Poliitikute ajaveebid

Siseminister avab täna sisejulgeolekuasutuste Jõhvi ühishoone

2012-05-23

Uues majas töötavad koos Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, Päästeameti Ida Päästekeskus, Häirekeskuse Ida keskus ja Kaitsepolitseiameti Ida osakond.

„Uue ühishoone avamisega muutub Ida-Viru elaniku jaoks riigiga suhtlemine mugavaks, kuna üsna mitu asja saab ühes majas korraga aetud. Muu hulgas töötab Rahu 38 uutes ruumides ka kodakondsus- ja migratsioonibüroo, seega saab selle maja külaline vajadusel ka oma dokumendid senisest hõlpsamini vahetatud,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Jõhvi hoones asub ka Häirekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti juhtimiskeskuse Eesti esimene ühine töösaal, kus menetletakse 112 ja 110 hädaabikutseid.

Ida prefekti Aldis Aluse hinnangul on uue maja töötingimused seal töötavate inimeste väärilised. „Igaüks, kes Jõhvis mööda Rahu tänavat sõidab, võiks enne uue ühishoone juurde jõudmist heita pilgu samal tänaval asuvale endisele prefektuuri hoonele ja endale ette kujutada, millistes tingimustes politseinikud varasemalt meie rahulikuma une nimel pidid töötama,“ sõnas Alus.

Uue maja projekteerimisel võeti arvesse kõiki politsei- ja päästetöö eripärasid ning püüti luua võimalikult head töötingimused ilma liigsete kompromissideta. „Vana maja renoveerides tuleb ikka üht-teist ümber kohandada, mis võib lõppkokkuvõttes kujuneda kulukaks ja ebamugavaks. Uue majaga seda muret pole, kõik on tehtud selles töötajate vajadusi arvestades,“ sõnas Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Et hoone naabriks on Kaitseliidu Alutaguse malev, on Eesti riigi turvalisust tagavatel ametkondadel väga head eeldused tihedaks koostööks ning vajadusel üksteise abistamiseks.

Esimese hoone, kus politseinikud ja päästjad töötasid ühise katuse all, avas Siseministeerium 2003. aastal Tapal, seejärel 2008 Iisakus ja kolmas 2010. aasta detsembris Rakveres. Jõhvis valminud regionaalne keskus on oma 8429 ruutmeetri suletud netopinnaga seni aga suurim.

Allikas: Siseministeerium

IRLi riigikogu fraktsioon külastab Saaremaad ja Pärnumaad

2012-05-23

IRLi riigikogu fraktsioon külastab täna ning homme Saaremaad ja Pärnumaad, kus kohtutakse sealsete elanike, omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega.

Näiteks külastab IRLi peasekretär Priit Sibul Orissaare Gümnaasiumit. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna külastab Saaremaa Puuetega Inimeste Koda, keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas aga tutvub Audru valla väikesadamatega. Fraktsiooni esimees Kaia Iva külastab Kaelase kooli.

Visiidist võtavad osa erakonna peasekretär Priit Sibul, IRLi Riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva, Marko Pomerants, Annely Akkermann, Margus Tsahkna, Sven Sester, Liisa Pakosta, Andres Jalak, Marko Mihkelson, Ülo Tulik, Peeter Laurson, Tõnis Lukas, Reet Roos, Tõnis Palts ja Toomas Tõniste.

IRLi parlamendi fraktsiooni traditsioonilised maakonnavisiidi toimuvad istungivabadel nädalatel.

Siseministeerium ühtlustab ennetussõnumid õnnetussurmade vähendamiseks

2012-05-21

Siseministeerium koostöös päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, maanteeameti ning erasektoriga leppisid esmakordselt kokku ühtse ennetussõnumi ja sellega seotud märgistuse kolmes valdkonnas – vee- ja liiklusohutuse suurendamiseks ning alaealiste alkohoolsete jookide tarbimise tõkestamiseks.

Täna toimunud alkohoolsete jookide tootjate, müüjate ja maaletoojate ümarlaua neljandal kohtumisel tõdeti, et avaliku ja erasektori ühtne ning lihtsasti arusaadav märgistus ennetuskampaaniate korral suurendab inimeste teadlikkust, vähendab riskikäitumist ning alkoholi tarbimise tõttu liikluses või veekogudes hukkunute ja vigastatute arvu.

Siseminister Ken-Marti Vaher avaldas heameelt, et avaliku sektori ja erasektori ennetusalane koostöö on märkimisväärselt laienenud ning näitab juba reaalseid tulemusi. „Peaaegu aasta tagasi toimus siseministeeriumi juhtimisel esimene ümarlaud, mille eesmärgiks oli erasektori kaasamine ennetustöösse. Tänaseks on ettevõtjad ennetusalaselt panustanud nii vee-, liiklus- ja tuleohutuse valdkonda kui ka alaealistele alkoholi kättesaadavuse tõkestamisesse. Selline kaasatulemine ja omapoolne initsiatiiv on positiivne samm ja igati väärikas Eesti siseturvalisust suurendav tegu,“ tunnustas Vaher erasektori tööd. Minister lisas ka, et mitmed tootjad on juba täna ühtse märgistuse kasutusele võtnud ning ennetussõnumitega pakendeid ja kampaaniamaterjale tootmisesse andnud.

Neljandat korda toimunud ümarlaual osalesid alkoholi tootmise, müümise ja maaletoomisega tegelevate ettevõtete ja erialaliitude, samuti politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, maanteeameti ning Terve Eesti Sihtasutuse esindajad. Ümarlaua eesmärk oli arendada ennetusalaseid koostöövõimalusi avaliku ja erasektori vahel eelkõige algaval suveperioodil ning seda peamiselt vee- ja liiklusohutuse valdkonnas.

Ennetustöös kasutatavad ühtsed märgistused – „Kui jood, ära uju“; „Kui jood, ära juhi“; „Alla 18 keelatud“:

Lisainfot siseturvalisuse valdkonna ennetussõnumite ja –märgistuse kohta siseministeeriumi koduleheküljelthttp://www.siseministeerium.ee/siseturvalisusesonumid/.

Allikas: Siseministeerium

Tsahkna: mitmike vanemad hakkavad saama vanemapensioni iga lapse pealt

2012-05-21

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul otsustati arvestada vanemapensioni eelnõus mitmike esindajate ettepanekutega. Selle kohaselt hakkavad mitmike vanemad saama vanemapensioni iga lapse pealt.

„Näiteks, kui perre sünnivad kolmikud, siis saab vanem kõigi kolme lapse eest vanemapensioni, mis rahaliselt teeb umbes 555 eurot aastas. Teise samba sissemakse suurus oleks kolmikute vanemale 3402 eurot kolme aasta jooksul," rääkis Tsahkna.

Eelnõu kohaselt saavad mitmike vanemad laste eest arvestatavat vanemapensioni ka omavahel jagada.

„Mul hea meel, et mitmike vanemate esindajad riigikogu sotsiaalkomisjonile oma ettepanekud saatsid, kuna meil on plaanis seda teemat arutada järgmise istungjärgu alguses," ütles Tsahkna.

„Olen seisukohal, et mitmike perekondi tuleb käsitleda teistest eraldi, kuna nende olukord on pärast laste sündi oluliselt keerulisem kui tavapäraselt. Riik peab olema võimeline paindlikult reageerima. Samuti pole mitmikele vanematele iga lapse eest vanemapenisoni maksmine ka riigieelarvele suur koormus, kuna näiteks 2010. aastal sündis Eestis kolmikuid neljal korral," lisas Tsahkna.

Tema sõnul on Eesti rahva suurimaks väljakutseks sündivuse suurendamine ja mitmike vanemad on just need, kes selle eesmärgi saavutamisele igapäevaselt oluliselt kaasa aitavad ja seetõttu ka eritähelepanu vajavad.

IRL: Tallinna ombudsmani büroo asemel saaks aastas parandada 4000 ruutmeetrit tänavaauke

2012-05-17

Tallinna linnavoliniku Urmas Mardi (IRL) sõnul pole ombudsmani büroo tegutsemine linna allasutusena rahaliselt ega juriidiliselt otstarbekas.

"Ühe tänavaaugu ruutmeetri parandamine maksab ligikaudu 29 eurot. Ombudsmani büroole aastas kuluva 110 000 euro eest saaks parandada ligi 4000 ruutmeetrit tänavaauke. Tegime ka 2012. aasta Tallinna eelarvesse muudatusettepaneku suunata ombudsmani büroole mõeldud rahalised vahendid välisrahastuseta teede remonti. Kahjuks ei leidnud ettepanek toetust ning tulemus on käes - linna teed on läbi aegade kõige hullemas seisus," ütles Mardi.

"Teine probleem ombudsmani büroo juures on tema ebaotstarbekus, kuna see sisuliselt dubleerib õiguskantslerit. Parim linnapoolne lahendus oleks luua õiguskantsleri institutsiooni alla eraldi Tallinna linna asjadega tegelev osakond. Ebaotstarbekas on aga kulutada maksumaksja raha ombudsmani büroo ülevalhoidmiseks ajal, mil linn peaks oma kulutusi koomale tõmbama ja väga hoolikalt kaaluma, kuhu investeerida," lausus linnavolinik.

Aktiivsest vananemisest saab järgmiste kümnendite peamisi märksõnu

2012-05-17

Üha vananev rahvastik on hakanud nii Eestis kui ka mujal Euroopas pakkuma rohkelt kõneainet. Ja loomulikult on arutelud selle üle igati õiged ja vajalikud, sest eakate osakaalu tõus ühiskonnas on aina enam tajutav: 2010. aastal ületas vanemate inimeste osakaal Eesti elanikkonnas esmakordselt 17 % piiri. See on selgelt kasvav suund, mida ei tohi ignoreerida.

Ühelt poolt peame mõtlema, kuidas tõsta sündimust, teisalt aga peame välja töötama konkreetsed lahendused, kuidas võimalikult hästi kohaneda vananeva ühiskonnaga ja mil viisil tagada vanemate inimeste aktiivsem ühiskondlik kaasatus.

Asjalikud arutelud sel teemal juba käivad. Nimelt on käesolev aasta Euroopas pühendatud aktiivsena vananemisele ja põlvkondadevahelisele solidaarsusele; Alates 2009. aastast tähistame 29. aprillil üleeuroopalist põlvkondadevahelise solidaarsuse päeva. Riigikogus arutasime alles hiljuti riiklikult tähtsa küsimusena põlvkondadevahelises solidaarsuses peituvat potentsiaali. Need arutelud ei ole pelgalt sümboolse tähendusega, vaid nende eesmärk on edendada vanemate inimeste suhtes sõbralikku elukeskkonda, samuti leida uusi lahendusi ja ideid, et vananemisega kaasneksid ka omad ning uued võimalused. Kahjuks on praegu nii, et liiga tihti jääb tagaplaanile vanemaealiste potentsiaal, millega ühiskond peaks senisest märksa rohkem arvestama.

Aktiivsena vananemine on kindlasti järgmiste kümnendite märksõna, see on elust rohkema ammutamine - seda kas tööl, kodus või ühiskondlikus tegevuses. Loomulikult ei saa eeldada, et eakas inimene muutub lihtsalt niisama üleöö aktiivseks. Ühiskondlik aktiivsus vanemas eas sõltub eeskätt tervisest. Eesti inimesel on Euroopa üks kõige väiksem tervena elada jäänud aastate arv, mistõttu peame tähelepanu lisaks aktiivsena vananemisele pöörama ka tervena vananemisele. Vabariigi valitsus on aastaks 2015 püstitanud eesmärgi, et meeste eeldatav tervena elatud eluiga kasvaks 57,1 eluaastani ja naistel 62 eluaastani. See oleks ligilähedane Euroopa Liidu keskmisele.

Aktiivsena vananemise üks tähtis osa on konkurentsivõimeline osalemine tööturul. Täna ei ole Eesti, ühiskond eriti aldis erinevate piirangutega inimestele töökohti võimaldama. Kui me tahame eakatele anda võimaluse tööturul aktiivsemalt osaleda, peame tööandjatele selgitama, et ka vanemaealised on täiesti normaalne täisväärtuslik tööjõud. Vanemate aktiivsem tegutsemine tööturul eeldab aga tööturu senisest märksa paindlikumaks muutumist: töökohti tuleb hakata kohandama inimese võimekusega, samuti tuleb edendada kaug-töövõimalusi, mis on muutunud läbi e-lahenduste üha arvestatavamaks. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka elukestvate õppele, milles osalemine võiks valitsuse kava kohaselt tõusta lähiaastatel juba 20 protsendini.

Üks teema, millest ei ole palju räägitud, on eakate inimeste üksindus. Elu käib nii, et mehed elavad naistest vähem, Eestis isegi rohkem kui kümme aastat. See aga tähendab, et paljud naised kaotavad oma pikaajalise elukaaslase endast sõltumata asjaoludel ning peavad aastaid üksi hakkama saama. Kui ei ole toetamas nooremat peret, siis viib see inimese ühiskondliku aktiivsuse ja elurõõmu kadumiseni.

Põlvkondadevahelise solidaarsuse j a aktiivsuse teema sisuline lahkamine tagab, et põlvkondadevahelised barjäärid ületatakse ja üksmeel erinevate põlvkondade vahel tekitab ühisjõu ja annab võimaluse ühiste eesmärkide nimel tegutseda. Meie ühiskonnas elavad mitmed põlvkonnad ja eakate potentsiaali ning võimaluste avardumine on kindlasti meie riigile, meie rahvuse püsima jäämisele ülimalt vajalik.

Nuti asemel läheb linnavolikokku Matti Tarum

2012-05-17

Mart Nuti suundumisega Riigikogusse nimetas Tallinna valimiskomisjon tema asemel linnavolikogu liikmeks Matti Tarumi.

Tarum on staažikas Mustamäe Halduskogu liige ja töötanud pikalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse taastusravi osakonna arstina ja juhatajana. Ta on olnud liige kõigis Tallinna Linnavolikogu koosseisudes alates 1989. aastast, välja arvatud perioodil 2002 kuni 2005. Oma suure panuse eest Tallinna tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna arengusse sai ta 2004. aastal Tallinna teenetemärgi. President Toomas Hendrik Ilves autasustas Tarumit 2007. aastal Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga taastusravi ja tervishoiu edendamise eest.

Põllumajandusminister avab Jõhvis Maag Piimatööstuse juurdeehituse

2012-05-17

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna kell 11 Jõhvis Maag Piimatööstuse kaasaegse tehnoloogilise juurdeehituse.

„Vastvalminud Eesti piimastrateegia seab eesmärgiks jõuda miljoni tonni toorpiima tootmiseni aastas, kuid seda saab täita ainult siis, kui töötlev tööstus suudab selle piima kvaliteetselt väärindada ja turustada ka eksport turgudel. Maagi avatav juurdeehitus on samm selle eesmärgi täitmise suunas," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Maag Piimatööstus alustas 2010. aasta sügisel Jõhvi tootmise juurdeehitust, mille tulemusena on tänaseks lisandunud üle 3400 m² kaasaegse tehnoloogiaga varustatud tootmis- ja laopinda koos juhtimis- ja jälgimissüsteemiga, mis võimaldab töödelda kuni 280 tonni piima päevas. Tehase juurdeehitusega loodi uus hapendatud piimatoodete tsehh, kastipesu liin ja valmiskauba ladu.

Juurdeehituse avamise tulemusena koondatakse seni Rakveres ja Jõhvis paiknev tootmine kokku Jõhvi, mille tulemusena suureneb ettevõtte koguvõimsus ja paraneb tootmisdünaamika. Tootmise koondumine Jõhvi loob Ida-Virumaale juurde ligi 30 töökohta.

Maag Piimatööstus AS kuulub toiduainete tootmise ja müügiga tegelevasse kontserni Maag Grupp. Maag Grupp põhineb Eesti kapitalil ning sellesse kuuluvad lisaks Maag Piimatööstusele ka Maag Lihatööstus ja Maag Konservitööstus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister avab Jõhvis Maag Piimatööstuse juurdeehituse

2012-05-17

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna kell 11 Jõhvis Maag Piimatööstuse kaasaegse tehnoloogilise juurdeehituse.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Hariduse kättesaadavus on Eesti arengu võtmeküsimuseks

2012-05-16

Hariduse kättesaadavus on Eesti arengu võtmeküsimuseks

Edukas on riik, kes suudab pakkuda kättesaadavat ja kvaliteetset haridust algkoolist kõrgkoolini ning kus heast haridusest ei jää ilma ükski andekas noor, olgu ta pärit Tallinnast, Tartust või meie kõige väiksemast linnast Mõisakülast. Tänane Eesti haridussüsteem annab paraku selge eelise linnakoolide õpilastele, kus tugevate linnakoolide lõpetajad hõivavad ülikoolide tasuta õppes märkimisväärse osa.

Selle tulemusena võib andekas maagümnaasiumi lõpetaja jääda õige napilt kõrgkooli tasuta kohalt välja, ent tasulisel kohal õppimiseks tal rahalisi vahendeid napib. Selline süsteem on selgelt ebaõiglane.

Väikese rahvana ei saa me lubada ühegi andeka inimese jäämist ülikooli ukse taha. Eesti riigi ja rahva arengut silmas pidades peame eelkõige kõrghariduse kättesaadavust oluliselt parandama (ja loomulikult ei tohi see toimuda kvaliteedi arvelt), kuna on selge, et just kõrgharitud inimesed loovad ühiskonnas kõige enam lisandväärtust. Need on inimesed, kes edendavad meie riigi vaimset ja ainelist heaolu.

Täiendavad 3500 tasuta õppekohta

Tagamaks kõikidele andekate inimeste jõudmise ülikooli, on 2013. aasta sügisest tagatud täiskoormusel õppivale üliõpilasele tasuta õpe kõikides Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides. Selle võimaldamiseks luuakse täiendavalt ligi 3500 tasuta õppekohta ning kõrghariduse riigipoolne rahastamine suureneb üle 25%. Kui seni on olnud tasuta kõrgharidus vaid peamiselt Tallinna ja Tartu eliitkoolide lõpetanud tudengite pärusmaa, siis kõrgharidusreformiga paraneb kõrghariduse kättesaadavus eelkõige just maakoolides õppijatele. Kui siiani pääsesid ülikooli tasuta õppesse üksnes hiilgavate eksamitulemustega keskkoolilõpetajad, siis alates tuleva aasta sügisest on tasuta kohale pääsemine märksa kergem: kõik piisavalt andekad inimesed võetakse ülikooli tasuta õppesse vastu. Täita tuleb vaid ülikooli vastuvõtutingimused.

Tasuta õppimine pole aga päris tingimusteta tasuta. Tasuta õppimise eelduseks on, et üliõpilane õpib kõrgkoolis täiskoormusel. Kui tudeng aga näiteks töölkäimise kõrvalt seda teha ei jõua, maksab ta ülikoolile üksnes oma tegematajäänud ainepunktide eest. Mõne ainepunkti kinnimaksmine ei tohiks käia kellelegi üle jõu, kuna paari ainepunkti rahaline väärtus on kordades odavam, kui terve semestri tasu ning kümnetes kordades madalam, kui kogu kraadi omandamise eest makstav summa. Seetõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et tudengil katkeksid õpingud, kui tal mõni aine sooritamata jääb ja ta nende eest ülikoolile maksma peab.

Ainepunktide nõudearvestus saab olema semestrite lõikes kumulatiivne. See tagab õpingute piisava paindlikkuse, kuna juhul kui üliõpilane täidab semestris õppekava enam kui 30 ainepunkti, siis on tal võimalik järgmisel semestril selle võrra vähem ainepunkte teha ja endiselt tasuta edasi õppida. See tagab üliõpilasele paindlikkuse. Samuti on tudengitel õigus nõuda, et kõrgkooli poolt oleks tagatud täiskoormuseks vajalikul hulgal ainepunktide sooritamise võimalusi. Ehk ülikool peab tagama täiskoormusel õppe võimalused kõikidele tudengitele.

Et tasuta kõrgharidus oleks kompleksne, kiitis Vabariigi Valitsus heaks vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, mis jõuab peagi riigikokku menetlemiseks. Tudengi vajaduspõhise õppetoetuse suuruseks saab olema 135 eurot ehk pool Eesti alampalka. Eesmärgiks on, et vajaduspõhised õppetoetused oleksid just neile, kes seda kõige enam vajavad, ning et need jõustuksid samal ajal kõrgharidusreformiga.

President vaidlustas juriidilised nüansid

Eesti Vabariigi President jättis esimesel katsel kõrgharidusreformi välja kuulutamata. Oluline on toonitada, et President ei vaidlustanud kõrgharidusreformi eesmärki ega sisu, vaid tõi eelkõige välja juriidiliste nüansid, mida riigikogu kultuurikomisjon arutas ja vastavad parandused ka sisse viis. Eelnõu sisuline pool, mille eesmärk on tagada kõrghariduse parem kättesaadavus, pole muutunud.

Tehtud parandused annavad üliõpilastele täiendava kindluse ja aluse, mille eest ja millal tohib ülikool õpingute eest tasu küsida. Nii tuuakse õppekulude hüvitamise osas eelnõus konkreetselt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda.

Samuti lükkus edasi akadeemilist puhkust puudutavate tingimuste rakendumine. Muudatuste kohaselt rakendub õppekava täitmise piirang akadeemilisel puhkusel viibimisel alates 2013/2014. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastele ja varasemalt immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2016/2017. õppeaastast.

Ei ole kahtlustki, et kõrgharidusreformi puhul on tegemist taasiseseisvunud Eesti olulisema muudatusega kõrghariduskorralduses. Reformiga paraneb kõrghariduse kvaliteet, tõuseb efektiivsus ning mis kõige tähtsam: luuakse senisest märksa enam kättesaadavamad õppimisvõimalused kõigile andekatele inimestele.

Ettevõtlikkus on eelkõige mõttemall

2012-05-16

Kuigi suurettevõtete edulugudest ja hiiglaslikest investeeringutest räägitakse palju, on Eesti majanduse tegelikuks mootoriks just väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes on hõivatud 79% erasektori töötajatest, mis on rohkem kui 300 000 eestimaalast. Just need ettevõtted loovad suure osa töökohtadest, nende ettevõtete osakaal ekspordis on üle 70% ning nende loodud lisandväärtus on 5,9 miljardit eurot, mis moodustab kõigi siin tegutsevate ettevõtete loodud lisandväärtusest 76%. Need on aukartust äratavad numbrid.

Eesti riigi rikkus ei põhine naftal, maagaasil, kullal või mõnel muul maavaral. See põhineb meie inimeste ettevõtlikkusel ja lisandväärtusel, mida meie ettevõtted tekitavad. Kui tahame, et Eestil läheks majanduslikult hästi, peab minema hästi ka Eesti ettevõtetel. Selleks on esmatähtis panustada ettevõtluskeskkonda - et see oleks stabiilne ja äritegevust soosiv.

Ettevõtluskeskkonna puhul on üheks keskseks küsimuseks riigi maksupoliitika. Poliitikauuringute keskuse Praxise tehtud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumuste uuringu järgi valmistab enamikule ettevõtetele probleeme suur maksukoormus. Eestile on viimasel kahel kümnendil toonud edu ühetaoline ja madal tulumaks ja on selge, et igasugune maksutõus ühtegi ettevõtjat ei rõõmustaks. Vastupidi.

Murekohaks tööjõu maksukoormus

Nagu selgub eelpool mainitud Praxise uuringust, on ettevõtjate jaoks oluline, et leitakse võimalusi, kuidas makse veelgi langetada. Eestis on tööandjatele murekohaks küllaltki kõrge tööjõu maksukoormus. See loob olukorra, kus tööandja peab iga inimese palkamist enne kümme korda kaaluma - kas see on majanduslikult ikka otstarbekas. Tööjõu maksukoormuse langetamine on järgmine väljakutse, mis meil ees seisab.

Lisaks maksude alandamisele on väga oluline tagada turul võrdsed konkurentsitingimused. Eesti on väga väike riik ja tihti ei ole meie turu väiksuse tõttu meil teatud valdkondades piisavalt konkurentsi. See omakorda annab võimaluse suurtel ettevõtetel omandada kiiresti suur turuosa ehk peaaegu monopoolne seisund. Kui nüüd riik soosib läbi seadusandluse veel neid monopole, siis võime tugevast väikeettevõtlusest unistama jäädagi. Oluline on, et kõik mängiksid võrdsete reeglite järgi.

Riik saab seadustega küll parandada ettevõtluskeskkonda, kuid väga palju sõltub inimestest endist. Suhtumist, et kõigis minu hädades on süüdi riik, mitte mina ise, kohtab kahjuks järjest rohkem. Ettevõtlikkus on eelkõige mõttemall, mille tähtsustamine peab algama juba maast madalast.

Kui tahame paremini elada, siis tuleb juba lasteaiast saati ergutada ja suunata lapsi ettevõtlikkusele ja hinnata nende aktiivset ellusuhtumist. Koolides tuleks senisest enam rõhku panna praktikale ja tuua noortele teooria kõrvale ka näiteid elust enesest - et noored seostaksid omandatud reaalse eluga. Ainult nii kasvab peale uus tegus põlvkond, kes julgeb vastu võtta otsuseid ja seda palju räägitud lisandväärtust ise juurde luua.

Rohkem koolitusi!

Tänased noored on ju need, kes praegustele tööinimestele hiljem pensione maksma hakkavad ja kui nad piltlikult öeldes ettevõtteid ja töökohti ei loo, siis pole ka tulevikus normaalseid pensione oodata, rääkimata konkurentsivõimelistest avaliku sektori palkadest.

On selge, et ettevõtlikkus peab käima käsikäes kompetentsiga, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata kvalifitseeritud tööjõu arendamisele. Võtmekohaks on koolitused, mida väike- ja keskmise suurusega ettevõtted teevad võrreldes suurettevõtetega tunduvalt vähem. Ometi teavad edukad ettevõtjad, et ettevõtte edulugu saab alguse ikkagi juhist ja seejärel kvalifitseeritud tööjõust.

On probleem, kui ettevõtte omanikud ja juhtivtöötajad ise ei leia vajadust täiendkoolituste jaoks. Juhtivtöötajad peaksid jooksvalt ettevõtlust puudutavate seirete ja uuringutega ennast kursis hoidma. Siin on riik juba väga palju ära teinud, lausa ettevõtjatele kandikul tulevikusuundumused ja arenguvõimalused kätte toonud - näiteks Arengufondi või EAS-i kaudu.

Eesti tugevuseks on meie edukad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes julgevad areneda ning kasvada ja ka välisturgusid vallutada. Nende ettevõtete olemasolu, eriti aga juurdekasv, on riigi head käekäiku silmas pidades elulise tähtsusega. Kui me tahame olla innovaatiline Põhjamaa riik, peame looma parimad tingimused ettevõtluse arenguks. Me ei sa jääda puhkama vanadele saavutustele, vaid peame leidma võimalusi pidevalt edasi liikumiseks. Vastasel juhul me jäämegi alatiseks teisi riike endale eeskujuks tooma.

Siseminister tunnustab vabatahtlikke toetavaid ettevõtteid

2012-05-15

Alates käesolevast aastast hakkab siseminister tunnustama ettevõtjaid, kes on oma tegevusega toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on andnud muul vabatahtlikkust toetaval moel panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse.

„Vabatahtlikel on oluline osa tänapäeva demokraatliku ühiskonna toimimisel. Vabatahtlik tegevus põhineb inimeste omal soovil ja initsiatiivil, kuid vajab samas ka ühiskonna toetust. Selleks, et vabatahtlikud päästjad saaksid tööajast väljakutsele reageerida või abipolitseinikud oma graafikuid töökohaga sättida, on vaja tööandja toetust. Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetusega tahangi tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees ning märkavad valdkonda, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline,“ sõnas siseminister Ken-Marti Vaher.

Selleaastane pidulik tunnustuste jagamine toimub Siseministeeriumis teisipäeval, 22. mail. Esimeste tunnustamist väärivate ettevõtete kandidatuuri seadsid üles Päästeamet, Politsei-ja Piirivalveamet ning Eesti Priitahtlik Päästeliit.

Laekunud viieteistkümne kandidaadi seas leidub nii üle-Eestilisi suuri ettevõtteid kui ka väiksemaid kohalikke firmasid. Toetatud on priitahtlike tuletõrjujate ja abipolitseinike tegutsemist, samuti vabatahtlikke mere- ja järvepäästjaid.

Kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse Vabatahtlike päästjate toetaja ning Abipolitseinike toetaja aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.

Edaspidi ootab Siseministeerium põhjendatud ettepanekuid kandidaatide osas igal aastal alates 1.- 31. detsembrini. Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Samuti pöördub ministeerium üleskutsega lisaks mittetulundusühingute liitude, ettevõtjate liitude, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning maavalitsuste poole.

Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks veebruarikuu keskel Siseministeeriumis toimuval pidulikul aktusel.

Allikas: Siseministeerium

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

2012-05-15

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam, kes osales parlamendi nimel 23. aprillil Berliinis LMS seisundit hinnanud Euroopa Liidu kõrgemate ametnike nõupidamisel, tõi ühe põhiprobleemina esile tõhusa koordineerimise puudumise strateegia ellurakendamisel. "Läänemere strateegia rakendamise kogemust on meil üle kahe aasta, kuid ikka pärsib arenguid ebapiisav koordinatsioon, " ütles Tunne Kelam.

Tema sõnul pidi strateegia algatajate nägemuse kohaselt tootma esmajoones sünergiat ning lisaväärtust, et hoogustada selle suure potentsiaaliga piirkonna dünaamilist arengut ühiste piirkondlike projektide kaudu. "Täna tundub, et LMS on mugandatud ning surutud Euroopa Liidu olemasolevate standardite ning rahastamisskeemide raamesse. Ühisprojektide asemel domineerivad liikmesriikide rahvuslike eelisprojektide nimekirjad, mis on sildistatud Läänemere strateegia märgiga," tõdes Kelam.

Saadikuile kaasettekandega esinenud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Michael Smyth nimetas olulise puudusena Komisjoni teatises puuduliku tähelepanu pööramist erasektorile. Kõneleja sõnul aitaks erasektori pro-aktiivne kaasamine tublisti kaasa Läänemere strateegia edule praktikas.

Lätlasest eurosaadiku Inese Vaidere hindas Komisjoni dokumenti liiga üldsõnaliseks. Uus prioriteet - "piirkonna ühendamine" - tundub tema sõnul sisutühjana ning ikka jääb lahtiseks küsimus - kes koordineerib?

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul osaleda 18.-19. juunil Kopenhaagenis toimuval LMS suurfoorumil ning esitada omapoolse hinnangu strateegia rakendamise kohta. Tunne Kelam tervitas Euroopa Komisjoni esindaja sõnumit, mille kohaselt Komisjon kavatseb eeloleval suvel oma tegevuskava LMS suhtes uuendada. Komisjon lubas selle juures arvestada Euroopa Parlamendi liikmete ettepanekuid.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

2012-05-15

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

IRLi fraktsiooni esimeheks valiti Kaia Iva

2012-05-15

IRLi riigikogu fraktsiooni esimeheks valiti senine fraktsiooni aseesimees Kaia Iva, kes edestas valimistel Margus Tsahknat.

Vabanenud fraktsiooni aseesimehe kohale valiti Andres Jalak. Teise aseesimehena jätkab Toomas Tõniste.

Iva sõnul peab ta fraktsiooni esmaseks ülesandeks panustada valijatega sõlmitud lepingu täitmisele ja tegeleda püsivalt erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamisega. „Tasuta kõrghariduse seaduse võtsime vastu eelmisel nädalal. Edasi hakkame riigikogus menetlema vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõud. Et tasuta kõrgharidus oleks kompleksne, peavad õppetoetused jõustuma tasuta kõrgharidusega samaaegselt," ütles Iva.

„Samuti on IRLi eesmärk võtta vastu vanemapensioni eelnõu veel enne suve, et juba suvel saaks hakata tegelema seaduse jõustumiseks vajaliku korraldusliku poolega. Vanemapensioni seadus jõustub 2013. aastal," lisas Iva.

Senine fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu alustas eile tööd kaitseministrina.

Tasuta kõrghariduse maskid on langenud

2012-05-14

Tasuta kõrgharidus Eestis on saanud seaduseks - kõigil on alates järgmisest aastast võimalik õppida ülikoolis eestikeelsetel õppekavadel tasuta.

Eesti tegi sellega põhimõttelise valiku astuda Põhjamaadega samasse ritta. Eriti tähelepanuväärseks teeb meie valiku tasuta kõrgharidusele see, et mitmel pool on kõrghariduse õppemakse viimastel aegadel hoopis tõstetud. Väikesele rahvale nagu eesti rahvas on eriti oluline, et mitte ükski anne kaotsi ei läheks - eeskätt sellest vajadusest tulenevalt ongi meie valik tasuta haridus koos vajaduspõhiste õppetoetustega. Majanduslikel põhjustel ei tohi kellelgi jääda kõrgharidus omandamata.

Seda üllatavam on Delfi juhtkirja (10.05) eksitav tõdemus, et „jutt tasuta kõrgharidusest on samasugune mask, nagu see, mida suurema osa ajast võiks kanda perevägivalda harrastav ja muidu igati ontlik naabrimees". Vabandust - riigi rahastamist kõrgharidusse suurendatakse üle 25%, kättesaadavust parandatakse (2015. aastal on tasuta õppekohti esmakursuslastele rohkem kui on gümnaasiumilõpetajaid kokku) ja kõikidele pakutakse võimalust tasuta normaalaja jooksul õppida.

Siinkohal küsiks Delfi toimetuselt, et milliste faktide või väidete alusel on tasuta kõrgharidus teie arvates vaid mask? Lisaks pani kõnealune juhtikiri tasuta kõrgharidusele ette efektiivsuse tagaajamise (ehkki vastupidine eesmärk olnuks vast imelik, või kuidas?). Kui Eesti parlament tundub väheusutav, siis vaatleme, kuidas pakutakse tasuta kõrgharidust Soomes ja Rootsis, meile lähimates arenenud riikides, kellest ka palju eeskuju võetud sai.

Rootsi ülikooliseadus ütleb paragrahvis 4, et õpingud Rootsi riiklikes ülikoolides on õppemaksuvabad Euroopa Liidu ja Šveitsi kodanikele. Teistelt on õppemaksu võtmine ülikoolidele sisuliselt kohustus. Eesti erineb siinkohal, kuna meil kodakondsuse järgi vahet ei tehta ja ka kohalikel hallipassimeestel või India kodanikel on õigus tasuta õppida. Rootsi reguleerib õppetööst eemaldamist erinevalt Eestist ka käitumise järgi. Õpingutelt peavad ülikoolid eemaldama mitte ainult õppemaksuvõlgnikud, vaid ka näiteks napsutavad, laamendavad või vägivaldsed üliõpilased (paragrahv 6 jt). Näiteks peatükist 10 ilmneb, et distsiplinaarkaristuse korras saab üliõpilase kuni 6 kuuks õppetööst kõrvaldada, kui ta on häirinud rahu raamatukogus või kedagi seksuaalselt ahistanud.

Peaaegu ühesugune on Eesti ja Rootsi lähenemine "efektiivsusele" - koolis käies tuleb õppida ja kool ära lõpetada. Rootsi ülikooliseaduse kuues peatükk paragrahv kaks ütleb lisaks, et tasuta õppimine tähendab õppimist täie tõsidusega: seaduse kohaselt on õppeaasta pikkus 40 nädalat, mis vastab 60 ainepunktile. Erinevus Eestiga on selles, et Rootsis käib arvestus ainepunktide järgi õppeaasta lõikes, Eestis semestri lõikes - ent samal ajal on semestri pikkus Eestis uue seaduse järgi ülikooli enda otsustada. Semestri pikkust võib ülikool sättida ka õppekavati erinevaks, seega on kokkuvõttes olukord praktiliselt sama.

Soome ülikooliseaduses on samuti paragrahvis 8 selgelt kirjas, et riigikeeles ülikooliõpingud on tasuta (alates 2013 rakendub Rootsiga sarnane piirang, kus väljastpoolt Euroopa Liitu tulijad peavad õpingud kinni maksma). Samas on väga täpselt paigas õppeaeg - paragrahv 40 loetleb üksikasjalikult, et bakalaureuseõpe peab olema tehtud 3 aastaga, magistrantuuri pikkus endiselt 2 aastat. Seaduse tasemel tuuakse välja erisused, näiteks kunstierialadel võib see aeg olla 3,5 aastat. Paragrahvis 41 tuuakse väikesed leevendused - kogu õppeaega võib pikendada erinevatel põhjustel kuni 2 aasta võrra. Sinna hulka ei mahu sõjaväeteenistus või laste kasvatamine, mida käsitletakse eraldi juhtudena.

Aga mida teha siis, kui ettenähtud ajaga kõrgema kooliga ühele poole ei saa? Põhimõtteliselt jääbki kaks valikut - kas üldse mitte õppida, see tähendab et saada ülikoolist „välja visatud" või siiski õppida, aga osaajaga, töö kõrvalt ja seda osadel juhtudel tasu eest. Eesti valis teise tee - enne eksmatrikuleerimist on tudengitel võimalus õppida omas tempos, ja sellise personaalse vastutuleku eest on ülikoolil õigus - mitte kohustus, aga õigus! - küsida ka rangelt reglementeeritud ülemmääraga proportsionaalset õppemaksu tegematajäänud ainepunktide eest.

Delfi toob oma juhtkirjas veel mõned eksitavad postulaadid, nagu näiteks: „seadus ei tõsta kõrghariduse kvaliteeti, vaid asendab lihtsalt eraraha riigi rahaga". Kvaliteedist kirjutamine vajab pikemalt selgitust, ent piirdugem siinkohal rõõmustamisega, et tõepoolest asendub erarahastus suures osas täiendava riigipoolse rahastusega - ja jääb alles ka võimalus kaasata erarahastust.

Kokkuvõttes - tasuta kõrgharidus pole mask, millega oleks tarvis midagi varjata. Tasuta kõrgharidus on reaalne riigi täiendava rahalise toega haridusvalik, mis võimaldab õppida ülikoolis ilma õppemaksuta ja mis võimaldab edasijõudmatuse korral valida eksmatrikuleerimise asemel osaajaga õppe. Jagugu meil ainult noori inimesi, et kõiki neid võimalusi tarmukalt ära kasutada!

Haldusreformiga edasi

2012-05-14

Haldusreformi on Eestis püütud läbi viia juba rohkem kui kümmekond aastat, kuid poliitilise kokkuleppe puudumise tõttu ei ole ettevõtmist edu saatnud.

Vahepeal on elu omasoodu läinud, mistõttu ei pruugi eelmise kümnendi alguses tehtud reformikavad nüüdisaega enam sobidagi. Mõneti on ju isegi hea, et haldusreformiga nii palju aega on kulunud. Saab kiirustamisvigu vältida.

Raske on öelda, mis olnuks praegu teisiti, kui 2001. aastal oleks omavalitsuste sundliitmine läbi viidud.

Optimistid usuvad, et omavalitsused oleksid tänu sellele tugevamad, suudaksid pakkuda paremat avalikku teenust. Pessimistid jällegi, et see oleks ääremaastumist veelgi kiirendanud.

Oluline on hoopis omavalitsuste praegune seis ja nende väljavaated: vaatamata majandusbuumis tehtud investeeringutele sotsiaalsesse taristusse, seisab enamik valdu silmitsi rahvastiku vähenemisega.

Avaliku teenuse kättesaadavus

Inimeste koondumine suurematesse keskustesse on loonud paradoksaalse olukorra, kus avaliku teenuse osutamine on häiritud nii nendes omavalitsustes, kust inimesed lahkuvad, kui ka nendes, kuhu nad kolivad.

Ühelt poolt tulumaksulaekumise vähenemise tõttu, skaala teises otsas ei suuda omavalitsused nii kiiresti suurendada teenuste mahtu.

Võimalusi edasi minna on riigil kaks: suurendada toetust nendele omavalitsustele, kuhu inimesed massiliselt kolivad või jätkata praegusel põhimõttel, et avalik teenus on võimalikult hästi kättesaadav üle riigi.

Esimene valik oleks kõige lihtsam ja efektiivsem. Riik teataks avalikult, et Eesti teatud piirkondades ei ole avalik teenus kättesaadav ja seal elamine on n-ö inimese enda risk.

Mahajäänud (mahajäetud) kohtades ei ole ega saa olema lasteaedu, koole, toimivat ühistransporti, esmaabi ega päästeteenust... Seevastu oleks aga arenenud piirkondades avalikud teenused esmaklassilised.

Kas see vastab meie ettekujutusele Eestist? Kindlasti mitte. Soovime ju näha oma maad sellisena, kus kõik piirkonnad elavad - kes paremini, kes halvemini, aga ikkagi elavad.

See ei tähenda, et riik suurendab valimatult kulutusi avalikule teenusele. See tähendab Eesti halduskorralduse uut lahtimõtestamist ning kohandamist. Mis on möödapääsmatu.

Eesti praegused 15 maakonda on 20 aasta jooksul tõestanud oma elujõulisust.

Maakond on üks tähtsamaid tahke, mille järgi inimene end määratleb. Kuigi nende suurus on rahvaarvu järgi üsna erinev, on iga maakond eraldi võttes arvestatav majanduslik üksus.

Maakond peakski olema Eesti uue regionaalhalduskorralduse alus.

Koos 2017. aasta kohalike valimistega võiksid maakonnad võtta üle omavalitsuse ülesanded ja õigused. See ei tähenda, et praegused vallad kaoksid kaduvikku. Kui nad vahepeal ei otsusta ühineda, saaksid neist reformi tulemusel nn osavallad.

See looks olukorra, kus üks osa otsusest langetatakse nn suurvalla tasandil ja teine osa osavalla tasandil sõltuvalt sellest, kuidas on üht või teist valdkonda mõistlik korraldada.

Osavalla ülesandeks võiks näiteks olla sotsiaalhoolekande küsimuste lahendamine. Igal osavallal peaks olema ka vallavanem, vallasekretär.

Nemad oleksid lüli kohaliku elaniku ja maakonnakeskuses asuva omavalitsuse vahel. Millised ametnikud veel peaksid tööle jääma, sõltuks kohalikust eripärast ja vajadusest.

Seevastu näiteks arstiabi, hariduse, ühistranspordi jmt suurema valdkonna korraldamine võiks käia maakondlikul tasandil.

Maakondlik omavalitsus oleks võimalik komplekteerida parimate spetsialistidega, kes teenindaksid inimesi nii maakonna keskuses kui korraldaksid vastuvõtte osavaldades.

Kindlasti ei tohiks seada eesmärki, et uued suurvallad on täpselt praeguste maakondade piires. Siin tuleks vaadata ikka seda, kus on tõmbekeskused.

2017. aastal toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel peaks jääma mandaadid praeguste omavalitsuste piiridesse. See kindlustaks, et igast piirkonnast oleks esindaja volikogus.

Et vallavanemale anda tugevam mandaat, võiks ta olla valitud otse rahva poolt: siis ei peaks tõmblema poliitikatuultes. Nn osavallavanema määraks uus valitav volikogu, aga sama piirkonna saadikutel peaks olema vetoõigus esimese kahe kandidaadi puhul.

Sama süsteemi, kasutati maavanema määramisel, kui vetoõigus oli kohalikul omavalitsuste liidul.)

Kohalikud olud muutuvad tähtsamaks

Riigi kontrolli maakondliku omavalitsuse otsuste üle jääks tegema maasekretär oma bürooga, ent maavalitsus lõpetaks praegusel kujul tegevuse, sest nende funktsioonid võtaks üle uus omavalitsus.

Maavalitsuste asemele tuleks luua riigi regionaalsed esindused eesotsas maavanemaga, kellega tuleks kooskõlastada kõik tähtsamad otsused, mida riik regioonis planeerib.

See looks olukorra, kus riigiametid peaksid oma struktuurimuutuste läbiviimisel arvestama rohkem kohalike oludega.

Viis aastat peaks olema piisav aeg, et need lahendused ellu viia ja samas ka võimaldama ametnikel teha otsuseid, kuidas ja kus nad näevad ennast viie aasta pärast.

Väljapakutud lahendus ei tekita juurde uut bürokraatiat ega suurenda riigi halduskoormust. Küll aga muudaks selle ellurakendamine paljude otsuste tegemise lihtsamaks, ja mis peamine, võimaldaks edaspidi saada inimestel kvaliteetset avalikku teenust.

Eestile on oluline Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika jätkusuutlik rahastamine

2012-05-14

Eesti on seisukohal, et arvestades maailma kalavarude olukorda on oluline kalanduse järelevalve ja andmete kogumise ning kalavarude jätkusuutliku taastootmise rahastamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Ühe peamise küsimusena ühise kalanduspoliitika tuleviku osas on tänasel EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutlusel Euroopa ühise kalanduspoliitika rahastamise põhimõtted.

Eesti väljendab nõukogul seisukohta, et fondi raha jaotus ei võta piisavalt arvesse pidevalt suurenevaid nõudeid kalanduse järelevalve ja andmete kogumise osas.

Eesti hinnangul tuleks nende tegevuste eelarvet pigem suurendada, samuti soovime rõhutada, et kontrollimeetmete raames peaksid jooksevkulud kindlasti olema abikõlblikud, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Samuti peab Eesti oluliseks, et EMKF vahendite jaotamisel oleks arvestatud lähenemispiirkonna printsiipi, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat võimekust omavahenditest kalanduspoliitika teostamiseks.

Selgust on vaja ka riikidevahelise vahendite jaotuse kriteeriumite sisu osas. Näiteks ei ole selge, kas kalandussektori tööhõive kriteerium hõlmab ka töökohti sisevete kalanduses ja kas kalandustoodangu all mõistetakse ka sisevete kalandustoodangut. Teatavasti on Eesti üks EL liikmesriike, kus sisevetekalandusel on oluline osakaal kogu kalandussektoris. Need asjaolud on rahajagamise tingimustena Eesti jaoks väga olulised ning peaksid kindlasti olema raha jaotuskriteeriumina arvesse võetud, rääkis Kevvai.

Üldjoontes piisab Eesti hinnangul EMKFi vahenditest ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks EL tasandil.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestile on oluline Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika jätkusuutlik rahastamine

2012-05-14

Ühe peamise küsimusena ühise kalanduspoliitika tuleviku osas on tänasel EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutlusel Euroopa ühise kalanduspoliitika rahastamise põhimõtted.

Eesti väljendab nõukogul seisukohta, et fondi raha jaotus ei võta piisavalt arvesse pidevalt suurenevaid nõudeid kalanduse järelevalve ja andmete kogumise osas.

Üldjoontes piisab Eesti hinnangul EMKFi vahenditest ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks EL tasandil.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi volikogu kinnitas ministrikandidaadiks Reinsalu

2012-05-11

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu kinnitas täna kaitseministri kandidaadiks erakonna esimehe ja Riigikogu IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu.

Urmas Reinsalu ametissenimetamist pooldas erakonna volikogu ühehäälselt.

Reinsalu avaldas volikogu ees tänu eelmistele kaisteministritele Mart Laarile ja Jaak Aaviksoole nende tehtud töö eest ja kinnitas, et peab kaitseministrina esmatähtsaks jätkata tööd, millele Mart Laar ja Jaak Aaviksoo on aluse pannud.

„See aasta saab olema kaalukate valikute tegemise aeg. Riigikogu menetleb kaitseväeteenistuse seadust ja kaitseliidu seadust, käib tõsine töö riigikaitse arengukavaga järgmiseks kümneks aastaks. Keskne küsimus on inimvara väärtustamine kaitseväes. See puudutab kaitseväe palgapoliitikat, ajateenijate elamistingimusi, samuti on vajalik integreeritud veteranidepoliitika loomine," rääkis Reinsalu.

Uues kaitseminister annab ametivande järgmisel esmaspäeval toimuval Riigikogu istungil, millega saab Reinsalust ametlikult minister. IRLi parlamendifraktsioon valib uue esimehe teisipäeva hommikul toimuval koosolekul.

Põllumajandusministeerium kolib MESi Viljandisse

2012-05-11

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi tänasel Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu koosolekul ettepaneku kolida sihtasutuse Tallinna kontor Viljandisse.

„On loogiline, et maaelu edendamisega tegelev sihtasutus asub väljaspool pealinna ja viimane aeg on seda ka teha," märkis Seeder. MESi nõukogu kiitis üksmeelselt heaks MES üleviimise Viljandisse 2013. aasta jooksul. Võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmise ning maaelu maine kujundamisega tegelevas MESi töötab 16 inimest, neist 6 töötavad Tartu kontoris. Ümberkolimine puudutab ainult Tallinna peakontoris töötavaid inimesi. MESi töö ümberkorraldamine jääb juulikuus ametisse astuva MESi uue juhatuse ülesandeks.

„Põllumajandusministrina lähtun oma haldusala korraldamisel lisaks põllumajanduspoliitikale ka regionaalpoliitikast," rääkis Seeder. „Viies töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks."

Seeder kutsus üles ka teisi ministeeriume ning ametiasutusi koondama oma allasutusi mitte ainult suurtesse tõmbekeskustesse, vaid säilitama ja viima töökohti ning elu ka väiksematesse maakonnakeskustesse.

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala peakontoritest asub lisaks ministeeriumile Tallinnas vaid Veterinaar- ja Toiduamet. Ülejäänud olulisematest ametiasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seederi sõnul on 30-40 lisatöökohta Tallinnas tühised, aga maakonnakeskuses väga tähtsad. Ühtlasi võib arvestada, et spetsialistidega tulevad kaasa perekonnad ning tekkiv lumepalliefekt toidab kohalikku eraettevõtlust ning aitab lasteaedadel ja koolidel elujõulisena püsida. „Mida kauem me viivitame, seda nõrgemaks maakonnakeskused jäävad," ütles Seeder. „Riigi asi on anda signaal, et kõik piirkonnad on olulised ning neid pole unustatud ja maha jäetud."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusministeerium kolib MESi Viljandisse

2012-05-11

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi tänasel Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu koosolekul ettepaneku kolida sihtasutuse Tallinna kontor Viljandisse. „On loogiline, et maaelu edendamisega tegelev sihtasutus asub väljaspool pealinna ja viimane aeg on seda ka teha," märkis Seeder.

MESi nõukogu kiitis üksmeelselt heaks MES üleviimise Viljandisse 2013. aasta jooksul. Võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmise ning maaelu maine kujundamisega tegelevas MESi töötab 16 inimest, neist 6 töötavad Tartu kontoris. Ümberkolimine puudutab ainult Tallinna peakontoris töötavaid inimesi. MESi töö ümberkorraldamine jääb juulikuus ametisse astuva MESi uue juhatuse ülesandeks.

Seederi sõnul on 30-40 lisatöökohta Tallinnas tühised, aga maakonnakeskuses väga tähtsad. Ühtlasi võib arvestada, et spetsialistidega tulevad kaasa perekonnad ning tekkiv lumepalliefekt toidab kohalikku eraettevõtlust ning aitab lasteaedadel ja koolidel elujõulisena püsida.
„Mida kauem me viivitame, seda nõrgemaks maakonnakeskused jäävad," ütles Seeder. „Riigi asi on anda signaal, et kõik piirkonnad on olulised ning neid pole unustatud ja maha jäetud."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Linnavolikogu sotsiaalkomisjon toetab tasuta parkimiskohtade loomist invaliididele

2012-05-10

Tallinna Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon toetas Tarmo Kruusimäe (IRL) eelnõud, mille kohaselt nõuaks linn oma maal asuvate parklate operaatoritelt iga 20 parkimiskoha kohta vähemalt ühte invaliididele mõeldud tasuta ja vastavalt märgistatud parkimiskohta.

Linna esindajate sõnul on asutud eraparklate operaatoritega dialoogi parklate heakorra ja märgistamise parandamise osas ning samuti algatamas õigusaktide muutmist, mis reguleeriks parkimise korraldamist eramaal. Oma haldusterritooriumil on linnaosad hetkel sõlminud rendilepinguid parkimise korraldamiseks 22 linna maal asuvas parklas.

Kruusimäe loodab, et linnavõimud hindavad sotsiaalkomisjoni otsust ning eelnõu leiab toetust ka volikogus. "Käesoleva eelnõuga võtab linn omale kohustuseks nõuda parklate operaatoritelt eraldi märgistatud parkimiskohti, mis on mõeldud invaliididele. Seeläbi parandatakse tunduvalt nende inimeste parkimis- ja liikumisvõimalusi kesklinnas, mis nii mõnegi suurema ürituse või ka tipptunni ajal jätavad soovida. Järgmise sammuna tuleks riigi poolt laiendada säärast nõudmist kõigis kohalikes omavalitsustes," ütles linnavolinik.

Eelnõu poolt hääletas neli, vastu oli kaks ning erapooletuid samuti kaks komisjoni liiget.

Pakosta: kõrgharidusreform on põhimõtteline muutus Eesti kõrghariduskorralduses

2012-05-10

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul on täna seadusena vastu võetud tasuta kõrghariduse seadus väga põhimõtteline muutus Eesti kõrghariduskorralduses.

„Tasuta kõrgharidusega pöörame uue lehekülje Eesti kõrghariduskorralduses. Sellega suureneb hariduse kättesaadavus ja laienevad oluliselt hariduse sisulised võimalused," ütles Pakosta.

„Väikese rahva ja riigina on meile ülimalt oluline, et kõik võimekad inimesed saaksid õppida ülikoolis ja mitte keegi neist ei jääks ülikooli ukse taha. Ülikoolis õppimine ei tohi sõltuda rahakoti paksusest," kinnitas Pakosta.

„Selle eesmärgi tasuta kõrgharidus täidab. Järgmisest sügisest pääsevad ülikooli tasuta õppesse kõik inimesed, kes täidavad ülikooli vastuvõtutingimused. Selle saavutamiseks suureneb kõrghariduse rahastus üle 25% ning luuakse täiendavad 3500 tasuta õppekohta," rääkis Pakosta.

Ta toonitas, et tasuta täisajaline õppimise kohustus peab käima käsikäes vajaduspõhiste õppetoetustega. „Vabariigi Valitsus on kiitnud heaks vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi ja peagi asub seda menetlema riigikogu. Õppetoetused on suunatud eelkõige neile, kes seda kõige enam vajavad ja me töötame selle nimel täie hooga, et vajaduspõhised õppetoetused jõustuvad samal ajal tasuta kõrghariduse reformiga, ehk alates 2013. aasta septembrist," lausus Pakosta.

Pakosta hinnangul ei ole kõrgharidusreform ainuüksi praegu tasuta kohtadel õppivate üliõpilaste jaoks, vaid see arvestab ka teise poole tudengite huve, kes täna hariduse eest maksavad. Lisaks arvestatakse tema sõnul ülikoolide endi, tööandjate, avalikkuse ja maksumaksjate huvidega. „Täna on tööandjate ootus suurem nõudlikkus ülikoolis, mis tagab tudengite võimalikult kiire jõudmise tööturu täieõiguslikeks osalisteks. Ühiskonna ootused noorte töökusele on suurem, kui noored ise seda ehk tunnistavadki," lisas Pakosta.

Euroopa Parlament on valmis toetama otsetoetuste võrdsustamist

2012-05-10

Euroopa Parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamiseks ning tegema vastava ettepaneku ka oma juunikuises raportis.

Eile õhtul kohtusid Kaunases Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu komitee esimehe Paolo de Castroga. Kohtumisel tutvustas de Castro 18. juunis valmiva ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitleva raportiga seotud arutelusid Euroopa Parlamendis.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul kinnitas de Castro, et parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut otsetoetuste tasemete kiiremaks ühtlustamiseks teiste ELi liikmesriikidega ja esitama vastavasisulise ettepaneku ka valmivas raportis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti väiketalud on edukalt rakendanud toidukvaliteedi nõudeid

2012-05-10

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder jagas Eesti väiketalude kogemusi toidukvaliteedi nõuete edukast rakendamisest täna Kaunases rahvusvahelisel põllumajandusministrite foorumil "Väiketalupidamise tulevikuväljavaated ja globaliseerumisega seotud väljakutsed".

„Ühelt poolt peab toit olema ohutu ning puhas, kuid teisalt ei tohi toidu tootmine nõuda väiketootjatelt ülejõu käivaid pingutusi, sest on selge, et väiketootjate investeerimissuutlikkus on madalam kui suurtootjatel," ütles Seeder foorumil osalenud 12 riigi põllumajandusministrile.
Selleks, et väiketalud oleksid elujõulised, tuleb riigil toetada otseturustust, maaturismi ja ka tootjate vahelist koostööd näiteks töötlemise vallas. Eesti on nendele küsimustele maaelu arengukava (MAK) raames küllaltki palju tähelepanu pööranud.

Seederi sõnul peab väiketalude toodang konkurentsis püsimiseks olema kas eristuv või ökoloogiline. Vähem oluline ei ole ka elukeskkonna kujundamine, mida annab müüa inimestele, kes peavad lugu maaturismist.

Baltimaades jääb suure tõenäosusega maakasutuse ning toodangumahu osas püsima nii suur- kui ka väiketootmine. „Sealjuures jääb suurimaks väljakutseks tasakaalu leidmine ja hoidmine, tagamaks ka väiketalude säilimist mis hoiab rohkem inimesi maal," sõnas Seeder.

Väiketalud on maailma toidutootmise üks viimase aja fookusi. Nii on 2014. aasta kuulutatud ÜRO peretalude aastaks.

Allikas: Põllumajndusministeerium

Seeder: Eesti väiketalud on edukalt rakendanud toidukvaliteedi nõudeid

2012-05-10

Väiketalud on maailma toidutootmise üks viimase aja fookusi. Nii on 2014. aasta kuulutatud ÜRO peretalude aastaks.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub Läti ja Leedu kolleegiga

2012-05-09

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna õhtul Kaunases Läti ja Leedu kolleegi ja Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga.

Balti riikide põllumajandusministrite kolmepoolsel kohtumisel tuleb arutlusele Euroopa Liidu otsetoetuste võrdsustamine. Kolmepoolsele kohtumisele järgneb ühine kohtumine Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga, kellega arutatakse ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning parlamendi kasvavat rolli eelarveläbirääkimiste protsessis.

Homme osaleb põllumajandusminister Seeder rahvusvahelise põllumajanduse ja toidutööstuse messi AgroBalt 2012 avamisel. Pärastlõunal teeb minister rahvusvahelisel põllumajandusministrite foorumil "Väiketalupidamise tulevikuväljavaated ja globaliseerumisega seotud väljakutsed" ettekande Eesti väiketalude edukast kogemusest toidukvaliteedi nõuete rakendamisel.

Põllumajandusministrit saadab kohtumistel ministeeriumi asekantsler Peeter Seestrand.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub Läti ja Leedu kolleegiga

2012-05-09

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna õhtul Kaunases Läti ja Leedu kolleegi ja Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga.

Põllumajandusministrit saadab kohtumistel ministeeriumi asekantsler Peeter Seestrand.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vanemapension läbis riigikogus esimese lugemise

2012-05-09

Vanemapensioni eelnõu läbis täna Riigikogus esimese lugemise. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul on eesmärgiks võtta eelnõu vastu enne suve.

„Vanemapensioni seadus rakendub juba järgmisest aastast, mistõttu on oluline eelnõu vastu võtta veel Riigikogu III istungjärgu jooksul, et juba suvel oleks võimalik hakata tegelema seaduse rakendusliku poolega," rääkis Tsahkna.

Vanemapension on täiendav pensionilisa, mida hakatakse maksma lapsevanematele iga üleskasvatatud lapse eest.

Kuni 2013. aastani sündinud lapse vanemale makstakse täiendavat pensionilisa ühe lapse korral aastas 184,8 eurot, kahe lapse puhul 369,6 eurot, kolme lapse puhul 554,4 eurot jne. Pärast 2013. aastat sündinutele makstakse 1134 eurot kolme aasta jooksul II pensionisambasse. Näiteks kahe lapsega vanema puhul tähendab see rohkem kui ühte lisapensioni aastas ehk 13. pensionit.

Tsahkna sõnul on vanemapensioni näol tegemist põhimõttelise muudatusega pensionisüsteemis, millega väärtustatakse laste kasvatamist ja suurendatakse lapsi kasvatavate inimeste pensionivara.

„Täna saavad lapsi kasvatavad inimesed tulevikus väiksemat pensioni kui need, kellel lapsi ei ole. Vanemapensioni kehtestamisel säärane ebaõiglus kaob, kuna ühele vanemale kompenseeritakse lisapensioni näol lapse kasvatamise tõttu tööturult eemale jäädud aeg," rääkis Tsahkna.

Tunne Kelam: "Kas mäng on läbi?"

2012-05-09

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam astub täna peaesinejana üles Kopenhaagenis toimuval rahvusvahelisel foorumil, mis keskendub Euroopa Liidu seisundi hindamisele (State of the Union).

Konverents toimub traditsiooniliselt iga aasta 9. mail Euroopa Liidu eesistujariigi pealinnas, sellega tähistatakse Euroopa ühinemise ühe algataja Robert Schumani 1950.a. esitatud deklaratsiooni aastapäeva,. Kõrgetasemelise rahvusvahelise foorumi eesmärk on analüüsida tänase Euroopa Liidu olukorda, võrreldes seda ühenduse rajajate eesmärkide ja ideaalidega. 2012.a. foorumi teema on: "Kas mäng on läbi?"

"Kakskümmend aastat tagasi kutsus toonane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors üles taasavastama Euroopa hinge, mis on inspireerinud sõjajärgseid Euroopa juhte saavutama võimatuna tunduvat - sajandeid vaenutsenud Euroopa rahvaste ühinemist vastastikku kasuliku koostöö ja solidaarsuse alusel. Kuid Delors hoiatas ühtaegu, et kui seda Euroopa hinge lähima aastakümne jooksul ei suudeta elustada, siis on mäng läbi," sõnas Tunne Kelam.

"Rõhuasetus on olnud pigem seniste saavutuste säilitamisele (kaasaarvatud vanemate liikmesriikide eelisasend) kui dünaamilisele edasiminekule. Euroopa Liidu jätkuvad valupunktid on ebapiisav tootlikkus, nõrk konkurentsivõime maailmaturul ja aeglane innovatsioon," ütles Kelam.

"Niinimetatud Vana Euroopa pole siiani suutnud positiivselt kohaneda suure muutusega, mille põhjustas kümne uue liikmesriigi juurdetulek aastast 2004."

Euroopa Liidu ühispoliitikate solidaarsele elluviimisele pole Tunne Kelami sõnul alternatiivi: "Iga kriis on ühtlasi võimalus. Võrreldes 1940ndate aastate Euroopa kriisiga on praegune kriis märksa hõlpsamini ületatav. Kuid nagu siis, on ka praegu ainsaks võimaluseks uudsete lahenduste otsimine. Läänemere ümber asuvad 8 Euroopa Liidu liikmesriiki pakuvad hetkel positiivse näite sellest, et mõistlikku ja tasakaalustatud majanduspoliitikat on võimalik teostada ning liigseid kulutusi saab vajadusel järsult kärpida. See mudel peaks julgustama teisi ülejäänud 19 liikmesriiki samasugustele pingutustele," ütles Tunne Kelam.

Programm ja lisainformatsioon

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid ajaloolisi kogemusi

2012-05-09

Euroopa Rahvapartei, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni korraldatud konverentsil "Okupatsioon peale vabastamist" esines ühe peakõnelejana Eesti saadik Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul on sõjajärgse Euroopa ajaloos senini valitsenud "võidukate liitlaste" paradigma, kelle seast Stalin aga oli üks suurimaid massimõrvareid inimkonna ajaloos.

"Rahvasteliitu kuulunud Balti riikide ajalooline kogemus, keda võrdse julmusega okupeerisid ja rõhusid nii Nõukogude Liit kui ka Natsi-Saksamaa, trotsib aga seda lihtsustatud suurriiklikku lähenemist," ütles Kelam oma ettekandes.

"Totalitaarsete režiimide süstemaatilist terrorit kogenud eestlased, lätlased ja leedulased kutsuvad üles lähenema Euroopa ajaloole tasakaalustatud ja terviklikult, mis võimaldaks võrdse ja õiglase suhtumise kujundamist kõigi 20. sajandi totalitaarsete režiimide ohvrite suhtes."

Tunne Kelam viitas Sahharovi auhinna laureaadi Sergei Kovalyovi sõnadele, et see, mis juhtus Nõukogude poolt okupeeritud Balti riikides peale Stalini stiilis "vabastamist", on kvalifitseeritav massiliste inimsusevastaste kuritegudena.
"See on sõnum, mis nõuab tänapäeva Euroopas tähelepanu ja arusaamist. Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid, kuid väärtuslikke ajaloolisi kogemusi, " ütles Tunne Kelam.

Konverentsi avanud Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Joseph Dauli sõnul on Euroopa rahvaste ühine ajalugu aluseks ühisele tulevikule.

Vaher: päästesüsteemi tuleviku planeerimisel tuleb olla realistlik

2012-05-08

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb Eesti päästesüsteemi tulevikku planeerides olla realistlik ning arvestada rahaliste võimaluste kõrval ka väliskeskkonnas toimunud muudatusi.

„Päästesüsteemi tuleviku planeerimisel tuleb lähtuda tegelikkusest ja vähem unistustest. Tegelikkus ei tähenda ainult rahalisi võimalusi. Tuleb vaadata ka, mis toimub väliskeskkonnas, kuidas elanikkond on ümber paiknenud, kuidas on muutunud piirkondlikud ohud, kui palju saame koolitada oskustöötajaid täna ja lähemas tulevikus. Ükskõik mida neist me ka ei vaataks, kõik märgid näitavad, et muudatused on vältimatud,“ ütles Vaher teisipäeval Pärnus toimuval päästeameti 20. aastapäeva konverentsil.

Tema sõnul on riigi kohustus ja vastutus otsida uusi arenguvõimalusi ning muutuda mõistlikuma rahakasutuse kaudu pidevalt tõhusamaks, tegemata samas järeleandmisi oma ülesannete täitmise ja teenuste osutamise kvaliteedis. „Just kvaliteet on päästevaldkonnas praegu oluliseks märksõnaks. Oluline on leida parim tasakaal piiratud võimaluste ja võimalikult hästi toimiva turvalisuse süsteemi vahel. Sellest põhimõttest on kantud ka siseministeeriumi valdkonnas toimunud ja veel toimuvad muudatused,“ lausus ta.

Vaher märkis, et turvalisuspoliitika põhisuunad on seadnud eesmärgiks ohutuma elukeskkonna, inimeste turvatunde kasvu ning hukkunute ja kannatanute arvu vähenemise. Tema sõnul tähendab see, et võimalikult palju tuleb keskenduda ennetustööle, panustada elupäästevõimekuse tagamisele ja vabatahtlike päästjate tegevuse toetamisele ning väärtustada ja kaitsta inimeste elu ja tervist.

Seejuures tuleb siseministri sõnul teadvustada, et ennetustöö nõuab pidevat pingutust ja uusi lähenemisi, sest meetodid, mis on tõhusad praegu, ei pruugi juba mõne aasta pärast enam tulemusi anda. „Seetõttu vaatame üle ennetustegevused, et kasvaks inimeste teadlikkus ja oskus ohutult käituda. Õnnetuste arvu vähendamisel on igal elanikul hindamatu roll,“ lisas ta.

Allikas: Siseministeerium

Venemaa ennustamatus ja Eesti

2012-05-08

Vladimir Putini naasmine Venemaa presidendiks polnud naaberriigi käekäiku tundvatele inimestele mingiks üllatuseks. Juba president Dmitri Medvedevi esimestel töönädalatel oli ilmne, et Putin naaseb varem või hiljem tema tegelikku võimupositsiooni tähistavale ametikohale.

Mõneti on uskumatu, et mitmetes meie läänepartnerite pealinnades usuti kuni viimase hetkeni, et Medvedev näitab iseloomu ning kandideerib Putini vastu uutel valimistel. Äsja kuulsin Ühendriikides viibides, et 2011. aasta septembris väljaöeldud tandemi positsioonivahetus oli nii mõnelegi Venemaa suunalise poliitika arhitektile tõsiseks šokiks.

Või veel varemgi. 2008. aasta suvel, kohe pärast Medvedevi presidendiks tõusmist, osalesin Londonis ühel kinnisel seminaril. Ka seal oli tõsimeelsete analüütikute hinnangul Medvedev täiesti uue põlvkonna esindaja ning muutuste kuulutaja. Julgesin siis olla skeptiline, jäädes peaaegu ainukeseks. Elu näitas, kellel oli õigus.

Putini naasmine presidendiametisse polnud seekord siiski pilvitu. Veel aasta tagasi oli keeruline ette näha, et Venemaa ärkav keskklass endast nii kiiresti ja nii jõuliselt märku annab. Sotsioloog Mihhail Dmitrijev oli juba läinud suve hakul hoiatanud, et eriti suurlinnades viimase kümnendiga jõudsalt kasvanud keskklass soovib olla senisest sõnakam ja ühiskondlikult aktiivsem.

Dmitrijevi hinnangul kuulub ainuüksi Moskva elanikest keskklassi 40 protsenti, teistes suuremates linnades kuni kolmandik. Dmitrijev arvas siis, et valimiste järel tuleb uuel presidendil vastakuti olla tõsise legitiimsuskriisiga, kuna needsamad keskklassi esindajad ei leia kitsastesse raamidesse surutud poliitilisest reaalsusest endale piisavat väljundit.

Sotsioloogidel oli õigus, kuid nad ei suutnud ette näha, et rahulolematus nii kiiresti ja nii massiliselt väljendub. Paljudel lõi mõõdiku punasesse Ühtse Venemaa kongress läinud aasta septembris, kus Putin ja Medvedev teatasid kohtadevahetusest, ning riigiduuma valimiste järgselt avalikkuse ette jõudnud arvukad tõendid võltsimistest. Keskklass andis märku - uude ähvardavasse stagnaaega ei taheta oma elu matta.

Nii on täna olukord, kus 4. märtsi presidendivalimised on suure tõenäosusega üksnes vaheetapp pikaajalisemas sündmuste ahelas. 7. mail presidendiametisse tagasi vannutatav Putin lihtsalt ei saa neid meeleolusid arvestamata jätta.

Esimesed viited sellele, et protestimeeleoludele on Kremlis mõneti järele antud, viitavad parteide registreerimise lihtsustamise ja valimiskünnise alandamise sammud. Samas on see siiski vaid esmane kosmeetika, mis pigem on suunatud opositsiooni lõhestamisele kui tegelikule poliitilisele moderniseerumisele.

Vajadus laiemaulatuslike poliitiliste reformide järele näib aga ilmne. Venemaa majandusel on küll head väljavaated, kuid korruptsiooni väga kõrge tase ning poliitiliste vabaduste piiratus ei luba kindlasti seda potentsiaali parimal moel rakendada. Jätkuvalt suur sõltuvus toorainemüügist seab suured lubatud kulutused, sealhulgas kaitsekulude kasvatamise enam kui 500 miljardi euro võrra eeloleva kümnendi jooksul, tõsisesse ohtu.

Kui siia lisada veel väga tõsised sisemised väljakutsed nagu demograafiline surutis, võõraviha kasvutendentsid, jätkuvalt pingeline olukord Põhja-Kaukaasias ning terve rida muid ressursinõudlikke teemasid, siis saab Putini päevakord olema väga ja väga keeruline.

Muidugi võib siia vastu öelda, et ka varasemad kümme aastat pole olnud kergemate killast. Teatud määral on Putini ajastu olnud just selle sama protestimeelse keskklassi kujunemise tipphetkeks. Naftahindade hea konjunktuur ning sisemajanduse edenemine on tõstnud Venemaa kindlasti uuele arengutasemele võrreldes kasvõi tormiliste 90ndatega.

Ei maksa unustada, et ühiskonna sisemisele dünaamikale on oma jälje jätnud ka näiteks internetikogukonna kiire kasv Venemaal. Kui veel 2000. aastal oli Venemaa elanikest ühendatud lairiba võrku paar protsenti, siis täna on see jõudnud juba pooleni. Just tänu internetile on keskklass suutnud oma meeleolusid ja arvamusi nähtavale tuua ning massiaktsioone korraldada.

Kuid mis saab edasi? Ennustamine on tänamatu tegevus, seda eriti Venemaa puhul. Viimased kuud on selle sõnakaks kinnituseks. Tõenäoliselt protestimeelsus ei vaibu, sest keskklass, nagu öeldud, on tegelikus ärkamises ning muutus, mille tõid esile valimisjärgsed meeleavaldused, on pigem põhimõttelist laadi. Samas on hetkel väga raske eeldada, et see võiks endaga kaasa tuua paradigmaatilisi muutusi Venemaa sisepoliitikas.

Teisalt on sisemised segadused ja väljakutsed Venemaa liidritele varasemas ajaloos olnud ettekäändeks, et suunata rahvast ühendav tegevus välispoliitikasse. Väliste vaenlaste või vastaste teemas pole midagi uut ning seda nägime ehedalt ka möödunud valimiste eel. Läänevastane retoorika ja ka teatud sammud paraku viitavad, et Moskval püsib jätkuv soov ajaloolist inertsi pigem ära kasutada kui paradigmaatilisi muutusi esile kutsuda.

Suure tõenäosusega võib eeldada, et Venemaa suunab lähematel aastatel oma tähelepanu mõju kasvatamisele eeskätt Ukrainas, Lõuna-Kaukaasias, aga teatud määral ka Balti riikides. Meile ja meie liitlastele ei tohi seejuures jääda tähelepanuta, et Venemaa on juba paigaldanud Kaliningradi oblastisse moodsa õhutõrjekompleksi S400-Triumf, mis on võimeline tõsiselt häirima NATO ühtse õhuruumi julgeolekut.

Selles valguses on mõistagi väga raske eeldada, et Eesti-Vene kahepoolsete suhete poliitilisel tipptasandil võiks lähemal ajal toimuda põhimõttelisi muutusi. Seejuures pole küsimus mitte Tallinnas. Meie soov on olnud ja on jätkuvalt omada kõigi oma naabritega heanaaberlikke ning vastastikku kasutoovaid suhteid. Paraku on aga Venemaa juhtkond olnud kinni Nõukogude Liidu lagunemise kui geopoliitilise katastroofi müüdis.

Kuid see objektiivselt keeruline seis ei peaks sundima meid liigsele passiivsusele. Mida vähem on meil Venemaaga laual lahendamata probleeme, seda parem. Et seda saavutada, tuleb eeskätt panustada diplomaatiale. Ma arvan, et väikeste sammude taktika on siiani kenasti ennast õigustanud ning seda suunda peaksime ka järjekindlalt jätkama. Üheks nendest on näiteks ka riigikogu väliskomisjoni initsiatiiv taaselustada dialoog Venemaa kolleegidega, mis katkes 2007. aasta kevadel. Esimesed sammud on siin tehtud ning ehk juba sellel aastal võib toimuda üle pika aja esimene kohtumine.

Urmas Reinsalu esitati kaitseministri kandidaadiks

2012-05-07

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus tegi erakonna volikogule ettepaneku nimetada IRLi esimees Urmas Reinsalu kaitseministri kandidaadiks.

„Mart Laar tegi head tööd ja tema kohale asuda on tõsine väljakutse. Suhtun sellesse täie tõsidusega ja olen erakonna esimehena valmis kandma valitsuses vastutuskoormat," lausus Reinsalu.

Praegune kaitseminister Mart Laar esitas eile peaminister Andrus Ansipile avalduse tervislikel põhjustel kaitseministri ametist lahkuda.

Urmas Reinsalu lahkudes saab tema asemel Riigikogu liikmeks Mart Nutt.

Kaitseministri kandidaadi kinnitab reedel toimuv IRLi volikogu

Reinsalu: tänan Marti tehtud töö eest

2012-05-07

IRL-i esimees Urmas Reinsalu kohtus täna Tartus Mart Laariga ning tänas teda kaitseministrina tehtud töö eest.

"Kõige olulisem on Mardi jaoks tervise taastamine ning soovin talle võimalikult kiiret kosumist. Tänan Marti kogu erakonna nimel kaitseministrina tehtud töö eest ning loodan, et juba õige pea kiidab riigikogu heaks Eesti riigikaitse jaoks olulised Kaitseliidu ja kaitseväeteenistuse seaduse eelnõud," ütles Urmas Reinsalu.

Homme koguneb IRL-i korraline eestseisus, kes arutab uue kaitseministri kandidaadi esitamist erakonna volikogule kinnitamiseks.

Kaitseminister Mart Laar esitas täna peaministrile avalduse kaitseministri ametist lahkumiseks.

Vanemapension on õiglane ja hooliv

2012-05-07

EESTIS KORRALDAS emadepäeva piduliku tähistamise esimest korda 1922. aastal Helmi Mäelo. Nõukogude ajal pandi emadepäev põlu alla, ent okupatsiooniaastate lõpul hakati seda uuesti pidama. Nii eelmise sajandi algul kui lõpul võeti see emasid austav perepüha kiiresti omaks.

On selge, et laste kasvatamine on tõsine asi ja selle kõrvalt pole alati võimalik täiskoormusega palgatööl käia. Mõnda aega on ema täiesti lapse päralt ning ka hiljem pühendavad vanemad järglastele märkimisväärselt palju aega, raha ja energiat. See on mõistagi rõõmus kohustus, kuid ühiskond peab seda tööd väärtustama sagedamini kui korra aastas emadepäeval.

LAPSI KASVATADES pole vanematel mõnda aega võimalik palgatööle pühenduda ning seetõttu jääb väiksemaks ka nende vanaduspension. Eestis valitseb kummaline olukord: pensionilisa makstakse ainult enne 1991. aastat sündinud laste kasvatamise eest, nagu oleks vabas Eestis sündinute eest hoolitsemine vähem tähtis.

Et õiglus jalule seada, kirjutas Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) valijatega sõlmitud lepingusse ettepaneku maksta kõigile vanematele pensionilisa ehk vanemapensioni. Nüüd on nimetatud seaduseelnõu riigikogus.

Selle järgi makstakse enne 2013. aastat sündinud lapse vanemale ühe lapse korral aastas 184.80 eurot, kahe lapse puhul 369.60 eurot ning kolme lapse puhul 554.40 eurot pensionilisa. 2013. aastal ja hiljem sündinute vanemale makstakse kolme aasta jooksul teise pensionisambasse 1134 eurot. Kahe lapsega vanema puhul tähendab see aastas rohkem kui üht lisapensioni ehk 13. pensioni.

NÜÜD, MIL vanemapensioni eelnõu on jõudnud riigikokku ja selle üle on üksikasjalikumalt arutletud, olen kohanud eksiarvamusi ja valeväiteid, mis vajavad selgitamist.

Esiteks: vanemapension olevat ebaõiglane.

Eesti rahva kestmiseks on vaja, et meil sünniks aastas praegusest vähemalt mõni tuhat last rohkem. Üldlevinud arusaamade järgi on sündimus arenenud ühiskondades suurem siis, kui rahvas tunneb end turvaliselt ja stabiilselt. Üks võimalus kindlustunnet suurendada on näidata ühiskonna solidaarsust ning hinnata vanema tööd lisapensioniga.

Mind üllatab ja ehmatab väide, nagu oleks pensionilisa maksmine ebaõiglane nende suhtes, kellel pole lapsi. Vastupidi: selle abil me just kaotame seni valitsenud ebaõigluse, mille puhul lapsevanemad saavad tulevikus teenimatult väiksemat vanaduspensioni.

Ka meie riigi president on seadnud seaduse õigluse kahtluse alla ning temal on õigus jätta see välja kuulutamata. Kummatigi saab ta seda teha vaid siis, kui see on vastuolus põhiseadusega.

Palusin seda kommenteerida professor Lauri Lepikul. Tema viitas tõigale, et Eesti on ühinenud Euroopa sotsiaalhartaga, milles on rõhutatud, et sotsiaalkindlustuse tingimusi määrates tuleb arvestada inimeste perekondlike kohustuste täitmist. Nii et vanemapensioni maksmine on põhjendatav nii eesti talupojamõistuse kui euroopalike väärtuste ja seadustega, mille täitmist näeb ette ka meie põhiseadus.

TEISEKS: VANEMAPENSION tulevat teiste pensionide arvelt ning seetõttu jäävat edaspidi muud pensionitõusud ära.

See väide on väär. Lisa makstakse vanematele nii staažiaasta komponendi kui teise pensionisamba maksete puhul teistest riigi tuludest ning kogutud sotsiaalmaksu selleks ei kasutata. Korraline pensionitõus arvutatakse igal kevadel eelmise aasta sotsiaalmaksu laekumiste järgi.

Kolmandaks: vanemapensioni suurus sõltuvat vanema töötasust.

Ka see pole tõsi. Laste kasvatamise eest makstav lisa on üdini solidaarne. Seda makstakse, sõltumata teenitud palga suurusest, ning selle määrab staažiaasta hind, mis on kõigil ühesugune. Alles sündivate laste eest teise pensionisambasse tehtavad maksed arvutatakse samuti riigi keskmisest palgast.

Neljandaks: vanemapensioni saavat kasutada ainult ema.

Ka enne 1991. aastat sündinud laste eest makstav lisa on võimalik liita isa pensionile. Samamoodi jääb edaspidigi. Ühtlasi on lubatud selle summa saajat muuta. Pensionilisa saab ümber vormistada sõltuvalt sellest, kumb läheb varem pensionile, või juhul kui üks vanem sureb.

LOODAN, ET riigikogus öeldakse menetlemise ajal julgelt välja kõik küsimused ja kahtlused. Siis on võimalik anda eelnõule vajalik lihv ning hajutada hirmud.

Vanemapensioni algidee oli kirjas juba 1992. aastal Isamaa valimisprogrammis. Selles seisis: «Isamaa on seisukohal, et laste kasvatamine on ühiskonna seisukohalt kasulik töö. Pensioni makstes tuleb arvestada lastega kodus oldud aastaid.»

Ehk oleme õppinud viimase 20 aastaga laste kasvatamist tähtsamaks pidama ja vanemapensioni idee on saanud ühiskonnas piisavalt küpseks, et võiksime eelnõu 2012. aasta kevadel seadusena vastu võtta.

Kohtuskäimine peab muutuma odavamaks, menetlus kiiremaks

2012-05-06

Eelnõuga tehakse muudatusi kokku kuues seaduses. Piirdun siin olulisemate uute aspektidega ning kutsun inimesi üles tutvuma eelnõu ja selle seletuskirjaga riigikogu kodulehel.

Riigilõivud mõistlikumaks

Euroopas rakendatakse kahesuguseid riigilõivumäärade kehtestamise süsteeme. Esiteks fikseeritud riigilõivumäärade kehtestamise süsteem ja teiseks vara väärtusest (asja hinnast) tulenevate riigilõivumäärade kehtestamise süsteem. Eestis on kasutusel viimane ja selle printsiibiga ka jätkatakse.

Kui võrrelda Eestit ja teisi Euroopa riike, kus on samuti asja väärtusest sõltuv lõivude süsteem, siis saab järeldada, et väiksema hinnaga tsiviilasjade puhul (kuni 639,11 euro suurused nõuded) ei erine riigilõivude suurused teiste ELi riikide omast märkimisväärselt. Seevastu näiteks tsiviilasja avalduse esitamise eest, mille hind on kuni 28 760,24 eurot, on nõutav riigilõiv Eestis 2876,02 eurot, samas kui võrdlusaluste riikide keskmise lõivu suurus on 745,10 eurot. Seega on nimetatud hinnaga asja avalduse esitamiselt nõutav riigilõivude vahe Eesti ja võrdlusaluste riikide vahel 285,99%.

Suuremate nõuete poole liikudes on näha, et Eesti ja teiste võrdlusaluste riikide riigilõivude vahe suureneb. Keskmiselt on riigilõivude vahe Eesti ja võrdlusaluste riikide vahel 334,93%.

Eelnõu kohaselt oleks artiklis näitena toodud 28760,24eurose asja uus riigilõiv elektroonilise avalduse esitamise puhul 850 eurot ja tavapärasel viisil esitamise puhul 1000 eurot.

Eelnõuga välja pakutud riigilõivud on vara väärtusest lähtuvalt arvestatavate riigilõivudega Euroopa riikide keskmiste riigilõivude lähedased. Samuti on ebamõistlikud ümardamata riigilõivumäärad. Need puudused antud eelnõuga kõrvaldatud saavadki.

Üks suurem muudatus riigilõivumääradega seonduvalt eelnõus on tsiviilasjade puhul ette nähtud põhimõte, et esitades avalduse avaliku e-toimiku infosüsteemi (edaspidi AET) kaudu, kehtivad soodsamad riigilõivumäärad võrreldes teiste avalduse esitamise viisidega, nii nagu ülalpool toodud näites (1000 euro asemel 850 eurot). AETi kaudu avalduse esitamisel täidavad menetlusosalised ära kohtute infosüsteemi andmestiku ning süsteem saab teha mitmeid automaatkontrolle (nt allkiri ja riigilõivu tasumine). Nimetatud ülesandeid täidavad praegu kohtuametnikud, seega väheneb selle tulemusena kohtute töökoormus.

Kättetoimetamise võimalused avaramaks

Näiteks odavneb abielu lahutamine. Kui abielu on ühel pool, aga lahutada ilma kohtuta ei õnnestu, siis eelnõuga sätestatakse, et hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks ja lahutusega seotud asjaolude üle oleva vaidluse lahendamiseks, välja arvatud perekonnaseaduse alusel soetisvara tasaarvestamiseks või ühisvara jagamiseks, tasutakse riigilõivu üldmääras 100 eurot. Kui eelnimetatud hagiavaldus esitatakse elektrooniliselt AETi kaudu, tasutakse riigilõivu 75 eurot. Täna on selline riigilõiv 319,55 eurot. Väike positiivne noot selle ebameeldiva asjatoimetuse juurde.

Tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse esitamisel peab riigilõivu tasuma senise 383,46 euro asemel 10 eurot üldmääras, avaliku e-toimiku kaudu esitades 5 eurot.

Kehtiva seaduse kohaselt on kohus sageli pandud olukorda, kus temal lasub ainuvastutus dokumentide kättetoimetamise eest. Menetlusosaline, kelle huvides peaks olema menetluse kulgemine ning kes pärast võib kohtu aeglase ja ebaefektiivse tegutsemise peale kaevata, ei pea omalt poolt midagi tegema. Arvestades, et rahvastikuregistri mittevastavus tegelikkusele muudab kättetoimetamise väga töömahukaks ülesandeks, kulutavad kohtunikud ja nendega koos töötavad ametnikud ebaproportsionaalselt suure osa oma ajast dokumentide kättetoimetamisele, sh kostjate otsimisele.

Eelnõus reguleeritakse kohtute ja menetlusosaliste jaoks täpsemalt elektrooniline kättetoimetamine ning luuakse paremad regulatiivsed eeldused selleks loodud infosüsteemi (AET) võimalikult tõhusaks rakendamiseks. Tänapäeva globaliseerumise tingimustes liiguvad inimesed palju ringi ja seetõttu ei pruugi neil olla kindlat elukohta. Küll aga on neil elektronposti aadress või on nad suhtlusportaali liikmed, nii on elektrooniline kättetoimetamine muutunud väga aktuaalseks. See küll ei tähenda, et kõik saavad saadetud kohtuteateid teie Facebooki seinalt lugeda.

Perede turvalisema tuleviku poole

2012-05-05

Eesti perepoliitika peamine eesmärk on tagada terves riigis võimalikult head tingimused selleks, et lastest sirguksid täisväärtuslikud kodanikud, kes võtavad oma vanematelt teatepulga üle. Riigikogu menetlusse jõudnud vanemapensioni seaduse eelnõu on järgmine samm selle eesmärgi saavutamiseks.

Riigi perepoliitika all oleme üldjuhul harjunud silmas pidama toetuste ja teenuste paketti, mille riik ja kohalikud omavalitsused on perede majandusliku toimetuleku tagamiseks kokku pannud. Sel moel rahasse ümber arvestatuna on justkui lihtne mõõta, kas riigi kulutused perepoliitikale on teiste eraldistega võrreldes suured, piisavad või vähesed.

Näiteks moodustavad käesoleva aasta riigieelarvest peretoetused rohkem kui neli protsenti ehk 273 miljonit eurot. Võrreldes mullusega on toetuste üldsumma püsinud samal tasemel.

Tegelikult ei anna üksnes peretoetuste eelarverida Eesti perepoliitikast adekvaatset ülevaadet. Perepoliitika on kaugelt laiem mõiste kui üks sotsiaalministeeriumi eelarverida. Meetmed perede parema toimetuleku tagamiseks ulatuvad üle ühe ministeeriumi vastutusala.

Laiem vaade perepoliitikale

Perepoliitika on kesksel kohal meie riigi, rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisel ja arendamisel. Ühelt poolt võib see tunduda küll suurte sõnade tegemisena, kuid see tõesti ongi nii. Perekond on ühiskonna algrakuke ja tema tugevusest või nõrkusest sõltub see, kuidas meie riigil kokkuvõttes läheb. Ka Eesti Vabariigi Põhiseaduses on öeldud, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all.

See tähendab, et seadusloomes tuleb iga otsuse puhul hinnata, kuidas üks või teine Eesti elukorralduse muutus perede käekäiku mõjutab. Üksikotsused peavad harmoneeruma tervikpildiga.

Aasta tagasi moodustatud valitsusliit on teinud mitu olulist otsust, mis pealtnäha ei liigitu perepoliitilisteks, kuid mis vastavasse konteksti panduna aitavad kaasa perede olukorra paranemisele.

Näiteks eelmisel aastal otsustas riigikogu IRLi ettepanekul, et maamaksu kasseerimine inimeste kodualuse maa eest tuleb lõpetada. Kriitikud on öelnud, et rahaline võit maamaksu kadumisest on osadele peredele küllaltki marginaalne ja abi sellest nagu ei olekski. Võimalik, et mõnedele perede puhul nii ongi. Kui aga pere saab maksu kadumise tõttu üle jäänud raha eest lapsele näiteks talvesaapadki osta, ei saa öelda, et abi on kasutult väike.

Nagu öeldud, tuleb riigipoolseid meetmeid näha õiges kontekstis ja summeeritult. Ei ole olemas üht ja ainust õiget otsust, mis kõigile ja korraga õnne õuele toob. Küll on aga võimalik rakendada mitmeid meetmeid, mis teevad omavahelises koosmõjus meie inimeste elujärje paremaks.

Nii parandab perede majanduslikku olukorda tunduvalt ka tasuta kõrgharidus. Täna tasuvad pooled tudengid ise oma kõrghariduse eest, 2013 aasta sügisest ei pea nende pered enam haridusele suuri kulutusi tegema. Tudengid peavad lihtsalt oma koolitööd korralikult tegema. Sellega tagab riik senisest suurema juurdepääsu kõrgharidusele ka neile noortele, kes elavad majanduslikult kasinates tingimustes. Haridus maksab palju, kuid siiski ei tohi mõnedes peredes sirguvad lapsed sellest ainuüksi seepärast ilma jääda, et perel ei jätku laste koolitamiseks piisavalt raha.

Vanemapensioniga väärtustab riik laste kasvatamist.

Nagu näha, pole kodualuse maamaksu kaotamine pelgalt maksupoliitiline ega tasuta kõrgharidus üksnes hariduspoliitiline, vaid laiemas plaanis on need perepoliitilised otsused.

Samuti võib perepoliitika meetmete alla liigitada ka riigikokku jõudnud vanemapensioni seaduse eelnõu, mille abil riik lapsevanemaks olemist tähtsustab.

Eelnõu kohaselt hakkab riik tegema 2013. aastal ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lisamakseid tema II pensionisambasse. Lisamakse suurus on neli protsenti keskmisest töötasust ja seda makstakse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Näiteks kui laps sünnib 2013. aasta alguses, teeb riik kolme aasta jooksul ühe vanema pensionifondi kokku umbes 1134 euro suuruse makse. Oluline on ka teada, et II pensionisammas on päritav.

Vanemale, kelle laps on sündinud ajavahemikus 31. detsember 1980 - 31. detsember 2012, makstakse esimese pensionisamba pensionilisa kahe aastahinde vääringus 2013. ja 2014. aastal ning ühe aastahinde vääringus 2015. aastal. Vanem saab seega aastas ühe lapse pealt lisaks 184,8 eurot pensioni, kahe lapse pealt 369,6 eurot.

Enne 2013. aastat sündinud lapse vanemale makstakse alates 2015. aastast juurde ühe aastahinde vääringus pensionilisa, mis 2015. aastal on 5,1 eurot kuus.

Seadus on plaanis jõustada kahes etapis: järgmisel aastal hakatakse maksma täiendava kogumispensioni makset ja kahe aastahinde suurust pensionilisa ning 2015. aastal hakatakse maksma täiendavat ühe aastahinde suurust pensionilisa.

Riik kompenseerib vanema tulevase pensioniosa, mis lapse kasvatamise tõttu väheneda võib

Esmapilgul vaadates ei paista ka vanemapension perepoliitikaga kuidagi seotud olevat, sest kui pensioniiga käes, siis on lapsed juba suured ja elavad oma elu. Aga tavaliselt on lastega kodus emad ja vanemapensioni rakendamine kaotab praegu valitseva ebaõigluse, kus lapsega kodus oldud aeg on naistele pensioniarvestuses n-ö kadunud. Nii võrdsustuvad pensionid ka meeste pensionidega, sest ema töö peab saama tunnustatud, mitte karistatud.

Kui vanemal on kaks last

*siis lisandub talle aastas üks pension ehk riik maksab 13. pensioni aastas lisaks

Alkoholipoliitika karmimaks

2012-05-05

Uuringutest on teada, et alkoholi liigtarbimise vastu saab tõhusalt võidelda vaid abinõude koosmõjus. Kõige tõhusam sekkumine üksikabinõuna on maksu kaudu hinna tõus, see tähendab ostuvõime vähendamine. Oleme alkoholiaktsiisi viimastel aastatel tõstnud ja teame, et see on - eriti majanduslanguses - nähtavat mõju avaldanud. 2008. aastal oli alkoholitarbimine 12,1 liitrit inimese kohta, 2010. aastal 9,7 liitrit. Kusjuures salaalkohol on neile numbritele lisatud ja turistide joodu ning kaasaviidu maha võetud.

Oluliselt tulemuslikum on meetmete kombineerimine ja väga tähtis on negatiivsete kaasmõjude samaaegne vähendamine. Just salaalkoholi riski tõttu ei saa näiteks aktsiisi tõusuga liiga tempokalt liikuda.

Reklaami täielikul keelamisel on selge oht, et turundusvõtted levivad massiliselt. Seetõttu on vaja reklaami tugeval piiramisel kehtestada alkoholile miinimumhind ja reguleerida selle degusteerimine. Vastasel juhul võime hakata tuntud ja massiivse reklaamikampaaniaga alkoholiturundusüritusel, näiteks "Õllesummeril", saama sümboolse hinnaga reklaamsiidrit. Ja kaubanduskeskustes muutub alkoholi avalik degusteerimine igapäevaseks.

Kõige tähtsamad on suhtumise muutus ja inimese ning kogu ühiskonna väärtushinnangud. Neid saame kasvatada eri meetmete (hind, reklaami- ja juurdepääsupiirang, joobekontroll liikluses, teavituskampaaniad) koosmõjus ja sekkumisi järk-järgult karmistades. Samal ajal ei tohi loota vaid liberaalsele iseotsustamise õigusele "tahan, joon end surnuks, ei taha, ei joo".

Sportlikku elulaadi propageerides ei looda me üksnes sellele, et ketsid suudab igaüks osta ja linnatänav ja metsalune on jooksmiseks valmis. Me oleme ehitanud spordihooneid, rajanud kergliiklusteid, korraldanud liikumisharrastust edendavaid üritusi, kehaline kasvatus on olnud kohustuslik õppeaine läbi aegade. Samamoodi, süsteemselt peame tegutsema joomarluse piiramisel, pöörates erilist tähelepanu noorte alkoholitarbimise ja -sõltuvuse ennetamisele, mille oluline osa on kasulike eneseteostusvõimaluste loomine.

Isamaa ja Res Publica Liidule on tähtis kujundada kogu elukeskkond selliseks, mis ei propageeri alkoholitarbimist, kus müügipiirangud on tasakaalukad ja suhtumist kujundavad ning järelevalve tõhus.

Alkoholi liigtarbimisega võitlemine on kui tünnile vitste panemine. Ühest vitsast ei piisa ja kõik vitsad peavad olema timmitud ühtlase pingega. Muidu võime kasu asemel kahju tekitada.

IRL: Tänavavalgustuse raha leiaks Tallinna meediakuludest

2012-05-03

Tallinna linnavoliniku Tarmo Kruusimäe (IRL) sõnul leiaks väljalülitatud tänavavalgustuse jaoks raha Tallinna meediakuludest ning 1,7 miljonit eurot jääks veel üle auklike tänavate lappimisekski.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul säästab Tallinn tänavu 10 000 tänavavalgustuslambi väljalülitamisega 1 267 992 eurot. Abilinnapea on öelnud, et Tallinn otsib ka muid võimalusi tänavavalgustuse rahastamise suurendamiseks kui ainult lampide väljalülitamine. Hetkel pole aga ühtegi muud võimalust avalikkusele välja pakutud.

Kruusimäe andis täna volikogu istungil menetlusse eelnõu, millega jäetakse tänavavalgustuslambid normaalrežiimis tööle ning katteallikas selleks leitakse linna avalike suhete ja sihtasutuse Tallinna Televisiooni arvelt.

"Linna viletsast rahalisest seisust hoolimata hoitakse üleval aga erakondlikku meediaimpeeriumit, mis alates Keskerakonna võimule tulekuga 2005. aastal Tallinnas on näidanud 10-kordset suurenemist. Näiteks Ajalehtede Pealinn ja Stolitsa iganädalane väljaandmine maksab linnale aastas 579 000 eurot. Nende ajalehtede tööshoidmise asemel võiks eraldada linnaosalehtedes rubriigid ülelinnalistel teemadel, samuti tuleks lõpetada pealinna ajalehtede tasuta levitamine väljaspool Tallinna linna," ütles Kruusimäe.

"Lisaks tuleb eetrist maha võtta aastas 2,41 miljonit eurot neelav küsitava väärtusega ja marginaalse vaadatavusega Tallinna Televisioon. TNS Emori uuringu järgi moodustas Tallinna Televisiooni vaadatavus märtsis 0,3%, mis on 21 Eesti telekanali hulgas viimasel kohal," lisas linnavolinik.

Kruusimäe sõnul ei kaotaks linnaelanikud nende kokkuhoiumeetmetega suurt midagi, kuid seejuures oleks võimalik hoida 10 000 tänavavalgustuslampi töös ning suunata ülejäänud raha mõnda probleemsemasse valdkonda, nagu iga aasta üha enam lagunevad teed ja tänavad.

Maamaksuvabastus kompenseeritakse omavalitsustele laekuva tulumaksumäära tõstmisega

2012-05-02

Maamaksu üleriigilise kaotamisega muutub kodualune maa järgmisest aastast maksuvabaks. Seadusmuudatus jätab koduomanikele aastas kätte ligi 13 miljonit täiendavat eurot. Kohalikele omavalitsustele tähendab see aga samas suurusjärgus maksutulust ilmajäämist, kuna maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Vältimaks omavalitsuste tulubaasi vähenemist, kompenseerib riik maksu vabastuse tõttu laekumata jäänud tulu omavalitsustele.

Maamaksu kaotava seaduse vastuvõtmisel lubasime kompensatsioonimehhanismid välja töötada aasta jooksul. Saime hakkama 10 kuuga. Valitsusekabineti otsuse kohaselt kompenseeritakse maamaksuvabastus kohalike omavalitsustele tulumaksumäära tõstmisega. Kui täna läheb kohalikele omavalitsustele iga inimese tulust 11,4%, siis järgmisel aastal saab see olema 11,57% ning ülejärgmisel aastal 11,6%. Nii tagame piisava paindlikkuse, kuna erinevalt näiteks fikseeritud suurusega hüvitisest, tõuseb inimeste tulu kasvades ka omavalitsustele laekuva hüvitise suurus. Lisaks maksutulule kompenseeritakse kohalikele omavalitsustele järgmise aasta riigieelarvest toetusfondi kaudu kodualuse maa maamaksuvabastuse rakendamisega seotud kulud ühekordselt summas 990 000 eurot. Maamaksu infosüsteemi loomise eelduseks olevate riiklike registrite lähteandmete parandamise ja täiendamise kulud kaetakse omandireformi reservfondist.

Maamaksuvabastuse hüvitisest ei soovita ilma jätta ka neid omavalitsusi, kes otsustasid juba tänavu omaalgatuslikult kodualuse maamaksu kaotada. Ka nendele omavalitsustele makstakse laekumata jääva maamaksu eest hüvitist. Sellest tulenevalt võeti kompensatsiooni suuruse väljaarvutamiseks aluseks mitte tänavune aasta, vaid eelmine aasta.

Maamaksuvabastuse hüvitamisega ei kompenseeri riik majanduskriisi ajal vähenenud omavalitsuste tulubaasi, vaid hüvitab omavalitsustele konkreetselt maamaksust saamata jääva tulu.

2013. aastale läheme vastu olukorras kus üle-eestiliselt on koduomanikud tiheasustusega alal 1500m2 ulatuses ja hajaasustusega alal 2ha ulatuses maamaksust vabastatud ning riik kompenseerib, nagu lubas, kohalikele omavalitsustele kogu saamata jäänud tulu. Võitjateks on maksumaksjad ning kaotajaid ei olegi.

Sibul: kõrgharidusreformi täiendused suurendavad kindlustunnet

2012-05-02

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Priit Sibula (IRL) sõnul on täna riigikogus uuesti menetluses oleva kõrgharidusreformi seadustepaketti sisse viidud mitmed muudatused, millega eemaldatakse presidendi välja toodud vastuolud põhiseadusega ja suurendatakse üliõpilaste ja ülikoolide
kindlustunnet.

„Eelnõu sisuline pool, mille eesmärk on tagada kõrghariduse parem kättesaadavus, pole muutunud. President ei vaidlustanud seaduse eesmärki ega sisu, vaid tõi eelkõige välja juriidiliste nüansid, mis Riigikogu kultuurikomisjon ka läbi arutas ja vastavad muudatused sisse viis," ütles
Sibul.

„Tehtud parandused annavad üliõpilastele täiendava kindluse ja aluse, mille eest ja millal tohib ülikool õpingute eest tasu küsida. Õppekulusid hüvitamise osas tuuakse eelnõus konkreetselt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda," rääkis Sibul.

„Ülikool saavad muudatustega aga kindluse, mille alusel ja milliseid kriteeriume arvestades Haridus- ja Teadusministeerium ülikooliga tulemuslepingu sõlmib," ütles Sibul.

Tema sõnul muudeti ka akadeemilise puhkusel laienevate piirangute jõustumist. Varem ülikooli astunutele hakkavad need piirangud kehtima mitte algselt plaanitud 2013. aastal vaid alates 2016/17 õppeaastast.

Sibul toonitas, et eelnõu sisuline pool pole muutunud. „Kõrgharidusreformiga tagame täiskoormusel eesti keeles õppivale üliõpilasele õiguse tasuta õppida. Õppekulude hüvitamist on õigus ülikoolidel nõuda üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu. Tasu tohib nõuda vaid tegematajäänud ainepunktide eest," selgitas Sibul.

Priit Sibul lisas, et lähiajal jõuab Riigikogu menetlusse ka uus vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, millel on oluline osa, et täna menetletav seadus saaks täies mahus ja sisulises mõttes rakendatud.

Eesti soovib olululiselt suurendada piimatootmist ja piimatoodete eksporti

2012-04-27

Põllumajandusministeeriumi, piimatootjate ja piimatööstuste koostöös valminud piimastrateegia seab ambitsioonika eesmärgi oluliselt suurendada piimatootmist ja -töötlemist ning seeläbi kasvatada kõrge lisandväärtusega piimatoodete eksporti.

„Eesti piim on väga kvaliteetne ja juba praegu toodame me piima ligi 60% rohkem, kui ise tarbime," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Me soovime tulevikus veelgi suurendada just kõrge lisandväärtusega piimatoodete, nagu näiteks juustude, jogurtite ja jäätiste ning hapupiimatoodete eksporti."

Seederi sõnul on vajalik lisaks piimatootmisele ka kodumaise piimatööstuse arendamine, et nad oleks valmis vastu võtma ja väärindama kogu Eestis toodetava piima ning kasvatama ekspordimahtusid.

Piimatootmine võimaldab edendada maaettevõtlust ja toetab ka traditsiooniliste talumajapidamiste püsimajäämist.

Euroopa Liidus kaotatakse uuel finantsperioodil ära piimakvoodid ja seega hakkab ka piimatoodete turul toimima liberaalne kaubanduspoliitika. Selleks, et nende muudatustega tekkivaid võimalusi ära kasutada, koostas Eesti piimandusstrateegia.

„Riigid, kellele piimandus on oluline, püüavad strateegiliselt planeerida, kuidas eesootavatele muutustele vastu minna ja kaasnevaid võimalusi piimanduse arendamiseks ära kasutada," selgitas põllumajandusminister.

Eestis toodeti eelmisel aastal piima ligikaudu 695 tuhat tonni ja see tootmisnumber on püsinud stabiilsena alates 2009. aastast.

Põllumajandussaadused moodustavad ligi 8,4% kogu Eesti kaupade ekspordist. Piimatooted eraldi moodustavad ligi 17% kogu põllumajandussaaduste ekspordist. Eesti ekspordib piimatooteid peamiselt Venemaale, Soome, Saksamaale, Lätti ja Leetu.

Piimandusstrateegia tutvustus ajakirjanikele toimub esmaspäeval, 30. aprillil kell 14:00 põllumajandusministeeriumi väikeses saalis. Sellele eelneb strateegia elluviimiseks ettenähtud koostöömemorandumi allkirjastamine põllumajandusministeeriumi, Eesti Piimaliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Piimakäitlemistalude Liidu esindajate poolt.

Ajakirjanikud on oodatud memorandumi sõlmimisele. Oma osalemisest palun teatada e-posti aadressile merike.lees@agri.ee või telefonil 56 829 800.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti soovib oluliselt suurendada piimatootmist ja piimatoodete eksporti

2012-04-27

Seederi sõnul on vajalik lisaks piimatootmisele ka kodumaise piimatööstuse arendamine, et nad oleks valmis vastu võtma ja väärindama kogu Eestis toodetava piima ning kasvatama ekspordimahtusid.

Piimatootmine võimaldab edendada maaettevõtlust ja toetab ka traditsiooniliste talumajapidamiste püsimajäämist.

Eestis toodeti eelmisel aastal piima ligikaudu 695 tuhat tonni ja see tootmisnumber on püsinud stabiilsena alates 2009. aastast.

Ajakirjanikud on oodatud memorandumi sõlmimisele. Oma osalemisest palun teatada e-posti aadressile merike.lees@agri.ee või telefonil 56 829 800.

Allikas: Põllumajandusministeerium

EL-i siseministrid kiitsid heaks tegevuskava illegaalse rände ohjeldamiseks

2012-04-26

Euroopa Liidu siseministrid kiitsid neljapäeval Luksemburgis heaks liikmesriikide ühise tegevuskava, mis näeb ette konkreetsed sammud ja eesmärgid illegaalse rände tõkestamiseks.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eesti seisukohalt võtmetähtsusega välispiiride valve tugevdamine ning tagasivõtulepingud kolmandate riikidega. „Olulised on praktilised meetmed Schengeni tugevdamiseks, nagu üle-euroopalise sisenemiskontrolli süsteemi loomine, ID-kaartide formaatide ühtlustamine ning illegaalide väljasaatmist puudutavad koostöölepped naabritega,“ märkis ta.

Euroopa Piirivalveagentuuri andmetel pandi eelmisel aastal EL-i välispiiridel toime 140 980 illegaalset piiriületust, registreeriti 254 054 varjupaigataotlust ja 350 944 illegaalset viibijat. Sealjuures kasvas ebaseaduslike piiriületuste arv 2010. aastaga võrreldes enam kui 35 protsenti, peamiseks põhjuseks ebastabiilsus Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonnas. „Statistika viitab ilmselgelt, et Euroopal on vaja toimivaid samme, et olukorda kontrollida,“ ütles Vaher.

EL-i tegevuskava järgi on põhirõhk ebaseadusliku sisserände vähendamisel Kreeka-Türgi piiril, välispiiri valve tõhustamisel, seaduslike rändekanalite väärkasutamise ennetamisel, koostööl kolmandate riikidega ning toimivama migratsioonihalduse korraldusel. Iga prioriteedi all on toodud konkreetsed tegevused, tähtajad ning vastutajad.

Vaheri sõnul peab Eesti oluliseks, et Euroopa Komisjon esitaks ettepanekud üle-euroopalise sisenemiskontrolli süsteemi loomiseks, mis aitaks edukamalt tuvastada illegaalseid viibijaid ning sisenemisreeglite kuritarvitajaid. „Eri hinnangutel on EL-is kokku kaks kuni neli miljonit ebaseaduslikku viibijat, kellest valdava osa moodustavad inimesed, kes on sisenenud küll täiesti seaduslikult, kuid seejärel jäänud üle lubatud aja,“ lausus ta.

Samuti pidas siseminister tähtsaks ID-kaartide formaatide ning sellega seoses ka digitaalallkirjade ja autentimismeetodite standardite ühtlustamist. „Meie huvides on see, et ID-kaartide osas tehtav ei piirduks üksnes turvaelementide lisamisega, vaid võetaks eeskuju Eesti praktikast ning loodaks võimalus turvalisemaks internetiteenuste kasutamiseks,“ ütles Vaher. Lisaks on tema sõnul oluline tagasivõtulepingute sõlmimine naaberriikidega ning Schengeni hindamismehhanismi reform.

Teiste teemadena arutas EL-i justiits- ja siseküsimuste nõukogu neljapäeval Türgi tagasivõtulepinguga seonduvat ning kiitis heaks järeldused, mis käsitlevad radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse osas tehtavat koostööd. Vaheril oli Luksemburgis kahepoolne kohtumine ka Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku aseministri Jane Holl Lute’iga, kellega arutati koostööd küberküsimustes.

Allikas: Siseministeerium

Seeder: Eesti toetab ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi põhisuundi

2012-04-26

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb neljapäeval Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu istungil, kus arutatakse ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tulevikku.

Eesti toetab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi põhisuundi ja soovib, et ÜPP lihtsustamine oleks reformipaketis läbiv põhimõte.
Eesti soovib otsetoetuste süsteemi ümberkujundamist ühtse pindalatoetuse süsteemi sarnaseks, et vähendada Euroopa Liidu sisese konkurentsi moonutamist ja halduskoormust, ütles Helir-Valdor Seeder.

Seederi sõnul soovib Eesti, et täismahus otsetoetust makstakse vaid aktiivsele põllumajandustootjale. Aktiivset ehk tegevpõllumajandustootjat tuleks defineerida tegeliku ja aktiivse maakasutuse kaudu. „Oluline on, et otsetoetused läheksid tegelikele toidutootjatele ning maaomanikel säiliks soov ja põllumeestel võimalus kasutada maad toidu tootmiseks ka edaspidi," ütles Seeder.

Piirkondades, kus põllumajandustootmine on looduslike piirangute tõttu majanduslikult ebasoodsam, tuleks jätkuvalt võimaldada tootmiskohustusega seotud toetuse maksmist kindlates piirides. Liikmesriikide vahelist otsetoetuste ümberjagamist nõukogus ei käsitleta.

ÜPP reformipaketi otsetoetuste määrus on arutlusel teist korda. Esimesel arutlusel novembris tõid liikmesriigid välja oma peamised murekohad, nüüd paneb eesistujariik lauale otsetoetuste määruse eelnõu erinevad elemendid ning soovib nende osas sisulist kokkulepet. Põhifookuses on erinevate otsetoetuste elementide kohustuslikkus või vabatahtlikkus. Põllumajandusministrit saadavad nõukogus ministeeriumi asekantslerid Peeter Seestrand, Toomas Kevvai ja Illar Lemetti, välissuhete osakonna juhataja Siim Tiidemann ja eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti toetab ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi põhisuundi

2012-04-26

Eesti toetab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi põhisuundi ja soovib, et ÜPP lihtsustamine oleks reformipaketis läbiv põhimõte. Eesti soovib otsetoetuste süsteemi ümberkujundamist ühtse pindalatoetuse süsteemi sarnaseks, et vähendada Euroopa Liidu sisese konkurentsi moonutamist ja halduskoormust, ütles Helir-Valdor Seeder.

Põllumajandusministrit saadavad nõukogus ministeeriumi asekantslerid Peeter Seestrand, Toomas Kevvai ja Illar Lemetti, välissuhete osakonna juhataja Siim Tiidemann ja eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vaher kohtub Luksemburgis USA sisejulgeoleku aseministriga

2012-04-25

Siseminister Ken-Marti Vaher kohtub neljapäeval Luksemburgis Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku aseministri Jane Holl Lute’iga, et arutada koostööd küberkuritegevuse tõkestamisel.

Vaher märkis, et küberruumis toime pandavad kuriteod, eelkõige majanduskuriteod ja lastevastased ründed, on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. „Küberkuritegude piiriülene iseloom ning tekitatav suur kahju näitavad vajadust nendega tõsiselt tegeleda. Riikidevaheline koostöö on selles võitluses esmase tähtsusega,“ ütles ta.

Vaher sõidab Luksemburgi seoses Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisega, mis keskendub ebaseadusliku rände ja terrorismivastase võitluse teemadele. Ministrid arutavad koos USA sisejulgeoleku aseministriga terrorismi ja radikaliseerumisega seotud probleeme ning plaanivad heaks kiita järeldused, kus kutsutakse tegema kogemuste vahetamisel tihedamat koostööd.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu peaks heaks kiitma ka Euroopa Liidu tegevuskava illegaalse sisserände ohjeldamiseks ning andma Euroopa Komisjonile suunised, et allkirjastada Türgiga tagasivõtuleping. Samuti saavad ministrid ülevaate Euroopa Varjupaigasüsteemi eelnõude menetluse seisust ning Schengeni infosüsteemi arendustest.

Allikas: Siseministeerium

Eramajade energiakasutust saab oluliselt vähendada

2012-04-25

Väikeelamud ja eramajad moodustavad ühe kolmandiku Eesti elamufondist. Suurem osa nendest on üle poole sajandi vanad ning tänaseks amortiseerunud, vajades põhjalikku renoveerimist.

Puudulikult renoveeritud või üldsegi renoveerimata majade suure osakaalu tõttu on Eesti keskmine energiatarbimine nii era- kui ka kortermajades märksa kõrgem, kui see on Euroopa Liidus keskmiselt. Energiakasutuse vähendamiseks on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks, et juba 2020. aastaks tuleks saavutada keskmiseks hoonepõhiseks energiatarbeks mitte rohkem kui 100 kWh m/2a. Eestis on hoonepõhine energiatarbimine paljude majade puhul kuni kaks korda kõrgem. Kesiselt soojustatud majade puhul kütame eluruumide asemel suures osas õhku maja ümber, mis eelkõige kajastub kõrgetes küttearvetes.

IRL lubas valimistel tegeleda kodukulude alandamisega. Kodukulud moodustavad märkimisväärse osa perede eelarvest, mistõttu on äärmiselt oluline pakkuda välja lahendusi, mis toovad küttearvetelt kokkuhoidu. Energiakasutuse vähendamiseks ning elamufondi kestlikkuse suurendamiseks on riik käivitanud mitmeid toetusprogramme. Eelkõige tähendab see hoonete soojuskindlamaks renoveerimise toetamist soodusintressiga laenu võimaldamise või toetuste kaudu. Kui kortermajad saavad renoveerimistoetusi taotleda juba tunamullu sügisest, siis Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas 5. aprillil määruse, mis võimaldab renoveerimistoestus taotleda nüüd ka eramajade omanikel. Taotlusi väikemajade soojustamiseks saab SA Kredexile esitada tänavu 30. aprillist.

Toetusi 3 miljoni euro eest

Eestis on üle 200 000 väikeelamu, mistõttu on igati põhjendatud otsus laiendada toetusi kogu elamufondi rekonstrueerimise toetamiseks, kaasates ka väikeelamud. Inimeste investeerimisvõimekus oma eluasemesse on viimasel ajal kesise majandusolukorra tõttu oluliselt vähenenud, samuti on tõusnud inimeste ebakindlus rekonstrueerimiseks vajaliku laenu taotlemisel. Toetused vähendavad omapanust ja motiveerivad inimesi majade korrashoidu senisest enam investeerima.

Eramajade toetusmeetme raames toetatakse energiatarbe vähendamiseks tehtavad rekonstrueerimistöid ja vajalike ehitusmaterjalide soetamist, rekonstrueerimistööde projekteerimist ning rekonstrueerimistööde omanikujärelevalve teostamine. Toetuse määr sõltub eramus saavutatud energiatõhususe klassist, ulatudes kuni 40 protsendi renoveerimistööde maksumusest.

Lisaks eramute energiatõhususe saavutamiseks tehtavale rekonstrueerimisele saab taotleda toetust taastuvenergeetika väikelahenduste kasutusele võtmiseks eramutes, sh päikesekollektori rakendamiseks soojusenergia tootmisel ning tuulegeneraatori või fotoelektrilise paneeli rakendamisel elektrienergia tootmiseks.
Kokku on esialgu eraldatud väikeelamute tarbeks 3 miljonit eurot. Eramute rekonstrueerimistoetuse minimaalne määr on 1000 eurot ning maksimaalne määr 30 000 eurot ühe väikeelamu kohta. Hinnanguliselt saab olemasolevate määrade juures toetada ligikaudu 300 eramut.

Positiivne kogemus on olemas

Eramajade rekonstrueerimisprogrammiga sarnane kortermajade rekonstrueerimise programm on näidanud, et programmis osalenud korterite keskmine küttekulu on läbi renoveerimise keskmiselt langenud 140 kWh m/2a pealt 90 kWh m2/a. Teisisõnu langevad küttekulud ligi kolmandiku võrra. Kortermajade renoveerimist on riik alates 2010. aasta septembrist toetatud 6,73 miljonit euroga, millest on jagunud 244 korterelamu toetamiseks. Hinnanguliselt on soojuskindlaks renoveeritud ligikaudu 10 000 korterit, mis tähendab rohkem kui 30 000 inimesele senisest kuni poole väiksemaid küttearveid. Oleks vale seda positiivset kogemust väikeelamutele laiendamata jätta.

Lisaks elamufondi korrastamisele ja energiatõhususe suurendamisele aitavad renoveerimistoetused ka majandust elavdada ja ehitussektoris tööhõivet parandada. Samuti aitab taastuvate energiaallikate kasutamise seadmete paigaldamine kaasa alternatiivsete energiatootjate kasvule ja suurendab seeläbi riiklikku energiajulgeolekut ja energiasõltumatust.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Harjumaad

2012-04-25

IRLi parlamendifraktsioon külastab täna ja homme Harjumaad, et kohtuda kohalike elanike, omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega, kuulamaks nende mõtteid nii kohaliku kui ka üleriigilise poliitika kujundamise osas.

Visiidist võtavad osa erakonna esimees Urmas Reinsalu, Riigikogu esimees Ene Ergma, IRLi fraktsiooni aseesimees Kaia Iva, Reet Roos, Marko Pomerants, Margus Tsahkna, Sven Sester, Erki Nool, Andrus Saare ja Liisa Pakosta.

Erakonna esimees Urmas Reinsalu kohtub Padise valla haridustöötajatega. Ene Ergma annab Aruküla Põhikoolis huvitava ühiskonnaõpetuse tunni. Liisa Pakosta külastab Keila Sotsiaalkeskust ning Andrus Saare teeb visiidi Rannapere Sotsiaalkeskusesse.

IRLi Riigikogu fraktsiooni traditsioonilised maakonnavisiidid toimuvad Riigikogu istungivabadel nädalatel.

Kodu on ka suure pere kindlus

2012-04-24

Eestlane on aegade jooksul pidanud kodu tähtsaks ja kodusoojust oma jõu allikaks. Lapsevanemale on oluline luua perele kodu, mis oleks lastele parim kasvukoht.

Seda soetada ja paremaks muuta on inimestele oluline, samas suuri kulutusi nõudev. Keeruliseks läheb olukord siis, kui lapsi on peres juba rohkem. Kulud suurenevad ning kodu remondiks või laiendamiseks raha koguda on üha keerulisem.

Eesti põhiseaduse kohaselt on lasterikkad pered riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Isamaa ja Res Publica

Liit on kujundanud oma tegevust nii, et perekond ja kodu kui Eesti tuleviku alusväärtused oleksid riigi kaitse all mitte üksnes sõnades, vaid ka tegudes. Selleks käivitasime 2008. aastal majandusministeeriumi kaudu lasterikaste perede kodude kordategemiseks toetuste programmi.

Toetuse eesmärk on luua nelja ja rohkema lapsega peredele elamisväärsed tingimused. Kasvavatele lastele tuleb tagada head elutingimused. Vastasel juhul on ohuks sotsiaalne tõrjutus ja tagasilöögid laste arengu võimalustes.

Eestis pole nii palju lapsi, et saaksime sellisel asjal juhtuda lasta, seetõttu toetab riik eluasemelaenu põhiosa tagasimaksmise vähendamist, eluaseme soetamist, püstitamist või renoveerimist, samuti tuleb tehnosüsteeme või -võrke rajada või korda teha.

Kodutoetuse abil on oma kodu parandamiseks abi saanud 1325 peret. Parimad tulemused on saadud siis, kui pered on kirjutanud läbimõeldud taotluse, ostnud toetuse eest peamiselt ehitusmaterjali ning teinud kogu remondi oma pere ja sugulaste jõul.

Sedamoodi toiminud peresid on toetatavate hulgas väga palju ning ka lastele on nende enda tööpanus väga tähtis.

Ka tänavu on peredel, kus kasvab vähemalt neli last ning pereliikme kohta on kuu sissetulek kuni 300 eurot, võimalik toetust taotleda. Dokumente on aega esitada 21. maini.

Suurim toetussumma on 6500 eurot. Kui peres on juba kaheksa last, siis on suurim toetus 13 000 eurot. Sõltuvalt sissetulekust pereliikme kohta annab riik toetust 90-100 protsenti projekti maksumusest.

Omaosalust tohib tasuda ka omavalitsus. Esimest korda on sel aastal võimalik toetust küsida neilgi, kes on seda juba saanud.

Taotluste hindamisel arvestatakse perekonna sissetulekut pereliikme kohta, laste arvu, elamispinna olukorda ja suurust ning kohaliku omavalitsuse soovitust.

Hoolega tasub lugeda KredExi kodulehelt infot ja küsimuste puhul küsida otse nõu.

Selleks et pakutav abi jõuaks kõigi abi vajavate suurte peredeni, on oluline, et kohalikke olusid tundev sotsiaaltöötaja või ka lihtsalt abivalmis tuttav niisugusele võimalusele tähelepanu juhiks ja aitaks taotlust vormistada.

Ka Järvamaal on näha, et omavalitseti ei sõltu toetuste hulk mitte niivõrd abivajajate arvust, vaid pigem abi ja nõu pakkuvast vallaametnikust.

Nii mõnelgi juhul läheb abistavat pilku tarvis sellekski, et hinnata, kas töö on ehitamise või ostu hetkel jõukohane, rahuldab pere esmavajadusi ja kas hiljem on kulud mõistlikud.

Margus Tsahkna: hakkame väärtustama iseseisvuse ajal sündinud laste kasvatamist

2012-04-23

Riigikogu on ette valmistamas ühte põhimõttelisemat muudatus Eesti pensionisüsteemis peale iseseisvuse taastamist. Nimelt on sotsiaalkomisjoni menetluses vanemapensioni kehtestav eelnõu, mille eesmärk on väärtustada laste kasvatamist, suurendada lapsi kasvatava vanema pensionivara ning lõpetada ebavõrdne kohtlemine Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis ning Eesti Vabariigis sündinud laste vanemate vahel. Nimelt arvestati enne 1991. aastat sündinud laste ühele vanemale pensionilisa, kuid hiljem, pärast iseseisvuse taastamist sündinud laste puhul seda enam ei tehtud.

Eesti rahvastikku iseloomustava kaks väga olulist suundumust, mis mõjutavad Eesti ühiskonda juba praegu ning muutuvad eriti tuntavaks mõne aasta pärast.

Esiteks jätkub üheksakümnendatel alanud rahvaarvu vähenemine, teiseks, Eesti rahvastik vananeb. 2012. aasta alguseks oli Eesti rahvaarv kahanenud 1,34 miljonini, mis on üle 32 000 inimese vähem kui aastal 2000. Eelkõige on vähenenud alla 18-aastaste laste ja noorte osakaal, samas on kasvanud 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikust.

See tähendab, et lisaks vanemaealiste väärtustamisele peame tegema põhimõttelise muudatuse laste sündivuse ning nende kasvatamise väärtustamise suhtes. Ja need muutused peavad olema pikaajalise ja suure mõjuga.

Seda kummalisem on, et me ei ole kahekümne aasta jooksul suutnud või tahtnud Eesti Vabariigis sündinud laste kasvatamise eest pensionilisa arvestada, kuid nõukogude ajal sündinute puhul seda teeme. See olukord tuleb kohe lõpetada ja IRLi poolt välja käidud vanemapension seda ka teeb ja veel rohkemgi.

Nimelt kuni 2013. aastani sündinud lapse vanemale makstakse täiendavat pensionilisa ühe lapse korral aastas 184,8 eurot, kahe lapse puhul 369,6 eurot, ning kolme lapse puhul 554,4 eurot. Pärast 2013. aastat sündinutele makstakse 1134 eurot kolme aasta jooksul II pensionisambasse. Näiteks kahe lapsega vanema puhul tähendab see rohkem kui ühte lisapensioni aastas ehk 13. pensionit.

Tänane pensionisüsteem karistab lapsi kasvatavaid vanemaid. Nimelt, pärast kogumispensioni süsteemi rakendamist sõltub inimese pension sissetuleku suurusest ja sissemaksetest pensionisammastesse. Kui aga inimene on sünnitanud lapse ja teda kasvatab, siis kodus oldud aja eest sissemakseid ei tehta ning selle võrra on pension tulevikus väiksem kui nendel, kellel lapsi ei ole. Vanemapension likvideerib selle ebavõrduse.

Lisaks sissemaksete ebavõrdusele on uuringud näidanud, et lapsi kasvatavate inimeste pensionivara on teistega võrreldes väiksem. Selle põhjuseks on ühelt poolt see, et laste kasvatamine on töö, mis nõuab ressurssi nii ajaliselt kui rahaliselt ning annab konkurentsi eelise lasteta inimestele. Samuti on tõsiasi, et laste kasvatamise eest hoolitseb eelkõige ema, kes jääb lapsega koju. Kuna naiste palgad on meeste omadest madalamad, siis süvendab laste kasvatamine ebavõrdust meeste ja naiste vahel veelgi. Vanemapension suurendab lapsi kasvatava vanema pensionivara ning muudab olukorra võrdsemaks.

Oluline on teada, et vanemapensioni jaoks ei võeta ära ühtegi senti kehtivast pensionisüsteemist ja kellegi arvelt. Vanemapensioni vahendid tulevad otse riigieelarvelise eraldisena seaduse alusel ning on arvutatud sisse riigieelarve strateegiasse.

Kakskümmend aastat oleme me rääkinud, et Eesti rahva suurimaks eesmärgiks on oma rahvusriigi püsimine, et säiliks eesti keel ja kultuur ning meie vabadus. Selleks tuleb täita maa lastega ja mitte ainult neid sünnitades vaid ka üles kasvatades. Laste kasvatamine on kõige tähtsam töö ja seda tuleb väärtustada. Arvan, et vanemapension on üks esimesi põhimõttelisemaid muudatusi, mis puudutab meie juurdekasvu tagamist ja kindlasti ei jää see viimaseks.

Seeder: Eesti soovib edendada piimatoodete eksporti Kasahstanis

2012-04-23

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder loodab riikidevaheliste kaubandussidemete arendamise raames edendada Eesti piimatoodete eksporti Kasahstani.

„Kasahstan on suur ja küllaltki ostujõuline turg kuhu Eestil oleks võimalik oma piimatooteid müüa," ütles Seeder täna Astanas kohtumisel Kasahstani põllumajandusministri Asõlžan Mamõtbetkoviga.

Seederi sõnul toodavad Eesti farmerid piima meie riigi omavajadusest ligi 60 % rohkem ning seetõttu on Eesti väga huvitatud uute eksportturgude leidmisest juustule, jogurtile, piimapulbrile ja teistele väärindatud piimatoodetele.
„Oleme igati valmis edendama koostööd piimavaldkonnas meie Kasahstani kolleegidega, meie ettevõtjad on eriti huvitatud kontaktidest piimasaaduseid Kasahstani importivate kohalike ettevõtetega," lausus Seeder.

Kasahstan seevastu toodab piima oluliselt alla omavajaduse ja on seetõttu huvitatud piimatoodete riiki sisseotsmisest.

Kohtumisel Kasahstani põllumajandusministriga osalesid ka Eesti suurimate ühistuliste piimatööstuste juhid Jaanus Murakas E-Piimast ja Andi Saagpakk Saarema Piimatööstusest.

Kasahstan on omakorda huvitatud ka Eestis aretatud tõuveiste ostmisest. Eesti tõuaretajate eelised tõuloomade müügil on karja hea tervis ja veterinaarne olukord.

Kasahstan peab plaani liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ning on huvitatud Eesti nõuannetest. Eesti Piimaliit on Kasahstanis juba vastavat koolitust andnud ning järgmisel nädalal saabub Eestisse Kasahstani delegatsioon WTOga ühinemiseelset koolitust saama.

Seeder esitas Kasahstani põllumajandusministrile küllakutse Eestisse, eesmärgiga edendada kahe riigi suhteid põllumajandussektoris ja võimalusel kinnitada head koostööd ühiste kavatsuste protokolliga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti soovib edendada piimatoodete eksporti Kasahstanis

2012-04-23

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder loodab riikidevaheliste kaubandussidemete arendamise raames edendada Eesti piimatoodete eksporti Kasahstani.

Kasahstan seevastu toodab piima oluliselt alla omavajaduse ja on seetõttu huvitatud piimatoodete riiki sisseotsmisest.

Kohtumisel Kasahstani põllumajandusministriga osalesid ka Eesti suurimate ühistuliste piimatööstuste juhid Jaanus Murakas E-Piimast ja Andi Saagpakk Saarema Piimatööstusest.

Kasahstan on omakorda huvitatud ka Eestis aretatud tõuveiste ostmisest. Eesti tõuaretajate eelised tõuloomade müügil on karja hea tervis ja veterinaarne olukord.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Reinsalu: üldhariduse kaasajastamine parandab Eesti konkurentsivõimet

2012-04-21

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles IRL Noorte üldkogul, et Eesti majanduse konkurentsivõime parandamiseks vajame põhimõttelisi muudatusi Eesti üldharidussüsteemis, et tõsta hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti.

„Esmajoones peame parandama hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti. Üksnes haritud ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud on võimeline looma ühiskonnas kõrget lisandväärtust, mis tagab meie majanduse arengu ja konkurentsivõime," ütles IRLi esimees.

Reinsalu sõnul langeb Eestis lubamatult suur hulk inimesi koolist välja või piirdub üksnes põhi- või keskhariduse omandamisega. „Meil on tööturul üle 100 000 inimese, kellel puudub konkreetne eriala. Need inimesed on tööturul kõige haavatavamas seisus, kuna neil pole võimekust edukalt konkureerida eriala spetsialistidega," ütles Reinsalu.

„Teine probleem üldhariduses on liialt ülekoormatud õppekavad. Peame vähendama õpilaste koormust ja soodustama loovust ja ettevõtlikkust. Samuti tuleb vähendada õpetajate administratiivset koormust, et õpetajad saaksid keskenduda oma põhitööle - õpetamisele," rääkis Reinsalu.

Reinsalu lisas, et lisaks üldharidusele on oluline parandada ka kõrghariduse kättesaadavust. „Kõrgharidusreformiga lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta ning valdkonna rahastamine suureneb üle 25%," ütles IRLi esimees.

IRLi Noorte esimehena jätkab Maria Kasepalu

2012-04-21

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühendus valis täna Tallinna Reaalkoolis toimunud üldkogul esimehena jätkama Maria Kasepalu, keda toetas 107 liiget.

Aseesimeesteks valiti Andero Laur (80 häält) ja Anneli Egel (82 häält).

IRLi noored valisid üldkogul ka eestseisuse uue koosseisu, kuhu kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Janely Niit, Linda Eichler, Ander Roosipuu, Anna Peterson, Mihkel Kasepalu, Anna-Liisa Kuslap, Harri Puskar, Kristjan Kaldmäe, Jaan Sepping. Revisjonkomisjonkomisjoni valiti Dmitri Schmidt ja Mihkel Saarmaa.

IRL Noorte esimees Maria Kasepalu ütles üldkogul peetud kõnes, et IRL Noorte sihiks on tegelda haridustemaatikaga. „Pean oluliseks, et ettevõtlikkuse ja loovuse arendamiseks noorte seas tuleb koolis kaotada numbriline hindamine loovainetes, nagu joonistamine, laulmine, tööõpetus ja kehaline kasvatus," ütles Kasepalu.

Kasepalu lisas, et hariduse edendamiseks tuleb koolides võtta kasutusele ka videoloengud oma ala tippudelt. „See motiveeriks õpilasi koolitunnis rohkem kaasa mõtlema, kuna videoloengud aitaksid tunnis omandatut siduda reaalse eluga," rääkis ta.

Üldkogu raames rakendati esmakordselt eelhääletusena e-hääletust. Koos eelvalimistega osales IRL Noorte juhatuse valimistel kokku 126 inimest.

IRL Noored: e-hääletus võimaldab paremat kaasatust otsustusprotsessidesse

2012-04-21

IRL Noorte juhatuse valimistel rakendati esmakordselt eelhääletusena 19.-20. aprillil elektroonilist hääletust.

IRL Noorte peasekretäri Sirle Rosenfeldti sõnul on E-valimiste keskkonna kasutuselevõtt noorte jaoks oluline samm edasi. „See on reaalne võimalus kasutada interaktiivset otsedemokraatiat kui reaalselt toimivat osalusvormi. Eriti suurt potentsiaali omab see just noorte puhul," ütles Rosenfeldt.

„Elektroonilise hääletamise teel võimaldame kõigil liikmetel organisatsiooni jaoks oluliste otsuste tegemisest osa võtta, olenemata sellest, kus nad parasjagu viibivad. Eestis on e-hääletamise traditsioonid kõige pikemad terves maailmas ning seda tuleks ka organisatsioonitasandil senisest julgemini praktiseerima," leidis peasekretär.

Rosenfeldti sõnul toimis e-hääletamis keskkond laitmatult ning kogu protsess sujus turvaliselt ja viperusteta.

Rosenfeldt lisas, et tulevikus soovitakse elektroonilist hääletamise kandepinda veelgi laiendada ning sellega tagada, et aina rohkem noori osaleksid ühiskonna otsustusprotsessides. „Järgmisena kavatseme e-valimiste keskkonnas panna liikmete seas arutusele valimisea langetamise küsimuse," lisas Rosenfeldt.

Vaher: toetan oma erakonna algatust, kuid sisekaitseakadeemia küsimus vajab veel analüüsi

2012-04-19

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles, et lähtub sisekaitseakadeemia uue õppehoone küsimuses oma erakonna seisukohast, kuid enne edasisi samme on vaja veel põhjalikku analüüsi. "IRL-i fraktsiooni on otsustanud toetada sisekaitseakadeemia uue õppehoone rajamist Ida-Virumaale, et suurendada seal Eesti Vabariigi kohaolekut ning parandada regiooni sotsiaalmajanduslikku olukorda.

Siseministrina olen lähtunud selgelt oma erakonna seisukohast," kinnitas Vaher. Vaheri sõnul ei vasta tõele väited, et siseminister ei toeta oma erakonna algatust. "Puhkenud avalik debatt sisekaitseakadeemia asukoha üle on ainult positiivne ja katsed seda diskussiooni summutada on arusaamatud. Loomulikult on sisekaitseakadeemia uue ühishoone hulk lahendamist vajavaid küsimusi, nagu Riigi Kinnisvara AS-i arvutused, mis siiani on näidanud Sisekaitseakadeemia õppehoone rajamist nii Ida-Virumaale kui ka Harjumaale üllatavalt kallina."

"Tuletan meelde, et praegu kehtib valitsuse otsus, mille kohaselt rajataks Sisekaitseakadeemia uus ühishoone Murastesse. Ka selle projekti maksumus on kõrge. Usun, et edasiste sammudena peame täpsemalt üle vaatama konkreetsete projektide mahud ja maksumused. See töö aga seisab veel kõik ees ning eeldab põhjalikku analüüsi."

Allikas: Delfi

IRL Noored märgistasid Tallinnas üle 200 löökaugu

2012-04-19

IRL Noored märgistasid täna öösel Tallinna tänavates olevaid löökauke, kuna
teede olukord pealinnas on muutunud liiklejatele ohtlikuks.

„Oma aktsiooniga tahtsime aidata linnas liiklevatel autojuhtidel märgata
löökauke. Kahjuks on teede olukord Tallinna tänavatel muutunud
väljakannatamatuks ja liiklejatele ohtlikuks. Linnavalitsus pole aga siiani
midagi olukorra parandamiseks ette võtnud,“ ütles IRL Noorte Tallinna
juhatuse esimees Anna Peterson.

Petersoni sõnul märgistati öö jooksul kokku üle 200 löökaugu, ent tegelik
löökaukude hulk on tema sõnul kordades suurem.

„Inimeste autodele auklikel tänavatel sõitmisega tekitatud kahju suurus
ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse ning on lubamatu, et samal ajal
kulutab linn propagandale miljoneid eurosid,“ ütles Peterson.

Tema sõnul on linnaeelarve suurenenud viimase 12 aastaga kolm korda, kuid
linn investeerib teedesse 32% vähem kui tollal.

„Kui Keskerakondlik linnavalitsus tänavate parandamisega toime ei tule, siis
IRLi noored on andnud endale jõukohase panuse ohutumaks ja kodanike vara
säästvaks liiklemiseks,“ lisas Peterson.

Pildid aktsioonist:
http://noored.irl.ee/galerii/tallinna-taenavate-loeoekauke-maergistamine-18042012.html

Tsahkna: lastega perede kaalu poliitikas tuleb tõsta

2012-04-19

Tsahkna: lastega perede kaalu poliitikas tuleb tõsta

Täna riigikogus riikliku tähtsa küsimuse arutelul „Põlvkondade vahelises solidaarsuses peitub potentsiaal" ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL), et lastega perede kaalu poliitikas tuleb tõsta.

„Meie rahva potentsiaali avamiseks peame muutma oma suhtumist lapsi kasvatavatesse peredesse. Meil on täna 45 000 vaesuses elavat last, kellel puuduvad arenguvõimalused. Kui me tahame nende perede probleemidega efektiivsemalt tegeleda, peame tõstma lastega perede kaalu poliitiliste otsuste tegemisel," ütles tänase arutelu algatanud Tsahkna.

Tema sõnul on üheks võimalikuks lahenduseks valimistel lastele hääleõiguse andmine, mida realiseerivad nende täisealiseks saamiseni nende vanemad.

„Valimistel lastele hääleõiguse andmine toob endaga kaasa paradigma vahetuse, kus eakate kõrvale tekib ka märkimisväärne osa noori valijaid, kes vastutavad reaalselt meie järelkasvu eest. Lastega perede osakaal tõuseb valimistel oluliselt ning sellega kaasneb ka poliitiliste otsustuste raskuskeskme kaldumine laste ja perepoliitika suunas," rääkis Tsahkna.

„Ühiskond peab kohanema vananemisest tingitud muutustega demograafilises koosseisus. Eakate osakaal ületas 2010. aastal esmakordselt 17% piiri, samal ajal kui noorte osakaal üha väheneb. Riigi stabiilseks arenguks on oluline on pakkuda välja lahendusi, mis tagaksid tasakaalu ühiskonna eri põlvkondade vahel," lõpetas Tsahkna

Pakosta: lapse hooldushüvitise saaja peaks määrama perekond

2012-04-19

Riigikogu liige Liisa Pakosta (IRL) ütles täna riigikogus põlvkondade vahelise solidaarsuse arutelul, et perekond peaks saama ise otsustada, kellel on õigus saada haige lapse hooldushüvitist.

„Kui laps jääb haigeks, peaks perel olema võimalus ise otsustada, kes perekonnast last hooldama jääb ning kellel on õigus saada haige lapse hooldamiseks kuluva aja kompenseerimiseks ette nähtud kuni 14 päevalist hooldushüvitist. Praegune seadusandlus seda ei võimalda," ütles Pakosta.

Pakosta sõnul annaks nimetatud seadusmuudatus lapselapse haigestumise korral võimaluse jääda hoolduslehele ka tööl käivatel vanavanematel. „Lisaks murele lapse tervise pärast tuleb lapsevanemal toime tulla ka murega oma töö ja muude kohustuste pärast. Kahenädalane paus töölt põhjustab palgalõhet ning mõjutab nii lapsevanema karjäärivõimalusi kui ka võimalust tööd üldse saada," rääkis Pakosta.

„Kui perel oleks võimalus ise otsustada, kes perekonnast haigestunud last hooldab, saaksid nimetatud mured olulist leevendust. Samuti paraneksid töö- ja pereelu ühitamisvõimalused ning tõuseks tööandjate motivatsioon alla 12-aastaste laste vanemate tööle võtmiseks," ütles ta.

Sarnane võimalus on Pakosta sõnul olemas näiteks Rootsis, kus uuringute järgi on kõige õnnelikumad lapsevanemad.

IRL ei toeta Toomas Vitsutile vapimärgi andmist

2012-04-19

Tallinna linnavoliniku Tarmo Kruusimäe (IRL) sõnul pole Toomas Vitsut ennast vapimärgi saamiseks piisavalt tõestanud ning ei sobi ritta seniste tuntud kavaleridega.

Edgar Savisaar esitas taotluse anda vapimärk Tallinna Linnavolikogu esimehele Toomas Vitsutile, tunnustamaks tema aastatepikkust pühendunud tööd ja teeneid Tallinna linna juhtimisel. Vapimärgi andmise otsustab täna linnavolikogu.

Tallinna vapimärgi senised kavalerid on näiteks muusik Eri Klas, kirjanik Jaan Kross, arhitekt Dmitri Bruns, president Lennart Meri ja helilooja Arvo Pärt. "Ilmselgelt antakse Vitsutile vapimärk suures osas teenete eest Keskerakonnale. See on aga vapimärgi devalveerimine, kuna Vitsuti teened linnale ei ole piisavad, et kõrvutada teda seniste vapimärgi kavaleridega. Vapimärgist on saamas odav palagan, mis on kohane ainult laadale või turule, aga paraku tänane Tallinna koalitsioon ongi üks suur turuerakond. Seda kõike on tülgastav pealt vaadata," ütles Kruusimäe.

"Vanasti määras Brežnev iseendale ordeneid. Täna paneb Toomas Vitsut volikogu ette temale vapimärgi andmise otsuse eelnõu. Kahju, et selline auväärne tunnustus on saanud linna valitseva erakonna medaliks. Vitsut ei ole siiani suutnud alustada konstruktiivset koostööd opositsiooniga. Pigem ilmestab tema ametisoleku aega tasakaalutu käitumine. Kindlasti on tal teeneid linna ees, kuid selleks oleks sobilik talle anda teenetemärk. Vapimärgi saamiseks peab ta ennast veel tõestama," lisas linnavolinik.

Tallinna vapimärk antakse erilise austusavaldusena linnale osutatud eriliste teenete eest. Vapimärk antakse kätte Tallinna linna päeval 15. mail.

Maaelu arengu poliitika - mis meid lähiaastatel ees ootab?

2012-04-18

Maaelu arengu poliitika - mis meid lähiaastatel ees ootab?

Sissejuhatuseks

Juba mitu aastat on käimas arutelud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemadel. Siiani keskendusid need arutelud peamiselt ÜPP väljakutsetele ja eesmärkidele. 2011. aasta suvel Euroopa Komisjoni poolt avaldatud ettepanekud 2014-2020 programmiperioodi eelarve kohta ning sellele eelmise aasta sügisel järgnenud ÜPP õigusaktide eelnõud andsid aruteludele selgemad piirjooned. Kuidas see kõik meid lähiaastatel mõjutab, sellesse püüangi järgneva artikliga natuke rohkem selgust tuua.

2013. aasta on ukse ees, mis saab pärast seda?

Maaelu arengu poliitikast rääkides pean kohe algatuseks täpsustama, et jutt käib ÜPP osaks olevast maaelu arengu poliitikast. ÜPP säilitab ka edaspidi oma senise kahesambalise struktuuri, millest esimene sammas hõlmab otsetoetusi ja turukorraldusmeetmeid ning mille teine sammas põhineb liikmesriikide poolt koostatavatel ja Euroopa Liidu (EL) poolt kaasrahastatavatel maaelu arengukavadel. Fondi nimetus, millest maaelu arengu poliitikat rahastatakse - Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) -, annab kõige lihtsamalt ja paremini aimu selle poliitika ulatuse kohta. Eelkõige tegeleb fond põllumajanduse ning sellega seotud maaelu ja maapiirkondade arengu aspektidega.

Selge on, et maaelu arengu poliitika ei saa üksinda olla võluvits, mis lahendab kõik maapiirkonna probleemid. Sellest, et terviklikku ja tasakaalustatud arengut ei saa tagada ainult silotorne ehitades, kus iga poliitika tegeleb teatud arengu aspektidega omapead, on aru saadud ka ELi tasandil. Seda silmas pidades on maaelu arengu poliitika koos Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatavate poliitikatega kaasatud ühtse strateegilise planeerimise protsessi. Riiklikul tasandil koostatakse ühise planeerimise osana Euroopa Komisjoniga läbiräägitav ja kokkulepitav partnerluslepe. Sisuliselt on tegemist strateegiadokumentidega, kus lepitakse kokku poliitikate ülesed eesmärgid ja lahendusteed nende saavutamiseks.

Maaelu arengu poliitika panustab ELi tasandi ühistesse eesmärkidesse läbi kuue prioriteedi:

• teadmussiirde ja innovatsiooni edendamine;
• konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtete elujõulisuse parandamine;
• toidukettide organiseerumise ja riskijuhtimise edendamine;
• ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parandamine;
• ressursisäästu edendamine ning keskkonnasäästlikule ja kliimakindlale majandusele ülemineku toetamine;
• sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja majandusliku arengu edendamine.

Sarnaselt senisele maaelu arengu poliitika loogikale on meetmete „menüü", mille hulgast liikmesriigid oma maaelu arengukavasid koostades valiku teevad, ELi tasandil ette antud. Lihtsustamise huvides on erinevaid meetmeid integreeritud ja seeläbi on ka meetmete arv oluliselt vähenenud (46 asemel 18). Samas ei ole see kuidagi piiranud valdkondi ja nende ulatust, millega me siiani oleme saanud maaelu arengu poliitika raames tegeleda. Lihtsustamise eesmärki kannab ka senisest telgedepõhisest maaelu arengukavade ülesehitusest loobumine.

Väga suuri ja põhimõttelisi sisulisi muutusi maaelu arengu poliitikas siiski kavas ei ole. Kui midagi eraldi esile tõsta, siis uuel perioodil on kavas looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade (nn vähemsoodsamad alad) uus määratlemine. Kui siiani on liikmesriigid need alad määratlenud igaüks ise, endale sobivate kriteeriumide alusel, siis nüüd on välja pakutud ELi tasandil ühised objektiivsed biofüüsikalised kriteeriumid. Kui väljapakutud kujul suudetakse kriteeriumides kokku leppida, siis Eesti jaoks tähendaks see, et senise poole territooriumi alusel oleks kogu Eesti määratletav looduslikust eripärast tingitud piirangutega alana, mis soovi korral võimaldaks kogu Eesti territooriumil maksta vastavat toetust ja kohaldada kõrgemat toetusmäära põllumajandusinvesteeringutele.

Põllumajanduslik keskkonnatoetus on liikmesriikidele endiselt kohustuslik, uue elemendina on lisandunud võimalus põllumajandustootjatel võtta ühiseid keskkonnaalaseid kohustusi. Võrreldes varasemaga on eraldiseisev meede ette nähtud mahepõllumajandusele. Vähemalt 25% ELi maaelu vahenditest tuleb kasutada kliimamuutustega kohanemiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks mõeldud tegevustele.

Maaelu arengu poliitika instrumentide hulka on lisandunud riskijuhtimisinstrumendid. Olemasoleva koostöö meetme ulatust on laiendatud ning loodud täiendavaid võimalusi koostöö tegemiseks toidutarneahelas ning teadustulemuste praktikas kasutusele võtmiseks.

Leader ja võrgustikel põhinevad lähenemised mängivad ka uuel perioodil olulist rolli maapiirkondade arendamisel. Leader-lähenemine on maaelu arengukavade raames kohustuslik. Vähemalt 5% ELi maaelu vahenditest tuleb kasutada Leader-lähenemiseks. Liikmesriikidele on antud võimalus ka muude ühisesse strateegilisse planeerimisse kaasatud fondide avamiseks Leader-lähenemisele. Seeläbi on loodud mehhanism, mis peaks ka kohalikul tasandil tagama selle, et poliitikad toimivad koosmõjus ja tervikliku arengu vaadet silmas pidades.

Tulevikust rääkides ei saa kuidagi mööda minna ka rahast. Euroopa Komisjoni eelarve ettepanekute kohaselt jätkub maaelu arengu poliitika rahastamine praegusega võrreldavas mahus. Samas soovitakse vahendeid liikmesriikide vahel ümber jagada. Vahendite liikmesriikide vahelise jaotuse tegemine on Euroopa Komisjoni pädevuses ning lõplikke kriteeriume ja metoodikat, mille alusel see jaotus tehakse, liikmesriikidele endile ei avalikustata.

Maaelu arengu poliitika oli sel perioodil ja ettepanekute kohaselt on ka järgmisel perioodil ÜPP-siseselt väikevenna staatuses, kellele saab osaks vähem kui neljandik ÜPP vahenditest. See on ka põhjus, miks maaelu arengu poliitika rahastamise säilimine Eesti jaoks vähemalt praeguses mahus on otsetoetuste võrdsustamise kõrval üks meie peamistest seisukohtadest ÜPP läbirääkimistel. Sellest tulenevalt oleme võtnud endale ülesandeks teadvustada meie murekohti erinevatel ELi läbirääkimiste tasanditel, alustades teistest põllumajandusministritest ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu tasandil ning lõpetades ekspertide tasandiga töögruppide tasandil. Siinkohal kasutan võimalust ja tunnustan ka meie põllumajandusorganisatsioonide ja teadlaste aktiivset panust meile kõigile ühiste huvide kaitsmisel.

Mis tehtud ja mis teoksil maaelu vahendite kasutusele võtmiseks Eestis
Oleme Põllumajandusministeeriumis tulevikku vaatavalt alustanud ettevalmistusi Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK 2014-2020) koostamiseks. MAK 2014-2020 koostamine käib väga tihedas ja laiapõhjalises koostöös sotsiaalpartneritega. Oleme sel eesmärgil moodustatud komisjoni, kuhu on kaasatud 29 erinevat organisatsiooni. Julgen öelda, et organisatsioonide ring, kes sellesse protsessi kaasatud on, katab kogu maaelu arengu poliitika ulatuse, kattes teemaderingi põllumajandusest, toidutarneahelast, teadusest, keskkonnast, ettevõtlusest kuni kohaliku algatuseni välja.

Koostöös sotsiaalpartneritega oleme praeguseks kaardistanud maapiirkonna olukorra ja peamised vajadused. Lisaks sellele oleme arutanud selle üle, milline on erinevate osapoolte nägemus maapiirkonna peamistest väljakutsetest. Selle põhjal oleme ministeeriumis hetkel juba koostamas esialgseid ettepanekuid MAK 2014-2020 eesmärkide kohta, mille osas alustame arutelusid lähikuudel. Ühe õppetunnina praeguse maaelu arengukava ettevalmistustest oleme sel korral läinud seda teed, et käime kõik programmeerimise etapid läbi nende loogilises järjekorras. See tähendab seda, et kõigepealt räägime me läbi peamised maapiirkonna tugevused, nõrkused, võimalused, ohud ning eesmärgid. Diskussioone meetmete osas alustame alles seejärel, kui oleme suutnud ühistes eesmärkides kokku leppida.

Suurem osa sellest tööst on meil plaanis ära teha 2012. aasta jooksul. Selle aasta jooksul peaksid saama paika nii eesmärgid, kuhu me maaelu arengu poliitika tulemusel 2020. aastaks välja jõuda tahame ning meetmete näol ka lahendusteed nende eesmärkideni jõudmiseks. Kõige optimistlikemate plaanide kohaselt võiksime käesoleva aasta jooksul jõuda ka MAK 2014-2020 heakskiidu ja kokkuleppeni sotsiaalpartneritega. Samas ei saa siinjuures ära unustada, et on väga palju meist sõltumatuid tegureid, mis võivad seda protsessi pidurdama hakata, nt kokkulepped EL eelarve osas ja erinevate EL õigusaktide vastuvõtmise venimine. Kuigi järjest enam märke näitavad, et need kokkulepped EL tasandil võivad jääda 2013. aastasse, siis kindlasti ei saa me sellel lasta segada oma ettevalmistusi.

See, et 2014. aastast MAK 2014-2020 meetmed käivituksid, on meie kõigi ühine huvi. Selleks, et kõik huvilised MAK 2014-2020 arengutega ennast kursis saaksid hoida, siis on kogu asjakohane informatsioon koondatud ka Põllumajandusministeeriumi veebilehele (http://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020-2/). Kõik, kes soovivad MAK 2014-2020 koostamise protsessis aktiivselt kaasa lüüa, saavad seda teha läbi oma esindusorganisatsioonide. Samuti on Põllumajandusministeerium avatud kõigile headele ideedele ja ettepanekutele, mis aitavad maapiirkonda edasi viia ja selle arengule tõuke annavad.

Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister

Allikas: Maaleht (Messileht), 12.04.2012 lk 4-5

Eesti loob ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juurde usaldusfondi

2012-04-18

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastab täna Bakuus lepingu usaldusfondi loomiseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juurde, millest saab rahastada toidutootmise, metsanduse ja kalanduse arendusprojekte.

"Kõik need sektorid on Eestile olulised ja meil on ka häid kogemusi kõigis neis valdkondades," ütles Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil.
Seederi sõnul on Eesti esimese eelarveväliselt rahastatud arenduse juba teinud, avades mullu suvel Roomas kontaktikeskuse, mis annab võimaluse Skype'i kasutades rääkida tasuta pea kõigi FAO liikmesmaadega.

„Kontakt on ka üks globaalse protsessi võtmesõna, sest peame senisest efektiivsemalt kommunikeeruma, et jõuda kiiremini üksmeelele, kuidas globaalset arengut suunata," selgitas Eesti esindaja FAO juures Ruve Schank. „Loodame, et nii Eesti kontaktkeskus kui usaldusfond aitavad selleks tõhusalt kaasa."

Usaldusfondi paneb Eesti praegu 23 500 eurot. Sinna raha lisamine on vabatahtlik ja tuleneb eelarve võimalustest. Fondist hakatakse rahastama kolme- ja mitmepoolseid projekte, kus üheks partneriks on FAO, teiseks Eesti ja kolmandaks kasusaaja.
Prioriteetseteks sihtriikideks on Armeenia, Georgia, Moldova jt. veel turumajandusele üleminekuprotsessis olevad riigid. Fondi vahenditest võib finantseerida ka Eesti stažööre FAO juures.

Eesti on 2012. aasta teisel poolaastal ka FAO Euroopa regiooni eesistuja, mis tähendab regioonisisese kommunikatsiooni ja koosolekute korraldamist. Eesti võimalus on siin olla senisest efektiivsemaks sillaks ida ja lääne vahel, tuues keskmesse teemad, mis võiksid olla ühised nii idale kui ka läänele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kelam tunnustas inimõigustest kirjutanud noori

2012-04-16

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam kuulutas tunnustas täna Euroopa Parlamendi Infobüroos välja gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste esseekonkursi võitjad. Need on tänavu Emily Ruus Viljandi Maagümnaasiumist, Niina Kozõreva Ahtme Gümnaasiumist ja Tiit Liblik Tallinna Nõmme Gümnaasiumist.

Lisaks esikolmikule väärisid äramärkimist ka Merilin Jürjo Tallinna Prantsuse Lütseumist, Viktor Kožemjakin Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolist ja Taaniel Tambet Viljandi Maagümnaasiumist.

Konkursi lõppvooru pääsesid Heiki Ojasild Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Ilja Rõžakov Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Jaak Veske Jõhvi Gümnaasiumist, Marit Joost Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Tuuli Lõhmus Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Viktoria Tšumakova Tallinna Lasnamäe Vene Lütseumist.

Žürii esimehe kirjaniku Arvo Valtoni sõnul oli käesoleval aastal tööde üldine tase nii sisuliselt kui ka keeleliselt varasemast kõrgem.

Konkursi moto, vene poeedi Nikolai Nekrassovi luulerida „Poeet ei pruugi olla Sa, kuid kodanik pead olema..." pani Valtoni hinnangul noori loomingulisemalt lähenema kodanikuõiguste teemadele.

Žüriisse kuulusid lisaks Arvo Valtonile ka ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja, kirjanikud Mihkel Kaevats ja Jelena Skulskaja, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Parlamendi Infobüroo juhataja Kadi Herkül.

Neljandat korda toimunud konkursile laekus kokku 46 esseed, neist 33 eesti ja 13 vene keeles, paremad tööd pannakse Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Lisainfo: Kaja Villem, Tunne Kelami esindaja Eestis, 5345 8901

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder siirdub täna nädalasele visiidile Aserbaidžaani

2012-04-16

Teisipäeval kohtub Seeder Aserbaidžaani põllumajandusministri Ismat Abasoviga, et arutada eeldusi kahe riigi vahelise koostöö süvendamiseks. Eesti on valmis jagama oma kogemusi erinevate põllumajanduse ja maaelu meetmete planeerimise ja rakendamise osas, näiteks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete nõuded, põllumajanduslik statistika ja registrid ning maaelu meetmete edendamine.

Kolmapäeval külastab Seeder Aserbaidžaani põllumajandusettevõtteid, et tutvuda Aserbaidžaani põllumajanduse erinevate tahkudega ja arutada kaubavahetuse suurendamise võimalusi.

Lõunast juhib põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil Eesti-Šveitsi rukkiteemalist kõrvalüritust „Jätkusuutlikud toidusüsteemid ja kasvav bioloogiline mitmekesisus". Kavas on arutelud teadlikkuse tõstmisest rukki tootmisel ning rukki tähtsusest bioloogilise mitmekesisuse ja toitumise aspektist, samuti rahvusvahelise koostöö edasistest arengutest.

Pärastlõunal kohtub põllumajandusminister Seeder FAO peadirektori Jose Graziano da Silvaga, kellega allkirjastab lepingu Eesti usaldusfondi rajamiseks FAO juurde. Lepingu järgi panustab Eesti edaspidi võimaluse korral FAO eelarvevälistesse programmidesse, et aidata kaasa Eesti arenguabi sihtriikide põllumajanduse arendamisele.
Neljapäeval osaleb põllumajandusminister Bakuus 28. FAO Euroopa Regiooni konverentsi avaistungil, kus antakse ülevaade toiduga kindlustatuse komitee viimasest istungist ning komitee reformist ning arutatakse Euroopa regiooni prioriteete lähiaastatel.

Pärastlõunal osaleb minister Seeder ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) regionaalse konverentsi raames toimuval ministrite ümarlaual teemal „Maailma toidu ja põllumajanduse tulevik 2050".Samuti on kavas kohtuda Georgia põllumajandusministri Zaza Gorozia, et arutada võimalikke ühistegevusi ja eestipoolset abi põllumajanduse arendamiseks.

Reedel osaleb Aserbaidžaanis visiidil viibiv Eesti põllumajandusministeeriumi delegatsioon eesotsas põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga õppereisil kohalikes põllumajandusettevõtetes. Õhtul suundub põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Aserbaidžaanist Kasahstani.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder siirdub täna nädalasele visiidile Aserbaidžaani

2012-04-16

Kolmapäeval külastab Seeder Aserbaidžaani põllumajandusettevõtteid, et tutvuda Aserbaidžaani põllumajanduse erinevate tahkudega ja arutada kaubavahetuse suurendamise võimalusi.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Linnavolinik Trei: rohealade hävitamisega liigub Tallinn tasuta ühistranspordi poole

2012-04-13

Linnavolikogu liikme Reet Trei (IRL) sõnul näitab linnavalitsuse soov rajada magalarajoonide haljasalade asemele parkimisalad, et 6 aasta tagusel Jüri Ratase algatatud rohelise pealinna ideel pole ei nägu ega tegu.

"Väga tervitatav on asjaolu, et linnavalitsus on viimaks võtnud nõuks hakata lahendama magalarajoonide parkimisprobleeme, mis on autostumisega muutunud igapäevaseks probleemiks sealsetele elanikele. Aga kuhu jääb sel juhul rohelise pealinna idee, mida toonane linnapea Jüri Ratas 2006. aastal välja käis ning mille hulka kuulub ka parkide ja puhkealade laiendamine? Tundub, et linnavalitsuse soov on kivipallurite kombel leida kõige vähem pingutust vajav lahendus," ütles linnavolinik.

Trei sõnul on probleemile juhtinud tähelepanu ka arhitektuuriteadlane Mart Kalm, kelle hinnangul on haljastus tähtsam parklatest. "Ei ole õige öelda, et haljastus on nigel, seega asfalteerime selle platsi üle. Probleem vajab sügavamat lähenemist ja arutelu ühiskonna tasandil, sest puudutab meie kõigi elukeskkonda. Parkimisprobleemi lahendamiseks võiks kaaluda ka näiteks munitsipaalparkimismajade rajamist asumitesse, et me säästaks seda vähest haljastust, mis nendes rajoonides veel alles on," lisas linnavolinik.

"Eduard Viiralt kutsus 1921. aastal pärast Vabadussõda inimesi üles liikuma sõjaajast rahuaega oma teoses "Taome mõõgad atradeks." Kas haljasalade parklateks muutmine on abilinnapea Sarapuu üleskutse viia ellu Tallinna muutmist autovabaks linnaks, täites selle ebakvaliteetse, aga see-eest tasuta ühistranspordiga?" küsis Trei.

Kübar: Tallinna juhivad mõjuagent ja tema adjutant

2012-04-12

Tallinna Linnavolikogu liikme Madis Kübara (IRL) sõnul ei saa Euroopa Liidu riigi pealinna juhtida inimesed, kes on manipuleeritavad teise riigi võimuorganite poolt.

"Kaitsepolitsei aastaraamatus esitatud tähelepanekutesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning Eesti riigi kodanikuna näen ma suurt ohtu, kui pealinna juhivad inimesed, kes aktiivselt viivad ellu Venemaa kaasmaalaspoliitikat. See mõjub halvasti Eesti mainele ning on otseseks ohuks meie kaitsepoliitikale," ütles Kübar.

"2010. aastal küsib mõjuagent Savisaar Jakuninilt kolm miljonit eurot, millest kolmandiku tahab saada sularahas. Tema adjutant Kõlvart alustab järgmisel aastal sõda eestikeelsele õppele ülemineku vastu ning õigustab sihtasutuse Vene Lütseum asutamist. Sellised inimesed ei sobi linnavalitsusse," tõdes linnavolinik.

"On täiesti hämmastama panev, kuidas linn ei leia raha tänavavalgustuse normaalrežiimis toimimiseks, aga samal ajal leitakse 425 000 eurot, et osta eetriaega telekanalilt PBK. See on selge julgeolekuoht, kui pealinn teeb tihedat koostööd meediakanaliga, mille suhet arendavad eelkõige radikaalse ja Eesti-vaenulikkuse poolest tuntud tegelased," lisas Kübar.

IRL: Savisaar valgustab Tallinna tänavate arvelt oma televisiooni

2012-04-11

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul pole ühele Euroopa riigi pealinnale sobilik hoida kulusid kokku tänavavalgustuse arvelt ja samal ajal eetris hoida 2,4 miljoni eurose eelarvega munitsipaaltelevisiooni.

Tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil teatas abilinnapea Kalle Klandorf, et elektrihinna tõusu tõttu kavatseb linn aasta lõpuks välja lülitada 52 000-st tänavalambist 10 000. Hetkel on välja lülitatud juba 5000 lampi.

"Linnavalitsuse otsusega muudetakse pimedaks, ohtlikuks ja liiklemiseks ebamugavaks 20% seni valgustatud tänavatest. Tänavavalgustus maksab linnale aastas ligi 6 miljonit eurot. Elektrienergia edastamise võrgutasu 13-protsendiline tõus selle aasta alguses tähendab, et linn ei leidnud eelmise aasta valgustuse taseme hoidmiseks 0,8 miljonit eurot. Seda on ligi kolmandik Tallinna Televisiooni eelarvest, mis erinevalt Tallinna tänavatest on alati valgustatud," ütles Kübar.

Kübara sõnul peegeldab antud otsus linnavalitsuse hoolimatut suhtumist oma kodanikesse. "Tallinna maksumaksjana on mul õigus liigelda puhastel, remonditud ja valgustatud tänavatel. Elanikel on vaja turvatunnet, aga mitte küsitava väärtusega meediakanalit. Kas järgmise sammuna kavatseb linnavalitsus eelarveaukude lappimiseks vähendada koolide ja lasteaedade lahtiolekuaegu kolmele päevale nädalas?" küsis linnavolinik.

Eesti Balzacid aiaauku kirjeldamas

2012-04-10

Praeguseks on selge, kes on Eesti suurim arengupidur. Tärkav keskklass on see, kes oma rahakotiga peab kogu rahva patud lunastama. Vähemalt jääb selline mulje, kui lugeda riigikogu opositsioonierakondade viimase aja retoorikat.

Balzaciliku sulega kirjeldavad nad pikalt ja põhjalikult, milliseid probleeme peaks Eestis lahendama. Kõige häbitum on lasteaedade mullusest investeeringurahast suurema summa eest inimestele nn tasuta ühistranspordi küsitluse korraldamine Tallinnas. Küsitlustulemused kokku löönud arvuti kõvaketas polnud veel jahtuda jõudnud, kui linnapea juba teatas, et sellega on antud mandaat autoomanikelt raha äravõtmiseks.
Sven Mikseri maksuterminaatorid paneks keskklassile senistele koormistele lisaks tulumaksu otsa, automaksu peale, luksusmaksu kaela ning dividendide teenimise muudaks mõttetuks.

Ettevõtlikkuse summutamiseks ja majandusliku kindlustunde äravõtmiseks annavad need kaks erakonda oma parima.

Paistab, et osa poliitikuid kas ei mõista või ei tahagi aru saada, et sellega mängivad nad eesti rahva tulevikuga. Mul on neile öelda üht: eelmisel aastal suri terve Tudulinn või viiendik Vasalemmast. Õnneks piltlikult. Selle võrra - 565 inimese jagu - langes Eesti rahvaarv möödunud aastal negatiivse loomuliku iibe tõttu. Jah, lähiajal tulevad ametlikud rahvaloenduse tulemused, mis summutavad meie suurimad praegused hirmud rahvastiku vähenemise osas.

Esialgsete tulemuste kohaselt on meid ümmarguselt 1 330 000. Seda on rohkem kui kardeti ja vähem kui võiks. Selle arvu valgel on lihtne mõista, et eesti rahva olevik on talutav, kuid tulevik tume.

2011. aastal sündis ligi 15 000 last. See on enam kui 1100 võrra vähem kui tunamullu. Sellega langes sündide arv tagasi 2006. aasta tasemele.

Rahvastiku puhul on paljud asjad ennustatavad. Kuna 1990-2000 sündis vähe lapsi, hakkab Eesti rahvaarv lähiajal veelgi kiiremini vähenema. Julgust lisab see, et noored pered tahaksid saada keskmiselt 2,3 last, mis oleks piisav rahvastiku taastootmiseks. Tegelikkus on aga märgatavalt erinev.

Lisaks Tallinnale võib kogu Eesti panna tasuta ühistranspordis sõitma, kuid see ei lahenda meie rahvuse alusprobleemi - vähest sündimust. Keskklassile võib kehtestada sellise maksukoorma, et nad peavad maksude maksmiseks raha juurde laenama, kuid see muudab olukorra ainult hullemaks.

Eestis on piisavalt uuritud põhjuseid, miks peredesse ei sünni piisavalt lapsi rahvastiku taastootmiseks. Suurim probleem on meeste lühike eluiga. Eesti meestest vähem elavad mehed vaid Lätis ja Leedus. Lubamatult palju hukkub mehi juba pereloomise eas ning see tähendab ka sündimata lapsi.

Teiseks, soovitud lapse sünni eelduseks on perekonna hoiakud ja majanduslikud võimalused. Meie noored on mures nii oma majandusseisu, eluaseme, tuleviku kui lastehoiu ja laste hariduse pärast.
Kolmandaks, töö- ja pereelu kombineerimise probleemid, seda eriti üksikvanematel. On mõtlemapanev, et Eurobaromeetri uuringu järgi on eesti rahva rahulolu oma pereeluga Euroopas kõige kehvem.

Neil kolmel teguril on kõigil üks ühine nimetaja. Noored mehed surevad tihtipeale riskikäitumise pärast, mis on tingitud ebakindlusest oma positsiooni ja tuleviku pärast. Noored pered lükkavad laste saamist edasi, sest on ebakindlad oma suutlikkuses laps soovitud viisil üles kasvatada. Lapsi ei julgeta saada, sest neile pole võimalik saada lasteaiakohta ning kardetakse oma tööst ilma jääda.

Ühtegi nendest probleemidest ei lahenda keskklassile, eriti selle nooremale segmendile lisakoormiste ja -maksude panemine. Pigem tekitab see uut trotsi ja ebakindlust.

Lahendus peitub kahel teljel. Üks nendest on majanduse üldine käekäik. Teine telg on perede täiendav väärtustamine nii sisuliselt kui ka riigi suhtumises.

Majanduses on täiesti vastutustundetu hakata lõhkuma kogu senist süsteemi. Kui tahame luua turvalisust, on vaja teha hädavajalikke muudatusi, mitte sundida ühiskonda kõike jälle rusudest üles ehitama nagu 20 aastat tagasi.

Majanduse puhul on viimasel ajal käsitletud arengu ainsa eeldusena kahte aksiomaatilist nähtust. Esiteks suhteliselt stabiilne maksusüsteem ja teiseks riigi rahanduse korrasolek. Need on meie jaoks olulised eeldused, kuid sellest ei piisa. Rahvusliku majanduse keskmeks peavad olema siinsed inimesed ja kapital. Nende arendamise ja soodustamise kaudu on võimalik luua heaolu siinse ühiskonna liikmetele.

Esiteks on vaja tootlikkuse kasvu. See arusaam on tasuta kõrghariduse tuum. Kättesaadav, tasemel ja tulemuslik kõrgharidus annab Eestis loodavale lisaväärtuse. Koolisüsteemi tuleviku arutelu ei tohi muutuda vaid aruteluks sotsiaaltagatiste üle. Juba koolis ettevõtlikkuse õpetamine peab olema programmi osa.

Teine samm on majanduses kapitalile ligipääsu parandamine. Praegu on Eesti ettevõtete ligipääs kapitalile piiratud ja see on turutõrge, mis nõuab riigi tähelepanu. Niisugune tõrge toob kaasa kohalike ettevõtete ennetähtaegse müügi, mistõttu firmad ei saavuta oma täit potentsiaali.

Eesti ettevõtluspoliitika eesmärk peab olema Eesti firmade jõudmine rahvusvahelise väärtusahela tippu. Eesti ettevõtluse suurim probleem on töötunni madal väärtus rahvusvahelisel turul. Ehk teisisõnu: meie firmade toodangu eest makstakse arenenud riikide sama majandusharu toodetega võrreldes madalamat hinda.

Olukorra muutmine eeldab nii riigilt kui ettevõtetelt julgust mõelda suurelt. See eeldab ettevõtjate ambitsioone, oskusi ja teadus-arendustegevuse võimekust. See eeldab ka riigi poliitikas ettevõtluspoliitika selgeid prioriteete, innovatsioonipoliitikat, mis toetab teaduse rakendamist ettevõtluses ja riigi tuge ettevõtete rahvusvahelistumisele ning kõrghariduse konkurentsivõime parandamist.

Rahvusliku majanduse areng on ainuke strateegiline vastus majandusliku väljarände küsimusele. Palju Eesti inimesi asub majanduslikel põhjustel välismaale elama ja tööle. Esikohal on Soome, kus võime kõneleda ligi 30 000 Eestist läinud inimesest. Seisame silmitsi sellega, millega Soome läinud sajandi keskel, kus sõjajärgsel perioodil kolis umbes 300 000 soomlast Rootsi. Vahepeal sündis iga kaheksas soome laps Rootsis. Alles 1980ndatel pani Soome majandustõus soomlased koju tagasi pöörduma.

IRL on välja pakkunud lapsevanemale oma lapse nimel valimistel lisahääle andmise. Lisandub ligi 250 000 häält, mis asetavad tuntavamalt suurema poliitilise kaalu lastega perede probleemidele.

Lapsevanemale lisahääle andmine eeldab kahtlemata ka kodanikuharidusalast teavitustööd, sest vanema kohus on valimiskasti juures last esindades langetada valikuid just lapse tulevikku ehk siis eesti rahva järgmise põlvkonna tulevikku silmas pidades. Muuseas, seda nõuab ka põhiseadus.

Tegutsedes põhiseaduse vaimus, pääseme ka lõksust, kus meid sunnitakse pidevalt rääkima aiaaugust ning tahetakse selle kaunistamiseks miljoneid kulutada. Eestis võiks poliitikat teha rahvastiku kestmise ja arengu, mitte järgmiste valimiste võitmise nimel.

Vanemapension jõudis riigikokku

2012-04-09

Vabariigi Valitsus andis täna riigikogu menetlusse vanemapensioni eelnõu, millega kehtestatakse laste kasvatamise eest ühele vanemale lisapension.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on riigikogul plaanis vanemapensioni eelnõu juba sellel kevadel seadusena vastu võtta. „Vanemapensioni eesmärk on väärtustada laste kasvatamist ning kompenseerida laste kasvatamise tõttu tööturult eemal oldud aeg. Emapensionit hakkavad saama nii praegused kui ka tulevased lapsevanemad," ütles Margus Tsahnka.

Täiendava sissemakse või pensionilisa saamiseks tuleb vanemal esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus. Vanemad lepivad omavahel kokku, kumb neist soodustust kasutab. Pensionärid, kelle pensionistaaži hulka on juba praegu arvatud laste kasvatamise eest kaks pensioniõigusliku staaži aastat, ei pea uut avaldust esitama.

Seadus jõustub kahes etapis - 2013. aastal hakatakse maksma täiendava kogumispensioni makset ja kahe aastahinde suurust pensionilisa ning 2015. aastal hakatakse maksma täiendavat ühe aastahinde suurust pensionilisa.

Seaduse rakendamise kulud kaetakse riigieelarvest. II samba sissemaksete suurus 2013. aastal on 2,7 miljonit eurot. Pensionilisa maksmiseks kahe aastahinde ulatuses kulub 2013. aastal 0,1 miljonit eurot. Enne 2013. aastat sündinud laste kasvatamise eest makstava pensionilisa kulu on 2015. aastal 22,7 miljonit eurot.

Vaher: turvavarustuse mittekasutamisel peaks rakendama maksimumkaristusi

2012-04-09

Politsei peab olema senisest nõudlikum ja üle vaatama oma sanktsioonisüsteemi, et näiteks turvavarustuse mittekasutamise ja muude oluliste rikkumiste puhul rakendataks maksimumkaristusi, leiab siseminister Ken-Marti Vaher.

Kuna tänavu on liikluses elu jätnud juba 27 inimest (4. aprilli seisuga), uuris Postimees siseminister Ken-Marti Vaheri käest, kas politsei liiklusjärelevalve mahtusid on plaanis suurendada, karistusi karmistada ja politseid linnapildis nähtavamaks muuta.

«Sellel aastal suurendame politseis liiklusjärelevalve mahtusid,» kinnitas Vaher. «Sealhulgas tehakse politsei- ja piirivalveameti tööprotsessides muudatusi, et suunata järelevalvesse rohkem ressursse.»

Näiteks on lähiajal plaanis alustada elektroonilisele välimenetlusele üleminekut, mis võimaldab vähendada väärteomenetlustele ja andmete sisestamisele kuluvat aega ning aastas kokku hoida üle 67 670 töötunni, et suunata see aeg liiklusjärelevalve efektiivsuse tõstmiseks.

Samuti kaasab Vaheri kinnitusel PPA järelevalvesse abipolitseinikke. Lisaks paigaldatakse tänavu Tallinna Kristiine ristmikule kaks foori-, kiirus- ja ühissõidukirajakaamerat ning Tallinna-Narva maanteele kümme automaatset kiiruskaamerat.

«Väga suurt tähelepanu tuleb pöörata turvavarustuse kasutamisele,» rääkis Vaher, lisades, et praegu ei kasuta inimesed jalgrattakiivreid ja helkureid piisavalt, näiteks polnud mullu hukkunud 19 jalakäijast helkurit 16-l.

«PPA peab olema siin senisest nõudlikum ja üle vaatama oma sanktsioonisüsteemi, et näiteks turvavarustuse mittekasutamise, aga ka muude oluliste rikkumiste puhul rakendataks maksimumkaristusi,» lausus minister. «Arenguruumi siin jagub.»

Samas on tema hinnangul selge, et ainuüksi järelevalvest liiklusolukorra parandamiseks ei piisa.

«Uuringud näitavad, et politseipoolne järelevalve mõjutab liiklusohutust vaid 10-25 protsendi ulatuses,» selgitas Vaher. «Ülejäänud osas sõltub see sõiduki tehnilisest korrasolekust, liikluskeskkonnast ja liiklusreeglite järgimisest ning liikleja enda teadlikkusest ja oskustest.»

Seega on ministri väitel väga oluline, et liiklusohutusse panustaksid nii liiklejad ise, omavalitsused, maanteeamet kui politsei.

Vaher rääkis, et politsei nähtavus on üks liiklejaid distsiplineeriv meede, suurendades subjektiivse avastamise riski ja sundides inimesi õiguskuulekalt käituma. Ta lubas, et siseministeerium vaatab koos PPAga üle politsei sisemised tööprotsessid ja ressursid, et leida täiendavaid võimalusi politsei nähtavamaks muutmiseks.

«Oluline on olla nähtav eelkõige nendes kohtades, mis on analüüsipõhiselt ohtlikumad,» lasus Vaher. «Samas on probleemiks ka liiklejate endi nähtavus, sest 2011. aasta suurenenud hukkunute arv ja põhiline probleem liikluses oli just jalakäijate ja jalgratturitega.» Ka kergliiklejate turvavarustuse kasutamise ja nähtavuse suurendamine olevat sel aastal tõsine väljakutse.

Vaher rääkis, et joobes juhtimise, kiiruseületamise ja teiste liiklusrikkumiste eest ette nähtud karistusi on alles paari aasta eest karmistatud. 2008. aasta sügisel vastu võetud seadusemuudatused seadsid karistuse suuruse sõltuvusse alkoholijoobe raskusest ning muutsid 1,5-promillises või suuremas joobes juhtimise kuriteoks. Varem käivitus kriminaalmenetlus siis, kui juht jäi joobes sõiduga vahele teist korda.

Seadus karmistas kordades karistusi ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest ja lisas väärtegude eest kohaldatavate põhikaristuste hulka juhtimisõiguse äravõtmise, mida varem määrati üksnes lisakaristusena, tõi minister näiteks.

Näiteks kiiruseületamisel kuni 20 km/h suurenes karistus 10-lt 30 ühiku ja kiiruseületamisel 21-40 km/h 50-lt 100 ühiku suuruse trahvini. Lisaks võib viimasel juhul karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

«Kiiruseületamisel üle 40 km/h, mille eest võis varem karistada kuni 200 ühiku suuruse trahvi või arestiga, võib praegu oodata ka juhtimisõiguse äravõtmine kuni ühe aastani,» lisas Vaher. «Eraldi väärteokoosseisuna sätestas seadus turvavöö kasutamise nõude rikkumise, mille eest saab karistada kuni 50 ühiku suuruse ning sellise teo korduval toimepanekul kuni 100 ühiku suuruse trahviga.»

Samuti täpsustas seadus vastutust muude liiklusrikkumiste eest, mis on statistika kohaselt sagedased raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste põhjused.

«Niisiis võimaldab seadus määrata liiklussüütegude eest trahvi, jätta rikkuja põhi- või lisakaristusena ilma juhtimisõigusest ning päris kuritegelike rikkumiste juures kohaldada aresti, näiteks sariroolijoodikutelt on aga võimalik ka sõiduk konfiskeerida,» lisas Vaher.

«Samuti näeb karistusõigus selle aasta algusest ette võimaluse määrata asenduskaristusena üldkasulikku tööd lisaks kriminaalasjadele ka väärteomenetluses,» seletas ta. «Paljudes riikides on üldkasuliku töö rakendamine alternatiivkaristusena väga levinud ning kõige rohkem kohaldatakse üldkasulikku tööd liiklusalaste ja varavastaste süütegude puhul.»

Allikas: Postimees

Trei: ööpäevaringne tasuline parkimine Tallinnas on aukliku linnakassa täitmine

2012-04-05

Tallinna linnavoliniku Reet Trei (IRL) sõnul on ööpäevaringse tasulise parkimise ainuke eesmärk linnakassa täitmine ning sellega ei parandata märkimisväärselt liikluskorraldust.

"Linnavalitsus pettis tasuta ühistranspordi küsitlusel osalejaid, kuna serveeris ainult pooltõde - küsitlusel ei öeldud, et tasuta ühistransport toob kaasa ööpäevaringse tasulise parkimise. Südalinna parkimisala tasuliseks muutmine peale 19 õhtul ei ole seotud autostumise vastase poliitikaga, vaid sellega otsitakse võimalust parandada Tallinna rahalist seisundit. Kahjuks läheb raha aga sellise ebakvaliteetse teenuse jaoks, nagu seda on tasuta ühistransport," ütles Trei.

Linnavoliniku sõnul võib linnavalitsus otsustada tasulist parkimisala laiendada ka erinevates linnaosades, näiteks Kalamajas ja Pirital.

"Tallinnal puudub ühine transpordipoliitika. Läbimõtlemata on uute pargi-ja-sõida parklate asukohad ning nende finantseerimisallikad. Mõeldud ei ole linnaelanikele, kes alternatiivina võiksid kasutada liiklusvahendina jalgratast. Hea peremees mõtleb enne ja siis tegutseb, mitte vastupidi," lisas linnavolinik.

Mardi: Tallinna puudulik teedemärgistus on ohuks kõigile liiklejatele

2012-04-05

Tallinna linnavolinik Urmas Mardi (IRL) päris tänasel volikogu istungil aru abilinnapea Kalle Klandorfilt Tallinna tänavate ja ülekäiguradade puuduliku märgistuse kohta.

"Tekkinud olukord on ennekuulmatu. Igal kevadel on periood, mil liiklemine on puuduliku teedemärgistuse tõttu eriti ohtlik nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele. Autojuhid peavad reastuma liikluses mälu järgi. Õnnetuse korral tekitab süüdlase kindlaksmääramine suurt peavalu nii autojuhtidele, politseile kui ka kindlustusele. Seetõttu võivad jääda õnnetuses süüdi kõik osapooled. Soovin abilinnapealt teada, kas linn kompenseerib puudulikust teedemärgistusest põhjustatud liiklusõnnetuste kahju," ütles Mardi.

"Teine suur ohugrupp on halvasti või üldsegi mitte markeeritud ülekäigurajad. Need seavad igal kevadel ohtu lugematul hulgal inimelusid. Tallinn ei tohiks lubada endale ajutist teedemärgistust, mis kestab ainult ühe aasta. Kui linn saab lõpuks korraliku teedemärgistuse aastateks, siis uskuge - liiklusõnnetused langevad kevadeti märgatavalt," lisas linnavolinik.

Riigikogus moodustati merenduse toetusrühm

2012-04-05

Riigikogus moodustati merenduse toetusrühm

Täna riigikogus moodustatud merenduse toetusrühma esimeheks valiti Annely Akkermann ning aseesimeheks Kalev Lillo.

IRL-i fraktsiooni liikme Annely Akkermanni sõnul on meremajanduse osakaal Eesti majanduses ligikaudu 5%, merendusega tihedalt seotud transiidi osakaaluks hinnatakse 5-10%. Eesti rahvamajanduse, eriti ekspordi, seisukohalt on tegemist kahtlemata olulise valdkonnaga," ütles Akkermann.

„Täna loodud merenduse toetusrühm koondab saadikuid mitmest riigikogu komisjonist ja loodetavasti aitab see kaasa merenduse küsimuste süsteemsemale käsitlemisele. Praegu on merendusega seotud probleemid jagunenud mitmete komisjonide vahel. Laevade kasvav arv merel toob kaasa suurema avariide ja reostuse ohu. Merel otsivad oma kohta tuulepargid ning kalavarud on drastiliselt vähenenud. Suurenev surve merele nõuab paremat planeerimist ja keskkonnakorraldust," lisas Akkernann.

Merenduse toetusrühma kuuluvad Annely Akkermann, Siim Kabrits, Kalev Kallo, Liisa-Ly Pakosta, Aivar Sõerd, Toomas Tõniste, Kalle Laanet, Urve Tiidus, Imre Sooäär, Jüri Jaanson, Tõnis Palts, Kalev Lillo, Väino Linde ja Jaanus Tamkivi.

Välismaalaste seaduse muudatused said valitsuse heakskiidu

2012-04-05

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks välismaalaste seadust muutva eelnõu, mis täpsustab väärkasutuste ohu vähendamiseks tähtajaliste elamislubade andmise tingimusi.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on muudatuste eesmärk viia miinimumini sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade väärkasutamise risk ja kindlustada, et elamisloa saaksid välismaalased, kelle Eestisse elama asumine aitab kaasa ühiskonna arengule. Selleks sätestatakse eelnõus elamislubade andmise eesmärgid ja tingimused, millele töötamiseks ja ettevõtluseks elamisluba taotlevad välismaalased peavad vastama. Seda, kas välismaalaste Eestisse tulek annab ühiskonnale lisaväärtust, võimaldab uus regulatsioon hinnata juba taotluse menetluse käigus.

Eelnõu seab lisatingimusi neile, kes taotlevad elamisluba töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Praegu võib välismaalane elamisloa saada, kui äriühing on registreeritud Eestis ja ta on nimetatud selle juhtorgani liikmeks. Eelnõu kohaselt peab äriühing olema Eestis registreeritud aga vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist ja sama kaua peab see olema Eestis tegutsenud, lisaks peab nii välismaalase Eestisse asumine kui ka tema tööandja tegevus soodustama majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.

Vaher märkis, et uued nõuded ei tekita elamisloa taotlejatele olulist lisakoormust, kuid samas võimaldavad need juba enne elamisloa andmist hinnata, kas välismaalane kavatseb taotletavat elamisluba kasutada eesmärgipäraselt. Tema sõnul ei pea välismaalane äriühingu juhtimiseks elama tingimata ka Eestis, vaid ta võib oma ülesandeid täita välismaal elades või Eestis viisa alusel olles.

Teise muudatusena kaotab eelnõu senise piirangu, mille järgi võib välismaalane olla vaid ühe äriühingu juhtorgani liige. Eelnõu kohaselt võib välismaalane juhtida ka mitut äriühingut, kui vähemalt üks neist maksab talle selle eest 1,24-kordse keskmise brutopalga suurust tasu. Sama kehtib ka ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalase suhtes.

Ettevõtluseks elamisloa omamise ja pikendamise tingimused muutuvad eelnõuga paindlikumaks, et soodustada Eesti majanduse arengut. Praegu on ettevõtluseks elamisloa saamise ja omamise tingimuseks üksnes 63 900 euro suuruse investeeringu tegemine. Eelnõu näeb ette, et pärast üheaastast elamisloa omamist on välismaalane nõuded täitnud ka siis, kui tema äriühingu müügitulu on aastas vähemalt 200 000 eurot või kui äriühing pakub tööd inimestele, kelle töötasu ulatub kokku vähemalt viiekordse keskmise brutopalga tasemele.

Eelnõu rakendamiseks on politsei- ja piirivalveametil võimalik luua tähtajalise elamisloa taotluste menetlemiseks nõuandev komisjon ja kaasata menetlusse teisi asutusi. Näiteks kui välismaalane taotleb elamisluba ettevõtluseks, peaks politsei- ja piirivalveamet kaasama ka majandusalast eksperthinnangut anda oskava asutuse või isiku, et selgitada, kas välismaalase kavandatav äritegevus on perspektiivne ja realistlik ning Eesti majanduse arengu seisukohast oluline.

Seadusemuudatused peaksid eelnõu järgi jõustuma 1. juulil.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister hakkab juhtima uimastiennetuse valitsuskomisjoni

2012-04-05

Vabariigi Valitsus kiitis heaks siseministeeriumi eelnõu moodustada uimastiennetuse valitsuskomisjon, mis hakkab strateegiliselt suunama nii narkomaania ennetamise kui tõkestamisega seotud tegevusi.

Siseministri sõnul paistavad Eesti halvad näitajad narkootikumidega seotud statistikas silma kogu Euroopas. „Eestis on viimase kümne aasta jooksul narkootikumide tarvitamise tagajärgedesse surnud 933 inimest. See tähendab, et narkootikumide tarvitamise tulemusena oleme kaotanud rohkem inimelusid kui liiklusõnnetuste, uppumissurmade või tulesurmade tagajärjel,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Näiteks kaotas 2011. aastal narkootikumide tarvitamise tulemina elu 123 inimest, samas kui tulesurmade arv oli 73.“

„Narkokuritegevus on ka organiseeritud kuritegevuse väga mõjus osa, see moodustab ligi viiendiku kõikidest toimepandud kuritegudest. Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse kogutulust moodustab see pea poole,“ lisas Ken-Marti Vaher. „Samas aga on uimastiprobleemiga võitlemise kulud riigile kolm korda suuremad, kui sellest saadav tulu kurjategijatele.“

„Eesti tänane olustik näitab, kui hädavajalik on pöörata uimastiennetusele riiklikul tasemel senisest suuremat tähelepanu. Kõige kõrgemal valitsuse tasemel komisjoni loomine on probleemiga tegelemisel uus samm, et hakata nii ennetustegevusi kui pakkumise vähendamist strateegiliselt juhtima ja koordineerima,“ ütles Ken-Marti Vaher. „Komisjoni moodustamisel tihedas koostöös sotsiaalministriga lähtusime sellest, et narkovastase võitluse võib laias laastus jagada kaheks: nõudluse ja pakkumise vähendamiseks. Uimastinõudluse vähendamine tähendab narkomaania ennetamist ja ühiskonnale tekitatava kahju vähendamist: see hõlmab näiteks laste tervisekasvatust koolis ja ennetustööd riskirühmade laste seas. Ühtlasi tegelemist juba süstivate narkomaanidega. Seevastu uimastite pakkumise vähendamine hõlmab peamiselt jõustruktuuride, eeskätt politsei ja prokuratuuri, jõupingutusi narkoäri tõkestamiseks,“ selgitas siseminister.

„On oluline, et lisaks valitsuskomisjoni alalistele liikmetele kaasame komisjoni töösse ka vabakonda ning teisi riigi- ja omavalitsusasutusi esindavaid asjatundjaid, et üheskoos siduda ja planeerida eri asutuste tegevusi, tagada ühiste suundade ja tegevuste seire, vältida topelttööd ning kindlustada, et narkovastane võitlus oleks pideva tähelepanu all,“ ütles Ken-Marti Vaher.

Siseministeerium saatis jaanuaris valitsuskomisjoni töös osalemise kutsed laiale ringile koostööpartneritele, erilist rõhku pandi vabakonna organisatsioonidele. Lisaks uimastiennetuse ja uimastikuritegevuse vastase võitluse eest vastutavatele ametkondadele on komisjoni kutsutud noorte, lapsevanemate, koolijuhtide ja tudengite ühendused, samuti kohalike omavalitsuste esindajad ja teised olulised koostööpartnerid.

Siseminister peab iga aasta 1. aprilliks andma Vabariigi Valitsusele ülevaate komisjoni tööst.

Allikas: Siseministeerium

Mis on meie erakonna jaoks kõige tähtsam küsimus?

2012-04-05

Head sõbrad

Mis on meie erakonna jaoks kõige tähtsam küsimus?

Põhiküsimus on eesti rahva kestmine. Rahvaloenduse andmed saame kevadel, hetkel on loendatud inimesi kordusi maha võtmata 1327312 inimest. 2000 aasta rahvaloendus näitas, et meid on 1370052 inimest, sealhulgas eestlasi 930219 inimest.

Leedu eelmise aasta rahvaloendus andis tulemuse, et Leedus elab 3,0538 miljonit inimest. Eelmine, 2001. aastal toimunud rahvaloendus andis riigi rahvaarvuks 3,483 miljonit.

Mis saab edasi?

Eurostati 2011 aasta prognoos ütleb, et Eesti rahvaarv 2060 on 1.172.700 inimest.

Läinud aasta sündimusnäitaja kinnitatud sünni- ja surmaandmete alusel miinus 565 inimest. Võrreldes 2010 aasta andmetega (pluss 35) on iive vähenenud 600 inimese võrra.

2011.a sündis kokku 14 679 last, mis on 1146 võrra vähem kui 2010. aastal. Seega on sündide arv langenud 2006. aasta tasemele (14 819). Iive on vähenenud peamiselt sündide arvu vähenemise tõttu.

Meil on kanda rahvana kestmisel kahekordne koorem. Ühelt poolt üldine madalam sündivustrend Euroopas, teisalt okupatsiooni mõjud.

Rahvastikuteadlane Aigi Rahi uurimuses okupatsioonide Valges Raamatus öeldakse, et meie statistilised inimkaotused olid 25 % rahvastikust ehk 250 000 inimest. Sealsamas Valges Raamatus võrreldakse majandusvallas Eestit ja Soomet küsimusega, et kui võtta lähtekohaks mõlema riigi olukord 1939 ja ekstrapoleerida Eesti olusid Soome mudeli järgi, siis oleks 2003 meie SKP pidanud olema per capita viis korda suurem. Tegin sama kahtlemata meelevaldse tuletise meie rahvaarvusid võrreldes ja sain tulemuseks circa 1,8 miljonit inimest Eesti elanikena ilma okupatsioonimõjuta.

Statistikaameti 2006 aastal tehtud Eesti rahvastikuprognoosi järgi (aluseks võeti elanike arv 1 miljon 338 233 inimest) on Eestis 2050 aastal rahvastik erinevate variantide korral alljärgnev.

Tingimusel, et sündimus püsib muutumatuna 2005 aasta mõistes 993519 inimest (1,5 last sündimuskordajana perre). Siis elaks Eestis 2050 aastal 742916 eestlast. Võrdlusena lähteandmetega elas vastavat 919948 eestlast 2005 aastal.

Tingimusel et kogu perioodi vältel sündimus pidevalt tõuseb ja suremus langeb: 1250110 inimest.
Tingimusel, et toimub väga kiire täiendav sündimuse tõus (sündimuskordaja 2,2 last perre) elaks Eestis 1360689 inimest.

Need numbrid näitavad, et me ei tohi ennast rahulolevalt petta sellest, et meie rahvaarv tänasel päeval on samas mõõdus statistikaameti eeldatud andmetega.. Rahvas kahaneb, kui sellega ei tegeleta viisil, et see on meie riigi poliitika keskne küsimus. Me ei vaja paanikat ja masendust, vaid kainet arusaama, et rahva püsimine on meie endi kätes. Ja see eeldab tegelemist väga erinevate teemadega: sündimusega, elueaga, tervisega ja rändega.

Meie rahvaarv väheneb, isegi kui sündimus tõuseks, sest pikeneva eluea ja keskmise sündimuse taustal on vähenemise põhjuseks just 1990-2000 sündinute vähesus.

Meil sünnib perre kõige enam esimesi lapsi, ligi pooled. Tõsine probleem on esimeste laste suhteliselt väike arvukus üldiselt suureneva sündimuse taustal. Kui esimesi lapsi jääb väheseks, ei saa sündida ka järgnevad lapsed.

Rahvastikku mõjutavatest protsessidest on arvuliselt Eesti jaoks suurimaks probleemiks inimeste, eriti meeste lühike eluiga. Eestist vähem elavad mehed vaid Lätis ja Leedus. Meeste kadu on märgatav juba pereloomise eas, see mõjutab demograafiat ka sündimata laste näol.

See seab meie ette ülesande tõkestada riskikäitumist ja arendada rahva tervislikkkust. Meie surmade kolm põhilist põhjustajat on südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad ja mürgitused ja vigastused.

Teiseks, laste sünd perre. Teooriate järgi mõjutab ühiskond lapse sündi peamiselt hoiakute ja ressurssidega.
Mis raskused on valiku langetamisel?

On positiivne, et meie soovitud sündide arv noortel on kõrgem, kui tegelik sünnikordaja. See oli soovina 2004 aastal 2,3 last perre. Suur vahe tegeliku käitumise ja soovide vahel viitab sellele, et seda on võimalik toetada ressurssidega. 1990 aastate keskel mõjutasid sündimust uuringute järgi (Ene-Margit Tiit) majanduslikud probleemid, eluase, pooleli olevad õpingud ning ebakindlus tuleviku suhtes. 2008 aasta uuring tõi sisse olulise takistusena mure tulevaste laste hariduse pärast.

Kolmandaks, töö- ja pereelu kombineerimise probleemid, seda eriti üksikvanematel. On mõtlemapanev, et Eurobaromeetri uuringu järgi on eesti rahva rahulolu oma pereeluga euroopa kõige kehvem.

Tulen tagasi selle mõtte, juurde, et meie riigi poliitika keskmises peab olema rahva kestmine. See on väärtusotsustus.

Nii nagu Prantsusmaal, peame hakkama analüüsima poliitiliste riigijuhtimisotsuste mõju rahvastikule.
Et see poleks lihtsalt hüüdlause, toon kaks näidet.

Saksamaa elanike arv Eurostati järgi kukub 2060 aastaks 82 miljonilt 66 miljonini. See sunnib samade probleemidega tegelema Euroopa kõige suurema rahvaarvuga riiki. Vanemapensioni idee pakkuski 2005 aastal välja prof Hans-Werner Sinn (Ifo Instituudi president, Müncheni Ülikool, Saksamaa üks tuntumaid majandusteadlasi). Tema hinnangul vanaduseaks piisava sissetuleku tagamiseks tuleb igaühel investeerida kas inimkapitali (laste kasvatamise kaudu) või reaalsesse kapitali (täiendavate säästude näol kogumispensionis). Samas rõhutas Sinn, et igal tööealisel põlvkonnal on paralleelselt kaks kohustust: hoolitseda nii vanema kui noorema põlvkonna eest. Vanema põlvkonna eest hoolitsetakse ennekõike maksulaekumiste kaudu solidaarsesse pensionisüsteemi. Noorema põlvkonna eest hoolitsemine toimub laste reaalse kasvatamise kaudu. Kui inimesel pole lapsi, siis peab ta seeläbi koguma rohkem sääste oma personaalsesse pensionivarasse. Ta pani ette Euroopa demograafilise kriisi mõjutamiseks kehtestada laste arvust sõltuv täiendav pension, jättes olemasoleva töötasust või sissetulekutest sõltuva pensioni puutumata. Seda ideed Saksamaal arutatakse. Selle aasta kevadel Riigikogu jõustab Sinni idee alusel välja töötatud vanemapensioni seaduse. Sest meil pole aega arutada. Meid on nii vähe.

Teine näide Saksamaalt 2009 algatati Saksamaal teist korda põhiseaduse muudatus, et anda igale kodanikule hääl. 46 Saksa Liidupäeva saadikut (sealhulgas ka Liidupäeva endine president Wolfgang Thierse) sellekohase algatuse tegid. Mõte viitab, et Saksamaal on 14 miljonit last esindusõiguseta. Muidugi ei kujuta keegi ette absurdisituatsiooni et väiksed lapsed langetavad ühiskonna tuleviku kohta valikuid. Idee on sügavamal.

See idee ei ole uus, vaid seda on välja käinud Eestis liikumine Noor Eesti.

Meie demograafiline prognoos näitab rahvastiku vananemise kindlat jätku. Praeguse sündimuse püsides suureneks eakate osatähtsus Eestis 2050 aasaks 26%-ni. Võrdlusena oli see osakaal 1990 aastal poole väiksem. Praegu on meil pensionäri kohta neli töötegijat, 20 aasta pärast kaks.

Seega lapsevanemate kui valijaskonna jõud kahaneb. Rahva kestmise seisukohalt oleks oluline, et esindusdemokraatias see jõud ei kahaneks, vaid vähemalt säiliks ning kui me soovime lastega perede olukorda kiiremalt riigi ja omavalitsuste jõul parandada, siis kasvaks. See ei muuda niivõrd ühiskonna poliitilisi eelistusi, kui kutsub poliitikutes esile vajaduse asetada poliitika keskmesse lastega perede küsimused.

Siin ei vastandu sugugi erinevate põlvkondade huvid, sest rahva arvuline kestmine on eelduseks riigi suutlikkusele täita kõiki sotsiaalkohustusi.

Ning teiseks, see tagaks kõigile kodanikele east sõltumata ühetaolise hääle kaalu.

See eeldab põhiseaduse ja valimisseaduste muutmist.
Õiguslik lähtekoht on see, et meie põhiseaduse § 12 järgi on kõik on seaduse ees võrdsed. Üldine võrdsuspõhiõigus eeldaks kõigil kodanikel esindusdemokraatias hääleõigust. Samas on kehtiv põhiseadus selle valimistel kitsendanud järgnevalt: § 57 järgi hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.

Põhiseaduse muudatus sõnastaks järgneva maksiimi: § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik. Alla 18 (või 16, kui ühiskonnas leitakse selles küsimuses lai toetus) aastased Eesti kodanikud teostavad oma hääleõigust vanema kaudu seaduses sätestatud korras. Selle loogika järgi on kõigil kodanikel valimisõigus, kuid alaealiste puhul on selge, et seda õigust realiseerib lapse huvides tema vanem.

Aluse annab selleks põhiseaduse § 27, mille järgi vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Nagu Andrus Kivirähk selle idee kohta osundas 2009 aastal: „Arusaadavalt hääletavad laste eest nende emad-isad. Ja see on ju absoluutselt loomulik. Vanemad võtavad pidevalt oma laste eest otsuseid vastu, see ongi nende vanemlik kohus."

Õigusteaduslikult on kritiseeritud, et nimetatud ettepanek läheb vastuollu valimiste ühetaolisuse põhimõttega. Seda näilist vastuolu ei teki, kui käsitleme lapsevanemat kui lapse täisealist esindajat. Ka Saksa põhiseaduskohtu kohtunik Roman Herzog ja prof. Paul Kirchof on pidanud Saksa riigiõiguse praktikas nn perekonna valimisõigust võimalikuks põhiseaduse muudatuse kaudu.

See idee ei vastanda lastega peresid ja lastetuid.
Aasta Ema 2009 Maie Niit ütles selle kohta tabavalt: "käesoleva ajani on just lapsevanemail olnud kesisem kaasarääkimise võimalus- kolme lapse isal on ju ikka üksainus hääl, täpselt samuti nagu ka lastetul mehel"
Kahtlemata on reaalsus, et selle idee suhtes on erineva peremudeliga inimeste eelhoiakud erinevad.

EMOR-i 2010 aasta uuringu järgi tuleb selgelt esile, et toetus sellele ideele on korrelatsioonis vastanute laste arvuga: nii toetas täiesti või pigem seda algatust 52 % 2 ja rohkem last peres omav inimene ning isikutest, kus peres lapsi polnud, oli vastav number 31 %.

Laste valimisõiguse omistamine lapsevanemale nn perekonna valimisõiguse kaudu tekitab juurde ca 250 000 lisahäält, mis asetavad tuntavamalt suurema poliitilise osakaalu lastega perede probleemidele. See eeldab kahtlemata ka kodanikuhariduse alast teavitustööd, sest vanema kohus on valimiskasti juures last esindades langetada valikuid just lapse tulevikku, ehk siis eesti rahva järgmise põlvkonna tulevikku silmas pidades. Just selle nõude põhiseadus meile asetabki.

Me oleme valimistel lubanud eesti rahvale debatti selle idee üle. See on erakorraline idee, sest mugavam on rahvana vaikselt hääbuda, õllepudel käes televiisorit vaadates. Mõtleme suurelt ja raamidest välja, nii saame suuremaks!

Kuid meie perepoliitika toetav ülesanne tagada rahva kestmine tuleb selgemalt välja joonistada.
Esiteks, lasterikkad pered, kes on põhiseaduse erilise kaitse all. Kodutoetus on esimene tugev meede.
Teiseks, peretoetuste süsteemi ümber kujundamine nii, et oleks vajaduspõhisus ja korrelatsioon laste arvuga tugevam. Teenused, lastekaitse süsteem, vabakonna parem toetamine laste kaitsel. Väikelastega inimene peab olema tugevama kaitse all.

Kas avame debati ka meie maksusüsteemi üle? Mäletate, meie jõustatud on teise lapse tulumaksuvabastus, üks aasta kehtis see ka alates esimesest lapsest.
Eesti perede toimetulekust.

See peab olema meie poliitika sisetuum rahva kestmisel. Selle võti on meie rahvusliku majanduse arengus. Kui inimestel on töö, siis tuleb pere toime ja mõeldakse täiendava lapse peale. 2009 käisime oma programmi välja. See ei sisaldanud populistlikke kollaseid veste, vaid lähtus esiteks riiklike investeeringute võimendamisest, teiseks ekspordi garanteerimisest ja kolmandaks aktiivsete tööturumeetmete paketist.

Tänaseks on olukord selline, et 2010 märts oli meil 95200 registreeritud töötut, eilse seisuga oli 49863 töötut.
Kuid see number on muidugi kõrge. Sellega tegeleme jätkuvalt. MIT professor Daron Acemoglu kõneleb sellest, miks mingid rahvad on rikkad ja miks mõned rahvad on vaesed. Ajaloos on mitmeid seoseid toodud nii looduse, maavarade ja muu pinnalt. Ta toob oma väites esile selle, et ühiskond peab pakkuma kapitalismi võimalusi võimalikult paljudele. See tähendab eraomandit, võimalust ettevõtluses kaasa luua, ligipääsu haridusele, selgeid reegleid ja konkurentsi.

Majanduse puhul on viimasel ajal käsitletud arengu ainsa eeldusena kahte aksiomaatilist nähtust. Esiteks suhteliselt stabiilne maksusüsteem ja teiseks riigi rahanduse korrasolek.

Need on meie jaoks olulised eeldused, kuid sellest ei piisa. Minu meelest peame majandusele andma avarama käsitluse kui vaid turg välisinvestorile. Kus passiivsus riigi poolt loob pideva läbiva jõukuse kasvu ühiskonnas.
Nimetan selle rahvuslikuks majanduseks, sest selle käsitluse kese on siin olevad inimesed ja kapital. Nende arendamise ja soodustamise mille kaudu on võimalik kapitalismi loovaid võimalusi võimalikult paljudele ühiskonna liikmetele kasulikuks pöörata.

Vaja on esiteks inimeste tootlikkuse kasvu suuremalt.
See on meie tasuta kõrghariduse tuum. Kättesaadavus, kvaliteet, tulemuslikkus. See peab olema meie üldhariduse käsitluse tuum- inimese annete ja võimete maksimaalne rakendus, väljalangevuse kahandamine, eriala pakkumine, lapses loovate annete esiletoomine. Koolisüsteemi tuleviku arutelu ei tohi muutuda vaid aruteluks sotsiaaltagatiste üle. Kuid selge, et nende eesmärkide kese on õpetaja: tema motiveeritus, mõistlik koormus ja staatus ühiskonnas.

Inimesest kõneledes on meil üle 100 000 erialata tööealise inimese. Ümberõpe ja uue eriala pakkumine peab olema oluline üleskutse keskealistele ja vanemas keskeas inimestele. Muidu ollakse tööturul kaitsetud.

Ettevõtlikkuse õpetamine koolis on üks meie algatusel sisse seatud kooliprogrammi osa.

Teine samm on meie majanduses kapitalile ligipääsu parandamine. Kapitali kaasamise võimalikkuse ja tööhõive vahel on USA aktsiate primaarturu näitel selge seos. Kapitalituru hetkeolukord on meil . Finance Estonia raporti järgi väga kehv Reguleeritud aktsiaturul on turukapitalisatsioon vaid 12 % skp-st, arenenud riikides samas 100 %. Iseloomulikud tunnused turul on ebalikviidsus, kasvukapitali pakkumine piirdub väheste eraisikute ja paari Baltikumi fondiga, reguleerimata aktsiaturgu sisuliselt pole, võlakirjaturg on varjusurmas. Järeldus: Eesti ettevõtete ligipääs kapitalile on piiratud ja see on turutõrge, mis nõuab riigi tähelepanu. See toob kaasa kohalike ettevõtete ennetähtaegse müügi, mistõttu firmad ei saavuta oma täit potentsiaali.

Lisaks kapitali vähesusele voolab see ka riigist välja. Eesti pensionifondide kogumahust on koduturule investeeritud ca 6%, EL-s keskmiselt 60 %
Riik saab ja peab kaasa aitama kapitaliturgude taaskäivitamisele Eestis. Miks see on nii tähtis? Sest kapitali puudumine pärsib Eesti ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelises keskkonnas. Meie majanduse strateegiline siht on aga ettevõtted, mis asuvad Eestis ja on võimelised välisturgudel jõudma lõpptarbijateni. Meie majanduspoliitika kese on rahvuslik majandus, mis ei tähenda mitte protektsionismi, vaid meie ettevõtlusele eeliste otsimist rahvusvahelisel turul .

See peab olema ka meie ettevõtluspoliitika eesmärk: Eesti firmade areng rahvusvahelise väärtusahela tippu. Eesti ettevõtluse suurim probleem on töötunni madal väärtus rahvusvahelisel turul. Ehk teisisõnu: meie firmade toodangu eest makstakse madalamat hinda arenenud riikide sama majandusharu toodetega võrreldes. Raul Paruski analüüsis selle probleemi kohta on toodud ära probleemid: nõrgad kaubamärgid, spetsialiseerumine lihtsatele funktsioonidele ehk allhange ja lihtne asendatavus muude konkureerivate toodetega. Selle olukorra muutmine eeldab nii riigilt kui ettevõtetelt julgust mõelda suurelt nagu rahva kestmisegi puhul. See eeldab ettevõtjate ambitsioone, oskusi ja teadus arendustegevuse võimekust. See eeldab ka riigi poliitikas ettevõtluspoliitika selgeid prioriteete, innovatsioonipoliitikat, mis toetab teaduse rakendamist ettevõtluses ja riigi tuge ettevõtete rahvusvahelistumisele ning kõrghariduse konkurentsivõime parandamist.

Rahvusliku majanduse areng on ainuke strateegiline vastus majandusliku väljarände küsimusele. Palju eesti inimesi asub majanduslikel põhjustel välismaale elama ja tööle. Esikohal on Soome, kus võime kõneleda ligi 30 000 inimesest. Seisame silmitsi sellega, millega Soome läinud sajandi 50-60-datel aastatel, kus sõjajärgsel perioodil umbes 300 000 soomlast sai püsivaks elanikuks Rootsis. Vahepeal sündis iga kaheksas Soome laps Rootsis. 1971 läks rekordiliselt 41000 soomlast Rootsi. Pööre toimus alles 80-datel.

Kuid just Soome majandustõusu tõttu hakkas rohkem soomlasi Soome tagasi tulema kui läks Rootsi.

See olukord seab meie ette tähtsa ülesande. Meie majanduslik reaalsus ja vabadus liikuda viib eestlasi üle piiride. Riigi ülesanne on aidata eestlasel oma lapsi eestlastena üles kasvatada, hoida sidet, aidata kogukondi ja mis kõige tähtsam, kõik on alati Eestisse tagasi oodatud ja naasmist tuleb hõlbustada. Mitte kitsalt talendid, vaid Eesti inimesed. Kuid eestlane peab olema võimalik olla sõltumata elukohast ja riigipiiridest, sest see on eeldus, et tullakse tagasi.

Naabruspoliitika programm tuleks üle vaadata, ja peame tegema siin koostööd Kokoomusega., mis puudutab Soomes elavate eestlaste vajadusi.

Nende poliitiliste teemakäsitluste valgus tahan selgelt öelda, mis IRL poliitilisel maastikul asetseb. Esiteks, me usume, et heaolu tuleb ühiskonnas läbi pingutuse ja töö. See on moraalne ja majanduslik seisukoht, et tööd tegev inimese toimetulek on parem kui tööd mittetegeval. Seda põhivalikut seatakse Eestis üha rohkem kahtluse alla. Justkui oleks võimalik olla edukas ja toime tulla tööd tegemata.

Ettepanekute rivi, mis tuleb parlamenti, puudutab ümberjagamist. Siin on meil selgelt vastandumine vasakopositsiooniga.

Ning teiseks, põhimõtteline küsimus mis puudutab rahva kestmist. Me kujutame ette ühiskonda mitte kui indiviidide olelusvõitlust, kus läbi edu realiseerib indiviid oma personaalset heaolu ning see ongi eesmärk: Eesti kui turg. Inimväärikas hakkamasaamine on kahtlemata meie poliitika. Kuid Eesti riigi ülesanne on tagada rahva kestmine, mitte turu toimimine kui eesmärk. Rahvuslik majandus on vahend rahva kestmiseks läbi perede jõukuse kasvu.

Aasta on möödunud valimistest. Kuidas edeneb meie lepingu valijaga täitmine?

Niisiis, esimesena lubasime viia Eesti uuele majanduskasvule. Eelmise aasta majanduskasv oli 7,6 %. Selle aasta majanduskasvuks prognoosis Ernst and Young 2%, rahandusministeeriumi kevadprognoos oli 1,7 %. Eurotsoonile üldiselt prognoosib Euroopa Keskpank 0,1% langust. Majanduse arengu huvides lubasime hoida riigieelarve tasakaalus- koalitsiooni siht on, et eelarve on 2014 struktuurses tasakaalus.

Lubasime toetada ettevõtlust jõuliselt, et luua uusi töökohti. Siin võin mainida, et riiklike investeeringute programm on sel aastal 1,25 miljardit eurot. Alandame maksukoormust- maksukoormus suhtena skp-sse kukub 2013, muuhulgas järgnevate sammudega: täiendkoolituse erisoodustuse maksuvabastus ja töötukindlustusmakse alandamine.

Teisena lubasime emapensioni. Täpselt nii nagu leping ütleb, seda ka teeme.

Kolmandaks, tasuta kõrgharidus. See on selle valitsuse suurim reform ja ma kiidan Jaaku selle suure algatuse eest. Lepingus oli kirjas: rahastame täiendavalt kõrgkoole nii, et avalikes kõrgkoolides oleks täiskoormusega eestikeelne õpe maksuvaba. See oli selle koalitsiooni väga põhimõtteline maailmavaateline konflikt. Ega Jürgen Ligi asjata veel sel sügisel ei öelnud , et tasuta kõrghariduse asemel võiks kehtestada üldise osalise õppemaksu. Tasuta kõrghariduse puhul tuleb selgelt esile meie erinevus reformierakonna kapitalismi käsitlusest. Me teeme seda seetõttu, et pakkuda võrdseid võimalusi ja seetõttu, et see on seotud rahva kestmisega. See pakub vanematele kindlustunnet, see on eelduseks rahvusliku majanduse arengule ja see tõstab meie rahva vaimset kvaliteeti. Me ei lubanud seda, mille ees sõimata saime: ilma õppimata saab ülikoolis tasuta õppekohal olla.

Neljandaks, seisame kodukulude alandamise eest. No nii, selle koha pealt meil kriitikuid jagub. Mikser hüüdis lausa, et lubasime kodukulude vabastamist. Me lubasime: esiteks, kodude maamaksu vabastust. Ja ma toetan seda, et hüvitame omavalitsustele maksuvabastusest puudujääva raha. See ei ole mitte pisiasi, vaid põhimõtteline väärtusotsus: lapsed sünnivad sinna kus on kodu. Ja kodu omamist me toetame, mitte ei karista. Teiseks, küttekulude vähendamiseks toetame korterelamute soojustamist . Veebruari alguseks on renoveerimislaenu väljastatud meie programmi järgi 391 korterelamule kogumahus 34,26 miljonit eurot. Keskmine maja suurus oli 2252 ruutmeetrit ning keskmine rekonstrueerimistöödega saavutatud energiasääst 39 %. See puudutab arvestuse kohaselt vähemalt 33 000 inimest. Ja see on meie projekti esimene faas. Ka selle projektiga tuleb mõelda suurelt. 30 aprillil alustame eramajade rekonstrueerimistoetuste programmi esimese pilootkavaga, millega peaks saama toetust umbes 300 väikeelamut. Meie lasterikaste perede kodutoetuse kavaga on saanud 5 aastaga toetust 1254 peret kus kasvab keskmiselt 4,3 last peres. Keskmiselt elatakse 4 toalisel elamispinnal, mille suurus on 71,87 meetrit. Nende perede keskmine sissetulek oli 133,9 eurot kuus. Keskmine toetus oli 6140 eurot ja enamikus elati maapiirkondades. 2007. aastal sotsiaalministeeriumi tellitud lasterikaste perede toimetuleku uuringust ilmnes, et 15% peredest oli laste saamist edasi lükanud. Nende hinnangul oli peamiseks lapse sündi edasi lükkavaks teguriks ruumipuudus või halvad elamistingimused. Seda pidas väga või pigem oluliseks 54% sünde edasi lükanud peredest.

Lasterikastest peredest elas korteris 51%, ühepereelamu või talu oli 41% peredel. Veerand elamutest oli ehitatud enne 1946. aastat. 84% juhtudel kuulus lasterikaste perede eluruum perele endale. Keskmise leibkonnaga võrreldes on lasterikastel peredel küll suurem eluruum, kuid kuna ka pereliikmeid on rohkem, siis elavad paljulapselised pered siiski suuremas kitsikuses. Peresid, kellel puudub soe vesi, on viiendik, peaaegu sama paljudel puudub veeklosett ning 10%-l pole kanalisatsiooni. Sotsiaaldemokraadid ilkusid meie kodupoliitika kohta, nimetades seda farsiks. Mingu siis nende perede juurde ja öelgu, et nende lahendus Eesti lasterikaste perede kodumurele on kinnisvaramaks.
Kolmandaks, ohjeldame monopole. Mida see tähendab? Seda et monopolide hinnakujunduse üle peab olema sõltumatu regulaatori kontroll ja kus võimalik, monopole lammutatakse. Suur töö on Gazpromi monopoli langetamine. Meil on valida, kas saame mõistliku gaasi hinna Venemaa ees lömitades või läbi konkurentsi.

Tallinna Vee ebaõiglaselt kõrge hinna asi on kohtus ning seadusega on hinnatõusu katse blokeeritud. Monopolide ohjeldamise seaduse tulemus oli prügipõletusjaama rajamise otsus, millega nad saavad konkursiga oma soojust küttevõrkudesse müüa.

Siin on mitmeid asju, mida edasi teha: kaugküttepiirkondade mõistlikkus väikestes piirkondades, kaugkütte trasside renoveerimine, järgmise finantsperspektiivi ajal jõulisem soojustamisprogrammi maht.

Meie lähtekoht on selge: sisendhinnad maailmaturul kallinevad ja see eeldab perede toimetuleku tagamise huvides riigi sellist toetuspoliitikat, mis on demokraatlikus riigis poliitikute võimuses.
Veel meie lepingu lubadustest: astmeline tulumaks-ei tule. Palgaarmee- ei tule. Tuletan meelde reformierakonna pressiteadet 2010 aasta detsembrist: „Reformierakond avalikustas täna oma riigikaitsepoliitika programmi, milles soovib võtta suuna palgaarmeele ning lühendada ajateenistust poole aastani." Meie suutsime valitsuses tõsta kaitsekulud 2 %-ni skp-st. Läti tegi otsuse minna üle kutselisele armeele. Täna suudab läti teenindada välismissioone. Ning iseseisva kaitsevõime tagamisega lõunanaabritel on tõsised probleemid. Leo Kunnas ütles selle kohta: On selge, et sõjalise konflikti korral ei suuda Läti hoida lahti meile ülimalt olulist maismaa-ühendust liitlastega.

Väsimisest. Kas rahvas on väsinud või valitsus on väsinud? Meie lahendus on, et vaja on tegusalt positiivsete algatustega edasi minna. Haldusreformi vajadus on endiselt üha tõsisemalt õhus. Naeruväärne, et Portugalilt nõuame ,aga ise ei tee. Peame mõistma, et kui me ei astu samme elukvaliteedi sälitamiseks maapiirkondades, siis kogu elanikkond ainult suurlinnades ei moodusta enam eesti rahvast. Selles vaimus tegeleme ka üldhariduse kaasajastamisega.
Tähtis on valitsemise stiil- nina ei tohi püsti ajada. Reaalsus on, et poliitika läheb rohkem maailmavaatelisemaks ja me ei pea seda sugugi kartma.
Lugesin hiljuti üle Postimehes ilmunud ametiühingute streiki puudutavat artiklit: Narva Elektrijaamade ametiühingu kauaaegne juht Vladimir Aleksejev sõnastas oma seisukohad veel radikaalsemalt: «Me ei taandu, me kas saavutame sotsiaalse poliitika muutmise valitsuse poolt või oleme valmis minema ka kodanikuallumatuseni nagu Kreekas. Tuleb seeria streike, kui me ei saa, mida nõuame. Me ei astu põhiseadusliku korra vastu, vaid kahe valitsuspartei diktatuuri ja Andrus Ansipi poliitika vastu!»

Streikijatega on omal moel liitunud ka Tallinna linnavõim, külvates sellega segadust.

Segaduse vastu ühistranspordis pole Tallinna linnavõimul igal juhul midagi. Linnapea Edgar Savisaar on kasutanud ametiühingute radikaalsemate tegelaste retoorikat: «Lühike streik pole rahva viimane protestivõimalus. See on alles algus!» See on tema visioon Eestist.
Meie visioon on mõelda positiivselt ja julgelt, siis teeme Eesti suuremaks ja kaasaegsemaks riigiks.

Allikas: Erakonna esimehe kõne IRLi volikogul 30. märtsil 2012.

Reinsalu: Vanemapensioni kehtestamine on Euroopas unikaalne samm

2012-04-05

IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul on täna valitsuse heakskiidu saav vanemapension väga oluline samm laste kasvatamise väärtustamise suunas.

„Eesti riigi kõige põhimõttelisem väljakutse on tagada Eesti rahva arvuline kestlikkus. Demograafilise olukorra tõttu vajame lahendusi, mis väärtustaksid laste saamist ja kasvatamist. Vanemapensioni näol on ka Euroopas kontekstis tegu täiesti uudse pensioniaastate või kogumispensioni lisaga ning mul on hea meel, et just IRL on selle idee eestvedaja," ütles Urmas Reinsalu.

Urmas Reinsalu sõnul hakkavad vanemapensionit saama nii praegused kui ka tulevased lapsevanemad. „IRL soovib lõpetada olukorra, kus laste kasvatamine võib avaldada negatiivsed mõju pensioni suurusele. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööst kõrvale ning see võib vähendada tema tulevase pensioni suurust," lisas Reinsalu.

Narkootikumide üledoos viis mullu hauda 123 inimest

2012-04-04

Siseministeeriumi andmetel registreeriti mullu 123 narkosurma, kõige kõrgem oli narkosurmade arv 2009. aastal, mil suri 140 inimest.

Siseminister Ken-Marti Vaher rääkis täna riigikogu infotunnis, et 70 protsenti narkosurmadest on toimunud Harjumaal, 70 protsenti nendest on mehed. "Tõesti nad on nooremapoolsed mehed," tõde minister Vaher.

"Peamiselt on tegemist uimastisõltlastega ja üledoosid on just põhiline põhjus, miks inimesed on läinud teise ilma," kõneles Vaher.

Minister lisas ekspertide poolt välja toodud narkosurmade ühe olulise põhjusena, et üldiselt maailmas ja ka Euroopas on sünteetiliste narkootikumide "toodangu" turule tulek pidevalt suurenenud.

"Mõned aastad tagasi tuli Eestisse fentanüül, sünteetiline heroiin, mida nimetatakse ka valgeks hiinlaseks, mis on väidetavalt sadades kordades suurem, võimsam, intensiivsem ja tugevam aine, kui on seda heroiin ja sellest ajast tegelikult on hüpanud üles ka narkosurmade arv," kõneles Vaher.

Allikas: Delfi

Eesti rahva kestmise nimel

2012-04-04

Väärtustamaks lapsi ning noori, tuleb valimistel anda lapsevanemale lisahääl.

Parasjagu on käimas rahvaloendusel kogutud andmete töötlemine ning mõne kuu pärast saame teada, kui palju meid tegelikult on. 2000. aasta loenduse andmetel oli 1,37 miljonit. Tänavune rahvaloendus ilmselt kinnitab rahvaarvu jätkuvat kahanemistrendi.

Väikese rahvana ei saa me lootma jääda immigratsiooni peale. Me ei saa kasutamata jätta ühtki arukat abinõu, mis teenib meie rahva arvulise kasvatamise sihti.

Kui positiivse iibega 2010. aastal sündis Eestis 15 825 last, siis esialgne kokkuvõte rahvastikuregistrist ütleb mullu ilmale tulnud laste arvuks vaid 14 376. Kuid Eesti rahva säilimiseks on vajalik, et meil sünniks praegusest vähemalt mõni tuhat last aastas rohkem. Jääme selgelt alla Põhjamaadele. Väikerahvana ei saa seda lubada: peame jõudma sündimusnäitajate poolest Euroopas esimeste hulka, sest vaid nii suudame tagada Eesti rahva säilimise.

See aga eeldab ühiskonna suhtumise ja prioriteetide muutumist. Meie poliitika peab selgelt olema pere- ja lastekesksem. Ja siin ongi teed rajav roll täita riigil.

Koalitsioonilepingus oleme kokku leppinud, et algatame ühiskonnas debati selle üle, kas ja kuidas anda noortele ühiskonnas rohkem õigusi. Justiitsminister on algatanud koalitsioonileppest tulenevalt arutelu valimisea langetamise kohta 16. eluaastani. Ühe võimaliku meetmena on ettepanek kindlasti arutamist väärt, kuid koalitsiooniläbirääkimistel lähtus IRL avaramast lähtekohast. Ühiskonnas on vaja algul debatti ning hiljem üksmeelt selles, kas ja kuidas on valimistel otstarbekas arvestada laste ja noortega.

Pelgalt valimisea langetamisest ei piisa. Olen arvamusel, et tasakaalustamaks üha enam vananeva elanikkonna poole kallutatud poliitilisi valikuid ja väärtustamaks lapsi ning noori, tuleb valimistel anda lapsevanemale lisahääl. Just vanemad näevad kõige selgemalt, mida on järelkasvu üleskasvatamiseks tarvis. Laste eest lisahääle andmise idee ei ole iseenesest uus, kuid selle esiletõstmine on vajalik, et algatada debatt selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel laste ja noortega. Säärase idee on Eestis varem välja pakkunud liikumine Noor Eesti. See mõte pole olnud aktuaalne ainult Eestis: Saksamaal on sarnastel kaalutlustel algatatud põhiseaduse muutmine.

Lapsevanematele lisahääle andmisel on mitu sisulist põhjust. Eesti vabariigi põhiseadus ütleb, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Konservatiivse maailmavaate järgi on tugev ja toimiv perekond üheks kindlamaks rahva säilimise aluseks. Andes laste eest valimistel lisahääle, edastame selge signaali, et väärtustame lastega perekondi.

Põgus pilk rahvastikupüramiidile näitab, et meie elanikkond vananeb ka edaspidi. Kui sündimuses trend lähiajal ei muutu, suureneb eakate osatähtsus Eestis 2050. aastaks 26 protsendini. Võrdluseks: 1990. aastal oli suhtarv poole väiksem.

Poliitikas tähendab see, et lastevanemate kui valijaskonna mõjujõud kahaneb. Rahva kestmise seisukohalt oleks siiski oluline, et esindusdemokraatias nimetatud jõud vähemalt säiliks või ideaalis suureneks. See aitaks ära hoida trendi, kus valijatele meeldimise nimel kaldub pendel päevapoliitilisse populismi ning põhiteemad jäävad unarusse. Meil puudub igasugune õigus nõrgendada lapsevanemate võimalust riigile ja kohalikele omavalitsustele meelde tuletada, mida meie lapsed vajavad.

Kriitikud võivad küll öelda, et nii väites vastandatakse erinevate põlvkondade huvisid. Vastupidi. Tulevased töökäed on need, kes tagavad riigi suutlikkuse täita eakate ees võetud sotsiaalseid kohustusi. Kõige lihtsamalt: vähem töötegijaid tähendab kehvemat arstiabi ja õblukesemat pensioni.

Teine oluline põhjus lisahääle kasuks on, et põhiseaduse vaimu järgides tuleb tagada kõigile kodanikele ühetaoline hääle kaal.

Meie põhiseaduse paragrahvi 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Hiljem seab aga seesama põhiseadus paragrahvis 57 kitsenduse, et hääleõiguslik on 18 aastat vanaks saanud kodanik.

Oleks otstarbekas paragrahvi 57 sõnastust täpsustada näiteks nii: kõik Eesti kodanikud on hääleõiguslikud. Alla 18aastased (või 16-, kui ühiskonnas leitakse selles küsimuses lai toetus) Eesti kodanikud teostavad oma hääleõigust vanema kaudu seaduses sätestatud korras.

Selle loogika järgi on kõigil kodanikel valimisõigus, kuid alaealiste puhul on selge, et seda õigust realiseerib lapse huvides tema vanem. Aluse annab selleks põhiseaduse paragrahv 27, mille järgi vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

Nagu Andrus Kivirähk selle idee kohta 2009. aastal osundas: "Arusaadavalt hääletavad laste eest nende emad-isad. Ja see on ju absoluutselt loomulik. Vanemad võtavad pidevalt oma laste eest otsuseid vastu, see ongi nende vanemlik kohus."

Õigusteaduslikult on kritiseeritud, et nimetatud ettepanek läheb vastuollu valimiste ühetaolisuse põhimõttega. See vastuolu on näiline, sest lapsevanem on oma lapse täisealine esindaja.

Teine võimalik murekoht seoses muudatusega on seotud lastega ja lastetute täiskasvanute eristamisega. Mulle meeldivad selle teema kommentaaridest kõige rohkem 2009. aasta ema Maie Niidu sõnad: "Käesoleva ajani on just lapsevanemail olnud kesisem kaasarääkimise võimalus - kolme lapse isal on ju ikka üksainus hääl, täpselt samuti nagu ka lastetul mehel."

Oluline on, et kuigi lastega peredele on idee rohkem meeltmööda, toetavad seda ka lastetud pered. 2010. aastal tegi EMOR selleteemalise uuringu ja lapsevanematele lisahääle andmist toetas üle poole vähemalt kahe lapsega peredest ja ligi kolmandik lastetutest.

Sotsioloog Andrus Saar on rõhutanud, et oluliseks eelduseks algatusele on nn vanemapension. Lähinädalail jõuabki parlamendi menetlusse eelnõu, mille kohaselt mitu last üles kasvatanud pensionärid saaksid suuremat pensioni kui üksikult elavad inimesed.

Tulevikku vaadates näeme, et põhiseaduses lastele hääle andmine ning selle kasutamise delegeerimine vanemale toob juurde umbes 250 000 valija häält ehk veerand kuni kolmandik praegusest valijaskonnast. Erakondade toetusnumbreid see oluliselt ei muudaks (lapsevanemate erakondlikud
eelistused ju ei muutuks), aga tooks kaasa rohkem arutelusid ning lubadusi lastega peredele ja vähem võimalikke eelarvekärpeid laste arvelt.

Laste tulevikust kasvab aga välja kogu Eesti riigi ja rahva tulevik. Just selle nõude põhiseadus meile asetabki.

Tunne Kelam: pooldan Sisekaitseakadeemia rajamist Ida- Virumaale

2012-04-04

IRLi esindaja Europarlamendi suurimas saadikurühmas Tunne Kelam tervitas IRLi fraktsiooni otsust kavandada Sisekaitseakadeemia uueks asupaigaks Ida-Virumaa.

IRLi seisukoht rajada Sisekaitseakadeemia Ida- Virumaale on Kelami väitel tegemist rahvuslik- strateegilise kavaga. Akadeemia rajamine tähendaks tema hinnangul tugevat stiimulit eestikeelse suhtlemiskeskkonna loomiseks, mis julgustaks Ida-Virumaa venekeelseid elanikke innukamalt ja tulemusrikkamalt riigikeelt omandama.

„Olen toetanud seda ideed juba pikemat aega, viimati IRLi volikogul möödunud laupäeval ja loodan väga, et kõnealune algatus leiab toetust kõigilt Eesti poliitilistelt jõududelt. See oleks meie ühine konkreetne ja pikaajaline panus Ida-Virumaa arengusse", nentis Eesti Europarlamendi saadik.

„Sellise mahuka riikliku struktuuri paigutamine Tallinnast Narva lähistele osutab seda, et Eesti Vabariik võtab Ida-Virumaa tulevikku tõsiselt ning kavatseb seda pikka aega ebamäärasesse seisundisse jäänud piirkonda positiivselt integreerida", väitis Kelam.

IRLi fraktsioon asus eile seisukohale, et peab õigeks Sisekaitseakadeemia rajamist Ida- Virumaale. Akadeemias tudeeriks 1100 tudengit, samuti koolitataks õppeasutuses täiendkoolitustel riigiametnikke.

IRL: Sisekaitseakadeemia tuleb viia Ida-Virumaale

2012-04-03

IRL riigikogu fraktsioon toetas täna Sisekaitseakadeemia uue õppehoone
ehitamist Ida-Virumaale.

Siseminister Ken-Marti Vaher andis täna IRL-i fraktsioonile ministeeriumi
poolse ülevaate Sisekaitseakadeemia uue õppehoone rajamise võimalikest
alternatiividest. IRL-i fraktsioon asus seisukohale, et peab õigeks rajada
Sisekaitseakadeemia uus õppehoone Ida-Virumaale. Akadeemias õpiks 1100
üliõpilast, lisaks koolitataks akadeemias täienduskoolitustel
riigiametnikke.

„Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine oleks kaalukaim regionaal-ja julgeolekupoliitiline samm Ida-Virumaal Eesti vabanemise järel. Eesti
Vabariiki peab Ida-Virumaal rohkem olema. Olgugi, et odavam oleks uus
Sisekaitseakadeemia õppehoone rajada Harjumaale või Tallinnasse ei saa me
lähtuda praegusel juhul üksnes ökonoomsuse aspektist. See on põhimõtteline
otsustamise koht, kas riik suudab midagi tõsiseltvõetavat Ida-Virumaal ära
teha või mitte. Samuti avaldab see samm positiivset mõju kogu regiooni
majanduse elavdamisele," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul tuleb Sisekaitseakadeemia Ida-Viirumaale rajamiseks raha
leida järgmisest EL-i finantsperspektiivist. „Peame üheselt mõistma, et see
tähendab palju rohkemat kui üksnes õppetingimuste loomist.
Sisekaitseakadeemia edukas Ida-Virumaale viimine eeldab õppejõudude ja
õpilaste elu-ja vabaaja keskkonna välja arendamist ning ka vajalike
tugiteenuste koondamist," lisas Reinsalu.

IRLi volikogu esimeheks valiti Seeder

2012-03-31

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu valis erakonna volikogu esimehena jätkama põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi.

IRL valis ka volikogu aseesimehed, kelleks said Kaja Kreisman ja Tarmo Kruusimäe. Samuti toetati senise peasekretäri Priit Sibula jätkamist.

Priit Sibula sõnul tuleb IRLil jätkuvalt tähelepanu pöörata erakonna piirkondade tugevdamisele. „Täna kuulub IRLi 103 omavalitsusjuhti. See pole kindlasti IRLi jaoks lagi, mistõttu jätkame tõsist tööd piirkondades üle Eesti," ütles Sibul.

Sibul lisas, et erakonna jaoks on oluline tegeleda oma lubaduste elluviimisega. „Meie jaoks on tähtis lubatu ellu viia, kuna nii emapensioni kui ka tasuta kõrgharidusega tõstame Eesti rahva heaolu ja parandame perede toimetulekut," rääkis Sibul.

IRLi volikogu kuulas ka erakonna esimehe ning majandus- ja kommunikatsiooniministri tööaruannet.

Parts: suuri küttearveid põhjustab raiskamine

2012-03-31

Majandus-ja kommunikatsiooniministri Juhan Parts ütles täna IRLi volikogul, et kõige efektiivsem viis kodukulude alandamiseks on elamute soojuskindluse parandamine ja on ainuõige, et IRL sellele probleemile sedavõrd suurt tähelepanu pöörab.

„On selge, et Eesti riigil on praktiliselt võimatu võidelda maagaasi, puidu või õli terves maailmas kasvavate toorainehindadega. Aga me saame lõpetada õhu kütmise ja tarbetu raiskamise. Praeguseks on kortermajade renoveerimistoetusi välja makstud 6,73 miljoni euro eest. Keskmine rekonstrueerimistöödega saavutatud energiasääst on 39%. See on väga arvestatav kokkuhoid ja on tänaseks puudutanud ligikaudu 30 000 inimest. Ainuüksi eelmisel aastal investeerisid korterelamud renoveerimisse koos KredExi rekonstrueerimistoetusega 26 miljonit eurot," rääkis Parts.

„Vanade majade rekonstrueerimine on hädavajalik. Isegi majandusbuumi ajal ehitati Eestis vähem uusi hooneid, kui amortiseerus vanu. See tähendab, et me ei suuda investeerida uutesse majade ehitamisse piisavalt. Seetõttu on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu vanade majade rekonstrueerimisele," lisas ta.

Partsi sõnul on kahetsusväärne, et sotsiaaldemokraat Indrek Saar peab kodukulude temaatikaga tegelemist farsiks. „Tundub, et sotsiaaldemokraadid soovivad ka elamufondi soojakadudega seonduvaid probleeme lahendada maksupoliitikaga. Tuletame meelde, et sotsiaaldemokraadid soovisid kehtestada täiendava maksuna kinnisvara maksu. IRL on selgelt veendunud, et elamute energia säästlikumaks muutmine on märksa tõhusam lahendus, kui mis tahes maksumuudatus," rääkis Parts.

„Erinevalt Indrek Saare retoorikast astub IRL jätkuvalt reaalseid samme kodukulude vähendamiseks. 30. aprillil algab eramajade rekonstrueerimistoetuste programmi esimese pilootkavaga, mille kohaselt on võimalik taotleda kuni 40% ulatuses rekonstrueerimistoetust ka eramajadele. Samuti säilib kodulaenu intresside maksuvabastus," rääkis Parts.

Lisaks on ministri sõnul kodutoetust saanud 1325 paljulapselist pere ligi 12 miljoni euro eest, et parandada nende perede elutingimusi.

Kübar: korruptsioon on Savisaare linnaaparaadis tõsine probleem

2012-03-31

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Madis Kübar (IRL) nendib, et korruptsioon on jätkuvalt Tallinna linnas tõsiseks probleemiks.

"Paraku on nii, et korruptsioonijuhtumid Tallinnas ei üllata enam kedagi. Viimaste aastate kogemusele tuginedes võib väita, et tänase linnavalitsuse ametnike seas tundub korruptiivne käitumine olevat mitte üksik erand, vaid väljakujunev trend," lausus Madis Kübar.

Selle aasta revisjonikomisjoni kontrollimiste plaani on Kübara ettepanekul sisse viidud korruptsioonijuhtumite vältimiseks ja tuvastamiseks rakendatud meetmete tõhususe kontroll. "Paraku pole linnavalitsus korruptsiooni takistamise küsimuses ise siiamaani mitte midagi ette võtnud. Vastupidi - linnavalitsus on sõlminud ridamisi kaheldava väärtusega lepinguid, nagu näiteks Solarise Keskuses turuhinnast kaks korda kõrgema hinnaga äripinna rent Peeter Rebaselt või iga aasta oma suurimalt võlausaldajalt Paavo Pettailt reklaamikampaaniate tellimine linna raha eest. Kala hakkab ikka mädanema peast," tõdes revisjonikomisjoni esimees.

Viimaste aastate jooksul on Tallinna Linnavalitsuses pidanud korruptsiooni või korruptsioonikahtluse tõttu töölt lahkuma mitmed linna tippametnikud, nagu Vello Lõugas, Allar Oviir, Kaimo Järvik, Mati Songisepp, Toomas Õispuu, Ivo Parbus ja Elmar Sepp.

Energia säästmine on selle kümnendi võtmeküsimus

2012-03-30

Tanklate reklaamtulpadelt kumavad rekordhinnad ja majahaldajalt saabuvad soojaarved teevad meele mõruks. Kas aitaks kütuse maksude alandamine või riigi dotatsioon? Ei, lahenduseks on energia säästlik kasutamine.

Nii auto, maja kui ka korteri puhul on oluline, et need poleks liiga suured ega liiga energiakulukad. Kõige olulisem võti küttearvete vähendamiseks on Eesti oludes ikkagi soojakadude vähendamine. Tsentraalkütte puhul on tähtis trassikadude vähendamine ja sobiva küttematerjali kasutamine. Riik on andnud ridamisi toetusi katlamajade üleviimiseks ökonoomsematele kütteliikidele, samuti trassikadude vähendamiseks. Siin on tähtis soojatootjate ja valla koostöö.

Samas tuleb hinnata, kas igas piirkonnas on keskkütte kasutamine ja pikkade trasside remontimine otstarbekas. Selle pilguga peaksid Türi vallas oma olukorda hindama väiksemate asumite soojatarbijad. Selliste analüüside tegemine nõuab majaomanikelt pealehakkamist ja vajadusel julgust loobuda harjumuspärasest ning ehitada välja sobivamad küttesüsteemid.

KREDEXi toetusskeemid kortermajade renoveerimiseks näevad ette toetust 15 kuni 35%, sõltuvalt plaanitud energiasäästu suurusest. Et nende toetuste kasutamine oleks taskukohasem, siis pakub KREDEX soodusintressiga pikaajalist renoveerimislaenu. Laenu periood on kuni 20 aastat. Ettevalmistamise lõppjärgus on toetusskeem, millega toetatakse eramajade energiasäästlikumaks muutmist.

Paljulapseliste perede kodude kordategemiseks on majandusministeerium alates 2008.aastast jaganud toetust, millest on abi saanud 1325 peret. Selleks, et pakutav abi jõuaks kõigi abivajavate suurte peredeni on vajalik, et kohalikke olusid tundev sotsiaaltöötaja või ka lihtsalt abivalmis naaber sellisele võimalusele tähelepanu juhiks ja aitaks vajadusel taotlust vormistada. Ka Järvamaal on näha, et omavalitsuste kaupa toetuste arv ei sõltu mitte niivõrd abivajajate arvust vaid pigem abi ja nõu pakkuvast vallaametnikust.

Mitmel puhul soovitakse lihtsat lahendust: riik võtku energiatoodetelt maksud maha. Selles lahenduses on mitu lõksu. Maksu kogumata jätmisel tekib uus auk näiteks õpetajate ja päästjate palgafondis või teede remondirahas. Samas jääb suurem summa kogumata just jõukatelt, kellel suuremad elamispinnad või võimsam auto. Erinevad maksusoodustused on asjakohased vaid siis, kui nad oleks suunatud energiasäästu soodustamiseks. Muul juhul oleks see ka ebavõrdne nende suhtes, kes leidnud individuaalseid säästlikke variante. Küll aga ei ole ma nõus mitme rohelise poliitikuga, kes ärgitavad veelgi energiamakse tõstma, et sellega „sundida" inimesi rutem energiakadusid vähendama.

Hätta sattunud pered peavad saama reaalset abi kohe. Vajadusel saab taotleda toimetulekutoetust. Seda makstakse arvestusega, et kodukulud (üür, elekter, kanalisatsioon, vesi, küte, prügivedu) saavad tasutud ja esimesele pereliikmele jääb kätte 76,7 eurot ja igale järgnevale pereliikmele 61,36 eurot. Oluline on valla poole pöörduda kohe samal kuul, kui abivajadus tekib, sest tagantjärele toetust ei saa. Keeruline küsimus tuleb lahendada neil, kelle eluruum on suure ülepinnaga. Ülepind toetuse alla ei käi. Sellisel juhul tuleb mõelda korterivahetusele.

Kuhu kaovad Eesti lapsed?

2012-03-30

Võrreldes tunamulluse aastaga, jäi Eestis mullu sündimata rohkem kui tuhat last. Madala iibe probleem ei ole aga midagi uut.

Teadupärast lõppes ilus lugu positiivsest iibest 90ndate alguses pärast laulvat revolutsiooni: meie rahvaarv on sellest ajast saati väljarände ja negatiivse sündimuse tõttu järk-järgult vähenenud. Kui 1989. aasta rahvaloenduse järgi oli Eesti elanike arv 1,57 miljonit, siis 2000. aasta loenduse andmed näitasid selleks 1,37 miljonit. Kahjuks kinnitab seda langustrendi eeldatavalt ka tänavune rahvaloendus.

Tõde on, et Eesti rahva säilimiseks on vajalik, et meil sünniks praegusest vähemalt mõni tuhat last rohkem. Mida selleks teha?

Naiste tööhõive abiks

Pealtnäha lihtsa ja konkreetse küsimuse ees ei seisa ainult Eesti, vaid terve Euroopa. Universaalset lahendust leitud ei ole, kuid siiski on ühed riigid olnud rahvastikupoliitikas edukamad kui teised. Eelkõige just need, kus on rohkem tähelepanu pööratud laste kasvatamise ühitamisele tööeluga, saavad praegu olla uhked keskmisest kõrgema sündimuse ning naiste tööhõive üle.

Näiteks Taani ja Rootsi on Euroopas nii naiste tööhõive kui ka sündimuskordaja edetabelite eesrinnas, suurema kui 70% naiste tööhõivega ning summaarse sündimuskordajaga üle 1,85 (Eesti vastav näitaja 1,63). Taani ja Rootsi näited lükkavad ümber levinud arvamuse, nagu raskendaks tööalane karjäär lapse saamist, et paljud naised loobuvad.

Kõrge sündimuse tagamine arenenud riikides eeldab, et lapse kasvatamine ja tööelu ühitamine oleks riiklikult toetatud ning ühiskondlikult aktsepteeritud. Selles suunas tuleb ka Eestis liikuda: koalitsioonileppe kohaselt on riik võtnud eesmärgiks panna rõhku just lapsehoiuvõimaluste paindlikumaks muutmisele, et aidata vanemad kiiremini tagasi tööturule. Samuti on kavas hakata riiklikult tunnustama peresõbralikke ettevõtteid.

Rahva tulevikku arvestades on laste kasvatamine üks vastutusrikkamaid töid, mistõttu tuleb lastele pühendatud aega rohkem väärtustada ja vanematele see kompenseerida. Üks konkreetne meede selleks on vanemapensioni kehtestamine, mille sisseviimine hoiaks vanemal ära tulevikus teenimatu pensionilanguse, mis kaasneb paratamatu pausiga tööturul. Vanemapensioni eelnõu jõuab peagi menetlemiseks Riigikokku. Seadus hakkab kehtima 2013. aastal ja laieneb nii praegustele kui ka tulevastele pensionäridele.

Loomulikult ei ole ega saagi see olla ainuke meede. Sündide arv liigub tavaliselt samas rütmis majandusliku olukorraga. Pikaajalisi järeldusi ühe aasta kaupa teha ei saa. Küll aga tuleb lisaks laste sünnitamisele, mille järgne toetus on Eestis väga heal järjel, need lapsed ka üles kasvatada.

Just see periood vajab selgemat riigi tuge. Riik peab looma laste kasvamise ja kasvatamise jaoks turvalise ja hea keskkonna (piisavalt lasteaiakohti, sportimisvõimalusi jne): nii tulevad ka paljud väljarännanud inimesed tagasi.

Lisaks on vaja lähtuda traditsioonilise perekonna põhimõttest. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Konservatiivses maailmavaates on tugev, toimiv perekond üks kindlamaid rahva säilimise aluseid. Eriti tuleb tähelepanu pöörata paljulapseliste ja üksikvanematega perede toimetuleku parandamisele, neil on kõige suurem oht sattuda allapoole vaesuspiiri.

Prioriteediks perepoliitika

Selge on, et sellistel lastel ei pruugi olla piisavalt arenguvõimalusi, nende tulevikuväljavaated saavad kahjustada. Üksikvanemate aitamiseks peaks riik tulema appi elatisraha fondi ellukutsumisega, mis tagaks igakuise elatisraha laekumise lapse kasvatamise jaoks ka juhul, kui lapsest lahus elav lapsevanem selle maksmisest kõrvale hoiab.

Samuti on üksinda last kasvatava vanema suureks mureks lastehoiu ning paindlike töötingimuste olemasolu. Valitsus töötab välja sihitud sotsiaaltoetuste süsteemi, mis universaalse lapsetoetuse kõrval aitaks just neid, kes kõige suuremas hädas.

Majanduskriisist tingituna jäi eelmisel valitsusel perepoliitika vallas nii mõnigi valitsusliidu programmi kirjutatud eesmärkidest ja lubadustest ellu viimata. Tagamaks Eesti rahva jätkusuutlikkuse ja säilimise, peame aga asetama pere- ja rahvastikupoliitika riigi üheks esmaseks prioriteediks.

Peamine on, et pere- ja rahvastikupoliitika oleks stabiilne ja tulevikku vaatav. See ei tohi sõltuda valitsuse vahetumistest, päevapoliitilistest kemplustest või ajutistest majandusraskusest, vaid peame lähtuma pikemaajalistest eesmärkidest. Üksnes nii saame loota, et positiivse iibega aasta 2010 ei jää erandlikuks.

Valitsus kiitis heaks elutähtsate teenuste toimimist kindlustava eelnõu

2012-03-30

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks hädaolukorra seadust muutva eelnõu, mille kohaselt peavad elutähtsat teenust osutavad ettevõtted nagu pangad ja sideettevõtjad tagama teenuste toimimise ka juhul, kui nende infosüsteemid paiknevad välismaal ning elektrooniline side välisriikidega on katkenud.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et nii praegu kui edaspidi võivad elutähtsa teenuse osutajad ise valida, kas nende infosüsteemid asuvad Eestis või mõnes välisriigis. Samas peavad asutused, kelle andmekogud ja kriitilised infosüsteemid paiknevad välismaal, tema sõnul tagama, et elutähtsaid teenuseid oleks võimalik osutada ka infosüsteemi rikete või sidekatkestuste korral.

„Riik peab välistama olukorra, kus Eesti-siseste maksete tegemine, sularaha kättesaadavus või telefonivõrgu ja mobiilside toimimine sõltub ainuüksi ühendustest välisriikidega,“ lausus ta ja lisas, et kui mõne suurema panga kesksete infosüsteemide töö Eestis katkeks ning kaardimaksed, internetipank ja sularahaautomaadid ei töötaks, mõjutaks see mitte ainult pangateenuste kasutamist, vaid inimeste heaolu ja turvalisust laiemalt.

Vaheri kinnitusel jääb teenuseosutajate endi otsustada, milliste tehniliste lahendustega seaduses kehtestatavat nõuet täita. „Pangad ja teised elutähtsaid teenuseid osutavad asutused saavad valida, kas hoida oma infosüsteeme täies mahus Eestis või luua siia tagavarasüsteemid, mis võimaldaksid teenust osutada vähemalt miinimummahus,“ ütles ta.

Välisriikides asuvate infosüsteemide rikked ja elektroonilise side katkemine on olulised julgeolekuohud, millega tuleb elutähtsate teenuste pideva toimimise kindlustamisel arvestada. Sidekatkestusi võivad põhjustada näiteks küberrünnakud ja kaablite purunemine.

Kui kriitilised infosüsteemid ja nende hooldusmeeskond on Eestist sadade kilomeetrite kaugusel või sõltuvad otseselt elektroonilise side toimimisest välisriikidega, võib rikete kõrvaldamine aega võtta mitte tunde, vaid päevi. Samuti võib riik ulatusliku küberrünnaku tõrjumisel sattuda dilemma ette, kas kasutada andmeside kaitseks tõhusat, nii-öelda Eesti äralõikamise meetodit, halvates samal ajal teadlikult mõne ühendustest sõltuva elutähtsa teenuse toimimise.

Vaher osutas, et elektroonilise side katkemine ei ole mitte ainult teoreetiliselt hinnatud oht, vaid lähiminevikust on teada mitmeid juhtumeid, kus elektrooniline side on olnud eri põhjustel kas oluliselt häiritud või katkenud. „Näiteks 2007. aasta mais toimunud küberrünnaku vastumeetmena piirati teatud välismaiste masinate ligipääsu Eesti võrku, samuti piirati ligipääsu rünnaku all olevatele teenustele. Piiratud ligipääsuga serveritega ühendus oli tavakasutajate jaoks katkenud ja teatud teenused välisriikidega ei töötanud,“ lausus ta.

Seadusemuudatused peaksid eelnõu kohaselt jõustuma 2013. aasta algul.

Allikas: Siseministeerium

IRLi fraktsioon külastab Põlvamaad ja Valgamaad

2012-03-29

IRLi riigikogu fraktsioon külastab täna Põlvamaad ja Valgamaad, et kohtuda kohalike inimestega.

Visiidist võtavad osa erakonna esimees Urmas Reinsalu, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär ja riigikogu liige Priit Sibul ning riigikogu liikmed Peeter Laurson, Tõnis Lukas, Marko Pomerants, Margus Tsahkna, Andres Herkel, Annely Akkermann, Marko Mihkelson ja Ülo Tulik.

Näiteks annab Marko Mihkelson ühiskonnaõpetuse tunni Valga Gümnaasiumis. Samuti viib läbi huvitavaid koolitunde Tõnis Lukas Kanepi Koolis, Põlva Keskkoolis ning Põlva Ühisgümnaasiumis.

IRLi Naiskogu uus esinaine Annely Akkermann kohtub Põlva Naisliiduga ning Marko Pomerants külastab Põlva Hooldekodu.

Kuus riigikeelt korraga?!

2012-03-29

Keskerakond on esitanud riigikogu menetlusse eelnõu, mis võimaldaks Eesti kodakondsuse taotlejatel teha selleks vajalik eksam oma äranägemise järgi kas vene, inglise, saksa, prantsuse või itaalia keeles. Tõsi küll, eesti keeles võib samuti teha.

Milles asi? Kodakondsusseaduse lahjendusi, näiteks 65aastaste ja vanemate vabastamine keeleeksamist ning lastele kodakondsuse andmine vanemate sellekohase taotluseta, on Keskerakond riigikogule järjepidevalt esitanud. Nüüd on lisatud eriti originaalne aspekt. Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse eksamit võib teha kas eesti keeles või mõnes Euroopa Nõukogu töökeeles.

Siit sugeneb kenake hulk küsimusi. Miks just 47-liikmeline EN, mitte 27-liikmeline Euroopa Liit? Miks tahetakse eksamit lubada ENi töökeeltes (mida on viis), mitte ametlikes keeltes (mida on kaks)?

Selle uhkelt sõnastatud, kuid läbinähtava käiguga tahetakse vene keel tagaukse kaudu tuua Eesti riiklikku asjaajamisse. Vene keel on ENi töökeel, kuid sel puudub staatus ELis. Vene keel ei kuulu ENi ametlike keelte hulka, need on inglise ja prantsuse keel. Neis keeltes vormistatakse ametlikud dokumendid. Töökeele staatus tähendab, et suulistes esinemistes tagatakse peale inglise ja prantsuse keele tõlge kolmes töökeeles ehk vene, saksa ja itaalia keeles.

Keskerakonna uus algatus kodakondsusküsimuses on tähelepanuväärne oma originaalsuselt, kuid täiesti kõlbmatu sisuliselt. Eesti riigikeel on eesti keel. Seda põhimõtet ei saa muuta kodakondsusseaduse ühe sättega.

Eestis on pikka aega valitsenud konsensus, et kodakondsuspoliitika aluseid ei muudeta. Muutusi ei saa olla põhimõttelistes küsimustes, küll aga tehnilistes detailides, mis kodakondsuse omandamise protseduuri inimestele mugavamaks teevad.

Kui keegi on saanud kodakondsuse valel alusel riigi vea tõttu ja see on talt ära võetud, tuleb seadust muuta inimese kasuks. Kodakondsuseksami sooritamise keelt seevastu ei saa pidada detailiks, mille muutmine on tehniline küsimus. Samuti ei ole tühine detail topeltkodakondsuse lubamine, mis hiljuti kõneainet pakkus. Nii kaugele ulatuvate muudatustega ei saa nõustuda.

20. märtsil ehk päev pärast Kalle Laaneti Keskerakonnast väljaarvamist palus algataja kodakondsusseaduse eelnõu esimese lugemise edasi lükata. Võib-olla puudub sisemisse turbulentsi sattunud Keskerakonna fraktsioonil üksmeel selles suhtes, mida kuue riigikeele ettepanekuga peale hakata?

IRLi parlamendifraktsioon külastab Võrumaad

2012-03-28

IRLi parlamendifraktsioon külastab kolmapäeval, 28. märtsil Võrumaad, et kohtuda kohalike elanike, omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega.

Visiidist võtavad osa erakonna esimees Urmas Reinsalu, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär ja riigikogu liige Priit Sibul ning riigikogu liikmed Peeter Laurson, Tõnis Lukas, Marko Pomerants, Margus Tsahkna, Sven Sester, Siim Kabrits, Andres Herkel, Annely Akkermann ja Ülo Tulik.

Näiteks külastab Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Võru Kreutzwaldi ja Vastseliina Gümnaasiume. Riigikogu esimees Ene Ergma külastab Antsla Gümnaasiumit, Antsla Inno ASi ning kohtub Antsla valla mittetulundusühingutega.

IRLi Riigikogu fraktsiooni traditsioonilised maakonnavisiidid toimuvad riigikogu istungivabadel nädalatel.

IRL: Keskerakond on Tallinnaga rahakotid taas segamini ajanud

2012-03-27

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul on Tallinna linnavalitsuse poolt Paavo Pettai firmalt tasuta ühistranspordi küsitluse reklaamklippide tellimine järjekordne näide sellest, kuidas Tallinna linnavõimud ajavad erinevaid skeeme kasutades linna ja Keskerakonna rahakotid segi.

"Kindlasti ei ole juhus, et tasuta ühistranspordi kampaaniareklaamide tootmine telliti just Keskerakonna suurimalt võlasusaldajalt, Paavo Pettaile kuuluvalt OÜ Midfieldilt," ütles Madis Kübar.

Savisaare vastusest IRLi fraktsiooni arupärimisele selgub, et eesti- ja venekeelsete reklaamklippide tootmine ühistranspordi küsitluse tarbeks läks linnale maksma 40 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Reklaamklippide edastamine Kanal2, TV3 ja PBK programmides 5. märtsist kuni 25. märtsini maksis lisaks 63 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

"Linnavalitsuse poolsed selgitused, mille kohaselt sai OÜ Midfield taas õiguse ilma konkursita läbi viia järjekordset linna rohkemahulist reklaamikampaaniat üksnes seetõttu, et Pettaile kuuluv firma on näidanud üles võimekust toota atraktiivseid lühifilme ja reklaamklippe, on selge häma. Pettai valiti ilma konkursita partneriks, kuna ta on linna valitseva erakonna suurim võlausaldaja," ütles Kübar.

Kübar tõi paralleele eelmise aasta kinnisvaratehinguga, millega OÜ Midfield ostis Keskerakonnalt 3,5 korda turuhinnast kõrgemalt maja Tartus. "Viimastel aastatel toimunud reklaamikampaaniad nagu Tallinn kultuuripealinn 2011, Tallinn aitab, tasuta ühistranspordi hääletus on kokku linnakassat tühjendanud ligi 600 000 euro võrra. Tundub, et Savisaarel on puutumatuse tunne nii suur, et Pettai võib täiesti avalikult linna rahakoti peal liugu lasta," tõdes linnavolinik.

Vaher: surve politseinikele Varvara tapja leidmiseks on suur

2012-03-26

Siseminister Ken-Marti Vaher ja politsei peadirektor ning Ida prefekt asetasid täna Narvas väikese Varvara leidmise kohale küünla.

Narva politseijaoskonnas kohtuti kohaliku uurimisrühma esindajatega, kelle tööle minister avaldas toetust ning rõhutas, et kui töös peaks esile kerkima takistusi, siis nii ministri kui peadirektori poole
võib alati pöörduda, näiteks lisaressursside leidmiseks, ütles Katrin Lunt siseministeeriumist.

Minister ütles tema sõnul politseinikele, et on Narvas, kuna kaduma läinud väikese tüdruku vägivaldne surm oli šokeeriv ja selgelt esiletõusev.

„Väikese Varvara juhtum seab politseinike tööle suure surve, et kurjategija kiiresti tabada ja kohtu ette viia. Narva kogukond on olnud aktiivne abistaja ning nende nõudmised juhtumi kiire lahendamise osas survestavad samuti politseinikke. Kogu Eesti silmad on praegu teie tööl, vastutus on suur.“

Samuti kohtusid minister, peadirektor ja prefekt vabatahtlike esindaja Aleksei Tšernõšovi ja allkirju kogunud Svetlana Judinaga. Minister tunnustas vabatahtlikke ja ütles, et hoolimata rõhuvalt kurvast
otsingutulemusest tänab ja tunnustab kõiki neid, rohkem kui 100 vabatahtlikku, kes otsingutes osalesid. „Aitäh nende kokkukutsumise eest ja aitäh, et tegite tihedat koostööd politseiga. Teie kogukonna hoolivus oma liikmete pärast on südantsoojendav.“

Minister kinnitas, et politsei on aktiveerinud kõik oma parimad jõud, et kuritegu avastada. Koostööd tehakse ka ja rahvusvahelisel tasandil, seal hulgas Venemaa politseiga. „Töö on väga detailne. Kohtusin äsja uurimisrühma juhtidega ja võin kinnitada, et juhtumi lahendamiseks on koondatud kõik olulised jõud.“ Samuti rõhutas ta: „Usaldage politseid. Oluline on, et politseinikel lastaks tööd teha ega
tekitataks tööd juurde ise uurimisega.

Svetlana Judinale ütles minister, et allkirjade kogumine näitab, et mure on suur. „Võin kinnitada, et juhtumi lahendamine on politsei ja prokuratuuri selge prioriteet.

Tulin ise veenduma, et politsei annab endast kõik, et juhtum kiiresti lahendada ja kurjategija kohtu ette viia. Andsin politseinikele selge sõnumi, et kui töös peaks esile kerkima takistusi, siis nendest tuleb
teada anda ning nii mina ministrina kui PPA peadirektor teeme kõik, mis meie võimuses, nt lisaressursi leidmisega, et politseinike tööd toetada.“

Allikas: Delfi

Head gümnaasiumid peavad säilima kõikjal Eestis

2012-03-26

Head gümnaasiumid peavad säilima kõikjal Eestis

IRL Naiskogu toetab haridus- ja teadusministeeriumi eesmärki parema gümnaasiumihariduse pakkumiseks. Oluline on kvalitseetse gümnaasiumihariduse säilimine igas Eesti maakonnas.

Tugevad ja elujõulised gümnaasiumid vajavad rohkem riigi tuge. Peame oluliseks, et igal õpilasel oleks võimalus leida oma edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond ning et ta saaks valida mitme õppesuuna ja valikaine vahel.

Täna ei ole gümnaasiumid enam piirkonnakoolid, sest õpilased liiguvad oma õppe-eelistustele vastavalt nii Eesti-siseselt kui suunduvad õppima teistesse riikidesse. Kvalitseetse gümnaasiumihariduse andmiseks peavad koolid senisest rohkem pingutama, pakkudes erinevaid õppimisvariante, samas kvaliteeti alla laskmata. Oluline on pakkuda head gümnaasiumiharidust nii kõrge akadeemilise huviga noorele kui ka sellele noorele, kes soovib õppimist jätkata kutsekoolis või rakenduskõrgkoolis.

Maakondade seisukohalt on eluliselt tähtis, et sealsed gümnaasiumid suudaksid konkureerida Eesti tugevamate koolidega, mis täna asuvad peamiselt suuremates linnades. Kui lähiaastatel koolivõrku mõistlikumaks ei muudeta ning õpetajate palkadesse ja õpikeskkonda piisavalt ei investeerita, suunduvad paljud õpilased gümnaasiumiharidust omandama mõnda suurde linna ja on oht, et ainult suuremates linnades kvaliteetset ja konkurentsivõimelist keskharidust saabki. See ei oleks tõsine löök mitte ainult haridusvaldkonnale, vaid Eesti elule tervikuna.

Me peame tagama heal tasemel hariduse kättesaadavuse igale Eesti noorele. Seetõttu tuleb lisaks muule läbi mõelda ka õpilaste transpordiküsimused ja õpilaskodude süsteem. Perede rahaline koormus ei tohi tõusta.

IRL Naiskogu on veendunud, et kvaliteetse gümnaasiumihariduse pakkumine ei saa muutuda suurlinnade pärusmaaks. Hea gümnaasiumiharidus peab säilima kõikjal Eestis.

IRL Naiskogu juhiks valiti Annely Akkermann

2012-03-24

Tänasel IRL Naiskogu üldkogul valiti naiskogu uueks juhiks Riigikogu liige Annely Akkermann.

Juhatusse osutusid valituks Kaia Iva (39 häält), Annely Akkermann (34 häält), Anne Nõgu (32 häält), Riina Kitt (27 häält), Reet Trei (27 häält), Marika Vanaküla (21 häält) ja Liisa-Ly Pakosta (17 häält). Samuti kuuluvad juhatusse naiskogu klubide esindajad: Katrin Heele Anderson Talinna klubi esindajana, Linda Langus Tartu klubi esindajana, Mari Suurväli Pärnu klubi esindaja ja Piret Maasik Harjumaa klubi esindajana.

Senine Naiskogu juht, Riigikogu liige Kaia Iva ütles üldkogul, et paneb naiskogu juhi ameti maha. „Neli aastat on piisav aeg oma plaanide elluviimiseks, nüüd on aeg anda tööjärg üle. Juhatuse liikmena soovin aga uut esinaist igakülgselt toetada," märkis Iva.

Urmas Reinsalu: Lapsevanematele tuleb anda lisahääl

2012-03-24

Parasjagu käib rahvaloendus ning mõne kuu pärast saame teada, kui palju meid tegelikult on ja kui palju on olnud minejaid ning kui palju tulijaid. Vahepeal meediasse jõudnud kokkuvõtted ei ole ülemäära julgustavad.

Järelikult tuleb midagi ette võtta, et Eesti rahvaarv ei kahaneks alla kriitilise piiri. Me ei saa lootma jääda ainult immigratsiooni peale ja väikese rahvana ei ole meil õigust kasutamata jätta ühtki arukat abinõu, mis teenib meie rahva arvulise kasvatamise sihti.

Justiitsminister on algatanud koalitsioonileppest tulenevalt arutelu valimisea langetamise kohta 16. eluaastani. Ühe võimaliku meetmena on see kindlasti arutamist väärt, kuid koalitsiooniläbirääkimistel lähtus IRL avaramast lähtekohast. Ühiskonnas on vaja algul debatti ning hiljem üksmeelt selles, kas ja kuidas on valimistel otstarbekas arvestada laste ja noortega. Vaid valimiseal langetamisest ei piisa.
Laste ja noorte väärtustamiseks tuleb valimistel anda lapsevanemale lisahääl, sest just vanemad näevad kõige selgemalt, mida on järelkasvu üleskasvatamiseks tarvis. See idee ei ole uus. Eestis on selle varem välja pakkunud liikumine Noor Eesti (www.nooreesti.ee).

Tegu pole ka Maarjamaal omaette nikerdades jalgratta leiutamisega. Saksamaal on sarnastel kaalutlustel algatatud põhiseaduse muutmine. Viimati tegid 46 Liidupäeva saadikut sellise ettepaneku 2009. aastal.

Lapsevanematele lisahääle andmisel on mitu sisulist põhjust. Esiteks, kasvõi põgus pilk rahvastikupüramiidile näitab, et meie elanikkond vananeb ka edaspidi. Kui sündimuses trend lähiajal ei muutu, suureneb eakate osatähtsus Eestis 2050. aastaks 26 protsendini. Võrdluseks: 1990. aastal oli see suhtarv poole väiksem.

Poliitikas tähendab see, et lapsevanemate kui valijaskonna mõjujõud kahaneb. Rahva kestmise seisukohalt oleks siiski oluline, et esindusdemokraatias see jõud vähemalt säiliks või ideaalis suureneks. See aitaks ära hoida trendi, kus valimijatele meeldimise nimel kaldub pendel päevapoliitilisse populismi ning põhiteemad jäävad unarusse. Meil puudub igasugune õigus nõrgendada lapsevanemate võimalust riigile ja kohalikele omavalitsustele meelde tuletada, mida meie lapsed vajavad.
Kriitikud võivad öelda, et nii väites vastandatakse erinevate põlvkondade huvisid. Vastupidi. Tulevased töökäed on need, kes tagavad riigi suutlikkuse täita eakate ees võetud sotsiaalseid kohustusi. Kõige lihtsamalt: vähem töötegijad tähendab kehvemat arstiabi ja õblukesemat pensioni.

Teine oluline põhjus lisahääle andmise kasuks on see, et põhiseaduse vaimu järgides tuleb tagada kõigile kodanikele ühetaoline hääle kaal, ükskõik, mis vanus passist vastu vaatab.
Meie põhiseaduse paragrahv 12 järgi on kõik on seaduse ees võrdsed. Hiljem seab aga seesama põhiseadus paragrahv 57 kitsenduse, et hääleõiguslik on 18 aastat vanaks saanud kodanik. Selline piirang ei tähenda aga olemuslikult tingimata seda, et kui inimene ise hääletada ei saa, siis ei luba põhiseaduse vaim seda teha ka tema vanemal. Vastupidi, kuna kõik on seaduse ees võrdsed.

Järelikult oleks otstarbekas paragrahv 57 sõnastust täpsustada näiteks nii: Kõik Eesti kodanikud on hääleõiguslikud. Alla 18 (või 16, kui ühiskonnas leitakse selles küsimuses lai toetus) aastased Eesti kodanikud teostavad oma hääleõigust vanema kaudu seaduses sätestatud korras.

Nagu Andrus Kivirähk selle idee kohta osundas 2009 aastal: „Arusaadavalt hääletavad laste eest nende emad-isad. Ja see on ju absoluutselt loomulik. Vanemad võtavad pidevalt oma laste eest otsuseid vastu, see ongi nende vanemlik kohus."
Õigusteaduslikult on kritiseeritud, et nimetatud ettepanek läheb vastuollu valimiste ühetaolisuse põhimõttega. See vastuolu on näiline, sest lapsevanem on oma lapse täisealine esindaja.
Teine võimalik murekoht seoses sellise muudatusega on seotud lastega ja lastetute täiskasvanute eristamisega. Mulle meeldivad selle teema kommentaaridest kõige rohkem Aasta Ema 2009 Maie Niidu sõnad: "Käesoleva ajani on just lapsevanemail olnud kesisem kaasarääkimise võimalus - kolme lapse isal on ju ikka üksainus hääl, täpselt samuti nagu ka lastetul mehel."
Oluline on ka see, et kuigi lastega peredele on see idee rohkem meeltmööda, toetavad seda ka lastetud pered. 2010. aastal tegi EMOR selleteemalise uuringu ja lapsevanematele lisahääle andmist toetas üle poole vähemalt kahe lapsega peredest, kuid ka ligi kolmandik lastetutest.

Loomulikult ei saa sellist põhimõttelist täiendust teha tühjale kohale. Sotsioloog Andrus Saar on rõhutanud, et oluliseks eelduseks sellele algatusele on nn vanemapension.
Lähinädalail jõuabki parlamendi menetlusse eelnõu, mille kohaselt mitu last üleskasvatanud pensionärid saaksid suuremat pensioni, kui üksikult elavad inimesed. Selle seaduse järgi hakataks 2013. aastast maksma ühele lapsevanematest sellest ajast sündivate laste eest kogumispensioni makseid. 2015. aastast nähakse ette aastakoefitsendi lisamine praegustele pensionäridele.

Seaduse sisuline loogika on lihtne: igal tööealisel põlvkonnal on paralleelselt kaks kohustust. Üks nendest on hoolitsemine vanema ja teine hoolitsemine noorema põlvkonna eest.
Vanemale põlvkonnale ollakse toeks eelkõige sel viisil, et panustatatakse maksulaekumiste kaudu solidaarsesse pensionisüsteemi. Noorema põlvkonna eest hoolitsemine on iseenesestmõistetav: me kasvatame oma lapsi.
Tulevikku vaadates näeme, et põhiseaduses lastele hääle andmine ning selle kasutamise delegeerimine vanemale toob juurde ca 250 000 valijahäält. See on veerand kuni kolmandik praegusest valijaskonnast.

Tulemus on selge: lastega perede problemaatika muutub valimistel ning poliitikute igapäevaste otsuste langetamisel märgatavalt olulisemaks. See eeldab kahtlemata ka kodanikuhariduse alast teavitustööd, sest vanema kohus on valimiskasti juures last esindades langetada valikuid just lapse tulevikku silmas pidades. Laste tulevikust kasvab aga välja kogu Eesti riigi ja rahva tulevik. Just selle nõude põhiseadus meile asetabki.

Toomas Tõniste: Gaasitorud ei saa eelarvedoonoriks!

2012-03-24

Gaasi ülekandevõrkude eraldamisel tootmis- ja müügitegevusest on peamiselt kaks põhjust. Esiteks paraneb Eesti energiajulgeolek, kuna väheneb energiasõltuvust Gazpromist.

Teiseks loome eeldused gaasituru avamiseks, mis pikemas perspektiivis avaldab läbi konkurentsi tekke gaasitarnijate seas positiivset mõju gaasi hinnale.

21. märtsi Delfi juhtkirjas on avaldatud kahtlust, et kui gaasivõrgu omanikus saab riik, siis annab see võimaluse võrguteenuse hinnatõusuga täita riigikassat.

Eestis on võrgutasud reguleeritud Konkurentsiameti poolt ja need on kulupõhised. Seetõttu ei ole ega saa olla võrgud Eestis riigieelarve doonorid - nii elektri põhivõrk kui jaotusvõrk pole riigile dividende maksnud. Eesti Energia ja Elering investeerivad kogu kasumi investeeringuteks, välja võetud dividendid tulevad elektri ja õli ekspordist välismaale.

Ka gaasi ülekandevõrkude eraldamise eesmärk ei ole riigi rahakoti täitmine läbi võrgutasude. Olenemata sellest, kes saab ülekandevõrgu omanikuks, on vähetõenäoline, et gaasivõrgu omandiline eristamine tõstab võrgutasu, kuna võrgu omandil ja võrgutasul pole mingit seost.

Gaasiturul tekib konkurents

Konkurentsiameti poolt täielikult reguleeritud võrgutasu on kulupõhine. Ettevõtja põhjendatud tulukus arvutatakse Konkurentsiameti poolt fikseeritud kaalutud keskmise kapitali hinna ja reguleeritud varade korrutisena. Seega suures plaanis on kolm arvu, mis määravad võrgutasu: ülekandeteenuse maht, varade maht ja kapitali hind. Ükski eelpool mainitust ei põhine aga omandil.

Samas pole ka gaasivõrgu omandilise erastamise eesmärgiks võrguteenuse hinna vähendamine, vaid energiahinna vähendamine läbi toimiva turu ja sealt tekkiva konkurentsi. Konkurentsi teke läbi alternatiivse LNG (veeldatud maagaas) terminali rajamise Eestisse ei ole aga realistlik enne, kui siin ei viida läbi ülekandevõrkude omandilist eraldamist. Just ülekandevõrkude eraldamisega soodustame konkurentsi teket gaasiturul. See avaldab pikemas perspektiivis positiivset mõju gaasi hindadele, kuna Eesti tarbijal tekib võimalus saada ligipääs Euroopa börsihindadele.

Loomulikult on selge, et gaasi hinnad ei pruugi kohe automaatselt alaneda, kuid turujõu vähenemine ning tõhususe ja uute sisenejate tulek hoiab hindu kontrolli all. Samuti kaob meie praegune täielik sõltuvus Gazpromi hinnasuvast. Omandilise eraldamise otsene eesmärk ei ole automaatne hindade alandamine, vaid reaalsetel kuludel ning tõhusal tegevusel põhinev hinnastamine.

Lõppkokkuvõttes on küsimus selles, kas me tahame paremat gaasi hinda tulevikus läbi toimiva turu, parandades ühtlasi Eesti energiajulgeolekut või püüame seda saavutada läbi jätkuva energiasõltuvuse Venemaast?

IRL Naiskogu: kvaliteetne gümnaasiumiharidus peab säilima üle Eesti

2012-03-24

„IRL Naiskogu toetab Haridus- ja teadusministeeriumi välja pakutud aluseid gümnaasiumivõrgu korrastamiseks. Gümnaasiumivõrgu reformiga tagame kvaliteetse gümnaasiumihariduse igas Eesti maakonnas üle Eesti," seisab IRL Naiskogu tänasel üldkogul vastu võetud avalduses.

IRLi Naiskogu on seisukohal, et tugevad ja elujõulised gümnaasiumid vajavad rohkem riigi tuge.Naiskogu peab oluliseks, et igal õpilasel oleks võimalus leida oma edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond ning et ta saaks valida mitme õppesuuna ja valikaine vahel.

Naiskogu vastu võetud avalduse põhjal on maakondade seisukohalt eluliselt oluline, et sealsed gümnaasiumid suudaksid konkureerida Eesti tugevamate koolidega. Vastasel juhul on oht, et peagi saab kvaliteetset ja konkurentsivõimelist keskharidust ainult suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu.

„On üsna selge, et tänast koolivõrku Eesti riik kaua üleval pidada ei suuda, mistõttu on gümnaasiumivõrgu korrastamine prioriteetne," seisis avalduses.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on oluline pakkuda head gümnaasiumiharidust nii kõrge akadeemilise huviga noorele kui ka noorele, kes soovib õppetööd jätkata kutse- või rakenduskõrgkoolis.

Reinsalu: lapsevanemale tuleb anda valimistel lisahääl

2012-03-24

IRLi esimees Urmas Reinsalu käis täna IRL Naiskogu üldkogul välja idee anda lapsevanemale iga lapse eest lisahääl.

„Laste eest lisahääle andmise idee ei ole iseenesest uus, kuid selle esiletõstmine on täna vajalik, et algatada debatt selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel laste ja noortega," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul näitab meie demograafiline prognoos rahvastiku vananemise kindlat jätku. „Praeguse sündimuse püsides suureneks eakate osatähtsus Eestis 2050 aasaks 26%-ni. Seega lapsevanemate kui valijaskonna jõud kahaneb. Rahva kestmise seisukohalt oleks oluline, et esindusdemokraatias see jõud ei kahaneks, vaid vähemalt säiliks. Kui me aga soovime lastega perede olukorda kiiremini riigi ja omavalitsuste jõul parandada, peaks lapsevanemate osakaal valijaskonnas aga kasvama," rääkis Reinsalu.

Tema sõnul eeldaks lisahääle andmine lapsevanematele põhiseaduse ja valimisseaduste muutmist, kuna kehtiva põhiseaduse § 57 järgi on hääleõiguslik Eesti kodanik see, kes on saanud 18 aastat vanaks. „Muudatuse õiguslik lähtekoht on, et meie põhiseaduse § 12 järgi on kõik on seaduse ees võrdsed. Üldine võrdsuspõhiõigus eeldaks kõigil kodanikel esindusdemokraatias hääleõigust. Alaealiste puhul realiseeriks seda õigust lapse huvides tema vanem," rääkis Reinsalu.

Reinsalu hinnangul tekiks laste valimisõiguse omistamisel lapsevanemale ligi 250 000 lisahäält, mis asetaksid tuntavamalt suurema poliitilise osakaalu lastega perede probleemidele.

IRL: keskerakondlik linnavalitsus keskendub järgmise viie aasta spordiehitiste investeeringutes peamiselt Lasnamäele

2012-03-22

Tallinna Linnavolikogu arutas tänasel istungil ja võttis vastu linna spordiehitiste investeeringute prioriteetide kava aastateks 2012-2017. Eelnõus on muuhulgas välja toodud 10 erinevat spordiobjekti, mis tähelepanu alla võetakse. Nende hulgas on sellised suuremahulised objektid, nagu näiteks Lasnamäele rajatav Tondiraba spordikompleks, kuhu ehitatakse olümpiaujula koos veekeskusega, jää- ning võimlemishall. Samuti Väo karjääri rajatav munitsipaalgolfiväljak.

IRLi fraktsiooni aseesimehe Andres Öpiku sõnul on eelnõu suunatud peamiselt Lasnamäe elanike sportimisvõimaluste parandamiseks ning välja on jäetud sellised piirkonnad nagu Nõmme ja Mustamäe.

"Lasnamäe spordikompleksi ja Väo karjääri golfiväljaku asemel tuleks tähelepanu suunata Nõmme ja Mustamäe piirkonda teenindavale ujulale. TTÜ-l on täna võimalus anda osa oma kinnistust rahvusvahelistele nõuetele vastava ujulakompleksi rajamiseks, millega saaks hästi rahuldada kahe linnaosa ja vähemalt 15 000 üliõpilase sportimisvajadused. Projekt on kooskõlastatud ka Eesti Ujumisliidu juhtidega, aga senimaani pole linn huvi üles näidanud," ütles Öpik.

"Teine probleem on jalgpalliväljakud, mis on väga halvas seisukorras. Eelnõus pole nimetatud mitte ühtegi jalgpallistaadionit, vaid ainult lakooniline viide koostööle Eesti Jalgpalliliiduga. Meie tulevased Eesti koondislased väärivaid paremaid tingimusi. Linn ei ole selles valdkonnas hea eeskuju. Näiteks on keeldutud abi andmast Hiiu staadioni renoveerimiseks, mille vilets kunstmuru tuleks asendada loodusliku murukattega. Nõmme Kalju peab käima treenimas Kadrioru staadionil, mis asub teises linna otsas," tõdes linnavolinik.

Tunne Kelam: Ashrafi vastupanuliikumise liikmete tuleviku tagamine on EL valitsuste käes

2012-03-22

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed kohtusid Brüsselis ÜRO eriesindajaga Iraagi jaoks Martin Kobleriga ning USA eriesindajaga Ashrafi põgenikelaagri küsimuses Dan Friediga. Eriesindajad soovitasid Euroopa Liidul etendada aktiivsemat rolli suhetes Iraagiga, kes on ümbritsetud problemaatilistest naabritest ning on veel kaugel mõne aasta eest sõlmitud rahvusliku kokkuleppe tegelikust elluviimisest. Kobler ja Fried andsid ülevaate Iraani opositsiooniliikumise 3400 liikme olukorrast seoses Ashrafi laagri likvideerimisega Iraagi võimude poolt.

Väliskomisjoni ja Euroopa Parlamendi Iraagi delegatsiooni liige Tunne Kelam juhtis tähelepanu kõige teravamale probleemile - aja nappusele, et lahendada Iraani survel ning Bagdadi valitsuse kaasosalusel äärmuseni teravnenud humanitaarne probleem vägivallata ning põgenike õigusi respekteerides.

"Praeguse kriisi on tekitanud Teherani terroristlik diktatuur, kes üritab Bagdadi valitsusele survet avaldades likvideerida endale kõige ohtlikum opositsioon - Iraani rahumeelset demokratiseerimist ja ilmaliku riigikorra kehtestamist taotlev liikumine," ütles Kelam

Kelami sõnul on Iraagi valitsus pikendanud Ashrafi laagrist lahkumise tähtaega üksnes aprilli lõpuni.

Hetkel on suudetud üleminekulaagrisse, kus ÜRO esindajad hakkavad varjupaiga taotlejaid intervjueerima, üle viia üksnes kolmandik Ashrafi laagri elanikest, intervjuusid on läbi viidud vähem kui sajaga. Kelami sõnul on Iraagi valitsus selliste lühikeste tähtaegadega kriisi kunstlikult teravdanud. Asüülitaotlejad ei saa uuest laagrist lahkuda, neile pole tagatud piisav arstiabi ega juurdepääs juristidele.

Ühes asjas olid kõik kõnelejad, sealhulgas EL välisteenistuse esindaja Hugues Mingarelli ühel meelel: ainus reaalne väljapääs ähvardava humanitaarkriisi maandamiseks ning rohkem kui kolme tuhande vastupanuliikumise liikme turvalisuse tagamiseks, on alustada nende kiiret vastuvõtmist eri EL liikmesriikidesse ja Ameerikasse. Mitusada neist on haavatud või haiged 11 kuud tagasi toimunud Iraagi julgeolekujõudude rünnaku tagajärjel, mille käigus tapeti 40 Ashrafi relvastamata asukat ning haavati mitusada.

"Kõige halvemat takistas tookord üksnes rahvusvahelise avalikkuse ja sadade Iraani vabadusvõitlejaid toetavate poliitikute aktiivne sekkumine," märkis Kelam.

Tunne Kelami hinnangul on pall praegu selgelt EL liikmesriikide valitsuste poolel: "Liikmesriikide kiire valmisolek võtta kas või ajutiselt vastu varjupaiga taotlejaid - alates kümnest- kahekümnest ning lõpetades suuremate riikide puhul saja- kahesajaga - suudaks tuua kriisile kiire lahenduse," ütles Kelam. Need kogused pole Kelami meelest üldse võrreldavad kümnete tuhandete illegaalsete immigrantide pideva sisseimbumisega Euroopasse.

"Antud juhul on tegemist isikutega, kes on eranditult läbinud USA võimude põhjaliku kontrolli pärast Saddam Husseini kukutamist ning kes on tunnistatud normaalseteks mitte-ohtlikeks põgenikeks. Pole põhjust karta, et nad tahaksid klammerduda uue asukohariigi külge - niipea kui araabia revolutsioonide laine jõuab Iraani, pöörduvad nad viivitamatult oma kodumaale tagasi," ütles Kelam.

Lisaninformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

IRL: ühistranspordi piletituluga saaks tõsta Tallinna õpetajate palkasid 45%

2012-03-22

IRLi Tallinna piirkonna juhatus arutas teisipäeval pealinna võimalikku plaani minna üle tasuta ühistranspordile ning otsustas, et ei toeta tasuta ühistranspordi ideed ning teeb Savisaarele ettepaneku suunata tasulisest ühistranspordi piletitulust saadavad 14 miljonit eurot õpetajatele palgalisaks. Tallinna Autobussikoondise andmetel laekus piletitulu eelmisel aastal 17,8 miljonit eurot, millest ligi 14 miljonit eurot tuli tallinlastelt.

"Linnapea on öelnud, et tasuta ühistranspordi võimaldamiseks on finantsilised vahendid olemas seoses Tallinna Veele makstavate tasude vähenemisega. Kui arvestame suuremast liiniveost tingitud kulumi ja kütusehinna tõusu, siis tõenäoliselt on tasuta ühistranspordi kulude summa veelgi suurem. Seetõttu teeme ettepaneku jätta piletihind samaks ning maksta see summa õpetajate palkadeks," ütles Tallinna Linnavolikogu ja IRLi Tallinna piirkonna juhatuse liige Madis Kübar.

"Õpetajate ametikohti oli Tallinnas 2010. aastal keskmiselt 2297. Arvutuse aluseks oleva 14 miljoni suuruse piletitulu eest võiks tõsta õpetajate brutopalka keskmiselt 378 euro võrra igas kuus. Kui 2010. aastal oli Rahandusministeeriumi andmetel Tallinnas õpetajate keskmine palk 837 eurot, siis tasuta ühistranspordile mineva lisaraha arvelt tähendaks see 45-protsendilist palgatõusu. Nii oleks Tallinna õpetajate keskmine brutokuupalk 1215 eurot , mis on märkimisväärne tõus. Loodame, et linnapea näeb puude taga metsa ning ei kiirusta enne valimisi tasuta ühistranspordi elluviimisega," lisas linnavolinik.

Reinsalu: gaasi ülekandevõrkude eraldamine parandab energiajulgeolekut

2012-03-21

IRLi esimehe Urmas Reinsalu sõnul tagab gaasi ülekandevõrkude omandiline eraldamine tootmis- ja müügitegevusest Eesti energiajulgeolekule eeldused vähendada energiasõltuvust Gazpromist.

„Kuna Eestis puuduvad gaasi hoiustamise võimalused ning ainus maagaasi tarnija on Venemaa riiklik ettevõte Gazprom, võib tekkida oht Eesti soojusvarustuse tagamisel, kui tehnilistel või muudel põhjustel maagaasi tarne Venemaalt katkeb. Gaasi ülekandvõrkude eraldamisega loome eeldused täiendavate tarneallikate tekkeks nii, et Eesti ei oleks enam sõltuv üksnes ühest maagaasi tarneallikast," selgitas Reinsalu

Reinsalu sõnul loob gaasi ühendvõrkude eraldamine eeldused alternatiivsete tarneallikate loomiseks, milleks on eelkõige LNG ja biogaas.

„Ülekandevõrkude eraldamisega soodustame konkurentsi teket gaasiturul, mis pikemas perspektiivis omab positiivset mõju gaasi hindadele. Küsimus on, kas me tahame paremat gaasi hinda tulevikus läbi toimiva turu või läbi jätkuva energiasõltuvuse venemaast," märkis Reinsalu.

Tema hinnangul ei ole alternatiivse LNG terminali rajamine Eestisse realistlik enne, kui Eestis ei viida läbi ülekandevõrkude omandilist eraldamist.

Täna riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu kohaselt peab monopoolses seisundis olev Gazpromi tütarettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid.

Seeder: elusloomade impordikeeld Venemaale ei ole põhjendatud

2012-03-20

Täna Brüsselis toimunud põllumajandusministrite nõukogus käsitleti Eesti ja Läti tõstatatud küsimusena olukorda, mis on tekkinud seoses Venemaa ajutise impordikeeluga Euroopa Liidu elusloomadele.

Eesti seakasvatussektorile on sellel impordipiirangul märkimisväärne mõju, sest Eesti elussigadest ligi 60% eksporditakse just Venemaale. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti jaoks on oluline, et kauplemisel järgitaks rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtteid. Seederi sõnul peab neid põhimõtteid austama ka Venemaa, kes on alla kirjutanud liitumislepingule Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Venemaa veterinaarteenistus edastas 2. märtsil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatatakse, et alates 20. märtsist keelustatakse elusloomade sissevedu Venemaale. Venemaa põhjendas keeldu sellega, et Euroopa Liit ei ole kasutusele võtnud meetmeid Schmallenbergi viiruse tõrjumiseks. Samuti heideti liikmesriikidele, sealhulgas Eestile ette, et elussigade eksportimisel Venemaale ei teostata piisavat kontrolli. Kirjeldatud etteheiteid hinnates ja arvestades ka Eesti veterinaar- ja toiduameti teostatud täiendavaid analüüse saab tõdeda, et kehtestatud piirang on ebaproportsionaalne ning rahvusvaheliste normidega mittekooskõlas. Ükski väidetav puudus ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

"On oluline, et saaksime vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele põhimõtetele enne kitsenduste kehtestamist võimaluse selgitada olukorda ning vajadusel kohaldada korrigeerivaid meetmeid. Praeguseni pole Eestisse saabunud Venemaa põllumajanduse järelevalveametilt kirjalikku kokkuvõtet missiooni tulemuste kohta," ütles põllumajandusminister Seeder.

15.-16. märtsil toimus Euroopa Komisjoni ja Venemaa kohtumine, mille tulemusena kokkulepet keelu edasilükkamiseks või tühistamiseks ei saavutatud. Seetõttu on alates tänasest peatatud elusloomade import Euroopa Liidust Venemaale.

Tänasel kohtumisel kinnitas Euroopa Komisjon, et tervise-ja tarbijakaitse volinik on juba edastanud Venemaale taotluse kohtuda esimesel võimalusel poliitilisel tasemel. Kohtumise eesmärk on rääkida Venemaaga elusloomade impordile kehtestatud ajutiste impordipiirangute kaotamisest, millede puhul ei ole teada kehtivusaja pikkus. Euroopa Komisjon lubas selle küsimusega kõigis vajalikes instantsides kiiresti edasi tegutseda. Samuti kinnitas Komisjon, et kehtestatud piirangud ei ole põhjendatud ega proportsionaalsed ning väidetavad puudused ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

Lisainfo: Põllumajandusministeerium

Tsahkna: vabatahtliku töölt lahkumise hüvitis peaks mõnel juhul säilima

2012-03-20

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) ütles täna Riigikogu saalis toimunud töölepinguseaduse muutmise arutelul, et vabatahtliku töölt lahkumise hüvitise kehtestamist võiks kaaluda kõige haavatavamate ja nõrgemate tööturu osapoolte suhtes.

„Tänases mahus ette nähtud vabatahtlikult töölt lahkumise hüvitis on selgelt riigile üle jõu käiv meede ja selle tulemusklikkus on kaheldav. Samas võiks aga vabatahtliku töölt lahkumise hüvitis kehtida tööturu kõige haavatavamate isikute puhul, nagu kuni kolme aastast last kasvatavad vanemad, paljulapseliste perede vanemad ja üksikvanemad. Aga samuti ka raske või sügava puudega pereliikme eest hoolitsevate inimeste puhul," ütles Tsahkna.

Tsahkna tegi ettepaneku, et õiguskomisjon viiks enne eelnõu teist lugemist läbi vastava analüüsi, mille järel saaks tema ettepanekut juba konkreetsemalt kaaluda.

„Erinevad uuringud näitavad, et just mainitud ühiskonna grupid on tööturul kõige haavatavamas seisus ja seetõttu on nende suhtes vajalik rakendada riigipoolt hoolivamat poliitikat. Paljudel juhtudel ei ole nende inimeste puhul töölt lahkumise põhjus isiklik, vaid seotud oma lähedase eest hoolitsemise kohustuse täitmisega ning sellisel juhul ei saa me neid inimesi üksi jätta," lisas ta.

Tsahkna väljendas ka IRLi fraktsioonis arutatud seisukohta, et riigikogu peaks kaotama riigikogu liikmele ettenähtud vabatahtlikult töölt lahkumise hüvitamise. See vastaks tema sõnul ühiskonna õiglustundele.

Euroopa Parlamendis näidatakse filmi Anna Politkovskajast

2012-03-20

Täna õhtul näidatakse Brüsselis Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel Marina Goldovskaja dokumentaalfilmi "Vabaduse mõrkjas maitse".

2011. aastal valminud film räägib Moskva sõltumatu ajalehe "Novaja Gazeta" uurivast ajakirjanikust Anna Politkovskajast, kes vastandus teravalt Putini režiimile ning mõrvati 7. oktoobril 2006 oma korterimaja trepikojas.

Eesti saadiku Tunne Kelami sõnul on Anna Politkovskaja kirglik missioon tõe väljaselgitamisel ning riikliku vägivalla ohvrite õiguste ja väärikuse kaitsel saanud uue mõõtme pärast Venemaal toimunud hiljutisi parlamendi ja presidendi valimisi.

"Anna Politkovskaja kibe tõdemus oli see, et oma piiritu poliitilise apaatiaga jagab Vene ühiskond kaasvastutust Putini repressiivse poliitika eest," ütles Kelam. "Täna, viis ja pool aastat pärast tema mõrvamist võib tõdeda, et Politkovskaja poolt meeleheite ja usuga külvatu on hakanud tärkama. Vene ühiskond on ärganud kodanikuvastutusele ja vabadusele."

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz saatis Tunne Kelamile ja filmi vaatajaile tervituse, milles avaldab head meelt filmi näitamise üle ning kahetseb, et ei saa sellest ise osa võtta.

"Politkovskaja sulg võimaldas tuua kuuldavale nende häält, kes ei saanud ise rääkida ning valgustas asju, mis oleksid muidu jäänud varjatuks. Tema absoluutne pühendumus tõele, õiglusele ja inimväärikusele, mis trotsis hirmutamist, inspireeris paljudes lootust," ütles Euroopa Parlamendi president oma läkituses.

Tunne Kelami algatusel võttis Euroopa Parlament 2006. aasta novembris vastu resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest pärast Politkovskaja mõrvamist.

Euroopa Parlamendi pressiruum Brüsselis kannab Anna Politkovskaja nime.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

Facebook: www.facebook.com/tukebro

Brüsselis keskendutakse Eesti jaoks olulistele kalandusküsimustele

2012-03-19

Täna Brüsselis toimuvas põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutatakse 2014-2020 finantsperioodil rakendatavat Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõud ning kalanduse turukorraldust.

„Euroopa kalandus vajab suuri reforme ning kalandussektor peab suutma nende muudatustega kohaneda. Tulevane Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks panustama just struktuursete muutuste tekitamisele kalandussektoris, mitte aga säilitama käesolevat olukorda," ütles nõukogus osalenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu näeb ette nimetatud struktuurseid muudatusi ning loodetavasti annavad liikmesriigid sellele positiivse hinnangu. Samas on Eesti jaoks oluline, et mitmed praeguses Euroopa Kalandusfondis algatatud tegevused saaksid jätkuda ka edaspidi.

„Eesti jaoks on oluline, et kalanduspiirkonnad saaksid võimalikult sujuvalt jätkata oma tegevust kuni aastani 2020. Meie hinnangul on kalanduspiirkondade arendamine olnud edukas. See on toonud investeeringuid neisse piirkondadesse ja lisaks ärgitanud ka sealseid kogukondi kaasa mõtlema kalanduse korraldamisele pikemas perspektiivis," nentis Seeder.

Eelnõu keskendub ka keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja innovatsioonile. Ministri sõnul peame tagama, et innovatsioon Euroopa kalanduses tõepoolest aset leiaks ning ei takerduks bürokraatiasse.

Eesti jaoks on postiivsed ka muudatused kalanduse turukorralduses, mis keskenduvad tootjaorganisatsioonide arendamisele ja turgude stabiilsusele.

„Meie kalandus tugineb suures osas tootjaorganisatsioonidele ning nende võimekusele olla turgudel konkurentsivõimelised. Kuna kalandus on suures osas kolmandatesse riikidesse eksportiv sektor, siis on meile oluline, et võimalikud turutõrgetest tulenevad riskid oleksid maandatud läbi kriisimeetme, näiteks ladustamistoetuse," lisas Seeder.

Homme jätkatakse ministrite nõukogus põllumajandusküsimustega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Brüsselis keskendutakse Eesti jaoks olulistele kalandusküsimustele

2012-03-19

Täna Brüsselis toimuvas põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutatakse 2014-2020 finantsperioodil rakendatavat Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõud ning kalanduse turukorraldust.

Eesti jaoks on postiivsed ka muudatused kalanduse turukorralduses, mis keskenduvad tootjaorganisatsioonide arendamisele ja turgude stabiilsusele.

Homme jätkatakse ministrite nõukogus põllumajandusküsimustega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL: tasuta ühistranspordi küsitlus on Savisaare valimiskampaania

2012-03-19

Tallinna Linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni (IRL) sõnul on tänasest algav rahvaküsitlus keskerakondlik valimiskampaania Tallinna linna raha eest.

"Tallinna ühistransport on näide ebaefektiivsest Nõukogude aja igandist. Teistes Eesti linnades tellitakse näiteks busside liiniveo teenust avalike konkurssidega. Toimuvad konkursid bussipargi opereerimiseks. Ainult Tallinnas on säilinud monopol. Teatavasti paneb just vaba konkurents hinna ja kvaliteedi suhte paika. Keskerakonna poolt juhitud Tallinn tahab aga liikuda vastupidises suunas, mis mõjutab negatiivses suunas ühistranspordi kvaliteeti ja võib sellega kaasa tuua ühistranspordi väljasuremise," ütles Jürgenson.

"Kui tasuta sõit ei tule ühistranspordi kvaliteedi arvelt, siis võime suure tõenäosusega oletada, et bussi-, trolli- ja trammiliinide graafikud hõrenevad märgatavalt. Tänane Tallinn ei ole finantsiliselt ega struktuurselt valmis pakkuma tasuta nii mastaapset teenust, nagu seda on ühistransport, mille kulu on üle 50 miljoni euro aastas. Tasuta lõunaid teatavasti pole olemas," lisas linnavolinik.

"Sisuliselt teeb Savisaar 259 000 euro eest endale reklaamikampaaniat, millega ta saab enne kohalikke omavalitsuse valimisi välja tulla sõnumiga kui tasuta ühistranspordi toojast. Kahju, et linn ei märka neid probleeme, kuhu tõsiselt tuleks raha suunata, nagu lagunevad teed ja tänavad. Selle asemel on Savisaar läinud ühistranspordi väljasuretamise teed," lausus Toivo Jürgenson.

Kihnu vallavanem astus IRLi

2012-03-18

Kihnu vallavanem Ingvar Saare astus Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks.

Ingvar Saare on olnud vallavanema ametis alates 2009. aastast. „Tollal värske vallavanemana suunasin enda põhifookuse kohalike küsimuste lahendamisele ja erakondlikult ennast pigem ei määratlenud," selgitas Saare.

„Nüüd, olles ajanud Kihnu-asja mitu aastat, on mul välja kujunenud teatud suhtlusvõrgustik. Kuna kaalukamad nõuandjad kuuluvad pigem IRLi ridadesse, siis leidsin, et on aeg olemasolevat võrgustikku veelgi laieneda ning otsustasin teha seda IRLiga liitudes. Ka maailmavaateliselt sobib IRL mulle," rääkis Saare.

Saare loodab, et erakonna liinis saab infovahetus Kihnu ja teiste väikesaarte murede ja rõõmude kohta olema kiirem ning vahetum, kuna erakondlik kuuluvus loob selleks senisest rohkem võimalusi.

IRLi kuulub nüüd kokku 103 omavalitsusjuhti üle Eesti.

Põllumajandusministri Ukraina visiidi fookuses oli kalanduspoliitika

2012-03-16

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi eilsel Ukraina visiidil olid arutlusel mitmed ühised kalandusküsimused.

„Ukraina on Eestile oluline kalakaubanduse partner, mida näitab kasvõi see, et kaubandusmahtudelt on Eesti tõusnud Norra ja Islandi järel kolmandaks importivaks riigiks Ukraina kalaturgudele," tõdes Seeder pärast kohtumist Ukraina riikliku kalaameti peadirektoriga.

Eesti jaoks olulisima küsimusena arutati pikemalt tollitemaatikat ning tõdeti, et Ukrainas toimuvad arengud on Eestile positiivsed. Ukraina parlamendi menetlusse on jõudnud eelnõu, mille kohaselt senine Ukraina kehtestatud miinimumhinna baasil kalkuleeritav tollimaksu arvestuse süsteem muutub. Eelnõu vastuvõtmisel arvestatakse tollimaksu konkreetsete riikide kalakaubandustehingute väärtuselt.

„Loodetavasti juba sel kevadel vastuvõetav eelnõu muudab ka Eestist eksporditava kala, eelkõige kilu ja räime, tolliga maksustamist õiglasemaks ning läbipaistvamaks. See soodustab edasist kaubavahetuse kasvu ning Eesti kalurite konkurentsivõime tõusu Ukraina turgudel," nentis Seeder.

Ukraina delegatsiooni huvitasid eelkõige küsimused, mis olid seotud Euroopa Kalandusfondi vahendite kasutamisega, sealhulgas kalurite ühistegevuse soodustamine ning selle mõju kalamajandusele. Samuti olid käsitluse all ka püügiõiguste jagamise põhimõtted ning püügiandmete kogumise ja analüüsi süsteem.

Täna jätkab põllumajandusminister oma välisvisiiti Moldovas, kus ta kohtub sealse põllumajanduse ja toiduainetööstuse minister Vasile Bumacoviga. Muuhulgas tuleb arutlusele põllumajandusliku arenguabi osutamine Moldovale.

Põllumajandusministri visiit lõpeb pühapäeval.

Allikas: Põllumajandusminister

Põllumajandusministri Ukraina visiidi fookuses oli kalanduspoliitika

2012-03-16

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi eilsel Ukraina visiidil olid arutlusel mitmed ühised kalandusküsimused.

Põllumajandusministri visiit lõpeb pühapäeval.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: ELi suhted Venemaaga tuleb ümber hinnata

2012-03-14

"Euroopa Liit peab oma suhetes Venemaaga lähtuma sellest, et nii uus parlament kui ka president on kaotanud oma poliitlise usaldusväärsuse, " ütles Eesti saadik Tunne Kelam täna Venemaa presidendivalimiste tulemusi käsitlenud debatil Euroopa Parlamendi täiskoguistungil Strasbourgis.

"Suur osa Venemaa kodanikest on öelnud, et neile aitab!" ütles Kelam.

"Vähim, mida Euroopa Parlament teha saab, on selgelt ja kindlameelselt välja öelda, et need valimised ei olnud vabad ega õiglased, " ütles kõneleja.

"Demokraatliku Venemaa tuleviku heaks aga oleks halvim variant jätkata endises stiilis, piirdudes vaid sõnalise kriitikaga, et hoolimata kõigist eeskirjade eiramisest pidigi Putin saama rohkem kui 50% häältest," ütles Kelam.

"President Medvedevi reformilubadusi ei saa sellistena usaldada," ütles Kelam. "Euroopa Liit saab aga ühiskonna demokratiseerimisele kaasa aidata toetades konstruktiivset rahvuslikku lepet, mille sisuks peab olema uute valimiste korraldamine pärast valimisseaduse ja poliitilise süsteemi usaldusväärseid reforme."

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidu jaoks hetk teha "reset " suhetes Venemaaga, alustades uudselt suhteid range tingimuslikkuse alusel. See eeldab, et enne olulist edasiliikumist täidavad Venemaa võimud esmajoones oma Euroopa Nõukogule ja OSCE-le antud kohustused.

"Me võlgneme selle tuhandetele Vene kodanikele, kes mitme kuu vältel on söandanud trotsida võimude omavoli ja valet," ütles Kelam.

Homme võtab Euroopa Parlament vastu Venemaa presidendivalimiste tulemusi käsitleva resolutsiooni.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Tiit Salvan: Pomerantsi kasutatakse Toila võimuvõitluses pahatahtlikult ära

2012-03-14

Tänaseks üksjagu poleemikat ja emotsioone tekitanud telefonivestlusel riigikogu liikme Marko Pomerantsi ja Toila vallavolikogu liikme Roland Peetsi vahel on märksa pikem eellugu, kui seda on leheveergudel seni kirjeldatud. Olles olnud aastaid Toila kohalikus poliitikas tegev, täpsustaksin parema selguse nimel kogu loo tagamaid lähemalt.

Toila kohalikud elanikud saavad väga hästi aru, et kogu loo tegelik fookus pole mitte konkreetsel Peetsi - Pomerantsi telefonivestlusel, vaid aastaid kestnud kohalikus võimuvõitluses Toila vallas, mille keskmesse on nüüd püütud ühe osapoole poolt tõmmata ka riigikogu liiget Marko Pomerantsi.

Kohalikele inimestele ei ole uudiseks, et volikogu esimehe kohta on tänaseks moodustunud koalitsioon soovinud endale saada juba viimastest kohalikest valimistest 2009. aastast saati. Võimalus ammu ihaldatud võimupöördeks, mille läbiviijate etteotsa on tõusnud valimisliidu Ühtne vald liider Roland Peets, tekkis pärast minu suundumist valla juhi kohalt Jõhvi Gümnaasiumi direktori ametipostile.

Nii läkski. Selle aasta alguses õnnestus Roland Peetsil ja tema poolehoidjatel saavutada volikogus napp enamus: kahe valimisliidu ning kahe erakonna liiduna on saavutatud 7 kohta 13-liikmelises volikogus.

Mis on aga Marko Pomerantsi roll kogu selles kohalikus vägikaikavedamises?

Veebruaris külastas piirkonda IRLi Riigikogu fraktsioon. Visiidi käigus kohtusid IRLi Toila osakonna liikmed ka Marko Pomerantsiga, kes on omal ajal siseministrina initsieerinud Ida-Virumaa tegevuskava ning on olnud võtmeisikuks läbirääkimistel maakondlike, sealhulgas kohalike tähtsamate investeeringute osas nii käimasoleval kui uuel Euroopa Liidu toetuste perioodil 2014-20. Kohtumisel peatuti ühtlasi Toila sadama- ja rannaala arendamise projekti rahastamisel. Kohalikud elanikud väljendasid Marko Pomerantsile muret, kui edukaks võib kulgeda suur investeering olukorras, kus on oht, et vallas võivad hakata üksteise järel vahetuma volikogu esimehed. Vallavolikogu esimehe Kalle Lehismetsa suhtes ongi tänaseks üle antud umbusaldusavaldus.

Kohalike inimeste mure on mõistetav, kuna paralleele on tõmmata küll. Ei ole vaja kaugelt otsida neid omavalitsusi, mis peale Euroopa Liidu rahastuse saamist on sattunud poliitilise tõmbetuule mõjuvalda ning veel hiljuti olnud juhitud läbi saneerimiskava (nt Sonda), olles lõpuks jäänud ilma plaanitud suurinvesteeringust. Siit on ka arusaadav nende inimeste mure, kes harjunud asju kohapeal lahendama ja oma riigikogu saadikutega olulistes asjades nõu pidama.

Toila sadamaala projekt on ekspertide poolt hinnatud ja selle finantseerimiseks pole olnud seni vahendeid. Peale Eesti Rahva muuseumi toetusraha ülejäämist on aga ka tekkinud võimalused seni rahata jäänud projektide toetamiseks. Üks potentsiaalsetest kosilastest rahale on Toila sadama arendus. Selge on aga see, et kohalikud võimumängud ja poliitiline ebastabiilsus rahasaamisele kaasa ei aita. Sellest lähtuvalt mõistan ka Marko Pomerantsi muret Sadama rahastamise ja siinsete võimumängude koha pealt.

Ajakirjanduse kaudu oma isiklike ambitsioonide ja eesmärkide täideviimist seni Toilas praktiseeritud ei ole. Mida täpselt Roland Peets ja Marko Pomerants telefonis rääkisid ja miks nad teineteisest valesti aru said, tuleks meestel omavahel ära klaarida. Ometi kohalikke poliitilisi arenguid silmas pidades tundub mulle, et lähtuvalt ühe poole ambitsioonidest Toila valla kohalikus poliitikas, on Marko Pomerants tõmmatud kohaliku võimuvõitlusesse, milles tal mingit rolli mängida ei ole.

Kuidas tõsta õpetajate palka?

2012-03-14

HARIDUS- JA teadusministri Jaak Aaviksoo sõnul on võimalik tõsta õpetajate alampalk tuleval aastal 700 eurole. See teeb pedagoogide alampalga kasvuks 15 protsenti. Kindlasti on õpetajate palka vaja ja võimalik tõsta ka edapidi, ent see eeldab tähtsaid ümberkorraldusi.

Kust võtta selleks lisaraha? Mina ei näe Eestis ühtegi valdkonda, mis oleks ülerahastatud. Mida peaksime siis tegema, kui raha on vähe, kuid ühiskond ootab, et õpetajate palka tõstetaks?

Õpetajate palgatõusuks on peamiselt kolm allikat: koolikorralduse efektiivsust tuleb parandada, haridusraha on vaja suunata ennekõike õpetajate palkadeks ning eraldada riigieelarvest lisaraha.

Eesti koolivõrk on loodud seitsmekümnendatel aastatel, arvestades lapsi, keda meil demograafilistel põhjustel enam ei ole. Statistika räägib enda eest: 1997. aastal oli Eestis 224 000 õpilast ning 11 984 õpetaja ametikohta, mis tegi õpilasi ühe õpetaja kohta 18,7.

Nüüd on õpilaste arv vähenenud 145 000-le, aga õpetajate ametikohti on endiselt samas suurusjärgus kui toona, mistõttu praegu tuleb ühe õpetaja kohta keskmiselt 12,2 õpilast.

KUI KOHANDADA koolivõrk õpilaste arvule vastavaks ja õpilasi oleks õpetajate kohta sama palju kui 15 aastat tagasi, võiks riigieelarvest lisaraha eraldamata tõsta õpetajate palka ligi 30 protsenti. On üsna selge, et praegust koolivõrku me üleval pidada ei suuda. Meil oleks arukas leppida kokku, mida me koolidelt ootame, ning seejärel on võimalik mõista, kus need peavad asuma.

Hariduskuludeks on Eestis ette nähtud seitse protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Selle poolest oleme muu maailmaga võrreldes märkimisväärselt üle keskmise. Ometi läheb riigi hariduskuludest õpetajate palkadeks alla 50 protsendi.

Võrreldes edukamate riikidega, kus personalikulud moodustavad hariduskuludest üle 60 protsendi, on meil arenemisruumi küllaga. Nii riigil kui omavalitsustel tuleb lõpetada üleinvesteerimine, mis on tihti ebapraktiline, ja suurendada kokkuhoiu arvel hariduskuludes palkade osa.

HARIDUS- JA teadusministeeriumi arvutused on näidanud, et osa riigilt omavalitsustele õpetajate palgaks eraldatud raha ei kulutata sihtotstarbeliselt, vaid läheb koondamiskulude maksmiseks, tugispetsialistide palkamiseks ja muuks.

Arvutuste järgi ei jõua Eestis ligi viis protsenti, Tallinnas koguni 11 protsenti riigi eraldatud palgarahast õpetajate taskusse. Rahastamise aluseks olevaid õigusakte tuleb täpsustada ja vajaduse korral muuta, et õpetajad neile ettenähtud palgaraha kätte saaksid.

Kolmas võimalus õpetajate palka tõsta on eraldada lisaraha riigieelarvest. Riigieelarvest lisaraha leida on kindlasti vaja, kuid see ei saa jääda ainsaks palgatõusu katte allikaks.

Jah, me peame eraldama õpetajatele riigieelarvest lisaraha, kuid samal ajal peame korrastama koolivõrgu, suurendama hariduskuludes õpetajate palga osa ja tagama, et nad saaksid kätte kogu palgaks ettenähtud raha. Kui suudame seda teha, on tõenäoline, et 2015. aastal viib õpetaja koju 20 protsenti kõrgema palga, kui on Eesti keskmine.

Tunne Kelam: majanduskriisi ületamiseks on vältimatu EL ühisturg täies mahus ellu rakendada

2012-03-13

Euroopa Parlamendi saadikud arutasid täna Euroopa Ülemkogu tulemusi. Ettekannete ja kommentaaridega esinesid Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam juhtis tähelepanu kuuldustele niinimetatud kriisiväsimusest.

"Tänase debati sõnumit võiks sõnastada - nüüd on otsuste elluviimise aeg. Nüüd on aeg, et liikmesriikide valitsused hakkaksid tõhusalt ellu viima kohustusi, millele nad Ülemkogul alla on kirjutanud," ütles Kelam.

Kelami sõnul on koos range rahandusalase distsipliini järgimisega oluline teha uusi investeeringuid teadmispõhisesse majandusse, vähendada väikeettevõtete administratiivseid koormusi ning soodustada noorte tööhõivet.

Kelami sõnul kasutas Euroopa Komisjoni president Barroso ka täna hommikul poliitiliselt korrektset terminit " ühisturu süvendamine."

"Toetan ERP fraktsiooni esimees Joseph Dauli, kes kutsus üles tähistama tänavu täituvat ühisturu 20. aastapäeva ühisturu täieliku elluviimisega, tehes seda Komisjoni poolt kavandatud täpse ajagraafiku alusel," kinnitas Eesti saadik.

Kelami arvates on just praegu õige hetk saada lahti kõhklustest ja ettevaatlikkusest ühisturu täiemahulise ellurakendamise suhtes.

"On aeg teha lõpp mitteametlikule protektsionismile, millest on saanud karm reaalsus," ütles Kelam. "Just selline reaalsus õõnestab Euroopa Liidus kätkevat kasvupotentsiaali ning tema poliitilist kui ka majanduslikku usaldusväärsust."

Eesti saadiku väitel tähendab siseturu täiemahuline ellurakendamine esmajoones teenusteturu kui majanduskasvu kõige võimsama allika täielikku avamist, samuti ühtse digitaalturu viivitamatut käivitamist.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.eppgroup.eu

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Reinsalu: Ergma jätkab Riigikogu esimehe ametis

2012-03-12

IRL-i riigikogu fraktsioon otsustas täna Riigikogu esimehe kandidaadiks esitada Riigikogu praeguse esimehe akadeemik Ene Ergma.

IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul toetati tema ettepanekut Ene Ergma kandidatuuri ülesseadmiseks ühehäälselt. Tema sõnul on tähtis, et Ergma Riigikogu esimehena teadvustaks ühiskonnale vajalike reformide tegemise tarvidust ning algataks nende üle arutelusid.

„Võtmetähtsusega on Eesti rahvuslikke huve silmas pidades kavandatav haridusreform. Samuti on oluline vajalike reformide kõrval ka parlamendi kaasava rolli tugevdamine," ütles Reinsalu.

Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest. Ene Ergma on olnud Riigikogu esimees kokku 8 aastat.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juht ühines IRL-ga

2012-03-12

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees Andres Ergma ühines
Isamaa ja Res Publica Liiduga.

Andres Ergma sõnul on tähtis, et ühiskond areneks harmooniliselt pidades
silmas eesti rahva pikaajalisi huve. Selle eelduseks on mitte erinevate
põlvkondade vastandamine, vaid koostöö.

Andres Ergma ütles, et kavatseb IRL-s aidata sõnastada seenioride poliitikat
ning pakkuda välja praktilisi ideid, kuidas hõlbustada vanema põlvkonna
toimetulekut.

Tema hinnangul on IRL-i vanemapensioni jõustamine olulise mõjuga algatus,
mis väärtustab vanemate tööd laste kasvatamisel

Vanema põlvkonna jaoks on mõistetamatu, et samal ajal kui meil on suured
ametnike eripensionid, ei arvesta pensionisüsteem laste arvu peres. Ergma
avaldas lootust, et Riigikogu võtab vanemapensioni eelnõu vastu enne
suvepuhkust ja asub tulevikus kriitiliselt läbi vaatama eripensionite
süsteemi.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on suurim Eesti pensionäre esindav
üleriigiline eakate ühenduste katusorganisatsioon.

Avo Üprus: Ajaleht Pealinn rikkus rängalt ajakirjanduseetikat

2012-03-11

Tallinna linnavolinik Avo Üprus (IRL) andis neljapäevasel volikogu istungil menetlusse eelnõu ajalehe Pealinn sulgemiseks, mis võrdles 27. veebruari väljaandes Andres Breivikut ja Eesti parempoolset poliitikat.

"Ma pean ütlema, et ma pean seda ohtlikuks, ebamoraalseks, ajakirjanduseetikat ja head tava rikkuvaks. Norra massimõrvad omaks võtnud Breivikut süüdistatakse 77 inimese tapmises läinud aasta juulis. Ma ei leia, et mina, parempoolse poliitikuna oleksin nende mõrvadega seotud. Artiklis öeldakse, et paremäärmuslased mängivad oskuslikult rahva hirmudega. Mis puutub see Tallinnasse?" küsis Üprus.

"Samamoodi on liiast mõte koalitsiooniparteide ja opositsioonierakondade vahelisest relvastatud arveteklaarimisest. Ajaleht Pealinn manipuleerib lugejatega, kutsudes neid samastama parempoolset poliitikat ja massimõrvu. Meenutades näiteks Kaitseministeeriumis toimunut, leidub relvastatud hulle ka Eestis - pole vaja neile uusi mõtteid anda."

"Jättes kõrvale tõsiasja, et lool on probleeme nii eetika, põhjendusteta väidete esitamise ja vastaspoolele sõna andmisega, vaadakem asju tervemõistuslikult. Üks asi on õhutada inimesi meeleavaldustele ja streikidele. Teine asi on vägivalla ja päevapoliitika segamine. IRL seisab põhiseaduslike väärtuste eest ning mõistab hukka nii parem- kui vasakäärmuslased," sõnas linnavolinik.

Siseminister kehtestas tänavuse sisserände piirarvu jaotuse

2012-03-10

Siseminister kehtestas tänavuse sisserände piirarvu jaotuse

Siseminister Ken-Marti Vaher kehtestas laupäeval jõustunud määrusega sisserände piirarvu jaotuse, mille alusel võib Eestis esimesel poolaastal tähtajalise elamisloa saada 504 välismaalast.

Määruse kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kummalgi poolaastal välja anda kuni 504 piirarvu alla kuuluvat tähtajalist elamisluba. Nende täpsema jaotuse kehtestab määrus esimeseks poolaastaks, mil saab töötamiseks anda 394, ettevõtluseks 85 ja välislepingu alusel 25 elamisluba. Juhtorgani liikmena töötamiseks ning piisava legaalse sissetuleku olemasolul välismaalased aasta esimese kuue kuu jooksul tähtajalisi elamislube ei saa. Samas on välismaalastel võimalik Eestis viibida ka viisaga, mida saab vajadusel pikendada.

Vaheri sõnul on jaotuse eesmärk toetada piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade andmist eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele, kelle Eestisse elama asumine on avalikes huvides ja aitab kaasa ühiskonna arengule. Ta märkis, et elamislubade väärkasutuste ohu vähendamiseks on siseministeeriumis valminud ja kooskõlastusele saadetud välismaalaste seaduse muudatused, mis esitatakse parlamendile kevade hakul. „Sellepärast kehtestab määrus piirarvu jaotuse esialgu vaid esimeseks poolaastaks. Teiseks poolaastaks kehtestame selle õiguslikust ja faktilisest keskkonnast olenevalt juunis,“ ütles ta.

Sisserände piirarv piirab Eestisse elama asumist välismaalastel, kes ei ole Euroopa Liidu riikide, Islandi, Norra, Liechtensteini või Šveitsi kodanikud. Igal aastal valitsuse korraldusega kehtestatav piirarv ei tohi aastas ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Tänavuseks sisserände piirarvuks kehtestati jaanuaris 0,075 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 1008. Mullu jaanuaris kehtestas valitsus piirarvuks samuti 0,075 protsenti, kuid suurendas seda sügisel 0,1 protsendini alalisest elanikkonnast. Kokku oli piirarv eelmisel aastal 1344, millest kasutamata jäi 61.

Allikas: Siseministeerium

Reet Roos: Mille nimel võiks streikida?

2012-03-09

Millist kooliharidust meie lapsed vajavad, et edukamalt toime tulla ülehomses maailmas?

Olen täiesti veendunud, et koos õpetajate palgatõusustreigi ja gümnaasiumivõrgu korrastamise aruteludega on viimane aeg avada laiem avalik arutelu hariduse üle tervikuna.

Eestis on OECD rahvusvahelise haridusuuringu PISA arvestuse järgi õpilaste teadmiste tase üsna kõrge: paigutume uuringu järgi Euroopas kindlalt esikümnesse. Ometi aga tuleb mõelda pikemalt ette: me ei saa täna kindlad olla, milliseid teadmisi tulevikus vaja läheb ning millistest on tolku vähem. Kuhu suunas peaks haridus tervikuna liikuma, et me saaksime edukalt ja hästi nii tööturul kui elus hakkama? Esitan kolm endapoolset murekohta tööandjate seisukohast.

Esiteks.
Eesti õppesüsteem on üles ehitatud konkureerimisele. Koolid konkureerivad, aga mis veel hullem - õpilased omavahel konkureerivad samuti. Teatud piirini on konkurents hea, sest eeldame, et positiivne võrdlus motiveerib. Mulle aga tundub, et meie koolisüsteem soosib liigset individualismi. Tublil edukal õppuril on pahatihti kooli lõpus „küünarnukid trügimisest viledad". Tööturule välja rühkinuna leiavad need noored end olukorrast, kus arenenud individualismi kõrval on nende koostööoskus pea olematu. Kuid just meeskonnatöö ja ühisvastutus on suunad, kuhu liigub terve maailm.

Toon näite. Projektigrupis, kus meeskonnas on ligi kümme ühe eesmärgi ja tulemuse eest väljas olevat kolleegi, on tulemuse saavutamine võimalik ainult siis, kui ka nõrgemad lülid üles leitakse ja järele aidatakse. Ükski juht ei taha kuulata üksiku soleerija loogikat - mina olin ammu valmis aga näe tema ei jõudnud. Selline suhtumine toob küll edu meie koolisüsteemis, esimene saab viie ja viimane kahe, kuid reaalses elus on kogu meeskond läbi kukkunud, kui üks liige tööga valmis ei jõudnud. Kogu meeskond saab piltlikult "kahe" ja klient on kaotatud. Lahendus on aga justkui lihtne: juba põhikooli lõpus peaks rõhku panema seminaridele, grupitöödele ning soosida tuleks ühiseid ettevõtmisi. Sest uskuge mind, üksikud soleerijad ei ole ei head juhid, ei head teadlased ja vaevalt neil endalgi hea elada on. Milleks meie lapsi siis sellisteks treenida?

Teiseks.
Mäletate aega, mil matemaatika kõrval olid eraldi ained ka algebra ja geomeetria? Täna on need õnneks omavahel seoses ja saanud üheks õppeaineks. Aga keemia, bioloogia, füüsika? Need ained on omavahel seoses, kuid see seos jääb õpilastele ikka väga kaugeks. Tulemuseks on, et häid hindeid saab faktide teadmise eest igas aines eraldi, kui tegelikult võiks päheõppimise asemel leida ühisosa ja õppida nii, et tekiks asjade toimimisest ühtne maailmapilt ja arusaam. Ja ega parem pole olukord terves riigis. Riigiasutuste koostöö omavahel ning omavalitsustega on nõrk, tervikpilti on raske näha välisinvesteeringute ja teadus- haridus- ja arendustegevuses. Sünergiapuudus on krooniline. Aga eks me oleme kõik samast koolisüsteemist, kus keemia, füüsika ja bioloogia ühistund kas või eksperimendina oli mõeldamatu.

Kolmandaks.
Nii nagu seoste leidmine eri valdkondade vahel on väga oluline koolis (ja hiljem riigis, muidu sa ei saa aru koosmõjudest ega kokkuvõttes mitte millestki), on sama oluline paindlikkus ja loomingulisus. Väidan, et ka seda napib ja mitte nappide vahendite tõttu, vaid sageli mugavusest „teha nii nagu alati". Aga just see maksab meile kätte konkurentsis teiste riikidega.

Kokkuvõttes on minu ettepanek lasta õppeprogrammis rihma veidi lõdvemaks ja usaldada koolis eksperimentaalsust, ettevõtlikust, loomingulisust - ainult nii kasvab peale uus põlvkond, kes ainult ei räägi vabadusest, vaid julgeb ja oskab vabadust oma ja meie tuleviku kujundamisel ka kasutada.

Õpetajate palgatõus ja gümnaasiumivõrgu korrastamine on olulised teemad. Aga lisaks on vaja debatti teemal - millist haridust me ikkagi noortele anda tahame? Kõike, mis on hea ja töötab, tuleb hoida ja ebavajalikust lahti lasta. Faktiteadmised võivad ju olla head, aga olulised sotsiaalsed ja analüütilised oskused peavad olema väga head.

Pakun välja, et aeg on liikuda uue põlvkonna kooli poole, kus on määratult rohkem õppimise ja õpetamise vabadust ja palju vähem bürokraatiat õpetajatele. Pakun välja selle mõtte seetõttu, et tööandjana olen paraku näinud, et mõned noored (üli)koolilõpetajad tuleks saata sinna tagasi, kust nad tulid.

IRL süütab 68 küünalt märtsipommitamise ohvrite mälestuseks

2012-03-09

IRL rahvuslaste ühendus süütab traditsiooniliselt täna kell 17.00 Harju tänaval 68 küünalt, mälestamaks 68 aastat tagasi Tallinnas toimunud märtsipommitamises hukkunuid.

IRLi esimees Urmas Reinsalu asetab hukkunute mälestuseks pärja.

Kell 17 toimub Harju tänaval ka mälestustahvli avamine pommitamise ohvritele, peale mida toimub Niguliste Muuseum-Kontsertsaalis Muinsuskaitse Seltsi korraldatav kontsert, millele järgneb märtsipommitamise ohvrite mälestamiseks peetav mälestusteenistus.

IRLi eestseisuse liikme ja IRLi rahvuslaste esimehe Tarmo Kruusimäe sõnul ei olnud märtsipommitamine midagi enamat kui sõjakuritegu, mis oli suunatud tsiviilelanikkonna vastu.

Tallinna pommitamine algas 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines kohale lennanud Nõukogude lennuvägi heitis Tallinnale umbes 2000 lõhke- ja 1500 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks polnud Tallinnas asunud vähesed sõjalised objektid, vaid elamurajoonid, millest paljud hävitati peaaegu täielikult.

Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus. Süttis Niguliste kirik, pommitabamusest purunes keskaegne vaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet, mis oli ligikaudu 40% toonasest elamispinnast.

Vaher: Euroopas suureneb tähelepanu organiseeritud kuritegevuse tuludele

2012-03-08

Euroopa Liidu siseministrid arutasid neljapäeval Brüsselis organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamist, vahetades seisukohti nii kriminaal- kui haldusõiguslike vahendite kasutamise kohta kuritegevuse ohjeldamisel.

Kohtumisel osalenud siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb jagada vastastikku parimat praktikat ja õppida teineteise kogemustest, et nii Euroopa Liit kui liikmesriigid saaksid edukaid ja toimivaid meetodeid rakendada. „Kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimine ja tõendamiskohustuse ümberpööramine on Eestis osutunud edukaks ning seda on oluliseks pidanud ka teiste riikide kolleegid. Kuna tulemused on olnud head, olgu siis tegemist narkokuritegevuse, kelmuste või korruptsiooniga, oleme suurendanud sel aastal kordades kriminaaltulu tuvastamise võimekust taasloodud keskkriminaalpolitseis,“ ütles ta.

Samas otsib Eesti tema sõnul pidevalt uusi võimalusi, kuidas varjatud rasket kuritegevust vähendada. „Heaks näiteks on riigikogu menetluses oleva eelnõuga halduskonfiskeerimise võimaluse loomine Eesti õigusruumis, mis võimaldab kohtul teatud aja möödudes konfiskeerida peremeheta vara. Samuti muudame pidevalt sujuvamaks õiguskaitseorganite infovahetust ja koostööd ning kasutame võimalikult palju e-riigi võimalusi,“ lausus Vaher.

Euroopa Liidus on alates 2009. aastast üleval olnud küsimus administratiivsete või mittekaristusõiguslike meetmete leidmisest organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Ungari eesistumisel koostati liikmesriikides kasutatavate parimate praktikate käsiraamat ning loodi mitteametlik kontaktpunktide võrgustik. „Oma kogemusi jagades saame anda väärtusliku panuse töösse Euroopa Liidu tasandil,“ lisas Vaher.

Euroopa Liidu siseküsimuste nõukogul arutati neljapäeval ka Schengeni ala reformi ja ühenduse naaberriikidega tehtava piirivalvekoostöö tõhustamist.

Allikas: Siseministeerium

IRLi naiskogu tunnustab naisettevõtjaid

2012-03-08

IRLi Naiskogu soovib pöörata avalikkuse tähelepanu naiste ettevõtlikkusele tunnustades nelja edukat naisettevõtjat. Naiskogu hinnangul tagavad edukad naisettevõtjad Eesti majanduse jätkusuutlikkuse.

Traditsiooniliselt tunnustab IRLi naiskogu naistepäeval kolme ettevõtte naisjuhte. Sellel aastal pälvisid tunnustuse Liis Veltmann, Maret Lehis ning Anneli Kenk ja Anu Pink.

„Need naised on hakkama saanud ka kõige keerulisemas majandussituatsioonis. Tunnustame neid tänasel naistepäeval väikese tänumeenega," ütles IRL Naiskogu esinaine ja riigikogu liige Kaia Iva.

Iva sõnul omavad ja juhivad paljud tublid Eesti naised ettevõtteid, mis on läbi kaalutletud otsuste, hea äriidee ning pühendumise saavutanud stabiilse arengu ning oma toodete ja teenuste kaudu pälvinud klientide tunnustuse.

„Naiste juhitud ettevõtted on oma tegevuses paindlikud ja äririskid on põhjalikult läbi mõeldud. Nende panus Eesti majanduskeskkonna stabiilsele arengule on väga oluline. Seetõttu väärivad meie ettevõtlikud naised oluliselt suuremat tähelepanu ja tunnustust," ütles Iva.

Liis Veltmann alustas pagari- ja kondiitritoodete tegemist ja turustamist kakskümmend aastat tagasi müües tooteid kohvikule „Hõbekass". Teadmised pagaritöö alalt omandas iseõppimise teel, lugedes erialakirjandust ning külastades kondiitriärisid Saksamaal. Juba aastaid tegutseb Liis Veltmanni ettevõte OÜ Pagari Liisu tema kodumajas Tallinnas Vana-Veerenni tänaval.

Liis teab, milline on klientide maitse. Iga päev on sortimendis 50 nimetust. Pagari Liisu annab tööd viiele kondiiter-pagarile ja müüjale.

Maret Lehis oskab teha nii kaasaegse kübara kui ka stiilse pottmütsi. Tallinnas, Raua ja Pronksi tn nurgal asub kübaraäri „Pileum", mis ladina keelest tõlgituna ongi vildist kübar. Perefirma, mida juhib Maret Lehis, tegutseb 1998. aastast.

Lisaks kübaratele valmistatakse ratsutajatele koolisõidu silindreid ning etnograafilisi peakatteid. Pileumis kootakse ka telgedel rahvarõiva kangaid ja vöösid.

Maret Lehis peab etnograafilisi peakatteid oma meelisteemaks ning on korraldanud ka temaatilise näituse. Noor, energiline ja toimekas Maret jagab oma teadmisi etnograafiast Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Rahvaülikoolis ja kursustel.

Anneli Kenk ja Anu Pink asutasid Saara kirjastuse väikelinnas Türil 2002. aastal eelkõige käsitööalaste õppematerjalide ja raamatute kirjastamiseks, tänaseks on tehtud tööde riiulil ka hulgaliselt visiitkaarte, reklaamtrükiseid, plakateid, juturaamatuid.

OÜ Saarakirja iseloomustab stabiilne püsimine kodunduse- ja käsitööalaste õppematerjalide turul ning Eesti käsitöötraditsioone süvitsi tutvustavate raamatute väljaandmine. Saarakirja tooted on sisukad, nutikate lahenduste ja kauni kujundusega. Mitmed raamatud on pälvinud auhindu.

Raamatute „Haapsalu sall", „Haapsalu rätt" ja „Meite Muhu mustrid" ingliskeelsed tõlked on kujunenud väärikaks kingituseks väliskülalistele ning vallutanud edukalt välisturge. Lisaks viiele täiskohaga töötajatele on ettevõttega lepingute alusel seotud paarkümmend inimest.

Vapper: Linnavalitsus demonstreerib täna tasuta ühistransporti

2012-03-08

Tallinna linnavoliniku Kalev Vapperi (IRL) sõnul on linnavalitsuse poolt õhutatud streik rikkunud rahuldava töökeskkonna neile inimestele, keda streik ei puuduta.

"Toimiva kodanikuühiskonna üks osa on õigus meelt avaldada. Keskerakondlik linnavalitsus on aga õpetajate streigist teinud poliitiliselt ülevõimendatud sündmuse, mille üheks ilminguks on ka ühistranspordi seisak. Seda, et inimestelt võetakse ära võimalus liigelda kodu, kooli või töö vahet, ei saa kuidagi pidada õigustatuks. Kena naistepäeva kink küll," sõnas Vapper.

"Kardan, et täna demonstreerib linnavalitsus, mida lubatud tasuta ühistransport endast tegelikult kujutama hakkab. Kui tasuta sõit ei tule ühistranspordi kvaliteedi arvelt, siis võime suure tõenäosusega oletada, et bussi-, trolli- ja trammiliinide graafikud hõrenevad märgatavalt. Tänane Tallinn ei ole finantsiliselt ega struktuurselt valmis pakkuma tasuta nii mastaapset teenust nagu seda on ühistransport, mille kulu on üle 50 miljoni euro aastas. Tasuta lõunaid teatavasti pole olemas," lausus linnavolinik.

Vaher: Schengeni tugevdamine eeldab kohustuste täitmist kõigilt

2012-03-07

Siseminister Ken-Marti Vaher osaleb neljapäeval Brüsselis toimuval Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel, kus arutatakse peateemana Schengeni ala reformi ja ühenduse naaberriikidega tehtava piirivalvekoostöö tõhustamist.

Vaheri sõnul toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekuid Schengeni ala reformiks, mille käigus peaks muutuma Schengeni hindamiste kord ja täpsustuma sisepiiridel kontrolli taastamise reeglid. Tema sõnul on liikmesriikide ühine eesmärk Schengeni ala tugevdada, milleks on oluline nii välispiiride valve, võimalike puuduste varajane tuvastamine kui ka tõhus kontroll selle üle, kuidas liikmesriigid oma kohustusi täidavad.

Vaher märkis, et liikmesriikide endi korraliku kodutöö kõrval tuleb tagada toimiv koostöö ka ühenduse naabritega. „Euroopa Liidu välispiiride valve tulemuslikkus sõltub otseselt sellest, kui edukalt valvavad oma piire naaberriigid ja kui hea on piirivalveasutuste praktiline koostöö,“ ütles ta.

Samuti on siseministri sõnul tähtis, et Euroopa Liit läheneks rändeküsimustele strateegiliselt ja pööraks ühenduse välissuhtluses sellele rohkem tähelepanu. „See tähendab, et naabritele huvi pakkuvate teemade osas nagu viisad, arengukoostöö või kaubanduslepingud peaks seadma rohkem tingimusi,“ ütles ta ja lisas, et näiteks Türgi puhul tuleks siduda Euroopa Liidule vajaliku tagasivõtulepingu sõlmimine lubadusega alustada viisadialoogi.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeerium kuulutas välja autokütuse ühishanke riigiasutustele

2012-03-07

Siseministeerium korraldab koos ligi saja riigiasutusega ühishanke, et osta nii sisejulgeoleku valdkonnale kui ka teistele asutustele senisest soodsamalt bensiini ja diislikütust.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul avaldab kütusehinna pidev tõus enim survet politsei- ja piirivalveametile ning päästeametile, kelle töö eeldab kiiret reageerimist ööpäevaringselt. „Kulude kokkuhoiu eesmärgil on riik võtnud üha enam suuna riigiasutuste üleste suurte ühishangete korraldamiseks ja praegune kütusehange on üks näide sellest. Ajal, mil kütusehinnad on tõusutrendis, on asutuste tõhus majandamine määrava tähtsusega.“

„Jätkuva kütusehinna tõusu tingimustes oleme sisejulgeoleku valdkonnas tõsise probleemi ees. Seetõttu peame leidma lahenduse, kuidas jätkata soodsaimalt suvel lõppevaid kütuseostu lepinguid,“ lausus ta.

Siseministeerium tegi hankega ühinemiseks ettepaneku kõikidele ministeeriumitele ja nende valitsemisala asutustele, samuti riigikantseleile, riigikohtule ja riigikontrollile. Liitumissoovi avaldas ligi sada riigiasutust.

Kaheaastase raamlepingu kohaselt ostavad asutused kokku ligi 6,47 miljonit liitrit bensiini ja 6,1 miljonit liitrit diislikütust. Eeldatavalt läheb leping maksma 17,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hanke tulemused peaksid selguma aprilli teises pooles.

Hankega selgitatakse välja parim kütusepakkuja Eesti viies piirkonnas: Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eestis ning saartel. Parima pakkuja väljaselgitamisel võetakse arvesse kütuse hinda ja tanklate arvu piirkonnas.

Siseministeeriumi valitsemisalas lõpevad praegused autokütuse riigihanke lepingud tänavu juunis.

Allikas: Siseministeerium

IRL: Tallinn on jätnud õpetajatele palkadeks maksmata 3,6 miljonit eurot

2012-03-07

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul andis riik 2010. aastal Tallinna linnale 541 miljonit krooni õpetajate palgafondi maksmiseks, millest reaalsuses jõudis õpetajateni 485 miljonit krooni.

"Linn on õpetajatele jätnud 2010. aastal palkadeks maksmata 56 miljonit krooni ehk ligi 3,6 miljonit eurot. Seega võlgneb linn õpetajatele 11% neile riigi poolt eraldatud palgarahast. Oma tegevust on linn põhjendanud seaduselüngaga, mis otseselt ei kohusta kohalikku omavalitsust riigipoolset toetust täies mahus kulutama õpetajate palkade maksmiseks. Samas on töötasu sihtotstarbe määramist võimalik tõlgendada ainult selliselt, et määratud toetus on konkreetselt mõeldud palkade katteks direktoritele, õppealajuhatajatele ja õpetajatele. Linn on suunanud osa õpetajate palgaks eraldatud rahast koondamiskulude maksmiseks, tugispetsialistide palkamiseks jne. Tegemist on riigi poolt eraldatud raha ebaotstarbelise kulutamisega," selgitas Kübar.

"Teine asi, millele tuleb tähelepanu juhtida on gümnaasiumivõrgu halb korraldus Tallinnas. Kui näiteks Tartus on keskmiselt 31,5 õpilast ühes klassis, siis Tallinnas on see arv 26. Gümnaasiumivõrgu korrastamisel võiks Tallinna õpetajate palkasid omakorda märkimisväärselt kergitada," lausus linnavolinik.

"IRL austab omavalitsuse autonoomiat hariduskulude jagamisel, kuid sel juhul peaks linnavalitsus ausalt välja ütlema, et õpetajate palk ei ole prioriteediks. Kui riik annab linnale raha kindlaks otstarbeks, siis on linnal moraalne kohustus seda raha sihtotstarbeliselt kasutada. Kui kohalik omavalitsus sellest mööda hiilib, tuleb riigitasandil teha seadusemuudatus ning raha otstarbelist kasutamist karmimalt kontrollima hakata," lisas Kübar.

Kübar lisas, et ootab huviga 2011. aasta andmeid, mis peaksid näitama, kas senine tendents on jätkunud.

Tunne Kelam: Läänemere strateegia ellurakendamise senise tempoga ei saa rahul olla

2012-03-06

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma 6. märtsi koosolekul Läänemere strateegia (LMS) elluviimise hetkeseisu ning Taani eesistumise prioriteete Läänemere piirkonnas.

Ettekande pidanud Läänemere piirkonna koostöö eest vastutava Taani diplomaadi Peter Linde sõnul avab LMS ainulaadse võimaluse regionaalse koostöö tõhustamiseks, seetõttu on Taani eesmärgiks säilitada strateegia elluviimise tempo. Linde arvates on vältimatult vajalik Läänemere strateegia poliitiline fokuseerimine ning osalejate vaheline parem kommunikatsioon, mis aitaks tuua esile strateegiaga kavandatud lisaväärtusi. Taani üritab ka kohandada Läänemere strateegia paremini EL 2020 strateegia raamesse.

Peakõneleja, endine Taani välisminister ning Balti Arengufoorumi kauaaegne esimees Uffe Ellemann-Jensen koondas tähelepanu Läänemere strateegia tulevikule. Ta asetas Läänemere strateegia Euroopa Liidu suure laienemise konteksti ning kritiseeris teravalt neid, kes praeguse rahanduskriisi oludes hindavad 2004.a. laienemist liig ennatlikuna.

"Niinimetatud laienemisväsimus on tegelikult kattevari õigustamaks poliitilise tahte puudumist," ütles mõjukas Taani poliitik.

Ellemann-Jenseni hinnangul on kodanikualgatusena sündinud Läänemere strateegia praktilise väärtusega instrument saavutamaks paremat koostööd Läänemere piirkonna riikide ja asjast huvitatud osapoolte vahel ning sillutamaks valitsusi ja kodanikke eraldavaid tühikuid.

"Me vajame sääraseid makro-regionaalseid strateegiaid ka teistes EL osades," nentis ta.

Vastates küsimusele, kes Läänemere piirkonna kaheksast riigist on kõige vähem motiveeritud intensiivsemaks koostööks LMS raames, osutas kõneleja enesekriitiliselt oma kodumaale ja Rootsile kui õige enam "hellitatud" riikidele. Suurima väljakutsena tõstis kõneleja esile regiooni energiavarustuse koordineerimise ning energiaturu sõltumatuse tagamise. Selle asemel on astutud "rumalaid samme" nagu kaasaminek Nord Streamiga.

Taani endine välisminister avaldas lootust, et mitte kauges tulevikus liitub eurotsooniga rohkem riike, nimetades omaenda kodumaad ja Rootsit.

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam ning soomlasest aseesimees Carl Haglund kritiseerisid Läänemere strateegia ellurakendamise tempot, mis nende arvates on pigem langenud.

Tunne Kelami hinnangul on liikmesriikide vahelise koostöö ja koordinatsiooni tõhustamine võtmelise tähtsusega, saavutamaks strateegia põhieesmärki - olemasoleva mitmekülgse potentsiaali baasil lisaväärtuse loomist.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul aktiivselt osaleda 18.-19 juunil Kopenhaagenis kavandatud LMS foorumil.

Eerik-Niiles Krossi firma sõlmis lepingu NATO-ga

2012-03-06

Eerik-Niiles Krossi konsultatsioonifirma Trustcorp OÜ sõlmis tänavu veebruaris koostöölepingu NATO kaitsepoliitika ja planeerimise allüksusega. Leping on osa NATO - Gruusia sihtsuunitlusega arenguprogrammist, mille raames on Trustcorp OÜ ülesandeks käivitada Gruusia Kõrgemad Riigikaitsekursused.

Kõrgemate Riigikaitsekursuste vajadus on ennast veenvalt tõestanud Eesti näitel, kus neid korraldatakse regulaarselt alates aastast 1999. Osalejate ja referentide tase on tavapäraselt kõrge, hõlmatud on nii seadusandliku ja täidesaatva võimu kui ka kohalike omavalitsuste ja ärimaailma esindajad.

Analoogilise malli järgi on kavandatud ka Gruusias toimuvad kursused, mille avavoor leiab aset 1. kuni 6. aprillini 2012 Tbilisis ja mille ettevalmistamine kulgeb Trustcorp OÜ koostöös Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumiga.

Trustcorp OÜ on Eesti kapitalil põhinev strateegilisi teenuseid pakkuv rahvusvaheline konsultatsioonifirma, mille põhitegevusalaks on Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikide nõustamine.

"Eestlastel on seniläbitud siirdeprotsesside ja rahvusvahelistumise käigus tekkinud unikaalne poliitiline, diplomaatiline ja administratiivne ressurss ning spetsiifilise kogemusega inimkapital, mille unarusse jätmine oleks vastutustundetu. Meie ülesandeks on nüüd aidata teisi siirderiike, nii nagu omal ajal aidati meid. Eelduseks on siin asjaomaste riikide endi tahe jagada demokraatlikke väärtusi ja viia ellu järjekindlat reformipoliitikat," ütles Trustcorp OÜ juhatuse esimees Eerik-Niiles Kross.

Tsahkna: Eeldused töötukassa normaalseks toimimiseks on olemas

2012-03-06

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) kutsub tööturu osapooli lähiajal taastama Töötukassa nõukogu töövõime, kuna ettepanek langetada töötuskindlustus makset 3-le protsendile näitab valitsuse tahet dialoogi taastamiseks.

„Tuletan tööturu osapooltele meelde, et Töötukassa nõukogu ei ole seni suutnud otsustusvõime puudumisel kinnitada käesoleva aasta eelarvet ning 14. aprill lõppevad juhatuse liikmete volitused, peale mida satub ohtu kassa igapäevane töövõime," ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul võttis sotsiaalkomisjon kaks nädalat tagasi töötukindlustuse seaduse muutmise menetlemisel aja maha, et osapooled saaksid pidada läbirääkimisi Töötukassa nõukogu töö taastamise osas. „Põhiliseks nõudmiseks töötukassa töö taastamisel on seni olnud järgmise aasta töötukindlustusmakse määra alandamine. Tänaseks on konkreetne ettepanek töötuskindlustuse maksemäära langetamise suhtes sõnastatud," rääkis ta.

„IRL ja valitsuskoalitsioon on olnud seisukohal, et töötuskindlustus makset tuleb järgmisel aastal alandada. Nüüd on see kava saanud selgemad piirid, mis annab hea aluse ühise laua taha tagasi pöörduda ja erimeelsused lahendada."

Tsahkna sõnul on pinnas Töötukassa töövõime taastamiseks on loodud ning dialoog saab jätkuda. „Kutsun osapooli üles käituma vastutustundeliselt, kuna täna on meil pea viiskümmend tuhat inimest, kes igapäevaselt Töötukassa teenuseid vajavad," lisas Tsahkna.

Töötukassa nõukogu on hetkel otsustusvõimetu, kuna puudub vajalik kvoorum.

„Loodan, et tööandjate ja töövõtjate esindajad kogunevad lähiajal ning teevad Töötukassa nõukogu töö taastamise osas positiivse otsuse. See on eelkõige meie tööd otsivate inimeste huvides. Olen suhelnud nii tööandjate kui töövõtjate esindajatega ja nende suhtumise sisendas kindlust, et tööturu osapoolte vaheline dialoog on võimalik taastada," rääkis Tsahkna.

Riigikogu menetluses on sotsiaalkomisjoni poolt algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmine, millega tagataks Töötukassa töövõime ning sellega riigi põhiseaduslik kohustus aidata tööd otsivaid inimesi töö leidmisel. Seaduse järgi läheks kassa eelarve kinnitamise õigus ning juhatuse liikmete volitustega seonduvad küsimused nõukogu otsustusvõimetuse puhul vabariigi valitsuse pädevusse.

Aaviksoo: õpetaja palgatõusuks on kolm allikat

2012-03-06

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kinnitusel on õpetaja palka vaja tõsta ning seda saab teha alates 1. jaanuarist 2013. Ministeerium tahab uuest aastast kehtestada õpetaja alampalgamääraks 700 eurot kuus.

"Õpetajate palku on vaja tõsta, õpetaja palgatõusuks on kolm allikat, milleks on olemasoleva haridusraha suunamine eelistatult õpetajate palkadeks, koolikorralduse reform ning lisaraha riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest," selgitas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Eelmise aasta detsembris seadis Vabariigi Valitsus üldharidussüsteemi arengukavas eesmärgiks, et õpetaja keskmine palk oleks 2015. aastal 20 protsendi võrra kõrgem riigi keskmisest palgast. Õpetajate palgatõusu ettevalmistamine on toimunud alates 2011. aasta septembrist, mil moodustati õpetaja ametikoha ümberkujundamise töörühm.

Streigi kaudu väljendatud soovid on mõistetavad ja vajavadki lahendust. Streik aitab ühiskonnas ja kohalikus kogukonnas teadvustada mitte ainult õpetajate palkadega, vaid kogu koolikorraldusega seotud probleeme ning otsida lahendusi nendest ülesaamiseks. Lahendusteni on võimalik jõuda kokkulepete ja koostööga.

Eesti Haridustöötajate Liidu streigijuhendist tulenevate põhinõudmiste kogumaksumus on 69 miljonit eurot ehk üle 1 miljardi krooni. Järgmisel aastal 123 miljonit ning 2014. aastal 172 miljonit eurot. Selliste nõudmiste rahuldamine ei ole riigile ning kohalikele omavalitsustele lähiaastatel jõukohane ja põhjendatud. Oluline on, et kõik 150 miljonit eurot, mille riik käesoleval aastal kohalikele omavalitsustele õpetajate palkadeks eraldab, ka õpetajate palkadeks läheb.

Täiendav informatsioon:

Tarmu Kurm
avalike suhete osakond
tarmu.kurm(at)hm.ee
735 0154

Jaak Aaviksoo: õpetajate palgatõus vajab koostööd

2012-03-05

Selleks et õpetajad saaksid palgatõusu, peab meie haridussüsteem olema efektiivsem, mis saab sündida ainult kogu ühiskonna pingutuste viljana, kirjutab õpetajate streigi eel haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Kui palk tundub ebaõiglaselt väike, on rahulolematus õigustatud. Pole teadmata, et Eesti õpetajaid nende töötingimused - eelkõige palk, aga ka üle pea kasvanud töökoormus - ei rahulda. Õpetajate nõudmisi on toetamas suurem osa ühiskonnast ja aastaid on ka kõigi erakondade poliitikud väljendanud õpetajate palganõudmistele toetust.

Tegelikult on lubadused olnud uhkemad kui võimaluste piires langetatud otsused - õpetaja keskmine palk on küll püsinud enam-vähem samal tasemel riigi kasvava keskmise palgaga, aga jäänud maha nii õpetajate soovidest kui ka poliitikute (valimiseelsetest) lubadustest.

Eelseisvaks kolmapäevaks on välja kuulutatud streik - tõenäoliselt suurim omasuguste reas -, kus õpetajad nõuavad kohe 20-protsendist ja järgmise aasta algusest 30-protsendist palgatõusu. Haridussektori toetusstreikijad on lisanud eelnevale oma nõudmised, kõigeks kokku kuluks 123 miljonit eurot. Õpetajad moodustavad umbes ühe seitsmendiku avaliku sektori töötajatest.

Streik on võimalus avalikult esitada mitte ainult oma nõudmisi, vaid ka oma soove, suhtumisi ja arusaamu selgelt näidata. Seetõttu mõistan õpetajate streigisoovi, eriti kui õpetajad ise tunnevad, et seda on tingimata vaja. Streik aitab mõista ja mõtestada õpetajate endi, kõigi partnerite ja kogu ühiskonna arusaamu teravatest haridusprobleemidest ning otsida lahendusi nendest ülesaamiseks.

Eelkõige on see aga märgiks haridus- ja teadusministeeriumile, valitsusele ja riigikogule olukorra tõsidusest. Ka siis, kui teame, et ministeerium tegeleb palgatõusu võimalustega pidevalt ja siiralt; ka siis, kui teame, et hariduskulud Eestis on kõrgemad kui meie Euroopa naabritel; kas siis, kui teame, et madalad palgad on mureks paljudel, kui mitte kõigil avaliku sektori töövõtjatel.

Kui suur peaks olema palk, et õpetajad tunneksid, et nad on kõrgelt hinnatud ning õiglaselt tasustatud - eelkõige teiste kaasmaalaste, olgu arstide või ehitajate, kultuuritöötajate või päästjatega, sotsiaaltöötajate või energeetikutega võrreldes?

Teame, et enam kui pooled igal hommikul tööle minevad inimesed teenivad vähem kui õpetajad. Muidugi, ka Soome kolleegidega võrreldes, ent unustada ei tohi ka meie riigi üldise rikkuse ikka veel tagasihoidlikku taset ja sedagi, et Eestis on iga euro ostujõud palju suurem kui üle lahe.

Suuremad palgad tulevad suurema tööviljakusega, ja see kehtib ka hariduses. Kuidas teha nii, et lisaraha haridusse suunates saame olla kindlad, et sellest kasvab hariduse kvaliteet ja tulemuslikkus, et lisaraha ei lähe lihtsalt ebamõistliku taristu ja koolikorralduse ülalpidamiseks?

Praegune koolivõrk on loodud lastele, keda meil praegu ei ole. Võrreldes 1995. aastaga on kohalike omavalitsuste koolides ja gümnaasiumides 214 562 lapse asemel 136 104 last ehk 78 458 last või 36,6 protsenti vähem kui 1995. aastal. Vähem kui 25 000 lapse jaoks on 220 gümnaasiumi ja lapsi on peatselt alla 20 000. Õpetajate arv aga on püsinud muutumatuna. Pooltühjade klassiruumide ja koolimajade arv kasvab.

Kui haridussüsteemi efektiivsus oleks samal tasemel kui tosin aastat tagasi, võiksid palgad olla praegustest vähemalt 30 protsenti kõrgemad. Oleme selle probleemiga tegelema asunud, tulemus võtab aastaid aega ning palju sõltub partnerite - erakondade ja kohalike omavalitsuste, lastevanemate ja õpilaste, õpetajatest rääkimata - valmisolekust neid tihti vägagi valulisi muutusi kaasa teha.

Väidame, et õpetajate palk peaks olema prioriteet. Siis ka hariduse sees! Kuidas on sellega kooskõlas meie hariduskulude struktuur? Miks ei jõua palgaraha alati õpetajateni? Kas miljonitesse ulatuvad kulutused uhkete projektide alusel püstitatud koolihoonetesse on õigustatud, kui rikkamadki riigid ehitavad moodulkoolimaju, mida õpilaste arvu vähenedes oleks lihtsam ümber paigutada? Oleme ministeeriumis prioriteetide ülevaatamisega alustanud ja võin juba täna väita, et võimaliku kokkuhoiu arvel on üle kümneprotsendine palgatõus võimalik. Tõsi, see ei sünni ühe aastaga, pigem kahe-kolme aasta jooksul.

Õpetaja väärikust aitab tagada ka kindel tööleping koos ametipalgaga, mis väärtustaks õpetaja tööd kogu selle mitmekesisuses. Seni lähtume atestatsiooni alusel omistatud ametijärkudele kehtestatud miinimumpalgamäärast, mis tugineb tunnikoormusele (klassi ees veedetud tundide arvule), ja mitmesugustest lisatasudest klassijuhatamisest ringijuhtimiseni välja. Niisugune nn tarifikatsioonitabelitel põhinev palgakorraldus on ajalooline, selle juured viivad meid tagasi 1985. aastasse. See praktika peab lõppema.

Kui suur peaks siis olema õpetaja ametipalk? Eelmisel aastal oli Eesti miinimumpalk 278 eurot, õpetajate miinimumpalgamäär oli 608 eurot. Eesti keskmine palk ulatus 831 euroni ning üldharidus- ja kutsekoolide 13 500 õpetaja keskmine palk 818 euroni (munitsipaalkoolides 785 euroni). Kui suur võiks olla õpetaja keskmine palk ideaalis? Riigi keskmine? Kümme protsenti kõrgem? 20 protsenti kõrgem? Või on olulisem, et miinimumpalk oleks riigi keskmise tasemel, nagu nõuab haridustöötajate liit? Ja kui see on kokku lepitud, siis kas sama palka peaksid saama ka kõik lasteaiakasvatajad ning kõrgharidusega kultuuri- ja meditsiinitöötajad?

Igal juhul Eesti keskmine palk tõuseb ja õigustatud ootused on kõigil riigieelarvest palka saavatel töötajatel. Kas õpetajate ootused on esmatähtsad? Minu arvates on. Usun, et sama meelt on enamik ühiskonnast ja valitsuskoalitsioonist, opositsioonist rääkimata - laialdane toetus õpetajate streigile on selle kinnitus. Kas saavutame kokkuleppe, et õpetajate palgakasv võiks olla kaks korda (kolm korda, neli korda) suurem kui teistel elualadel?

Olen kinnitanud, et 1. jaanuarist peab õpetajate palk tõusma. Teisiti ei ole mõeldav! Kui palju, ei ole praegu võimalik öelda. Aga kindel on see, et oodatud oluline palgatõus ei saa sündida lihtsalt raha juurde andmise teel - lisades streikijate nõutud haridustöötajate lisarahale teiste eluvaldkondade õigustatud nõudmised, on lisaraha vajadus kaugelt üle eelarve võimaluste piiri.

Jah, vajame palgatõusuks lisaraha vastavalt majanduse edenemisele ning senine, kaugelt üle riikide keskmise ulatuv seitse protsenti rahvuslikust rikkusest haridusele võiks ka edaspidi olla meie siht. Aga sellest ei piisa. Lisaks peavad kõik osalised vaatama üle nende käsutuses oleva haridusraha ja suunama kokkuhoitava raha eelistatult õpetajate palkadeks. Ja kuidagi ei pääse me ka koolireformist - kulutused sündimata laste koolikohtadele tuleb tegemata jätta ja suunata vabanev raha samuti palgatõusuks.

Kui me seda kõike tõesti tahame ja suudame ka otsusteni viia, siis on kolme aasta pärast võimalik, et keskmine õpetaja viib koju riigi keskmisest 20 protsendi võrra kõrgema palga.

Haridus- ja teadusministeerium selle nimel igal juhul töötab ja ootab kõiki pooli endaga kaasa töötama.

Siseminister tutvustab kolleegidele Eesti e-piiriületussüsteemi

2012-03-04

Siseminister Ken-Marti Vaher kohtub järgmise nädala algul Läti ja Leedu siseministriga, et tutvustada neile mullu Eesti idapiiril kasutusele võetud elektroonilist piiriületussüsteemi.

Siseminister Vaheri, Läti siseminister Rihards Kozlovskise ja Leedu siseminister Raimundas Palaitise kohtumine toimub teisipäeval Ida-Virumaal, kus nad külastavad Narva-Jõesuu kordonit, Narva piiripunkti ja Sillamäe veokite ooteala.

Vaheri sõnul oli uue ja ka Euroopas unikaalse e-piiriületussüsteemi käivitamise mõte kaotada pikad piirijärjekorrad, muuta piiriületus sujuvamaks ja mugavamaks, lõpetada järjekorrakohtadega hangeldamine ning lahendada turvalisuse, prügi ja reostuse probleemid. „Need eesmärgid on praeguseks saavutatud. Näiteks oli äsjane aastavahetus üle paljude aastate esimene, kui piiril ei tekkinud turistide tagasipöördumisel järjekordi,“ ütles ta.

Lisaks Lätile ja Leedule on uue elektroonilise piiriületussüsteemi rakendamise vastu huvi tundnud ka Soome, Venemaa ja Poola.

Narva, Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktis võeti ühtne piiriületuse ootejärjekorra infosüsteem kasutusele eelmise aasta augustis, et vähendada üle kümne aasta idapiiril püsinud ning nii omavalitsustele, kohalikele elanikele kui sõidukijuhtidele probleeme tekitanud pikki järjekordi. Piiripunktide lähedal alustasid tegevust ka piiriületuse ootealad.

Eesti idapiiri ületab aastas riigist väljuval suunal rohkem kui 600 000 sõidukit, keskmiselt tõuseb piiriületuste arv aastas 10 protsenti.

Allikas: Siseministeerium

Ühinemishirmu suured silmad

2012-03-02

Kui Raplamaal Kohila vallas ja alevis viidi 13 aastat tagasi läbi rahvaküsitlus, olid kahe üksteisega tihedalt seotud omavalitsuse ühinemise vastaseid rohkem kui pooldajaid. Toonastel vallajuhtidel jagus aga piisavalt meelekindlust valusana tundunud sammu astudes riskida isikliku populaarsuse vähenemisega.

Tänavu, kümme aastat pärast ühinemist, on ühend-valla elanikud ja juhid seda meelt, et tehtud samm oli ainuõige. Oli üsna selge, et need kaks omavalitsust töötasid ja toimisid ühtsena ning vahepealne piir oli pigem tehislik. Inimeste elu käis ikka üle piiri valla sisuliseks keskuseks olnud alevisse ja tagasi. Seda sõltumata alevi piiril olnud liiklusmärgist, mis kuulutas ühe omavalitsuse lõppemist ja teise algust.

Samas pole omavalitsuste ühinemine kogu Eestis just väga suure hooga läinud. Ent kõik toimunud liitumised, olgu selleks siis Rapla linn ja vald, Türi linn ja ümbritsevad vallad või näiteks Jõhvi ühinemine rõngasvallaga, on osutunud edukateks.

Hirmud tuleb maha võtta

Viimasel paaril aastal on ühinemisläbirääkimised saanud jälle siin ja seal uue hoo. Mis on ka loogiline, sest raske aeg sunnib hoolikamalt ja tõsisemalt lahendusi otsima. Ka Hiiumaal on uuenduste tuuled jälle väga tugevalt puhuma hakanud. See tuul on hiidlastele viimase kümne aasta jooksul puhunud mitu korda, seni aga siiski lõpuks vaibunud.

Ühinemiseelse Kohila valla vanemana ning ka hilisema ühinenud omavalitsuse juhina mõistan ma ühinemise pooldajaid, samas on väga tuttavad ka need hirmud, mille tõttu sellisele loogilisele sammule vastu ollakse. Sellist ühinemise kokaraamatut, kus oleks ära toodud kümme head ja alati toimivat retsepti, kahjuks poest ei leia. Küll on olemas aga päris mitu head nõuannet, mida ühinemise läbiteinuna julgen soovitada nii hiidlastele, kui teistele ühinemismõtete mõlgutajatele.

Üheks komistuskiviks, mille taha sellised plaanid alatihti takerduvad, on hirm mingite teenuste kadumise või kaugenemise ees. See jutt kipub sageli jääma ümmarguseks - tegelikult ei ole olemas ju mingeid umbmääraseid teenuseid, vaid on konkreetne koolimaja, raamatukogu, külakeskus või arstipunkt. Just sellised, kõikide osapoolte väga konkreetsed soovid, tuleks alustuseks ilma igasuguse valehäbita lauale panna. Öelda, et liitumisel on meie tingimus ühe või teise asja säilimine või millegi uue loomine. Iga vallajuhid teavad ju kõige täpsemalt, millised asutused või teenused nende inimestele kõige olulisemad on. Selline kaartide avamine aitab kõiki osapooli palju rohkem edasi, kui umbmääraste hirmude kirjeldamine.

Koostöö ja kokkulepped

Teine oluline märksõna, mis loob eeldused edukaks ühinemiseks, on eelnev koostöö. Juba enne ühinemislaua taha istumist on üksteisega tihedalt seotud omavalitsustel mõistlik suuremad investeeringud omavahel läbi rääkida ja võimalusel ka kokku leppida. Nii saab vältida asjatut dubleerimist ja omavahelist konkureerimist. Näiteks on tagantjärgi suure vaevaga / väljavõideldud spordisaalist juba märksa keerulisem loobuda, isegi kui mõne kilomeetri kaugusel teisel pool vallapiiri on loodud samasugused võimalused.

Kolmas pill, mis ühinemise käigus sageli lõhki puhutakse, on tulevaste investeeringute jagunemine ja hirm jääda ääremaaks. Tegelikkus kipub olema vastupidine - pigem võidavad just need, kes jäävad keskustest kaugemale ja kus seni on teenuste kvaliteet olnud kehvem. . Just niisuguste hirmude hajutamiseks sõlmisime Kohilas kümme aastat tagasi kokkuleppe, mis tagas kõikidele piirkondadel kindla investeeringute baasi teatud aja jooksul. Ja taaskord saab üks komistuskivi teelt kõrvale veeretatud.

Samas ei ole ka ükskõik kui pikast soovitustenimekirjast abi, kui sisulist soovi ühineda ei ole. Siis leidub ikka kümneid ja kümneid emotsionaalseid vastuargumente, millega kõigepealt ennast ja siis teisi veenda. Aiast rääkimise asemel on mõnikord lihtsalt palju mugavam juhtida jutt sujuvalt aiaaugule.

Eeldustest tulemusteks

Isegi kui ei taheta pigem rääkida puuduolevast aia-lipist kui aiast endast, oleks mõistlik see protsess kaasa teha. Vägisi keegi valdu ei ühenda, aga ennast läbirääkimiste laua tagant välja arvates, mängitakse ennast välja ka ühisest inforuumist. Sellest ei võida ei ühinemise pooldajad ega vastased.
Tihti öeldakse, et milleks meile ühinemine - teeme parem koostööd. Nõus, koostöö on hea ja mida tihedam ja sisulisem, seda parem, aga ükski koostöövorm ei ole pikas perspektiivis nii edukas kui ühinemine. Kui me tahame, et 1+1 võrduks kolm, siis koostöö sellist tulemust ei anna. Koostöö on eelduseks, ühinemine tulemuseks.

Mida siis ühinemisest võita on? Eelkõige võidavad omavalitsuses elavad inimesed, sest omavalitsus ise on võimekam. Saab võtta palgale pädevamaid inimesi, saab teha läbimõeldud investeeringuid, mis muidu käiks iie jõu. Külad ja keskus, mis varem vastandusid ja konkureerisid, moodustavad terviku ja tugevdavad üksteist.

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. See on teatud olukorras kindlasti omal kohal, aga tegelikult ofeks meil kõigil ja eriti kodukandi arengu eestvedajatel rohkem vaja tulevikku vaatavat tarkust. Loodan, et Hiiumaa juhtidel jätkub seda piisavalt, et ka vormiliselt teha teoks see, mis saarel sisuliselt tegelikult ammu toimub - Hiiumaa on ja toimib ühtsena.

Jürgenson: Savisaare rahvaküsitluse eelarve tuleb luubi alla võtta

2012-03-02

Tallinna Linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni sõnul on linnavalitsuse tasuta ühistranspordi rahvaküsitluseks kuluv summa kordades suurem esialgu väljaöeldust, mistõttu vajab see eraldi uurimist.

„Savisaar kulutab vanas rahas üle 4 miljoni krooni enda propageerimiseks. Seda on näiteks 30% rohkem, kui linn on eraldanud terveks käesolevaks aastaks ettevõtluskeskkonna turundusele. Paraku on linnavalitsuse jaoks lasteaedadest, korras teedest ja ettevõtlusest tähtsam tasuta ühistransporti reklaamida,“ tõdes Jürgenson.

„Absurdseks teeb kogu ettevõtmise fakt, et küsitluse tulemused on juba ette teada. Sama hästi võinuks Savisaar 2009. aastal teha rahvaküsitluse teemal, kas inimesed soovivad tasuta küttepuid ja kartuleid. Tegemist on järjekordse linnavalitsuse propagandatrikiga, mille maksab kinni pealinna maksumaksja,“ ütles Jürgenson.

Jürgenson teatas, et kavatseb Savisaarele esitada arupärimise järgmisel linnavolikogu istungil, kus soovib reservfondist eraldatud raha kohta täpset ülevaadet. „Säärane raha ebaotstarbekas kulutamine tuleb lõpetada. Linnas on palju muid probleeme, mis vajavad hädasti lisaraha. Markantseim näide kevade hakul on löökaukude lappimine ja teede märgistamine,“ lisas ta.

Valitsus kiitis heaks välismaalastest kurjategijate Eestist lahkumist soodustava eelnõu

2012-03-02

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis annab välisriigi kodanikele võimaluse vabaneda tingimisi karistusest või enne tähtaega vanglast, kui nad lahkuvad vabatahtlikult Eestist. Lahkumiskokkuleppega kaasneb 5-10 aasta pikkune sissesõidukeeld.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on muudatuste mõte soodustada nii praeguste kui tulevaste kinnipeetavate naasmist oma koduriiki, kus neil on toetav sotsiaalne võrgustik ja paremad võimalused ühiskonda tagasi pöörduda. „Samas aitab see vähendada Eestis viibivate kurjategijate arvu. Mida vähem kurjategijaid riigis viibib, seda turvalisemalt saavad ennast tunda kõik elanikud,“ ütles ta.

Eelnõu kohaselt võivad vabatahtlikuks lahkumiseks kokkuleppe sõlmida nii Eestis süüdistatavad kui ka juba karistust kandvad välismaalased, kel on mõne teise riigi kodakondsus. Määratlemata kodakondsusega süüdistatavad või süüdimõistetud kokkulepet sõlmida ei saa. Samuti ei saa kokkulepet teha need välismaalased, keda süüdistatakse või kes on süüdi mõistetud rasketes riigi vastu suunatud kuritegudes, näiteks terrorikuriteos.

Kokkuleppe sõlmimiseks peab välismaalasel olema võimalik oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda, tal peab olema kehtiv reisidokument ja ta peab olema sissesõidukeeluga nõus. Kui välismaalane 5-10-aastast sissesõidukeeldu rikub, peab ta Eestis ära kandma ka ülejäänud osa talle määratud karistusest. Kas välismaalasele kokkulepet pakkuda või mitte, otsustab prokuratuur.

Tingimisi karistusest või enne tähtaega vanglast vabastamise kohta teeb otsuse kohus, arvestades nii toime pandud kuriteo raskust kui inimese hilisemat käitumist. Seega otsustab riik, kas välismaalase vangistust lühendada ja võimaldada tal kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda või peab ta ära kandma kogu karistuse.

Muudatused peaksid eelnõu kohaselt jõustuma 1. oktoobril.

Allikas: Siseministeerium

IRL Noored: valimisea langetamine eeldab koolihariduse ümberkorraldamist

2012-03-01

IRL Noorte esimehe Maria Kasepalu hinnangul aitaks valimisea langetamine ühiskonda juurde tekitada kergestimõjutatavaid valijaid, mistõttu peab kooliharidus enne valimisea langetamist toetama rohkem noorte isemõtlemist.

„Kui valimisea langetamise eesmärgiks on elavdada ühiskondlikku diskussiooni, kaasates sellesse noori inimesi, siis tuleks alustada hariduse andmise vundamendi muutmisest. See tähendab, et peaksime tänaselt pea täielikult faktipõhiselt õppelt liikuma koolini, kus motiveeritud ja võimekad õpetajad aitavad noortel areneda julgeteks, loovateks ja seejuures isemõtlevateks isiksusteks," leidis Maria Kasepalu.

Tema sõnul on ennatlik eeldada, et valimisea langetamine toob automaatselt kaasa noorte osalemise ühiskondlikus diskussioonis.

„Täna ei ole noorte poliitiline mõjutamine koolipingist kuigi perspektiivikas - nendest osaleb valimistel küllaltki väike osa. Valimisea langetamine tooks kaasa olukorra, kus erakonnad hakkavad suuremat rõhku panema noorte mõjutamisele juba koolis. On küll väga eredaid näiteid väga andekatest õpilastest ja noori isiksusi arendavatest õpetajatest ning koolidest, kuid kriitiline mõtlemine nii noorte inimeste seas ei ole siiski nii levinud, et valimisiga langetama peaks," ütles Kasepalu.

Kasepalu tõi ühe võimaliku ohuna välja, et valimsiiga langetades muutuks senisest olulisemaks koolipersonali koosseis. „Munitsipaalkoolid on kohalikust võimust vägagi sõltuvad, viimane määrab ju kooli juhtkonna. Niisiis valimisea langetamisega muutub reaalseks ohuks koolidirektorite politiseerimine ning tugevam poliitiline kontroll nende üle," ütles IRL Noorte esimees.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Lääne-Virumaad

2012-03-01

IRLi parlamendifraktsioon kohtub täna Lääne-Virumaal kohalike elanike ning ettevõtjatega.

Lääne-Virumaa visiidist võtavad osa Kaia Iva, Andres Jalak, Aivar Kokk, Peeter Laurson, Tõnis Lukas, Marko Pomerants, Andrus Saare, Priit Sibul, Margus Tsahkna ja Ülo Tulik.

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud külastavad maakonna omavalitsusi, ettevõtteid ja haridusasutusi. Näiteks külastab Tõnis Lukas Kunda ühisgümnaasiumi ja Võsu põhikooli. Margus Tsahkna ja Kaia Iva kohtuvad sotsiaaltöötajatega.

Marko Pomerants: hommikul ärgates teel Tallinnasse

2012-02-29

„Res Publica pool sai IRL suurkogul rohkem hääli, kui „kampsunid". Lahe! Kui endal meeles ei ole, siis mõnes raadiosaates või leheartiklis ikka tuletatakse meelde.

Nagu telefoni sätitud meeldetuletus: „ Til-irl, til-irl , Res Publica pool sai rohkem hääli, on Sul meeles?". Õnneks tuletatakse ka erakonna nime asjaolusid pidevalt meelde. Isamaa ja Res Publica Liit , saate aru, Isamaa ja Res Publica Liit. Nimi ei võimaldagi koostööd. Mõtlen Karl Martin Sinijärvele, Karl-August Tiirmaale ja Toomas-Hendrik Ilvesele. Kuidas sellise pika nimega mehed igapäevaselt hakkama saavad, kasvõi iseendaga? Gyrcelea-Ithaka-Maria Rahulast igaks juhuks parem ei mõtle.

Kuulen raadiost laupäevahommikust möödunud nädala arutelu: „Reinsalu on juba mitu nädalat erakonna esimees, ei tea, kas leppimine on juba toimunud." Mõtlen ka Reinsalule. Mõtlen kuidas ta leppimisprotseduuri ette valmistab. Mõtlen, et lähen esmaspäeva hommikul Tallinna ja võtan ka leppimiseks midagi ette. Põhiliseks lahendamata probleemiks jääb, et kellega leppida ja kas ära või kokku ja milles?

Mõtlen sellele, kas Isamaa ja Res Publica Liit peaks ühinema Reformierakonnaga ja kas peaks sel juhul püüdma vältida nime: Isamaa, Reformierakonna ja Res Publica Liit (IR2L). Mõtlen sellele kas Reinsalu on Mardi poeg või noorem vend, et kas ikka on põlvkonnavahetus. Mõtlen ka meie erakonna naistele. Ega ma nende oskustele ja isikuomadustele ei mõtle. Mõtlen sellele, kas neid on vähe või liiga vähe.

Mõtlen sellele, et kui naljakas pretensioon - rahvas veeti bussidega üldkogule kokku. Peipsi äärest toodi venelasedki. Õudne. Meenub Lihula ausamba eemaldamine -kraana on punane, kraanajuht venelane. Tunnen rahulolu, et Rakverest läks teele korralik buss. Selle omanik Rein Palm, kes igapäevaselt sõidutab VIP-e, väidab, et Eesti moodsaim. Lääne-Viru isamaaliitlased on seda väärt.

Mõtlen sellele, kes erakonnas on kõrge eetika tasemega ja kes peaks minema tasemekoolitusele. Suhtlen esialgu nendega, kel kõrgema kategooria tõend ette näidata. Teised tehku B2 tasegi ära. See vist käis hoopis riigikeele oskuse kohta. Mõtlen sellele kas ma olen samal ajal piisavalt rahvuslik, aga ka avatud.

Paldiski maantee kontoris

Til-irl, til-irl, til-irl. Äratuskell heliseb, aeg on ärgata. Tuli pliidi alla, duši alt läbi, püksid jalga, võileib põske, kohv sinna vahele ja Rakverest Tallinna poole teele. Toompea ja Riigikogu ootab. Minu ämm ütleb, et kogudus. Eks ta televiisorist infotunni aeg vahel nii paistab ka. Naiste poole peal kolm inimest ja meeste poole peal neli.

Poolteist tundi on sõiduaega. Jõuab rahulikult töönädala peale mõtelda. Kollektiivlepingu seaduse eelnõu tahab „tuunimist". Majanduskuritegevuse konverentsiks on vaja ettekanne ette valmistada.

Õhtul on Paldiski maantee kontoris IRL- juhatus. Etteruttavalt mainin, et pean õhtul nentima - seal ei podise ega kee. Igaüks saab ülesandeid. Ole sa Kojamees või Kross, Herkelgi pannakse tööle.

Mõtlen erakonna konkreetsetele valimislubadustele, eriti sellele hariduse temaatikale. Õpetajate streik on tulekul ja siis jälle kolme päeva pärast minekul. Kuulan raadiost, kuidas üks lasteaed lubab ka streiki toetada, aga nii, et lastevanemaid ei häiriks?!

Mõtlen, et selle erakonna toetusega on huvitav värk. Kui me võtame IRL- suhtumise eesti keelde ja kultuuri, migratsiooniküsimustesse, kodakondsusesse ja eesti rahva säilimisse, siis on meil ju enamuse inimeste toetus. Paraku sellest üksi ei piisa. Rahvas tahab arusaadavaid lahendusi igapäevaste probleemidega toimetulekuks ja kindlust tulevikuks. Tuleb tõdeda, et see toetus siiski ka vähehaaval tõuseb.

Rahvaliitlaste plaan

Me peame mõtlema sellele, et see toimetulek ei saa puudutada vaid elu võimalikkust Virtsus või Sinimäel vaid meie konkurentsivõimekust oluliselt suurema platsi peal kui meie riik. Huvitav on jälgida gümnaasiumikorralduse alast diskussiooni. Mõtlemist on siin küll ja aega selle aruteluga läheb.

Räägime elu võimalikkusest maal. Tehakse ettepanekuid rahvas bussi peale panna ja linna ära tuua. Huvitav, kus see lõpp-peatus peaks olema Peetri külas või Viimsis. Kohalik vallavanem tuleb bussipeatusesse vastu ja majutab saabunud kohaliku kooli võimla või rahvamaja põrandale. Ja huvitav, mis tegevusi neile järgmisel hommikul pakkuda on. Aga gümnaasiumikorralduse muutus ju ongi selleks, et elu jätkuks ka maal. Et igas maakonnas ja enamasti mitmes kohas saaks laps hariduse, mis sisaldab tegelikke valikuid ja võimaldab tal juba jälle uusi valikuid teha. Kaitseliinid maaelu tagamiseks peavad olema rajatud igasse maakonda. Nii on võimalik järgmised 20 aastat vastu panna ja kohaneda pidevalt toimuvate muutustega. Need toimuvad niikuinii. Kaitsekraavi ei ole mõtet rajada Tallinna ümbrusesse.

Vahepeal olen jõudnud Maardusse. Mõtlen rahvaliitlaste plaanile teha uus rahvuslik partei, see päris. Politoloogidel oleks kindlasti huvitav. Anu Toots ja Tõnis Saarts saaks tükk aega kommenteerida, aga millise päriselu probleemi see lahendaks.

Erakonda tuleb teha tõsiselt ja rõõmsa meelega. Nii nagu Astrid Kannel teeb Aktuaalset Kaamerat, muutes selle oma osalusega hetkel ETV-s eetris olevatest saadetest parimaks meelelahutussaateks, jättes alles saate tõsiseltvõetava sisu.

Gonsiori tänav. Möödun raadiomajast. Hommikuprogrammis tutvustatakse Kroonikat. Moepolitsei Urmas Väljaots paneb seltskonnategelastele stiilihindeid. Tema me meie Urmasele palkamegi. Mitte, et Urmase „lookil" midagi viga oleks, aga ega ta parteijuht Mikserist lahjem vend pole. Stilist peab olema.

Olen jõudnud lossi. Vaja kiirustada fraktsiooni koosolekule. Koridoris jõuab mulle järele Liisa. Jõuan mõelda, et teised erakonnad võiks olla meie asjalike ja sisukate naiste pärast kadedad. Mitte, et neil neid poleks, aga sisukust ei saa poliitikas kunagi küllalt. Tagumik tooli. Urmas juba alustab: „Tere hommikust!"

Kriisikomisjon arutas virtuaalse situatsiooniruumi vajadust

2012-02-29

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni korralisel nõupidamisel arutati elutähtsate teenuste jälgimise süsteemi vajadust. Virtuaalse situatsiooniruumi (VSRi) üleriigilist kasutuselevõttu on takistanud küsimused, kes saab olema teenuse omanik, millised on kasutajate õigused ja kohustused ning kuidas andmed VSRi kantakse.

„Eestis monitooritakse sadu erinevaid andmeid ja sündmusi, kuid nende põhjal järelduste tegemiseks tuleb info erinevatelt internetilehekülgedelt kokku koguda ja selleks võib kuluda tunde. Hädaolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks on väga oluline, et meil oleks Eesti kaardile kantav pilt, võrreldavate andmete süsteem, mille järgi saab hinnata olukorra tõsidust, prognoosida sündmuse arenguid ja võtta vastu reageerimisotsuseid või anda hoiatusi juba enne hädaolukorra tekkimist,“ ütles Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees, siseminister Ken-Marti Vaher.

„Tänaseks on investeeringud tehtud ja VSRi pilootprojekt välja töötatud. Kriisikomisjonis tõstatati teema selleks, et kaardistada ära VSR süsteemi ametkondadevahelise kasutuselevõtu probleemkohad ja otsustada, kuidas läheme projektiga edasi,“ lisas Vaher.

VSRi projekti hetkeolukorrast ja lahendamist vajavatest küsimustest ülevaate teinud siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonna juhataja asetäitja Andrus Kroon tõi välja, et näiteks Padaoru sündmuste ajal oleks korraga kuvatav ilmaprognoos, maanteeilmajaamade info ja mobiilimastide tavapärasest oluliselt suurem koormus näidanud kohe hädaliste kuhjumist ühte piirkonda ning võimaldanud reageerijatel tähelepanu sinna suunata. „Ära ei oleks seda sündmust sel korral vast hoitud, kuid reageerimine oleks olnud kiirem,“ ütles Andrus Kroon. „Tulevikus võimaldaks VSR analüüsida erinevate asutuste ja ettevõtete käsutuses olevate andmete koosmõju ning võtta kiiresti vastu otsuseid hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks.“

Kriisikomisjoni istungil otsustati, et enne projektiga jätkamist tuleb siseministeeriumil kirjeldada arendusvajadused, välja töötada kasutajate õigused ja kohustused ning leida lahendused, kuidas täna pilootprojektina Riigi Infosüsteemi Ametis välja töötatud VSRi andmetega varustada.

Kriisikomisjon arutas ka 2011. aasta detsembris ulatuslikke elektrikatkestusi ja mobiilside rikkeid põhjustanud torm Patricku tagajärgede lahendamist. Samuti anti komisjoni liikmetele ülevaade rahvusvaheliste ekspertide hinnangutest ja ettepanekutest Eesti kiirgushädaolukorra regulatsioonile, riigi üldisest valmisolekust eriti ohtliku loomataudi puhkemisel, maagaasi varustuskindlusest Eestis, häirekeskuse tööst ning 2011. aastal läbiviidud massilise sisserände hädaolukorra õppuse hindamistulemustest.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon on moodustatud kriisireguleerimisalase tegevuse ja hädaolukorraks valmisoleku koordineerimiseks. Siseministri juhitud komisjon koguneb korralistele istungitele vähemalt kord kvartalis.

Allikas: Siseministeerium

Seeder: kohaliku toidu võrgustikud aitavad vältida toidu anonüümsust

2012-02-28

Täna Tartus kogunevad kohaliku toidu võrgustikud on heaks näiteks ühistegevuse ning lühikese tarneahela efektiivsusest.

„Mul on hea meel tõdeda, et ühistegevus saab kohaliku toidu võrgustike baasil aina enam hoogu juurde. Võrgustikes põimunud tootja ja tarbija vaheline usalduslik side tagab toidu stabiilse kvaliteedi. Võrgustike areng aitab omakorda vältida toidu anonüümsemaks muutumist," selgitab üritust avav põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Ministri sõnul on eriti positiivne, et võrgustike kaudu on võimalus tellida kohalikku talukaupa ja mahetoitu, mida suurtest kaubanduskeskustest alati leida ei pruugi. „Tarbides eestimaist toidukaupa, toetame ja hindame oma tootjaid", nendib Seeder.

Kohaliku toidu võrgustike näol on tegemist ühistegelikult koondunud talunike ja väiketootjatega, kes oma talukaupa otse tarbijale turustavad.

Heade näitena võib välja tuua 2006. aastast tegutseva Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku, kuhu kuulub 23 talunikku ja mille kaudu on muuhulgas võimalus lasteaedadel ning koolidel mahetoitu hankida. Tänaseks on hoo sisse saanud MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille väljundiks on Lõunakeskuse Taluturg, kus on müügil ligikaudu 100 tootja kaup. Lisaks Lõuna-Eestile on toimiv võrgustik ka Saaremaal. Võrgustikud on loomisel nii Ida- kui ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Pärnumaal. Lisaks tegutsevad kodanikeühendused - Otse Tootjalt Tarbijale, mis organiseerivad kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta, hetkel on neid tegutsemas kolm - Raasikul, Kuusalus ja Viljandis

Toiduvõrgustikud saavad oma tegevuseks taotleda toetust Eesti maaelu arengukava Leader meetmest

Teemapäeval osalevad kohaliku toidu võrgustike ja projektide esindajad, talupoepidajad, kohaliku toidu internetiturustajad, Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) eestvedajad ja teised kohaliku toidu arendajad.

Teemapäeva korraldab Maamajanduse Infokeskus ja see toimub algusega kell 11 Tartus Antoniuse Gildi Maitseelamuse koja ruumides aadressil Lutsu tn 3.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: kohaliku toidu võrgustikud aitavad vältida toidu anonüümsust

2012-02-28

Täna Tartus kogunevad kohaliku toidu võrgustikud on heaks näiteks ühistegevuse ning lühikese tarneahela efektiivsusest.

Kohaliku toidu võrgustike näol on tegemist ühistegelikult koondunud talunike ja väiketootjatega, kes oma talukaupa otse tarbijale turustavad.

Toiduvõrgustikud saavad oma tegevuseks taotleda toetust Eesti maaelu arengukava Leader meetmest.

Teemapäeva korraldab Maamajanduse Infokeskus ja see toimub algusega kell 11 Tartus Antoniuse Gildi Maitseelamuse koja ruumides aadressil Lutsu tn 3.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Pakosta: president osutab kõrgharidusreformi tehnilistele vajakajäämistele

2012-02-27

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) hinnangul ei vaidlusta president ühtegi põhimõttelist kõrgharidusreformiga ette võetud sammu, vaid osutab pigem seaduse tehnilistele vajakajäämistele.

Pakosta sõnul juhtis president tähelepanu asjaolule, et ülikooliseaduses kavandatav ülikoolide rahastamismudel ei tohi piirata ülikooli autonoomiat. "Võrreldes praegu kehtiva seadusega laiendab tasuta kõrghariduse seadus ülikoolide autonoomiat. Kultuurikomisjoni kaalus pikalt, kui palju peaks uues ülikooliseaduses olema rahastamist lahti kirjutatud ning kui palju võiks paika panna reaalne elu ja ülikoolide endi vahelised erinevused. Otsustati, et seadus ei peaks olema ülereguleeriv, ja et ülikoolidele antakse seadusega rohkem endakohast tõlgendamisruumi ja akadeemilist vabadust," selgitas Pakosta.

"Võrreldes praegusega suurendasime ülikoolide iseotsustusõigust näiteks semestri pikkuse vabal määramisel, õpetatavate ainete valikus ja samaks jäi ülikoolide õigus võtta vastu tudengeid tasulistele kohtadele osaajaga õppesse. Ülikoolide riigieelarvelise rahastamise tingimused lähevad uue korra kohaselt haridusministri pädevusest valitsuse otsustada, seega muutub aruteluruum laiemaks."

"Kõiki küsimusi, mida president oma otsuse põhjendustes välja tõi, on riigikogu kultuurikomisjon arutanud ning kõikides küsimustes tehti ka algsele eelnõule muudatusi, kaaludes erinevaid lahendusi: ka neid, mida president välja pakub. Kui seaduses on veel vaja midagi muuta, siis arutame seda kultuurikomisjonis," Ütles ta.

"Loodetavasti ilmneb juba järgmisel nädalal, kas pärast ühist arutelu piisab selgitustest või tehakse eelnõus täiendavaid tehnilisi, selgitavaid parandusi - mõlemal juhul liigume kindlasti kiiresti ja konstruktiivselt edasi," oli Pakosta optimistlik.

Pakosta lisas, et peab oluliseks, et Eesti riigi jaoks nii olulises küsimuses, nagu kõrgharidusreform, toimub ühiskonnas jätkuvalt laiem debatt ning on väga tervitatav, et ka Vabariigi president on oma arvamuse lisanud, kiites reformi eesmärgid vajalikuks.

Aaviksoo: kõrgharidusreformi võimalik põhiseadusvastasus on üllatav

2012-02-27

Haridus - ja Teadusministri Jaak Aaviksoo sõnul on Vabariigi Presidendi
poolt välja toodud võimalik kõrgharidusreformi põhiseadusvastasus üllatav.

Kõrgharidusreformi seaduseelnõu lahendab kolme põhilist kõrgharidusega
seonduvat probleemi. Esiteks, suurem tähelepanu kvaliteedile läbi
kõrghariduse rahastamise sõltuvusse seadmise õppetulemustest. Teiseks,
kõrgharidusele õiglasema ligipääsu tagamine andes kõigile motiveeritud
üliõpilastele võimaluse tasuta õppeks. Ning kolmandaks, ülikoolide
õppekvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine, muutes ära senised riikliku
koolitustellimuse printsiibid ja seades rahastamise sõltuvusse ülikoolide
tulemuslikkusest.

„Riigikogus vastu võetud seadusemuudatused nende põhimõtete järgimise ka
tagavad. Presidendi otsus jätta see seadus välja kuulutamata oli ootamatu,
sest tema poolt välja toodud võimalik põhiseadusvastasus ei ole olnud
arutluse teemaks ühelgi varasemal seaduse menetlemise etapil. Tuginedes oma
kogemusele võin kinnitada, et ülikoolide autonoomia olulistes küsimustes
selle seaduseelnõuga pigem kasvab. Ülikoolide rahastamise sõltuvusse
seadmist õppetöö tulemustega saab vaevalt pidada põhiseadusega vastuolus
olevaks," ütles Aaviksoo.

„Nüüd vajab presidendi poolt välja toodu põhjalikku analüüsi ning
presidendi õigusnõunikud peaksid võimalikke probleemikohti selgitama
riigikogu kultuurikomisjonile, mis peaks kogunema esimesel võimalusel.
Arvestades, et tõstatud probleemid puudutavad kõrgharidusreformi eelnõu
detaile, saab riigikogu selles osas oma seisukoha kujundada juba õige pea,"
lisas Aaviksoo.

Riigikogu esimehe Ene Ergma tervitus pidulikul lipuheiskamistseremoonial vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 2012 Toompeal

2012-02-26

Tere hommikust, armas Eesti rahvas!

Üks aastaring on jälle täis saanud ja käes on Eesti riigi sünnipäev. Eesti on astunud oma kolmandasse aastakümnesse pärast iseseisvuse taastamist. Kõik need aastad oleme tähistanud oma riigi sünnipäeva 24. veebruari päikesetõusul piduliku lipuheiskamisega Pika Hermanni torni. On meeldiv, et see traditsioon on kinnistunud ja inimesed saavad sellest osa nii siin, Toompeal, kui ka kodus televiisori ees.

Traditsiooni sünd ja selle hoidmine on noore riigi jaoks oluline. Need, kes elasid Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal, teavad hästi, kui tähtis oli meile siis laulupidude traditsioon, mis sai alguse eestluse ärkamise ajal. Selle jätkamine hoidis meie hinges vabadussoovi, mis meie kõigi rõõmuks realiseerus, Eesti sai vabaks.

Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu avalduse, milles tunnustas oma kodanikke, kes tegutsesid okupatsioonide ajal Eesti Vabariigi taastamise nimel. Nii näitas Eesti parlament, et riigi kohus oma kodanike ees on neid mitte maha vaikida ega unustada. Eesti iseseisvuse nimel tegutsemise tunnustamine annab ühtlasi käitumisjuhise praegustele ja tulevastele kodanikele otsustavates olukordades valiku tegemisel.

Meie väikese riigi ajaloo kakskümmend iseseisvusaastat on mahutanud nii palju sündmusi, et neist jätkuks kuhjaga rohkemate aastakümnete jaoks. Viimaste aastate arengud on näidanud, kuivõrd on riigid üksteisega seotud. Üha enam hakkab kohale jõudma arusaam, et võlgu elamine tuleb lõppude lõpuks bumerangina tagasi, lüües valusalt mitte ainult neid, kes võlgu võtsid, vaid ka nende lapsi ja lapselapsi, kes peavad võlad tagasi maksma. Meie riiki ei ähvarda pankrot, ent meie inimesed on selle eest maksnud küllaltki kõrget hinda. Aitäh teile mõistmise eest!

Head kuulajad!

Ühiskonnas on üles kerkinud mitmeid probleeme, mis vajavad laiapõhjalist arutelu. Dialoog, arukas mõttevahetus, kus inimesed arutlevad üksteist kuulates ja üksteise seisukohtadest lugu pidades, võib viia parima lahenduseni.

Konstruktiivset kriitikat ei ole põhjust karta ka siis, kui arvustatakse seadusandlikku kogu ja valitsust. Kahjuks on mõned Riigikogu liikmed andnud kriitikaks põhjust. Pean silmas avaliku õiglustundega vastuollu läinud juhtumeid. Meil, poliitikutel, alates presidendist ja lõpetades vallavolikogu liikmega, tuleb meeles pidada, et meie positsioon ei anna õigust võtta omaks vanade roomlaste mõtet – mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Olen veendunud, et just poliitik ise peab olema enda suhtes kriitilisem kui keegi teine.

Lugupidamatus ja üleolek ei too midagi head.

Armsad eestimaalased!

Hoiame oma riiki, oma väikest armast Eestit, ja hoiame inimesi enda ümber. Rõõmustame täna, Eesti sünnipäeval, oleme tänulikud selle eest, mis on hästi ja õigesti.

Head pidupäeva, kaunist sünnipäeva, õnne sulle, Eesti!

Luus: Kakumäe bussiliiklus kahesuunaliseks

2012-02-26

Tallinna Linnavolikogu IRLi fraktsiooni liige Andres Luus (IRL) andis neljapäeval toimunud volikogu istungil menetlusse eelnõu, millega soovib muuta Kakumäe bussiliikluse kahesuunaliseks.

„Täna on ühistransport korraldatud Kakumäel kolme linnaliiniga (numbrid 21, 21A ja 21B), mis kõik sõidavad ühes suunas. Bussiliikluse marsruudid tuleks muuta selliselt, et läbi Kakumäe sõitvad bussid jaguneksid kaheks ja sõidaksid mõlemas suunas. Üks osa bussidest jätkaks oma tänasel marsruudil ja teine osa bussidest võiksid oma tänase marsruudi pöörata ümber,“ ütles Luus.

„Selline bussiliikluse ümberkorraldus lühendaks paljude Kakumäe elanike sõiduaega kesklinna kuni 25 minutit, kuna ei oleks vaja enam ümberistumiseks sõita eelnevalt pool tundi vastassuunas, kui otse sõites saaks hakkama ligi 5 minutiga,“ väitis Luus.

„Viimase kümne aasta jooksul on Kakumäe elanike arv mitmekordistunud. Kui tänase rohkem kui tunni aja asemel võiks sõita kesklinna peaaegu kaks korda kiiremini, siis kindlasti kasutaksid paljud inimesed auto asemel sõiduks ühistransporti. See omakorda aitaks kesklinnas vähendada ummikuid ja parkimise probleeme," sõnas Luus.

Tallinna Kommunaalameti hinnangul on kahesuunalise bussiliikluse lahenduse puhul vaja projekteerida uute bussipeatuste väljaehitamine ja juurdepääs ning rajada erilahendused. Andres Luus loodab, et linnavalitsus leiab selleks otstarbeks rahalised vahendid järgmise aasta eelarvest.

Kogunes IRLi ja Erakond Eestimaa Rohelised koostöönõukogu

2012-02-23

Täna kogunes esimest korda IRLi ja Erakond Eestimaa Rohelised (EER) koostöönõukogu. Kohtumisel moodustati koostöönõukogu delegatsioonid ja arutati erakondade vahelise koostöö üle.

Erakondade eestseisused määrasid nõukogu delegatsioonid oma hiljutiste otsustega. IRL poolt kuulub delegatsiooni IRL peasekretär Priit Sibul, Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas, regionaalminister Siim Kiisler ja IRLi eestseisuse liige Eerik-Niiles Kross.

Roheliste poolt kuuluvad koostöönõukokku erakonna esimees Aleksander Laane, Riigikogu XI koosseisu liige Valdur Lahtvee ning erakonna juhatuse liikmed Olev-Andres Tinn ja Andrei Gudim.

Koostöönõukogus lepiti kokku regulaarsetes koosolekutes, mida üldjuhul sünkroniseeritakse IRL ja EER juhatuste töörütmiga. Samuti lepiti kokku järgmistel istungitel käsitletavad teemad ja käsitlemise järjekord.

Kahe mitmeid maailmavaatelisi sarnasusi omava erakonna vahel on kavas alustada tihedat mõttevahetust Eesti elukeskkonna jätkusuutliku arengu, keskkonnapoliitika, energiamajanduse vallas ning muudes küsimustes.

IRL parlamendierakonnana on avatud erakonna programmi ja eesmärkidega sobivate Eestimaa Roheliste ettepanekututele ja nende viimiseks Riigikogu tasandile. IRL on huvitatud roheliste seisukohtade lähemast tundmaõppimisest, eriti keskkonnapoliitikat puudutavate seaduseelnõude arutelude kontekstis.

IRL ja EER koostöönõukogu kahe nädala pärast toimuval järgmisel istungil arutatakse taastuvenergia ja Eesti energiajulgeoleku problemaatikat.

Õpetaja streigiõpik. Kümme soovitust ja nõuannet

2012-02-23

Õpetajate Lehe toimetus palus mul kommenteerida Aune Pasti suhtekorraldusbüroo nõuandeid pedagoogide streigiks. Mu meelest on õpetajate streigiplaan, nagu ka nõudmiste pakett, igati lugupidamist väärt. Seetõttu ei hakka ma sellesse loosse mahutama kurbade ja veel kurvemate heietuste poolt- või vastulauseid, vaid püüan kaasa aidata nõuannetega, kuidas korraldada võimalikult edukas õpetajate streik.Nõuanne nr 1. Vali streigiks sobivaim, mitte esimene ettejuhtuv aeg.Streigi aja valik on selle õnnestumise võtmeküsimus. Mõelge, millisel ajahetkel puudutaks streik kõige valusamalt otsustajaid ja millal tõuseks selle eesmärke silmas pidades streikijatele kõige suuremat kasu. Streik märtsis kolm päeva - see ajastus paneb õlgu kehitama. Rondik lõpetab streigi ära. Mingit kokkulepet ei sünni. Elu läheb edasi. Valitsus eelarve protsessi käigus vaatab... Aga kui õpetajate streik oleks olnud esimesel septembril, oleks tulemused hoopis teised. Ekstreemne! Meediakajastus mitu korda suurem! Ja vabariigi valitsus arutab just sel perioodil kabinetis järgmise aasta eelarvet!Nõuanne nr 2. Vali sihtrühm, keda streik peab mõjutama.Kas Jaak Aaviksood? Rahandusministeeriumi? Riigikogu? Või ikkagi kohalikke omavalitsusi (vt ka nõuanne nr 4)? Kohalike omavalitsuste volikogusid? Või hoopis lapsevanemaid kui kõige arvukamat valijate-mõjutajate hulka? Tegelikult on kõik olulised, aga sihtmärkide tabamiseks tuleb teha veidi eeltööd. Näiteks erinevad õpetajate keskmised palgad omavalitsuseti sama kvalifikatsiooniga sama töö tegijatel sadades eurodes. Regionaalset ega omavalitsuste majanduslikku suutlikkust palgaerinevuste taga pole, on ainult kohaliku võimu tahe. Vaadates 2010. a tegelikku keskmist palka, näeme näiteks, et Vastse-Kuustes oli keskmine 10 962, sealsamas Verioras aga 13 474 Eesti krooni, viimane on muide rohkemgi kui Tallinnas või Viimsis, aga vähem kui Tartus. Kohila vallas oli keskmine palk üle 14 000 krooni, sest igal aastal on õpetajatel olnud vähemalt 10% palgatõus! Lihtsalt osa omavalitsusi maksab riigi palgapotile kopsakamalt peale ja mõni ei tee seda teps mitte. Kui kohalik volikogu on senimaani valinud oma telekanali loomise asemel pedagoogide palgatõusu, siis võiks neile inimestele aitäh öelda. See on valikukoht: kas olla solidaarne kohaliku volikoguga, kes on pedagooge hinnanud, või teiste ametivendadega, kelle volinikud nii selgete silmadega pole. Kui püüda mõjutada lapsevanemaid, siis tuleb kohalikke olusid arvestades tegevus eriti hästi läbi mõelda. Kui vanemad saavad info ainult meediast, siis ei tarvitse see usutav olla. Ja mida teha neis kohtades, kus õpetaja palk on üks omavalitsuse paremaid, seega kõrgem kui enamikul lapsevanematest?Nõuanne nr 3. Tutvu koalitsioonierakondade valimislubadustega.Kõige olulisem on kõikide erakondade valdkondlike lubadustega tutvust teha enne valimisi. Kuna õpetaja palk sõltub suures osas omavalitsusest, alushariduse pedagoogil lausa 100%, siis tasub seda nõuannet silmas pidada eeskätt enne järgmisi kohalikke valimisi. Need toimuvad juba järgmise aasta sügisel. Vaatame eelmisse aastasse. Riigikogu valimiste eel tutvustasime IRL-i hoolikalt läbiarvutatud ja riigieelarve tasakaalu järgivat valimislubadust: tõstame noorempedagoogide palga 2014. aastaks riigi keskmise palga tasemele (vt lähemalt: http://www.irl.ee/et/IRL-i-programm-2011-2015/Hariduspoliitika). Kõigile meeldis, keegi ei protestinud. Ja möödub vaid mõni kuu, kui selgub, et nõnda ikka üldse ei sobi. Öelnud siis seda enne valimisi! Palgatõusu üleöö aasta aega varasemaks toomine on hulga keerulisem, võrreldes nende võimalustega, mis olid kasutada valimiste eel. Nõuanne nr 4. Loe mõttega läbi kollektiivse töötüli lahendamise seadus.Seaduslikku külge mitte tundes võib kergesti libastuda ja siis hakatakse rääkima juba libastumistest, mis muidugi ähmastab ebaõiglaselt palju streigi tegelikke eesmärke. Seaduse kohaselt on streik töökatkestus, mis toimub töötajate, töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt, tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Kellelt ootab õpetajate streigi puhul järeleandmisi valdav enamik pedagooge?Nõuanne nr 5. Vali sobivaim streigi liik.Nüüd räägitakse juba kolmepäevasest õpetajate hoiatusstreigist. Igaks juhuks lisan, et hoiatusstreik kestab kuni tund aega. Küsige nõu ja abi kas või oma kooli ühiskonnaõpetuse õpetajalt, kes on kindlasti pädevam kui teemakauged suhtekorraldusbürood, võib-olla pakub teenust ka odavamalt. Igatahes, kui streigini on jäänud kaks nädalat, siis peavad olema täpsed ajad ja sõnumid juba kokku lepitud. Kui lapsevanemad, kellega koostööd teha soovitakse, on alguses saanud ühe info ja pärast on kõik teisiti, võib elukorralduslik muudatus varjutada streigi õilsa eesmärgi. Jälle seadusest: kavandatavast streigist või töösulust on streigi või töösulu korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Teates näidatakse streigi või töösulu põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Streigist või töösulust on tööandja kohustatud informeerima lepingupartnereid ning teisi huvitatud ettevõtteid ja asutusi, massiteabevahendite kaudu ka üldsust.Nõuanne nr. 6. Iga inimene loeb, sest iga inimene on vaba.Õpetajate streik puudutab kõige vahetumalt lapsi ja nende vanemaid ja kuna streik sisuliselt ebaõnnestub, kui vanemate toetust saavutada ei õnnestu, siis mõelge hoolikalt läbi, milline töökorraldus streigi ajal streigi eesmärki kõige paremini täidab. Tähele tuleb panna sedagi, et streigist osavõtt on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist ei ole lubatud takistada.Nõuanne nr 7. Rehkenda vajadusega teha tunnid tagantjärele.Õpetajate streigi muudab mis tahes riigis keeruliseks asjaolu, et õppetunnid tuleb järele teha mitte ainult õpetajatel, vaid ka õpilastel. Loeme jälle seadust: kollektiivse töötüli poolte kokkuleppel võivad streigist osavõtnud streigi tõttu kaotatud aja tasa töötada väljaspool tööaega. Streigi tõttu kaotatud aja tasatöötamist ei loeta ületunnitööks ega tööks puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Hm, kas see tundub nõnda ka õpilastele? Nõuanne nr 8. Meediakajastus.Inimesed üldiselt toetavad õpetajate streigimõtet. Ma ei ole sellegipoolest kindel, kas õpetajate meeleheide pääseb mõjule, eriti meediakajastuse kaudu. Streigiaegsest meediakajastusest sõltub väga palju. Olev Kenk näitab rahvusringhäälingu uudistes koolis streikivaid järvamaalasi, Ragnar Kond näitab streiki Pühajärve koolis. Telekas tuli külla, naeratage! Ja kui kaamera jõuab õpilasteni, siis nood ju säravad uudse olukorra elevusest nagu ladvaõunad! Oluline on ka, kui tõsiselt võetavana tundub selles protsessis Sven Rondik. Kui paljudele samastub ta pedagoogiga, kes klassi ees rügab?Nõuanne nr 9. Nõudmiste realistlikkus.20% aastal 2012 pole mitte mingil juhul enam võimalik, 2013 juba saab olla natuke tõusu - midagi läheb kinni, eelarvetest tuleb raha juurde. Sestap oleks ka streikijate poolelt mõistlik vaadata tervikut. Eestis on õpetaja keskmine palk koos lasteaedade-algkoolide lasteaiaõpetajate palkadega riigi keskmisest 3% väiksem (97% 2010, 102% 2009). Samal ajal on vaid Harju maakonnas keskmine palk oluliselt kõrgem kui õpetaja keskmine palk, ülejäänud 14 maakonnas on õpetaja keskmine palk maakonna keskmisest kõrgem, Valgamaal on suhe lausa 132%. Olen seda meelt, et probleem on Valgamaa lapsevanemate väikestes, mitte õpetajate liiga kõrgetes palkades, ja et Valga õpetajal kulubki rohkem ressursse, et õpilastega loomaaias ja rahvusraamatukogus käia. Sõnumite koostamisel on statistika aga ehk abiks.Ja loomulikult viib palgatõus mis tahes avaliku sektori valdkonnas nimekirjas olevate palgasaajate hulga väiksemaks. Lapsi jääb üha vähemaks ning Euroopa Liidus on riike, kus õpetajate palkasid on viimasel ajal langetatud, rohkem kui üks. Kindlasti tuleb vältida olukordi, kus vastanduma hakkavad pedagoogid ja sotsiaalpedagoogid, õpetajad ja abiõpetajad. Selliseid „söötasid" on juba välja visatud, aga õnneks on õpetajatel jätkunud väärikust sellega mitte kaasa minna. Ma ei pea realistlikuks väljavaadet, et õpetaja palka saab tõsta teiste pedagoogide arvelt.Nõuanne nr 10. Suurem pilt.Lõpuks, aga mitte vähem tähtsana, pigem vastupidi: streigiga võiks avalikkusesse murda suurem pilt haridusest, haridusvalikutest, hariduse sisulistest teemadest. Siis oleks palgajutul ka rohkem üldhuvitavat fooni, ehk nendelegi, kes seni sellesse tõrksalt suhtunud. Vaatame korraks, mida me tegelikult tahame. Soome õpetajate palk on vaid õige veidi kõrgem riigi keskmisest palgast (seega kõrgem ka Eesti suhtarvuga võrreldes, aga mitte oluliselt), ent õpetajad ei nurise. Vastupidi, tegemist on ühe ihaldusväärseima ametiga kogu riigis! On's õpetajatel vähem koormust? Ei, Eurostati andmetel on ühe gümnaasiumiõpetaja kohta Eestis 16,8 õpilast ja Soomes 16,6 (2009. aasta andmed). Rahulolematud on hoopis Rootsi õpetajad (13,2 gümnasisti õpetaja kohta) ja Kreeka omad on ju suisa tänavail, ehkki see pole meie loo kontekstis (7,3 gümnasisti ühe õpetaja kohta ja ikka pole arvutamist selgeks saadud). Mida on Soome õpetajatel aga oluliselt rohkem, et amet nii magus tundub? Oluliselt rohkem on õpetamisvabadust ja valikuvõimalusi ning ka õppekavasid on vabalt mitu tükki. Haridusseadused on lühemad, keegi ei reguleeri tunni pikkust, klassi suurust või õpetamise järjekorda. Vaba ja usaldav keskkond on toonud kaasa selle, mida tulevik haridussüsteemilt kõige enam vajab: õpetamise ja ka õpetatava mitmekesisuse. Iga õpetaja on isiksus, ülemus ja looja - ta saab väga palju ise otsustada, ise valida. Isiksuste, ülemuste ja loojate palganõudmisi võetakse aga teadagi tõsiselt - kas selle nõksu ärakasutamises ei peitu mitte vastus suurematele haridusküsimustele? Vabadus on loonud Soomes tugeva aluse märksa vähem polariseerunud haridusele, ehkki sama probleem kummitab ka üle lahe. Eesti hariduse polariseerumine on muutumas meie üheks kõige valusamaks probleemiks - samal ajal kipub aga üha juurde tulema administratiivseid meetmeid justkui polariseerumise vältimiseks, millest igaüks lükkab sahad aga veel võimsamalt tööle. Ma ei soovi juhtida teemat kõrvale palgaküsimustest, vaid soovin, et õpetajaametist räägitaks pärast streiki kui loovate isiksuste ja vastutusrikaste tippjuhtide ametist - kellel otse loomulikult peab tõusma ka palk.

Mardi: Tallinna maamaksuvabastus on linlastele suureks peavaluks

2012-02-23

Tallinna Linnavolikogu IRLi fraktsiooni aseesimees Urmas Mardi (IRL) andis täna volikogu istungil menetlusse arupärimise Tallinna maamaksuvabastuse kohta. Tema sõnul on see kujunenud peavaluks paljudele linnaelanikele.

„Tallinna maamaksuvabastus kodualuselt maalt on tekitanud peavalu paljudele inimestele. Osaliselt kaotatud, kuid teisalt linna poolt 66% võrra tõstetud maamaks jääb paljudel juhtudel kehtima ka nendele korteriomanikele, kellel on õiguslik ootus maksuvabastust saada, kuid kellele linn ei tule vastu. Linna jäika seisukohta iseloomustab ka fakt, et linnavalitsus prognoosib maamaksust teenitavat tulu võrreldes eelmise aastaga ligi 10% enam,“ ütles Mardi.

„Näiteks peavad sellest aastast tasuma maksimaalsele tasemele tõstetud maamaksumäära nende kortermajade elanikud, kelle majas asub mõni büroo, kauplus või lasteaed. Niigi ettevõtlusvaenulik linnavalitsus karistab selle korra järgi ka sealsete majade elanikke, kellel pole peale ühise elukoha mitte mingit seost antud asutustega,“ väitis Mardi.

Mardi tõi näite Raua tänav 35 asuva korteriühistu puhul. „Tegemist on kortermajaga, kus osade korterite omanik on kindlustusfirma. Kui eelmisel aastal tuli korteriomanikel maksta maamaksu kindlustusfirma korterite eest 24 eurot, siis sellel aastal on see summa juba 40 eurot,“ lausus Mardi.

„Lisaks tähendab maksumäära tõstmine tõsist lööki munitsipaalmajade elanikele, kes maksuvabastuse asemele peavad samuti hakkama tasuma senisest 66% võrra kõrgemat maamaksu. Need on paljudel juhtudel inimesed, kellel oleks ehk maksuvabastusest kõige suurem abi,“ ütles Mardi.

Mardi tundis arupärimises lisaks huvi, kas ja kuidas kavatseb linn munitsipaalmajade elanikele tõusva maamaksumäära kompenseerida ning kui palju on Tallinnas selliseid kortereid, mille kinnistu sihtotstarve pole 100% elamumaa ehk mille korteriomanikud peavad jätkama kõrgema määraga maamaksu tasumist.

Tasuta kõrgharidus 2013. aastast

2012-02-22

Pealkiri on vastuseks Riigikogu liikme Mailis Repsi artiklile 16. veebruari Nädalises, mis seab kahtluse alla tasuta kõrghariduse tuleviku.

Mul ei olnud plaanis kõrgharidusreformi teemal veel kord Nädalises kirjutada, sest minu arvates on seda teemat meedias juba piisavalt kajastatud. Paraku sundis hea kolleegi kirjutis sulge haarama, kuna mitmed väited ja demagoogia vajavad õiglast ümberlükkamist.
Kõrgharidusreformi põhjus ei tulene mitte IRL-i valimislubadusest, vaid IRL-i valimislubadus põhineb möödapääsmatul olukorral, mis hetkel kõrghariduses valitseb.

Esiteks ei kulu kõrghariduse diplomi saamiseni keskmiselt mitte ettenähtud 3-4 aastat, vaid 7 aastat. Senine rahastus on põhinenud riiklikul koolitustellimusel, mis on meid viinud olukorda, kus lisaks pikale õpiajale soosib süsteem ka suuri kõikumisi üliõpilaste taseme vahes. Teiseks on seoses rahvastiku vähenemisega vähenenud viimastel aastatel drastiliselt üliõpilaste arv. Aastaks 2015 väheneb kõrgkoolidesse astujate arv praeguse tasemega võrreldes ligikaudu 40%.

Kolmandaks ebavõrdsus alates sisseastumisest, kus näiteks mõnel juhul nõutakse riigieelarvelisel kohal 90 või enama punkti saavutamist ja tasulisele kohale õppima asumisel piisab teinekord 50 punktist.

Lisaks materiaalne ebavõrdsus, sest hetkel tasub 47% üliõpilastest ise oma õpingute eest. Selline on väga lühike ülevaade sellest, milliste probleemide ja lahendust vajavate ülesannete ees me hetkel seisame.

Eriti kummastav oli lugeda Mailis Repsi kyui kultuurikomisjoni liikme tõdemust, et komisjonis, kuhu ta ise kuulub, ei arvestatud üldse üliõpilaste seisukohtadega. Jah, mitte 100% tudengite ettepanekutest ei jõudnud seadusesse, kuid mitme asjaliku ettepanekuga Riigikogu arvestas. Näiteks viidi tänu tudengite ettepanekule seadusesse sisse täiendus, mis lubab kuulata loenguid ja osaleda praktikumidel ka akadeemilisel puhkusel olevatel tudengitel. Samuti lisati erandid, millisel juhul lubatakse puhkusel olles sooritada eksameid.

Arvestati ettepanekuga, et ülikooli sisseastumisel kasutatakse nn lävendipõhist arvestust. Lisaks saab ülikool ise määrata õppesemestri pikkuse, seda just silmas pidades raskeid esimesi aastaid inseneri erialadel. Paindlikumaks muudeti ka ainepunktide ehk EAP-de arvestus. Seadust täiendati võimalusega, et punkte saab arvestada kumulatiivselt ehk kui esimene semester täitub rohkem kui 30 EAP-ga, siis saab punkte kanda üle järgmisesse semestrisse.

Oluline on ka märkida, et juhul kui üliõpilasel jääb mõni punkt täiskoormusega sätestatud mahust saavutamata, siis õppekulude hüvitamine peab olema kulupõhine ehk üliõpilaselt saab nõuda vaid puudu olevate punktide hüvitamist. Lisaks annab seadus ülikoolile hüvituse nõudmise osas lahtised käed, sest ülikool võib,, mitte ei pea nõudma kulude hüvitamist.

Ühtekokku viidi kultuurikomisjoni ettepanekul sisse 35 seaduse täiendust, mis näitab, et mingisugust tee-rullipoliitikat ei kasutatud, vaid otsiti kõigile osapooltele sobivat kompromissi.

Ilmselt on hea kolleeg nii mõneltki komisjoni koosolekult puudunud, sest vastasel juhul oleks ta teadlik, et ülikoolide rahastus suureneb lähiaastatel 25%, mis rahaliselt on suurusjärgus 100 miljonit eurot. See on ainus valdkond, mis suureneb lähemal kolmel aastal nii suures mahus. Tänu lisarahastuse ja reformi koostoimele lisandub seaduse jõustumisel 3500 tasuta õppivat üliõpilast.

Lisaks rahastusele on ülikoolid seotud lõpptulemusega ehk lõpetajate arvuga. Sellest tulenevalt ei ole ülikoolide ainus huvi nõuda puuduvate punktide rahalist hüvitamist, millest ülikoolidel olulist rahalist tuge ei teki, vaid ülikooli huvi on nüüd suunatud nominaalajaga õppivate tudengite kvaliteetsetele õpingutele ja haritud inimese ülikooli lõpetamisele. Valitsuses on kooskõlastusringil vajaduspõhiseid õppetoetusi käsitlev seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on võimaldada üliõpilastel enam pühenduda õpingutele. Toetuste maht kasvab senisega võrreldes ligikaudu kaks korda. On selge, et lahedat äraelamist üliõpilastele ei tagaks ka kolm-neli korda suuremad toetused. Plaanitav (135 eurot) toetus saab olla siiski üks osa üliõpilase eelarvest, lisaks peretoetusele ja õppelaenule. Ministri nägemusel jaotuvad õppetoetused tulevikus kolme gruppi. Esiteks silmapaistvate õpitulemuste eest.

Teiseks stipendiumid, mis peaks stimuleerima noori õppima ühiskonna huvides arendatavaid erialasid, ja kolmandaks vajaduspõhised õppetoetused. IRL-i eesmärk on ühel ajal jõustada kaks kõrgharidust reformivat seadust - õppetoetused ja tasuta haridus. Selles osas ootaks tuge ja mõistmist ka teistelt Riigikogu fraktsioonidelt.
Haridus võiks olla valdkond, kus peaks unustama poliitilise demagoogitsemise ja jätma alles sisulise kriitika ja ausad debatid. See oleks kogu Eesti, sh erinevate poliitiliste erakondade huvides. Isamaa ja Res Publica Liit ei ole kunagi lubanud, et nn igavesti õppivatele üliõpilastele hakatakse lisaks tasuta õppekohale ka palka maksma. Ehk nii nagu ütles haridusminister Riigikogu saalis: "See ei ole kommunistlikus mõttes tasuta ehk kõigile tasuta, ükskõik mis mahus tasuta ja ükskõik kui kaua tasuta."

Tasuta saamiseks nõutakse üliõpilaselt ainult üht - tulemuslikult õppida. Meie kõigi, maksumaksjate raha eest ei ole seda vist ülemäära nõutud. Suheldes paljude tänaste noorte üliõpilastega, on mul kohati piinlik, et teatud poliitilised jõud on teinud meie noortest justkui äpud, kes ei suuda oma elu ja õpingutega hakkama saada. Aga meie noored tudengid ei ole nii saamatud, nagu osa opositsioonis olevaid poliitikuid neist pildi on maalinud. Elluviidav kõrgharidusreform on võrdsete võimaluste loomisega õppida soovivatele tudengitele ainult toeks. Õnneks ei pea praktikas seda tõestust enam kaua ootama.

Liisa Pakosta: lasteaedu kujundavad hoiakud

2012-02-22

Liisa Pakosta (IRL) kirjutab, et lasteaiale hinnanguid andes peaksid lapsevanemad eelkõige oma last jälgima. Ent tõsi on ka see, et alushariduse andmist saab ja ilmselt tulebki seadusega täpsemalt reguleerida.

Lugu, mis rääkis laste piinlemisest lasteaedades, pani valutama iga lapsevanema südame. Kes saakski jääda rahulikuks endise lasteaiatöötaja jutu peale, et lapsed nutvat ja kannatavat tegelikult päev otsa ning saavat «iga päev psüühilisi ja füüsilisi traumasid»?

Mida saaks lapsevanem teha ja peaks tegema, et hiljem võiks enesele öelda: tegin oma lapse arengu ja tervise heaks kõik, mis suutsin. Ja mida peaks tegema riik, kellele peaaegu kõik lasteaiateemalised kirjutised on suunatud?

Alustuseks tuleb arvestada, et esimesed appikarjed on kirjutatud lastehoiuteenuse pakkujate poolt ja need demonstreerivad suuresti tsunftisiseseid vaidlusi. Iseasi muidugi, kas need peaks käima teiste tegijate halvustamise kaudu.

Samuti pole olemas mitte ühtegi pikemaajalisemat uuringut, mis tõendaks, et alates 18. elukuust mõjuks lasteaed laste arengule kuidagi kahjulikult. 2009. aastal koondas Rootsi sotsiaalministeerium enam kui 60 rahvusvahelise uuringu tulemused ja jõudis just sellise kokkuvõtteni. Sama tulemuse andis ka USA NICHD (laste tervise ja arengu uurimise instituut) pikaajaline uuring.

Puuduvad ka pikaajalised uuringud, mis veenvalt tõendaksid, et lasteaed on lapsele kuidagi eriliselt kasulik - välja arvatud juhtudel, kus kodune kasvatus on mingil põhjusel nõrk.

Sestap tasub lapsevanemal ikka oma sisetunnet, veelgi enam, oma last jälgida ja selle järgi otsuseid langetada. Riik peab tagama lapsele sobiva kasvukeskkonna kõikide perede tarvis, kus lapsevanem soovib tööle minna.

Maailmas pole olnud olukorda, kus ükskõik millise haridussüsteemi headuses valitseks üksmeel. Demokraatlikus riigis pakutakse seetõttu välja erinevaid haridus- ja lapsehoiumudeleid. Ja hea ongi! Tulevik vajab erinevaid inimesi ja ka erinevaid haridusmudeleid, nõnda et igaühele leiduks sobiv.

Pere rahakott seab muidugi mingid piirid. Pikalt kodus olev ema või vaid paari lapsega tegelev hoidja nõuavad nii palju ressurssi, et see on jõukohane vähestele. Tuletagem meelde, et see pole mitte kunagi ajaloos peredele jõukohane olnud, isegi vastupidi - nii palju, kui tänapäeva emad oma pisikestega koos olla saavad, samal ajal tööd rügamata, pole see kunagi varem võimalik olnud. Mis muidugi ei tähenda, et lasteaedade kvaliteedile ja selle parandamisele ei tuleks pidevalt tähelepanu pöörata.

Olen lasteaedadega juba 13 aastat nii lapsevanemana, lastevanemate liidu liikmena kui ka mööda maakondi käiva poliitikuna pidevalt ja väga lähedalt seotud olnud. Söandan kinnitada, et ühe ja sama süsteemi raames on Eesti praktikas lasteaedade olukord väga kirju. Enamasti on see lapse jaoks helge ja toetav, sageli parem kui nii mõneski kodus.

Mitte rahas, vaid väärtushinnangutes on erinevused, ka omavalitsuse rahastamine mängib suurt rolli. See ei sõltu omavalitsuse rikkusest, vaid suhtumisest. Lasteaiakoha toetus omavalitsuseti kõigub suurelt ja see on igapäevases kasvukeskkonnas näha. Kui mõni lasteasutus on kehv, siis on vanematel kõigiti põhjust sekkuda, kaasa aidata, ja kui vaja, pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole. Koolieelne lastehoid ja haridus on täiel määral kohaliku omavalitsuse majandada.

Lasteaias, kus on vanematega hea koostöö, ollakse loomulikul moel ja ilma eriliste loosungiteta tähelepanelikud ka laste soovide suhtes. Omavalitsuses, kus lasteaiad on rahaliselt hästi toetatud, jätkub sama hool ka kooliastmes.

Inimene on kõige olulisem. Õpetajad ja teisedki lastega tegelevad täiskasvanud, nende kallistused ja head sõnad on tähtsaimad. Et neid kallistusi kõikidele pisikestele jaguks, ei saa lapsi ühe täiskasvanu kohta liiga palju olla.

Praeguste seaduste järgi peaks lastega ärkveloleku ajal tegelema kaks täiskasvanut, nõnda et sõimerühmas on kuni seitse last ja aiarühmas kuni kümme last ühe täiskasvanu kohta. Tõsi, halva tahtmise korral võib öelda, et teha saab ka teistsuguseid järeldusi. Aga kes tahab paragrahve omatahtsi väänata, see leiab alati võimaluse, ja just seetõttu on ka plaanis muudatused koolieelse lasteasutuse seaduses, mis seda osa täpsustaksid.

Kui vaadata Euroopat laiemalt, siis aiarühmi ei pea me häbenema, sõimerühmades on tõesti mujal lapsi täiskasvanu kohta vähem, paljudes riikides algab lastesõim ka varasemast vanusest kui Eestis.

Õpetaja abi roll oli lasteaias sama tööd teinud Jaana Eskori mureartikli (PM 8.02) põhiteemasid. Lapsevanematele teadmiseks, et õpetaja abi tööaeg on erinevalt õpetajast täistööaeg ehk kaheksa tundi päevas, millele lisandub lõunapaus. Õpetaja abi tööülesanded on määratud seadusega: abistada õpetajat laste hoiul ja alushariduse omandamisel.

Seega, kui hirmutava artikli kirjutajal kulus õpetaja abina töötades kõik kaheksa tundi, ka laste lõunauinaku aeg, rühmaruumi põranda pühkimiseks ja nõudepesuks, nõnda et tal «laste jälgimiseks aega ei jäänudki», siis küsiksin, kas ta pesi põrandat iga poole tunni tagant, et ta ühtegi nutvat last lohutama ei jõudnud. Igatahes ei täitnud ta oma seadusega ette nähtud ülesandeid.

On suur hulk lasteaedu, kus töötab professionaalne koristaja, toidulaua katab koka abi, nõud peseb masin (kuhu lapsed ise nõud panevad - töökasvatus!) ning sellest pole raske järeldada, et õpetaja abi töötab aktiivselt kõik kaheksa tundi lastega. Kindlasti vajaksid õpetaja abid rohkem koolitust ja riik peaks jälgima, et sobivad kursused oleks kättesaadavad ka näiteks rakenduskõrghariduse või kutsehariduse baasil.

Eesti põhiseadus ütleb: «Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi». Lasteaed on õppeasutus, mis on täiel määral kohaliku omavalitsuse ülalpidamisel. Pea kõikidel debattidel tuleb ettepanekuid, et kõik haridusasutused peaksid olema ainult riigi ülalpidamisel - kas on usaldus riigi vastu sedavõrd suurem või loodetakse nii rahastamist ühetaolisemaks saada.

See mõjuks ilmselt hästi Tallinna lastele, aga rööviks raha neilt, kus praegu on hästi. Kas Hiiumaa pooleteiseaastase lapse hoidu peaks ikka Tartust korraldama? Või peaks olema paremini sõnastatud minimaalsed kvaliteedinõuded? Kas üleriigiline palgamiinimum oleks õige, kui praegu on ühel (erialase kõrgharidusega) õpetajal 24 last, teisel (muu haridusega) neli last?

Näiteks Meeksi vald Tartumaal pole kogu taasiseseisvusajal suvatsenud avada ühtki lasteaeda - vallas lapsi on ja tegutseb lausa kaks põhikooli. Maavalitsus teeb muudkui märkusi, aga omavalitsusega ei juhtu midagi, kui ta igale lapsele lasteaiakohta lihtsalt ei taga.

Lasteaiakoha kättesaadavus - õieti selle mittekättesaadavus - ongi üks peamisi murekohti. Seaduse täiendamisele nii nagu Põhjamaades on praegu vastu vaid need omavalitsused, kus lapsi on rohkem kui lasteaiakohti (täienduse kohaselt tuleks munitsipaallasteaia koha puudumisel pakkuda vanemale sama maksumusega eralastehoidu).

Riigi seisukohast vaadates rikutakse praeguse kitsikuse jätkudes aga perede õigust võrdsele kohtlemisele, takistatakse vanemate naasmist tööturule, jäetakse kasutamata võimalused varajaseks sekkumiseks ja sotsialiseerimiseks eriti erivajadustega laste puhul ning vähendatakse perede motivatsiooni lapsi sünnitada.

Teine murede ring puudutab personali - osa palku on ebaõiglaselt väiksed, osal inimestel pole vastavat haridust, uusi inimesi on keeruline leida ja koolitust abiõpetajatele pole. Metoodilisi materjale on, aga vähe, eriti «uue aja» valdkondades, nagu internetiajastu alusharidus, lõhkiste peredega ja majanduslike erisuste kasvamisega kaasnev toimetulek, laste terviseprobleemid isikuandmete kaitse seaduse ja vähenenud arstliku järelevalve valguses jne.

Mööda ei saa minna ka polariseerumisest. Meil on lasteaedades sisse seatud huviringid - osa lapsi läheb tantsima ja inglise keelt õppima, sellal kui teiste (kelle vanematel pole tahtmist või raha) lohutamisega tegeleb õpetaja. Kas peaks tegema huvihariduse kättesaadavaks kõikidele lastele? Mõnes lasteaias käiakse õues kaks korda päevas pea iga ilmaga ja lapsed on terved, teises ei saada vahel kordagi välja ja umbse toa vallutavad viirused. Kas kuivatuskapid peaks olema kohustuslikud? Meil on tekkinud lasteaiad, mille «lõpetajad» jalutavad sisse mis tahes katsetega kooli ustest, ja teised, kus ei saada lugemisoskustki, ehkki viimast esimese klassi õppekava üldiselt eeldab. Kas saaks midagi teha nõrgemate järeleaitamiseks?

Veel kihistumismärkidega teemasid: toit ja selle maksumus lasteaias. Õppevahendid. Ekskursioonid. Lapsevanemate koolitused. Keeleõpe. Ujumisvõimalused. Tugiisikud. Kohatasuvabastused. Sama pere lapsed samas või erinevas lasteaias. Sotsiaaltöö. Õuemängud. Personali arv ja tööaeg. Arst - õde. Logopeed. Koolivalmiduskaart ja sellega seonduv laiem varajase märkamise ja aitamise teema. Erinevused on suured isegi ühe omavalitsuse piires.

Seega, kui lapsevanematele või pedagoogidele tundub, et oma lapse lasteaias või ka lastehoius võiks midagi paremini olla, siis olge aktiivsed, tehke oma ettepanekud ja lugege kehtivaid seadusi. Praeguse süsteemi sees on fantastiliselt häid lasteaedasid. Arutage küsimusi koos kohaliku omavalitsusega, sest just omavalitsused vastutavad lapsehoiuteenuste ja alushariduse eest.

Kui on ettepanekuid koolieelse lasteasutuse seadust muuta, siis nüüd on just õige aeg neid teha, sest praegu käib selle seaduse ülevaatamine. Juba on kogunenud palju asjalikke ettepanekuid, ka otse lapsevanematelt ja õpetajatelt, aga iga lisanduv on väärtuslik. Ettepanekud palun saatke aadressil liisa.pakosta@riigikogu.ee.

Liisa Pakosta: lasteaedu kujundavad hoiakud

2012-02-22

Puuduvad ka pikaajalised uuringud, mis veenvalt tõendaksid, et lasteaed on lapsele kuidagi eriliselt kasulik - välja arvatud juhtudel, kus kodune kasvatus on mingil põhjusel nõrk.

Meie looming Eesti Vabariik

2012-02-22

Omariikluse aastapäeva künnisel küsitakse: "Kas sellist Eesti Vabariiki me olemegi soovinud?". Küllap on vastused nii- ja naasugused, sest demokraatlik, vaba sõna austav ühiskond suudab taluda erinevaid seisukohti. Ent ühes oleme siiski ühel meelel: me ei esita küsimust, kas me tahame Eesti Vabariiki.

Tänavu tähistame Eesti Vabariigi 94. aastapäeva. Oma riigi olemasolu tähtsust ei ole võimalik väikerahva puhul ülehinnata. Liialdamata võib öelda, et oma riik annab meile vabad käed ise otsustada oma saatuse üle. Otsustada rahvuse elu ja surma üle, ei rohkem ega vähem.

Vahel paistab, et vabadus kõike ise otsustada ja kohustus vastutada on talumatult raske ning teinekord valuski. Ent see on tuhat korda parem, kui pea leplikult liiva alla peita ja loota, et meie eest kõik ära otsustatakse. Eesti rahvas oskab ja tahab olla iseseisev nii mõttelt kui teolt.

Veel elame ajaperioodil, mil Eesti Vabariigi elueast on suurem osa möödunud okupatsioonivõimu all kui vabaduses. Meie riigi 94 eluaastast tervelt 51 on veedetud võõra võimu all. Enne ja pärast okupatsioone on vabadust olnud kokku vaid 43 aastat. Pidev okupatsioon on meil olnud kaks korda pikem kui pidev vabadus enne või pärast seda.

Kas see teadmine võiks anda õigustuse nõudmaks meie erikohtlemist? Oleme ju palju kannatanud rahvas!

Ei, ärme nõuame seda! Ärme püüame luua endast maailmale pilti riigist, mis ei pea end täisväärtuslikuks ning kus elab rahvas, kes parema meelega elab minevikus, mitte ei mõtle tulevikule. Vastupidi! Me peame olema rahvas, kes näitab teistele eeskuju, tõestab, et omariiklus on ka nii väikese rahvuse puhul võimalik ja seda edukalt.

Head inimesed, oma riik on püha, mis ei tähenda, et kõik kodanikud on pühakud. Oma riik on meie looming, millega tegeleme päevast päeva. Alati ei saa kõik õnnestuda ja ega meil olegi alati kõik hästi läinud, kuid kaaslase ebaõnnele ei tule peale parastada, vaid katsuda teda aidata. Aidates teisi aitame me ka ju iseennast.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Eestist saab rahvusvahelise põllumajandusliku abi andja

2012-02-22

Eestist sai täna Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi liige (International Fund for Agricultural Development, IFAD), mis annab meile võimaluse panustada arenguriikide stabiilsuse tagamisse.

„Viimastel aastatel on märkimisväärselt tõusnud põllumajandusliku abi ülemaailmne tähtsus ja toiduainete hindade kõikumine mõjutab selle trendi jätkumist," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Põllumajandusministeerium soovib jagada rahvusvahelist vastutust ja panustada võimaluste piires toiduainetega kindlustatuse, keskkonnasäästliku põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud probleemide lahendamisse," selgitas Seeder.

IFADi president Kanayo F. Nwanze ütles täna toimunud ülemkogul, et iga IFADi kaudu rakendatud dollar muutub kuuekordseks ja võimendab oluliselt panustatava abi mõju.

Eesti ettevõtetel on nüüdsest võimalus osaleda võrdselt teiste fondi liikmetega kaupade, teenuste ja konsultatsioonide hankimiseks korraldatud projektikonkurssidel.

Taustainfo

IFADi eesmärgiks on vaesuse vähendamine arenguriikide maapiirkondades finantseerides projekte põllumajanduse arendamiseks. 1976. aastal asutatud ÜRO eriorganisatsioon on seniste tegevusaastate jooksul investeerinud 12 miljardit USA dollarit 860 projekti ja programmi, mis on mõjutanud ca 370 miljonit väga madala sissetulekuga maapiirkonna elanikku. Vahendite jaotamisel juhindutakse vajadusest suurendada toidutootmist ja parandada vaeseima rahva toitumistaset, samuti pööratakse tähelepanu elamistingimuste parandamiseks.

IFADisse kuulub alates tänasest 169 riiki, sealhulgas OPEC ja OECD liikmesriikidest doonorriigid ja arenguriigid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestist saab rahvusvahelise põllumajandusliku abi andja

2012-02-22

Eestist sai täna Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi liige (International Fund for Agricultural Development, IFAD), mis annab meile võimaluse panustada arenguriikide stabiilsuse tagamisse.

IFADi president Kanayo F. Nwanze ütles täna toimunud ülemkogul, et iga IFADi kaudu rakendatud dollar muutub kuuekordseks ja võimendab oluliselt panustatava abi mõju.

Eesti ettevõtetel on nüüdsest võimalus osaleda võrdselt teiste fondi liikmetega kaupade, teenuste ja konsultatsioonide hankimiseks korraldatud projektikonkurssidel.

Taustainfo

IFADisse kuulub alates tänasest 169 riiki, sealhulgas OPEC ja OECD liikmesriikidest doonorriigid ja arenguriigid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Rein Raua pahatahtlikud süüdistused

2012-02-22

Kuid olukorras, kus üliõpilaste makstava õpiraha hulk kõrghariduses väheneb lähiaastatel tunduvalt ja riik kavatseb omapoolset rahastamist oluliselt suurendada nii tegevustoetuste kui ka õppetoetuste näol, on pahatahtlik väita, et nüüd kõik sotsiaalsed hädad alles algavad. Siinkohal on paslik tsiteerida Kaarel Tarandit, kes rahvastiku vähenemise valguses ühiskonna ees seisvate väljakutsete kohta ütles tabavalt, et lõhutud kruusi nutuga terveks ei tee („Väiksema Eesti võlud" EPL, 24.1.12).

Statistika on karm. Aastaks 2015 väheneb kõrgkoolidesse astujate arv umbes 40%. Praegu maksavad pooled tudengid oma õpingute eest ise, olenemata sellest, kuidas õppetöös edasi jõutakse. Ülejäänud pool aga saab õppida riigieelarvelisel kohal ja akadeemilise puhkuse vormistamisega õpinguid pea piiramatult pikendada, ise samal ajal oma mahajäämust õiendades. Just selline ebaõiglus ühelt ja printsiibitu akadeemiline vabadus teiselt poolt on viinud olukorrani, kus diplomi saamiseks kulub keskmiselt ligi seitse aastat ja mõneski koolis ei suuda ligi pooled tudengid täita isegi 50% semestris ettenähtud mahtu.

Mõni päev hiljem väljendas Rein Raud muret kvaliteedi pärast, mida uus regulatsioon õõnestama hakkavat („E-riigi poole?", EPL 9.2). Ükski maine pärast muretsev ülikool nõudlikkuse langetamise libedale teele kindlasti ei lähe. Pigem langetab kvaliteeti praegune süsteem, kus riigieelarvevälisel kohal õppivat tudengit läbi kukutades peab õppejõud ja teaduskond kalkuleerima riske, et tudeng ei maksa enam järgmise semestri õppemaksu, kui teda eksamilt läbi ei lohistata. See surve edaspidi kaob.

Ülikooli astujate vähenemisega väheneb paratamatult ka nende teaduskondade rahastamine, mis on saanud lõviosa sissetulekut just riigieelarvevälistelt tudengitelt. Praegu eraldame riigi tuludest kõrgharidusele vanas rahas ligi kaks miljardit krooni aastas. Eestis on vähe sektoreid, kus lähiaastatel on ette nähtud rahastamise märkimisväärne kasv. Kõrgharidus on üks erand, sest reformiga planeeritav kasv oleks järgmisel aastal 10 ja 2015. aastal juba 50 miljonit eurot võrreldes praeguse tasemega. Need summad ületavad seni avalikele ülikoolidele laekunud õppemaksude kahanemise kuni 10 miljoni euro võrra. Loomulikult tuleb lisavahendeid jagades silmas pidada kvaliteedinõudeid, samuti peab kompenseerima tulude vähenemise erialadel, mis sõltusid tasulisest õppest rohkem, ent see on olnudki reformi eesmärk: parem kvaliteet ja õiglasem ligipääs eelkõige imepisikese riigitellimusega erialadele.

Reformiga ei saa veeretada kogu vastutust maksumaksja õlgadele. Tasuta kõrgharidusega üliõpilaste võimalused ja õigused suurenevad, kuid suurenema peab ka vastutus. Kui ühelt poolt garanteerib maksumaksja kõikidele noortele, kes on sisseastumisel täitnud seatud tingimused, tasuta õppimise võimaluse, siis kas teiselt poolt on palju nõuda õppetööle pühendumist? Kui seda ei suudeta või ei soovita, siis on ülikoolil õigus nõuda kulude hüvitamist vastavalt õppekava läbimata jäänud mahule. Osalise koormusega õppimist ja seejuures töötamist pole keegi kunagi keelanud. Üks viimaseid uuringuid näitab vastupidi muudatuste kritiseerijatele aga seda, et seos akadeemilise edukuse ja töötamise vahel on nõrk ning vilets sotsiaal-majanduslik olukord ei seleta kindlasti Eesti üliõpilaste täistööajaga töötamist (Beerkens 2011).

Üliõpilaste nõudmine, et vajaduspõhised õppetoetused tuleks rakendada samaaegselt tasuta kõrgharidusega, on kindlasti põhjendatud. Kui praegu kulub riigieelarvest õppetoetusteks veidi üle kaheksa miljoni euro, siis vajaduspõhiste õppetoetuste kehtestamisega kasvavad toetused üle kahe korra. Kavatseme õppetoetuste eelnõu seadusesõnasse raiuda juba enne riigikogu suvepuhkust.

Kõrgharidusreform on terviklik pakett, mis peab andma vastuse olulistele Eesti kõrghariduse ees seisvatele küsimustele. Kuivõrd reformil on kolm võrdväärset partnerit - üliõpilane, ülikool ja maksumaksja -, siis on ka kompromissi tähistav lipp löödud maasse kohas, kus kõigi poolte õigused ja kohustused näivad olevat mõistlikus tasakaalus.

Mihkelson: Euroopa lähiaja suurim väljakutse on Venemaa

2012-02-21

Riigikogu Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) ütles täna riigikogus peetud välispoliitika arutelul, et Euroopa lähiaja suurim väljakutse on Venemaa.

„Euroopa jaoks on väljakutse Venemaa püsiv ambitsioon tõmmata selge piir Euroopa Liidu ja eriti NATO võimalikule itta laienemisele. Samal ajal aga üritab Venemaa väsimatult ligemale pääseda mõlema organisatsiooni otsuste mõjutamisele," ütles Mihkelson.

Samuti väärib Mihkelsoni sõnul tähelepanu, et Venemaa on viimasel ajal jätkanud oma julgeolekujõudude kasvatamist või uute sõjaliste installatsioonide paigutamist Läänemere piirkonnas.

„Kõige ilmekamaks näiteks on siin Venemaa kindralstaabi otsus paigutada Kaliningradi oblastisse kaasaegsed õhukaitsekompleksid S-400 Triumf ja lühimaaraketid Iskander. Seda ei saa kuidagi teisiti hinnata, kui arutu poliitilise šantaažina oma strateegilise partneri NATO vastu," rääkis Mihkelson.

Samas toonitas ta, et Venemaa on Eestile oluline naaberriik, mistõttu on äärmiselt oluline omada kõigil tasanditel toimivat kahepoolset dialoogi. „Ilma dialoogita pole võimalik segavaid müüte hajutada ega ka olemasolevatele probleemidele lahendusi leida. Parlamentaarsel diplomaatial on siin kindlasti oma roll mängida," ütles Mihkelson.

IRL läheb edasi, aga teie olete alati koju tagasi oodatud

2012-02-21

Urmas Reinsalu avalik kiri:

Head sõbrad

lugesin teie kirja ja võin teile kindlalt öelda: ärge karte, IRL on heades kätes. Neid väärtusi, mis on meie erakonnale aluseks, kaitstakse ja neid poliitilisi seisukohti, milles oleme kokku leppinud, viiakse ellu.

Mina olen olnud IRL-i esimees kolm nädalat. selle aja sisse mahub uskumatult palju toredaid kohtumisi erakonnakaaslastega ja palju ettepanekuid Eesti ja erakonna asjade kohta. Mul on kahju, et enne oma teadet ei pidanud te võimalikuks minuga kohtuda, et oleksin saanud teile selgitada Eesti ja erakonna poliitikat.

Sain esimeheks mitte läbi tagatoapoliitika, vaid läbi ausate valimiste. Pärast valimisi peetud kõnes palusin anda erakonnakaaslastel mulle tegutsemiseks aus võimalus. Kahju, et teie antud võimalus oli mõnenädalane.
Selle aja sisse mahtus kõrgharidusreformi seaduse heakskiitmine, mille mõju Eesti ühiskonna arenguvõimalustele on võimatu alahinnata. Samuti suutsime ellu viia selle, mida ligi kakskümmend aastat oleme pidanud oluliseks: Eesti eest võidelnud vabadusvõitlejate tunnustamine riigikogu poolt.
Selle aja jooksul on kaks korda kogunenud valitud eestseisus ja olen kohtunud ka piirkonnajuhtidega. Homme koguneb meie omavalitsusjuhtide kogu. Tagatuba paraku, pole ma asutanud.
Just eile arutasime eestseisuses ERMi rajamist ja gümnaasiumireformi. Sellistes asjades on otsustava kaaluga IRLi seisukoht, mis asetab meile kahekordse vastutuse.
Just eile leppisime kokku kõiki erakonna liikmeid kaasava järgmiste kohalike valimiste programmi ja meie erakonna poliitilise platvormi koostamises. Kahju, et te sellest tööst eemale jääte. IRLi kuulumine pole üksnes privileeg, nagu ütlesin enne esimeheks valimist, vaid ka vastutus.

Tunnen teist mitmeid ja mul on teie otsusest kahju. IRLi ajalugu on pikk ja sellesse jääb mitmeid pereheitmisi.
Kuid nende siseasjade peal peame nägema suurt pilti, mille nimel erakond tegutseb - Eesti rahvuslike huvide kaitset.
Just eile sain trükikojast kätte 1992. aasta Isamaaliidu valimisprogrammi. Selles lühikeses dokumendis on sisuliselt kirjas plaan, mille alusel Eesti riik taastati. Kordustrüki sissejuhatuse lõpetab Mart Laar sõnadega: see programm on ellu viidud, nüüd tuleb asuda uue programmi kallale. Just seda me tegema hakkame.

Soovin Teile ja Teie peredele ilusat Vabariigi Aastapäeva!

Teie

Urmas Reinsalu

Isamaausu käsiraamat

2012-02-18

Veebruar on isamaaline kuu. Algul Tartu rahu aastapäev ja lõpupoole Eesti Vabariigi oma. Just peamiselt veebruaris olen kokku sadu kordi koolilastele isamaast kõnelenud - küll klassiruumis, küll aulas.

Aastatega on kuhjunud kogemusi nii enda kui ka teiste esinejate mõjust noortele kuulajatele ja saadud tagasisidest niivõrd, et neid on juba mõtet jagada.

Olen tundnud, et kui kõnelejal on midagi öelda, siis noored ka kuulavad ja mõtlevad kaasa. Selleks tuleb täita üks eeltingimus. Pühadest asjadest rääkimisel oodatakse lektorilt siirust.

Auditoorium hindab kõrgelt, kui kõneleja ise oma juttu ka usub. Siis on ühist hingamist lihtne leida. Noored on valmis isamaalise vaimustusega kaasa uskuma, kuid nad mõistavad kohe, kui esineja oma pseudoisamaalisuse lihtsalt «laululehelt» maha laulab, ise räägitut südames kandmata. Kui nii, siis karistavad lapsed selle kohe ära, kas haigutusega, sosistamisega või julgemad (õpetajad ju jälgivad) ka lahkumisega, aga kõige hullem - ükskõiksusega..

Kuna paljudel täiskasvanutel tuleb noortele aeg-ajalt iseseisvuse sünnist ja vabariigi arenguist rääkida, siis mõned tähelepanekud. Ei ole midagi loomulikumat kui see, et vabariigi aastapäeva kõnes kinnitatakse truudust riigi iseseisvusele, keele püsimisele ja rahva kestmisele.

Kuid ka käibetõdede kordaja peab mõistma, millise vastutuse ta isiklikult võtab. Kordamine on tarkuse ema ja metoodiliselt ongi seda õige teha, kuid sellised esmapilgul iseenesestmõistetavad tõed muutuvad mõistetavaks vaid siis, kui ka tõerääkija enda igapäevategevus öeldule vastab.

Näiteks aususest kõnelemine sobib sellele, kellest arvatakse, et ta on ka ise aus, ei ole aga veenev nende puhul, kellest teatakse nende ebaausust. Nii ei veena eesti keele püsimisest kui väärtusest rääkiv poliitik, kes omaenda lapse tahab ilmtingimata viia teiskeelsesse kooli. Nagu ka vallavanem, kes nõuab kohaliku kooli allesjäämist, kuid kes ise oma lapsed on juba ammu linnakooli ära viinud.

Kuid nii nagu ei kinkinud keegi Eestile iseseisvust ja isegi iseseisvuse taastamist (kuigi seda arvatakse tihti suureks juhuste kokkulengemiseks), ei ole praegu põhjust arvata, et ainuüksi põhiväärtuste põhiseadusesse raiumine annab meile kindlustunde, et see, milles oleme kokku leppinud, ka iseenesest püsib. Iseseisvust tuleb kindlustada iga päev.

Kiiresti muutuvas ajas tuleb ära tunda meie ees seisvaid valikuid. Põhiseadus kohustab meid selliseid valikuid tegema mitte juhuslikult ja hetkeolukorra loogikast tulenevalt, vaid suures plaanis alati iseseisvuse ning keele ja kultuuri püsimise kindlustamiseks.

Väike rahvas ei tohi kunagi kaotada suurt pilti, sest mõni suurelt rahvalt kopeeritud üksiklahendus (näiteks topeltkodakondsuse võimaldamine oma kodanikele) võib küll teistele hästi sobida, meie allesjäämise võib aga panna suure küsimärgi alla.

Isamaalises sõnavõtus kinnitame usku rahva ühistesse eesmärkidesse. Lihtsam on rääkida neil, kes ise usuvad, raskem neil, kes südames oma sõnu ei usu. Esitangi kolm klassikalist teemat, mida aastapäevakõnedes möödapääsmatult käsitletakse, ja neile järgnevalt kaks täiesti erinevat taustalähenemist, mida auditooriumile ehk nii detailsel moel ei avata. Aga esineja saab end neid arvestades kõrvalt hinnata. Kes peavad esimest käitumismustrit olulisemaks, on oma isamaalisuses ausad, teised ei võta aktustel öeldut ehk nii väga tõsiselt.

Esimene tõde: eesti rahvas jääb alles.

Noored peavad teadma, et Eestis on hinnatud kõigi tööalade inimesed, mitte vaid poliitikud, sportlased ja muidu superstaarid. Meile ei piisa sellest, et suur osa noori peab Eestit küll kenaks kohakeseks, kuid siinseid võimalusi ahtakeseks. Tuleb saavutada olukord, kus Eesti oleks eestlastele elukohavalikul esimene eelistus, mitte teine.

Väljaränne teeb murelikuks just seepärast, et suur osa mujale asujaist on noored ja nende perekondade järelkasv ei täienda enam meie ridu, mis on juba langetanud ka prognoositud sündide arvu. Tingimustes, kus meil on juba lähiaastatel niigi inimestest puudus, toob eestlaste väljaränne veel täiendava immigratsioonisurve. Nagu näitab Lääne-Euroopa kogemus, toob immigrantide liigne juurdevool suured sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid tulevikus.

Kahjuks on inimesi, kes suhtuvad rahva demograafilise hääbumise ohtu pinnapealselt, arvates, et piisab, kui paneme lihtsalt pea liiva alla - küllap läheb oht mööda ja asi laabub iseenesest. Kvalifitseeritud edasipüüdlike inimeste suure väljarände pidurdamiseks aga riiklikku tegevuskava pole ja selle vajalikkust eitatakse.

Teine tõde: Eesti jääb iseseisvaks riigiks.

Esmalt on oluline, et Eesti riigi elukorralduse üle otsustab siinne rahvas ise ja et me saame neid otsuseid ka tulevikus sõltumatult teha. Teiseks peame olema valmis oma riiki ohu korral kaitsma. Kui meil on kaitsetahe, siis oleme ka iseseisvust väärt.

Kes aga peavad võimalikuks meie riikliku otsustusõiguse sammsammulist äraandmist Euroopa Liidu tsentraliseeritud juhtimisele, peavad selgitama, kuidas on siis võimalik jääda ikkagi sama iseseisvaks! Samuti ei aita rahva kaitsetahet kasvatada võimalik palgaarmeele üleminek, mida ka osa poliitikuid soovitab.

Kui riigikaitse jääks ainult elukutseliste piiratud ringi asjaks, väheneks kogu rahva kaitsetahe kindlasti. Näitavad ju kõik senised uuringud, et valmidus rünnaku puhul Eestit kaitsta on suurem neil meestel, kes on ajateenistuse läbinud, ja väiksem neil, kes seda teinud pole.

Kolmas tõde: eesti keel jääb kestma igavesti (st kasutusele kultuurkeelena, selleks möödapääsmatult ka kõrgharidus- ja teaduskeelena).

Olen alati kutsunud koolilõpetajaid üles jätkama oma õpinguid kindlasti Eesti oma ülikoolides ja teistes õppeasutustes. Küll välismaale jõuab minna ka hiljem - vahetusüliõpilasena või kraadiõppesse. Meie väikeste aastakäikude puhul on kriitilise tähtsusega, kui palju meie noori siinsetesse õppeasutustesse siirdub. Eestikeelne kõrgharidus on ju võimalik ainult Eestis.

Kui lahkujaid on kohe vahetult pärast gümnaasiumi palju, ei jää piisavalt neid, kes oleksid valmis eesti keeles õppima. Kuna selle tulemusena ei täitu õpperühmad heal tasemel üliõpilastega, ei ole võimalik hoida ka häid õppejõude.

Kvaliteet hakkab kiduma, mis omakorda intensiivistab eelkõige paremate peade suundumist välismaale. Eestikeelne õpe hakkaks sel juhul lõppema tervete valdkondade kaupa, kaoks sünergia ja interdistsiplinaarsus ning õppeasutuste säilitamise uuel saatuslikul spiraalikeerul püüaksid õppeasutused rahvusvahelist taset saavutada üksnes ingliskeelse õppega - seda nii siinsetele kui välisüliõpilastele.

Kui kõrgkoolis enam eesti keeles ei õpitaks, suureneks surve ka gümnaasiumi ingliskeelseks muutmiseks - valmistatakse ju seal noori eeskätt ülikooliks ette. Ka eestikeelse teadusterminoloogia arendamisele annab mõtte riiklikult soodustatud eestikeelse kõrgkooliõppevara olemasolu. Kaoks teine, kaoks ka esimene.

Kuigi see tundub loogiline, peab üha rohkem haridusvaldkonna juhte, kes ei ole avalikult küll veel põhiseadust küsimärgi alla seadnud, eestikeelse kõrgharidusega jätkamist tegelikult kaheldavaks.

Nii naeruvääristas üks neist mõni aeg tagasi siinsetesse kõrgkoolidesse astumise üleskutset, väites, et praeguse alla kümne protsendi noorte asemel peaks tulevikku silmas pidades välismaale õppima suunduma hoopis 90 protsenti meie noortest.

Samas on teada, et kohe mujale suundujatest ei pöördu suur osa erinevatel põhjustel enam tagasi ning ka pere luuakse mujal - siin alustanud ja hiljem välisülikoolides stažeerinutest naaseb siiski suurem osa hiljem oma teadmistega siia. Teine tuntud arvamusliider näeb otsesõnu vajadust Eesti kõrghariduse muutmiseks ingliskeelseks.

Osa visionääre tõstab esile vajadust ehitada üles rahvusvaheliselt läbilöögivõimeline ühiskond Singapuri eeskujul - aga see «innovaatilisus» on saavutatud praktiliselt ingliskeelsena, kohalikke keeli peaaegu mitte kasutades. Sellised pürgimused võivad piiratud eesmärkide täitmiseks tunduda põhjendatud.

Kuid kinnitusega eesti keele püsimisest ei käi need kuidagi kokku. Eestikeelset kõrgharidusruumi ja pikemas plaanis kogu keelt kultuurkeelena saab nüüdsel ajal kaotada ainult üks kord. Teist korda meile enam ei anta.

Sellises allaandmises pole me tegelikult kokku leppinud - meil pole selleks õigust. Oleme ju lubanud oma väärtusi säilitada. Sellist alalhoidlikkust peavad «lennukad» visionäärid küll tagurlikuks, kuid ehk on nad ise oma visioonidega läinud kergema vastupanu teed.

Ei ole midagi lihtsamat kui prognoosida tulevikku modelleeritud üldtendentsidelt - keeled kaovad, rahvusriigid kaovad, võõrtööjõuvajadus suureneb, loodusressursid ammendatakse jne. Selliste moekate arvamuste edasikandmiseks pole vaja ei suuremat fantaasiat ega erilist kodanikujulgust.

Mõttejulgust on vaja hoopis selleks, et pakkuda välja ideid ja pingutada selle nimel, et me saaksime hoida nii oma kultuuri, keskkonda kui ka elulaadi. Isamaalist visiooni on märksa raskem välja pakkuda kui vaimustuda mõnest järjekordsest «Singapuri edu mudelist».

Väike rahvas peab alati kõndima noateral - ühel pool haigutab mürgine suletuse kuristik, teisel pool lõplikult hukutav avatus. Aga kuristike vahel kõndimine nõuab julgust. Ka usku, et meie rahval on oma tee, mida on võimalik hääbumata käia. Ainult siis, kui me ei püüa hüpata liigselt ei vasakule ega paremale.

Kui noortele Eesti tulevikust räägime, saavad nad kohe aru, kas usume ka ise eesti rahva kestmajäämisse. Soovin kõigile pidupäevakõnelejatele häid aktuseelamusi Eesti Vabariigi aastapäeva eel!

Tasuta kõrgharidus vähendab hariduslikku ebavõrdsust

2012-02-18

Sotsialismi põletava päikese all elades kuulus kohustuslikku igapäevaellu teadmine, et kohe-kohe oleme jõudmas kommunistlikku paradiisi, kus kõik on tasuta. Sinna paradiisi me teatavasti kunagi ei jõudnud. Tasuta kõrghariduse eesmärk ei ole sellise paradiisi pakkumine, vaid sisuliste probleemide lahendamine Eesti kõrghariduskorralduses.

Praegu on meil 70 000 tudengit, kellest kõigest 10 000 saab aastas kõrgharidust tõendava diplomi. Diplomini jõudmiseks võiks tudengil kuluda keskmiselt kolm aastat, nagu on ette nähtud, aga kulub seitse. See ei väljenda muud, kui meie kõrghariduse ebaefektiivsust.

Tasulisel kohal õppiva tudengi eksmatrikuleerimine kõrgkoolist on senise rahastamissüsteemi puhul olnud enam kui ebatõenäoline. See on viinud olukorrani, kus paljudel juhtudel on raha akadeemilisest sisust olulisem, kuna tasulise tudengi eksmatrikuleerimine kahandaks kooli sissetulekut. Seetõttu langeb edasijõudmatuse pärast ülikoolist välja vaid marginaalne protsent üliõpilastest, kuna ülikooli rahalised vahendid on liialt sõltuvuses üliõpilaste arvust.

Tuleval aastal rakenduva reformi üks eesmärke on tõsta kõrghariduse efektiivsust, kvaliteeti ja kättesaadavust. Kvaliteetsem ja kättesaadavam haridus tähendab noortele paremaid töötingimusi ja tulevikus ligipääsu tasuvamatele töökohtadele. Noorte tööpuudus küündib meie ühiskonnas erinevatel hinnangutel 30 protsendini. Selle põhjuseks loetakse tõsiasja, et mida katkendlikum on haridustee, seda raskem on siseneda ka tööturule. Rakenduv tasuta kõrgharidusreform nõuab üliõpilaselt õpingutele pühendumist.

Tasuta kõrghariduse kehtestamisega kaob praegune ebaõiglus, kus osad saavad õppida tasuta õppekohtadel, osad aga mitte. Reformiga selline ebaõiglus kaob, kuna tasuta saavad õppima asuda kõik ülikooli sisseastumiseks piisavalt võimekad üliõpilased. Täna kehtestatud õppemaksud käivad paljudele tudengitele üle jõu. Tean oma tutvusringkonnas mitmeid üliõpilasi, kes on sunnitud õpingute rahastamiseks käima hooajati välismaal tööl. Omavahelistes vestlustes on mööndud, et kergem on ülikoolile käega lüüa, sest algselt seatud eesmärk kipub argitoimetustes ähmastuma.

Kõrgharidusreformi puhul on oluline märkida, et tasuta saavad õppida need, kes õpivad täiskoormusel. Kui mingil põhjusel täidab üliõpilane õppekava vähem, kui täiskoormusega sätestatud, maksab ta õiglaselt üksnes tegemata jäänud ainepunktide eest. Piltlikult öeldes on riik andnud õnge ja näidanud kätte veekogu, kus leidub kalu. Kui rikkalik on päeva lõpuks kalasaak, sõltub eelkõige ikkagi kalamehest.

Et tagada õpingute suurem paindlikkus, muudeti ainepunktide nõudearvestus semestrite lõikes kumulatiivseks. See tähendab, et kui üliõpilane täidab semestris õppekava enam kui 30 ainepunkti, siis on tal võimalik järgmisel semestril selle võrra vähem ainepunkte teha ja endiselt tasuta edasi õppida. Sellisena väljapakutud õppekava täitmise nõudele avaldas toetust ka Eesti Rektorite Nõukogu, kuhu kuulub ka Võrumaa mees Mait Klaassen.

Seadusesse lisati muu hulgas õigus tudengitele, et nad võivad akadeemilise puhkuse ajal õppida, kuid eksameid ja arvestusi sellel ajal sooritada ei tohi. Sellega vähendatakse üliõpilaste võimalust eksamivõlgnevusi akadeemilise puhkuse vältel ära õiendada. Nimetatud keeldu ei kohaldata keskmise, raske või sügava puudega isikule, alla kolmeaastase või puudega lapse vanemale või eestkostjale ega ka üliõpilasele, kes on akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

On küsitud, miks ei ole tasuta kõrgharidus kõigile ja alati tasuta? Eelnõu lähtub põhimõttest, et üliõpilaste õigused peavad olema tasakaalus kohustustega. Väär oleks kogu õppimise vastutuse veeretada riigile ja maksumaksjale: maksumaksja ei pea kinni maksma ülikoolis tavatult pikka aega oleva üliõpilase „õpingud". Tasuta kõrgharidus on eelkõige vaba kodaniku eneseteostust toetav lähenemine, kus iga võimekas ja motiveeritud noor saab õiguse tasuta õppeks, kandes ühtlasi kohustust õpingutele pühenduda ja haridus õigel ajal omandada.

Tasuta kõrghariduse seadus võeti Riigikogus vastu 9. veebruaril ja see jõustub 2013. aastal.

Reinsalu: väikerahva tuleviku määrab keeleruum

2012-02-18

IRLi esimees Urmas Reinsalu saatis Läti Seimi ja erakonna Ühtsus esimehele Solvita Aboltiņale toetusavalduse, millega toetab läti keele säilimist Läti ainsa riigikeelena.

„Nii nagu püüti aastaid tagasi politiseerida ja erinevate rahvuste vahelise pingena välja mängida lätikeelsele õppekeelele üleminekut Lätis, siis taolisi katseid tehakse gümnaasiumihariduse osalisel üleviimisel eesti keelele ka Eestis. Tuleb veelkord tõdeda, et nii nagu näitavad erinevad uuringud tööturu ja hariduse kohta, on kohaliku keele oskus enesestmõistetav eeldus inimestele elus paremaks hakkama saamiseks," ütles Reinsalu Aboltinale.

Reinsalu lisas, et keele kaitse ja keeleruumi hoidmine on rahvuse selgroog, mis teeb tema sõnul kõik keelega seotud küsimused meie rahvaste jaoks eriti tundlikuks ja oluliseks.

„Eesti rahvas on mõtetes Lätiga. Meie ühine minevik teeb meid teadlikuks väikerahva ees seisvatest valikutest, et muutuvas maailmas jääda püsima ja areneda," ütles Reinsalu.

Ta avaldas lootust, et teatud poliitilised kavatsused referendumi kaudu pingestada rahvustevahelisi suhteid Lätis ei täida oma eesmärki. Tema sõnul on IRL-i esindajad erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides igati valmis osalema antud küsimuse selgitamisel.

IRL korraldab täna keskpäeval Läti Suursaatkonna ees toetusavalduse läti keele säilimiseks Läti ainsa riigikeelena.

Tasuta kõrgharidus pole tasuta lõuna

2012-02-17

Tasuta kõrghariduse seadustamine on riigikogu selle koosseisu kahtlemata üks tähtsam, kaugemasse tulevikku vaatav otsus. Muutustega loome noortele parema juurdepääsu ülikooli, ajakohastame kõrgharidust ja tugevdame sellega Eesti arengu vundamenti, milleks on tark rahvas.

Ükski põhimõtteline muutus ei tule kergelt. Nõnda eelnes ka kõrgharidusreformi seadustamisele pikk ja sisutihe arutelu nii huvigruppide kui ka poliitilisel tasandil. Et selle käigus hüütakse maha mõned mõtlematud loosungid, käib ilmselt asja juurde.

Tasuta kõrghariduse taotlemine tõi IRLile kaasa rea süüdistusi. Juba valimiskampaania ajal, mil tasuta kõrgharidus oli üks meie erakonna lipukirju, süüdistati IRLi populismis, toimiva kõrgharidussüsteemi lammutamises jne. Ükski neist ei vasta tõele.

Tasuta kõrgharidus ei ole sotsiaalabi, nagu üks leht mõne aja eest väitis. Toimetulekuabi antakse inimestele, kes mingil põhjusel ei suuda enda majandamisega toime tulla, eeldamata, et abi saaja selleks midagi teeb.
Seevastu tasuta ülikooliharidusega käivad kaasas väga selged kohustused, mis tudeng selle hüve eest peab riigile, maksumaksjale vastu andma. Sestap tuleks tasuta kõrgharidust käsitleda pigem riigi investeeringuna oma inimestesse, noortesse, kes diplomi saamise järel on tööturul konkurentsivõimelised ja loovad seeläbi kõrgemat lisandväärtust.

Tasuta kõrgharidus ei ole tasuta antav supp, vaid eeldab tudengilt tõsist pingutust, et see välja teenida. Seadus lähtub põhimõttest, et üliõpilaste õigus omandada raha maksmata kõrgharidus peab olema tasakaalus tema kohustustega.

Kohustuseks on õppida, koguda nõutud arv ainepunkte, mitte käia ülikoolis aega veetmas. Pole mõeldav, et riik hakkaks kinni maksma ülikoolis molutamist, olemist nn igavene üliõpilane.

Mõistagi tekitas sellise nõude sisseviimine vastuseisu. Õigemini hirmu, sest paljudele üliõpilastele on praegu töötamine hädatarvilik. Milleks? Et maksta õppemaksu. Ent kui õpingud on tasuta, väheneb ka vajadus töötada, vähemasti täiskohaga.

Töötamine pole üliõpilastele loomulikult ka edaspidi kuidagi keelatud, kuid sellisel juhul tuleb tudengil hästi järele mõelda, mis on tema prioriteet - töö või õpingud. Kahtlen, kas täiskohaga töö kõrval täiskohaga õppimine on inimesele pikaajaliselt jõukohane ettevõtmine, eriti, kui tahta mõlemat hästi teha.

Eeskätt tuleks tudengipõlves keskenduda õppimisele ja vaadata, et nõutavad minimaalsed 30 ainepunkti semestris täis saaks - siis on tasuta õpe garanteeritud. Siinjuures juhin tähelepanu asjaolule, et kui semestris jääb mõni ainepunkt 30st puudu, ei tähenda see automaatselt kogu semestri õppekulu omast taskust kinnimaksmist. Maksta tuleb sellisel juhul üksnes võlga jäänud ainepunktide eest ja seegi pole automaatselt tekkiv kohustus, vaid ülikoolile avanev õigus esitada maha jäänud tudengile nõue.

Kriitikud on väitnud, et tegelikult ei muu tugi ju suurt midagi, sest kõrgharidus on riigi tellimusega kohtadel praegugi tudengi jaoks tasuta ja reformi tulemusel ei kao ka tasulised õppekohad kuhugi.

Päris nii see siiski pole. Praegu tuleb neil, kes riigi tellitud kohtadele ei mahu, maksta õpingud ise kinni, sõltumata sellest, millised on tudengi õpitulemused. Seevastu riigitellimuse kohale saanud tudengil on võimalus õpinguaega venitada.

Taoline olukord ei ole päris õiglane ega ka efektiivne. Eestis on umbes 70 000 tudengit, kes aastas saavad 10 000 diplomit, mis teeb keskmiseks ülikoolis veedetud ajaks seitse aastat. Diplomi võiks kätte saada kolme või viie aastaga, kuid meil kulub selleks seitse. Probleemi juured on ülikoolide rahastamises, mis soodustab osa tudengite hoidmist ka juhul, kui terve mõistus nõuaks nende ülikoolist väljaarvamist.

Reformi tulemusel lisandub kõrgkoolidesse 3500 täiendavat tasuta õppekohta, mis tagab tasuta õppe kõigile täiskoormusel õppivatele tudengitele. Kõigile, kes võtavad õppimist tõsiselt. Sealjuures suureneb kõrghariduse riigipoolne rahastamine enam kui veerandi võrra ning tudengitele mõeldud sotsiaaltoetused kahekordistuvad.
Tasuta kõrgharidus ei ole Eestis välja mõeldud asi, vaid seda viljelevad edukalt meie naabrid Soome ja Rootsi. Soome praktika väärib järgimist ja seda mitte ainult kõrghariduse osas.

Reformi tulemusel paraneb Eestis kõrghariduse kättesaadavus, hariduse andmine muutub efektiivsemaks. Määravaks saavad tudengi õppimisind ja edasijõudmine. Keegi ei tohi Eestis jääda ilma heast kõrgharidusest vaid põhjusel, et selle omandamiseks puudus perel raha. Tasuta kõrgharidus muutub kättesaadavaks järgmisest aastast.

Tasuta õpe hoolsatele

2012-02-17

Filosoofilises plaanis toetan tasuta kõrgharidust, kuna pere, kogukond ja riik koos peavad saatma noore inimese ellu hea kasvatuse ja võimetekohase haridusega, aga võlgadest vabana.

Majanduse madalseisu ja tööpuuduse perioodil on kõige haavatavamad äsja kooli lõpetanud noored, sest neil puuduvad töökogemused, kuid nad peavad konkureerima majanduslanguse tõttu mujalt koondatud tugevate spetsialistidega. Kui tööpuudusele lisandub hariduse omandamiseks võetud laenude tagasimaksmise kohustus, on elluastujad pandud väga keerulisse, et mitte öelda emotsionaalselt lootusetusse olukorda.

Millal saavad need noored hakata mõtlema oma kodu rajamisele ja lasterohke pere loomisele? Eesti puhul võetakse jalge alla tee välismaale tööle ja enamasti mitte õpitud erialale, välja arvatud vahest meditsiinitöötajad ja ehitajad.

Nii väljarändest kui alaharitusest kaotab kogu Eesti ühiskond. Eesti rahva on viinud maailma kultuurrahvaste hulka just emakeelne kõrgharidus, teadus, kirjandus, muusika ja kunst. Eesti on väikerahvas sõna otseses mõtes. Me ei tohi jätta rakendamata ühegi inimese võimeid, meid on niigi väga vähe.

Õiglus, kvaliteet, efektiivsus

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles eelnõu teisel lugemisel riigikogu kõnetoolist, et seadusemuudatused on loodud suurendama õiglust, kasvatades kõrgharidusele tasuta ligipääsu, parandama hariduse kvaliteeti ja tõstma kõrgharidussüsteemi toimimise efektiivsust tulemustele orienteeritud rahastamise abil.

See ehk tasuta kõrgharidus on vaba kodaniku eneseteostust toetav lähenemine, kus iga võimekas ja motiveeritud noor saab õiguse tasuta õppeks, kandes ühtlasi kohustust õpingutele pühenduda ja haridus õigel ajal omandada. Täistööajaga osalised õppurid maksaksid aga jõukohast õppemaksu ning kursusekordajad korvaksid ülikoolile tekkivad lisakulud.

Kõrgharidusreformi puhul on kahtlemata tegemist viimase aja olulisema muudatusega Eesti kõrghariduse korralduses. Reformierakonna poolt riigikogu konverentsisaalis korraldatud hariduskonverentsil jäi kõlama sügavalt liberaalne põhimõte, et kogu kõrgharidus peaks olema tasuline. Kultuurikomisjon arutas seadusemuudatusi nelja kuu jooksul 18 koosolekul ja kaalus läbi 35 muudatusettepanekut. Suur osa eri poolte tehtud ettepanekuid leidis arvestamist kas täielikult või osaliselt.

Üliõpilaste sissetulekud on siiani tulnud pere ja sugulaste toetustest, suurema või väikesema koormusega töölkäimisest ja kõige tublimatel stipendiumidest. Praegu valitsuses kooskõlastusel seadusega lisanduvad vajaduspõhised toetused, mille eesmärk on võimaldada üliõpilastel pühenduda õpingutele, selle asemel et täiskohaga elatist teenida ja õppemaksu maksta.

Kaht asja samal ajal ühtviisi hästi teha ei ole võimalik. Üliõpilase põhitöö olgu õppimine. Kahtlemata on kavandatav toetus (135 eurot) elamiseks napp, aga meie riigi kontekstis, kus pension on 300-400 eurot ja õpetaja palk pisut üle 600 euro, pole enamaks võimalusi. Eestis on küllalt inimesi, kes töötavad 270eurose miinimumpalga eest ja peavad üleval oma peret.

Aaviksoo ettekujutuse järgi jagunevad õppetoetused tulevikus kolme gruppi. Akadeemiliselt olulisim ja rahaliselt kõrgeim oleks stipendium tõepoolest silmapaistvate õpitulemuste eest. Teiseks stipendiumid, mis peaksid stimuleerima noori valima avalikes huvides arendatavaid õppekavu, näiteks õpetaja- või insenerikoolitus. Alles tähtsuselt kolmandal kohal on vajaduspõhised toetused.

Tasuta haridust ja õppetoetusi käsitletakse samas kontekstis ja jõustatakse paralleelselt. Kõrgharidusreform suurendab kõrghariduse rahastamist 25 protsenti ja kahekordistab tudengitele mõeldud sotsiaaltoetused.

Täielikult arvestati Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜLi) ettepanekut täiendada eelnõu teksti mõttega, et õppeasutuse tegevustoetuse eesmärk on luua võrdväärsed õppimisvõimalused kõigile võimekatele ja motiveeritud üliõpilastele ja tagada ülikoolidele missiooni täitmiseks raha.

Samal ajal ei arvestatud EÜLi nõuet tagada õppekoht kõigile, kes ületavad õppekavale vastuvõtuks määratud lävendi. Põhjendatud juhul võib kõrgkool sisse seada vastuvõetavate arvu ülempiiri, täites õppekohad paremusjärjestuse alusel.

Kompromissid

Mitu EÜLi nõudmist jäi küll arvestamata, kuid kultuurikomisjon leidis pooltega läbi rääkides olulisi kompromisse algses eelnõus liialt jäikade nõudmiste leevendamiseks.

Juhul, kui inimesed jätkavad haridusteed põhitöö kõrvalt, võivad õppeasutus ja ministeerium omavahel kokku leppida, et õppekava alusel on võimalik õppida ainult osakoormusega. Selline lähenemine on levinud õpetajakoolituses ja sisekaitseakadeemiaski.

Ülikool saab vastu võtta eraraha, kuid ülikooli end sisse osta ei saa. Kui mõni eraettevõte või üksikisik soovib finantseerida õppekava ülikoolis, toimub kandideerimine ja vastuvõtt üldistel alustel ja sellest antakse teada vastuvõtutingimustega.

Akadeemilisel puhkusel olles on lubatud kõigil üliõpilastel kuulata loenguid ja osaleda praktikumides. Eksameid ja arvestusi lubatakse teha raske, keskmise ja sügava puudega inimesel, samuti alla kolmeaastast või puudega last kasvataval vanemal või eestkostjal. Samuti ei kehti eksamite ja arvestuste andmise piirangud seoses kaitseväeteenistusega akadeemilisel puhkusel olijatele.

EÜLi üks tähtsamaid nõudmisi oli, et õppides täisajaga riigi kulul ei oleks üliõpilastel kohustuslik õppida täiskoormusega. Nõuti 75 protsendi töö eest 100 protsenti tasuta õpet ja toetusi. Kultuurikomisjoni ei rahuldanud selline jooseptootsilik lähenemine, et kui täit rehkendust ei jõua, on poolest ju küll.

Üliõpilane peab selleks, et saada järgmisel semestril õppida õppekulusid hüvitamata, täitma õppekava esimesel semestril vähemalt 30 ainepunkti mahus. Komisjon kehtestas paindliku regulatsiooni, et arvestus käib semestrite jooksul kumulatiivselt.

Lahtiseletatult võib nüüd, vastupidi varasemale jäigale süsteemile, ühel semestril koguda rohkem ainepunkte, näiteks 35 või 40, ja teisel semestril selle võrra vähem. Oluline on, et õppekulude hüvitamine peab olema kulupõhine: üliõpilaselt ei saa näiteks kahe täitmata ainepunkti eest nõuda kogu semestri õpingute hüvitamist.

Rakendub järgmisest aastast

Seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuarist ja reguleerib elu neil üliõpilastel, kes immatrikuleeritakse 1. septembril 2013, kes astuvad ülikooli 2013/2014. õppeaastal. See on kultuurikomisjoni hinnangul ülikoolidele ja üliõpilastele küllaldane aeg, et ennast ette valmistada. Varem riigieelarvelistele (tasuta) õppekohtadele immatrikuleeritute suhtes hakkaks uus õppekulude hüvitamise kord kehtima alates 2016/2017. õppeaastast.

Üleminekuaeg on seega kolm õppeaastat. Kui õpilane astub ülikooli riigieelarvelisele kohale 1. septembril 2012, on tal kogu nominaalaeg ülikooli lõpetamiseks. Kui ta seda ära ei kasuta, hakkab ta õppima nende reeglite järgi, mille uus seadus kehtestab.

Tasuta kõrgharidus oli valimistel Isamaa ja Res Publica liidu üks kolmest põhilubadusest, minu arvates Eesti tuleviku vaatevinklist kõige tähtsam, ja mul on hea meel, et selles suunas on edasi astutud pikk samm ning koalitsioonipartner on meie pürgimusi toetanud.

IRL korraldab läti keelele toetusavalduse

2012-02-17

IRL korraldab laupäeval kell 12 toetuskogunemise Läti Suursaatkonna ees, et avaldada toetust läti keelele.

Lätis toimub homme referendum, millega otsustatakse vene keelele teise riigikeele staatuse andmist. IRL toetab läti keele säilimist Läti ainsa riigikeelena.

Referendumi kordaminekuks on vaja heakskiiduks vähemalt poolte valimisõiguslike Läti kodanike ehk 771 350 inimese toetust.

Laupäevasest toetusmiitingust saatkonna ees on oodatud osa võtma kõik huvilised.

Siseministeerium ühtlustab ennetusalaseid kampaaniaid erasektoriga

2012-02-16

Siseministeerium ühtlustab ennetusalaseid kampaaniaid ja kaasab senisest tihedamale koostööle ka ettevõtted, et vähendada alkoholi liigtarbimisega seotud õnnetuste ja neis hukkunute arvu.

Siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveamet ja päästeameti esindajad andsid kolmapäeval toimunud ümarlaual alkoholi tootmise, müümise ja maaletoomisega tegelevatele ettevõtjatele ülevaate sel aastal toimuvatest ennetuskampaaniatest ning tutvustasid aja- ja tegevuskava, kuidas erasektor saab kampaaniates kaasa lüüa. Suvel keskendutakse eelkõige vee- ja liiklusohutuse, sügisperioodil tuleohutuse ja talvel liiklusohutusalasele ennetustööle, samuti on tähelepanu all alaealiste alkoholi kättesaadavuse tõkestamine.

Siseminister Ken-Marti Vaher avaldas heameelt, et avaliku ja erasektori ennetusalane koostöö võtab üha selgemat kuju. „Ettevõtjad saavad riiklikku teavitustegevust ja ennetustööd toetada, muutes ohutusalased sõnumid ka oma toodetel ja reklaamides nähtavaks. Üheskoos on võimalik ennetustööd teha palju mõjusamalt, et suurendada inimeste teadlikkust, vähendada riskikäitumist ning õnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu,“ lausus ta.

Siseministeeriumis kolmandat korda toimunud ümarlaual osalesid alkoholi tootmise, müümise ja maaletoomisega tegelevate ettevõtete ja erialaliitude, samuti politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, maanteeameti ning tervise arengu instituudi esindajad. Juba mullu juunis Vaheri poolt kokku kutsutud esimesel ümarlaual lepiti kokku, et kohtumised hakkavad siseministeeriumis toimuma regulaarselt, et ennetusalaseid tegevusi paremini koordineerida.

Allikas: Siseministeerium

Türi vallavanemaks sai Pipi-Liis Siemann

2012-02-16

Türi vallavolikogu istungil umbusaldati Türi vallavanemat, volikogu esimeest ja vallavalitsust. Uueks vallavanemaks valiti Pipi-Liis Siemann (IRL) ning volikogu esimeheks Raivo Pink (IRL).

Koalitsioonileping IRL-i ja Reformierakonna vahel sõlmiti 12. jaanuaril, pärast senise võimuliidu (Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond) lagunemist.

„Minu esimeseks väljakutseks saab kindlasti tegusa ja asjatundliku vallavalitsuse moodustamine. Uue koalitsiooni prioriteediks on valla kulude struktuuri analüüs ning jätkusuutliku majandamise mudeli leidmine," ütles Siemann.

Värske vallavanem Pipi-Liis Siemann töötab Järvamaa kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhataja, samuti on ta Lõuna-Järvamaa Koostöökogu juhatuse esimees. Ta on vedanud Lõuna-Järvamaa ühisarengukava koostamise koordineerimist aastatel 2003-2005, mis oli ettevalmistav tegevus Türi linna, Kabala, Oisu ja Türi valla ühinemiseks praeguseks Türi vallaks.

Vallavolikogu esimees inseneriharidusega Raivo Pink on ettevõtja, kes on kuulunud Türi linna ja seejärel Türi valla volikokku järjepidevalt alates 1999. aastast. Pink on IRL-i Türi osakonna esimees.

Türi vald on Järvamaa suurim omavalitsus, mis tekkis 2005. aastal Türi linna ning Oisu, Kabala ja Türi valdade ühinemisel. Türi vallavolikogus on IRL-l 10 kohta, sotsiaaldemokraatidel 9 kohta ja Reformierakonnal 4 kohta.

IRL: internetikasutajate õiguste kaitse vajab põhjalikku analüüsi

2012-02-15

IRLi riigikogu fraktsioonis toimus täna ACTA teemaline arutelu, kus erinevate osapoolte osalusel arutati ACTA mõju ja vajalikkuse üle.

Arutelul tõdeti, et debatt ACTA üle peab olema laiapõhjaline. Oluline on laiem arutelu internetivabaduste- ja õiguste üle. Lisaks tuleb ka analüüsida ACTA lepingus kasutatavate mõistete sisu kui ka lepinguga kaasnevaid pikaajalisi mõjusid digikeskkonna arengule.

IRLi fraktsiooni hinnangul tuleb ACTA arutelu tuua riigikogu ette.

Samuti peeti kohtumisel otstarbekaks analüüsida erinevaid võimalusi nii rahvusvaheliselt kui siseriiklikult, määratlemaks internetikasutajate õiguseid. Arutelul toodi võimalustena esile ACTA lepingule lisaprotokolli loomine, riigikogu ACTA deklaratsiooni koostamine ning internetivabaduse kaitsuse määratlemise.

Eraldi teemana arutati Eesti kultuuriruumi huvisid internetikeskkonnas ja vajadust autoriõiguste siseriiklik regulatsioon üle vaadata.

„ACTA teemal on edasine arutelu kindlasti vajalik, millele järgneksid kindlasti kuulamised parlamendis. IRL siseselt moodustatakse ka eraldi töörühm interneti vabaduse ja autoriõiguste käsitlemise küsimuses," rääkis Reinsalu.

IRLi fraktsioonis toimunud arutelul osalesid vandeadvokaadi vanemabi Karmen Turk, professor Mihhail Lotman, Eesti Interneti Kogukonna esindaja Elver Loho, ITLi tegevjuht Jüri Jõemaa, Eesti IT visionäär Linnar Viik, Mait Heidelberg ja Anneli Külaots Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning Tanel Kalmet Justiitsministeeriumist.

Kollektiivlepingu seaduse muutmine, kas kiusamine?

2012-02-15

Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 11, lõige 5 sätestab, et kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu. Õiguskantsleri hinnangul on see säte oma ebaproportsionaalsuse tõttu vastuolus põhiseaduse (PS) § 29 lõigetega 1 ja 5 ning põhiseaduse §-ga 31.

Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 29 sätestatu on üks fundamentaalseid põhiõigusi. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Paragrahv 31 aga sätestab ettevõtlusvabaduse.

Riigikogus menetluses oleva seaduse eelnõu 153 (SE) § 1 punkti 1 järgi muudetakse KLS § 11 lõiget 5 muu hulgas selliselt, et tähtajatu või tähtajatuks muutunud kollektiivlepingu saab üles öelda. Sellega antakse pooltele võimalus lisaks potentsiaalselt kohalduvatele võlaõigusseaduse §-le 97 ja §-le 196 öelda kollektiivleping üles korraliselt ja selleks ei ole vaja erandlike asjaolude/mõjuva põhjuse olemasolu. See tähendab, et pool võib vabaneda lepingust, kui ta lepingu jätkumisest enam huvitatud pole.

Kollektiivlepingu ülesütlemisel jääb kehtima individuaalne tööleping koos selles kokku lepitud tingimustega. Töösuhtele kohaldub töölepinguseadus ja selles sätestatud töötaja õiguste kaitseks ette nähtud normid. Eelnõus kavandatav põhiõiguste riive pole enam nii intensiivne, et seda võiks pidada ebaproportsionaalseks.

Ametiühingud ja ka sotsiaalministeeriumi töövaldkonna spetsialistid muretsevad, et sel juhul võib töötaja sattuda võrreldes kollektiivlepinguga oluliselt halvemasse olukorda. Kui tööturu osapooled on seadust jälginud korrektselt, siis sellist probleemi tekkida ei tohiks, sest töölepingu kirjalikus dokumendis peavad töötingimuste kohta muu hulgas sisalduma vähemalt järgmised andmed: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; puhkuse kestus; tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.

Praktikas on tekkinud olukord, kus administratiivse koormuse vähendamiseks on osapooled tõlgendanud seadust nii, et kui töötajate suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut, siis muudatusi individuaalsetes töölepingutes enam teha vaja polegi. Töölepingu seaduse § 5 lõike 1 loetelus pole kirjas, et individuaalses töölepingus on kirjas üks või teine variant. Seega, kui pole viitsitud individuaalseid töölepinguid muuta, siis peab tööandja ka kollektiivlepingus sätestatud palga ja töökorralduse tingimusi aktsepteerima pärast kollektiivlepingu lõppemist. See on iseenesest mõistetav. Eiki Nestor soovis selle põhimõtte fikseerimist kollektiivlepingu seaduses.

Korrektse suhtumise korral mõlema lepingu osapoole poolt peaks kollektiivlepingus olema kirjas, et kuna individuaalsetes töölepingutes muudatust ei tehta, siis kollektiivlepingus kokkulepitud töö- ja palgatingimused kehtivad individuaalsete töölepingute tingimustena ka pärast kollektiivlepingu lõppemist. See on asjaolu, mida kollektiivlepingute osapooled peavad edaspidi silmas pidama.

Õiguspärase ootuse põhimõte

Eelnõu sisaldab rakendussätet, mille järgi laieneb KLS § 11 lg 5 uues sõnastuses juba sõlmitud kollektiivlepingutele ning lõpetab nn järelmõju. Seega soovitakse PS § 29 lõigetes 1 ja 5 ning PS §-s 31 sätestatud vabaduste ebaproportsionaalset riivet lõpetada ka olemasolevate kollektiivlepingute puhul.

PS § 29 lõigetes 1 ja 5 ning PS §-s 31 sätestatud vabaduste ebaproportsionaalse riive lõpetamine olemasolevate võlasuhete osas on avalikes huvides. Muudatusega kaasneda võiv halvemus ei koorma isikuid ülemäära, sest isikuid peab endiselt kaitsma sõlmitud individuaalne tööleping ja töölepinguseadus. Muudatus võib isikuid mõningatel juhtudel jätta vaid ühest või teisest soodustusest ilma.

Kaaludes ühelt poolt avalikku huvi ja teiselt poolt isiku ootust, et KLS § 11 lõikes 5 sätestatud nn kollektiivlepingu järelmõju jääb kestma, kaalub avalik huvi isiku huvi üles. Seega pole õiguspärase ootuse põhimõtet eelnõuga rikutud. Plaanis on seda sätet rakendada nende kollektiivlepingute suhtes, mis on sõlmitud enne 1. maid 2012. Seadus on samuti planeeritud jõustuma 1. mail 2012.

Ametiühingute erutus ongi seotud de facto olukorraga kollektiivlepingute osas, kus minu hinnangu kohaselt kolmveerandi kollektiivlepingute puhul on tähtaeg, milleks need sõlmiti, möödunud ja kumbki osapool pole astunud samme, et seda olukorda konkretiseerida. Majandus polnud ka kõige paremas seisus ja ei olnud põhjust (õigustust) tööandjale pinda käia.

Nüüd, kus seaduseelnõuga nähakse ette tähtajatud kollektiivlepingud, kardetakse, et tööandjad nende kõigi osas ka lõpetamisettepanekud teevad. Töörahu ja kindlus töötingimuste osas peaks olema mõlema tööturu osapoole huvi. Juhtuda võib kolm erinevat stsenaariumi. Esiteks, lepitaksegi kokku, et tähtajatu leping on mõistlik, aga mingi regulaarsusega vaadatakse asjaolud üle. Teiseks, tööandja teeb ettepaneku tähtajatu kollektiivleping lõpetada, aga sõlmida selle asemel uus, tähtajaline kollektiivleping. See võib toimuda ka ametiühingu soovil. Tõesti, võib ka juhtuda see, et mingit uut kollektiivlepingut sõlmida ei soovita. Sel juhul on varasemates suhetes kusagil midagi üle võlli läinud.

Kuna kollektiivlepingu tähtaja lõppemisel tulevikus seal kokkulepitud tingimusi pärast lepingu tähtaja lõppemist enam täitma ei pea, siis peaks see muudatus kaasa aitama ka uute kollektiivlepingute sõlmimisele, sest aastaks või kaheks sõlmitava lepingu puhul ei saa sa enam kaasa igavikulisi kohustusi. See omakorda tekitab dialoogi ning suurendab kollektiivse töösuhte paindlikkust, mis teenib mõlema osapoole huve.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehena huvitab mind kujunev olukord väga ja seega kavatsen ma sügisel korraldada arutelu, et omada ülevaadet tegelikult tekkinud pildist. Kui tekib sisulisi kitsaskohti planeeritava seaduse igapäevasel rakendamisel, siis tuleb vaadata, kas seadusandja saab olukorda parandada. Kutsun üles tööandjaid kollektiivlepinguid sõlmima ja ametiühinguid oma tööandjatega tulevaste tähtajatute kollektiivlepingute saatuse osas kohe suhtlema. Mida ma absoluutselt ei soovita, on kiire streigitee. Jõudu lepinguvabaduse mõistlikul kasutamisel!

Siseminister arutas FBI direktoriga küberkuritegevuse vastast koostööd

2012-02-15

Siseminister Ken-Marti Vaher ja Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor Robert S. Mueller arutasid teisipäeva õhtul toimunud kohtumisel koostööd küberkuritegevuse vastases võitluses.

Vaher märkis, et üha kasvava küberkuritegevusega võitlemine eeldab IT-sektori kiire arenguga kaasaskäimist ning eriväljaõppega motiveeritud ametnikke, et riik suudaks kuritegusid uurida ja avastada. „Küberkuritegevuse kasvu üheks põhjuseks on see, et kuriteod ei tunne riigipiire, samas kui rahvusvaheline koostöö nende avastamiseks on sageli kohmakas. See tähendab, et küberkuritegevuse kasvu saab ohjeldada ainult parema rahvusvahelise koostöö ja menetluse sujuvamaks muutmisega,“ ütles ta.

Vaher kinnitas, et Eesti ja USA õiguskaitseasutuste koostöö on olnud küberkuritegude lahendamisel tulemuslik ning avaldas lootust, et hea koostöö jätkub ka edaspidi. Mueller tänas kohtumisel Eestit õiguskaitsealase koostöö eest ja andis keskkriminaalpolitseis üle seinaplaadi, mis oli pühendatud keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo II talitusele mullu novembris kahe riigi eduka koostöö käigus läbiviidud operatsiooni „Ghost Click“ eest.

Kohtumisel rääkisid siseminister, politseijuhid ja FBI direktor ka korruptsiooni tõkestamisest ning kuritegeliku tulu väljaselgitamisest ja konfiskeerimisest, millel on varjatud kuritegevuse vastases võitluses väga suur roll.

Muellerit võõrustanud keskkriminaalpolitsei juht Raigo Haabu ütles, et enne tänutseremooniat toimunud jutuajamisel räägiti FBI direktori ja tema kaaskonnaga kahepoolsetest koostöövõimalustest ning mõlemad pooled rõhutasid selle vajalikkust ja senist viljakust. „Härra Mueller toonitas, et tänapäevases kuritegevuse vastases võitluses on ka neil lisaks terrorismivastasele võitlusele ja vastuluurele prioriteediks küberkuritegevuse vastane võitlus, korruptsiooni vastu võitlemine, sealhulgas kriminaaltulu konfiskeerimine. Ühesõnaga prioriteedid kattuvad paljuski nii meil kui ka Ameerika Ühendriikidel,“ ütles Haabu.

Allikas: Siseministeerium

Tasuta kõrgharidus pälvis riigikogu heakskiidu

2012-02-14

Jakob Hurt on öelnud: „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!“. See lausung on ajatu ja seda 1870 aastal püstitatud sihti tuleb meil silme ees hoida ka täna, sest kui me hääbume vaimult, ei ole meid enam olemas.

Vaimult oleme suured, kui oleme haritud. Eesti riigi põhiseadusest tulenevalt on riigi ülesanne tagada hariduse kättesaadavus. Ma leian, et edukas on riik, kes suudab pakkuda kättesaadavat haridust algkoolist kõrgkoolini. Just kõrgharidusel on mängida meie vaimu kasvatamisel väga oluline roll, sest kõrgharitud inimesed on need, kes loovad kõige enam lisandväärtust.

Maksta tuleb üksnes tegematajäänud ainepunktide eest

Tuleval aastal kehtima hakkava seadusmuudatusega saavad kõik võimekad õpilased võimaluse kõrgkoolis täiskoormusel tasuta õppida. Uue kava järgi saavad ülikoolis tasuta õppida kõik, kes sisseastumisel ületavad oma teadmiste poolest ülikooli nõutud lävendi. Selle tagamiseks lisandub ligikaudu 3500 täiendavat tasuta õppekohta ning kõrghariduse riigipoolne rahastamine suureneb üle 25%.

Seadus lähtub põhimõttest, et üliõpilaste õigused peavad olema tasakaalus kohustustega. Kui mingitel põhjustel jääb üliõpilasel mõni ainepunkt täiskoormusega sätestatud mahust (30 EAP) tegemata, on ülikoolil õigus raha küsida üksnes tegematajäänud ainepunktide eest ja vaid järgneval semestril. See on kõrgkoolile õigus, kuid mitte kohustus. Lisaks sellele arvestatakse ainepunkte kumulatiivselt, st kui ühel semestril on täidetud rohkem kui 30 ainepunkti, siis mõnel järgmisel semestril võib teha selle võrra vähem. Õppurid, kes asuvadki õppima osaajalisele kohale maksavad õppemaksu, kursusekordajad korvavad ülikoolile tekkivad lisakulud.

Tuleb maksta vajaduspõhiseid õppetoetusi

Teine oluline aspekt on kõrghariduse kvaliteet. Eesti kõrghariduse rahastus on 1996. aastast saati põhinenud riiklikul koolitustellimusel, mille kaudu on püütud suunata üliõpilasi õppima ka erialasid, mille vastu on huvi väike. Kahjuks pole niisugune regulatsioon loodetud tulemusteni viinud. Selline rahastamise süsteem soosib suuri kõikumisi üliõpilaste tasemevahes. See tähendab, et ühes auditooriumis istuvad koos väga erinevate võimete ja huviga üliõpilased.

Kolmas probleem on ebaõiglus. Osa tudengeid pääseb ülikoolis tasuta õppekohtadele, teistel tuleb õpingute eest maksta kogu ülikoolis oleku ajal, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest.

Majanduslikult vähem kindlustatud noortel on täna kas ülikoolis õppimine või kogu jõuga õpingutele pühendumine raskendatud. Seepärast on oluline maksta tudengitele vajaduspõhiseid õppetoetusi. Tasuta kõrghariduse mõte seisneb ju eeskätt selles, et pere rahakoti suurus poleks määrav noore inimese haridusvalikutes ja kõigil andekatel noortel oleks võimalik ülikoolis õppida.

Õppetoetusi puudutav eelnõu on praegu valitsuses kooskõlastusringil ja jõuab peagi riigikokku menetlusele. Kui seni on makstud stipendiumi vaid parimatele heade õpitulemuste eest, siis nüüd on kavas hakata maksma õppetoetust nendele, kelle majandusseis muidu õpingutele pühenduda ei võimaldaks.

Seadus jõustub 2013. aastal

Üliõpilased on tugevalt protestinud õppekava täismahus täitmise vastu. Nende ettepaneku kohaselt tuleks täita õppekava vaid 75 protsendi ulatuses. Selle ettepanekuga nõustuda ei saa. Kui maksumaksja maksab kinni õpingud, siis sellele peab vastama ka täismahus õppimine. Küll on aga ette nähtud ka erandeid: näiteks alla seitsmeaastast last või puudega last kasvatavale vanemale, et lapsevanemal oleks võimalik laste kasvatamist ja õpinguid ühitada.

Teine peamine erimeelsus on seotud akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemisega. Praegu on tavapärane, et akadeemiline puhkus võetakse nn poole kohaga õppimiseks ning sellega venitatakse oma õpingute aeg pikaks. On üldine huvi, et õppima asunud noor oma õpingud ka mõistliku ajaga lõpetab, mistõttu on edaspidi kavas viia akadeemilise puhkuse mõte ja tegelikkus vastavusse. Kui õppija ei saa õppida haiguse tõttu, välisriigis aset leidva programmi tõttu või mõnel muul põhjusel, siis samal ajal ei saa ta olla ka ülikooli laboris või õiendada eksameid. Muidugi on siinkohal ette nähtud erandeid, näiteks saab akadeemilisel puhkusel olles õppekava täita alla kolmeaastase lapse vanem, samuti ajateenija, kelle ajateenistus võib ju lõppeda semestri keskel.

Pingelised olid arutelud seaduse jõustumisaja üle. Peale pikkasid arutelusid leppisime osapooltega kokku, et seadus jõustub järgmise aasta algul ning õppemaksuta saab asuda õppima alates 2013. aasta septembrist. Nii on võimalik kõik ümberkorraldused ette valmistada.

Kõrgharidusreformi menetlemisel on tehtud ära põhjalik töö. Sõna sekka on saanud öelda kõik osapooled ja paljud ettepanekud oleme saanud seadusesse ka sisse kirjutada. Tasuta kõrgharidusega loob riik kättesaadavad õppimisvõimalused kõigile, nende võimaluste kasutamine aga sõltub juba õppijatest endast.

Põllumajandusminister määras tänavu maaelutoetuste eelarveks ligi 127 miljonit

2012-02-14

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas täna Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu toetuste tänavuse aasta kogueelarveks ligi 127 miljonit eurot.

Tegemist on summaga, mille ulatuses on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) 2012. aastal toimuvate taotlusvoorude kaudu võimalik toetust määrata. Taotlusvoorud on kavas 30 erineva maaelu arengu toetusmeetme või alameetme osas.

Samuti otsustas minister suurendada mullu väljakuulutatud põllumajanduslike investeeringutoetuse kahe meetme rahastamist. Loomakasvatusehitiste investeeringute meetme vooru algne eelarve oli 12,4 miljonit eurot. Kuna taotlusi oli palju enam, siis suurendas põllumajandusminister selle meetme eelarvet 4 miljoni euro võrra. Kuni 9 töötajaga mikropõllumajandusettevõtete arendamise meetme vooru eelarve oli 10,2 miljonit eurot. Ka selle meetme osas oli taotlusi palju enam ning minister suurendas siin eelarvet 2,7 miljoni euro võrra.

PRIA hindab taotlusi ning teeb loomakasvatusehitiste investeeringute meetme osas toetuste määramise otsused hiljemalt 16. veebruariks ning mikropõllumajandusettevõtete investeeringute osas hiljemalt 16. aprilliks.

Minister Seedri sõnul on nii mikroettevõtete kui loomakasvatusettevõtete ehitiste meetmed väga edukalt rakendunud. „Nende tulemusel on tõstetud põllumajandustootmise efektiivsust ja suurendatud jätkusuutlikkust. Näiteks üle poole Eesti lüpsikarjast paikneb uutes kaasaegse tehnoloogiaga lautades," lausus Seeder.

Maaelutoetuste andmise aluseks on dokument „Eesti maaelu arengukava 2007-2013" ja rahastatud saavad muuhulgas väiketalupidajad, mahepõllumajandus, bioenergeetika, noortalunikud, karjakasvatus, metsamajandus, turustustegevus jpt valdkonnad. Arengukava raames on praeguseks toetusi määratud 651 miljoni euro ja välja makstud 476 miljoni euro ulatuses. „Kuna 2007-2013. aasta maaelu arengukava kogueelarve on 935 miljonit eurot, siis võib piltlikult öelda, et väljamaksete osas on eelarve äsja ületanud ekvaatori," tähendas Seeder. Toetuste väljamakseid on võimalik teha kuni 2015. aasta lõpuni.

Mikropõllumajandusettevõtete ja loomakasvatusehitiste investeeringute meetmete kaudu on juba välja makstud ligikaudu 110 miljonit eurot. Loomakasvatusettevõtete meetme osas oli 2011. aasta taotlusvoor käesoleval programmiperioodi viimane. Selle aasta lõpus toimub, aga mikroettevõtete arendamise meetmele veel üks taotlusvoor eelarvega 20 miljonit eurot.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister määras tänavu maaelutoetuste eelarveks ligi 127 miljonit

2012-02-14

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas täna Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu toetuste tänavuse aasta kogueelarveks ligi 127 miljonit eurot.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti rahvuslikud huvid

2012-02-14

Eestis on IRLil kanda keskne roll rahvuslike huvide poliitika eestvedajana. Meie tänase päeva poliitika peab olema üles ehitatud meie rahva vaimset ja ainelist heaolu silmas pidades.

Eesti riigi ja rahva seisukohast on oluline tagada meie tuleviku rahvuslik julgeolek. Kompromisside tegemine meie rahvusliku julgeoleku arvelt peab olema välistatud. Tänu IRLile on tänavu riigikaitsekulutused kaks protsenti rahvatulust. Nii ujume teadlikult vastuvoolu, võrreldes enamiku Euroopa riikidega. Olgugi et klassikaline sõjaline rünnak Eesti vastu ei ole lähiajal tõenäoline, on maailm viimastel aastatel väga kiiresti muutunud.

Me peame Eesti julgeolekut mõtestama info- ja ressursijulgeoleku kontekstis. Praegu on meie suurim ja reaalseim oht finantsjulgeoleku defitsiit Euroopa Liidus. Eesti on eluliselt huvitatud meie julgeolekut kindlustavate ühenduste, nagu eeskätt NATO ja Euroopa Liit, võimekusest ja oma positsiooni tugevdamisest nendes organisatsioonides.

Me oleme väike rahvas ja peame mõistma, et sisemine suletus ja seisak võivad kaasa tuua mandumise ja hääbumise. Eesti tugevus on läbi aja olnud avatus uutele ideedele. Konservatiivne maailmavaade näeb vabaduse ja võimaluste tasakaalustajana vastutust homse ees. Maailm on viimaste aastatega palju muutunud ning ei maksa arvata, et Eesti jääb globaalsete jõujoonte nihkumisest puutumata. Eesti ainuõige valik on olla tänapäevane ja kiirelt arenev riik, kes on valmis muutuva maailma väljakutsed vastu võtma ja jääma avatuks positiivsetele muutustele.

Kolmas aspekt, millele tuleb tõsiselt tähelepanu pöörata, on inimeste elukvaliteet. Praegustel ärevatel aegadel on inimeste suurim ootus Eesti perede toimetulek ja majanduslik kindlustunne. Usk hakkama saamisse ja elu paremaks muutumisse on hädavajalik. Just siis julgetakse tuua ilmale lapsi, nautida kultuuri ja tunda uhkust eestlaseks olemise üle.

Elukvaliteedi tõstmine saab alguse initsiatiivist ja ettevõtlikkusest. Üksnes töö loob uue väärtuse, kasvatab jõukust ja annab kindlustunde. Selle aluseks on parema ettevõtluskliima loomine.

Eesti turg on väike ning meie huvi on julgustada Eesti ettevõtteid kasvama välisturgudel. Just siin on riigi tugi vajalik, sest ambitsioonist üksi ei piisa - ka ettevõtjail on vaja paremaid teadmisi, sidemeid ja paremat, kas või Põhjamaadega võrreldavat ligipääsu kapitalile.

Samuti peab riigi huvi olema seista hea selle eest, et võimalikult paljudel meist oleks võimalus ja tahe ettevõtluses kaasa lüüa. Noortel ellu astuvatel inimestel peaks enda haridustee lõpuks aga olema korralikud teadmised ja praktilised oskused. Lisaks tuleks ellu kaasa saada algatusvõime ja lai silmaring. Ka kultuurielu edendamine on üks rahvusliku eneseteadvuse alustest. Kultuuriliikide rohkus ja silmapaistvate tulemusteni jõudmine neist paljudes annab meile rahvusliku uhkustunde. Me kõik tunneme uhkust oma sportlaste ja heliloojate, orkestrite ja kooride, muusikute ja kunstnike edu üle.

Neid samme astudes jõuame ühiskonnani, mis koosneb tasuvat tööd tegevast keskklassist, kellel jagub aega ja huvi oma järeltulijate kasvatamiseks ning rikkaliku kultuurielu elamiseks. Need inimesed on uhked oma maa ja ajaloo üle, suhtlevad avatult ja julgelt kogu maailmaga ning panustavad Eesti riigi arengusse. Rahvuslik julgeolek, positiivne muutumisvõime ja elukvaliteet on eeldused ülima rahvusliku missiooni täitmiseks - eesti rahva kestlikkuse tagamiseks. Väikese rahvana ei ole meil õigust kasutamata jätta ühtki arukat abinõu, mis teenib meie rahva arvulise kasvatamise sihti.

Meie rahva kestlikkust hoiavad väärtused - vabadus, isamaa-armastus, ettevõtlikkus, perekond, kodu, kohusetunne, töökus -, mida inimesed annavad oma lastele edasi.

Nende kaitsmine ja soodustamine on meie ühine hool ja vastutus, mille kandmist ei võta keegi teine peale meie endi siin maailmas enda peale.

IRL: iseseisvuse taastajate tunnustamisega tasus riik auvõla

2012-02-14

Riigikogu võttis täna ühehäälselt vastu avalduse, millega avaldatakse
tunnustust Eesti kodanikele, kes on seisnud Eesti riikliku iseseisvuse
taastamise eest ning võidelnud Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide
vastu.

Eelnõu algatajate nimel ettekandega esinenud Marko Mihkelsoni (IRL) sõnul on
tänase avalduse puhul tähenduslik, et selle vastuvõtmine toimus
konsensuslikus õhkkonnas.

„Eesti riigil on suur moraalne auvõlg, mille kustutamist on oodatud juba
pikki aastaid. Pole kahtlust, et iga riigi kohuseks on mäletada ja
tunnustada neid, kes on tema eest võidelnud, riskinud ja kannatanud. Eesti
on ühel või teisel viisil mälestanud vabaduse eest langenuid, kuid kuni
tänaseni pole Riigikogu tunnustanud inimesi, kes on seisnud Eesti riikliku
iseseisvuse taastamise eest," rääkis Mihkelson.

Tema sõnul osutas Eesti rahvas vastupanu nii Saksa kui ka Nõukogude
okupatsioonidele. „Eesti rahvas soovis Eesti riikliku iseseisvuse
taastamist, mistõttu oli Eesti kodanike võitlus okupatsioonivõimude vastu
nii relvastatud kui relvitu vastupanu vormis. Eesti riigi kohus on austada
igavesti oma vabadusvõitlejaid" ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul lähtuti avaldust tehes Eesti Vabariigi põhiseadusest ja
tõsiasjast, et Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik
järjepidevus ei katkenud.

IRLi esimees Urmas Reinsalu aga märkis avalduse vastuvõtmisel peetud kõnes,
et Eesti vabaduse taastamise eest võidelnute tunnustamine ei lõppe tänase
avaldusega, vaid jätkub. „Loodan, et juba lähiaastail avame ühiselt Islandi
väljakul vastupanuvõitluse mälestusmärgi," ütles ta.

Reinsalu, Taliga ja Veskimägi: töötukassa normaalse juhtimise saab lähinädalail taastada

2012-02-14

Täna kohtusid IRL-i esimees Urmas Reinsalu, Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ja Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi, et arutada töötukassa juhtimisega seotud ummikseisu.

Arutelu käigus jõuti seisukohale, et juba lähinädalail on võimalik taastada kolmepoolne töötukassa nõukogu normaalne töö.

Reinsalu sõnul on ühiskonna jaoks oluline, et vastuolud tööturu osapoolte vahel leiaks lahenduse ning Töötukassa igapäevane juhtimine oleks tagatud.

Täna arutab Riigikogu sotsiaalkomisjon töökassa juhtimise ummikseisuga seotud seadusemuudatusi kõigi osapooltega. Samuti koguneb täna Tööandjate Keskliidu volikogu, et kohtuda sotsiaalminister Hanno Pevkuriga antud küsimuse arutamiseks.

Järgmisel nädalal koguneb selles küsimuses ka Ametiühingute Keskliidu juhatus.

Astume reformiga samasse klubisse Soome ja Rootsiga

2012-02-13

Kõrgharidusreformi puhul on kahtlemata tegemist viimaste aegade olulisema muudatusega Eesti kõrghariduskorralduses.

Eelnõu vastuvõtmisel astume me kõrghariduse valdkonnas samasse klubisse riikidega, nagu Soome ja Rootsi, kes pakuvad tasuta õpet kõrgkoolis kõigile võimekatele inimestele.

Kõrgharidusreformiga tagatakse esiteks kõrghariduse parem kättesaadavus. Reformiga lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta ning kõrghariduse riigipoolne rahastamine suureneb üle 25%.

Teiseks muutub reformiga kõrgharidus õiglasemaks. Praegu saavad osad tudengid ülikoolis tasuta õppekohtadele, teistel aga tuleb õpingute eest maksta kogu ülikoolis oleku vältel, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest ülikoolis. Tasuta kõrghariduse kehtestamisega säärane ebaõiglus kaoks, kuna tasuta saavad õppima asuda kõik ülikooli sisseastumiseks piisavalt võimekad üliõpilased.

Väärtustab edasipüüdlikkust

Kas ja kui palju tulevikus üliõpilane oma õpingute eest maksma peab, sõltub tema edasijõudmisest õppeasutuses. Kui aga mingitel põhjustel jääb üliõpilasel mõni ainepunkt tegemata, on ülikoolil õigus raha küsida üksnes tegematajäänud ainepunktide eest. Juhul kui üliõpilane täidab semestris õppekava enam kui 30 ainepunkti, siis on tal võimalik järgmisel semestril selle võrra vähem ainepunkte teha ja endiselt tasuta edasi õppida. Ma leian, et selline süsteem on piisavalt paindlik ja õiglane.

Kolmandaks väärtustab kõrgharidusreformiga üliõpilase edasipüüdlikkust. Osad on kritiseerinud, et tasuta kõrgharidus ei olegi kõigile tingimusteta tasuta. Leian, et ei peagi olema: ma ei arva, et riik peaks maksumaksja raha eest maksma ilma ühegi tingimuseta kinni kõigi üliõpilaste õpingud. Eelnõu lähtub põhimõttest, et üliõpilaste õigused peavad olema tasakaalus kohustustega. Riik ei pea sponsoreerima „igaveste üliõpilaste" teinekord aastateks venima jäänud õpinguid, vaid pigem motiveerima neid inimesi end kokku võtma ja õpingud nominaalajaga lõpetama. Sellest võidab nii maksumaksja kui tööandja, eelkõige aga üliõpilane ise, sest lisaks tänasele on üliõpilasel ka homne päev.

Meil on praegu 70 000 tudengit, kes aastas saavad 10 000 kõrghariduse diplomit. Selleni jõudmiseks võiks kuluda keskmiselt kolm aastat, aga täna kulub seitse aastat.

Efektiivsus ja kvaliteet ennekõike

Probleem praeguse ülikoolide rahastamissüsteemi juures seisneb asjaolus, et tasulisel kohal õppiva tudengi eksmatrikuleerimine vähendab õppeasutuse sissetulekuid, mistõttu paljudel juhtudel on raha akadeemilisest sisust olulisem, kuna tasulise tudengi eksmatrikuleerimine kahandaks õppeasutuse sissetulekut. Seetõttu langeb edasijõudmatuse pärast ülikoolist välja vaid marginaalne protsent üliõpilastest, kuna ülikooli rahalised vahendid on liialt sõltuvuses üliõpilaste arvust.

Kõrgharidusreformi üheks lähteülesandeks ongi kõrghariduse efektiivsust ja kvaliteeti tõsta. Sellele probleemile on aastate jooksul osundanud mitmed rahvusvahelised raportid.

Tasuta kõrghariduse eelnõud menetleti Riigikogus põhjalikult: septembri keskpaigast. Eelnõu läbis kokku 18 komisjoni istungit, ära kuulati kõikide osapoolte esindajad ning saavutati rida kompromisse. Näiteks hakkab kõrgkooli üliõpilaste tungival soovil toimuma lävendipõhine vastuvõtt, nagu ka ainepunktide nõudearvestus muudeti semestrite lõikes kumulatiivseks.

Üliõpilased saavad reformi tulemusena tasuta kõrgkoolis õppima asuda 2013. aastal.

IRL: linnavalitsus dubleerib ligi poole miljoni euro eest Tallinna TV-d

2012-02-13

Tallinna linnavoliniku Anneli Entsoni (IRL) sõnul on linnakantselei poolt sõlmitud 425 000-eurone leping kolme venekeelse saate tootmiseks ja edastamiseks Pervõi Baltiiski Kanalis vastutustundetu linnaraha kulutamine.

„Sisuliselt dubleerib linnakantselei poolt sõlmitud leping Tallinna Televisiooni funktsioone ja olemust. Küsitava väärtusega ning hõreda programmiga täidetud Tallinna TV jaoks kulub 2 410 000 eurot. Tallinna meediakulud on aasta-aastalt pidevalt kasvanud ja neelavad tänavu kokku ligi neli miljonit eurot maksumaksja raha,“ ütles Entson.

„Kui linnavalitsus tahab oma saateid ikkagi teistes kanalites näidata, siis puudub Tallinna Televisiooni eksistentsil mõte. Linnavalitsus peab otsustama, kas õigustada TTV-d ja hoida saated oma kanalis või sulgeda sihtasutus" sõnas Entson.

Järgmisel volikogu istungil esitab Anneli Entson nimetatud teemal linnavalitsusele arupärimise.

Viimsi vald annab 12 gümnasistile osalise stipendiumi rahvusvahelise maineka IB programmi läbimiseks

2012-02-13

Viimsi vald allkirjastas täna kokkuleppe Rahvusvahelise Eesti Kooliga, mille kohaselt on 12 tublil Viimsi 10. ja 11. klassi õpilasel võimalik läbida rahvusvaheline IB (International Baccalaureate) Diploma programm Eesti Rahvusvahelises Koolis soodustingimustel õppemaksuga.

„Viimsi vallas jätkuvalt suurenev kooliminevate laste arv on muutnud valla üheks tähtsamaks prioriteediks hariduse ja selle andmise - täna sõlmisime kokkuleppe Rahvusvahelise Eesti Kooliga, nimelt on 12 Viimsi 10. ja 11. klassi õpilasel võimalik läbida rahvusvaheline IB Diploma programm Eesti Rahvusvahelises Koolis osalise õppemaksuga," sõnas Viimsi vallavanem Haldo Oravas.

„Palju on neid õpilasi, kes tunnevad, et gümnaasiumis õpetatavast jääb neile väheseks - samuti ei suuda gümnaasiumi tempo ning suured klassid laskuda õppeainetesse süvitsi. IB õpe seevastu toimub väikestes gruppides ning õpetaja saab iga õpilasega suhelda individuaalselt. Tõeline väljakutse on ka see, et kõik ained toimuvad Eestis inglise keeles, mis on suurepärane hüppelaud selleks, et tunda ennast koduselt nii Oxfordi kui ka Cambridge'i Ülikoolis," rääkis Haldo Oravas. „IB Diploma programmi läbinutele on valla paljude mainekate ülikoolide uksed, Eestis tunnistavad IB diplomit näiteks Tartu, Tallinna ja Tehnikaülikool."

„Näeme läbi õppeteenuse lepingu sõlmimise Viimsi valla õpilastele lisavõimalusi haridustee jätkamisel gümnaasiumi astmel. Tegemist oleks ka sammuga meile valla haridusmaastiku rahvusvahelistumisel. Maailm on rahvusvahelistumas ning ka Viimsi haridusmaastik võiks selle taustsüsteemiga kaasas käima. Et kandideerida Eesti Rahvusvahelise Kooli IB õppesse, peavad õpilane ning tema vanemad olema rahvastikuregistri andmetel Viimsi valla elanikud ja seda kogu õppeperioodi vältel," lisas Viimsi abivallavanem Jan Trei. „Õpilased valib testide, intervjuude ja eelneva õppeedukuse põhjal välja Eesti Rahvusvaheline Kool ning vastuvõtukomisjoni kuulub samuti üks vallavalitsuse esindaja. Nii 10. kui ka 11. klassist pääseb IB õppesse kokku 12 õpilast - mõlemast klassist 6."

Jan Trei sõnul on ettevõtmine aluseks edaspidistele koostööplaanidele Rahvusvahelise Kooli ja Viimsi valla vahel, et jätkata koostööpartneritena kavandatavas Miiduranna Koolis.

Programmi maksumus Viimsi õpilase jaoks Rahvusvahelises Koolis on 5000 eurot, millest vald kompenseerib 4166 eurot. Ülejäänud summa jääb lapsevanema või hooldaja kanda. Tegemist on pilootprojektiga, mille rakendumisel selgub Viimsi valla õpilaste huvi ja võimalused IB programmi vastu.

Viimsi vald (www.viimsivald.ee) asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 17 200 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 20 küla ning 15 saart, neist suuremad on Naissaar ja Prangli.

Lisainformatsioon:

Haldo Oravas, Viimsi vallavanem
E-post: haldo@viimsivv.ee; tel: 606 6860

Jan Trei, Viimsi abivallavanem
E-post: jan@viimsivv.ee; tel: 606 6860

IRLi Valgamaa piirkonna juhiks sai Kalle Vister

2012-02-13

IRLi Valgamaa piirkonna juhiks sai Kalle Vister

IRLi Valgamaa piirkonna juhatus valis erakonna piirkonna esimeheks Tõrva linnavolikogu esimehe ja Valga maavalitsuse haridustalituse juhataja Kalle Visteri. Piirkonna aseesimeheks valiti Otepää vallavolikogu liige ning õpetaja Peeter Kanguri.

„Meie huvi on osaleda kohalike omavalitsuste valimistel tugeva endapoolse nimekirjadega," ütles esimeheks valitud Vister. „Kui vaadata ringi maailmas laiemalt, siis on konservatiivne maailmavaade just see, mis peaks esindama maapiirkondasid. Just konservatiivide jaoks on tähtsal kohal kohalik kultuur ja traditsioonid."

Visteri hinnangul on piirkonnal teha palju tööd oma ideede tutvustamiseks. „Üheks esimeseks võimaluseks on märtsi lõpus toimuv IRL Riigikogu fraktsiooni väljasõit Valgamaale," rääkis Vister.

Samuti olid juhatuse koosolekul päevakorras haridusteemad. „Kuna piirkonna juhatuses on mitmed haridusvaldkonnaga seotud inimesed, arutasime koosolekul üldhariduse koolivõrguga seonduvat nii Eestis kui Valgamaal. See on kindlasti üks nendest teemadest, mis vajab lähiajal tõsist arutelu," ütles Riigikogu kultuurikomisjoni ja Valgamaa piirkonna juhatuse liige Priit Sibul.

Valgamaa piirkonna juhatusse kuuluvad Kalle Vister, Peeter Kangur, Laur Speek, Priit Sibul, Jaanus Võrk , Helbe Sillaots, Hille Tamman, Monika Rogenbaum ning Elina Kisselev.

Reklaamimaks solgib reklaamiturgu

2012-02-12

Tallinna Linnavolikogus eelmisel aastal vastu võetud uus reklaamimaksu määrus on tekitanud ettevõtjate jaoks palju meelehärmi ja põhjendatult, kirjutab IRL-i liige ja Tallinna linnavolinik Madis Kübar.

Ühelt pool on selleks maksutõus - tänavu 25% kallinenud reklaamimaks saab järgmisel aastal 12,5% võrra lisa. Maksu selline hüppeline tõstmine kahe aasta jooksul on ilmselgelt liiga lühikene periood. Teiselt poolt on tugevat kriitikat saanud uus reklaamimaksu deklareerimise kord.

Reklaamiettevõtjal ehk teenusepakkujal on äärmiselt keeruline esitada kogu vajalik informatsioon, millele lisaks tuleb esitada nii visuaal- kui ka meediaplaan. Nii nagu muudes sektorites, nii ka välimeedias on oluline paindlikkus ja võimalus kiirelt reageerida kliendi soovidele ning turu muutustele. Vajaliku materjali korrektne esitamine aasta alguses on väga ebatõenäoline.

Vana määruse järgi oli maksu tasumise tähtpäev viieteistkümnes kalendripäev arvates maksukohustuse tekkimise päevast. Maksukohustus tekkis aga reklaami eksponeerimise päevast alates. Kui välimeedia ettevõte on sunnitud nüüd reklaamimaksu aasta ette tasuma, muudab see piltlikult öeldes nad suhteliselt suure riskiga kreeditorideks, sest kliendid tasuvad oma arved ikkagi pärast reklaami ilmumist. Pealegi kuulub teenuse eest tasumine peale teenuse osutamist euroopaliku asjaajamise juurde. Vastav muudatus on seega täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.

Kogu reklaamimaksu arutelukoht on aga märksa laiem. Tekib küsimus, kuivõrd vajalik reklaamimaks üldse on? Seadus näeb küll ette kohalikul omavalitsusel õigust vastavat maksu koguda, aga tuleb tähele panna, et see seadus võeti vastu ajal, mil reklaamipindade eest ei tulnud linnale renti maksta. Täna on linnal olemas määrus, millega on selgelt reguleeritud välimeedia esitamise tingimused ja selle eest tasustamine.

Reklaamiturul, kus erinevad reklaamikandjad on omavahel kõik konkurendid, ei ole turumajanduslikult õiglane ühe konkreetse reklaamikandja ehk välimeedia topeltmaksustamine. Säärane topeltmaks solgib reklaamiturgu. 2012. aastaks prognoosib linn reklaamituludena teenida kaks miljon eurot, mis moodustab küllaltki marginaalse osa linnaeelarve tuludest. Seda on näiteks vähem, kui linnavalitsuse poolt eraldatud raha Tallinna Televisioonile käesoleval aastal.

Poleemikaga reklaamimaksu ümber tahaks paratamatult tõmmata paralleele linnavalitsuse kehtestatud paadimaksuga, mis oli oma absurdsuses algusest peale läbikukkumisele määratud, kuid mille läbikukkumise tunnistamisest linnavalitsus jonnakalt ligi kaks aastat keeldus.

Mardi: Tallinna tänavavalgustuspostid riivavad silma

2012-02-12

Tallinna linnavolinik Urmas Mardi (IRL) andis neljapäeval toimunud volikogu istungil menetlusse arupärimise, milles ootab linnavalitsuse poolseid selgitusi tänavavalgustuspostide halva seisukorra kohta.

„Jalutades päevasel ajal kesklinnas Tõnismäe või Viru kandis, riivab inimeste silma hooldamata tänavavalgustuspostid, mille seisukord on väga halb,“ ütles Mardi. „Selliseid poste võib kilomeetri peale kokku lugeda paarikümne ringis. Tallinna Kesklinna Valitsusele on eraldatud tänavu üle 100 000 euro heakorratöödeks mõeldud rahalisi vahendeid. Postide ülevärvimine oleks eelarves marginaalne kulu. Pigem on küsimus mõne ametniku tahtes.“

Mardi sõnul on roostes postidele juhtinud tähelepanu ka välisturistid. „Arvestades, et Tallinn oli eelmisel aastal Euroopa kultuuripealinn, siis on seda rohkem häbi, et selline olukord valitseb juba pikemat aega ja linnavõimud pole olukorra parandamiseks mitte midagi ette võtnud,“ lausus Mardi.

„Postide ülevärvimine palju kulusid ei nõuaks, kuid parandaks tunduvalt linna välisilmet. Loodame, et probleem saab kevadeks lahendatud, mil on oodata sesoonset välisturistide arvu kasvu,“ sõnas Mardi.

Pildid:
http://www.upload.ee/image/2067317/2.jpg
http://www.upload.ee/image/2067319/3.jpg
http://www.upload.ee/image/2067321/5.jpg
http://www.upload.ee/image/2067323/7.jpg
http://www.upload.ee/image/2067326/8.jpg

Ministri tagasiastumine – kas pildilt ära astumine

2012-02-10

Marko Pomerants (IRL) analüüsib Eesti ja teiste riikide näitel ministri ametist tagasiastumist kui poliitilise vastutuse võtmise vormi ning puudutab ka oma erakonnakaaslase, siseminister Ken-Marti Vaheri juhtumit.

Ministrite tagasiastumise teemat on ajakirjanduses ikka aeg-ajalt kajastatud, eriti muidugi siis, kui see mõne ministri puhul parasjagu jutuaineks on. Otsustasin seda teemat uurida, taustaks kirgi kütnud elamislubade skandaal. Tellisin riigikogu õigus- ja analüüsi osakonnast (ÕAO) analüüsi ministrite tagasiastumise praktikatest erinevates riikides, keskendudes eelkõige küsimusele, mis on valitsusliikme poliitilise vastutuse sisu ja tähendus erinevates käsitlustes ja praktikates.

Mahu huvides võttis analüüsi koostanud Riho Kangur aluseks Soome, Rootsi, Suurbritannia ja Eesti kogemused. Omaette piirangud esitab leheruum. Edasine põhineb valminud analüüsil ja minu arusaamadel.

Poliitiline vastutus: kollektiivne ja individuaalne

Kollektiivse vastutusega on selge. Ministrid moodustavad valitsuse, kes kannavad vastutust ellurakendatavate ja väljatöötatud poliitikate eest valitsusena. Neil peab olema parlamendi mandaat ja toetus ning ka individuaalsed ministrid peavad toetama valitsuse poliitikat tervikuna. Valitsus astub kollektiivselt tagasi, kui ta kaotab usaldushääletuse parlamendis.

Individuaalne vastutus seevastu tähendab, et minister vastutab isiklikult (poliitikuna) tema valitsemisalas väljatöötatavate ja ellurakendatavate poliitikate ja valitsemisalas toimetavate ametnike eest, seda eelkõige parlamendi ees. Kui ministril on vaid osaline või kaudne kontroll, näiteks riigiettevõtte igapäevajuhtimise küsimustes, siis vastutab minister ka vaid osaliselt.

Ministri individuaalsel vastutusel on omakorda kaks komponenti: tagasiastumine ning aruande ja vastuste andmise kohustus. Tuleb silmas pidada, et ministri otsust tagasi astuda tema valdkonnas toimuva pärast peetakse individuaalse vastutavuse skaala kõige äärmisemaks punktiks, mida võib käsitada viimase žesti või kõige karmima karistusena individuaalse vastutuse kandmisel.

Teine - aruandmise komponent - sisaldab nõuet, et minister selgitab tehtud vigu, püüab neid võimalikult hästi parandada, karistab vajadusel alluvaid ning vastab kõikidele parlamendis esitatavatele küsimustele.

Kanada professori Kernaghani arvates on nende kahe komponendi eristamine ülioluline. Tegelikult on põhjalike vastuste adekvaatne ja aus andmine seadusandliku võimu ja avalikkuse ees sama tähtis ministri individuaalse vastutuse osa kui kohe tagasiastumine.

Avalikkus peaks mõistma, et aruandmiskohustusest kinnipidamine tähendab samasugust individuaalse poliitilise vastutuse võtmist nagu lahkumisavalduse esitaminegi. Seda elamislubade loos minister Vaher ka tegi. Ta on korduvalt öelnud, et tunneb selget vastutust.

Miks ministrid tagasi astuvad?

Ministri isikliku vastutuse võtmisel ja tagasiastumisel on praktikas kaks üldstsenaariumi. Esimene on käsitletav ministri isikliku ebaeetilise või mitteadekvaatse käitumisena - minister on teadlikult varjanud huvide konflikti, rikkunud eetilisi tõekspidamisi või seadusi, varjanud olulisi detaile oma eelnevas karjääris või läbi käinud ebasobivate inimestega.

Sellistel puhkudel on tagasiastumise põhjus tavaliselt üsna selge - näitena võib tuua hiljutise Briti kaitseministri Liam Foxi tagasiastumise, kus tema isiklik sõber ja äripartner oli mitmel ametlikul visiidil end esitlenud kaitseministri kaastöölisena ja sageli esindajana, ehkki ta ei töötanud kaitseministeeriumis.

Eesti praktikast sobib siia ehk Margus Hansoni tagasiastumine 2004. aastal, kuna kaotsi läksid salajased dokumendid, mida ei oleks tohtinud ministeeriumist välja viia. Soome kultuuriminister Suvi Lindén lahkus, kuna ta andis riiklikku toetust (170 000 eurot) golfiväljakule, olles ise selle üks omanikest.

Teine stsenaarium puudutab ministri võimalikku ebapädevust, vigu ja probleeme ministri tööülesannete täitmisel. Tegemist võib olla ka veaga ülesannete delegeerimisel, valeotsustega personalipoliitikas vms. Selle stsenaariumi alla liigituvad ka eriti keerulised juhtumid, kus minister ei olnud skandaaliga otseselt seotud, kuid ajakirjanduse või opositsiooni või avalikkuse silmis oleks «pidanud sellistest asjadest teadma».

«Kas minister teadis või kas oleks pidanud teadma» on ka üks riigikogus elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks loodud erikomisjoni väljaselgitamist vajavaid ülesandeid.

Tagasiastumine on tavaliselt ülimalt tõenäoline, kui ministri tegevus või teda tabanud skandaal diskrediteerib või vähemalt mõjub peaministri, valitsuse või teda valitsuses üles seadnud erakonna mainele püsivalt kahjulikult. Rõhk märksõnal - püsivalt. Äärmuslikul juhul võib ministri isikliku vastutuse küsimus partei üldse lõhestada. Eesti kontekstis sobib siin Mihkel Pärnoja näide erastamisagentuuri skandaalist.

Kas minister peaks võtma vastutuse, kui mõnes poliitikas või valdkondlikus arengus on ilmnenud süsteemne viga? Sel juhul on ministri isiklikku vastutust väga keeruline tuvastada. Kui minister toob vea esile ning teeb kõik selleks, et seda viga parandada, siis väheneb märgatavalt ka surve tema tagasiastumiseks, samas probleemide teadlik varjamine tähendab, et ministril ei ole hiljem võimalik end kaitsta ning ta peab lahkuma.

Ministrid on tagasiastumist sageli püüdnud vältida, kasutades süü suunamise taktikat, üritades näpuga näidata oma alluvate - ametnike või nõunike - suunas. See taktika on praktikas sageli edukas olnud.

Kokkuvõttes võib öelda, et lõviosa ministritest astub tagasi kas sügavalt isiklikel põhjustel või siis, kui nad isiklikult on käitunud ebaeetiliselt/ebaseaduslikult ning skandaal on lahutamatu ministri isiklikust käitumisest või otsustest.

Vahel on asjaolud mustvalged, vahel mitte. Majandusminister Meelis Atonen astus tagasi vaidluse tõttu Saaremaa Laevakompaniiga. Aga kas Atoneni minemine ei olnud mitte Ansipi tulemise osa?

Kuidas me vastutuse võtmisel võrdlust välja kannatame?

Soomes on pärast 1990. aastat ametist lahkunud kaheksa ministrit. Stiilinäiteks toon kaubandus- ja tööstusminister Kauko Juhantalo, kes lahkus 1992. aastal nn SKOP-grupi finantsraskustega seoses tehtud otsuste tõttu. Ta mõisteti pistise nõudmise eest süüdi ja sai aastase tingimisi vanglakaristuse, kuid (!) valiti suure häältesaagiga 1995. aasta valimistel parlamenti tagasi.

Rootsist võib viimasel kümnel aastal leida kuus näidet, mille hulgas rootslaste kiirusrekord. Ametisse asudes selgus, et kaubandusminister Maria Borelius oli kodustes majapidamistöödes kasutanud nn musta tööjõudu, polnud korralikult tasunud TV-litsentsitasu ja tema suvevilla kuulus ettevõttele ersey. Boreliuse kaheksa päeva ministrina on Rootsi ajaloo lühim ministriametis oldud aeg.

Huvitavad on keskkonnaminister Andreas Calgreni (keskkonnaminister 6. oktoober 2006 -
29. september 2011) ja majandus- ja energeetikaminister Maud Olofssoni (6. oktoober 2006 - 29. september 2011) juhtumid. Mõlemad ministrid vahetas välja oma partei.

Kui Annie Lööf valiti Keskpartei uueks esimeheks, soovis ta endale ka ministriportfelli. Kuna nii Olofsson kui ka Carlgren ei olnud viimasel ajal just mitte väga suured häältemagnetid, otsustas uus partei esimees nad valitsusest välja vahetada. Siin on meie esimehele Urmas Reinsalule mõtlemisainet.

Eestis on viimasel kümnel aastal pakkuda kümme näidet.

Mul endal pole seda kogeda tulnud. Kindlasti on tagasiastumise eelne otsustamise aeg ja kogu see avalikkuse tähelepanu keskpunktis olemine keeruline ja raske.

Ma mäletan selgelt pärast tagasiastumist riigikogusse naasnud Tiit Tammsaart riigikogu koridoris trepist üles minemas. Selles minekus oli kergust ja kergendust. Enamik Eesti poliitikuid, kel ministrina tagasiastumine seljataga, on sellest välja tulnud ja pärast valimisi riigikogus tagasi, rahva mandaat taskus. Aga võib ka vaikselt tulla ja üsna vaikselt minna, nagu suursaadik Jaak Jõerüüt.

Tagasiastumine on tõsine asi, sellega ei maksa naljatada. Ka selle sammu nõudjad peaks seda mõistma. Tagasiastumine võib aga tähendada võimalust püstipäi edasi astuda.

Marko Pomerants on riigikogu liige. Ta oli siseminister Andrus Ansipi teises valitsuses 2009-2011 ja sotsiaalminister Juhan Partsi valitsuses 2003-2005.

Reinsalu: kõrgharidusreformiga lisandub 3500 tasuta õppekohta

2012-02-09

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles Riigikogus kõrgharidusreformi kolmandal lugemisel, et reformiga astume samasse klubisse Põhjamaadega, nagu Soome ja Rootsi, kes pakuvad tasuta õpet kõrgkoolis kõigile võimekatele inimestele.

„Kõrgharidusreformiga tagatakse kõrghariduse parem kättesaadavus. Reformiga lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta ning kõrghariduse riigipoolne rahastamine suureneb üle 25%," ütles Reinsalu.

Ta lisas, et seaduse vastuvõtmisega muutub kõrgharidus senisest õiglasemaks. „Tasuta kõrghariduse kehtestamisega kaotame ebaõigluse olukorra, kus osad tudengid õpivad tasuta, teised aga maksavad kogu ülikoolis oleku vältel, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest. Reformi tulemusena saavad tasuta õppima asuda kõik ülikooli sisseastumiseks piisavalt võimekad üliõpilased."

Reinsalu sõnul saavad tasuta õppida kõik täiskoormusel õppivad üliõpilased. „Kui aga mingitel põhjustel jääb üliõpilasel mõni ainepunkt tegemata, on ülikoolil õigus raha küsida üksnes tegematajäänud ainepunktide eest," rõhutas ta.

Tunne Kelam: Euroopa Liidu piiriülese koostöö tulemuslikkus sõltub omavalitsuste ja mitte-riiklike organisatsioonide täielikust kaasamisest

2012-02-08

Täna Peterburis toimunud konverentsi avaettekandes rääkis Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam sellest, kuidas Euroopa Liit peaks tõhusamalt rakendama oma Läänemere piirkonna programmi suhtlemisel kohalike võimudega ning mitte-riiklike sidusgruppide ja MTÜ-dega.

Euroopa Parlamendis Läänemere piirkonna küsimustega tegelevat Balti-Euroopa saadikuühendust juhtiv Tunne Kelam kinnitas, et piiriülene koostöö on Euroopa Liidu prioriteet.

Nende programmide elluviimine aitab Kelami sõnul kujundada piiriäärsete alade ühist identiteeti ja kasvatada vastastikust usaldust, võimaldades samas ühendada eri piirkondade teadmisi ja kogemusi. Heaks näiteks sellisest usalduse loomisest on Eesti-Vene piirialade ettevõtjate ühised pingutused Tartu-Pihkva laevaliini ettevalmistamisel.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu piiriülese koostöö võtmeküsimusele: " See tegevus kannab vilja ja kujuneb jätkusuutlikuks vaid siis, kui programmid kaasavad täies ulatuses kohalikke võime ja tegijaid, kes peaksid osalema niihästi projektide selekteerimisel kui ka nende elluviimisel."

Kelam tegi ettepaneku, et Euroopa Komisjon suurendaks järgmisel rahastamisperioodil piiriülese koostöö rahastamist Euroopa naabrusinstrumendi vahendeist. Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm toetab hetkel 26 eri projekti 23 miljoni euro väärtuses.

Kelami arvates pakub Läänemere strateegia koos piiriülese koostöö programmidega ning Euroopa naabrusinstrumendiga olulisi võimalusi rohujuuretasandi arenguks ning viljakateks kodanikualgatusteks, mida on mõlemad pooled vajavad.

Peterburis toimunud konverentsi ( EU Baltic Sea Non State Actors and Local Authorities Programme) korraldajaks oli Euroopa Liidu ametlik delegatsioon Vene Föderatsiooni juures.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Facebook: Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Tunne Kelam: "Vabadus kannab vilja ainult tihedas seoses vastutuse ja väärikusega"

2012-02-07

Bonnis toimuval rahvusvahelisel konverentsil "Saksamaa, Euroopa Liit ja Araabia kevad" pidas põhiettekande Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kes kõneles vabaduse tähendusest ning Euroopa Liidu tulevikust Eesti taasiseseisvumise kogemuse näitel.

Eesti saadiku põhisõnum oli, et Araabia kevad on ainulaadne võimalus mitte ainult Põhja-Aafrika maade jaoks, vaid ka Euroopa ja USA jaoks tugevdamaks solidaarsust ning vastastikkust võimet muutuda.

"See tähendab võimalust loobuda autoritaarsete režiimide sõprusele rajanevast reaalpoliitikast ning asetada põhirõhk väärtustepõhisele poliitikale."

Tunne Kelami sõnul vallandas Araabia kevade püüd vabaduse, inimväärikuse ja sotsiaalse õigluse järele ning edukas koostöö Euroopa ning noorte revolutsioonide vahel peab rajanema samadele eesmärkidele. Kelami hinnangul kannavad Euroopa riigid kaasvastutust autoritaarsete režiimide toetamise eest: "Kõigil meil on vajadus ja võimalus muuta oma poliitikat väärtustepõhiseks."

Tunne Kelam tõi eeskujuks Eesti kogemuse diktatuurist vabanemisel, mis tugines rahumeelsetele kodanikualgatustele ning demokraatlike alternatiivide kujundamisele.

Vabaduse saavutamise järel on esmatähtis radikaalsete struktuursete reformide teostamine ning valmisolek seniseid kivistunud välispoliitilisi vahekordi ümber hinnata. Eesti on Tunne Kelami sõnul näide sellest, kuidas on võimalik edukalt struktuurseid reforme teostada, majandust elavdada ning vältida võlaorjusse sattumist.

"Vabadus kannab vilja ainult tihedas seoses vastutuse ja väärikusega."

7-10. veebruarini kestvat konverentsi korraldavad Bonni ülikooli Euroopa Integratsiooniuuringute instituut ning Vahemere Diplomaatiline Akadeemia (Mediterranean Academy of Diplomatic Studies). Kolmepäevasel konverentsil osalevad peamiselt Lähis-Idast, Põhja-Aafrika ja Balkanimaadest pärit ühiskonnategelased, noored diplomaadid ja üliõpilased.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Facebook: Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Usu küsimus

2012-02-07

Poliitikud, kes väidavad, et Nõukogude okupatsioon on usu küsimus, võiksid hoopis endalt küsida, millise riigi kodanikud ja poliitikud nad usuvad ennast olevat.

Septembris 1992 olin ma noor diplomaat Eesti esinduses ÜROs. Eesti alustas oma esimest täishooaega ÜRO liikmena ja meie kohati koomilisi, kohati õpetlikke vahejuhtumeid tekitavate ülesannete hulka kuulus selgitamine, mis riik see Eesti selline on.

Tollal polnud suurele osale ÜRO liikmetest sugugi selge, kas Eesti Vabariik on sama riik, mis 1940. aastal okupeeriti ja de facto ajutiselt kadus, või mingi uus riiklik moodustis, mis tekkis Moskva armust Nõukogude Liidu lagunemisel. Teatavasti esindab Vene Föderatsioon tänaseni just viimast seisukohta.

1992. aasta sügisel tõi Moskva esimest korda nn vene vähemuse inimõiguste rikkumiste teema rahvusvahelisele areenile. Üks venelaste argumente oli, et kõik Eesti elanikud on endised NSV Liidu kodanikud ja neil peavad seetõttu olema täpselt samad poliitilised õigused.

Suursaadik Ernst Jaaksoni eestvõttel kohtusime asja arutamiseks ÜRO Vene esinduse diplomaatidega. Üks neist asus kohe ründavale positsioonile ja teatas: «Mis okupatsioonist te räägite, mis järjepidevusest? Teid ei olnud eelmisel aastal veel olemaski ja nüüd räägite midagi oma kodanikest. Kas te ise ka usute seda juttu?»
Jaakson vaatas Vene nõunikule rahulikult silma ja küsis: «Kas te näete mind?»
«Mis mõttes,» kohmas venelane.

Jaakson võttis taskust 1932. aastal välja antud Eesti diplomaatilise passi, kus olid sellest ajast pidevalt kehtinud USA diplomaatilised viisad. «Ma olen siin juba üle kuuekümne aasta üht ja sama riiki esindanud. Kui te tõesti usute, et mind enne eelmist aastat olemas ei olnud, olen sunnitud teie terves mõistuses kahtlema hakkama.»

Nüüd on seisukohale, et Ernst Jaaksonit ja Eesti Vabariiki ei olnud enne 1991. aastat olemas, asunud ühe Eesti parlamendierakonna peatne liitlaspartei. Mõne päeva eest teatas Vene Erakond Eestis (VEE) esimees Stanislav Tšerepanov, et Eesti lähiajaloo valusate teemade suhtes tuleks kehtestada moratoorium ja et «me ei saa ega hakka siin rääkima millestki peale selle, et Nõukogude armee vabastas Euroopa fašismist».

Ebaselgeks jäi, kas see vabastamise jutt käiks ka moratooriumi alla või mitte. VEE esimehe asetäitja Gennadi Afanasjev leidis aga, et Eesti Vabariigi okupeerimise fakt Nõukogude Liidu poolt on usu, mitte õigusküsimus, kuna vastavas asjas ei olevat ühtki kohtuotsust.

Seisukoht, et praegune Eesti on uus riiklik moodustis, riikluse juriidilist järjepidevust ei ole ning vastavalt ei ole tegelikult oluline, kas Eesti okupeeriti või mitte, levis mäletatavasti üsna laialt juba iseseisvusliikumise aastail.

Kui okupatsiooni ei olnuks ehk Eesti liitunuks NSV Liiduga vabatahtlikult ja õiguspäraselt, rajaneksid Eesti-Vene praegused suhted hoopis muudel alustel. Eesti oleks samasugune uus riik nagu Tadžikistan ja 1992. aasta vestlus Vene diplomaadi ja Ernst Jaaksoni vahel oleks pidanud kulgema hoopis teisiti.

Loomulikult vastab tõele Tšerepanovi väide, et Eestis on eri peredel erinev ajalooline kogemus. Tõepoolest «mõni kannatas Siberi laagrites, mõni koonduslaagrites, mõni sõdis ühel poolel, mõni teisel».

Samamoodi on erinev ajalooline kogemus Saksa peredel. Mõni istus koonduslaagris, mõni pani istuma. Kellelgi või vähemasti mitte mõne legaalse erakonna juhil ei tule aga pähe väita, et seetõttu lähtubki toimunu hindamine «perekonnast ja ajaloolisest mälust». Vastupidi, tänapäeva Euroopa õiguses on näiteks holokausti eitamine valdavalt lausa kriminaliseeritud. Kõik lähtub rahvusvahelisest õigusest, rahvusvahelistest konventsioonidest inimsusvastaste ja sõjakuritegude kohta ning rahvusvaheliste kohtute praktikast.

Afanasjevi väide, et Eesti okupeerimise küsimuses puuduvat rahvusvahelise kohtu lahend, ei ole muide mitte midagi uut. Selle argumendi lasi Vene Föderatsioon käibele hiljemalt 2005. aastal, mil Vene asevälisminister Vladimir Tšižov esitas Moskvat väisanud Eesti ajakirjanikele umbes sellise mõttekäigu: «20. sajandi keskel tähendas okupatsioon definitsiooni kohaselt midagi, mis algas relvastatud konflikti või võõrvägede sissetungiga. Kuid midagi sellist ju ei toimunud.»

Okupatsiooni olevat eestlased oma riigis välja mõelnud, kuid ükski rahvusvaheline kohus polevat seda kunagi tunnistanud. Viimane Vene Föderatsiooni seisukoht Eesti okupeerimise kohta avaldati novembris 2011, kui Venemaa välisministeerium andis välja nn ajaloolise õiendi NSV Liidu välispoliitika kohta 1939-1941. Moskva püsib vankumatult stalinlikul positsioonil: Eesti seadusandlik võim olevat pöördunud Moskva poole palvega võtta Eesti Nõukogude Liitu ning see palve olevat rahuldatud.

Venemaa seesugune seisukoht kurvastab meid jätkuvalt, kuid siin pole suuri üllatusi. Eesti poliitikutega on asi teisiti. Siin kehtivad Eesti ja Euroopa seadused. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 2008. aastal vastu otsuse, millega kohustatakse liikmesriike kriminaliseerima käitumine, mille eesmärk on avalikult «andestada, eitada või oluliselt pisendada genotsiidikuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid».

Vastavad teod on määratletud rahvusvahelise kriminaalkohtu statuudi ja Nürnbergi tribunali statuudiga. Erinevalt härra Kossatšovi ja VEE väitest on Euroopa Inimõiguste Kohus vähemalt kahel korral andnud oma otsuse Eesti staatuse ja siin okupatsioonivõimude poolt toime pandud kuritegude suhtes.

Nimelt keeldus kohus 2006. aastal kahe põhjalikult põhjendatud otsusega menetlemast ühe Eesti Vabariigi poolt inimsusvastastes kuritegudes süüdi mõistetud KGB operatiivtöötaja ja kahe küüditaja apellatsioonitaotlusi. Vähemasti ühte neist taotlustest finantseeris muide Vene välisministeerium. Euroopa kõrgeim kohtuinstants andis seega neile asjadele oma lõpliku ja edasikaebamatu hinnangu. Esiteks kinnitas kohus, et küüditamine ja metsavendade kohtuväline mõrvamine oli inimsusvastane kuritegu. Teiseks leidis kohus, et Nõukogude okupatsiooni sooritatud kuritegude menetlemisel on õige ja kohane kohaldada Nürnbergi printsiipe.

Seetõttu jääb selgusetuks, miks Euroopa Liidu poliitik Afanasjev peab neid printsiipe meil kohaldamatuteks. Ja mis selles kontekstis ehk olulisim, mõlemad kohtuotsused ütlevad: «Kohus märgib, et [---] pärast ultimaatumit 1939. aastal seada Eestis sisse Nõukogude sõjaväebaasid, leidis juunis 1940 aset laiaulatuslik Nõukogude vägede sissetung Eestisse. Riigi seaduslik valitsus kukutati ja Nõukogude võim kehtestati jõuga. Saksa 1941-44 okupatsiooni järel jäi Eesti NSV Liidu poolt okupeerituks kuni iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.»

Ma ei tea, mida küsiks härradelt Tšerepanovilt ja Afanasjevilt täna Ernst Jaakson. Aga härrad ise võiksid endalt küsida, kas nad mõistavad, millise riigi kodanikud ja poliitikud nad usuvad ennast olevat.

Kõrgkoolis ei jätku poolest rehkendusest

2012-02-07

Kõik võimekad õpilased peavad saama võimaluse kõrgkoolis tasuta õppida, kuid õppekava tuleb täita sada protsenti.
Kõrgharidusreform ja õppemaksuta kõrghariduse kättesaadavus on olnud pikalt arutelus. Sõna sekka on saanud öelda kõik osapooled ja kõigi ettepanekutest oleme saanud mingi osa seadusse kirjutada.
Eesti kõrgharidus vajab põhimõttelisi muudatusi, sest pikemas vaates see ei toimi. Seda peamiselt kolmel põhjusel: kõrgharidus pole tõhus, samas on ebaõiglane, sest pole kõigile võimekatele ja õpitahtega noortele kättesaadav ning kõrghariduse kvaliteet on ebaühtlane.

Tuleb maksta vajaduspõhiseid õppetoetusi

Praegu veedab üliõpilane ülikooli seinte vahel keskmiselt seitse aastat. Säärane pikalt veedetud aeg ülikoolis pole tõhus, samas on see riigile kulukas.
Tuleb luua olukord, et nii ülikoolide kui ka üliõpilaste huvi oleks lõpetada õpingud nominaalajaga, mis bakalaureuseõppe puhul on üldjuhul kolm aastat.
Teine oluline aspekt on kõrghariduse kvaliteet. Eesti kõrghariduse rahastus on 1996. aastast saati põhinenud riiklikul koolitustellimusel, mille kaudu on püütud suunata üliõpilasi õppima ka erialasid, mille vastu on huvi väike. Kahjuks pole niisugune regulatsioon loodetud tulemusteni viinud. Selline rahastussüsteem soosib suuri kõikumisi üliõpilaste tasemevahes. See tähendab, et ühes auditooriumis istuvad koos väga erinevate võimete ja huviga üliõpilased.
Kolmas probleem on kõrghariduse ebaõiglus. Osa tudengeid pääseb ülikoolis tasuta õppekohtadele, teistel tuleb õpingute eest maksta kogu ülikoolis oleku ajal, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest.
Samuti on majanduskitsikuses noortel kas üldse võimatu õppima minna või siis kogu jõuga õpingutele pühenduda, seepärast on kavas hakata maksma vajaduspõhiseid õppetoetusi.
Tasuta kõrghariduse mõte seisneb eeskätt selles, et pere rahakoti suurus poleks määrav noore inimese haridusvalikutes ja kõigil andekatel noortel oleks võimalik ülikoolis õppida.
Reform on oma eesmärkides tunnustust leidnud, kuid siiani on mitmes punktis üleval teravad vaidlused.
Uue kava järgi saavad ülikoolis tasuta õppida kõik, kes sisseastumisel ületavad oma teadmiste poolest nõutud lävendi. Selge põhjenduse korral võib erandjuhul kehtestada ka õppekohtadele arvulise piirangu.
Tasuta õppimise eeldus on aga, et üliõpilane teeb ära kogu nõutud töö. Selle vastu on üliõpilased tugevalt protestinud ning nende ettepaneku kohaselt tuleks täita õppekava vaid 75 protsendi ulatuses. Selle ettepanekuga nõustuda ei saa. Kui maksumaksja maksab kinni õpingud, siis sellele peab vastama ka täismahus õppimine. Kui osa ainepunkte jääb tegemata, on kõrgkoolil õigus küsida järgneval semestril osalist õppemaksu, mis arvestab tegemata töö mahtu.
Küll on ette nähtud erandeid, näiteks alla seitsmeaastast last või puudega last kasvatavale vanemale, et lapsevanemal oleks võimalik lastekasvatamist ja õpinguid ühitada.
Teine erimeelsus on seotud akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemisega. Praegu on tavapärane, et akadeemiline puhkus võetakse nn poole kohaga õppimiseks ning sellega venitatakse oma õpingute aeg pikaks.
On üldine huvi, et õppima asunud noor oma õpingud ka mõistliku ajaga lõpetab, seepärast on edaspidi kavas viia akadeemilise puhkuse mõte ja tegelikkus vastavusse.
Kui õppija ei saa õppida haiguse tõttu, välisriigis aset leidva programmi tõttu või muul põhjusel, siis samal ajal ei saa ta olla ka ülikooli laboris või õiendada eksameid.

Riik ei pea maksma kinni igavese üliõpilase seisust

Muidugi on ka ette nähtud erandeid, näiteks saab akadeemilisel puhkusel olles õppekava täita alla kolmeaastase lapse vanem, samuti ajateenija, kelle ajateenistus võib ju lõppeda semestri keskel.
Pingelised olid arutelud seaduse jõustumisaja üle. Nüüd oleme osapooltega läbi rääkides kokku leppinud, et seadus jõustub järgmise aasta algul ning õppemaksuta saab asuda õppima alates 2013. aasta septembrist. Nii on võimalik kõik ümberkorraldused ette valmistada. Neist olulisim on vajaduspõhiste õppetoetuste maksmine.
Seadus on praegu valitsuses kooskõlastusringil ja jõuab peagi riigikokku menetlusele. Seni on makstud stipendiumi vaid parimatele õpitulemuste eest. Nüüd on kavas hakata maksma õppetoetust nendele, kelle majandusseis muidu õpingutele pühenduda ei võimaldaks.
Loodetavasti saab seaduseelnõu vastu võtta veebruari teisel nädalal. Nende muudatuste abil loome võimaluse õppida kõigile võimekatele inimestele, kes on valmis pingutama.
Loodetavasti lepivad praegused protestijad sellega, et riik ei pea maksma kinni nn igavese üliõpilase seisust. Riik on valmis looma õppimisvõimalusi, aga nende kasutamine sõltub juba õppijatest.

Ülle Madise pälvis „Teenäitaja 2011“ aunimetuse

2012-02-06

Täna anti Riigikogu Kalevipoja saalis Eesti Naiste Koostöökett "Teenäitaja 2011" aunimetusega kaasas käiv küünlajalg üle Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madisele.

"Tänases Euroopas ja Eestis on enam kui kunagi varem tähelepanu all vabadus ja demokraatia, õigus ja õiglus, seda nii kodanike kui riikide vahelistest suhetes. Küllap nendel põhjustel esitasid mitu Naiste Koostööketti kuuluvat organisatsiooni üksteisest sõltumatult "Teenäitaja" kandidaadiks äärmiselt tundliku ühiskondliku närviga õigusteadlase professor Ülle Madise," ütles IRL-i naiskogu juhatuse liige Annely Akkermann.

Aunimetuse eesmärk on väärtustada eetikat, parandada poliitilist kliimat, mõjutada suhtlemist ja poliitilist kultuuri, kaitsta isiku õigusi ja vabadusi.

Teenäitajaks võib olla avaliku elu tegelane, kes oma tegevusega on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid, arendanud euroopalikku kultuuri, edendanud võrdõiguslikkust, aidanud lahendada ühiskonda ahistavaid kriise või vastuolusid.

Seni on Teenäitaja aunimetuse pälvinud Ülle-Marike Papp, Silvi Ojamuru, Külli Vollmer, Ülle Aaskivi, Marina Kaljurand, Viive Rosenberg, Airi Värnik ja Siiri Oviir.

Eesti Naiste Koostööketi eesistuja 2012. aastal on IRL-i naiskogu

Urmas Reinsalu õnnitles Soome presidendivalimiste võitjat Niinistöt

2012-02-05

IRL-i esimees Urmas Reinsalu õnnitles Soome presidendivalimiste võitjat Sauli Niinistöt, märkides, et tegemist on Soome poliitikas ajaloolise hetkega, kus konservatiivse Koonderakonna esindajate kanda on nüüd ühtaegu nii presidendi kui ka peaministri ametikoht.

„Mul on hea meel, et meie sõsarpartei Soomes, kellega oleme olnud heas koostöös 90ndate algusest saati, võitis 56-aastase vaheaja järel Soome presidendivalimised. Kahtlemata on tänane Niinistö võit märgilise tähendusega terves Euroopas," ütles Reinsalu.

Tema hinnangul näitasid presidendivalimised selgelt, et konservatism on muutunud Soomes peavoolu poliitikaks.

Urmas Reinsalu sõnul on IRL-i ja Soome Koonderakonna läbikäimine tihe. „Sissekujunenud tava kohaselt kohtuvad kahe erakonna juhtkonnad ja ministrid regulaarselt, et arutada omavahel nii päeva- kui üldpoliitilistel teemadel," rääkis Reinsalu.

IRL ja Soome Koonderakond kuuluvad mõlemad Euroopa paremerakondade katusorganisatsiooni Euroopa Rahvapartei (ERP) koosseisu. ERP on suurim üle-euroopaline erakond.

Rail Baltic tuleb läbi Pärnumaa

2012-02-04

Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et nüüd, kui oleme viimase 20 aasta jooksul liitunud rahvusvaheliste organisatsioonidega, millest oleme unistanud, on aeg pöörata tähelepanu füüsiliste sildade ehitamisele Eesti ja Euroopa vahele.

Alustatud on energiaühenduste loomisega, valminud on elektrikaablid Soome ja Eesti vahel. Väga palju aega ja raha on kasutatud automaantee Via Baltica rekonstrueerimiseks. Eesti ühendamine Rail Balticu abil Lääne-Euroopaga kõige tänapäevasemal viisil on ülimalt oluline poliitiline eesmärk.

Läbimurre

Pärnumaale siseriiklikult olulisim läbimurre rahvusvahelise trassi asukohavaliku osas toimus kahtlemata 2011. aasta juunikuus, kui esitleti Briti konsultatsioonifirma AECOM koostatud detailse tasuvusuuringu lõppraportit. Uuringus analüüsiti 20 trassivarianti, juhtkomiteele esitatud neljast variandist valiti välja läbi Pärnu kulgev trass, millele koostati detailne tulu-kulu analüüs.

Rail Balticu uuringu lähteülesandeks oli uurida 1435 mm standardile põhineva kahe rööpapaariga, elektrifitseeritud, võimalikult optimaalse marsruudiga raudtee rajamise võimalust, mida kasutatakse üheaegselt nii sõitjate kui kaubavedudeks. Maksimaalne kiirus oleks 240 kilomeetrit tunnis ja rongi pikkus 750 meetrit.

Uuring lähtus printsiibist, et luuakse eraldiseisev raudteeinfrastruktuur Tallinnast Leedu-Poola piirini, mille majanduslik mõjuala hõlmab peale Baltimaade Soome, Rootsi, Venemaa loodeosa, Poola ja Saksamaa.

Konsultatsioonifirma analüüsis kogu regiooni majandussituatsiooni ja sellest tulenevat teenuse nõudlust ning arenguperspektiivi (SKP, rahvastiku kasv jne), samuti võeti arvesse praegusel ajaperioodil regiooni läbivad kaubavahetuse mahud, selleks kasutatavate transpordiliikide osakaalud ja liikumise suunad, sõitjate liikumise vood.

Analüüsi tulemusel koostati arengustsenaariumid ja liiklusmahtude prognoosid aastani 2040.

Uuringu koostamisel võeti arvesse marsruutide pikkused ja sellest sõltuvad investeeringukulud, kõik uued või ümberehitatavad terminalid, eritasandilised ristumised, uued sillad ja muud rajatised. Samuti arvestati liiklemiseks kuluva ajaga, teisisõnu ajavõiduga eri trassilahenduste puhul.

Loomulikult ei jäänud tähelepanuta keskkonnaküsimused, asulatest ja Natura 2000 aladest läbi minek ning kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemisest tulenev kasu keskkonnale ja riigi rahakotile.

Rail Balticu töörühm

Senised investeeringud Eestit ja Lätit ühendava raudteevõrgu arendamiseks, nõndanimetatud Rail Balticu esimene etapp, on tehtud lõikudel Tartu-Valga ja Tallinn -Tapa. Kokku rekonstrueeriti 191,28 km raudteed, projekti maksumuseks kujunes 81,4 miljonit eurot ja selle tulemusena saavad reisirongid sõita kiirusega 120 kilomeetrit tunnis.

Kahjuks pole Läti oma raudteesse (Valka-Riia vahel) samaväärselt investeerinud ja kahtlemata vähendab see oluliselt rongiliikluse atraktiivsust Tallinnast Riiga sõitjate jaoks. Samas markeerib eeltoodud õpetlik kogemus, kui olulised on Rail Balticu arendamisel riikidevaheline koostöö, ühisettevõtte loomine ja ajaliselt ehituse kulgemine lõunast põhja suunas.

Kui Eesti ehitaks Euroopa Liidus tuntud tublidusega Rail Balticu oma territooriumil asuva lõigu välja, aga Läti otsustaks seada oma prioriteediks Venemaa suuna, läheks projekt sõna otseses mõttes metsa või rappa. Rail Balticuga saaks sõita Urissaare metsa seenele ja Nigula rappa linde vaatlema.

Kolme Balti riigi valitsused on jõudnud otsusele, et senine Rail Balticu riikidevaheline projektijuhtimise skeem ei ole toiminud küllalt efektiivselt ning uude etappi astumiseks on vaja luua Eesti, Läti ja Leedu arendusettevõte, mille moodustamiseks on loodud eri riikide kuuest esindajast koosnev töörühm.

Arendusettevõte oleks edaspidi koostööpartner planeeringute valdkonnas, detailsete tehniliste lahenduste väljatöötamisel ja sotsiaalmajanduslike mõjude uurimisel. Arendusettevõte peab välja töötama Rail Balticu projekti tegevuste kavad, investeeringuprogrammi elluviimise struktuuri ja õiguslikud alused, lahendama strateegilised ja organisatoorsed küsimused.

Samuti tegeleks arendusettevõte turu-uuringute ja eelturundusega, finantsplaneerimise ja -juhtimise, projekteerimise ja ehituse ning kõigi eelnimetatud tööde hankimisega. Hiljem kasvaks loodavast ettevõttest välja Rail Balticu raudtee taristu omanik.

Optimistlik ajakava

Projekti järgmiseks sammuks on Rail Balticu teemaplaneeringu algatamine, mille raames reserveeritakse konkreetne raudtee trassikoridor ja määratletakse täpselt selle kulgemine nii suuremates linnades kui maapiirkondades. Töö sisaldab mahukaid geoloogilisi ja geodeetilisi mõõtmisi, paljude keerulisemate liiklussõlmede puhul tuleb minna eelprojekti täpsusastmele.

Planeeringud tuleb algatada valitsustel riiklikul tasandil ja samaaegselt kõigi Balti riikide territooriumil. Paralleelselt tuleb koostada strateegilise keskkonnamõju uuring ja tehniline eskiislahendus.

Planeerimiseks on kavandatud aega vägagi optimistlikult, kolm-neli aastat. Pärnumaal on kogemus, et pea niisama palju võttis aega Via Baltica uue trassikoridori teemaplaneering, mis on väikesemahulisem ja tehniliselt ilmselt mitte nii mitmetahuline. Tõeliselt murelikuks teeb omavalitsuste planeerimisvõimetus, mõnes vallas planeeritakse tagasihoidlikku elu- või ärihoonet mitu aastat.

Pärnu kesklinna silla planeerimiseks kulunud ajast ning saavutamata tulemusest on lausa piinlik rääkida.

Teisalt pole rohkem aega võtta, raha ehituseks on kavandatud Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist 2014-2020. Tõsi, raha saab kasutada veel kaks aastat pärast eelarveperioodi lõppu. Nii suurte projektide puhul on võimalikud erandid.

Ajakava võiks olla selline, et 2012 luuakse arendusettevõte, 2012-2015 tegeldakse teemaplaneeringute, detailplaneeringute, tehnilise eskiisi ja keskkonnamõju hinnangutega. 2015-2018 toimuksid trassi tehniline planeerimine (eelprojekt ja ehitusprojekt) ning 2017-2019 hankemenetlused. Ehitus leiaks aset 2019-2024.

Kõigi plaanide täitumisel oleks võimalik sõita rongiga Pärnust Tallinna, Riiga ja Euroopa südamesse vahest 2025. aastal.

Paljud skeptikud on mulle öelnud, et Pärnumaa ei saa Rail Balticust enamat kui möödakihutavaid ronge vaadata. Tõenäoliselt ei peatu Tallinna-Riia rong Pärnus, kuid kindlasti saame sõita "lähiliinirongiga" Riiga, et seal kiirrongile ümber istuda. Samuti saaks Tallinna, sest uuring lähtub sõitjate vooge arvestades ka Tallinna ja Pärnu vahel igapäevaselt liiklevatest sõitjatestki.

Praegu liigub Tallinn ja Pärnu vahel eri transpordiliike kasutades 2070 inimest päevas, 2020. aastal arvatakse liikuvat 4029 inimest ja 2040. aastal 5445 inimest. Infrastruktuuri planeerimisel on omapärane, aga väga selge spetsiifika: tarbijad tulevad siis, kui ehitus on valmis.

Teisisõnu, silla planeerimisel ei saa võtta aluseks kohta, kust inimesed tavatsevad üle jõe ujuda. Sõitjad tulevad, kui raudtee on valmis ja rongid liiguvad. Soomes on viimase kümne aasta kestel raudteel sõitjate arv kasvanud kümme korda, 7 miljonilt 70 miljonile.

Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni sõnade järgi on võimalik ette näha, et Soomest Saksamaale soovib sõita viis-kuus rongitäit kaugsõiduautosid päevas, sellevõrra ohutumaks ja mugavamaks muutuks autoliiklus Via Baltical.

Pärnumaale on Rail Baltic võimalus paremaks ja kiiremaks ühenduseks Euroopaga, nii meie tööstuste kaubavahetuse edenemiseks kui uute turismiturgude avanemiseks.

Järgmistel aastatel ei piisa ainult huviga Rail Balticu arengute jälgimisest ja tugitoolis "pöidla hoidmisest". Pärnumaal tuleb anda oma väga töine panus planeerimisprotsessi konstruktiivseks ja sujuvaks menetlemiseks. Loodetavasti suudab Pärnumaa näidata tahet ja suurepärast tulemuslikkust.

IRL-i Põlvamaa piirkonna esindajad tähistasid Tartu rahu aastapäeva

2012-02-04

Seoses Tartu rahu 92. aastapäevaga asetasid IRL-i Põlvamaa piirkonna juhatuse liikmed Kaido Pütsepp ja Jaanis Võsu pärja Põlva Vabadussõja mälestussambale.

Mälestussamba juures süütas Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola pidupäeva puhul küünla ja Põlva Püha Peetri koguduse preester Leevi Lillemäe pidas aastapäevale suunatud avakõne. Avakõne järel said sõna Põlva maavanem Ulla Preeden ning Isamaa ja Res Publica Liidu Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp, kes edastas sõnumi endise maavanema, erakonna peasekretäri ja Riigikogu liikme Priit Sibula poolt. Sõnavõttude järel asetasid pärja mälestussamba jalamile maavanem Ulla Preeden, Kaitseliidu esindaja, Põlva linnapea ning IRL-i Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp.

Priit Sibul vabandas, et ei saanud töökohustuste tõttu isiklikult pärja panekul osaleda ja teatas, et käis austust avaldamas Tallinna Võidusamba juures. Sibula sõnul kirjeldab Tartu rahulepingu sõlmimise päev üsna hästi ja kokkuvõtlikult ka tänapäeva, mis oma argistes toimetustes on täis erinevaid katsumusi ja barjääre. Ta lisas, et hea tahtmisega suudetakse katsumused ja barjäärid seljatada ning saavutada tulemusi, mille üle saab rõõmu tunda. „Me oleme rahvana elanud üle Põhjasõja, võidelnud end iseseisvaks Vabadussõjas, käinud läbi küüditamise raske raja. Aga see kõik ei ole meid murdnud," märkis Sibul ning lisas, et hetkel võib kaaskodanikke kuulates jääda mulje, et just neil päevil elatakse üle kõige keerulisemaid aegu, kuid olukord on tegelikkuses hoopis vastupidine.

Priit Sibul lisas selgituseks: „Vaatamata kõigele elame me praegu läbi ajaloo kõige jõukamat perioodi, mil ise oma peremeestena toimetame. Ma loodan, et mõistame seda ja kuna oleme elanud ajaloos läbi väga keerulisi
aegu, siis ei lase end lämmatada ka headel aegadel." Sibul loodab, et Tartu rahulepingu aastapäev annab võimaluse mõelda ja tunda rõõmu oma riigist ja rahvast. Ta tänab kõiki, kes on aidanud kaasa Eesti riigi tekkimisele ja kõigile neile, kes seda igapäevaselt rõõmuga südames edasi kannavad ja paremaks muuta soovivad.

92 aastat tagasi allkirjastasid kaks meest - Jaan Poska ja Adolf Joffe rahulepingu, mida peetakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

Pärnu piirkonna esimeheks sai Siim Suursild

2012-02-03

Küünlapäeval kogunenud IRL-i Pärnu piirkonna uus juhatus, kuhu kuuluvad Mari Suurväli, Marvi Volmer, Marika Laidna, Peeter Prisk, Meelis Kukk, Andres Metsoja, Siim Suursild ja Annely Akkermann, valis senise esimehe asemele Siim Suursilla.

„Minu rohkem kui kaheaastane teenistus piirkonna esimehena pakkus väljakutseid ja eduelamusi, rõõmu headest kaaslastest ja koos saavutatud õnnestumistest," kommenteeris Annely Akkermann 14. jaanuaril valitud uue juhatuse otsust erakonnakaaslastele saadetud e-kirjas. Isiklikus plaanis jõudis Annely Akkermann kahe ja poole aastaga Kihnu vallavanema ametikohalt tubli poliitiku karjääri tippu - Riigikogu liikmeks ja IRL eestseisuse liikmeks.

Annely Akkermanni juhtimisel pääses IRL tagasi Pärnu linnavalitsuse koosseisu, saavutati kõigi aegade parim tulemus Riigikogu valimistel. Samas nendib ta organisatoorseid puudusi. Kuna erakonnal on olnud viimastel aastatel suuri rahalisi raskusi, siis puudus Pärnus palgaline töötaja ja kontor.

„Väga oleks tahtnud jätkata, eriti erakonna tugevdamisega valdade tasandil," ütles tarmukas Pärnumaa naine, kelle sõnades peegeldub soov ka edaspidi seista Pärnumaale võimalikult lähedal.

IRLi Raplamaa piirkonna juhiks valiti Andrus Saare

2012-02-01

IRLi Raplamaa piirkonna juhatus valis oma esimesel koosolekul järgmiseks kaheks aastaks piirkonna esimeheks ühehäälselt riigikogu liikme Andrus Saare.

„Kindlasti annab Raplamaa oma panuse, et erakonnas täituks peagi 10 tuhat liiget, kuid sellest olulisemaks pean olemasolevate liikmete kaasamist ja nende mõtete ning ettepanekutega arvestamist. Erakond algabki maakonna osakondadest ja nende lihtliikmetest. Säärasest arusaamast lähtudes on IRL-l potentsiaalne võimalus tõusta suurimaks parteiks Eestis," rääkis Saare.

Endine Kohila vallavanem Andrus Saare on lõpetanud Tallinna Ülikoolis haldus- ja ärikorralduse bakalaureuseõppe. Ta on riigikogu Rahanduskomisjoni ja Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon liige. Viimastel Riigikogu 2011. aasta valimistel kogus ta Harju- ja Raplamaal 835 häält.
IRL-i Raplamaa piirkonnas on üle 300 liikme ja kohaliku võimu vastutus on võetud viies omavalitsuses.

IRLi parlamendifraktsioon külastabl Järvamaad

2012-02-01

IRLi riigikogu fraktsioon külastab täna Järvamaad eesmärgiga kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega, et kuulata nendepoolseid mõtteid kohaliku ja üleriigilise poliitika kujundamise osas.

Järvamaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, aseesimees Kaia Iva, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas, sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Liisa Pakosta, Annely Akkermann, Andrus Saare, Erki Nool, Peeter Laurson, Andres Jalak, Aivar Kokk ja Juku- Kalle Raid.

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud külastavad Järvamaa omavalitsusi, ettevõtteid ja haridusasutusi. Näiteks külastab Liisa Pakosta Koeru Hooldekeskust ja lasteaeda. Aivar Kokk teeb visiidi Eivere mõisa. Tõnis Lukas annab Väätsa Põhikoolis, Erki Nool Järva-Jaani Gümnaasiumis ja Koeru Keskkoolis, Margus Tsahkna Türi Põhikoolis ja Marko Mihkelson Paide Ühisgümnaasiumis koolitunde.

Ene Ergma kohtub Oisus huviseltsiga ja Paides eakatega. Tõnis Lukas, Ene Ergma ja Juku-Kalle Raid teevad koos teiste külastajatega rännaku Ajakeskuses Wittenstein. Marko Pomerants tutvub Valgehobusemäe võimalustega.

Samuti peab Marko Mihkelson avaliku loengu Järvamaa raamatukogus ja Türi Kultuurimajas teemal „Kuuba- sotsialismi tegelik pale". Türil on Annely Akkermann külaliseks ettevõtlike naiste ümarlauas, kus arutletakse, mis takistab ja mis on toeks naiste aktiivsel osalemisel ettevõtluses ja ühiskondlikus elus.

Baltimaad kavandavad ühiseid samme ühise põllumajanduspoliitika reformi suunamiseks

2012-01-31

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.

„Otsisime ühispositsioone ja taktikat otsetoetuste võrdsustamise saavutamiseks," ütles Seeder. Arutluse all olid lisaks rohestamise , ekspordisubsiidiumid ja toetustasemete lõikamise teemad, mille puhul on Seedri sõnul samuti oluline ühiste positsioonide väljatöötamine.

Lisaks kohtus minister Seeder Läti Parlamendi spiikri Solvita Āboltinaga.

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid 20. jaanuaril Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist. Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida ühisturul.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Baltimaad kavandavad ühiseid samme ühise põllumajanduspoliitika reformi suunamiseks

2012-01-31

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.

Lisaks kohtus minister Seeder Läti Parlamendi spiikri Solvita Āboltinaga.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi Harjumaa piirkonna juhiks sai Marko Mihkelson

2012-01-31

IRLi Harjumaa piirkonna juhiks sai Marko Mihkelson

IRLi Harjumaa piirkonna juhatus valis oma esimesel koosolekul järgmiseks kaheks aastaks piirkonna esimeheks Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni.

„Harju piirkonna juhtimine on mulle tõsine väljakutse. IRL on läbi ajaloo olnud Harjumaal edukas erakond. Samas tuleb meie enam kui 800 piirkonna liikmel koos veel palju ära teha, et toetust ja usaldust hoida ning suurendada," ütles Mihkelson ning lisas, et uue juhatuse suurimaks eesmärgiks on 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks valmistumine.

Tartu Ülikoolis ajaloomagistri kraadi omandanud Marko Mihkelson (42) kuulub Harjumaa piirkonna Viimsi osakonda ning on osutunud Riigikogusse valituks kolmel korral. Viimastel Riigikogu 2011. aasta valimistel kogus ta Harju- ja Raplamaal 3943 häält.

Piirkonna aseesimeesteks valiti Merike Käver ja Erik Sandla. 11-liikmelisse juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Ann Räämet, Andrus Braunbrück, Jan Trei, Erik Sandla, Meelis Härms, Raivo Kokser, Jüri Tümanok, Jaanus Ilumets ning Andres Kaarmann.

Valitsuse kriisikomisjoni õppusel harjutati ulatusliku küberrünnaku lahendamist

2012-01-31

30. jaanuaril toimus valitsuse kriisikomisjoni õppus „Küberpalavik 2012“, et välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste puudused ning leida lahendused nende parandamiseks. Samal õppusel osaleb homme ka valitsus.

„Õppuse positiivseks tulemiks saab pidada ametkondade oskust ja valmidust koostööks, samuti õigeaegsete otsuste kujundamist ja vastuvõtmist ulatusliku küberrünnaku korral,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Õppuse „Küberpalavik 2012“ eesmärgiks on välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste kitsaskohad ning leida lahendused nende parandamiseks. Samuti soovitakse kaardistada puudused kehtivates õigusaktides ning ühtlustada arusaamist olemasolevast võimekusest, et selle kaudu tõhustada ametkondade vahelist koostööd. Õppuse läbiviimine aitab kaasa Eesti kõrgema juhtkonna ettevalmistamisele, et osaleda NATO ja Euroopa Liidu strateegilistel kriisiõppustel.

Siseministri juhitavasse kriisikomisjoni kuuluvad riigisekretär, justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi kantsler, kaitseväe peastaabi ülem, peaministri poolt nimetatud nõunik, päästeameti peadirektor, riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektor, riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor ja siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.

Allikas: Siseministeerium

Volinik Kruusimäe: tasuta ühistransporti taotlev linnavalitsus koolilaste sooduspiletiks raha ei leidnud

2012-01-30

Tallinna linnavalitsus tõmbas vee peale linnavolikogu liikme Tarmo Kruusimäe (IRL) algatatud eelnõule kehtestada koolilastele sooduskuukaart hinnaga üks euro.

„Eelnõu eesmärgiks oli soodustada vanemate järelvalvet oma laste kooliskäimise ja õppimise kohta, suurendada ühistranspordi kasutamise harjumust ning tagada võrdsed võimalused kõigile lapsevanematele," selgitas Kruusimäe.

Tema hinnangul oleks saanud õpilaste näitel katsetada ühistranspordi kasutatavuse tõusu üheeurose piletihinnaga ja rahvaküsitlust korraldamata. "Antud eelnõud oleks saanud kasutada võimaliku tasuta ühistranspordi pilootprojektina - vaadata, kui edukaks kujuneb ühistranspordi populariseerimine, samal ajal väärtustades haridust. Samuti oleksime kokku hoidnud vähemalt 31 000 eurot rahvaküsitluseks mõeldud kulusid ning asuda varem sisulise arutelu juurde ühistranspordi tulevikust ja kvaliteedist," rääkis Kruusimäe.

Linnavalitsus aga eelnõud ei toetanud, põhjendades, et õpilastele soodsamate ühistranspordihindade võimaldamine tähendaks linnale suuremat saamata jäävat piletitulu ning see saab toimuda ainult teiste valdkondade arvelt.

„Kui linn ei toeta rahapuudusele vihjates õpilastele sõidusoodustuse pakkumist, siis on vähetõenäoline, et neil õnnestub seda tervele linnale tasuta pakkuda," arvab linnavolinik Kruusimäe.

IRLi esimeheks valiti Urmas Reinsalu

2012-01-28

IRLi valis täna Tallinnas Nokia Kontsertmajas toimunud suurkogul erakonna juhiks Urmas Reinsalu ning aseesimeesteks Ene Ergma, Juhan Partsi ning Tõnis Lukase. Erakonna auesimeheks valiti Mart Laar.

Reinsalu poolt hääletas suurkogul 977 erakonna liiget, Herkeli poolt andis hääle 465 inimest ning Pakosta poolt hääletas 285 erakonna liiget.

Ene Ergmat toetas 518 inimest, Juhan Partsi 393, Tõnis Lukast 319, Margus Tsahknat 155, Jaak Aaviksood 154 ning Marko Mihkelsoni 122 inimest. Mart Laar teenis auesimehe valimustel 1423 inimese usalduse.

Suurkogu valis ka 20-liikmelise eestseisuse, viieliikmelise revisjonikomisjoni ja üheksaliikmelise aukohtu.

Eestseisuse 20 kohale kandideeris 27 inimest. Valituks osutusid Tunne Kelam (494), Andres Herkel (446), Liisa Pakosta (378), Priit Sibul (371), Siim Kiisler (366), Helir-Valdor Seeder (360), Ken-Marti Vaher (360), Marko Pomerants (360), Peeter Laurson (350), Aivar Kokk (337), Tarmo Kruusimäe (326), Erki Nool (325), Sven Sester (278), Tõnis Palts (275), Toomas Tõniste (253), Andrus Saare (243), Annely Akkermann (236), Madis Kübar (235), Kaia Iva (234) ja Eerik-Niiles Kross (180).

Erakonna aukohtu üheksale kohale oli kandidaate 11, valituks osutusid Avo Üprus (677), Lagle Parek (588), Trivimi Velliste (554), Peeter Tulviste (539), Toivo Peets (475), Jaanus Barkala 567, Tarmo Loodus (440), Kaupo Reede (377), Reet Roos (365)

Revisjonikomisjoni viiele kohale oli kandidaate kaheksa, valituks osutusid Erik Sandla (667), Toivo Jürgenson (654), Ants Pauls (604), Tiit Leier (568) ja Olavi-Jüri Luik (332)

Kokku väljastati suurkogul 1767 mandaati.

Urmas Reinsalu kõne Suurkogul

2012-01-28

Head sõbrad
Me võime meie erakonna saavutatule uhkusega tagasi vaadata.
ERSP sõnastas meie suurima rahvusliku huvi: rahvas jääb püsima, kui on Eesti riik.

Täna peame suutma olla oma pärandi väärilised ning määratlema eesti rahva ja riigi järgmised suured väljakutsed.
Rahvuslike huvide poliitika on selge sõnum, kuidas võtta kokku meie erakonna maailmavaade ja missioon. Tänase päeva poliitika peab olema üles ehitatud meie rahva vaimset ja ainelist heaolu silmas pidades.

Esiteks, rahvuslik julgeolek
Välistan igasuguste kompromisside tegemise meie rahvusliku julgeoleku arvel. Tänu meile on tänavu riigikaitse kulud kaks protsenti rahvatulust. Ja see oli õige otsus.

Teiseks, positiivne muutumisvõime
Oleme väike rahvas ja peame mõistma, et sisemine suletus ja seisak toovad kaasa hääbumise. Eesti tugevus on läbi aja olnud avatus uutele ideedele. Konservatiivne maailmavaade näeb vabaduse ja võimaluste tasakaalustajana vastutust homse ees.

Kolmandaks, inimeste elukvaliteet
Praegustel ärevatel aegadel on inimeste suurim ootus Eesti perede toimetulek ja majanduslik kindlustunne. Usk hakkamasaamisesse ja elu paremaks muutumisse on hädavajalik. Siis, just siis julgetakse tuua ilmale lapsi, nautida kultuuri ja tunda uhkust eestlaseks olemise üle.

Kõik algab initsiatiivist ja ettevõtlikkusest. Vaid töö loob uue väärtuse, kasvatab jõukust ja annab kindlustunde. Selle kõrval on oluline tajuda, et Kultuurielu edendamine on rahvusliku eneseteadvuse alus. Neid samme astudes jõuamegi selle tulevikuseisundini, millest unistan: ühiskonnani, mis koosneb tasuvat tööd tegevast keskklassist, kellel jagub aega ja huvi oma järeltulijate kasvatamiseks ning rikkaliku kultuurielu elamiseks. Need inimesed on uhked oma maa ja ajaloo üle, suhtlevalt avatult ja julgelt kogu maailmaga ning panustavad Eesti riigi arengusse.

Rahvuslik julgeolek, positiivne muutumisvõime ja elukvaliteet on eeldused ülima rahvusliku missiooni täitmiseks - eesti rahva kestlikkuse tagamiseks.
Väikese rahvana ei ole meil õigust kasutamata jätta ühtki arukat abinõu, mis teenib meie rahva arvulise kasvatamise sihti.

Meie rahva kestlikkust hoiavad väärtused.
Vabadus, isamaa-armastus, ettevõtlikkus, perekond, kodu, kohusetunne ja töökus on väärtused, mida inimesed annavad oma lastele edasi. Nende kaitsmine ja soodustamine on meie ühine hool ja vastutus, mille kandmist ei võta keegi teine siin maailmas enda peale.

Me suudame oma missiooni tõhusalt täita vaid siis, kui oleme Eesti poliitikas tegijad ja otsustajad. Järelikult peame suutma hoida ja suurendada valijate usaldust, selleks aga peab ka erakonna juhtimine olema missiooni-, mitte kildkonnapõhine.
Usaldusväärne on erakond, mille tegevuse aluseks on õigusselgus, ennustatavus ja vastutus. See on erakond, mis teenib missiooni, mitte iseennast.

Oma põhimõtetega me ei kauple.
Meie positsiooni tugevdamine eeldab erakonnas tõsist dialoogi.
Pean vajalikuks erakonna uue programmi koostamist Meie infovahetus ja kaasamine peab olema tõhusamalt ja kaasaegsemalt korraldatud.
Väga tähtis on vastastikune lugupidamine ja sõnapidamine.
Minu nägemuses peaks IRL kinni pidama järgmistest põhimõtetest:
jääme usaldusväärseks valitsuspartneriks.
välistame jätkuvalt valitsuskoostöö Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga.
me ei tagane tööst Eesti arengu jaoks vajalike reformide nimel.
peame lähtuma konservatiivse rahapoliitika ja majanduspoliitika põhimõtetest.
väärtustame Eesti ärksat rolli Euroopa Liidus.
peame jätkama tööd valimistel antud lubaduste täitmiseks.
Oleme ja jääme avatud erakonnaks. Ootan meiega liituma kõiki Eesti elu eestvedajaid, kes jagavad meie maailmavaadet.

Hea aatekaaslane,
olen olnud nii Isamaa kui Res Publica asutaja. See annab mulle kindluse öelda, et tean, milleks oleme võimelised. Me suudame palju enamat, kui julgeme teinekord iseendalegi tunnistada.
Elagu IRL, elagu Eesti Vabariik

Liisa-Ly Pakosta kõne Suurkogul

2012-01-28

Head aatekaaslased!

Ma tahaks loota, et tänane üldkogu on meie auväärse ajalooga erakonna jaoks ühes mõttes oluline. Et viimast korda oleks meie kongressil aktuaalne see, millise taustaga meist keegi oli. Kes kampsun, kes lipslane. Õigupoolest oli tunda, et juba eelmisel üldkogul kaks aastat tagasi hakkasid need piirjooned peaaegu hääbuma. Erinevatel põhjustel on nad paraku taas lõkkele löönud ja vaata et tugevamini, kui kunagi varem.

Kahe valitsusvastutust kandnud erakonna liitumine ei saanudki olla kerge, see oli algusest saati teada. Kuid kuus aastat kolisevaid ämbreid, hulgaliselt väärtuslikke meie ridadest lahkunud liikmeid ja poisikeselikku teineteisele ärapanemist, mille peale meie päris konkurendid pihku naeravad - seda peaks olema koolirahaks küllalt.

Seega, minule antud hääl ei pruugi olla Teie jaoks esimene valik, sest vana arm ei roosteta.

Aga ta võiks olla mõistuse hääl lähtuvalt sellest samast unistusest mida just sõnastasin - rabeleda lõpuks lahti vanade ja koltunud konfliktide ahelaist, populismiussist, ümmarguste lubaduste kolinast.

Me pole täna kodust ilmaasjata välja tulnud. Eestil on meid vaja, meid kõiki koos, ühe tõsiseltvõetava erakonnana. Vaadake enda kõrvale, kui palju elukogemust siin saalis on, kui palju on neid inimesi, ilma kelleta poleks Eesti tänast riiki, Eesti taastatud iseseisvust! Ja kui palju on noori inimesi, kes on valmis tehtut hoidma, austama, ja edasi kandma! Meil on võimekus oma ideeline rüht sirgeks ajada.

Meie lahendus, mida olen sõnastanud, on: pöörame Isamaa ja Res Publica Liidus uue, värske lehekülje. IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Arutu kisklemine muudab meid nõrgaks ega võimalda meil tõhusalt kaitsta Eesti rahvuslikke eesmärke. Meie peame jääma ka tulevikus erakonnaks, kelle poole pöördutakse rahvusliku iseolemise kaitseks ja rahva elujärje edendamiseks.

Mida meie, me koos, selleks tegema peame?

Esiteks. Selleks peame me liitma erakonna, et erakond saaks paremini liita Eesti ühiskonda meie programmi järgi, meie ideaalide järgi. Meie ideaalid peavad olema suuremad. Alustame juba täna ja iseendist. Ulatagem siis üksteisele sõbrakäsi.

Teiseks. Selleks peame me kaitsma Eesti rahvuslikke eesmärke ja tegema seda nii, et majanduslikkus ei lämmataks rahvuslikkust, ja et rahvuslikkus ei lämmataks majanduslikkust. Peab leiduma viis olla rahvuslik oma sotsiaalpoliitikas, olla rahvuslik oma majanduspoliitikas, olemata seejuures ksenofoob. IRL peab olema see, kes tasakaalukat vaba majandusmõtet seob rahvusliku mõtteviisiga. See on meie eripära ja meie vastutus - ajada rahvuslik-konservatiivset poliitikat ja eristuda sedakaudu ka oma koalitsioonipartnerist.

Kolmandaks. Selleks peame me muutma IRL kõige populaarsemaks rahvaerakonnaks. Eesti inimestel ei ole täna lihtne, ühiskond on kihistunud, liiga kihistunud, ja keskklass vaesub. Teeme seda, mida inimesed tegelikult tahavad. Selleks on vaja paremat analüüsi kui ka paremat suhtlemist, eeskätt inimeste kuulamist. Kutsume erakonda tagasi need, kes on tundnud ennast kõrvalejäetuna. Arendame välja eetilised suhtlusstandardid, et selle erakonnaga tahaksid liituda need, kes tahavad tõesti Eesti ühiskonnas kaasa rääkida, et uutele poliitikahuvilistele oleks pakkuda lisaks aadetele ka toredat suhtluskeskkonda. Meil on vaja rohkem vabakonna vaimu. IRL peab tõsiselt käsile võtma kõik konkurentsivõime suurendamise võimalused. Arvamusküsitlused näitavad seda armutult.

On öeldud, et neid asju, millest ma rääkisin, pole võimalik ellu viia, mõni on veel öelnud, et naise poolt mitte, mõni on arvanud, et ema ei sobi. Vastupidi, ligimesearmastust, emalikkust ja vaimset nõudlikkust on Eesti poliitika laiemast kriisist väljatulemiseks just nimelt tarvis.

IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Tehke oma vaba valik! Teie valik on igal juhul õige valik, sest teie, Suurkogu liikmed, olete selle erakonna tõelised juhid.

Ene Ergma avaldus Suurkogu eel

2012-01-27

Homme on IRL-i jaoks tähtis päev, mil valime endale uue esimehe. Sedapuhku tahaksin veelkord tänada Mart Laari, kes on olnud IRL-i jaoks väga hea juht ja seda läbi Eesti riigi jaoks keeruliste aegade. Mardi roll meie hea valimistulemuste saavutamisel möödunud aasta Riigikogu valimistel oli väga suur. Aitäh Sulle Mart IRL-i juhtimise eest!

Homme peab IRL-i hakkama juhtima üks kolmest esimehe kandidaadist ja mul on hea meel, et kandideerijaid on rohkem kui üks. Minu tänud kõikidele kandideerijatele, et te olete valmis võtma enda peale vastutust olla IRL-i uus juht.

Homsel Suurkogul näeme nii võitjaid kui kaotajaid, rahulolevaid ja rahulolematuid. Kuid olenemata sellest, kes homsel päeval valituks osutub, tuleb isiklikud pettumused alla suruda ja ehk hoopis hetkeks enda sisse vaadata ja küsida: mida olen ma ise tegemata jätnud, et ei ole teeninud mõttekaaslaste usaldust? Me peame leidma indu enda ühine eesmärk selgemini lahti mõtestada ja leidma tee, kuidas üheskoos ka peale Suurkogu edasi liikuda. Peame mõtlema, kuidas ehitada ülesse just selline IRL, mille üle tunneksid uhkust võimalikult paljud meie liikmetest ja valijatest. Ja seda ei saa me teha teisti kui üheskoos!

Mul on hea meel, et oleme julge ja avatud erakond. Kõige paremini näitab seda Suurkogul erakonna juhtorganitesse kandideerijate hulk, mis tähendab, et meie seas on palju neid inimesi, kes on nõus ja valmis vastutuskoorma enda õlule võtma ja IRL-i ning Eesti Vabariigi eest hea seisma. Ma ei eitagi, et viimaste sündmuste taustal on ajad IRL-i jaoks olnud rasked, kuid pean oluliseks, et oleme käitunud murede lahendamisel resoluutselt ja põhimõttekindlana.

Kes ka ei osutuks homme valituks, tahan loota, et uus juht ja teised valitud juhivad erakonda julgelt edasi, jätkates nähtava ja konservatiivse poliitika ajamist.

Ene Ergma
IRL-i aseesimees

Vaher: tagajärgedele keskendumine ei lahenda Euroopa migratsiooniprobleeme

2012-01-26

Siseminister Ken-Marti Vaher osales neljapäeval Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus avaldati toetust liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamisele, et paremini valmistuda võimalikeks sisserände kriisideks tulevikus. Hindamiste eesmärk on jälgida regulaarselt riikide suutlikkust varjupaigataotlejate vastuvõtmisel ning pakkuda tehnilist ja rahalist abi liikmesriikidele, kes on sattunud suure sisserände surve alla või kelle varjupaigasüsteemis esineb vajakajäämisi.

Vaheri sõnul peab migratsiooniarutelude fookus olema probleemide ennetusel ja riskide maandamisel. Tema kinnitusel peaks Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet koos Euroopa piirivalveametiga koostama regulaarselt riskianalüüse, et hinnata liikmesriikide valmisolekut suure sisserände ja varjupaigataotlejate arvuga toimetulekuks.

Araabia kevade kaasmõjuna kasvas eelmisel aastal märkimisväärselt varjupaigataotluste arv Euroopa Liidu riikides ning jätkuv ebastabiilsus Euroopa naabruses mõjutab arenguid ka sel aastal. ÜRO pagulasvoliniku ameti hinnangul kasvas varjupaigataotluste arv mullu esimesel poolaastal enam kui 17 protsenti.

„On oluline, et me ei keskenduks tagajärgedele, vaid püüaks tagada piisava valmisoleku kõikides liikmesriikides,“ ütles Vaher ja lisas, et solidaarsus on Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid, mille rakendamisel peaks olema põhiline rõhk tehnilisel ja rahalisel abil. „Solidaarsus ei tähenda aga põhjendamatut ega kunstlikku liikmesriikide võrdsustamist sisserände koormuse kandmisel.“

Vaheri sõnul on peamisteks vahenditeks abivajajate toetamisel Euroopa Liidu piirivalveagentuuri FRONTEX piirivalveoperatsioonid, solidaarsusfondidest eraldatav raha ning Euroopa varjupaiga tugiameti osutatav tehniline abi varjupaigamenetluste korraldamisel.

Kopenhaagenis neljapäeval ja reedel toimuva justiits- ja siseministrite kohtumise üheks peateemaks on solidaarsus ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamine. Taani soovib Euroopa Liidu eesistujariigina jõuda kokkuleppele Dublini määruse eelnõu muudatustes, mis sisaldavad varase hoiatuse ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamise mehhanismi.

Ühtlasi tegi Euroopa Komisjon eelmise aasta lõpus ettepaneku uue Euroopa varjupaiga- ja migratsioonifondi loomiseks, mis võimaldaks uue finantsperspektiivi raames pakkuda Euroopa Liidu rahalist tuge liikmesriikidele, kes on sattunud suure rändesurve alla. Fondi mahuks on planeeritud 3,9 miljardit eurot ning see on jätk tänastele solidaarsusfondidele, mis toimivad 2013. aastani.

Allikas: Siseministeerium

Jahiseaduse eelnõu on juba päris "söödav“

2012-01-26

Peale pikalt kestnud arutelusid ja läbirääkimisi on mul jahimehena hea meel tõdeda, et uue jahiseaduse eelnõu hakkab tasapisi võtma kõikidele osapooltele sobivat kuju ja suure tõenäosusega jõuab see juba lähiajal Riigikokku menetlemiseks, kus see peagi seadusena vastu võetakse.

Pean tõdema, et alguses küllaltki hapu ja toores paistnud ning palju lahkarvamusi tekitanud eelnõu on peale poolteist aastat kestnud tööd muutunud juba päris söödavaks. Eelnõu nn. küpsemine on sündinud maaomanike, jahimeeste esindajate ja ministeeriumi ametnike tihedas koostöös.

Peamine arutelukoht uues eelnõus on puudutanud maaomanike ja jahimeeste õigusi, kuna osapooltel on erinevad arusaamad jahiõigusest. Selge on see, et kui soovime jahindusele tulevikus tulu tõusmist peame kuulama nii teadlasi kui ka jahimehi. Uus jahindusseadus peaks muutma jahimeeste ja maaomanike positsioonid võrdseks ja nende suhteid reguleeritakse lepingutega. Minu hinnangul on see igati loogiline lähenemine, et maaomanike õigusi jahipidamise korraldamisel suurendatakse.

Kuigi maaomanike õigusi uue jahiseadusega suurendatakse, ei saa ega tohi me unustada, et 15 tuhandest Eesti jahimehest umbes pooled ei oma ise maad, kus saaks jahti pidada. Seetõttu on riigi ülesanne tagada ka maata jahimeestele võimalus oma hobiga tegeleda, mis omakorda tähendab seda, et uue seaduse tegemisel ei tohi lähtuda ainult maaomaniku vaatevinklist. Uue seaduse tegemisel on kõige tähtsam tasakaalu leidmine just maaomanike ja jahimeeste ning samuti riigi huvide vahel. Paljudes maapiirkondades on jahimeeste ühendused ühed arvukamatest kodanikuühendustest ja nende nõrgestamine oleks löök mitte jahimeestele, vaid kogu külaelule tervikuna.

Jahimeeste arvukuse säilimine sõltub jahinduse hinnast. See tähendab, et jahipidamine ei tohi muutuda märgatavalt kallimaks kui ta seda on seni olnud. Kindlasti ei tohiks me minna Läti valitud teed, kus jahindus lähtub eelkõige maaomanike, mitte jahimeeste huvidest. Tean Eestiga piirnevat jahipiirkonda Lätis, mille suurus on 15 000ha. Kõnealune piirkond on välja renditul rikastele vene ärimeestele, kes on jahitegevuse kohalikele lätlastele praktiliselt keelustanud ja nende jahist osavõtt on täielikus sõltuvuses rentnike tahtest.

Pean vägagi tähtsaks, et uue jahiseaduseelnõu puhul suudeti kokku leppida väljakujunenud jahipiirkondade säilitamises ning kitse ja metssea jätmises suurulukite nimekirja. See tagab eelkõige ulukipopulatsioonide arvukuse ning liigirikkuse säilimise. Vähe oluline pole ka, et uue seaduseelnõu järgi pole jahindus muutunud isendikeskseks, mis omakorda tekitaks ohtu mõne ulukiliigi ärakadumiseks ja mõne teise liigi arvukuse kerkimiseks kriitilise piirini.

Arutamist väärib veel ettepanek jätta metsloomade tekitatud kahjude hindamine loodavate maakondlike jahindusnõukogude kätte. Nimetatud nõukogusse võiks kuuluda lisaks maaomanike esindajatele ka jahimeeste ning kindlasti ka riigi esindajad. Olen veendunud, et kedagi eelpool loetletud esindajatest ei tohi välja jätta, kuna kõigil peab olema tagatud nõukogu tasandil kaasarääkimise võimalus. Vastasel juhul on maakeeli öeldes tegemist „surnult sündinud vasikaga".

Metsloomade tekitatud kahjude katmiseks ning jahindusega seotud tegevuste finantseerimiseks oleks mõistlik kehtestada aastamaks igale jahimeeste seltsi liikmele suurusjärgus 10 kuni 20 eurot. Seda summat võivad koguda maakondlikud jahindusseltsid ning selle kasutamist reguleerib maakondlik jahindusnõukogu. Lõpmatuseni võib vaielda teemal, et miks just jahimehed peavad kahjud kinni maksma. Minule tundub, et just sellises suurusjärgus maksega lepib ka enamik jahimehi. Arusaadavalt sõltub ulukikahjustuste hulk ka jahimeeste tegevusest konkreetses piirkonnas, mistõttu osa vastutusest langeb paratamatult jahimehele.

Uue jahiseaduse koostamisel on õppust võtnud meie naabritelt lätlastelt ja leedukate kogemustest ja arvestanud võimalusel kõikide osapoolte huvidega. Olen kindel, et ühises koostöös saame lõpuks jahiseaduse, mille üle tunnevad uhkust nii maaomanikud, jahimehed kui ka riigimehed.

Aaviksoo: kohustusteta tasuta kõrgharidust ei eksisteeri

2012-01-25

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnas kõrgharidusreformi teisel lugemisel, et tasuta kõrgharidus saa olla tingimusteta. Üliõpilaste õigused peavad olema tasakaalus kohustustega, mistõttu kogu vastutust ei saa veeretada riigile ega maksumaksjale.

„Tasuta kõrgharidusega tagame, et iga võimekas ja motiveeritud noor saab õiguse tasuta õppeks, kandes ühtlasi kohustust õpingutele pühenduda ja haridus õigeaegselt omandada. Meie ideaaliks pole kõigile tasuta kommunistliku paradiisi pakkumine. Täistööajaga osaajalised õppurid maksaksid aga jõukohast ja neile õiglast õppemaksu ning kursusekordajad korvaksid ülikoolile tekkivad lisakulud," rääkis Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul on ülikoolide riigieelarveline rahastamine kavandatud kasvama kõigil eelseisvatel reformiaastatel. „Reform suurendab kõrghariduse rahastamist üle 25% ja enam kui kahekordistab tudengitele mõeldud sotsiaaltoetused, mis tagab parema ligipääsu kõrgharidusele," rääkis minister.

Aaviksoo toonitas, et täisajaline õppekohustus peab käima käsikäes vajaduspõhiste õppetoetustega. „Õppetoetuste eelnõu on hetkel valitsuse kooskõlastusringil ja jõuab peagi menetlemiseks riigikokku," lõpetas Aaviskoo.

Pakosta: üliõpilasel on lisaks olevikule ka tulevik

2012-01-25

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) sõnas tänast üliõpilaste meeleavaldust silmas pidades, et enamike tudengite ettepanekutega kõrgharidusreformi tegemisel on arvestatud.

"Kultuurikomisjon kogunes eelnõu kahe lugemise vahel kaheksa korda, arutas põhjalikult läbi erinevaid variante ning arvestas enamikke tehtud ettepanekuid," rääkis Pakosta.

Pakosta tõi välja, et eelnõusse lisati üliõpilaste soovitud lävendipõhine vastuvõtt kõrgkooli ning ka vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem rakendub samaaegselt tasuta õppega.

"Samuti muutsime palju erinevaid arvamusi tekitanud ainepunktide nõudearvestuse semestrite lõikes kumulatiivseks. Kui üliõpilane täidab semestris õppekava enam kui 30 ainepunkti, siis on tal võimalik järgmisel semestril selle võrra vähem ainepunkte teha ja endiselt tasuta edasi õppida. Sellisena väljapakutud õppekava täitmise nõudele avaldas toetust ka Eesti Rektorite Nõukogu," rääkis Pakosta.

Pakosta sõnul tuleb arvestada, et tudengil on lisaks olevikule ka tulevik. „Täna on tööandjate ootus suurem nõudlikkus ülikoolis, mis tagab tudengite võimalikult kiire jõudmise tööturu täieõiguslikeks osaliseteks. Ühiskonna ootused noorte töökusele on suuremad, kui noored ise seda ehk tunnistavadki," selgitas Pakosta.

Ta lisas, et mõne ainepunkti tegematajätmine ei tähenda üliõpilasele veel terve semestri kinnimaksmist. "Õppekulude hüvitamisel ei saa üliõpilaselt näiteks kahe täitmata ainepunkti eest nõuda kogu semestri õpingute hüvitamist," ütles Pakosta. "Samas suurenes ülikoolide õigus semestri pikkusi paindlikumalt määrata, seega on tagatud ka noorte soovitud akadeemiline vabadus õppetöö korraldamisel ja õppekoormuse jagamisel."

Eelnõus suurendati oluliselt ka lapsevanemate, puuetega inimeste ja ajateenistust läbivate tudengite õigusi. "Lapsevanematel (kuni lapse 7-aastaseks saamiseni või puudega lapse vanematel) ja puuetega isikutel on õigus tasuta õppida omas tempos, lisaks suurendati praegusega võrreldes nende tudengite õigust akadeemilise puhkuse ajal õppida ja ainepunkte sooritada. Ülejäänud tudengitele säilis õigus akadeemilise puhkuse ajal õppida, ent vähendasime motivatsiooni eksamivõlgnevusi akadeemilise puhkuse vältel ära õiendada," selgitas Pakosta ja rõhutas vajadust vaadata õppimist laiemalt.

Tema sõnul on eelnõu peamine eesmärk võimaldada tasuta õpe kõigile töökatele tudengitele, laiendades praegusega võrreldes nii tasuta tudengite arvu kui ka ülikoolide akadeemilist vabadust.

Eesti soovib ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel vähem bürokraatiat

2012-01-24

Brüsselis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul avaldas Eesti delegatsioon muret, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) turukorralduse määrus toob kaasa liigset bürokraatiat.

Eesti toetab kõiki meetmeid, mis aitavad suurendada põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu ja soodustavad nende ühistegevust. "Leian, et ühistegevust puudutavad reeglid peavad olema selged, üheselt mõistetavad ja lihtsad nii administratsioonile kui ka põllumajandustootjatele," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Samas valmistab Seederi sõnul talle mulle muret eelnõus olev kohustuslik nõue tunnustada liikmesriigi poolt tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite ja tootmisharudevahelisi organisatsioone. "Minu hinnangul toob see kaasa palju bürokraatiat ja läheb vastuollu üldise lihtsustamise põhimõttega. Igasugune tunnustamine peaks jääma liikmesriigi enda otsustada ja seda ei tohiks liikmesriigile kohustuslikuks teha," on Seeder seisukohal.

Eesti rõhutas vajadust tagada kriisiolukordades EL meetmete kiire ja paindlik rakendamine. Tootjaorganisatsioone puudutavad sätted peavad olema selged ja EL-i üleselt üheselt mõistetavad.

"Eesti jaoks on oluline, et komisjon saaks vajadusel operatiivselt reageerida võimalikele turuhäiretele ning astuda samme tarbijate usalduse taastamiseks. Leian, et kavandatavad erakorralised meetmed peaksid olema paindlikud ning laienema kõigile sektoritele. Lisaks soovin rõhutada, et väljatöötatavad meetmed peavad sobima konkreetsele sektorile ning turutõrgetest otseselt mõjutatud liikmesriikidele," rääkis Seeder.

Brüsselis toimunud põllumajandusministrite kohtumisel oli lisaks ÜPP turukorraldusmeetmetele arutluse all loomatervise strateegia. Detailsem arutelu sellel teemal toimub järgnevatel nõukogu istungitel.

Lisaks kohtus minister Seeder Rootsi ja Belgia kolleegidega, kellele selgitati Eesti seisukohti EL otsetoetuste tasemete võrdsustamise osas. "Nii Rootsi kui Belgia kolleegid väljendasid mõistmist meie olukorrale, kuid leidsid samas, et kompromissid on komplitseeritud," märkis Seeder.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti soovib ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel vähem bürokraatiat

2012-01-24

Eesti rõhutas vajadust tagada kriisiolukordades EL meetmete kiire ja paindlik rakendamine. Tootjaorganisatsioone puudutavad sätted peavad olema selged ja EL-i üleselt üheselt mõistetavad.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Teenäitaja 2011 aunimetuse pälvis Ülle Madise

2012-01-24

Eesti Naiste Koostöökett omistas Teenäitaja 2011 aunimetuse proua Ülle Madisele.

Ülle Madise on Riigiõiguse professor, Vabariigi Presidendi õigusnõunik. Ta on tuntud ja tunnustatud asjatundja avaliku õiguse küsimustes. Oma arvamuste, analüüside, esinemiste ja avalike arutelude juhtimisega on ta teenäitajaks paljude jaoks. Ülle Madise on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid ja arendanud euroopalikku poliitilist kultuuri.

Eesti Naiste Koostööketi algatatud Teenäitaja aunimetuse eesmärk on väärtustada eetikat, parandada poliitilist kliimat, mõjutada suhtlemist ja poliitilist kultuuri, kaitsta isiku õigusi ja vabadusi. Teenäitajaks võib olla avaliku elu tegelane, kes oma tegevusega on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid, arendanud euroopalikku kultuuri, edendanud võrdõiguslikkust, aidanud lahendada ühiskonda ahistavaid kriise või vastuolusid.

Seni on Teenäitaja aunimetuse pälvinud Ülle-Marike Papp, Silvi Ojamuru, Külli Vollmer, Ülle Aaskivi, Marina Kaljurand, Viive Rosenberg, Airi Värnik ja Siiri Oviir.

Ühtekokku üheksandat korda välja antava aunimetuse pidulik üleandmine toimub esmaspäeval, 06. veebruaril Tallinnas Toompea lossis.

Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

2012-01-22

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Berliinis Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga, kes tunnustas Eesti, Läti ja Leedu seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel.

"Leidsime üksmeele mitmes küsimuses, sealhulgas selles, et otse- ja maaelutoetused tuleb võimalikult kiiresti võrdsustada, lisaks leidsime muidki ühiseid seisukohti, milles meie lähtekohad ja arvamused on sarnased," ütles Seeder.

Seederi sõnul võib sellise kõrgetasemelise kohtumisega väga rahul olla, kuna lisaks tunnustas Suurbritannia minister eile maailma suurimal toidumessil Grüne Woche allkirjad saanud Baltimaade põllumajandusministrite ja põllumeeste esindusorganisatsiooonide ühisdeklaratsiooni.

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Samuti osaleb Seeder põllumajandusministrite tippkohtumisel, kus ligi 50 ministrit üle kogu maailma püüavad leida lahendusi küsimusele, kuidas piiratud ressursse optimaalsemalt kasutada, et tagada toiduga kindlustatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

2012-01-22

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamiseks

2012-01-21

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Messe Berlin juhatuse esimehe Raimund Hoschiga messil kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab see Eestile suurt ja ainulaadset võimalust tutvustada rahvusvahelisel tasandil meie kööki ja toidukultuuri, Eestit kui riiki tervikuna ja turismi sihtriiki. "On rõõm tõdeda, et Eesti on saanud kindlustunde partnerriigiks valmistumiseks," sõnas Seeder.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Hosch märkis, et kui Poola oli möödunud aastal Grüne Woche partnerriigiks, siis kasvas nende põllumajandustoodete eksport Saksamaale 12 protsenti, mis Seedri hinnagul näitab kõnekalt, mis võimalused Eestit ees ootavad.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Gruusia minister Zaza Gorozi selgitas, et Gruusias on põllumajanduspoliitika seatud riiklikult üheks eelisarendavaks valdkonnaks ja koostööst Eestiga ollakse huvitatud ka seetõttu, et Eesti kaudu pääseksid nende kaubad Euroopa Liidu turule. Eesti ja Gruusia põllumajandusministeerium otsustasid moodustada ühise koostöögrupi, mis selgitab välja Gruusia vajadused ja Eesti võimalused Gruusiat abistada. Muuhulgas avaldas Gruusia minister Eesti valitsusele tänu, et veinieksport sujub Eestisse tõrgeteta.

Moldova minister Vasile Bumacov soovis Eestilt tuge, et Moldova saaks Euroopa Komisjoniga sõlmida vabakaubanduslepingu. Samuti soovisid Moldova esindajad, et Eesti jagaks neile oma kogemusi elektrooniliste registrite alal, pidades silmas eeskätt PRIA tegevusi sellel alal.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

2012-01-20

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

23. - 27. jaanuarini näidatakse Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel kinos Artis Tallinna koolide õpilastele dokumentaalfilmi "Vabaduse mõrkjas maitse".

Film kõneleb Moskva liberaalse ajalehe "Novaja Gazeta" ajakirjanikust Anna Politkovskajast, kes vastandus teravalt Putini režiimiga ning mõrvati 7. oktoobril 2006 oma korterimaja trepikojas.

Tunne Kelami sõnul tuleb hinnata Anna Politkovskaja kirglikku pürgimist tõe ja vabaduse poole, sest Euroopa jagab väärtusi, mille eest Anna Politkovskaja seisis ning oma elu ohverdas. Kelami algatusel võttis Euroopa Parlament novembris 2006 vastu resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest pärast Politkovskaja mõrva.

Enne filmiseansside algust räägivad õpilastele Anna Politkovskajast ja kodanikuvabadustest Venemaal Inimõiguste Instituudi direktor Mart Nutt, Riigikogu liige Marko Mihkelson, suursaadik Mart Helme ja Tunne Kelam.

Tänaseks on huvi üles näidanud kuus erinevat kooli, kokku ligi 200 vaatajaga.

Kooliseanssidele on võimalik registreeruda telefonil 5154 845 (Liina Murd) ja liina@kino.ee.

Lisainfo:

Kaja Villem

Tunne Kelami esindaja Eestis

5345 8901

Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse

2012-01-19

Kaitseminister Mart Laar külastas täna õhtul NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga NATO küberkaitsekeskust, kus Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse.

Peasekretär rõhutas küberkaitse tähendust tänapäeva maailmas ning pidas vajalikuks pöörata sellele tõsist tähelepanu.

Mart Laar kinnitas Eesti pühendumist küberkaitsele ning avaldas lootust, et küberkaitsekeskusega liitub tulevikus enamus NATO liikmetest. Kaitseminister avaldas ühtlasi lootust, et küberkaitse tõuseb NATO Chicago kohtumise üheks tippteemaks.

„Chicago kohtumine peaks andma selge sõnumi, et NATO seab endale eesmärgiks oma küberstaabi loomise ning teatab, et võtab endale küberrünnaku tõrjumisel õiguse vastata nende vahenditega, mida õigeks peab," lausus Laar.

NATO peasekretär Rasmussen külastab Balti riike täna ja homme. Täna pidas ta avaliku kõne Tallinna Ülikoolis ning kohtus peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Homme hommikul kohtub Rasmussen Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvesega.

IRLi Võru linna osakonna esimehena jätkab Hõrak

2012-01-19

IRLi Võru linna osakonna esimehena jätkab Hõrak

IRLi Võru linna osakond valis korralisel üldkogul endale kaheks järgmiseks aastaks uue juhatuse. Juhatuse esimehena jätkab Sairos Hõrak, lisaks osutusid juhatusse valituks Henni Nassar, Siiri Toomik, Kalev Laanpere ja Maret Jürgenstein.

Osakonna esimehe Hõraki hinnangul on IRL-i Võru osakonna põhieesmärkideks kogukonna huvide eest seismise. „Meie prioriteetideks on tasakaalustatud eelarve, kohaliku majandusruumi arengu toetamine, sihipärasema sotsiaaltoetuste paketi realiseerumine ning linna suurima kooli renoveerimine," lisas ta.

Samuti rõhutas Hõrask, et 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel on osakonna eesmärk saavutada valimisvõit Võru linnas.

Toimus IRL-i Pärnumaa üldkogu

2012-01-16

14. jaanuaril tuli Pärnu raekoja istungite saalis kokku Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnumaa piirkonna üldkogu, kus valiti uued inimesed piirkonna juhatusse ja revisjonikomisjoni, samuti esindajad erakonna volikogusse.

Pärnumaa piirkonna üldkogul viibisid külalistena haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, tema eelkäija ja erakonna aseesimees Tõnis Lukas, samuti Pärnumaalt valitud Riigikogu liige Toomas Tõniste. Erakonna liikmetega kohtumiseks olid varem lubaduse andnud Liisa-Ly Pakosta ja Urmas Reinsalu, keda paraku kohal polnud.

Veidi üle 600 liikmega Pärnumaa piirkonnast tuli üldkogule 68 inimest. Piirkonna esimehe Annely Akkermanni sõnul on Pärnumaal ca 100 väga aktiivset liiget. Üldkogu algas Eesti hümni laulmisega, mis oli Tõnis Lukase sõnul üsna ainulaadne sellepoolest, et laulu sõnu ei mängitud plaadilt ette, vaid kogu saalitäis inimesi laulsid selgete sõnadega Paul Jõgi klaveri mängul kaasa.

Läinud perioodist ülevaadet tehes soovitas Annely Akkermann muuhulgas lugeda akadeemik Anatoly M. Zimichevi menuraamatut „Psühholoogia. Poliitika. Võitlus". Raamat käsitleb psühholoogilisest aspektist poliitilise võitluse põhimõtteid, mis aitab selgusele jõuda, kas üldse jätkub tippjuhiks või poliitikuks saamise eeldusi. Akadeemik annab nõu kuidas pidada poliitilist võitlust ja saada heaks poliitikuks, kuidas luua ja koos hoida etnost (erakonda, liitu, ühendust) või seda hävitada. Loetud raamatu põhjal ei näe Annely Akkermann võimalust kampsuniteks ja äraostmatuteks eraldumise korral vajalikul määral tulemuslikku ühistegevust. Samas tõdes ta, et Pärnumaal pole sarnaseid kildkonniti eralduvaid suundumisi märgata. „Poliitikule on kõige tähtsam suhtlemise vilumus, mis on isegi olulisem tema teadmistest, mõistusest ja otsustavusest. Isiklik võim võib olla habras ja üürike, mille saab kaotada ainsa silmapilguga. Seepärast tuleb seda pidevalt ära teenida," on Annely Akkermann akadeemikuga sama meelt.

Selge, kuid kriitilise ettekandega esines piirkonna revisjonikomisjoni esimees Heldur Paulson, kelle sõnavõtt pälvis üna üksmeelse heakskiitva aplausi ja lõpuks tunnustas mehe esinemist üldkogu koosolekut juhtinud Annely Akkermann sõnadega: „Väga tervistav sõnavõtt, ükski sõna polnud vale!" Heldur Paulson kritiseeris teravalt piirkonna osakondade passiivsust, olles samal ajal kriitiline Sindi-Paikuse juhina ka enda suhtes. Murettekitavana juhtis ta tähelepanu erakonna liikmete liigsele passiivsusele liikmemaksu tasumisel. Ka juhtorganitesse valitud liikmed ei tohiks pärast kohtadele kinnitamist jääda ühistegevusest kõrvale, vaid peaksid igati oma võimeid erakonna heaks panustama.

Mõned näited minuti pikkustest sõnavõttudest neilt, kes kandideerisid erinevatesse töörühmadesse. Raul Sarandi peab kõige vastumeelsemaks ilminguks inimese silmakirjalikkust ja lubas toetada erakonna esimehe kohale Urmas Reinsalu kandidatuuri. Ela Tomson taunis kampsunite ja äraostmatute sõnakasutust. Ago Kalmer ütles seevastu, et ka tema kannab kampsunit ja erakond peab kandma rahvuslikku joont.

Liina Hansen on Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna muinsuskaitse peaspetsialist. Mõistetavalt on tema mureks muinsuskaitse alased küsimused. „Sageli unustame ära, kes me oleme ja kust me tuleme, mis on meie ajalugu või mida me kanname endas," viitas Hansen olulistele küsimustele kui soovib panustada ajaloolistesse väärtustesse ja ruumilisesse arengusse Pärnumaal.

Külalisena meenutas Tõnis Lukas, et kahe erakonna liitumine toimus 2007. aastal Pärnus ja reedel, 13. jaanuaril avati IRL-i uus kontor Paldiski maanteel, majas nr 13. Veel ütles ta, et toetab Andres Herkeli kanditatuuri erakonna esimeheks, kuna hoiab rahvuslik-konservatiivset joont. Tema ise lubas kandideerida erakonna aseesimeheks. Lukase seisukohalt on liberaalse ja konservatiivse maailmavaate vahel oluline vahe selles, et kui esimene hindab paljusid asju üksnes praktilisest kasust, siis isamaaline hoiak ei tohiks kõike rahaks lugeda. Ta kinnitas, et kriitilistel aegadel pakkisid paljud reisikohvreid kui küsimuseks oli kohapeal tegutsemise taktika ja nüüd rääkivat samad inimesed taas valjul häälel isamaalistest väärtustest.

Jaak Aaviksoo juhtis tähelepanu sellele, et erakond on minetamas oma isikupärast nägu. Samas vaatas ta tulevikku optimistlikul pilgul, kuna märkab inimestes uuenemise lootust suuremal määral kui see oli eelmise Suurkogu ajal. „Olenemata sellest, keda ka erakonna esimeheks ei valita, peavad kandidaadid panema pead kokku ja leidma ühised edasi mineku võimalused, teisiti ei saa," ütles Aaviksoo ja soovitas ühesuguse lugupidamisega suhtuda kõigisse, kes oma arvamusi välja ütlevad. „Ma ise olen seda meelt, et kõik eriarvamused saavad välja öeldud, nagu seda tänagi on tehtud."

Toomas Tõniste tunnustas Pärnumaad, et siin ei koostata kildkondlikke nimekirju sellest, kes on ühe või teise poolt, kes on ausad ja kes on ebaausad inimesed. Ta ei kiida heaks tegevust, mille käigus mõningad erakonna liikmed püüavad kriisi silmapilke ära kasutada enese upitamiseks. Selle juures esitas Tõniste küsimusi, kas tehakse kampaaniat enesele või erakonnale? „Olles ise astunud 1998. aastal Isamaaliitu, olen märganud erakonna sisese demokraatia kaldumist häälte püüdmisel nimekirjade koostamisse," rääkis Tõniste, kes näeb analoogset probleemi enamikes suurtes erakondades, kus toimub käendus põhimõttel sina mulle ja mina temale. Äsjasest skandaalist näeb ta kasu selles, et taolised asjad kainestavad ja sunnivad inimesi taas üksteisele sõbralikumalt näkku vaatama. Tõniste nägemuses soovib suurem enamus erakonnaga edasi minna.

IRL asub juhtima Järvamaa suurimat omavalitsust.

2012-01-14

Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Reformierakonna esindajad sõlmisid 12. jaanuaril Türi valla jätkusuutlikuks juhtimiseks koostöölepingu, millega võetakse vastutus valla arenguks vajalike otsuste vastuvõtmise ja elluviimise eest.

IRL-i Türi osakonna esimehe Raivo Pingi sõnul on osapooled võtnud kindla suuna valitsemiskulutuste kärpimiseks ning vallakodanike senisest laiemaks kaasamiseks läbi ümarlaudade ning kodanikeühenduste. Valla igapäevasesse juhtimisse kaasatakse spetsialiste ning loobutakse kahest poliitilisest abivallavanemast. Tähelepanu pööratakse ettevõtjate ning omavalitsuse sidemete tugevdamisele ja koostööle.

Koostöös soovitakse jätkata heal tasemel hariduse andmist kogu vallas, pöörates erilist tähelepanu ümberkorraldatud asutustele. Pink rõhutas, et koolikeskkond peab olema õppijat ja õpetajat toetav.

Mõlemad lepingu osapooled on avatud Türi valla arengu huvides koostööks kõigi isikutega nii Türi vallas kui väljaspool valda. Türi volikogu 23-st kohast on IRL-il 10 ning Reformierakonnal 4 kohta.

On kokku lepitud, et volikogu esimehe koht jääb Reformierakonna täita ja vallavanemaks saab Pipi-Liis Siemann, kes viimastel kohalikel valimistel sai Türi vallas parima valimistulemuse. Pipi-Liis Siemann töötab Järvamaa Kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhina.

IRL Läänemaa üldkogu valis piirkonna juhatuse

2012-01-13

IRL Läänemaa piirkond valis üldkogul juhatuse, kuhu kuulub 12 erakonna
liiget, juhatuse koosolekul kinnitati esimees.

Eelmise aasta lõpus kogunes IRL Läänemaa üldkogu, kus piirkonna esimees Alar
Schönberg andis ülevaate seni tehtust ja ning tulevikuplaanidest.
Lühiülevaate tegid ka Läänemaa osakondade esindajad. Külalisena oli
koosolekul kohal Väinamere piirkonnast valitud Riigikogu saadik Tõnis
Palts. Vesteldi Läänemaad puudutavatel teemadel ja võimalikest piirkonna
arengutest, seal hulgas Haapsalu raudtee taastamise võimalikkusest.

Seejärel toimus piirkonna juhatuse valimine, kus järgnevaks kaheks aastaks
valiti piirkonna juhatus, revisjonitoimkonna liikmed ning esindajad erakonna
volikogusse. IRL Läänemaa juhatusse valiti Ahto Jõgi, Aivar Kroon, Enn
Laansoo, Margus Maiste, Kerli Nilp, Urmas Pau, Olev Peetris, Harri Puskar,
Toomas Schmitd, Alar Schönberg, Kai Tennisberg ja Aidi Vallik.

11. jaanuaril 2012 toimunud juhatuse esimesel koosolekul kinnitati juhatuse
töösuunad järgnevaks poolaastaks, peamiseks ülesandeks püstitati suhtlemine
piirkonna liikmetega ning otsustati teha väljasõite maakonnas. Juhatuse
esimeheks valiti Kerli Nilp.

Juhatus avaldas tunnustust ning tänas Alar Schönbergi senise hea töö eest.

IRLi eestseisus kinnitas IRLi Suurkogu valimisnimekirjad

2012-01-13

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kinnitas täna 28. jaanuaril toimuva IRLi Suurkogu kandidaatide nimekirjad.

IRLi Suurkogul kandideerivad IRLi esimehe kohale Liisa Pakosta, Urmas Reinsalu ja Andres Herkel.

Kolmele aseesimehe kohale on oma kandidatuuri üles seadnud Ene Ergma, Juhan Parts ja Marko Mihkelson, Jaak Aaviksoo, Margus Tsahkna ja Tõnis Lukas.

Erakonna eestseisuse kahekümnele kohale on kandidaate 27: Aivar Kokk, Ando Kiviberg, Andres Herkel, Andres Kaarmann, Andres Kõiv, Andrus Saare, Annely Akkermann, Art Kuum, Eerik- Niiles Kross, Eero Mikenberg, Erki Nool, Helen Hääl, Helir- Valdor Seeder, Kaia Iva, Kaido Ivask, Ken- Marti Vaher, Liisa Pakosta, Madis Kübar, Marko Pomerants, Peeter Laurson, Priit Sibul, Siim Valmar Kiisler, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Toomas Tõniste, Tunne Kelam ja Tõnis Palts.

Erakonna aukohtu üheksale kohale kandideerib 11 inimest: Avo Üprus, Jaanus Barkala, Kaupo Reede, Lagle Parek, Peeter Tulviste, Reet Roos, Siim Roode, Tarmo Kõuts, Tarmo Loodus, Toivo Peets ja Trivimi Velliste.

Revisjonikomisjoni viiele kohale kandedeerib 8 inimest: Ain Pajo, Ants Pauls, Erik Sandla, Indrek Varik, Olavi- Jüri Luik, Raivo Olmet, Tiit Leier ja Toivo Jürgenson.

Isamaa ja Res Publica Liidu auesimehe kohale on üles seatud praegune IRLi esimees Mart Laar.

Isamaa ja Res Publica Liidu Suurkogu toimub laupäeval, 28. jaanuaril algusega kell 12 Tallinnas Nokia Kontserdimajas. Hääleõiguslikud inimesed on kõik erakonna liikmed seisuga 13.01.2012.

Margus Tsahkna kandideerib IRLi aseesimeheks

2012-01-13

50 erakonna liiget esitasid Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna kandidaadiks Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimehe kohale.

„Mulle on tehtud ettepanek kandideerida eelseisval suurkogul erakonna aseesimeheks. Arvan, et see positsioon vajab värsket verd ja tulevikku vaatamist, seetõttu andsin ka oma nõusoleku kandideerida," ütles Tsahkna.

Tema hinnangul peavad rahvuslik-konservatiivselt mõtlevad inimesed olema ühendatud, et neid väärtusi edasi kanda.

"IRL on pärast elamislubade skandaali süvenenud sisekaemusse, millest peab tekkima uus kvaliteet edasiminekuks, peame taastama rahvuslikult mõtlevate inimese usalduse enda vastu," sõnas Tsahkna.

Ta loodab, et kandidaadid käivad suurkogu-eelses debatis välja oma nägemuse Eesti tulevikust.

"Ma arvan, et IRLi ülesanne on sõnastada kaasaegne rahvuslik-konservatiivne visioon, mis keskendub eelkõige meie rahva potentsiaali maksimaalsele avamisele," rääkis Tsahkna.

Ta ütles, et oma ajaloos ei ole eestlased vaba rahvana kunagi nii kaugele jõudnud kui praegu.

"Küsimus on, kas me suudame oma potentsiaali avada ja milliseks see kujuneb," lisas Tsahkna.

IRLi aseesimeheks kandideeriv sotsiaalkomisjoni esimees ütles, et me peame muutuma hoolivamaks ja keskenduma senisest enam riigi huvide kõrval inimeste huvidele.

Eesti rahva säilimisest ja loendamisest

2012-01-12

Eesti rahvastiku püsimajäämine on pakkunud kõneainet ja arutelusid mitme põlve vältel, eriti just rahvaloenduste ajal. Elav diskussioon käib ka praegu.

Mure eesti rahva püsimajäämise pärast on olnud ajajooksul õigustatud, kuna sündimustase on samaselt enamikule Euroopale olnud madal ligi viimased sada aastat, olles jäänud taaste-tasemest allapoole juba 1920. aastate lõpus. 1930. aastatel paistsime silma aga ühe madalaima sündivusega Euroopas.

Samuti oleme mitmel korral seisnud lausa rahvastikukatastroofi lävel: nii pärast Liivi sõda kui Põhjasõda vähenes Eesti rahvastik soja, epideemiate ja nälja tõttu kriitilise piirini - umbes 150 000 inimeseni.

Mure rahva säilimise pärast pole vahepeal kuhugi kadunud, kuna tõsiste rahvastikuprobleemide ees seisame ka täna. Nõukogude Liidu lagunemine tõi 1990. aastatel kõikides vastiseseisvunud liiduvabariikides kaasa tõsiseid rahvastikumuutuseid, mis peegeldusid eelkõige sündimuse languses ning väljarändes.

Kümne aasta jooksul vähenes sündide arv Eestis ligi kaks korda: 25 000-lt 12 000ni. 1989. aastal oli Eesti elanike arv 1,57 miljonit, 2000. aasta rahvaloenduse andmed näitasid selleks 1,37 miljonit. Langus, mis on peamiselt olnud tingitud madalast sündimusest ja väljarändest, jätkub ilmselt veel mõnda aega.

Väikeriigina on meil väga oluline adekvaatne info oma rahvastikust. Aasta viimasel päeval alanud rahvaloendus annab üpriski selge pildi rahvastiku hetkeolukorrast. Selle abil saame seada tõepäraseid tulevikusihte ja teha otsuseid mitte ainult rahvastikupoliitikas, vaid ka inimeste igapäevaelu puudutavates küsimustes.

Andmetele tuginedes saame näiteks hinnata, kus on tarvidus uute haridus- või sotsiaalasutuste järele, kuidas korraldada ühistransporti või kus eelisjärjekorras arendada infrastruktuuri.

Olgugi, et praegu ei ohusta meid otseselt ei sõda, epideemiad ega nälg, on mure rahva püsimajäämise pärast endiselt väga aktuaalne. Sellel on peamiselt kaks põhjust: liialt madal sündivus ning väljaränne. Kui viimase kohta Õnnestub ehk täiendavat ja tõest infot just rahvaloendusest saada, siis madala sündivuse kohta on meil info küllaldane.

Kui sisse- ja väljaränne kõrvale jätta, on rahvastiku taastootmiseks tarvis, et iga viljakas eas naine sünnitaks keskmiselt 2,3 last. 2010. aastal oli vastav näitaja Eestis aga 1,64 last. Selles osas ei erine me Euroopa Liidu keskmisest oluliselt.

See tähendab, et meil sünnib vajaliku 22 000 lapse asemele igal aastal umbes 15 000 last.

Iga põlvkond on seetõttu rohkem kui neljandiku võrra eelmisest väiksem ja nõnda see jätkub, kui ei toimu olulist ja jõulist muudatust. Sündimus Eestis on selgelt liialt väike, et tagada rahvastiku jätkusuutlik areng.

Professor Rein Taagepera on rahvastikuprobleemi kirjeldanud demograafilise auguna, mis on selline auk, mille põhjas on omakorda auk. Kümne aasta pärast väheneb laste arv jällegi järsult, sest vähemaks on jäänud mehi ja naisi, kes võiksid lapsi saada. Miljoni eestlase asemel on siis 600 000, kahekümne viie aasta pärast kukume järgmisse auku ja nü edasi.

Eelpool kirjeldatud stsenaarium ei ole paratamatus ja kindlasti ei soovi keegi meist selle täideminekut. Sündimus- ja rahvastikupoliitikat on võimalik edukalt ellu viia, kuid tuleb arvestada, et see on aeganõudev ja nähtavate tulemusteni võime jõuda alles aastakümnete pärast.

Tähtis on teostada stabiilset ja jätkusuutlikku poliitikat, mis ei sõltu valitsuse vahetumistest ega päevapoliitikast, vaid pikemaajalisest eesmärgist. Üksnes üksikute lühiajaliste meetmete rakendamine pikas perspektiivis sündimuskäitumist ei paranda.

Et tagada Eesti rahva ja kultuuri püsimine, peame asetama rahvastikupoliitika esikohale, riik peab kõigis otsustes seadma esmatähtsaks perede ja laste huvid. Nende olulisust peab mõistma kogu ühiskond.

Poliitika peab soosima väärtusi, mis toetavad perekonna tugevdamist ja vanemarolli ühiskonnas. Rohkem peaks rakendama meetmeid, mis arvestaksid lapsi. Nõnda on IRL alati seisnud selle eest, et tulumaksuvabastust arvestataks laste arvu silmas pidades. Õige pea hakatakse IRLi eestvedamisel maksma vanema-pensionit - pensionilisa inimestele, kellel lapsed.

Seeder soovitab riigiasutuste kolimist maakonnakeskustesse

2012-01-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna riigikogus maaelu arengu aruande arutelul, kus pakub tööhõive suurendamiseks maapiirkondades ühe lahendusena välja riigiasutuste viimise maakonnalinnadesse.

„Mõõdukalt suurte ja iseseisvate riigiasutuste paigutamine maakonnalinnadesse on hea ja paljude riikide poolt läbiproovitud lahendus. Nii viime töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks," lausus Seeder.

Põllumajandusministeeriumi allasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad Põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seeder rõhutas, et Eesti maaelu kõige suuremaks probleemiks on just töökohad. „Mitte apteegid ega postkontorid, isegi mitte ühistransport ega kooliharidus maal, vaid töökohad, töökohad ja veelkord töökohad. Töökohtade olemasolu on aluseks ükskõik millise piirkonna arengule, töökohtade kaudu vähendame vaesust ja loome uusi võimalusi arenguks. Töökohad on tähtsaim maaelu arendamise võti," rääkis põllumajandusminister.

Traditsioonilistes maamajandusharudes nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus vähenenud töökohtade asemele ei ole tekkinud võrdväärselt uusi ja selle põhjuseks ei ole Eestis Seedri sõnul mitte Mart Laar, vaid ülekantud tähenduses hoopis traktor: „Ehk siis tehnika ja tehnoloogia areng."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder soovitab riigiasutuste kolimist maakonnakeskustesse

2012-01-12

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mart Laar vastas oma erakonnakaaslaste küsimustele

2012-01-10

Täna õhtupoolikul kohtus Mart Laar Pärnu Jahtklubis IRL-i Pärnumaa liikmetega ja vastas ilma sissejuhatava sõnavõtuta paljudele küsimustele, millest mõned näited saavad siin juhusliku valiku põhjal ka esitatud.

Esimene küsija tundis huvi, kas erakonna esimehe kohalt lahkumine on ikka piisavalt õigustatud samm. Mart Laari nägemuses on kahe valimise vaheline aeg praegu kõige sobilikum aeg selleks, et Riigikogu järgmise koosseisu valimise ajaks jõuaks uus esimees piisavalt hästi sisse elada. Tema sõnul seab pikalt ühe isiksuse domineeriv esimehe kohal püsimine erakonna pidevasse ohtu.

Võimalike uute esimehe kandidaatide kohta ütles Laar, et kaks värvikamat liiget on loobunud ja tema meelest olnuks Jaak Aaviksol ministriametis olulisi haridusreforme läbi viies ülimalt raske sama edukalt ka erakonna esimehena toimetada. Ka Juhan Partsil poleks ministrina kerge samaaegselt esimehena tegutseda. Üldiselt Laar ei soovitagi ministril end jagada erakonna juhtimisega.

„Erakonna esimees peab suutma kõigi liikmetega suhelda, selle vältimatu vajaduse juures jääb minister paratamatult inimestest kaugele." Veel lisas ta, et ei astu ühegi kandidaadi taha näiteks allkirjade kogumisega. Lisa Pakosta saamisel erakonna esimeheks näeb Laar suurt poliitilist võitu eelkõige sellega, et ta on naine. „Mul pole Pakosta vastu midagi, IRL-i naiskandidaadina oleks ta kõva sõna!"

Riigi kaitsestrateegia küsimuses pidas ta kõige olulisemaks igasuguse agressiooni puhul vastuhakkamist. Pidevalt on ajateenistuses umbes paartuhat kodanikku. Pärast ajateenistuse lõppu kestab reservis olemine 40 aastat. Praegult on Laari sõnul umbes 42 tuhat isikut erinevatesse üksustesse jaotatud. Samas toimub pidev sõjatehnika täiendamine ja moderniseerimine. Eesti suudab ise ehitada väiksemaid laevu, mille vastu tunnevad huvi ka välisriikide armeed. Samuti suudetakse Eestis ehitada mehitamata luurelennukeid.

Tanki väeosa loomise ettevalmistused käivad plaanipäraselt. Küsimusele, kui otstarbekaks ikkagi tuleks tanke pidada, vastas Laar kõhklematult, et raha olemasolu korral tuleks need kohe osta. „Tank on kõige võimekam tehnika sõja olukorras," kinnitas kaitseminister ja tõi näite Gruusiast, kus kolm tanki otsustasid ühe päevaga selle riigi saatuse.

Huvitav oli Pärnu arengut puudutav küsimus. Laar vastas, et tugev hariduse ja teaduse keskus kindlustab kõige paremini maakoha arengut: „Võidab ajude olemasolu."

Erakonna reitingu pärast muretsevale liikmele vastas Laar, et reitingu näit polegi kõige tähtsam. Siiski on viimase pooleteist-paari aasta kestel IRL-i reiting tõusnud väga oluliselt. Kui varem oli vahe mõne suure erakonnaga kahe-kolme-kordne, siis nüüd on näitajad sootuks paremad. Erakonna sisest kaklemist peab Laar kasulikuks ja edasiviivaks jõuks. „Just nii lähevadki asjad paremini edasi," leidis kauaaegsete poliitiku kogemustega IRL-i esimees.

Huvialasest tegevusest raamatute kirjutamisel ei tihanud Laar kuigi palju rääkida, kuna sellest kõnelemine annaks põhjust norijatele - nagu tegeleks kaitseminister põhitöö kõrvalt liialt kõrvaliste asjadega. Siiski nimetas ta peatselt ilmuvat Sinimägede kordustrükki, mis tuleb esimesest tunduvalt detailide rikkam.

Allikas: Maalehe Pärnumaa blogi

Kas Eesti peaks kartma?

2012-01-10

USA viimaste otsuste - kaitsekulutusi kokku tõmmata - valguses on minult korduvalt küsitud, kas Eesti peaks nüüd tõsiselt oma tuleviku pärast muretsema hakkama. Vastus on "jah" ja "ei". Loomulikult on sellised kärped ebameeldivad, kuid samas vaadates viisi, kuidas neid tehakse ja mis on nende sisu, pole Eestil vähemalt praegu põhjust paanikasse sattuda. Miks ma nii arvan?

1. Meie koostöö Ameerika Ühendriikidega on arenenud sellisele tasemele, et tehtud otsuses polnud meie jaoks midagi uut. Lõplik otsus tehti meile pealegi teatavaks enne, kui see avalikkuse ette jõudis. Selline käitumine on väga hea märk, kusjuures juba on kokku lepitud, et arutelu selle üle, kuidas seda otsust konkreetselt realiseerida, on alles algamas.

2. USA ei tõmba end Euroopast välja. Otsus keskenduda Vaiksele ookeanile on ju tegelikult arusaadav. Euroopa jääb USA jaoks peamiseks strateegiliseks partneriks. Mitu presidendi poolt üles tõstetud teemat - küberkaitse või erioperatsioonid - on alad, kus teeme tihedat koostööd. Meie eriüksuste siirdumine sel aastal Afganistani koos USA vastavate vägedega on sellest hea näide.

3. NATO artikkel 5 jääb USA jaoks selgeks prioriteediks, millest ei astuta sammugi tagasi. Pigem üritatakse seda järjest rohkem reaalse sisuga täita.
USA tähelepanu heidutuse tagamisele on kindel ja püsiv - ning meie koostöö selleks samuti. Keegi meist ei soovi, et keegi saaks ühel hetkel olukorrast valesti aru ning paiskaks maailma suurde konflikti. Reaalne heidutus, mis väljendub meie jaoks NATO õhuturbeoperatsioonides, on sellest hea näide ja saanud USA selge toetuse osaliseks.

Üks sõnum tuleb USA otsusest igal juhul selgelt välja: see aeg, mil USA turjal oli kõigil võimalik muretult liugu lasta, on nüüd otsas. Kui tahame oma tulevikule kindel olla, peame ise selle loomisse panustama. Ka sel ajal pole tasuta lõunaid enam olemas. Sellest on Eesti õnneks aru saanud - kaks protsenti rahvuslikust kogutoodangust kaitsekulutustele on sellest selge märk.

Urmas Reinsalu: kandideerin IRLi esimeheks

2012-01-07

Tänasel IRLi volikogul teatas IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu oma otsusest kandideerida IRLi esimeheks.

Urmas Reinsalu rõhutas Paides toimuval volikogul, et IRL ja tema eelkäijad on olnud rahvuslike eesmärkide sõnastajad ning ajalugu näitab, et need otsused on olnud õiged. "Nüüd peab IRL uuesti mõtestama oma missiooni Eesti tuleviku ees - olla rahvuslike huvide poliitika erakond. Pean oluliseks, et IRLi avalik poliitika ja sisemine korraldus oleks allutatud sellele eesmärgile," ütles Urmas Reinsalu.

"Asudes kandideerima esimehe ametisse, teen seda teadmisega, et vajalik on taastada usaldus nii erakonna sees kui ka avalikkuse ja IRLi vahel. Kandideerides esimehe ametisse sirutan sõbrakäe kõigile erakonnakaaslastele. Pean oluliseks arvamuste mitmekesisust, mille pinnalt saavad esile kerkida konkureerivad seisukohad. Olen olnud nii Isamaa kui ka Res Publica asutajaliige. See kogemus annab mulle täna kindluse öelda, et IRL on võimeline palju enamaks kui me ise arvame," lisas Reinsalu.

Urmas Reinsalu on 36-aastane, IRLi riigikogu fraktsiooni esimees. Ta on riigikogu erinevates koosseisudes olnud põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esimees. Ta on abielus ning kahe lapse isa. Reinsalu on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning töötanud justiitsministeeriumis ning president Lennart Meri kantselei direktorina.

Reformierakond asub Türil IRLiga läbi rääkima

2012-01-05

Detsembri alguses tõid Türi valla valitsuskoalitsiooni Reformierakonna esindajad välja rea tõsiseid probleeme Türi valla juhtimises.

Pärast viimast volikogu istungit oli näha, et nende küsimuste lahendamises ei ole edusamme olnud. Seejärel tegid Reformierakonna esindajad Isamaa ja Res Publica Liidule ettepaneku konsultatsioonide pidamiseks.

Eile, 4. jaanuaril kogunes IRL-i Türi osakond ning arutas Türi vallas kujunenud keerulist olukorda. Üksmeelselt peeti konsultatsioonide
alustamist vajalikuks, et leida ühisosa ja lahendusi Türi valla ees seisvate probleemide lahendamiseks.

Osakond andis volitused läbirääkimisteks osakonna esimehele Raivo Pingile ja juhatuse liikmele Pipi-Liis Siemannile.

Herkel: kõige tähtsam on taastada usaldus

2012-01-05

Riigikogu liige Andres Herkel teatas täna, et on valmis kandideerima IRL-i
esimeheks.

Herkel teatab sel puhul erakonna liikmetele koostatud sõnumis, et kõige
tähtsam ülesanne on taastada usaldus nii erakonna sees kui ka ühiskonna ja
riigi vahel.

„Meie motiivid ja kutsumus poliitikas peavad olema aatelised ja
maailmavaatelised, seega ei tohi me kaasa minna arusaamaga, et „kõik on
müügiks"," ütleb Herkel viidates pöördumises ka elamislubade skandaaliga
seotud asjaoludele.

Herkel lubab jääda rahvuskonservatiivsete aadete ja väärtuste juurde ning
seista avatud rahvusluse eest. Samas leiab ta, et erakonna ideede
värskendamiseks tuleb rohkem kaasata intellektuaale ja arvamusliidreid,
samuti tuleb erakonna liikmetele tagasi anda tunne, et „see on meie
erakond."

Andres Herkel on 49-aastane, ta on erakonna liige alates 1995. aastast ning
on juhtinud enne Isamaaliidu ja Res Publica ühinemist nii Isamaaliidu
Tallinna piirkonda kui ka Riigikogu fraktsiooni. Eelmise aasta lõpus
toimunud IRL-i Tallinna piirkonna sisevalimistel sai ta kõige rohkem hääli.

Vaher: kriminaalpolitsei peab jõudma kvaliteedilt uuele tasemele

2012-01-05

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on aasta algul taastatud keskkriminaalpolitseil tänavu rohkem võimalusi tehnilise baasi uuendamiseks, struktuuride tugevdamiseks ja motivatsioonisüsteemi rakendamiseks, mis peab aitama kriminaalpolitsei kuritegude vastases võitluses kvaliteedilt uuele tasemele.

Vaher ütles neljapäeval kriminaalpolitsei konverentsil peetud kõnes, et kriminaalpolitseil on väga oluline roll riigi ja ühiskonna sisemise rahu tagajana. „Kaasaegne kriminaalpolitsei peab olema veelgi dünaamilisem ja uutele oskustele avatud, kui on seda kuritegelik maailm,“ lausus ta.

Tema sõnul põhineb organiseeritud kuritegevus äriettevõtte loogikal: kurjategijad on orienteeritud kuritegeliku kasumi teenimisele, neil on selge hierarhia ning oma „projektimeeskonnad“. „Meil tuleb arvestada ka, et elame avatud maailmas. Raske organiseeritud kuritegevus ei ole lokaalne, vaid üleilmne probleem. Ühe klahvivajutusega võib tekitada kahju maailma teises otsas,“ ütles Vaher konverentsil.

Vaher märkis, et kuigi uuest aastast taastati politsei- ja piirivalveametis keskkriminaalpolitsei, ei seisne muudatus üksnes nimes. Ta meenutas, et eelmisel aastal võeti vastu otsus tugevdada kriminaaltulu tuvastamise võimekust ning septembris moodustati selleks eraldi büroo. „Võimeka kompetentsikeskuse loomise järel tuleb kriminaaltulu konfiskeerimisele tähelepanu pöörata igas kriminaalasjas, kus see on võimalik. See tähendab mõtteviisi muutust ja seda mitte ainult politsei, vaid ka prokuratuuri ja teiste õiguskaitseorganite jaoks,“ rääkis Vaher ja lisas, et samuti on keskkriminaalpolitseis loodud keskne struktuur korruptsioonivastaseks võitluseks.

Vaheri kinnitusel tuleb alanud aastal jätkata sisulist analüüsi ja otsustada, kuidas saab kõige efektiivsemalt võidelda arvutikeskkonnas toime pandud kuritegudega ning kas ja millised peaksid olema narkokuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetodid ja struktuur.

Tänavuses riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Allikas: Siseministeerium

Pikalt eiratud rahaline vastutus

2012-01-05

Meil pole tegemist mitte demokraatia, vaid väärtuste kriisiga, eeskätt rahandusliku vastutuse pikaajalise eiramisega. Väide, et range fiskaalpoliitika tähendab demokraatia kriisi, on lihtsalt vale, kirjutab riigikogu liige Andres Herkel (IRL).

Euroopa väärtustest kõneldes tuginetakse peamiselt kolmele aluspõhimõttele. Need on demokraatia, inimõigused ja õigusriik ehk seaduste ülimuslikkus. Nendest kinnipidamise järgi hinnatakse riikide vastavust Euroopa ühiselu standarditele ja nende puudumisest tulenevalt kehtestatakse valitsustele rohkem või vähem siduvad kohustused olukorra parandamiseks.

Samas evib see väärtuskolmik oma sisulise kandvuse juures alati teatud eluvõõrust. Tegemist on üksnes pehmete väärtuste kokkukuhjamisega, majanduslikud ja ka riigikaitselised realiteedid jäävad kõrvale.
Säärane kolmikstruktuur eeldab tegelikult tasakaaluankrut ehk neljandat aluspõhimõtet, mille sisu on Euroopa võlakriis meile selgesti kätte näidanud. Kõneldakse finantsstabiilsuse põhimõtte kinnistamisest nii riikide konstitutsioonides kui ka Euroopa Liidu aluslepetes. Nimetagem seda üldaktsepteeritud termini puudumisel lihtsalt «fiskaalvastutuseks» (fiscal responsibility).

Mõned ideoloogid näevad siin lausa seniste väärtuste eiramist. Öeldakse, et võlakriis seab ohtu Euroopa demokraatiamudeli. Asi pole enam lihtsalt selles, et heaoluriigi ümberjaotamismasin jagab enamikult kodanikelt maksudena võetud raha samade inimeste vahel laiali. Lisaks on kujunenud illusioon, et demokraatias saab teha legitiimseid otsuseid, mis toovad süsteemi raha juurde ja seda sisuliselt tulevaste põlvkondade arvelt.

Fiskaalvastutuse põhimõte kõrvaldab vähemalt kahte liiki liialdused, mida ühekülgne väärtussüsteem on viimaste aastakümnete jooksul kasutanud. Nii-öelda piirideta demokraatia on võimaldanud parteide ja nende valimislubaduste võidujooksu olematu raha jagamisele. Eelarveid tehti puudujäägiga ja riigivõlad aina kasvasid. Teisisõnu: «piirideta demokraatial» puudub fiskaalvastutuse pidur.

Samamoodi liiguvad äärmusesse «piirideta inimõigused», mis tahaksid anda igaühele õiguse olla rikas. Selline inimõiguste laiendav käsitlemine, milles puudub vähim realistlik vastus küsimusele «kust raha tuleb?», viib eluvõõralt ebarealistlike eesmärkide püstitamiseni. Liialdatud arusaam õigusest «olla rikas» on justkui kompensatsioon, mis varjab läänemaailma võimetust kaitsta inimelusid seal, kus neid ähvardab tõeline hädaoht. Euroopa lähimineviku halvimad näited selles valdkonnas on Bosnia ja Tšetšeenia.

Kreeka ja teised kroonilise eelarvedefitsiidiga riigid justkui esindavad kaugeid, meie jaoks lausa põlatud näiteid. Kuid kas selline mentaliteet ikka jääb meist väga kaugele? Nii 2007. kui ka 2011. aasta riigikogu valimiste eel andsid Eestis tooni rahalised lubadused. Järelikult pole meiegi sarnase haiguse eest kaitstud, bluffimine valijate häälte nimel pole ka Eestis võõras.

Samuti pole me oma suhteliselt headele näitajatele vaatamata Euroopa rahakriisi eest kaitstud. Teadmine, et kusagil võib olla palju raskem, ei leevenda ju hinnatõusu ega üldise sotsiaalse ebakindluse painet. Võttes Lääne-Euroopa kolleegidelt vastu komplimente Eesti rahanduslike näitajate eest, olen viimase poolaasta jooksul ikka vastanud ühtmoodi: «Tõepoolest, meie rahandus on korras, aga üks oluline häda teiega võrreldes siiski on - vaadake, meie inimeste palgad on lihtsalt mitu korda väiksemad kui teil!»

Paradoksaalselt võib elustandardi järsk langus heaoluriikides olla palju plahvatusohtlikum nähtus kui vaesemate riikide kohandumine kasvu pidurdumisega. Seejuures on väide, et range fiskaalvastutuse rakendamine tähendab demokraatia kriisi, põhimõtteliselt vale. Olemuslikult pole tegu mitte demokraatia, vaid väärtuste kriisiga, mis algab rahandusliku vastutuse eiramisest.

Demokraatiaga seostub hoopis teine probleem. Nimelt on aastakümneid kestnud illusioon demokraatiast ilma fiskaalvastutuseta hakanud nüüd näitama kõige halvemaid tagajärgi. Kui siit viib tee sotsiaalse vapustuseni, on see ühe illusiooni purunemine, mitte demokraatia kui sellise kriis. Kellegi soovi olla ühtaegu nii demokraatlik kui ka rikas ei saa kinni maksta keegi teine.

Kui tahame Euroopa tulevikku mingilgi määral kindlustada, tuleb range rahandussüsteem alusväärtusena ausse tõsta. See ei pruugi olla väga populaarne, kuid ometi on see vältimatu. Ei saa nõustuda seisukohaga, et alusväärtuseks saab pidada üksnes midagi sellist, mis on populaarne. Näiteks surmanuhtlusest loobumine, mis on Euroopas kujunenud normiks, on olnud paljudes riikides väga ebapopulaarne samm.

Mida eelnevalt kirjeldasin, on teooria, ent palju keerulisem on praktika. Euroopa institutsioonid on vanad ja etableerunud, neisse uute sisendite andmine eeldab võlakriisi mahus vapustust. Kuid ka see võib tuua vaid osalise muutuse. Rahandus- ja majandusküsimusi on harjutud vaatlema lahus demokraatia ideaalidest. Isegi juhul, kui valitsustel õnnestub rahanduslikust paratamatusest lähtudes kehtestada senisest rangemad reeglid, ei nähta selles mitte Euroopa senise väärtusraamistiku osa, vaid raskete aegade hädaabinõu.

Siiski on meie käsutuses mõned vahendid, näiteks loogika ja selle esitamiseks sobilikud kõnevoorud poliitilistel foorumitel. Aeg on selleks soodsam kui kunagi varem.

Lisaks on Euroopa Liit riikide vastuvõtukõlbulikkust hinnanud rahandust puudutavate Maastrichti kriteeriumide alusel. Need on seni seadnud liituvatele riikide oluliselt kõrgemaid nõudmisi kui liikmesriikidele. Kui meie jaoks oli see vastuolu juba liitumisperioodil nähtav ja häirivgi, siis nüüd annab see seoses liikmesriikide olematu fiskaalvastutusega märksa laiemat kõneainet.

OSCE ja Euroopa Nõukogu seevastu ei sea väärtustest kõneldes riikidele peaaegu mingeid fiskaalvastutust puudutavaid nõudmisi. Ainsa pisut lähedase teemapüstitusena meenub katse hukka mõista Venemaa energiaressursside kasutamine välispoliitilise mõjuvõimu saavutamiseks teiste riikide üle. Sisemised kuritarvitused mahuvad paremal juhul korruptsiooni mõiste alla, kui sedagi.

Kuid väärtuspakett peab olema ühtne, mitte sõltuma sellest, millises formaadis või kelle suhtes väärtusi rakendatakse. Kahepoolsed kaubandushuvid ja soov just suurriikidega (Hiina, Venemaa) hästi läbi saada on Euroopa väärtuspoliitikat hoogsalt murendanud. Seda võib nimetada väärtuspoliitika väliseks nõrkuseks.

Lisaks sisalduvad siin sisemised vastuolud. Korrates teiste riikide suhtes demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi mantrat, Euroopa justkui tsementeerib oma arusaama õiglusest, jättes samas suure võimaluse enesepettuseks, et kõik see on võimalik raha ja ressursse korrastamata. Ehk nagu ütleb Toomas Hendrik Ilves viimases Diplomaatias: «Mind teeb eriti murelikuks sosinakoor, mille järgi finantsvastutus kujutab endast ohtu demokraatiale.»

Tegelikult on fiskaalvastutusest hoidumine mugavuspositsioon, mille hukutav toime on viimastel kuudel eurooplastele puust ja punaselt ette tehtud. Teine mugavuspositsioon on madal iive ja vananev rahvastik. Jätkuv enesepettus tekitab olukorra, kus meil pole oma väärtusi kellelegi pärandada.

Kesised põllumajandustoetused pärsivad kohalikku põllumajandust

2012-01-05

ELi kava tõsta Balti riikide põllumajandustoetusi liiga aeglaselt tekitab põllumeestes protestimeelsust ja nurinaid.

Euroopa komisjoni tehtud ettepaneku kohaselt tõuseksid põllumeeste otsetoetused Eestile 2017. aastaks ligi 40 eurot, ehk kuni 156 euroni hektari kohta. Komisjoni eesmärk võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on igati õige ja ootuspärane, kuid nagu ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on öelnud, jääb väljapakutav toetuste võrdsustamise tempo selgelt liiga aeglaseks. Ebaõiglusele on Euroopa parlamendis tähelepanu juhtinud ka Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Eesti põllumeeste Keskliit märkis hiljuti, et iseseisva riigi üheks julgeolekugarantiiks on omamaine põllumajandus. Selle roll on toota kvaliteetset toitu ja varustada toiduga Eesti rahvast piisavas mahus nii rahu ajal kui ka kriisioludes.

Eesti põllumeeste rahulolematus Euroopa Liidu suunal on igati arusaadav ja põhjendatud. Väljapakutud kava kohaselt jäävad meie põllumeeste otsetoetused järgmisel eelarveperioodil ligi kaks korda väiksemaks Euroopa Liidu keskmisest otsetoetuste tasemest ja rohkem kui neli korda väiksemaks kõrgemate otsetoetuste tasemega liikmesriikidest. Säärane ebavõrdne kohtlemine paneb Eesti põllumajandustootjad ja kohaliku põllumajanduse väga raskesse olukorda, kuna põllumehel tuleb nii sise- kui ka maailmaturul konkureerida kõrgemate otsetoetustega liikmesriikide põllumeestega.

Komisjoni hinnangutest tulenevalt oleks just maaelu arengutoetuste ümberjagamine märksa ulatuslikum kui otsetoetuste puhul. Eesti maaelu arengutoetused väheneksid 25 kuni 40 protsenti. Võrreldes 2007.-2013. aasta keskmisega, mis oli 103,3 miljon eurot, väheneks see summa 18,6 kuni 35,9 miljon eurot aastas.

Lihtsad arvutused näitavad, et Eesti otsetoetuste tagasihoidlik kasv järgmise perioodi lõpuks tuleks suurel määral maaelu arengukava toetuste ehk arengutoetuste vähenemise arvelt. Võttes arvesse Eesti põllumajandussektori alakapitaliseeritust, vähest innovatiivsust ja maapiirkondades kasutatavate taristute puudulikkust on Eesti seisukohalt tegu väga oluliste arenguvõimaluste pärssimisega.

Samuti on oht, et madalate toetuste tõttu võib hakata importtoodang Eesti toitu kõrvale tõrjuma. Kui otsetoetused jäävad väljapakutud tasemele, siis on selge, et Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime väheneb, mis omakorda tähendab Eesti põllumajandustootmise vähenemist. Kodumaise värske ja kvaliteetse toodangu vähenedes hakkaksime paratamatult üha rohkem tarbima importtoodangut, mis võib viia järk-järgulise kodumaise põllumajanduse närbumiseni.

Meil on täielik moraalne õigus eeldada Euroopa Liidult võrdset kohtlemist kõikides valdkondades, sealhulgas ka põllumajanduspoliitika otsetoetuste võrdsustamise küsimuses. Ebavõrdsete konkurentsitingimuste soosimine on selges vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega - võrdse kohtlemise ja võrdsete konkurentsitingimustega.

On selge, et Euroopa Liidu eelarveläbirääkimised saavad olema pikad ja pingelised, kuna vaieldakse väga suurte summade kasutamise üle ja seda mitte ainult põllumajandusvaldkonnas. Eesti huvi on tagada kõikidele liikmesriikide võrdsed konkurentsitingimused. Õiglaste põllumajandustoetustega suudame tagada senisest märksa paremini Eesti põllumajanduse ekspordivõime ning meie maapiirkondade jätkusuutliku arengu. Selleks tuleb Eestil ja teistel Balti riikidel teha tihedatelt koostööd, et selgitada teistele liikmesriikidele enda positsiooni ja seisukohti, saavutamaks õiglase ja meid rahuldava otsetoetuste määra tõusu. Lõplikku selgust toetuste määra kasvu kohta on oodata käesoleva talve jooksul.

Võrumaale tuleb hea aasta

2012-01-03

Astudes üle 2011. aasta künnise aastasse 2012 tuleb meie kõigi seas panna tähele suurt rõõmu ja koostööd, mis on meid toonud tänasesse päeva. Eelmine aasta oli meie jaoks kahtlemata pigem positiivne - tööpuudus on vähenenud, rahvastiku kahanemine on pidurdunud, omavalitsused koostöös riigiga teinud algust koolivõrgu korrastamisega.

Meie igapäevane tegutsemine on kantud heast koostöövaimust, mille toel oleme saanud üle ka väga keerukatest oukordadest. Möödunud aastast tooksin esile mitmeid positiivseid tahke nii ettevõtluse ning majanduse elavnemisest kui ka meie noorte ja vanemate inimeste tublist tegutsemisest.

Kohapeal on olnud kindlasti positiivseim tööpuuduse kahanemine, kriisiaastate tipuga võrreldes on see kahanenud pea kaks korda. Kui meie inimestel on tööd, siis läheb hästi ka meie peredel, lastel ja noortel. See annab jõudu ja lootust edasiminekuks.

Lisaks on möödunud aastale tagasi vaadates, tegelikult pigem isegi uuele edasi vaadates, kõige magusama perspektiiviga käima läinud rahvusvaheline koostöö, mis kätketud Luhamaa piirijaama avamisse ja uutesse võimalustesse, mis seal tekivad.

Olen kindel, et Misso vald saab juba sel aastal suure arengutõuke ning see hea edenemine jätkub järgnevatel aastatel. Tegelikkuses on see protsess juba selgelt ja nähtavalt käima läinud.

Väga suuri arenguid saavutas Võrumaa ka omavalitsuste omavahelises koostöös ning mitmete projektide lõikes ka riigiasutuste ja ministeeriumitega. Kiire internet ja ettevõtlusprojektide toetamine annab päris palju lootust edasiliikumiseks. Meie suurim murelaps on olnud traditsiooniliselt meie maakonna teedevõrk - loodetavasti toob alanud aasta selles vallas häid uudiseid.

Kuna olen hästi kursis Rõuge vallas asuva Nursipalu laskevälja temaatikaga, siis pean rõõmustama ka eelmisel aastal saavutatu üle - aastakümneid kestnud patiseis ja kõhklused on ületatud ning kaitseministeerium ja Rõuge vald liiguvad selgelt ühtse nägemuse suunas, et kohalike elanike ja ühiskonna riigikaitselised huvid saaksid heas tasakaalus realiseeritud ning kaitstud. Tänan selle eest eraldi nii Rõuge valla inimesi kui kõiki teisi selle protsessi osapooli. Usun, et sellest koostööst saavad ka Rõuge valla inimesed peagi päris konkreetset kasu.

Võrumaa tulevik on olla kauni loodusega arukate ja ettevõtlike inimeste elu- ja tegutsemispaik, mis pakub häid võimalusi ennast teostada ning on avatud kõigile, kes seda hinnata suudavad. Selle nägemuse teostumiseks tuleb investeerida nii inimestesse kui nende elukeskkonda, et kõigil soovijatel oleks hea haridus ja elupaik. Meil on olemas inimesed ja loodus, kaks väärtust, mille eest meil tuleb hoolitseda ja mida tuleb meil kaitsta täna ja homme.

Võrumaa on Eesti ilusaim maakond, maakonna lõunapoolse osa moodustab Haanja kõrgustik, mis on kõrgeim nii Eestis kui ka Baltimaades. Rõuges asub Suurjärv, mis on Eesti järvedest kõige sügavam. Meil on Suur Munamägi, Piusa koopad, Vällamägi ja Kütiorg. Isegi Eesti kõige suurem puu on meil - Tamme-Lauri tamm Urvastes on kõige jämedam puu Eestis.

Meil on oma keel, oma kultuur. Kultuurisündmustelt oli rikas nii eelmine, kui saab olema ka alanud aasta. Juulikuise Võru rahvusvahelise folkloorifestivali ajal muutub Võru linn eri kultuuride, rahvatantsu ja rahvamuusika pealinnaks. See on üks suuremaid omataoliste pidude seas kogu Eestis.

Meie maakonnas on sündinud pillimeister August Teppo ning luuletaja ja kirjanikud Bernhard Kangro ja Artur Adson, elanud Friedrich Reinhold Kreutzwald. Meie maakonnast on pärit Erki Nool, Raul Olle, Andrus Värnik. Alles autasustasime oma maakonna mulluseid parimaid sportlasi - usun, et sellesse maailmanimede loetellu tuleb täiendust.

Usun, et meid ootab ees positiivne ja head arengut toov aasta. Majandusliku surutise aastad on toonud selguse ka meie maakonna jaoks. Inimesed saavad väga täpselt aru, mis olukord on ja see on hea eeldus edasiliikumiseks. Samuti mõistab terve Võrumaa, et selleks, et oma asja ajada, tuleb kokku hoida, koostööd teha, otsida partnereid ja liitlasi kõikjalt, kust võimalik.

Mul on hea meel koos teiega uude aastasse astuda. Usun, et uus aasta toob meile palju põnevaid väljakutseid ja mul on hea meel, et me saame kõik koos ühiselt nendele väljakutsetele vastu astuda. Loodan, et te kõik leiate kiirete asjatoimetuste kõrvalt ka aega enda akusid laadida ning veeta meeldivalt aega oma lähedaste ja pere seltsis.

Palju jõudu meile kõigile ja head uut aastat!

Tasakaalupunkt soovide ja reaalsuse vahel

2012-01-03

Riigikogu võttis järgmise aasta riigieelarve vastu vastandlikul ajal, sest kui ühelt poolt on meie majanduses läinud tänavu asjad üldjoontes ülesmäge, siis tulevikku nähakse Euroopas ja maailmas üldiselt tumedates värvides.

Loodame alati paremat, kuid valmis tuleb olla ka tagasilöökideks. Kulutusi planeerides ei tohi riik olla liiga pessimistlik, kuid viimase aja edust ei või lasta end ka pimestada nii, nagu juhtus 2009. aasta eelarvega. Kõige tähtsam on leida tasakaal ilusate soovide ning rahakotis valitseva reaalsuse vahel. Minu meelest on see saavutatud.

Kõige hullem on lubaduste murdmine ehk see, kui eelarveaasta kestel tuleb varasemate valearvestuste tõttu hakata suuri kärpeid tegema. Planeerimatud kärped põhjustavad inimestele rohkem raskusi kui planeeritud koondamine.

Usutavasti ei tule Riigikogul järgmisel aastal eelarvet vähendama hakata. Omalt poolt oleme teinud kõik võimaliku ehk hoidunud kaheldavatest kulutustest ning prognoosinud tulusid konservatiivselt. Samas tuleb teadvustada, et üle-euroopaliste rahanduslike vapustuste ees oleme me suhteliselt kaitsetud. Aga tonte ei maksa ka seinale maalida ja lähtuda tuleb sellest, mis meil on.

Mis meil siis on? Rõõmu teeb see, et järgmise aasta riigieelarves on erinevate ridade peal kokku 1,2 miljardit eurot, mis kulutatakse investeeringuteks. See on väga suur summa, mis aitab meil luua või säilitada töökohti. Hinnanguliselt võimaldab nii suure summa investeerimine luua umbes 20 000 töökohta.

Riigi investeeringud aitavad inimestel saada tööd kodukohas või selle lähedal ning ehk leiavad vähemalt osadki välismaale tööle siirdunud Eestimaa mehed ja naised taas tee kodumaale.

Paraneb kohalike teede olukord.

Eelarveläbirääkimistel oli minu kui KOV ja regionaalpoliitika toetusrühma esimehe suurim võit omavalitsustele kütuseaktsiisist laekuva rahasumma suurendamine. Teehoiuks eraldatav summa suureneb järgmisel aastal 40 protsenti. Loodame, et tänavune talv on eelmise kahega võrreldes lumevaesem, kuigi on ju teada, et ega talv taeva jää. Siis jätkub valdadel ja linnadel järgmisel aastal rohkem vahendeid sõiduteede tegelikuks remondiks, mitte üksnes lume lükkamiseks.

Väga oluliseks pean järgmisel aastal ees seisvat pensionitõusu ja riigipoolsete sissemaksete taastamist teise pensionisambasse. Kuigi pensionitõus pole suur, on see siiski edasiminek, mitte paigalseis ega - hoidku selle eest - kärpimine. Kõigile on teada meie tänavune kõrge inflatsioonitase, mis on ka pensionäride ostujõudu vähendanud. Sestap on tuleval aastal kasvavad pensionid kümnetele tuhandetele pensionäridele väikeseks leevenduseks.

Mitmetahuline perepoliitika on IRLi jaoks väga oluline

Selle kõrval vajab eraldi äramärkimist IRLi initsiatiivil kehtestatav emapension, mis toob järk-järgult pensionilisa kõigile emadele, kellest paljudest on tänaseks saanud juba vanaemad. Emapensioniga väärtustame emadust, mis ei lõpe lapse saamisega poolteiseaastaseks või ka täisealiseks.

Traditsioonilistel alustel püsiv ning turvalist seljatagust tundev perekond on Eestimaa vankumatu vundament, mille tugevdamiseks kulutatud raha pole asjatult raisatud.

Tugevat perekonda väärtustava poliitika üheks osiseks oli ka tänavu kevadel seadustatud kodualuse maamaksu kaotus, mis hakkab kehtima 2013. aastast.

Hoopis ebapopulaarsem otsus oli kaitsekulude suurendamine järgmise aasta eelarves. Väga kerge on öelda, et miks kulutada lisaraha kaitseväele, kui tuhat muud, tavakodanikule palju hoomatavamat asja tahaks tegemist?! Pealegi on järgmisel aastal Euroopas vaid kolm riiki, kes söandavad kaitsekulusid suurendada. Need on Eesti kõrval Soome ja Rootsi. Mujal Euroopas tõmmatakse sellelt valdkonnalt summasid kokku või säilitatakse praegune tase.

Oma füüsilise kaitse arendamine ei ole raha raiskamine, vaid riigi toimimise loomulik osa. Otsusega kaitsekulutusi tõsta näitab Eesti üles valmisolekut enda eest seista, samuti tõestab riigi poliitilist küpsust ehk oskust näha maailma avaramalt.

Teisalt tuleb tähelepanu pöörata ka asjaolule, et kaitse-eelarve lisavahendid kuluvad paljuski Tallinna kasarmute uuendamisele. Pole normaalne, kui sõdurpoisid peavad seal elama viletsamates tingimustes kui kurjategijad meie moodsates vanglates.

Võrdsed võimalused kõrghariduse omandamiseks

Tulevikku vaadates on äärmiselt oluline seadustada tasuta kõrgharidus, mis sillutaks tee ülikooli ka nendele, keda praegu kammitsevad rahalised raskused. Eeskätt kuuluvad riskirühma suurtest peredest ja maalt pärit lapsed, kelle vanematele võib laste koolitamine üle jõu käia.

Eesti rahvas pole nii suur, et võiksime endale lubada andekate noorte hariduseta jätmist üksnes sel põhjusel, et nad sündisid vaesematesse oludesse. Tasuta kõrghariduse seadustamisel on hulk vastaseid, kes nimetavad seda halvustades sotsiaalabiks. Väidetakse ka, et nõnda võõrutatakse noored vastutusest, sest riik maksab kõik kinni.

Ma ei ole sellega nõus. Tegemist pole mitte abi, vaid võrdsete võimaluste tagamisega kõigile noortele, kes soovivad ja suudavad õppida kõrgkoolis. Noorte vastutusvõimet peaks kõrgharidusreform aga hoopis arendama, sest ega tasuta haridust anta niisama. Selleks tuleb ülikoolis korralikult õppida, ja kes seda ei suuda, langeb välja.

Lõppevale aastale tagasi vaadates võime üldjoontes rahule jääda, sest kuigi Euroopa rahanduses on olukord kriitiline, suutsime meie oma eluga normaalselt toime tulla. Loodame, et saame sama öelda aasta pärast.

IRL Tallinna naisklubi kinkis sotsiaalasutustele erialaajakirja aastatellimused

2011-12-30

IRL Tallinna naisklubi kinkis oma liikmetelt saadud annetuste eest ajakirja Sotsiaaltöö aastatellimuse nendele kodulinna sotsiaalvaldkonna organisatsioonidele, kes on pidanud rahapuudusel erialaajakirjast loobuma.

„Kulude kokkuhoiu nimel on kärbitud tugevalt sotsiaalasutuste tegevuskulusid, nende seas ka kulutusi erialastele koolitustele ja ajakirjanduse tellimise tarbeks," ütles IRL Tallinna Naisklubi aseesinaine Eve Lääts.

Tema sõnul on mitmed Tallinna hoolekandeasutused, hoolekandega tegelevad mittetulundusühingud ja mõnede linnaosade sotsiaalosakonnad loobunud ainukese emakeelse erialaajakirja tellimisest.

„Kinkisime 12 organisatsioonile ajakirja Sotsiaaltöö aastatellimuse. Soovime ühelt poolt toetada sotsiaalasutuste töötajaid, et neil oleks võimalik saada infot valdkonna arengust ja ise selles kaasa rääkida. Teisalt soovime anda märku rahastajatele, et kulude optimeerimine töötajate professionaalsuse toetamise arvelt ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik," rääkis Lääts.

„Kodanikena ootame sotsiaalvaldkonna organisatsioonidelt võimalikult kõrgel tasemel ja tõhusat abi. Samas aga kipume kulutusi optimeerides unustama, et töötajate professionaalsuse hoidmiseks on vaja ressursse, olgu selleks koolitused, supervisioon või erialane ajakirjandus," lisas Lääts.

IRL Tallinna Naisklubil on traditsioon lõpetada aasta heategevusüritusega, millest kingi saajal on rõõmu ja kasu aastaringselt.

Valitsus kiitis heaks vabatahtliku merepääste eelnõu

2011-12-29

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis loob aluse vabatahtlike merepäästjate osalemiseks politsei tegevuses otsingu- ja päästetöödel.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et kui eelmisel aastal kehtestas parlament regulatsiooni vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike kaasamiseks, siis edaspidi saavad samalaadsetel põhimõtetel tegutseda ka vabatahtlikud merepäästjad. Politsei ja piirivalve seaduse muudatused sätestavad nii vabatahtlike merepäästjate õigused, kohustused, neile esitatavad nõuded ja väljaõppe põhimõtted kui ka hüved ja tagatised.

Eelnõu kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja veehoidlal ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid. Vabatahtlikud merepäästjad osalevad päästetöödel sõltuvalt läbitud õppe mahust kas koos politseiametnikuga või politsei ülesandel iseseisvalt. Politsei tegevuses osalemise ajal on nad riigivõimu esindajad, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

Juba praegu on vabatahtlikud merepäästjad koondunud mittetulundusühingutesse ning teinud politsei- ja piirivalveametiga aktiivset koostööd. Edaspidi sõlmib amet mittetulundusühingutega tsiviilõigusliku lepingu, et merepäästjate tegevust ja nende toetamist täpsemalt korraldada.

Teise muudatusena annab eelnõu politsei- ja piirivalveametile pädevuse kontrollida Eestist väljuvate laevade reisijate nimekirju. Praegu koostatakse sadamast väljuvate laevade reisijate nimekirjad check-in’i läbinud inimestest, kelle isikutuvastus toimub laevale minekul üksnes pisteliselt. Seetõttu on võimalik, et ennast registreerinud inimesed jätavad laevale minemata või annavad pileti edasi mõnele teisele inimesele, samas kui meresõiduohutuse seaduse kohaselt peavad kõik reisijad olema kantud õigesti laevareisijate nimekirja.

Politsei- ja piirivalveametile reisijate nimekirjade kontrollimise pädevuse andmine aitab avastada inimesi, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Samuti on reisijate nimekirjade nõuetekohane koostamine oluline, et võimalike õnnetuste korral oleks teada, kes laeval on.

Vabatahtlike merepäästjate tegevuse reguleerimist ja politseile laevareisijate nimekirjade kontrolli pädevuse andmist näeb ette valitsuse tegevusprogramm.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeerium ja ROTAL sõlmisid sotsiaalpartnerluse kokkuleppe

2011-12-29

Siseminister Ken-Marti Vaher ning Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi allkirjastasid kolmapäeval uue sotsiaalpartnerluse kokkuleppe, mille eesmärk on arendada siseministeeriumi valitsemisalas sotsiaalset dialoogi.

Vaheri sõnul alustasid siseministeerium ja ROTAL uue sotsiaalpartnerluse lepingu ettevalmistamist juba sügisel, et muuta valitsemisala kollektiivsed töösuhted süsteemseks. „Täna sõlmitud lepinguga on sotsiaaldialoog avatud valitsemisala kõigile ametiühingutele eesmärgiga suurendada töötajate kaasatust töösuhteid puudutavatesse otsustesse ning edendada koostööd töökeskkonna ja töösuhete parandamisel,“ lausus ta.

Ka ROTAL-i esimees avaldas heameelt, et senine, 2007. aastast pärinev sotsiaalpartnerluse lepe sai uue kuue.

Kokkuleppe kohaselt toimub sotsiaaldialoog ametiühingutega kolme tasandi kohtumistel: vähemalt korra kvartalis toimuvad kohtumised siseministeeriumi esindajatega, vähemalt viis korda aastas valitsemisala asutuste juhtkondadega ning vastavalt vajadusele peetakse kohtumisi ka regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa.

Ministeeriumi esindajatega peetavatel kohtumistel lepitakse kokku sotsiaaldialoogi valitsemisala ülesed eesmärgid ja põhimõtted, langetatakse ühisotsuseid ja planeeritakse tegevusi. Valitsemisala asutuste juhtidega toimuvatel kohtumistel peetakse kollektiivseid läbirääkimisi, sõlmitakse asutuste kollektiivlepinguid ja jälgitakse nende täitmist ning informeeritakse ja konsulteeritakse partnereid. Regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa toimuvatel kohtumistel käsitletakse küsimusi, mis vajavad enne järgmistele tasanditele viimist ettevalmistusi või ei oma valitsemisala ega asutuseülest tähendust.

Allikas: Siseministeerium

Muutuste tuuled Eesti kõrghariduses

2011-12-23

Tasuta kõrghariduse nime all tuntuks saanud kõrgharidusreformi eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise ning hetkel käib pinev töö esitatud muudatusettepanekute üle riigikogu kultuurikomisjonis.

On selge, et Eesti kõrgharidus vajab põhimõttelisi muudatusi - sellega on nõustunud nii üliõpilased, rektorid kui ka lõviosa poliitikutest. Samuti on selge, et pikas perspektiivis ei ole meie kõrgharidus konkurentsivõimeline. Seda peamiselt kolmel põhjusel: täna pakutav kõrgharidus on ebaefektiivne, ebaõiglane ning kõrghariduse kvaliteet on väga ebaühtlane.

Täna veedab üliõpilane ülikooli seinade vahel keskmiselt seitse aastat - 70 000 üliõpilasest on vaid 10 000 lõpetajat aastas. Säärane pikalt veedetud aeg ülikoolis on ebaefektiivne ning samas ka riigile kulukas. Efektiivsuse suurendamiseks tuleb luua olukord, et nii ülikoolide kui ka üliõpilaste huvi oleks õpingute lõpetamine nominaal-ajaga.

Teine oluline aspekt on kõrghariduse kvaliteet. Tänase Eesti kõrghariduse rahastamine on 1996. aastast saati põhinenud riiklikul koolitustellimusel, läbi mille on püütud suunata üliõpilasi õppima ka erialasid, mille vastu on huvi väike. Kahjuks ei ole niisugune regulatsioon loodetud tulemusteni viinud. Selline rahastamissüsteem soosib suuri kõikumisi üliõpilaste tasemevahes. See tähendab, et ühes auditooriumis istuvad koos väga erinevate võimetega üliõpilased ning paraku langetatakse latt tihti sellisele kõrgusele, et ka nõrgemad sellest üle saaksid.

Probleem praeguse rahastamissüsteemi juures seisneb asjaolus, et tasulisel kohal õppiva tudengi eksmatrikuleerimine vähendab õppeasutuse sissetulekuid. Seetõttu langeb edasijõudmatuse pärast ülikoolist välja vaid marginaalne protsent üliõpilastest, kuna ülikooli rahalised vahendid on sõltuvuses üliõpilaste arvust. Kõrgharidusreformi üks eesmärk on õppekvaliteeti tõsta, muutes ülikoolide riigipoolse rahastamise sõltuvaks õpitulemustest mis ühtlasi tagaks ka efektiivsema rahakasutuse.

Kolmas probleem on kõrghariduse ebaõiglus. Osa tudengeid saavad ülikoolis tasuta õppekohtadele, teistel aga tuleb õpingute eest maksta kogu ülikoolis oleku vältel, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest ülikoolis. Samuti tuleb ebaõigluse vähendamiseks sisse viia vajaduspõhised üliõpilaste toetused. Tasuta kõrghariduse mõte seisneb eeskätt selles, et pere rahakoti suurus ei oleks määrav noore inimese haridusvalikutes ja kõigil andekatel noortel oleks võimalik ülikoolis õppida.

Samuti kaob tasuta kõrghariduse kehtestamisel õpilaste ja koolide liigne sõltuvus riigieksamite tulemustest. Keskendumine üksnes riigieksamitele on selgelt lühinägelik ja kitsas lähenemine, takistades õpilase mitmekülgset arengut ja pannes ebavõrdsesse olukorda sellist metoodikat vältivate gümnaasiumide õpilased.

Reformi tulemus suurendab riigipoolset rahastust ülikoolidele.

Kõrgharidusreformiga muutub Eestis pakutav kõrgharidus efektiivsemaks, kvaliteetsemaks ja õiglasemaks. Loomulikult tuleb selle saavutamiseks teha tänases süsteemis põhimõttelisi muudatusi.

Tuleviku-Eesti on maakonna-Eesti

2011-12-22

Ma pole veel kohanud inimest, kes ütleks, et on Eesti praeguse halduskorraldusega rahul ning olukord korrastamist ei vaja. Pigem vastupidi - regionaalhaldus ja sellega seotud küsimused on viimasel ajal jälle teravalt tulipunkti tõusnud ning diskussioon sel teemal tuure kogumas. Seega pinnas on viljakas ning usun, et üsna pea on aeg küps sisulisteks muutusteks. Küll aga kehtib nii oluliste muutuste juures ütlus, et mõistlikke otsuseid tehakse siis, kui enam midagi muud üle ei jää. Ju siis praegu on veel jäänud.

Mis see sõna „regionaalhaldus" siis tähendab? Inimestega rääkides tuuakse ühe probleemina sageli välja, et Eesti halduses on hetkel täielik segadus. Et näiteks Järvamaa kuulub paljude riigiasutuste töökorralduses ühte regiooni Pärnuga, teisel puhul jälle Jõhviga, mingitel asutustel moodustab ta ühe piirkonna Tallinnaga ja vahel ka Tartu või Viljandiga. Öeldakse, et inimestel on raske riigiasutustega suhelda, kui need piirkonnad on nii erinevalt jagatud.

No kuulge! Kas see on ikka tegelikult ka probleem? Kui tihti on näiteks neil Järvamaa elanikel reaalselt olnud vaja korraga olla asju ajamas riigiasutuses Pärnus ja Jõhvis? Ma väidan, et see tõenäosus on pea olematu. Ma olen väga kriitiline sellise lähenemise suhtes, et jagada Eesti rangelt kolmeks, neljaks või viieks regiooniks. Sellest võidaks need kolm, neli või viis keskust, aga kaotaks kõik ülejäänud maakonnad.

Selline range ja terves riigis ühtne jagamine tähendaks paremate riigitöökohtade koondumist neisse linnadesse ja ülejäänud jääks paratamatult tagamaaks. Riigihaldus peakski olema hajutatud. Tõsi - sellise hajutatuse puhul tuleb tagada inimestele teenuste kättesaadavus. Lihtsamalt öeldes - peab toimima ühistransport, see peab klappima asutuste lahtiolekuaegadega jne. Kuigi veel parem oleks, kui riik suudaks oma töö korraldada nii, et inimene sinna kaugemal olevasse keskusesse riigiga suhtlemise pärast üldse ei peaks kohale minema.

Mida me tahame?

Ma olen kasutanud paralleeli, et riigihaldus peab töötama nagu jalgpallikohtunik. Kohtuniku headust hinnatakse üldiselt selle järgi, mida vähem teda väljakul mängu ajal näha on. Ja kindlasti peab kohtunikul olema vahend mängu ohjamiseks - vile. Kuid veel parem on, kui ta seda üldse kasutama ei peaks.

Rääkides regionaalpoliitikast ja riigihaldusest ning sellega seonduvatest muudatustest, siis esmalt peame küsima - mis on eesmärk? Rein Taagepera küsib alati ilusasti: „Mida me tahame ja mida me ei taha?" Ma vastan ise - eks me tahame seda, et elu igal pool oleks võimalik. Igal pool Eestis, kus ma tahan elada, siis seal peaks see ka võimalik olema. Tundub ju lihtne? Kuid iga inimese jaoks tähendab see natuke erinevat asja. Harjumused on erinevad - mõnele on vaja ööklubi, mõnele rahu ja vaikust..

Aga üldiselt, kui me inimeste baasvajadusi kaardistame, siis me eeldame, et tema kõrval on veel inimesi. Muidugi on inimesi, kes tahaksidki üksinda kuskil soosaarel elada, naturaalmajanduses hakkama saada ega soovi ühtegi inimest näha, aga tavalise inimese puhul eeldame pigem seda, et tal on vaja teisi inimesi ja teenuseid. Ma ei pea nende teenuste all silmas mitte eelkõige avaliku sektori teenuseid vaid seda, et inimesed tahavad käia poes, kinos ja juuksuris. Ja poes peab olema müüja ja et müüja palka saaks, siis peaks seal ümbruskonnas justkui veel inimesi olema, kes seal poes käiksid. Nii jõuamegi taaskord välja selleni, et kui me tahame, et elu igal pool võimalik oleks, siis peab seal olema rohkem kui üks inimene. Piisaval hulgal inimesi loob eeldused selliseks elukvaliteediks, mida inimesed ootavad ja loodavad.

Kahte liiki omavalitsused

Laias laastus võib omavalitsused täna jagada kaheks. Ühed on sellised, kus avaliku sektori teenuseid napib ja nende osutamisega on probleeme. Ei ole piisavalt lasteaiakohti, kooli jõudmine võtab tund aega ja nii edasi. Saaremaa inimesel on tegelikkuses ilmselt üsna raske ette kujutada seda kannatuste rada, mida näiteks Tabasalu lastel tuleb iga päev läbida, et jõuda Tallinna kesklinnas asuvasse kooli.

Ja siis on teine ring omavalitsusi, kus riik on aidanud püsti panna uhke koolimaja, ehitanud staadioni, kiigeplatsi ja vallamaja. Vallamaju on palju ja inimesi vähe - kohati on vallamaja iga kümne-viieteist kilomeetri tagant. Ametnikud teavad kõiki inimesi nimepidi, teavad nende muresid ja rõõme. Enne kooliaasta algust helistab vallavanem isiklikult kõik esimesse klassi minevate laste vanemad läbi ja kutsub neid ikka oma valla kooli.

Selline elu on täna võimalik ainult tänu riigi regionaalpoliitilisele lähenemisele, mis võimaldab selliseid teenuseid praegu pakkuda. Seda võimaldab tegelikult riigi üldise maksutulu ümberjagamine. Piltlikult öeldes - Viimsi inimeste rahaga peetakse üleval Misso ilusat koolimaja.

Ma kuulan siit-sealt imestusega, kui räägitakse silmade särades kohalikest maksudest - kuidas see lahendaks paljud kohalikud mured. Vabandage mind, aga ma ei kujuta küll tegelikult ette, mis maksu sa seal Peipsi ääres nüüd veel eraldi kohalikelt koguma hakkad. Või isegi kui hakkad, kes sellest võidavad? Kui kohalike tulude osakaal kasvaks ja ümberjaotamine väheneks, siis sellest võidaksid rikkamad ja kaotaksid vaesemad vallad. Ja ma arvan, et see ei ole regionaalarengule mitte soodus.

Tuleme nüüd tagasi selle juurde, et meil on kahte tüüpi omavalitused. Ühed on siis need suurte linnade ümbruses olevad vallad ja teised on need väikevallad. Kuhu siis inimesed lähevad? Kas inimesed lähevad eelkõige sinna, kus on üles vuntsitud koolimajad, kõik on olemas, iga laps on arvel, iga laps oodatud? Õde ja vend saavad koos kooli minna kodu lähedal, koolibuss võtab maja eest hommikul peale ja toob õhtul koju tagasi. Ei lähe! Inimesed lähevad hoopis sinna, kus on probleemid, mida ma eelpool kirjeldasin - ummikud, kehvas korras lasteaiad, suurem kuritegevus ja saastatum keskkond. Ja nendes teistes elanikkond väheneb.

Mis paneb liikuma?

Kui öeldakse, et riik ei võta piisavalt ette ja ei aita ääremaid, siis mis see vastus on? Mis on olnud meie avaliku sektori vastus seni? Nagu ma ütlesin, ehitada veel ja vuntsida maju. Valada betooni. Teha veel rohkem koole korda, teha veel lasteaedu, teha külakeskus korda.

Probleem on aga selles, et kõik see toimub ühe omavalitsuse põhiselt. On ka maakondlikke mehhanisme, aga maakondlikkus tähendab täna kahjuks sageli seda, et igaüks peab midagi saama, kui tema järjekord kätte jõuab. Seekord teie saite oma rahvamaja, teie saite kooli, meie saame oma lasteaia... Kõik peavad niimoodi ringis saama. Aga kas probleem on ikka kehvas olukorras koolimajades? Kas vastus saab olla selles, et teeme veel koolimaju paremaks ja paneme mõnesse kohta veel ka purskkaevu. Kas see aitab?

Täna on meil Harku vald elanike arvult suurem kui Haapsalu linn. Viimsi vald on elanike arvult suurem kui Rakvere. Ja ma üldse ei räägi väikestest maakonnakeskustest nagu Põlva või Kärdla. Mis seal maakonnakeskustes siis valesti on? Äkki on regionaalhaiglate võrk hõre? Kuigi need on seal justkui olemas. Suurhallid on mõnest keskusest puudu? Kontsertsaalid?

Mõelda tuleb teistpidi. Miks siis inimesed lähevad sinna, kus seda kõike ei ole? Mida seal teises kohas püütakse veel ja veel parendada? Võtmekohaks on ikka majandus ja töökohad. Inimesed liiguvad sinna, kus on töökohad. Aga need töökohad ei teki iseenesest, selle eelduseks on otsused. Valikuid, ilmselt ka rahade tark suunamine ja läbimõeldud investeeringud. Ja kui me vaatame tänaseid omavalitsusi, siis kurb reaalsus on see, et sellise suuruse ja taseme juures neid küsimusi lahendada ei ole võimalik. Tänased omavalitsused on lihtsalt liiga väikesed, et tõsiselt kaasa rääkida piirkonna majanduse arendamises, rääkimata selle suunamisest. Lisaks tähendab väiksus tihti ka ebakompetentsust ja killustatust.

Mis siis aitaks? Lahenduseks saab olla ikkagi tugevate regionaalsete keskuste taastamine, olemasolevate tugevdamine. Ja ma ei mõtle siin neid kolme, nelja või viite Eest suuremat keskust, vaid ma pean silmas maakonnakeskusi. Nendesse peaks koonduma ka kogu maakonna administratiivne suutlikus. Loomulikult võib neist delegeerida kohalikku otsustamist nõudvaid asju allapoole, praeguste valdade või külade tasemele, kuid strateegilised otsused tehakse kõrgemal tasemel. Strateegilised otsused tuleb teha vähemalt tänase maakonna suuruses mõõtkavas. Erandiks saavad olla ainult mõned meie kõige suuremad linnad. Me peame aru saama, et Misso võimalus ellu jääda on see, kui Võru jääb ellu, mitte vastupidi.

Kui omavalitsus oleks maakondlik, siis saaks arendada regiooni ja majanduskeskkonda tervikuna, rääkida läbimõeldud ettevõtluspoliitikast, tööstusest, kutsekoolidest, kolledžitest, teedest, ühistranspordist. Nii jõuaksime lahendusteni, mis võiksid tuua töökohti, mille tõttu inimesed tegelikult liiguvad. Ja kui me tänaseid maakondi ei suuda ühendada tugeva keskusega regioonideks, liiguvad otsused ja ressursid sammu võrra kõrgemale ja kaugemale. Heal juhul Tartusse, Jõhvi ja Pärnusse, aga võib-olla ka ainult Tallinnasse. Otsustajaks jääb riik ja kohalik hääl jääb palju nõrgemaks. See on objektiivne paratamatus, et ilma kiire ja jõulise sekkumiseta see nii läheb.

Ma toetan maakondade-Eestit ja olen sellesisulise seaduseelnõu ka kaks aastat tagasi esitanud. Sel juhul muutuks ka omavalitsuste-vaheline koostöö reaalseks. „Mängijaid" oleks piisavalt vähe, et mõistliku aja jooksul mõistlikke kokkuleppeid teha. Aga sellised vähem-ambitsioonikad plaanid pikendavad agooniat ning kõik edasilükatud otsused saavad olema järjest valusamad.

Regionaalministri ettekanne Metsaülikoolis 2011. suvel

Keskkriminaalpolitsei taastamine sai siseministri allkirja

2011-12-22

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas neljapäeval politsei- ja piirivalveameti uue põhimääruse, mis taastab 1. jaanuarist keskkriminaalpolitsei. Keskkriminaalpolitsei jääb politsei- ja piirivalveameti peadirektori alluvusse ning seda asub juhtima ameti kriminaalpolitsei osakonna juht Raigo Haabu.

Vaher märkis, et varjatud raske kuritegevusega võitlemine on tema kindel prioriteet. Valdkonna tugevdamiseks ja arendamiseks on tema sõnul tähtis, et võtmevaldkondade tegevus ei oleks killustatud, vaid oleks juhitud keskselt ja valdkondlikud üksused moodustaksid terviku. „Raske kuritegevuse vastase võitlusega tegelevate struktuuriüksuste roll peab oluliselt tugevnema,“ ütles Vaher.

Juba septembris alustasid politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitsei osakonnas eraldi kesksete üksustena tööd korruptsioonikuritegude vastane büroo ja kriminaaltulu tuvastamise büroo, mis mõlemad saavad järgmisest aastast juurde nii inimesi kui vahendeid. Lisaks vaadatakse üle ka teiste kuriteoliikide vastase võitlusega seotud tegevused ning analüüsitakse kesksete üksuste loomist näiteks narkokuritegevuse ja arvutikuritegevuse vastaseks võitluseks.

2012. aasta riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Allikas: Siseministeerium

IRL-i Tallinna üldkogu valis piirkonna juhtorganid

2011-12-21

Eile õhtul kogunes Tallinnas Rahvusraamatukogus IRLi Tallinna üldkogu, mis valis järgmiseks kaheks aastaks piirkonna juhatuse ja revisjonitoimkonna liikmed ning esindajad erakonna volikogusse. Piirkonna esimehe valib juhatus oma esimesel koosolekul. Kokku väljastati 496 hääletussedelit, valimiskasti tagastati 464 sedelit ning neist kehtetuid oli 7.

TALLINN PIIRKONNA JUHATUSE VALIMISED (nime järel saadud häälte arv ja
järjestus)

Kandidaate 27, valiti 15:

Andres Herkel 144 1
Eerik-Niiles Kross 114 2
Tarmo Kruusimäe 100 3
Andres Luus 100 4
Sven Sester 100 5
Siim Kiisler 93 6
Toomas Tõniste 87 7
Anneli Entson 84 8
Madis Kübar 84 9
Olle Koop 82 10
Toivo Jürgenson 66 11
Kaupo Reede 66 12
Avo Üprus 61 13
Liisa Pakosta 53 14
Külliki Kübarsepp 52 15

TALLINNA PIIRKONNA ESINDAJATE VALIMINE ERAKONNA VOLIKOGUSSE (nime järel
saadud häälte arv ja järjestus)

Kandidaate 52 , valiti 33

Eerik-Niiles Kross 131 1
Tarmo Kruusimäe 130 2
Andres Luus 127 3
Lagle Parek 119 4
Toivo Jürgenson 87 5
Liisa Pakosta 81 6
Hedi Kuusing 69 7
Sille Ader 68 8
Riina Vändre 67 9
Kaido Kukk 65 10
Külliki Kübarsepp 64 11
Toomas Tõniste 61 12
Kaupo Kuusik 58 13
Arvi Altmäe 57 14
Helve Nõmm 54 15
Jüri Kütt 53 16
Reet Trei 53 17
Kalev Vapper 53 18
Avo Üprus 53 19
Anneli Entson 52 20
Henrik Aavik 49 21
Olavi-Jüri Luik 49 22
Kadri Jäätma 47 23
Birgit Jürgen 45 24
Andres Kislenko 45 25
Anna Peterson 44 26
Indrek Hellerma 42 27
Urmas Mardi 40 28
Anton Luigend 38 29
Priit Värk 37 30
Daniel Raud 36 31
Jüri Saar 36 32
Kristina Tauts 36 33

IRL TALLINNA PIIRKONNA REVISJONIKOMISJONI VALIMISED (nime järel saadud
häälte arv ja järjestus)

Kandidaate 6, valiti 3:

Daniel Raud 126 1
Taiki-Viia Tungal 110 2
Anne Hansberg 76 3

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetab Eesti kalanduse igakülgset arengut

2011-12-16

Eesti toetab täna Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMFF) eelnõud.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku jätkata Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks perioodil 2014-2020 uue fondiga, mis on järjeks olemasolevale Euroopa Kalandusfondile ja mitmetele teistele kalanduse rahastamise allikatele. Uueks perioodiks kavandatud summa on kuni 6,5 miljardit eurot.

Eelnõu eesmärgiks on suurendada kalandussektori jätkusuutlikkust, lõpetada sõltumine toetustest, luua rannikualadel uusi töökohti ja soodustada majanduskasvu.

"Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi asutamise ettepanekus on arvestatud Eestile oluliste seisukohtade ja põhimõtetega, sealhulgas meie regionaalse eripäraga. See on kindlasti Eesti kalanduse arengu huvides ja seetõttu loodame, et need seisukohad Nõukogus lõplikku kinnitamist leiavad," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
„Fondi abil on võimalik soodustada arengut ning struktuurseid muutusi kalandussektoris, mis omakorda suurendavad Eesti kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut," selgitas ta.

Seedri sõnul on Eestile oluline ka see, et EMFFi toel saab jätkata rannakalanduse strateegilist arendamist regionaalselt oluliste kalanduspiirkondade kaudu. „See on olnud meede, mis tänasel finantsperioodil on Eestis väga hästi rakendunud ning käesolev eelnõu annab kindlust, et see protsess jätkub," rääkis Seeder.

„Loomulikult vajab Euroopa Komisjoni ettepanek mitmeid täiendusi, näiteks keskkonnasõbralike vesiviljelustehnoloogiate arendamisel tuleb kindlasti pöörata tähelepanu ka retsirkulatsioonisüsteemidele," lausus Seeder. Samuti võiks ministri sõnul toetada aktiivsemalt kalurite ühistegevust, näiteks soodustada tootjaorganisatsioonide koostööd.

Euroopas elujõulise kalanduse taastamiseks on vajalik merekeskkonda tõhusamalt kaitsta. Eesmärgiks on püüda kala sellisel tasemel, et see ei ohustaks kalavarude taastootmist ning samas oleks kalandus konkurentsivõimeline majandussektor.

Euroopa Komisjoni infomaterjali reformipaketi eelnõu kohta leiab järgnevalt lingilt: http://ec.europa.eu/fisheries/reform/index_et.htm

Allikas: Põllumajandusministeerium

Linnavolinik kutsub teatama ebaselgest parkimiskorraldusest Tallinnas

2011-12-15

Tallinna linnavolinik Urmas Mardi (IRL) kutsub inimesi teatama sellistest parkimiskorraldustest, kus puudub selge ja ühemõtteline märgistus, kuid mida linn kasutab agaralt trahvide kirjutamiseks.

Täna Tallinna Linnavolikogus arutamisel olnud eelnõu andis linnale ülesandeks muuta parkimiskorraldust Estonia puiestee 11 ees nii, et autojuhid saaksid juurde neli parkimiskohta südalinnas. Linnavolikogus antud eelnõu häälteenamust ei leidnud.

„Antud ala asub Solarise Keskuse ja Eesti Panga vahel. Autojuhina pean ütlema, et sealne märgistus on puudulik. Sellepärast andsin sisse eelnõu, millega linn parandaks antud olukorra," ütles Mardi. „Kuigi linnavalitsuse seisukoht oli mitte nõustuda parkimiskohtade juurde loomisega, olid nad vähemalt nõus paigaldama parkimist keelava märgi. Seegi edasiminek!"

Munitsipaalpolitsei on aasta algusest 11 kuu jooksul teinud antud nurgal 270 trahviteadet kogusummas 5444 eurot. Kusjuures 30. oktoobril, mis on pühapäev, koostati neist kaheksa trahviteadet.

„On absurdne, et linn on lasknud sellisel olukorral niikaua kesta ning täitnud oma rahakotti autojuhtide arvelt. Mupole on tegemist magusa kohaga, kus nad on saanud alati mõne trahvi välja kirjutada. Linna poolt on see aga järjekordne tegemata töö, mille lahendamisega nad ei kiirusta," tõdes Mardi.

Urmas Mardi kutsub üles kõiki inimesi teatama sellistest parkimiskohtadest, kus linn täidab ebapiisava märgistusega oma rahakotti.

Laar sai kommunismi uurimise eest Ungaris Sandor Petofi autasu

2011-12-14

IRLi esimees, kaitseminister Mart Laar sai täna Ungaris Terrorhaza muuseumis jagatava Sandor Petofi nimelise autasu.

See omistati Laarile kommunismikuritegude uurimise ning sellealase ajaloolise pärandi teadvustamise eest.

Laar ütles autasu kättesaamisel, et hindab autasu kõrgelt ja ta loeb selle omistamist endale suureks auks.

"Mul on hea meel, et Euroopa riigid on teinud head koostööd, et liikuda edasi teadvustamaks kommunismi kuritegusid ning toetanud nende hukkamõistmist ka Euroopa Parlamendis."

Laar toonitab, et kommunismi kuritegude teadvustamine on aidanud süvendada mõistmist rahvaste vahel.

Sandor Petofi preemiat antakse välja alates aastast 2009, seda omistatakse inimestele, kel on olulisi teeneid Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vabaduse edendamisel. Laarile antakse auhinna saamise puhul üle Sandor Petofit kujutav pronksbüst.

Mullu pälvis selle Ameerika ajakirjanik ja ajaloolane Anne Elizabeth Applebaum, kes saatis Budapestis toimunud tseremooniale ka oma tervituse.

Sandor Petofi (1. jaanuar 1823 Kiskorös - 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane.

Mait Maltis esineb heategevuskontserdil Põltsamaal

2011-12-14

Täna õhtul kell 19 esineb EELK Põltsamaa Niguliste kirikus toimuval heategevuskontserdil Mait Maltis koos poegade Mikko ja Jakkoga.

Kontserdi korraldaja ja patrooni riigikogu liikme Aivar Koka (IRL) sõnul on heategevusürituse eesmärk koguda annetusi kuulmisseadmete muretsemiseks vaegkuulajatest koguduseliikmetele. „Kontserdiga soovime koguda annetusi, et osta vaegkuulajatest inimeste abistamiseks mõeldud tipptasemel aparatuur maksumusega 1990 eurot," ütles Kokk.

Kontserdil kõlab valdavalt Mait Maltise jõulude ja talveteemaline repertuaar. Pärast muusikalist osa toimub ka Põltsamaa Ametikooli valmistatud rosinasupi söömine.

„Loodan, et heategevuslikud kontserdid Põltsamaa kirikus kujunevad traditsiooniks," ütles Aivar Kokk, kes on korraldanud juba kümmekond sellist muusikasündmust. Samuti tuletas ta meelde, et EELK Põltsamaa Niguliste koguduse kirikus on 650 istekohta, mistõttu paneb ta huvilistele südamele juba aegsasti kohale tulla.

Tunne Kelam: Majanduskriis on võimalus liikmesriikide tõhusamaks kaitsealaseks koostööks

2011-12-13

Euroopa Parlament arutas 13. detsembril Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni osavõtul Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Krzysztof Liseki koostatud ulatuslikku raportit finantskriisi mõjust Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekusektorile.

ERP fraktsiooni esindaja Tunne Kelami hinnangul on tegemist põhjaliku ja ülimalt ajakohase dokumendiga, mis teeb konkreetsed ettepanekud Euroopa Liidu julgeolekusektori tõhustamiseks.

"Praeguse finantskriisi ajal ei tasu unustada, et see mõjutab kõiki valdkondi. Üks selge järeldus on, et kaitsekulutuste oluline vähendamine riigikaitsesektoris tähendab riski Euroopa usutavusele rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagajana, " ütles Eesti saadik tänases sõnavõtus.

Tunne Kelami arvates on kaitsekulutuste vähenemise taustal isegi enam murettekitav viis, kuidas raha kasutatakse. Liikmesriikide kaitseplaanid on ebapiisavalt kooskõlastatud, mis põhjustab võimekuse lünki, raiskavat ületootmist ja dubleerimist. Eriti murettekitav on teadusuuringute ülimadal osakaal kaitsekulude kogumahus.

ERP fraktsiooni esindaja arvates saadab parlamendi raport siiski ka sõnumi võimalustest, mida majanduskriis pakub. "On saabunud aeg teha lõpp eraldi tegutsemise traditsioonile rahvusliku kaitse planeerimisel," ütles Kelam. "Rahvusteülene koostöö, mis hõlmab ressursside ühendamise ja jagamise peaks muutuma erandist reegliks."

Eesti saadik rõhutas eriliselt küberkaitsealase koostöö vajadust: "Me vajame otsustavat läbimurret liikmesriikide rahvuskeskses mõtlemises."

See eeldab Kelami arvates tõhusamat koostööd ning kvalitatiivselt paremat koordineerimist.

"Neid nõudmisi ei saa käsitada heade soovidena," ütles Kelam. "Küberohtude potentsiaal edestab oma arengus tänini kurjakuulutava tõhususega meie preventiivsete ja kaitsemeetmete arengut."

Euroopa Parlament hääletab raportit 14. detsembril.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Ergma: kõrgtehnoloogia vajab julgeid investeeringuid

2011-12-13

Riigikogu esimees Ene Ergma (IRL) sõnas täna riigikogus teadus- ja arendustegevuse hetkeolukorda kommenteerides, et esmatähtis on riigi julgus ja tahe olla valmis investeerima uutesse kõrgtehnoloogilistesse suundadesse.

„Riigil peab olema julgust ja tahet investeerida uutesse kõrgtehnoloogilistesse suundadesse, mille viljad valmivad tunduvalt hiljem, kui seda on ühe parlamendikoosseisu või valitsuse eluiga. Kui pea kakskümmend aastat tagasi oleksime arvanud, et me ei suuda suurriikidega konkureerida infotehnoloogilisel suunal, siis ei oleks meil täna paljutki, millega olema üllatanud neid riike," lisas Ergma.

Tema sõnul peab Eesti väikese riigina hoolitsema, et siinne keskkond soosiks väikeseid või keskmise suurusega kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid, mille toodangul oleks suur lisandväärtus.

„Veel kümme aastat tagasi oli Eesti suurimaks probleemiks, et puudusid ettevõtted, kus toimis koos nii teadus- kui ka tootearendustegevus, sest välisfirmad ei ole huvitatud teadus-ja arendustegevusest tütarfirmades. Täna on meil aga olemas hulga näiteid sellistest kodumaistest ettevõtetest, kus toimub edukas arendus- ja teadustegevus," rääkis Ergma.

Ergma tõi näiteid kõrgtehnoloogilises valdkonnas edu saavutanud ettevõtetest ja projektidest nagu Skeleton Technologies OÜ, kes arendab ja valmistab patenteeritud nanopoorsel süsinikul põhinevaid superkondensaatoreid ning maailma esimese internetipõhise hääletuse tarkvara välja töötanud aktsiaseltsi Cybernetica.

Samuti rõhutas Ene Ergma uute võimaluste pakkumise olulisust noortele. Üheks juba edukaks osutunud projektiks peab Ergma Eesti tudengisatelliidi programmi, mille eesmärgiks on toetada Eesti kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tööjõu koolitamise kaudu.

„Selle programmi raames ehitavad üle 30 üliõpilase koostöös rahvusvaheliste partneritega satelliidi ESTCube-1, mis viib 2012-2013 Maa orbiidil läbi väga olulise teadusliku eksperimendi - uudse kosmoselaeva mootori katsetuse. Programmi käigus on kolm doktoranti läbinud pikaajalised praktikad või kraadiõpingud välismaal ning pöördunud omandatud teadmistega tagasi Eesti teadusasutustesse või ettevõtetesse. Nende noorte algatusel on käivitunud juba ka arvukalt uusi arendusprojekte," rääkis Ergma.

Laar: Balti õhuturve on hea näide targast kaitsest

2011-12-13

Kaitseminister Mart Laar kohtus eile ja täna Eestit külastava Taani kaitseministri Nick Hækkerupiga, kellaga leiti ühiselt, et Balti riikide õhuturbeoperatsioon on heaks näiteks targast kaitsest.

Kohtumisel tulid arutluse alla ka Taanis toimuvate kaitsereformide, Läänemere julgeolekukeskkonna, küberkaitse, NATO Kirdekorpuse ning Taani Euroopa Liidu eesistumisperioodiga seotud küsimused.

Kaitseminister Laar tänas Taanit korduva panustamise eest Balti riikide õhuturbeoperatsiooni. „Leidsime koos kaitseminister Hækkerupiga, et Balti riikide õhuturbemissioon on heaks näiteks niinimetatud nutikast kaitsest, kus riigid kasutavad ühiselt keerukamaid ja kallimaid sõjalisi võimeid. Samuti loodan, et me saavutame lähiajal NATO-s pikaajalise lahenduse Balti riikide õhuruumi turvamiseks," ütles kaitseminister Laar.

Ka praegu kaitsevad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kuni aasta lõpuni Taani õhuväe hävitajad F-16.

Kohtumisel arutati ka kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumisega seotud küsimusi. „Olen oma Taani kolleegiga ühel nõul, et Euroopa riigid peavad ka ise panustama oma julgeoleku tagamisse ning ei saa pelgalt toetuda Ameerika Ühendriikide sõjalisele jõule," ütles Laar.

Oktoobrist ametisse astunud Taani kaitseminister Hækkerup on sel nädalal tutvumisvisiidil Balti riikides. Eile õhtul asetas Hækkerup ka pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Valitsuse kriisikomisjon arutas hädaolukorra seaduse täpsustamist

2011-12-12

Valitsuse kriisikomisjon kiitis kolmapäeval heaks hädaolukorra seaduse analüüsi, kus tehtud ettepanekute alusel asub siseministeerium ette valmistama seadust täpsustavat eelnõu.

Kriisikomisjoni esimehe, siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul pole põhimõttelisi muudatusi kaks ja pool aastat kehtinud hädaolukorra seadusse teha tarvis, küll aga vajab see mitmeid täpsustusi. Seadust muutev eelnõu peaks siseministeeriumis valmis saama järgmise aasta esimeses pooles. „Lisaks koostab ministeerium kriisireguleerimise käsiraamatu, mille alusel hakkavad seaduse ja rakendusaktide selgitamiseks süsteemselt toimuma avalike teenistujate kriisikoolitused,“ ütles ta.

Hädaolukorra seaduse analüüs toob esile praeguse seaduse kitsaskohad hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Analüüsi kohaselt tuleks erinevaid kriisireguleerimise meetmeid paremini omavahel seostada ning selgemalt välja tuua kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide roll juhul, kui elutähtsates teenustes esineb pikaajalisi katkestusi. Elutähtsate teenuste osalise või täieliku katkestuse korral langeb tagajärgede leevendamine omavalitsusele, mis peab tagama näiteks hätta sattunud elanikele sotsiaalabi ja teenused, varalise kahju menetlemise ja muu vajaliku.

Praegu on Eestis 19 hädaolukorda, mille kohta on koostatud hädaolukorra lahendamise plaan. Analüüs soovitab lahendamise plaani koostada ka välisriigis toimuda võivate Eesti kodanike elu või tervist ohustavate olukordade ning äkkrünnakute puhuks. Samas tuleks hädaolukordade nimekirjast välja võtta erakordselt kuum või külm ilm, mis ei kujuta endast seaduse mõistes hädaolukorda.

Analüüsi kohaselt tuleks seaduses paremini reguleerida hädaolukorra lahendamise juhtimist, ametkondade tegevust, rahvusvahelise abi taotlemist, ametiabi andmist ja kulude katmise põhimõtteid. Kriitiliselt on vaja üle vaadata ka põhimõtted, kuidas toimub avalikkuse teavitamine hädaolukorrast, selle vahetust ohust või elutähtsate teenuste katkemisest. Samuti tuleks analüüsi kohaselt muudatusi teha elutähtsate teenuste nimekirjas.

Lisaks soovitab analüüs kolme liikme võtta suurendada valitsuse kriisikomisjoni koosseisu, kuhu peaksid edaspidi kuuluma ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor, terviseameti peadirektor ja Eesti Panga juht.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister tunnustas IT-agentuuri loomisele kaasa aidanud inimesi

2011-12-12

Siseminister Ken-Marti Vaher andis täna tänukirjad inimestele, kes andsid märkimisväärse panuse IT-agentuuri peakorteri rajamiseks Tallinna.

Vaher ütles tänuüritusel, et täpselt aasta pärast seda, kui Tallinn sai IT-agentuuri peakorteri asukohana Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogus ministrite põhimõttelise heakskiidu, on agentuuri loomine vääramatult teel. Kava kohaselt alustab agentuur tööd järgmise aasta juulis. Praeguseks on Euroopa Komisjon välja kuulutanud konkursid töötajate, sealhulgas peadirektori leidmiseks.

Vaher märkis, et agentuure Euroopa Liidus väga palju enam ei looda ja uued riigid on olnud peakorterite saamisel usinalt järjekorras. „IT-agentuur klapib meie profiiliga hästi. Pole võimalik, et IT-süsteemide tähtsus Schengeni ja Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel ei kasva,“ lausus ta. „Tallinnas asuv agentuur toob siia rohkem avatust ja rahvusvahelist tähelepanu.“

Tänukirja saanute hulgas olid Eesti riigiametnike kõrval ka endised siseministrid Marko Pomerants ja Jüri Pihl.

Allikas: Siseministeerium

IRL: Elamislubadega äritsemine ei sobi IRL-ile

2011-12-10

IRL: Elamislubadega äritsemine ei sobi IRL-ile

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu toetas täna salajasel hääletusel Ken-Marti Vaheri ja Juhan Partsi jätkamist ministritena.

Täna Järvamaal Väätsa mõisas kogunenud IRL-i volikogu võttis vastu avalduse, millega mõisteti üheselt hukka elamislubadega äritsemine. Volikogu liikmed pidasid vajalikuks, et selleks pädevad asutused viivad esimesel võimalusel läbi elamislubade lauskontrolli. Kõik fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada. Volikogu leidis, et IRLi tipp-poliitikud peavad avalikkusele ja erakonna liikmetele andma ammendavad selgitused elamislubade piirmäära tõstmise ja väljastamise osas.

IRLi volikogu kuulas ära siseministri Ken-Marti Vaheri ja majandus-ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi selgitused seoses elamislubade juhtumiga ning avaldas neile usaldushääletusel toetust.

Usaldushääletusest võttis osa 105 volikogu liiget. Ken-Marti Vaheri jätkamist siseministrina toetas 70 volikogu liiget, vastu hääletas 34. Juhan Partsi jätkamist majandus-ja kommunikatsiooniministrina toetas 98 liiget, vastuhääli oli 4. Kokku oli neli kehtetut valimissedelit.

IRLi volikogu mõistis elamislubadega äritsemise hukka

2011-12-10

IRLi volikogu mõistis elamislubadega äritsemise hukka

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu mõistis täna Väätsal toimuval koosolekul hukka elamislubadega äritsemise. Volikogu hinnangul võib mõni äri ka olla juriidiliselt korrektne, ehk JOKK, kuid kui seda tehakse IRLi sildi all, siis on see vastuvõetamatu.

Volikogu tõdes, et peab vajalikuks, et selleks pädevad asutused viivad esimesel võimalusel läbi elamislubade põhjaliku kontrolli. Kõik fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada. Samuti on IRL seisukohal, et elamislubadega seonduvaid nõudeid tuleb muuta rangemaks ja selgemaks.

Erakonna esimehe Mart Laari sõnul on elamislubadega sahkerdamine tekitanud parteile suure probleemi, milles pole võimalik süüdistada kedagi teist kui erakonna enda liikmeid.

Laar peab juhtunut ülimalt kahetsusväärseks ning leiab, et avalik kriitika on tõiesti õigustatud. "Keskerakonna puhul ei ehmataks elamislubadega sahkerdamine kedagi," ütles ta. Laar vabandas juhtunu pärast erakonna liikmete ja toetajate ees.

IRLi esimees rõhutas veelkord, et elamislubadega äritsenud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmachi tegevus on IRLi põhimõtetega vastolus.

Täna Väätsal toimuval Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu istungil tehti teatavaks, et elamislubade-skandaali sattunud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach on kirjutanud avalduse erakonnast lahkumiseks.

IRLi volikogul annavad Ken-Marti Vaher ja Juhan Parts erakonnakaaslaste ees aru ja vastavad küsimustele. Sellele järgneb ministrite usaldushääletus.

Raudne ja Stelmach lahkusid IRList

2011-12-10

Täna Väätsal toimuval Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu istungil
tehti teatavaks, et elamislubade-skandaali sattunud Indrek Raudne ja
Nikolai Stelmach on kirjutanud avalduse erakonnast lahkumiseks.

Eelmisel nädalal lahkus Indrek Raudne Riigikogu liikme kohalt,
erakonna eestseisusest ja Tallinna piirkonna juhatusest.

Nikolai Stelmach lahkus Tallinna linnavolikogust, erakonna volikogust
ja Eesti Raudtee nõukogust.

Mõlema lahkumist poliitikast on nõudnud nii erakonna liikmed kui avalikkus.

Elamislubade juhtumi taustal poliitikud ja IRL

2011-12-09

Tegelikult oleks vaja lausa erilehte, sest teema on väga mahukas. Välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks legaalne alus, olgu selleks viisa, tähtajaline elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba.

Pikaajalise elaniku elamisloaga on siin kõik aastakümneid elanud välismaalased. Tähtajaline elamisluba on välismaalasele kuni viieks aastaks antav luba Eestisse elama asumiseks: abikaasa juurde, lähedase sugulase juurde, õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks, piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral, välislepingu alusel või kaaluka avaliku huvi korral. Eestisse elama asuvate välismaalaste arv on piiratud aastase sisserände piirarvuga, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu raames võib siseminister määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Samas on hulk selliseid isikuid, keda piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata. Nendeks on näiteks: eestlane, Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa, kellele antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde, välismaalane, kellele antakse elamisluba õppimiseks. Seaduses on rida asjaolusid, miks riik võib elamisloa andmisest keelduda ja samuti tühistada.

Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kui äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud Eesti äriregistris, ettevõtlus on vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning välismaalase elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline.

Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 63 900 eurot tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, ja äriplaani kirjeldus, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks nõutava Eestisse investeeritud kapitali suurus on vähemalt 15 950 eurot. Sellist liiki elamisluba pole Eesti eripära, näiteid leiab nii Euroopa Liidust kui mujalt maailmas. Ettevõtluseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane, esitatud äriplaan, äripartnerid või esitatud rahalised allikad ei ole usaldusväärsed, välismaalase senine tegevus ei ole vastavuses äriplaaniga või välismaalane ei ole täitnud eespool nimetatud või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust.

Siseministeerium julgeolekuargumentide esindajana on majandusministeeriumiga, aga ka välis- ning hariduse- ja teadusministeeriumiga, kõrgkoolidega pidevas debatis liberaalsuse, ettevõtluse, hariduse, teaduse, rahvusvahelise konkurentsivõime ja rahvaste üksteisemõistmise asjus. Persoonid pole tähtsad.

Poliitikutest

Kõigepealt Ken-Marti Vaheri ja Juhan Partsi kui ministrite rollist praeguses elamisloa taotluste loos. Kuna sisserände piirarv ei ole viimastel aastatel täitunud, siis ei olnud 2011. aasta alguses põhjust kehtestada suuremat piirarvu kui 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast. Nii kehtestas vabariigi valitsus 13. jaanuaril 2011, veel minu ametisoleku ajal, selle aasta piirarvuks 1008. Mais selgus, et sisserände piirarv täitub ebatavaliselt kiiresti, sest enneolematult palju elamisloa taotlusi on esitatud töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena - juuli alguseks oli sel alusel juba antud 580 elamisluba, mis moodustas üle poole kogu kehtestatud piirarvust. Sellest tulenevalt tekkis oht, et kiire piirarvu täitumise tõttu juhtorgani liikmetega ei oleks jäänud võimalust taotleda tähtajalist elamisluba mõnel muul alusel. Ja nüüd tuleb oluline koht! Juba 4. juulil kehtestas siseminister määrusega, et rohkem elamislube töötamiseks juhtorgani liikmena 2011. aastal ei anta. Ühtlasi alustas politsei- ja piirivalveamet kontrolli, et välja selgitada selle põhjused. Ilmnes, et paljud äriühingud olid tõenäoliselt asutatud üksnes selleks, et taotleda elamisluba juhtorgani liikmena. Seni on avastatud üksnes äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks antud elamislubade väärkasutusi ja 65 juhul on alustatud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, neist 15 on kehtetuks tunnistatud.

Äriühingu juhtorganite liikmetele antud elamislubade suure arvu tõttu täitus sisserände piirarv juba 31. augustil 2011.

Siseministeerium (SiM) pöördus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning kaubandus-tööstuskoja (KTK) poole, et küsida nende seisukohta sisserände piirarvu suurendamise vajaduse kohta. Nii nagu KTK, toetas minister Parts sisserände piirarvu suurendamist Eesti majanduse arengu eesmärgil kuni 0,1% Eestis alalisest elanikkonnast. Seega esitas siseminister vabariigi valitsusele ettepaneku sisserände piirarvu suurendamiseks 336 võrra. Vabariigi valitsus kehtestaski 29. septembril 2011 sisserände piirarvuks 1344, mis on maksimaalne lubatud suurus.

Selleks, et lisandunud piirarvu arvelt saaksid elamislube eelkõige oskustöölised, keda Eesti tööandjad vajavad, algatas siseminister määruse eelnõu sisserände piirarvu jagamiseks elamisloa andmise aluste järgi, tehes prognoosi 2011. aasta lõpuni. Eelnõu kohaselt nähti ette 292 elamisluba töötamiseks, 25 ettevõtluseks, 8 piisava legaalse sissetuleku olemasolul ja 11 välislepingu alusel.

Eelnõu menetluse käigus tegi MKM ettepaneku suurendada ettevõtluseks antavate elamislubade arvu 60 võrra. Ministeerium põhjendas oma ettepanekut ettevõtlusinvesteeringute olulisusega Eesti majandusele ja piirarvu vähese täitumisega teistel alustel.MKM on seisukohal, et sisserände piirarvu alajaotus ei lahenda tegelikku probleemi, sellega võime takistada oluliste investeeringute Eestisse tulekut. Pigem tuleks SiM-il tegeleda kontrolli ja järelevalve tõhustamisega. Ülaltoodud põhjustel kehtestas siseminister 15. oktoobril 2011 sisserände piirarvu jagunemise vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekule - lisandus 232 elamisluba töötamiseks, 85 ettevõtluseks, 8 piisava legaalse sissetuleku olemasolul ja 11 välislepingu alusel.

Kui siseminister ei oleks kehtestanud sisserände piirarvu jagunemist elamisloa andmise aluste järgi, siis oleks sisserände piirarv täitunud lihtsalt elamisloa taotluste laekumise järjekorras. Arvestades, et ka elamisloa andmise tingimusi piisava legaalse sissetuleku alusel on kerge täita, siis oleks piirarvu jagamata jätmise korral ilmnenud tõenäoliselt suur hulk fiktiivseid taotlusi sellel alusel.

Minister Partsi arvates pole ettevõtjate mured ja selgus välistööjõu riiki toomisel jätkuvalt lahenenud, seetõttu on peetud erinevaid ümarlaudu. Üks selliseid toimus 14. novembril MKMis. Ümarlaua eesmärk oli töötada välja ettepanekud SiM-ile, kuidas mõistlikumalt lahendada arvatav sisserände piirarvu kuritarvitamise probleem ning parandada tippspetsialistide riiki toomise võimalusi. Sel koosolekul viibisid ka nii Indrek Raudne kui Nikolai Stelmach, aga protokolli lugenuna ma selles probleemi küll ei näe. Kuritarvitamiste vältimiseks tehti peamiselt kaks ettepanekut: kehtestada palgakriteeriumi nõue ka elamisloa töötamiseks juhtorgani liikmena korral sarnaselt teiste töötamise liikidega ja kehtestada seaduses MKMile kohustus korraldada elamisloa ettevõtluseks taotlemise korral äriplaanide hindamine Eesti majandusele olulisuse seisukohast.

Siseministeeriumis planeeritavate seadusemuudatustega on plaanis vähendada järgmistel aastatel elamislubade väärkasutuse ohtu terviklikult. Seega tuleb seadusemuudatusega tagada, et Eestisse saabuksid üksnes need välismaalased, kelle riiki tulek on avalikes huvides ehk aitab kaasa majanduse arengule. Ettevõtjatele ja Eestisse tööle tulijatele ei anna Eesti elamislube mitte sellepärast, et nad saaksid Eestis elada, vaid sellepärast, et nende siin elamine on ühiskonnale kasulik.

Pikk jutt, aga ministrite suhtes on kokkuvõte lihtne: alati võib olla kriitiline ühe või teise väljaütlemise või teo suhtes seoses selle looga, aga mõlemad ministrid on teinud oma tavapärast tööd ja nad võiks rahule jätta.

Riigikogu liige Siim Kabrits on ettevõtlik inimene, kelle ühele ettevõtetest kuulub kolmandik ettevõttest, mis omab kahte korterit vanalinnas Kooli tänaval. Teised korteri kaasomanikud läbi oma ettevõtete on Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach. Investeering tehti maja korda tegemiseks ja edasi müümiseks, see pole aga tänaseks realiseerunud. Sellega Kabritsa roll piirdub. Avalikkusele tundmatust mulgist on saanud suurele osale eestimaalastele tuttav nägu. Loodetavasti on Kabritsale see tulevikus abiks. Ka tema võiks rahule jätta.

Nüüd Indrek Raudsest ja Nikolai Stelmachist. Nendega on palju keerulisem. Siin on niipalju erinevaid infokilde ja neid lisandub ilmselt veelgi. Viimased päevad pole selge seisukoha võtmist lihtsamaks teinud, kuigi kindlasti on tänaseks hulk inimesi, kel on juba ammu mõõt täis. Mõõt on täis, lähtudes retoorikast ja fiktiivsusest, eetiliste piiride ületamisest. Kas siin on ka midagi kriminaalset, seda saame teada. See aeg tuleks ära oodata. Kui on midagi kriminaalset, siis selleks aruteluks on kohtusüsteem. Mis puudutab nii-öelda parteilist suhtumist, siis selles osas saavad otsuse vastu võtta vaid IRLi liikmed. Omapoolse sammu riigikogust ja Tallinna volikogust tagasiastumise teel on kõnealused juba ette võtnud. Kuidas konkreetne asi laheneb, näitab aeg.

IRList

Vastus küsimusele, kas kõik see on olnud IRLile kuidagi abiks, on ilmselge. Täielik jama enne suurkogu ja erakonna esimehe ja juhtorganite valimisi. Jama oleks ka ilma nende eelseisvate sündmusteta. Olukorras, kus paljudes arengumaades on probleemiks juurdepääs haridusele ja kirjaoskuse puudus, siis IRLi probleemiks on liigne kirjade kirjutamine ja allkirjade kogumine, seda juba pikemat aega.

Ühtegi probleemi ei ole need kirjad lahendanud, küll aga on rõõmuks konkurentidele. Näe, kus lollid ... See kõik ei tähenda seda, et probleeme ei peaks lahendama. Selleks erakonna juhid ju ongi. Fakt on see, et 28. jaanuaril valitakse IRLile uus esimees niikuinii. Minu arvates peaks see inimene seda tööd teha viitsima, hoolima inimestest, olema usutav peaministrikandidaat ja ka IRList väljaspool olevate inimeste jaoks arvamusliider, karismaatiline. Kas sellist inimest üldse leidub? Teeme Eestit nende inimestega, kes meil on. Mis puudutab Lääne-Viru IRLi, siis siin toimivad asjad jätkuvalt. Järgmisel neljapäeval korraldame oma inimestele korralise üldkogu. Arutame ka päevaprobleeme. Riietus kampsunist ülikonnani.

Kas asjatud kaikad kodarates või on keiser tõesti alasti?

2011-12-08

Kas teate Hans Christian Anderseni muinasjuttu keisrist, kes omale uued rõivad sai? Kogu rahvas kummardas ja kiitis keisri uute rätsepate osavat näputööd. Kuni ühel hetkel üks väike poiss ütles välja selle, mida keegi seni polnud julenud: keiser on ju alasti! Umbes sarnane süžee on praegu lahti rullumas ka Eesti Rahva Muuseumi ehitamise ümber.

Ma tunnustan igati ERMi ja teiste riigiasutuste aastatepikkust tööd uue muuseumihoone ehituse ettevalmistamisel. ERMi rajamine on Riigikogu otsus ja sellel on ka praeguse valitsuse igakülgne toetus. Ja kuigi on olnud kahtlejaid uue muuseumihoone asukoha osas, siis mina isiklikult olen seda meelt, et ERM peab eelkõige regionaalpoliitilistel põhjustel tulema just Tartusse.

Paraku seisab ilusate ideede ja kõigile külalistele avatud muuseumimaja valmimise vahel veel kaks suurt takistust: aeg ja raha. Õigemini - nende nappus.

Kultuuri- või turismiobjekt?

ERMi ehitamist ette valmistades on lähtutud lootusest, et suur osa hiigelprojektiks vajalikust rahast tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist. Selles lootuses on ERM läbi ministeeriumide saatnud teele ka projektikirjeldused ja rahastustaotlused Euroopa Komisjoni suunal, kes nii suure projekti puhul peab oma heakskiidu andma.

Aga just sealt on tulnud tagasilöök. Kuna sellises mahus kultuuriobjekti pole võimalik eurorahade eest ehitada, esitleti taotluses muuseumi kui turismiobjekti. Sellist, milles on pinda kokku üle 32 tuhande ruutmeetri. Euroopa Komisjon kõrvutas seda taotlust ka teiste analoogsete projektidega, mis aga tekitas neis kõhklusi.

Küsimused, mis õhus, on igati loogilised. Kui rajatav Euroopa Solidaarsuse Keskus Gdanskis võtab enda alla 18 000 m2, Akropolise muuseum Kreekas 25 000 m2 ning Louvre'i muuseumihoone Lensis mahub 17 000 ruutmeetrile, siis kas tõesti on põhjendatud ja otstarbekas rajada Euroopa mõistes väiksesse Tartu linna turismiobjekt, mis on üks suurimaid omataolisi kogu Euroopas?

Kas prognoositud külastajate arv on realistlik? Kui praeguse kolmveerand eurot maksva piletihinna juures külastab ERMi 6000 inimest aastas, siis pärast uue hoone valmimist tõuseb pileti hind kaheksa korda ning külastajaid oodatakse 142 000. Ning isegi sellise külastajate arvu juures tuleks keskmiselt üks külastaja iga neljakümne näitusealuse ruutmeetri kohta. Seega oleks muuseum suurema osa ajast külastajatest suhteliselt tühi.

Aega jääb väheks

Jah, me võime püüda otsustajatele veel selgitada. Me võime olemasolevat objekti paberil jagada erinevateks projektideks ja nimetada asju teiste nimedega. Eelmisel nädalal läkski teele järjekordne selgitus. Aga nii väga, kui ma ka ei tahaks uskuda, et Euroopa eksperdid leebuvad, mul selliseks optimismiks erilist alust ei ole. Sest kaks korda on taotlus tagasi saadetud ning tehtud viisakalt ettepanekuid muuta projekti sisu ja mahtu.

Siit kasvab välja aga teine probleem, mis muutub iga päevaga järjest tõsisemaks. Nimelt saab selle perioodi Euroopa Liidu teotusrahasid kasutada kuni 2015. aasta lõpuni. Jäänud on neli aastat. Isegi kui taotlus peaks järgmise aasta esimeses pooles heaks kiidetama, ei tähenda see, et jaanipäeval saab kopa maasse lüüa.

Ees seisab veel hangete läbi viimine, mis sellise mastaapse projekti puhul ei ole tehtav paari nädalaga. Viimases ERMi projektis on planeeritud, et alates hanke väljakuulutamisest kuni uste avamiseni kulub pisut rohkem kui neli aastat.

Oma vastuse täiendavate selgituste kohta on Euroopa Komisjon lubanud anda nelja kuu jooksul. Nii et isegi, kui täiendavad selgitused Euroopa Komisjoni rahuldaks ning järgmisel suvel saaks alustada riigihankega, jääb projekti lõpuni ainult kolm ja pool aastat ehk seitse kuud vähem, kui projektis selleks ette nähtud. Nii et mõtlemisainet on küllaga.

Ärme süüdista peeglit

Kuidas selles keerulises olukorras nüüd edasi minna? Üks asi on kindel - ERMi on vaja ning ajaloolistel ja regionaalpoliitilistel põhjustel on Tartu selleks sobiv paik. Aga meil ei maksa süüdistada Euroopa Komisjoni ja öelda, et nemad seal kaugel lihtsalt ei mõista meid ja meie kultuuri olulisust. Pigem tuleb neisse suhtuda kui peeglisse. Ja kui see pilt, mis peeglist vastu vaatab, meile ei meeldi, tuleb tõsiselt mõelda, mida projekti juures ümber teha, mitte peeglit siunata.

Pigem peaksime olema tänulikud neile ekspertidele, kelle eesmärk on meid aidata teha asi, mis on ühest küljest oluline rahvuskultuurile, teisalt aga aitab ka meelitada Tartusse turiste ja tuua särtsu kogu regiooni majandusellu. Ja mis samas ei tundu Euroopa kontekstis ülepaisutatuna ning oleks ka Eesti riigile jõukohane üleval pidada.

Minu arvates peaks tõsisemalt kaaluma komisjoni tähelepanekuid ja soovitusi ning mitte välistama projekti sisulist ümber vaatamist. Just sellele võimalusele ja Euroopa ekspertide senistele vastuargumentidele viitasin ma ka oma kirjas rahandusministrile, mis ka siin leheveergudel kajastamist leidis.

Eestlastele on seni edu ja tunnustust toonud kainus ja kasinus. Sellest on olnud kasu nii meil endil kui on meid kiidetud ja seatud eeskujuks ka mujal Euroopas. Kahjuks on tendentslik, et suurte kultuuriobjektide puhul kipub see paljukiidetud talupojamõistus aga teinekord tahaplaanile jääma. Neid aga, kes reaalsetest probleemidest räägivad, tembeldatakse automaatselt kultuuripõlgureiks.

Väljatoodud probleemid ei ole asjatud kaikad muuseumivankri kodarates, vaid tähelepanu juhtimine sellele, et praegusel kujul ei pruugi see vanker üldse veerema hakatagi. Sellisel juhul on kannatajaks terve Eesti rahvas, sest muuseumi ehitamine lükkub veel kaugemasse tulevikku. Ja sellest oleks väga kahju, sest muuseumi praegused olud ja tingimused on väljakannatamatud ja nii jätkata ei saa.

Lõpetuseks lõik Anderseni muinasjutust: "Laps ütleb, et tal ei ole midagi seljas!""Aga tal ei olegi midagi seljas!" hüüdis viimaks kogu rahvas. Keiser võpatas, sest ta teadis, et see on õige. Ent ta mõtles: "Rongkäik peab edasi minema!" ja ta astus veelgi uhkemalt ning kammerhärrad kandsid tema olematut sleppi.

Ken-Marti Vaher: elamislubade piirarvuga seonduvat peaks uurima sõltumatu komisjon

2011-12-06

Ken-Marti Vaher: elamislubade piirarvuga seonduvat peaks uurima sõltumatu komisjon

Siseminister Ken-Marti Vaher teeb elamislubade juhtumi ja piirarvuga seonduva uurimiseks Vabariigi Valitsusele ettepaneku moodustada sõltumatu ekspertkomisjon.

Ken-Marti Vaheri hinnangul on oluline, et avalikkus saaks sõltumatu ja objektiivse ülevaate elamislubade juhtumist ning selle saab anda ekspertidest koosnev komisjon. „Ekspertkomisjon peaks andma vastuse, kas sel aastal vastu võetud otsused seoses elamislubade piirarvuga on olnud asjakohased, põhjendatud ja erapooletud. Minu hinnangul võiksid ekspertkomisjoni moodustada põhiseaduslike institutsioonide ja teiste ministeeriumide eksperdid, näiteks võiksid komisjoni kuuluda riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad," selgitas Vaher.

IRL näeb selget probleemi täna kehtiva välismaalaste seaduse toimimises, mis võeti vastu 2008. aastal. IRL on seisukohal, et fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada läbi tõhusa järelevalve. Siseminister on algatanud elamislubadega seonduvate nõuete rangemaks ja selgemaks muutmise, samuti on alustatud uue välismaalaste seaduse eelnõu ettevalmistamist.

IRLiga liitus Eerik-Niiles Kross

2011-12-06

IRLiga liitus Eerik-Niiles Kross

5. detsembril rahuldas IRLi Tallinna piirkonna juhatus Eerik-Niiles Krossi avalduse astuda erakonna liikmeks.

Eerik-Niiles Kross on tuntud julgeolekuekspert, kes on töötanud Eesti Vabariigi diplomaadi, julgeoleku koordinatsioonidirektori ning president Lennart Meri julgeolekunõunikuna. Käesoleval ajal juhib Kross tuntud konsultatsiooniettevõtet Trustcorp ja nõustab muuhulgas Gruusia valitsust ja Albaania peaministri bürood.

Kross ütles erakonnaga liitudes, et tema arvates on Eestit ootamas välis- ja julgeolekupoliitiliselt keerukad ajad ning sellises olukorras on tarvis rahvuslikke jõude konsolideerida, mitte neid lõhkuda või uusi luua. Ta lisas, et raskel ajal ei sobi tema arvates olla tugitoolikriitik vaid ta soovib anda oma panuse Eesti ainsa rahvusliku ideoloogiat kandva erakonna edendamisse.

Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda

2011-12-06

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda. Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

„Investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse aitab kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse," ütles Seeder.

„Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev," lisas minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtub põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda

2011-12-06

Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Lisaks lauda avamisele kohtub põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi eestseisus: me ei tolereeri fiktiivsete elamislubade jagamist

2011-12-05

IRLi eestseisus: me ei tolereeri fiktiivsete elamislubade jagamist

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus võttis täna hommikul vastu avalduse, milles kinnitab, et IRL on läbi kogu oma tegevuse kaitsnud Eesti julgeolekut ning kindlat arengut.

Seetõttu on IRL ühiselt seisukohal, et elamisloa tohivad kehtiva kvoodi raames saada vaid isikud, kes ei ole ohuks Eesti julgeolekule ning kes toovad meie ühiskonnale lisaväärtust.

Eesti on ajanud konservatiivset sisserännupoliitikat ja IRL leiab, et seda ei tohi muuta. Vältimaks fiktiivsete elamislubadega Eestisse ja Euroopa Liitu pääsemist tuleb julgeolekukontrolli nende üle oluliselt tugevdada. Kui keegi on saanud elamisloa fiktiivselt, tuleb see tühistada.

Tänase siseministri ajal on alustatud menetlused 65 elamisloa tühistamiseks. IRL volitab siseministrit astuma kõiki vajalikke samme fiktiivsete elamislubadega seonduva selgitamiseks.

Eestseisuses ei leidnud toetust 77 erakonna liikme poolt eile esitatud ettepanek, et Riigikogust lahkuks lisaks Indrek Raudsele ka Siim Kabrits ning ministriametist kutsutaks tagasi Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher.

Ettepanekut ei toetanud ükski eestseisuse liige. Selle vastu oli 11 inimest, erapooletuks jäi neli.

Olles ära kuulanud asjaosaliste selgitused, peab IRLi eestseisus küllaldaseks, et Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach on astunud tagasi oma valitud ametitest.

Riigieelarve vaatab tulevikku ettevaatlikult

2011-12-01

Märgid näitavad, et olukord maailma majanduses võib karmistuda, seega tuleb kulude kavandamisel olla ettevaatlik.

7. detsembril jõuab riigi 2012. aasta eelarve kolmandale lugemisele. Eelarve on mõõdukalt konservatiivne, selle koostamisel on arvestatud kolmeprotsendise majanduskasvuga. Eelarve kulude kogumaht on 6,6 miljardit eurot.

Märgid näitavad, et olukord maailma majanduses võib karmistuda, seega tuleb kulude kavandamisel olla ettevaatlik. Praegu on jäänud 2012. a eelarvesse võimalus suurendada defitsiiti, et olude halvenedes ei peaks asuma kulusid kärpima.

Eesti saab rohkem, kui annab

Oleme Eestis suutnud hoida oma võlakoormuse Euroopa madalaima, 5,8% SKT-st. Eraisikutena teame, et väike võlakoormus annab meile vabaduse oma elu vajadusel kiiresti ümber korraldada ja võime toime tulla ootamatute saatuselöökidega.

See kehtib ka riikide ja omavalitsuste kohta. Sageli nõutakse, et riigi tegevuskulud tuleb taastada kriisieelsel tasemel. Mõeldakse 2007. aastat, kuid see oli juba üle jõu elamise aasta ja selliseid kulutamisvõimalusi ei tule Eestis niipea.

Eesti on kriisist tasapisi taastumas. Tänu ettevõtjate tarkusele on ekspordi toel olnud meie majanduskasv Euroopa keskmisest kiirem.

Väga vajalikud olid riigi toetusmeetmed ekspordi suurendamiseks. Siinkohal on oluline tähele panna, et ekspordi kasvu mõjutas tuntavalt meie põhilistel välisturgudel Põhjamaades ellu viidud majanduse elavdamise poliitika, peamiselt riigi tellimuse suurendamine.

See on avatud majanduse magus vili, mõru pill on üldine hinnatõus, millega kärbitud palgaga eestlastel on keeruline toime tulla. Praegu on oluline Euroopa ja maailmamajanduse enam-vähemgi stabiilne seis, et ei kaoks turud, kuhu oma toodangut müüa.

2012. aastal eraldab Eesti Euroopa Liidu üldeelarvesse 167 miljonit eurot, kuid ise saame järgmisel aastal välisraha kasutada 1,3 miljardit! 80 protsenti sellest on pärit Euroopa Liidu fondidest ja koostööprogrammidest ning 20 protsenti heitgaaside müügist. Nii suur summa avaliku sektori raha elavdab majandust ja annab inimestele tööd.

CO2 müügist saadav raha tuleb vastavalt lepingutele investeerida energia säästmisse, mis omakorda tähendab, et hoonete soojuskaod ja halduskulud vähenevad.
Järva maakonnast saavad remondiraha näiteks Väätsa ja Türi-Alliku lasteaed, Türi, Paide ja Koeru päästekomando, Koeru ja Järva-Jaani kool, Järvamaa kutsehariduskeskuse hooned, Järvamaa haigla.

Võrreldes eelmise aastaga suureneb ühistransporditoetus 4,84% ja kohalikele omavalitsustele antav teehoiutoetus 40%. Jätkub Tallinna-Tartu maantee ehitus. Põllumeestele on oluline, et kümnendiku suurenevad põllumajanduse otsetoetused.

Oluliselt suurenevad kulutused kaitseväelastele nüüdisaegse varustuse ja laskemoona hankimiseks, samuti Kaitseliidu tegevusse minev raha.

See, et meie kaitsetahte hoidmine ja kasvatamine peab olema erilise tähelepanu all, sai kinnitust 11. novembril Haapsalus kultuurifoorumil. Nimelt väitis seal üks teenekas värskelt sotsiaaldemokraadiks suundunud riigikogu liige, et Kaitseliit on vaba aja veetmise organisatsioon, ning imestas, miks seda üldse riigieelarvest rahastatakse.

Haridus- ja teadusministeeriumi eelarve suureneb seoses kõrghariduse ja teadustegevuse rahastuse kasvuga, tasuta kõrghariduse eelnõu on menetluses.

Põhjusega on tähelepanu pälvinud õpetajate palk. Õpetajate kõneisik Martin Saar ütles ETV saates «Terevisioon», et koolivõrgu reformile peaks eelnema haldusreform.

Tema seisukohaga saab nõustuda. Tugevas omavalitsuses on tugev kool, perearstikeskus, ühistranspordivõrk ja sotsiaalhoolekanne.

Tuleb tunnustada haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo samme, et korrastada koolivõrku ning leida valdkonnas lisaraha õppetöö, sh õpetajate palkade tarbeks.
Oluline on siinjuures tegutsemise läbimõeldus, et ei juhtuks nii nagu Türil, kus oli eesmärk hooneid ökonoomsemalt kasutada, kuid tulemus on vastupidine.

Pensionisaajate hulk suureneb

Rääkimata inimestele lubatud, kuid tegemata jäänud majandusanalüüsist jäi kokku lugemata isegi loodavates koolides vajaminevad ruumid.

Sotsiaalvaldkonna suurim kuluallikas on riiklik pension, millele kulub 1,3 miljardit eurot, kasv on 72 miljonit eurot. Pensionisaajate arv suureneb 8000 inimese jagu ning 1. aprillist suurenevad pensionid 4,4%.
Suurim kulukasv summas 90 miljonit eurot tekib seoses riigi kannete taastamisega kohustusliku kogumispensioni fondidesse, nn teise sambasse.

Kui seni on maapiirkondadesse tööle minevatele õpetajatele makstud lähtetoetust, siis nüüd on seda kavas pakkuda ka noortele arstidele. Eesmärk on, et noored arstid läheksid ka maale tööle.

Häid uudiseid on haigekassast, kus järgmisel aastal taastatakse raviteenuste hinnad, mis annavad haiglatele ja arstidele rohkem raha head teenust pakkuda, suureneb perearstide rahastus, paranevad diabeetikute ravivõimalused ja lisatakse uusi tervishoiuteenuseid.

Kokkuvõttes on Eesti 2012. aasta eelarve konservatiivne ja ette vaatavalt ettevaatlik. Ilmselt tunnevad suured elanikegrupid, pensionärid, sotsiaaltoetuste saajad, sisejulgeolekutöötajad, haridus- ja kultuuritöötajad, et olukord nende valdkondades on liiga pingeline.

Meie haldussüsteem vajab kohandamist muutunud oludega. Poliitikutelt oodatakse muutusi, kartmatust eksida ja julgust teha keerulisi otsuseid. Aeg näitab, kas selleks ollakse valmis juba järgmisel aastal, et 2013. aasta eelarve pakuks rohkem rahulolu.

Eesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt

2011-12-01

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Soome kolleeg Jari Koskinen tõdesid täna Helsingis toimunud töökohtumisel, et põllumajandus- ja maaelutoetuste rahastamise alused tuleb muuta õiglasemaks.

„Maaelu arengutoetused on mõeldud eelkõige maaettevõtluse ja maapiirkondade infrastruktuuri investeeringute toetamiseks, samuti teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse arendamiseks," ütles Seeder. „Eesti ja Soome ei näe võimalusi nende toetuste vähendamiseks, pigem võiks investeeringutoetusi suurendada otsetoetuste vähendamise arvelt," selgitas ta.

Eesti ja Soome leiavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi raames tuleks muuta ka maaelu arengutoetuste rahastamise aluspõhimõtteid. Kuivõrd maaelu arengukavadega toetatakse ka metsandust, siis tuleks Seedri sõnul rahastamise skeemis arvesse võtta mitte ainult põllumajandusmaade suurust, vaid ka metsamassiive. „Lisaks tuleks arvestada ka asutustihedust ja asjaolu, et valdav osa Eestist kuulub uue määratluse kohaselt vähemsoodsate alade hulka."

Eesti suurim probleem ÜPP reformikavas on Euroopa Komisjoni poolt ettepandud põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise üliaeglane tempo. Ebavõrdsed otsetoetused rikuvad võrdset kohtlemist ning sunnivad Eesti põllumehi konkurentsis püsimiseks rohkem ja suurema efektiivsusega tööd tegema.

Soome põllumajandusminister Jari Koskinen ütles, et ta mõistab ja toetab põhimõtteliselt Eesti soovi põllumajanduse otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks. Samas ta selgitas, et kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika rahastamist ei suurendata, siis saab võrdsustamine toimuda suuremate toetustega riikide toetuste vähendamise teel ja see saab olema väga problemaatiline.

Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Eile kohtus Seeder Läti peaministri ja põllumajandusministriga, samuti on ta ÜPP ja otsetoetuste teemal kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tallinna linnaeelarve — „jalad maas“ või „jalad poris“?

2011-12-01

Tallinn tutvustas oma järgmise aasta eelarvet koondnimetusega „Jalad maas". Eelarve sisusse süvenema hakates tekib aga küsimus, kas linnaeelarvet saab ikka nimetada „jalad maas" või ehk oleks ajakohasem öelda „jalad poris"? Kui tugev on see pinnas, millele linnavalitsus toetub?

Kõigil koduomanikel on võimalik Tallinnas taotleda järgmisest aastast maamaksu vabastust. Siinkohal pean vajalikuks meelde tuletada, et Tallinna kritiseeris 2010. aasta majandusaasta aruande pöördumises linnapea vabariigi valitsust, et maamaksuvabastusega jääb pealinn ilma 22,5 miljonist eurost. Ometi aga otsustas linnapea omal initsiatiivil maamaksu kaotada juba 2011. aastal, üks aasta varem kui Eesti riigis tervikuna.

Vastupidiselt linnapea kartustele linnaeelarve Tallinnas maamaksu kaotamise tõttu ei vähene. Vastupidi: linn hoopis prognoosib maamaksu laekumise 2,1 miljoni euro ehk ligi kümne protsendi suurust suurenemist. Peale selle, et nimetatud summa tuleb suures osas äriettevõtete maksimaalsest seadusega ettenähtud maamaksumäärast (maamaksumäär tõsteti 1,5 protsendilt 2,5-le), leidub hulgaliselt koduomanikke, kelle maamaksuvabastusega linnal kiiret pole. Täna ei saa maamaksuvabastust äri- ja sotsiaalmaal asuvad ligi 1500 korterit või kinnistut, 367 hooneühistut ning Raadiku ja Loopealse 1800 munitsipaalkorteri elanikud.

Linn aga ei kiirusta probleemi lahendama. Abilinnapea Taavi Aas on öelnud, et inimene, kes on notari selgitustele vaatamata ostnud korteri ärimaal, on selles ise süüdi ning linn ei saa siinkohal kuidagi aidata. Sama abitus seisus on linn ise OÜ Raadiku Arendusega sõlmitud lepingu tingimuste muutmise osas. Kinnisvarabuumi tipus sõlmitud lepingu kohaselt on iga-aastane rendikulu seitse miljonit eurot. Ühe ruutmeetri rentimise eest makstakse firmale 8,7 eurot, samal ajal kui keskmine Lasnamäe üürikorteri pakkumishind turul on 4,8 eurot. Ja säärane ülemaksmine jätkub tervelt järgmised 20 aastat.

Planeeritav dividenditulu linnaosalusega äriühingutest 2012. aastal on 8,12 miljonit eurot ehk ligi 50 protsenti rohkem kui tänavu. Selliste ettevõtete hulka kuuluvad Tallinna Vesi, Tallinna Soojus, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ja Tallinna Tööstuspargid. Kas linn kavatseb oma esindajate kaudu äriühingute nõukogudes tuleval aastal survestada ettevõtteid dividende senisest rohkem maksma? Jäägu see hetkel oletuseks.

Linnavalitsus on ka jätkanud oma senist poliitikat linna sihtasutuste ja äriühingute osas. Sihtasutusele Tallinn 2011 on ette nähtud tuleva aasta tegevuskuludeks 700 000 eurot, olgugi et kultuuriaasta on lõppemas. Põhimõtteliselt ei tähenda sihtasutuse Tallinn 2011 jätkuv finantseerimine muud kui preili Sepa ja härra Mutli „soojal kohal" hoidmist.

Lisaks on eelarvesse sisse kirjutatud ka uue sihtasutuse SA Keskkonnakogu tegevuskulud 40 000 eurot. Tegemist on organisatsiooniga, mille ülesanded on peaaegu üksühele maha kirjutatud Tallinna Keskkonnaameti põhikirjast. Rääkimata linnaisade lemmikust SA Tallinna Televisioon, mis järgmisel aastal neelab 2,41 miljon eurot. Mulle on arusaamatu, miks on taas vaja raha raisata arutule dubleerimisele ja näilistele enda poolt välja mõeldud vajadustele, mis ei kanna linlaste huvisid.

Selline poliitika viitab otseselt asjaolule, et linn kas ei suuda või ei taha ebavajalikke kulutusi tegelikkuses kärpida, ükskõik kui hädasti vajavad lisaraha linna teed või lasteaiad.

Lasteaedadest on räägitud küll, aga lastest ei saa üle ega ümber seekordki. Huvihariduse rahastamine väheneb aasta lõikes ligi kümme protsenti ehk 550 000 euro võrra. Tegemist on süveneva trendiga: näiteks võrreldes 2009. aastaga on huvihariduse rahastamine vähenenud tervelt 22 protsenti. Tasub ka meenutada, et linn kaotas eelmisel aastal ka erahuvihariduse rahastamise.

Ligi pool miljon eurot kulub igal aastal linnahalli peale, et kultuuriobjekt päris kokku ei kukuks. Olgugi, et abilinnapea Aas on juba pea kaks ja pool aastat korduvalt lubanud ehitustööde kohest pihtahakkamist, oleks aeg tõele näkku vaadata ja hakata otsima linnahallile uut investorit. IRL-i sellesisulise eelnõu on linnavalitsus kaks korda tagasi lükanud, põhjendades sammu läbirääkimiste kestmisega. Fakt on, et täna ei suuda abilinnapea isegi mitte orienteeruvat kuupäeva öelda, millal võiksid tööd linnahallis alata. Enesepetmise võiks ju ometi lõpetada.

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel," kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.

„Otsetoetuste tasemete suure erinevuse tõttu on raske saavutada samu eesmärke. Kui põllumeestele ei tagata võrdselt stabiilset sissetulekut, siis on tõsises ohus maapiirkondade talumajapidamised ja selle tulemusena kogu Euroopa areng," selgitas Seeder. Ta lisas, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis näevad ette võrdseid konkurentsitingimusi liikmesriikides.

Eesti on alustanud rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist otsetoetuste võrdsustamiseks. Otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on riigipeadel, kes langetavad otsuse Euroopa Liidu üldise finantsraamistiku osas.
Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Lisaks Läti ministritele on Seeder kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, homme teeb ta visiidi Soome ning ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi rahvuslased mälestavad riigipöördekatses hukkunuid

2011-11-30

IRLi rahvuslaste ühendus tähistab homme kell 14.00 kommunistide riigipöördekatsel 1. detsembril 1924 hukkunud Eesti sõdureid Tondipoiste mälestussamba juures mälestusmiitinguga.

„Tondi kasarmute kaitsel oma elu ohverdanud kadetid on saanud omamoodi sümboliks. 1924. aastast tõusid Eesti Vabariigis uuesti päevakorda sõnad „kaitsetahe", „isamaa armastus" ja „relvavendlus". Meie ülesanne on hoida elus nende sõnade tähendus, sest iseseisvus ei ole kergesti kättevõidetav ega midagi iseenesest mõistetavat. Iseseisvus on elus peamine väärtus, mille kaitsele peab pühenduma kogu rahvas ja riik," sõnas IRLi rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.

Kolmandat korda peetavast mälestusmiitingust on osa oodatud võtma kõik huvilised.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Jõgeva- ja Tartumaad

2011-11-30

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna ja homme väljasõidu Jõgeva- ning Tartumaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

Jõgeva- ja Tartumaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär Priit Sibul, fraktsiooni aseesimehed Toomas Tõniste ja Kaia Iva, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas ning sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Samuti Aivar Kokk, Ülo Tulik, Erki Nool, Andres Herkel, Peeter Laurson, Liisa- Ly Pakosta, Siim Kabrits ja Indrek Raudne.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas omavalitsuste, ettevõtete ja haridusasutustega; toimuvad kohtumised kohalike inimestega, antakse koolides tunde, külastatakse spordi-, küla- ja noortekeskuseid.

Eraldi on IRLi saadikutel kavas kohtumised IRLi Jõgevamaa ja Tartumaa liikmetega.

Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei

2011-11-29

Kaks aastat pärast keskkriminaalpolitsei likvideerimist loob siseminister Ken-Marti Vaher selle uuesti, mõrvade uurimine jääb siiski prefektuuride ülesandeks.

Täpselt samal kujul vana keskkriminaalpolitseid (KKP) siiski ei elustata. See jääb tegutsema politsei ja piirivalveameti koosseisus ning eraldi valitsusasutust reformiga ei teki. Uue KKP peamisi ülesandeid saab olema neli: kriminaaltulude konfiskeerimine ning korruptsiooni, narkokuritegude ja küberkuritegevuse uurimine.

«KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada.»

Kuid see pole siiski peamine põhjus, miks KKP uuest aastast n-ö reanimeeritakse. Vaheri sõnul on selleks ennekõike siiski vajadus tõhustada veelgi võitlust organiseeritud kuritegevusega.

Selleks alustasid septembris politsei- ja piirivalveametis eraldi üksustena tööd kaks bürood – korruptsioonikuritegude ja kriminaaltulu tuvastamiseks.

Kokku koondaks KKP enda alla neli eraldiseisvat üksust ja selleks on parajasti loomisel veel kaks üksust. Neist esimene hakkab keskselt tegelema narkokuritegude ja teine arvutikuritegevusega. Viimased kaks on organiseeritud kuritegevuses kogu maailmas tooni andvad kuriteoliigid. Ainuüksi küberkurjategijate kasumiks arvatakse tänavu olevat 110 miljardit USA dollarit.

«Kokkuvõttes peaks selline tsentraliseerimine kõiki neid uurimissuundi veelgi tugevdama,» kinnitas Vaher ja tõi näiteks kriminaaltulu konfiskeerimise, millega praegu tegeleb igas prefektuuris üks ametnik. «Tulevikus hakkavad need ametnikud alluma kesksele büroole, kuhu kuulub vähemalt kuus inimest ja kust osatakse prefektuurides asuvaid ametnikke paremini juhtida.»

Viimastel aastatel on riik kriminaaltulu konfiskeerimisel saanud kurjategijatelt keskmiselt 2,6 miljonit eurot aastas. Siseministeeriumi hinnangul peaks keskse üksuse loomine seda summat vähemalt kahekordistama.

«Pealegi suudaks ta siis oma teenust edaspidi pakkuda ka maksu- ja tolliametile,» lubas Vaher. Veel aasta aega pärast KKP kaotamist 2009. aasta lõpus kostis kriminaalpolitseist korduvalt väiteid, et endised KKP ametnikud ei tunne end piisavalt motiveerituna, sest neil on raske määratleda, kelle jaoks ja mida nad jälitustöös tegema peavad.

«See hinnang, et toome nüüd need inimesed pärast mitmeaastast istumist n-ö august välja, on minu meelest siiski veidi vale,» ütles siseminister. «Meie soov on uurijate motivatsiooni tõsta. Ja siin on väga oluline anda neile kindel identiteet, võimaldada paremad palgatingimused ja tehnilised võimalused.»

Kava järgi tõuseks kriminaalpolitseinike minimaalne kuupalk 60 protsendile vastava taseme prokuröri palgast. Jälitusametnikud hakkaksid seal saama kuus kätte vähemalt 1000 eurot. Eraldi juhti KKP-le siseministeerium ei planeeri, sest organisatsioon hakkab alluma praegusele politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonna juhile Raigo Haabule.

Kommentaar Andres Anvelt KKP viimane direktor, riigikogu liige

Keskkriminaalpolitsei (KKP) taastamine on ainuõige lahendus. Soomes käidi kunagi 1950. aastatel läbi sama protsess, kui KKP kaotati ja selle vajalikkusest alles tagantjärele aru saadi.

KKP ametnikele konkreetse jurisdiktsiooni loomine on ainult hea – kui sa pead tööd tegema nii, et sa täpselt ei oskagi määratleda oma eriala, siis mõjub see motivatsioonile halvasti.

See, milliseid kuriteoliike see asutus uurima hakkab, on maitseküsimus. Tõenäoliselt saab nende tööpõld olema määratletust laiem, sest ainuüksi kriminaaltuluga tegelemine muudab selle valdkonna laiemaks.

Minu hinnangul peaks uuel KKP-l olema kindel regionaalmudel – see tähendab, et neil peaks olema kohapeal prefektuuridest sõltumatud ametnikud. Ainult nii saab see üksus edukas olla. KKP-l peab tekkima võimekus ja sellega ka õigus võtta uurimiseks üle ükskõik mis ajahetkel ükskõik milline kriminaalasi. Kui neil see võimekus on, siis saab neil olema ka tugev identiteet.

Raha keskkriminaalpolitseile Siseministeerium plaanib järgmise aasta algusest uurimise kiirendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks investeerida ligi 2,7 miljonit eurot.

• Kriminaalmenetluse kiirendamiseks 1 412 862 eurot. Kriminaalpolitseinike minimaalseks kuupalgamääraks kehtestatakse 60 protsenti vastava taseme prokuröri minimaalsest kuupalgamäärast.

• Eritehnika soetamiseks 315 000 eurot.

• Kriminaaltulu üksuse loomiseks 218 400 eurot. Võimekuse parandamiseks värvatakse 2012. aastal senisele kolmele ametnikule juurde seitse ametnikku.

• Küberkuritegevuse-vastase üksuse töövahenditeks 731 537 eurot.

Allikas: Postimees

Eesti kodakondsus on privileeg

2011-11-26

Täna tähistab Eesti kodanikupäeva. Just sel päeval 1918. aastal määratles Maanõukogu inimesed, kellele laienevad Eesti Vabariigi kodaniku õigused. Sisuliselt oli tegu Eesti esimese kodakondsusseadusega, mille põhimõtetele tugineb kodakondsuspoliitika praeguseni.

Kodanikuks olemine kätkeb kaht poolt. Esiteks kodanikuks olemist juriidilises mõistes, mis annab inimesele õigusi, pannes vastukaaluks kohustuse järgida riigi seadusi. Teisalt tähendab kodanikuks olemine inimese aktiivset kaasarääkimist riigi arengus ja panustamist oma elukeskkonna paremaks ja turvalisemaks muutmisesse.

Ükski riik ei ole kohustatud andma välismaalastele oma kodakondsust ja ükski välismaalane pole kohustatud Eesti kodakondsust taotlema. Eesti kodakondsus on privileeg, millega kaasneb riigi ja inimese vaheline eriline usaldussuhe.

Eesti kodakondsuspoliitika eeldab, et inimene teeb teadliku valiku, meil ei nähta ette välismaalastele automaatselt kodakondsuse andmist.

Määratlemata kodakondsus

Inimesed, kes ei ole enda kodakondsust määratlenud, jäävad ilma mitmest õigusest nii Eestis kui Euroopa Liidus. Näiteks võimaldab Eesti kodakondsus reisida viisavabalt, õppida tasuta või madalama õppemaksuga ning töötada Eesti riigiametites või tööloata kõikjal ELis. Samuti annab kodakondsus võimaluse osaleda aktiivselt oma kodumaa ühiskonnaelus.

Eestis kehtiva elamisõiguse või -loa alusel elavate määratlemata kodakondsusega inimeste arv langes tänavu aprillis alla 100 000.

Vahetult pärast taasiseseisvumist moodustasid määratlemata kodakondsusega inimesed Eesti rahvastikust üle 30 protsendi. 20 aasta jooksul on nende hulk pidevalt kahanenud, moodustades nüüd seitse protsenti elanikest.

Riigile on oluline, et siin elavad välismaalased sooviksid siduda oma tuleviku Eestiga ja taotleda kodakondsust. Julgeoleku kindlustamiseks ja elanike sidususe tagamiseks peab määratlemata kodakondsusega inimeste arv olema võimalikult väike.

Kodakondsus seob inimese ja riigi

Oluline roll on määratlemata kodakondsusega lapsevanematel, kellest kaks kolmandikku taotlevad oma siin sündinud lastele Eesti kodakondsust. Kui vanemad näevad oma lapse tulevikku Eestiga seotult, on tähtis, et nad taotleksid oma lapsele Eesti kodakondsust enne lapse 15aastaseks saamist, sest pärast nõuab see lapselt lisatingimuste täitmist. Otsus lapse õigusliku seisundi suhtes - kas taotleda talle Eestis elamiseks Eesti kodakondsust või elamisluba? - tuleb vanematel teha enne lapse aastaseks saamist.

Tõin alguses välja kodanikuks olemise kaks aspekti. Peale juriidilise mõtte on oluline inimese enda kodanikutunne, võimalus ja vastutus kujundada Eesti tulevikku ning osaleda ühiskonnas tähtsate küsimuste otsustamisel. Teisisõnu: ise otsustada enda ja oma lähedaste käekäigu üle.

Nüüdisaegset demokraatlikku ühiskonda kujundavad paljuski vabatahtlikud, kellele läheb ümbritsev korda ja kes on valmis oma aega ja energiat millegi loomiseks või parandamiseks jagama. Aktiivseid inimesi innustab nende enda tahe. Vabatahtlust ei saa luua, selle aluseks on ja jääb inimeste oma algatus ja soov.

Vabatahtlikku innustab vaba tahe

Siseministrina olen uhke, et sisejulgeolekus tegutseb märkimisväärne hulk vabatahtlikke. Eestis on praegu ligikaudu 1500 abipolitseinikku. Priitahtlikke päästjaid on umbes 1100. Nende arvude taga seisavad teotahtelised mehed ja naised.

Riiklikke päästekomandosid on meil 81 ja riigiga päästetöölepingu sõlminud vabatahtlikke komandosid 85. Sel aastal toimus oluline muutus, kus vabatahtlike komandode arv ületas esimest korda riiklike komandode arvu. Kogu päästetöö teenusest moodustavad vabatahtlikud 36 protsenti. Mitmes välisriigis katavad vabatahtlikud päästjad päästealast umbes 75-90 protsenti. Näiteks Soomes, aga ka Šveitsis, mis on rikka riigi võrdkuju.

Eesti inimesele võivad need arvud tunduda mõistetamatud, sest nõukogudeaegsest päästetööde korraldusest tulenevalt oleme harjunud, et päästeteenus on riigi ülesanne. Kuid meilgi on juba kasvanud turvalisusesse panustavate kogukonna liikmete arv, mis lähiaastatel suureneb veel.

Vabatahtlust ei saa tekitada käsu korras. Riik saab luua tingimused, et vabatahtlikel oleks võimalik senisest veel enam turvalise elukeskkonna loomisele kaasa aidata.

Vabatahtlikkuse kaudu luuakse nii sotsiaalset kindlustunnet kui kogukonnakeskset enesekontrolli. Vabatahtlusele tugineb mitu liikumist, näiteks Kaitseliit, "Teeme ära!", samuti paljud muud keskkonnakaitset ja kohalikku elu arendavad tegevused.

Kõik need on kogukonna toimimiseks vajalikud. Usun, et läheb vaid mõni aasta, kui iga võimeka kodaniku auasi on osaleda endale sobivas vabatahtlikus tegevuses.

Seeder selgitab eurovolinikule põllumajandustoetuste võrdsustamise vajalikkust

2011-11-25

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördus kirjaga Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Cioloşe poole, et selgitada talle vajadust võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

Kuigi otsetoetuste ümberjaotamise protsess on Seedri sõnul poliitiliselt keeruline, ei saa Eesti nõustuda komisjoni praeguse ettepanekuga, kus õiglase toetuste jagamise viisini jõudmise ajaraam on teadmata, ulatudes üle praegu arutelu all oleva mitmeaastase finantsraamistiku.

„Soovime näha otsetoetuste ühtlustumist liikmesriikide vahel nii ruttu kui võimalik. Leiame, et järgmisel eelarveperioodil peaks kõigi liikmesriikide otsetoetustasemed olema vähemalt 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest," rõhutas Seeder volinikule saadetud kirjas. „Me ei saa nõustuda tulevase poliitikaga, mille tulemusena erinevad toetustasemed aastal 2020 ikka kolmekordselt."

Üldiseks arusaamaks on Seedri teatel olnud, et otsetoetuste ajaloolised toetustasemed ei ole tulevase Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raamistikus õigustatud. Ta lisas, et toetused peavad olema õiglased, kohtlema kõiki põllumajanduskaupade ühisturul osalejaid võrdselt ja tagama konkurentsivõime üle kogu Euroopa Liidu.

„Euroopa solidaarsus peab väljenduma ka põllumajanduspoliitikas ja otsetoetustes," rõhutas Seeder.

Seeder avaldas lootust, et tema kirjas tõstatatud mured saavad ÜPP reformilepetes positiivse lahenduse ja avaldas valmisolekut Ciolosega temaatika arutamiseks kahepoolselt kohtuma.

Põllumajandusminister Seeder kavatseb kahepoolselt kohtuda oma kolleegidega liikmesriikidest, et Eesti seisukohtadele toetust ja liitlasi leida. Eelmisel nädalal kohtus minister oma Iirimaa kolleegiga, lähiajal on plaanis kohtumised Soome ja Läti põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder selgitab eurovolinikule põllumajandustoetuste võrdsustamise vajalikkust

2011-11-25

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördus kirjaga Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu
voliniku Dacian Cioloşe poole, et selgitada talle vajadust võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

„Euroopa solidaarsus peab väljenduma ka põllumajanduspoliitikas ja otsetoetustes," rõhutas Seeder.

Seeder avaldas lootust, et tema kirjas tõstatatud mured saavad ÜPP reformilepetes positiivse lahenduse ja avaldas valmisolekut Ciolosega temaatika arutamiseks kahepoolselt kohtuma.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendil on avarad kasutamata võimalused Sahharovi auhinna laureaatide tõhusamaks toetamiseks

2011-11-23

Brüsselis toimus täna Euroopa Parlamendi presidendi algatatud Andrei Sahharovi mõttevabaduse auhinna võrgustiku konverents.

Kohale oli saabunud arvukalt Sahharovi preemia laureaate eesotsas Sergei Kovaljoviga; oma videotervituse saatis 1990.a. preemia saaja Aung San Suu Kyi, kes praegu juhib Birma poliitilise taassünni liikumist. Mitu laureaati, sealhulgas Hiinas üha vangis viibiv Hu Jia ning 2010.a. preemia laureaat, Kuuba ajakirjanik Guillermo Farinas ei saanud osaleda oma kodumaa võimude keelu tõttu.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Eesti saadik Tunne Kelam, kes koostas 2010.aastal oma fraktsiooni nimel analüüsi Sahharovi preemia nähtavuse ja mõju tõstmiseks, esitas need ettepanekud tänasel Sahharovi võrgustiku konverentsil.

Kelami arvates on tänavu 23-aastaseks saava Sahharovi preemia tuntus ja mõju veel kaugel sellest, mida selliselt prestiižikalt tunnustuselt võiks oodata. Rahvusvahelise meedia huvi Sahharovi preemia vastu ja selle kajastamine on püsinud minimaalsena ning keskendunud vaid auhinna kätteandmisele detsembri teisel nädalal.

"Euroopa Parlamendi võimalus ja kohus on kujundada püsikontaktid Sahharovi preemia laureaatidega, aga ka nominentidega, andes neile erilise koha Euroop Liidu välissuhtluses," ütles Tunne Kelam.

Euroopa välisteenistuse oluliseks ülesandeks peab saama kõnealuse preemia laureaatide ja kandidaatide olukorra pidev jälgimine nende koduriikides ning preemia mõtte selgitamine sealsele elanikkonnale.

Euroopa Parlamendi esindused peaksid Kelami soovitusel kutsuma regulaarselt Sahharovi preemia laureaate liikmesriikidesse esinema tutvustamaks inimõiguste seisundit nende kodumaal.

"Euroopa Parlament peaks Sahharovi preemia laureaadid ning nominendid poliitiliselt adopteerima," pani Kelam ette. "Neid ei tohi kohelda üksnes ühekordsete aukülalistena, vaid neile tuleb kindlustada parlamendi püsipartnerite ja sõpradena bürokraatiavaba alaline juurdepääs parlamenti ja selle kõigile istungitele."

Täna hommikul avas Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek Euroopa Parlamendi ees asuval Solidaarsuse Esplanaadil ka Andrei Sahharovi nimelise lounge'i, mille ette on maapinnale spetsiaalsete nimeplaatidega jäädvustatud kõik selle tuntuima sõnavabaduse auhinna pälvinud isikud. Tseremoonial kõnelenud Vene "Memoriaali" esimees Sergei Kovaljov meenutas, et kui Andrei Sahharov 43 aasta eest astus avalikkuse ette sõna- ja kodanikuvabaduste eestkõnelejana, siis tõdes ta kohe vajadust uue avara maailmakorra järele, mida tuleb luua kõigi rahvaste vabas koostöös. Kovaljovi sõnul on mõttetu rääkida Euroopa piiridest, sest sõnavabadus ületab loomulikul viisil kõik võimalikud piirid, seda eriti globaalse kommunikatsiooni võrgustikus. Euroopa kangelastegu on Vene Memoriaali juhi hinnangul see, et algsest Söe - ja Teraseühendusest on jõutud rahvasteühenduseni, mis rajaneb mitte üksnes majanduslikul, vaid samavõrra poliitilisel, õiguslikul ja moraalsel vundamendil.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.kelam.ee

Sahharovi mõttevabaduse auhinna koduleht

Tallinna eelarve on suure laenusurve all

2011-11-23

„Linnaeelarvest on teedele ja tänavatele eraldatud jooksvateks investeeringuteks 8,2 miljonit eurot. See, et eelmise aastaga võrreldes on investeeringud tõusnud 1,3 miljonit eurot on marginaalne, näiteks 2006. aastal oli see summa 35 miljonit eurot,” ütles Jürgenson. „Eelarve maht aga on tõusnud selle ajaga 36%.“

„Omaette teema on linna laenukoormus, mis on planeeritud 57% eelarvest ehk 280 miljonit eurot, mis on ligilähedane maksimumile lubatust. Linna kohustus ainuüksi OÜ Raadiku Arendusele on ligi 108 miljonit eurot. Kui liita juurde ka Loopealse munitsipaalmajad ja koolid, mis on PPP-projektina teostatud, siis on linna kohustuste ulatus murettekitav,“ sõnas Jürgenson.

„Lasteaedade tuleva aasta investeeringutest kaks kolmandikku teostatakse just PPP-ga, peale mida makstakse paar aastakümmet renti,” tõdes Jürgenson. „Loopealse ja Raadiku elurajooni üürimaksed ainuüksi ulatuvad aastas ligi 10 miljoni euroni.”

„Samuti ei pea paika Savisaare väide, et meediakulud ei suurene. Eelarvest võib välja lugeda, et Pealinn ja Stolitsa saavad juurde 35 000 eurot,” lausus Jürgenson. „Kulutused meediale ja mitmesugustele sihtasutusele on väikesed lollused, mis summeeruvad üheks suureks kuluks, mis kuivatavad ära linnaeelarve,“ ütles Jürgenson.

Tunne Kelam: Küberrünnakuid ei saa tõrjuda eraldiseisvaist kindlustest

2011-11-22

Euroopa Parlamendis toimus täna küberjulgeolekuteemaline ümarlaud, mille korraldajaks oli Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam koos Euroopa Julgeoleku Ümarlauaga (European Security Roundtable). Ümarlaud arutas Euroopa Parlamendi rolli küberjulgeolekupoliitika kujundamisel. Esinesid parlamendiliikmed, Europoli esindajad ning teised eksperdid, sealhulgas kauaaegne NATO küberkaitse poliitika nõunik ja hetkel Eesti Kaitseministeeriumi nõunik Heli Tiirmaa-Klaar.

Küberkaitse valdkonnas on Euroopa Liidu suurimaid probleeme vähene kooskõlastatus ning ühtse lähenemise puudumine, tõdes oma avakõnes Europarlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam.

"Euroopa Parlamendi saadikud toetavad ideed seada sisse ELi küberjulgeoleku koordinaatori amet, kes võiks oluliselt tõhustada eri algatuste, programmide ja süsteemide koostööd, " ütles Eesti saadik.

Saksa Fraunhoferi instituudi direktori Peter Martini arvates on aeg minna probleemist teadlikuks saamise järgust üle õiguslikule reguleerimisele, milles on algatajaroll Euroopa Parlamendil.

"Me ei saa loota sellele, et õnnestub end edukalt kaitsta, ehitades igaüks endale kindluse, millesse varjuda," hoiatas Tunne Kelam. "Probleem on ühine ning suurenevate ohtude vastu saab edukalt seista avatud lahinguväljal, tehes seda koos erasektori ning liikmesriikidega."

Liikmesriikide ja eri asutuste koostöö ning informatsiooni jagamine on Kelami arvates otsustava tähtsusega.

Parlamendisaadikud leidsid, et ka Euroopa Parlamendil on roll ja vastutus antud valdkonna paremaks koordineerimiseks Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja NATO-ga.

Samas on parlamendis küberkaitse alane tegevus siiani üsna killustatud ja seda viiakse läbi erinevate rõhuasetustega. Parlamendisaadikute tõhusamat tööd takistab ka piiratud juurdepääs tundlikule infole, milleta on raske saada pilti reaalsest olukorrast ja tegelikest ohtudest.
Kelami arvates on Euroopa Parlamendis tarvis moodustada küberjulgeolekuga tegelevate saadikute erirühm. "Praegu on teema eest vastutav ainult üks Parlamendi asepresident," ütles Kelam.

Euroopa Parlament kavatseb korraldada kuulamisi ja debatte küberrünnakuist ELi institutsioonide ja liikmesriikide vastu, mis jätkuvad ja mitmekesistuvad.

Euroopa Parlamendil on samuti ka valmimas oma panus direktiiviks koos ELi Nõukoguga infosüsteemide vastu suunatud küberrünnakute teemal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: 32-228-37279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

IRLi Tartu piirkonna esimeheks sai Peeter Laurson

2011-11-22

IRL suuruselt teise piirkonna Tartu esimeheks valiti Peeter Laurson ja aseesimeheks Kristjan Mugra.

11-liikmelisse juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimehele veel Tõnis Lukas, Kati Kuusk, Jaanus Barkala, Alo Lõoke, Argo Annuk, Jüri Kõre, Peeter Tulviste, Tarmo Punger ja Silvia Russak.

Tartu piirkonda esindajateks IRLi volikogus said Kati Kuusk, Ennu Sepp, Martin Medar, Uno Pauts, Alo Lõoke, Andres Sallo, Tiiu Laan, Eero Mikenberg ja Jaanus Grigorovits.

Kokku väljastati piirkonna üldkogul 167 mandaati.

Pakosta: rahakott ei tohi takistada kõrgkoolis õppimist

2011-11-22

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) sõnas täna riigikogus kõrgharidusreformi eelnõu esimesel lugemisel, et uuringutele toetudes vajab Eesti tudeng tasuta kõrgharidust koos täiendavate sotsiaaltoetustega kõige enam Euroopa 33 riigi hulgas.

„Tasuta kõrghariduse eelnõu peamisi küsimusi on sotsiaalsete murede lahendamine. Eesti asub täna selles riikide grupis, kus probleemiks on vaesemate perede laste ligipääs kõrgharidusele. Eesti kõrgkoolides on selgelt alaesindatud väiksema sissetulekuga peredest pärit noorte osakaal. Ainult 3% kõikidest tudengitest on pärit madala haridustasemega vanematega peredest, kui näiteks Soomes on see näitaja üle kolme korra kõrgem," rääkis Pakosta.

Tema sõnul hoiab Eesti kurba rekordit vanematekodust eemal elavate tudengite kuusissetuleku Gini koefitsiendi poolest, mis väljendab ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdust. „Suure ebavõrdsuse peamiseks tekitajaks on sissetulekute struktuur: Eesti tudeng saab vaid 18% toetust oma vanematelt ja tervelt 59% palgatööst. Tasuta kõrgharidus koos täiendavate toetustega vähendaks seda ebavõrdsust, mis on paljuski tingitud perede vaesusest."

„Vähesed riigid on suutnud saavutada sellise kõrgharidussüsteemi, mis on sotsiaalselt õiglane ja kõiki ühiskonnagruppe võrdselt kaasav. Aga just see on meie eesmärk - kõrgharidusreform peab tagama õiglasema ligipääsu kõrgharidusele, et kõigil võimekatel inimestel, olenemata rahakoti paksusest, oleks tagatud võimalus õppida ülikoolis," ütles Pakosta.

Liisa Pakosta sõnul ei ole Eestis täna pelgalt sotsiaalsetel põhjustel võimalik hakata lapsevanemate või noorte üliõpilaste käest nõudma õppemaksuga tasulist kõrgharidust.

Siseministeerium tahab täpsustada eelnõus orjastamise mõistet

2011-11-21

Siseministeerium soovib täpsustada kooskõlastusringil olevas karistusseadustiku muutmise eelnõus inimese orjusesse asetamise mõistet, kuna praeguses eelnõus tekitab see mõiste ministeeriumi hinnangul segadust.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis justiitsminister Kristen Michalile saadetud kirjas, et seletuskirjast ja eelnõust on keeruline aru saada, kuidas eristada inimese asetamist orjusesse või olukorda, milles ta on oma tahte vastaselt sunnitud tegema tööd või osutama teenust, tegelema prostitutsiooni või muu seksuaalset ärakasutamise võimaldava tegevusega, vahendab BNS.

"Tekib küsimus, kas orjus ei hõlma juba loetletud tegevusi ning kui ei hõlma, siis kuidas sisustada orjusesse asetamine," nentis Vaher.

Siseminister viitas, et eelnõu samas lõikes kasutatakse mõistet "muu alandav ülesanne", mille sisustamine võib praktikas tekitada probleeme, kuna seda tuleb teha kellegi teise subjektiivsest hinnangust lähtuvalt. Vaheri sõnul tuleks võimaluse korral seda eelnõu seletuskirjas pikemalt lahti selgitada.

Siseministeeriumi hinnangul võib probleeme tekitada ka see, et eelnõus reguleerib üks lõige korraga nii prostitutsioonile kaasaaitamist kui alaealise prostitutsioonile kallutamist. "Kuna isik võib nimetatud tegevusi toime panna samaaegselt, siis leiame, et neid tuleks jätkuvalt eraldi käsitleda, sest sisult on tegemist ikkagi erinevate tegevustega, mis on erinevate isikute vastu suunatud. Seepärast leiame, et kaasaaitamine ja kallutamine peaks jääma jätkuvalt eraldi sätetesse," kirjutas Vaher.

Siseminister märkis, et muu hulgas võimaldab tänane regulatsioon koguda lihtsamini statistikat alaealiste suhtest toime pandud tegude suhtes, sest alaealiste suhtes toimepandud süüteod asetsevad karistusseadustikus eraldi paragrahvides. Uut regulatsiooni arvestades nõuab vastava statistika kogumine täiendavat tööd, sest pelgalt karistusseadustiku paragrahv ei anna teavet selle kohta, kas süütegu on toime pandud alaealise suhtes.

"Arvestades inimkaubanduse vastu võitlemise prioriteetsust nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, ei saa alahinnata statistika kogumise olulist ja seepärast peaks uue regulatsiooni väljatöötamisel läbivalt ennetada probleeme, mis võivad hiljem tekkida statistika kogumisel," kirutas Vaher Michalile.

Justiitsministeerium saatis oktoobri lõpus lõplikule kooskõlastamisele eelnõu, millega tuuakse karistusseadustikku sisse uued erinevatel eesmärkidel toime pandud inimkaubanduse koosseisud. Justiitsminister Kristen Michal selgitas oktoobri lõpus, et seadust täiendatakse kolme inimkaubanduse koosseisuga, mis on eristatavad sõltuvalt kannatanu ärakasutamise eesmärgist.

„Eelnõu kohaselt on eraldi koosseisudeks inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, orjastamise eesmärgil ja elundi eemaldamise eesmärgil. Kui inimkaubanduse eesmärgiks on kannatanu prostitutsioonist või muust seksuaalset ärakasutamist võimaldavast tegevusest kasu saada, on ettenähtud karistused karmimad kui näiteks töö- või võlaorjusesse asetamise eesmärgi korral,“ ütles Michal.

Justiitsminister märkis ühtlasi, et seega on eelnõus pakutud karistusmäärad isegi kõrgemad, kui seda nõuab inimkaubanduse direktiiv. „Näiteks seksuaalse ärakasutamise või elundi eemaldamise eesmärgiga inimkaubanduse eest on ette nähtud vangistus maksimaalselt seitsme aastani, samas kui direktiiv näeb ette viis aastat. Samuti sätestatakse juriidilise isiku vastutus ja kohustus kohaldada sellistel puhkudel inimkaubandusega saadud vara laiendatud konfiskeerimist,“ ütles Michal.

Eelnõu uues versioonis loetakse senine prostitutsioonile kaasaaitamisena karistatav tegu täies ulatuses inimkaubanduse mõistega kaetuks. Tegemist on juhtumitega, kui teise inimese prostitutsiooniga tegelemist teadlikult toetatakse näiteks klientide hankimise, nende kohaletoomise või ruumide kasutada andmisega ilma ise sellest teost kasu saamata. Nagu varem, on see tegevus karistatav kuni viieaastase vangistusega.

Kui lisandub eesmärk kannatanut ära kasutada ja tegu on toime pandud näiteks vägivallaga või pettusega, on tegu karistatav juba karmimalt. Juhul, kui kannatanu on alaealine või abitus seisundis olev inimene, kui kannatanuid on mitu või kui tekitatud on tõsisemat kahju, on karistuseks kuni 15-aastane vangistus.

Allikas: Siseministeerium

Eestis tähistatakse paljude üritustega kodanikunädalat

2011-11-21

Eestis tähistatakse paljude üritustega kodanikunädalat

Laupäeval, 26. novembril, on kodanikupäev, mida tähistatakse terve nädala vältel mitmete üritustega üle Eesti.

26. novembril möödub 93 aastat päevast, mil Maanõukogu piiritles oma määrusega inimeste ringi, kellele laienevad Eesti Vabariigi kodaniku õigused. Sisuliselt oli tegemist Eesti esimese kodakondsuse seadusega. 1998. aastast tähistatakse seda päeva üleriigilise kodanikupäevana, et pöörata tähelepanu kodaniku rolli tähtsusele ühiskonnas.

Tänavuse kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“. Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eesti kodakondsus privileeg, mille kasutamise õigus on 1,2 miljonil inimesel. „Riik on andnud oma inimestele kodakondsuse koos sellega kaasneva staatuse ehk õiguste ja kohustustega, et kodanikud aitaksid kujundada endale meelepärast riiki. Aktiivsete inimeste panus sellesse väärib tunnustamist,“ lausus ta.

Algaval nädalal toimuvate üritustega tänavad riigiasutused vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes on näidanud ennast kodanikuna parimast küljest. Justiitsminister on juba tunnustanud kodanikujulguse aumärgiga 10 inimest, et väärtustada kodanike julgust sekkuda kuriteosituatsioonidesse ja aidata ohvreid. Peaminister ja siseminister annavad reedel 17 ühiskondlikult aktiivsele inimesele üle kodaniku aumärgi ning kultuuriminister kuulutab välja aasta kodaniku. Ministeeriumid, ametid, maavalitsused ja teised asutused korraldavad sel nädalal ka avatud uste päevi, viktoriine, konkursse ja muid üritusi.

Kodanikupäeva kohta saab lisainfot aadressil http://kodanik.err.ee/ee/kodanikupaev2011.

Allikas: Siseministeerium

Tallinna investeeringud teedesse on alla 1999. aasta taset

2011-11-20

„Linnaeelarve on 12 aastaga suurenenud kolm korda, ent linn investeerib teedesse 32% vähem kui tollal. 1999. aastal investeeriti teedesse linna poolt 158,6 miljonit krooni, tänavu aga vaid 108 miljonit,“ lausus Jürgenson. „Linna kasvust ja ehitushindade kallinemisest hoolimata on investeeringud teede kapitaalremondiks konstantselt langenud alates 2005. aastast.“

„Täna saab linn enamiku teedeinvesteeringuteks mõeldud vahenditest Euroopa Liidu struktuuritoetuste fondist, ilma milleta oleks olukord Tallinna tänavatel veelgi tõsisem, kui see hetkel on.“

Kommunaalameti tellimusel eelmisel aastal läbiviidud tänavate seisukorra hindamise tulemusena leiti, et teede olukord on 94% ulatuses hea ja rahuldav ning ainult 6% ulatuses halb.

Jürgensoni sõnul pole teede seisukord kindlasti nii hea, kui linnavalitsus seda esitleb. „Linn ei panusta piisavalt teede seisukorra parandamisse, mida võivad autojuhid igapäevaselt oma nahal tunda. Eelarve on ära kuivatatud igasuguste väikeste lollustega, mis summeeruvad üheks suureks kuluks ning seetõttu ei jätku linnal prioriteetsete valdkondade jaoks piisavalt rahalisi vahendeid,“ tõdes Jürgenson.

Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi

2011-11-19

Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud konverentsil "Võrdsed võimalused tööturul" peetud kõnes, et Eesti erakonnad ja poliitika on selgelt liiga meestekesksed.

„Võrdsetest võimalustest rääkides ei saa mööda vaadata sellest, mis toimub Eesti poliitikas. Viimased riigikogu valimistulemused valmistasid soolist tasaalu silmas pidades ühiskonnale pettumuse. Kui seni oli naiste arv riigikogus näidanud väikest tõusutrendi, siis viimastel valimistel sai esmase hääletustulemusena mandaadi riigikokku vaid 20 naist nelja aasta taguse 24 asemel," rääkis Iva.

„On kahetsusväärne, et erakonnad oma otsustega naiste alaesindatust võimendavad. Kui 2003. aastal erakondade üldnimekirjade alusel riigikokku pääsenutest oli iga kolmas naine, siis 2011. aastal vaid iga kümnes. Seega need riigikogu kohad, kus valija otseselt kaasa rääkida ei saanud, täideti viimastel valimistel erakondade otsuse alusel valdavalt meestega," märkis Iva.

„Olukord, kus erakonnad asetavad naiskandidaadi kehvemale positsioonile pärsib edaspidi naiste soovi poliitikas osaleda ning annab negatiivse signaali teistele eluvaldkondadele. Nii pole ka imestada, et kui 2006. aastal oli Eesti Maailma Majandusfoorumi võrdõiguslikkuse tabelis 29.kohal, siis nüüdseks oleme me langenud 52. kohale," rääkis Iva,

„Tuleb endale teadvustada, et naiste alaesindatus Eesti poliitikas muutub üha tõsisemaks probleemiks. Riigi arengut silmas pidades on tähtis, et poliitikasse oleks kaasatud võimalikult palju erinevaid elanikkonnagruppe, sealhulgas ka naisi," lisas Iva.

Kaia Iva toonitas, et IRL-i jaoks on oluline inimeste vabadus anda oma hääl sobivaimale kandidaadile. „Seepärast ei pea me õigeks sookvootide kehtestamist. Kuid ometi olukorras, kus poliitikas on naiste alaesindatuse kaudu ühiskond jätnud kasutamata olulise ressursi, tuleb selle põhjustega tegeleda, toetudes eelkõige uuringutele ja analüüsidele."

Konverentsil „Võrdsed võimalused tööturul" osales lisaks Kaia Ivale ettekannetega siseminister Ken-Marti Vaher, Norra Suursaadik Lise Nicoline Kleven Grevstad, riigikogu liige Anneli Akkermann ning Kadri Simm ja Sten Anspal.

Kuidas Kundas ilma hinnatõusuta sooja saada?

2011-11-18

Virumaa Teataja on talve eel muutumas kaugkütte ERIks, aga mis sa ära teed, kui inimestel häda käes.

Kunda linnas koguti hiljuti sooja hinnatõusu vastu allkirju, nii et see genereeris muu hulgas ka riigikogu Lääne-Virumaalt pärit liikmetele järgmise sisuga elektronkirja:
"Usun, et olete kursis murega, mis sunnib mind teie poole pöörduma - see on Kunda soojahind ja lühikese etteteatamistähtajaga selle meeletu tõus, mis paneb löögi alla minu ja minu lähedaste senise võimekuse oma kohustuste täitmisel ning võimaluse elada oma elu väärikalt! Palun teid võtta arvesse, et soojahinna tõus sellises ulatuses on mulle vastuvõetamatu ning mind ei rahulda enam pelgalt selgitused a la, miks ma siiski peaksin maksma rohkem, kui mul on. Ma nõuan teilt KOHE tegusid, mis päädiksid hinnatõusu olulise leevenemisega, ning soovin, et teeksite oma tööd sisuliselt ja teid ülalpidavate kodanike huve arvestavalt!"

Kirjade saamise tulemusena on mul nüüd väga täiuslik Kunda inimeste meiliaadresside andmebaas. Loomulik on see, et rahvasaadik tegeleb kirjas püstitatud teemaga ka sisuliselt. Pöördusin konkurentsiameti poole, kes Kunda rahva arvates uut soojahinda kooskõlastades kurja juureks osutus. Järgnev pärinebki suures osas konkurentsiameti vastusest minule.

Selgitus, mida kuulata

Eelmise soojahinna kooskõlastas konkurentsiamet kaks ja pool aastat tagasi, siis oli maagaasi ostuhind (koosneb maagaas + aktsiis + võrgutasu) 54% võrra madalam kui tänases hinnas. Vahepealse kahe ja poole aastase perioodi jooksul on väga oluliselt tõusnud maagaasi hind ning tõusnud on ka aktsiis. Konkurentsiameti 21.10. 2011 otsusega Kunda võrgupiirkonnale kooskõlastatud soojuse piirhinnas on maagaasi osakaal 74,8%. Kunda võrgupiirkonna jaoks muutub maagaasi sisseostuhind iga kuu sõltuvalt USA dollari kursist ja kütteõlide 9 kuu keskmistest hindadest.

Vaatamata sellele, et maagaasi sisseostuhind langes 2010. aasta teisel poolel, on käesoleva aasta aprillikuust tõus olnud üle 35%, viimase kahe aastaga on maagaasi sisseostuhind kahekordistunud. Seega on soojuse hinna tõusu põhjuseks eelkõige kütuse hinna järsk tõus, mida põhjustavad globaalsed muutused maailmaturul.

Perioodil aprill 2009 - oktoober 2011 teenis Fortum Termest AS Kunda võrgupiirkonnas maagaasi ostuhindade erinevusest tingituna kahjumit ligi 130 000 eurot (ligi 2 miljonit Eesti krooni), mis tähendab seda, et Kunda linna tarbijad tarbisid nimetatud perioodi jooksul soojust soodsamalt võrreldes Eesti teiste linnade maagaasi baasil toodetud soojuse tarbijatega.

Tekkinud kahju ettevõttele ei kompenseerita ja see kantakse kahjumisse. Eesti teistes linnades on sellel perioodil olnud analoogne maagaasi ostuhindade tõus, eripäraks vaid see, et soojuse hinda on muudetud kaheaastase perioodi jooksul mitu korda vastavalt maagaasi ostuhinna muutusele.

Lisaks maagaasi ostuhinnale on Kunda võrgupiirkonnas muutunud elektrienergia ostuhinnad ning kütuse põletamisel välisõhku paisatavate saasteallikate tasumäärad. Samuti on lülitatud hinda aastatel 2008-2011 tehtud investeeringud summas

359 720 eurot (5,63 mln krooni). Samas on investeeringute tulemusel vähenenud soojuskadu 30,7 protsendilt 22,1 protsendini ning saadud kokkuhoid kompenseerib investeeringute maksumuse hinnas.

Kunda võrgupiirkonnale on soojuse piirhind kooskõlastatud hinnavalemi alusel, milles muutuvaks komponendiks on maagaasi ostuhind. Kui gaasi ostuhind langeb, siis kajastub see ka kohe soojuse hinnas.

Kunda võrgupiirkonna probleemiks on halvas seisukorras ning madala tarbimistihedusega soojustrassid, milles oli soojuse kadu 2009. aastal 30,7% ja 2010. aastal 26,6%. Alates 1. detsembrist 2011 on kadu 22,1%.

Monopolide hinnapiirangud

Selle IRLi algatatud seaduse kohaselt on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud oma määrusega soojuse kadudele tehnilised nõuded. Kunda piirkonnas on ettevõte võtnud endale tegevusloas arenduskohustuse vähendada trassikadu 2016. aastaks 18%ni, mis absoluutmahus vähendaks trassikadusid 1,76 korda ning annaks võimaluse alandada soojuse hinda.

Lahendused soojuse hinna alandamiseks on eelkõige trassikao vähendamine, mis on juba töös. Investeeringud selleks finantseeritakse osaliselt välisabi raames. Siin kehtib printsiip, et välisabi raames finantseeritud investeeringuid ei lülitata soojuse hinda. Ka on Fortum Termest kaalunud hakkpuidul töötava katlamaja rajamist, mis annaks samuti kokkuhoidu.

Maagaasi hind on täna taandatuna kütteväärtusele umbes 40 eurot/MWh, hakkpuidul aga 18 eurot/MWh, mis võimaldaks tarbijatele soodsama hinna. Samas osutub see tasuvaks, kui investeeringud kaasfinantseeritakse ELi abi raames, sest kui hinda lülitatakse kogu katlamaja investeering, ei anna see fekti.

Analoogselt maagaasiga järgib hakkpuidu hind sama trendi, ka mõjutab hakkpuidu hinda tõusu suunas ELi CO2 poliitika, mis soosib taastuvate kütuste kasutamist. Tuleb tõdeda, et pikas perspektiivis on hinnatõus surve erinevatele kütustele ning parimaks lahenduseks on energiasääst tarbija juures: majade soojustamine, küttesüsteemide renoveerimine.

Olen nii, nagu e-kirjas palutud, süvenenud probleemi sisuliselt, aga tunnetan oma nõrkust ja ei oska Kunda kortermajade elanikele neile lähivaates vastuvõetavaid kaugküttehinna alternatiive pakkuda ega enda poolt artikli pealkirjas tõstatatud küsimusele vastata.

Mida siiski soovitada või soovida? Seda, et Kunda linna elanikel jätkuks tööd. Et ühistutel jätkuks jõudu ja vahendeid tegeleda soojakadude vähendamisega ja et gaasihind maailmaturul langeks.

Kes ikka väga suures kitsikuses, neid peab aitama toimetulekutoetus.

Laar avaldas kaastunnet liiklusõnnetuses hukkunud kaitseväelase lähedastele

2011-11-17

Kaitseminister Mart Laar avaldas kaastunnet täna teenistusülesannete täitmise ajal liiklusõnnetuses hukkunud nooremveebel Martin Tiiki lähedastele.

„Raske õnnetus on meie seast röövinud nooremveebel Martin Tiiki, kes vaatamata oma noorele eale jõudis meie riiki väärikalt teenida nii Eestis kui ka lahingutes Iraagis ja Afganistanis. Olukord meie liikluses on ohtlik ning Eesti ühiskonna lahutamatu osana ei ole ka kaitsevägi paraku selliste traagiliste juhuste eest kaitstud. Avaldan sügavat kaastunnet nooremveebel Tiiki lähedastele ja kaasteenijatele ning soovin õnnetuses viga saanud kaitseväe ametnikule kiiret paranemist," ütles kaitseminister Laar.

Kalevi jalaväepataljonis teeninud nooremveebel Martin Tiik hukkus täna lõuna ajal Keila-Haapsalu maanteel toimunud liiklusõnnetuses, kus põrkasid kokku veok ja kaitseväe maastur. Maasturis kaasasõitnud kaitseväes töötav ametnik viidi haiglasse.

Nooremveebel Tiik sündis 1980. aastal. Ta läbis ajateenistuse 1999. aastal Kalevi jalaväepataljonis ning asus seejärel teenima Balti Pataljoni ning hiljem Scoutspataljoni.

Nooremveebel Tiik on osalenud lahingutegevuses Iraagis Estpla-8 koosseisus ja Afganistanis Estcoy-6 koosseisus ning teeninud Estpatrol-7 koosseisus Kosovos. Tema viimaseks ametikohaks oli Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni staabiallohvitser-instruktor.

Nooremveebel Tiiki on autasustatud kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga, NATO ISAF-i medaliga ning Kalevi jalaväepataljoni rinnamärgiga.

Laar: keskuse eesmärk on saada NATO peamiseks küberkaitsjaks

2011-11-17

Kaitseminister Mart Laari sõnul muudab USA ja Poola liitumine NATO küberkaitsekeskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju teistele riikidele.

„Tänast päeva oleme me juba pikalt oodanud - NATO küberkaitsekeskuse ees heisatakse USA ja Poola riigilipud. Küberkaitsekeskuse ajaloos on see üks tähtsamaid verstaposte selleks, et keskus muutuks kogu NATO peamiseks küberkaitse alase ekspertiisi allikaks," ütles kaitseminister Laar.

Kaitseminister Laari sõnul on USA juba alates keskuse moodustamisest selle arengusse tugevalt panustanud. „USA ja Poola liitumine muudab keskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju ka teistele alliansi liikmesriikidele, keda me samuti keskuse liikmeteks ootame," sõnas Laar.

Täna toimus NATO küberkaitsekeskuses pidulik tseremoonia, millega tähistati USA ja Poola liitumist keskusega. Koos Poola ja USA-ga on NATO küberkaitsekeskusel nüüd kümme liikmesriiki, mis osalevad keskuse igapäevatöös ja juhtimises.

Liikmesriigid saadavad keskusesse tööle oma riigi eksperdid ja teadlased, samuti osalevad nad keskuse tööplaani koostamisel ning panustavad keskuse eelarvesse. Lisaks Poolale ja USA-le on keskuse liikmeteks Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Slovakkia ja Hispaania.

Seeder: noorpõllumehed saavad senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda

2011-11-17

Oma vanema või vanavanema ettevõtlust jätkavad noorpõllumehed saavad juba novembri teises pooles algavas taotlusvoorus senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda.

Seni kehtinud korra alusel nõuti kõigilt mikropõllumajandusettevõtjatelt investeeringutoetuse taotlemisel, et nad oleksid tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt ühe kalendriaasta.

Põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri poolt kehtestatud uued taotlemise nõuded võimaldavad mikropõllumajandusettevõtjal taotleda investeeringutoetust omamata varasemat aastast tegutsemisaega, kui ta jätkab oma vanemale või vanavanemale kuulunud ja vähemalt kaks aastat tegutsenud põllumajandusettevõtte tegevust. Seejuures võib noorpõllumees valida, kas ta jätkab oma vanema või vanavanema ettevõtlust füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu vormis.

„Muudatused soodustavad põlvkondade vahetust põllumajanduses ja parandavad põllumajandusliku ettevõtluse konkurentsivõime,", ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Noorte ja uute tegijate sisenemine põllumajandustootjate hulka tõstab ka sektori jätkusuutlikkust," selgitas ta.

Uus määrus muudab ka investeeringutoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise selgemaks.

Mikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetuste üheks hindamiskriteeriumiks oli ühistegevuse eelistamine. Analüüsides varasemaid taotlusi ja neile antud hindepunkte jõudis põllumajandusministeerium järeldusele, et ühistegevuse eelistamist oli ületähtsustatud ja see varjutas teisi hindamise prioriteete. Seetõttu vähendatakse uue määrusega ühistegevusest saadavate hindepunktide osakaalu ning antakse edaspidi senise 12 hindepunkti asemel 5 hindepunkti.

Suurendamaks investeeringutoetuse kättesaadavust võimalikult paljudele põllumajandusettevõtjatele, on määrusesse lisatud uus hindamiskriteerium, millega antakse taotlejale, kes ei ole varem saanud antud meetmest toetust lisaks 1 hindepunkt.

Samuti on hindamisele lisatud täiendav kriteerium, millega antakse taotlejale 1 hindepunkt lisaks, kui taotleja taotles küll antud meetmest varasemates voorudes toetust ja vastas toetuse saamise tingimustele, kuid taotlus jäi eelarve vähesuse tõttu rahuldamata.

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust rahastatakse 75% ulatuses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning 25% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võtab toetuse taotlusi vastu 21. novembrist kuni 12. detsembrini 2011.

Taotlemisega seotud informatsioon PRIA kodulehel: http://www.pria.ee/et/toetused/meede/mikropollumajandusettevotte_arendamise_investeeringutoetus_meede_1_4_1_viies_taotlusvoor_2011

Meetmega saab tutvda ministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/meede-141

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: noorpõllumehed saavad senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda

2011-11-17

Oma vanema või vanavanema ettevõtlust jätkavad noorpõllumehed saavad juba novembri teises pooles algavas taotlusvoorus senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda.

Seni kehtinud korra alusel nõuti kõigilt mikropõllumajandusettevõtjatelt investeeringutoetuse taotlemisel, et nad oleksid tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt ühe kalendriaasta.

Meetmega saab tutvda ministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/meede-141

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Lähis-Ida kristlaste seisund ja tulevik on ka Euroopa probleem ja kaasvastutus

2011-11-17

Tunne Kelam osaleb 18-19. novembril Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisus Lähis-Ida kristlaste tulevikku käsitleval konverentsil, mis leiab aset Beirutis.

Konverentsi algatajaiks on Beiruti Kasliki ülikool ning arvukad Euroopa Parlamendi liikmed.

Konverentsil esinevad Liibanoni peaminister Najib Mikati, Antiookia patriarh Bechara Rai, Euroopa Liidu diplomaadid, Euroopa Piiskoppide Konverentsi (COMECE) peasekretär Piotr Mazurkiewicz, Liibanoni valitsuse ning parlamendi liikmed, eri religioonide ning inimõigusorganisatsioonide esindajad.

Tunne Kelami sõnul on tegemist esmakordse Lähis-Ida ja Euroopa ühisüritusega, et koos arutada Lähis-Ida usunditevahelisi suhteid ning selle piirkonna kristlike kogukondade olukorda ja tulevikuväljavaateid.

"Lähis-Ida kristlased on kaks aastatuhandet esindanud ja 21. sajandisse edasi kandnud vanimate kristlaste traditsioone," ütles Kelam.

"Tänapäeval on enamikus Lähis-Ida riikides kristlased sattunud vähemuste seisundisse, kellele pole tegelikus elus kindlustatud võrdsed õigused ega võimalused. See on toonud kaasa järjest kasvava emigratsiooni, mida valdavalt põhjustab nende ebakindel ning pahatihti eluohtlik seisund," ütles Kelam.

Tunne Kelami arvates kannab Euroopa Liit kaasvastutust, et seda tendentsi paremusele pöörata ning luua kõigile usulistele ja kultuurilistele vähemustele selles piirkonnas võrdne ja väärikas tulevikuväljavaade.

Kahepäevase konverentsi keskmes on kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi edendamine, võrdsete kodanikuõiguste ja inimväärikuse tagamine vähemusreligioonide liikmeile, põgenike ja sisepagulaste tagasitoomine, noortele hariduse ning sotsiaal-majandusliku arengu võimaldamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +372-5046754

www.kelam.ee

Minister käis korrakaitsjate jahedaid olusid kaemas

2011-11-17

Siseminister Ken-Marti Vaher käis eile külas Suure-Jaani politseijaoskonna töötajatel, kes on hädas külma majaga.

«Nagu saunalava,» ütles koos Viljandi politseijaoskonna ülema Alvar Pähkli ning Suure-Jaani konstaablijaoskonna leitnandi Harry Andressoniga eile ministrit oodanud Lõuna prefekt Tarmo Kohv kohaliku jaoskonna vangikongist rääkides. Ning tõepoolest, teadaolevalt ainuke puiduga vooderdatud kinnipidamisruum Eestis meenutab väga leiliruumi. Sellele juhiti ka mõneminutilise hilinemisega saabunud Ken-Marti Vaheri tähelepanu.

Põhjus, miks minister Lõuna prefektuuri jaoskondades ringkäiku tehes Suure-Jaani politseimaja kahele korrusele jaotunud tööruumidega tutvumas käis, seisneb aga hoopis selles, et õhutemperatuur on seal kõike muud kui saunas ning sunnib politseinikke ruumis jope selga jätma. Nii tervitas mitu ametis olnud töötajat sisse astunud külalist ülerõivastes.

Toetusraha taotletakse juurde

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et Suure-Jaani jaoskonna kehv seisukord on teiste tema haldusalas olevate politseijaoskondade omaga võrreldes erandlik.

«Tegu on vana hoonega, mida pole tükk aega remonditud,» nentis prefekt. Umbes samasugune on Kohvi hinnangul Võru politseijaoskond, kuid üldiselt on Lõuna prefektuuri jaoskonnad heas seisus.

Eelöeldu taustal tundub kummaline, et Suure-Jaani jaoskonnale anti saastekvootide müügist saadud raha nii palju, et sellest piisab Harry Andressoni sõnade kohaselt üksnes akende vahetamiseks ning ühe otsaseina ja tänavapoolse külje uuendamiseks. Viljandi politseihoone saab sama saastekvootide raha eest 75 protsendi ulatuses parema soojustuse. Riigi Kinnisvara aktsiaseltski on öelnud, et Suure-Jaani jaoskonna uuendustöödega õnnestub küttearvetelt säästa vaid umbes viis protsenti.

Ken-Marti Vaher põhjendas niisugust jaotamist sellega, et saastekvootide müügist teenitud raha kasutatakse võimalikult suureks energiatarbimise kokkuhoiuks ning Viljandis võeti soojustamine ette just sel eesmärgil.

«Suure-Jaani politseihoonele taotletakse aga raha juurde, sest ehitustehniliselt pole võimalik sealset hoonet osaliselt soojustada,» lisas minister.

Praegu pole veel kõige hullem

«Praegu pole veel hullu!» ütles Harry Andresson Suure-Jaani jaoskonnas valitsevast temperatuurist rääkides. Hull oli tema sõnul olukord möödunud talvel, kui pikka aega oli üle kümne kraadi külma.

«Kõige külmem on esmaspäeva hommikuti, kui maja on nädalavahetusega maha jahtunud,» selgitas Andresson. Nädala sees, mil kõik inimesed on tööl, köetakse ahje tublisti. Laupäeval ja pühapäeval seevastu on majas üksnes valvesolijad.

«Meil on tööl karastunud inimesed,» vastas Andresson küsimusele, kas jahedad olud on ka haiguslehtede võtmist suurendanud. Tema kinnitust mööda ei olnud ka läinud talvel palju haigestunuid.

Politseijaoskonna hoovi on kogutud 30 ruumimeetrit küttepuid. Harry Andressoni ütlemist mööda on seda umbes nii palju, kui talve jooksul maja soojendamiseks ära kulub.

Allikas: Sakala

Ken-Marti Vaher: Sisejulgeolek Ülemiste vanakest ei pelga

2011-11-17

Sisejulgeolek on valdkond, mis nagu Tallinna linngi ei saa kunagi valmis. See aga ei tähenda, et siseministeeriumi valitsemisala tegevust ei saaks ega peaks muutma efektiivsemaks ja paremini läbimõelduks. Impulsiivsete või lühiajaliste otsuste asemel vajab sisejulgeolek pikki sihte.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõus, mis on parlamendis teisel lugemisel, on sisejulgeoleku valdkonna eelarvemaht kokku ligi 294 miljonit eurot. On lausa eluliselt tähtis, et iga turvalisuse tagamisse suunatud euro läheks sinna, kus sellest tõuseb kõige rohkem kasu: politseinike ja päästjate töösse, ennetusse, samuti vabatahtliku tegevuse toetamiseks.

Asutuste tõhusamaks muutmise teel on mitu verstaposti juba möödas. Nii on loodud politsei, piirivalve ja kodakondsuse ühendamet ning kogu haldusala IT-valdkonna arendamine ja haldamine koondatud siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse. Järgmisel aastal liidetakse politsei- ja piirivalveametiga prefektuurid ja päästeametiga neli regionaalset päästekeskust, samuti on alustatud uue häirekeskuse loomist. Asutuste ümberkorraldamise mõte on vähendada dubleerimist ja saavutada eelkõige tugiteenustelt kokkuhoidu, kuid pakkuda inimestele ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust.

Päästeteenuse kvaliteedi parandamiseks saab päästeamet järgmisel aastal 2,1 lisamiljonit, et kogu Eesti oleks paremini kaetud elupäästevõimekust omavate komandodega. Sellega kasvab märgatavalt nende komandode arv, kus on valvevahetuses korraga neli või enam päästjat — just nii palju on päästjaid tarvis, et tulekahju korral siseneda suitsu täis majja ja päästa sealt inimesi. Raha lisandub päästjatele ja demineerijatele ka selleks, et asendada vananenud hingamisaparaadid, ilma milleta pole võimalik suitsusukeldumist teha, ning vahetada välja suur osa keemiakaitseülikondi ja gaasimaske.

Politsei võtab järgmisel aastal luubi alla varjatud raske kuritegevuse, mille avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab. Kuritegevus on nagu umbrohi, mille leviku piiramiseks ei aita ainult maapealse osa korjamisest — ära tuleb lõigata ka selle juured. Uuel aastal saab politsei riigieelarvest ligi 1,8 miljonit eurot lisaraha, et kiirendada kriminaalmenetluste läbiviimist ning suurendada kriminaaltulu tuvastamist. Ei piisa ainult kuritegude avastamisest ja kurjategijate karistamisest, kui nende kuritegelikult saadud tulu jääb alles. Vaid siis, kui kurjategija on ka oma tulu kaotanud, oleme haavanud organiseeritud kuritegevust kohast, miks ta üldse eksisteerib.

Riigile on alati odavam teha, mis tema võimuses, et kuritegusid ja õnnetusi üldsegi ei toimuks. Õnnetussurmade arvu vähendamisel on viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest. Kuid seda on ikkagi liiga palju. Sestap soovib siseministeerium järgmise aasta riigieelarves üle 60 protsendi võrra suurendada ennetustööks ette nähtud summat, mis võimaldaks inimeste teadlikkuse tõusu kaudu muuta nende riskikäitumist ja vähendada õnnetuste toimumise ohtu.

See säästaks inimesi valust ja kannatustest, kuid hoiaks kokku ka raha, mis muidu kuluks õnnetuste tagajärgedega tegelemisele. Senised kogemused ja rahvusvaheline praktika näitavad, et hästi läbimõeldud ennetus- ja teavitustööga on võimalik õnnetustes hukkunute arvu vähemalt viiendiku võrra vähendada. Kui ennetustööks tuleval aastal kavandatud 628.000 eurot inimelusid säästab, on see läinud asja ette.

Turvalisusel on veel teinegi tahk. See pool, mille tagamise nimel töötavad igapäevaselt sisejulgeoleku asutused, ei saa üksinda olla iialgi nii efektiivne kui siis, kui talle on abiks kogukond, inimesed ise. Need kaks poolt tuleb senisest tugevamalt kokku liita, et rohkemate vabatahtlike abil jõuaks politsei- ja päästeteenus inimestele igas Eesti külas lähemale. Kui kodu juures käib patrullimas abipolitseinike grupp ja naabrimees on vabatahtlik päästja, saavad lihtsamad olukorrad lahendatud tõenäoliselt juba enne, kui tekib vajadus helistada hädaabinumbril.

Tegelikult ei peagi olema abipolitseinik või vabatahtlik päästja jälgimaks, et sõpradel ja tuttavatel oleks kodus töökorras suitsuandur või riiete küljes helkur — tihti algavad õnnetused just sellistest väikestest asjadest. Tuleval aastal on Eesti sisejulgeoleku rahakotis raha 8,6 protsenti rohkem kui sel aastal. Valdkonnale riigituludest praeguse riigieelarve eelnõu järgi ette nähtud hädavajalikud lisamiljonid aitavad kaasa, et samm-sammult parandada politsei- ja päästetöö võimalusi ja kvaliteeti. Töö selle kallal, kuidas kriisiaastatest kosuvad asutused veelgi lihvitumalt tööle panna, ei lõpe aga nii pea. Võib-olla alles siis, kui saame kergendustundega ohata ja öelda: Eesti sisejulgeolek on saanud lõpuni valmis.

Allikas: Siseministeerium

Laar: kaitsekulude vähendamine ei lahenda majanduse probleeme

2011-11-16

Täna toimunud Põhjala ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel Ameerika Ühendriikide asekaitseministri Alexander Vershbow'ga rõhutati vajadust tõsta kaitsekulusid.

Kaitseminister Mart Laari sõnul ei lahenda kaitsekulude vähendamine riikide majandusprobleeme, vaid pakub neile ainult ajutist lahendust, tuues perspektiivis probleeme juurde.

„Maailma ajalugu pole läbi, riigid peavad jätkuvalt igapäevaselt tegelema ka enda turvalisuse ja julgeolekuga," lausus Laar.

Laari sõnul tasub selles küsimuses õppida ka ajaloost: riigid, kes täna enda julgeolekusse ei panusta, peavad seda tegema tulevikus, kulutades hoopis rohkem, kui nad lühiajaliselt kokku hoidsid.

„Me peame oma lubadusi täitma ja kokkulepetest kinni pidama, sest sellel püsivad meie partnerlus ja koostöö," ütles kaitseminister.

Kaitseminister Laar toonitas, et Eesti täidab NATO liitlasena oma kohust, panustades väga tõsiselt nii kollektiivkaitsesse kui ka esmasesse kaitsevõimesse.

Ta tõstis esile ka Eesti riigikaitse pikaajalise arengukava uuendamist, rõhutades vajadust muuta olemasolevaid sõjalisi võimeid efektiivsemaks, kasvatada seiresuutlikkust, viia Ämari lennubaas täielikku valmisolekusse ning Kaitseväe juhtimisstruktuur kooskõlla Eesti vajaduste ja võimalustega.

Laar: Euroopa küberkaitsevõime peab kasvama

2011-11-16

Kaitseminister Mart Laar ütles Rootsis toimuval Põhja- ja Baltimaade kaitseministrite kohtumisel, et Euroopa Liidul on küberkaitseks palju suurem potentsiaal, kui seda praegu kasutatakse.

Laari hinnangul on vaja nii Euroopa Liidu kõikehõlmavat küberkaitsepoliitikat kui otsest küberkaitsealast koostööd.
„Eesti ettepanekul leppisid kaitseministrid kokku töögrupi loomises, mis esitab Põhjala ja Balti kaitseministritele järgmisel aastal sellealased konkreetsed ettepanekud," ütles Laar.

Kaitseminister Laar peab oluliseks tugevdada sõjalistel operatsioonidel kasutatavate arvutivõrkude kaitset läbi spetsiaalse küberkaitseüksuse loomise.

Kaitseminister rääkis küberkaitsekoostöö tõhustamisest Rootsis Örebros toimuval Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi kaitseministrite kokkusaamisel.

Põllumajandusminister Seeder: otsetoetused hakkavad võrdsustuma

2011-11-16

Kanepi ja Valgjärve valla põllumeeste lõikuspeol osalenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi väitel muutub Eesti põllumehe elu Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil oluliselt paremaks, sest otsetoetused ühtlustuvad.

Mis muutub siinsete põllumeeste elus 2014. aastast?

Euroopa Komisjoni poolt välja pakutus on kaks külge. Nagu elus ikka, on nii positiivset kui negatiivset. Positiivne on kindlasti see, et komisjon püstitas ise eesmärgi, et üheski liikmesriigis ei tohiks otsetoetused jääda alla 90 protsendi Euroopa Liidu keskmisest. Seega kinnitas komisjon esimest korda ametlikes dokumentides, et põllumajandus- toetused Euroopa Liidus tuleb ühtlustada. Arvuliselt tähendab esitatud ettepanek meile 30- protsendilist tõusu, võrreldes praeguste otsetoetuste tasemega. Nii et igal juhul meie olukord paraneb. Asja negatiivne pool on see, et vanade Euroopa Liidu riikide toetused on jätkuvalt kõrgemad. Vahe küll väheneb, aga jääb ikkagi alles. Meie soov ja eesmärk on, et võrdsustamine toimuks võimalikult kiiresti, mistõttu komisjoni pakutud tempo meid ei rahulda. Eks nüüd, uue perioodi alguseni jäänud aastatel (2011-2013), tuleb väga tõsiselt vaielda, läbi rääkida, oma seisukohti selgitada, et saada võimalikult positiivne lõpptulemus.

Kas kusagil on kirjas ka mõni kindel tähtaeg?

Komisjoni esimene pakkumine oli, et ühtlustamine võiks toimuda aastaks 2028, mille peale tuli väga tõsine kriitika ja valjuhäälne protest. Komisjon võttis nimetatud aastanumbri seepeale oma ametlikest dokumentidest välja. Järelikult tuleb uuesti läbi rääkida ja komisjonile survet avaldada, et see aastaarv saaks uuesti tagasi ja senisest märksa varajasemaks.

Kas need argumendid ei tööta, et meie panustame muudes valdkondades teistega võrdselt, aga põllumajandusvaldkonnas saame kas või kreeklastega võrreldes kuni kümme korda vähem tagasi?

Oleme seda solidaarsust ka korduvalt rõhutanud, aga eks neid argumente jätkub kõigil. Kas või Kreeka võlakirjade paketis osaleme solidaarselt teiste riikidega, olles ise üks vaesemaid Euroopa Liidu liikmesriike. Teine pool tõest on see, et ka täna on Eesti Euroopa Liidus väga selgelt saaja, mitte andja. Kusjuures kõige suurem saaja on Eesti põllumees. Juba täna tuleb 75 protsenti põllumeestele makstavatest toetustest Euroopa Liidu eelarvest - see on teine pool solidaarsusest. Vanad liikmesriigid räägivad samuti, et jagame siin sakslaste, hollandlaste, rootslaste jt raha ümber. Nii et kus läheb tasakaal ja õiglus, on väga delikaatne küsimus. Kripeldama jääb üksnes see, et miks meil ei ole võrdseid tootmistingimusi Hollandi, Saksa ja Taani põllumehega. Me ei soovigi saada juurde toetusi, vaid võrdseid tingimusi.

Kellele on põllumajandustoetused peamiselt mõeldud?

Põllumajandustoetuste puhul on kindel eesmärk, et toetused läheksid peamiselt toidu tootjatele. nMõistagi on neidki, kes lähevad kerget raha püüdma, teeseldes abikõlbulikkust. On ka nn passiivseid põllumehi, kes ise ei tooda, aga saavad erinevatest meetmetest toetusi. Osa omanikke ei soovigi viimasel ajal enam oma maad ise harida või põllumeestele rendile anda, vaid võtavad ise toetusi. Pilt on väga kirju ja meie eesmärk on seda korrastada. Sama eesmärk on ka komisjonil, kes on pakkunud välja esialgse definitsiooni, eristamaks passiivseid põllumehi aktiivsetest. Lahendusi otsitakse üle Euroopa.

On sedagi väidetud, et põllumehed võiksid oma nõudmisi pisut tagasi tõmmata, et teistest allikatest hoopis rohkem saada?

Peame tõesti sedagi vaatama, kuidas end toetuste abil siseriiklikult kõige paremini arendada suudame. Saame ju Eestile raha erinevatest allikatest - kalandus-, põllumajandus-, maaelu- ja sotsiaalfondist ning mujalt. See on päris keeruline olukord, et mis meile tervikuna kõige kasulikumaks osutub. Aga kõik ministeeriumid selle analüüsiga tegelevad ja usun, et Eestil õnnestub läbirääkimiste tulemusena saavutada parem tulemus, kui praegu välja pakuti.

Miks PRIA nii kaua raha kinni hoiab? Rahva hulgas on hakanud levima arvamus, et neile on antud vastav suunis, et seda raha saaks vahepeal pööritada?

Selliseid suuniseid ei ole PRIA-le antud ja ma võin kinnitada, et seda raha keegi ei pöörita . ei börsidel ega mujal. See on tõesti juba habemega probleem, et raha piisavalt kiiresti ei liigu ja et PRIA menetlemise aeg on pikk. Ühelt poolt sõltub see PRIA haldussuutlikkusest, seal on täpselt nii palju inimesi, kui on ja ega me neid rohkem võtta saa. Eesti riigil ei ole lihtsalt raha. Vaja on õpetajatel, politseinikel, arstidel, päästetöötajatel palka tõsta. Peame töö ära tegema just nende ametnikega, kes on pärast kärpimisi alles jäänud. Kas või välikontrollid põldudel on puhtalt Brüsseli nõue, mis tuleb teha ja võtab aega.

Euroopa Liit tegi Eestile just etteheiteid rahandusministeeriumi vähese kontrolli pärast struktuuri-fondide kasutamisel ning peatas raha väljamaksmise. Kas nüüd suureneb bürokraatia veelgi?

Loodan, et põllumehi see nüüd küll ei puuduta. Põllumajandus- ja kalandusfondi rahad kasutamisega on kõik korras, mis on suuresti just PRIA teene. Põllumehele on tihti tüütu PRIA liigne kontroll ja nõudlikkus, aga selle tulemusena on ka olnud suhteliselt vähe pettusi. Keegi ei süüdista neid nõrgas kontrollis ja PRIA raha vähemalt liigub.

Jntervjuu Helir-Valdor Seedriga

Allikas: Ajaleht KOIT 08. november 2011

Mati Määrits

Seeder: Eesti otsib liitlasi otsetoetuste võrdsustamiseks

2011-11-16

Eesti alustas rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi kohta alates aastast 2014.

Eile kohtus Seeder Dublinis Iirimaa põllumajandusministri Simon Coveneyga. Arutelu all oli kogu ÜPP reformipakett, eraldi keskenduti otsetoetuste ühtlustamisele ja maaeluvahendite jaotusele.

Iirimaa, kes on EL-i keskmisel tasemel otsetoetuste saaja, tunnustas Eesti püüdlusi võrdsemate konkurentsitingimuste kehtestamise suunal. „Minu Iirimaa kolleeg rõhutas, et Iirimaa käsitleb nii otsetoetusi kui maaelutoetusi ühise paketina, kuid põhimõtteliselt ta nõustus, et EL peaks liikuma ühtlasema toetuspoliitika suunas," ütles Seeder.

Riikidevaheline otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul kindlasti läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on ka riigipeadel, kes langetavad otsuse EL-i üldise finantsraamistiku osas.

Seeder märkis, et Iirimaa on Eestiga mitmetel ühistel seisukohtadel, kuidas ÜPP reformikõnelustel edasi liikuda. Muuhulgas oldi ühel meelel, et keskkonnaeesmärkide elluviimise meetmed peaksid olema konkreetsele liikmesriigile sobivad, mitte üleeuroopalised ja suhteliselt nõrgalt suunatud.

„Samuti leidsime, et peaks valitsema riigisisene suurem paindlikkus suunata otsetoetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele ning võimalus tagada uute põllumajandusettevõtjate kaasatus põllumajandustootmisesse, mida praegune ajaloolisele referentsile baseeruv toetusõiguste süsteeme oluliselt raskendab," märkis Seeder.

Järgmiseks on Seedril ÜPP ja otsetoetuste võrdsustamise arutamiseks kavas kohtuda Läti ja Soome põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestil on maailmas potentsiaali töödeldud põllumajandustoodete eksportijana

2011-11-16

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uurimuse kohaselt kuuluvad Eestis valmistatavad põllumajandustooted nende hulka, mis on ühed kaubeldavamad ja kiiremini kasvava ekspordiga tooted maailmaturgudel.

OECD uurimusest järeldub, et 20-st maailmas kõige enam kaubeldavast töödeldud põllumajandustootest valmistatakse Eestis 14. Samuti selgub, et 2007. aastal oli Eestil suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel nii kogu põllumajandussektoris kui ka töödeldud toodete osas. Eesti põllumajandussektoris töödeldud kauba suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel on eriti märkimisväärne just seetõttu, et üldiselt domineerivad seal kõrge sissetulekuga rikkad riigid.

Ekspordipotentsiaaliga toodete nimistus on mitmed piimatooted, sealhulgas juust, samuti mitmeid lihatooted, maiustused, piiritusejoogid ja õlu. Kõige kiirema ekspordipotentsiaaliga toodete hulgas on näiteks ära märgitud ka hapukapsas ja piparkoogid.

„Uuring kinnitab, et põllumajandussektor on meil, vaatamata isegi madalatele otsetoetustele, suure ekspordivõimega ja seda tuleb toetada läbi ettevõtluse ning erinevate poliitikate. Selle võimaluse realiseerimiseks on oluline saavutada Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas võrdsemad otsetoetused," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

OECD uurimus hõlmab perioodi 1995-2008 ja sealt järeldub, et põllumajandustoodete kaubandus on kasvanud, aga mitte nii kiiresti, kui on suurenenud tööstustoodete kaubavahetus. Töödeldud põllumajandustoodete maailmakaubanduses domineerib vaid väike arv riike, kusjuures kahekümne juhtriigi eksport moodustab 3/4 töödeldud toodete kaubavahetusest. Kokkuvõtteks selgub, et suurema sissetulekuga riigid on suurema kaubavahetuse ja laiema tootevalikuga.

Uuring: http://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/changing-patterns-of-trade-in-processed-agricultural-products_5kgc3mq19s6d-en

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestil on maailmas potentsiaali töödeldud põllumajandustoodete eksportijana

2011-11-16

Uuring: http://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/changing-patterns-of-trade-in-processed-agricultural-products_5kgc3mq19s6d-en

Vaher: nutikus olgu sisejulgeoleku keskseks põhimõtteks

2011-11-16

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on globaliseerumine ning tehnoloogia areng toonud juurde uusi piiriüleseid ohte, millele vastamine nõuab väga häid tehnilisi lahendusi, professionaalseid sisejulgeoleku töötajaid ja nutikaid kodanikke.

Vaher ütles kolmapäeva hommikul sisekaitseakadeemia teaduskonverentsil "Tark turvalisus", et kiirelt muutuvas keskkonnas peavad sisejulgeoleku asutused suutma muudatustega kaasas käia. "Samas peavad asutustel impulsiivsete või lühiajaliste otsuste asemel silme ees olema pikad sihid, et läheneda ebaturvalisuse põhjustele mitte hüplikult, vaid süsteemselt: panustada võitlusesse raske kuritegevusega, keskenduda enam ennetustööle ning väärtustada ja kaitsta inimeste elu ja tervist," lausus ta.

Ta märkis, et organiseeritud raske kuritegevus nagu narko-, küber- ja majanduskuritegevus, rahapesu või inimkaubandus on varjatud ja keeruline valdkond, mille ennetamine, tuvastamine ja menetlemine ei paista silma. Siiski peavad sisejulgeoleku valdkonna otsustajad ning otsustajad valitsuse ja parlamendi tasemel seda tema sõnul märkama, sest nende kuritegude avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab.

Vaheri sõnul on näiteks internetikuritegevus oma kriminaaltulu mahult maailmas võrdne narkokuritegevuse mahuga, mis on eeldatavalt umbes 111 miljardit USA dollarit aastas. Arvestades internetikuritegude arvu kasvu, eeldab küberkuritegudega võitlemine tema kinnitusel IT-sektori kiire arenguga kaasaskäimist ning eriväljaõppega motiveeritud ametnikke, et riik suudaks kuritegusid uurida ja avastada.

Turvalisuspoliitika põhisuunad on seadnud eesmärgiks ohutuma elukeskkonna, inimeste turvatunde kasvu ning hukkunute ja kannatanute arvu vähenemise. Siseministri sõnul on õnnetussurmade vähendamisel viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest.

"Senine kogemus kinnitab, et hukkunute arvu aitab vähendada läbimõeldud ja nutikas ennetuspoliitika, mille elluviimiseks tuleb koostööd teha ka era- ja mittetulundussektoriga. Edukad oleme siis, kui inimeste hoiakute muutmisse tulevad kaasa ühiskonna kõik tasandid," ütles Vaher.

Eduka siseturvalisuse retsept koosneb Vaheri sõnul seega kaasaegsest tehnikast, professionaalsetest sisejulgeoleku töötajatest, kuid ka tarkadest kodanikest. "Turvalisuse tagamine ei tähenda mitte ainult tagajärgedega tegelemist. Parim tee kuritegevust ja õnnetusi vähendada on need ära hoida. Siin saavad appi tulla haritud kodanikud, kes on teadlikud riskikäitumise seostest tagajärgedega ega hoia seda teadmist endale," lisas ta.

Allikas: Siseministeerium

Mihkelson: EL-i aluslepingute muutmine on möödapääsmatu

2011-11-15

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tegi täna ettepaneku alustada Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) kuulamisi Euroopa tuleviku üle.

Marko Mihkelson ütles täna riigikogus valitsuse EL-i poliitika teostamise arutelul, et Eesti vajab praegusel Euroopa jaoks kriitilisel ajal laiapõhjalist debatti EL-i edasiste arengute üle. „Sellest lähtuvalt teeb IRL ettepaneku alustada ELAK-is kuulamisi EL-i tuleviku teemal. Need kuulamised peaksid päädima peatse uue aruteluna riigikogu saalis. Me peame enda jaoks lahti mõtestama, kuidas on EL valmis konkureerima maailmas, mis on väga suures muutumises," ütles Mihkelson.

„Täna oleme olukorras, kus EL-i aluslepingute põhimõtteline muutmine on uue ja tugevama Euroopa loomisel möödapääsmatu. Euroopa on sisenenud väga keerulisse ajajärku, kus üksnes EFSF või ESM pole lahenduseks. Euroopalik hoolekanderiigi mudel pole demograafilisest olukorrast tulenevalt enam harjutud mahus jätkusuutlik. Euroopa majanduskasv on pikaajalise surve all ning sotsiaalkulutuste kasvuga jääb üha vähem ressursse innovatsiooniks või ka julgeoleku tagamiseks." ütles Mihkelson.

„IRL on seisukohal, et EL peab järgmises eelarveperioodis märkimisväärselt suurendama investeeringuid teadusse ja innovatsiooni. Samuti peaks EL tõsiselt mõtlema valimiste sünkroniseerimisele, sest pidev poliitiline stress ja peataolek takistavad nii hädavajaliku ühispoliitika kujundamist," lisas Mihkelson.

Põllumajandusministrid arutavad Brüsselis põllumajanduspoliitika tulevikku

2011-11-14

Brüsselis toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi avalik arvamuste vahetamine põllumajandusministrite tasandil, mistõttu on ka Eestil võimalus oma seisukohti tuvustada.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti olulisim sõnum konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidu põllumajandustootjate vahel. „Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et järgmise finantsperioodi jooksul saavutaksid otsetoetused ning sellega seotud maksed 90% Euroopa Liidu keskmisest tasemest," ütles Seeder.

Täna toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reform ja selle otsetoetusi puudutav määrus. Reformipaketti tutvustas Euroopa Komisjon esmakordselt oktoobrikuu põllumajandusministrite nõukogus.

Muuhulgas kohtub Seeder Brüsselis Euroopa noortalunike katusorganisatsiooniga (CEJA), et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas, kuhu on kavandatud meetmeid noorte ettevõtjate kaasamiseks põllumajandussektorisse. Noorte kaasamine põllumajandussektorisse on Seedri sõnul üks peamisi Eesti põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid järgmistel kümnenditel. „Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus on võimalik ainult noorte kaasamisel põllumajandusse," rõhutas minister.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusministrid arutavad Brüsselis põllumajanduspoliitika tulevikku

2011-11-14

Brüsselis toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi avalik arvamuste vahetamine põllumajandusministrite tasandil, mistõttu on ka Eestil võimalus oma seisukohti tuvustada.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vaher: päästeamet ja kriminaalpolitsei saavad töötajatele lisaraha

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul annab järgmise aasta riigieelarve eelnõu päästeametile personalikuludeks juurde 2,1 miljonit eurot ja kriminaalpolitseile natuke alla kahe miljoni.

Päästeametile minev raha on mõeldud elupäästevõimekuse suurendamiseks, mis peaks sellega tegelevatele päästjatele teatud funktsioonide täitmisel tooma lisatöö eest ka lisaraha, rääkis Vaher Delfile.

Kriminaalpolitsei saab omakorda raha, et kiirendada ja tõhustada kriminaalmenetluste läbiviimist ning kriminaaltulu tuvastamist. Kuidas raha täpselt kulutatakse, on vastavate asutuste juhtide otsustada.

Üldiselt on valitsuskoalitsioon kokku leppinud selle, et avalikus sektoris ühe lauaga löövat palgatasemete tõusu ei tule, tuletas Vaher meelde. „Arvan, et tervikuna on konkreetsetest eesmärkidest ja tulemustest lähtumine palju õigem kui ühe lauaga löömine. Ühe lauaga löömised ei lahenda avalikus sektoris praktiliselt kunagi mitte midagi,“ lausus Vaher.

„Maksumaksja ootab riigijuhtidelt vastutustundlikku riigi läbipildistamist. Riigiröntgenit. Ütleksin, et kogu aeg,“ lausus Vaher.

„Ainult riigijuhid ja ametkondade juhid saavad olla need nõudlikud läbivalgustajad, kes saavad maksumaksjale tagada selle, et iga euro on läbi mõeldult kasutatud ning kõik innovatiivsed lahendused ja tehnilised vahendid on kasutusele võetud, et maksumaksja raha riigi funktsioonide täitmisel kokku hoida. Kokkuhoiuga käib alati ka kaasas efektiivsem teenuse osutamine,“ ütles Vaher.

Allikas: Delfi

Vaher: osad päästekomandod on jäänud kohtadesse, kust inimesed on ära kolinud

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on päästekomandode asukohad Eestis ajalooliselt välja kujunenud, ent inimeste elukohad on samas viimase 20 aastaga oluliselt muutunud ja seetõttu pole päästekomandode asukohad enam inimeste elukohtadega vastavuses.

Päästeamet viib seetõttu praegu läbi analüüsi päästeteenuse kättesaadavusest üle Eesti ja elupäästevõimekuse tugevdamisest. Lisaks on viimase 20 aastaga oluliselt muutunud ka päästesündmuste tihedus, näiteks on kordades langenud nii tulekahjude arv kui tulekahjudes hukkunute arv, lausus Vaher Delfile.

„Sellel aastal näiteks tehti üks otsus, kus Avinurme päästekomando liideti Iisakuga. Kahe nõrgemapoolse päästekomando asemel saime me ühe tugeva. Avinurmelt päris mitmed mehed läksid Iisakule tööle ja päästevõimekus Iisakul oluliselt paranes ja paranes ka sellel territooriumil, mida see päästekomando katab,“ tõi Vaher näite.

Selle aasta lõpu ja järgmise aasta alguse märksõnaks on tema sõnul päästekomandode struktuuri korrastamine ja sellega loomulikult ka maksumaksja raha läbimõeldum kasutamine. „On ju ühemõtteliselt selge, et majanduskriis on ühiskonnast üle käinud, me peame püüdlema sinna, et iga maksumaksja euro oleks läbimõeldult kasutatud ja on selge, et avalik sektor ja eriti sisejulgeolek selles osas kunagi valmis ei saa. Lihvimiskohti on küllalt,“ lausus siseminister.

Allikas: Delfi

Siseminister Vaher toetab sadamate ühendamist

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles, et siseministeerium on kaitseministeeriumiga arutanud mereväe ja piirivalve laevadele ühise kaldabaasi loomist ning tema toetab seda mõtet.

„Mina suhtun igal juhul positiivselt igasse põhjendatud ressursi kokkuhoidu ja ressursside liitmisse, mis võib täiesti rahulikult läbida erinevaid ministeeriume,“ lausus Vaher Delfile.

Kaldabaaside ühendamisel on tema sõnul oma huvi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, kellele kuulub Hundipea sadam, ning samuti haridus- ja teadusministeeriumil, kelle haldusalasse kuulub Mereakadeemia.

Vaher lausus, et hetkel käib koos töörühm, mis arutab sadamate ühendamise küsimust ning selle töörühma töö tulemused peaksid aasta lõpuks käes olema ning siis saab sellest lähemalt rääkida.

Ent peale sadamate ühendamise lähiajal teisi ministeeriume läbivaid suuri ühendamisprojekte Vaheri sõnul plaanis pole, sest siseministeeriumil on ka oma haldusalas toimuvate ühendamistega tegemist, et näiteks politsei- ja piirivalveamet (PPA) korralikult tööle panna.

„Kolm erinevat organisatsiooni on pandud kokku, nende organisatsioonikultuuride ühendamine, töömeetodite ühendamine, kõikide dubleerimiste välistamine, see on väga vaevarikas töö,“ lausus Vaher.

„Ärme unusta ka siseministeeriumi infotehnoloogia ühendasutust, mis on samuti hiljuti moodustatud ja mis peab samamoodi oma teenuse osutamist tellijatega lihvima. Meil läheb üsna palju auru juba tehtud ühendamiste peale,“ rääkis Vaher.

Kolmas teema on tema sõnul ka uue häirekeskuse loomine, mis peaks tööd alustama 1. jaanuarist ja millel on väga suur ülesanne viia 2014. aasta lõpuks kogu Eesti üle ühele hädaabinumbrile. „Meil on valitsemisala siseseid muutusi niivõrd palju, et tööd jätkub aastateks,“ leidis Vaher.

Allikas: Delfi

Siseminister K-M Vaheri intervjuu Delfile

2011-11-14

Kas teie olete siis see mees, kes tegelikult juhib IRLi?

IRL on omapärane erakond Eesti poliitilisel maastikul, sest see on paljuski ehitatud meeskonna põhimõttel. Olen ise alati rõhutanud ümarlaua mudelit, kus kõik tipp-poliitikud on võrdsed ja erakonna esimees on võrdne võrdsete seas ja kui me võrdleme kolme teise suurema erakonnaga, siis tulebki välja erinevus, et meil pole tegelikult hierarhiat, meil ei ole võimupüramiidi ja kindlasti mitte sellist autoritaarsust, nagu ühes konkreetses erakonnas, kus on Juht, ja see Suur Juht tegelikult määrab praktiliselt kõik, mis erakonnas toimub. Me oleme üritanud kõikide nende pikkade aastate jooksul vastupidist ümarlaua mudelit üles ehitada.

Kas kusagil siin majas on kabinet, kus koguneb Pagari tänava poisteklubi, kes otsustab, mis IRLis tegelikult toimub?

Erakonnas IRL võtab otsuseid vastu eestseisus. Eestseisus on 24liikmeline ja langetab otsuseid, mis puudutab eelkõige meie volikogude vahelist aega. Kui on kiiremad küsimused, mis puudutavad näiteks valitsuse päevakorda, siis on ka poliitikanõukogu, mis arutab omavahel asjad läbi. Kollektiivsus on IRLi väga tähtis märksõna. Kollektiivsed otsused ja võimalikult suur konsensuspoliitika. Näiteks tekitab kõigis erakondades väga suurt pinget valimisnimekirjade kinnitamine. IRL kinnitas 2010. aastal, kui olin peasekretär, valimisnimekirjad teistest erakondadest varem ja konsensusega nii erakonna eestseisuses kui ka volikogus, kus on koos kusagil 150 inimest.

Kuidas te kirjeldaksite enda staatust IRLi struktuuris?

Mina olen üks paljude seast. Praegu on antud võimalus teenida ministrina, mis ladina keeles tähendab ju teenrit. Arvan, et ma olen meeskonna ülesehitaja ja innustaja. Üldiselt alati pigem optimist kui pessimist. Alates mu poliitikasse tulekust praktiliselt kümme aastat tagasi olen alati tahtnud teha heas mõttes suurt asja, olen seadnud suuri eesmärke. Kindlasti on nii minu kui meie väga laiaks paisunud meeskonna eesmärk väga selge — et konservatiivne ilmavaade ja meie põhimõtted kasvaksid Eestis suureks. Täna nad minu hinnangul juba on võitnud vähemalt viiendiku inimeste poolehoiu ja loodan, et kasvutrend jätkub.

IRLis on üks seltskond inimesi, kes on väga häälekalt rahulolematud ja vihjavad uue erakonna loomisele. Kas te usute, et uus erakond tuleb ja kas teil on ka mingi selgitus, miks need inimesed nii rahulolematud on?

Vaadake, võim kütab inimestes alati igasugu ambitsioone ja kindlasti on erinevaid ootusi, kuidas seda võimu rakendada, mis tähendab, et eriarvamused nii personaalsetes küsimustes kui ka põhimõttelistes ilmavaatelistes küsimustes on demokraatias ju loomulik. Me teame Eestis erakondi, kus eriarvamusi sisuliselt üldse pole olemas või kus me neist midagi ei kuule. Ma ei tea, kumb see parem on? Arvan, et kui on ikkagi eriarvamused eelkõige poliitikaalastes või põhimõttelistes küsimustes, siis see on vägagi loomulik, et arutelud nende üle toimuvad nii erakonna sees kui väljas. Teatud isiklikud sümpaatiad ja ka kibestumised klaaritakse kultuurses erakonnas siiski omavahel ja mitte avalikkuse ees.

Milles täpselt on siis küsimus? Kas maailmavaatelised erimeelsused on nii laiad, et ei mahu ühte erakonda ära või on pink nii pikk, et kõik inimesed ei leia endale nii väärikat kohta, kui tahaksid?

On tõsi, et IRLis on pikk pink. Pikast pingist tuleb ka asjaolu, et loomulikult on igaühel oma roll, on laiem meeskond ja selles laiemas meeskonnas peab igaüks oma rolli leidma. Aga seda rolli ei saa paika panna see konkreetne isik ainuüksi, vaid meeskonna põhimõtte kohaselt peavad teised seda rolli tunnustama. Peab olema usaldus, meeskond peab usaldama üht või teist isikut vastutust kandma. See peab olema vastastikune. Autoritaarses erakonnas on vajalik vaid juhi soosing. Hierarhilises erakonnas on vaja teenida kannuseid ja uusi paguneid, et järk-järgult edasi liikuda. Ümarlaua põhimõttel töötavas erakonnas on vaja usaldust ja usaldus tekib ajaga, see ei teki üleöö. Usaldusel põhinev meeskonna ehitamine on kõige raskem. Käsuliini järgi asjade toimumine on alati kõige lihtsam. Aga ärme unusta, et erakond põhineb vabal tahtel. Kedagi ei sunnita sinna, kedagi ei saa kuidagi sanktsioneerida, saab vaid innustada ja veenda.

Kas siis IRLi kampsunid on ebausaldusväärsed?

IRL on viis aastat olnud ühinenud erakond. Need erinevad sildid, mida kleebitakse, eks neid kõiki võib võtta positiivselt või negatiivselt. Mina arvan, et inimestele hüüdnimede panemine pole iseenesest halb, aga tihti jääb segaseks, ka näiteks teie kasutatud mõiste puhul, mida see täpselt tähendab? Keda või mida see täpselt tähistab? Ütleksin praegu, et absoluutne enamus IRLi tipp-poliitikutest on suunatud ühele asjale — ehitada üht suurt ühenderakonda. Need, kes tahavad rääkida mingi uue erakonna tekkest, see on omaette maailm. Kui te küsite minult näiteks seda, kuidas ma suhtun üldiselt uutesse erakondadesse — positiivselt! Juba 2001. aastal tulin ma ise, luues uue erakonna koos paljude mõttekaaslastega ja arvan, et see tõi poliitikasse värsket verd. Küsimus on selles, et värske vere juurdevool peab olema pidev. Kas siis erakondade siseselt, kes kogu aeg laienevad ja otsivad uusi inimesi, või tekib tõesti uus jõud, nagu 2003. aastal Res Publica, 2007 Rohelised, 2011 jäi hetkel vahele — selles pole midagi halba. Tähtis pole vorm, vaid sisu. Et uued, kogenud, teadmistega ja ausameelsed inimesed tuleksid poliitikasse juurde. See on ainult positiivne.

Aga kas te usute, et IRLi praegust liikmete põhjal tekib uus erakond?

Isiklikult seda ei usu. Aga seda tasub eelkõige küsida neilt, kes neid mõtteid mõlgutavad. Mulle on küll jäänud mulje, et neid inimesi on vähe. Väga vähe.

Kes saab IRLi uueks esimeheks?

Praegu on aega kolm kuud suurkoguni, kus erakonna esimees valitakse. Arvan, et meil on täna veel vara selle üle spekuleerida. Olen ka avalikult välja öelnud kaks põhiliini. Esimene põhiliin on selles, et kindlasti peab see inimene olema ümarlaua põhimõttel töötava meeskonna eestvedaja, innustaja, kes vastab meie põhilistele väärtustele ja kannab neid. Olen täiesti kindel, et uus esimees ka on selline. Isikuvabaduste hindamine, hoolivus ligimestest, rahvuslik patriotism, ausameelsus ja vastutustunne, riigimehelikkus. Esimehe rolli IRLi suguses erakonnas ei ole vaja niivõrd üle tähtsustada kui mõnes teises erakonnas. Kui autoritaarses erakonnas Suur Juht lahkub, siis võib valitseda suhteliselt suur paanika. IRLis on ta võrdne võrdsete seas. Senine esimees ei kao kuhugi. Mart Laar on aktiivses poliitikas edasi, tõsine tegija meie tugevas meeskonnas. Arvan, et see saab kindlasti olema väärikas valik.

Keda te isiklikult eelistate?

Ma ei tahaks praegu sellel teemal spekuleerida. Iga asi omal ajal ja õigel viisil.

Kolm kuud on jäänud, seda pole palju. Kampaania peaks käima, kes kampaaniat teevad?

Sisemisi kampaaniaid eelistan mina väljapoole mitte pidada. Ärme unusta ära, mida ootab valija. Valija ootab IRLilt esiteks koalitsioonis vastutustundlikku riigivalitsemist. Teiseks, oma valimislubaduste täitmist — esimese lubaduse oleme täitnud, maamaksuvabastus koduomanikele on riigikogus vastu võetud, emapensioni eelnõu antakse kohe üle, tasuta kõrghariduse pakett on üle antud, see on valija jaoks kõige tähtsam. See on absoluutne prioriteet, millele peab kuluma kogu aeg. Selles osas on kolm kuud väga pikk aeg.

Millal kandideerite teie erakonna esimeheks?

Mina olen tänulik nende ülesannete eest, mida mu meeskond mu õlgadele on pannud. Nii nagu 2010. aastal, kui kogu meeskond ja tollane esimees Mart Laar tegid mulle ettepaneku, et ma võtaksin riigikogu valimiste perioodiks peasekretäri kohused jälle enda õlgadele. Oli kübeke mõtlemist, peab tunnistama, sest see vastutus oli väga suur. Lõpuks ma loomulikult nõustusin, sest see roll tuli ära täita ja mul oli usku sellesse, et ma suudan sel ajahetkel lisaväärtust anda. Nüüd on olukord teine, mu põhiline vastutamise koht on siseministri amet, mistõttu ma panin maha ka peasekretäri kohused. Teeme kõike samm-sammult. Ma sisemiselt tunnetan peamist motivatsiooni anda lisaväärtust eelkõige oma tänasel kohal. Ma näen, et siin on palju teha. Kõik, mis tuleb lähemas või natuke kaugemas tulevikus, sellest on täna väga vara rääkida.

Aga te ju ikka tahate saada kunagi erakonna esimeheks ja hiljem peaministriks?

Mul ei põle mingisugust sellist ambitsiooni, mida te praegu küsisite.

Allikas: Delfi

Audentese spordikooli rolli peaks ümber mõtestama

2011-11-14

Olen spordihuviline, eriti elan kaasa korvpallile, jalgpallile ja kergejõustikule. Viimasel ajal olen tundnud, et on teemasid, mis vajaksid enam tähelepanu ja diskussiooni.

Minu hinnangul on Eesti spordi korraldus liialt tippspordikeskne, vähe tähelepanu pööratakse laiale kandepinnale, massilisusele ja regionaalsusele. Meie spordielu veavad Eesti olümpiakomitee ja riik kultuuriministeeriumi kaudu. Edasi tulevad juba omavalitsused, spordiliidud, spordiseltsid, spordialaliidud. EOK peamine mure on arusaadavalt väärikalt esineda olümpial ja teistel tiitlivõistlustel. Omal ajal toetas EOK tööd Eesti spordi keskliit, mis kümmekonna aasta eest likvideeriti. Ometi arvan, et ka Eesti spordielu korraldamisele tuleks kasuks sportlik konkurents ja juhtimise mitmekesisus, kus kaks organisatsiooni omavahel hea eesmärgi nimel „kakleksid": meil on naisliit ja naisühendus, pressinõukogu ja avaliku sõna nõukogu, põllumeeste keskliit ja talupidajate keskliit. Tandem täiendaks üksteist ning tooks uusi ideid ja inimesi spordielu korraldusse.

Arvan, et riiklik spordikorraldus sobiks kultuuriministeeriumi asemel paremini haridusministeeriumisse, mille valitsemisalaga on sport palju tihedamalt ja loomulikumalt seotud. Haridusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad koolid ja nende spordibaasid, kehaline kasvatus, huviharidus, noored, sealne suurem ametnikkond saaks rohkem panustada spordiprobleemide lahendamisse. Samuti väheneks spordi ja kultuuri omavaheline rivaliteet ning sport pääseks väiksema venna rollist.

Tallinnas palju ahvatlusi

Konkreetsemalt rääkides tuleks ümber mõtestada Audentese spordikooli roll Eesti spordis. Audentese ühe õpilase pearaha on meie praeguseid võimalusi arvestades põhjendamatult suur - üle 5000 euro (80 000 krooni) ehk neli korda kallim kui Tartu ülikooli kehakultuuri üliõpilasel ja kümme korda kallim üldhariduskooli õpilasest. Seda raha saaks tulemuslikumalt kasutada, suunates selle spordiklubide ja koolide rahastamisse, treenerite ja õpetajate palkadesse, spordiklasside või rühmade loomisse maapiirkondades.

Teiseks, Audentese asukoht ei peaks olema Tallinna linnas. Pealinna keskkond ei soosi kodust ja perekonnast lahus elavate noorte keskendumist eelkõige õppimisele ja sportimisele. Segavaid ahvatlusi ja võimalusi on liialt palju. Paraku on nii, et kool ja treenimine ei tundu ühel hetkel enam üldse huvitavad. Audentese tüüpi kooli kannaks välja enamik maakonnakeskusi, kus on baasid, treenerid, muu teenindav personal ja taristu olemas.

Kolmandaks, võistkonnaalade puhul on üksikute noorte Tallinnasse toomine sageli spordiala kandepinda kitsendav ja kohapealset motivatsiooni ja entusiasmi pärssiv. Kui maakonnas on hea võistkond, treenerid, traditsioonid ja toimiv süsteem, siis ühe või kahe parema mängija toomine Audentesesse on karuteene ala arengule. Väheneb kohalik motivatsioon ja publikuhuvi, kaovad eeskujud.

Mõnel spordialal oleme jõudnud olukorrani, kus noorsportlane esindab meistriliigas ühel ajal kahte võistkonda - oma koduvõistkonda ja ka Audentest. Tõeline sportlik absurd! Kunstlik võistkonna moodustamine ei ole jätkusuutlik. Mõistan, et kui väikeses maakohas on andekas sportlane, kellel pole oma piirkonnas võistkonda, puudub ka treener ja tingimused, oleks noore Audentesesse suunamisel mõte. Paraku kinnitab praktika, et kohtades, kus tingimused puuduvad, ei avastata selliseid noorsportlasi. Need avastatakse ikkagi seal, kus jagub kohapealseid fanaatikuid ja tingimusi. Kui suudame Eesti täiskasvanute koondised moodustada klubides pallivatest mängijatest, puudub ka vajadus aasta läbi koos mängivate noortekoondiste järele.

Platsil välismängijad

Spordi, nagu ka kultuuri ja hariduse krooniliseks probleemiks on tasakaalu puudumine materiaalse keskkonna ja sisulise tegevuse rahastamise vahel. Liiga palju raha paneme betooni ja põhjendamatult vähe treeneritesse ja noorsportlastesse. Eakad juhendajad veel jätkavad, kuid noori peale ei kasva. Sisulise tegevuse alla käib nii treeningprotsess, vahendid kui ka võistlustel käimine. Praegu maksab lapsevanem kinni treeningud, üüri, sõidud, kohtunike tasud, auhinnad. Ja kui mõnel vanemal raha lapse võistlustele sõiduks ei jätku, jääb laps koju ning saab osaleda vaid treeningutel, kui sedagi. Kes neid pooltühje spordibaase tulevikus üleval peab?

Nõutuks teeb olukord Eesti meeste korvpallis, mis on olnud ju aastakümneid meie
sportmängude lipulaevaks. Korvpallile kuulus rahva armastus, populaarsus, kõrge tase, sponsorite raha ja ka märkimisväärne osa avalikust rahast. Ja kuhu oleme jõudnud? Eeliseid võrreldes teiste aladega ei ole osatud ära kasutada. Täna tuleb teha kummardus nii jalgpallile, võrkpallile kui ka käsipallile. Kõik kolm on võrreldes korvpalliga paremini arenenud. Korvpall on taandunud. Miks?

Välisklubidesse sobiliku tasemega mängijaid meil saata peaaegu pole. Kohalikud klubid ostavad sisse võõrmängijad, et võita Eesti meistritiitel. Pole haruldane, kui platsil on kolmneli välismängijat ja kohalikud käivad kah külakorras satsi täiendamas. Paari aasta eest vaatasin Eesti finaali ega teadnud, kas elada kaasa Tartu grusiinidele või Tallinna mustanahalistele.

Ma ei oska rõõmustada olukorra üle, kus rikkamad Tallinn ja Tartu ostavad sponsorite rahadega endale mehi sisse, et mängida võrdselt Rapla ja Valgaga. Mõneks kuuks sisse ostetud kallite välismängijate raha võiks suunata järelkasvu ja treenerite tarvis. Meistriliigas ei tohiks üle kahe välismängija lubada ja kohustuslik peaks olema noortevõistkond. Kardan, et korvpalli haigus on nakkav ja sarnasele kiusatusele ei suuda vastu panna ka käsipall ja võrkpall. Esimesed märgid on juba õhus. Loodan siiski, et seda ei juhtu.

Helir-Valdor Seeder
Eesti Päevaleht, 11.11.2011, Spordileht

Majade tark soojustamine viib kulud alla

2011-11-11

Esmaspäeval alanud energiasäästunädal toob fookusesse säästvad tarbimislahendused ning majade soojustamisest tuleneva energia kokkuhoiu võimalused. Ajal, mil Euroopas tõusvad energiahinnad, on energiasäästule suunatud igapäevaelus rakendatavate lahenduste kasutuselevõtt muutnud üha aktuaalsemaks ka Eestis.
Raske, kui mitte et võimatu on meil võidelda tõusvate maagaasi, puidu või õli tooraine hindadega terves maailmas. Seega on peaaegu ainukeseks soojakulude vähendamise võimaluseks energiasääst. Kõige efektiivsem viis on majade soojuskindlaks renoveerimine, sest enamik Eesti kortermajadest (hinnanguliselt 13 000 hoonet) ei ole soojust lukustavad. Mistõttu läheb suur osa täna kasutatavast energiast atmosfääri lihtsalt kaduma. Majade tark soojustamine annaks kindla kokkuhoiu küttearvetelt. Halvast soojustusest või energiasäästule mõtlemata projekteeritud ehitised tuleks renoveerida nii, et soojakaod läbi piirete väheneksid ning seeläbi tekkiv kokkuhoid küttearvetelt ning keskkonnasääst oleks reaalne.

Euroopa Liit on võtnud endale eesmärgiks saavutada 2020. aastaks hoonepõhiseks energiatarbeks mitte rohkem kui 100 kWh/ m2 a. Paraku on Eestis täna hulga kortermaju, kus nimetatud näitaja on mitu korda kõrgem. Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium on käivitanud juba mõnda aega tagasi kortermajade rekonstrueerimistoetusprogrammi, mille eesmärgiks on julgustada ja aidata inimesi investeerima kodukulude kokkuhoiuks. Praegu kaetakse riigi poolt finantsasutuse KredEx kaudu 35 protsenti rekonstrueerimiskuludest, kui sellega saavutatakse 50-protsendiline energiasääst. Alates eelmise aasta septembrist on esitatud kokku 245 toetuse taotlust, millest positiivse otsuse on saanud 229 korterelamut 6 225 323,58 euro ulatuses.

Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Toetustaotlusi saab esitada alates 30. septembrist 2010 kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012. a.

Samuti on plaanis valitsusel käivitada ka toetusprogramm väikemajade rekonstrueerimiseks 2014. aastal. Muidugi, kui rahalised võimalused tekivad varem, käivitatakse toetusprogramm kiiremini - elame, näeme. Nimetatud programm puudutab otseselt neljandikku Eesti elanikest.

Ka avalikus sektoris on plaanis rakendada energiasäästu. Nimelt on kavas viia ellu ühiskondlike hoonete rekonstrueerimise programm. Sellise programmi abil on võimalik energiatõhusamaks muuta ligikaudu 480 hoonet. Programmi kogumaht on 146, 5 miljonit eurot.

Elades meie kliimavöötmes, kus kütteperiood kestab üle kolmandiku aastast, on energiasäästu raske ülehinnata. Täna tehtavad kulutused majade soojustamisse on kindel garantii väiksematele kommunaalarvetele.

Milleks meile kõrgharidusreform?

2011-11-11

Haridust tundvad inimesed on juba aastaid tajunud probleemide kuhjumist kõrgharidusmaastikul. Ekspertide poolt nähakse ühe olulisema probleemina õiglase ligipääsu tagamist kõrgharidusele. Parimad keskkoolilõpetajad, valdavalt kindlama sotsiaalmajandusliku taustaga, saavad tasuta õppekohtadele, teistel tuleb jätkata tasulises õppes, kus õppemaks peaks katma kõik õpetuskulud. Seega - ühed saavad kõik tasuta ja teised, samuti maksumaksjate lapsed, maksku kõik kinni. Enamgi veel, kõrvuti auditooriumis istudes ei sõltu õppemaksustamine ka õpingute edenemisest ja tasuta üliõpilased saavad oma privileege peaaegu määramatult pikendada.

Tasulisse õppesse pääsemiseks ei esitata kohati mingisuguseid akadeemilisi nõudmisi - riigieelarvelistele kohtadele pääsemise lävend on mõnel juhul üle 90 palli riigieksami tulemustest, ent tasulistele kohtadele saab ka alla 50-pallise tulemuse või üldse ilma riigieksameid sooritamata. Eestis saab endale ülikoolikoha osta!
Nii istuvadki auditooriumis kõrvuti väga erineva akadeemilise võimekusega isikud ja nõudmised seatakse pigem nõrgemate kui tugevamate järgi.

Jõuamegi teise valukohani - kõrghariduse kvaliteet. Liig paljudel juhtudel ei otsusta tulemust mitte akadeemiline sisu, vaid raha. Tasulise tudengi eksmatrikuleerimine kahandaks õppeasutuse sissetulekut. Nii näemegi, et edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeritakse ülikoolist vaid mõni protsent üliõpilastest.

Lisaks rahastatakse kõrgkoole sõltumata õppetegevuse kvaliteedist ja tulemustest. Õpetust ühtse hinnakirjaga kinni makstes ei sõltu midagi sellest, kas õppejõud on tegelikult tippteadlased ja oma ala spetsialistid või mõnes teises ülikoolis konkurssidel läbi kukkunud keskpärased haritlased. Kavandatud süsteemis on ülikoolidel kõrgema kvaliteedi ja paremate tulemuste eest loota lisarahastamist läbi tulemuslepingute mehhanismi, suurendades samas kõrgkoolide iseotsustamise võimalusi oma akadeemilise nõudlikkuse kujundamisel, jäädes vabaks pearaha kadumise painest.

Vähetähtis ei ole ka ülikoolides toimuva õppetöö tulemuslikkus. Tänased 70 tuhat üliõpilast ja vaid 10 tuhat lõpetajat igal aastal annab 2-3-4 aastaste kraadiõpingute keskmiseks kestuseks 7 aastat! Riikliku koolitustellimuse täitmisel on valdkondi, kus „tegemata töö" ulatub 50 protsendini rahaeraldusest ja kokku on Eesti kõrgkoolid maksumaksjale võlgu üle saja miljoni euro. Ühes Eesti suuremas kõrgkoolis suudab vaid neljandik üliõpilastest täita õppekava täies mahus ja ligi 50% üliõpilastest omandab semestris alla poole ettenähtud õppeainetest. Ilmselt on vaja mingisuguseid muutusi selleks, et motiveerida nii ülikoole kui üliõpilasi tulemuslikumale tööle.

Tasuta kõrghariduse nime all tuntuks saanud reform lähtub eelkõige õiglase ligipääsu põhimõttest. Kõik noored on võrdsed. Kõik tublid ja püüdlikud, kes suudavad täita ühtlased nõuded, saavad õppida tasuta.

Eelneva toetuseks ja selleks, et segamatult õppetööle pühenduda, vajavad meie üliõpilased vajaduspõhiseid toetusskeeme. Tänane stipendiumilaadne õppetoetuste süsteem premeerib üksnes paremaid. Samal ajal on toetuseta üliõpilased, kelle perekondade sissetulek on tagasihoidlikum ja kulutused kõrghariduse omandamiseks kaugel kodust ülejõukäivad. Vajaduspõhise toetussüsteemi sisseviimine, mis eeldatavasti peaks kahekordistama tänast üliõpilastele minevat riigipoolset toetust, on üheks kõrgharidusreformi eelduseks. Vähetähtis ei ole ka uute, sihtotstarbeliste stipendiumide ettenägemine, mis võimaldaks kasvatada üliõpilaste motivatsiooni asuda õppima nendele erialadele, mille järele ühiskonnas on kõige suurem nõudlus.

Vajadus tagada õiglasem ligipääs, hariduse parem kvaliteet ja kõrgkoolide suurem efektiivsus on need põhjused, mis on sundinud kõrgharidusreformi ette võtma.
Reformiga on kaasnenud laialdane arutelu nii põhimõtete kui rahastamismehhanismide üle, mille põhipunktidel järgnevalt peatuksin.

Rahastamine. Õigustatult väidetakse, et Eestis on kulutused kõrgharidusele suhteliselt tagasihoidlikud. Sellest umbes 130 miljonit eurot aastas tuleb riigi ja 40 miljonit eurot erasektori taskust. Gümnaasiumilõpetajate arvu kiire kahanemine vähendab tänase mudeli jätkumisel erasektori rahastamist 40 miljonilt 10 miljonile eurole. Kavandatud muudatuste kohaselt võiks erarahastamise maht jääda 20 miljoni euro tasemele aastaks. Kahaneva erarahastuse ja reformi toetuseks on koalitsioonileppes tagatud lisavahendid, mis vastavalt reformi rakendumisele tõusevad üle 40 miljoni euroni aastas. Mul raske mõista neid kriitikuid, kes ütlevad, et ülikoolide rahaline olukord selle reformi tulemusena halveneb - reform on kavandatud sellisel moel, et kogu sektori rahastamine, mis edaspidi paratamatult demograafilistel põhjustel väheneks, hoopis suureneb.

Reformikavaga ettenähtud üliõpilaste motivatsiooni tõus vähendab ülikooli seinte vahel aega viitvate üliõpilaste osakaalu lühendades lõpetamiseni kuluvat õppeaega. Seeläbi kahaneb üliõpilaste üldarv ja rahastamine ühe tegeliku üliõpilase kohta võiks reformi teostumisel kasvada kuni kaks korda.

On ette heidetud, miks tasuta kõrgharidus ei tähenda kõigile vaba ja täielikult tasuta õpinguid ülikoolis. Enamgi veel, miks ei võta maksumaksja endale kohustust kõiki üliõpilasi ka üleval pidada, toita ja katta. See ei ole võimalik üheski riigis, ka Eestis. See ei oleks õiglane nende suhtes, kes maksumaksjatena panustavad kõrgharidusse, ent ise ega oma laste kaudu sellest hüvest osa ei saa. Õiglane isiklik osalus iga avaliku hüve tarbimisel on mõistlik ja põhjendatud. Eelkõige neid puudutavalt, kelle töine sissetulek võimaldab õpinguid osaliselt rahastada, samuti neid, kelle järeleaitamine nõuab kõrgkoolidelt täiendavaid kulutusi.

On ette heidetud soovimatust üle minna täielikult tasulisele kõrgharidusele. See mõte ei ole realistlik. Enamusel peredest puuduvad võimalused õppekulude kandmiseks rääkimata sellest, et meie traditsioonid, lähiriikide praktika ja rahva hoiakud ei toeta sellist lähenemist.

Kriitikud on ette heitnud seda, miks tasuta õppe õigus laieneb ainult eestikeelsetele programmidele. Olen veendunud, et meil lasub vastutus eelkõige eestikeelse kõrghariduse kestmise ja arenemise eest. Inglise keelne haridus võib aga eesti keelne haridus peab olema kättesaadav. Samas saab vajadusel ka võõrkeelset õpet tasuta läbi viia.

Kõrgharidusreformi arutluse käigus on ette heidetud kiirustamist. Muidugi, muutusi tuleb teha kaalutletult ja vajadusel muudatusi ka edasi lükata. Aga selleks peab igal juhul olema konkreetne põhjus. Kui tegelikku põhjust ei ole, siis ei ole mõtet venitada ainuüksi sel põhjusel, et mõni huviline kardab oma mugavuste kadumaminekut.
Arutluse käigus on saabunud hulgaliselt mõistlikke ja kaalumist väärivaid ettepanekuid. Konkreetsed ettepanekud on jätkuvalt oodatud. Riigikogu ongi see koht, kus erinevad arvamused tuleb seadusandja tahteks vormida, aga otsustamisega ei ole mõtet ka venitada - Jõulud tulemas.

Ainult ühte tahaks loota, muudatused ei tohiks väärata kavandatud kõrgharidusreformi kolme aluspõhimõtet: rahakotist lahutatud õiglane ligipääs kõrgharidusele, kvaliteeti soosiv rahastamine ja toetus kasvanud tulemuslikkusele.

Tasuta kõrghariduse eelnõu jõuab Riigikogu istungitesaali

2011-11-10

Riigikogu täiskogu hakkab tuleval nädalal arutama tasuta kõrghariduse eelnõud. Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul on hea märk, et peale pikalt kestnud arutelusid liigutakse edasi konkreetsete täiendus- ja parandusettepanekute poole.

„Oleme nii Riigikogu kultuurikomisjonis kui ka IRL fraktsioonis kohtunud kõrghariduse erinevate osapooltega, üliõpilastest rektoriteni, lapsevanematest teadlasteni, gümnasistidest era- ja rakenduskõrgkoolideni. Täna saan kinnitada, et oleme põhjalikult analüüsinud tasuta kõrghariduse eelnõud, selle paremaks muutmise võimalusi ja koostöö huvirühmadega on olnud tihe ja tulemusrikas," rääkis Pakosta. „Oleme igati valmis edasi töötama parima eelnõu, parima tasuta kõrghariduse nimel," kinnitas Pakosta.

Pakosta sõnul on oluline, et üliõpilaste sotsiaaltoetused ja tasuta õpe jõustuksid üheaegselt. „On ju arusaadav, et nõudes noortelt suuremat töökust, peame samal ajal vaesemate perede lapsi riigi poolt rohkem toetama. Tasuta kõrghariduse mõte seisneb eeskätt selles, et pere rahakoti suurus ei oleks määrav noore inimese haridusvalikutes. Oleme seda algusest peale rõhutanud ja ka täna on see üks peaküsimusi, kus poliitilist kokkulepet otsitakse. "

Hea märgina tõi Pakosta välja ka asjaolu, et nii üliõpilased kui ka rektorid toetavad tasuta kõrghariduse reformi elluviimist. „Selles on meiega ühel meelel isegi opositsioon, et tänane kõrghariduses vajab muudatusi", sõnas Pakosta.

Esialgsete plaanide kohaselt jõuab eelnõu riigikokku 17. novembril. Muudatusettepanekute tegemise jaoks on aega 10 tööpäeva peale esimese lugemise lõppemist.

Kiisler: haldusreform lähtugu toimepiirkonna mudelist

2011-11-09

Kiisler: haldusreform lähtugu toimepiirkonna mudelist

Täna kohtunud riigikogu IRL-i fraktsioon ja regionaalminister Siim Kiisler tõdesid, et kohalike omavalitsuste tugevdamiseks ja liitumiste kiirendamiseks on vaja astuda jõulisi riigipoolseid samme.

Kiisleri sõnul saab toimiva omavalitsuse aluseks olla toimepiirkonna mudel, mis eelkõige lähtub omavalitsuse regionaalsest tõmbekeskesusest, kus pakutakse kõiki olulisi kohalikke teenuseid.

„Eesti kohalike omavalitsuste süsteem peaks lähtuma põhimõttest, et inimesed saaksid demokraatlike mehhanismide läbi mõjutada oma igapäevase elu korraldamist, nagu töökoht, elukoht ja vaba aeg," rääkis Kiisler.

„Haldusreformi eesmärk on luua Eestis tugevad ja toimivad omavalitsused. Olukord, kus paljud omavalitsused ei ole oma väiksuse ja killustatuse tõttu võimelised tagama oma elanikele kvaliteetseid teenuseid ega professionaalselt täitma neile seadusega pandud ülesandeid ei ole ei riigi, omavalituste ega inimeste huvides," lisas Kiisler.

Kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimehe Aivar Koka sõnul ei ole omavalitsuste vabatahtliku liitumise ja omavalitsuste koostöö propageerimine siiani soovitud tempos läinud. Seetõttu tuleks tema hinnangul just riigil võtta endale reformiprotsessis juhtroll ning koostöös omavalitsusliitudega tuleks täpsustada haldusreformi lähteülesanded.

Samateemaline kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaud toimub 5. detsembril riigikogus, kuhu on kutsutud kõik Eesti omavalitsusjuhid.

IRL on seisukohal, et haldusreform loob kõikides maakondades uusi arengueeldusi ja tagab parema elukvaliteedi üle Eesti.

Eesti ja Serbia siseminister allkirjastasid tagasivõtulepingu rakendusprotokolli

2011-11-09

Siseminister Ken-Marti Vaher ja Eestis visiidil viibiv Serbia siseminister Ivica Dačić allkirjastasid kolmapäeval ebaseaduslikult riigis elavate inimeste tagasivõtulepingu rakendusprotokolli, mis tagab vajadusel kiire tagasivõtumenetluse.

Protokolli allkirjastamise eel tutvustas Vaher Serbia kolleegile siseministeeriumi prioriteete ning kinnitas toetust Serbia integreerumisele Euroopa Liitu. Dačići sõnul soovib Serbia Eesti kogemustest õppida Euroopa Liiduga lõimumisel, IT-lahenduste kasutamisel, ühise hädaabinumbri rakendamisel kui ka organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Samuti tegi Serbia minister ettepaneku sõlmida politseikoostöö leping, mis aitaks koostööd lihtsamalt ja organiseeritumalt korraldada.

Kohtumisel allkirjastasid ministrid tagasivõtulepingu rakendusprotokolli, mis täpsustab tagasivõtu- ja transiidimenetluse protseduure, määrab kindlaks lepingu rakendamiseks pädevad asutused ning reguleerib saatemeeskonna õigusi ja kohustusi taotluse saanud riigi territooriumil väljasaadetava eskortimisel.

Euroopa Ühenduse ja Serbia vahel kehtib ebaseaduslikult riigis elavate inimeste tagasivõtuleping 2008. aastast. Leping kehtestab nende inimeste tuvastamise ja tagasitoimetamise korra, kes ei vasta Serbia või Euroopa Liidu mõne liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele. Tagasivõtuleping annab liikmesriikidele võimaluse sõlmida Serbiaga kahepoolseid rakendusprotokolle.

Lisaks Serbiale on Eesti sõlminud tagasivõtulepingu rakendusprotokolli ka Moldova, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina ning tänavu septembris Venemaaga.

Allikas: Siseministeerium

Haldusreformi kolm põhiküsimust

2011-11-08

Viimased kuu aega on haldusreformi teemal sõna võtnud erinevad teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja muud asjatundjad. On olnud sisukaid analüüse ja ka puusalt tulistamist, palju on räägitud aiast ning palju püütud teemat juhtida ka aiaaugule. Neist aruteludest ja ka varem läbi viidud uuringutest ja analüüsidest on tänaseks välja koorunud kolm peamist küsimust, millele peaks püüdma vastata kõik, kes sel teemal sõna võtavad või seda plaanivad.

Esiteks - kuidas tagada inimestele õigus kaasa rääkida nende igapäevast elu puudutavates küsimustes? Täna elavad inimesed olukorras, kus nende igapäevaste toimetuste kolmnurk - elukoht, töökoht ja vaba aja veetmise võimalused, ei asu enamasti ühes omavalitsuses. Elatakse ühes, poes ja arsti juures käiakse järgmises ning tööl ja koolis sageli suisa ülejärgmises omavalitsuses. Teadlased nimetavad seda toimepiirkonnaks ja enamasti on see suurem tänasest omavalitsusest.

Iseenesest ei ole inimeste suuremas liikuvuses ju midagi halba. Kõigis valdades ei peagi olema kooli, juuksurit, kaubanduskeskust ja muud eluks tarvilikku. Saab sõitma panna koolibussi naabervalda, metsatuka tagant läheb otsetee töökohta maakonnakeskuses ning elul polekski justkui häda. Kõige selle juures on aga üks suur ja põhimõtteline AGA.

Maakond kui toimepiirkond

Aga kuidas on tagatud inimese õigus oma elu mõjutavate otsuste tegemises kaasa rääkida? See peaks olema kohaliku demokraatia nurgakivi. Kui sinu lapse hariduse kvaliteedi määravad kõrvalvalla valijad, siis ei ole see õigus tagatud. Kui selle, kui tihti ja kui hästi on talvel lahti aetud tee maakonnakeskusse, kus sa tööl käid, määrab ära keegi kolmas või neljas, ei ole see õigus tagatud.

Sellisel juhul ei saa rääkida ka toimivast kohalikust demokraatiast. Ja kuigi vahepeal püütakse minivaldu toetada argumendiga, et suuremate omavalitsuste puhul väheneks kohalik demokraatia, on tegelik olukord vastupidine. Inimesel peab olema võimalus kaasa rääkida oma elu puudutavate otsuste tegemisel, oma toimepiirkonna valikute kujundamisel.

Uuringud näitavad, et täna kattub inimese toimepiirkond pigem maakonna kui vallaga. Tänase halduskorralduse juures aga jooksevad minivallad verest tühjaks ja alles ei jää mitte kohalik demokraatia, vaid tühi kest, mida tuleb allesjäänud elanikel üleval pidada.

Teine põhiküsimus, millele tuleb haldusreformi puhul vastata, on omavalitsuste võimekus seal elavate inimeste jaoks midagi ära teha. Hiljuti avaldatud haldusvõimekuse uuringust, aga ka õiguskantsleri ja riigikontrolöri ülevaadetest selgub, et praegu ei suuda omavalitsused väga sageli täita neid ülesandeid, mis neile seadustega pandud on.

Nõrgad omavalitsused

Kardetakse, et kui omavalitsused on suuremad ja tugevamad, siis teenuse kättesaadavus halveneb. Aga ega teenus ei ole ju see, kui inimene kutsutakse vallavalitsusse mingid blanketti täitma. Teenuse all tuleb mõista ikka seda, et vanainimesel aitab keegi puud ahju ette tuua, et lumesahk lükkab talvel tee puhtaks ja käib buss, millega minna arsti juurde või poodi. Ja nende kvaliteet ei sõltu vallavanema töökabineti asukohast.

Ühe lahendusena pakuvad haldusreformi vastalised, et võtame siis omavalitsustelt ära kohustuse neid teenuseid osutada. Võtame ära kohustuse korraldada hariduselu, teehoolet, sotsiaalhoolekannet, ühistransporti. Teoorias on see muidugi tehtav, AGA...

Aga kes neid teenuseid siis inimestele osutab? Kes lükkab talvel tee lahti? Naabervald? Riik? Mõlemad on võimalikud, aga see tähendab, et ka lumekoristuse raha liigub sinna. See tähendab, et ka otsused, kuidas ja kui tihti teid koristada, tehakse mujal ja kohalikel inimestel kaob võimalus neid otsuseid kuidagi mõjutada. Paratamatult tekib küsimus, et millega siis üldse kohalik omavalitsus tegeleb? Mitte millegi tegemisest pole aga elanikel kasu, isegi kui seda teha hästi lähedal ja hästi kohalikult.

Riik peab sekkuma

On selge, et Eesti vajab tugevaid omavalitsusi. Kohalikud inimesed vajavad tugevat omavalitsust. Ja et suuremad on tugevamad, sellega nõustuvad isegi kõige tulihingelisemad haldusreformi vastased. Suuremal omavalitsusel on rohkem võimalusi teenuste osutamiseks, on võimalus palgata pädevamaid inimesi. Suuremal omavalitsusel on võimalik ka investeerida tööstusaladesse, teedesse, haridusse, et luua ettevõtetele sobivamaid tingimusi. See omakorda tähendab aga töökohti. Just neid aga inimesed vajavadki.

Siit koorubki välja kolmas haldusreformi võtmeküsimus. Missugune on omavalitsuste tugevdamise juures riigi roll? See on ka koht, kus koalitsioon pole praeguseks veel üksmeelt leidnud. IRLi seisukoht on, et riik ei saa olla lihtsalt kõrvaltvaataja, vaid peab vajadusel ka ise omavalitsusi ühendama. Riik ei saa vaadata, kuidas nõrgad omavalitsused jäävad järjest nõrgemaks, vaid riigi kohustus on sellistel puhkudel ka sekkuda.

Ma ei süüdista selles praeguseid valla- ja linnajuhte - nad on tublid inimesed ja tegutsevad väga sageli oma võimete ja võimaluste piiril. Selleks aga, et suurendada võimalusi ja võimekust midagi ka reaalselt ära teha, tuleb praegused omavalitsused muuta suuremateks ja tugevamateks.

Just need on küsimused, millele vastates saab lahti harutada ka haldusreformi sasipuntra. Just neis küsimustes tuleb leida ka poliitiline üksmeel. Sest ainult nii on võimalik liikuda edasi ühtsema ja tugevama omavalitsussüsteemi poole, mis tasakaalustab keskvõimu ja kus on tagatud ka kohalike inimeste peamised õigused. Kohaliku identiteedi ja kogukonnatunde kandjaks võib aga edukalt olla külaselts.

Laar kohtus USA asekaitseministriga

2011-11-08

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Pentagonis USA asekaitseministri Michèle Flournoyga, kes tunnustas Eestit kaitse-eelarve plaanitava suurendamise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

Laari ja Flournoy kohtumisel arutati muuhulgas Eesti ja USA vahelise kahepoolse kaitsekoostöö, kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumise, NATO kollektiivkaitse, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbeoperatsiooniga seotud küsimusi.

USA asekaitseminister Flournoy tänas kohtumisel Eestit kaitse-eelarve plaanitava tõstmise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis on praegusel keerulisel ajal eeskujuks kogu NATO-le. Samuti tunnustas Flournoy Eestit märkimisväärse panuse andmise eest välisoperatsioonidel ja küberkaitse arendamisel.

Kaitseminister Laar ütles pärast kohtumist, et NATO liikmena on Eesti huvitatud mitte ainult julgeoleku tarbimisest, vaid ka julgeolekusse panustamisest. „Küberkaitse on hea näide valdkonnast, kus Eesti arvamused on oodatud ja arvestatud ning kus Eestit peetakse üheks „NATO suurtest"," ütles Laar.

Täna külastab kaitseminister Laar ka Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Allied Command Transformation) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrial'iga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja väejuhatuse koostööga seotud küsimusi.

Tunne Kelam: Tosina aasta pärast on mõeldav rongisõit Tallinnast Poola vähem kui viie tunniga

2011-11-08

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas kinnitas täna Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmetele, et Komisjon on poliitiliselt kui ka tehniliselt valmis osutama igakülgset toetust Rail Baltica projekti elluviimisel.

Kallas nimetas transpordikoridoride rajamist ja tõhustamist Euroopa ida - ja keskosa vahel üheks Euroopa Komisjoni tähtsamaiks prioriteediks. Balti raudteekoridor kuulub sellesse eelistusse.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Rail Baltica projekti osas toimunud suur edasiminek.

"Tänane kohtumine sümboliseerib paari aastaga aset leidnud positiivset arengut," tõdes Kelam.

"Balti-Euroopa saadikuühendus sai Kallaselt veenva kinnituse, et projekti rakendamine ei jää Euroopa Komisjoni taha," ütles Kelam. "Samas kuulasime ära Rail Baltica esimese täiemahulise tasuvusuuringu tulemused, millega nimetatud projekt ei hõlju enam poliitiliste soovunelmate vallas, vaid on omandanud reaalse ja konkreetsetele analüüsidele tugineva ilme."

Siim Kallas rõhutas, et Rail Baltica on esmajoones liikmesriikide omavahelise koostöö projekt, millele Komisjon saab kõigi tema käsutuses olevate vahenditega kaasa aidata. Komisjoni transpordivolinik uskus, et Euroopa Liidu vahendite osakaalu projekti rahastamisel on võimalik tõsta oluliselt üle 50%.

Optimaalse variandi puhul oleks projekteeritud variantidest lühim, 728 km pikkune raudteeliin Tallinnast Poola läbitav reisirongidele umbes 4,5 tunniga (kiirusel 170 km tunnis) ning kaubarongidele umbes 10,5 tunniga (kiirusel 68 km tunnis). Parimal juhul võiks see teoks saada tosina aastaga. Samas on visandumas teine projekt rajada Varssavit ja Berliini ühendav rongiliikluse kiirkoridor.

Tunne Kelami väitel on Euroopa Parlamendi saadikud valmis projektile kõigiti kaasa aitama. "Kõik oleneb nüüd liikmesriikide valitsuste tahtest Rail Balticut rahastada ning selleks koostööd teha," ütles Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. "Eesti on selleks head eeskuju näidanud." Kallase sõnul on liikmesriikidel tarvis moodustada vastavad üksused projekti koordineerimiseks.

Saadikuühendused on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Balti-Euroopa saadikuühendus, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega. Tunne Kelam valiti selle töörühma esimeheks 2009. aastal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Facebook/Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Sester: kohalikud omavalitsused on muutunud üha jõukamaks

2011-11-08

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri (IRL) sõnul on viimase 7 aastaga kohalike omavalitsuste tulubaas suurenenud 1,7 korda. Kui 2004. aastal laekus omavalitsustele üksikisiku tulumaksust 5,5 miljardit krooni (352 miljon eurot), siis 2010 oli laekumine 9,5 miljardit krooni (607 miljon eurot).

„Fakt on, et omavalitsuste tulubaasi kasvu ei ole suutnud ära süüa ka inflatsioon. Tarbijahinnaindeks on viimase 7 aasta jooksul suurenenud 1,4 korda, samal ajal kui omavalitsuste tulubaas on suurenenud 1,7 korda. Tulubaasi kasvutempo ületab tarbijahinnaindeksi tõusu ligi 20 protsendi võrra," rääkis Sester.

„Samuti on suurenenud riigi investeeringud omavalitsustele. Lisaks otsetoetustele suunab valitsus tuleval aastal kohalikele omavalitsustele täiendavaid finantsressursse saastekvootide müügist saadud vahendite ja välistoetuste arvelt. Selle abil tehakse korda palju avalikke asutusi koolidest lasteaedadeni. Suureneb ka kohalikele teedele eraldatavad summad 40 protsenti, mis on valdkondade lõikes järgmise aasta riigieelarves üks suurimaid kasvunumbreid," ütles Sester.

Rahanduskomisjoni esimehe hinnangul tuleb aga jätkuvalt tähelepanu pöörata sellele, et kõik tulevased kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamised baseeruksid konkreetsetel katteallikatel.

„Kindlasti ei tohi minna riik seda teed, et hakkame omavalitsuste tulubaasi tõstma laenatud raha arvelt. Pikemas perspektiivis oleksid sellel hukatuslikud tagajärjed, mida näitab ka tänane Euroopa võlakriis," lisas ta.

Sesteri hinnangul on valitsuse prioriteetseid eesmärke tagada kohalike omavalitsuste jätkusuutlik areng nii majanduslikult kui ka poliitiliselt.

Laar: me ei lase piirata oma internetivabadust

2011-11-07

Kaitseminister Laar rõhutas USA-s küberjulgeoleku konverentsil peetud ettekandes küberkaitsealase koostöö vajadust kaitsmaks oma vabadust ja põhiõigusi.

Kaitseminister Laar esines täna kõrgetasemelisel Eesti Kaitseministeeriumi ja mõttekoja Center for Strategic and International Studies ühiselt korraldatud küberjulgeoleku konverentsil, kus tutvustas muuhulgas Eesti kogemust küberrünnakute ja -ohtudega toimetulemisel.

Minister Laar keskendus oma sõnavõtus sellele, kuidas internet on tänapäeval võimsamaid vabadusekandjaid. "Sageli on autoritaarsete riikide rünnakute eesmärk sundida meid sammudele, mis piiraks internetivabadust - seda me juhtuda ei lase," ütles kaitseminister Laar.

Laari sõnul saab julgeolekut ja turvalisust küberruumis tagada vaid koostöös, mis põhineb neljal sambal. 1. Riigi koostöö kodanikega suurendamaks eraisikute arvutite turvalisust pahavara eest. 2. Riigi koostöö erasektoriga, mille heaks näiteks on Eestis tegutsev küberkaitseliit. 3. Riigiasutustevaheline koostöö, et kindlustada riigi kui terviku võime kaitsta end küberruumis. 4. Rahvusvaheline koostöö, mis peab kindlustama, et suudame üheskoos astuda vastu piiriülestele ohtudele, sest teist võimalust meil pole.

Konverentsil esines ka endine USA asekaitseminister William Lynn, kes tänas Eestit küberjulgeoleku alal võetud liidrirolli eest ja rõhutas, et küberrünnakud on reaalne oht, mis süveneb. Sõjaliste ohtude kõrval rõhutas Lynn küberrünnakute potentsiaalse majandusliku kahju ulatust.

Homme kohtub Laar USA asekaitseministri Flournoyga, kellega arutatakse NATO tuleviku ja kaitsekuludega, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimusi.

Samuti külastab kaitseminister Laar Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Supreme Allied Command Transformation - SACT) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrialiga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja SACT-i koostööga seotud küsimusi.

Kaia Iva: ka poliitikud olgu võrdõiguslikkuses rohkem eeskujuks

2011-11-07

IRL-i Riigikogu fraktsiooni aseesimehe Kaia Iva sõnul ei tule soolise võrdõiguslikkuse olukorra halvenemine viimastel aastatel talle üllatuseks.

„On jäänud mulje, et eelkõige ollakse valmis rääkima vähemuste õigustest, kuid naiste potentsiaali rakendamine ning võrdsete võimaluste tagamine on jäänud täna tahaplaanile," rääkis Iva.

Tema sõnul ei ole ka erakonnad ise oma tegevusega olnud mitte alati kõige paremaks eeskujuks.

„Kui 2007. aasta riigikogu valimistel sai mandaadi 24 naist, siis 2011. aastal vaid 20. Erakondade koostatud üldnimekirjade alusel said riigikogu koha 2007. aastal 7 naist ja 19 meest, kuid 2011. aastal üksnes 2 naist ja 17 meest, sest nimekirjade etteotsa paigutati peamiselt meeskandidaadid," selgitas Iva.

„On näha, et Eesti erakonnad vajavad ühiskondlikku survet, et nad pakuksid nais- ja meeskandidaatidele võrdseid võimalusi. Sookvootide kehtestamise vajalikkusesse ma ei usu, mistõttu loodan, et võrdsete võimalusteni jõuame aegamööda aruka mõttevahetuse teel," rääkis Iva.

Äsja avaldatud Maailma Majandusfoorumi (WEF) soolise võrdõiguslikkuse aruandest selgub, et Eesti on soolise võrdõiguslikkuses osas 135 riigi hulgas 52. kohal.

Helir-Valdor Seeder: Maaelu kahaneb paratamatult

2011-11-07

Eesti ajaloos pole kunagi maale ehitatud nii palju koolihooneid ja -võimlaid kui viimase 20 aasta jooksul. Sellist võrgustikku ei jõua aga ühiskond ülal pidada, sest maal ei teki uusi töökohti.

Pärast iseseisvuse taastamist on palju räägitud kahanevast maaelust ja inimeste lahkumisest linnadesse. Otsitakse põhjusi ja süüdlasi. Juuresolev tabel tõestab, et sõltumata maaelu-, regionaal- ja põllumajanduspoliitikast ning riigikorraldusest kahaneb maaelu kogu Euroopas. Eesti suhteliselt stabiilne statistiline maaelanike arv on seletatav asjaoluga, et elanike arvu vähenemise maakondades tasandab elanike arvu kasv suurlinnasid ümbritsevates valdades. Näiteks Viljandimaa elanike arvu vähenemise 65 000-lt 52 000-le tasandab Viimsi valla elanike kasv 5000-lt 16 000-le. Iseasi, kas Viimsi vald, kus 1991. aasta 6000 hektarist põllumaast on järele jäänud 50, on vald või linn ja kas Peetri küla on ikka Eesti suurim küla või hoopis Tallinna linnaosa. Tabelist on näha, et traditsiooniline hajaasustus Eestimaal likvideeriti aastatel 1950-1990. Inimesed koondati korterelamutega keskasulatesse ja nad lahutati looduslähedasest maa-elulaadist. Korterelamutes puudusid maaelu eelised, aga ka linnaelu võimalused. Nõukogudeaegne planeerimine Eestis lähtus sotsialistliku tootmise vajadustest, kus inimene oli pelgalt tööjõuressurss. Esmalt määrati tootmiskomplekside (laudad, sigalad, kanalad, kuivatid, töökojad) asukohad ja seejärel nende teenindamiseks vajaliku tööjõu (lüpsjad, karjakud, traktoristid) elamud-asulad. Väiksemate lautade-sigalate lähedusse ehitati korterelamu, suurfarmide teenindajad olid majandite keskasulad. Tööle ja koju liiguti majandi bussiringiga. Näiteks Viljandimaal kaardistasin ma 43 nõukogudeaegset laut-elamu kooslust, lisaks keskasulad.

Ühiskondliku korra muutusega (maa-, omandi- ja põllumajandusreform ning talude teke) ja nüüdisaegse tehnoloogia kasutuselevõtuga muutusid tootmiskohad ja inimeste liikumine ning elukohad. Paljud endised tootmiskompleksid suleti. Sunnismaised kortermajade elanikud maal jäid tööta, valikuvõimalused puudusid. Lähitulevikus võib prognoosida veel tuhandete inimeste lahkumist, enamasti linnadesse, vähem
hajaasustusse. Lisaks peame arvestama, et vaid üksikutes Euroopa riikides on maaelanike osakaal veel nii suur kui Eestis. Mis jõuga hoiame eestlased maal, kui meist võrreldamatult paremini väljaarendatud maaelu ja taristuga ning suuremate põllumajandustoetuste ja jõulisema regionaalpoliitikaga riikides (Soome, Rootsi, Holland jt) lahkutakse massiliselt linnadesse? Kui aastail 1950-1990 koliti Eestis hajaasustusest keskasulatesse ja linnadesse, siis alates taasiseseisvumisest lahkutakse valdavalt keskasulatest ja väikelinnadest (ka maakonnakeskustest) suurlinnadesse või nende lähedale maale.

Peamised ümberkolimise põhjused on sobivate töökohtade puudumine ja õppimaasumine kõrgkoolidesse. Põllumajanduse kiire arengu (mitte kiratsemise, nagu teadmatusest väidetakse) tulemusena kadusid maal tuhanded töökohad. Tänapäeval teevad kümme inimest koos
tehnikaga ära saja nõukogudeaegse inimese töö. Kadunud on ka parteisekretärid, ametühingukomiteede esimehed, spordimetoodikud ja kaadriinspektorid. Võimekad noored lähevad linna kõrgkoolidesse. Õppimise ajal asuvad nad seal tööle, soetavad korteri, loovad perekonna ja tekivad uued sõbrad. Kooli lõpuks on nad linnakeskkonnaga seotud ja tagasipöördumine kodukülla vähetõenäoline. Nii "kaovad" võimekad maanoored linnadesse. See on osa linna fenomenist.

Kas oluliselt heldem maaelu rahastamine tooks lahenduse? ELi praktika ei kinnita seda. Euroopa Liit on suurima osa oma ühisest rahast suunanud maaelu ja põllumajanduse arengusse (1970.-1980. aastatel kuni 70%, praegu 39%), kuid Euroopas toimus ikkagi kiire linnastumine. Sellega ei taha ma väita, et maaelu ei peaks arendama, vaid hoopis seda, et koolide, lasteaedade, haiglate, kultuurimajade, võimlate jt sotsiaalobjektide rahastamisega pole võimalik asendada töökohti. Sobivad ja tasuvad töökohad on eelduseks heaolule ja ükskõik millise piirkonna arengule. Tegelikku olukorda ja prognoositavat arengut ei tohiks eitada ning nendega tuleb pikaajaliste investeeringute puhul arvestada. Unistusi ja soovitut ei tohiks tegelikkuse pähe võtta. Töökohti luuakse suuremates linnades, aga sotsiaalobjekte ehitame enamasti maale. Eesti ajaloos pole maale ehitatud niipalju koolihooneid ja -võimlaid nagu viimase 20 aasta jooksul. Sellist avalike hoonete võrgustikku suudame tulevikus üleval pidada ainult sisulise tegevuse kokkutõmbamise ja avalike teenuste koondamisega keskustesse, mis Eestis kahetsusväärselt ongi toimunud.

Eesti ainus tegemata reform on omavalitsuste piiride muutmine. Omavalitsuste piirid jäid muutmata aastatel 1990-1992, kui külanõukogud ja linnade täitevkomiteed nimetati ümber vallaja linnavalitsusteks ning neile anti omavalitsuslik staatus. Varem ainult sündide-surmade
registreerimise ja formaalselt eluruumide eraldamisega tegelenud külanõukogud ja täitevkomiteed said iseseisva eelarve ja tulubaasi, võtsid üle elamu- ja kommunaalmajanduse, sotsiaalelu, linnatranspordi, hariduse jt valdkondade korraldamise. Nõukogudeaegsed piirid, mille
aluseks olid kolhooside ja sovhooside piirid, jäid aga muutmata. Ühendamata jäid isegi rõngasvallad, väike linnaline asula ja selle tagamaa. Tulemuseks oli killustatus, ebaõiglus ja ebamajanduslikkus. Näiteks hakkasid kogu piirkonda teenindavad koolid kuuluma ainult ühele omavalitsusele, kes üksi otsustas kooli arenguküsimuste üle. Hulgaliselt konflikte ja mõttetut bürokraatiat tekkis omavahelise arvlemise tõttu. Seega võib öelda, et aastatel 1990-1992 tegime valestardi, mida pole tänaseni parandada suutnud. Viimastel nädalatel on liikvele lastud jutt, justkui oleks Eesti valdade piirid pärit muinasajast või isegi varasemast perioodist. No tule taevas appi! Iga ajalootunnis käinud õpilane teab, et kihelkonnad ja maakonnad (välja arvatud mõned nõukogudeaegsed rajoonid) on tunduvalt vanemad kui külanõukogudest moodustatud tänased Eestimaa vallad. Räägitakse, et piirid pole omavalitsuste puhul olulised, hoopis tähtsamad on ülesanded ja rahastamine. Lora! Kogu maailmas, sealhulgas Euroopas ja Eestis, mõeldakse piire mööda. Euroopa Liidus mõeldakse eelkõige liikmesriikide piire mööda, eriti ilmekalt väljendub see eelarvearuteludel. Ma pole täheldanud ühtegi riiki, kes lähtuks maailmavaatest, ikka oma piiridega lõppevast kasust või kahjust. Sama seis on Eestis. Näiteks Viljandimaal tekkis ühinemiste kaudu kolm omavalitsust - Suure-Jaani, Karksi ja Abja vald. Samad seadused, sama tulubaas, isegi samad inimesed volikogudes, aga mõtlemine ja otsused enne ja pärast ühinemist täiesti erinevad. Eesti omavalitsuste ühinemise praktika kinnitab, et ühise mõtlemise ja perspektiivse otsustamise tagab ühinemine, mitte lõputu koostöö. Killustunud ja üle jõu käiva koolivõrgu põhjuseks on killustunud ja üle jõu käiv omavalitsussüsteem. Naiivne on loota - ja vastutustundetu süüdistada kohalikke poliitikuid -, et omavalitsused vabatahtlikult ühineksid. Üheski Euroopa riigis pole haldusreform toimunud vabatahtlikult, vaid ikka keskvalitsuse vastutusel. Endise justiitsministri ettepanek rahvahääletuse kohta haldusreformi küsimuses ei ole hea mõte. Emotsionaalne ja üldsõnaline rahva arvamus ei aita meid kuidagi edasi. See poleks ka õiglane, sest 70 protsenti otsustajatest on linnarahvas. Miks peaks Lasnamäe elaniku arvamus olema aluseks haldusreformile Kagu-Eestis? Suvaline omavalitsuste ühinemine ei vii meid edasi, vaid ainult läbimõeldud ja terviklik reform, mis saab toimuda vaid keskvalitsuse initsiatiivil ja vastutusel ning parlamendi enamuse toel. Seepärast pole alternatiivi poliitilisele kokkuleppele erakondade vahel. Parim, mida mittepoliitikutest arvamusliidrid teha saavad, on toetada haldusreformi ettepanekuid, reformimeelseid poliitikuid ja erakondi. Mina seda tuge IRLi liikmena piisavalt tundnud ei ole.

Haldusreform pole imerohi, mis lahendaks kõik meie maaelu kitsaskohad, aga eeldus paljude probleemide lahendamisele ja jõukohasele valitsemisele on see küll. Eesti pole veel heaoluriik, kus olulisi ümberkorraldusi võib määramatusse tulevikku lükata. Väikese ja arenevana peame kiiremini astuma, et jõukamatele järele jõuda.

Helir-Valdor Seeder

Allikas: Eesti Ekspress 03. november 2011

Maarahvastiku osakaal, % muutus

Riik            1960 1970 1980 1990 2000 2010 1960-2010
Küpros        64,4 59,2 41,4   33,2 31,4   29,7    -34,7
Leedu         60,5  50,4 38,8   32,4 33      32,8     -27,7
Soome        61,9   49,7 40,2   38,6 38,9 36,1    -25,8
Portugal      65     61,2 57,2   52,1 45,6   39,3    -25,7
Slovakkia    66,5   58,9 48,4   43,5 43,7   43,2    -23,3
Holland      40,2    38,3 35,3   31,3 23,2   17,1    -23,1
Hispaania    43,4   34     27,2   24,6 23,7   22,6    -20,8
Sloveenia   71,8    63     52      49,6 49,2   52      -19,8
Kreeka       57,1   47,5   42,3   41,2   40,3   38,6   -18,5
Iirimaa      54,2   48,3   44,7   43,1   40,9   38,1 - 16,1
Prantsusmaa38,1 28,9 26,7   25,9   24,2    22,2 -15,9
Läti          47,1   39,3    32,9   30,7   31,9   31,8   -15,3
Tšehhi      40,5   35,6   24,8    24,8   26     26,5    -14
Taani        26,3 20,3    16,3    15,2   14,9   12,8    -13,5
Poola        52,1 47,9    41,9    38,7    38,3 38,8    -13,3
Luksemburg30,4 25,6   20       19,1    16,2 17,8    -12,6
Ungari       44,1   39,9   35,8     34,2   35,4   31,7   -12,4
Rootsi       27,5   19     16,9     16,9    16      15,3   -12,2
Eesti        42,5    35,1   30,3    28,9    30,6    30,5   -12
Inglismaa 21,6    22,9   12,1    11,3    10,6    9,9     -11,7
Itaalia       40,6   35,7   33,4   33,3    32,8    31,6    -9
Belgia       7,5     6,2    4,6      3,6      2,9      2,6     -4,9
Malta        9,9    10,3   10,2    9,6      7,6      5,3     -4,6
Austria     35,3   34,7 34,6    34,2     34,2    32,4    -2,9
Saksamaa 28,6   27,7  27,2    26,9     26,9    26,2    -2,4

Allikas: World Development Indicators (WDI), data.worldbank.org

Kaitseminister Laar külastab USA-d

2011-11-06

Kaitseminister Mart Laar on esmaspäevast kolmapäevani visiidil Ameerika Ühendriikides, kus kohtub USA asekaitseministri Michèle Angelique Flournoy-ga ning külastab NATO Arendamise Väejuhatust Norfolkis.

Homme esineb kaitseminister Laar mõttekojas Center for Strategic and International Studies peetavalt küberkaitse-teemalisel seminaril ettekandega Eesti senisest kogemustest küberkaitse vallas.

Teisipäevasel kohtumisel USA asekaitseministri Flournoy'ga tulevad arutluse alla NATO tuleviku ja kaitsekuludega, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimused.

Norfolkis külastab kaitseminister Laar NATO Arendamise Väejuhatust (Supreme Allied Command Transformation, SACT) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrial'iga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja SACT-i koostööga seotud küsimusi.

Luus: Keskerakond likvideeris Tallinna Kultuuriseltside Teabekeskuse

2011-11-06

Tallinna linnavoliniku Andres Luusi (IRL) sõnul annab neljapäeval volikogus vastu võetud Kultuuriseltside Teabekeskuse tegevuse lõpetamine suure hoobi seal tegutsevale 14 seltsile ja ühingule liikmeskonnaga üle poole tuhande inimese. „Linnavalitsuse poolt on eriti küüniline kultuuripealinna aastal kaotada ainus kindel tugi, millele need seltsid toetuvad. Otsus võeti vastu kiirustades ning ilma seltsidega konsulteerimata," ütles Luus IRL fraktsiooni teatel.

Luusi sõnul on ka häbematu abilinnapea Mihhail Kõlvarti poolne põhjendus, et tegemist on kulude kokkuhoiuga. „Linn hoiab antud juhul nelja inimese koondamisest kokku ligi 20 000 eurot aastas. Samal ajal on sihtasutuse Tallinn 2011 kahe nõukogu liikme palk 75 000 eurot aastas. Kui abilinnapea tahab kulusid kokku hoida, siis alustagu viimasest," sõnas Luus.

"Suure tõenäosusega on Kultuuriseltside Teabekeskuse likvideerimise järgmiseks etapiks neile mõeldud Sakala 14 hoone müük, mis tähendab seltside tõstmist tänavale," tõdes Luus.

Tallinna Kultuuriseltside Teabekskuses täna tegutsevad seltsid ja ühingud: Tallinna Võru selts, Muhu selts, Seto Lauluselts „Siidisõsarõ", MTÜ Seto Laulu- ja Tantsuselts „Hõpõhõim", Mulgi selts, Tallinna Saarlaste Ühendus, Mittetulundusühing Sõrulaste ühing, Saksa-Eesti Ühing, EESTI FILMI- JA VIDEOAMATÖÖRIDE ÜHING, Tallinna Fotoklubi, Idamaa rahvaste kultuuritraditsioonide klubi, Lauluklubi, Tervise klubi, Kohtumiste klubi.

IRLi fraktsioon hääletas istungil antud eelnõu vastu.

Karksi-Nuiast saab nüüd sõita tolmuvabalt Ruhja

2011-11-04

Möödunud kuul avati Lilli tee ja nüüd saab lõpuks tolmuvabalt Nuiast Ruhja ja soovi korral sealt edasi ka Valmierasse sõita. Eesti poolel sai kõvakattealla kokku 14 kilomeetrit teed - Nuiast Äriküla ja Lilli kaudu Läti piirini. Lätlased panid kõvakatte ligi 8-kilomeetrisele teelõigule ja remontisid üle 6 kilomeetri vana asfaltteed. Kokku läks teedeehitus maksma üle 3 miljoni euro. Sellest 85 protsenti saadi Euroopa Regionaalarengufondist ja 15 protsendiga toetati teedehitust riiklikest vahenditest. Projekt näitas, et eestlased ja lätlased oskavad oma ühishuvisid ellu viia ja üle riigipiiride koostööd teha ning Euroopa Liidu rahalisi toetusvõimalusi kasutada.

Uus tee aitab parandada piiräärsete elanike liikumisvõimalusi ning soodustab läbikäimist lõunanaabritega. Kindlasti omab tee ka majanduslikku tähendust, kuna seda mööda toimuv kaubavahetus peaks oluliselt tihenema. Vaatamata ülemaailmsele majanduskriisile oleme Eestis ja ka Viljandimaal viimase nelja aasta jooksul panustanud teedeehitusse rohkem rahalisi vahendeid kui kunagi varem.

Äramärkimist väärib ka Nuiat läbiva Valga-Uulu maantee renoveerimine mõned aastad tagasi ning Karksi ja Nuia vahelise autotee uuendamine ning kergliiklustee rajamine. Viimast mööda on võimalik ka jalgsi turvaliselt Nuiast Karksi ja tagasi liikuda. Seal on võimalik jalgrattaga sõita, rulluisutada ja kepikõndi harrastada.

Maaelu toetamine taristu arendamise kaudu Karksi vallas ja kogu Mulgimaal jääb kindlasti ka tulevikus meie prioriteediks, sest korrastamist vajavaid teid, side- ja elektriliine jätkub maapiirkondades veel aastakümneteks.

Helir-Valdor Seeder

Põllumajandusminister
Allikas: Karksi Sõna nr 10 November 2011

Seeder: meie toidulauale peab jõudma rohkem mahetoitu

2011-11-04

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas täna Võrumaal Nursis toimuval konverentsil, et vaatamata mahesaaduste populaarsusele tarbijate seas, on jätkuvalt takistuseks mahetöötlemise mahajäämus.

„Mahepõllumajandussaaduste tootmisega tegelevate ettevõtete arv ja mahepõllumajandusliku maa suurus on Eestis pidevalt suurenenud. See on kahtlemata kiiduväärt tendents, samas on jätkuvalt muret tekitav töötlemise mahajäämus, mistõttu ei jõua lõpptoodang mahedana sageli tarbijani. Mahetoodete turuosa on Eestis kõigest 0,26%," ütles Seeder.

Põllumajandusminister nentis, et uue Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika kujundamisel tuleb kindlasti senisest enam läbi mõelda, kuidas toetada mahepõllumajandust selliselt, et rohkem mahetoodangut jõuaks tarbijani.

2011. aasta novembrikuu alguse seisuga on Eestis mahepõllumajanduse registris üle 1400 mahetootja, kellel on mahepõllumajandusmaad ligi 130 000 hektarit, mis moodustab 14% kogu põllumajandusmaast. 2010. aastal moodustas maheteravili 2,1% kogu teraviljasaagist, mahepiim 1,7% piima kogutoodangust ning maheliha 1,6% kogu Eesti lihatoodangust.

Mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid" toimub täna, 4. novembril Võrumaal Nursis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti tahab põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha

2011-11-04

Põllumajandusminister Helir Valdir Seeder märkis valitsuse pressikonverentsil, et järgmise eelarveperioodi lõpuks peaks otsetoetused Eesti põllumeestele ulatuma 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, see tähendaks Eesti põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha.

Täna moodustavad otsetoetused Eesti põllumeestele 45 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Euroopa Komisjon on eesmärgiks seadnud, et kusagil ei tohiks toetuste määr olla alla 90 protsendi keskmisest, millal selleni jõutakse on aga tänaseni lahtine. Eesti seisukoht on, et selleni peaks jõudma järgmise finantsperioodi jooksul, ehk siis aastaks 2020.

«Eesti on kõige suurem Euroopa põllumajandusriik, meil on kõige rohkem põllumaad elaniku kohta,» rääkis minister. «Eesti on suur riik. Koos Hiina ja Indiaga elab siis enam kui kolmandik maailma elanikest,» toonitas minister Eesti olulisust.

Allikas: Postimees Online 03.11.2011

Eesti tahab põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha

2011-11-04

Allikas: Postimees Online 03.11.2011

Inimarengust, võlakriisist ja läbisaamisest Lätiga

2011-11-03

Eesti inimarengu aruande koostajad on ühtaegu ka head poliitikud selles mõttes, et kui mõned eelmised aruanded kiskusid toonut minoorseks, siis seekordne tõstab pigem eneseuhkust. Nii on see tänu võrdlusfookusele, mis on tehtud Läti ja Leeduga. Meil läheb neist palju paremini.

Loodame siiski, et ka edaspidi kannustab meid tahe kõrgelt arenenud riikidele järele jõuda. Ühel pildil, mida aruande peatoimetaja Marju Lauristin riigikogu ees demonstreeris, rippus kõrge inimarenguga riikide esitosinas Kreeka. See pildistus oli küll pisut varasem: mull püsis, võlakriis veel ei räsinud. Tegelikult on päris huvitav vaadelda, kuidas hakkab võlakriis lähiaastatel Euroopa eri riikide inimarengut mõjutama. Meil võib olla eeldusi oma positsiooni parandada, kuid peamiselt selle arvel, et teisi tabavad tugevamad tagasilöögid.

Tegelikult on Eesti autoriteet ja positsioon nii eurotsooni kui ka laiemalt Euroopa Liidu riikide hulgas ootamatult kõrgele kerkinud. Seda lihtsalt sellepärast, et me saame hakkama. Meie rahandus on korras, võrreldes nende riikidega, kellest me inimarengus seni tunduvalt maha jääme. Ma pole kindlasti ainus eestlane, kes on viimastel nädalatel sel teemal väliskolleegidelt komplimente kuulnud. Olen ikka vastanud, et jah, kõik on hästi, ainult meie inimesed saavad palju vähem palka, kui saadakse nendes riikides, kellele meid eeskujuks seatakse. Ometi on olemas lootus, et range rahapoliitika hakkab ka dividende tooma.

Muide, nii on see ka varem olnud. Inimarengu aruandes avaldas mulle muljet leedulase Zenonas Nõrkuse artikkel, mis analüüsib neid lähtepõhjusi, miks on Eestü viimase kahekümne aasta jooksul Lätist ja Leedust paremini läinud. Meie kure erastamine ei jätnud palju võimalusi korruptsiooniks. Raskuste kiuste hoiti riigieelarve tasakaalus ja koguti erinevalt lõunanaabritest isegi reservid, mis eelmise kriisi ületamiseks marjaks ära kulusid. Meie panganduse konsolideerumine ja välisinvesteeringute sissevool oli tõhusam. Lõpuks on ka meie poliitilised otsused olnud paremini prognoositavad ja tõeliselt rasketel momentidel kõigi vastuolude kiuste ka üsna üksmeelsed.

Kunagist loosungit "Plats puhtaks!" meenutatakse meil tihti .irooniliselt. Seevastu Nõrkus kõrvaltvaatajana arvab, et selle järgi tegutsemine oligi suurel määral edu alus, sest nii suutsime me Nõukogude pärandist kiiremini vabaneda.

Kui Läti ja Leedu olukord on meist halvem, siis ei tohi see meid sugugi lohutada. Vastupidi, see on ohu märk. Kui Hando Runneli "ei saa me läbi Lätita" poeesia keelest poliitika keelde tõlkida, siis tähendab see lihtsalt seda, et iseseisev ja tugev Läti rahvusriik on Eesti iseseisvuse parim tagatis.

Madal sündimus ja väljaränne ohustavad kõiki kolme riiki. Kui probleem on Leedus ja Lätis teravam kui meil, siis peame endale meenutama, et meie tagamaa on veel kitsam, oleme kõige väiksem rahvas. Inimarengu aruanne pöörab esimest korda eraldi tähelepanu keeltele ja keelepoliitikale. Meie keelte staatus on kahekümne aasta jooksul küll tõusnud, kuid omakeelse kõrgkooli, teadusterminoloogia ja kultuurivara säilitamine pole muutuvas maailmas kerge ülesanne.

õpetuseks osutan ühele kainestavale hoiatusele poliitilist arengut puudu-! tavas peatükis 'Eesti näiline stabiilsus peidab ka nõrkusi, sealhulgas ohtu üle institutsionaliseeruda". Ma küll ei arva, et "üle institutsionaliseeru-mine" on hea mõiste - see on samavõrd liigkeerukas, nagu on sealsamas üle korratud kummi-templi kujund lihtsustav. Sisuldasa käib aga jutt sellest, et erakonnad on järjest suletumad, võim konsolideerub, meil on järjest vähem dialoogi ja ühiskonnasisest dünaamikat.

Pärnumaa riigieelarves

2011-11-03

Üldjoontes on järgmise aasta eelarve mõõdukalt konservatiivne. Lisan sõna "mõõdukalt" just seetõttu, et eelarve tulude prognoosimisel on arvestatud kolmeprotsendise majanduskasvuga. Kahjuks ei näita Lõuna-Euroopa võlakriis leebumise märke ja selle Kreekast väljamurdmine võib kaasa tuua majanduslanguse kogu Euroopas, ohustades omakorda Eesti riigi tulude laekumist plaanitud mahus. Uus majanduslangus on pigem tõenäoline, nii tuleb kulude kavandamisel olla kasin.

Kulutamise kuldaeg ei naase

Mul on hea meel, et Eesti suudab hoida oma võlakoormuse Euroopa madalaimal tasemel, mis on 6,6 protsenti, sealjuures on Euroopa keskmine 80 protsenti ja üsna keskmise lähedal püsivad suurriigid Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa. Eraisikutena teame, et väike võlakoormus annab meile vabaduse oma elu vajadusel kiiresti ümber korraldada, lisab turvatunnet ja võimet toime tulla ootamatute saatuselöökidega. Kõik see kehtib riikide ja linnadegi kohta. Pärnu linna 80protsendine võlakoormus on olnud linnale raske taak.

Eesti on kriisist üsna hästi taastunud, majanduskasv on olnud Euroopa keskmisest kiirem ja see on toetunud ekspordi suuremahulisele kasvule. Kindlasti tänu konservatiivsele rahapoliitikale.

Siinkohal on oluline tähele panna, et Eesti ekspordi kasvu mõjutas tuntavalt meie põhilistel välisturgudel Põhjamaades ellu viidud majanduse elavdamise poliitika, peamiselt riigi tellimuse suurendamine. See on avatud majanduse magus vili, kibeda pillina käib kaasas üldine hinnatõus, millega kärbitud palgaga eestlastel on väga keeruline toime tulla.

Majandust elavdab raha ringlusse laskmine, seda saavad teha nii avalik sektor, investeerides taristutesse või suurendades toetusi, kui pangad, andes hoogsalt laenu. Mäletatavasti võtsid eraisikud Eestis 2007. aastal hoogsalt pankadest laenu, hinnad tõusid, sest liiga palju raha tuli ringlusesse. Raha pakkumise abil majanduse elavdamine on tööriist, mida tuleb kasutada mõõdukalt.

Tihti kuulen nõudmist, et eraldised tuleb taastada kriisieelsel tasemel. Mõeldakse 2007. aastat, aga see oli juba üle jõu elamise aasta ja sellist kulutamise kuldaega ei näe Eesti niipea.

Välisraha kavandatakse 2012. aasta eelarvesse summas 1,3 miljardit, sealjuures 80 protsenti sellest on pärit Euroopa Liidu fondidest ja koostööprogrammidest ning 20 protsenti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste müügist. Kahtlemata elavdab nii suure summa avaliku sektori raha riikitoomine majandust ja see on praeguses majanduslikus olukorras igati positiivne.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste müügist saadav raha tuleb vastavalt lepingutele investeerida energia säästmiseks, mis omakorda tähendab, et hoonete soojuskaod ja halduskulud peavad ülejärgmisel aastal olema praegusest väiksemad. Pärnu maakonna 27 objekti saavad sellest rahast oma osa, nende hulgas on päästedepoosid, koole, lasteaedu ja hooldekodusid. Täpne loetelu läheks siinkohal pikaks, nimekirjaga saab tutvuda Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kodulehel.

Keskkonnaminister Keit Pentus rõhutas, et torustike soojustamisega on suudetud Eestis vähendada soojakadu määras, mis katab kogu Kunda linna aastase soojavajaduse. Samuti on seoses torustike soojustamisega Orissaares alandatud kaugkütte hinda elanikele kuus protsenti, see vähendab kodukulusid.

Taristu ja haridus

Pärnumaa strateegilise arengu seisukohalt kõige tähtsam objekt Rail Baltic on esialgu poliitiliste otsuste ootamise faasis. Juhul kui Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõlmivad raudtee arendamiseks poliitilise kokkuleppe, hakatakse planeerima raha. Rail Balticu tähtsust Pärnumaale ei ole võimalik alahinnata.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest leiame 17,3 miljonit eurot Pärnu ümbersõidu ehitamiseks ja 8,6 miljonit eurot väikesaartele laevade soetamiseks, teiste hulgas on nimetatud Kihnu saart. Võrreldes eelmise aastaga, kasvab ühistransporditoetus 4,84 protsenti ja kohalike teede hoiu toetus 40 protsenti, summas 5,1 miljonit eurot kogu Eestile.

Haridus- ja teadusministeeriumi eelarve suureneb seoses kõrghariduse rahastamise kasvuga, tasuta kõrghariduse juurutamise eelnõu on menetluses. Sellel nädalal pälvis riigikogu ja avalikkuse tähelepanu õpetajate meeleavaldus. Tunnustan õpetajaid julguse eest tulla välja enda eest seisma, see ei ole väga eestlaslik. Samal ajal oli tegemist konstruktiivse kriitikaga riigijuhtide aadressil.

Professor Mati Heidmets ütles riigikogu kõnepuldist hariduse ees seisvaid probleeme avades, et õpetajate positsioon ühiskonnas peab paranema.

Eesti õpetajate töö tulemused on ühed maailma paremad, samal ajal pole pedagoogid rahul oma töö väärtustamisega.

Õpetajate kõneisik Martin Saar ütles ETV saates "Terevisioon", et koolivõrgu reformile peab eelnema haldusreform. Tema seisukohaga saab ainult nõustuda. Tugevas omavalitsuses on tugev kool, perearstikeskus, ühistranspordivõrk ja sotsiaalhoolekanne.

Ma ei usu, et gümnaasiumide viimine ministeeriumide alluvusse ehk riigigümnaasiumide loomine tõstab keskhariduse kvaliteeti. Jääb üle ainult loota, et ühel päeval saavutatakse riigikogus konsensus haldusreformi elluviimiseks. Seniks toetan haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksood ajast ees käimisel, et koolivõrku korrastada ning seeläbi õpetajate töötasu ja -tingimusi parandada.

Kultuur ja sotsiaalvaldkond

Kultuuriministeeriumi eelarves näeme välisraha Pärnu muuseumi uue maja ehituse lõpetamiseks, samuti tegevustoetusi Kihnu muuseumile ja Pärnu linnaorkestrile. 2012. aastal kavandab ministeerium sihtasutuse loomist, et korraldada Endla teatri tööd. Samuti kõneles kultuuriminister Rein Lang kavatsusest toetada Järvi muusikafestivali ja Pärnu filmifestivali.

Norra finantsmehhanism eraldab mõisakoolide renoveerimiseks 900 000 eurot, kuuldavasti meeldivad norrakatele koolideks rekonstrueeritud mõisad.

Rahandusministeeriumi eelarvest saame teada, et ELi üldeelarvesse eraldab Eesti 167 miljonit eurot. Eespool tõin välja, kui palju me ise tagasi saame, vahe on mitmekordne. Suurim kulukasv summas 90 miljonit eurot tekib seoses riigi kannete taastamisega kohustusliku kogumispensioni fondidesse.

Sotsiaalministeeriumi eelarve suurim kuluallikas on riiklik pension, milleks kulub 1,3 miljardit eurot, ja kulud kasvavad 71 miljonit eurot ehk 5,68 protsenti. Pensionisaajate arv suureneb 8000 inimese võrra. Samal ajal laste arv väheneb ja seoses sellega alaneb peretoetuste summa 3,6 miljoni euro võrra. Asjata ei rõhutanud Marju Lauristin riigikogus inimarengu aruannet tutvustades, et Eesti kõige suurem probleem on meie rahva kestma jäämine. Samuti rõhutas riigikontrolör eelmisel nädalal, et Eesti pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik, tuleb olla valmis kauem tööl käima.

Kokkuvõttes on Eesti 2012. aasta eelarve konservatiivne ja tasakaalus, lühiajalises vaates päris hea, muretsemiseks pole põhjust. Ilmselt tunnevad suured elanike grupid: haiged, pensionärid, sotsiaaltoetuste saajad, haridus- ja kultuuritöötajad, et olukord nende valdkondades on liiga pingeline.

Haldussüsteem vajab kohandamist muutunud oludega. Mitu valdkonda nõuaks senisest suuremal hulgal raha, see tähendab ühistes huvides ja parema tuleviku nimel paljustki loobumist. Poliitikutelt oodatakse muutusi, kartmatust eksida, mis on nii inimlik, ja julgust teha raskeid otsuseid. Kas selleks ollakse valmis juba järgmisel aastal, et 2013. aasta eelarve pakuks rohkem rahulolu? Aeg näitab.

Siseministeerium testib uut piirihaldustarkvara

2011-11-02

Kuni 2012. aasta jaanuari lõpuni kasutavad Eesti ametkonnad USA firma Raytheon pakutud piirihaldustarkvara, mis võimaldab analüüsida Eesti ja kolmandate riikide vahel reisijate andmeid. Tarkvaralahenduse eesmärk on senisest tõhusamalt tuvastada organiseeritud kuritegevusega seotud isikuid.

„Kurjategijad tegutsevad üle kogu maailma, neil on globaalne haare. Seetõttu peab ka uurijate haare vajadusel ulatuma üle kogu maailma. Näiteks narko- või inimkaubanduses tuleb tähelepanu pöörata kolmandatele riikidele ning siin on reisijainfo parem analüüs kindlasti heaks aluseks riskide väljatoomisele,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Sisejulgeolekuvaldkonna spetsialistid otsivad tänases avatud maailmas üha uuemaid ja tõhusamaid piirikontrolli lahendusi, mis aitavad inimkaubandust, terrorismi ja organiseeritud kuritegevust avastada,“ lisas Vaher.

Teisipäeval, 1. novembril, korraldab USA suursaadik Michael C. Polt vastuvõtu tähistamaks Ameerika Ühendriigi firma Raytheon ja Eesti ametkondade vahelist koostööd.

Pilootprojekti raames kasutatakse sisejulgeoleku riskide analüüsimiseks sama infot (broneeringuinfo PNR ja reisijate eelteave API), mida täna omavad ja edastavad reisija kohta lennu- ja reisifirmad. Raytheon piirihaldustarkvara võimaldab andmete analüüsi kiirendada ja teostada põhjalikumat riskianalüüsi. Seeläbi hoitakse kokku korrakaitse resursse ning reisijatele muutub piiride ületamine veelgi lihtsamaks. Ühtki lisategevust pilootprojekt reisijatele kaasa ei too.

PNR (Passanger Name Record) ehk broneeringuinfo ja API (Advance Passenger Information) tarkvara annavad võimaluse fokusseerida korrakaitse tegevus kõrge riskiga reisijatele. Ken-Marti Vaher: „Näiteks võib tuua olukorra, kus on teada, et osa Eesti narkootikumidest pärineb ühest kindlast piirkonnast, olgu see Euroopa Liidus või väljaspool. Teada on ka see, et narkokaubandusega tegeleb grupp 18-26aastasi meesterahvaid, kuid ametkondadele ei ole teada, kes täpselt. PNR ja API lahendused annavad uurijatele paremad võimaluse analüüsida reisijainfot ja võimalikud narkokaubitsejad tuvastada.“

Euroopa Liidus on arutlusel direktiivi eelnõu, mis käsitleb PNRi kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks. Mitmes liikmesriigis tehakse täna PNRi rakendamiseks ettevalmistusi, kuid näiteks Prantsusmaa, Belgia, Ühendkuningriigid ja Rootsi juba kasutavad reisijaandmete analüüsi siseturvalisuse tagamiseks. Samuti Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia.

Eesti pilootprojekti koordineerib siseministeerium ning tehnilise toe tagab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Pilootprojekti läbiviimine ei too Eestile kaasa täiendavaid kulutusi.

Allikas: Siseministeerium

IRL-i parlamendifraktsioon külastab Rapla,- Lääne- ja Hiiumaad

2011-11-02

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna väljasõidu Raplamaale, homme külastatakse Lääne- ja Hiiumaad.

Tegemist on traditsioonilise IRL-i fraktsiooni väljasõiduga riigikogu istungivabal nädalal, et külastada piirkondi üle terve Eesti. Väljasõidu eesmärk on kohtuda kohalike elanike ning ettevõtjatega, et kuulata nende mõtteid nii kohaliku kui ka Eesti poliitika kujundamise osas.

Teiste hulgas külastatakse mitmeid gümnaasiume ja lasteaedasid, kohalikke omavalitsusi, Virtsu reisi- ja kaubasadamat, Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskust. Kaitseminister Mart Laar külastab Kaitseliidu kooli, Rapla Maleva staapi ning Kaiu miinipilduja patareid.

Väljasõidust võtavad osa mitmed IRL-i juhtivpoliitikud, nende seas kaitseminister Mart Laar, IRL-i riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu ja erakonna peasekretär Priit sibul.

Täna täitub 20 aastat, mil jõustus maareformi seadus

2011-11-01

Täna täitub 20 aastat päevast, mil jõustus iseseisvuse taastanud Eestis maaomanike ja kinnisvaraturu tekkele aluse pannud maareformi seadus.

1991. aastal algatatud maareformi peamine eesmärk oli anda maa tagasi eraomandisse, et luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks ja heastada endistele maaomanikele ülekohus, mille Nõukogude võim oli maa sunniviisilise riigistamisega tekitanud.

"Praktiliselt iga Eesti peret puudutanud ja eraomandil tuginevale turumajandusele aluse pannud maareformi võib suuresti lugeda lõppenuks. Omaniku on saanud üle 39 000 km² maast. Reformida on jäänud veel vähem kui kümnendik maast, enamik sellest jääb riigi omandisse," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. "Eestist maaomanike ühiskonna kujundanud reform on ilmselt üks kõige enam meie hoiakuid ja majanduskeskkonda mõjutanud Eestis läbi viidud reforme."

"Enamus sõdu on peetud maade ja naiste pärast ja on heameel tõdeda, et Eestis sai maareform läbi viidud rahumeelselt," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes oli maareformi alguse ajal Viljandi linnavalitsuses majandusnõunik-abilinnapea ning aastatel 1992-1993 Viljandi linnapea täites ka reformide eest vastutava abilinnapea ülesandeid. Ka oma hilisemates ametites on Seeder olnud tihedalt seotud maareformiga.

Seedri sõnul tegi maareform eestlastest taas omanikrahva ehk pandi alus eraomandusel põhinevale riigile. "Me oleme omal maal peremehed," tähendas Seeder.

1. oktoobri seisuga on maakatastrisse kantud 611 274 katastriüksust pindalaga 3 954 765,5 ha. Sellest:

* ligi 1,5 miljonit ha (34,3%) on maareformi käigus tagastatud endistele või õigusjärgsetele omanikele;

* ligi 980 tuhat ha (22,5%) on erastatud;

* 1,4 miljonit ha (32,9%) on jäetud riigi omandisse;

* igi 34 tuhat ha (0,8%) antud munitsipaalomandisse;

* lla 10% maast on katastrisse kandmata.

Esimesed omanikud said maad tagasi 1992. aasta lõpus ja 1993. aasta alguses Järvamaal, Põlvamaal ja Võrumaal. 1993. aastast muutus kannete tegemine maakatastrisse juba pidevaks, suurem osa tagastavatest maaüksustest registreeriti aastatel 1995-2003.

Veel reformimata maa koosneb osaliselt nn maareformi jääkidest. Tegemist on väikeste, oma kujult ebakorrapäraste juurdepääsuta ning loodusliku seisundi tõttu (liigniiske, võsastunud) väheväärtuslike aladega. „Üle poole sellistest maadest jäävad riigi omandisse - tegemist on looduskaitseliste piirangutega aladega, maardlatega, riigimetsaga jne," ütles Maa-ameti peadirektori kt Raivo Vallner.

Maa-amet on koostöös erinevate ministeeriumitega tegelenud riigi maavajaduste väljaselgitamisega. Aastas vormistatakse riigi omandisse keskkonnaministeeriumi haldusalas ligikaudu 50 000 ha maad. Ülejäänud maa osas on veel toimingud pooleli, ka pole veel kõik omavalitsused oma omandisse vormistanud kohalike teede alust ja üldkasutatavate parkide, haljasalade jms maad.

Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium ja Maa-amet korraldavad maareformi 20. aastapäeva puhul ka üle-eestilise konverentsi, mis toimub 29. novembril Tallinnas.

Maareformi kohta saab edasi lugeda siit: http://www.envir.ee/1176885.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Miks Eesti põllumees saab vähem otsetoetusi kui "vanad" eurooplased

2011-11-01

MINISTER TEAB: Vanad liikmesriigid hoiavad kiivalt oma positsioone. Kord kätte võidetut on eriti raske käest anda, eriti kui see puudutab rahalisi vahendeid.

Seoses Euroopa Liidu uue rahastamisperioodiga ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikusuundade aruteluga on taas hakatud rääkima põllumajanduslike otsetoetuste erinevast tasemest liikmesriigiti ning Eesti positsioonist selle pingerea alumises otsas. Püüan selgitada, milles liitumiseelselt kokku lepiti ja millised on eri liikmesriikide positsioonid.´

ÜPP otsetoetused tekkisid alates 1992. aasta nn Mac-Sherry reformist. Lähtudes kaubanduspoliitika liberaliseerimisest, alandati Euroopa Ühenduse välispiiril rakendatavaid tollitariife, mis viis siseturul hinnad langusse, lähemale maailmaturu hindadele. Nii tekkis EL-i põllumeestele nn arvestuslik "saamata jäänud tulu".

Kompenseerimaks põllumajandustootjatele reformi tõttu langenud sissetulekuid, viidi sisse otsetoetused. Näiteks teraviljatoetuse suuruse määramiseks võeti arvesse reformi rakendamise aegsed liikmesriikide kasvupinnad hektarites, keskmised saagikused tonnides hektari kohta ja vastava põllumajandussaaduse tollimaksu languse ulatus - teravilja puhul oli see 63 € tonni kohta.

Nende kolme elemendi korrutis andiski liikmesriigi teraviljatoetuse summa ehk aasta eelarve. Sarnase valemi alusel arvutati ka teiste põllukultuuride ja -loomade kasvatamise otsetoetuse summad ja ühikumäärad hektari või looma kohta. Nii kultuuride kasvupinnad ja loomade arvud kui ka saagikus ja jõudlus olid liikmesriigiti erinevad, vastavalt neile elementidele ja põllumajandussektori suurusele tekkisid toetuste, mida esialgu oli loendis ligi kakskümmend, kogusummad.

Näide saamata jäänud tulu arvestuse kohta: Taani teravilja saagikus hektari kohta on 8 tonni, saamata jääv tulu 8x 63 = 504 €/ha. Eesti teravilja saagikus hektari kohta on 2,5 tonni, saamata jääv tulu 2,5x 63 = 157,5 €/ha.

Nagu arvutusest selgub (erinevus 3,2 korda), võimendab selline äraspidisele metoodikale tuginev toetuste poliitika paremates looduslikes tingimustes olevate tootjate eeliseid. Ainuüksi suurem saagikus annab tootjale majandusliku eelise, aga kui sellele lisada loogika, et mida suurem on saagikus, seda suurem ka kompensatsioon saamata jäänud tulu eest, siis on tulemuseks ebavõrdsus ruudus.

Aluseks liitumisleping

Eesti otsetoetuste tänase taseme aluseks on EL-iga sõlmitud liitumisleping ning selles sisalduvad toetusõiguslikud hektarid, loomad, piima puhul ka kilogrammid jms ühikud ning nendele vastavad, läbirääkimiste ajal kehtinud toetuste nõuded ja toetussummad, mis kujunesid eelkirjeldatud valemite alusel.

Liitumisläbirääkimiste esimesel etapil võeti aluseks põllumajandustootmise statistika aastatel 1997-1999 (kasvupinnad, tootmise mahud, keskmine saagikus) ning ükshaaval toetusaluseid objekte läbi arutades kehtestati toetuse summad liitujatele liikide lõikes.

Kõigi uute, 1. mail 2004 liitunud liikmesriikide jaoks oli selles kontekstis tegu sarnaste alustega. Samas, silmas pidades Vene turu kokkukukkumist hilissuvel 1998, olid halvemas olukorras need liikmesriigid, kelle tootmises oli olnud suurem osakaal Vene turule suunatavatel põllumajandussaadustel, kuna selle mõjul toimunud tootmise järsk langus jäi just referentsperioodi sisse.

Oma osa languses oli ka üldisel uue riigi ülesehitamisest tingitud rahapuudusel, mille tõttu toetati ka põllumajandust üleminekuriikides vähem. Üks selliseid oli Eesti. Meie jaoks oli selline referents äärmiselt ebasobiv.

Olles tõestanud ära Vene kriisi mõju meie piimakarjakasvatusele (piimatootmise langus ühe aastaga oli 15%), saime tootmiskvoodi esialgselt 562 000 tonnilt 624 000 tonnini. Teraviljatoetuse arvestamisel aluseks võetava keskmise statistilise saagikuse 1,77 t/ha osas sai läbirääkimiste lõpp-paketti näitajaks 2,4 t/ha.

Seega sai meie nn teraviljatoetuse arvestuse valemiks 362 827 hektarit korda 2,4 tonni hektarilt korda 63 € ehk kokku pisut üle poole toetuste eelarvest (ca 54,8 mln €). Samasugused arvestused tehti teiste taimekasvatussaaduste (lina, kanep, kaunviljad) ja loomakasvatussaaduste (veised, ammlehmad, lambad) osas. Nii kujunes Eesti kogutoetuse aastaeelarveks ca 100 mln €.

Vanad hoiavad positsioone

Sarnaste valemite kasutamisel erineva geograafilise asendi, klimaatiliste näitajate ja mullaviljakusega maade osas muutus oluliseks tootmise struktuur ja jõudlusnäitajad. Meie keskmist teraviljasaagikust näiteks Hollandiga (9-10 t/ha) võrreldes on selge, et meie toetussumma jäi väiksemaks. Kuid kuni need toetused kuulusid konkreetse toetusliigi juurde, võis sellele mingi loogika põhjal selgituse leida.

Siiski peab tõdema, et käsitletud lähenemine ei sisalda vähimatki paindlikkust. Valemite alusel paika pandud toetussummade põhielemendid on muutumatud aastateks, hoolimata turuolukorrast, tegelikust maakasutuse muutusest, kasvatatavast kultuurist jms. Sarnane valem on otsetoetuste aluseks alates 1992. aastast ja püsib 2013. aasta lõpuni.

Hoolimata arvestusliku valemi ja n-ö rahastamispõhimõtete muutmatusest on aga muutunud toetuse enda põhimõtted. 2003. aastal viidi põllumajanduspoliitikas läbi uus reform, mis kehtestas uuelaadsed, konkreetsest tootmise kohustusest lahti seotud toetused.

Eestiga üheaegselt liitunud uued riigid olid selles mõttes katsejänesteks, et meile kohanduv ühtse pindalatoetuse süsteem rakendus alates 2004. aastast, kuid EL-15 rakendati ühtset otsemaksesüsteemi vastavalt liikmesriigi valikule alates aastast 2005 või 2006.

Mõlema süsteemi üldine põhimõte oli, et liideti kokku kogu otsetoetuste summa (eelkirjeldatud valemite alusel saadud sektoripõhiste toetuste summade koond) ning jagati see toetusõiguslike põllumajandusmaa hektarite arvuga, saades nii uue toetuse ühikumäära hektari kohta.

Vanades liikmesriikides tehti seda individuaalse tootja tasemel (temale aastatel 2000-2002 makstud toetuste keskmine aastane summa jagati tema kasutuses olevate põllumajandusmaa hektarite arvu aasta keskmisega), kuid uute liikmesriikide jaoks tehti seda liikmesriigi tasandil.

Lisaks laiendati toetusõigusliku põllumajandusmaa definitsiooni - kui eelnevalt oli toetusõiguslik vaid konkreetse põllumajanduskultuuri kasvatamise või põllumajandusloomade karjatamisega seotud põllumajandusmaa, siis nüüd liideti maad, millel ajutiselt põllumajanduslikku tootmist ei toimunud, kuid maad hoiti heas põllumajanduslikus korras vastavalt liikmesriigi poolt sätestatud tingimustele.

Vanades liikmesriikides, kus põllumajanduslik maakasutus oli stabiilselt välja kujunenud aastakümnete jooksul, ei toonud selline lisandus palju probleeme. Kuid nn üleminekumajanduse riigid nagu ka Eesti, kes olid läbi elanud põllumajandussektori suure kokkutõmbumise, omasid olulist osa põllumajandusmaast, mis muutus uutes tingimustes samuti toetusõiguslikuks, ning sellega vähenes hektari kohta makstav toetusmäär veelgi.

Arvestades kogu otsetoetuste toetusmäära kujunemist poliitiliste läbirääkimiste käigus, on tuntav EL-15 soov säilitada oma eelispositsioon ja hilisematele liitujatele makstavat toetust lahjendada. 10 uue liikmesriigi juurdetulek tekitas nn kahekiiruselise Euroopa, mille tunnistuseks on veel tänagi, 7 aastat pärast liitumist, meie kohta kasutatav väljend "uued liikmesriigid", ülejäänute kohta kasutatakse õigusakti tasemel väljendit "liikmesriigid, kes pole uued liikmesriigid".

Tänastest seisukohtadest

EL-i ÜPP kulud on aastate jooksul moodustanud isegi üle 50% ühisest eelarvest, nüüd on see osakaal vähehaaval vähenemas, kuid moodustab siiski ca 40%. ÜPP meetmete kaudu on liikmesriigil kõige lihtsam oluline osa oma sissemaksest riigi majandusse tagasi suunata ning oma rahalist netopositsiooni parandada.

10 liikmesriigi liitumisega 2004. aastal tuli põllumajandusmaad ja põllumajandustootjaid oluliselt juurde, eelarve piirsummad olid aga perioodiks 2007-2013 põhimõtteliselt kokku lepitud. Tänases olukorras, kus poliitilistes tekstides sisaldub esmakordselt vajadus eemalduda ajaloolistest toetuse alustest ning liikuda võrdsema jaotuse poole, hoiavad vanad liikmesriigid kiivalt oma positsioone. Kord kätte võidetut on eriti raske käest anda, eriti kui see puudutab rahalisi vahendeid.

Nii olemegi seisus, kus otsetoetuse keskmine hektarimakse erineb liikmesriigiti kuni 5 korda ja lahendus, mis on välja pakutud, vähendaks seda 4-kordse vaheni. Selle pakkumise tegijad rõhutavad, et madalamate keskmiste hektari toetusmäärade kasv on kuni kolmandik (Lätil 84-lt 114 euroni, meil 117-lt 156 euroni). Meie ütleme, et see moodustab vaid 60% kogu EL-27 keskmisest. Ja see on väga erinev käsitlus.

Saarte Hääl

Kolmapäev, 26. oktoober 2011

Millal toimub ühinemine?

2011-11-01

Veel mõni aasta tagasi toimus omavalitsustes üle Eesti palju arutelusid selle üle, kas erinevate omavalitsuste liitumine üheks omavalitsuseks on hea või halb, kas seda peaks tegema või mitte. Tänaseks on aga mõttevahetused jõudnud sinnani, et küsitakse, millal oleks mõistlik ühineda? Senised läbirääkimised näiteks Jõgeva linna ja valla puhul näitavad, et ümberlauaistujatel ei ole suuri põhimõttelisi erinevusi, kuid pahatihti ei kiputa teise poole argumente kas lõpuni kuulama või keeldutakse nendest juba eos.

Peatuksin siinkohal Jõgeva näitel lähemalt, kuna sarnane olukord valitseb veel mitmeski Eestimaa paigas. Usun, et Jõgeva piirkonna inimestele on ühendomavalitsuse loomine vägagi tõsiseltvõetav piirkonna kestvuse tagaja. Sain sellele kinnitust hiljuti toimunud linna ja valla ühisel arutelul, kus ühes kultuuri-, spordi- ja turismivaldkonna inimestega arutlesime võimalike koostöömomentide üle. Üheski valdkonnas ei kostnud põhimõttelist vastuseisu ühise omavalitsuse moodustamisele. Kodanikualgatused teevad juba ammugi kahe omavalitsuse üleselt koostööd ning on väga tihedalt üksteisega seotud. See fakt annab mulle isiklikult kindluse, et ühel hetkel jõuab sarnane arusaamine ka administratiivsele tasandile

Mitteliitumise põhjused
Peamine küsimus liitumiste juures on, et kuidas see peaks sündima? Esmalt aga tuleks vaadata üle mõned põhjused, miks liitumisi sedavõrd vähe on toimunud? Kohtan tihti lauset stiilis: Poliitiline kemplemine ei ole jätnud ruumi tervele mõistusele ning seetõttu ei ole jõutud ühinemisteni. Mina küsiksin aga, kas oma linna-valla inimeste huvide eest seismist saab nimetada poliitiliseks kempluseks? Ma ei saa kuidagi pahaks panna, et valitud juhid nii ühes kui teises omavalitsuses katsuvad seista parima tarkuse juures oma piirkonna hea käekäigu eest. See ongi omavalitsusjuhtide töö. Hädavajalik oleks aga neis hoiakutes laiendada piiride ja piirkonna mõistet. Näiteks Jõgeva puhul on üsna üheselt selge, et kui vallal läheb hästi, siis läheb ka linnal hästi ja vastupidi.

Meenutagem, et äsja tähistasime oma riigi alles 20. taasiseseisvumise päeva. Me oleme noore riigina alles hiljuti üle elanud kaks suuremat majanduskriisi (90date keskpaik ja alates 2008 kuni tänaseni kestev) ning me elame ikka veel illusoorses kõikelubatavas liberaalses juhikultuslikus ühiskonnas.

Teise olulise põhjuse juuri näen ma meie riigi lähiminevikus. Tuleme ühiskonnana riigikorrast, kus igal inimesel oli töö, kindlustatud korter, vähe valikuvõimalusi nii materiaalses kui vaimses plaanis ning kindlus ja selgus külanõukogude võimupiirides, mis ei kuulunud arutlemisele. Tänased omavalitsuste piirid on ju suuresti just need samad nagu nad olid. Piiridest ollakse väga visad kinni hoidma. Selle juurde kuulub veel eestlase talupoeglik ettevaatlikus, mis lihtsalt ei luba kiiresti kaalukaid otsuseid teha. 20 aastat ei ole ei ajaloo ega riigi seisukohalt mingi aeg, et peaksime päevast-päeva kannatamatult ringi käima ja pidevalt midagi reformima.

Kolmanda põhjusena näen ma 90datel kätte võidetud vabaduses olla ise oma asjade üle otsustaja, koos soovimatusega seda privileegi kellegagi jagada. Küüniline valitsejate iseteadlikkus on segunenud eelmisest korrast pärineva mentaliteediga - olla juhtide juht on ikka üks hea asi. Seetõttu pole midagi imestada, et meie riiki ilmestavad sajad kesiselt elavad omavalitsused, kuna enamik omavalitsusjuhte on ju pärit hoopis teisest mõttemaailmast kui 21. sajandi maailm koos oma väljakutsetega. Ja seda ei saa mitte ette heita, vaid tuleb lihtsalt aktsepteerida. 40 aastat kõvakäelist kasvatust istub inimestes kõvemini kinni, kui 20 aastat vabalt harjutamist. Seetõttu ei tasu imestada, miks on omavalitsustega lood nii nagu nad on.

Mis viiks liitumisteni?
Esmane tingimus on tahte olemasolu. Ja seda mitte pelgalt sõnakõlksuna ja emotsionaalsete lausungite tulistamisena, vaid igapäevases soovis näha enda kõrval teist omavalitsust kui võrdne võrdset. Tuleb loobuda kohati ogaruseni minevast konkurentsist. Nagu on öelnud USA 32. president Roosevelt: „Konkurents on olnud väga hea mingi teatud piirini. Meie aga peame pingutama sellise koostöö nimel, mis algab sealt, kus konkurents enam ei aita."
Praktilise poole pealt tähendaks see, et kõigepealt hakkavad omavalitsusjuhid oma piirkonna arengusuundi välja töötades vaatama üle oma administratiivpiiride ja mõtlema, mis kasu võiks üks või teine ettevõtmine tuua ka naabritele. Järgmise sammuna peaks planeerima kõikvõimalikud bürokraatlikud kavad (üldplaneeringud, arengukavad, valdkondlikud tegevuskavad, toetuste maksmiste korrad jne) koos naabritega või naabrite huve samavõrra arvestades kui oma valla/linna huve.

Eesti inimesed oskavad tahtmise korral hoida kokku ja teevad seda kindlasti ka tulevikus. Ühtehoidmine ja koos mitte ainult töötamine, vaid ka ühes suunas vaatamine võiks luua eeldused, et mingis ajahetkes saadakse väetist vähe rammusamaks. Tõenäolisel ei võta Riigikogu ilmselt ka sel neljaaastasel perioodil omavalitsuste liitumiste soodustamiseks täiendavalt midagi ette. Kusjuures paradoks on selles, et enamik riigikogulasi on valitud maal elavate inimeste poolt, kuid omavalitsuste teemadel ei oska või ei taha sõna võtta neist enamik. See aga ei tähenda, et peaksime omavalitsuses tegutsevate inimestena käed rüpes ootama ja valitsust kiruma. Lõpuks teevad suuri tegusid ikka inimesed ise ja kui me tahame ning usume, et üheskoos tuleviku raskustele vastu astudes oleme me tugevamad, siis tehkem seda ja unustagem andrespearulik ärategemise soov.
Omavalitsuste ühinemised tulevad. Ja tulevad siis, kui me selleks nii riigina kui ka inimestena tegelikult valmis oleme.

Kõrgharidusreform tõstab hariduse kvaliteeti

2011-11-01

Eesti kõrghariduse rahastamine on 1996. aastast põhinenud riiklikul koolitustellimusel. Säärane süsteem ei ole ennast tõestanud, vastupidi - on selge, et vanaviisi enam jätkata ei saa ja ümberkorraldused kõrghariduses on hädavajalikud. Praeguse süsteemi nõrkustele on viidanud ka OECD 2007. aastal koostatud põhjalik analüüs.

Ka riigikontrolli peakontrolör kinnitas 30. septembril riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas, et kõrgharidus ja selle rahastamine vajab muutusi. Sama näitas ka riigikontrolli 2008. aastal läbi viidud audit „Kõrghariduse riiklik koolitustellimus". Peakontrolör tõdes, et mitmed olulised küsimused jäävad selle eelnõuga lahendamata, ent samas toonitas, et senine süsteem ei ole jätkusuutlik. Praegu panustab riik kõrgharidusse 100 miljonit eurot ning erasektorist lisandub 40 miljonit. Arvestades meie demograafilist seisu, kaob olukorra säilides kõrgharidusest suur hulk (ca 40 miljonit eurot) raha, kuna üliõpilaste arv demograafilistel põhjustel kahaneb.

IRL-i väljapakutud kõrgharidusreform on lähtunud kolmest põhilisest probleemist Eesti kõrghariduses.
Esiteks on senine süsteem ebaõiglane. Kõrgkooli pääsevad noored kas läbi eksamisõela riikliku koolitustellimuse kohtadele või oluliselt madalama lävendiga end ülikooli sisse ostes. Tasulistel kohtadel olevad üliõpilased peavad maksma kogu ülikooli vältel, praktiliselt sõltumata õpingutulemustest. Ülikooli saada on raske, kuid välja kukkuda on sealt veelgi raskem. Raha on määravam kui inimese akadeemilised võimed, mistõttu nii mõnigi andekas noor võib seetõttu jääda ülikoolist üldse välja.

Teiseks on ülikoolide efektiivsus liiga madal. Meil on 70 000 üliõpilast, kellest lõpetab igal aastal vaid 10 000. Keskeltläbi veedab üliõpilane ülikooli seinte vahel seitse aastat, see on kogu riigile äärmiselt ebaefektiivne ja kulukas. Suur hulk riigieelarvelistel kohtadel olevaid üliõpilasi õpib väiksema kui 50-protsendilise koormusega, kuid riik maksab sellise õpilase eest ülikoolile täishinda.

Riigikogu kultuurikomisjoniga kohtumisel avaldasid ka ülikoolide esindajad lootust, et eelnõuga võimaldatav tasuta hariduse omandamine võib kujuneda üliõpilastele distsiplineerivaks ning konkreetseks motivaatoriks oma õpingud nominaalse ajaga läbida.

On selge, et efektiivsus peab kasvama - tulemuslikud õpingud peavad olema nii ülikooli kui ka üliõpilaste eesmärk.
Seni oleme püüdnud riikliku koolitustellimuse kaudu suunata üliõpilasi õppima erialadel, mille vastu huvi on väike. Kahjuks ei ole niisugune regulatsioon loodetud tulemusteni viinud ja ülikoolidel on riikliku koolitustellimuste lepingu alusel täitmata kohustusi ligi 600 miljoni euro ulatuses. Selline raha ebaotstarbekas kulutamine tuleb lõpetada. Samuti on küsitav, kuivõrd peegeldab riiklikul koolitustellimusel põhinev ülikoolide rahastamine Eesti tööturu vajadusi. Määratud lõpetajate arv on ebapiisav tööturu nõudluse rahuldamiseks.

Kõrgharidusreformi eesmärk on muuta kõrgharidus õiglasemaks, kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks. Reform võimaldab järgnevatel aastatel ühe üliõpilase tarbeks kasutatavat raha kahekordistada. Suuremad kulutused üliõpilase kohta tagavad paremad palgad õppejõududele, suuremad toetused üliõpilastele ja aitavad senisest jõudsamini ehitada välja ülikooli infrastruktuuri. Kõrghariduse rahastamissüsteemi muutmiseks on planeeritud rahaliste lisavahenditena 2013. aastal 6,1 miljonit eurot, 2014. aastal 18,8 miljonit eurot ja 2015. aastal 33 miljonit eurot. Reformi tulemusena lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta, mis tagab tasuta õppe täiskoormusel õppivatele tudengitele.

Reformi tulemusel saab kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane õppida esimese semestri tasuta õppekohal eestikeelses õppes olenemata õppekavast. Hilisem on juba üliõpilase enda kätes: tema tasuta õppekoha säilimine sõltub tema isiklikust õppevõimest. Kuna õppevõime on seotud osalise õppekulude hüvitamisega, võib eeldada, et tänu soovile püsida tasuta õppes jõuavad noored kiiremini lõpetamiseni ning tööturule suundub suuremal arvul vajalikke spetsialiste.

On selge, et Eesti kõrgharidus vajab kiireid muudatusi. IRL on eesmärgiks võtnud viia kõrgharidusreform läbi sellel aastal, et muudatused jõustuksid juba järgmise kooliaasta alguseks.

Vaher: sünteetilised narkootikumid ohustavad kogu Euroopat

2011-10-28

Euroopa Liidu siseministrid kiitsid eilsel sise- ja justiitsküsimuste nõukogu istungil heaks Euroopa sünteetiliste narkootikumide vastase pakti. Paktis seatakse eesmärgiks tegelda aktiivselt nii sünteetiliste narkootikumide tootmise, levitamise kui ka tarbimise vastu.

„Sisuliselt luuakse iga nädal Euroopas üks uus sünteetilise narkootikumi liik, mis tõestab, et sünteetiliste narkootikumide turg on plahvatuslikult kasvanud. Erinevalt heroiinist kui ka kokaiinist ei ole Euroopa Liit sünteetiliste narkootikumide puhul üksnes lõppturuks, vaid paljud meelemürgid, näiteks amfetamiin, kannavad kahjuks tihti tootjamärki ’made in Europe,’“ selgitas siseminister Ken-Marti Vaher vajadust fokuseerida EL tegevust.

„Poola võttis võitluse sünteetiliste narkootikumidega oma eesistumisel peamiseks prioriteediks ja see kattub igati Eesti kompromissitu ja range narkovastase hoiakuga“, sõnas siseminister.

Suurt rõhku on paktis pandud kriminaaltulu konfiskeerimisele. Siseministri sõnul on narkoäris tegutsevate gruppide tulude väljaselgitamine, külmutamine ja konfiskeerimine väga tõhus vahend võitluses raskete uimastikuritegude vastu. „Organiseeritud kuritegelike gruppide tulu vajab suuremat tähelepanu kogu EL ulatuses. Ennetustöö on oluline, kuid selle kõrval tuleb suunata tugev löök kurjategijate kõige valusamasse kohta, milleks on nende kuritegelikult teenitud tulu“.

Lisaks andis nõukogu Europolile suunised tugevdada operatiivtöö koordinatsiooni liikmesriikide vahel, erilist tähelepanu soovitakse pööratakse politseinike väljaõppele narkolaborite avastamisel ja likvideerimisel. Lisaks lepiti kokku karmistada kontrolli sünteetiliste narkootikumide tootmises kasutatavate lähteainete üle ning kaalutakse võimalusi muuta lihtsamaks uute ohtlike ainete keelustamine.

Allikas: Siseministeerium

Seeder: Eesti taotleb otsetoetuste kiiremat võrdsustamist

2011-10-27

Intervjuu põllumajandusminister Helir-Valdor Seedriga

Täna on vabariigi valitsuses arutusel Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika osas. Eesti huvides on põllumajandustoetuste taseme võrdsustumine ja seda kiiremas tempos kui Euroopa Komisjon on välja pakkunud. Praegu on Eesti toetuste tasemelt üks Euroopa viimaseid, vaid Läti saab ühiskassast veel vähem kui meie.

Eelmisel nädalal osales põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus peateemaks oli ühise põllumajanduspoliitika reformipakett.
Nädalisele intervjuu andnud minister ütles, et Euroopa Komisjoni eelnõus on Eesti jaoks kaks olulist punkti. Esiteks see, et komisjon tunnistab toetustasemete võrdsustamise vajalikkust ja on seadnud eesmärgiks, et üheski liikmesriigis ei oleks toetustetase alla 90% ELi keskmisest (Eestis praegu 45%). Teiseks kasvavad eelnõu järgi ühisest eelarvest makstavad toetused Eesti jaoks 30%. „Meie kriitika on, et see on liiga aeglane ja me tahaksime näha kiiremat võrdsustamistempot," selgitas minister.

Kui tõenäoline on, et Eesti saavutab soovitud taseme kiiremini?

Eks see arutelude lõpuks selgub. Oma huvide selgitamiseks on ruumi olemas ja mina arvan, et need eelnõud saavad meie jaoks muutuda ainult paremaks. Otsetoetuste kiiremast võrdsustamisest olulisemgi on, et see ei toimuks maaelu arengu toetuste arvelt. Praegu võib eelnõust välja lugeda, et arengutoetused peaksid järgmisel perioodil vähenema. Me ei saa sellega sugugi nõustuda ja kindlasti on siin edulootus suurem kui otsetoetuste kiirema kasvu puhul.

Millised on üldse liikmesriikide seisukohad eelnõu suhtes?

Liikmesriike on 27 ja nende hoiakud on ikka väga erinevad. Ma ütleksin, et üldiselt oli enamik riike küllaltki kriitilised esitatud eelnõu suhtes, aga kriitika oli erinev. Eesti, Läti, Leedu, samuti Poola ja teiste riikide, kus toetused on madalad, kriitika puudutas tänast ebavõrdset kohtlemist ja ebavõrdseid konkurentsitingimusi, aga teised liikmesriigid avaldasid arvamust, et uued määrused teevad ühise põllumajanduspoliitika veelgi bürokraatlikumaks ja keerulisemaks - seda kardame ka meie.
Paljudele ei meeldinud kohustuslik rohelikustamine, ehk otsetoetuste sidumine konkreetsete keskkonnanõuete täitmisega, mis on uus jõuline muudatus.

Eesti taotleb otsetoetuste võrdsustamist, kuid ka vanades liikmesriikides on toetusemäärad väga erinevad. Kas ka nemad nõuavad võrdsustamist?

Kuluaarides räägitakse sellest rohkem, kuid esimeses lauavoorus see teemaks ei olnud. Ma saan ka aru, miks see nii on. Keegi ei vaidle põhimõttele vastu, aga laua taga tuleb lõpuks ka hääletada ja see tähendab raha reaalset ümberjagamist. Seal ollakse kindlasti ettevaatlikumad.
Esimeses lauavoorus olid vanade liikmesriikide jaoks prioriteedid bürokraatia, rohelikustamine, suured ja väiksed põllumajandustootjad, noored põllumajanduses. Võrdne kohtlemine oli probleemiks ikkagi väikese toetustasemega riikidele.

Väikese toetustasemega riikidest on Poola meiega võrreldes suur põllumajandusmaa. Kas ta on selles küsimuses meiega ühes paadis või pigem konkurent?

Eks me kõik oleme üksteisele konkurendid, nii põllumeestena ELis kui ka subjektidena ühises põllumajanduspoliitikas, aga see ei tähenda, et kõik tirivad tekki ainult enda poole. Kõik annavad endale aru, et soodsa tulemuse saavutamiseks on vaja leida liitlasi.
Poola seisukohast ei saa veel aru. Sellel on mitu põhjust. Kõigepealt see, et Poola on praegu eesistuja riik ja hea tava näeb ette, et eesistuja riik püüab hoida suhteliselt neutraalset joont. Oma jõulised seisukohad, kui neid on, esitab ta kindlasti pärast seda, kui ta paari kuu pärast eesistuja enam ei ole.
Teiseks ongi Poola positsioon raskesti määratletav, eriti meie poolt vaadatuna. Poola toetused on märkimisväärselt kõrgemad kui meie omad, kuigi jäävad natuke alla ELi keskmist. Praeguse eelnõu variandi järgi saavad nad juurde 5 või 6 eurot hektari kohta, mis ei ole kuigi suur summa, võrreldes meiega (39 eurot hektari kohta). Poola riigi peale teeb see küll suhteliselt suure summa, aga konkreetse põllumehe võit on oluliselt väiksem kui Eesti põllumehel. Nii et kui jõuliselt hakkab Poola võitlema võrdsustamise eest, kui tal on võita oluliselt vähem kui meil, on täna raske prognoosida. Aga kindlasti on ta pigem meie toetaja ning ma loodan, et Poolast kujuneb meile tugev liitlane.

Ühise põllumajanduspoliitika toetused on erinevad, millised on Eesti tootjate seisukohad erinevate toetuste (otsetoetused tootmisele, maale, maaelu arengu toetused) suhtes?

Päris üksmeelt siin polegi. Domineeriv seisukoht on, et otsetoetuste kasv ei peaks tulema maaelutoetuste arvelt. Keerulisem on maaga seoses. Eestis haritakse täna söötis maid üles kiirusega 10 000 ha aastas. Suur osa sellest maast, kus toimub nüüd põllumajanduslik tegevus, ei ole aga abikõlbulik, kuna see ei olnud aastal 2003, enne kui astusime ELi, registreeritud. Mõned ei ole PRIA registris.
Tootjad saavad väga hästi aru, et kui laiendame tulevikus toetusõiguse kõigile maadele, läheb supp selle võrra lahjemaks, ehk toetus hektari kohta väheneb. Loomulikult ei ole need tootjad, kes praegu harivad abikõlbulikku maad, väga rõõmsad selle üle, et raha jagatakse ümber kogu põllumajanduslikule maale. Ja need, kes täna abikõlbulikud ei ole, aga harivad põllumajandusmaad, soovivad riigis võrdseid tingimusi ja võrdset konkurentsiolukorda. Tulevik on ikka selle päralt, et püüame kõiki põllumajandustootjaid võrdselt kohelda, sõltumata sellest, millal nad põllumajandusliku tegevusega alustasid.

Abikõlbulikuks saavad nad siis, kui algab uus periood?

Jah. Praegu käivad arutelud, milline aasta võetakse aluseks. Eesti positsioon on minu arvates hoopis mõistlikum, aga mis ilmselt ei leia lõpuks heakskiitu. See oleks paindlik lähenemine, ehk me ei peaks fikseerima ühte referentsperioodi, näiteks et 2009. või 2011. on see aasta, mille järgi fikseerime toetuskõlbulikud maad, vaid võiksime iga kord paindlikult aluseks võtta varasema aasta, mille kohta on kõik statistilised andmed olemas. Näiteks 2015. aastal võtame aluseks 2013. aasta jne. See võimaldaks arvestada tegelikku olukorda põllumajanduses, mitte nii, et aasta 2009 on aluseks kuni 2020. aastani ja vahepealsed muutused kuidagi ei kajastu.

Kas sellisel juhul tuleks igal aastal kogu raha ELis ringi jagada või ainult riigisiseselt?

Riikide vahel võiks tõesti aluseks võtta referentsperioodi, sest nii suurt süsteemi ja raha ei ole võimalik igal aastal paindlikult ümber mängida. Meie taotleme seda, et kui oleme alused ja riigi rahaümbrikud kokku leppinud ning fikseerinud nii või naa seitsmeks aastaks olukorra, võiks riigisiseselt olla võimalus paindlikult otsustada. Eesti riik on selleks võimeline.
Ma saan aru, et seda ei soovita sellepärast, et paljudel riikidel ei ole nii paindlikku registripidamist, nii kaugele arenenud e-lahendusi ja nad on enamasti meist palju suuremad riigid, mis ei saa endale sellist mobiilsust lubada.
Teiseks olen põllumajandustootjate silmist välja lugenud, et senine süsteem kaitseb teatud mõttes nende huvisid. Kui fikseerida praegune olukord, on neil järgmiseks seitsmeks aastaks suur eelis võrreldes uute tulijatega. Ma ei ütle, et Eestis sellised meeleolud on, aga väljastpoolt tunnen ma sellised meeleolud ära.

Kui toetused kunagi kehtestati, kompenseeriti nendega saamata jäänud tulu. Aja jooksul on alused muutunud. Millest peaks Eesti seisukohast praegu lähtuma toetuste maksmisel?

Jah, nende otsetoetuste eesmärk on muutumas järjest ähmasemaks. Algul oli ta saamata jäänud tulu pärast tollide alandamist ja selgelt väljaarvutatav, aga enam ei kanna ta ammu seda sisu ja eesmärki.
Eesti seisukoht on, et otsetoetuste osakaal peaks tulevikus oluliselt vähenema ja suurenema või vähemalt säilima peaks arengutoetuste osakaal. Arengutoetuste osa on meie meelest oluline. Need on investeeringutoetused tehnikasse, tehnoloogiasse, teadus- ja arendustegevusse, tõu- ja sordiaretusse, selleks, et arendada ja hoida innovatsiooni- ja konkurentsivõimet. Me peame olema konkurentsivõimelised ka kolmanda maailmaga ja seda turusituatsioonis.
Toetusi tuleks jagada sihtotstarbeliselt, aga mitte üldise otsetoetusena kõigile, kusjuures argumendiks on, et aastakümneid tagasi tekkis mingi saamata jäänud tulu.

Millised on Eesti seisukohad rohelikustamise suhtes? Osa tootjaid leiab ju meilgi, et see on liiga piirav.

Me ei saa oma seisukohta veel öelda, sest vaja on täpsustada, mida on komisjon mõelnud rohelikustamise sisu all. Ideena või põhimõttena ei ole me sellele sugugi vastu, sest kõik on aktsepteerinud, et põllumajandus peab olema tulevikus keskkonda säästev ja teatud regulatsioonid-piirangud on vajalikud. Aga milliseid konkreetseid kohustusi see põllumehele seab, selles osas ei ole me mõjudest veel täpselt aru saanud. Peame liitma, lahutama, korrutama ja jagama, et seda mõju teada saada ja alles siis saame oma lõpliku seisukoha välja öelda.

Mis saab keskkonnaalastest toetustest säilitamaks pärandkooslusi, maastikutüüpe, ohustatud põlistõuge jne?

See on juba täna ühise põllumajanduspoliitika väga oluline osa ja jääb selleks ka tulevikus.
Meil on eraldi meetmed mahetootjatele, meil on keskkonnasõbralik majandamine, eraldi toetused Natura aladele, poollooduslikele kooslustele. See on väga mitmekesine ja puudutab keskkonnasäästu ja -hoidu ka laiemas mõttes, ka kultuurmaastikke ja ohustatud tõugude säilitamist. See peab kindlasti jätkuma, aga kas sellises mahus ja sellisel kujul, tuleb läbi mõelda.
Tuleb aru anda, et siin ei saa teha järske muutusi üleöö. Seaduse järgi juba eeldab üleminek mahetootmisele väga pikka perioodi, ja kui me prioriteete muudame, siis ei saa öelda, et nüüd on senine tegevus lõppenud ja päevapealt kehtivad uued mängureeglid. Muudatused saavad olema sujuvad, aga keskkonda säästev, kultuurmaastikke ja traditsioone hoidev poliitika jääb kindlasti teatud osaks Eesti põllumajanduspoliitikast.

Inge Põlma

Nädaline

27.10.2011

Herkel: range rahanduspoliitika on tõstnud Eesti autoriteeti

2011-10-27

Riigikogu liige Andres Herkel (IRL) ütles Eesti inimarengu aruande tutvustamisel Riigikogus, et range rahanduspoliitika on tõstnud Eesti autoriteeti Euroopas.

„Eesti riigi autoriteet ja positsioon eurotsooni ja ka laiemalt Euroopa Liidu riikide hulgas on toimuva segaduse taustal muutunud ootamatult kõrgeks. Range rahanduspoliitika on meile varem toonud dividende ja toob ehk edaspidigi," rääkis Herkel.

„Rahandusnäitajate poolest on Eestis justkui kõik väga heas korras, kuid meie inimareng on Euroopa keskmisest märksa madalam. Oleme sama pulga peal Ungari ja Küprosega, kuid jääme praegu käsitletava andmestiku põhjal näiteks tunduvalt alla Kreekale," sõnas ta.

Herkel avaldas lootust, et Eesti edu oma rahanduse korraldamisel hakkab peagi peegelduma ka meie inimarengus.

Vaher: EL piirivalve tuleb tuua 21 sajandisse

2011-10-27

Ken-Marti Vaher rõhutas Luksemburgis 27.10.2011 toimunud ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel vajadust e-piiride paketi järele, mis aitaks võtta senisest efektiivsemaid meetmeid võitlusel illegaalse migratsiooni ja organiseeritud kuritegevusega.

E-piiride pakett tõhustab kontrolli kõikide EL-i sisenejate ja väljujate üle ning kiirendab piiriületust.

Euroopa Komisjon tutvustas nõukogu kohtumisel e-piiride teatist, mis näeb ette uute IT-lahenduste ja automaatsete piiriületusväravate kasutusele võtu ELi välispiiridel. „Need on lahendused, mida Eesti on küsinud juba aastaid ning mille kasutusele võtmist asub korraldama Tallinnas paiknev IT-agentuur,“ selgitas siseminister Ken-Marti Vaher. Kava kohaselt esitab Euroopa Komisjon 2012 aasta teises kvartalis õigusaktide eelnõud üle-Euroopalise sisenemis- ja väljumissüsteemi ning registreeritud reisijaprogrammi käivitamiseks. Siseministri sõnul ulatub mõlema projekti maksumus 1,3 miljardi euroni, milleks kesksed investeeringud on kavas katta Euroopa Liidu fondidest.

Erinevatel hinnangutel kahekordistub järgmisel 20 aastal ELi külastavate reisijate arv, mis suurendab märkimisväärselt piirivalveasutuste töömahtu ning esitab uusi väljakutseid sisejulgeoleku tagamisel. 2030. aastaks ennustab Euroopa Komisjon ainuüksi õhupiiridel 720 miljonit piiriületust aastas. „Kiire piiriületus ning kurjategijate ohjeldamine pole üksteist välistavad tegevused,“ ütles Vaher. Siseministri sõnul on peamiseks väljakutseks heasoovlike reisijate eristamine kurjategijatest ning selleks vajalikud tehnoloogilised lahendused on juba turul. „Uute tehnoloogiate kasutamine aitab meie piirivalvuritel paremini tööd korraldada ning keskenduda neile isikutele, kes võivad tekitada probleeme,“ märkis Vaher.

E-piiride paketi kohaselt võetaks üle Euroopa kasutusele automaatsed piiriületusväravad ning salvestataks info kõikide kolmandate riikide kodanike sisenemiste ja väljumiste kohta. Eelkontrolli läbinud piiriületajatel võimaldataks kiirkorras sisenemine automaatsete väravate kaudu, ülejäänud reisijate osas teostaks piirivalvurid põhjalikumat kontrolli. Euroopa sisenemis- ja väljumissüsteem sisaldaks kolmandate riikide kodanike sõrmejälgi ning aitaks sisejulgeoleku asutustel tõhusamalt tuvastada ebaseaduslikke viibijaid, samuti uurida ja ennetada kuritegusid.

Allikas: Siseministeerium

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

Seeder: Põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine jätkub plaanipäraselt

2011-10-26

Eilne teade Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite väljamaksmise peatamisest Eestile on tekitanud segadust põllumajandustootjate hulgas, kuid põllumajandusministeeriumi kinnitusel jätkub põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine plaanipäraselt.

„Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond on eraldiseisvad fondid struktuurifondidest ning Eestis jätkub PRIA kaudu kõigi põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „PRIA on Euroopa Liidu poolt akrediteeritud makseagentuur ning mingisuguseid probleeme ei ole."

Sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar väitis Seedri sõnul tänases Äripäevas ekslikult, et Euroopa Liidu struktuurifondi vahendite väljamaksmise peatamine puudutab ka põllumajandussektorit. „Selline valeinfo külvamine on kahetsusväärne," ütles Seeder.

Kuigi osa eurorahade väljamaksmine Euroopa Liidust on hetkel peatatud, jätkub ka rahandusministeeriumi kinnitusel kõigi alustatud projektide ja käimasolevate taotlusvoorude rahastamine varem laekunud euroraha arvel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine jätkub plaanipäraselt

2011-10-26

Allikas: Põllumajaqndusministeerium

Emapension - uus tahk perepoliitikas

2011-10-26

Eesti rahvaarvu jätkuv kahanemine on kurb fakt, mille peamised põhjused on teada - madal loomulik iive ning väljaränne. Mida saame selle heaks teha, et eestimaalasi jälle rohkem oleks?

Eelolev rahvaloendus annab täpseima võimaliku ülevaate rahvastiku olukorrast. Statistikaameti vahendusel teame praegu, et viimase kahe kümnendi jooksul on ainult ühel aastal olnud Eesti loomulik iive positiivne - 2010. aastal, 35 inimese võrra.

Enne eelmist aastat vähenes 19 aasta jooksul Eesti rahvastik ainuüksi negatiivse iibe tõttu tervelt 82 238 inimese võrra. Seda on päris mitme Eesti väikelinna jagu.

Mööda ei saa vaadata viimastel aastatel toimunud töö-rändest; mis on Eestimaalt võõrsile leiba teenima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi. Kas võime olla kindlad, et nad kõik tulevad tagasi?

Probleemid tekivad alati kiiremini, kui neile lahendused leitakse. Pealegi ei piisa ühe suure probleemi lahendamiseks ühest ja ainsast meetmest, vaid välja tuleb nuputada mitmekesine lahenduste pakett.

Eesti erakonnad on ühisel arusaamal, et ühiskond peab väärtustama perekonda ja laste saamist-kasvatamist, lapsevanemaks olemist. Igal parteil on selleks omad ettepanekud, kuidas oleks riigil seda kõige mõistlikum teha.

Meil kehtib ühetaoline lapsetoetus, mitmed peretoetused, vanemahüvitis, mis on peamiselt keskendunud lapse kasvatamisele tema varases nooruses või kuni täisealiseks saamiseni. See kõik on vajalik, kuid tänini on kahe silma vahele jäänud ebavõrdsust tekitav olukord, kus last kodus kasvatav vanem saab tulevikus seetõttu ka väiksemat pensioni kui need, kellel lapsi pole.

Mida rohkem on emal lapsi, seda rohkem on ta tööst eemal ja seega kaotab ta rohkem ka tulevases pensionis. See ei ole just õiglane.

Sestap seadis IRL eesmärgiks ebavõrdsus kaotada ning seada Eestis sisse emapension. Emapension ei ole imerelv, mis garanteerib meile jätkuvalt positiivse iibe, ega too tagasi ka Eestist lahkunud noored, kuid see on järjekordne samm muutmaks ühiskond perekesksemaks ja laste kasvatamist soosivamaks.

Mis on emapension? See on täiesti ainulaadne pensionilisa, mille arvutamisel võetakse aluseks väikelapse eest hoolitsemisele kulunud aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Riik hakkab selle perioodi eest, mille vanem veedab kodus last kasvatades, maksma vanema teise pensionisambasse neli protsenti lisa keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult.

Valitsusliidus heakskiidu saanud eelnõu kohaselt hakatakse, seda arvestust pidama 2013. aastal ja hiljem sündinud laste vanemate puhul. Aastatel 1991-2012 sündinud laste vanemad ning ka 2013 ja hiljem sündinud lapsevanemad, kes pole liitunud kohustusliku kogumispensioniga, hakkavad juurde saama kolme aastahinde vääringus pensionit ehk üle 13 euro kuus.

Näiteks kahe lapse korral võib lapsevanem arvestada aastas 13 pensioniga! Enne 1991. aastat sündinud laste vanemad saavad juurde ühe aastahinde vääringus pensioni ehk 4,3 eurot kuus.

Emapensioni seadustamisega annab ühiskond selge signaali, et tähtis pole ainult laste kasvatamine, vaid ka nende vanemate heaolu ja kindlustunne.

Ühiskond oskab laste kasvatamiseks kulutatud energiat hinnata. Me väärtustame lapsevanemaks olemist ajal, kui lapsed on väikesed, ning ka siis, kui nende vanemad vajavad ühiskonnalt tuge. See on meie ühiskonnamudel -väike ja kokkuhoidlik. Kokku hoides ja teineteist aidates oleme saanud jagu paljudest muredest, küllap leiame nõnda lahenduse ka rahvaarvu vähenemise peatamiseks.

Viis meedet alkoholi tarbimise vähendamiseks

2011-10-25

Alkoholi liigtarbimine on Eestis tõsiseks probleemiks, mistõttu vajab alkoholipoliitika tugevat riigipoolset sekkumist. Täna liigume õiges suunas - oleme alustanud koalitsioonileppes ülesandeks võetud alkoholipoliitika rohelise raamatu koostamist.

Isamaa ja Res Publica Liidu jaoks on oluline kujundada kogu elukeskkond selliseks, mis ei propageeri alkoholi tarbimist, kus müügipiirangud on tasakaalukad ja suhtumist kujundavad ning järelevalve on tõhus.

Esiteks tuleks alkoholi reklaami piirata. Reklaami tuleks edastada kaunistamata kujul, loetledes vaid toote andmed ning välistatud peaks olema igasugune meeleolu loov liikumine, muusika või taustapildid. Samuti tuleks keelustada alkoholi välireklaam. Samas tuleb tähele panna, et reklaami kohesel ja täielikul keelamisel on selge oht turundusvõtete massilisele levikule. Seetõttu on vajalik reklaami tugeva piiramise korral näiteks kehtestada ka alkoholile miinimumhind ja reguleerida alkoholi degusteerimine. Keegi meist ju ei soovi, et näiteks kaubanduskeskustes muutuks alkoholi degusteerimine igapäevaseks.

Teiseks tuleb määratleda alkoholi asukohaks kaupluses nn. lõpppunkt. Keelatud peab olema paigutada alkoholi muu kauba vahele.

Kolmandaks: järjepidevalt tuleb tõsta ka alkoholi aktsiisi. Oleme alkoholiaktsiisi viimastel aastatel tõstnud ning teame, et see on, eriti majanduslanguse tingimustes, nähtavat mõju avaldanud - 2008. aastal oli alkoholitarbimine 12,1 liitrit inimese kohta, 2010 aga 9,7 liitrit (kusjuures salaalkohol on neile numbritele lisatud ja turistide joodu ning kaasaviidu maha võetud).

Neljandaks tuleks piirata boonuskampaaniaid ja vägijookide avalikes kohtades degusteerimist.

Ning viiendaks peame veelgi enam tõhustama järelevalvet alkoholi müügi üle alaealistele ning karmistada kontrolli liikluses, et vähendada joobes juhtide osakaalu.

Eelpool nimetatud meetmeid tuleb rakendada käsikäes. Vägijookide liigtarbimise vastu saab kõige tõhusamalt võidelda üksnes kõikide abinõude koosmõjus. Alkoholi tarbimise vähendamisel on kõige olulisem muuta ühiskonna suhtumist ja inimeste väärtushinnanguid. Selleks peame rakendama ja ühtlasi tõhustama kõiki abinõusid korraga.

Me ei tohi loota vaid liberaalsele eneseotsustamise õigusele - tahan joon end surnuks, ei taha, siis ei joo. Me ka sportlikku elulaadi propageerides ei looda vaid sellele, et ketsid suudab igaüks osta ja linnatänav ning metsalune on jooksmiseks valmis. Me oleme ehitanud uusi spordihooneid, rajanud kergliiklusteid, korraldanud liikumisharrastust edendavaid üritusi, ning kehaline kasvatus on olnud kohustuslik õppeaine läbi aegade. Samamoodi süsteemselt peame tegutsema joomarluse piiramisega, pöörates erilist tähelepanu noorte alkoholitarbimise ja - sõltuvuse ennetamisele, mille oluliseks osaks on kasulike eneseteostusvõimaluste loomine.

Nüüdseks oleme juba alustanud koalitsioonileppes ülesandeks võetud alkoholipoliitika rohelise raamatu koostamist. Loodame selle valmis saada järgmise aasta lõpuks.

Alkoholi liigtarbimisega võitlemine on kui tünnile vitste panemine. Ühest vitsast ei piisa ja kõik vitsad peavad olema timmitud ühtlase pingega. Muidu võime parimat soovides kasu asemel kahju tekitada.

Laar kohtus Soome kolleegiga

2011-10-25

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Eestit külastava Soome kaitseministri Stefan Walliniga, kellega lepiti kokku kahe riigi vahelise koostööd puudutava nelja-aastase kava koostamises.

Laar ja Wallin andsid oma kohtumisel korralduse koostada veebruariks Eesti ja Soome vahelise kaitsekoostöö nelja-aastane raamdokument, mis paneb paika peamised koostöövaldkonnad ja eesmärgid.

„Eesti ja Soome vaheline kaitsealane koostöö on juba alates 1990. aastatest olnud väga tihe ja kasulik. Nelja-aastase koostöökavaga on plaanis need suhted tõsta uuele tasemele, et läbi ühistegevuse säästa nii Eesti kui Soome maksumaksjate raha," ütles kaitseminister Laar.

„Eesti ja Soome senise koostöö suurepäraseks näiteks on 2009. aastal sõlmitud keskmaaradarite ühine hankeleping, millega Eesti saab omale kaks radarit ühe hinnaga," lisas Laar.

Kohtumisel arutati ka Põhjala ja Balti riikide koostöö, Euroopa Liidu lahingugruppide, Afganistani operatsiooni ja küberkaitsega seotud küsimusi.

„Soome on väga huvitatud Eesti senistest kogemustest küberkaitse vallas ning kohtumisel lepiti kokku ka sellekohases tihedamas infovahetuses," ütles kaitseminister Laar.

Soome kaitseminister Wallin lahkub Eestist täna õhtul.

Seeder: praegused toetused on ebavõrdsus ruudus

2011-10-25

Erinevalt Prantsusmaa põllumeestest, kellel protestiks piima maha valamine ja traktoritega liikluse tõkestamine on saanud vaat et traditsiooniks, kogunevad Eesti talunikud meelt avaldama harva. Eriti tavatu on tulla tänavale valitsuse seisukohtadele poolehoidu väljendama.

Ometi kutsusid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ebavõrdsed toetused eelmisel nädalal esile just sellise demonstratsiooni. Valitsus, opositsioonierakonnad ja põllumehed on moodustanud ühisrinde, sest vastane ei peitu meie seas, vaid Brüsselis.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, miks on Euroopa Liidu (EL) põllumajandustoetused Eestis üle kolme korra väiksemad kui näiteks Taanis?

Esiteks tuleneb toetuste ebavõrdsus meie liitumislepingus sätestatud tingimustest, mis kehtivad aastani 2014. Toetuste suurust määrates võeti aluseks liitumiseelne periood ehk 1990. aastate lõpp.
Meie tootmismaht, maakasutus, saagikus ja muud näitajad olid toona viletsad, sest hiljuti oli tehtud omandi-, maa- ja põllumajandusreform. Vara oli ümber jaotatud, olime kaotanud turgusid, meid tabasid Vene kriis ja börsikriis. Nii et referentsperioodil langes kokku mitu negatiivset asja ja kehval järjel tootmise tõttu määrati meile madal toetustase.
Teiseks on toetustaseme loogika kogu Euroopas äraspidine: 1992. aastal, mil alandati ELi väga kõrgeid põllumajandussaaduste kaitsetolle, otsustati korvata hinnalanguse tõttu saamata jääv tulu põllumeestele otsetoetustega. Näiteks teravilja puhul võeti kompensatsiooni aluseks reformi rakendamise aegne kasvupind, saagikus hektari kohta ja vastava põllumajandussaaduse tollimaksu vähenemine.
Neid kolme tegurit korrutades saadigi liikmesriigi teraviljatoetuse summa. Ainuüksi suurem saagikus annab tootjale majandusliku eelise, aga et see tähendab ka saamata jäänud tulu eest makstavat suuremat kompensatsiooni, tekib ebavõrdsus ruudus.
Ehkki pärast liitumist on meil saagikus paranenud ja haritavat maad lisandunud, pole keegi sellepärast ümbrikusse raha juurde pannud. Seesama summa tuli lihtsalt jagada rohkemate hektaritega.

Meie põllumajandustoetused kujunesid küll väiksemaks kui vanade liikmesriikide omad, kuid enne polnud neid Eestis peaaegu üldse.

Just! Hoolimata ebaõiglastest tingimustest oli otsus võimalikult kiiresti liituda õige. See oli igal juhul suur samm edasi: me pääsesime Euroopa siseturule tollideta, saime toetused ja Venemaaga suhtlemine muutus kergemaks. Aga nüüd tuleb teha järgmine samm.

Võiks ju mõelda samamoodi: meile pakutakse praegu kolmandiku võrra suuremaid toetusi kui seni, nii et asi läheb igal juhul paremaks. Miks me sellega rahul ei ole?
Tõepoolest, Euroopa Komisjon tahab tõsta meie otsetoetused praeguselt 117 eurolt hektari kohta järgmise eelarveperioodi lõpuks 156 eurole. Aga küsimus on õiglustundes ja põhimõtetes: meie toetus oleks 27 liikmesriigi keskmisest ikkagi kõigest 60 protsenti.
Ka komisjon ise on tunnistanud, et on vaja liikuda võrdsemate toetuste poole, ja teinud ettepaneku jõuda aastaks 2028 kõigi liikmesriikide puhul 90 protsendini keskmisest tasemest. Aga võrdsustumistempo on liiga aeglane. Miks peaksime leppima sellega, et isegi pärast 30protsendilist tõusu on meil toetused märksa väiksemad kui vanades Euroopa Liidu riikides?

Õiglus õigluseks, võrdsus võrdsuseks - räägime majanduslikust tasuvusest ja konkurentsist. Kas siinsed põllumehed suudaksid püsida konkurentsis selle toetusega, mida neile nüüd pakutakse?
Igal medalil on kaks külge. Kui nad on suutnud praegu madalamate toetustega konkurentsis olla, suudavad nad seda kindlasti ka edaspidi. Aga mis on selle hind?
Esiteks peavad Eesti põllumehed tegema rohkem tööd. Teiseks saavad nad vähem palka ja nende elatustase on seetõttu madalam. Kolmandaks oleme sunnitud väiksemate toetuste tõttu ohverdama peretalud, sest need ei suuda efektiivselt toota, ja looma tööstusliku suuremastaabilise tootmise.

Efektiivsuse mõttes toovad väiksemad toetused endaga järelikult kaasa ka midagi positiivset.
Kui olla turumajanduse fundamentalist, siis klassikalises põllumajanduses, näiteks teraviljakasvatuses ja piimatootmises, on suurematel tööstuslikel struktuuridel teatud eelis. Kindlasti ei tule see aga kasuks peretalu elulaadile ega niššidele orienteeritud tootmisele, nagu katmikaladel taimede kasvatamisele või mahepõllumajandusele.

Kas ELi põllumajandustoetused on pikas perspektiivis üldse jätkusuutlikud?
Ei ole. Selle kohta on ELis ühine arusaam. Nii Euroopa Komisjon kui liikmesriigid teavad, et lõputult samamoodi edasi minna ei saa. Ometi pole meil poliitilist konsensust ega jõudu süsteemi muuta, sest liikmesriikide huvid on nii erinevad, tihtipeale koguni vastandlikud.
Ühisel põllumajanduspoliitikal ei ole enam ühtset eesmärki ja igale toetusele ei leidu isegi põhjendust. Mõnikord on toetuse ainus põhjendus see, et nii näeb ette poliitiline kokkulepe.

Kas reform, kui see teoks saaks, tähendaks toetuste võrdsustamist ja õiglasemaks muutmist või ka üldsumma vähendamist?
Ideaalis peaks juhtuma mitu asja korraga. Üks mis kindel: ELi sees peaksid tingimused olema võrdsed. Kui on ühisturg, me tegutseme ühtede ja samade nõuete järgi ning ostame tootmissisendeid ühesuguste hindadega, peavad ka toetused kohtlema põllumehi võrdselt.
Teiseks peame vaatama, et ELi põllumajandus oleks võimeline muu maailmaga konkureerima. See tähendab, et traditsioonilised hektari ja looma kohta määratud otsetoetused ei saa pikas perspektiivis suureneda, vaid peaksid pigem asenduma nendega, mis on mõeldud investeeringuteks, innovatsiooniks, teaduspõhiseks lähenemiseks ning sordi- ja tõuaretuseks.
Eesti seisukoht on, et otsetoetuste osa peaks kahanema, kuid seda on keeruline läbi suruda. Need võimaldavad rikastel ELi riikidel kõige lihtsamalt osa liidu eelarvesse makstavat raha tagasi saada. Umbes kolmandik otsetoetusi läheb tagasi Prantsusmaale. Miks peaks ta olema huvitatud selle korra muutmisest?

Põllumeeste hiljutine otsetoetusi puudutav meeleavaldus oli Eestis vist esimene kord koguneda demonstratsioonile valitsuse seisukohti toetama. Kui palju see aitab komisjonilt paremaid tingimusi välja kaubelda?
Mina olen küll põllumeeste poolehoidu varemgi tundnud, aga eks selline meeleavaldus ole muidugi üsna haruldane.
Õnneks on põllumehed ja kõik Eesti parlamendierakonnad ÜPP tuleviku suhtes ühel meelel. Meil ei ole vaja isekeskis kakelda, vaid Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma soovid, mured ja ettepanekud koos selgeks teha. Ühine vaenlane liidab ja tinglikult öeldes on meie ühine vaenlane praegu Brüssel.
Tahan siiski toonitada, et ma ei ole Euroopa ühise põllumajanduspoliitka vastane. Seda on vaja reformida, kuid Eestile on ÜPP jätkumine kindlasti kasulik.
Ühine põllumajanduspoliitika moodustab Euroopa Liidu eelarvest 40 protsenti, kuid kõigi liikmesriikide SKTst kõigest 0,4 protsenti. Tõsi, toetuste tase on ebavõrdne, kuid see süsteem takistab veel suuremat ebavõrdsust, sest praegu tohivad riigid ise oma põllumehi toetada ainult Euroopa Komisjoniga kooskõlastatud erandjuhtudel.
Kui ühist poliitikat poleks, oleksid erinevused liikmesriikide vahel palju suuremad, sest vaesed maad ei suudaks põllumeestele nii palju juurde maksta kui rikkad. Praegu on otsetoetuste erinevus kahe-, kolme-, kohati isegi neljakordne, aga ÜPP piiranguta maksaksid prantslased eestlastest viis, seitse või kümme korda rohkem ja kokkuvõttes makstaks siis Euroopas põllumajandusele peale märksa rohkem kui 0,4 protsenti SKTst - võib-olla 1,4 protsenti.

Kui suur on tõenäosus, et tingimused õnnestub võrdsemaks kaubelda?
Meil on aega komisjoniga vaielda 2014. aastani ja kindlasti on tulemus lõpuks soodsam kui see, mille komisjon esialgu välja pakkus.

Eesti teraviljapõllu hektari eest makstakse toetust 3,2 korda vähem kui taanlastele, kellel looduslikud tingimused viljakasvatuseks on paremad kui meil.
2x ELMO RIIG

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on veendunud, et Euroopa Komisjonilt õnnestub välja kaubelda suurem toetus, kui meile praegu pakutakse.

HANS VÄRE
Ajaleht Sakala

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

2011-10-25

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

IRL toetab Haridus- ja Teaduministri Jaak Aaviksoo üleskutset allkirjastada ühisdeklaratsioon, mille eesmärk on koostöö õpetajate palgatõusu saavutamiseks ning seda võimaldavaks koolivõrgu korrastamiseks.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva sõnul kutsub IRL üles Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad deklaratsiooniga liituma, sest koostöös on võimalik leida lahendus õpetajate palga murele ning väärtustada õpetajate tööd.

„Õpetaja ameti väärtustamise üks oluline komponent on palk. IRL on seisukohal, et täiskoormusel töötava õpetajate keskmine palk peab olema 20% kõrgem Eesti keskmisest palgast. Õpetajate palgatõusuks tuleb üle vaadata senine rahakasutus ning vastavalt eelarvelistele võimalustele leida ka lisaraha järgmistel aastatel. Õpetajate töökoormuse vähendamiseks tuleb analüüsida praeguseid õpetajate tööülesanded ning tagada, et õpetajad tegeleks oma põhitööga, mitte administratiivsete küsimuste lahendamisega," selgitas Kaia Iva.

Järgmise aasta riigieelarves suurenevad hariduse valdkonna kulud 12% ehk 65 miljonit eurot. Samuti suunatakse haridusse kvoodimüügi tulu arvelt ning RKASi kaudu investeeringuid 72 miljoni euro ulatuses. Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist.

Riigieelarvega panustatakse Eesti jätkusuutlikkusse

2011-10-24

Septembris kiitis vabariigi valitsus heaks järgmise aasta riigieelarve ja nüüd on jõudnud järg Riigikogu kätte. Tuleva aasta riigieelarves on kulutusteks määratud 6,57 miljardit eurot, eeldavateks tuludeks 6,1 miljardit eurot. Tegemist on läbi aegade suurima riigieelarvega.

Kindlasti ei ole alust Kajar Lemberi (SDE) väitel, et riigieelarvega ei panustata Eesti riigi elanike heaolu suurendamisse. Lember kirjutas, et sotsiaalsed lõhed suurenevad j a perede toimetulek väheneb veelgi. Tegelikult kasvab sotsiaalministeeriumi eelarve 80 miljoni euro võrra, 2,7 miljardi euroni.

Suurendatakse meditsiinisüsteemi rahastamist, et parandada arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Taastatakse teise pensionisamba maksed, mida lubati majanduskriisi ajal.

Endiselt peab riik oluliseks töötute toetamist läbi töötukassa mullusega samas mahus, kuigi töötute arv on tunduvalt vähenenud võrreldes kriisiaastatega. Suurima osa sotsiaalministeeriumi kuludest moodustavad pensionikindlustus ja ravimikindlustus, millega soovitakse taastada ravikindlustuses tervishoiuteenuste hinnad majanduskriisieelsele tasemele.

Ka riigikontrolör suunas meie tähelepanu kiiretele seadusega kinnitatud kulude kasvule. Nendeks on sotsiaal- ja ravikindlustuse kulud, mis kasvanud kaks korda kiiremini kui riigitulud. Praegu on fikseeritud kulutused kaetud avaliku sektori ülalpidamiskulude ja riigieelarveliste investeeringute külmutamise teel. Sellise olukorra kestma jäämine annab hiljem hoobi Eesti haldusvõimekusele ja jätkusuutlikule arengule. Seega ei ole Lemberil mõistlik väita, et tuleb kiirelt suurendada sotsiaalkulutusi, kui seda tehakse tuluallikate kokkukuivatamise teel.

Olulise punktina tooksin välja Eesti riigi investeeringud põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendusse. Toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra 311,3 miljoni euroni.

Toetuste suurenemise põhjuseks võib pidada investeeringutoetuste väljamaksmist senisest suuremas mahus, mistõttu on tegevus elavnenud ja majanduslik olukord paranenud.

Teise põhjusena võib välja tuua põllumeeste investeeringute lõpptähtaja saabumist, mis jõuab kätte järgmisel aastal. Ettevõtjad, kes on esitanud toetustaotlused ja saanud PRIA nõusoleku, peavad langetama otsuse, kas investeeringud teoks teha või toetusrahast loobuda. Tagasiside põhjal soovib enamik neist investeeringud ellu viia. See omakorda tähendab, et tuleval aastal tuleb tõenäoliselt teha suuremaid väljamakseid. Eelarves on sellega juba arvestatud ja riigieelarve tuleb põllumajandusele 2012. aastal soodne. Seega pole alust ka väitel, nagu ei teeks riik midagi kohaliku maaelu arendamiseks.

IRL-i saadikuna on mul hea meel tõdeda, et haridusvaldkonna eelarve suureneb järgmisel aastal 65 miljonit eurot ehk 12 protsenti. Saastekvootide müügist saadud rahaga plaanitakse renoveerida koolihooneid ja õpilaskodusid 72 miljoni euro ulatuses. Pooleteise miljoni euroga rahastatakse IT Akadeemia käivitamist, millega soovitakse tagada infotehnoloogia sektori jaoks vajalik tööjõud. Tõstetakse ka kõrghariduse riiklikku koolitustellimuse mahtu 6,2 miljoni euro võrra.

Siinkohal tooksin välja kõrgharidusreformi olulisuse. Selle eesmärk on tagada ligipääs kõrgharidusele sõltumata õppija rahalistest võimalustest. Reformi kohaselt tagab riik kõigile üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusel, tasuta kõrghariduse. IRL seisab sellest eest, et riik tooks haridusse lisaraha. Plaanis on viia hariduse rahastamine 3 protsendini SKT-st, mis on ühtlasi ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide eesmärk. Alates 2012. aastast lisandub ligikaudu 3500 arvestuslikku tasuta õppekohta. ,,.

Seoses riigieelarvega on palju räägitud ka palkadest. Riigikogu liikmed, sõltumata sellest, kas nad on koalitsioonis või opositsioonis, on selle poolt, et tõsta päästjate, õpetajate ja meditsiinitöötajate palku. Reaalsus on aga see, et järgmise aasta riigieelarve on puudujäägis. Valitsuskoalitsioon pingutab kõvasti, et lähiaastatel jõuaksime riigieelarve tasakaaluni.

Tõenäoliselt jääb järgmisel aastal Eesti riigivõlg 5,8 protsenti SKT-st Euroopa Liidu madalaimaks. Kindlasti on ka sotsiaaldemokraadid teadlikud Euroopat vaevavast võlakriisist. Seega peame hoidma riigieelarvega konservatiivset joont ja hoiduma laenurahaga palkade tõstmisest.

Riigi korras rahandus on positiivne signaal ettevõtjatele ja annab kindlust stabiilse maksukeskkonna osas. See omakorda loob uut majanduskasvu ja töökohti ning siit edasi on ainult üks samm, et tõsta eelmainitud riigitöötajate palku.

Siseminister kehtestas tänavuse sisserände piirarvu jaotuse

2011-10-23

Sisserände piirarv piirab Eestisse elama asumist välismaalastel, kes ei ole Euroopa Liidu riikide, Islandi, Norra, Liechtensteini või Šveitsi kodanikud. Piirarvu alla kuuluva tähtajalise elamisloa võivad välismaalased saada töötamiseks, ettevõtluseks, piisava legaalse sissetuleku olemasolul või välislepingu alusel. Aastas ei tohi piirarv ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Tänavu esialgu kehtestatud sisserände piirarv, mis oli 0,075 protsenti elanikkonnast ehk 1008 inimest, täitus oodatust kiiremini juba augusti lõpus. Peamiselt oli tegu inimestega, kes taotlesid elamisluba Eestis registreeritud äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks. Kuna selgus, et paljud äriühingud olid asutatud üksnes selleks, et välismaalased saaksid Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse, otsustas siseminister juba juulis, et sel aastal äriühingu juhtorgani liikmed elamislubasid töötamiseks enam ei saa. Septembri lõpus suurendas valitsus piirarvu 336 võrra 1344 inimeseni, mis on ka seadusega lubatud maksimum.

Vaheri sõnul on oluline, et sisserände piirarvu tõstmisega saaksid veel sel aastal Eestisse elama tulla eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kes tooksid ühiskonnale lisaväärtust ja aitaksid edendada majandust.

Pühapäeval kehtima hakanud määruse järgi võib töötamiseks tähtajalise elamisloa saada sel aastal kokku 1109, ettevõtluseks 170, piisava legaalse sissetuleku korral 43 ja välislepingu alusel 22 inimest. Praeguseks on piirarvu alla kuuluva tähtajalise elamisloa saanud juba 877 inimest töötamiseks, 85 ettevõtluseks, 35 piisava legaalse sissetuleku olemasolul ja 11 välislepingu alusel, mis tähendab, et kuni aasta lõpuni võib töötamiseks elamisloa saada veel 232, ettevõtluseks 85, välislepingu alusel 11 ja legaalse sissetuleku olemasolul kaheksa inimest.

Allikas: Siseministeerium

Majade soojustamisega saavutatakse väiksemad kommunaalarved

2011-10-22

Tänavune sügis on pakkunud meile mõnusalt sooja vananaiste suve. Paraku on soojad ilmad nüüdseks läbi ning alanud on taas 8-kuuline kütteperiood. Soojakulude osatähtsust perede eelarves ei saa alahinnata: keskmise eestlase jaoks moodustavad need rohkem kui pool leibkonna kodukuludest.

Maagaasi, puidu või õli toorainehindade tõusu vastu on meil väga raske seista, mistõttu on majade soojakulude vähendamisel peamiseks märksõnaks energiasääst. Ainus ja reaalne kulude kokkuhoid on võimalik saavutada kortermajade soojuskindlamaks renoveerimisega. Nagu tänavapildis näha võime, on paljud seda võimalust ka juba kasutanud või kasutamas.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks 2020. aastaks saavutada hoonepõhiseks energiakuluks mitte rohkem kui 100 kWh/m2a. Eestis on täna see näitaja paljude kortermajade puhul mitu korda kõrgem. Soojuskindlamate elamutega säästaksime küttekuludelt ning hoiaksime ümbritsevat keskkonda, mida me kesiselt soojustatud majade kaudu usinalt ja järjepidevalt kütame.

Kortermajade soojuskindlamaks muutmisel on oluline roll täita riigil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käivitatud kortermajade rekonstrueerimistoetuse programmi eesmärk on aidata ja julgustada inimesi investeerima kodukulude kokkuhoiuks. Hetkel kaetakse riigi poolt, läbi sihtasutuse KredEx, 35% korterelamu rekonstrueerimise maksumusest, kui sellega saavutatakse hoones 50 protsendi suurune energiasääst.

Aastaga on soojuskindla-maks muutmise toetust saanud 183 korterelamut ligi 4,9 miljoni euro eest. Toetust on eelkõige kasutatud nõutud omafinantseeringu osakaalu vähendamiseks. Programm jätkub ja loodetavasti tulevikus juba veelgi suurema riigipoolse toetusega. Siinkohal julgustaksin Raplamaa korteriühistuid programmis senisest rohkem kaasa lööma. Raplamaal on 2010. ja 2011. aastal toetust saanud kaheksa korterelamut. Maakonna potentsiaali silmas pidades võiks toetust saanute hulk olla mitu korda suurem. Olen veendunud, et korteriühistute aktiivse tegutsemise korral ning riigi ja omavalitsuste kaasabil on juba lähiaastatel võimalik meie kortermajades saavutada olulist energia ja seeläbi ka rahalist kokkuhoidu, muuta elukeskkond kaunimaks ning parandada kohalikku tööhõivet.

Kokku on lepitud, et valitsus jätkab järgmisel aastal kodutoetuste maksmist lasterikastele peredele, eesmärgiga parandada väikese sissetulekuga paljulapseliste perede elamistingimusi. Ka neid toetusi on kasutatud suures osas eluaseme renoveerimiseks ja ühtlasi energiasäästlikumaks muutmisel. Seni on toetust saanud 1500 peret, kus kasvab ligi 6000 last, summas 12 miljonit eurot. Keskmine toetuse suurus ühele perele on olnud 6140 eurot.

Lisaks korterelamutele on valitsusel plaanis käivitada toetusprogramm ka väikemajade rekonstrueerimiseks niipea, kui selleks tekib rahaline võimalus. Valitsuse tegevusprogrammis on tähtajaks määratud 2014. aasta, kuid võimalusel alustatakse sellega juba varem. Kõnealune kava puudutab ligikaudu neljandikku Eesti elanikest.

Energia säästmist on plaanis rakendada ka avalikus sektoris, kus viiakse läbi ühiskondlike hoonete rekonstrueerimise programm. Selle programmi kogumaht on 146,5 miljonit eurot, mis võimaldab energiatõhusamaks muuta ligi 480 hoonet.

Eesti kliimas, kus suviselt soojasid ilmasid jagub napilt kolmeks kuuks, on majade korralikku soojuspidavust raske ülehinnata. Hoonete energiasäästlikumaks muutmine on garantii kommunaalarvete vähenemiseks. Alustame soojustamisega kohe!

Riik peab kohanema

2011-10-22

Riigikontrolör Mihkel Oviir tutvustas teisipäeval riigikogu ees kokkuvõtet viimase aasta jooksul tehtud audititest ja andis ülevaate riigikontrolli 90 töötaja tööst ja tähelepanekutest. Riigieelarve kontrolli komisjoni liikmena saan kinnitada, et auditiaruanded on koostatud põhjalikult ja asjalikult, võttes arvesse auditeeritavate seisukohti.

Riigikontrolli tegevuse eesmärk ongi majanduskontrolli kaudu anda riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori raha kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.

Kulusid ei hinnatud

Tahan rõhutada viimase nädala jooksul üht liialt vähe tähelepanu pälvinud aspekti. Küsimus on rahandustehniline, kuid sellel on väga suur mõju nii riigi kui kohaliku omavalitsuse raha kasutamisele. Põhimõtteliselt on nii, et kes eelarveprotsessi hoolsalt lõpuni ei tee, sel ei hakka kunagi raha olema. Raha kulub märkamatult kribu-krabu peale ja soovitud strateegilised eesmärgid jäävad täitmata raha puudumise tõttu.

Riigikontrolöri ülevaates seisab: "Samal ajal ei saa rahul olla riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruande koosseisus oleva riigieelarve täitmise aruandega. Et avaliku sektori rahakasutus oleks läbipaistev ja aruannet saaks uute eelarveliste otsuste tegemisel arvesse võtta, tuleb riigikogus vastuvõetud eelarve, lõpliku eelarve ja tegeliku täitmise andmed esitada võrreldaval kujul. See võimaldaks hinnata, kas eelarveraha on kasutatud küsitud eesmärgil."

Riigikogule on esitatud 2012. aasta eelarve, mille seletuskiri 313 leheküljel sisaldab hulga valdkondlikke eesmärke ja nende elluviimiseks vajalikke tegevusi. Riigikogu on vaielnud nende üle kirglikult kolm kuud. Küllap oli see nii 2010. aastalgi. Tagasisidena esitatakse riigikogule majandusaasta aruande koosseisus 15 lehekülge tabeleid teostatud tehingute raamatupidamisandmetega.

Riigi eelarvestamise protsessis täidetakse põhjalikult esimene, planeerimise faas, kinnitatakse, et teine, täitmise faas on läinud raamatupidamislikult korrektselt. Väga tähtis osa, sisuline hindamine ja järgmisteks perioodideks teadmiste ja kogemuste hankimine jääb hoopis ära.

Sama puudus, et ei hinnatud, kuidas eelmisel aastal raha kulus, oli 2005. aastal Kihnu vallas ning Pärnu linnas ja ma kardan, et selliseid omavalitsusi ja riigiasutusi on Eestis palju. Kardan, et niimoodi, vähe tulemust andes kulub märkamatult palju riigi, linna ja valdade raha.

Viivitamise hind

Samuti ei saa ma nõustuda, et Eesti on endaga liiga rahul. Eesti on viimaste aastate majanduskriisi, võrreldes endaga sarnaste riikidega, üsna sujuvalt läbinud. Meie, eestlased, oleme enda vastu liiga nõudlikud. Alles me saavutasime üht, aga juba asume, hetkekski seisatamata, uute eesmärkide poole püüdlema.

Praegu on tunda väsimust, oleme väga palju pingutanud ja üldse mitte rõõmuga oma saavutustele tagasi vaadanud. Meie palgad ja sotsiaaltoetused on inflatsioon väikeseks söönud, isegi keskmise sissetulekuga inimene tajub, et kannatab puudust.

Oleme palju Euroopa Liidu toetusi ja iseenda raha investeerinud hoonetesse. Nüüd kulub nende ülalpidamiseks palju raha, mis tuleb samast rahakotist, kust kultuurinimeste ja õpetajate palgaraha.

Kui maal on üks koolihoone pooltühi ja vajab kütmist, tuleb tühja osa kütta-koristada ning õpetajate palka tõsta ei saa. Pärnu linna spordihalli ehitamise, haldamise ja laenuintresside raha tuleb samast rahakotist, kust haridus- ja kultuuritöötajate palk. Samal ajal on spordirahvas veendunud, et nad ei saa hakkama Kalurihalli ega kahe sõudebaasita, aga ka nende ülalpidamise raha tuleb samast rahakotist.

Ilmselgelt vajab riigi ja kohalike omavalitsuste poliitika suunamuutust juba lähitulevikus, vähem raha betooni ja küttesse, rohkem raha töötajate palkadeks.

Kahtlemata on õigustatud kriitika, et kärpimine, mis on hädavalik lühiajaliselt, ei ole kestlik pikka aega ja Eesti vajab reforme, et kohanduda oludega. 20 aastaga on olukord riigis palju muutunud: nii elatusalades, elamise alades kui rahvastiku vanuselises koosseisus. Nende muutustega peavad kohanema halduskorraldus, haridussüsteem, sotsiaalhoolekanne, avalik teenistus ja kõigi muude riigi funktsioonide täitmine.

Kohandamise edasilükkamine maksab ja palju. Sõna-sõnalt tuleb võtta tuntud lauset, et aeg on raha. Kujundlik näide Pärnu linnast 2009. aastal.

Eelarve tulnuks kohandada majanduslike võimalustega ja kärpida kulusid 2009. aasta algul, kuid seda ei tehtud. 2009. aasta kestel tekkis üle võimaluste elamisest 45 miljoni kroonine võlg, mis tuli linnarahva rahaga ära maksta ja 2010. aasta eelarvet selle summa võrra kärpida.

Üheaastane viivitamine Pärnu linna eelarve kohandamisel muutunud olukorraga maksis 45 miljonit krooni ehk kaheksa protsenti eelarvest. Pärnu linn on umbes 50 protsenti maakonna ja 3,3 protsenti riigi rahvastikust. Võite ette kujutada, kui palju maksab riigile, kui ta lükkab edasi haridussüsteemi või halduskorralduse kohandamist riigi muutunud olukorraga.

Kohanemine on ellujäämise küsimus, nii filosoofilises kui praktilises mõttes, nii looduses kui riigikorralduses.

Riigikontrolör tõdeb, et paari-kolme aasta jooksul viiakse ligi 50-60 protsenti auditite ettepanekutest ellu, finantsauditite puhul isegi kolmveerand või rohkem. Riigikontrolöri ettepanekud lähtuvad ja peavadki lähtuma oma olemuses täiuslikust olukorrast.

Praktiline juhtimine on protsesside juhtimine, mida viivad ellu inimesed, kes ei ole täiuslikud ega tegutse täiuslikes oludes. Samal ajal on nii suur ettepanekute arvestamise osa tunnustus riigikontrolörile, tema sõnal on kaalu ja arvamusel autoriteeti.

IRL: Eesti põllumehele saagu osaks võrdne kohtlemine

2011-10-22

Euroopa Komisjon avalikustas 12. oktoobril Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmise finantsperioodi määruste eelnõud, mis muuhulgas sisaldavad ettepanekuid põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks.

Täna kogunenud IRL-i volikogu võttis vastu avalduse, mille kohaselt ei aktsepteerita Euroopa komisjoni välja pakutud tempot võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

„Eesti põllumeeste rahulolematus on arusaadav ja põhjendatud. Euroopa komisjoni välja pakutud kava kohaselt jäävad meie põllumeeste otsetoetused järgmisel eelarveperioodil ligi 2 korda väiksemaks Euroopa Liidu keskmisest otsetoetuste tasemest ja üle 4 korra väiksemaks kõrgemate otsetoetuste tasemega liikmesriikidest. Säärane ebavõrdne kohtlemine paneb Eesti põllumajandustootjad väga raskesse olukorda, kuna nad peavad nii sise- kui ka maailmaturul konkureerima kõrgemate otsetoetustega liikmesriikide põllumeestega," selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

IRL-i volikogu poolt vastu võetud avalduses seisis, et Euroopa Komisjoni eesmärk võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on igati õige, kuid väljapakutav võrdsustamise tempo täiesti sobimatu ning vastuolus ka Euroopa Liidu enda aluspõhimõtetega - võrdse kohtlemise ja võrdsete konkurentsitingimustega.

„Olukorras, kus Eesti on üleeuroopalises finantspoliitikas näidanud üles solidaarsust ja andnud muuhulgas oma panuse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) loomiseks on meil täielik moraalne õigus eeldada võrdset kohtlemist ka põllumajanduspoliitika valdkonnas, sealhulgas otsetoetuste võrdsustamise küsimuses."

IRL-i volikogu leidis, et Euroopa Liidus tuleb põllumajanduse otsetoetused võrdsustada järgmise finantsperioodi jooksul ja see ei tohi toimuda maaelu arengutoetuste (sealhulgas investeeringutoestuste) kärpimise arvelt. Nii suudame tagada Eesti põllumajanduse konkurentsi- ja ekspordivõime ning meie maapiirkondade jätkusuutliku arengu.

Samuti kinnitas volikogu täna erakonna suurkogu toimumisajaks 28. jaanuari 2012 Tallinna Nokia Kontserdimajas. IRL-i suurkogul valitakse järgmiseks kaheks aastaks erakonna esimees, aseesimehed ja juhatus.

IRL seeniorid: toetame vanemapensionit

2011-10-22

Täna toimunud IRL-i seenioride üldkogu võttis vastu avalduse vanemapensioni toetuseks.

IRL-i seenioride esimehe Ann Räämeti hinnangul luuakse vanemapensioniga kindlam alus Eesti rahva säilimiseks. „Oleme täna küll saavutanud nullilähedase iibe, kuid madal sündivus on endiselt tõsiseks probleemiks - Eesti rahvastiku juurdekasv on praktiliselt olematu," selgitas Räämet

Tema sõnul laiub ühiskonna ees küsimus, kuidas muuta elukeskkond senisest enam sündimust soosivamaks. Vanemapension on selgelt üks kindel ja konkreetne meede seatud eesmärgi saavutamiseks.

„On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööelust kõrvale. See mõjutab tulevikus saadava pensioni suurust. Samuti on teada, et lapse kasvatamine on küll tore, kuid küllaltki kulukas. Uuringute kohaselt kulutatakse Eestis ühe lapse peale ligi 200 eurot kuus. Oleks õiglane vanematele tehtud kulutused kompenseerida," rääkis Räämet.

IRL-i seeniorid toetavad vanemapensioni ideed ja ühtlasi ka vanemapensioni eelnõu vastuvõtmist. „Väärt idee peab saama ka praktikas toimivaks seaduseks," seisis seenioride avalduses.

Seeder: Euroopa Liidus puudub toiduabi jagamises üksmeel

2011-10-21

Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus ei jõutud eile kokkuleppele puudust kannatavatele inimestele toiduabi jagamises, mis seab kahtluse alla Euroopa Liidu ühisest eelarvest rahastatava toiduabi jagamise ka Eestis alates järgmisest aastast.

Senini on Euroopa Liit keskselt rahastanud toiduabi programmi, mis on osa ühisest põllumajanduspoliitikast. Nüüd on aga kuus liikmesriiki seisukohal, et tegemist on pigem sotsiaalpoliitika osaga, mida tuleks liikmesriikidel finantseerida oma riigieelarvetest.

„Eesti on jätkuvalt selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks ja oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana, kuid toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest. Kui finantseerimiskohustus peaks langema liikmesriikidele, siis seaks see tõsise kahtluse alla toiduabi jagamise," põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et liikmesriigid rahastaksid 10-25% programmi maksumusest. Sellest ettepanekust lähtuvalt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Algselt oli toiduabi skeem loodud sellisena, et Euroopa sekkumisladudes olevate toodete kasutamise eesmärgil anti puudustkannatavatele isikutele ladudes olevate toiduainete näol konkreetset toiduabi. Pööre skeemi tuli siis, kui aastatel 2007/2008 maailmaturu hinnad tõusid ning EL-sekkumisladudes toiduaineid ei olnud, mistõttu skeemi käigushoidmiseks tuli tooteid hakata Euroopa turult kokku ostma. Selle põhimõtte kaebas Euroopa kohtusse Saksamaa, kes väitis, et uut tüüpi abi pole enam põllumajanduspoliitika osa.

Eestis on selle programmi alusel antud toetust puudust kannatavatele inimestele viie aasta jooksul kokku umbes 2,4 miljoni eurot eest. Peamiselt on abi olnud makaronide, jahu, riisi, manna, kaerahelveste ja muude sarnaste toodete näol.

Alates programmi käivitamisest 1987. aastal on saanud miljonid puudustkannatavad eurooplased toiduabi ühise põllumajanduspoliitika sekkumisvarudest. Euroopa Komisjoni andmetel on toiduabi programmi kaudu aidatud üle 13 miljoni inimese.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Euroopa Liidus puudub toiduabi jagamises üksmeel

2011-10-21

Allikas: Põllumajandusministeerium

Korteriühistud turvalise elukeskkonna kujundajana

2011-10-21

Lugupeetud korteriühistute juhid, head külalised!

Me kõik oleme teatud mõttes optimistid. Me loodame, et igal aastal Eestis toime pandavad ligemale 50 000 kuritegu meid ei puuduta ning et igaastased üle-eestilised 6000-7000 tulekahju toimub kuskil mujal. Nimetatud numbrite taga olevaid üksikuid juhtumeid läbi raadio-või telekanali kuuldes tajub suur osa meist neid sündmuseid kauge ja puudutamatuna. Ehkki on üldlevinud arusaam, et avalikus ruumis – nii linnatänaval, mänguväljakul kui ka pargis – peaks meie turvalisuse eest hoolt kandma esmajoones riik ja selleks loodud õiguskaitseorganid. Siiski ei saa alahinnata ka igaühe meie valmisolekut seista turvalisema keskkonna ja turvalisema kodukoha eest. Lõpuks määrab ju meie suhtumine ja hoiakud ka selle, kas ja mil määral oleme eeskujuks oma lastele ning seega järeltulevate põlvkondade valitsevale meelsusele kujundada turvalisemat elukeskkonda.

Mõttelaadi kujunemise osas on heaks piltlikuks näiteks nn „katkiste akende“ efekt. „Katkiste akende“ valvamise meetod põhineb teoorial, mis ütleb, et kui sa jätad ühe lõhutud akna parandamata, lõhutakse ära peagi teisedki aknad selle kõrval. Sellest lähtuvalt võiks üle kontrollida, kas prügikastid on suletavad ning kuidas nende ümbrus välja näeb. Samamoodi tuleks korras hoida maja ümbritsev haljasala, laste mänguväljakud jms. Väikestest probleemidest võivad peagi saada suured probleemid, seega peab sekkuma hakkama juba varakult. Niisamuti eeldab ka mõttelaadi kujundamine ja eeskujuks olemine pidevat tegevust ja elukeskkonna hoidmist ning turvalisuse tagamise õpetamist lastele juba varakult. Seega tähendab keskkonna, linnaosa, kodutänava ja trepikoja turvalisuse saavutamine pidevat valmisolekut ja pingutamist, igaühe meie pingutamist. Ka kõigi siinolijate.

Ei saa salata, et senised pingutused on kandnud ka vilja. Viimase kümmekonna aastaga on Eesti muutunud märkimisväärselt turvalisemaks riigiks: aasta-aastalt on langenud registreeritud kuritegude arv ja vähenenud ka surmaga lõppenud õnnetused. Näiteks tulekahjudes hukkunute arv on 2001. aastaga võrreldes enam kui poole võrra vähenenud. Samuti on vähenenud põlengutes vigasaanute arv ja tulekahjude arv üldse. Ka käesoleva aasta kuue kuu andmed näitavad sama tendentsi: eelmise aastaga võrreldes on kuritegude arv vähenenud 13,5 protsenti. Veel enam, üle 20 protsendi on vähenenud varavastaste kuritegude, nende seas varguste ja röövimiste arv.

See kõik on saavutatud ennekõike koostöös. Koostöös erinevate õiguskaitseorganite, kolmanda sektori ja tähelepanelike inimeste vahel.

Turvalisuse see pool, mille tagamise nimel töötavad igapäevaselt sisejulgeoleku asutused, ei saa üksinda olla iialgi nii efektiivne, kui talle ei oleks abiks ettevõtted ja nii-öelda tavalised inimesed ise. Tänapäeva turvalisuse tagamisel on lahutamatuks osaks kujunenud ka nn kolmas sektor. Asjakohaseks ja esiletõstmist väärivaks näiteks on MTÜ Eesti Naabrivalve, kelle partneriks on paljud riigiasutused ja omavalitsused, samuti mitmed vabatahtlikud päästeseltsid ning abipolitseinikud.

Kuna üheks suuremaks probleemiks ühiskonnas on varavastased süüteod, mistõttu võiks korteriühistutega rääkides keskenduda eelkõige varguste ennetamise momentidele.

Varavastaste süütegude ennetamisel on oluline roll olustikulisel ennetusel, kuna abinõude rakendamine varguste ära hoidmiseks läbi turvalisuse suurendamise on võrreldes tagajärgedega lihtne ja odav. Praktiline viis, kuidas inimesed saavad olustikulist ennetust ellu viia, on vaadata üle piirkonna ja oma kodu peamised turvalisuse küsimused. Kas välisuks on suletav koodiga või võtmega, kas koridor on valgustatud, kas inimeste endi koduuksed on suletavad topelt lukkudega. Turvalisuse planeerimisel on oluliseks võtmekohaks konkreetse piirkonna kuritegevuse näitajad. Need andmed on kättesaadavad piirkonna konstaablilt. Probleemsete olukordade kaardistus, annab pildi tegevustest, mida peaks kavandama olukorra parandamiseks.

Hindamatu väärtusega meie ühiskonna ja inimeste jaoks on olnud vabatahtlikud päästeseltsid ja abipolitseinikud, kes on leidnud endas patriotismi, inimlikkust ja empaatiat, et oma kogukonda teenida. Selles valdkonnas saab nii korteriühistu, kui ka igaüks ise oma panuse anda, millel on laias pildis märksa suurem mõju kui vaid iseendale tehtud heategu.

Millised siis oleksid need esmatähtsad teadmised korteriühistus tuleohutuse tagamisel?

Esiteks, suitsuandur on odavaim elupäästja ja turvalisuse tagaja kortermajades – ühest korterist algusesaav tulekahju võib mõjutada kogu hoonet. Korteriühistu huvides on veenduda, et igas ühistu korteris on töötav suitsuandur olemas. Kui mõne ühistu liikmega on probleeme, on otstarbekas sellest teavitada Päästeametit, kes läbi riiklikku järelevalve ja sunni rakendamise saab probleemid lahendada.

Teiseks, ahjuküttega kortermajades peab kutseline korstnapühkija vähemalt üks kord aastas korstnaid ja kütteseadmeid puhastama. Korstnapühkija annab tehtud tööde kohta ka akti, mida tuleb säilitada järgmise puhastamise korrani. Kui korstnapühkija avastab puhastamisel küttesüsteemist tuleohtliku vea, siis on ta kohustatud tekkinud vigadest teavitama ka Päästeametit.

Kolmandaks, tuleohutuse tõstmiseks soovitame kindlasti trepikodadesse paigutada vähemalt 6 kg tulekustutid. Kustutite paigaldamine ei ole kohustuslik, kuid hinnake ise reaalselt, kuidas te tulekahju tekkides oma kodus tulekahju kustutada saate. Tulekustuti on esmasel reageerimisel parim ja odavaim lahendus.

Neljandaks, korteriühistu peab hea seisma ka selle eest, et kortermajade ümbruse parkimiskorraldus tagab päästeautodele piisava ligipääsu. Kinnipargitud tänavad ja hoovid takistavad päästetehnikal ligipääsu hooneni ja sellega venib päästetöö läbiviimine, mis tähendab suuremat riski elule ja suuremaid varakahjusid hoones tulekahju korral. Samuti tuleb tagada ligipääs veevõtukohale, milleks on siis kas tuletõrjehüdrant või veevõtukohaga veekogu.

Viiendaks, kui korteriühistul on tuleohutuse vastu suurem ja detailsem huvi, siis võtke ühendust Päästeametiga, kelle tööks on muuhulgas kodanike nõustamine tuleohutusküsimustes. Näiteks 2010.a käidi kohapeal nõustamas üle 1100 koduomaniku.

Nii et üha olulisemaks muutub õnnetuste ja kuritegude ärahoidmisel ning juba toimunud õnnetustele ja kuritegudele reageerimisel ka inimene ise ning seotud huvirühmad, olgu selleks korterühistud või turvalisuse eest seisvad vabatahtlikud üksused.

Nagu eelpoolgi näidete varal mainitud, võiks üheks aktuaalseks muutuvaks teemaks olla just koostöö inimeste endi vahel. Aga ka teiste vajalike instantsidega nagu näiteks politsei, linnaosavalitsus jms. Inimeste omavaheline läbisaamine ja suhtlus on peamine, mis aitab parandada nii turvalisust kui ka kaasa aidata teistsuguste probleemide lahendamiseks. Naabrite tundmine on ka heaks alguseks selliste probleemide märkamisel nagu lähisuhtevägivald. Koostöös peaks võtmesõnaks olema üksteise toetamine, mitte üksteise elu-olu kritiseerimine.

Lõpetuseks: koostöö ei tohiks jääda vaid sõnakõlksuks, vaid see peaks avalduma väga praktilisel moel: vajalikud telefoninumbrid peaksid olema kõigile kättesaadavad ja teavitusmudel läbi mõeldud. Igas piirkonnas peaksid toimuma infopäevad, kuhu on kutsutud lisaks majaelanikele ka vajalike instantside esindajad.

Tänan tähelepanu eest!

Valitsus toetas siseministeeriumi asutuste ümberkorraldamist

2011-10-21

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis korraldab järgmise aasta algusest ümber politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja häirekeskuse töö.

Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on oluline, et Eesti väiksust ja riigi võimaluste piiratust arvestades tegutseksid 10 500 töötajaga sisejulgeoleku asutused võimalikult efektiivselt.

Tema sõnul on muudatused loogiline jätk senistele ümberkorraldustele, millega on loodud politsei, piirivalve ja kodakondsuse ühendamet ning koondatud kogu ministeeriumi haldusala IT-valdkonna arendamine ja haldamine ühte keskusesse. „Ümberkorralduste mõte on vähendada dubleerimist ja luua ühtsed tõhusalt toimivad asutused, kuid pakkuda ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust. Inimestele ümberkorraldused muudatusi kaasa ei too,“ lausus Vaher.

Uue aasta algusest liidetakse seni iseseisvate asutustena tegutsenud prefektuurid politsei- ja piirivalveameti ning neli regionaalset päästekeskust päästeametiga, misjärel saavad prefektuuridest ja päästekeskustest ametite piirkondlikud üksused. Muudatusega tekib keskasutuse ja piirkondlike üksuste vahel vahetu kontakt ja kindel juhtimisstruktuur.

Piirkondlikke struktuuriüksusi jäävad politsei- ja piirivalveametis endiselt juhtima prefektid ning päästeametis seniste päästekeskuste juhid. Eelnõu järgi nimetab struktuuriüksuste juhid ametisse siseministri nõusolekul ameti peadirektor.

Häirekeskusest saab 1. jaanuaril siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millele antakse üle praegu päästeameti valitsemisalas oleva häirekeskuse ülesanded. Järk-järgult saab uus häirekeskus endale ka politsei- ja piirivalveameti prefektuuride ülesanded hädaabikõnede menetlemisel, et minna 2014. aasta lõpuks üle ühisele hädaabinumbrile 112.

Siseminister märkis, et kuigi Eestis on juba üle kümne aasta kasutusel olnud kaks hädaabinumbrit - 110 politsei ning 112 päästjate ja kiirabi kutsumiseks -, on inimestel kriitilises olukorras ikkagi raske otsustada, millisele numbrile helistada. „Ühisele hädaabinumbrile üle minnes peavad inimesed meeles pidama vaid üht numbrit, kuhu helistades on abivajaja käsutuses sisuliselt kogu hädaabikõnede vastuvõtmise võimekus. See aga tähendab, et abi on võimalik saada lihtsamalt ja kiiremini,“ lausus ta.

Häirekeskuse juhi nimetab eelnõu kohaselt viieks aastaks siseministri ettepanekul ametisse valitsus, kuulates ära riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Samas korras nimetab valitsus ametisse ka teiste siseministeeriumi asutuste juhid.

Allikas: Siseministeerium

Sester: Euroopa uus finantsraamistik peab keskenduma rangele eelarvepoliitikale

2011-10-20

Brüsselis, 20.-21. oktoobril toimuval kõrgetasemelisel konverentsil uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 arutelul ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barrose, et tähelepanu tuleb pöörata mitte rahaeraldistele, vaid eeldatavatele tulemustele.

Barroso sõnul tuleb Euroopa viia uuele tasemele nii konkurentsivõimelisuse, kui ka jätkusuutlikuse poolelt. Euroopa peab pöörduma tagasi Rooma lepingu juurde, mille järgi Euroopa Majandusühendust rahastatakse liikmesriikide osamaksetest vaid üleminekuperioodi vältel ning sellele järgneb üleminek omavahendite süsteemile.

Täna on Euroopa olukorras, kus 70% Euroopa Liidu tuludest ei pärine omavahenditest, vaid tulevad otse rahvamajanduse kogutulu vahendite kaudu liikmesriikide eelarvetest.

Euroopa Komisjon näeb omavahendite süsteemi reformimisel praeguste käibemaksupõhiste omavahendite kaotamist ning kahe uue omavahendi loomist - uues finantsraamistikus finantstehingute maksu ning riikliku käibemaksu, mis laekuksid Euroopa Liidu eelarvesse.

Samuti näeb uus finantsraamistik ette mitmete suurte Euroopa fondide ühendamise ühtseks strateegiliseks raamistikuks. Lisaks soovib Komisjon sõlmida iga liikmesriigiga eraldi partnerluslepingu, et programmid oleksid rohkem tulemusele orienteeritud.

"Praeguses globaalses finants- ja majanduskriisi olukorras peab uus mitmeaastane finantsraamistik tugevdama Euroopat. See eelarve peab olema lootuse, mitte hirmu eelarve. Finantsraamistiku menetlemisel ja vastuvõtmisel tuleb Euroopa Liidul tähelepanu pöörata rangele eelarvedistsipliinile ning selgelt kehtestada poliitilised prioriteedid", ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).

2014-2020 Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku kogukulu on 1,025 miljardit eurot, mis moodustab 1,05% kogurahvatulust.

Luus: Tallinn peab üle minema elektritranspordile

2011-10-20

Tallinna linnavoliniku Andres Luusi (IRL) sõnul peab Tallinn suunama tulevikus suuremat rõhku busside asemel trolli- ja trammitranspordile.

„Mujal Euroopas on selge trend keskkonnasõbralikumate transpordivahendite poole. Bussitransport tekitab müra- ja õhusaastet ning on järjest ebaotstarbekam üleval pidada," selgitas Luus.

Luusi sõnul tuleks peamine bussiliiklus suunata äärelinna ning kesklinnas peab inimestele tegema võimalikuks kiiresti ja mugavalt trammiga liigelda. „Selleks aga tuleb kõigepealt soetada korralik elektritransport linnale," ütles Luus. „Pole mõtet doteerida järjest kasvavat diislihinda, vaid mõelda, kuidas tulevikus vähem sõltuda kütuse kallinemisest."

Ta lisas, et valitsus on saastekvootide müügist saadud rahade eest juba esimesed keskkonnsõbralikud trammid ära tellinud, mis hakkavad sõitma 2014. aastal Ülemiste-Tondi liinil. „Selliste trammide tellimine näitab, et riik on andnud linnale suuna kätte. Kas linn ka sellest kinni haarab on ise küsimus," tõdes Luus.

„Tallinna Transpordiamet peaks kulude kokkuhoidmise eesmärgil aga esmalt üle vaatama ühistranspordi graafikud, sest inimestelt on tulnud vastukaja liinide väljumisaegade ebaloogilisuse tõttu. Meie linnaisad ühistranspordiga ei sõida ning seetõttu ei näe nad probleemi tavakodaniku silmade läbi," sõnas Luus.

Luus: Tallinn peab üle minema elektritranspordile

2011-10-20

Tallinna linnavoliniku Andres Luusi (IRL) sõnul peab Tallinn suunama tulevikus suuremat rõhku busside asemel trolli- ja trammitranspordile.

Seeder esitab Luksemburgis Eesti seisukoha otsetoetuste osas

2011-10-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõstatab täna Luksemburgis algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil otsetoetuste võimalikult kiire võrdsustamise liikmesriikide vahel.

Euroopa Komisjon on seadnud ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) eesmärgiks kõikide EL-i kuuluvate riikide jõudmise vähemalt 90 protsendini keskmistest aga ei ole öeldud, mis ajaks seda soovitakse saavutada. Eesti soovib Seedri sõnul seda juba aastal 2014. Euroopa Komisjoni teatises eelarvereformi kohta on tehtud ettepanek, mille järgi Eesti otsetoetuste tase saavutaks 2020. aastaks ligikaudu 60 protsenti EL keskmisest otsetoetuste tasemest, mis Seedri hinnangul ei ole piisav.

„Eesti jaoks on kõige olulisem saada juba järgmisel eelarveperioodil võrdsemad konkurentsitingimused, mis tähendab otsetoetuste võrdsustamist," ütles Seeder.

Samuti on Eesti seisukoht läbirääkimistel, et võrdsustamine ei toimuks maaelu arengutoetuste arvelt, sest see oleks lihtsalt ümbertõstmine. „Me saaksime näiliselt küll raha juurde, kuid vähenevad investeeringud maaettevõtlusesse ja infrastruktuuri," selgitas Seeder. Ta lisas, et olenemata Luksemburgi kohtumise tulemusest on selge, et ees seisavad pikad ja pingelised läbirääkimised.

Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reformipakett, mille raames teeb ettekande Euroopa Komisjon, tegemist on esimese selleteemalise aruteluga ametlikul tasandi peale ÜPP reformipaketi avalikustamist eelmisel nädala.

Eestist osalevad kohtumisel lisaks põllumajandusminister Seedrile, asekantslerid Andres Oopkaup ja Toomas Kevvai ning eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder esitab Luksemburgis Eesti seisukoha otsetoetuste osas

2011-10-20

„Eesti jaoks on kõige olulisem saada juba järgmisel eelarveperioodil võrdsemad konkurentsitingimused, mis tähendab otsetoetuste võrdsustamist," ütles Seeder.

Eestist osalevad kohtumisel lisaks põllumajandusminister Seedrile, asekantslerid Andres Oopkaup ja Toomas Kevvai ning eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ukraina allakäigu keerdtrepil

2011-10-19

Ukraina pole ainult sümpaatne riik, kellega jalgpalli mängida. Nüüd ei saa me kuidagi mööda minna Julia Tõmoðenko süüdimõistmisest ja ülejäänud vangistatud poliitikute olukorrast. Ukraina defineerib end üha selgemini niisama hullu riigina, nagu seda on Venemaa, Valgevene või Aserbaidžaan.

Ukraina endise peaministri kohta langetatud kohtuotsus võib tõmmata kriipsu Ukraina püüdlusele saada assotsiatsioonilepe Euroopa Liiduga.

Kui otsus oleks tegemata, saaks veel ühe silma kinni pigistada, aga nüüd enam mitte. Õigupoolest on Euroopa Ukraina kohtupalaganisse seni hämmastava leebusega suhtunud.

Arusaamatu leebus

Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee ei suutnud Ukraina teemat selle kuu algul päevakorda võtta, ehkki vajadus selle järele oli enam kui selge. Õigussüsteemi kasutamine arvete õiendamiseks poliitiliste vastastega on valus hoop väärtuste pihta. Ja ehkki seda on mõne liikmesriigiga varemgi juhtunud, on sellele reageerimata jätmine pretsedenditu.

Ka ELi laienemisvolinik Štefan Füle näitas ootamatut pehmust. Kui Valgevene endistest presidendikandidaatidest saab kindlasti rääkida kui poliitvangidest, siis Ukraina puhul ei pea volinik seda õigeks.

Probleem olevat õigussüsteemi nõrkuses ja kohtunike kogenematuses, mitte poliitvangides selle sõna otseses tähenduses.

Kas EL saab kaubandust ja õigusakte puudutava assotsiatsioonileppe sõlmida riigiga, kus on poliitvangid? Tõmošenko staatuses on endine siseminister Lutsenko. Eriti pärast Tõmošenko süüdimõistmist on assotsiatsioonileppe sõlmimine rohkem kui kaheldav, sest selle tagajärjel kannatab Euroopa autoriteet.

Kas Ukraina vajab assotsiatsioonilepet? Ja kuidas veel! Ukraina on kaalukeel Euroopa ja Venemaa vahel ning see, kummale poole ta kaldub, saavutab geopoliitilise initsiatiivi.

Aga mitte ainult, pean tunnistama, et minule geopoliitiline retoorika ei meeldi. Ennekõike on küsimus Ukraina inimeste saatuses: kas demokraatia või autokraatia, austus kodaniku vastu või selle puudumine?

Vohavad vandenõuteooriad

Õhus on vandenõuteooriad. Räägitakse, et president Viktor Janukovõtš tahab Euroopasse, aga ta aparaat on Venemaa föderaalsest julgeolekuteenistusest (FSB) läbi imbunud, nemad korraldasidki Ukrainale jama vangistatud poliitikutega. Või siis kujutatakse Ukraina presidenti lihtsakoelise mehena, kes ei suuda üle olla soovist Tõmošenkole isiklikult varasema eest kätte maksta.

Ma ei räägi midagi muud kui jutte, mida mulle on vaikselt rääkida püütud ja mida räägitakse Euroopa poliitikutele. Eesmärk on meid veenda, et Ukrainat ei tohi praegu kritiseerida, pigistatagu üks silm kinni vähemalt senikauaks, kuni assotsiatsioonilepe saab sõlmitud. Sest kaalukausil on ida ja lääs.

Tõmošenko ja teised poliitikud on konspiratsiooniteooria kohaselt FSB korraldatud pantvangid. Eesmärk on riigi Euroopa püüdlused põhja lasta. Ja eurooplased, kes seisavad Tõmošenko vabastamise eest, on siit edasi mõeldes justkui kasulikud idioodid, kes naiivselt FSB mängu kaasa mängivad! Olen kohanud isegi mõttekäiku, et pärast assotsiatsioonileppe sõlmimist lastakse Tõmošenko vabaks, sest FSB kaotab Ukraina vastu huvi.

Kogemus teeb mu nende arutluskäikude suhtes ülimalt ettevaatlikuks. See kõik on kunagi olnud - déjà-vu! Venemaal on inimõigustega pahuksisse läinud juhte ikka õigustatud väitega, et tulla võib uus ja hullem. Putini kolmanda tulemise puhul on erakordne pigem see, et sellist juttu polegi enam, hullemat ei osata oodata.

Väärtuste reetmine

Kui Aserbaidžaanis varisesid ligi kümne aasta eest kokku vahepeal pead tõstnud demokraatialootused, ilmusid uued poliitvangid ja valitsev klann võttis võimu raudse haardega enda kätte, oli umbes sama jutt: "Andestame, paneme ühe silma kinni!". Assotsiatsioonileppe asemel tehti panus gaasijuhtme saamiseks marsruudil Bakuu-Thbilisi-Ceyhan.

Torujuhe oli ja on Euroopale vajalik. Küsimus on pigem selles, kas gaasi ja naftaga saab end inimõigustest priiks osta, nagu Aserbaidžaan on lootnud ja loodab. Aserbaidžaan on rikas riik ja seal usutakse siiralt, et maavarade müügi ja intensiivse lobiga pannakse lääne poliitikutel suu kinni, tellitakse positiivsed raportid ja toetushääled.

Valgevenega kauplemine käib teistpidi. Majandusraskustes riigile pakutakse abi ja laenu juhul, kui poliitvangid vabastatakse. See lähenemine solvab Valgevene inimõiguslasi. Nad küsivad, kus on lääne moraal? Kui palju raha võib ühe poliitvangi väljaostmise eest teenida ja millal nabitakse kinni järgmine rühm "režiimi vaenlasi", kelle vabastamise eest uus toetus kasseerida?

Paradoksaalne on, et retoorikas läänemeelsele ekspeaministrile Tõmoðenkole heidetakse ette liiga Vene-sõbralike otsuste tegemist. Kõneldakse korruptsioonist, kuigi isiklikku kasu pole saadud. Kriminaalvastutusega ähvardatakse seal, kus normaalse poliitilise süsteemi puhul saaks toimida vaid poliitiline vastutus.

Põhiküsimus on Euroopale see, kas ja kui palju saab euroopalike väärtuste edastamise nimel neidsamu väärtusi reeta. Aga just nii juhtub, kui opositsiooniliider on assotsiatsioonileppe sõlmimise ajal jätkuvalt vangis.

Küsimärgi all pole enam niivõrd Ukraina enda allakäinud maine, vaid hoopis ontliku Euroopa kasvatusmaja prestiiž.

Me ei tohi lasta kaasmaalastel end surnuks juua

2011-10-19

Uuringutest on teada, et alkoholi liigtarbimise vastu saab tõhusalt võidelda vaid abinõude koosmõjus. Kõige tõhusam sekkumine üksikabi-nõuna on maksu kaudu hinna tõus ehk teisisõnu ostuvõime vähendamine.

Oleme alkoholiaktsiisi viimastel aastatel tõstnud ning teame, et see on, eriti majanduslanguse tingimustes, nähtavat mõju avaldanud. 2008. aastal oli alkoholitarbimine 12,1 liitrit inimese kohta, 2010. aastal 9,7 liitrit. Nende numbrite puhul on seejuures salaalkohol juurde lisatud ning turistide joodu ja kaasa-viidu maha võetu. Teised sekkumised üksikuna ei ole efektiivsed.

Oluliselt tulemuslikum on meetmete kombineerimine ja väga tähtis on negatiivsete kaasmõjude samaaegne vähendamine. Just salaalkoholi suurema leviku riski tõttu ei saa näiteks aktsiisi tõusuga liiga tempokalt liikuda.

Reklaami täielikul keelamisel on selge oht turundusvõtete massilisele levikule. Seetõttu on vajalik reklaami tugeva piiramise korral näiteks kehtestada ka alkoholile miinimumhind ja reguleerida alkoholi degusteerimist. Vastasel juhul võime hakata tuntud ja massiivse reklaamikampaaniaga alkoholi turundus-üritusel, Õllesummeril, saama näiteks sümboolse hinnaga nn reklaamsiidrit. Kaubanduskeskustes muutuksid alkoholi avalikud degusteerimised igapäevasteks.

Samas on piinlik kuulata reklaami- ja alkoholitootjate väiteid, et alkoreklaam ei pane kedagi rohkem jooma, see aitavat vaid valida kvaliteetsemaid tooteid. Suisa kummaline oli selle selgituseks toodud näide, et pesupulbrireklaam ei pane ju ka kedagi rohkem pesu pesema.

Tõepoolest, mina ka ei ole kuulnud pesupesemissõltlas-test, kes kulutaks sellele kasvavas mahus aega ja raha, rikuks ära oma tervise, oleksid ohtlikud oma perekonnale, ei jõuaks selle sõltuvuse tõttu enam tööle ning tekitaks olulist kahju kogu ühiskonnale. Küll aga on meile hästi teada sellised tagajärjed alkoholi liigtarbimisel ja sõltuvuse füsioloogilised tekkemehhanismid.

õige olulisemad on suhtumise muutus ning inimese ja kogu к ühiskonna väärtushinnangud. Neid saame kasvatada erisuguste meetmete

(hind, reklaamipiirang, juurdepääsu piirang, joobe kontroll liikluses, teavituskampaaniad jmt) koosmõjus ning sekkumisi järkjärguliselt karmistades.

Samas ei tohi loota vaid liberaalsele eneseotsustamise õigusele - tahan, joon end surnuks; ei taha, ei joo. Ka sportlikku elulaadi propageerides ei looda me vaid sellele, et ketsid suudab igaüks osta ning linnatänav ja metsaalune on jooksmiseks valmis. Me oleme ehitanud uusi spordihooneid, rajanud kergliiklusteid, korraldanud liikumisharrastust edendavaid üritusi ning kehaline kasvatus on olnud kohustuslik õppeaine läbi aegade.

Samamoodi süsteemselt peame tegutsema joomarluse piiramisega, pöörates erilist tähelepanu noorte alkotarbimise ja -sõltuvuse ennetamisele, mille oluliseks osaks on kasulike eneseteostusvõimaluste loomine.

Isamaa ja Res Publica Liidule on oluline kujundada kogu elukeskkond selliseks, mis ei propageeri alkoholi tarbimist, kus müügi-piirangud on tasakaalukad ja suhtumist kujundavad ning järelevalve on tõhus. Oleme selleks välja pakkunud viis sammu.

Reklaami piiramine kujul, kus reklaamis tohib toodet näidata vaid nn kaunistamata kujul, loetleda vaid selle toote andmed ning välistatud on igasugune meeleolu loov liikumine, muusika või taustapildid. Lõpetada välireklaam.

Määratleda alkoholi asukohaks kaupluses nn lõpp-punkt, keelata paigutada alkoholi muu kauba vahele.

Järkjärguline aktsiiside tõus, kiiremas tempos niinimetatud napsitaja treenirigjookidel, need on magusad lahjad alkohoolsed joogid, mille sihtrühm on noored ja naised.

Boonuskampaaniate ja avalikes kohtades degusteerimis-te piiramine.

Tõhus järelevalve alaealistele alkoholi müügi üle, liikluses ja salaalkoholi leviku tõkestamisel ning sellega paralleelsed teavituskampaaniad.

Nüüdseks oleme juba alustanud koalitsioonileppes ülesandeks võetud alkoholipoliitika rohelise raamatu koostamist. Loodame selle valmis saada järgmise aasta lõpuks. Ise kuulun töörühmadesse, mis-käsitlevad turundust, hinnapoliitikat ja alkoholi kättesaadavust.

IRL: kõrgharidusreform tuleb seadustada sel aastal

2011-10-19

Tänasel IRLi riigikogu fraktsiooni ja Haridus- ja Teadusminister Jaak Aaviksoo ühisel arutelul asuti seisukohale, et kõrgharidusreformi seaduseelnõu tuleb kindlasti vastu võtta veel sellel aastal.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva sõnul on tänane kõrgharidus ebaefektiivne ning üliõpilaste suhtes ebaõiglane. „Oleme kõrghariduse korrastamist juba lubamatult kaua edasi lükanud ning Eesti demograafiline olukord süvendab neid probleeme lähiaastatel veelgi. Kõrghariduse reformimise möödapääsmatust tõdesid eilsel riigikogu kulutuurikomisjoni ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu ning Eesti Õpilasesinduste Liidu kohtumisel ka tudengid ja õpilased," ütles Kaia Iva.

„Kõrgharidusreformi läbiviimine võimaldab järgnevatel aastatel ühe üliõpilase tarbeks kasutatava raha kahekordistada. Suuremad kulutused üliõpilase kohta tagavad paremad palgad õppejõududele, suuremad toetused üliõpilastele ja aitab senisest jõudsamini ehitada välja ülikooli infrastruktuuri," selgitas Iva.

Kõrghariduse rahastamissüsteemi muutmiseks on planeeritud rahaliste lisavahenditena 2013. aastal 6,1 miljonit eurot, 2014. aastal 18,8 miljonit eurot ja 2015. aastal 33 miljonit eurot. Reformi tulemusena lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta.

Tasuta kõrgharidus tagab õiglasema ja rahakotist sõltumatu juurdepääsu kõrgharidusele kõigile, kes pühenduvad täiskoormusel õppimisele. Reformi tulemusena muutub kõrgharidus kättesaadavamaks, ülikoolid muutuvad märksa efektiivsemaks ja paraneb kõrghariduse kvaliteet.

Tsahkna: Kes hakkab saama vanemapensioni?

2011-10-18

Madal sündimus ei ole murekohaks ainult Eestis, vaid see on probleemiks terves Euroopas. Eesti on Euroopas tuntud oma eeskujuliku käitumisega eelarve ja rahapoliitika suhtes. Ajal, kui vanad Euroopa riigid vanguvad nende probleemide all, millega meie saime hakkama juba mõned aastad tagasi, julgeme astuda samme sisuliste probleemide lahendamisel.

Laste kasvatamise väärtustamise üle on mõelnud paljud Euroopa riigid, kuid tegudeni jõudnud vähesed. Praeguseks oleme Eestis küll saavutanud nullilähedase iibe, kuid mure Eesti rahva püsimajäämise üle on sellegipoolest väga aktuaalne. Hädavajalik on välja töötada konkreetsed pikaajalised meetmed, mis ei vaata tulevikku üks, kaks või viis aastat, vaid märksa pikemaajaliselt. Euroopas on mitmed teadlased pakkunud välja laste arvu sidumise pensioni suurusega, et mõjutada muuhulgas sündimuskäitumist positiivses suunas.

Vanemapensioni näol on tegemist täiendava pensionilisaga, mida sarnasel kujul pole üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis kehtestatud. Siinkohal on Eestil võimalus olla teerajajaks kogu Euroopale.

Rahvastiku juurdekasv Eesti riigi kõige tähtsam prioriteet ja seda mitte ainult sündivuse edendamise vaid laste üleskasvatamise mõttes. Erinevad uuringud näitavad, et lapsevanemate pensionivara on väiksem kui nendel, kellel erinevatel põhjustel lapsi ei ole, kuna laste kasvatamine nõuab nii aega, raha kui ka tihti loobumist erinevatest karjäärivõimalustest. Vanemapension tähendab märkimisväärset laste arvuga seotud pensionilisa - näiteks kahe lapse vanem hakkab aastas saama ühe kuu võrra rohkem pensioni ehk 13. pensioni aastas.

Vanemapensioni üks peamisi eesmärke on muuta elukeskkond enam sündimust soosivamaks. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale sündimist mingiks ajaks tööelust kõrvale. See avaldab negatiivset mõju tema tulevase pensioni suurusele. Vanemapension aitab last kasvataval vanemal ära hoida tulevikus pensioni languse, mis on tingitud tööalase tulu mittesaamisel lapse kasvatamise perioodil. See aitab ära hoida vaesusriski sattumist, eriti just paljulapseliste perede puhul.

Emapensionist sai vanemapension seetõttu, et seda pensionilisa on võimalik saada ühel vanemal, nii emal kui isal. Kumb vanemapensioni saama hakkab, tuleb omavahel kokku leppida. Kui on kasvatatud mitut last, võib vanemapensionit omavahel ka jagada, ema saab ühe lapse ja isa teise eest. Vanemapensioni hakkavad saama ka tänased pensionärid.

Oluline on teada, et vanemapensioniks kuluv raha ei tule teiste pensionäride arvelt, see ei võta üheltki pensionilt ühtegi senti ära, vaid riik paneb oma eelarvest vahendeid juurde.

Vanemapensioni eelnõu on tehniliselt keerukas, kuid näitlikult öeldes hakkaks kahe lapse vanem saama aastas ühe pensioni lisaks - 13. pensioni aastas. Kui 2010. aastal oli arvestuslikuks keskmiseks pensioniks 4785 krooni kuus (306,7 eurot), siis vanemad, kelle laps sündis ajavahemikus 1991 - 31.detsember 2012 hakkaksid saama lisapensionit ühe lapse arvestuses 156,6 eurot ehk 2445 krooni aastas, kahel lapse arvestuses 313,5 eurot (4891 krooni), kolme lapse arvestuses 470,3 eurot (7337 krooni), nelja lapse arvestuses 627,1 eurot (9783 krooni) aastas ja nii iga lapse lisandudes edasi .

Et kõik oleksid võrdselt koheldud, hakkame enne 1991. aastat sündinud laste vanematele maksma lisapensionit 1 pensionistaaži aasta väärtuses. Nendele vanematele oleksid lisaraha numbrid ühe lapse arvestuses 52,2 eurot (815 krooni), kahe lapse arvestuses 104,5 eurot (1630 krooni), kolme lapse puhul 156,7 eurot (2445 krooni) ning nelja lapse puhul 209 eurot (3261 krooni) aastas. See võrdsustab kõik lapsi kasvatanud vanemate pensionilisad.

Pärast 2013. aasta 1. jaanuari sündinud laste vanematele maksame ühele vanemale lapse kasvatamise eest 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Milline saab olema tulevikus reaalne vanemapensioni rahaline väärtus neile vanematele, on täna keeruline öelda, kuna see saabub tulevikus ning sõltub vanema vanusest ja pensionifondi tootlusest. Igal juhul saab see olema arestava suurusega pensionilisa.

Ei ole kahtlustki, et laste kasvatamine on rõõmu kõrval ka töö ja äärmiselt vastutusrikas töö. Vanemaemapensioni kehtestamisega väärtustame me senisest enam laste üles kasvatamist, samuti loome kindlama aluse Eesti rahva säilimiseks.

Seeder soovitas kaaluda Eesti toidu manifesti koostamist

2011-10-17

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pakkus täna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Eesti toidu konverentsil välja mõtte koostada Eesti toidu manifest.

Seeder ütles, et manifestis lepiksid erinevad osapooled nagu ministeeriumid, tootjad, töötlejad, kokad ja teised kokku ühisosas, seaksid pikaajalised eesmärgid ja korraldaksid koostöö rahastamise.

Muuhulgas saaks manifestis ministri sõnul määratleda täpsemalt Eesti toidu kuvandi, luua ühtsema kommunikatsioonikorralduse ja soodustada ka märgi „Eesti toit" kasutamist.

Seeder märkis, et eeskujuks tasub võtta viit riiki ühendava Põhjala toidu manifesti, kus rõhutatakse heaperemehelikku ja säästvat tootmist, Põhjamaade toiduainete laialdasemat kasutamist ja koostööd tarbijate, tootjate, spetsialistide ja ametivõimude vahel.

Kuigi Eesti tarbija on uuringute põhjal seni ikka pigem kodumaiseid tooteid-toitusid eelistanud, tasub Seedri sõnul siiski Eesti toidusektoriga pidevalt tegeleda, kuna uuringud näitavad, et Eesti inimeste huvi Eesti toidu märkide vastu on kahanenud. Ta lisas, et määravaks on saanud rahakott ja elatustasemest sõltub ka inimeste suhtumine Eesti toidusse.

„Kui meile pakutakse hulgaliselt uusi, põnevaid ja soodsa hinnaga välismaiseid kaupu, mida võib olla keeruline eristada kodumaistest toodetest, siis hinnatundlikum ostja kipub ikka odavamat toitu eelistama," tõdes Seeder.

Ka ei pruugi välismaine toit olla Seedri sõnul kõige tervislikum ja samuti on sel puudu omad lisaväärtused: kodumaine tootja pole anonüümne, me teame ja tunneme teda, samuti jäävad töö ja maksud kodumaale. „Me tahame, et tarbija need lisaväärtused ära tunneks."

Põllumajandusministeeriumi sihiks on muude valdkondade edendamise kõrval tõsta tarbijate teadlikkust toiduohutusest, kvaliteedist, tervislikust toitumisest. Tarbija suurem teadlikkus eelpool mainitud valdkondadest mõjutab läbi nõudluse ka tootjaid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder soovitas kaaluda Eesti toidu manifesti koostamist

2011-10-17

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pakkus täna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Eesti toidu konverentsil välja mõtte koostada Eesti toidu manifest.

Muuhulgas saaks manifestis ministri sõnul määratleda täpsemalt Eesti toidu kuvandi, luua ühtsema kommunikatsioonikorralduse ja soodustada ka märgi „Eesti toit" kasutamist.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Võitleme ise ja otsime liitlasi

2011-10-17

Euroopa Liiduga liitumine on kindlasti mõjutanud Eesti põllumajanduse arengut positiivselt. Meie põllumeestele avanesid ELi põllumajandustoetused ja maailma ostujõulisim siseturg ning kadusid ka topelttollid Venemaaga.

Praegu tuleb kolm neljandikku Eestis makstavatest põllumajandustoetustest ELi eelarvest. ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) moodustab kõige suurema osa ehk 39% ELi ühiseelarvest, see on 401 miljardit eurot.

Suurem raha, suurem ebaõiglus

Kahjuks on nii et mida suurem on ÜPP rahastamine, seda suurem on ka ebaõiglus eri liikmesriikide põllumeeste vahel.

ELi aluspõhimõtted ja ühine turg peaksid tähendama võrdseid võimalusi ja konkurentsitingimusi, aga kahjuks on vanade liikmesriikide põllumajandustoetused mitu korda suuremad.

Seega on Eesti põllumehed olukorras, kus tuleb osta tootmissisendeid (seeme, väetised, tehnika, taimekaitsevahendid, kütus) ühisturult ligilähedaste hindadega ning müüa toodangut samuti sarnaste hindadega, aga makstavad toetused tekitavad kõlvatu konkurentsi.

Vanade liikmesriikide kõrgemaid toetusi põhjendatakse kõrgemate palkade, maksude ja maa(rendi)hindadega, mis on osaliselt põhjustatud just suurematest otsetoetustest põllumajandusmaale.

Rikkamatele eeliste säilitamine ei ole ÜPP eesmärk. Samuti ei tohiks ÜPP kujuneda netomaksjatest jõukamatele liikmesriikidele lihtsaks võimaluseks, kuidas ühiseelarvest raha tagasi saada.

ELi solidaarsus ei tohiks seisneda ainult selles, et madalama elatustasemega riigid osalevad üle jõu elavate jõukamate riikide, kus ühiskondlikku rikkust luuakse üldstreikidega, elatustaseme languse kinnimaksmises.

Liitumistingimusi ei saa me tagantjärele muuta, küll aga saame kaasa rääkida ELi järgmise eelarvepoliitika kujundamisel.

Raha jagatakse vaid ümber

Olukord on aga keeruline, sest eelmistel kordadel on ÜPP reformimiseks ja uute väljakutsete rahuldamiseks leitud lisaraha. Seekord tuleb ÜPPd reformida raha ümberjagamisega liikmesriikide vahel. See tähendab, et kelleltki tuleb raha ära võtta, et teistele juurde anda.

Euroopa Komisjon ja enamik liikmesriike on tunnistanud, et praegune olukord on ebaõiglane ning vajab muutmist.

Ajaloolistest toetustasemete alustest ollakse valmis loobuma, aga enam-vähem võrdsete toetustasemeteni ollakse valmis jõudma alles aastaks 2028. See on liikumiskiirus, millega me kuidagi nõustuda ei saa.

Eesti soov ei ole mingisuguste eritingimuste või eeliste saamine, meie soov on võrdsete võimaluste saavutamine. Meie jaoks pole vahet, kas Eesti põllumajandustootjatele toetuste suurendamise või siis teiste, kõrgema tasemega liikmesriikide toetuste alandamise kaudu.

Üksinda oma tõe välja ütlemisest jääb kindlasti väheseks. Euroopa Komisjonilt meile meelepärase ettepaneku saamiseks peame oma tões veenma ka kedagi Euroopa suurtest.

Eestis on põllumajandusmaad ühe elaniku kohta ELis kõige rohkem. See on suur potentsiaal ja võimalus mitte ainult põllumehele, vaid kogu Eesti majandusele.

Võrdsed võimalused tähendavad jätkusuutlikku põllumajandussektorit ja Eesti ekspordipotentsiaali olulist kasvu, sest juba praegu on põllumajanduse ja toidutööstuse ekspordi osakaal märkimisväärne.

Ajame õiget asja, kui nõuame Euroopa Komisjonilt teosammu asemel kiirendust.

Allikas: Maaleht

IRL-i Hiiumaa piirkond kutsub saare omavalitsusi liituma

2011-10-17

Nädalavahetusel peetud IRL-i Hiiumaa piirkonna üldkogul otsustati kutsuda Hiiumaa omavalitsusi üles lõpetama omavalitsuste liitumine 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiseks.

IRL-i Hiiumaa piirkonna liikmed on seisukohal, et Hiiumaa tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik saare kohalike omavalitsuste ümberkorraldamine. „Parandamaks avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning säilitamaks senisest paremini hiiu kultuuri ja meelelaadi, on hädavajalik saare kohalike omavalitsuste ümberkorraldamine," seisab IRL-i Hiiumaa piirkonna avalduses.

Hiiumaa IRL on seisukohal, et otstarbekama halduskorralduse mudeli leidmiseks Hiiumaal tuleb algatada arutelu, millel osaleksid kõik asjast huvitatud hiidlased, kodanike liikumised ja erakonnad.

Üldkogul valiti järgmiseks kaheks aastaks ka Hiiumaa piirkonna juhatus. Piirkonna esimeheks valiti Kärdla linnapea Georg Linkov. Juhatusse osutusid valituks Tiit Harjak, Hergo Tasuja, Alar Kääramees, Mart Kaups, Külli Friedemann ja Heino Kerde.

Seeder: ÜPP otsetoetuste tase peaks 90 protsendini jõudma 2014

2011-10-17

Kui Euroopa Komisjon on seadnud ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) eesmärgiks Balti riikide jõudmise vähemalt 90 protsendini keskmistest makstavatest otsetoetustest 2028. aastaks, siis Eesti soovib seda juba 2014. aastast, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

"Mis reaalseks osutub, on omaette küsimus ja eks need lahendused on nende kahe seisukoha vahel," ütles Seeder reedel BNS-ile. "Meie jaoks tähendab see väga suurt raha. Ma julgen öelda, et väike protsent - viis protsenti võitu tähendab olulist raha Eesti majanduse ja põllumajanduse arenguks."

Seeder rõhutas, et Eesti jaoks on kõige olulisem saada järgmisel perioodil võrdsemad konkurentsitingimused ehk eelkõige võrdsemad otsetoetused.

Teiseks on ministri sõnul oluline, et võrdsustamine ei toimuks maaelu arengutoetuste arvel, mida võib praegu välja lugeda komisjoni ettepanekutest. "Seda ei soovi me mingil juhul. See oleks lihtsalt ümbertõstmine ja teiseks on meie jaoks prioriteet maaelu arengutoetuste säilitamine, sest see on investeeringutoetused põllumajandusse, see on muu maaettevõtluse toetamine ja see on investeeringud infrastruktuuri. Me peame seda põhimõtteliselt prioriteetseks," rääkis Moskvas viibiv Seeder.

Tema sõnul on nüüd ees aasta-poolteist kestvad pingelised läbirääkimised. Euroopa Liidu (EL) tasandil lasub peamine läbirääkimiste raskus Euroopa Liidu nõukogu tasemel - küsimust arutatakse nii põllumajandusministrite nõukogus kui ka rahandusministrite nõukogus. "Kõige intensiivsemalt põllumajandusministrite nõukogus, sest seal on kõik määrused arutelul," lisas Seeder.

20. oktoobril toimub esimene põllumajandusministrite nõukogu Luxembourg'is. "Saame kokku ja kõik liikmesriigid ütlevad esimest korda välja oma ametlikud seisukohad. Seni on räägitud üldises plaanis ja kuluaarides," lausus Seeder. Tema sõnul plaanis Euroopa Komisjon, et määrused kiidetakse heaks järgmise aasta detsembris või detsembriks. "Võib karta, et arutelu läheb pikemaks."

Lõpliku seitsmeaastase EL-i eelarveraamistiku aastateks 2014-2020, milles ÜPP-l on kõige suurem osa, võtab vastu liikmesriikide valitsusjuhte koondav Euroopa Ülemkogu. Uue ÜPP kava määrused on mõeldud aastani 2020 ning ainult ühe eesmärgi on komisjon välja öeldud üle selle tärmini, et plaan on jõuda 90 protsendini otsetoetuste osas 2028 aastaks, selgitas Seeder. "See on ainus verstapost, mis on pandud väga selgelt kaugele, et anda kõigile selge signaal, et võrdsustamise suund on paika pandud ja vaidlus käib ainult tempode üle."

Ka Euroopa Parlamendil on oma sõna ühenduse eelarvete vastuvõtmisel öelda. "Nende roll on mõnevõrra kasvanud võrreldes varasemate perioodide aruteludega. Põhiline raskuskese laskub siiski nõukogu tasemele," lisas Seeder.

Tema sõnul peavad Eesti seisukohad olema selged ja arusaadavad, kõik ministrid peavad rääkima ühte keelt. "Ma usun, et see nii on." Seederi sõnul on valitsus ÜPP uut jaotust arutanud ja 27. oktoobril on see taas kavas.

"Tuleb otsida liitlasi, üksi oma väikese tõega jääme me üksi," lausus minister. Kümme uut EL-i liikmesriiki ei ole samuti päriselt kõik ühtedel seisukohtadel, kõigil on omad erisused. "Aga valdavalt küll - enamik uusi liikmesriike on esialgu ühtsetel seisukohtadel. Aga ühtne seisukoht võib mureneda, kui näiteks komisjoni poolt tehakse erinevatele riikidele erinevaid järeleandmisi ja erinevaid pakkumisi, et ühtset rindejoont killustada. Ka see võib olla üks taktika," rääkis Seeder.

"Selles mõttes on meil kindlasti oluline leida liitlasi nii uute liikmesriikide ehk nende kümne hulgas kui ka vanade liikmesriikide hulgas. Ei ole sugugi välistatud, et mõned vanad liikmesriigid põhimõtteliselt peavad õigeks kiiret võrdsustumist. Ma arvan, et näiteks Suurbritannia võiks olla üks selline riik, mis on valmis ütlema välja seisukoha, et toetab võrdse konkurentsi loomist," lisas põllumajandusminister.

Tema sõnul tuleb lisaks EL-i nõukogu tasandi tööle tegeleda ka kahepoolsete suhetega.

Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval kava ühise põllumajanduspoliitika reformimiseks.

EL-i ÜPP kulud on aastate jooksul moodustanud isegi üle 50 protsendi ühenduse eelarvest, praegu on see osakaal vähehaaval vähenemas, kuid moodustab siiski ligi 40 protsenti.

Põllumajandusministeeriumi selgituste järgi valitseb olukord, kus otsetoetuse keskmine hektarimakse erineb liikmesriigiti kuni viis korda ja välja pakutud lahendus vähendaks vahe neljakordseks. Ministeeriumi sõnul rõhutavad pakkumise tegijad, et madalamate keskmiste hektari toetusmäärade kasv on kuni kolmandik - Eestil 117 eurolt 156 euroni, Lätil 84 eurolt 114 euroni.

Samas käsitleb ministeerium pakutut teistmoodi, öeldes, et pakutav tase moodustab vaid 60 protsenti kogu EL-i 27 liikmesriigi keskmisest.

Kolmapäeval kogunes Brüsselisse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni hoonete juurde üle saja Eesti, Läti ja Leedu põllumehe ning nende toetaja.Ühismeeleavaldusel nõuti võrdseid konkurentsitingimusi kõikidele Euroopa põllumeestele.

Allikas: Delfi Majandus

Helir-Valdor Seeder: Eesti ja Venemaa arendavad põllumajanduskoostööd

2011-10-14

Täna kohtuvad Moskvas Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Venemaa kolleeg Jelena Skrõnnik ning kirjutavad alla lepingule, et arendada kahe riigi kaubavahetust ja muud koostööd põllumajanduse valdkonnas.

„Taasiseseisvumise perioodil ei ole olnud Eesti ja Venemaa vaheline koostöö põllumajandusküsimustes kunagi nii hea kui praegu," ütles põllumajandusminister Seeder. Ta selgitas, et sõlmitava lepingu alusel luuakse ühiskomisjon, mis hakkab muuhulgas lahendama riikide vahel üleskerkivaid praktilisi probleeme põllumajandussaaduste kaubavahetuses.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid ei ole taasiseseisvumise ajal kunagi varem kohtunud Eesti või Venemaa territooriumil, vaid on seda põgusalt teinud kolmandate riikide territooriumil toimunud sündmuste raames.

Põllumajanduse valdkonnas on Eesti peamised ekspordiartiklid Venemaale piim ja piimatooted, joogid, õlu, alkohol, elusloomad, toidukontsentraadid ning kala ja kalatooted.

Kogu kaubandusmahtudelt on Venemaa Eestile suuruselt kolmas partner. Venemaa osatähtsus Eesti üldises kaubavahetuses on ligi 10%. Eesti kogu ekspordimahus on Venemaa kolmas sihtriik Soome ja Rootsi järel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Helir-Valdor Seeder: Eesti ja Venemaa arendavad põllumajanduskoostööd

2011-10-14

Põllumajanduse valdkonnas on Eesti peamised ekspordiartiklid Venemaale piim ja piimatooted, joogid, õlu, alkohol, elusloomad, toidukontsentraadid ning kala ja kalatooted.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vanemapension tuleb

2011-10-13

Valitsusliit on valmis saanud IRLi ühe peamise valimislubaduse - vanemapensioni eelnõu, mis jõuab varsti menetlemiseks riigikogusse.
Vanemapensioni kehtestamisel on mitmeid põhjusi.

Madal sündimus ei ole murekohaks ainult Eestis, vaid see on probleemiks terves Euroopas. Praeguseks oleme Eestis küll saavutanud nullilähedase iibe, kuid mure eesti rahva püsimajäämise pärast on sellegipoolest väga aktuaalne. Hädavajalik on välja töötada konkreetsed pikaajalised meetmed, mis ei vaata tulevikku üks, kaks või viis aastat, vaid märksa pikemaajaliselt. Euroopas on mitmed teadlased pakkunud välja laste arvu sidumise pensioni suurusega, et mõjutada muu hulgas sündimuskäitumist positiivses suunas.

Vanemapensioni üks peamisi eesmärke on nimelt muuta elukeskkond sündimust soosivamaks. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb pärast lapse sündi mingiks ajaks tööelust kõrvale. See avaldab negatiivset mõju tema tulevase pensioni suurusele. Vanemapension aitab last kasvataval vanemal ära hoida tulevikus pensioni languse, mis on tingitud tööalase tulu mittesaamisest lapse kasvatamise perioodil. See aitab ära hoida vaesusriski sattumist, eriti just lasterikaste perede puhul.

Vanemapensioni näol on tegemist täiendava pensionilisaga, mida sellisel kujul pole üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis kehtestatud. Siinkohal on Eestil võimalus olla teerajaja kogu Euroopale.

IRL käis valimiste eel välja emapensioni idee, mis on praeguseks töörühma töö tulemusena saanud seaduseelnõu kuju. Eelduste kohaselt peaks see seadusena vastu võetama selle aasta lõpus.

Emapensionist sai vanemapension seetõttu, et seda pensionilisa on võimalik saada ühel vanemal, nii emal kui isal. Kumb vanemapensioni saama hakkab, tuleb omavahel kokku leppida. Kui on kasvatatud mitut last, võib vanemapensioni omavahel ka jagada, ema saab ühe lapse ja isa teise eest. Vanemapensioni hakkavad saama ka praegused pensionärid.

Oluline on teada, et vanemapensioniks kuluv raha ei tule teiste pensionäride arvelt, see ei võta üheltki pensionilt ühtegi senti ära, vaid riik paneb oma eelarvest vahendeid juurde.

Vanemapensioni eelnõu on tehniliselt keerukas, kuid näitlikult öeldes hakkaks kahe lapse vanem saama aastas ühe pensioni lisaks -13. pensioni aastas. Kui 2010. aastal
oh arvestuslikuks keskmiseks pensioniks 4785 krooni (306,7 eurot) kuus, siis vanemad, kelle laps sündis ajavahemikus 1991 - 31. detsember 2012, hakkaksid saama lisapensioni ühe lapse arvestuses 156,6 eurot ehk 2445 krooni aastas, kahe lapse arvestuses 313,5 eurot (4891 krooni), kolme lapse arvestuses 470,3 eurot (7337 krooni), nelja lapse arvestuses 627,1 eurot (9783 krooni) aastas ja nii iga lapse lisandudes edasi.
Et kõik oleksid võrdselt koheldud, hakkame enne 1991. aastat sündinud laste vanematele maksma lisapensioni 1 pensionistaaži aasta väärtuses. Nendele vanematele oleksid lisaraha numbrid ühe lapse arvestuses-52,2 eurot (815 krooni), kahe lapse arvestuses 104,5 eurot (1630 krooni), kolme lapse puhul 156,7 eurot (2445 krooni) ning nelja lapse puhul 209 eurot (3261 krooni) aastas. See võrdsustab kõik lapsi kasvatanud vanemate pensionilisad.
Pärast 2013. aasta 1. jaanuari sündinud laste vanematele maksame ühele vanemale lapse kasvatamise eest 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3aastaseks saamiseni.
Milline saab olema tulevikus reaalne vanemapensioni rahaline väärtus nendele vanematele, on praegu keeruline öelda, kuna see saabub tulevikus ning sõltub vanema vanusest ja pensionifondi tootlusest. Igal juhul saab see olema arvestatava suurusega pensionilisa.
Ei ole kahtlustki, et laste kasvatamine on rõõmu kõrval ka töö, ja äärmiselt vastutusrikas töö. Vanemapensioni kehtestamisega väärtustame me senisest enam laste üleskasvatamist, samuti loome kindlama aluse eesti rahva säilimiseks.

Kaia Iva: üksnes reklaami keelustamine ei vähenda veel alkoholi tarbimist

2011-10-13

IRL-i riigikogu fraktsiooni ase-esimehe Kaia Iva sõnul ei vähenda üksnes reklaami keelustamine alkoholi tarbimist. Vägijookide liigtarbimise vastu saab tema sõnul tõhusalt võidelda üksnes kõikide abinõude koosmõjus.

„Alkoholi tarbimist ei saa vähendada ainult alkoholi reklaami keelustades. Reklaami täielikul keelamisel on selge oht turundusvõtete massilisele levikule. Keegi meist ju ei soovi, et näiteks kaubanduskeskustes muutuks alkoholi degusteerimine igapäevaseks," sõnas Iva täna riigikogus alkoholireklaami keelustava seaduseelnõu esimesel lugemisel.

„Alkoholi tarbimise vähendamisel on kõige olulisem muuta ühiskonna suhtumist ja inimeste väärtushinnanguid. Selleks peame rakendama ja ühtlasi tõhustama kõiki abinõusid, nagu tugev alkoholi hinna regulatsioon, alkoholi reklaami- ja juurdepääsupiirangud, tõhus joobe kontroll liikluses ning teavituskampaaniad," rääkis Iva.

Olgugi, et puhta alkoholi tarbimine on võrreldes 2008. aastaga üle 2 liitri inimese kohta vähenenud, on Iva sõnul alkoholi liigtarbimine Eestis siiani tõsiseks probleemiks. „Alkoholipoliitika vajab tugevat riigipoolset sekkumist. Me ei tohi loota vaid liberaalsele eneseotsustamise õigusele - tahan joon end surnuks, ei taha - siis ei joo," ütles ta.

Seeder: Riik tõhustab ülevaadet kutselise rannakalanduse üle

2011-10-13

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi allkirjastatud määrusega saavad kutselised rannakalurid täiendava võimaluse oma laeva registreerimiseks kalalaevaregistris, mille tulemusena muutub läbipaistvamaks järelevalve ebaseadusliku kalapüügi üle.

Täiendav võimalus oma kalalaevasid riiklikusse registrisse kanda puudutab hinnanguliselt sadu Läänemerel kala püüdvaid rannakalureid. Kutselisel kalapüügil lubatakse kasutada vaid kalalaevaregistris registreeritud ja kalalaevatunnistust omavat laeva. Euroopa Liidu seadusandluse alusel toimunud Eesti kalalaevaregistri mahtude määratlemisel jäid 2004. aastal paljudel kaluritel erinevatel põhjustel oma paadid kalalaevaregistris arvele võtmata, mistõttu on neil kalapüügivõimaluste kasutamine raskendatud. Selle probleemi lahendamiseks suurendab põllumajandusministeerium rannapüügil kasutatavate laevade registriosa mahtu teistes registri osades vabanenud püügivõimsuse arvelt.

Põllumajandusministri määruses on ette nähtud, et vaba püügivõimsuse arvelt võib kalalaeva registrisse kandmist taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kes omab kaluri kalapüügiluba ja ajaloolist püügiõigust kalapüügiks Läänemerel. Iga kalapüügiloa omanik, kellel puudub kalalaevaregistris registreeritud kalalaev, saab taotleda ühe laeva kalalaevaregistrisse kandmist.

Määruse terviktekst on kättesaadav Riigiteatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/105102011015

Allikas: Põllumajandusministeerium

Riigieelarvega panustatakse haridusvaldkonna arengusse

2011-10-13

Vabariigi valitsus kiitis 22. septembril heaks järgmise aasta riigieelarve ning nüüd arutab eelarvega seonduvat Riigikogu. 2012. aasta riigieelarves on kulutusteks määratud 6,57 miljardit ning eeldatavateks tuludeks 6,1 miljardit eurot. Seoses ebakindla olukorraga viimastel aastatel Euroopas on riigieelarve defitsiidis. Kuigi riigieelarve puudujääk ulatub 2,1 protsendini SKTst, siis Eesti riik ei kata lisakulutusi laenudega, vaid oma reservide kasutamisega. Millistesse valdkondasesse panustatakse tuleval aastal 6,57 miljardi euro suuruse riigieelarvega?

Olulise valdkonnana tooksin välja Eesti riigi panused haridusse järgmisel aastal. Euroopa Liidu liikmesriigid on seadnud endale eesmärgi saavutada kulutuste osakaal teadus- ja arendustegevusse 3% SKTst. Praegu moodustavad meie riigi kulutused teadus- ja arendustegevusele ühe protsendi SKTst, mis on ligikaudu 163 miljonit eurot. Sellepärast panustatakse tuleval aastal haridusse 12 protsenti rohkem kui eelneval aastal ehk kulutused suurenevad 65 miljoni euro võrra. Haridusvaldkonda suunatakse ka kvoodimüügi tulu 72 miljoni euro ulatuses, et rahastada üle poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist. Plaanis on Riigi Kinnisvara kaudu renoveerida ja suurendada näiteks Viljandi gümnaasiumi ning renoveerida Nõo reaalgümnaasiumi hooneid. Pooleteise miljoni euroga rahastatkse ka IT Akadeemia käivitamist, millega soovitakse tagada infotehnoloogia sektorile vajalikku tööjõuressurssi. 6,2 miljoni euro võrra tõstetakse kõrghariduse riiklikku koolitustellimuse rahalist mahtu. Kulutused haridusvaldkonda on igati õigustatud, sest kõrge harituse tase riigis on kindlasti edasiviiv jõud.

Hea uudis kõigile Eesti pensionäridele on pensionitõus järgmisel aastal. 4. aprillist suurenevad riiklikud pensionid 4,4 protsendi võrra. See tähendab keskmise vanaduspensioni tõusu 13 eurot kuus. Pensionide väljamaksete mahtu suurendati 72 miljoni euro võrra ehk 1,36 miljardi euroni. Eesti riik taastab ka riigipoolsed kohustuslike kogumispensionifondide maksed, mida sai lubatud kriisi ajal. Suurima osa sotsiaalministeeriumi kuludest moodustavad pensioni- ja ravimikindlustus, soovitakse tõsta ravikindlustuses tervishoiuteenuste hinnad majanduskriisieelsele tasemele. Kokku on sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve 2,7 miljardit eurot, mis on 80 miljoni euro võrra suurem kui möödunud aastal.

Riik panustab järgmisel aastal ka Eesti teede korrashoidu. Kohalikud omavalitsused saavad 17,8 miljonit eurot teede olukorra parandamiseks, mis on viie miljoni euro võrra suurem summa kui eelmisel aastal. Jätkub ka kergliiklusteede toetusskeemi elluviimine. 2011. aastal riigi toetustega rajati 16 kergliiklusteed ning tuleval aastal on plaanis rajada kaheksa uut teed. Kokku saab valmis 71,5 kilomeetrit kergliiklusteid, millega soovitakse kaasa aidata liiklusohutuse suurenemisele turvaliste rattateede ehitamise kaudu.

Hea on tõdeda, et Eesti riigi investeeringud põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendusse tõusevad. Toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra 311,3 miljoni euroni. Suurenemise üheks põhjuseks võib pidada investeeringutoetuste väljamaksmist senisest suuremas mahus, mille tõttu on tegevus elavnenud ja majanduslik olukord paranenud. Teise põhjusena võib välja tuua põllumeeste investeeringute lõpptähtaja saabumist, mis jõuab kätte järgmisel aastal. Ettevõtjad, kes on esitanud toetustaotlused ja on saanud PRIA-lt nõusoleku, peavad langetama otsuse, kas investeeringud teoks teha või toetusrahast loobuda. Tõenäoliselt soovib enamik neist investeeringud ellu viia ning see omakorda tähendab, et tuleval aastal tuleb teha suuremaid väljamakseid. Riigieelarves on sellega juba arvestatud ning põllumajandusele tuleb 2012. aasta soodne.

Järgmise aasta riigieelarve jääb kindlaks konservatiivsele eelarvepoliitikale ja lähtub eesmärgist jõuda valitsussektori ülejäägini 2013. aastal. IRL seisab hea selle eest, et riigieelarvesse ei jõuaks üle jõu käivad lubadused, millega võib kaasneda maksukoormuse või riigivõla suurenemine. Piiratud ressurssidega peame tegema õigeid otsuseid, milliste valdkondade arengusse panustada. Eesti jätkusuutlikkuse tagavad investeeringud haridusse, ettevõtlusesse ja inimeste elujärje parandamisse.

Seeder: Riik tõhustab ülevaadet kutselise rannakalanduse üle

2011-10-13

Määruse terviktekst on kättesaadav Riigiteatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/105102011015

Allikas: Põllumajandusministeerium

Reinsalu: monopolide ohjeldamise seadus töötab

2011-10-12

IRL-i fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul näitab tänane Konkurentsiameti kui sõltumatu hinnaregulaatori ettekirjutus Tallinna Veele, et monopolide ohjeldamise seaduses praktikas töötab.

„Me näeme, et monopolide ohjeldamise seaduses ette nähtud regulatsioon veeteenuse tarbijate huvide kaitseks ja põhjendatult õiglaseks hinnakujunduse määramiseks toimib," sõnas Reinsalu.

„Nii õiguskantsler kui ka Konkurentsiamet on oma varasemates analüüsides juhtinud tähelepanu Tallinna Vee põhjendamatult kõrgele hinnatasemele. Monopolide ohjeldamise seadusega anti Tallinna Vee hinna reguleerimine Tallinna linna pädevusest üle Konkurentsiameti pädevusse. Selle tulemusena luhtus Tallinna Vee kavatsus tõsta vee hinda. Teise konkreetse sammuna näeme, et Konkurentsiamet on teinud ettekirjutuse hinnataseme langetamiseks 36% võrra," rääkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul omab tänane ettekirjutus jõustumisel mõju tarbijahinna tasemele kogu riigis. Tema hinnangul kasutab Tallinna Vesi kõiki õiguskaitse võimalusi Konkurentsiameti ettekirjutuse vaidlustamiseks.

Tunne Kelam: Läänemere strateegia edu sõltub tõhusamast koordinatsioonist

2011-10-12

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmed analüüsisid 11.oktoobri erakorralisel koosolekul Euroopa Komisjoni vahearuannet Euroopa Liidu Läänemere strateegia elluviimise seniste tulemuste ja kogemuste kohta. Aruannet tutvustas Komisjoni regionaalpoliitika direktoraadi esindaja Colin Wolfe, kelle hinnangul sisaldab Läänemere strateegia senine kogemus niihästi edukaid kui ka "vähem edukaid" näited. Komisjoni esindaja väitel on positiivne, et Läänemere strateegia on muutunud orientiiriks teistele makroregionaalsetele algatustele.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Läänemere strateegia elluviimise edukus ja tulemuslikkus oluline Euroopa Liidu regionaalpoliitika edasise kujunemise jaoks.

Teiselt poolt juhtisid niihästi rahvasaadikud kui ka Euroopa Komisjon tähelepanu vajadusele tõsta strateegia rakendamise poliitilist tempot ning kogu protsessi paremini koordineerida. Colin Wolfe'i arvates oleks viga jätta algsete poliitiliste otsuste elluviimine ametkondade hooleks. Strateegia edasine areng ja tulemuslikkus vajab jätkuvat poliitilist toetust.

"Kõige olulisem on koordinatsiooni probleem. On vaja saavutada valitsuste ja institutsioonide vaheline läbimurre, et tõusta kõrgemale üksikute riikide nägemustest ning keskenduda Läänemere piirkonna kui terviku arengut soodustavatele projektidele," ütles Tunne Kelam.

Kelami arvates on koordineerimine siiani hajutatud ning strateegia kannatab ka alarahastamise all. Kelami sõnul oleks eeskätt vaja toetust administratiivse koordineerimise jaoks ning innovatiivsete projektide algatamiseks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse rajaja ja auesimees, endine Europarlamendi saadik Christopher Beazley kutsus üles märkama ja kõrvaldama nähtamatuid psüühilisi Berliini müüre, mis vana ja uut Euroopat eraldavad; Tunne Kelami arvates on takistavad analoogilised mentaalsed barjäärid ka ühe ja sama riigi ametiasutuste edukat koostööd.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb algatada Läänemere strateegia arutelu Euroopa Parlamendi täiskogul 2012 aasta algul. Väga oluliseks pidasid kõik osalejad jätkuvat teavitustööd, kuivõrd Läänemere strateegia on paljude ametnike, poliitikute kui ka kodanike jaoks siiani jäänud abstraktseks mõisteks.

Lisainormatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Seeder: Eesti ootab põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist

2011-10-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul ootab Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist, et tagada Eesti põllumeestele Euroopa ühisturul võrdsed konkurentsitingimused.

"Euroopa Komisjoni seatud eesmärk võrdsustada põllumajandustoetused on igati õige, kuid väljapakutav võrdsustamise ajakava ei rahulda meie põllumehi," ütles Seeder.

Seeder selgitas, et võrdne kohtlemine ja võrdsed konkurentsitingimused on Euroopa Liidu aluspõhimõteteks. "Nende põhimõtete järgimiseks tuleb ka põllumajandustoetused väljapakutavast tempost kiiremini võrdsustada," lisas minister.

„Eesti peab oma seisukohad jõuliselt välja ütlema ja katsuma leida teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas toetajaid, sest üksi jääme nõrgaks ja ei pruugi edu saavutada," ütles Seeder.

Igaljuhul on Seedril hea meel tõdeda, et Eesti põllumajanduspoliitikas valitseb üksmeel valitsuserakondade ja põllumeeste organisatsioonide vahel. Tänased põllumeeste meeleavaldused Brüsselis, Tallinnas, Riias ja Vilniuses näitavad, et Balti riikide valitsused ja põllumehed on oma nõudmistes solidaarsed.

Täna kell 13.30 tutvustatakse kõikides liikmeriikides Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi õigusaktide eelnõusid, mis muuhulgas sisaldavad ettepanekuid põllumajandustoetuste võrdsustamiseks.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti ootab põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist

2011-10-12

"Euroopa Komisjoni seatud eesmärk võrdsustada põllumajandustoetused on igati õige, kuid väljapakutav võrdsustamise ajakava ei rahulda meie põllumehi," ütles Seeder.

„Eesti peab oma seisukohad jõuliselt välja ütlema ja katsuma leida teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas toetajaid, sest üksi jääme nõrgaks ja ei pruugi edu saavutada," ütles Seeder.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Priit Sibul: Tulemuslepingud peavad arvestama kõrghariduse kvaliteeti

2011-10-12

Eilsel riigikogu kultuurikomisjoni ja rektorite nõukogu kohtumisel leiti, et kõrgharidusreformiga edasiminekuks on vaja täpsemalt paika panna ülikoolide tulemuslepingute alused.

Kultuurikomisjoni liikme Priit Sibula (IRL) sõnul on rektorite soov igati mõistetav, sest tulemuslepingute tingimused on aluseks kõrgkoolide eelarvete planeerimisel. „Usun, et Haridus-ja Teadusministeerium täpsustab tulemuslepingutega seonduvat juba lähiajal. Oluline on, et ülikoolide hindamisel ei lähtutaks ainult lõpetajate arvust, vaid võetaks arvesse ka ülikoolide sisulist kompetentsi erialade lõikes. IRL-i hinnangul on kõrgharidusreformi käsitleva seaduse vastuvõtmine võimalik veel sel aastal," ütles Sibul.

Kõrgharidusreformi eesmärk on tagada ligipääs kõrgharidusele sõltumata inimese rahalistest võimalustest. Reformi kohaselt tagab riik kõigile üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusel tasuta kõrghariduse. „Üliõpilaste õppimisele innustamine on igati põhjendatud, sest meil on lubamatult suur hulk üliõpilasi, kelle õpingud katkevad või venivad väga pikaks. Samas jääb ülikoolidele jätkuvalt õigus küsida õppemaksu nendelt õpilastelt, kes ei õpi täiskoormusega. Seega pole põhjust karta nagu kaoks kõrgharidusest eraraha ja tasuline õpe," selgitas Sibul.

IRLi ja Reformierakonna koalitsioonileppe kohaselt võetakse 2011. aastal vastu seadus, millega suurendatakse aastatel 2012-2014 avalik-õiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40 % võrra. Sellega tagatakse tasuta kõrgharidus kuni 12 500 sisseastumistingimusi täitvale ja täiskoormusega õppivale üliõpilasele.

Kiigeplatsist ja lasteaiakohast ei piisa

2011-10-10

Regionaalpoliitikal on Eestis enamasti kaks tähendust. Kui öeldakse regionaalpoliitika, mõeldakse kõigepealt haldusreformi ja hakatakse enamasti tegelema numeroloogia ja kunstiga. Et missugune arv on kõige ilusam ja kuhu oleks paslik uued piirid joonistada.

Ja kui sõnal on eesliide „regionaal", toimub see paljude arvates kuskil küüni taga või külapoe trepil ning linnades ja nende lähedal elavaid inimesi see ei puuduta.

Kakssada kakskümmend kuus. Just nii palju on Eestis täna omavalitsusi. On seda vähe, palju või piisavalt? Iga arv, mis on tänasest 226st väiksem, on parem. Sada on parem kui 226. Kaheksakümmend on parem kui sada. Nelikümmend on parem kui kaheksakümmend ja nii edasi.

Miks ma selles nii veendunud olen? Unustage see numbrite jada - kas 226, 100, 80, 20 või midagi muud - korraks ära. Sest number ise ei ole eesmärk. Numbrite taga on inimesed, kes igapäevaselt neis omavalitsustes elavad ja töötavad, koolis käivad ja lapsi kasvatavad.

Need on inimesed, kelle heaolu eest peab seisma omavalitsus ja -valitsejad. Need on inimesed, kellele omavalitsus peab pakkuma teatud hulka teenuseid, aga kus paljudel juhtudel vald või linn seda tegelikult ei suuda.

Aga 226 on ka praeguste linnapeade ja vallavanemate koguarv, teist samapalju on volikogude juhte. Lisaks veel asetäitjad, osakonnajuhatajad, direktorid, erinevad nõukogud ja nii edasi. Oma särk on ihule siiski kõige lähem ning eks ka siin peitub osa põhjusest, miks valdade-linnade vabatahtlik liitumine nii visa edenema on.

Tuleb peeglisse vaadata

Täna esitletakse kohalike omavalitsuse haldusvõimekuse uuringu tulemusi, millest selgub, et omavalitsuse võimekus on tihedalt seotud seal elavate inimeste arvuga. Ja kuskilt maalt läheb selge piir, millest allpool võimekus järsult langeb. Täna jookseb see piir 5000 elaniku juurest - sellest numbrist väiksemail üksustel on enamasti väga keeruline pakkuda elanikele neid teenuseid, mida inimestel õigus saada on.

Selle analüüsi mõte ei ole lahterdada ühtesid omavalitsusi tugevateks, teisi nõrkadeks. Ühtesid õnnestujateks, teisi läbikukkujateks. See 29 erinevast indikaatorist koosnev analüüs annab adekvaatse pildi hetkeolukorrast ja aitab meil teha järeldusi. See on peegel ning kui peeglisse vaadates pilt ei meeldi, tuleb midagi enda juures muuta, mitte peeglit süüdistada.

Aga mida see „haldusvõimekus" üldse tähendab? Inimese jaoks ei ole see mingi väärtus omaette. Inimese jaoks on oluline, et tal oleks piisavalt lähedal töökoht ja kool, lasteaed ja perearst, kauplus ja raamatukogu. Et naabrimemme eest hoolitsemine ei oleks ainult tema enda õlul ja et akna alla ei tekiks ootamatult kruusakarjääri. See on oluline, see läheb inimestele korda.

Töökohad, töökohad

Omavalitsuse roll on luua inimestele selline elukeskkond. Omavalitsus peab olema tegus ja pädev partner ka erasektorile, suutma tuua valda või linna investeeringuid. Sest investeeringud tähendavad töökohti.

Aga tänas on Eestis olukord, kus näiteks planeeringute valdkonnas on ainult 56 omavalitsusest olemas pädev ja erialase ettevalmistusega inimene. 56! See tähendab, et 170 omavalitsuses sellist igapäevas pädevust ei ole. Just sellistest asjadest sõltub sageli, kas ettevõtja rajab oma tehase ühte, teise või kolmandasse kohta. Just sellest sõltub, kus on tööd ja kus mitte.

Sellest ei piisa, kui remontida uhke gümnaasiumihoone ja siis oma kuue õpilasega keskkooliklassist meeleheitlikult kinni hoida. Ei piisa ka lasteaiakohast ja korda tehtud kiigeplatsist - inimesed lähevad elama sinna, kus on tööd. Ja kui iga vallakeskus kujutab ette, et ta on inimeste jaoks tõsine tõmbekeskus, siis tuleks neil ilmselt veel üks kord mõelda.

Vaadake kasvõi Tallinna - lagunevatest lasteaedadest kuuleme uudistest ülepäeviti, ometi kolivad inimesed pealinna. Hommikul tööle minnes ja õhtul tulles istuvad inimesed kaks tundi ummikus - aga ikka kolitakse Tallinna.

Tallinn on muidugi äärmuslik näide ning selle üle, kas Eesti omavalitsusmaastikul peaks olema üks hiiglane, kus elab kolmandik kogu riigi elanikest, võib ka arutada. Aga vaadates Eestis ringi, on selge ka see, et kuskil 25 tuhande elaniku juures on see piir, kust alates suudavad omavalitsused täita neile seadustega pandud kohustusi elanike ees.

Halduskorralduse lähtekoht

Sellise suurusega üksused suudavad paindlikult reageerida ka muutuvatele oludele. Täna avaldatavast analüüsist tuleb välja, et just üle 20 000 elanikuga omavalitsuste grupp oli ainukesed, mille haldusvõimekus viimase aastaga on paranenud. Ehk teisisõnu - selliste omavalitsuste elanikud kannatasid majanduslanguses vähem.

Kui tulla tagasi loo alguses toodud teise käsitluse juurde, siis tegelikult ei tähenda regionaalpoliitika ainult seda, mis toimub kuskil metsade taga ja kuhu sõidab kaks korda nädalas autokauplus. Regionaalpoliitika tegeleb ja peabki tegelema ka linnade ja nende tagamaadega.

Täna avaldatavast analüüsist selgub, et inimesed liiguvad ikkagi linnadesse ning ühtlasi laienevad linnade tagamaad - piirkonnad, mis elaniku jaoks funktsionaalselt toimivad ühtsena. Ühtsena selles mõttes, et inimene saab ühes omavalitsuses korda ajada oma igapäevased toimetused. Lapsed käivad koolis, inimesed tööl ja ka õhtul on perega koos võimalik midagi ette võtta. See peabki olema halduskorralduse lähtekohaks.

Pealinna ümbritsevaid valdu nimetatakse tihti kuldseks ringiks. Ja ei ole saladus, et ka haldusvõimekuse indeksi tabelis on need vallad tipus. Selle ringi ja Tallinna ja vahel pendeldab iga päev mitukümmend tuhat inimest.

Kiire arengu mured

Aga nii nagu kõik hiilgav ei pruugi alati olla kullasära, ei tähenda ka nende pealinna lähivaldade tugev punktiskoor seda, et seal ei oleks probleeme. Koolis on ühes klassis rohkem paralleele, kui mõnes teises koolis klasse kokku. Hommikuti tööle sõiduks kulub tund aega. Ja nii edasi.

Ka uuringust selgub, et kui valdavas osas omavalitsustes on viimastel aastatel elanike arv vähenenud, siis keskuste tagamaades on toimunud vastupidine muutus - inimesed kolivad sinna elama. Näiteks Harku valla elanike arv on viimase kolme aastaga suurenenud 23%. Ligi veerandi võrra! Kuna kolijaiks on enamasti noored pered, on laste arv samas kasvanud veelgi enam. Ja sellise kasvuga hakkamasaamine on Harku jaoks tõsine väljakutse.

See tähendab, et ääremaal on ühed mured ja kiirelt arenevates valdades ja linnades teised. Ka nendega tuleb tegeleda, ka see on regionaalpoliitika. Õigemini - see ongi regionaalpoliitika.

Lahendus on ikkagi üleminek praegustelt minivaldadelt teistsugusele haldusjaotusele. Sellisele, mis arvestab inimeste igapäevast elu ja vajadusi. Sellisele, mis põhineb mõjupiirkondadel.

Loodan, et seda mõistavad ka need, kes on volikogudesse valitud rahva poolt neile kasulikke otsuseid tegema. Sest omavalitsused peavad olema inimeste jaoks, mitte vastupidi.

Vanemapension sai koalitsiooni heakskiidu

2011-10-10

Täna arutas koalitsiooni eestseisus vanemapensioni eelnõud ning andis sellele lõpliku heakskiidu.

IRLi fraktsiooni liikme Margus Tsahkna sõnul hakkavad vanemapensionit saama nii praegused kui ka tulevased lapsevanemad. „IRL soovib lõpetada olukorra, kus laste kasvatamine võib avaldada negatiivsed mõju pensioni suurusele. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööst kõrvale ning see võib vähendada tema tulevase pensioni suurust," ütles Tsahkna.

„Eesti demograafilise olukorra tõttu vajame lahendusi, mis väärtustaksid laste saamist ja kasvatamist. Vanemapensioni näol on ka Euroopas kontekstis tegu täiesti uudse pensioniaastate või kogumispensioni lisaga," selgitas Tsahkna.

Eelnõu kohaselt arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni lapsevanema pensionistaaži hulka. Riik maksab selle perioodi eest lapsevanema II pensionisambasse 4 protsenti lisa keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult. Selline arvestus hakkab kehtima 2013. aastal ja hiljem sündinud lapse vanema puhul.

Vahemikus 1991 kuni 2012 sündinud lapse vanemad ning ka 2013 ja hiljem sündinud lapse vanemad, kes pole liitunud kohustusliku kogumispensioniga hakkavad juurde saama kolme aastahinde vääringus pensionit ehk 13,029 eurot kuus. Seega saab lapsevanem kahe lapse korral aasta lõikes täiendavalt ühe kuu pensioni, ehk 13. pensioni.

Enne 1991. aastat sündinud lapse vanemad saavad juurde ühe aastahinde vääringus pensioni ehk 4,3 eurot kuus.

IRL: Tallinna investeerimisvõimekus on olematu

2011-10-09

Tallinna linnavalitsus on tänavu võrreldes 2010. aastaga kärpinud Tallinna Ettevõtlusametile mõeldud uute töökohtade loomiseks eraldatud toetusi 37% võrra, selgub IRL-I Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni abilinnapeale esitatud arupärimisest.

„Tallinna ettevõtlusametil jäi uute töökohtade loomiseks eraldatud toetuste maksmiseks puudu 441 000 eurot, mis tuleks leida linna teisest lisaeelarvest. See võimaldaks toetuste maksmisega jätkata ning aidata kaasa ligi 100 uue töökoha tekkimisele," selgitas Jürgenson.

Tema sõnul on Tallinna investeerimisvõimekus täna praktiliselt olematu. „Linna investeerimistegevus on aastaga langenud üle 45%, mis on selge ohumärk," lisas Jürgenson.

„Samal ajal kui Riigikogu on vastu võtmas läbi aegade suurima investeeringute mahuga riigieelarvet, liigub pealinn vastupidises suunas, kärpides raha sealt, kus see tulevikus aitaks suurendada tulubaasi," tõdes Jürgenson.

IRLi fraktsioon teeb järgmisel volikogu istungil ettepaneku ettevõtlustoetuste täiendavaks rahastamiseks lisaeelarves.

Mille peale kulub järgmise aasta riigieelarve?

2011-10-07

2012. aasta riigieelarve on juba valitsuse poolt heakskiidu saanud ning nüüd on järg jõudnud riigikogu kätte. Tegemist saab olema Eesti suurima riigieelarvega, kuid tulenevalt murepilvedest Euroopas jääb järgmise aasta eelarve kindlaks konservatiivse eelarve poliitika põhimõtetele. Riigieelarve puudujääk ulatub tuleval aastal 2,1 protsendini SKT-st. Kulutusteks on plaanitud 6,57 miljardit eurot ning tuludeks 6,1 miljardit eurot. Negatiivset eelarvet ei korva riik mitte laenamisega, vaid oma reservide kasutamisega. Kuhu järgmisel aastal maksumaksja raha suunatakse, et Eesti riigi elanike heaolu suurendada?

Pensionäridel on põhjust rõõmustamiseks, sest tuleval aastal panustab riik eakate elujärje parandamisse. 4. aprillist 2012 on oodata 4,4 protsendilist pensionitõusu. See tähendab keskmise vanaduspensioni suurenemist kuus 13 euro võrra. Pensioni suurendamise peamine põhjus on elukalliduse kiire kasv viimastel aastatel. Tõusevad ka kulutused meditsiinivaldkonda, et tagada arstiabi kiire kättesaadavus ning kvaliteet üle Eesti. Riik taastab ka täielikult teise pensionisamba maksed, mida lubati majanduskriisi ajal. Eestis on tunduvalt vähenenud töötute arv võrreldes languse aastatega, kuid endiselt peab riik oluliseks töötute toetamist Töötukassa kaudu samas mahus. Seega saab Töötukassa aidata rohkem töötuid töölesaamiseks. Kokku tõusevad sotsiaalse kaitse valdkonna kulud 190 miljonit eurot ehk 10 protsenti.

Eesti riigi jaoks on väga oluline panustada põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade elavdamisse. Selle tõttu on 2012. aasta riigieelarve hea põllumajandussektori-le, sest arvestades Eesti olusid ja võimalusi kasvab eelarve märkimisväärselt. Toetused tõusevad 47,1 miljoni euro võrra 311,3 miljoni euroni seoses välisvahenditest tehtavate kulude suurenemisega. Tuleva aasta riigieelarve on ka soodne, sest täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10 protsendi võrra ning on planeeritud eelarves täies mahus.

Oleme paljudele riikidele silma jäänud oma tublide saavutustega e-valdkonnas. Seega peab riik oluliseks, et kiire internet jõuaks ka maapiirkondadesse. Selleks toetatakse 11 miljoni euroga interneti baasvõrgu rajamist uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtu meetme raames. Tänu sellele saab kiireks internetiühenduseks võimaluse enam kui 40 000 Eesti maapiirkonna elanikku.

Olulise valdkonnana tooksin ka välja riiklikud investeeringud Eesti teede olukorra parandamisse. Majandusministeeriumilt saavad kohalikud omavalitsused viie miljoni võrra rohkem raha kui tänavu ehk 17,8 miljonit eurot teede korrashoiuks. Siiski riigieelarve arutelul püüame veel leida võimalusi, et suurendada omavalitsustele minevat teede-raha 2012. aasta eelarvest on ka ette nähtud 71 miljonit eurot riigimaanteede rekonstrueerimiseks. Seoses auto- ja bussitranspordi suure osakaaluga Eestis ringiliiklemiseks on investeeringud igati Õigustatud. Tõusevad ka panused ühistranspordi arengusse. Saarlastele ja hiidlastele kehtestatakse soodsamad laevapiletid ning suurenevad dotatsioonid rongiliiklusele, sest Lõuna-Eestis pikendati reisirongide teekonda.

Järgmise aasta riigieelarve seisukoht on väga tähtis ka elupäästevõimekuse kasv. Sellest lähtuvalt on päästeameti personalikulude katteks mõeldud summat suurendatud 2,1 miljoni euro võrra. Elupäästevõimekusega päästekomandode arv kasvab tänu lisarahale 34-lt vähemalt 63 komandoni. Kuid tuleb alati meeles pidada, et päästjaid on meil vaja siis kui õnnetus või kahju on juba tekkinud. Tagajärgedega tegelemine ei aita uusi õnnetusjuhtumeid ära hoida, vaid vähendab kahju ulatust. Sellepärast panustab siseministeerium tuleval aastal 62% rohkem raha ennetustöösse, et vähendada uute õnnetusjuhtumite arvu.

Riigieelarve arutelud riigikogus pakuvad kindlasti tuliseid debatte. On palju valdkondi, mis vajaksid raha juurde, kuid riigi rahakott ei ole lõputu ning pidevalt tuleb arvestada ka meid ümbritseva õrna majanduskeskkonnaga. Me peame järgima, et Eesti riigieelarve jõuaks võimalikult kiiresti tasakaalu ja iga kulu oleks põhjendatud võimaliku tuluallikaga. Kuigi tuleva aasta riigieelarve on defitsiidis jääb Eesti võlakoorem tõenäoliselt Euroopa Liidu madalaimaks. Eesmärk on jõuda valitsussektori ülejäägini 2013. aastal.

Emapension laieneb nii praegustele kui ka tulevastele vanematele

2011-10-06

Vabariigi valitsus on vanemapensioni eelnõu valmis saanud ning lähiajal jõuab see menetlemiseks Riigikogusse. Tegemist on uudse pensioniaastate või kogumispensioni lisaga lapse kasvatamise eest. Ja uudne pole see mitte ainult Eestis, vaid terves Euroopas.

Kui seni said Eestis pensionilisa vaid enne 1991. aastat sündinud laste vanemad, siis nüüd on kavas muuta süsteem õiglasemaks kahel suunal. Penisonilisa hakkavad saama kõigi laste vanemad sõltumata sünniaastast. Ning laste vanemad, kellel pensionipäevadeks säästmine on hoopis keerukam, sest aeg ja raha kulub laste kasvatamiseks, teavad, et riigi poolt on tagatud neile selle eest penisonilisa. Oluline on märkida, et pensionilisa ei tule ühisest penisonikassast vaid selle raha lisab riik täiendavalt.

Tänaseks oleme Eestis saavutanud küll nullilähedase iibe, kuid madal sündivus on endiselt tõsiseks probleemiks - Eesti rahvastiku juurdekasv on praktiliselt olematu. Me vajame tõsist arutelu ja diskussiooni Eesti rahvastiku hetkeolukorra ja tuleviku üle ning peame välja töötama konkreetsed pikemaajalised meetmed, et sellega mõjutada positiivselt sündimust. Sellega suureneks pensionivara ja leevenduksid ühiskonna vananemisega seotud riskid. Vanemapension on selgelt üks konkreetne meede selle eesmärgi saavutamiseks.

Oluliseks mõjuteguriks Eesti rahvastiku kahanemisel on madal sündimus. Eestimaalaste vähese sündimuse taga nähakse meie endi poolt eelkõige materiaalseid põhjusi, nagu ressursside nappust laste kasvatamiseks ja väikest riigipoolset toetust. Peamiselt nimetatud põhjustel lükatakse edasi ka lapse saamist. Kahjuks näitab statistika, et mida rohkem laste saamist edasi lükatakse, seda väikemaks muutub tõenäosus, et soovitud lasteni üldse jõutakse.

Kõik lapsevanemad teavad, et laste kasvatamine on perekonna jaoks suur õnn, kuid samas vastutusrikas ja ka kulukas ülesanne. Keskmiselt kulutatakse Eestis lapse peale ligi 200 eurot kuus. Arvestades leibkonna keskmist sissetulekut, mis oli eelmisel aastal leibkonna liikme kohta 329 eurot, on lapse kasvatamine perekonna jaoks märkimisväärne väljaminek. Nende kulutuste kõrvalt pole lihtne säästa pensioni kogumiseks. On õiglane vanematele seda kompenseerida.

Emapensioni üks eesmärke on muuta elukeskkond enam sündimust soosivamaks. Pere ise saab valida, kas seda penisonilisa hakkab saama ema või isa. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale sündimist mingiks ajaks tööelust kõrvale. See avaldab negatiivset mõju tema tulevase pensioni suurusele. Vanemapension aitab last kasvataval vanemal ära hoida tulevikus pensioni languse, mis on tingitud palga mittesaamisel lapse kasvatamise perioodil.

Vanemapension hakkab laienema nii praegustele kui ka tulevastele vanematele. Selle järgi arvatakse vanemal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni pensionistaaži hulka, makstes selle pealt vanema II pensionisambasse 4 protsenti lisa riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult. Kuigi tulevast pensionilisa suurust on keeruline täpselt ette prognoosida, kuna see sõltub vanema vanusest lapse sündides ja pensionifondi tootlusest, saab tegemist olema iga pensionäri jaoks korraliku lisarahaga. Säärane arvestus hakkab kehtima 2013. aastal ja hiljem sündinud lapse vanema puhul.

Vahemikus 1991 kuni 2012 sündinud lapse vanemad ning ka need 2013 ja hiljem sündinud lapse vanemad, kes pole liitunud kohustusliku kogumispensioniga hakkavad juurde saama 3 aastahinde vääringus pensioni ehk 13,029 eurot kuus iga lapse kohta. Seega kahe lapse vanem hakkab aastas saama ühe pensioni lisaks - 13. pensioni.

Enne 1991. aastat sündinud lapse vanemad saavad ka praegu penisonilisa, nemad saavad alates 2015. aastast täiendavalt juurde ühe aastahinde vääringus pensioni ehk 4,343 eurot kuus. Siin toodud näitlikud lisasummad lähtuvad hetkel kehtivast aastahindest. Tegelikkuses need järgnevatel aastatel kasvavad.

Eesti rahvastikuarengut silmas pidades on eelkõige kasulik, kui meil sünniks rohkem lapsi. Emapensioni kehtestamisega väärtustame me senisest enam laste kasvatamist ning loome kindlama aluse Eesti rahva säilimiseks.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Viljandimaad

2011-10-06

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna väljasõidu Viljandimaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega, et kuulata nende mõtteid nii Viljandimaa ja ka Eesti poliitika kujundamise osas.

Viljandimaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Makro Pomerants, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas ning Kaia Iva, Liisa-Ly Pakosta, Erki Nool, Andrus Saare, Annely Akkermann ja Siim Kabrits.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas Viljandimaa omavalitsuste, ettevõtete ja haridusasutustega. Samuti võtavad saadikud osa Hendrik Adamsoni 120. sünniaastapäeva puhul proosakogumiku „Kuldsel elukoidikul" esitlusest Kärstna koolis.

Tõnis Lukas annab August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumis 12. klassile ajalootunni teemal „Prantsusmaa ja Suur-Britannia kahe maailmasõja vahel".

Samuti on IRL väljas ka „Kuulamise telkidega", kus elanikud saavad otse poliitikutega suhelda. Telgid on väljas kella 10 ja 12 vahel Tarvastu vallas Mustla turuplatsil ning kella 16st kella 18ni Viljandi linnas Viljandi bussijaama juures.

Rasmussen tunnustas Eestit panuse eest NATOsse

2011-10-05

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tänas Brüsselis toimuva alliansi kaitseministrite kohtumise raames toimunud kokkusaamisel kaitseminister Mart Laari Eesti panuse eest NATOsse.

Rasmussen tunnustas NATO ees võetud kohustuste täitmist - kaitsekulude tõstmist kahele protsendile rahvuslikust kogutoodangust ning panust Afganistani missiooni, kus Eesti on jätkuvalt elaniku kohta üks suuremaid osalejaid.

Arutades NATO ees seisvaid väljakutseid rõhutasid mõlemad pooled oma lubadustest kinnipidamise tähtsust ning targa kaitsepoliitika ajamist. Selle eeldus on ühiselt kokku lepitud programmide, nagu näiteks maismaaseirevõime, elluviimine, mis tuleb NATO kaitseministrite kohtumisel ka eraldi kõne alla.

Rasmussen avaldas ühtlasi toetust Balti õhuturbemissioonile, nimetades seda targa kaitsepoliitika väga heaks näiteks. Peasekretär loodab, et see on Chicago tippkohtumise üks teemadest.

Laar ja Rasmussen arutasid ka küberkaitsega seotud küsimusi ja Eesti ettepanekuid küberkaitse alal edasiliikumiseks. Rasmussen tunnustas Eesti tegevust küberkaitse alal ning pidas vajalikuks Eesti ettepanekuid tõsiselt arutada.

Kaitseministri hinnangul on Eestile väga oluline NATO peasekretäri sõnum Balti õhuturbe tulevikule lahenduse leidmiseks.

„Kui meie suudame oma kaitse eest konkreetseid samme astuda, on see eelduseks, et ka meile osutatakse abi. Õhuturbe tagamine annab meile suurema võimaluse tegeleda esmase kaitsevõimega. Selles suhtes on tõesti tegemist targa kaitsepoliitikaga," lausus Laar.

Seeder: Valio Laeva meierei laiendamine näitab Eesti piimatööstuse perspektiivikust

2011-10-05

Piimatööstusettevõtte Valio Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone kasutuselevõtmine aitab kaasa Eesti piima väärindamisele ja piimasaaduste ekspordile.

„Investeeringud piimandussektorisse on äärmiselt olulised. Piimatööstus on Eesti majanduse üheks lipulaevaks," lausus Seeder. „Tegemist on väga ekspordijõulise tootmisharuga, mis muuhulgas tasakaalustab ka Eesti maksebilanssi," selgitas ta.

Piima ja piimatoodete ekspordimaht oli mullu 140 miljonit eurot ehk 16,8% kogu põllumajandussaaduste ekspordist.

Viimasel ajal on Eestis kaasajastatud ja avatud palju uusi lüpsilautasid, mis kinnitab piimandussektori perspektiivikust. „Kuid põllumehe toodangu turustamine sõltub ikkagi suuresti töötlejatest, kes annavad toorpiimale lisaväärtuse ehk valmistavad sellest juustu, kohupiima, jogurteid," lausus Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna kell 13 piimatööstusettevõtte Valio Tartumaal Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone pidulikul avamisel.

Valio ekspordib Eesti piimatooteid Lätti, Leetu, Venemaale, Itaaliasse, Rootsisse ja Ameerika Ühendriikidesse.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Valio Laeva meierei laiendamine näitab Eesti piimatööstuse perspektiivikust

2011-10-05

Piimatööstusettevõtte Valio Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone kasutuselevõtmine aitab kaasa Eesti piima väärindamisele ja piimasaaduste ekspordile.

Piima ja piimatoodete ekspordimaht oli mullu 140 miljonit eurot ehk 16,8% kogu põllumajandussaaduste ekspordist.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna kell 13 piimatööstusettevõtte Valio Tartumaal Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone pidulikul avamisel.

Valio ekspordib Eesti piimatooteid Lätti, Leetu, Venemaale, Itaaliasse, Rootsisse ja Ameerika Ühendriikidesse.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Üheskoos hea hariduse poole

2011-10-04

Pedagoogide rolli noorte inimeste vormimisel eluküpseteks kodanikeks ei ole võimalik üle hinnata. Nõnda on öeldud varem ja öeldakse ka edaspidi, sest see on tõsi. Vanemad saadavad oma lapsed kooli, oodates, et aastate pärast astuvad sealt välja teotahtelised ja haritud noored inimesed, kellel on kujunenud lisaks headele hinnetele lõputunnistusel ka avar hing ning süda on õige koha peal.

Teie, head õpetajad, olete need, kelle poole pöörduvad ka vanemad, kui lapse kasvatamine ei lähe päris nii, nagu soovitud ja loodetud. Teid usaldatakse, teilt oodatakse abi.

Pedagoogil on seega tublisti rohkem kohustusi, kui paberil kirjas, ja hea on teada, et elu ei käi ainult selle järgi, mis ametijuhendis seisab. Sestap olen igati päri arvamusega, et pedagoogide palk peaks tõusma, sest kohustuste (nii kirjutatud kui kirjutamata) hulk ei ole praegu makstava rahaga tasakaalus.

Eesti haridusmaastik on taas muutumas. See on paratamatu, sest haridus on osa elust ega saa seista ümbritsevast väljaspool. Ohus on palju pinget. Seda tekitab raha, õigemini selle nappus, ja riigil tuleb teha oma valikud.

Millised on meie valikud? Need on halvad ja veel halvemad. Üha enam seisame silmitsi olukorraga, kus lapsi ei jätku, et tugevat kooli käigus hoida. Ja kui ei ole piisavalt lapsi, siis pole ka pedagooge.

Nüüd, kus eelarved ei kasva enam väga kiiresti, tuleb alati küsida, mille või kelle arvelt riik kuhugi või kellelegi raha juurde annab. Raha meil jätkuvalt puu otsas ei kasva ja kui keegi peakski seda muinaslugu uskuma, siis Kreeka puhul on näha, milleni see uskumine viib.

Lihtne on vastanduda, näidata näpuga, otsida süüdlasi. Raskem on leida ühine tee eesmärgi poole, sest kõrvalteid on palju ja pealtnäha paistavad nad kõik kenad ja tugeva kattega. Aga ka kõige tugevam tee võib lõppeda soos, kuhu me oma hariduseluga kindlasti jõuda ei taha.

Meie ühine eesmärk on anda lastele võimalikult hea haridus, valmistada neile ette parim hüppelaud iseseisvaks eluks. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad koos töötama riik, omavalitsused ja pedagoogid.

Poliitikutel, olgu kohalikul või riigi tasandil, samuti pedagoogidel ei saa haridusmaastiku korrastamisel olla kitsaid huvisid, vaid peame keskenduma hariduse kvaliteedi tagamisele ja tõstmisele. Peame suutma unustada vanad viltuütlemised, tõusma oma mätta otsast kõrgemale, et näha terviklikku pilti. Kui me seda suudame, on järeltulevad põlved meile tänulikud.

Hea õpetaja ei õpeta, temalt õpitakse

2011-10-04

Õpetajaamet on kindlasti kõige ilusam ja vaieldamatult kõige keerukam amet. Ilus on ta loomulikult seepärast, et see on töö noorte väga erinevate ja kujunevate isiksustega. See on tohutu väljakutse. Ja just samal põhjusel on see ka kõige keerulisem amet. Lapsed on väga erinevad ja seetõttu ka nende arusaamised heast ja halvast või kurjast ja lahkest. Hea õpetaja saab hakkama igaühega, sest suudab märgata igat indiviidi.

Ma ise ei ole küll kunagi õpetaja olnud, aga kõige meeldivamad mälestused on mul perioodist, kui ma olin lasteaias remonditööline. Tegemistest huvitunud lapsi oli pidevalt ümberringi toimetamisi jälgimas. Ja küsimusi oli neil alati rohkem kui minul vastuseid. Nüüd käivad juba minu enda lapsed Rosinal lasteaias.

Aeg-ajalt jääb mulle arusaamatuks, kuidas on võimalik olla õpetaja, kes räägib lauldes ning suudab laste tähelepanu köita kõige rahulikumal moel, pigem ingli kombel. Aga siis ma mõistsin, et just need inimesed ongi hingelt ja kutsumuselt Õpetajad. Inimest, kes naudib oma kutset ja tööd, on lihtne tunnustada nii lastel kui nende vanematel.

Üks kõige põhilisem puudus tänases haridussüsteemis on minu meelest just usaldamatus õpetaja suhtes. Liiga palju on haridus- ja teadusministri käskkirjaga ning seaduste ja õppekavadega õpetajale ette kirjutatud. Mina ja, ma arvan, paljud tahaksid näha, et õpetaja saaks olla vabam ning loovam.

Loomulikult eeldab see aga kooli ja kodu ning õpetaja ja vanemate vahelist head koostööd. Sest tuleb meeles pidada, et last kasvatavad ikka vanemad ja õpetaja saab vaid olla üks abilistest. Aga õpetaja peab teadma, milline on kodu ning millised ootused seal valitsevad. Nii et kõige olulisem on olla ise huvitatud oma lapsest ja tema käekäigust. Suhelda õpetajaga ja tunda huvi ka siis, kui «pole probleeme».

Kui mõelda ja meenutada kooliaega, siis meenuvad ennekõike õpetajad, kes olid eeskujuks, kellelt oli midagi õppida. Ei meenu peaaegu ühtegi fakti, mõne õpetaja õpetatust. Oluline ei ole ju mitte tund ja see, mida tunni raames konkreetselt anti. Oluline on õpetaja, tema isiksus ja hoiak. Olulisem sellest, mida õpetatakse, on see, kuidas seda teha.

Henry Laks on kirjutanud laulu «Õpetaja», mille esimene salm kõlab järg miselt:

«Õpetaja vana muld, ümber sai ta aeg

Lausus sõnu nii kui kuld

sügavaid kui kaev

Oli kõhn ja vaikne mees,

tasane ja karm

Tuli põles silmades, hinges

põles arm»

Nii nagu igal sügisel räägitakse ka tänavu Õpetajast ja tema muredest. Ja ma loodan, et mida enam sellest räägitakse, seda reaalsemaks muutuvad ka lahendused. Meile on oluline, et õpetajana töötaksid; meist parimad.

On ju selge, et kui asju, teevad õiged inimesed, ja teevad seda õigesti, siis on sellel ka tulemus. Ja meil igaühel on olnud võimalus selliseid õpetajaid kohata: Homme on õige päev, et võtta nendega ühendust ja öelda neile - aitäh. Aitäh sulle, hea õpetaja, et oled valinud maailma kõige ilusama ja keerulisema ameti..

Laar esitab kaitseväe juhatajaks Terrase

2011-10-04

Kaitseminister Mart Laar esitab valitsusele pärast Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha ärakuulamist ettepaneku nimetada järgmiseks Kaitseväe juhatajaks brigaadikindral Riho Terras, kes praegu teenib Kaitseväe Peastaabi ülemana.

Rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab Kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul ning võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Praeguse Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa viieaastane ametiaeg lõppes selle aasta detsembris.

Kaitseminister Laari sõnul oli Kaitseväe juhataja kohale mitmeid tugevaid kandidaate, kuid brigaadikindral Terrasele langes valik kolmel peamisel põhjusel. „Riho Terrasel on tänu oma senisele elu- ja teenistuskäigule väga hea ja tugev arusaam Eesti riigi toimimisest ning julgeolekupoliitiliste otsuste kujundamisest. Kaitseministeeriumi endise kantslerina on ta hästi kursis nii riigikaitse tsiviil- kui sõjalise poolega," ütles kaitseminister.

Samuti on Terras Laari sõnul tõestanud ennast hea organisaatorina. „Brigaadikindral Terras on teeninud kõikidel otsustustasanditel alates pataljoniülemast kuni peastaabi ülemani. Tema senine tegevus viitab selgelt tema otsustusjulgusele, mis on Kaitseväe juhataja puhul määrava tähtsusega," ütles kaitseminister Laar.

„Samuti on brigaadikindral Terrasel tugev rahvusvahelise koostöö kogemus nii välisoperatsioonilt Iraagis kui ka teenistusest kaitseatašeena Saksamaal. Ka kantslerina puutus Terras sageli kokku tipptasemel rahvusvahelise koostöö küsimustega," sõnas kaitseminister.

Uue Kaitseväe juhataja kandidaadi leidmiseks moodustas kaitseminister septembris nõuandva komisjoni. Kaitseväelased, keda komisjon uue Kaitseväe juhataja kandidaatidena kaalus, olid kõik tegevteenistuses olevad kõrgemad ohvitserid, Kaitseväe Peastaabi ülem ja väeliikide ülemad ning Eesti sõjaline esindaja NATO juures.

Brigaadikindral Terras teenib kaitseväes 1991. aastast. Ta on teeninud Kalevi pataljonis, olnud Vahipataljoni ülem, Kaitseliidu staabiülem, juhtinud Kaitseväe Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonda, olnud peastaabi ülema asetäitja operatiivalal. Aastatel 2001-2004 oli Terras kaitseatašee Saksamaal, 2007. aastal teenis ta välisoperatsioonil Iraagis NATO väljaõppemissiooni staabiülema asetäitjana. Aastatel 2008-2010 oli ta Kaitseministeeriumi kantsler.

Terras on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud magistrikraadi riigi-ja ühiskonnateaduste alal Bundeswehri ülikoolist, lõpetanud vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis ja Ühendkuningriigi Kuningliku Kaitseuuringute Kolledži Londonis (Royal College of Defence Studies).

Kaia Iva: õpetaja amet pole küll lihtsate killast, aga siiski üks paremaid!

2011-10-03

Riigikogu liige Kaia Iva (IRL), kelle töid ja tegemisi Delfi eile vahendas, jälgis põgusalt ka Keila kooli õpetaja Iirise päeva ning on arvamusel, et õpetaja amet pole küll lihtsate killast, aga siiski üks paremaid.

"Minu eelis on see, et "tean küll, mis tunne tal on"," selgitas Iva Delfile. "Iga hetk uus situatsioon, uus klass, uus teema. Ainealased oskused ja kiirreageerimine probleemidele peavad olema käsikäes."

Iva leiab, et Keila õpilastel oma õpetajaga vedanud.

Iva ise lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1986. aastal matemaatika ja füüsika õpetajana ning töötas pärast seda kolm aastat Türi keskkooli õpetajana ning aastatel 1989-1997 Türi 2. Keskkooli õpetaja ja õppealajuhatajana.

"Olen ka hiljem, ettevõtluses töötades, pool aastat käinud gümnaasiumis matemaatika õpetajat asendamas," meenutas ta. "Ja julgen kinnitada, et õpetaja amet pole küll lihtsate killast, aga siiski üks paremaid!"

Eriti toredaks peab Iva seda, kui kunagised õpilased saavad oma elu korraldamisega hästi hakkama ja söandavad ridamisi kinnitada, et matemaatika õppimisest on kasu olnud.

Riigikogu liikme töö nõuab head planeerimist

Oma tööpäevast rääkides märkis Iva, et tema eilne tööpäev oli esmaspäeva kohta üsna tavaline. "Nädala jooksul arutusele tulevad küsimused tuleb läbi arutada, tähtis on saada oma fraktsioonis erinevate komisjonide liikmetelt oluline info komisjonides arutatust ja otsustatust," selgitas ta.

Samuti toimuvad esmaspäeval kõikide komisjonide koosolekud. Lisanduvad töökorralduslikud arutelud, temal isiklikult fraktsiooni aseesimehe rollist lähtuvalt.

"Kord kuus osalen just esmaspäeval ka hasartmängumaksu nõukogu koosolekul," kirjeldas Iva. "Kui täissaali istung ja nõupidamised on lõppenud, siis järgneb e-kirjadele vastamine, dokumentide läbivaatamine, järgmise päeva materjalide ettevalmistamine."

Tööpäev lõppes 35 minutit enne südaööd

Eile tööpäeva lõpetas Iva kell 23.25, kui saatis viimase kokkuvõtte välja ning alles siis sai ta Toompeal kabineti ukse lukku keerata.

"Taustatöö, eelnõudega tutvumine, vajalike materjalide ja info nõutamine, samuti raportite või ajaleheartiklite kirjutamine on tavapärane rutiin paljudes ametites, nii ka riigikogu liikme töös," loetles endine Türi linnapea.

Kultuurikomisjoni töövaldkonnas, kuhu ka Iva kuulub, on näiteks õppemaksuta kõrgharidus, vajaduspõhine toetussüsteem üliõpilastele, koolivõrgu korrastamine ja õpetajatele jätkusuutlikuks palgatõusuks lahenduste leidmine ja õpilaste väljalangevuse vähendamine.

Päevad on erinevad

Iva tõdes, et kui ta jääb ööseks Tallinna, planeeribki ta
maksimaalselt pika tööõhtu, et saaks järgmisel päeval sõita peale koosolekuid kohe Järvamaale.

"Nii saan hoida vajaliku aja ka oma pere jaoks, see on mulle väga oluline," märkis ta.

Lisaks tuleb riigikogu liikmel teha valikud kutsete osas teemaaruteludele ja asutuste ning omavalitsuste üritustele ja kohtumistele.

Need kohtumised ja fraktsiooni maakondlikud visiidid planeerib Iva enamasti reedeks või nendeks nädalateks kui riigikogu istungeid ei toimu. Järvamaalt valitud saadikute töörutiini hulka kuulub ka esinemine Järvamaa eraraadio KUMA igareedeses riigikogutunnis.

Nädalakavas tuleb leida koht ka kohtumistele huvigruppidega konkreetsete probleemide aruteluks või üldistel teemadel näiteks õpilastega või eakatega, olgu siis see kohtumine maakondades või Toompea lossis.

Riigieelarve toob pensionitõusu ja paremad teed

2011-09-29

VALITSUS ON kinnitanud 2012. aasta riigieelarve ning riigikogu hakkab seda lähiajal arutama. Seega on sobiv aeg esile tõsta tähtsamad valdkonnad, millesse riik järgmisel aastal maksumaksja raha suunab. Riigikokku jõudev, ehkki kõigi aegade suurim, on sellegipoolest kriisist taastumise eelarve. Järgmise aasta kulude mahuks on selles ette nähtud 6,57 miljardit ning prognoositav tulude maht on 6,1 miljardit eurot. Eeldatav eelarve puudujääk moodustab sisemajanduse koguproduktist 2,1 protsenti. Nimetatud puudujääki ei kata riik laenuga, vaid oma reservidest. Puudujäägist ja Euroopas möllavast võlakriisist hoolimata on tulevase aasta eelarves mitu otsust, mis parandavad inimeste elujärge ja elukeskkonda.

ESITEKS KASVAVAD järgmise aasta 1. aprillil 4,4 protsenti pensionid. Niisiis suureneb keskmine vanaduspension 13 eurot. See on põhjendatud üldise elukalliduse kasvuga. Eakate inimeste toidukorvi ja esmatarbekaupade kulud on viimasel aastal tublisti kasvanud ning pensioni juurde pannes tagab riik nende parema toimetuleku.

Samuti lubas valitsus majanduskriisi ajal, et taastab 2012. aastal teise pensionisamba maksed. Me täidame selle lubaduse: järgmisel aastal taastab riik kohustusliku kogumispensionifondi maksed täielikult.

Ühtlasi suureneb meditsiinisüsteemi rahastamine ning see parandab kogu riigis arstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust. Kokku suurenevad sotsiaalvaldkonna kulud järgmisel aastal 10 protsenti, 190 miljoni euroni.

Teise olulise valdkonnana nimetan riiklikke investeeringuid, mida tehakse Eesti teede seisukorra parandamisse.

Omavalitsused saavad majandusministeeriumi eelarvest järgmisel aastal teede korrashoiuks 17,8 miljonit eurot, niisiis üle viie miljoni euro rohkem kui tänavu. Riigimaanteede rekonstrueerimiseks on 2012. aastal ette nähtud 71 miljonit eurot. Arvestades, kui suur on meie elukorralduses auto- ja bussiveo osa, võib seda eelarveprioriteeti igati mõista.

KÕIGILE ON selge, et lisaraha vajab sisejulgeoleku ja turvalisuse tagamine. Päästevaldkonna rahapuuduse tõttu on järgmise aasta eelarves päästeameti personalikuludeks ettenähtud summat suurendatud 2,1 miljoni euro võrra. Tänu sellele tõuseb elupäästevõimekusega päästekomandode arv 34lt vähemalt 63le.

Juhin tähelepanu sellele, et päästjaid vajame siis, kui õnnetus on juba juhtunud ning tekkinud inim- ja varakahjud. Tagajärgedega tegeldes ei väldi me uusi õnnetusjuhtumeid, vaid vähendame üksnes kahju ulatust.

Siseministeerium on võtnud eesmärgi õnnetusi ära hoida. Õnnetusjuhtumite ning inimeste riskikäitumise vähendamise ennetustööks on eraldatud tänavusest 62 protsenti rohkem raha.

Inimeste riskikäitumine ja eluga hakkama saamine on otseselt seotud haridusega. Hea meel on tõdeda, et hariduse valdkonna kulud suurenevad 65 miljonit eurot ehk 12 protsenti. Kõrghariduse riikliku koolitustellimuse maht suureneb 6,2 miljoni euro võrra. Ühtlasi eraldatakse saastekvootide müügist saadud rahast 72 miljonit eurot koolihoonete ja õpilaskodude renoveerimiseks.

Eestis ON veel palju valdkondi, mis vajaksid lisaraha. Poliitikutele on need enamjaolt teada ning riigikogus seisab eest tuline debatt. Järgmiselgi aastal on ametnike palgad külmutatud ning kindlasti vajaksid paljud riigiasutused oma funktsioonide täitmiseks lisaraha.

Rahanduskomisjoni esimehena loodan, et eelarvet arutades ei unustata majanduskeskkonna habrast seisundit ning peetakse meeles, et iga rahanõudmise puhul peaks olema viidatud tuluallikale.

Isamaa ja Res Publica Liit seisab riigikogus selle eest, et eelarvesse ei jõuaks riigile üle jõu käivad lubadused, mis tooksid endaga kaasa maksukoormuse või riigivõla suurenemise. Me peame jälgima, et Eesti tulud ja kulud jõuaksid võimalikult ruttu taas tasakaalu.

Riigieelarve tasakaalu ei ole praeguse üleeuroopalise võlakriisi ajal võimalik üle tähtsustada. Järgmise aasta oma arutades jääme kindlaks konservatiivsele eelarvepoliitikale ja lähtume eesmärgist jõuda valitsussektori ülejäägini 2013. aastal. Riigieelarve järgi on Eesti võlakoormus 2012. aastal tõenäoliselt Euroopa Liidu madalaim.

Kaitsepolitsei saab korruptsiooni uurimiseks pädevust juurde

2011-09-29

Valitsus otsustas neljapäeval siseministri ettepanekul laiendada kaitsepolitsei õigust uurida korruptsioonijuhtumeid, mis võivad ohustada Eesti julgeolekut ja majanduslikku stabiilsust.

Kui seni kuulus kaitsepolitsei uurimispädevusse riigiasutuste ja suurima eelarvemahuga omavalitsuste juhtide korruptiivne tegevus, siis edaspidi hakkab kaitsepolitsei uurima korruptsioonijuhtumeid ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on korruptsiooni tõkestamine kogu valitsuse üks prioriteet, kuna kõik korruptsioonikuriteod õõnestavad riigi usaldusväärsust ning kahjustavad nii elanike turvatunnet kui ka riigi julgeolekut ja majandust. Ka valitsusliidu leping näeb ette, et kaitsepolitsei pädevust laiendatakse kõigile korruptsioonijuhtumitele, mis ohustavad Eesti julgeolekut.

Vaheri sõnul näitas siseministeeriumi analüüs, et riigiasutuste ja kuue suurema omavalitsuse kõrval võib kõrgendatud korruptsioonirisk esineda avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes, kus kasutatakse avalikke vahendeid ja välisrahastust. Arvestades seda, et nende asutuste juhtide võimalik korruptiivne tegevus mõjutaks kogu sektorit ja selle usaldusväärsust, otsustati kaitsepolitsei uurimisõigust tema sõnul laiendada.

Valitsuse heakskiidu saanud määruse muudatuse kohaselt hakkab kaitsepolitsei läbi viima kohtueelset menetlust kuritegude puhul nagu omastamine, usalduse kuritarvitamine, riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine, pistise või altkäemaksu võtmine, andmine või vahendamine, mõjuvõimuga kauplemine, ametialane võltsimine ja toimingupiirangu rikkumine, kui kuriteo on toime pannud avalik-õigusliku isiku ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige ning tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.

Lisaks läheb kaitsepolitsei pädevusse usalduse kuritarvitamise, riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamise, mõjuvõimuga kauplemise ja suures ulatuses toimingupiirangu rikkumise uurimine, kui kuriteo on toime pannud kõrgemad riigiametnikud või kuue suurema eelarvemahuga omavalitsuse juhid.

Allikas: Siseministeerium

Seeder: Aravete kortermaju hakkab tulevikus kütma keskkonnasõbralik biogaasitehas

2011-09-29

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi keskkonnasõbralikul tehnoloogial põhinevale biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Seeder: Aravete kortermaju hakkab tulevikus kütma keskkonnasõbralik biogaasitehas

2011-09-29

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojus - ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine," selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma," lisas ta.
Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Laar: vajame 21. sajandi totaalkaitset

2011-09-29

Kaitseminister Mart Laar ütles täna Tallinnas toimuvat kaitsepoliitikakonverentsi ABCD avades, kõikidele tänapäevastele julgeolekuohtudele vastuseismiseks tuleb riigikaitsesse kaasata kogu riigisektor ja ühiskond.

Kaitseminister Laar ütles konverentsi avasõnavõtus, et Skandinaaviamaades saadi juba ammu aru, et riiki ja ühiskonda ei suuda sõja eest kaitsta pelgalt relvajõud, vaid see vajab kogu tsiviilsektori kaasamist riigikaitsesse.

„Globaliseerumine on ühendanud kõik riigid ülejäänud maailmaga, kuid muutnud nad samas ka haavatavamaks ning küberrünnakute, terrorismi ja infosõja tõrjumiseks ei piisa kaevikutest ja kaitseliinidest. Selle asemel vajame me 21. sajandi totaalkaitset ehk tõeliselt laiapõhjalist lähenemist julgeolekule, kus kõik valitsusasutused, erasektor ja kodanikuühiskond teeb riigikaitseks koostööd," ütles kaitseminister.

Seejuures tõstis Laar esile, et 2010. aasta lõpus kinnitatud Eesti riigikaitse strateegia pöörab ka tähelepanu laiapõhjalisele riigikaitsele. „Sõjalisi, sisejulgeoleku, majanduslikke ja kriitilist infrastruktuuri ohustavaid ohte ning nendele vastumeetmete leidmist tuleb planeerida ühtse tervikuna," sõnas kaitseminister Laar.

Selle aasta ABCD (Annual Baltic Conference on Defence) konverentsil räägitakse, kuidas on relvajõudude roll ja sõjapidamine Külma sõja järgses maailmas muutunud; Euroopas toimunud kaitsereformidest ja USA vägede vähendamisest ning sellest, kuidas arendavad väikeriigid oma riigikaitset. Konverentsi korraldavad Kaitseministeerium ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Konverentsil osalevad mitmed rahvusvahelised julgeolekuspetsialistid, kõrgemad ohvitserid ja riigiametnikud, sealhulgas NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse endine ülem erukindral Egon Ramms, NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral Richard Shirreff, USA Euroopas asuvate õhujõudude ülem kindral Mark A. Welsh, NATO väeplaneerimise osakonna juhataja Frank Boland jt. Eile õhtul toimunud konverentsi vastuvõtul tervitas konverentsil osalejaid ka Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Esimene ABCD konverents toimus Kaitseministeeriumi eestvõttel 2006. aastal, et luua võimalus mõttevahetuseks NATO ja Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel ning tutvustada rahvusvahelisele auditooriumile Balti riikide seisukohti ja huve.

Reinsalu: 2012. aasta riigieelarve parandab tööhõivet

2011-09-28

IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu sõnas 2012. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel Riigikogus, et tuleva aasta riigieelarve seab oluliseks eesmärgiks tegeleda jätkuvalt tööhõiveolukorra parandamisega.

„Tööhõive võtmes on äärmiselt oluline, et tuleva aasta riigieelarves on kasvanud investeeringute maht ning tööturumeetmete rahastamine on eelarves säilinud samas mahus olukorras, kus registreeritud töötuse absoluutarvud on vähenenud viimase aastaga ligi kaks korda," sõnas Reinsalu.

„Olgugi, et registreeritud töötus on kahanenud jõudsalt, on Eestile endiselt suureks väljakutseks tegeleda pikaajalise töötusega."

Reinsalu lisas, et eelarve puhul on järgitud konservatiivset eelarvepoliitikat, mis võimaldab liikuda eelarve tasakaalu suunas 2013. aastaks.

„Maailmamajanduse trende arvestades on igati asjakohane, et valitsus on võtnud järgmise aasta majanduskasvu aluseks palju konservatiivsema lähenemisnurga, kui lubavad kvartaalsed majanduskasvu numbrid täna. See peaks tagama, et valitsusel ei tule asuda koostama negatiivseid lisaeelarveid ja 2013. aastaks võime vastu võtta juba tasakaalus riigieelarve," rääkis ta.

Reinsalu rõhutas ka, et rahvusliku julgeoleku seisukohast on ülimalt oluline, et 2012. aasta riigieelarvega tõusevad kaitsekulud 2%-ni SKPst. See tugevdab tema sõnul esmast iseseisvat kaitsevõimet ning tagab riigikaitse stabiilse arengu.

Ta avaldas ka lootust, et muudatusettepanekute tegemisel jäädakse parlamendis kahe jalaga maapeale ning juhindutakse põhimõttest, et jagada saab vaid neid vahendeid, mis on reaalselt olemas.

Tunne Kelam: majandusjuhtimise pakett hoiab ära eurotsooni reeglite rikkumise tulevikus

2011-09-28

Täna, 28. septembril võttis Euroopa Parlament oma Strasbourgi täisistungil vastu vastu kuuest õigusaktist koosneva majandusjuhtimise paketi ("kuuspakk" ehk "six-pack").

"See seadusandlik pakett ei lahenda käesoleva hetke võlakoormust ega majandusprobleeme, kuid kehtestab õigusliku raamistiku, mis peaks edaspidi ära hoidma eurotsooni reeglite rikkumise, see tähendab üle oma võimaluste elamise üksikute liikmesriikide poolt tulevikus, " ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam.

Vastuvõetud õigusaktide pakett peab tugevdama euro kasutuselevõtuga sõlmitud Stabiilsuse ja Kasvu pakti ning laiendama selle reguleerimisala, vältimaks reeglite rikkumist juba varases staadiumis.

Tunne Kelam kahetseb, et "kuuspaki" vastuvõtmine on veninud kolm kuud.

"Euroopa Parlament hääletas parandusettepanekuid 21. juunil ning nõustus suhteliselt karmima versiooniga," ütles Kelam.

"Kuid sotsialistide ja vasakpoolsete vastuseisu tõttu lükati lõpphääletused edasi sügisele."

Peamine vastuolu ühelt poolt parempoolsete ja liberaalide ning teiselt poolt sotsialistide ja vasakpoolsete vahel puudutab liikmesriikide eelarve defitsiidi piiramist endiselt 3%-ga.

"Sotsialistid on soovitanud võimaldada suuremaid defitsiite juhul, kui lisaraha on suunatud majanduskasvu ergutamisele. Parempoolsed ja liberaalid peavad praeguses kontrolli alt väljunud olukorras ainuõigeks finantsdistsipliini tugevdamist, mitte erandite tegemist," väitis Tunne Kelam.

Tänahommikusel debatil olukorrast Euroopa Liidus, mille juhatas sisse Komisjoni president Barroso, rõhutas Kelam, et kõigi sõrmed osutavad praegu Euroopa Liidu Nõukogule. Poliitilise tahte vaegus ning otsuste vastuvõtmise venimine on kahandanud Kelami sõnul usaldust Euroopa Liidu suutlikkusse leida kriisile veenev lahendus.

"Valitsustevahelise meetodi domineerimine viib Euroopa Liidu tagasi, võimalik, et kaosesse. Orienteerumine majandusliidule, mille edasiliikumise kiirust ei pea saama dikteerida kõige aeglasemad, avab Euroopa Liidu jaoks usaldusväärse perspektiivi," kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on kehtestatud Euroopa Rahanduse stabiliseerimisfond kavandatud tegelemaks väiksemate riikide kriisiga. Nüüd, kus finantskriis on nakatanud ka suuremaid eurotsooni liikmeid, tuleks kaaluda vajadust laiendada kõnealuse fondi volitusi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

264- liikmeline Rahvapartei fraktsioon on ülekaalukalt suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonis toodi välja kõrge riskiga hädaolukorrad Eestis

2011-09-28

28. septembril toimunud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni korralisel istungil kiideti heaks hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte ning hädaolukorra lahendamise plaan, mis puudutab ulatusliku korratuse lahendamist vanglas.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja asetäitja Priit Laaniste tegi ettekande hädaolukordade riskianalüüsidest, kus tõi välja hädaolukordade riskiastmed. Ministeeriumide ja ametite töörühmad hindasid väga kõrgete riskidega hädaolukordadeks ulatusliku merereostuse, ulatusliku rannikureostuse, ulatusliku maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostuse sisemaal, epideemia ning ulatusliku küberrünnaku. Tegemist on hädaolukordadega, mille tagajärjed on väga rasked või katastroofilised ja mille esinemistõenäosus on keskmisest suurem.

„Nende hädaolukordade puhul peavad vastutavad asutused koos partneritega pidevalt võimalikke ohtusid ja riske monitoorima ning oma planeerimist ajakohastama,“ ütles Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees, siseminister Ken-Marti Vaher. „Põhjalik ja kvaliteetne riskide analüüsimine on oluline eeldus hädaolukordade lahendamise valmisolekuks. Pidev analüüs aitab hinnata ühiskonnas varitsevaid ohtusid ja maandada riske. Lisaks on riskianalüüsidel oluline roll turvalisuspoliitika põhisuundade määratlemisel lühemas perspektiivis, samuti ametkondade olulisemate töövaldkondade määratlemisel,“ lisas Vaher.

Kõrgete riskidega hädaolukordadeks hindas ministeeriumide ja ametite töörühm järgmised hädaolukorrad: ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoones; tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm; üleujutus tiheasustusalal; paljude kannatanutega reisilaevaõnnetus; paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel; massiline korratus; massiline mürgistus; episootia; ulatuslik korratus vanglas. Tegemist on alates raskest tagajärjest ning keskmisest tõenäosusest, aga ka väga raske tagajärje ja väikese tõenäosusega hädaolukordadega.

Kriisireguleerimisala juhtivministeeriumina käivitas siseministeerium ministeeriumide riskianalüüside koostamise protsessi 2003. aastal. Riikliku hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte eesmärk on anda valitsuse kriisikomisjonile terviklik ja võrdlev ülevaade kõige kõrgemate riskidega hädaolukordadest Eesti riigis. Uuesti koostatakse riskianalüüsid kahe aasta möödudes.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon kiitis istungil heaks ka vanglas toimuva ulatusliku korratuse hädaolukorra lahendamise plaani. Vanglas toimuv ulatuslik korratus tähendab vangide massilist allumatust, relvastatud rünnet vangla vastu, vanglas toimuvat pantvangi võtmist, plahvatust, tulekahju või varingut, mitme kinnipeetava samaaegset põgenemist vanglast, vangla territooriumi looduslikku üleujutust, vanglas levivat epideemiat, massilise mürgistuse juhtumit vanglas või elutähtsa teenuse katkemist vanglas.

Nimetatud plaani heakskiitmisega on kriisikomisjonis läbi arutatud kõik 19 riiklikku hädaolukorra lahendamise plaani.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon on moodustatud kriisireguleerimisalase tegevuse ja hädaolukorraks valmisoleku kavandamise koordineerimiseks. Siseministri juhitud komisjon koguneb korralistele istungitele vähemalt kord kvartalis.

Allikas: Siseministeerium

Mida hakkab riigikogu sellel sügisel külvama?

2011-09-27

Pärast augustikuiseid presidendivalimisi on Eesti poliitikamaastikul olulisim sündmus kindlasti riigikogu 12. täiskogu teine istungijärk. Riigikogu esimees Ene Ergma soovitas oma avakõnes parlamendi liikmetel järgida talumehelikku lähenemist: kui midagi külvatakse, siis tuleb selle eest hoolitseda. Mida riigikogu sellel sügisel külvama hakkab?

Esimese teemana võib kindlasti välja tuua 2012. aasta riigieelarve. Eesmärk on riigieelarve samm-sammult tasakaalu viia. Selleks tuleb stimuleerida Eesti majanduskasvu ning üle vaadata riigi rahanduspoliitika põhimõtted. Esmane nägemus pakutakse välja, kuid praeguses ebakindlas majandusruumis tuleb kindlasti teha riigieelarves igakuiseid korrektiive vastavalt majandusprognoosidele. Kuumi debatte hakkavad ka pakkuma riigitöötajate palgatõusud. Eesti tublide majandustulemuste põhjal ootavad oma kriisieelse palga taastamist päästjad, politseinikud ning õpetajad.

Teise väga tõsise teemana tooksin välja euroala tulevikuga seonduva. Kaheksa kuu jooksul pärast euroalaga liitumist on Eesti suutnud hoida oma rahanduse heas korras. Kahjuks ei ole sellega hakkama saanud kõik ELi liikmesriigid. Riigikogu peab hakkama arutama Eesti osalemist euroala abimehhanismides. Väga oluline on jõuda selgusele, mis on abipakettides osalemise õiguslik ning majanduslik tagajärg eesti rahvale pikemas perspektiivis, ning vastavalt sellele langetada otsuseid.

Lisaks rahandusküsimustele seisavad riigikogul ees ka vaidlused valdkonnapoliitikates, mis on eelkõige seotud eesti rahva pikemaajaliste huvidega: kuidas meie rahvas oleks haritum ning kuidas tagada rahva pidev juurdekasv. Neid küsimusi puudutavad kaks pikemaajalise mõjuga eelnõu: kõrghariduse reform ja emapensioni eelnõu.
Kõrgharidusreformi eesmärk on muuta üliõpilaste jaoks õiglasemaks haridussüsteemi toimimine, tõsta õppekvaliteedi tagamisel kõrgkoolide vastutust, kasvatada kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust ja vähendada kõrgharidusmaastiku valdkondlikku killustatust.
Selleks muudetakse ülikoolide rahastamist ning ministril on ka valmis üliõpilaste tugisüsteemide muudatuste lähtealused ja ettepanekud. Nende järgi koosneb tugisüsteem õppelaenust, vajaduspõhisest õppetoetusest ja muudest eritoetustest ning riiklikest stipendiumitest, mis jagunevad erialastipendiumiteks riiklikult olulistes valdkondades ning tulemusstipendiumiteks väga heade õppetulemuste eest.

Kõikide kõrgkoolide üliõpilastel on õigus vajaduspõhist õppetoetust saada, kui õppuri leibkonnaliikme keskmine sissetulek on kuni 286 € kuus ja õppekava täidetud vähemalt 85% ulatuses. Õppetoetuse suurusjärk on pool alampalgast ehk u 135 eurot kuus.

Erialastipendiumid ja tulemusstipendiumid on parimatele mõeldud toetused, mida saavad taotleda esimese ja teise astme tudengid, kes õpivad riigilt tegevustoetust saavates kõrgkoolides.
Riik eraldab ülikoolidele tulemusstipendiumite fondi ning määrab, milliste erialade tudengitele võib ülikool stipendiume anda tulenevalt kõrgkooli õpilaste arvust ning riigi vajadustest. Haridusreform on pikaajalise mõjuga ning muudab kõrghariduse kättesaadavuse tudengitele lihtsamaks ja pere majanduslikust olukorrast sõltumatumaks.

Emapensioniga viiakse sisse pensionilisa seotult laste arvuga. Selle näol saaksid pensionilisa kõik pensionäridest emad või isad. Emapension lähtub laste arvuga seotud ning nii tänaste kui ka homsete eakate emade võrdse kohtlemise põhimõttest.

Eelkõige on tegemist tähtsa sammuga Eesti rahvastikupoliitikas - seaduse pikemaajalisem eesmärk on tagada eesti rahva säilimine ja stabiilne juurdekasv.

Mart Laar: riigikaitse neli väljakutset

2011-09-27

Eesti sõjalise kaitse senised põhialused säilivad loomulikult ka edaspidi. Meie riigikaitse jääb endiselt toetuma ühelt poolt NATO kollektiivkaitsele ja teisalt esmase iseseisva kaitsevõime arendamisele, mille keskseks osaks on üldisel ajateenistusel põhinev reservarmee.

Uue kümneaastase arengukava detaile hakkavad nüüd kokku leppima oma ala parimad eksperdid. Küll aga on juba praegu selge, et tulenevalt möödunud aastate majanduslangusest on Eesti sõjaliseks kaitseks üle miljardi euro vähem, see tähendab kolmandiku võrra vähem, kui me seda 2008. aastal, eelmist pikaajalist plaani koostades ette nägime.

Kuigi kaitse-eelarve suureneb järgmisel aastal lõpuks kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, tuleb meil oma prioriteetide - sealhulgas soomusmanöövervõime, luure- ja sidesüsteemide ja Kaitseliidu eelisarendamise - saavutamiseks leida teiste vahendite kõrvalt lisaraha bürokraatia, dubleerimise ja administreerimiskulude vähendamise arvelt.

Sellest lähtudes olen andnud kaitseministeeriumile ja kaitseväele korralduse analüüsida uut kümneaastast arengukava koostades järgmisi põhimõttelisi probleeme, leidmaks valitsemisalast lisaraha sõjaliste võimete loomiseks ning kasvatamiseks.

1. Bürokraatia vähendamine

Paljusid kaitseväe tegevusi dubleerivad praegu samade ülesannetega kaitseministeerium või kaitseressursside ameti osakonnad. Paljus kattuvad sellised toetavad funktsioonid nagu varustushangete läbiviimine, ehituse planeerimine, avalike ja välissuhete korraldamine ning infotehnoloogia haldamine.

Kaitseministeerium on tänavu vähendanud ministeeriumis ametikohti ligi 15 protsendi võrra ning vähendanud välisesindatust 20 protsenti. Edasiliikumiseks peame leidma võimalusi funktsioone ühendada, et vabastada kaitsevägi võimalikult suurel määral sõjalise kaitsega mitte seotud ülesannetest.

Ohvitser, kes on aastaid õppinud sõjakoolis seda, kuidas läbi viia sõjalisi operatsioone, ei pea ka rahuajal tegelema saabaste hankimise, kasarmu projekti koostamise või soomustransportööri remontimisega. Selliste asjadega peavad tegelema ühte kompetentsikeskusesse koondatud eksperdid, kes küsivad ohvitseridelt nõu vaid selle kohta, milliste omadustega saabast, automaati või soomukit tal sõjapidamiseks tarvis.

Seeläbi saavad ka ohvitserid keskenduda sellele, mida neile sõjakoolides on õpetatud ehk sõjalisele väljaõppele ja lahinguplaanide koostamisele. Ka meist palju suuremates riikides on sellised toetavad tegevused koondatud ühte kohta kokku ning aastal 2011 võiks see olla nii ka Eesti-suuruses väikeriigis.

Ka ei ole mõistlik, et relvastuse ja varustuse hankeid viivad läbi nii ministeeriumi kui kaitseväe eri struktuurid: see on ebaefektiivne, dubleeriv ja jätkusuutmatu. Ning nagu kaitseministeeriumi ja kaitseväe siseaudiitorid on paraku tuvastanud, lõppeb see kõik kokkuvõttes vildakate riigihangete ja seaduserikkumistega. Hankimisega peavad tegelema asjatundjad ühes kohas, nii nagu ka infotehnoloogiline arendus ja tugi peavad olema korraldatud ühtselt. Selliseid näiteid võib tuua veel teisigi.

Olgu siinkohal kinnitatud, et eelnev ei tähenda mingil juhul kaitseministeeriumi ja kaitseväe peastaabi ühendamist või peastaabi kaotamist. Sellist poliitikat ma ei toeta, see poleks mõistlik. Küll on vajalik nende tihedam koostöö, millele võiks kaasa aidata ka peaministri välja pakutud ministeeriumi kolimine peastaabi vahetusse lähedusse.

2. Kaitseväe staapide arvu vähendamine

Kaitseväes on praegu 26 staapi, koos Kaitseliiduga on staape kokku 42. 2011. aasta aprilli seisuga töötab kaitseväe staapides ligi 600 kaadrikaitseväelast ja üle 200 tsiviilisikust ametniku.

Kokku töötab staapides üle 800 inimese, kusjuures iga staabis töötava isiku kohta on kaitseväes vaid kolm allüksustes teenivat kaadrikaitseväelast, kes õpetavad vahetult välja ajateenijaid ja kaitseliitlasi, osalevad välismissioonidel, mehitavad mereväe laevu või Ämari lennubaasi ja õhuväe radariposte. Reservarmee puhul on see näitaja rahu ajal osalt põhjendatud, kuna kaitseväe suurus kasvab mobilisatsiooni korral mitu korda. Sellegipoolest tuleb kindlustada, et kokkuhoid algaks administratiivfunktsioonidest, mitte kaitseväe reaalsest võitlusvõimest.

Vaatamata staapides juba praegu töötavale tohutule arvule inimestele on kõik meie 42 staapi alamehitatud ning administreerimisega ülekoormatud. Suur osa administreerimiskoormusest tuleb ebaefektiivsest juhtimisstruktuurist ja staapide endi suurest arvust. On arusaadav, et mõnel määral tuleneb bürokraatide suur hulk kaitseväe eripärast, kuid nii suure erinevuse taustal peame endalt ausalt küsima, kas me pole mitte sooritamas administratiivset enesetappu.

Olukorra parandamiseks tuleks kaaluda laiemaid struktuurilisi muudatusi, et vähendada staabiohvitseride osakaalu ning muuta rahuaegne juhtimisstruktuur sarnaseks sõjaaja juhtimisstruktuuriga. Arengukava koostajailt ootan konkreetseid ettepanekuid staapide arvu ja kaitseväe administratiivkoormuse vähendamiseks. Muidu saab meie kaitseväest suure peaga äbarik, mida keha ei suuda enam üleval hoida.

3. Müüride lammutamine ministeriaalsete vürstiriikide vahel

Juba ammu on kõigile selge, et väikeriigil pole otstarbekas pidada üleval mitut laevastikku, lennuväge, riigisadamat või mereseirekeskust. Nende võimete arendamine tuleb korraldada riigilaiuselt. Tahame pakkuda kodanikele võimalikult head teenust, mitte tugevdada ministeriaalseid vürstiriike. Merehädas laevnik, meditsiiniabi vajav saarlane või korda tagav politseinik soovivad riigilt lendavat helikopterit, neile pole oluline, millise ministri haldusalasse see kopter kuulub.

Praegu neis valdkondades toimuv dubleerimine või isegi mitmekordne dubleerimine kulutab ebamõistlikult maksumaksja raha ning vähendab kaitseväe ja tsiviilasutuste suutlikkust pakkuda kodanikele kvaliteetset teenust.

Oma sadam on praegu nii politsei- ja piirivalveametil, kaitseväel kui veeteede ametil, kuigi laevastike suurust arvestades oleks võimalik neid teenindada ka ühest kohast. Kuigi merel toimuva jälgimine on vajalik nii veeteede ametile, politsei- ja piirivalveametile kui kaitseväele, ei pea seetõttu Tallinnas tegutsema kolm mereseirekeskust, mis igaüks on ööpäev ringi mehitatud. Helikoptereid vajavad nii politsei- ja piirivalveamet kui kaitsevägi, kuid seetõttu ei pea Eesti arendama kaht teineteisest lahutatud süsteemi, vaid kasutama riigi raha ühiselt.

4. Aktiivsem koostöö erasektoriga

Amortiseerunud või puudulikult arendatud kinnisvara on juba praegu parajaks veskikiviks kaitseväe kaelas. Just seetõttu oleme koostanud plaani, kuidas Tallinnas kitsastes tingimustes paiknevad väeosad kolida uude ja nüüdisaegsesse, linna lähistel asuvasse Jägala linnakusse. Kui kõik läheb hästi, saame juba järgmisel aastal seal ehitusega alustada.

Küll aga tuleb tõsiselt läbi mõelda, kuidas rahastada Jägala linnaku ehitamist nii, et see valmiks kiiresti ja kaitse-eelarvet võimalikult vähe koormates.

Seni on kaitseministeerium kõiki suuremaid ehitusprojekte rahastanud otse riigi eelarvest, mis kümneid miljoneid eurosid maksva Jägala linnaku puhul tähendaks kas igasuguse muu ehitustegevuse peatumist pikkadeks aastateks või siis linnaku ehitamise venimist terve aastakümne peale. Paraku ei kannata Tallinna lagunevates kasarmutes elavad ajateenijad enam veel ühte kümnendit oodata.

Seetõttu tulebki meil kaitseväe uute linnakute ja ladude rajamiseks leida põhimõtteliselt uus rahastamisskeem paljudes teistes riikides end tõestanud avaliku ja erasektori koostööprojektide näol.

See tähendab piltlikult, et linnaku ehitamiseks teeb algse rahalise investeeringu erasektor, mille eest maksab riik hiljem igal aastal suhteliselt väikseid rendimakseid. See võimaldab ajateenijatel uude linnakusse kolida lühikese ajaga ning vabastab samal ajal kaitse-eelarve relvastuse ja varustuse hankimiseks.

Kindlasti on oluline arendada koostööd ka kaitse alal tegutsevate ettevõtjatega. See võimaldaks ühelt poolt toetada Eesti ettevõtluse arengut, saades samal ajal meie oludele sobivat toodangut, mille tootmis- ja remondibaas asub Eestis.

Loomulikult pole need neli ainukesed väljakutsed, mis meie riigikaitsel ees seisavad. Tõstan neid nelja esile peamiselt seetõttu, et neist on lihtsalt vähem räägitud, kuid samas peitub just neis oluline pidur nüüdisaegse kaitseväe väljaarendamisele. Kui soovime anda Eestile rahu ja kindlust, peame suutma vastata 21. sajandist vastu vaatavatele väljakutsetele. Vastasel korral pole me ise oma saatuse peremehed, vaid sõltume teiste tahtmistest.

Tähtvere vallavanem liitus IRL-iga

2011-09-27

Tähtvere vallavanem Rein Kokk liitus IRL-iga. Rein Kokk on 98-s omavalitsusjuht erakonnas.

„Tänu oma ametitele olen olnud kokku kolmkümmend aastat maaelu keskel, millest viimased üheksa aastat töötanud vallavanemana. Olen veendunud, et otsus liituda erakonnaga võimaldab mul paremini kaasa aidata maaelu edendamisele," rääkis Kokk.

„Millisesse erakonda kuuludes saan ma kõige paremini soovitut teostada on keerelnud mul peas ligi aasta. Erakonna valik ei olnud minu jaoks lihtne otsus, kuid täna olen jõudnud selgele arusaamisele, et see erakond on IRL."

Koka sõnul tahab ta aktiivselt kaasa rääkida ja osa võtta maaelu edasise arengu planeerimisest. „Maaelus on täna probleeme küllaga, mis vajavad lahendamist. Olen kindel, et süsteemselt ja järjepidevalt tööd tehes suudame liikuda õiges suunas ja järk-järgult need lahendada," ütles Kokk.

IRL-i peasekretäri Priitu Sibula sõnul on tal heameel tervitada järjekordset omavalitsusjuhti IRL-s. „Eesti ei piirdu vaid Tallinna ja Tartuga, mistõttu tuleb panustada ka maapiirkondade arengusse. Just kohalik poliitik on see, kes on rahvale kõige lähemal ja on kursis kohalikkude probleemide ja muredega," rääkis Sibul.

Laar: sama raha eest peab saama rohkem võitlusvõimet

2011-09-27

Kaitseminister Mart Laari sõnul peab uus riigikaitse 10-aastane arengukava vähendama bürokraatiat, dubleerimist ja staape ning ühendama tugiteenuseid.

Kaitseministeerium on alustanud Riigikaitse arengukava 2013-2022 koostamist, mis paneb paika põhimõttelised arengusuunad ja investeeringud järgmiseks kümneks aastaks.

Kaitseminister Mart Laari sõnul tõusevad kaitsekulud 2012. aastast kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis tagab esmase iseseisva kaitsevõime tugevnemise ja riigikaitse stabiilse arengu.

„Sellest hoolimata tuleb meil tagada, et iga maksumaksja poolt riigikaitseks eraldatud sent oleks kulutatud targasti, säästlikult ning suurendaks eelkõige Kaitseväe võitlusvõimet," ütles kaitseminister.

„Arvestades ebastabiilset olukorda maailmamajanduses ja vaatama senistele valitsussektoris tehtud koondamistele tuleb meil veelgi leida võimalusi, kuidas teha vähese rahaga rohkem ja efektiivsemalt," ütles Laar.

„Vaadates konkreetselt jõuametkondi, ei saa enam jätkuda olukord, kus Eesti riigil on mitu õhu- ja merelaevastikku, dubleerivat riigisadamat ja mereseirekeskust," nentis kaitseminister.

„Seetõttu peab uus arengukava tagama, et ka Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleks senisest vähem bürokraatiat ja dubleerimist ning Kaitsevägi vabaneks reast toetavatest tegevustest ja saaks keskenduda võitlusvõime tõstmisele," ütles Laar.

Riigikaitse arengukava 2013-2022 vahetab välja praegu kehtiva Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018.

Koostatav arengukava lähtub julgeolekuasutuste koostatud ohustsenaariumidest, mis kaardistavad Eesti julgeolekuohud. Ohustsenaariumite põhjal koostatakse sõjaline operatiivanalüüs, mille käigus täpsustakse, milliseid võimeid on ohtude tõrjumiseks tarvis. Seeläbi tekib ülevaade sõjalistest võimetest, mis on Eesti kaitseks vajalikud ning mida on rahaliselt võimalik ellu viia.

Kaitseminister Laari sõnul jäävad Eesti riigikaitse senised põhialused uue arengukava väljatöötamisel muutumatuks. „Eesti sõjaline kaitse jääb ka edaspidi võrdselt tuginema NATO kollektiivkaitsele ning Eesti esmasele iseseisvale kaitsevõimele, mille lahutamatuks osaks on ajateenistuse käigus väljaõpetatav reservarmee," ütles Laar.

Riigikaitse arengukava 2013-2022 hakkab koostama Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp, kuhu kaasatakse ka Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi jt ministeeriumite esindajad. Riigikaitse arengukava 2013-2022 valmib 2012. aasta lõpuks.

Kokk: Peipsi kalandust ootavad ees põhjalikud muudatused

2011-09-25

Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimehe Aivar Koka (IRL) sõnul tuleb Peipsi kalanduses kord majja lüüa, vastasel korral võib piirkonda tabada ulatuslik pankrotilaine.

Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ning maaelu- ja keskkonnakomisjonid koos Peipsi järve ja Võrtsjärve kaluritega ning kalatööstuse ettevõtjatega kogunesid ühisel ümarlaual, et arutada Peipsi ja kogu Eesti sisejärvede kalandust puudutavaid probleeme.

Ümarlaual otsustati esitada Keskkonna- ja Põllumajandusministeeriumile rida ettepanekuid Peipsi kalandusolukorra parandamiseks.

"Vajalik on määrata kalapüügivahenditele individuaalsed kvoodid vastavalt püügivahendite arvule. Samuti tuleks kalapüüki võimaldada aastaringselt vastavalt nimetatud kvootidele, v.a. kudeaegadel. See annaks püügivahendite omanikele kindla teadmise, palju nad saavad kala aastas püüda ning ise otsustada, millal on majanduslikult kõige kasumlikum seda teha. Ka järvekaldal asuvad kalatööstused, kelle omanikel on püügivahendid, saaksid sellisel juhul oma tööd plaanipäraselt reguleerida," rääkis Kokk.

"Lisaks sellele tuleb paigaldada püügipüünistele kindlad ja ühtsed märgistused. Kõige õigem oleks paigaldada elektroonilised kiibid, mis võimaldaks kiiresti ebaseaduslikud püünised tuvastada."

Kokk lisas, et nimetatud ettepanekute rakendamine lõpetaks siseveekogudel röövkalapüügi ning looks kindlustunde tuleviku ees nii kaluritele kui ka Peipsi järve kaldal asuvatele kalatööstustele.

"Täna on viimane aeg nende põhimõtteliste muudatuste elluviimiseks. Kui me veel venitame otsuste tegemisel, võib juhtuda, et Peipsi ääres kui Eesti ühes vaesemas piirkonnas, kaovad viimased olulised eraettevõtjate poolt pakutavad töökohad ja piirkonna jaoks strateegilise tähtsusega kalandus kuivab kokku," ütles Kokk.

Inimareng sõltub õpetajast

2011-09-24

20 aastat kokku võttev Eesti inimarengu aruanne tõdeb korduvalt, et meil on paljud asjad hästi just tänu heale haridusele, mida suudavad anda vaatamata kasinale rahastusele oma tööd hästi tegevad õpetajad.

Õpetajast sõltub Eesti tulevik: "Haridus, mis on Balti riikide ajaloos olnud peamisi arengu ja jätkusuutlikkuse mootoreid, suudab oma eestvedavat rolli täita ka edaspidi [1]." Olen kindel, et õpetaja roll ja positsioon on tuleviku jaoks, olevikust rääkimata, palju olulisem kui värvitud koolisein.

Eriti olukorras, kus Eesti head õpetajad kipuvad olema pigem eakamad kui teistes riikides (loe: lähevad varsti pinsile). Seda, et hariduse rahastamine jääb meil allapoole OECD riikide keskmist ja et õpetajate nii miinimum- kui maksimumpalgad jäävad nominaalselt täpselt poole peale Soomega võrreldes, pole praegu toimuva tänuväärse avaliku arutelu faktide taustal tarvis ilmselt lisadagi. Toetan õpetajate palgatõusu, ent selle kõrval pean väga oluliseks ka õpetaja ühiskondliku staatuse tõstmist. Ons viimasega aga midagi lahti?

Usaldada, mitte kontrollida

Inimarengu aruanne jätab lisaks Eesti arengu kiitmisele ruumi ka ohtlikuks kujunenud suundumustele osutamisele. Õpetajahariduse professor Tero Autio kirjutis "Välisvaate" rubriigina [2] tõdeb: hariduse mõiste kitsendamine ja õpetajate intellektuaalse vabaduse vähendamine annab hariduses - teisisõnu meie riikluse peamises tulevikulootuses - tõenduspõhiselt halvemaid tulemusi. Lisaks siia juurde, et üldiselt kipub suurema ühiskondliku usaldusega kohe vägisi kaasnema ka suurem palk, eriala suurem populaarsus ja eriala esindajate suurem motivatsioon pidevalt ise paremaks muutuda. Laias laastus ongi võimalik haridust korraldada kahte moodi: kas võimalikult suure ettekirjutuste hulga ja võimalikult ühtlustatud õpetusega või siis võimalikult väheste ettekirjutuste ja võimalikult isikupärase õpetusega.

Esimesel juhul on õpetaja nagu saapavabriku masinist, kes peab tootma ühesuguseid saapaid, teisel juhul on õpetaja loominguline isiksus, kes otsustab ise ja lastega arvestavalt, milliseid tulemusi ta saavutada tahab. Esimesel juhul sõltub miinimumi ületava hariduse kättesaadavus ja õpetaja võimalus midagi erilist pakkuda lapsevanema rahakotist, teisel juhul on hea ja lapse võimeid igati arvestava, õppekavade osas vaba hariduse võrdne ning pere sissetulekust sõltumatu kättesaadavus eesmärk omaette.

Esimene valik iseloomustab rohkem angloameerika, kokkuvõttes kehvemate õpitulemustega, ent tugevalt standarditud ja elitaarset haridust, teise valiku parim näide on põhjanaaber Soome - hariduse pakkujana maailma parimaks tunnistatud, kõige egalitaarsema koolisüsteemiga riik. Nagu eelnevast loetelust näha, eeldab klassikaline ühtluskool loominguliselt vaba õpetajat.

Vabadus põhineb usaldusel. Usalduse puudumist iseloomustavad neoliberaalne range kontroll, mis peaks viima "võrdse väljundini", Eestis näiteks ühetaoliste riigieksamitulemusteni. Usalduse puudumist õpetaja vastu peab professor Autio lausa ohtlikuks alanud aastatuhandel, "mil järjest tähtsamaks saavad loovus ja uuenduslikkus, mida aga standardiseerimine ning ülalt alla suunatud ühekülgne ja (autori sõnul "vaimselt lame" ning "algelisel ainekaval põhinev") tõenditepõhine juhtimine oluliselt piirab".

Kuidas õpetajat rohkem usaldada?

Esmalt tuleks muidugi kokku leppida, et kooli ja õpetaja suurem usaldamine on Eesti jaoks üleüldse eesmärk. Samamoodi nagu see lepiti pikaajalise eesmärgina paar aastakümmet tagasi kokku Soomes. Seal on õpetaja palk küll vaid veidi kõrgem kui keskmine palk riigis, ent õpetaja kutse on väga populaarne, läbi tiheda konkursisõela jõuavad laste ette vaid parimad.

Palk on Soomes Eestiga võrreldes küll suurem ka suhteliselt võttes ehk riigi keskmise palgaga võrreldes, kuna Eesti munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk oli 2010. aastal 12 063 krooni, samal ajal kui riigi keskmine palk oli veidi kõrgem - 12 397 krooni. Erinevused torkavad rohkem silma õppetöö korralduses: Soomes pole ette määratud klassikomplekti suurust, tunni pikkust või ainekavas üheviisiliselt edasiliikumiseks tunnijaotuskava. Isegi õppekava valik on sisuliselt vaba. Õpetaja seab ise eesmärgid, valib vahendid, kontrollib tulemused ning ta on vaba tegema seda ühtluskooli põhimõtete kohaselt ehk teisisõnu iga lapse eripärasid arvestavalt.

Õpetajate valikute väga suur usaldamine teeb õpetajast otsustaja ja juhi, vaimse liidri, kes inimlikult positiivsel moel püüab teha midagi paremini oma kolleegidest. Muidugi saab osa paremini hakkama kui teised, on ju ka lapsed erinevad, aga mitmekesisus on taganud riigile tervikuna parema majandusedu. Seda kogemust tuleks Eestis põhjalikumalt arutada. Ilmselt on erinevused ja erinevalt õpetatud lapsed lausa vajalikud, et kokkuvõttes rahval hästi läheks. Seega on õpetaja suurem usaldamine kõikide parema käekäigu huvides.

Laar: kaitsekulude tõus kahele protsendile on märk kogu Põhjalale

2011-09-24

Kaitseminister Mart Laar teavitas Wroclawis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel partnereid Eesti kaitsekulude tõusust kahele protsendile rahvuslikust kogutoodangust.

Laar ütles, et kaitsekulude kasvatamine kahele protsendile on mitmeski mõttes märk kogu Põhjalale.

"Riigikaitse arvelt oma majandusprobleemidele lahendust leida ei ole kõige parem viis, kuigi mitmeski riigis on seda poliitilise surve tõttu tehtud," lausus Laar.

Kohtumisel osalesid Leedu, Eesti, Rootsi ja Soome kaitseministrid ning esindajad Lätist ja Taanist. Tõdeti, et kui Euroopas ja NATOs on "tark kaitsepoliitika", ehk ühiste lahenduste otsimine midagi uut, siis Põhjalas on see juba traditsiooniline poliitika. Sellega seoses tuletati meelde traditsioonilist Põhjala koostööd kui Balti riikide ühist õhuseiresüsteemi.

Laari sõnul on heaks näiteks sellest ka Soome ja Eesti ühine radarihange, mis võimaldas osta Eestil kaks radarit ühe hinnaga.

Kalev Vapper: Roolimees Savisaar ja tema kari

2011-09-24

Tallinna Linnavolikogu 22. septembri istung tunnistas 62 poolt- ja ühe erapooletu häälega kehtetuks Tallinna paadimaksu eelnõu. Selle eelnõuga loodeti teenida aastas 10 miljonit krooni tulu, tegelikkuses teeniti mullu 68 000 ja tänavu mitte sentigi.

Selle määruse kehtestamise eel oli mul volikogu liikmena korduvalt võimalik hoiatada volinikke ja linnavalitsust selle maksu kehtestamise eest. Merelinnale ja 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnale häbiväärset kuulsust toonud maks kehtestati siiski. Ennäe imet, läks ainult kaks aastat ja juba saigi linnavalitsus oma rumalusest aru ja tunnistas määruse kehtetuks.

Aasta tagasi, kui arutati 2011. aasta eelarvet, esitasin taas eelnõu paadimaksu kaotamiseks, aga paraku ei olnud arusaam asja mõttetusest siis veel linnavalitsuse ametnikele selgeks saanud. Loomulikult hääletas volikogu enamus ka tookord nii, nagu „roolimees" Savisaar käskis.

Olen 48 aastat purjetanud ja võin kinnitada, et meri rumalust ei kannata. Meeskond, kes võistlustel kaotab, peab oma tegevust tõsiselt analüüsima. Üldjuhul on kaotuses lõviosa süüd roolimehel, kuid ka ebakompetentne meeskond peab enamasti peeglisse vaatama. Eriti hull on merel aga lugu siis, kui tänu viletsale navigeerimisele või lihtsalt ülbusest kividesse pannakse.

Tundub, et merekeeli kõneldes on Tallinna linnal kehv roolimees ja abitu meeskond ning paraku ei taheta kuidagi kuulda võtta ka head nõu. Nii see linnalaevuke paadimaksu karile seilaski. Paadimaksu kehtestamise eel ei kutsutud kokku isegi Tallinna linna merekomisjoni, mille iga liige oleks ilmselt kinnitanud selle maksu jaburust.

Väide, et kohalike maksude seadusega on omavalitsusele sätestatud võimalus paadimaksu kehtestamiseks, on jutt stiilis "riik ütles linnale, et pane pea ahju ja linn panigi". Õnneks kustutas aga riik ahjus tule aasta tagasi, kui riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega kaotati kohalike maksude seast paadimaks. Nii ei jäänud ka Tallinnal muud üle, kui pea ahjust välja tõmmata ja paadimaksu määrus kehtetuks tunnistada.

Hulk auru kulutati aga taas pelga vile peale.

Laar: euroliidu kaitsekoostöö tugevneb

2011-09-23

Kaitseminister Mart Laar ütles Wroclawis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, et liidu kaitsekoostöö muutub üha tugevamaks.

Aruteludel keskenduti peamiselt sõjalisele koostööle ning kaitseminister Laari võetakse Euroopa sõjalist koostööd vaatamata puudustele järjest konkreetsemalt ja tõsisemalt.

"Ka on muutunud järjest selgemaks koostöö NATOga, mis on tulevikku vaadates hea märk," sõnas Laar.

Eraldi käsitleti kohtumisel Euroopa Liidu välismissioone, pöörates tähelepanu olukorrale Liibüas ja võitlusele piraatlusega.

Tõsteti esile riike, mis panustavad piraatlusvastasesse operatsiooni "Atlanta", nende seas ka Eestit.

Leiti, et otsus lubada kasutada piraatide vastu karmimaid võtteid on end õigustanud. Ühtlasti toetas enamik Euroopa riike ettepanekut hävitada rannikul asuvaid tühje piraatide aluseid.

"Euroopa Liidu praegune eesistuja Poola on kuulutanud julgeoleku ja riigikaitse prioriteetseks ning pöörab sellele tõsist tähelepanu," lausus Laar.

Trivimi Velliste kõne Eliisabeti kirikus

2011-09-22

Eliisabeti kirik Pärnus
Väga austatud härra peapiiskop, härra maavanem! Kallid kirikulised!

67 aastat tagasi rebiti meie pealinnas Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp. Läänemaal Põgari palvemajas pidas Vabariigi Valitsus Otto Tiefi juhtimisel oma viimast istungit kodumaal. Suurem osa valitsuse liikmetest vangistati, osa mõrvati. Väiksem osa pääses pagulusse, uuendas valitsust ja jätkas poole sajandi vältel tegevust - Eesti vabastamise nimel.

Nõnda peame 22. septembrit vastupanuvõitluse päevaks. Vastupanu jätkus kõikjal, kus oli vapraid ja pühendunud Eesti riigi kodanikke. Vastupanu kestis ligemale pool sajandit - küll relvaga metsas, küll sinimustvalgete lippudega vabas maailmas, aga ka Venemaa vangilaagrites.

Eesti Vabariik ei seiskunud eales, meie riik ei ole kunagi lakanud olemast - ja seda mitte ainult õiguslikus mõttes - de iure - , vaid ka faktiliselt, tegevteoliselt - de facto. Kui Vabariigi Valitsus tegutseb, olgugi võõrsil, kui riigil on asukohamaa poolt tunnustatud saatkonnad, siis see riik toimib - olgugi väga piiratud ulatuses. Mis aga kõige tähtsam: kui selle maa rahvas peab end just nimelt oma riigi ja mitte võõra riigi kodanikeks, siis pole see riik mitte kusagile kadunud - ei de iure ega ka mitte de facto.

Meil pole tarvis rääkida oma riigist kui hiljuti täisealiseks saanust. 93-aastase riigi puhul on see kohatu. Küll aga võime rõõmu tunda selle üle, et oleme juba kakskümmend aastat olnud jälle vabad. Meie eelmine vabadusaeg kestis ju ainult 22 aastat!

Aeg voolab kiiresti. Täna on sobiv päev vaadata tulevikku. Eesti Vabariigi suurjuubel - 100. sünnipäev pole enam mägede taga, vaid kuue ja poole aasta kaugusel. Just nüüd on õige aeg asuda tegema konkreetseid ettevalmistusi, et seda suurpäeva vääriliselt tähistada, et anda au nendele, kes selle riigi kunagi rajasid ja kes selle püsimise nimel on vaeva näinud ja võidelnud.

Ehk tohime meie äsjast mälestustahvli pühitsemist Raekülas lugeda üheks sihiseadeks kõnesolevas suunas. Tähendab ju president Konstantin Päts Eestile sedasama, mida Ameerika Ühendriikidele tähendab George Washington. Konstantin Päts on Eesti Vabariigi esimene valitsusjuht ja esimene president. Ameerikas ei kujutaks ükski koolilaps endale ette, et esimese presidendi lapsepõlvekodu on teadmatuses või et riigi pealinnas puuduks ausammas esimesele riigipeale.

Muidugi on USA ja Eesti Vabariigi kaalukategooriad väga erinevad, ent inimeste ja rahvastena oleme põhimõtteliselt kõik ühesugused. Väärikuses ei saa olla erinevaid kaalukategooriaid. Et oleme oma riigi väärikuse jäädvustamisel alla jäänud ka paljudele väiksematele, ent vabana elanud riikidele, selle seletus on küllap lihtne. Teise maailmasõja ja selle järgsete aastakümnete trauma on paraku meie hinges ikkagi nõnda sügav, et enese kogumine võtab hoopis kauem aega, kui me oleksime osanud arvata.

Aga me liigume õiges suunas, me parandame ja tugevdame igal aastal kas või väikestegi sammudega oma ajaloomälu - eesti rahva ühismälu. Heaks näiteks on Riigikantselei algatatud riigivanemate sünnikohtade märgistamine väärikate mälestuskividega. Alles hiljuti pühitsesime Friedrich Karl Akeli sünnipaiga kunagises Halliste kihelkonna Nosi karjamõisas.

Väga oluline on, et järk-järgult on kodumaale ümber maetud meie võõrsil surnud riigimehed nagu Jüri Uluots või August Rei. Me peaksime Tallinna Metsakalmistule püstitama kenotaafi nendele riigivanematele, kelle hauakoht on teadmata - või kellel polegi hauda. See on meie suur auvõlg! Ukse ees on Heinrich Marga 100. sünniaastapäev. Tema oli viimane paguluses võidelnud valitsusjuht riigipea ülesannetes. Tema ulatas 1992. a. oktoobris teatepulga vastvalitud Vabariigi Presidendile Kadriorus. Heinrich Marga tuhk puistati tema enda soovil nelja tuule poole. Kenotaafil peaks olema ka Heinrich Marga nimi.

Head kirikulised!

Pärnu on Eesti edelavärav - või koguni kõige olulisem lõunavärav, esimene Eesti linn pärast riigipiiri ületamist. Ja Raeküla on omakorda Pärnu lõunavärav. Kas ei võiks lõuna poolt saabuvaid külalisi linna servas tervitada hotell „President"? Sellise nimega hotellid on maailmas sagedased, Eestis sellist veel pole. Kas selline hotell ei võiks asuda aadressil Riia mnt 273, majas, mille külge kinnitasime äsja mälestustahvli? Kas see hotell ei võiks olla ajaloohõnguline, seintel vanad fotod 19. sajandi lõpust, kuulsatest vendadest Pätsidest? Ehk oleks ülakorrusel viis sviiti nimedega „Nikolai", „Konstantin", „Voldemar", „Peeter" ja „Marianne"? Ehk oleks kusagil väike muuseuminurk, mida Pärnu koolilapsed vahel külastaksid. See võiks olla ka konverentsihotell, kus peetakse mõttetalguid.

Kui meenutada, kui trööstitu oli Jaan Poska kodumaja alles mõned aastad tagasi ja mõtelda sellele, kui särav on tema kodu Kadriorus täna, siis ei tohi kunagi lootust kaotada. Lootust ei tohi kaotada ka Jaan Tõnissoni Tartus asuva kodumaja suhtes. Miks küll on saatus olnud selle - ühe meie kõige väljapaistvama suurmehe suhtes nõnda karm? Meil pole tema surma kindlat kuupäeva, meil pole tema hauda ja me ei suuda hooldada isegi tema legendaarset, neli aastakümmet kestnud kodu. Aga kui me mõtleme sellele, et lisaks Jaan Poska majale on suurepärases korras ka kindral Laidoneri kunagine kodu - Viimsi mõisa peahoone, siis meie usk ja lootus võivad ikkagi ammutada uut jõudu.

Meil on väga suur heameel, et hooldatud on ka kuulsate vendade Pätside isa ja ema - Jakob ja Olga Pätsi haud Alevi vanal kalmistul. Selle eest võlgneme sügava tänu munitsipaalettevõttele Pärnu Haldusteenused eesotsas Raul Sarandiga.

Head kaasmaalased!

Veel enne, kui Eesti Vabariik saab 100-aastaseks - kaks aastat varem möödub 150 aastat Jaan Poska sünnist. Jaan Poska on üks neljast Eesti riikluse nurgakivist. Sellisena väärib tema mälestus tulevaste põlvede erilist tähelepanu. Jaan Poska on ära teeninud selle, et 2016. aastal pühitsetaks tema kodupaiga läheduses Kadrioru pargis või siis kusagil mujal Tallinnas tema ausammas.

Tulles aga tagasi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva juurde peame tulema tagasi Konstantin Pätsi juurde, kes on siin maakonnas sündinud ja siin oma kooliteed alustanud. Meil on küll esinduslik mälestusmärk tema sünnikohas, kuid on ebaloomulik, et Eesti Vabariigi pealinnas puudub esimese valitsusjuhi ja esimese presidendi mälestussammas. Riigi 100. sünnipäev on ülimalt viimane aeg see auvõlg lunastada.

Pärnus ei ole tarvis liigselt korrata, et Eesti Vabariik kuulutati kõige esmalt välja Endla teatri rõdult, siit pühakojast vaid mõnesaja meetri kaugusel - juhtumisi Päästekomitee esimehe Konstantin Pätsi 44. sünnipäeval. Vaid kiviviske kaugusel ajaloolise teatrihoone asupaigast on ajalooline gümnaasiumihoone, kus lisaks Konstantin Pätsile on õppinud terve plejaad Eesti riigi rajajaid ja ülesehitajaid.

Olen arvamusel, et koolihoone esine ringristmik on ülimalt sobiv paik, et teha lõpuks ometi teoks ammuräägitud skulptuuriansambel Eestimaa Päästmise Komitee liikmetele. Seal seisaksid seljad vastamisi Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ning neile lisaks iseseisvuse manifesti väljakuulutaja Hugo Kuusner. Selline kooslus oleks Pärnu tunnusmärk - Eesti Vabariigi sünnilinna tunnusmärk.

Muidugi tuleks kõnesolev haarav taies luua kõige kõrgemal kunstitasemel. Selleks tuleks välja kuulutada vastav kavandivõistlus. Võib-olla oleks kõige õigem korraldada võistlus rahvaalgatuse, s. t. korjanduse abil. Kui sobiv kavand on olemas, on juba lihtsam kaasata linna, valdade ja ka riigi raha. Kutsun nii Pärnu kui kogu Eesti inimesi selle ettepanekuga ühinema. Pühitsegem Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva selle riigi sünnilinnas väärikalt!

Head kirikulised!

Täna langetame pea Konstantin Pätsi, Otto Strandmani, Jaan Tõnissoni, Ado Birgi, Ants Piibu, Juhan Kuke, Friedrich Karl Akeli, Jüri Jaaksoni, Jaan Teemanti, August Rei, Kaarel Eenpalu, Jüri Uluotsa, Aleksander Warma, Tõnis Kindi, Heinrich Marga ja Lennart Mere mälestuse ees.

Igaüks täna mälestatavaist oli suur ise viisi. Neil võis omavahel olla palju eriarvamusi, kuid oli midagi, mis neid kõiki ühendas. See oli armastus sinimustvalge lipu vastu, armastus oma maa ja rahva vastu. See oli kustumatu vabadusejanu. Olgu nende armastus eeskujuks Eesti tänastele ja tulevastele põlvedele!

Head koosolijad!

Kõige lõpetuseks tahaksin tänada kõiki, kelle hoole ja vaeva tulemusel oleme võinud täna koos olla ja üheskoos oma riiki ning riiklust, oma minevikku, olevikku ja tulevikku mõtestada. Tänan Eesti Evangeelset Luterlikku kirikut eesotsas peapiiskop Andres Põdraga, Eliisabeti kogudust eesotsas praost Enn Auksmanniga, diakon Rando Lillepat, koguduse peaorganisti Jaanus Torrimit ja segakoori Endla Karin Veissmanni juhatusel.

Meie eriline tänu kuulub neile, kes nägid suurt vaeva Pätside maja mälestustahvli valmimisel - iseäranis täname Tiina Tojakut, ka kiviraidur Ülo Kirti. Suur tänu maavanem Andres Metsojale, muuseumijuht Aldur Vungile, Mark Soosaarele, Matti Pätsile.

Olgu tänatud meid toetanud Raeküla rahvas, kooliõpetajad ja õpilased, samuti lippurid ja Mart Nõmm, kes Eesti Lipu Seltsile kuuluvad lipud mälestuspaikadesse on toimetanud. Ja kõike ühendavad tänusõnad kuuluvad muidugi Elle Leesile - ilma kelle ennastsalgava hooleta oleksid paljud asjad lihtsalt tegemata.

Südamlik tänu kõigile kirikulistele, kes meie riigivanemate mälestust ja Eesti vastupanuvõitlust täna nõnda oluliseks on pidanud!

Kestku Eesti Vabariik üle aegade!

Suur tänu!

Laar: Tiefi valitsus tõestas, et eestlased võitlesid Eesti eest

2011-09-22

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar asetas täna hommikul koos üliõpilasorganisatsioonide esindajatega pärjad Vabadussambale, meenutamaks sellega tänast rahvusliku vastupanu mälestuspäeva ning Otto Tiefi valitsust.

Laar ütles, et Otto Tiefi valitsus on hiilgavaks näiteks sellest, kuidas ka lootusetus olukorras astutud samm võib omandada kokkuvõttes sedavõrd suurt tähendust.

"Tiefi valitsus tõestas, et eestlased ei sõdinud II maailmasõjas ei natsliku Saksamaa ega kommunistliku Venemaa, vaid Eesti enda huvide eest. Hitleri ja Stalini võimu vahel kerkinud Tiefi valitsus hoidis Eesti riiklikku järjepidevust, näidates kogu maailmale, et Eesti on endiselt olemas ning soovib vaba rahvana omal maal edasi minna," lausus Laar.

Tema sõnul maailm sellest tahtest küll ei hoolinud ning Tiefi valitsuse liikmed maksid oma ettevõtmise eest kallist hinda, kuid kokkuvõttes jäi võit aga ikkagi just Tiefile - Eesti on taas vaba ning saab ise oma tuleviku üle otsuseid langetada.

Täna õhtul kell 20.00 toimub Vabadusssamba juures akadeemiliste organisatsioonide poolt korraldatud rahvaüritus vastupanu päeva tähistamiseks.

Sisejulgeoleku 2012. aasta eelarve keskendub õnnetussurmade ja organiseeritud kuritegevuse vähendamisele

2011-09-22

Valitsus kiitis heaks ja otsustas Riigikogule saata 2012. aasta riigieelarve eelnõu, milles on sisejulgeolekuvaldkonna maht kokku ligi 294 miljonit eurot. Järgmisel aastal paneb siseministeerium veelgi enam rõhku organiseeritud kuritegevuse tõkestamisele, keskendudes kriminaaltulu jälitamisele ja arestimisele. Samuti keskendutakse ennetustööle päästevaldkonnas, eesmärgiga vähendada õnnetussurmade arvu.

Sisejulgeolekuvaldkonna eelarvebaas suureneb 8,64 %, mille sees on ka järgmise aasta mahukate tegevuste kulutused, näiteks prognoositud suure arvu aeguvate isikut tõendavate dokumentide väljaandmise kulud. 2012. aastal lõpeb üle poole miljoni isikut tõendava dokumendi ja passi kehtivusaeg ning dokument tuleb välja vahetada.

2012. aastal paneb siseministeerium suuremat rõhku õnnetussurmade, eelkõige tule- ja uppumissurmade, arvu vähendamisele. Antud eesmärgi täitmiseks suurendatakse päästevaldkonna ennetustöö mahtu võrreldes käesoleva aastaga 62%. Eelarve eelnõus on ennetustööks üle 600 000 euro.

„Analüüs näitab, et ennetusalase teavitus- ja koolitustegevusega on võimalik vähendada tulekahjudes hukkunute arvu hinnanguliselt 15% võrra. Uppumissurmade arvu hinnanguliselt 30% võrra,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Kokku soovime sellise tegevusega säästa umbes 40 inimelu aastas. Siinkohal on oluline senisest rohkem keskenduda inimeste koolitamisele ja kaasamisele. Kogukonnaliikmetel endil on väga oluline roll ennetustöö tegemisel, sest kohalikku elu tundev ja oma naabritest-lähedastest hooliv inimene on igal juhul hästi motiveeritud ennetustööd tegema ja teeb seda südamega,“ lisas Vaher.

Tagamaks turvalisus päästetöödel, lisatakse päästjate ja demineerijate isikukaitsevarustuse uuendamiseks ja hooldamiseks 1,48 miljonit eurot. „Asendame üle 1000 vananenud hingamisaparaadi, ilma milleta ei ole võimalik teha suitsusukeldumist. Eestis on aastas umbes 7000 tulekahju, millest 4000 juhul tuleb suitsusukeldumist teha,“ ütles siseminister Vaher. Lisaks hingamiskomplektidele asendatakse suur osa päästjate ja demineerijate keemiakaitseülikondadest ja gaasimaskidest, et tagada reageerijate turvalisus ohtlike ainetega seotud väljakutsetel.

2012. aastal on siseministeeriumi üheks prioriteediks organiseeritud kuritegevuse tõkestamine. Ühe meetmena arendatakse kriminaaltulu jälitamise ja konfiskeerimise üksust. „Lõime septembris keskse üksuse, mis tuvastab narko-, korruptsiooni- ja muu raske kuriteoga saadud tulu. Üksus peab olema kompetentsikeskuseks ja võimaldama vajadusel tuvastada kriminaaltulu kõikide uurimisasutuste kuritegudes. Kuritegevus tuleb muuta võimalikult vähetasuvaks, see takistab ka kriminaaltulu kasutamist uuteks kuritegudeks,“ ütles Ken-Marti Vaher.

Järgmisel aastal lisanduvad eelarvesse IT-agentuuri loomise kulud 359 000 euro ulatuses. Eesti kui tulevane IT-agentuuri asukohamaa peab tagama ajutiste ruumide olemasolu ning hoolitsema uute ruumide ehitamise või renoveerimise ettevalmistamise eest.

Allikas: Siseministeerium

Helir-Valdor Seeder kohtus Raplamaal Kaiu valla põllumeestega

2011-09-21

Kaiu vallas Raplamaal ringkäiku teinud põllumajandusminister kuulas kohalike põllumeeste ülevaadet valitsevast olukorrast ja valupunktidest ning avaldas lootust, et peagi heakskiidetav riigieelarve saab olema põllumeestele vastuvõetav.

Eile Kaiu valda külastanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus ka kohalike põllumajandusettevõtjatega. Kaiu maile sattus minister tänu Riigikogu liikme Andrus Saare ettepanekule. Saare põhjendas oma soovitust sellega, et mõisted maaelu ja põllumajandus Raplamaal seostuvad tal eelkõige just Kaiu vallaga.

Ametkond on muutunud toetavamaks, tuska teeb madal toetuste määr

Pärast ringkäiku oli põllumajandusministril mahti kohalike põllumajandusettevõtjatega Karitsu Rantšos ühise laua taga istuda, et rääkida põllumajanduse hetkeseisust ja lähituleviku suundadest. Karitsu Rantšo omanik Jaanus Vessart andis ülevaate sellest, millega võib kohalike põllumeeste silme läbi vaadatuna rahule jääda, millised on valukohad ja milliseid võimalusi näevad ettevõtjad probleemide lahendamiseks.
Vessarti sõnul võib rahul olla e-teenuste väljaarendamisega ja sellega, et toetuste maksmine on õigeaegne. Ta tõi positiivse küljena välja ka selle, et ühiskonna üldine toetus on kasvanud ja ka ametkond on muutunud toetavamaks. „Võib öelda, et vastuseisust on saanud koostöö," lisas Vessart. Rohkem oli siiski neid punkte, mis põllumeestele muret valmistavad. Mainitud sai ebapiisav vahendite maht investeeringuteks ja tõik, et toetused ei lähe alati mitte otse tootjale, vaid ärimeeste kätte. Tuska teeb Karitsu Rantšo omaniku sõnul madal toetuste määr võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Ka konsulendid ja Eesti Maaülikool on üheks mureallikaks, kuna on ajale jalgu jäänud.

Tõsise probleemina koorus välja, et põllumajandus ei ole endiselt noorte jaoks atraktiivne. Tõdeti, et selle probleemi mõõtmed on suuremad, ulatudes ka teistesse Euroopa riikidesse. Lahendustena pakkus Vessart välja toetuste süsteemi süvendatult tootjakeskseks muutmist, samuti peaks tema sõnul tagama kontrolli, et investeeringutoetused läheksid neile, kes seda vajavad. Kuidas ja mille järgi seda aga määratleda?

Ülevaatamist vajaks ka erikütuse süsteem, mis muudab praegu teenuste osutamise keeruliseks, kuna kütuse hind on näiteks Soomet võrdluseks tuues liiga kallis.

Ettepanekuna kõlas saagi kindlustamise võimaluste loomine ja soovitus teha samm euroopaliku suhtumise suunas ning toetada jahiseaduse vastuvõtmist. Vessart avaldas ka kahtlust, kas teeäärsetele rohumaadele esitatavad nõuded on põhjendatud ja vajalikud. Hea on aga see, et eesotsas on tegus põllumajandusminister, kõlas kohalike põllumeeste arvamus.

Veterinaararste ei kasva peale ja noored lahkuvalt maalt

Põllumajandusminister ütles tunnustavad sõnad põhjalikult ette valmistatud ülevaate eest, märkides, et see on üsnagi haruldane.
Ta ütles põllumeeste väljatoodud murepunktidele vastates sissejuhatuseks, et järgmise perioodi riigieelarve kiidab valitsus septembri lõpus heaks, misjärel see antakse edasi parlamenti. Ta avaldas lootust, et eelarve on põllumeestele vastuvõetav, arvestades seda, et põllumajandusministeeriumi eelarve maht kasvab 15%. „Prognoosime suuremaid toetuste väljamakseid," sõnas Helir-Valdor Seeder eile Kaius. Tema sõnul on majanduslik seis riigis võrreldes paari aasta tagusega paranenud ja ka piimahind on püsinud stabiilselt kõrge.
Samas kogu Euroopa Liidu peale on veidike vähenenud otsetoetuste ja ka maaelu arengukava toetuste maht. Ministri sõnul ei ole siin lähiaastatel suuri muutusi oodata.

Otsetoetuste määr on Eestis praegu 120 eurot hektari kohta, mis on 45% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Ministri sõnul liigutakse tasapisi, etappide kaupa selles suunas, et otsetoetuse määr ei jääks alla 90%. Suund on õige, aga tempo ei ole piisav," märkis Helir-Valdor Seeder otsetoetuste teosammul suurenemisest rääkides. Ta nentis, et see saab toimuda maaelu arengukava arvelt.

Investeeringutoetustest rääkides ütles minister, et sel perioodil nende suurenemist ette näha ei ole. Kui aga perioodi lõpuks peaks vahendeid üle jääma, on tema sõnul esimeseks eelistuseks investeeringutoetused.

Helir-Valdor Seeder tõdes, et nii noorte veterinaararstide põud kui ka noorte maalt lahkumine on tõsine probleem. Eesti põllumeeste keskmine vanus jääb viiekümne ringi ja paraku valitseb sama olukord ka mujal Euroopas, kus sellele samuti veel lahendust pole leitud.
„Isegi kui peretalu end ära majandab, ei paelu maaelu noori ja nad lahkuvad," sõnas põllumajandusminister, rõhutades majanduslike põhjuste kõrval ka sotsiaalseid põhjuseid.

Katrin Helend-Aaviku, Nädaline

Seeder toetab toiduabiprogrammi jätkamist vähekindlustatutele

2011-09-21

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder toetab täna Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus toiduabiprogrammi jätkamist vähekindlustatud isikutele.

"Eesti on selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks, kuid oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana. Samuti toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest," selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon tuleb välja ettepanekuga, mille järgi liikmesriigid peaksid rahastama 10-25% programmi maksumusest. Programmi rahastamises kavandatakse ka muudatusi, mille kohaselt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder toetab toiduabiprogrammi jätkamist vähekindlustatutele

2011-09-21

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder toetab täna Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus toiduabiprogrammi jätkamist vähekindlustatud isikutele.

ministrite nõukogus toiduabiprogrammi jätkamist vähekindlustatud isikutele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Siseministeerium otsib kodanikupäeva aumärgi kandidaate

2011-09-21

26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele. Siseminister kuulutas välja konkursi kodanikuaumärgi kandidaatide leidmiseks.

„Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eestis elavatele inimestele. Sellel päeval on saanud traditsiooniks tunnustada vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoolivana silma paistnud Eesti kodanikke,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher, vahendab siseministeeriumi pressiesindaja.

Siseministeeriumile esitavad kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võivad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.

Kandidaatide ettepanekud vaatab läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valib välja 17 auväärset kodaniku. Komisjoni kuuluvad esindajad Riigikogust, Riigikantseleist, siseministeeriumist, kultuuriministeeriumist, haridus- ja teadusministeeriumist, Eesti Linnade Liidust ning Heateo Sihtasutusest. Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub 25. novembril.

Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril - Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“ ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.

Allikas: Siseministeerium

Tsahkna: palgalõhet vähendaks lastehoiuteenuste parandamine

2011-09-20

IRL toetas täna Riigikogus tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks. Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul vähendaks palgalõhet eelkõige lastehoiuteenuste parandamine.

„Meeste ja naiste palgaerinevuse puhul ei ole probleemiks mitte seadustest tulenev erikohtlemine, vaid naise, kui paljudel juhtudel ka ema, keerulisem olukord tööturu konkurentsis," kommenteeris Tsahkna tegevuskava.

Tsahkna tõdes, et meeste ja naiste palgalõhe on teema, millega tuleb tegeleda nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil. „Levinud on praktika, kus näiteks lapse haigestumise korral on just ema see, kes lapsega koju jääb. See aga tähendab järjekordselt oma konkurentsieelise vähendamist meeste ees. Siin ongi riigil ja omavalitsustel oluline roll sääraste olukordade leevendamisel, luues paindlikke ja kõigile kättesaadavaid lastehoiuteenuseid ning toetada paindliku tööaja või osalise tööajaga töötamist," rääkis Tsahkna.

Tsahkna sõnul on eriti keeruline olukord üksikvanematel, kellest enamuse moodustavad just naised. „Tihti puudub üksikvanemal võimalus tööturul osalemiseks, kuna töö ja pereelu ühildamine on võimatu. Erandlik ei ole olukord, kus ema ei saa tööle minna, kuna lapsel puudub lasteaia koht. Lapsehoidjat ei saa aga võtta, kuna selleks puudub raha ning raha ei ole, kuna ei ole võimalik tööle minna," ütles Tsahkna.

„Mul on hea meel, et Riigikogu toetas nimetatud eelnõud ja annab meie väga mehisele valitsusele ülesandeks välja töötada meeste ja naiste palgalõhet vähendav tegevuskava," lisas ta.

Sester: Euroopa majanduse juhtimise pakett ei too automaatselt tulemusi

2011-09-20

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) kohtus Varssavis Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide rahanduskomisjonide esimeestega. Kohtumise raames tunnustasid liikmesriikide saadikud Euroopa Liidu majanduse juhtimise paketi heakskiitmist.

„Tegemist on Euroopa Komisjoni esitatud seadusandlike meetmete paketiga Euroopa majanduse- ja eelarvepoliitika edendamiseks. Paketi raames tõhustatakse Euroopa Liidu eelarve- ja makromajanduslike poliitikate järelevalvet," rääkis Sester.

Tema sõnul tõstab pakett euroala ja ühtse turu konkurentsivõimet ning aitab tagada tugeva ja kestva eelarvepoliitika liikmesriikides.

„Kohtumisel tunnustati liikmesriikide valitsusi seoses pingutustega paketi osas kokkuleppele jõuda. Kindlasti on see euroala finantsstabiilsuse saavutamisel samm edasi, kuid kokkulepe ei too veel automaatselt tulemusi. Liikmesriikide valitsused peavad mõistma, et antud paketiga võetud kohustusi tuleb kõigil täita," sõnas Sester.

Kõnealuse kohtumise näol on tegemist traditsioonilise eesistujamaa parlamendi korraldatud kokkusaamisega, mille põhiteemadeks olid majanduse juhtimise pakett, Euroopa majandusolukord ning finantsjärelvalve kriisist õpitu valguses.

Siseminister soovib sisserände piirarvu suurendada

2011-09-18

Siseminister Ken-Marti Vaher saatis kooskõlastusele eelnõu, mis suurendab 336 võrra tänavuse sisserände piirarvu.

Kui praegu on riiki elama asuvate välismaalaste piirarv 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1008, siis eelnõu kohaselt tõuseb see 0,1 protsendi ehk 1344-ni, mis on ka seadusega lubatud maksimum. Siseministeerium soovib sisserände piirarvu tõsta, kuna senine piirarv täitus oodatust kiiremini juba augusti lõpus.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul täitus sisserände piirarv sel aastal valdavalt töötamiseks tähtajalist elamisluba taotlenud äriühingu juhtorgani liikmetega, kelle arv kasvas eelmiste aastatega võrreldes üle kahe korra. „Kui varem taotles juhtorgani liikmena töötamiseks elamisluba umbes viiendik töörände alusel Eestisse tulijatest, siis nüüd tõusis nende osakaal 60 protsendini,“ lausus ta.

Vaheri sõnul on selgunud, et äriühinguid registreeriti paljudel juhtudel vaid selleks, et välismaalased saaksid Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse. Probleemi ilmnedes kehtestas minister 11. juulil jõustunud määrusega juhtorganite liikmete elamislubade tänavuseks piirmääraks 580, mistõttu 2011. aastal sel alusel elamisluba töötamiseks enam ei anta.

Kui valitsus otsustab tänavuse sisserände piirarvu suurendada, kehtestab Vaher piirarvu jaotuse ka teiste tähtajalise elamisloa taotlemise aluste järgi, et toetada elamislubade andmist eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele. Samuti valmistab siseministeerium ette välismaalaste seadust muutvat eelnõu, mis vähendaks ka järgmistel aastatel elamislubade väärkasutamise ohtu.

Allikas: Siseministeerium

Paar küsimust “Hiina ajalehe” asjus

2011-09-15

Mõned mu tuttavad on öelnud, et nad ei kavatse enam hulk aega Postimeest osta ega tellida. Teised jälle vangutavad pead või muigavad irooniliselt. Ise kuulun pigem viimaste hulka. Aga huvitav, kui palju oleks Postimehe boikoteerijaid siis, kui Hiina vahelehe asemel ilmuks ühel päeval mõni Putini-Vene propagandaüllitis? Millegipärast arvan, et oluliselt rohkem.

Millised oleksid meie emotsioonid, kui koju tuuakse leht, mis kirjeldab Eesti vabatahtlikku astumist Nõukogude Liidu vennalikku perre ja järgnevate aastakümnete õitsengut? Seda, kuidas rõhutud eesti rahvas, lillesülemid käes, tervitas Vene tankide saabumist?

Kas "Hiina ajaleht" üritas meie ühiskondlikku immuunsüsteemi kontrollida, tuletada eestlastele kakskümmend aastat pärast raudse eesriide langemist meelde, kui lame ja nõme on kommunistliku riigi propaganda?

Ja mida ütlevad nüüd need Eesti Hiina-sõbrad, kes on viimastel aastatel kiitnud Hiina RV progressiivsust, edusamme mitmes valdkonnas ja kaugenemist kommunismi pärandist?

Kas Hiina diplomaadid on valmis pimesi raha tuulde loopima, et ülemustele propagandatrükise olemasolu ette näidata, või usuvad nad tõsimeeli, et sedaviisi on võimalik demokraatlikus riigis inimeste arusaamu muuta?

Muuseas, tõenäoliselt ilmub dalai-laama Eesti-visiitide kohta millalgi pildialbum ja raamat. Tõenäoliselt on Eestis jätkuvalt turgu ka headele Tiibeti-ainelistele tõlkeraamatutele, nagu neid on juba ka ilmunud, näiteks Patrick French, "Tiibet, Tiibet", Roland Barraux "Dalai-laamade ajalugu", dalai-laama enda tõlkeraamatutest kõnelemata.

Vastukaaluks sellele võidakse avada terve "tööstusharu", mis tegeleks Tiibeti kohta käivate Hiina RV propagandaraamatute tõlkimise ja tasuta levitamisega. Saame Hiinast otseinvesteeringu ja hulk madalama eetikalävega haritlasi leiaks tööd. Arenguruumi on, sest vaadeldavas üllitises, kus dalai-laamast üldse ei kirjutata, on legendaarse valitseja Songtsän Gampo nimi lihtsalt valesti kirjutatud.

KOMMENTEERI SIIN

Kaitseminister Laar: Eesti ja Prantsuse kaitsekoostöö tõuseb uuele tasemele

2011-09-13

Kaitseminister Mart Laar allkirjastas täna koos oma Prantsuse kolleegi Gérard Longuet'ga valitsustevahelise kokkulepe, mis tihendab Eesti ja Prantsusmaa vahelist kaitsekoostööd.

Kaitseminister Mart Laar sõnul on Prantsusmaa nii NATO kui Euroopa Liidu üks aktiivsemaid ja mõjukamaid liikmesriikide. „Eestil ja Prantsuse relvajõud teevad juba täna väga tihedat koostööd Balti riikide õhuturbemissioonil ning turvavad üheskoos mereliiklust Somaalia rannikul piraatide eest. Seetõttu on mõistlik astuda samm edasi ning viia valitsustevahelise koostööleppega kahe riigi vaheline kaitsekoostöö uuele tasemele," ütles Laar.

Täna allkirjastatud kokkulepe vahetab välja senise, 1994. aastast pärineva kaitseministrite vahelise kokkuleppe. Leppega pannakse paika kahe riigi vahelise kaitsekoostöö peamised valdkonnad, milledeks on muuhulgas kaitseplaneerimise ja relvastushangete alane infovahetus, kaitseväelaste haridus ja väljaõpe ja küberkaitse.

Laari kohtumisel Prantsuse kaitseministri Longuet'ga olid kõne all ka Balti riikide õhuturbeoperatsiooni tulevik, küberkaitse alased küsimused ning Eesti kaitseväelaste osalemine koos prantslastega piraatlusevastasel operatsioonil Somaalia rannikul.

„Seejuures ei panusta Prantsusmaa mitte ainult regulaarselt oma hävituslennukitega Balti riikide õhuruumi kaitsmisesse, vaid tänasel kohtumisel avaldas kaitseminister Longuet ka toetust praeguse õhuturbelahendi muutmiseks alaliseks," sõnas kaitseminister Laar.

Kaitseminister Laar külastas ka Prantsuse Kaitseministeeriumi operatsioonide keskust, kus talle tehti ülevaade Prantsuse ja Eesti kaitseväelaste ühisest tegevusest piraatlusevastasel operatsioonil Somaalia rannikul ning käimasolevast Liibüa operatsioonist.

„Prantsuse sõjaväelased on igati rahul meie laevakaitsemeeskonna senise tegevuse ja kõrge professionaalsusega ning soovivad koostööd Eestiga jätkata ka järgmisel aastal," ütles Laar pärast operatsioonide keskuse külastamist.

Samuti esines kaitseminister Laar hommikul ettekandega Pariisi ülikoolis „Sciences Po" korraldataval küberkaitse-teemalisel ümarlaual. Laar kohtub ka senaator Denis Badré'ga, kes on Prantsuse Senati Balti-Prantsuse sõprusgrupi esimees.

Kaitseminister Laar naaseb Eestisse täna õhtul.

Laar lõi komisjoni kaitseväe juhataja leidmiseks

2011-09-13

Kaitseminister Mart Laar moodustas täna nõuandva komisjoni, mis peab ministrile esitama omapoolse soovituse uue kaitseväe juhataja kandidaadi leidmiseks.

Komisjon peab 26. septembriks esitama kaitseministrile omapoolse soovituse uue kaitseväe juhataja kandidaadi osas, kes vahetaks välja aasta lõpus ametist lahkuva kindral Ants Laaneotsa. Vastavalt rahuaja riigikaitse seadusele nimetab kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.

Komisjoni koosseisu kuulub Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, praegune kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots, Teabeameti peadirektor Rainer Saks, Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja Jonatan Vseviov ning Kaitseministeeriumi nõunik reservkindralleitnant Johannes Kert.

Kaitseminister Laari sõnul on senise 20 aasta jooksul Eestis puudunud selged paikapandud kriteeriumid, millele kaitseväe juhataja kandidaadid vastama peavad.

„Loodan, et seekordne kaitseväe juhataja leidmise protsess ning kandidaatidele esitatavad nõudmised muutuvad edaspidi rutiinseks tavaks," ütles Laar.

„Kaitseväelased, kelle seast komisjon uue kaitseväe juhataja kandidaadi peab leidma, on kõik tegevteenistuses olevad kõrgemad ohvitserid, Kaitseväe Peastaabi ülem ja väeliikide ülemad ning Eesti sõjaline esindaja NATO juures," ütles kaitseminister Laar.

„Samuti peavad järgmisel kaitseväe juhatajal olema laialdased teadmised Eesti julgeolekupoliitikast ja selle kujundamisest ning Kaitseväest ja sõjalise kaitse korraldusest, samuti rahvusvahelise töö kogemus mõnest rahvusvahelisest staabist või välismissioonilt," ütles kaitseminister.

Praeguse kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa viieaastane ametiaeg lõpeb selle aasta detsembris.

Tsahkna: reservide kasutamine lähtub avalikest huvidest

2011-09-13

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) hinnangul lähtub rahandusministeeriumi plaan kasutusele võtta haige- ja töötukassa reservid eelkõige avalikest huvidest.

„Laias laastus on küsimus selles, kas riik maksab võimaliku laenu võtmisel intressid pankadele või maksab need haige- ja töötukassale, kus see lisaväärtusena meie kõigi hüvedena tagasi tuleb," sõnas Tsahkna.

Plaani järgi võtaks riigikassa Haige- ja töötukassa vabad reservid enda hallata, makstes neile selle pealt õiglast intressi.

Tsahkna sõnul on talle arusaamatu sotsiaaldemokraatide vastuseis. „Selle sammuga teeniksid nii haigekassa kui ka töötukassa reservid lisavahendeid, samal ajal oleks nende rahapaigutus kindlamas kätes. Ei ole saladus, et täna rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv ei sisenda kindlustunnet ja seda isegi suhteliselt konservatiivsete paigutuste puhul," rääkis Tsahkna.

„Rahandusministeeriumi plaan tähendab ka seda, et riik ei peaks turgudelt laenu võtma, mistõttu riigi laenukoormus ei tõuseks ning muidu pankadele intressideks makstav maksumaksja raha jääks avalike hüvede tagamiseks reservide teenistusse," lisas Tsahkna.

Tema sõnul tuleb aga tagada, et reservide olukord ei halveneks ning vajadusel oleks võimalik neid Haige- ja töötukassal kasutusele võtta.

Tallinna vanalinn võiks olla taksovaba

2011-09-12

Tallinna vanalinnas MuPo tegevusetuse vilju nautivad Tallinn takso nime alla koondunud nn. „rööveltaksod" on pinnuks silmas linnakodanikele, eelkõige aga taksoveoeeskirju jälgivatele ausatele taksojuhtidele.

Kannatajapooleks ei ole siinkohal aga vaid nöörida saanud turistid, vaid eelkõige Eesti pealinna maine.

Kõrgete sõiduhindadega ning alatihti liikluseeskirju rikkuvatele taksodele on tähelepanu juhitud nii linnavolikogus kui ka meedia vahendusel, kuid seni pole Tallinna taksoveokontrolliga tegelev munitsipaalpolitsei probleemile tähelepanu praktiliselt pööranud. Kuigi MuPo juht Monica Rand on aina tugevneva surve tõttu lubanud „rööveltakosega" tegelema hakata, julgevad staažikad taksojuhid selles kahelda - siiani pole linn näidatud ülesse vähimadki tahet ausaid taksojuhte ebaausaid võtteid kasutava konkurendi eest kaitsta.

Hea annuse irooniat lisab kogu loole tõsiasi, et kevadel kuulutas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti eest vastutav abilinnapea Kalle Klandorf, et suveks kavatsetakse linnatänavatele välja tuua nn. turismipolitsei patrullid, kelle üheks peamiseks tegevuseks pidi saama välisturiste aitamine taksode kasutamisel. Suured sõnad!

Probleem pealinna taksonduses ei piirdu aga vaid valesti parkivate ja liikluseeskirjadele vilistavate taksojuhtidega. Linnavalitsus on loonud vanalinna mitmeid piiratud kohtadearvuga avalikke taksopeatuseid (Venus Clubi ees, Harju tänaval, Suur -Karja tänaval). Paraku ei teeninda nimetatud peatused ei linnakodaniku, linna külastava turisti ega keskmise taksojuhi huve. Kõnealused taksopeatused on pungil peamiselt just ülikõrgeid sõiduhindasi küsivaid taksojuhte, kelle eesmärgiks on väheteadliku või tähelepanematu kliendi nöörimine. Samuti ei näi peatuste kohtadepiirangud minevat korda seal parkivatele taksojuhtidele, mistõttu on tavapärane, et vanalinna taksopeatused sõna otseses mõttes upuvad taksodesse. On selge, et välja pakutud lahendus ei võimalda pakkuda kvaliteetset taksoteenust.

Kuni MuPo taksokontroll praktikas ei toimi, ei kao kuhugi ka kurikuulsad rööveltaksod ning taksoanarhia Tallinna vanalinnas jätkub. Ühe lahendusena võiks kaaluda taksopeatuste väljaviimist Tallinna vanalinnast, luues vanalinna külje alla üks-kaks suuremat taksoparklat. Sellega oleks tagatud taksohinna iseregulatsioon, kuna turuhinnale vastavate taksode ligipääs taksopeatusese oleks lihtsustatud ning turg teeks parklas seisvate taksode hindades ise omad korrektuurid. Samuti väheneks märgatavalt liikluskoormus Tallinna vanalinnale.

Nii taksode kontrollimine kui ka taksopiirangute kehtestamine on Tallinna Linnavalituse pädevuses. Kuni linnavõimu poolt ei võeta ette konkreetseid meetmeid, pole oodata rööveltaksoprobleemile mitte mingisugust lahendust. On aga selge, et rööveltaksod vanalinnast iseenesest ei kao.

Kaia Iva: Eesti Rahva Muuseumi ehitus algab 2012. aastal

2011-09-12

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva (IRL) sõnul kinnitas kultuuriminister Rein Lang komisjonile, et Eesti Rahva Muuseumi ehitus võib alata 2012. aastal.

„Minister kinnitas täna kultuurikomisjonis, et Eesti Rahva Muuseumi ehitus saab alata 2012. aastal, olenemata sellest, kas Euroopa Liit hoone ehitamist rahaliselt toetab või mitte," rääkis Iva.

Iva sõnul selgub Euroopa Liidu sellekohane otsus eeldatavalt oktoobri lõpuks, mis annab võimaluse projekti riigieelarvega seotud rahastamisküsimused lahendada juba järgmise aasta riigieelarve menetlemise käigus.

Iva hinnangul ollakse valmis ka negatiivseks stsenaariumiks, mis kätkeb endas Euroopa Liidu toetusest ilmajäämist.

„Juhul kui Euroopa Liidust peaks rahataotlusele tulema negatiivne vastus, on plaan katta muuseumi ehitus pikema perioodi peale kultuurkapitali vahenditest. Kuna teise suurprojekti KUMU rahastamine Eesti kultuurkapitali poolt tänavu suvel lõppes, on vajaminev raha muuseumi hoone jaoks vajadusel leitav," ütles Iva.

Uus kalanduspoliitika tulekul

2011-09-10

Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika kõige üldisem eesmärk on elanike toidulauale kalatoomine nüüd ja alati, kauges tulevikus. Uus kalanduspoliitika hakkab kehtima 1. jaanuarist 2013. Juba 2015. aastaks tahetakse saavutada, et püütavate liikide populatsioonid taastatakse ja hoitakse maksimaalse saagi saamiseks vajalikul tasemel.

Suurim saak

Maksimaalne jätkusuutlik saagikus ongi vastse poliitika keskne termin ja tähendab suurimat saaki, mida võib merest välja püüda. Reformi kese on säästvus. Säästev kalapüük tähendab kalapüüki sellisel tasemel, mis ei ohusta kalavaru taastootmist ja võimaldab kaugemas tulevikus suuremaid saake.

Kalavaru jätkuv vähenemine viis järeldusteni, et alates 2002. aastast kehtiv ühtne kalanduspoliitika ei ole saavutanud oma eesmärke ja tuleb asendada uuega. Leiti, et senine poliitika ei keskendu küllaldaselt keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse eesmärkidele, vastuvõtmatult kõrge on juba püütud kala vette tagasilaskmise tase (vette tagasi lastud kalad väga suures osas tegelikult hukkuvad).

Laevastiku liigse püügivõimsuse, ülepüügi, liiga suure väljapüügi ja püügikoguste halva järgimise tõttu on enamik kalavarust ülepüütud. Kalandussektoris on töö füüsiliselt raske ja madalalt tasustatud, rannikuäärsete kalapüügikogukondade olukord ebakindel.

Oluline erinevus lubatud kogupüügi ja säästva püügi taseme vahel kinnitab seda, et lühiajaliste probleemide lahendamisele pööratakse rohkem tähelepanu kui pikaajalisele kalandusele. Praktikas täiesti arusaadav: kalurid nõuavad kvoote, et majandada, ja kalandusametnikud tulevad neile vastu. Samal ajal kalavaru väheneb ja järjest kiiremini liigub kalandus lõpliku varisemise suunas, see tähendab meri püütakse kalast tühjaks ja varu ei taastu üldse või taastub väga aeglaselt.

Uue kalanduspoliitika eesmärgi täitmine - 2015. aastaks populatsiooni taastamine ja püük jätkusuutlikul tasemel - toob kaasa püügimahtude järsu vähendamise eelseisvatel aastatel vähemalt mõne kalaliigi puhul.

Kahtlen, kas näiteks angerja populatsiooni taastamine 2015. aastaks on üldse bioloogiliselt võimalik. Eestis püütava kalavaru kohta konkreetsed andmed minul praegu puuduvad, kuid neljapäeval kalandusametnike ja Ilona Jepsena (Euroopa Komisjoni Lääne- ja Põhjamere kalanduse üksuse juht) kohtumisel tundusid Eesti ametnikud olevat väga murelikud eesmärgi täitmise reaalsuse ja keerukuse pärast.

Loogiline dilemma. Ühest küljest, kui soovida täita kiiresti kalavaru taastamise eesmärki ja keelata püük täielikult näiteks kaheks aastaks, lõpetab pankrot kalandussektori tegevuse ja varu taastumisel pole kedagi enam merele ega külmhoonesse saata, rääkimata sotsiaalsetest krahhidest rannikupiirkondades.

Teisest küljest viib see, kui kala püütakse pikkade aastate jooksul rohkem, kui seda meres juurde kasvab, täiesti üheselt mere tühjaks püüdmiseni ja kõik sotsiaalmajanduslikud probleemid järgnevad niikuinii. Poliitikuid ja ametnikke ootavad väga keerulised tasakaalu otsingud keskkondlike, majanduslike ja sotsiaalsete aspektide vahel.

Reformi eesmärk

Idee poolest on uus ühine kalanduspoliitika kahtlemata õige ja eesmärgid üllad. Poliitika üldeesmärk on tagada püügi- ja vesiviljeluse kaudu pikaajalised soodsad keskkonnatingimused ning toetada toiduvaru kättesaadavust.

Samuti on poliitika siht kasutada mere bioloogilisi ja elusressursse viisil, mis taastaks ja hoiaks kalavaru maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavaru majandamisel ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

Reformi eesmärk on luua tingimused, mis võimaldavad parandada nii kalavaru kui kalanduse olukorda, samuti neid mõlemat toetava merekeskkonna seisundit. Ühisel kalanduspoliitikal on tohutu võime luua tingimused säästvale ja ökosüsteemiga arvestavale kalandusele, samuti varustada Euroopa elanikke kõrgekvaliteediliste tervislike kalatoodetega, luua hästi toimivaid rannikukogukondi, tulusaid kala tootvaid ja töötlevaid ettevõtteid, samuti huvipakkuvaid ja turvalisi töökohti.

Dokumentides antud kõige optimistlikumate hinnangute järgi suurendaks kalavaru kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel seda umbes 70 protsenti. Saagid suureneksid üldiselt 17 protsenti, kasumimarginaali võiks korrutada kolmega, investeeringute tasuvus kasvaks kuus korda ja kalapüügisektori kogulisandväärtus 90 protsenti.

Praktilise poole pealt tuleks meelt jahutada: ootamine tuleb pikk, kuna kalavaru kosumiseks kulub hulk kalapõlvkondi. Tahaks ju loota, et aastaks 2020 ühise kalanduspoliitika elluviimise toel need inimlikud ja majanduslikud eesmärgid täituvad.

Poliitika elluviimist toetama luuakse 2011. aaasta lõpuks finantsmehhanism, mida saavad kasutada üksnes poliitikat ellu viivad piirkonnad, riigid ja ettevõtted. Koos ühise kalanduspoliitikaga on vastu võetud määrus kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta.

Komisjon on esitatud kolm teatist: esiteks ühise kalanduspoliitika reform, teiseks ühise kalanduspoliitika välise mõõtme kohta ja kolmandaks nõukogu 2002. aasta määrusest tulenevate aruandekohustuste kohta. Dokumendid annavad põhjaliku ülevaate vastse ühise kalanduspoliitika loomise eesmärkidest, põhimõtetest, problemaatikast ja tagamaadest, kokku umbes 160 leheküljel.

See artikkel ei suuda eelmainitud dokumentide sisu kuigivõrd avada, seetõttu võin need huvilistele saata elektronposti teel. Minu meiliaadress on annely.akkermann@riigikogu.ee. Samuti toimetan ühe prinditud koopia Pärnu keskraamatukogu lugemissaali.

Ministrid: kriminaaltulu konfiskeerimise võimekus peab kasvama

2011-09-09

Siseminister Ken-Marti Vaher ja justiitsminister Kristen Michal kinnitasid reedel Padisel toimunud töökohtumisel, et kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise võimekust tuleb suurendada.

Vaheri sõnul on kuritegelikult saadud tulu konfiskeerimine oluline just eriti organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. „Kui lõikame ära kuritegevuse juured, siis kiduvad ka taimed,“ lausus ta.

Vaher lisas, et septembri algul moodustati politsei- ja piirivalveametis kriminaaltulu tuvastamise keskne üksus ning seetõttu peaks kriminaaltulu konfiskeerimine lähiaastatel märgatavalt laienema.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on suure osa kuritegeliku tegevuse eesmärk saada tulu ebaausalt. „Justiitssüsteemi poolt vaadates on just kriminaalse tulu konfiskeerimine tõhus vahend sellise kuritegevuse vastases võitluses. Mul on hea meel, et politsei võimekus selles vallas lähiaastatel tuntavalt tõuseb ning neist saavad tugevamad partnerid prokuratuurile just kriminaalselt teenitud tulu äravõtmises,“ ütles ta.

Sise- ja justiitsminister avaldasid kohtumisel lootust, et edaspidi kasvab nii kriminaalasjade arv, kus kuritegelikku vara konfiskeeritakse, kui ka konfiskeeritud vara maht. Tänavu esimesel poolaastal jõustus 69 kohtuotsust, millega konfiskeeriti kriminaaltulu enam kui 2,6 miljoni euro ulatuses.

Ministrid kuulasid kohtumisel politsei ja prokuratuuri tegevuse ülevaadet ning arutasid ka korruptsioonikuritegude avastamist, asitõendite konfiskeerimist ja perevägivalla juhtumitele reageerimist.

Sise- ja justiitsministri regulaarsed kohtumised toimuvad alates 2005. aastast, mil seati ühisteks prioriteetideks alaealiste poolt ja nende suhtes toime pandud kuritegude, samuti ka organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus. Ministrite järgmine kohtumine toimub tuleva aasta alguses.

Allikas: Siseministeerium

Tunne Kelam rääkis Wroclawis energiapoliitika tulevikust

2011-09-09

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam osales täna Wroclawis koos Euroopa energiavoliniku Günther Oettingeri ning Bulgaaria välisministri Nikolai Mladenoviga debatis Euroopa ühise energiapoliitika tuleviku üle.

Tunne Kelam juhtis oma sõnavõtus tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament algatas neli aastat tagasi resolutsiooni Euroopa ühtse energiapoliitika teemal. "Tookord tundus see paljudele poliitilise utoopiana. Täna on sümboolne, et Poola eesistumise ajal on see utoopia elluviimise järgus," rõhutas Eesti saadik.

Kelam tunnustas volinik Oettingeri Komisjoni uue teatise eest, mis käsitleb Euroopa Liidu ühtset energiapoliitikat ning partnerlust üle Euroopa piiride.

Kelam juhtis tähelepanu ühele põhiasjale, milles Komisjon ja Parlament on üksmeelel - Euroopa Liidu välise energiapoliitika kujundamisel on määrav tähtsus ka ühenduse sisemise energiaturu lõpuleviimisel.

"Meil on praegu vaja lahendada see vastuolu kahepoolsete suhete ja ühispoliitikate vahel ning lühiajalise poliitika ning pikaajalise strateegia vahel," ütles Kelam.

Kelam avaldas lootust, et Euroopa Ülemkogu suudab detsembris jõuda kokkuleppele ühise energiapoliitika elluviimises.

Eesti saadiku sõnul valitseb praegu veel olukord, kus Euroopa Liidu erinevatel liikmetel on 30 erilepingut nafta importimiseks ning 60 erilepingut gaasi importimiseks kolmandatest maadest.

Kelam rõhutas vajadust suhtuda realistlikult energiapoliitika teostamisse Venemaaga. Ka energiavolinik Oettinger oli selgel arvamusel, et Venemaa on seni ajanud "jaga ja valitse" poliitikat, seetõttu peab Euroopa Liit oma energiapoliitikat ühtlustama.

Kelam tõi esile Nord Streami, mille pärispatt pole mitte tema olemasolu, vaid viis, kuidas see leping sõlmiti ning avaldas lootust, et see on viimane taoline kahepoolne tehing, mis sellisel moel on tehtud.

Kelam toetas Komisjoni seisukohta, et Balti riikide energiavõrgud tuleb sünkroniseerida ühtsesse Euroopa energiasüsteemi.

8.-9. septembril toimus Wroclawis, Poolas, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (ERP) väljasõiduistung, mille põhiteema on Euroopa naabrus- ning energiapoliitika.

Seminari avasid Poola peaminister Donald Tusk, Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ning Poola Seimi eesistuja Grzegorz Schetyna.

Kui Tšetšeenia iseseisvus oleks püsima jäänud, oleks maailm turvalisem paik

2011-09-08

Meie taasiseseisvumise ja Nõukogude Liidu lagunemise 20. aastapäeva järelkajana on põhjust meenutada veel ühte ajaloosündmust, millest 6. septembril möödus 20 aastat.

Jutt on Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria väljakuulutamisest. Õieti toimus võimu üldrahvalik ülevõtmine kohalikelt kommunistidelt, kel jätkus rumalust Moskva putšistidega kaasa joosta. Järgmisel kuul valiti Džohhar Dudajev Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria esimeseks presidendiks.

Kuigi "oleksitega" on raske ajaloo kohta midagi kindlat öelda, kinnitavad järgnevad sündmused õige ilmekalt, milliste tagajärgedeni viis Venemaa otsus Tšetšeenia tegelik iseseisvumine kõige julmemate vahenditega nurja ajada. Tagajärg on sajad tuhanded hukkunud kahes Tšetšeenia sõjas ja põlvkond lapsi, kes adekvaatse koolihariduse asemel kogesid sõda ja vägivalda.

Seadusetuse ja karistamatuse sündroom on levinud Tšetšeeniast ülejäänud Põhja-Kaukaasia vabariikidesse.

Seega oleks maailm turvalisem ja rahulikum, kui Tšetšeenia sõdu poleks olnud ja see rahvas saanuks vaba enesemääramisega oma tee valida.

Mingil moel suutis Tšetšeeni Vabariik Itškeeria toimida kuni 2000. aastani. Edasi kõneldakse järjepidevusest eksiilis, mis sest, et tšetšeenide eri rühmitused sellest isemoodi aru saavad.

Raske öelda, kas ja kui demokraatlikuks riigiks oleks Tšetšeenia Dudajevi käe all kujunenud, kuid kindlasti tehti valesti, et talle ei antud isegi võimalust. See, mis Tšetšeenias sõdadega korda saadeti, kustutas suurel määral demokraatialootuse kogu ülejäänud Venemaal, asemele astus külm autoritaarsus.

Tšetšeenid laias maailmas tähistavad oma kurba iseseisvuspäeva peamiselt meeleavaldustega Venemaa Föderatsiooni saatkondade juures.

Meie lõunanaabrid lätlased on erakorraliste seimivalimiste käigus muuhulgas avanud debati selle kohta, kas tänavalt, millele kunagi anti Dudajevi nimi, see nüüd ära võtta. Loodame, et lätlased rumalust ei tee, sest igasugune nime äravõtmine mõjub väga halva signaalina.

Meenutagem, et Tartus on Ülikooli tänaval Barclay hotelli sissekäigu juures Dudajevi mälestustahvel. Seal on kolmes keeles (eesti, inglise, tšetšeeni) tekst: "Selles majas töötas 1987-1991 Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria esimene president Džohhar Dudajev."

20 aasta tagustele sündmustele mõeldes maksab ilmselt pöörata tähelepanu sellelegi, milline oli tollal Tartus lennuväebaasi juhtinud kindrali roll Nõukogude relvajõudude mittesekkumises Eesti iseseisvuspüüdlustesse. Meil igatahes vedas tolle tšetšeeni rahvusest kindraliga!

KOMMENTEERI SIIN

Eesti püsib vabadel kodanikel

2011-09-07

Viimastel kuudel on ühiskonnas häirivast hakatud uuesti aktiivsemalt rääkima. Seda on tehtud nii presidendivaliku eel kui ka erakondade sees. Erakondades toimuv mõjutab kogu ühiskonna elu määravalt, seetõttu peavad erakondade sees kehtima samad avatud ja vaba arutelu põhimõtted, kui kogu ühiskonnast eeldatakse.

Vabas ühiskonnas ei sobi eri vaadete vahel ühisosa otsimiseks nn konsensuskonveier, mida erakondade enamused kalduvad juhtimise lihtsamaks muutmiseks kasutama.

Survekonsensus viib selleni, et diskussiooni algatajad tunnevad end mahasurutuna. Osa erakonna liikmeid harjub aga igasuguseid eriarvamusi provokatsiooniks pidama.
Sellisest kultuuride kokkupõrkest tekivad konfliktid, mis ruineerivad vabatahtlikku koostegevust. Erakonnas on aga peamiseks motiveerijaks just vabatahtlikkuse põhimõte.

Sellise vabatahtliku kaasalöömise eelduseks on vabade kodanike olemasolu. Masse pole Eestis võimalik hullutada, sest meil polegi neid masse. Igaühe saavutustest või tehtud vigadest sõltub meie ühiskonnas suhteliselt palju. Nii kogu rahva kui valitsuse huvides oleks, et otsustus- ja algatusvõimet jaguks kõigil inimestel.

Samas saab vabadust mõista ja kaitsta ainult tõeliselt vaba inimene - mitte see, kes on vaba põhiseaduse või erakonna põhikirja järgi, vaid kes ennast vabana tunneb.

Seetõttu pole kodanikuühiskond vaid sõnakõlks. Kuna meie ühiskond on tekkinud seltsiliikumisest alles paarkümmend aastat tagasi, ei saa ta tänaseks olla veel oma algetest võõrdunud.

Seni on poliitikud vabaühendusi ära kuulanud rohkem n-ö linnukese pärast. Riigi poliitiline juhtkond peab vahel osa oma partnerite ettepanekutest rumalaiks - avalik ironiseerimine ehmatab aga ettepaneku tegijaid ja pisendab kodanike ühistunnet ja ühistegevuse tähendust.

Riigis on kümneid ja isegi sadu kitsama või avarama ulatusega arengukavasid. Samas on neist kasu vaid siis, kui valitsus ja erakondade juhtkonnad ei suhtu neisse üleolevalt ja püüavad neid tõsimeeles rakendada.
Liiga suur väljavool toob liig suure immigratsiooni! Näiteks lõpeb eesti keele ja kultuuri säilitamise ja kaitsmise nõudele ülalt alla vaatamine selle ühiskonna kokkuvarisemisega. Jah, selle sätte deklaratiivsus võib tunduda üldise ja vähenõudlikuna, kuid samas nõuab see põhiseaduslik kokkulepe endaga arvestamist ka igapäevaste konkreetsete otsuste langetamisel. Nii hariduse, kultuuri, tööjõuturu, kaitse- ja migratsioonipoliitika kui muu sellise valdkonnas.

Massilist ühiskonna ümbervahetamist - siin sündinud inimesed nelja tuule poole välja ja uus tööjõud mujalt sisse - me endale lubada ei saa. See tühistaks senise kokkuleppe kultuuri säilimisest. Väike rahvas peab kahjuks käima noateral - olema nii avatud kui suletud, saama tööd nii oma inimestele kui meelitama ajusid mujalt.

Kui laseme omadel lahkuda, vajame vananevas ühiskonnas varsti uusi inimesi mujalt. Eelmise aasta üle 5000 lahkuja on selgelt liiga palju.

Kuna tegemist on suurelt osalt parimas eas inimestega, siis sellise trendi jätkumisel tundub olevat põhjendamatu väga lootusrikaste sünnitrendide planeerimine. Erinevad toetusmeetmed lapsi siin sündima ei pane, kui vanemad on juba välja rännanud. Räpakas sisserännupoliitika seda lünka rahva koosseisus täita ei suuda.

Sisserännanute teise ja kolmanda põlvkonna käitumine on kõigis suure sisserändega riikides suur sotsiaalne ja julgeolekuprobleem. Nn poliitilisest korrektsusest tingitult on suured rahvad selliste probleemide ees aastaid silmi sulgenud. Väike rahvas ei tohi nõnda pimedaks jääda.

Ühiskonnas valitsevaid ohtusid tuleb kirjeldada ausalt ja ilma võltsi korrektsuseta. Seetõttu ei saa üks ühiskond hakkama ilma eluterve konservatiivse poliitikata. Seda vajab ta rohkem kui ühepäevaliblikaid. Kaasaegne konservatiivsus on segu vastutustundest ja vabadusest. Nii hoiame ühiskonda tasakaalus.

Julge ja vaba arutelu peabki hoidma eeltoodud põhimõtteid Eesti poliitiliste otsuste ja arutelude keskmes.

Tunne Kelam räägib Poolas EL-i energiapoliitika tulevikust

2011-09-07

8.-9. septembril toimub Wroclawis, Poolas, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (ERP) väljasõiduistung, mille põhiteema on Euroopa naabrus- ning energiapoliitika.

Seminari avavad Poola peaminister Donald Tusk, Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ning Poola Seimi eesistuja Grzegorz Schetyna.

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam osaleb koos Euroopa energiavoliniku Günther Oettingeri ning Bulgaaria välisminister Nikolai Mladenoviga debatis Euroopa ühise energiapoliitika tuleviku üle.

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika kujundamine olnud Euroopa Rahvapartei prioriteetide seas juba aastast 2004, mil Euroopa Liit laienes Kesk- ja Ida-Euroopasse.

"Ühtse energiapoliitika teostamine tähendab Euroopa Liidu solidaarsuse ideaali kehastumist praktikas. Euroopa Parlament on olnud nende püüdluste esirinnas, algatades 2007.a. resolutsiooni "Ühtse Euroopa energiapoliitika" teemal, " ütles Eesti saadik.

"Wroclawi kohtumise üheks oluliseks teemaks on see, kuidas luua selge side Euroopa Liidu väljapoole suunatud energiapoliitika ning ühenduse sisemise energiaturu lõpuleviimise vahel. Tahame Komisjoni ärgitada selles suunas aktiivselt tegutsema."

Euroopa naabruspoliitikat käsitlevas arutelus osalevad külalistena Valgevene opositsiooni liider, Sahharovi preemia laureaat Aleksander Milinkevich, Moldova Vabariigi peaminister Vladimir Filat, Armeenia Vabariigi majandusminister Tigran Davtyan.

Konverentsi on võimalik jälgida reaalajas ERP fraktsiooni kodulehelt

Konverentsi programm

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

Tsahkna: riik peab olema oma inimeste suhtes paindlikum

2011-09-05

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) sõnas täna avaldatud inimarengu aruannet kommenteerides, et meie suhtumine inimestesse peab muutuma paindlikumaks.

„Tegu on väga sisuka materjaliga ja seda eelkõige põhjusel, et esimest korda on ära toodud võrdlus kõigi kolme Balti riigi vahel. Selles võrdluses peab eesti rahvas enda üle uhke olema, oleme valinud õige tee. Samas tuleb jääda kahe jalaga maa peale: minna ja teha on veel palju," sõnas Tsahkna.

Tsahkna toonitas, et meie suhtumine inimestesse peab muutuma paindlikumaks ja selle arusaama aluseks peab olema printsiip, et iga inimene on tähtis ning kedagi ei jäeta kõrvale. „Universaalsete lahenduste kõrvale peab tekkima ka võimekus lahendada üksikjuhte. Riik peab jõudma iga abivajajani, kuna universaalsete toetuste mitmekordne tõus ei ole meie riigile võimetekohane," lisas ta.

Tsahkna sõnas, et kavatseb Riigikogu sotsiaalkomisjonis korraldada arutelu aruandes käsitletud sotsiaal- , töö- ja tervisepoliitikaga seotud teemade üle.

„See, et me oleme jõudnud maailmas inimarengu taseme poolest riikide kõrgeimasse gruppi, on tunnustust väärt, kuid see teadmine ei aita meie praeguseid üksikvanemaid, pikaajalisi töötuid, hüljatuid lapsi või teisi hädasolijaid," nentis Tsahkna.

Tema sõnul tuleb aruandes välja toodud kitsaskohti võtta tõsiselt. „Meie suurimaks probleemiks on, kuidas me kasutame oma inimressurssi ja selle koha pealt on meil arenguruumi. Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise ning inimressursi kadude vältimiseks tuleb astuda süsteemseid ja läbimõeldud samme."

Siseminister Ken-Marti Vaher: piiriületus on muutunud idapiiril sujuvamaks ja mugavamaks

2011-09-03

Siseminister Ken-Marti Vaher kinnitas reedel Sillamäe piiriäärse veokite parkla pidulikul avamisel, et kuu aega tagasi Eesti maanteepiiripunktides käivitunud uus piiriületussüsteem on täitnud oma eesmärgi, sest piiri ületamine on muutunud sujuvamaks ja mugavamaks.

„Viimased neli ja pool nädalat on näidanud, et uus piiriületuskord, mis hõlmab nii ootealasid kui ootejärjekorra infosüsteemi kasutamist, on oluline ja vajalik lahendus kümmekond aastat kestnud probleemile. Mul on hea meel, et nüüd on ka siinne, peagi teenust pakkuma hakkav ooteala valminud,“ ütles Vaher parkimisala avamisel.

Vaher märkis, et veel hiljuti laiusid maantee ääres pikad piiriületust ootavate veokite järjekorrad, mis takistasid liiklust, kahjustasid keskkonda ning tekitasid nii ebamugavust kui põhjustasid otseseid probleeme omavalitsustele, kohalikele elanikele ja sõidukijuhtidele endile.

Uus piiriületuskord on tema sõnul toonud pikkades järjekordades seisnud veokid ootealadele, mistõttu on maanteel liiklemine muutunud ka teistele inimestele ohutumaks. Veokijuhid, kel on võimalik broneerida endale piiriületuse järjekorrakoht elektroonilises infosüsteemis, saavad piiriületust oodata aga inimlikes tingimustes ootealal, kus on korralikud tualetid, dušid, valgustus, valve ning võimalus kasutada traadita internetti ja teisi teenuseid, mida ooteala haldaja pakkuda soovib.

Samas on vähenenud ka piiriületuse ooteaeg neile, kes võtavad koha üldises järjekorras. Kui veel juulis oli Narvas veokite tavapärane ooteaeg kolm kuni viis päeva, siis reede hommiku seisuga tuleb neil järjekorras oodata umbes 36 tundi.

„Igal juhul saavad korrastatud piiriületuse järjekordade haldusest kasu nii Eesti kui teiste riikide elanikud ja ettevõtjad, kel on võimalik oma piiriületusi paremini planeerida. Veokijuhid saavad juba tööreisi alguses teada, mis ajale planeerida piirile jõudmine, ning seega on võimalik vähendada ootamisega seotud kulutusi,“ ütles siseminister.

Allikas: Siseministeerium

Dalai-laama sõnum Eestile

2011-08-31

Augusti teises pooles külastas Eestit tema pühadus dalai-laama Tenzin Gyatso. Õnnelikul kombel toimus tema visiit just enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeva tähistamist. Dalai-laama sõnum inimestele on kõige laiemas mõttes humanistlik, kehtib ühtmoodi üle aegade, religioonide ja riigipiiride.

Dalai-laama on Nobeli rahupreemia laureaat ja maailma tuntuim rahusaadik. Riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmena oli mul võimalik mitu korda dalai-laamaga kohtuda. Need kohtumised viisid mõtted inimese ja riigi suhetele.

Teemad, mis dalai-laamale tema sõnutsi praegu huvi pakuvad - rahu, vabadus, inimõigused, looduskeskkond, elatusvahendite ühtlasem jaotus, kaastunne, üksteisemõistmine ja inimlik õnn - on alati ja kõigile olulised. Inimestele ja riigile, mis peaks võimaldama oma kodanike elu korralduse nendest üldisest eesmärkidest lähtudes.

Dalai-laama on sündinud 1935. aastal ja saanud Tiibeti juhiks 16aastaselt. Ise on ta seda nimetanud oma vabaduse kaotuseks. Eurooplastele on selline suhtumine omamoodi mõttekoht, et juhi positsioonile asudes kaotas kodanik Lhamo Dhondrub (dalai-laama kodanikunimi) vabaduse. Ta selgitas, et on oma keha, tegevuse ja mõtted pühendanud teiste heaks.

1950. aastal algas Tiibetis Hiina okupatsioon, üheksa aastat hiljem läks dalai-laama eksiili Indiasse. Käesoleva aasta kevadel loobus dalai-laama ilmaliku juhi positsioonist, jäädes üksnes Tiibeti usujuhiks, lõpetades niimoodi üle 400 aasta kestnud ilmaliku ja religioosse võimu ühtsuse.

Riigikogu liige Andres Herkel küsis kohtumisel Tiibeti toetusrühma liikmetega, mida meie, Eesti poliitikud, Tiibeti sõbrad, saaksime teha Tiibeti heaks. Vastus oli, et peaksime tegema igakülgset koostööd Hiinaga inimõiguste tagamiseks Tiibetis, kultuuri, eriti budismi, säilimiseks ja arenemiseks ning keskkonna kaitseks. Külastama Hiinat ja Tiibetit igal võimalusel, rääkima sealsetest probleemidest, tooma kaasa eksperte, teadlasi ja ajakirjanikke.

Dalai-laama rääkis siiski palju totalitaarsete režiimide varisemisest, tuues näite, et 1917. aastal Moskvas tekkinud süsteem langes alla sajandiga. Ta rõhutas, et totalitaarsed režiimid ei ole kadunud välise, vaid sisemise surve sunnil.

Samuti rõhutas ta, et rahu ei saavutata palvete ega tuvide lendulaskmise, vaid dialoogi ning kaastundega. Põhimõte, millele poliitikud peaks mõtlema enne, kui saadavad sõdureid mujale riikidesse rahu ja demokraatiat viima.

Oma iseseisvuse eest võitlemisel on tiibetlased kandnud suuri kaotusi, eksiili allikate järgi 1,2 miljonit hukkunut ja 6500 suletud kloostrit. Ametlikult on Tiibet loobunud iseseisvustaotlustest, keskendudes pigem kultuuriautonoomia laiendamisele ja tugevdamisele.

Siiski mõjus toorelt teleuudis, et president Toomas Hendrik Ilves kinnitas kohtumisel dalai-laamaga Eesti Vabariigi ühe Hiina poliitikat. Reaalpoliitiline tõde, mis on kõigile teada, kuid kas ei oleks saanud keskenduda mõnele muule üldhumanistlikule teemale?

Riigikogu liige Marianne Mikko päris usujuhilt naiste rolli kohta poliitikas. Vastus oli lühike ja lihtne. Naised peaksid pühendama rohkem kaastunnet. Ingliskeelset sõna compassion kasutas usujuht väga sageli ja seda tuleb tõlkida kaastundena, kuid siiski tundub mulle, et meie ristiusule toetuvas kultuurikontekstis võiks seda sõna mõista ligimesearmastuse tähenduses.

Dalai-laama tunneb suurt muret raha ületähtsustamise üle ühiskonnas. Raha pärast on kõrvale tõrjutud muud väärtused, perekond, lahkus, kaastunne. Rahaahnus ja ignorantsus toovad kaasa majanduskriisi. Usujuht tunneb huvi Karl Marxi teooria vastu, kuidas jõukust ühtlasemalt jaotada ja sotsiaalseid lõhesid vähendada.

Eesti on iseseisev, aga Eesti ees seisavad needsamad probleemid: kuidas säilitada ja arendada oma kultuuri, kuidas hoida ühte ja minna üle mere ...

Laar: Eesti ja Ühendkuningriigi liitlassuhted on tugevad

2011-08-31

Kaitseminister Mart Laar ja Ühendkuningriigi kaitseminister Liam Fox arutasid oma tänasel kohtumisel kahe riigi liitlassuhete seisu ning otsisid vastuseid tulevastele julgeolekuväljakutsetele.

Kohtumisel arutati olukorda Afganistanis, kus Eesti ja Briti sõdurid ühiselt võitlevad. Kaitseminister Fox tänas Eesti sõdureid nende panuse eest, tõdedes samas, et Afganistani tuleviku jaoks on vaja astuda samme ka Afganistani poliitiliseks ja majanduslikuks ülesehitamiseks.

Pooled otsustasid jätkuvalt vahetada informatsiooni ning koordineerida oma tegevust Afganistanis, korraldades selleks muuhulgas NATO sügisese kaitseministrite kohtumise raames Brüsselis eraldi kohtumise Taani, Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseministrite vahel.

Pikemalt arutati kohtumisel olukorda NATO-s ning vajadust tagada kõigi selle liikmete panustamine NATO tegevusse. Suurbritannia kaitseminister kiitis Eesti otsust viia oma kaitsekulud NATO-s kokkulepitud kahe protsendini rahvuslikust koguproduktist.

Pooled rõhutasid ka terve majanduspoliitika tähendust riikide kaitsepoliitikale, pöörates erilist tähelepanu vajadusele kontrollida tugevamalt võlakoormust ning hoida riigieelarved tasakaalus.

Samuti arutati kohtumisel arutati NATO Balti riikide õhuturbemissiooni tulevikku ning kaitseminister Fox pidas selle jätkamist oluliseks. Arutati ka koostööd küberkaitse alal. Ühendkuningriik ja Eesti asuvad siin ette valmistama konkreetseid koostööprojekte, pidades ühtlasi vajalikuks küberohtude tugevamat teadvustamist nii Euroopa Liidus kui NATO-s.

Kaitseminister Laar sõnul oli tegemist oli vanade sõprade kohtumisega. „Eesti ja Ühendkuningriik on teinud tihedat sõjalist koostööd nii kaugemas minevikus Vabadussõja ajal kui ka täna Afganistanis. Mõlemad pooled hindavad seda koostööd kõrgelt. Jagame ühiseid arvamusi nii olukorrast maailmas kui NATO-s, oleme mõlemad otsustanud pühenduda julgeoleku tagamisele mitte ainult sõnades vaid ka tegudes. See loob hea aluse edasiseks konkreetseks koostööks," ütles Laar.

Kaitseminister Fox kohtub täna veel ka Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Andrus Ansipiga. Samuti tutvub kaitseminister Fox Küberkaitseliidu tegevusega.

Pärastlõunal külastab Fox 1. jalaväebrigaadi Paldiskis ning kohtub seal Afganistani missioonil osalenud Eesti kaitseväelastega ja Afganistanis teeninud Eesti kirurgide meeskonnaga. Samuti tutvub kaitseminister Fox rekonstrueeritava Ämari lennubaasiga ning lendab sealt tagasi Ühendkuningriiki.

Täna hommikul asetas kaitseminister Fox pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ning Pühavaimu kirikus Läänemerel 1918-1919. aastal hukkunud Briti sõjaväelaste mälestustahvli juurde. Eile õhtul külastas Fox Tartus Balti Kaitsekolledžit ning esines seal kõnega julgeolekust ja kaitsealasest koostööst 21. sajandil.

Tunne Kelam: EL peab kehtestama selgemad reeglid kaasaegse tehnoloogia eksportimisel diktatuuririikidesse.

2011-08-30

Rühm Euroopa Parlamendi saadikuid pöördus kirjaliku küsimusega Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni poole seoses arvukate näidetega, mis osutavad, et Euroopa Liidu ettevõtted on vahendanud kahesuguse kasutusega kõrgtehnoloogiat repressiivsetele režiimidele, aidates nii kaasa kõnealustesse režiimidesse kriitiliselt suhtuvate või opositsioonis olevate kodanike jälitamisele, vangistamisele ning piinamisele.

Hollandlasest europarlamendi liikme Marietje Schaake algatusega ühinenud Eesti saadiku Tunne Kelami arvates on aeg, et Euroopa poliitikud aitaksid paljastada ja nõrgestada pragmaatilise äritegemise seoseid diktaatorlike valitsustega.

"Põhja-Aafrika revolutsioonid on selgelt osutanud, et diktatuurid, mis tuginevad omaenda kodanike üle järelvalve teostamisele ning nende mahasurumisele, ei jää püsima," ütles Kelam. "Repressiivseid režiime ei aidanud elus hoida isegi kaasaegne kõrgtehnoloogia. Seda piinlikum on tõdeda, et Euroopa Liidu ametlikult väärtustepõhist poliitikat üha õõnestavad ja demoraliseerivad lühinägelikud majandushuvid."

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad Ashtonilt uurimise läbiviimist, kas mõni Euroopa Liidu julgeoleku- ja sideettevõtetest on kaudselt kaasa aidanud inimõiguste rikkumistele Tuneesias, Egiptuses, Süürias, Bahreinis ja Iraanis. Saadikud ootavad Euroopa Komisjonilt uut Euroopa Liidu regulatsiooni, mis korrastaks kahesuguse kasutusega tehnoloogia ekspordi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.epproup.eu

www.kelam.ee

Tallinna revisjonkomisjoni esimees: Keskerakond väldib korruptsioonijuhtumite uurimist

2011-08-30

Tallinna Linnavolikogu revisjonkomisjon lükkas tagasi komisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) ettepaneku lülitada komisjoni tööplaani korruptsioonijuhtumite vältimiseks ja tuvastamiseks rakendatud linnapoolsete meetmete tõhususe kontrolli.

„Ettepaneku eesmärgiks on uurida linnavalitsuse ja linna allasutustes rakendatud meetmeid korruptsioonijuhtumite edaspidiseks välistamiseks," sõnas Kübar.

Kübara sõnul oli plaan välja selgitada, kas linnastruktuuris on suhtutud korruptsioonijuhtumitesse ja nende uurimisse tõsidusega. „Kuna korruptsioon on Tallinnas kujunenud välja juba igapäevaseks normiks, oleks vajalik uurida, kas linnavalitsus on võtnud kasutusele täiendavaid meetmeid korruptsiooni avastamiseks, ennetamiseks ja vältimiseks," rääkis Kübar.

„On äärmiselt kahetsusväärne, et volikogu revisjonkomisjoni Keskerakonna liikmete, eesotsas komisjoni aseesimehe Leonid Mihhailovi vastaseisu tõttu ei leidnud ettepanek toetust. Paratamatult tekib küsimus, miks ei taha keskerakondlased korruptsioonitemaatikaga Tallinnas tegeleda?," sõnas Kübar.

Viimase kolme aastate jooksul on Tallinna Linnavalitsuses pidanud korruptsiooni või korruptsioonikahtluse tõttu töölt lahkuma mitmed linna tippametnikud, nagu Ivo Parbus, Vello Lõugas, Allar Oviir, Kaimo Järvik, Mati Songisepp, Toomas Õispuu ja Elmar Sepp.

Intervjuu: Herkel: enim häiris Tarandi käitumine

2011-08-29

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) riigikogus esindav Andres Herkel leidis intervjuus Postimees.ee'le, et enim häiris teda Indrek Tarandi käitumine viimases presidendivalimiste debatis. Samas leidis ta, et kui Tarand oleks valinud soliidsema taktika, oleks valimistulemus riigikogus tulnud ikka sama, mis praegu.

Kuidas kommenteerite, kas tänane presidendivalimiste tulemus oli ootuspärane või oli siin mingi üllatus ka?

Tulemus oli ootuspärane ja kindlasti positiivne, sest see, mis varem presidendivalimistel õnnestunud ei ole - valimine riigikogus -, õnnestus ja see on kindlasti positiivne, nii et ma olen tulemusega väga rahul.

Põhiseadus näeb presidendi valimist riigikogus ikka põhilahendusena, valimiskogu on hädalahendus.

Mida näitab see, et kandidaatidel läks kolm häält kaduma?

Eks neid on ikka kaduma läinud, riigikogu esimehe valimisel ja varasematel kordadel. See näitab, et oli kaks inimest, kes tahtsid mõlemat presidendiks, ja üks inimene, kes ei tahtnud kumbagi. Ilmselt nad kõik andsid endale täie teadvuse juures aru, et sellised sedelid on kehtetud.

Mis nüüd muutub, kui Toomas Hendrik Ilves on tagasi valitud?

Toomas Hendrik Ilves on rahvusvaheliselt hästi tuntud ja hinnatud poliitik. Tagasivalimine on kindlasti märk sellest, et Eestis on stabiilsus, mida mõned kommentaatorid on nimetanud stagnatsiooniks, aga mina seda seisukohta presidendivalimiste seisukohast küll ei jaga.

Kas Tarandi valimiskampaanias esitatud kriitikas Ilvese aadressil oli tõtt ka?

Mul on väga raske sellele küsimusele vastata. Ühelt poolt nendes punktides, mida ta meie poliitilise süsteemi kohta on öelnud, on ühte kui teist tõtt, aga mulle ei meeldinud viis, kuidas ta kampaania lõppfaasis ja viimases debatis oma vaateid esitas, see ei olnud kõige parem.

Kui Tarand oleks kasutanud teist strateegiat, kas ta oleks siis saanud rohkem hääli?

Ma ei oska seda kuidagimoodi kommenteerida, minu isiklikku valikut need viimased debatid kuidagi ei mõjutanud. Võib-olla hinnanguid kandidaatide isikutele mõnevõrra. Aga seda väidet ei saa kuidagi kinnitada ega kontrollida, kas sellel oleks saanud olla mingi mõju - ma pigem usun, et mitte.

Reinsalu: tänane otsus oli aus ja hea võit

2011-08-29

IRL-i fraktsiooni esimene Urmas Reinsalu sõnul on Eesti riigiõigusliku kultuuri jaoks olulise väärtusega asjaolu, et Riigikogu suutis esimeses valimisvoorus valida Eesti presidendi.

„Presidendi valimine Riigikogu poolt on selge märk põhiseaduse toimimisest ja opositsiooni ja koalitsiooni piire ületava koostöö võimalikkusest. Tegemist on sammuga Eesti poliitilise kultuuri ja seeläbi ka rahvusliku julgeoleku tugevdamise suunas," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on Toomas-Hendrik Ilves oma esimesel ametiajal teeninud Eestit hästi. „IRL-i jaoks on ülimalt tähtis Toomas-Hendrik Ilvese sõnum, et presidendi ametis kavatseb ta kõige olulisema teemana tegeleda eesti keele ja kultuuri säilimise küsimustega," ütles Reinsalu.

„Olen kindel, et parlamendi erakondade ja presidendi koostöö Eesti rahvuse säilimist ja arengut tagavates küsimustes saab olema tihe," sõnas IRL-i fraktsiooni esimees.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam pälvis 2011. aasta Maarja medali

2011-08-29

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam pälvis 2011. aasta Maarja medali

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu otsustas oma 28. augustil toimunud koosolekul annetada Maarja medali ja koguduse 2011. aasta kultuuripreemia Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelamile. Vastavalt statuudile esitas Maarja medali ja kultuuripreemia kandidaadi Toomkoguduse õpetaja ja otsuse langetas koguduse nõukogu.

Tunne Kelam on aktiivse ja pühendunud kristlasena viinud kristlikku sõnumit kõikjale, kus ta oma missiooni poliitikuna ja Eesti esindajana on täitnud. Taasiseseisvumisest tänaseni võib pidada Tunne Kelamit Eesti poliitikutest aktiivseimaks kiriku sõbraks, toetajaks ning koostööpartneriks. Vähe on neid kirikuid Eestimaal, kus Tunne Kelam koos abikaasa Mari-Anniga pole osalenud mõnel jumalateenistusel, kontserdil, konverentsil, laulupäeval või mõnel muul kiriklikul üritusel. Enamasti on sellega kaasnenud kristliku ja kinnitava sõnumi edastamine kohalikele inimestele. Kristlik usk ja armastus on väljendunud Tunne Kelami pühendunud ühiskonnateenimises nii Eesti Kongressis ja Riigikogus, kui ka tänases Euroopa Parlamendis kristlike väärtuste, usuvabaduse ja inimõiguste eest võideldes. Ainsa Eestist valitud saadikuna, annab Tunne Kelam igal nädal oma tegemistest Euroopa Parlamendis intervjuu kristlikule raadiojaamale Raadio 7. Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil Haapsalu Jaani kirikus toimunud konverentsil „Laul ja vabadus" rõhutas Tunne Kelam oma ettekandes kiriku kohta ühiskonnas ja tõdes: „Hävinud on impeeriumid, aga mitte kirik, sest kirik on sild ajaliku ja igaviku vahel". 2007. aastal autasustas EELK Konsistoorium Tunne Kelamit Teeneteristi III järgu ordeniga.

EELK Piiskopliku Toomkoguduse kultuuripreemia Maarja medal on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga (1000 eurot) antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna Piiskoplikku Toomkirikut. Maarja medali senised laureaadid on dirigent Tõnu Kaljuste, EELK peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, Eesti Vabariigi president Lennart Meri, Soome Espoo piiskop Mikko Heikka, Euroopa komisjoni asepresident Siim Kallas, teoloog dr Toomas Paul, kunstiajaloolane Juhan Kilumets, Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan, autosportlane ja kauaaegne Tallinna toomkoguduse juhatuse esimees Raido Rüütel ning vaimulik ja Tallinna toomkoguduse endine kauaaegne õpetaja titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe.

Maarja medali üleandmine Tunne Kelamile toimub Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, 11. septembril kell 11 algaval Toompäevade lõpujumalateenistusel, kus jutlustab toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma.

Urmas Viilma
e-post: Urmas.Viilma@eelk.ee
tel 627 73850

Margus Tsahkna: Oleme presidendi-valiku jaoks küpsed

2011-08-29

Esmaspäeval valib riigikogu Eesti Vabariigi presidendi. On päris kindel, et sellel korral valitakse president vastavalt meie põhiseadusele.

See tähendab riigikogu on võimeline täitma põhiseaduses ettenähtud kohustust, ei toimu lehmakauplemist ja üks kandidaat saab kahe-kolmandiku värskelt valitud riigikogu toetuse. Samas on see märk, et Eesti poliitiline maastik on stabiliseerumas ja konsensuse saavutamine riigile olulistes küsimustes ka maailmavaateliselt erinevate poliitiliste jõudude vahel on võimalik.

See näitab meie ühiskonna küpsust ja stabiilsust, mis on oluliselt rohkem väärt kui me igapäevaselt arvame. Samasugust konsensust oleme me näinud viimase majanduskriisi ajal, kui tegelikult kõik riigikogus esindatud erakonnad olid nõus, et parema tuleviku nimel peame kärpima oma valitsemiskulusid ning võlalõksu langemise ennetuseks tuleb talitada vana eesti tarkuse järgi - võlg on võõra oma.

Mäletan hästi rahanduskomisjoni kohtumist president Ilvesega, kus see teema oli tema eestvedamisel arutusel ka kõikide erakondade esindajad avaldasid selleks valmisolekut ning tulemuseks olid karmid kuid täna meile edu toovad otsused. Euroopas neid otsuseid toona ei suudetud langetada ja täna me näeme, et just seepärast oleme sisenemas uude ebastabiilsesse olukorda. Kreeka ja Portugali tegematajätmised ohustavad tänaseks kogu eurotsooni.

Mul on hea meel, et praeguse presidenti kõrvale on tõusnud ka teine kandidaat. Ja seda ühel põhjusel - debatt ja arutelu on alati viljakas ja edasiviiv isegi kui Tarandi esitajate taotlus ei ole olnud see debatt, vaid poliitilise profiidi lõikamine.

Tekkinud debatis on positiivne see, et ei ole tekkinud nn. missikonkurssidele omast bikiinivooru stiilis, kellel on ilusam keha või naeratus või muud füüsilised omadused. Debati põhifookuses on see, mis rolli peaks president meie riigis täitma. Ja nagu tavaliselt ihaletakse suure
võimutäiusega ja otsevalitavat presidenti, kes kõigi meie muredele kiirest ja otsustavalt lõpu teeks.

Samas peaksime just meie 20 aastat pärast iseseisvuse taastamist enda ja valitud parlamentaarse riigikorralduse üle uhked olema. Meie saatusekaaslastest oleme suutnud kõige suuremad sammud
edasi astuda ning samas luua stabiilse ühiskonna.

Poliitiline stabiilsus on väärtus omaette. Just poliitiline stabiilsus ja kaine mõtlemine on olnud meie rahva edu alus. Teistpidist pilti ei ole vaja kaugelt otsida. Meie naaber Läti on viimastel aegadel olnud pidevates sisepoliitilistes võitlustes ja tulemuseks on väga keeruline poliitiline olukord, mille tulemusel kannatavad eelkõige tavalised läti inimesed. Samas ei tohi poliitiline stabiilsus muutuda stagnatsiooniks ja seetõttu peabki ühiskonna käima pidev debatt ka valimiste vahelisel ajal. Kuidas edasi minna.

President Ilvese tagasivalimist ei saa mingi juhul käsitleda stagnatsioonina, kuna ta on suutnud väga hästi sõnastada meie rahva järgmise viie aasta eesmärgi. Juba selle aasta vabariigi aastapäeva ütles president Ilves, et esimesed 20 aastat on eesti rahvas teinud tohutut tööd riigi ülesehitamiseks ja vabaduse kindlustamiseks, seda eelkõige rahvusvahelisel tasandil. Täna oleme me üks kõige integreeritum riik Põhjalas, kuuludes NATOsse, Euroopa Liitu, eurotsooni ning kõikidesse teistesse Lääne-demokraatia väärtusi kandvatesse rahvusvahelistesse
organisatsioonidesse, et kindlustada oma vabadus ja iseseisvus. Selle nimel oleme pidanud tooma palju ohvreid ja teinud palju tööd. Ja seda ei ole teinud poliitikud vaid kogu eesti rahvas.

Ilvese sõnul on aeg tegeleda iseendaga. Eestiga ja selle rahvaga, kes siin elab. Ma olen selle visiooniga sajaprotsendiliselt nõus. Meil on palju probleeme, mille lahendamine ei tule kuskilt mujalt, vaid me peame need ise lahendama. Iga eesti inimene on väärt riiklikku pingutust. Nii on president Ilves toonud välja meie noorte meeste varase suremise, mille tulemusena jäävad sündimata tuhanded lapsed, isaliku hooleta sajad lapsed ning vallaliseks mitmed naised. Ilves on suutnud pöörata tähelepanu asjadele, millele me ise igapäevaselt ei pruugi tulla: on need siis pereväärtused või sirgeselgsus välispoliitikas. Võin kindlalt öelda: saame uhked olla oma riigi ning oma presendi üle.

Poliitilised mängud on meediale alati põnevad. Seekord aga võin rahulikult öelda, et president Ilvese toetamine kolme maailmavaateliselt erineva erakonna poolt näitab, et riigile nii olulise küsimuse otsustamisel poliitilisi mänge ei mängita. Kõik Ilvese esitajad on oma tahtes olnud vabad ja ma loodan, et see näitab meie poliitilise kultuuri küpsust. Küpsust ning stabiilsust, mis on suuremad väärtused, kui me tänasel päeval hinnata oskame.

Kolm unustamatut päeva dalai-laamaga

2011-08-25

Olnud kolm päeva selle imelise inimese kõrval, kütkestab mind kõige enam viis, kuidas ta sõna ja meelt valitseb. Ta räägib kogu aeg justkui samu tõdesid, aga teeb seda loomingulisuse ja värskusega, mis paneb küsima: kust see ometi tuleb? Me läheme kohtumiselt kohtumisele, teemad muutuvad, esitatakse uusi küsimusi, aga tema ei väsi.

Tal jätkub tähelepanu austajate hulkadele, ta peatub, tervitab, lehvitab, sest tema pilku ja puudutust janunetakse. Samal ajal ei kaota ta kontrolli iseenda ega aja üle, sest kohtumiste graafikust ei tohi palju maha jääda ega turvameeskonna tööd liiga keeruliseks teha. Ta on lahe ja muhe. Tunnistab saatjatele, et mõnikord tuleb tal endalgi rahvasummaga hakkama saamiseks küünarnukid appi võtta. Suure kaastundega, mõistagi!

Mõni sõnum jääb sõelale. Kõigepealt seesmine rahu: kaotanud noore rahvajuhina vabaduse ja oma riigi, kuulnud 50 aastat halbu uudiseid Tiibetist, on ometi tähtis säilitada rahuseisund. Teisiti ei saagi, sest kui emotsioonid pimestavad, pole võimalik ratsionaalselt ega sihipäraselt tegutseda. Kui oled rahulik ja õnnelik isegi raskes olukorras, suudad selle lahendada. Vajame kannatust ja kaastunnet, seevastu läbematus ja viha hävitavad meid.

Korduvalt rõhutab Tema Pühadus väikese rahva ja riigi eeliseid. Suured riigid kipuvad majandussuhteid väärtustele eelistama, sest nii dikteerivad "suured huvid". Väikestel on suurem võimalus väärtused esiplaanile seada. Tiibeti ja Eesti saatuses on puutepunkte, mis tagavad vastastikuse mõistmise.

Ta visiidi toimumine Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva künnisel oli kõnekas. Me täname ülejäänud riike kaks aastakümmet tagasi meile osutatud toetuse eest. Aga kuidas sobib see kokku möödahiilimisega Tiibeti küsimusest? Siiski, ma ei kurda, seda hiilimist küll oli, kuid mitte liiga palju. Summa summarum oli Eesti riigitegelaste valmisolek dalai-laamale tere öelda ja sümboolsetki toetust jagada päris tähelepanuväärne.

Kahtlejatele ja puna-Hiina kummardajatele ütleksin: kuulakem dalai-laama sõnumeid hoolega! Need on humanistlikud ja hästi argumenteeritud. Kui nendega jõuga võitlema hakata, naeruvääristab see võitlejat ennast. Majandussanktsioonidega ei saa kehtestada tõde ega nõuda armastust. Hiina tahab küll olla maailma suurvõim, aga midagi jääb alati puudu. Nagu dalai-laama ütles, on see austus. Ja jõu või hirmutamise abil austust ei pälvita. Isegi kui keegi sanktsioone kartes loobub dalai-laamaga kohtumast, ei tekita see ju austust, vaid hoopis midagi muud.

Lõppenud visiidist võib esile tuua hulga tabavaid mõttekäike ja seda kõige erinevamates valdkondades ajaloost ja poliitikast kuni tänapäeva teaduseni. Majanduskriisi seletas ta ülemäärase ahnuse ja suurkompaniide tegevuse vähese läbipaistvusega. Ajakirjanikele aga ütles pressikonverentsi sisse juhatades, et teil peab olema hästi pikk nina, umbes nagu elevandil, et suudaksite kõik varjatud halvad asjad välja nuuskida. Ta ütles koguni, et kaks sellist nina on vaja, teine olgu kukla taga!

Paistab, et Eesti ühiskond on dalai-laama sõnumite vastuvõtmiseks rohkem valmis kui kunagi varem. Järelikult me vajamegi avatust ja sisemisi väärtusi.

Jaga mõtteid dalai-laama sõnumist ja Tiibetist SIIN

Milliseid erakondi vajab Eesti

2011-08-25

Jäiga võimuvertikaaliga erakonnad, mis elavad ustavuses partei juhtidele ja partei muutlikule kursile, on aja ära elanud.

Erakonna loomine on Eestis siiani käinud ühe malli järgi: rühm aktiviste mõtleb välja nime, kopeerib kusagilt põhikirja aluse, korjab piisava hulga allkirju, korraldab asutava ürituse ning registreerib erakonna.

Tulevad juhatus, volikogu ja suurkogud (kongressid), aukohus ja toimkonnad, erakonnasisene suhtluskeskkond, subkultuur, omad tavad ja suhtlusringid.
Paraku ei jää tulemata intriigid ja tülidki, nagu need kuuluvad igasuguse organisatsiooni juurde.

Minu arvates hakkasid sajandivahetuse paiku üha olulisemaks muutuma mitte maailmavaated ja aated, vaid turustusoskused. Alates Res Publica tulekust polnud selles töös enam piire: selgus, et müüa võib kõike ja pole tähtis, millise hinnaga!

Algas spindoctorite ja kampaaniamänedžeride kuldaeg. Sulastest ja abilistest said peremehed ja jumalad.
Nüüd on tegelikult kõik kampaaniajuhtimise oskusteabele keskendunud erakonnad sisekriisis.

Kõige silmanähtavamalt IRL, sest siit on välja lastud erakonna liikmetest hoovav siseenergia ehk organisatsiooni kooshoidvad usaldussidemed ning inimeste siiras huvi oma aadet edendada.

Tühja kesta püütakse püsti hoida, kuid see kõik on kui udupaberist tuulelohe, millele on suure draakoni nägu pähe joonistatud.

Inimene ootab organisatsioonilt, et see annab talle mingeid uusi võimalusi ennast teostada ja oma mõtteid kellegagi jagada, olla nende inimeste ringis, kes saavad maailma asjadest sarnaselt aru ning valutavad südant oma ühiskonna ja kodumaa pärast.

Antagu andeks pateetika, kuid nii see ju ongi! Inimesed tahavad olla organisatsioonis, kus neist lugu peetakse ning kus tegutsevad ja annavad organisatsioonile näo arvamusliidrid, kellest inimene ise ka lugu peab.

Vabatahtlike organisatsiooni, kodanikuühenduse (milleks ju erakond ongi!) jõud tuleb sellest, kui selle liikmed tahavad oma ühendusele midagi anda - oma mõtteid, aega, tööd, kui võimalik, ka raha - ja vastu tahavad vaid seda, et organisatsiooni eesmärgid oleksid võimalikult hästi täidetud.

Selline organisatsioon eeldab isetust, teatud ennastsalgavust, koostöö- ja kompromisside otsimise oskust.

Erakond on demokraatliku riigikorralduse paratamatu kaasnähtus, sest mingil moel peavad kodanike maailmavaatelised tõekspidamised väljenduma, kuidagi tuleb korraldada valimisi võimuorganeisse. Erakonnad on kultuuriliselt lahutamatu osa rahvuslikust haldussuutlikkusest, erakondade ülesehitus ja juhtimistavad lähtuvad ühiskonnas valitsevatest haldusmustritest ja kujutlustest, kuidas asjad peaksid olema organiseeritud.

Enim kohtab igasuguseid hierahilisi struktuure ülevalt alla juhtimise ja alt üles aruandlusega. Samast mallist lähtudes on üles ehitatud ka paljud MTÜ-d ja erakonnad.

Aga inimeste maailm liigub võrgustikulise suhtlemise ja vabaduste-kohustuste parema tasakaalu suunas. Jäiga võimuvertikaaliga erakonnad, mis elavad ustavuses partei juhtidele ja partei muutlikule kursile, on aja ära elanud. Tänapäeva maailm - seda enam tulevane - soosib avatust, paindlikkust, võimalikult paljude inimeste osalemist kõigi tasandite otsustustes.

Nüüdisaegset erakonda tuleks käsitada vabaühenduslike võrgustike poliitilise väljundina. Inimesed, kellel on huvi aktiivsemalt osaleda kogukonna või ühiskonna elus, realiseerivad end kõigepealt mitmesuguste sõltumatute vabaühenduste kaudu.

Need ei pea olema mitte ainult n-ö koristustalgud või protestiliikumised, need võivad olla ka mälumänguklubid või teatud maailmavaate edendamise rahvaülikoolid.
Avalikud teenistujad olgu parteitud

MTÜ-d võivad moodustada mingi üleriigilise liidu, konföderatsiooni, mis siis võib otsustada luua erakonna. Erakonda võivad siis astuda selle liidu MTÜ-de liikmed igaüks oma avalduse alusel.

Selline erakond võidakse ka luua iga kord enne riigikogu või europarlamendi valimisi uuesti.

Veel üks mõte. Mõneks ajaks tuleks välistada avalike teenistujate kuulumine erakondadesse. Jah, see pole just väga arenenud demokraatia tunnus, kuid tuleks rakendada, kuni ühiskond poliitilise korruptsiooni haigusest terveneb.

Kasuahneid tegelasi huvitab erakonnas ju just avaliku teenistuse kohtade ülevõtmisest saadav tulu. Meie ametnikud peavad kogu aeg kõõritama «ülespoole», et pälvida sealt heakskiitu või halvakspanu.

Kõrgem ülemus omakorda kardab mõnda poliitilise tagatoa ametisse pandud satraapi. Maksma hakkaks taas kompetentsus ja oma haldusalaga hakkama saamine.
Väikesele riigile on avatus ja väärtustepõhised kokkulepped ellujäämise küsimused. Sellepärast peame kõigepealt ise, oma riigi sees kõrgelt väärtustama avatust ja vaba mõtet ning võimalikult suure osa ühiskonna kaasamist.

Otsustus- ja haldusprotsessid peavad olema nii läbipaistvad kui võimalik, sest tagatoastumisel on väike riik kerge saak igasugustele pahatahtlikele ülevõtjatele. Erakonnad peavad andma eeskuju ja nende käes on võti ka olukorra muutmiseks.

Valitsuse kriisikomisjon harjutas keemia-, kiirgus- ja terrorismiohu korral tegutsemist

2011-08-25

Valitsuse kriisikomisjoni esimehe, siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel said Eesti operatiivteenistused mais toimunud rahvusvahelisel suurõppusel olulise kogemuse võrra rikkamaks. Nüüd mängis samalaadsed olukorrad läbi ka valitsuse kriisikomisjon, kes peab taolise stsenaariumiga juhtumite puhul tagama ametkondade vahelise sujuva koostöö. „Kriisikomisjon on see, kes peab jagama ressursse eri ametkondade vahel, et kriisi lahendamisel ei saaks takistuseks ametkondade piirid või bürokraatlik suhtlus,“ lausus Vaher.

Eesti taasiseseisvumisaja suurim rahvusvaheline kriisireguleerimisõppus EU CREMEX 2011 toimus Tartus ja Tallinnas 16.-19. mail. 2600 osalejaga suurõppuse videot saab vaadata aadressil http://www.siseministeerium.ee/cremexvideo.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Eestis kõrgetasemeline tuumaenergiakonverents, mistõttu tõsteti riigis oluliselt julgeolekutaset ja kutsuti appi välispartnereid. Samal ajal leidis Tartus aset mitu kiirgus- ja keemiaõnnetust: ohtlikest ainetest tuli puhastada nii kannatanud kui päästjad ning ümberkaudsete inimeste säästmiseks tuli läbi viia massievakuatsioon. Tallinnas maandus stsenaariumi järgi lennuk terroristidega, kes ähvardasid kasutada radioaktiivset ainet laiali paiskavat pommi. Lennujaamas tuli seetõttu arvestada keemia- ja kiirgusohuga ning kaitsepolitseinikel lahendada pantvangiolukord.

Siseministeerium korraldab üleriigilist kriisireguleerimise õppust iga nelja aasta tagant. Seekordne õppus oli ühtlasi ka Euroopa Liidu koostööõppus, mille läbiviimist toetas liit elanikkonnakaitse mehhanismi finantsinstrumendi kaudu.

Allikas: Siseministeerium

IRL Noored: koolide pingeritta seadmine tuleks lõpetada

2011-08-25

IRL-i Noorte esimehe Maria Kasepalu sõnul tuleks koolide riigieksamite tulemuste põhjal pingeritta seadmine lõpetada, kuna see ei anna objektiivset ülevaadet õpilaste võimekusest ja võib kahjustada hariduse kvaliteeti.

„Riigieksamite tulemuste pingerea alusel saame koolides õppivate ja õpetavate inimeste võimekusest küllaltki kaheldava ülevaate. Tänasel kujul riigieksamid näitavad väga väikest osa inimese võimekusest - enamasti annavad need tagasisidet ainekavas määratud teadmiste omandamise ehk mälu kohta. Heal juhul hinnatakse nende teadmiste kasutamist mõnes uues olukorras ja ehk mõnel üksikul juhul ka probleemidele loovalt lahenduste leidmist," leidis Kasepalu.

Kasepalu sõnul ei ole pingerea põhjal võimalik leida vastust küsimusele, mida paljud õpilased ning lapsevanemad nendest tabelitest leida püüavad. „Antud tulemused ei näita, et missuguse keskkooli lõpetanud noored tulevikus kõige edukamad on. Riigieksamid ei anna tagasisidet enamikele andekuse omadustele, mis on tegelikud eeldused väljapaistvate tulemuste saavutamiseks," sõnas Kasepalu.

„Kui mõnda olulist eeldust, näiteks loomingulist mõtlemist saab veel vähesel määral eksamites rakendada, siis mitmeid teisi edukuse eelduseid, näiteks sotsiaalset ega ka emotsionaalset intelligentsust tänaste eksamite juures pole õpilasel üldse vaja kasutada."

Kasepalu hinnangul ei ole riigieksamite tulemuste alusel koolide pingeritta seadmisel selget eesmärki ja see võib olla suisa kahjulik.

„Eksamitulemuste põhjal moodustatud pingerea kaudu võib jääda koolipersonalile mulje, et ühiskond väärtustab keskkoolide puhul vaid õpilaste riigieksamite tulemusi. Sellega kaasneb koolide juhtkondadele ning õpetajatele surve seada kooli tegevuse peamine fookus noorte arengult üksnes heade eksamitulemuste saavutamisele," rääkis Kasepalu.

Sellised olukorrad on tema sõnul toonud endaga kaasa eriti häbiväärseid juhtumeid, kus õpilasi survestatakse kooli keskmise tulemuse kõrgel hoidmise nimel näiteks mõnda eksamit mitte sooritama.

Laar tänas Taanit õhuturbe eest

2011-08-24

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Kopenhaagenis oma Taani kolleegi Gitte Lillelund Bechiga ning tänas teda Taani senise panustamise eest Balti riikide õhuturbesse.

„Väikeste riikidena ei suuda Eesti, Läti ja Leedu nähtavas tulevikus välja arendada omaenda hävituslennukite võimet, mistõttu oleme tänulikud NATO liitlastele, sealhulgas Taanile seni osutatud õhuturbe eest," ütles kaitseminister Laar.

Kaitseministrid kinnitasid kohtumisel ühist valmisolekut otsida võimalusi Eesti ja Taani tihedamaks koostööks, et selle kaudu parandada riikide kaitsevõimekust ning tugevdada NATO valmisolekut vastata liitlaste ees seisvateks väljakutseteks.

Kaitseministrid arutasid ka küberkaitse-alast koostööd ning olukorda Liibüas ja Afganistanis.
Täna õhtul esineb kaitseminister Laar ka kõnega Taani Välispoliitika Seltsi seminaril, millega tähistatakse 20 aasta möödumist diplomaatiliste suhete taastamisest Balti riikide ja Taani vahel.

Laar: Jeltsinile tuleks püstitada monument

2011-08-24

IRLi esimees Mart Laar ütles täna Kopenhagenis toimunud seminaril, et Boriss Jeltsinile tuleks püstitada monument panuse eest Balti riikide iseseisvuse taastamisse.

"Kõik kolm rahvast pingutasid oma vabaduse nimel, kuid rahvusvahelise toetuseta ja Boriss Jeltsini mõistmiseta oleks see jäänud ilmselt saavutamata," lausus Laar.

IRLi esimehe sõnul on Balti riikide omavaheline koostöö praeguseks kasvanud tugevamaks kui see kunagi varem on olnud ning ta näeb selle tulevikku suuremas seotuses Põhjamaadega.

Laar kõneles Taani Välispoliitika Seltsi seminaril, millega tähistati 20 aasta möödumist Balti riikide ja Taani diplomaatiliste suhete taastamisest.

Lisaks Laarile arutlesid seminaril ka Taani endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen, Läti endine välisminister Nils Muiznieks, ning Leedu ajalooprofessor Egidijus Aleksandravicius.

Laar: hirm ei tohi meid muuta jõuetuks

2011-08-24

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul peetud kõnes, et ajalugu on meile õpetanud, et me ei tohi hirmudele vaatamata alla anda.

"Eesti peab elama hirmuta, ajalugu näitab, et me peame julgema elada, hoidma rahvana oma selja sirge," lausus Laar.

Ta ütles, et me peame oma igapäevast elu elades tegutsema nii, et meie üle saaksid olla uhked meie lapsed ja ka meie esivanemad võiksid tunda meie tegude peale vaadates rahulolu.

"Eesti on vaba tänu meie enda otsustele ja tegudele, me peame ka täna julgema enda eest seista ja teha tulevikku kujundavaid otsuseid," sõnas Laar.

Vabaduse väljakul toimunud kõnekoosolekuga meenutati, et 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop alla vastastikuse mittekallaletungilepingu. Dokumendi salaprotokolliga jagasid osapooled omavahel ära Euroopa. Eesti läks sellega NSVL-i mõjusfääri.

Lisaks Mart Laarile rääkisid täna Vabadussõja võidusamba juures ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

Intervjuu: Tunne Kelam: kõndisime 20. augustil nagu noateral

2011-08-23

Haapsalus Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva tähistamisel osalenud Tunne Kelam meenutab toonaseid sündmusi ja ütleb, et meie iseseisvus ei ole meile automaatselt antud, see on suur võit, õieti kingitus.

Eesti taasiseseisvumist kujutatakse väga lihtsustatult, kui öeldakse, et me laulsime ennast vabaks. Nõnda ütles taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendatud kirikukonverentsil „Laul ja vabadus" ettekande pidanud Tunne Kelam.

„Kõik ei pidanud nii minema," meenutas Euroopa Parlamendi liige, aga 20 aastat tagasi Eesti Komiteed juhtinud Kelam. „See, mis juhtus, oli vastu ajaloo loogikat."

Sedasama mõtet kordas laupäeva õhtul Haapsalu toomkirikus linastunud Jaan Kolbergi vastses filmis „Kaks päeva augustis" Marju Lauristin. Ta ütleb filmis, et lauldi küll, aga vabaks saamise nimel tehti ennekõike väga palju tööd-analüüse j ms.

Tunne Kelami sõnul pidanuks 20. augusti lahendus Eestile tulema sootuks teine: kodakondsuse nullvariant ja hääleõiguse andmine kõigile Eesti NSV kodanikele.

„Kõndisime 20. augustil nagu noateral," ütles Kelam.

Õhus oli pinev ootus ja surve, et Ülemnõukogu kuulutaks välja Eesti iseseisvuse. Et Eesti Komitee oli resoluutselt selle vastu, süüdistati teda jonniajamises ja tähenärimises. Kardeti, et Eesti Komitee ajab õigusliku järjepidevuse nõudmisega pilli lõhki ja soodne võimalus Nõukogude Liidust vabaks saada libiseb käest.

Siiani on raske seletada, milles oli asi, tunnistas Kelam.

Kui asjad läinuksid nii, nagu tahtis Rahvarinne, oleksime praegu Eestis vähemuses nagu tiibetlased Tiibetis. Kodakondsuse nullvariandi puhul võinuksime olla Moldova-sugune riik.

Kodakondsuse nullvariandi puhul moodustaksid Moskva-meelsed riigikogus kolmandiku ja nendega olnuks võimatu liituda Euroopa Liiduga.

„Oleksime olnud vormiliselt iseseisev, aga Moskva mõju all," sõnas Kelam. „Rahvusriigist poleks juttugi olnud."

Kelam lisas, et 20. augusti öösel selgus, kui vähe teadsid tollased Ülemnõukogu liikmed, mida tähendab iseseisvus.

„Ajalugu on näidanud, et kõike on võimalik saavutada ja kõike on võimalik kaotada," tõdes Kelam. „Miski ei ole ka tänapäeval iseenesest tagatud."

Kuidas suutsite 20. augustil oma põhimõtete juurde jääda, kuigi surve iseseisvuse väljakuulutamiseks oli väga tugev ja Eesti Komiteed süüdistati pilli lõhkiajamises? Millest kinni hoidsite?

Põhimõtetest, mis olid välja töötatud. Midagi polnud kõhelda, oli tarvis pingutada. Kriis, ootamatu võimalus, et kõik võib hullemaks minna, mõjus kõigile kasulikult, tegi kõiki paindlikumaks. Kui me Ülemnõukogusse saabusime, võeti meid hästi vastu, ma ütleksin, et kergendustundega.

Oluline osa oli Arnold Rüütlil, kes oli teatanud, et Eesti Kongressita ei tehta mingit otsust.

Esimene dokument, mis meile 20. augusti keskpäeval esitati, näitas, et Ülemnõukogu kuulutab ennast Asutavaks Koguks ja kuulutab üleminekuperioodi lõppenuks, kuigi Nõukogude väed olid veel sees. Kodakondsusest polnud seal juttugi.

Et me ei saanud sellega nõustuda, hakati otsima kompromissi. Seda pakkusid Ülemnõukogu poolt Liia Hänni ja Marju Lauristin. Hakati välja töötama uut dokumenti rahvusriigi ehk Eesti Kongressi põhimõtete alusel.

Kompromiss oli selles, et vormiliselt tegi iseseisvuse taastamise otsuse Ülemnõukogu, aga ta tegi seda Eesti kodanike valitud ajutise parlamendi - Eesti Kongressi-põhimõtete alusel. See oli ka rahvuslik kompromiss, hea ja tervitatav.

Lõpuks oli kõige raskem leida aseainet sellele, mida rahvas kõige rohkem ootas - et me kuulutame välja Eesti iseseisvuse. See kõlas ju uhkelt ja seda rahvas loomulikult tahtis.

Mis on aga nende valikute taga: kas kergem ja uhkem iseseisvuse väljakuulutamine või keerulisem tee, selle seletamisega on veel tänapäevalgi tükk tegemist.

Pärastlõunal leidsimegi lahenduse: Ülemnõukogu taaskinnitab Eesti Vabariigi iseseisvust.

Kas midagi jäi tolle päeva kompromissist kripeldama?

See oli parim, mis neis oludes võis saavutada, sest olime ju vähemuses, aga enamus tuli kaasa. Huvitav oli vaadata, kuidas Rahvarinde liikmed Rein Veidemann ja Heinz Valk väga emotsionaalselt tahtsid iseseisvust välja kuulutada. Oma kõnedega Ülemnõukogus tõusid nad sellega aina kõrgemale ja kõrgemale, et nii tuleb ikka teha. Siis tuli see teema nagu lõoke potsti! maha ja nad tunnistasid: tahaksime küll teisiti, aga et kompromiss on saavutatud, toetame seda.

Kõige ilmekam tollest hääletusest oli vahe Marju Lauristini ja Edgar Savisaare käitumise vahel. Savisaar ei olnud nende dokumentide arutelu juures, kuigi ta tuli 19. augusti õhtul välismaalt tagasi.

Ülemnõukogu saalis tuli Savisaar arutelu lõpus hääletama, istus üksi peaministri loožis ukse pool. Pärast hääletamist läksime akna poole, kus oli Arnold Rüütel. Toodi pudel sampust, kõik õnnitlesid üksteist. Savisaar jäigi üksi omaette istuma, keegi ei läinud tema juurde ja tema ei läinud teiste j uurde.

Oli selge, et see otsus ei olnud talle meeltmööda. Ta ütles juba samal päeval Marju Lauristinile: oled mind reetnud ja meie teed lähevad nüüd lahku. Sest kodakondsuse nullvariant oli saanud hoobi.

Kuidas kommenteerite oma erakonna, IRLi praegusi sisepingeid?

See on tüüpiline nähtus kõigile erakondadele, kui kaks jõudu on kokku läinud. Eks ta mõnel määral ole ebameeldiv üllatus, aga sellel ei ole ideoloogilist alust. See on pigem stiiliküsimus, kuidas poliitikat teha: kas teha lühema perspektiiviga poliitikat? Kas loota poliitika tegemisel tehnilistele või organisatsioonilistele vahenditele?

Minule istub traditsiooniline poliitika. Kui minult valimistel küsitakse, mida ma luban, siis vastan, et ma ei ole jõuluvana, ma ei ole kingituste tooja. Ma võin lubada ausust, usaldusväärsust ja järjepidevust. See on poliitiku võimuses. Poliitika ei ole selleks, et inimestele kingitusi tuua või erisoodustusi anda.

Samuti ei saa teha poliitikat poliit-tehnoloogiaga, st reklaamiga, ajupesuga või üldiste märksõnade ülestõstmisega. See võib toimida vaid üks-kaks korda.

Nii et olete ikkagi kriitiline IRLi suhtes?

Loomulikult, aga see ei ole ainult IRLi küsimus. Sama kehtib kõigi suuremate poliitiliste erakondade kohta-selle pärast, et valimistest võidavad ainult reklaamiagentuurid.

Kummale presidendikandidaadile pöialt hoiate, kas Ilvesele või Tarandile?

Siin ei ole mingit tõsist valikut. Kandidaat, kes tahab olla tõsiseltvõetav, ei saa sooritada selliseid hüppeid. See on usaldusväärsuse küsimus.

Indrek Tarandil on palju häid omadusi, aga selline improviseerimine õõnestab tema usaldusväärsust ja tuleb talle endale kahjuks. Minule ei ole selline asi tõsiseltvõetav.

Kui kindel on meie iseseisvus praeguses turbulentses maailmas? Millest peaksime kõige kõvemini kinni hoidma?

Sellest, kui väärtuslik on iseseisvus, et see ei ole meile automaatselt antud, vaid et see on suurvõit, õieti kingitus.

Me ei saa kunagi lubada heaoluühiskonna mentaliteeti, et tavakodanik teeb, mida tahab, ja poliitikud hoolitsevad riigi eest. Eesti tutvustamine on alles pooleli. Meid tuntakse, aga ei tunta ka.

Meie julgeoleku ja tuleviku peamine tagatis on, et meid hästi tuntakse, teatakse meie tausta ja teatakse meid heast küljest - kui häid ja usaldusväärseid partnereid ja sõpru. Selliseid partnereid ollakse valmis hädaolukorras ka kaitsma.

Keegi ei tea, millised hädaohud meid ees ootavad, sest maailm on nii muutuv, uued jõud on esile kerkimas. Ei saa öelda, et ees on pilvitu lend õnneliku tuleviku poole.

Et meid on nii vähe, on iga kodaniku ülesanne olla oma riigi suursaadik ja esindaja. Meil on Maardus üks tuttav venelanna. Kui ta läks Egiptusesse turismireisile, võttis ta endastmõistetavalt kaasa Eesti lipu, pani selle oma hotellituppa üles. Et teataks - ma olen Eestist.

Laar: Poola on Eesti kindel liitlane

2011-08-23

Kaitseminister Mart Laar ütles täna pärast kohtumist Poola asekaitseministri Zbigniew Włosowicziga, et Poola on Eestile väga hea liitlane.

„On hea teada, et Eestist peetakse Poolas lugu ning meid võetakse reaalse partnerina," ütles kaitseminister.

Laari hinnangul on Poola panus NATO kaitseplaanide koostamisse ja konkreetses tegevuses, näiteks õhuturbe alal, tõeliselt suur.

Mart Laar rääkis asekaitseminister Włosowicziga ka Poola kavadest Euroopa Liidu eesistumise ajal ning Eesti ja Poola vahelistest koostöövõimalustest.

Eesti kaitseministri ja Poola asekaitseministri kohtumisel olid lisaks Balti riikide õhuturbe kõne all ka küberkaitse, ühisõppused, Balti Kaitsekolledži tulevik ning NATO käimasolevate operatsioonidega seotud küsimused.

Kelam: oleme poolel teel teadvustamaks kommunistlike režiimide kuritegusid

2011-08-22

Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami (IRL) sõnul oleme alles poolel teel teadvustamaks oma partneritele Euroopas ja mujal maailmas kommunistlike režiimide kuritegusid ja nende tekitatud hävitustööd.

Kelami sõnul kogunetakse homme 25. korda Hirveparki, kust 23. augustil 1987 sai esimese avaliku poliitilise meeleavalduse näol alguse okupeeritud Eesti areng tõe ja vabaduse suunas.

„Vaatamata Eesti ning paljude Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vabanemisele totalitaarsete kommunistlike režiimide ahistusest 1989-1991 on meil vaja teha veel kõvasti tööd, teadvustamaks oma partnereid üle maailma nende režiimide kuritegudest ja tekitatud hävitustööst," sõnas Kelam.

„Euroopa Parlamendi resolutsioon „Euroopa südametunnistus ja totalitarism" kutsub kõiki Euroopa Liidu valitsusi tähistama 23. augusti natsismi- ja kommunismiohvrite ühise mälestuspäevana. Eesti Riigikogu ja valitsus võtsid juunis 2009 esimesena vastu otsused selle resolutsiooni täitmiseks. Tehes seda tänavu kolmandat korda usume, et lisaks Balti riikidele, Rootsile ja Ungarile järgnevad selle päeva tähistamisel peatselt ka kõik ülejäänud EL liikmesriigid, kaasa arvatud meie põhjanaaber Soome," rääkis Kelam.

Traditsiooniline Hirvepargi kõnekoosolek toimub 23. augustil uues formaadis, seekord kahes osas. Lisaks tavapärasele kõnedele Hirvepargis algusega kell 15.30, toimuvad kell 18.00 kõned ka Vabaduse väljakul. Teiste seas peavad Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva meenutamiseks kõnesid kaitseminister Mart Laar, europarlamendi saadik Tunne Kelam ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Kakskümmend aastat hiljem

2011-08-19

Olen korduvalt rõhutanud: meil on uuemas ajaloos olnud palju õnne - me saime oma vabaduse tagasi palju valutumalt, kui oskasime loota ka kõige julgemates unistustes. Meil ei tulnud võidelda uues vabadussõjas ega valada veel kord eesti meeste verd. Tagantjärele näib kõik just nagu enesestmõistetav, ent meie saatus oli mitmel hetkel noateral. Meie endi osa - meie laulev revolutsioon - oli kindlasti väga oluline, aga veelgi olulisemad olid ilmselt meist vähesõltunud tegurid, Nõukogude impeeriumi sisemine väsimine esmajoones. Lääne demokraatliku poliitika toetus oli väga kõhklev - meid hoiatati: ärge ilma asjata kõigutage paati. Tasakaal ja rahu üle kõige!

Erakordselt oluline on, et meil õnnestus taastada seaduslik riigivõim kogu aeg õiguslikult eksisteerinud Eesti Vabariigis. Me ei teinud seda rumalust, et kuulutada end Nõukogude Liidust eraldunud „endiseks liiduvabariigiks", mis siiamaani oleks Kremlile äärmiselt mokka mööda kõigi sellest tulenevate praktiliste järelmitega.

Üle igasuguste ootuste on ka meie kiire lõimumine Läände, NATO-liikmelisuse tõttu järsult tugevnenud julgeolekutunne ning Euroopa Liidust tulenenud kiire majandusliku heaolu tõus. Kuid kindlasti ei osanud enamik meist kaks aastakümmet tagasi näha vabaduse ja turumajanduse võimalikke varjukülgi. Nüüd oleme nendega tutvust teinud ja äsja kuulnud ka Dalai-laama meeldetuletust: raha ja väline võim ei too veel kaugeltki õnne.

Ma ei tea, missugust Eestit peavad silmas meie tänased noored. Tean, et paljud kehitavad tänase kodumaa peale õlgu ja otsivad paremat mujalt. Mõned ajutiselt, teised igavesti. Selle asemel, et üheskoos ja ise Eesti paremaks muuta. Paljud arvavad, et keegi teine peab neile Eesti elamiskõlbuliseks muutma, küll siis ehk tuleks ka tagasi. Kes peaks olema see „keegi teine"?

Ma olen viimase kolme aasta jooksul näinud ainult üht juhtumit, mil noor neiu loovutas linnaliini bussis oma istekoha sisenenud vanurile. Muidu näen algpeatuses pensionäride ja noorte võidujooksu vabadele kohtadele. See kõik meenutab loomakarja laudauksel. Ometi on tegemist meie vanavanemate ja lapselastega. Kas see nähtus ei ole mitte jäämäe veepealne osa, mis jutustab üsna hirmsat lugu meie sisemisest arengust - just vastupidises suunas sellele, millele kutsus üles Tiibeti vaimne juht.

Mis tähtsust on meie haridusreformidel ja sõnadel konkurentsivõimest, kui meil kasvavad robotid, kelle jaoks ülim väärtus on vaid kehalisel naudingul? Konkurentsivõime mille jaoks, kelle nimel, liikumisel kuhu? Aga ma olen näinud ka teistsuguseid noori, harvem.

Muidugi pole siin jutt mingist erilisest Eesti arenguteest, vaid kahjuks kogu õhtumaa allakäigust. Poliitiline korrektsus ei luba nimetada asju õigete nimedega, aga õhtumaa on juba tugevasti alla käinud. Ja kõige hullem - ta ise ei näe seda.

Kuigi meie olukord on äärmiselt kahetsusväärne, on see siiski palju talutavam kui kunagine vabaduse puudumine ja terror. Kakskümmend aastat tagasi lootsid paljud hoopis vähemat, aga samas sisult paremat. Oleme jõudnud hoopis vastupidisele ja vastuolulisele tulemusele. Välispidises oleme saavutanud loodetust rohkem, sisus aga tunduvalt vähem. Olukorda paremaks muuta saame ainult meie ise, mitte keegi teine.

Mart Laar kirjutas Dalai Laamale raamatu

2011-08-19

Dalai Laama lahkus Eestist kaasas kadunud Linnart Mälli ning Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari koostatud käsikiri Eestist ja Tiibetist kommunistliku okupatsiooni all.

Raamatu kirjutamiseks andis Laar lubaduse Dalai Lama eelmise külaskäigu ajal aastal 2001.

"Selle idee käis toona välja Linnart Mäll, sest kuna Eesti ja Tiibet on mõlemad elanud kommunismi ikke all, oleks huvitav seda kogemust võrrelda," lausus Laar.

Ta meenutab, et koostas raamatu kava ning saatis selle Dalai Lamale, kes selle heaks kiitis.

Kokkuleppe kohaselt pidi üks Tiibeti ajaloolastest kirjutama peatüki Tiibetist kommunistide võimu all, kuid ei saanud selle ülesande täitmisega hakkama.

"Otsustasime Mälliga, et ka see osa tuleb meil endil kirjutada - Mäll oli juba suure osa materjalist kokku pannud, kui ta siit ilmast lahkus," ütles Laar.

Sel nädalal toimunud kohtumisel küsis Dalai Lama Mart Laarilt esimese asjana raamatut, Laar täitis kümme aastat tagasi antud lubaduse ja andis külalisele käsikirja üle.

Viimane lubas kirjapandu üle vaadata, kui vaja ka seda täiendada, ning siis otsustada, kuidas sellega edasi tegutseda.

"Mis ta sellega edasi teeb, sõltub temast endast," sõnas IRLi esimees.

Millal peaks maja ära kolima?

2011-08-19

Hoonete lihtne ehitusviis lubas meie esivanematel vajaduse korral palkhoone teise kohta lohistada. Ehitusmaterjal oli nii kallis, säästlik eluviis loomulik paratamatus, nõnda oli iga valmis tahutud palk taaskasutatav väärtus.

Nüüdsel ajalgi on vanade palkhoonete turg täitsa olemas, mõnikord neid isegi varastatakse, lausa väljamaale müümise eesmärgil. Palju harvem kolitakse ümber ka keerulisema konstruktsiooniga hooneid.

Maailmapraktika kohaselt on kolijateks enamasti lihtsalt ilusad ajaloolised majakesed, mille uus omanik tunneb rõõmu igas lauas või kivis peituvast paatinast. See pole odav lõbu, pigem väga kulukas hobi.

Näide Egiptusest

Ka muinsuskaitsjad tunnevad mälestiste ärapäästmist nende kolimise abil.

Tuntuim näide on vaarao Ramses II rajatud Abu Simbeli templid Egiptuses. 3300 aastat vanad templid oleks hävinud Nasseri järve vetesse Aswani paisu ehitamisel. Kaksiktemplite päästmiseks läkitas nii Egiptuse kui Sudaani valitsus abipalveid ja neile tuginedes organiseeris Unesco ühe oma ajaloo suurima rahvusvahelise operatsiooni.

180 meetri kaugusele, ent algsest asukohast kõrgemale püstitati tehismägi, vee tõusu eemalhoidmiseks ehitati ajutine kaitsetamm. Templid lõigati ettevaatlikult tuhandeteks pisikesteks tükkideks, need nummerdati ja laoti uuesti üles. Enne saagimist tuli tükke süstida tugevdava liimiga, et need koos püsiksid.

Selliste kolimisvajaduste edaspidiseks ärahoidmiseks võeti muide vastu Unesco maailmapärandi konventsioon, praegu ei lubataks sellisesse kohta paisu lihtsalt ehitada.

Loodusjõud seda konventsiooni ei loe ja seetõttu on kolimist tulnud hiljemgi arutada. Näiteks on kliima soojenemise tõttu hakanud Altai mägedes sulama umbes 2500 aastat vanad sküütide igikeltsas külmunud hauad.

Selliste näidete tõttu on rahvusvahelises õigusruumis võimalus kultuurimälestist päästa see algsele võimalikult lähedal asuvasse kohta ümberkolimisega.

Erinevus tavapärase majalohistamise ja mälestise kolimise vahel seisneb selles, et esimesel juhul on eesmärgiks materjali või ajaloolise hoone aktiivne taaskasutus sobivamas asukohas, kuid mälestiste puhul on määrav ära hoida vältimatu hukk.

Nii lisandus tänavu Eesti muinsuskaitseseadusesse uus punkt, mis ütleb: «Kinnismälestise võib teisaldada tema algsest asukohast sobivasse asukohta, kui kinnismälestise säilitamine olemasolevas keskkonnas on ohustatud ja sellega tagatakse kinnismälestise säilimine.»

Päris üks ühele ei õnnestu hoone kolimine kunagi, välja arvatud puithoonete paarimeetristel lohistamistel, mis on tulnud ette võtta näiteks tee-ehituse tõttu. Muid õnnelikke näiteid Eestist ei teagi.

Tallinnas sai hiljuti lahti võetud Pärnu mnt 31 vanad puumajad, aga siis mädanesid seisma jäetud palgid ära. Kunagi lubati lahkelt uues kohas kokku panna Uus-Sadamas olnud paekivist ehitis. Olete sellest hiljem midagi kuulnud?

Palju küsimusi

Tartus kavandati Liivi tänava arhiivihoone ja uue anatoomikumi vahele 1990. aastatel Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet ning tänavaäärne vallivahimajake sai tookord kompromissina koost lahti võetud ja uues kohas ülesehitamise ootel Raadile ladustatud, aga mis on sellest saanud edasi?

Uut seadusepunkti ära kasutades arvab nüüd riigikohus, et neile tuleks Tartus Toomemäele uus ja suurem maja ehitada. Kaks ette jäävat vana muinsuskaitse all olevat puumaja sellelsamal Liivi tänaval võiks nende arvates maksumaksja rahaga eest ära kolida.

Tegu pole looduskatastroofiga. Isegi mitte kliima soojenemisega. Muide, riigikohtus töötavad väga targad inimesed ja selle kohtu otsused on oma kaalutletuse sügavuselt ja mitmekesisuselt alati huvitav ning õpetlik lugemismaterjal. Nad kaaluvad alati mitmesuguseid asjaolusid. Proovime samuti laiemalt kaalutleda.

Esiteks tekiks küsimus, kas riigikohtul on üleüldse vaja uut hoonet. Ehk saaks kasutada praegust otstarbekamalt? Võib-olla piisaks mõnest väiksemast juurdeehitisest?

Või saaks võimaliku ruumipuuduse leevenduseks kasutusele võtta uuenduslikumaid töömeetodeid, näiteks kasutada osaliselt kaugtööd? Kas uus, kohtupraktika analüüsi üksus peab tingimata asuma samas hoones - aga sellega põhjendatakse uue hoone ehituse vajadust? Avalik sektor peaks olema ratsionaalsuse ja tagasihoidlikkuse eeskuju ühiskonnas.

Oletame, et ruumipuudus on tööd segavalt väljakannatamatu ning et seda pole võimalik lahendada muul moel kui laienemise abil.

Järgmisena tekiks küsimus, miks on vaja just uut hoonet ehitada, ehk oleks otstarbekas ära kasutada neid hooneid, mis Toomemäel juba olemas. Lossi 36 ja Oru 3 - neid on ju riigikohtule lausa kandikul pakutud.

Tühjaks jäävat on sealkandis veel. Asjaolu, et vahepeal tuleks võib-olla ühest hoonest teise minnes veidi värskes õhus jalutada, on ju pigem tervisele kasulik.

Meenuvad kohe koolimajad (näiteks Tallinnas Reaalkool ja GAG), kus eri õppekorpused asuvad eri hoonetes ja väiksed lapsed on saanud vahepealse väljas liikumisega aastakümneid hakkama.

Eestit kimbutab laiemalt probleem, et just avalik sektor jätab liiga kergesti maha vanad ja väärikad hooned ning tormab uusi ehitama. Selmet kohandada vanu maju uueks kasutuseks või sättida neid senise otstarbe kohaselt mugavamaks! Sealjuures isegi mõtlemata, mis mahajäetud hoonetest edasi saab. Tohutu raiskamine.

Justiitsministeerium on seni olnud eeskujulik vanade kohtuhoonete renoveerimisel, selle asemel et uusi ehitada. Avalik sektor peaks olema keskkonnakaitse, materiaalsete ressursside otstarbeka kasutamise ja ajalooliste väärthoonete sisulise hoidmise eeskuju ühiskonnas.

Äkki hoopis integreerida

Järgnevalt oletame, et kõik teised olemasolevad hooned on leidnud juba korraliku uue kasutuse. Sellisel juhul tekib küsimus, miks tuleks need kaks puithoonet just nimelt teisaldada, miks ei saaks neid senises asukohas integreerida uue riigikohtu hoone ehitusse?

Kunagi planeeriti samasse kohta eesti rahva mälu esindushoonet ja siis kavandati need hooned säilitada ja integreerida.

Muinsuskaitse eesmärk ei ole kunagi tühja hoonet lihtsalt hoidmise pärast hoida, ikka tuleb leida kasutus ja kasutaja. Uue hoonega kokku sätitud uuskasutus vastaks levinud maailmapraktikale, sest sellisel juhul jäävad vanad hooned oma algsesse linnaruumilisse asukohta, need tehakse korda ja võetakse ühtlasi kasutusele.

Riigikohtu ruumikasutus ei ole ülemäära pretensioonikas, erinevalt näiteks ujulast või haiglast, seega saaksime esteetiliselt nauditava, ratsionaalse ning ajaloolisi hooneid tulevastele põlvedele ilma vahepealse vandalismita säilitava kompleksi. Lastele jääks alles võimalus «uued» osad soovi korral taas eemaldada.

Avalik sektor peaks olema ühiskonnas eeskujuks, kuidas on võimalik loovalt vanu hooneid taaskasutada, mitte neid uisapäisa eest ära koristada. Avalik diskussioon nendes küsimustes ning avaliku sektori eeskuju arendaks tänuväärselt edasi üldist ratsionaalset ja talupojatarkust hindavat ehituskäitumist.

Odavam elektri hind vähendaks võrgutasusid

2011-08-19

Hästi toimiva majanduse üks alustaladest on riigi energiajulgeoleku tagamine. Energeetikaettevõtted on saanud julgust kohaliku majanduskliima paranemisest ning on alustanud uute energiaprojektide väljatöötamise ja realiseerimisega. Riiklikult tähtis energiajulgeolekut oluliselt suurendav samm on olnud ka majandusministri poolt käesoleval aastal allkirjastatud leping uue põlevkivielektrijaama rajamiseks, kus esimene 300MW plokk valmib 2015.a. lõpuks. Eesti Energia ja CNIM Grupp on alustanud Iru elektrijaama juurde jäätmeenergiaploki ehitamist, mis alustab tööd 2013.aastal . Väljatöötamisel on tipukoormuse katmise projekt pump-hüdroakumulatsioonijaama abil.

Eeltoodust näeme, et Eesti majandusele strateegiliselt tähtsa energiajulgeoleku kindlustamiseks on pööratud suurt tähelepanu ja jõutud tegudeni. Täna võib elektritarbija varustuskindluse osas julgemalt tulevikku vaadata, sest Eesti energiajulgeolekut tagavad ka praegu ja tulevikus kodumaisest põlevkivielektrijaamast toodetav elekter ja põlevkiviõli.

Akadeemik Mihkel Veiderma sõnul on Eesti suuri saavutusi põlevkivienergeetika teaduslikul viljelemisel ja kauaaegseid põlevkivienergeetikaalaseid kogemusi tunnustanud ka Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjon. Komisjon on leidnud, et põlevkivil on suur tähtsus tuleviku energiaressursina ja on soovitanud põlevkivi omavatel riikidel uurida ja arvestada põlevkivienergeetika kasutuselevõttu Eesti kogemuse alusel. Oluline on seejuures teadmine, et põlevkivi ratsionaalsel põletamisel eraldub CO2 oluliselt vähem kui kivisöe puhul.

Elektrienergia tootmise ja tarbimise struktuur ja dünaamika on selgelt üks majanduse indikaator. Elektrienergia tarbimine majanduse kasvades paratamatult suureneb, seisaku ajal aga väheneb. Paraku on just elektrienergia hind ning kättesaadavus see, mis määrab ära ka majanduskasvu tempo, jätkusuutlikkuse ning riigi konkurentsivõime.

Aasta aastalt suurenenud võrguteenuste hinda on tõstnud kõige enam müügilanguse mõju komponent. Selle komponendi mõju olulisus seisneb eelkõige selles, et kasutades juba väljaehitatud elektrivõrku väiksema hulga elektrienergia transpordiks tuleb võrgu ülalpidamise kulud jagada müüdud väiksema arvu kWh vahel. Elektri tarbimise vähenemise puhul ei saa ka tähelepanuta jätta alakoormatud trafokadude suurenemist.

Võrguteenuse hind sisaldab elektri transpordikulusid elektrijaamast tarbimiskohani (nt koduni), sh alajaamade ja elektriliinide kasutamise ja korrashoiu kulusid, millele on lisatud mõõtesüsteemiga seotud kulud . Need on kulud, mida tuleb elektrivõrkudes teha ka siis, kui elektrit ei tarbi.

Kuidas siis tekivad kõrged võrgutasud, mis kergitavad elektri hinda? Kui elektri hind on tarbijale üle jõu, elektritarbimine väheneb ja võrguteenustasu seega tõuseb. Nokk kinni, saba lahti.
Paradoksaalne on seejuures, et Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku poolt energiat vähem kasutama suunatud üleskutse pime järgimine viiks seega hoopis õige pea uutele elektrienergia hinna tõusudele.

Tänane elektrivõrkude efektiivne koormamine võiks olla hoopis üks võti, mis aitaks kaasa võrguteenuse hinna vähenemisele ja ka läbi selle elektrienergia hinna vähenemisele. Laialt levitatav mõtlematu säästukampaania ei vähenda võrguteenuse hinda ega rahulda ka tarbijat.

Võrguteenuse hinna vähenemiseks peaks elektrimüüja otsima võimalust suuremaks elektrivõrgu koormamiseks ehk elektrienergia müügi suurendamiseks. Et seda saavutada, tuleb leida võimalus elektrihinda alandada, mis suurendab tarbimist. Kasu oleks mõlemapoolne nii tarbijale kui Eesti Energiale.

Rahvarinnet ja Eesti Kongressi kõrvutada ei saa

2011-08-18

Mitte igale põlvkonnale ei ole antud kogeda suurte unistuste täideminekut. Minu põlvkonnal, kes tuli siia ilma varsti pärast relvade vaikimist Teise maailmasõja rinnetel, ei saanud olla suuremat ühist unistust kui vabadus.

Need, kes mäletavad veel sõda ja sellele eelnenud rahuaega, on saanud ajaloo käest liigagi valusalt raputada. Minu esimene mälestus poliitikast on teade Stalini surmast ja viisist, kuidas sellele reageeriti. Pärast suure juhi surma läks elu veidi vabamaks, julgeti rohkem rääkida. Siiski varjati laste eest kiivalt jutte metsavendadest, eriti nende varjupaikadest.

Teine maailmasõda kestis Eesti jaoks väga kaua metsades edasi, hiljem veelgi kauem relvitu vastuhakuna, nii nagu kellegi olud ja loomus seda võimaldasid. Ajalugu ei ole kunagi mustvalge ja väga raske on tõmmata täpset piiri, keda lugeda rohkem kaasajooksikuks (elu tahtis ju elamist!), keda pigem vastuhakkajaks. Paljud otsused on olnud taktika küsimus, hinnangu küsimus: millal ja kuidas on võimalik kõige parema lõpptulemuseni jõuda.

Esimene suur valik oli juba septembri lõpus 1939, mil rahvas ootas hinge kinni pidades, kas tuleb Sügissõda. Tuli baaside leping. Olen sel teemal rääkinud kümnete, aga vist koguni sadade kaasaegsetega, kellest enamik on tänaseks ammu igaviku teedel. Huvitaval kombel on nad tookordse sõja edasilükkamise otsuse vägagi üksmeelselt heaks kiitnud. Ja seda loomulikult mitte argusest, sest viis aastat hiljem järgisid nad nagu üks mees riigipea kohusetäitja professor Jüri Uluotsa üleskutset ning läksid Narva jõele ja Sinimägedesse.

Tegemist ei olnud mitte üksnes Pätsi-Laidoneri otsusega, vaid ka Jaan Tõnissoni otsusega, kes muidu oli ikka teisel arvamusel. See oli aja võitmise soov, katse valida saatuslikeks lahinguteks parem hetk. Tagantjärele tarkus, et kõik läks ju valesti ja halvasti ning oleks pidanud ikka kohe vastu hakkama, on teadagi suurim täppisteadus. Meil puudub sageli võime asetada end ajalooliste isikute olukorda ja suuta näha maailma nende silmade läbi ja nende teadmiste pinnalt, mis sel ajal olemas olid.

Eesti pidi sügisel 1939 valima väga halva ja veel halvema vahel. See oli sügavalt traumaatiline olukord, mille mõju rahva hinges ja teadvuses kestab veel mitu inimpõlve. Ja kõiges juhtunus ei saa ega pea ainult iseennast - oma rahvast - süüdistama. Asju tuleb nimetada nende õigete nimedega.

On halenaljakas, kui mõni meie kaasmaalane kirjutab lehes, et „Eesti riik on varsti juba 20-aastane, aga... ". Sugugi parem pole lugeda mõne kauge maa ajakirjaniku kirjeldust Eestist kui „Nõukogude Liidust eraldunud endisest liiduvabariigist".

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas okupeeritud oma suure naabri poolt just samasugusel viisil nagu näiteks Taani Kuningriik oma suure naabri poolt - või nagu Tšehhimaa oli sellesama naabri poolt alla neelatud. Kas keegi on kunagi rääkinud Taanist või Tšehhist kui Saksamaast eraldunud uutest riikidest? See oleks ju naeruväärne! Miks kipume seda tegema siis Eesti puhul? Et okupatsioon kestis meil mõnevõrra kauem, ei oma riigiõiguslikult mingit tähtsust.

Nn laulva revolutsiooni aastatel oli meie ees tõepoolest maailmavaateline teelahe: kumma maailmapildi me valime - kas Ptolemaiose või Copernicuse oma? Kas Päike tiirleb ümber Maa või vastupidi? Kas me tõepoolest tunnustame okupeeriva Nõukogude Liidu õigussüsteemi ja püüame selle raames endale suuremat „suveräänsust" välja kaubelda? Või oleme siiski endiselt - ja oleme kõik need aastakümned olnud! - Eesti Vabariigi kodanikud, olgugi et meie valitsus on mõrvatud ja meile on kaela määritud punased passid? Kumma tee me pidime valima?!

Liigagi sageli kõrvutatakse meie trükisõnas Rahvarinnet ja Eesti Kongressi. Sama hästi võiks omavahel võrrelda aeda ja aiaauku. Või siis Keskerakonda ja Riigikogu! Eesti Kongress oli kvaasiparlamentaarne foorum, kus suuremate poliitiliste jõududena olid esindatud ERSP, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Rahvarinne. Kui soovitakse tolles ajas midagi omavahel võrrelda, siis kõrvutada saab Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi. Kummaski olid ülekaalus erinevad poliitilised jõud. Ja need kaks parlamentaarset kogu tulid ajaloo rängast vastuolust üsna leidlikult välja.

VII Riigikogu valimine 1992. aasta sügisel ja samas Heinrich Marga, viimase pagulasvalituse juhi riigipea ülesannetes sümboolne külaskäik Toompeale ning Kadriorgu märkis ühe peatüki lõppu Eesti ajaloos. Üks suur unistus oli täide läinud. Üks ja ainus Eesti Vabariik oli selleks ajaks enam kui 73-aastane. Missugune on ta 100-aastasena?

Dalai-laama võlujõu saladused

2011-08-16

Millel põhineb Tema Pühaduse dalai-laama Tendzin Gjatso erakordne populaarsus ja isiksuse võlu? Kindlasti on siin tegemist selle õnneliku koosmõjuga, kus inimese erakordne positsioon ja tema isiklik võimekus see positsioon parimal võimalikul moel välja kanda annavad parima tulemuse.

Kuid veel? Mingem korraks kaasa Lääne psühholoogia algtõega, et inimest vormivad ta pärilikud eeldused, kasvatus ja sotsiaalne keskkond. Dalai-laama on noorena välja valitud ning teadlikult õpetlaseks ja juhiks kasvatatud. Ta on läbi elanud oma rahva tragöödia, kuid lootusega, mitte kibestumisega. Budismi järgi pole viha edasiviiv emotsioon, aga kaastunne on. Kannatlikkus viib sihile.

Viis, kuidas dalai-laamad imikueas poisslaste hulgast välja valitakse, võib paista arhailine ja müstiline. On ta tõesti siia maailma ümber kehastunud jumalinimene või siis teadlik valik - nii palju kui vaimuanded, tervis ja head geenid varases lapsepõlves on määratavad? Olgu vastus milline tahes, ometi me ei kahtle, et XIV dalai-laama on olnud oma ülesannete kõrgusel. Ja seda mitte üksnes tiibetlase ja budistina, vaid inimlike väärtuste ühe kõige silmapaistvama kaitsja ja kujundajana nüüdismaailmas.

Ilma isikliku karisma ja vaimuanneteta poleks niisugune mõjujõud võimalik, järelikult võime isiklikud ja sünnipärased eelsused dalai-laama võlujõu ühe allikana üles tähendada. Sellele peab lisanduma sihipärane kasvatus. Samas kinnitab dalai-laamade ajalugu, et mõni väljavalitu võib ka üsna ootamatus, et mitte öelda „vales" suunas kasvada.

Eriti meenub VI dalai-laama Tsangjang Gjatso (1683-1706) lugu, kellest pidi samuti saama pühamees ja poliitiline juht, aga tuli hoopis luuletaja ja naistemees, teatud mõttes lausa skandalist. Ometi on just tema kirjatööde väärtus üle aegade kestnud. Küll aga on kaheldav, kas praegune dalai-laama võinuks endale lubada ekstsentrilisust ja saati veel noorelt suremist.

Raamatus „Vabadus paguluses" (e. k. 1999) on praegune dalai-laama ise oma lapsepõlve ja erinevaid õpetajaid muhedalt kirjeldanud. Kahtlemata oli see tulvil piiranguid, mis tavalistele lastele osaks ei saa. Varajast eraldamist vanematest võib aga tänapäeva standardite järgi võtta suisa lapseõiguste rikkumisena.

Ja ometi on budistlik kasvatus dalai-laamale tohutult andnud. Raamatus „Hävitavad emotsioonid" (e. k. 2011) leiab Daniel Goleman, et dalai-laama hämmastav võime küsitleda erinevate alade tippteadlasi ja jõuda kiirelt nende tegevuse tuumani pärineb tegelikult budistlikust väitluskultuurist, mille loogilised ja retoorilised alused ta juba varajases nooruses omandas.

Kui dalai-laama otsustas hiljuti ilmalikust võimust loobuda, et anda ohjad noore peaministri Lobsang Sangai kätte, siis tajusid mõnedki tiibetlased seda seljapööramisena sajandeid kestnud traditsioonile. Juht on püha ja juhi ettevalmistamine on püha. Juhti ei valita hääletusel, ta tuleb ise, oma eelkäija ümbersünnina.

Dalai-laama seevastu on teinud palju selleks, et edendada parlamentarismi ja demokraatiat. See on aja nõue ja praktiline vajadus. Tiibetlased vajavad valitud poliitilist liidrit eriti olukorras, kui maa on okupeeritud ja dalai-laama on kas juba liiga vana või, vastupidi, alles liiga noor, et oma ülesandeid täie jõuga täita. Tähelepanuväärne on see, et peaministri ehk kalon tripa valimised viidi läbi umbes 30-s riigis, kus on suurearvulisemad tiibeti kogukonnad.

Praegu on raske ennustada dalai-laamade tulevikku. Traditsiooni järgi jääb dalai-laama alati alles ehk tuleb ümbersündinuna tagasi. Kui aga Hiina okupatsioon senisel kujul jätkub, seisavad ees rasked ajad. Dalai-laama uuestisünni küsimus võib muutuda samasuguseks tüliõunaks, nagu see juhtus pantšen-laama ehk tiibeti tähtsuselt teise usujuhi puhul. Kunagi kutsuti praegu 22-aastast pantšen-laamat Gedün Tšöki Nima't maailma noorimaks poliitvangiks ja ka praegu pole tema täpne asukoht Hiinas või Tiibetis teada. Hiinlased on välja käinud oma pantšen laama ja see võib juhtuda ka dalai-laamaga

Seni aga oleme tänulikud, et praegune dalai-laama on tegus ja hea tervise juures. Lisaks tohutule rollile, mida ta täidab Tiibeti jaoks, on ta kujunenud vägivallatuse, kaastunde ja eetilise poliitika tähtsaks võrdkujuks, keda maailm nii väga vajab.

Tuleb ka tunnistada, et maailmapoliitika on dalai-laama rolli tugevalt kujundanud ja isegi võimendanud. Hiina RV komme suhtuda äärmiselt negatiivselt teiste riikide poliitikute suhtlemisse Tema Pühadusega on üldteada. Meilgi on dalai-laama visiidi eel palju juttu olnud sellest, kes temaga kohtub ja kuidas kohtub. Hiina poole retoorikas õhkub mauismiajastu külm hingus.

Kummati annab Hiina surve soovitule risti vastupidise tulemuse. Nimelt muudab see dalai-laama veel populaarsemaks ja tekitab ta visiitide vastu erakordse meediahuvi. Ka Eestis on Hiina diplomaadid viimastel kuudel kulutanud valitsusasutuste uksi sõnumiga, et dalai-laamaga ei tohi kohtuda, see visiit võiks üldse ära jääda või et linnaväljakut ei tohiks talle avalikuks esinemiseks kasutada anda.

Oma äraspidisel moel tegutsevad Hiina diplomaadid Tema Pühaduse PR-agentidena. See paradoks kinnitab, et maailm pole küll täiuslik, kuid võib tihti osutuda palju paremaks, kui me julgeme loota.