Poliitikute ajaveebid

Reinsalu: kõrgharidusreformiga lisandub 3500 tasuta õppekohta

2012-02-09

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles Riigikogus kõrgharidusreformi kolmandal lugemisel, et reformiga astume samasse klubisse Põhjamaadega, nagu Soome ja Rootsi, kes pakuvad tasuta õpet kõrgkoolis kõigile võimekatele inimestele.

„Kõrgharidusreformiga tagatakse kõrghariduse parem kättesaadavus. Reformiga lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta ning kõrghariduse riigipoolne rahastamine suureneb üle 25%," ütles Reinsalu.

Ta lisas, et seaduse vastuvõtmisega muutub kõrgharidus senisest õiglasemaks. „Tasuta kõrghariduse kehtestamisega kaotame ebaõigluse olukorra, kus osad tudengid õpivad tasuta, teised aga maksavad kogu ülikoolis oleku vältel, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest. Reformi tulemusena saavad tasuta õppima asuda kõik ülikooli sisseastumiseks piisavalt võimekad üliõpilased."

Reinsalu sõnul saavad tasuta õppida kõik täiskoormusel õppivad üliõpilased. „Kui aga mingitel põhjustel jääb üliõpilasel mõni ainepunkt tegemata, on ülikoolil õigus raha küsida üksnes tegematajäänud ainepunktide eest," rõhutas ta.

Tunne Kelam: Euroopa Liidu piiriülese koostöö tulemuslikkus sõltub omavalitsuste ja mitte-riiklike organisatsioonide täielikust kaasamisest

2012-02-08

Täna Peterburis toimunud konverentsi avaettekandes rääkis Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam sellest, kuidas Euroopa Liit peaks tõhusamalt rakendama oma Läänemere piirkonna programmi suhtlemisel kohalike võimudega ning mitte-riiklike sidusgruppide ja MTÜ-dega.

Euroopa Parlamendis Läänemere piirkonna küsimustega tegelevat Balti-Euroopa saadikuühendust juhtiv Tunne Kelam kinnitas, et piiriülene koostöö on Euroopa Liidu prioriteet.

Nende programmide elluviimine aitab Kelami sõnul kujundada piiriäärsete alade ühist identiteeti ja kasvatada vastastikust usaldust, võimaldades samas ühendada eri piirkondade teadmisi ja kogemusi. Heaks näiteks sellisest usalduse loomisest on Eesti-Vene piirialade ettevõtjate ühised pingutused Tartu-Pihkva laevaliini ettevalmistamisel.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu piiriülese koostöö võtmeküsimusele: " See tegevus kannab vilja ja kujuneb jätkusuutlikuks vaid siis, kui programmid kaasavad täies ulatuses kohalikke võime ja tegijaid, kes peaksid osalema niihästi projektide selekteerimisel kui ka nende elluviimisel."

Kelam tegi ettepaneku, et Euroopa Komisjon suurendaks järgmisel rahastamisperioodil piiriülese koostöö rahastamist Euroopa naabrusinstrumendi vahendeist. Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm toetab hetkel 26 eri projekti 23 miljoni euro väärtuses.

Kelami arvates pakub Läänemere strateegia koos piiriülese koostöö programmidega ning Euroopa naabrusinstrumendiga olulisi võimalusi rohujuuretasandi arenguks ning viljakateks kodanikualgatusteks, mida on mõlemad pooled vajavad.

Peterburis toimunud konverentsi ( EU Baltic Sea Non State Actors and Local Authorities Programme) korraldajaks oli Euroopa Liidu ametlik delegatsioon Vene Föderatsiooni juures.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Facebook: Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Tunne Kelam: "Vabadus kannab vilja ainult tihedas seoses vastutuse ja väärikusega"

2012-02-07

Bonnis toimuval rahvusvahelisel konverentsil "Saksamaa, Euroopa Liit ja Araabia kevad" pidas põhiettekande Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kes kõneles vabaduse tähendusest ning Euroopa Liidu tulevikust Eesti taasiseseisvumise kogemuse näitel.

Eesti saadiku põhisõnum oli, et Araabia kevad on ainulaadne võimalus mitte ainult Põhja-Aafrika maade jaoks, vaid ka Euroopa ja USA jaoks tugevdamaks solidaarsust ning vastastikkust võimet muutuda.

"See tähendab võimalust loobuda autoritaarsete režiimide sõprusele rajanevast reaalpoliitikast ning asetada põhirõhk väärtustepõhisele poliitikale."

Tunne Kelami sõnul vallandas Araabia kevade püüd vabaduse, inimväärikuse ja sotsiaalse õigluse järele ning edukas koostöö Euroopa ning noorte revolutsioonide vahel peab rajanema samadele eesmärkidele. Kelami hinnangul kannavad Euroopa riigid kaasvastutust autoritaarsete režiimide toetamise eest: "Kõigil meil on vajadus ja võimalus muuta oma poliitikat väärtustepõhiseks."

Tunne Kelam tõi eeskujuks Eesti kogemuse diktatuurist vabanemisel, mis tugines rahumeelsetele kodanikualgatustele ning demokraatlike alternatiivide kujundamisele.

Vabaduse saavutamise järel on esmatähtis radikaalsete struktuursete reformide teostamine ning valmisolek seniseid kivistunud välispoliitilisi vahekordi ümber hinnata. Eesti on Tunne Kelami sõnul näide sellest, kuidas on võimalik edukalt struktuurseid reforme teostada, majandust elavdada ning vältida võlaorjusse sattumist.

"Vabadus kannab vilja ainult tihedas seoses vastutuse ja väärikusega."

7-10. veebruarini kestvat konverentsi korraldavad Bonni ülikooli Euroopa Integratsiooniuuringute instituut ning Vahemere Diplomaatiline Akadeemia (Mediterranean Academy of Diplomatic Studies). Kolmepäevasel konverentsil osalevad peamiselt Lähis-Idast, Põhja-Aafrika ja Balkanimaadest pärit ühiskonnategelased, noored diplomaadid ja üliõpilased.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Facebook: Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Usu küsimus

2012-02-07

Poliitikud, kes väidavad, et Nõukogude okupatsioon on usu küsimus, võiksid hoopis endalt küsida, millise riigi kodanikud ja poliitikud nad usuvad ennast olevat.

Septembris 1992 olin ma noor diplomaat Eesti esinduses ÜROs. Eesti alustas oma esimest täishooaega ÜRO liikmena ja meie kohati koomilisi, kohati õpetlikke vahejuhtumeid tekitavate ülesannete hulka kuulus selgitamine, mis riik see Eesti selline on.

Tollal polnud suurele osale ÜRO liikmetest sugugi selge, kas Eesti Vabariik on sama riik, mis 1940. aastal okupeeriti ja de facto ajutiselt kadus, või mingi uus riiklik moodustis, mis tekkis Moskva armust Nõukogude Liidu lagunemisel. Teatavasti esindab Vene Föderatsioon tänaseni just viimast seisukohta.

1992. aasta sügisel tõi Moskva esimest korda nn vene vähemuse inimõiguste rikkumiste teema rahvusvahelisele areenile. Üks venelaste argumente oli, et kõik Eesti elanikud on endised NSV Liidu kodanikud ja neil peavad seetõttu olema täpselt samad poliitilised õigused.

Suursaadik Ernst Jaaksoni eestvõttel kohtusime asja arutamiseks ÜRO Vene esinduse diplomaatidega. Üks neist asus kohe ründavale positsioonile ja teatas: «Mis okupatsioonist te räägite, mis järjepidevusest? Teid ei olnud eelmisel aastal veel olemaski ja nüüd räägite midagi oma kodanikest. Kas te ise ka usute seda juttu?»
Jaakson vaatas Vene nõunikule rahulikult silma ja küsis: «Kas te näete mind?»
«Mis mõttes,» kohmas venelane.

Jaakson võttis taskust 1932. aastal välja antud Eesti diplomaatilise passi, kus olid sellest ajast pidevalt kehtinud USA diplomaatilised viisad. «Ma olen siin juba üle kuuekümne aasta üht ja sama riiki esindanud. Kui te tõesti usute, et mind enne eelmist aastat olemas ei olnud, olen sunnitud teie terves mõistuses kahtlema hakkama.»

Nüüd on seisukohale, et Ernst Jaaksonit ja Eesti Vabariiki ei olnud enne 1991. aastat olemas, asunud ühe Eesti parlamendierakonna peatne liitlaspartei. Mõne päeva eest teatas Vene Erakond Eestis (VEE) esimees Stanislav Tšerepanov, et Eesti lähiajaloo valusate teemade suhtes tuleks kehtestada moratoorium ja et «me ei saa ega hakka siin rääkima millestki peale selle, et Nõukogude armee vabastas Euroopa fašismist».

Ebaselgeks jäi, kas see vabastamise jutt käiks ka moratooriumi alla või mitte. VEE esimehe asetäitja Gennadi Afanasjev leidis aga, et Eesti Vabariigi okupeerimise fakt Nõukogude Liidu poolt on usu, mitte õigusküsimus, kuna vastavas asjas ei olevat ühtki kohtuotsust.

Seisukoht, et praegune Eesti on uus riiklik moodustis, riikluse juriidilist järjepidevust ei ole ning vastavalt ei ole tegelikult oluline, kas Eesti okupeeriti või mitte, levis mäletatavasti üsna laialt juba iseseisvusliikumise aastail.

Kui okupatsiooni ei olnuks ehk Eesti liitunuks NSV Liiduga vabatahtlikult ja õiguspäraselt, rajaneksid Eesti-Vene praegused suhted hoopis muudel alustel. Eesti oleks samasugune uus riik nagu Tadžikistan ja 1992. aasta vestlus Vene diplomaadi ja Ernst Jaaksoni vahel oleks pidanud kulgema hoopis teisiti.

Loomulikult vastab tõele Tšerepanovi väide, et Eestis on eri peredel erinev ajalooline kogemus. Tõepoolest «mõni kannatas Siberi laagrites, mõni koonduslaagrites, mõni sõdis ühel poolel, mõni teisel».

Samamoodi on erinev ajalooline kogemus Saksa peredel. Mõni istus koonduslaagris, mõni pani istuma. Kellelgi või vähemasti mitte mõne legaalse erakonna juhil ei tule aga pähe väita, et seetõttu lähtubki toimunu hindamine «perekonnast ja ajaloolisest mälust». Vastupidi, tänapäeva Euroopa õiguses on näiteks holokausti eitamine valdavalt lausa kriminaliseeritud. Kõik lähtub rahvusvahelisest õigusest, rahvusvahelistest konventsioonidest inimsusvastaste ja sõjakuritegude kohta ning rahvusvaheliste kohtute praktikast.

Afanasjevi väide, et Eesti okupeerimise küsimuses puuduvat rahvusvahelise kohtu lahend, ei ole muide mitte midagi uut. Selle argumendi lasi Vene Föderatsioon käibele hiljemalt 2005. aastal, mil Vene asevälisminister Vladimir Tšižov esitas Moskvat väisanud Eesti ajakirjanikele umbes sellise mõttekäigu: «20. sajandi keskel tähendas okupatsioon definitsiooni kohaselt midagi, mis algas relvastatud konflikti või võõrvägede sissetungiga. Kuid midagi sellist ju ei toimunud.»

Okupatsiooni olevat eestlased oma riigis välja mõelnud, kuid ükski rahvusvaheline kohus polevat seda kunagi tunnistanud. Viimane Vene Föderatsiooni seisukoht Eesti okupeerimise kohta avaldati novembris 2011, kui Venemaa välisministeerium andis välja nn ajaloolise õiendi NSV Liidu välispoliitika kohta 1939-1941. Moskva püsib vankumatult stalinlikul positsioonil: Eesti seadusandlik võim olevat pöördunud Moskva poole palvega võtta Eesti Nõukogude Liitu ning see palve olevat rahuldatud.

Venemaa seesugune seisukoht kurvastab meid jätkuvalt, kuid siin pole suuri üllatusi. Eesti poliitikutega on asi teisiti. Siin kehtivad Eesti ja Euroopa seadused. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 2008. aastal vastu otsuse, millega kohustatakse liikmesriike kriminaliseerima käitumine, mille eesmärk on avalikult «andestada, eitada või oluliselt pisendada genotsiidikuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid».

Vastavad teod on määratletud rahvusvahelise kriminaalkohtu statuudi ja Nürnbergi tribunali statuudiga. Erinevalt härra Kossatšovi ja VEE väitest on Euroopa Inimõiguste Kohus vähemalt kahel korral andnud oma otsuse Eesti staatuse ja siin okupatsioonivõimude poolt toime pandud kuritegude suhtes.

Nimelt keeldus kohus 2006. aastal kahe põhjalikult põhjendatud otsusega menetlemast ühe Eesti Vabariigi poolt inimsusvastastes kuritegudes süüdi mõistetud KGB operatiivtöötaja ja kahe küüditaja apellatsioonitaotlusi. Vähemasti ühte neist taotlustest finantseeris muide Vene välisministeerium. Euroopa kõrgeim kohtuinstants andis seega neile asjadele oma lõpliku ja edasikaebamatu hinnangu. Esiteks kinnitas kohus, et küüditamine ja metsavendade kohtuväline mõrvamine oli inimsusvastane kuritegu. Teiseks leidis kohus, et Nõukogude okupatsiooni sooritatud kuritegude menetlemisel on õige ja kohane kohaldada Nürnbergi printsiipe.

Seetõttu jääb selgusetuks, miks Euroopa Liidu poliitik Afanasjev peab neid printsiipe meil kohaldamatuteks. Ja mis selles kontekstis ehk olulisim, mõlemad kohtuotsused ütlevad: «Kohus märgib, et [---] pärast ultimaatumit 1939. aastal seada Eestis sisse Nõukogude sõjaväebaasid, leidis juunis 1940 aset laiaulatuslik Nõukogude vägede sissetung Eestisse. Riigi seaduslik valitsus kukutati ja Nõukogude võim kehtestati jõuga. Saksa 1941-44 okupatsiooni järel jäi Eesti NSV Liidu poolt okupeerituks kuni iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.»

Ma ei tea, mida küsiks härradelt Tšerepanovilt ja Afanasjevilt täna Ernst Jaakson. Aga härrad ise võiksid endalt küsida, kas nad mõistavad, millise riigi kodanikud ja poliitikud nad usuvad ennast olevat.

Kõrgkoolis ei jätku poolest rehkendusest

2012-02-07

Kõik võimekad õpilased peavad saama võimaluse kõrgkoolis tasuta õppida, kuid õppekava tuleb täita sada protsenti.
Kõrgharidusreform ja õppemaksuta kõrghariduse kättesaadavus on olnud pikalt arutelus. Sõna sekka on saanud öelda kõik osapooled ja kõigi ettepanekutest oleme saanud mingi osa seadusse kirjutada.
Eesti kõrgharidus vajab põhimõttelisi muudatusi, sest pikemas vaates see ei toimi. Seda peamiselt kolmel põhjusel: kõrgharidus pole tõhus, samas on ebaõiglane, sest pole kõigile võimekatele ja õpitahtega noortele kättesaadav ning kõrghariduse kvaliteet on ebaühtlane.

Tuleb maksta vajaduspõhiseid õppetoetusi

Praegu veedab üliõpilane ülikooli seinte vahel keskmiselt seitse aastat. Säärane pikalt veedetud aeg ülikoolis pole tõhus, samas on see riigile kulukas.
Tuleb luua olukord, et nii ülikoolide kui ka üliõpilaste huvi oleks lõpetada õpingud nominaalajaga, mis bakalaureuseõppe puhul on üldjuhul kolm aastat.
Teine oluline aspekt on kõrghariduse kvaliteet. Eesti kõrghariduse rahastus on 1996. aastast saati põhinenud riiklikul koolitustellimusel, mille kaudu on püütud suunata üliõpilasi õppima ka erialasid, mille vastu on huvi väike. Kahjuks pole niisugune regulatsioon loodetud tulemusteni viinud. Selline rahastussüsteem soosib suuri kõikumisi üliõpilaste tasemevahes. See tähendab, et ühes auditooriumis istuvad koos väga erinevate võimete ja huviga üliõpilased.
Kolmas probleem on kõrghariduse ebaõiglus. Osa tudengeid pääseb ülikoolis tasuta õppekohtadele, teistel tuleb õpingute eest maksta kogu ülikoolis oleku ajal, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest.
Samuti on majanduskitsikuses noortel kas üldse võimatu õppima minna või siis kogu jõuga õpingutele pühenduda, seepärast on kavas hakata maksma vajaduspõhiseid õppetoetusi.
Tasuta kõrghariduse mõte seisneb eeskätt selles, et pere rahakoti suurus poleks määrav noore inimese haridusvalikutes ja kõigil andekatel noortel oleks võimalik ülikoolis õppida.
Reform on oma eesmärkides tunnustust leidnud, kuid siiani on mitmes punktis üleval teravad vaidlused.
Uue kava järgi saavad ülikoolis tasuta õppida kõik, kes sisseastumisel ületavad oma teadmiste poolest nõutud lävendi. Selge põhjenduse korral võib erandjuhul kehtestada ka õppekohtadele arvulise piirangu.
Tasuta õppimise eeldus on aga, et üliõpilane teeb ära kogu nõutud töö. Selle vastu on üliõpilased tugevalt protestinud ning nende ettepaneku kohaselt tuleks täita õppekava vaid 75 protsendi ulatuses. Selle ettepanekuga nõustuda ei saa. Kui maksumaksja maksab kinni õpingud, siis sellele peab vastama ka täismahus õppimine. Kui osa ainepunkte jääb tegemata, on kõrgkoolil õigus küsida järgneval semestril osalist õppemaksu, mis arvestab tegemata töö mahtu.
Küll on ette nähtud erandeid, näiteks alla seitsmeaastast last või puudega last kasvatavale vanemale, et lapsevanemal oleks võimalik lastekasvatamist ja õpinguid ühitada.
Teine erimeelsus on seotud akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemisega. Praegu on tavapärane, et akadeemiline puhkus võetakse nn poole kohaga õppimiseks ning sellega venitatakse oma õpingute aeg pikaks.
On üldine huvi, et õppima asunud noor oma õpingud ka mõistliku ajaga lõpetab, seepärast on edaspidi kavas viia akadeemilise puhkuse mõte ja tegelikkus vastavusse.
Kui õppija ei saa õppida haiguse tõttu, välisriigis aset leidva programmi tõttu või muul põhjusel, siis samal ajal ei saa ta olla ka ülikooli laboris või õiendada eksameid.

Riik ei pea maksma kinni igavese üliõpilase seisust

Muidugi on ka ette nähtud erandeid, näiteks saab akadeemilisel puhkusel olles õppekava täita alla kolmeaastase lapse vanem, samuti ajateenija, kelle ajateenistus võib ju lõppeda semestri keskel.
Pingelised olid arutelud seaduse jõustumisaja üle. Nüüd oleme osapooltega läbi rääkides kokku leppinud, et seadus jõustub järgmise aasta algul ning õppemaksuta saab asuda õppima alates 2013. aasta septembrist. Nii on võimalik kõik ümberkorraldused ette valmistada. Neist olulisim on vajaduspõhiste õppetoetuste maksmine.
Seadus on praegu valitsuses kooskõlastusringil ja jõuab peagi riigikokku menetlusele. Seni on makstud stipendiumi vaid parimatele õpitulemuste eest. Nüüd on kavas hakata maksma õppetoetust nendele, kelle majandusseis muidu õpingutele pühenduda ei võimaldaks.
Loodetavasti saab seaduseelnõu vastu võtta veebruari teisel nädalal. Nende muudatuste abil loome võimaluse õppida kõigile võimekatele inimestele, kes on valmis pingutama.
Loodetavasti lepivad praegused protestijad sellega, et riik ei pea maksma kinni nn igavese üliõpilase seisust. Riik on valmis looma õppimisvõimalusi, aga nende kasutamine sõltub juba õppijatest.

Ülle Madise pälvis „Teenäitaja 2011“ aunimetuse

2012-02-06

Täna anti Riigikogu Kalevipoja saalis Eesti Naiste Koostöökett "Teenäitaja 2011" aunimetusega kaasas käiv küünlajalg üle Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madisele.

"Tänases Euroopas ja Eestis on enam kui kunagi varem tähelepanu all vabadus ja demokraatia, õigus ja õiglus, seda nii kodanike kui riikide vahelistest suhetes. Küllap nendel põhjustel esitasid mitu Naiste Koostööketti kuuluvat organisatsiooni üksteisest sõltumatult "Teenäitaja" kandidaadiks äärmiselt tundliku ühiskondliku närviga õigusteadlase professor Ülle Madise," ütles IRL-i naiskogu juhatuse liige Annely Akkermann.

Aunimetuse eesmärk on väärtustada eetikat, parandada poliitilist kliimat, mõjutada suhtlemist ja poliitilist kultuuri, kaitsta isiku õigusi ja vabadusi.

Teenäitajaks võib olla avaliku elu tegelane, kes oma tegevusega on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid, arendanud euroopalikku kultuuri, edendanud võrdõiguslikkust, aidanud lahendada ühiskonda ahistavaid kriise või vastuolusid.

Seni on Teenäitaja aunimetuse pälvinud Ülle-Marike Papp, Silvi Ojamuru, Külli Vollmer, Ülle Aaskivi, Marina Kaljurand, Viive Rosenberg, Airi Värnik ja Siiri Oviir.

Eesti Naiste Koostööketi eesistuja 2012. aastal on IRL-i naiskogu

Urmas Reinsalu õnnitles Soome presidendivalimiste võitjat Niinistöt

2012-02-05

IRL-i esimees Urmas Reinsalu õnnitles Soome presidendivalimiste võitjat Sauli Niinistöt, märkides, et tegemist on Soome poliitikas ajaloolise hetkega, kus konservatiivse Koonderakonna esindajate kanda on nüüd ühtaegu nii presidendi kui ka peaministri ametikoht.

„Mul on hea meel, et meie sõsarpartei Soomes, kellega oleme olnud heas koostöös 90ndate algusest saati, võitis 56-aastase vaheaja järel Soome presidendivalimised. Kahtlemata on tänane Niinistö võit märgilise tähendusega terves Euroopas," ütles Reinsalu.

Tema hinnangul näitasid presidendivalimised selgelt, et konservatism on muutunud Soomes peavoolu poliitikaks.

Urmas Reinsalu sõnul on IRL-i ja Soome Koonderakonna läbikäimine tihe. „Sissekujunenud tava kohaselt kohtuvad kahe erakonna juhtkonnad ja ministrid regulaarselt, et arutada omavahel nii päeva- kui üldpoliitilistel teemadel," rääkis Reinsalu.

IRL ja Soome Koonderakond kuuluvad mõlemad Euroopa paremerakondade katusorganisatsiooni Euroopa Rahvapartei (ERP) koosseisu. ERP on suurim üle-euroopaline erakond.

Rail Baltic tuleb läbi Pärnumaa

2012-02-04

Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et nüüd, kui oleme viimase 20 aasta jooksul liitunud rahvusvaheliste organisatsioonidega, millest oleme unistanud, on aeg pöörata tähelepanu füüsiliste sildade ehitamisele Eesti ja Euroopa vahele.

Alustatud on energiaühenduste loomisega, valminud on elektrikaablid Soome ja Eesti vahel. Väga palju aega ja raha on kasutatud automaantee Via Baltica rekonstrueerimiseks. Eesti ühendamine Rail Balticu abil Lääne-Euroopaga kõige tänapäevasemal viisil on ülimalt oluline poliitiline eesmärk.

Läbimurre

Pärnumaale siseriiklikult olulisim läbimurre rahvusvahelise trassi asukohavaliku osas toimus kahtlemata 2011. aasta juunikuus, kui esitleti Briti konsultatsioonifirma AECOM koostatud detailse tasuvusuuringu lõppraportit. Uuringus analüüsiti 20 trassivarianti, juhtkomiteele esitatud neljast variandist valiti välja läbi Pärnu kulgev trass, millele koostati detailne tulu-kulu analüüs.

Rail Balticu uuringu lähteülesandeks oli uurida 1435 mm standardile põhineva kahe rööpapaariga, elektrifitseeritud, võimalikult optimaalse marsruudiga raudtee rajamise võimalust, mida kasutatakse üheaegselt nii sõitjate kui kaubavedudeks. Maksimaalne kiirus oleks 240 kilomeetrit tunnis ja rongi pikkus 750 meetrit.

Uuring lähtus printsiibist, et luuakse eraldiseisev raudteeinfrastruktuur Tallinnast Leedu-Poola piirini, mille majanduslik mõjuala hõlmab peale Baltimaade Soome, Rootsi, Venemaa loodeosa, Poola ja Saksamaa.

Konsultatsioonifirma analüüsis kogu regiooni majandussituatsiooni ja sellest tulenevat teenuse nõudlust ning arenguperspektiivi (SKP, rahvastiku kasv jne), samuti võeti arvesse praegusel ajaperioodil regiooni läbivad kaubavahetuse mahud, selleks kasutatavate transpordiliikide osakaalud ja liikumise suunad, sõitjate liikumise vood.

Analüüsi tulemusel koostati arengustsenaariumid ja liiklusmahtude prognoosid aastani 2040.

Uuringu koostamisel võeti arvesse marsruutide pikkused ja sellest sõltuvad investeeringukulud, kõik uued või ümberehitatavad terminalid, eritasandilised ristumised, uued sillad ja muud rajatised. Samuti arvestati liiklemiseks kuluva ajaga, teisisõnu ajavõiduga eri trassilahenduste puhul.

Loomulikult ei jäänud tähelepanuta keskkonnaküsimused, asulatest ja Natura 2000 aladest läbi minek ning kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemisest tulenev kasu keskkonnale ja riigi rahakotile.

Rail Balticu töörühm

Senised investeeringud Eestit ja Lätit ühendava raudteevõrgu arendamiseks, nõndanimetatud Rail Balticu esimene etapp, on tehtud lõikudel Tartu-Valga ja Tallinn -Tapa. Kokku rekonstrueeriti 191,28 km raudteed, projekti maksumuseks kujunes 81,4 miljonit eurot ja selle tulemusena saavad reisirongid sõita kiirusega 120 kilomeetrit tunnis.

Kahjuks pole Läti oma raudteesse (Valka-Riia vahel) samaväärselt investeerinud ja kahtlemata vähendab see oluliselt rongiliikluse atraktiivsust Tallinnast Riiga sõitjate jaoks. Samas markeerib eeltoodud õpetlik kogemus, kui olulised on Rail Balticu arendamisel riikidevaheline koostöö, ühisettevõtte loomine ja ajaliselt ehituse kulgemine lõunast põhja suunas.

Kui Eesti ehitaks Euroopa Liidus tuntud tublidusega Rail Balticu oma territooriumil asuva lõigu välja, aga Läti otsustaks seada oma prioriteediks Venemaa suuna, läheks projekt sõna otseses mõttes metsa või rappa. Rail Balticuga saaks sõita Urissaare metsa seenele ja Nigula rappa linde vaatlema.

Kolme Balti riigi valitsused on jõudnud otsusele, et senine Rail Balticu riikidevaheline projektijuhtimise skeem ei ole toiminud küllalt efektiivselt ning uude etappi astumiseks on vaja luua Eesti, Läti ja Leedu arendusettevõte, mille moodustamiseks on loodud eri riikide kuuest esindajast koosnev töörühm.

Arendusettevõte oleks edaspidi koostööpartner planeeringute valdkonnas, detailsete tehniliste lahenduste väljatöötamisel ja sotsiaalmajanduslike mõjude uurimisel. Arendusettevõte peab välja töötama Rail Balticu projekti tegevuste kavad, investeeringuprogrammi elluviimise struktuuri ja õiguslikud alused, lahendama strateegilised ja organisatoorsed küsimused.

Samuti tegeleks arendusettevõte turu-uuringute ja eelturundusega, finantsplaneerimise ja -juhtimise, projekteerimise ja ehituse ning kõigi eelnimetatud tööde hankimisega. Hiljem kasvaks loodavast ettevõttest välja Rail Balticu raudtee taristu omanik.

Optimistlik ajakava

Projekti järgmiseks sammuks on Rail Balticu teemaplaneeringu algatamine, mille raames reserveeritakse konkreetne raudtee trassikoridor ja määratletakse täpselt selle kulgemine nii suuremates linnades kui maapiirkondades. Töö sisaldab mahukaid geoloogilisi ja geodeetilisi mõõtmisi, paljude keerulisemate liiklussõlmede puhul tuleb minna eelprojekti täpsusastmele.

Planeeringud tuleb algatada valitsustel riiklikul tasandil ja samaaegselt kõigi Balti riikide territooriumil. Paralleelselt tuleb koostada strateegilise keskkonnamõju uuring ja tehniline eskiislahendus.

Planeerimiseks on kavandatud aega vägagi optimistlikult, kolm-neli aastat. Pärnumaal on kogemus, et pea niisama palju võttis aega Via Baltica uue trassikoridori teemaplaneering, mis on väikesemahulisem ja tehniliselt ilmselt mitte nii mitmetahuline. Tõeliselt murelikuks teeb omavalitsuste planeerimisvõimetus, mõnes vallas planeeritakse tagasihoidlikku elu- või ärihoonet mitu aastat.

Pärnu kesklinna silla planeerimiseks kulunud ajast ning saavutamata tulemusest on lausa piinlik rääkida.

Teisalt pole rohkem aega võtta, raha ehituseks on kavandatud Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist 2014-2020. Tõsi, raha saab kasutada veel kaks aastat pärast eelarveperioodi lõppu. Nii suurte projektide puhul on võimalikud erandid.

Ajakava võiks olla selline, et 2012 luuakse arendusettevõte, 2012-2015 tegeldakse teemaplaneeringute, detailplaneeringute, tehnilise eskiisi ja keskkonnamõju hinnangutega. 2015-2018 toimuksid trassi tehniline planeerimine (eelprojekt ja ehitusprojekt) ning 2017-2019 hankemenetlused. Ehitus leiaks aset 2019-2024.

Kõigi plaanide täitumisel oleks võimalik sõita rongiga Pärnust Tallinna, Riiga ja Euroopa südamesse vahest 2025. aastal.

Paljud skeptikud on mulle öelnud, et Pärnumaa ei saa Rail Balticust enamat kui möödakihutavaid ronge vaadata. Tõenäoliselt ei peatu Tallinna-Riia rong Pärnus, kuid kindlasti saame sõita "lähiliinirongiga" Riiga, et seal kiirrongile ümber istuda. Samuti saaks Tallinna, sest uuring lähtub sõitjate vooge arvestades ka Tallinna ja Pärnu vahel igapäevaselt liiklevatest sõitjatestki.

Praegu liigub Tallinn ja Pärnu vahel eri transpordiliike kasutades 2070 inimest päevas, 2020. aastal arvatakse liikuvat 4029 inimest ja 2040. aastal 5445 inimest. Infrastruktuuri planeerimisel on omapärane, aga väga selge spetsiifika: tarbijad tulevad siis, kui ehitus on valmis.

Teisisõnu, silla planeerimisel ei saa võtta aluseks kohta, kust inimesed tavatsevad üle jõe ujuda. Sõitjad tulevad, kui raudtee on valmis ja rongid liiguvad. Soomes on viimase kümne aasta kestel raudteel sõitjate arv kasvanud kümme korda, 7 miljonilt 70 miljonile.

Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni sõnade järgi on võimalik ette näha, et Soomest Saksamaale soovib sõita viis-kuus rongitäit kaugsõiduautosid päevas, sellevõrra ohutumaks ja mugavamaks muutuks autoliiklus Via Baltical.

Pärnumaale on Rail Baltic võimalus paremaks ja kiiremaks ühenduseks Euroopaga, nii meie tööstuste kaubavahetuse edenemiseks kui uute turismiturgude avanemiseks.

Järgmistel aastatel ei piisa ainult huviga Rail Balticu arengute jälgimisest ja tugitoolis "pöidla hoidmisest". Pärnumaal tuleb anda oma väga töine panus planeerimisprotsessi konstruktiivseks ja sujuvaks menetlemiseks. Loodetavasti suudab Pärnumaa näidata tahet ja suurepärast tulemuslikkust.

IRL-i Põlvamaa piirkonna esindajad tähistasid Tartu rahu aastapäeva

2012-02-04

Seoses Tartu rahu 92. aastapäevaga asetasid IRL-i Põlvamaa piirkonna juhatuse liikmed Kaido Pütsepp ja Jaanis Võsu pärja Põlva Vabadussõja mälestussambale.

Mälestussamba juures süütas Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola pidupäeva puhul küünla ja Põlva Püha Peetri koguduse preester Leevi Lillemäe pidas aastapäevale suunatud avakõne. Avakõne järel said sõna Põlva maavanem Ulla Preeden ning Isamaa ja Res Publica Liidu Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp, kes edastas sõnumi endise maavanema, erakonna peasekretäri ja Riigikogu liikme Priit Sibula poolt. Sõnavõttude järel asetasid pärja mälestussamba jalamile maavanem Ulla Preeden, Kaitseliidu esindaja, Põlva linnapea ning IRL-i Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp.

Priit Sibul vabandas, et ei saanud töökohustuste tõttu isiklikult pärja panekul osaleda ja teatas, et käis austust avaldamas Tallinna Võidusamba juures. Sibula sõnul kirjeldab Tartu rahulepingu sõlmimise päev üsna hästi ja kokkuvõtlikult ka tänapäeva, mis oma argistes toimetustes on täis erinevaid katsumusi ja barjääre. Ta lisas, et hea tahtmisega suudetakse katsumused ja barjäärid seljatada ning saavutada tulemusi, mille üle saab rõõmu tunda. „Me oleme rahvana elanud üle Põhjasõja, võidelnud end iseseisvaks Vabadussõjas, käinud läbi küüditamise raske raja. Aga see kõik ei ole meid murdnud," märkis Sibul ning lisas, et hetkel võib kaaskodanikke kuulates jääda mulje, et just neil päevil elatakse üle kõige keerulisemaid aegu, kuid olukord on tegelikkuses hoopis vastupidine.

Priit Sibul lisas selgituseks: „Vaatamata kõigele elame me praegu läbi ajaloo kõige jõukamat perioodi, mil ise oma peremeestena toimetame. Ma loodan, et mõistame seda ja kuna oleme elanud ajaloos läbi väga keerulisi
aegu, siis ei lase end lämmatada ka headel aegadel." Sibul loodab, et Tartu rahulepingu aastapäev annab võimaluse mõelda ja tunda rõõmu oma riigist ja rahvast. Ta tänab kõiki, kes on aidanud kaasa Eesti riigi tekkimisele ja kõigile neile, kes seda igapäevaselt rõõmuga südames edasi kannavad ja paremaks muuta soovivad.

92 aastat tagasi allkirjastasid kaks meest - Jaan Poska ja Adolf Joffe rahulepingu, mida peetakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

Pärnu piirkonna esimeheks sai Siim Suursild

2012-02-03

Küünlapäeval kogunenud IRL-i Pärnu piirkonna uus juhatus, kuhu kuuluvad Mari Suurväli, Marvi Volmer, Marika Laidna, Peeter Prisk, Meelis Kukk, Andres Metsoja, Siim Suursild ja Annely Akkermann, valis senise esimehe asemele Siim Suursilla.

„Minu rohkem kui kaheaastane teenistus piirkonna esimehena pakkus väljakutseid ja eduelamusi, rõõmu headest kaaslastest ja koos saavutatud õnnestumistest," kommenteeris Annely Akkermann 14. jaanuaril valitud uue juhatuse otsust erakonnakaaslastele saadetud e-kirjas. Isiklikus plaanis jõudis Annely Akkermann kahe ja poole aastaga Kihnu vallavanema ametikohalt tubli poliitiku karjääri tippu - Riigikogu liikmeks ja IRL eestseisuse liikmeks.

Annely Akkermanni juhtimisel pääses IRL tagasi Pärnu linnavalitsuse koosseisu, saavutati kõigi aegade parim tulemus Riigikogu valimistel. Samas nendib ta organisatoorseid puudusi. Kuna erakonnal on olnud viimastel aastatel suuri rahalisi raskusi, siis puudus Pärnus palgaline töötaja ja kontor.

„Väga oleks tahtnud jätkata, eriti erakonna tugevdamisega valdade tasandil," ütles tarmukas Pärnumaa naine, kelle sõnades peegeldub soov ka edaspidi seista Pärnumaale võimalikult lähedal.

IRLi Raplamaa piirkonna juhiks valiti Andrus Saare

2012-02-01

IRLi Raplamaa piirkonna juhatus valis oma esimesel koosolekul järgmiseks kaheks aastaks piirkonna esimeheks ühehäälselt riigikogu liikme Andrus Saare.

„Kindlasti annab Raplamaa oma panuse, et erakonnas täituks peagi 10 tuhat liiget, kuid sellest olulisemaks pean olemasolevate liikmete kaasamist ja nende mõtete ning ettepanekutega arvestamist. Erakond algabki maakonna osakondadest ja nende lihtliikmetest. Säärasest arusaamast lähtudes on IRL-l potentsiaalne võimalus tõusta suurimaks parteiks Eestis," rääkis Saare.

Endine Kohila vallavanem Andrus Saare on lõpetanud Tallinna Ülikoolis haldus- ja ärikorralduse bakalaureuseõppe. Ta on riigikogu Rahanduskomisjoni ja Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon liige. Viimastel Riigikogu 2011. aasta valimistel kogus ta Harju- ja Raplamaal 835 häält.
IRL-i Raplamaa piirkonnas on üle 300 liikme ja kohaliku võimu vastutus on võetud viies omavalitsuses.

IRLi parlamendifraktsioon külastabl Järvamaad

2012-02-01

IRLi riigikogu fraktsioon külastab täna Järvamaad eesmärgiga kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega, et kuulata nendepoolseid mõtteid kohaliku ja üleriigilise poliitika kujundamise osas.

Järvamaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, aseesimees Kaia Iva, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas, sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Liisa Pakosta, Annely Akkermann, Andrus Saare, Erki Nool, Peeter Laurson, Andres Jalak, Aivar Kokk ja Juku- Kalle Raid.

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud külastavad Järvamaa omavalitsusi, ettevõtteid ja haridusasutusi. Näiteks külastab Liisa Pakosta Koeru Hooldekeskust ja lasteaeda. Aivar Kokk teeb visiidi Eivere mõisa. Tõnis Lukas annab Väätsa Põhikoolis, Erki Nool Järva-Jaani Gümnaasiumis ja Koeru Keskkoolis, Margus Tsahkna Türi Põhikoolis ja Marko Mihkelson Paide Ühisgümnaasiumis koolitunde.

Ene Ergma kohtub Oisus huviseltsiga ja Paides eakatega. Tõnis Lukas, Ene Ergma ja Juku-Kalle Raid teevad koos teiste külastajatega rännaku Ajakeskuses Wittenstein. Marko Pomerants tutvub Valgehobusemäe võimalustega.

Samuti peab Marko Mihkelson avaliku loengu Järvamaa raamatukogus ja Türi Kultuurimajas teemal „Kuuba- sotsialismi tegelik pale". Türil on Annely Akkermann külaliseks ettevõtlike naiste ümarlauas, kus arutletakse, mis takistab ja mis on toeks naiste aktiivsel osalemisel ettevõtluses ja ühiskondlikus elus.

Baltimaad kavandavad ühiseid samme ühise põllumajanduspoliitika reformi suunamiseks

2012-01-31

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.

„Otsisime ühispositsioone ja taktikat otsetoetuste võrdsustamise saavutamiseks," ütles Seeder. Arutluse all olid lisaks rohestamise , ekspordisubsiidiumid ja toetustasemete lõikamise teemad, mille puhul on Seedri sõnul samuti oluline ühiste positsioonide väljatöötamine.

Lisaks kohtus minister Seeder Läti Parlamendi spiikri Solvita Āboltinaga.

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid 20. jaanuaril Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist. Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida ühisturul.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Baltimaad kavandavad ühiseid samme ühise põllumajanduspoliitika reformi suunamiseks

2012-01-31

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.

Lisaks kohtus minister Seeder Läti Parlamendi spiikri Solvita Āboltinaga.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi Harjumaa piirkonna juhiks sai Marko Mihkelson

2012-01-31

IRLi Harjumaa piirkonna juhiks sai Marko Mihkelson

IRLi Harjumaa piirkonna juhatus valis oma esimesel koosolekul järgmiseks kaheks aastaks piirkonna esimeheks Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni.

„Harju piirkonna juhtimine on mulle tõsine väljakutse. IRL on läbi ajaloo olnud Harjumaal edukas erakond. Samas tuleb meie enam kui 800 piirkonna liikmel koos veel palju ära teha, et toetust ja usaldust hoida ning suurendada," ütles Mihkelson ning lisas, et uue juhatuse suurimaks eesmärgiks on 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks valmistumine.

Tartu Ülikoolis ajaloomagistri kraadi omandanud Marko Mihkelson (42) kuulub Harjumaa piirkonna Viimsi osakonda ning on osutunud Riigikogusse valituks kolmel korral. Viimastel Riigikogu 2011. aasta valimistel kogus ta Harju- ja Raplamaal 3943 häält.

Piirkonna aseesimeesteks valiti Merike Käver ja Erik Sandla. 11-liikmelisse juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Ann Räämet, Andrus Braunbrück, Jan Trei, Erik Sandla, Meelis Härms, Raivo Kokser, Jüri Tümanok, Jaanus Ilumets ning Andres Kaarmann.

Valitsuse kriisikomisjoni õppusel harjutati ulatusliku küberrünnaku lahendamist

2012-01-31

30. jaanuaril toimus valitsuse kriisikomisjoni õppus „Küberpalavik 2012“, et välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste puudused ning leida lahendused nende parandamiseks. Samal õppusel osaleb homme ka valitsus.

„Õppuse positiivseks tulemiks saab pidada ametkondade oskust ja valmidust koostööks, samuti õigeaegsete otsuste kujundamist ja vastuvõtmist ulatusliku küberrünnaku korral,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Õppuse „Küberpalavik 2012“ eesmärgiks on välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste kitsaskohad ning leida lahendused nende parandamiseks. Samuti soovitakse kaardistada puudused kehtivates õigusaktides ning ühtlustada arusaamist olemasolevast võimekusest, et selle kaudu tõhustada ametkondade vahelist koostööd. Õppuse läbiviimine aitab kaasa Eesti kõrgema juhtkonna ettevalmistamisele, et osaleda NATO ja Euroopa Liidu strateegilistel kriisiõppustel.

Siseministri juhitavasse kriisikomisjoni kuuluvad riigisekretär, justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi kantsler, kaitseväe peastaabi ülem, peaministri poolt nimetatud nõunik, päästeameti peadirektor, riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektor, riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor ja siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.

Allikas: Siseministeerium

Volinik Kruusimäe: tasuta ühistransporti taotlev linnavalitsus koolilaste sooduspiletiks raha ei leidnud

2012-01-30

Tallinna linnavalitsus tõmbas vee peale linnavolikogu liikme Tarmo Kruusimäe (IRL) algatatud eelnõule kehtestada koolilastele sooduskuukaart hinnaga üks euro.

„Eelnõu eesmärgiks oli soodustada vanemate järelvalvet oma laste kooliskäimise ja õppimise kohta, suurendada ühistranspordi kasutamise harjumust ning tagada võrdsed võimalused kõigile lapsevanematele," selgitas Kruusimäe.

Tema hinnangul oleks saanud õpilaste näitel katsetada ühistranspordi kasutatavuse tõusu üheeurose piletihinnaga ja rahvaküsitlust korraldamata. "Antud eelnõud oleks saanud kasutada võimaliku tasuta ühistranspordi pilootprojektina - vaadata, kui edukaks kujuneb ühistranspordi populariseerimine, samal ajal väärtustades haridust. Samuti oleksime kokku hoidnud vähemalt 31 000 eurot rahvaküsitluseks mõeldud kulusid ning asuda varem sisulise arutelu juurde ühistranspordi tulevikust ja kvaliteedist," rääkis Kruusimäe.

Linnavalitsus aga eelnõud ei toetanud, põhjendades, et õpilastele soodsamate ühistranspordihindade võimaldamine tähendaks linnale suuremat saamata jäävat piletitulu ning see saab toimuda ainult teiste valdkondade arvelt.

„Kui linn ei toeta rahapuudusele vihjates õpilastele sõidusoodustuse pakkumist, siis on vähetõenäoline, et neil õnnestub seda tervele linnale tasuta pakkuda," arvab linnavolinik Kruusimäe.

IRLi esimeheks valiti Urmas Reinsalu

2012-01-28

IRLi valis täna Tallinnas Nokia Kontsertmajas toimunud suurkogul erakonna juhiks Urmas Reinsalu ning aseesimeesteks Ene Ergma, Juhan Partsi ning Tõnis Lukase. Erakonna auesimeheks valiti Mart Laar.

Reinsalu poolt hääletas suurkogul 977 erakonna liiget, Herkeli poolt andis hääle 465 inimest ning Pakosta poolt hääletas 285 erakonna liiget.

Ene Ergmat toetas 518 inimest, Juhan Partsi 393, Tõnis Lukast 319, Margus Tsahknat 155, Jaak Aaviksood 154 ning Marko Mihkelsoni 122 inimest. Mart Laar teenis auesimehe valimustel 1423 inimese usalduse.

Suurkogu valis ka 20-liikmelise eestseisuse, viieliikmelise revisjonikomisjoni ja üheksaliikmelise aukohtu.

Eestseisuse 20 kohale kandideeris 27 inimest. Valituks osutusid Tunne Kelam (494), Andres Herkel (446), Liisa Pakosta (378), Priit Sibul (371), Siim Kiisler (366), Helir-Valdor Seeder (360), Ken-Marti Vaher (360), Marko Pomerants (360), Peeter Laurson (350), Aivar Kokk (337), Tarmo Kruusimäe (326), Erki Nool (325), Sven Sester (278), Tõnis Palts (275), Toomas Tõniste (253), Andrus Saare (243), Annely Akkermann (236), Madis Kübar (235), Kaia Iva (234) ja Eerik-Niiles Kross (180).

Erakonna aukohtu üheksale kohale oli kandidaate 11, valituks osutusid Avo Üprus (677), Lagle Parek (588), Trivimi Velliste (554), Peeter Tulviste (539), Toivo Peets (475), Jaanus Barkala 567, Tarmo Loodus (440), Kaupo Reede (377), Reet Roos (365)

Revisjonikomisjoni viiele kohale oli kandidaate kaheksa, valituks osutusid Erik Sandla (667), Toivo Jürgenson (654), Ants Pauls (604), Tiit Leier (568) ja Olavi-Jüri Luik (332)

Kokku väljastati suurkogul 1767 mandaati.

Urmas Reinsalu kõne Suurkogul

2012-01-28

Head sõbrad
Me võime meie erakonna saavutatule uhkusega tagasi vaadata.
ERSP sõnastas meie suurima rahvusliku huvi: rahvas jääb püsima, kui on Eesti riik.

Täna peame suutma olla oma pärandi väärilised ning määratlema eesti rahva ja riigi järgmised suured väljakutsed.
Rahvuslike huvide poliitika on selge sõnum, kuidas võtta kokku meie erakonna maailmavaade ja missioon. Tänase päeva poliitika peab olema üles ehitatud meie rahva vaimset ja ainelist heaolu silmas pidades.

Esiteks, rahvuslik julgeolek
Välistan igasuguste kompromisside tegemise meie rahvusliku julgeoleku arvel. Tänu meile on tänavu riigikaitse kulud kaks protsenti rahvatulust. Ja see oli õige otsus.

Teiseks, positiivne muutumisvõime
Oleme väike rahvas ja peame mõistma, et sisemine suletus ja seisak toovad kaasa hääbumise. Eesti tugevus on läbi aja olnud avatus uutele ideedele. Konservatiivne maailmavaade näeb vabaduse ja võimaluste tasakaalustajana vastutust homse ees.

Kolmandaks, inimeste elukvaliteet
Praegustel ärevatel aegadel on inimeste suurim ootus Eesti perede toimetulek ja majanduslik kindlustunne. Usk hakkamasaamisesse ja elu paremaks muutumisse on hädavajalik. Siis, just siis julgetakse tuua ilmale lapsi, nautida kultuuri ja tunda uhkust eestlaseks olemise üle.

Kõik algab initsiatiivist ja ettevõtlikkusest. Vaid töö loob uue väärtuse, kasvatab jõukust ja annab kindlustunde. Selle kõrval on oluline tajuda, et Kultuurielu edendamine on rahvusliku eneseteadvuse alus. Neid samme astudes jõuamegi selle tulevikuseisundini, millest unistan: ühiskonnani, mis koosneb tasuvat tööd tegevast keskklassist, kellel jagub aega ja huvi oma järeltulijate kasvatamiseks ning rikkaliku kultuurielu elamiseks. Need inimesed on uhked oma maa ja ajaloo üle, suhtlevalt avatult ja julgelt kogu maailmaga ning panustavad Eesti riigi arengusse.

Rahvuslik julgeolek, positiivne muutumisvõime ja elukvaliteet on eeldused ülima rahvusliku missiooni täitmiseks - eesti rahva kestlikkuse tagamiseks.
Väikese rahvana ei ole meil õigust kasutamata jätta ühtki arukat abinõu, mis teenib meie rahva arvulise kasvatamise sihti.

Meie rahva kestlikkust hoiavad väärtused.
Vabadus, isamaa-armastus, ettevõtlikkus, perekond, kodu, kohusetunne ja töökus on väärtused, mida inimesed annavad oma lastele edasi. Nende kaitsmine ja soodustamine on meie ühine hool ja vastutus, mille kandmist ei võta keegi teine siin maailmas enda peale.

Me suudame oma missiooni tõhusalt täita vaid siis, kui oleme Eesti poliitikas tegijad ja otsustajad. Järelikult peame suutma hoida ja suurendada valijate usaldust, selleks aga peab ka erakonna juhtimine olema missiooni-, mitte kildkonnapõhine.
Usaldusväärne on erakond, mille tegevuse aluseks on õigusselgus, ennustatavus ja vastutus. See on erakond, mis teenib missiooni, mitte iseennast.

Oma põhimõtetega me ei kauple.
Meie positsiooni tugevdamine eeldab erakonnas tõsist dialoogi.
Pean vajalikuks erakonna uue programmi koostamist Meie infovahetus ja kaasamine peab olema tõhusamalt ja kaasaegsemalt korraldatud.
Väga tähtis on vastastikune lugupidamine ja sõnapidamine.
Minu nägemuses peaks IRL kinni pidama järgmistest põhimõtetest:
jääme usaldusväärseks valitsuspartneriks.
välistame jätkuvalt valitsuskoostöö Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga.
me ei tagane tööst Eesti arengu jaoks vajalike reformide nimel.
peame lähtuma konservatiivse rahapoliitika ja majanduspoliitika põhimõtetest.
väärtustame Eesti ärksat rolli Euroopa Liidus.
peame jätkama tööd valimistel antud lubaduste täitmiseks.
Oleme ja jääme avatud erakonnaks. Ootan meiega liituma kõiki Eesti elu eestvedajaid, kes jagavad meie maailmavaadet.

Hea aatekaaslane,
olen olnud nii Isamaa kui Res Publica asutaja. See annab mulle kindluse öelda, et tean, milleks oleme võimelised. Me suudame palju enamat, kui julgeme teinekord iseendalegi tunnistada.
Elagu IRL, elagu Eesti Vabariik

Liisa-Ly Pakosta kõne Suurkogul

2012-01-28

Head aatekaaslased!

Ma tahaks loota, et tänane üldkogu on meie auväärse ajalooga erakonna jaoks ühes mõttes oluline. Et viimast korda oleks meie kongressil aktuaalne see, millise taustaga meist keegi oli. Kes kampsun, kes lipslane. Õigupoolest oli tunda, et juba eelmisel üldkogul kaks aastat tagasi hakkasid need piirjooned peaaegu hääbuma. Erinevatel põhjustel on nad paraku taas lõkkele löönud ja vaata et tugevamini, kui kunagi varem.

Kahe valitsusvastutust kandnud erakonna liitumine ei saanudki olla kerge, see oli algusest saati teada. Kuid kuus aastat kolisevaid ämbreid, hulgaliselt väärtuslikke meie ridadest lahkunud liikmeid ja poisikeselikku teineteisele ärapanemist, mille peale meie päris konkurendid pihku naeravad - seda peaks olema koolirahaks küllalt.

Seega, minule antud hääl ei pruugi olla Teie jaoks esimene valik, sest vana arm ei roosteta.

Aga ta võiks olla mõistuse hääl lähtuvalt sellest samast unistusest mida just sõnastasin - rabeleda lõpuks lahti vanade ja koltunud konfliktide ahelaist, populismiussist, ümmarguste lubaduste kolinast.

Me pole täna kodust ilmaasjata välja tulnud. Eestil on meid vaja, meid kõiki koos, ühe tõsiseltvõetava erakonnana. Vaadake enda kõrvale, kui palju elukogemust siin saalis on, kui palju on neid inimesi, ilma kelleta poleks Eesti tänast riiki, Eesti taastatud iseseisvust! Ja kui palju on noori inimesi, kes on valmis tehtut hoidma, austama, ja edasi kandma! Meil on võimekus oma ideeline rüht sirgeks ajada.

Meie lahendus, mida olen sõnastanud, on: pöörame Isamaa ja Res Publica Liidus uue, värske lehekülje. IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Arutu kisklemine muudab meid nõrgaks ega võimalda meil tõhusalt kaitsta Eesti rahvuslikke eesmärke. Meie peame jääma ka tulevikus erakonnaks, kelle poole pöördutakse rahvusliku iseolemise kaitseks ja rahva elujärje edendamiseks.

Mida meie, me koos, selleks tegema peame?

Esiteks. Selleks peame me liitma erakonna, et erakond saaks paremini liita Eesti ühiskonda meie programmi järgi, meie ideaalide järgi. Meie ideaalid peavad olema suuremad. Alustame juba täna ja iseendist. Ulatagem siis üksteisele sõbrakäsi.

Teiseks. Selleks peame me kaitsma Eesti rahvuslikke eesmärke ja tegema seda nii, et majanduslikkus ei lämmataks rahvuslikkust, ja et rahvuslikkus ei lämmataks majanduslikkust. Peab leiduma viis olla rahvuslik oma sotsiaalpoliitikas, olla rahvuslik oma majanduspoliitikas, olemata seejuures ksenofoob. IRL peab olema see, kes tasakaalukat vaba majandusmõtet seob rahvusliku mõtteviisiga. See on meie eripära ja meie vastutus - ajada rahvuslik-konservatiivset poliitikat ja eristuda sedakaudu ka oma koalitsioonipartnerist.

Kolmandaks. Selleks peame me muutma IRL kõige populaarsemaks rahvaerakonnaks. Eesti inimestel ei ole täna lihtne, ühiskond on kihistunud, liiga kihistunud, ja keskklass vaesub. Teeme seda, mida inimesed tegelikult tahavad. Selleks on vaja paremat analüüsi kui ka paremat suhtlemist, eeskätt inimeste kuulamist. Kutsume erakonda tagasi need, kes on tundnud ennast kõrvalejäetuna. Arendame välja eetilised suhtlusstandardid, et selle erakonnaga tahaksid liituda need, kes tahavad tõesti Eesti ühiskonnas kaasa rääkida, et uutele poliitikahuvilistele oleks pakkuda lisaks aadetele ka toredat suhtluskeskkonda. Meil on vaja rohkem vabakonna vaimu. IRL peab tõsiselt käsile võtma kõik konkurentsivõime suurendamise võimalused. Arvamusküsitlused näitavad seda armutult.

On öeldud, et neid asju, millest ma rääkisin, pole võimalik ellu viia, mõni on veel öelnud, et naise poolt mitte, mõni on arvanud, et ema ei sobi. Vastupidi, ligimesearmastust, emalikkust ja vaimset nõudlikkust on Eesti poliitika laiemast kriisist väljatulemiseks just nimelt tarvis.

IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Tehke oma vaba valik! Teie valik on igal juhul õige valik, sest teie, Suurkogu liikmed, olete selle erakonna tõelised juhid.

Ene Ergma avaldus Suurkogu eel

2012-01-27

Homme on IRL-i jaoks tähtis päev, mil valime endale uue esimehe. Sedapuhku tahaksin veelkord tänada Mart Laari, kes on olnud IRL-i jaoks väga hea juht ja seda läbi Eesti riigi jaoks keeruliste aegade. Mardi roll meie hea valimistulemuste saavutamisel möödunud aasta Riigikogu valimistel oli väga suur. Aitäh Sulle Mart IRL-i juhtimise eest!

Homme peab IRL-i hakkama juhtima üks kolmest esimehe kandidaadist ja mul on hea meel, et kandideerijaid on rohkem kui üks. Minu tänud kõikidele kandideerijatele, et te olete valmis võtma enda peale vastutust olla IRL-i uus juht.

Homsel Suurkogul näeme nii võitjaid kui kaotajaid, rahulolevaid ja rahulolematuid. Kuid olenemata sellest, kes homsel päeval valituks osutub, tuleb isiklikud pettumused alla suruda ja ehk hoopis hetkeks enda sisse vaadata ja küsida: mida olen ma ise tegemata jätnud, et ei ole teeninud mõttekaaslaste usaldust? Me peame leidma indu enda ühine eesmärk selgemini lahti mõtestada ja leidma tee, kuidas üheskoos ka peale Suurkogu edasi liikuda. Peame mõtlema, kuidas ehitada ülesse just selline IRL, mille üle tunneksid uhkust võimalikult paljud meie liikmetest ja valijatest. Ja seda ei saa me teha teisti kui üheskoos!

Mul on hea meel, et oleme julge ja avatud erakond. Kõige paremini näitab seda Suurkogul erakonna juhtorganitesse kandideerijate hulk, mis tähendab, et meie seas on palju neid inimesi, kes on nõus ja valmis vastutuskoorma enda õlule võtma ja IRL-i ning Eesti Vabariigi eest hea seisma. Ma ei eitagi, et viimaste sündmuste taustal on ajad IRL-i jaoks olnud rasked, kuid pean oluliseks, et oleme käitunud murede lahendamisel resoluutselt ja põhimõttekindlana.

Kes ka ei osutuks homme valituks, tahan loota, et uus juht ja teised valitud juhivad erakonda julgelt edasi, jätkates nähtava ja konservatiivse poliitika ajamist.

Ene Ergma
IRL-i aseesimees

Vaher: tagajärgedele keskendumine ei lahenda Euroopa migratsiooniprobleeme

2012-01-26

Siseminister Ken-Marti Vaher osales neljapäeval Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus avaldati toetust liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamisele, et paremini valmistuda võimalikeks sisserände kriisideks tulevikus. Hindamiste eesmärk on jälgida regulaarselt riikide suutlikkust varjupaigataotlejate vastuvõtmisel ning pakkuda tehnilist ja rahalist abi liikmesriikidele, kes on sattunud suure sisserände surve alla või kelle varjupaigasüsteemis esineb vajakajäämisi.

Vaheri sõnul peab migratsiooniarutelude fookus olema probleemide ennetusel ja riskide maandamisel. Tema kinnitusel peaks Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet koos Euroopa piirivalveametiga koostama regulaarselt riskianalüüse, et hinnata liikmesriikide valmisolekut suure sisserände ja varjupaigataotlejate arvuga toimetulekuks.

Araabia kevade kaasmõjuna kasvas eelmisel aastal märkimisväärselt varjupaigataotluste arv Euroopa Liidu riikides ning jätkuv ebastabiilsus Euroopa naabruses mõjutab arenguid ka sel aastal. ÜRO pagulasvoliniku ameti hinnangul kasvas varjupaigataotluste arv mullu esimesel poolaastal enam kui 17 protsenti.

„On oluline, et me ei keskenduks tagajärgedele, vaid püüaks tagada piisava valmisoleku kõikides liikmesriikides,“ ütles Vaher ja lisas, et solidaarsus on Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid, mille rakendamisel peaks olema põhiline rõhk tehnilisel ja rahalisel abil. „Solidaarsus ei tähenda aga põhjendamatut ega kunstlikku liikmesriikide võrdsustamist sisserände koormuse kandmisel.“

Vaheri sõnul on peamisteks vahenditeks abivajajate toetamisel Euroopa Liidu piirivalveagentuuri FRONTEX piirivalveoperatsioonid, solidaarsusfondidest eraldatav raha ning Euroopa varjupaiga tugiameti osutatav tehniline abi varjupaigamenetluste korraldamisel.

Kopenhaagenis neljapäeval ja reedel toimuva justiits- ja siseministrite kohtumise üheks peateemaks on solidaarsus ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamine. Taani soovib Euroopa Liidu eesistujariigina jõuda kokkuleppele Dublini määruse eelnõu muudatustes, mis sisaldavad varase hoiatuse ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamise mehhanismi.

Ühtlasi tegi Euroopa Komisjon eelmise aasta lõpus ettepaneku uue Euroopa varjupaiga- ja migratsioonifondi loomiseks, mis võimaldaks uue finantsperspektiivi raames pakkuda Euroopa Liidu rahalist tuge liikmesriikidele, kes on sattunud suure rändesurve alla. Fondi mahuks on planeeritud 3,9 miljardit eurot ning see on jätk tänastele solidaarsusfondidele, mis toimivad 2013. aastani.

Allikas: Siseministeerium

Jahiseaduse eelnõu on juba päris "söödav“

2012-01-26

Peale pikalt kestnud arutelusid ja läbirääkimisi on mul jahimehena hea meel tõdeda, et uue jahiseaduse eelnõu hakkab tasapisi võtma kõikidele osapooltele sobivat kuju ja suure tõenäosusega jõuab see juba lähiajal Riigikokku menetlemiseks, kus see peagi seadusena vastu võetakse.

Pean tõdema, et alguses küllaltki hapu ja toores paistnud ning palju lahkarvamusi tekitanud eelnõu on peale poolteist aastat kestnud tööd muutunud juba päris söödavaks. Eelnõu nn. küpsemine on sündinud maaomanike, jahimeeste esindajate ja ministeeriumi ametnike tihedas koostöös.

Peamine arutelukoht uues eelnõus on puudutanud maaomanike ja jahimeeste õigusi, kuna osapooltel on erinevad arusaamad jahiõigusest. Selge on see, et kui soovime jahindusele tulevikus tulu tõusmist peame kuulama nii teadlasi kui ka jahimehi. Uus jahindusseadus peaks muutma jahimeeste ja maaomanike positsioonid võrdseks ja nende suhteid reguleeritakse lepingutega. Minu hinnangul on see igati loogiline lähenemine, et maaomanike õigusi jahipidamise korraldamisel suurendatakse.

Kuigi maaomanike õigusi uue jahiseadusega suurendatakse, ei saa ega tohi me unustada, et 15 tuhandest Eesti jahimehest umbes pooled ei oma ise maad, kus saaks jahti pidada. Seetõttu on riigi ülesanne tagada ka maata jahimeestele võimalus oma hobiga tegeleda, mis omakorda tähendab seda, et uue seaduse tegemisel ei tohi lähtuda ainult maaomaniku vaatevinklist. Uue seaduse tegemisel on kõige tähtsam tasakaalu leidmine just maaomanike ja jahimeeste ning samuti riigi huvide vahel. Paljudes maapiirkondades on jahimeeste ühendused ühed arvukamatest kodanikuühendustest ja nende nõrgestamine oleks löök mitte jahimeestele, vaid kogu külaelule tervikuna.

Jahimeeste arvukuse säilimine sõltub jahinduse hinnast. See tähendab, et jahipidamine ei tohi muutuda märgatavalt kallimaks kui ta seda on seni olnud. Kindlasti ei tohiks me minna Läti valitud teed, kus jahindus lähtub eelkõige maaomanike, mitte jahimeeste huvidest. Tean Eestiga piirnevat jahipiirkonda Lätis, mille suurus on 15 000ha. Kõnealune piirkond on välja renditul rikastele vene ärimeestele, kes on jahitegevuse kohalikele lätlastele praktiliselt keelustanud ja nende jahist osavõtt on täielikus sõltuvuses rentnike tahtest.

Pean vägagi tähtsaks, et uue jahiseaduseelnõu puhul suudeti kokku leppida väljakujunenud jahipiirkondade säilitamises ning kitse ja metssea jätmises suurulukite nimekirja. See tagab eelkõige ulukipopulatsioonide arvukuse ning liigirikkuse säilimise. Vähe oluline pole ka, et uue seaduseelnõu järgi pole jahindus muutunud isendikeskseks, mis omakorda tekitaks ohtu mõne ulukiliigi ärakadumiseks ja mõne teise liigi arvukuse kerkimiseks kriitilise piirini.

Arutamist väärib veel ettepanek jätta metsloomade tekitatud kahjude hindamine loodavate maakondlike jahindusnõukogude kätte. Nimetatud nõukogusse võiks kuuluda lisaks maaomanike esindajatele ka jahimeeste ning kindlasti ka riigi esindajad. Olen veendunud, et kedagi eelpool loetletud esindajatest ei tohi välja jätta, kuna kõigil peab olema tagatud nõukogu tasandil kaasarääkimise võimalus. Vastasel juhul on maakeeli öeldes tegemist „surnult sündinud vasikaga".

Metsloomade tekitatud kahjude katmiseks ning jahindusega seotud tegevuste finantseerimiseks oleks mõistlik kehtestada aastamaks igale jahimeeste seltsi liikmele suurusjärgus 10 kuni 20 eurot. Seda summat võivad koguda maakondlikud jahindusseltsid ning selle kasutamist reguleerib maakondlik jahindusnõukogu. Lõpmatuseni võib vaielda teemal, et miks just jahimehed peavad kahjud kinni maksma. Minule tundub, et just sellises suurusjärgus maksega lepib ka enamik jahimehi. Arusaadavalt sõltub ulukikahjustuste hulk ka jahimeeste tegevusest konkreetses piirkonnas, mistõttu osa vastutusest langeb paratamatult jahimehele.

Uue jahiseaduse koostamisel on õppust võtnud meie naabritelt lätlastelt ja leedukate kogemustest ja arvestanud võimalusel kõikide osapoolte huvidega. Olen kindel, et ühises koostöös saame lõpuks jahiseaduse, mille üle tunnevad uhkust nii maaomanikud, jahimehed kui ka riigimehed.

Aaviksoo: kohustusteta tasuta kõrgharidust ei eksisteeri

2012-01-25

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnas kõrgharidusreformi teisel lugemisel, et tasuta kõrgharidus saa olla tingimusteta. Üliõpilaste õigused peavad olema tasakaalus kohustustega, mistõttu kogu vastutust ei saa veeretada riigile ega maksumaksjale.

„Tasuta kõrgharidusega tagame, et iga võimekas ja motiveeritud noor saab õiguse tasuta õppeks, kandes ühtlasi kohustust õpingutele pühenduda ja haridus õigeaegselt omandada. Meie ideaaliks pole kõigile tasuta kommunistliku paradiisi pakkumine. Täistööajaga osaajalised õppurid maksaksid aga jõukohast ja neile õiglast õppemaksu ning kursusekordajad korvaksid ülikoolile tekkivad lisakulud," rääkis Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul on ülikoolide riigieelarveline rahastamine kavandatud kasvama kõigil eelseisvatel reformiaastatel. „Reform suurendab kõrghariduse rahastamist üle 25% ja enam kui kahekordistab tudengitele mõeldud sotsiaaltoetused, mis tagab parema ligipääsu kõrgharidusele," rääkis minister.

Aaviksoo toonitas, et täisajaline õppekohustus peab käima käsikäes vajaduspõhiste õppetoetustega. „Õppetoetuste eelnõu on hetkel valitsuse kooskõlastusringil ja jõuab peagi menetlemiseks riigikokku," lõpetas Aaviskoo.

Pakosta: üliõpilasel on lisaks olevikule ka tulevik

2012-01-25

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) sõnas tänast üliõpilaste meeleavaldust silmas pidades, et enamike tudengite ettepanekutega kõrgharidusreformi tegemisel on arvestatud.

"Kultuurikomisjon kogunes eelnõu kahe lugemise vahel kaheksa korda, arutas põhjalikult läbi erinevaid variante ning arvestas enamikke tehtud ettepanekuid," rääkis Pakosta.

Pakosta tõi välja, et eelnõusse lisati üliõpilaste soovitud lävendipõhine vastuvõtt kõrgkooli ning ka vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem rakendub samaaegselt tasuta õppega.

"Samuti muutsime palju erinevaid arvamusi tekitanud ainepunktide nõudearvestuse semestrite lõikes kumulatiivseks. Kui üliõpilane täidab semestris õppekava enam kui 30 ainepunkti, siis on tal võimalik järgmisel semestril selle võrra vähem ainepunkte teha ja endiselt tasuta edasi õppida. Sellisena väljapakutud õppekava täitmise nõudele avaldas toetust ka Eesti Rektorite Nõukogu," rääkis Pakosta.

Pakosta sõnul tuleb arvestada, et tudengil on lisaks olevikule ka tulevik. „Täna on tööandjate ootus suurem nõudlikkus ülikoolis, mis tagab tudengite võimalikult kiire jõudmise tööturu täieõiguslikeks osaliseteks. Ühiskonna ootused noorte töökusele on suuremad, kui noored ise seda ehk tunnistavadki," selgitas Pakosta.

Ta lisas, et mõne ainepunkti tegematajätmine ei tähenda üliõpilasele veel terve semestri kinnimaksmist. "Õppekulude hüvitamisel ei saa üliõpilaselt näiteks kahe täitmata ainepunkti eest nõuda kogu semestri õpingute hüvitamist," ütles Pakosta. "Samas suurenes ülikoolide õigus semestri pikkusi paindlikumalt määrata, seega on tagatud ka noorte soovitud akadeemiline vabadus õppetöö korraldamisel ja õppekoormuse jagamisel."

Eelnõus suurendati oluliselt ka lapsevanemate, puuetega inimeste ja ajateenistust läbivate tudengite õigusi. "Lapsevanematel (kuni lapse 7-aastaseks saamiseni või puudega lapse vanematel) ja puuetega isikutel on õigus tasuta õppida omas tempos, lisaks suurendati praegusega võrreldes nende tudengite õigust akadeemilise puhkuse ajal õppida ja ainepunkte sooritada. Ülejäänud tudengitele säilis õigus akadeemilise puhkuse ajal õppida, ent vähendasime motivatsiooni eksamivõlgnevusi akadeemilise puhkuse vältel ära õiendada," selgitas Pakosta ja rõhutas vajadust vaadata õppimist laiemalt.

Tema sõnul on eelnõu peamine eesmärk võimaldada tasuta õpe kõigile töökatele tudengitele, laiendades praegusega võrreldes nii tasuta tudengite arvu kui ka ülikoolide akadeemilist vabadust.

Eesti soovib ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel vähem bürokraatiat

2012-01-24

Brüsselis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul avaldas Eesti delegatsioon muret, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) turukorralduse määrus toob kaasa liigset bürokraatiat.

Eesti toetab kõiki meetmeid, mis aitavad suurendada põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu ja soodustavad nende ühistegevust. "Leian, et ühistegevust puudutavad reeglid peavad olema selged, üheselt mõistetavad ja lihtsad nii administratsioonile kui ka põllumajandustootjatele," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Samas valmistab Seederi sõnul talle mulle muret eelnõus olev kohustuslik nõue tunnustada liikmesriigi poolt tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite ja tootmisharudevahelisi organisatsioone. "Minu hinnangul toob see kaasa palju bürokraatiat ja läheb vastuollu üldise lihtsustamise põhimõttega. Igasugune tunnustamine peaks jääma liikmesriigi enda otsustada ja seda ei tohiks liikmesriigile kohustuslikuks teha," on Seeder seisukohal.

Eesti rõhutas vajadust tagada kriisiolukordades EL meetmete kiire ja paindlik rakendamine. Tootjaorganisatsioone puudutavad sätted peavad olema selged ja EL-i üleselt üheselt mõistetavad.

"Eesti jaoks on oluline, et komisjon saaks vajadusel operatiivselt reageerida võimalikele turuhäiretele ning astuda samme tarbijate usalduse taastamiseks. Leian, et kavandatavad erakorralised meetmed peaksid olema paindlikud ning laienema kõigile sektoritele. Lisaks soovin rõhutada, et väljatöötatavad meetmed peavad sobima konkreetsele sektorile ning turutõrgetest otseselt mõjutatud liikmesriikidele," rääkis Seeder.

Brüsselis toimunud põllumajandusministrite kohtumisel oli lisaks ÜPP turukorraldusmeetmetele arutluse all loomatervise strateegia. Detailsem arutelu sellel teemal toimub järgnevatel nõukogu istungitel.

Lisaks kohtus minister Seeder Rootsi ja Belgia kolleegidega, kellele selgitati Eesti seisukohti EL otsetoetuste tasemete võrdsustamise osas. "Nii Rootsi kui Belgia kolleegid väljendasid mõistmist meie olukorrale, kuid leidsid samas, et kompromissid on komplitseeritud," märkis Seeder.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti soovib ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel vähem bürokraatiat

2012-01-24

Eesti rõhutas vajadust tagada kriisiolukordades EL meetmete kiire ja paindlik rakendamine. Tootjaorganisatsioone puudutavad sätted peavad olema selged ja EL-i üleselt üheselt mõistetavad.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Teenäitaja 2011 aunimetuse pälvis Ülle Madise

2012-01-24

Eesti Naiste Koostöökett omistas Teenäitaja 2011 aunimetuse proua Ülle Madisele.

Ülle Madise on Riigiõiguse professor, Vabariigi Presidendi õigusnõunik. Ta on tuntud ja tunnustatud asjatundja avaliku õiguse küsimustes. Oma arvamuste, analüüside, esinemiste ja avalike arutelude juhtimisega on ta teenäitajaks paljude jaoks. Ülle Madise on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid ja arendanud euroopalikku poliitilist kultuuri.

Eesti Naiste Koostööketi algatatud Teenäitaja aunimetuse eesmärk on väärtustada eetikat, parandada poliitilist kliimat, mõjutada suhtlemist ja poliitilist kultuuri, kaitsta isiku õigusi ja vabadusi. Teenäitajaks võib olla avaliku elu tegelane, kes oma tegevusega on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid, arendanud euroopalikku kultuuri, edendanud võrdõiguslikkust, aidanud lahendada ühiskonda ahistavaid kriise või vastuolusid.

Seni on Teenäitaja aunimetuse pälvinud Ülle-Marike Papp, Silvi Ojamuru, Külli Vollmer, Ülle Aaskivi, Marina Kaljurand, Viive Rosenberg, Airi Värnik ja Siiri Oviir.

Ühtekokku üheksandat korda välja antava aunimetuse pidulik üleandmine toimub esmaspäeval, 06. veebruaril Tallinnas Toompea lossis.

Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

2012-01-22

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Berliinis Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga, kes tunnustas Eesti, Läti ja Leedu seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel.

"Leidsime üksmeele mitmes küsimuses, sealhulgas selles, et otse- ja maaelutoetused tuleb võimalikult kiiresti võrdsustada, lisaks leidsime muidki ühiseid seisukohti, milles meie lähtekohad ja arvamused on sarnased," ütles Seeder.

Seederi sõnul võib sellise kõrgetasemelise kohtumisega väga rahul olla, kuna lisaks tunnustas Suurbritannia minister eile maailma suurimal toidumessil Grüne Woche allkirjad saanud Baltimaade põllumajandusministrite ja põllumeeste esindusorganisatsiooonide ühisdeklaratsiooni.

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Samuti osaleb Seeder põllumajandusministrite tippkohtumisel, kus ligi 50 ministrit üle kogu maailma püüavad leida lahendusi küsimusele, kuidas piiratud ressursse optimaalsemalt kasutada, et tagada toiduga kindlustatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

2012-01-22

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamiseks

2012-01-21

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Messe Berlin juhatuse esimehe Raimund Hoschiga messil kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab see Eestile suurt ja ainulaadset võimalust tutvustada rahvusvahelisel tasandil meie kööki ja toidukultuuri, Eestit kui riiki tervikuna ja turismi sihtriiki. "On rõõm tõdeda, et Eesti on saanud kindlustunde partnerriigiks valmistumiseks," sõnas Seeder.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Hosch märkis, et kui Poola oli möödunud aastal Grüne Woche partnerriigiks, siis kasvas nende põllumajandustoodete eksport Saksamaale 12 protsenti, mis Seedri hinnagul näitab kõnekalt, mis võimalused Eestit ees ootavad.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Gruusia minister Zaza Gorozi selgitas, et Gruusias on põllumajanduspoliitika seatud riiklikult üheks eelisarendavaks valdkonnaks ja koostööst Eestiga ollakse huvitatud ka seetõttu, et Eesti kaudu pääseksid nende kaubad Euroopa Liidu turule. Eesti ja Gruusia põllumajandusministeerium otsustasid moodustada ühise koostöögrupi, mis selgitab välja Gruusia vajadused ja Eesti võimalused Gruusiat abistada. Muuhulgas avaldas Gruusia minister Eesti valitsusele tänu, et veinieksport sujub Eestisse tõrgeteta.

Moldova minister Vasile Bumacov soovis Eestilt tuge, et Moldova saaks Euroopa Komisjoniga sõlmida vabakaubanduslepingu. Samuti soovisid Moldova esindajad, et Eesti jagaks neile oma kogemusi elektrooniliste registrite alal, pidades silmas eeskätt PRIA tegevusi sellel alal.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

2012-01-20

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

23. - 27. jaanuarini näidatakse Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel kinos Artis Tallinna koolide õpilastele dokumentaalfilmi "Vabaduse mõrkjas maitse".

Film kõneleb Moskva liberaalse ajalehe "Novaja Gazeta" ajakirjanikust Anna Politkovskajast, kes vastandus teravalt Putini režiimiga ning mõrvati 7. oktoobril 2006 oma korterimaja trepikojas.

Tunne Kelami sõnul tuleb hinnata Anna Politkovskaja kirglikku pürgimist tõe ja vabaduse poole, sest Euroopa jagab väärtusi, mille eest Anna Politkovskaja seisis ning oma elu ohverdas. Kelami algatusel võttis Euroopa Parlament novembris 2006 vastu resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest pärast Politkovskaja mõrva.

Enne filmiseansside algust räägivad õpilastele Anna Politkovskajast ja kodanikuvabadustest Venemaal Inimõiguste Instituudi direktor Mart Nutt, Riigikogu liige Marko Mihkelson, suursaadik Mart Helme ja Tunne Kelam.

Tänaseks on huvi üles näidanud kuus erinevat kooli, kokku ligi 200 vaatajaga.

Kooliseanssidele on võimalik registreeruda telefonil 5154 845 (Liina Murd) ja liina@kino.ee.

Lisainfo:

Kaja Villem

Tunne Kelami esindaja Eestis

5345 8901

Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse

2012-01-19

Kaitseminister Mart Laar külastas täna õhtul NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga NATO küberkaitsekeskust, kus Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse.

Peasekretär rõhutas küberkaitse tähendust tänapäeva maailmas ning pidas vajalikuks pöörata sellele tõsist tähelepanu.

Mart Laar kinnitas Eesti pühendumist küberkaitsele ning avaldas lootust, et küberkaitsekeskusega liitub tulevikus enamus NATO liikmetest. Kaitseminister avaldas ühtlasi lootust, et küberkaitse tõuseb NATO Chicago kohtumise üheks tippteemaks.

„Chicago kohtumine peaks andma selge sõnumi, et NATO seab endale eesmärgiks oma küberstaabi loomise ning teatab, et võtab endale küberrünnaku tõrjumisel õiguse vastata nende vahenditega, mida õigeks peab," lausus Laar.

NATO peasekretär Rasmussen külastab Balti riike täna ja homme. Täna pidas ta avaliku kõne Tallinna Ülikoolis ning kohtus peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Homme hommikul kohtub Rasmussen Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvesega.

IRLi Võru linna osakonna esimehena jätkab Hõrak

2012-01-19

IRLi Võru linna osakonna esimehena jätkab Hõrak

IRLi Võru linna osakond valis korralisel üldkogul endale kaheks järgmiseks aastaks uue juhatuse. Juhatuse esimehena jätkab Sairos Hõrak, lisaks osutusid juhatusse valituks Henni Nassar, Siiri Toomik, Kalev Laanpere ja Maret Jürgenstein.

Osakonna esimehe Hõraki hinnangul on IRL-i Võru osakonna põhieesmärkideks kogukonna huvide eest seismise. „Meie prioriteetideks on tasakaalustatud eelarve, kohaliku majandusruumi arengu toetamine, sihipärasema sotsiaaltoetuste paketi realiseerumine ning linna suurima kooli renoveerimine," lisas ta.

Samuti rõhutas Hõrask, et 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel on osakonna eesmärk saavutada valimisvõit Võru linnas.

Toimus IRL-i Pärnumaa üldkogu

2012-01-16

14. jaanuaril tuli Pärnu raekoja istungite saalis kokku Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnumaa piirkonna üldkogu, kus valiti uued inimesed piirkonna juhatusse ja revisjonikomisjoni, samuti esindajad erakonna volikogusse.

Pärnumaa piirkonna üldkogul viibisid külalistena haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, tema eelkäija ja erakonna aseesimees Tõnis Lukas, samuti Pärnumaalt valitud Riigikogu liige Toomas Tõniste. Erakonna liikmetega kohtumiseks olid varem lubaduse andnud Liisa-Ly Pakosta ja Urmas Reinsalu, keda paraku kohal polnud.

Veidi üle 600 liikmega Pärnumaa piirkonnast tuli üldkogule 68 inimest. Piirkonna esimehe Annely Akkermanni sõnul on Pärnumaal ca 100 väga aktiivset liiget. Üldkogu algas Eesti hümni laulmisega, mis oli Tõnis Lukase sõnul üsna ainulaadne sellepoolest, et laulu sõnu ei mängitud plaadilt ette, vaid kogu saalitäis inimesi laulsid selgete sõnadega Paul Jõgi klaveri mängul kaasa.

Läinud perioodist ülevaadet tehes soovitas Annely Akkermann muuhulgas lugeda akadeemik Anatoly M. Zimichevi menuraamatut „Psühholoogia. Poliitika. Võitlus". Raamat käsitleb psühholoogilisest aspektist poliitilise võitluse põhimõtteid, mis aitab selgusele jõuda, kas üldse jätkub tippjuhiks või poliitikuks saamise eeldusi. Akadeemik annab nõu kuidas pidada poliitilist võitlust ja saada heaks poliitikuks, kuidas luua ja koos hoida etnost (erakonda, liitu, ühendust) või seda hävitada. Loetud raamatu põhjal ei näe Annely Akkermann võimalust kampsuniteks ja äraostmatuteks eraldumise korral vajalikul määral tulemuslikku ühistegevust. Samas tõdes ta, et Pärnumaal pole sarnaseid kildkonniti eralduvaid suundumisi märgata. „Poliitikule on kõige tähtsam suhtlemise vilumus, mis on isegi olulisem tema teadmistest, mõistusest ja otsustavusest. Isiklik võim võib olla habras ja üürike, mille saab kaotada ainsa silmapilguga. Seepärast tuleb seda pidevalt ära teenida," on Annely Akkermann akadeemikuga sama meelt.

Selge, kuid kriitilise ettekandega esines piirkonna revisjonikomisjoni esimees Heldur Paulson, kelle sõnavõtt pälvis üna üksmeelse heakskiitva aplausi ja lõpuks tunnustas mehe esinemist üldkogu koosolekut juhtinud Annely Akkermann sõnadega: „Väga tervistav sõnavõtt, ükski sõna polnud vale!" Heldur Paulson kritiseeris teravalt piirkonna osakondade passiivsust, olles samal ajal kriitiline Sindi-Paikuse juhina ka enda suhtes. Murettekitavana juhtis ta tähelepanu erakonna liikmete liigsele passiivsusele liikmemaksu tasumisel. Ka juhtorganitesse valitud liikmed ei tohiks pärast kohtadele kinnitamist jääda ühistegevusest kõrvale, vaid peaksid igati oma võimeid erakonna heaks panustama.

Mõned näited minuti pikkustest sõnavõttudest neilt, kes kandideerisid erinevatesse töörühmadesse. Raul Sarandi peab kõige vastumeelsemaks ilminguks inimese silmakirjalikkust ja lubas toetada erakonna esimehe kohale Urmas Reinsalu kandidatuuri. Ela Tomson taunis kampsunite ja äraostmatute sõnakasutust. Ago Kalmer ütles seevastu, et ka tema kannab kampsunit ja erakond peab kandma rahvuslikku joont.

Liina Hansen on Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna muinsuskaitse peaspetsialist. Mõistetavalt on tema mureks muinsuskaitse alased küsimused. „Sageli unustame ära, kes me oleme ja kust me tuleme, mis on meie ajalugu või mida me kanname endas," viitas Hansen olulistele küsimustele kui soovib panustada ajaloolistesse väärtustesse ja ruumilisesse arengusse Pärnumaal.

Külalisena meenutas Tõnis Lukas, et kahe erakonna liitumine toimus 2007. aastal Pärnus ja reedel, 13. jaanuaril avati IRL-i uus kontor Paldiski maanteel, majas nr 13. Veel ütles ta, et toetab Andres Herkeli kanditatuuri erakonna esimeheks, kuna hoiab rahvuslik-konservatiivset joont. Tema ise lubas kandideerida erakonna aseesimeheks. Lukase seisukohalt on liberaalse ja konservatiivse maailmavaate vahel oluline vahe selles, et kui esimene hindab paljusid asju üksnes praktilisest kasust, siis isamaaline hoiak ei tohiks kõike rahaks lugeda. Ta kinnitas, et kriitilistel aegadel pakkisid paljud reisikohvreid kui küsimuseks oli kohapeal tegutsemise taktika ja nüüd rääkivat samad inimesed taas valjul häälel isamaalistest väärtustest.

Jaak Aaviksoo juhtis tähelepanu sellele, et erakond on minetamas oma isikupärast nägu. Samas vaatas ta tulevikku optimistlikul pilgul, kuna märkab inimestes uuenemise lootust suuremal määral kui see oli eelmise Suurkogu ajal. „Olenemata sellest, keda ka erakonna esimeheks ei valita, peavad kandidaadid panema pead kokku ja leidma ühised edasi mineku võimalused, teisiti ei saa," ütles Aaviksoo ja soovitas ühesuguse lugupidamisega suhtuda kõigisse, kes oma arvamusi välja ütlevad. „Ma ise olen seda meelt, et kõik eriarvamused saavad välja öeldud, nagu seda tänagi on tehtud."

Toomas Tõniste tunnustas Pärnumaad, et siin ei koostata kildkondlikke nimekirju sellest, kes on ühe või teise poolt, kes on ausad ja kes on ebaausad inimesed. Ta ei kiida heaks tegevust, mille käigus mõningad erakonna liikmed püüavad kriisi silmapilke ära kasutada enese upitamiseks. Selle juures esitas Tõniste küsimusi, kas tehakse kampaaniat enesele või erakonnale? „Olles ise astunud 1998. aastal Isamaaliitu, olen märganud erakonna sisese demokraatia kaldumist häälte püüdmisel nimekirjade koostamisse," rääkis Tõniste, kes näeb analoogset probleemi enamikes suurtes erakondades, kus toimub käendus põhimõttel sina mulle ja mina temale. Äsjasest skandaalist näeb ta kasu selles, et taolised asjad kainestavad ja sunnivad inimesi taas üksteisele sõbralikumalt näkku vaatama. Tõniste nägemuses soovib suurem enamus erakonnaga edasi minna.

IRL asub juhtima Järvamaa suurimat omavalitsust.

2012-01-14

Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Reformierakonna esindajad sõlmisid 12. jaanuaril Türi valla jätkusuutlikuks juhtimiseks koostöölepingu, millega võetakse vastutus valla arenguks vajalike otsuste vastuvõtmise ja elluviimise eest.

IRL-i Türi osakonna esimehe Raivo Pingi sõnul on osapooled võtnud kindla suuna valitsemiskulutuste kärpimiseks ning vallakodanike senisest laiemaks kaasamiseks läbi ümarlaudade ning kodanikeühenduste. Valla igapäevasesse juhtimisse kaasatakse spetsialiste ning loobutakse kahest poliitilisest abivallavanemast. Tähelepanu pööratakse ettevõtjate ning omavalitsuse sidemete tugevdamisele ja koostööle.

Koostöös soovitakse jätkata heal tasemel hariduse andmist kogu vallas, pöörates erilist tähelepanu ümberkorraldatud asutustele. Pink rõhutas, et koolikeskkond peab olema õppijat ja õpetajat toetav.

Mõlemad lepingu osapooled on avatud Türi valla arengu huvides koostööks kõigi isikutega nii Türi vallas kui väljaspool valda. Türi volikogu 23-st kohast on IRL-il 10 ning Reformierakonnal 4 kohta.

On kokku lepitud, et volikogu esimehe koht jääb Reformierakonna täita ja vallavanemaks saab Pipi-Liis Siemann, kes viimastel kohalikel valimistel sai Türi vallas parima valimistulemuse. Pipi-Liis Siemann töötab Järvamaa Kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhina.

IRL Läänemaa üldkogu valis piirkonna juhatuse

2012-01-13

IRL Läänemaa piirkond valis üldkogul juhatuse, kuhu kuulub 12 erakonna
liiget, juhatuse koosolekul kinnitati esimees.

Eelmise aasta lõpus kogunes IRL Läänemaa üldkogu, kus piirkonna esimees Alar
Schönberg andis ülevaate seni tehtust ja ning tulevikuplaanidest.
Lühiülevaate tegid ka Läänemaa osakondade esindajad. Külalisena oli
koosolekul kohal Väinamere piirkonnast valitud Riigikogu saadik Tõnis
Palts. Vesteldi Läänemaad puudutavatel teemadel ja võimalikest piirkonna
arengutest, seal hulgas Haapsalu raudtee taastamise võimalikkusest.

Seejärel toimus piirkonna juhatuse valimine, kus järgnevaks kaheks aastaks
valiti piirkonna juhatus, revisjonitoimkonna liikmed ning esindajad erakonna
volikogusse. IRL Läänemaa juhatusse valiti Ahto Jõgi, Aivar Kroon, Enn
Laansoo, Margus Maiste, Kerli Nilp, Urmas Pau, Olev Peetris, Harri Puskar,
Toomas Schmitd, Alar Schönberg, Kai Tennisberg ja Aidi Vallik.

11. jaanuaril 2012 toimunud juhatuse esimesel koosolekul kinnitati juhatuse
töösuunad järgnevaks poolaastaks, peamiseks ülesandeks püstitati suhtlemine
piirkonna liikmetega ning otsustati teha väljasõite maakonnas. Juhatuse
esimeheks valiti Kerli Nilp.

Juhatus avaldas tunnustust ning tänas Alar Schönbergi senise hea töö eest.

IRLi eestseisus kinnitas IRLi Suurkogu valimisnimekirjad

2012-01-13

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kinnitas täna 28. jaanuaril toimuva IRLi Suurkogu kandidaatide nimekirjad.

IRLi Suurkogul kandideerivad IRLi esimehe kohale Liisa Pakosta, Urmas Reinsalu ja Andres Herkel.

Kolmele aseesimehe kohale on oma kandidatuuri üles seadnud Ene Ergma, Juhan Parts ja Marko Mihkelson, Jaak Aaviksoo, Margus Tsahkna ja Tõnis Lukas.

Erakonna eestseisuse kahekümnele kohale on kandidaate 27: Aivar Kokk, Ando Kiviberg, Andres Herkel, Andres Kaarmann, Andres Kõiv, Andrus Saare, Annely Akkermann, Art Kuum, Eerik- Niiles Kross, Eero Mikenberg, Erki Nool, Helen Hääl, Helir- Valdor Seeder, Kaia Iva, Kaido Ivask, Ken- Marti Vaher, Liisa Pakosta, Madis Kübar, Marko Pomerants, Peeter Laurson, Priit Sibul, Siim Valmar Kiisler, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Toomas Tõniste, Tunne Kelam ja Tõnis Palts.

Erakonna aukohtu üheksale kohale kandideerib 11 inimest: Avo Üprus, Jaanus Barkala, Kaupo Reede, Lagle Parek, Peeter Tulviste, Reet Roos, Siim Roode, Tarmo Kõuts, Tarmo Loodus, Toivo Peets ja Trivimi Velliste.

Revisjonikomisjoni viiele kohale kandedeerib 8 inimest: Ain Pajo, Ants Pauls, Erik Sandla, Indrek Varik, Olavi- Jüri Luik, Raivo Olmet, Tiit Leier ja Toivo Jürgenson.

Isamaa ja Res Publica Liidu auesimehe kohale on üles seatud praegune IRLi esimees Mart Laar.

Isamaa ja Res Publica Liidu Suurkogu toimub laupäeval, 28. jaanuaril algusega kell 12 Tallinnas Nokia Kontserdimajas. Hääleõiguslikud inimesed on kõik erakonna liikmed seisuga 13.01.2012.

Margus Tsahkna kandideerib IRLi aseesimeheks

2012-01-13

50 erakonna liiget esitasid Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna kandidaadiks Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimehe kohale.

„Mulle on tehtud ettepanek kandideerida eelseisval suurkogul erakonna aseesimeheks. Arvan, et see positsioon vajab värsket verd ja tulevikku vaatamist, seetõttu andsin ka oma nõusoleku kandideerida," ütles Tsahkna.

Tema hinnangul peavad rahvuslik-konservatiivselt mõtlevad inimesed olema ühendatud, et neid väärtusi edasi kanda.

"IRL on pärast elamislubade skandaali süvenenud sisekaemusse, millest peab tekkima uus kvaliteet edasiminekuks, peame taastama rahvuslikult mõtlevate inimese usalduse enda vastu," sõnas Tsahkna.

Ta loodab, et kandidaadid käivad suurkogu-eelses debatis välja oma nägemuse Eesti tulevikust.

"Ma arvan, et IRLi ülesanne on sõnastada kaasaegne rahvuslik-konservatiivne visioon, mis keskendub eelkõige meie rahva potentsiaali maksimaalsele avamisele," rääkis Tsahkna.

Ta ütles, et oma ajaloos ei ole eestlased vaba rahvana kunagi nii kaugele jõudnud kui praegu.

"Küsimus on, kas me suudame oma potentsiaali avada ja milliseks see kujuneb," lisas Tsahkna.

IRLi aseesimeheks kandideeriv sotsiaalkomisjoni esimees ütles, et me peame muutuma hoolivamaks ja keskenduma senisest enam riigi huvide kõrval inimeste huvidele.

Eesti rahva säilimisest ja loendamisest

2012-01-12

Eesti rahvastiku püsimajäämine on pakkunud kõneainet ja arutelusid mitme põlve vältel, eriti just rahvaloenduste ajal. Elav diskussioon käib ka praegu.

Mure eesti rahva püsimajäämise pärast on olnud ajajooksul õigustatud, kuna sündimustase on samaselt enamikule Euroopale olnud madal ligi viimased sada aastat, olles jäänud taaste-tasemest allapoole juba 1920. aastate lõpus. 1930. aastatel paistsime silma aga ühe madalaima sündivusega Euroopas.

Samuti oleme mitmel korral seisnud lausa rahvastikukatastroofi lävel: nii pärast Liivi sõda kui Põhjasõda vähenes Eesti rahvastik soja, epideemiate ja nälja tõttu kriitilise piirini - umbes 150 000 inimeseni.

Mure rahva säilimise pärast pole vahepeal kuhugi kadunud, kuna tõsiste rahvastikuprobleemide ees seisame ka täna. Nõukogude Liidu lagunemine tõi 1990. aastatel kõikides vastiseseisvunud liiduvabariikides kaasa tõsiseid rahvastikumuutuseid, mis peegeldusid eelkõige sündimuse languses ning väljarändes.

Kümne aasta jooksul vähenes sündide arv Eestis ligi kaks korda: 25 000-lt 12 000ni. 1989. aastal oli Eesti elanike arv 1,57 miljonit, 2000. aasta rahvaloenduse andmed näitasid selleks 1,37 miljonit. Langus, mis on peamiselt olnud tingitud madalast sündimusest ja väljarändest, jätkub ilmselt veel mõnda aega.

Väikeriigina on meil väga oluline adekvaatne info oma rahvastikust. Aasta viimasel päeval alanud rahvaloendus annab üpriski selge pildi rahvastiku hetkeolukorrast. Selle abil saame seada tõepäraseid tulevikusihte ja teha otsuseid mitte ainult rahvastikupoliitikas, vaid ka inimeste igapäevaelu puudutavates küsimustes.

Andmetele tuginedes saame näiteks hinnata, kus on tarvidus uute haridus- või sotsiaalasutuste järele, kuidas korraldada ühistransporti või kus eelisjärjekorras arendada infrastruktuuri.

Olgugi, et praegu ei ohusta meid otseselt ei sõda, epideemiad ega nälg, on mure rahva püsimajäämise pärast endiselt väga aktuaalne. Sellel on peamiselt kaks põhjust: liialt madal sündivus ning väljaränne. Kui viimase kohta Õnnestub ehk täiendavat ja tõest infot just rahvaloendusest saada, siis madala sündivuse kohta on meil info küllaldane.

Kui sisse- ja väljaränne kõrvale jätta, on rahvastiku taastootmiseks tarvis, et iga viljakas eas naine sünnitaks keskmiselt 2,3 last. 2010. aastal oli vastav näitaja Eestis aga 1,64 last. Selles osas ei erine me Euroopa Liidu keskmisest oluliselt.

See tähendab, et meil sünnib vajaliku 22 000 lapse asemele igal aastal umbes 15 000 last.

Iga põlvkond on seetõttu rohkem kui neljandiku võrra eelmisest väiksem ja nõnda see jätkub, kui ei toimu olulist ja jõulist muudatust. Sündimus Eestis on selgelt liialt väike, et tagada rahvastiku jätkusuutlik areng.

Professor Rein Taagepera on rahvastikuprobleemi kirjeldanud demograafilise auguna, mis on selline auk, mille põhjas on omakorda auk. Kümne aasta pärast väheneb laste arv jällegi järsult, sest vähemaks on jäänud mehi ja naisi, kes võiksid lapsi saada. Miljoni eestlase asemel on siis 600 000, kahekümne viie aasta pärast kukume järgmisse auku ja nü edasi.

Eelpool kirjeldatud stsenaarium ei ole paratamatus ja kindlasti ei soovi keegi meist selle täideminekut. Sündimus- ja rahvastikupoliitikat on võimalik edukalt ellu viia, kuid tuleb arvestada, et see on aeganõudev ja nähtavate tulemusteni võime jõuda alles aastakümnete pärast.

Tähtis on teostada stabiilset ja jätkusuutlikku poliitikat, mis ei sõltu valitsuse vahetumistest ega päevapoliitikast, vaid pikemaajalisest eesmärgist. Üksnes üksikute lühiajaliste meetmete rakendamine pikas perspektiivis sündimuskäitumist ei paranda.

Et tagada Eesti rahva ja kultuuri püsimine, peame asetama rahvastikupoliitika esikohale, riik peab kõigis otsustes seadma esmatähtsaks perede ja laste huvid. Nende olulisust peab mõistma kogu ühiskond.

Poliitika peab soosima väärtusi, mis toetavad perekonna tugevdamist ja vanemarolli ühiskonnas. Rohkem peaks rakendama meetmeid, mis arvestaksid lapsi. Nõnda on IRL alati seisnud selle eest, et tulumaksuvabastust arvestataks laste arvu silmas pidades. Õige pea hakatakse IRLi eestvedamisel maksma vanema-pensionit - pensionilisa inimestele, kellel lapsed.

Seeder soovitab riigiasutuste kolimist maakonnakeskustesse

2012-01-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna riigikogus maaelu arengu aruande arutelul, kus pakub tööhõive suurendamiseks maapiirkondades ühe lahendusena välja riigiasutuste viimise maakonnalinnadesse.

„Mõõdukalt suurte ja iseseisvate riigiasutuste paigutamine maakonnalinnadesse on hea ja paljude riikide poolt läbiproovitud lahendus. Nii viime töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks," lausus Seeder.

Põllumajandusministeeriumi allasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad Põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seeder rõhutas, et Eesti maaelu kõige suuremaks probleemiks on just töökohad. „Mitte apteegid ega postkontorid, isegi mitte ühistransport ega kooliharidus maal, vaid töökohad, töökohad ja veelkord töökohad. Töökohtade olemasolu on aluseks ükskõik millise piirkonna arengule, töökohtade kaudu vähendame vaesust ja loome uusi võimalusi arenguks. Töökohad on tähtsaim maaelu arendamise võti," rääkis põllumajandusminister.

Traditsioonilistes maamajandusharudes nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus vähenenud töökohtade asemele ei ole tekkinud võrdväärselt uusi ja selle põhjuseks ei ole Eestis Seedri sõnul mitte Mart Laar, vaid ülekantud tähenduses hoopis traktor: „Ehk siis tehnika ja tehnoloogia areng."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder soovitab riigiasutuste kolimist maakonnakeskustesse

2012-01-12

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mart Laar vastas oma erakonnakaaslaste küsimustele

2012-01-10

Täna õhtupoolikul kohtus Mart Laar Pärnu Jahtklubis IRL-i Pärnumaa liikmetega ja vastas ilma sissejuhatava sõnavõtuta paljudele küsimustele, millest mõned näited saavad siin juhusliku valiku põhjal ka esitatud.

Esimene küsija tundis huvi, kas erakonna esimehe kohalt lahkumine on ikka piisavalt õigustatud samm. Mart Laari nägemuses on kahe valimise vaheline aeg praegu kõige sobilikum aeg selleks, et Riigikogu järgmise koosseisu valimise ajaks jõuaks uus esimees piisavalt hästi sisse elada. Tema sõnul seab pikalt ühe isiksuse domineeriv esimehe kohal püsimine erakonna pidevasse ohtu.

Võimalike uute esimehe kandidaatide kohta ütles Laar, et kaks värvikamat liiget on loobunud ja tema meelest olnuks Jaak Aaviksol ministriametis olulisi haridusreforme läbi viies ülimalt raske sama edukalt ka erakonna esimehena toimetada. Ka Juhan Partsil poleks ministrina kerge samaaegselt esimehena tegutseda. Üldiselt Laar ei soovitagi ministril end jagada erakonna juhtimisega.

„Erakonna esimees peab suutma kõigi liikmetega suhelda, selle vältimatu vajaduse juures jääb minister paratamatult inimestest kaugele." Veel lisas ta, et ei astu ühegi kandidaadi taha näiteks allkirjade kogumisega. Lisa Pakosta saamisel erakonna esimeheks näeb Laar suurt poliitilist võitu eelkõige sellega, et ta on naine. „Mul pole Pakosta vastu midagi, IRL-i naiskandidaadina oleks ta kõva sõna!"

Riigi kaitsestrateegia küsimuses pidas ta kõige olulisemaks igasuguse agressiooni puhul vastuhakkamist. Pidevalt on ajateenistuses umbes paartuhat kodanikku. Pärast ajateenistuse lõppu kestab reservis olemine 40 aastat. Praegult on Laari sõnul umbes 42 tuhat isikut erinevatesse üksustesse jaotatud. Samas toimub pidev sõjatehnika täiendamine ja moderniseerimine. Eesti suudab ise ehitada väiksemaid laevu, mille vastu tunnevad huvi ka välisriikide armeed. Samuti suudetakse Eestis ehitada mehitamata luurelennukeid.

Tanki väeosa loomise ettevalmistused käivad plaanipäraselt. Küsimusele, kui otstarbekaks ikkagi tuleks tanke pidada, vastas Laar kõhklematult, et raha olemasolu korral tuleks need kohe osta. „Tank on kõige võimekam tehnika sõja olukorras," kinnitas kaitseminister ja tõi näite Gruusiast, kus kolm tanki otsustasid ühe päevaga selle riigi saatuse.

Huvitav oli Pärnu arengut puudutav küsimus. Laar vastas, et tugev hariduse ja teaduse keskus kindlustab kõige paremini maakoha arengut: „Võidab ajude olemasolu."

Erakonna reitingu pärast muretsevale liikmele vastas Laar, et reitingu näit polegi kõige tähtsam. Siiski on viimase pooleteist-paari aasta kestel IRL-i reiting tõusnud väga oluliselt. Kui varem oli vahe mõne suure erakonnaga kahe-kolme-kordne, siis nüüd on näitajad sootuks paremad. Erakonna sisest kaklemist peab Laar kasulikuks ja edasiviivaks jõuks. „Just nii lähevadki asjad paremini edasi," leidis kauaaegsete poliitiku kogemustega IRL-i esimees.

Huvialasest tegevusest raamatute kirjutamisel ei tihanud Laar kuigi palju rääkida, kuna sellest kõnelemine annaks põhjust norijatele - nagu tegeleks kaitseminister põhitöö kõrvalt liialt kõrvaliste asjadega. Siiski nimetas ta peatselt ilmuvat Sinimägede kordustrükki, mis tuleb esimesest tunduvalt detailide rikkam.

Allikas: Maalehe Pärnumaa blogi

Kas Eesti peaks kartma?

2012-01-10

USA viimaste otsuste - kaitsekulutusi kokku tõmmata - valguses on minult korduvalt küsitud, kas Eesti peaks nüüd tõsiselt oma tuleviku pärast muretsema hakkama. Vastus on "jah" ja "ei". Loomulikult on sellised kärped ebameeldivad, kuid samas vaadates viisi, kuidas neid tehakse ja mis on nende sisu, pole Eestil vähemalt praegu põhjust paanikasse sattuda. Miks ma nii arvan?

1. Meie koostöö Ameerika Ühendriikidega on arenenud sellisele tasemele, et tehtud otsuses polnud meie jaoks midagi uut. Lõplik otsus tehti meile pealegi teatavaks enne, kui see avalikkuse ette jõudis. Selline käitumine on väga hea märk, kusjuures juba on kokku lepitud, et arutelu selle üle, kuidas seda otsust konkreetselt realiseerida, on alles algamas.

2. USA ei tõmba end Euroopast välja. Otsus keskenduda Vaiksele ookeanile on ju tegelikult arusaadav. Euroopa jääb USA jaoks peamiseks strateegiliseks partneriks. Mitu presidendi poolt üles tõstetud teemat - küberkaitse või erioperatsioonid - on alad, kus teeme tihedat koostööd. Meie eriüksuste siirdumine sel aastal Afganistani koos USA vastavate vägedega on sellest hea näide.

3. NATO artikkel 5 jääb USA jaoks selgeks prioriteediks, millest ei astuta sammugi tagasi. Pigem üritatakse seda järjest rohkem reaalse sisuga täita.
USA tähelepanu heidutuse tagamisele on kindel ja püsiv - ning meie koostöö selleks samuti. Keegi meist ei soovi, et keegi saaks ühel hetkel olukorrast valesti aru ning paiskaks maailma suurde konflikti. Reaalne heidutus, mis väljendub meie jaoks NATO õhuturbeoperatsioonides, on sellest hea näide ja saanud USA selge toetuse osaliseks.

Üks sõnum tuleb USA otsusest igal juhul selgelt välja: see aeg, mil USA turjal oli kõigil võimalik muretult liugu lasta, on nüüd otsas. Kui tahame oma tulevikule kindel olla, peame ise selle loomisse panustama. Ka sel ajal pole tasuta lõunaid enam olemas. Sellest on Eesti õnneks aru saanud - kaks protsenti rahvuslikust kogutoodangust kaitsekulutustele on sellest selge märk.

Urmas Reinsalu: kandideerin IRLi esimeheks

2012-01-07

Tänasel IRLi volikogul teatas IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu oma otsusest kandideerida IRLi esimeheks.

Urmas Reinsalu rõhutas Paides toimuval volikogul, et IRL ja tema eelkäijad on olnud rahvuslike eesmärkide sõnastajad ning ajalugu näitab, et need otsused on olnud õiged. "Nüüd peab IRL uuesti mõtestama oma missiooni Eesti tuleviku ees - olla rahvuslike huvide poliitika erakond. Pean oluliseks, et IRLi avalik poliitika ja sisemine korraldus oleks allutatud sellele eesmärgile," ütles Urmas Reinsalu.

"Asudes kandideerima esimehe ametisse, teen seda teadmisega, et vajalik on taastada usaldus nii erakonna sees kui ka avalikkuse ja IRLi vahel. Kandideerides esimehe ametisse sirutan sõbrakäe kõigile erakonnakaaslastele. Pean oluliseks arvamuste mitmekesisust, mille pinnalt saavad esile kerkida konkureerivad seisukohad. Olen olnud nii Isamaa kui ka Res Publica asutajaliige. See kogemus annab mulle täna kindluse öelda, et IRL on võimeline palju enamaks kui me ise arvame," lisas Reinsalu.

Urmas Reinsalu on 36-aastane, IRLi riigikogu fraktsiooni esimees. Ta on riigikogu erinevates koosseisudes olnud põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esimees. Ta on abielus ning kahe lapse isa. Reinsalu on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning töötanud justiitsministeeriumis ning president Lennart Meri kantselei direktorina.

Reformierakond asub Türil IRLiga läbi rääkima

2012-01-05

Detsembri alguses tõid Türi valla valitsuskoalitsiooni Reformierakonna esindajad välja rea tõsiseid probleeme Türi valla juhtimises.

Pärast viimast volikogu istungit oli näha, et nende küsimuste lahendamises ei ole edusamme olnud. Seejärel tegid Reformierakonna esindajad Isamaa ja Res Publica Liidule ettepaneku konsultatsioonide pidamiseks.

Eile, 4. jaanuaril kogunes IRL-i Türi osakond ning arutas Türi vallas kujunenud keerulist olukorda. Üksmeelselt peeti konsultatsioonide
alustamist vajalikuks, et leida ühisosa ja lahendusi Türi valla ees seisvate probleemide lahendamiseks.

Osakond andis volitused läbirääkimisteks osakonna esimehele Raivo Pingile ja juhatuse liikmele Pipi-Liis Siemannile.

Herkel: kõige tähtsam on taastada usaldus

2012-01-05

Riigikogu liige Andres Herkel teatas täna, et on valmis kandideerima IRL-i
esimeheks.

Herkel teatab sel puhul erakonna liikmetele koostatud sõnumis, et kõige
tähtsam ülesanne on taastada usaldus nii erakonna sees kui ka ühiskonna ja
riigi vahel.

„Meie motiivid ja kutsumus poliitikas peavad olema aatelised ja
maailmavaatelised, seega ei tohi me kaasa minna arusaamaga, et „kõik on
müügiks"," ütleb Herkel viidates pöördumises ka elamislubade skandaaliga
seotud asjaoludele.

Herkel lubab jääda rahvuskonservatiivsete aadete ja väärtuste juurde ning
seista avatud rahvusluse eest. Samas leiab ta, et erakonna ideede
värskendamiseks tuleb rohkem kaasata intellektuaale ja arvamusliidreid,
samuti tuleb erakonna liikmetele tagasi anda tunne, et „see on meie
erakond."

Andres Herkel on 49-aastane, ta on erakonna liige alates 1995. aastast ning
on juhtinud enne Isamaaliidu ja Res Publica ühinemist nii Isamaaliidu
Tallinna piirkonda kui ka Riigikogu fraktsiooni. Eelmise aasta lõpus
toimunud IRL-i Tallinna piirkonna sisevalimistel sai ta kõige rohkem hääli.

Vaher: kriminaalpolitsei peab jõudma kvaliteedilt uuele tasemele

2012-01-05

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on aasta algul taastatud keskkriminaalpolitseil tänavu rohkem võimalusi tehnilise baasi uuendamiseks, struktuuride tugevdamiseks ja motivatsioonisüsteemi rakendamiseks, mis peab aitama kriminaalpolitsei kuritegude vastases võitluses kvaliteedilt uuele tasemele.

Vaher ütles neljapäeval kriminaalpolitsei konverentsil peetud kõnes, et kriminaalpolitseil on väga oluline roll riigi ja ühiskonna sisemise rahu tagajana. „Kaasaegne kriminaalpolitsei peab olema veelgi dünaamilisem ja uutele oskustele avatud, kui on seda kuritegelik maailm,“ lausus ta.

Tema sõnul põhineb organiseeritud kuritegevus äriettevõtte loogikal: kurjategijad on orienteeritud kuritegeliku kasumi teenimisele, neil on selge hierarhia ning oma „projektimeeskonnad“. „Meil tuleb arvestada ka, et elame avatud maailmas. Raske organiseeritud kuritegevus ei ole lokaalne, vaid üleilmne probleem. Ühe klahvivajutusega võib tekitada kahju maailma teises otsas,“ ütles Vaher konverentsil.

Vaher märkis, et kuigi uuest aastast taastati politsei- ja piirivalveametis keskkriminaalpolitsei, ei seisne muudatus üksnes nimes. Ta meenutas, et eelmisel aastal võeti vastu otsus tugevdada kriminaaltulu tuvastamise võimekust ning septembris moodustati selleks eraldi büroo. „Võimeka kompetentsikeskuse loomise järel tuleb kriminaaltulu konfiskeerimisele tähelepanu pöörata igas kriminaalasjas, kus see on võimalik. See tähendab mõtteviisi muutust ja seda mitte ainult politsei, vaid ka prokuratuuri ja teiste õiguskaitseorganite jaoks,“ rääkis Vaher ja lisas, et samuti on keskkriminaalpolitseis loodud keskne struktuur korruptsioonivastaseks võitluseks.

Vaheri kinnitusel tuleb alanud aastal jätkata sisulist analüüsi ja otsustada, kuidas saab kõige efektiivsemalt võidelda arvutikeskkonnas toime pandud kuritegudega ning kas ja millised peaksid olema narkokuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetodid ja struktuur.

Tänavuses riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Allikas: Siseministeerium

Pikalt eiratud rahaline vastutus

2012-01-05

Meil pole tegemist mitte demokraatia, vaid väärtuste kriisiga, eeskätt rahandusliku vastutuse pikaajalise eiramisega. Väide, et range fiskaalpoliitika tähendab demokraatia kriisi, on lihtsalt vale, kirjutab riigikogu liige Andres Herkel (IRL).

Euroopa väärtustest kõneldes tuginetakse peamiselt kolmele aluspõhimõttele. Need on demokraatia, inimõigused ja õigusriik ehk seaduste ülimuslikkus. Nendest kinnipidamise järgi hinnatakse riikide vastavust Euroopa ühiselu standarditele ja nende puudumisest tulenevalt kehtestatakse valitsustele rohkem või vähem siduvad kohustused olukorra parandamiseks.

Samas evib see väärtuskolmik oma sisulise kandvuse juures alati teatud eluvõõrust. Tegemist on üksnes pehmete väärtuste kokkukuhjamisega, majanduslikud ja ka riigikaitselised realiteedid jäävad kõrvale.
Säärane kolmikstruktuur eeldab tegelikult tasakaaluankrut ehk neljandat aluspõhimõtet, mille sisu on Euroopa võlakriis meile selgesti kätte näidanud. Kõneldakse finantsstabiilsuse põhimõtte kinnistamisest nii riikide konstitutsioonides kui ka Euroopa Liidu aluslepetes. Nimetagem seda üldaktsepteeritud termini puudumisel lihtsalt «fiskaalvastutuseks» (fiscal responsibility).

Mõned ideoloogid näevad siin lausa seniste väärtuste eiramist. Öeldakse, et võlakriis seab ohtu Euroopa demokraatiamudeli. Asi pole enam lihtsalt selles, et heaoluriigi ümberjaotamismasin jagab enamikult kodanikelt maksudena võetud raha samade inimeste vahel laiali. Lisaks on kujunenud illusioon, et demokraatias saab teha legitiimseid otsuseid, mis toovad süsteemi raha juurde ja seda sisuliselt tulevaste põlvkondade arvelt.

Fiskaalvastutuse põhimõte kõrvaldab vähemalt kahte liiki liialdused, mida ühekülgne väärtussüsteem on viimaste aastakümnete jooksul kasutanud. Nii-öelda piirideta demokraatia on võimaldanud parteide ja nende valimislubaduste võidujooksu olematu raha jagamisele. Eelarveid tehti puudujäägiga ja riigivõlad aina kasvasid. Teisisõnu: «piirideta demokraatial» puudub fiskaalvastutuse pidur.

Samamoodi liiguvad äärmusesse «piirideta inimõigused», mis tahaksid anda igaühele õiguse olla rikas. Selline inimõiguste laiendav käsitlemine, milles puudub vähim realistlik vastus küsimusele «kust raha tuleb?», viib eluvõõralt ebarealistlike eesmärkide püstitamiseni. Liialdatud arusaam õigusest «olla rikas» on justkui kompensatsioon, mis varjab läänemaailma võimetust kaitsta inimelusid seal, kus neid ähvardab tõeline hädaoht. Euroopa lähimineviku halvimad näited selles valdkonnas on Bosnia ja Tšetšeenia.

Kreeka ja teised kroonilise eelarvedefitsiidiga riigid justkui esindavad kaugeid, meie jaoks lausa põlatud näiteid. Kuid kas selline mentaliteet ikka jääb meist väga kaugele? Nii 2007. kui ka 2011. aasta riigikogu valimiste eel andsid Eestis tooni rahalised lubadused. Järelikult pole meiegi sarnase haiguse eest kaitstud, bluffimine valijate häälte nimel pole ka Eestis võõras.

Samuti pole me oma suhteliselt headele näitajatele vaatamata Euroopa rahakriisi eest kaitstud. Teadmine, et kusagil võib olla palju raskem, ei leevenda ju hinnatõusu ega üldise sotsiaalse ebakindluse painet. Võttes Lääne-Euroopa kolleegidelt vastu komplimente Eesti rahanduslike näitajate eest, olen viimase poolaasta jooksul ikka vastanud ühtmoodi: «Tõepoolest, meie rahandus on korras, aga üks oluline häda teiega võrreldes siiski on - vaadake, meie inimeste palgad on lihtsalt mitu korda väiksemad kui teil!»

Paradoksaalselt võib elustandardi järsk langus heaoluriikides olla palju plahvatusohtlikum nähtus kui vaesemate riikide kohandumine kasvu pidurdumisega. Seejuures on väide, et range fiskaalvastutuse rakendamine tähendab demokraatia kriisi, põhimõtteliselt vale. Olemuslikult pole tegu mitte demokraatia, vaid väärtuste kriisiga, mis algab rahandusliku vastutuse eiramisest.

Demokraatiaga seostub hoopis teine probleem. Nimelt on aastakümneid kestnud illusioon demokraatiast ilma fiskaalvastutuseta hakanud nüüd näitama kõige halvemaid tagajärgi. Kui siit viib tee sotsiaalse vapustuseni, on see ühe illusiooni purunemine, mitte demokraatia kui sellise kriis. Kellegi soovi olla ühtaegu nii demokraatlik kui ka rikas ei saa kinni maksta keegi teine.

Kui tahame Euroopa tulevikku mingilgi määral kindlustada, tuleb range rahandussüsteem alusväärtusena ausse tõsta. See ei pruugi olla väga populaarne, kuid ometi on see vältimatu. Ei saa nõustuda seisukohaga, et alusväärtuseks saab pidada üksnes midagi sellist, mis on populaarne. Näiteks surmanuhtlusest loobumine, mis on Euroopas kujunenud normiks, on olnud paljudes riikides väga ebapopulaarne samm.

Mida eelnevalt kirjeldasin, on teooria, ent palju keerulisem on praktika. Euroopa institutsioonid on vanad ja etableerunud, neisse uute sisendite andmine eeldab võlakriisi mahus vapustust. Kuid ka see võib tuua vaid osalise muutuse. Rahandus- ja majandusküsimusi on harjutud vaatlema lahus demokraatia ideaalidest. Isegi juhul, kui valitsustel õnnestub rahanduslikust paratamatusest lähtudes kehtestada senisest rangemad reeglid, ei nähta selles mitte Euroopa senise väärtusraamistiku osa, vaid raskete aegade hädaabinõu.

Siiski on meie käsutuses mõned vahendid, näiteks loogika ja selle esitamiseks sobilikud kõnevoorud poliitilistel foorumitel. Aeg on selleks soodsam kui kunagi varem.

Lisaks on Euroopa Liit riikide vastuvõtukõlbulikkust hinnanud rahandust puudutavate Maastrichti kriteeriumide alusel. Need on seni seadnud liituvatele riikide oluliselt kõrgemaid nõudmisi kui liikmesriikidele. Kui meie jaoks oli see vastuolu juba liitumisperioodil nähtav ja häirivgi, siis nüüd annab see seoses liikmesriikide olematu fiskaalvastutusega märksa laiemat kõneainet.

OSCE ja Euroopa Nõukogu seevastu ei sea väärtustest kõneldes riikidele peaaegu mingeid fiskaalvastutust puudutavaid nõudmisi. Ainsa pisut lähedase teemapüstitusena meenub katse hukka mõista Venemaa energiaressursside kasutamine välispoliitilise mõjuvõimu saavutamiseks teiste riikide üle. Sisemised kuritarvitused mahuvad paremal juhul korruptsiooni mõiste alla, kui sedagi.

Kuid väärtuspakett peab olema ühtne, mitte sõltuma sellest, millises formaadis või kelle suhtes väärtusi rakendatakse. Kahepoolsed kaubandushuvid ja soov just suurriikidega (Hiina, Venemaa) hästi läbi saada on Euroopa väärtuspoliitikat hoogsalt murendanud. Seda võib nimetada väärtuspoliitika väliseks nõrkuseks.

Lisaks sisalduvad siin sisemised vastuolud. Korrates teiste riikide suhtes demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi mantrat, Euroopa justkui tsementeerib oma arusaama õiglusest, jättes samas suure võimaluse enesepettuseks, et kõik see on võimalik raha ja ressursse korrastamata. Ehk nagu ütleb Toomas Hendrik Ilves viimases Diplomaatias: «Mind teeb eriti murelikuks sosinakoor, mille järgi finantsvastutus kujutab endast ohtu demokraatiale.»

Tegelikult on fiskaalvastutusest hoidumine mugavuspositsioon, mille hukutav toime on viimastel kuudel eurooplastele puust ja punaselt ette tehtud. Teine mugavuspositsioon on madal iive ja vananev rahvastik. Jätkuv enesepettus tekitab olukorra, kus meil pole oma väärtusi kellelegi pärandada.

Kesised põllumajandustoetused pärsivad kohalikku põllumajandust

2012-01-05

ELi kava tõsta Balti riikide põllumajandustoetusi liiga aeglaselt tekitab põllumeestes protestimeelsust ja nurinaid.

Euroopa komisjoni tehtud ettepaneku kohaselt tõuseksid põllumeeste otsetoetused Eestile 2017. aastaks ligi 40 eurot, ehk kuni 156 euroni hektari kohta. Komisjoni eesmärk võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on igati õige ja ootuspärane, kuid nagu ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on öelnud, jääb väljapakutav toetuste võrdsustamise tempo selgelt liiga aeglaseks. Ebaõiglusele on Euroopa parlamendis tähelepanu juhtinud ka Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Eesti põllumeeste Keskliit märkis hiljuti, et iseseisva riigi üheks julgeolekugarantiiks on omamaine põllumajandus. Selle roll on toota kvaliteetset toitu ja varustada toiduga Eesti rahvast piisavas mahus nii rahu ajal kui ka kriisioludes.

Eesti põllumeeste rahulolematus Euroopa Liidu suunal on igati arusaadav ja põhjendatud. Väljapakutud kava kohaselt jäävad meie põllumeeste otsetoetused järgmisel eelarveperioodil ligi kaks korda väiksemaks Euroopa Liidu keskmisest otsetoetuste tasemest ja rohkem kui neli korda väiksemaks kõrgemate otsetoetuste tasemega liikmesriikidest. Säärane ebavõrdne kohtlemine paneb Eesti põllumajandustootjad ja kohaliku põllumajanduse väga raskesse olukorda, kuna põllumehel tuleb nii sise- kui ka maailmaturul konkureerida kõrgemate otsetoetustega liikmesriikide põllumeestega.

Komisjoni hinnangutest tulenevalt oleks just maaelu arengutoetuste ümberjagamine märksa ulatuslikum kui otsetoetuste puhul. Eesti maaelu arengutoetused väheneksid 25 kuni 40 protsenti. Võrreldes 2007.-2013. aasta keskmisega, mis oli 103,3 miljon eurot, väheneks see summa 18,6 kuni 35,9 miljon eurot aastas.

Lihtsad arvutused näitavad, et Eesti otsetoetuste tagasihoidlik kasv järgmise perioodi lõpuks tuleks suurel määral maaelu arengukava toetuste ehk arengutoetuste vähenemise arvelt. Võttes arvesse Eesti põllumajandussektori alakapitaliseeritust, vähest innovatiivsust ja maapiirkondades kasutatavate taristute puudulikkust on Eesti seisukohalt tegu väga oluliste arenguvõimaluste pärssimisega.

Samuti on oht, et madalate toetuste tõttu võib hakata importtoodang Eesti toitu kõrvale tõrjuma. Kui otsetoetused jäävad väljapakutud tasemele, siis on selge, et Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime väheneb, mis omakorda tähendab Eesti põllumajandustootmise vähenemist. Kodumaise värske ja kvaliteetse toodangu vähenedes hakkaksime paratamatult üha rohkem tarbima importtoodangut, mis võib viia järk-järgulise kodumaise põllumajanduse närbumiseni.

Meil on täielik moraalne õigus eeldada Euroopa Liidult võrdset kohtlemist kõikides valdkondades, sealhulgas ka põllumajanduspoliitika otsetoetuste võrdsustamise küsimuses. Ebavõrdsete konkurentsitingimuste soosimine on selges vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega - võrdse kohtlemise ja võrdsete konkurentsitingimustega.

On selge, et Euroopa Liidu eelarveläbirääkimised saavad olema pikad ja pingelised, kuna vaieldakse väga suurte summade kasutamise üle ja seda mitte ainult põllumajandusvaldkonnas. Eesti huvi on tagada kõikidele liikmesriikide võrdsed konkurentsitingimused. Õiglaste põllumajandustoetustega suudame tagada senisest märksa paremini Eesti põllumajanduse ekspordivõime ning meie maapiirkondade jätkusuutliku arengu. Selleks tuleb Eestil ja teistel Balti riikidel teha tihedatelt koostööd, et selgitada teistele liikmesriikidele enda positsiooni ja seisukohti, saavutamaks õiglase ja meid rahuldava otsetoetuste määra tõusu. Lõplikku selgust toetuste määra kasvu kohta on oodata käesoleva talve jooksul.

Võrumaale tuleb hea aasta

2012-01-03

Astudes üle 2011. aasta künnise aastasse 2012 tuleb meie kõigi seas panna tähele suurt rõõmu ja koostööd, mis on meid toonud tänasesse päeva. Eelmine aasta oli meie jaoks kahtlemata pigem positiivne - tööpuudus on vähenenud, rahvastiku kahanemine on pidurdunud, omavalitsused koostöös riigiga teinud algust koolivõrgu korrastamisega.

Meie igapäevane tegutsemine on kantud heast koostöövaimust, mille toel oleme saanud üle ka väga keerukatest oukordadest. Möödunud aastast tooksin esile mitmeid positiivseid tahke nii ettevõtluse ning majanduse elavnemisest kui ka meie noorte ja vanemate inimeste tublist tegutsemisest.

Kohapeal on olnud kindlasti positiivseim tööpuuduse kahanemine, kriisiaastate tipuga võrreldes on see kahanenud pea kaks korda. Kui meie inimestel on tööd, siis läheb hästi ka meie peredel, lastel ja noortel. See annab jõudu ja lootust edasiminekuks.

Lisaks on möödunud aastale tagasi vaadates, tegelikult pigem isegi uuele edasi vaadates, kõige magusama perspektiiviga käima läinud rahvusvaheline koostöö, mis kätketud Luhamaa piirijaama avamisse ja uutesse võimalustesse, mis seal tekivad.

Olen kindel, et Misso vald saab juba sel aastal suure arengutõuke ning see hea edenemine jätkub järgnevatel aastatel. Tegelikkuses on see protsess juba selgelt ja nähtavalt käima läinud.

Väga suuri arenguid saavutas Võrumaa ka omavalitsuste omavahelises koostöös ning mitmete projektide lõikes ka riigiasutuste ja ministeeriumitega. Kiire internet ja ettevõtlusprojektide toetamine annab päris palju lootust edasiliikumiseks. Meie suurim murelaps on olnud traditsiooniliselt meie maakonna teedevõrk - loodetavasti toob alanud aasta selles vallas häid uudiseid.

Kuna olen hästi kursis Rõuge vallas asuva Nursipalu laskevälja temaatikaga, siis pean rõõmustama ka eelmisel aastal saavutatu üle - aastakümneid kestnud patiseis ja kõhklused on ületatud ning kaitseministeerium ja Rõuge vald liiguvad selgelt ühtse nägemuse suunas, et kohalike elanike ja ühiskonna riigikaitselised huvid saaksid heas tasakaalus realiseeritud ning kaitstud. Tänan selle eest eraldi nii Rõuge valla inimesi kui kõiki teisi selle protsessi osapooli. Usun, et sellest koostööst saavad ka Rõuge valla inimesed peagi päris konkreetset kasu.

Võrumaa tulevik on olla kauni loodusega arukate ja ettevõtlike inimeste elu- ja tegutsemispaik, mis pakub häid võimalusi ennast teostada ning on avatud kõigile, kes seda hinnata suudavad. Selle nägemuse teostumiseks tuleb investeerida nii inimestesse kui nende elukeskkonda, et kõigil soovijatel oleks hea haridus ja elupaik. Meil on olemas inimesed ja loodus, kaks väärtust, mille eest meil tuleb hoolitseda ja mida tuleb meil kaitsta täna ja homme.

Võrumaa on Eesti ilusaim maakond, maakonna lõunapoolse osa moodustab Haanja kõrgustik, mis on kõrgeim nii Eestis kui ka Baltimaades. Rõuges asub Suurjärv, mis on Eesti järvedest kõige sügavam. Meil on Suur Munamägi, Piusa koopad, Vällamägi ja Kütiorg. Isegi Eesti kõige suurem puu on meil - Tamme-Lauri tamm Urvastes on kõige jämedam puu Eestis.

Meil on oma keel, oma kultuur. Kultuurisündmustelt oli rikas nii eelmine, kui saab olema ka alanud aasta. Juulikuise Võru rahvusvahelise folkloorifestivali ajal muutub Võru linn eri kultuuride, rahvatantsu ja rahvamuusika pealinnaks. See on üks suuremaid omataoliste pidude seas kogu Eestis.

Meie maakonnas on sündinud pillimeister August Teppo ning luuletaja ja kirjanikud Bernhard Kangro ja Artur Adson, elanud Friedrich Reinhold Kreutzwald. Meie maakonnast on pärit Erki Nool, Raul Olle, Andrus Värnik. Alles autasustasime oma maakonna mulluseid parimaid sportlasi - usun, et sellesse maailmanimede loetellu tuleb täiendust.

Usun, et meid ootab ees positiivne ja head arengut toov aasta. Majandusliku surutise aastad on toonud selguse ka meie maakonna jaoks. Inimesed saavad väga täpselt aru, mis olukord on ja see on hea eeldus edasiliikumiseks. Samuti mõistab terve Võrumaa, et selleks, et oma asja ajada, tuleb kokku hoida, koostööd teha, otsida partnereid ja liitlasi kõikjalt, kust võimalik.

Mul on hea meel koos teiega uude aastasse astuda. Usun, et uus aasta toob meile palju põnevaid väljakutseid ja mul on hea meel, et me saame kõik koos ühiselt nendele väljakutsetele vastu astuda. Loodan, et te kõik leiate kiirete asjatoimetuste kõrvalt ka aega enda akusid laadida ning veeta meeldivalt aega oma lähedaste ja pere seltsis.

Palju jõudu meile kõigile ja head uut aastat!

Tasakaalupunkt soovide ja reaalsuse vahel

2012-01-03

Riigikogu võttis järgmise aasta riigieelarve vastu vastandlikul ajal, sest kui ühelt poolt on meie majanduses läinud tänavu asjad üldjoontes ülesmäge, siis tulevikku nähakse Euroopas ja maailmas üldiselt tumedates värvides.

Loodame alati paremat, kuid valmis tuleb olla ka tagasilöökideks. Kulutusi planeerides ei tohi riik olla liiga pessimistlik, kuid viimase aja edust ei või lasta end ka pimestada nii, nagu juhtus 2009. aasta eelarvega. Kõige tähtsam on leida tasakaal ilusate soovide ning rahakotis valitseva reaalsuse vahel. Minu meelest on see saavutatud.

Kõige hullem on lubaduste murdmine ehk see, kui eelarveaasta kestel tuleb varasemate valearvestuste tõttu hakata suuri kärpeid tegema. Planeerimatud kärped põhjustavad inimestele rohkem raskusi kui planeeritud koondamine.

Usutavasti ei tule Riigikogul järgmisel aastal eelarvet vähendama hakata. Omalt poolt oleme teinud kõik võimaliku ehk hoidunud kaheldavatest kulutustest ning prognoosinud tulusid konservatiivselt. Samas tuleb teadvustada, et üle-euroopaliste rahanduslike vapustuste ees oleme me suhteliselt kaitsetud. Aga tonte ei maksa ka seinale maalida ja lähtuda tuleb sellest, mis meil on.

Mis meil siis on? Rõõmu teeb see, et järgmise aasta riigieelarves on erinevate ridade peal kokku 1,2 miljardit eurot, mis kulutatakse investeeringuteks. See on väga suur summa, mis aitab meil luua või säilitada töökohti. Hinnanguliselt võimaldab nii suure summa investeerimine luua umbes 20 000 töökohta.

Riigi investeeringud aitavad inimestel saada tööd kodukohas või selle lähedal ning ehk leiavad vähemalt osadki välismaale tööle siirdunud Eestimaa mehed ja naised taas tee kodumaale.

Paraneb kohalike teede olukord.

Eelarveläbirääkimistel oli minu kui KOV ja regionaalpoliitika toetusrühma esimehe suurim võit omavalitsustele kütuseaktsiisist laekuva rahasumma suurendamine. Teehoiuks eraldatav summa suureneb järgmisel aastal 40 protsenti. Loodame, et tänavune talv on eelmise kahega võrreldes lumevaesem, kuigi on ju teada, et ega talv taeva jää. Siis jätkub valdadel ja linnadel järgmisel aastal rohkem vahendeid sõiduteede tegelikuks remondiks, mitte üksnes lume lükkamiseks.

Väga oluliseks pean järgmisel aastal ees seisvat pensionitõusu ja riigipoolsete sissemaksete taastamist teise pensionisambasse. Kuigi pensionitõus pole suur, on see siiski edasiminek, mitte paigalseis ega - hoidku selle eest - kärpimine. Kõigile on teada meie tänavune kõrge inflatsioonitase, mis on ka pensionäride ostujõudu vähendanud. Sestap on tuleval aastal kasvavad pensionid kümnetele tuhandetele pensionäridele väikeseks leevenduseks.

Mitmetahuline perepoliitika on IRLi jaoks väga oluline

Selle kõrval vajab eraldi äramärkimist IRLi initsiatiivil kehtestatav emapension, mis toob järk-järgult pensionilisa kõigile emadele, kellest paljudest on tänaseks saanud juba vanaemad. Emapensioniga väärtustame emadust, mis ei lõpe lapse saamisega poolteiseaastaseks või ka täisealiseks.

Traditsioonilistel alustel püsiv ning turvalist seljatagust tundev perekond on Eestimaa vankumatu vundament, mille tugevdamiseks kulutatud raha pole asjatult raisatud.

Tugevat perekonda väärtustava poliitika üheks osiseks oli ka tänavu kevadel seadustatud kodualuse maamaksu kaotus, mis hakkab kehtima 2013. aastast.

Hoopis ebapopulaarsem otsus oli kaitsekulude suurendamine järgmise aasta eelarves. Väga kerge on öelda, et miks kulutada lisaraha kaitseväele, kui tuhat muud, tavakodanikule palju hoomatavamat asja tahaks tegemist?! Pealegi on järgmisel aastal Euroopas vaid kolm riiki, kes söandavad kaitsekulusid suurendada. Need on Eesti kõrval Soome ja Rootsi. Mujal Euroopas tõmmatakse sellelt valdkonnalt summasid kokku või säilitatakse praegune tase.

Oma füüsilise kaitse arendamine ei ole raha raiskamine, vaid riigi toimimise loomulik osa. Otsusega kaitsekulutusi tõsta näitab Eesti üles valmisolekut enda eest seista, samuti tõestab riigi poliitilist küpsust ehk oskust näha maailma avaramalt.

Teisalt tuleb tähelepanu pöörata ka asjaolule, et kaitse-eelarve lisavahendid kuluvad paljuski Tallinna kasarmute uuendamisele. Pole normaalne, kui sõdurpoisid peavad seal elama viletsamates tingimustes kui kurjategijad meie moodsates vanglates.

Võrdsed võimalused kõrghariduse omandamiseks

Tulevikku vaadates on äärmiselt oluline seadustada tasuta kõrgharidus, mis sillutaks tee ülikooli ka nendele, keda praegu kammitsevad rahalised raskused. Eeskätt kuuluvad riskirühma suurtest peredest ja maalt pärit lapsed, kelle vanematele võib laste koolitamine üle jõu käia.

Eesti rahvas pole nii suur, et võiksime endale lubada andekate noorte hariduseta jätmist üksnes sel põhjusel, et nad sündisid vaesematesse oludesse. Tasuta kõrghariduse seadustamisel on hulk vastaseid, kes nimetavad seda halvustades sotsiaalabiks. Väidetakse ka, et nõnda võõrutatakse noored vastutusest, sest riik maksab kõik kinni.

Ma ei ole sellega nõus. Tegemist pole mitte abi, vaid võrdsete võimaluste tagamisega kõigile noortele, kes soovivad ja suudavad õppida kõrgkoolis. Noorte vastutusvõimet peaks kõrgharidusreform aga hoopis arendama, sest ega tasuta haridust anta niisama. Selleks tuleb ülikoolis korralikult õppida, ja kes seda ei suuda, langeb välja.

Lõppevale aastale tagasi vaadates võime üldjoontes rahule jääda, sest kuigi Euroopa rahanduses on olukord kriitiline, suutsime meie oma eluga normaalselt toime tulla. Loodame, et saame sama öelda aasta pärast.

IRL Tallinna naisklubi kinkis sotsiaalasutustele erialaajakirja aastatellimused

2011-12-30

IRL Tallinna naisklubi kinkis oma liikmetelt saadud annetuste eest ajakirja Sotsiaaltöö aastatellimuse nendele kodulinna sotsiaalvaldkonna organisatsioonidele, kes on pidanud rahapuudusel erialaajakirjast loobuma.

„Kulude kokkuhoiu nimel on kärbitud tugevalt sotsiaalasutuste tegevuskulusid, nende seas ka kulutusi erialastele koolitustele ja ajakirjanduse tellimise tarbeks," ütles IRL Tallinna Naisklubi aseesinaine Eve Lääts.

Tema sõnul on mitmed Tallinna hoolekandeasutused, hoolekandega tegelevad mittetulundusühingud ja mõnede linnaosade sotsiaalosakonnad loobunud ainukese emakeelse erialaajakirja tellimisest.

„Kinkisime 12 organisatsioonile ajakirja Sotsiaaltöö aastatellimuse. Soovime ühelt poolt toetada sotsiaalasutuste töötajaid, et neil oleks võimalik saada infot valdkonna arengust ja ise selles kaasa rääkida. Teisalt soovime anda märku rahastajatele, et kulude optimeerimine töötajate professionaalsuse toetamise arvelt ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik," rääkis Lääts.

„Kodanikena ootame sotsiaalvaldkonna organisatsioonidelt võimalikult kõrgel tasemel ja tõhusat abi. Samas aga kipume kulutusi optimeerides unustama, et töötajate professionaalsuse hoidmiseks on vaja ressursse, olgu selleks koolitused, supervisioon või erialane ajakirjandus," lisas Lääts.

IRL Tallinna Naisklubil on traditsioon lõpetada aasta heategevusüritusega, millest kingi saajal on rõõmu ja kasu aastaringselt.

Valitsus kiitis heaks vabatahtliku merepääste eelnõu

2011-12-29

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis loob aluse vabatahtlike merepäästjate osalemiseks politsei tegevuses otsingu- ja päästetöödel.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et kui eelmisel aastal kehtestas parlament regulatsiooni vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike kaasamiseks, siis edaspidi saavad samalaadsetel põhimõtetel tegutseda ka vabatahtlikud merepäästjad. Politsei ja piirivalve seaduse muudatused sätestavad nii vabatahtlike merepäästjate õigused, kohustused, neile esitatavad nõuded ja väljaõppe põhimõtted kui ka hüved ja tagatised.

Eelnõu kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja veehoidlal ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid. Vabatahtlikud merepäästjad osalevad päästetöödel sõltuvalt läbitud õppe mahust kas koos politseiametnikuga või politsei ülesandel iseseisvalt. Politsei tegevuses osalemise ajal on nad riigivõimu esindajad, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

Juba praegu on vabatahtlikud merepäästjad koondunud mittetulundusühingutesse ning teinud politsei- ja piirivalveametiga aktiivset koostööd. Edaspidi sõlmib amet mittetulundusühingutega tsiviilõigusliku lepingu, et merepäästjate tegevust ja nende toetamist täpsemalt korraldada.

Teise muudatusena annab eelnõu politsei- ja piirivalveametile pädevuse kontrollida Eestist väljuvate laevade reisijate nimekirju. Praegu koostatakse sadamast väljuvate laevade reisijate nimekirjad check-in’i läbinud inimestest, kelle isikutuvastus toimub laevale minekul üksnes pisteliselt. Seetõttu on võimalik, et ennast registreerinud inimesed jätavad laevale minemata või annavad pileti edasi mõnele teisele inimesele, samas kui meresõiduohutuse seaduse kohaselt peavad kõik reisijad olema kantud õigesti laevareisijate nimekirja.

Politsei- ja piirivalveametile reisijate nimekirjade kontrollimise pädevuse andmine aitab avastada inimesi, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Samuti on reisijate nimekirjade nõuetekohane koostamine oluline, et võimalike õnnetuste korral oleks teada, kes laeval on.

Vabatahtlike merepäästjate tegevuse reguleerimist ja politseile laevareisijate nimekirjade kontrolli pädevuse andmist näeb ette valitsuse tegevusprogramm.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeerium ja ROTAL sõlmisid sotsiaalpartnerluse kokkuleppe

2011-12-29

Siseminister Ken-Marti Vaher ning Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi allkirjastasid kolmapäeval uue sotsiaalpartnerluse kokkuleppe, mille eesmärk on arendada siseministeeriumi valitsemisalas sotsiaalset dialoogi.

Vaheri sõnul alustasid siseministeerium ja ROTAL uue sotsiaalpartnerluse lepingu ettevalmistamist juba sügisel, et muuta valitsemisala kollektiivsed töösuhted süsteemseks. „Täna sõlmitud lepinguga on sotsiaaldialoog avatud valitsemisala kõigile ametiühingutele eesmärgiga suurendada töötajate kaasatust töösuhteid puudutavatesse otsustesse ning edendada koostööd töökeskkonna ja töösuhete parandamisel,“ lausus ta.

Ka ROTAL-i esimees avaldas heameelt, et senine, 2007. aastast pärinev sotsiaalpartnerluse lepe sai uue kuue.

Kokkuleppe kohaselt toimub sotsiaaldialoog ametiühingutega kolme tasandi kohtumistel: vähemalt korra kvartalis toimuvad kohtumised siseministeeriumi esindajatega, vähemalt viis korda aastas valitsemisala asutuste juhtkondadega ning vastavalt vajadusele peetakse kohtumisi ka regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa.

Ministeeriumi esindajatega peetavatel kohtumistel lepitakse kokku sotsiaaldialoogi valitsemisala ülesed eesmärgid ja põhimõtted, langetatakse ühisotsuseid ja planeeritakse tegevusi. Valitsemisala asutuste juhtidega toimuvatel kohtumistel peetakse kollektiivseid läbirääkimisi, sõlmitakse asutuste kollektiivlepinguid ja jälgitakse nende täitmist ning informeeritakse ja konsulteeritakse partnereid. Regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa toimuvatel kohtumistel käsitletakse küsimusi, mis vajavad enne järgmistele tasanditele viimist ettevalmistusi või ei oma valitsemisala ega asutuseülest tähendust.

Allikas: Siseministeerium

Muutuste tuuled Eesti kõrghariduses

2011-12-23

Tasuta kõrghariduse nime all tuntuks saanud kõrgharidusreformi eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise ning hetkel käib pinev töö esitatud muudatusettepanekute üle riigikogu kultuurikomisjonis.

On selge, et Eesti kõrgharidus vajab põhimõttelisi muudatusi - sellega on nõustunud nii üliõpilased, rektorid kui ka lõviosa poliitikutest. Samuti on selge, et pikas perspektiivis ei ole meie kõrgharidus konkurentsivõimeline. Seda peamiselt kolmel põhjusel: täna pakutav kõrgharidus on ebaefektiivne, ebaõiglane ning kõrghariduse kvaliteet on väga ebaühtlane.

Täna veedab üliõpilane ülikooli seinade vahel keskmiselt seitse aastat - 70 000 üliõpilasest on vaid 10 000 lõpetajat aastas. Säärane pikalt veedetud aeg ülikoolis on ebaefektiivne ning samas ka riigile kulukas. Efektiivsuse suurendamiseks tuleb luua olukord, et nii ülikoolide kui ka üliõpilaste huvi oleks õpingute lõpetamine nominaal-ajaga.

Teine oluline aspekt on kõrghariduse kvaliteet. Tänase Eesti kõrghariduse rahastamine on 1996. aastast saati põhinenud riiklikul koolitustellimusel, läbi mille on püütud suunata üliõpilasi õppima ka erialasid, mille vastu on huvi väike. Kahjuks ei ole niisugune regulatsioon loodetud tulemusteni viinud. Selline rahastamissüsteem soosib suuri kõikumisi üliõpilaste tasemevahes. See tähendab, et ühes auditooriumis istuvad koos väga erinevate võimetega üliõpilased ning paraku langetatakse latt tihti sellisele kõrgusele, et ka nõrgemad sellest üle saaksid.

Probleem praeguse rahastamissüsteemi juures seisneb asjaolus, et tasulisel kohal õppiva tudengi eksmatrikuleerimine vähendab õppeasutuse sissetulekuid. Seetõttu langeb edasijõudmatuse pärast ülikoolist välja vaid marginaalne protsent üliõpilastest, kuna ülikooli rahalised vahendid on sõltuvuses üliõpilaste arvust. Kõrgharidusreformi üks eesmärk on õppekvaliteeti tõsta, muutes ülikoolide riigipoolse rahastamise sõltuvaks õpitulemustest mis ühtlasi tagaks ka efektiivsema rahakasutuse.

Kolmas probleem on kõrghariduse ebaõiglus. Osa tudengeid saavad ülikoolis tasuta õppekohtadele, teistel aga tuleb õpingute eest maksta kogu ülikoolis oleku vältel, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest ülikoolis. Samuti tuleb ebaõigluse vähendamiseks sisse viia vajaduspõhised üliõpilaste toetused. Tasuta kõrghariduse mõte seisneb eeskätt selles, et pere rahakoti suurus ei oleks määrav noore inimese haridusvalikutes ja kõigil andekatel noortel oleks võimalik ülikoolis õppida.

Samuti kaob tasuta kõrghariduse kehtestamisel õpilaste ja koolide liigne sõltuvus riigieksamite tulemustest. Keskendumine üksnes riigieksamitele on selgelt lühinägelik ja kitsas lähenemine, takistades õpilase mitmekülgset arengut ja pannes ebavõrdsesse olukorda sellist metoodikat vältivate gümnaasiumide õpilased.

Reformi tulemus suurendab riigipoolset rahastust ülikoolidele.

Kõrgharidusreformiga muutub Eestis pakutav kõrgharidus efektiivsemaks, kvaliteetsemaks ja õiglasemaks. Loomulikult tuleb selle saavutamiseks teha tänases süsteemis põhimõttelisi muudatusi.

Tuleviku-Eesti on maakonna-Eesti

2011-12-22

Ma pole veel kohanud inimest, kes ütleks, et on Eesti praeguse halduskorraldusega rahul ning olukord korrastamist ei vaja. Pigem vastupidi - regionaalhaldus ja sellega seotud küsimused on viimasel ajal jälle teravalt tulipunkti tõusnud ning diskussioon sel teemal tuure kogumas. Seega pinnas on viljakas ning usun, et üsna pea on aeg küps sisulisteks muutusteks. Küll aga kehtib nii oluliste muutuste juures ütlus, et mõistlikke otsuseid tehakse siis, kui enam midagi muud üle ei jää. Ju siis praegu on veel jäänud.

Mis see sõna „regionaalhaldus" siis tähendab? Inimestega rääkides tuuakse ühe probleemina sageli välja, et Eesti halduses on hetkel täielik segadus. Et näiteks Järvamaa kuulub paljude riigiasutuste töökorralduses ühte regiooni Pärnuga, teisel puhul jälle Jõhviga, mingitel asutustel moodustab ta ühe piirkonna Tallinnaga ja vahel ka Tartu või Viljandiga. Öeldakse, et inimestel on raske riigiasutustega suhelda, kui need piirkonnad on nii erinevalt jagatud.

No kuulge! Kas see on ikka tegelikult ka probleem? Kui tihti on näiteks neil Järvamaa elanikel reaalselt olnud vaja korraga olla asju ajamas riigiasutuses Pärnus ja Jõhvis? Ma väidan, et see tõenäosus on pea olematu. Ma olen väga kriitiline sellise lähenemise suhtes, et jagada Eesti rangelt kolmeks, neljaks või viieks regiooniks. Sellest võidaks need kolm, neli või viis keskust, aga kaotaks kõik ülejäänud maakonnad.

Selline range ja terves riigis ühtne jagamine tähendaks paremate riigitöökohtade koondumist neisse linnadesse ja ülejäänud jääks paratamatult tagamaaks. Riigihaldus peakski olema hajutatud. Tõsi - sellise hajutatuse puhul tuleb tagada inimestele teenuste kättesaadavus. Lihtsamalt öeldes - peab toimima ühistransport, see peab klappima asutuste lahtiolekuaegadega jne. Kuigi veel parem oleks, kui riik suudaks oma töö korraldada nii, et inimene sinna kaugemal olevasse keskusesse riigiga suhtlemise pärast üldse ei peaks kohale minema.

Mida me tahame?

Ma olen kasutanud paralleeli, et riigihaldus peab töötama nagu jalgpallikohtunik. Kohtuniku headust hinnatakse üldiselt selle järgi, mida vähem teda väljakul mängu ajal näha on. Ja kindlasti peab kohtunikul olema vahend mängu ohjamiseks - vile. Kuid veel parem on, kui ta seda üldse kasutama ei peaks.

Rääkides regionaalpoliitikast ja riigihaldusest ning sellega seonduvatest muudatustest, siis esmalt peame küsima - mis on eesmärk? Rein Taagepera küsib alati ilusasti: „Mida me tahame ja mida me ei taha?" Ma vastan ise - eks me tahame seda, et elu igal pool oleks võimalik. Igal pool Eestis, kus ma tahan elada, siis seal peaks see ka võimalik olema. Tundub ju lihtne? Kuid iga inimese jaoks tähendab see natuke erinevat asja. Harjumused on erinevad - mõnele on vaja ööklubi, mõnele rahu ja vaikust..

Aga üldiselt, kui me inimeste baasvajadusi kaardistame, siis me eeldame, et tema kõrval on veel inimesi. Muidugi on inimesi, kes tahaksidki üksinda kuskil soosaarel elada, naturaalmajanduses hakkama saada ega soovi ühtegi inimest näha, aga tavalise inimese puhul eeldame pigem seda, et tal on vaja teisi inimesi ja teenuseid. Ma ei pea nende teenuste all silmas mitte eelkõige avaliku sektori teenuseid vaid seda, et inimesed tahavad käia poes, kinos ja juuksuris. Ja poes peab olema müüja ja et müüja palka saaks, siis peaks seal ümbruskonnas justkui veel inimesi olema, kes seal poes käiksid. Nii jõuamegi taaskord välja selleni, et kui me tahame, et elu igal pool võimalik oleks, siis peab seal olema rohkem kui üks inimene. Piisaval hulgal inimesi loob eeldused selliseks elukvaliteediks, mida inimesed ootavad ja loodavad.

Kahte liiki omavalitsused

Laias laastus võib omavalitsused täna jagada kaheks. Ühed on sellised, kus avaliku sektori teenuseid napib ja nende osutamisega on probleeme. Ei ole piisavalt lasteaiakohti, kooli jõudmine võtab tund aega ja nii edasi. Saaremaa inimesel on tegelikkuses ilmselt üsna raske ette kujutada seda kannatuste rada, mida näiteks Tabasalu lastel tuleb iga päev läbida, et jõuda Tallinna kesklinnas asuvasse kooli.

Ja siis on teine ring omavalitsusi, kus riik on aidanud püsti panna uhke koolimaja, ehitanud staadioni, kiigeplatsi ja vallamaja. Vallamaju on palju ja inimesi vähe - kohati on vallamaja iga kümne-viieteist kilomeetri tagant. Ametnikud teavad kõiki inimesi nimepidi, teavad nende muresid ja rõõme. Enne kooliaasta algust helistab vallavanem isiklikult kõik esimesse klassi minevate laste vanemad läbi ja kutsub neid ikka oma valla kooli.

Selline elu on täna võimalik ainult tänu riigi regionaalpoliitilisele lähenemisele, mis võimaldab selliseid teenuseid praegu pakkuda. Seda võimaldab tegelikult riigi üldise maksutulu ümberjagamine. Piltlikult öeldes - Viimsi inimeste rahaga peetakse üleval Misso ilusat koolimaja.

Ma kuulan siit-sealt imestusega, kui räägitakse silmade särades kohalikest maksudest - kuidas see lahendaks paljud kohalikud mured. Vabandage mind, aga ma ei kujuta küll tegelikult ette, mis maksu sa seal Peipsi ääres nüüd veel eraldi kohalikelt koguma hakkad. Või isegi kui hakkad, kes sellest võidavad? Kui kohalike tulude osakaal kasvaks ja ümberjaotamine väheneks, siis sellest võidaksid rikkamad ja kaotaksid vaesemad vallad. Ja ma arvan, et see ei ole regionaalarengule mitte soodus.

Tuleme nüüd tagasi selle juurde, et meil on kahte tüüpi omavalitused. Ühed on siis need suurte linnade ümbruses olevad vallad ja teised on need väikevallad. Kuhu siis inimesed lähevad? Kas inimesed lähevad eelkõige sinna, kus on üles vuntsitud koolimajad, kõik on olemas, iga laps on arvel, iga laps oodatud? Õde ja vend saavad koos kooli minna kodu lähedal, koolibuss võtab maja eest hommikul peale ja toob õhtul koju tagasi. Ei lähe! Inimesed lähevad hoopis sinna, kus on probleemid, mida ma eelpool kirjeldasin - ummikud, kehvas korras lasteaiad, suurem kuritegevus ja saastatum keskkond. Ja nendes teistes elanikkond väheneb.

Mis paneb liikuma?

Kui öeldakse, et riik ei võta piisavalt ette ja ei aita ääremaid, siis mis see vastus on? Mis on olnud meie avaliku sektori vastus seni? Nagu ma ütlesin, ehitada veel ja vuntsida maju. Valada betooni. Teha veel rohkem koole korda, teha veel lasteaedu, teha külakeskus korda.

Probleem on aga selles, et kõik see toimub ühe omavalitsuse põhiselt. On ka maakondlikke mehhanisme, aga maakondlikkus tähendab täna kahjuks sageli seda, et igaüks peab midagi saama, kui tema järjekord kätte jõuab. Seekord teie saite oma rahvamaja, teie saite kooli, meie saame oma lasteaia... Kõik peavad niimoodi ringis saama. Aga kas probleem on ikka kehvas olukorras koolimajades? Kas vastus saab olla selles, et teeme veel koolimaju paremaks ja paneme mõnesse kohta veel ka purskkaevu. Kas see aitab?

Täna on meil Harku vald elanike arvult suurem kui Haapsalu linn. Viimsi vald on elanike arvult suurem kui Rakvere. Ja ma üldse ei räägi väikestest maakonnakeskustest nagu Põlva või Kärdla. Mis seal maakonnakeskustes siis valesti on? Äkki on regionaalhaiglate võrk hõre? Kuigi need on seal justkui olemas. Suurhallid on mõnest keskusest puudu? Kontsertsaalid?

Mõelda tuleb teistpidi. Miks siis inimesed lähevad sinna, kus seda kõike ei ole? Mida seal teises kohas püütakse veel ja veel parendada? Võtmekohaks on ikka majandus ja töökohad. Inimesed liiguvad sinna, kus on töökohad. Aga need töökohad ei teki iseenesest, selle eelduseks on otsused. Valikuid, ilmselt ka rahade tark suunamine ja läbimõeldud investeeringud. Ja kui me vaatame tänaseid omavalitsusi, siis kurb reaalsus on see, et sellise suuruse ja taseme juures neid küsimusi lahendada ei ole võimalik. Tänased omavalitsused on lihtsalt liiga väikesed, et tõsiselt kaasa rääkida piirkonna majanduse arendamises, rääkimata selle suunamisest. Lisaks tähendab väiksus tihti ka ebakompetentsust ja killustatust.

Mis siis aitaks? Lahenduseks saab olla ikkagi tugevate regionaalsete keskuste taastamine, olemasolevate tugevdamine. Ja ma ei mõtle siin neid kolme, nelja või viite Eest suuremat keskust, vaid ma pean silmas maakonnakeskusi. Nendesse peaks koonduma ka kogu maakonna administratiivne suutlikus. Loomulikult võib neist delegeerida kohalikku otsustamist nõudvaid asju allapoole, praeguste valdade või külade tasemele, kuid strateegilised otsused tehakse kõrgemal tasemel. Strateegilised otsused tuleb teha vähemalt tänase maakonna suuruses mõõtkavas. Erandiks saavad olla ainult mõned meie kõige suuremad linnad. Me peame aru saama, et Misso võimalus ellu jääda on see, kui Võru jääb ellu, mitte vastupidi.

Kui omavalitsus oleks maakondlik, siis saaks arendada regiooni ja majanduskeskkonda tervikuna, rääkida läbimõeldud ettevõtluspoliitikast, tööstusest, kutsekoolidest, kolledžitest, teedest, ühistranspordist. Nii jõuaksime lahendusteni, mis võiksid tuua töökohti, mille tõttu inimesed tegelikult liiguvad. Ja kui me tänaseid maakondi ei suuda ühendada tugeva keskusega regioonideks, liiguvad otsused ja ressursid sammu võrra kõrgemale ja kaugemale. Heal juhul Tartusse, Jõhvi ja Pärnusse, aga võib-olla ka ainult Tallinnasse. Otsustajaks jääb riik ja kohalik hääl jääb palju nõrgemaks. See on objektiivne paratamatus, et ilma kiire ja jõulise sekkumiseta see nii läheb.

Ma toetan maakondade-Eestit ja olen sellesisulise seaduseelnõu ka kaks aastat tagasi esitanud. Sel juhul muutuks ka omavalitsuste-vaheline koostöö reaalseks. „Mängijaid" oleks piisavalt vähe, et mõistliku aja jooksul mõistlikke kokkuleppeid teha. Aga sellised vähem-ambitsioonikad plaanid pikendavad agooniat ning kõik edasilükatud otsused saavad olema järjest valusamad.

Regionaalministri ettekanne Metsaülikoolis 2011. suvel

Keskkriminaalpolitsei taastamine sai siseministri allkirja

2011-12-22

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas neljapäeval politsei- ja piirivalveameti uue põhimääruse, mis taastab 1. jaanuarist keskkriminaalpolitsei. Keskkriminaalpolitsei jääb politsei- ja piirivalveameti peadirektori alluvusse ning seda asub juhtima ameti kriminaalpolitsei osakonna juht Raigo Haabu.

Vaher märkis, et varjatud raske kuritegevusega võitlemine on tema kindel prioriteet. Valdkonna tugevdamiseks ja arendamiseks on tema sõnul tähtis, et võtmevaldkondade tegevus ei oleks killustatud, vaid oleks juhitud keskselt ja valdkondlikud üksused moodustaksid terviku. „Raske kuritegevuse vastase võitlusega tegelevate struktuuriüksuste roll peab oluliselt tugevnema,“ ütles Vaher.

Juba septembris alustasid politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitsei osakonnas eraldi kesksete üksustena tööd korruptsioonikuritegude vastane büroo ja kriminaaltulu tuvastamise büroo, mis mõlemad saavad järgmisest aastast juurde nii inimesi kui vahendeid. Lisaks vaadatakse üle ka teiste kuriteoliikide vastase võitlusega seotud tegevused ning analüüsitakse kesksete üksuste loomist näiteks narkokuritegevuse ja arvutikuritegevuse vastaseks võitluseks.

2012. aasta riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Allikas: Siseministeerium

IRL-i Tallinna üldkogu valis piirkonna juhtorganid

2011-12-21

Eile õhtul kogunes Tallinnas Rahvusraamatukogus IRLi Tallinna üldkogu, mis valis järgmiseks kaheks aastaks piirkonna juhatuse ja revisjonitoimkonna liikmed ning esindajad erakonna volikogusse. Piirkonna esimehe valib juhatus oma esimesel koosolekul. Kokku väljastati 496 hääletussedelit, valimiskasti tagastati 464 sedelit ning neist kehtetuid oli 7.

TALLINN PIIRKONNA JUHATUSE VALIMISED (nime järel saadud häälte arv ja
järjestus)

Kandidaate 27, valiti 15:

Andres Herkel 144 1
Eerik-Niiles Kross 114 2
Tarmo Kruusimäe 100 3
Andres Luus 100 4
Sven Sester 100 5
Siim Kiisler 93 6
Toomas Tõniste 87 7
Anneli Entson 84 8
Madis Kübar 84 9
Olle Koop 82 10
Toivo Jürgenson 66 11
Kaupo Reede 66 12
Avo Üprus 61 13
Liisa Pakosta 53 14
Külliki Kübarsepp 52 15

TALLINNA PIIRKONNA ESINDAJATE VALIMINE ERAKONNA VOLIKOGUSSE (nime järel
saadud häälte arv ja järjestus)

Kandidaate 52 , valiti 33

Eerik-Niiles Kross 131 1
Tarmo Kruusimäe 130 2
Andres Luus 127 3
Lagle Parek 119 4
Toivo Jürgenson 87 5
Liisa Pakosta 81 6
Hedi Kuusing 69 7
Sille Ader 68 8
Riina Vändre 67 9
Kaido Kukk 65 10
Külliki Kübarsepp 64 11
Toomas Tõniste 61 12
Kaupo Kuusik 58 13
Arvi Altmäe 57 14
Helve Nõmm 54 15
Jüri Kütt 53 16
Reet Trei 53 17
Kalev Vapper 53 18
Avo Üprus 53 19
Anneli Entson 52 20
Henrik Aavik 49 21
Olavi-Jüri Luik 49 22
Kadri Jäätma 47 23
Birgit Jürgen 45 24
Andres Kislenko 45 25
Anna Peterson 44 26
Indrek Hellerma 42 27
Urmas Mardi 40 28
Anton Luigend 38 29
Priit Värk 37 30
Daniel Raud 36 31
Jüri Saar 36 32
Kristina Tauts 36 33

IRL TALLINNA PIIRKONNA REVISJONIKOMISJONI VALIMISED (nime järel saadud
häälte arv ja järjestus)

Kandidaate 6, valiti 3:

Daniel Raud 126 1
Taiki-Viia Tungal 110 2
Anne Hansberg 76 3

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetab Eesti kalanduse igakülgset arengut

2011-12-16

Eesti toetab täna Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMFF) eelnõud.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku jätkata Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks perioodil 2014-2020 uue fondiga, mis on järjeks olemasolevale Euroopa Kalandusfondile ja mitmetele teistele kalanduse rahastamise allikatele. Uueks perioodiks kavandatud summa on kuni 6,5 miljardit eurot.

Eelnõu eesmärgiks on suurendada kalandussektori jätkusuutlikkust, lõpetada sõltumine toetustest, luua rannikualadel uusi töökohti ja soodustada majanduskasvu.

"Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi asutamise ettepanekus on arvestatud Eestile oluliste seisukohtade ja põhimõtetega, sealhulgas meie regionaalse eripäraga. See on kindlasti Eesti kalanduse arengu huvides ja seetõttu loodame, et need seisukohad Nõukogus lõplikku kinnitamist leiavad," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
„Fondi abil on võimalik soodustada arengut ning struktuurseid muutusi kalandussektoris, mis omakorda suurendavad Eesti kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut," selgitas ta.

Seedri sõnul on Eestile oluline ka see, et EMFFi toel saab jätkata rannakalanduse strateegilist arendamist regionaalselt oluliste kalanduspiirkondade kaudu. „See on olnud meede, mis tänasel finantsperioodil on Eestis väga hästi rakendunud ning käesolev eelnõu annab kindlust, et see protsess jätkub," rääkis Seeder.

„Loomulikult vajab Euroopa Komisjoni ettepanek mitmeid täiendusi, näiteks keskkonnasõbralike vesiviljelustehnoloogiate arendamisel tuleb kindlasti pöörata tähelepanu ka retsirkulatsioonisüsteemidele," lausus Seeder. Samuti võiks ministri sõnul toetada aktiivsemalt kalurite ühistegevust, näiteks soodustada tootjaorganisatsioonide koostööd.

Euroopas elujõulise kalanduse taastamiseks on vajalik merekeskkonda tõhusamalt kaitsta. Eesmärgiks on püüda kala sellisel tasemel, et see ei ohustaks kalavarude taastootmist ning samas oleks kalandus konkurentsivõimeline majandussektor.

Euroopa Komisjoni infomaterjali reformipaketi eelnõu kohta leiab järgnevalt lingilt: http://ec.europa.eu/fisheries/reform/index_et.htm

Allikas: Põllumajandusministeerium

Linnavolinik kutsub teatama ebaselgest parkimiskorraldusest Tallinnas

2011-12-15

Tallinna linnavolinik Urmas Mardi (IRL) kutsub inimesi teatama sellistest parkimiskorraldustest, kus puudub selge ja ühemõtteline märgistus, kuid mida linn kasutab agaralt trahvide kirjutamiseks.

Täna Tallinna Linnavolikogus arutamisel olnud eelnõu andis linnale ülesandeks muuta parkimiskorraldust Estonia puiestee 11 ees nii, et autojuhid saaksid juurde neli parkimiskohta südalinnas. Linnavolikogus antud eelnõu häälteenamust ei leidnud.

„Antud ala asub Solarise Keskuse ja Eesti Panga vahel. Autojuhina pean ütlema, et sealne märgistus on puudulik. Sellepärast andsin sisse eelnõu, millega linn parandaks antud olukorra," ütles Mardi. „Kuigi linnavalitsuse seisukoht oli mitte nõustuda parkimiskohtade juurde loomisega, olid nad vähemalt nõus paigaldama parkimist keelava märgi. Seegi edasiminek!"

Munitsipaalpolitsei on aasta algusest 11 kuu jooksul teinud antud nurgal 270 trahviteadet kogusummas 5444 eurot. Kusjuures 30. oktoobril, mis on pühapäev, koostati neist kaheksa trahviteadet.

„On absurdne, et linn on lasknud sellisel olukorral niikaua kesta ning täitnud oma rahakotti autojuhtide arvelt. Mupole on tegemist magusa kohaga, kus nad on saanud alati mõne trahvi välja kirjutada. Linna poolt on see aga järjekordne tegemata töö, mille lahendamisega nad ei kiirusta," tõdes Mardi.

Urmas Mardi kutsub üles kõiki inimesi teatama sellistest parkimiskohtadest, kus linn täidab ebapiisava märgistusega oma rahakotti.

Laar sai kommunismi uurimise eest Ungaris Sandor Petofi autasu

2011-12-14

IRLi esimees, kaitseminister Mart Laar sai täna Ungaris Terrorhaza muuseumis jagatava Sandor Petofi nimelise autasu.

See omistati Laarile kommunismikuritegude uurimise ning sellealase ajaloolise pärandi teadvustamise eest.

Laar ütles autasu kättesaamisel, et hindab autasu kõrgelt ja ta loeb selle omistamist endale suureks auks.

"Mul on hea meel, et Euroopa riigid on teinud head koostööd, et liikuda edasi teadvustamaks kommunismi kuritegusid ning toetanud nende hukkamõistmist ka Euroopa Parlamendis."

Laar toonitab, et kommunismi kuritegude teadvustamine on aidanud süvendada mõistmist rahvaste vahel.

Sandor Petofi preemiat antakse välja alates aastast 2009, seda omistatakse inimestele, kel on olulisi teeneid Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vabaduse edendamisel. Laarile antakse auhinna saamise puhul üle Sandor Petofit kujutav pronksbüst.

Mullu pälvis selle Ameerika ajakirjanik ja ajaloolane Anne Elizabeth Applebaum, kes saatis Budapestis toimunud tseremooniale ka oma tervituse.

Sandor Petofi (1. jaanuar 1823 Kiskorös - 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane.

Mait Maltis esineb heategevuskontserdil Põltsamaal

2011-12-14

Täna õhtul kell 19 esineb EELK Põltsamaa Niguliste kirikus toimuval heategevuskontserdil Mait Maltis koos poegade Mikko ja Jakkoga.

Kontserdi korraldaja ja patrooni riigikogu liikme Aivar Koka (IRL) sõnul on heategevusürituse eesmärk koguda annetusi kuulmisseadmete muretsemiseks vaegkuulajatest koguduseliikmetele. „Kontserdiga soovime koguda annetusi, et osta vaegkuulajatest inimeste abistamiseks mõeldud tipptasemel aparatuur maksumusega 1990 eurot," ütles Kokk.

Kontserdil kõlab valdavalt Mait Maltise jõulude ja talveteemaline repertuaar. Pärast muusikalist osa toimub ka Põltsamaa Ametikooli valmistatud rosinasupi söömine.

„Loodan, et heategevuslikud kontserdid Põltsamaa kirikus kujunevad traditsiooniks," ütles Aivar Kokk, kes on korraldanud juba kümmekond sellist muusikasündmust. Samuti tuletas ta meelde, et EELK Põltsamaa Niguliste koguduse kirikus on 650 istekohta, mistõttu paneb ta huvilistele südamele juba aegsasti kohale tulla.

Tunne Kelam: Majanduskriis on võimalus liikmesriikide tõhusamaks kaitsealaseks koostööks

2011-12-13

Euroopa Parlament arutas 13. detsembril Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni osavõtul Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Krzysztof Liseki koostatud ulatuslikku raportit finantskriisi mõjust Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekusektorile.

ERP fraktsiooni esindaja Tunne Kelami hinnangul on tegemist põhjaliku ja ülimalt ajakohase dokumendiga, mis teeb konkreetsed ettepanekud Euroopa Liidu julgeolekusektori tõhustamiseks.

"Praeguse finantskriisi ajal ei tasu unustada, et see mõjutab kõiki valdkondi. Üks selge järeldus on, et kaitsekulutuste oluline vähendamine riigikaitsesektoris tähendab riski Euroopa usutavusele rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagajana, " ütles Eesti saadik tänases sõnavõtus.

Tunne Kelami arvates on kaitsekulutuste vähenemise taustal isegi enam murettekitav viis, kuidas raha kasutatakse. Liikmesriikide kaitseplaanid on ebapiisavalt kooskõlastatud, mis põhjustab võimekuse lünki, raiskavat ületootmist ja dubleerimist. Eriti murettekitav on teadusuuringute ülimadal osakaal kaitsekulude kogumahus.

ERP fraktsiooni esindaja arvates saadab parlamendi raport siiski ka sõnumi võimalustest, mida majanduskriis pakub. "On saabunud aeg teha lõpp eraldi tegutsemise traditsioonile rahvusliku kaitse planeerimisel," ütles Kelam. "Rahvusteülene koostöö, mis hõlmab ressursside ühendamise ja jagamise peaks muutuma erandist reegliks."

Eesti saadik rõhutas eriliselt küberkaitsealase koostöö vajadust: "Me vajame otsustavat läbimurret liikmesriikide rahvuskeskses mõtlemises."

See eeldab Kelami arvates tõhusamat koostööd ning kvalitatiivselt paremat koordineerimist.

"Neid nõudmisi ei saa käsitada heade soovidena," ütles Kelam. "Küberohtude potentsiaal edestab oma arengus tänini kurjakuulutava tõhususega meie preventiivsete ja kaitsemeetmete arengut."

Euroopa Parlament hääletab raportit 14. detsembril.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Ergma: kõrgtehnoloogia vajab julgeid investeeringuid

2011-12-13

Riigikogu esimees Ene Ergma (IRL) sõnas täna riigikogus teadus- ja arendustegevuse hetkeolukorda kommenteerides, et esmatähtis on riigi julgus ja tahe olla valmis investeerima uutesse kõrgtehnoloogilistesse suundadesse.

„Riigil peab olema julgust ja tahet investeerida uutesse kõrgtehnoloogilistesse suundadesse, mille viljad valmivad tunduvalt hiljem, kui seda on ühe parlamendikoosseisu või valitsuse eluiga. Kui pea kakskümmend aastat tagasi oleksime arvanud, et me ei suuda suurriikidega konkureerida infotehnoloogilisel suunal, siis ei oleks meil täna paljutki, millega olema üllatanud neid riike," lisas Ergma.

Tema sõnul peab Eesti väikese riigina hoolitsema, et siinne keskkond soosiks väikeseid või keskmise suurusega kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid, mille toodangul oleks suur lisandväärtus.

„Veel kümme aastat tagasi oli Eesti suurimaks probleemiks, et puudusid ettevõtted, kus toimis koos nii teadus- kui ka tootearendustegevus, sest välisfirmad ei ole huvitatud teadus-ja arendustegevusest tütarfirmades. Täna on meil aga olemas hulga näiteid sellistest kodumaistest ettevõtetest, kus toimub edukas arendus- ja teadustegevus," rääkis Ergma.

Ergma tõi näiteid kõrgtehnoloogilises valdkonnas edu saavutanud ettevõtetest ja projektidest nagu Skeleton Technologies OÜ, kes arendab ja valmistab patenteeritud nanopoorsel süsinikul põhinevaid superkondensaatoreid ning maailma esimese internetipõhise hääletuse tarkvara välja töötanud aktsiaseltsi Cybernetica.

Samuti rõhutas Ene Ergma uute võimaluste pakkumise olulisust noortele. Üheks juba edukaks osutunud projektiks peab Ergma Eesti tudengisatelliidi programmi, mille eesmärgiks on toetada Eesti kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tööjõu koolitamise kaudu.

„Selle programmi raames ehitavad üle 30 üliõpilase koostöös rahvusvaheliste partneritega satelliidi ESTCube-1, mis viib 2012-2013 Maa orbiidil läbi väga olulise teadusliku eksperimendi - uudse kosmoselaeva mootori katsetuse. Programmi käigus on kolm doktoranti läbinud pikaajalised praktikad või kraadiõpingud välismaal ning pöördunud omandatud teadmistega tagasi Eesti teadusasutustesse või ettevõtetesse. Nende noorte algatusel on käivitunud juba ka arvukalt uusi arendusprojekte," rääkis Ergma.

Laar: Balti õhuturve on hea näide targast kaitsest

2011-12-13

Kaitseminister Mart Laar kohtus eile ja täna Eestit külastava Taani kaitseministri Nick Hækkerupiga, kellaga leiti ühiselt, et Balti riikide õhuturbeoperatsioon on heaks näiteks targast kaitsest.

Kohtumisel tulid arutluse alla ka Taanis toimuvate kaitsereformide, Läänemere julgeolekukeskkonna, küberkaitse, NATO Kirdekorpuse ning Taani Euroopa Liidu eesistumisperioodiga seotud küsimused.

Kaitseminister Laar tänas Taanit korduva panustamise eest Balti riikide õhuturbeoperatsiooni. „Leidsime koos kaitseminister Hækkerupiga, et Balti riikide õhuturbemissioon on heaks näiteks niinimetatud nutikast kaitsest, kus riigid kasutavad ühiselt keerukamaid ja kallimaid sõjalisi võimeid. Samuti loodan, et me saavutame lähiajal NATO-s pikaajalise lahenduse Balti riikide õhuruumi turvamiseks," ütles kaitseminister Laar.

Ka praegu kaitsevad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kuni aasta lõpuni Taani õhuväe hävitajad F-16.

Kohtumisel arutati ka kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumisega seotud küsimusi. „Olen oma Taani kolleegiga ühel nõul, et Euroopa riigid peavad ka ise panustama oma julgeoleku tagamisse ning ei saa pelgalt toetuda Ameerika Ühendriikide sõjalisele jõule," ütles Laar.

Oktoobrist ametisse astunud Taani kaitseminister Hækkerup on sel nädalal tutvumisvisiidil Balti riikides. Eile õhtul asetas Hækkerup ka pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Valitsuse kriisikomisjon arutas hädaolukorra seaduse täpsustamist

2011-12-12

Valitsuse kriisikomisjon kiitis kolmapäeval heaks hädaolukorra seaduse analüüsi, kus tehtud ettepanekute alusel asub siseministeerium ette valmistama seadust täpsustavat eelnõu.

Kriisikomisjoni esimehe, siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul pole põhimõttelisi muudatusi kaks ja pool aastat kehtinud hädaolukorra seadusse teha tarvis, küll aga vajab see mitmeid täpsustusi. Seadust muutev eelnõu peaks siseministeeriumis valmis saama järgmise aasta esimeses pooles. „Lisaks koostab ministeerium kriisireguleerimise käsiraamatu, mille alusel hakkavad seaduse ja rakendusaktide selgitamiseks süsteemselt toimuma avalike teenistujate kriisikoolitused,“ ütles ta.

Hädaolukorra seaduse analüüs toob esile praeguse seaduse kitsaskohad hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Analüüsi kohaselt tuleks erinevaid kriisireguleerimise meetmeid paremini omavahel seostada ning selgemalt välja tuua kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide roll juhul, kui elutähtsates teenustes esineb pikaajalisi katkestusi. Elutähtsate teenuste osalise või täieliku katkestuse korral langeb tagajärgede leevendamine omavalitsusele, mis peab tagama näiteks hätta sattunud elanikele sotsiaalabi ja teenused, varalise kahju menetlemise ja muu vajaliku.

Praegu on Eestis 19 hädaolukorda, mille kohta on koostatud hädaolukorra lahendamise plaan. Analüüs soovitab lahendamise plaani koostada ka välisriigis toimuda võivate Eesti kodanike elu või tervist ohustavate olukordade ning äkkrünnakute puhuks. Samas tuleks hädaolukordade nimekirjast välja võtta erakordselt kuum või külm ilm, mis ei kujuta endast seaduse mõistes hädaolukorda.

Analüüsi kohaselt tuleks seaduses paremini reguleerida hädaolukorra lahendamise juhtimist, ametkondade tegevust, rahvusvahelise abi taotlemist, ametiabi andmist ja kulude katmise põhimõtteid. Kriitiliselt on vaja üle vaadata ka põhimõtted, kuidas toimub avalikkuse teavitamine hädaolukorrast, selle vahetust ohust või elutähtsate teenuste katkemisest. Samuti tuleks analüüsi kohaselt muudatusi teha elutähtsate teenuste nimekirjas.

Lisaks soovitab analüüs kolme liikme võtta suurendada valitsuse kriisikomisjoni koosseisu, kuhu peaksid edaspidi kuuluma ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor, terviseameti peadirektor ja Eesti Panga juht.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister tunnustas IT-agentuuri loomisele kaasa aidanud inimesi

2011-12-12

Siseminister Ken-Marti Vaher andis täna tänukirjad inimestele, kes andsid märkimisväärse panuse IT-agentuuri peakorteri rajamiseks Tallinna.

Vaher ütles tänuüritusel, et täpselt aasta pärast seda, kui Tallinn sai IT-agentuuri peakorteri asukohana Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogus ministrite põhimõttelise heakskiidu, on agentuuri loomine vääramatult teel. Kava kohaselt alustab agentuur tööd järgmise aasta juulis. Praeguseks on Euroopa Komisjon välja kuulutanud konkursid töötajate, sealhulgas peadirektori leidmiseks.

Vaher märkis, et agentuure Euroopa Liidus väga palju enam ei looda ja uued riigid on olnud peakorterite saamisel usinalt järjekorras. „IT-agentuur klapib meie profiiliga hästi. Pole võimalik, et IT-süsteemide tähtsus Schengeni ja Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel ei kasva,“ lausus ta. „Tallinnas asuv agentuur toob siia rohkem avatust ja rahvusvahelist tähelepanu.“

Tänukirja saanute hulgas olid Eesti riigiametnike kõrval ka endised siseministrid Marko Pomerants ja Jüri Pihl.

Allikas: Siseministeerium

IRL: Elamislubadega äritsemine ei sobi IRL-ile

2011-12-10

IRL: Elamislubadega äritsemine ei sobi IRL-ile

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu toetas täna salajasel hääletusel Ken-Marti Vaheri ja Juhan Partsi jätkamist ministritena.

Täna Järvamaal Väätsa mõisas kogunenud IRL-i volikogu võttis vastu avalduse, millega mõisteti üheselt hukka elamislubadega äritsemine. Volikogu liikmed pidasid vajalikuks, et selleks pädevad asutused viivad esimesel võimalusel läbi elamislubade lauskontrolli. Kõik fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada. Volikogu leidis, et IRLi tipp-poliitikud peavad avalikkusele ja erakonna liikmetele andma ammendavad selgitused elamislubade piirmäära tõstmise ja väljastamise osas.

IRLi volikogu kuulas ära siseministri Ken-Marti Vaheri ja majandus-ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi selgitused seoses elamislubade juhtumiga ning avaldas neile usaldushääletusel toetust.

Usaldushääletusest võttis osa 105 volikogu liiget. Ken-Marti Vaheri jätkamist siseministrina toetas 70 volikogu liiget, vastu hääletas 34. Juhan Partsi jätkamist majandus-ja kommunikatsiooniministrina toetas 98 liiget, vastuhääli oli 4. Kokku oli neli kehtetut valimissedelit.

IRLi volikogu mõistis elamislubadega äritsemise hukka

2011-12-10

IRLi volikogu mõistis elamislubadega äritsemise hukka

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu mõistis täna Väätsal toimuval koosolekul hukka elamislubadega äritsemise. Volikogu hinnangul võib mõni äri ka olla juriidiliselt korrektne, ehk JOKK, kuid kui seda tehakse IRLi sildi all, siis on see vastuvõetamatu.

Volikogu tõdes, et peab vajalikuks, et selleks pädevad asutused viivad esimesel võimalusel läbi elamislubade põhjaliku kontrolli. Kõik fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada. Samuti on IRL seisukohal, et elamislubadega seonduvaid nõudeid tuleb muuta rangemaks ja selgemaks.

Erakonna esimehe Mart Laari sõnul on elamislubadega sahkerdamine tekitanud parteile suure probleemi, milles pole võimalik süüdistada kedagi teist kui erakonna enda liikmeid.

Laar peab juhtunut ülimalt kahetsusväärseks ning leiab, et avalik kriitika on tõiesti õigustatud. "Keskerakonna puhul ei ehmataks elamislubadega sahkerdamine kedagi," ütles ta. Laar vabandas juhtunu pärast erakonna liikmete ja toetajate ees.

IRLi esimees rõhutas veelkord, et elamislubadega äritsenud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmachi tegevus on IRLi põhimõtetega vastolus.

Täna Väätsal toimuval Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu istungil tehti teatavaks, et elamislubade-skandaali sattunud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach on kirjutanud avalduse erakonnast lahkumiseks.

IRLi volikogul annavad Ken-Marti Vaher ja Juhan Parts erakonnakaaslaste ees aru ja vastavad küsimustele. Sellele järgneb ministrite usaldushääletus.

Raudne ja Stelmach lahkusid IRList

2011-12-10

Täna Väätsal toimuval Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu istungil
tehti teatavaks, et elamislubade-skandaali sattunud Indrek Raudne ja
Nikolai Stelmach on kirjutanud avalduse erakonnast lahkumiseks.

Eelmisel nädalal lahkus Indrek Raudne Riigikogu liikme kohalt,
erakonna eestseisusest ja Tallinna piirkonna juhatusest.

Nikolai Stelmach lahkus Tallinna linnavolikogust, erakonna volikogust
ja Eesti Raudtee nõukogust.

Mõlema lahkumist poliitikast on nõudnud nii erakonna liikmed kui avalikkus.

Elamislubade juhtumi taustal poliitikud ja IRL

2011-12-09

Tegelikult oleks vaja lausa erilehte, sest teema on väga mahukas. Välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks legaalne alus, olgu selleks viisa, tähtajaline elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba.

Pikaajalise elaniku elamisloaga on siin kõik aastakümneid elanud välismaalased. Tähtajaline elamisluba on välismaalasele kuni viieks aastaks antav luba Eestisse elama asumiseks: abikaasa juurde, lähedase sugulase juurde, õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks, piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral, välislepingu alusel või kaaluka avaliku huvi korral. Eestisse elama asuvate välismaalaste arv on piiratud aastase sisserände piirarvuga, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu raames võib siseminister määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Samas on hulk selliseid isikuid, keda piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata. Nendeks on näiteks: eestlane, Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa, kellele antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde, välismaalane, kellele antakse elamisluba õppimiseks. Seaduses on rida asjaolusid, miks riik võib elamisloa andmisest keelduda ja samuti tühistada.

Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kui äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud Eesti äriregistris, ettevõtlus on vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning välismaalase elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline.

Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 63 900 eurot tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, ja äriplaani kirjeldus, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks nõutava Eestisse investeeritud kapitali suurus on vähemalt 15 950 eurot. Sellist liiki elamisluba pole Eesti eripära, näiteid leiab nii Euroopa Liidust kui mujalt maailmas. Ettevõtluseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane, esitatud äriplaan, äripartnerid või esitatud rahalised allikad ei ole usaldusväärsed, välismaalase senine tegevus ei ole vastavuses äriplaaniga või välismaalane ei ole täitnud eespool nimetatud või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust.

Siseministeerium julgeolekuargumentide esindajana on majandusministeeriumiga, aga ka välis- ning hariduse- ja teadusministeeriumiga, kõrgkoolidega pidevas debatis liberaalsuse, ettevõtluse, hariduse, teaduse, rahvusvahelise konkurentsivõime ja rahvaste üksteisemõistmise asjus. Persoonid pole tähtsad.

Poliitikutest

Kõigepealt Ken-Marti Vaheri ja Juhan Partsi kui ministrite rollist praeguses elamisloa taotluste loos. Kuna sisserände piirarv ei ole viimastel aastatel täitunud, siis ei olnud 2011. aasta alguses põhjust kehtestada suuremat piirarvu kui 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast. Nii kehtestas vabariigi valitsus 13. jaanuaril 2011, veel minu ametisoleku ajal, selle aasta piirarvuks 1008. Mais selgus, et sisserände piirarv täitub ebatavaliselt kiiresti, sest enneolematult palju elamisloa taotlusi on esitatud töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena - juuli alguseks oli sel alusel juba antud 580 elamisluba, mis moodustas üle poole kogu kehtestatud piirarvust. Sellest tulenevalt tekkis oht, et kiire piirarvu täitumise tõttu juhtorgani liikmetega ei oleks jäänud võimalust taotleda tähtajalist elamisluba mõnel muul alusel. Ja nüüd tuleb oluline koht! Juba 4. juulil kehtestas siseminister määrusega, et rohkem elamislube töötamiseks juhtorgani liikmena 2011. aastal ei anta. Ühtlasi alustas politsei- ja piirivalveamet kontrolli, et välja selgitada selle põhjused. Ilmnes, et paljud äriühingud olid tõenäoliselt asutatud üksnes selleks, et taotleda elamisluba juhtorgani liikmena. Seni on avastatud üksnes äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks antud elamislubade väärkasutusi ja 65 juhul on alustatud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, neist 15 on kehtetuks tunnistatud.

Äriühingu juhtorganite liikmetele antud elamislubade suure arvu tõttu täitus sisserände piirarv juba 31. augustil 2011.

Siseministeerium (SiM) pöördus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning kaubandus-tööstuskoja (KTK) poole, et küsida nende seisukohta sisserände piirarvu suurendamise vajaduse kohta. Nii nagu KTK, toetas minister Parts sisserände piirarvu suurendamist Eesti majanduse arengu eesmärgil kuni 0,1% Eestis alalisest elanikkonnast. Seega esitas siseminister vabariigi valitsusele ettepaneku sisserände piirarvu suurendamiseks 336 võrra. Vabariigi valitsus kehtestaski 29. septembril 2011 sisserände piirarvuks 1344, mis on maksimaalne lubatud suurus.

Selleks, et lisandunud piirarvu arvelt saaksid elamislube eelkõige oskustöölised, keda Eesti tööandjad vajavad, algatas siseminister määruse eelnõu sisserände piirarvu jagamiseks elamisloa andmise aluste järgi, tehes prognoosi 2011. aasta lõpuni. Eelnõu kohaselt nähti ette 292 elamisluba töötamiseks, 25 ettevõtluseks, 8 piisava legaalse sissetuleku olemasolul ja 11 välislepingu alusel.

Eelnõu menetluse käigus tegi MKM ettepaneku suurendada ettevõtluseks antavate elamislubade arvu 60 võrra. Ministeerium põhjendas oma ettepanekut ettevõtlusinvesteeringute olulisusega Eesti majandusele ja piirarvu vähese täitumisega teistel alustel.MKM on seisukohal, et sisserände piirarvu alajaotus ei lahenda tegelikku probleemi, sellega võime takistada oluliste investeeringute Eestisse tulekut. Pigem tuleks SiM-il tegeleda kontrolli ja järelevalve tõhustamisega. Ülaltoodud põhjustel kehtestas siseminister 15. oktoobril 2011 sisserände piirarvu jagunemise vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekule - lisandus 232 elamisluba töötamiseks, 85 ettevõtluseks, 8 piisava legaalse sissetuleku olemasolul ja 11 välislepingu alusel.

Kui siseminister ei oleks kehtestanud sisserände piirarvu jagunemist elamisloa andmise aluste järgi, siis oleks sisserände piirarv täitunud lihtsalt elamisloa taotluste laekumise järjekorras. Arvestades, et ka elamisloa andmise tingimusi piisava legaalse sissetuleku alusel on kerge täita, siis oleks piirarvu jagamata jätmise korral ilmnenud tõenäoliselt suur hulk fiktiivseid taotlusi sellel alusel.

Minister Partsi arvates pole ettevõtjate mured ja selgus välistööjõu riiki toomisel jätkuvalt lahenenud, seetõttu on peetud erinevaid ümarlaudu. Üks selliseid toimus 14. novembril MKMis. Ümarlaua eesmärk oli töötada välja ettepanekud SiM-ile, kuidas mõistlikumalt lahendada arvatav sisserände piirarvu kuritarvitamise probleem ning parandada tippspetsialistide riiki toomise võimalusi. Sel koosolekul viibisid ka nii Indrek Raudne kui Nikolai Stelmach, aga protokolli lugenuna ma selles probleemi küll ei näe. Kuritarvitamiste vältimiseks tehti peamiselt kaks ettepanekut: kehtestada palgakriteeriumi nõue ka elamisloa töötamiseks juhtorgani liikmena korral sarnaselt teiste töötamise liikidega ja kehtestada seaduses MKMile kohustus korraldada elamisloa ettevõtluseks taotlemise korral äriplaanide hindamine Eesti majandusele olulisuse seisukohast.

Siseministeeriumis planeeritavate seadusemuudatustega on plaanis vähendada järgmistel aastatel elamislubade väärkasutuse ohtu terviklikult. Seega tuleb seadusemuudatusega tagada, et Eestisse saabuksid üksnes need välismaalased, kelle riiki tulek on avalikes huvides ehk aitab kaasa majanduse arengule. Ettevõtjatele ja Eestisse tööle tulijatele ei anna Eesti elamislube mitte sellepärast, et nad saaksid Eestis elada, vaid sellepärast, et nende siin elamine on ühiskonnale kasulik.

Pikk jutt, aga ministrite suhtes on kokkuvõte lihtne: alati võib olla kriitiline ühe või teise väljaütlemise või teo suhtes seoses selle looga, aga mõlemad ministrid on teinud oma tavapärast tööd ja nad võiks rahule jätta.

Riigikogu liige Siim Kabrits on ettevõtlik inimene, kelle ühele ettevõtetest kuulub kolmandik ettevõttest, mis omab kahte korterit vanalinnas Kooli tänaval. Teised korteri kaasomanikud läbi oma ettevõtete on Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach. Investeering tehti maja korda tegemiseks ja edasi müümiseks, see pole aga tänaseks realiseerunud. Sellega Kabritsa roll piirdub. Avalikkusele tundmatust mulgist on saanud suurele osale eestimaalastele tuttav nägu. Loodetavasti on Kabritsale see tulevikus abiks. Ka tema võiks rahule jätta.

Nüüd Indrek Raudsest ja Nikolai Stelmachist. Nendega on palju keerulisem. Siin on niipalju erinevaid infokilde ja neid lisandub ilmselt veelgi. Viimased päevad pole selge seisukoha võtmist lihtsamaks teinud, kuigi kindlasti on tänaseks hulk inimesi, kel on juba ammu mõõt täis. Mõõt on täis, lähtudes retoorikast ja fiktiivsusest, eetiliste piiride ületamisest. Kas siin on ka midagi kriminaalset, seda saame teada. See aeg tuleks ära oodata. Kui on midagi kriminaalset, siis selleks aruteluks on kohtusüsteem. Mis puudutab nii-öelda parteilist suhtumist, siis selles osas saavad otsuse vastu võtta vaid IRLi liikmed. Omapoolse sammu riigikogust ja Tallinna volikogust tagasiastumise teel on kõnealused juba ette võtnud. Kuidas konkreetne asi laheneb, näitab aeg.

IRList

Vastus küsimusele, kas kõik see on olnud IRLile kuidagi abiks, on ilmselge. Täielik jama enne suurkogu ja erakonna esimehe ja juhtorganite valimisi. Jama oleks ka ilma nende eelseisvate sündmusteta. Olukorras, kus paljudes arengumaades on probleemiks juurdepääs haridusele ja kirjaoskuse puudus, siis IRLi probleemiks on liigne kirjade kirjutamine ja allkirjade kogumine, seda juba pikemat aega.

Ühtegi probleemi ei ole need kirjad lahendanud, küll aga on rõõmuks konkurentidele. Näe, kus lollid ... See kõik ei tähenda seda, et probleeme ei peaks lahendama. Selleks erakonna juhid ju ongi. Fakt on see, et 28. jaanuaril valitakse IRLile uus esimees niikuinii. Minu arvates peaks see inimene seda tööd teha viitsima, hoolima inimestest, olema usutav peaministrikandidaat ja ka IRList väljaspool olevate inimeste jaoks arvamusliider, karismaatiline. Kas sellist inimest üldse leidub? Teeme Eestit nende inimestega, kes meil on. Mis puudutab Lääne-Viru IRLi, siis siin toimivad asjad jätkuvalt. Järgmisel neljapäeval korraldame oma inimestele korralise üldkogu. Arutame ka päevaprobleeme. Riietus kampsunist ülikonnani.

Kas asjatud kaikad kodarates või on keiser tõesti alasti?

2011-12-08

Kas teate Hans Christian Anderseni muinasjuttu keisrist, kes omale uued rõivad sai? Kogu rahvas kummardas ja kiitis keisri uute rätsepate osavat näputööd. Kuni ühel hetkel üks väike poiss ütles välja selle, mida keegi seni polnud julenud: keiser on ju alasti! Umbes sarnane süžee on praegu lahti rullumas ka Eesti Rahva Muuseumi ehitamise ümber.

Ma tunnustan igati ERMi ja teiste riigiasutuste aastatepikkust tööd uue muuseumihoone ehituse ettevalmistamisel. ERMi rajamine on Riigikogu otsus ja sellel on ka praeguse valitsuse igakülgne toetus. Ja kuigi on olnud kahtlejaid uue muuseumihoone asukoha osas, siis mina isiklikult olen seda meelt, et ERM peab eelkõige regionaalpoliitilistel põhjustel tulema just Tartusse.

Paraku seisab ilusate ideede ja kõigile külalistele avatud muuseumimaja valmimise vahel veel kaks suurt takistust: aeg ja raha. Õigemini - nende nappus.

Kultuuri- või turismiobjekt?

ERMi ehitamist ette valmistades on lähtutud lootusest, et suur osa hiigelprojektiks vajalikust rahast tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist. Selles lootuses on ERM läbi ministeeriumide saatnud teele ka projektikirjeldused ja rahastustaotlused Euroopa Komisjoni suunal, kes nii suure projekti puhul peab oma heakskiidu andma.

Aga just sealt on tulnud tagasilöök. Kuna sellises mahus kultuuriobjekti pole võimalik eurorahade eest ehitada, esitleti taotluses muuseumi kui turismiobjekti. Sellist, milles on pinda kokku üle 32 tuhande ruutmeetri. Euroopa Komisjon kõrvutas seda taotlust ka teiste analoogsete projektidega, mis aga tekitas neis kõhklusi.

Küsimused, mis õhus, on igati loogilised. Kui rajatav Euroopa Solidaarsuse Keskus Gdanskis võtab enda alla 18 000 m2, Akropolise muuseum Kreekas 25 000 m2 ning Louvre'i muuseumihoone Lensis mahub 17 000 ruutmeetrile, siis kas tõesti on põhjendatud ja otstarbekas rajada Euroopa mõistes väiksesse Tartu linna turismiobjekt, mis on üks suurimaid omataolisi kogu Euroopas?

Kas prognoositud külastajate arv on realistlik? Kui praeguse kolmveerand eurot maksva piletihinna juures külastab ERMi 6000 inimest aastas, siis pärast uue hoone valmimist tõuseb pileti hind kaheksa korda ning külastajaid oodatakse 142 000. Ning isegi sellise külastajate arvu juures tuleks keskmiselt üks külastaja iga neljakümne näitusealuse ruutmeetri kohta. Seega oleks muuseum suurema osa ajast külastajatest suhteliselt tühi.

Aega jääb väheks

Jah, me võime püüda otsustajatele veel selgitada. Me võime olemasolevat objekti paberil jagada erinevateks projektideks ja nimetada asju teiste nimedega. Eelmisel nädalal läkski teele järjekordne selgitus. Aga nii väga, kui ma ka ei tahaks uskuda, et Euroopa eksperdid leebuvad, mul selliseks optimismiks erilist alust ei ole. Sest kaks korda on taotlus tagasi saadetud ning tehtud viisakalt ettepanekuid muuta projekti sisu ja mahtu.

Siit kasvab välja aga teine probleem, mis muutub iga päevaga järjest tõsisemaks. Nimelt saab selle perioodi Euroopa Liidu teotusrahasid kasutada kuni 2015. aasta lõpuni. Jäänud on neli aastat. Isegi kui taotlus peaks järgmise aasta esimeses pooles heaks kiidetama, ei tähenda see, et jaanipäeval saab kopa maasse lüüa.

Ees seisab veel hangete läbi viimine, mis sellise mastaapse projekti puhul ei ole tehtav paari nädalaga. Viimases ERMi projektis on planeeritud, et alates hanke väljakuulutamisest kuni uste avamiseni kulub pisut rohkem kui neli aastat.

Oma vastuse täiendavate selgituste kohta on Euroopa Komisjon lubanud anda nelja kuu jooksul. Nii et isegi, kui täiendavad selgitused Euroopa Komisjoni rahuldaks ning järgmisel suvel saaks alustada riigihankega, jääb projekti lõpuni ainult kolm ja pool aastat ehk seitse kuud vähem, kui projektis selleks ette nähtud. Nii et mõtlemisainet on küllaga.

Ärme süüdista peeglit

Kuidas selles keerulises olukorras nüüd edasi minna? Üks asi on kindel - ERMi on vaja ning ajaloolistel ja regionaalpoliitilistel põhjustel on Tartu selleks sobiv paik. Aga meil ei maksa süüdistada Euroopa Komisjoni ja öelda, et nemad seal kaugel lihtsalt ei mõista meid ja meie kultuuri olulisust. Pigem tuleb neisse suhtuda kui peeglisse. Ja kui see pilt, mis peeglist vastu vaatab, meile ei meeldi, tuleb tõsiselt mõelda, mida projekti juures ümber teha, mitte peeglit siunata.

Pigem peaksime olema tänulikud neile ekspertidele, kelle eesmärk on meid aidata teha asi, mis on ühest küljest oluline rahvuskultuurile, teisalt aga aitab ka meelitada Tartusse turiste ja tuua särtsu kogu regiooni majandusellu. Ja mis samas ei tundu Euroopa kontekstis ülepaisutatuna ning oleks ka Eesti riigile jõukohane üleval pidada.

Minu arvates peaks tõsisemalt kaaluma komisjoni tähelepanekuid ja soovitusi ning mitte välistama projekti sisulist ümber vaatamist. Just sellele võimalusele ja Euroopa ekspertide senistele vastuargumentidele viitasin ma ka oma kirjas rahandusministrile, mis ka siin leheveergudel kajastamist leidis.

Eestlastele on seni edu ja tunnustust toonud kainus ja kasinus. Sellest on olnud kasu nii meil endil kui on meid kiidetud ja seatud eeskujuks ka mujal Euroopas. Kahjuks on tendentslik, et suurte kultuuriobjektide puhul kipub see paljukiidetud talupojamõistus aga teinekord tahaplaanile jääma. Neid aga, kes reaalsetest probleemidest räägivad, tembeldatakse automaatselt kultuuripõlgureiks.

Väljatoodud probleemid ei ole asjatud kaikad muuseumivankri kodarates, vaid tähelepanu juhtimine sellele, et praegusel kujul ei pruugi see vanker üldse veerema hakatagi. Sellisel juhul on kannatajaks terve Eesti rahvas, sest muuseumi ehitamine lükkub veel kaugemasse tulevikku. Ja sellest oleks väga kahju, sest muuseumi praegused olud ja tingimused on väljakannatamatud ja nii jätkata ei saa.

Lõpetuseks lõik Anderseni muinasjutust: "Laps ütleb, et tal ei ole midagi seljas!""Aga tal ei olegi midagi seljas!" hüüdis viimaks kogu rahvas. Keiser võpatas, sest ta teadis, et see on õige. Ent ta mõtles: "Rongkäik peab edasi minema!" ja ta astus veelgi uhkemalt ning kammerhärrad kandsid tema olematut sleppi.

Ken-Marti Vaher: elamislubade piirarvuga seonduvat peaks uurima sõltumatu komisjon

2011-12-06

Ken-Marti Vaher: elamislubade piirarvuga seonduvat peaks uurima sõltumatu komisjon

Siseminister Ken-Marti Vaher teeb elamislubade juhtumi ja piirarvuga seonduva uurimiseks Vabariigi Valitsusele ettepaneku moodustada sõltumatu ekspertkomisjon.

Ken-Marti Vaheri hinnangul on oluline, et avalikkus saaks sõltumatu ja objektiivse ülevaate elamislubade juhtumist ning selle saab anda ekspertidest koosnev komisjon. „Ekspertkomisjon peaks andma vastuse, kas sel aastal vastu võetud otsused seoses elamislubade piirarvuga on olnud asjakohased, põhjendatud ja erapooletud. Minu hinnangul võiksid ekspertkomisjoni moodustada põhiseaduslike institutsioonide ja teiste ministeeriumide eksperdid, näiteks võiksid komisjoni kuuluda riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad," selgitas Vaher.

IRL näeb selget probleemi täna kehtiva välismaalaste seaduse toimimises, mis võeti vastu 2008. aastal. IRL on seisukohal, et fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada läbi tõhusa järelevalve. Siseminister on algatanud elamislubadega seonduvate nõuete rangemaks ja selgemaks muutmise, samuti on alustatud uue välismaalaste seaduse eelnõu ettevalmistamist.

IRLiga liitus Eerik-Niiles Kross

2011-12-06

IRLiga liitus Eerik-Niiles Kross

5. detsembril rahuldas IRLi Tallinna piirkonna juhatus Eerik-Niiles Krossi avalduse astuda erakonna liikmeks.

Eerik-Niiles Kross on tuntud julgeolekuekspert, kes on töötanud Eesti Vabariigi diplomaadi, julgeoleku koordinatsioonidirektori ning president Lennart Meri julgeolekunõunikuna. Käesoleval ajal juhib Kross tuntud konsultatsiooniettevõtet Trustcorp ja nõustab muuhulgas Gruusia valitsust ja Albaania peaministri bürood.

Kross ütles erakonnaga liitudes, et tema arvates on Eestit ootamas välis- ja julgeolekupoliitiliselt keerukad ajad ning sellises olukorras on tarvis rahvuslikke jõude konsolideerida, mitte neid lõhkuda või uusi luua. Ta lisas, et raskel ajal ei sobi tema arvates olla tugitoolikriitik vaid ta soovib anda oma panuse Eesti ainsa rahvusliku ideoloogiat kandva erakonna edendamisse.

Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda

2011-12-06

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda. Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

„Investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse aitab kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse," ütles Seeder.

„Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev," lisas minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtub põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda

2011-12-06

Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Lisaks lauda avamisele kohtub põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi eestseisus: me ei tolereeri fiktiivsete elamislubade jagamist

2011-12-05

IRLi eestseisus: me ei tolereeri fiktiivsete elamislubade jagamist

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus võttis täna hommikul vastu avalduse, milles kinnitab, et IRL on läbi kogu oma tegevuse kaitsnud Eesti julgeolekut ning kindlat arengut.

Seetõttu on IRL ühiselt seisukohal, et elamisloa tohivad kehtiva kvoodi raames saada vaid isikud, kes ei ole ohuks Eesti julgeolekule ning kes toovad meie ühiskonnale lisaväärtust.

Eesti on ajanud konservatiivset sisserännupoliitikat ja IRL leiab, et seda ei tohi muuta. Vältimaks fiktiivsete elamislubadega Eestisse ja Euroopa Liitu pääsemist tuleb julgeolekukontrolli nende üle oluliselt tugevdada. Kui keegi on saanud elamisloa fiktiivselt, tuleb see tühistada.

Tänase siseministri ajal on alustatud menetlused 65 elamisloa tühistamiseks. IRL volitab siseministrit astuma kõiki vajalikke samme fiktiivsete elamislubadega seonduva selgitamiseks.

Eestseisuses ei leidnud toetust 77 erakonna liikme poolt eile esitatud ettepanek, et Riigikogust lahkuks lisaks Indrek Raudsele ka Siim Kabrits ning ministriametist kutsutaks tagasi Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher.

Ettepanekut ei toetanud ükski eestseisuse liige. Selle vastu oli 11 inimest, erapooletuks jäi neli.

Olles ära kuulanud asjaosaliste selgitused, peab IRLi eestseisus küllaldaseks, et Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach on astunud tagasi oma valitud ametitest.

Riigieelarve vaatab tulevikku ettevaatlikult

2011-12-01

Märgid näitavad, et olukord maailma majanduses võib karmistuda, seega tuleb kulude kavandamisel olla ettevaatlik.

7. detsembril jõuab riigi 2012. aasta eelarve kolmandale lugemisele. Eelarve on mõõdukalt konservatiivne, selle koostamisel on arvestatud kolmeprotsendise majanduskasvuga. Eelarve kulude kogumaht on 6,6 miljardit eurot.

Märgid näitavad, et olukord maailma majanduses võib karmistuda, seega tuleb kulude kavandamisel olla ettevaatlik. Praegu on jäänud 2012. a eelarvesse võimalus suurendada defitsiiti, et olude halvenedes ei peaks asuma kulusid kärpima.

Eesti saab rohkem, kui annab

Oleme Eestis suutnud hoida oma võlakoormuse Euroopa madalaima, 5,8% SKT-st. Eraisikutena teame, et väike võlakoormus annab meile vabaduse oma elu vajadusel kiiresti ümber korraldada ja võime toime tulla ootamatute saatuselöökidega.

See kehtib ka riikide ja omavalitsuste kohta. Sageli nõutakse, et riigi tegevuskulud tuleb taastada kriisieelsel tasemel. Mõeldakse 2007. aastat, kuid see oli juba üle jõu elamise aasta ja selliseid kulutamisvõimalusi ei tule Eestis niipea.

Eesti on kriisist tasapisi taastumas. Tänu ettevõtjate tarkusele on ekspordi toel olnud meie majanduskasv Euroopa keskmisest kiirem.

Väga vajalikud olid riigi toetusmeetmed ekspordi suurendamiseks. Siinkohal on oluline tähele panna, et ekspordi kasvu mõjutas tuntavalt meie põhilistel välisturgudel Põhjamaades ellu viidud majanduse elavdamise poliitika, peamiselt riigi tellimuse suurendamine.

See on avatud majanduse magus vili, mõru pill on üldine hinnatõus, millega kärbitud palgaga eestlastel on keeruline toime tulla. Praegu on oluline Euroopa ja maailmamajanduse enam-vähemgi stabiilne seis, et ei kaoks turud, kuhu oma toodangut müüa.

2012. aastal eraldab Eesti Euroopa Liidu üldeelarvesse 167 miljonit eurot, kuid ise saame järgmisel aastal välisraha kasutada 1,3 miljardit! 80 protsenti sellest on pärit Euroopa Liidu fondidest ja koostööprogrammidest ning 20 protsenti heitgaaside müügist. Nii suur summa avaliku sektori raha elavdab majandust ja annab inimestele tööd.

CO2 müügist saadav raha tuleb vastavalt lepingutele investeerida energia säästmisse, mis omakorda tähendab, et hoonete soojuskaod ja halduskulud vähenevad.
Järva maakonnast saavad remondiraha näiteks Väätsa ja Türi-Alliku lasteaed, Türi, Paide ja Koeru päästekomando, Koeru ja Järva-Jaani kool, Järvamaa kutsehariduskeskuse hooned, Järvamaa haigla.

Võrreldes eelmise aastaga suureneb ühistransporditoetus 4,84% ja kohalikele omavalitsustele antav teehoiutoetus 40%. Jätkub Tallinna-Tartu maantee ehitus. Põllumeestele on oluline, et kümnendiku suurenevad põllumajanduse otsetoetused.

Oluliselt suurenevad kulutused kaitseväelastele nüüdisaegse varustuse ja laskemoona hankimiseks, samuti Kaitseliidu tegevusse minev raha.

See, et meie kaitsetahte hoidmine ja kasvatamine peab olema erilise tähelepanu all, sai kinnitust 11. novembril Haapsalus kultuurifoorumil. Nimelt väitis seal üks teenekas värskelt sotsiaaldemokraadiks suundunud riigikogu liige, et Kaitseliit on vaba aja veetmise organisatsioon, ning imestas, miks seda üldse riigieelarvest rahastatakse.

Haridus- ja teadusministeeriumi eelarve suureneb seoses kõrghariduse ja teadustegevuse rahastuse kasvuga, tasuta kõrghariduse eelnõu on menetluses.

Põhjusega on tähelepanu pälvinud õpetajate palk. Õpetajate kõneisik Martin Saar ütles ETV saates «Terevisioon», et koolivõrgu reformile peaks eelnema haldusreform.

Tema seisukohaga saab nõustuda. Tugevas omavalitsuses on tugev kool, perearstikeskus, ühistranspordivõrk ja sotsiaalhoolekanne.

Tuleb tunnustada haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo samme, et korrastada koolivõrku ning leida valdkonnas lisaraha õppetöö, sh õpetajate palkade tarbeks.
Oluline on siinjuures tegutsemise läbimõeldus, et ei juhtuks nii nagu Türil, kus oli eesmärk hooneid ökonoomsemalt kasutada, kuid tulemus on vastupidine.

Pensionisaajate hulk suureneb

Rääkimata inimestele lubatud, kuid tegemata jäänud majandusanalüüsist jäi kokku lugemata isegi loodavates koolides vajaminevad ruumid.

Sotsiaalvaldkonna suurim kuluallikas on riiklik pension, millele kulub 1,3 miljardit eurot, kasv on 72 miljonit eurot. Pensionisaajate arv suureneb 8000 inimese jagu ning 1. aprillist suurenevad pensionid 4,4%.
Suurim kulukasv summas 90 miljonit eurot tekib seoses riigi kannete taastamisega kohustusliku kogumispensioni fondidesse, nn teise sambasse.

Kui seni on maapiirkondadesse tööle minevatele õpetajatele makstud lähtetoetust, siis nüüd on seda kavas pakkuda ka noortele arstidele. Eesmärk on, et noored arstid läheksid ka maale tööle.

Häid uudiseid on haigekassast, kus järgmisel aastal taastatakse raviteenuste hinnad, mis annavad haiglatele ja arstidele rohkem raha head teenust pakkuda, suureneb perearstide rahastus, paranevad diabeetikute ravivõimalused ja lisatakse uusi tervishoiuteenuseid.

Kokkuvõttes on Eesti 2012. aasta eelarve konservatiivne ja ette vaatavalt ettevaatlik. Ilmselt tunnevad suured elanikegrupid, pensionärid, sotsiaaltoetuste saajad, sisejulgeolekutöötajad, haridus- ja kultuuritöötajad, et olukord nende valdkondades on liiga pingeline.

Meie haldussüsteem vajab kohandamist muutunud oludega. Poliitikutelt oodatakse muutusi, kartmatust eksida ja julgust teha keerulisi otsuseid. Aeg näitab, kas selleks ollakse valmis juba järgmisel aastal, et 2013. aasta eelarve pakuks rohkem rahulolu.

Eesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt

2011-12-01

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Soome kolleeg Jari Koskinen tõdesid täna Helsingis toimunud töökohtumisel, et põllumajandus- ja maaelutoetuste rahastamise alused tuleb muuta õiglasemaks.

„Maaelu arengutoetused on mõeldud eelkõige maaettevõtluse ja maapiirkondade infrastruktuuri investeeringute toetamiseks, samuti teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse arendamiseks," ütles Seeder. „Eesti ja Soome ei näe võimalusi nende toetuste vähendamiseks, pigem võiks investeeringutoetusi suurendada otsetoetuste vähendamise arvelt," selgitas ta.

Eesti ja Soome leiavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi raames tuleks muuta ka maaelu arengutoetuste rahastamise aluspõhimõtteid. Kuivõrd maaelu arengukavadega toetatakse ka metsandust, siis tuleks Seedri sõnul rahastamise skeemis arvesse võtta mitte ainult põllumajandusmaade suurust, vaid ka metsamassiive. „Lisaks tuleks arvestada ka asutustihedust ja asjaolu, et valdav osa Eestist kuulub uue määratluse kohaselt vähemsoodsate alade hulka."

Eesti suurim probleem ÜPP reformikavas on Euroopa Komisjoni poolt ettepandud põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise üliaeglane tempo. Ebavõrdsed otsetoetused rikuvad võrdset kohtlemist ning sunnivad Eesti põllumehi konkurentsis püsimiseks rohkem ja suurema efektiivsusega tööd tegema.

Soome põllumajandusminister Jari Koskinen ütles, et ta mõistab ja toetab põhimõtteliselt Eesti soovi põllumajanduse otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks. Samas ta selgitas, et kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika rahastamist ei suurendata, siis saab võrdsustamine toimuda suuremate toetustega riikide toetuste vähendamise teel ja see saab olema väga problemaatiline.

Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Eile kohtus Seeder Läti peaministri ja põllumajandusministriga, samuti on ta ÜPP ja otsetoetuste teemal kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tallinna linnaeelarve — „jalad maas“ või „jalad poris“?

2011-12-01

Tallinn tutvustas oma järgmise aasta eelarvet koondnimetusega „Jalad maas". Eelarve sisusse süvenema hakates tekib aga küsimus, kas linnaeelarvet saab ikka nimetada „jalad maas" või ehk oleks ajakohasem öelda „jalad poris"? Kui tugev on see pinnas, millele linnavalitsus toetub?

Kõigil koduomanikel on võimalik Tallinnas taotleda järgmisest aastast maamaksu vabastust. Siinkohal pean vajalikuks meelde tuletada, et Tallinna kritiseeris 2010. aasta majandusaasta aruande pöördumises linnapea vabariigi valitsust, et maamaksuvabastusega jääb pealinn ilma 22,5 miljonist eurost. Ometi aga otsustas linnapea omal initsiatiivil maamaksu kaotada juba 2011. aastal, üks aasta varem kui Eesti riigis tervikuna.

Vastupidiselt linnapea kartustele linnaeelarve Tallinnas maamaksu kaotamise tõttu ei vähene. Vastupidi: linn hoopis prognoosib maamaksu laekumise 2,1 miljoni euro ehk ligi kümne protsendi suurust suurenemist. Peale selle, et nimetatud summa tuleb suures osas äriettevõtete maksimaalsest seadusega ettenähtud maamaksumäärast (maamaksumäär tõsteti 1,5 protsendilt 2,5-le), leidub hulgaliselt koduomanikke, kelle maamaksuvabastusega linnal kiiret pole. Täna ei saa maamaksuvabastust äri- ja sotsiaalmaal asuvad ligi 1500 korterit või kinnistut, 367 hooneühistut ning Raadiku ja Loopealse 1800 munitsipaalkorteri elanikud.

Linn aga ei kiirusta probleemi lahendama. Abilinnapea Taavi Aas on öelnud, et inimene, kes on notari selgitustele vaatamata ostnud korteri ärimaal, on selles ise süüdi ning linn ei saa siinkohal kuidagi aidata. Sama abitus seisus on linn ise OÜ Raadiku Arendusega sõlmitud lepingu tingimuste muutmise osas. Kinnisvarabuumi tipus sõlmitud lepingu kohaselt on iga-aastane rendikulu seitse miljonit eurot. Ühe ruutmeetri rentimise eest makstakse firmale 8,7 eurot, samal ajal kui keskmine Lasnamäe üürikorteri pakkumishind turul on 4,8 eurot. Ja säärane ülemaksmine jätkub tervelt järgmised 20 aastat.

Planeeritav dividenditulu linnaosalusega äriühingutest 2012. aastal on 8,12 miljonit eurot ehk ligi 50 protsenti rohkem kui tänavu. Selliste ettevõtete hulka kuuluvad Tallinna Vesi, Tallinna Soojus, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ja Tallinna Tööstuspargid. Kas linn kavatseb oma esindajate kaudu äriühingute nõukogudes tuleval aastal survestada ettevõtteid dividende senisest rohkem maksma? Jäägu see hetkel oletuseks.

Linnavalitsus on ka jätkanud oma senist poliitikat linna sihtasutuste ja äriühingute osas. Sihtasutusele Tallinn 2011 on ette nähtud tuleva aasta tegevuskuludeks 700 000 eurot, olgugi et kultuuriaasta on lõppemas. Põhimõtteliselt ei tähenda sihtasutuse Tallinn 2011 jätkuv finantseerimine muud kui preili Sepa ja härra Mutli „soojal kohal" hoidmist.

Lisaks on eelarvesse sisse kirjutatud ka uue sihtasutuse SA Keskkonnakogu tegevuskulud 40 000 eurot. Tegemist on organisatsiooniga, mille ülesanded on peaaegu üksühele maha kirjutatud Tallinna Keskkonnaameti põhikirjast. Rääkimata linnaisade lemmikust SA Tallinna Televisioon, mis järgmisel aastal neelab 2,41 miljon eurot. Mulle on arusaamatu, miks on taas vaja raha raisata arutule dubleerimisele ja näilistele enda poolt välja mõeldud vajadustele, mis ei kanna linlaste huvisid.

Selline poliitika viitab otseselt asjaolule, et linn kas ei suuda või ei taha ebavajalikke kulutusi tegelikkuses kärpida, ükskõik kui hädasti vajavad lisaraha linna teed või lasteaiad.

Lasteaedadest on räägitud küll, aga lastest ei saa üle ega ümber seekordki. Huvihariduse rahastamine väheneb aasta lõikes ligi kümme protsenti ehk 550 000 euro võrra. Tegemist on süveneva trendiga: näiteks võrreldes 2009. aastaga on huvihariduse rahastamine vähenenud tervelt 22 protsenti. Tasub ka meenutada, et linn kaotas eelmisel aastal ka erahuvihariduse rahastamise.

Ligi pool miljon eurot kulub igal aastal linnahalli peale, et kultuuriobjekt päris kokku ei kukuks. Olgugi, et abilinnapea Aas on juba pea kaks ja pool aastat korduvalt lubanud ehitustööde kohest pihtahakkamist, oleks aeg tõele näkku vaadata ja hakata otsima linnahallile uut investorit. IRL-i sellesisulise eelnõu on linnavalitsus kaks korda tagasi lükanud, põhjendades sammu läbirääkimiste kestmisega. Fakt on, et täna ei suuda abilinnapea isegi mitte orienteeruvat kuupäeva öelda, millal võiksid tööd linnahallis alata. Enesepetmise võiks ju ometi lõpetada.

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel," kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.

„Otsetoetuste tasemete suure erinevuse tõttu on raske saavutada samu eesmärke. Kui põllumeestele ei tagata võrdselt stabiilset sissetulekut, siis on tõsises ohus maapiirkondade talumajapidamised ja selle tulemusena kogu Euroopa areng," selgitas Seeder. Ta lisas, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis näevad ette võrdseid konkurentsitingimusi liikmesriikides.

Eesti on alustanud rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist otsetoetuste võrdsustamiseks. Otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on riigipeadel, kes langetavad otsuse Euroopa Liidu üldise finantsraamistiku osas.
Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Lisaks Läti ministritele on Seeder kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, homme teeb ta visiidi Soome ning ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi rahvuslased mälestavad riigipöördekatses hukkunuid

2011-11-30

IRLi rahvuslaste ühendus tähistab homme kell 14.00 kommunistide riigipöördekatsel 1. detsembril 1924 hukkunud Eesti sõdureid Tondipoiste mälestussamba juures mälestusmiitinguga.

„Tondi kasarmute kaitsel oma elu ohverdanud kadetid on saanud omamoodi sümboliks. 1924. aastast tõusid Eesti Vabariigis uuesti päevakorda sõnad „kaitsetahe", „isamaa armastus" ja „relvavendlus". Meie ülesanne on hoida elus nende sõnade tähendus, sest iseseisvus ei ole kergesti kättevõidetav ega midagi iseenesest mõistetavat. Iseseisvus on elus peamine väärtus, mille kaitsele peab pühenduma kogu rahvas ja riik," sõnas IRLi rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.

Kolmandat korda peetavast mälestusmiitingust on osa oodatud võtma kõik huvilised.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Jõgeva- ja Tartumaad

2011-11-30

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna ja homme väljasõidu Jõgeva- ning Tartumaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

Jõgeva- ja Tartumaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär Priit Sibul, fraktsiooni aseesimehed Toomas Tõniste ja Kaia Iva, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas ning sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Samuti Aivar Kokk, Ülo Tulik, Erki Nool, Andres Herkel, Peeter Laurson, Liisa- Ly Pakosta, Siim Kabrits ja Indrek Raudne.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas omavalitsuste, ettevõtete ja haridusasutustega; toimuvad kohtumised kohalike inimestega, antakse koolides tunde, külastatakse spordi-, küla- ja noortekeskuseid.

Eraldi on IRLi saadikutel kavas kohtumised IRLi Jõgevamaa ja Tartumaa liikmetega.

Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei

2011-11-29

Kaks aastat pärast keskkriminaalpolitsei likvideerimist loob siseminister Ken-Marti Vaher selle uuesti, mõrvade uurimine jääb siiski prefektuuride ülesandeks.

Täpselt samal kujul vana keskkriminaalpolitseid (KKP) siiski ei elustata. See jääb tegutsema politsei ja piirivalveameti koosseisus ning eraldi valitsusasutust reformiga ei teki. Uue KKP peamisi ülesandeid saab olema neli: kriminaaltulude konfiskeerimine ning korruptsiooni, narkokuritegude ja küberkuritegevuse uurimine.

«KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada.»

Kuid see pole siiski peamine põhjus, miks KKP uuest aastast n-ö reanimeeritakse. Vaheri sõnul on selleks ennekõike siiski vajadus tõhustada veelgi võitlust organiseeritud kuritegevusega.

Selleks alustasid septembris politsei- ja piirivalveametis eraldi üksustena tööd kaks bürood – korruptsioonikuritegude ja kriminaaltulu tuvastamiseks.

Kokku koondaks KKP enda alla neli eraldiseisvat üksust ja selleks on parajasti loomisel veel kaks üksust. Neist esimene hakkab keskselt tegelema narkokuritegude ja teine arvutikuritegevusega. Viimased kaks on organiseeritud kuritegevuses kogu maailmas tooni andvad kuriteoliigid. Ainuüksi küberkurjategijate kasumiks arvatakse tänavu olevat 110 miljardit USA dollarit.

«Kokkuvõttes peaks selline tsentraliseerimine kõiki neid uurimissuundi veelgi tugevdama,» kinnitas Vaher ja tõi näiteks kriminaaltulu konfiskeerimise, millega praegu tegeleb igas prefektuuris üks ametnik. «Tulevikus hakkavad need ametnikud alluma kesksele büroole, kuhu kuulub vähemalt kuus inimest ja kust osatakse prefektuurides asuvaid ametnikke paremini juhtida.»

Viimastel aastatel on riik kriminaaltulu konfiskeerimisel saanud kurjategijatelt keskmiselt 2,6 miljonit eurot aastas. Siseministeeriumi hinnangul peaks keskse üksuse loomine seda summat vähemalt kahekordistama.

«Pealegi suudaks ta siis oma teenust edaspidi pakkuda ka maksu- ja tolliametile,» lubas Vaher. Veel aasta aega pärast KKP kaotamist 2009. aasta lõpus kostis kriminaalpolitseist korduvalt väiteid, et endised KKP ametnikud ei tunne end piisavalt motiveerituna, sest neil on raske määratleda, kelle jaoks ja mida nad jälitustöös tegema peavad.

«See hinnang, et toome nüüd need inimesed pärast mitmeaastast istumist n-ö august välja, on minu meelest siiski veidi vale,» ütles siseminister. «Meie soov on uurijate motivatsiooni tõsta. Ja siin on väga oluline anda neile kindel identiteet, võimaldada paremad palgatingimused ja tehnilised võimalused.»

Kava järgi tõuseks kriminaalpolitseinike minimaalne kuupalk 60 protsendile vastava taseme prokuröri palgast. Jälitusametnikud hakkaksid seal saama kuus kätte vähemalt 1000 eurot. Eraldi juhti KKP-le siseministeerium ei planeeri, sest organisatsioon hakkab alluma praegusele politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonna juhile Raigo Haabule.

Kommentaar Andres Anvelt KKP viimane direktor, riigikogu liige

Keskkriminaalpolitsei (KKP) taastamine on ainuõige lahendus. Soomes käidi kunagi 1950. aastatel läbi sama protsess, kui KKP kaotati ja selle vajalikkusest alles tagantjärele aru saadi.

KKP ametnikele konkreetse jurisdiktsiooni loomine on ainult hea – kui sa pead tööd tegema nii, et sa täpselt ei oskagi määratleda oma eriala, siis mõjub see motivatsioonile halvasti.

See, milliseid kuriteoliike see asutus uurima hakkab, on maitseküsimus. Tõenäoliselt saab nende tööpõld olema määratletust laiem, sest ainuüksi kriminaaltuluga tegelemine muudab selle valdkonna laiemaks.

Minu hinnangul peaks uuel KKP-l olema kindel regionaalmudel – see tähendab, et neil peaks olema kohapeal prefektuuridest sõltumatud ametnikud. Ainult nii saab see üksus edukas olla. KKP-l peab tekkima võimekus ja sellega ka õigus võtta uurimiseks üle ükskõik mis ajahetkel ükskõik milline kriminaalasi. Kui neil see võimekus on, siis saab neil olema ka tugev identiteet.

Raha keskkriminaalpolitseile Siseministeerium plaanib järgmise aasta algusest uurimise kiirendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks investeerida ligi 2,7 miljonit eurot.

• Kriminaalmenetluse kiirendamiseks 1 412 862 eurot. Kriminaalpolitseinike minimaalseks kuupalgamääraks kehtestatakse 60 protsenti vastava taseme prokuröri minimaalsest kuupalgamäärast.

• Eritehnika soetamiseks 315 000 eurot.

• Kriminaaltulu üksuse loomiseks 218 400 eurot. Võimekuse parandamiseks värvatakse 2012. aastal senisele kolmele ametnikule juurde seitse ametnikku.

• Küberkuritegevuse-vastase üksuse töövahenditeks 731 537 eurot.

Allikas: Postimees

Eesti kodakondsus on privileeg

2011-11-26

Täna tähistab Eesti kodanikupäeva. Just sel päeval 1918. aastal määratles Maanõukogu inimesed, kellele laienevad Eesti Vabariigi kodaniku õigused. Sisuliselt oli tegu Eesti esimese kodakondsusseadusega, mille põhimõtetele tugineb kodakondsuspoliitika praeguseni.

Kodanikuks olemine kätkeb kaht poolt. Esiteks kodanikuks olemist juriidilises mõistes, mis annab inimesele õigusi, pannes vastukaaluks kohustuse järgida riigi seadusi. Teisalt tähendab kodanikuks olemine inimese aktiivset kaasarääkimist riigi arengus ja panustamist oma elukeskkonna paremaks ja turvalisemaks muutmisesse.

Ükski riik ei ole kohustatud andma välismaalastele oma kodakondsust ja ükski välismaalane pole kohustatud Eesti kodakondsust taotlema. Eesti kodakondsus on privileeg, millega kaasneb riigi ja inimese vaheline eriline usaldussuhe.

Eesti kodakondsuspoliitika eeldab, et inimene teeb teadliku valiku, meil ei nähta ette välismaalastele automaatselt kodakondsuse andmist.

Määratlemata kodakondsus

Inimesed, kes ei ole enda kodakondsust määratlenud, jäävad ilma mitmest õigusest nii Eestis kui Euroopa Liidus. Näiteks võimaldab Eesti kodakondsus reisida viisavabalt, õppida tasuta või madalama õppemaksuga ning töötada Eesti riigiametites või tööloata kõikjal ELis. Samuti annab kodakondsus võimaluse osaleda aktiivselt oma kodumaa ühiskonnaelus.

Eestis kehtiva elamisõiguse või -loa alusel elavate määratlemata kodakondsusega inimeste arv langes tänavu aprillis alla 100 000.

Vahetult pärast taasiseseisvumist moodustasid määratlemata kodakondsusega inimesed Eesti rahvastikust üle 30 protsendi. 20 aasta jooksul on nende hulk pidevalt kahanenud, moodustades nüüd seitse protsenti elanikest.

Riigile on oluline, et siin elavad välismaalased sooviksid siduda oma tuleviku Eestiga ja taotleda kodakondsust. Julgeoleku kindlustamiseks ja elanike sidususe tagamiseks peab määratlemata kodakondsusega inimeste arv olema võimalikult väike.

Kodakondsus seob inimese ja riigi

Oluline roll on määratlemata kodakondsusega lapsevanematel, kellest kaks kolmandikku taotlevad oma siin sündinud lastele Eesti kodakondsust. Kui vanemad näevad oma lapse tulevikku Eestiga seotult, on tähtis, et nad taotleksid oma lapsele Eesti kodakondsust enne lapse 15aastaseks saamist, sest pärast nõuab see lapselt lisatingimuste täitmist. Otsus lapse õigusliku seisundi suhtes - kas taotleda talle Eestis elamiseks Eesti kodakondsust või elamisluba? - tuleb vanematel teha enne lapse aastaseks saamist.

Tõin alguses välja kodanikuks olemise kaks aspekti. Peale juriidilise mõtte on oluline inimese enda kodanikutunne, võimalus ja vastutus kujundada Eesti tulevikku ning osaleda ühiskonnas tähtsate küsimuste otsustamisel. Teisisõnu: ise otsustada enda ja oma lähedaste käekäigu üle.

Nüüdisaegset demokraatlikku ühiskonda kujundavad paljuski vabatahtlikud, kellele läheb ümbritsev korda ja kes on valmis oma aega ja energiat millegi loomiseks või parandamiseks jagama. Aktiivseid inimesi innustab nende enda tahe. Vabatahtlust ei saa luua, selle aluseks on ja jääb inimeste oma algatus ja soov.

Vabatahtlikku innustab vaba tahe

Siseministrina olen uhke, et sisejulgeolekus tegutseb märkimisväärne hulk vabatahtlikke. Eestis on praegu ligikaudu 1500 abipolitseinikku. Priitahtlikke päästjaid on umbes 1100. Nende arvude taga seisavad teotahtelised mehed ja naised.

Riiklikke päästekomandosid on meil 81 ja riigiga päästetöölepingu sõlminud vabatahtlikke komandosid 85. Sel aastal toimus oluline muutus, kus vabatahtlike komandode arv ületas esimest korda riiklike komandode arvu. Kogu päästetöö teenusest moodustavad vabatahtlikud 36 protsenti. Mitmes välisriigis katavad vabatahtlikud päästjad päästealast umbes 75-90 protsenti. Näiteks Soomes, aga ka Šveitsis, mis on rikka riigi võrdkuju.

Eesti inimesele võivad need arvud tunduda mõistetamatud, sest nõukogudeaegsest päästetööde korraldusest tulenevalt oleme harjunud, et päästeteenus on riigi ülesanne. Kuid meilgi on juba kasvanud turvalisusesse panustavate kogukonna liikmete arv, mis lähiaastatel suureneb veel.

Vabatahtlust ei saa tekitada käsu korras. Riik saab luua tingimused, et vabatahtlikel oleks võimalik senisest veel enam turvalise elukeskkonna loomisele kaasa aidata.

Vabatahtlikkuse kaudu luuakse nii sotsiaalset kindlustunnet kui kogukonnakeskset enesekontrolli. Vabatahtlusele tugineb mitu liikumist, näiteks Kaitseliit, "Teeme ära!", samuti paljud muud keskkonnakaitset ja kohalikku elu arendavad tegevused.

Kõik need on kogukonna toimimiseks vajalikud. Usun, et läheb vaid mõni aasta, kui iga võimeka kodaniku auasi on osaleda endale sobivas vabatahtlikus tegevuses.

Seeder selgitab eurovolinikule põllumajandustoetuste võrdsustamise vajalikkust

2011-11-25

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördus kirjaga Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Cioloşe poole, et selgitada talle vajadust võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

Kuigi otsetoetuste ümberjaotamise protsess on Seedri sõnul poliitiliselt keeruline, ei saa Eesti nõustuda komisjoni praeguse ettepanekuga, kus õiglase toetuste jagamise viisini jõudmise ajaraam on teadmata, ulatudes üle praegu arutelu all oleva mitmeaastase finantsraamistiku.

„Soovime näha otsetoetuste ühtlustumist liikmesriikide vahel nii ruttu kui võimalik. Leiame, et järgmisel eelarveperioodil peaks kõigi liikmesriikide otsetoetustasemed olema vähemalt 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest," rõhutas Seeder volinikule saadetud kirjas. „Me ei saa nõustuda tulevase poliitikaga, mille tulemusena erinevad toetustasemed aastal 2020 ikka kolmekordselt."

Üldiseks arusaamaks on Seedri teatel olnud, et otsetoetuste ajaloolised toetustasemed ei ole tulevase Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raamistikus õigustatud. Ta lisas, et toetused peavad olema õiglased, kohtlema kõiki põllumajanduskaupade ühisturul osalejaid võrdselt ja tagama konkurentsivõime üle kogu Euroopa Liidu.

„Euroopa solidaarsus peab väljenduma ka põllumajanduspoliitikas ja otsetoetustes," rõhutas Seeder.

Seeder avaldas lootust, et tema kirjas tõstatatud mured saavad ÜPP reformilepetes positiivse lahenduse ja avaldas valmisolekut Ciolosega temaatika arutamiseks kahepoolselt kohtuma.

Põllumajandusminister Seeder kavatseb kahepoolselt kohtuda oma kolleegidega liikmesriikidest, et Eesti seisukohtadele toetust ja liitlasi leida. Eelmisel nädalal kohtus minister oma Iirimaa kolleegiga, lähiajal on plaanis kohtumised Soome ja Läti põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder selgitab eurovolinikule põllumajandustoetuste võrdsustamise vajalikkust

2011-11-25

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördus kirjaga Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu
voliniku Dacian Cioloşe poole, et selgitada talle vajadust võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

„Euroopa solidaarsus peab väljenduma ka põllumajanduspoliitikas ja otsetoetustes," rõhutas Seeder.

Seeder avaldas lootust, et tema kirjas tõstatatud mured saavad ÜPP reformilepetes positiivse lahenduse ja avaldas valmisolekut Ciolosega temaatika arutamiseks kahepoolselt kohtuma.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendil on avarad kasutamata võimalused Sahharovi auhinna laureaatide tõhusamaks toetamiseks

2011-11-23

Brüsselis toimus täna Euroopa Parlamendi presidendi algatatud Andrei Sahharovi mõttevabaduse auhinna võrgustiku konverents.

Kohale oli saabunud arvukalt Sahharovi preemia laureaate eesotsas Sergei Kovaljoviga; oma videotervituse saatis 1990.a. preemia saaja Aung San Suu Kyi, kes praegu juhib Birma poliitilise taassünni liikumist. Mitu laureaati, sealhulgas Hiinas üha vangis viibiv Hu Jia ning 2010.a. preemia laureaat, Kuuba ajakirjanik Guillermo Farinas ei saanud osaleda oma kodumaa võimude keelu tõttu.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Eesti saadik Tunne Kelam, kes koostas 2010.aastal oma fraktsiooni nimel analüüsi Sahharovi preemia nähtavuse ja mõju tõstmiseks, esitas need ettepanekud tänasel Sahharovi võrgustiku konverentsil.

Kelami arvates on tänavu 23-aastaseks saava Sahharovi preemia tuntus ja mõju veel kaugel sellest, mida selliselt prestiižikalt tunnustuselt võiks oodata. Rahvusvahelise meedia huvi Sahharovi preemia vastu ja selle kajastamine on püsinud minimaalsena ning keskendunud vaid auhinna kätteandmisele detsembri teisel nädalal.

"Euroopa Parlamendi võimalus ja kohus on kujundada püsikontaktid Sahharovi preemia laureaatidega, aga ka nominentidega, andes neile erilise koha Euroop Liidu välissuhtluses," ütles Tunne Kelam.

Euroopa välisteenistuse oluliseks ülesandeks peab saama kõnealuse preemia laureaatide ja kandidaatide olukorra pidev jälgimine nende koduriikides ning preemia mõtte selgitamine sealsele elanikkonnale.

Euroopa Parlamendi esindused peaksid Kelami soovitusel kutsuma regulaarselt Sahharovi preemia laureaate liikmesriikidesse esinema tutvustamaks inimõiguste seisundit nende kodumaal.

"Euroopa Parlament peaks Sahharovi preemia laureaadid ning nominendid poliitiliselt adopteerima," pani Kelam ette. "Neid ei tohi kohelda üksnes ühekordsete aukülalistena, vaid neile tuleb kindlustada parlamendi püsipartnerite ja sõpradena bürokraatiavaba alaline juurdepääs parlamenti ja selle kõigile istungitele."

Täna hommikul avas Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek Euroopa Parlamendi ees asuval Solidaarsuse Esplanaadil ka Andrei Sahharovi nimelise lounge'i, mille ette on maapinnale spetsiaalsete nimeplaatidega jäädvustatud kõik selle tuntuima sõnavabaduse auhinna pälvinud isikud. Tseremoonial kõnelenud Vene "Memoriaali" esimees Sergei Kovaljov meenutas, et kui Andrei Sahharov 43 aasta eest astus avalikkuse ette sõna- ja kodanikuvabaduste eestkõnelejana, siis tõdes ta kohe vajadust uue avara maailmakorra järele, mida tuleb luua kõigi rahvaste vabas koostöös. Kovaljovi sõnul on mõttetu rääkida Euroopa piiridest, sest sõnavabadus ületab loomulikul viisil kõik võimalikud piirid, seda eriti globaalse kommunikatsiooni võrgustikus. Euroopa kangelastegu on Vene Memoriaali juhi hinnangul see, et algsest Söe - ja Teraseühendusest on jõutud rahvasteühenduseni, mis rajaneb mitte üksnes majanduslikul, vaid samavõrra poliitilisel, õiguslikul ja moraalsel vundamendil.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.kelam.ee

Sahharovi mõttevabaduse auhinna koduleht

Tallinna eelarve on suure laenusurve all

2011-11-23

„Linnaeelarvest on teedele ja tänavatele eraldatud jooksvateks investeeringuteks 8,2 miljonit eurot. See, et eelmise aastaga võrreldes on investeeringud tõusnud 1,3 miljonit eurot on marginaalne, näiteks 2006. aastal oli see summa 35 miljonit eurot,” ütles Jürgenson. „Eelarve maht aga on tõusnud selle ajaga 36%.“

„Omaette teema on linna laenukoormus, mis on planeeritud 57% eelarvest ehk 280 miljonit eurot, mis on ligilähedane maksimumile lubatust. Linna kohustus ainuüksi OÜ Raadiku Arendusele on ligi 108 miljonit eurot. Kui liita juurde ka Loopealse munitsipaalmajad ja koolid, mis on PPP-projektina teostatud, siis on linna kohustuste ulatus murettekitav,“ sõnas Jürgenson.

„Lasteaedade tuleva aasta investeeringutest kaks kolmandikku teostatakse just PPP-ga, peale mida makstakse paar aastakümmet renti,” tõdes Jürgenson. „Loopealse ja Raadiku elurajooni üürimaksed ainuüksi ulatuvad aastas ligi 10 miljoni euroni.”

„Samuti ei pea paika Savisaare väide, et meediakulud ei suurene. Eelarvest võib välja lugeda, et Pealinn ja Stolitsa saavad juurde 35 000 eurot,” lausus Jürgenson. „Kulutused meediale ja mitmesugustele sihtasutusele on väikesed lollused, mis summeeruvad üheks suureks kuluks, mis kuivatavad ära linnaeelarve,“ ütles Jürgenson.

Tunne Kelam: Küberrünnakuid ei saa tõrjuda eraldiseisvaist kindlustest

2011-11-22

Euroopa Parlamendis toimus täna küberjulgeolekuteemaline ümarlaud, mille korraldajaks oli Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam koos Euroopa Julgeoleku Ümarlauaga (European Security Roundtable). Ümarlaud arutas Euroopa Parlamendi rolli küberjulgeolekupoliitika kujundamisel. Esinesid parlamendiliikmed, Europoli esindajad ning teised eksperdid, sealhulgas kauaaegne NATO küberkaitse poliitika nõunik ja hetkel Eesti Kaitseministeeriumi nõunik Heli Tiirmaa-Klaar.

Küberkaitse valdkonnas on Euroopa Liidu suurimaid probleeme vähene kooskõlastatus ning ühtse lähenemise puudumine, tõdes oma avakõnes Europarlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam.

"Euroopa Parlamendi saadikud toetavad ideed seada sisse ELi küberjulgeoleku koordinaatori amet, kes võiks oluliselt tõhustada eri algatuste, programmide ja süsteemide koostööd, " ütles Eesti saadik.

Saksa Fraunhoferi instituudi direktori Peter Martini arvates on aeg minna probleemist teadlikuks saamise järgust üle õiguslikule reguleerimisele, milles on algatajaroll Euroopa Parlamendil.

"Me ei saa loota sellele, et õnnestub end edukalt kaitsta, ehitades igaüks endale kindluse, millesse varjuda," hoiatas Tunne Kelam. "Probleem on ühine ning suurenevate ohtude vastu saab edukalt seista avatud lahinguväljal, tehes seda koos erasektori ning liikmesriikidega."

Liikmesriikide ja eri asutuste koostöö ning informatsiooni jagamine on Kelami arvates otsustava tähtsusega.

Parlamendisaadikud leidsid, et ka Euroopa Parlamendil on roll ja vastutus antud valdkonna paremaks koordineerimiseks Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja NATO-ga.

Samas on parlamendis küberkaitse alane tegevus siiani üsna killustatud ja seda viiakse läbi erinevate rõhuasetustega. Parlamendisaadikute tõhusamat tööd takistab ka piiratud juurdepääs tundlikule infole, milleta on raske saada pilti reaalsest olukorrast ja tegelikest ohtudest.
Kelami arvates on Euroopa Parlamendis tarvis moodustada küberjulgeolekuga tegelevate saadikute erirühm. "Praegu on teema eest vastutav ainult üks Parlamendi asepresident," ütles Kelam.

Euroopa Parlament kavatseb korraldada kuulamisi ja debatte küberrünnakuist ELi institutsioonide ja liikmesriikide vastu, mis jätkuvad ja mitmekesistuvad.

Euroopa Parlamendil on samuti ka valmimas oma panus direktiiviks koos ELi Nõukoguga infosüsteemide vastu suunatud küberrünnakute teemal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: 32-228-37279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

IRLi Tartu piirkonna esimeheks sai Peeter Laurson

2011-11-22

IRL suuruselt teise piirkonna Tartu esimeheks valiti Peeter Laurson ja aseesimeheks Kristjan Mugra.

11-liikmelisse juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimehele veel Tõnis Lukas, Kati Kuusk, Jaanus Barkala, Alo Lõoke, Argo Annuk, Jüri Kõre, Peeter Tulviste, Tarmo Punger ja Silvia Russak.

Tartu piirkonda esindajateks IRLi volikogus said Kati Kuusk, Ennu Sepp, Martin Medar, Uno Pauts, Alo Lõoke, Andres Sallo, Tiiu Laan, Eero Mikenberg ja Jaanus Grigorovits.

Kokku väljastati piirkonna üldkogul 167 mandaati.

Pakosta: rahakott ei tohi takistada kõrgkoolis õppimist

2011-11-22

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) sõnas täna riigikogus kõrgharidusreformi eelnõu esimesel lugemisel, et uuringutele toetudes vajab Eesti tudeng tasuta kõrgharidust koos täiendavate sotsiaaltoetustega kõige enam Euroopa 33 riigi hulgas.

„Tasuta kõrghariduse eelnõu peamisi küsimusi on sotsiaalsete murede lahendamine. Eesti asub täna selles riikide grupis, kus probleemiks on vaesemate perede laste ligipääs kõrgharidusele. Eesti kõrgkoolides on selgelt alaesindatud väiksema sissetulekuga peredest pärit noorte osakaal. Ainult 3% kõikidest tudengitest on pärit madala haridustasemega vanematega peredest, kui näiteks Soomes on see näitaja üle kolme korra kõrgem," rääkis Pakosta.

Tema sõnul hoiab Eesti kurba rekordit vanematekodust eemal elavate tudengite kuusissetuleku Gini koefitsiendi poolest, mis väljendab ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdust. „Suure ebavõrdsuse peamiseks tekitajaks on sissetulekute struktuur: Eesti tudeng saab vaid 18% toetust oma vanematelt ja tervelt 59% palgatööst. Tasuta kõrgharidus koos täiendavate toetustega vähendaks seda ebavõrdsust, mis on paljuski tingitud perede vaesusest."

„Vähesed riigid on suutnud saavutada sellise kõrgharidussüsteemi, mis on sotsiaalselt õiglane ja kõiki ühiskonnagruppe võrdselt kaasav. Aga just see on meie eesmärk - kõrgharidusreform peab tagama õiglasema ligipääsu kõrgharidusele, et kõigil võimekatel inimestel, olenemata rahakoti paksusest, oleks tagatud võimalus õppida ülikoolis," ütles Pakosta.

Liisa Pakosta sõnul ei ole Eestis täna pelgalt sotsiaalsetel põhjustel võimalik hakata lapsevanemate või noorte üliõpilaste käest nõudma õppemaksuga tasulist kõrgharidust.

Siseministeerium tahab täpsustada eelnõus orjastamise mõistet

2011-11-21

Siseministeerium soovib täpsustada kooskõlastusringil olevas karistusseadustiku muutmise eelnõus inimese orjusesse asetamise mõistet, kuna praeguses eelnõus tekitab see mõiste ministeeriumi hinnangul segadust.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis justiitsminister Kristen Michalile saadetud kirjas, et seletuskirjast ja eelnõust on keeruline aru saada, kuidas eristada inimese asetamist orjusesse või olukorda, milles ta on oma tahte vastaselt sunnitud tegema tööd või osutama teenust, tegelema prostitutsiooni või muu seksuaalset ärakasutamise võimaldava tegevusega, vahendab BNS.

"Tekib küsimus, kas orjus ei hõlma juba loetletud tegevusi ning kui ei hõlma, siis kuidas sisustada orjusesse asetamine," nentis Vaher.

Siseminister viitas, et eelnõu samas lõikes kasutatakse mõistet "muu alandav ülesanne", mille sisustamine võib praktikas tekitada probleeme, kuna seda tuleb teha kellegi teise subjektiivsest hinnangust lähtuvalt. Vaheri sõnul tuleks võimaluse korral seda eelnõu seletuskirjas pikemalt lahti selgitada.

Siseministeeriumi hinnangul võib probleeme tekitada ka see, et eelnõus reguleerib üks lõige korraga nii prostitutsioonile kaasaaitamist kui alaealise prostitutsioonile kallutamist. "Kuna isik võib nimetatud tegevusi toime panna samaaegselt, siis leiame, et neid tuleks jätkuvalt eraldi käsitleda, sest sisult on tegemist ikkagi erinevate tegevustega, mis on erinevate isikute vastu suunatud. Seepärast leiame, et kaasaaitamine ja kallutamine peaks jääma jätkuvalt eraldi sätetesse," kirjutas Vaher.

Siseminister märkis, et muu hulgas võimaldab tänane regulatsioon koguda lihtsamini statistikat alaealiste suhtest toime pandud tegude suhtes, sest alaealiste suhtes toimepandud süüteod asetsevad karistusseadustikus eraldi paragrahvides. Uut regulatsiooni arvestades nõuab vastava statistika kogumine täiendavat tööd, sest pelgalt karistusseadustiku paragrahv ei anna teavet selle kohta, kas süütegu on toime pandud alaealise suhtes.

"Arvestades inimkaubanduse vastu võitlemise prioriteetsust nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, ei saa alahinnata statistika kogumise olulist ja seepärast peaks uue regulatsiooni väljatöötamisel läbivalt ennetada probleeme, mis võivad hiljem tekkida statistika kogumisel," kirutas Vaher Michalile.

Justiitsministeerium saatis oktoobri lõpus lõplikule kooskõlastamisele eelnõu, millega tuuakse karistusseadustikku sisse uued erinevatel eesmärkidel toime pandud inimkaubanduse koosseisud. Justiitsminister Kristen Michal selgitas oktoobri lõpus, et seadust täiendatakse kolme inimkaubanduse koosseisuga, mis on eristatavad sõltuvalt kannatanu ärakasutamise eesmärgist.

„Eelnõu kohaselt on eraldi koosseisudeks inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, orjastamise eesmärgil ja elundi eemaldamise eesmärgil. Kui inimkaubanduse eesmärgiks on kannatanu prostitutsioonist või muust seksuaalset ärakasutamist võimaldavast tegevusest kasu saada, on ettenähtud karistused karmimad kui näiteks töö- või võlaorjusesse asetamise eesmärgi korral,“ ütles Michal.

Justiitsminister märkis ühtlasi, et seega on eelnõus pakutud karistusmäärad isegi kõrgemad, kui seda nõuab inimkaubanduse direktiiv. „Näiteks seksuaalse ärakasutamise või elundi eemaldamise eesmärgiga inimkaubanduse eest on ette nähtud vangistus maksimaalselt seitsme aastani, samas kui direktiiv näeb ette viis aastat. Samuti sätestatakse juriidilise isiku vastutus ja kohustus kohaldada sellistel puhkudel inimkaubandusega saadud vara laiendatud konfiskeerimist,“ ütles Michal.

Eelnõu uues versioonis loetakse senine prostitutsioonile kaasaaitamisena karistatav tegu täies ulatuses inimkaubanduse mõistega kaetuks. Tegemist on juhtumitega, kui teise inimese prostitutsiooniga tegelemist teadlikult toetatakse näiteks klientide hankimise, nende kohaletoomise või ruumide kasutada andmisega ilma ise sellest teost kasu saamata. Nagu varem, on see tegevus karistatav kuni viieaastase vangistusega.

Kui lisandub eesmärk kannatanut ära kasutada ja tegu on toime pandud näiteks vägivallaga või pettusega, on tegu karistatav juba karmimalt. Juhul, kui kannatanu on alaealine või abitus seisundis olev inimene, kui kannatanuid on mitu või kui tekitatud on tõsisemat kahju, on karistuseks kuni 15-aastane vangistus.

Allikas: Siseministeerium

Eestis tähistatakse paljude üritustega kodanikunädalat

2011-11-21

Eestis tähistatakse paljude üritustega kodanikunädalat

Laupäeval, 26. novembril, on kodanikupäev, mida tähistatakse terve nädala vältel mitmete üritustega üle Eesti.

26. novembril möödub 93 aastat päevast, mil Maanõukogu piiritles oma määrusega inimeste ringi, kellele laienevad Eesti Vabariigi kodaniku õigused. Sisuliselt oli tegemist Eesti esimese kodakondsuse seadusega. 1998. aastast tähistatakse seda päeva üleriigilise kodanikupäevana, et pöörata tähelepanu kodaniku rolli tähtsusele ühiskonnas.

Tänavuse kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“. Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eesti kodakondsus privileeg, mille kasutamise õigus on 1,2 miljonil inimesel. „Riik on andnud oma inimestele kodakondsuse koos sellega kaasneva staatuse ehk õiguste ja kohustustega, et kodanikud aitaksid kujundada endale meelepärast riiki. Aktiivsete inimeste panus sellesse väärib tunnustamist,“ lausus ta.

Algaval nädalal toimuvate üritustega tänavad riigiasutused vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes on näidanud ennast kodanikuna parimast küljest. Justiitsminister on juba tunnustanud kodanikujulguse aumärgiga 10 inimest, et väärtustada kodanike julgust sekkuda kuriteosituatsioonidesse ja aidata ohvreid. Peaminister ja siseminister annavad reedel 17 ühiskondlikult aktiivsele inimesele üle kodaniku aumärgi ning kultuuriminister kuulutab välja aasta kodaniku. Ministeeriumid, ametid, maavalitsused ja teised asutused korraldavad sel nädalal ka avatud uste päevi, viktoriine, konkursse ja muid üritusi.

Kodanikupäeva kohta saab lisainfot aadressil http://kodanik.err.ee/ee/kodanikupaev2011.

Allikas: Siseministeerium

Tallinna investeeringud teedesse on alla 1999. aasta taset

2011-11-20

„Linnaeelarve on 12 aastaga suurenenud kolm korda, ent linn investeerib teedesse 32% vähem kui tollal. 1999. aastal investeeriti teedesse linna poolt 158,6 miljonit krooni, tänavu aga vaid 108 miljonit,“ lausus Jürgenson. „Linna kasvust ja ehitushindade kallinemisest hoolimata on investeeringud teede kapitaalremondiks konstantselt langenud alates 2005. aastast.“

„Täna saab linn enamiku teedeinvesteeringuteks mõeldud vahenditest Euroopa Liidu struktuuritoetuste fondist, ilma milleta oleks olukord Tallinna tänavatel veelgi tõsisem, kui see hetkel on.“

Kommunaalameti tellimusel eelmisel aastal läbiviidud tänavate seisukorra hindamise tulemusena leiti, et teede olukord on 94% ulatuses hea ja rahuldav ning ainult 6% ulatuses halb.

Jürgensoni sõnul pole teede seisukord kindlasti nii hea, kui linnavalitsus seda esitleb. „Linn ei panusta piisavalt teede seisukorra parandamisse, mida võivad autojuhid igapäevaselt oma nahal tunda. Eelarve on ära kuivatatud igasuguste väikeste lollustega, mis summeeruvad üheks suureks kuluks ning seetõttu ei jätku linnal prioriteetsete valdkondade jaoks piisavalt rahalisi vahendeid,“ tõdes Jürgenson.

Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi

2011-11-19

Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud konverentsil "Võrdsed võimalused tööturul" peetud kõnes, et Eesti erakonnad ja poliitika on selgelt liiga meestekesksed.

„Võrdsetest võimalustest rääkides ei saa mööda vaadata sellest, mis toimub Eesti poliitikas. Viimased riigikogu valimistulemused valmistasid soolist tasaalu silmas pidades ühiskonnale pettumuse. Kui seni oli naiste arv riigikogus näidanud väikest tõusutrendi, siis viimastel valimistel sai esmase hääletustulemusena mandaadi riigikokku vaid 20 naist nelja aasta taguse 24 asemel," rääkis Iva.

„On kahetsusväärne, et erakonnad oma otsustega naiste alaesindatust võimendavad. Kui 2003. aastal erakondade üldnimekirjade alusel riigikokku pääsenutest oli iga kolmas naine, siis 2011. aastal vaid iga kümnes. Seega need riigikogu kohad, kus valija otseselt kaasa rääkida ei saanud, täideti viimastel valimistel erakondade otsuse alusel valdavalt meestega," märkis Iva.

„Olukord, kus erakonnad asetavad naiskandidaadi kehvemale positsioonile pärsib edaspidi naiste soovi poliitikas osaleda ning annab negatiivse signaali teistele eluvaldkondadele. Nii pole ka imestada, et kui 2006. aastal oli Eesti Maailma Majandusfoorumi võrdõiguslikkuse tabelis 29.kohal, siis nüüdseks oleme me langenud 52. kohale," rääkis Iva,

„Tuleb endale teadvustada, et naiste alaesindatus Eesti poliitikas muutub üha tõsisemaks probleemiks. Riigi arengut silmas pidades on tähtis, et poliitikasse oleks kaasatud võimalikult palju erinevaid elanikkonnagruppe, sealhulgas ka naisi," lisas Iva.

Kaia Iva toonitas, et IRL-i jaoks on oluline inimeste vabadus anda oma hääl sobivaimale kandidaadile. „Seepärast ei pea me õigeks sookvootide kehtestamist. Kuid ometi olukorras, kus poliitikas on naiste alaesindatuse kaudu ühiskond jätnud kasutamata olulise ressursi, tuleb selle põhjustega tegeleda, toetudes eelkõige uuringutele ja analüüsidele."

Konverentsil „Võrdsed võimalused tööturul" osales lisaks Kaia Ivale ettekannetega siseminister Ken-Marti Vaher, Norra Suursaadik Lise Nicoline Kleven Grevstad, riigikogu liige Anneli Akkermann ning Kadri Simm ja Sten Anspal.

Kuidas Kundas ilma hinnatõusuta sooja saada?

2011-11-18

Virumaa Teataja on talve eel muutumas kaugkütte ERIks, aga mis sa ära teed, kui inimestel häda käes.

Kunda linnas koguti hiljuti sooja hinnatõusu vastu allkirju, nii et see genereeris muu hulgas ka riigikogu Lääne-Virumaalt pärit liikmetele järgmise sisuga elektronkirja:
"Usun, et olete kursis murega, mis sunnib mind teie poole pöörduma - see on Kunda soojahind ja lühikese etteteatamistähtajaga selle meeletu tõus, mis paneb löögi alla minu ja minu lähedaste senise võimekuse oma kohustuste täitmisel ning võimaluse elada oma elu väärikalt! Palun teid võtta arvesse, et soojahinna tõus sellises ulatuses on mulle vastuvõetamatu ning mind ei rahulda enam pelgalt selgitused a la, miks ma siiski peaksin maksma rohkem, kui mul on. Ma nõuan teilt KOHE tegusid, mis päädiksid hinnatõusu olulise leevenemisega, ning soovin, et teeksite oma tööd sisuliselt ja teid ülalpidavate kodanike huve arvestavalt!"

Kirjade saamise tulemusena on mul nüüd väga täiuslik Kunda inimeste meiliaadresside andmebaas. Loomulik on see, et rahvasaadik tegeleb kirjas püstitatud teemaga ka sisuliselt. Pöördusin konkurentsiameti poole, kes Kunda rahva arvates uut soojahinda kooskõlastades kurja juureks osutus. Järgnev pärinebki suures osas konkurentsiameti vastusest minule.

Selgitus, mida kuulata

Eelmise soojahinna kooskõlastas konkurentsiamet kaks ja pool aastat tagasi, siis oli maagaasi ostuhind (koosneb maagaas + aktsiis + võrgutasu) 54% võrra madalam kui tänases hinnas. Vahepealse kahe ja poole aastase perioodi jooksul on väga oluliselt tõusnud maagaasi hind ning tõusnud on ka aktsiis. Konkurentsiameti 21.10. 2011 otsusega Kunda võrgupiirkonnale kooskõlastatud soojuse piirhinnas on maagaasi osakaal 74,8%. Kunda võrgupiirkonna jaoks muutub maagaasi sisseostuhind iga kuu sõltuvalt USA dollari kursist ja kütteõlide 9 kuu keskmistest hindadest.

Vaatamata sellele, et maagaasi sisseostuhind langes 2010. aasta teisel poolel, on käesoleva aasta aprillikuust tõus olnud üle 35%, viimase kahe aastaga on maagaasi sisseostuhind kahekordistunud. Seega on soojuse hinna tõusu põhjuseks eelkõige kütuse hinna järsk tõus, mida põhjustavad globaalsed muutused maailmaturul.

Perioodil aprill 2009 - oktoober 2011 teenis Fortum Termest AS Kunda võrgupiirkonnas maagaasi ostuhindade erinevusest tingituna kahjumit ligi 130 000 eurot (ligi 2 miljonit Eesti krooni), mis tähendab seda, et Kunda linna tarbijad tarbisid nimetatud perioodi jooksul soojust soodsamalt võrreldes Eesti teiste linnade maagaasi baasil toodetud soojuse tarbijatega.

Tekkinud kahju ettevõttele ei kompenseerita ja see kantakse kahjumisse. Eesti teistes linnades on sellel perioodil olnud analoogne maagaasi ostuhindade tõus, eripäraks vaid see, et soojuse hinda on muudetud kaheaastase perioodi jooksul mitu korda vastavalt maagaasi ostuhinna muutusele.

Lisaks maagaasi ostuhinnale on Kunda võrgupiirkonnas muutunud elektrienergia ostuhinnad ning kütuse põletamisel välisõhku paisatavate saasteallikate tasumäärad. Samuti on lülitatud hinda aastatel 2008-2011 tehtud investeeringud summas

359 720 eurot (5,63 mln krooni). Samas on investeeringute tulemusel vähenenud soojuskadu 30,7 protsendilt 22,1 protsendini ning saadud kokkuhoid kompenseerib investeeringute maksumuse hinnas.

Kunda võrgupiirkonnale on soojuse piirhind kooskõlastatud hinnavalemi alusel, milles muutuvaks komponendiks on maagaasi ostuhind. Kui gaasi ostuhind langeb, siis kajastub see ka kohe soojuse hinnas.

Kunda võrgupiirkonna probleemiks on halvas seisukorras ning madala tarbimistihedusega soojustrassid, milles oli soojuse kadu 2009. aastal 30,7% ja 2010. aastal 26,6%. Alates 1. detsembrist 2011 on kadu 22,1%.

Monopolide hinnapiirangud

Selle IRLi algatatud seaduse kohaselt on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud oma määrusega soojuse kadudele tehnilised nõuded. Kunda piirkonnas on ettevõte võtnud endale tegevusloas arenduskohustuse vähendada trassikadu 2016. aastaks 18%ni, mis absoluutmahus vähendaks trassikadusid 1,76 korda ning annaks võimaluse alandada soojuse hinda.

Lahendused soojuse hinna alandamiseks on eelkõige trassikao vähendamine, mis on juba töös. Investeeringud selleks finantseeritakse osaliselt välisabi raames. Siin kehtib printsiip, et välisabi raames finantseeritud investeeringuid ei lülitata soojuse hinda. Ka on Fortum Termest kaalunud hakkpuidul töötava katlamaja rajamist, mis annaks samuti kokkuhoidu.

Maagaasi hind on täna taandatuna kütteväärtusele umbes 40 eurot/MWh, hakkpuidul aga 18 eurot/MWh, mis võimaldaks tarbijatele soodsama hinna. Samas osutub see tasuvaks, kui investeeringud kaasfinantseeritakse ELi abi raames, sest kui hinda lülitatakse kogu katlamaja investeering, ei anna see fekti.

Analoogselt maagaasiga järgib hakkpuidu hind sama trendi, ka mõjutab hakkpuidu hinda tõusu suunas ELi CO2 poliitika, mis soosib taastuvate kütuste kasutamist. Tuleb tõdeda, et pikas perspektiivis on hinnatõus surve erinevatele kütustele ning parimaks lahenduseks on energiasääst tarbija juures: majade soojustamine, küttesüsteemide renoveerimine.

Olen nii, nagu e-kirjas palutud, süvenenud probleemi sisuliselt, aga tunnetan oma nõrkust ja ei oska Kunda kortermajade elanikele neile lähivaates vastuvõetavaid kaugküttehinna alternatiive pakkuda ega enda poolt artikli pealkirjas tõstatatud küsimusele vastata.

Mida siiski soovitada või soovida? Seda, et Kunda linna elanikel jätkuks tööd. Et ühistutel jätkuks jõudu ja vahendeid tegeleda soojakadude vähendamisega ja et gaasihind maailmaturul langeks.

Kes ikka väga suures kitsikuses, neid peab aitama toimetulekutoetus.

Laar avaldas kaastunnet liiklusõnnetuses hukkunud kaitseväelase lähedastele

2011-11-17

Kaitseminister Mart Laar avaldas kaastunnet täna teenistusülesannete täitmise ajal liiklusõnnetuses hukkunud nooremveebel Martin Tiiki lähedastele.

„Raske õnnetus on meie seast röövinud nooremveebel Martin Tiiki, kes vaatamata oma noorele eale jõudis meie riiki väärikalt teenida nii Eestis kui ka lahingutes Iraagis ja Afganistanis. Olukord meie liikluses on ohtlik ning Eesti ühiskonna lahutamatu osana ei ole ka kaitsevägi paraku selliste traagiliste juhuste eest kaitstud. Avaldan sügavat kaastunnet nooremveebel Tiiki lähedastele ja kaasteenijatele ning soovin õnnetuses viga saanud kaitseväe ametnikule kiiret paranemist," ütles kaitseminister Laar.

Kalevi jalaväepataljonis teeninud nooremveebel Martin Tiik hukkus täna lõuna ajal Keila-Haapsalu maanteel toimunud liiklusõnnetuses, kus põrkasid kokku veok ja kaitseväe maastur. Maasturis kaasasõitnud kaitseväes töötav ametnik viidi haiglasse.

Nooremveebel Tiik sündis 1980. aastal. Ta läbis ajateenistuse 1999. aastal Kalevi jalaväepataljonis ning asus seejärel teenima Balti Pataljoni ning hiljem Scoutspataljoni.

Nooremveebel Tiik on osalenud lahingutegevuses Iraagis Estpla-8 koosseisus ja Afganistanis Estcoy-6 koosseisus ning teeninud Estpatrol-7 koosseisus Kosovos. Tema viimaseks ametikohaks oli Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni staabiallohvitser-instruktor.

Nooremveebel Tiiki on autasustatud kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga, NATO ISAF-i medaliga ning Kalevi jalaväepataljoni rinnamärgiga.

Laar: keskuse eesmärk on saada NATO peamiseks küberkaitsjaks

2011-11-17

Kaitseminister Mart Laari sõnul muudab USA ja Poola liitumine NATO küberkaitsekeskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju teistele riikidele.

„Tänast päeva oleme me juba pikalt oodanud - NATO küberkaitsekeskuse ees heisatakse USA ja Poola riigilipud. Küberkaitsekeskuse ajaloos on see üks tähtsamaid verstaposte selleks, et keskus muutuks kogu NATO peamiseks küberkaitse alase ekspertiisi allikaks," ütles kaitseminister Laar.

Kaitseminister Laari sõnul on USA juba alates keskuse moodustamisest selle arengusse tugevalt panustanud. „USA ja Poola liitumine muudab keskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju ka teistele alliansi liikmesriikidele, keda me samuti keskuse liikmeteks ootame," sõnas Laar.

Täna toimus NATO küberkaitsekeskuses pidulik tseremoonia, millega tähistati USA ja Poola liitumist keskusega. Koos Poola ja USA-ga on NATO küberkaitsekeskusel nüüd kümme liikmesriiki, mis osalevad keskuse igapäevatöös ja juhtimises.

Liikmesriigid saadavad keskusesse tööle oma riigi eksperdid ja teadlased, samuti osalevad nad keskuse tööplaani koostamisel ning panustavad keskuse eelarvesse. Lisaks Poolale ja USA-le on keskuse liikmeteks Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Slovakkia ja Hispaania.

Seeder: noorpõllumehed saavad senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda

2011-11-17

Oma vanema või vanavanema ettevõtlust jätkavad noorpõllumehed saavad juba novembri teises pooles algavas taotlusvoorus senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda.

Seni kehtinud korra alusel nõuti kõigilt mikropõllumajandusettevõtjatelt investeeringutoetuse taotlemisel, et nad oleksid tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt ühe kalendriaasta.

Põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri poolt kehtestatud uued taotlemise nõuded võimaldavad mikropõllumajandusettevõtjal taotleda investeeringutoetust omamata varasemat aastast tegutsemisaega, kui ta jätkab oma vanemale või vanavanemale kuulunud ja vähemalt kaks aastat tegutsenud põllumajandusettevõtte tegevust. Seejuures võib noorpõllumees valida, kas ta jätkab oma vanema või vanavanema ettevõtlust füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu vormis.

„Muudatused soodustavad põlvkondade vahetust põllumajanduses ja parandavad põllumajandusliku ettevõtluse konkurentsivõime,", ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Noorte ja uute tegijate sisenemine põllumajandustootjate hulka tõstab ka sektori jätkusuutlikkust," selgitas ta.

Uus määrus muudab ka investeeringutoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise selgemaks.

Mikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetuste üheks hindamiskriteeriumiks oli ühistegevuse eelistamine. Analüüsides varasemaid taotlusi ja neile antud hindepunkte jõudis põllumajandusministeerium järeldusele, et ühistegevuse eelistamist oli ületähtsustatud ja see varjutas teisi hindamise prioriteete. Seetõttu vähendatakse uue määrusega ühistegevusest saadavate hindepunktide osakaalu ning antakse edaspidi senise 12 hindepunkti asemel 5 hindepunkti.

Suurendamaks investeeringutoetuse kättesaadavust võimalikult paljudele põllumajandusettevõtjatele, on määrusesse lisatud uus hindamiskriteerium, millega antakse taotlejale, kes ei ole varem saanud antud meetmest toetust lisaks 1 hindepunkt.

Samuti on hindamisele lisatud täiendav kriteerium, millega antakse taotlejale 1 hindepunkt lisaks, kui taotleja taotles küll antud meetmest varasemates voorudes toetust ja vastas toetuse saamise tingimustele, kuid taotlus jäi eelarve vähesuse tõttu rahuldamata.

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust rahastatakse 75% ulatuses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning 25% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võtab toetuse taotlusi vastu 21. novembrist kuni 12. detsembrini 2011.

Taotlemisega seotud informatsioon PRIA kodulehel: http://www.pria.ee/et/toetused/meede/mikropollumajandusettevotte_arendamise_investeeringutoetus_meede_1_4_1_viies_taotlusvoor_2011

Meetmega saab tutvda ministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/meede-141

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: noorpõllumehed saavad senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda

2011-11-17

Oma vanema või vanavanema ettevõtlust jätkavad noorpõllumehed saavad juba novembri teises pooles algavas taotlusvoorus senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda.

Seni kehtinud korra alusel nõuti kõigilt mikropõllumajandusettevõtjatelt investeeringutoetuse taotlemisel, et nad oleksid tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt ühe kalendriaasta.

Meetmega saab tutvda ministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/meede-141

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Lähis-Ida kristlaste seisund ja tulevik on ka Euroopa probleem ja kaasvastutus

2011-11-17

Tunne Kelam osaleb 18-19. novembril Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisus Lähis-Ida kristlaste tulevikku käsitleval konverentsil, mis leiab aset Beirutis.

Konverentsi algatajaiks on Beiruti Kasliki ülikool ning arvukad Euroopa Parlamendi liikmed.

Konverentsil esinevad Liibanoni peaminister Najib Mikati, Antiookia patriarh Bechara Rai, Euroopa Liidu diplomaadid, Euroopa Piiskoppide Konverentsi (COMECE) peasekretär Piotr Mazurkiewicz, Liibanoni valitsuse ning parlamendi liikmed, eri religioonide ning inimõigusorganisatsioonide esindajad.

Tunne Kelami sõnul on tegemist esmakordse Lähis-Ida ja Euroopa ühisüritusega, et koos arutada Lähis-Ida usunditevahelisi suhteid ning selle piirkonna kristlike kogukondade olukorda ja tulevikuväljavaateid.

"Lähis-Ida kristlased on kaks aastatuhandet esindanud ja 21. sajandisse edasi kandnud vanimate kristlaste traditsioone," ütles Kelam.

"Tänapäeval on enamikus Lähis-Ida riikides kristlased sattunud vähemuste seisundisse, kellele pole tegelikus elus kindlustatud võrdsed õigused ega võimalused. See on toonud kaasa järjest kasvava emigratsiooni, mida valdavalt põhjustab nende ebakindel ning pahatihti eluohtlik seisund," ütles Kelam.

Tunne Kelami arvates kannab Euroopa Liit kaasvastutust, et seda tendentsi paremusele pöörata ning luua kõigile usulistele ja kultuurilistele vähemustele selles piirkonnas võrdne ja väärikas tulevikuväljavaade.

Kahepäevase konverentsi keskmes on kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi edendamine, võrdsete kodanikuõiguste ja inimväärikuse tagamine vähemusreligioonide liikmeile, põgenike ja sisepagulaste tagasitoomine, noortele hariduse ning sotsiaal-majandusliku arengu võimaldamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +372-5046754

www.kelam.ee

Minister käis korrakaitsjate jahedaid olusid kaemas

2011-11-17

Siseminister Ken-Marti Vaher käis eile külas Suure-Jaani politseijaoskonna töötajatel, kes on hädas külma majaga.

«Nagu saunalava,» ütles koos Viljandi politseijaoskonna ülema Alvar Pähkli ning Suure-Jaani konstaablijaoskonna leitnandi Harry Andressoniga eile ministrit oodanud Lõuna prefekt Tarmo Kohv kohaliku jaoskonna vangikongist rääkides. Ning tõepoolest, teadaolevalt ainuke puiduga vooderdatud kinnipidamisruum Eestis meenutab väga leiliruumi. Sellele juhiti ka mõneminutilise hilinemisega saabunud Ken-Marti Vaheri tähelepanu.

Põhjus, miks minister Lõuna prefektuuri jaoskondades ringkäiku tehes Suure-Jaani politseimaja kahele korrusele jaotunud tööruumidega tutvumas käis, seisneb aga hoopis selles, et õhutemperatuur on seal kõike muud kui saunas ning sunnib politseinikke ruumis jope selga jätma. Nii tervitas mitu ametis olnud töötajat sisse astunud külalist ülerõivastes.

Toetusraha taotletakse juurde

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et Suure-Jaani jaoskonna kehv seisukord on teiste tema haldusalas olevate politseijaoskondade omaga võrreldes erandlik.

«Tegu on vana hoonega, mida pole tükk aega remonditud,» nentis prefekt. Umbes samasugune on Kohvi hinnangul Võru politseijaoskond, kuid üldiselt on Lõuna prefektuuri jaoskonnad heas seisus.

Eelöeldu taustal tundub kummaline, et Suure-Jaani jaoskonnale anti saastekvootide müügist saadud raha nii palju, et sellest piisab Harry Andressoni sõnade kohaselt üksnes akende vahetamiseks ning ühe otsaseina ja tänavapoolse külje uuendamiseks. Viljandi politseihoone saab sama saastekvootide raha eest 75 protsendi ulatuses parema soojustuse. Riigi Kinnisvara aktsiaseltski on öelnud, et Suure-Jaani jaoskonna uuendustöödega õnnestub küttearvetelt säästa vaid umbes viis protsenti.

Ken-Marti Vaher põhjendas niisugust jaotamist sellega, et saastekvootide müügist teenitud raha kasutatakse võimalikult suureks energiatarbimise kokkuhoiuks ning Viljandis võeti soojustamine ette just sel eesmärgil.

«Suure-Jaani politseihoonele taotletakse aga raha juurde, sest ehitustehniliselt pole võimalik sealset hoonet osaliselt soojustada,» lisas minister.

Praegu pole veel kõige hullem

«Praegu pole veel hullu!» ütles Harry Andresson Suure-Jaani jaoskonnas valitsevast temperatuurist rääkides. Hull oli tema sõnul olukord möödunud talvel, kui pikka aega oli üle kümne kraadi külma.

«Kõige külmem on esmaspäeva hommikuti, kui maja on nädalavahetusega maha jahtunud,» selgitas Andresson. Nädala sees, mil kõik inimesed on tööl, köetakse ahje tublisti. Laupäeval ja pühapäeval seevastu on majas üksnes valvesolijad.

«Meil on tööl karastunud inimesed,» vastas Andresson küsimusele, kas jahedad olud on ka haiguslehtede võtmist suurendanud. Tema kinnitust mööda ei olnud ka läinud talvel palju haigestunuid.

Politseijaoskonna hoovi on kogutud 30 ruumimeetrit küttepuid. Harry Andressoni ütlemist mööda on seda umbes nii palju, kui talve jooksul maja soojendamiseks ära kulub.

Allikas: Sakala

Ken-Marti Vaher: Sisejulgeolek Ülemiste vanakest ei pelga

2011-11-17

Sisejulgeolek on valdkond, mis nagu Tallinna linngi ei saa kunagi valmis. See aga ei tähenda, et siseministeeriumi valitsemisala tegevust ei saaks ega peaks muutma efektiivsemaks ja paremini läbimõelduks. Impulsiivsete või lühiajaliste otsuste asemel vajab sisejulgeolek pikki sihte.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõus, mis on parlamendis teisel lugemisel, on sisejulgeoleku valdkonna eelarvemaht kokku ligi 294 miljonit eurot. On lausa eluliselt tähtis, et iga turvalisuse tagamisse suunatud euro läheks sinna, kus sellest tõuseb kõige rohkem kasu: politseinike ja päästjate töösse, ennetusse, samuti vabatahtliku tegevuse toetamiseks.

Asutuste tõhusamaks muutmise teel on mitu verstaposti juba möödas. Nii on loodud politsei, piirivalve ja kodakondsuse ühendamet ning kogu haldusala IT-valdkonna arendamine ja haldamine koondatud siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse. Järgmisel aastal liidetakse politsei- ja piirivalveametiga prefektuurid ja päästeametiga neli regionaalset päästekeskust, samuti on alustatud uue häirekeskuse loomist. Asutuste ümberkorraldamise mõte on vähendada dubleerimist ja saavutada eelkõige tugiteenustelt kokkuhoidu, kuid pakkuda inimestele ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust.

Päästeteenuse kvaliteedi parandamiseks saab päästeamet järgmisel aastal 2,1 lisamiljonit, et kogu Eesti oleks paremini kaetud elupäästevõimekust omavate komandodega. Sellega kasvab märgatavalt nende komandode arv, kus on valvevahetuses korraga neli või enam päästjat — just nii palju on päästjaid tarvis, et tulekahju korral siseneda suitsu täis majja ja päästa sealt inimesi. Raha lisandub päästjatele ja demineerijatele ka selleks, et asendada vananenud hingamisaparaadid, ilma milleta pole võimalik suitsusukeldumist teha, ning vahetada välja suur osa keemiakaitseülikondi ja gaasimaske.

Politsei võtab järgmisel aastal luubi alla varjatud raske kuritegevuse, mille avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab. Kuritegevus on nagu umbrohi, mille leviku piiramiseks ei aita ainult maapealse osa korjamisest — ära tuleb lõigata ka selle juured. Uuel aastal saab politsei riigieelarvest ligi 1,8 miljonit eurot lisaraha, et kiirendada kriminaalmenetluste läbiviimist ning suurendada kriminaaltulu tuvastamist. Ei piisa ainult kuritegude avastamisest ja kurjategijate karistamisest, kui nende kuritegelikult saadud tulu jääb alles. Vaid siis, kui kurjategija on ka oma tulu kaotanud, oleme haavanud organiseeritud kuritegevust kohast, miks ta üldse eksisteerib.

Riigile on alati odavam teha, mis tema võimuses, et kuritegusid ja õnnetusi üldsegi ei toimuks. Õnnetussurmade arvu vähendamisel on viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest. Kuid seda on ikkagi liiga palju. Sestap soovib siseministeerium järgmise aasta riigieelarves üle 60 protsendi võrra suurendada ennetustööks ette nähtud summat, mis võimaldaks inimeste teadlikkuse tõusu kaudu muuta nende riskikäitumist ja vähendada õnnetuste toimumise ohtu.

See säästaks inimesi valust ja kannatustest, kuid hoiaks kokku ka raha, mis muidu kuluks õnnetuste tagajärgedega tegelemisele. Senised kogemused ja rahvusvaheline praktika näitavad, et hästi läbimõeldud ennetus- ja teavitustööga on võimalik õnnetustes hukkunute arvu vähemalt viiendiku võrra vähendada. Kui ennetustööks tuleval aastal kavandatud 628.000 eurot inimelusid säästab, on see läinud asja ette.

Turvalisusel on veel teinegi tahk. See pool, mille tagamise nimel töötavad igapäevaselt sisejulgeoleku asutused, ei saa üksinda olla iialgi nii efektiivne kui siis, kui talle on abiks kogukond, inimesed ise. Need kaks poolt tuleb senisest tugevamalt kokku liita, et rohkemate vabatahtlike abil jõuaks politsei- ja päästeteenus inimestele igas Eesti külas lähemale. Kui kodu juures käib patrullimas abipolitseinike grupp ja naabrimees on vabatahtlik päästja, saavad lihtsamad olukorrad lahendatud tõenäoliselt juba enne, kui tekib vajadus helistada hädaabinumbril.

Tegelikult ei peagi olema abipolitseinik või vabatahtlik päästja jälgimaks, et sõpradel ja tuttavatel oleks kodus töökorras suitsuandur või riiete küljes helkur — tihti algavad õnnetused just sellistest väikestest asjadest. Tuleval aastal on Eesti sisejulgeoleku rahakotis raha 8,6 protsenti rohkem kui sel aastal. Valdkonnale riigituludest praeguse riigieelarve eelnõu järgi ette nähtud hädavajalikud lisamiljonid aitavad kaasa, et samm-sammult parandada politsei- ja päästetöö võimalusi ja kvaliteeti. Töö selle kallal, kuidas kriisiaastatest kosuvad asutused veelgi lihvitumalt tööle panna, ei lõpe aga nii pea. Võib-olla alles siis, kui saame kergendustundega ohata ja öelda: Eesti sisejulgeolek on saanud lõpuni valmis.

Allikas: Siseministeerium

Laar: kaitsekulude vähendamine ei lahenda majanduse probleeme

2011-11-16

Täna toimunud Põhjala ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel Ameerika Ühendriikide asekaitseministri Alexander Vershbow'ga rõhutati vajadust tõsta kaitsekulusid.

Kaitseminister Mart Laari sõnul ei lahenda kaitsekulude vähendamine riikide majandusprobleeme, vaid pakub neile ainult ajutist lahendust, tuues perspektiivis probleeme juurde.

„Maailma ajalugu pole läbi, riigid peavad jätkuvalt igapäevaselt tegelema ka enda turvalisuse ja julgeolekuga," lausus Laar.

Laari sõnul tasub selles küsimuses õppida ka ajaloost: riigid, kes täna enda julgeolekusse ei panusta, peavad seda tegema tulevikus, kulutades hoopis rohkem, kui nad lühiajaliselt kokku hoidsid.

„Me peame oma lubadusi täitma ja kokkulepetest kinni pidama, sest sellel püsivad meie partnerlus ja koostöö," ütles kaitseminister.

Kaitseminister Laar toonitas, et Eesti täidab NATO liitlasena oma kohust, panustades väga tõsiselt nii kollektiivkaitsesse kui ka esmasesse kaitsevõimesse.

Ta tõstis esile ka Eesti riigikaitse pikaajalise arengukava uuendamist, rõhutades vajadust muuta olemasolevaid sõjalisi võimeid efektiivsemaks, kasvatada seiresuutlikkust, viia Ämari lennubaas täielikku valmisolekusse ning Kaitseväe juhtimisstruktuur kooskõlla Eesti vajaduste ja võimalustega.

Laar: Euroopa küberkaitsevõime peab kasvama

2011-11-16

Kaitseminister Mart Laar ütles Rootsis toimuval Põhja- ja Baltimaade kaitseministrite kohtumisel, et Euroopa Liidul on küberkaitseks palju suurem potentsiaal, kui seda praegu kasutatakse.

Laari hinnangul on vaja nii Euroopa Liidu kõikehõlmavat küberkaitsepoliitikat kui otsest küberkaitsealast koostööd.
„Eesti ettepanekul leppisid kaitseministrid kokku töögrupi loomises, mis esitab Põhjala ja Balti kaitseministritele järgmisel aastal sellealased konkreetsed ettepanekud," ütles Laar.

Kaitseminister Laar peab oluliseks tugevdada sõjalistel operatsioonidel kasutatavate arvutivõrkude kaitset läbi spetsiaalse küberkaitseüksuse loomise.

Kaitseminister rääkis küberkaitsekoostöö tõhustamisest Rootsis Örebros toimuval Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi kaitseministrite kokkusaamisel.

Põllumajandusminister Seeder: otsetoetused hakkavad võrdsustuma

2011-11-16

Kanepi ja Valgjärve valla põllumeeste lõikuspeol osalenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi väitel muutub Eesti põllumehe elu Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil oluliselt paremaks, sest otsetoetused ühtlustuvad.

Mis muutub siinsete põllumeeste elus 2014. aastast?

Euroopa Komisjoni poolt välja pakutus on kaks külge. Nagu elus ikka, on nii positiivset kui negatiivset. Positiivne on kindlasti see, et komisjon püstitas ise eesmärgi, et üheski liikmesriigis ei tohiks otsetoetused jääda alla 90 protsendi Euroopa Liidu keskmisest. Seega kinnitas komisjon esimest korda ametlikes dokumentides, et põllumajandus- toetused Euroopa Liidus tuleb ühtlustada. Arvuliselt tähendab esitatud ettepanek meile 30- protsendilist tõusu, võrreldes praeguste otsetoetuste tasemega. Nii et igal juhul meie olukord paraneb. Asja negatiivne pool on see, et vanade Euroopa Liidu riikide toetused on jätkuvalt kõrgemad. Vahe küll väheneb, aga jääb ikkagi alles. Meie soov ja eesmärk on, et võrdsustamine toimuks võimalikult kiiresti, mistõttu komisjoni pakutud tempo meid ei rahulda. Eks nüüd, uue perioodi alguseni jäänud aastatel (2011-2013), tuleb väga tõsiselt vaielda, läbi rääkida, oma seisukohti selgitada, et saada võimalikult positiivne lõpptulemus.

Kas kusagil on kirjas ka mõni kindel tähtaeg?

Komisjoni esimene pakkumine oli, et ühtlustamine võiks toimuda aastaks 2028, mille peale tuli väga tõsine kriitika ja valjuhäälne protest. Komisjon võttis nimetatud aastanumbri seepeale oma ametlikest dokumentidest välja. Järelikult tuleb uuesti läbi rääkida ja komisjonile survet avaldada, et see aastaarv saaks uuesti tagasi ja senisest märksa varajasemaks.

Kas need argumendid ei tööta, et meie panustame muudes valdkondades teistega võrdselt, aga põllumajandusvaldkonnas saame kas või kreeklastega võrreldes kuni kümme korda vähem tagasi?

Oleme seda solidaarsust ka korduvalt rõhutanud, aga eks neid argumente jätkub kõigil. Kas või Kreeka võlakirjade paketis osaleme solidaarselt teiste riikidega, olles ise üks vaesemaid Euroopa Liidu liikmesriike. Teine pool tõest on see, et ka täna on Eesti Euroopa Liidus väga selgelt saaja, mitte andja. Kusjuures kõige suurem saaja on Eesti põllumees. Juba täna tuleb 75 protsenti põllumeestele makstavatest toetustest Euroopa Liidu eelarvest - see on teine pool solidaarsusest. Vanad liikmesriigid räägivad samuti, et jagame siin sakslaste, hollandlaste, rootslaste jt raha ümber. Nii et kus läheb tasakaal ja õiglus, on väga delikaatne küsimus. Kripeldama jääb üksnes see, et miks meil ei ole võrdseid tootmistingimusi Hollandi, Saksa ja Taani põllumehega. Me ei soovigi saada juurde toetusi, vaid võrdseid tingimusi.

Kellele on põllumajandustoetused peamiselt mõeldud?

Põllumajandustoetuste puhul on kindel eesmärk, et toetused läheksid peamiselt toidu tootjatele. nMõistagi on neidki, kes lähevad kerget raha püüdma, teeseldes abikõlbulikkust. On ka nn passiivseid põllumehi, kes ise ei tooda, aga saavad erinevatest meetmetest toetusi. Osa omanikke ei soovigi viimasel ajal enam oma maad ise harida või põllumeestele rendile anda, vaid võtavad ise toetusi. Pilt on väga kirju ja meie eesmärk on seda korrastada. Sama eesmärk on ka komisjonil, kes on pakkunud välja esialgse definitsiooni, eristamaks passiivseid põllumehi aktiivsetest. Lahendusi otsitakse üle Euroopa.

On sedagi väidetud, et põllumehed võiksid oma nõudmisi pisut tagasi tõmmata, et teistest allikatest hoopis rohkem saada?

Peame tõesti sedagi vaatama, kuidas end toetuste abil siseriiklikult kõige paremini arendada suudame. Saame ju Eestile raha erinevatest allikatest - kalandus-, põllumajandus-, maaelu- ja sotsiaalfondist ning mujalt. See on päris keeruline olukord, et mis meile tervikuna kõige kasulikumaks osutub. Aga kõik ministeeriumid selle analüüsiga tegelevad ja usun, et Eestil õnnestub läbirääkimiste tulemusena saavutada parem tulemus, kui praegu välja pakuti.

Miks PRIA nii kaua raha kinni hoiab? Rahva hulgas on hakanud levima arvamus, et neile on antud vastav suunis, et seda raha saaks vahepeal pööritada?

Selliseid suuniseid ei ole PRIA-le antud ja ma võin kinnitada, et seda raha keegi ei pöörita . ei börsidel ega mujal. See on tõesti juba habemega probleem, et raha piisavalt kiiresti ei liigu ja et PRIA menetlemise aeg on pikk. Ühelt poolt sõltub see PRIA haldussuutlikkusest, seal on täpselt nii palju inimesi, kui on ja ega me neid rohkem võtta saa. Eesti riigil ei ole lihtsalt raha. Vaja on õpetajatel, politseinikel, arstidel, päästetöötajatel palka tõsta. Peame töö ära tegema just nende ametnikega, kes on pärast kärpimisi alles jäänud. Kas või välikontrollid põldudel on puhtalt Brüsseli nõue, mis tuleb teha ja võtab aega.

Euroopa Liit tegi Eestile just etteheiteid rahandusministeeriumi vähese kontrolli pärast struktuuri-fondide kasutamisel ning peatas raha väljamaksmise. Kas nüüd suureneb bürokraatia veelgi?

Loodan, et põllumehi see nüüd küll ei puuduta. Põllumajandus- ja kalandusfondi rahad kasutamisega on kõik korras, mis on suuresti just PRIA teene. Põllumehele on tihti tüütu PRIA liigne kontroll ja nõudlikkus, aga selle tulemusena on ka olnud suhteliselt vähe pettusi. Keegi ei süüdista neid nõrgas kontrollis ja PRIA raha vähemalt liigub.

Jntervjuu Helir-Valdor Seedriga

Allikas: Ajaleht KOIT 08. november 2011

Mati Määrits

Seeder: Eesti otsib liitlasi otsetoetuste võrdsustamiseks

2011-11-16

Eesti alustas rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi kohta alates aastast 2014.

Eile kohtus Seeder Dublinis Iirimaa põllumajandusministri Simon Coveneyga. Arutelu all oli kogu ÜPP reformipakett, eraldi keskenduti otsetoetuste ühtlustamisele ja maaeluvahendite jaotusele.

Iirimaa, kes on EL-i keskmisel tasemel otsetoetuste saaja, tunnustas Eesti püüdlusi võrdsemate konkurentsitingimuste kehtestamise suunal. „Minu Iirimaa kolleeg rõhutas, et Iirimaa käsitleb nii otsetoetusi kui maaelutoetusi ühise paketina, kuid põhimõtteliselt ta nõustus, et EL peaks liikuma ühtlasema toetuspoliitika suunas," ütles Seeder.

Riikidevaheline otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul kindlasti läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on ka riigipeadel, kes langetavad otsuse EL-i üldise finantsraamistiku osas.

Seeder märkis, et Iirimaa on Eestiga mitmetel ühistel seisukohtadel, kuidas ÜPP reformikõnelustel edasi liikuda. Muuhulgas oldi ühel meelel, et keskkonnaeesmärkide elluviimise meetmed peaksid olema konkreetsele liikmesriigile sobivad, mitte üleeuroopalised ja suhteliselt nõrgalt suunatud.

„Samuti leidsime, et peaks valitsema riigisisene suurem paindlikkus suunata otsetoetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele ning võimalus tagada uute põllumajandusettevõtjate kaasatus põllumajandustootmisesse, mida praegune ajaloolisele referentsile baseeruv toetusõiguste süsteeme oluliselt raskendab," märkis Seeder.

Järgmiseks on Seedril ÜPP ja otsetoetuste võrdsustamise arutamiseks kavas kohtuda Läti ja Soome põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestil on maailmas potentsiaali töödeldud põllumajandustoodete eksportijana

2011-11-16

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uurimuse kohaselt kuuluvad Eestis valmistatavad põllumajandustooted nende hulka, mis on ühed kaubeldavamad ja kiiremini kasvava ekspordiga tooted maailmaturgudel.

OECD uurimusest järeldub, et 20-st maailmas kõige enam kaubeldavast töödeldud põllumajandustootest valmistatakse Eestis 14. Samuti selgub, et 2007. aastal oli Eestil suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel nii kogu põllumajandussektoris kui ka töödeldud toodete osas. Eesti põllumajandussektoris töödeldud kauba suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel on eriti märkimisväärne just seetõttu, et üldiselt domineerivad seal kõrge sissetulekuga rikkad riigid.

Ekspordipotentsiaaliga toodete nimistus on mitmed piimatooted, sealhulgas juust, samuti mitmeid lihatooted, maiustused, piiritusejoogid ja õlu. Kõige kiirema ekspordipotentsiaaliga toodete hulgas on näiteks ära märgitud ka hapukapsas ja piparkoogid.

„Uuring kinnitab, et põllumajandussektor on meil, vaatamata isegi madalatele otsetoetustele, suure ekspordivõimega ja seda tuleb toetada läbi ettevõtluse ning erinevate poliitikate. Selle võimaluse realiseerimiseks on oluline saavutada Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas võrdsemad otsetoetused," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

OECD uurimus hõlmab perioodi 1995-2008 ja sealt järeldub, et põllumajandustoodete kaubandus on kasvanud, aga mitte nii kiiresti, kui on suurenenud tööstustoodete kaubavahetus. Töödeldud põllumajandustoodete maailmakaubanduses domineerib vaid väike arv riike, kusjuures kahekümne juhtriigi eksport moodustab 3/4 töödeldud toodete kaubavahetusest. Kokkuvõtteks selgub, et suurema sissetulekuga riigid on suurema kaubavahetuse ja laiema tootevalikuga.

Uuring: http://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/changing-patterns-of-trade-in-processed-agricultural-products_5kgc3mq19s6d-en

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestil on maailmas potentsiaali töödeldud põllumajandustoodete eksportijana

2011-11-16

Uuring: http://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/changing-patterns-of-trade-in-processed-agricultural-products_5kgc3mq19s6d-en

Vaher: nutikus olgu sisejulgeoleku keskseks põhimõtteks

2011-11-16

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on globaliseerumine ning tehnoloogia areng toonud juurde uusi piiriüleseid ohte, millele vastamine nõuab väga häid tehnilisi lahendusi, professionaalseid sisejulgeoleku töötajaid ja nutikaid kodanikke.

Vaher ütles kolmapäeva hommikul sisekaitseakadeemia teaduskonverentsil "Tark turvalisus", et kiirelt muutuvas keskkonnas peavad sisejulgeoleku asutused suutma muudatustega kaasas käia. "Samas peavad asutustel impulsiivsete või lühiajaliste otsuste asemel silme ees olema pikad sihid, et läheneda ebaturvalisuse põhjustele mitte hüplikult, vaid süsteemselt: panustada võitlusesse raske kuritegevusega, keskenduda enam ennetustööle ning väärtustada ja kaitsta inimeste elu ja tervist," lausus ta.

Ta märkis, et organiseeritud raske kuritegevus nagu narko-, küber- ja majanduskuritegevus, rahapesu või inimkaubandus on varjatud ja keeruline valdkond, mille ennetamine, tuvastamine ja menetlemine ei paista silma. Siiski peavad sisejulgeoleku valdkonna otsustajad ning otsustajad valitsuse ja parlamendi tasemel seda tema sõnul märkama, sest nende kuritegude avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab.

Vaheri sõnul on näiteks internetikuritegevus oma kriminaaltulu mahult maailmas võrdne narkokuritegevuse mahuga, mis on eeldatavalt umbes 111 miljardit USA dollarit aastas. Arvestades internetikuritegude arvu kasvu, eeldab küberkuritegudega võitlemine tema kinnitusel IT-sektori kiire arenguga kaasaskäimist ning eriväljaõppega motiveeritud ametnikke, et riik suudaks kuritegusid uurida ja avastada.

Turvalisuspoliitika põhisuunad on seadnud eesmärgiks ohutuma elukeskkonna, inimeste turvatunde kasvu ning hukkunute ja kannatanute arvu vähenemise. Siseministri sõnul on õnnetussurmade vähendamisel viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest.

"Senine kogemus kinnitab, et hukkunute arvu aitab vähendada läbimõeldud ja nutikas ennetuspoliitika, mille elluviimiseks tuleb koostööd teha ka era- ja mittetulundussektoriga. Edukad oleme siis, kui inimeste hoiakute muutmisse tulevad kaasa ühiskonna kõik tasandid," ütles Vaher.

Eduka siseturvalisuse retsept koosneb Vaheri sõnul seega kaasaegsest tehnikast, professionaalsetest sisejulgeoleku töötajatest, kuid ka tarkadest kodanikest. "Turvalisuse tagamine ei tähenda mitte ainult tagajärgedega tegelemist. Parim tee kuritegevust ja õnnetusi vähendada on need ära hoida. Siin saavad appi tulla haritud kodanikud, kes on teadlikud riskikäitumise seostest tagajärgedega ega hoia seda teadmist endale," lisas ta.

Allikas: Siseministeerium

Mihkelson: EL-i aluslepingute muutmine on möödapääsmatu

2011-11-15

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tegi täna ettepaneku alustada Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) kuulamisi Euroopa tuleviku üle.

Marko Mihkelson ütles täna riigikogus valitsuse EL-i poliitika teostamise arutelul, et Eesti vajab praegusel Euroopa jaoks kriitilisel ajal laiapõhjalist debatti EL-i edasiste arengute üle. „Sellest lähtuvalt teeb IRL ettepaneku alustada ELAK-is kuulamisi EL-i tuleviku teemal. Need kuulamised peaksid päädima peatse uue aruteluna riigikogu saalis. Me peame enda jaoks lahti mõtestama, kuidas on EL valmis konkureerima maailmas, mis on väga suures muutumises," ütles Mihkelson.

„Täna oleme olukorras, kus EL-i aluslepingute põhimõtteline muutmine on uue ja tugevama Euroopa loomisel möödapääsmatu. Euroopa on sisenenud väga keerulisse ajajärku, kus üksnes EFSF või ESM pole lahenduseks. Euroopalik hoolekanderiigi mudel pole demograafilisest olukorrast tulenevalt enam harjutud mahus jätkusuutlik. Euroopa majanduskasv on pikaajalise surve all ning sotsiaalkulutuste kasvuga jääb üha vähem ressursse innovatsiooniks või ka julgeoleku tagamiseks." ütles Mihkelson.

„IRL on seisukohal, et EL peab järgmises eelarveperioodis märkimisväärselt suurendama investeeringuid teadusse ja innovatsiooni. Samuti peaks EL tõsiselt mõtlema valimiste sünkroniseerimisele, sest pidev poliitiline stress ja peataolek takistavad nii hädavajaliku ühispoliitika kujundamist," lisas Mihkelson.

Põllumajandusministrid arutavad Brüsselis põllumajanduspoliitika tulevikku

2011-11-14

Brüsselis toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi avalik arvamuste vahetamine põllumajandusministrite tasandil, mistõttu on ka Eestil võimalus oma seisukohti tuvustada.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti olulisim sõnum konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidu põllumajandustootjate vahel. „Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et järgmise finantsperioodi jooksul saavutaksid otsetoetused ning sellega seotud maksed 90% Euroopa Liidu keskmisest tasemest," ütles Seeder.

Täna toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reform ja selle otsetoetusi puudutav määrus. Reformipaketti tutvustas Euroopa Komisjon esmakordselt oktoobrikuu põllumajandusministrite nõukogus.

Muuhulgas kohtub Seeder Brüsselis Euroopa noortalunike katusorganisatsiooniga (CEJA), et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas, kuhu on kavandatud meetmeid noorte ettevõtjate kaasamiseks põllumajandussektorisse. Noorte kaasamine põllumajandussektorisse on Seedri sõnul üks peamisi Eesti põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid järgmistel kümnenditel. „Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus on võimalik ainult noorte kaasamisel põllumajandusse," rõhutas minister.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusministrid arutavad Brüsselis põllumajanduspoliitika tulevikku

2011-11-14

Brüsselis toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi avalik arvamuste vahetamine põllumajandusministrite tasandil, mistõttu on ka Eestil võimalus oma seisukohti tuvustada.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vaher: päästeamet ja kriminaalpolitsei saavad töötajatele lisaraha

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul annab järgmise aasta riigieelarve eelnõu päästeametile personalikuludeks juurde 2,1 miljonit eurot ja kriminaalpolitseile natuke alla kahe miljoni.

Päästeametile minev raha on mõeldud elupäästevõimekuse suurendamiseks, mis peaks sellega tegelevatele päästjatele teatud funktsioonide täitmisel tooma lisatöö eest ka lisaraha, rääkis Vaher Delfile.

Kriminaalpolitsei saab omakorda raha, et kiirendada ja tõhustada kriminaalmenetluste läbiviimist ning kriminaaltulu tuvastamist. Kuidas raha täpselt kulutatakse, on vastavate asutuste juhtide otsustada.

Üldiselt on valitsuskoalitsioon kokku leppinud selle, et avalikus sektoris ühe lauaga löövat palgatasemete tõusu ei tule, tuletas Vaher meelde. „Arvan, et tervikuna on konkreetsetest eesmärkidest ja tulemustest lähtumine palju õigem kui ühe lauaga löömine. Ühe lauaga löömised ei lahenda avalikus sektoris praktiliselt kunagi mitte midagi,“ lausus Vaher.

„Maksumaksja ootab riigijuhtidelt vastutustundlikku riigi läbipildistamist. Riigiröntgenit. Ütleksin, et kogu aeg,“ lausus Vaher.

„Ainult riigijuhid ja ametkondade juhid saavad olla need nõudlikud läbivalgustajad, kes saavad maksumaksjale tagada selle, et iga euro on läbi mõeldult kasutatud ning kõik innovatiivsed lahendused ja tehnilised vahendid on kasutusele võetud, et maksumaksja raha riigi funktsioonide täitmisel kokku hoida. Kokkuhoiuga käib alati ka kaasas efektiivsem teenuse osutamine,“ ütles Vaher.

Allikas: Delfi

Vaher: osad päästekomandod on jäänud kohtadesse, kust inimesed on ära kolinud

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on päästekomandode asukohad Eestis ajalooliselt välja kujunenud, ent inimeste elukohad on samas viimase 20 aastaga oluliselt muutunud ja seetõttu pole päästekomandode asukohad enam inimeste elukohtadega vastavuses.

Päästeamet viib seetõttu praegu läbi analüüsi päästeteenuse kättesaadavusest üle Eesti ja elupäästevõimekuse tugevdamisest. Lisaks on viimase 20 aastaga oluliselt muutunud ka päästesündmuste tihedus, näiteks on kordades langenud nii tulekahjude arv kui tulekahjudes hukkunute arv, lausus Vaher Delfile.

„Sellel aastal näiteks tehti üks otsus, kus Avinurme päästekomando liideti Iisakuga. Kahe nõrgemapoolse päästekomando asemel saime me ühe tugeva. Avinurmelt päris mitmed mehed läksid Iisakule tööle ja päästevõimekus Iisakul oluliselt paranes ja paranes ka sellel territooriumil, mida see päästekomando katab,“ tõi Vaher näite.

Selle aasta lõpu ja järgmise aasta alguse märksõnaks on tema sõnul päästekomandode struktuuri korrastamine ja sellega loomulikult ka maksumaksja raha läbimõeldum kasutamine. „On ju ühemõtteliselt selge, et majanduskriis on ühiskonnast üle käinud, me peame püüdlema sinna, et iga maksumaksja euro oleks läbimõeldult kasutatud ja on selge, et avalik sektor ja eriti sisejulgeolek selles osas kunagi valmis ei saa. Lihvimiskohti on küllalt,“ lausus siseminister.

Allikas: Delfi