Pressiteated

IRL: Tallinna linna 2011. aasta eelarve läheb maksumaksjale maksma 250 miljonit

2010-08-31

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni sõnul on Tallinna 2011. aasta eelarve ebaloomulikult kiire menetlemise taga 250 miljoni krooni suurune kompensatsiooninõue.

„Linnaeelarve projekti ebaloomulikult kiire menetlemise taga ei ole vajadus Brüsselile näidata kulutuuripealinna rahade olemasolu, vaid võtta eelarve vastu enne, kui Riigikogu müügimaksu kehtetuks tunnistab," sõnas IRL-i fraktsiooni esimees Indrek Raudne.

„Vastavalt valla- ja linnaeelarve seadusele tuleb riigil maksta omavalitsusele tulude vähenemise korral kompensatsiooni, kui pärast kohaliku eelarve vastuvõtmist kehtestab Riigikogu või Vabariigi Valitsus õigusakte, mille alusel omavalitsuse tulud vähenevad," ütles Raudne. „Tulenevalt sellest ongi Tallinnal uue eelarve vastuvõtmisega tavapäratult kiire."

Linna käitumine on Raudse sõnul maksumaksja koorimine, kuna 250 miljoni krooni suurune kompensatsioon tuleb linna eelarvesse maksumaksja taskust.„Maksumaksja ei pea linna auklikku ja propaganda kuludest kubisevat eelarvet oma taskust lappima, vaid linn vaadaku parem enda kulutused kriitilise pilguga üle ja tõmmaku eelarvet koomale," sõnas Raudne. „Selle asemel, et riigile ärategemise nimel hädise eelarveprojektiga välja tulla, võiks linn aja maha võtta ja Tallinnale korraliku eelarve koostada."

IRL teeb ettepaneku kirjutada põhiseadusesse eelarve tasakaalu nõue

2010-08-31

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus otsustas teha ettepaneku kirjutada põhiseadusesse eelarve tasakaalu nõue.

IRL eestseisus peab vajalikuks kirjutada eelarvesse põhimõte, mille kohaselt peab üldvalitsuse eelarve printsiibina olema tasakaalus ilma laenutuludeta.

Üldvalitsuse eelarve tasakaalu tagamise korra ja reeglid majanduse tsüklilisuse arvestamiseks sätestaks Riigikogu seadusega.

Sisemajanduse kogutulu järsul vähenemisel seadusega ettenähtud ulatuses võib riigieelarve jääda puudujääki, mis ei tohi olla suurem kui kolm protsenti sama eelarve mahust.

Struktuurses puudujäägis eelarve tuleb viia tasakaalu kolme aasta jooksul. Neid nõuded ei pea järgima sõjaseisukorra, erakorralise olukorra või loodusõnnetusest tingitud eriolukorra ajal.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul võimaldaks see samm Eestil oma eelarvet tasakaalus hoides ka majanduse tsüklilisust tasandada, hoides ära võlalõksu langemise.

„Tegemist on teatavas mõttes kindlustuspoliisiga tulevaste põlvkondade jaoks, et tänane Eesti ei laoks neile kaela võlakoormat, mida neil oleks liiga raske kanda. Eelarve tasakaalu eest seistes tagame oma lastele kindlama tuleviku ning võimaluse ise oma tuleviku üle otsustada," lausus Laar.

IRLi eestseisus otsustas pöörduda oma koalitsioonipartneri Reformierakonna poole ettepanekuga töötada eelpoolmainitud põhimõtetest lähtudes välja konkreetne tekst põhiseaduse muutmiseks ning algatada see juba enne septembri lõppu Riigikogus.

See võimaldaks Riigikogu sellel koosseisul enne oma volituste lõppu vastav parandus vastu võtta, jättes lõpliku otsustamise järgmisele Riigikogule, andes ühtlasi valijatele võimaluse selle üle oma arvamus välja ütelda.

Siseminister M.Pomerantsi visiidist Ida-Virumaale

2010-08-30

27ndal augustil külastas siseminister M.Pomerants Ida-Virumaa omavalitsusi. Kohtumised toimusid Avinurme, Tudulinna ja Lohusuu vallajuhtidega. Lisaks kohtus minister Jõhvi kontserdimajas Ida-Virumaa ettevõtjate ning turismiarendajatega.

Siseministrit saatsid visiidil Riigikogu liige Erki Nool ja siseministri nõunik Kert Karus.

Kohtumiste läbivaks teemaks olid Eesti Vabariigi valitsuskabinetis arutlusele tuleva Ida-Virumaa tegevuskava.

Visiidi raames külastas minister ka Avinurme kalmistut, kus asetas lilled hiljaaegu õppuste käigus hukkunud päästeametniku hauale.

Mardi: Savisaare majalammutus väljendab linna saamatust

2010-08-28

Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsiooni aseesimees Urmas Mardi andis volikogu menetlusse arupärimise seoses Vilja Savisaar-Toomasti ebaseadusliku majalammutustegevusega.

„On äärmiselt kahetsusväärne, et tuntud inimene, nagu Vilja Savisaar-Toomast, lihtsalt vilistab kehtivatele seadustele. Euroopa parlamendi saadik peaks olema teistele kodanikele eeskujuks, mitte suhtuma seadustesse üleolevalt," seisis Mardi pöördumises.

Tema sõnul oli tema arupärimine tingitud asjaolust, et linn ei ole võtnud ebaseadusliku ehitustegevuse vastu mitte midagi ette, vaid on tekkinud olukorda pealt vaadanud.

„Lihtne on muidugi hiljem öelda, et maja kandekonstruktsioonid olid nõrgad, mistõttu maja lammutamine oli möödapääsematu," sõnas Mardi. „Taoline kahtlane vabandus aga ei muuda fakti, et tänase päeva seisuga Olevi 24 krundil seisnud maja enam ei ole."

Mardi sõnul oli tema arupärimise ajendatud Nõmme elanike soovist välja selgitada, mida on linn olukorra lahendamiseks teinud ning kuidas kavatsetakse seaduserikkujaga käituda.

„Nõmmekate jaoks on siinkohal oluline kindlustunne, et tulevikus sellist isetegevust nende linnaosas ei toimuks. Kas aga linn tulevikus sääraseid intsidente vältida suudab, on muidugi kahtlane," ütles Mardi.

IRL soovib Tallinna kommunismiohvrite memoriaali

2010-08-26

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni liikmed Tarmo Kruusimäe ja Andres Luus andsid tänasel volikogu istungil üle eelnõu, mille sisuks on luua Tallinna kommunismiohvrite memoriaal.

„Kommunismiohvrite memoriaali loomisest on räägitud aastaid, kuid kahjuks tänaseni ei olda ilusast jutust kaugemale jõutud. Arvestades koledusi, mida kommunistlik režiim Eesti rahvale põhjustas, tuleks režiimis kannatanute mälestuseks memoriaaliküsimus kiirelt lahendada," sõnas Kruusimäe.

Kruusimäe sõnul ei tähendaks kommunismiohvrite memoriaal Tallinnas mitte ainult kohta, kuhu kannatanute mälestuseks lilli asetada, vaid tegemist oleks üleüldise totalitarismi- ja vägivallavastase sümboliga.

„Kurb on, et kommunistide poolt tapetud, piinatud ja küüditatud sadu tuhandeid Eesti elanikke ei meenuta miski peale Kistler-Ritso fondi toel valminud muuseumi. Samas eestlastega sarnaselt kannatanud tšehhid avasid oma pealinnas Prahas kommunismiohvrite mälestusmärgi juba mais 2002," põhjendas esitatud eelnõud Kruusimäe.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Raplamaad

2010-08-25

Täna ja homme teeb Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon väljasõidu Raplamaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

Raplamaad külastavad IRLi esimees Mart Laar, Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam, Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed Mari-Ann Kelam ja Erki Nool, maaelukomisjoni liige Kaia Iva, Euroopa Asjade Komisjoni esimees Marko Mihkelson, majanduskomisjoni liige Sven Sester, õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ja kultuurikomisjoni liige Lauri Vahtre.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas Raplamaa omavalitsuste, ettevõtete ja haridusasutustega; külastavad Raplamaa Talupidajate Liitu, keskkonnaametit, Märjamaa sotsiaalabikeskust, Seli tervisekeskust ja Järvakandi vibuklubi.

Mart Laar, Tunne Kelam ja Mari-Ann Kelam osalevad Järvakandi Noortekeskuse avamisel, eraldi on IRLi saadikutel kavas kohtuda Raplamaa noortega ning IRLi kohalike liikmetega.

IRLi avaldus MRP aastapäeval

2010-08-23

IRLi AVALDUS
23.08.2010

Molotov-Ribbentropi pakti 71. aastapäeva ning kõigi totalitarismiohvrite 2. rahvusvahelise mälestuspäeva puhul.

Kahekümnenda sajandi inimvaenulikku pärandit väljendab kõige kontsentreeritumalt ajaloo kahe massimõrvari - Stalini ja Hitleri - vahel 23. augustil 1939 sõlmitud pakt.

Selle kuritegeliku tehingu vahetuks tulemuseks oli Ida-Euroopa jagamine kahe totalitaarse ja ekspansiivse diktatuuri vahel ja inimkonna ajaloo hävituslikuma sõja alustamine. Ikka ja jälle tuleb teadvustada tõsiasja, et maailmasõja vallandamiseks läks vaja kaht samamoodi mõtlevat partnerit. Mõlema põhieesmärgiks oli maailmavallutus, mida üritati saavutada äärmuslike vahenditega. Polnud juhuslik, et 23. augusti mittekallaletungipakt arenes kuu ajaga 28. septembri 1939.a. Saksa- Nõukogude piiri- ja sõpruslepinguks.

Viimastel aastatel on ka vene uuemad ajaloolased ulatusliku arhiivimaterjali alusel tõestanud, et Nõukogude Liit polnud mitte lihtsalt sõda vältida püüdev ning sotsialismi rahumeelsele ülesehitamisele keskenduv riik, vaid olemuselt agressiivne diktatuur, kes nägi uue maailmasõja vallandamises peamist vahendit maailmarevolutsiooni edendamiseks.

Molotov - Ribbentropi pakti 71. aastapäeval tuleb tõdeda, et järeldused ja õppetunnid kogu Euroopale hukatuslikke tagajärgi toonud kokkuleppest on siiani suurel määral tegemata, seda eriti demokraatlikes lääneriikides. Murettekitav on fakt, et MRP 70. aastapäevast 2009 libiseti Läänes üle vaikides. Et luua eelkõige MRP vahetuile ohvritele - Poolale, Balti riikidele, Soomele ja Rumeeniale - kindlad tagatised selliste sobingute kordumise vastu tulevikus, on vajalik meie kõigi sihikindel uurimis- ja selgitustöö, millele iseäranis pakti läbi kannatanud riikide valitsused peavad niihästi poliitiliselt kui aineliselt kaasa aitama.

Eesti vabanemisprotsessi avataktiks oli 23. augusti 1987 Hirvepargi miiting, kus nõuti esmakordselt ja avalikult tõde Molotov - Ribbentropi pakti salaprotokollide kohta. Nende avalikustamine andis moraalse ja poliitilise aluse nõuda kahe diktatuuri kokkuleppega sooritatud kuritegude heastamist - Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse taastamist.

Aprillis 2009 Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioonis „Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist" kutsutakse EL liikmesriike tähistama 23. augustit kõigi totalitarismi- ja diktatuuriohvrite ühise mälestuspäevana.

Eesti valitsus ja Riigikogu otsustasid juunis 2009 esimestena EL-s selle üleskutse seadustada. Jääb üle küsimus, milline vorm 23. augustile edaspidi anda. Kuna 23. august on nüüd saavutanud üle-Euroopalise mõõtme, siis teeme ettepaneku hakata seda päeva tähistama Vabaduse väljakul, kus esinevad EV peaminister või president ning kodanikuühenduste esindajad, kus Vabadussõja mälestussamba jalamile asetatakse pärjad ning kus toimuks päevakohane kontsert märksõna all.

IRL esindajad asetavad täna, 23. augustil kell 15.00 pärja kõigile totalitarismiohvritele Vabadussõja mälestussamba jalamile.

Hirvepargis toimub homme traditsiooniline 23. augusti kõnekoosolek

2010-08-22

Homme algusega kell 17 toimub Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline kõnekoosolek, millega meenutatakse Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeva ja samas paigas 1987. aastal toimunud okuptatsioonivastast meeleavaldust.

IRLi Rahvuslaste Ühenduse korraldataval ettevõtmisel kõnelevad haridusminister Tõnis Lukas, kaitseminister Jaak Aaviksoo,regionaalminister ning IRLi Tallinna piirkonna esimees Siim-Valmar Kiisler, helilooja Urmas Sisask, IRLi rahvuslaste juht Tarmo Kruusimäe, rahvuslane Jüri Liim ja mitmed teised.

23. augustil 1987 toimus Hirvepargis okupeeritud Eestis esimene avalik poliitiline väljaastumine, millel nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli avalikustamist.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Võrumaad

2010-08-18

Täna ja homme teeb Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon väljasõidu Võrumaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas Võrumaa omavalitsuste, Luhamaa piiri-tollipunkti, Kaitseliidu Võru maleva, Võru politseijaoskonna, Kuperjanovi pataljoni ning Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskuse tööga.

Võrumaad külastavad IRLi esimees Mart Laar, kaitseminister Jaak Aaviksoo, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed Andres Herkel ja Mart Nutt, rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna, maaelukomisjoni liige Kaia Iva, riigikaitsekomisjoni liige Tarmo Kõuts, sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ning majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste.

Mart Laar peab kõne Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuse avamisel, eraldi on kavas kohtuda Võrumaa noortega, kellele räägitakse võimalustest end poliitikas teostada.

Laar: Eesti peab liikuma eelarvetasakaalu poole

2010-08-13

IRLi esimees Mart Laar ütles täna Elvas erakonna suvepäevadel toimunud suurkogul, et Eesti kaks lähiaja prioriteeti on liikuda riigieelarve tasakaalu poole ning teha plaan võlgadesse sattunud omavalitsuste võlakoormaga toimetulekuks.

Tema sõnul on põhjalik analüüs majanduskriisist endiselt tegemata ning meist endist sõltuvate vigade vältimiseks tulevikus vajame Eesti eelarvetasakaalu muutmist jätkusuutlikuks ning peame selle saavutamiseks astuma reaalseid samme.

"Esimeseks testiks Eestile saab küsimus võimalikest lisaeelarvetest. Praeguste prognooside kohaselt koguneb Eesti eelarvesse aasta lõpuks raha rohkem, kui planeeritud. IRLi seisukoht on, et seda ei tohi asuda kulutama, vaid see tuleb suunata eelarve tasakaalupositsiooni parandamisse," ütles Laar.

"IRLi soov on, et Eesti suudaks edaspidi elada ilma lisaeelarveteta," sõnas ta. Laari sõnul tuleb Eestil ka 2011. aasta eelarvet koostades püüelda eelarvetasakaalu poole, sest pudrumägesid ja piimamajõgesid pole lähiajal oodata.

"Eesti peab jätkama konservatiivset, eelarvetasakaalule suunatud poliitikat, sest vaid see suudab kokkuvõttes muuta majanduskasvu stabiilseks, anda inimestele tööd ning suurendada nende heaolu," lausus IRLi esimees.

Mart Laar juhtis tähelepanu ka nende omavalitsuste olukorrale, kes on valitsuse poolt seatud piirmäärasid ignoreerinud ning võtnud endale kohustusi, mida nad ei suuda enam täita.

"IRL leiab, et "punasesse" omavalitsused peavad paika panema selge plaani, kuidas ja millal nad oma võlakoormat vähendavad. Kui nad seda ei suuda, võivad nad euroraha saamisel lükkuda nimekirja tagumisse otsa," lausus Laar.

Tema sõnul seatakse omavalitsuste võlakoormat vastutustundetult suurendades ohtu mitte ainult kohalike inimeste, vaid kogu Eesti heaolu. Samas ei pea IRL õigeks, et praegusi omavalitsusi karistataks eelmiste omavalitsuste möödalaskmiste eest. Omavalitsustele tuleb anda võimalus võlakoormat vähendada, kui nad seda ei tee, on tagajärjed automaatsed.

Lisaks poliitilistele mõttevahetusele kinnitas suurkogu IRLi mulluse majandusaasta aruande, mis on juba varem saanud nii eestseisuse kui volikogu heakskiidu.

Laar: Moldovas tuntakse Eesti kogemuse vastu elavat huvi

2010-08-13

Maailmapanga ja Moldova peaministri kutsel Moldovas viibiv IRLi esimees Mart Laar kõneles Eesti kogemusest reforme teostada Moldova valitsuse liikmetele, kõrgematele riigiametnikele ja parlamendi komisjonide esimeestele.

Ta kohus eraldi peaminister Vladimir Filati, samuti riigiministri ja IT-ministriga. Laari sõnul tuntakse Moldovas Eesti kogemuse vastu elavat huvi.

Ta rõhutas, et nõuannetele vaatamata tuleb Moldoval oma tee valida ning pakutust kasutada seda, mis neile sobib. "Õppida saab peamiselt seda, et reformidega ei tohi venitada, need tuleb kiiresti ära teha," lausus Laar.

"Kommunistide pikka aega kestnud valitsemine on Moldova arengut rängalt mõjutanud, kuid praegune valitsus on täis otsustavust Moldova keerulisest olukorrast välja tuua," sõnas IRLi esimees.

Tema hinnangul on Moldova valitsus 10 kuuga suutnud palju ära teha, peamine probleem on kommunistide valitsemisaja lõpuks 17 protsendini kasvanud eelarvepuudujääk, mida on siiski vähendada suudetud.

Mart Laari sõnul tuleb Moldovat aidata, kui tal abi vaja on.

Kübar: Kultuuripealinna kampaaniaks ei ole vaja 2 miljon krooni maksvat ajalehte

2010-08-12

Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul on absurdne luua ligi 2 miljonit krooni maksev kultuuripealinna reklaamiv ajaleht.

„On igati tervitatav, et linn on kultuuripealinna reklaamiküsimustega lõpuks tegelema hakanud, kuid 1.8 miljoni krooni eest eraldi ajalehe loomine on täiesti absurdne raha raiskamine," lausus Kübar.

„Palju otstarbekam ning samas ka odavam oleks kultuuripealinna kava avaldada mõnes suures päevalehes, kuna sellisel juhul jõuaks kultuuripealinnaga seonduv informatsioon mitte ainult tallinlasteni vaid kõikidesse kodudesse üle Eesti," ütles Kübar.

Kübara sõnul võib viidata säärase ajalehe loomine asjaolule, et Keskerakond üritab kultuuripealinna kampaaniat politiseerida.

Mart Laar nõustab Moldovat reformide tegemisel

2010-08-10

IRLi esimees Mart Laar sõidab täna Moldovasse, et seal tutvustada Eesti kogemusi reformide läbiviimisel ning nõustada Moldova valitsust. Ta kohtub peaminister Vladimir Filatiga, samuti teiste kabineti ministritega.

Mart Laari palus Moldovale appi Maailmapank, kes on viimasel ajal pööranud riigi uue valitsuse toetamisele olulist tähelepanu. Laari sõnul on just tema poole pöördumise põhjuseks Eesti taasiseseisvumise järel saavutatud edu, aga ka töö Gruusias, mis on üleminekumaade hulgas Maailmapanga hinnangul praeguseks kõige parema ärikliimaga riik.

Tema hinnangul on Moldova praegu samasuguses olukorras, kus Gruusia reformide alguses ning ta ei näe põhjust, miks Moldova ei peaks suutma edu saavutada.

"Tänu kunagise kommunistliku nomenklatuuri kauaegsele võimutsemisele jäid Moldovas reformid tegemata ning praeguseks on see Euroopa kõige vaesem maa. Uus, kommunistide kukutamise järel võimule pääsenud valitsus on asunud Moldovat hädaorust välja viima. See ei ole kerge, sest poliitiline olukord on endiselt ebastabiilne ja kommunistid võivad võimule tagasi pöörduda," lausus Laar.

IRLi esimehe sõnul pole ta Moldovas pikka aega käinud ja ootab seetõttu visiiti huviga.

Siseminister ja justiitsminister arutasid kuritegevuse vastast koostööd ja kriminaalpoliitika prioriteete

2010-08-04

3. augustil Narvas toimunud kohtumisel arutasid siseminister Marko Pomerants ja justiitsminister Rein Lang kuritegevuse vastase võitluse ja kriminaalpoliitika prioriteete ning õigusloomega seotud küsimusi.
Kohtumisel kooskõlastati ministeeriumite vahelisi Riigikogu menetlusse jõudvaid sisejulgeolekualaseid seaduseelnõusid. Lisaks vaadati läbi eelmise poolaasta kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide täitmise ülevaade, mille tulemused said positiivse hinnangu. Arutelu all oli ka alaealiste vastu suunatud kuritegude menetlemise ja menetluste kiirusega seotud küsimused. Kohtumisel tõdeti, et selles osas on astutud rida olulisi samme ning saavutatud tulemustega võib rahule jääda.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul oli kohtumisel arutlusel karistuse ning menetluse efektiivsemaks muutmine. „Karistusel on oma hind ning selle peab kinni maksma maksumaksja. Püüame saavutada selles osas parima hinna ja kvaliteedi suhte,“ sõnas Pomerants.

Kohtumisel otsustati tõsta küberkuritegevuse vastast võitlust riiklikul tasandil. „Suund on, et virtuaalmaailma on üha rohkem ümber kolimas siiani reaalmaailmas levinud kuriteod. Seetõttu on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut oluliselt tõstmas võimekust küberkuritegevusega võitlemisel,“ ütles justiitsminister Rein Lang. „Küberkuritegevuse vastu võitlemise kaasajastamine ja tõhustamine eeldavad ressursside efektiivsemat planeerimist ning selleks on justiitsministeerium ja siseministeerium valmis,“ lisas Lang.

Kahe ministeeriumi vahelised kohtumised said praeguse koostöövormi 2005. aasta 22. augustil, mil Laulasmaal toimunud konverentsil allkirjastasid siseminister ja justiitsminister ühise, kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide ja eesmärkidega deklaratsiooni.

Lisaks ministritele osalesid kohtumisel siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna, siseministri nõunik Jan Trei, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu, kriminaalpoliitika valdkonna asekantsler Heili Sepp, riigi peaprokurör Norman Aas ning justiitsministri nõunik Madis Timpson.

Laar: seadus võimaldab Tallinnas vee hinda alandada juba uuel aastal

2010-08-03

IRLi esimees Mart Laar ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmisel, et selle abil suudetakse ära hoida järjekordne kodukulude kasv ning asuda monopole reaalselt ohjeldama.

„Olulised on ka sammud, mis astutakse konkurentsi tagamiseks gaasiturul, vaadates äsjast hinnatõusu on vajadus selle järele ilmselge, mistõttu tuleb Riigikogul selle küsimuse juurde tagasi pöörduda,“ lausus Laar.

Ta juhtis tähelepanu Keskerakonna püüetele istungit venitades eelnõu vastuvõtmist takistada.

"Taaskord sai kinnitust asjaolu, et Keskerakondlik linnavalitsus pole suutnud või tahtnud monopolide tegevust ohjeldada. See ongi toonud kodudele kommunaalkulude hinnatõusu ".

Laar tuletas meelde ekspertide seisukohti, mille kohaselt ei ole probleem mitte Tallinna Vee erastamises, vaid Tallinna linnavalitsuse soovimatuses hindu kontrolli all hoida.

IRLi esimees avaldas lootust, et president monopolidevastase seaduse kiirelt välja kuulutab.

"See looks võimalused vee hinna alandamiseks Tallinnas juba järgmisel aastal".

Isamaaline talu 2010 on Metsavenna talu Võrumaal

2010-07-24

Isamaaline talu 2010 on Metsavenna talu Võrumaal

Pressiteade
24.07.2010

Isamaa ja Res Publica Liit annab välja Isamaalise talu tiitli 2010.
aastal Meelis ja Marianne Mõttuse Metsavenna talule Vastse-Roosa külas
Mõniste vallas Võrumaal.

Metsavenna talus saab igaüks tunda ja kogeda, kuidas Nõukogude
okupatsiooni ajal metsavennad elasid. Perekond Mõttus tutvustab oma
talus pere ajalugu, milles on äärmist tõsidust kui uhkust.

Peremees Meelis Mõttus on lisaks Eesti pindalalt suurim mahetootja.
Kasutuses on 1400 hektarit maad, millest teravilja all on 800 ja
rohumaadeks 600 hektarit. Farmis on üle 200 lüpsilehma.

„Meelis Mõttus on ideedega mees. Peagi loodab peremees oma mahepiima
väärindada mahejuustuks. Plaanis on hakata korraldama Eesti-Läti
lastele jäähokilaagreid, milleks on kavas rajada jäähokikeskus.
Unistusi on tal veelgi“, tunnustas põllumajandusminister Helir-Valdor
Seeder.

Peremees Mõttuse missiooniks on hoida Eestimaa elu kaugel Võrumaal. Ta
on selleks suurim tööandja vallas.

Isamaa ja Res Publica Liit on Isamaalise talu tiitlit välja andnud
alates 2005. aastast. Nominendid on:
2005 Mokko turismitalu, Palamuse vald, Jõgevamaa
2006 Ojakalda talu, Viiratsi vald, Viljandimaa
2007 Virula talu, Tori vald, Pärnumaa
2008 Torupilli talu, Põdrala vald, Valgamaa
2009 Uustalu talu, Ambla vald, Järvamaa

IRL alustab Tallinna randade koristamist

2010-07-07

IRL-i Tallinna Kesklinna ja Pirita osakonnad korraldavad järgmisel esmaspäeval Russalka esisel rannaalal koristustalgud, kuna Tallinna linn mitteametlikke supluskohti ei korista.

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul on talgude eesmärgiks juhtida tähelepanu asjaolule, et ka mitteametlikkudel linna randadel käib suviti hulgaliselt inimesi, mistõttu on lubamatu need koristamata jätta.

„Olen Russalka esisel rannal see suvi mitu korda jalutamas käinud ning pean nentima, et liivas peituvad suitsukonid ja klaasikillud ei ole mitte ainult silma riivavad, vaid ka ohtlikud. Lastega ma sellisesse randa minna ei söendaks," räägib Raudne

Talgude üks korraldajatest IRL-i Kesklinna osakonna esimees Siim Kabrits on samuti seda meelt, et mitteametlikud linna rannad tuleks puhtana hoida. „Naiivne oleks loota, et pika rannajoonega linnas, nagu seda on Tallinn, inimesed vaid ametlikes randades suvemõnusid nautimas käiksid," räägib Kabrits. „Linn hoiab randade koristamata jätmisega kokku vale koha pealt, kuna linnaelanike ohutus ja heaolu peaksid olema linna prioriteet," ütleb Kabrits.

Nii Raudne kui ka Kabrits toonitavad, et talgude korraldamisega näidatakse, et linnarahvas hoolib ümbritsevast keskkonnast.

IRL-i korraldatavad koristustalgud Russalka esisel rannaalal toimuvad esmaspäeva õhtupoolikul kell 17 ja kaasa lööma on oodatud kõik asjast huvitatud linlased.

Tunne Kelam: Hispaania eesistumine ei täitnud Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevaid ootusi

2010-07-06

Hispaania peaminister Zapatero esitas Euroopa Parlamendile täna kokkuvõtte Hispaania eesistumise tegevusest.

"Hispaania eesistumine langes kokku sügava finants- ja usalduskriisiga Euroopa Liidus, see tabas ka eesistujamaad Hispaaniat ennast, " ütles Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam.

"Usalduse defitsiit Euroopa majanduse ja ühisraha vastu juurdub liikmesriikide tohutus võlakoormas, mis üha varjutab tuleviku väljavaateid," väitis Kelam. "See tuleneb meie eluviisist tarbida homse arvel, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelam meenutas, et Hispaania seadis oma eesistumise prioriteediks konkurentsivõime tõhustamise. "Kuid me ei ole saanud vastust küsimusele, kuidas lahendada väärtuste kriis?" Just sellega on Kelami arvates seotud väljavaade taastada tasakaalustatud eelarvepoliitika.

Kelam oli kriitiline, et eesistujamaa ei ole mitmel korral ilmunud Strasbourgi plenaaristungite küsimustetunnile.

"Arvukad parlamendiliikmed ootavad võimalust esitada Nõukogule küsimus, kuidas uus julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendub relvamüügitehingute puhul kolmandate riikidega ning kas lõpuks hakkavad Nõukogus toimuma konsultatsioonid - mida Lissaboni lepe võimaldab - enne, kui mõni liikmesriik otsustab müüa moodsat sõjatehnikat väljapoole Euroopa Liitu."

Tunne Kelami sõnul ei ole Hispaania oma eesistumise ajal tõsiselt võtnud küberrünnakute ohtu.

"Moodsad ühiskonnad on järjest tõsisemalt haavatavad küberrünnakute suhtes, samal ajal kui küberrelvi salajas edasi arendatakse," ütles Kelam.

"Euroopa Liit peab võtma juhtrolli arutelus, kuidas vähendada kübersõja ohtu ning kuidas piirata küberrünnakute mõju, enne kui on liiga hilja," pöördus kõneleja Euroopa Komisjoni presidendi Barroso poole.

Tunne Kelami arvates ei tohi viivitada katsetega saavutada rahvusvahelist kokkulepet küberruumi kasutamist puudutavate reeglite osas.

Laar: Riigikogu tuleb erakorraliselt kokku kutsuda

2010-06-30

IRLi esimehel Mart Laaril on väga kahju, et monopolide ohjeldamise seadus jäi välja kuulutamata ning ta peab vajalikuks kutsuda Riigikogu seaduse vastuvõtmiseks kiiresti kokku.

"Meil on väga kahju, et seadus jäi välja kuulutamata, meil on väga kahju, et president kahtleb konkurentsiameti võimekuses hinnakujundust reguleerida," lausus Laar.

Tema hinnangul on kahetsusväärne ka see, et õiguskantsleri huvi monopolide ohjeldamise seaduse vastu jäi napiks ning tema ettepanekud jõudsid parlamenti siis, kui eelnõu lugemine oli sisuliselt lõpetatud.

"Monopolide ohjeldamise seaduse vastu töötavad väga mõjukad jõud, kes leiavad selle takistamiseks erinevaid võimalusi," ütles Laar.

IRL taotleb võimalikult kiiret parlamendi kokkukutsumist, sest uuel aastal ees ootava hinnatõusu ärahoidmine ja tarbijate kaitsmine on erakonna prioriteet.

Laari sõnul on väga kahetsusväärne, et monopolide ohjeldamise seaduse väljakuulutamata jätmisega peavad tarbijad põhiseadusvastaselt jätkuvalt taluma kerkivaid vee- ja küttehindu ning õiguslikke probleeme leitakse seaduses, mis on mõeldud tarbijate huvide kaitseks ja monopolide ohjeldamiseks.

IRLi esimehe hinnangul ei ole kuidagi Eesti inimeste ja konkurentsiõiguse huvides, et veel kuudeks lükatakse edasi monopolide ohjeldamise seaduse jõustumine.

"Eesti õiguskorras on puudu monopole ohjeldav regulatsioon ja see on toonud seni kaasa tarbijate huvide ränga rikkumise. Olen kindel, et selle seisukohaga ühineb ka president," sõnas Laar.

Monopolide ohjeldamise seaduse rakendamist pidasid vastuvõetud kujul õiguslikult ja tehniliselt võimalikuks Riigikogu Kantselei, vandeadvokaat Villu Otsmann, konkurentsiamet ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

IRLi seisukoht on, et monopolide ohjeldamise seadus tuleb kiiresti vastu võtta, sest see sätestab hinnakontrolli vee-ettevõtjate kasumitele ning täiendava järelevalve soojatootjate tegevuse üle.

Vapper: Tallinna kultuuripealinna kampaania ei tohi olla Keskerakonna nägu

2010-06-29

Sihtasutus Tallinn 2011 sõlmis kultuuripealinna turunduskommunikatsiooni tegemiseks kolme miljoni krooni suuruse reklaamlepingu osaühinguga Midfield, mille omanik Paavo Pettai on läbi viinud mitmeid skandaalseid Keskerakonna ja Tallinna linna reklaamikampaaniaid.

Pettai koostööpagas Keskerakonna ja keskerakondliku linnavõimuga on olnud muljetavaldav, selle „tippsaavutusteks" on skandaalne K-kohukese kampaania ning eelmisel sügisel korraldatud abikartulite ja -puude reklaamikampaania Tallinnas.

„Vaadates eelnevaid Pettai korraldatud kampaaniaid ja arvestades tõsiasja, et 2011 on Riigikogu valimiste aasta, on oht, et ka kultuuripealinna reklaamikampaania võib saada keskerakondliku näo," lausub Tallinna linnavolikogu liige Kalev Vapper.

Vapper nõustub Tallinnas visiidil käinud kultuuripealinnade hindamiskomisjoni esimees Bob Scottiga, kelle sõnul tuleb kultuuripealinnaks olemist senisest rohkem rõhutada ja laialdasemalt reklaamida. Samas on Vapperi arvates oluline, et tehtav reklaamikampaania ei oleks poliitiline, vaid kajastaks üksnes kultuuripealinnaga seonduvat.

Kübar: „Kofkini vorstiputkad“ on püstitatud omavoliliselt?

2010-06-25

Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) hinnangul on eelmisel suvel Meriton Grilli poolt püstitatud vorstiputkade tagamaad ebaselged, kuna on võimalik, et need on püstitatud omavoliliselt ja seadusevastaselt.

Enda kahtluste aluseks toob Kübar välja koondatud Tallinna linna ehitusjärelvalve direktori Rain Seieri antud intervjuu Eesti Ekspressile, kus selgus, et Meriton Grilli poolt paigaldatud linnapilti sobimatud vorstimüügi putkad ehk rahvasuus levinud kui „Kofkini vorstiputkad" püstitati Tallinna kesklinna seadusevastaselt ilma vastavat ehitusluba väljastamata.

Kurikuulsate vorstiputkade püstitamise tagamaades selguse saamiseks esitas Kübar teisipäevasel Tallinna linnavolikogu istungil ka vastava arupärimise linnapea Edgar Savisaarele, et välja selgitada, kas 17. juunil Eesti Ekspressis ilmunud intervjuus püstitatud väited vastavad tõele.

„Oluline on siinkohal jõuda selgusele, kas linn on käitunud vääralt ja lubanud püstitada putkad omavoliliselt ilma ehitusloata? Kui see vastab tõele, on linna käitumine olnud täiesti lubamatu" lausus Kübar.

Riigikogus asutati laste õiguste toetusrühm

2010-06-17

Täna asutati Riigikogus laste õiguste toetusrühm, mille eesmärk on aidata kaasa ja propageerida laste esindatust valimissüsteemis, aga ka laiemalt laste ja alaealiste noorte senisest suuremat kaasatust otsuste tegemise juures.

Toetusrühm seisab riigi suurema toetuse eest lapsi kasvatavatele peredele, rühm asutati tuginedes MTÜ Noor Eesti ettepanekutele laiendada valimisõigust ka alla 18 aastastele inimestele.

Toetusrühma asejuhiks valitud Liisa Pakosta sõnul tuleb põhiseaduse mõte, mille kohaselt on Eesti Vabariigi kodanikeks kõik lapsed, kelle vanemad või üks vanem on Eesti kodanik, viia loogilise lõpuni: kuna kodanikuks olemise põhiline tunnus on valimisõigus, siis peaks see õigus laienema ka noorematele kui 18-aastastele inimestele.

„Täisealiseks saamiseni realiseeriks lapse õiguse valida üks tema vanematest või seaduslik esindaja, kes laseks valimispäeval urni valimissedeli iseenda eest kui ka iga oma alaealise lapse eest. Kui on peres üks laps, siis kokku kaks sedelit, kui peres on kaks last, siis kokku kolm sedelit, ja nii edasi," ütles Pakosta, kes on ise ka üks MTÜ Noor Eesti asutajaliikmetest. Tema hinnangul tagaks selline laste kodanikuõigustega arvestamine, et alaealiste laste vanemad saaks poliitilises elus enam kaalu.

Kõikide riigikogu liikmete poole üleskutsega pöördunud ühenduse „Noor Eesti" arvates tooks kavandatav muudatus kaasa meie poliitilise elu keskendumise noore pere probleemide lahendamisele. See õhutaks erakondi ning seadusandjaid keskenduma praegu olemaolevate laste elu paremale korraldamise ning pikemas perspektiivis suurendaks inimeste soovi saada veel lapsi. MTÜ Noor eesti üleskutse osutus riigikogu liikmete hulgas erakordselt populaarseks, toetusrühmaga ühines 44 riigikogu liiget.

Kruusimäe: Põhja puiesteel tuleks parkimistasu kaotada

2010-06-17

Isamaa ja Res Publica Liidu saadik Tallinna linnavolikogus, Tarmo Kruusimäe esitas tänasel istungil ettepaneku kaotada parkimistasu Põhja puiesteel ning lahendada sellega parkimisprobleem Niine tänaval.

„Niine tänav on tasuta parkimisala vahetus naabruses ja seal kipuvad autod tänavat liigselt koormama. Samas kõrval Põhja puiesteel on hulgaliselt parkimiskohti, mis on alatasa tühjad ega piirne eluhoonetega, neid saaks Niine tänava probleemi lahendamiseks kasutada," ütles Kruusimäe.

Tema arvates on ettepanek Põhja puiestee tasuta parkimise alaks muuta väga hea, sest lisaks Niine tänaval parkimiskoormuse vähendamisele kahandab see ka pingeid Kalamaja parkimisküsimuse ümber.

Kruusimäe esitas samas ka ettepaneku muuta Tallinna parkimise arengukava nii, et see võimaldaks elanikel aktiivselt osaleda elukeskkonna kujundamises, säilitada linnamaastikke ja kultuuriväärtusi.

„Pean oluliseks, et linnajuhid otsiksid linnatransporti ja parkimiskorraladust planeerides võimalusi vähendada parkimissurvet elamute hoovialadele ja siseõuedele," lausus Kruusimäe.

Praegu on tema hinnangul ainult kodanike endi meelepaha suutnud ära hoida Kalamaja väikeettevõtluse konkurentsivõime kahjustamise ja autode surumise hoovidesse.

„Arvan, et linnajuhid võiksid tänaval parkivaid autosid käsitleda ka liiklust rahustavate vahenditena, samuti kaaluda väiksema koormusega tänavatel ka parkimiskohtade märgistamist tänavaalal.

Laar: see on kõigile Eesti inimestele hea ja vajalik uudis

2010-06-17

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmisel, et kommunaalkuludele piiri seadmisest võidavad ennekõike koduomanikud - vee ja toasooja tarbijad.

„Me näeme ju seda, et ehkki paaril viimasel kuul on tööpuudus Eestis jõudsalt vähenenud, pole majandussurutis kaugeltki läbi. Näeme seda, et paljudel peredel on raske ots-otsaga kokku tulla," ütles Laar. Tema sõnul ei saa riik nende muredele selga keerata, vaid peab tegema omalt poolt kõik, et inimesi aidata.

„Üheks võimaluseks seda teha reaalselt, mitte ainult lihtsalt suuri sõnu tehes, on panna piir kütte- ja veehindade kontrollimatule kasvule, sest on ju teada, et muude väljaminekute kõrval on just koduga seotud kulude suurendamine niigi raskustes peredele raske koorma selga ladunud," lausus Laar.

Tema sõnul ei taga praegu kehtivad seadused piisavat kaitset tarbijatele monopoolsete ettevõtete hinnakujunduse eest.

„Monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmine sunnib monopoolseid ettevõtteid senisest rohkem arvestama tarbijate huvidega. See praktika, kus koduomanikud on monopolide ees kaitseta, peab lihtsalt lõppema ja selleks tulebki Konkurentsiametile anda oluliselt suuremad õigused monopolide ohjeldamiseks," sõnas Laar.

Tema sõnul jääb nii Tallinnas kui mõnelgi mujal pool ära järgmise aasta 1. jaanuariks planeeritud hinnatõus ning paari aasta jooksul on oodata vee hinna alanemist õige mitme protsendi võrra, 10 või 15% on selleks Konkurentsiameti hinnangul antud.

„Soojusenergia osas tähendab see seda, et ebaefektiivse süsteemivõrgu omanik ei saa enam istuda käed rüpes, Konkurentsiametil on õigus nõuda konkursi korraldamist, mis toob kaasa kohalike kütuste kasutuselevõtu ning aitab alandada soojuse hinda. Hinnanguliselt on sellega võimalik lähemate aastate jooksul saavutada 15-20%-line soojahinna langus," ütles Laar.

Laar meenutas, et kuigi vahepeal tundus, et vaikne vastasseis monopolide seadusele viib selle hääbumisele või muutub monopolide vastane seadus nende toetamise seaduseks, on praeguseks kõik tõkked selle teelt kõrvaldatud.

„IRL on selle üle rõõmus, me toetame selle seaduse vastuvõtmist ja leiame, et see on kõigile Eesti inimestele hea ja vajalik uudis."

Sisekaitseakadeemia kõrgharidusõppe lõpetab tänavu 212 üliõpilast

2010-06-17

Sisekaitseakadeemia kõrgharidusõppe lõpetab tänavu 212 üliõpilast

Täna, 17. juunil antakse Sisekaitseakadeemia pidulikul lõpuaktusel diplomid 212 kõrgharidusõppe lõpetajale. Ühtlasi toimub aktuse raames ka inauguratsioonitseremoonia, millega kinnitatakse uueks rektoriks Lauri Tabur.

„Kõik need noored inimesed, kes on oma haridustee läbinud Sisekaitseakadeemias, on oma valikuga teinud nii enda kui ka riigi jaoks väga olulise sammu. See valik näitab tahet oma riigi ja selle inimeste heaks midagi olulist ära teha ja riigi kohus on vastsetele koolilõpetajatele kogemuste omandamiseks võimalused luua,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Sel aastal saavad Sisekaitseakadeemia lõpudiplomi kokku 212 kõrgharidusõppe lõpetajat – neist 87 päeva- ning 125 kaugõppes. Finantskolledži maksunduse ja tolli eriala diplomi saavad 51, Halduskolledži halduskorralduse eriala diplomi 37 ning Justiitskolledži korrektsioonieriala diplomi 33 lõpetajat. Politsei- ja piirivalvekolledži lõpetajaid on piirivalveteenistuse kutsealal tänavu 29 ning politsei erialal 32. Päästekolledži päästeteenistuse erialal on lõpetajaid 30.

Kiitusega cum laude diplomid saavad 14 tudengit. Enim on silmapaistvalt heade tulemustega lõpetajaid maksunduse ja tolli erialal.

„Mul on hea meel tõdeda, et suudame tänastele lõpetajatele ka reaalsed töökohad tagada ning uusi, hakkajaid noori ametnikke jagub sisejulgeolekut tagama kõikjale Eestis,“ lisas Pomerants.

Lisaks siseministrile on Sisekaitseakadeemia lõpetajaid oma sõnavõttudega tervitamas ka regionaalminister Siim Kiisler ning teiste riigiasutuste juhid. Avakõne peab senine rektor Priit Männik ning sõna võtavad Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin, Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama ning Maksu- ja Tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhataja Raivo Piiritalo. Lõpetajate poolt esineb kõnega kadett Anti Sulavee.

Lisaks lõpudiplomite üleandmisele toimub aktuse raames ka inauguratsioonitseremoonia, kus ametisse asuv rektorikandidaat Lauri Tabur võtab ametist lahkuvalt rektorilt üle ametiketi ning annab ametivande.

„Olen seadnud endale eesmärgiks arendada Sisekaitseakadeemia rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekuala kõrgkooliks. Meil on selleks täna väga suur potentsiaal ja lai rahvusvaheline võrgustik, mida oskuslikult ära kasutades suudame pürgida maailma parimate sisejulgeolekuakadeemiate hulka,“ võttis ametisse astuv rektor kokku oma lähiaastate plaani.

Sel aastal on Sisekaitseakadeemia ja selle erinevate õppeüksuste lõpetajaid kokku ligi 500. Konstaabli erialal Paikusel on lõpetajaid 68 ning piirivalveametniku kutsealal Murastes 46. Justiitskolledži vanglaametnike kutseõppe lõpetajaid on 43. Väike-Maarja koolis on eksamid parasjagu käimas, kuid kõigi eelduste kohaselt peaks sealt peagi lisanduma 24 päästespetsialisti, 10 päästekorraldaja ja 20 päästja eriala lõpetajat.

Monopolide seaduse abil hakkavad sooja- ja veehinnad kukkuma

2010-06-16

Riigikogu liige Urmas Reinsalu ütles täna monopole ohjeldava seaduse teisel lugemisel parlamendi kõnetoolist, et seaduse vastuvõtmine alandab lähematel aastatel Tallinna veehinda kuni veerandi võrra.

Reinsalu meenutab, et Tallinnas Vesi kogus keset majanduskriisi tarbijatelt põhjendamatu tulukuse abil nii suurt tasu, et sai 500 miljonit krooni puhaskasu, mis makstakse aktsionäridele välja.

Ta ütles, et selle seadusega allutatakse kõik kaugkütte-ettevõtted ja suuremad vee-ettevõtted konkurentsiameti kontrollile ning edaspidi kaob võimalus koguda põhjendamatu tulukuse alusel rekordilisi kasumeid ja maksta neid dividendideks.

„Peab lõppema olukord, kus Tallinna Vesi võtab poole miljardi kroonise dividendi ning linnavalitsus laseb sellel juhtuda ega kaitse tarbijate huve," lausus Reinsalu. Tema hinnangul vajab Eesti monopolide ohjeldamise seadust, mis tagab riigi kaitse tarbijatele kui nõrgemale poolele.

Riigikogu liige Ken-Marti Vaher prognoosis oma tänases kõnes monopolide ohjeldamise seaduse mõjul lähiaastatel ka küttehindade alanemist. Tarbijate jaoks võib tema hinnangul konkurents soojuse hinda lähiaastatel 10-15 protsendi võrra allapoole tuua.

„Uus seadus eelistab soojuse tootmisel efektiivsemat tehnoloogiat ja kodumaiseid energiaallikaid. Kohalike kütuste kasutuselevõtt võimaldab hindu paarikümne protsendi jagu allapoole tuua," ütles Vaher.

Riigikogu võtab monopolide ohjeldamise seaduse vastu homme toimuval eelnõu kolmandal lugemisel.

Tunne Kelam: Praegu on hetk küsida, mida meie saame teha Euroopa heaks

2010-06-16

Euroopa Parlament arutas täna eelseisva Euroopa Ülemkogu ja G 20 tippkohtumise ettevalmistusi Komisjoni Presidendi José Manuel Barrosoga ning eesistujamaa Hispaania esindajaga.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam rõhutas, et esmatähtis on kriisist välja tulla.

"Parlamendi suur enamus ja Komisjon on ühte meelt, et tõhus vastus kriisile on ühenduse meetodi tugevdamine," tõdes Eesti saadik.

"Peame teadvustama ka seda, et Euroopa majanduse juhtimisega tegeleb Komisjon, mitte Nõukogu. "

Kelami sõnul tuleks taltsutada õhinat asuda kriisi ületamiseks looma uusi institutsioone. Kõigepealt tuleb toetada ja tugevdada olemasolevaid. "Eelkõige vajab Komisjon tugevamat mandaati finantsolukorra konsolideerimiseks koos õigusega hoiatada reeglite rikkujaid," ütles Kelam.

Tunne Kelami arvates annab kriis ka midagi positiivset - eelkõige võimaluse viia lõpule neljal põhivabadusel põhineva siseturu kujundamine.

Kõneleja tõstis "Euroopa 2020" strateegia projektidest esile Euroopa Digitaalset Tegevuskava.

"Sellest peab saama tähtis vahend hoogustamaks tõhusalt funktsioneeriva ühise toodete ja teenuste digitaalturu kujundamist, mis vähendaks horisontaalseid bürokraatlikke ja kommunikatiivseid tõkkeid," väitis Kelam.

Kolmandaks tõi Tunne Kelam välja olukorra eurotsoonis. "Usaldusväärne ja stabiilne euro on mitte ainult euroala kuueteistkümne liikme, vaid kogu Euroopa Liidu kese. Praegune kriis ei tohi viia Euroopa jagunemisele kaheks eraldi leeriks, vaid just vastupidi - koondama meid kõiki ühiste majanduslike ja vaimsete väärtuste ümber, " ütles Kelam.

Eesti liitumine euroga selle kriisiajal osutab usaldust euro tulevikku.
"Praegu on hetk küsida, mida meie saame teha Euroopa tugevdamiseks, mitte mida Euroopa saab teha meie jaoks, " väitis Kelam.

Eesti ühineb tema sõnul euroklubiga täie teadvusega, et see samm tähendab kaasvastutuse võtmist ning omapoolse panuse andmist euroala stabiliseerimisse.

Pakosta valiti koolivälise tegevuse raportööriks

2010-06-14

Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi täna pärast õiguskantsleri ettepanekute ärakuulamist komisjoni liikmele Liisa Pakostale ülesandeks koostada raport laste koolivälisest tegevusest.

Raport puudutab kõige enam Tallinna peresid, sest just selles linnas on paljud koolid ja lapsevanemad teadmatuse ees, mida täpsemalt sügisene kooliaasta endaga kaasa toob.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele võib Riigikogu komisjon koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti.

Selleks määrab komisjon oma liikmete hulgast raportööri, kes tagab raporti projekti ettevalmistamise ja selle komisjonile heakskiitmiseks esitamise.

Komisjon määras kindlaks ka raporti projekti komisjonile esitamise tähtaja - Pakosta peab selle esitama 1. septembriks.

Õiguskantsler esitles täna Riigikogu sotsiaalkomisjonis oma raportit koolide pikapäevaderühmade korralduse kohta, tuues esile probleemkohad Tallinna linnas.

Ühisavaldus leinapäeval

2010-06-14

Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri ühisavaldus leinapäeval, 14. juunil 2010

Head Eesti inimesed,

täna on leinapäev. Täna meenutame neid süütuid inimesi, kes kuuskümmend üheksa aastat tagasi viidi kommunistliku väevõimuga oma kodudest külmale maale. Paljud ei näinud kodu enam kunagi. Täna mälestame ka kõiki teisi inimsusevastaste kuritegude ohvreid ja langetame pea kõigi ees, kes on kannatanud või jätnud elu totalitaarse ülekohtu käes. See on meie, kellele on antud õnn elada vabas ja iseseisvas Eesti Vabariigis, kohus ja südamest tulev soov.

Kuriteod inimsuse vastu ei aegu. Oleme teinud palju tööd selgitamaks välja karmi ajalootõde, ja see kõik on koos mälestuse hoidmisega ilmtingimata vajalik. Väikeriigi puhul on aga veelgi tähtsam - eluliselt tarvilik - oskus ajaloost õppida, see tähendab mõista, milline tähtsus on oma riigi ehitamisel, tema iseseisvuse kindlustamisel, turvalisuse tagamisel ja kindla tuleviku kujundamisel ning see pole mõeldav ilma toimivate rahvusvaheliste partnerlussuheteta, riigi avatuseta, tema geopoliitilise lõimituseta. Seda mõistmist ei saa kanda aga keegi muu kui meie teiega, armsad kaaskodanikud. Seda mõistmist nõuavad meilt kõigilt ka viiekümne okupatsiooniaasta süütud ohvrid: sedalaadi kuriteod ei tohi enam mitte kunagi korduda. Siis jääb Eesti igavesti püsima!

Vabariigi President
Toomas Hendrik Ilves

Riigikogu esimees
Ene Ergma

Peaminister
Andrus Ansip

Rahvas peaks vähem jooma

2010-06-12

Eestlaste alkoholilembus on küll vähenenud, kuid jätkuvalt küllalt suur. Inimeste tervise säästmiseks tuleb alkoholi kättesaadavust piirata ja muuta ühiskonna hoiakuid.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) viimane uuring eestlaste alkoholi tarbimise kohta annab põhjust rõõmustamiseks - aastaga on alkoholitarbimine vähenenud ligi viiendiku, aga ikka juuakse Eestis keskmiselt tunduvalt rohkem kui teistes põhjamaades.

Alkoholi tarvitamise piiramiseks on riikidel kasutada neli põhihooba - aktsiisipoliitika, alkoholi ostu ja tarvitamist puudutavad vanusepiirangud, alkoholi kättesaadavuse reguleerimine ja ühiskonna hoiakute muutmine. Ühe esimese meetmena tasub mõelda müügipiirangute karmistamisele, sest hoolimata müügiaja piirangust on alkohol Eestis väga kergesti kättesaadav. Eestis saab kanget alkoholi osta ligi 2400 poest, meist märksa suuremas Soomes seevastu 344 ja Rootsis 411 kauplusest.

Alkohol tanklast välja

Kindlasti on vara rääkida väikepoodides alkoholi müümise lõpetamisest, sest paraku tooks see endaga kaasa sadade väikeste maapoodide kadumise. Mulle on poepidajad tunnistanud, et neil üksikutel päevadel, kui alkoholi müük on keelatud, on nende kaupluse käive vähenenud 40 või enamgi protsenti.

Küll aga vääriks kaalumist mõte keelustada alkoholi müük tanklates. Eesti paistab negatiivselt silma nii joobes juhtide kui ka nende põhjustatud avariide arvu poolest. Selle taustal on kummaline, et alkohol on nii kättesaadav ka tanklates.

Samuti väärivad positiivset esiletõstmist suuremad kauplused, kes müüvad alkoholi muust kauplusest selgelt eristuvas osas. Kindlasti vääriks kaalumist ka alkoholi müügiks mõeldud pinna suuruse reguleerimine. See aitaks ära hoida alkoholiosakondade kujundamise ligitõmbavaks ning alkoholi soetamise emotsionaalseks.

Emotsionaalseks ostuks muudavad alkoholi tihti ka reklaamid. Nii nagu on keelatud kange alkoholi välireklaam, tuleks kaaluda ka lahjade jookide välireklaami keelamist. Lahjad alkoholjoogid on oma kujunduselt ja reklaamimise viisilt muutunud väga noortepäraseks. Lahjade jookide tarbimine noores eas sillutab aga teed kange alkoholi juurde.

Alkoholi aktsiisimaksud on Eestis samad või suuremad kui Lõuna- või Ida-Euroopas, kuid väiksemad Kesk- ja Põhja-Euroopa omadest. Kangete alkoholjookide puhul on Euroopa Liidu miinimumaktsiisimäär 6 eurot ehk 94 krooni sajaprotsendilise alkoholi liitri kohta. Eestis on aktsiis 222 krooni ning samasse suurusjärku jääb see ka näiteks Austrias ja Luksemburgis. Kõrgeim on aktsiisimäär Rootsis - 770 krooni -, Soomes on see 617 krooni.

Aktsiisi kasv ei saa siiski olla hüppeline, sest see suurendaks hüppeliselt ka salaalkoholiturgu ning ohustaks rahva tervist. Samas näitab EKI uuring selgelt, et aktsiisi mõningane kasv ei suurenda tingimata salaalkoholi osa, vaid mõjub pärssivalt just tarbimisele. Nii on aktsiisipoliitikas veel mõningane tegutsemisruum, mille abil eestlaste alkoholitarvitamist vähendada.

Ent kinnine uks on ees, kui räägime vanusepiirangutest. Eestis võib alkoholi osta alates 18. eluaastast, kuigi varem on olnud ka teisiti. Suures osas Euroopas on erinevad vanusepiirangud - tihti võib lahjemaid jooke osta alates 16. ja kangemaid 18. elusaastast. Arvestades Eesti noorte harjumusi, ei ole vanusepiiri muutmine kindlasti mõistlik, sest sellega me vaid suurendame probleeme.

Hoiakuid tuleb muuta

Kui kolm eeltoodud meedet on selgepiirilised, siis ühiskonna hoiakute muutmine on kõige keerulisem, kuid samas väga oluline. Ühiskonna suhtumise süsteemseks muutmiseks on vaja nimetada ametisse alkoholipoliitika koordinaator ja talle selleks ka vajalikud vahendid eraldada.

Praegu korraldavad eri ministeeriumid alkoholiga seotud valdkondi. Ühte katust, kes info kõigist tegevustest kokku koondaks ning oskaks hinnata ühe sammu mõju teisele, aga ei ole.

Ainult riigi tegevusest hoiakute muutmiseks ei piisa. Oluline roll on perekonnal, kolmandal sektoril, ettevõtjatel ja meedial. Kõigil meil võiks olla ühine missioon, kuidas vähendada alkoholi liigtarbimisest tekkivaid kahjusid ühiskonnale.

Kiisler: regionaaltoetused toovad uusi töökohti

2010-06-12

Regionaalminister Siim Kiisler ütles täna Viljandis IRLi volikogu istungil, et regionaaltoetuste abil on Eestis loodud palju uusi töökohti ja antud tööd tuhandetele.

„Regionaalministri vastutada olevast ligi seitsmest miljardist kroonist on töösse jõudnud projekte viie miljardi ulatuses. Tänaseks oleme välja maksnud juba üle 1,5 miljardi krooni. Nende projektide abil saavad otseselt tööd tuhanded inimesed," ütles Kiisler.

Kiisleri sõnul annab miljardi krooni investeerimine otseselt tuhat töökohta aastas ning toob piirkondadesse veelgi enam tööd läbi ettevõtluskeskkonna ja turismimajanduse arengu.

„Meil kõigil on ühine mure - madal tööhõive, mis tähendab väiksemat maksutulu ja pingelist eelarvet. Kui inimestel on tööd, siis laekuvad ka maksud. Sellepärast tuleb kõigil uute töökohtade loomisega tegeleda
- nii ettevõtjal, riigil kui omavalitsustel," rääkis Kiisler.

Tema hinnangul tuleb praegu igas valdkonnas otsida iga päev vastust küsimusele, kuidas peaks arenema majandus ja tekkima uued töökohad ning millisena soovime näha Eesti elu- ja looduskeskkonda.

„Olen seda meelt, et töökohtade tekkele kaasa aitamine on parim regionaalpoliitika. Näiteks värskelt eraldatud 200 miljoni krooni piirkondade konkurentsivõime meetmest loob ligi 600 uut töökohta 90 ettevõttes - see on Eesti mastaabis suur samm."

Kiisleri sõnul on töökohtadele suunatud regionaalpoliitika mõju piirkondade arengule silmaga nähtav. Inimestele töö tagamine on küll riigi prioriteet, aga reaalselt loovad töökohti neid konkurentsivõimelised ettevõtted.

Aaviksoo: eestlaste kaitsetahe on kõrgem kui kunagi varem

2010-06-12

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Viljandis IRLi volikogu istungil, et eestlaste kaitsetahe on kasvanud kõrgemaks, kui kunagi varem - 80 protsenti eestlastest peab Eesti vastu suunatud sõjalise agressiooni korral õigeks sõjalise vastupanu osutamist.

71 protsenti eestlastest (sh 82% eesti meestest) on valmis ise kaitsetegevuses osalema. Kõrget kaitsetahet näitab ka pidevalt kasvanud toetus ajateenistuse vajalikkusele - jaanuaris 2010 hindas ajateenistuse läbimist vajalikuks 96% eestlastest (94% kõigist eesti elanikest).

Lisaks on eestlaste toetus Eesti kuulumisele Põhja-Atlandi alianssi kasvanud 93 protsendini, ka mitteeestlastest toetajate hulgas on toetus kasvanud viimase poole aasta jooksul 19 protsenti, praegu toetab seda juba pool Eestis elavatest mitte-eestlastest.

„Kui ma kaitseministri ametisse asusin, siis mainisin ühena peamistest selle valdkonna probleemist nõrka kaitsetahet - praegu võin öelda, et kaitsetahe ei ole Eesti jaoks enam laiem ühiskondlik probleem," lausus Aaviksoo.

Tema hinnangul tõestab kaitsetahte kasv meie kaitsepoliitika õiget valikut tugineda riigi kaitsevõime ülesehitamisel tugevale piiriülesele koostööle NATO partneritega, mittesõjalisteks konfliktideks valmisoleku kasvatamisele ning järjepidevale reservarmee väljaõppele.

„Eesti soovib olla liitlastele tugev partner, sest klassikalise sõjalise konflikti tekke oht on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. Jõuda arusaamisele, et Eesti julgeoleku eest seistakse väljaspool Eesti piire, ei ole lihtne," rääkis kaitseminister.

Jaak Aaviksoo meenutas, et 1939. aastal olid Balti riigid muutunud haavatavaks ja jäetud üksi, häid lahendusi meil selleks ajaks enam ei olnud. Eesti iseseisvuse kaotus oli seotud rahvusvahelise, mitte Eesti-sisese arenguga. See on õppetund praeguseks.

„Eesti julgeolek on osa rahvusvahelisest julgeolekust, mistõttu me otsime ja toetame lahendusi, millel on soodus mõju nii endale kui ka teistele riikidele. Eesti julgeolekut luuakse inimõiguste, põhivabaduste ja peamiste inimlike väärtuste teostamiseks," ütles Aaviksoo.

Tema hinnangul on Eesti rahvuslikus julgeolekus kõige suurem väljakutse tagada elanike arusaamine, et maailma julgeolek on jagatud ja selle tagamiseks tuleb Eestil tegutseda koos oma liitlastega väljaspool enda piire, nii nagu meie liitlased tegutsevad Eesti pinnal.

Laar: makse ei tohi tõsta, reformid peavad jätkuma

2010-06-12

IRLi esimees Mart Laar ütles täna Viljandis toimunud erakonna volikogu istungil, et euro kasutuselevõtt ning põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse vastuvõtmine näitavad, et Eestis on positiivsed arengud siiski võimalikud.

„Mõlemad eesmärgid on olnud alles hiljuti kahtluse all, kuid täna võib öelda, et nad mõlemad on praktiliselt saavutatud," ütles Laar.

Tema hinnangul on haridusreformiga edasi sammumine olnud õige, sest vaatamata poliitilise vastuseisule ja seaduse 18 kuu pikkuseks veninud menetlemisele Riigikogus suutis IRL ennast sedapuhku kehtestada.

„See positiivne kogemus näitab, et edasi tuleb liikuda ka haldusreformiga ning mitte kaotada lootust, et Eestile vajalikke samme õnnestub tõepoolest astuda," ütles Laar.

Ta meenutab, et ettevõtjad, majanduseksperdid ja riigikontroll on kinnitanud, et haldusreform on Eestile möödapääsmatu, kuid see on endiselt jäänud tulemusteta.

„Pea igalt foorumilt või Eesti tulevikku puudutavalt ajurünnakult tuleb välja sõnum, et haldusreform tuleb lõppude lõpuks ära teha. IRL ei kavatse oma jonni jätta," ütles Laar.

Tema hinnangul on Eesti järgmine suur väljakutse ka riigi kulutuste ohjamine ning maksukoormuse kasvu pidurdamine.

„Läbimurre müügi- ja paadimaksu keelustamisel näitab, et IRL suudab võidelda ka uute maksude kehtestamise vastu. Selle maksu kehtestamisega tegeles Tallinn, sellel teemal olid hakanud mõtteid mõlgutama ka teised Eesti omavalitsused," rääkis Laar.

Maksukoormust tuleks tema hinnangul pigem alandada, sest muidu ei püsi Eesti konkurentsivõimelisena ja inimeste töökohad satuvad löögi alla.

„Maksukoormuse alandamine on ülimalt oluline, kuna see on eelarvepositsiooni parandamise käigus tõusnud hirmuäratavalt kõrgele. Makse tõsta enam ei tohi, neid tuleb alandada," lausus Laar volikogu ees.

Pakosta: Kalamaja suudab end veelgi selgemalt väljendada

2010-06-11

IRLi parlamendisaadik Liisa Pakosta tervitab opositsiooni poolelt Tallinna linnavõimu otsust tasulise parkimisala laiendamise eelnõuga aeg maha võtta ja enne otsustamist veidi järele mõelda.

Tema hinnangul on oluline asumi inimeste terviklik elu-olu ja tahtmine oma koduümbruse korraldamises ka ise kaasa rääkida - just selle kahe lihtsa asja eiramine kohalikes meelepaha tekitaski.

"Kui linnavõim ütleb, et ilus on autosid täispargitud hoov, aga kohalikud kostavad vastu, et meile meeldib rohelus, liivakastid, peenrad ja pesunöör, siis põrkuvad kaks erinevat maailmavaadet," räägib Pakosta.

"Nüüd tahab linn uurida, kuidas mõjutab tasuline parkimisala parkimis- ja liiklemiskoormusele, siis ma võin täitsa tasuta ära öelda: loomulikult otsivad inimesed parkimiskohti väljaspool tasulisi parkimistänavaid ja loomulikult saavad autod kiiremini kihutada nendel teedel, mille servades autosid ei pargi."

"Kui eesmärgiks on tasulise parkimisala kaudu saada kiiremini vuhisevad autod ja õuedessetopitud parkimine, siis lähevad jällegi kohalike ja linnavõimu eesmärgid lahku," ütleb Pakosta.

"On suurepärane, et Kalamaja elanikud seisavad tugevate asumite nagu Supilinna, Kadrioru ja Uue-Maailmaga samas reas, kus elanikud selgelt oma huvide kaitseks välja astuvad. Kalamaja inimeste senitehtu on näidanud, et ainult inimeste üksmeel ja järjekindlus viivad nende soovid läbi linnavalitsuse halli seina," lausub Pakosta.

Samas tunnustab ta linnajuhte, kes on seda lõpuks väärtustanud ja isegi innustanud kohalikke elanikke veelgi selgemalt oma seisukohti välja ütlema.

"Ainult Kalamaja inimeste otsene tahteavaldus saab piirkonda kaitsta tasulise parkimise kehtestamise eest, ja linnavõimu lõpuks ilmnenud soov ka inimesi kuulata seab veelgi suurema vastutuse kohalike elanike seisukohad täpsemalt välja selgitada."

IRLi mehed pingutavad viimastes tantsupeo proovides

2010-06-11

IRLi meeste tantsupeol osaleva rühma mehed osalevad innukalt viimastes proovides, et nende esinemine tantsupeol õnnestuks.

Rühma "IRLi mehed" kuuluvad Tõnis Lukas, Margus Tsahkna, Veiko Lukmann, Eero Elenurm, Robert-Karl Liive, Mihkel Kasepalu, Daniel Raud ja Kristjan Kaldmae. Rühma juht on Märt Agu.

Teine üle-eestiline meeste tantsupidu „Elementaalne" toimub sel pühapäeval, 13. juunil Rakvere staadionil. Kokku tantsib tantsupeol kolm tuhat meest.

Herkel: Kalamaja parkimise lahendaks tasuta ala suurendamine

2010-06-09

Põhja-Tallinna halduskogu liige Andres Herkeli sõnul lahendaks Kalamaja parkimisküsimuse tasuta parkimisala laiendamine Kopli, Kotzebue, Põhja pst ja Kalasadama tänavatele.

„Nendel tasulistel aladel parkimine on minimaalne. Tasulise ala alt välja võtmine tooks väidetavad probleemsed parkijad Kalamaja elurajoonist välja," lausus Herkel.

Eile toimus Põhja-Tallinnas avalik arutelu Kalamaja tasulise parkimisala laiendamise teemal. Kohal oli sadakond inimest, kes üksmeelselt avaldas arvamust, et Kalamajas parkimisprobleeme ei ole ning tasulist ala ei soovita.

"Tallinna linna esindajad püüdsid inimestele selgeks teha, et probleem on, kuid ise probleemi olemust tõendada ei osanud," ütles Herkel.

"Tegin koosolekul ettepaneku, et Põhja-Tallinna halduskogu peab kõnesoleva ettepaneku tagasi lükkama ja andsin sellesisulise eelnõu üle halduskogu esimehele Vladimir Velmanile ja aseesimehele Jaak Juskele. Lahendus on
tegelikult olemas, aga täiesti vastupidine linnavalitsuse pakutule."

Põhja-Tallinna halduskogu toimub 15. juunil. 17. juunil toimub Tallinna linnavolikogu korraline koosolek, kuhu parkimisala laiendamise teemat päevakorda ei plaanita. Selleks kutsutakse kokku erakorraline linnavolikogu
istung 22.juunil.

Tõniste: kõnniteel sõitmise totaalne keeld on mõistusevastane

2010-06-08

IRLi parlamendisaadiku Toomas Tõniste hinnangul pole mõistlik täielikult keelata jalgratturitel kõnnitee kasutamine, sest vahel pole ratturitel teist valikut kui sõita jalgteel.

„Pean mõistlikuks muudatust, et jalgrattur võib sõita ka kõnniteel, kui autoteel sõitmine on tõesti võimatu. See on tervemõistuslik muudatus, mis vähendab ka ratturite trahvimist liiklusolukordades, kus neil pole sisuliselt võimalik sõita mujal kui kõnniteel," ütleb Tõniste.

Tema sõnul oleks loomulikult kõige parem, kui Eestis oleksid kõikjal korralikud rattateed, kuid praeguses olukorras toimetulekuks on vaja selgelt kompromisse, mis arvestavad kõigi liiklejate huve.

„Loomulikult on rattur kõnniteel suurema ohu allikaks ning peab arvestama kõnniteel sõites jalakäijate, eriti laste, turvalisusega ja olema nende suhtes tähelepanelik. Samas on Eestis küllalt palju kõnniteid, mis on piisavalt laiad, et mahutada nii rattureid kui jalakäijaid."

Tõniste sõnul on probleemiks, kui rattur sõidab suure kiirusega kitsal kõnniteel, samas on nad ise raskes olukorras sõites autoteel või tänaval, kus on närviline liiklus, ummikud ja autokolonnid.

„Pean vajalikuks, et liikluses osalejad lähtuksid senisest enam tervest mõistusest - iga liiklusolukord ja iga teelõik vajab eraldi lähenemist, kindlasti ei ole ratturite jaoks lahendus see, et neid sunnitakse autodega võrdselt sõitma sõiduteedel," ütles Tõniste.

Tema hinnangul on see nõudmine tihti põhjendamatu ja vahel ratturile koguni eluohtlik.

Raudne Savisaarele: saada meedianõukogu laiali

2010-06-08

IRLi Tallinna volikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse hinnangul on Tallinna linnameediale maksumaksja raha kulutamine, ajal, mil tuhanded tallinlased on tööta või rügavad pere toitmiseks mitmel kohal, irvitamine linnaelanike üle.

„IRLi ettepanek on sulgeda ajaleht Pealinn/Stolitsa ja linnaosalehed, loobuda eetriaja ostmisest raadio- ja telekanalites ning lõpetada Tallinna Televisiooni tegevus," ütleb Raudne.

Tema sõnul ei saa linnameedia olemasolu ka kergematel aegadel aktsepteerida, kuna see on vaba ajakirjanduse ja sõltumatute kommunikatsioonivahendite asjatu dubleerimine.

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna Linnavolikogu fraktsioon ei toeta sellest lähtuvalt ka linna meedianõukogu loomist ja seega ei esita nõukokku omapoolseid kandiaate.

IRLi fraktsioon on juba varem väljendanud oma selget tahet vähendada otsustavalt linna meediaimpeeriumit.

„Tallinna linnameedia röövib igal aastal maksumaksjate rahakotist kümneid ja kümneid miljoneid kroone, kusjuures tänane linnameedia pole muud kui propagandatööriist selle kõige ebameeldivamal kujul. Jutud selle euroopalikumaks muutmisest mingi laiapõhjalise kolleegiumi kaudu on pelgalt propaganda."

Siseministrid kiitsid heaks viisalihtsustuslepingu Gruusiaga

2010-06-04

Siseministrid kiitsid heaks viisalihtsustuslepingu Gruusiaga
3. juunil Luksemburgis toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil kiideti heaks viisalihtsustuslepingu sõlmimine Euroopa Liidu ja Gruusia vahel. Leping näeb ette lihtsustatud korra viisade väljastamiseks Gruusia kodanikele ning rakendub üheskoos EL- Gruusia tagasivõtulepinguga.
„Gruusia lähendamine Euroopale on Eestile oluline prioriteet,“ ütles Pomerants. Siseministri sõnul avardab leping Gruusia kodanike võimalusi Euroopa Liitu reisimisel ning loob eeldused edasiseks tööks viisavabaduse suunal. Leping näeb ette vähendatud viisatasu kõikidele Gruusia kodanikele ning loetleb viisatasust vabastatud kodanike kategooriad (näiteks pensionärid, õpilased, alaealised isikud, ametlike delegatsioonide liikmed, spordi- ja kultuuriüritustel osalejad). Lihtsustub viisa taotlemise protseduur ning nähakse ette lühemad tähtajad taotluste läbivaatamiseks. Varasemalt on Euroopa Liit sarnased lepingu sõlminud Venemaa, Ukraina, Moldova ning Lääne-Balkani riikidega. Euroopa Liidu kodanikele kehtib Gruusia külastamisel viisavabadus.
Siseministri sõnul on iga viisalihtsustuslepingu sõlmimise eelduseks toimiv koostöö ebaseaduslike sisserände takistamisel ning tagasivõtulepingu sõlmimine. „Paralleelselt viisalihtsustuslepinguga jõustub EL- Gruusia tagasivõtuleping, mis näeb ette lihtsustatud korra illegaalsete immigrantide väljasaatmiseks“ ütles Pomerants. Tagasivõtulepingu jõustumine võimaldab kasutada väljasaatmisel kiirmenetlust, lihtsustab väljasaatmiseks vajalike dokumentide väljastamist ning näeb ette ka kohustuse võtta vastu kolmandate riikide kodanikud, kes sisenenud ELi ebaseaduslikult Gruusia kaudu.

Raudne: Tallinn peaks tunnistama müügimaksu läbikukkumist

2010-06-03

IRLi fraktsioon Tallinna linnavolikogus esitab täna volikogule ettepaneku tunnistada alates juulist kehtetuks määrus, mille alusel püütakse linnas koguda müügimaksu.

Fraktsiooni esimehe Indrek Raudse hinnangul on Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatidel aeg tunnistada müügimaksu läbikukkumist ning ise see piinlik segadus lõpetada.

Tema sõnul ei saa toetada tänase linnavalitsuse poliitikat maksustada linlaste tarbimist, kuid mitte piirata omaenda tarbimist. „Tagajärjeks on see, et paljud ettevõtjad peavad plaani viia oma tegevus Tallinnast välja, mis kokkuvõttes halvendab linna rahakoti seisu veelgi."

Raudse hinnangul on tänaseks kõigile selge, et Tallinna müügimaks on toonud ja toob jätkuvalt endaga kaasa oluliselt rohkem kahju kui kasu. „Seetõttu soovitame Tallinna linnaeelarve tasakaaluviimiseks ja katteallikate leidmisel linnavalitsusel kärpida eeskätt oma valitsemis- ja poliitpropagandakulu," ütles ta.

IRL-i ja Reformierakonna parlamendifraktsioonid andsid eile Riigikogu menetlusse eelnõu, mis kaotab üleriigiliselt müügi- ja paadimaksu alates 1. jaanuarist 2011.

Presidendi valijamehed tuleb valida ühes voorus

2010-06-03

IRLi parlamendisaadiku Urmas Reinsalu sõnul on täna Riigikogu menetlusse antud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muudatuste eesmärk lõpetada olukord, kus osades omavalitsustes jääb presidendi valijameeste valimisel opositsioon täiesti esindamata.

„Uue korra järgi toimuks see volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel oleks üks hääl. Valituks osutuks enim hääli saanud kandidaat ning juhul, kui valijamehi on selle volikogu poolt valida mitu, siis enim hääli saanud kandidaadid ning võrdse häältearvu korral heidetakse liisku," ütles Reinsalu täna Riigikogu ees muudatusi selgitades.

Tema sõnul peaks selline seaduses selgelt määratletud menetlus peaks vältima õiguslikke vaidlusi, mis leidsid aset 2001. aastal ja meil on võimalik parlamendis ilma ülemäärase valimissaginata see eelnõu ära menetleda.

„Põhiseaduslike institutsioonide valimist ja moodustamist puudutavates küsimustes on vajalik tagada põhiseaduses sätestatud nõudena õigusselgus, see on vajalik, kuna aitab meid probleemidest lahti saada," ütles Reinsalu parlamendi kõnetoolist.

Vabariigi Presidendi valimise seaduse muudatused algatasid IRLi, Reformerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eestimaa Roheliste parlamendifraktsioonid.

IRLi Tallinna piirkond on Kalamaja parkimistasu vastu

2010-06-01

IRLi Tallinna piirkonna juhatus otsustas, et ei toeta Tallinna Linnavolikogus sel neljapäeval esimesele lugemisele jõudvat eelnõu, millega muudetakse Kalamaja tasulise parkimise alaks.

„See tasu ei lahenda mitte ühtegi Kalamaja elanike probleeme, vaid on sisuliselt geograafiline diskrimineerimine - inimesi karistatakse selle eest, et nad elavad Tallinnas, nüüd ka selle eest, et nad elavad Kalamajas," ütles piirkonna esimees Siim Kiisler.

Lisaks elanike traumeerimisele uue maksuga kahjustab tasuline parkimine Kiisleri hinnangul Kalamaja ettevõtlust ja takistab piirkonda sobivate uute ettevõtete ja kooskäimiskohtade loomist.

„Linnajuhid ei suuda mõista Kalamaja elanike probleeme, kuna kõigil Tallinna otsustajatel endil on luba parkida tasuta kõikjal Tallinnas, nad suudavad ainult mõelda lisatulust, mida loodetakse linnakassasse koguda," lausus Kiisler.

Ta kutsub ühinema IRLi parlamendisaadiku Liisa Pakosta algatatud allkirjade kogumisega pöördumisele "Hoidke Kalamaja hoove", millega elanikud saavad väljendada oma vastumeelsust tasulise parkimisala laiendamise vastu Tallinnas Kalamajas.

Pöördumisele saab toetust avaldada internetis aadressil http://petitsioon.ee/hoiame-kalamaja-hoove.

Allakirjutanud soovivad, et Tallinna Linnavolikogu jätaks vastu võtmata eelnõu „Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine" muutmine", mille Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna linnavalitsus on volikogule esitanud oma 26. mai otsusega.

„IRLi kindel soov on, et sotsiaaldemokraatliku ja keskerakondliku linnavalitsuse otsus elanikele tasuline parkimisala teha ei realiseeruks ning linnavolinikud ei tohiks elanike vastuseisu tõttu selliseid otsuseid vastu võtta," ütles Kiisler.

Reinsalu: Tallinna Vesi saab enne suve päitsed pähe

2010-06-01

IRLi parlamendisaadik Urmas Reinsalu ütles täna Monopolide ohjeldamise seaduse teisel lugemisel, et seadus tuleb veel enne suve vastu võtta, sest inimeste kommunaalkulud on lubamatult suured.

„Paljudel peredel on raske ots-otsaga kokku tulla ja nad vajavad riigi kaitset monopoolsete ettevõtete hinnapoliitika eest," ütles Reinsalu.

Ta ütles täna Riigikogu kõnetoolist, et selle seadusega allutatakse kõik kaugkütte-ettevõtted ja suuremad vee-ettevõtted konkurentsiameti kontrollile ning edaspidi kaob võimalus koguda rekordilisi kasumeid ja maksta neid dividendidena välja.

Reinsalu meenutab, et Tallinnas Vesi kogus keset majanduskriisi tarbijatelt nii suurt tasu, et sai 500 miljonit krooni puhaskasu, mis läheb aktsionäridele dividendideks.

„Pole ime, et Konkurentsiamet on nii suure tulukuse määra tunnistanud seadusevastaseks, kuna see ületab mitmekordselt mõistlikku tulukuse määra".

Koalitsioon on seadnud eesmärgiks seadus enne suve vastu võtta ning järgmisest aastast peaks seaduse järgi Tallinna Vee hiigelkasumitele ja põhjendamatult kõrgetele hindadele seatama kontroll.

„Lõppema peab olukord, kus Tallinna Vesi võtab poole miljardi kroonise dividendi ning linnavalitsus regulaatorina ei tee midagi," ütles Reinsalu.

Koalitsioon tahab võtta Monopolide ohjeldamise seaduse vastu enne parlamendi suvepuhkust.

IRL kutsub halduskogu Kalamaja parkimiskavale ütlema "ei"

2010-05-31

IRL kutsub Põhja-Tallinna halduskogu avaldama vastasseisu ettepanekule laiendada tasulist parkimisala ka Kalamaja piirkonda.

Halduskogu esimehele Vladimir Velmanile andis allkirjad üle halduskogu liige Andres Herkel, kes loodab, et halduskogu liikmed toetavad algatust erakondlikust kuuluvusest sõltumata. Praegu on Põhja-Tallinna halduskogu juhatuses ainult Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed.

Herkeli sõnul esitab IRL parkimisala laiendamist tauniva otsuse-eelnõu ka juhul, kui halduskogu korraline istung toimub alles kahe nädala pärast, kuid kiire reaktsioon on oluliselt tõhusam.

"See küsimus nõuab halduskogu kui terviku seisukohta, sest teist otsest omakandi esinduskogu Põhja-Tallinna inimestel pole ja linnavalitsuse parkimiskava peatamisega on kiire," kinnitas Herkel.

22-st halduskogu liikmest kuulub viis IRL-i ning neli Reformierakonda. Lisaks nendele on linnavalitsuse parkimiskava suhtes kriitikat väljendanud kaks sotsiaaldemokraate esindavat halduskogu liiget.

IRLi liikmed Külliki Kübarsepp ja Liisa Pakosta on käivitanud ka allkirjade kogumise tasulise parkimisala vastu.

Viidates parkimisprobleemidele Kesklinna piirile jooksval Niine tänaval on Tallinn välja töötanud eelnõu, mille järgi muutub parkimine tasuliseks kogu Kalamajas. See on tekitanud protesti kohalikes elanikes, sest Kalamajas pole olulisi parkimisprobleeme ja tasulise alla kehtestamine sunniks inimesi autosid hoovi peitma, mis pole kuigi praktiline.

Koalitsioon otsustas üleriigiliselt kaotada müügimaksu ja paadimaksu

2010-05-31

IRL ja Reformierakond otsustasid tänasel valitsuskoalitsiooni nõupidamisel kaotada alates 1. jaanuarist 2011 üleriigiliselt nii müügi- kui paadimaksu.

„Me ei ole nõus kõrvalt pealt vaatama, kuidas Tallinna linn järjekordselt oma käe linnarahva taskusse ajab. Tallinn ei ole vürstiriik, siin elavatel inimestel on õigus kaitsele ja riik siinkohal oma kaitset Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide omavoli eest ka pakub," ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Tema sõnul toob Tallinnas kehtestatud müügimaks endaga üleriigilise hinnatõusu, ohustab töökohti ja loob suure segaduse ettevõtluses.

„On selge, et Tallinna müügimaks toob endaga kaasa oluliselt rohkem kahju ja segadust kui kasu. Olukorras, kus Tallinn ei ole kärpinud oma valitsemis- ja poliitpropaganda kulusid, ei pea me võimalikuks pealt vaadata, kuidas linnarahva taskust lisaraha võetakse," rääkis Tsahkna.

Müügimaksu kehtestamine tähendab Tsahkna sõnul sisuliselt seda, et lisaks ebaõiglaselt kõrgele maamaksule võetakse iga tallinlase taskust aastas rohkem kui 1000 krooni lisaraha.

"Vaid päev enne müügimaksu kehtima hakkamist ei tea enamus ettevõtjaid, milliste teenuste pealt maksu kogutakse," ütles Tsahkna.

Koalitsioon otsustas kaotada müügimaksu ja paadimaksu üleriigiliselt kaotada alates 2011. aasta 1. jaanuarist. Sellekohane seaduse-eelnõu antakse sel nädalal parlamendi menetlusse.

M.Pomerantsi intervjuu ajalehele "Lääne Elu"

2010-05-29

Kuidas kärped politseid on mõjutanud?
Väga lihtsalt. Politsei töölepingusse kirjutatud palk ja tegelik sissetulek on praegu erinevad. Vahe on oma paar tuhat krooni, sest kõik on nõustunud võtma palgata puhkuse päevi. See ei saa aga kesta igaviku.
   Teine variant on vähemate inimestega läbi ajamine. See ei pea tähendama koondamist, aga tööjõu liikumist — keegi läheb pensionile, keegi minema, tuleb teistel see töö ära teha nii palju kui jõuame.
    Aga palk on üks asi, autos peab bensiin ka olema, et politseinik või päästja jõuaks kuhugi. Meie haldusalas kulub 5,6 miljonit liitrit bensiini aastas. Muutub hind ühe krooni võrra ülespoole, oleme täiendavalt 5,6 miljonist kroonist ilma. Ja ülespoole see kipub minema.

Kas viimase aasta jooksul on politsei töökoormus reaalselt ka kasvanud?
Kui vaatame politseioperatsioone, siis oleme suutnud vähemate inimestega sama teha, aga sellel on ühel hetkel piir ees. Kui ületunde sai veel kinni maksta, oldi valmis neid tegema, aga praegu seda võimalust enam ei ole ja vabal tahtel initsiatiivi üles ei näidata. Ja miks peakski? Politseitöö kindlasti ei ole tasuta töö.

Kui politseinikke püütakse mitte koondada, siis päästjad vist päris ilma koondamiseta ei pääse?
Aastal 2010 oleme kokku koondanud umbes 30 päästeameti töötajat kogu Eesti peale. Kõlab küll koledasti, aga sellel on positiivne mõju ka 2011. aastale, sest ega me selleks aastaks kusagilt raha juurde saa.
    Ega meil laias plaanis kokku võtta olegi. Võtame kas või selle Läänemaa näite. Kuidagi on loodus niiviisi käitunud, et vahemaad on siin suured, inimesi hõredalt, aga mingisuguse turvatunde peame pakkuma ka Läänemaa inimestele. Vaatad Lihulast Virtsu poole, tee kaob maa taha, lõppu ei näe.

Mis teil veel Läänemaalt silma on jäänud?
Piirivalvekordoni juures harjutasid täna kõik Läänemaa päästjad merereostusega toimetulekut.
    Päästjatel on teil siin vahva koolitusklass, mida ma kusagil mujal ei ole näinud. On tehtud lastesõbralik ennetustuba, kus on paarile ruutmeetrile kokku surutud kõik see, mis võib kodus hooletusest juhtuda, alates juhtmest, mis jääb stepslisse, triikrauast, röstrist, kardinad, tikud. Ka väike tunnel, kus lapsi õpetatakse suitsuga välja liikuma.

Täna (kolmapäeval — toim) oli üks markantne juhtum Lihulas, kus Rootsi ettevõtja, kellele tuleohutusinspektorid olid teinud trahvi ohutusnõuete rikkumise eest. Mees oli ikka keeldunud signalisatsiooni ülespanekust, väites et see peaks jääma tema otsustada, kuidas tema oma vara turvalisust tagab. Kuidas kommenteerite?
Naljakas suhtumine, eriti Rootsi ettevõtja poolt, kes on pärit riigist, kus turvalisus on hinnatud, aktsepteeritud ja mõistetav. Sellise inimese olemasolu on halb üllatus. Eesti ettevõtjaid on tänapäeval pigem murelikud, et kas riik ei saaks oma teenistustega kohal olla.
    Ettevõtjale on normid kehtestatud, ta peab nendele alluma või siin mitte ette võtma.

Kuidas nende normidega siis on? Kas nad on üleliia rasked või nõutakse liigse täpsusega nende täitmist? On need õiged?
Meil on olemas värske tuleohutuse seadus, mis annab asjadele värske vaate. Seal on ka asutusele veebis täidetav enesekontrolli võimalus.
    Teisest küljest tunnevad inimesed, justkui annaks tuleohutuse päästekomandod. Tegelikult peaks olema eesmärk, et komandomehed saaksid rahulikult pinksi mängida ja jõusaalis treenida.
    Tulekahjude üldarvu maas hoidmine peab olema meie peaeesmärk ja tegelikult see on toiminud ka. Ennetustöötajatel ja järelvalveametnikel on seal oma roll. Nad võivad tunduda vastikute inimestena, aga nad tegelevad sellega, et kahjutuld ei tuleks.
    Kaheksa aastat tagasi, oli tulekahjude arv riigis 14 000. Nüüd oleme jõudnud 8000–9000 vahele. Sealt saab veel edasi minna küll.
    Läänemaal on väljakutsete arv õnneks väike.

Pakosta kogub tasulise parkimise vastu allkirju

2010-05-28

IRLi parlamendisaadik Liisa Pakosta alustas allkirjade kogumist pöördumisele "Hoidke Kalamaja hoove", millega elanikud saavad väljendada oma vastumeelsust tasulise parkimisala laiendamise vastu Tallinnas Kalamajas.

"Tallinna volikogu ei tohiks eelarve täitmiseks elanikele lihtsalt jälle täiendavat maksu peale panna, pealegi suruks see otsus miljööväärtuslike alade õued veel rohkem autosid täis," ütleb Pakosta.

Tema sõnul ajab linna plaan parkimistasu kehtestada Kalamaja elanikud ja nende külalised marru, sest piirkonna tänavad ja liikluskorrladus on allpool igasugust arvestust.

„Osa tänavaid on üldse kõvakatteta, ühistransport pigem juhuslik ning jalgsi ja rattaga liiklemiseks on väga kehvad võimalused," sõnas Pakosta.

Ta peab kahetsusväärseks, et linn surub elanike autod majahoovisesse, kus on parkimine tasuta, sest hoovid on inimestele, mitte autodele mõeldud.

„Lisaks on hoovidest välja tagurdavad ja üle kõnniteede sõitvad masinad ohtlikud tänaval liikuvatele jalakäijatele, eriti lastele ja eakatele," põhjendab Pakosta ettevõetut.

Pöördumisega antakse Tallinna Linnavolikogule märku, et sotsiaaldemokraatliku ja keskerakondliku linnavalitsuse otsust elanikele tasuline parkimisala teha ei tohiks volinikud elanike vastuseisule tuginedes otsusena vastu võtta.

Pöördumisele saab toetust avaldada internetis http://petitsioon.ee/hoiame-kalamaja-hoove, paberkujul eesti- ja venekeelseid allkirjalehti saab Liisa Pakostalt (tel 502 6191, e-post liisa@pakosta.ee).

M.Pomerants väisas Hiiu-ja Läänemaad ning pidas avalikke loenguid sisejulgeolekust

2010-05-28

Pomerants väisas Hiiu-ja Läänemaad ning pidas avalikke loenguid sisejulgeolekust

Siseminister Marko Pomerants viibis 25 – 26. mail Hiiu- ja Läänemaa visiidil.

Visiidi käigus külastas minister Käina ja Kärdla päästekomandosid, kohtus Kärdla Ühisgümnaasiumi XI klassi õpilastega, kellele pidas loengu teemal „Siseministri roll Euroopa Liidus“, külastas raamatuaasta raames Kärdla raamatukogu ning kinkis raamatukogule raamatuid, kohtus eakatega Kärdla Päevakeskuses, kus arutleti Eesti sisejulgeoleku tagamise teemadel.

Külastati Kärdla konstaablijaoskonda, Politsei-ja Piirivalveameti Kärdla kodakondsus-ja migratsiooniosakonna teenindusbürood ning Kärdla piirivalve kordonit. Toimus ka kohtumine Hiiu Maavalitsuses Hiiumaa Omavalitsuse Liidu ja Hiiumaa Ettevõtjate Liidu esindajatega, kus arutati maakonna sisejulgeoleku tagamise ja kriisikomisjonide moodustamise temaatikat ning lahati ka praamiliikluse probleeme.

Hiiumaa visiidi lõpetas kohtumine IRL Hiiumaa piirkonna liikmetega Kärdla Linnavalitsuses, kus minister andis ülevaate olukorrast riigis ning lahati maakonna probleeme.

Läänemaa visiidi raames külastas siseminister Lääne Maavalitsust, Läänemaa päästeosakonda, Haapsalu piirivalve kordonit, Politsei-ja Piirivalveameti Haapsalu kodakondsus-ja migratsiooniosakonna bürood ning Haapsalu politseijaoskonda. Samuti väisati Haapsalus toimuvat maakonna õlitõrjereostuse õppust.

Ministrit saatsid visiidil Hiiu maavanem Hannes Maasel, Lääne maavanem Neeme Suur ja siseministri nõunik Jan Trei.

Lisaks andis siseminister visiidi käigus Pärnus kaks avalikku loengut teemal „Eesti sisejulgeolek ja selle tagamine“.

Pärnu Sanatooriumis Tervis peeti loeng 350-le Väärikate Ülikooli õppuritele ning TÜ Pärnu Kolledžisse oli loengut tulnud kuulama linnarahvas.

Kalamaja parkimiskorraldust peab arutama kohalike elanikega

2010-05-27

IRLi Põhja-Tallinna piirkonna asejuht Külliki Kübarsepp kritiseerib Kalamaja tasuliseks parkimisalaks muutmist ning leiab, et seda tuleb täiendavalt arutada piirkonna elanikega.

„Tallinna linnavõim kasutab taas oma võimu ülevalt alla kodanikke kuidagi kaasamata. Nimelt pole Kalamaja inimestele tutvustatud plaani ega korraldatud arutelu parkimisprobleemide kohta Kalamajas," sõnas ta.

„Taunimistvääriv on see, et Kalamaja teede olukord pole kiita. Sõiduteed on auklikud, jala-ja jalgratta teed üsna räämas või olematud. On isegi tänavaid, kus tasu soovitakse nõuda sealt, kus asfaltkate isegi puudub," ütles Kübarsepp.

Tema hinnangul on suurim parkimisprobleem Niine tänavas, mida kohalikud elanikud ka tõdevad. See on tekkinud suuresti sellest, et linnavalitsus pole toime tulnud parkimiskorraldusega.

„Kalamaja elanikud ei ole päri sellega, et nende autod surutakse hoovidesse. Tagajärjeks on rohelise ja peresõbraliku linnaala kadumine. Muru asemele pannakse asfalt või teekivid, mis vähendab roheala ja linnajao eripära," sõnas Kübarsepp.

Tema hinnangul püüab Keskerakond Kalamaja elanikelt ja nende sõpradelt lisamaksu korjamisega täita auklikku eelarvet, kuid see on ebaõiglane ja pole kindel, et sel moel kogutud raha linnaelanike huve teeniks.

„Pigem võidakse seda lähenevatel valimistel kasutada Keskerakonna reklaamimiseks, nagu linna raha möödunud sügisel kasutati".

IRL Põhja-Tallinna osakond peab vajalikuks enne linnavolikogu otsustamist pidada laiendatud Põhja-Tallinna halduskogu koosolek, kuhu on kaasatud nii seltsid kui kõik teised kohalikud elanikud.

Siseminister külastas Põlva- ja Võrumaad

2010-05-20

Mis on turvalisus?

Kindlasti on turvalisus selline asi, et meil kõigil on võimalik Teeme ärat teha 365 päeva aastas (liigaastal 366 päeva) ja ööpäevaringselt, mitte vaid esimesel mail. Meil on ju naabrivalve, vabatahtlikud pritsumehed, abipolitseinikud. See on loomulik. Oma kodu heaks ju. Riik panustab oma struktuuridega.

Kas meie päästjaid ootavad ees suured muudatused?

Mis Põlvamaal olemas on, seda tuleb säilitada. Põlvas, Räpinas, Värskas, Kanepis - kõigis väiksemates kohtades olevad komandod õigustavad end. Igat otsust tehes tuleb vaadata, et ei peaks väga suuri lõikeid tegema. Aga näiteks Ahjale võiks tekkida vabatahtlike päästjate grupp. Alati on hea meel, kui aktiivsust ja vabatahtlikku tegevust juurde tuleb - ikka enda jaoks ju tehakse.

Reformidevabalt siis?

Põlvas tahaks natuke reformida. Täna on kodakondsus- ja migratsiooniametnikud Käisi tänaval. Soov on, et kõik meie inimesed oleksid politseimajas, mis eeldab seal küll teatud muudatusi. Tahaks tekitada teenindusleti, mille eelduseks ja aluseks on läbirääkimised justiitsministeeriumiga, kelle esindajad ka seal majas kohtu ja prokuratuuri näol on. Siis on inimestel koht, kust saab kõiki õigusalaseid teenuseid korraga.

Teie seisukoht eripensionide osas?

Ministrina käsitlen meie päästjaid ja politseinikke üsna ühesuguselt, n-ö töö liigi osas, ning julgen sinna liigitada ka kaitseväelased. Tegemist on alaga, kus füüsiline võimekus on oluline, seetõttu ka nõuded. Minu arusaam on, et kui tulevikus ka eripensioni pole, oleks võimalik teenistusest lahkuda ja 60 aastat oleks see piir.

Elame-näeme. Meil on aega mõni nädal, et selle valitsusega mingisuguseid põhimõttelisi otsuseid teha.

Kuidas puhkate?

Kavatsen kolm nädalat puhata, umbes poole sellest ajast veedan siin. Minu naine on Põlvamaalt pärit, mis tähendab seda, et meie talvekartul kasvab Põlvamaal.

Välismaale pole saanud minna, sest pere on nii aktiivselt tegemistes, et me pole leidnud sellist ühist aega. Lapsed tegelevad võrkpalliga ja on juhtunud, et et isegi nende sünnipäevad on jäänud pidamata, sest nad ei viibi kodus.

Teen kolm-neli korda nädalas sporti: jooksmas käin ja võrkpalli mängin. On hea, kui saan olla pere seltsis ja lähedaste ning sõpradega.

Sotsiaal- või siseminister, kumba ametit eelistate?

Need on erinevad. Ühelgi inimesel, kes on olnud Eesti Vabariigis sotsiaalminister, pole olla keeruline mis tahes minister.

Kas sotsiaalministri kohta võib nimetada hüppelauaks?

Ma ei oska öelda. Arvan, et sotsiaalministri ametikoht on oma ulatuslikkuse poolest väga raske: tervishoid, pensionid, sotsiaaltoetuste pool. Praktiliselt igal inimesel on mingisugune ootus osale maksumaksja rahast ja alati on abivajajaid. Iga otsus mõjutab suurt kogukonda.

Siseministri amet on teistmoodi raske, aga väga huvitav. Meie riik on küll väga väike, kuid võimekas. Väikese arvu inimestega suudame palju teha. On töötavad andmebaasid ning politseinik saab oma autos praktiliselt kontorit pidada. Aga kõik ei paista inimestele välja. Tehniline pool vajab alati panustamist, see on turvalisuse poolelt väga oluline.

Kuidas MUPO-sse suhtute?

Mis puudutab riigis ennekõike korrakaitset ja avalikku korda, on loomulik, et riigipolitsei seda rolli täidab. Nemad on keskendunud ühistranspordile ja heakorraeeskirjade täitmise tagamisele.

Kas ollakse varmad teid tänaval kõnetama?

Põlva turul on üks mees, ma ta nime ei tea, kes tahab alati minuga rääkida olukorrast riigis. Inimesed ikka tulevad, pöörduvad, räägivad. Kui kutsutakse, käin ise ka nendega kohtumas. Esmaspäeval oli Tartus IRL-i seenioritega kohtumine, teisipäeval rääkisin tudengitele, kuidas tekib poliitika. Kolmapäeva õhtul olin Mõnistes - see käib ameti juurde, anda infot algallikast.

Kas Eesti mees on väsinud?

Mulle ei tundu, et Eesti mees, pigem Eesti inimene. Oma elule paneb käe külge nii mees kui naine, sõltumata vanusest. Inimesi, kel on põhjus elust lahkumiseks, on palju – möödunud aastal 280 inimest. Põhjused on erinevad: sotsiaalsed, majanduslik kitsikus, haigus, võlad, üksindus, mittevajalikkus. See pole lõbus pilt. See on aspekt, millega peaks edaspidi süsteemsemalt tegelema. Meil on näiteks arengukavad, mis liiklussurmade vähendamiseks mõeldud, aga peaks olema ka plaan, kuidas meil enda käe läbi inimesed vähem elust lahkuksid.

Kas enesetapp on nõrkus või tugevus?

See pole jääjate suhtes mõistlik käitumine. Enda jaoks lahendatakse küll kõik probleemid, lähedastele jääb topelt kanda.

Ehk tuleb neli luuleridagi Põlvamaa visiidist?

Ma pole üle kahe aasta pannud ühtegi rida riimi, selline periood on läbi. Tahan olla hea riigimees, mitte kehv luuletaja.

Allikas:

Siseministri intervjuu maakonnalehele „Koit“ 19.05.2010

Vaher: võlakaitse on kaitsekilp 160 000 koduomanikule

2010-05-20

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles täna võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE) esimesel lugemisel, et see pakub kaitset ligi 160 000 inimesele, kes soetanud endale kodu ja võtnud selleks eluasemelaenu.

"See seadus annab igaühele neist 160 000 inimestest kindlustunde, et nende kodu on kaitstud realiseerimise, laenukohustuse kõrvalnõuete, lisaintresside ja täiendava tagatise küsimise eest pelgalt juhul, kui kinnisvaraturul toimuvad muutused," sõnas Ken-Marti Vaher.

Eelnõus lähtutakse tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et võlausaldajad ei tohiks seeläbi sattuda halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaks võlgniku olemasoleva vara pankrotimenetluses realiseerimisel ja seejärel võlgniku võlgadest vabastamisel.

"Seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes kodulaenuvõtjale tema võlgade ümberkujundamine, et makseraskusi ületada ja vältida kodu sundmüüki, arvestades seejuures nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve," ütles Vaher.

Võlgade ümberkujundamine on uus hagita kohtumenetlus, mis võimaldab füüsilise isiku võlgade ümberkujundamist, mis tähendab kas maksetähtaja pikendamist, ositi täitmise võimaldamist või võlakohustuste vähendamist.

Vaheri sõnul on õige menetleda võlakaitseseadust viivitusteta, sest majanduskriis on jätnud Eestis kümned tuhanded inimesed tööta, tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus ja paljud pered on sattunud tõsistesse toimetulekuraskustesse.

"Eesti inimeste suurim probleem on ebakindlus ja hirm kaotada töö ning kaotada selle tulemusel ka oma kodu. Riik on liiga vähe pööranud tähelepanu kõige raskemas olukorras olevatele lastega peredele, kus on üks või mõlemad vanemad kaotanud töö," lausus Vaher.

"Eelnõus pakutud lahendus hoiab võlgniku motivatsiooni esitada tõeseid andmeid oma võlgade kohta ja järgida kokku lepitud maksegraafikut, sest vastupidisel juhul riskib ta kõigi kokkuleppega saavutatud positiivsete tagajärgede kaotamisega."

Tunne Kelam: Eesti eeskuju võib olla lootuse märk eurotsooni tulevikule

2010-05-19

Tunne Kelam: Eesti eeskuju võib olla lootuse märk eurotsooni tulevikule

Euroopa Parlamendis arutati täna Komisjoni ja eesistujamaa Hispaania osavõtul uut euroala laenamisinstrumenti ning Euroopa 2020 strateegiaga seonduvat. Komisjoni esindas rahandusvolinik Olli Rehn, kes tõstis oma kõnes esile Eesti saavutusi eurotsooniga liitumiseks. Rehn osutas tõsiasjale, et kui euroala liikmete keskmine võlakoormus on 75% rahvatulust, siis Eesti võlakoormus on kümme korda väiksem - 7,5%.

Eesti saadik Tunne Kelam tänas volinik Rehni tunnustuse ja usalduse eest Eesti jõupingutustesse. Kelam kinnitas, et Eesti ühinemine euroalaga ei too kindlasti kaasa keskmise võlakoormuse kasvu.

"Täitmaks kõik Maastrichti kriteeriumid, oleme viimasel ajal toonud siseriiklikult ränki majanduslikke ja sotsiaalseid ohvreid, " ütles Kelam.

Eesti saadik avaldas lootust, et niihästi eurotsoonis kui ka väljaspool seda olevad kolleegid suudavad näha Eesti liikmekssaamises positiivset eeskuju.

"Ennekõike saadaks see julgustava sõnumi Lätile ja Leedule, et on mõttekas jätkata pingutamist oma majanduse korrastamisel ning et kõiki eurotsooni kandidaate koheldakse õiglaselt, vastavalt nende edusammudele," väitis Kelam.

Tunne Kelami arvates ei saa praegusel hetkel käsitada eurotsooniga liitumist privileegina.

"See tähendab solidaarsuse kohutuse võtmist ning omapoolse panuse tegemist Euroopa konsolideerimise paketti," ütles Kelam.

"Kuid olen kindel, et see on mõlemapoolselt õige otsus," kinnitas Kelam.

"Euroopa saab kriisist üle ainult siis, kui näeme Euroopa Liidus mitte niivõrd võimalust saada, vaid eelkõige võimalust omalt poolt panustada ühise kasu ja ühiste eesmärkide edendamiseks."

Tunne Kelami hinnangul pole eurotsoonis siiani kehtinud avatud koordinatsiooni meetod end õigustanud. See tuleks asendada siduvate kohustustega. Euroopa Liidu uus majanduse taastamise strateegia peab tuginema valdavalt Euroopa ühisinstrumentidele, mitte niivõrd valitsustevahelistele algatustele.

Samas ei tohiks Kelami arvates uute institutsioonide ja reeglitega üle pingutada ega üksnes neile lootma jääda.

Euroopa tihedam ja usalduslikum koostöö algab Kelami veendumuse järgi sellest, et järgitakse heausklikult juba kokku lepitud reegleid ning täidetakse täies mahus seniseid kohustusi.

Tunne Kelam meenutas, et finantskriis sai alguse moraalsest kriisist, soovunelmate ning nende teostamise instrumentide irdumisest tegelikkusest. Enne uute institutsioonide sisseseadmist on usalduse taastamiseks tarvis täies mahus ning ilma keerutamata rakendada Euroopa ühinemise aluseks olevad neli põhivabadust.

Mart Laar korraldab virtuaalse raamatuesituse

2010-05-19

IRLi esimees, ajaloolane Mart Laar tutvustab homme Facebooki fännilehel „Laari kohvik" värsket raamatut "Saaremaa 1944. Eesti laskurkorpuse kannatuste rada".

Laar keskendub selles Saaremaal 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee ja taganeva Saksa armee vahel peetud lahingutele.

Raamatu sissejuhatavas osas kirjutab Laar Saaremaa ajaloost enne II maailmasõda ning käsitleb põhjalikult 1941. aastal Eestist mobiliseeritud meeste saatust tööpataljonides ja eesti laskurkorpuses, ka ohvriterohket Velikije Luki lahingut.

Laar tugineb raamatus sõjaajalookirjandusele, kuid ka mõlemal poolel võidelnud meeste mälestustele ja arhiivimaterjalidele.

Raamat on Mart Laari 1944. aasta lahinguid Eestis käsitleva sarja neljas osa. Varem on ilmunud „Emajõgi 1944", „Sinimäed 1944" ja „September 1944".

Raamatu virtuaalne esitlus toimub homme, 20. mail kell 12 -13 sotsiaalvõrgus Facebook, aadressil http://www.facebook.com/pages/Mart-Laar/217904586440?ref=ts.

Lukas: inimesed peavad olema valmis Eestit kaitsma

2010-05-18

Värskelt Isamaa ja Res Publica Liidu Rahvuslaste Ühenduse Tartu piirkonna juhatuse esimeheks valitud haridusminister Tõnis Lukas tahab vältida olukorda, et kui Eestil raskeks läheb, kipuks enamus lahkuvatele lennukitele ja laevadele. Tema arvates peavad Eesti inimesed kogu südamest kaitsma ja ehitama meie ühiskonda.

Lukase sõnul seisavad ühenduse liikmed selle eest, et Eesti rahvuslikel pühadel seisaks sammaste ja mälestusmärkide juures lipuvalves vabadusvõitlejate kõrval ka noorema põlvkonna esindajaid. Samuti on eesmärk tagada põlvkondade side eesti rahvusliku idee edasikandmisel.

„Eesti omariiklusele olulistel päevadel peavad rahvuslipud lehvima kõikjal Eestis, ka noored peavad näitama oma austust meie riigi vastu igas maakonnas, vallas, külas ja talus," ütles ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu Ühendus Rahvuslased on erakonnasisene ühendus, mis kannab endas rahvuslik-konservatiivseid ideid ja väärtuseid. Ühenduse tegevuse eesmärkideks on seatud eestlaste rahvusliku identiteedi riikliku kaitse tagamine, Eesti Vabariigi ja tema kodanikkonna järjepidevuse hoidmine ning rahvuslikke huve järgiva kodakondsuse, keele ja välismaalaste poliitika arendamine. Samuti suhete arendamine ja koostöö teiste rahvuslikke aateid kandvate organisatsioonidega ning osalemine IRLi programmilise tegevuse edendamisel.

Ühenduse korraldavate seminaride sarjas leiavad teemadena käsitlust: identiteet ja rahvuslikkus, väärtuspoliitika väärtuslikkus, konservatismi lätted ja ajalugu, rahvusriiklus ja riiklus, Eesti visioon 21.sajandil.

Esimene mõttekoda toimub 27.mail Tartus teemal „Identiteet ja rahvuslikkus". Seminaril saavad osaleda kõik linnakodanikud.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees toetab Eesti vastuvõtmist eurotsooni

2010-05-18

17. mail Strasbourgis Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva tähistamiseks peetud üritusel rõhutas Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni esimees Joseph Daul oma kõnes vajadust järgida praeguse rahandus- ja usalduskriisi oludes veelgi kindlamalt neid põhimõtteid, millest alustas 60 aastat tagasi Euroopa suurimas madalseisus prantsuse välisminister Robert Schuman.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimehe sõnumit läbis märksõna "julgus", mis iseloomustas Schumani suhtumist poliitikasse. Dauli sõnul peab Euroopa poliitikuil kriisi ületamiseks jätkuma julgust loomingulisteks lahendusteks; poolikute abinõudega ei saa piirduda.

Joseph Daul tõstis Euroopa kriisi taustal esile Eestit, kes on raskes olukorras suutnud keskenduda positiivsele ning täitnud eurotsooni vastuvõtmiseks vajalikud kriteeriumid. Ta osutas Eestile kui innustavale näitele ning lootis, et Eestil eeskujul otsustab edaspidi ka Briti uus valitsus euro kasuks.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni ning Robert Schumani Fondi juhatuse liikme Tunne Kelami arvates on prantslasest juhtpoliitiku ning president Sarkozyle lähedalseisva Joseph Dauli selgelt väljendatud positiivne suhtumine Eesti euroga liitumisse lootustandev märk, et Prantsuse valitsus võiks järgmisel kuul samasuguse hoiaku võtta.

Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva puhul korraldatud pidulikul koosolekul esinesid veel Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ja Robert Schumani Fondi juhid.

Tallinnas toimuval ajalookonverentsil kõnelevad Solonin ja Suvorov

2010-05-14

Järgmisel nädala reedel toimub Tallinnas konverents, kus kõnelevad ajaloolane ja publitsist Mark Solonin ning kirjanik ja publitsist Viktor Suvorov.

Teise maailmasõja uurija Solonini teemaks on Stalini sõjaplaanid ning Punaarmee kokkuvarisemine 1941. aasta suvel.

Endine nõukogude, praegune Briti kirjanik Suvorov on teemaks valinud „Kaaskostjad Stalin ja Hitler".

Nad esinevad koolituskeskuse Pro Patria, Balti Vene Uurimiskeskuse ja Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami korraldataval mõttevahetusel „Teine maailmasõda - tegemata järeldused".

Konverents käsitleb lähiajaloo tagajärgede mõju tänapäeva poliitika kujundamisele ning Euroopa ühispärandi mõistmisele.

Lisaks Soloninile ja Suvorovile kõnelevad veel ajaloolased
Ameerika Ühendriikidest, Iisraelist ja Eestist.

Tsahkna: müügimaks tuleb kaotada

2010-05-13

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna hinnangul peaks riik müügimaksu kaotama.

"Olen nõus peaministriga, kelle arvates toob müügimaksu kehtestamine endaga kaasa lisaks hinnatõusule ka suure segaduse hindade arvutamisel - kui palju, millal ja mille pealt maksu kogutakse," ütles Tsahkna.

Ta meenutas, et IRL on teinud koalitsioonipartnerile ettepaneku üleriigiliselt müügimaks kaotada ning valitsuse tänane seisukoht tarbijakaitseseaduse muutmise suhtes annab lootust, et müügimaks õnnestub kaotada alates 2011. aastast.

"Olen jätkuvalt veendunud, et Tallinnas kehtestatud müügimaks toob endaga kaasa lisaks üle-Eestilisele hinnatõusule ka töökohtade vähenemise, seda eriti väikestes kaubandusettevõtetes," sõnas Tsahkna.

IRLi noored abistavad eakaid digitaalsele televisioonile üleminekul

2010-05-13

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteorganisatsiooni liikmed aitavad Tallinna, Haapsalu ja Pärnu eakaid ning ka teisi asjast huvitatuid, kes vajavad abi üleminekul digitaaltelevisioonile.

Nad jagavad huvilistele informatsiooni ning vajadusel ka aitavad tehniliste probleemide lahendamisel.

„Enamus tallinlasi näevad juba täna digitaalset telepilti, aga me soovime aidata neid, kes vajavad nõu ja abi üleminekuks digitaaltelevisioonile," ütles IRLi Noorte Tallinna klubi esimees Sille Ader.

Tema sõnul on digitelevisioonile üleminek kõige raskem üksi või kahekesi oma majas elavatel pensionäridel ja puuetega vanematel inimestel, kel puudub arusaam uudse tehnika kasutamisest ning kel ei ole nooremaid sugulasi aitamas.

„Need inimesed vajavad abi seadmete paigaldamisel ja häälestamisel. Nad võivad vajada inimesi, kes aitaks neil probleeme lahendada, kuna nad ei oska teha valikuid tasuta ja tasulise levi vahel ja teenusepakkujate müügitegevus võib neid segadusse ajada."

Laar: Eesti ei tohi end lõdvaks lasta

2010-05-12

Hinnates Euroopa Komisjoni positiivset otsust Eesti liitumiseks eurotsooniga, ütles IRLi esimees Mart Laar, et kahtlematult on tegemist Eestile väga tähtsa otsusega.

Tema sõnul pole tee veel lõpule käidud ning pole mingi saladus, et mõnel pool käib visalt ringi arvamus, et praeguses olukorras pole mõtet eurotsooni laiendada ning kas Eesti on ikka jätkusuutlik.

„Lõplik otsus tehakse teatavasti alles mõne kuu pärast eurotsooni rahandusministrite poolt. Seetõttu ei tohi Eesti end lõdvaks lasta ning peab hoidma konservatiivset rahapoliitikat. Kui oma hoiakuid muudame ning laristama asume, anname sellega meis kahtlejatele uue argumendi kätte," lausus Laar.

Tema sõnul annaks Eestis taas laenurallit alustades inflatsiooni kasvule ohtliku tõuke. Sama puudutab ka Eesti konkurentsivõime kaitset, sest hüppelist majanduskasvu sellel aastal Eestis ei tule.

„Meie peamiseks probleemiks jääb endiselt tööpuudus. Kuigi tööpuuduse kasv on peatunud, tuleb meil tõsiselt pingutada, et see kiiremalt langusele pöörata. Vastasel korral ei saa me jätkusuutlikust arengust veel rääkida."

Tunne Kelam: Inglismaale vajalik muutus on täna saanud võimalikuks

2010-05-12

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kelle poliitilisse fraktsiooni (Euroopa Rahvapartei) Briti konservatiivid kuni eelmise aastani kuulusid, on arvamusel, et konservatiivide ja liberaaldemokraatide koalitsioon on Inglismaale lähitulevikus ainus lahendus, mil on eeldusi viia riik välja praegusest majanduskriisist.

"Konservatiivide ja liberaal-demokraatide liidu lähtekohaks on ühine vastutustunne majanduse tasakaalustamise, võlakoorma vähendamise ning kulude kärpimise läbiviimisel," ütles Tunne Kelam.

Seda hiiglaslikku, kuid majandusolukorra tervendamiseks ülivajalikku muutust saab Kelami sõnul alustada üksnes selge parlamentaarse enamusega.

"David Cameron tegi riigimeheliku ja rahvuslikest huvidest lähtuva otsuse," ütles Kelam.

Konservatiivid ja liberaal-demokraadid erinevad arvukate "pehmete" väärtuste osas ning nende koostöö sujuvat laabumist sisepoliitikas pole alust oodata, arvab Kelam.

Seevastu on tema meelest antud kooslus hea Euroopa ühispoliitikaile, kuivõrd Euroopa-meelsete liberaal-demokraatide osalemine koalitsioonis pehmendab tõenäoliselt konservatiivide juhi senist jäika distantseerumist Euroopa integratsioonist, mis lõhestas Briti konservatiive Euroopa Parlamendis.

"Hea meel on ka William Hague asumisest välisministri kohale," tõdes Kelam, kelle sõnul Hague oli konservatiivide omaaegse esimehena heades suhetes nii ERSP kui Isamaaliiduga.

Karoli Hindriks: Hea, et oleme Euroopas ja hea, et saame olla otsustajad

2010-05-09

Maksimaalne mitmekesisus minimaalses ruumis – nii kirjeldab Tšehhi kirjanik Milan Kundera oma Euroopa ideaali. Tabavalt öeldud, kuna tõepoolest on sellel maailma ühel väikseimal kontinendil seltskond väga kirju.

Erinevad rahvad, erinevad keeled, erinev ajalugu – erinev arvamus sellest, kuidas asjad peaksid olema. Seda selgem ja hinnatum on ka kunagise Prantsuse välisministri Robert Schumani panus Euroopa ühendamisse kuuskümmend aastat tagasi, mil sündis Euroopa Liit – ajendiks eelkõige püüdlus säilitada rahu. Ja eks rahumeelsed ja heades suhetes naabrid võtavad ette ka muidki tegevusi – alates ühistest kultuurisündmustest, heade kaupade vahetamisest kuni raskel ajal toetamiseni.

Sel ajal kui Schuman oma Euroopa plaani esitas mind veel maailmas polnud. Minu isa oli veidi üle aasta vanune - juuksuri poeg, Nõukogude Liidu kodanik. Inimesed kasvasid, elasid ja hingasid, kuid suletud maailmas ning Euroopa kaardil selline riik nagu Eesti puudus. Isa armastas aeg-ajalt rääkida, kuidas tema vanemad salaja koduseinte vahel meenutasid Eesti aega. Päris täpselt ei saanudki mulle kunagi selgeks, kas selle aja inimene, julges ka uskuda, et Eestil tuleb ka teine tulemine. Aga tuli. Eesti on kaardil olemas ning iga koolijüts, kes õpib pähe Euroopa Liidu liikmesriikide nimesid, peab endale mällu talletama ka meie riigi nime.

Möödunud suvel sõitsin sõpradega Itaaliasse. Kaks päeva autosõitu Tallinn-Firenze suunal ja mitte kordagi ei pidanud sellel teekonnal dokumenti esitama. Ka minu ettevõtmiste suurimad partnerid asuvad erinevates Euroopa riikides ja piiriülene koostöö on igapäevane tegevus. Selline on Euroopa meie jaoks täna – avatud ja võimalusterohke. Ja isegi, kui aeg on raskem, siis mängumaa, kus oma oskusi proovile panna, on meil laiem.

Kuid igal mündil on kaks külge ja olla osa Euroopast toob kaasa ka vastutuse - nii Euroopa kui ka Eesti ees. Milan Kundera juurde tagasi tulles, siis Euroopa väikeste kohta on ta öelnud: “Väikerahvaste jaoks pole eksisteerimine mitte iseenesestmõistetav, kaheldamatu tõsiasi, vaid alatine küsimus, kihlvedu, risk.” Oli ju tema rahvas see, kelle ohverdamist Hitlerile 1938. aastal põhjendas Ühendkuningriikide peaminister Chamberlain sõnadega: “Kauge maa, millest teame vähe.” Euroopa on sellest ajast palju muutunud. Paljude eurooplaste jaoks on aga Eesti skahjuks siiani kauge maa, millest teatakse vähe. Jah, üks osa tööst selle muutmiseks käib riigijuhtide tasandil. Tegelikult usun, et olulisim on see, kui igaüks meist tajub end Eesti saadikuna. Inimesed on ju ühe rahva parim kaubamärk!

Veidi rohkem kui kuu tagasi osalesin ühel paneelarutelul Brüsselis. Publiku seas istunud Eesti esindajad naljatasid pärast, et “Eestist jäi nüüd küll sinu jutu põhjal ühe eriti ettevõtliku ja noorusliku riigi mulje”. Head inimesed, see peabki olema meie eesmärk – tutvustada meie riigi parimaid külgi. Näidata teistele riikidele ja rahvastele, et meie rahval ja riigil on Euroopa mitmekesisusele nii mõndagi juurde anda. Noore riigina oleme teinud palju protsesse lihtsamaks kui Vanas Euroopas – ettevõtte asutamine, interneti kättesaadavus, e-valimised. Uuenduste loetelu võib jätkuda veel pikalt. Meie jaoks on need kõik igapäevased võimalused. Vana Euroopa riikidel on meilt nii mõndagi õppida.

Meie vanemate eesmärk oli tuua Eesti Euroopa kaardile tagasi - ning ühenduse ametlikuks liikmeks. Meie eesmärk saab olla Eesti toomine iga eurooplase teadvusesse ja seda loomulikult positiivsete seostega.

Pikaajaliste ja raskete sihtide seadmise kohta on üks hea ütlus “Roomat ei ehitatud ühe päevaga”. See on pikaajaline töö, millesse saame iga päev anda oma väikese panuse erinevatel elualadel. Hea näide ettevõtjast, kes aitab kaasa oma riigi ja kultuuri teadvustamisele üle kogu maailma, on ju meie naaberriigi Rootsi ettevõtte IKEA omanik Ingvar Kamprad. Kes on kolmekümne üheksas riigis igasse IKEA keskusesse teinud väikese Rootsi poe, kus saab kaasa osta erinevaid toiduaineid ja suveniire tema kodumaalt. Seega võib kõikides nendes riikides asuvates IKEA keskustes osta nii Rootsi heeringat kui ka leedripuu siirupit ja saada väikese kokkupuute selle kauge Põhjamaa riigiga. Igaüks meist poodi küll teha ei saa, kuid igas vestluses Eesti saadikud olla saame me kõik. Me kõik saame otsustada, kuidas me elame eurooplastena; me kõik saame otsustada, kuidas nähakse Eestit.

Allikas: Delfi

Siseminister loob sisejulgeoleku valdkonnas 380 uut töökohta

2010-05-07

Siseminister kinnitas Sisekaitseakadeemia riigieelarveliste õppekohtade arvu järgmiseks õppeperioodiks, milleks on 380 uut õppurit. Neist vähemalt 250 kadetti on tulevased Siseministeeriumi valitsemisala töötajad, ülejäänud rahandus- ja justiitshalduse valdkondade eksperdid.

Riiklik tellimus kõrgharidusega sisejulgeoleku valdkonna ametnike järele on näiteks politsei erialalt 45 õppekohta ning päästeteenistuse erialalt 20 õppekohta.

Kutseharidusega uute ametnike tellimus saab politseiteenistuse erialal olema 75 õppekohta, piirivalveametniku erialal 24 õppekohta, päästekorraldaja erialal 12 õppekohta, päästja erialal 50 õppekohta ning päästespetsialisti erialal 24 õppekohta.

"Loodame need õppekohad täita tublide õppuritega, kellel läheb korda riigi sisejulgeoleku tulevik", ütles siseminister Marko Pomerants. „Arvestades Eesti majanduse üldist seisu, on nende töökohtade loomine erilise tähendusega. Suure tõenäosusega hakkavad need töökohad paiknema üle Eesti kõikides maakondades. Tänases kontekstis on uued töökohad vajalikud nii tööhõive kui sisejulgeoleku seisukohalt," lisas ta.

Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusdirektor Lauri Taburi sõnul ei ole kogu Eestit kimbutava kõrgkooliealiste noorte arvukuse vähenemise tingimustes huvi akadeemias õpetatavate erialade vastu sugugi vähenenud. „Lisaks on täna sisejulgeolekusektoris suur hulk ametnikke, kelle haridustee on erinevatel põhjustel aja jooksul katkenud, kuid kelle tegelikud tööülesanded eeldavad täiendavaid teadmisi. Seepärast pakume üha enam võimalusi just nende ametnike õpingute jätkamiseks nii kõrg- kui ka magistrihariduse tasemel".

Käesoleval aastal lõpetab Sisekaitseakadeemia ligi 500 noort, kellele tagatakse õpitud valdkonnas kindlad töökohad.

M.Pomerants kohtus Läti ja Leedu siseministriga

2010-05-07

7. mail kohtusid Leedus, Palangas Eesti, Läti ja Leedu siseministrid, et arutada sisejulgeoleku valdkonna koostööküsimusi.

Kolmepoolsel mitteametlikul kohtumisel arutasid Eesti siseminister Marko Pomerants, Läti siseminister Linda Murnice ning Leedu siseminister Raimundas Palaitis piiriülese koostöö hetkeolukorda ning vahetasid kogemusi dokumentide kontrollimise ja ajutise piirikontrolli taastamise osas Euroopa Liidu sisepiiridel.

„Mul on äärmiselt hea meel, et koostöö meie Balti naabritega põhineb vastastikuse kogemuse jagamisel ja teineteise abistamisel,“ ütles Pomerants. „Igal aastal korraldatakse piiriäärse koostöö tõhustamiseks ühisõppuseid, mille tulemusena on paranenud infovahetuse ja meeskondade alarmeerimise protseduurid,“ lisas ta.

Siseminister Marko Pomerants tutvustas Balti kolleegidele Eesti tegevusplaani saada IT-agentuuri asukohamaaks ning sai kinnitust, et mõlemad naaberriigid toetavad Eestit.

Teiste teemadena arutasid ministrid piirijärjekordadega ning piirikaubandusega seonduvate probleemide lahendamise võimalusi, kahe riigi päästekomandode koostöö korraldamist teise riigi territooriumil ning Eesti Politsei, Piirivalve, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamise tulemusi.  Eesti Siseministeeriumi delegatsiooni kuulusid lisaks siseminister Marko Pomerantsile, Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kt piirivalve alal Tõnu Hunt ning Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakonna nõunik Margit Maksimova.

Laar esitleb raamatut Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ajaloost

2010-05-07

IRLi esimees, ajaloolane Mart Laar esitleb täna kell 16 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis raamatut Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ajaloost alates aastast 1945 kuni tänapäevani.

Ingliskeelne "The Power of Freedom - Central and Eastern Europe after 1945" analüüsib piirkonna riikide poliitilisi ning majanduslikke arenguid kommunistliku ja vaba ühiskonnakorralduse kontekstis.

Sündmuseid analüüsitakse samaaegselt ajaloolase, majandustegelase ja poliitiku pilgu läbi. Euroopa mastaabis on teos aga väärtuslik, sest tegu on ühega esimestest antud valdkonna raamatutest, mille autor on pärit raudse eesriide tagant ning oli tegev post-kommunistlikke reformide südames.

Raamatus joonistuvad välja sarnasused, mis esinevad Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste lähiajaloos. Kuivõrd paljude eestlaste teadlikkus oma naabrite vabaduspüüdlustest on madal, annab raamat uudse võimaluse suhestuda regiooni lähiajalooga.

Ühtlasi aitab teos aga läänemaailmal mõista kommunismi all elanud rahvaste saatust ja seda, kuidas demokraatia ning turumajandus on tõstnud nende rahvaste elukvaliteeti. Näiteks Eesti ja Soome lähiajaloo võrdlus ilmestab, kuidas mõjutasid erinevad poliitilised ideoloogiad kahte riiki, mis olid enne Teist maailmasõda võrreldaval arengutasemel.

Laari sõnul ajendas teda raamatut kirjutama ühelt poolt 20. aasta möödumine kommunismi kukkumisest ja teiselt poolt globaalne majanduskriis.

„Tänastes rasketes oludes on kerge unustada saavutatud vabaduse väärtust ja seda mitte ainult iseseisvuse aspektist. Kuigi olukord majanduses on enneolematult keeruline, näitab raamat, et vabaturumajandus on jätkusuutlikum ja kõrgemat elatustaset võimaldav raamistik majanduselu korraldamiseks," lausus Laar.

Raamatu kirjastaja on sihtasutus Unitas (Tallinn) koostöös mõttekojaga Centre for European Studies (Brüssel).

Tsahkna: müügimaks kaotab töökohti

2010-05-05

Riigikogu rahanduskomisjon algatas täna kaupmeeste liidu ja tööandjate keskliidu ettepanekul müügimaksu seaduse muutmise, millega leevendatakse kaupmeestele müügimaksu kehtestamist tulenevat koormust.

„IRL on seisukohal, et Tallinna linna poolt elanikele ja ettevõtjatele tehtava ülekohtu välistamiseks tuleks müügimaks üleriigiliselt kaotada, kuid kahjuks ei ole see ettepanek leidnud piisavat poliitilist toetust. Seepärast oleme valmis toetama tänast algatust, et Tallinnas tegutsevatele teenindus- ja kaubandusettevõtetele tuua veidigi leevendust ning anda aega müügimaksu kehtestamisest tulenevate probleemide lahendamiseks," ütles rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna.

Tema sõnul toob Tallinna poolt linnaeelarve aukude lappimiseks kehtestatud maks linlastele hinnatõusu ning ohustab väiksemates kaubandusettevõtetes töötavaid inimesi töökohtade kaotusega.

"Müügimaks paneb väiksematele teenindus- ja kaubandusettevõtetele suure koormuse, mille tulemusel võib kaduda palju töökohti. Ajal, mil riigi tasemel on tehtud suuri pingutusi töökohtade tekkimise soodustamiseks, astub Tallinn sellel teel vastupidises suunas," sõnas Tsahkna.

Tema hinnangul plaanib linn müügimaksu kehtestamisega võtta tallinlaste taskust 150 miljonit krooni, et kinni maksta oma poliitpropaganda kulud.

"Müügimaksu administreerimiseks on linn ette näinud viis miljonit krooni. Samal ajal on tänavu linnaeelarves lasteaedade investeeringuteks ette nähtud vaid kaks miljonit ehk umbes 15 tuhat krooni lasteaiale, mis paneb kogu loo eriti ebaõiglasesse valgusesse," lausus Tsahkna.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab Tallinna lasteaiakriisi

2010-05-03

Riigikogu sotsiaalkomisjon võttis üksmeelselt päevakorda Tallinna lasteaiakriisi tagamaade ja lahenduste arutelu oma homsel istungil, algusega kell 12.00.

Aruteluettepaneku teinud komisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul on pealinna poolt möödunud nädalal tehtud otsus peatada igasugune laste vastuvõtmine lasteaedadesse laste ja lastega perede suhtes nii ebaõiglane, et Riigikogu peab sekkuma.

„Kuulame ära eri osapoolte nägemused ja kindlasti pakume ka omalt poolt välja lahendusi olukorra kiireks normaliseerimiseks," kinnitas Pakosta, kelle ettepanekul on homsele istungile kutsutud eeskätt asjatundjad.

„Lastele on vajalik tagada tervislik arengukeskkond ja rahulik lasteaiatee, lisaks tuleb appi tulla ka rumalasse olukorda sattunud lasteaedade töötajatele," ütles Pakosta homse erakorralise arutelu kohta.

Marko Pomerantsi Ida-Virumaa visiidist

2010-05-03

Siseminister M.Pomerants külastas Ida-Virumaad

30.aprillil külastas siseminister M.Pomerants Ida-Virumaad, kus kohtus Vaivara valla- ning Narva ja Narva-Jõesuu linnajuhtidega.

Siseministrit saatsid visiidil Ida-Virumaa maavanem Riho Breivel ja siseministri nõunik Kert Karus.

Kohtumiste põhiteemaks oli siseministeeriumi poolt juhitava Ida-Virumaa tegevuskava projektist ülevaate andmine ning sellega seotud teemade arutelu. Samuti tutvustas minister Riigipiiri seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõud, mille eesmärgiks on sätestada nõuded sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisele ning piiriületuse ootealadele.

1800 elanikuga Vaivara vallajuhtidele üheks probleemiks valla arenguplaanides on naaber-omavalitsuse Narva linnaga luhtunud ühiveevärgi projekt, kus ei suudetud leida lahendust olukorrale, kus komplekselt oleks lahendatud kolme omavalitsuse veemajanduse probleemid.

Samuti vajab lahendust Vaivara haldusterritooriumil asuvate ja Kohtla-Järve linna koosseisu kuuluvate Sirgala ja Viivikonna asulate saatus ning jäätmekäitlusprobleemid, mida põhjustavad ligemale 14 000 ümberkaudsete omavalitsuste elanikku, kellel Vaivara valla territooriumil asuvad aiamaad.

Narva linnajuhtidega kohtumisel arutati lisaks ka Narva linnas paikneva piiriületusala laienemise võimaluste üle. Ühtlasi lepiti ka kokku, et lähitulevikus koguneb Narva linnajuhtide eestvedamisel selleteemaline nõupidamine. Eraldi teemana andis siseminister ülevaate erinevatest Narva linna projektide olukorrast, mida menetletakse siseministeeriumi haldusalas.

Narva-Jõesuu linnajuhid tutvustasid linna arenguplaane ning jagasid heameelt selle üle, et kuurorti kinnisvara vastu on järjest enam hakanud huvi tundma Venemaa tuntud loomeinimesed.

Siseminister andis ka intervuud nii üleriigilisele, kui mitmele Ida-Virumaa meediaväljaandele.

Siseminister Marko Pomerants külastas Raplamaad

2010-04-29

28. aprillil külastas Rapla maakonda siseminister Marko Pomerants. Tal oli mitmeid kohtumisi asutustes Raplas ja samuti Kehtna vallas Lokutal, kus ta tutvus vabatahtlike pritsumeeste tööga.

Ministrit saatsid visiidil Rapla maavanem Tiit Leier ja siseministri nõunik Jan Trei.

Siseministri Raplamaa visiit algas paaritunnise kohtumisega Rapla politseijaoskonnas. Seal kohtus ta ka politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri politseiprefekti Priit Suvega, kes oli siseministri maakonnavisiidi ja kvartali töötulemusi vaagiva suurema töökoosoleku puhul prefektuuri keskusest Pärnust Raplasse kohale saabunud. Tutvuti politseitöö statistiliste andmetega ning tehti kokkuvõtteid esimese kvartali töötulemustest.

Rapla politseijaoskonna juht politseimajor Janno Ruus tegi siseministrile ja tema kaaskonnale tutvumiskäigu politseijaoskonnas.

Siseminister Marko Pomerants ütles: "See on politsei- ja piirivalveameti töös väljakujunenud rutiin, et prefektuuride sees vaadatakse maakondade kaupa, mis kvartali jooksul on toimunud." Rapla politseijaoskonnas kohal olnud Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Jüri Pikma ning Lääne prefekti Priit Suve ja büroode juhtide ees anti kvartali tööst ülevaade. „Selle kohta on väga lihtne resümee: hinne, mille võib anda, on kindlalt hea. Kuritegusid on toime pandud vähem ja neid avastatakse järjest rohkem. Nii et võib väita küll, et Rapla maakond on küllaltki turvaline elupaik," sõnas siseminister Marko Pomerants.

Järgnes kodakondsus- ja migratsiooniosakonna (KMO) Rapla teenindusbüroo külastamine Raplas Tallinna mnt 14. "Rapla büroo ruumides on töötingimused külluslikud - paiknetakse ju üsna avaral pinnal. Selge on see, et igas maakonnakeskuses peab selline koht kodanike teenindamiseks kindlasti olemas olema," ütles Marko Pomerants.

Pärast lõunapausi pühendas siseminister Marko Pomerants paar tundi Raplas Kevade tänaval asuva Raplamaa päästekomando külastusele, et saada ülevaade sealsetest tööoludest ja tulemustest. Seejärel võttis siseminister ette sõidu Kehtna valda Lokutale, et kohtuda Lokuta Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi meestega, kes on oma tubli tööga silma paistnud.

Saabunud raamatuaasta puhul külastas siseminister visiidi käigus Eidapare raamatukogu ning kinkis kogukonnale toonase siseministri Lagle Pareki autobiograafilise teose "Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan" ning ka Pareki sulest ilmunud teose „Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. ERSP Aeg".

Raamatuaastasse panustas ka Rapla maavanem Tiit Leier, kes kinkis raamatukogule Elsber Pareki poolt kirjutatud „... Ja põlvest põlveni kajab. Mälestused".

Siseminister avaldas tänu tehtud töö eest Enno Grünlingule, kes 02.05.1982 aastal asus Rapla Vabatahtliku Tuletõrjeühingu Kehtna A-grupi tuletõrjekomando pealiku ametikohale. Nüüd 28 aastat hiljem läheb mees viimase vabatahtliku saurusena välja teenitud pensionile ning annab vahepeal lausa Kehtna Päästeameti tiitlit kandnud tänase heas seisus ja korraliku varustusega Kehtna Päästeteenistuse juhtimise üle noorematele meestele.

Raplas sõidutati ministrit Eesti vanima iseseisvalt liikuva tuletõrjeautoga PMZ-3, mille tehase väljalaske aastaks on 1939. Kuue-liikmelist vahtkonda teenindav sõiduk on tänaseni heas seisus ning pump valmis andma otsustaval hetkel korraliku joa.

Visiidi lõpetas kohtumine Raplamaa IRLi liikmetega.

IRLi naiskogu avaldus: võlakaitse muudab kodu kindluseks

2010-04-24

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu IREN on seisukohal, et tänased seadused ei taga laenuandjate ja laenuvõtjate võrdset kohtlemist, vaid on laenuandjate kasuks kaldu.

IRL Naiskogu peab vajalikuks kõikide osapoolte huvide tasakaalustatud kaitset.

On ebaloomulik, et tagatise müümise järel õhku jäänud nõudele rakendatakse tarbimislaenu intresse ja muid kõrvalnõudeid.

Naiskogu esinaise Kaia Iva sõnul tuleb kergendada makseraskustes kodulaenuvõtjate võlgade ümber kujundamist, et vältida kodu sundmüüki. On oluline, et Eestis oleks alternatiiv füüsilise isiku pankrotimenetlusele.

Peame vajalikuks sel nädalal Riigikogu menetlusse antud võlakaitse seaduse kiiret vastuvõtmist ajal, mil tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus.

IRLi Naiskogu IREN
Tallinnas, 24. aprillil 2010

Kaia Iva valiti uuesti IRLi naiskogu juhiks

2010-04-24

Täna IRLi naiskogu üldkogu järel kogunenud uus juhatus valis naiskogu juhiks Riigikogu liikme Kaia Iva, asejuhtideks Liisa-Ly Pakosta, Kai Tennisbergi ja Reet Trei.

Üldkogul osalenud 110 naist valisid uude juhatusse lisaks Ivale (77 häält) Pakostale (60), Tennisbergile (60) ja Treile (45) ka Riina Kitti (58), Krista Nõmme (57), Eve Võrgu (46), Anneli Heinsoo (43) ja Krista Dregeri (41).

Lisaks kuuluvad automaatselt juhatusse üle 30 liikmega klubide esindajad: Svetlana Baltina Tallinnast, Annely Akkermann Pärnust ja Linda Langus Tartust.

Üldkogul valiti ka naiskogu revisjonikomisjon, kuhu kuuluvad Marika Vanaküla (63 häält) ja
Mari Suurväli (34).

Kaia Iva: tööpuudust leevendamata ei saa Eesti kriisist väljuda

2010-04-24

IRLi naiskogu esimees Kaia Iva ütles täna organisatsiooni üldkogul kõneldes, et tööpuudus on jätkuvalt Eesti kõige suurem probleem, mida lahendamata ei saa Eesti kriisist väljuda.

"Tööturul toimetulek sõltub igast inimesest, aktiivsemad suudavad ise ettevõtlusega tegeledes aidata ka neid, kellele sobib paremini töövõtja roll," sõnas ta.

Iva peab kahetsusväärseks, et Eestis on erakondi, mis ei soovi kasutada neile inimeste poolt antud usaldust tööpuuduse tegelikuks leevendamiseks, vaid kasutavad seda ainult poliitilistes kampaaniates konkurentide halvustamiseks.

"Töötus ei ole teema, millesse suhtuda kergekäeliselt, solvates inimesi sellega, et neid meelitatakse pildistamiseks pikkadesse järjekordadesse või pannakse helkivates riietes ühistransporti kõigile
vaatamiseks välja," ütles Kaia Iva.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et möödunud kolme nädala jooksul on Eestis töötukassa statistika kohaselt vähenenud töötus juba rohkem kui pealinna propagandistlike ja suurte reklaamikuludega kampaaniate abil.

"Inimene ei võta end niisama töötukassas arvelt maha, sest kuigi tal kaob 6 või 9 kuu möödudes õigus saada töötutele mõeldud hüvitist, säilib tal registreeritud töötuna õigus tasuta ravikindlustusele. Seetõttu on ilmne, et pea 2000 inimest on paari nädalalaga leidnud enesele töökoha."

Kaia Iva peab kõige tähtsamaks uute töökohtade loomist - euro on vajalik ettevõtluse elavdamiseks, kuid loob üksnes eeldused uutele töökohtadele.

"Tegelike töökohtade loomiseks on vaja garantiide ja rahaliste toetustega aidata ettevõtluskeskkonda, mitte tõsta makse, toetada uute töökohtade loomist ettevõtluses ning tagada kõigile soovijatele võimalus täiend- või ümberõppeks," ütles Iva.

Naiskogu juht ütles, et majanduskriisi tagajärgede otsese leevendamise kõrval ei tohi unustada hoolitseda ka selle eest, et Eesti peredel säiliksid kodud.

"IRL seisab selle eest, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et koduga seotud koormised oleksid väiksemad ja soodustused säiliksid. Riik peab vaatamata raskele ajale jätkama lasterikaste perede kodutoetuse programmi," sõnas Iva.

Bildt: Eestil on läinud paremini kui keegi ennustada suutis

2010-04-24

Mart Laari 50. sünnipäeval esinenud Rootsi välisminister ning endine peaminister Carl Bildt ütles viimase 20 aasta arenguid analüüsides, et Eestil ja teistel Balti riikidel on kokkuvõttes läinud tunduvalt paremini kui keegi seda kunagi ennustada oleks osanud.

Bildt leidis, et kuigi tihti on leitud, et võimalused vägivaldseks vastasseisuks olid 1990. aastate alguses Balkanil tunduvalt suuremad kui Baltikumis, et nii see tegelikult polnud.

„Olukord Baltikumis oli äärmiselt plahvatusohtlik ning võinud vabalt lõppeda verevalamisega."

Bildt kinnitas, et küsimus polnud siin lihtsalt mitte iseseisvuse ametliku taastamisega 1991.aastal, vaid just selle kinnistamisega järgnevatel aastatel, tõstes tollastest sündmustest eriti esile Narva kriisi ja selle lahendamise 1993.aastal.

Bildti hinnangul oli tollal küllalt jõudusid, kes olid huvitatud Trans-Dnestria laadsest lahendusest Narva piirkonnas. Bildt kiitis tollase Eesti valitsuse tegevust kriisi lahendamisel, kes ühelt poolt põhimõttekindlaks jäädes suutis leida pragmaatilisi lahendusi, et mitte ainult kriisi ajutisest lahendada vaid suurema ja otsustava läbimurde saavutamiseks, mis Narva kindlalt Eesti külge liitis.

„Mis puutub NATO-sse ja Euroopa Liitu, siis need olid tollal sedavõrd lootusetud eesmärgid, et ainult eestlased ise olid piisavalt hullud, et neist unistada. Seetõttu on Baltikumi suutlikkus need eesmärgid tõesti saavutada tõelist tunnustust väärt."

Bildt tõstis esile ka Eesti esimese valitsuse edukaid ja radikaalseid reforme, mis on olnud eeskujuks paljudele teistele üleminekuriikidele ning pakkunud neile lootust. Eesti on aga tänu nendele võitnud endale maailmas väga hea maine.

Tollaseid sündmuseid ja arenguid meenutasid sümpoosiumil ka Marju Lauristin ning Toomas-Hendrik Ilves. Mart Laari juubelile pühendatud sümpoosiumil osales sadakond külalist ja õnnitlejat, nende seas mitmete riikide saadikud ning välisministreid.

Sihtasutus Unitas jagas Euroopa Mälu ja Leppimise auhindu

2010-04-23

NB! Auhinna pälvisid Euroopa Parlament, Carl Bildt ning Dmitri Medvedev

Sihtasutus UNITAS jagas Mart Laari juubelisessiooni raames Euroopa Mälu ja Leppimise auhindu.

Juubelisessioonist võtsid osa Vabariigi President ning Riigikogu esimees, välisriikide esindajad.

Tunnustust jagati esmakordselt ning selle saajateks on eraisikud või organisatsioonid, kes on andnud olulise panuse totalitarismi läbi lõhestatud riikide moraalsele ühinemisele ning lepitamisele.

Auhinna pälvisid Euroopa Parlament, Carl Bildt ning Dmitri Medvedev.

„Carl Bildt on oma peaministri ning välisministri karjääri jooksul olnud väsimatu sillaehitaja ning ühendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Ühtlasi on tegemist inimesega, kes algusest peale on mõistnud, et erinevate režiimide poolt põhjustatud kannatustele ei ole olemas monopoli ja ükskõik milliste totalitalistrike režiimide kuritegude ravimiks on lepitus," ütles sihtasutuse asutajaliige Mart Laar auhinda üle andes.

Euroopa Parlament sai tunnustuse 2.aprillil 2009 vastuvõetud resolutsiooni eest „Euroopa südametunnistus ja totalitarism", millega mõisteti hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide poolt toime pandud inimsusevastased kuriteod. Ühtlasi kuulutas Euroopa Parlament selle resolutsiooniga 23. augusti üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks.

Kolmanda samanimelise auhinna saajaks on Venemaa president Dmitry Medvedev.

„President Medvedevi eitav suhtumine stalinismi heroiseerimisse ning lepituse otsimine Katõnis on lootusrikas ning leppimiseni viiv peatükk Euroopa ajaloos. Me loodame, et president Medvedev on aluse pannud moraalsele ühinemisele, milles pühitsetakse nii 20. sajandi võidud kui ka kaotused," ütles sihtasutuse asutajaliige Meelis Niinepuu.

Sihtasutus UNITAS on mittetulunduslik organisatsioon, mille missiooniks on totalitaristlike režiimide poolt lõhestatud ühiskondade lepitamine.

Fotol M.Niinepuu, M.laar, C.Bildt: Annika Haas; autoriõigused Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Revisjonikomisjoni esimees: linnavalitsus peaks esitama Hillary Clintonile ametlikud vabandused

2010-04-23

Revisjonikomisjoni esimees: linnavalitsus peaks esitama Hillary Clintonile ametlikud vabandused

Kommenteerides Tallinna linnapea vastust arupärimisele seonduvalt USA valitsuse väidetava laenugarantiiga Linnahalli renoveerimiseks, tõdes Tallinna volikogu revisjonikomisjoni esimees Madis Kübar, et linnavalitsusel oleks viisakas vabandada USA valitsuse ees. Praegu on vabanduste edastamiseks ka sobiv hetk, kuivõrd täna-homme viibib Tallinnas USA välisminister Hillary Clinton, kes usutavasti leiaks oma päevakavas 15 minutit ka Tallinna linnapea jaoks.

"Kui Tallinna võimude poolt on avalikkusele turundatud Ühendriikide valitsuse olematut garantiid segasele investeerimisprojektile, siis on see paljude investorite jaoks signaal, et Tallinna linnavalitsust ei saa võtta tõsiselt," sõnas Madis Kübar (IRL). "Garantiidega, mis justkui pärit mõnelt maailma vägevalt, blufitakse arengumaades, mitte Euroopa Liidu pealinnas. See on häbiväärne ja linnavalitsusel oleks kohane saata kasvõi USA saatkonnale ametlik vabandus."

Kübar märkis, et kogu Linnahalli ümber toimuv on algusest peale olnud segane. Olukorda pole selgitanud ka linnapea vastus asjakohasele arupärimisele, mis täna volikogus kuulamisele tuleb.

„Pigem on linnapea kirjalik vastus kinnitanud meedias tõstatatud probleemide olemasolu kui et andnud selgitusi toimunu ja toimuva kohta," lausus Kübar. „Suurelt reklaamitud miljarditesse ulatuv investeering tundub eksisteerivat ainult Raepressi propagandateadetes."

Reinsalu: Savisaar laseb koduomanikelt võtta pool miljardit

2010-04-22

Riigikogu IRLi fraktsiooni liikme Urmas Reinsalu sõnul on tänane uudis selle kohta, et Tallinna Vesi plaanib välja maksta 500 miljonit krooni dividende uskumatu.

„Juba 2008. aasta dividendid suuruses 200 miljonit krooni näitasid, et Tallinna Vee kasum on põhjendamatult suur taolise monopoli tarbeks. Seda on leidnud ka konkurentsiamet ja õiguskantsler," ütles Reinsalu.

Tema hinnangul näitab tänane uudis, et peame kiirendama monopolide ohjeldamise seaduse menetlemist Riigikogus, millega seatakse ka veemonopolidele hinnakontroll.

„Koduomanikud on praegu sisuliselt kaitsetud ja absurdne olukord, kus üldise hinnalanguse olukorras üks monopoolne ettevõte teenib tarbijate käest sundteenust pakkudes pool miljardit dividende, tuleb lõpetada," sõnas Reinsalu.

Tema ütlust mööda on selle eest kaasvastutav ka Tallinna linnavalitsus, kes vaatamata õiguskantsleri seisukohale on kaasaktsionärina asunud oma tegevusetusega kaitsma monopoli huve.

Mart Laari juubelisessioonil kõnelevad Bildt, Lucas, Nemtsov ja Illarionov

2010-04-22

Täna õhtul Mart Laari 50. sünnipäeva puhul peetaval sessioonil esinevad kõnedega Rootsi välisminister Carl Bildt, ajakirjanik Edward Lucasm Venemaa üks opositsiooniliidreid Boriss Nemtsov ja president Putini kunagine majandusnõunik Andrei Illarionov.

Sõnnipäevalapse sõnul pakuti sellise sessiooni idee algselt välja Lennart Meri konverentsi korraldajate poolt, kuid paraku mattus kogu konverents tuhapilvede alla. Sessioon otsustati siiski korraldada ning nii leiabki see ettemääratud ajal aset.

Laar ütles, et sessioon pole loodetavasti seotud tema isikuga, vaid on pühendatud otsustele, mis viimase 20 aasta jooksul on maailma arengusuunda mõjutanud ning eelseisvatele otsustele, mis määravad lähema 20 aasta jooksul maailma käekäigu.

IRLi Noored tähistasid öösel Tallinna löökauke

2010-04-21

IRLi noorteorganisatsiooni liikmed tähistasid täna Tallinna tänavates olevaid löökauke, et linnas liiklevatel autojuhtidel oleks lihtsam neid märgata.

"Kahjuks pean ütlema, et linna valitsev Keskerakond on kodanike suhtes hoolimatu ning selle tagajärg on linna elanike ja külaliste vara hävitamine," ütles IRLi Noorte juhatuse liige Kristjan Kaldmäe.

Tema hinnangul ulatub inimeste autodele auklikel tänavatel sõitmisega tekitatud kahju suurus miljonitesse kroonidesse ning on lubamatu, et linn kulutab propagandale kümneid miljoneid kroone olukorras, kus tänavad on parandamata.

"Lisaks rahalisele kulule, mida autoomanikud on saanud, on märkimisväärne ka ajakulu, sest on teada juhtumeid, kus augus purunenud auto tehnilise vigastuse ametlikuks vormistamiseks kulub politsei kohalejõudmiseks tunde," sõnas IRLi noorte üks juhtidest.

Tema sõnul on tänasest tähistatud mitmed suuremad löökaugud üle Tallinna ning autojuhtidel on võimalus kergemini auke märgata ja vältida. Tulika, Kotka ja Hiiu tänavad, lisaks veel Õismäe siseringi oleks võinud Kaldmäe sõnul pea terves ulatuses punaseks võõbata.

Eraldi tõi Kaldmäe välja Hiiu ülesõidu, kus aukudest mööda laveerida on pea võimatu.

"Kui Keskerakond tänavate parandamisega toime ei tule, siis IRLi noored on endale jõukohase panuse ohutumaks ja kodanike vara säästvaks liiklemiseks andnud," lausus Kaldmäe.

IRL eestseisus peab oluliseks võlakaitse seaduse kiiret vastuvõtmist

2010-04-21

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles täna IRLi eestseisuses, et erakond toetab koduomanike võlakaitse seaduse võimalikult kiiret vastuvõtmist, et hoida ära töötuks jäänud eraisikute pankrotte ning raskustesse sattunud perede kodukaotust.

„Eesti inimeste suurim probleem on ebakindlus ja hirm kaotada töö ning kaotada selle tulemusel ka oma kodu. Riik on liiga vähe pööranud tähelepanu kõige raskemas olukorras olevatele lastega peredele, kus on üks või mõlemad vanemad kaotanud töö," lausus Vaher.

Ta tunnustab koalitsiooni otsust anda võlakaitse seadus täna Riigikogu menetlusse, sest majanduskriis on jätnud Eestis kümned tuhanded inimesed tööta, tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus ja paljud pered on sattunud tõsistesse toimetulekuraskustesse.

„Meie põhiline eesmärk on võimaldada makseraskustes kodulaenuvõtjale tema võlgade ümberkujundamine, et makseraskusi ületada ja vältida kodu sundmüüki, arvestades seejuures nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve," ütles Vaher.

Õiguskomisjoni esimees ütles, et on hädavajalik luua võimalus hagita kohtumenetluseks, mille käigus kohus lahendab sisuliselt võlgniku taotluse tema enda poolt väljapakutud või kohtu määratud nõustaja koostatud võlgade ümberkujundamise kava alusel, olles ära kuulanud nii võlausaldajate kui teiste menetlusse kaasatud isikute seisukohad.

„Eelnõus pakutud lahendus hoiab võlgniku motivatsiooni esitada tõeseid andmeid oma võlgade kohta ja järgida kokku lepitud maksegraafikut, sest vastupidisel juhul riskib ta kõigi kokkuleppega saavutatud positiivsete tagajärgede kaotamisega."

Eelnõus lähtutakse Vaheri sõnul tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et võlausaldajad ei tohiks seeläbi sattuda halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaks võlgniku olemasoleva vara pankrotimenetluses realiseerimisel ja seejärel võlgniku võlgadest vabastamisel.

„Me ulatame raskustesse sattunud inimestele abikäe, et ta saaks ise raskused ületada, mitte ei murduks nõuete all eraisikuna pankrotistudes."

Reinsalu: Nõmme ja Pirita võiksid Tallinnast lahku lüüa

2010-04-20

IRLi Tallinna piirkonna juhatus arutas täna Tallinna kahe linnaosa - Nõmme ja Pirita - linnaelanike muret ebainimliku maamaksu üle ja asus seisukohal, et on valmis kaaluma kodanikualgatusena Nõmme ja Pirita lahkulöömist omavalitsusest, kes neist ei hooli.

Nõmme halduskogu liikme Urmas Reinsalu sõnul on maamaksu järsk tõus paljude pensionäride olukorra muutnud väga raskeks. Seda arvestades algatas IRL koos koalitsioonipartneritega eelnõu, mis andis kohalikele omavalitsustele õiguse vabastada kodud maamaksust, kuid Tallinn ei ole seda võimalust kasutanud.

„Me oleme saanud paljude linnaelanike vihast tagasisidet, inimesed on väljendanud muret, et omavalitsus neid nõnda maksustab. Selle kriitika valguses on mõistetav kodanikualgatus eraldada Nõmme ja Pirita sellest omavalitsusest, kes neist ei hooli, vaid ainult maksustab," ütles Reinsalu.

Tema sõnul on IRL mures, ja kui linn ei lõpeta koduomanike terroriseerimist, siis on erakond valmis toetama inimeste soovi lüüa lahku neid terroriseerivast Tallinnast.

„Kui inimesed väljendavad protesti ja Tallinn ei taltu, siis oleme valmis seda toetama, sest on ebaõiglane, kui maamaksust kogutakse sedavõrd linnakassasse suurt tulu ja kui vastu saadakse ainult auklikud tänavad," ütles Reinsalu.

Reinsalu meenutas, et 2008.aastast tõstis keskerakondlik linnavõim Tallinnas maamaksu 0,6%-lt 1,5%-le maa maksustamise hinnast, mis tõi pealinna elanikele kaks ja pool korda suuremad maamaksu arved. Näiteks kui 1800 ruutmeetrise krundi omanik Nõmmel maksis 2007. aastal maamaksu 2200 krooni, siis pärast maamaksu hüppelist tõusu on makstav summa 6800 krooni.

IRLi eestvedamisel on Riigikogu 2009. aastal võtnud vastu maamaksuseaduse muutmise seaduse, mis annab omavalitsustele õiguse vabastada seaduses ettenähtud juhtudel maamaksust kodualune elamumaa. Tallinn ei ole seda võimalust seni kasutanud.

Reinsalu toonitas, et IRLi fraktsioon tõstatas kodualuse elamumaa maksustamise lõpetamise küsimuse juba esimesel linnavolikogu uue koosseisu istungil ja temas sõnul jätkab erakond võitlust kodude maksustamise lõpetamise nimel, olles valmis toetama ka linnaosade lahkulöömist neid kõrgelt maksustavast Tallinnast.

Koalitsioon otsustas anda võlakaitse seaduse parlamendi menetlusse

2010-04-19

IRLi ja Reformierakonna esindajad otsustasid täna koalitsiooni eestseisuse koosolekul anda parlamendi menetlusse koduomanike võlakaitse, ehk võlgade ümberkujundamise seaduse eelnõu.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on seaduse põhieesmärk võimaldada makseraskustes kodulaenuvõtjale tema võlgade ümberkujundamine, et makseraskusi ületada ja vältida kodu sundmüüki. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve.

„Eelnõu sätestab füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetluse sarnaselt Põhjamaade ja teiste Euroopa riikide kogemusele. Ümberkujundatavad on kõikvõimalikud võlanõuded, sealhulgas ka veel mitte sissenõutavaks muutunud nõuded. Menetlus tugineb sarnastel põhimõtetel saneerimisseadusega ning loob alternatiivi füüsilise isiku pankrotimenetlusele," sõnas Laar.

Ta peab väga mõistlikuks, et eelnõus lähtutakse tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et võlausaldajad ei tohiks seeläbi sattuda halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaks võlgniku olemasoleva vara pankrotimenetluses realiseerimisel ja seejärel võlgniku võlgadest vabastamisel.

„Pean arukaks ka seda, et seaduse jõustudes kaob senine praktika, mille kohaselt tagatise müümise järel õhku jäänud nõudele rakendatakse tarbimislaenu intresse ja muid kõrvalnõudeid. Samuti, et võlakaitse seadus keelab täiendava tagatise nõudmise pelgalt kinnisvara turuväärtuse languse tõttu".

Eelnõu seadustamine loob võimaluse hagita kohtumenetluseks, mille käigus kohus lahendab sisuliselt võlgniku taotluse tema enda poolt väljapakutud või kohtu määratud nõustaja koostatud võlgade ümberkujundamise kava alusel, olles ära kuulanud nii võlausaldajate kui teiste menetlusse kaasatud isikute seisukohad.

Võlgnik vabaneb kavaga ümberkujundatud kohustustest kava lõpptähtaja saabumisel, kui ta on kava täies mahus täitnud. Võlgniku motivatsiooni esitada tõeseid ja kõikehõlmavaid andmeid oma võlgade kohta, samuti ka kava nõuetekohaselt täita, hoiab kõrgel asjaolu, et ta riskib vastupidisel juhul kava tühistamisega, mis toob kaasa kavaga saavutatud positiivsete tagajärgede äralangemise tagasiulatuvalt.

IRLi noori juhib tänasest Maria Kasepalu

2010-04-18

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühendus valis täna esimeheks Maria Kasepalu, kes alistas teise kandidaadi esimehe kohale - Ako Aasma. Kasepalu sai hääletusel 208 häält, Aasma 55 vastu.

IRLi Noorteühendusele valiti ka kolm aseesimeest Kaido Kukk (242 häält), Mihkel Kübar (205) ja Hans Elias (50).

IRLi noored valisid üldkogul ka eestseisuse uue koosseisu, kuhu kuuluvad Sille Ader (180 häält), Dagmar Jaup (159), Kristjan Kaldmäe (158), Andero Laur (157), Viktor Kondin (147), Jaana Mägi (146), Madis Kübar (145), Sirle Rosenfeldt (142), Veiko Lukmann (66), Ingrid Lepik (59) ja Tõnis Kattai (49).

Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Liis Jürimäe (228 häält) ja Jaan Sepping (222).

Kokku võeti välja 266 mandaati, hääletuskasti jõudis 263 sedelit.

Lukmann soovib 16-aastastele valimisõigust

2010-04-18

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühenduse esimees Veiko Lukmann tegi täna organisatsiooni üldkogul ettepaneku langetada valimisiga 16 eluaastani nii kohalikel, riiklikel, kui ka Euroopa Parlamendi valimistel.

Tema sõnul tuleks anda noortele anda võimalus võtta osa vastutusest riigi tuleviku eest endale, sest juba möödunud aasta sügisel toimunud varivalimised näitasid nooremate kui 18-aastaste suurt teadlikkust ja huvi poliitika vastu.

"Noorte osakaal valijatest on võrreldes pensioniealiste inimestega oluliselt väiksem. Seetõttu jääb noorte hääl oma kodukoha ja riigi otsuste määramisel nõrgaks. Valimisea langetamisest on kõneldud juba mitu aastat, üks idee toetajatest on olnud ka haridusminister Tõnis Lukas. Sellest hoolimata pole idee Riigikogu liikmete teadvusesse jõudnud ja praegusel hetkel ei ole see lihtsalt teema," rääkis Lukmann.

"Kui kogenud poliitikutel pole piisavalt julgust kogu rehkendust teha, siis julgustame neid alustama esmalt kohalikest valimistest, " sõnas Lukmann.

„Väita, et noored ei suuda vastutada, on vastuoluline, sest selles eas noored on värskelt õppinud ühiskonnaõpetust ning vaatavad Eestis toimuvat avatud silmadega, mida ei saa kindlasti öelda kõigi praeguste valijate kohta. Samuti peavad kõik poliitilised jõud toetama 2011. aasta valimiste eel toimuvat varivalimiste projekti, kus koolinoored hääletada saavad."

Lukmann kutsus oma kaheaastast ametiaega kokkuvõtvas kõnes Tõnis Lukast valimisea langetamise ideed jätkuvalt toetama ja seda ka poliitiliselt realiseerima.

Laar loodab noorte aktiivsuse kasvule

2010-04-18

Täna erakonna noorte üldkogul kõnelenud IRLi esimees Mart Laar kutsus noori üles aktiivsemalt avalikus elus osalema, lootes, et see aitab poliitikute vanema põlvkonna juba kivistunud vastasseisude asemel tuua poliitikasse uut värskest lähenemist.

"Iseseisvas Eestis üles kasvanud ja hariduse saanud noori ei huvita vanade meeste liivakastimängud teemal, kes neist omal ajal Liivimaa parim ratsanik oli või kellele Eesti elu edendamise eest ratsamonument panna. Noori huvitab see, millised on nende võimalused tänases Eestis oma unistusi ellu viia," lausus Laar.

Sellega seoses juhtis Laar tähelepanu jätkuvalt kõrgele tööpuudusele, mis on eriti ähvardav just noorte hulgas.

„Tööpuuduse perioodil on noortel kõige targem üritada tarkust koguda ning Haridusministeeriumi programm "Tagasi kooli" annab selleks ka võimalusi. Neid ja teisi noortele loodud võimalusi tuleks noortel endal oma eakaaslastele tutvustada, pakkudes samas välja uusi samme, mida saaks noorte tööpuuduse vähendamiseks ette võtta."

Tema sõnul ei tohi IRLi noorteühenduse tegevus jääda leigeks klubiliseks tegevuseks, sest see ei anna midagi ei noortele endile ega ka ühiskonnale.

„Me peame kõik iga päev mõtlema, miks me seda teeme, mida me teeme; mis on meie eesmärk ja funktsioon, mitte lihtsalt jututubades kohvi juues päevi mööda saatma," sõnas Laar.

Ta kutsus noori oma ideid sõnastama, nende eest seisma, ja kui vaja ka võitlema, sest ainult seda teed on võimalik midagi reaalselt ära teha.

„Kui ainus eesmärk on jõuda laua taha ja distsiplineeritult hääletada, siis on parem teha midagi muud, muidu pettutakse teis, pettutakse poliitikas ja te ise pettute lõpuks ka endas."

Laar soovitas kõigepealt noortel omandada korralik haridus ja elukutse ning alles pärast mõningase töö- ja elukogemuse saamise järel tõsiselt kaaluda soovi pühenduda poliitikale.

„IRLi noortekogu on kogemuste saamiseks hea koht, kutsun teid suuremale aktiivsusele ja tegevpoliitikute mõjutamisele, sest nii on kasulik teile ja Eesti tulevikule."

Laar kiitis IRL noori aktiivse osalemise eest küünalde panemises märtsiküüditatute mälestamiseks ning RIMI Eesti kaupade ignoreerimisele järgnenud boikotikampaanias.

Reisner: Kadrinast saab hariduse ja ameti

2010-04-13

Kadrina vallavolikogu esimees Jaanus Reisner ütles täna kohtumisel Kadrina Keskkooli külastanud president Toomas Hendrik Ilvesega, et inseneriõppe rakendamine selles koolis toetab valla pikaajalisi plaane ja arengusuundi.

„Kadrina kooli inseneriõppe programm on kokku pandud koostöös valla tööstusettevõtetega ning see võimaldab lastel oma andeid pingevabalt avada ning ettevõtjatel saada kvalifitseeritud ja vastutustundlikke töötajaid," ütles Reisner.

Tema sõnul on Kadrina Keskkooli inseneriõppe projekti eesmärk anda noortele teadmisi, millest neil kasu on, lisaks inseneridele vajalikele arvutiprogrammidele õpivad noored inglise keelt, milleta pole võimalik maailmas erialaselt suhelda.

„Kooli kõrge tase tagab tulevikus head võimalused edasiõppimiseks. Õpikeskkond annab kaasaegse ettevalmistuse ning sotsiaalne partnerlus kogukonna liikmete vahel toob vastutuse selle eest, et inimesed soovivad oma elu Kadrinaga siduda," lausus Reisner.

Tema hinnangul on selline nähtus tähelepanuväärne, olukorras, kus majanduskriis on jätnud Eestis kümned tuhanded inimesed tööta, tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus ja paljud pered on sattunud toimetulekuraskustesse, mille ületamiseks vajame tegelikke lahendusi.

„Kadrinas on üks selline lahendus juba praegu olemas," sõnas Reisner.

IRL: Tallinna volikogus tuleb edendada linnaelu!

2010-04-12

IRL: Tallinna volikogus tuleb edendada linnaelu!

Tallinna linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni saadikud ei osale tänaseks kokku kutsutud volikogu erakorralisel istungil, kuna seal ei arutata linnaelu puudutavat teemat, vaid aset leiab Keskerakonna valimisüritus.

„Tegemist on poliitilise tsirkusega, millest IRL fraktsioon ei pea vajalikuks osa võtta," lausus IRL fraktsiooni liige Siim Kabrits. "Siin ei ole tegemist linnaelu küsimustega. Me oleme valmis kasvõi iga päev istuma erakorralistel istungitel, kui see aitaks kaasa, et teed ja tänavad oleksid korras, lapsed saaksid hea hariduse ja monopolid ohjeldatud või kui istungite pidamine aitaks luua uusi töökohti."

IRL hinnangul on täna Tallinna volikogus toimuv ehtne šõu, mida korraldab Keskerakond, kes ei isegi varja, et on pensioniea küsimuse rakendanud oma valimiskampaania vankri ette. Kummatigi on Riigikogu pensioniga tõstes kaitsnud nii tänaseid kui tulevasi pensionäre.

„Pensioniea tõstmisest saavad kõige suuremat kasu pensionärid, kuivõrd vastasel juhul oleks tänane 42% keskmisest palgast moodustav vanaduspension langenud 32%-ni keskmisest palgast," sõnas Kabrits. „Aastaks 2027 on pensioniiga vaja tõsta 65. eluaastani, et ka tulevikus ei peaks pensione vähendama, sotsiaalmaksu tõstma ega importima võõrtöölisi. Ekspluateerides oma valimiskampaanias pensioniea tõstmise teemat, toetab Keskerakond pensionite vähendamist, kõrgemat sotsiaalmaksu ja suuremat sisserännet Eestimaale. Pensionärid ja kogu eesti rahvas ei pea maksma niivõrd ränka hinda Savisaare ja tema õukonna võimuiha rahuldamise nimel".

IRLi noored kutsuvad üles RIMI kauplusi boikoteerima

2010-04-09

Isamaa ja Res Publica Liidu noored peavad solvavaks Rimi Eesti Foodi otsust hakata omatootena müüma vaid välismaist sea- ja veiseliha ning nad kutsuvad selle keti kaupluseid boikoteerima.

„RIMI otsus solvab Eesti inimesi ja Eesti toiduainetetööstust ning me kutsume kõiki Eesti inimesi boikoteerima RIMI kaupluseketti ja eelistama neid, kes annavad tööd Eestile, Eesti ettevõtetele ja Eesti inimestele," ütles IRLi noorte esimees Veiko Lukmann.

Tema hinnangul kaotab RIMI otsus Eestis töökohti ja võib lõpetada mõnegi kodumaise ettevõtja tegevuse.

„Me boikoteerime, et võidelda Eesti inimeste töökohtade eest ja tööpuuduse vastu, sest see on praegu Eestis probleem number üks."

Lukmanni sõnul on rasketel aegadel vaja ühte hoida hoida ja loodetavasti suudab see samm ettevõtteid veenda oma majanduslikes otsustes ka kogukonna huvidega arvestama.

„Riik ei tohi sekkuda ettevõtte majandustegevusse, kuid seda saavad ja peavad tegema inimesed - kõigil tarbijatel on võimalik eelistada kauplusi, mis eestimaist hindavad ja hoiavad," lausus IRLi noorte juht.

Seeder: Eesti liha kvaliteeti on tunnustatud terves Euroopas

2010-04-09

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti toidukaupade ja sealhulgas lihatoodete head kvaliteeti tunnustatud terves Euroopas, mistõttu ei ole Rimi kaubandusketi süüdistustel kvaliteedi kohta mingit alust.

„Eestlased armastavad kodumaist toidukaupa ja seetõttu oleks loomulik, et kauplused inimestele seda ka pakuvad," rääkis Seeder. „Riik ei saa ühelegi kauplusele ette kirjutada, kust ta oma kauba ostma peab, küll aga oleks elementaarne, et kauplus oma valikuid ausalt põhjendab."

Seedri hinnangul ei ole Rimi käitumise taga mitte Eesti liha kvaliteediprobleemid, vaid ettevõtte soov Eesti tootjatelt odavama hinnaga kaupa osta. „Usun, et oma hinnangu annavad sellele ka inimesed, kes poes igapäevaselt sisseoste teevad," märkis ta.

IRL toetab Tallinna ombudsmani Eesti Vabariigi õiguskantsleri juures

2010-04-09

IRL toetab Tallinna ombudsmani Eesti Vabariigi õiguskantsleri juures

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon peab Toomas Vitsuti algatatud munitsipaalombudsmani ametikoha loomise plaani ebamõistlikuks, kuna ombudsmani ülesandeid täidab juba täna Eesti Vabariigi õiguskantsler.

„Ajal, mil kõik peaksid kokku tõmbama, soovib Tallinna linn luua ametikoha, mis sisuliselt dubleerib õiguskantsleri ülesandeid," sõnas IRL fraktsiooni aseesimees Urmas Mardi. "IRL arvates on uue institutsiooni loomine tarbetu. Tänane õiguskantsler on pööranud piisavalt tähelepanu Tallinna asjadele - võtame kasvõi äsjase Tallinna Vee kasumlikkuse küsimuse."

Mardi lisas, et kui kellelgi on kange tahtmine just nimelt Tallinna ombudsmani järele, siis on lahendus selles, et õiguskantsler määrab mõne oma nõuniku tegelema vaid pealinna probleemidega.

„Küll aga tundub, et pigem soovib Tallinna tänane linnavõim legitimeerida kohaliku ombudsmani abil oma väärotsuseid ja kuritarvitusi," lausus Mardi. „Ilmselgelt oleks sõltumatu õiguskantsler selliste plaanide takistuseks."

IRLi saadikud tutvustavad homme Järvamaal plaane töökohtade loomiseks

2010-04-08

Homme teeb Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon väljasõidu Järvamaale, et kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega, et kuulata inimeste mõtteid ja tutvustada IRLi plaane töökohtade loomiseks.

Fraktsiooni liikme Kaia Iva sõnul on Järvamaal tööpuuduse kasv üks suuremaid Eestis, mistõttu keskendutakse ettevõtete käekäiguga tutvumisele ning IRLi ministrite pakutavate ettevõtlust ja tööturgu toetavate meetmete tutvustamisele ning arutamisele.

"Majanduskriis on jätnud Järvamaal tuhanded inimesed tööta, inimesi ähvardab seetõttu kodu kaotus ja paljud pered on sattunud toimetulekuraskustesse. IRL peab kõige tähtsamaks uute töökohtade loomist läbi majanduskeskkonna soodustamise," ütles Iva.

Tema sõnul on tähtis kaasata lisaks ettevõtetele ja omavalitsustele ka haridusasutused ning ringkäigu raames külastavadki IRLi saadikud ka ameti- ja üldhariduskoole.

Isamaa ja Res Publica Liidu saadikutest on homme Järvamaal Mart Laar, Andres Herkel, Sven Sester, Liisa Pakosta, Erki Nool, Margus Tsahkna, Urmas Reinsalu, Mart Nutt, Mari-Ann Kelam, Lauri Vahtre, Ken-Marti Vaher ja Trivimi Velliste.

Külastatakse Järva- Jaanit, Koerut, Roosna-Allikut, Amblat, Imaveret ning Paide ja Türi linna ja valda.

Päev lõpeb kohtumisega Isamaa ja Res Publica Liidu liikmetega Järvamaa Keskraamatukogus.

IRL: kui kaob maamaksu kogumise põhjendus, kadugu ka maamaks!

2010-04-01

IRL: kui kaob maamaksu kogumise põhjendus, kadugu ka maamaks!

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees, Nõmmelt valitud linnavolinik Urmas Mardi kutsub kõiki linnavolinikke üles andma oma allkirja eelnõule, mille vastuvõtmise korral kaotatakse alates 2011. aasta 1. jaanuarist maamaks kodualuselt elamumaalt.

Mardi meenutas, et 2008.aastast tõstis keskerakondlik linnavõim Tallinnas maamaksu 0,6%-lt 1,5%-le maa maksustamise hinnast, mis tõi pealinna elanikele kaks ja pool korda suuremad maamaksu arved. Näiteks kui 1800 ruutmeetrise krundi omanik Nõmmel maksis 2007. aastal maamaksu 2200 krooni, siis pärast maamaksu hüppelist tõusu on makstav summa 6800 krooni.

„Ebaproportsionaalselt kõrge maamaksu kogumist põhjendavad Tallinna linnajuhid pealinnas kanalisatsiooni väljaehitamisega," sõnas Mardi. „Kuid et kogu Tallinn tuleb Euroopa Liidu nõuetest lähtuvalt kanaliseerida järgmiseks aastaks, siis on loogiline, et samaaegselt kanalisatsiooni valmimisega kaob koduomanikke koormav maamaks."

Mardi juhtis tähelepanu, et IRL eestvedamisel on Riigikogu 2009.aastal võtnud vastu maamaksuseaduse muutmise seaduse, mis annab omavalitsustele õiguse vabastada seaduses ettenähtud juhtudel maamaksust kodualune elamumaa.

„Kahjuks ei ole Tallinna linnavõim seda võimalust siiani kasutanud," tõdes Mardi. „Koduomanikud on sunnitud maksma oma kodu eest igal aastal linnakassasse tuhandeid kroone maamaksu, hoolimata sellest, et maa ja kodu on kord juba välja ostetud. Sisuliselt on tegu lõppematu järelmaksuga, mida linnale oma kodu eest tasutakse."

Mardi märkis, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tõstatas kodualuse elamumaa maksustamise lõpetamise küsimuse juba esimesel linnavolikogu uue koosseisu istungil. "IRL jätkab võitlust kodude maksustamise lõpetamise nimel," kinnitas Mardi.

Tallinnas saab vaadata Tunne Kelami fotonäitust

2010-03-31

Alates tänasest on Tallinnas Nokia Kontserdimajas vaatamiseks üleval Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelam fotonäitus "Eesti tee vabadusele".

See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele.

Näitusel on eksponeeritud mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning ka portreed iseseisvumisperioodil olulist rolli mänginud isikutest.

Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel.

Fotonäitust on eksponeeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.

Näitus "Eesti tee vabadusele" jääb vaadata aprilli keskpaigani.

IRL: Tallinna vapi- ja teenetemärgi kandidaadid on Kelam, Mõis ja Ladõnskaja

2010-03-30

IRL: Tallinna vapi- ja teenetemärgi kandidaadid on Kelam, Mõis ja Ladõnskaja

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon esitas Tallinna linna kõrgeima autasu - vapimärgi - kandidaadiks Eesti Kodanike Komiteede liikumise eestvedaja Tunne Kelami. Samuti esitas IRL fraktsioon Tallinna teenetemärgi kandidaadid, kelleks on endine linnapea Jüri Mõis ja ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja.

Tänu Tunne Kelami eestvõttel sündinud Eesti Kodanike Komiteede liikumisele ning sellest välja kasvanud Eesti Kongressile, Eesti Komiteele ja Põhiseaduslikule Assambleele õnnestus lõpetada okupatsioon ning taastada riiklik iseolemine. 20 aastat tagasi toimunud Eesti Kongress tõestas, et uhkuse tundmiseks ei pea tõusma olümpiavõitja tasemele - piisab, kui olla vastutustundlik ja väärikas oma riigi kodanik. Kodanikualgatuse korras korrektselt ette valmistatud ja rahumeelselt läbi viidud valimised oli ainulaadne kodanikualgatus kogu maailmas, mis määras pikaks ajaks ära Eesti tuleviku. Tänu Tunne Kelami poolt 20 aastat tagasi tehtud otsustavatele sammudele on tänased noored tallinlased kasvanud üles vaba Eesti riigi kodanikuna.

Jüri Mõis, kes väärib tunnustamist juba ainuüksi Hansapanga rajamise, hoidmise ja edendamise eest, on teenetemärgi ära teeninud ka kui linnapea, kelle valitsemisaega iseloomustas mittepopulistlik ja linna jõulisele arengule suunatud lähenemine. Linnapeana teostas Mõis pikalt räägitud Tartu maantee läbimurde - puhudes sellega elu sisse Tallinna uuele Cityle -, käivitas suuri infrastruktuuriprojekte, ehitas lõpuni Lilleküla jalgpallistaadioni, asus lahendama noorte perede eluasemeküsimusi, tegi ära linnavalitsuse struktuurireformi ja töötas välja Tallinna finantsjuhtimise süsteemi.

Viktoria Ladõnskaja on oma kirjutiste ja esinemistega teinud väga palju selleks, et erinevatest rahvustest tallinlased teineteist aktsepteeriksid ja mõistaksid. Ta on valgustanud eestivenelastele otsekoheselt eestlaste tundeid ja arusaamu ning selgitanud põlisrahvusele värvikalt siinse vene kogukonna emotsioone ja tõekspidamisi. Ladõnskaja lood ja sõnavõtud on suunatud erinevate rahvuste lähendamisele ning kantud soovist saavutada sõbralik ja turvaline koosolemine.

Tallinna vapi- ja teenetemärkide saajad otsustab linnavolikogu aprilli lõpus. Autasud antakse pidulikult üle Tallinna päeval, 15. mail.

Seeder: Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist

2010-03-28

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna Brüsselis toimuval Euroopa Rahvaparteisse (EPP) koondunud erakondade põllumajandusministrite kohtumisel, et arutada Euroopa põllumajanduspoliitika arengusuundi alates aastast 2013.

Seedri sõnul on põllumajanduse tuleviku osas kokkuleppe saavutamise Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi jaoks võtmetähtsusega, sest praegu kulub 40 protsenti Euroopa Liidu eelarvest ühise põllumajanduspoliitika rahastamiseks.

Tema hinnangul tulevad aastakümnete jooksul kehtestatud riigiabi maksmise erisused kaotada või viia miinimumini.

„Eesti seisukoht on, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist. Praeguste toetuste aluseks olevate aegunud põhimõtete muutmiseks tuleb loobuda ebavõrdset konkurentsi tekitavatest toetustasemetest ning leida nende maksmiseks objektiivne alus," ütles Seeder.

Samuti vajab Seedri hinnangul ümbervaatamist toetusõiguste süsteem, mis on täna üleantav ja päritav ka isikutele, kes põllumajandusliku tootmisega ei tegele.

„Saada põllumajandustoetusi, tegelemata põllumajandusliku tootmisega - see kompromiteerib Euroopa maksumaksjate silmis kogu Euroopa Liidu toetuste süsteemi," lausus Seeder.

Tänasel kohumisel osalevad Euroopa Liidu 27 riigi põllumajandusministritest 11, kes kuuluvad Euroopa Rahvaparteisse.

Lisaks Helir-Valdor Seedrile Eestist on arutelu osalisteks Euroopa Rahvapartei sõsarparteidest ka Niki Berlakovich Austriast, Miroslav Naydenov Bulgaariast, Gerda Verburg Madalmaadest, Bruno Le Maire Prantsusmaalt, Ilse Aigner Saksamaalt, Kazimieras Starkevicius Leedust, Romain Schneider Luksemburgist, George Pullicino Maltalt, Marek Sawicki Poolast ja Mihail Dumitru Rumeeniast.

Ene Ergma jätkab Riigikogu esimehena

2010-03-25

Riigikogu esimehe kohale seati üles kaks kandidaati - lisaks Ene Ergmale ka sotsiaaldemokraat Indrek Saar. Esimehena jätkab Ene Ergma, kes sai 55 poolthäält, Indrek Saar kogus 42 häält.

Ene Ergma on Riigikogu tööd juhtinud alates 2003. aastast. Aastatel 2003-2006 oli ta riigikogu esimees ning 2006-2007 aseesimees. Alates 2007. aastast on ta taas riigikogu esimees.

IRL: Tallinna linn peaks abistama pensionäre üleminekul digitelevisioonile

2010-03-25

IRL: Tallinna linn peaks abistama pensionäre üleminekul digitelevisioonile

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon algatab tänasel Tallinna volikogu istungil eelõu, millega tehakse linnavalitsusele ülesandeks korraldada üksi elavate eakate tallinlaste abistamist nende koduste telerite kohandamisel digilevile 2010.aasta 1.juuliks. Sel kuupäeval lõpeb Eestis analoogtelevisiooni edastamine telesaatjate kaudu ja minnakse täielikult üle telepildi digitaalsele edastusele. See omakorda tähendab, et kõik need, kes võtavad telepilti vastu tavalise katuse- või toaantenniga, peaksid muretsema enesele digitaalset vastuvõttu võimaldava seadme.

„Eesti inimesed on uuendustega alati hästi kaasa läinud ning noored ja ärksamad on vanemaid inimesi uute asjade puhul ikka aidanud," sõnas IRL fraktsiooni liige Kalev Vapper. „Kahjuks aga ei ole paljudel vanematel inimestel lapsi või on side nendega katkenud, nooremaid sugulasi napib või puudub nendega kontakt. Kuna eakale inimesele on toanurgas pilti näitav televiisor elulise tähendusega, olles nii meelelahutaja kui aken maailma, siis oleks vanainimese seisukohalt traagiline, kui teadmatuse või oskamatuse tõttu tema pildikast ühel hetkel pimedaks jääb."

IRL leiab, et linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakonnad, kus kindlasti on olemas põhjalik teave selles linnaosas üksi elavate eakate või vanemate paaride kohta, peaksid nende vanainimestega ühendust võtma. Ametnikel tuleks pärida, kas neil on kaabeltelevisioon või tavaantenn ning kui tegu on tavalise toa- või katuseantenniga, siis kas ollakse peatsest muutusest teadlikud, kas on endale soetatud digiboks, kas on suudetud see ära ühendada, kas teler nüüd pilti näitab ja kas pildikvaliteediga ollakse rahul. Juhul, kui vanainimene pole muudatusest midagi kuulnud või digiboksiga toime tulnud, peaks omavalitsus teda nõu ja jõuga aitama.

„IRL algatus ei tähenda, et linnavalitsus peab linnaeelarvelistest vahenditest üksi elavatele eakatele digibokse soetama, kuigi üksikjuhtudel on see ilmselt ka vajalik," lausus Vapper. „Eeskätt eeldame praktilist abi. Kasvõi mõne tehnilist taipu omava reisisaatja võiks paariks kuuks trammist maha tõsta ja suunata tegelema millegi kasulikuga. Üksikud vanainimesed rõõmustavad kindlasti väga - mitte ainult kordaseatud teleri üle, vaid ka seetõttu, et neid on märgatud ega ole murega üksi jäetud."

Keskerakond valmistugu veetasu tagasimaksmiseks

2010-03-24

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul võib õiguskantsler Indrek Tederi analüüsi põhjal öelda, et Tallinna linnavalitsus ei soovi tagada koduomanikele mõistlikke veearveid, eelistades suuremat dividenditulu Tallinna Veest.

„Isamaa ja Res Publica Liit kutsub keskerakondlikku linnavalitsust toetama õiguskantsler Tederi ettepanekut ning hakata valmistuma ülemääraselt kogutud veetasu tasaarvestamiseks Tallinna koduomanikele," ütles Reinsalu.

Ta meenutab, et IRL ütles juba enne kohalikke valimisi, et Tallinna Linnavalitsus ei ole tegelikkuses soovinud tagada linnaelanikele madalamat vee hinda, vaid on kas tahtlikkusest või ebakompetentsusest lasknud linnaelanikel maksta põhiseadusvastaselt kehtestatud suuri veearveid.

„Õiguskantsleri seisukoht põhjendab selgelt monopolide ohjeldamise seaduse vajalikkust, sest
keskerakondlik linnavalitsus on Tallinna Vee aktsionärina rohkem huvitatud oma dividenditulust kui mõistliku vee hinna tagamisest tallinlastele," ütles Reinsalu.

Ta viitab õiguskantsleri analüüsile, mis ütleb, et linnavalitsusel on küll hoovad kontrollida vee hinna kujunemist, kuid need on jäetud vastutustundetult kasutamata.

„Monopolide ohjeldamise seadus annab vee hinna kontrollimise sõltumatu regulaatori- konkurentsiameti kätte. See tähendab tallinlastele vee hinna olulist alanemist ja on õiguskantsleri tänase otsuse valguses ainuõige."

Lukas: haridusuuendus on alanud

2010-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kuulas täna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase tööaruannet ning tunnustab tema poolt läbi viidud haridusuuendust, rõhutades selles just sisulisi muudatusi, mille kutsuvad ellu hiljuti juba heaks kiidetud õppekavad.

„Uute õppekavade elluviimine kindlustab eesti lastele võimetekohase ja mitmekesise ettevalmistuse põhikoolis ning senisest rikkalikuma ainetevaliku gümnaasiumis," sõnas Lukas volikogu ees.

Haridusminister kutsub nüüd, kui valitsus on loobunud koolivõrgu tsentraalsest muutmisest ning jätnud koolide suuruse omavalitsuste otsustada, kõiki erakondi loobuma kemplusest haridusteemadel ning kiitma põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse heaks ka Riigikogus.

See kindlustab muuhulgas õpetajate staatust koolis, vähendab koolist väljalangevust ja annab mitmekülgset toetust hariduslike erivajadustega, ka andekatele lastele.

Lukase hinnangul on märkimisväärne valitsuse sel nädalal langetatud otsus rekonstrueerida kahe „puhta" gümnaasiumi - riikliku Nõo Reaalgümnaasiumi ja Viljandisse rajatava riigigümnaasiumi hooned.

„Kvaliteeti tulebki investeerida! Parim majanduspoliitika on Eestis jätkuvalt tõhus hariduspoliitika, sellesse tuleb Eestil ka tulevikus panustada," ütles Lukas täna IRLi volikogul.

Vaher kinnitati IRLi peasekretäriks

2010-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas täna Ken-Marti Vaheri erakonna peasekretäriks.

Erakonna esimees Mart Laar esitas Vaheri kandidatuuri erakonna eestseisusele 10. märtsil, vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused.

Vaher (35) on IRLi liige aastast 2001 ja on olnud ka varem ametis erakonna peasekretärina. Ta on valitud kahel korral Riigikogu liikmeks Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna valimisringkonnast. Aastatel 2003-2005 oli Vaher justiitsminister.

Laar: riik peab säilitama kontrolli Eesti Energia üle

2010-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil, et Eesti Energia aktsiate esmakordne pakkumine avalikkusele on võimalik vaid juhul, kui sellega kaasneb rahvaaktsiate programm ja riigi kontrolli säilimine.

Laari sõnul seisab Eesti riik lähikuudel otsuste ees, mis võimaldavad Eesti Energial käivitada valitsuse ja Riigikogu poolt kavandatav investeerimisprogramm, mis on Eesti energiajulgeoleku tagamiseks oluline.

„Kui valitsus otsustab pakkuda aktsiaid avalikkusele, siis peab IRL seda võimalikuks vaid tingimusel, et aktsiaid saab märkida võimalikult lai ring Eesti inimesi ning neile on loodud selleks ka vastavad soodustused," lausus Laar.

Tema sõnul annaks see võimaluse anda tuhandetele Eesti inimestele võimaluse investeerida oma sääste pikaajaliselt Eesti energiamajanduse arengusse.

„Aktsiaemissiooni korral tuleb kindlustada ka see, et börsileminekust saaksid kaudselt osa ka kõik Eesti elanikud, kes on investeerinud pensionifondidesse, mis suurendaks veelgi inimeste ringi, kellele läheb korda Eesti Energia käekäik," ütles Laar.

Tema hinnangul tuleb kindlasti anda ka ettevõtte töötajatele võimalus märkida eritingimustel Eesti Energia aktsiaid, mille tulemusel muutuksid nad selle kaasomanikeks.

IRLi esimees rõhutas, et kui otsustatakse vähemusaktsiate müügi kasuks, peab tegemist olema tõesti vähemusaktsiatega.

„Mingil juhul ei tohi börsile viia rohkem kui kolmandikku ettevõtte aktsiatest, sest nii jääks Eesti Energia enamusaktsionäriks endiselt riik ning ühtegi strateegilise kaaluga otsust ei saaks teha riigi heakskiiduta," sõnas Laar.

IRLi Tallinna piirkonna esimeheks valiti Siim Kiisler

2010-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna piirkonna juhatuse uus koosseis valis taas esimeheks regionaalminister Siim Kiisleri ja aseesimeheks Riigikogu liikme Toomas Tõniste.

Kiisler peab aasta enne Riigikogu valimisi kõige tähtsamaks koostöövõimet ja suutlikkust erakonna head positsiooni veelgi tugevdada.

„IRLi Tallinna liikmed on valmis 2011. aasta valimistel tegema erakondadest parima tulemuse Tallinnas ja sellega andma oma panuse IRLi valimisvõiduks. Erakonna kõrge toetus Tallinna elanike seas on selleks hea alus," sõnas Kiisler.

„Me näeme vigu ka Tallinna tänases juhtimises ja probleeme, mida need linnakodanikele põhjustavad, mistõttu on selge, et IRLil tuleb võtta tulevikus senisest suurem vastutus ka pealinna elanike käekäigu eest."

IRLi Tallinna piirkonna juhatuse praegune koosseis valiti ametisse 9. märtsi, sinna kuuluvad Siim Kabrits, Nikolai Stelmach, Maria Kasepalu, Toomas Tõniste, Sven Sester, Urmas Reinsalu, Avo Üprus, Ken-Marti Vaher, Indrek Raudne, Siim Valmar Kiisler, Andres Herkel, Andres Luus, Mart Nutt, Tarmo Kruusimäe ja Toivo Jürgenson.

Parts ja Palts said Tallinna Ülikooli teenetemärgid

2010-03-18

IRLi aseesimees Juhan Parts ning erakonna eestseisuse liige Tõnis Palts said täna Tallinna Ülikooli viienda sünnipäeva tähistamiseks toimunud aktusel õppeasutuse rektorilt teenetemärgid.

Ülikooli rektor Rein Raud andis aktusel kokku 28 teenetemärki ülikooli heaks tehtud töö eest, nende saajate hulgas ka endine 2005. aastal peaministriks olnud Juhan Parts ja Tallinna linnapeana tegutsenud Tõnis Palts.

Tallinna Ülikool annab teenetemärke ülikooli arengusse silmapaistva panuse andnud inimestele ja kooli toetajatele.

IRLi eestseisus toetab müügimaksu väljavõtmist kohalike maksude loetelust

2010-03-17

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus toetab erakonna Tallinna piirkonna juhatuse pöördumist algatada Riigikogus seadusemuudatus, mis jätaks müügimaksu kohalike maksude loetelust välja.

„Praeguseks on kõigile selge, et müügimaksu kehtestamine Tallinnas tähendab osale Eestist sisuliselt käibemaksu tõusu ühe protsendi võrra. Kuna Tallinna osakaal Eesti majandusest on üle 50 protsendi, siis hakkab Tallinn koguma riikliku maksuga sarnanevat maksu," ütles IRLi eestseisuse liige Indrek Raudne.

Ta ei pea õigeks seada küsitavate maksudega kahtluse alla maksusüsteemi usaldusväärsust ning tema hinnangul oleks Tallinnas korraldatud segaduse taustal arukas kaaluda müügimaksu väljajätmist kohalike maksude loetelust.

„Meie soovitus on loobuda müügimaksust ja kärpida samas ulatuses linna kulutusi reklaamile ja propagandale. Uue maksu kehtestamine ei too kindlasti juurde ühtegi töökohta, pigem jääb neid linlaste tarbimise täiendaval maksustamisel vähemaks".

Tema hinnangul on Savisaar juba enne müügimaksu kogumist põhjustanud pealinna ettevõtjatele murettekitavalt suure kahju.

„Tuhanded Tallinna ettevõtjad peavad oma raamatupidamis- ja kassasüsteeme ümber häälestama, esitama täiendavaid aruandeid; linn vajab uusi bürokraate müügimaksu administreerima, kodanike jaoks tähendab see hinnatõusu kauplustes".

IRL: Tallinn üritab piirkiiruse teemaga varjutada katustelt variseva jää probleemi

2010-03-16

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon on seisukohal, et Tallinna linnavõimu poolt piirkiiruse alandamise teema püstitamine tänasel päeval täidab pelgalt eesmärki juhtida tallinlaste tähelepanu eemale neljapäeval juhtunud raskest õnnetusest, kus koolitüdruk jäi trollipeatuses jääkamaka alla.

"End hoolivana reklaamida armastav linnavalitsus on tegelikult hoolimatu, kuna seal, kus varitseb tegelik oht inimeste elule ja tervisele, lastakse asjadel rahumeeli omasoodu kulgeda," sõnas IRLi linnavolinik Anneli Entson.

"Piirkiiruse alandamise küsimuse tõstatamine on järjekordne keskerakondlik manipulatsioon, kus neile ebamugavas olukorras suunatakse avalikkust arutlema ja kaasa rääkima teema üle, mis tegelikult hetkel oluline ei ole. Täna muretsevad inimesed mitte autode piirkiiruse, vaid pähekukkuvate purikate ja jääkamakate pärast. Liiklusohutuse seisukohalt on piirkiirusest oluliselt suurem mure see, et äravedamata lumehangede tagant on raske märgata lähenevaid inimesi ja autosid."

IRL kutsub Tallinna linnavalitsust üles vastutustundlikkusele ning mitte tegelema mainekujundusliku asendustegevusega, vaid asuma lahendama tõelisi probleeme, millistele läbi sõrmede vaatamine on kaasa toonud esimesed inimohvrid.

IRL toetab Ergma jätkamist

2010-03-15

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon otsustas täna üksmeelselt toetada Ene Ergma jätkamist Riigikogu esimehe ametis.

Fraktsiooni esimehe Mart Laari sõnul on Ergma saanud oma tööga väga hästi hakkama ning on absoluutselt loomulik, et ta sel ametikohal ka jätkab.

"Ene Ergma on oma tööga näidanud, et suudab keerulistel aegadel parlamendi tööd juhtida ning säilitanud tasakaalu ka siis, kui Riigikogu on pidanud langetama ebapopulaarseid otsuseid. See näitab Ene võimekust korraldada ja juhtida Riigikogu tööd ning seista riigi huvide eest," lausus Laar.

Ene Ergma on kuulunud Riigikogu juhatusse alates 2003. aastast. Aastatel 2003-2006 oli ta Riigikogu esimees ning 2006-2007 aseesimees. Alates 2007. aasta aprillist on ta olnud taas Riigikogu esimees.

Riigikogu juhatuse korralised valimised toimuvad järgmise nädala neljapäeval, Riigikogu esimehe koht kuulub koalitsioonilepingu järgselt IRLile.

Eesti Kongressi kogunemist tähistatakse homme kontserdiga

2010-03-12

Homme, 13. märtsil kell 12.00 toimub Tallinnas, Estonia kontserdisaalis kontsert-aktus, millega tähistatakse Eesti Kongressi esimese istungi toimumist 20 aastat tagasi.

1990. aastal Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee esimeseks esimeheks valitud Tunne Kelami sõnul seisneb kahe aastakümne taguste sündmuste tähtsus ennekõike selles, et tänu siis aktiivsete kodanike poolt tehtud otsustavatele sammudele on tänased noored kasvanud üles vaba Eesti riigi kodanikuna.

"Eesti Kongressi 20. aastapäeva kontsert-aktusel pööramegi oma pilgud noorte poole, sest nende kätes on täna ja tulevikus Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidmise vastutus," räägib Kelam.

Laupäeval Estonia kontserdisaalis toimuval pidulikul kontsert-aktusel kõnelevad president Toomas Hendrik Ilves ja Tunne Kelam. Rõhutamaks noorte rolli Eesti iseseisvuse edasisel püsimisel on kontsert suunatud noorele kuulajale, ka esinejate seas on palju noori. Kontsert on kõigile huvilistele tasuta.

Kontserdil linastub Eesti Kongressi 20. aastapäevaks valminud Jaan Kolbergi dokumentaalfilm "Rahva vabadus", milles Eesti iseseisvuse taastamisele eelnenud arenguid meenutavad kihelkondade ja maakondade komiteede aktivistid. Filmis kommenteerivad toimunut president Toomas Hendrik Ilves, Eve Pärnaste, Liia Hänni, Tunne Kelam, Trivimi Velliste, Mart Laar, Vardo Rumessen ja teised.

1990. aasta 11. ja 12. märtsil toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus sõnastati Eesti iseseisvuse taastamise aluseks saanud riigiõiguslikud ja poliitilised seisukohad.

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab kiiremas korras ühist küberjulgeoleku strateegiat

2010-03-10

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu välis-ja julgeolekupoliitikat. Väliskomisjoni esimehe Gabriele Albertini koostatud raport käsitles Euroopa Parlamendi rolli Euroopa Liidu eriesindajate ametisse nimetamise ja neile volituste andmise osas, julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni esimees Arnaud Danjeani koostatud raport keskendus sellele, kuidas Lissaboni leping mõjutab ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Saadikutele esines Euroopa Liidu kõrge esindaja Catherine Ashton.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel esinenud Tunne Kelam väitis, et Euroopa Liidul tuleb möödapääsmatult etendada juhtivat globaalset rolli. Seda on võimalik teostada üksnes Atlandi-ülese koostöö tugevdamisega, mis põhineb ühistel väärtustel.

"Ennekõike peab Euroopa Liit ilmutama kindlat tahet kujundamaks terviklik strateegia viies võtmelises valdkonnas. Need on ühised strateegiad Hiina, Venemaa, Lähis-Ida rahuprotsessi, Afganistani ja energiajulgeoleku vallas, " rõhutas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on ikka veel suureks takistuseks Euroopa Liidu usaldusväärsusele see, et pahatihti ei ole Euroopa Liit kõnealustes valdkondades suutnud ühtset seisukohta kujundada.

"See on peamine väljakutse teile, proua kõrge esindaja, viia tegelikkuses ellu oma tänuväärne avaldus ühtse poliitilise strateegia vajalikkusest ning kollektiivse vastutuse võtmisest, " ütles Kelam Ashtonile.

Olulise punktina tõi Tunne Kelam välja sätte Danjeani raportis, mis kutsub nõukogu ja komisjoni üles analüüsima küberrünnakute ohte ning reageerima selle ala väljakutsetele. "Kübersõda ei ole tuleviku väljakutse, see on muutunud meie igapäevaelu probleemiks, "ütles Kelam.

Kelam kutsus Euroopa Liitu üles töötama kiires korras välja ühine küberjulgeoleku strateegia.

Tunne Kelam tõstatas ka küsimuse loodava Euroopa Liidu välisteenistuse kohta. "Välisteenistuse kujundamine peab tuginema õiglasele geograafilisele tasakaalule. Uute ja vanade liikmesriikide esindajatele tuleb luua võrdsed võimalused välisteenistusse kandideerimiseks. See on mõeldav kvoodisüsteemi rakendamisega," väitis Kelam.

Kelami sõnul on ainult nii võimalik tagada uue välisteenistuse usaldusväärsus ja tõhusus.

Kõrge esindaja Catherine Ashton reageeris positiivselt kolmele Kelami tõstatud probleemile. Ta nõustus, et Atlandi-üleses partnerluses tuleb tugevdada solidaarsust; samuti väitis, et küberrünnakud kujutavad endast tõsist ohtu ning vajavad ühtset reageerimist Euroopa Liidu poolt. Samuti vastas Ashton, et toetab geograafilise tasakaalu põhimõtet ja individuaalsete võimete arvestamist välisteenistuse komplekteerimisel.

Laar esitas peasekretäriks Vaheri

2010-03-10

IRLi esimees Mart Laar esitas täna erakonna eestseisusele Ken-Marti Vaheri kandidaadiks peasekretäri kohale.

Eestseisus andis Vaherile heakskiidu, tema ametissekinnitamine on 20. märtsil toimuva IRLi volikogu istungi päevakorras.

Vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused.

Vaheri sõnul on IRLi missioon seista Eesti huvide eest ja arendada vaba ning inimkeskset riiki, kus väärtustatakse kõigi Eesti elanike inimväärikust, loovust ja ettevõtlikkust.

„Eesti inimesed toetavad üha enam IRLi poliitikat. Erakonna praegune ülesanne on hoida riigi kulutusi kontrolli all, elavdada majandust ja teha, mis võimalik, et luua uusi töökohti," lausus Vaher.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher (35) on IRLi liige aastast 2001 ja on olnud ka varem ametis erakonna peasekretärina. Ta on valitud kahel korral Riigikogu liikmeks Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna valimisringkonnast. Aastatel 2003-2005 oli Vaher justiitsminister.

IRLi eestseisus kinnitas Tsahkna IRLi poliitikasekretäriks

2010-03-10

Margus Tsahkna sõnul on tema peamine ülesanne kaitsta IRLi väärtuseid - Eesti huvide prioriteediks seadmine, riigi julgeoleku tagamine, rahvuslike huvide kaitse.

„IRL tegi mullu kahtedel valimistel tugeva tulemuse, mille eelduseks on olnud vastutustundlik ja inimestest hooliv poliitika nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Oleme suutnud oma veendumustele kindlaks jääda ja hoidnud vaos riigi kulutusi - järgmine suur väljakutse on tööpuuduse kasvu peatamine selle aasta lõpuks," lausus Tsahkna.

Tema hinnangul ongi järgmisel perioodil IRLi poliitika keskmes majanduse elavdamine, et seeläbi luua töökohti ning anda Eesti peredele tööd ja leiba.

„IRL pöördub senisest enam Eesti inimese poole ning andma vastuse küsimustele, mis on just nende jaoks hetkel peamised".

IRLi eestseisus soovib Tiit Riisalot IRLi tegevjuhiks

2010-03-10

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus soovib, et erakonna tegevjuhiks hakkaks Tiit Riisalo, kelle ülesandeks saaks erakonna administratiivne juhtimine.

Riisalo ülesanne oleks viia IRL üle uuele juhtimismudelile, millega kaasnevad ka struktuurimuudatused, et erakonna tegevus alluks selgemalt püstitatud eesmärkidele.

„Meie kõigi huvides on see, et erakonnad Eestis oleksid tugevad, et neis oleks tarku ja võimekaid inimesi, et peale tuleks ka nooremaid inimesi," ütles Riisalo, kes on valmis ettepanekut tõsiselt kaaluma.

"IRLil on selge nägemus, kuidas Eestit edasi viia. Selle inimesteni viimiseks vajab erakond aga administratiivset tugevdamist. Kui soovitakse, et ma sellel eesmärgil kaasa aitaksin, on see mulle tõsine väljakutse."

IRLi Tallinna üldkogu valis uued juhid

2010-03-09

Täna õhtul kogunes Tallinnas Rahvusraamatukogus IRLi Tallinna üldkogu, mis valis järgmiseks kaheks aastaks piirkonna juhtorganid. Piirkonna juhatusse valiti 15, erakonna volikogusse 34 ja piirkonna revisjonitoimkonda kolm esindajat. Piirkonna esimehe valib juhatus oma esimesel koosolekul.

TALLINN PIIRKONNA JUHATUSE VALIMISED (nime järel saadud häälte arv)

Kandidaate 22, valiti 15:
Siim Kabrits 488
Nikolai Stelmach 469
Maria Kasepalu 451
Toomas Tõniste 449
Sven Sester 435
Urmas Reinsalu 408
Avo Üprus 405
Ken-Marti Vaher 403
Indrek Raudne 397
Siim Valmar Kiisler 379
Andres Herkel 301
Andres Luus 256
Mart Nutt 255
Tarmo Kruusimäe 247
Toivo Jürgenson 239

TALLINNA PIIRKONNA ESINDAJATE VALIMINE ERAKONNA VOLIKOGUSSE (nime järel saadud häälte arv)

Kandidaate 43, valiti 34:
Henrik Aavik 435
Marietta Valle 416
Kaido Kukk 406
Erik Proomann 406
Toomas Tõniste 405
Kaupo Kuusik 402
Urmas Mardi 399
Sille Ader 398
Olle Koop 395
Janis Mäehunt 391
Maria Kasepalu 387
Kristjan Kaldmäe 374
Toivo Promm 371
Jüri Kütt 367
Kaupo Reede 365
Helve Nõmm 360
Nikolai Stelmach 350
Arvi Altmäe 339
Reet Roos 338
Anneli Entson 326
Kristiine Naska 325
Lagle Parek 309
Reet Trei 305
Avo Üprus 305
Andres Luus 297
Kalev Vapper 290
Toivo Jürgenson 283
Anna-Greta Tsahkna 258
Illimar Lepik won Wirén 226
Epp Rebane 214
Andres Öpik 214
Olavi-Jüri Luik 211
Kaja Villem 210
Helen Hääl 205

IRL TALLINNA PIIRKONNA REVISJONIKOMISJONI VALIMISED (nime järel saadud häälte arv)

Kandidaate 4, valiti 3:
Urmas Mardi 546
Oleg Pahhomov 374
Henri Sipra 304

Vaher: monopolide ohjeldamise seadus kaitseb tarbijaid

2010-03-09

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik Ken-Marti Vaher ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse esimesel lugemisel Riigikogus, et selle vastuvõtmisel võidavad ennekõike tarbijad.

"Seadus paneb monopolidele tulukusele ranged piirmäärad ning konkurentsiametile täieliku kontrolli kõigi soojatootjate ja suuremate vee-ettevõtjate ning sunnib monopole tootmishindade alanemise korral hindu langetama," ütles Vaher.

Tema hinnangul peaks nimetatud seaduse vastuvõtmine vähendama Tallinna Vee tariifi umbes veerandi võrra ning paljude soojatootjate hinda ligi kümnendiku võrra.

"Praegu pelgalt Tallinna linnavalitsusega oma hinda kooskõlastava Tallinna Vee puhaskasum 2008. aastal oli 41 protsenti käibest ning pealinna vee-ettevõtte investeeritud varade tootlikkuseks on kujunenud ligi 20 protsenti," ütles Vaher.

Ta lisas, et Euroopas levinud põhimõtete kohaselt peaks Tallinna Vee taolise suurmonopoli põhjendatud tulukus ehk tootlikkus olema 7-8 protsenti.

"Täna ületab näiteks Tallinna Vee igaaastane investeeritud varade tootlikkus mitmekordselt Euroopas Liidus aktsepteeritud 7-8%-st piiri, mis tähendab, et vee tarbimine on tallinlastele põhjendamatult kallis ja muutub üha kallimaks," ütles Vaher.

Tema hinnangul tuleb riigil seada monopoolsetele ettevõtetele tänasega võrreldes oluliselt enam kohustusi, näiteks kohustada sooja- või gaasiettevõtteid alandama teenusehindu tarbijatele juhul kui maailmaturul langevad nimetatud tooraine hinnad.

"Olukord, kus näiteks gaasihind maailmaturul langeb, aga Eesti tarbijate soojaarved pidevalt suurenevad, on vastuvõetamatu. Monopoolsed ettevõtjad tuleb allutada riigi tõhusale järelevalvele".

Juhul kui ettevõtjad keelduvad seaduses ette nähtud juhtudel hindade langetamisest, näeme Konkurentsiametile ette õiguse ise kehtestada ajutiselt madalamad hinnad nimetatud teenustele," lausus Vaher.

IRL'i fraktsiooni, Reformierakonna fraktsiooni JA Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu läbis täna Riigikogus esimese lugemise.

IRLi naiskogu tunnustab tänavu kolme ettevõtlikku naist

2010-03-08

Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu kuulutas tänavu aasta naisettevõtjateks Marge Tirgo, Hülle Paesi ja Imbi Karu.

Marge Tirgo on osaühingu Sveba-Dahlen ja aktsiaseltsi Sveba-Dahlen Baltic kauaaegne ja edukas juht. Ettevõte on osalenud mitmel aastal Viljandi linna ettevõtluskonkursil ja saanud auhinnatud. Marge Tirgo on ka Viljandi Rotary klubi praegune president.

Hülle Paes - OÜ Teele P&P juhatuse liige. Tegemist on 1992. aastal asutatud perefirmaga, mille põhitegevusalaks on kondiitri- ja pagaritoodete valmistamine. Järjepideva tööga, aastatega arenedes ja kasvades on Hülle Paesi kohvik saanud Haapsalu inimeste igapäeva loomulikuks osaks, seal kohvikus süüakse lõunat ja tellitakse pidukringlid.

Imbi Karu - füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab omanimelist käsitöötuba. Ta on aastaid erinevates tegevusvormides tegelenud käsitööga, otsides uusi tegevusvaldkondi on ta tunnustatud käsitöömeistrina korraldanud koolitusi ja õpitubasid paljudele huvilistele nii Türil kui ka kaugemal. Nii koolituste kui ka toodete müügi korraldamise läbi on Karu aidanud paljudel oma käsitööoskusega raha teenida, samas populariseerides käsitööd ka hobina.

Autasud anti üle täna Türil toimuval seminaril "Naised ettevõtluses", kus naisettevõtjad vahetavad kogemusi ning peavad plaane koostööks tulevikuks.

Pakosta kutsub erakondi ühiselt raskustes perede toetamisega kiirustama

2010-03-08

Tänasel Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil palus IRL teistel parlamendierakondadel esitada ettepanekuid ühisesse raskustes perede toetamise seadusesse.

"On väga oluline, et tänases sotsiaalses olukorras me saaksime kiiresti edasi minna seadusemuudatustega, millistest oleks reaalselt kasu raskustesse sattunud perekondadele. Ootame erakondadelt riigimehelikkust: esitatud ettepanekutele tuleb leida ka realistlik rahaline kate, samas saab osa asju paremaks või paindlikumaks muuta ka bürokraatlikus korralduses," ütles sotsiaalkomisjoni liige Liisa Pakosta.

Tema kinnitusel on IRL oma ettepanekuid Riigikogu suures saalis juba tutvustanud, nüüd minnakse nende aruteluga edasi komisjonis.

"Kõige raskemas olukorras on täna töötud lastega pered, sest laste vajadused on ju ikkagi väga suured. Seetõttu on meie ettepanekud keskendunud nii sellele, et lastega töötajad oleks tööturul tänasega võrreldes rohkem kaitstud, et nad ei kaotaks nii kergesti oma tööd," ütles ta.

Pakosta sõnul tuleb üle vaadata, mida saame kohe parandada juba raskustesse sattunud perede igapäevase toimetuleku toetamises, samuti tuleb hea seista selle eest, et lapsevanemad saaks kiiremini tööle tagasi.

IRL paneb ette muuta töölepinguseadust, et maksta kõrgemat palgatoetust lapsevanemate töölevõtmiseks, vabastada elatisraha saajad tulumaksu maksmisest ning viia sisse uus, kogukondliku töölepingu vorm.

EL presidendi Van Rompuy sõnumi sisu konstruktiivne ja veenev - Tunne Kelam

2010-03-03

Euroopa Liidu Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy kohtus täna Euroopa Rahvapartei fraktsiooniga (ERP), kus vastas saadikute küsimustele.

Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni ainus Eesti esindaja Tunne Kelam soovis teada Euroopa Liidu presidendi nägemust sellest, kuidas hakata teostama Euroopa Liidu ühispoliitikaid.

Kelam tsiteeris Van Rompuy hiljutist kõnet Brugges, milles kõneleja lubas Euroopa Liidu presidendina arvesse võtta iga liikmesriigi huve ja tundlikkust ning päris, kas Van Rompuy on valmis arvestama Läänemere ümbruse riikide tundlikkust Prantsuse valitsuse kavandatud Mistral-tüüpi moodsate helikopterikandjate Venemaale müügi suhtes.

"Kas sellisele kahepoolsele lähenemisele saab Teie arvates ehitada Euroopa Liidu ühtset välis- ja kaitsepoliitikat, seda olukorras, kus Venemaa pole täitnud 2008.a. septembri vaherahu tingimusi ning ähvardab jätkuvalt ka teisi oma naabreid? " küsis Kelam.

Mistrali müügitehingu probleemi tõstatasid ka Leedu ja Läti saadikud, lisaks juhtis Vytautas Landsbergis tähelepanu Nord Streami probleemidele.

Van Rompuy sõnul on tema üheks positiivseks omaduseks kuulamisvõime. "Ma ei saa enamusele küsimustest vastata kohe, kuid ei kavatse neid unustada. Tulen nende juurde tagasi eeloleva kahe aasta jooksul," lubas ta.

Euroopa Liidu president ütles, et tema vastutab ühise välis- ja kaitsepoliitika eest, kuid seni on valitsusjuhtide kohtumistel väga harva välis- ja energiapoliitikat arutatud.

Tunne Kelami väitel peab Van Rompuy valitsusjuhtide omavahelisi arutelusid välis- ja kaitsepoliitikast Lissaboni leppe raames väga oluliseks, kuivõrd Euroopa Liidu president saab ametlikult väljendada 27 valitsusjuhi seisukohti.

Kelami arvates oli Van Rompuy sõnumi sisu konstruktiivne ja veenev. Euroopa Liidu president ütles, et majandussurutisest väljatuleku ja eurokriisi taustal ei tule unustada seda, et kõigest aasta pärast sügavaimat majanduslikku langust prognoosib Euroopa Liit juba kasvu. Seda võimaldas Van Rompuy sõnul eurotsooni olemasolu, Euroopa Keskpanga stabiliseeriv roll ning valitsuste õigeaegne sekkumine.

Kelami meelest oli Van Rompuy esinemise parim mulje positiivselt inimlik lähenemine probleemidele. Uued institutsioonid iseenesest ei toimi, neid panevad tööle konkreetsed inimesed, kes ametikohti täidavad. Ebamäärasused Lissaboni leppe raamistikus tuleb lahendada tihedate inimlike kontaktide ja regulaarsete mitteametlike nõupidamiste kaudu, oli EL presidendi seisukoht.

Eelteade: Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam esineb rahvusvahelisel konverentsil kommunismi kuritegudest

2010-02-25

24.-26. veebruaril Prahas toimuva laiahaardelise rahvusvahelise konverentsi eesmärk on luua ülevaade raudse eesriide taga kommunistlike režiimide poolt toime pandud kuritegudest ja anda hinnang õiguslikust seisukohast.

Konverentsi konkreetne eesmärk on otsida tänasele olukorrale võimalikke lahendusi eesmärgiks lepitamine tõe ja kuritegude tunnustamise alusel ning Euroopa kultuurilise ja väärtustepõhise integratsiooni tugevdamine postkommunistlikes ühiskondades.

Praha konverents on jätkuks 2008. aastal korraldatud samalaadsele konverentsile, mis aitas ette valmistada pinda Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastuvõtmisele totalitaarsete režiimide kohta 2009. aasta aprillis.

Tunne Kelam, kes osales ka eelmisel Praha konverentsil on üks ürituse patroonidest ning osaleb homme ümarlaua diskussioonis "Kuidas saavutada õiglust postkommunistlikes ühiskondades, eriti uutes Euroopa Liidu liikmesriikides?"

Konverentsi korraldavad Totalitaarsete Režiimide Uurimisinstituut ja Euroopa Mälu Ja Südametunniste Platvormi töörühma partnerorganisatsioonid koostöös Tšehhi Senatiga.

Osalejate seas on teiste hulgas endine Tšehhi Vabariigi Euroopa asjade asepeaminister ja endine dissident Alexandr Vondra, endine Leedu Vabariigi president Vytautas Landsbergis, Euroopa Parlamendi saadik ja endine välisminister Sandra Kalniete, ENPA poliitikakomitee president kommunismiraporti autor Göran Lindblad, Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni esinaine Heidi Hautala.

Konverentsi alusdokumendid ( lingid dokumentidele):
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee 25. jaanuari 2006 resolutsioon rahvusvahelise hukkamõistu vajadusest totalitaarsete režiimide kuritegude üle;

Praha Deklaratsioon 3. juuni 2008;

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta, 2. aprill 2009.

Konverentsi kodulehekülg: www.crimesofcommunism.eu

Tunne Kelam: ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegevuse ülim politiseeritus teeb muret

2010-02-24

Täna Brüsselis toimunud Euroopa Parlamendi debatil inimõiguste üle Euroopa Liidus ja maailmas kõnelenud Eesti saadik Tunne Kelam pidas murettekitavaks ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegevuse jätkuvat politiseeritust.

"See õõnestab ÜRO Inimõiguste Nõukogu usaldusväärsust nende miljonite rõhutute silmis, kelle põhilisi inimõigusi rikutakse, " ütles Kelam oma sõnavõtus.

Tunne Kelami sõnul on seega äärmiselt oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid seisaksid märtsis algaval istungjärgul ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmelisuse kriteeriumite kehtestamise eest.

"Minimaalne nõue Nõukogu usaldusväärsuse taastamiseks oleks vastuseis niinimetatud "no-action" algatustele, mis on mitmel juhul takistanud teatud riikide suhtes resolutsioonide vastuvõtmist, kes üritavad vältida kriitikat oma inimõiguste poliitikate suhtes, " oli Kelam kriitiline.

Tunne Kelami sõnul peaks Euroopa Parlament keskenduma muu hulgas inimõiguste olukorrale Valgevenes ja Venemaal.

"Vastupidiselt ootustele ei ole inimõiguste olukord Valgevenes paranenud, vaid halvenenud," viitas Kelam tänasele kohtumisele Valgevene opositsiooniliidri Aleksandr Milinkevitsiga Euroopa Rahvapartei fraktsiooni koosolekul.

"Just praegu on Euroopa Liidul reaalne võimalus avaldada survet Lukašenka režiimile ning seada Euroopa Liidu majandusliku abi ja koostöö jätkumise tingimuseks ehtsad edusammud demokraatia arengus," ütles Kelam.

Tunne Kelam kutsus toetama eelmisel nädalal kõlanud kaheksateistkümne Venemaa inimõiguste aktivisti, sealhulgas ka Sahharovi auhinna laureaadi Sergei Kovaljovi avaldust, kes on mures venekeelse sõltumatu satelliitside saatuse pärast, mille sulgemise saavutas Kreml survestades Prantsuse Eutelsatti.

"Euroopa Liidu väärtusi õõnestab tõsiselt see, kui ühelt poolt tunnustame Strasbourgis inimõiguste aktivisti Kovaljovi ja MEMORIALi organisatsiooni, kuid samal ajal alistume Putini nõudmistele, kelle jaoks on alternatiivset venekeelset infot edastavate Euroopa satelliitide olemasolu midagi vaenulikku, " ütles Kelam.

"Sel viisil saab Euroopa Liit kaasvastutajateks inimõiguste rikkumise eest, mida Euroopa Liidu liikmed Genfi minnes ise kaitsta kavatsevad, " ütles Tunne Kelam.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungjärk leiab aset 01.-26. märtsini Genfis.

IRLi eestseisus arutas uue peasekretäri tööülesandeid

2010-02-22

IRLi eestseisus arutas peasekretäri tööülesannete sisu eelseisval kahel aastal, konkreetseid peasekretärikandidaate ei arutatud - selle juurde tuleb eestseisus oma järgmisel istungil.

Peasekretäri nimetab erakonna esimees, talle peab andma heakskiidu eestseisus ning ametisse kinnitab peasekretäri erakonna volikogu.
Ametisse kinnitatakse ta volikogu järgmisel istungil, mis toimub 20.märtsil.

Vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused.

Praegu töötab IRLi peasekretärina Margus Tsahkna, kes jätkab sellel kohal uue peasekretäri ametissenimetamiseni.

Laar osaleb Euroopa 40 juhtiva majandusteadlase nõupidamisel

2010-02-18

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar osaleb Londoni lähedal Ditchleys toimuval 40 juhtiva majandusteadlase ja -eksperdi nõupidamisel, mis keskendub keskendub olukorrale Euroopa majanduses ning selle tulevikule.

Laar kavatseb kohtumist kasutada Eesti olukorra ja tegevuskavade tutvustamiseks, sest eurotsooni pääsemise tagamiseks pole hetkel ükski kohtumine ülearu.

"Eesti suutlikkus oma eelarvet kärpida ning eurotsooni poole pürgida on äratanud Euroopas huvi ja tunnustust. Kriisi lahendamiseks riikidele võetud võlakoorma vähendamine on Euroopale konkurentsivõime säilitamiseks ülimalt oluline. Eesti kogemus pakub sellel taustal huvi".

Suurbritannia mõttekoja Centre for European Reform (CER) korraldatava nõupidamise juhatab sisse Euroopa Komisjoni majandusvoliniku Olli Rehni ettekanne, osalejate seas on nii Euroopa mõjukate pankade, ettevõtete, ülikoolide, ajakirjanduse esindajad. Teiste seas osalevad Leszek Balcerowiwicz, Mario Monti, Marek Belka, Willem Buiter, Barry Eichengreen.

IRLi aukohut juhib Avo Üprus, revisjonikomisjoni Peeter Laurson

2010-02-16

Täna kogunesid esmakordselt koosolekule Isamaa ja Res Publica Liidu aukohtu ja revisjonitoimkonna 31. jaanuari suurkogul valitud koosseisud.

Aukohtu esimeheks valiti tagasi Avo Üprus ja selle aseesimeheks valiti Trivimi Velliste. Revisjonikomisjoni juhib tänasest Peeter Laurson.

Erakonna aukohtus on üheksaliikmeline sinna kuuluvad ka Reet Roos, Jaanus Barkala, Dmitri Schmidt, Siim Roode, Toivo Peets, Tarmo Kõuts ja Andres Ammas (vaata ka: http://www.irl.ee/et/Inimesed-ja-organisatsioon/Juhtimine/Aukohus).

Revisjonikomisjonil on viis liiget, sinna kuuluvad ka Raul Sarandi, Erik Sandla, Toivo Jürgenson ja Olavi-Jüri Luik (vaata ka: http://www.irl.ee/et/Inimesed-ja-organisatsioon/Juhtimine/Revisjonikomisjon).

Kiisler: vajame tarbetuks muutunud bürokraatia inventuuri

2010-02-16

Regionaalminister Siim Kiisler julgustas maapäeval kohalikke omavalitsusi vaatama kriitilise pilguga läbi aastatega tarbetuteks muutunud, kuid kulukad kohustused ja normid.

“Meil õnnestus elada küllalt pikalt kiire majanduskasvu tingimustes. See kujundas ka meie avaliku sektori arenemist. Mis oli aga paslik buumi ajal, ei pruugi kehtida masu tingimustes. Üks võimalus rasketes oludes hakkama saada on vaadata üle kuhjunud reeglid ja bürokraatlikud nõuded. Uute töökohtade tekke eelduseks on paindlikkus – mitte ainult era-, vaid ka avalikus sektoris,” ütles Kiisler.

Regionaalminister ootab omavalitsustelt ettepanekuid, millised kulukad nõuded tuleks tühistada ja milliseid tuleks leevendada. “Minu arust on viimane aeg teha inventuur riigi poolt omavalitsustele pandud kohustustest. Usun, et koostöös võime leida päris mitmeid mõistlikke lahendusi, kuidas muuta omavalitsuste töö tõhusamaks, nii et inimestele pakutavad teenused ei halveneks,” sõnas Kiisler.

Teisipäeval linnade ja valdade päevade raames maaomavalitsusi tervitanud regionaalminister nentis ka, et ehkki pole põhjust sattuda eufooriasse, on majanduses siiski näha positiivseid märke. Ta rõhutas, et valitsus on valmis aitama omavalitsusi ajutiste likviidsusprobleemide leevendamisel. Samuti on ka sel aastal olemas saneerimise toetusfond kõige suurematesse rahalistesse raskustesse sattunud kohalikele omavalitsustele.

Laar: töökohad on ettevõtluses

2010-02-16

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Riigikogus toimunud arutelul „ettevõtluskeskkonna arendamine tööhõive suurendamiseks", et valitsus ja erakonnad saavad töökohtade loomisele kaasa aidata läbi ettevõtluskeskkonna arendamise.

„Räägime nii palju kui tahame sotsiaalsetest töökohtadest - ainus võimalus tööpuuduse kasvule reaalselt piir panna, on reaalsete töökohtade loomine. Ükski valitsus või poliitiline erakond ei saa töökohti luua, küll saab ta aidata kaasa sellise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis omakorda töökohtade loomisele kaasa aitab. Muud reaalset teed tööpuuduse kasvu peatamiseks meie ees paraku pole," lausus Laar Riigikogu kõnetoolist.

Tema sõnul on Eesti on kõvasti tööd teinud, suutnud riigieelarve kontrolli alla saada ning Maastrichti kriteeriumitesse suruda, kuid pole paraku likvideerinud neid põhjuseid, mis meid sedavõrd sügavasse kriisi viisid.

Mart Laari kõne tekst

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid!

Pole mingit kahtlust, et tööpuudus on tänase Eesti probleem number
üks. Seda kurvem on tõdeda, kui palju ärapanemist ja tigedust võib
arutelu kuidas sellele vastu seista ühte ruumi tuua.

Head kolleegid, vastastikune süüdistamine ega kuulutus, kuidas MINA
olen Liivimaa parim töökohtade looja, meid edasi ei vii. See ei vii
meid ka sammugi lähemale meie ees seisvate väljakutsete lahendamisele
ning uute töökohtade loomisele, mis on ju meie tänase arutelu teema.

Sest räägime me nii palju kui tahame sotsiaalsetest töökohtadest,
ainus võimalus tööpuuduse kasvule reaalselt piir panna, on töökohtade
loomine. Ükski valitsus või poliitiline erakond ei saa töökohti luua,
küll saab ta aidata kaasa sellise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis
omakorda töökohtade loomisele kaasa aitab. Muud reaalset teed
tööpuuduse kasvu peatamiseks meie ees paraku pole.

Selleks tuleb meil loobuda poliitilisest vägikaikaveost ning
tegelikult olukorrale näkku vaadata. Kuigi Eesti on kõvasti tööd
teinud, suutnud riigieelarve kontrolli alla saada ning Maastrichti
kriteeriumi raamidesse suruda, pole me paraku likvideerinud neid
põhjuseid, mis meid sedavõrd sügavasse kriisi viisid. On ju selge, et
lisaks ülemaailmsele majanduskriisile on meie majandust vaevanud
probleemid meie tänase kriisi sügavuses olulisel määral süüdi.

Millised need on?

Esiteks on Eesti elanud liiga palju võlgu. Tõepoolest, meie valitsuse
võlg on maailmas üks väiksemaid, kuid valitsus on vaid üks osa
majandusest. Majandust tervikuna vaadates on oluline ka erasektori
võlakoormus, ja see on Eestis suur.

Teine puudus on Eesti jäik eelarvepoliitika, mis majanduse
tsüklilisuse mittearvestamise tõttu toetas majandusbuumi ajal
täiendavat kulutamist, ise sellega buumi tagant lükates. See
kulutusralli, mille juurde me tahaks esimesel võimalusel taas tagasi
pöörduda, paiskaks meid paraku peagi kriisi tagasi.

Kolmandaks probleemiks on majanduse üldine madal tootlikkus ja
neljandaks struktuursete reformide seiskumine või aeglane kulgemine,
mis vähendab Eesti konkurentsivõimet.

Mida siis teha?

Vastus on lihtne: Kui tahame, et Eesti ettevõtluskeskkond muutuks
konkurentsivõimelisemaks ning loodaks uusi töökohti, ei saa Eesti euro
saabudes uinuda, vaid peab jalad kõhu alt välja võtma - Eesti
eelarvepoliitika tuleb muuta jätkusuutlikuks.

Selleks tuleb esiteks hoida läbi majandustsükli eelarvet vähemalt
üheprotsendilises ülejäägis, kehtestama keskvalitsusele ühest
eelarveperioodist pikemaks perioodiks kulutuste lae ning sisse viima
vajalikud mehhanismid, et tasakaalus hoitaks ka kohalike omavalitsuste
eelarved. Eesti tagasipööramine kulutusralli teele annaks igal juhul
lootusele tööpuudust vähendada saatusliku hoobi.

Teiseks oluliseks sammuks on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime
tõstmine. Siin peaks valitsus andma ise eeskuju ning mitte minema
paremate aegade saabudes kaasa analoogse valitsusametnike
palgaralliga, nagu see toimus 2006.-2007. aastal. Ütleme ausalt välja,
et palkade tõstmine lähiajal on ebareaalne. Ülimalt oluline on
maksukoormuse vähendamine, mis eelarvepositsiooni parandamise käigus
on tõusnud hirmuäratavalt kõrgele. Maksukoormust enam tõsta ei tohi,
seda tuleb alandada. Sotsiaalmaksule tuleb veel selle aasta jooksul
kehtestada ülempiir ning täita ammu antud lubadus vabastada
väärtpaberitesse investeerimine tulumaksu alt. Maksukoormust
alandamata Eesti konkurentsivõimelisena enam lihtsalt ei püsi.

Ning kolmandaks peab Eesti õppima elama väiksema võlakoormaga. Me ei
tohi tagasi langeda samasugusesse jooksevkonto defitsiiti nagu enne
majanduskriisi. Nagu oleme nüüdseks kogenud, polnud see jätkusuutlik
poliitika.

Kuulates mõnda tänast ettekandjat tundub mulle paraku, et me ei soovi
toimunust midagi õppida. Arvutasin kiirelt kokku ühe ettekandja poolt
äsja esitatud ettepanekute tulemusel kasvavate kulude mahu - kui
jõudsin kahe miljardini, siis läks järg käest ära. Näib, nagu piisaks
vaid jälle veidi paremate aegade saabumisest, et kohe jälle
kulutusrallit alustada ning riik taas tasakaalust välja paisata. Kui
me ei suuda käituda vastutustundlikult, mõistame Eesti pikemasse
stagnatsiooni, mille tulemusel jääb tööpuudus Eestis talumatuks
kõrgeks ka otsese kriisi lõpu järel.

Selleks, et suudaksime tööpuuduse kasvu hiljemalt selle aasta lõpuks
peatada, peame seetõttu jääma reaalselt eksisteerivate rahaliste
võimaluste piiridesse. See nõuab loomulikult loobumist populistlikust
propagandast, katmata unistustest ning võtma roosad või mustad prillid
lõpuks eest. Viimasel juhul näeksime vahest ka seda, mida reaalselt
uute töökohtade loomiseks tehakse ning millised on need võimalused,
mida töökohtade loomiseks saab reaalselt kasutada.

Mida saame siis teha, mida me teeme?

1.PARANDAME ETTEVÕTLUSKESKKONDA.

Rakendame täies ulatuses ellu eksporditagatiste süsteemi. Kui 2009.
aastal sai selle toetusel eksporti arendada 60 ettevõtet, mis on 10%
eksportivate ettevõtete arvust Eestis, siis 2010.aastal on plaanis
seda kuni 10 korda suurendada.

Laiendame ettevõtluse turundustoetuse programmi, mis haarab vähemalt
200 ettevõtet 150 miljoni krooni ulatuses.

Aktiviseerime starditoetuse programmi, mis pakub nüüdsest ettevõtte
alustamisel toetust 100 000 krooni ning kus taotluste läbivaatamise
määra on vähendatud 10 päevale.

Suurendame tehnoloogiainvesteeringute toetuse programmi, mis on olnud
väga edukas ning mille uus voor algab lähinädalatel.

Laiendame korterelamute energiatõhususe tõstmise programmi. Kui praegu
on sellele eraldatud 800 miljonit, siis juhul kui Eestil õnnestuks
müüa vähemalt 500 miljoni krooni eest saastekvoote, on võimalik lisaks
sellele asuda maksma ühistutele otsetoetust 20% ulatuses tehtavast
investeeringust, mis võimaldaks toetada 1500 ühistut.

2. ALANDAME MAKSUKOORMUST

Eesti maksukoormus on praeguseks tõusnud lakke ning ähvardab
rahvuslikku konkurentsivõimet. Selle tõus tuleb peatada. Ettepanekud
selleks on esitatud ning olen veendunud, et heas koostöös viivad
koalitsioonierakonnad need ka siin Riigikogus läbi.

Maksude alal tasub kindlasti tähele panna ka KPMG poolt hiljuti
esitatud analüüsi koos konkreetsete ettepanekutega Eesti majanduse
konkurentsivõime tõstmiseks ning seda just toetades Eesti pöördumist
kõrgema tootlikkusega majanduse, see tähendab teadusmahuka majanduse
poole. Selleks on KPMG näiteks teinud ettepaneku vähendada
innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusega seotud töötajate
tulumaksuprotsenti kümne protsendini. Usun, et sedalaadi ettepanekuid
on Eestil põhjust tõsiselt arutada, seda loomulikult tingimusel, et
suudame eelarve tasakaalus hoida.

3. TOETAME ETTEVÕTJAID UUTE TÖÖKOHTADE LOOMISEL

Laiendame palgatoetuse programmi, muudame selle vähem bürokraatlikuks
ning kergemini kättesaadavaks.

Kaalume iga langetatavat otsust töökohtade kadumise või loomise
seisukohalt, seada see vähemalt hetkel suurimaks prioriteediks otsuste
langetamisel. Mõni hiljuti tehtud otsus on vastupidisest hoiakust
kurvaks näiteks.

Peame vajalikuks teha ametiühingutele ning tööandjatele ettepanek anda
oma toetus ettepanekule, mis võimaldaks nende omal soovil inimesi,
eeskätt lastega perekondade vanemaid, tööle võtta alampalgast väiksema
palgaga. See ettepanek võib tunduda radikaalsena, kuid iga samm, mis
võimaldaks - eriti raskes olukorras olevates peredel - tööturule
naasta.

4. TAGAME KÕIGILE SOOVIJATELE VÕIMALUSE ÜMBERÕPPEKS

On hea, et tänane valitsus on aru saanud, et parim majanduspoliitika
on tõhus hariduspoliitika. See on tähendanud, et kärbetele vaatamata
oleme hoidnud haridust, teadus- ja arendustegevust prioriteetsena,
mistõttu selle osakaal eelarves on kasvanud, mitte langenud. Olen
veendunud, et see on Eestile parema tuleviku kujundamiseks ülimalt
oluline.

Haridussüsteemil on ülimalt oluline osa ka parema ettevõtluskekskonna
loomisel ning võitlusel tööpuuduse vastu - ning seda lisaks juba üsna
hästi käima läinud ümberõppe süsteemile. Siin võib vaid tervitada
haridusministri otsustavust õppekavade kaasajastamisel, ettevõtlusõppe
sisseviimisel ja teiste samalaadsete sammude astumisel.

Tervitada võib ka haridusministeeriumi poolt käivitatud programmi, mis
annab varasematel aastatel õpingud katkestanud noortele võimalus neid
jätkata. Kutseõppeasutustes käivitub see programm viivitamatult,
kõrgkoolide jaoks 1.septembriks. Arvestades noorte tööpuuduses meile
vastu vaatavat erilist ohtu, on see otsus positiivselt tulevikku
vaatav ning loodan, et seda aktiivselt kasutatakse.

Need on loomulikult vaid mõned punktid. Tööpuuduse vastu ei võidelda
loosungitega, vaid reaalsete tegudega. Loosungid nende astumisele
kaasa ei aita. Tehkem siis koostööd. Teed võivad olla ju erinevad,
armastus olgu meil aga ühine - Eesti hea käekäik.

Saaremaa IRLi juhib Laine Kunnberg-Bortnikov

2010-02-15

Isamaa ja Res Publica Liidu Saaremaa piirkond valis esimeheks osakond valis Laine Kunnberg-Bortnikovi.

IRLi Saaremaa piirkonna üldkogul valiti ka uus piirkonna juhatus, kuhu kuuluvad lisaks Kunnberg-Bortnikovile ka aseesimees Leonid Siniavski, Tiiu Kupp, Tiia Jõgi, Kaia Latkin, Tõnu Munk ja Peeter Kiirend.

Kelam kuulutas välja vene noorte esseekonkursi võitjad

2010-02-12

Täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial tunnustas Tunne Kelam parimaid venekeelsete gümnaasiumide õpilastele korraldatud esseekonkursil "Sallivusest" osalenud noori.

Teist korda toimunud konkursi žürii kuulutas konkursi võitjateks Kristiine Ojamäe Kohla-Järve Tammiku Gümnaasiumist, Valeria Tšornõi Ahtme Gümnaasiumist ja Alevtina Pankova Pärnu Vene Gümnaasiumist. Äramärkimist vääris žürii arvates veel Igor Junkin Tartu Annelinna Gümnaasiumist.

Konkursi žürii esimehe, kirjaniku Arvo Valtoni sõnul on tänavused tööd nii sisult kui keelelt kõvasti paremad kui mullused esseed. "Ja üldse on mitmeid keeleleidlikke sõnastusi," arvas Arvo Valton.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult „Sallivus". See tähendab paremat mõistmist, austust, koostööd ja dialoogi eri kultuuride, kogukondade ja üksikisikute vahel, " ütles Kelam.

Konkursile lõppvooru pääsesid eelmainituile lisaks Maria Knjazeva Ahtme Gümnaasiumist, Anton Matskevitš Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Darja Muratova Mustamäe Humanitaargümnaasiumist, Lilija Vikulina Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Jevgenia Savina Tallinna Õismäe Vene Gümnaasiumist, Jekaterina Visnapu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist ja Jekterina Kungurova Tallinna Lasnamäe Gümnaasiumist

Žüriisse kuulusid kirjanikud Arvo Valton ja Jelena Skulskaja, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ning Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja.

Paremad tööd avaldatakse kord kvartalis ilmuvas välispoliitika ajakirjas „Maailma Vaade". Esseekonkursi võitjad Kristiine Ojamäe, Valeria Tšornõi ja Alevtina Pankova külastavad autasuna aprillis Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobüroo ja Haridusministeeriumiga.

Mihkelson: Venemaa kulutab infosõjale rohkem kui tööpuuduse leevendamisele

2010-02-11

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

"Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega - rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel," ütles Mihkelson.

Tema sõnul pole see tühi sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses "ajaloo ümberkirjutajate"
vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on lõksu meelitatud.

"Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks
nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud," ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on riik vaatamata saadud õppetunnile suutnud seni veel väga vähe korda saata. "Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit
puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt
e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles".

Lisaks soovitab Mihkelson, et avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise
keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline
netiväljaanne.

"Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on
rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat.
Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks," ütles Mihkelson täna Riigikogu ees.

Kõne Riigikogu välispoliitika arutelul 11.02.2010

Lugupeetud esimees,

Minister, kolleegid!

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel tahaksin tänada nii ministrit kui väliskomisjoni esimeest sisukate ettekannete eest, mis
juhatasid sisse meie järjekordse arutelu riigile tähtsate välispoliitiliste teemade üle.

Ma julgen väita, et käimasolev aasta esitab Eestile mitmeid tõsiseid välispoliitilisi väljakutseid, mille lahenditest sõltub omakorda meie
riigi rahvusvahelise positsiooni tugevnemine, majanduslik käekäik ning kõige laiemalt ka meie julgeoleku kindlustamine.

Kõigepealt tahaksin pöörata teie tähelepanu välismajanduspoliitilistele küsimustele, mida meie fraktsioon on viimastel aastatel pidanud üheks olulisemaks valdkonnaks meie välissuhtluses.

Tänases globaalses ja konkurentsitihedas keskkonnas on just majanduse käekäik see, mis määrab paljuski ära riikide rahvusvahelise
positsiooni. Eestil kui väikeriigil on mõistagi keeruline võistelda niiöelda kõigis kategooriates, kuid seda enam tuleb panustada
sellesse, mis sõltub meie enda tegevusest. Ma tooksin välja kolm kõige olulisemat lähiaja küsimust. Eesti eeldatav liitumine euroalaga alates
1. jaanuarist 2011 ei oma kaugeltki vaid rahanduspoliitilist mõõdet, vaid on väga otseselt seotud meie riigi majandusliku atraktiivsuse ja
pikaajalise julgeoleku tugevdamisega.

Tuleb tunnustavalt rõhutada, et viimastel kuudel on valitsus oma sammudega oluliselt lähendanud Eestit euroalaga liitumise positiivsele
tulemusele. See on lahutamatult seotud meie tänase kõige põletavama probleemi - tööpuuduse leevendamise ning uuele majanduskasvu tsüklile eelduste loomisega. Hiljemalt juunis tehakse lõplikud otsused Euroopa Liidu tasandil.

Samas tahaksin siiski meelde tuletada, et otsus pole tehtud enne kui see on tehtud. Selleks tuleb oma panus anda ka meie poliitikutel ja
diplomaatidel, et Eesti jõupingutustest, meie majanduskeskkonna seisust ning eesmärkidest oleks võimalikult hea ülevaade kõigil
nendel, kes ühel või teisel määral puutuvad kokku eurotsooni laiendamise otsuse tegemisega.

Nagu märkis minister oma kõnes, peaks Eesti sellel aastal lõpetama liitumiskõnelused maailma ühe prestiižikama, demokraatlikke ja
inimõigusi austavaid avatud turumajandusega riike ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga. Juba üksi
liikmestaatus selles klubis on oluliseks täiendavaks garantiiks Eesti investeerimiskliima edendamisel ning samas ka meie enda rahvusvahelise
positsiooni tugevdamisel.

Kolmas ja minu arvates mitte sugugi vähemolulisem küsimus võrreldes kahe eelnevaga on Eesti enda avaliku sektori sisemise ressursi
efektiivsem kasutamine meie ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel.
Selleks loob hea eelduse eelmisel aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud ja valitsuse poolt heaks
kiidetud majanduse rahvusvahelisustamise strateegia Made in Estonia.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni arvates tuleb see üldine arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, millest üheks olulisemaks
tuleb pidada sihtsuunitlusega strateegiate väljatöötamist. Kui meie ettevõtjad on paremini kohanenud lähinaabruse riikides, siis
kaugematel ja suurematel turgudel on väga tähtis era- ja avaliku sektori koostöö. Seejuures saavutab tulemusi vaid pikaajaline
panustamine.

Seepärast on viimane aeg tõsiselt ja põhjalikult läbi analüüsida meie senine kogemus ning võimalikud arengusuunad suhtluses näiteks selliste
maailma majanduse tõusvate suurriikidega nagu Hiina, India, Brasiilia ja teised.

Head kolleegid,

Majandusliku heaolu ja riigi jõukuse kasvatamise üheks oluliseks kaasteguriks on rahvusliku julgeoleku pidev tagamine ja kindlustamine.
Meie seisukohalt on äärmiselt oluline eeskätt Euroopa Liidu ja NATO sisemise ühtsuse ja toimevõimekuse tugevdamine. Mitte keegi teine ei
kaitse Euroopa demokraatlikku väärtusruumi paremini kui need kaks organisatsiooni.

Et siin tuleb meil veel koos partneritega väga tugevasti pingutada, näitavad kasvõi kõige värskemad arengud Prantsusmaa dessantlaeva
Mistral võimalikul müügil NATOt enda suurimaks ohustajaks pidavale Venemaale.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni soovi suhete edendamiseks Moskvaga tuleb pidada kindlasti väga tähtsaks küsimuseks, kuid selles protsessis ei tohi allianss maksta lõivu iseenda ja oma liikmete julgeoleku arvelt. Seepärast on äärmiselt oluline NATO
kollektiivkaitse põhimõtete ülerõhutamine alliansi uues strateegilises kontseptsioonis ning Balti riikide kaitseplaanide ajakohastamine.

Vabariigi valitsuses kavandatav julgeolekupoliitika aluste uus redaktsioon pöörab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni hinnangul
tähelepanu kõigile olulisematele väljakutsetele Eesti rahvusliku julgeoleku kindlustamisel.

Kuna nimetatud dokumendi heakskiitmine seisab meil siin Riigikogus alles ees, rõhutaksin vaid üht - meie fraktsioonile väga olulist
teemat.

Kaasaegses maailmas ei sõltu riikide julgeolek üksnes oskuses võimalikele sõjalistele ohtudele vastu seista usutava heidutusega,
vaid ka võimes globaalses inforuumis tagada rahvuslikule julgeolekule tähtsate väärtuste ja põhimõtete kaitsmine.

Isamaa ja Res Publica Liit on korduvalt rõhutanud, et Eesti huvides on konstruktiivne ning vastastikust kasu taotlev suhtlemine meie suurima
naaberriigi Venemaaga. Samas oleme veendunud, et ähvardustele allumine ja ühepoolsete järeleandmiste tegemine pole see tee, mille kaudu
kasvatada usaldust kahepoolsetes suhetes. Meie olukorra teeb keeruliseks mitte üksnes ajaloo raske koorem, vaid ka oluline erinevus riikide tänases ideoloogilises taustsüsteemis.

Selle sisuks on üha ilmekam vastandumine vaba ja demokraatliku läänemaailma ning autoritaarsust eelistava ja õigusriigi põhimõtteid
eirava Venemaa vahel. Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega - rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel.

Ainuüksi sellel aastal kulutab Venemaa välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit. Seda on rohkem kui tööpuuduse
siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele. Et see pole sugugi vaid tühipaljas sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses niinimetatud ajaloo ümberkirjutajate vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on väga osavalt lõksu meelitatud. Kes vaidlevad vastu, vaadaku Andrei Nekrassovi viimast dokumentaalfilmi "Vene õppetunnid".

Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud. Kahjuks on siin aga riik seni veel väga vähe korda saatnud. Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles.

Samuti võiks avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid oma veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline netiväljaanne.

Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat. Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks.

Tänan tähelepanu eest!

Mihkelson: välispoliitika peab majandust ja ettevõtlust toetama

2010-02-11

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Eesti
diplomaatia peab senisest enam teenima majandushuve, avalik sektor peab olema efektiivsem ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ja
konkurentsitingimuste parandamisel.

"Eestil kui väikeriigil on keeruline võistelda kõigis kategooriates, kuid seda enam tuleb panustada sellesse, mis sõltub meie enda
tegevusest. Eesti euroalaga liitumisel tuleb poliitikutel ja diplomaatidel anda oma panus, et meie majanduskeskkonna seisust ning
eesmärkidest oleks võimalikult hea ülevaade kõigil, kes ühel või teisel määral puutuvad kokku eurotsooni laiendamise otsuse
tegemisega," sõnas Mihkelson.

Ta peab oluliseks Eesti avaliku sektori sisemise ressursi efektiivsemat kasutamist meie ettevõtete ekspordivõimekuse
kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel. Selleks loob hea eelduse eelmisel aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud ja valitsuse poolt heaks kiidetud majanduse rahvusvahelisustamise strateegia Made in Estonia.

"On ülimalt tähtis, et Eesti viiks sellel aastal lõpule liitumiskõnelused maailma ühe prestiižikama, demokraatlikke ja inimõigusi austavaid avatud turumajandusega riike ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga. Juba üksi liikmestaatus selles klubis on oluliseks täiendavaks garantiiks Eesti investeerimiskliima edendamisel ning samas ka meie enda rahvusvahelise positsiooni tugevdamisel".

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõnelenud Mihkelsoni hinnangul tuleb üldine välispoliiitika arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, millest üheks olulisemaks tuleb pidada sihtsuunitlusega strateegiate väljatöötamist.

"Kui meie ettevõtjad on paremini kohanenud lähinaabruse riikides, siis kaugematel ja suurematel turgudel on väga tähtis era- ja avaliku sektori koostöö. Seejuures saavutab tulemusi vaid pikaajaline panustamine".

Tunne Kelam: Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv on teinud suure vahe Türgi ja Ukraina arengus

2010-02-10

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu laienemist

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelami väitel on kolme Euroopa Liidu kandidaadi eduraportite arutelu võimalus uuele Euroopa Komisjonile uuesti kinnitada oma orientatsiooni laienemisele.

Kelami sõnul oleksid esimesed sammud selles suunas liitumisprotsessi lõpuleviimine Horvaatiaga käesoleva aasta lõpuks ning liitumisläbirääkimiste alustamine Makedooniaga.

Viimane on Tunne Kelami arvates saavutanud silmapaistvat edu, mida tuleks eriti hinnata seda riiki tabanud mitmesuguste probleemide taustal.

Puudutades Makedoonia ametliku nime küsimust, kutsus Kelam Ateenat ja Skopjet saavutama selles hellas küsimuses lahendust avatud ja suuremeelses euroopalikus stiilis, mida pakkus oma 9. veebruari kõnes Komisjoni president Barroso.

Tunne Kelami sõnul oli tal hea võimalus saada ülevaadet Horvaatia ja Makedoonia arenguist juhatades 9. veebruaril Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Pan-Euroopa ühenduse kohtumist mõlema riigi suursaadikutega.

"Suursaadik Branko Baricevic tõi näite muutustest, mis Horvaatias viimase kümne aastaga on aset leidnud. Kümme aastat tagasi pidi Horvaatia kasutama ÜRO sinikiivrite abi, tagamaks korda omaenda riigis. Täna toodab Horvaatia ise rahvusvahelist julgeolekut, osaledes oma üksustega kümnes rahuvalvemissioonis," ütles Kelam.

Türgi on Kelami arvates saavutanud märkimisväärset edu.

"See on eriti kõnekas, kui heita pilk Ukrainale. Täna võime veenduda kui suurt vahet teeb Euroopa Liiduga ühinemise konkreetne perspektiiv ühe ja teise riigi arengus," ütles Eesti saadik.

Kelam pani uuele laienemisvolinikule südamele mitte kaotada aega, et veenda Türgit täitma oma põhilised kohustused - alustada vägede evakueerimist Küproselt ning täita Ankara protokolli tingimused.

"Ilma nende tingimuste täitmiseta on raske näha, kuidas liitumisläbirääkimised võiksid edeneda," ütles Kelam.

Kelami sõnul on Türgi teretulnud Euroopa ühendusse samade Kopenhaageni kriteeriumide alusel, mida on täitnud kõik eelnevalt liitunud riigid.

Vaher: koduomanike võlakaitse seadus on paljude huvides

2010-02-09

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul vajab koduomanike võlakaitse tõhustamist, kuid see probleem tuleb lahendada õiguslikult korrektselt.

„Riigikogu õiguskomisjoni juures tegutseb ekspertidest koosnev töörühm, mille eesmärk on valmistada ette õiguslikult korrektne ja põhjalik eelnõu. IRL näeb lahendust isikulises võlakaitses, mis tähendaks kohtus nii võlgniku kui võlausaldaja huvide ja kohustuste ausat kaalumist. Samuti kohtus iga juhtumi individuaalset kaalumist ja otsustamist".

Ta ütles, et võlakaitse menetluses aidatakse hättasattunud, kuid ausal võlgnikul oma võlgasid ümber kujundada ja ajatada. „Kodulaenuvõlgnike osas pean võimalikuks, et pärast tagatise realiseerimist täitemenetluses saaks erandjuhul vabastada võlgnik ka ülejääva võla tasumisest, kuid seda juhul kui võlgnikule ei ole võla tekkimise osas midagi objektiivselt ette heita ja arvesse on võetud ka laenuandja huvisid".

Võlakaitse eelnõu põhjalik versioon on Vaheri sõnul lähinädalatel valmimas ja tuleb veebruari keskel ka õiguskomisjoni võlakaitse töörühmas arutelule.

Vaheri hinnangul on Keskerakonna ettepanek, et iga kodulaenuvõtja saaks laenust priiks, kuid ta loobub oma kodust panga kasuks, Eestis õigusruumi sobimatu.

„Selline lähenemine on vastuolus põhimõttega, et pant on sisuliselt realiseerimisõigus, st pandiese ei saa minna pandipidaja omandisse. Kui parlament isegi Keskerakonna eelnõu sellisel kujul vastu võtaks, siis järgneksid sajad kohtuvaidlused, mis külvaksid vaid segadust ega lahendaks sisuliselt probleeme".

Keskerakonna algatuse olulisemaks miinuseks on Vaheri sõnul kõigi „kodulaenuvõlgnike" ühe lauaga löömine, sõltumata makseraskuste põhjendustest, kinnisvara ebaõige hindamise põhjustest, võlgniku enda käitumisest. Samuti ei arvestata juhtudega, kui näiteks isikul on mitu eluaset, eluase on omandatud edasimüügi eesmärgil, laenu ei kasutatud sihtotstarbeliselt, laen võeti mitme isiku poolt ühiselt, tagatise andis hoopis kolmas isik, laen ja pant võis olla „edasi panditud".

„Väljapakutud must-valgest lahendusest ei võida aga keegi, sest tagajärjeks on kõikide laenude kallinemine ja seega ka tulevaste laenuvõtjate huvide kahjustamine. Esmajoones toob see kaasa laenu omafinantseeringu suurenemise, laenutähtaegade lühenemise, tagatiste väärtuse hindamise veelgi rangemaks muutumise ja loomulikult ka laenuintresside tõusu".

Vaheri sõnul muutuks kokkuvõttes suurel osal inimestest selliste lahenduste valguses eluasemelaenu saamine sisuliselt võimatuks.

Tunne Kelam: Barroso II Komisjon - võimalus ja vastutus

2010-02-09

Euroopa Parlament hääletas täna Euroopa Komisjoni uue koosseisu kinnitamise üle.Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam hääletas Barroso II Komisjoni kinnitamise poolt.

Hääletamisele eelneval debatil pöördus Tunne Kelam Komisjoni presidendi poole, meenutades José Manuel Barrosole, et tema teine ametiaeg langeb sümboolselt kokku 60. aasta möödumisega ajaloolisest Schumani deklaratsioonist (9. mai 1950).

Tunne Kelam ütles, et Euroopa Liidu praeguse keskea kriisi taustal, kus on tunda väsimust, usu puudumist oma otsuste mõjusse ning kus kõheldakse edasise laienemise ees, on Barrosol ajalooline võimalus läbimurdeks.

"Teil, härra Barroso on ajalooline võimalus ilmutada just praegu riigimehelikkust, alustada tõelisi reforme ning kavandada usutav pikaajaline arenguperspektiiv," ütles Kelam.

"Euroopa ühinemise algatajate jaoks oli tookord ainus lahendus tõusta kõrgemale kitsastest rahvuslikest huvidest, alustamaks just seda avatud ja suuremeelset poliitikat, mida oma sissejuhatuses mainisite."

Tunne Kelami jaoks on uue Komisjoni esmane ülesanne Euroopa Liidu ühispoliitikate tegelik rakendamine, eriti ühtse energiaturu kujundamise lõpuleviimine.

Võttes kokku tänast debatti, nimetas Tunne Kelam nelja kriitilist teemat, mida parlamendiliikmed esitasid.

Esiteks - uue Komisjoni liikmete portfellide osaline kattuvus ning tegevusalade teatav ebamäärasus, mis parlamendiliikmete arvates võib ähmastada volinike vastutust.

Teiseks - üldsõnalisus, mis paljude arvates pole usutavalt kaetud konkreetsete tegudega. "Mõned kolleegid tsiteerivad Komisjoni kava viia lõpule ühisturg, kaitsta selle avatust ja võrdset konkurentsi monopolide vastu," nentis Kelam. "Kuid samas ei soovita näha poolriiklike monopolide jätkuvat toimimist mõnes suures liikmeriigis ning kõheldakse nende suhtes reegleid rakendamast, kuivõrd see tähendaks konflikti vastava valitsusega".

Kolmandaks - Catherine Ashtoni isik, kes osutus kõige "populaarsemaks" kahtluste märklauaks. Ka Euroopa Rahvapartei juhtivad poliitikud tegid kriitilisi märkusi Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja aadressil ning hindasid tema senist tegevust nõrgaks.

Neljandaks - mured Komisjoni ametissekinnitamise venimine. Liberaalide fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt kutsus üles mitte enam kordama praktikat, kus vana Komisjon jätkab üle poole aasta kohatäitjana.

Tunne Kelami sõnul on siin kaasvastutus parlamendil, kelle enamus polnud nõus Barrosot ametisse kinnitama juba 2009. aasta juulis, nagu seda välja pakuti.

Tunne Kelami hinnangul on eriti oluline, et uus Komisjon oleks tegevuses tõhus, neutraalne ega alluks liikmesriikide valitsuste liigsele survele.

"Portfellide ja tegevusalade jagunemises osutatud ebamäärasus on tõsine probleem," väitis Kelam. "Poliitiliste esindatuse kaalutlustel on Komisjoni koosseis paisunud 27-le, kellele tuleb leida tegevusala. Kuid niiviisi jätkata ei ole edasises perspektiivis mõeldav. Euroopa kodanikel on vaja hästi toimivat ja Euroopa Liidu poliitikaid tõhusalt koordineerivat täitevorganit, mitte poliitilist esinduskogu."

Komisjoni edasine liigendamine 14-15 vanemvolinikuks ja nooremvolinikeks, kes vahelduvad omavahelise rotatsiooni korras, oleks Kelami arvates praktilisem lahendus.

Euroopa Komisjoni uue koosseisu poolt hääletas 488, vastu 137 ja erapooletuks jäi 72 saadikut.

Isamaa ja Res Publica Liit annab üle rahvuskultuuri aastapreemiad

2010-02-02

IRLi Rahvuskultuuri Ühendus annab juba kaheksandat aastat järjest Tartu Rahu aastapäeval, 2. veebruaril, üle aastapreemiad rahvuskultuuri ja rahvusidentiteedi edendajatele.

Selle aasta laureaadid on hiljutiilmunud kogumiku „Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972-1987" autor Arvo Pesti, eestlaste muinaskultuuri uurija Ahto Kaasik, režissöör Ain Prosa ning teleajakirjanik Kadi Alatalu.

Aastapreemiate pidulik kätteandmine algab Tallinnas, Vanalinna Muusikamaja saalis, Uus 16C, kell 18. Preemiad annab üle erakonna esimees Mart Laar.

Preemia eesmärk on tänada neid inimesi, kes on pühendunud eesti kultuuri loomisele, hoidmisele või arendamisele, kuid on kahjuks põhjendamatult vähe tunnustust ja tänu pälvinud.

2003. aastal olid laureaatideks ajaloolane Valdur Ohmann, raadioajakirjanik Mari Tarand ning kunstnik Kärt Summatavet.
2004. aasta kultuuriauhinna saajad olid Setumaa kunsti- ja muuseumielu edendaja, kunstnik Renaldo Veeber, Raplamaa koorijuht Urve Uusberg ja ajaloolane-arheoloog Mati Mandel.
2005.a. rahvuskultuuri laureaadid olid telefilmide tegija Vallo Kepp, Vabadussõja uurija Mati Strauss ja Viinistu kunstikeskuse looja Jaan Manitski.
2006.a. laureaatideks olid keeleteadlane Valve-Liivi Kingisepp, ajakirjanik ja filmistsenarist Imbi Paju ning kirjandusloolane Rutt Hinrikus.
2007.a.laureaadid olid kirjanik Hando Runnel, kunstnik Lembit Sarapuu, Albu vallavanem Kalju Kertsmik ja raamatuloolane Kaljo-Olev Veskimägi.
2008.a. laureaadid olid keeleteadlane Urmas Sutrop, kunstnik Jüri Arrak, vaimulik ja kirjanik Vello Salo ning setu kultuuripärandi propageerija Aare Hõrn.
2009.a. laureaadid olid eesti keele puhtuse eest seisja Helju Vals, helilooja Urmas Sisask, Vabadusvõitluse Muuseumi rajaja Johannes Tõrs ning tõlkija ja pedagoog Linnart Mäll.

Euroopa Rahvapartei õnnitleb Mart Laari IRLi esimehe kohale tagasivalimise puhul

2010-02-01

Euroopa Rahvapartei (ERP) esimees Wilfried Martens õnnitles täna ERP liikmeserakonna Isamaa ja Res Publica Liidu esimeest Mart Laari tema tagasivalimise puhul. Mart Laar sai eile Tallinnas üle 2000 erakonna liikme osavõtul peetud suurkogul suure toetuse osaliseks.

"Õnnitlen IRLi kordaläinud suurkogu puhul ja oma head sõpra Mart Laari tema tagasivalimise puhul erakonna esimeheks. IRL on Mart Laari juhtimisel tõestanud, et on koalitsioonivalitsuses tugevaks ja usaldusväärseks partneriks. Olen veendunud, et Isamaa ja Res Publica Liitu saadab 2011. aasta märsivalimistel veelgi suurem edu," rõhutas Euroopa Rahvapartei esimees Martens.

Mart Laari juhitud erakond kuulub Euroopa suurimasse ja mõjuvõimsaimasse poliitilisse perekonda, milles on hetkel 72 liikmeserakonda 39-st riigist, 13 Euroopa Liidu liikmesriigi ning 6 ELi mittekuuluva riigi valitsusjuhti ja riigipead, Euroopa Komisjoni, parlamendi ja EL Nõukogu esimehed. Samuti on Euroopa Rahvaparteil suurim saadikurühm Euroopa Parlamendis.

Allikas: www.epp.eu

Laar kinnitati uuesti IRLi esimeheks, aseesimehed Parts, Ergma ja Lukas

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed valisid täna Tallinnas toimunud suurkogul erakonna juhiks Mart Laari ning aseesimeesteks Juhan Partsi, Ene Ergma ja Tõnis Lukase.

Mart Laari poolt hääletas suurkogul 1760 erakonna liiget; Juhan Partsi toetas hääletas 1248, Ene Ergmat 1180 ja Tõnis Lukast 594 inimest.

Suurkogu valis ka 20-liikmelise eestseisuse, viieliikmelise revisjonikomisjoni ja üheksaliikmelise aukohtu.

Eestseisuse 20 kohale kandideeris 32 inimest. Valituks osutusid Marko Mihkelson, Tõnis Palts, Siim Kiisler, Ken-Marti Vaher, Sven Sester, Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Madis Kübar, Siim Kabrits, Indrek Raudne, Tiit Leier, Tunne Kelam, Erki Nool, Peeter Tulviste, Andres Herkel, Helir-Valdor Seeder, Mart Nutt, Lauri Vahtre, Tarmo Kruusimäe ja Liisa Pakosta.

Erakonna aukohtu üheksale kohale oli kandidaate 16, valituks osutusid Avo Üprus, Reet Roos, Jaanus Barkala, Trivimi Velliste, Dmitri Schmidt, Siim Roode, Toivo Peets, Tarmo Kõuts ja Andres Ammas.

Revisjonikomisjoni viiele kohale oli kandidaate üheksa, valituks osutusid Peeter Laurson, Raul Sarandi, Erik Sandla, Toivo Jürgenson ja Olavi-Jüri Luik.

IRLi 9537 liikmest võttis suurkogul hääletussedelid välja 2039, neist lasti valimiskastidesse 2001.

Vaata kõiki tulemusi.

IRL kuulutas Juhan Partsi aasta tegijaks

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liit kuulutas 2009. aasta tegijaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi.

Ta pälvis tunnustuse selle eest, et on valitsuses kaitsnud ettevõtluse toetamisele suunatud programme ning need ka käivitanud, aidates luua töökohti ning tekitades eeldused, et hiljemalt 2010. aasta lõpuks tööpuuduse kasv Eestis peatatakse.

Aasta Tegija auhind antakse IRLi liikmele, kes on aasta jooksul korda saatnud midagi märkimisväärset erakonnas või ühiskonnas. 2008. aastal pälvis tiitli Lauri Vahtre „Tuulepealse maa" seriaali stsenaariumi eest, 2007. aastal Rainer Sternfeld Vabadussõja võidusamba kavandi eest.

Laar andis suurkogul üle kaheksa IRLi kuldmärki

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar andis täna IRLi Suurkogul erakonna liikmetele kaheksa kuldmärki, et tunnustada ja väärtustada inimesi, kelle töö või tegevus ja eeskuju on positiivselt mõjutanud erakonna arengut ja tuntust.

Aumärgi said:

Vally Kook - erakonna vanim liige, kes on osalenud alates 1980. aastate lõpust pea kõigis poliitilistes kampaaniates

Heli Susi - Aleksandr Solženitsõni ja Eesti sidemete teadvustaja, Otto Tiefi valitsuse mälestuse jäädvustaja

Jüri Adams - Eesti praeguse põhiseaduse algversiooni autor

Erakonna peasekretärid sel aastatuhandel:

Ken-Marti Vaher
Tõnis Kons
Tarmo Loodus
Aimar Altosaar
Andres Ammas
Margus Tsahkna

Mart Laari kõne erakonna suurkogul

2010-01-31

Austatud erakonnakaaslased, head külalised!

Täna 90 aastat tagasi valitses Vabadussõja rinnetel juba vaikus. Visa võitlus olemasolu eest oli lõppenud, nüüd hoidis kogu Eesti hinge kinni - kas uskumatu saab tõesti teoks, kas suudame teoks teha oma suurima unistuse: päris oma, iseseisva Eesti riigi.

2.veebruaril 1920 sai see unistus teoks - Tartu rahuleping lõi meie omariiklusele kindla vundamendi, millele ka täna tugineme. Seda olulisem on meeles pidada neid, tänu kellele saame elada vabas Eestis.

Lõpuks ometi on meil olemas ka koht, kus saame seda uhkelt ning häbi tundmata teha.

Jalutasin hiljuti mööda Vabadussambast. Just sel hetkel tõusis selle juurde rühm üsna kirevalt riietatud noori, kes oma peopesad üksteise järel samba vastu surusid. Sel hetkel teadsin - just sellises Eestis tahtsin ma elada.

Seda enam peame meeles pidama, et vaba Eesti on ime, mille eest peame esiteks tänulikud olema ning teiseks sellesse õrna kaunisse taime helluse ja hoolitsusega suhtuma. Vaba Eesti pole kõigi oma kodanike armastuse ja hooleta lihtsalt võimalik. Meile, kui Eesti oma lipukirjaks seadnud, rahvuslik-konservatiivsele erakonnale, seab see loomulikult erilise vastutuse.

Me oleme seda vastutust kandnud - just rasketel aegadel Eestit juhtinud ning saatuslikke otsuseid langetanud - ning peame seda ka tulevikus kandma.

See on seda olulisem, et Eesti ei ela praegu üle kergeid aegu. Kui tahame Eestisse vastutustundega suhtuda, kui temast tõesti hoolime, siis peab meil kõigil, kaasa arvatud meie erakonnal jätkuma, mehemeelt peeglisse vaadata ning tunnistada, et oleme teinud vigu. Kuidas muidu oleme sattunud olukorda, kus me ei pürgi Euroopas etteotsa mitte majanduskasvu, vaid majanduslanguse näitajate poolest, kus töötute arv Eestis ulatub üle 100 000 piiri ning kus tuhanded pered elavad hirmus oma kodust ilma jääda.

Näib, et ühel hetkel läks meie väärtushinnangutes midagi põhjalikult sassi. Kiire majanduskasv ning raha ulatuslik sissevool Eestisse, pani meid unustama, et raha pole elus kõige tähtsam asi. Valitsus aitas tekkinud kulutusrallile valitsemiskulude kiire kasvatamisega omalt poolt kaasa ning enne kui arugi saime, kulutasime selgelt rohkelt, kui teenisime.

2007.aasta valimistel tuli Isamaa ja Res Publica Liit välja loosungiga "Õnn ei ole rahas". Nüüd kinnitatakse üldiselt, et see oli valimiste kõige mõistlikum loosung. Kahjuks ei suutnud me seda esiteks valijatele piisavalt selgitada ning teiseks valitsuses olles ka realiseerida. Läksime meiegi kaasa selle uhke kulutusralliga ning täitsime eelarvet mitte reaalsete numbrite, vaid unistustega. Siin ei saa kahjuks keegi kellelgi teisele näpuga näidata ega tagantjärele süüdistada, alustada tuleks iseenda vigadest ning siis asuda teistega tegelema.

Õnneks tuli ühel hetkel Eestile aru pähe. Meil on põhjust uhke olla, et just Isamaa ja Res Publica Liit oli erakond, kes asus esimesena nõudma säästueelarvete koostamist, valitsemiskulude kokkutõmbamist ja eelarve tasakaalusu viimist, hoiatades, et vastasel korral võime kergelt sattuda Läti teele. Kuigi see ettepanek polnud mäletatavasti esialgu just eriti populaarne - valitsuseski saime pahandada nii vasakult kui paremalt. - suutsime me oma tahte lõpuks peale suruda.

Liialdamatult võib öelda, et Isamaa ja Res Publica Liidu visa tööta poleks Eestil hetkel võimalik eurotsooni pääsust isegi unistada.

On tõeline saavutus, et Eesti suutis aasta jooksul eelarvepositsiooni pea 20% võrra parandada ning puudujäägi kontrolli alla saada, kärpimata selleks pensione või põhja laskmata riigikaitset, maaelu või tulevikule sedavõrd olulist haridus-süsteemi.

Sellel puhul tahaks avaldada tunnustust nii oma koalitsioonipartneritele kui oponentidele. Kuigi vahel on vaidlused läinud teravaks, on kokkuvõttes alati otsusele jõutud. See pole olnud hambad ristis koalitsioon, mis üksteist nurgast põrnitseb. Oleme korduvalt ausalt heidelnud ja vaielnud - kuid seda ikkagi sama tulemuse nimel - et Eesti läheks edasi. Kui peaminister Andrus Ansip oma valitsuse 2007.aastal kokku pani, ütlesin, et üks IRL eesmärke selles valitsuses on tagada, et Eesti saaks esimese valitsuse, mis püsiks valimistest valimisteni. Me oleme sõna pidanud - Andrus Ansipi valitsusest saab esimene valitsus Eestis, mis püsib ametis valimistest valimisteni.

Mitmelt poolt on hoiatatud, et selline poliitika - ühelt poolt koalitsioonipartnerite vahel tõesti lausa karm survestamine ning teiselt poolt valitsuse kooshoidmine, viib IRL populaarsuse langusele. Nii pole see läinud. Otse vastupidi. IRL on olnud edukas mõlematel läinud aastal peetud valimistel,

Nii kõrget toetust kui aasta lõpukuudel näidatud 19% pole Isamaa ja Res Publica Liit veel omanud. See näitab ka seda, et erakonna ülesehitamisel on tehtud head tööd.

IRL on tugevaim kui kunagi varem. Meie esindajad valitsuses on seda ühemõtteliselt kinnitanud. Nii ekspertide kui rahva arvates on IRL ministrid valitsuses tugevaimad, kõik nad on Eesti väärikalt teeninud.

See loob järgmise aasta alguses toimuvate Riigikogu valimiste taustal head eeldused neil edukalt esineda. See nõuab aga erakonnalt nii seesmist veendumust kui täielikku ühtsust. Kindlasti eeldab see liikmeskonna laiendamist mitte ainult erakonna suurkogude eel ning erakonna ja üksteise hoidmist mitte ainult sõnades, vaid ka tegelikkuses. Kui me sellega hakkame ei saa, siis ei suuda me meile pakutavat usaldust ja lootusi õigustada.

Vähemalt sama palju või veel rohkem eeldab see aga ka suutlikkust panna kokku programm, mis ühelt poolt suudab praeguste keerukate aegade kiuste vaadata tulevikku ning teisalt vastata nendele küsimustele, mida Eesti inimesed just täna ja praegu oma riigile esitavad. Ühtlasi on selge, et kui me oma eesmärke kõrgele ei sihi, rabeleme peagi suurtes probleemides. Omal ajal suutis Eesti endale kõrgeid eesmärke seada - ning see aitas meie edule otsustavalt kaasa.

Praegu näib selline kõrge siht Eestil paraku puuduvat.

Isamaa ja Res Publica Liidu üks kohuseid on debatt Eesti tuleviku üle algatada ning seda vedada. Oluline on seejuures aga mitte ainult ise rääkida, vaid lasta teistel, eriti meie noortel rääkida. Taasiseseisvunud Eestis on üles kasvanud terve põlvkond iseseisvuse ajal üles kasvanud noori - just nemad peavad Eesti tulevikule kohta oma sõna ütlema. Usun, et need noored, kes muutsid sedavõrd uhkeks nii "Märkamise aja" peod, sinimustvalge juubeli tähistamise kui viimase laulupeo, saavad sellega suurepäraselt hakkama. Sest kelle muu pärast me seda Eestit siis üles ehitame.

Olen veendunud, et regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri vedamisel alanud töö uue kogu Eestit katva planeeringu - Eesti 2030+ - kallal tõmbab just noored meie tuleviku üle otsustamisse kaasa, andes vastuse küsimusele, millisena me Eestit 20 aasta pärast näha tahame.

Mina näiteks tahaksin, et see oleks Eesti, mille elanikkonna vähenemine on peatunud ning mis tõmbab oma hea elukeskkonna tõttu ligi ajusid kogu maailmast. See on Eesti, kus keskmine eluiga on praegusest 5-7 aastat kõrgem, kus meeste elutee ei lõppe enne 60. aastat alkoholist tingitud õnnetuste tulemusel. Selle Eesti ökoloogiline jalajälg on praegusest tunduvalt väiksem ja regionaalsed eripärad vähenenud. Parimal tasemel haridust saab siin igast koolis, tegutsegu see millises Eestimaa piirkonnas tahes, Euroopa 100 parima ülikooli hulka on tõusnud ka Eesti rahvusülikool. Selles Eestis on tugevad, haldusreformi tulemusel loodud kohalikud omavalitsused, mis suudavad seista kohaliku identiteedi ning tasakaalustatud arengu eest. Selles Eestis on lõpetatud projektipõhine ja rahalisele arvestusele rajanev kultuuripoliitika ning rahvuskultuurile pööratakse tõsist tähelepanu. Eesti keelt rääkivate inimeste hulk on 2030 aastaks kasvanud pea 1,5 miljoni inimeseni.

Ja kindlasti peab see olema Eesti, kus praegune eraldatus erinevate kogukondade vahel on kadunud, kus iga inimene teab, et just Eesti on koht, kus ta saab end parimal kombel teostada. Peab tunnistama, et hetkel oleme sellest sihist kaugel. Kui ma kohalike valimiste järel teatasin, et IRL pole venekeelsele kogukonnale piisavalt tähelepanu osutanud, sain uskumatult aktiivse vastukaja osaliseks. Seda just kümnete kui mitte sadade lugude kaudu, mis jutustasid, millises maailmas me Eestis tegelikult elame. Paljud neist lugudest tekitasid ausalt öeldes sügavat häbitunnet oma rahvuskaaslaste ees. Kui Sa ikka lähed kodakondsus- ja migratsiooniametisse ja teatad korralikult sulavas eesti keeles, et tahad Vene kodakondsusest loobuda ja Eesti kodakondseks saada ja sulle sama sulavas eesti keeles vastatakse, et miks teile Eesti kodakondsust vaja on, te olete ju venelane, siis pole imestada, et inimene ukse tagantkätt kinni virutab ega Eestist midagi enam kuulda ei taha. Meil on päris viimane aeg aru saada, et nende asemel, kes Eestist ja tema tulevikust tõesti midagi teada ei tahtnud, on üles kasvanud terve Eestis sündinud ja kasvanud põlvkond, keda me ise oma rumaluse ja ükskõiksusega Eestist eemale tõrjume. Sellisele suhtumisele lõpu tegemine sõltub igaühest meist, meie avatusest ja huvist kõigi inimeste vastu, kes Eestis elavad.

Härra Rodion Denissov kirjutas mulle "Narvskaja Gazeta"-s avaliku kirja, kus ta küsis, kas ka IRL peab venelasi sovjettideks või on meil ajaloos ka midagi, mis meid ühendab, tõstes ise esile ühise võitluse Eesti vabadussõjas kommunismi vastu. Rodion, ma jagan Su arvamust täielikult - me peame rohkem rääkima mitte sellest, mis meid lahutab, vaid sellest mis ühendab. Seetõttu ütlen ka vastuseks Sinu teisele küsimusele, kas Eesti riik ei peaks aitama luua venekeelset kodulehte Eesti Vabadussõjast: Jah, Rodion! Istume kokku ja teeme selle teoks ja mõtleme, mida saame veel teha, et oma probleemidele ühiselt lahendust otsida.

Minevikku ja aegade sidet kõrgelt hinnates ei saa me samas vaatamata vastu väljakutsetele, mis meile juba lähemast tulevikust vastu vaatavad. Eesti pääs eurotsooni on suurepärane saavutus, kuid uskuda, et euro kõik meie probleemid lahendab, oleks ohtlik eksitus. Maad, kes seda uskusid - nagu Portugal või Kreeka - on seetõttu langenud tõsistesse probleemidesse. Ehk üht araabia vanasõna parafraseerides - usu eurosse, kuid SMS laen jäta ikkagi parem võtmata.

Tõsine oht Eestile on, et euro tulek katab kinni meie majandust reaalselt vaevavad probleemid ning paiskab meid tagasi roosasse rahulolusse. Kui me jätkame aga samas vaimus - kasvatame võlakoormat, laseme eelarve taas käest, lükkame horisondi taha tegemata reformid, nagu haldusreformi, ega astu samme rahvusliku konkurentsivõime tõstmiseks, siis seisame peagi taas tõsiste probleemide ees.
Mida siis teha? Vastus on lihtne: Eesti ei saa euro saabudes uinuda, vaid peab jalad kõhu alt välja võtma. Esiteks tuleb valitsussektoril võtta eesmärgiks hoida läbi majandustsükli eelarvet vähemalt üheprotsendilises ülejäägis, kehtestama keskvalitsusele ühest eelarveperioodist pikemaks perioodiks kulutuste lae ning sisse viima vajalikud mehhanismid, et tasakaalus hoitaks ka kohalike omavalitsuste eelarved.

Teiseks oluliseks sammuks on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Siin peaks valitsus andma ise eeskuju ning mitte minema paremate aegade saabudes kaasa analoogse valitsusametnike palgaralliga, nagu see toimus 2006.-2007. aastal. Ülimalt oluline on maksukoormuse vähendamine, milleks IRL-l on valmis konkreetsed ettepanekud.

Kolmandaks peab Eesti õppima elama väiksema võlakoormaga. Me ei tohi langeda tagasi samasugusesse jooksva konto defitsiiti nagu enne majanduskriisi. Nagu oleme nüüdseks kogenud, polnud see jätkusuutlik poliitika. Jooksevkonto defitsiit tekib teatavasti siis, kui kodumaised säästud on liiga väikesed või investeeringud liiga suured. Rahvusvaheline võrdlus näitab, et meie säästud ei ole väikesed, järelikult oleme hooletult ja mõttetult investeerinud, ühesõndaga elanud lihtsalt üle jõu.

Ning neljandaks - last, but not least - peab Eesti lõpuks ära tegema aastaid edasi lükatud reformid, nagu näiteks haridusreformi ja haldusreformi. On selge, et see pole lihtne, see on väga raske. Reformid on alati ebapopulaarsed ning leiavad arvukalt kriitikuid. Massiivne rünnak haridusreformi vastu on sellest hea näide. Vahel tundub, et kriitikud ei tea isegi, mis selles täpselt halba on, kuid kui juba tehakse, järelikult tuleb vastu olla. Tunnustan haridusminister Tõnis Lukase julgust ning otsustavust edasi võidelda ning kui vaja, siis kogu reformi päästmiseks ka samm tagasi astuda. Haridus on IRL üks prioriteete. Me ei loobu oma põhimõtetest, kuid eesmärgini jõudmiseks on mitmeid võimalusi. Põhikooli- ja gümnaasiumi seadus tuleb Riigikogus aga vastu võtta ja sellega tagada haridusele kõikjal Eestis selline kvaliteet, mida pole vaja häbeneda.

Rääkimata ei saa jätta ka haldusreformist. Sest kui see oleks 2001.aastal ära tehtud, oleks haridusreform juba ammu reaalsuseks saanud. Needsamad tegelased, kes omal ajal seisid vastu haldusreformile, ütlevad nüüd, et haridusreform on hea asi, aga enne tuleks haldusreform ära teha. Sel kombel "nokk kinni, saba lahti, nokk lahti, saba kinni" viisil ei suuda me edasi liikuda. Eestile tõeliselt tugevad omavalitsused andev haldusreform on möödapääsmatu. Seetõttu kinnitan ma veelkordselt üle: IRL on paindlik. Nii nagu haridusreformi teostamisel, oleme me valmis vajadusel sammu tagasi astuma. Kuid, palun, lõpetame selle piduliku paigalmarsi ning teeme haldusreformi ära. Selleks pole palju vaja - lugupeetud erakonnad, palun käige välja omad ettepanekud, kuidas me selle tegelikult ju kõigi jaoks vajaliku otsuseni jõuame. Muidu tundub, et tegemist oleks nagu üksnes IRL teemaga, millest teised meeleheitlikult eemale hoiavad. Haldusreformi vajalikkust on kinnitanud kõikvõimalikud mõttekojad ning teadlaste rühmad, ärgem tapkem seda poliitilisel lahinguväljal, vaid istugem kokku ning tehkem see ära.

Need kõik on tõesti olulised teemad, kuid samas ei lohuta need tulevikku suunatud otsused 100 000 olevikus töö kaotanud inimest. Peab tunnistama, et oleme erakonnana tihti tegelenud suurte ja tähtsate probleemidega ning liig vähe rääkinud inimestega nende vahest väiksematest, kuid ometi ülimalt olulistest probleemidest. IRL peab pöörduma näoga Eesti inimese poole ning andma vastuse küsimustele, mis on just nende jaoks hetkel peamised.

Ja peamine mure Eesti inimese jaoks on, kas mul homme töökoht on, mis saab juhul, kui ma peaksin töö kaotama, mu kodust, mu perest, mu lastest. Just nendele küsimustele peab Isamaa ja Res Publica nüüd ja kohe oma peamise tähelepanu pöörama.

Alustagem tööst - täpsemalt töökohtade loomisest.

Pool aastat tagasi tegi Isamaa ja Res Publica Liit avalikuks oma tegevuskava "Tööd Eestile", mille eesmärgiks oli luua Eestis 50 000 uut töökohta. Kuigi vaidlused selle üle võtsid tunduvalt rohkem aega, kui arvasime, et enamus kava punktidest täidetud ning 30 000 töökohta poole aasta jooksul loodud. Loomulikult ei saa me sellega rahul olla ning me ei lepi enne, kui uusi töökohtasid luuakse Eestis kiiremini kui neid kaob. Kui eelmisel aastal mõõdeti valitsuse edukust selle järgi, kuidas suudeti riigieelarvet tasakaalus hoida, siis sel aastal mõõdetakse seda selle järgi, kas valitsus on hiljemalt aasta lõpuks peatanud tööpuuduse kasvu või mitte.

Tööpuudusega ei seejuures võidelda populistlike kampaaniatega, nagu mõnel pool tehtud. Ainus tõhus viis neid luua on muuta töökohtade loomine võimalikult lihtsaks ning kasulikuks, see tähendab parandada oluliselt ettevõtluskeskkonda. Selleks tuleb astuda järgmised konkreetsed sammud:

1.PARANDADA ETTEVÕTLUSKESKKONDA.
viia täies ulatuses ellu eksporditagatiste süsteem. Kui 2009. aastal sai selle toetusel eksporti arendada 60 ettevõtet, mis on 10% eksportivate ette võtete arvust Eestis, siis 2010.aastal on plaanis seda kuni 10 korda suurendada. laiendada ettevõtluse turundustoetuse programmi, mis haarab vähemalt 200 ettevõtet 150 miljoni krooni ulatuses. aktiviseerida starditoetuse programmi, mis pakub nüüdsest ettevõtte alustamisel toetust 100 000 krooni ning kus taotluste läbivaatamise määra on vähendatud 10 päevale. suurendada tehnoloogiainvesteeringute toetuse programmi, mis on olnud väga edukas ning mille uus voor algab lähinädalatel. laiendada korterelamute energiatõhususe tõstmise programmi. Kui praegu on sellele eraldatud 800 miljonit, siis juhul kui Eestil õnnestuks müüa vähemalt 500 miljoni krooni eest saastekvoote, on võimalik lisaks sellele asuda maksma ühistutele otsetoetust 20% ulatuses tehtavast investeeringust, mis võimaldaks toetada 1500 ühistut.

1.ALANDADA MAKSUKOORMUST Eesti maksukoormus on praeguseks tõusnud lakke ning ähvardab rahvuslikku konkurentsivõimet. Selle tõus tuleb peatada.

Selleks:
IRL blokeerib iga ettepaneku maksukoormuse tõstmiseks kas uute maksude kehtestamise, olemasolevate tõstmise või maksusoodustuste kaotamise teel.
Algatab müügimaksu tühistamise
Kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir
Vabastada eraisikute väärtpaberiinvesteeringud tulumaksust.

2.TOETADE ETTEVÕTJAID UUTE TÖÖKOHTADE LOOMISEL
Laiendada palgatoetuse programmi, muuta see vähem bürokraatlikuks ning kergemini kättesaadavaks
Kaaluda iga langetatavat otsust töökohtade kadumise või loomise seisukohalt, seada see vähemalt hetkel suurimaks prioriteediks otsuste langetamisel. Mõni hiljuti tehtud otsus on vastupidisest hoiakust kurvaks näiteks.
Teha ametiühingutele ning tööandjatele ettepanek anda oma toetus ettepanekule, mis võimaldaks nende omal soovil inimesi, eeskätt lastega perekondade vanemaid, tööle võtta alampalgast väiksema palgaga.

Valitsus ei tohi ükskõikselt suhtuda ettevõtete sulgemisse ja sellesse, et mõnes linnas jääb korraga töötuks märkimisväärne osa elanikest, nagu see juhtus Loksal. Majandusminister Parts on tehase juhtkonnaga rääkinud ning just need eelpoolmainitud meetmed on need, mida ettevõttel töö taas-alustamiseks vaja on. Neile tuginedes on tõsine lootus, et sügisel läheb tootmine Loksal taas lahti, andes kohalikele inimestele tööd ja leiba.

3.TAGADA TÖÖTUTELE SENISEST TUGEVAM SOTSIAALNE KAITSE
Luua töötuks jäänud lapsevanemale Töötukassalt soodsamad tingimused palgatoetuse saamiseks, sel viisil on tööandjal suurem soov just neid eriti raskes olukorras olevaid inimesi tööle võtta.
Muuta töölepinguseadust viisil, mis välistaks raseda ja alla kolmeaastat last kasvatava vanema koondamise.
Muuta sotsiaalhoolekande seadust viisil, mis välistaks viimasel ajal avalikuks tulnud absurdsed olukorrad, kus inimene arvatakse toimetulekutoetuse saajate hulgast välja, kuna sugulased ja sõbrad on talle rahaülekandeid teinud.

4.TAGADA KÕIGILE SOOVIJATELE VÕIMALUS ÜMBERÕPPEKS.
Anda 1.septembrist 2010 varasematel aastatel õpingu katkestanud noortele võimalus neid jätkata.
Vähendada jätkuvalt bürokraatiat ümberõppe ja täiendkoolituse korraldamisel, tagada, et igale soovijale oleks võimalus selleks avatud.
Jätkata kutseharidus-süsteemi väljaarendamist ning kohandamist uutele väljakutsetele, tagades Euroopa toetuste tõhusa kasutamise abil sellele alale prioriteetne areng.

Uskudes sellesse, et eelpoolesitatud ettepanekud aitavad meil kiiremini uusi töökohti luua, peame pöörduma näoga ka nende inimeste poole, kelle suurimaks mureks on oht kodu kaotada. Kõige raskemasse olukorda tänases Eestis on sattunud lastega pered, kus vanemad on kaotanud töökoha. Äsja lugesime lehest pereisast, keda ei ähvarda mitte lihtsalt kodu äravõtmine, vaid sootuks pikaajalisem võlaorjus. Kodu kaotus on perele katastroof. Isamaa ja Res Publica Liit on läbi aegade esindanud koduomanike huve. Selleks, et kaitsta kodusid ja hätta sattunud peresid käime välja viiepunktilise kava.

1.VÕTTA KEVADEKS VASTU KODUOMANIKE VÕLAKAITSE SEADUS, millega isikulist võlakaitset kasutades õnnestuks võlalõksu langenud inimesel oma võlgasid ümber kujundada ning ajatada. Kui seni on seadused laenuandjate kasuks tugevalt kaldu, siis nüüd tuleb siin tasakaal luua, keelates näiteks kodulaenuvõtjatelt täiendava tagatise nõudmise kinnisasja turuväärtuse languse tõttu. Nimetatud ülimalt oodatud eelnõu valmib IRL vedamisel moodustatud töörühma poolt järgmise nädala lõpuks ning antakse ülejärgmisel nädalal algatamiseks üle õiguskomisjonile.

2.SÄILITADA KODULAENU INTRESSIDE MAKSUVABASTUS. IRL astub ühemõtteliselt vastu rahandusministri poolt propageeritavale kavale kaotada kodulaenu intresside maksuvabastus. Selle sammuga annaks riik just praegu, kõige raskemal hetkel hoobi 160 000-le Eesti perele, see on pea pooltele Eesti peredest. IRL on sellele sammule ühemõtteliselt vastu - seda me läbi lihtsalt ei lase ja kõik.
3.VÕTTA VASTU SEADUS KOMMUNAALMONOPOLIDE OHJELDAMISEKS, millega pandaks ranged piirid vee-, kütte ja gaasimonopolidele, alandades tarbijatele nii kütte kui vee hinda. Nimetatud seadus jõuab lugemisele Riigikogus veebruari keskel, on igati reaalne see kevadel vastu võtta.

4.MAAMAKSU KAOTAMINE KODUDELT. Maamaksu viimasel ajal toimunud järsk tõus on paljude pensionäride olukorra muutnud väga raskeks. Seda arvestades algatasime koos koalitsioonipartneritega eelnõu, mis andis kohalikele omavalitsustele õiguse vabastada kodud maamaksust, mõne omavalitsuse selga on see aga nagu hane selga vesi. Sellega seoses oleme koos koalitsioonipartneriga valmistamas ette samme maamaksule ülempiiri seadmiseks ja loodame vastava eelnõuga lähinädalatel valmis saada.

5.JÄTKATA KODUTOETUSE PROGRAMMI PALJULAPSELISTELE PEREDELE. 2007.aasta valimistel käis IRL välja kodutoetuse idee paljulapselistele peredele, minister Juhan Parts viis selle ka ellu. Tänaseks on kodutoetust saanud ligi 1000 peret, kus kasvab kokku üle 3500 lapse. See programm peab sel aastal sama hoogsalt jätkuma ning aasta lõpuks peaks iga 5lapseline pere Eestis olema seda toetust saanud.

See viis + viis programm ei nõua Eesti riigilt mingeid uusi suuri rahalisi ressursse. Antud olukorras pole ruumi populismile ja Isamaa ja Res Publica Liit ei kavatse tühje lubadusi jagada ei nüüd ega eelseisvatel valimistel. Oleme veendunud, et ausus maksab ka midagi. Ühte ma aga tean - kui me selle programmi ellu viime, suudaksime luua piisavalt uusi töökohti, et panna tööpuuduse kasv vähemalt selle aasta lõpuks seisma ning pakkuda tuge kõige raskemasse olukorda sattunud inimestele, eeskätt lastega perekondadele. See on meie peamine prioriteet eelseisval aastal ning selle eest kavatseb Isamaa ja Res Publica Liit vankumatult seista.

IRL läheb eestseisvale aastale vastu kindlalt ja jõuliselt, täis hakkamist ning värsket energiat. Me ei taha kellegagi kakelda, vaid reaalseid lahendusi leida. Olen veendunud, et Eesti tulevik ei seisne lõputus vastandamises, kus ühelt poolt kinnitatakse, et jõuame kohe Euroopas, maailmas või universumis viie rikkaima riigi hulka või vastaspoolelt tulevas hädakisas, et Eesti näol on tegemist maapealse põrguga, milles rahu ja õnne võib inimene leida vaid Tallinna linnavalitsuse käe all. Aeg on sedalaadi vastandamised lõpetada ning asjast rääkida. See peaks ju siililegi selge olema.

Nii võib mõnda äsja välja käidud ettepanekut nimetada parempoolseks, mõnda vasakpoolseks. Tänast maailma vaadates on selline vastandamine selgelt kunstlik. Paljudes riikides on just konservatiivsed erakonnad võtnud endale kohuse hoolitseda tööhõive, inimeste turvatunde ja hariduse eest - ja võtnud sellega valijate usalduse. Seetõttu ei huvita mind tegelikult, kuidas meie ettepanekuid lahterdatakse. Isamaa ja Res Publica Liit ei kavatse end lasta mingitesse lahtritesse suruda. Lõputu optimismi ja maad ligi kiskuva pessimismi vahel tahame me pakkuda lahendusi, mis reaalsuses töötavad ning tulemusi annavad. Eesti vajab tõepoolest vahetust - vahetust sellele lõputuna tunduvale, aga suhteliselt sisutühjale kisklemisele. Usun, et just see on see, mida Eesti inimesed poliitikutelt ootavad ning seetõttu usun, et järgnevate valimiste järel on just uuenenud ja värske Isamaa ja Res Publica Liit uue valitsuse moodustajaks.

Meis on selleks jõudu, meis on selleks tahtmist! Meid ei huvita, kelleks meid nimetatakse, sest me teame, kes me oleme ja milline on meie eesmärk. Meie vundament on kindel ja sihid selged. Meie ainus huvi on võtta vastu otsuseid, mis tervet Eestit edasi viivad. Me muudame seda, mis vajab muutmist ja hoiame seda, mis väärib hoidmist. Just selline ongi tänapäevane euroopa konservatism - kaasaegne ja hooliv. Vaid nii saame teha erakonnana seda, milleks meid on ellu kutsutud, see on seista Eesti eest.

Laar esitas suurkogul plaani tööpuuduse kasvu peatamiseks

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogul esinedes ütles erakonna esimees Mart Laar, et kui seni on IRL tegelenud tihti vaid suurte riiklikku mastaapi omavate küsimustega, siis nüüd on erakonnal aeg pöörata näoga Eesti inimese poole ning kuulata ära, mida tal on riigile ja poliitikutele öelda.

„Eesti üheks suuremaks probleemiks on inimestele hirm kaotada töö ning kaotada selle tulemusel oma kodu. Eesti on liiga vähe pööranud tähelepanu kõige raskemas olukorras olevale kihile ühiskonnas, see on lastega peredele, kus mõlemad vanemad on kaotanud töö".

Ta ütles, et kui eelmisel aastal mõõdeti valitsuse edukust selle järgi, kuidas ta suutis eelarve puudujääki kontrolli all hoida, siis sellel aastal mõõdetakse seda selle järgi, kas valitsus suudab hiljemalt aasta lõpuks tööpuuduse kasvu peatada või mitte.
Laar esitas tööpuuduse peatamiseks ja perede ning kodude kaitseks 5 + 5 sammu. Laar pidas vajalikuks kasutada ära majandusministeeriumi poolt algatatud programmid ettevõtluse toetamiseks, alandada maksukoormust ning luua senisest agressiivsemalt töökohti.

Ta hindas kõrgelt palgatoetuste programmi, esitades samas ettepanekud selle lihtsustamiseks ning tõhusamaks suunamiseks. Laar pidas vajalikuks astuda samme töö kaotamise tõttu raskesse olukorda sattunud perede paremaks sotsiaalseks kaitseks ning kinnitas, et töö kaotamise korral peab igaühele olema avatud võimalus ümberõppeks.

Tundes muret noorte tööpuuduse pärast tõstis Laar esile haridusministri poolt käivitatud programmi, millega luuakse võimalus vahepeal õpingud katkestanud noortele neid jätkata.

Laar tõstatas ka probleemi raskesse olukorda sattunud koduomanikega, keda ähvardab oht oma kodu kaotada.

„Õiguskomisjoni initsiatiivil on järgmisel nädalal valmimas koduomanike võlakaitse seadus, mille abil oleks võimalik päästa võlalõksu langenud inimesi võlaorjusest. Laar kinnitas ka üle, et IRL jätkab võitlust koduomanikke vaevava maamaksu kaotamiseks ning et monopolide tegevust piirav seadus võetakse vastu loodetavasti juba sellel kevadel".

Laar pidas vajalikuks ka suurperedele makstava kodutoetuse jätkamist, mida praeguseks on saanud juba ligi 1000 peret 3500 lapsega.

Kokkuvõttes leidis Laar, et Eestil on kõik võimalused tööpuuduse kasvule hiljemalt aasta lõpuks piir panna. Selleks tuleb vaid seada võitlus tööpuuduse vastu Eestis ühemõtteliselt prioriteediks ning mitte vastu võtta otsuseid, mis kaotab töökohti ning nõrgestab investorite usaldust Eesti vastu.

Laar: maksukoormust tuleb kärpida

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogul esinedes seadis erakonna esimees Mart Laar IRLi peamiseks eesmärgiks järgnevatel aastatel võitluse tööpuuduse vastu.

Selleks, et uusi töökohti aga tekiks, tuleb tõsta Eesti konkurentsivõimet, peamiseks probleemiks tema hinnangul kujunenud Eesti maksukoormuse tõus liiga kõrgele tasemele. Laar tõi näiteks Maailmapanga värske ärikliima uurimuse, mille kohaselt ületab maksukoormus Eestis lähemate naabrite oma.

„Maksukoormust Eestis tuleb kiiremas korras langetada, IRL blokeerib edaspidi iga maksukoormuse kasvule viiva ettepaneku, olgu see siis tehtud olemasolevate maksude tõstmise või maksusoodustuste kaotamise kaudu".

Laari sõnul pole IRL pole mingil tingimusel nõus maksusoodustuse kaotamisega kodulaenu võtnud peredele.

„Selle sammu astumiseks on halvemat aega raskem välja mõtelda. Selline ettepanek tõstaks ligi 160 000 koduomanikest pere maksukoormust, see tähendab ligi poolte Eesti perede maksukoormust. IRL pole sellega mingil juhul nõus".

Laar pidas vajalikuks veel selle aasta jooksul kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir ning kehtestada tulumaksuvabastus ka väärtpaberitesse tehtud investeeringutele.

„Olen saanud arvukalt pöördumisi nii tallinlastelt kui ettevõtlusorganisatsioonidelt seoses Tallinnas kehtestava müügimaksuga palvega Riigikogus selline maksutõus peatada. Vaadates viisi, kuidas nimetatud maksu Tallinnas kehtestama kavatsetakse asuda, on tõepoolest lihtsam selline võimalus Riigikogul lihtsalt kaotada".

Isamaa ja Res Publica Liit tõstatab nimetatud küsimuse ülejärgmisel nädalal, kui Riigikogu taas istungitele koguneb.

Laar: Ansipi valitsus on esimene, mis püsib valimistest valimisteni

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna suurkogul peetud kõnes, et praegune valitsus on esimene, mis püsib valimistest valimisteni.

Laar tõstis esile Eesti suutlikkust õppida tehtud vigadest ning võtta eelarve puudujääk kontrolli alla. Ta tuletas meelde, kuidas esialgu põrkusid IRL ettepanekud valitsemiskulutusi kärpida ning negatiivseid lisaeelarveid koostada tugevale vastuseisule.

„Ilma IRL pideva ja tihti konfliktideni viiva surveta ei saaks Eesti praegu eurotsooni pääsust isegi unistada. IRL on tihti olnud tülikas koalitsioonipartner, avaldades samas tunnustust oma partnerile valitsuses Reformierakonnale," ütles Laar, kelle sõnul on vaidlused läinud vahel teravaks, kuid kokkuvõttes on alati otsusele jõutud.

„See pole olnud hambad ristis koalitsioon, mis üksteist nurgast põrnitseb. Oleme korduvalt ausalt heidelnud ja vaielnud - kuid seda ikkagi sama tulemuse nimel - et Eesti läheks edasi".

Ta meenutas, et kui peaminister Andrus Ansip oma valitsuse 2007. aastal kokku pani, ütlesin, et IRLi üks eesmärke selles valitsuses on tagada, et Eesti saaks esimese valitsuse, mis püsiks valimistest valimisteni.

„Me peame oma sõna - Andrus Ansipi valitsusest saab esimene valitsus Eestis, mis püsib ametis valimistest valimisteni".

Täna toimub Tallinnas IRLi suurkogu

2010-01-31

Täna keskpäeval koguneb Tallinnas Nokia kontserdimajas Isamaa ja Res Publica Liidu liikmete üldkoosolek - suurkogu.

Valitakse erakonna esimees ja aseesimehed ning eestseisuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu liikmed; kuulatakse ülevaadet poliitilisest olukorrast ja aruandeid erakonna tegevusest; antakse üle IRLi aumärgid ja autasu „Aasta Tegija 2009".

Erakonna esimehe kohale on üks kandidaat, aseesimehe kolmele kohale on kandidaate viis, eestseisuse 20le kohale esitasid kandideerimisavalduse 32 IRLi liiget, aukohtu üheksale kohale on kandidaate 16 ja revisjonikomisjoni viiele kohale kandideerib üheksa inimest.

Esimehe kohale kandideerib ainsana praegune esimees Mart Laar, aseesimeesteks Ene Ergma, Margus Tsahkna, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo ja Tõnis Lukas.

Kandidaadid eestseisusesse: Aimar Altosaar, Andres Herkel, Andrus Saare, Annely Akkermann, Elle Kull, Erki Nool, Helir-Valdor Seeder, Ilona Laido, Indrek Raudne, Jan Trei, Kaia Iva, Ken-Marti Vaher, Lauri Vahtre, Liisa-Ly Pakosta, Madis Kübar, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Mart Nutt, Peeter Tulviste, Priit Sibul, Rainer Sternfeld, Rene Leiner, Siim Kabrits, Siim Kiisler, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Tiit Leier, Toivo Maimets, Toomas Tõniste, Tunne Kelam, Tõnis Palts ja Urmas Reinsalu.

Aukohtusse: Andres Ammas, Ann Räämet, Avo Üprus, Dmitri Schmidt, Henn Pärn, Jaanus Barkala, Leonid Siniavski, Pipi-Liis Siemann, Reet Roos, Riina Vändre, Siim Roode, Tarmo Kõuts, Toivo Peets, Trivimi Velliste, Veiko Lukmann ja Vello Voog.

Kandidaadid revisjonikomisjoni: Art Kuum, Eero Mikenberg, Erik Sandla, Indrek Varik, Olavi-Jüri Luik, Peeter Laurson, Raul Sarandi, Rein Saliste ja Toivo Jürgenson.

Otseülekanne, ajakava, valimiskord: http://www.irl.ee/et/suurkogu

Pakosta tunnustab Lukase otsust loobuda tsentraalsest põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest

2010-01-29

Haridusminister Tõnis Lukase erakonnakaaslane ja Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta tunnustab ministri otsust loobuda põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise keskvalitsuse poolt juhitud protsessina.

"IRL on Eesti tugevaim hariduserakond ja on loomulik, et vahel pakutakse välja ka tugevaid lahendusi, kuid sama loomulik on ka kohapealsete inimeste arvamustega arvestamine, mistõttu oli otsus etteaimatav".

Pakosta rõhutab, et probleeme tekitanud muudatus puudutas kogu uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kaduvväikest osa ja nüüd tuleb seadusega kiiresti edasi minna.

"Uuest seadusest on nüüdseks saanud tõeline koolis töörahu tagamise seadus, sest erinevalt praegusest on lapse, lapsevanema, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse ülesanded, õigused ja kohustused täpselt paigas.

"Kool tegeleb üha rohkem õpetamise kõrval ka kasvatamisega ja on loomulik, et selles osas tuleb mingid reeglid kokku leppida, et õpetajad saaksid oma igapäevast tööd teha ja et lapsevanemad ei peaks hiljem loodritest laste pärast pisaraid valama".

Teise positiivse küljena toob Pakosta välja, et seaduses räägitakse koolist kui lapse arengu keskkonnast, mitte kui torust, mille ühest otsast laps sisse lükatakse, teises otsas lilledega vastu võetakse ja vahepeal on keegi talle kulbiga tarkust pähe kallanud.

"Mul on kõhklusi seaduseelnõu meneteleva kultuurikomisjoni juhi, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi suutlikkuses eelnõu sisuliselt menetleda, kuna enamikes küsimustes jätab komisjoni juht lihtsalt hääletamata, tehes nägu, et teda polegi ruumis. Ta ei söanda olla poolt, ei söanda olla vastu ega isegi mitte erapooletu. Selle palga eest, mida Riigikogus komisjonide juhid saavad, võiks vähemalt nii palju tarkust olla, et mingigi oma seisukoht suuta kujundada," ütles Pakosta.

Eriti oluline on see tema hinnangul seetõttu, et ees ootavad mitmed põhimõttelised arutelud, näiteks kooli hoolekogude rollist, erakoolide kohast Eesti haridusmaastikul ja moitmes kohas ka seaduseregulatsiooni sootuks ärajätmisega selle märgina, et me ju tegelikult koole ja õpetajaid ühiskonnas usaldame.

Liisa Pakosta kasutas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena uuenduslikku meetodit ja riputas oma ajaveebi liisapakosta.blogspot.com seaduseelnõu muudatusettepanekuid, mis pärinesid Eesti koolidelt, lapsevanematelt ja õpetajatelt. Hiljem leidsid muudatusettepankeud koha mitmete erakondade endi platvormides.

Rakvere osakonnal uus juhatus

2010-01-29

Neljapäeval toimunud IRL Rakvere osakonna üldkogul valiti uus juhatus ning sellele esimees. Senise viieliikmelise juhatuse asemel otsustas üldkogu valida kaheksaliikmeline juhatus, mille esimeheks valiti Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev.

Ülejäänud juhatuse liimeteks valiti Kert Karus, Marko Pomerants, Anne Nõgu, Mihkel Juhkami, Maiko Mathiesen, Rainer Miltop ning Erich Petrovits.

Tiit Matsulevitš sai kõrge Austria aumärgi

2010-01-27

Austria suursaadik Eestis dr Angelika Saupe-Berchtold andis täna Austria Vabariigi presidendi Heinz Fischer'i nimel suursaadik Tiit Matsulevitšile Austria Vabariigile osutatud teenete eest üle Austria Suure Kuldse aumärgi.

Autasu üleandmisel peetud kõnes meenutas suursaadik Matsulevitš austerlaste kandvat panust Euroopa ühendamisse.

"Tänases Euroopa Liidus pelgavad paljud väikeriigid suurte liikmesriikide omavahelistele kokkulepetele jalgu jääda. Et sellistele trendidele kandejõuliselt vastu seista, vajame Austria diplomaatia sajanditepikkusest traditsioonist tulenevaid oskusi, mis võimaldavad tal asuda väikeriikide huvide eestkõneleja rolli ja olla sel viisil eeskujuks kogu Euroopa diplomaatiale."

Matsulevitš on aumärgi eest tänulik ning ütleb, et see kinnitab Eesti-Austria häid suhteid.

"Austria diplomaatia elegantsi näitab seegi, et ordeni üleandmise päevaks on valitud suure austerlase Wolfgang Amadeus Mozarti sünnipäev," sõnas ta.

IRLi fraktsioon sai Rakvere volikogu suurimaks jõuks

2010-01-22

Rakvere linnavolikogu suurimaks poliitiliseks jõuks tõusis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), kui äsja moodustatud fraktsiooni kaasati ka valimisliidu Rakvere esindaja Arvo Roosipuu.

Et pärast valimisi liitus IRLiga ka keskerakonna ridades kandideerinud Olev Puldre, on IRLi fraktsioon nüüd seitsmeliikmeline, edestades seega valimised võitnud sotsiaaldemokraate, kel on volikogus kuus kohta.

Arvo Roosipuu ütles, et ta ei soovinud enam valimisliidu ainsa esindajana puhvri rollis olla ning määratles end poliitiliselt, liitudes IRLi fraktsiooniga. Samas lisas ta, et IRLi liikmeks astumise plaani tal esialgu ei ole.

Fraktsiooni kuuluvad veel volikogu esimees Mihkel Juhkami, Heli Kirsi, Anne Nõgu, Üllar Saaremäe ja Rainer Miltop, kes on fraktsiooni esimees.
Mihkel Juhkami selgitas, et tänu fraktsioonile läheb volikogu töö efektiivsemaks ja selgemaks, sest küsimused arutatakse enne fraktsiooni sees läbi.

Oma fraktsiooni on moodustamas ka sotsid.

IRL: Tallinna võimusaatjad muutuvad maksumaksja jaoks üha kallimaks

2010-01-21

IRL: Tallinna võimusaatjad muutuvad maksumaksja jaoks üha kallimaks

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon taunib sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esinaisele Katrin Saksale kavandatud 26 400 kroonist kuutasu. IRL märgib, et tegu on Keskerakonna järjekordse sammuga satelliiterakonda kuuluvate valgekraede sotsiaalsete töökohtade programmis, kus teatud isikutele sotsiaaldemokraatide seast on loodud reisisaatjate analoogia põhjal võimusaatjate ametid.

"Eile nimetati Saks kultuuripealinna nõukogu liikmeks kuutasuga 4350 krooni - täna aga tuleb teade, et tema hüvitist linnavolikogus suurendatakse üle kaheksa korra," tõdes IRL fraktsiooni liige Siim Kabrits. "Eks see olegi sotside paljuräägitud uus ja aus poliitika. Vajadus hoida kokku valitsemiskuludelt kõlab sotside retoorikas kenasti, kuid see ununeb hoobilt, kui terendamas võimalus maksumaksja rahakotis nahistada."

Kabrits meenutas, et kui volikogu eelmine koosseis valis linnavolikogu aseesimeheks Elmar Sepa, siis määrati tema igakuiseks tasuks 14 400 krooni.

"Et isegi kurikuulus Elmar Sepp leppis Katrin Saksale kavandatust 12 000 krooni väiksema summaga - ja seda lahedatel eelarveaastatel -, siis paneb sotside mõnede juhtfiguuride nüüdne saamahimu hämmastama," sõnas Kabrits. "Ajal, mil hõrendatakse ühissõidukiliine ja kärbitakse bussijuhtide töötasu, sõidavad saksad saaniga."

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa töörühm jätkab Tunne Kelami juhtimisel

2010-01-21

Euroopa Parlamendis jätkab tööd Balti-Euroopa töörühm, mille esimeheks valiti täna üksmeelselt Eesti saadik Tunne Kelam.

Balti-Euroopa töörühm, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega.

Saadikud sõnastasid töörühma olulisemad eesmärgid selleks perioodiks.

"Esmajoones nõuab Läänemere strateegia ellurakendamine regulaarset parlamendipoolset järelvalvet, " ütles Kelam, kelle ettepanekul peaks igal aastal sellesisuline debatt Euroopa Parlamendis aset leidma.

Samuti esitati ettepanek kutsuda töörühmaga kohtuma tulevane transpordivolinik Siim Kallas, arutamaks transpordiküsimusi Läänemere regioonis.

Oluliste teemadena tõstatasid saadikud energiaturvalisusega, keskkonnakaitsega ning küberjulgeoleku strateegiaga seotud küsimused.

Kelami sõnul on tervitatav saadikute keskmisest märksa suurem huvi töörühma vastu: "Täna oli kohal üle kolmekümne eurosaadiku viiest erinevast fraktsioonist. Osavõtjaid on registreerunud üle viiekümne, sealhulgas Portugali ja Hollandi esindajad, " nentis Kelam.

Tunne Kelami ettepanekul kinnitas töörühm juhatuse koosseisu: Knut Fleckenstein (Saksamaa), Carl Haglund (Soome), Roberts Zile (Läti), Satu Hassi (Soome), Andrzej Grzyb (Poola), Gunnar Hökmark (Rootsi), Vytautas Landsbergis (Leedu).

Töörühmad ehk intergrupid on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Grupi moodustamiseks peab saavutama vähemalt kolme fraktsiooni toetuse.

Laar saab Saakašvililt kõrge autasu

2010-01-20

Gruusia president Mihheil Saakašvili annab täna Isamaa ja Res Publica Liidu esimehele Mart Laarile üle Püha Jüri ordeni, mis on kõrgeim välismaalasele annetatav riiklik autasu Gruusias.

Autasu antakse Laarile üle tunnustuseks tema tegevuse eest Gruusia väljatoomisel majanduskriisist, kuhu ta selle aastatuhande alguseks oli sattunud.

Rakendades Gruusias Eesti kogemusi majandusreformide teostamisel aitas Laar tõsta Gruusia konkurentsivõimet ning vähendada oluliselt korruptsiooni.

Mart Laari sõnul on ta talle omistatud kõrge autasu üle uhke, kuigi peamine au kuulub siin grusiinidele endile, sest Gruusia presidendi majandusnõunikuna pakkus ta vaid välja mitmeid samme Gruusia raskest majanduslikust olukorrast väljatoomiseks ning investeeringutele soodsa keskkonna loomiseks.

„Gruusia olukord oli tõepoolest masendav, pean tunnistama, et pole majanduslikult nii kokku kukkunud riiki näinudki. Seetõttu on Gruusia toime saatnud tõelise ime ning oma maad tundmatuseni muutnud," lausus Laar.

„Minu roll Gruusias on olnud nõu anda, au tehtu eest kuulub aga grusiinidele endile, kes julgesid asuda radikaalsete reformide teele ning sellel teel ka edu saavutada".

Esimene Püha Jüri orden annetati 2005. aastal endisele Ameerika Ühendriikide presidendile George W. Bush´ile, selle on pälvinud ka Poola president Lech Kaczyński ja Leedu president Valdas Adamkus.

Tunne Kelam:Euroopa vajab kiiresti tõhusat küberjulgeoleku strateegiat

2010-01-20

"Toetan täielikult teie pühendumust Euroopa ühise energiaturu arendamisele ning vastava ühtse reguleeriva raamistiku loomisele, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament on kõnealuses küsimuses oma seisukoha kujundanud parlamendi 2007. aastal koostatud raportis Euroopa Liidu energiaalasest välispoliitika kohta, mis ootab rakendamist.

Kolmanda prioriteedina esitas Tunne Kelam "Euroopa Liidu 2020" strateegia rakendamise, mis peab keskenduma senisest suurema majanduskasvu ning tööhõive saavutamisele. "2020 agenda" tähendab ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamist igapäevases elus, võttes kasutusele juba liikmesriikides tulemusi saavutanud tehnoloogiaid, " ütles Kelam.

"Loodan, et teie eesistumise ajal otsustatakse ära ka IT-agentuuri loomine infotehnoloogiasüsteemide koordineerimiseks, mida Euroopa ilmselgelt vajab.
"Pakiline vajadus on välja töötada tõhus ja usaldusväärne Euroopa küberjulgeoleku strateegia, " ütles Kelam.

ERP fraktsiooni saadiku sõnul on Hispaania eesistumise ajal Euroopa Liidul mitmeid välispoliitilisi väljakutseid. "Loodan, et Euroopa Liit mängib aktiivsemat rolli Taga-Kaukaasia piirkonna olukorra stabiliseerimisel ning Idapartnerluse raames mõjutab Venemaad täitma oma kohustusi ning toob selle piirkonna riigid lähemale Euroopa Liidule.

Samuti kutsus Kelam Hispaania eesistumist üles säilitama Euroopa Liidu ühispositsiooni Kuuba suhtes, niikaua kui ei ole näha tegelikke muutusi. Kelam tõi näitena sissesõidukeelu opositsiooniga kohtuda soovivale Euroopa Parlamendi saadikule. " See ei ole kindlasti märk muutustest paremuse poole, " kinnitas Kelam.

Kelam esitleb välispoliitikaajakirja tähtpäevanumbrit

2010-01-20

22. jaanuaril kell 12.00 esitleb Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam Euroopa Liidu maja saalis (Rävala pst 4, Tallinn) välispoliitika ajakirja "Maailma Vaade" kümnendat numbrit. Kokkusaamisel heidetakse pilk tehtule, tänatakse autoreid ja koostööpartnereid ning tunnustatakse kaasautoreid.

Kolm korda aastas ilmuv "Maailma Vaade" on rahvusvahelise elu probleeme ja arenguid selgitav väljaanne. Ajakiri lähtub konservatiivsest väärtustepõhisest maailmavaatest ning toob lugejani välispoliitika kujundajate ning analüütikute arvamusi ja hinnanguid. "Maailma Vaade" on suunatud nii spetsialistidele kui laiemale lugejaskonnale.

Ajakirja idee autoriks ja initsiaatoriks on Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam. Esimene number ilmus 9. veebruaril 2007.

Väljaandega on võimalik tutvuda aadressil www.maailmavaade.ee, otsepostitusega saadetakse ajakiri koolidele ja raamatukogudele.

Üksiknumbrite soovijatel palun võtta ühendust telefonil 773 4201 või e-postiga toimetus@maailmavaade.ee.

Tunne Kelam: Kandidaatide kuulamised on triivinud põhiülesandest kõrvale

2010-01-19

Euroopa Parlamendis lõppesid Euroopa Komisjoni volinike kandidaatide kuulamised.

Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni büroo liige Tunne Kelam väljendas muret olukorra üle, milles uue Euroopa Komisjoni liikmekandidaatide hindamisel on oodatust tugevamini esile kerkinud parteipoliitilised kaalutlused.

"Praeguses olukorras on eriti oluline teadvustada, et Euroopa Komisjon on põhimõtteliselt neutraalne kolleegium, mille liikmed on kohustatud edendama Euroopa Liidu huve tervikuna ning jätma tahaplaanile niihästi erakondlikud kui ka rahvuslikud kaalutlused," ütles Tunne Kelam.

Komisjon on Tunne Kelami sõnul 27-liiikmelise riikideühenduse mootor, kes koordineerib Euroopa Liidu pädevusse antud valdkondi ja on peamine seaduste algataja ning Euroopa Liidu põhialuste garanteerija.

"Meie kõigi huvides on tugev, asjatundlik ja tõhus Komisjon," ütles Kelam. "Seda on võimalik moodustada vaid siis, kui parlamentaarsetel kuulamistel keskendutakse kandidaatide kompetentsusele ja usaldusväärsusele ning ollakse valmis tõusma kõrgemale erakondlikest või sugupoolte vahelistest argumentidest."

Tunne Kelami sõnul on murettekitav mitmel juhul ilmnenud tendents klaarida Komisjoni ametissekinnitamise käigus poliitilisi jõuvahekordi või siis mööda vaadata liikmekandidaadi nõrkustest üldise tasakaalu huvides.

"Kui kandidaat jätab kuulamisel nõrga mulje, siis peab Euroopa Parlamendi komisjon selle ka välja ütlema," väitis Kelam. "Euroopa Parlament suudab oma parlamentaarse kontrolli ülesannet kõige mõttekamalt täita siis, kui kandidaate hinnatakse eeskätt nende pädevuse ning konkreetse tegevuskava põhjal." Poliitilise tasakaalu ja prestiiži säilitamisele orienteeritud poliitika madaldab Kelami sõnul parlamendi rolli ning pärsib objektiivset hindamist.

"Fakt on see, et kandidaatide vahel on üsna suured erinevused," tõdes Kelam. "Hea näide on see, et tõeliselt kompetentsete kandidaatide hindamisel on saavutatud selge üksmeel, olgu see siis Hispaania sotsialist Joaquín Almunia, Prantsuse konservatiiv Michel Barnier või Belgia liberaal Karel De Gucht."

"Kui Bulgaaria kandidaadi Rumiana Jeleva esinemisel jäi vajaka veenvusest, siis ei tohiks silmi sulgeda ka palju tõsisema probleemi ees, milleks on Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashtoni ilmne ebakompetentsus temale usaldatud valdkonnas," osutas Kelam Financial Times'i koostatud tabelile, milles Catherine Ashton pälvis ühe kõige madalamatest reitingutest.

Euroopa Parlamendi hääletus Komisjoni koosseisu üle, mis pidi toimuma 26. jaanuaril, lükkub edasi seoses Bulgaaria volinikukandidaadi Rumiana Jeleva otsusega oma kandidatuur tagasi võtta.

IRL kinnitas Suurkogul kandideerijate nimekirjad

2010-01-18

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kinnitas täna Suurkogul kandideerijate nimekirjad. Erakonna esimehe kohale on üks kandidaat, aseesimehe kolmele kohale on kandidaate viis, eestseisuse 20le kohale esitasid kandideerimisavalduse 32 IRLi liiget, aukohtu üheksale kohale on kandidaate 16 ja revisjonikomisjoni viiele kohale kandideerib üheksa inimest.

Esimehe kohale kandideerib ainsana praegune esimees Mart Laar, aseesimeesteks Ene Ergma, Margus Tsahkna, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo ja Tõnis Lukas.

Aukohtusse kandideerivad: Andres Ammas, Ann Räämet, Avo Üprus, Dmitri Schmidt, Henn Pärn, Jaanus Barkala, Leonid Siniavski, Pipi-Liis Siemann, Reet Roos, Riina Vändre, Siim Roode, Tarmo Kõuts, Toivo Peets, Trivimi Velliste, Veiko Lukmann ja Vello Voog.

Kandidaadid revisjonikomisjoni: Art Kuum, Eero Mikenberg, Erik Sandla, Indrek Varik, Olavi-Jüri Luik, Peeter Laurson, Raul Sarandi, Rein Saliste ja Toivo Jürgenson.

Uued juhid valib Isamaa ja Res Publica Liit 31. jaanuaril toimuval Suurkogul.

Mart Laar kandideerib uuesti IRLi esimeheks

2010-01-12

Isamaa ja Res Publica Liidu praegune esimees Mart Laar esitas ainsana avalduse kandideerida erakonna juhi kohale.

Kolmele aseesimehe kohale kandideerivad Ene Ergma, Margus Tsahkna, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo ja Tõnis Lukas.

Erakonna eestseisuse 20le kohale esitas kandideerimisavalduse 34 IRLi liiget, aukohtu üheksale kohale on kandidaate 17 ja revisjonikomisjoni viiele kohale kandideerib üheksa inimest.

Avalduste esitamise tähtaeg oli 11. jaanuar, kandidaatide nimekirja kinnitab 18. jaanuaril lõplikult IRLi eestseisus, uued juhid valib erakond 31. jaanuaril toimuval Suurkogul.

Tunne Kelam: Euroopa Kõrge Välisesindaja kandidaadil jääb vajaka visioonist oma uue ameti ning EL välissuhete tuleviku kohta

2010-01-11

11. jaanuari pärastlõunal kogunesid Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed Euroopa Kõrge Välisesindaja/Euroopa Komisjoni asepresidendi kandidaadi, paruness Catherine Ashtoni kuulamisele.

Väliskomisjonis Euroopa Rahvaparteid esindava Tunne Kelami sõnul osutus lootus, et välissuhetega seni mitte tegelenud paruness Ashton on tema nimetamisest möödunud pooleteise kuu vältel suutnud end tulevase tegevusvaldkonnaga paremini kurssi viia, alusetuks.

"Tuleb kahetsusega tõdeda, et võrreldes 2. detsembri mitteametliku kuulamisega ei ole paruness Ashtoni esinemises näha kvalitatiivset muutust", ütles Kelam. "Ka täna rahuldus paruness valdavalt üldsõnaliste avaldustega, millest ei paistnud ei visiooni, kuidas esmakordselt ajaloos juhtida EL välispoliitikat, isikupära ega ka konkreetset tegevuskava".

Reageerides parlamendiliikmete küsimustele Ashtoni visiooni kohta suurte rahvusvaheliste probleemide käsitlemisel, loetles Euroopa Kõrge Välisesindaja ametlik kandidaat juba toimunud või kavas olevaid kohtumisi ja visiite. Raskesti haaratavad tundusid ka küsimused ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel.

Tunne Kelam küsis Ashtonilt, kuidas on kavas välja arendada nüüdsest ametlikku EL ühtset välis- ja energiapoliitikat.ning kas parunessil on programm, et saada jagu siiani domineerivast bilateraalsest välissuhtlemisest kolmandate riikidega.

"Kas Teil on ideed, kuidas edaspidi ära hoida Putin-Schröderi tüüpi kahepoolseid leppeid, mis sõlmiti teiste asjassepuutuvate EL liikmesriikide selja taga ja kuidas tulevaste kahepoolsete kokkulepete puhul rakendada energiasolidaarsuse klauslit, mida Europarlament pakkus
välja peaaegu kolm aastat tagasi", pöördus Eesti saadik Ashtoni poole.

Viimane rõhutas ühtse energiajulgeolekupoliitika vajalikkust ning energiatarnete mitmekesistamist, mille näidetena mainis Nord-Streami ja South-Streami projekte.

"Muret teeb see, et Euroopa Kõrge Välisesindaja kandidaat ei näi tunnetavat EL nüüd juba võimalike ühtsete poliitikate sõlmküsimust - nende põrkumist kahepoolsete huvidega", kinnitas Kelam.

Tunne Kelami sõnul näis arvestatav hulk väliskomisjoni liikmeid tundvat muret Ashtoni ebapiisava kogemuse ja konkreetsuse puudumise üle.

"See mure ulatus üllatavalt üle fraktsioonide piiride", tõdes Tunne Kelam.

Euroopa Parlamendi liikmed saavad uue Komisjoni kandidaatidele avaldada poliitilist ja moraalset survet, kuid ei saa neid isikute kaupa toetada
või tagasi lükata. Tunne Kelami sõnul tunnevad paljud parklamendiliikmed, et olemasolevad valikud on kaugel ideaalsest.

Ashtoni läbikukutamine venitaks Euroopa Komisjoni ametisseastumist ning kauaoodatud Lissaboni leppe elluviimist. Teiselt poolt tähendab Ashtoni aktsepteerimine nõustumist sellega, et Euroopa Kõrge Välisesindaja alles hakkab uut ametit õppima, mis objektiivselt nõrgestab Komisjoni rolli.

Kärdla linnapeast sai IRLi 9000. liige

2010-01-10

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kutsel astus Isamaa ja Res Publica Liidu 9000. liikmeks Kärdla linnapea Georg Linkov.

„Liitumise kasuks pani otsustama see, et Hiiumaal, eriti Kärdlas, on IRLil tugev ja toetav meeskond; mulle sobib, et IRL tähtsustab perekonda ja inimese vabadust ise otsustada ja ise otsus ellu viia," sõnas Georg Linkov.

"Kuna olen reservohvitser, siis oli isamaaline külg minu olemuses ja tegevuses juba eelnevalt tugevalt esindatud, minu motivaator on IRLi toel Kärdlas midagi ära teha".

Juhan Partsi sõnul on tal hea meel, et Georg Linkov nõustus erakonnaga ühinema ning ta loodab, et selliste inimestega on Eestis ja Hiiumaal võimalik palju korda saata.

„Isamaa ja Res Publica Liit on jõudsalt kasvanud ning mul on hea meel, et meid on tänaseks juba 9000. Tervitan, et Suurkogu eel liitub IRLiga üha enam inimesi, keda seovad hooliv maailmavaade ja soov Eestis elu paremaks teha," ütles Parts.

Mihkelson sõnastas alanud aastaks Eesti välispoliitika suuremad väljakutsed

2010-01-08

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Marko Mihkelson prognoosib, et 2010. aastal ootab Eesti välispoliitikat ees vähemalt kaheksa suuremat väljakutset.

"Alanud aasta kõige olulisemaks eesmärgiks on Eesti europüüdluste lõpuleviimine ning selleks vajalike diplomaatiliste sammude astumine. Mõistagi on meie eurovõimalus seotud eeskätt sisepoliitikaga, kuid kindlasti ei tohi alahinnata ka meie partnerite ning euroala institutsioonide pidevat ja asjakohast informeerimist," ütleb Mihkelson.

Tema hinnangul väärib Euroopa Liidu kontekstis rõhutamist Eesti püüdlus saada ühenduse infotehnoloogia agentuuri asukohamaaks. "Kuna teiseks kandidaadiks on Prantsusmaa, siis meile meeldiva lõppotsuseni jõudmiseks tuleb panustada aktiivsesse diplomaatilisse tegevusse," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul eeldavad ka Läänemere strateegia ning idapartnerluse küsimused alanud aastal tähelepanu ning panustamist. "Seejuures Läänemere strateegia ei ole üksnes välisministeeriumi rida, vaid nõuab suuremat pühendumust ka teistelt meie ministeeriumitelt," ütleb ta.

Mihkelsoni sõnul on NATO raames meile sellel aastal kindlasti tippsündmuseks aprillis peetav välisministrite kohtumine Tallinnas, sest nii suurt ja kaalukat kohtumist pole Eestis kunagi varem toimunud.

"Loodetavasti annab Tallinna kohtumine oma panuse ka alliansi uue strateegilise kontseptsiooni lihvimisele, mis saab liikmesriikidele tähtsaks teekaardiks eelolevateks aastateks. Meile on oluline, et see strateegia arvestaks neid muutusi, mis on eriti ilmnenud seoses Vene-Gruusia sõjaga 2008. aastal".

ELAKi juhi hinnangul on äärmiselt oluline välismajanduspoliitika jätkuv edendamine, kuna selle kaudu loob riik ettevõtjatele ja investoritele uusi võimalusi. "Otsati on seegi seotud meie europüüdlustega, sest vastav positiivne otsus annaks Eestile väga vajaliku arengutõuke," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul on tähtis, et Eesti ametkonnad suudaksid senisest enama sünergiaga tegutseda välismajanduspoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Üldine arengupaber "Made in Estonia" annab hea aluse sellel aastal keskenduda juba konkreetsemate strateegiate väljatöötamisele.

"Seejuures oleks näiteks mõistlik, et enne Shanghai EXPO avamist selle aasta mais võiks meil olla paremini läbi mõeldud Hiina strateegia".

IRL soovib Andres Anveltile edu

2010-01-07

Isamaa ja Res Publica Liit õnnitleb Andres Anvelti Tallinna sotsiaaldemokraatide juhiks valimise puhul.

„Soovin Andres Anveltile jõudu ja jaksu sotsiaaldemokraatide Tallinna organisatsiooni juhtimisel," ütleb IRLi Tallinna piirkonna esimees Siim Kiisler.

Ta usub, et IRLil ja sotsiaaldemokraatidel on piisavalt sarnane arusaam demokraatlikust valitsemisest ning erakonnad saavad teha pealinnas sisulist koostööd ka üle koalitsiooni-opositsiooni piiri.

IRLi Lääne-Virumaa juhiks valiti siseminister Marko Pomerants

2009-12-28

Isamaa ja Res Publica Liidu Lääne-Virumaa juhatus valis nädalavahetusel piirkonna uueks esimeheks siseminister Marko Pomerantsi, kes seab esikohale erakonna tugevdamise piirkonnas.

"Osakondade igapäevatöö kõrval ei tohi unustada inimestega suhtlemist ja nende arvamuste kuulamist. See on tähtsaim osa Riigikogu valimiste ettevalmistamisest Lääne-Virumaal," sõnas Pomerants.

Pomerantsi valis eile piirkonna juhiks IRLi Lääne-Virumaa juhatus, mille liikmed valisid piirkonna liikmed 17. detsembril toimunud üldkogul.

Juhatusse kuuluvad lisaks Pomerantsile ka Ain Suurkaev, Anne Nõgu, Hannes Mets, Alari Kirt, Allan Alt, Margo Klaasmägi ja Vello Väinsalu.

Praegu on IRLi esindajad kaheteistkümne Lääne-Virumaa omavalitsuse volikogus, juhtpositsioonil ollakse Tamsalu, Laekvere, Kadrina, Vihula vallas ning Rakvere linnas.

Saksamaa rahandusminister: Eesti pääseb eurotsooni lisatingimusteta

2009-12-20

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kinnitas Berliinis toimunud kohtumisel Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laariga, et kriteeriumite täitmise korral on Eesti eurotsooni teretulnud ning avaldas veendumust, et mingite võimalike lisatingimuste seadmisest Eesti tee tõkestamiseks eurotsooni ei saa juttugi olla.

Laar arutas Saksamaa rahandusministriga ka majanduslikku olukorda nii Eestis kui regioonis laiemalt. Schäuble avaldas tunnustust Eesti poliitikale, mis on võimaldanud hoida eelarve puudujääki kontrolli all ning astuda sellega vajalikke samme eurotsooni suunas. Tema hinnangul on see eriti positiivne, vaadates laiemalt Euroopas, sealhulgas eurotsoonis endas toimuvat, kus näiteks Kreeka olukord on erakordselt ebameeldiv ja murettekitav.

Kommenteerides kohtumisel räägitut ütles Mart Laar, et Schäuble avaldas tugevat toetust uutele liikmesriikidele ning pidas nendega täielikku arvestamist möödapääsmatult oluliseks.

"Schäuble kritiseeris Saksamaa valitsuste neid otsuseid, mida tehti üle uute liikmesriikide peade, nendega konsulteerimata ning nende huve arvestamata. Euroopa peab arvestama nende Nõukogude terrori all aastakümneid elanud rahvaste kogemust ning mitte laskma liikmesriikidel, kaasa arvatud Saksamaal, ajada Venemaa suhtes mingit separaat-poliitikat," ütles Laar.

Laar ja Schäuble esinesid Berliinis Euroopa Majas korraldatud diskussioonil Euroopa mineviku ja tuleviku üle, kus kõne all oli ka kommunismi kuritegude teadvustamise vajadus Euroopas.

IRL: iganenud müügimaks tuleb kaotada!

2009-12-16

IRL: iganenud müügimaks tuleb kaotada!

IRL Tallinna piirkonna juhatus pöördus erakonna parlamendifraktsiooni poole ettepanekuga algatada Riigikogus seadusemuudatus, mis jätaks kohalike maksude loetelust välja müügimaksu. Nii kaob õiguslik alus müügimaksu kehtestamiseks Tallinnas, misläbi ei tõuse kaupade ja teenuste lõpphinnad pealinna tarbijate jaoks ega halvene siinne ettevõtluskliima.

IRL Tallinna piirkonna juhatus leiab, et müügimaks on maksunduse eilne päev. Müügimaks on täielik vastand 1993. aasta maksureformiga sätestatud lihtsatele printsiipidele: ühetaoline tulumaks, võimalikult vähe erandeid, lai maksubaas, maksukohustuslaste võrdne kohtlemine ja maksude lihtne administreerimine. Pealegi ei ühildu müügimaks selle käibemaksusüsteemiga, mida rakendatakse Eestis ja teistes Euroopa riikides. Sellele puudusele on tähelepanu juhtinud ka Maksumaksjate Liit. Eeskätt on aga küsimus selles, et müügimaksu kehtestamise võimalus ei soosi omavalitsuste kokkuhoiurežiimi, vaid võimaldab säilitada headel aegadel paisutatud tegevuskulusid. Kahetsusväärseks näiteks on Tallinn, kus linnavalitsus kavatseb maksustada linlaste tarbimist, kuid ei kavatsegi piirata omaenda tarbimist.

Kuna Tallinn on Eesti majanduse mõttes väga suur üksus - ligi 60% riigi SKPst toodetakse pealinnas -, siis võib väita, et müügimaksu planeerivad Tallinna võimud kavandavad hoopiski riikliku maksu kehtestamist. Seaduseandja, kellel on neis küsimustes ainupädevus, peab end kiiresti ja jõuliselt kehtestama, leiab IRL Tallinna piirkonna juhatus.

IRL hakkas tegutsema ka Soomes

2009-12-14

Ärgitamaks töötavaid eestlasi suuremale poliitilisele aktiivsusele moodustas Isamaa ja Res Publica Liit Soomes Lahtis erakonna osakonna.

„On selge, et Soomes elavaid ja töötavaid eestlasi tuleb julgustada suuremale poliitilisele aktiivsusele - erakonnas kaasalöömine annab inimestele võimaluse olla kodanikuna aktiivne ja hoida emakeeleoskust," ütles Lahti osakonna esimees Toivo Kratt.

Tema sõnul ei saa eesti meelt ja keelt välismaal hoida keegi peale eestlaste endi - tuleb vaeva näha, et säilitada inimeste huvi kodumaal toimuva vastu, hea eesti keele oskus nii täiskasvanutele kui lastele.

„Erakonna liikmete kaudu jõuavad välisriigis elavate kodanike mured kiiremini ka Eestisse - nii seadusloojate kui valitsusliikmeteni".

IRLi Lahti osakonnal seisab ees 2010. aasta tegevuskava koostamine - plaanis on ka tihe koostöö IRLi sõsarerakonnaga Soomes - Kansallise Kokoomusega.

Varasemast ajast on IRLi liikmeid nii Rootsis, Kanadas, USAs kui mujal maailmas. 2006. aastal asutati eraldi osakond Brüsselisse.

IRL: Tallinn ei tohi hariduses latti langetada

2009-12-14

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kutsub Tallinna linnavalitsust loobuma kavast lõpetada hariduse tugiteenuste osutamine.

„On lubamatu, et linn plaanib jätta rahastamata abiõpetajate, koolipsühholoogide, sotsiaaltöötajate ja huvijuhtide töö, milleta on täisväärtuslikku ja turvalist koolikeskkonda raske ette kujutada," sõnas IRLi aseesimees, haridusminister Tõnis Lukas.

Tema sõnul peab haridusotsuste alus olema koolide valmidus õppekava ellu viia, sest see määrab õppesisu.

„Igal juhul peaks hariduse kvaliteet olema esikohal - pealinnas võiks otsida võimalusi korrastada koolivõrku - nii vabaneb halduskuludest piisavalt raha, et õpetada lapsi ja õpetada neid hästi," ütles Lukas.

IRLi eestseisuse koosolekul tõdeti, et just õppetegevus peaks olema ka koolikorralduse tulipunktis, mistõttu avaldab Isamaa ja Res Publica Liit muret Tallinna linnavalitsuse kava pärast jätta järgmisel aastal rahastamata koolide tugiteenuste pakkumine.

Lukas tervitab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni initsiatiivi koole kärbete eest kaitsta ja teha vastav ettepanek linnavalitsusele.

„Venitamine laste arvu vähenemise tõttu vajalikuks muutunud koolivõrgu korrastamisega toimub koolide ja neis õppivate laste arvelt. Seda ei saa Eesti endale lubada," ütles Lukas.

IRL: linna ja riigi koostöö tagab tallinlastele turvalise aastavahetuse

2009-12-14

IRL: linna ja riigi koostöö tagab tallinlastele turvalise aastavahetuse

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon kutsus Tallinna linnavalitsust üles tegema järeldusi hiljutise Permi tuleõnnetuse traagilisest õppetunnist ning suunama linnaametnikke koostöös Riigi Päästeametiga kontrollima pealinna meelelahutuskohtade tuleohutust.

„Tallinna klubiomanikud ja päästeametnikud arvavad, et meil sarnast õnnetust juhtuda ei saa," tõdes IRL fraktsiooni liige Anna-Greta Tsahkna. "Siiski vajavad tallinlased selles absoluutset kindlustunnet."

Tsahkna hinnangul on probleemiks meelelahutuskohtade evakuatsiooniteed. Sai ju ka 125 Permi ööklubis viibinule saatuslikuks see, et väljapääse oli vaid üks ja seegi kitsas.

„Loomulikult peavad klubis olema tulekustutid, tuleandurid, patareidega avariivalgustid, häire korral muusikat katkestav süsteem, avarii suunas näitavad valgustid, - kuid arvestades õnnetuse korral vallanduvat paanikat, on see kõik puudulike evakuatsioonivõimaluste korral kasutu," sõnas Tsahkna. „Lääneriikide analoogsete õnnetuste praktika näitab, et kui teadaolevalt korras ja kontrollitud klubis tuli lahti läheb, siis on tihtilugu nii, et evakuatsiooniks mõeldud uks on avatav vaid võtmega ja võti on kadunud ning kui võti ka imekombel üles leitakse, siis on teed tõkestatud. Ka meie päästeametnikud tõdevad, et tihti ehitatakse saalipinnad võimalikult suureks ja laod tehakse väiksemad, mistõttu juhtubki, et üleliigsed kastid blokeerivad evakuatsiooniteid."

Tsahkna rõhutas, et eelolevad aastavahetuspeod toovad klubidesse tavalisest oluliselt rohkem inimesi, kes pealegi õhtu käigus valmis kõigeks muuks kui adekvaatseks reageerimiseks ootamatule kriisiolukorrale.

„Seepärast tulebki linnaametnikel, näiteks linnaosade valitsustest, käia koos riikliku Päästeameti töötajatega läbi võimalikult palju pealinna meelelahutuskohti ja vaadata, kas sinna pidutsema kogunevate inimeste turvalisus on tagatud," ütles Tsahkna. „On ju riigi- ja linnajuhtide ühine mure, et aastavahetus mööduks kõigile kodanikele rõõmsalt ja rahulikult. Kui küsimus on inimeludes, siis ei ole kohane laskuda aruteludesse selle üle, mis on riigi ja mis linna ülesanne."

IRL esitas Tallinna alternatiivse linnaeelarve

2009-12-14

IRL esitas Tallinna alternatiivse linnaeelarve

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon esitas linnavolikogus järgmise aasta alternatiivse linnaeelarve, milles on kavandatud kulutuste kokkuhoid 280 miljoni krooni võrra. Kokkuhoiu arvelt on alternatiivses eelarves ette nähtud tallinlaste kodude vabastamine maamaksust (120 miljonit krooni), müügimaksu kehtestamata jätmine (150 miljonit) ja paadimaksust loobumine (10 miljonit).

„Paadimaksu puhul on täiesti selge valik - kas lajatada maksukirvega purjekate pihta või lükata edasi linnavalitsuse uue administratiivhoone projekteerimine, mis maksab samuti 10 miljonit," lausus IRL fraktsiooni esimees Indrek Raudne. „IRL eelistus on selgelt heaoluprojektide edasilükkamine paremate aegade saabumiseni, rääkimata sellest, et praegustes rasketes oludes on uute maksude kehtestamine küüniline. Pealegi on kavandatava müügimaksu puhul alust arvata, et see maks loob soodsad võimalused maksupettusteks, mis suurendab vajadust palgata üha uusi maksuhaldureid ning mis omakorda muudab müügimaksust loodetava kasu kokkuvõttes olematuks."

IRL on seisukohal, et enne, kui asuda maksustama tallinlaste tarbimist, peab Tallinna linnavalitsus kärpima iseenda tarbimist. Endine linnapea Tõnis Palts kutsus neljapäeval volikogus peetud kõnes linnavalitsust üles parandama järgmise aasta eelarvet nii, et see oleks kokkuhoiu-, mitte kulutamise eelarve. Kuna täna keskpäevaks, mil oli eelarve muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, polnud Vabaduse väljaku poolt näha mingeid märke kokkuhoiu suunas, siis esitas IRL linnavolikogu fraktsioon alternatiivse linnaeelarve.

Alternatiivse linnaeelarvega on jäetud maksumaksja rahast täielikult ilma pealinna propagandatrükised, Tallinna Televisioon, munitsipaalpolitsei ja reisisaatjad. Linnaosavalitsuste ja ametite palgakulu on vähendatud 10 protsenti. Makseid munitsipaalelamute arendajatele on kärbitud kolmandiku ja parkimiskorraldajale AS Ühisteenused - poole võrra.

„IRL alternatiivse linnaeelarve kohaselt pole kokkuhoid kui asi iseeneses, vaid kokkuhoiu kaudu on muudetud võimalikuks vähendada tallinlaste maksukoormust ja uutest maksudest hoiduda," rõhutas Raudne.

Tõnis Palts Tallinna uuest eelarvest: kas rumalused või varguskatsed?

2009-12-14

Tõnis Palts Tallinna uuest eelarvest: kas rumalused või varguskatsed?

Tallinna endine linnapea Tõnis Palts (Isamaa ja Res Publica Liit) kritiseeris eile linnavolikogus peetud kõnes teravalt pealinna järgmise aasta eelarvekava.

"Äsja võttis parlament vastu järgmise aasta riigieelarve, mille peale ka opositsioonisaadikute silmad särasid," tõdes Palts. "See sai võimalikuks, kuna esiteks arvestati eelarve koostamisel ühiseid ja üldisi huve ning teiseks - Toompeal ei olnud soovi ega võimalustki kirjutada eelarvesse sisse sulaselgeid rumalusi või vargusi."

Palts avaldas kahetsust, et pealinna eelarve puhul ei osutu võimalikuks opositsiooni kiidusõnu pälvida.

"Tallinna järgmise aasta eelarves on sees kas lihtsad inimlikud rumalused või on need varastamiskatsed - muud moodi seda kõike seletada ei saa," lausus Palts. "Kenakõlalise lühendi PPP kattevarjus on linnajuhid saanud hakkama äärmiste totrustega. Koolide remondi hind on ligi kaks korda kõrgem, kui see oli minu linnapeaks olemise ajal paljukirutud Riigi Kinnisvaraga sõlmitud lepingutes. Teisalt on ehitushind täna pea kaks korda madalam."

Seejuures viitas Palts ka munitsipaalelamuehitusele.

"Tallinn on sõlminud ülisoodsa lepingu ehitajatega, seda juba kriisi ajal, kui ehitushinnad olid sügavas languses," sõnas Palts. "Askeldamine Raadikul viib ülejäänud Tallinna korterite hinnad kunstlikult veelgi alla, mis omakorda alandab pangatagatisteks seatud eluruumide väärtust. Kümned tuhanded tallinlased kannatavad selle hurra-projekti all, mis toidab lõpuks vaid paari valitud ettevõtjat. Niigi kriibib kriis täna igat perekonda, aga Tallinna linnavalitsus ehitab Raadikul kriisi juurde."

IRL: müügimaksule ei!

2009-12-11

IRL: müügimaksule ei!

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica fraktsioon pöördub Riigikogu rahanduskomisjoni ja IRL parlamendifraktsiooni poole ettepanekuga jätta kohalike maksude seadusest välja müügimaks. Kui seaduseandja nõustub IRL Tallinna volikogu fraktsiooni ettepanekuga, siis kaob sellega alus müügimaksu kehtestamiseks Tallinnas ning kaupade ja teenuste lõpphinnad pealinna tarbijate jaoks ei tõuse.

Kuna müügimaks suurendab ka ettevõtjate koormust, siis on nii üleriigilised kaubandusketid kui väikekaupmehed motiveeritud suunama oma kaubandustegevust ühest omavalitsusest teise. Nõnda jääksid selle omavalitsuse territooriumil elavad inimesed oma kodulähedasest poest või teenindusärist ilma. Nii jääb ka müügimaksu kehtestanud linn või vald ilma loodetud maksutulust. Pealegi on ka raamatupidamislikult võimalik ühes omavalitsuses tekkivat müügikäivet kajastada mõnes teises omavalitsuses registreeritud äriühingus. Eelöeldult avanevad müügimaksuga soodsad võimalused maksupettusteks, mis suurendab vajadust võtta tööle üha uusi maksuhaldureid ning kelle ülalpidamine kasvatab haldusaparaati, muutes müügimaksu tuluefekti kokkuvõttes olematuks.

IRL: teeme Tallinnale alternatiivse eelarve

2009-12-11

IRL: teeme Tallinnale alternatiivse eelarve

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ei nõustu linnavalitsuse poolt koostatud Tallinna 2010.aasta eelarve eelnõuga ja soovib seda oluliselt muuta. IRL peab vajalikuks vabastada tallinlaste kodud maamaksust ning on vastu müügimaksu ja paadimaksu kehtestamisele. Ärajäävate maksude katteallikas oleks IRL hinnangul linnavalitsuse tegevuskulude kärpimine, eeskätt linnameedia kinnipanek ja linnaaparaadi palkade vähendamine. Et IRL poolt kavandatavad ümberpaigutused linnaeelarves on niivõrd põhimõttelised - kantuna kokkuhoiu-, mitte kulutamisloogikast -, siis on sisuliselt tegu uue linnaeelarve esitamisega.

"Pidu ja pillerkaar linnakassas on toonud kaasa selle, et õhukest linnaeelarvet hakkavad täitma kopsakad maksud," sõnas IRL fraktsiooni liige, endine Tallinna linnapea Tõnis Palts. "Viimastel aastatel on Tallinna linnajuhid maksumaksja rahaga aina prassinud ja kui sellest puudu jäänud, siis on võtnud peo jätkamiseks sisuliselt SMS-laenu. Nüüdseks on ka need kanalid kinni ja linnavalitsejatel ei jää oma senise elu jätkamiseks muud üle kui rahvale maksukirves selga lüüa. Uute maksude kehtestamise asemel peaks hoopis püüdma makse alandada."

IRL on seisukohal, et enne, kui asuda maksustama tallinlaste tarbimist, peab Tallinna linnavalitsus kärpima iseenda tarbimist. IRL peab küüniliseks, et ajal, mil enamik Eesti peresid loeb igat krooni ja töötuid on kuuekohaline arv, pannakse 12 miljonit krooni pealinna munitsipaaltelevisiooni rajamise alla ning jäetakse samaks linnaaparaadi palgad.

„Täna on Tallinna keskmine palgakulu ühe töötaja kohta ühes kuus 27 019 krooni," tõdes IRL fraktsiooni liige Indrek Raudne. „Keskmine töötaja riigisüsteemis ei saanud sellist palka isegi majandusõitsengu päevadel. Kui vähendada pealinna poolemiljardilist palgakulu kolmandiku võrra, tähendaks see ühe töötaja kohta 18 000 krooni, mille üle tänastes oludes kurta oleks patt. Selle kokkuhoiu arvelt oleks aga võimalik loobuda müügimaksust."

Laar esitleb täna Bonnis raamatut külmast sõjast

2009-12-10

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar esitleb täna Saksamaal, Bonnis uut raamatut "The Power of Freedom. Central and Eastern Europe after 1945" (Vabaduse võim. Kesk ja Ida-Euroopa pärast 1945. aastat).

See kirjeldab Kesk- ja Ida-Euroopa saatust Teises Maailmasõjas, kommunismi kehtestamist, võitlust selle vastu ning kommunismi kukutamist ning Kesk- ja Ida-Euroopa arengut möödunud 20 aasta jooksul.

Laari raamat on kirjutatud inglise keeles ning mõeldud kõige laiemale lugejaskonnale, selle väljaandjateks on Euroopa Uuringute Keskus (CES) ning sihtasutus "Unitas".

CES-i esimehe Ronald Freudensteini hinnangul ühendas Laar raamatus haarava narratiivi põhjaliku analüüsi ning statistiliste andmetega.

Laar loodab, et raamat pakub lugejatele huvi, kuna see on tema jaoks oluline teos. Külmast sõjast on kirjutatud palju raamatuid, kuid neist vähesed on kirjutatud ikestatud rahvaste esindajate endi poolt, kelle jaoks külm sõda korduvalt kuumaks muutus ja kes selles ränkasid
kaotusi kandsid.

Autor on tänulik paljudele inimestele, kelle abita poleks ta seda raamatut kirjutada suutnud, eriti Marko Mihkelsonile, kes on raamatusse kirjutatud Euroopa Liidu ja NATO laienemist puudutava peatüki.

Laar esitleb raamatut ka Berliinis, Brüsselis, Londonis ning Washingtonis. Praeguseks on tema poole pöördutud sooviga anda "Vabaduse võim" välja ka Horvaatias ning Ungaris, autori sõnul plaanitakse raamat anda välja ka Eestis.

Tänase raamatuesitluse Bonnis juhatab sisse tuntud välispoliitikaekspert, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni endine esimees Elmar Brok.