Poliitikute ajaveebid

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

Mart Laar kirjutas Dalai Laamale raamatu

2011-08-19

Dalai Laama lahkus Eestist kaasas kadunud Linnart Mälli ning Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari koostatud käsikiri Eestist ja Tiibetist kommunistliku okupatsiooni all.

Raamatu kirjutamiseks andis Laar lubaduse Dalai Lama eelmise külaskäigu ajal aastal 2001.

"Selle idee käis toona välja Linnart Mäll, sest kuna Eesti ja Tiibet on mõlemad elanud kommunismi ikke all, oleks huvitav seda kogemust võrrelda," lausus Laar.

Ta meenutab, et koostas raamatu kava ning saatis selle Dalai Lamale, kes selle heaks kiitis.

Kokkuleppe kohaselt pidi üks Tiibeti ajaloolastest kirjutama peatüki Tiibetist kommunistide võimu all, kuid ei saanud selle ülesande täitmisega hakkama.

"Otsustasime Mälliga, et ka see osa tuleb meil endil kirjutada - Mäll oli juba suure osa materjalist kokku pannud, kui ta siit ilmast lahkus," ütles Laar.

Sel nädalal toimunud kohtumisel küsis Dalai Lama Mart Laarilt esimese asjana raamatut, Laar täitis kümme aastat tagasi antud lubaduse ja andis külalisele käsikirja üle.

Viimane lubas kirjapandu üle vaadata, kui vaja ka seda täiendada, ning siis otsustada, kuidas sellega edasi tegutseda.

"Mis ta sellega edasi teeb, sõltub temast endast," sõnas IRLi esimees.

IRLi volikogu soovib kodude maamaksu kaotada enne suve

2011-06-12

IRLi volikogu võttis täna vastu avalduse, milles peab vajalikuks kodualust maamaksu kaotava seaduse vastuvõtmist sel Riigikogu tegevusperioodil enne suve.

"Kodualuse maamaksu kaotamist toetas kaks kolmandikku IRLi üleriigilisele küsitluse vastanud 58 438 inimesest. Maamaksu kaotamine oli selge lubadus IRL-i lepingus valijaga ning on üks osa kodukulude alandamise kavast," ütles erakonna esimees Mart Laar.

"IRL tunnustab neid omavalitsusi, kes on juba kodualuse maamaksu kaotanud."

Volikogu peab otstarbekaks hüvitada kohalikele omavalitsustele kodualuse maa maks vastavalt koalitsioonis kokku lepitule.

IRLi hinnangul on seda otstarbekaim teha, muutes üksikisiku tulumaksu jaotust, suurendades seda tulumaksu osa, mis laekub kohalikele omavalitsustele.

IRLi uus peasekretär on Priit Sibul

2011-06-12

IRLi volikogu kinnitas täna partei peasekretäriks Riigikogu liikme Priit Sibula (33), kes on varem olnud Põlva maavanem, töötanud maksuametis revidendina ja Tallinna linnavalitsuses linnaplaneerijana.

Vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused.

Priit Sibul näeb erakonna peamise ülesandena valmistumist kohalikeks valimisteks.

"IRLi kuulub praegu kõige enam omavalitsusjuhte ja see tõestab, et oleme juba täna üle Eesti tugeva esindatusega erakond. Minu eesmärk on erakonda selles valdkonnas veelgi arendada ning luua eeldused, et erakond saaks olla kohalikel valimistel edukas," ütleb ta.

Sibula sõnul on IRLi eesmärk valitsuses täita valijatega sõlmitud leping.

"IRL täidab lepingu valijatega - tasuta kõrgharidus, emapension ja väiksemad kodukulud on järgmise nelja aasta selged sihid," lausus Sibul.

IRLi senine peasekretär Ken-Marti Vaher paneb seoses nimetamisega siseministriks maha peasekretäri kohustused ja jätkab erakonna poliitikasekretärina.

Tema peamiseks ülesandeks on kaitsta IRLi väärtuseid ja tagada poliitiliste eesmärkide elluviimine.

„IRL on teinud valimistel järjest paremaid tulemusi, meie edu alus on olnud Eesti inimeste kuulamine ja vastutustundlik poliitika," ütleb Vaher.

IRL kaotab kodudelt maamaksu

2011-05-16

IRLi ja Reformierakonna fraktsioonid andsid täna Riigikogu menetlusse koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu. Eelnõu andis üle IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, kelle sõnul on selle seaduse vastuvõtmine üks osa IRL-i lepingust valijaga.

"Ebaõiglaselt kõrge kodualune maamaks asetab täna paljud koduomanikud sundvalikute ette, seda eriti Tallinna põlisasumites. Selle eelnõuga kaotatakse maamaks linnas, alevis ja alevikus 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses kodualuselt maalt, kui maksumaksja elukoht on maal asuvas elamus," ütles Reinsalu.

Eelnõu algatajad peavad vastavalt koalitsioonilepingule vajalikuks jõustada seadus 2013 aasta 1. jaanuarist. Reinsalu sõnul on selle eelnõuga maamaksu kaotamine oluline samm, et väärtustada kodu omanikuks olemist ja leevendada koduomanike rahalist koormust. Rahandusministeeriumi hinnangul võidaksid koduomanikud aastas selle seadusega 17 miljonit eurot.

Laar sai Poola teenetemärgi

2011-05-12

IRLi esimees, kaitseminister Mart Laar sai täna suursaadik Grzegorz M. Poznanskilt Poola Vabariigi III klassi teeneteordeni.

Autasu omistati Laarile Eesti ja Poola koostöö arendamise ja ühise ajaloolise pärandi teadvustamise edendamise eest.

Vastavalt statuudile omistatakse ordenit välismaalastele või välismaal elavatele poolakatele, kes on panustanud Poola rahva ja riigi heasse käekäiku.

Mart Laar ütles autasu kättesaamisel, et hindab talle omistatud autasu kõrgelt ja ta loeb selle omistamist endale suureks auks.

"Koostöös Poola Vabariigi erinevate institutsioonide ja poliitikutega oleme suutnud liikuda edasi teadvustamaks kommunismi kuritegusid ning toetanud nende hukkamõistmist Euroopa Parlamendis."

Laar toonitab, et kommunismi kuritegude teadvustamine on aidanud süvendada mõistmist rahvaste vahel.

„Heaks näiteks sellest on Katõni kuriteo teadvustamise ja hukkamõistmise järel hoogu saanud liikumine kommunismikuritegude hukkamõistmiseks ka Venemaal," lausus Laar.

Poola suursaadik andis Laarile autasu üle täna Okupatsioonimuuseumis näituse "Sõjast Võiduni 1939-1989" avamisel.

Loe ordeni kohta:

http://en.wikipedia.org/wiki/Order_of_Merit_of_the_Republic_of_Poland

Reinsalu: Monopolide ohjeldamise seadus toimib

2011-05-05

IRLi parlamendisaadiku Urmas Reinsalu sõnul näitab Konkurentsiameti otsus lükata tagasi Tallinna Vee hinnatõusutaotlus, et monopolide ohjeldamise seadus toimib eesmärgipäraselt.

Ta meenutab, et alates eelmise 1. novembrist 2010 on Tallinna Vee hinnatariifide järelevalve konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori pädevuses.

„Olukorras, kus Tallinna Vee kasumimarginaal on esimeses kvartalis kerkinud mulluselt 42,8 protsendilt 64,4 protsendile, on konkurentsiametil pädevus asuda menetlema ka tänaste veetariifide põhjendatust," ütles Reinsalu.

Ta juhib tähelepanu sellele, et õiguskantsler ja konkurentsiamet on oma varasemates analüüsides leidnud, et Tallinna Vee hinnad on seadusevastaselt ja põhjendamatult kõrged.

Herkel pälvis Prantsusmaa kõrge autasu

2011-05-04

Prantsusmaa suursaadik Eestis Frédéric Billet andis täna Riigikogu liikmele Andres Herkelile üle Prantsusmaa Riikliku teeneteordeni komandörijärgu. Herkel pälvis kõrge tunnustuse pikaajalise parlamentaarse koostöö edendamise eest kahe riigi vahel. Herkel oli XI Riigikogu Eesti-Prantsuse parlamendirühma esimees ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht. Koos Herkeliga sai täna Prantsusmaa autasu ka Kaitseuuringute Keskuse direktor Kadri Liik.

Tsahkna: korras rahandus on heaolu eeldus

2011-05-03

IRLi parlamendisaadik Margus Tsahkna ütles täna olulise riikliku tähtsusega küsimuse „Riigi rahanduspoliitika" arutelul, et majandustõus tuleb rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu saavutamiseks.

Samuti tuleb eelarve tasakaalu nõue sätestada riigieelarve baasseaduses, andes Riigikogule õiguse seada valitsuskulude ülempiirid järgmiseks neljaks aastaks.

„Majanduskasv tuleb rakendada just meie enda inimeste toimetuleku, parema hariduse ning seeläbi suurema konkurentsivõime saavutamiseks. Emapension ja tasuta kõrgharidus on vaid mõned näited nendest sammudes, mis kannavad endas hoolivuse sõnumit," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on järgmise nelja aasta jooksul eesmärgiks muuta riik hoolivamaks oma inimeste suhtes.

„Korras riigi rahandus ja jõudsalt kosuv majandus on aluseks, mille peale saame ehitada oma inimestest hooliva riigi," lausus Tsahkna.

Ta toonitab, et ettevõtluse edendamiseks peame vähendama eelkõige tööjõukuludega seotud maksukoormust, langetades töötukindlustusmakset ning üksikisiku tulumaksu ja seades kõrgepalgalistele töökohtadele sotsiaalmaksu lae. Hinnatõusu surve vähendamiseks peredele tuleb kaotada kodualuse maa maks.

„Ajal, mil Euroopa riigid vaevlevad võlalõksus, peame meie tegema otsuseid tulevikuks. Seepärast on tasakaalus eelarve poliitika põhimõte vaja sätestada riigieelarve baasseaduses, et ka tulevaste võimalike raskuste ja kriiside jaoks valmistuda," rääkis Tsahkna.

Majanduslanguse aegadel võib riik Tsahkna sõnul kulutada enam kui ta teenib tulusid, kuid seda vaid kogutud reservide arvel. Eelarvepuudujäägi ülempiiriks on sel juhul Maastrichti kriteeriumites sätestatud kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellisel juhul tuleb eelarvedefitsiidi finantseerimiseks kulutatud reservid järgneva kuue aasta jooksul taastada.

„Tasakaalus riigieelarve, madal laenukoormus ja konservatiivne rahanduspoliitika ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on pöörata Eesti riigi majandus jõudsale kasvule ja uus majandustõus rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu
saavutamiseks," ütles Tsahkna.

Kokk: Eesti vajab edukaid omavalitsusi

2011-04-19

Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma juhiks valitud Aivar Koka hinnangul vajab Eesti arutelu, kuidas toetada edukaid omavalitsusi ning kuidas luua vähem edukate baasilt uusi edukaid omavalitsusi.

„Me peame suutma luua igal pool Eestis võimalused inimväärseks eluks - õppimiseks ja töötamiseks," lausus Kokk.

Tema sõnul on toetusrühma eesmärk ministeeriumite, erakondade, omavalitsuste, ettevõtjate ja kolmanda sektori ühise laua taha toomine ja lahenduste leidmine.

Omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühm käsitleb oma tegevuses riigi ja kohaliku omavalitsuse suhteid, kohalikku ja regionaalset halduskorraldust, omavalitsuslikku ja riiklikku kohahaldust, avalike teenuste korraldamist ja kättesaadavust, regionaalseid erisusi, riiklikke strateegiaid ja planeeringuid, riiklike - ja välisriiklikke tugiprogramme ja nende rakendamise tingimusi ja muid regionaalpoliitikaga seotud küsimusi.

Toetusrühm valis lisaks esimees Aivar Kokale (IRL) aseesimeesteks Neeme Suure (SDE) ja Meelis Mälbergi (RE). Toetusrühmaga liitus 41 saadikut, esindatud on kõik Riigikogu fraktsioonid.

IRLi naiskogu soovib emapensioni kiiret seadustamist

2011-04-09

Täna Rakveres kogunenud Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu tervitas emapensioni elluviimist koalitsioonileppes ning ootab selle lubaduse kiiret täitmist.

„Emapension on IRLi naiste ja terve erakonna jaoks üks kaalukamaid lubadusi, mis väärtustab lapsevanemate tööd, suurendab õiglust erinevate põlvkondade vahel ning annab selge märgi, et ühiskond väärtustab laste kasvatamist," ütles naiskogu juht Riigikogu liige Kaia Iva.

Ta on rahul, et koalitsioonileppe kohaselt ema- ehk vanemapension lisatakse tänaste eakate, kes praegu juba saavad pensionilisa, pensioniarvestusse üks aastakoefitsient ning pärast 1991. aastat sündinud lapse vanemad hakkavad saama kolme aastakoefitsiendi jagu pensionilisa iga lapse kohta.

„Pärast 2013. aastat sündinute korral vormistatakse see teise pensionisamba maksete kaudu. aastatel 1991-2012 sündinud või sündiva lapse vanem saab vahemikus 2013-2014 pensionile jäädes pensionilisa kahe kolmandiku ulatuses," ütles Iva. Ta toonitas, et kolmas täisaasta antakse neile seoses riigi rahaliste kulutuste ajatamisega 2015. aasta esimesest jaanuarist.

Kaia Iva sõnul ei pea lapsevanemad, kes pole teise pensionisambaga ühinenud, muretsema, sest uus valitsus leiab lahenduse ka nendele emadele, kes ei ole sellega liitunud, kuid saavad lapse pärast esimest jaanuari 2013.

„Kindlasti ei tohi nad olla halvemas olukorras," lausus Iva, kelle hinnangul on IRLi naiste jaoks sama oluline, et süsteem lubatud ulatuses ka tänastele pensionäridele rakendub.

Koalitsioonileppe kohaselt kehtestatakse emapension 1. jaanuarist 2013, selleks, et väärtustada mitte ainult laste sünnitamist, vaid ka kasvatamist.

Naiskogu esinaine Kaia Iva tänas kõiki naiskogu liikmeid nende panuse eest IRLi valimistulemuse saavutamisse ning hindas kõrgelt IRLi naiste tulemusi.

IRLi Riigikogu fraktsiooni kuulub viis naist - Annely Akkermann, Ene Ergma, Liisa-Ly Pakosta, Reet Roos ja Kaia Iva. Ene Ergma valiti sel nädalal ka uuesti Riigikogu esimeheks.

IRLi volikogu kinnitas ministrikandidaadid

2011-03-27

IRLi volikogu otsustas tänasel istungil kinnitada koalitsioonilepingu Reformierakonnaga ning otsustas IRLi kandidaadid Riigikogu esimehe ja valitsuse ministrikohtadele.

IRL esitab Riigikogu esimeheks Ene Ergma, kaitseministriks Mart Laari, majandus- ja kommunikatsioonimistriks Juhan Partsi, haridus- ja teadusministriks Jaak Aaviksoo, põllumajandusministriks Helir-Valdor Seederi, siseministriks Ken-Marti Vaheri ja regionaalministriks Siim Valmar Kiisleri.

XII Riigikogu IRLi fraktsioon otsustab fraktsiooni juhid ja Riigikogu komisjonide juhid oma esimesel koosolekul.

IRLi naiskogu tunnustab kolme naisettevõtjat

2011-03-08

IRLi Naiskogu soovib pöörata avalikkuse tähelepanu ettevõtlikele naistele, kelle tegevus on hädavajalik majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks, ja tunnustada kolme eeskujulikku naissoost ettevõtjat.

IRLi naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on paljud tublid Eesti naised aktiivsed ettevõtluses, mis toodab ja osutab teenuseid ennekõike kohalikule turule.

"Me ei näe neid naisettevõtjaid küll suurtes edetabelites, aga nende panus Eesti majanduskeskkonna stabiilsele arengule on suur ja nende heast käekäigust sõltub väga palju. Seetõttu väärivad meie ettevõtlikud naised oluliselt suuremat tähelepanu ja
tunnustust," ütleb Kaia Iva.

Traditsiooniliselt tunnustab IRLi naiskogu naistepäeval kolme naisettevõtjat, kes on näidanud üles head ärivaistu ja kaalukust oma ettevõtte arendamisel.

Kunstnikust ettevõtja Airike Taniloo-Bogatkin, kes peab koos abikaasa Georgiga Tallinnas Toompeal unikaalset firmat, mis ühendab endas kauplust, keraamika- ja skulptuuriateljeed ja kohvikut. Airike on mitmete Eesti kultuuriloos oluliste
portreereljeefide autor.

Anne Nõgu, kes on Rakveres tuntud mitmekülgse ettevõtjana nii Art Café ja Art Hotell omanikuna, kuid eeskätt tunnustatud mitmekülgse haridusedendajana, kes töötab endale kuuluva Rakvere eragümnaasiumi direktorina ning pakub haridusteenust eralasteaias ning muusika- ja kunstikoolis Kaur.

Lumme Lillenthal - Lipi-Lapi Äri omanik ja perefirma juhataja Paides. 16 aastat tagasi asutatud väikesest kangapoest on välja kasvanud 3 kauplust, seal hulgas kardinaäri ja käsitööpood, kus lisaks rikkalikule kaubavalikule antakse asjatundlikku nõu ja viiakse läbi erinevaid käsitööteemalisi õpitubasid.

"Need naised on hakkama saanud ka kõige keerulisemas majandussituatsioonis. Tunnustame neid tänasel naistepäeval väikese tänumeenega," ütles IRL Naiskogu esinaine Kaia Iva.

Laar arutas Euroopa liidritega võlakriisi leevendamist

2011-03-05

IRL esimees Mart Laar osales Helsingis Euroopa Rahvapartei (EPP) liidrite tippkohtumisel, mis oli peamiselt pühendatud Euroopa võlakriisile ning ühiste sammude kokkuleppimisele kriisi vastu võitlemiseks.

Arutati Merkeli-Sarkozy ettepanekuid uue majanduskasvu saavutamiseks, keskendudes võlakoormuse vähendamisele ja eelarve tasakaalu

viimisele.
Laar tõdes, et katsed sundida Euroopa riike võlakoormust vähendama on tema meelest õiged, samas on raske neile toetust leida.

„Näib nagu elaksid mõned riigid endiselt illusioonides, et raha kasvab puu otsas ja neil on võimalik põhjalikke uuendusi teostamata kriisist väljuda. See on ohtlik illusioon. Mida varem see kaob, seda parem,“ ütles Laar.

Tema hinnangul paistis Eesti nende arutelude taustal positiivselt välja.

Maksupoliitikat arutades kinnitasid EPP liidrid, et maksumäärade ühtlustamist pole keegi kavandanud. Juttu tuli ka ühetaolisest maksusüsteemist, millele üle läinud maade arv Euroopa Liidus iga aasta kasvab,“ ütles IRLi esimees.

Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, EL Nõukogu president Herman Van Rompuy, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel ning mitmed teised Euroopa valitsusjuhid.

Arutelu kutsus kokku Soome asepeaminister Jyrki Katainen, et ühtlustada taktikat järgmisel nädalal toimuvaks eurotsooni tippkohtumiseks.

Foto: Mauri Ratilainen / Compic

Laar: hea, et üksikkandidaadid valimissüsteemi muutmist toetavad

2011-02-28

IRLi esimees Mart Laar tervitab üksikkandidaatide avaldust riigikogu valimistel nimekirjades häälte ülekandmise vastu, meenutades IRLi äsjaseid sellekohaseid ettepanekuid.

"Mart Nutt tegi äsja ettepanekud anda valijate häälele suurem kaal, kaotades võimalus, et Riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast nimekirjades tagapool olev kandidaat," meenutab Laar.

Laar ei tee me endale illussioone, et selle läbiviimine kerge saab olema.

"IRLil kulus parlamendi enamuse veenmiseks europarlamendi valimistel avatud nimekirjade kehtestamiseks aastaid, lõpuks sai see aga tehtud," lausus Laar.

IRLi esimees usub, et nii läheb see avatud nimekirjaga Riigikogu valimistel. Vastuväited sellele süsteemile on teada. Väidetakse, et inimesed valiksid sel juhul Riigikogusse tühikargajad.

„Mina ei arva, et valijad oleksid rumalad. Seetõttu ei karda ma ka avatud nimekirju. Ükskord tehakse need ära niikuinii."

IRLi ettepanek muuta valimissüsteemi avades üleriigilised nimekirjad järgmiselt:

1. Üleriigiline nimekiri muuta avatuks. See tähendaks erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestumist vastavalt saadud häälte arvule, arvestades valimisringkonna suurust.
2. Valimisnimekirja järjestamist tähestikulises järjekorras nii valimisringkonnas kui üleriigilises nimekirjas. See võrdsustaks „esinumbrid" ja teised kandidaadid.
3. Kaotada valimistulemuste arvestamisel d'Hondti astendaja. See arvestaks õiglasemalt valija antud häält ja kaotaks parima tulemuse saanud nimekirja preemiamandaadid.
4. Seaks valimiskulutustele lae, et vähendada raha mõju valimistulemustele.

Niisugustel muudatustel oleks valimistel järgmine mõju:

1. Võimalus, et Riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast tagapool olev kandidaat, kaob. See suurendab valija hääle kaalu valimistel.
2. Väheneb erakonna juhtkonna võimalus sokutada Riigikogusse käsutäitjaid, kellel avalikkuses on väike toetus.
3. Vähendab võimalusi välismaistel mõjuagentidel ja äriringkondadel määrata valimisnimekirja.
4. Parandaks kõikide erakondade sisekliimat, kuna jääks ära närvesööv kemplemine ja sõpruskondade võitlus kõrge koha eest valimisnimekirjas.

Vaher: hääleta IRL Keskerakonnast mööda

2011-02-27

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher kutsub valijaid andma oma toetust neil Riigikogu valimistel IRL-ile, kuna värske uuringu kohaselt on reaalselt võimalik hääletada IRL Keskerakonnast mööda.

"Värskelt avaldatud Emori otsest valimisolukorda matkiv küsitlus ei jäta kahtlust - IRL on tõusnud 24-protsendilise toetusega selgelt Keskerakonna kõrvale."

Vaher viitab sellele, et Emor annab ainsa küsitlejana Eestis vastajatele ette kandidaatide nimekirja konkreetses valimisringkonnas, mistõttu on selle küsitluse tõelähedus muude kõrval oluliselt suurem.

"IRL pole kunagi olnud valitsuskoalitsioonis koos Keskerakonnaga ja välistab selle loomulikult ka nüüd, mil Savisaare rahamangumine Moskvast on saanud absoluutse toetuse tema erakonna poolt," ütles Vaher.

Ta meenutab, et IRL-i koalitsioonipartner Reformierakond on samuti välistanud koalitsiooni Savisaarega. Seega on Keskerakonna valitsus täna võimalik vaid siis, kui parempoolsed valijad jäävad koju ja vasakjõud koonduvad Savisaare selja taha.

"Me hoiame Keskerakonna võimult eemal, riigi puhtana ja anname uue majanduskasvu saavutamiseks riigi arengule uue hoo," lausus Vaher.

"Kutsun kõiki valima IRL-i, meid valides toetate ka tasuta kõrgharidust, emapensioni ja madalamaid kodukulusid."

Kiisler: hea, et haldusreformile toetajaid juurde tuleb

2011-02-23

Regionaalminister Siim Kiisleri väljendab headmeelt Sven Mikseri tänase avalduse üle, et sotsiaaldemokraadid on asunud toetama haldusreformi kiiret läbiviimist.

"Nii, nagu Reformierakonnast on saanud tasuta kõrghariduse toetaja, nii on ka sotsiaaldemokraadid hakanud toetama IRLi kava haldusreformi kaudu riigivalitsemise tõhustamiseks ja avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks," ütleb Kiisler.

Minister meenutab, et praeguses valitsuses jäi haldusreform poliitilise arguse taha ja kui sotsid olid valitsuses, siis olid nende avaldused sellel teemal hoopis vastupidised.

"IRLi valitsemisprogrammis seisab haldusreform olulisel kohal. Seda on pikalt ja põhjalikult ette valmistatud ning selle tegemine seisab vaid partnerite poliitilise julguse taga."

Kiisler avaldas veendumust, et ükskord tehakse haldusreform ära niikuinii ning IRL küsib riigikogu valimistel rahvalt mandaati haldusreformi tegemiseks, sest tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused.

"Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab omavalitsustele reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega," ütles regionaalminister.

Haldusreform peab tema sõnul vähendama vallabürokraatide arvu ja suurendama nende inimeste arvu, kes reaalselt inimesi aitavad. Samuti nende arvu, kes tegelevad ettevõtluse küsimustega ja sellega kuidas luua uusi töökohti.

"Seadusega tuleb tagada, et omavalitsuse igapäevased teenused jäävad inimesele endiselt kodulähedaselt kättesaadavaks ka peale haldusreformi," lausus Kiisler, kelle sõnutsi peab omavalitsuste tulubaas olema stabiilne ja tagatud seadustega.

IRL on seisukohal, et igaühel peab olema võimalus paremini elada, kui ta ise pingutab, sõltumata sünni- ja elukohast. Riigi ülesanne on võrdsustada regionaalseid võimalusi, edasine peab sõltuma inimese pingutustest.

Tsahkna tervitab Reformierakonna toetust tasuta kõrgharidusele

2011-02-22

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikasekretär Margus Tsahkna avaldas heameelt, et Reformierakond on oma varasemast lubadusest üle minna tasulisele kõrgharidusele taandunud ning asunud toetama IRLi pakutud tasuta kõrgharidust.

"Nagu näha, kannab IRLi töö vilja - üleminek tasuta kõrgharidusele muutub järjest populaarsemaks ka poliitiliste erakondade seas," ütles
Tsahkna.

Tema sõnul on see arusaadav, sest tasuta kõrgharidus oli IRLi üleriigilises küsitluses inimeste jaoks üks peamisi probleeme, mille
lahendamist toetas 43 686 inimest 58 438 vastajast.

„On hea, et Reformierakond on tulnud kaasa ka meie programmi kirjutatud õppetoetuste vajaduspõhiseks muutmisega," lausus Tsahkna.

Tasuta kõrgharidus toob tema hinnangul suurema õigluse kõrval kaasa ka nõudlikkuse ja kvaliteedi tõusu meie kõrgharidussüsteemis, samuti
õppejõudude ja doktorantide parema tasustamise, et meie teadusele vajalik järelkasv kindlustada.

Tsahkna ei karda ka, et Reformierakond oma suuna uuesti muudaks, peaminister Andrus Ansipi ja Riigikogu aseesimene Keit Pentuse
sõnavõtud on selleks liiga selged.

"Valijate jaoks on tegemist kindla võiduga. Kui varem avaldati korduvalt kahtlust, et kas IRLil ikka õnnestub ühte oma peamist
lubadust ellu viia, siis nüüd on selge, et õnnestub ikka küll. See on kogu Eestile hea uudis," kinnitas Tsahkna.

Lasterikaste Perede Liit: emapension tuleb ellu viia

2011-02-20

Eesti Lasterikaste Perede Liit ja IRL allikirjastasid koostööleppe plaanitavate tegevuste kohta järgmise Riigikogu volituste ajal.

Olulisemaks punktis lepingus on emapensioni sisseseadmine Eestis. Emapension on pensionilisa emale iga lapse pealt.

Perede Liidu presidendi Kalmer Hüti sõnul on emapension aus ja õiglane tunnustus suurpere emale.

"See on igati loogiiline samm edasi, arvestades, et IRLi toetusel on tehtud vanemahüvitis ja suurepere ema palk," sõnas Hütt.

Tema kinnitusel toetavad lasterikkad pered kahtluseta emapensioni sisseseadmist.

Juhan Parts väljendas heameelt koostöö üle lasterikaste perede kodutoetuse programmi elluviimisel. Ta meenutab, et selle programmi abil on saanud abi oma kodu korrastamisel või soetamisel üle 1300 pere, kus kasvab üle 5000 lapse.

Partsi sõnul oli oluline, et programmiga suudeti edasi mina ka majanduskriisi tingimustes ning kindlasti peab see jätkuma ka tulevikus.

IRL ja Lasterikaste Perede Liit leppisid kokku konkreetsetes algatustes, mis tuleb ellu viia, lepe sõlmiti neljaks aastaks.

Laar: saadikute kuulumine riigiettevõtete nõukogudesse tuleb lõpetada

2011-02-20

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar peab õigeks lõpetada Riigikogu liikmete osalemine riigiäriühingute nõukogudes.

Ta meenutab, et äsja möödus kolm aastat päevast, mil Riigikogu nõustus õiguskantsleriga, et olemasoleval kujul Riigikogu liikmed ei või kuuluda riigiäriühingute nõukogusse.

„Sellele probleemile on tegelikult juba aastaid tähelepanu juhitud, kuid lahendust on olnud raske leida, kuna mõne erakonna meelest on selline lisateenimise viis igati tore ja vajalik," lausus Laar.

Ta peab tõenäoliseks, et ilmselt seetõttu pole Riigikogu suutnud endale võetud kohustust vastuolu Põhiseadusega lahendada.

„See on taasiseseisvumisaja esimene juhtum, kus üks põhiseaduslik institutsioon lihtsalt ignoreerib talle tehtud ettekirjutust," rääkis Laar.

Ta meenutab, et õiguskantsler Allar Jõksi võitlus põhiseaduse kaitseks lõppes sellega, et tema taasvalimine ametisse Reformierakonna ja Keskerakonna häältega mäletatavasti tõkestati.

„Kui põhiseadusega vastuolu on jäänud likvideerimata, siis vähemalt on igal saadikul võimalus ise põhiseadust järgida. Seetõttu loobusid Isamaa ja Res Publica saadikud kohtadest riigiäriühingute nõukogudes."

IRLi esimees kinnitab, et kui sama olukord jätkub ka järgmises Riigikogus, teevad IRLi poolt Riigikogusse valitavad saadikud sama otsuse.

Laar tutvustas pensionäridele IRLi sotsiaalpoliitikat

2011-02-19

IRLi esimees Mart Laar tutvustas kohtumisel Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esimehe Andres Ergmaga IRL-i kavasid sotsiaal- ja majanduspoliitikas.

Laari hinnangul majandus on kriisist taastumas ning uue majanduskasvu tingimustes on reaalne see, et pensionid hakkavad tõusma, arvestades paranenud sotsiaalmaksu laekumist.

Laar rõhutas, et eakas põlvkond saab tunda ennast turvaliselt, kui Eesti majanduskeskkond loob suuremat jõukust ja on stabiilne.

Andres Ergma tõi välja elektri hinnatõusu probleemi, mida tuleb inimeste toimetuleku huvides leevendada.

Lepiti kokku, et IRL tutvustab pensionäride ühendustele nii emapensioni ideed kui ka teisi eakate poliitikat puudutavaid lahendusi.

Tsahkna: töö kiidab tegijat

2011-02-19

Kommenteerides Eiki Nestori ettepanekut vahetada majandusminister Juhan Parts järgmises valituses kellegi teise vastu, ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna, et ootab huviga sotsiaaldemokraatide ettepanekuid ettevõtluse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks.

Selle asemel, et valimiskampaanias isikute tasemel pori loopida võiks Tsahkna arvates arutada teemasid sisuliselt.

"IRL küsib nendel valimistel inimestelt toetust, et viia sisse tasuta kõrgharidus ja emapension. Nende plaanide elluviimiseks on vaja uut majanduskasvu, mille saavutamiseks tuleb vähendada tööjõumakse ning suurendada Eesti konkurentsivõimet."

Tsahkna sõnul keskenduvad sotsid ka seekord riigi tulude laialijagamisele ning on valmis selleks tõstma makse ja võtma riigile laene, mille maksmine jääks järgmistele põlvedele.

"Ma ei nimetaks seda tulevikku suunatud poliitikaks, mille keskmes on inimene, ma nimetaks seda vastutustundetuseks järgmiste põlvkondade võimaluste arvel."

"Kindlasti on Eiki kursis ka sellega, et Eesti majandus kasvab viiendat kvartalit järjest ja koos sellega suureneb ka tööhõive. Ekspordi kasvunumbrid on oluliselt suuremad kui prognoositud. Kindlasti pole see juhtunud juhuslikult või tänu astmelise tulumaksu ja riigilaenude propageerimisele."

Oktoobri kolmas pühapäev saab lipupäevaks

2011-02-17

Riigikogu võttis täna vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva, sel päeval tuleks heisata ka Eesti lipp.

Eelnõu kohaselt täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ning Eesti lipu seaduse muutmise seadust. Seadusemuudatuste poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Koostöös Fenno-Ugria Asutusega valminud eelnõu viis 11. jaanuaril Riigikokku Mart Nutt, kelle sõnul aitab oktoobrikuu kolmanda laupäeva tähistamine hõimupäevana teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit.

"Hõimupäeva tähistamine riikliku tähtpäevana soodustab soome-ugri rahvaste ja riikide koostööd," ütles Nutt.

Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel vastavalt 1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressi otsusele. Samalaadne otsus on kirjas 2000. aastal Helsingis toimunud soome-ugri rahvaste 3. maailmakongressi resolutsioonis.

Lukas: loodan Ansipi toetusele ka tulevikus

2011-02-17

Kommenteerides peaminister Andrus Ansipi väljaütlemisi tasuta kõrgharidusest tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees Tõnis Lukas, et on toetuse eest peaministrile tänulik.

"Tänan Reformierakonda ja peaministrit eelmisel nädalal osutatudtoetuse eest kõrghariduse rahastamise tõstmisel ja seega meiue valimisjärgsete eesmärkide täitma hakkamisele juba praegu. Loodan toetusele ka edaspidi," lausus Lukas.

Tema sõnul on tasuta kõrghariduse pakkumine kõigile eestikeelsetel õppekavadel õppivatele oma esimest kõrgharidust omandavale noorele väga seotud hariduse kvaliteedi taotlemisega.

"Kui praegu on auditooriumis väga ebaühtlase ettevalmistuse ja huvidega üliõpilasi, siis nõuab see kõik ka õppejõult lisapingutust ja vähendab tema võimalusi juhendada paremaid üliõpilasi. See aga viib õppe kvaliteedi alla," lausus Lukas.

Tema sõnul on loomulik, et riik jätkab ka tulevikus tõhusat kvaliteedikontrolli ja jälgib, et kõrgkoolid järgiksid ranget kvaliteedistandardit. Lisaks üliõpilaste õppekulude kinnimaksmisele kuulub IRLi tasuta kõrghariduse kontseptsiooni ka vajaduspõhiste õppetoetuste sisseviimine ja iga-aastane täiendav üliõpilaskoha baasmaksumuse tõstmine.

"Nii makstakse riigi poolt ka 2011.aasta sügisest alates iga uue tudengi õpetamise eest kõrgkoolidele Kümnendiku võrra rohkem koolituskulusid. Vastava otsuse langetas valitsus eelmisel nädalal."

IRL kukutas läbi ametnikke salastava eelnõu

2011-02-16

Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühm hääletas täna Riigikogus kolmandal lugemisel vastu eelnõule, millega oleks salastatud mitmete riigiametite koosseis ja tegevus, mille tulemusel eelnõu läbi kukkus.

„IRL on seisukohal on, et tegemist on järjekordse eelnõuga, mida tegelikult vaja ei lähe ning mis suurendab bürokraatiat ja vähendab avalikkuse suutlikkust teada saada, mis riigijuhtimises toimub," ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Tema hinnangul oli tegemist loogilise asjade käiguga, sest IRL oli selle Rein Langi poolt algatatud eelnõu vastu algusest peale, kuna luges selles esitatud piiranguid ülearusteks.

„Võimalik oleks olnud piirangute kehtestamine otseselt julgeolekuküsimustega tegelevaid ametnikke puudutavale informatsioonile, kuid praegune eelnõu laiendab piiranguid liigselt," lausus Tsahkna.

Ta meenutab, et eelmisel aastal jõuti põhiseaduskomisjonis kompromisslahenduseni, kuid Keskerakonna ja Reformierakonna ühisjõul hääletati komisjoni ettepanekud tollal maha ning lükati tagasi ka eelnõu katkestamisettepanek.

Nüüd toodi eelnõu Riigikogu saali ning Tsahkna peab ülimalt loogiliseks, et Isamaa ja Res Publica Liit selle vastu hääletas.

Eelnõu vastu hääletas ka osa Reformierakonna saadikutest eesotsas põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Lindega.

Vaher: Keskerakond on end auti mänginud

2011-02-16

IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri sõnul toob Edgar Savisaar vahetult enne valimisi Eestisse uuesti kurikuulsa Vladimir Jakunini, et KAPO sekkumise tõttu eurodes saamata jäänu kasseerida sisse muul moel.

"Aga Eesti poliitikas on ta oma sammud juba teinud. Keskerakond on end pikemaks ajaks mänginud riigijuhtimisest auti. Moskvast raha nurunud erakonnaga ei lähe valitsusse ükski endast vähegi lugupidav poliitiline jõud," lausub ta.

IRL välistab Vaheri sõnul üheselt valitsuskoostöö Keskerakonnaga, sama on teinud ka Reformierakonna esimees Andrus Ansip.

"President Ilvese hinnangul ei ole Keskerakonnal enam valitsusse asja, kui nad ei mõista hukka katset rahastada erakonda Venemaalt. Ainsaks Savisaare päästvaks õlekõrreks võivad olla sotsiaaldemokraadid, kelle valimisprogramm on ju pigem Keskerakonna oma väiksem koopia," ütleb IRLi peasekretär.

"See, et Savisaarest taaskord peaministrit ei saa, on saamas selgeks ka Keskerakonna valijatele. Üha rohkem neist mõistab, et Keskerakond võib lubada kui palju ja kellele tahes, valijate huve nad aga kaitsta ei suuda. Seetõttu ei ole nende valimiste teemaks Keskerakond, ühiskonna enamuse suhtumine on selge."

See võimaldab Vahri sõnul avalikkusel keskenduda valimiskampaanias olulistele Eesti tuleviku küsimustele, nagu hariduse kvaliteet, iibe tõstmine, inimeste toimetulek ja uue majanduskasvu saavutamine.

IRL ja Memento uuendasid koostöölepet

2011-02-14

Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Enn Tarto ja IRL-i esimees Mart Laar tunnistasid täna senise koostöö edukaks, ning kirjutasid alla 17 punktist koosneva ühiste kavatsuste lepingu järgmiseks kaheks aastaks.

See näeb muuhulgas ette Riigikogu otsusega Tallinna kommunismiohvrite memoriaali rajamist, represseeritute taastus- ja hooldusravi võimaluste laiendamist, toetust punase terroriga seotud mälestusmärkide rajamisele ja kommunismikuritegude uurimist ja teadvustamist.

IRLi ja Memento koostöö raames on seni näiteks muudetud represseeritute seadust toetuse saamiseks ilma kuludokumente esitamiseta, seadustatud 23. august riikliku mälestuspäevana ja muudetud isikuandmete kaitse seadust, et okupatsioonivõimude vastast võitlust käsitlevad andmed oleksid avalikud.

„On rõõmustav jätkata koostööd, mis on ühelt poolt on andnud lahendusi Memento muredele ja teiselt häid nõuandeid meie poliitikutele," lausus Laar.

Tema sõnul on IRLi aukohus lepet täita, mistõttu on mitmed täna allkirjastatud leppe põhimõtted fikseeritud ka erakonna programmis. Kohtumisel päriti aru ka IRL edasiste plaanide kohta. Mart Laar kinnitas, et IRL toetab senise koalitsiooni jätkamist ega pea võimalikuks valitsuskoostööd Keskerakonnaga, mis leidis toetust ka kohalviibijate poolt.

Memento ja IRLi koostöölepe
aastateks 2011-2012

Memento ja IRL hindavad senise koostöö edukaks.

Senises ühistegevuses on:

• püstitatud Vabadussõja võidusammas;
• muudetud represseeritute seadust toetuse saamiseks ilma kuludokumente esitamiseta;
• välditud represseeritute toetuse vähendamist seoses riigieelarve kulude vähenemisega;
• suurendatud Represseeritute Abistamise Fondi eraldist;
• seadustatud 23. august riikliku mälestuspäevana;
• muudetud isikuandmete kaitse seadust, et okupatsioonivõimude vastast võitlust või kollaborantide tegevust käsitlevad andmed oleksid avalikud.

Osapooled lepivad aastateks 2011-2012 kokku järgnevas:
1. algatada Riigikogu otsusega Tallinna kommunismiohvrite memoriaali rajamine;
2. toetada jätkuvalt Eesti Represseeritute Registri Büroo tegevust;
3. toetada jätkuvalt ERAF-i tegevust;
4. viia läbi 1941. aasta küüditamise mälestusüritused. Toetada temaatilise rinnamärgi valmistamist;
5. laiendada represseeritute taastus- ja hooldusravi võimalusi ning toetada represseeritute taastus- ja hooldusravi toetuse seadustamist;
6. toetada vabadusvõitlejate ja represseeritute pansionaadi rajamist;
7. edendada Eesti lähiajaloo (s.h vabadusvõitluse) uurimist ja tulemuste rahvusvahelist kajastamist;
8. valmistada ette seadusemuudatus, mis vabastab tulumaksust represseerimise eest saadud pensionilisa;
9. toetada võõrvõimu ohvrite nimedega mälestusmüüri rajamist Nõmmele ja Kuressaarde;
10. toetada algatust moodustada Rahvusvahelise Kommunismikuritegude Uurimise Komisjon;
11. toetada Riigikogu otsusega Teises maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnute tunnustamist;
12. toetada seadusemuudatuse algatamist, mille alusel mõistetakse juriidiliselt õigeks nn mittepoliitiliste paragrahvide alusel süüdimõistetud vastupanuliikumises osalejad;
13. toetada rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi asutamist;
14. toetada agressiooni mõiste defineerimist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudis;
15. toetada inimsusevastaseid kuritegusid käsitlevate kohtuprotsesside materjalide publitseerimist;
16. toetada tegevuse jätkumist inimsusevastastest kuritegudest tulenevate võimalike tsiviilõiguslike kahjutasunõuete põhistamiseks, kogumiseks ja esitamiseks süüdlastele;
17. toetada represseerimistega seotud mälestusmärkide rajamist ja nende hooldamist Eesti Vabariigis.

Kas Reformierakond sunnib rahandusministeeriumit vassima?

2011-02-11

Kommenteerides Rahandusministeeriumi vastust süüdistusel nende poolt koostatud erakondade valimislubaduste prognoosi poliitilises kallutatuses, ütles Riigikogu rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna, et tegemist on suurejoonelise vassimisega.

"Rahandusministeeriumis töötavad minu kogemuse järgi kenad inimesed. Kuid kahetsusväärselt on nad allunud Reformierakonna survele ning astunud valimiskampaaniasse," ütles Tsahkna.

Juhtides tähelepanu asjaolule, et rahandusministeerium on jätnud arvestamata vähemalt 20 Reformierakonna programmis esitatud lubadust, leidis Tsahkna, et ministeerium tunnistab tegelikult ka ise, et on olnud Reformierakonna sisendist sõltuv.

Kui teiste erakondade poole nende palvega nende lubadusi täpsustada ei pöördutud, siis Reformierakonnal selline võimalus ilmselt oli, sest Rahandusministeruium kinnitab, et "kui sarnastel lubadustel on erinevad tulemused, siis on erakonnad esitanud täiendavaid kriteeriumeid, mida nad lubaduste all mõtlevad".

"Selle võimaluse avas Rahandusministeerium paraku ainult Reformierakonnale, sest IRLilt mingeid täiendavaid kriteeriumeid ei küsitud," ütleb Tsahkna.

"Tundub, et Rahandusministeeriumi ametnikud võtsid Reformierakonna poolt esitatud andmeid puhta kullana ega hakanud neid Reformierakonna programmiga võrdlema.

Rahandusministeeriumi arvustustest on välja jäetud paarkümmend Reformierakonna valimislubadust, millest osa on teiste erakondade juures sisse arvestatud.

Tsahkna kinnitab ka, et täiest puudulik on ka nimekiri Reformierakonna investeeringute alal antud lubadustest.

"Ma ei saa aru, miks on nende puhul piirdutud vaid osade investeeringute tabelisse kandmisega - ja seda taas ainult Reformierakonna juures".

"Kui tahame Eesti majandust edasi viia, peame saama Rahandusministeeriumit usaldada, selline vassimne seda kahjuks ei võimalda."

Laar: rahandusministeeriumi arvestus on Reformierakonna poliitiline dokument

2011-02-09

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on täna avaldatud rahandusministeeriumi arvutused erakondade valimislubadused sama ebatäpne kui rahandusministeeriumi prognoosid 2008-2009 aasta riigieelarve tulude kohta.

"Nii on IRLi juures arvestatud lubaduste hulka ettepanekuid, mida IRL pole kunagi teinud, nagu näiteks elektriaktsiisi alandamine, suurendades selle arvelt meie lubaduste summat," ütles Laar.

Selline taktika kehtib Laari sõnul paraku ka teiste kusimuste juures.

"Nii näiteks maksab rahandusministeeriumi hinnangul üleminek tasulisele kõrgharidusele kaks korda rohkem, kui maksavad kõik tänastel tasulistel kohtadel õppijad avalikes ülikoolides," lausus Laar.

"Kui ühe või teise lubaduse üle võib vaielda, siis täiesti kummaline on see, et kui teiste erakondade juures on iga lause programmis rahasse ümber arvestatud, siis on Reformierakonna lubadused arvestusest välja jäetud, nagu näiteks Saaremaa silla, ooperimajade, uute sadamate, reisijateterminalide ja muu taolise rajamine," lausus Laar.

Täiesti absurdne on tema hinnangul aga see, et rahandusministeerium on samasisulised lubadused hinnanud IRLi puhul kallimaks kui Reformierakonnal või jätnud need Reformierakonnal sootuks arvestamata.

"Vaadakem näiteks kasvõi lasteaiakohtade loomise programmi, mis on IRL puhul arvestatud, Reformierakonna juures mitte, või tööjõumaksude alandamise soodsam hind Reformierakonnale," lausus Laar.

IRLi esimees rõhutab, et erakonna põhilubadused - emapension ja tasuta kõrgharidus - maksavad kokku 59 miljonit eurot (emapension 19 ja tasuta kõrgharidus 40 miljonit eurot).

Lisatud nimekiri Reformierakonna lubadustest, mida rahandusministeerium jättis arvestamata:

tasuta õigusabi laiendamine
laste keeleõppelaagrite taassuurendamine
soome-ugri rahvaste toetusprogrammi suurendamine
kõigile ühisveevärgi kasutajatele aastaks 2013 puhas vesi
igale saarele oma sadam
energiasäästuprogrammide laiendamine väikeelamutele
uute saatkondade rajamine
igale lapsele lasteaiakoht
Tallinna muusikakeskkooli ehitus
Ugala renoveerimine
Estonia uus hoone
uus sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale
vanemate maksed laste haridusfondi saab maha arvata vanema tulumaksust
oluliselt suuremad doktoriõppe stipendiumid
tallinna lennujaamast reisikeskuse loomine, kust lähtuvad trammil-, bussi ja rongiiinid ülejäänud Eestisse
Saaremaa sild
uued laevad Heltermaa-Rohuküla liinile
uued ühtsed veebilehed kõigile ministeeriumitele
kinnistusregistri andmed tasuta kättesaadavaks
kultuuriatasheede võrgustiku laiendamine
fashismivastane memoriaal Kloogale

Laar: IRL on eelarvetasakaalu põhiseadustamise välja pakkunud

2011-02-07

Kommenteerides Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Axel Weberi tänast avaldust, et euroriigid peaksid eelarvepuudujääki põhiseadusega piirama, meenutas IRLi esimees Mart Laar, et IRL on ettepaneku eelarvetasakaalu põhiseadustamiseks Eestis teinud.

Täna Tallinnas samuti Weberiga kohtunud Laar ütles, et tegemist on väga õigete põhimõtetega, mille seadusesse kirjutamise nimel kavatseb IRL edasi töötada.

„Kõige tõsisem vastuväide IRLi ettepanekule on kahtlematult seisukoht, et põhiseadus on püha ja seda ei tohi niisama lihtsalt muuta. Samas on eelarvetasakaal põhimõte, mis on meie lastele ja lastelastele kindlustuspoliis tulevikuks. Minu meelest on see piisav põhjus, et seda ka põhiseadusesse lisada," ütles Laar.

Ta rõhutab, et laenuraha on nagu narkootikum - kui oled seda korra proovinud, on raske hiljem loobuda.

„Kergekäeliselt võetud laenud tuleb meie lastel ja lastelastel aga kinni maksta. Mina ei taha, et elaksime täna põhimõttel, et pärast meid tulgu või veeuputus. Eesti noored väärivad kahtlematult paremat tulevikku," ütles Laar.

Laar: kesk, reform ja sotsid petavad valijaid

2011-02-06

IRL esimees Mart Laar juhib oma blogis tähelepanu valimispartide kasutamisele valimiskampaanias. See küsimus on esile kerkinud nii hiljutisel diskussioonil Allar Jõksiga kui kohtumistel erinevate ühendustega.

"Kui rohelised ja IRL valimisparte ei kasuta, siis Keskerakond, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid on oma esindajad Europarlamendist üles seadnud, teades samas ja kuulutades seda ka avalikult, et valituks osutumise korral nad Riigikogus tööle ei asu," ütles IRLi esimees.

Laari hinnangul on selline käitumine valijate lihtlabane petmine, mis on eriti kummaline „uut poliitikat" lubanud sotsiaaldemokraatide puhul.

„Kuidas käituks tarbijakaitseamet, kui ostjale pakutakse vitriinis uhkeid ja kauneid õunu, ostmise järel aga selgub, et paberisse on mingid vissid pakitud," küsib Laar.

Tema sõnul peaks selle ärahoidmiseks peaksid kandidaadid valimiskomisjonile kinnitama, et asuvad valituks osutumise korral tõepoolest valitud kohale.

"Selleks, et see avaldus ei jääks vaid sõnakõlksuks, annab kandidaat ka avalduse, mis lõpetab valituks osutumise korral automaatselt volitused, mis on ühitamatud valitava ametikohaga," lausus Laar.

"Sellisel juhul teab iga kandidaat, et kandideerimisel edu saavutamise korral pole tal enam taandumisteed ja antud avaldus lõpetab tema töö tema eelmises ametikohas," ütles IRLi esimees.

„Sellise korra kehtestamine tagaks ausa mängu ning lõpetaks valijate petmise."

Juku-Kalle Raid: sotside käitumine on arusaamatu ja ohtlik

2011-02-01

IRLi nimekirjas sõltumatuna kandideeriva Juku-Kalle Raidi hinnangul on arusaamatu Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Sven Mikseri avaldust, et sotsiaaldemokraadid on avatud koostööks kõigi erakondade, isegi Edgar Savisaare Keskerakonnaga.

"Minu otsus valimistel kandideerida tulenes paljuski sellest, et kartsin Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsiooni sündi. Vahepeal tundus, et selline mõte on paranoiline: sotsid lahkusid Tallinnas koalitsioonist Keskerakonnaga. Kuid Mikseri viimast avaldust
vaadates nii võimatu see enam polegi," ütles Juku-Kalle Raid.

Ta tuletas ka meelde Sven Mikseri tihedaid varasemaid sidemeid Edgar Savisaarega, samuti seda, et Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide majandusprogramm on üsna sarnased.

„Need on ühiskonnale ka sarnaselt ohtlikud, sest tulemusrikas ei saa olla poliitika, mis on valmis massiivselt raha kulutama, küsimata üldse, kust see raha tuleb."

Raid juhib tähelepanu sellele, et kui raha plaanitakse saada maksude tõstmisest, on tulemus loodetule vastupidine - majandus lastakse põhja ning riigi sissetulekud vähenevad.

"Üldse paneb mind igasuguse arulageda ümberjagamise tung imestama. Vaskpoolsuse populismile kohaselt kusagilt muudkui võetakse. Kust, huvitav? Iseenesest ju väärtused ei teki, kusagilt nad tulevad. Iseenesest ei sünni isegi kassid."

IRLi rahvuslased: viitest Tartu rahuleppele ei tohi loobuda

2011-01-25

IRLi rahvuslaste ühendus avaldas toetust erakonna parlamendifraktsiooni otsusele algatada olulise tähtsusega küsimuse arutelu „Eesti vastused Euroopa väljakutsetele".

Rahvuslaste juht Tarmo Kruusimäe rõhutab, et on väga õigeaegne pöörata tähelepanu eurointegratsiooniga seotud võimalustele ja ka võimalikele ohtudele, et neid vältida juba eos ning vajadusel ka Euroopa Liidu teistele liikmetele pädevat nõu anda.

"Rahvuslased soovivad, et nimetatud arutelul jääks kõlama seisukoht, et Eesti-Vene piirilepingu rakendusotsuses sisalduvat viidet Tartu rahule otsusest kõrvaldada ei tohi, hoolimata võimalikust sellesuunalisest survest," ütles Kruusimäe.

See tähendaks tema sõnul lahtiütlemist õigusliku järjepidevuse printsiibist, mille tulemused oleksid hukutavad.

IRLi rahvuslaste ühendus leiab, et kuniks Venemaa ja Euroopa Liidu vaheline viisavabadus on Eestile reaalselt ohtlik peab Eesti selle kehtestamise ettepanekutele resoluutselt vastu seisma.

Ene Ergma: tulevikku vaatamata edasi ei pääse

2011-01-23

Kommenteerides rahandusminister Jürgen Ligi rünnakut enda poolt toetatud kosmoseuuringute programmi vastu, ütles Riigikogu esimees Ene Ergma, et üldiselt talle Ligi hoiakud meeldivad.

"Ta seisab kahe jalaga maa peal ning katsub teisigi seal hoida. Samas puudub tal kahjuks üks vajalik võime - suutlikkus tulevikku vaadata. Seetõttu ei saa ta aru, mida tähendab mõiste investeering tulevikku," lausus Ergma.

Ta toonitab, et kui tahame oma majanduse käima saada, peab ta praegusest olulisel määral rohkem teadmismahukale tootmisele tuginema.

„Eesti ühinemine Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseprogrammiga on just selline samm, praegu on töös 12 esimest Eesti projekti."

Ergma soovitab Ligil vaadata „Pealtnägija" saate eelmise nädala saate kordust, et saada teada, kuidas Eesti tudengid ehitavad satelliiti.

„Need noored on tulevase Eesti majandusarengu mootorid, aga mitte utopistid või sõnakõlksutajad," lausus Ergma.

Ka laiemalt vaadates tegeleb Ergma arvates Ligi vaid status quo hoidmisega, uusi ideid ja lähenemisi välja pakkumata.

"Eesti pole kaugeltki valmis. Stabilseerimine võib kergelt stagnatsiooniks üle kasvada," ütles Ergma.

Tema sõnul peame küll tõesti jalad maas hoidma, kuid julgema ka tulevikku vaadata.

„Parem kutsutagu mind kosomosemutiks, kuid ma ei jäta oma jonni ja kaitsen noori arukaid inimesi, et neil oleks võimalus tegeleda huvitavate ja vajalike teemadega," sõnas Ergma.

Rahvuslikud huvid nõuavad maksude langetamist

2011-01-23

Kommenteerides alanud maksudebatti, tõdeb IRL murega, et sellel tegeletakse kahjuks peamiselt maksude tõstmisega, mis oleks IRLi meelest vastuolus rahvuslike huvidega.

"Maksukoormus on Eestis niigi liiga kõrge, selle suurendamine vähendaks majanduskasvu ja hoiaks tööpuuduse kõrgel," ütleb IRLi esimees Mart Laar.

Tema hinnangul on Eesti maksusüsteemi peamiseks murekohaks liiga kõrgele tõusnud tööjõumaksud - mida kõrgemalt on töö pakkumine maksustatud, seda ettevaatlikumad on tööandjad ka uute töökohtade loomisel.

Majandusele uue hoo andmine on IRL jaoks oluline ka selleks, et finantseerida viia Eesti eelarve tasakaalu. "Iga aasta, mida sellega venitamine, vähendab järgnevate põlvkondade võimalusi selleks, et ise oma tuleviku üle otsuseid langetada. Võlakriis kujuneb paljude riikide jaoks juba lähemas tulevikus Euroopas raskeks probleemiks. Eesti ei tohi oma tänaseid probleeme lahendada tuleviku arvelt. IRL blokeerib kõik katsed valitsuse võlakoormust järsult suurendada," lausub Laar.

Samas tõdeb ta, et eelarve tasakaalustamine on keeruline ülesanne, mille täitmiseks tuleb investeerida haridusse ja laste kasvatamise väärtustamisesse. „Maksude alandamisel kaotab Eesti vähemalt hetkeks raha. Samas teist võimalust edasiliikumiseks pole".

Laar ei nõustu seisukohaga, et Eestis on kõik nii hästi, et midagi muutma ei pea. Seetõttu tuleb vähemalt kahes küsimuses kiirelt otsused langetada.

IRL-l on kavas sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning töötuskindlustuse makse alandamine.

Samuti näeb erakonna programm, ette, et tööandjad saaksid erisoodustusmaksu tasumata teha sissemakseid töötaja pensionikindlustusse, maksta täiendava ravikindlustuse eest ja teha kulusid töötajate koolitamisele.

"Need sammud aitavad Eesti majandust väärtusahelas ülespoole nihutada.Eesti vajab rohkem töökohti, kus makstakse head palka ja nende loomist tuleb seetõttu maksude langetamisega soodustada," ütles Laar.

"Juba Hakob Hurt kutsus eestlasi üleks vaimult suureks saama, seetõttu tuleb investeeringuid haridusse ning inimvarasse soodustada, mitte takistada."

Avalik kiri

2011-01-21

Postimehe peatoimetajale
Avalik kiri

Avaldan nördimust 21. jaanuaril 2011 avaldatud vale pärast ja soovin avalikku vabandamist Postimehe on-line väljaandes ja 22. jaanuari Postimehes minu, Kädli Riitsaare ja Ken-Marti Vaheri ees.

Artikli „Riigi palgal parteilased veavad IRLi valimisi" autor Tuuli Koch kirjutab: „Nii näiteks marssis mullu kevadel IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher sisse riigikogu spiikri Ene Ergma kabinetti ning väikese nagina möödudes vahetati spiikri kauaaegne sekretär välja ning pandi asemele nooruke Kädli Riitsaar."

Ligi aasta tagasi lahkus minu sekretär töölt ja Riigikogu Kantselei personaliosakond leidis personalivaliku korras uue sekretäri - Kädli Riitsaare. Kädli Riitsaar ei kuulu ühtegi erakonda ja IRL-i peasekretär Ken-Marti Vaher ei ole ühelgi moel seotud Riigikogu esimehe büroo personalivalikuga.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

Juku-Kalle Raid: kaheparteistumine on puhas stagna

2011-01-20

Juku-Kalle Raid kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku, et kaitsta vaba mõtet ja parteilist mitmekesisust.

"Kui inimesele midagi ei meeldi, siis pole mõtet oodata kedagi kolmandat, kes seda muudaks. Selleks ei pea partei liige olema, et kandideerida ja omi vaateid kaitsta," lausub ta.

"Nii lolli kodanikku ehk ei olegi, kes suhtuks riiki nagu sitaviskaja Priit Pärna legendaarses karikatuuris."

Raid ei kuulu ühtegi parteisse ja on äärmiselt kriitiline kahe suurpartei tekkimise fenomeni suhtes, Raid kirjutas alla ka Roheliste poolt algatatud Elurikkuse manifestile.

Kaheparteistumisele järgneks tema sõnul vaimne stagnatsioon. "See on jõhker, kui kaks kildkonda võtavad valguse ja eluruumi kõigilt teiselt ja kehtestavad enda hinnangusüsteemi. Või hinnasüsteemi, kui räägime monopolidest".

"Keskerakonnas ja Reformierakonnas on pagan teab kui palju noori, kuid pea mitte ühtegi, kellel oleks piisavalt mune, et oma juhtkonda kritiseerida ja lubjastumist pärssida," sõnab ta.

"IRLis on see potentsiaal olemas, et saagida sellelt mugavalt ja ülbelt taburetilt üks jalga alt ära, rohelistele hoian selles osas samuti pöialt," ütleb Raid.

"Olemasolevatest parteidest on IRL kõige vähem populistlik ja nad võiks olla midagi enamat kui kelk koalitsioonis," räägib Raid.

Tema hinnangul on IRL kõige mõistlikum bande, mis peab muutuma ründavamaks ja tugevamaks, milleks on vaja suuremat esindatust Riigikogus.

"Mulle meeldib ka IRLi rahvuslik joon, kui see läheb kellegi peas segi ksenofoobiaga, siis see inimene ostku endale sõnaraamat. Iga riik püsib rahvuslikul mõttel, sinna hulka kuulub ka näiteks maailmaklassika tõlkimine emakeelde," lausub Raid.

Tema ütlust mööda on IRL erakond, mida ta ise on terve elu valinud, alates aastast 1992, kui ta esimest korda valida sai.

Robert Antropov kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2011-01-19

Seni Reformierakonda kuulunud parlamendisaadik Robert Antropov kandideerib eelseisvatel valimistel Riigikokku IRLi nimekirjas.

„Kandideerin Ida-Virumaal, mille arengupotentsiaal ning väärtus Eesti jaoks on tohutud, kuid viimastel aastakümnetel jäänud suuresti kasutamata ja tähelepanuta," lausus Antropov.

Ta toetab IRLi ministri juhtimisel koostatud tegevuskava Ida-Virumaa arengu toetamiseks.

„See on oluline samm, mis pakub Ida-Virumaa probleemide reaalseid lahendusi tööhõive ning kultuuri ja keeleõppe osas."

Antropovi arvates tuleks Ida-Virumaa tegevuskava valitsuses enam toetada ja paremini rahastada.

Töötades politsei peadirektorina viis Antropov 2004. aastal ellu eduka politseireformi, mille käigus loodi neli politseipiirkonda senise 17 asemel ning politsei muutus tegusemaks ja rahva usaldus korrakaitsjate vastu tõusis 39 protsendilt 76-le.

Antropov meenutab, et sama eeskuju regioonide loomiseks on hiljem järginud mitmed teised riiklikud institutsioonid, kuid mis tulemata jäi - oli haldusreform.

„Killustatud Eestis tuleks maapiirkonnad ühendada, et tugevdada ning muuta haldussuutlikumaks omavalitsusi, vähendada bürokraatiat, rahakulu ja korruptsiooniohtu."

Antropovi sõnul tuleb Eestil tõsiset suhtuda energeetikajulgeoleku tagamisse; eelistades selleks kodumaist põlevkivi- ja tuuleenergiat ning biokütuseid.

„Ida-Virumaal on aastakümneid kaevandatud põlevkivi ning toodetud sellest elektrit ja sooja, arenemas on tuuleenergia ja biokütuste tootmine. Kodumaist energeetikatööstust tuleb säilitada ja arendada, et tagada Eesti energiajulgeolek mõistliku hinna ja mitmekesisusega," ütles ta.

Antropovi sõnul tuleks nii, nagu politseireformiga toodi korravalvurid inimestele lähemale, tõstes nende professionaalsust ja abivalmidust, teha ka Riigikogu saadikutega. Sellised muutused sõltuvad tema hinnangul aga üksnes meie ühiskonna valimistahtest ja -aktiivsusest.

"Ainult tegus ja motiveeritud Riigikogu saab tõeliselt teenida oma rahvast, mistõttu soovitan saabuvatel valimistel valida mitte loosungeid vaid inimesi, kellesse valijad tõeliselt usuvad."

Mart Laar kohtus Dominikaani presidendikandidaadiga

2011-01-09

IRLi esimees Mart Laar kohtus Dominikaani Vabariigis Rahvusliku Progressi Liikumise esimehe ja presidendikandidaadi Pelegrin Castilloga, kellega arutati olukorda Kariibi mere regioonis, Haitil ning Eesti kogemusi omariikluse taastamisel.

Castillo palvel tutvustas Laar Eesti kogemusi reformide teostamisel pärast taasiseseisvumist. Castillo sõnul on Eesti oma edukalt teostatud reformidega ka mitmele Kesk-Ameerika regiooni riigile eeskujuks.

Erilist huvi tundis presidendikandidaat Eesti e-valitsuse kogemuste vastu, mille rakendamist Dominikaani Vabariigis on soovitanud ka rahvusvahelised eksperdid.

Pelegrin Castillo rõhutas Dominikaani Vabariigi rolli piirkonnas stabiilsuse tagamisel ning tänas Eestit Haitile osutatud abi eest 2010. aasta alguses toimunud maavärina tagajärgede likvideerimisel.

Lisaks Haitil jätkuvatele humanitaarprobleemidele on regiooni suurimaks väljakutseks ühiskondlikud muutused Kuubal. Pelegrin Castillo sõnul on kommunistlik eksperiment Kuubal ebaõnnestunud.

"Lisaks tavalistele inimestele on sellest hakanud aru saama ka Kuuba liidrid, kes on samuti rõhutanud muudatuste vajalikkust," ütles Castillo.

Laar leidis, et Kuuba olukorda tuleb tõsiselt võtta, sest poolikud reformid ei anna kahjuks tulemusi. Need võivad tema hinnangul Kuuba olukorda pigem halvendada.

„Pääsemaks praegusest olukorrast tuleb Kuuba inimestele anda vabadus - ja seda mitte poolikute meetmetega, vaid täielikult. Vana kommunisliku juhtkonnaga pole võimalik edukaid reforme teostada."

IRL soovib enneaegsete surmade vähendamist

2011-01-09

Isamaa ja Res Publica Liit soovib järgmises Riigikogus seadustada enneaegsete surmade vähendamiseks tehtavate riiklike kulutuste kahekordistamise. Parlamendisaadiku Liisa Pakosta sõnul on IRLi jaoks oluline iga inimelu.

"On teada, et südamehaigused, vähk ja õnnetused on sageli ärahoitavad. Seetõttu on meie eesmärk eraldada praegusest kaks korda rohkem riigi raha ennetustegevuseks südame-veresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning õnnetusjuhtumite ja mürgistuste ärahoidmiseks."

"Iga inimese tervis on iga inimese, aga ka kogu rahva kalleim vara. Inimese põhiõigus on olla võimalikult terve, hea terviseseisund sõltub mitmetest võimalustest ja eeldustest, ning osasid neist saab riik mõjutada. Ennetus on tõhusam siis, kui arstid, sotsiaaltöötajad ja õpetajad teeksid rohkem koostööd," ütles Pakosta.

Terviseriskide vähendamine on Pakosta sõnul oluline inimese arenguks, kuna tervist mõjutavad kõik inimtegevuse valdkonnad ja tervis mõjutab kõiki teisi valdkondi.

"Meie siht on, et aastaks 2020 tõuseks eeldatav eluiga meestel 75 ja naistel 84 aastani ning suudaksime täita rahvatervise arengukava eesmärgi, et meeste tervena elatud eluiga oleks 60 ja naistel 65 aastat," sõnas Pakosta.

Tema sõnul on rahvatervise alal oluline riigi poliitika liikumisharrastuse toetamiseks, tervisliku toitumise soodustamiseks, suitsetamise ja alkoholi liigtarbimise vastu, vigastuste, narkomaania ja HIV ennetus.

"Et inimesi, terveid inimesi oleks rohkem, kulutame me riigieelarvest märkimisväärseid summasid ka näiteks kunstlikule viljastamisele - peaksime ka riigi poolt inimelu vaatama rohkem terviklikult. Ennetatavate surmade ärahoidmine on kõige inimlikum ja kõige efektiivsem viis rahvaarvu suurendamiseks," lausus Pakosta.

Loe IRLi sotsiaalprogrammi:

http://www.irl.ee/et/Valitsemisprogramm-2011-15/Sotsiaalpoliitika

IRLiga liitus Nõo vallavanem Rain Sangernebo

2010-12-17

Nõo vallavanem Rain Sangernebo liitus IRLiga, sest usub, et erakond suudab maaelu eest seista. Tema hinnangul väljendavad IRLi programmis sõnastatud väärtused ja arusaam maaelust selget mõistmist, et ka väljaspool suuri linnu elavad inimesed, kes väärivad tähelepanu.

„Eestis on erakondi, kes on võtnud maarahva armastamise jõuliseks loosungiliseks tegevuseks, kuid see ei ärata usku ega entusiasmi, ka Rahvaliidu rolli maaelu ja regionaalpoliitika suunajana on raske uskuda,“ lausus Sangernebo.

Tema hinnangul teeb IRL Tartumaal korraliku valimistulemuse, sest Riigikogu valimistel veavad tuntud tegijaid nagu Ene Ergma, Aivar Kokk ja Peeter Tulviste, kes on oma tegudega end juba korduvalt tõestanud.

„Mina omavalitsusjuhina rõõmustaksin, kui suudetaks tuua selgust riigi ja omavalitsuste rollijaotuses, et omavalitsused saaksid ennast tuleviku kavandamisel kindlamana tunda“, ütles Sangernebo.

Tema sõnul peaksid riik ja omavalitsused oma kohustused ära kaardistama ja selgust looma, sest praegu on mitmed neist kattuvad ja ebamäärased.

„Omavalitused vajavad loomulikult stabiilsust ka rahastamises, sest näiteks tulumaksuprotsendi vähendamine võis olla küll vajalik, kuid see tekitas eelarvete koostamisel ja tuleviku planeerimisel ebakindlust juurde.“

Sangernebo tõstis eraldi esile vajaduse korrastada huvihariduse rahastamist, sest paljud noorteprobleemid oleksid ennetatavad, kui rakendataks ühiskondlikul kokkuleppel tuginevaid meetmeid, mis annaksid parema võimaluse kasvatada lastest ja noortest täisväärtuslikud kodanikud.

IRL jätkab inimeste kuulamist telkides

2010-12-15

Isamaa ja Res Publica Liit paneb enne jõule kõigis Eesti maakondades üles kuulamistelgid inimestega kohtumiseks ja nende kõnetamiseks.

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher peab inimeste kuulamist esmatähtsaks, sest üksnes omaenda juttu nautivatest poliitikutest on rahvale vähe kasu.

"IRL teab, et poliitika peab lähtuma inimestest, nende mõtetest ja soovidest. Meie erakond peab tähtsaks valijate kuulamist ja nende arvamustega arvestamist".

IRLi kuulamistelgid on alates sellest nädalast kuni aasta lõpuni üleval kõikides Eesti maakondades. Lisaks maakonnakeskustele ka väiksemates asulates nagu Tabasalu, Elva, Kiviõli, Palamuse ja Kehra.

Telkides saab rääkida poliitikutega, seal mängib jõulumuusika, pakutakse piparkooki ja alkoholivaba hõõgveini. Lisaks saab IRLi poliitikutega arutada emapensioni, tasuta kõrghariduse ja kodukulude alandamise üle.

Septembris IRLi korraldatud üleriigilisele küsitlusele vastas kokku 58 438 inimest, vastused saadi kõikidest Eesti maakondadest nii posti teel, elektrooniliselt kui silmast-silma kohtumistelt.

IRLi eesmärk on kuulata inimesi, kaasates nii aktiivseid eestimaalasi IRLi järgmise nelja aasta valitsemisprogrammi koostamisse.

Vaata IRLi kuulamistelkide asukohti: http://www.irl.ee/et/Riigikogu-valimised/IRL-kuulab

IRL soovib arutelu valimisea künnise langetamiseks

2010-12-15

IRL pakub Riigikogu valimisteks koostatud perepoliitikaprogrammis, et soovib ühiskonnas diskussiooni valimisea langetamisest 16 eluaastani.

Kuna ühiskond vananeb ning kahaneb ka lastega perede arv, siis tuleks IRLi nägemuse kohaselt ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks arutada ka võimalust arvestada valimistel alaealiste osakaalu.

"Oma perepoliitikaga kinnitame, et usume oma rahva ja rahvuse tulevikku. Pered ja noored on aluseks Eesti tulevikule, nad on meie ühiskonna vundament," ütles IRLi pereprogrammi autor Liisa Pakosta.

Tema hinnangul usaldab IRL selgelt rohkem inimesi, pidades oluliseks, et riik ei sekkuks liiga aktiivselt nende ellu, vaid lubaks inimestel rohkem ise valikuid teha, võimalusel nende vabadusi suurendades.

"Meie perepoliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele. Iga inimese inimväärikus on meile oluline. Iga inimene on meie jaoks väärtuslik. Inimese ja perekonna väärtuslikkus on ainult siis austatud ja esile toodud, kui inimest ja peresid nende valikutes usaldatakse," sõnas Pakosta.

Tema hinnangul peab inimene saama ise valikuid teha ja ise otsustada. Selleks peab meil olema vastutustundlik riik ning ka vastutustundlikud kodanikud, kes saavad teha ise valikuid.

Loe IRLi pereprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2458/

Kelam kuulutas välja koolinoorte esseekonkursi võitjad

2010-12-09

Tunne Kelam tunnustas täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial parimaid esseekonkursil "Kuidas saan muuta ümbritsevat paremaks?" osalenud noori.

Kolmandat korda toimunud gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste konkursi žürii kuulutas võitjateks Aleksandra Belitskaja Ahtme Gümnaasiumist, Jana Ekimova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist ja Hele-Maria Taimla Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist.

Äramärkimist väärisid Veera Jemelina Tallinna Õismäe Vene Lütseumist ja Silva Mägi Rakvere Ametikoolist.

Konkursi lõppvooru pääsesid ka Aleksandr Missak Narva Soldino Gümnaasiumist, Dagmar Pasovs Miina Härma Gümnaasiumist, Helis Soe Luunja Keskkoolist, Valeria Velitska Tallinna Pae Gümnaasiumist ja Taaniel Stoitsev Türi Gümnaasiumist. Konkursile laekus kokku 45 esseed, neist 19 eesti ja 26 vene keeles.

Žürii esimehe, kirjanik Arvo Valtoni sõnul erines tänavune konkurss eelmistest selle poolest, et lisaks vene koolidele osalesid ka eesti õpilased. Esseesid ühendas tänapäevatemaatika. "Kui otsida erinevusi, siis vene noorte kirjutistes oli rohkem üldistavat, eesti noorte arutelud olid seevastu konkreetsemad," lausus Valton.

Žürii liikme, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja arvates oli käesoleval aastal üldine tase nii sisuliselt kui keeleliselt kõrgem. „Paljude tööde puhul on tuntav noorte endi sotsiaalne aktiivsus," tõdes Ladõnskaja.

Žüriisse kuulusid ka kirjanikud Jelena Skulskaja ja Mihkel Kaevats, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Noorsootöö Keskuse nõunik Tarmo Kruusimäe.

Paremad tööd avaldatakse välispoliitikaajakirjas „Maailma Vaade" ning pannakse üles Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Esseekonkursi võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult, sest Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud nimetada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks. "2010 aastal tähistati Eesti läbi aegade suurima kodanikualgatuse - Kodanike Komiteede liikumise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise 20. aastapäev," ütles Kelam.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle toimumist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

IRLiga liitus muusik Jaak Ahelik

2010-12-05

Muusik ja ettevõtja Jaak Ahelik liitus IRLiga, et aidata suunata noori kindlale eluteele, pahedest eemale.

„Mulle meeldib, et IRL suhtub noortesse hästi ja julgustab neid korralikku haridust saama ja end teostama. On terve hulk andekaid noori inimesi, keda pole märgatud, kuid kes väga tähelepanu väärivad," ütles Ahelik.

Tema sõnul elab väljaspool Tallinna ja Tartut suur hulk noori, kes võivad jääda märkamata lihtsalt oma elukoha tõttu.

„Ma arvan, et need noored tuleb sellest suletusest välja tuua, neile tuleb anda võimalus oma eluga midagi arukat peale hakata - end teostada muusikas, spordis või mõnel teisel elualal," rääkis Ahelik.

Ta meenutas kuidas nad Tõnis Mäega kord arutasid, mis oleks neist saanud, juhul, kui nad poleks leidnud teed muusika juurde.

„Tõenäoliselt oleks meist saanud Kopli pätid, sest kogu meie elu põhines tänaval hulkumisel. Kui kord oled valele teele sattunud, siis toimub allakäik väga kiiresti ja seda on keeruline muuta."

Selle pärast vajab iga inimene positiivset, plussmärgiga hobi või väljundit ja teistelt inimestelt tuge selle leidmiseks.

„Igaüks ei pea tegelema muusikaga, oma huvi üle otsustab igaüks ise, peab olema vaid tahtmist ja pealehakkamist," ütles ta.

Jaak Ahelik mängib praegu ansamblites Lament ja Sarabande, varem on ta mänginud Magnetic Bandis, Music Seifis, Ultima Thules ja Compromise Blue-s.

IRLi noored kohtusid Briti peaministriga

2010-12-03

IRLi noorte esindajad külastasid Londonis Briti peaministri residentsi Downing Street 10 ning kohtusid Briti peaministri David Cameroniga.

IYDU (International Young Democrat Union) konverentsil osalejatega kohtunud Briti peaminister ütles, et parempoolsete erakondade valitsused on suutnud majanduskriisiga edukalt toime tulla.

„Kui vasakpoolsed valitsused lubavad valijatele rohkem raha kõigil elualadel, siis parempoolsed valitsused keskenduvad tulemustele, mida soovitakse saavutada. Raiskamine ja nõrk kontroll kulutuste üle on viinud maailma majanduskriisi ja meie ülesanne on riigid kriisist välja tuua," ütles peaminister Cameron.

IRLi noorte aseesimehe Kaido Kuke sõnul andsid Cameroni sõnad kinnitust, et Eesti viimaste aastate otsused kulusid kontrolli all hoida on olnud õiged.

„Lisaks paranenud majandusnäitajatele on oluline, et meie tegudest väljaspool Eestit positiivses valguses räägitakse ja meid teistele eeskujuks tuuakse," sõnas Kukk.

IYDU Londoni konverentsi raames toimuvad kohtumised Briti parlamendi liikmete ja ministritega.

Konverentsil osalevad 34 riigi esindajad üle maailma.

IRLi Noorte delegatsiooni kuuluvad Veiko Lukmann, Kaido Kukk, Illimar Lepik von Wirén ja Kristo Roosileht.

Herkel: Rahvuslus on demokraatia ja vabaduse tegelik alus

2010-12-03

„Rahvuslik identiteet on demokraatia ja vabaduse peamine eeldus." Nii tõdesid täna Tartus lõppenud konverentsi „Rahvaste õigused" osavõtjad ja külalised. Konverentsi korraldasid Rahvaste Õiguse Instituut ja Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus ning see oli pühendatud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni looja Linnart Mälli (1938-2010) mälestusele.

Neljapäeva õhtusel ettekandekoosolekul vaadeldi rahvaste enesemääramise ja riikide territoriaalse tervikluse vastuolusid, keelte osa rahvaste identiteedis ja ohustatud keeli,

samuti rahvusluse mõiste määratlemist ja rahvuslusel põhineva identiteedi positiivset rolli. Ettekannetega esinesid teadlased Eiki Berg, Mart Rannut ja Märt Läänemets ning poliitikud Mart Laar ja Mart Nutt, konverentsi töökokkuvõtte esitas Andres Herkel.

Linnart Mälli viljakale tegevusele osutasid ka Andrew Swan Esindamata Rahvaste Organisatsioonist, Tartu Ülikooli prorektor Martin Hallik, Sven Grünberg Rahvaste Õiguste Instituudist ning Dulma Ajušejeva Burjaatiast.

Tänasel nõupidamisel rahvaste olukorra parandamise võimalustest osalesid ka külalised Udmurtiast, Tšetšeeniast ja Burjaatiast.

„Probleemid tekivad just rahvusluse mahasurumisest, mitte aga rahvusluse tõttu, nagu mõnikord väidetakse," tõdes Rahvaste Õiguste Instituudi juht Sven Grünberg. Riigikogu liige Andres Herkel kinnitas, et Eesti panustab küll jätkuvalt riigita rahvaste toetamisse, kuid see tegevus võiks olla läbimõeldum ja tugevam. Üheskoos tõdeti, et Venemaal valitseva olukorra tõttu on eelmise sajandi lõpul Vene impeeriumi rahvaste hulgas valitsenud optimism nüüdseks asendunud märksa raskema olukorraga.

Sellest hoolimata tuleb edasi töötada ja Eesti poliitikutel on võimalus olla esindamata rahvaste olukorra adekvaatne vahendaja rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogus ja mujal. „Me oleme seda alati teinud, kuid sellised kontaktid aitavad seda teha paremini," tõdes Herkel.

Kaia Iva: maal on rohkem õpetajaid kui põllumehi

2010-11-11

IRLi parlamendisaadik Kaia Iva ütles täna Riigikogus toimunud maaelu-arutelul, et maaelu ei ole enam ammu ainult põllumajandus, nagu vahel ikka veel ekslikult arvatakse.

"1989. aastal oli maa-asulates 236 tuhat hõivatud inimest. Kümnest inimesest kuus tegeles põllumajandusega," ütles ta Riigikogu kõnetoolist.

Kaia Iva sõnul on 20 aastat hiljem 168 000 hõivatut. Ja igast kümnest maainimesest vaid üks tegeleb põllumajandusega, kaks on ehitajad, kaks on kaubandustöötajad, kaks töötavad haridusvaldkonnas, üks inimene on vallaametnik, kultuuri või sotsiaaltöötaja ja ülejäänud kaks tegelevad millegi muuga.

"Maaelu kvaliteet sõltub kõigi eluvaldkondade toimimisest ja riigi ülesanne on selgete arengusihtide seadmine," lausus Iva.

Ta pakkus IRLi poolt välja kolm valdkonda, millega tegelemine aitaks reaalselt maaelu:

1. Uued töökohad erasektoris. Selleks on vajalik läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega. Lisaks riiklikud toetused infrastruktuuri.

2. Elukvaliteet maal. Eelkõige on maha jäänud erasektori teenused. Vaja on tagada kättesaadavana elementaarsed teenused: pood, pank, post, internet. Samuti sobiv bussiliiklus, mis arvestab töölkäimist ja teenuste pakkumist.

3. Stabiilne põllumajanduspoliitika, mis tagab tootmise mitmekesisuse, soosib ühistegevust ning säilitab puhta ning miljööväärtusliku elukeskkonna ka järgmistele põlvkondadele.

IRL: elektri hinda saab alandada

2010-11-08

IRLi Riigikogu fraktsioon arutas oma tänasel nõupidamisel energeetika olukorda ning esitatud ettepanekuid elektrihinna alandamiseks. Fraktsioon kuulas ära minister Juhan Partsi ülevaate tema esitatud eelnõu menetlemise käigust, mis alandaks Eestis elektri hinda.

"Kiirenenud hinnatõus on Eesti inimestele kujunenud tõsiseks probleemiks. Pole õige, et selle vastu pole võimalik midagi ette võtta. Valitsus peab olemasolevate võimaluste seast leidma parimad lahendused ning tegema seda kiiresti. Juhan Partsi esitatud eelnõu vastuvõtmine alandaks elektri hinda. Elektri kallinemine on aga üks teguritest, mis aitab kaasa hinnakasvule. Elektri hinna alandamine oleks seega üheks vahendiks, millega saaks hinnatõusu pidurdada," ütles saadikurühma esimees Mart Laar.

Fraktsioon kohtus ka Eleringi juhi Taavi Veskimäega, arutamaks gaasihinna alandamise võimalusi ning Gazpomi monopoli lõpetamist. Arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et valitsusel tuleks kiiremas korras langetada otsus, kuhu valitsus soovitaks rajada LNG terminaal, mis võimaldaks pakkuda mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi tarbijatele odavamat gaasi.

"Selle teostumine on loomulikult võimalik vaid koos Euroopa Liiduga. Ka pole kahtlust, et Baltikumis on kohta vaid ühele terminalile. Selle rajamisele kandideerivad aga kõik kolm Balti riiki. Kui Eesti soovib siin konkurentsis püsida, peab ta oma otsuse langetama. Kahte asukohta korraga välja pakkuvat riiki ei võeta asukohamaana kahjuks tõsiselt." ütles Laar.

Teiseks pidas saadikurühm vajalikuks Eesti valitsuse aktiivsemat sekkumist Eesti-Soome gaasijuhtme projekti, mille rajamine on viimasel ajal venima kippunud, kuid milleta oleks keeruline suurendada Eesti sõltumatust Gazpromi monopolist.

IRLi noored seavad esikohale tasuta kõrghariduse

2010-11-02

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühendus juhatus otsustas seada organisatsiooni uues programmis kesksele kohale kvaliteetse kõrghariduse.

Noorte juht Maria Kasepalu ütles juhatuse heakskiidu saanud dokumenti kommenteerides, et kõrghariduse seadmine esikohale on loogiline valik.

„Noorte ja nende vanemate jaoks on kättesaadav kõrgharidus äärmiselt oluline. Samuti investeeringud haridusse ja vajaduspõhised õppetoetused, mis aitavad tagada tingimusi kvaliteetse hariduse andmiseks," ütles Kasepalu.

Tema sõnul peab riik suutma pakkuda kõrgharidust ka neile, kellel ei ole võimalik oma haridusteed kinni maksta.

„Samuti on vaja stipendiumite kõrvale õppetoetusi, mis võimaldavad korralikult õppival tudengil hakkama saada ja sajaprotsendiliselt õppimisele keskenduda," lausus Kasepalu.

IRLi noored korraldasid uue programmi koostamise eel oma liikmete seas ka küsitluse, mille tulemused näitavad samuti, et kõrghariduse kättesaadavus ja kvaliteet on noorte jaoks esmatähtsad.

Küsitlus, mille eesmärk oli selgitada noorte jaoks olulised teemad, toimus oktoobri jooksul, noorte kodulehel oleva ankeedi täitis 206 inimest.

IRL: monopolide ohjeldamise seadus jõustub huvigruppide kiuste

2010-11-01

Tänasest jõustunud monopolide ohjeldamise seadus annab konkurentsiametile kõik võimalused range kontrolli kehtestamiseks vee- ja küttemonopolide üle ja seeläbi vee- ja küttehindade langetamiseks. Seadusega antakse konkurentsiameti täieliku kontrolli kõikide Eesti soojatootjate üle ja ligi 60 suuremat vee-ettevõtjat üle Eestis.

"Monopoolsete huvigruppide tugev surve kiuste vastu võetud seadus annab võimaluse senisest suurema hulga suuremaks tarbijate kaitseks. Monopolidele seatakse kohustus algatada vee- ja soojahindade langetamine kui näiteks tooraine maailmaturu hinnad või muud tootmiskulud muutuvad. Juhul kui ettevõtjad sel juhul tarbijatele hindu ei alanda, anname ajutiste hindade kehtestamise õiguse konkurentsiametile. Samuti kehtestatakse kuni 250 miljoni kroonini ulatuvad rahalised karistused monopolidele seaduse nõuete rikkumiste eest," ütles IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher.

Vaheri hinnangul on Tallinnas monopolide ohjeldamise mõju veehindadele märgatav - ekspertide sõnutsi on järgmise kahe-kolme aasta jooksul võimalik vee hinda langetada kuni veerandi võrra. Seda juhul, kui konkurentsiamet suudab kasutada monopolide ohjeldamise seaduse võimalusi ja kehtestada täieliku kontrolli Tallinna Vee hinnakujunduse üle.

"Tõenäoliselt tuleb selleks aga konkurentsiametil kõigepealt pidada Tallinna Veega maha tuline vaidlus. Seaduse kohene tulemus on aga see, et hoitakse ära järjekordne tallinlaste veehinna tõus, mis muidu ähvardaks alates 1. jaanuarist 2011," lausus Vaher.

Teistes omavalitsustes võib tema sõnul eeldada hindade väiksemat langust või säilimist üldiselt tänasel tasemel, sest mitmetes linnades-valdades ei ole hinnad täna kulupõhised.

"Soojuse hind võib Tallinnas langeda lähema kahe-kolme aasta jooksul kuni 15 protsenti. Soojamajanduses kodumaistele kütustele Vene gaasi ees eelise andmine teeb tee lahti mitmetele uutele tootjale, kes suurendavad konkurentsi soojamajanduses, roheline tuli on antud ka Iru prügipõletusjaama rajamisele. Konkurents tähendab aga tarbija jaoks madalamat hinda," rääkis Vaher.

Parts esitab odavama elektri eelnõu justiitsministrile

2010-10-30

Majandus- ja kommunikatsiooniminister tutvustas täna Pärnus IRLi Seeniorite Kogule täiendatud eelnõu elektrihinna langetamiseks.

„Esitan esmaspäeval eelnõu täiendatud kujul justiitsministeeriumile, nüüd arvestab see kõigi turuosaliste kõiki mõistlikke ettepanekuid," sõnas ta.

Partsi eelnõu näeb ette kodutarbijate elektrihinna langetamise läbi taastuvenergiamaksu vähendamise. Tema hinnangul on ajal, mil valitseb surve hinnatõusudeks ja kulude kasvuks, elektri hinna alandamine IRLi jaoks oluline eesmärk.

„Elektri hinna langetamiseks tuleb vaid langetada mõistlikule tasemele taastuvenergia tootjatele tarbijate poolt kohustuslikus korras makstav toetus," ütles Parts.

Minister on valitsusele esitanud eelnõu, mis langetab taastuvenergia toetust praeguselt 12,6 sendilt 3 kuni 5 sendini ehk kuni 75 protsenti.

Partsi hinnangul on praegused toetuse määrad liiga suured - tarbijad on sunnitud maksma toetust tootjatele, kellest osa teeniks märkimisväärset kasumit ka ilma igasuguse toetuseta.

Eestis tuleks sisse seada emapension

2010-10-30

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles täna Pärnus IRLi Seenioride Kogule, et pensioni suurus peaks tulevikus olema seotud laste arvuga.

"Laste kasvatamine on tõsine töö ja emadele tuleks maksta suuremat pensionilisa," ütles Reinsalu.

Tema hinnangul on see rahva tuleviku huvides vajalik ja õiglane ka Eesti perede suhtes.

"Loogiline on, et vanema lisapension laieneks ka tänastele eakatele, kelle lapsed meie, noored, oleme," ütles Reinsalu.

Ta meenutab, et enne 1999. aastat sai üks vanem lapse eest kaks staažiaastat.

"Seda on vähe, kuid pärast 1999. aastat kaotati see hoopiski."

Reinsalu sõnul kinnitab statistika, et vaesusriskis on just üksi elavad naispensionärid.

"Põhjus on lihtne - tavaliselt on lastega kodus olnud ju naine, seega staaž lühem, pension väiksem," ütles Reinsalu.

IRLi fraktsioon teeb külaskäigu Virumaale

2010-10-05

Täna ja homme teeb IRLi parlamendifraktsioon väljasõidu Virumaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

Lääne-Virumaad ja Ida-Virumaad külastavad Riigikogu esimees Ene Ergma, fraktsiooni esimees Mart Laar, siseminister Marko Pomerants, sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ja kultuurikomisjoni liige Peeter Tulviste.

Samuti majanduskomisjoni liikmed Toomas Tõniste ja Sven Sester, keskkonnakomisjoni liikmed Mari-Ann Kelam ja Erki Nool ning riigikaitsekomisjoni liikmed Trivimi Velliste ja Tarmo Kõuts.

IRLi poliitikud tutvuvad Virumaa omavalitsuste, ettevõtete ning sotsiaal- ja haridusasutustega; toimuvad kohtumised eakatega, kooliõpilaste ja õpetajatega.

Eraldi on kavas arutelud IRLi liikmetega.

IRLi küsitlusel on juba üle 20 000 vastaja

2010-09-23

IRLi küsitlusele on esimese kahe nädalaga andnud vastused üle kahekümne tuhande inimese, erakonna peasekretär Ken-Marti Vaher loodab sellele lisa.

„Ekspertide sõnutsi saame pidada küsitlust ülimalt edukaks juhul, kui sellele vastab kakskümmend viis kuni kolmkümmend tuhat eestimaalast. Sellele eesmärgile oleme päris lähedale jõudnud," lausus Vaher.

Tema sõnul näitab tuhandete inimeste tagasiside, kui suur on inimeste ootus, et keegi neid kõnetaks. Vaher on veendunud, et otsesuhtlus ja julge pöördumine inimeste poole on nende seisukohtade teada saamiseks parim võimalus.

„Kahetsusväärselt pole Eestis seni veel ükski erakond sellises mahus ja ulatuses inimeste käest nende arvamusi kuulanud. IRL tahab anda igaühele võimaluse olla osaline ühiskonna tuleviku jaoks oluliste otsuste langetamisel," sõnas Vaher.

Küsitlus Eesti tuleviku kohta viiakse läbi kogu Eestis, selles osalemiseks tuleb täita posti teel saadud ankeet ning saata see tasuta tagasi septembri lõpuks.

Alternatiivina saab küsimustiku täita internetis aadressil www.irl.ee.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Harjumaad

2010-09-16

Täna ja homme teeb Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon väljasõidu Harjumaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

Maakonda külastavad Riigikogu esimees Ene Ergma, maaelukomisjoni liige Kaia Iva, keskkonnakomisjoni liige Mari-Ann Kelam, fraktsiooni esimees Mart Laar, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ja
sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu.

Samuti riigikaitsekomisjoni liikmed Tarmo Kõuts ja Trivimi Velliste, majanduskomisjoni liikmed Toomas Tõniste ja Sven Sester ning kultuurikomisjoni liikmed Peeter Tulviste ja Lauri Vahtre.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas omavalitsuste, ettevõtete ning meditsiini- ja haridusasutustega; toimuvad kohtumised eakatega, antakse koolides tunde, külastatakse sadamaid, rahvamaju ja külakeskuseid.

Eraldi on IRLi saadikutel kavas kohtumised IRLi Harjumaa liikmetega.

IRLi küsitlusele on vastanud üle 10 000 inimese

2010-09-14

IRLi küsitlusele on esimese seitsme päevaga andnud vastused juba üle kümne tuhande inimese, erakonna peasekretär Ken-Marti Vaher ootab sellele kindlasti lisa.

„Eeldan, et järgmiste nädalatega tuleb sellele arvule tublisti täiendust. Lisaks küsitlusele internetis ja posti teel kuulavad sajad IRLi poliitikud ja vabatahtlikud inimesi, käies ukselt-uksele nende kodudes üle kogu Eesti," ütles ta.

Vaheri sõnul on kahetsusväärne, et ükski erakond pole Eestis seni sellises mahus ja ulatuses inimeste käest nende arvamusi kuulanud.

„IRL tahab anda igaühele võimaluse osaleda ühiskonna tuleviku jaoks oluliste otsuste langetamisel," lausus Vaher.

Küsitlus Eesti tuleviku kohta viiakse läbi kogu Eestis, selles osalemiseks tuleb täita posti teel saadud ankeet ning saata see tasuta tagasi septembri lõpuks.

Alternatiivina saab küsimustiku täita internetis aadressil www.irl.ee.

IRL algatas üleriigilise küsitluse Eesti tuleviku kohta

2010-09-06

Tänasest alustab IRL üleriigilise küsitlusega Eesti võtmeküsimustes, et kaasata Eesti elanikud põhiliste eluvaldkondade arendamisse ja kuulata, missugused on nende hinnangud olulisemates eluvaldkondades nagu majandus, tööhõive, haridus, pension, pere ja toimetulek.

IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri sõnul arvestab erakond inimestelt saadud tagasisidet IRLi järgmise valitsemisprogrammi loomisel.

"Paraku on Eesti poliitika pigem rääkimise kui kuulamise poole kaldu ning seda tuleb muuta. Poliitikud peaksid enam kuulama nende häält, kelle tulevikku nende otsused mõjutavad," ütles Vaher.

„IRL astub üleriigilise küsitlusega praktilise sammu selleks, et anda inimestele võimalus teha oma hääl kuuldavaks".

Küsitlus Eesti tuleviku kohta viiakse läbi kogu Eestis, selles osalemiseks tuleb täita posti teel saadud ankeet ning saata see tasuta tagasi septembri lõpuks.

Alternatiivina saab küsimustiku täita internetis aadressil www.irl.ee.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Võrumaad

2010-08-18

Täna ja homme teeb Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon väljasõidu Võrumaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas Võrumaa omavalitsuste, Luhamaa piiri-tollipunkti, Kaitseliidu Võru maleva, Võru politseijaoskonna, Kuperjanovi pataljoni ning Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskuse tööga.

Võrumaad külastavad IRLi esimees Mart Laar, kaitseminister Jaak Aaviksoo, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed Andres Herkel ja Mart Nutt, rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna, maaelukomisjoni liige Kaia Iva, riigikaitsekomisjoni liige Tarmo Kõuts, sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ning majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste.

Mart Laar peab kõne Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuse avamisel, eraldi on kavas kohtuda Võrumaa noortega, kellele räägitakse võimalustest end poliitikas teostada.

Laar: seadus võimaldab Tallinnas vee hinda alandada juba uuel aastal

2010-08-03

IRLi esimees Mart Laar ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmisel, et selle abil suudetakse ära hoida järjekordne kodukulude kasv ning asuda monopole reaalselt ohjeldama.

„Olulised on ka sammud, mis astutakse konkurentsi tagamiseks gaasiturul, vaadates äsjast hinnatõusu on vajadus selle järele ilmselge, mistõttu tuleb Riigikogul selle küsimuse juurde tagasi pöörduda,“ lausus Laar.

Ta juhtis tähelepanu Keskerakonna püüetele istungit venitades eelnõu vastuvõtmist takistada.

"Taaskord sai kinnitust asjaolu, et Keskerakondlik linnavalitsus pole suutnud või tahtnud monopolide tegevust ohjeldada. See ongi toonud kodudele kommunaalkulude hinnatõusu ".

Laar tuletas meelde ekspertide seisukohti, mille kohaselt ei ole probleem mitte Tallinna Vee erastamises, vaid Tallinna linnavalitsuse soovimatuses hindu kontrolli all hoida.

IRLi esimees avaldas lootust, et president monopolidevastase seaduse kiirelt välja kuulutab.

"See looks võimalused vee hinna alandamiseks Tallinnas juba järgmisel aastal".

Riigikogus asutati laste õiguste toetusrühm

2010-06-17

Täna asutati Riigikogus laste õiguste toetusrühm, mille eesmärk on aidata kaasa ja propageerida laste esindatust valimissüsteemis, aga ka laiemalt laste ja alaealiste noorte senisest suuremat kaasatust otsuste tegemise juures.

Toetusrühm seisab riigi suurema toetuse eest lapsi kasvatavatele peredele, rühm asutati tuginedes MTÜ Noor Eesti ettepanekutele laiendada valimisõigust ka alla 18 aastastele inimestele.

Toetusrühma asejuhiks valitud Liisa Pakosta sõnul tuleb põhiseaduse mõte, mille kohaselt on Eesti Vabariigi kodanikeks kõik lapsed, kelle vanemad või üks vanem on Eesti kodanik, viia loogilise lõpuni: kuna kodanikuks olemise põhiline tunnus on valimisõigus, siis peaks see õigus laienema ka noorematele kui 18-aastastele inimestele.

„Täisealiseks saamiseni realiseeriks lapse õiguse valida üks tema vanematest või seaduslik esindaja, kes laseks valimispäeval urni valimissedeli iseenda eest kui ka iga oma alaealise lapse eest. Kui on peres üks laps, siis kokku kaks sedelit, kui peres on kaks last, siis kokku kolm sedelit, ja nii edasi," ütles Pakosta, kes on ise ka üks MTÜ Noor Eesti asutajaliikmetest. Tema hinnangul tagaks selline laste kodanikuõigustega arvestamine, et alaealiste laste vanemad saaks poliitilises elus enam kaalu.

Kõikide riigikogu liikmete poole üleskutsega pöördunud ühenduse „Noor Eesti" arvates tooks kavandatav muudatus kaasa meie poliitilise elu keskendumise noore pere probleemide lahendamisele. See õhutaks erakondi ning seadusandjaid keskenduma praegu olemaolevate laste elu paremale korraldamise ning pikemas perspektiivis suurendaks inimeste soovi saada veel lapsi. MTÜ Noor eesti üleskutse osutus riigikogu liikmete hulgas erakordselt populaarseks, toetusrühmaga ühines 44 riigikogu liiget.

Rahvas peaks vähem jooma

2010-06-12

Eestlaste alkoholilembus on küll vähenenud, kuid jätkuvalt küllalt suur. Inimeste tervise säästmiseks tuleb alkoholi kättesaadavust piirata ja muuta ühiskonna hoiakuid.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) viimane uuring eestlaste alkoholi tarbimise kohta annab põhjust rõõmustamiseks - aastaga on alkoholitarbimine vähenenud ligi viiendiku, aga ikka juuakse Eestis keskmiselt tunduvalt rohkem kui teistes põhjamaades.

Alkoholi tarvitamise piiramiseks on riikidel kasutada neli põhihooba - aktsiisipoliitika, alkoholi ostu ja tarvitamist puudutavad vanusepiirangud, alkoholi kättesaadavuse reguleerimine ja ühiskonna hoiakute muutmine. Ühe esimese meetmena tasub mõelda müügipiirangute karmistamisele, sest hoolimata müügiaja piirangust on alkohol Eestis väga kergesti kättesaadav. Eestis saab kanget alkoholi osta ligi 2400 poest, meist märksa suuremas Soomes seevastu 344 ja Rootsis 411 kauplusest.

Alkohol tanklast välja

Kindlasti on vara rääkida väikepoodides alkoholi müümise lõpetamisest, sest paraku tooks see endaga kaasa sadade väikeste maapoodide kadumise. Mulle on poepidajad tunnistanud, et neil üksikutel päevadel, kui alkoholi müük on keelatud, on nende kaupluse käive vähenenud 40 või enamgi protsenti.

Küll aga vääriks kaalumist mõte keelustada alkoholi müük tanklates. Eesti paistab negatiivselt silma nii joobes juhtide kui ka nende põhjustatud avariide arvu poolest. Selle taustal on kummaline, et alkohol on nii kättesaadav ka tanklates.

Samuti väärivad positiivset esiletõstmist suuremad kauplused, kes müüvad alkoholi muust kauplusest selgelt eristuvas osas. Kindlasti vääriks kaalumist ka alkoholi müügiks mõeldud pinna suuruse reguleerimine. See aitaks ära hoida alkoholiosakondade kujundamise ligitõmbavaks ning alkoholi soetamise emotsionaalseks.

Emotsionaalseks ostuks muudavad alkoholi tihti ka reklaamid. Nii nagu on keelatud kange alkoholi välireklaam, tuleks kaaluda ka lahjade jookide välireklaami keelamist. Lahjad alkoholjoogid on oma kujunduselt ja reklaamimise viisilt muutunud väga noortepäraseks. Lahjade jookide tarbimine noores eas sillutab aga teed kange alkoholi juurde.

Alkoholi aktsiisimaksud on Eestis samad või suuremad kui Lõuna- või Ida-Euroopas, kuid väiksemad Kesk- ja Põhja-Euroopa omadest. Kangete alkoholjookide puhul on Euroopa Liidu miinimumaktsiisimäär 6 eurot ehk 94 krooni sajaprotsendilise alkoholi liitri kohta. Eestis on aktsiis 222 krooni ning samasse suurusjärku jääb see ka näiteks Austrias ja Luksemburgis. Kõrgeim on aktsiisimäär Rootsis - 770 krooni -, Soomes on see 617 krooni.

Aktsiisi kasv ei saa siiski olla hüppeline, sest see suurendaks hüppeliselt ka salaalkoholiturgu ning ohustaks rahva tervist. Samas näitab EKI uuring selgelt, et aktsiisi mõningane kasv ei suurenda tingimata salaalkoholi osa, vaid mõjub pärssivalt just tarbimisele. Nii on aktsiisipoliitikas veel mõningane tegutsemisruum, mille abil eestlaste alkoholitarvitamist vähendada.

Ent kinnine uks on ees, kui räägime vanusepiirangutest. Eestis võib alkoholi osta alates 18. eluaastast, kuigi varem on olnud ka teisiti. Suures osas Euroopas on erinevad vanusepiirangud - tihti võib lahjemaid jooke osta alates 16. ja kangemaid 18. elusaastast. Arvestades Eesti noorte harjumusi, ei ole vanusepiiri muutmine kindlasti mõistlik, sest sellega me vaid suurendame probleeme.

Hoiakuid tuleb muuta

Kui kolm eeltoodud meedet on selgepiirilised, siis ühiskonna hoiakute muutmine on kõige keerulisem, kuid samas väga oluline. Ühiskonna suhtumise süsteemseks muutmiseks on vaja nimetada ametisse alkoholipoliitika koordinaator ja talle selleks ka vajalikud vahendid eraldada.

Praegu korraldavad eri ministeeriumid alkoholiga seotud valdkondi. Ühte katust, kes info kõigist tegevustest kokku koondaks ning oskaks hinnata ühe sammu mõju teisele, aga ei ole.

Ainult riigi tegevusest hoiakute muutmiseks ei piisa. Oluline roll on perekonnal, kolmandal sektoril, ettevõtjatel ja meedial. Kõigil meil võiks olla ühine missioon, kuidas vähendada alkoholi liigtarbimisest tekkivaid kahjusid ühiskonnale.

IRLi mehed pingutavad viimastes tantsupeo proovides

2010-06-11

IRLi meeste tantsupeol osaleva rühma mehed osalevad innukalt viimastes proovides, et nende esinemine tantsupeol õnnestuks.

Rühma "IRLi mehed" kuuluvad Tõnis Lukas, Margus Tsahkna, Veiko Lukmann, Eero Elenurm, Robert-Karl Liive, Mihkel Kasepalu, Daniel Raud ja Kristjan Kaldmae. Rühma juht on Märt Agu.

Teine üle-eestiline meeste tantsupidu „Elementaalne" toimub sel pühapäeval, 13. juunil Rakvere staadionil. Kokku tantsib tantsupeol kolm tuhat meest.

Tõniste: kõnniteel sõitmise totaalne keeld on mõistusevastane

2010-06-08

IRLi parlamendisaadiku Toomas Tõniste hinnangul pole mõistlik täielikult keelata jalgratturitel kõnnitee kasutamine, sest vahel pole ratturitel teist valikut kui sõita jalgteel.

„Pean mõistlikuks muudatust, et jalgrattur võib sõita ka kõnniteel, kui autoteel sõitmine on tõesti võimatu. See on tervemõistuslik muudatus, mis vähendab ka ratturite trahvimist liiklusolukordades, kus neil pole sisuliselt võimalik sõita mujal kui kõnniteel," ütleb Tõniste.

Tema sõnul oleks loomulikult kõige parem, kui Eestis oleksid kõikjal korralikud rattateed, kuid praeguses olukorras toimetulekuks on vaja selgelt kompromisse, mis arvestavad kõigi liiklejate huve.

„Loomulikult on rattur kõnniteel suurema ohu allikaks ning peab arvestama kõnniteel sõites jalakäijate, eriti laste, turvalisusega ja olema nende suhtes tähelepanelik. Samas on Eestis küllalt palju kõnniteid, mis on piisavalt laiad, et mahutada nii rattureid kui jalakäijaid."

Tõniste sõnul on probleemiks, kui rattur sõidab suure kiirusega kitsal kõnniteel, samas on nad ise raskes olukorras sõites autoteel või tänaval, kus on närviline liiklus, ummikud ja autokolonnid.

„Pean vajalikuks, et liikluses osalejad lähtuksid senisest enam tervest mõistusest - iga liiklusolukord ja iga teelõik vajab eraldi lähenemist, kindlasti ei ole ratturite jaoks lahendus see, et neid sunnitakse autodega võrdselt sõitma sõiduteedel," ütles Tõniste.

Tema hinnangul on see nõudmine tihti põhjendamatu ja vahel ratturile koguni eluohtlik.

Reinsalu: Tallinna Vesi saab enne suve päitsed pähe

2010-06-01

IRLi parlamendisaadik Urmas Reinsalu ütles täna Monopolide ohjeldamise seaduse teisel lugemisel, et seadus tuleb veel enne suve vastu võtta, sest inimeste kommunaalkulud on lubamatult suured.

„Paljudel peredel on raske ots-otsaga kokku tulla ja nad vajavad riigi kaitset monopoolsete ettevõtete hinnapoliitika eest," ütles Reinsalu.

Ta ütles täna Riigikogu kõnetoolist, et selle seadusega allutatakse kõik kaugkütte-ettevõtted ja suuremad vee-ettevõtted konkurentsiameti kontrollile ning edaspidi kaob võimalus koguda rekordilisi kasumeid ja maksta neid dividendidena välja.

Reinsalu meenutab, et Tallinnas Vesi kogus keset majanduskriisi tarbijatelt nii suurt tasu, et sai 500 miljonit krooni puhaskasu, mis läheb aktsionäridele dividendideks.

„Pole ime, et Konkurentsiamet on nii suure tulukuse määra tunnistanud seadusevastaseks, kuna see ületab mitmekordselt mõistlikku tulukuse määra".

Koalitsioon on seadnud eesmärgiks seadus enne suve vastu võtta ning järgmisest aastast peaks seaduse järgi Tallinna Vee hiigelkasumitele ja põhjendamatult kõrgetele hindadele seatama kontroll.

„Lõppema peab olukord, kus Tallinna Vesi võtab poole miljardi kroonise dividendi ning linnavalitsus regulaatorina ei tee midagi," ütles Reinsalu.

Koalitsioon tahab võtta Monopolide ohjeldamise seaduse vastu enne parlamendi suvepuhkust.

IRLi noored abistavad eakaid digitaalsele televisioonile üleminekul

2010-05-13

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteorganisatsiooni liikmed aitavad Tallinna, Haapsalu ja Pärnu eakaid ning ka teisi asjast huvitatuid, kes vajavad abi üleminekul digitaaltelevisioonile.

Nad jagavad huvilistele informatsiooni ning vajadusel ka aitavad tehniliste probleemide lahendamisel.

„Enamus tallinlasi näevad juba täna digitaalset telepilti, aga me soovime aidata neid, kes vajavad nõu ja abi üleminekuks digitaaltelevisioonile," ütles IRLi Noorte Tallinna klubi esimees Sille Ader.

Tema sõnul on digitelevisioonile üleminek kõige raskem üksi või kahekesi oma majas elavatel pensionäridel ja puuetega vanematel inimestel, kel puudub arusaam uudse tehnika kasutamisest ning kel ei ole nooremaid sugulasi aitamas.

„Need inimesed vajavad abi seadmete paigaldamisel ja häälestamisel. Nad võivad vajada inimesi, kes aitaks neil probleeme lahendada, kuna nad ei oska teha valikuid tasuta ja tasulise levi vahel ja teenusepakkujate müügitegevus võib neid segadusse ajada."

Siseminister loob sisejulgeoleku valdkonnas 380 uut töökohta

2010-05-07

Siseminister kinnitas Sisekaitseakadeemia riigieelarveliste õppekohtade arvu järgmiseks õppeperioodiks, milleks on 380 uut õppurit. Neist vähemalt 250 kadetti on tulevased Siseministeeriumi valitsemisala töötajad, ülejäänud rahandus- ja justiitshalduse valdkondade eksperdid.

Riiklik tellimus kõrgharidusega sisejulgeoleku valdkonna ametnike järele on näiteks politsei erialalt 45 õppekohta ning päästeteenistuse erialalt 20 õppekohta.

Kutseharidusega uute ametnike tellimus saab politseiteenistuse erialal olema 75 õppekohta, piirivalveametniku erialal 24 õppekohta, päästekorraldaja erialal 12 õppekohta, päästja erialal 50 õppekohta ning päästespetsialisti erialal 24 õppekohta.

"Loodame need õppekohad täita tublide õppuritega, kellel läheb korda riigi sisejulgeoleku tulevik", ütles siseminister Marko Pomerants. „Arvestades Eesti majanduse üldist seisu, on nende töökohtade loomine erilise tähendusega. Suure tõenäosusega hakkavad need töökohad paiknema üle Eesti kõikides maakondades. Tänases kontekstis on uued töökohad vajalikud nii tööhõive kui sisejulgeoleku seisukohalt," lisas ta.

Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusdirektor Lauri Taburi sõnul ei ole kogu Eestit kimbutava kõrgkooliealiste noorte arvukuse vähenemise tingimustes huvi akadeemias õpetatavate erialade vastu sugugi vähenenud. „Lisaks on täna sisejulgeolekusektoris suur hulk ametnikke, kelle haridustee on erinevatel põhjustel aja jooksul katkenud, kuid kelle tegelikud tööülesanded eeldavad täiendavaid teadmisi. Seepärast pakume üha enam võimalusi just nende ametnike õpingute jätkamiseks nii kõrg- kui ka magistrihariduse tasemel".

Käesoleval aastal lõpetab Sisekaitseakadeemia ligi 500 noort, kellele tagatakse õpitud valdkonnas kindlad töökohad.

Tsahkna: müügimaks kaotab töökohti

2010-05-05

Riigikogu rahanduskomisjon algatas täna kaupmeeste liidu ja tööandjate keskliidu ettepanekul müügimaksu seaduse muutmise, millega leevendatakse kaupmeestele müügimaksu kehtestamist tulenevat koormust.

„IRL on seisukohal, et Tallinna linna poolt elanikele ja ettevõtjatele tehtava ülekohtu välistamiseks tuleks müügimaks üleriigiliselt kaotada, kuid kahjuks ei ole see ettepanek leidnud piisavat poliitilist toetust. Seepärast oleme valmis toetama tänast algatust, et Tallinnas tegutsevatele teenindus- ja kaubandusettevõtetele tuua veidigi leevendust ning anda aega müügimaksu kehtestamisest tulenevate probleemide lahendamiseks," ütles rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna.

Tema sõnul toob Tallinna poolt linnaeelarve aukude lappimiseks kehtestatud maks linlastele hinnatõusu ning ohustab väiksemates kaubandusettevõtetes töötavaid inimesi töökohtade kaotusega.

"Müügimaks paneb väiksematele teenindus- ja kaubandusettevõtetele suure koormuse, mille tulemusel võib kaduda palju töökohti. Ajal, mil riigi tasemel on tehtud suuri pingutusi töökohtade tekkimise soodustamiseks, astub Tallinn sellel teel vastupidises suunas," sõnas Tsahkna.

Tema hinnangul plaanib linn müügimaksu kehtestamisega võtta tallinlaste taskust 150 miljonit krooni, et kinni maksta oma poliitpropaganda kulud.

"Müügimaksu administreerimiseks on linn ette näinud viis miljonit krooni. Samal ajal on tänavu linnaeelarves lasteaedade investeeringuteks ette nähtud vaid kaks miljonit ehk umbes 15 tuhat krooni lasteaiale, mis paneb kogu loo eriti ebaõiglasesse valgusesse," lausus Tsahkna.

IRLi naiskogu avaldus: võlakaitse muudab kodu kindluseks

2010-04-24

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu IREN on seisukohal, et tänased seadused ei taga laenuandjate ja laenuvõtjate võrdset kohtlemist, vaid on laenuandjate kasuks kaldu.

IRL Naiskogu peab vajalikuks kõikide osapoolte huvide tasakaalustatud kaitset.

On ebaloomulik, et tagatise müümise järel õhku jäänud nõudele rakendatakse tarbimislaenu intresse ja muid kõrvalnõudeid.

Naiskogu esinaise Kaia Iva sõnul tuleb kergendada makseraskustes kodulaenuvõtjate võlgade ümber kujundamist, et vältida kodu sundmüüki. On oluline, et Eestis oleks alternatiiv füüsilise isiku pankrotimenetlusele.

Peame vajalikuks sel nädalal Riigikogu menetlusse antud võlakaitse seaduse kiiret vastuvõtmist ajal, mil tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus.

IRLi Naiskogu IREN
Tallinnas, 24. aprillil 2010

Kaia Iva valiti uuesti IRLi naiskogu juhiks

2010-04-24

Täna IRLi naiskogu üldkogu järel kogunenud uus juhatus valis naiskogu juhiks Riigikogu liikme Kaia Iva, asejuhtideks Liisa-Ly Pakosta, Kai Tennisbergi ja Reet Trei.

Üldkogul osalenud 110 naist valisid uude juhatusse lisaks Ivale (77 häält) Pakostale (60), Tennisbergile (60) ja Treile (45) ka Riina Kitti (58), Krista Nõmme (57), Eve Võrgu (46), Anneli Heinsoo (43) ja Krista Dregeri (41).

Lisaks kuuluvad automaatselt juhatusse üle 30 liikmega klubide esindajad: Svetlana Baltina Tallinnast, Annely Akkermann Pärnust ja Linda Langus Tartust.

Üldkogul valiti ka naiskogu revisjonikomisjon, kuhu kuuluvad Marika Vanaküla (63 häält) ja
Mari Suurväli (34).

Kaia Iva: tööpuudust leevendamata ei saa Eesti kriisist väljuda

2010-04-24

IRLi naiskogu esimees Kaia Iva ütles täna organisatsiooni üldkogul kõneldes, et tööpuudus on jätkuvalt Eesti kõige suurem probleem, mida lahendamata ei saa Eesti kriisist väljuda.

"Tööturul toimetulek sõltub igast inimesest, aktiivsemad suudavad ise ettevõtlusega tegeledes aidata ka neid, kellele sobib paremini töövõtja roll," sõnas ta.

Iva peab kahetsusväärseks, et Eestis on erakondi, mis ei soovi kasutada neile inimeste poolt antud usaldust tööpuuduse tegelikuks leevendamiseks, vaid kasutavad seda ainult poliitilistes kampaaniates konkurentide halvustamiseks.

"Töötus ei ole teema, millesse suhtuda kergekäeliselt, solvates inimesi sellega, et neid meelitatakse pildistamiseks pikkadesse järjekordadesse või pannakse helkivates riietes ühistransporti kõigile
vaatamiseks välja," ütles Kaia Iva.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et möödunud kolme nädala jooksul on Eestis töötukassa statistika kohaselt vähenenud töötus juba rohkem kui pealinna propagandistlike ja suurte reklaamikuludega kampaaniate abil.

"Inimene ei võta end niisama töötukassas arvelt maha, sest kuigi tal kaob 6 või 9 kuu möödudes õigus saada töötutele mõeldud hüvitist, säilib tal registreeritud töötuna õigus tasuta ravikindlustusele. Seetõttu on ilmne, et pea 2000 inimest on paari nädalalaga leidnud enesele töökoha."

Kaia Iva peab kõige tähtsamaks uute töökohtade loomist - euro on vajalik ettevõtluse elavdamiseks, kuid loob üksnes eeldused uutele töökohtadele.

"Tegelike töökohtade loomiseks on vaja garantiide ja rahaliste toetustega aidata ettevõtluskeskkonda, mitte tõsta makse, toetada uute töökohtade loomist ettevõtluses ning tagada kõigile soovijatele võimalus täiend- või ümberõppeks," ütles Iva.

Naiskogu juht ütles, et majanduskriisi tagajärgede otsese leevendamise kõrval ei tohi unustada hoolitseda ka selle eest, et Eesti peredel säiliksid kodud.

"IRL seisab selle eest, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et koduga seotud koormised oleksid väiksemad ja soodustused säiliksid. Riik peab vaatamata raskele ajale jätkama lasterikaste perede kodutoetuse programmi," sõnas Iva.

Laar loodab noorte aktiivsuse kasvule

2010-04-18

Täna erakonna noorte üldkogul kõnelenud IRLi esimees Mart Laar kutsus noori üles aktiivsemalt avalikus elus osalema, lootes, et see aitab poliitikute vanema põlvkonna juba kivistunud vastasseisude asemel tuua poliitikasse uut värskest lähenemist.

"Iseseisvas Eestis üles kasvanud ja hariduse saanud noori ei huvita vanade meeste liivakastimängud teemal, kes neist omal ajal Liivimaa parim ratsanik oli või kellele Eesti elu edendamise eest ratsamonument panna. Noori huvitab see, millised on nende võimalused tänases Eestis oma unistusi ellu viia," lausus Laar.

Sellega seoses juhtis Laar tähelepanu jätkuvalt kõrgele tööpuudusele, mis on eriti ähvardav just noorte hulgas.

„Tööpuuduse perioodil on noortel kõige targem üritada tarkust koguda ning Haridusministeeriumi programm "Tagasi kooli" annab selleks ka võimalusi. Neid ja teisi noortele loodud võimalusi tuleks noortel endal oma eakaaslastele tutvustada, pakkudes samas välja uusi samme, mida saaks noorte tööpuuduse vähendamiseks ette võtta."

Tema sõnul ei tohi IRLi noorteühenduse tegevus jääda leigeks klubiliseks tegevuseks, sest see ei anna midagi ei noortele endile ega ka ühiskonnale.

„Me peame kõik iga päev mõtlema, miks me seda teeme, mida me teeme; mis on meie eesmärk ja funktsioon, mitte lihtsalt jututubades kohvi juues päevi mööda saatma," sõnas Laar.

Ta kutsus noori oma ideid sõnastama, nende eest seisma, ja kui vaja ka võitlema, sest ainult seda teed on võimalik midagi reaalselt ära teha.

„Kui ainus eesmärk on jõuda laua taha ja distsiplineeritult hääletada, siis on parem teha midagi muud, muidu pettutakse teis, pettutakse poliitikas ja te ise pettute lõpuks ka endas."

Laar soovitas kõigepealt noortel omandada korralik haridus ja elukutse ning alles pärast mõningase töö- ja elukogemuse saamise järel tõsiselt kaaluda soovi pühenduda poliitikale.

„IRLi noortekogu on kogemuste saamiseks hea koht, kutsun teid suuremale aktiivsusele ja tegevpoliitikute mõjutamisele, sest nii on kasulik teile ja Eesti tulevikule."

Laar kiitis IRL noori aktiivse osalemise eest küünalde panemises märtsiküüditatute mälestamiseks ning RIMI Eesti kaupade ignoreerimisele järgnenud boikotikampaanias.

Reisner: Kadrinast saab hariduse ja ameti

2010-04-13

Kadrina vallavolikogu esimees Jaanus Reisner ütles täna kohtumisel Kadrina Keskkooli külastanud president Toomas Hendrik Ilvesega, et inseneriõppe rakendamine selles koolis toetab valla pikaajalisi plaane ja arengusuundi.

„Kadrina kooli inseneriõppe programm on kokku pandud koostöös valla tööstusettevõtetega ning see võimaldab lastel oma andeid pingevabalt avada ning ettevõtjatel saada kvalifitseeritud ja vastutustundlikke töötajaid," ütles Reisner.

Tema sõnul on Kadrina Keskkooli inseneriõppe projekti eesmärk anda noortele teadmisi, millest neil kasu on, lisaks inseneridele vajalikele arvutiprogrammidele õpivad noored inglise keelt, milleta pole võimalik maailmas erialaselt suhelda.

„Kooli kõrge tase tagab tulevikus head võimalused edasiõppimiseks. Õpikeskkond annab kaasaegse ettevalmistuse ning sotsiaalne partnerlus kogukonna liikmete vahel toob vastutuse selle eest, et inimesed soovivad oma elu Kadrinaga siduda," lausus Reisner.

Tema hinnangul on selline nähtus tähelepanuväärne, olukorras, kus majanduskriis on jätnud Eestis kümned tuhanded inimesed tööta, tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus ja paljud pered on sattunud toimetulekuraskustesse, mille ületamiseks vajame tegelikke lahendusi.

„Kadrinas on üks selline lahendus juba praegu olemas," sõnas Reisner.

IRLi saadikud tutvustavad homme Järvamaal plaane töökohtade loomiseks

2010-04-08

Homme teeb Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon väljasõidu Järvamaale, et kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega, et kuulata inimeste mõtteid ja tutvustada IRLi plaane töökohtade loomiseks.

Fraktsiooni liikme Kaia Iva sõnul on Järvamaal tööpuuduse kasv üks suuremaid Eestis, mistõttu keskendutakse ettevõtete käekäiguga tutvumisele ning IRLi ministrite pakutavate ettevõtlust ja tööturgu toetavate meetmete tutvustamisele ning arutamisele.

"Majanduskriis on jätnud Järvamaal tuhanded inimesed tööta, inimesi ähvardab seetõttu kodu kaotus ja paljud pered on sattunud toimetulekuraskustesse. IRL peab kõige tähtsamaks uute töökohtade loomist läbi majanduskeskkonna soodustamise," ütles Iva.

Tema sõnul on tähtis kaasata lisaks ettevõtetele ja omavalitsustele ka haridusasutused ning ringkäigu raames külastavadki IRLi saadikud ka ameti- ja üldhariduskoole.

Isamaa ja Res Publica Liidu saadikutest on homme Järvamaal Mart Laar, Andres Herkel, Sven Sester, Liisa Pakosta, Erki Nool, Margus Tsahkna, Urmas Reinsalu, Mart Nutt, Mari-Ann Kelam, Lauri Vahtre, Ken-Marti Vaher ja Trivimi Velliste.

Külastatakse Järva- Jaanit, Koerut, Roosna-Allikut, Amblat, Imaveret ning Paide ja Türi linna ja valda.

Päev lõpeb kohtumisega Isamaa ja Res Publica Liidu liikmetega Järvamaa Keskraamatukogus.

Seeder: Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist

2010-03-28

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna Brüsselis toimuval Euroopa Rahvaparteisse (EPP) koondunud erakondade põllumajandusministrite kohtumisel, et arutada Euroopa põllumajanduspoliitika arengusuundi alates aastast 2013.

Seedri sõnul on põllumajanduse tuleviku osas kokkuleppe saavutamise Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi jaoks võtmetähtsusega, sest praegu kulub 40 protsenti Euroopa Liidu eelarvest ühise põllumajanduspoliitika rahastamiseks.

Tema hinnangul tulevad aastakümnete jooksul kehtestatud riigiabi maksmise erisused kaotada või viia miinimumini.

„Eesti seisukoht on, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist. Praeguste toetuste aluseks olevate aegunud põhimõtete muutmiseks tuleb loobuda ebavõrdset konkurentsi tekitavatest toetustasemetest ning leida nende maksmiseks objektiivne alus," ütles Seeder.

Samuti vajab Seedri hinnangul ümbervaatamist toetusõiguste süsteem, mis on täna üleantav ja päritav ka isikutele, kes põllumajandusliku tootmisega ei tegele.

„Saada põllumajandustoetusi, tegelemata põllumajandusliku tootmisega - see kompromiteerib Euroopa maksumaksjate silmis kogu Euroopa Liidu toetuste süsteemi," lausus Seeder.

Tänasel kohumisel osalevad Euroopa Liidu 27 riigi põllumajandusministritest 11, kes kuuluvad Euroopa Rahvaparteisse.

Lisaks Helir-Valdor Seedrile Eestist on arutelu osalisteks Euroopa Rahvapartei sõsarparteidest ka Niki Berlakovich Austriast, Miroslav Naydenov Bulgaariast, Gerda Verburg Madalmaadest, Bruno Le Maire Prantsusmaalt, Ilse Aigner Saksamaalt, Kazimieras Starkevicius Leedust, Romain Schneider Luksemburgist, George Pullicino Maltalt, Marek Sawicki Poolast ja Mihail Dumitru Rumeeniast.

Ene Ergma jätkab Riigikogu esimehena

2010-03-25

Riigikogu esimehe kohale seati üles kaks kandidaati - lisaks Ene Ergmale ka sotsiaaldemokraat Indrek Saar. Esimehena jätkab Ene Ergma, kes sai 55 poolthäält, Indrek Saar kogus 42 häält.

Ene Ergma on Riigikogu tööd juhtinud alates 2003. aastast. Aastatel 2003-2006 oli ta riigikogu esimees ning 2006-2007 aseesimees. Alates 2007. aastast on ta taas riigikogu esimees.

Lukas: haridusuuendus on alanud

2010-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kuulas täna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase tööaruannet ning tunnustab tema poolt läbi viidud haridusuuendust, rõhutades selles just sisulisi muudatusi, mille kutsuvad ellu hiljuti juba heaks kiidetud õppekavad.

„Uute õppekavade elluviimine kindlustab eesti lastele võimetekohase ja mitmekesise ettevalmistuse põhikoolis ning senisest rikkalikuma ainetevaliku gümnaasiumis," sõnas Lukas volikogu ees.

Haridusminister kutsub nüüd, kui valitsus on loobunud koolivõrgu tsentraalsest muutmisest ning jätnud koolide suuruse omavalitsuste otsustada, kõiki erakondi loobuma kemplusest haridusteemadel ning kiitma põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse heaks ka Riigikogus.

See kindlustab muuhulgas õpetajate staatust koolis, vähendab koolist väljalangevust ja annab mitmekülgset toetust hariduslike erivajadustega, ka andekatele lastele.

Lukase hinnangul on märkimisväärne valitsuse sel nädalal langetatud otsus rekonstrueerida kahe „puhta" gümnaasiumi - riikliku Nõo Reaalgümnaasiumi ja Viljandisse rajatava riigigümnaasiumi hooned.

„Kvaliteeti tulebki investeerida! Parim majanduspoliitika on Eestis jätkuvalt tõhus hariduspoliitika, sellesse tuleb Eestil ka tulevikus panustada," ütles Lukas täna IRLi volikogul.

Vaher kinnitati IRLi peasekretäriks

2010-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas täna Ken-Marti Vaheri erakonna peasekretäriks.

Erakonna esimees Mart Laar esitas Vaheri kandidatuuri erakonna eestseisusele 10. märtsil, vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused.

Vaher (35) on IRLi liige aastast 2001 ja on olnud ka varem ametis erakonna peasekretärina. Ta on valitud kahel korral Riigikogu liikmeks Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna valimisringkonnast. Aastatel 2003-2005 oli Vaher justiitsminister.

Laar: riik peab säilitama kontrolli Eesti Energia üle

2010-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil, et Eesti Energia aktsiate esmakordne pakkumine avalikkusele on võimalik vaid juhul, kui sellega kaasneb rahvaaktsiate programm ja riigi kontrolli säilimine.

Laari sõnul seisab Eesti riik lähikuudel otsuste ees, mis võimaldavad Eesti Energial käivitada valitsuse ja Riigikogu poolt kavandatav investeerimisprogramm, mis on Eesti energiajulgeoleku tagamiseks oluline.

„Kui valitsus otsustab pakkuda aktsiaid avalikkusele, siis peab IRL seda võimalikuks vaid tingimusel, et aktsiaid saab märkida võimalikult lai ring Eesti inimesi ning neile on loodud selleks ka vastavad soodustused," lausus Laar.

Tema sõnul annaks see võimaluse anda tuhandetele Eesti inimestele võimaluse investeerida oma sääste pikaajaliselt Eesti energiamajanduse arengusse.

„Aktsiaemissiooni korral tuleb kindlustada ka see, et börsileminekust saaksid kaudselt osa ka kõik Eesti elanikud, kes on investeerinud pensionifondidesse, mis suurendaks veelgi inimeste ringi, kellele läheb korda Eesti Energia käekäik," ütles Laar.

Tema hinnangul tuleb kindlasti anda ka ettevõtte töötajatele võimalus märkida eritingimustel Eesti Energia aktsiaid, mille tulemusel muutuksid nad selle kaasomanikeks.

IRLi esimees rõhutas, et kui otsustatakse vähemusaktsiate müügi kasuks, peab tegemist olema tõesti vähemusaktsiatega.

„Mingil juhul ei tohi börsile viia rohkem kui kolmandikku ettevõtte aktsiatest, sest nii jääks Eesti Energia enamusaktsionäriks endiselt riik ning ühtegi strateegilise kaaluga otsust ei saaks teha riigi heakskiiduta," sõnas Laar.

IRL: Tallinn üritab piirkiiruse teemaga varjutada katustelt variseva jää probleemi

2010-03-16

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon on seisukohal, et Tallinna linnavõimu poolt piirkiiruse alandamise teema püstitamine tänasel päeval täidab pelgalt eesmärki juhtida tallinlaste tähelepanu eemale neljapäeval juhtunud raskest õnnetusest, kus koolitüdruk jäi trollipeatuses jääkamaka alla.

"End hoolivana reklaamida armastav linnavalitsus on tegelikult hoolimatu, kuna seal, kus varitseb tegelik oht inimeste elule ja tervisele, lastakse asjadel rahumeeli omasoodu kulgeda," sõnas IRLi linnavolinik Anneli Entson.

"Piirkiiruse alandamise küsimuse tõstatamine on järjekordne keskerakondlik manipulatsioon, kus neile ebamugavas olukorras suunatakse avalikkust arutlema ja kaasa rääkima teema üle, mis tegelikult hetkel oluline ei ole. Täna muretsevad inimesed mitte autode piirkiiruse, vaid pähekukkuvate purikate ja jääkamakate pärast. Liiklusohutuse seisukohalt on piirkiirusest oluliselt suurem mure see, et äravedamata lumehangede tagant on raske märgata lähenevaid inimesi ja autosid."

IRL kutsub Tallinna linnavalitsust üles vastutustundlikkusele ning mitte tegelema mainekujundusliku asendustegevusega, vaid asuma lahendama tõelisi probleeme, millistele läbi sõrmede vaatamine on kaasa toonud esimesed inimohvrid.

Eesti Kongressi kogunemist tähistatakse homme kontserdiga

2010-03-12

Homme, 13. märtsil kell 12.00 toimub Tallinnas, Estonia kontserdisaalis kontsert-aktus, millega tähistatakse Eesti Kongressi esimese istungi toimumist 20 aastat tagasi.

1990. aastal Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee esimeseks esimeheks valitud Tunne Kelami sõnul seisneb kahe aastakümne taguste sündmuste tähtsus ennekõike selles, et tänu siis aktiivsete kodanike poolt tehtud otsustavatele sammudele on tänased noored kasvanud üles vaba Eesti riigi kodanikuna.

"Eesti Kongressi 20. aastapäeva kontsert-aktusel pööramegi oma pilgud noorte poole, sest nende kätes on täna ja tulevikus Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidmise vastutus," räägib Kelam.

Laupäeval Estonia kontserdisaalis toimuval pidulikul kontsert-aktusel kõnelevad president Toomas Hendrik Ilves ja Tunne Kelam. Rõhutamaks noorte rolli Eesti iseseisvuse edasisel püsimisel on kontsert suunatud noorele kuulajale, ka esinejate seas on palju noori. Kontsert on kõigile huvilistele tasuta.

Kontserdil linastub Eesti Kongressi 20. aastapäevaks valminud Jaan Kolbergi dokumentaalfilm "Rahva vabadus", milles Eesti iseseisvuse taastamisele eelnenud arenguid meenutavad kihelkondade ja maakondade komiteede aktivistid. Filmis kommenteerivad toimunut president Toomas Hendrik Ilves, Eve Pärnaste, Liia Hänni, Tunne Kelam, Trivimi Velliste, Mart Laar, Vardo Rumessen ja teised.

1990. aasta 11. ja 12. märtsil toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus sõnastati Eesti iseseisvuse taastamise aluseks saanud riigiõiguslikud ja poliitilised seisukohad.

Vaher: monopolide ohjeldamise seadus kaitseb tarbijaid

2010-03-09

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik Ken-Marti Vaher ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse esimesel lugemisel Riigikogus, et selle vastuvõtmisel võidavad ennekõike tarbijad.

"Seadus paneb monopolidele tulukusele ranged piirmäärad ning konkurentsiametile täieliku kontrolli kõigi soojatootjate ja suuremate vee-ettevõtjate ning sunnib monopole tootmishindade alanemise korral hindu langetama," ütles Vaher.

Tema hinnangul peaks nimetatud seaduse vastuvõtmine vähendama Tallinna Vee tariifi umbes veerandi võrra ning paljude soojatootjate hinda ligi kümnendiku võrra.

"Praegu pelgalt Tallinna linnavalitsusega oma hinda kooskõlastava Tallinna Vee puhaskasum 2008. aastal oli 41 protsenti käibest ning pealinna vee-ettevõtte investeeritud varade tootlikkuseks on kujunenud ligi 20 protsenti," ütles Vaher.

Ta lisas, et Euroopas levinud põhimõtete kohaselt peaks Tallinna Vee taolise suurmonopoli põhjendatud tulukus ehk tootlikkus olema 7-8 protsenti.

"Täna ületab näiteks Tallinna Vee igaaastane investeeritud varade tootlikkus mitmekordselt Euroopas Liidus aktsepteeritud 7-8%-st piiri, mis tähendab, et vee tarbimine on tallinlastele põhjendamatult kallis ja muutub üha kallimaks," ütles Vaher.

Tema hinnangul tuleb riigil seada monopoolsetele ettevõtetele tänasega võrreldes oluliselt enam kohustusi, näiteks kohustada sooja- või gaasiettevõtteid alandama teenusehindu tarbijatele juhul kui maailmaturul langevad nimetatud tooraine hinnad.

"Olukord, kus näiteks gaasihind maailmaturul langeb, aga Eesti tarbijate soojaarved pidevalt suurenevad, on vastuvõetamatu. Monopoolsed ettevõtjad tuleb allutada riigi tõhusale järelevalvele".

Juhul kui ettevõtjad keelduvad seaduses ette nähtud juhtudel hindade langetamisest, näeme Konkurentsiametile ette õiguse ise kehtestada ajutiselt madalamad hinnad nimetatud teenustele," lausus Vaher.

IRL'i fraktsiooni, Reformierakonna fraktsiooni JA Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu läbis täna Riigikogus esimese lugemise.

IRLi naiskogu tunnustab tänavu kolme ettevõtlikku naist

2010-03-08

Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu kuulutas tänavu aasta naisettevõtjateks Marge Tirgo, Hülle Paesi ja Imbi Karu.

Marge Tirgo on osaühingu Sveba-Dahlen ja aktsiaseltsi Sveba-Dahlen Baltic kauaaegne ja edukas juht. Ettevõte on osalenud mitmel aastal Viljandi linna ettevõtluskonkursil ja saanud auhinnatud. Marge Tirgo on ka Viljandi Rotary klubi praegune president.

Hülle Paes - OÜ Teele P&P juhatuse liige. Tegemist on 1992. aastal asutatud perefirmaga, mille põhitegevusalaks on kondiitri- ja pagaritoodete valmistamine. Järjepideva tööga, aastatega arenedes ja kasvades on Hülle Paesi kohvik saanud Haapsalu inimeste igapäeva loomulikuks osaks, seal kohvikus süüakse lõunat ja tellitakse pidukringlid.

Imbi Karu - füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab omanimelist käsitöötuba. Ta on aastaid erinevates tegevusvormides tegelenud käsitööga, otsides uusi tegevusvaldkondi on ta tunnustatud käsitöömeistrina korraldanud koolitusi ja õpitubasid paljudele huvilistele nii Türil kui ka kaugemal. Nii koolituste kui ka toodete müügi korraldamise läbi on Karu aidanud paljudel oma käsitööoskusega raha teenida, samas populariseerides käsitööd ka hobina.

Autasud anti üle täna Türil toimuval seminaril "Naised ettevõtluses", kus naisettevõtjad vahetavad kogemusi ning peavad plaane koostööks tulevikuks.

IRLi eestseisus arutas uue peasekretäri tööülesandeid

2010-02-22

IRLi eestseisus arutas peasekretäri tööülesannete sisu eelseisval kahel aastal, konkreetseid peasekretärikandidaate ei arutatud - selle juurde tuleb eestseisus oma järgmisel istungil.

Peasekretäri nimetab erakonna esimees, talle peab andma heakskiidu eestseisus ning ametisse kinnitab peasekretäri erakonna volikogu.
Ametisse kinnitatakse ta volikogu järgmisel istungil, mis toimub 20.märtsil.

Vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused.

Praegu töötab IRLi peasekretärina Margus Tsahkna, kes jätkab sellel kohal uue peasekretäri ametissenimetamiseni.

Laar: töökohad on ettevõtluses

2010-02-16

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Riigikogus toimunud arutelul „ettevõtluskeskkonna arendamine tööhõive suurendamiseks", et valitsus ja erakonnad saavad töökohtade loomisele kaasa aidata läbi ettevõtluskeskkonna arendamise.

„Räägime nii palju kui tahame sotsiaalsetest töökohtadest - ainus võimalus tööpuuduse kasvule reaalselt piir panna, on reaalsete töökohtade loomine. Ükski valitsus või poliitiline erakond ei saa töökohti luua, küll saab ta aidata kaasa sellise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis omakorda töökohtade loomisele kaasa aitab. Muud reaalset teed tööpuuduse kasvu peatamiseks meie ees paraku pole," lausus Laar Riigikogu kõnetoolist.

Tema sõnul on Eesti on kõvasti tööd teinud, suutnud riigieelarve kontrolli alla saada ning Maastrichti kriteeriumitesse suruda, kuid pole paraku likvideerinud neid põhjuseid, mis meid sedavõrd sügavasse kriisi viisid.

Mart Laari kõne tekst

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid!

Pole mingit kahtlust, et tööpuudus on tänase Eesti probleem number
üks. Seda kurvem on tõdeda, kui palju ärapanemist ja tigedust võib
arutelu kuidas sellele vastu seista ühte ruumi tuua.

Head kolleegid, vastastikune süüdistamine ega kuulutus, kuidas MINA
olen Liivimaa parim töökohtade looja, meid edasi ei vii. See ei vii
meid ka sammugi lähemale meie ees seisvate väljakutsete lahendamisele
ning uute töökohtade loomisele, mis on ju meie tänase arutelu teema.

Sest räägime me nii palju kui tahame sotsiaalsetest töökohtadest,
ainus võimalus tööpuuduse kasvule reaalselt piir panna, on töökohtade
loomine. Ükski valitsus või poliitiline erakond ei saa töökohti luua,
küll saab ta aidata kaasa sellise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis
omakorda töökohtade loomisele kaasa aitab. Muud reaalset teed
tööpuuduse kasvu peatamiseks meie ees paraku pole.

Selleks tuleb meil loobuda poliitilisest vägikaikaveost ning
tegelikult olukorrale näkku vaadata. Kuigi Eesti on kõvasti tööd
teinud, suutnud riigieelarve kontrolli alla saada ning Maastrichti
kriteeriumi raamidesse suruda, pole me paraku likvideerinud neid
põhjuseid, mis meid sedavõrd sügavasse kriisi viisid. On ju selge, et
lisaks ülemaailmsele majanduskriisile on meie majandust vaevanud
probleemid meie tänase kriisi sügavuses olulisel määral süüdi.

Millised need on?

Esiteks on Eesti elanud liiga palju võlgu. Tõepoolest, meie valitsuse
võlg on maailmas üks väiksemaid, kuid valitsus on vaid üks osa
majandusest. Majandust tervikuna vaadates on oluline ka erasektori
võlakoormus, ja see on Eestis suur.

Teine puudus on Eesti jäik eelarvepoliitika, mis majanduse
tsüklilisuse mittearvestamise tõttu toetas majandusbuumi ajal
täiendavat kulutamist, ise sellega buumi tagant lükates. See
kulutusralli, mille juurde me tahaks esimesel võimalusel taas tagasi
pöörduda, paiskaks meid paraku peagi kriisi tagasi.

Kolmandaks probleemiks on majanduse üldine madal tootlikkus ja
neljandaks struktuursete reformide seiskumine või aeglane kulgemine,
mis vähendab Eesti konkurentsivõimet.

Mida siis teha?

Vastus on lihtne: Kui tahame, et Eesti ettevõtluskeskkond muutuks
konkurentsivõimelisemaks ning loodaks uusi töökohti, ei saa Eesti euro
saabudes uinuda, vaid peab jalad kõhu alt välja võtma - Eesti
eelarvepoliitika tuleb muuta jätkusuutlikuks.

Selleks tuleb esiteks hoida läbi majandustsükli eelarvet vähemalt
üheprotsendilises ülejäägis, kehtestama keskvalitsusele ühest
eelarveperioodist pikemaks perioodiks kulutuste lae ning sisse viima
vajalikud mehhanismid, et tasakaalus hoitaks ka kohalike omavalitsuste
eelarved. Eesti tagasipööramine kulutusralli teele annaks igal juhul
lootusele tööpuudust vähendada saatusliku hoobi.

Teiseks oluliseks sammuks on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime
tõstmine. Siin peaks valitsus andma ise eeskuju ning mitte minema
paremate aegade saabudes kaasa analoogse valitsusametnike
palgaralliga, nagu see toimus 2006.-2007. aastal. Ütleme ausalt välja,
et palkade tõstmine lähiajal on ebareaalne. Ülimalt oluline on
maksukoormuse vähendamine, mis eelarvepositsiooni parandamise käigus
on tõusnud hirmuäratavalt kõrgele. Maksukoormust enam tõsta ei tohi,
seda tuleb alandada. Sotsiaalmaksule tuleb veel selle aasta jooksul
kehtestada ülempiir ning täita ammu antud lubadus vabastada
väärtpaberitesse investeerimine tulumaksu alt. Maksukoormust
alandamata Eesti konkurentsivõimelisena enam lihtsalt ei püsi.

Ning kolmandaks peab Eesti õppima elama väiksema võlakoormaga. Me ei
tohi tagasi langeda samasugusesse jooksevkonto defitsiiti nagu enne
majanduskriisi. Nagu oleme nüüdseks kogenud, polnud see jätkusuutlik
poliitika.

Kuulates mõnda tänast ettekandjat tundub mulle paraku, et me ei soovi
toimunust midagi õppida. Arvutasin kiirelt kokku ühe ettekandja poolt
äsja esitatud ettepanekute tulemusel kasvavate kulude mahu - kui
jõudsin kahe miljardini, siis läks järg käest ära. Näib, nagu piisaks
vaid jälle veidi paremate aegade saabumisest, et kohe jälle
kulutusrallit alustada ning riik taas tasakaalust välja paisata. Kui
me ei suuda käituda vastutustundlikult, mõistame Eesti pikemasse
stagnatsiooni, mille tulemusel jääb tööpuudus Eestis talumatuks
kõrgeks ka otsese kriisi lõpu järel.

Selleks, et suudaksime tööpuuduse kasvu hiljemalt selle aasta lõpuks
peatada, peame seetõttu jääma reaalselt eksisteerivate rahaliste
võimaluste piiridesse. See nõuab loomulikult loobumist populistlikust
propagandast, katmata unistustest ning võtma roosad või mustad prillid
lõpuks eest. Viimasel juhul näeksime vahest ka seda, mida reaalselt
uute töökohtade loomiseks tehakse ning millised on need võimalused,
mida töökohtade loomiseks saab reaalselt kasutada.

Mida saame siis teha, mida me teeme?

1.PARANDAME ETTEVÕTLUSKESKKONDA.

Rakendame täies ulatuses ellu eksporditagatiste süsteemi. Kui 2009.
aastal sai selle toetusel eksporti arendada 60 ettevõtet, mis on 10%
eksportivate ettevõtete arvust Eestis, siis 2010.aastal on plaanis
seda kuni 10 korda suurendada.

Laiendame ettevõtluse turundustoetuse programmi, mis haarab vähemalt
200 ettevõtet 150 miljoni krooni ulatuses.

Aktiviseerime starditoetuse programmi, mis pakub nüüdsest ettevõtte
alustamisel toetust 100 000 krooni ning kus taotluste läbivaatamise
määra on vähendatud 10 päevale.

Suurendame tehnoloogiainvesteeringute toetuse programmi, mis on olnud
väga edukas ning mille uus voor algab lähinädalatel.

Laiendame korterelamute energiatõhususe tõstmise programmi. Kui praegu
on sellele eraldatud 800 miljonit, siis juhul kui Eestil õnnestuks
müüa vähemalt 500 miljoni krooni eest saastekvoote, on võimalik lisaks
sellele asuda maksma ühistutele otsetoetust 20% ulatuses tehtavast
investeeringust, mis võimaldaks toetada 1500 ühistut.

2. ALANDAME MAKSUKOORMUST

Eesti maksukoormus on praeguseks tõusnud lakke ning ähvardab
rahvuslikku konkurentsivõimet. Selle tõus tuleb peatada. Ettepanekud
selleks on esitatud ning olen veendunud, et heas koostöös viivad
koalitsioonierakonnad need ka siin Riigikogus läbi.

Maksude alal tasub kindlasti tähele panna ka KPMG poolt hiljuti
esitatud analüüsi koos konkreetsete ettepanekutega Eesti majanduse
konkurentsivõime tõstmiseks ning seda just toetades Eesti pöördumist
kõrgema tootlikkusega majanduse, see tähendab teadusmahuka majanduse
poole. Selleks on KPMG näiteks teinud ettepaneku vähendada
innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusega seotud töötajate
tulumaksuprotsenti kümne protsendini. Usun, et sedalaadi ettepanekuid
on Eestil põhjust tõsiselt arutada, seda loomulikult tingimusel, et
suudame eelarve tasakaalus hoida.

3. TOETAME ETTEVÕTJAID UUTE TÖÖKOHTADE LOOMISEL

Laiendame palgatoetuse programmi, muudame selle vähem bürokraatlikuks
ning kergemini kättesaadavaks.

Kaalume iga langetatavat otsust töökohtade kadumise või loomise
seisukohalt, seada see vähemalt hetkel suurimaks prioriteediks otsuste
langetamisel. Mõni hiljuti tehtud otsus on vastupidisest hoiakust
kurvaks näiteks.

Peame vajalikuks teha ametiühingutele ning tööandjatele ettepanek anda
oma toetus ettepanekule, mis võimaldaks nende omal soovil inimesi,
eeskätt lastega perekondade vanemaid, tööle võtta alampalgast väiksema
palgaga. See ettepanek võib tunduda radikaalsena, kuid iga samm, mis
võimaldaks - eriti raskes olukorras olevates peredel - tööturule
naasta.

4. TAGAME KÕIGILE SOOVIJATELE VÕIMALUSE ÜMBERÕPPEKS

On hea, et tänane valitsus on aru saanud, et parim majanduspoliitika
on tõhus hariduspoliitika. See on tähendanud, et kärbetele vaatamata
oleme hoidnud haridust, teadus- ja arendustegevust prioriteetsena,
mistõttu selle osakaal eelarves on kasvanud, mitte langenud. Olen
veendunud, et see on Eestile parema tuleviku kujundamiseks ülimalt
oluline.

Haridussüsteemil on ülimalt oluline osa ka parema ettevõtluskekskonna
loomisel ning võitlusel tööpuuduse vastu - ning seda lisaks juba üsna
hästi käima läinud ümberõppe süsteemile. Siin võib vaid tervitada
haridusministri otsustavust õppekavade kaasajastamisel, ettevõtlusõppe
sisseviimisel ja teiste samalaadsete sammude astumisel.

Tervitada võib ka haridusministeeriumi poolt käivitatud programmi, mis
annab varasematel aastatel õpingud katkestanud noortele võimalus neid
jätkata. Kutseõppeasutustes käivitub see programm viivitamatult,
kõrgkoolide jaoks 1.septembriks. Arvestades noorte tööpuuduses meile
vastu vaatavat erilist ohtu, on see otsus positiivselt tulevikku
vaatav ning loodan, et seda aktiivselt kasutatakse.

Need on loomulikult vaid mõned punktid. Tööpuuduse vastu ei võidelda
loosungitega, vaid reaalsete tegudega. Loosungid nende astumisele
kaasa ei aita. Tehkem siis koostööd. Teed võivad olla ju erinevad,
armastus olgu meil aga ühine - Eesti hea käekäik.

Kelam kuulutas välja vene noorte esseekonkursi võitjad

2010-02-12

Täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial tunnustas Tunne Kelam parimaid venekeelsete gümnaasiumide õpilastele korraldatud esseekonkursil "Sallivusest" osalenud noori.

Teist korda toimunud konkursi žürii kuulutas konkursi võitjateks Kristiine Ojamäe Kohla-Järve Tammiku Gümnaasiumist, Valeria Tšornõi Ahtme Gümnaasiumist ja Alevtina Pankova Pärnu Vene Gümnaasiumist. Äramärkimist vääris žürii arvates veel Igor Junkin Tartu Annelinna Gümnaasiumist.

Konkursi žürii esimehe, kirjaniku Arvo Valtoni sõnul on tänavused tööd nii sisult kui keelelt kõvasti paremad kui mullused esseed. "Ja üldse on mitmeid keeleleidlikke sõnastusi," arvas Arvo Valton.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult „Sallivus". See tähendab paremat mõistmist, austust, koostööd ja dialoogi eri kultuuride, kogukondade ja üksikisikute vahel, " ütles Kelam.

Konkursile lõppvooru pääsesid eelmainituile lisaks Maria Knjazeva Ahtme Gümnaasiumist, Anton Matskevitš Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Darja Muratova Mustamäe Humanitaargümnaasiumist, Lilija Vikulina Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Jevgenia Savina Tallinna Õismäe Vene Gümnaasiumist, Jekaterina Visnapu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist ja Jekterina Kungurova Tallinna Lasnamäe Gümnaasiumist

Žüriisse kuulusid kirjanikud Arvo Valton ja Jelena Skulskaja, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ning Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja.

Paremad tööd avaldatakse kord kvartalis ilmuvas välispoliitika ajakirjas „Maailma Vaade". Esseekonkursi võitjad Kristiine Ojamäe, Valeria Tšornõi ja Alevtina Pankova külastavad autasuna aprillis Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobüroo ja Haridusministeeriumiga.

Vaher: koduomanike võlakaitse seadus on paljude huvides

2010-02-09

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul vajab koduomanike võlakaitse tõhustamist, kuid see probleem tuleb lahendada õiguslikult korrektselt.

„Riigikogu õiguskomisjoni juures tegutseb ekspertidest koosnev töörühm, mille eesmärk on valmistada ette õiguslikult korrektne ja põhjalik eelnõu. IRL näeb lahendust isikulises võlakaitses, mis tähendaks kohtus nii võlgniku kui võlausaldaja huvide ja kohustuste ausat kaalumist. Samuti kohtus iga juhtumi individuaalset kaalumist ja otsustamist".

Ta ütles, et võlakaitse menetluses aidatakse hättasattunud, kuid ausal võlgnikul oma võlgasid ümber kujundada ja ajatada. „Kodulaenuvõlgnike osas pean võimalikuks, et pärast tagatise realiseerimist täitemenetluses saaks erandjuhul vabastada võlgnik ka ülejääva võla tasumisest, kuid seda juhul kui võlgnikule ei ole võla tekkimise osas midagi objektiivselt ette heita ja arvesse on võetud ka laenuandja huvisid".

Võlakaitse eelnõu põhjalik versioon on Vaheri sõnul lähinädalatel valmimas ja tuleb veebruari keskel ka õiguskomisjoni võlakaitse töörühmas arutelule.

Vaheri hinnangul on Keskerakonna ettepanek, et iga kodulaenuvõtja saaks laenust priiks, kuid ta loobub oma kodust panga kasuks, Eestis õigusruumi sobimatu.

„Selline lähenemine on vastuolus põhimõttega, et pant on sisuliselt realiseerimisõigus, st pandiese ei saa minna pandipidaja omandisse. Kui parlament isegi Keskerakonna eelnõu sellisel kujul vastu võtaks, siis järgneksid sajad kohtuvaidlused, mis külvaksid vaid segadust ega lahendaks sisuliselt probleeme".

Keskerakonna algatuse olulisemaks miinuseks on Vaheri sõnul kõigi „kodulaenuvõlgnike" ühe lauaga löömine, sõltumata makseraskuste põhjendustest, kinnisvara ebaõige hindamise põhjustest, võlgniku enda käitumisest. Samuti ei arvestata juhtudega, kui näiteks isikul on mitu eluaset, eluase on omandatud edasimüügi eesmärgil, laenu ei kasutatud sihtotstarbeliselt, laen võeti mitme isiku poolt ühiselt, tagatise andis hoopis kolmas isik, laen ja pant võis olla „edasi panditud".

„Väljapakutud must-valgest lahendusest ei võida aga keegi, sest tagajärjeks on kõikide laenude kallinemine ja seega ka tulevaste laenuvõtjate huvide kahjustamine. Esmajoones toob see kaasa laenu omafinantseeringu suurenemise, laenutähtaegade lühenemise, tagatiste väärtuse hindamise veelgi rangemaks muutumise ja loomulikult ka laenuintresside tõusu".

Vaheri sõnul muutuks kokkuvõttes suurel osal inimestest selliste lahenduste valguses eluasemelaenu saamine sisuliselt võimatuks.

Isamaa ja Res Publica Liit annab üle rahvuskultuuri aastapreemiad

2010-02-02

IRLi Rahvuskultuuri Ühendus annab juba kaheksandat aastat järjest Tartu Rahu aastapäeval, 2. veebruaril, üle aastapreemiad rahvuskultuuri ja rahvusidentiteedi edendajatele.

Selle aasta laureaadid on hiljutiilmunud kogumiku „Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972-1987" autor Arvo Pesti, eestlaste muinaskultuuri uurija Ahto Kaasik, režissöör Ain Prosa ning teleajakirjanik Kadi Alatalu.

Aastapreemiate pidulik kätteandmine algab Tallinnas, Vanalinna Muusikamaja saalis, Uus 16C, kell 18. Preemiad annab üle erakonna esimees Mart Laar.

Preemia eesmärk on tänada neid inimesi, kes on pühendunud eesti kultuuri loomisele, hoidmisele või arendamisele, kuid on kahjuks põhjendamatult vähe tunnustust ja tänu pälvinud.

2003. aastal olid laureaatideks ajaloolane Valdur Ohmann, raadioajakirjanik Mari Tarand ning kunstnik Kärt Summatavet.
2004. aasta kultuuriauhinna saajad olid Setumaa kunsti- ja muuseumielu edendaja, kunstnik Renaldo Veeber, Raplamaa koorijuht Urve Uusberg ja ajaloolane-arheoloog Mati Mandel.
2005.a. rahvuskultuuri laureaadid olid telefilmide tegija Vallo Kepp, Vabadussõja uurija Mati Strauss ja Viinistu kunstikeskuse looja Jaan Manitski.
2006.a. laureaatideks olid keeleteadlane Valve-Liivi Kingisepp, ajakirjanik ja filmistsenarist Imbi Paju ning kirjandusloolane Rutt Hinrikus.
2007.a.laureaadid olid kirjanik Hando Runnel, kunstnik Lembit Sarapuu, Albu vallavanem Kalju Kertsmik ja raamatuloolane Kaljo-Olev Veskimägi.
2008.a. laureaadid olid keeleteadlane Urmas Sutrop, kunstnik Jüri Arrak, vaimulik ja kirjanik Vello Salo ning setu kultuuripärandi propageerija Aare Hõrn.
2009.a. laureaadid olid eesti keele puhtuse eest seisja Helju Vals, helilooja Urmas Sisask, Vabadusvõitluse Muuseumi rajaja Johannes Tõrs ning tõlkija ja pedagoog Linnart Mäll.

Laar andis suurkogul üle kaheksa IRLi kuldmärki

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar andis täna IRLi Suurkogul erakonna liikmetele kaheksa kuldmärki, et tunnustada ja väärtustada inimesi, kelle töö või tegevus ja eeskuju on positiivselt mõjutanud erakonna arengut ja tuntust.

Aumärgi said:

Vally Kook - erakonna vanim liige, kes on osalenud alates 1980. aastate lõpust pea kõigis poliitilistes kampaaniates

Heli Susi - Aleksandr Solženitsõni ja Eesti sidemete teadvustaja, Otto Tiefi valitsuse mälestuse jäädvustaja

Jüri Adams - Eesti praeguse põhiseaduse algversiooni autor

Erakonna peasekretärid sel aastatuhandel:

Ken-Marti Vaher
Tõnis Kons
Tarmo Loodus
Aimar Altosaar
Andres Ammas
Margus Tsahkna

Mart Laari kõne erakonna suurkogul

2010-01-31

Austatud erakonnakaaslased, head külalised!

Täna 90 aastat tagasi valitses Vabadussõja rinnetel juba vaikus. Visa võitlus olemasolu eest oli lõppenud, nüüd hoidis kogu Eesti hinge kinni - kas uskumatu saab tõesti teoks, kas suudame teoks teha oma suurima unistuse: päris oma, iseseisva Eesti riigi.

2.veebruaril 1920 sai see unistus teoks - Tartu rahuleping lõi meie omariiklusele kindla vundamendi, millele ka täna tugineme. Seda olulisem on meeles pidada neid, tänu kellele saame elada vabas Eestis.

Lõpuks ometi on meil olemas ka koht, kus saame seda uhkelt ning häbi tundmata teha.

Jalutasin hiljuti mööda Vabadussambast. Just sel hetkel tõusis selle juurde rühm üsna kirevalt riietatud noori, kes oma peopesad üksteise järel samba vastu surusid. Sel hetkel teadsin - just sellises Eestis tahtsin ma elada.

Seda enam peame meeles pidama, et vaba Eesti on ime, mille eest peame esiteks tänulikud olema ning teiseks sellesse õrna kaunisse taime helluse ja hoolitsusega suhtuma. Vaba Eesti pole kõigi oma kodanike armastuse ja hooleta lihtsalt võimalik. Meile, kui Eesti oma lipukirjaks seadnud, rahvuslik-konservatiivsele erakonnale, seab see loomulikult erilise vastutuse.

Me oleme seda vastutust kandnud - just rasketel aegadel Eestit juhtinud ning saatuslikke otsuseid langetanud - ning peame seda ka tulevikus kandma.

See on seda olulisem, et Eesti ei ela praegu üle kergeid aegu. Kui tahame Eestisse vastutustundega suhtuda, kui temast tõesti hoolime, siis peab meil kõigil, kaasa arvatud meie erakonnal jätkuma, mehemeelt peeglisse vaadata ning tunnistada, et oleme teinud vigu. Kuidas muidu oleme sattunud olukorda, kus me ei pürgi Euroopas etteotsa mitte majanduskasvu, vaid majanduslanguse näitajate poolest, kus töötute arv Eestis ulatub üle 100 000 piiri ning kus tuhanded pered elavad hirmus oma kodust ilma jääda.

Näib, et ühel hetkel läks meie väärtushinnangutes midagi põhjalikult sassi. Kiire majanduskasv ning raha ulatuslik sissevool Eestisse, pani meid unustama, et raha pole elus kõige tähtsam asi. Valitsus aitas tekkinud kulutusrallile valitsemiskulude kiire kasvatamisega omalt poolt kaasa ning enne kui arugi saime, kulutasime selgelt rohkelt, kui teenisime.

2007.aasta valimistel tuli Isamaa ja Res Publica Liit välja loosungiga "Õnn ei ole rahas". Nüüd kinnitatakse üldiselt, et see oli valimiste kõige mõistlikum loosung. Kahjuks ei suutnud me seda esiteks valijatele piisavalt selgitada ning teiseks valitsuses olles ka realiseerida. Läksime meiegi kaasa selle uhke kulutusralliga ning täitsime eelarvet mitte reaalsete numbrite, vaid unistustega. Siin ei saa kahjuks keegi kellelgi teisele näpuga näidata ega tagantjärele süüdistada, alustada tuleks iseenda vigadest ning siis asuda teistega tegelema.

Õnneks tuli ühel hetkel Eestile aru pähe. Meil on põhjust uhke olla, et just Isamaa ja Res Publica Liit oli erakond, kes asus esimesena nõudma säästueelarvete koostamist, valitsemiskulude kokkutõmbamist ja eelarve tasakaalusu viimist, hoiatades, et vastasel korral võime kergelt sattuda Läti teele. Kuigi see ettepanek polnud mäletatavasti esialgu just eriti populaarne - valitsuseski saime pahandada nii vasakult kui paremalt. - suutsime me oma tahte lõpuks peale suruda.

Liialdamatult võib öelda, et Isamaa ja Res Publica Liidu visa tööta poleks Eestil hetkel võimalik eurotsooni pääsust isegi unistada.

On tõeline saavutus, et Eesti suutis aasta jooksul eelarvepositsiooni pea 20% võrra parandada ning puudujäägi kontrolli alla saada, kärpimata selleks pensione või põhja laskmata riigikaitset, maaelu või tulevikule sedavõrd olulist haridus-süsteemi.

Sellel puhul tahaks avaldada tunnustust nii oma koalitsioonipartneritele kui oponentidele. Kuigi vahel on vaidlused läinud teravaks, on kokkuvõttes alati otsusele jõutud. See pole olnud hambad ristis koalitsioon, mis üksteist nurgast põrnitseb. Oleme korduvalt ausalt heidelnud ja vaielnud - kuid seda ikkagi sama tulemuse nimel - et Eesti läheks edasi. Kui peaminister Andrus Ansip oma valitsuse 2007.aastal kokku pani, ütlesin, et üks IRL eesmärke selles valitsuses on tagada, et Eesti saaks esimese valitsuse, mis püsiks valimistest valimisteni. Me oleme sõna pidanud - Andrus Ansipi valitsusest saab esimene valitsus Eestis, mis püsib ametis valimistest valimisteni.

Mitmelt poolt on hoiatatud, et selline poliitika - ühelt poolt koalitsioonipartnerite vahel tõesti lausa karm survestamine ning teiselt poolt valitsuse kooshoidmine, viib IRL populaarsuse langusele. Nii pole see läinud. Otse vastupidi. IRL on olnud edukas mõlematel läinud aastal peetud valimistel,

Nii kõrget toetust kui aasta lõpukuudel näidatud 19% pole Isamaa ja Res Publica Liit veel omanud. See näitab ka seda, et erakonna ülesehitamisel on tehtud head tööd.

IRL on tugevaim kui kunagi varem. Meie esindajad valitsuses on seda ühemõtteliselt kinnitanud. Nii ekspertide kui rahva arvates on IRL ministrid valitsuses tugevaimad, kõik nad on Eesti väärikalt teeninud.

See loob järgmise aasta alguses toimuvate Riigikogu valimiste taustal head eeldused neil edukalt esineda. See nõuab aga erakonnalt nii seesmist veendumust kui täielikku ühtsust. Kindlasti eeldab see liikmeskonna laiendamist mitte ainult erakonna suurkogude eel ning erakonna ja üksteise hoidmist mitte ainult sõnades, vaid ka tegelikkuses. Kui me sellega hakkame ei saa, siis ei suuda me meile pakutavat usaldust ja lootusi õigustada.

Vähemalt sama palju või veel rohkem eeldab see aga ka suutlikkust panna kokku programm, mis ühelt poolt suudab praeguste keerukate aegade kiuste vaadata tulevikku ning teisalt vastata nendele küsimustele, mida Eesti inimesed just täna ja praegu oma riigile esitavad. Ühtlasi on selge, et kui me oma eesmärke kõrgele ei sihi, rabeleme peagi suurtes probleemides. Omal ajal suutis Eesti endale kõrgeid eesmärke seada - ning see aitas meie edule otsustavalt kaasa.

Praegu näib selline kõrge siht Eestil paraku puuduvat.

Isamaa ja Res Publica Liidu üks kohuseid on debatt Eesti tuleviku üle algatada ning seda vedada. Oluline on seejuures aga mitte ainult ise rääkida, vaid lasta teistel, eriti meie noortel rääkida. Taasiseseisvunud Eestis on üles kasvanud terve põlvkond iseseisvuse ajal üles kasvanud noori - just nemad peavad Eesti tulevikule kohta oma sõna ütlema. Usun, et need noored, kes muutsid sedavõrd uhkeks nii "Märkamise aja" peod, sinimustvalge juubeli tähistamise kui viimase laulupeo, saavad sellega suurepäraselt hakkama. Sest kelle muu pärast me seda Eestit siis üles ehitame.

Olen veendunud, et regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri vedamisel alanud töö uue kogu Eestit katva planeeringu - Eesti 2030+ - kallal tõmbab just noored meie tuleviku üle otsustamisse kaasa, andes vastuse küsimusele, millisena me Eestit 20 aasta pärast näha tahame.

Mina näiteks tahaksin, et see oleks Eesti, mille elanikkonna vähenemine on peatunud ning mis tõmbab oma hea elukeskkonna tõttu ligi ajusid kogu maailmast. See on Eesti, kus keskmine eluiga on praegusest 5-7 aastat kõrgem, kus meeste elutee ei lõppe enne 60. aastat alkoholist tingitud õnnetuste tulemusel. Selle Eesti ökoloogiline jalajälg on praegusest tunduvalt väiksem ja regionaalsed eripärad vähenenud. Parimal tasemel haridust saab siin igast koolis, tegutsegu see millises Eestimaa piirkonnas tahes, Euroopa 100 parima ülikooli hulka on tõusnud ka Eesti rahvusülikool. Selles Eestis on tugevad, haldusreformi tulemusel loodud kohalikud omavalitsused, mis suudavad seista kohaliku identiteedi ning tasakaalustatud arengu eest. Selles Eestis on lõpetatud projektipõhine ja rahalisele arvestusele rajanev kultuuripoliitika ning rahvuskultuurile pööratakse tõsist tähelepanu. Eesti keelt rääkivate inimeste hulk on 2030 aastaks kasvanud pea 1,5 miljoni inimeseni.

Ja kindlasti peab see olema Eesti, kus praegune eraldatus erinevate kogukondade vahel on kadunud, kus iga inimene teab, et just Eesti on koht, kus ta saab end parimal kombel teostada. Peab tunnistama, et hetkel oleme sellest sihist kaugel. Kui ma kohalike valimiste järel teatasin, et IRL pole venekeelsele kogukonnale piisavalt tähelepanu osutanud, sain uskumatult aktiivse vastukaja osaliseks. Seda just kümnete kui mitte sadade lugude kaudu, mis jutustasid, millises maailmas me Eestis tegelikult elame. Paljud neist lugudest tekitasid ausalt öeldes sügavat häbitunnet oma rahvuskaaslaste ees. Kui Sa ikka lähed kodakondsus- ja migratsiooniametisse ja teatad korralikult sulavas eesti keeles, et tahad Vene kodakondsusest loobuda ja Eesti kodakondseks saada ja sulle sama sulavas eesti keeles vastatakse, et miks teile Eesti kodakondsust vaja on, te olete ju venelane, siis pole imestada, et inimene ukse tagantkätt kinni virutab ega Eestist midagi enam kuulda ei taha. Meil on päris viimane aeg aru saada, et nende asemel, kes Eestist ja tema tulevikust tõesti midagi teada ei tahtnud, on üles kasvanud terve Eestis sündinud ja kasvanud põlvkond, keda me ise oma rumaluse ja ükskõiksusega Eestist eemale tõrjume. Sellisele suhtumisele lõpu tegemine sõltub igaühest meist, meie avatusest ja huvist kõigi inimeste vastu, kes Eestis elavad.

Härra Rodion Denissov kirjutas mulle "Narvskaja Gazeta"-s avaliku kirja, kus ta küsis, kas ka IRL peab venelasi sovjettideks või on meil ajaloos ka midagi, mis meid ühendab, tõstes ise esile ühise võitluse Eesti vabadussõjas kommunismi vastu. Rodion, ma jagan Su arvamust täielikult - me peame rohkem rääkima mitte sellest, mis meid lahutab, vaid sellest mis ühendab. Seetõttu ütlen ka vastuseks Sinu teisele küsimusele, kas Eesti riik ei peaks aitama luua venekeelset kodulehte Eesti Vabadussõjast: Jah, Rodion! Istume kokku ja teeme selle teoks ja mõtleme, mida saame veel teha, et oma probleemidele ühiselt lahendust otsida.

Minevikku ja aegade sidet kõrgelt hinnates ei saa me samas vaatamata vastu väljakutsetele, mis meile juba lähemast tulevikust vastu vaatavad. Eesti pääs eurotsooni on suurepärane saavutus, kuid uskuda, et euro kõik meie probleemid lahendab, oleks ohtlik eksitus. Maad, kes seda uskusid - nagu Portugal või Kreeka - on seetõttu langenud tõsistesse probleemidesse. Ehk üht araabia vanasõna parafraseerides - usu eurosse, kuid SMS laen jäta ikkagi parem võtmata.

Tõsine oht Eestile on, et euro tulek katab kinni meie majandust reaalselt vaevavad probleemid ning paiskab meid tagasi roosasse rahulolusse. Kui me jätkame aga samas vaimus - kasvatame võlakoormat, laseme eelarve taas käest, lükkame horisondi taha tegemata reformid, nagu haldusreformi, ega astu samme rahvusliku konkurentsivõime tõstmiseks, siis seisame peagi taas tõsiste probleemide ees.
Mida siis teha? Vastus on lihtne: Eesti ei saa euro saabudes uinuda, vaid peab jalad kõhu alt välja võtma. Esiteks tuleb valitsussektoril võtta eesmärgiks hoida läbi majandustsükli eelarvet vähemalt üheprotsendilises ülejäägis, kehtestama keskvalitsusele ühest eelarveperioodist pikemaks perioodiks kulutuste lae ning sisse viima vajalikud mehhanismid, et tasakaalus hoitaks ka kohalike omavalitsuste eelarved.

Teiseks oluliseks sammuks on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Siin peaks valitsus andma ise eeskuju ning mitte minema paremate aegade saabudes kaasa analoogse valitsusametnike palgaralliga, nagu see toimus 2006.-2007. aastal. Ülimalt oluline on maksukoormuse vähendamine, milleks IRL-l on valmis konkreetsed ettepanekud.

Kolmandaks peab Eesti õppima elama väiksema võlakoormaga. Me ei tohi langeda tagasi samasugusesse jooksva konto defitsiiti nagu enne majanduskriisi. Nagu oleme nüüdseks kogenud, polnud see jätkusuutlik poliitika. Jooksevkonto defitsiit tekib teatavasti siis, kui kodumaised säästud on liiga väikesed või investeeringud liiga suured. Rahvusvaheline võrdlus näitab, et meie säästud ei ole väikesed, järelikult oleme hooletult ja mõttetult investeerinud, ühesõndaga elanud lihtsalt üle jõu.

Ning neljandaks - last, but not least - peab Eesti lõpuks ära tegema aastaid edasi lükatud reformid, nagu näiteks haridusreformi ja haldusreformi. On selge, et see pole lihtne, see on väga raske. Reformid on alati ebapopulaarsed ning leiavad arvukalt kriitikuid. Massiivne rünnak haridusreformi vastu on sellest hea näide. Vahel tundub, et kriitikud ei tea isegi, mis selles täpselt halba on, kuid kui juba tehakse, järelikult tuleb vastu olla. Tunnustan haridusminister Tõnis Lukase julgust ning otsustavust edasi võidelda ning kui vaja, siis kogu reformi päästmiseks ka samm tagasi astuda. Haridus on IRL üks prioriteete. Me ei loobu oma põhimõtetest, kuid eesmärgini jõudmiseks on mitmeid võimalusi. Põhikooli- ja gümnaasiumi seadus tuleb Riigikogus aga vastu võtta ja sellega tagada haridusele kõikjal Eestis selline kvaliteet, mida pole vaja häbeneda.

Rääkimata ei saa jätta ka haldusreformist. Sest kui see oleks 2001.aastal ära tehtud, oleks haridusreform juba ammu reaalsuseks saanud. Needsamad tegelased, kes omal ajal seisid vastu haldusreformile, ütlevad nüüd, et haridusreform on hea asi, aga enne tuleks haldusreform ära teha. Sel kombel "nokk kinni, saba lahti, nokk lahti, saba kinni" viisil ei suuda me edasi liikuda. Eestile tõeliselt tugevad omavalitsused andev haldusreform on möödapääsmatu. Seetõttu kinnitan ma veelkordselt üle: IRL on paindlik. Nii nagu haridusreformi teostamisel, oleme me valmis vajadusel sammu tagasi astuma. Kuid, palun, lõpetame selle piduliku paigalmarsi ning teeme haldusreformi ära. Selleks pole palju vaja - lugupeetud erakonnad, palun käige välja omad ettepanekud, kuidas me selle tegelikult ju kõigi jaoks vajaliku otsuseni jõuame. Muidu tundub, et tegemist oleks nagu üksnes IRL teemaga, millest teised meeleheitlikult eemale hoiavad. Haldusreformi vajalikkust on kinnitanud kõikvõimalikud mõttekojad ning teadlaste rühmad, ärgem tapkem seda poliitilisel lahinguväljal, vaid istugem kokku ning tehkem see ära.

Need kõik on tõesti olulised teemad, kuid samas ei lohuta need tulevikku suunatud otsused 100 000 olevikus töö kaotanud inimest. Peab tunnistama, et oleme erakonnana tihti tegelenud suurte ja tähtsate probleemidega ning liig vähe rääkinud inimestega nende vahest väiksematest, kuid ometi ülimalt olulistest probleemidest. IRL peab pöörduma näoga Eesti inimese poole ning andma vastuse küsimustele, mis on just nende jaoks hetkel peamised.

Ja peamine mure Eesti inimese jaoks on, kas mul homme töökoht on, mis saab juhul, kui ma peaksin töö kaotama, mu kodust, mu perest, mu lastest. Just nendele küsimustele peab Isamaa ja Res Publica nüüd ja kohe oma peamise tähelepanu pöörama.

Alustagem tööst - täpsemalt töökohtade loomisest.

Pool aastat tagasi tegi Isamaa ja Res Publica Liit avalikuks oma tegevuskava "Tööd Eestile", mille eesmärgiks oli luua Eestis 50 000 uut töökohta. Kuigi vaidlused selle üle võtsid tunduvalt rohkem aega, kui arvasime, et enamus kava punktidest täidetud ning 30 000 töökohta poole aasta jooksul loodud. Loomulikult ei saa me sellega rahul olla ning me ei lepi enne, kui uusi töökohtasid luuakse Eestis kiiremini kui neid kaob. Kui eelmisel aastal mõõdeti valitsuse edukust selle järgi, kuidas suudeti riigieelarvet tasakaalus hoida, siis sel aastal mõõdetakse seda selle järgi, kas valitsus on hiljemalt aasta lõpuks peatanud tööpuuduse kasvu või mitte.

Tööpuudusega ei seejuures võidelda populistlike kampaaniatega, nagu mõnel pool tehtud. Ainus tõhus viis neid luua on muuta töökohtade loomine võimalikult lihtsaks ning kasulikuks, see tähendab parandada oluliselt ettevõtluskeskkonda. Selleks tuleb astuda järgmised konkreetsed sammud:

1.PARANDADA ETTEVÕTLUSKESKKONDA.
viia täies ulatuses ellu eksporditagatiste süsteem. Kui 2009. aastal sai selle toetusel eksporti arendada 60 ettevõtet, mis on 10% eksportivate ette võtete arvust Eestis, siis 2010.aastal on plaanis seda kuni 10 korda suurendada. laiendada ettevõtluse turundustoetuse programmi, mis haarab vähemalt 200 ettevõtet 150 miljoni krooni ulatuses. aktiviseerida starditoetuse programmi, mis pakub nüüdsest ettevõtte alustamisel toetust 100 000 krooni ning kus taotluste läbivaatamise määra on vähendatud 10 päevale. suurendada tehnoloogiainvesteeringute toetuse programmi, mis on olnud väga edukas ning mille uus voor algab lähinädalatel. laiendada korterelamute energiatõhususe tõstmise programmi. Kui praegu on sellele eraldatud 800 miljonit, siis juhul kui Eestil õnnestuks müüa vähemalt 500 miljoni krooni eest saastekvoote, on võimalik lisaks sellele asuda maksma ühistutele otsetoetust 20% ulatuses tehtavast investeeringust, mis võimaldaks toetada 1500 ühistut.

1.ALANDADA MAKSUKOORMUST Eesti maksukoormus on praeguseks tõusnud lakke ning ähvardab rahvuslikku konkurentsivõimet. Selle tõus tuleb peatada.

Selleks:
IRL blokeerib iga ettepaneku maksukoormuse tõstmiseks kas uute maksude kehtestamise, olemasolevate tõstmise või maksusoodustuste kaotamise teel.
Algatab müügimaksu tühistamise
Kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir
Vabastada eraisikute väärtpaberiinvesteeringud tulumaksust.

2.TOETADE ETTEVÕTJAID UUTE TÖÖKOHTADE LOOMISEL
Laiendada palgatoetuse programmi, muuta see vähem bürokraatlikuks ning kergemini kättesaadavaks
Kaaluda iga langetatavat otsust töökohtade kadumise või loomise seisukohalt, seada see vähemalt hetkel suurimaks prioriteediks otsuste langetamisel. Mõni hiljuti tehtud otsus on vastupidisest hoiakust kurvaks näiteks.
Teha ametiühingutele ning tööandjatele ettepanek anda oma toetus ettepanekule, mis võimaldaks nende omal soovil inimesi, eeskätt lastega perekondade vanemaid, tööle võtta alampalgast väiksema palgaga.

Valitsus ei tohi ükskõikselt suhtuda ettevõtete sulgemisse ja sellesse, et mõnes linnas jääb korraga töötuks märkimisväärne osa elanikest, nagu see juhtus Loksal. Majandusminister Parts on tehase juhtkonnaga rääkinud ning just need eelpoolmainitud meetmed on need, mida ettevõttel töö taas-alustamiseks vaja on. Neile tuginedes on tõsine lootus, et sügisel läheb tootmine Loksal taas lahti, andes kohalikele inimestele tööd ja leiba.

3.TAGADA TÖÖTUTELE SENISEST TUGEVAM SOTSIAALNE KAITSE
Luua töötuks jäänud lapsevanemale Töötukassalt soodsamad tingimused palgatoetuse saamiseks, sel viisil on tööandjal suurem soov just neid eriti raskes olukorras olevaid inimesi tööle võtta.
Muuta töölepinguseadust viisil, mis välistaks raseda ja alla kolmeaastat last kasvatava vanema koondamise.
Muuta sotsiaalhoolekande seadust viisil, mis välistaks viimasel ajal avalikuks tulnud absurdsed olukorrad, kus inimene arvatakse toimetulekutoetuse saajate hulgast välja, kuna sugulased ja sõbrad on talle rahaülekandeid teinud.

4.TAGADA KÕIGILE SOOVIJATELE VÕIMALUS ÜMBERÕPPEKS.
Anda 1.septembrist 2010 varasematel aastatel õpingu katkestanud noortele võimalus neid jätkata.
Vähendada jätkuvalt bürokraatiat ümberõppe ja täiendkoolituse korraldamisel, tagada, et igale soovijale oleks võimalus selleks avatud.
Jätkata kutseharidus-süsteemi väljaarendamist ning kohandamist uutele väljakutsetele, tagades Euroopa toetuste tõhusa kasutamise abil sellele alale prioriteetne areng.

Uskudes sellesse, et eelpoolesitatud ettepanekud aitavad meil kiiremini uusi töökohti luua, peame pöörduma näoga ka nende inimeste poole, kelle suurimaks mureks on oht kodu kaotada. Kõige raskemasse olukorda tänases Eestis on sattunud lastega pered, kus vanemad on kaotanud töökoha. Äsja lugesime lehest pereisast, keda ei ähvarda mitte lihtsalt kodu äravõtmine, vaid sootuks pikaajalisem võlaorjus. Kodu kaotus on perele katastroof. Isamaa ja Res Publica Liit on läbi aegade esindanud koduomanike huve. Selleks, et kaitsta kodusid ja hätta sattunud peresid käime välja viiepunktilise kava.

1.VÕTTA KEVADEKS VASTU KODUOMANIKE VÕLAKAITSE SEADUS, millega isikulist võlakaitset kasutades õnnestuks võlalõksu langenud inimesel oma võlgasid ümber kujundada ning ajatada. Kui seni on seadused laenuandjate kasuks tugevalt kaldu, siis nüüd tuleb siin tasakaal luua, keelates näiteks kodulaenuvõtjatelt täiendava tagatise nõudmise kinnisasja turuväärtuse languse tõttu. Nimetatud ülimalt oodatud eelnõu valmib IRL vedamisel moodustatud töörühma poolt järgmise nädala lõpuks ning antakse ülejärgmisel nädalal algatamiseks üle õiguskomisjonile.

2.SÄILITADA KODULAENU INTRESSIDE MAKSUVABASTUS. IRL astub ühemõtteliselt vastu rahandusministri poolt propageeritavale kavale kaotada kodulaenu intresside maksuvabastus. Selle sammuga annaks riik just praegu, kõige raskemal hetkel hoobi 160 000-le Eesti perele, see on pea pooltele Eesti peredest. IRL on sellele sammule ühemõtteliselt vastu - seda me läbi lihtsalt ei lase ja kõik.
3.VÕTTA VASTU SEADUS KOMMUNAALMONOPOLIDE OHJELDAMISEKS, millega pandaks ranged piirid vee-, kütte ja gaasimonopolidele, alandades tarbijatele nii kütte kui vee hinda. Nimetatud seadus jõuab lugemisele Riigikogus veebruari keskel, on igati reaalne see kevadel vastu võtta.

4.MAAMAKSU KAOTAMINE KODUDELT. Maamaksu viimasel ajal toimunud järsk tõus on paljude pensionäride olukorra muutnud väga raskeks. Seda arvestades algatasime koos koalitsioonipartneritega eelnõu, mis andis kohalikele omavalitsustele õiguse vabastada kodud maamaksust, mõne omavalitsuse selga on see aga nagu hane selga vesi. Sellega seoses oleme koos koalitsioonipartneriga valmistamas ette samme maamaksule ülempiiri seadmiseks ja loodame vastava eelnõuga lähinädalatel valmis saada.

5.JÄTKATA KODUTOETUSE PROGRAMMI PALJULAPSELISTELE PEREDELE. 2007.aasta valimistel käis IRL välja kodutoetuse idee paljulapselistele peredele, minister Juhan Parts viis selle ka ellu. Tänaseks on kodutoetust saanud ligi 1000 peret, kus kasvab kokku üle 3500 lapse. See programm peab sel aastal sama hoogsalt jätkuma ning aasta lõpuks peaks iga 5lapseline pere Eestis olema seda toetust saanud.

See viis + viis programm ei nõua Eesti riigilt mingeid uusi suuri rahalisi ressursse. Antud olukorras pole ruumi populismile ja Isamaa ja Res Publica Liit ei kavatse tühje lubadusi jagada ei nüüd ega eelseisvatel valimistel. Oleme veendunud, et ausus maksab ka midagi. Ühte ma aga tean - kui me selle programmi ellu viime, suudaksime luua piisavalt uusi töökohti, et panna tööpuuduse kasv vähemalt selle aasta lõpuks seisma ning pakkuda tuge kõige raskemasse olukorda sattunud inimestele, eeskätt lastega perekondadele. See on meie peamine prioriteet eelseisval aastal ning selle eest kavatseb Isamaa ja Res Publica Liit vankumatult seista.

IRL läheb eestseisvale aastale vastu kindlalt ja jõuliselt, täis hakkamist ning värsket energiat. Me ei taha kellegagi kakelda, vaid reaalseid lahendusi leida. Olen veendunud, et Eesti tulevik ei seisne lõputus vastandamises, kus ühelt poolt kinnitatakse, et jõuame kohe Euroopas, maailmas või universumis viie rikkaima riigi hulka või vastaspoolelt tulevas hädakisas, et Eesti näol on tegemist maapealse põrguga, milles rahu ja õnne võib inimene leida vaid Tallinna linnavalitsuse käe all. Aeg on sedalaadi vastandamised lõpetada ning asjast rääkida. See peaks ju siililegi selge olema.

Nii võib mõnda äsja välja käidud ettepanekut nimetada parempoolseks, mõnda vasakpoolseks. Tänast maailma vaadates on selline vastandamine selgelt kunstlik. Paljudes riikides on just konservatiivsed erakonnad võtnud endale kohuse hoolitseda tööhõive, inimeste turvatunde ja hariduse eest - ja võtnud sellega valijate usalduse. Seetõttu ei huvita mind tegelikult, kuidas meie ettepanekuid lahterdatakse. Isamaa ja Res Publica Liit ei kavatse end lasta mingitesse lahtritesse suruda. Lõputu optimismi ja maad ligi kiskuva pessimismi vahel tahame me pakkuda lahendusi, mis reaalsuses töötavad ning tulemusi annavad. Eesti vajab tõepoolest vahetust - vahetust sellele lõputuna tunduvale, aga suhteliselt sisutühjale kisklemisele. Usun, et just see on see, mida Eesti inimesed poliitikutelt ootavad ning seetõttu usun, et järgnevate valimiste järel on just uuenenud ja värske Isamaa ja Res Publica Liit uue valitsuse moodustajaks.

Meis on selleks jõudu, meis on selleks tahtmist! Meid ei huvita, kelleks meid nimetatakse, sest me teame, kes me oleme ja milline on meie eesmärk. Meie vundament on kindel ja sihid selged. Meie ainus huvi on võtta vastu otsuseid, mis tervet Eestit edasi viivad. Me muudame seda, mis vajab muutmist ja hoiame seda, mis väärib hoidmist. Just selline ongi tänapäevane euroopa konservatism - kaasaegne ja hooliv. Vaid nii saame teha erakonnana seda, milleks meid on ellu kutsutud, see on seista Eesti eest.

Laar: Ansipi valitsus on esimene, mis püsib valimistest valimisteni

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna suurkogul peetud kõnes, et praegune valitsus on esimene, mis püsib valimistest valimisteni.

Laar tõstis esile Eesti suutlikkust õppida tehtud vigadest ning võtta eelarve puudujääk kontrolli alla. Ta tuletas meelde, kuidas esialgu põrkusid IRL ettepanekud valitsemiskulutusi kärpida ning negatiivseid lisaeelarveid koostada tugevale vastuseisule.

„Ilma IRL pideva ja tihti konfliktideni viiva surveta ei saaks Eesti praegu eurotsooni pääsust isegi unistada. IRL on tihti olnud tülikas koalitsioonipartner, avaldades samas tunnustust oma partnerile valitsuses Reformierakonnale," ütles Laar, kelle sõnul on vaidlused läinud vahel teravaks, kuid kokkuvõttes on alati otsusele jõutud.

„See pole olnud hambad ristis koalitsioon, mis üksteist nurgast põrnitseb. Oleme korduvalt ausalt heidelnud ja vaielnud - kuid seda ikkagi sama tulemuse nimel - et Eesti läheks edasi".

Ta meenutas, et kui peaminister Andrus Ansip oma valitsuse 2007. aastal kokku pani, ütlesin, et IRLi üks eesmärke selles valitsuses on tagada, et Eesti saaks esimese valitsuse, mis püsiks valimistest valimisteni.

„Me peame oma sõna - Andrus Ansipi valitsusest saab esimene valitsus Eestis, mis püsib ametis valimistest valimisteni".

Pakosta tunnustab Lukase otsust loobuda tsentraalsest põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest

2010-01-29

Haridusminister Tõnis Lukase erakonnakaaslane ja Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta tunnustab ministri otsust loobuda põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise keskvalitsuse poolt juhitud protsessina.

"IRL on Eesti tugevaim hariduserakond ja on loomulik, et vahel pakutakse välja ka tugevaid lahendusi, kuid sama loomulik on ka kohapealsete inimeste arvamustega arvestamine, mistõttu oli otsus etteaimatav".

Pakosta rõhutab, et probleeme tekitanud muudatus puudutas kogu uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kaduvväikest osa ja nüüd tuleb seadusega kiiresti edasi minna.

"Uuest seadusest on nüüdseks saanud tõeline koolis töörahu tagamise seadus, sest erinevalt praegusest on lapse, lapsevanema, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse ülesanded, õigused ja kohustused täpselt paigas.

"Kool tegeleb üha rohkem õpetamise kõrval ka kasvatamisega ja on loomulik, et selles osas tuleb mingid reeglid kokku leppida, et õpetajad saaksid oma igapäevast tööd teha ja et lapsevanemad ei peaks hiljem loodritest laste pärast pisaraid valama".

Teise positiivse küljena toob Pakosta välja, et seaduses räägitakse koolist kui lapse arengu keskkonnast, mitte kui torust, mille ühest otsast laps sisse lükatakse, teises otsas lilledega vastu võetakse ja vahepeal on keegi talle kulbiga tarkust pähe kallanud.

"Mul on kõhklusi seaduseelnõu meneteleva kultuurikomisjoni juhi, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi suutlikkuses eelnõu sisuliselt menetleda, kuna enamikes küsimustes jätab komisjoni juht lihtsalt hääletamata, tehes nägu, et teda polegi ruumis. Ta ei söanda olla poolt, ei söanda olla vastu ega isegi mitte erapooletu. Selle palga eest, mida Riigikogus komisjonide juhid saavad, võiks vähemalt nii palju tarkust olla, et mingigi oma seisukoht suuta kujundada," ütles Pakosta.

Eriti oluline on see tema hinnangul seetõttu, et ees ootavad mitmed põhimõttelised arutelud, näiteks kooli hoolekogude rollist, erakoolide kohast Eesti haridusmaastikul ja moitmes kohas ka seaduseregulatsiooni sootuks ärajätmisega selle märgina, et me ju tegelikult koole ja õpetajaid ühiskonnas usaldame.

Liisa Pakosta kasutas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena uuenduslikku meetodit ja riputas oma ajaveebi liisapakosta.blogspot.com seaduseelnõu muudatusettepanekuid, mis pärinesid Eesti koolidelt, lapsevanematelt ja õpetajatelt. Hiljem leidsid muudatusettepankeud koha mitmete erakondade endi platvormides.

Rakvere osakonnal uus juhatus

2010-01-29

Neljapäeval toimunud IRL Rakvere osakonna üldkogul valiti uus juhatus ning sellele esimees. Senise viieliikmelise juhatuse asemel otsustas üldkogu valida kaheksaliikmeline juhatus, mille esimeheks valiti Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev.

Ülejäänud juhatuse liimeteks valiti Kert Karus, Marko Pomerants, Anne Nõgu, Mihkel Juhkami, Maiko Mathiesen, Rainer Miltop ning Erich Petrovits.

Tiit Matsulevitš sai kõrge Austria aumärgi

2010-01-27

Austria suursaadik Eestis dr Angelika Saupe-Berchtold andis täna Austria Vabariigi presidendi Heinz Fischer'i nimel suursaadik Tiit Matsulevitšile Austria Vabariigile osutatud teenete eest üle Austria Suure Kuldse aumärgi.

Autasu üleandmisel peetud kõnes meenutas suursaadik Matsulevitš austerlaste kandvat panust Euroopa ühendamisse.

"Tänases Euroopa Liidus pelgavad paljud väikeriigid suurte liikmesriikide omavahelistele kokkulepetele jalgu jääda. Et sellistele trendidele kandejõuliselt vastu seista, vajame Austria diplomaatia sajanditepikkusest traditsioonist tulenevaid oskusi, mis võimaldavad tal asuda väikeriikide huvide eestkõneleja rolli ja olla sel viisil eeskujuks kogu Euroopa diplomaatiale."

Matsulevitš on aumärgi eest tänulik ning ütleb, et see kinnitab Eesti-Austria häid suhteid.

"Austria diplomaatia elegantsi näitab seegi, et ordeni üleandmise päevaks on valitud suure austerlase Wolfgang Amadeus Mozarti sünnipäev," sõnas ta.

IRLi fraktsioon sai Rakvere volikogu suurimaks jõuks

2010-01-22

Rakvere linnavolikogu suurimaks poliitiliseks jõuks tõusis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), kui äsja moodustatud fraktsiooni kaasati ka valimisliidu Rakvere esindaja Arvo Roosipuu.

Et pärast valimisi liitus IRLiga ka keskerakonna ridades kandideerinud Olev Puldre, on IRLi fraktsioon nüüd seitsmeliikmeline, edestades seega valimised võitnud sotsiaaldemokraate, kel on volikogus kuus kohta.

Arvo Roosipuu ütles, et ta ei soovinud enam valimisliidu ainsa esindajana puhvri rollis olla ning määratles end poliitiliselt, liitudes IRLi fraktsiooniga. Samas lisas ta, et IRLi liikmeks astumise plaani tal esialgu ei ole.

Fraktsiooni kuuluvad veel volikogu esimees Mihkel Juhkami, Heli Kirsi, Anne Nõgu, Üllar Saaremäe ja Rainer Miltop, kes on fraktsiooni esimees.
Mihkel Juhkami selgitas, et tänu fraktsioonile läheb volikogu töö efektiivsemaks ja selgemaks, sest küsimused arutatakse enne fraktsiooni sees läbi.

Oma fraktsiooni on moodustamas ka sotsid.

Mart Laar kandideerib uuesti IRLi esimeheks

2010-01-12

Isamaa ja Res Publica Liidu praegune esimees Mart Laar esitas ainsana avalduse kandideerida erakonna juhi kohale.

Kolmele aseesimehe kohale kandideerivad Ene Ergma, Margus Tsahkna, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo ja Tõnis Lukas.

Erakonna eestseisuse 20le kohale esitas kandideerimisavalduse 34 IRLi liiget, aukohtu üheksale kohale on kandidaate 17 ja revisjonikomisjoni viiele kohale kandideerib üheksa inimest.

Avalduste esitamise tähtaeg oli 11. jaanuar, kandidaatide nimekirja kinnitab 18. jaanuaril lõplikult IRLi eestseisus, uued juhid valib erakond 31. jaanuaril toimuval Suurkogul.

Kärdla linnapeast sai IRLi 9000. liige

2010-01-10

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kutsel astus Isamaa ja Res Publica Liidu 9000. liikmeks Kärdla linnapea Georg Linkov.

„Liitumise kasuks pani otsustama see, et Hiiumaal, eriti Kärdlas, on IRLil tugev ja toetav meeskond; mulle sobib, et IRL tähtsustab perekonda ja inimese vabadust ise otsustada ja ise otsus ellu viia," sõnas Georg Linkov.

"Kuna olen reservohvitser, siis oli isamaaline külg minu olemuses ja tegevuses juba eelnevalt tugevalt esindatud, minu motivaator on IRLi toel Kärdlas midagi ära teha".

Juhan Partsi sõnul on tal hea meel, et Georg Linkov nõustus erakonnaga ühinema ning ta loodab, et selliste inimestega on Eestis ja Hiiumaal võimalik palju korda saata.

„Isamaa ja Res Publica Liit on jõudsalt kasvanud ning mul on hea meel, et meid on tänaseks juba 9000. Tervitan, et Suurkogu eel liitub IRLiga üha enam inimesi, keda seovad hooliv maailmavaade ja soov Eestis elu paremaks teha," ütles Parts.

IRL soovib Andres Anveltile edu

2010-01-07

Isamaa ja Res Publica Liit õnnitleb Andres Anvelti Tallinna sotsiaaldemokraatide juhiks valimise puhul.

„Soovin Andres Anveltile jõudu ja jaksu sotsiaaldemokraatide Tallinna organisatsiooni juhtimisel," ütleb IRLi Tallinna piirkonna esimees Siim Kiisler.

Ta usub, et IRLil ja sotsiaaldemokraatidel on piisavalt sarnane arusaam demokraatlikust valitsemisest ning erakonnad saavad teha pealinnas sisulist koostööd ka üle koalitsiooni-opositsiooni piiri.

IRL hakkas tegutsema ka Soomes

2009-12-14

Ärgitamaks töötavaid eestlasi suuremale poliitilisele aktiivsusele moodustas Isamaa ja Res Publica Liit Soomes Lahtis erakonna osakonna.

„On selge, et Soomes elavaid ja töötavaid eestlasi tuleb julgustada suuremale poliitilisele aktiivsusele - erakonnas kaasalöömine annab inimestele võimaluse olla kodanikuna aktiivne ja hoida emakeeleoskust," ütles Lahti osakonna esimees Toivo Kratt.

Tema sõnul ei saa eesti meelt ja keelt välismaal hoida keegi peale eestlaste endi - tuleb vaeva näha, et säilitada inimeste huvi kodumaal toimuva vastu, hea eesti keele oskus nii täiskasvanutele kui lastele.

„Erakonna liikmete kaudu jõuavad välisriigis elavate kodanike mured kiiremini ka Eestisse - nii seadusloojate kui valitsusliikmeteni".

IRLi Lahti osakonnal seisab ees 2010. aasta tegevuskava koostamine - plaanis on ka tihe koostöö IRLi sõsarerakonnaga Soomes - Kansallise Kokoomusega.

Varasemast ajast on IRLi liikmeid nii Rootsis, Kanadas, USAs kui mujal maailmas. 2006. aastal asutati eraldi osakond Brüsselisse.

Tõniste ja Sester soovivad kommertsbussiliinidel konkurentsi

2009-12-03

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadikud Toomas Tõniste ja Sven Sester esitasid parlamendi menetluses olevale ühistranspordiseaduse eelnõule muudatusettepaneku, mille eesmärk on kommertsbussiliinidel konkurentsi soodustamine ja seeläbi piletihindade alandamine.

Ühistranspordiseaduse praeguse redaktsiooni alusel väljastatakse kommertsliiniload viieks aastaks ning luba omav vedaja saab seda konkursita pikendada ka järgnevaks perioodiks. Muudatusettepaneku kohaselt korraldataks iga kord liiniloa väljastamiseks konkurss ja lõpetataks praegune olukord, kus oluline osa turust on sisuliselt konkurentsile suletud.

"Kehtiva regulatsiooni alusel antakse liiniloa omanikule tähtajatu ainuõigus ning uutel vedajatel tekib avaliku konkursi kaudu õigus turule ligi pääseda vaid juhul, kui ainuõigust omaval ettevõtjal kaob huvi liiniveo teenuse osutamise vastu või vedaja liiniluba tunnistatakse kehtetuks," lausus Tõniste.

"Tarbijale soodsate tingimuste tekkeks oleks õige, kui seadusandja tagaks vähemalt minimaalse konkurentsi - ainuõiguse perioodilise uuendamise asendamisel avaliku konkursi korraldamisega, et kasvõi luua võimalus konkurentsiks," ütles Sven Sester.

Laar Berliini müüri langemise aastapäeval: töö on veel pooleli

2009-11-08

Esinedes Roland Reagani raamatukogus Californias korraldatud Berliini müüri langemise aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil tuletas Mart Laar meelde, et Berliini müüri langemine ei olnud mitte Ida ja Kesk Euroopa vabanemise algus, vaid pigem pikema protsessi tulemus ja osa pikemast teekonnast vabaduse suunas, mis on veel jätkuvalt pooleli.

„Otsides 1989. aasta kangelasi, tuleks eeskätt meeles hoida ikestatud rahvaid, kes aastakümneid jätkasid lootusetust võitlust vabaduse eest, isegi kui Lääs neid pikka aega tegelikult efektiivselt ei toetanud. Balti metsavendlusel, Berliini ülestõusul, Poola ja Ungari vastuhakul 1956.
aastal, „Praha kevadel" ja eriti Poola „Solidaarsusel" on osa sellel pikal teel," lausus Laar.

Tema sõnul sai kommunismi kukutamine sai aga võimalikuks alles siis, kui vabas maailmas kerkisid esile liidrid, nagu paavst Johannes II Paulus, Margaret Thatcher ja Ronald Reagan, kes erinevalt tavaarvamusest uskusid, et suudavad heita kommunismi ajaloo prügikasti - ja said sellega ka hakkama.

„Lääs surus NSV Liidu kiirelt nurka, sundides seda alustama reforme, mis omakorda võimaldasid ikestatud rahvastel „kurjuse impeerium" lammutada".

Samas avaldas Laar muret, et 1989. aasta revolutsioon on endiselt lõpule viimata, kuna mitmed tollal demokraatia suunas teed alustanud riigid on sellelt teelt kõrvale astunud, mõnel pool on tagasi pöördutud Nõukogude Liidu pärandi juurde ning asutud selle poolt toime pandud kuritegusid kaitsma ja õigustama.

„Kui maailm seda vaikides pealt vaatab, ollakse astutud väga ohtlikule teele," sõnas Laar.

„Osalt on see tingitud sellest, et maailm pole siiamaani täiel määral teadvustanud kommunismi kuritegusid. Viimastel aastatel on sellel alal liigutud olulisel määral edasi, kuid peamine töö on alles ees".

Ronald Reagani Fondi ja Heritage Fondi korraldatud konverentsil osalesid lisaks Reagani kunagiste lähimatele kaastöölistele, nagu riigisekretär George Schultzile, Tśehhi President Vaclav Klaus, Poola majandusreformide autor Leczek Balcerowicz, Steve Forbes, Richard Pipes, Edward Lucas. Mihhail Gorbatsov ja Margaret Thatcher saatsid konverentsile soojad tervitused, rõhutades Reagani rolli külma sõja lõpetamises.

IRL: Reformierakond peab lahendama oma probleemid ise

2009-09-30

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni hinnangul väljendab umbusaldusavaldus opositsiooni suhtumist ministri tegevusse ning IRLi arvates peab koalitsioonipartner Reformierakond lahendama oma probleemid ise.

„Koalitsioonipartei ei saa olla valitsuses, mida ta umbusaldab, mistõttu tekkivaid probleeme lahendatakse teiste vahenditega valitsusesiseselt. Kui koalitsioonipartneritel ei ole usaldust, siis ei saa see koalitsioon ka edasi eksisteerida," ütles IRLi parlamendisaadik Marko Mihkelson.

„Juhtunu on piisavalt tõsiselt riivanud Eesti välispoliitilist usutavust, mistõttu tuleb siin teha mõned põhimõttelised järeldused. Eesti peab taastama oma selguse ja selgroogsuse, mille sisuks on meie rahvuslikel huvidel põhinevad suhted," lausus Mihkelson.

IRL toetab suurematesse linnadesse setu kaubamajade loomist

2009-09-20

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas sel nädalavahetusel erakonna Setumaa-poliitika, mis näeb ette eelduste loomise „Seto Kaubamaja" asutamiseks suurematesse linnadesse kohaliku toodangu turustamiseks. Ühtlasi on eesmärk selle kaudu tutvustada ka Seto kultuuri.

„Maal hakkamasaamiseks vajame sissetulekut. Selleks on vaja müüa tooteid, teenuseid ja kultuuri. Müümiseks peab olema koht, hea müügikorraldus ja inimesed. Seto Kaubamaja peab eristuma muust tilu-lilust kõige sellega, mis välja panna on - ehtsad setu tooted erilises müügiõhustikus ehtsate setude poolt müüdavatena," ütles IRLi Setumaa poliitika üks koostajatest Tiit Niilo.

Kaubamajade idee on üks tegevus piirkonna ellujäämiskavas, mille Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas sel nädalavahetusel erakonna Setumaa-poliitikana. Selle sisu on kokku leppinud erakonna Misso, Meremäe, Värska ja Mikitamäe osakonnad.

„IRL-i Setomaa poliitikat on vaja, kuna Setomaal kui tervikul on kohaliku elu edendamisel probleeme, mis on ainult Setomaale omased - riigipiiriga muudetud infrastruktuur, kogudused ja surnuaiad mõlemal pool riigipiiri, Euroopa Liidu maismaa välispiir, maailmas harukordne, elavalt säilinud pärimuskultuur. Probleemid ja valupunktid on Setomaa valdades enamjaolt ühised ning ühiselt ka lahendatavad," ütles Niilo.

Tema sõnul on IRL-i Setomaa poliitika koostanud eelkõige, kuid mitte ainult, inimesed, kes elavad Setomaal ja teavad seeläbi tegelikku olukorda ning oskavad adekvaatselt seda olukorda hinnata ja analüüsida. Setomaa ühtse poliitika kaudu on võimalik leida parimad lahendused, et kasutada kõiki koostöövõimalusi Setomaa valdade arengu hüvanguks.

„Oleme läbi töötanud kultuuri-, ettevõtluse-, hariduse-, sotsiaal- ja riigikaitse valdkonnad. Kõigis neis on määratletud hetkeolukord, sõnastatud eesmärgid ning kirjeldatud tegevusi eesmärkide täitmiseks," lausus Niilo.

Lisatud IRLi Setumaa-poliitika:

ISAMAA JA RES PUBLICA LIIDU
SETOMAA POLIITIKA

Võru 2009

Mis on IRL-i Setomaa poliitika?

Misso, Meremäe, Värska ja Mikitamäe IRL-i osakonnad on leppinud kokku ühtse poliitika ja nimetavad selle IRL-i Setomaa poliitikaks.

Kuidas sündis IRL-i Setomaa poliitika?

Setomaal, kui tervikul on probleeme, mis on ainult Setomaale omased - riigipiiriga muudetud infrastruktuur, kogudused ja surnuaiad mõlemal pool riigipiiri, Euroopa Liidu maismaa välispiir, maailmas harukordne , elavalt säilinud pärimuskultuur. Probleemid ja valupunktid on Setomaa valdades enamjaolt ühised ning ühiselt ka lahendatavad.

IRL-i Setomaa poliitika on koostanud eelkõige aga mitte ainult, inimesed, kes elavad Setomaal ja teavad seeläbi tegelikku olukorda ning oskavad adekvaatselt seda olukorda hinnata ja analüüsida. Setomaa ühtse poliitika kaudu on võimalik leida parimad lahendused, et kasutada kõiki koostöövõimalusi Setomaa valdade arengu hüvanguks.

Alates 6. märts. 2009 - 26. august. 2009.a. on toimunud 10 koosolekut kõigis Setomaa valdades kõigi IRL-i Setomaa osakonna osalusel . Läbi on töötatud kultuuri, ettevõtluse, hariduse, sotsiaal ja riigikaitse valdkonnad. Kõigis valdkondades on määratletud hetkeolukord, üles seatud eesmärgid ja kirjeldatud tegevusi eesmärkide täitmiseks. Koosolekud toimusid Värska Kultuurimajas, Mikitamäe vallamajas, Meremäe vallamajas, Setomaa Turismitalus Meremäel, Obinitsa Seto Seltsimajas, Misso Kultuurimajas, Andri-Peedo talus Missos ja Nopri talus Hürsi külas.

IRL-i Setomaa poliitika on koostanud:

Villu Lillmaa, Kaido Päkk, Margus Palok, Marko Künnapuu, Ain Pajo, Katrin Rahusoov, Urmas Peegel, Tiit Niilo, Aare Hõrn, Vello Lõvi, Priit Sibul, Viivika Kooser, Marju Kaasik, Vello Jüriöö, Liina Palu, Rutt Riitsaar, Meelike Kruusimäe, Tiina Kadarbik, Mihkel Kübar, Guuri Piholaan, Rutt Pajo, Lauri Luts, Mihkel Uibo, Andres Pindis, Rieka Hõrn, Viljar Pihus, Ennu Lemmik, Gunnar Kaaleste, Meeli Möldri, Tiina Kadarbik, Mart Uibokand, Kaino Zilmer, Jaak Pächter, Jan Trei, Marko Pomerants, Ülo Tulik, Hasso Ploomipuu, Nele Lepp

Valdkondade juhid :

Ettevõtlus - Urmas Peegel
Kultuur - Aare Hõrn
Haridus - Viivika Kooser
Sotsiaal - Katrin Rahusoov
Riigikaitse ja piir - Ain Pajo

IRL-i Setomaa poliitika idee autor : Hasso Ploomipuu

IRL-i Setomaa poliitika referent: Hasso Ploomipuu

IRL-i Setomaa poliitika retsensent : Trivimi Velliste

IRL-i Setomaa poliitika retsensent : Mart Laar

IRL-i Setomaa poliitika on kinnitanud IRL-i Värska, Mikitamäe, Meremäe ja Misso osakonnad. Väljavõtted protokollidest lisatud.

IRL-i Setomaa Poliitika Eesmärgid:

1. IRL-i Setomaa poliitika loomise kaudu leida kõigis neljas Setomaa vallas ühisosa kohaliku elu edendamisel.
2. 2009.a. KOV valimisteks ühtse valmisplatvormi moodustamine IRL-i Setomaa osakondade poolt.
3. Teha koostööd Setomaa elu edendamise nimel kõigi inimeste-, kohalike omavalitsuste-, asutuste-, ministeeriumite-, ametitite-, maavalitsuste-, erakondade-, äriühingute- ja Setomaa Valdade Liiduga.
4. Olla innustavaks eeskujuks IRL-i poliitikate kujundamisel.
5. Olla innustavaks eeskujuks IRL-i piirkondlike poliitikate kujundamisel.
6. Vähendada IRL-i puuduvaid poliitikaid.
7. IRLi Setomaa poliitika saamine osaks IRL-i programmist.
8. IRLi Setomaa poliitika kinnitamine IRL-i volikogus.
9. Setomaa elu korraldamine koostatuna kohalike elanike poolt, kooskõlastatuna IRL-i poliitikana ja arvesse võetuna IRL-i poliitikute poolt Eesti elu korraldamisel Eesti Vabariigi Riigikogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse poolt.
10. IRL-i Setomaa poliitika eesmärk ei ole iseseisva Setumaa admistratiivüksuse moodustamine kuid ei välista ka selle tekkimise võimalikkust

1. HARIDUSPOLIITIKA

1.1. Hetkeolukord

1.1.1. Olemasolevad haridusasutused: Värska gümnaasium, Mikitamäe Lasteaed-põhikool, Meremäe-Obinitsa Põhikool, Misso kool-kodu, Misso Lasteaed, Meremäe Lasteaed, Obinitsa Lasteaed, Värska Lasteaed; 1.1.2. Muusikakooli olemasolu ja võimaluste vähene kasutamine; 1.1.3. Setomaa koolides on olemas majandusõpetus ja käib aktiivne õpilasfirmade tegevus, mis mõnes koolis käib huvitegevuse raames; 1.1.4. Värska koolis ümarlaud haridustegevusest Setomaal; 1.1.5. Õpilaste vähesus; 1.1.6. Õpetajate koormuse vähenemine; 1.1.7. Kvalifitseeritud õpetajate puudus; 1.1.8. Õpilaste ränded Setomaalt välja;

1.2. Setomaa hariduspoliitika üldine eesmärk

IRL-i Setomaa hariduspoliitika eemärk on tagada Setomaa noortele võimalused hariduse omandamiseks kodukohas. Igakülgsete võimaluste loomise kaudu kasvatada Setomaa noorest edukas Eesti inimene, kes tuleb edaspidi toime igapäevases elus.

1.3. Setomaa hariduspoliitika põhieesmärgid

1.3.1. Värska gümnaasiumi ümberkujundamine Setomaa gümnaasiumiks.
1.3.2. Säilitada hetkel olemasolev haridusasutuste võrgustik.
1.3.3. Tihendada Setomaa haridusasutuste vahelist koostööd.
1.3.4. Setomaa haridusasutustes töötavatele õpetajatele lisatasu taastamine.
1.3.5. Huvialategevuste mitmekesistamine.
1.3.6. Jätkata kõikides Setomaa koolides majandusõppe tundide andmist.
1.3.7. Asutada Värska Muusikooli baasil Setomaa muusikakool.
1.3.8. Setomaa laste ja noorte arvamuse väljaselgitmine.
1.3.9. Väärtustada kodukohta ja tõsta au sisse isamaaline kasvatus.
1.3.10. Haridusspetsialisti, kes nõustab vallajuhte haridusküsimustes, koha loomine

1.4. Tegevused eesmärkide elluviimiseks

1.4.1. Säilitada Setomaal hetkel olemasolev haridusasutuste võrk.
1.4.2. Jätkata Setomaa valdades põhihariduse andmist ja säilitada Värska gümnaasium Setomaa gümnaasiumina 1.4.3. Mikitamäel pärimuskultuuriõpe, Meremäel looduslähedus, Värskas kutse eelõpe, Missos kool-kodu; 1.4.4. Pärimuskultuuri õpetamine kõigis Setomaa koolides

1.5. Setomaa hariduasutuste ühistegevused

1.5.1. Hariduselu ühine korraldamine - käsitleda gümnaasiumi hariduse tugevdamist laiemalt - põhikoolist ja lasteaiast;
1.5.2. Luua igasse haridusasutusse pärismuskultuuri hoidvaid ja arendavid tegevusi;
1.5.3. Viia kõikidesse Setomaa lasteaedades sisse pärimuskultuurialased tegevused/tunnid ja üritused;
1.5.4. Setomaa koolide vahel koolibussi käivitamine, VIA Setomaa - kooliliin1.4.4. kultuuri, hariduse ja spordi ühine koordineerimine, tegevustesse kaasatakse kolmanda sektori ühendused;
1.5.5. ühtse majandusõppe projekti jätkuv toimimine, ühised ettevõtmised, laagrid, ettevõtluspäevad, messid ja laadad.

1.6. Uued suunad õppe- ja kasvatustöös

1.6.1. propageerikse rohelist mõtlemist ja ökotemaatikat. Koduloo uurimine, kogu õpe ja faktiteadmine saadakse sellisel viisil, et see ongi see roheline kool. Kõiki aineid õpitakse samas võtmes;
1.6.2. Meie UNESCO tõestab meie erisust;
1.6.3. Setomaa gümnaasium, kus toimub pärimuskultuuri väärtustamine, roheline elu, käsitöö, folkmuusika, arhitektuur ja miljöömuusika ning piirivalve ja tolli kutse-eelõpe;
1.6.4. Isamaalise kasvatuse tõstmine, et kohalik elu välja ei sureks.

1.7. Lisaväärtused hariduselu mitmekesistamiseks

1.7.1. Setomaa Muusikakooli arendamine. Muusikakooli klassid Setomaa kõikidesse piirkondadesse.
1.7.2. Eesti rahvapillide õpetamine, rahvariiete kandmine üritustel;
1.7.3. huvialaringid võivad tegutseda koolidest eraldi;
1.7.4. Setomaa Muusikakooli kontsertide ja õppelaagrite korraldamine Setomaa valdades.

1.8. Kvalifitseeritud pedagoogilise kaadri olemasolu

1.8.1. ühendame oma jõud professionaalsete õpetajate toomisel Setomaale;
1.8.2. elamispinnad pedagoogidele.

1.9. Suured suunad Setomaa hariduselu korraldamisel

1.9.1. tõsta Setomaa koolide mainet, peatada õpilaste suundumine mujale;
1.9.2. kasvatada noortest Setomaa patrioodid, kes omandavad erialase hariduse ja tulevad Setomaale tagasi;
1.9.3. laste, noorte, lastevanemate ja vallakodanike suhtumise parandamine Setomaa tegevustesse;
1.9.4. erineda teistest haridusasutustest ka pedagoogilises mõttes;
1.9.5. Setomaa Gümnaasiumis tahavad õppida lapsed Setomaalt ja mujalt;
1.9.6. koos vormilise muutusega toimub ka sisuline areng;
turvalised Setomaa hariduasutused, laste ja lastevanemate rahulolu.

2. KULTUURIPOLIITIKA

2.1. Hetkeolukord

2.1.1.Setomaa on üks Eesti pärimuskultuuri piirkondadest(kihnu,mulgi,võro,vanausulised) kus pärimuskultuuri terviklikumal kujul on katkematult edasi antud põlvkonnalt põlvkonnale.
2.1.2. Seto kogukond väärtustab oma kultuuri ning tegutseb pärimuskultuuri säilimise ning arenemise nimel.
2.1.3.Toimib Setomaa kultuuriprogramm mille toel ilmub regulaarselt Setomaa leht,toimuvad setokeelsed raadiosaated,tegutsevad muuseumid Värskas, Saatses ja Obinitsas, toimuvad suuremad seto kultuuriüritused nagu Seto Kuningriik, Värska Folk, toimub setokeelsete ning Setomaa aineliste trükiste avaldamine,toimub leelokooride toetamine jpm.
2.1.4. Seto noored väärtustavad seto kultuuri ,õpivad tundma seto kultuuri ning arendavad seda edasi.
2.1.5. Seto ainulaadne kultuur on toonud noori inimesi Setomaale tagasi.
2.1.6. Tõsiselt annab tunda rahavastikku vähenemine Setomaal ning vajadus ümberstruktueerida Setomaa infrastruktuur, ettevõtlus, hariduselu selliselt, et oleks tagatud rahva elusjõulisus mis omakorda lubaks sälida seto kultuuril Setomaal.
2.1.7. Lähtudes ülaltoodust on 2008 aastal Eesti Vabariik esitanud UNESCO -le taotluse kanda Seto Leelo Maailma Vaimse Kultuuripärandi nimekirja. Lõplik otsus langetatakse UNESCO Üldkogu poolt 2009 septembris-oktoobris. Jaatava vastuse korral käivitub monitoornigu periood - iga 5 aasta järel kontrollitakse UNESCO poolt, kuidas on täidetud taotluse tegevuskava kõigi tegevuskavas esindatud institutsioonide poolt - alates leelokooridest ning lõpetades ministeeriumidega.
Nimetatud taotlus ning selle tegevuskava võtab komplekselt kokku tegevused ning meetmed, mis on vajalikud Seto pärimuskultuuri säilimiseks.

2.2 Eesmärk

2.2.1. Tagada Seto pärimuskultuuri säilimine,edasiandmine ning areng .
2.2.2. Tagada UNESCO taotluse järjepidev täitmine seto organisatsioonide, omavalitsuste, riiklike institutsioonide poolt.
2.2.3. Tagada Setomaal kultuurielu mitmekesisus.

2.3. Seto leelo UNESCO taotluse ning tegevuskava täitmine

Järgneva 5 aastase perioodi vältel vajalik, et nii seto organisatsioonid, omavalitsused, riigiasutused tunneksid sisuliselt esitatud UNESCO tegevuskava. Kõik nimetatud osapooled on osalenud tegevuskava koostamisel, ametlikult on ministeeriumite poolt tegevuskava kinnitatud. On kokku lepitud, et kuna tegevuskavas on toodud üldised tegevussuunad siis igal aastal Regionaalministri hallatav Setomaa Asjatundjate komisjon kus on esindatud Setomaa omavalitsused, maavalitused, võtmeministeeriumid koostab igaks järgnevaks aastaks konkreetsema, täpsete eelarve ridadega rakenduskava vastavalt tegevuskavas ettenähtule ning lähtudes eelarveaasta võimalustest.
Tegevuskava mittetäitmisel on UNESCO-l õigus arvata vastav taotlus nimistust välja. 2009 aastal juhtus selline asi Saksamaaga. Riigi mainele ei mõju see hästi.

2.4. Tegevused 2010- 2014-ks aastaks

2.4.1. Setomaa vallad kavandavad vallaeelarves tegevustoetused oma valla leelokooridele.
2.4.2. Kultuuriministeeriumi hallatav Setomaa kultuuriprogramm peab jätkuma sellises mahus, mis tagaks Setomaa muuseumide tegevuste jätkumise, Setomaa lehe väljaandmise jätkumise, Setomaa raadiosaadete jätkumise, pärimuskultuuri õppematerjalide ettevalmistamise jätkumise, leelokooride tegevuse jätkumise, Setomaa suurürituste toetamise jätkumise.
2.4.3. Regionaalministri hallatav Setomaa Arenguprogramm peab jäktuma sellises mahus, mis tagaks Seotmaa ettevõtlusnõuniku, Seto Käsitöömeistrite Kogo, Piiveere Energia, Setomaa Turismi, Taarka Pärimusteatri ning Setomaa koolide majandusõppe tegevusvõimekuse. Tegemist on valdavalt noortele tuginevate ning Setomaa võimekust tõstvate organisatsioonidega ja tegevustega, mis vajaksid riiklikku tuge senikaua kui õnnestub saavutada Setomaal positiivsete arengute järjepidevus.
2.4.4. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt peab jätkuma Setomaa ja piiriäärse ala riigi teede korrastamine, ettevõtlust ning piirikaitset tugevdava kohaliku teedevõrgu väljaehitamist ning hooldamist toetav tegevus.

2.5 Setomaa ühine kultuuri ja spordielu korraldamine

Rahva vähenemise ning eriti noorte osakaalu vähenemise korral on vajalik ühendada nii terve Setomaa valdade tegijate oskused ja võimekus ning eelarved tervet Setomaad ning ka lähipiirkonda haarvate kultuuri ja spordiettevõtmiste korraldamiseks:
2.5.1. Värska muusikakooli potensiaali kasutamine terve Setomaa poolt;
2.5.2. Setomaa ühendkoor laulupeol osalemiseks;
2.5.3. Setomaa spordis suve ja talimängude korraldamine;
2.5.4. Taarka Pärimusteatri ühine arendamine;
2.5.5. Eesti rahva traditsioonilised üritused au sisse (ülevallalised rahvaüritused, min 4 tk valla kohta aastas);
2.5.6. Kultuurielu korraldajate vahelise järjepideva koostöö käivitamine ;
2.5.7. Sportimise võimalused kohalikule maksumaksjale tasuta.

2.6. Setomaa muuseumide ühise katusorganisatsioonide loomine eeldatava nimega Seto Rahva Muuseum

2.6.1. Selleks, et kasutada paremini kõigi muuseumide tugevaid külgi ning paremini kasutada vähenevaid rahalisi vahendeid rakendada läbi sihtasutuse ühtsemat planeerimist ning juhtimist.
2.6.2. Lähiaastate kõige pakilisemaks küsimuseks on muuseumide hoidlate/hoidla ehitamise projekti teostamine. Eesmärgiks seatakse ühise fondide hoidla projekteerimine ja ehitamine.

3. SOTSIAALPOLIITIKA

3.1 Hetkeolukord:

3.1.1. Setomaal toimub rahvaarvu pidev vähenemine;
3.1.2. 23-40% elanikkonnast (vallakaupa) on pensioniealised.
3.1.3. Setomaa valdade iive on negatiivne.
3.1.4. Tekkimas on hariduseta noortöötute seltskond.
3.1.5. Igas vallas on vähemalt üks sotsiaaltöötaja.
3.1.6. Pakutakse erinevalt lahendatud avahooldusteenuseid.
3.1.7. Asutushooldusteenust pakutakse Värska vallas Saatse pansionaadis, Miktamäel on hooldekodu, Meremäel ja Missos turvakorterid.
3.1.8. Setomaa hooldusasutustes on vabu kohti.
3.1.9. Igas Setomaa vallas töötab perearst, hambaravi võimalus on Värskas, osaliselt ka Missos ja Meremäel, apteek on olemas Värskas ja Missos. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse Värska Sanatooriumis.

3.2. Eesmärk

3.2.1. Toetada ja väärtustada perekonda. Perekond on parim kasvukeskond lapsele ja tugi eakale inimesele;
3.2.2. Eakatele võimaluste loomine väärikaks ja aktiivseks eluks vanaduspõlves;
3.2.3. Tervise hoidmine ja tugevdamine ning alles seejärel haigusete ravimine.
3.2.4. Setomaa valdade koostöö sotsiaal- ja tervise valdkonnas.
3.2.5. Säilitada olemasolev sotsiaalteenuste võrgustik ja võimalused.
3.2.6. Muuta sotsiaalhoolekande süsteem efektiivsemaks.
3.2.7. Sotsiaaltoetuste kasutamine peab olema paindlik.
3.2.8. Töötada peab olema kasulikum kui olla ülalpeetav.
3.2.9. Inimeste ärgitamine tervislikult elama, võimaluste loomine tervislike eluviiside harrastamiseks.
3.2.10. Sotsiaalpedagoogi, kes suudaks ka lastekaitsespetsialisti funktsioonid ära täita, olemasolu.
3.2.10. Hoolde-/vanadekodu olemasolu tagamine arvestades asjaolu, et tasuvus algab alates 60-st hooldealusest.
3.2.11. Abivajate vajadusepõhine abistamine, et inimesi ei tehtaks abist sõltuvaks vaid aidatakse siis kui olukord seda nõuab ja on tarvis ehk välida õpitud abituse teket.
3.2.12. Päevakeskuste toimine tugiteenusena.
3.2.13. Külaseltsidele delegeerimine

3.3. Tegevused eesmärgi täitmiseks

3.3.1. Pädevaid sotsiaaltööspetsialiste Setomaa valdadesse toomine
3.3.2. Abivajajate andmebaasi loomine
3.3.3. Paindliku, vajadustele vastava hooldusteenuse rakendamine
3.3.4. Tugiteenuste pakkumine nt. päevakeskustes inimeste võimalikult kaua aktiivsena hoidmiseks
3.3.5. Infovahetuse sisseviimine Setomaa valdade vahel võimalikud ühiselt osutatavad teenuste tagamiseks.
3.3.6.Ühiselt uute teenuste arendamine, ühised kitsama eriala spetsialistide näiteks lastekaitsespetsialist, palkamine
3.3.7. Vähemalt ühe otsiaalpedagoogi palkamine nelja Setomaa valla kohta.

4. KAITSE- JA PIIRIPOLIITIKA

4.1. Hetkeolukord

Eesti - Vene kontrolljoon ning Euroopa Liidu välispiir Kagu-Eestis kulgeb läbi Setomaa. Riigi julgeoleku tagamiseks on oluline kaasata kohalikud elanikud piirikaitsesse. Piiriäärsete elanike käest informatsiooni saamine kahtlaste sõidukite ja inimeste liikumise kohta oleks oluliseks abiks ebaseaduslike piiriületajate ja salakaubavedajate tabamisel. Sellist täiendavat kontrolli saab teostada vaid piisavalt tiheda asustuse korral. Samas on ka oluline tagada kohalikele elanikele turvatunne ning tagada abi õigeaegne kohalejõudmine igas olukorras.

Setomaa/Petserimaa on olnud vähemalt 600 aastat tervikterritoorium kahe kogukonnaga-seto-vene. Tervikterritoorium all mõistame ühtset teedevõrgustikku mille sõlmpunkt on Petseri linn. Koguduste/surnuaedade asetust. Majanduslikku toimimist.Viimase kohta on teinud omal ajal uuringu Edgar Kant milles ilmnes, et regionaalseks keskuseks on Petseri mille mõju ulatub lisaks ajaloolisele Seto/Petserimaale ka Räpina ja Vastseliina kihelkondadesse. Regionaalse keskuse all mõisteti majanduslikku, kaubanduslikku, logistilise, hariduslikku, kultuurilise ning usulise (nii õigeusu kui luteri kiriku) keskusena toimimist. Olenemata territoriaalsest kuuluvusest toimis Petseri sellise keskusena kuni 1993 aastani kuni rakendus piirireziim. Osades valdkondades -haridus, logistika, majandus - on toimunud suured muutused ehki teedevõrgu ümberkorrastamine vajab veel mõningal määral vahendeid. Osades valdkondades ei ole see praktiliselt võimalik - seto surnuaiad, kirikud, luteri surnuaed ja kirik Petseris. Selleks, et säilitada seto, luteri kogudused, kirikud.

Eesti Vabariigi reaalse massilise piiriületusohuga maismaapiir asub Kagu-Eestis, Setomaa Valdade Liidu territooriumil. Kohalike elanike osalus piirivalves ning erinevates vormides piiri ning riigikaitses on suhteliselt madal. Värskas ning Mikitamäel puuduvad kohalikud kaitseliidu üksused.

4.2. Eesmärk

4.2.1. Kehtestada piiriala. Sellel piiriäärsel alal kehtiksid piirikaitsega koostööd tegevatele elanikele ja ettevõtetele täiendavad soodustused, sellesse piirkonda elama asumiseks või seal kinnisvara omandamiseks peaksid välisriikide kodanikud saama ka õiguskaitseorganitelt loa.
4.2.2. Suurendada piirialadel püsivalt elavate inimeste arvu. Piiriäärsetel aladel elavatele inimestele ja seal tegutsevatele ettevõtetele tuleb tagada normaalseks eluks ja tööks vajalikud tingimused. Välja tuleks ehitada tänapäeva tingimustele vastavad kommunikatsioonid (teed, side- ja elektrivarustus) ning toetada uute elamute ehitamist haja-asustusega aladele.
4.2.3. Suurendada kohalike elanike, piirikaitse, Kaitseliidu ja vabatahtlike päästjate koostööd, korraldada ühisõppusi, koolitusi. Luua ühised korrakaitsepunktid piirkonna turvalisuse tagamiseks.
4.2.4. Luua riigikaitse talud soodustamaks piirikaitsjate elama asumist haja-asustusega alale tagades neile tasuta eluaseme.
4.2.5. Petseri rajoonis on tarvis tagada inimestele võimalikult vaba liikumine üle piiri. Tähtis ei ole vorm - nimekirjad, viisad, viisaload, kompenseerimine - vaid reaalne tulemus - orineteeruvalt kuni 2000- 4000 inimesele võimalus tasuta, mitmekordselt (kuni 90 päeva aastas) ületada piiri.
4.2.6. Tegemist on ka Eesti julgeoleku ning maine tagamisega regioonis vältimaks pettumist Eesti valitsuses, enda määratlemist erinevates vormides Vene Föderatsiooniga (näiteks Vene Föderatsiooni kodakondsus, kaasmaalase tunnistus või passe).
4.2.7. Vajalik koostöös piirkonna omavalitsustega töötada kiiresti välja toimivad lahendused ning need rakendada.
4.2.8. Värska Gümnaasiumisse piirlivalve eelõppe loomine. Värska sobiks selleks väga hästi sest valla territooriumil asub piirivalve kordon mille valvata on nii maismaa kui veepiir. Lisaks asub vallas rahvusvaheline piiri ja tollipunkt ning valmiv raudtee piiri ja tollijaam.
4.2.9. Vajalik määratleda piirivalve eelõppeks vajalikud nõuded. Saavutada omavahelised vajalikud kokkulepped.

4.3. Riigi ja piirikaitse alase regionaalpoliitika rakendamine

4.3.1. Setomaa Valdade territoooriumil on vajalik üle vaadata komplekselt riigi ja piirikaitseliste meetmete vajadus, mis peaks käsitlema teedevõrgustikku ning selle ehitamist, hooldust. Elanikonna teadlikkus ning valmisolek abistada piirivalvet. Oskust tegutseda erinevates kriisiolukordades. Vastav oskus peab alguse saama juba koolidest, kaasatud peaksid olema omavalitsused, MTÜ-d.

5. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA

5.1 Hetkeolukord

5.1.1 Setomaa ettevõtluskeskkonna arengut toetab hetkel riiklik Setomaa Arenguprogramm.
5.1.2 Setomaal töötab praegu projektipõhiselt, Setomaa Arenguprogrammi toel, ettevõtlusnõustaja
5.1.3 Setomaa kõigis koolides antakse majandusõpet
5.1.4 Neli Setomaa valda on ühiselt koostatud Setomaa arengukava
5.1.5 Vallad on ettevõtluskeskkonna arendamiseks eraldiseisvalt väga erineva suutlikkusega
5.1.6 Eurorahade kasutamise võimekus valdade lõikes on väga halvast rahuldava tasemeni
5.1.7 Külaettevõtlus külapiirkondade arendamise eesmärgil sisuliselt puudub
5.1.8 Ettevõtjad ei tunne kohaliku omavalitsuse piisavat tähelepanu ja toetust
5.1.9 Ettevõtjad ei tunne oma rolli kohaliku omavalitsuse valitsemises ning ettevõtluse jaoks oluliste tegevuste planeerimises ja elluviimises
5.1.10 Ettevõtjad / ettevõtted vajavad süsteemset täiendõpet enda ja oma ettevõtte viimiseks kõrgemale tasemele

5.2. Üldine eesmärk

5.2.1. IRL-i Setomaa ettevõtluspoliitika eemärk on tagada Setomaa ettevõtlikele inimestele tingimused ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtluse arendamiseks, aktiviseerimiseks ja mitmekesistamiseks ning luua seeläbi piirkonda tasuvaid töökohti. Igakülgsete võimaluste loomise kaudu soodustada innovatiivse ja jätkusuutliku majanduse teket ja piirkonna arengut üldiselt.

5.3. Eesmärk

5.3.1.Tagada jätkuvalt ettevõtlusnõustaja töökoht ülesetomaaliselt (Setomaa Arenguprogrammist)
5.3.2. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamise toetamine Setomaal;
5.3.3. EL ja ülepiiriste ettevõtlusprogrammide toetuste info jagamine, propageerimine ning viimine abivajajateni
5.3.4. Tagada omavalitsuse võimekus kohalike arengute toetamiseks programmide otsimisel ja elluviimise toetamisel;
5.3.5. Piiriülese ettevõtlusalane koostöö ning koostööpakettide ettevalmistamine Setomaale ning nende vahendamine üle Eesti.
5.3.6. Arendada välja teedevõrgustik mis võimaldab läbida Setomaad tolmuvabalt põhja-lõuna suunaliselt ehk luua VIA Setomaa;
5.3.7. Arendade kohalikku teedevõrgustikku selliselt, et see toetab ettevõtluse arengut piirkondades ehk arendada teedevõrgustikku vajadusepõhiselt;
5.3.8.Tagada elektrivõimsuse, vee- gaasi- ja kanalisatsioonitrasside arendamine ettevõtluse vajadusest lähtuvalt.
5.3.9. Kohalike toetusena ettevõtluse alustamise toetuse käivitamine:
5.3.10. Külaelu arendamise projektide tegevuse toetamine ja kohaliku toetusena omaosaluse toetuse käivitamine
5.3.11. Külaprojektide toetuse käivitamine omavahendite teenimiseks ehk külaettevõtluse toetamine
5.3.12. Stimuleerida külavanemate valimist küladesse (külade gruppidesse)
5.3.13. Luua ettevõtjate tunnustamise traditsioon.
5.3.14. Tagada ettevõtjate kaasamine kohaliku elu otsustamisprotsessi läbi vallavolikogu komisjonid ja temaatilised ümarlaua koosolekute.
5.3.15. Luua eeldused „Seto Kaubamaja" asutamiseks linnadesse kohaliku toodangu turustamiseks ning Seto kultuuri propageerimiseks.
5.3.16. Riikliku regionaalpoliitika kaudu luua Setomaale ettevõtjaid ja haritlasi motiveerivad majandustingimused, mis tagavad jätkusuutliku ettevõtluse arengu piirkonnas selliselt et ei tekiks vastandamist kultuurilis-ajaloolisele Setomaa eripärale.
5.3.17. Setomaa Kaubandus- ja tööstuskoja loomise kaudu ettevõtluse vahendamine Eestis ja välismaal.

5.4. Tegevused eesmärkide elluviimiseks

5.4.1. Setomaa Arenguprogrammi kui ettevõtluskeskkonna arendamise riikliku programmi jätkamine;
5.4.2. Ettevõtlus- ja elukeskkonna parandamise eesmärgil väliste vahendite sissetoomiseks võimekate arendusjuhtide ja arendusspetsialistide tagamine omavalitsustes;
5.4.3. Kommunikatsioonide arendamist vajadusepõhiselt - arengukavadest teostuseni;
5.4.4. Kohaliku toetusena ettevõtluse alustamise toetuse, 25 000 krooni, kehtestamine
5.4.5. Kohaliku toetusena külaseltside igaastane tegevustoetuse, min 25 000 krooni kehtestamine
5.4.6. Kohaliku toetusena külaettevõtluse toetuse omavahendite teenimiseks, kuni 25 000 krooni, kehtestamine
5.4.7. Külavakogukondade sihipärase koolitamise - külavanema koolitus; kogukonna kaasamise koolitus; projektitaotluste mentorlus jne., käivitanmine külaettevõtluse ellukutsumiseks ja külade arendamiseks vajaliku teoreetilise alusbaasi loomiseks.
5.4.8. Ettevõtjate tunnustamise ürituse käivitamine Setomaa ettevõtlusauhindade väljastamiseks.
5.4.9. Kohalike ettevõtjate kaasamine Setomaa elu otsustamisprotsessi läbi vallavolikogu komisjonide, piirkondlike ja valdkondlike ümarlaudade koosseisu, avalikesse debattidesse jne
5.4.10. Propageerime ettevõtjate hulgas „Seto Kaubamaja" ideed kuni eestvedaja leidmiseni ning seejärel toetame kõigi võimaluste piires selle elluviimist
5.4.11. Töötada ministeeriumite tasandil välja Setomaale sobilikud stiimulid mis motiveerivad haritlasi siia elama asuma ja ettevõtjaid investeerima sellesse piirkonda valdkondades mis ei kahjusta ega hävita Setoma kultuuri ja eripära.
5.4.12. Setomaa Kaubandus- ja Tööstuskoja asutamine.

Põhja- ja Baltimaade seeniorid räägivad tervislikust vananemisest

2009-09-20

24. ja 25. septembril toimub Tallinnas Euroopa seenioride ühenduse Põhja- ja Baltimaade regionaalne konverents „Tervislik vananemine".

Kuulatakse kunstnik Tõnis Laanemaa ettekannet kunsti mõjust inimese elukäigule ning endise rahvusooper Estonia kunstilise juhi Arne Miku loengut muusika mõjust inimese elukäigule.

Emeriittdotsent Elle Elberg räägib tervislikust vananemisest, Rootsi Geriaatria Ühingu president Anne Ekdahl otsib vastust küsimusele kuidas hoida kõrget elukvaliteeti kõrge eani.

Euroopa seeniorite ühenduse asepresident Leif Hallberg on teemaks valinud "Rohkem tervena elatud aastaid - võit igaühe elus".

Olümpiavõitja Erki Nool kõneleb kehalise vormisoleku programmidest ning Riigikogu liige Ott Lumi Eesti sotsiaalse turvalisuse programmidest.

Tervituskõned peavad ühenduse president Bernhard Worms, Riigikogu esimees Ene Ergma, endine peaminister Mart Laar, endine Eesti saadik ÜRO juures Trivimi Velliste ning IRLi Seenioride Kogu esimees Ann Räämet.

Arutelule koguneb 80 osalejat Rootsist, Saksamaalt, Norrast, Suurbritanniast, Soomest, Austriast, Leedust, Lätist, Eestist ja Peruust.

IRLi kandidaat Tartu linnavolikogu esimehe kohale on Peeter Laurson

2009-09-07

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatus otsustas täna, et erakonna esinumbrina kandideerib Tartu linnavolikogu esimehe kohale piirkonna esimees Peeter Laurson.

„Meie märksõnadeks valimistel on aus linnajuhtimine ja maksumaksja raha heaperemehelik kasutamine," lausus Laurson, tuues näiteks ühistranspordi korralduse Tartus.

„Ühistransport tuleb teha kodanikele meelepäraseks ja kättesaadavaks, kuna see on tee ummikuvabasse linna. Kodaniku otsus ühissõiduki kasuks sõltub sellest, kui targalt on valitud marsruudid ja kui mõistlik on pileti hind".

Laursoni hinnangul tuleb luua selgus, kui suured on ühistranspordi korraldamise tegelikud kulud ning kuidas seda oleks võimalik paremini korraldada.

Teise olulise punktina toob Laurson välja ettevõtluse ja teaduse edendamise, kus ilmselge edasiminek on lennujaama avamine Ülenurmel, mis sellel aastal tänu Isamaa ja Res Publica Liidule alustas rahvusvaheliste lendudega.

IRLi kandidaat Saue linnapeaks on Võidusamba autor Rainer Sternfeld

2009-09-01

Üks Vabadussõja võidusamba kavandi autoritest - Rainer Sternfeld - kandideerib kohalikem valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Saue linnapeaks. Sternfeldi hinnangul vajab Saue muutust mõtteviisis, kuidas linna avalikke teenuseid rahvale pakutakse, et Sauest saaks kohalik tõmbekeskus, mitte pelgalt magala.

„Ehitada ja raha kulutada oskavad kõik, kuid sellest ei muutu meie kultuur ega kogukonnatunnetus. Vajame süstemaatilist linnajuhtimist, mitte läbimõtlemata otsuseid," sõnas Sternfeld, kes püüab linnapeaks saades arendada linna, mis on kodanikusõbralik, puhas, kultuurne ja turvaline linn, mis käitub oma kodanike vajaduste suhtes vastutustundlikult.

„Palju on räägitud, et Saue linnas pole ühtegi asfalteerimata teejuppi, kuid samal ajal ei märka, et linnapildis on vähe puid, haljastus lonkab ja lastemänguväljakute ehitamine on juhuslik. Linnapeakandidaadina seisan selle eest, et linnaruumi oluliselt muutvates küsimustes kasutataks linnaplaneerimisel ideekonkursse, kaasamaks spetsialistide ja linnakodanike arvamusi," ütles Sternfeld.

Tema hinnangul tuleb eraldi tähelepanu pöörata tööpuuduse leevendamisele, sest kuigi Saue linnas on töötus riigi üks madalaim, käib palju sauelasi tööl Tallinnas ja paljud pealinlased tööl Sauel. „Peame tegema tööd selle nimel, et olla atraktiivne ettevõtluskeskkonnana uutele investoritele ja tuua linna uusi ettevõtteid tegutsema, algatada koostöös pealinna inkubatsiooniasutustega kohalik inkubatsiooniteenus, et suurendada Saue inimeste töövõimalusi kodulinnas".

Sternfeldi sõnul vajab linn tulevikuedule aluse panemiseks investeeringuid haridusse, lähiperspektiivis peaks linn ehitama eraldi algklasside maja ning looma uusi lasteaiakohti. „Eestis räägitakse palju eliitkoolidest, ka Saue Gümnaasium võiks võtta suuna olla 21. sajandi kool, milles kõik õpetatavad ained võtaks arvesse maailmas toimuvat ning õpilased suudaksid avaralt mõelda ning saada vastutustundlikeks kodanikeks".

Sternfeldi hinnangul vajab Saue ka selgemat identiteeti, mille järgi linna riigis tuntakse - tema üleskutse on istutada igale linna sündinud lapsele puu. Et algatusest ei saaks lihtsalt hoogtöö, saaks koostöös selle algatusega luua ideekonkursi korras Saue haljastusplaani, mida järgides loome tõeliselt koduse linna.

„Ma leian, et hea linnajuht ei ole see, kes püüab kõike ise teada, vaid see, kes oskab ära tunda linna vajadusi, on uuendusmeelne ja oskab kuulata kodanikke, algatada ning juhtida neid protsesse efektiivselt ning on hea meeskonnatöötaja," lausus Sternfeld.

Võru linnapeakandidaat on Ülo Tulik

2009-08-25

Maavanem Ülo Tulik kandideerib sügisestel kohalikel valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Võru linnapeaks.

„Tänasel raskel ajal, kus ebakindlus ja mure on peamised märksõnad, vajab Võru kiireid ning arukaid otsuseid, mis viivad linna edasi ja toetavad linnaelanikke. Oluline on asjatundlik ning heaperemehelik linnavalitsemine, kus esiplaanil ametialased oskused ja vilumused," jätkas Tulik.

Tulik lähtub linnajuhtimisel järgmisest: Suurendada volikogu osatähtsust ning kujundada linnavalitsusest spetsialistide meeskond, kus erialased teadmised on tähtsamad kui parteiline kuuluvus. Panustada linna hariduse kvaliteeti kaasajastades koolimajad.

Ettevõtluse arendamisel soodustada senisest enam koostööd Võrumaa Kutsehariduskeskusega ja luua uusi töökohti koostöös erasektoriga.

„Võru laenukoormus, hüplik valitsemispoliitika, varjamatu omakasu on asetanud tahaplaanile linnakodaniku ja tema huvid. Oluline on pakkuda tuge ning kujundada linnast maakonna tegelik keskus, kus olemas kaasaaegsed töökohad, kvaliteetne haridus, arstiabi ning sotsiaalhoolekanne. See kõik on võimalik, kui linna juhitakse sõltumata kihi- ja grupihuvidest," ütles Tulik.

Ülo Tulik on 2005. aastast ametis Võru maavanemana. Enne seda töötas ta kümmekond aastat Võru vallavanemana.

ERSP asutajate avaldus

2009-08-21

Elame juba 18 aastat vabas ja sõltumatus Eestis, mis tagab kodanikuvabadused, demokraatliku pluralismi ning eesti rahva edasikestmise võimalused.

On murettekitav näha omal ajal ERSP-st lahkunud isikute püüdlusi saavutada tähelepanu katsetega usurpeerida Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei nimi.

Ajalugu ei kordu. Teda võib korrata üksnes karikatuurina. ERSP saavutused on püsiva väärtusega. Samuti on püsiv demokraatliku korra põhimõte - austada vaba arvamusavaldusega saavutatud enamuse otsust. Just see arusaam näib puuduvat ERSP nime kuritarvitavatel isikutel. Tegemist on häbiväärse ja Eesti vaenlastele trumpe kättemängiva katsega taandada Eesti rahva demokraatlik võitlus oma püsimajäämise eest natsismiga piirnevaile loosungeile ning kõva käe rezhiimi ihalusele.

20. augustil 1988 asutasid 104 Eesti Vabariigi kodanikku Pilistvere kirikus esimese sõltumatu demokraatliku erakonna tolleaegses Nõukogude Liidus - Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. ERSP põhieesmärgiks oli kommunistliku partei võimumonopoli murdmine ning sõltumatu Eesti Vabariigi taastamine. See sündmus kujunes läbimurdeks mitmepartei süsteemi kehtestamisel.

Täpselt kolm aastat hiljem, 20. augustil 1991, see eesmärk täitus - Eesti sai taas iseseisvaks rahvusriigiks. Ligi tuhandeliikmeline ERSP andis
selleks väärika panuse, olles kõigi rahvuslike kodanikualgatuste esirinnas, aidates kujundada demokraatlikku alternatiivi kommunistlikule diktatuurile ning kandes esimeses põhiseaduslikus valitsuses kaasvastutust reformide eest. ERSP-st pärineb ka Eesti põhiseaduse kavand.

Rahvuslike jõudude koondumise nimel ühinesid Isamaa ning ERSP 1995. aastal Isamaaliiduks; ERSP aateline ja poliitiline järjepidevus kestab edasi Isamaa ja Res Publica Liidu koosseisus.

Eesti rahvale ei saa rahvuslust ega selle tõlgendamist ette kirjutada. Usaldame oma rahva tervet arusaama samuti nagu meie rahvas usaldas 20 aastat tagasi kodanike komiteede liikumist, mis päädis demokraatliku rahvusriigi taastamisega. Kellelgi pole õigust täna, ERSP asutamise 21. aastapäeval, kuritarvitada selle ajalugu teinud erakonna nime ega pärandit.

ERSP asutajaliikmed:

Jüri Adams, ERSP juhatuse liige 1989-1995

Tunne Kelam, ERSP juhatuse liige 1989-1995, esimees 1993-1995

Mati Kiirend, ERSP juhatuse liige 1988-1991

Lagle Parek, ERSP juhatuse liige 1988-1994, esimees 1989-1993

Arvo Pesti, ERSP volikogu liige 1989-1991

Eve Pärnaste, ERSP juhatuse liige 1988-1992

Vello Salum, ERSP juhatuse liige 1988, 1991-1993, 1995

Mari-Ann Kelam ei hakka kasutama kuluhüvitisi

2009-06-06

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni liikmeks saanud Mari-Ann Kelam võtab Riigikogu liikme vastutuse, kuid ei hakka kasutama võimalust hüvitada tööga seotud kulutused Riigikogu kantselei eelarvest.

Mari-Ann Kelam soovib jätkuvalt tegelda oma koduvalla Viimsi küsimustega, kuid olukord riigis nõuab keskendumist Eesti majandussurutisest väljatulekule.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus. Poliitikuna tunnen nende 2400 inimese ees, kes mind Riigikogu valimistel toetasid kohustust koos teiste meie saadikutega Eestis ja Euroopas teha neid raskeid valikuid, mida on vaja majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks," lausus ta.

Kelami sõnul on praegu peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve, järgmine samm peab olema majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti.

„Need otsused on õiged Eestile, kuid need pruugi hetkel tunduda populaarsed.
Õnneks kuulun erakonda, mis teeb õigeid otsuseid raskel ajal nii Euroopas kui Eestis".

Taustaks:

Mari-Ann Kelam on sündinud 1946. aastal Saksamaal Ansbachi põgenikelaagris ning elas kuni 1993. aastani Ameerika Ühendriikides, kus töötas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) asepresidendi ja Washingtoni büroo juhatajana ning oli Eesti Vangistatud Vabadusvõistlejate Abistamise Toimkonna sekretär.

Mari-Ann Kelam on olnud Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige (1990-1992), töötanud Välisministeeriumi pressiesindajana 1993-1996, Isamaaliidu välissekretäri ametikohal ning ta kuulus aastatel 1999-2003 Riigikogu IX koosseisu. Alates 2005. aastast on Mari-Ann Kelam olnud Viimsi valla volikogu aseesimees ning valla sotsiaalkomisjoni esimees.

IRLi naised kutsuvad noortepäevale "Netivabadus on vastutus"

2009-05-29

Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu kutsub sel pühapäeval Tallinnas toimuvale noortepäevale "Netivabadus on vastutus", mille raames esineb tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestit esindanud Urban Symphony.

Virtuaalmaailma varjukülgedest peab loengu internetiturvalisuse spetsialist Kalev Pihl, toimub teemakohaste omaloominguliste laulude lõppvõistlus ning esineb Urban Symphony.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on viimastel aegadel olnud rohkesti juttu arvutiviirustest, nuhkprogrammidest ja teistest internetiga kaasnevatest negatiivsetest nähtustest - arvutite ja infosüsteemide kaitseks on loodud tehnoloogilisi lahendusi, kuid vähem on mõeldud inimeste kaitsele.

"Ajal, mil Eesti seisab silmitsi raskete oludega ning püüab riigieelarvet tasakaalustada selliselt, et inimeste töökohti säilitada ja juurde luua, on noortel kasulik saada juurde teadmisi valdkonnast, kus praegu sünnib uusi töökohti ja mida ootab ees kindel kasv ka tulevikus," ütles Kaia Iva.

Seminaril püütakse leida vastuseid kuidas aidata lapsel vahet teha virtuaalse sõbra ja potensiaalse ahistaja vahel, kuidas hoida sõda mänguna arvutikasti sees ning kuidas aidata noorel mõista, et virtuaalmaailm on anonüümne vaid näiliselt ning seal tehtut olematuks ei tee.

"Kui praegusel ajal on Eestile hädavajalik teha õigeid otsuseid, siis meie püüame oma ettevõtmisega aidata noorte teadlikkuse kasvu kaudu aidata neid teha õigeid otsuseid - vältida tänaste vigade kaudu enda ohtuseadmist ning aidata neid teha õigeid otsuseid ka tulevikuks," lausus Iva.

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu on sel aastal lastekaitsepäeva ürituse pühendanud just sedalaadi küsimustele.

Kõiki huvilisi ootatakse 31. mail kell 14 Tallinnasse Õpetajate Majja (Raekoja plats 14).

Üritus on tasuta ja kestab umbes kaks tundi.

Laar kuulab inimeste ettepanekuid riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks

2009-05-26

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar pakub trollipeatuses inimestele kohvi ja kuulab nende ettepanekuid riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks.

„Kui Eesti ei suuda eelarve puudujääki kontrolli all hoida, kannatavad selle all kõik, ka need, kes valitsuskoalitsiooni kimbatuse üle vargsi rõõmu tunnevad. Neil, kes valitsusvastutust kannavad ei jää muud üle, kui õiged, kuid masendavalt ebapopulaarsed otsused ära teha".

Laar peab väga tähtsaks, et eelarve tulude ja kuludega tegeledes otsitaks ja kasutataks ka kõiki võimalusi tööpuuduse kasvu pidurdamiseks.

„Töötute armee kasv võib nimelt ühel hetkel muuta mõttetuks kõik pingutused eelarve kärpimiseks. Negatiivsete otsuste kõrval vajab Eesti ka positiivset ja mis saaks olla parem, kui konkreetsete sammude astumine ettevõtluse toetamiseks ning töökohtade hoidmiseks".

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar pakub kõigile soovijatele kohvi täna kella neljast kuueni Tallinnas, Inglise Kolledži ees asuvas Vabaduse väljaku trollipeatuses.

Laar: uus võimalus on reaalselt lauale pandud

2009-05-18

Erakonna Eestimaa Rohelised esimene eestkõneleja Marek Strandberg kinnitas täna kohtumisel IRLi esimehe Mart Laariga, et teatud küsimustes kokkuleppimise järel on nad nõus toetama IRLi ja Reformierakonna vähemusvalitsust. Laar ütles roheliste ettepanekuid kriisi lahendamiseks kommenteerides, et neis on mitmeid kokkupuutepunkte IRLi arusaamade ja erakonna poolt juba esitatud ettepanekutega.

„Tegemist oli konstruktiivsete ja heade läbirääkimistega, loomulikult oleks vähemusvalitsuse moodustamine riskantne samm, kuid vähemalt on nüüd see võimalus reaalset samuti lauale pandud," lausus Laar. Tema sõnul on peamine vinduvast valitsuskriisist võimalikult kiiresti väljuda, sest see ei võimalda vastu võtta otsuseid, eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks, mis on omakorda eeldused tööpuuduse kasvu pidurdamiseks.

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus arutas tänahommikusel koosolekul poliitilist olukorda ning avaldas muret puhkenud valitsuskriisi üle. Eestseisus volitas erakonna esimeest Mart Laari kohtuma kõnelusteks ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Erakonnaga Eestimaa Rohelised.

IRL avaldab muret, et 2009. aasta riigieelarve arutelud on veninud ja 2010. aasta eelarvest pole valitsuses praktiliselt üldse arutatud. Tänahommikusel koosolekul leppis IRL kokku oma plaani, kuidas 2009. aasta eelarve tulud ja kulud tasakaalu viia.

Mart Laari sõnul on praeguses olukorras peamine tagada läbi riigieelarve tasakaalu stabiilsus majanduses ning tagada maksimaalselt töötajatele töökohad.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

IRLil on selge nägemus meetmetest riigieelarve tasakaalustamiseks lähiaastail ja me kanname valitsusvastutust koos partneritega, kes on valmis soodustama ettevõtlust, looma töökohti ja kes on valmis tegema otsuseid, mis ei pruugi küll hetkel olla populaarsed, kuid mida Eesti kriisiga toimetulekuks vajab.

„Meie oleme valmis eelarvet tasakaalustama, me tahame seda teha ja otsime partnereid, kes on valmis sammudeks, mida praegusest poliitilisest kriisist väljumiseks astuda tuleb, riigieelarvet tasakaalustamata pole see praegu aga lihtsalt võimalik".

Mihkelson: eelarve tasakaalustamine ja töökohtade hoidmine on tulevikule suunatud otsused

2009-05-16

Marko Mihkelson ütles täna Türisalu puhkekeskuses Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi debatil "Eesti 10 aasta pärast", et tänastest otsustest riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade hoidmiseks sõltub suuresti Eesti käekäik järgmisel aastakümnel.

„On selge, et Eesti riigil ja peredel on raske aeg, mis nõuab otsuseid, tegemine on raske, kuid, mis tagavad meile edu järgnevateks aastateks," sõnas ta.

„Täna on meie peamine eesmärk võimalikult kiirest tasakaalustada riigieelarve - see algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Mihkelson juhib tähelepanu asjaolule, et tasakaalus riigieelarve on esimene samm IRLi programmis „Tööd Eestile", mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„IRLi tänane valik on soodustada ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ka 10 aasta pärast ning julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

„IRL on tegudega näidanud, et suudab langetada rasketel aegadel õigeid otsuseid, olgu need langetamise hetkel nii ebapopulaarsed kui tahes, kuid IRL on oma tegevusega näidanud, et on ainus erakond Eestis, kes suudab Euroopas langetatavaid otsuseid mõjutada".

IRLi liikmed koristavad täna Kadrioru parki

2009-05-16

Täna korraldavad Isamaa ja Res Publica Liidu Kesklinna osakond ja Kadrioru Park traditsioonilised talgud, et heakorrastada Kadrioru park talvega kogunenud lehtedest ja prügist.

IRLi kesklinna osakonna juhi Indrek Variku sõnul on lisaks erakonna noortele ja eakamatele liikmetele ning nende peredele koristama oodatud ka erakonna tipp-poliitikud, IRLi kandidaadid Euroopa parlamenti ning teised Kadrioru pargi sõbrad. Pärast koristamist pakutakse talgulistele kehakinnituseks suppi.

Heakorratalgud on traditsiooniline üritus, mis on toimunud alates 2003. aasta sügisest kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Tänane heakorraüritus on arvult kaheteistkümnes.

IRLi Tallinna kesklinna osakond palub kõigil abilistel koguneda täna kell 9.45 Kadrioru trammipeatusesse (A. Weizenbergi tänava maja number 18 juures).

KAVA:

09.45 Kogunemine Kadrioru trammipeatuses (Weizenberi 18)
10.00 Talgute algus
12.30 Soe supp ja kohtumine Kadrioru pargi direktori Ain Järvega
15.00 Saun

Lisatud fotod: vt. SIIT.

IRL moodustas delegatsiooni läbirääkimisteks eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liit moodustas delegatsiooni, et Reformierakonna ettepanekul alustada konsultatsioone tekkinud ummikseisust edasiliikumiseks. IRLi esindavad läbirääkimistel eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel volikogu esimees Helir-Valdor Seeder, Riigikogu
fraktsiooni aseesimees Urmas Reinsalu ja peasekretär Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul seisavad Eesti perekonnad seisavad raskete aegade ees, olles ebakindlad sissetuleku ja töökohtade tuleviku suhtes. Riigijuhid peavad sellises olukorras tegema võimalikult kiiresti otsused, et aidata Eesti rasketest aegadest üle ja inimestel vastu pidada.

„Oleme seisukohal, et otsustamine on hädavajalik, et saaksime langetada õiged otsused raskel ajal, kriitiliselt tähtis on parandada eelarvetasakaalu nii, et me säästaksime võimalikult palju töökohti," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on IRLi peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Tsahkna sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

IRLi peasekretär usub, et Mart Laar, Tunne Kelam ja IRL langetavad otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed.

„IRL teeb õigeid otsuseid raskel ajal Euroopas ja Eestis".

IRLi naised seisavad terve töörahva eest

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu koos Naiste Koostööketi liikmetega arutab täna Tallinnas Rahvusraamatukogus alkoholi liigtarbimise kahjust ühiskonnale ning arutab riigi võimalusi sellesse eri meetmetega sekkuda.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on alkoholiga seotud kulud hinnanguliselt Euroopa riikides üle 10 korra suuremad, kui laekub riigikassadesse alkoholiaktsiisi. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ( 12 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas) ning alkoholist tingitud
kahju on seetõttu samuti suur.

„Alkoholi liigtarbimise tagajärjel enneaegsest suremusest ja haigestumisest tingitud kogukahju Eesti majandusele võib olla ligi 6 miljardit krooni aastas," ütles Iva.

Tema sõnul on praeguses majandusolukorras eriti tähtis, et alkoholi liigtarbimine ei süveneks, sest alkohol ei tohi olla takistus töökoha hoidmisel ja normaalse elukvaliteedi säilitamisel.

„Ka on alkoholitarbimise mõju riigieelarvele täiesti selgelt kahjulik".

Naiskogu arutelu algab täna kell 11 Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Tsahkna: haridus aitab tasakaalustada riigieelarvet ja loob töökohti

2009-05-14

Anna-Greta Tsahkna ütles täna Tallinnas Euroopa Liidu majas tominud debatil "Noorte olevik ja tulevik Euroopa Liidus", et peab noorte tööhõiveprobleemide parimaks lahenduseks head hariduspoliitikat, mis aitab tasakaalustada riigieelarvet ja loob töökohti.

“Meid kõiki mõjutavad praegu ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Kuid sellisest olukorrast ei paku väljapääsu võltsoptimism ja tühjad lubadused, vaid õiged otsused ka hariduspoliitikas. Isamaa ja Res Publica Liit pakub õigeid otsuseid raskel ajal“.

Tsahkna peab Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse – kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval väga oluliseks ka teadlaste vaba liikumist, mida Eestil on oluline täiel määral toetada, sest see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks.

„Täna on Eesti peamine väljakutse tasakaalus riigieelarve, see on prioriteet ka programmis „Tööd Eestile“, mis loob ja säilitab Eestis töökohti. Kuid selle kõrval peame soodustama ettevõtlust, mis loob noortele töökohti. Ka Euroopa Parlamendis on meie prioriteet kaubandus- ja tööhõiveprogrammid, et tuua nende kaudu ka Eestisse ettevõtlust ja töökohti“.

Tema sõnul on IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas võtnud eesmärgiks edendada karjääritingimusi, suurendades teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Ta toetab Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka eestlastele.

„Mart Laar, Tunne Kelam ja IRL langetavad otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid raskel ajal Euroopas ja Eestis“.

Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu. „Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime, kõrvuti teadlaste rakendamisega erasektoris ja noortele võimalikult avarate praktikavõimaluste tagamisega“.

IRLi parlamendisaadikud uurivad Tartu- ja Tartumaa ettevõtete olukorda

2009-05-14

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna ja homme visiidi Tartusse ja Tartumaale. Kavas on käigud Tartu linna ja valla ning Luunja ja Vara valla ettevõtetesse ja asutustesse.

Fraktsiooni aseesimehe Andres Herkeli sõnul on Eesti silmitsi raskete aegadega: majanduskriis, kasvav tööpuudus ja perede keeruline olukord. Neid probleeme ei lahenda võltsoptimism või tühjad lubadused. IRL pakub õigeid otsuseid rasketel aegadel.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud" ütles Herkel.

Herkeli sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm meie plaanist „Tööd Eestile!" Küsimus on tingimuste loomises uute töökohtade tekkeks. IRL on võtnud eesmärgiks tagada selline ettevõtluskliima ja investeeringute toomine, mis looks 20 000 uut töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteet kaubandus- ja tööhõiveprogrammid, et tuua nende kaudu ka Eestisse ettevõtlust ja töökohti".

Herkeli sõnul teeb IRL otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid rasketel aegadel Euroopas ja Eestis.

Ergma tenniseturniiri võitis Parts

2009-05-09

Täna Tallinnas Tondi Tennisekeskuses toimunud Ene Ergma tenniseturniiri IRLi poliitikutele võitis majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts, kes alistas finaalis IRLi peasekretäri Margus Tsahkna.

Kolmanda ja neljanda koha mängus alistas IRLi liige Mart Mardisalu IRLi parlamendisaadiku Ott Lumi.

Turniiri patroon Ene Ergma, kes pidi turniiril tunnistama meesmängijate paremust, ütles pärast võistlust, et sõbralik tenniselahing sobib hästi Euroopa päeva tähistamiseks.

„Turniir oli vahva, tundub, et kõik täna osalevad mängijad võivad olla maailma tennisemängijate edurivis - ütleme esimese saja tuhande seas," sõnas Ergma.

Ta esitas turniiriks väljakutse Mart Laari sünnipäeval, kes oli ka ise täna üks osalejatest, jagades kokkuvõttes Liisa Pakosta, Ene Ergma ja Marko Mihkelsoniga viiendat kuni kaheksandat kohta.

Kuna tänane ettevõtmine osalejate hinnangul õnnestus, siis plaanib IRL erakonna tenniseturniiride korraldamist jätkata.

Vaata pilte http://www.flickr.com/photos/irlfotoalbum.

IRLi Naiskogu korraldab lauluvõistluse „Netivabadus on vastutus“

2009-04-11

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu korraldab laulukonkursi kogumaks eestikeelseid laule, mille sõnum on suunatud internetis levivate ohtude teadvustamisele, teadlikumale e-käitumisele ning liialt suure arvutikasutamisega seotud ohtude teadvustamisele.

Konkursil võivad osaleda autorid ja esitajad vanuses 15-19 eluaastat. Loomingut võivad ette kanda solistid või kuni 8-liikmelised muusikalised koosseisud.

IRLi Naiskogu juht Kaia Iva on mures internetis levivate ohtude alahindamise pärast – lauluvõistluse kaudu soovitakse ärgitada noori tunnetama online-riske ning nendega arvestama.

Iva viitab Eesti Inimarengu aruandele, mille kohaselt kasutab Eestis internetti 93% kõigist 6-17-aastastest lastest. Selle näitaja poolest jagab Eesti koos Hollandi ja Taaniga 27 Euroopa riigi seas 2.–4. kohta, jäädes ühe protsendipunkti võrra maha üksnes Soomest. Samas vanematepoolse teadlikkuse ning järelevalve osas paigutub Eesti üle-Euroopalistes pingeridades aga järjekindlalt viimaste hulka.

Konkursi tingimused:

Internetiteemaline laulukonkurss „Netivabadus on vastutus"!

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu poolt korraldatud konkursile oodatakse eestikeelseid laule, mille sõnum on suunatud internetis levivatele ohtudele, iseenese e-käitumisele, „leim"-ile ja liigsest arvutikasutamisest tulenevatele ohtudele.

Osaleda võivad autorid ja esitajad vanuses 15-19 eluaastat. Loomingut võivad ette kanda solistid või kuni 8-liikmelised muusikalised koosseisud.

Meloodia ja sõnad peavad olema algupärased, laulu žanrikuuluvus on vaba. Üks autor või kollektiiv võib esitada konkursile kuni 2 võistlustööd. Laulu pikkus võib olla maksimaalselt 4 minutit. Laul peab olema salvestatud CD-le või DVD-le.

Helikandja tuleb saata või tuua kinnises ümbrikus märgusõnaga „Vabadus on vastutus" 8.maiks aadressil Isamaa ja Res Publica Liit Wismari 11 Tallinn 10136. Kaasas peavad olema paberkandjal laulusõnad ning laulu autorite ja esitajate andmed (nimi, vanus, telefon, aadress, e-kirja aadress). Kollektiivi puhul märkida ka kontaktisik ja tema kontaktandmed.

Lõppvõistlus toimub 31. mail Tallinnas Õpetajate Majas. Lõppvõistlusele pääsejad saavad vastava info 19. maiks e-kirja teel.

Konkursi võitja saab 3000 krooni, teise koha saavutanu 2000 krooni ja kolmanda koha saavutanu 1000 krooni oma harrastuse edendamiseks. Finalistide seas loositakse kahele noorele võimalus sõita16. - 18. juunil 2009 Europarlamendi liikme Tunne Kelami külalisena Brüsselisse.

Konkursil osaledes annavad autor ja esitaja IRLi Naiskogule kõik õigused konkursile esitatud laulu levitamiseks kõikides kaasaegsetes meediavahendites.

Lemmiklaulu veebihääletuse esimese nädala võitja on „Tule kui leebe tuul“

2009-04-06

Isamaa ja Res Publica Liidu veebikonkursil hääletati telesarja „Eesti otsib lemmiklaulu" esimese saate võitjaks Henry Laksi „Tule kui leebe tuul". Teine oli Maarja esitatud „Suudlus läbi jäätunud klaasi" (Rannap/Arder).

TV3 saatesarja "Eesti otsib lemmiklaulu" avasaate telefonihääletuse võitis Rein Rannapi laul "Raagus sõnad", mille esitas Birgit Õigemeel. Teise lauluna pääses esimesest saatest finaali akadeemia punktidega Heidy Tamme esitatud laul „Mis värvi on armastus" (Arne Oit).

IRL selgitab aadressil http://lemmiklaul.irl.ee konkursil „Eesti otsib lemmiklaulu" kõlavatest lauludest internetihääletajate lemmiku. Praegu saab seal vaadata, kuulata, hinnata ja kommenteerida eelmise pühapäeva õhtul TV3 saates kõlanud laule.

Kui igas saates esitatud lauludest valivad televaatajad telefonihääletuse teel ühe, mis pääseb edasi finaalsaatesse, ja lisaks jõuab igast saatest finaali veel üks laul tuntud asjatundjatest koosneva esindusliku akadeemia antud hinnete põhjal, siis internetihääletusel osalevad järgneval nädalal kõik saates kõlanud laulud.

Antud hinnete põhjal selgub nädala „veebilemmik" ning saatesarja lõpus hääletatakse kõikide nädalate lemmikutest lõplik võitja.

Isamaa ja Res Publica Liit kutsub kõiki laule hindama ning sõpradega jagama, sest IRL ajab Eesti asja ja toetab Eesti muusikat. Eestimaise eelistamine on üks osa Isamaa ja Res Publica Liidu Tööplaanist ja see käib ka eestimaise muusika kohta, mis annab tööd ja leiba siinsetele heliloojatele ja artistidele.

Lemmiklaulu saab valida aadressil http://lemmiklaul.irl.ee.

IRL selgitab veebihääletusel Eesti lemmiklaulu

2009-03-30

Isamaa ja Res Publica Liit selgitab konkursil „Eesti otsib Lemmiklaulu“ kõlavatest lauludest internetihääletajate lemmiku.

Aadressil http://lemmiklaul.irl.ee saab vaadata, kuulata, hinnata ja kommenteerida pühapäeva õhtul TV3 saates kõlanud laule.

Kui igas saates esitatud lauludest valivad televaatajad telefonihääletuse teel ühe, mis pääseb edasi finaalsaatesse, ja lisaks jõuab igast saatest finaali veel üks laul tuntud asjatundjatest koosneva esindusliku akadeemia antud hinnete põhjal, siis internetihääletusel osalevad järgneval nädalal kõik saates kõlanud laulud.

Antud hinnete põhjal selgub nädala „veebilemmik“ ning saatesarja lõpus hääletatakse kõikide nädalate lemmikutest lõplik võitja.

Isamaa ja Res Publica Liit kutsub kõiki laul

e hindama ning sõpradega jagama, sest IRL ajab Eesti asja ja toetab Eesti muusikat.

IRLi Naiskogu: ettevõtlikelt naistelt on palju õppida

2009-03-05

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu soovib pöörata avalikkuse
tähelepanu ettevõtlikele naistele, kelle tegevus on hädavajalik
majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Samuti soovib IRLi naiskogu
tunnustada kolme eeskujulikku naissoost väikeettevõtjat.

Riigikogu liikme ja IRLi naiskogu esinaise Kaia Iva sõnul on paljud
tublid Eesti naised aktiivsed väikeettevõtluses, mis toodab ja osutab
teenuseid ennekõike kohalikule turule.

"Me ei näe neid naisettevõtjaid küll Äripäeva TOPides ega muudes
edetabelites, neist ei kirjutata suuri persooni- ega edulugusid, aga
nende panus Eesti majanduskeskkonna stabiilsele arengule on väljaspool
ärikeskusi suur ja nende heast käekäigust sõltub väga palju. Seetõttu
väärivad meie ettevõtlikud naised oluliselt suuremat tähelepanu ja
tunnustust," ütleb Kaia Iva.

IRLi naiskogu juhatuse liikme Anna-Greta Tsahkna sõnul on Eestis palju
ettevõtlikke naisi, kelle põhjalik riskikalkuleerimine on säästnud
täna nende ettevõtteid halvimast ja kellelt on seetõttu võimalik palju
õppida.

"Naisettevõtjad on tihti näiteks laene võttes olnud konservatiivsemad
ja püüdnud hoiduda kiire rikkuse tagaajamisest - loobumine kõrgest
lennust on nii mõnelgi naisettevõtjal aidanud pääseda kõrgest
kukkumisest," selgitab Tsahkna.

IRLi naiskogu juhatuse liikmete sõnul soovivad nad tunnustada kolme
eeskujulikku naisettevõtjat, kes on näidanud üles head ärivaistu ja
kaalukust oma ettevõtte arendamisel.

Nendeks on Uniplast OÜ tegevjuht ja omanik Riina Kivi Raplast, Convi
Food Sweets OÜ tegevjuht ja omanik Anu Zinovjev Türi vallast ning
Ranna Apteegi ja Ranna Villa tegevjuht ja omanik Anu Saulin Pärnust.

"Need naised saavad täna hakkama vaatamata majandussurutisele.
Tunnustame neid selle eest ning kingime lugemiseks "Eurorahastamise
käsiraamatu 2009", mis aitab neil loodetavasti Euroopa Liidu fondide
ja toetusprogrammide abil tulevikus veelgi edukamalt oma eesmärke
täita," ütleb IRL Naiskogu esinaine Kaia Iva.

IRL: SMS-laenude ülempiir vähendab laenusõltuvuse nõiaringi

2009-02-25

Riigikogu muutis täna tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadust, seadustades „SMS-laenude" aastaintressi ülempiiri ja piirates sellega SMS-laenu andjate kasumimarginaale.

„Liigkasuvõtmise vohamist ja laenusõltuvust võib võrrelda hasartmängurluse ja muude sõltuvustega, mida riik peab samuti õigustatuks piirata või isegi keelata. Intresside piiramine seadustes kutsub ennetavalt korrale neid laenuandjaid, kelle eesmärgiks on ju maksimaalselt teenida nende laenusõltlaste pealt, kellele pangad keelduvad laene andmast," ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Tema sõnul ei ole raha pealt liigse kasviku võtmisega tegu mitte heade kommete ja tavade kohase äritegevusega, vaid kergeusklike hädasolijate halva olukorra ärakasutamisega. Ka mitmed Euroopa riigid on seaduse tasemel seadnud intressmääradele piiranguid.

„Selle seadusega välistatakse edaspidi kuni tuhande protsendini küündivad intressid ja krediidi kulukused, mida leiab täna mitmete laenukontorite netilehekülgedel. Intresside paindlik ülempiir peaks vähendama rahalaenamise nõiaringe, sest toob kaasa nõuete karmistumise laenu andmisel kui laenuvõtjate kulutuste vähenemise laenamisel," sõnas Vaher.

Täna võttis Riigikogu vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse, millega fikseeritakse, et kui tarbijakrediidilepingu alusel tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, siis on see heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Eelnõu pöörab ümber tõendamiskohustuse ja seab selle laenuandjale, luues olukorra, kus kehtestatud piirmäärast suurema krediidi kulukusega tehing loetakse heade kommetega vastuolus olevaks juhul, kui laenuandja ei tõenda vastupidist.

Riigikogu esimehe Ene Ergma kõne Eesti Vabariigi aastapäeval

2009-02-24

Riigikogu esimehe Ene Ergma kõne Eesti Vabariigi aastapäeval
24. veebruaril 2009

Tere hommikust, Eestimaa!

Oleme taas siin Toompea lossi õues, et tähistada Eesti riigi sünnipäeva. Meie kodune Eesti on koos muu maailmaga jõudnud keerulisse olukorda. Usaldamatuse pisik on levinud maailma finantsvereringest majandusse, põhjustades palavikku, mille ravimine nõuab tublisti aega.

Võiks küsida: kas meie poliitikud on teinud majanduse kiirel kasvuetapil vigu? Vastus ei saa olla lihtsalt „ei" või „jaa". Tagantjärele on lihtne nentida, et poliitiline eliit pidanuks olema lubadustes tagasihoidlikum. Tõusuajal on kerge palju lubada ja mitte mõelda riigi jätkusuutlikkusele. Täna, majanduslanguse ajal, liigub see "praktiline populism" vaikselt oma loomuliku surma poole, sest riigi rahakoti suurus ei sõltu valimistel antud lubaduste suurusest, vaid majanduse efektiivsest toimimisest.

Headest ideedest on valus loobuda, kuid täna ei pea esikohal olema mitte erakondlik huvi, mis kahjuks tooni annab, vaid riigi jätkusuutlikkus. Eesti on teinud selles suunas esimese sammu, vähendades riigi kulutusi ja koos sellega riigi rahalist puudujääki.

Jaan Kaplinski on kirjutanud:

Kuskil lööb vasar lokku,
kõigel on kõigega seos,
et me jääksime kokku,
lõhnav maarjahein peos.

Maarjahein andis vanade eestlaste riietele hea lõhna ja peletas eemale koid, et riided terveks jääksid. Eestlased teadsid, et maarjaheinaga tuleb olla mõõdukas, sest maarjaheina mürk on suures koguses ohtlik.

Me peame ka optimismi ja pessimismiga mõõdukad olema. Raskustest võib kasu olla, kui taipame kitsikuse enda kasuks pöörata. Aga kuidas?

Me saame praegu kõik koos õppetunni, et majanduskasv ei tohi tugineda eufooriale. Me oleme saanud õppetunni, et elame maailmas, kus kõik on üksteisega seotud ja kõik, mis toimub meist tuhandete kilomeetrite kaugusel, mõjutab meid juba järgmisel päeval. Riik peab olema tark. Headel aegadel ei tohi kulutusi kiiresti kasvatada, vaid tuleb raskemateks päevadeks raha kõrvale panna. Ka vigadest tuleb õppida, et olla homme targem kui täna. Õppima peab iga inimene ja iga organisatsioon, õppima peab ka meie riik, et tulla toime muutuva maailmaga. Õppida, õppida, õppida, nagu ütles Hugo Treffner ammu enne Leninit. Me peame kogu aeg õppima.

Kui Andrus Veerpalu tõi eelmisel nädalal Eestisse maailmameistrikulla, nägime, kui tähtsad on teadmised, mis saadud läbi suurte kogemuste, kui tähtis on meeskonnatöö ja sihikindel liikumine endale võetud eesmärkide poole. Usun, et teadmiste kasutamine toob Eestile uue majandustõusu ja meie noored hakkavad tegema valikuid nende erialade kasuks, millel on tulevikku.

Täna on aeg mõelda, kuidas aidata endast nõrgemaid. Mõelgem oma vanemate ja vanavanemate peale. Riik ja rahvas suudab edasi minna ainult siis, kui üksteist toetame. Meie riik ei kesta, kui sellesse suhtutakse ükskõikselt. Meie riik ei ole valmis, see ei saa kunagi valmis. Nagu aednik, kes hoolitseb oma aia eest, peame meie hoolitsema oma riigi eest iga päev, iga tund, iga minut.

Küsige endalt ja teistelt julgelt: milleks meile Eesti, miks me ei lahku, miks me ei lähe sinna, kus on saavutatud heaolu ja ühiskondlik turvalisus. Vastus on igaühe nägemus meie riigi vaimsest tähendusest ja sisust. Vastake, kelle oma on Eesti, kas ma olen selle osa või ainult kõrvalseisja. Kas ma armastan oma rahvast, oma keelt ja kultuuri?

Meie kõigi kohus on nendele küsimustele vastata, sest kui hoolime oma riigist, kui tahame olla aednikud, kes loovad meie kultuurikeskkonda, on meil lootust. Läbi meie ajaloo on meie vankumatu otsus OLLA hoidnud meid hävimisest.

Teha Eesti paremaks pole meie võimalus, vaid meie kohustus. Me oleme siin maailmas, et anda, mitte saada. See on meie kõigi Eesti. Usaldagem iseennast ja üksteist!

Ilusat vabariigi aastapäeva teile kõigile!

Elagu Eesti!

IRL: eelista eestimaist, hoia omasid

2009-02-22

IRL alustas täna Interneti- ja välireklaamikampaaniat, et kutsuda inimesi raskel ajal jätma omavaheline omavaheline arveteklaarimine ja süüdistused ning keskenduma kõik koos Eesti jaluleaitamisele.

IRL kasutab välireklaamis sõnumit "Aeg vahetada rahvusrooga! Ära söö teist eestlast, eelista eestimaist" ning Internetis juhtmõtet "Eelista eestimaist, hoia omasid".

"Rasketel aegadel peame hoidma kokku ja toetama omasid, olgu see siis lähedaste, töökaaslaste või lihtsalt kaasmaalaste suhtes," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar.

IRL avas täna veebilehe http://www.irl.ee/kodumaine, kus tutvustab Eesti toodete ja teenuste tarbimise positiivset mõju sisemajandusele, tööhõivele ja identiteedile. Samuti saab seal avaldada arvamust kodumaise kauba ja teenuste tarbimisest.

"Eestis toodetu eelistamine on võimalus igaühele. Sellise hoiakuga saame kõik aidata Eesti rasketest aegadest kiiremini üle," ütles Laar, kelle sõnul soovib IRL tänases keerulises majandusolukorras toetada lahendusi, mis viivad edasi.

"Üksteise nahkapanemise asemel peaksime rasketel aegadel pigem kokku hoidma ning oma maad toetama. Seetõttu leidsimegi, et oponentide ründamise asemel on parem kulutada ressurssi Eesti arengut toetavaks kampaaniaks," lausus Laar.

"Tegemist pole protektsionismiga, me ei tee kampaaniat teistest riikidest pärinevate toodete vastu ega nõua mingite protektsionistlike meedete kehtestamist. Küll juhime aga tähelepanu sellele, et võrdsete tingimuste juures oleks mõttekam eelistada Eesti toodangut".

Isamaa ja Res Publica Liit kasutab eestimaise populariseerimisele pool miljonit krooni.

IRLi volikogu nõuab hariduskulude kärpe leevendamist

2009-02-07

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu tervitas ja toetas täna Tallinnas toimunud istungil valitsuskoalitsiooni poolt langetatud otsust koostada vähemalt kaheksa miljardi krooni suurune negatiivne lisaeelarve.

Samas kritiseeriti volikogul 1,49 miljardilise valitsusasutusi haarava kärpe jaotust elualade vahel, mille Rahandusministeerium täna avalikkuse ette tõi.

Volikogul esinenud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et tema ei saa ministrina sellise jaotusega nõustuda. „Suurem osa algselt bürokraatia ja valitsemiskulude vähendamiseks määratud kärpest kavatsetakse nüüd panna haridussüsteemi õlgadele, vähendades eraldisi üldharidusele ja kõrgharidusele. Sellise otsusega lõikab Eesti endal tuleviku ära, andes ühtlasi hoobi majanduse konkurentsivõimele. Ka nn. ülekantavate summade kärpimisel on kõige suurem osa võetud taas hariduskuludest. Sellises ulatuses kärbe on täielikult ebaproportsionaalne, andes märku, et haridus pole Eesti jaoks enam prioriteet".

Volikogul kritiseeriti ka viisi, kuidas kavatsetakse kärpida kohalike omavalitsuste eelarvet ning avaldati toetust regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile sel teemal kohalike omavalitsustega läbirääkimiste pidamiseks. Volikogul rõhutati, et kärpes peavad tõepoolest osalema ka kohalikud omavalitsused, kuid ebaseaduslikke vahendeid kasutades ei tule sellest midagi välja.

IRLi esimees Mart Laar ütles, et volikogu otsus on IRL ministritele täitmiseks. „On tõepoolest kummaline, kuidas IRLi poolt välja pakutud ministeeriumite ja nende allasutuste palga- ja majandamiskulude kärpimine paneb nüüd nahka suure osa haridussummadest. Loodan, et valitsus pöördub esmaspäevasel istungil tagasi algse lahenduse juurde, kus esiteks kärbitakse ühtlaselt 7% valitsusasutuste palga- ja majandamiskuludest ning alles seejärel lepitakse kokku, mida ette võtta ministeeriumitest väljamakstavate siiretega. Kindlasti tuleb paika panna ka eelarvekärbete õiguslik sisu, muutes selleks vajaduse korral seadusi".

Juhul, kui hariduskulude kärpe taastamiseks pole võimalik seesmiste ümberjaotuste tulemusel raha leida, pakkus volikogu võimalust peatada kaheks aastaks pensioni II samba sissemaksete süsteem. Selline otsus ei mõjutaks praktiliselt pensionite suurust tulevikus, küll aga annaks just praegu, kui inimestel raha vaja, seda 2% võrra rohkem kätte.

IRLi nimekiri EP valimisteks

2009-02-07

IRLi volikogu kinnitas tänasel istungil nimekirja kandidaatidest Euroopa Parlamendi valimisteks.

1. Tunne-Väldo Kelam - Euroopa Parlamendi saadik

2. Marko Mihkelson - Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees

3. Karoli Hindriks - MTV Eesti tegevjuht

4. Andres Herkel - Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee asepresident

5. Liisa-Ly Pakosta - Tallinna linnavolikogu saadik

6. Svetlana Baltina - ettevõtja

7. Anna-Greta Tsahkna - IRLi liige

8. Kadri Kopli - Tunne Kelami büroo juhataja

9. Madis Kübar - IRLi liige

10. Kaia Iva - Riigikogu liige

11. Peeter Tulviste - Riigikogu liige

12. Ene Ergma - IRLi aseesimees

Kandidaatide pilte:

http://www.irl.ee/et/Meedia/Fotogaleriid/view/168/kandidaadid-ep-valimisteks

Laar: ettevõtlust tuleb toetama hakata

2009-02-07

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil, et eelarvesse tehtavatest kärbetest ei piisa, vaja on astuda järgmised sammud - asuda toetama ettevõtlust ning jätkama struktuurseid reforme. Ettevõtlust toetava paketi esitab minister Juhan Parts esmaspäeval valitsusele, IRL peab vajalikuks selle viivitamatut vastuvõtmist.

Laari sõnul seisis aasta alguses Eesti ees väga selge küsimus, kas me jätkame senise eelarvepoliitikaga või püüame oma eelarvet tegelikkusega kooskõlla viies ise asju otsustada.

„Senisel kursil jätkates oleks riik oma reservid aasta lõpuks ära põletatud, kui see hetk oleks kätte jõudnud, siis laenu oleksime saanud ainult rahvusvaheliselt valuutafondilt. Mujal raha ei liigu, või kui liigub, siis liigub mitteaktsepteeritavatel tingimustel".

Laari sõnul on praegu kaheksa miljardi krooni suurune kärbe on koos, kuid selle teostamise viisis pole senini selgust. Esmaspäevaks peab Rahandusministeerium esitama ettepanekud, kuidas need õiguslikult tagada.

„Mis puutub läbirääkimiste tulemustesse, siis mitmel alal pole IRL tulemusega rahul. Meile ei meeldi viis, kuidas teostatakse kärbet kohalike omavalitsuste eelarvest, meile ei meeldi kärped investeeringutesse, eriti vastumeelt on aga hariduses teostatavad kärped," ütles Laar.

Laari hinnangul on hea, et IRL suutis ära hoida õpetajate palga ligi 18-lise vähenemise, ta on rahul ka sellega, et ei kärbitud laste- ja peretoetusi.
Kuigi vahepeal oli laual ka ettepanek tõmmata maha kogu TOP-up põllumajandustoetus, suutis IRL lõpuks kärpe minimaalseni viia.

„Sama kehtib ka kaitsekulutuste kohta, mille massiivne kärpimine oleks võinud viia Eesti julgeolekupoliitilise olukorra halvenemiseni," ütles Laar.

IRLi esimehe sõnul pole kärpimine eesmärk omaette ja need ei tohi ohustada olulisi alasid - riigi julgeolekut, infrastruktuuri arendamist ning ettevõtlust.

„Riigid, kes suudavad sellest kriisist positiivselt väljuda, saavutavad konkurentsieelise, kontrast riikide vahel, kes suudavad säilitada õiguse ja suutlikkuse enda tuleviku üle otsustada," ütles Laar volikogu ees.

Karoli Hindriks kandideerib IRLi nimekirjas europarlamenti

2009-02-07

IRLi volikogu poolt täna kinnitatud kandidaatide nimekirjas on kolmandal kohal MTV Eesti tegevjuht Karoli Hindriks, kes kuulub IRLi aastast 2001.

„Just täna, kui vana Euroopa näib olevat veidi ajale jalgu jäänud, usun, et muutuste elluviimiseks on vaja appi nooruslikku ja uut mõtteviisi," selgitab Karoli, miks ta otsustas kandideerida Euroopa Parlamenti.

Tema sõnul on igas Eesti noores peidus tegija, ning Eesti noored mitte ainult ei lenda oma unistustega kõrgelt, vaid teavad ka seda, et neist endist sõltub soovide täitumine.

„Kõige olulisem on, et tänu oma nooruslikule, kuid samas küpsele mõtlemisele on Eesti noored võimelised muutustega kiiresti kohanduma. See peegeldub ka paljuski meie kiires arengus viimaste aastakümnete jooksul," lausus Karoli.

Tema sõnul on oluline toetada ärksat meelt ja seisab selle eest, et ettevõtlusharidus muutuks osaks Euroopa koolide tavaprogrammist.

„Me arvame tihtipeale, et Eesti on väike ja meie roll olematu. Kuid just oma isikliku kogemuse põhjal olen hakanud nägema, et meie kauaotsitud Nokia on tegelikult peidus meis endis," ütleb Karoli.

Karoli Hindriks on 25 aastane, ta on aastaid tegelenud ettevõtlusega, olles Eesti noorim leiutaja (kaitsnud Eestis kaks Kasulikku Mudelit), ja käivitanud MTV Eesti. Teda on kaks korda valitud Pärnu linnavolikogusse ning ta on juhtinud selle kahe komisjoni tööd.

Karoli on olnud noorte esindajana kõneisikuks ettevõtluskonverentsidel üle Euroopa, teda on esitatud Euroopa silmapaistvama noorettevõtja auhinna kandidaadiks aastatel 2007 ja 2008.

Vaata ka: http://www.irl.ee/Karoli_Hindriks

Tsahkna: Tartu linnapea nõuab Ansipi valitsuse tagasiastumist

2009-02-06

IRLi peasekretär Margus Tsahkna kutsub peaministriparteid selgitama ka Tartu linnapeale, kuidas riigieelarvesse kärpeid on tehtud, ning millistest põhimõtetest ja kokkulepetest sealjuures on lähtutud. „Kruuse näitab, et ta pole eelarveprotsessiga kursis, nõudes täna sisuliselt valitsuse tagasiastumist, avaldades umbusaldust ka endisele Tartu linnapeale, praegusele peaministrile Andrus Ansipile, kelle juhtimisel koalitsioon on kärpekokklepped sõlminud“. "Kärpepakett sündis ühiselt, ei ole minu asi praegu öelda, kelle ettepanekul omavalitsuste osas kärbe tehti, kuid Kiisleri alatu süüdistamine tähendab sisuliselt valitsuskoalitsiooni umbusaldamist". Tsahkna hinnangul tundub, et Tartu linnapea ei taju riiki kui tervikut, ehkki riigi, nagu ka linna juhtimises on möödapääsmatult oluline mõista ühiskonda, riiki ja selles toimuvaid protsesse. „Teine võimalus on, et Kruuse on Reformierakonnast lahkunud, tegutsedes vaba radikaalina, kes ei peagi tajuma sidet Reformierakonnaga või vastutust selle poliitika eest," ütles Tsahkna. „Tartu linnapea ambitsioonid pole saladuseks ei Tartus ega Elvas, paraku näitab Kruuse intriig olukorras, kus valitsuskoalitsioon on saavutanud keerulise kokkuleppe solidaarseks kulude kokkuhoiuks, et need ei täitu“. Lisainfo: Margus Tsahkna IRLi peasekretär 515 0618 Rauno Veri IRLi pressiesindaja 5340 8908

Laar: Eesti krooni devalveerimist ei tule

2009-02-02

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar avaldas täna toetust valitsuskoalitsiooni erakondade esimeeste ja Riigikogu rahanduskomisjoni liikmete komisjoni tööle negatiivse lisaeelarve koostamisel.

„IRLil on ettepanek, kust need kaheksa miljardit võtta, kokkuleppe poole liigub ka valitsuskoalitsioon tervikuna. Me peame säilitama investeeringud majandusse ja tegema eelarvekärpe, mis läbib kõiki ühiskonnakihte ja kõiki valitsemisalasid,“ ütles IRLi esimees.

Laari hinnangul on tegemist raskete läbirääkimistega, mille lõppu on raske ennustada. Aega aga pole, nädala jooksul tuleb vähemalt kaheksa miljardiline kärbe kokku leppida.

„Sellest väiksem kärbe ei anna kindlust, et meil on aasta lõpul raha õpetajatele, politseinike ja tuletõrjujatele palka maksta. Sellest väiksem kärbe ei taga, et Eesti rahaasjade otsustusõigus on aasta lõpul veel meie kätes.“

Laari hinnangul on koalitsiooni praegused otsused saatusliku tähtsusega, sellest sõltub, kas jääme tulevikus oma saatuse peremeheks või otsustab meie tuleviku IMF, meie suutlikkusest eelarvet koomale tõmmata sõltub meie rahvusvaluuta käekäik.

„Kummutamaks spekulatsioone avalikkuses - Eesti krooni devalveerimist ei tule“.

IRL kutsub rahvuskultuuri aastapreemiate üleandmisele

2009-01-30

IRL Rahvuskultuuri Ühendus annab juba seitsmendat aastat järjest Tartu Rahu aastapäeval, 2. veebruaril, üle aastapreemiad rahvuskultuuri ja rahvusidentiteedi edendajatele.

Aastapreemiate pidulik kätteandmine toimub Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6), algusega kell 16. Preemiad annab üle IRLi esimees Mart Laar.

Selle aasta laureaadid on eesti keele puhtuse eest seisja Helju Vals, helilooja Urmas Sisask, Vabadusvõitluse Muuseumi rajaja Johannes Tõrs ning tõlkija ja pedagoog Linnart Mäll.

Preemia eesmärk on tänada neid inimesi, kes on pühendunud eesti kultuuri loomisele, hoidmisele või arendamisele, kuid on kahjuks põhjendamatult vähe tunnustust ja tänu pälvinud.

Ka Jaak Allik peab kommunismi hukkamõistmist vajalikuks

2009-01-15

Eestimaa Rahvaliidu juhatuse liige Jaak Allik kirjutab IRLi ajalehe „Eesti Eest" värskes numbris kommunistliku režiimi poolt toime pandud kuritegude hukkamõistmise vajadust põhjendades, et Venemaa aus hinnang nõukogude perioodil toimepandud kuritegudele oleks vajalik ka Venemaa enda tuleviku jaoks.

„Olles 1991. aastast niiöelda antikommunistlik riik, pole praeguse Venemaa võimukandjad stalinliku režiimi kuritegusid küll õigustanud, samas on aga välditud neile ühemõttelise hinnangu andmist," kirjutab Allik.

Ta kirjutab, et kommunism on jätkuvalt võimul mitmes riigis, kellega soovitakse hästi läbi saada, kas või majanduslikel põhjustel. Kuni eksisteeris natsism Saksamaal, oli piisavalt selle ees lömitajaid ka demokraatlikes maades. Ka läbisaamisel Venemaaga, kus endised julgeolekustruktuurid on võimu taastanud, on "kasulikum" kommunismi kuriteod maha vaikida.

„Poliitikute taotlused kommunistlike režiimide sooritatud kuritegude üleeuroopaliseks hukkamõistmiseks oleksid veelgi edukamad, kui eesmärgi deklareerimise kõrval räägitaks selgemalt selle kaudu soovitavaist juriidilistest ja poliitilistest järelmitest. Lõpparvele kommunismiga jõutakse ilmselt siis, kui kommunism on maailmast kadunud ja selle restauratsioon võimatu. Sellest oleme hetkel kahetsusväärselt kaugel".

Alliku hinnangul takistab kõige enam kommunismi inimsusevastastele kuritegudele ja selle režiimi poolt toime pandud inimõiguste rikkumistele hinnangu andmist esmalt see, et kommunism on jätkuvalt võimul mitmes riigis, kellega soovitakse hästi läbi saada, kas või majanduslikel põhjustel.

Debatt kommunistliku režiimi kuritegudele hinnangu andmisest on IRLi ajalehe kuuendal küljel, teine arutleja on selles nubris IRLi parlamendisaadik Mart Nutt. Eesti Eesti ilmus täna koos ajalehega Postimees nii eesti kui vene keeles. Lehte saab lugeda ka IRLi kodulehel.

Tunne Kelami fotonäitus jõuab Rae Kultuurikeskusesse

2009-01-15

Reedel, 16. jaanuaril kell 12.00 avab Tunne Kelam Rae Kultuurikeskuses oma fotonäituse "33 vaadet - Euroopa Parlament seest ja väljast".

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul on tema näitus olnud üleval mitmes erinevas Eesti paigas ning europarlamendi vaated on alati väga positiivselt vastu võetud.

"Inimesed üle Eesti kuulevad pidevalt uudiste kaudu Euroopa Liidu tegemistest, minu fotonäitus annab neile aga võimaluse Brüsselis ja Strasbourgis toimuvat ise visuaalselt kogeda," ütleb Kelam.

Näitusel on eksponeeritud 33 fotot Euroopa Parlamendi hoonetest, sündmustest ja inimestest. Kaadrid on jäädvustatud eelmise aasta sügisest tänavu kevadeni Brüsselis ja Strasbourgis.

Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Riigikogu esimehe uusaastapöördumine

2009-01-02

Hea Eesti rahvas!

Aastal, millega hüvasti jätsime, pidas Eesti Vabariik oma üheksakümnendat sünnipäeva. Paljudele sai tänu selle tähistamisele selgemaks meie riigi aja- ja sünnilugu. Kakskümmend aastat tagasi, kui toimus esimene öölaulupidu, oli vähestel meeles Eesti Vabariigi seitsmekümnes sünnipäev. Usk, et Eestist saab vaba riik oli sel ajal veel õhkõrn. Aga mullu toimunud öölaulupeol nägime, et uus põlvkond tajub meie minevikku ning on valmis jagama vastutust Eesti tuleviku eest.

Ühiselt osalesime ka suurel koristustalgul „Teeme ära!", mis näitas, mida suudame koos tegutsedes. Meid rõõmustas Eesti sportlaste esinemine Pekingi olümpial - eriti Gerd Kanteri kullavõit ning Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni hõbemedalid. Meie sportlased suutsid end tõestada spordimaailma tippareenil.

Aasta 2008 on minevik - meie ees seisab aasta 2009. Täna on raske vaadata homsesse nii optimistlikult kui aasta tagasi. Eelolev aasta kujuneb Eestis majanduslikult keeruliseks. Majandus on langusfaasis ja läheb veel aega kuni sellest toibutakse ning algab uus majandustõus.

2009. aastal mõjutavad Eesti poliitikat kahed valimised - suve hakul valime uued saadikud Euroopa Parlamenti ja sügisel kohalikesse volikogudesse.

Keerulistel aegadel võib võtta maad tunne, et minust ei sõltu midagi ja seetõttu ei peeta oluliseks ka valimistel osalemist. Olen veendunud, et iga inimese valik on tähtis. Me oleme läbi oma valikute vastutavad Eesti tuleviku ees.

Head inimesed,

Mul on kaks uus-aasta soovi

Esiteks soovin, et me teeksime valikuid ja otsuseid, mõeldes lisaks tänasele ka homsele ja ülehomsele.

Eesti ees on küsimus - kuidas minna edasi? Olen veendunud, et meie väikesel riigil on võimalik olla püsivalt edukas vaid siis, kui suudame käivitada teadmistel ja tehnoloogiatel põhineva majanduse.

Minu jaoks oli märgilise tähendusega meie põhjanaabrite hiljutine otsus vaatamata majanduslangusele suurendada riigi toetust teadus- ja arendustegevusse. Võib küsida, miks ma sellest räägin. Põhjuseks pole ainult rahastamise suurenemine, vaid usk teaduse ja innovatsiooni rolli kaasaegses majanduses. Saada insenerikutse, tegeleda kõrgtehnoloogiliste erialadega peaks olema ka Eesti noorte kindel valik.

Emad ja isad, vanaemad ja vanaisad, ma pöördun teie poole. Palun ikka ja alati selgitada oma lastele ja lastelastele, kuivõrd tähtis on olla haritud inimene ja kuipalju tuleb just nooruses teha tööd, et koguda endale vaimset kapitali, mida saab kasutada kogu elu.

Teine uusaastasoov on, et hoiaksime kokku ja hooliksime üksteisest, et me oleksime meelekindlad ja võimalikult optimistlikud.

Sellised on minu soovid - kindlustunnet, tarkust otsusteks ja tervet mõistust meile kõigile

Soovin teile kõigile töist ja õnnelikku uut aastat!

Lumi: töölepinguseadus on samm seisakust väljumiseks

2008-12-17

IRLi parlamendisaadik Ott Lumi ütles täna töölepinguseaduse vastuvõtmisel peetud kõnes, et uues töölepinguseaduses pole mõtet näha Eesti majanduse päästeinglit, kuid siiski on tegemist olulise riigipoolse signaaliga sellest, et majandusseisaku kiiremaks ületamiseks ollakse valmis tegema reaalseid algatusi.

„Eelnõu menetlemist alustati aasta tagasi ja vastuvõtmiseni jõudsime aasta eelviimasel istungil. Peab küsima, miks see on nii kaua aega võtnud? On päris selge, et sotsiaalpartnerite kaasamine protsessi alguses oleks aega tublisti kokku hoidnud, “ lausus Lumi.

Tema hinnangul pakub uus töölepinguseadus Eesti majanduskeskkonnale tarviliku hapnikulaengu nii läbi töösuhte ülesütlemiseks vajaliku minimaalse aja lühendamise kui ka koondamishüvitiste vähendamine koormusena ettevõtjate töösuhte lõpetamisel. „Marko Pomerants tegi sotsiaalministrina selleks tõsise katse töölepinguseadust kaasajastada juba üle 4.aasta tagasi. Toona vajus see katse populismisohu, ka seekord oli see oht meile väga lähedal,“ ütles Lumi.

Uus töölepinguseadus ei ole tema hinnangul praegusel kujul ideaalne, kuid majandusest läbi töösuhete kaasajastamise on siiski loodud tingimused, et ettevõtjad saaksid teha tänases keerulises majandusolukorras paindlikumaid otsuseid.

„Töölepinguseaduses on ka selliseid tingimusi, mille täitmine on riigi jaoks keeruline - küsimus töötutoetuse viimisest 50%-ni töötasu alammäärast või siis ka töötuskindlustushüvitise määra tõstmine. Nende realistlikust peame vaagima võttes arvesse juba riigi finantsseisundit 2010.aastal,“ rääkis Lumi.

Ta rõhutas ka IRLi tahtel töölepinguseadusesse sissekirjutatud klausleid - lapseootel naiste ja noorte emade kaitsest. Samuti avaldas Lumi heameelt selle üle, et töölepinguseaduse väljatöötamise käigus tehtud kokkuleppe tulemusena avaneb ettevõtjatele võimalus investeerida maksuvabalt töövõtja tasemeõppesse.

IRL: laske KAPO-l rahulikult tööd teha

2008-12-17

IRLi eestseisus väljendab rahulolu, et otsus anda Eesti kuue suurlinna korruptsiooniuurimine KAPO
pädevusse annab esimesi tulemusi.

„Narvas, Pärnus ja Tallinnas algatatud kriminaalmenetlused näitavad, et korruptsioon omavalitsustes
on tõsisem, kui seda on tajutud või oletatud," sõnas IRLi eestseisuse liige Ken-Marti Vaher.

IRL peab kahetsusväärseks korruptsioonikahtlustuste alla langenud omavalitsuste juhtide valulist
reaktsiooni - rünnakut õiguskaitseorganite ja kohtusüsteemi sõltumatuse vastu.

Erakond meenutab, et õiguskaitseorganite tegevus vastab meie ühiskonna seadustega sätestatud
huvidele, mistõttu on katsed mõjutada Eesti õigussüsteemi euroopalikule õigusriigile mittevastavad.

„Viimaste päevade poliitilised rünnakud näitavad, et Eesti õiguskaitseorganite sõltumatus ei ole
kõigile meeltmööda," lausus Vaher.

Tema hinnangul on 2003. aastal alanud reformid muutnud kriminaalasutused suutlikuks kaitsta riigi
huve ja võidelda erapooletult suurkorruptsiooniga.

"Kriitikud soovivad ilmselt tagasi aega, mil võimurid tundsid end puutumatute suveräänidena riigi
ja omavalitsuste varaga ümberkäimisel," ütles Vaher.

IRL'i eestseisus toetab KAPO pädevuse laiendamist ka teiste omavalitsuste kontrollimisele, leides,
et Eesti võimekaim uurimisorgan suudab korruptsioonikuriteod lahendada.

"Õiguskaitseorganid teevad oma tööd hästi ja riik peab olema valmis nende tegevust korruptsiooni
ohjeldamisel igati toetama."

IRL kuulutas patriootlike stsenaariumite autori aasta tegijaks

2008-12-13

„Detsembrikuumuse" ja „Tuulepealse maa" stsenarist Lauri Vahtre ütles täna Tartus IRLi aasta tegija tiitli kättesaamisel, et tahtis nende linateostega endale ja teistele meenutada, kui väga meil on vedanud, et elame vabas Eestis.

„Pean oluliseks ka meenutada, et õnn vabast Eestist on kerge kaduma, kui me teda enam ei vääri," ütles Vahtre auhinna kättesaamisel.

Erakond tunnustas Vahtret tema teenete eest eeskätt noorte isamaalises kasvatuses, läbi ajaloolise tõe ilmeka ja huvitava edastamise selle aasta vaadatuimas Eesti filmis "Detsembrikuumus" ning Eesti ajaloost jutustavas sarjas „Tuulepealne maa".

Aasta teo konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, nende hulgas üks minister, kaks riigikogu liiget, ja viis eri elualadel tegutsevat erakonna liiget. Kandidaatide hulgas oli neli naist ja neli meest.

Aasta tegija 2008 kuulutati välja täna õhtul Isamaa ja Res Publica Liidu aastalõpupeol Tartus, Vanemuise Kontserdimajas.

Eelmisel aastal pälvis IRLi aasta tegija tiitli vabadussõja võidusamba kavandi autor Rainer Sternfeld.

Kruusimäe: kuniks seisab Eiffeli torn, püsigu ka Tallinna vanad trammipostid

2008-11-14

Tallinna Linnavolikogu liige Tarmo Kruusimäe (IRL) soovib, et abilinnapea Jaanus Mutli näitaks must-valgel, millise Euroopa Liidu õigusakti milline säte tingib Tallinna ajalooliste trammimastide välja vahetamise.

Kuigi muinsuskaitse peab trammiliinide kontaktvõrku kandvaid maste, millest osad on toodetud pea sada aastat tagasi Krulli tehases, väga väärtuslikeks, olla nad eurodirektiivi kohaselt ohtlikud. Väidetavalt kardetakse, et sõrestikpostid võivad olla ahvatluseks inimestele, kes tahavad ekstreemsel viisil enesetappu sooritada, trammiliini ära varastada või on alkoholist nii loomastunud, et arvavad end ronivat tagasi puu otsa.

„Vanad postid on väga elegantsed, uued mastid aga iseloomutu kataloogitöö,” lausus Kruusimäe. „Nad on neutraalse disainiga, senised on ikkagi spetsiaalselt Tallinna jaoks disainitud. Need kannavad Tallinna traditsiooni, aga kaasaegsetel postidel Tallinnaga sidet ei ole.”

Kruusimäe tõi välja, et Tallinnas on 3000 trammimasti. Kuna ühe masti asendamine maksab umbes 100 000 krooni, siis läheks ligi 300 miljonit krooni maksumaksja raha järgnevatel aastatel ülimalt kaheldava ettevõtmise peale.

„Mastiaktsiooni puhul sobib öelda: „Liigne agarus on ogarus”,” sõnas Kruusimäe. „Eiffeli torni ei käsi miskipärast keegi ära koristada, kuid ronitavamat torni, kust on ka enesetappe tehtud, pole terves Euroopas!”

Lisaks sellele, et Mutlil tuleb ette näidata konkreetne euronorm paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega, soovib Kruusimäe Mutlilt teada, kui mitmel korral käesoleva sajandi jooksul on Tallinnas juhtunud, et ronitakse liiniposti otsa, soovides varastada trammiliini, sooritada enesetapp trammi ette viskumise läbi või lihtsalt „pulli pärast”?

Kuna linnavalitsus andis hiljuti trammi- ja trollibussikoondisele ülesande viia ettevõttes läbi laiaulatuslik koondamine, siis soovib Kruusimäe abilinnapealt ka kinnitust, et mastiaktsiooni puhul pole tegemist mõne koondamishirmus tegelase ülipüüdlikkusega, soovimaks tõestada enda vajalikkust. Samuti uurib Kruusimäe, kas võib olla alust kahtlusel, et mastiaktsioon lähtub kellegi soovist saada „omadele” pikaaegset kasumlikku tellimust uute mastide tootmisel või võimalust osta soodsalt vanu maste vanarauana.

„Pahatihti otsime eurodirektiividest õigustust omaenese saamatusele asju mõistuspäraselt ajada,” nentis Kruusimäe. „Tihtilugu pole küsimus õigusakti sõnastuses, vaid selles, mida ja millisel eesmärgil soovitakse sealt välja lugeda.”

Keskerakond suunab pool miljonit Rahvarinde juubeli tähistamiseks tallinlaste jõulurõõmu arvelt

2008-11-11

Rain Veetõusme: Savisaar tegutseb kui Grinch, kes varastas linnarahva jõulud

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon taunib keskerakondlike linnavalitsejate otsust jätta ära 22.detsembriks Estonia teatrisaali kavandatud jõulukontsert ja suunata jõulukontserdiks mõeldud pool miljonit krooni Rahvarinde aastapäeva ürituste korraldamiseks. Jõulukontserdi algse kava kohaselt oleks lisaks muusikalistele etteastetele autasustatud seal aasta silmapaistvamaid sportlasi ja antud üle Kultuuriteo auhinnad, samuti auhinnad „Suured teod Tallinna noortele“ ja „Tallinna noorte suured teod“. Mõistagi kõlanuks jõuludeks sobilik muusika ja kuuldavasti olnuks saaliuksed valla kõigile tallinlastele.

„Et teatud hulga inimeste jaoks on Savisaar nagunii püha mees ja rahva isa, poleks arvanud, et lisaks tahab ta hõivata ka Jõuluvana koha,” sõnas linnavolikogu rahanduskomisjoni liige Rain Veetõusme (IRL).

Veetõusme avaldas imestust, et kui linnavalitsuse poolt volikokku saadetud lisaeelarve eelnõusse, mida volikogu rahanduskomisjon eile arutas, on linnavalitsejad raha jõulukontserdiks sisse kirjutanud, siis ühtäkki soovitakse teha selle summa osas ümberpaigutus.

„Selline käitumine kinnitab veelkord Savisaare isevalitsejalikku käitumismaneeri,” tõdes Veetõusme. „Tahan, annan – tahan, võtan. Lisaks veel, et Keskerakond upitab Rahvarinde kaubamärki, mida ta soovib registreerida enda nimele, võõra ehk maksumaksja rahaga.”

Veetõusme hinnangul käitub Savisaar jõulukontserdi rahade suunamisel Rahvarinde aastapäevaks kui seitsme aasta taguse menufilmi kangelane Grinch.

Jim Carrey poolt loodud tegelaskuju meenutades nentis Veetõusme, et Grinch oli üleni roheline ja keegi ei sallinud teda. Samas oli ka Grinch tige ja mitte ainult linlaste, vaid kogu maailma peale. Kõige rohkem vihkas Grinch jõule. Sellal, kui linnaelanikud kogu südamest lustisid, läks Grinchi niigi alati sandi tuju baromeeter lausa pööraseks kätte. Jõulud olid rohelisele erakule ainult kohutavaks piinaks ja ühtäkki otsustas päris kurjaks saanud tegelane sellele lustimisele igaveseks lõpu teha. Sel ajal, kui muretud linlased peoeelsel ööl magusasti magasid, võttis reetlik Grich nõuks neilt jõulud ära varastada.

Veetõusme kutsus Savisaart üles taastama linna lisaeelarve eelnõus jõulukontserdiks kavandatud rahaeraldust, et tallinlased saaksid detsembri lõpul kena ajakohase kultuurielamuse. Veetõusme avaldas lootust, et ka valimiste aastal tegutseb Keskerakond Gregoriuse kalendri järgi ja nendegi juures käivad päkapikud ikka detsembris, mitte aga jaanuari algul – siis, kui peetakse õigeusu jõule

IRL kutsub Kadrioru pargi sõpru talgutele

2008-11-01

IRLi Tallinna kesklinna osakond korraldab täna, esimesel novembril koostöös Kadrioru pargi administratsiooniga talgud, et korrastada parki enne lähenevat talve.

IRLi kesklinna osakonna juhi Indrek Variku sõnul on lisaks erakonna noortele ja eakamatele liikmetele ning nende peredele oodata lehti riisuma ka erakonna tipp-poliitikuid ning paljusid teisi Kadrioru pargi sõpru. Pärast koristamist pakutakse talgulistele kehakinnituseks suppi.

Heakorratalgud on traditsiooniline üritus, mis on toimunud alates 2003. aasta sügisest kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Tänane heakorraüritus on arvult üheteistkümnes.

IRLi Tallinna kesklinna osakond palub kõigil abilistel koguneda täna kell 11.00 Kadrioru trammipeatusesse (A.Weizenbergi tänava maja 18 juures).

Kelam kutsus Euroopa Parlamendi liikmeid ühinema Vene juristi kaitseks

2008-10-21

Europarlamendi plenaaristungi avamisel Strasbourgis tõstis Eesti esindaja Euroopa Rahvapartei-Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsioonis Tunne Kelam küsimuse tuntud vene advokaadi ja inimõiguste kaitsja Karinna Moskalenko vastu suunatud võimalikust mõrvaüritusest.

Möödunud nädalal leidis Karinna Moskalenko oma autost hulga elavhõbedapallikesi, olles eelnevalt kurtnud halva enesetunde üle.

"Karinna Moskalenko on võitnud Strasbourgi Inimõiguse Kohtus umbes 30 vene kodanike kohtuasja oma valitsuse vastu," ütles kõneleja. "Ja see oli siin, Strasbourgis, kus tema mürgitamiskatse aset leidis."

Kelam juhtis tähelepanu sellele, et järgmisel päeval pidi Moskalenko esindama Moskvas kohtukuulamisel aastal 2006 mõrvatud ajakirjaniku Anna Politkovskaja perekonda.

"Pärast terve rea sõltumatute ajakirjanike tapmisi on surmaritta sattunud sõltumatud juristid. Need, kes on abistanud võimude poolt rõhutuid, vajavad ise kiiret abi," tõdes Kelam.

Kelam kutsus kolleege parlamendis üles reageerima jõuliselt ja solidaarselt Venemaal jätkuvatele surmavatele rünnetele inimeste vastu, kes kaitsevad õigusriigi põhialuseid võimude omavoli vastu.

Laar: Reformierakond lasi taas haldusreformi põhja

2008-09-30

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar küsib, kas Reformierakond on asunud mõtlema nimevahetusele, kuna takistab Eesti arenguks vajalikke reforme. „Kui juba sõna reform Reformierakonna põlve värisema paneb, on aeg nimevahetusele mõtlema hakata," ütles Laar.

„Vältimaks sama saatust, mis tabas Tarmo Looduse reformi - mille läbikukutamist tagantjärele üldiselt suureks rumaluseks peetakse - pöördus regionaalminister koalitsioonikaaslaste poole küsimusega, kas nad peavad võimalikuks ka omavalitsuste administratiivset liitmist."

Laari sõnul tähendab Reformierakonna eitav vastus paraku seda, et taas jäetakse haldusreform tegemata. „Omavalitsuste vabatahtlik ühinemine võtab ekspertide arvates aega vähemalt 100 aastat kui mitte rohkem. Eestil pole nii kaua võimalik oodata."

IRLi esimees tuletas meelde 2001. aastat, mil haldusreform oli põhjalikult ette valmistatud ja läbi räägitud, kuid millele Reformierakond siis parteipoliitilistel põhjustel piduri pani, teatades, et haldusreform saaks toimuda vaid vabatahtliku ühinemise alusel. „Nüüd on sellest seitse aastat möödunud, isegi meie lõunanaabrid on asunud omavalitsuste arvu otsustavalt vähendama, Eesti tammub
aga paigal."

Laar loodab, et Reformierakond suudab „jänese püksist välja visata", sest Eesti vajab mitte sadu nõrku omavalitsusi, vaid tugevaid valdu ja linnu, mis suudaksid oma rahalise ja vaimse potentsiaaliga riigile partneriks tõusta.

„Tänased arutlejad ja aja maha võtjad ei anna endale aru, et me oleme kaotanud juba piisavalt ressursse suutmatuse pärast kaasajastada koolivõrku või tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi. Suuremad ja tugevamad omavalitsused suudaksid tõhusamalt tegutseda tõukefondide vahendite kasutamisel, neid mitte laiali pihustades, vaid prioriteetidele kontsentreerides," ütles Laar.

Laari sõnul on Isamaa ja Res Publica Liit valmis tegutsema ja kutsub koalitsioonipartnereid mõtlema oma ninaesisest kaugemale - Eesti tuleviku peale ja nende inimeste peale, kelle elu külades ja valdades päev-päevalt raskemaks läheb.

„Haldusreform on möödapääsmatu ja Eesti vajab muudatusi kohe. Meie omavalitsused ei tohi tekkida juhuslikult, nad ei tohi olla nõrgad, jääda inimesele kaugeks või lihtsalt hääletult hääbuda," sõnas Laar.

IRLi esimees peab haldusreformi tegematajätmist suureks läbikukkumiseks, kuna madalseisus tammuva Eesti uue tõusu jaoks vältimatult vajalikud otsused on teist korda takerdunud väiklasesse onupojapoliitikasse.

IRL: Kruuse tegeleb tartlaste jaoks vähetähtsate asjadega

2008-09-25

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkond kritiseerib Tartu linnapead Urmas Kruuset selle eest, et viimase juhitav linnavalitsus tegeleb küll ilustate, kuid linlaste jaoks vähepraktiliste asjadega.

Tartu linnavolikogu liikme Jõri Kõre sõnul on linnavalitsus taotlenud Euroopa Liidult küll raha mitmele üksikprojektile - Mänguasjamuuseumi laiendusele ja Annelinna noorte vaba aja keskusele, kuid jätnud linna kui terviku.

“Linnajuhid peavad linna vaatama kui tervikut, mitte kui hulka objekte, kus enne valimisi linte lõikamas käia,” ütles Kõre. Tema hinnangul on lubamatult unarusse jäänud ökonoomne liikluskorraldus, mugav ühistransport ja kodanike pakiliste sotsiaalsete vajaduste rahuldamine.

IRLi Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson juhib tähelepanu sellele, et linnavõim on kaotanud kontakti kodanikega, ning Kruuse algatused ei pälvi enam linlaste märkimisväärset tähelepanu.

IRLi Noorteühendus valis juhiks Veiko Lukmanni

2008-09-20

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühendus valis täna esimeheks Veiko Lukmanni, kes alistas ühe häälega teise kandidaadi esimehe kohale - Madis Kübara. Veiko Lukmann sai hääletusel 139 ja Madis Kübar 138 häält.

IRLi Noorteühenduse aseesimeesteks valiti Alo Lõoke (145 häält), Mari Agarmaa (152) ja Ako Aasma (122). IRLi noored valisid üldkogul ka juhatuse, kuhu kuuluvad Priit Sibul (143 häält), Kristjan Vanaselja (144), Ingrid Lepik (141), Hannes Klaas (140), Mart Toots (110), Kaisa Üksik (160), Marek-Andres Kauts (146), Heidi Leid (142) ja Dmitri Schmidt (118).

Revisjonikomisjoni valiti Heini Roosimaa (167 häält), Andreo Laur (176) ja Kaido Kukk (127). Kokku võeti välja 290 mandaati, hääletuskasti jõudis 282 sedelit.

IRLi Noorteühenduse avaldus

2008-09-20

Avaldus

20.09.2008

Eesti ei pea 15-aasta pärast olema Euroopa viie vaesema riigi hulgas!

Riigieelarve vaidlused on jõudnud seisu, kus Reformierakonna poolt alajuhitud valitsuselt tulevad segased signaalid, mis tõotavad 15 aastaga viia Eesti Euroopa viie vaesema riigi hulka. Ülioptimistlike avaldustega esinev ja halbade uudiste teatamisest eemale hoidev valitsuse liider juhib Eestit juba neljandat aastat olukorra poole, mis tõotab Eestile pikaajalist mõõna nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Põhja on lastud haldusreformi tegemine, mööda on lastud võimalus võtta kasutusele euro, headel aegadel on paisutatud riigiaparaati, koalitsioonipartneritele on surutud peale liigoptimistliku eelarve tegemine eirates kõiki ohumärke, europarlamendi valimiste reglementi keeldutakse arusaamatute argumentidega demokraatlikumaks muutmast. Julgust nõuda Reformierakonnalt sellise valitsemismentaliteedi muutmist palume ka enda erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtidelt. Meie tahame Eestis edasi elada ja siin oma lapsi kasvatada nii 15 kui ka 25 aasta pärast. Seetõttu palume Reformierakonda lähtuda tervest mõistusest, mitte odavast populaarsuseihast ning lõpetada Eesti arengu pidurdamine.

Selleks tuleb ratsionaalselt ja pikaajalisi eesmärke silmas pidades nii riigieelarve tulude pool kui ka kulude pool. Praegust sotsiaalsüsteemi ei suuda tänaste ja prognoositavalt kasvavate kulude juures Eesti perspektiivis ülal pidada. Ühekordsete, siit-sealt kokkukraabitavate tuludega ei ole see jätkusuutlik. Haldusreform tuleb ära teha, mitte seda lõputult venitada.

Hariduskulude osakaal vabariigi eelarvest peab olema kasvav ja siin ei saa me tuleviku arvelt kokku hoida. Vajadusel tuleb vähendada seadustega paikapandud kulusid mujalt. Eesti edu saab olla ettevõtlikus ja haritud noores, kes tugevdavad meie konkurentsivõimet. Meie koolides peavad töötama parimad õpetajad.

Riik peab looma stabiilse, mugava, arengule ja innovatsioonile suunatud keskkonna, ning hoolitsema selle eest, et kellegi teotahe ei jääks võimaluste puudumise taha seisma. Riik peab võimaldama enesetäiendamise ja kvaliteetse hariduse omandamise võimaluse kõigile soovijatele. Maailmatasemel teadmisi peab olema võimalik omandada ka Tartus või Tallinnas.

Isamaa ja Res Publica Liidu Noorteühendus

IRL kutsub koalitsioonipartnereid konstruktiivsele koostööle

2008-09-08

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar kutsub koalitsioonipartnereid rahumeelsele mõttevahetusele leidmaks riigieelarve menetlemisel kokkuleppeid, et valitsus saaks Riigikogule esitada võimalikult terviklikult ja Eesti tulevikku silmas pidava riigieelarve.

„Sõnasõja asemel vajab valitsus pigem konstruktiivset arutelu ja töörahu. Ühe või teise idee pärast avalik tülitsemine pigem aeglustab sisuliste kokkulepete saavutamist," lausus Laar.

„On õige endale aru anda, et valitsus peab ootused ja võimalused eelarves kokku viima, valitsus peab käituma ühtsena ja tervikuna vastutama ka selle eest, et ei kannataks meie riigi käekäik tulevikus."

Tema sõnul teeb selle võimalikuks koostöövaimu hoidmine ja tulevikku suunatud ratsionaalne arutelu.

"Eelarve esitamiseni on jäänud vaid veidi üle kahe nädala. Eelarve tehniline ettevalmistamine võtab ka nädalapäevad aega, see paneb koalitsioonile tugeva tempo peale, sest koos eelarvega tuleb üle anda ka sellega seotud seadused."

„Oluline on seejuures vaadata tulevikku ja võtta vastu otsused, mis mõjutavad mitte ainult 2009 vaid ka järgnevate aastate eelarvet."

Tallinnas võrreldakse totalitarismist vabanemise kogemusi

2008-09-05

Homme toimub Tallinnas rahvusraamatukogus konverents „Totalitarismist ja demokraatiast. Eesti ja Ida-Euroopa maade kodanikualgatuste roll demokraatlike alternatiivide kujundamisel kommunistlikule diktatuurile".

Konverentsil esinejad võrdlevad Ungari, Tšehhi, Leedu, Läti ja Eesti mudeleid ning kogemusi totalitaarsest režiimist vabanemisel.

Kõnelevad:

Professor András Körösényi,, Budapesti Eötvösi Ülikool, Ungari
Jiři Pehe, direktor, New Yorgi Ülikool Prahas, Tšehhi Vabariik
Andres Herkel, Riigikogu liige
Kestutis Girnius, filosoof ja publitsist, Leedu
Veiko Spolitis, politoloog, Riia Stradiņši Ülikool, Läti
Tunne Kelam, Euroopa Parlamendi liige, Eesti
Modereerib Andres Mäe.

Sissepääs vaba, huvilised teretulnud, mõttevahetus algab kell 10.

Konverents on osa Nõukogude Liidu esimese avalikult tegutsenud demokraatliku erakonna - Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei - 20. aastapäevale pühendatud üritustest.

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse avaldus

2008-08-26

EESTI OOTAB OTSUSEID

Eesti 2009. aasta eelarve koostamine on jõudnud otsustavasse faasi. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt eelarve laekumised 2009. aastal miljardite kroonide võrra eeldatust väiksemad. Samal ajal esitab viimastel nädalatel seoses Venemaa rünnakuga Gruusia vastu järjest ohtlikumaks muutuv maailm Eestile uusi väljakutseid. Olemasolevate eelarve piirsummade juurde jäädes pole neile võimalik vastata. Olukorrast väljumiseks tuleb pigem ohverdada antud poliitilised lubadused mitte aga rahvuslikku julgeolekut.

IRL leiab, et Eesti julgeolek peab olema 2009. aasta eelarve peamine prioriteet. Tänapäeva maailmas tuleb julgeoleku tagamiseks aga mitte ainult investeerida kaitsejõududesse, vaid ka sisejulgeolekusse ning tõhusasse välisteenistusse, infrastruktuuri ja maa ühtlasesse arengusse.

Selleks tuleb 2009. aasta eelarves:

1) Hoida kaitsekulutuste osakaal lubatud tasemel

2) Tagada sisejulgeolek

3) Jätkusuutliku arengu tagamiseks panustada haridusse, teadus- ja arendustegevusse

4) Investeerida kogu Eesti ühtlasse arengusse, regionaalpoliitikasse. Transpordidotatsioonid tuleb säilitada.

5) Teavitada muukeelset elanikkonda tõhusamalt maailmas ja Eestis toimuvast, käivitada ETV2.

Selleks, et nimetatud eesmärgid saavutada, ei näe Isamaa ja Res Publica Liit muud võimalust, kui lükata edasi koalitsioonilepingus ette nähtud tulumaksureform.

IRL ministrid on solidaarselt osalenud eelarve ettevalmistamisel, kärpides 8% oma ministeeriumite tegevuskulusid. Viimased eelarveprognoosid muudavad aga möödapääsmatuks muutunud olukorras üle vaadata kõik koalitsioonilepingus antud lubadused. Antud lubaduste võimalustega kooskõlla viimine ning tasakaalus oleva eelarve koostamiseks vahendite leidmiseks ettepanekute tegemine kuulub peaministri kompetentsi. Eelarve korralikuks ettevalmistamiseks ning koalitsioonilepingu muutmiseks loodab Isamaa ja Res Publica Liit, et hiljemalt 1. septembriks esitab peaminister Andrus Ansip valitsusele konkreetsed ettepanekud tasakaalus oleva eelarve koostamiseks. Vastasel korral on raske ette näha, et septembri lõpuks õnnestuks valitsusel 2009. aasta eelarve Riigikogule esitada. IRL teatab, et suhtub esitatud ettepanekutesse täie tõsidusega ning on valmis arutama ka kõigi enda poolt koalitsioonileppesse lisatud lubaduste edasilükkamist.

IRL leiab, et Eesti seisab keeruliste otsuste ees, olles samas veendunud, et praegune valitsuskoalitsioon suudab talle esitatud väljakutsetele edukalt vastata.

Laar: Kui me täna reageerimata jätame, siis on sõda meie enda väravas

2008-08-12

IRLi esimees ja parlamendifraktsiooni juht Mart Laar ütles täna Gruusia toetusavalduse vastvõtmisel Riigikogu kõnetoolist, et vaatamata Venemaa tänastele avaldustele jätkub Gruusias Venemaa agressioon.

„Venemaa on alustanud etnilise puhastusega - Lõuna Osseetia küladest Nikosi, Kurta ja Armarashili on tulnud teateid etnilisest kontrollist ja grusiinide hukkamisest otselaskudega pähe," ütles Laar.

Ta tõi näidetena Vene agressiooni jätkumisest täna veel Poti sadama okupeerimise ja selles piirkonnas saja tsiviilisiku tapmise ja Gori kesklinna pommitamise, kus muuhulgas sai tabamuse ka haigla, ning tapeti üks välisajakirjanik. Täna on pommitatud ka Kaspis asuvat tehast ja Rustavi lähedal asuvat torujuhet, viimast lõhkekehad siiski ei tabatud.

Mart Laar ütles täna Riigikogu ees, et vaadates Keskerakonna poolt esitatud parandusi avaldusele Gruusia kohta, siis Keskerakond ei pea Venemaa tegevust Gruusias agressiooniks.

„Agressiooniks ei pidanud Venemaa tegevust ka need, kes 1940. aasta 21. juulil siia saali kogunesid ning Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks vabariigiks kuulutasid ning selle vastuvõtmist nõukogude rahvaste vennalikku perre palusid. Näib, et Johannes Vares-Barbaruse valitsuse moodustamine tundub ka tänapäeval võimalik," sõnas Laar.

„Sellist valitsust üritatakse praegu ka Gruusias meeleheitlikult luua, sest kuigi Venemaa on paljugi saavutanud, pole ta siiani saavutanud oma peamist eesmärki - Gruusia seaduslikult valitud valitsust."

Laari sõnul peab Eesti toetama Gruusiat rahvusvahelisel areenil, selgitades meie partneritele toimuvat, osutama humanitaarabi ja olema valmis võtma vastu põgenikke ja osalema rahuvalvevägedes Gruusias.

IRLi esimees rõhutas vajadust kaitsekulude tõstmisest, sõnades, et oleks hullumeelsus jätta täitmata kohustused NATO ees ja Eesti kaitsekulutused tuleb hoida vajalikul tasemel.

Lisatud Mart Laari kõne tekst

Lugupeetud juhataja!
Austatud Riigikogu!

Me oleme täna kogunenud siia, et toetada Gruusiat võitluses Vene agressiooni vastu. Meile etteantud avalduse sisu on siin tutvustatud ja põhjendatud, seetõttu juhiksin tähelepanu vaid mõnele asjaolule, mis selle vastuvõtmise ilmtingimata vajalikuks muudavad.

Esiteks on see kindlasti fakt, et vaatamata väljakuulutatud sõjategevuse lakkamisele käib sõjategevus jätkuvalt edasi. Täna pommitati sihtmärke üle kogu Gruusia, kaasa arvatud pöörates erilist tähelepanu majandusobjektidele, täna pommitati Saksa kapitalil tuginevat tsemenditehast Kaspis, pommitati, õnneks ebaõnnestunult, torujuhet Rustavi lähedal jne, jne. See loetelu on pikk. Sõjategevus jätkub, osa Gruusiast, mitte ainult Lõuna-Osseetia ja Abhaasia, vaid ka muud alad on okupeeritud, Poti sadam on purustatud ja okupeeritud Vene vägede poolt, kes on tapnud vähemalt sada tsiviilisikut, tankid takistavad kõikide, ka transpordi ligipääsu sellele sadamale. See ei ole normaalne olukord, see on agressioon, see on okupatsioon. Lõuna-Osseetias on alanud etniline puhastus, mis meenutab Srebrenicat, kus Vene rahuvalvajad vaatavad rahulikult pealt, kuidas inimesi tapetakse. Massimõrvad on toimunud Nikosi, Kurta, Armarishili külades, suur osa inimesi on kokku kogutud Kurta koonduslaagrisse, kus neid mahalaskmisele viiakse. Ainuke põhjus, miks seda tehakse on see, et nad on gruusia päritolu. Tshinvali on muutunud varemetelinnaks ja mitte sedavõrd Georgia vägede pommitustöö tõttu, vaid kaks päeva kestnud Vene õhurünnakute pommituste tulemusel. Väga palju inimesi on maetud varemete alla. Humanitaarabi neile on keelatud, sest tundub, et Vene pool loodab, et mida rohkem laipu, seda rohkem annab neid hiljem kirjutada grusiinide relvajõudude arvele. Sama tundub toimuvat ka Lõuna-Osseetia külades, kuhu samuti ühtegi humanitaarkolonni ligi ei lasta.

Nii me siin oleme ja ikka räägime sellest, et agressiooni ei ole toimunud, nii nagu me seda välja loeme Keskerakonna poolt meile esitatud avaldusest. Agressiooniks ei pidanud Venemaa tegevust ka need, kes 1940. aasta 21. juulil siiasamasse saali kogunesid ning Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks kuulutasid ning selle vastuvõtmist nõukogude rahva vennalikku perre palusid. Näib, et Juhan Vares- Barbaruse valitsuse moodustamine erutab ka tänapäeval meeli. Sellist valitsust üritatakse loomulikult ka Gruusias praegu luua, kuigi veel siiamaani pole oma Vares- Barbarust või Kuusineni õnnestunud leida. Sest kuigi on palju saavutatud Venemaa poolt, pole ta seni saavutanud oma peamist eesmärki: Georgia seaduslikult valitud valitsuse kukutamist ja maa arengusuuna põhimõttelist muutmist.

Mida me peame siis siin Eestis tegema selleks, et aidata Georgiat, aidata selle kaudu ka iseennast ja kogu Euroopat? Esiteks, kindlasti toetama Georgiat rahvusvahelisel areenil nii, nagu vähegi suudame, selgitades meie partneritele seda, mis toimub, aga selleks tuleb nimetada asju õigete nimedega. Tegemist pole mitte Gruusia-Venemaa sõjalise konfliktiga, tegemist on agressiooniga. Teiseks, osutama Gruusiale humanitaarabi ja toetama ka humanitaaralal tegutsevate vabatahtlike saatmist Gruusiasse, olema ka ise valmis vastu võtma Gruusia põgenikke, olema ise valmis osalema rahuvalvevägedes Gruusias. Mul on rõõm kuulda, et ka mitmed need poliitikud, kes pole olnud siin saalis just vaimustatud Eesti kaitsekulutuste tõstmisest, on nüüd selle vajadusest lõppude lõpuks aru saanud. Tõepoolest, Eesti kaitsekulutusi tuleb tõsta ning ma loodan, et selleks vajalikud otsused leiavad siis siin Riigikogus ka toetuse. Pean tunnistama, selleks on ka vajalikud kärped mõningatel muudel aladel, kuhu oleks muidu nii mõnus ja nii hea raha kulutada. Meie Eesti julgeolek on meile tähtis, sellesse me peame tõesti panustama ja need oma kohustused, mis me oleme võtnud ka oma partnerite ees NATO-s, ka tõepoolest täitma. Selles suhtes on mul hea meel, et selles küsimuses, tundub, Riigikogus eelarve arutlustel vaidlusi ei tule.

Aitäh!

Andres Herkeli kõne Riigikogu erakorralisel istungil

2008-08-12

Austatud Riigikogu!

Maailm, milles me elame, on kaotanud viimastel päevadel oluliselt oma senist turvalisust. Venemaa ulatuslik sõjaline agressioon Georgia vastu, tema suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse lõhkumine süvendab ohutunnet eeskätt Venemaa naabrite jaoks, aga tegelikult kogu maailmas. Rahvusvahelise õiguse nii jõhker rikkumine ei saa jätta ükskõikseks neid, kes peavad tähtsaks rahu, õigust ja vabadust. Aga just need põhimõtted, kõige olulisemad demokraatlikud väärtused, mida oleme meiegi tähtsaks pidanud oma riiki ehitades, on saanud Venemaa sõja tõttu Georgia vastu kõige kurjema tagasilöögi.

Head kolleegid, kui me veel üleeile õhtul tänast avaldust ette valmistasime, siis ma mõtlesin, mis peaksid olema need põhjendavad laiendused, millega algataja ettekanne peab avalduse teksti toetama. Mõtlesin kõigi nende geograafiliste punktide loetlemisele, mida Vene õhujõud olid selleks ajaks Georgia territooriumil pommitanud, hävitatud elumajadele, infrastruktuuri objektidele, Poti sadamale ja nõnda edasi. Tänaseks on kallaletungi ulatus laienenud nii palju, et targem on selle aeganõudva loetelu esitamisest loobuda. Suurte linnade nagu Zugdidi vallutamine ja Gori ulatuslik hävitamine kõneleb sellest, et eesmärk võib olla maa täielik okupeerimine. Avalikuks on tulnud ka Venemaa juhtkonna eesmärk tagandada Georgia legitiimselt valitud president.

Venemaa on püüdnud vastutust toimuva pärast veeretada Georgia poolele, väites, et Venemaa rünnaku põhjustasid Georgia aktsioonid Lõuna-Osseetias, peaminister Putin on kõnelnud koguni genotsiidist osseetide vastu. Selliste valede ajalugu ulatub tagasi Stalini, Beria ja Võšinski aegadesse, neid on sepistanud NKVD ja KGB ning nüüd juba FSB mõttekojad. Tõde nimetatakse valeks ja vastupidi ning agressiooni ohvrit nimetatakse agressoriks. Sellal, kui muu maailm püüdleb vabaduse ja heaolu suunas, ei ole nood kurjuse mõttekojad, mida nii üksikasjaliselt lahkas meie seast hiljuti lahkunud Aleksandr Solženitsõn, suutnud õppida midagi uut.

Aga oleme meie täpsed. Mööname, et pärast korduvaid provokatsioone, pärast seda, kui Georgia külasid oli mitu päeva tulistatud ja pommitatud, alustasid Georgia väed tõepoolest vastuaktsiooni. Neid on ehk lihtne süüdistada kergemeelsuses, kuid palju keerulisem on öelda, mida oleks tulnud teha. Põhiline vastutus olukorra pärast lasub Venemaa rahuvalvajail, kes ei saanud hakkama endale võetud kohustusega rahu tagamisel Lõuna-Osseetias, lastes separatistidel - isegi mitte osseetidel, vaid Venemaalt sisseimbunud elukutselistel provokaatoritel - vabalt ja põhjendamatult relvi kasutada. Kogu Georgia-vastase agressiooni käik kõneleb tegelikult sellest, et see operatsioon oli Vene vägedel pikalt ja põhjalikult ette valmistatud, selle käivitamiseks vajati üksnes ettekäänet.

Venemaa on viimastel aastatel korduvalt katsetanud piire, kui kaugele saab minna Georgiat otseselt kahjustava tegevusega ilma, et sellele järgneks tugev rahvusvaheline reaktsioon. Nii oli see ülemöödunud sügisel, kui Venemaa rakendas Georgia vastu majanduslikku ja sotsiaalset blokaadi ning algas Georgia kodanike tagakiusamine Venemaal. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Olukorrast Georgia ja Venemaa suhetes", rahvusvaheline reaktsioon ei olnud väga tugev. Nii oli see ka möödunud aasta 6. augustil, kui Gori lähedale heideti rakett, mis õnneks ei plahvatanud. Toda raketti Vene Föderatsioon omaks ei tunnistanud, ehkki eksperdid olid selle päritolus kindlad. Rahvusvaheline reaktsioon sellele sündmusele jäi väga nõrgaks.

Järgmine proovilepanek oli selle aasta aprillis, kui Venemaa andis teada oma otsusest luua diplomaatilised suhted Georgia separatistlike osade, Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks". Ka rahvusvaheline reaktsioon oli õige kiire, kuid konkreetseid samme ei järgnenud. Vastupidi, vahetult enne seda oli Lääs Georgiale NATO liikmelisuse tegevuskava mitteandmisega oluliselt nõrgendanud oma positsioone ning julgeolekutagatisi regioonis. Kuu aega tagasi ehk juulis tegid Vene lennukid ähvarduslende Georgia territooriumi kohal. Need õhuruumi rikkumised võeti ka omaks. Kui kõigi varasemate provokatsioonide puhul oli Georgia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust vähemalt sõnades tunnustatud, siis nüüd sellest loobuti - ilmselt oli Venemaa siis juba otseselt asunud sõjalise agressiooni ettevalmistamisele. Erilist rahvusvahelist tähelepanu need arengud kuu aja eest ei äratanud, kuid meie poolt sai tehtud Eesti-Georgia parlamendirühma avaldus.

Niisiis, ükskõik, kuidas ka olukorda analüüsida, jõuame me tõdemuseni, et suuresti on praegune olukord demokraatlike riikide ükskõiksuse, nõrga koostöö ja ebapiisava sekkumise tagajärg. Kas Euroopa Liidul, ÜRO-l, NATO-l, Euroopa Nõukogul, OSCE-l ja neisse organisatsioonidesse kuuluvatel demokraatlikel riikidel õnnestub juba tehtud vigu mingilgi määral heastada, näitab lähem tulevik.

Head kolleegid! Enne kui lähen selle avalduse üksikasjade juurde, lubage teha üks täiendav osundus, mis kindlasti peab kuuluma selle solidaarsusavalduse juurde, mida me täna väljendame Georgia riigi ja rahva suhtes. Me peame mõtlema ka abhaaside ja osseetide saatusele. Tuleb tunnistada, et nemad on praeguses olukorras kõige suuremad kaotajad - mängukannid Venemaa uusimperiaalse poliitika teostamisel. Ilmselt ei ole Georgia mitte alati ajaloos osseete ja abhaase õiglaselt kohelnud. Siiski on pärast 2003. aasta demokraatlikku pööret selleks hoopis rohkem eeldusi kui varem. Veel selle aasta märtsis esitas Georgia Abhaasiale ettepaneku, milles pakuti ulatuslikku autonoomiat, kuid mis ilmselt Vene diktaadi tõttu kohe tagasi lükati.

Rõhutan, et veel mõne nädala eest oli Lõuna-Osseetia nn. külmutatud konfliktide hulgas just see, mille lahendamiseks oli võimalusi. Georgia püüdis seal arendada majanduslikke ja sotsiaalseid programme, rohujuure-tasandi suhted inimeste vahel olid küllalt head. Nüüd on saavutatud taaskülmutamine kuhugi Karabahhi või Abhaasia tasemele. Osseetidest, nagu abhaasidestki on vägisi tehtud Venemaa poliitika tööriistad. Kindlasti oleks olukord teistsugune, kui neile oleks antud vaba valik ning võimalus arendada laiaulatuslikku autonoomiat Georgia koosseisus, ilma välise vahelesegamiseta.

Lõpuks lubage mul peatuda mõnedel tänase avalduse punktidel. „Riigikogu mõistab hukka Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni Georgia vastu ning väljendab sügavat muret selle tagajärgede pärast". Tahan eriti osutada tagajärgedele, mis on seotud meie julgeolekuga, kui maailm laseb sellisel rahvusvahelise õiguse rikkumisel toimuda, suutmata rakendada tõsiseid sanktsioone. Agressor peab teadma, et oma tegevusega asetab ta end isolatsiooni.

Avalduse neljas lõik rõhutab, et sõjalise agressiooni põhjendamine vajadusega kaitsta oma kodanikke ei ole aktsepteeritav argument. Sama argumenti kasutas natsionaalsotsialistlik Saksamaa, õigustades oma naaberriikide Tšehhoslovakkia ja Poola ründamist ning nende iseseisvuse hävitamist. Ma arvan, et see kurjakuulutav paralleel on ka üks kõige olulisemaid võtmeid, mille kaudu me peame selgitama oma Lääne sõpradele Georgia vastu suunatud agressiooni olemust ja kriisi võimalikku laienemist teistesse riikidesse. Niisugused argumendid Venemaa poolt on väljaspool rahvusvahelist õigust ning nende kasutamine võib kõnelda kaugeleulatuvast agressioonikavast maailma riikide vastu.

Veel paar sõna rahvusvahelisest õigusest; ma usun, et selle teema laiendamine on äärmiselt oluline meie seisukohtade esitamisel nii poliitiliste kui diplomaatiliste kanalite kaudu. Venemaa rikub ÜRO põhikirja artiklit 2, mis kõneleb konfliktide rahumeelse lahendamise vajadusest. Sõjaõiguses on relevantsuse printsiip, mida Venemaa aktsioonide üliulatuslikkus samuti vaieldamatult rikub. Lubamatu on linnade pommitamine, mis toimub Georgias, ning tsiviilelanike ümberasustamine okupeeritud territooriumilt, mis leiab aset Lõuna-Osseetias.

„Riigikogu teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele eraldada humanitaarabi sõjapurustuste taastamiseks üle kogu maa." Me teame, kui keeruline seis on meil eelarvega, aga seda abi ei saa me osutamata jätta. Ja ma tahan siinkohal tänada Riigikogu nimel kõiki neid kaaskodanikke, kes on juba teinud annetuse relvakonflikti ohvritele Eesti Punase risti kaudu ja küllap tekib neid humanitaarabi formaate lähiajal veel.

Me kõneleme ka sellest, et agressiooni jätkumise korral ei pea Riigikogu võimalikuks läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö ja arengu lepingu sõlmimiseks. Kui seda teemat arendada, siis tuleb kindlasti kõneleda viisavabaduse protsessi peatamisest, samuti pole Venemaa koht sellistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogu või WTO, Sotšis pole võimalik korraldada turvalisi ja väärikaid olümpiamänge.

Georgia territoorium on praegu suures osas okupeeritud. Mis puudutab sõjategevuse lõpetamist, nagu on avaldanud Venemaa president, siis seda infot ei saa tõe pähe võtta enne, kui Vene relvajõud on Georgiast täielikult tagasi tõmbunud, praegu - vastupidi - on infot uutest rünnakutest Kaspi linna piirkonnas. Kõige järgi otsustades on „sõjategevuse lõpetamine" retooriline võte, mida kasutatakse seoses Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy viibimisega Moskvas.

Vene Föderatsiooni agressioon ja okupatsioon tuleb viivitamatult lõpetada ning seejärel peab jätkuma Georgia liitumisprotsess NATO-ga, mis on vastanud rahva enamuse tahtele ja milline tahe viimaste sündmuste taustal on ilmselt veelgi tugevnenud. Mis tahes rahva tahte allasurumine teise riigi sõjalise sekkumise tagajärjel peab olema kaasaja maailmas välistatud. Meie, Eesti Vabariigi Riigikogu liikmete jaoks on see tõdemus äärmiselt oluline. Kuni me seda põhimõtet hoiame, hoiame ka oma riiki.

Toompea lossi ees avaldatakse homme meelt Georgia toetuseks

2008-08-11

Homme toimub samaaegselt Riigikogu erakorralise istungiga Toompea lossi ees rahumeelne meeleavaldus Georgia toetuseks, kus kõnelevad riigikogu liikmed ja Georgia esindajad Eestis.

Georgia suveräänsust toetav meeleavaldus Toompea lossi ees algab homme kell 15, tulijail palutakse võimaluse korral võtta kaasa Georgia või Eesti lipp või plakateid Georgiat toetavate loosungitega.

Meeleavalduse korraldavad Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit ja Erakond Eestimaa Rohelised.

Riigikogu liikme Margus Tsahkna sõnul puudutab Georgias toimuv Eesti inimesi sügavalt - meeleavaldusel avaldatakse toetust selle riigi enesemääramisõigusele ja nõutakse Venemaalt agressiooni viivitamatut lõpetamist.

„Täna kannatab Georgia vaid seetõttu, et on valinud vabaduse ja sõltumatuse tee. Mullused aprillisündmused on värskendanud Eesti mälu, ja me tunneme Venemaa meetodeid ja motiive," ütles Tsahkna.

„Näitame kõik koos oma tingimusteta toetust Georgia vabadusele ja kutsume läänemaailma sekkuma. Kui demokraatlik Georgia langeb täna tegutsemisvõimetu maailma silme all, võime järgmised olla meie ise".

IRLi noored kutsuvad Gruusia sõja tõttu astuma Kaitseliitu

2008-08-09

IRLi noorteorganisatsioon Noor-Isamaa mõistab hukka Venemaa sõjalise
agressiooni Gruusia riigi vastu ja kutsub Eesti kodanikke üles liituma Kaitseliiduga.

Noor-Isamaa mõistab hukka Venemaa poolt algatatud konflikti
Lõuna-Osseetias ja sellele järgnenud sõjategevuse iseseisva Gruusia riigi territooriumil.

Noor-Isamaa juhatuse liikme Veiko Lukmanni sõnul on Vene imperialistlik
poliitika läbi sajandite olnud suunatud võimu ja mõju laiendamisele väljapoole enda piire.

„Stalinismi heroiseerimine ja impeeriumi taastamise püüdlus, mille ohvriks
võivad langeda ümbritsevad väikeriigid otsese agressiooni ning Lääne-Euroopa nafta- ja
gaasisõltuvuse kaudu on kõigi meile aktsepteeritavate normide vastane,“ sõnas Lukmann.

„Oma kodanike kaitsmise sildi all võib Venemaa tungida kallale ükskõik
millisele riigile. Näide, mille Venemaa on loonud Gruusias on hoiatav kõigile piirnevatele
riikidele.“

Noor-Isamaa kutsub Eesti kodanikke liituma Kaitseliiduga ja riigijuhte
arendama tõsiselt kaitsekoostööd Soome ja Balti riikide vahel.

Mihkelson: Lääs peab vastama Venemaa agressioonile adekvaatsete sammudega

2008-08-09

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peab Venemaa agressioon sõltumatu ja demokraatliku Euroopa riigi vastu tooma kaasa selged rahvusvahelised vastusammud.

„See on Euroopa Liidu ja laiemalt kogu läänemaailma tõehetk. Ma kardan, et mitte kõikjal pealinnades pole tajutud, kui ohtlikku faasi Venemaa ja Lääne suhted on jõudnud," sõnas ta.

„Kui me lubame Venemaal suvaliselt ja karistamatult pommitada ning rünnata iseseisvat demokraatlikku riiki, siis milline on tagatis, et see ei kordu mingil teisel viisil hoopis teises suunas". See peab Mihkelsoni sõnul olema absoluutseks "punaseks liiniks".

Tema hinnangul on kujunenud olukord eeskätt Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika viimaste aegade suurimaid proovikive, kuid kahjuks pole erinevatest liikmesmaadest saabuv informatsioon kuigi lootustandev, mis teeb keeruliseks kiire ja jõulisema ühispositsiooni kujundamise.

„Täielikult on pildist väljas Euroopa Liidu välispoliitika näod Solana ja Ferrero-Waldner. Hoopis suuremat aktiivsust ja liidrirolli peaks üles näitama ka eesistuja Prantsusmaa," sõnas Mihkelson.

Tema sõnul peab Venemaa juhtkond mõistma, et Gruusia ründamine on juba praeguseks muutnud võimatuks Moskva kui rahutagaja rolli jätkumise. Isegi siis, kui sõjategevus peaks koheselt lõppema. Venemaa on tõestanud, et ta pole võimeline etendama rahuvalvaja rolli ning peab oma väed täielikult Gruusia territooriumilt välja viima.

„Venemaa agressioon peab leidma adekvaatse vastukaja näiteks sellises demokraatia kaitseorganisatsioonis nagu Euroopa Nõukogu. Venemaa osalus selles tuleks kuni vägede lahkumiseni Gruusiast peatada. Kui Venemaa ei soostu vastu võtma OSCE juhtriigi Soome vahendustegevust, siis on raske rääkida ka selle organisatsiooni relevantsusest Venemaa osalusega," ütles Mihkelson.

Samuti peaks lääneriigid Mihkelsoni sõnul peatama Venemaa osaluse G8s ning andma selgelt märku, et agressorriik ei peaks omama õigust olümpiamängude korraldamisele.

IRLi Naiskogu uus juht peab oluliseks naiste rolli kasvatamist poliitikas

2008-06-09

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu uueks juhiks valitud Riigikogu liige Kaia Iva seab naiskogu eesmärgiks suurendada naiste mõju ja positsiooni nii IRLis kui Eesti poliitilisel maastikul.

„IRLi naised on valmis kasvatama enda osa poliitikas, kasvama ise ja viima edasi ka Eesti poliitikat. Erakond on naistele andnud head võimalused areneda, ning on tunnetatav ka ühiskonna suurenenud ootus naiste suurema panuse järele," sõnas Kaia Iva.

Tema hinnangul plaanivad IRLi naised hakata traditsioonilisele sotsiaal- ja perepoliitika kõrval oma sõna sekka ütlema ka teistes valdkondades. Tema hinnangul ei piisa pelgalt jutust, et ühiskonnas oleks võrdsed võimalused nii naistel kui meestel, sest muudatused on liiga aeglased.

„Eelmistel parlamendivalimistel kasvas naiste osakaal eelmise koosseisuga võrreldes viiendikult neljandikule. See protsent on küll valimiselt-valimisele kasvanud, kuid rahvastikust moodustavad naised enam kui poole, naised on meestest ka keskmiselt haritumad".

Kaia Iva hinnangul pole mitte niivõrd oluline sookvootide sisseviimine või valjuhäälne esiletükkimine, kui naiste endi sihikindlus, tarkus ja töötahe.

„Mul hea meel, et IRLi naised on ühinenud, et otsida lahendusi probleemidele, mille seas ei ole esikohal võimuküsimused, vaid hoopis käekatsutavamad mured meie riigi käekäigu pärast."

Kaia Iva sõnul ei kehti soopõhine eelarvamus, justkui poleks naistel poliitikasse asja, selle mõistmiseks piisab, kui vaadelda naiskogu tööd või IRLi naispoliitikute tegutsemist omavalitsuste ja riigi poliitikas.

Aastakoosolekul valiti naiskogule uus juhatus, kuhu kuuluvad lisaks Kaia Ivale Ann Räämet, Mari Suurväli, Krista Treger, Reet Trei, Anna-Greta Tsahkna ja Eve Võrk. Naiskogu asejuhtideks valiti Ann Räämet ja Reet Trei.

IRLi naised avaldasid majanduse päästmise plaanile toetust

2008-05-13

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu avaldab toetust erakonna esimehe Mart Laari poolt esitatud ettepanekutele Eesti majanduse elavdamiseks.

Samas soovitab naiskogu ka ettevõtjatel võimaluse korral oma hinnakujunduspoliitikas lähtuda majanduses valitsevast olukorrast, ning mitte püüda igal võimalikul puhul kasumit maksimeerida.

„On selge, et täna tõusevad näiteks bensiinijaamades kütusehinnad kiiremini kui kallineb maailmaturul nafta, mistõttu on üsna mõistlik oodata, et Eesti kütusemüüjad ei lähtuks vana hinnaga sisse ostetud kütuse realiseerimisel maksimaalse kasumi jahtimise põhimõttest," ütles naiskogu aseesinaine Reet Trei.

Täna on IRL käinud välja selge ja teostatava kava, mis aitab riigil raske ajaga toime tulla, kuid sellest üksi ei piisa, kui sellele ei lisandu ettevõtjate ja eraisikute panus tulevikku vaatavate finantsotsuste tegemisse.

„Ka ettevõtjad saavad sellisel moel tunnetada oma panust , kuna otsused, mille langetamine on täna raske, on kasulikud kogu meie riigi tulevikule," lisas Trei.

Tõniste: mul pole tavaks vestlusi salvestada

2008-04-24

IRLi Tallinna piirkonna juhatuse liige Toomas Tõniste peab kahetsusväärseks, et hagist taganenud Keskerakonna Tallinna linnavolikogu saadikud ei austa kohtus sõlmitud kokkuleppeid ja käituvad halva kaotajana.

„Kohus mõistis minu harjumust mitte vestluseid lindistada ega pahandanud, kui ma ei esitanud salvestusi, mille tegemine oleks vastuolus minu põhimõtetega,“ ütles Tõniste.

Tõniste sõnul ei olnud Keskerakonna fraktsiooni liikmete käitumine sel perioodil mingiks saladuseks ei volikogu liikmetele, ega ka ajakirjandusele, mistõttu tähendab kohtu otsus sisuliselt tõdemust, et Tõnistel puudub tõepoolest helikandja salvestusega toona toimunud vestlustest.

„Õnneks on kohtus sõlmitud kokkulepe dokumenteeritud ja soovitan Elmar Sepal selle sisule võimaluse korral veelkord pilk heita. Meenutan, et me sõlmisime kompromissi, mida mina isiklikult täidan ega plaani kergekäeliselt kõrvale heita“.

Tõniste peab muredekoorma all ägavat pealinna juhtiva partei närvilisust mõistetavaks, sest see aitab suunata tähelepanu kõrvale linnas valitsevalt raskelt olukorralt.

„Pean kahetsusega ütlema, et olen jätkuvalt rahulolematu Keskerakonna liikmete suhtumisega maksumaksja rahasse. Nad võiksid avalikustada, kas linnakodanikud pidid kandma ka minu vastu algatatud hagi õigusabikulud, mitte avaldada häälekat rahulolematust kohtuprotsessi tulemusega“.

IRL soovib kokkuhoidu ka poliitikute palgafondis

2008-04-24

IRL esitas Pärnu volikogule ettepaneku vähendada linna valitsemiskulu ja kasutada vabanev seitse miljonit krooni tänavate hooldusremondiks, Vana – Pärnu kalmistu aia ja kabeli remondiks ning jalgrattateede rajamiseks.

„Olukorras, kus Viisitamme koalitsioon koostab negatiivset lisaeelarvet, millega tahetakse eelarves vähendada investeeringusummasid, tuleks linnavalitsejate palga kasvatamise asemel mõelda ka Pärnu linna kodanike ja külaliste heaolule,“ ütles Pärnu linnavolikogu liige Raul Sarandi.

Tema sõnul soovivad eelnõu algatajad, et nende ettepanekut menetletaks koos 2008. aasta negatiivse lisaeelarvega, sest just valitsemiskulude kokkuhoid peaks olema kokkuhoiukava põhivahendiks.

„Praeguses majandusseisus ja negatiivse lisaeelarve koostamise tingimustes on igati mõistlik korrigeerida linnajuhtide töötasu ning selle arvutamise metoodikat, ka Pärnul on aeg loobuda korrutustehtele tuginevast palgapoliitikast, “ lausus Sarandi.

Pärnu linnapea töötasu on praegu 46 000, volikogu esimehel, abilinnapeadel ja linnasekretäril 37 000 krooni, lisaks on linnapeale määratud esindustasu 9000 krooni ning tema kasutusse on antud 50 000 kuulimiidiga krediitkaart. Peale ametipalga teenivad linnajuhid lisa ka osalemisega ettevõtete nõukogudes.

Sarandi sõnul on õige muuta poliitiliste linnajuhtide palga arvutamise metoodikat ning linnavalitsuse liikmete ning volikogu esimehe töötasu tuleks kinnitada ühekordselt korralistele valimistele järgnevaks valitsemistsükliks. Samuti kaotaks IRL linnapeale täiendavalt makstava lisatasu.

„Soovime, et meie ettepanekut menetletaks koos negatiivse lisaeelarvega, sest just valitsemiskulude kokkuhoid peaks olema kokkuhoiukava põhivahendiks ja eeskujuks,“ sõnas Sarandi.

IRLi pöördumine pressinõukogu poole

2008-02-27

IRL küsib pressinõukogu hinnangut, kas Eesti Päevalehes 25.
veebruaril 2008 ilmunud artikkel "Partsi plaan: ajada valitsus lõhki"
vastab heale ajakirjandustavale ja Eesti ajakirjanduseetika koodeksi
põhimõtetele.

Pöördumises on esitatud kõnealuse kirjatööga seonduvad küsitavused,
mis tulenevad lisaks eetikakoodeksis sätestatu ilmsele eiramisele ka
ajakirjaniku töömeetoditest ning loo küsitavast žanrilisest
määratlusest.

Pressinõukogu otsus on oluline eelkõige loodud pretsedendi
heakskiitmise või laitmise aspektist ning parima praktika standardite
täpsustamiseks Eesti meediamaastikul.

pöördumise tekst:

Lugupeetud pressinõukogu liikmed,

Olles konsulteerinud erinevate ajakirjanike, meediaspetsialistide
ning haritlastega, pean oma kohuseks pöörduda pressinõukogu poole
palvega hinnata Eesti Päevalehes 25. veebruaril 2008 ilmunud kirjatöö
vastavust heale ajakirjandustavale ning Eesti ajakirjanduseetika
koodeksile. Kirjutis, mille autoriks on reporter Raimo Poom, kandis
pealkirja "Partsi plaan: ajada valitsus lõhki". Lugu paiknes
paberväljaande 15. leheküljel rubriigis "Eesti uudised" ning oli
nominaalselt toodud välja kui "analüüs."

Pressinõukogu otsus on oluline eelkõige loodud pretsedendi
heakskiitmise või laitmise aspektist ning parima praktika standardite
täpsustamiseks Eesti meediamaastikul.

Olgu märgitud, et IRL usub sõnavabadusse, konstruktiivsesse ning
avatud diskussiooni, ja on rahul Eesti kõrge positsiooniga maailma
sõna- ja meediavabaduse pingeridades. IRL usub ka sisuliselt
motiveeritud kriitika kasulikkusesse.

Käesolev pöördumine ei ole iseenesestmõistetavalt ajendatud kirjatöö
sisust, mis võib kellelegi meeldida või mitte, vaid loo kõneviisist,
kasutatud tehnikast, võimalikust tegemata ajakirjanikutööst nagu
rünnatavaga kommentaariks kontakti otsimine, "tõele" lugejapoolse
objektiivse hinnangu andmise võimaluse puudumisest ning eelnevaga
tekitatud kahjust.

Põhjendan pöördumist, kasutades viiteid eetikakoodeksile ning võttes
arvesse poliitilise kommunikatsiooni, ning sellest tulenevalt
loomulikult ka iga poliitikat kajastava ajakirjaniku spetsiifilise ja
keerulise töö eripärasid (mõistes ühtlasi vajadust infovabaduse nimel
teatud spetsiifilistes situatsioonides osa allikaid mitte avaldada).

Kõnealuse kirjatööga seonduvad küsitavused on põhiosas liigitatavad
eetikakoodeksist tulenevate punktide kaupa. Esimene punkt puudutab
siiski ka töömeetodeid veidi üldisemalt. (Käesolevas pöördumises on
sihilikult kasutatud sõnu nagu "kirjatöö" ja "lugu", et vältida
omapoolset hinnangut avaldatud loo žanrile, mis tekitab selle vormi,
teostust ja paiknevust asetades eraldi meediateoreetilisi küsimusi).

1) Kirjatöö autor esitab loo uudisküljel nime all "analüüs",
käsitledes teemasid teatud argumentidele ja väidetavatele tõenditele
tuginedes, kuid edastab reaalselt lugejale vaid anonüümsete allikate
hinnanguid ja väiteid. Ajakirjanik ei anna lugejatele ega
kritiseeritavatele võimalust ise fakte hinnata ja otsuseid teha,
samas ei esita ka otseselt enda poolt teostatud analüüsi - sisuliselt
esineb juba juhtlõigust alates vaid konstruktsioon "anonüümne allikas
väidab nii, järelikult on see nii." Formaat on küll nimetatud
analüüsiks, kuid kirjutis ei sisalda mitte analüütikust ning ühel või
teisel viisil hästi-informeeritud poliitikareporterist ajakirjaniku
enda väiteid, vaid reaalselt tundmatute allikate poolt juba teostatud
analüüsi, mida on kontrollivõimaluseta vahendatud. Ühtlasi puudub
võimalus hinnata, kas allikad on usaldusväärsed, või mis poliitikas
veelgi olulisem, kas allikad on olnud need, kellena nad on end
näiteks telefonis esitlenud ning kas esitatud info võib olla
sihipäraselt kallutatud, subjektiivne või pahatahtlik. Mitte ühtegi
allikaviidet esitamata võimaldab ajakirjanik ilma vajaduseta
küsimärgi alla seada ka enda aususe ja objektiivsuse, kuivõrd puudub
võimalus hinnata, kas mingi info on tulnud just selliste allikate
käest nagu on väidetud või pärineb see meediat või poliitikamaastikku
läbi avalikkuse manipuleerida püüdes hoopis mujalt. Hea
ajakirjandustava näeb üldiselt ette vähemalt ühe identifitseeritava
allika kasutamist. Vastasel juhul puudub rünnatavatel isikutel
reaalne võimalus end täiendavalt kahjustamata kaitsta ning hinnata
esitatud kriitika objektiivsust või ka seda, kas ja kelle huvisid
kriitika tegelikult esindab. Poliitkommunikatsiooni spetsiifikast
tulenevalt legitimeeriks tagantjärgi reageerimine anonüümsed väited
ning nende sisu - asudes nende tasemel diskussiooni - ehk enda
tavapärane tagantjärgi kaitsmine sellises olukorras oleks allumine
võimalikule manipulatsioonile ja provokatsioonile, mille allikat ja
suunda ei ole reaalselt avaldatud. Avalik ja aus diskussioon kui
selline oleks tavaolukorras alati teretulnud.

2) Eetikakoodeks ütleb järgmist: "5.1. Kui kellegi kohta avaldatakse
tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda
kommentaari võimalust samas numbris või saates." See on ka Eesti
ajakirjanduses ka kõige kriitilisemates kirjutistes seni heaks tavaks
olnud.
Sellist võimalust kritiseeritavatele ei pakutud. Ühtlasi ei ole see
punkt žanrispetsiifiline - ehk on keeruline tõsiseltvõetavalt väita,
et teatud stiili puhul tuleb rünnatavatele sõna anda ja teatud
puhkudel võib seda soovi korral ka mitte teha.

3) Ühtlasi sedastab koodeks punktis 4.2, et "Konflikti sisaldava
materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled."
Kirjutis ründab aga otseselt Juhan Partsi, ning oletustele ja
kontrollimata faktidele tuginedes kaude ka Mart Laari. Enne loo
avaldamist ei küsitud kommentaari ei Juhan Partsilt ega Mart Laarilt,
kelle tegevust uudisteküljel avaldatud kirjutises otseselt
käsitletakse. Ehk piltlikult langetati süüdimõistev otsus nö
saunajuttude alusel, mis ühtlasi õõnestab taas lugupeetud
ajakirjandusväljaande ja ka terve meediasektori autoriteeti, lubades
näiteks avada tavaliselt ebaotstarbeka diskussiooni teemadel, kas
lugu pole just sellisena avaldatud ainult soovist provotseerida ning
juba tuntud nimesid ja teemasid kuritarvitades sensatsiooni tekitada,
lootes samas, et alles tagantjärgi võib-olla pakutava vastulausega
saaks teemat veel ka järgmises lehenumbris ja vast ka ülejärgmises
läbimüügieesmärkidel aina ja aina jätkata.

4) Eetikakoodeks ütleb ka punktis 4.1, et "Uudised, arvamused ja
oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval
ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil." Paraku puuduvad
lugejatel ja rünnatavatel isikutel faktid ja tõendid väiteid tõestava
materjali olemasolust.

5) Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 4.11: "Fotod, fotode
allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või
auditooriumi eksitada." Artikli pealkiri "Partsi plaan: ajada
valitsus lõhki" ütleb üheselt, et Juhan Partsil on plaan lõhkuda
valitusust, mis ei vasta tegelikkusele. Seda saanuks Juhan Parts
sõnasaamise korral ka ise kinnitada. See omakorda oleks aga
kahtlemata takistanud sensatsioonimaigulise kirjatüki avaldamist
praegu avaldatud kujul, mis tõstatab eraldi eetikaküsimuse
teemamanipulatsioonist.

6) Punkt 3.5: "Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali
korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul
kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse
töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust." Toimetus ei
sekkunud tegelikkusele mittevastava info avaldamisse ega kontrollinud
allikate kasutamist ja usaldusväärsust, mistõttu eirati Eesti
ajakirjanduseetika koodeksi põhimõtet anda lugejate õigust saada
tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta.

7) Eetikakoodeksi punkt 1.5 sedastab, et "Ajakirjandus ei tohi oma
tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata,
et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada." Ajakirjanik
kahjustas avalikult IRLi ja Juhan Partsi reputatsiooni, levitades
tegelikkusele mittevastavat informatsiooni.

Jään huviga ootama pressinõukogu hinnangut, mis aitab tulevikus
ajakirjanikel ja ühiskondlike organisatsioonide suhtekorraldajatel
läbi vastastikkuse koostöö senisest veelgi paremini Eesti avalikkust
Eestis toimuvast informeerida.

Lugupidamisega,

Marko Lepik
IRLi kommunikatsioonijuht

Kliimamuutused tulevad palju järsemad

2008-01-07

Inimkonda ei tohiks uimastada näilise turvatundega, et kliimamuutused toimuvad järkjärguliselt hoiatab rahvusvahelise teadlasmeeskonna koostatud analüüs ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences.

Suurbritannia East Anglia professor Tim Lenton, artikli esimene autor, ütles, et inimtegevuse poolt tekitatud kliimamuutuse mitmed tegurid jõuavad sel sajandil kriitilise piirini. „Kõige suuremas ohus on Arktika merejää ning Gröönimaa liustikud,” märkis ta BBCle.

Rohkem kui poolesajast teadlasest koosnev rühm on veendunud, et alanud kliimamuutused on alles paljude dramaatiliste muutuste avalöök, kui üleilmne kliima soojenemine peaks jätkuma. Mitmed maakera kliimamustreid mõjutavad süsteemid võivad ühtäkki kokku kukkuda, kui maakera keskmised temperatuurid järsult kerkivad.

Suurimas ohus on Arktika merejää, Gröönimaa ning Antarktika jääkilbid.

Teadlased järjestasid üheksa ökosüsteemi, mis nende hinnangul võivad kliima soojenemise mõjul kaduda. Nad lisasid ka tõenäolise ajaperioodi, millal muutus võiks aset leida.

Arktika merejää sulab (umbes kümme aastat).

Gröönimaa jääkilp kaob (umbes 300 aastat).

Lääne-Antarktika liustikud kaovad (umbes 300 aastat).

Atlandi ookeani termoringlus lakkab, seega jääb seisma ka Golfi hoovus (umbes 100 aastat).

Vaikse ookeani piirkonnas hakkavad ilmastikunähtus El Niño ning Lõuna-Ameerika rannikule veelgi kuivemat ilma toov La Niña vahelduma veelgi suurema ebaregulaarsusega (umbes 100 aastat).

India mussoonvihmade periood lakkab (umbes aasta).

Sahara ja Saheli kõrbete piirkond muutub rohelisemaks/ Lääne-Aafrika mussooniperiood häirub (umbes kümme aastat).

Amazonase ürgmetsad kärbuvad (umbes 50 aastat).

Põhjapoolkera metsad kärbuvad (umbes 50 aastat).

Tunne Kelam: Vabatahtlikud algatused peavad olema loomulik osa elukestvast õppest

2007-10-11

Euroopa Parlamendi täiskogu võttis täna vastu vabatahtliku tegevuse osatähtsust käsitleva raporti. Iiri saadiku Marian Harkini koostatud dokumendile kirjutas Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni nimel variraporti Tunne Kelam.

„Vabatahtlik tegevus moodustab kodanikuühiskonna selgroo," ütles Kelam raporti arutelul Euroopa Parlamendi täiskogu istungil eile hilisõhtul.

Kodanikualgatused, mis Euroopas hõlmavad hinnanguliselt kuni 100 miljonit inimest, seostuvad Kelami väitel otseselt solidaarsusega – ühinenud Euroopa põhiväärtusega.

ERP-ED eestkõneleja sõnul on antud raporti eesmärgiks juhtida liikmesriikide tähelepanu vabatahtliku tegevuse potentsiaalile ja rollile moodsa ühiskonna sotsiaalsel ja majanduslikul ühteliitmisel.

"Mõistagi ei kutsu raport valitsusi üles vabatahtlikke algatusi subsideerima - sellisel juhul satuks kahtluse alla vabatahtlikkuse sisu. Kuid me soovitame liikmesriikidel stimuleerida erasektori algatusi vabatahtliku tegevuse toetamisel," osutas Kelam.

Kelam juhtis Komisjoni voliniku Danuta Hübneri tähelepanu sellele, et Komisjon pole siiani algatanud Euroopa Vabatahtlikkuse Hartat.

"Kõnealune harta võimaldaks paremini määratleda vabatahtlike algatuste rolli Euroopas," väitis Kelam.

ERP-ED esindaja toetas regionaalarengu komisjoni liikmete ettepanekut kuulutada aasta 2011 Euroopa vabatahtlike algatuste aastaks.

Kelami arvates on liikmesriikide valitsustel väga oluline osa selles, et edendada vabatahtlikkust haridussüsteemi kõigil tasandeil.

"Me peame looma võimalusi vabatahtlike algatuste teadvustamiseks ja neis osalemiseks juba esimestel kooliaastatel," ütles Kelam. "Samas peab vabatahtlikkusel olema kindel osa elukestvas õppes."