tagada, et Eesti saaks esimese valitsuse, mis püsiks valimistest valimisteni. Me oleme sõna pidanud - Andrus Ansipi valitsusest saab esimene valitsus Eestis, mis püsib ametis valimistest valimisteni.

Mitmelt poolt on hoiatatud, et selline poliitika - ühelt poolt koalitsioonipartnerite vahel tõesti lausa karm survestamine ning teiselt poolt valitsuse kooshoidmine, viib IRL populaarsuse langusele. Nii pole see läinud. Otse vastupidi. IRL on olnud edukas mõlematel läinud aastal peetud valimistel,

Nii kõrget toetust kui aasta lõpukuudel näidatud 19% pole Isamaa ja Res Publica Liit veel omanud. See näitab ka seda, et erakonna ülesehitamisel on tehtud head tööd.

IRL on tugevaim kui kunagi varem. Meie esindajad valitsuses on seda ühemõtteliselt kinnitanud. Nii ekspertide kui rahva arvates on IRL ministrid valitsuses tugevaimad, kõik nad on Eesti väärikalt teeninud.

See loob järgmise aasta alguses toimuvate Riigikogu valimiste taustal head eeldused neil edukalt esineda. See nõuab aga erakonnalt nii seesmist veendumust kui täielikku ühtsust. Kindlasti eeldab see liikmeskonna laiendamist mitte ainult erakonna suurkogude eel ning erakonna ja üksteise hoidmist mitte ainult sõnades, vaid ka tegelikkuses. Kui me sellega hakkame ei saa, siis ei suuda me meile pakutavat usaldust ja lootusi õigustada.

Vähemalt sama palju või veel rohkem eeldab see aga ka suutlikkust panna kokku programm, mis ühelt poolt suudab praeguste keerukate aegade kiuste vaadata tulevikku ning teisalt vastata nendele küsimustele, mida Eesti inimesed just täna ja praegu oma riigile esitavad. Ühtlasi on selge, et kui me oma eesmärke kõrgele ei sihi, rabeleme peagi suurtes probleemides. Omal ajal suutis Eesti endale kõrgeid eesmärke seada - ning see aitas meie edule otsustavalt kaasa.

Praegu näib selline kõrge siht Eestil paraku puuduvat.

Isamaa ja Res Publica Liidu üks kohuseid on debatt Eesti tuleviku üle algatada ning seda vedada. Oluline on seejuures aga mitte ainult ise rääkida, vaid lasta teistel, eriti meie noortel rääkida. Taasiseseisvunud Eestis on üles kasvanud terve põlvkond iseseisvuse ajal üles kasvanud noori - just nemad peavad Eesti tulevikule kohta oma sõna ütlema. Usun, et need noored, kes muutsid sedavõrd uhkeks nii "Märkamise aja" peod, sinimustvalge juubeli tähistamise kui viimase laulupeo, saavad sellega suurepäraselt hakkama. Sest kelle muu pärast me seda Eestit siis üles ehitame.

Olen veendunud, et regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri vedamisel alanud töö uue kogu Eestit katva planeeringu - Eesti 2030+ - kallal tõmbab just noored meie tuleviku üle otsustamisse kaasa, andes vastuse küsimusele, millisena me Eestit 20 aasta pärast näha tahame.

Mina näiteks tahaksin, et see oleks Eesti, mille elanikkonna vähenemine on peatunud ning mis tõmbab oma hea elukeskkonna tõttu ligi ajusid kogu maailmast. See on Eesti, kus keskmine eluiga on praegusest 5-7 aastat kõrgem, kus meeste elutee ei lõppe enne 60. aastat alkoholist tingitud õnnetuste tulemusel. Selle Eesti ökoloogiline jalajälg on praegusest tunduvalt väiksem ja regionaalsed eripärad vähenenud. Parimal tasemel haridust saab siin igast koolis, tegutsegu see millises Eestimaa piirkonnas tahes, Euroopa 100 parima ülikooli hulka on tõusnud ka Eesti rahvusülikool. Selles Eestis on tugevad, haldusreformi tulemusel loodud kohalikud omavalitsused, mis suudavad seista kohaliku identiteedi ning tasakaalustatud arengu eest. Selles Eestis on lõpetatud projektipõhine ja rahalisele arvestusele rajanev kultuuripoliitika ning rahvuskultuurile pööratakse tõsist tähelepanu. Eesti keelt rääkivate inimeste hulk on 2030 aastaks kasvanud pea 1,5 miljoni inimeseni.

Ja kindlasti peab see olema Eesti, kus praegune eraldatus erinevate kogukondade vahel on kadunud, kus iga inimene teab, et just Eesti on koht, kus ta saab end parimal kombel teostada. Peab tunnistama, et hetkel oleme sellest sihist kaugel. Kui ma kohalike valimiste järel teatasin, et IRL pole venekeelsele kogukonnale piisavalt tähelepanu osutanud, sain uskumatult aktiivse vastukaja osaliseks. Seda just kümnete kui mitte sadade lugude kaudu, mis jutustasid, millises maailmas me Eestis tegelikult elame. Paljud neist lugudest tekitasid ausalt öeldes sügavat häbitunnet oma rahvuskaaslaste ees. Kui Sa ikka lähed kodakondsus- ja migratsiooniametisse ja teatad korralikult sulavas eesti keeles, et tahad Vene kodakondsusest loobuda ja Eesti kodakondseks saada ja sulle sama sulavas eesti keeles vastatakse, et miks teile Eesti kodakondsust vaja on, te olete ju venelane, siis pole imestada, et inimene ukse tagantkätt kinni virutab ega Eestist midagi enam kuulda ei taha. Meil on päris viimane aeg aru saada, et nende asemel, kes Eestist ja tema tulevikust tõesti midagi teada ei tahtnud, on üles kasvanud terve Eestis sündinud ja kasvanud põlvkond, keda me ise oma rumaluse ja ükskõiksusega Eestist eemale tõrjume. Sellisele suhtumisele lõpu tegemine sõltub igaühest meist, meie avatusest ja huvist kõigi inimeste vastu, kes Eestis elavad.

Härra Rodion Denissov kirjutas mulle "Narvskaja Gazeta"-s avaliku kirja, kus ta küsis, kas ka IRL peab venelasi sovjettideks või on meil ajaloos ka midagi, mis meid ühendab, tõstes ise esile ühise võitluse Eesti vabadussõjas kommunismi vastu. Rodion, ma jagan Su arvamust täielikult - me peame rohkem rääkima mitte sellest, mis meid lahutab, vaid sellest mis ühendab. Seetõttu ütlen ka vastuseks Sinu teisele küsimusele, kas Eesti riik ei peaks aitama luua venekeelset kodulehte Eesti Vabadussõjast: Jah, Rodion! Istume kokku ja teeme selle teoks ja mõtleme, mida saame veel teha, et oma probleemidele ühiselt lahendust otsida.

Minevikku ja aegade sidet kõrgelt hinnates ei saa me samas vaatamata vastu väljakutsetele, mis meile juba lähemast tulevikust vastu vaatavad. Eesti pääs eurotsooni on suurepärane saavutus, kuid uskuda, et euro kõik meie probleemid lahendab, oleks ohtlik eksitus. Maad, kes seda uskusid - nagu Portugal või Kreeka - on seetõttu langenud tõsistesse probleemidesse. Ehk üht araabia vanasõna parafraseerides - usu eurosse, kuid SMS laen jäta ikkagi parem võtmata.

Tõsine oht Eestile on, et euro tulek katab kinni meie majandust reaalselt vaevavad probleemid ning paiskab meid tagasi roosasse rahulolusse. Kui me jätkame aga samas vaimus - kasvatame võlakoormat, laseme eelarve taas käest, lükkame horisondi taha tegemata reformid, nagu haldusreformi, ega astu samme rahvusliku konkurentsivõime tõstmiseks, siis seisame peagi taas tõsiste probleemide ees.
Mida siis teha? Vastus on lihtne: Eesti ei saa euro saabudes uinuda, vaid peab jalad kõhu alt välja võtma. Esiteks tuleb valitsussektoril võtta eesmärgiks hoida läbi majandustsükli eelarvet vähemalt üheprotsendilises ülejäägis, kehtestama keskvalitsusele ühest eelarveperioodist pikemaks perioodiks kulutuste lae ning sisse viima vajalikud mehhanismid, et tasakaalus hoitaks ka kohalike omavalitsuste eelarved.

Teiseks oluliseks sammuks on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Siin peaks valitsus andma ise eeskuju ning mitte minema paremate aegade saabudes kaasa analoogse valitsusametnike palgaralliga, nagu see toimus 2006.-2007. aastal. Ülimalt oluline on maksukoormuse vähendamine, milleks IRL-l on valmis konkreetsed ettepanekud.

Kolmandaks peab Eesti õppima elama väiksema võlakoormaga. Me ei tohi langeda tagasi samasugusesse jooksva konto defitsiiti nagu enne majanduskriisi. Nagu oleme nüüdseks kogenud, polnud see jätkusuutlik poliitika. Jooksevkonto defitsiit tekib teatavasti siis, kui kodumaised säästud on liiga väikesed või investeeringud liiga suured. Rahvusvaheline võrdlus näitab, et meie säästud ei ole väikesed, järelikult oleme hooletult ja mõttetult investeerinud, ühesõndaga elanud lihtsalt üle jõu.

Ning neljandaks - last, but not least - peab Eesti lõpuks ära tegema aastaid edasi lükatud reformid, nagu näiteks haridusreformi ja haldusreformi. On selge, et see pole lihtne, see on väga raske. Reformid on alati ebapopulaarsed ning leiavad arvukalt kriitikuid. Massiivne rünnak haridusreformi vastu on sellest hea näide. Vahel tundub, et kriitikud ei tea isegi, mis selles täpselt halba on, kuid kui juba tehakse, järelikult tuleb vastu olla. Tunnustan haridusminister Tõnis Lukase julgust ning otsustavust edasi võidelda ning kui vaja, siis kogu reformi päästmiseks ka samm tagasi astuda. Haridus on IRL üks prioriteete. Me ei loobu oma põhimõtetest, kuid eesmärgini jõudmiseks on mitmeid võimalusi. Põhikooli- ja gümnaasiumi seadus tuleb Riigikogus aga vastu võtta ja sellega tagada haridusele kõikjal Eestis selline kvaliteet, mida pole vaja häbeneda.

Rääkimata ei saa jätta ka haldusreformist. Sest kui see oleks 2001.aastal ära tehtud, oleks haridusreform juba ammu reaalsuseks saanud. Needsamad tegelased, kes omal ajal seisid vastu haldusreformile, ütlevad nüüd, et haridusreform on hea asi, aga enne tuleks haldusreform ära teha. Sel kombel "nokk kinni, saba lahti, nokk lahti, saba kinni" viisil ei suuda me edasi liikuda. Eestile tõeliselt tugevad omavalitsused andev haldusreform on möödapääsmatu. Seetõttu kinnitan ma veelkordselt üle: IRL on paindlik. Nii nagu haridusreformi teostamisel, oleme me valmis vajadusel sammu tagasi astuma. Kuid, palun, lõpetame selle piduliku paigalmarsi ning teeme haldusreformi ära. Selleks pole palju vaja - lugupeetud erakonnad, palun käige välja omad ettepanekud, kuidas me selle tegelikult ju kõigi jaoks vajaliku otsuseni jõuame. Muidu tundub, et tegemist oleks nagu üksnes IRL teemaga, millest teised meeleheitlikult eemale hoiavad. Haldusreformi vajalikkust on kinnitanud kõikvõimalikud mõttekojad ning teadlaste rühmad, ärgem tapkem seda poliitilisel lahinguväljal, vaid istugem kokku ning tehkem see ära.

Need kõik on tõesti olulised teemad, kuid samas ei lohuta need tulevikku suunatud otsused 100 000 olevikus töö kaotanud inimest. Peab tunnistama, et oleme erakonnana tihti tegelenud suurte ja tähtsate probleemidega ning liig vähe rääkinud inimestega nende vahest väiksematest, kuid ometi ülimalt olulistest probleemidest. IRL peab pöörduma näoga Eesti inimese poole ning andma vastuse küsimustele, mis on just nende jaoks hetkel peamised.

Ja peamine mure Eesti inimese jaoks on, kas mul homme töökoht on, mis saab juhul, kui ma peaksin töö kaotama, mu kodust, mu perest, mu lastest. Just nendele küsimustele peab Isamaa ja Res Publica nüüd ja kohe oma peamise tähelepanu pöörama.

Alustagem tööst - täpsemalt töökohtade loomisest.

Pool aastat tagasi tegi Isamaa ja Res Publica Liit avalikuks oma tegevuskava "Tööd Eestile", mille eesmärgiks oli luua Eestis 50 000 uut töökohta. Kuigi vaidlused selle üle võtsid tunduvalt rohkem aega, kui arvasime, et enamus kava punktidest täidetud ning 30 000 töökohta poole aasta jooksul loodud. Loomulikult ei saa me sellega rahul olla ning me ei lepi enne, kui uusi töökohtasid luuakse Eestis kiiremini kui neid kaob. Kui eelmisel aastal mõõdeti valitsuse edukust selle järgi, kuidas suudeti riigieelarvet tasakaalus hoida, siis sel aastal mõõdetakse seda selle järgi, kas valitsus on hiljemalt aasta lõpuks peatanud tööpuuduse kasvu või mitte.

Tööpuudusega ei seejuures võidelda populistlike kampaaniatega, nagu mõnel pool tehtud. Ainus tõhus viis neid luua on muuta töökohtade loomine võimalikult lihtsaks ning kasulikuks, see tähendab parandada oluliselt ettevõtluskeskkonda. Selleks tuleb astuda järgmised konkreetsed sammud:

1.PARANDADA ETTEVÕTLUSKESKKONDA.
viia täies ulatuses ellu eksporditagatiste süsteem. Kui 2009. aastal sai selle toetusel eksporti arendada 60 ettevõtet, mis on 10% eksportivate ette võtete arvust Eestis, siis 2010.aastal on plaanis seda kuni 10 korda suurendada. laiendada ettevõtluse turundustoetuse programmi, mis haarab vähemalt 200 ettevõtet 150 miljoni krooni ulatuses. aktiviseerida starditoetuse programmi, mis pakub nüüdsest ettevõtte alustamisel toetust 100 000 krooni ning kus taotluste läbivaatamise määra on vähendatud 10 päevale. suurendada tehnoloogiainvesteeringute toetuse programmi, mis on olnud väga edukas ning mille uus voor algab lähinädalatel. laiendada korterelamute energiatõhususe tõstmise programmi. Kui praegu on sellele eraldatud 800 miljonit, siis juhul kui Eestil õnnestuks müüa vähemalt 500 miljoni krooni eest saastekvoote, on võimalik lisaks sellele asuda maksma ühistutele otsetoetust 20% ulatuses tehtavast investeeringust, mis võimaldaks toetada 1500 ühistut.

1.ALANDADA MAKSUKOORMUST Eesti maksukoormus on praeguseks tõusnud lakke ning ähvardab rahvuslikku konkurentsivõimet. Selle tõus tuleb peatada.

Selleks:
IRL blokeerib iga ettepaneku maksukoormuse tõstmiseks kas uute maksude kehtestamise, olemasolevate tõstmise või maksusoodustuste kaotamise teel.
Algatab müügimaksu tühistamise
Kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir
Vabastada eraisikute väärtpaberiinvesteeringud tulumaksust.

2.TOETADE ETTEVÕTJAID UUTE TÖÖKOHTADE LOOMISEL
Laiendada palgatoetuse programmi, muuta see vähem bürokraatlikuks ning kergemini kättesaadavaks
Kaaluda iga langetatavat otsust töökohtade kadumise või loomise seisukohalt, seada see vähemalt hetkel suurimaks prioriteediks otsuste langetamisel. Mõni hiljuti tehtud otsus on vastupidisest hoiakust kurvaks näiteks.
Teha ametiühingutele ning tööandjatele ettepanek anda oma toetus ettepanekule, mis võimaldaks nende omal soovil inimesi, eeskätt lastega perekondade vanemaid, tööle võtta alampalgast väiksema palgaga.

Valitsus ei tohi ükskõikselt suhtuda ettevõtete sulgemisse ja sellesse, et mõnes linnas jääb korraga töötuks märkimisväärne osa elanikest, nagu see juhtus Loksal. Majandusminister Parts on tehase juhtkonnaga rääkinud ning just need eelpoolmainitud meetmed on need, mida ettevõttel töö taas-alustamiseks vaja on. Neile tuginedes on tõsine lootus, et sügisel läheb tootmine Loksal taas lahti, andes kohalikele inimestele tööd ja leiba.

3.TAGADA TÖÖTUTELE SENISEST TUGEVAM SOTSIAALNE KAITSE
Luua töötuks jäänud lapsevanemale Töötukassalt soodsamad tingimused palgatoetuse saamiseks, sel viisil on tööandjal suurem soov just neid eriti raskes olukorras olevaid inimesi tööle võtta.
Muuta töölepinguseadust viisil, mis välistaks raseda ja alla kolmeaastat last kasvatava vanema koondamise.
Muuta sotsiaalhoolekande seadust viisil, mis välistaks viimasel ajal avalikuks tulnud absurdsed olukorrad, kus inimene arvatakse toimetulekutoetuse saajate hulgast välja, kuna sugulased ja sõbrad on talle rahaülekandeid teinud.

4.TAGADA KÕIGILE SOOVIJATELE VÕIMALUS ÜMBERÕPPEKS.
Anda 1.septembrist 2010 varasematel aastatel õpingu katkestanud noortele võimalus neid jätkata.
Vähendada jätkuvalt bürokraatiat ümberõppe ja täiendkoolituse korraldamisel, tagada, et igale soovijale oleks võimalus selleks avatud.
Jätkata kutseharidus-süsteemi väljaarendamist ning kohandamist uutele väljakutsetele, tagades Euroopa toetuste tõhusa kasutamise abil sellele alale prioriteetne areng.

Uskudes sellesse, et eelpoolesitatud ettepanekud aitavad meil kiiremini uusi töökohti luua, peame pöörduma näoga ka nende inimeste poole, kelle suurimaks mureks on oht kodu kaotada. Kõige raskemasse olukorda tänases Eestis on sattunud lastega pered, kus vanemad on kaotanud töökoha. Äsja lugesime lehest pereisast, keda ei ähvarda mitte lihtsalt kodu äravõtmine, vaid sootuks pikaajalisem võlaorjus. Kodu kaotus on perele katastroof. Isamaa ja Res Publica Liit on läbi aegade esindanud koduomanike huve. Selleks, et kaitsta kodusid ja hätta sattunud peresid käime välja viiepunktilise kava.

1.VÕTTA KEVADEKS VASTU KODUOMANIKE VÕLAKAITSE SEADUS, millega isikulist võlakaitset kasutades õnnestuks võlalõksu langenud inimesel oma võlgasid ümber kujundada ning ajatada. Kui seni on seadused laenuandjate kasuks tugevalt kaldu, siis nüüd tuleb siin tasakaal luua, keelates näiteks kodulaenuvõtjatelt täiendava tagatise nõudmise kinnisasja turuväärtuse languse tõttu. Nimetatud ülimalt oodatud eelnõu valmib IRL vedamisel moodustatud töörühma poolt järgmise nädala lõpuks ning antakse ülejärgmisel nädalal algatamiseks üle õiguskomisjonile.

2.SÄILITADA KODULAENU INTRESSIDE MAKSUVABASTUS. IRL astub ühemõtteliselt vastu rahandusministri poolt propageeritavale kavale kaotada kodulaenu intresside maksuvabastus. Selle sammuga annaks riik just praegu, kõige raskemal hetkel hoobi 160 000-le Eesti perele, see on pea pooltele Eesti peredest. IRL on sellele sammule ühemõtteliselt vastu - seda me läbi lihtsalt ei lase ja kõik.
3.VÕTTA VASTU SEADUS KOMMUNAALMONOPOLIDE OHJELDAMISEKS, millega pandaks ranged piirid vee-, kütte ja gaasimonopolidele, alandades tarbijatele nii kütte kui vee hinda. Nimetatud seadus jõuab lugemisele Riigikogus veebruari keskel, on igati reaalne see kevadel vastu võtta.

4.MAAMAKSU KAOTAMINE KODUDELT. Maamaksu viimasel ajal toimunud järsk tõus on paljude pensionäride olukorra muutnud väga raskeks. Seda arvestades algatasime koos koalitsioonipartneritega eelnõu, mis andis kohalikele omavalitsustele õiguse vabastada kodud maamaksust, mõne omavalitsuse selga on see aga nagu hane selga vesi. Sellega seoses oleme koos koalitsioonipartneriga valmistamas ette samme maamaksule ülempiiri seadmiseks ja loodame vastava eelnõuga lähinädalatel valmis saada.

5.JÄTKATA KODUTOETUSE PROGRAMMI PALJULAPSELISTELE PEREDELE. 2007.aasta valimistel käis IRL välja kodutoetuse idee paljulapselistele peredele, minister Juhan Parts viis selle ka ellu. Tänaseks on kodutoetust saanud ligi 1000 peret, kus kasvab kokku üle 3500 lapse. See programm peab sel aastal sama hoogsalt jätkuma ning aasta lõpuks peaks iga 5lapseline pere Eestis olema seda toetust saanud.

See viis + viis programm ei nõua Eesti riigilt mingeid uusi suuri rahalisi ressursse. Antud olukorras pole ruumi populismile ja Isamaa ja Res Publica Liit ei kavatse tühje lubadusi jagada ei nüüd ega eelseisvatel valimistel. Oleme veendunud, et ausus maksab ka midagi. Ühte ma aga tean - kui me selle programmi ellu viime, suudaksime luua piisavalt uusi töökohti, et panna tööpuuduse kasv vähemalt selle aasta lõpuks seisma ning pakkuda tuge kõige raskemasse olukorda sattunud inimestele, eeskätt lastega perekondadele. See on meie peamine prioriteet eelseisval aastal ning selle eest kavatseb Isamaa ja Res Publica Liit vankumatult seista.

IRL läheb eestseisvale aastale vastu kindlalt ja jõuliselt, täis hakkamist ning värsket energiat. Me ei taha kellegagi kakelda, vaid reaalseid lahendusi leida. Olen veendunud, et Eesti tulevik ei seisne lõputus vastandamises, kus ühelt poolt kinnitatakse, et jõuame kohe Euroopas, maailmas või universumis viie rikkaima riigi hulka või vastaspoolelt tulevas hädakisas, et Eesti näol on tegemist maapealse põrguga, milles rahu ja õnne võib inimene leida vaid Tallinna linnavalitsuse käe all. Aeg on sedalaadi vastandamised lõpetada ning asjast rääkida. See peaks ju siililegi selge olema.

Nii võib mõnda äsja välja käidud ettepanekut nimetada parempoolseks, mõnda vasakpoolseks. Tänast maailma vaadates on selline vastandamine selgelt kunstlik. Paljudes riikides on just konservatiivsed erakonnad võtnud endale kohuse hoolitseda tööhõive, inimeste turvatunde ja hariduse eest - ja võtnud sellega valijate usalduse. Seetõttu ei huvita mind tegelikult, kuidas meie ettepanekuid lahterdatakse. Isamaa ja Res Publica Liit ei kavatse end lasta mingitesse lahtritesse suruda. Lõputu optimismi ja maad ligi kiskuva pessimismi vahel tahame me pakkuda lahendusi, mis reaalsuses töötavad ning tulemusi annavad. Eesti vajab tõepoolest vahetust - vahetust sellele lõputuna tunduvale, aga suhteliselt sisutühjale kisklemisele. Usun, et just see on see, mida Eesti inimesed poliitikutelt ootavad ning seetõttu usun, et järgnevate valimiste järel on just uuenenud ja värske Isamaa ja Res Publica Liit uue valitsuse moodustajaks.

Meis on selleks jõudu, meis on selleks tahtmist! Meid ei huvita, kelleks meid nimetatakse, sest me teame, kes me oleme ja milline on meie eesmärk. Meie vundament on kindel ja sihid selged. Meie ainus huvi on võtta vastu otsuseid, mis tervet Eestit edasi viivad. Me muudame seda, mis vajab muutmist ja hoiame seda, mis väärib hoidmist. Just selline ongi tänapäevane euroopa konservatism - kaasaegne ja hooliv. Vaid nii saame teha erakonnana seda, milleks meid on ellu kutsutud, see on seista Eesti eest.

Laar esitas suurkogul plaani tööpuuduse kasvu peatamiseks

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogul esinedes ütles erakonna esimees Mart Laar, et kui seni on IRL tegelenud tihti vaid suurte riiklikku mastaapi omavate küsimustega, siis nüüd on erakonnal aeg pöörata näoga Eesti inimese poole ning kuulata ära, mida tal on riigile ja poliitikutele öelda.

„Eesti üheks suuremaks probleemiks on inimestele hirm kaotada töö ning kaotada selle tulemusel oma kodu. Eesti on liiga vähe pööranud tähelepanu kõige raskemas olukorras olevale kihile ühiskonnas, see on lastega peredele, kus mõlemad vanemad on kaotanud töö".

Ta ütles, et kui eelmisel aastal mõõdeti valitsuse edukust selle järgi, kuidas ta suutis eelarve puudujääki kontrolli all hoida, siis sellel aastal mõõdetakse seda selle järgi, kas valitsus suudab hiljemalt aasta lõpuks tööpuuduse kasvu peatada või mitte.
Laar esitas tööpuuduse peatamiseks ja perede ning kodude kaitseks 5 + 5 sammu. Laar pidas vajalikuks kasutada ära majandusministeeriumi poolt algatatud programmid ettevõtluse toetamiseks, alandada maksukoormust ning luua senisest agressiivsemalt töökohti.

Ta hindas kõrgelt palgatoetuste programmi, esitades samas ettepanekud selle lihtsustamiseks ning tõhusamaks suunamiseks. Laar pidas vajalikuks astuda samme töö kaotamise tõttu raskesse olukorda sattunud perede paremaks sotsiaalseks kaitseks ning kinnitas, et töö kaotamise korral peab igaühele olema avatud võimalus ümberõppeks.

Tundes muret noorte tööpuuduse pärast tõstis Laar esile haridusministri poolt käivitatud programmi, millega luuakse võimalus vahepeal õpingud katkestanud noortele neid jätkata.

Laar tõstatas ka probleemi raskesse olukorda sattunud koduomanikega, keda ähvardab oht oma kodu kaotada.

„Õiguskomisjoni initsiatiivil on järgmisel nädalal valmimas koduomanike võlakaitse seadus, mille abil oleks võimalik päästa võlalõksu langenud inimesi võlaorjusest. Laar kinnitas ka üle, et IRL jätkab võitlust koduomanikke vaevava maamaksu kaotamiseks ning et monopolide tegevust piirav seadus võetakse vastu loodetavasti juba sellel kevadel".

Laar pidas vajalikuks ka suurperedele makstava kodutoetuse jätkamist, mida praeguseks on saanud juba ligi 1000 peret 3500 lapsega.

Kokkuvõttes leidis Laar, et Eestil on kõik võimalused tööpuuduse kasvule hiljemalt aasta lõpuks piir panna. Selleks tuleb vaid seada võitlus tööpuuduse vastu Eestis ühemõtteliselt prioriteediks ning mitte vastu võtta otsuseid, mis kaotab töökohti ning nõrgestab investorite usaldust Eesti vastu.

Laar: maksukoormust tuleb kärpida

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogul esinedes seadis erakonna esimees Mart Laar IRLi peamiseks eesmärgiks järgnevatel aastatel võitluse tööpuuduse vastu.

Selleks, et uusi töökohti aga tekiks, tuleb tõsta Eesti konkurentsivõimet, peamiseks probleemiks tema hinnangul kujunenud Eesti maksukoormuse tõus liiga kõrgele tasemele. Laar tõi näiteks Maailmapanga värske ärikliima uurimuse, mille kohaselt ületab maksukoormus Eestis lähemate naabrite oma.

„Maksukoormust Eestis tuleb kiiremas korras langetada, IRL blokeerib edaspidi iga maksukoormuse kasvule viiva ettepaneku, olgu see siis tehtud olemasolevate maksude tõstmise või maksusoodustuste kaotamise kaudu".

Laari sõnul pole IRL pole mingil tingimusel nõus maksusoodustuse kaotamisega kodulaenu võtnud peredele.

„Selle sammu astumiseks on halvemat aega raskem välja mõtelda. Selline ettepanek tõstaks ligi 160 000 koduomanikest pere maksukoormust, see tähendab ligi poolte Eesti perede maksukoormust. IRL pole sellega mingil juhul nõus".

Laar pidas vajalikuks veel selle aasta jooksul kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir ning kehtestada tulumaksuvabastus ka väärtpaberitesse tehtud investeeringutele.

„Olen saanud arvukalt pöördumisi nii tallinlastelt kui ettevõtlusorganisatsioonidelt seoses Tallinnas kehtestava müügimaksuga palvega Riigikogus selline maksutõus peatada. Vaadates viisi, kuidas nimetatud maksu Tallinnas kehtestama kavatsetakse asuda, on tõepoolest lihtsam selline võimalus Riigikogul lihtsalt kaotada".

Isamaa ja Res Publica Liit tõstatab nimetatud küsimuse ülejärgmisel nädalal, kui Riigikogu taas istungitele koguneb.

Laar: Ansipi valitsus on esimene, mis püsib valimistest valimisteni

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna suurkogul peetud kõnes, et praegune valitsus on esimene, mis püsib valimistest valimisteni.

Laar tõstis esile Eesti suutlikkust õppida tehtud vigadest ning võtta eelarve puudujääk kontrolli alla. Ta tuletas meelde, kuidas esialgu põrkusid IRL ettepanekud valitsemiskulutusi kärpida ning negatiivseid lisaeelarveid koostada tugevale vastuseisule.

„Ilma IRL pideva ja tihti konfliktideni viiva surveta ei saaks Eesti praegu eurotsooni pääsust isegi unistada. IRL on tihti olnud tülikas koalitsioonipartner, avaldades samas tunnustust oma partnerile valitsuses Reformierakonnale," ütles Laar, kelle sõnul on vaidlused läinud vahel teravaks, kuid kokkuvõttes on alati otsusele jõutud.

„See pole olnud hambad ristis koalitsioon, mis üksteist nurgast põrnitseb. Oleme korduvalt ausalt heidelnud ja vaielnud - kuid seda ikkagi sama tulemuse nimel - et Eesti läheks edasi".

Ta meenutas, et kui peaminister Andrus Ansip oma valitsuse 2007. aastal kokku pani, ütlesin, et IRLi üks eesmärke selles valitsuses on tagada, et Eesti saaks esimese valitsuse, mis püsiks valimistest valimisteni.

„Me peame oma sõna - Andrus Ansipi valitsusest saab esimene valitsus Eestis, mis püsib ametis valimistest valimisteni".

Täna toimub Tallinnas IRLi suurkogu

2010-01-31

Täna keskpäeval koguneb Tallinnas Nokia kontserdimajas Isamaa ja Res Publica Liidu liikmete üldkoosolek - suurkogu.

Valitakse erakonna esimees ja aseesimehed ning eestseisuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu liikmed; kuulatakse ülevaadet poliitilisest olukorrast ja aruandeid erakonna tegevusest; antakse üle IRLi aumärgid ja autasu „Aasta Tegija 2009".

Erakonna esimehe kohale on üks kandidaat, aseesimehe kolmele kohale on kandidaate viis, eestseisuse 20le kohale esitasid kandideerimisavalduse 32 IRLi liiget, aukohtu üheksale kohale on kandidaate 16 ja revisjonikomisjoni viiele kohale kandideerib üheksa inimest.

Esimehe kohale kandideerib ainsana praegune esimees Mart Laar, aseesimeesteks Ene Ergma, Margus Tsahkna, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo ja Tõnis Lukas.

Kandidaadid eestseisusesse: Aimar Altosaar, Andres Herkel, Andrus Saare, Annely Akkermann, Elle Kull, Erki Nool, Helir-Valdor Seeder, Ilona Laido, Indrek Raudne, Jan Trei, Kaia Iva, Ken-Marti Vaher, Lauri Vahtre, Liisa-Ly Pakosta, Madis Kübar, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Mart Nutt, Peeter Tulviste, Priit Sibul, Rainer Sternfeld, Rene Leiner, Siim Kabrits, Siim Kiisler, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Tiit Leier, Toivo Maimets, Toomas Tõniste, Tunne Kelam, Tõnis Palts ja Urmas Reinsalu.

Aukohtusse: Andres Ammas, Ann Räämet, Avo Üprus, Dmitri Schmidt, Henn Pärn, Jaanus Barkala, Leonid Siniavski, Pipi-Liis Siemann, Reet Roos, Riina Vändre, Siim Roode, Tarmo Kõuts, Toivo Peets, Trivimi Velliste, Veiko Lukmann ja Vello Voog.

Kandidaadid revisjonikomisjoni: Art Kuum, Eero Mikenberg, Erik Sandla, Indrek Varik, Olavi-Jüri Luik, Peeter Laurson, Raul Sarandi, Rein Saliste ja Toivo Jürgenson.

Otseülekanne, ajakava, valimiskord: http://www.irl.ee/et/suurkogu

Pakosta tunnustab Lukase otsust loobuda tsentraalsest põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest

2010-01-29

Haridusminister Tõnis Lukase erakonnakaaslane ja Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta tunnustab ministri otsust loobuda põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise keskvalitsuse poolt juhitud protsessina.

"IRL on Eesti tugevaim hariduserakond ja on loomulik, et vahel pakutakse välja ka tugevaid lahendusi, kuid sama loomulik on ka kohapealsete inimeste arvamustega arvestamine, mistõttu oli otsus etteaimatav".

Pakosta rõhutab, et probleeme tekitanud muudatus puudutas kogu uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kaduvväikest osa ja nüüd tuleb seadusega kiiresti edasi minna.

"Uuest seadusest on nüüdseks saanud tõeline koolis töörahu tagamise seadus, sest erinevalt praegusest on lapse, lapsevanema, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse ülesanded, õigused ja kohustused täpselt paigas.

"Kool tegeleb üha rohkem õpetamise kõrval ka kasvatamisega ja on loomulik, et selles osas tuleb mingid reeglid kokku leppida, et õpetajad saaksid oma igapäevast tööd teha ja et lapsevanemad ei peaks hiljem loodritest laste pärast pisaraid valama".

Teise positiivse küljena toob Pakosta välja, et seaduses räägitakse koolist kui lapse arengu keskkonnast, mitte kui torust, mille ühest otsast laps sisse lükatakse, teises otsas lilledega vastu võetakse ja vahepeal on keegi talle kulbiga tarkust pähe kallanud.

"Mul on kõhklusi seaduseelnõu meneteleva kultuurikomisjoni juhi, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi suutlikkuses eelnõu sisuliselt menetleda, kuna enamikes küsimustes jätab komisjoni juht lihtsalt hääletamata, tehes nägu, et teda polegi ruumis. Ta ei söanda olla poolt, ei söanda olla vastu ega isegi mitte erapooletu. Selle palga eest, mida Riigikogus komisjonide juhid saavad, võiks vähemalt nii palju tarkust olla, et mingigi oma seisukoht suuta kujundada," ütles Pakosta.

Eriti oluline on see tema hinnangul seetõttu, et ees ootavad mitmed põhimõttelised arutelud, näiteks kooli hoolekogude rollist, erakoolide kohast Eesti haridusmaastikul ja moitmes kohas ka seaduseregulatsiooni sootuks ärajätmisega selle märgina, et me ju tegelikult koole ja õpetajaid ühiskonnas usaldame.

Liisa Pakosta kasutas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena uuenduslikku meetodit ja riputas oma ajaveebi liisapakosta.blogspot.com seaduseelnõu muudatusettepanekuid, mis pärinesid Eesti koolidelt, lapsevanematelt ja õpetajatelt. Hiljem leidsid muudatusettepankeud koha mitmete erakondade endi platvormides.

Rakvere osakonnal uus juhatus

2010-01-29

Neljapäeval toimunud IRL Rakvere osakonna üldkogul valiti uus juhatus ning sellele esimees. Senise viieliikmelise juhatuse asemel otsustas üldkogu valida kaheksaliikmeline juhatus, mille esimeheks valiti Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev.

Ülejäänud juhatuse liimeteks valiti Kert Karus, Marko Pomerants, Anne Nõgu, Mihkel Juhkami, Maiko Mathiesen, Rainer Miltop ning Erich Petrovits.

Tiit Matsulevitš sai kõrge Austria aumärgi

2010-01-27

Austria suursaadik Eestis dr Angelika Saupe-Berchtold andis täna Austria Vabariigi presidendi Heinz Fischer'i nimel suursaadik Tiit Matsulevitšile Austria Vabariigile osutatud teenete eest üle Austria Suure Kuldse aumärgi.

Autasu üleandmisel peetud kõnes meenutas suursaadik Matsulevitš austerlaste kandvat panust Euroopa ühendamisse.

"Tänases Euroopa Liidus pelgavad paljud väikeriigid suurte liikmesriikide omavahelistele kokkulepetele jalgu jääda. Et sellistele trendidele kandejõuliselt vastu seista, vajame Austria diplomaatia sajanditepikkusest traditsioonist tulenevaid oskusi, mis võimaldavad tal asuda väikeriikide huvide eestkõneleja rolli ja olla sel viisil eeskujuks kogu Euroopa diplomaatiale."

Matsulevitš on aumärgi eest tänulik ning ütleb, et see kinnitab Eesti-Austria häid suhteid.

"Austria diplomaatia elegantsi näitab seegi, et ordeni üleandmise päevaks on valitud suure austerlase Wolfgang Amadeus Mozarti sünnipäev," sõnas ta.

IRLi fraktsioon sai Rakvere volikogu suurimaks jõuks

2010-01-22

Rakvere linnavolikogu suurimaks poliitiliseks jõuks tõusis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), kui äsja moodustatud fraktsiooni kaasati ka valimisliidu Rakvere esindaja Arvo Roosipuu.

Et pärast valimisi liitus IRLiga ka keskerakonna ridades kandideerinud Olev Puldre, on IRLi fraktsioon nüüd seitsmeliikmeline, edestades seega valimised võitnud sotsiaaldemokraate, kel on volikogus kuus kohta.

Arvo Roosipuu ütles, et ta ei soovinud enam valimisliidu ainsa esindajana puhvri rollis olla ning määratles end poliitiliselt, liitudes IRLi fraktsiooniga. Samas lisas ta, et IRLi liikmeks astumise plaani tal esialgu ei ole.

Fraktsiooni kuuluvad veel volikogu esimees Mihkel Juhkami, Heli Kirsi, Anne Nõgu, Üllar Saaremäe ja Rainer Miltop, kes on fraktsiooni esimees.
Mihkel Juhkami selgitas, et tänu fraktsioonile läheb volikogu töö efektiivsemaks ja selgemaks, sest küsimused arutatakse enne fraktsiooni sees läbi.

Oma fraktsiooni on moodustamas ka sotsid.

IRL: Tallinna võimusaatjad muutuvad maksumaksja jaoks üha kallimaks

2010-01-21

IRL: Tallinna võimusaatjad muutuvad maksumaksja jaoks üha kallimaks

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon taunib sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esinaisele Katrin Saksale kavandatud 26 400 kroonist kuutasu. IRL märgib, et tegu on Keskerakonna järjekordse sammuga satelliiterakonda kuuluvate valgekraede sotsiaalsete töökohtade programmis, kus teatud isikutele sotsiaaldemokraatide seast on loodud reisisaatjate analoogia põhjal võimusaatjate ametid.

"Eile nimetati Saks kultuuripealinna nõukogu liikmeks kuutasuga 4350 krooni - täna aga tuleb teade, et tema hüvitist linnavolikogus suurendatakse üle kaheksa korra," tõdes IRL fraktsiooni liige Siim Kabrits. "Eks see olegi sotside paljuräägitud uus ja aus poliitika. Vajadus hoida kokku valitsemiskuludelt kõlab sotside retoorikas kenasti, kuid see ununeb hoobilt, kui terendamas võimalus maksumaksja rahakotis nahistada."

Kabrits meenutas, et kui volikogu eelmine koosseis valis linnavolikogu aseesimeheks Elmar Sepa, siis määrati tema igakuiseks tasuks 14 400 krooni.

"Et isegi kurikuulus Elmar Sepp leppis Katrin Saksale kavandatust 12 000 krooni väiksema summaga - ja seda lahedatel eelarveaastatel -, siis paneb sotside mõnede juhtfiguuride nüüdne saamahimu hämmastama," sõnas Kabrits. "Ajal, mil hõrendatakse ühissõidukiliine ja kärbitakse bussijuhtide töötasu, sõidavad saksad saaniga."

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa töörühm jätkab Tunne Kelami juhtimisel

2010-01-21

Euroopa Parlamendis jätkab tööd Balti-Euroopa töörühm, mille esimeheks valiti täna üksmeelselt Eesti saadik Tunne Kelam.

Balti-Euroopa töörühm, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega.

Saadikud sõnastasid töörühma olulisemad eesmärgid selleks perioodiks.

"Esmajoones nõuab Läänemere strateegia ellurakendamine regulaarset parlamendipoolset järelvalvet, " ütles Kelam, kelle ettepanekul peaks igal aastal sellesisuline debatt Euroopa Parlamendis aset leidma.

Samuti esitati ettepanek kutsuda töörühmaga kohtuma tulevane transpordivolinik Siim Kallas, arutamaks transpordiküsimusi Läänemere regioonis.

Oluliste teemadena tõstatasid saadikud energiaturvalisusega, keskkonnakaitsega ning küberjulgeoleku strateegiaga seotud küsimused.

Kelami sõnul on tervitatav saadikute keskmisest märksa suurem huvi töörühma vastu: "Täna oli kohal üle kolmekümne eurosaadiku viiest erinevast fraktsioonist. Osavõtjaid on registreerunud üle viiekümne, sealhulgas Portugali ja Hollandi esindajad, " nentis Kelam.

Tunne Kelami ettepanekul kinnitas töörühm juhatuse koosseisu: Knut Fleckenstein (Saksamaa), Carl Haglund (Soome), Roberts Zile (Läti), Satu Hassi (Soome), Andrzej Grzyb (Poola), Gunnar Hökmark (Rootsi), Vytautas Landsbergis (Leedu).

Töörühmad ehk intergrupid on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Grupi moodustamiseks peab saavutama vähemalt kolme fraktsiooni toetuse.

Laar saab Saakašvililt kõrge autasu

2010-01-20

Gruusia president Mihheil Saakašvili annab täna Isamaa ja Res Publica Liidu esimehele Mart Laarile üle Püha Jüri ordeni, mis on kõrgeim välismaalasele annetatav riiklik autasu Gruusias.

Autasu antakse Laarile üle tunnustuseks tema tegevuse eest Gruusia väljatoomisel majanduskriisist, kuhu ta selle aastatuhande alguseks oli sattunud.

Rakendades Gruusias Eesti kogemusi majandusreformide teostamisel aitas Laar tõsta Gruusia konkurentsivõimet ning vähendada oluliselt korruptsiooni.

Mart Laari sõnul on ta talle omistatud kõrge autasu üle uhke, kuigi peamine au kuulub siin grusiinidele endile, sest Gruusia presidendi majandusnõunikuna pakkus ta vaid välja mitmeid samme Gruusia raskest majanduslikust olukorrast väljatoomiseks ning investeeringutele soodsa keskkonna loomiseks.

„Gruusia olukord oli tõepoolest masendav, pean tunnistama, et pole majanduslikult nii kokku kukkunud riiki näinudki. Seetõttu on Gruusia toime saatnud tõelise ime ning oma maad tundmatuseni muutnud," lausus Laar.

„Minu roll Gruusias on olnud nõu anda, au tehtu eest kuulub aga grusiinidele endile, kes julgesid asuda radikaalsete reformide teele ning sellel teel ka edu saavutada".

Esimene Püha Jüri orden annetati 2005. aastal endisele Ameerika Ühendriikide presidendile George W. Bush´ile, selle on pälvinud ka Poola president Lech Kaczyński ja Leedu president Valdas Adamkus.

Tunne Kelam:Euroopa vajab kiiresti tõhusat küberjulgeoleku strateegiat

2010-01-20

"Toetan täielikult teie pühendumust Euroopa ühise energiaturu arendamisele ning vastava ühtse reguleeriva raamistiku loomisele, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament on kõnealuses küsimuses oma seisukoha kujundanud parlamendi 2007. aastal koostatud raportis Euroopa Liidu energiaalasest välispoliitika kohta, mis ootab rakendamist.

Kolmanda prioriteedina esitas Tunne Kelam "Euroopa Liidu 2020" strateegia rakendamise, mis peab keskenduma senisest suurema majanduskasvu ning tööhõive saavutamisele. "2020 agenda" tähendab ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamist igapäevases elus, võttes kasutusele juba liikmesriikides tulemusi saavutanud tehnoloogiaid, " ütles Kelam.

"Loodan, et teie eesistumise ajal otsustatakse ära ka IT-agentuuri loomine infotehnoloogiasüsteemide koordineerimiseks, mida Euroopa ilmselgelt vajab.
"Pakiline vajadus on välja töötada tõhus ja usaldusväärne Euroopa küberjulgeoleku strateegia, " ütles Kelam.

ERP fraktsiooni saadiku sõnul on Hispaania eesistumise ajal Euroopa Liidul mitmeid välispoliitilisi väljakutseid. "Loodan, et Euroopa Liit mängib aktiivsemat rolli Taga-Kaukaasia piirkonna olukorra stabiliseerimisel ning Idapartnerluse raames mõjutab Venemaad täitma oma kohustusi ning toob selle piirkonna riigid lähemale Euroopa Liidule.

Samuti kutsus Kelam Hispaania eesistumist üles säilitama Euroopa Liidu ühispositsiooni Kuuba suhtes, niikaua kui ei ole näha tegelikke muutusi. Kelam tõi näitena sissesõidukeelu opositsiooniga kohtuda soovivale Euroopa Parlamendi saadikule. " See ei ole kindlasti märk muutustest paremuse poole, " kinnitas Kelam.

Kelam esitleb välispoliitikaajakirja tähtpäevanumbrit

2010-01-20

22. jaanuaril kell 12.00 esitleb Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam Euroopa Liidu maja saalis (Rävala pst 4, Tallinn) välispoliitika ajakirja "Maailma Vaade" kümnendat numbrit. Kokkusaamisel heidetakse pilk tehtule, tänatakse autoreid ja koostööpartnereid ning tunnustatakse kaasautoreid.

Kolm korda aastas ilmuv "Maailma Vaade" on rahvusvahelise elu probleeme ja arenguid selgitav väljaanne. Ajakiri lähtub konservatiivsest väärtustepõhisest maailmavaatest ning toob lugejani välispoliitika kujundajate ning analüütikute arvamusi ja hinnanguid. "Maailma Vaade" on suunatud nii spetsialistidele kui laiemale lugejaskonnale.

Ajakirja idee autoriks ja initsiaatoriks on Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam. Esimene number ilmus 9. veebruaril 2007.

Väljaandega on võimalik tutvuda aadressil www.maailmavaade.ee, otsepostitusega saadetakse ajakiri koolidele ja raamatukogudele.

Üksiknumbrite soovijatel palun võtta ühendust telefonil 773 4201 või e-postiga toimetus@maailmavaade.ee.

Tunne Kelam: Kandidaatide kuulamised on triivinud põhiülesandest kõrvale

2010-01-19

Euroopa Parlamendis lõppesid Euroopa Komisjoni volinike kandidaatide kuulamised.

Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni büroo liige Tunne Kelam väljendas muret olukorra üle, milles uue Euroopa Komisjoni liikmekandidaatide hindamisel on oodatust tugevamini esile kerkinud parteipoliitilised kaalutlused.

"Praeguses olukorras on eriti oluline teadvustada, et Euroopa Komisjon on põhimõtteliselt neutraalne kolleegium, mille liikmed on kohustatud edendama Euroopa Liidu huve tervikuna ning jätma tahaplaanile niihästi erakondlikud kui ka rahvuslikud kaalutlused," ütles Tunne Kelam.

Komisjon on Tunne Kelami sõnul 27-liiikmelise riikideühenduse mootor, kes koordineerib Euroopa Liidu pädevusse antud valdkondi ja on peamine seaduste algataja ning Euroopa Liidu põhialuste garanteerija.

"Meie kõigi huvides on tugev, asjatundlik ja tõhus Komisjon," ütles Kelam. "Seda on võimalik moodustada vaid siis, kui parlamentaarsetel kuulamistel keskendutakse kandidaatide kompetentsusele ja usaldusväärsusele ning ollakse valmis tõusma kõrgemale erakondlikest või sugupoolte vahelistest argumentidest."

Tunne Kelami sõnul on murettekitav mitmel juhul ilmnenud tendents klaarida Komisjoni ametissekinnitamise käigus poliitilisi jõuvahekordi või siis mööda vaadata liikmekandidaadi nõrkustest üldise tasakaalu huvides.

"Kui kandidaat jätab kuulamisel nõrga mulje, siis peab Euroopa Parlamendi komisjon selle ka välja ütlema," väitis Kelam. "Euroopa Parlament suudab oma parlamentaarse kontrolli ülesannet kõige mõttekamalt täita siis, kui kandidaate hinnatakse eeskätt nende pädevuse ning konkreetse tegevuskava põhjal." Poliitilise tasakaalu ja prestiiži säilitamisele orienteeritud poliitika madaldab Kelami sõnul parlamendi rolli ning pärsib objektiivset hindamist.

"Fakt on see, et kandidaatide vahel on üsna suured erinevused," tõdes Kelam. "Hea näide on see, et tõeliselt kompetentsete kandidaatide hindamisel on saavutatud selge üksmeel, olgu see siis Hispaania sotsialist Joaquín Almunia, Prantsuse konservatiiv Michel Barnier või Belgia liberaal Karel De Gucht."

"Kui Bulgaaria kandidaadi Rumiana Jeleva esinemisel jäi vajaka veenvusest, siis ei tohiks silmi sulgeda ka palju tõsisema probleemi ees, milleks on Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashtoni ilmne ebakompetentsus temale usaldatud valdkonnas," osutas Kelam Financial Times'i koostatud tabelile, milles Catherine Ashton pälvis ühe kõige madalamatest reitingutest.

Euroopa Parlamendi hääletus Komisjoni koosseisu üle, mis pidi toimuma 26. jaanuaril, lükkub edasi seoses Bulgaaria volinikukandidaadi Rumiana Jeleva otsusega oma kandidatuur tagasi võtta.

IRL kinnitas Suurkogul kandideerijate nimekirjad

2010-01-18

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kinnitas täna Suurkogul kandideerijate nimekirjad. Erakonna esimehe kohale on üks kandidaat, aseesimehe kolmele kohale on kandidaate viis, eestseisuse 20le kohale esitasid kandideerimisavalduse 32 IRLi liiget, aukohtu üheksale kohale on kandidaate 16 ja revisjonikomisjoni viiele kohale kandideerib üheksa inimest.

Esimehe kohale kandideerib ainsana praegune esimees Mart Laar, aseesimeesteks Ene Ergma, Margus Tsahkna, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo ja Tõnis Lukas.

Aukohtusse kandideerivad: Andres Ammas, Ann Räämet, Avo Üprus, Dmitri Schmidt, Henn Pärn, Jaanus Barkala, Leonid Siniavski, Pipi-Liis Siemann, Reet Roos, Riina Vändre, Siim Roode, Tarmo Kõuts, Toivo Peets, Trivimi Velliste, Veiko Lukmann ja Vello Voog.

Kandidaadid revisjonikomisjoni: Art Kuum, Eero Mikenberg, Erik Sandla, Indrek Varik, Olavi-Jüri Luik, Peeter Laurson, Raul Sarandi, Rein Saliste ja Toivo Jürgenson.

Uued juhid valib Isamaa ja Res Publica Liit 31. jaanuaril toimuval Suurkogul.

Mart Laar kandideerib uuesti IRLi esimeheks

2010-01-12

Isamaa ja Res Publica Liidu praegune esimees Mart Laar esitas ainsana avalduse kandideerida erakonna juhi kohale.

Kolmele aseesimehe kohale kandideerivad Ene Ergma, Margus Tsahkna, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo ja Tõnis Lukas.

Erakonna eestseisuse 20le kohale esitas kandideerimisavalduse 34 IRLi liiget, aukohtu üheksale kohale on kandidaate 17 ja revisjonikomisjoni viiele kohale kandideerib üheksa inimest.

Avalduste esitamise tähtaeg oli 11. jaanuar, kandidaatide nimekirja kinnitab 18. jaanuaril lõplikult IRLi eestseisus, uued juhid valib erakond 31. jaanuaril toimuval Suurkogul.

Tunne Kelam: Euroopa Kõrge Välisesindaja kandidaadil jääb vajaka visioonist oma uue ameti ning EL välissuhete tuleviku kohta

2010-01-11

11. jaanuari pärastlõunal kogunesid Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed Euroopa Kõrge Välisesindaja/Euroopa Komisjoni asepresidendi kandidaadi, paruness Catherine Ashtoni kuulamisele.

Väliskomisjonis Euroopa Rahvaparteid esindava Tunne Kelami sõnul osutus lootus, et välissuhetega seni mitte tegelenud paruness Ashton on tema nimetamisest möödunud pooleteise kuu vältel suutnud end tulevase tegevusvaldkonnaga paremini kurssi viia, alusetuks.

"Tuleb kahetsusega tõdeda, et võrreldes 2. detsembri mitteametliku kuulamisega ei ole paruness Ashtoni esinemises näha kvalitatiivset muutust", ütles Kelam. "Ka täna rahuldus paruness valdavalt üldsõnaliste avaldustega, millest ei paistnud ei visiooni, kuidas esmakordselt ajaloos juhtida EL välispoliitikat, isikupära ega ka konkreetset tegevuskava".

Reageerides parlamendiliikmete küsimustele Ashtoni visiooni kohta suurte rahvusvaheliste probleemide käsitlemisel, loetles Euroopa Kõrge Välisesindaja ametlik kandidaat juba toimunud või kavas olevaid kohtumisi ja visiite. Raskesti haaratavad tundusid ka küsimused ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel.

Tunne Kelam küsis Ashtonilt, kuidas on kavas välja arendada nüüdsest ametlikku EL ühtset välis- ja energiapoliitikat.ning kas parunessil on programm, et saada jagu siiani domineerivast bilateraalsest välissuhtlemisest kolmandate riikidega.

"Kas Teil on ideed, kuidas edaspidi ära hoida Putin-Schröderi tüüpi kahepoolseid leppeid, mis sõlmiti teiste asjassepuutuvate EL liikmesriikide selja taga ja kuidas tulevaste kahepoolsete kokkulepete puhul rakendada energiasolidaarsuse klauslit, mida Europarlament pakkus
välja peaaegu kolm aastat tagasi", pöördus Eesti saadik Ashtoni poole.

Viimane rõhutas ühtse energiajulgeolekupoliitika vajalikkust ning energiatarnete mitmekesistamist, mille näidetena mainis Nord-Streami ja South-Streami projekte.

"Muret teeb see, et Euroopa Kõrge Välisesindaja kandidaat ei näi tunnetavat EL nüüd juba võimalike ühtsete poliitikate sõlmküsimust - nende põrkumist kahepoolsete huvidega", kinnitas Kelam.

Tunne Kelami sõnul näis arvestatav hulk väliskomisjoni liikmeid tundvat muret Ashtoni ebapiisava kogemuse ja konkreetsuse puudumise üle.

"See mure ulatus üllatavalt üle fraktsioonide piiride", tõdes Tunne Kelam.

Euroopa Parlamendi liikmed saavad uue Komisjoni kandidaatidele avaldada poliitilist ja moraalset survet, kuid ei saa neid isikute kaupa toetada
või tagasi lükata. Tunne Kelami sõnul tunnevad paljud parklamendiliikmed, et olemasolevad valikud on kaugel ideaalsest.

Ashtoni läbikukutamine venitaks Euroopa Komisjoni ametisseastumist ning kauaoodatud Lissaboni leppe elluviimist. Teiselt poolt tähendab Ashtoni aktsepteerimine nõustumist sellega, et Euroopa Kõrge Välisesindaja alles hakkab uut ametit õppima, mis objektiivselt nõrgestab Komisjoni rolli.

Kärdla linnapeast sai IRLi 9000. liige

2010-01-10

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kutsel astus Isamaa ja Res Publica Liidu 9000. liikmeks Kärdla linnapea Georg Linkov.

„Liitumise kasuks pani otsustama see, et Hiiumaal, eriti Kärdlas, on IRLil tugev ja toetav meeskond; mulle sobib, et IRL tähtsustab perekonda ja inimese vabadust ise otsustada ja ise otsus ellu viia," sõnas Georg Linkov.

"Kuna olen reservohvitser, siis oli isamaaline külg minu olemuses ja tegevuses juba eelnevalt tugevalt esindatud, minu motivaator on IRLi toel Kärdlas midagi ära teha".

Juhan Partsi sõnul on tal hea meel, et Georg Linkov nõustus erakonnaga ühinema ning ta loodab, et selliste inimestega on Eestis ja Hiiumaal võimalik palju korda saata.

„Isamaa ja Res Publica Liit on jõudsalt kasvanud ning mul on hea meel, et meid on tänaseks juba 9000. Tervitan, et Suurkogu eel liitub IRLiga üha enam inimesi, keda seovad hooliv maailmavaade ja soov Eestis elu paremaks teha," ütles Parts.

Mihkelson sõnastas alanud aastaks Eesti välispoliitika suuremad väljakutsed

2010-01-08

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Marko Mihkelson prognoosib, et 2010. aastal ootab Eesti välispoliitikat ees vähemalt kaheksa suuremat väljakutset.

"Alanud aasta kõige olulisemaks eesmärgiks on Eesti europüüdluste lõpuleviimine ning selleks vajalike diplomaatiliste sammude astumine. Mõistagi on meie eurovõimalus seotud eeskätt sisepoliitikaga, kuid kindlasti ei tohi alahinnata ka meie partnerite ning euroala institutsioonide pidevat ja asjakohast informeerimist," ütleb Mihkelson.

Tema hinnangul väärib Euroopa Liidu kontekstis rõhutamist Eesti püüdlus saada ühenduse infotehnoloogia agentuuri asukohamaaks. "Kuna teiseks kandidaadiks on Prantsusmaa, siis meile meeldiva lõppotsuseni jõudmiseks tuleb panustada aktiivsesse diplomaatilisse tegevusse," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul eeldavad ka Läänemere strateegia ning idapartnerluse küsimused alanud aastal tähelepanu ning panustamist. "Seejuures Läänemere strateegia ei ole üksnes välisministeeriumi rida, vaid nõuab suuremat pühendumust ka teistelt meie ministeeriumitelt," ütleb ta.

Mihkelsoni sõnul on NATO raames meile sellel aastal kindlasti tippsündmuseks aprillis peetav välisministrite kohtumine Tallinnas, sest nii suurt ja kaalukat kohtumist pole Eestis kunagi varem toimunud.

"Loodetavasti annab Tallinna kohtumine oma panuse ka alliansi uue strateegilise kontseptsiooni lihvimisele, mis saab liikmesriikidele tähtsaks teekaardiks eelolevateks aastateks. Meile on oluline, et see strateegia arvestaks neid muutusi, mis on eriti ilmnenud seoses Vene-Gruusia sõjaga 2008. aastal".

ELAKi juhi hinnangul on äärmiselt oluline välismajanduspoliitika jätkuv edendamine, kuna selle kaudu loob riik ettevõtjatele ja investoritele uusi võimalusi. "Otsati on seegi seotud meie europüüdlustega, sest vastav positiivne otsus annaks Eestile väga vajaliku arengutõuke," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul on tähtis, et Eesti ametkonnad suudaksid senisest enama sünergiaga tegutseda välismajanduspoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Üldine arengupaber "Made in Estonia" annab hea aluse sellel aastal keskenduda juba konkreetsemate strateegiate väljatöötamisele.

"Seejuures oleks näiteks mõistlik, et enne Shanghai EXPO avamist selle aasta mais võiks meil olla paremini läbi mõeldud Hiina strateegia".

IRL soovib Andres Anveltile edu

2010-01-07

Isamaa ja Res Publica Liit õnnitleb Andres Anvelti Tallinna sotsiaaldemokraatide juhiks valimise puhul.

„Soovin Andres Anveltile jõudu ja jaksu sotsiaaldemokraatide Tallinna organisatsiooni juhtimisel," ütleb IRLi Tallinna piirkonna esimees Siim Kiisler.

Ta usub, et IRLil ja sotsiaaldemokraatidel on piisavalt sarnane arusaam demokraatlikust valitsemisest ning erakonnad saavad teha pealinnas sisulist koostööd ka üle koalitsiooni-opositsiooni piiri.

IRLi Lääne-Virumaa juhiks valiti siseminister Marko Pomerants

2009-12-28

Isamaa ja Res Publica Liidu Lääne-Virumaa juhatus valis nädalavahetusel piirkonna uueks esimeheks siseminister Marko Pomerantsi, kes seab esikohale erakonna tugevdamise piirkonnas.

"Osakondade igapäevatöö kõrval ei tohi unustada inimestega suhtlemist ja nende arvamuste kuulamist. See on tähtsaim osa Riigikogu valimiste ettevalmistamisest Lääne-Virumaal," sõnas Pomerants.

Pomerantsi valis eile piirkonna juhiks IRLi Lääne-Virumaa juhatus, mille liikmed valisid piirkonna liikmed 17. detsembril toimunud üldkogul.

Juhatusse kuuluvad lisaks Pomerantsile ka Ain Suurkaev, Anne Nõgu, Hannes Mets, Alari Kirt, Allan Alt, Margo Klaasmägi ja Vello Väinsalu.

Praegu on IRLi esindajad kaheteistkümne Lääne-Virumaa omavalitsuse volikogus, juhtpositsioonil ollakse Tamsalu, Laekvere, Kadrina, Vihula vallas ning Rakvere linnas.

Saksamaa rahandusminister: Eesti pääseb eurotsooni lisatingimusteta

2009-12-20

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kinnitas Berliinis toimunud kohtumisel Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laariga, et kriteeriumite täitmise korral on Eesti eurotsooni teretulnud ning avaldas veendumust, et mingite võimalike lisatingimuste seadmisest Eesti tee tõkestamiseks eurotsooni ei saa juttugi olla.

Laar arutas Saksamaa rahandusministriga ka majanduslikku olukorda nii Eestis kui regioonis laiemalt. Schäuble avaldas tunnustust Eesti poliitikale, mis on võimaldanud hoida eelarve puudujääki kontrolli all ning astuda sellega vajalikke samme eurotsooni suunas. Tema hinnangul on see eriti positiivne, vaadates laiemalt Euroopas, sealhulgas eurotsoonis endas toimuvat, kus näiteks Kreeka olukord on erakordselt ebameeldiv ja murettekitav.

Kommenteerides kohtumisel räägitut ütles Mart Laar, et Schäuble avaldas tugevat toetust uutele liikmesriikidele ning pidas nendega täielikku arvestamist möödapääsmatult oluliseks.

"Schäuble kritiseeris Saksamaa valitsuste neid otsuseid, mida tehti üle uute liikmesriikide peade, nendega konsulteerimata ning nende huve arvestamata. Euroopa peab arvestama nende Nõukogude terrori all aastakümneid elanud rahvaste kogemust ning mitte laskma liikmesriikidel, kaasa arvatud Saksamaal, ajada Venemaa suhtes mingit separaat-poliitikat," ütles Laar.

Laar ja Schäuble esinesid Berliinis Euroopa Majas korraldatud diskussioonil Euroopa mineviku ja tuleviku üle, kus kõne all oli ka kommunismi kuritegude teadvustamise vajadus Euroopas.

IRL: iganenud müügimaks tuleb kaotada!

2009-12-16

IRL: iganenud müügimaks tuleb kaotada!

IRL Tallinna piirkonna juhatus pöördus erakonna parlamendifraktsiooni poole ettepanekuga algatada Riigikogus seadusemuudatus, mis jätaks kohalike maksude loetelust välja müügimaksu. Nii kaob õiguslik alus müügimaksu kehtestamiseks Tallinnas, misläbi ei tõuse kaupade ja teenuste lõpphinnad pealinna tarbijate jaoks ega halvene siinne ettevõtluskliima.

IRL Tallinna piirkonna juhatus leiab, et müügimaks on maksunduse eilne päev. Müügimaks on täielik vastand 1993. aasta maksureformiga sätestatud lihtsatele printsiipidele: ühetaoline tulumaks, võimalikult vähe erandeid, lai maksubaas, maksukohustuslaste võrdne kohtlemine ja maksude lihtne administreerimine. Pealegi ei ühildu müügimaks selle käibemaksusüsteemiga, mida rakendatakse Eestis ja teistes Euroopa riikides. Sellele puudusele on tähelepanu juhtinud ka Maksumaksjate Liit. Eeskätt on aga küsimus selles, et müügimaksu kehtestamise võimalus ei soosi omavalitsuste kokkuhoiurežiimi, vaid võimaldab säilitada headel aegadel paisutatud tegevuskulusid. Kahetsusväärseks näiteks on Tallinn, kus linnavalitsus kavatseb maksustada linlaste tarbimist, kuid ei kavatsegi piirata omaenda tarbimist.

Kuna Tallinn on Eesti majanduse mõttes väga suur üksus - ligi 60% riigi SKPst toodetakse pealinnas -, siis võib väita, et müügimaksu planeerivad Tallinna võimud kavandavad hoopiski riikliku maksu kehtestamist. Seaduseandja, kellel on neis küsimustes ainupädevus, peab end kiiresti ja jõuliselt kehtestama, leiab IRL Tallinna piirkonna juhatus.

IRL hakkas tegutsema ka Soomes

2009-12-14

Ärgitamaks töötavaid eestlasi suuremale poliitilisele aktiivsusele moodustas Isamaa ja Res Publica Liit Soomes Lahtis erakonna osakonna.

„On selge, et Soomes elavaid ja töötavaid eestlasi tuleb julgustada suuremale poliitilisele aktiivsusele - erakonnas kaasalöömine annab inimestele võimaluse olla kodanikuna aktiivne ja hoida emakeeleoskust," ütles Lahti osakonna esimees Toivo Kratt.

Tema sõnul ei saa eesti meelt ja keelt välismaal hoida keegi peale eestlaste endi - tuleb vaeva näha, et säilitada inimeste huvi kodumaal toimuva vastu, hea eesti keele oskus nii täiskasvanutele kui lastele.

„Erakonna liikmete kaudu jõuavad välisriigis elavate kodanike mured kiiremini ka Eestisse - nii seadusloojate kui valitsusliikmeteni".

IRLi Lahti osakonnal seisab ees 2010. aasta tegevuskava koostamine - plaanis on ka tihe koostöö IRLi sõsarerakonnaga Soomes - Kansallise Kokoomusega.

Varasemast ajast on IRLi liikmeid nii Rootsis, Kanadas, USAs kui mujal maailmas. 2006. aastal asutati eraldi osakond Brüsselisse.

IRL: Tallinn ei tohi hariduses latti langetada

2009-12-14

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kutsub Tallinna linnavalitsust loobuma kavast lõpetada hariduse tugiteenuste osutamine.

„On lubamatu, et linn plaanib jätta rahastamata abiõpetajate, koolipsühholoogide, sotsiaaltöötajate ja huvijuhtide töö, milleta on täisväärtuslikku ja turvalist koolikeskkonda raske ette kujutada," sõnas IRLi aseesimees, haridusminister Tõnis Lukas.

Tema sõnul peab haridusotsuste alus olema koolide valmidus õppekava ellu viia, sest see määrab õppesisu.

„Igal juhul peaks hariduse kvaliteet olema esikohal - pealinnas võiks otsida võimalusi korrastada koolivõrku - nii vabaneb halduskuludest piisavalt raha, et õpetada lapsi ja õpetada neid hästi," ütles Lukas.

IRLi eestseisuse koosolekul tõdeti, et just õppetegevus peaks olema ka koolikorralduse tulipunktis, mistõttu avaldab Isamaa ja Res Publica Liit muret Tallinna linnavalitsuse kava pärast jätta järgmisel aastal rahastamata koolide tugiteenuste pakkumine.

Lukas tervitab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni initsiatiivi koole kärbete eest kaitsta ja teha vastav ettepanek linnavalitsusele.

„Venitamine laste arvu vähenemise tõttu vajalikuks muutunud koolivõrgu korrastamisega toimub koolide ja neis õppivate laste arvelt. Seda ei saa Eesti endale lubada," ütles Lukas.

IRL: linna ja riigi koostöö tagab tallinlastele turvalise aastavahetuse

2009-12-14

IRL: linna ja riigi koostöö tagab tallinlastele turvalise aastavahetuse

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon kutsus Tallinna linnavalitsust üles tegema järeldusi hiljutise Permi tuleõnnetuse traagilisest õppetunnist ning suunama linnaametnikke koostöös Riigi Päästeametiga kontrollima pealinna meelelahutuskohtade tuleohutust.

„Tallinna klubiomanikud ja päästeametnikud arvavad, et meil sarnast õnnetust juhtuda ei saa," tõdes IRL fraktsiooni liige Anna-Greta Tsahkna. "Siiski vajavad tallinlased selles absoluutset kindlustunnet."

Tsahkna hinnangul on probleemiks meelelahutuskohtade evakuatsiooniteed. Sai ju ka 125 Permi ööklubis viibinule saatuslikuks see, et väljapääse oli vaid üks ja seegi kitsas.

„Loomulikult peavad klubis olema tulekustutid, tuleandurid, patareidega avariivalgustid, häire korral muusikat katkestav süsteem, avarii suunas näitavad valgustid, - kuid arvestades õnnetuse korral vallanduvat paanikat, on see kõik puudulike evakuatsioonivõimaluste korral kasutu," sõnas Tsahkna. „Lääneriikide analoogsete õnnetuste praktika näitab, et kui teadaolevalt korras ja kontrollitud klubis tuli lahti läheb, siis on tihtilugu nii, et evakuatsiooniks mõeldud uks on avatav vaid võtmega ja võti on kadunud ning kui võti ka imekombel üles leitakse, siis on teed tõkestatud. Ka meie päästeametnikud tõdevad, et tihti ehitatakse saalipinnad võimalikult suureks ja laod tehakse väiksemad, mistõttu juhtubki, et üleliigsed kastid blokeerivad evakuatsiooniteid."

Tsahkna rõhutas, et eelolevad aastavahetuspeod toovad klubidesse tavalisest oluliselt rohkem inimesi, kes pealegi õhtu käigus valmis kõigeks muuks kui adekvaatseks reageerimiseks ootamatule kriisiolukorrale.

„Seepärast tulebki linnaametnikel, näiteks linnaosade valitsustest, käia koos riikliku Päästeameti töötajatega läbi võimalikult palju pealinna meelelahutuskohti ja vaadata, kas sinna pidutsema kogunevate inimeste turvalisus on tagatud," ütles Tsahkna. „On ju riigi- ja linnajuhtide ühine mure, et aastavahetus mööduks kõigile kodanikele rõõmsalt ja rahulikult. Kui küsimus on inimeludes, siis ei ole kohane laskuda aruteludesse selle üle, mis on riigi ja mis linna ülesanne."

IRL esitas Tallinna alternatiivse linnaeelarve

2009-12-14

IRL esitas Tallinna alternatiivse linnaeelarve

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon esitas linnavolikogus järgmise aasta alternatiivse linnaeelarve, milles on kavandatud kulutuste kokkuhoid 280 miljoni krooni võrra. Kokkuhoiu arvelt on alternatiivses eelarves ette nähtud tallinlaste kodude vabastamine maamaksust (120 miljonit krooni), müügimaksu kehtestamata jätmine (150 miljonit) ja paadimaksust loobumine (10 miljonit).

„Paadimaksu puhul on täiesti selge valik - kas lajatada maksukirvega purjekate pihta või lükata edasi linnavalitsuse uue administratiivhoone projekteerimine, mis maksab samuti 10 miljonit," lausus IRL fraktsiooni esimees Indrek Raudne. „IRL eelistus on selgelt heaoluprojektide edasilükkamine paremate aegade saabumiseni, rääkimata sellest, et praegustes rasketes oludes on uute maksude kehtestamine küüniline. Pealegi on kavandatava müügimaksu puhul alust arvata, et see maks loob soodsad võimalused maksupettusteks, mis suurendab vajadust palgata üha uusi maksuhaldureid ning mis omakorda muudab müügimaksust loodetava kasu kokkuvõttes olematuks."

IRL on seisukohal, et enne, kui asuda maksustama tallinlaste tarbimist, peab Tallinna linnavalitsus kärpima iseenda tarbimist. Endine linnapea Tõnis Palts kutsus neljapäeval volikogus peetud kõnes linnavalitsust üles parandama järgmise aasta eelarvet nii, et see oleks kokkuhoiu-, mitte kulutamise eelarve. Kuna täna keskpäevaks, mil oli eelarve muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, polnud Vabaduse väljaku poolt näha mingeid märke kokkuhoiu suunas, siis esitas IRL linnavolikogu fraktsioon alternatiivse linnaeelarve.

Alternatiivse linnaeelarvega on jäetud maksumaksja rahast täielikult ilma pealinna propagandatrükised, Tallinna Televisioon, munitsipaalpolitsei ja reisisaatjad. Linnaosavalitsuste ja ametite palgakulu on vähendatud 10 protsenti. Makseid munitsipaalelamute arendajatele on kärbitud kolmandiku ja parkimiskorraldajale AS Ühisteenused - poole võrra.

„IRL alternatiivse linnaeelarve kohaselt pole kokkuhoid kui asi iseeneses, vaid kokkuhoiu kaudu on muudetud võimalikuks vähendada tallinlaste maksukoormust ja uutest maksudest hoiduda," rõhutas Raudne.

Tõnis Palts Tallinna uuest eelarvest: kas rumalused või varguskatsed?

2009-12-14

Tõnis Palts Tallinna uuest eelarvest: kas rumalused või varguskatsed?

Tallinna endine linnapea Tõnis Palts (Isamaa ja Res Publica Liit) kritiseeris eile linnavolikogus peetud kõnes teravalt pealinna järgmise aasta eelarvekava.

"Äsja võttis parlament vastu järgmise aasta riigieelarve, mille peale ka opositsioonisaadikute silmad särasid," tõdes Palts. "See sai võimalikuks, kuna esiteks arvestati eelarve koostamisel ühiseid ja üldisi huve ning teiseks - Toompeal ei olnud soovi ega võimalustki kirjutada eelarvesse sisse sulaselgeid rumalusi või vargusi."

Palts avaldas kahetsust, et pealinna eelarve puhul ei osutu võimalikuks opositsiooni kiidusõnu pälvida.

"Tallinna järgmise aasta eelarves on sees kas lihtsad inimlikud rumalused või on need varastamiskatsed - muud moodi seda kõike seletada ei saa," lausus Palts. "Kenakõlalise lühendi PPP kattevarjus on linnajuhid saanud hakkama äärmiste totrustega. Koolide remondi hind on ligi kaks korda kõrgem, kui see oli minu linnapeaks olemise ajal paljukirutud Riigi Kinnisvaraga sõlmitud lepingutes. Teisalt on ehitushind täna pea kaks korda madalam."

Seejuures viitas Palts ka munitsipaalelamuehitusele.

"Tallinn on sõlminud ülisoodsa lepingu ehitajatega, seda juba kriisi ajal, kui ehitushinnad olid sügavas languses," sõnas Palts. "Askeldamine Raadikul viib ülejäänud Tallinna korterite hinnad kunstlikult veelgi alla, mis omakorda alandab pangatagatisteks seatud eluruumide väärtust. Kümned tuhanded tallinlased kannatavad selle hurra-projekti all, mis toidab lõpuks vaid paari valitud ettevõtjat. Niigi kriibib kriis täna igat perekonda, aga Tallinna linnavalitsus ehitab Raadikul kriisi juurde."

IRL: müügimaksule ei!

2009-12-11

IRL: müügimaksule ei!

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica fraktsioon pöördub Riigikogu rahanduskomisjoni ja IRL parlamendifraktsiooni poole ettepanekuga jätta kohalike maksude seadusest välja müügimaks. Kui seaduseandja nõustub IRL Tallinna volikogu fraktsiooni ettepanekuga, siis kaob sellega alus müügimaksu kehtestamiseks Tallinnas ning kaupade ja teenuste lõpphinnad pealinna tarbijate jaoks ei tõuse.

Kuna müügimaks suurendab ka ettevõtjate koormust, siis on nii üleriigilised kaubandusketid kui väikekaupmehed motiveeritud suunama oma kaubandustegevust ühest omavalitsusest teise. Nõnda jääksid selle omavalitsuse territooriumil elavad inimesed oma kodulähedasest poest või teenindusärist ilma. Nii jääb ka müügimaksu kehtestanud linn või vald ilma loodetud maksutulust. Pealegi on ka raamatupidamislikult võimalik ühes omavalitsuses tekkivat müügikäivet kajastada mõnes teises omavalitsuses registreeritud äriühingus. Eelöeldult avanevad müügimaksuga soodsad võimalused maksupettusteks, mis suurendab vajadust võtta tööle üha uusi maksuhaldureid ning kelle ülalpidamine kasvatab haldusaparaati, muutes müügimaksu tuluefekti kokkuvõttes olematuks.

IRL: teeme Tallinnale alternatiivse eelarve

2009-12-11

IRL: teeme Tallinnale alternatiivse eelarve

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ei nõustu linnavalitsuse poolt koostatud Tallinna 2010.aasta eelarve eelnõuga ja soovib seda oluliselt muuta. IRL peab vajalikuks vabastada tallinlaste kodud maamaksust ning on vastu müügimaksu ja paadimaksu kehtestamisele. Ärajäävate maksude katteallikas oleks IRL hinnangul linnavalitsuse tegevuskulude kärpimine, eeskätt linnameedia kinnipanek ja linnaaparaadi palkade vähendamine. Et IRL poolt kavandatavad ümberpaigutused linnaeelarves on niivõrd põhimõttelised - kantuna kokkuhoiu-, mitte kulutamisloogikast -, siis on sisuliselt tegu uue linnaeelarve esitamisega.

"Pidu ja pillerkaar linnakassas on toonud kaasa selle, et õhukest linnaeelarvet hakkavad täitma kopsakad maksud," sõnas IRL fraktsiooni liige, endine Tallinna linnapea Tõnis Palts. "Viimastel aastatel on Tallinna linnajuhid maksumaksja rahaga aina prassinud ja kui sellest puudu jäänud, siis on võtnud peo jätkamiseks sisuliselt SMS-laenu. Nüüdseks on ka need kanalid kinni ja linnavalitsejatel ei jää oma senise elu jätkamiseks muud üle kui rahvale maksukirves selga lüüa. Uute maksude kehtestamise asemel peaks hoopis püüdma makse alandada."

IRL on seisukohal, et enne, kui asuda maksustama tallinlaste tarbimist, peab Tallinna linnavalitsus kärpima iseenda tarbimist. IRL peab küüniliseks, et ajal, mil enamik Eesti peresid loeb igat krooni ja töötuid on kuuekohaline arv, pannakse 12 miljonit krooni pealinna munitsipaaltelevisiooni rajamise alla ning jäetakse samaks linnaaparaadi palgad.

„Täna on Tallinna keskmine palgakulu ühe töötaja kohta ühes kuus 27 019 krooni," tõdes IRL fraktsiooni liige Indrek Raudne. „Keskmine töötaja riigisüsteemis ei saanud sellist palka isegi majandusõitsengu päevadel. Kui vähendada pealinna poolemiljardilist palgakulu kolmandiku võrra, tähendaks see ühe töötaja kohta 18 000 krooni, mille üle tänastes oludes kurta oleks patt. Selle kokkuhoiu arvelt oleks aga võimalik loobuda müügimaksust."

Laar esitleb täna Bonnis raamatut külmast sõjast

2009-12-10

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar esitleb täna Saksamaal, Bonnis uut raamatut "The Power of Freedom. Central and Eastern Europe after 1945" (Vabaduse võim. Kesk ja Ida-Euroopa pärast 1945. aastat).

See kirjeldab Kesk- ja Ida-Euroopa saatust Teises Maailmasõjas, kommunismi kehtestamist, võitlust selle vastu ning kommunismi kukutamist ning Kesk- ja Ida-Euroopa arengut möödunud 20 aasta jooksul.

Laari raamat on kirjutatud inglise keeles ning mõeldud kõige laiemale lugejaskonnale, selle väljaandjateks on Euroopa Uuringute Keskus (CES) ning sihtasutus "Unitas".

CES-i esimehe Ronald Freudensteini hinnangul ühendas Laar raamatus haarava narratiivi põhjaliku analüüsi ning statistiliste andmetega.

Laar loodab, et raamat pakub lugejatele huvi, kuna see on tema jaoks oluline teos. Külmast sõjast on kirjutatud palju raamatuid, kuid neist vähesed on kirjutatud ikestatud rahvaste esindajate endi poolt, kelle jaoks külm sõda korduvalt kuumaks muutus ja kes selles ränkasid
kaotusi kandsid.

Autor on tänulik paljudele inimestele, kelle abita poleks ta seda raamatut kirjutada suutnud, eriti Marko Mihkelsonile, kes on raamatusse kirjutatud Euroopa Liidu ja NATO laienemist puudutava peatüki.

Laar esitleb raamatut ka Berliinis, Brüsselis, Londonis ning Washingtonis. Praeguseks on tema poole pöördutud sooviga anda "Vabaduse võim" välja ka Horvaatias ning Ungaris, autori sõnul plaanitakse raamat anda välja ka Eestis.

Tänase raamatuesitluse Bonnis juhatab sisse tuntud välispoliitikaekspert, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni endine esimees Elmar Brok.

Laar: järgmise aasta eelarve hoiab Eestit õigel kursil

2009-12-09

IRLi esimees Mart Laar ütles 2010. aasta eelarve vastuvõtmisel, et tegemist võib olla küll väikese sammuga Riigikogule, kuid pika sammuga Eestile, sest eelarve hoiab Eestit õigel teel.

„On oluline, et lisaks hetkeprobleemide lahendamisele, suudetakse eelarves vaadata ka tulevikku. Esiteks suurendatakse kulutusi haridusele, mis mitmes naaberriigis toimuvat vaadates on enam kui haruldane, kuid väga õige samm, sest hariduseta Eestil pole tulevikku,“ sõnas Laar.

Ta väljendas head meelt, et suudeti saada üle kiusatusest lahendada jooksvaid probleeme rahvusliku julgeoleku arvel: Eesti riigikaitsele kulutatava raha osa jäi eelarves samaks ja see on vastutustundlik ning õige poliitika.

„Julgeolekus on meile lisaks kaitsejõududele tähtsad ka päästeteenistus ja kohalikud omavalitsused, millele samuti eelarve menetlemise lõpufaasis raha leiti“.

Laari sõnul oluline ka see, et praegune eelarve saadi kokku sotsiaalselt kõige nõrgemas olukorras olevaid kihte raskemasse olukorda panemata - raha ei võetud perekondadelt, lastelt ega pensionäridelt.

IRLi esimees tänas ka opositsiooni rahuliku ja mõistva suhtumise eest eelarvesse, sest kokkuvõttes istuvad kõik ühes paadis ja peavad ajama mitte oma, vaid Eesti asja.

Kõne täistekst:

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid!

Seisame täna siin Riigikogus Eesti jaoks kahtlemata olulisel hetkel, asudes vastu võtma 2010. aasta eelarvet. See võib tõesti olla näiliselt väike samm Riigikogule, kuid see on kahtlematult suur samm Eestile. Sest just see samm, mille me astume, kui me sellega ühisel jõul hakkama saame, annab meile kindla aluse selleks, et me lähemate aastate jooksul sellest majanduskriisist, kus me asume, suudame väljuda. See on Eestile ja Eesti rahvale kahtlematult kõige olulisem. Ja vaadates neid arutelusid ja vaadates seda, kuidas seda eelarvet on ette valmistatud ning milliseid otsuseid selleks vastu võetud, tihti küll omavahel vaieldes, tihti küll heideldes, on mul ka opositsioonisaadikute hoiakuid ja küsimusi-arvamusi jälgides jäänud selge mulje, et tegelikult saame me sellest kõik aru.

Me saame aru, et me peame tegema Eesti rahvale õigeid ja häid otsuseid ning tegema neid koos. Ja esimesena ma tahaksin tänada opositsiooni ja ka meie endisi valitsuspartnereid sotsiaaldemokraate selle koostöö eest, mida me kõik tegelikult selle eelarve kallal oleme teinud. Kui me vaatame neid ettepanekuid, mis on tehtud ka viimasele lugemisele mitmete opositsioonierakondade poolt, siis suure osa nende taga seisab märkus "osaliselt arvestatud". Seega me suutsime võib-olla mitte leida täpselt nii suurt lahendust, täpselt mitte nii palju raha, kui oli, kuid me saime aru, et need alad, millele ka opositsioon tähelepanu juhtis, on alad, mis on meiole kõigile olulised ja kus me kõik ühiselt suutsime neid lahendusi otsida ja leida.

Seda eelarvet ei ole vaja ühele või teisele erakonnale, seda eelarvet ei ole vaja ainult Vabariigi Valitsusele, seda eelarvet on vaja kogu Eestile. Kui me suuda seda vastu võtta, siis läheb Eestil halvasti. Kui me saame sellega siin täna hakkama, siis me astume väga olulise sammu majanduskriisist väljumise poole.

Loomulikult ei too ükski eelarve, olgu ta nii hästi koostatud kui tahes, kevadet. Sellele eelarvele peavad järgnema järgmised olulised sammud selleks, et meie majanduse konkurentsivõimet tõsta, selleks, et võidelda tööpuuduse vastu, selleks, et olukorra paranemine hakkaks jõudma ka Eesti tavainimeseni, et nende elujärg pööduks tõusule. Meil tuleb kõigil veel palju ühiselt tööd teha, kuid see täna vastuvõetav otsus loob sellele tööle aluse ja selle tõttu on ta eriti oluline.

See eelarve on seda olulisem, et me vaatame seda tehes mitte ainult majanduskriisis praegu meid kummitavatele probleemidele, vaid vaadates neid prioriteete, mis on selles eelarves seatud, on need selgelt pööratud Eesti tulevikku. Just selle poole, et me läheksime edasi ja suudaksime Eestile ka pikemas perspektiivis jätkusuutliku arengu tagada. Esiteks puudutab see hariduse ja teaduse osakaalu selles eelarves. Ei ole palju maid, kes tänases Euroopas, ka eriti vaadates meie lähemaid naaberriike, suudavad kasvatada hariduse eelarvet. See on tegelikult suhteliselt pretsedenditu samm, millega me oleme ühisel jõul siin hakkama saamas, ja see on väga oluline, väga tähtis samm. Sest see näitab, mis on meie maale ja rahvale ka mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus oluline ja mis viib meid edasi: see on haridus ja teadmised. Ma ei tea vist ühtegi maad, kus tegeletaks hariduse ja teaduse küsimustega majanduskriisi tingimustes nii palju, kui meie Riigikogu on ühisel jõul sellega tegelenud. Ja see on väga hea ja õige. Sest mille muuga me peaksime siis tulevikku vaadates tegelema?

Teiseks on oluline, et see eelarve tagab jätkuvalt ka meie julgeoleku. Vaadates tänapäeva kiirelt muutuvat maailma - see, et me oleme panustanud jätkuvalt riigikaitse kõrgel tasemel hoidmisele, rahvuslikku julgeolekusse, on olulisem, kui see meile esimesel pilgul paistab. See on ala, kust on, tundub, väga lihtne raha võtta, kuid see läheb väga kalliks ühel hetkel maksma. Ja täpselt samamoodi puudutab see alasid, nagu päästeteenistus, millele me leidsime lisarahasid ja saavutasime täna, nagu siseminister on teatanud, kompromissi. See puudutab lisaraha omavalitsustele, kes on raskustesse sattunud. Need on kõik alad, mis eelarves just viimastel aruteludel tegelikult endale lisaraha said ja kus on tõesti erinevate taotluste taha, ka kõige erinevamate taha märgitud vähemalt "osaliselt arvestatud".

Ja kolmandaks, mis on selle eelarve tugev punkt, on see kahtlematult, et me ei võtnud kõigeks selleks summasid, ka sellesama eelarve tasakaalu poole liigutamiseks summasid sotsiaalse turvatunde arvelt. Me ei võtnud neilt peredelt ja lastelt, me ei võtnud neid summasid pensionäridelt, me jätsime alles tõesti need lubadused, mis on tehtud. Ning see kindlasti on loonud Eesti inimestele turvatunnet ja lootust tulevikku, mis on samuti üheks väga oluliseks osaks majanduskriisist väljumisel. See on kahtlematult saavutus! See on kahtlematult, kui me võrdleme, mis toimub tänases Euroopas ja maailmas, üsna ainulaadne saavutus. Selle saavutuse eest tahaksin ma teid kõiki tänada, nii partnereid koalitsioonist kui ka opositsiooni! Sest nagu ma ütlesin, oli meil seda arutades ja kuulates ka neid ettepanekuid, vaieldes, üksteisega vahetevahel heideldes tunne, et tegelikult me istume kõik ühes paadis ja seisame siin ühtse Eesti tuleviku eest! Aitäh!

Soome president Tarja Halonen annetas Mart Laarile kõrge autasu

2009-12-08

President Tarja Halonen annetas Soome Vabariigi aastapäeva puhul Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laarile Soome Valge Roosi I klassi rüütlimärgi.

Laari esitasid autasule Soome sõjaveteranid töö eest Teise Maailmasõja ajaloo uurimisel, autasu andis Laarile üle Soome suursaadik Eestis Jaakko Kalela.

Mart Laar ütles pärast autasu kättesaamist, et on selle üle uhke ja rõõmus.

"Kindlasti ei oleks olnud võimalik selle osaliseks saada ilma soomepoisteta, kes Soome vabaduse ja Eesti au eest võideldes näitasid, et Eesti sihiks Teises Maailmasõjas ei olnud ei ühe ega teise totalitaarse suurvõimu toetamine," lausus Laar.

Ta kinnitas ka, et kavatseb tööd Teise Maailmasõja uurimise, sealhulgas soomepoiste tegevuse uurimisel, jätkata.

Riigikogu rahanduskomisjon leidis päästjatele täiendava palgaraha

2009-12-07

Riigikogu rahanduskomisjon leidis tänahommikusel koosolekul järgmise aasta riigieelarvest puuduoleva päästetöötajate palgaraha.

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadiku Margus Tsahkna sõnul leiti rahanduskomisjonis lahendus, mis kinnitatakse kolmapäeval Riigikogus riigieelarve kolmandal lugemisel.

„Võin kinnitada, et tänu sellele sammule ei pea Päästeamet järgmisel aastal koondama 110 päästeametnikku, nagu kardetud," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on kulude vähendamine majanduskriisi mõistetavad, kuid sisejulgeolek on valdkond, millest sõltub Eesti elanike turvatunne, mida ei tohi niigi keerulisel ajal vähendada.

„Rahanduskomisjon leidis täiendava võimaluse rahastada inimeste tööd, kes seisavad päev-päevalt silmitsi ohuga ning peavad olema samas ka toeks oma perekonnale," ütles ta.

Tsahkna sõnul on väärilise palga tagamine vähim, mida riik saab praeguses keerulises olukorras teha, inimeste heaks, kelle töö on asetada oma elu ühiskonna teiste liikmete elu ja vara eest ohtu.

„Me ei tohi unustada, et ka nemad on inimesed, kes vajavad kindlustunnet tuleviku ees," lausus Tsahkna.

Linnavolinik Öpik soovib lõpetada suitsetajate omavoli pealinna bussiootepaviljonides

2009-12-06

Linnavolinik Öpik soovib lõpetada suitsetajate omavoli pealinna bussiootepaviljonides

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Andres Öpik algatas linnavolikogus eelnõu, mille kohaselt varustatakse ühissõidukite ootekojad kleebistega, mis tuletavad meelde, et ootekojas on suitsetamine keelatud. Kleebised tuleks paigaldada linnavalitsusel koostöös ootepaviljonide haldajatega hiljemalt Ülemaailmseks tubakavabaks päevaks, 31. maiks.

Öpik lausus, et kuigi Tubakaseaduse järgi on ühistranspordi ootekojas suitsetamine keelatud ja selle keelu rikkujat võib karistada rahatrahviga kuni 1200 krooni, siis kahetsusväärselt ei peeta keelusätet ega võimalikku karistust tihtilugu millekski.

„Kindlasti on ootepaviljonis suitsetajate seas ignorantseid isikuid, kes teavad väga hästi, et selles kohas suitsu ette pannes sülitavad nad seaduse peale, kuid ilmselt leidub ka küllalt neid, kes kõnealusest keelust kuulnudki pole," sõnas Öpik. „Muidugi mängib nii ühtede kui teiste puhul rolli puudulik kodune kasvatus ja üldine hoolimatus kaasinimeste suhtes, kuid ainuüksi Tartu linna eeskujul tundub olevat otstarbekas varustada iga ootekoja üks kolmest siseküljest tingmärgiga, mis annaks teada ootekojas suitsetamise lubamatusest."

Öpik toonitas, et keelutähis sisendaks ootekojas viibivatele mittesuitsetajatele enesekindlust nõuda samas viibivalt suitsetajalt suitsetamise lõpetamist.

„Oma kahjulikelt mõjudelt teeb passiivne suitsetamine pea sama välja, kui ise tossata," lausus Öpik. „Ootekotta tuule ja vihma eest varjunud emad ja lapsed ei pea suitsumehe mõnudest osa saama. Küll aga pole korra tagamiseks vaja paarisadat uut, ootekojavalvuri-nimelist sotsiaalset töökohta, vaid piisab sellestki, kui on üles pandud suitsetamiskeeldu meelde tuletavad kleebised."

Tsahkna: päästjate palgamure tuleb lahendada

2009-12-05

Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna ütles täna Keskerakonna kongressi tervituskõnes, et Riigikogu rahanduskomisjonis tuleb leida järgmise aasta riigieelarves puuduoleva päästetöötajate palgaraha.

„Võin täna siin välja öelda, et me leiame lahenduse rahanduskomisjonis," ütles Tsahkna 1800 keskerakondlase ees.

Tema sõnul ei võeta ühestki ministeeriumist otseselt päästetöötajate palgaks raha, kuid lahendus tuleb enne avalikustamist rahanduskomisjonis lõplikult kokku leppida.

Riigikogus tuleb 2010. aasta riigieelarve kolmandale lugemisele kolmapäeval. Riigikogu rahanduskomisjon arutab eelarvest päästetöötajate palgaraha leidmist esmaspäeval.

Päästeamet plaanib järgmsel aastal koondada 110 päästeametnikku, kuna riigieelarve eelnõus vähendati personalikulu.

Tsahkna tervitas ka Keskerakonna valmisolekut toetada 2010. aasta riigieelarve vastuvõtmist parlamendis.

„See näitab, et sisuliselt toetab Keskerakond valitsuse valitud suunda eelarvepoliitikas," sõnas ta.

Kuressaare IRLi juhib Laine Kunnberg-Bortnikov

2009-12-04

Isamaa ja Res Publica Liidu Kuressaare osakond valis eile õhtul toimunud üldkoosolekul ühehäälselt uueks Kuressaare juhatuse esimeheks Laine Kunnberg-Bortnikovi.

Ühehäälselt valiti ka osakonna juhatus, kuhu kuuluvad Jaan Lember, Mart Tamm, Toomas Takkis, Leonid Siniavski, Argo Kirss ja Raimond Kannik.

Tõniste ja Sester soovivad kommertsbussiliinidel konkurentsi

2009-12-03

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadikud Toomas Tõniste ja Sven Sester esitasid parlamendi menetluses olevale ühistranspordiseaduse eelnõule muudatusettepaneku, mille eesmärk on kommertsbussiliinidel konkurentsi soodustamine ja seeläbi piletihindade alandamine.

Ühistranspordiseaduse praeguse redaktsiooni alusel väljastatakse kommertsliiniload viieks aastaks ning luba omav vedaja saab seda konkursita pikendada ka järgnevaks perioodiks. Muudatusettepaneku kohaselt korraldataks iga kord liiniloa väljastamiseks konkurss ja lõpetataks praegune olukord, kus oluline osa turust on sisuliselt konkurentsile suletud.

"Kehtiva regulatsiooni alusel antakse liiniloa omanikule tähtajatu ainuõigus ning uutel vedajatel tekib avaliku konkursi kaudu õigus turule ligi pääseda vaid juhul, kui ainuõigust omaval ettevõtjal kaob huvi liiniveo teenuse osutamise vastu või vedaja liiniluba tunnistatakse kehtetuks," lausus Tõniste.

"Tarbijale soodsate tingimuste tekkeks oleks õige, kui seadusandja tagaks vähemalt minimaalse konkurentsi - ainuõiguse perioodilise uuendamise asendamisel avaliku konkursi korraldamisega, et kasvõi luua võimalus konkurentsiks," ütles Sven Sester.

Tsahkna: Tartu toasoe ei kalline 30 protsenti

2009-11-30

Täna Fortum Tartu soojatootmisega tutvunud IRLi peasekretär Margus Tsahkna ütles, et tartlaste toasoe ei kalline 30 protsenti, nagu kardetakse.

"Tartu on seni olnud üks odavama soojahinnaga piirkondi terves Eestis ja jääb selleks ka edaspidi," ütles Tsahkna pärast tänast tutvumiskäiku Tartu soojatootmisjaamadesse.

Tsahkna sõnul on tervitatav, et Tartu Fortum pakkus Konkurentsiametile täiendavat kompromissi hinna osas ning meenutas Tiit Veeberi lubadust 2003. aasta oktoobrist - kui Fortum Tartu 40 protsendi aktsiate omanik Tiit Veeber kinnitas, et kombijaama ehituse raha ei hakata linlaste
taskust tagasi võtma ja sooja hind võib pigem väheneda, kui jaam on valmis ja toodab tulu.

"Lisaks on valitsus andnud heakskiidu monopolide ohjeldamise seadusele, mis aitab kontrollida kõigi soojatootjate kehtestatavaid hindu ning piirab monopolide tulukust," lausus Tsahkna.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar koos erakonna parlamendifraktsiooni aseesimehe Toomas Tõniste ja erakonna peasekretär Margus Tsahknaga külastasid täna Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning Fortum Tartu kutsel Tartu energiajaamu.

Käik toimus, et teada soojatootjate olukorda ja probleeme ning võimaldada hinnata monopoli tulukuse põhjendatus.

IRL: Tallinna ühissõidukid peaksid nädalavahetustel liikuma ka pärast südaööd

2009-11-30

IRL: Tallinna ühissõidukid peaksid nädalavahetustel liikuma ka pärast südaööd

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon tegi abilinnapea Taavi Aasale, kes pärast Jaanus Mutli lahkumist vastutab pealinna ühistranspordi eest, ettepaneku lisada reede ja laupäeva hilisõhtul enimkasutatavatele liinidele täiendavad väljumised nii, et kaugematesse elurajoonidesse oleks võimalik pääseda kesklinnast ka pärast südaööd.

"Ideaalis võiks igasse elamupiirkonda sõita reedel vastu laupäeva ja laupäeval vastu pühapäeva ööliin, mis töötaks kella kolmeni väljumistega igal täistunnil kesklinnast," lausus IRL fraktsiooni liige Siim Kabrits. „Et aga linnaeelarve on väga raskes seisus, oleks suur asi juba see, kui tallinlane saaks bussi, trammi või trolliga kodu lähedale senisest tund aega hiljem. Kindlasti on aga ülekohtune nõuda näiteks üliõpilaselt, et tema õhtu peaks nädalavahetusel lõppema kell kolmveerand kaksteist, kuna siis läheb viimane buss."

IRL fraktsiooni ja volikogu tarbijakaitsekomisjoni soovil viis linnavalitsus möödunud aasta novembris-detsembris läbi ööliinide pilootprojekti, mille tulemuslikkust oli sunnitud möönma isegi hilise ühistranspordi suhtes seni tõrjuvalt meelestatud Jaanus Mutli. IRL fraktsioon usub, et abilinnapea Aas viib Mutli poolelijäänud töö lõpule - seda enam, et nüüdseks on sõidukites olemas reisisaatjad, mis lahendab paljuräägitud korra tagamise küsimuse.

„Paljud reisisaatjad on täies elujõus mehed, kes tunneksid kindlasti heameelt selle üle, kui saaksid turvalisuse tagajatena kaaslinlastele kuidagi kasulikud olla," ütles Kabrits. „Need mehed suudaksid ainuüksi oma kohalviibimisega ja vajadusel ka sekkudes võimalikud huligaansused ära hoida. Rahul oleksid nii reisisaatjad, kelle töö saab ometi mingigi mõtte, kui noored tallinlased, kes ei pea koju jõudmiseks võtma ette ohtlikke jalgsimatku läbi öise linna."

IRL: eurorahade aktiivsem kasutuselevõtt võimaldab vabastada Tallinna koduomanikud maamaksust

2009-11-30

IRL: eurorahade aktiivsem kasutuselevõtt võimaldab vabastada Tallinna koduomanikud maamaksust

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tervitab eile volikogus üksmeelselt sündinud otsust ehitada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel lõplikult valmis Nõmme ja Haabersti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkonnad. IRL peab vajalikuks märkida, et kuna linna eelarvepositsioon peaks paranema tulenevalt mainitud euroteotusest 87,1 miljoni krooni võrra, siis oleks õiglane koguda tallinlastelt sedavõrd vähem maamaksu. IRL hinnangul tuleb maksust vabastada eeskätt koduomanikud, kuivõrd kodu ja kinnisvara pole kattuvad mõisted. Kodualuse elamumaa maamaksust vabastamise eelnõu algatas IRL fraktsioon volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

"Sellest peale, kui linnavalitsejad tallinlastele maksukirve selga lõid, on Vabaduse väljakult kõlanud jutt, kuidas kõrge maksumäära abil kogutavaid summasid kasutatakse kanaliseerimiseks," sõnas IRL fraktsiooni liige Anna-Greta Tsahkna. "Septembrikuus on abilinnapea Taavi Aas öelnud sõna-sõnalt järgmist: maamaksust laekuva raha eest kanaliseeritakse Nõmme, Pirita, Kristiine ja Haabersti linnaosades kanalisatsioonita piirkonnad täielikult. Nüüd, mil Nõmme ja Haabersti täielikuks kanaliseerimiseks võetakse kasutusele eurorahad, pole enam takistusi kaotada maamaks kasvõi nendesamade Nõmme ja Haabersti elanike kodudelt."

Riigikogu poolt kevadel vastu võetud seadusemuudatusega tekkis Tallinnal võimalus vabastada maamaksust koduomanikud, samas säilitades maamaksu äri- ja tootmismaale, millega tagatakse nende aktiivne kasutus. Suuremad krundid oleksid vabastatud 3000 m2 ulatuses ja ülejäänud osa eest tuleb maamaksu tasuda. Niisamuti laieneb maksuvabastus korteriomanikele. Maksuvabastuse tingimuseks on, et inimene omab sel kinnistul rahvastikuregistris registreeritud elukohta.

„IRL ootab linnavalitsuselt veel sel aastal konkreetseid samme, et ka Pirita ja Kristiine saaksid täielikult kanaliseeritud just eurorahade toel," ütles Anna-Greta Tsahkna. „Usutavasti on seejärel kõrvaldatud viimanegi takistus tallinlaste kodude maksust vabastamise teel. Nii, nagu eurorahad on tõhusaks toeks Tallinna omavalitsusele, oleks kodude maamaksuvabastus suureks abiks Tallinna elanikele, kel praegustes rasketes oludes iga kroon arvel."

IRL: müües Tallinna linnavalitsuse residentsid, päästame pealinna europrojektid

2009-11-30

IRL: müües Tallinna linnavalitsuse residentsid, päästame pealinna europrojektid

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon algatab tänasel volikogu istungil eelnõu, millega tehakse linnavalitsusele ülesandeks müüa linnavara võõrandamise korda järgides linnale kuuluvad Roosikrantsi residents (Roosikrantsi 4b) ja Särgava külalistemaja (E.Särgava allee 4). Residentside müügist laekuvad summad tuleb suunata omafinantseeringuteks nende investeeringute alal, mida toetavad Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid.

„Tallinlastes tekitab tõsist muret oma kodulinna tänane eelarveseis, kus linnavalitsus ei suuda tasuda isegi lasteaedadesse toitu tarnivale firmale," sõnas IRL fraktsiooni esimees Indrek Raudne. „Seda enam on karta, et raha suuremateks väljaminekuteks puudub sootuks. Ebapiisavate omafinantseeringute tõttu võib kaotada Euroopa Liidu vahendid investeeringuteks. Ometigi on eurorahad mastaapsete infrastruktuuriobjektide rajamiseks hädavajalikud. Need omakorda parandavad elukeskkonda, rääkimata sellest, et nii leiavad rakendust kümned ettevõtjad ja sajad töövõtjad."

IRL märgib, et omafinantseeringuteks tarvilike vahendite leidmiseks oleks kõige mõistlikum kulude kokkuhoid, kuid et tänase linnavalitsuse jaoks on säästlikkus tundmatu mõiste, siis tuleb leida raha linnavara müügist. Linnale kuuluvad Roosikrantsi residents ja Särgava külalistemaja ei ole hädavajalikud avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks, kuid linn hoiab neid kiivalt enda omanduses.

„Väidetavalt olla neid kaht residentsi linnavalitsusel vaja esindusüritusteks, ametnike nõupidamisteks ja koolitusteks ning linnajuhtide külaliste majutamiseks," lausus Raudne. „Ometigi on pealinnal olemas kaks soliidset ajaloolist hoonet - Raekoda ja Poska maja - ning koosolekuid saab pidada kasvõi volikoguhoone alakasutatavates saalides. Mis puutub külaliste majutamist, siis linnavalitsus võiks ju teada, et Tallinnas leidub piisavalt eri hinnaklassis hotelle, kuid ebapiisavalt külastajaid. Kui linnavalitsus ei pakuks oma külalistele munitsipaalmajutust, vaid suunaks nad hotellidesse, oleks sellest majutusettevõtjatele praegustes rasketes oludes palju abi."

IRLi juhid tutvuvad täna Tartu soojatootmisprobleemidega

2009-11-30

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar koos erakonna parlamendifraktsiooni aseesimehe Toomas Tõniste ja erakonna peasekretär Margus Tsahknaga külastavad Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ja Fortum Tartu kutsel Tartu tootmisjaamu.

Valitsus on andnud heakskiidu koalitsioonierakondade algatatud monopolide ohjeldamise seaduse, millega antakse Konkurentsiametile kontroll kõigi soojatootjate ja suuremate vee-ettevõtjate kehtestatavate hindade üle ning see toob enesega monopolide tulukuse kahanemise.

"Enne sellist sammu on oluline teada soojatootjate olukorda ja probleeme, et seadusandja eristaks põhjendatud ja põhjendamatut tulukust. Kindlasti loodan saada teavet monopoolselt tegutsevate ettevõtjate hinnakujunduse põhimõtete kohta," sõnas IRLi esimees Mart Laar.

Tallinna opositsioon esitab volikogu revisjonikomisjoni esimehe kandidaadiks Madis Kübara

2009-11-25

Tallinna opositsioon esitab volikogu revisjonikomisjoni esimehe kandidaadiks Madis Kübara

Tallinna volikogu Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonid seavad neljapäeval toimuvaks volikogu revisjonikomisjoni esimehe valimiseks üles IRL fraktsiooni liikme Madis Kübara. Linnavolikogu keskerakondlaste ja sotsiaaldemokraatide poolt kahel korral maha hääletatud Indrek Raudne (IRL) taandab oma kandidatuuri.

Tallinna opositsioon ei saa lubada, et revisjonikomisjoni esimehe koht on pikemat aega täitmata, kuna see takistab komisjoni töö käivitamist, sõnas Indrek Raudne. Ennast taandades soovin luua eelduse, et juba lähiajal saavad pealinna rahvaesindajad asuda kontrollima linnavõimu tegemisi. Kuivõrd minu isik võimukoalitsioonile ei sobinud, siis toetades Madis Kübara kandidatuuri, saavad keskerakondlased ja sotsid võimaluse näidata, et nad ikkagi peavad kinni parlamentaarsest kultuurist ja omaenda koalitsioonilepingust, mille kohaselt juhib revisjonikomisjoni opositsiooni esindaja.

Tallinna opositsioon rõhutab, et Madis Kübara läbikukutamise korral jäädakse edaspidigi Kübara kandidatuurile kindlaks, mis tähendab, et kolmandat kandidaati ei esitata.

On pretsedenditu, et koalitsioon otsustab, kes neile opositsionääridest sobib või ei sobi, lausus Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer. Tallinna maksumaksjatele on tarvis tõhusat kontrolli oma raha seaduspärase ja otstarbeka kasutamise üle, mitte poliitmänge.

Linnavolinik Kübar seisab hübriidautode tasuta parkimise eest

2009-11-25

Linnavolinik Kübar seisab hübriidautode tasuta parkimise eest

Tallinna Linnavolikogu liige Madis Kübar (IRL) algatas volikogus eelnõu eesmärgiga jätkata väiksemate hübriidautode tasuta parkimist pealinna tasulises parkimisalas. Täna ei pea Tallinna kesklinnas maksma parkimistasu selliste hübriidmootoritega sõidukite parkimisel, mis töötavad kas osaliselt või täielikult elektrijõul ja mille heitgaaside saasteainete süsinikdioksiidi (CO2) emissioon valmistaja andmetel on kuni 125 grammi kilomeetri kohta. Küll aga kaob hübriidautode parkimistasuvabastus uuest aastast.

Tallinna võimud peaksid kiikama senisest rohkem Lääne poole ning edendama sarnaselt Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika suurlinnadega keskkonnasõbralikku eluviisi, lausus Madis Kübar. Üheks võimaluseks on soodustada keskkonnasäästlike sõidukite kasutamist. See on Tallinna tingimustes, kus õhusaaste ületab normaalset taset ligi 7 korda ning autotransport annab sellest umbes 90 protsenti, lausa möödapääsmatu.

Kübar tõi näiteks, et New York City kavatseb kõik oma 13 000 kuulsat kollast taksot vahetada 2012. aastaks välja hübriidautode vastu, soovides sellega olla eeskujuks teistele suurlinnadele. NY linnavõimude prognoosi kohaselt vähendavad uued taksod kümnendi jooksul taksodest tekkivat õhusaastet 50 protsenti.

Muidugi võiks Tallinna autoomanikele öelda, et sõitke hoopis jalgrattaga, kuid meie kliimavöötmes ei saa pelgalt jalgratta propageerimisega autostumist vältida, tõdes Kübar. Pigem tuleks mõelda sellele, kuidas need inimesed, kes harjunud liiklema autoga, kasutaksid võimalikult keskkonnasõbralikke masinaid. Vähem hummereid, rohkem hübriide!

IRL: Tallinna eelarvekriis ohustab Ülemiste liiklussõlme valmimist

2009-11-25

IRL: Tallinna eelarvekriis ohustab Ülemiste liiklussõlme valmimist

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon nõuab linnapealt aru, kas linnal jätkub raha Tallinna kõige tähtsama ja suuremahulisema europrojekti - Ülemiste liiklussõlme - ehituse ette jäävate maatükkide väljaostmiseks. IRL jaoks tekitab ärevust Tallinna tänane eelarveseis, kus linnavalitsus ei suuda tasuda isegi lasteaedadesse toitu tarnivale firmale. Seda enam on karta, et raha suuremateks väljaminekuteks puudub sootuks.

„Eelarveline suutmatus soetada Ülemiste liiklussõlme ette jäävad maatükid on seda kurvem, et nii riskitakse kaotada Euroopa Liidu vahendid," sõnas IRL fraktsiooni esimees Indrek Raudne. „Ometigi on eurorahad mastaapsete infrastruktuuriobjektide rajamiseks hädavajalikud. Need omakorda parandavad elukeskkonda, rääkimata sellest, et nii leiavad rakendust kümned ettevõtjad ja sajad töövõtjad."

IRL märgib, et linnavalitsus on juba loobunud Russalkast Vanasadamani kulgeva Põhjaväila ehitamiseks Vabariigi Valitsuse poolt vahendatud 500 miljonist kroonist. Põhjaväila ehituse rahastamine EL vahenditest oli valitsuse tasandil otsustatud, kuid linnavalitsuse suutmatus leida omafinantseeringuks vajalikud summad lükkas selle objekti valmimise määramatusse tulevikku.

„Oleks kahetsusväärne, kui Ülemiste projektiga läheb samamoodi, nagu Põhjaväila puhul," ütles Raudne. „Ülemiste ristmiku ehitus annab otseselt või kaudselt tööd 500-1000 inimesele. Iga päev viivitust miljardite kasutuselevõtus tähendab sadu uusi töötuid, mis tänastes oludes on lausa kuritegelik hoolimatus linnavõimude poolt."

Eurotsooni mittekuuluvad riigid vajavad EL täiendavat abi majanduskriisist väljatulekuks

2009-11-25

"Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on neid ühiseid poliitikaid toetanud. Nüüd on nõukogu ja liikmesriikide valitsuste kord alustada jõulise ühise välis-, julgeoleku-ja energiapoliitikaga, mis oleksid tõeliselt usaldusväärsed meie partnerite jaoks, " ütles Kelam

"Möödunud talve energiakriisi vältimiseks on üks pakilisemaid ülesandeid ühtse energiaturu lõplik väljakujundamine, üle-euroopaliste elektrivõrkude ja -hoidlate arendamine ja energiasolidaarsuse klausli rakendamine, " kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul seisneb probleem ka majanduskriisist väljatulemises.

"Eriti kehtib see riikide kohta väljaspool eurotsooni, mis on enim kannatanud järsu investeeringute languse ja kasvava tööpuuduse all. Võrreldes euroala liikmetega on need riigid muutunud haavatavamaks seoses ebasoodsate konkurentsitingimustega, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami ettepanekul on tarvis ajutisi meetmeid nagu täiendavaid laenuvõimalusi väike-ja keskmise suurusega ettevõtetele ja toetusi infrastruktuuri arendamiseks. "Veelgi enam, riikliku kaasfinantseerimise nõuete ajutise vähendamisega oleks tagatud parem juurdepääs Euroopa fondidele," tegi Kelam ettepaneku.

Tunne Kelam tõstatas ka Eesti eurotsooni pürgimise küsimuse. "Eesti on üks madalaima välisvõlaga riik ja samuti oleme suutnud eelarve puudujäägi kontrolli alla võtta."

"Usun, et Eestil on hea võimalus liituda euroalaga 2011.aastal, " ütles Kelam.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam hoiatab NATO sõjatehnoloogia müümise eest Venemaale

2009-11-23

"Euroopa Liit on ainsana saatnud Gruusiasse rahvusvahelise vaatlusmissiooni, mis jälgib Vene-Gruusia 2008. aasta 12. augusti ja 8. septembri kokkulepete täitmist, " ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul peaks uus Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Catherine Ashton tegema selgeks, et absoluutne tingimus Vene poole usaldusväärsusele kokkulepete täitmisel on Euroopa Liidu vaatlusmissioonile juurdepääsu tagamine Gruusia separatistlikele territooriumitele ilma edasiste viivituseta.

"Täna jõudis Peterburi Prantsuse Mistral-tüüpi helikopterikandja. Plaan müüa see moodne dessantlaev Venemaale on võrdne Kremli autasustamisega Gruusiasse sisstungi eest 2008. aastal," väitis Kelam.

"Vene mereväe juhataja admiral Vladimir Võssotski sõnul oleks Vene laevastik seda tüüpi alusega saanud 2008. aasta augustis oma missiooni sooritada 26 tunni asemel 40 minutiga, " kinnitas Kelam.

Kelami sõnul poleks sellisel juhul president Sarkozyl olnud mingit võimalust takistada härra Putinit Gruusia pealinna okupeerimast.

"Vene mereväe varustamine NATO uusima tehnoloogiaga tähendab endale vastutuse võtmist Kremli sõjaka tiiva julgustamise eest viimaks reaalsuses ellu hiljutiste Vene sõjaliste manöövrite stsenaariumid naaberriikide territooriumide hõivamisel."

IRL nõuab Savisaarelt kogu tõde linnaeelarvest

2009-11-19

IRL nõuab Savisaarelt kogu tõde linnaeelarvest

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon saatis linnapeale arupärimise, milles soovitakse vastuseid linnaeelarve tegeliku olukorra kohta.

„Valimised on möödas, mistõttu peaks Savisaarel nüüd puuduma vajadus linnaeelarve olukorra ilustamiseks ja ta võiks rääkida asjdest nii, nagu need tegelikult on," sõnas IRL fraktsiooni liige Siim Kabrits. „Loodetavasti laekub vastusena meie kaheteistkümnele küsimusele adekvaatne teave, mitte aga tavapärane kirjutis sellest, kuidas valitsus on kõiges süüdi – kuni kliima soojenemiseni välja.“

IRL märgib, et heaperemeheliku linnajuhtimisega oleks Tallinnal võimalik linna tegevuskulude, sealhulgas propagandamasina sulgemise pealt hoida kokku sadu ja sadu miljoneid kroone. Kindlasti ei saa kulude vähendamise kõrval tähelepanuta jätta ka tulude suurendamist, eriti välisvahendeid.

"Potentsiaali eurorahade kaasamiseks on Tallinnas küllaga, kui vaid suutlikkust jätkuks,“ lausus Kabrits. „Hea näide on valitsuse poolt eraldatud 500 miljonit EL vahendeid Põhjaväila ehituseks, mida linnavalitsus pole aga suutnud alustada omafinantseeringu puudumise tõttu. Kardetavasti läheb see euroraha nüüd raisku."

IRL osundab, et Tallinna eelarve kehv seis ei ole asi iseeneses, vaid et Eesti suurima omavalitsuse eelarve suur puudujääk mõjutab negatiivselt ka Eesti avaliku sektori tasakaalu.

„Tallinna eelarvedefitsiit mängib kahtlemata rolli Maastrichti kriteeriumite täitmisel,“ sõnas Kabrits. „Avalikkus peab olema veendunud, et eurole üleminekuks valmistumisel ei tuleks Tallinnast halbu üllatusi. Usutavasti mõistab Savisaar, et euro kui siinse majanduse elavdamise instrument on ka tema valijate huvides."

Arupärimine: http://www.tallinnlv.ee/aktalav/Aruparimised/Dokumendid/apdok779.pdf

IRL kasutas kohalike valimiste kampaaniaks 8 miljonit krooni

2009-11-18

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) esitas täna Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile kampaaniakulu aruande - erakond kasutas tänavuste kohalike valimiste kampaanias kokku 8,12 miljonit krooni.

Kampaania suuremad kulutused olid telereklaam (2,88 miljonit), trükised (1,82 miljonit), postikulu (520 000 krooni), raadioreklaam (474 000 krooni) ning reklaam ajalehtedes ja ajakirjades (407 000 krooni).

IRLi nimekirjades kandideeris 2021 kandidaati 132 omavalitsuse volikokku, erakonna kandidaate toetas valimistel kokku 92 068 inimest.

IRLi peasekretäri Margus Tsahkna sõnul on eelmiste kohalike valimistega võrreldes erakonna kampaaniakulutustes enim vähenenud välireklaami ja ajalehtedes tehtava reklaami osakaal.

„Prognoosin, et valimiskampaaniates kasvab järk-järgult otsekontaktide ning tagasisidestatud sotsiaalmeedia osakaal, jätkuvalt on kampaaniates keskne roll televisioonil," ütles Tsahkna.

2005. aasta kohalikel valimistel kasutasid Res Publica ja Isamaaliit kampaaniaks kokku 11,08 miljonit krooni.

Põllumajanduse ja maaelu toetamiseks kulub järgmisel aastal 4,3 miljardit krooni

2009-11-18

2010. aasta riigieelarve projektis on põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetamiseks planeeritud 4,3 miljardit krooni, mis on tänavuse aastaga võrreldes viis protsenti rohkem. Pool sellest rahast kulub otseselt põllumajandusele.

4,3 miljardist kroonist 1,169 miljardit krooni tuleb Eesti riigi tuludest, ülejäänu pärineb Euroopa Liidu vahenditest. Tänavu suunatakse põllumajandusse ja maaellu kokku 4,102 miljardit krooni, millest Eesti riigi panus moodustab 1,015 miljardit krooni.

Eestipoolne Euroopa Liidu otsetoetuste lisamakse ehk top-up kasvab tuleval aastal 520 miljoni kroonini võrrelduna tänavuse 445 miljoni krooniga. ELi otsetoetus tõuseb 959 miljonilt kroonilt 1,137 miljardi kroonini. Teadus-arendus tegevustesse suunatakse 30,9 miljonit krooni (2009. aastal 23 miljonit krooni), kalanduse arengukavasse 283 miljonit krooni (140 miljonit krooni) põllumajanduse arendamisse 47,5 miljonit krooni (41,2 miljonit krooni) jne.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on tuleva aasta eelarves väga vähe valdkondi, kus kasv ei tule ainult Euroopa Liidu toetuse arvelt vaid ka Eesti riigi enda panusest. „Põllumajandus on olnud valitsuse selge prioriteet, millest kõnelevad ka numbrid," lausus ta.

Seedri kinnitusel näeks tema hea meelega, et põllumajandustoetused kasvaksid veelgi, sest just seda valdkonda on majanduslangus kõige valusamalt tabanud. „Kokkuostuhindade kukkumine on olnud lihtsalt liiga järsk," rääkis ta. „Aga sellisel juhul peaksime minema teiste eluliselt tähtsate valdkonda kallale, millest ei jääks puutumata ükski Eesti inimene."

Tõenäoliselt on Eesti põllumajandustoetuste kasv Seedri kinnitusel järgmisel aastal Euroopa üks suuremaid. „Põllumehed heidavad meile ette, et näiteks Läti maksab oma top-up'i nii tänavu kui tuleval aastal sajaprotsendiliselt välja, kuid tegelikult ei ole see nii. Tänavu on lätlaste top-up'i täitmisprotsent pisut üle 70 ja tuleval aastal tõenäoliselt märksa madalam," lisas ta.

Õnneks on siiski ka märke sellest, et põllumajandustootjate olukord hakkab paranema. Viimase paari kuuga on toorpiima hind tõusnud võrreldes madalaimate tasemetega kuni 50 sendi võrra. Näiteks või hind maailmaturul on aga kasvanud nii palju, et kadunud on vajadus Euroopa Liidu sekkumiskokkuostu järgi. Eesti piimatootjatele on see oluline, sest ligi pool Eestis toodetud toorpiimast müüakse peamiselt või juustu ja lõssipulbrina Eestist välja.

„Asjad liiguvad paremuse suunas ja seda on tunnistanud ka põllumehed ise," ütles Seeder. „Kuuldused Eesti põllumajanduse surmast on ilmselgelt liialdatud, kuigi osad põllumehed nii näidata püüavad."

Kelam kutsub venekeelsete koolide õpilasi kirjutama sallivusest

2009-11-16

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam kuulutas koostöös Euroopa Parlamendi Infobüroo ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja venekeelsete gümnaasiumide õpilastele esseekonkursi sallivusest.

Žürii esimees Arvo Valton kutsub noori kirjeldama mõnd juhtumit oma elust, mis oleks võinud lõppeda konfliktiga, kuid millest saadi üle tänu tarkusele, sallivusele või huumorile.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul on esseekonkursi väljakuulutamiseks valitud teadlikult Rahvusvaheline Tolerantsi päev. „Sallivus tähendab paremat mõistmist, austust, koostööd ja dialoogi eri kultuuride, kogukondade ja üksikisikute vahel," ütles Kelam.

Konkursi tulemused kuulutatakse järgmise aasta 5. veebruaril. Kolm paremat külastavad Tunne Kelami kutsel 2009. aasta aprillis Euroopa Parlamenti. Paremad tööd avaldatakse ka välispoliitikaajakirjas „Maailma Vaade".

Žüriisse kuuluvad kirjanikud Arvo Valton ja Jelena Skulskaja, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ning Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja.

Esseekonkurss vene õppekeelega gümnaasiuminoortele korraldatakse teist korda - eelmise aasta teema oli "Minu riik Euroopas".

IRLi Vihula osakonda juhib Enno Tammemäe

2009-11-16

Pühapäeval toimunud Vihula osakonna üldkogul valiti osakonnale uus juhatus ning sellele esimees.

Senise kolmeliikmelise juhatuse asemel otsustas üldkogu valida kuueliikmelise juhatuse.

Sellesse valiti Vello Väinsalu, Enno Tammemäe, Linda Randoja, Heli Hainas, Janek Hubert ning Jaan Kruus.

Esimehe kandidaadiks seati Enno Tammemäe, kelle kandidatuur leidis üksmeelse toetuse.

IRLi Vihula osakonnas on 22 liiget.

IRL soovib taastada Tallinna erahuvikoolide toetamise linnaeelarvest

2009-11-15

IRL soovib taastada Tallinna erahuvikoolide toetamise linnaeelarvest

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon algatas Tallinna volikogus eelnõu, mille vastuvõtmise korral taastatakse erahuvikoolide toetamine linnaeelarvest. Eraldised erahuvikoolidele katkestas keskerakondlik linnavõim tänavu 1. juulist. Praeguseks on veebilehel http://huviharidus.lkkk.ee/ antud 3243 allkirja pealinna erahuvikoolide toetuseks. Allkirja andnud leiavad, et olles võtnud erahuvikoolidelt ära linnapoolse pearaha, ei suhtu linnavõim kõikidesse lastesse võrdselt.

„Tallinna omavalitsus ei tohi jagada õpilasi kaheks - „meie" lapsed ja „need teised"," lausus IRL fraktsiooni liige Anneli Entson. „Kuigi erahuvikoolide õppurid on samuti tallinlased, kehtestas linnavolikogu sel suvel ebanormaalse korra, kus nende laste vanemad rahastavad oma maksudest esmalt munitsipaalhuviharidust ning seejärel tasuvad täies mahus oma lapse õpingud erahuvikoolis. Kõik Tallinna lapsed ja noored väärivad võrdset kohtlemist ning võimalusi enda arendamiseks, sõltumata õppeasutuse omandivormist."

IRL peab oluliseks, et kui laps ei saa sisse linna muusikakooli - kuna kohti kõikidele ei jagu -, siis on tal teisi alternatiive muusikahariduse omandamiseks. Selline hariduskorraldus, kus osa haridusest jääb kättesaamatuks konkurssi mitteläbinute jaoks, süvendab ühiskonnas lõhesid ning on seetõttu taunitav. Ei tohi lasta kesta olukorral, kus lapsel jääb talle huvipakkuvasse ringi minemata vaid põhjusel, et munitsipaalhuvialakoolis ei jätkunud talle kohta ─ erahuvikool on aga tema vanematele ülejõukäiv.

„Pealinna erahuvikoolid vajaksid minimaalselt 6,5 miljonit krooni aastas," sõnas Entson. „Võrdluseks, et Tallinna munitsipaalpolitsei selle aasta eelarve on 46,5 miljonit. Vähendades pelgalt 14 protsenti kulutusi sellele paramilitaarsele seltskonnale, leiame rahalised võimalused arendada meie laste loovust."

IRL eelnõu: http://www.tallinnlv.ee/aktalav/Eelnoud/Dokumendid/endok6084.pdf

IRL: Tallinna eelarvekriis takistab kolimistoetuste väljamaksmist

2009-11-15

IRL: Tallinna eelarvekriis takistab kolimistoetuste väljamaksmist

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on mures, et Tallinna eelarvedefitsiit ei võimalda maksta välja kolimistoetusi inimestele, kes on elanud õigusjärgsetele omanikele tagastatud majades, küll aga suutnud ise leida korteriturult enesele uue eluaseme.

„IRL on tagastatud majades elavate inimeste murede lahendamisel alati eelistanud kolimistoetust munitsipaalmajadele, kuivõrd kolimistoetus on motiveerinud inimesi lahendama enda eluasemeprobleemid omal käel," sõnas IRL fraktsiooni liige Andres Luus. „Makstes kolimistoetusi inimestele, kes on soovinud ise omanikuks saada, väheneb vajadus munitsipaaleluruumide järele või vähemalt on võimalik asustada linnale kuluvatele pindadele rohkem tõelisi abivajajaid."

Volikogu eelmise koosseisu ajal tuli pealinna võimuerakond kaasa IRL ettepanekutega tõsta kolimistoetuse määra, mis tänaseks on küündinud arvestatava 75 000 kroonini. Seda enam teeb nõutuks, et alates augustikuust ehk samast ajast, mil linnavalitsus raporteeris tagastatud majade elanike probleemi lahendamisest, on kolimistoetuse taotlusi esitavad inimesed pidanud kogema ametnike tõrjuvat hoiakut ja otsituid põhjendusi taotluste rahuldamata jätmiseks.

„Inimesed kurdavad, et ka rahuldatud taotluste puhul pole toetussummasid laekunud," tõdes Luus. „Arusaadavalt takistab kolimistoetuste väljamaksmist linnakassa kehv seis. IRL on korduvalt hoiatanud, et pärast pidu ja pillerkaart pole kõigeks hädavajalikuks enam raha. Et see aeg on nüüd käes, tõendab ka kolimistoetuste väljamaksmise külmutamine."

Tallinna opositsioon: võimuliit tegi algust koalitsioonileppe rikkumisega

2009-11-13

Tallinna opositsioon: võimuliit tegi algust koalitsioonileppe rikkumisega

Tallinna volikogu Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonid mõistavad hukka pealinna võimuliidu, kes vaid loetud päevad pärast koalitsioonileppe sõlmimist on asunud seda rikkuma, takistades opositsiooni esindaja valimist volikogu revisjonikomisjoni esimeheks. Eilsel linnavolikogu istungil, kus valiti revisjonikomisjoni esimeest, hääletati keskerakondlaste ja sotsiaaldemokraatide häältega maha opositsiooni ühiskandidaat Indrek Raudne. Ometigi sisaldub pealinna koalitsioonileppes punkt, mille kohaselt täidab revisjonikomisjoni esimehe ülesandeid opositsiooni esindaja.

„Paljuräägitud uus poliitiline kultuur on paljastanud oma tõelise pale," sõnas Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk. „Nii, nagu viimased neli aastat, kavatsetakse opositsiooni ka edaspidi ignoreerida. Pärast opositsiooni kandidaadi läbi kukutamist pole kellelgi enam kahtlust, et Keskerakond ja sotsid kannavad ühiseid väärtusi."

Tallinna opositsioon tunneb muret, et volikogu revisjonikomisjoni esimehe valimata jätmine takistab revisjonikomisjoni töö käivitamist. Opositsiooni ühiskandidaadi maha hääletamise üheks põhjuseks võib olla Keskerakonna tahtmine venitada niikaua revisjonikomisjoni käivitamisega, kuni on korda aetud paberid linna maksumaksja arvelt nii otse kui kaude tehtud valimiskulutuste peitmiseks.

Tallinna opositsioon tõdeb, et Keskerakond pole kunagi euroopalikku poliitilist kultuuri millekski pidanud ja on alati kartnud opositsiooni esindajat revisjonikomisjoni etteotsa lasta. Küll aga on sotsiaaldemokraadid väitnud, et nemad on tähtsustanud koalitsioonikõnelustel just uut euroopalikku poliitilist kultuuri ja koostööd opositsiooniga.

"On imekspandav, et neid ilusaid sõnu söövad sotsid kohe esimesest päevast peale," lausus IRL fraktsiooni aseesimees Urmas Mardi. "Sotside siseopositsionääridel Rummil, Tarandil ja Nestoril on õigus - rohelise koletisega võitlevast Pühast Jürist on Tallinnas saanud hämmastava kiirusega Keskerakonna kuulekas kojanarr."

Tunne Kelam: uued liikmesriigid peavad olema esindatud EL kolmes uues tippametis

2009-11-11

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam tõstatas täna Euroopa Parlamendi plenaaristungil kolm aspekti, mida Lissaboni leppe jõustumisel peaks jälgima.

"Esiteks, Lissaboni leppe jõustumisel vajab Euroopa Liit rohkem kui kunagi varem ühist tõhusat välis-, kaitse- ja energiapoliitikat," ütles Tunne Kelam oma sõnavõtus. "Üksnes sellised ühispoliitikad võimaldavad tagada, et Schröder-Putini tehingud tulevikus kunagi ei kordu."

Teiseks on Eesti saadiku sõnul oluline teadvustada tugeva Euroopa Komisjoni vajadust, mille rolli uued institutsioonid ei tohi nõrgestada. "Komisjon on see, kes kannab vastutust Lissaboni leppe ellurakendamise eest," kinnitas Kelam.

Kolmandaks, kõneledes EL uute tippametite täitmisest tuleb Tunne Kelami arvates lähtuda mitte keerukate kompromisside tulemusena kokku lepitud portfellidest, vaid isiksustest. Isiksustest, kellel on kaugeleulatuv visioon ning pühendumus Euroopa ühisväärtuste järjepidevusele.

"Et tulla toime uute hiiglaslike väljakutsetega, vajame taas Adenaueri, Schumani ning De Gasperi formaadiga Euroopa riigimehi. .Neid otsides on parem eelarvamused kõrvale heita - selliseid riigimehi võib väga hästi leida ka uutest liikmesmaadest, kes peaksid kindlasti olema esindatud tulevases EL troikas, " ütles Kelam.

Täna ja homme Brüsselis toimuv Euroopa Parlamendi osaistungjärk on pühendatud kommunismi kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemise 20. aastapäevale, selle puhul külastas Euroopa Parlamenti Tšehhi Vabariigi endine president Vaclav Havel.

Peateemadena arutavad saadikud keskkonnateemale pühendatud hiljutist Euroopa Ülemkogu ning peagi toimuvat ELi-Venemaa tippkohtumist Stockholmis.

Tunne Kelam: Euroopa vajab täit tõde Berliini müüri rajanud režiimi kohta

2009-11-10

Eile möödus 20 aastat Berliini müüri langemisest, mida tähistavad üle Euroopa toimuvad mälestusüritused.

Euroopa Parlamendi suurim, kristlikke demokraate ja konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon tähistas seda aastapäeva mälestusüritusega Euroopa Parlamendis. Peaettekande pidas Eesti saadik Tunne Kelam, kes analüüsis Berliini müüri langemiseni viinud sündmusi ning rääkis ka isiklikust kogemusest kommunistliku režiimi all.

Tunne Kelami sõnul on kõigil vaja teadvustada, et Berliini müüri püstitanud Nõukogude diktatuur ei kavatsenud piirduda üksnes Ida-Euroopaga.

"Täna peame enda jaoks täiesti selge järelduse tegema, et sama saatus, mis tabas müüri taha suletud Ida-Euroopat, oli kavandatud kogu Euroopa jaoks," ütles Kelam. See oleks juhtunud, kui vahele poleks tulnud Trumani doktriin, Marshalli plaan, NATO rajamine ning Euroopa demokraatliku ühinemise algus.

Tunne Kelam ütles, et jõhkra jõu demonstreerimisele vaatamata osutas Berliini müür tegelikult kommunistliku režiimi ebakindlust ja nõrkust.

"Müüri ehitamise otsusega 1961 möönis nõukogude diktaator Hrushtshov, et tema süsteem pole normaalseis inimlikes tingimusis elujõuline," järeldas kõneleja.

Tunne Kelami sõnul on vabadus lahutamatult seotud tõega.

"Täna, 20 aastat hiljem vajab kogu Euroopa täie tõe mõistmist selle totalitaarse süsteemi olemusest, mis hoidis poolt Euroopat aastakümneid oma raudses haardes," ütles Kelam.

"Me kõik vajame seda tõde - niihästi need, kes jäid ühele poole müüri ja ka need, kellel oli õnn elada vabas ja demokraatlikus ühiskonnas."

"Me vajame seda tõde ka Venemaa jaoks, mis on olnud ajaloo julmima diktatuuri kasvulava," ütles Kelam. Tema sõnul peab Euroopa aitama vene sõpradel vabaneda nende ajaloo süngeima perioodi vangistusest.

Tunne Kelami arvates viis Berliini müüri mahakiskumisele ühelt poolt paljude ikestatud Euroopa rahvaste visa vastupanu diktatuurile ning Karol Wojtyla, Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri uus kindlameelne poliitika, mis teadvustas kommunismi välise jõu taga tema nõrkust ning orienteerus mitte pragmaatilisele muganemisele selle süsteemiga, vaid taotles selle murdmist.

"Täna jagame oma rõõmu meie taasühinenud Saksa sõpradega," õnnitles Eesti saadik oma kolleege. "9. november avas tee niihästi vabadusele kui ka Euroopa laienemisele. See on meie ühine püha," ütles Kelam.

Mart Laar kohtus Nancy Reaganiga

2009-11-08

Californias Ronald Reagani raamatukogus toimunud rahvusvahelise konverentsi raames kohtus Mart Laar USA presidendi Ronald Reagani lese Nancy Reaganiga.

„Mul ei olnud kahjuks kunagi võimalust isiklikult kohtuda Ronald Reaganiga ning tänada teda selle eest, mida ta Eesti ja teiste ikestatud rahvaste heaks tegi. Nüüd avanes vähemalt võimalus see tänu tema abikaasale edasi anda," lausus Laar.

Tema sõnul oli Nancy Reagan heade sõnade eest tänulik, tuletades meelde, kuidas Ronald Reagan elas kaasa Balti rahvaste võitlusele vabaduse eest. Nancy Reagan ütles, et ta mäletab siiamaani, kuidas nad abikaasaga vaatasid televisioonist ülekannet Berliini müüri langemisest ning kui rõõmsad ja liigutatud nad olid.

Nancy Reagan kinnitas Laarile, et Ronald Reagani arvates polnud tema roll toimunus sedavõrd suur, tema meelest kuulus kogu au ikestatud rahvastele endile, kes suutsid maailma kommunismist vabaneda.

Laari sõnul oli 88-aastane Nancy Reagan vaatamata liikumisraskustele muidu heas vormis, visates nalja ning meenutades elavalt oma-aegseid sündmusi.

Ronald Reagani Fondi ja Heritage Fondi korraldatud konverentsil osalesid lisaks Reagani kunagiste lähimatele kaastöölistele ka Vaclav Klaus, Leczek Balcerowicz, Steve Forbes, Richard Pipes ja Edward Lucas.

Laar Berliini müüri langemise aastapäeval: töö on veel pooleli

2009-11-08

Esinedes Roland Reagani raamatukogus Californias korraldatud Berliini müüri langemise aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil tuletas Mart Laar meelde, et Berliini müüri langemine ei olnud mitte Ida ja Kesk Euroopa vabanemise algus, vaid pigem pikema protsessi tulemus ja osa pikemast teekonnast vabaduse suunas, mis on veel jätkuvalt pooleli.

„Otsides 1989. aasta kangelasi, tuleks eeskätt meeles hoida ikestatud rahvaid, kes aastakümneid jätkasid lootusetust võitlust vabaduse eest, isegi kui Lääs neid pikka aega tegelikult efektiivselt ei toetanud. Balti metsavendlusel, Berliini ülestõusul, Poola ja Ungari vastuhakul 1956.
aastal, „Praha kevadel" ja eriti Poola „Solidaarsusel" on osa sellel pikal teel," lausus Laar.

Tema sõnul sai kommunismi kukutamine sai aga võimalikuks alles siis, kui vabas maailmas kerkisid esile liidrid, nagu paavst Johannes II Paulus, Margaret Thatcher ja Ronald Reagan, kes erinevalt tavaarvamusest uskusid, et suudavad heita kommunismi ajaloo prügikasti - ja said sellega ka hakkama.

„Lääs surus NSV Liidu kiirelt nurka, sundides seda alustama reforme, mis omakorda võimaldasid ikestatud rahvastel „kurjuse impeerium" lammutada".

Samas avaldas Laar muret, et 1989. aasta revolutsioon on endiselt lõpule viimata, kuna mitmed tollal demokraatia suunas teed alustanud riigid on sellelt teelt kõrvale astunud, mõnel pool on tagasi pöördutud Nõukogude Liidu pärandi juurde ning asutud selle poolt toime pandud kuritegusid kaitsma ja õigustama.

„Kui maailm seda vaikides pealt vaatab, ollakse astutud väga ohtlikule teele," sõnas Laar.

„Osalt on see tingitud sellest, et maailm pole siiamaani täiel määral teadvustanud kommunismi kuritegusid. Viimastel aastatel on sellel alal liigutud olulisel määral edasi, kuid peamine töö on alles ees".

Ronald Reagani Fondi ja Heritage Fondi korraldatud konverentsil osalesid lisaks Reagani kunagiste lähimatele kaastöölistele, nagu riigisekretär George Schultzile, Tśehhi President Vaclav Klaus, Poola majandusreformide autor Leczek Balcerowicz, Steve Forbes, Richard Pipes, Edward Lucas. Mihhail Gorbatsov ja Margaret Thatcher saatsid konverentsile soojad tervitused, rõhutades Reagani rolli külma sõja lõpetamises.

IRLi juhib Põhja-Tallinnas Olavi-Jüri Luik

2009-11-06

Isamaa ja Res Publica Liidu Põhja-Tallinna osakond valis üldkogul osakonna esimeheks tagasi Olavi-Jüri Luige.

"Minu eesmärk on kaasata erakonna töösse rohkem inimesi, kelle jaoks on oluline Põhja-Tallinna areng," sõnas Luik.

Valiti ka kuueliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad Külliki Kübarsepp, Marlen Pruunlep, Kristjan Kaldmäe, Kaarel Oja, Raimo Jõgeva ja Rein Saliste. Asendusliikmed on Eiki Riisna, Ingrid Morel ja Madis Ahman.

Põhja-Tallinna üldkogu fotod: http://www.irl.ee/et/Meedia/Fotogaleriid/view/258/pohja-tallinna-uldkogu-2009

IRL: linnameedia kinni!

2009-11-06

IRL: linnameedia kinni!

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon andis tänasel linnavolikogu istungil üle eelnõu, mille kohaselt tuleb 1.jaanuarist sulgeda ülelinnaline ajaleht Pealinn/Stolitsa ja linnaosalehed, loobuda eetriaja ostmisest raadio- ja telekanalites ning lõpetada igasugune ettevalmistav tegevus Tallinna Televisiooni käivitamiseks. Nendele meediakanalitele kuluvate summade arvelt tuleb uuest aastast suurendada vahendeid lasteaedade tegevuskulude katteks.

„Linnameedia röövib igal aastal maksumaksjate rahakotist kümneid ja kümneid miljoneid kroone," tõdes IRL fraktsiooni esimees Indrek Raudne. „Tänane linnameedia pole muud kui propagandatööriist selle kõige ebameeldivamal, põhjakorealikul kujul. Ka jutt selle euroopalikumaks muutmisest mingi laiapõhjalise kolleegiumi kaudu on pelgalt propaganda."

IRL rõhutab, et maksumaksja raha kulutamine linnameediale ajal, mil tuhanded tallinlased on tööta või siis rügavad töökoha säilitamiseks ja pere toitmiseks töövõtjana või tööandjana mitmel kohal, on irvitamine linnaelanike üle.

„Linnameedia olemasolu ei saa ka kergematel aegadel aktsepteerida, kuna see on vaba ajakirjanduse ja sõltumatute kommunikatsioonivahendite asjatu dubleerimine," ütles Raudne. „IRL on olnud alati veendumusel, et tõde tõuseb ja vale vajub - varem või hiljem. Kui meil ei õnnestu linnameediat sulgeda seekord, siis ükskord ikka, ning siis juba jäädavalt!"

IRL jätkab võitlust Tallinna koduomanike maamaksust vabastamise nimel

2009-11-05

IRL jätkab võitlust Tallinna koduomanike maamaksust vabastamise nimel

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon annab tänasel Tallinna volikogu istungil üle eelnõu sooviga lõpetada kodualuse elamumaa maksustamine Tallinna linnas. IRL ettepaneku järgi oleksid tallinlaste kodud maksuvabad sõltumata sellest, kas kodu asub individuaalelamus või kortermajas.

Eelnõu kohaselt kehtiks maksuvabastus juhtudel, mil maksumaksja elukoht on registreeritud rahvastikuregistris samal aadressil, maksumaksja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- ega üüritulu ning krundi suurus jääb 3000 ruutmeetri piiresse.

IRL on ajanud tallinlaste kodude maksuvabastuse asja ligi kaks aastat. Kui seni tõrkus Tallinna volikogus võimutsev Keskerakond toetamast IRL-i ettepanekut ettekäändel, et seadus seda ei võimalda, siis juunikuus Toompeal vastu võetud seadusemuudatuse kohaselt on kohalikul omavalitsusel täielik õigus kodualust elamumaad mitte maksustada.

„Tänane seadus võimaldab linnavolikogul vabastada kodualune elamumaa maamaksust kasvõi homnepäev ja mingeid seadusemuudatusi enam vaja pole," lausus IRL fraktsiooni liige Urmas Mardi. „Maksuvabastus - niisamuti, nagu tänane maksumäär ja maksudest laekuvate summade kasutamine - on puhtalt linna küsimus ja riigil pole sellega mingit pistmist."

Mardi tõdes, et tänasele linnavalitsusele on võõrad mitte ainult koduomanike mured maamaksuarvete tasumisel, vaid ka koduomanike poolt kantavad väärtused.

„Kodu kui kindlus on ühiskonna stabiilsuse garant, pere turvatunde tagaja ning inimese elutahte allikas - eriti praegusel ebakindlal ajal," sõnas Mardi. „Omavalitsustel tuleb kodude omamist igati soodustada, mitte neid kindlusi maksukirvega lammutada."

IRL: Tallinn on kokkuhoiuga vähemalt aasta jagu hiljaks jäänud

2009-11-02

IRL: Tallinn on kokkuhoiuga vähemalt aasta jagu hiljaks jäänud

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon peab vajalikuks, et linnavalitsus tooks veel novembrikuus volikogu ette käesoleva aasta negatiivse lisaeelarve eelnõu. IRL ei pea õigeks eelarve hiilivat kärpimist linnapea käskkirja kaudu. IRL hinnangul võimaldaks kärpekava volikogu ette toomine saavutada seda, et kärbitakse sealt, kus tõesti vaja ning jäetakse puutumata valdkonnad, kust juba niigi kokku hoitud.

„IRL leidis juba möödunud aastal, et tänavuses linnaeelarves haigutab miljardikrooni suurune auk," sõnas IRL fraktsiooni esimees Indrek Raudne. „Sel põhjusel hääletasime ka tänavuse linnaeelarve kinnitamise vastu. Linnapea käsulaud kõikvõimalikest kohtadest kokku hoida ainult kinnitab meie varasemaid hoiatusi. Isegi pärast juunikuist negatiivset lisaeelarvet sisaldub linnaeelarves keskeltläbi 300 miljoni krooni suurune miinus."

IRL taunib olukorda, kus linnapea käskkiri teeb sisuliselt võimatuks parandada natukenegi lasteaedade, huvikoolide ja noortespordi olukorda. Samas jäetakse puutumata üle poolesaja miljoni krooni ulatuvad propagandakulud, mis annab alust arvata, et linnakassa tegeliku seisu ilustamine avalikkuses jätkub.

„Linnapea võlgneb tallinlastele selgituse, kuidas juhtus nii, et raha, mida enne valimisi oli linnal nagu raba, ühtäkki otsa sai," lausus Raudne. „Valimiste eel jagus raha nii vihmavarjutüdrukutele kui kartulitele ning seda kõike saatis kõva kisa, kuidas Tallinn hoolib ja aitab. Nüüdne kärpekava, mis ei vähenda sentigi propagandakulusid, toob kaasa selle, et ainsad, kel põhjust olla Tallinna linnavalitsusele tänulik, on järgmise kartulikoorma ootel metsaelanikud."'

IRL astub võitlusesse rohelise koletisega

2009-10-31

IRL astub võitlusesse rohelise koletisega

Kolmteist Tallinna Linnavolikogu saadikut otsustasid moodustada volikogus Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni. IRL fraktsiooni esimeheks valiti Indrek Raudne, aseesimeesteks Liisa Pakosta ja Andres Öpik.

"IRL fraktsioon on võrreldes varasema koosseisuga suurem ja noorem, mis loob eelduse jõuliseks ja energiliseks tööks linnakodanike huvide kaitsel," sõnas fraktsiooni juht Indrek Raudne. „Kõige olulisem on muidugi pädevus ja sellest meil puudu ei jää. Tallinna korteriühistute probleemid, lasteasutuste mured või ettevõtluse areng - kõigis nendes valdkondades on IRL fraktsioonil kompetents olemas. Eraldi väärib rõhutamist, et meie ridadesse kuulub Tõnis Palts, kes kahel korral edukalt linnapea ametit pidanud."

Linnavolikogus seisab IRL jätkuvalt kodualuse elamumaa maamaksust vabastamise, monopolide ohjeldamise, propagandamasina sulgemise ja ausa linnavalitsemise eest.

„Propaganda maksumaksja rahakoti najal, töökohtade jagamine parteiliste teenete alusel ja korruptsioon peavad lõppema," lausus Raudne. „Kui Püha Jüri on rohelise koletise poolt alistatud, siis ei tähenda see, et kuriloom võib teha jätkuvalt, mis aga heaks arvab. Ei tohi lubada koletisel kogu Tallinna linna nahka panna ning kes siis veel peale IRL-i suudaks tema aplust taltsutada."

Rakvere valla juhtimine muutub

2009-10-24

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond ning Reformierakond leppisid kokku koalitsioonilepingu sõlmimise Rakvere vallas.

Osapooled tõdesid, et Rakvere vald peab jätkama alustatud arenguid ning oluliste muudatuste sisseviimine vallajuhtimisse ei teeniks valijate ootusi. Samas näitasid valimistulemused, et vallajuhtimine peab olema laiapõhjalisem.

Koalitsioonilepingu sõlmimise järel moodustub 8-liikmeline koalitsioon. Rakvere vallavolikogu on 13-liikmeline.

Valimiste eel juhtis Rakvere valda Keskerakond üksi.

Vihulas vahetub vallavõim

2009-10-22

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Eesti Keskerakond sõlmisid koalitsioonilepingu Vihula valla juhtimiseks.

Vihula valla elanikud edastasid valimistel selge sõnumi - valla juhtimine vajab muudatusi ja suuremat vastutustunnet ning otsusekindlust piirkonna arendamisel.

Koalitsiooniläbirääkimiste tulemusel moodustus 9-liikmeline koalitsioon. Vihula vallavolikogu on 15-liikmeline.

Vallavolikogu esimehe ametikoht koalitsioonilepingu järgi kuulub IRL-le ning vallavanema ametikoht SDE-le.

Valimiste eelselt juhtis Vihula valda Reformierakond ja Rahvaliit.

Tunne Kelam: Euroopa vajab riigimehi

2009-10-21

Euroopa Parlament arutas Lissaboni lepingu järgseid võimalikke ametissenimetamisi ning lepingu jõustumist ning kuulas Nõukogu ja Komisjoni avalduse 29.-30. oktoobri Brüsseli tippkohtumise ettevalmistuste kohta.

"Lissaboni leppe jõustumisega on meil on ajalooline võimalus keskenduda ühisele tulevikule ja väärtustele Euroopa Liidus," ütles Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam tippkohtumist puudutaval arutelul Euroopa Parlamendis Strasbourgis.

Kommenteerides Lissaboni leppe praegust seisu, ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam, et praegu pole aeg kasutada viimaseid hetki oma rahvuslike huvide edendamiseks mängides partnerite närvidel.

"Euroopa ees seisvaid ülemaailmseid väljakutseid ei saa lahendada ilma tõhusate ühiste institutsioonideta," ütles Kelam.

"Tänane Euroopa vajab rohkem kui kunagi varem sellist kaugelenägelikkust, moraalset kindlust ja pühendumust ühistele väärtustele, mis omal ajal inspireerisid Euroopa Liidu rajajaid ning aitasid neil murda läbi ajaloo ning rahvusliku isekuse surnud ringist," ütles Eesti saadik.

"Euroopa Liidu edasimineku ja usaldusväärsuse jaoks ei ole mitte tingimata vajalikud head ühised koordinaatorid. Me vajame tõelisi riigimehi, tugevaid demokraatlikke juhte, kel on visioon ja autoriteet teostamaks muutusi ka Euroopas."

"Seega vajab Euroopa mitte üksnes ühist julgeoleku-ja välispoliitikat vaid ka ühist energiapoliitikat," tuletas Kelam eesistujale meelde Euroopa Parlamendi algatust selles vallas kaks aastat tagasi.

Teise olulise punktina tõstatas Tunne Kelam Läänemere strateegia elluviimise.

"Nõukogu ülesanne on rakendada strateegia aega raiskamata. Loodan, et Läänemere strateegia pälvib teenitud tähelepanu ka Hispaania ja Belgia eesistumise ajal, " ütles Kelam.

ERP fraktsiooni liige toetas minister Cecilia Malmströmi väljakäidud mõtet, et Läänemere strateegiast võiks saada eeskuju ka teistele makroregioonidele Euroopa Liidus.

"Siiski, ühtegi Euroopa Liidu strateegiat ei saa tõsiselt võtta, kui pole piisavalt vahendeid selle rakendamiseks. Olemasolevale Läänemere strateegia eelarvereale tuleb ette näha ka raha, " ütles Kelam.

"Selleks, et Läänemere regioonist saaks Lissaboni strateegia edulugu, peab Euroopa Liit samuti panustama, " ütles Kelam.

SDE ja IRL otsustasid jätkata koos Rakvere linna juhtimist

2009-10-20

Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Erakond Isamaa ja Res Publica Liit on sõlminud kokkuleppe jätkata ühiste jõududega linna juhtimist.

Kahepeale omatakse küll linnavolikogus enamust, kuid jätkatakse läbirääkimisi partneritega, kes oleks huvitatud koalitsioonis osalemisest.

Sotsiaaldemokraadid said valimistel 6 ja IRL 5 mandaati. Rakvere linnavolikogus on kokku 21 liiget.

Keskerakondlane Olev Puldre astus IRL-i

2009-10-20

Rakveres pikaajalise ettevõtjakogemustega ärimees Olev Puldre otsustas pärast valimisi erakonda vahetada.

Pikaajalise ettevõtjakogemustega ärimees Olev Puldre otsustas pärast valimisi erakonda vahetada. Tegemist on Puldre poolt pikalt kaalutletud otsusega, kes ei aktsepteeri Rakveres madalat poliitilist ja ajakirjanduslikku kultuuri viljelenud Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Irja Tähismaa stiili vahendada oma blogis intriigi- ja laimuhõngulisi mõtteid.

Seni Keskerakonda kuulunud Puldre otsustas äsjalõppenud valimistel Lääne-Virumaal stabiilsust ja usaldusväärsust üles näidanud Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks astuda.

Riigikogu enamus algatab Reinsalu-Vaheri monopolide ohjeldamise seaduse

2009-10-15

Täna annavad Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon Riigikogu menetlusse Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaheri koostatud monopolide ohjeldamise seaduseelnõu.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on eelnõu eesmärk on kaitsta senisest edukamalt kommunaalteenuste tarbijate huve ja seada läbi riikliku järelevalve rangemad piirid vee- ja küttemonopolidele.

Selleks annab monopolide ohjeldamise seadus konkurentsiametile täieliku kontrolli kõikide Eesti soojatootjate üle ja 52 suurema vee-ettevõtja üle, määrab monopolidele põhjendatud tulukuse piirmäärad ja kehtestab karistused konkurentsinõuete oluliste rikkumiste eest.

Lisaks seatakse monopoolsetele ettevõtjatele kohustus algatada hindade langetamine kui tooraine maailmaturu hinnad või muud tootmiskulud vähenevad. Juhul kui ettevõtjad ei alanda hindu tarbijatele, antakse ajutiste hindade kehtestamise õigus konkurentsiametile.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles, et tarbija õiguste vähene kaitsmine ning konkurentsiõiguse mittejärgimine on viinud tänaseks olukorrani, kus näiteks Tallinna juhtiva vee-ettevõtte investeeritud varade tootlikkuseks on kujunenud 19,6 protsenti, kuid üldine Euroopa praktika vee-ettevõtjate põhjendatud kasumi määra osas on mitu korda väiksem ehk ligi 7-8 protsenti.

Eelnõu rakendumisel peaks ainuüksi Tallinna Vee lõpptarbijale vee hind langema umbes 24 protsenti. Esialgse hinnangu järgi võib prognoosida nende soojatootjate, kelle hindu ei kooskõlasta kohalikud omavalitsused, hindade langust ligi 10 protsenti pärast nimetatud pädevuse üleminekut konkurentsiametile.

Tunne Kelam: alustada tuleb Euroopa deschröderiseerimist

2009-10-14

Euroopa Parlamendis toimus täna energiajulgeolekualane konverents "Uued eraldusjooned Euroopas?".

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees Herbert Reul tõdes konverentsi avakõnes, et ei ole kindel uutes eraldusjoontes, aga probleemiks on vanade eraldusjoonte ületamine.

Suursaadik Keith Smithi (USA suursaadik Leedus 1997-2000) väitel on Ida-Euroopa energia osas palju enam haavatav kui Lääne-Euroopa. Suursaadiku sõnul ilmneb suurtes liikmesmaades vastuseis energiasüsteemide detsentraliseerimisele, mis võrdub sisuliselt vastasseisuga Euroopa Liidu poolt nõutud läbipaistvusele.

Konverentsist osa võtnud Eesti saadik Tunne Kelam ütles, et me ei saa mõjutada Venemaad ja teisi energiatarnijaid enne, kui kujundame poliitilise tahte Euroopa Liidu sees ühise energiaturu loomiseks.

"Esimene tähtis praktiline samm on luua üle-euroopaline energia varustusvõrgustik, mis võimaldaks vajaduse korral ühest liikmesriigist teise gaasi tarnida." Kelam tõi näiteks Taani valmisoleku energiakriisis Slovakkiat aidata, kuid gaasi tarnimiseks puudusid vajalikud vahendid.

"Euroopa Parlament on juhtiv energiasolidaarsuse osas, " viitas Kelam fraktsioonikaaslase ja Euroopa Parlamendi väliskomisjoni eelmise esimehe Jacek Saryusz-Wolski 2007 aastal koostatud energiasolidaarsuse raportile. " Kahjuks ei ole Euroopa valitsused seda ellu viinud, " tõdes Kelam.

"Nord Stream on selge näide poliitilisest projektist, mille eesmärk on isoleerida uued liikmesriigid ülejäänud Euroopast, " ütles Eesti saadik. "Sellistele poliitilistele projektidele peab Euroopa vastama ka poliitiliste ühisaktsioonidega ning mitte teesklema nagu seisneks probleem majanduslike suhete arendamises."

"Euroopa Liidu esmane ülesanne on praktikas järgida omaenda reegleid läbipaistvusest ning ausast konkurentsist."

Tunne Kelam juhtis tähelepanu sellele, et asi pole mitte Euroopa Liidu kasvavas energiasõltuvuses, kuivõrd Euroopa poliitiliste ja majanduslike eliitide kasvavas sõltuvuses mitteläbipaistvatest majanduslikest ja poliitilistest otsustest.

"Alustada tuleb Euroopa deschröderiseerimisega," ütles Kelam.

Tallinn pole suutnud korraldada IRL-i poolt talgutel kogutud prügi äravedu

2009-10-13

IRL-i talgulised kogusid möödunud laupäeval Kalamajas Suur-Patarei tänava ja mere vahelisel alal suure hulga prügi, mille äravedu on ikka veel korraldamata.

Talgute ühe eestvedaja Andres Herkeli sõnul on Põhja-Tallinna valitsusest ja vanalinna müüridest vaid mõnesaja meetri kaugusel asuv tühermaa oma uskumatute risuhunnikutega Tallinna häbiplekk.

„Ilmselt on see Euroopa rekord sõna halvimas tähenduses, sest vaevalt võib mõne teise Euroopa pealinna südames näha sellist korrastamata prügilasu, nagu meile Kalarannas talgutele minnes avanes," ütles Herkel.

Samas osutab Herkel, et talgulised said linnaosavalitsusega kiirelt ühise keele, et asi korda teha. „Meie esindajale anti linnaosavalitsusest hulk kilekotte ja lubati, et hiljemalt uue nädala teisipäevaks on talguliste korjatud prügi linna abiga ära viidud," kinnitas Herkel.

Eelmisel nädalal öeldi IRL-i esindajale, et Kalarannas on tegemist reformimata riigimaaga ja linn tuleb ise äraveoga talgulistele appi. Teisipäeval seevastu kinnitati, et maa omanik on AS Pro Kapital Eesti ja linn alles pöördub omaniku poole, et äravedu korraldataks. Nüüd on äraveo tähtaeg edasi lükatud juba nädala lõppu.

„IRL andis oma panuse kodanikuinitsiatiivi korras. Loodame, et segadus laheneb ning linn ja omanik, kes on olukorra pärast vastutavad, suudavad lõpuks anda ka oma panuse. Kõige rohkem paneb imestama, et linn pole ise korralageduse likvideerimiseks midagi ette võtnud ja isegi maaomaniku väljaselgitamine võtab mitu päeva aega," ütles IRL-i Põhja-Tallinna osakonna esimees Olavi-Jüri Luik.

Vaata koristustalgutest pilte:
http://www.irl.ee/et/Meedia/Fotogaleriid/view/254/koristustalgud-kalamajas

Homme toimub Tartus kontsert „Tsahkna ja sõbrad“

2009-10-13

Homme algusega kell 18 toimub Tartus Vanemuise Kontserdimajas tasuta heategevuskontsert „Tsahkna ja sõbrad", kus esinevad Koit Toome, Kaire Vilgats, Rolf Junior, Susan Lilleväli, Lauri Liiv ja Margus Tsahkna.

Kogutakse annetusi Tartu Kristliku Noortekodu Haridusfondi. Annetusi saab teha kohapeal või Swedbank a/a 22 101 494 5697.

„Viimase kolme nädala jooksul olen Tartu tänavatel juttu ajanud sadade ja sadade tartlastega, kes lisaks poliitikajutule on uurinud, kas ma Tartus ka laulan. Kui see on seotud mu oma lastekoduga ja nii hea seltskonnaga, siis teen tartlastele seda hea meelega", ütles Tsahkna, kellel on hea meel, et sõbrad olid nõus koos temaga lavale tulema.

Kontsert on tasuta ja algab kell kuus õhtul.

Rohelised ja IRL: monopolide ohjeldamise seadus tuleb vastu võtta

2009-10-13

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ja õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher tutvustasid Erakonna Eestimaa Rohelised parlamendifraktsioonile monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu.

Lepiti kokku selles, et seadust tuleb venitusteta Riigikogus menetleda, et saaks monopolide tegevusele kehtestada reaalne ja tõhus kontroll, mis toob kaasa vee ja soojuse hinna tuntava languse.

Roheliste fraktsiooni hinnangul on oluline võtta eesmärgiks, et tulevikus oleksid kaugkütte ning vee- ja kanalisatsiooniettevõtted tarbijatest moodustatud ühistute omanduses, mis tagaks parima huvide tasakaalustatuse. Seni on aga lokaalsete monopolide ohjamine möödapääsmatu ja vajalik.

Roheliste esimene eestkõneleja Marek Strandberg ütles, et rohelised soovivad luua olukorra, kus taastuvatest ja kütusevabadest allikatest sooja tootvad ettevõtted saaksid samuti asuda müüma sooja lokaalselt kaugküttevõrguga ühendatud hoonete tarbijatele.

"On ju hea, kui ettevõtjad, millised soovivad paigutada kortermajade katustele päikesekollektoreid, saaksid võimaluse ka sellisel moel toodetud soojusenergia müügiks elanikele," ütles Strandberg.

"Mitmekesine, konkureeriv ja seejuures ka roheline ettevõtlus on üheks teeks, mil moel saavutada arukalt kommunaalteenuste hindade kontroll," lausus ta.

IRLi fraktsioon annab üle monopolide ohjamise seaduse

2009-10-12

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon otsustas täna esitada Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eestimaa Rohelised parlamendifraktsioonidele ettepaneku algatada monopolide ohjamise seaduse eelnõu.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu ja õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri koostatud seadustepaketi eesmärk on ohjata vee-, kütte- ja gaasimonopole ning kaitsta kommunaalteenuste tarbijate huve.

Eelnõu eesmärk on seada monopolidele tulukuse piirmäärad, millest rohkem ei ole vee-, kütte- ja soojamonopolidel lubatud kasumit teenida, mis on Euroopas laialdaselt kasutatav praktika. Samuti antakse Konkurentsiametile täielik kontroll suuremate vee-ettevõtjate ja soojatootjate üle ning suurendatakse Konkurentsiameti pädevust järelevalve teostamisel monopolide üle.

"Isegi majanduslanguse ajal pidevalt kasvavad vee-, kütte- ja gaasi arved ei ole mitte loomulik nähe, vaid anomaalia. Tallinna ja Tartu linnavalitsused on seni olnud hambutud meid kõiki puudutavate kommunaalmonopolide ohjamisel, kuid nüüd on aeg astuda vajalikud sammud," ütles Urmas Reinsalu.

Tema sõnutsi ületab täna näiteks Tallinna Vee iga-aastane investeeritud vara tootlikkus mitmekordselt Euroopas Liidus aktsepteeritud kaheksa protsendi piiri, mis tähendab, et vee tarbimine on tallinlastele põhjendamatult kallis ja muutub üha kallimaks.

"Tarbijate õiguste kaitse monopolide suhtes on oluline riigi ülesanne. Monopoolsetele ettevõtetele tuleb kehtestada ranged kasumi piirmäärad, sest vastasel korral on tagajärjeks üha kasvavad kommunaalarved. See aga halvendab tõsiselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja omab tugevat negatiivset mõju kodutarbijate toimetulekule," rääkis Reinsalu.

Ken-Marti Vaheri hinnangul tuleb riigil seada monopoolsetele ettevõtetele tänasega võrreldes oluliselt enam kohustusi, näiteks kohustada sooja- või gaasiettevõtteid alandama teenusehindu tarbijatele juhul kui maailmaturul langevad nimetatud tooraine hinnad.

"Olukord, kus näiteks gaasihind maailmaturul langeb, aga Eesti tarbijate gaasiarved pidevalt suurenevad, on vastuvõetamatu. Monopoolsed ettevõtjad tuleb allutada riigi tõhusale järelevalvele.

Reinsalu ja Vaheri sõnul peaks nimetatud seaduse vastuvõtmine vähendama vee hinda umbes kolmandiku võrra ning kütte- ja gaasihinda kümnendiku võrra.

IRL puhastab homme Kalamaja tühermaa prügist

2009-10-09

Homme hommikul kell 10.30 asub IRLi talgumeeskond koristustööle Tallinnas Kalaranna ja Linnahalli vahele jääval lõigul, Suur-Patarei tänava hoonete tagusel mereäärsel platsil. Tegemist on reformimata riigimaaga, mille üle kontroll puudub.

"Kole on vaadata, kuidas vanalinna lähedal ja mere ääres on põõsaste alla kerkinud prügimägi. See on päris uskumatu korralagedus, nii et homme seisab ees mahukas töö," lausus koristustalgutel osaleja Andres Herkel.

Prügimägi asub vaid mõnesaja meetri kaugusel Põhja-Tallinna valitsusest ja ka Kesklinna valitsus pole kuigi kaugel. Homme korjavad talgulised sodi kokku ning linnaosavalitsus on lubanud järgnevatel tööpäevadel kogutud prügi ära vedada. Selline kokkulepe on sõlmitud Põhja-Tallinna linnaosavalitsusega.

Talgutel koristavad IRLi linnapeakandidaat Mart Laar, Põhja-Tallinna kandidaadid Andres Herkel, Olavi-Jüri Luik, Marlen Pruunlep, Eiki Riisna, Marko Peek, Kesklinna kandidaat Anna-Greta Tsahkna, Kristiine kandidaat Liisa-Ly Pakosta, Haabersti kandidaat Jaanus Ojangu ja paljud teised.

Minister Kiisler andis terekäe poolele külale

2009-10-09

Pool Pärnumaa läänepoolseima küla Muriste elanikest tuli terekätt ulatama regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile, kes oli sõitnud uudistama, milliste mõtetega sealkandis elu veereb.

GoBus Pärnu teenindada "Pärnumaa teabeliinide" projektibussiga ligi 80kilomeetrise sõidu järel Muristes välja astunud, kauge küla rahvale enneolematult kõrgele külalisele olid vastu tulnud kauane külavanem Ants Ruhno ja põliselanik Leili Otskivi.

Poeni 12 kilomeetrit

Nemad ongi pool Muristes aasta läbi paiksetest, kuigi Varbla valla kirjade järgi on külas elanikke seitse korda rohkem, seega 14.

Hommikutuules pintsakuhõlmu kokku surudes astus Kiisler autoroobastes rohtunud teed pidi kiviaedade vahel juteldes poole kilomeetri jagu peatusplatsist küla vahele, mõlemat kätt ajahambast puretud võimsate taluhoonete müürid. Nendele vahelduseks tallinlastest kohaomanike ülesvuntsitud põlishooned ja aiad, kus ei kasva ainult lilled, vaid talvevaruks köögiviligi.

Küsimused algasid internetiühendusest ja mobiililevist ning lõppesid poe, bussipeatuse ja kohapeal elatise teenimise võimalustega.

"Internet on olemas ja mobiiliga helistamiseks ei pea ma enam katusele korstna kõrvale ronima," muigas kaugsõidutüürimehena töötanud ja vanematekoju naasnud Ants Ruhno. "Aga kui meil mõne aasta eest oli külas tulekahju, vastas mulle päästekeskusesse helistades Orissaare ja sealt soovitati mul kohta vahetada ... Aga bussipeatuseni on siit viis ja lähima poeni Lääne maakonda 12 kilomeetrit ning elatise suhtes tunnevad ennast kõige kindlamini pensionärid."

Kodutalus jätkub askeldamist varavalgest hilisõhtuni, nii et maal keegi aega niisama surnuks ei löö, kinnitasid muristelased ministrile ja teabebussitäiele uudistajatele.

"Probleem ei ole varsti enam see, et mingid kohad tühjenevad ja mingid mitte, vaid meie probleem on pigem see, et kogu meie maa tühjeneb, meid on liiga vähe," rääkis minister Kiisler. "Holland on territooriumilt väiksem kui Eesti, aga seal on 17 miljonit elanikku, aga mulle kindlasti ei meeldiks elada Eestis, kus oleks nii palju inimesi. Aga rohkem peaks meid olema, et bussid liiguksid ja poed oleksid lahti, sest on vaja teatud hulka inimesi, et see kõik ära tasuks."

Tõmbavad elu käima

Regionaalministri arvates tulevad maale vähehaaval elama ilmselt keskmisest suurema sissetuleku ja hea töökohaga inimesed, kes on huvitatud kaugtööst.

"Need inimesed tõmbavad seda elu vaikselt käima ja ilmselt mingis vanuses ei ahvatle enam suurlinna tuled ega ööklubi sähvatused, vaid tahetakse endale ja oma lastele rahulikku elukeskkonda, vaikust, mis kõrvus kajab. Neid inimesi tuleb järjest juurde," kinnitas Kiisler, kes Pärnumaale sõidu eelsel päeval oli olnud Setumaal.

Regionaalministri läinudlaupäevase töövisiidi siht oli teada-tahtmine, kuidas toimib SA Pärnu Vabaharidusekeskuse projekt "Pärnumaa teabeliinid", mida rahastab Kodanikuühiskonna sihtkapital. Projekti eesmärk on kodanikuaktiivsuse kujundamine ja maakohtades ühistranspordimurede leevendamine. Reisiplaani järgi oli 3. oktoobril viimane sõit Muriste külla, koolitaja Elmar Trink, teemaks riiklikud ja kohalikud osaluskanalid.

"Suhteliselt eakad inimesed olid bussis, aga miks mitte töövabal laupäeval näiteks 30aastasel Pärnu kodanikul istuda bussi, vaadata oma maakonda, võtta aeg maha ja mõelda järele, et mis minust sõltub siin Eesti riigis," nentis Kiisler ligi neljatunniselt bussiringilt Pärnu tagasi jõudnuna.

FOTO: Silvia Paluoja

http://www.parnupostimees.ee/?id=172806

Tsahkna kohvikus täna arutelu ühistranspordi korraldamisest

2009-10-08

Tartu raekoja platsil kohalike valimiste eel tegutsevas Tsahkna kohvikus räägitakse täna õhtul linna ühistranspordi paremast korraldamisest.

Kõnelevad IRLi linnapeakandidaat Margus Tsahkna, IRLi kandidaat volikogu esimehe kohale Peeter Laurson, endine aktsiaseltsi GoBus juhatuse liige Aivo Pärn, praegune aktsiaseltsi GoBus juhatuse liige Valter Keis ja Tartu abilinnapea Margus Hanson.

IRL on Tartu valitsemisprogrammis 2009-2013 programmilise eesmärgina seadnud ühistranspordi parema korraldamise ning selleks tehtavate kulutuste otstarbekuse suurendamise.

Linnapeakandidaadi Margus Tsahkna sõnul on ühistransport Tartus murekoht, mille otstarbekamaks ja kasutajasõbralikuks muutmisega pole praegune linnavalitsus selgelt toime tulnud.

Ühistranspordi-teemaline õhtu Tsahkna kohvikus algab kell 18. Lisaks arutelule saab kuulata ka Ingmar Päidi laulu ja klaverimängu. Tsahkna kohvik tegutseb Raekoja platsil kohvikus „Sõprade juures".

IRL, SDE ja Rahvaliit sõlmisid Võrus koostööleppe

2009-10-08

Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Rahvaliit sõlmisid koostööleppe Võru linna raskest majandusseisust väljatoomiseks.

„Praegustes rasketes oludes vajab Võru rohkem kui kunagi varem linnavõimu, kes teeks südamega tööd, julgeks ausalt otsustada, hoiaks linna eelarves tasakaalu, vähendaks kütte- ja vee-eelarveid ning muretseks mitte poliitikute, vaid kogu rahva töökohtade pärast," on erakondade ühine seisukoht.

Kõigi kolme erakonna esindajad leiavad üksmeelselt, et linna peab juhtima ausalt, läbipaistvalt ja säästlikult, sest praegusel ajal on kõigil raske ja kohalik omavalitsus peab hoolt kandma, et elanikel oleks kõik korras, et kodus oleks hästi.

„Vaatamata sellele, et Võru ägab raske laenukoorma all ja eelarve on tasakaalust väljas, on võimalik õige juhtimise ja hea koostööga ning rahva arvamusega arvestades tagada Võru linna edasine areng," leiavad erakonnad.

Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Rahvaliit teevad Võrus koostööd, uskudes, et hea tahe ja koostöö loovad aluse Võru linna ja maakonna edule.

„Praegune võimuliit ei ole arvestanud rahva arvamusega parimal võimalikul moel ja me pakume tõsiseltvõetavat alternatiivi, olles valmis võtma vastutust linna hea käekäigu eest".

Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Rahvaliidu nimekirjades kandideerib Võru linnavolikokku 85 kandidaati. Erakonnad on valmis tegema koostööd kõigi poliitiliste jõududega, kes jagavad nende arusaama Võru inimeste vajadustest ja kes ei karda teha tööd Võru madalseisust väljatoomiseks.

Leppe pidulik allkirjastamine toimub homme kell 16 Võrus IRLi kontoris.

Vaher: korteriühistute kulude vähendamise võti on monopolide ohjeldamine

2009-10-08

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles täna esinedes Tallinnas toimuval Eesti Korteriühistute foorumil "Säästuaeg korteriühistute tegevuses", et korterielanike kulutuste vähendamiseks tuleb piirata monopoolsete kommunaalettevõtete kasumlikkust.

„Avalikkuses on juba mõnda aega räägitud ja üha valjema häälega omapärasest paradoksist - sel ajal kui kogu ühiskond hoiab kokku, vähendab kulusid ja hindu, säästab, on olemas teatud ettevõtted, kes käituvad just vastupidiselt," lausus Vaher.

Need on tema sõnul monopoolses seisundis olevad ettevõtted, mis pakuvad meile kõigile kommunaalteenuseid - eelkõige vett ja kütet. Samuti ka prügiveo teenust, mis tarbija jaoks on samuti sisuliselt monopoolses seisundis, sest kehtiva seaduse järgi ei ole tarbijal võimalik valida ise teenuse pakkujat.

„Statistika kohaselt on tunduvalt kasvanud kodutarbijatest kommunaalteenuste võlgnike arv, mis seoses kütteperioodi alguse ning majandussurutise tõttu tõenäoliselt suureneb ka tuleval aastal. Eriti on riskigrupiks paljulapselised pered, eluasemelaenu tagasimaksetega hädas olevad koduomanikud, pensionärid ja teised vähekindlustatud inimesed," ütles Vaher.

Tema hinnangul on praegu kehtivad seadused kommunaalmonopolide hinnakontrolli ja järelevalve kohta liiga pealiskaudsed. Tarbija on suhetes monopoolse kommunaalteenuse pakkujaga nõrgemas positsioonis ja monopol ei jaga vabal turul tegutsevate ettevõtetega äririske.

„Igale probleemile on aga olemas lahendus. Oleme koos Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsaluga pannud kokku monopolide ohjamise seaduse, mille eesmärk on seada selged piirid vee-, küttemonopolidele ning kaitsta senisest enam kommunaalteenuste tarbijate huve," sõnas Vaher.

Tema hinnangul toob ettepanekute seadustamine kuni 30 protsendilise veehinna alanemise ja ligi 10 protsendilise küttehinna languse.

Mart Laar kohtub Tartus linnarahvaga

2009-10-07

Täna õhtul kohtub Margus Tsahkna valimiskohvikus tartlastega IRLi esimees Mart Laar.

Tema hinnangul on Tsahkna hea linnapeakandidat, kes suudab seista selle eest, et linnavalitsus ei ehitaks kesklinna veel üht silda, vaid looks lasteaiakohti, otsiks ja leiaks lahendusi liiklusummikutele ja teeks endast oleneva, et pakkuda kvaliteetset ühistransporti.

"Iga linn, nagu Tallinn, nõnda ka Tartu, peab andma kodanikele seda, mida nad tegelikult ootavad ja vajavad. Tartu vajab otsuseid, mis lähtuvad lastega perede, eakate, tudengite ja tööinimeste huvidest," sõnas Laar.

Tema hinnangul suudab Tsahkna teha linnapeana Tartu head mõtted tegudeks.

Õhtusel kohtumisel räägivad Laar ja Tsahkna lisaks poliitikale ka eesti mehest erinevatel aegadel.

Muusikat teeb Margus Põldsepp Untsakatest.

Kokkusaamine algab kell 18 Raekoja platsil kohvikus "Sõprade juures".

Reinsalu ja Vaher algatavad monopolide ohjamise seaduse

2009-10-07

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ja õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher esitavad parlamendile seadustepaketi, millega ohjata vee-, kütte- ja gaasimonopole ning kaitsta kommunaalteenuste tarbijate huve.

Nende eesmärk on seada monopolidele tulukuse piirmäärad, millest rohkem ei ole vee-, kütte- ja soojamonopolidel lubatud kasumit teenida, mis on Euroopas laialdaselt kasutatav praktika. Samuti antakse Konkurentsiametile täielik kontroll suuremate vee-ettevõtjate ja soojatootjate üle ning suurendatakse Konkurentsiameti pädevust järelevalve teostamisel monopolide üle.

"Isegi majanduslanguse ajal pidevalt kasvavad vee-, kütte- ja gaasi arved ei ole mitte loomulik nähe, vaid anomaalia. Nii Tallinn linn kui riik on seni olnud hambutud meid kõiki puudutavate kommunaalmonopolide ohjamisel, kuid nüüd on aeg astuda vajalikud sammud," ütles Urmas Reinsalu.

Tema sõnutsi ületab täna näiteks Tallinna Vee iga-aastane investeeritud varade tootlikkus mitmekordselt Euroopas Liidus aktsepteeritud kaheksa protsendi piiri, mis tähendab, et vee tarbimine on tallinlastele põhjendamatult kallis ja muutub üha kallimaks.

"Olukord, kus näiteks gaasihind maailmaturul langeb, aga Eesti tarbijate gaasiarved pidevalt suurenevad, on vastuvõetamatu. Monopoolsed ettevõtjad tuleb allutada riigi tõhusale järelevalvele.

Reinsalu ja Vaheri sõnul peaks nimetatud seaduse vastuvõtmine vähendama vee hinda umbes veerandi võrra ning kütte- ja gaasihinda kümnendiku võrra.

Euroopa Parlamendi 2009. aasta Andrei Sahharovi preemia saab tõenäoliselt Vene kodanikuühendus "Memoriaal"

2009-10-06

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning arengukomisjoni ühisistungil toimunud salajasel hääletusel selgitati välja Andrei Sahharovi preemiale esitatud kandidaatide pingerida.

Parlamendiliikmete ning fraktsioonide algatusel oli esitatud kokku kümme kandidaati. Nende hulgas olid palestiinlasest günekoloog dr. Izzeldin Abuelaish, kes on töötanud aastaid mõlemal pool Iisraeli-Palestiina piiri, Eritrea kirjanik Dawit Isaak, kes viibib kaheksandat aastat vangistuses oma tõekspidamiste pärast ning vietnami katoliku preester ja demokraatia eest võitleja isa Thaddeus.

Tunne Kelam, kes oli Euroopa Rahvapartei (ERP) faktsioonis üks "Memoriaali" kandidatuuri algatajaid, väljendas rahulolu hääletusel ilmnenud selge tulemuse üle.

"Saavutasime täna pärastlõuna selle, et ERP fraktsiooni väliskomisjoni liikmed otsustasid omavahelisel hääletusel toetada "Memoriaali". Samasuguse algatuse oli teinud roheliste fraktsioon. Rõhutasin seda, et kõigist kandidaatidest on "Memoriaali" esindajad tänavu kõige paremini sobivad Sahharovi preemia kriteeriumeile, lisaks täitub detsembris 20 aastat Andrei Sahharovi surmast. Mul on väga hea meel, et "Memoriaal" võitis salajase hääletuse selge ülekaaluga," kommenteeris Kelam.

"Memoriaalile", kelle esindajaist on nimeliselt mainitud Sergei Kovaljovi, Oleg Orlovi ning Ludmilla Aleksejevat, järgnesid palestiinlasest doktor Abuelaish ning Eritrea vangistatud kirjanik Dawit Isaak.

Kolm enim hääli saanud kandidaati edastatakse Euroopa Parlamendi presidentide konverentsile, kes oktoobri lõpul teeb lõpliku otsuse.

"Arvestades "Memoriaali" suurt edumaad ning tema toetamist mitmete fraktsioonide esindajate poolt, olen kindel, et lõplik otsus langeb selle auväärse ning tänapäeva Venemaal ülimalt vajaliku organisatsiooni kasuks, " ütles Tunne Kelam.

Tsahkna kohtub valijatega igal õhtul kohvikus Pierre

2009-10-05

Isamaa ja Res Publica Liidu linnapeakandidaat Margus Tsahkna ootab täna õhtul valijaid Tartu Raekoja platsil kohvikus Pierre.

Avaõhtul toimub linnapeakandidaatide debatt, kus Tsahkna arutleb Tartu tuleviku üle Aadu Musta, Urmas Kruuse ja Jarno Lauriga.

Tsahkna kandideerib Tartu linnapeaks, sest leiab, et tartlased ei vaja kesklinna veel üht silda, vaid lasteaiakohti, lahendusi liiklusummikutele ja kvaliteetset ühistransporti.

"Tartu peab andma kodanikele seda, mida nad tegelikult ootavad ja vajavad. Linn vajab õigeid otsuseid, mis lähtuvad lastega perede, eakate, tudengite ja tööinimeste huvidest," ütleb Tsahkna.

Tsahkna kohtub valijatega kohvikus Pierre`i igal õhtul alates kell 18 ja teeb seda kuni valimisteni, õhtuid juhib Mait Trink.

Tsahkna on kohal ka täna õhtul kell 18, lisaks linnapeakandidaatide mõttevahetusele saab musitseerimas kuulata Ingmar Päid.

Mart Laar avab inimestega kohtumiseks "Laari kohviku"

2009-10-02

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar avab homme Tallinnas aadressil Kaarli puiestee 2 kohviku.

„Ma eelistan linnapeakampaanias inimestega otse suhelda, parim koht selleks on isiklik kohvik," ütles IRLi esimees Mart Laar.

Avapäeval plaanib Laar näidata kommunismi kuritegusid paljastavat dokumentaalfilmi "Soviet Story" ning toimub arutelu "Kuidas hoida oma kodu" Liisa Pakosta ning Anna-Greta Tsahknaga.

Kuni valimispäevani avatud „Laari kohvikus" näidatakse filme, kuulatakse muusikat ning korraldatakse viktoriine ja kohtumisi. Kohviku juurest saavad alguse ja lõppevad Laari poolt juhitud ekskursioonid Tallinna vanalinnas.

Laari kohvik on valimiskampaania ajal lahti iga päev kell 12-22, vajaduse korral ka kauem.

IRL korraldab Tallinnas ja ka mujal Eestis ka "kohvilaare", et inimestele tänavatel kohvi pakkudes kuulata ära nende mured ja ettepanekud kohaliku elu edendamiseks.

IRL: Reformierakond peab lahendama oma probleemid ise

2009-09-30

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni hinnangul väljendab umbusaldusavaldus opositsiooni suhtumist ministri tegevusse ning IRLi arvates peab koalitsioonipartner Reformierakond lahendama oma probleemid ise.

„Koalitsioonipartei ei saa olla valitsuses, mida ta umbusaldab, mistõttu tekkivaid probleeme lahendatakse teiste vahenditega valitsusesiseselt. Kui koalitsioonipartneritel ei ole usaldust, siis ei saa see koalitsioon ka edasi eksisteerida," ütles IRLi parlamendisaadik Marko Mihkelson.

„Juhtunu on piisavalt tõsiselt riivanud Eesti välispoliitilist usutavust, mistõttu tuleb siin teha mõned põhimõttelised järeldused. Eesti peab taastama oma selguse ja selgroogsuse, mille sisuks on meie rahvuslikel huvidel põhinevad suhted," lausus Mihkelson.

IRL toetab suurematesse linnadesse setu kaubamajade loomist

2009-09-20

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas sel nädalavahetusel erakonna Setumaa-poliitika, mis näeb ette eelduste loomise „Seto Kaubamaja" asutamiseks suurematesse linnadesse kohaliku toodangu turustamiseks. Ühtlasi on eesmärk selle kaudu tutvustada ka Seto kultuuri.

„Maal hakkamasaamiseks vajame sissetulekut. Selleks on vaja müüa tooteid, teenuseid ja kultuuri. Müümiseks peab olema koht, hea müügikorraldus ja inimesed. Seto Kaubamaja peab eristuma muust tilu-lilust kõige sellega, mis välja panna on - ehtsad setu tooted erilises müügiõhustikus ehtsate setude poolt müüdavatena," ütles IRLi Setumaa poliitika üks koostajatest Tiit Niilo.

Kaubamajade idee on üks tegevus piirkonna ellujäämiskavas, mille Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas sel nädalavahetusel erakonna Setumaa-poliitikana. Selle sisu on kokku leppinud erakonna Misso, Meremäe, Värska ja Mikitamäe osakonnad.

„IRL-i Setomaa poliitikat on vaja, kuna Setomaal kui tervikul on kohaliku elu edendamisel probleeme, mis on ainult Setomaale omased - riigipiiriga muudetud infrastruktuur, kogudused ja surnuaiad mõlemal pool riigipiiri, Euroopa Liidu maismaa välispiir, maailmas harukordne, elavalt säilinud pärimuskultuur. Probleemid ja valupunktid on Setomaa valdades enamjaolt ühised ning ühiselt ka lahendatavad," ütles Niilo.

Tema sõnul on IRL-i Setomaa poliitika koostanud eelkõige, kuid mitte ainult, inimesed, kes elavad Setomaal ja teavad seeläbi tegelikku olukorda ning oskavad adekvaatselt seda olukorda hinnata ja analüüsida. Setomaa ühtse poliitika kaudu on võimalik leida parimad lahendused, et kasutada kõiki koostöövõimalusi Setomaa valdade arengu hüvanguks.

„Oleme läbi töötanud kultuuri-, ettevõtluse-, hariduse-, sotsiaal- ja riigikaitse valdkonnad. Kõigis neis on määratletud hetkeolukord, sõnastatud eesmärgid ning kirjeldatud tegevusi eesmärkide täitmiseks," lausus Niilo.

Lisatud IRLi Setumaa-poliitika:

ISAMAA JA RES PUBLICA LIIDU
SETOMAA POLIITIKA

Võru 2009

Mis on IRL-i Setomaa poliitika?

Misso, Meremäe, Värska ja Mikitamäe IRL-i osakonnad on leppinud kokku ühtse poliitika ja nimetavad selle IRL-i Setomaa poliitikaks.

Kuidas sündis IRL-i Setomaa poliitika?

Setomaal, kui tervikul on probleeme, mis on ainult Setomaale omased - riigipiiriga muudetud infrastruktuur, kogudused ja surnuaiad mõlemal pool riigipiiri, Euroopa Liidu maismaa välispiir, maailmas harukordne , elavalt säilinud pärimuskultuur. Probleemid ja valupunktid on Setomaa valdades enamjaolt ühised ning ühiselt ka lahendatavad.

IRL-i Setomaa poliitika on koostanud eelkõige aga mitte ainult, inimesed, kes elavad Setomaal ja teavad seeläbi tegelikku olukorda ning oskavad adekvaatselt seda olukorda hinnata ja analüüsida. Setomaa ühtse poliitika kaudu on võimalik leida parimad lahendused, et kasutada kõiki koostöövõimalusi Setomaa valdade arengu hüvanguks.

Alates 6. märts. 2009 - 26. august. 2009.a. on toimunud 10 koosolekut kõigis Setomaa valdades kõigi IRL-i Setomaa osakonna osalusel . Läbi on töötatud kultuuri, ettevõtluse, hariduse, sotsiaal ja riigikaitse valdkonnad. Kõigis valdkondades on määratletud hetkeolukord, üles seatud eesmärgid ja kirjeldatud tegevusi eesmärkide täitmiseks. Koosolekud toimusid Värska Kultuurimajas, Mikitamäe vallamajas, Meremäe vallamajas, Setomaa Turismitalus Meremäel, Obinitsa Seto Seltsimajas, Misso Kultuurimajas, Andri-Peedo talus Missos ja Nopri talus Hürsi külas.

IRL-i Setomaa poliitika on koostanud:

Villu Lillmaa, Kaido Päkk, Margus Palok, Marko Künnapuu, Ain Pajo, Katrin Rahusoov, Urmas Peegel, Tiit Niilo, Aare Hõrn, Vello Lõvi, Priit Sibul, Viivika Kooser, Marju Kaasik, Vello Jüriöö, Liina Palu, Rutt Riitsaar, Meelike Kruusimäe, Tiina Kadarbik, Mihkel Kübar, Guuri Piholaan, Rutt Pajo, Lauri Luts, Mihkel Uibo, Andres Pindis, Rieka Hõrn, Viljar Pihus, Ennu Lemmik, Gunnar Kaaleste, Meeli Möldri, Tiina Kadarbik, Mart Uibokand, Kaino Zilmer, Jaak Pächter, Jan Trei, Marko Pomerants, Ülo Tulik, Hasso Ploomipuu, Nele Lepp

Valdkondade juhid :

Ettevõtlus - Urmas Peegel
Kultuur - Aare Hõrn
Haridus - Viivika Kooser
Sotsiaal - Katrin Rahusoov
Riigikaitse ja piir - Ain Pajo

IRL-i Setomaa poliitika idee autor : Hasso Ploomipuu

IRL-i Setomaa poliitika referent: Hasso Ploomipuu

IRL-i Setomaa poliitika retsensent : Trivimi Velliste

IRL-i Setomaa poliitika retsensent : Mart Laar

IRL-i Setomaa poliitika on kinnitanud IRL-i Värska, Mikitamäe, Meremäe ja Misso osakonnad. Väljavõtted protokollidest lisatud.

IRL-i Setomaa Poliitika Eesmärgid:

1. IRL-i Setomaa poliitika loomise kaudu leida kõigis neljas Setomaa vallas ühisosa kohaliku elu edendamisel.
2. 2009.a. KOV valimisteks ühtse valmisplatvormi moodustamine IRL-i Setomaa osakondade poolt.
3. Teha koostööd Setomaa elu edendamise nimel kõigi inimeste-, kohalike omavalitsuste-, asutuste-, ministeeriumite-, ametitite-, maavalitsuste-, erakondade-, äriühingute- ja Setomaa Valdade Liiduga.
4. Olla innustavaks eeskujuks IRL-i poliitikate kujundamisel.
5. Olla innustavaks eeskujuks IRL-i piirkondlike poliitikate kujundamisel.
6. Vähendada IRL-i puuduvaid poliitikaid.
7. IRLi Setomaa poliitika saamine osaks IRL-i programmist.
8. IRLi Setomaa poliitika kinnitamine IRL-i volikogus.
9. Setomaa elu korraldamine koostatuna kohalike elanike poolt, kooskõlastatuna IRL-i poliitikana ja arvesse võetuna IRL-i poliitikute poolt Eesti elu korraldamisel Eesti Vabariigi Riigikogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse poolt.
10. IRL-i Setomaa poliitika eesmärk ei ole iseseisva Setumaa admistratiivüksuse moodustamine kuid ei välista ka selle tekkimise võimalikkust

1. HARIDUSPOLIITIKA

1.1. Hetkeolukord

1.1.1. Olemasolevad haridusasutused: Värska gümnaasium, Mikitamäe Lasteaed-põhikool, Meremäe-Obinitsa Põhikool, Misso kool-kodu, Misso Lasteaed, Meremäe Lasteaed, Obinitsa Lasteaed, Värska Lasteaed; 1.1.2. Muusikakooli olemasolu ja võimaluste vähene kasutamine; 1.1.3. Setomaa koolides on olemas majandusõpetus ja käib aktiivne õpilasfirmade tegevus, mis mõnes koolis käib huvitegevuse raames; 1.1.4. Värska koolis ümarlaud haridustegevusest Setomaal; 1.1.5. Õpilaste vähesus; 1.1.6. Õpetajate koormuse vähenemine; 1.1.7. Kvalifitseeritud õpetajate puudus; 1.1.8. Õpilaste ränded Setomaalt välja;

1.2. Setomaa hariduspoliitika üldine eesmärk

IRL-i Setomaa hariduspoliitika eemärk on tagada Setomaa noortele võimalused hariduse omandamiseks kodukohas. Igakülgsete võimaluste loomise kaudu kasvatada Setomaa noorest edukas Eesti inimene, kes tuleb edaspidi toime igapäevases elus.

1.3. Setomaa hariduspoliitika põhieesmärgid

1.3.1. Värska gümnaasiumi ümberkujundamine Setomaa gümnaasiumiks.
1.3.2. Säilitada hetkel olemasolev haridusasutuste võrgustik.
1.3.3. Tihendada Setomaa haridusasutuste vahelist koostööd.
1.3.4. Setomaa haridusasutustes töötavatele õpetajatele lisatasu taastamine.
1.3.5. Huvialategevuste mitmekesistamine.
1.3.6. Jätkata kõikides Setomaa koolides majandusõppe tundide andmist.
1.3.7. Asutada Värska Muusikooli baasil Setomaa muusikakool.
1.3.8. Setomaa laste ja noorte arvamuse väljaselgitmine.
1.3.9. Väärtustada kodukohta ja tõsta au sisse isamaaline kasvatus.
1.3.10. Haridusspetsialisti, kes nõustab vallajuhte haridusküsimustes, koha loomine

1.4. Tegevused eesmärkide elluviimiseks

1.4.1. Säilitada Setomaal hetkel olemasolev haridusasutuste võrk.
1.4.2. Jätkata Setomaa valdades põhihariduse andmist ja säilitada Värska gümnaasium Setomaa gümnaasiumina 1.4.3. Mikitamäel pärimuskultuuriõpe, Meremäel looduslähedus, Värskas kutse eelõpe, Missos kool-kodu; 1.4.4. Pärimuskultuuri õpetamine kõigis Setomaa koolides

1.5. Setomaa hariduasutuste ühistegevused

1.5.1. Hariduselu ühine korraldamine - käsitleda gümnaasiumi hariduse tugevdamist laiemalt - põhikoolist ja lasteaiast;
1.5.2. Luua igasse haridusasutusse pärismuskultuuri hoidvaid ja arendavid tegevusi;
1.5.3. Viia kõikidesse Setomaa lasteaedades sisse pärimuskultuurialased tegevused/tunnid ja üritused;
1.5.4. Setomaa koolide vahel koolibussi käivitamine, VIA Setomaa - kooliliin1.4.4. kultuuri, hariduse ja spordi ühine koordineerimine, tegevustesse kaasatakse kolmanda sektori ühendused;
1.5.5. ühtse majandusõppe projekti jätkuv toimimine, ühised ettevõtmised, laagrid, ettevõtluspäevad, messid ja laadad.

1.6. Uued suunad õppe- ja kasvatustöös

1.6.1. propageerikse rohelist mõtlemist ja ökotemaatikat. Koduloo uurimine, kogu õpe ja faktiteadmine saadakse sellisel viisil, et see ongi see roheline kool. Kõiki aineid õpitakse samas võtmes;
1.6.2. Meie UNESCO tõestab meie erisust;
1.6.3. Setomaa gümnaasium, kus toimub pärimuskultuuri väärtustamine, roheline elu, käsitöö, folkmuusika, arhitektuur ja miljöömuusika ning piirivalve ja tolli kutse-eelõpe;
1.6.4. Isamaalise kasvatuse tõstmine, et kohalik elu välja ei sureks.

1.7. Lisaväärtused hariduselu mitmekesistamiseks

1.7.1. Setomaa Muusikakooli arendamine. Muusikakooli klassid Setomaa kõikidesse piirkondadesse.
1.7.2. Eesti rahvapillide õpetamine, rahvariiete kandmine üritustel;
1.7.3. huvialaringid võivad tegutseda koolidest eraldi;
1.7.4. Setomaa Muusikakooli kontsertide ja õppelaagrite korraldamine Setomaa valdades.

1.8. Kvalifitseeritud pedagoogilise kaadri olemasolu

1.8.1. ühendame oma jõud professionaalsete õpetajate toomisel Setomaale;
1.8.2. elamispinnad pedagoogidele.

1.9. Suured suunad Setomaa hariduselu korraldamisel

1.9.1. tõsta Setomaa koolide mainet, peatada õpilaste suundumine mujale;
1.9.2. kasvatada noortest Setomaa patrioodid, kes omandavad erialase hariduse ja tulevad Setomaale tagasi;
1.9.3. laste, noorte, lastevanemate ja vallakodanike suhtumise parandamine Setomaa tegevustesse;
1.9.4. erineda teistest haridusasutustest ka pedagoogilises mõttes;
1.9.5. Setomaa Gümnaasiumis tahavad õppida lapsed Setomaalt ja mujalt;
1.9.6. koos vormilise muutusega toimub ka sisuline areng;
turvalised Setomaa hariduasutused, laste ja lastevanemate rahulolu.

2. KULTUURIPOLIITIKA

2.1. Hetkeolukord

2.1.1.Setomaa on üks Eesti pärimuskultuuri piirkondadest(kihnu,mulgi,võro,vanausulised) kus pärimuskultuuri terviklikumal kujul on katkematult edasi antud põlvkonnalt põlvkonnale.
2.1.2. Seto kogukond väärtustab oma kultuuri ning tegutseb pärimuskultuuri säilimise ning arenemise nimel.
2.1.3.Toimib Setomaa kultuuriprogramm mille toel ilmub regulaarselt Setomaa leht,toimuvad setokeelsed raadiosaated,tegutsevad muuseumid Värskas, Saatses ja Obinitsas, toimuvad suuremad seto kultuuriüritused nagu Seto Kuningriik, Värska Folk, toimub setokeelsete ning Setomaa aineliste trükiste avaldamine,toimub leelokooride toetamine jpm.
2.1.4. Seto noored väärtustavad seto kultuuri ,õpivad tundma seto kultuuri ning arendavad seda edasi.
2.1.5. Seto ainulaadne kultuur on toonud noori inimesi Setomaale tagasi.
2.1.6. Tõsiselt annab tunda rahavastikku vähenemine Setomaal ning vajadus ümberstruktueerida Setomaa infrastruktuur, ettevõtlus, hariduselu selliselt, et oleks tagatud rahva elusjõulisus mis omakorda lubaks sälida seto kultuuril Setomaal.
2.1.7. Lähtudes ülaltoodust on 2008 aastal Eesti Vabariik esitanud UNESCO -le taotluse kanda Seto Leelo Maailma Vaimse Kultuuripärandi nimekirja. Lõplik otsus langetatakse UNESCO Üldkogu poolt 2009 septembris-oktoobris. Jaatava vastuse korral käivitub monitoornigu periood - iga 5 aasta järel kontrollitakse UNESCO poolt, kuidas on täidetud taotluse tegevuskava kõigi tegevuskavas esindatud institutsioonide poolt - alates leelokooridest ning lõpetades ministeeriumidega.
Nimetatud taotlus ning selle tegevuskava võtab komplekselt kokku tegevused ning meetmed, mis on vajalikud Seto pärimuskultuuri säilimiseks.

2.2 Eesmärk

2.2.1. Tagada Seto pärimuskultuuri säilimine,edasiandmine ning areng .
2.2.2. Tagada UNESCO taotluse järjepidev täitmine seto organisatsioonide, omavalitsuste, riiklike institutsioonide poolt.
2.2.3. Tagada Setomaal kultuurielu mitmekesisus.

2.3. Seto leelo UNESCO taotluse ning tegevuskava täitmine

Järgneva 5 aastase perioodi vältel vajalik, et nii seto organisatsioonid, omavalitsused, riigiasutused tunneksid sisuliselt esitatud UNESCO tegevuskava. Kõik nimetatud osapooled on osalenud tegevuskava koostamisel, ametlikult on ministeeriumite poolt tegevuskava kinnitatud. On kokku lepitud, et kuna tegevuskavas on toodud üldised tegevussuunad siis igal aastal Regionaalministri hallatav Setomaa Asjatundjate komisjon kus on esindatud Setomaa omavalitsused, maavalitused, võtmeministeeriumid koostab igaks järgnevaks aastaks konkreetsema, täpsete eelarve ridadega rakenduskava vastavalt tegevuskavas ettenähtule ning lähtudes eelarveaasta võimalustest.
Tegevuskava mittetäitmisel on UNESCO-l õigus arvata vastav taotlus nimistust välja. 2009 aastal juhtus selline asi Saksamaaga. Riigi mainele ei mõju see hästi.

2.4. Tegevused 2010- 2014-ks aastaks

2.4.1. Setomaa vallad kavandavad vallaeelarves tegevustoetused oma valla leelokooridele.
2.4.2. Kultuuriministeeriumi hallatav Setomaa kultuuriprogramm peab jätkuma sellises mahus, mis tagaks Setomaa muuseumide tegevuste jätkumise, Setomaa lehe väljaandmise jätkumise, Setomaa raadiosaadete jätkumise, pärimuskultuuri õppematerjalide ettevalmistamise jätkumise, leelokooride tegevuse jätkumise, Setomaa suurürituste toetamise jätkumise.
2.4.3. Regionaalministri hallatav Setomaa Arenguprogramm peab jäktuma sellises mahus, mis tagaks Seotmaa ettevõtlusnõuniku, Seto Käsitöömeistrite Kogo, Piiveere Energia, Setomaa Turismi, Taarka Pärimusteatri ning Setomaa koolide majandusõppe tegevusvõimekuse. Tegemist on valdavalt noortele tuginevate ning Setomaa võimekust tõstvate organisatsioonidega ja tegevustega, mis vajaksid riiklikku tuge senikaua kui õnnestub saavutada Setomaal positiivsete arengute järjepidevus.
2.4.4. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt peab jätkuma Setomaa ja piiriäärse ala riigi teede korrastamine, ettevõtlust ning piirikaitset tugevdava kohaliku teedevõrgu väljaehitamist ning hooldamist toetav tegevus.

2.5 Setomaa ühine kultuuri ja spordielu korraldamine

Rahva vähenemise ning eriti noorte osakaalu vähenemise korral on vajalik ühendada nii terve Setomaa valdade tegijate oskused ja võimekus ning eelarved tervet Setomaad ning ka lähipiirkonda haarvate kultuuri ja spordiettevõtmiste korraldamiseks:
2.5.1. Värska muusikakooli potensiaali kasutamine terve Setomaa poolt;
2.5.2. Setomaa ühendkoor laulupeol osalemiseks;
2.5.3. Setomaa spordis suve ja talimängude korraldamine;
2.5.4. Taarka Pärimusteatri ühine arendamine;
2.5.5. Eesti rahva traditsioonilised üritused au sisse (ülevallalised rahvaüritused, min 4 tk valla kohta aastas);
2.5.6. Kultuurielu korraldajate vahelise järjepideva koostöö käivitamine ;
2.5.7. Sportimise võimalused kohalikule maksumaksjale tasuta.

2.6. Setomaa muuseumide ühise katusorganisatsioonide loomine eeldatava nimega Seto Rahva Muuseum

2.6.1. Selleks, et kasutada paremini kõigi muuseumide tugevaid külgi ning paremini kasutada vähenevaid rahalisi vahendeid rakendada läbi sihtasutuse ühtsemat planeerimist ning juhtimist.
2.6.2. Lähiaastate kõige pakilisemaks küsimuseks on muuseumide hoidlate/hoidla ehitamise projekti teostamine. Eesmärgiks seatakse ühise fondide hoidla projekteerimine ja ehitamine.

3. SOTSIAALPOLIITIKA

3.1 Hetkeolukord:

3.1.1. Setomaal toimub rahvaarvu pidev vähenemine;
3.1.2. 23-40% elanikkonnast (vallakaupa) on pensioniealised.
3.1.3. Setomaa valdade iive on negatiivne.
3.1.4. Tekkimas on hariduseta noortöötute seltskond.
3.1.5. Igas vallas on vähemalt üks sotsiaaltöötaja.
3.1.6. Pakutakse erinevalt lahendatud avahooldusteenuseid.
3.1.7. Asutushooldusteenust pakutakse Värska vallas Saatse pansionaadis, Miktamäel on hooldekodu, Meremäel ja Missos turvakorterid.
3.1.8. Setomaa hooldusasutustes on vabu kohti.
3.1.9. Igas Setomaa vallas töötab perearst, hambaravi võimalus on Värskas, osaliselt ka Missos ja Meremäel, apteek on olemas Värskas ja Missos. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse Värska Sanatooriumis.

3.2. Eesmärk

3.2.1. Toetada ja väärtustada perekonda. Perekond on parim kasvukeskond lapsele ja tugi eakale inimesele;
3.2.2. Eakatele võimaluste loomine väärikaks ja aktiivseks eluks vanaduspõlves;
3.2.3. Tervise hoidmine ja tugevdamine ning alles seejärel haigusete ravimine.
3.2.4. Setomaa valdade koostöö sotsiaal- ja tervise valdkonnas.
3.2.5. Säilitada olemasolev sotsiaalteenuste võrgustik ja võimalused.
3.2.6. Muuta sotsiaalhoolekande süsteem efektiivsemaks.
3.2.7. Sotsiaaltoetuste kasutamine peab olema paindlik.
3.2.8. Töötada peab olema kasulikum kui olla ülalpeetav.
3.2.9. Inimeste ärgitamine tervislikult elama, võimaluste loomine tervislike eluviiside harrastamiseks.
3.2.10. Sotsiaalpedagoogi, kes suudaks ka lastekaitsespetsialisti funktsioonid ära täita, olemasolu.
3.2.10. Hoolde-/vanadekodu olemasolu tagamine arvestades asjaolu, et tasuvus algab alates 60-st hooldealusest.
3.2.11. Abivajate vajadusepõhine abistamine, et inimesi ei tehtaks abist sõltuvaks vaid aidatakse siis kui olukord seda nõuab ja on tarvis ehk välida õpitud abituse teket.
3.2.12. Päevakeskuste toimine tugiteenusena.
3.2.13. Külaseltsidele delegeerimine

3.3. Tegevused eesmärgi täitmiseks

3.3.1. Pädevaid sotsiaaltööspetsialiste Setomaa valdadesse toomine
3.3.2. Abivajajate andmebaasi loomine
3.3.3. Paindliku, vajadustele vastava hooldusteenuse rakendamine
3.3.4. Tugiteenuste pakkumine nt. päevakeskustes inimeste võimalikult kaua aktiivsena hoidmiseks
3.3.5. Infovahetuse sisseviimine Setomaa valdade vahel võimalikud ühiselt osutatavad teenuste tagamiseks.
3.3.6.Ühiselt uute teenuste arendamine, ühised kitsama eriala spetsialistide näiteks lastekaitsespetsialist, palkamine
3.3.7. Vähemalt ühe otsiaalpedagoogi palkamine nelja Setomaa valla kohta.

4. KAITSE- JA PIIRIPOLIITIKA

4.1. Hetkeolukord

Eesti - Vene kontrolljoon ning Euroopa Liidu välispiir Kagu-Eestis kulgeb läbi Setomaa. Riigi julgeoleku tagamiseks on oluline kaasata kohalikud elanikud piirikaitsesse. Piiriäärsete elanike käest informatsiooni saamine kahtlaste sõidukite ja inimeste liikumise kohta oleks oluliseks abiks ebaseaduslike piiriületajate ja salakaubavedajate tabamisel. Sellist täiendavat kontrolli saab teostada vaid piisavalt tiheda asustuse korral. Samas on ka oluline tagada kohalikele elanikele turvatunne ning tagada abi õigeaegne kohalejõudmine igas olukorras.

Setomaa/Petserimaa on olnud vähemalt 600 aastat tervikterritoorium kahe kogukonnaga-seto-vene. Tervikterritoorium all mõistame ühtset teedevõrgustikku mille sõlmpunkt on Petseri linn. Koguduste/surnuaedade asetust. Majanduslikku toimimist.Viimase kohta on teinud omal ajal uuringu Edgar Kant milles ilmnes, et regionaalseks keskuseks on Petseri mille mõju ulatub lisaks ajaloolisele Seto/Petserimaale ka Räpina ja Vastseliina kihelkondadesse. Regionaalse keskuse all mõisteti majanduslikku, kaubanduslikku, logistilise, hariduslikku, kultuurilise ning usulise (nii õigeusu kui luteri kiriku) keskusena toimimist. Olenemata territoriaalsest kuuluvusest toimis Petseri sellise keskusena kuni 1993 aastani kuni rakendus piirireziim. Osades valdkondades -haridus, logistika, majandus - on toimunud suured muutused ehki teedevõrgu ümberkorrastamine vajab veel mõningal määral vahendeid. Osades valdkondades ei ole see praktiliselt võimalik - seto surnuaiad, kirikud, luteri surnuaed ja kirik Petseris. Selleks, et säilitada seto, luteri kogudused, kirikud.

Eesti Vabariigi reaalse massilise piiriületusohuga maismaapiir asub Kagu-Eestis, Setomaa Valdade Liidu territooriumil. Kohalike elanike osalus piirivalves ning erinevates vormides piiri ning riigikaitses on suhteliselt madal. Värskas ning Mikitamäel puuduvad kohalikud kaitseliidu üksused.

4.2. Eesmärk

4.2.1. Kehtestada piiriala. Sellel piiriäärsel alal kehtiksid piirikaitsega koostööd tegevatele elanikele ja ettevõtetele täiendavad soodustused, sellesse piirkonda elama asumiseks või seal kinnisvara omandamiseks peaksid välisriikide kodanikud saama ka õiguskaitseorganitelt loa.
4.2.2. Suurendada piirialadel püsivalt elavate inimeste arvu. Piiriäärsetel aladel elavatele inimestele ja seal tegutsevatele ettevõtetele tuleb tagada normaalseks eluks ja tööks vajalikud tingimused. Välja tuleks ehitada tänapäeva tingimustele vastavad kommunikatsioonid (teed, side- ja elektrivarustus) ning toetada uute elamute ehitamist haja-asustusega aladele.
4.2.3. Suurendada kohalike elanike, piirikaitse, Kaitseliidu ja vabatahtlike päästjate koostööd, korraldada ühisõppusi, koolitusi. Luua ühised korrakaitsepunktid piirkonna turvalisuse tagamiseks.
4.2.4. Luua riigikaitse talud soodustamaks piirikaitsjate elama asumist haja-asustusega alale tagades neile tasuta eluaseme.
4.2.5. Petseri rajoonis on tarvis tagada inimestele võimalikult vaba liikumine üle piiri. Tähtis ei ole vorm - nimekirjad, viisad, viisaload, kompenseerimine - vaid reaalne tulemus - orineteeruvalt kuni 2000- 4000 inimesele võimalus tasuta, mitmekordselt (kuni 90 päeva aastas) ületada piiri.
4.2.6. Tegemist on ka Eesti julgeoleku ning maine tagamisega regioonis vältimaks pettumist Eesti valitsuses, enda määratlemist erinevates vormides Vene Föderatsiooniga (näiteks Vene Föderatsiooni kodakondsus, kaasmaalase tunnistus või passe).
4.2.7. Vajalik koostöös piirkonna omavalitsustega töötada kiiresti välja toimivad lahendused ning need rakendada.
4.2.8. Värska Gümnaasiumisse piirlivalve eelõppe loomine. Värska sobiks selleks väga hästi sest valla territooriumil asub piirivalve kordon mille valvata on nii maismaa kui veepiir. Lisaks asub vallas rahvusvaheline piiri ja tollipunkt ning valmiv raudtee piiri ja tollijaam.
4.2.9. Vajalik määratleda piirivalve eelõppeks vajalikud nõuded. Saavutada omavahelised vajalikud kokkulepped.

4.3. Riigi ja piirikaitse alase regionaalpoliitika rakendamine

4.3.1. Setomaa Valdade territoooriumil on vajalik üle vaadata komplekselt riigi ja piirikaitseliste meetmete vajadus, mis peaks käsitlema teedevõrgustikku ning selle ehitamist, hooldust. Elanikonna teadlikkus ning valmisolek abistada piirivalvet. Oskust tegutseda erinevates kriisiolukordades. Vastav oskus peab alguse saama juba koolidest, kaasatud peaksid olema omavalitsused, MTÜ-d.

5. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA

5.1 Hetkeolukord

5.1.1 Setomaa ettevõtluskeskkonna arengut toetab hetkel riiklik Setomaa Arenguprogramm.
5.1.2 Setomaal töötab praegu projektipõhiselt, Setomaa Arenguprogrammi toel, ettevõtlusnõustaja
5.1.3 Setomaa kõigis koolides antakse majandusõpet
5.1.4 Neli Setomaa valda on ühiselt koostatud Setomaa arengukava
5.1.5 Vallad on ettevõtluskeskkonna arendamiseks eraldiseisvalt väga erineva suutlikkusega
5.1.6 Eurorahade kasutamise võimekus valdade lõikes on väga halvast rahuldava tasemeni
5.1.7 Külaettevõtlus külapiirkondade arendamise eesmärgil sisuliselt puudub
5.1.8 Ettevõtjad ei tunne kohaliku omavalitsuse piisavat tähelepanu ja toetust
5.1.9 Ettevõtjad ei tunne oma rolli kohaliku omavalitsuse valitsemises ning ettevõtluse jaoks oluliste tegevuste planeerimises ja elluviimises
5.1.10 Ettevõtjad / ettevõtted vajavad süsteemset täiendõpet enda ja oma ettevõtte viimiseks kõrgemale tasemele

5.2. Üldine eesmärk

5.2.1. IRL-i Setomaa ettevõtluspoliitika eemärk on tagada Setomaa ettevõtlikele inimestele tingimused ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtluse arendamiseks, aktiviseerimiseks ja mitmekesistamiseks ning luua seeläbi piirkonda tasuvaid töökohti. Igakülgsete võimaluste loomise kaudu soodustada innovatiivse ja jätkusuutliku majanduse teket ja piirkonna arengut üldiselt.

5.3. Eesmärk

5.3.1.Tagada jätkuvalt ettevõtlusnõustaja töökoht ülesetomaaliselt (Setomaa Arenguprogrammist)
5.3.2. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamise toetamine Setomaal;
5.3.3. EL ja ülepiiriste ettevõtlusprogrammide toetuste info jagamine, propageerimine ning viimine abivajajateni
5.3.4. Tagada omavalitsuse võimekus kohalike arengute toetamiseks programmide otsimisel ja elluviimise toetamisel;
5.3.5. Piiriülese ettevõtlusalane koostöö ning koostööpakettide ettevalmistamine Setomaale ning nende vahendamine üle Eesti.
5.3.6. Arendada välja teedevõrgustik mis võimaldab läbida Setomaad tolmuvabalt põhja-lõuna suunaliselt ehk luua VIA Setomaa;
5.3.7. Arendade kohalikku teedevõrgustikku selliselt, et see toetab ettevõtluse arengut piirkondades ehk arendada teedevõrgustikku vajadusepõhiselt;
5.3.8.Tagada elektrivõimsuse, vee- gaasi- ja kanalisatsioonitrasside arendamine ettevõtluse vajadusest lähtuvalt.
5.3.9. Kohalike toetusena ettevõtluse alustamise toetuse käivitamine:
5.3.10. Külaelu arendamise projektide tegevuse toetamine ja kohaliku toetusena omaosaluse toetuse käivitamine
5.3.11. Külaprojektide toetuse käivitamine omavahendite teenimiseks ehk külaettevõtluse toetamine
5.3.12. Stimuleerida külavanemate valimist küladesse (külade gruppidesse)
5.3.13. Luua ettevõtjate tunnustamise traditsioon.
5.3.14. Tagada ettevõtjate kaasamine kohaliku elu otsustamisprotsessi läbi vallavolikogu komisjonid ja temaatilised ümarlaua koosolekute.
5.3.15. Luua eeldused „Seto Kaubamaja" asutamiseks linnadesse kohaliku toodangu turustamiseks ning Seto kultuuri propageerimiseks.
5.3.16. Riikliku regionaalpoliitika kaudu luua Setomaale ettevõtjaid ja haritlasi motiveerivad majandustingimused, mis tagavad jätkusuutliku ettevõtluse arengu piirkonnas selliselt et ei tekiks vastandamist kultuurilis-ajaloolisele Setomaa eripärale.
5.3.17. Setomaa Kaubandus- ja tööstuskoja loomise kaudu ettevõtluse vahendamine Eestis ja välismaal.

5.4. Tegevused eesmärkide elluviimiseks

5.4.1. Setomaa Arenguprogrammi kui ettevõtluskeskkonna arendamise riikliku programmi jätkamine;
5.4.2. Ettevõtlus- ja elukeskkonna parandamise eesmärgil väliste vahendite sissetoomiseks võimekate arendusjuhtide ja arendusspetsialistide tagamine omavalitsustes;
5.4.3. Kommunikatsioonide arendamist vajadusepõhiselt - arengukavadest teostuseni;
5.4.4. Kohaliku toetusena ettevõtluse alustamise toetuse, 25 000 krooni, kehtestamine
5.4.5. Kohaliku toetusena külaseltside igaastane tegevustoetuse, min 25 000 krooni kehtestamine
5.4.6. Kohaliku toetusena külaettevõtluse toetuse omavahendite teenimiseks, kuni 25 000 krooni, kehtestamine
5.4.7. Külavakogukondade sihipärase koolitamise - külavanema koolitus; kogukonna kaasamise koolitus; projektitaotluste mentorlus jne., käivitanmine külaettevõtluse ellukutsumiseks ja külade arendamiseks vajaliku teoreetilise alusbaasi loomiseks.
5.4.8. Ettevõtjate tunnustamise ürituse käivitamine Setomaa ettevõtlusauhindade väljastamiseks.
5.4.9. Kohalike ettevõtjate kaasamine Setomaa elu otsustamisprotsessi läbi vallavolikogu komisjonide, piirkondlike ja valdkondlike ümarlaudade koosseisu, avalikesse debattidesse jne
5.4.10. Propageerime ettevõtjate hulgas „Seto Kaubamaja" ideed kuni eestvedaja leidmiseni ning seejärel toetame kõigi võimaluste piires selle elluviimist
5.4.11. Töötada ministeeriumite tasandil välja Setomaale sobilikud stiimulid mis motiveerivad haritlasi siia elama asuma ja ettevõtjaid investeerima sellesse piirkonda valdkondades mis ei kahjusta ega hävita Setoma kultuuri ja eripära.
5.4.12. Setomaa Kaubandus- ja Tööstuskoja asutamine.

Põhja- ja Baltimaade seeniorid räägivad tervislikust vananemisest

2009-09-20

24. ja 25. septembril toimub Tallinnas Euroopa seenioride ühenduse Põhja- ja Baltimaade regionaalne konverents „Tervislik vananemine".

Kuulatakse kunstnik Tõnis Laanemaa ettekannet kunsti mõjust inimese elukäigule ning endise rahvusooper Estonia kunstilise juhi Arne Miku loengut muusika mõjust inimese elukäigule.

Emeriittdotsent Elle Elberg räägib tervislikust vananemisest, Rootsi Geriaatria Ühingu president Anne Ekdahl otsib vastust küsimusele kuidas hoida kõrget elukvaliteeti kõrge eani.

Euroopa seeniorite ühenduse asepresident Leif Hallberg on teemaks valinud "Rohkem tervena elatud aastaid - võit igaühe elus".

Olümpiavõitja Erki Nool kõneleb kehalise vormisoleku programmidest ning Riigikogu liige Ott Lumi Eesti sotsiaalse turvalisuse programmidest.

Tervituskõned peavad ühenduse president Bernhard Worms, Riigikogu esimees Ene Ergma, endine peaminister Mart Laar, endine Eesti saadik ÜRO juures Trivimi Velliste ning IRLi Seenioride Kogu esimees Ann Räämet.

Arutelule koguneb 80 osalejat Rootsist, Saksamaalt, Norrast, Suurbritanniast, Soomest, Austriast, Leedust, Lätist, Eestist ja Peruust.

IRL koostab eelnõu mittepoliitilise omavalitsusjuhtimise võimaldamiseks

2009-09-19

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar teatas täna erakonna volikogu istungil, et erakond valmistab ette eelnõu, mis annab võimaluse depolitiseerida omavalitsuse tegevjuhtkond ja vähendada poliitilist võju omavalitsuste juhtimisele.

Eelnõu on IRLi paralamendifraktsioonis läbinud esimese lugemise, Laari sõnul peaks see valmima lähinädalate jooksul. Seejärel alustab IRL konsultatsioone teiste Riigikogu erakondadega, et otsida oma ettepanekutele toetust. Laar sõnul pole eelnõus ette nähtud kohustust kõigile omavalitsustele uuele süsteemile üle minna, küll annab muudatus selleks võimaluse.

"Näiteks Tallinnat tuleb juhtida mitte mõne parteikontori, vaid eeskätt ikka tallinlaste huvidest lähtuvalt. Praegusel hetkel on Tallinnast kujunenud otsekui ühe erakonna ja selle sugulaste tööbüroo, Tallinna ja selle elanike huvidele enam ei mõelda," ütles Laar.

Ta rõhutas ka, et linnavalitsuse depolitiseerimine aitab võidelda korruptsiooni vastu. "Politiseeritud linnavalitsuses võib vabalt juhtuda sama, mida Tallinnas näeme, kuidas korruptant saadetakse mitte vanglasse, vaid esiteks puhkusele ja seejärel hangitakse talle pressiesindaja koht linnaosavalitsuses. Selline käitumine on Isamaa ja Res Publica Liidule vastuvõetamatu.

"Korruptsioon on nagu vähkkasvaja, mille vastu aitab ainult selle väljarookimine," sõnas Laar.

Mittepoliitiline linnavalitsus ei vaja Laari sõnul ka sellist tohutut erakondlikku propaganda-aparaati, mille ülalpidamisele ollakse isegi valmis ohverdama lasteaiad, noorte huvi- ja spordiringid ning puuetega laste transport.

Laar: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Võru vajavad vahetust!

2009-09-19

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil, et eelseisvatel kohalikel valimistel võetakse eesmärgiks võimuvahetus Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Võrus. Tallinnas on IRLi linnapeakandidaat Mart Laar, Tartus Margus Tsahkna, Pärnus Annely Akkermann ja Võrus Ülo Tulik.

Laari sõnul ei ole vastuvõetav stiil, millega on neid nelja linna viimastel aastatel juhitud, sest kui Pärnu linn on juba praegu pankrotistumas, siis on ka Tallinn valinud eelarvepoliitikas suuna linna maksejõuetuks muutmisele.

„IRLi jaoks on lubamatu, et Tallinna rahalise olukorra ilustamise kõrval on eelarveaukude lappimiseks võetud raha lasteaedadelt, noortespordilt ja puuetega inimeste transpordilt, seda olukorras, linna valitsemis- ja propagandaskulutusi ei ole praktiliselt vähendatud," ütles Laar.

Tema sõnul ei saa IRL valijaid petta ja neid illusioonidega hullutada, sest lõpuks peavad eelarvepoliitilised vead ja tuleviku arvelt elamise kinni maksma maksumaksjad - kõige tavalisemad Eesti inimesed. "Pärnus ja Tallinnas rakendavad tänased linnavõimud Ungari sotsialistide taktikat enne eelmisi parlamendivalimisi, mida nad hiljem ise kokku võtsid kinnitades, et nad valetasid inimestele hommikul, valetasid lõunal ja valetasid õhtul," ütles Laar, meenutades rahvatarkust, et tühi kott püsti ei seisa.

IRLi esimehe hinnangul on Tartus ja Võrus linnavõim püsinud liiga kaua, ja tegeleb pigem võimulpüsimise kui linna arendamise ja kodanike huvide teenimisega, mistõttu vajavad ka need linnad võimuvahetust.

„Praegustes rasketes oludes vajab Eesti rohkem kui kunagi varem omavalitsusi, kes teeksid tööd, julgeksid ausalt otsustada, hoida eelarve tasakaalus, vähendada kütte- ja veearveid ning muretseda mitte poliitikute vaid kogu rahva töökohtade pärast".

Laari sõnul lähevad IRLliikmed kohalikel valimistel välja 188 omavalitsuses, neist 131-s omavalitsuses oma nimekirjaga. Kokku paneb erakond välja enam kui 2000 kandidaati.

„Tänan erakonda selle tubli töö eest nimekirjade ja kohalike programmidega, mis annavad Eesti inimestele võimaluse IRLi poliitikat toetada".

Tunne Kelam: Läänemere strateegia – kas Lissaboni strateegia edulugu?

2009-09-16

Läänemere strateegiat käsitleval debatil õnnitles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni eestkõneleja Tunne Kelam eesistujamaad Rootsit strateegia eduka rakendamise alustamise eest.

"2004. aastast on Läänemerest saanud Euroopa Liidu sisemeri. Strateegia kajastab selles regioonis viis aastat tagasi toimunud põhimõttelisi muudatusi ning see on praegu põhjuseks, miks Euroopa Liit vajab laiaulatuslikku lähenemist, et esitatud väljakutsetele ja võimalustele koordineeritult reageerida, " ütles Eesti saadik.

ERP fraktsiooni liige tuletas meelde, et strateegia algatajate põhieesmärk oli muuta Läänemere regioon üheks konkurentsivõimelisemaks ja kiiremini arenevaks Euroopa Liidu regiooniks. "Kui me suudame kasutada maksimaalselt Läänemere strateegia pakutud võimalusi, siis võib just sellest regioonist kujuneda Lissaboni programmi edulugu, " rõhutas Kelam.

"Just praegu vajab see piirkond rohkem kui varem paremat ligipääsu ja turvalisust energiaturgudel, " ütles Kelam. " On vaja alternatiivseid energia tarnekanaleid ning eelkõige on vajadus ühise energiasüsteemi loomise järgi Läänemere ümber. Kahepoolne ja peamiselt poliitiline Nord Streami projekt tuleb lahendada arvestades kõigi Läänemere-äärsete riikide õiguspäraste huvidega ja kindlasti mitte enne, kui Vene valitsus ühineb Espoo konventsiooniga," ütles ERP fraktsiooni nimel kõneleja.

Nancy Reagan kutsus Laari kõnelema Ronald Reagani mälestuskonverentsile

2009-09-16

Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani lesk Nancy Reagan kutsus Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari üheks peakõnelejaks tänavu novembris peetavale Ronald Reagani mälestuskonverentsile.

IRLi esimees kutsuti kõnelema koos Mihhail Gorbatšoviga konverentsi osas, kus käsitletakse Reagani mõju kommunismi kokkuvarisemisele.

Laarile saadetud kutses meenutab Nancy Reagan, kuidas nad Ronald Reaganiga jälgisid televiisorist, kuidas rahvas lammutas Ida ja Lääne eraldatuse sümboliks olnud Berliini müüri ning kuidas nad mõlemad selle üle rõõmustasid.

Kirjas rõhutatakse vajadust võitlust kommunismi vastu meeles pidada ning selleks on ka organiseeritav konverents suunatud.

Laari hinnangul on arusaamine kommunistliku süsteemi kuritegelikust olemusest maailmas viimasel ajal kiirelt levinud.

„Kui omal ajal nimetas Reagan Nõukogude Liitu kurjuse impeeriumiks, siis kritiseeriti teda rängalt - ometi näitas ajalugu, et mitte tal polnud ainult õigus, vaid just asjade õigete nimedega nimetamine aitas kommunismi kokkukukkumisele kaasa," lausus Laar.

Tunne Kelam: Kõik EL liikmesriigid peavad tähistama 23. augustit totalitarismiohvrite mälestuspäevana

2009-09-14

Euroopa Parlamendi täiskogu avaistungil sõna võtnud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam juhtis tähelepanu Molotov-Ribbentropi pakti 70. aastapäevale.

"Natsi-Nõukogude pakt osutas vapustava selgusega, kui lähedased on üksteisele näiliselt vastandlikud äärmusjõud," ütles kõneleja.

Kelami väitel oli seitsmekümne aasta eest niihästi Moskva kui Berliini ühiseks eesmärgiks Euroopa demokraatliku poliitilise korralduse hävitamine. "Niihästi Moskva kui Berliin taotlesid ülemvõimu maailma üle."

"Natsi-Nõukogude pakti tähtsaim sõnum on mitte iial unustada, et Teise maailmasõja vallandamiseks läks vaja kaht diktaatorit," tõdes ERP fraktsiooni esindaja.

Kelam tsiteeris Stalini kõnet poliitbüroole neli päeva enne pakti sõlmimist, kus Stalin tõdes, et sõja puhkemine Kolmanda Riigi ning anglo-prantsuse kapitalistliku bloki vahel on Nõukogude Liidu huvides. Nõukogude diktaatori meelest tulevat teha kõik, et selline sõda vältaks maksimaalselt kaua kurnamaks mõlemat osapoolt. Siis saavat Nõukogude Liit laialdase tegevusvaldkonna edendamaks maailmarevolutsiooni.

Eesti saadiku arvates on kõnealusest süngest aastapäevast võimalik teha üks järeldus: Euroopa Liidu valitsused peavad hakkama tähistama iga aasta 23. augustit totalitaarsete süsteemide ohvrite ühise ametliku mälestuspäevana: "Sellele kutsub Euroopa Parlamendi aprillkuine resolutsioon "Euroopa südametunnistus ja totalitarism".

Mihkelson: ELAK kuulab Kallast ja Kaljulaidu homme hommikul

2009-09-14

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadiku, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul leiavad teisipäeva hommikul aset Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi Siim Kallase ning Euroopa Kontrollkoja liikmekandidaadi Kersti Kaljulaiu kuulamised ELAKis, kes said täna poliitilise heakskiidu IRLi eestseisuses.

„Viimaste päevade elavad arutelud Eesti meedias on kinnitanud, kui tähtis on parlamentaarses riigis läbipaistvate poliitiliste otsuste tegemine. See käib ka Euroopa Liidu kõrgemate ametnike määramisel Eesti poolt. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on üks kesksemaid lülisid Eesti Euroopa poliitika kujundamisel, mistõttu on täiesti loogiline ka uutele personaliotsustele eelnev parlamendiarutelu," rõhutas Mihkelson.

Mihkelson teatas, et tema hoiakut sellises küsimuses toetab ka peaminister Andrus Ansip. „Rääkisin peaministriga täna sellest protseduurist, mis leidis tema täit toetust," ütles Mihkelson ning lisas, et tegemist on tuleviku seisukohalt väga olulise ja positiivse pretsedendiga.

Euroopa Liidu Asjade Komisjoni istung algab homme hommikul kell 8.30.

IRL toetab Kaljulaiu ja Kallase jätkamist

2009-09-14

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus otsustas täna konsensuslikult toetada peaminister Andrus Ansipi ettepanekut läkitada Kersti Kaljulaid teiseks ametiajaks Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikotta ja Siim Kallas teiseks ametiajaks Eesti esindajaks Euroopa Komisjoni.

Erakonna esimees Mart Laar on rahul, et pandi paika, et komisjoni saadetavat esindust arutatakse mitte kabinetivaikuses vaid läbi avaliku ja asjaliku arutelu, teiseks, et Komisjoni administratiivülema koht pole Eestile unistuste tipp ja Kallas lubas taotleda esimeses järjekorras siseturu- või konkurentsivoliniku kohta.

„Eesti ees hetkel teisi tähtsaid küsimusi, mida lahendada, nagu näiteks 2010. aasta eelarve koostamine ning Eesti väljaviimine majanduskriisist," ütles Laar, kelle sõnul tuleks poliitiline heitlus valitsuses kasuks ainult jõududele, kes Eesti asemel lähtuvad mõne teise riigi huvidest.

Mihkelson Krynicas: elavam NATO-debatt Soomes ja Rootsis teeniks regiooni ühiseid huve

2009-09-11

„Läänemere-äärsete riikide ühise julgeoleku tugevdamisele tuleks kindlasti kasuks, kui riikide kuuluvus ühiskaitse organisatsioonidesse oleks kattuvam", ütles Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson esinedes Poolas Krynicas toimuval majandusfoorumil.

„NATO-debati elavnemine Soomes ja ka Rootsis oleks kasulik uutele julgeolekualastele valjakutsetele paremate ja töötavate vastuste andmisel," sõnas ta.

Mihkelsoni sõnul on Läänemere piirkonna suurimad julgeolekualased valjakutsed lühemas perspektiivis seotud eeskätt keskkonna- ning meresõiduohutusega. Nende ohtude reaalne ennetamine on võimalik üksnes Läänemere-äärsete riikide koostöö parandamise kaudu.

Ta rõhutas Euroopa Liidu Läänemere strateegia olulisust nimetatud küsimustega tegelemisel.

„Läänemere põhja kavandatav Nord Streami gaasijuhe kujuneb selle valmimisel regiooni suurimaks julgeolekuprobleemiks ning me ei tohi maha vaikida, et torujuhtme rajamisel Läänemerre suureneb objektiivselt Vene Föderatsiooni huvi sõjalise kohaloleku tugevdamiseks regioonis," ütles Mihkelson.

Ta viitas oma esinemises Venemaa loodepiirkonnas käimasolevatele sõjaväeoppustele „Laadoga 2009" ja „Zapad 2009", kus muuhulgas harjutatakse ka energiatarnete infrastruktuuri kaitsmist.

IRLi Elva osakond valimistub valimisteks: Elva juhtimine vajab muutusi

2009-09-10

Isamaa ja Res Publica (IRL) Elva osakond soovib pärast valimisi läbi viia tõsised muudatused linna juhtimises, koondades selleks kõik sarnaste eesmärkidega jõud.

Oleme senise opositsioonierakonnana valmis pakkuma selget alternatiivi praegusele linnavalitsemisele. Kohalik poliitika peab lähtuma kindlatest väärtustest ning arvestama linlaste tahtega.

IRLi Elva osakond on valimiseelsel perioodil põhjalikult analüüsinud Elva linna senist arengut, juhtimist ja tulevikuvajadusi ning kavandanud põhiseisukohad, millele kavatsetakse tugineda saabuvateks kohalikeks valimisteks valmistudes.

Kõige olulisemaks peab IRL vajadust kaasajastada jõuliselt linnaelu juhtimise põhimõtteid. Seekordsed valimised toimuvad oluliselt teistsugustes tingimustes kui eelnevad.

Majandus-langus ohjeldab mõõdutundetuid lubadusi maksumaksjate raha eest, linna laenukoormus on maksimumi lähedal ning järgneval perioodil tuleb eelkõige tegeleda pooleliolevate projektide lõpetamisega. Selle kõrval tõusevad tugevalt esile sisulised teemad: aus, avatud ja läbipaistev valitsemine, linna teenuste kvaliteedi tagamine, säästlik majandamine. Väga vajalik on erinevate jõudude selgepiiriline koostöö linnaelu suunamisel.

Praegu on võim liigselt koondunud ühe ringkonna kätte. Puudub laiapõhjaline otsustusmehhanism, mis maksimaalselt arvestaks linnaelanike huve.

IRL on veendunud, et tulemusliku ja demokraatliku linnajuhtimise eelduseks on linlaste maksimaalne kaasamine ja operatiivne infovahetus linnavõimu ja elanike vahel. Samuti on oluline, et Elvat juhiksid elvalased, mitte pealinnast või parteikontoritest saadetud emissarid.

IRL on valmis võtma vastutust Elva linna juhtimise eest järgmise 4 aasta kestel. Meie liikmete ja arvukate toetajate osalusel on välja töötatud konkreetsed ettepanekud erinevate linnaelu valdkondade arendamiseks. Olulisemad ideed leiavad kajastamist valmivas valimisprogrammis, millest kavatsetakse lähtuda Elva linna juhtimisel järgneva 4 aasta jooksul.

Oodatud on kõik mõtted ja ettepanekud aktiivsete ja oma linnast hoolivate elvalaste poolt. Soovime kaasata võimalikult palju kaaslinlasi oma platvormi väljatöötamisse.

Meie seisukohtade ja tegemistega saab tutvuda IRL Elva osakonna kodulehe kaudu aadressil www.irl.ee/et/KOV-piirkonnad/Tartumaa/Elva.

Samuti on võimalik kaasa lüüa meie foorumi vahendusel: www.minuelva.ee .

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad kiirendada Nabucco gaasijuhtme valmimist

2009-09-09

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon otsustas esitada resolutsioonikavandi, mis käsitleb Euroopa Liidu energiajulgeoleku väliseid aspekte. Resolutsiooni algatajate hulgas on Eestit saadik Tunne Kelam.

Kelami sõnul otsustasid ERP fraktsiooni väliskomisjoni ning tööstuskomisjoni liikmed mitte piirduda 17. septembriks planeeritud Euroopa Komisjoni energiajulgeoleku-teemalise avalduse ärakuulamisega, vaid esitada sellele ka parlamendi resolutsioon.

"Resolutsioon on meie poolt mõeldud selleks, et toetada uusi arenguid Nabucco gaasijuhtme ehitamisel," kommenteeris Tunne Kelam. "13. juulil Austria, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari ja Türgi valitsuste kokkuleppega paika pandud õiguslik raamistik oli oluline samm Nabucco tuleviku jaoks. Nüüd on Euroopa Parlamendi roll alustatud projekti realiseerimisele energiliselt kaasa aidata."

Kelami arvates ei asenda tulevaks nädalaks kavandatud resolutsioon vajadust anda põhjalik hinnang sellele, kuidas Komisjon ja Euroopa Nõukogu on ellu rakendanud 2007 septembris vastu võetud parlamendi raportit Euroopa Liidu ühisest energiaalasest välispoliitikast. "Euroopa Parlamendi seisukoht nendes küsimustes on selge ja tulevikku vaatav," tõdes Kelam. "Kogu küsimus taandub liikmesriikide tahtele ja võimele ajada ühtset energiapoliitikat välissuhetes."

Tunne Kelam rõhutab resolutsioonikavandis järgmisi punkte:

1. üleskutse Komisjonile toetada poliitiliselt, õiguslikult ja ka rahaliselt strateegiliste energiaprojektide elluviimisele orienteeritud Euroopa Liidu ettevõtteid;

2. üleskutse liikmesriikidele informeerida üksteist ja Komisjoni energiastruktuure puudutavatest strateegilistest projektidest kolmandate riikidega;

3. nõudmine, et Komisjon astuks viivitamatult samme tõkestamaks mitteläbipaistvate välismaiste äriettevõtete sisenemist Euroopa Liidu energiaturgudele ning nende ülevõtmist. (Parlamendiliikmed esitavad näitena Surgut Neftegazi tõusmist osanikuks Ungari energiakompaniis MOL).

Euroopa Parlamendi täiskogu arutab kõnealust teemat 17. septembri täiskogu istungil Strasbourgis.

Raadik: ma ei viitsi enam kõrvalt vaadata

2009-09-09

Laulja ja ettevõtja Indrek Raadik astus Isamaa ja Res Publica Liitu, sest tunneb muret noorte perede ja laste käekäigu pärast ning jagab IRLi nägemust perepoliitikast.

„Pikkade aastate jooksul on IRL suutnud ellu viia tulumaksuvabastuse lastega peredele. See on ühiskonna põhimõtteline seisukohavõtt lastega perede suhtes - sest iga laps on meile oluline".

Raadiku sõnul talle meeldib see meede, sest pere vajab toetust ka pärast emapalga lõppemist - riigi jaoks ei saa olla põhimõttelisemat peresid ja lapsi väärtustavat poliitikat kui maksusoodustus, mis kehtib kogu lapse sirgumise aja.

„Teadmiseks kõigile neile, kes hakkavad spekuleerima minu IRLi astumise teemal - mulle pole selle sammu eest midagi antud ega lubatud, ma lihtsalt ei viitsi seda kauem kõrvalt vaadata, et Eesti asi on natuke lörri lastud," ütles Raadik.

„Panen kõigile noortele südamele, et neil oleks viimane aeg hakata poliitikas kaasa rääkima, kui nad vähegi oma tulevikku kujundada soovivad, muidu kujundab selle tuleviku keegi teine," sõnas ta.

IRLi Rapla piirkonna uus esimees on Elari Hiis

2009-09-09

Isamaa ja Res Publica Liidu Raplamaa piirkondlik juhatus valis teisipäeval üksmeelselt oma esimeheks poliitikast lahkunud Taavi Veskimäe asemele Käru vallavanema Elari Hiisi.

Elari Hiis on erakonna liige alates 2002.aastast. Ta on ka üks viiest maakonna esindajast IRL volikogus (teised on Tiit Leier - volikogu aseesimees, Mart Järvik, Raivo Erm ja Riho Pihlapuu).

Elari Hiis ütles eile, et näeb oma esmase ülesandena piirkonnale uuesti elu sisse puhuda. Piirkonna arendusjuht Margit Nurmeots iseloomustas uut esimeest: „Ta on noor mees, ambitsioonikas, vallavanemana ennast väga hästi tõestanud. Ta toob kindlasti päris palju uut hingamist erakonda."

IRLil on Rapla piirkonnas 286 liiget.

IRL esitas Tartus 55-kandidaadilise valimisnimekirja

2009-09-08

Isamaa ja Res Publica Liit esitas täna Tartus valimisnimekirja, mis koosneb 55st eri elualade esindaja nimedest.

Linnapeakandidaat Margus Tsahkna ütles, et IRLi peamine trump võrreldes teiste Tartus kandideerivate erakondadega on pikk pink, millel istuvad noored ja julged, teotahtelised ja oskuslikud, elukogenud ja targad inimesed, kes aruteludes seisukohti ühtlustavad ning arukaid otsuseid langetavad.

"Ja tartlased vajavad värskust ning otsuseid, mis lõpetaksid linna paigalseisu ning linnarahva raha raiskamise," sõnas Tsahkna.

IRLi kandidaatide nimekiri Tartus :

Peeter Laurson
Margus Tsahkna
Ene Ergma
Mihkel Kübar
Jüri Kõre
Alo Lõoke
Kristjan Mugra
Peeter Tulviste
Toivo Maimets
Tarmo Punger
Elmut Paavel
Argo Annuk
Siim Liivamägi
Indrek Kalda
Mihhail Lotman
Silvia Russak
Anneli Kannus
Ants Kask
Uno Pauts
Olev Allik
Teet Jagomägi
Joel Luhamets
Margus Mustimets
Merike Kaunissare
Avo Rosenvald
Andres Sallo
Urmas Aunin
Margus Sardis
Rein Muoni
Toomas Treier
Ene Tannberg
Terje Tamm
Martin Medar
Toomas Liivamägi
Arvo Lehemets
Tiiu Laan
Veiko Lukmann
Margit Rosental
Ago Künnap
Mait Trink
Merike Bander
Gaida Hiedel
Lembit Kalev
Priit Hänni
Friedrich Kaasik
Monika Haava
Tambet Anja
Ott-Henrik Bachmann
Riina Einasto
Toivo Niiberg
Ilmar Teeväli
Hagani Gayibli
Rene Leiner
Merle Jääger
Enn Tarto

IRL esitas kandidaatide nimekirja valimisteks pealinnas

2009-09-08

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna piirkonna aseesimees Toomas Tõniste esitas Tallinna linna valimiskomisjonile erakonna kandidaatide nimekirja kohalikeks valimisteks pealinnas.

Ta ütles nimekirju üle andes, et IRLi 184 kandidaati ei ole rahul praegu Tallinnas toimuvaga ning on valmis ise võtma vastutuse pealinna tuleviku eest.

„Vaadates praegu pealinnas toimuvat - korruptsiooniskandaalid, minnalaskmine eelarvepoliitikas ja poliitiline ajupesu maksumaksjate raha eest, on selge, et Tallinn vajab vahetust," sõnas ta.

Tõniste pole rahul, et poliit- ja propagandaaparaadi ülalpidamise nimel vähendatakse raha lasteaedadele, huviringidele, spordiklubidele ja puuetega lastele.

„IRLi kandidaatide nimekiri, mida juhib erakonna esimees Mart Laar, näitab, et IRL on valmis tegema Tallinnas õigeid otsuseid ja panema linnavalituse kodanike heaks tööle," sõnas Tõniste.

Lisaks esitas Isamaa ja Res Publica Liit valimiskomisjonile ka 133 esindajat kõigisse Tallinna valimisjaoskondadesse.

Lisad:

IRLi kandidaatide nimekiri Tallinnas:
http://www.irl.ee/et/KOV-piirkonnad/Tallinn

IRLi kava Tallinna valitsemiseks eelseisval neljal aastal:
http://www.irl.ee/et/KOV-piirkonnad/Tallinn

IRLi linnapeakandidaat Tartus on Margus Tsahkna

2009-09-07

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatus otsustas täna, et erakonna kandidaat Tartu linnapea kohale on Riigikogu liige ning erakonna peasekretär Margus Tsahkna.

Tsahkna hinnangul vajab Tartu värskust ja rasketel aegadel õigeid otsuseid, mis lõpetaks Tartu paigalseisu ning linnarahva raha raiskamise. Tartus on võimalik teha oluliselt paremaid otsuseid, mis ka reaalselt linnainimeste probleeme lahendaksid. Ta toob näiteks vastavatud silla kesklinnas, millega linn on tegelenud viimased kuus aastat ja mis läks maksma 166 miljonit krooni.

"Selle raha eest oleks saanud rajada 350 uut lasteaiakohta, mis oleks lahendanud ühe kõige olulisema Tartu perede probleemi. Lastehoiu probleemi lahendamine on lükatud tulevase linnavalitsuse kaela ja sellega soovime me pärast oktoobrivalimisi meeleldi tegelda".

Tsahkna sõnul on IRLil on ette näidata ka Tartusse suurte investeerngute toomise otsused, milleks on rahvusvahelise lennujaama rajamine Ülenurmele, Tamme staadioni renoveerimine, AHHAA keskuse ehituse alustamine ning 500 miljoni krooni suuruse investeeringu tagamine Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamiseks.

"Olen põline tartlane ja kandideerin veendumusega, et kui IRL saab linnaelanikelt piisava toetuse linnapea koha saavutamiseks, panen maha peasekretäri ja riigikogu liikme ametid ning pühendun Tartule," ütles Tsahkna.

IRLi kandidaat Tartu linnavolikogu esimehe kohale on Peeter Laurson

2009-09-07

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatus otsustas täna, et erakonna esinumbrina kandideerib Tartu linnavolikogu esimehe kohale piirkonna esimees Peeter Laurson.

„Meie märksõnadeks valimistel on aus linnajuhtimine ja maksumaksja raha heaperemehelik kasutamine," lausus Laurson, tuues näiteks ühistranspordi korralduse Tartus.

„Ühistransport tuleb teha kodanikele meelepäraseks ja kättesaadavaks, kuna see on tee ummikuvabasse linna. Kodaniku otsus ühissõiduki kasuks sõltub sellest, kui targalt on valitud marsruudid ja kui mõistlik on pileti hind".

Laursoni hinnangul tuleb luua selgus, kui suured on ühistranspordi korraldamise tegelikud kulud ning kuidas seda oleks võimalik paremini korraldada.

Teise olulise punktina toob Laurson välja ettevõtluse ja teaduse edendamise, kus ilmselge edasiminek on lennujaama avamine Ülenurmel, mis sellel aastal tänu Isamaa ja Res Publica Liidule alustas rahvusvaheliste lendudega.

Cathy Tullkvist liitus Isamaa ja Res Publica Liiduga

2009-09-07

Modell ja ettevõtja Cathy Tullkvist astus Isamaa ja Res Publica liitu ning kandideerib eelseisvatel kohalikel valimistel erakonna nimekirjas Viimsi vallavolikogusse.

Seni vallavolikogu keskkonnakomisjoni töös osalenud Tullkvist seab seekordsetel valimistel esikohale lapsed ja nende käekäigu eest hoolitsemise.

Tullkvist tahab, et kõikidel lastel oleksid suuremad võimalused midagi elus saavutada, jõuda oma unistusteni ning olla õnnelikud Eesti kodanikud, sest iga vanema loomulik soov on pakkuda lapsele turvalist tulevikku.

"Pean kohalike otsuste tegemises osalemist tähtsaks, sest Eestis on täna perekondadele laste kasvatamiseks esmane tugi kohalik omavalitsus, kelle korraldada on alus- ja üldharidus, piirkonna heakord ja infrastruktuur - väikese inimese kasvukeskkond".

Cathy Tullkvisti sõnul ei tohi unustada, et Eesti tulevik sõltub sellest, kas me suudame anda oma lastele edasi usaldust, armastust ja hoolimist oma riigi vastu.

"Olukorras, kus omavalitsused teevad tõsist tööd eelarve tasakaalustamiseks, peame meeles pidama neid, kelle eest tegelikult vastutame ja kelle kätte usaldame tuleviku".

Tema hinnangul ei seisa kõik asjad, ka laste- ja noorte huvide kaitsmine alati ainult raha taga, vaid inimeste oskustes ja tahtes.

"Suutes täna luua turvalise keskkonna oma lastele, annavad nad kümnekordselt tagasi meile ja meie riigi tulevikule, olles ükskord ise riigi täiskasvanud kodanikud. Meie saame olla ise neile toeks ja eeskujuks," sõnas Tullkvist.

Laar: Tallinn vajab vahetust!

2009-09-04

IRLi esinumber kohalikel valimistel Tallinnas, Mart Laar, ütles täna andes teada oma kandideerimist kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, et ta kandideerib, kuna pole rahul praegu Tallinnas toimuvaga ja linnavõim vajab vahetust.

„Kõik Tallinnas toimunud positiivsed arengud on kokkuvõttes mattunud korruptsiooniskandaalide, minnalaskmise ja poliitbroilerluse alla," sõnas ta. „Ma ei taha, et minu kodulinn pretendeeriks Eesti korruptsioonipealinna tiitlile".

Laar pole rahul, et linnas valitseb ehituse alal kaos ja linnaelanike arvamus linnaisadele korda ei lähe. Ta pole rahul, et uhke poliitaparaadi ülalpidamise nimel vähendatakse raha lasteaedadele, huviringidele, spordiklubidele ja puuetega lastele. Tal on häbi kultuuriinimestele antud lubaduste ülbe rikkumise pärast, sest Tallinn peab olema pööratud näoga oma kodanike, mitte aga oma valitsejate poole.

„Kandideerin Tallinna esinumbrina eelseisvatel valimistel ja teen seda täie tõsidusega. See tähendab ka seda, et kui IRL peaks need valimised võitma, lahkun ma Riigikogust ja pühendun Tallinnale," lausus Laar.

Laari hinnangul on mõistlik, et Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna piirkond toetab üleminekut mittepoliitilistele linnavalitsusele ja linnadirektori koha sisseseadmist.

„Toetan seda ideed ja sellise variandi teostumisel tähendaks see mulle kandideerimist volikogu esimehe kohale," ütles Laar. „Kui see ettepanek aga toetust ei leia, tähendab see mulle kandideerimist linnapea kohale".

„Nii või teisiti vajab Tallinn vahetust," lausus Laar.

Vaata IRLi kava Tallinna valitsemiseks eelseisval neljal aastal:

http://www.irl.ee/et/KOV-piirkonnad/Tallinn

Euroopa Liit vajab energiakoostöö aluslepingut

2009-09-03

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab energiakoostöö aluslepingut

Brüssel, 2.september 2009

Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas kohtumisel Euroopa Komisjoni välissuhete peadirektoraadi juhi Eneko Landaburuga energiajulgeoleku probleeme Euroopa Liidu välissuhetes.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindaja väliskomisjonis Tunne Kelam tunnustas Euroopa Komisjonis toimunud edasiminekut, mille tulemusena on energiajulgeoleku probleemid välissuhtluse prioriteetide hulgas ning on lülitatud Euroopa Liidu uude julgeolekustrateegiasse.

Tunne Kelam ja väliskomisjoni eelmine esimees Jacek Saryusz-Wolski toetasid vajadust sõlmida kõiki Euroopa Liidu liikmeid hõlmav ja kohustav energialeping, millel oleks tänapäeval sama põhjapanev tähtsus kui omaaegsel Euroopa ühisturule aluse pannud söe-ja teraselepingul. Sellisele võimalusele juhtis 2007. aastal tähelepanu ka omaaegne Euroopa Komisjoni esimees Jacques Delors.

"Lissaboni reformilepingu jõustumine ei taga iseenesest liikmesriikide energiaalase koostöö koordineerimist vajalikul tasemel," ütles Kelam. "Selleks on vaja, et liikmesriigid loovutavad Euroopa Liidu ülese lepingu raames osa oma rahvuslikest energiahuvidest ühise poliitika kujundamiseks. Muidu jäävad ühtse energiapoliitika taotlused heade soovide tasemele."

Tunne Kelam juhtis Landaburu tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi seisukoht kõnealustes küsimustes on kujundatud ning see väljendub parlamendi 2007. aasta raportis Euroopa Liidu energiaalasest välispoliitikast (raporti koostaja J.Saryusz-Wolski).

Kelami hinnangul väljendas peatselt ametist lahkuv Landaburu harvanähtava teravusega energiapoliitikas jätkuvat konflikti Euroopa Liidu kui terviku ning liikmesriikide rahvuslike huvide vahel. Landaburu sõnul ei saa Komisjon liikmesriikide valitsustelt isegi infot kolmandate riikidega ette valmistavate energialepete kohta. Tema arvates kasutavad liikmeriigid ühtse energiapoliitika puudumist ettekäändena keskendumaks vaid omaenda rahvuslikele huvidele. "Kuni liikmesriikide mõtteviis ei muutu, pole alust oodata energiaküsimustes läbimurret. "

Priidu Pärna kandideerib IRLi nimekirjas Tallinna linnavolikokku

2009-09-02

Eesti Juristide Liidu president Priidu Pärna kandideerib IRLi nimekirjas Tallinna linnavolikokku, et seista koduomanike huvide ning hea ja ausa linnajuhtimise eest.

Pärna soovib rakendada oma õigusalaseid teadmisi ja professionaalseid kogemusi Tallinna linnavolikogus, et volikogu ja linnavalitsuse tegevus oleks kooskõlas õigusriigi põhimõtetega, linnavõim toimiks avalikult ja ausalt järgides seadusi ning demokraatlikke valitsemistavasid.

„Pean tähtsaks ausat linnavalitsemist - seadus ei tohi olla kaitsemüür juriidiliselt korrektsele, kuid ebaeetilisele ning korruptiivsele käitumisele," sõnas Pärna.

Ta seab esiplaanile koduomanikest linnakodanike huvide eest seismise, sest olukorras, kus Riigikogu on loonud aluse koduomanike maamaksust vabastamiseks, sõltub selle realiseerumine omavalitsuse volikogu otsusest. Samuti vajab tema hinnangul suuremat tähelepanu monopoolsete kommunaalteenuste hinnakujundus, planeeringute kehtestamise õiguspärasus ja jäätmekäitluse korralduse otstarbekus.

„Tulenevalt oma varasemast tegevusest eraõiguse loojana Justiitsministeeriumis, tänasest tegutsemisest notarina ja õiguseksperdina ning Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikmena on mul selleks eeldused ja tahe olemas".

Pärna peab omaette väärtuseks ka erakondlikku demokraatiat, sest ehkki Euroopa Parlamendi valimiste tulemused näitasid üksikkandidaatide edu, ja väljendasid teatud pettumust erakondades, astus ta Isamaa ja Res Publica Liitu ning osaleb valimistel veendumusega, et demokraatlik ühiskond saab rajaneda laiapõhilistel rahvaerakondadel ning sellega kaasneval vastutusel. „Iga uus erakonnaga liituja saab selle sammuga ning eeskujuga vähendada distantsi kodanike ja võimu vahel," ütles ta.

„Erakondade vastandumisele linnajuhtimises eelistan nende koostööd ja ühisosa leidmist, sest poliitilisest võimuvõitlusest väsinud inimesed ootavad konkreetsete linnaprobleemide lahendamist," lausus Pärna.

IRLi kandidaat Saue linnapeaks on Võidusamba autor Rainer Sternfeld

2009-09-01

Üks Vabadussõja võidusamba kavandi autoritest - Rainer Sternfeld - kandideerib kohalikem valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Saue linnapeaks. Sternfeldi hinnangul vajab Saue muutust mõtteviisis, kuidas linna avalikke teenuseid rahvale pakutakse, et Sauest saaks kohalik tõmbekeskus, mitte pelgalt magala.

„Ehitada ja raha kulutada oskavad kõik, kuid sellest ei muutu meie kultuur ega kogukonnatunnetus. Vajame süstemaatilist linnajuhtimist, mitte läbimõtlemata otsuseid," sõnas Sternfeld, kes püüab linnapeaks saades arendada linna, mis on kodanikusõbralik, puhas, kultuurne ja turvaline linn, mis käitub oma kodanike vajaduste suhtes vastutustundlikult.

„Palju on räägitud, et Saue linnas pole ühtegi asfalteerimata teejuppi, kuid samal ajal ei märka, et linnapildis on vähe puid, haljastus lonkab ja lastemänguväljakute ehitamine on juhuslik. Linnapeakandidaadina seisan selle eest, et linnaruumi oluliselt muutvates küsimustes kasutataks linnaplaneerimisel ideekonkursse, kaasamaks spetsialistide ja linnakodanike arvamusi," ütles Sternfeld.

Tema hinnangul tuleb eraldi tähelepanu pöörata tööpuuduse leevendamisele, sest kuigi Saue linnas on töötus riigi üks madalaim, käib palju sauelasi tööl Tallinnas ja paljud pealinlased tööl Sauel. „Peame tegema tööd selle nimel, et olla atraktiivne ettevõtluskeskkonnana uutele investoritele ja tuua linna uusi ettevõtteid tegutsema, algatada koostöös pealinna inkubatsiooniasutustega kohalik inkubatsiooniteenus, et suurendada Saue inimeste töövõimalusi kodulinnas".

Sternfeldi sõnul vajab linn tulevikuedule aluse panemiseks investeeringuid haridusse, lähiperspektiivis peaks linn ehitama eraldi algklasside maja ning looma uusi lasteaiakohti. „Eestis räägitakse palju eliitkoolidest, ka Saue Gümnaasium võiks võtta suuna olla 21. sajandi kool, milles kõik õpetatavad ained võtaks arvesse maailmas toimuvat ning õpilased suudaksid avaralt mõelda ning saada vastutustundlikeks kodanikeks".

Sternfeldi hinnangul vajab Saue ka selgemat identiteeti, mille järgi linna riigis tuntakse - tema üleskutse on istutada igale linna sündinud lapsele puu. Et algatusest ei saaks lihtsalt hoogtöö, saaks koostöös selle algatusega luua ideekonkursi korras Saue haljastusplaani, mida järgides loome tõeliselt koduse linna.

„Ma leian, et hea linnajuht ei ole see, kes püüab kõike ise teada, vaid see, kes oskab ära tunda linna vajadusi, on uuendusmeelne ja oskab kuulata kodanikke, algatada ning juhtida neid protsesse efektiivselt ning on hea meeskonnatöötaja," lausus Sternfeld.

Tunne ja Mari-Ann Kelam annavad reedel üle noore laulja preemia

2009-08-28

Tunne ja Mari-Ann Kelam annavad reedel, 28. augustil Mustpeade Maja valges saalis viiendat korda välja Marje ja Kuldar Sink'i nimelise noore laulja preemia.

Marje ja Kuldar Sink'i nimeline fond "Noor Laulja" asutati 2005. aastal Eesti noorte lauljate toetamiseks. Kõnealune fond on ooperisolisti Pille Lille Muusikute Toetusfondi allfond.

"Eesti kõrgkultuur, sealhulgas muusika viljelemine, vajab vähemasti samavõrra ühiskonna aktiivset kaasaelamist ja toetust kui seda pälvib sport," ütles Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul oli ta koos abikaasa Mari-Annega inspireeritud Pille Lille eeskujust, kes on juba mitmeid aastaid üritanud toetada andekate interpreetide edasiõppimis- ja esinemisvõimalusi muusikute omaalgatuse korras ning erasektori kaasabil.

"Oleme viie aasta jooksul kogenud, kui hästi mõjub jõukohane isiklik panus kultuuri toetamiseks, seda niihästi saajatele kui ka andjatele," ütles Tunne Kelam. "Selle preemia väljaandmine on ühtlasi võimalus tutvustada siit maailmast ammu lahkunud heliloojast ema ja venda, kelle vaimselt sõltumatu looming jäi nõukogude diktatuuri all suurel määral tundmatuks."

Varasematel aastatel on Marje ja Kuldar Sink'i nimelise preemia saanud:
2005 - Oliver Kuusik (tenor)
2006 - Rene Soom (bariton)
2007 - Kädy Plaas (sopran)
2008 - Priit Volmer (bass)

Noore Laulja Preemia antakse üle V Tallinna Kammermuusika Festivali galakontserdil "Viva jubilee!". Preemia suurus on 1000 eurot.

Lisateave:
Kaja Villem
Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami esindaja Eestis
Kivisilla 4-9, Tallinn 10145
tel. + 372 773 4201
fax + 372 773 4207
mob. + 372 5345 8901
www.kelam.ee

Võru linnapeakandidaat on Ülo Tulik

2009-08-25

Maavanem Ülo Tulik kandideerib sügisestel kohalikel valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Võru linnapeaks.

„Tänasel raskel ajal, kus ebakindlus ja mure on peamised märksõnad, vajab Võru kiireid ning arukaid otsuseid, mis viivad linna edasi ja toetavad linnaelanikke. Oluline on asjatundlik ning heaperemehelik linnavalitsemine, kus esiplaanil ametialased oskused ja vilumused," jätkas Tulik.

Tulik lähtub linnajuhtimisel järgmisest: Suurendada volikogu osatähtsust ning kujundada linnavalitsusest spetsialistide meeskond, kus erialased teadmised on tähtsamad kui parteiline kuuluvus. Panustada linna hariduse kvaliteeti kaasajastades koolimajad.

Ettevõtluse arendamisel soodustada senisest enam koostööd Võrumaa Kutsehariduskeskusega ja luua uusi töökohti koostöös erasektoriga.

„Võru laenukoormus, hüplik valitsemispoliitika, varjamatu omakasu on asetanud tahaplaanile linnakodaniku ja tema huvid. Oluline on pakkuda tuge ning kujundada linnast maakonna tegelik keskus, kus olemas kaasaaegsed töökohad, kvaliteetne haridus, arstiabi ning sotsiaalhoolekanne. See kõik on võimalik, kui linna juhitakse sõltumata kihi- ja grupihuvidest," ütles Tulik.

Ülo Tulik on 2005. aastast ametis Võru maavanemana. Enne seda töötas ta kümmekond aastat Võru vallavanemana.

IRL: lõpetame Tallinnas nõukogude võimu

2009-08-21

IRL: lõpetame Tallinnas nõukogude võimu

Isamaa ja Res Publica Liit kutsub kõiki tallinlasi, kes peavad oma kodulinna kalliks ja väärtustavad Tallinna kui Eesti Vabariigi pealinna, aktiivselt osalema 18.oktoobril toimuvatel kohalikel valimistel. Ühtlasi kutsub IRL teisi demokraatlikke erakondi - sotsiaaldemokraate, rohelisi, Rahvaliitu ja Reformierakonda - üles tegema sügisesteks valimisteks valmistumisel, samuti pärast valimisi koostööd eesmärgiga lõpetada Tallinnas keskerakondlik ainuvõim. IRL on valmis siin olema konsolideerivaks jõuks.

„Pompöösne vaatemäng Vabaduse platsil ei suuda pühkida põlistallinlaste meeltest tõsiasja, et aprillimässu ajal ei võtnud linnapea midagi ette sealsamas väljakul märatsenud riigivastaste ohjeldamiseks," lausus IRL Tallinna piirkonna esimees Siim Kiisler. "Kaks aastat tagasi vastandus Tallinna linnavõim selgelt Eesti riigile ja see vastandumine on aina süvenenud, võttes tänaseks juba võõrandumise mõõtmed."

Kiisler märkis, et tänane linnapea on sihikindlalt muutnud Tallinna keskparteiliseks bütsantslikuks vürstiriigiks, millel on oma ajalehed, politsei, aumärgid ja tähtpäevad.

„Juhikultus, hüved väljavalitutele, sundparteistamine, korterijärjekord - see kõik on omane nõukogude ajale, mis kahetsusväärselt õitseb ja õilmitseb 18.taasiseseisvumisaastal Eesti Vabariigi pealinnas," sõnas Kiisler. „Viimase nelja aastaga on Tallinnas tekitatud justkui paralleelne ühiskond, kus kehtivad sovjetiajastu väärtused ja kombed."

Isamaa ja Res Publica Liit - olles veendunud, et tallinlased ei igatse tagasi aegu, mil parteikomitee otsustas, täitevkomitee korraldas ja plaanikomitee jaotas - soovib oktoobrikuiste valimistega saavutada tulemuse, kus nõukogude võimule Tallinnas tehakse jäädavalt lõpp.

„Tallinn vajab vahetust," ütles Kiisler. „Samas on selge, et muutusi soovivate erakondade omavaheline konkurents ei aita selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Koostöökava või ka leping loob aga reaalse võimaluse lõpetamaks ENSV viljelemise Eesti Vabariigi pealinnas."

ERSP asutajate avaldus

2009-08-21

Elame juba 18 aastat vabas ja sõltumatus Eestis, mis tagab kodanikuvabadused, demokraatliku pluralismi ning eesti rahva edasikestmise võimalused.

On murettekitav näha omal ajal ERSP-st lahkunud isikute püüdlusi saavutada tähelepanu katsetega usurpeerida Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei nimi.

Ajalugu ei kordu. Teda võib korrata üksnes karikatuurina. ERSP saavutused on püsiva väärtusega. Samuti on püsiv demokraatliku korra põhimõte - austada vaba arvamusavaldusega saavutatud enamuse otsust. Just see arusaam näib puuduvat ERSP nime kuritarvitavatel isikutel. Tegemist on häbiväärse ja Eesti vaenlastele trumpe kättemängiva katsega taandada Eesti rahva demokraatlik võitlus oma püsimajäämise eest natsismiga piirnevaile loosungeile ning kõva käe rezhiimi ihalusele.

20. augustil 1988 asutasid 104 Eesti Vabariigi kodanikku Pilistvere kirikus esimese sõltumatu demokraatliku erakonna tolleaegses Nõukogude Liidus - Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. ERSP põhieesmärgiks oli kommunistliku partei võimumonopoli murdmine ning sõltumatu Eesti Vabariigi taastamine. See sündmus kujunes läbimurdeks mitmepartei süsteemi kehtestamisel.

Täpselt kolm aastat hiljem, 20. augustil 1991, see eesmärk täitus - Eesti sai taas iseseisvaks rahvusriigiks. Ligi tuhandeliikmeline ERSP andis
selleks väärika panuse, olles kõigi rahvuslike kodanikualgatuste esirinnas, aidates kujundada demokraatlikku alternatiivi kommunistlikule diktatuurile ning kandes esimeses põhiseaduslikus valitsuses kaasvastutust reformide eest. ERSP-st pärineb ka Eesti põhiseaduse kavand.

Rahvuslike jõudude koondumise nimel ühinesid Isamaa ning ERSP 1995. aastal Isamaaliiduks; ERSP aateline ja poliitiline järjepidevus kestab edasi Isamaa ja Res Publica Liidu koosseisus.

Eesti rahvale ei saa rahvuslust ega selle tõlgendamist ette kirjutada. Usaldame oma rahva tervet arusaama samuti nagu meie rahvas usaldas 20 aastat tagasi kodanike komiteede liikumist, mis päädis demokraatliku rahvusriigi taastamisega. Kellelgi pole õigust täna, ERSP asutamise 21. aastapäeval, kuritarvitada selle ajalugu teinud erakonna nime ega pärandit.

ERSP asutajaliikmed:

Jüri Adams, ERSP juhatuse liige 1989-1995

Tunne Kelam, ERSP juhatuse liige 1989-1995, esimees 1993-1995

Mati Kiirend, ERSP juhatuse liige 1988-1991

Lagle Parek, ERSP juhatuse liige 1988-1994, esimees 1989-1993

Arvo Pesti, ERSP volikogu liige 1989-1991

Eve Pärnaste, ERSP juhatuse liige 1988-1992

Vello Salum, ERSP juhatuse liige 1988, 1991-1993, 1995

IRL-i esikandidaat Kuressaares on Toomas Takkis

2009-08-06

Isamaa ja Res Publica Liidu Saaremaa piirkonna juhatus esitab IRL-i esikandidaadiks Kuressaares Toomas Takkise, kes on sõltuvalt valimistulemustest ja koalitsiooniläbirääkimistest valmis asuma kas linnapea või linnavolikogu esimehe ametikohale.

„Linnapeana kavatsen jätkata oma seniseid toimetamisi ja tulemustele suunatud nõudlikku tööstiili, rakendades seda täielikult kogu linna hüvanguks," ütles kandideerimiseks omapoolse nõusoleku andnud Takkis.

Toomas Takkis on neli aastat juhtinud Kuressaare linnavolikogu, teinud seda tulemuslikult ja tasakaalukalt. Mitmete raskete otsuste tegemise eel on just tema olnud see, kes kõikide linnavolikogu fraktsioonidega läbi rääkides, on leidnud rahuliku ja eesmärgile viiva tee linna jätkuvaks arenguks. Viimased seitse aastat on Takkis olnud ka Kuressaares võimul oleva koalitsiooninõukogu liige ja olnud seeläbi kõikide linna olulisemate arengute kaasautor.

Takkise pikaajaline ja sihikindel töö Kuressaare Gümnaasiumi juhina on viinud tema juhitava kooli paremate hulka Eestis. Kuressaare Gümnaasiumist on alguse saanud mitmed Eesti mastaabis olulised haridusuuendused.

IRL-i Saaremaa piirkonna esimehe Tarmo Kõutsi sõnul on Isamaa ja Res Publica liit Kuressaare kohalikele valimistele minemas seni pikima ja ilmselt tugevaima kandidaatide nimekirjaga.

Herkel Austria päevalehes: Venemaa halb eeskuju kisub Euroopa Nõukogu standardid alla

2009-07-30

Herkel Austria päevalehes: Venemaa halb eeskuju kisub Euroopa Nõukogu standardid alla

Austria päevalehes "Der Standard" ilmus sel nädalal Andres Herkeli pikem intervjuu.

Herkel analüüsib olukorda Aserbaidzhaanis ja Venemaa mõju demokraatia taandarengule teistes riikides. Herkel võtab teema kokku tõdemusega, et Euroopa Nõukogu liikmesriigid hakkavad organisatsiooni väärtusi tõsiselt võtma siis, kui Vene delegatsiooni hääleõigus Parlamentaarsel Assambleel peatatakse.

Ta osutab, et Vene-Georgia sõjale ja sellele, et Venemaa pole Assamblee resolutsioonides väljendatud tingimusi täitnud, pole selget sanktsiooni järgnenud. See mõjub organisatsiooni põhiväärtuste tõsiseltvõetavusele halvavasti ning mõjutab halvas mõttes ka Aserbaidzhaani.

Herkeli meelest kopeerib Aserbaidzhaan Venemaa kontrollitud demokraatia mudelit ja ehkki suurem hulk poliitvange vabastati mõne aasta eest, läheb olukord ajakirjandusvabaduse osas järk-järgult halvemaks.

Intervjuu lähtepunktiks on kahe noore internetiajakirjaniku vangistamine selle kuu alguses.

www.http://derstandard.at/

IRLi noor valiti Euroopa tudengiorganisatsiooni juhtide hulka

2009-07-29

IRLi noor valiti Euroopa tudengiorganisatsiooni juhtide hulka.

IRLi Noorte liige Maria Keris nimetati Euroopa Demokraatlike Tudengite (European Democrat Students) peasekretäriks.

IRLi Noorte välistoimkonda juhtiv Maria Keris osutus valituks Euroopa Demokraatlike Tudengite uute juhatusse. Tema uueks väljakutseks on juhtida Brüsselis asuvat bürood ning täita muid peasekretäri ülesandeid. Otsus tehti Küprosel 21.-26. juulil toimunud kongressil, kus osales sadakond noort Euroopast kui ka külalised Ameerika Ühendriikidest ning Lähis-Idast.

"Välissuhete arendamine on pikaajaline töö - isiklikud suhted ja kogemused maksavad. Seetõttu on eriti hea meel, et esimest korda 1961. aastal asutatud EDSi ajaloos valiti eestlane organisatsiooni juhatusse. Peasekretäri positsioon on vastutusrikas ning IRLi Noortel on hea meel, et Maria Kerisele see ülesanne usaldati," ütles IRLi Noorte esimees Veiko Lukmann.

Euroopa Demokraatlikud Tudengid (www.edsnet.org) ühendab 35 liikmeorganisatsiooni ning on Euroopa suurima parempoolse jõu - Euroopa Rahvapartei (EPP) - ametlik üliõpilasi esindav katusorganisatsioon.

Isamaaline talu 2009 on Uustalu talu Järvamaal

2009-07-25

Isamaa ja Res Publica Liit annab välja Isamaalise talu tiitli 2009. aastal Toomas Lemmingu Uustalu talule Roosna külas Ambla vallas Järvamaal.

Toomas Lemming on Eesti Vabariigi taasloomise algusest alates seisnud talude taastamise eest. Lemming on Eesti Erametsaliidu asutaja ja ühistegevuse edendaja ning Ambla Metsaühistu esimees. Tema viimaste aastate tegevus metsas leiduva pärandkultuuri väärtuste leidmisel ja säilitamisel on märkimisväärne.

Lemming on kirjutanud: "Talud pole kandnud eestluse aadet ja ka maakultuuri mitte üksnes enne sõda, vaid ka Nõukogude okupatsiooni ajal ning praeguseni välja. Me ei tohi seda tõsiasja iialgi unustada. Piisab, kui me selle hetkeks unustame, ja me leiame ennast eestluse
allakäigutrepilt."

"Meeldib Toomas Lemmingu kirglikkus ning võime pea vahenditeta seista Eesti asja eest. Lemming on maarahva järjepidevuse eest seisja, kes on eeskujuks ja nõuandajaks noortele talupidajatele", tunnustas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Isamaa ja Res Publica Liit on Isamaalise talu tiitlit välja andnud alates 2005. aastast. Nominendid on:
2005 Mokko turismitalu, Palamuse vald, Jõgevamaa
2006 Ojakalda talu, Viiratsi vald, Viljandimaa
2007 Virula talu, Tori vald, Pärnumaa
2008 Torupilli talu, Põdrala vald, Valgamaa

Andres Herkelile antakse Aserbaidžaani Ajakirjanike Sõbra tiitel

2009-07-17

Aserbaidžaani Poliitiliste- ja Kodanikuvabaduste Kaitse Keskuse eestvõttel väljaantav Ajakirjanike Sõbra auhind antakse tänavu Andres Herkelile. Nimetatud organisatsiooni kinnitusel pälvis Herkel selle auhinna tänu oma pikaajalisele tööle sõna- ja pressivabaduse kaitsel Aserbaidžaanis.

„Mu süda soleks auhinda saades palju kergem, kui vangistatud ajakirjanikud Einulla Fätullajev ja Gänimät Zahidov oleksid vabad ning Aserbaidžaanis oleks meediavabadust oluliselt rohkem," ütles Herkel auhinna andmist kommenteerides.

Herkeli sõnul ta ise tuleval esmaspäeval auhinnatseremoonial osaleda ei saa, kuid tema nimel võtab selle tõenäoliselt vastu Euroopa Nõukogu peasekretäri eriesindaja.

Auhinna omistamisel kaalus Aserbaidžaani Poliitiliste- ja Kodanikuvabaduste Kaitse Keskus kandidaatidena väidetavalt12 päevalehe, 4 telekanali, 3 infoagentuuri ja 3 internetilehe 50 ajakirjanikku.

Eelmisel aastal sai sama auhinna Ameerika Ühendriikide suursaadik Aserbaidžaani Vabariigis Ann Derse, tookord platseerus Herkel ajakirjanike hääletusel teiseks.

Herkel on alates 2004. aastast Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kaasraportöör Aserbaidžaani küsimuses.

Täiendav informatsioon: Andres Herkel, telefon 5056540,
Aserbaidžaani Poliitiliste- ja Kodanikuvabaduste Kaitse Keskus, Parviz Hashimli, telefon 994552064625.

Euroopa suhtumine Iraani peab muutuma

2009-07-15

Uue Euroopa Parlamendi täiskogu arutas esimese välispoliitilise teemana olukorda Iraanis. Sissejuhatava sõnavõtuga esines eesistujariigi Rootsi välisminister Carl Bildt.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelami sõnul on Euroopa jaoks esmane järeldus see, et olukord Iraanis ei ole ja ei saagi olema enam endine.

"Probleem pole selles, et niinimetatud valimisi võltsiti seekord jämedamalt kui tavaliselt," ütles Kelam. "Seekord tekitasid jõhkralt võltsitud valimised väljapääsu rahva protestiks diktaatorliku režiimi vastu, mida välisvaatlejad ei osanud ega suutnud ette näha."

Tunne Kelami arvates on tähtis aru saada, et Euroopa suhtumine Iraani ei saa jääda endiseks.

"Olukord meenutab mulle seda, mis juhtus kahekümbe aasta eest Ida-Euroopas," kinnitas Kelam.

"Sel ajal, kui Lääne valitsused olid valmistunud kauaaegseks pragmaatiliseks kooseluks Nõukogude totalitarismiga, muutusid äkki miljonid kommunistliku diktatuuri pantvangid aktiivseks, astusid režiimi vastu välja ning viimane varises ootamatult kokku".

Eesti saadiku sõnul on Euroopa Liidu valitsused olnud liialt kõhklevad reageerimaks Iraani võimude kuritegudele oma kodanike vastu.

"Kui me tahame tõsiselt seista Iraani kodanike õiguste eest, siis peame olema valmis tegema režiimile reaalset valu," ütles Kelam.

Elementaarne oleks Kelami meelest teha võimatuks Iraani juhtide reisid Euroopa Liidu riikidesse ning kutsuda ajutise žestina Iraanist ära diplomaatilised esindajad demonstreerimaks, et Euroopa Liit võtab rahumeelsete meeleavaldajate tapmisi ja arreteerimisi tõsiselt.

Carl Bildt reageeris oma lõppsõnas Kelami kõnele, märkides, et Ida-Euroopa ajaloolised kogemused pakuvad väärtuslikku ainet uute taoliste olukordade käsitlemiseks.