Poliitikute ajaveebid

Eestile on oluline Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika jätkusuutlik rahastamine

2012-05-14

Eesti on seisukohal, et arvestades maailma kalavarude olukorda on oluline kalanduse järelevalve ja andmete kogumise ning kalavarude jätkusuutliku taastootmise rahastamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Ühe peamise küsimusena ühise kalanduspoliitika tuleviku osas on tänasel EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutlusel Euroopa ühise kalanduspoliitika rahastamise põhimõtted.

Eesti väljendab nõukogul seisukohta, et fondi raha jaotus ei võta piisavalt arvesse pidevalt suurenevaid nõudeid kalanduse järelevalve ja andmete kogumise osas.

Eesti hinnangul tuleks nende tegevuste eelarvet pigem suurendada, samuti soovime rõhutada, et kontrollimeetmete raames peaksid jooksevkulud kindlasti olema abikõlblikud, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Samuti peab Eesti oluliseks, et EMKF vahendite jaotamisel oleks arvestatud lähenemispiirkonna printsiipi, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat võimekust omavahenditest kalanduspoliitika teostamiseks.

Selgust on vaja ka riikidevahelise vahendite jaotuse kriteeriumite sisu osas. Näiteks ei ole selge, kas kalandussektori tööhõive kriteerium hõlmab ka töökohti sisevete kalanduses ja kas kalandustoodangu all mõistetakse ka sisevete kalandustoodangut. Teatavasti on Eesti üks EL liikmesriike, kus sisevetekalandusel on oluline osakaal kogu kalandussektoris. Need asjaolud on rahajagamise tingimustena Eesti jaoks väga olulised ning peaksid kindlasti olema raha jaotuskriteeriumina arvesse võetud, rääkis Kevvai.

Üldjoontes piisab Eesti hinnangul EMKFi vahenditest ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks EL tasandil.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Euroopa Parlament on valmis toetama otsetoetuste võrdsustamist

2012-05-10

Euroopa Parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamiseks ning tegema vastava ettepaneku ka oma juunikuises raportis.

Eile õhtul kohtusid Kaunases Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu komitee esimehe Paolo de Castroga. Kohtumisel tutvustas de Castro 18. juunis valmiva ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitleva raportiga seotud arutelusid Euroopa Parlamendis.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul kinnitas de Castro, et parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut otsetoetuste tasemete kiiremaks ühtlustamiseks teiste ELi liikmesriikidega ja esitama vastavasisulise ettepaneku ka valmivas raportis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub Läti ja Leedu kolleegiga

2012-05-09

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna õhtul Kaunases Läti ja Leedu kolleegi ja Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga.

Balti riikide põllumajandusministrite kolmepoolsel kohtumisel tuleb arutlusele Euroopa Liidu otsetoetuste võrdsustamine. Kolmepoolsele kohtumisele järgneb ühine kohtumine Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga, kellega arutatakse ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning parlamendi kasvavat rolli eelarveläbirääkimiste protsessis.

Homme osaleb põllumajandusminister Seeder rahvusvahelise põllumajanduse ja toidutööstuse messi AgroBalt 2012 avamisel. Pärastlõunal teeb minister rahvusvahelisel põllumajandusministrite foorumil "Väiketalupidamise tulevikuväljavaated ja globaliseerumisega seotud väljakutsed" ettekande Eesti väiketalude edukast kogemusest toidukvaliteedi nõuete rakendamisel.

Põllumajandusministrit saadab kohtumistel ministeeriumi asekantsler Peeter Seestrand.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti toetab ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi põhisuundi

2012-04-26

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb neljapäeval Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu istungil, kus arutatakse ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tulevikku.

Eesti toetab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi põhisuundi ja soovib, et ÜPP lihtsustamine oleks reformipaketis läbiv põhimõte.
Eesti soovib otsetoetuste süsteemi ümberkujundamist ühtse pindalatoetuse süsteemi sarnaseks, et vähendada Euroopa Liidu sisese konkurentsi moonutamist ja halduskoormust, ütles Helir-Valdor Seeder.

Seederi sõnul soovib Eesti, et täismahus otsetoetust makstakse vaid aktiivsele põllumajandustootjale. Aktiivset ehk tegevpõllumajandustootjat tuleks defineerida tegeliku ja aktiivse maakasutuse kaudu. „Oluline on, et otsetoetused läheksid tegelikele toidutootjatele ning maaomanikel säiliks soov ja põllumeestel võimalus kasutada maad toidu tootmiseks ka edaspidi," ütles Seeder.

Piirkondades, kus põllumajandustootmine on looduslike piirangute tõttu majanduslikult ebasoodsam, tuleks jätkuvalt võimaldada tootmiskohustusega seotud toetuse maksmist kindlates piirides. Liikmesriikide vahelist otsetoetuste ümberjagamist nõukogus ei käsitleta.

ÜPP reformipaketi otsetoetuste määrus on arutlusel teist korda. Esimesel arutlusel novembris tõid liikmesriigid välja oma peamised murekohad, nüüd paneb eesistujariik lauale otsetoetuste määruse eelnõu erinevad elemendid ning soovib nende osas sisulist kokkulepet. Põhifookuses on erinevate otsetoetuste elementide kohustuslikkus või vabatahtlikkus. Põllumajandusministrit saadavad nõukogus ministeeriumi asekantslerid Peeter Seestrand, Toomas Kevvai ja Illar Lemetti, välissuhete osakonna juhataja Siim Tiidemann ja eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti soovib edendada piimatoodete eksporti Kasahstanis

2012-04-23

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder loodab riikidevaheliste kaubandussidemete arendamise raames edendada Eesti piimatoodete eksporti Kasahstani.

„Kasahstan on suur ja küllaltki ostujõuline turg kuhu Eestil oleks võimalik oma piimatooteid müüa," ütles Seeder täna Astanas kohtumisel Kasahstani põllumajandusministri Asõlžan Mamõtbetkoviga.

Seederi sõnul toodavad Eesti farmerid piima meie riigi omavajadusest ligi 60 % rohkem ning seetõttu on Eesti väga huvitatud uute eksportturgude leidmisest juustule, jogurtile, piimapulbrile ja teistele väärindatud piimatoodetele.
„Oleme igati valmis edendama koostööd piimavaldkonnas meie Kasahstani kolleegidega, meie ettevõtjad on eriti huvitatud kontaktidest piimasaaduseid Kasahstani importivate kohalike ettevõtetega," lausus Seeder.

Kasahstan seevastu toodab piima oluliselt alla omavajaduse ja on seetõttu huvitatud piimatoodete riiki sisseotsmisest.

Kohtumisel Kasahstani põllumajandusministriga osalesid ka Eesti suurimate ühistuliste piimatööstuste juhid Jaanus Murakas E-Piimast ja Andi Saagpakk Saarema Piimatööstusest.

Kasahstan on omakorda huvitatud ka Eestis aretatud tõuveiste ostmisest. Eesti tõuaretajate eelised tõuloomade müügil on karja hea tervis ja veterinaarne olukord.

Kasahstan peab plaani liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ning on huvitatud Eesti nõuannetest. Eesti Piimaliit on Kasahstanis juba vastavat koolitust andnud ning järgmisel nädalal saabub Eestisse Kasahstani delegatsioon WTOga ühinemiseelset koolitust saama.

Seeder esitas Kasahstani põllumajandusministrile küllakutse Eestisse, eesmärgiga edendada kahe riigi suhteid põllumajandussektoris ja võimalusel kinnitada head koostööd ühiste kavatsuste protokolliga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti loob ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juurde usaldusfondi

2012-04-18

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastab täna Bakuus lepingu usaldusfondi loomiseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juurde, millest saab rahastada toidutootmise, metsanduse ja kalanduse arendusprojekte.

"Kõik need sektorid on Eestile olulised ja meil on ka häid kogemusi kõigis neis valdkondades," ütles Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil.
Seederi sõnul on Eesti esimese eelarveväliselt rahastatud arenduse juba teinud, avades mullu suvel Roomas kontaktikeskuse, mis annab võimaluse Skype'i kasutades rääkida tasuta pea kõigi FAO liikmesmaadega.

„Kontakt on ka üks globaalse protsessi võtmesõna, sest peame senisest efektiivsemalt kommunikeeruma, et jõuda kiiremini üksmeelele, kuidas globaalset arengut suunata," selgitas Eesti esindaja FAO juures Ruve Schank. „Loodame, et nii Eesti kontaktkeskus kui usaldusfond aitavad selleks tõhusalt kaasa."

Usaldusfondi paneb Eesti praegu 23 500 eurot. Sinna raha lisamine on vabatahtlik ja tuleneb eelarve võimalustest. Fondist hakatakse rahastama kolme- ja mitmepoolseid projekte, kus üheks partneriks on FAO, teiseks Eesti ja kolmandaks kasusaaja.
Prioriteetseteks sihtriikideks on Armeenia, Georgia, Moldova jt. veel turumajandusele üleminekuprotsessis olevad riigid. Fondi vahenditest võib finantseerida ka Eesti stažööre FAO juures.

Eesti on 2012. aasta teisel poolaastal ka FAO Euroopa regiooni eesistuja, mis tähendab regioonisisese kommunikatsiooni ja koosolekute korraldamist. Eesti võimalus on siin olla senisest efektiivsemaks sillaks ida ja lääne vahel, tuues keskmesse teemad, mis võiksid olla ühised nii idale kui ka läänele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder siirdub täna nädalasele visiidile Aserbaidžaani

2012-04-16

Teisipäeval kohtub Seeder Aserbaidžaani põllumajandusministri Ismat Abasoviga, et arutada eeldusi kahe riigi vahelise koostöö süvendamiseks. Eesti on valmis jagama oma kogemusi erinevate põllumajanduse ja maaelu meetmete planeerimise ja rakendamise osas, näiteks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete nõuded, põllumajanduslik statistika ja registrid ning maaelu meetmete edendamine.

Kolmapäeval külastab Seeder Aserbaidžaani põllumajandusettevõtteid, et tutvuda Aserbaidžaani põllumajanduse erinevate tahkudega ja arutada kaubavahetuse suurendamise võimalusi.

Lõunast juhib põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil Eesti-Šveitsi rukkiteemalist kõrvalüritust „Jätkusuutlikud toidusüsteemid ja kasvav bioloogiline mitmekesisus". Kavas on arutelud teadlikkuse tõstmisest rukki tootmisel ning rukki tähtsusest bioloogilise mitmekesisuse ja toitumise aspektist, samuti rahvusvahelise koostöö edasistest arengutest.

Pärastlõunal kohtub põllumajandusminister Seeder FAO peadirektori Jose Graziano da Silvaga, kellega allkirjastab lepingu Eesti usaldusfondi rajamiseks FAO juurde. Lepingu järgi panustab Eesti edaspidi võimaluse korral FAO eelarvevälistesse programmidesse, et aidata kaasa Eesti arenguabi sihtriikide põllumajanduse arendamisele.
Neljapäeval osaleb põllumajandusminister Bakuus 28. FAO Euroopa Regiooni konverentsi avaistungil, kus antakse ülevaade toiduga kindlustatuse komitee viimasest istungist ning komitee reformist ning arutatakse Euroopa regiooni prioriteete lähiaastatel.

Pärastlõunal osaleb minister Seeder ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) regionaalse konverentsi raames toimuval ministrite ümarlaual teemal „Maailma toidu ja põllumajanduse tulevik 2050".Samuti on kavas kohtuda Georgia põllumajandusministri Zaza Gorozia, et arutada võimalikke ühistegevusi ja eestipoolset abi põllumajanduse arendamiseks.

Reedel osaleb Aserbaidžaanis visiidil viibiv Eesti põllumajandusministeeriumi delegatsioon eesotsas põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga õppereisil kohalikes põllumajandusettevõtetes. Õhtul suundub põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Aserbaidžaanist Kasahstani.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: elusloomade impordikeeld Venemaale ei ole põhjendatud

2012-03-20

Täna Brüsselis toimunud põllumajandusministrite nõukogus käsitleti Eesti ja Läti tõstatatud küsimusena olukorda, mis on tekkinud seoses Venemaa ajutise impordikeeluga Euroopa Liidu elusloomadele.

Eesti seakasvatussektorile on sellel impordipiirangul märkimisväärne mõju, sest Eesti elussigadest ligi 60% eksporditakse just Venemaale. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti jaoks on oluline, et kauplemisel järgitaks rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtteid. Seederi sõnul peab neid põhimõtteid austama ka Venemaa, kes on alla kirjutanud liitumislepingule Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Venemaa veterinaarteenistus edastas 2. märtsil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatatakse, et alates 20. märtsist keelustatakse elusloomade sissevedu Venemaale. Venemaa põhjendas keeldu sellega, et Euroopa Liit ei ole kasutusele võtnud meetmeid Schmallenbergi viiruse tõrjumiseks. Samuti heideti liikmesriikidele, sealhulgas Eestile ette, et elussigade eksportimisel Venemaale ei teostata piisavat kontrolli. Kirjeldatud etteheiteid hinnates ja arvestades ka Eesti veterinaar- ja toiduameti teostatud täiendavaid analüüse saab tõdeda, et kehtestatud piirang on ebaproportsionaalne ning rahvusvaheliste normidega mittekooskõlas. Ükski väidetav puudus ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

"On oluline, et saaksime vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele põhimõtetele enne kitsenduste kehtestamist võimaluse selgitada olukorda ning vajadusel kohaldada korrigeerivaid meetmeid. Praeguseni pole Eestisse saabunud Venemaa põllumajanduse järelevalveametilt kirjalikku kokkuvõtet missiooni tulemuste kohta," ütles põllumajandusminister Seeder.

15.-16. märtsil toimus Euroopa Komisjoni ja Venemaa kohtumine, mille tulemusena kokkulepet keelu edasilükkamiseks või tühistamiseks ei saavutatud. Seetõttu on alates tänasest peatatud elusloomade import Euroopa Liidust Venemaale.

Tänasel kohtumisel kinnitas Euroopa Komisjon, et tervise-ja tarbijakaitse volinik on juba edastanud Venemaale taotluse kohtuda esimesel võimalusel poliitilisel tasemel. Kohtumise eesmärk on rääkida Venemaaga elusloomade impordile kehtestatud ajutiste impordipiirangute kaotamisest, millede puhul ei ole teada kehtivusaja pikkus. Euroopa Komisjon lubas selle küsimusega kõigis vajalikes instantsides kiiresti edasi tegutseda. Samuti kinnitas Komisjon, et kehtestatud piirangud ei ole põhjendatud ega proportsionaalsed ning väidetavad puudused ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

Lisainfo: Põllumajandusministeerium

Brüsselis keskendutakse Eesti jaoks olulistele kalandusküsimustele

2012-03-19

Täna Brüsselis toimuvas põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutatakse 2014-2020 finantsperioodil rakendatavat Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõud ning kalanduse turukorraldust.

„Euroopa kalandus vajab suuri reforme ning kalandussektor peab suutma nende muudatustega kohaneda. Tulevane Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks panustama just struktuursete muutuste tekitamisele kalandussektoris, mitte aga säilitama käesolevat olukorda," ütles nõukogus osalenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu näeb ette nimetatud struktuurseid muudatusi ning loodetavasti annavad liikmesriigid sellele positiivse hinnangu. Samas on Eesti jaoks oluline, et mitmed praeguses Euroopa Kalandusfondis algatatud tegevused saaksid jätkuda ka edaspidi.

„Eesti jaoks on oluline, et kalanduspiirkonnad saaksid võimalikult sujuvalt jätkata oma tegevust kuni aastani 2020. Meie hinnangul on kalanduspiirkondade arendamine olnud edukas. See on toonud investeeringuid neisse piirkondadesse ja lisaks ärgitanud ka sealseid kogukondi kaasa mõtlema kalanduse korraldamisele pikemas perspektiivis," nentis Seeder.

Eelnõu keskendub ka keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja innovatsioonile. Ministri sõnul peame tagama, et innovatsioon Euroopa kalanduses tõepoolest aset leiaks ning ei takerduks bürokraatiasse.

Eesti jaoks on postiivsed ka muudatused kalanduse turukorralduses, mis keskenduvad tootjaorganisatsioonide arendamisele ja turgude stabiilsusele.

„Meie kalandus tugineb suures osas tootjaorganisatsioonidele ning nende võimekusele olla turgudel konkurentsivõimelised. Kuna kalandus on suures osas kolmandatesse riikidesse eksportiv sektor, siis on meile oluline, et võimalikud turutõrgetest tulenevad riskid oleksid maandatud läbi kriisimeetme, näiteks ladustamistoetuse," lisas Seeder.

Homme jätkatakse ministrite nõukogus põllumajandusküsimustega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusministri Ukraina visiidi fookuses oli kalanduspoliitika

2012-03-16

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi eilsel Ukraina visiidil olid arutlusel mitmed ühised kalandusküsimused.

„Ukraina on Eestile oluline kalakaubanduse partner, mida näitab kasvõi see, et kaubandusmahtudelt on Eesti tõusnud Norra ja Islandi järel kolmandaks importivaks riigiks Ukraina kalaturgudele," tõdes Seeder pärast kohtumist Ukraina riikliku kalaameti peadirektoriga.

Eesti jaoks olulisima küsimusena arutati pikemalt tollitemaatikat ning tõdeti, et Ukrainas toimuvad arengud on Eestile positiivsed. Ukraina parlamendi menetlusse on jõudnud eelnõu, mille kohaselt senine Ukraina kehtestatud miinimumhinna baasil kalkuleeritav tollimaksu arvestuse süsteem muutub. Eelnõu vastuvõtmisel arvestatakse tollimaksu konkreetsete riikide kalakaubandustehingute väärtuselt.

„Loodetavasti juba sel kevadel vastuvõetav eelnõu muudab ka Eestist eksporditava kala, eelkõige kilu ja räime, tolliga maksustamist õiglasemaks ning läbipaistvamaks. See soodustab edasist kaubavahetuse kasvu ning Eesti kalurite konkurentsivõime tõusu Ukraina turgudel," nentis Seeder.

Ukraina delegatsiooni huvitasid eelkõige küsimused, mis olid seotud Euroopa Kalandusfondi vahendite kasutamisega, sealhulgas kalurite ühistegevuse soodustamine ning selle mõju kalamajandusele. Samuti olid käsitluse all ka püügiõiguste jagamise põhimõtted ning püügiandmete kogumise ja analüüsi süsteem.

Täna jätkab põllumajandusminister oma välisvisiiti Moldovas, kus ta kohtub sealse põllumajanduse ja toiduainetööstuse minister Vasile Bumacoviga. Muuhulgas tuleb arutlusele põllumajandusliku arenguabi osutamine Moldovale.

Põllumajandusministri visiit lõpeb pühapäeval.

Allikas: Põllumajandusminister

Baltimaad kavandavad ühiseid samme ühise põllumajanduspoliitika reformi suunamiseks

2012-01-31

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.

„Otsisime ühispositsioone ja taktikat otsetoetuste võrdsustamise saavutamiseks," ütles Seeder. Arutluse all olid lisaks rohestamise , ekspordisubsiidiumid ja toetustasemete lõikamise teemad, mille puhul on Seedri sõnul samuti oluline ühiste positsioonide väljatöötamine.

Lisaks kohtus minister Seeder Läti Parlamendi spiikri Solvita Āboltinaga.

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid 20. jaanuaril Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist. Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida ühisturul.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti soovib ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel vähem bürokraatiat

2012-01-24

Brüsselis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul avaldas Eesti delegatsioon muret, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) turukorralduse määrus toob kaasa liigset bürokraatiat.

Eesti toetab kõiki meetmeid, mis aitavad suurendada põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu ja soodustavad nende ühistegevust. "Leian, et ühistegevust puudutavad reeglid peavad olema selged, üheselt mõistetavad ja lihtsad nii administratsioonile kui ka põllumajandustootjatele," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Samas valmistab Seederi sõnul talle mulle muret eelnõus olev kohustuslik nõue tunnustada liikmesriigi poolt tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite ja tootmisharudevahelisi organisatsioone. "Minu hinnangul toob see kaasa palju bürokraatiat ja läheb vastuollu üldise lihtsustamise põhimõttega. Igasugune tunnustamine peaks jääma liikmesriigi enda otsustada ja seda ei tohiks liikmesriigile kohustuslikuks teha," on Seeder seisukohal.

Eesti rõhutas vajadust tagada kriisiolukordades EL meetmete kiire ja paindlik rakendamine. Tootjaorganisatsioone puudutavad sätted peavad olema selged ja EL-i üleselt üheselt mõistetavad.

"Eesti jaoks on oluline, et komisjon saaks vajadusel operatiivselt reageerida võimalikele turuhäiretele ning astuda samme tarbijate usalduse taastamiseks. Leian, et kavandatavad erakorralised meetmed peaksid olema paindlikud ning laienema kõigile sektoritele. Lisaks soovin rõhutada, et väljatöötatavad meetmed peavad sobima konkreetsele sektorile ning turutõrgetest otseselt mõjutatud liikmesriikidele," rääkis Seeder.

Brüsselis toimunud põllumajandusministrite kohtumisel oli lisaks ÜPP turukorraldusmeetmetele arutluse all loomatervise strateegia. Detailsem arutelu sellel teemal toimub järgnevatel nõukogu istungitel.

Lisaks kohtus minister Seeder Rootsi ja Belgia kolleegidega, kellele selgitati Eesti seisukohti EL otsetoetuste tasemete võrdsustamise osas. "Nii Rootsi kui Belgia kolleegid väljendasid mõistmist meie olukorrale, kuid leidsid samas, et kompromissid on komplitseeritud," märkis Seeder.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

2012-01-22

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Berliinis Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga, kes tunnustas Eesti, Läti ja Leedu seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel.

"Leidsime üksmeele mitmes küsimuses, sealhulgas selles, et otse- ja maaelutoetused tuleb võimalikult kiiresti võrdsustada, lisaks leidsime muidki ühiseid seisukohti, milles meie lähtekohad ja arvamused on sarnased," ütles Seeder.

Seederi sõnul võib sellise kõrgetasemelise kohtumisega väga rahul olla, kuna lisaks tunnustas Suurbritannia minister eile maailma suurimal toidumessil Grüne Woche allkirjad saanud Baltimaade põllumajandusministrite ja põllumeeste esindusorganisatsiooonide ühisdeklaratsiooni.

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Samuti osaleb Seeder põllumajandusministrite tippkohtumisel, kus ligi 50 ministrit üle kogu maailma püüavad leida lahendusi küsimusele, kuidas piiratud ressursse optimaalsemalt kasutada, et tagada toiduga kindlustatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamiseks

2012-01-21

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Messe Berlin juhatuse esimehe Raimund Hoschiga messil kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab see Eestile suurt ja ainulaadset võimalust tutvustada rahvusvahelisel tasandil meie kööki ja toidukultuuri, Eestit kui riiki tervikuna ja turismi sihtriiki. "On rõõm tõdeda, et Eesti on saanud kindlustunde partnerriigiks valmistumiseks," sõnas Seeder.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Hosch märkis, et kui Poola oli möödunud aastal Grüne Woche partnerriigiks, siis kasvas nende põllumajandustoodete eksport Saksamaale 12 protsenti, mis Seedri hinnagul näitab kõnekalt, mis võimalused Eestit ees ootavad.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Gruusia minister Zaza Gorozi selgitas, et Gruusias on põllumajanduspoliitika seatud riiklikult üheks eelisarendavaks valdkonnaks ja koostööst Eestiga ollakse huvitatud ka seetõttu, et Eesti kaudu pääseksid nende kaubad Euroopa Liidu turule. Eesti ja Gruusia põllumajandusministeerium otsustasid moodustada ühise koostöögrupi, mis selgitab välja Gruusia vajadused ja Eesti võimalused Gruusiat abistada. Muuhulgas avaldas Gruusia minister Eesti valitsusele tänu, et veinieksport sujub Eestisse tõrgeteta.

Moldova minister Vasile Bumacov soovis Eestilt tuge, et Moldova saaks Euroopa Komisjoniga sõlmida vabakaubanduslepingu. Samuti soovisid Moldova esindajad, et Eesti jagaks neile oma kogemusi elektrooniliste registrite alal, pidades silmas eeskätt PRIA tegevusi sellel alal.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda

2011-12-06

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda. Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

„Investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse aitab kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse," ütles Seeder.

„Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev," lisas minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtub põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt

2011-12-01

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Soome kolleeg Jari Koskinen tõdesid täna Helsingis toimunud töökohtumisel, et põllumajandus- ja maaelutoetuste rahastamise alused tuleb muuta õiglasemaks.

„Maaelu arengutoetused on mõeldud eelkõige maaettevõtluse ja maapiirkondade infrastruktuuri investeeringute toetamiseks, samuti teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse arendamiseks," ütles Seeder. „Eesti ja Soome ei näe võimalusi nende toetuste vähendamiseks, pigem võiks investeeringutoetusi suurendada otsetoetuste vähendamise arvelt," selgitas ta.

Eesti ja Soome leiavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi raames tuleks muuta ka maaelu arengutoetuste rahastamise aluspõhimõtteid. Kuivõrd maaelu arengukavadega toetatakse ka metsandust, siis tuleks Seedri sõnul rahastamise skeemis arvesse võtta mitte ainult põllumajandusmaade suurust, vaid ka metsamassiive. „Lisaks tuleks arvestada ka asutustihedust ja asjaolu, et valdav osa Eestist kuulub uue määratluse kohaselt vähemsoodsate alade hulka."

Eesti suurim probleem ÜPP reformikavas on Euroopa Komisjoni poolt ettepandud põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise üliaeglane tempo. Ebavõrdsed otsetoetused rikuvad võrdset kohtlemist ning sunnivad Eesti põllumehi konkurentsis püsimiseks rohkem ja suurema efektiivsusega tööd tegema.

Soome põllumajandusminister Jari Koskinen ütles, et ta mõistab ja toetab põhimõtteliselt Eesti soovi põllumajanduse otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks. Samas ta selgitas, et kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika rahastamist ei suurendata, siis saab võrdsustamine toimuda suuremate toetustega riikide toetuste vähendamise teel ja see saab olema väga problemaatiline.

Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Eile kohtus Seeder Läti peaministri ja põllumajandusministriga, samuti on ta ÜPP ja otsetoetuste teemal kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel," kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.

„Otsetoetuste tasemete suure erinevuse tõttu on raske saavutada samu eesmärke. Kui põllumeestele ei tagata võrdselt stabiilset sissetulekut, siis on tõsises ohus maapiirkondade talumajapidamised ja selle tulemusena kogu Euroopa areng," selgitas Seeder. Ta lisas, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis näevad ette võrdseid konkurentsitingimusi liikmesriikides.

Eesti on alustanud rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist otsetoetuste võrdsustamiseks. Otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on riigipeadel, kes langetavad otsuse Euroopa Liidu üldise finantsraamistiku osas.
Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Lisaks Läti ministritele on Seeder kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, homme teeb ta visiidi Soome ning ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Minister käis korrakaitsjate jahedaid olusid kaemas

2011-11-17

Siseminister Ken-Marti Vaher käis eile külas Suure-Jaani politseijaoskonna töötajatel, kes on hädas külma majaga.

«Nagu saunalava,» ütles koos Viljandi politseijaoskonna ülema Alvar Pähkli ning Suure-Jaani konstaablijaoskonna leitnandi Harry Andressoniga eile ministrit oodanud Lõuna prefekt Tarmo Kohv kohaliku jaoskonna vangikongist rääkides. Ning tõepoolest, teadaolevalt ainuke puiduga vooderdatud kinnipidamisruum Eestis meenutab väga leiliruumi. Sellele juhiti ka mõneminutilise hilinemisega saabunud Ken-Marti Vaheri tähelepanu.

Põhjus, miks minister Lõuna prefektuuri jaoskondades ringkäiku tehes Suure-Jaani politseimaja kahele korrusele jaotunud tööruumidega tutvumas käis, seisneb aga hoopis selles, et õhutemperatuur on seal kõike muud kui saunas ning sunnib politseinikke ruumis jope selga jätma. Nii tervitas mitu ametis olnud töötajat sisse astunud külalist ülerõivastes.

Toetusraha taotletakse juurde

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et Suure-Jaani jaoskonna kehv seisukord on teiste tema haldusalas olevate politseijaoskondade omaga võrreldes erandlik.

«Tegu on vana hoonega, mida pole tükk aega remonditud,» nentis prefekt. Umbes samasugune on Kohvi hinnangul Võru politseijaoskond, kuid üldiselt on Lõuna prefektuuri jaoskonnad heas seisus.

Eelöeldu taustal tundub kummaline, et Suure-Jaani jaoskonnale anti saastekvootide müügist saadud raha nii palju, et sellest piisab Harry Andressoni sõnade kohaselt üksnes akende vahetamiseks ning ühe otsaseina ja tänavapoolse külje uuendamiseks. Viljandi politseihoone saab sama saastekvootide raha eest 75 protsendi ulatuses parema soojustuse. Riigi Kinnisvara aktsiaseltski on öelnud, et Suure-Jaani jaoskonna uuendustöödega õnnestub küttearvetelt säästa vaid umbes viis protsenti.

Ken-Marti Vaher põhjendas niisugust jaotamist sellega, et saastekvootide müügist teenitud raha kasutatakse võimalikult suureks energiatarbimise kokkuhoiuks ning Viljandis võeti soojustamine ette just sel eesmärgil.

«Suure-Jaani politseihoonele taotletakse aga raha juurde, sest ehitustehniliselt pole võimalik sealset hoonet osaliselt soojustada,» lisas minister.

Praegu pole veel kõige hullem

«Praegu pole veel hullu!» ütles Harry Andresson Suure-Jaani jaoskonnas valitsevast temperatuurist rääkides. Hull oli tema sõnul olukord möödunud talvel, kui pikka aega oli üle kümne kraadi külma.

«Kõige külmem on esmaspäeva hommikuti, kui maja on nädalavahetusega maha jahtunud,» selgitas Andresson. Nädala sees, mil kõik inimesed on tööl, köetakse ahje tublisti. Laupäeval ja pühapäeval seevastu on majas üksnes valvesolijad.

«Meil on tööl karastunud inimesed,» vastas Andresson küsimusele, kas jahedad olud on ka haiguslehtede võtmist suurendanud. Tema kinnitust mööda ei olnud ka läinud talvel palju haigestunuid.

Politseijaoskonna hoovi on kogutud 30 ruumimeetrit küttepuid. Harry Andressoni ütlemist mööda on seda umbes nii palju, kui talve jooksul maja soojendamiseks ära kulub.

Allikas: Sakala

Laar: Euroopa küberkaitsevõime peab kasvama

2011-11-16

Kaitseminister Mart Laar ütles Rootsis toimuval Põhja- ja Baltimaade kaitseministrite kohtumisel, et Euroopa Liidul on küberkaitseks palju suurem potentsiaal, kui seda praegu kasutatakse.

Laari hinnangul on vaja nii Euroopa Liidu kõikehõlmavat küberkaitsepoliitikat kui otsest küberkaitsealast koostööd.
„Eesti ettepanekul leppisid kaitseministrid kokku töögrupi loomises, mis esitab Põhjala ja Balti kaitseministritele järgmisel aastal sellealased konkreetsed ettepanekud," ütles Laar.

Kaitseminister Laar peab oluliseks tugevdada sõjalistel operatsioonidel kasutatavate arvutivõrkude kaitset läbi spetsiaalse küberkaitseüksuse loomise.

Kaitseminister rääkis küberkaitsekoostöö tõhustamisest Rootsis Örebros toimuval Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi kaitseministrite kokkusaamisel.

Laar kohtus USA asekaitseministriga

2011-11-08

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Pentagonis USA asekaitseministri Michèle Flournoyga, kes tunnustas Eestit kaitse-eelarve plaanitava suurendamise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

Laari ja Flournoy kohtumisel arutati muuhulgas Eesti ja USA vahelise kahepoolse kaitsekoostöö, kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumise, NATO kollektiivkaitse, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbeoperatsiooniga seotud küsimusi.

USA asekaitseminister Flournoy tänas kohtumisel Eestit kaitse-eelarve plaanitava tõstmise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis on praegusel keerulisel ajal eeskujuks kogu NATO-le. Samuti tunnustas Flournoy Eestit märkimisväärse panuse andmise eest välisoperatsioonidel ja küberkaitse arendamisel.

Kaitseminister Laar ütles pärast kohtumist, et NATO liikmena on Eesti huvitatud mitte ainult julgeoleku tarbimisest, vaid ka julgeolekusse panustamisest. „Küberkaitse on hea näide valdkonnast, kus Eesti arvamused on oodatud ja arvestatud ning kus Eestit peetakse üheks „NATO suurtest"," ütles Laar.

Täna külastab kaitseminister Laar ka Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Allied Command Transformation) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrial'iga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja väejuhatuse koostööga seotud küsimusi.

Laar: me ei lase piirata oma internetivabadust

2011-11-07

Kaitseminister Laar rõhutas USA-s küberjulgeoleku konverentsil peetud ettekandes küberkaitsealase koostöö vajadust kaitsmaks oma vabadust ja põhiõigusi.

Kaitseminister Laar esines täna kõrgetasemelisel Eesti Kaitseministeeriumi ja mõttekoja Center for Strategic and International Studies ühiselt korraldatud küberjulgeoleku konverentsil, kus tutvustas muuhulgas Eesti kogemust küberrünnakute ja -ohtudega toimetulemisel.

Minister Laar keskendus oma sõnavõtus sellele, kuidas internet on tänapäeval võimsamaid vabadusekandjaid. "Sageli on autoritaarsete riikide rünnakute eesmärk sundida meid sammudele, mis piiraks internetivabadust - seda me juhtuda ei lase," ütles kaitseminister Laar.

Laari sõnul saab julgeolekut ja turvalisust küberruumis tagada vaid koostöös, mis põhineb neljal sambal. 1. Riigi koostöö kodanikega suurendamaks eraisikute arvutite turvalisust pahavara eest. 2. Riigi koostöö erasektoriga, mille heaks näiteks on Eestis tegutsev küberkaitseliit. 3. Riigiasutustevaheline koostöö, et kindlustada riigi kui terviku võime kaitsta end küberruumis. 4. Rahvusvaheline koostöö, mis peab kindlustama, et suudame üheskoos astuda vastu piiriülestele ohtudele, sest teist võimalust meil pole.

Konverentsil esines ka endine USA asekaitseminister William Lynn, kes tänas Eestit küberjulgeoleku alal võetud liidrirolli eest ja rõhutas, et küberrünnakud on reaalne oht, mis süveneb. Sõjaliste ohtude kõrval rõhutas Lynn küberrünnakute potentsiaalse majandusliku kahju ulatust.

Homme kohtub Laar USA asekaitseministri Flournoyga, kellega arutatakse NATO tuleviku ja kaitsekuludega, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimusi.

Samuti külastab kaitseminister Laar Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Supreme Allied Command Transformation - SACT) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrialiga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja SACT-i koostööga seotud küsimusi.

Kaitseminister Laar külastab USA-d

2011-11-06

Kaitseminister Mart Laar on esmaspäevast kolmapäevani visiidil Ameerika Ühendriikides, kus kohtub USA asekaitseministri Michèle Angelique Flournoy-ga ning külastab NATO Arendamise Väejuhatust Norfolkis.

Homme esineb kaitseminister Laar mõttekojas Center for Strategic and International Studies peetavalt küberkaitse-teemalisel seminaril ettekandega Eesti senisest kogemustest küberkaitse vallas.

Teisipäevasel kohtumisel USA asekaitseministri Flournoy'ga tulevad arutluse alla NATO tuleviku ja kaitsekuludega, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimused.

Norfolkis külastab kaitseminister Laar NATO Arendamise Väejuhatust (Supreme Allied Command Transformation, SACT) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrial'iga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja SACT-i koostööga seotud küsimusi.

Seeder esitab Luksemburgis Eesti seisukoha otsetoetuste osas

2011-10-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõstatab täna Luksemburgis algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil otsetoetuste võimalikult kiire võrdsustamise liikmesriikide vahel.

Euroopa Komisjon on seadnud ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) eesmärgiks kõikide EL-i kuuluvate riikide jõudmise vähemalt 90 protsendini keskmistest aga ei ole öeldud, mis ajaks seda soovitakse saavutada. Eesti soovib Seedri sõnul seda juba aastal 2014. Euroopa Komisjoni teatises eelarvereformi kohta on tehtud ettepanek, mille järgi Eesti otsetoetuste tase saavutaks 2020. aastaks ligikaudu 60 protsenti EL keskmisest otsetoetuste tasemest, mis Seedri hinnangul ei ole piisav.

„Eesti jaoks on kõige olulisem saada juba järgmisel eelarveperioodil võrdsemad konkurentsitingimused, mis tähendab otsetoetuste võrdsustamist," ütles Seeder.

Samuti on Eesti seisukoht läbirääkimistel, et võrdsustamine ei toimuks maaelu arengutoetuste arvelt, sest see oleks lihtsalt ümbertõstmine. „Me saaksime näiliselt küll raha juurde, kuid vähenevad investeeringud maaettevõtlusesse ja infrastruktuuri," selgitas Seeder. Ta lisas, et olenemata Luksemburgi kohtumise tulemusest on selge, et ees seisavad pikad ja pingelised läbirääkimised.

Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reformipakett, mille raames teeb ettekande Euroopa Komisjon, tegemist on esimese selleteemalise aruteluga ametlikul tasandi peale ÜPP reformipaketi avalikustamist eelmisel nädala.

Eestist osalevad kohtumisel lisaks põllumajandusminister Seedrile, asekantslerid Andres Oopkaup ja Toomas Kevvai ning eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Helir-Valdor Seeder: Eesti ja Venemaa arendavad põllumajanduskoostööd

2011-10-14

Täna kohtuvad Moskvas Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Venemaa kolleeg Jelena Skrõnnik ning kirjutavad alla lepingule, et arendada kahe riigi kaubavahetust ja muud koostööd põllumajanduse valdkonnas.

„Taasiseseisvumise perioodil ei ole olnud Eesti ja Venemaa vaheline koostöö põllumajandusküsimustes kunagi nii hea kui praegu," ütles põllumajandusminister Seeder. Ta selgitas, et sõlmitava lepingu alusel luuakse ühiskomisjon, mis hakkab muuhulgas lahendama riikide vahel üleskerkivaid praktilisi probleeme põllumajandussaaduste kaubavahetuses.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid ei ole taasiseseisvumise ajal kunagi varem kohtunud Eesti või Venemaa territooriumil, vaid on seda põgusalt teinud kolmandate riikide territooriumil toimunud sündmuste raames.

Põllumajanduse valdkonnas on Eesti peamised ekspordiartiklid Venemaale piim ja piimatooted, joogid, õlu, alkohol, elusloomad, toidukontsentraadid ning kala ja kalatooted.

Kogu kaubandusmahtudelt on Venemaa Eestile suuruselt kolmas partner. Venemaa osatähtsus Eesti üldises kaubavahetuses on ligi 10%. Eesti kogu ekspordimahus on Venemaa kolmas sihtriik Soome ja Rootsi järel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Valio Laeva meierei laiendamine näitab Eesti piimatööstuse perspektiivikust

2011-10-05

Piimatööstusettevõtte Valio Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone kasutuselevõtmine aitab kaasa Eesti piima väärindamisele ja piimasaaduste ekspordile.

„Investeeringud piimandussektorisse on äärmiselt olulised. Piimatööstus on Eesti majanduse üheks lipulaevaks," lausus Seeder. „Tegemist on väga ekspordijõulise tootmisharuga, mis muuhulgas tasakaalustab ka Eesti maksebilanssi," selgitas ta.

Piima ja piimatoodete ekspordimaht oli mullu 140 miljonit eurot ehk 16,8% kogu põllumajandussaaduste ekspordist.

Viimasel ajal on Eestis kaasajastatud ja avatud palju uusi lüpsilautasid, mis kinnitab piimandussektori perspektiivikust. „Kuid põllumehe toodangu turustamine sõltub ikkagi suuresti töötlejatest, kes annavad toorpiimale lisaväärtuse ehk valmistavad sellest juustu, kohupiima, jogurteid," lausus Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna kell 13 piimatööstusettevõtte Valio Tartumaal Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone pidulikul avamisel.

Valio ekspordib Eesti piimatooteid Lätti, Leetu, Venemaale, Itaaliasse, Rootsisse ja Ameerika Ühendriikidesse.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Helir-Valdor Seeder kohtus Raplamaal Kaiu valla põllumeestega

2011-09-21

Kaiu vallas Raplamaal ringkäiku teinud põllumajandusminister kuulas kohalike põllumeeste ülevaadet valitsevast olukorrast ja valupunktidest ning avaldas lootust, et peagi heakskiidetav riigieelarve saab olema põllumeestele vastuvõetav.

Eile Kaiu valda külastanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus ka kohalike põllumajandusettevõtjatega. Kaiu maile sattus minister tänu Riigikogu liikme Andrus Saare ettepanekule. Saare põhjendas oma soovitust sellega, et mõisted maaelu ja põllumajandus Raplamaal seostuvad tal eelkõige just Kaiu vallaga.

Ametkond on muutunud toetavamaks, tuska teeb madal toetuste määr

Pärast ringkäiku oli põllumajandusministril mahti kohalike põllumajandusettevõtjatega Karitsu Rantšos ühise laua taga istuda, et rääkida põllumajanduse hetkeseisust ja lähituleviku suundadest. Karitsu Rantšo omanik Jaanus Vessart andis ülevaate sellest, millega võib kohalike põllumeeste silme läbi vaadatuna rahule jääda, millised on valukohad ja milliseid võimalusi näevad ettevõtjad probleemide lahendamiseks.
Vessarti sõnul võib rahul olla e-teenuste väljaarendamisega ja sellega, et toetuste maksmine on õigeaegne. Ta tõi positiivse küljena välja ka selle, et ühiskonna üldine toetus on kasvanud ja ka ametkond on muutunud toetavamaks. „Võib öelda, et vastuseisust on saanud koostöö," lisas Vessart. Rohkem oli siiski neid punkte, mis põllumeestele muret valmistavad. Mainitud sai ebapiisav vahendite maht investeeringuteks ja tõik, et toetused ei lähe alati mitte otse tootjale, vaid ärimeeste kätte. Tuska teeb Karitsu Rantšo omaniku sõnul madal toetuste määr võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Ka konsulendid ja Eesti Maaülikool on üheks mureallikaks, kuna on ajale jalgu jäänud.

Tõsise probleemina koorus välja, et põllumajandus ei ole endiselt noorte jaoks atraktiivne. Tõdeti, et selle probleemi mõõtmed on suuremad, ulatudes ka teistesse Euroopa riikidesse. Lahendustena pakkus Vessart välja toetuste süsteemi süvendatult tootjakeskseks muutmist, samuti peaks tema sõnul tagama kontrolli, et investeeringutoetused läheksid neile, kes seda vajavad. Kuidas ja mille järgi seda aga määratleda?

Ülevaatamist vajaks ka erikütuse süsteem, mis muudab praegu teenuste osutamise keeruliseks, kuna kütuse hind on näiteks Soomet võrdluseks tuues liiga kallis.

Ettepanekuna kõlas saagi kindlustamise võimaluste loomine ja soovitus teha samm euroopaliku suhtumise suunas ning toetada jahiseaduse vastuvõtmist. Vessart avaldas ka kahtlust, kas teeäärsetele rohumaadele esitatavad nõuded on põhjendatud ja vajalikud. Hea on aga see, et eesotsas on tegus põllumajandusminister, kõlas kohalike põllumeeste arvamus.

Veterinaararste ei kasva peale ja noored lahkuvalt maalt

Põllumajandusminister ütles tunnustavad sõnad põhjalikult ette valmistatud ülevaate eest, märkides, et see on üsnagi haruldane.
Ta ütles põllumeeste väljatoodud murepunktidele vastates sissejuhatuseks, et järgmise perioodi riigieelarve kiidab valitsus septembri lõpus heaks, misjärel see antakse edasi parlamenti. Ta avaldas lootust, et eelarve on põllumeestele vastuvõetav, arvestades seda, et põllumajandusministeeriumi eelarve maht kasvab 15%. „Prognoosime suuremaid toetuste väljamakseid," sõnas Helir-Valdor Seeder eile Kaius. Tema sõnul on majanduslik seis riigis võrreldes paari aasta tagusega paranenud ja ka piimahind on püsinud stabiilselt kõrge.
Samas kogu Euroopa Liidu peale on veidike vähenenud otsetoetuste ja ka maaelu arengukava toetuste maht. Ministri sõnul ei ole siin lähiaastatel suuri muutusi oodata.

Otsetoetuste määr on Eestis praegu 120 eurot hektari kohta, mis on 45% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Ministri sõnul liigutakse tasapisi, etappide kaupa selles suunas, et otsetoetuse määr ei jääks alla 90%. Suund on õige, aga tempo ei ole piisav," märkis Helir-Valdor Seeder otsetoetuste teosammul suurenemisest rääkides. Ta nentis, et see saab toimuda maaelu arengukava arvelt.

Investeeringutoetustest rääkides ütles minister, et sel perioodil nende suurenemist ette näha ei ole. Kui aga perioodi lõpuks peaks vahendeid üle jääma, on tema sõnul esimeseks eelistuseks investeeringutoetused.

Helir-Valdor Seeder tõdes, et nii noorte veterinaararstide põud kui ka noorte maalt lahkumine on tõsine probleem. Eesti põllumeeste keskmine vanus jääb viiekümne ringi ja paraku valitseb sama olukord ka mujal Euroopas, kus sellele samuti veel lahendust pole leitud.
„Isegi kui peretalu end ära majandab, ei paelu maaelu noori ja nad lahkuvad," sõnas põllumajandusminister, rõhutades majanduslike põhjuste kõrval ka sotsiaalseid põhjuseid.

Katrin Helend-Aaviku, Nädaline

Vaher: Schengeni sisepiiride taastamine oleks allaandmine kuritegevusele

2011-05-23

Täna, 23. mail, Helsingis peetaval Euroopa pealinnade politseijuhtide konverentsil tõi siseminister Ken-Marti Vaher välja, et piireületava kuritegevuse vastu võitlemisel tuleb teha piireületavat politseikoostööd, mitte kitsendada seadusekuulekate inimeste vabadusi.

Siseminister Vaher konverentsi avakõnes: „Viimastel nädalatel on palju väljendatud kahtlusi, kas tänase ühtse Euroopa ja Schengeni õigusruumi aluspõhimõte – vaba liikumine – on ehk liiga suur luksus arvestades, et seda vabadust kasutavad ka kurjategijad.

Tahaksin kahtlejatele öelda, et ärgem unustagem – kuritegelik energia ei jää kunagi muudest elu arengutest maha. Nagu kaasaegne elu, on ka kaasaegne kuritegevus globaalne, see ei tunne riigipiire ega tollipunkte ja liigub vabalt meie kaasaegseid suhtluskanaleid pidi.

Minnes tagasi piirikontrolli taastamise juurde astume sammu tagasi meie ühistest demokraatlikest põhimõtetest. Veelgi enam, kui selle põhjuseks on kuritegevus, siis mööname, et me ei kontrolli kuritegevust vaid kuritegevus kontrollib meid. Nii ei tohi see olla. Piirikontrolli taastamine on ja peab jääma erandolukorraks.“

Ken-Marti Vaher rõhutas kõnes ka seda, et rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemine peab olema senisest sõltumatum riigipiiridest ja riigisisesest seadusandlusest. Vaheri sõnul toetab Eesti seadusandluse ühtlustamist Euroopas, et kuritegevuse vastane võitlus ei nurjuks bürokraatlikel põhjustel.

Allikas: Siseministeerium

Eesti, Leedu ja Gruusia siseministrid arutavad välispiiri turvalisuse tagamise küsimusi

2010-12-29

Täna, 29. detsembril viibib siseminister Marko Pomerants visiidil Leedus, kus ta kohtub Leedu siseminister Raimundas Palaitise ja Gruusia siseminister Ivane Merabishviliga.

Kohtumisel on peateemadena arutluse all nii Euroopa välispiiri turvalisuse kui ka sellega kaasnevad sisejulgeoleku tagamise küsimused.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul on mitmepoolne kohtumine heaks võimaluseks jagada kogemusi, arutada üleskerkinud probleeme ning nende lahendamise võimalusi. „Kuigi Eestil ja Leedul ning Gruusial ei ole ühiseid piire on meil siiski üksteiselt väga palju õppida. Sealhulgas ka vahetada vastastikuseid kogemusi välispiiri turvalisuse tagamisel,“ lisas minister.

Visiidi käigus tutvuvad siseministrid Leedu politsei kriminalistikakeskuse ja häirekeskuse tööga ning Kena raudteejaamas Venemaa ja Leedu vahelise reisijateveo ja transiitskeemi ülesehitusega. Lisaks külastatakse Vilniuse politseiosakonda ning politsei juhtimiskeskust.

Siseministrit saadab visiidil siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakonna juhataja asetäitja välissuhete alal Triin Toompuu.

Siseminister ja kaitseminister arutavad koostööd ja sisejulgeoleku korraldust Eesti piirialadel

2010-10-12

Siseminister Marko Pomerants ja kaitseminister Jaak Aaviksoo viibivad täna koos haldusala juhtidega visiidil Kagu-Eesti piiripunktides, millele järgneval töönõupidamisel arutatakse sisejulgeoleku küsimusi ja omavahelise koostöö tihendamise võimalusi kriisiolukordades.

Esmalt külastatakse Koidula raudtee piiripunkti ja seejärel Politsei-ja Piirivalveameti Värska kordonit.

Uus Koidula raudtee piiripunkti jaam asub vahetult piiri ääres. Tegemist on kinnise, valgustatud ja videovalve all oleva territooriumiga, kus on võimalik röntgeniseadme abil kontrollida ronge avastamaks ebaseadusliku kaupa ja vajadusel ka kaubarongidesse peidetud inimesi. Täna ollakse Kagu-Eestis suutelised teenindama 16 rongipaari ööpäevas. Pärast jaama valmimist 2011. aasta juulis suudetakse teenindada juba 35 rongipaari.

Värskas tutvutakse kordoni tehnilise võimekusega ja külastatakse valminud helikopteri maandumisplatsi, mida saavad julgeoleku tagamiseks kasutama hakata nii Eesti kui liitlasriikide helikopterid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul keskendub julgeolekuobjektide külastusele järgnev töönõupidamine omavahelise koostöö tihendamisele, mille tulemusena ollakse oluliselt võimekamad koos lahendama kriisiolukordasid. „Arutame, kuidas Kaitseministeerium saab rahuajal paremini toetada Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit ning kuidas Siseministeeriumi haldusala inimesed saavad erakorralistes olukordades olla maksimaalselt toeks kodanikkonna kaitsmisel,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.
"Selle kohtumisega loodame aluse panna regulaarsetele sise- ja kaitseministri kohtumistele, kus hakatakse arutama ministeeriumitevahelisi halduskoostööalaseid küsimusi sisejulgeoleku valdkonnas. Koostöökohti on ning üritame selles ühisosa leida," ütles siseminister Marko Pomerants.

Lisaks ministritele osalevad kohtumisel Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft, sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg, Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras ja kaitseplaneerimise asekantsler kaptenleitnant Lauri Tumm ning ministeeriumite nõunikud.

Marko Pomerantsi Ida-Virumaa visiidist

2010-05-03

Siseminister M.Pomerants külastas Ida-Virumaad

30.aprillil külastas siseminister M.Pomerants Ida-Virumaad, kus kohtus Vaivara valla- ning Narva ja Narva-Jõesuu linnajuhtidega.

Siseministrit saatsid visiidil Ida-Virumaa maavanem Riho Breivel ja siseministri nõunik Kert Karus.

Kohtumiste põhiteemaks oli siseministeeriumi poolt juhitava Ida-Virumaa tegevuskava projektist ülevaate andmine ning sellega seotud teemade arutelu. Samuti tutvustas minister Riigipiiri seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõud, mille eesmärgiks on sätestada nõuded sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisele ning piiriületuse ootealadele.

1800 elanikuga Vaivara vallajuhtidele üheks probleemiks valla arenguplaanides on naaber-omavalitsuse Narva linnaga luhtunud ühiveevärgi projekt, kus ei suudetud leida lahendust olukorrale, kus komplekselt oleks lahendatud kolme omavalitsuse veemajanduse probleemid.

Samuti vajab lahendust Vaivara haldusterritooriumil asuvate ja Kohtla-Järve linna koosseisu kuuluvate Sirgala ja Viivikonna asulate saatus ning jäätmekäitlusprobleemid, mida põhjustavad ligemale 14 000 ümberkaudsete omavalitsuste elanikku, kellel Vaivara valla territooriumil asuvad aiamaad.

Narva linnajuhtidega kohtumisel arutati lisaks ka Narva linnas paikneva piiriületusala laienemise võimaluste üle. Ühtlasi lepiti ka kokku, et lähitulevikus koguneb Narva linnajuhtide eestvedamisel selleteemaline nõupidamine. Eraldi teemana andis siseminister ülevaate erinevatest Narva linna projektide olukorrast, mida menetletakse siseministeeriumi haldusalas.

Narva-Jõesuu linnajuhid tutvustasid linna arenguplaane ning jagasid heameelt selle üle, et kuurorti kinnisvara vastu on järjest enam hakanud huvi tundma Venemaa tuntud loomeinimesed.

Siseminister andis ka intervuud nii üleriigilisele, kui mitmele Ida-Virumaa meediaväljaandele.

Siseminister Marko Pomerants külastas Raplamaad

2010-04-29

28. aprillil külastas Rapla maakonda siseminister Marko Pomerants. Tal oli mitmeid kohtumisi asutustes Raplas ja samuti Kehtna vallas Lokutal, kus ta tutvus vabatahtlike pritsumeeste tööga.

Ministrit saatsid visiidil Rapla maavanem Tiit Leier ja siseministri nõunik Jan Trei.

Siseministri Raplamaa visiit algas paaritunnise kohtumisega Rapla politseijaoskonnas. Seal kohtus ta ka politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri politseiprefekti Priit Suvega, kes oli siseministri maakonnavisiidi ja kvartali töötulemusi vaagiva suurema töökoosoleku puhul prefektuuri keskusest Pärnust Raplasse kohale saabunud. Tutvuti politseitöö statistiliste andmetega ning tehti kokkuvõtteid esimese kvartali töötulemustest.

Rapla politseijaoskonna juht politseimajor Janno Ruus tegi siseministrile ja tema kaaskonnale tutvumiskäigu politseijaoskonnas.

Siseminister Marko Pomerants ütles: "See on politsei- ja piirivalveameti töös väljakujunenud rutiin, et prefektuuride sees vaadatakse maakondade kaupa, mis kvartali jooksul on toimunud." Rapla politseijaoskonnas kohal olnud Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Jüri Pikma ning Lääne prefekti Priit Suve ja büroode juhtide ees anti kvartali tööst ülevaade. „Selle kohta on väga lihtne resümee: hinne, mille võib anda, on kindlalt hea. Kuritegusid on toime pandud vähem ja neid avastatakse järjest rohkem. Nii et võib väita küll, et Rapla maakond on küllaltki turvaline elupaik," sõnas siseminister Marko Pomerants.

Järgnes kodakondsus- ja migratsiooniosakonna (KMO) Rapla teenindusbüroo külastamine Raplas Tallinna mnt 14. "Rapla büroo ruumides on töötingimused külluslikud - paiknetakse ju üsna avaral pinnal. Selge on see, et igas maakonnakeskuses peab selline koht kodanike teenindamiseks kindlasti olemas olema," ütles Marko Pomerants.

Pärast lõunapausi pühendas siseminister Marko Pomerants paar tundi Raplas Kevade tänaval asuva Raplamaa päästekomando külastusele, et saada ülevaade sealsetest tööoludest ja tulemustest. Seejärel võttis siseminister ette sõidu Kehtna valda Lokutale, et kohtuda Lokuta Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi meestega, kes on oma tubli tööga silma paistnud.

Saabunud raamatuaasta puhul külastas siseminister visiidi käigus Eidapare raamatukogu ning kinkis kogukonnale toonase siseministri Lagle Pareki autobiograafilise teose "Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan" ning ka Pareki sulest ilmunud teose „Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. ERSP Aeg".

Raamatuaastasse panustas ka Rapla maavanem Tiit Leier, kes kinkis raamatukogule Elsber Pareki poolt kirjutatud „... Ja põlvest põlveni kajab. Mälestused".

Siseminister avaldas tänu tehtud töö eest Enno Grünlingule, kes 02.05.1982 aastal asus Rapla Vabatahtliku Tuletõrjeühingu Kehtna A-grupi tuletõrjekomando pealiku ametikohale. Nüüd 28 aastat hiljem läheb mees viimase vabatahtliku saurusena välja teenitud pensionile ning annab vahepeal lausa Kehtna Päästeameti tiitlit kandnud tänase heas seisus ja korraliku varustusega Kehtna Päästeteenistuse juhtimise üle noorematele meestele.

Raplas sõidutati ministrit Eesti vanima iseseisvalt liikuva tuletõrjeautoga PMZ-3, mille tehase väljalaske aastaks on 1939. Kuue-liikmelist vahtkonda teenindav sõiduk on tänaseni heas seisus ning pump valmis andma otsustaval hetkel korraliku joa.

Visiidi lõpetas kohtumine Raplamaa IRLi liikmetega.