Poliitikute ajaveebid

Isamaausu käsiraamat

2012-02-18

Veebruar on isamaaline kuu. Algul Tartu rahu aastapäev ja lõpupoole Eesti Vabariigi oma. Just peamiselt veebruaris olen kokku sadu kordi koolilastele isamaast kõnelenud - küll klassiruumis, küll aulas.

Aastatega on kuhjunud kogemusi nii enda kui ka teiste esinejate mõjust noortele kuulajatele ja saadud tagasisidest niivõrd, et neid on juba mõtet jagada.

Olen tundnud, et kui kõnelejal on midagi öelda, siis noored ka kuulavad ja mõtlevad kaasa. Selleks tuleb täita üks eeltingimus. Pühadest asjadest rääkimisel oodatakse lektorilt siirust.

Auditoorium hindab kõrgelt, kui kõneleja ise oma juttu ka usub. Siis on ühist hingamist lihtne leida. Noored on valmis isamaalise vaimustusega kaasa uskuma, kuid nad mõistavad kohe, kui esineja oma pseudoisamaalisuse lihtsalt «laululehelt» maha laulab, ise räägitut südames kandmata. Kui nii, siis karistavad lapsed selle kohe ära, kas haigutusega, sosistamisega või julgemad (õpetajad ju jälgivad) ka lahkumisega, aga kõige hullem - ükskõiksusega..

Kuna paljudel täiskasvanutel tuleb noortele aeg-ajalt iseseisvuse sünnist ja vabariigi arenguist rääkida, siis mõned tähelepanekud. Ei ole midagi loomulikumat kui see, et vabariigi aastapäeva kõnes kinnitatakse truudust riigi iseseisvusele, keele püsimisele ja rahva kestmisele.

Kuid ka käibetõdede kordaja peab mõistma, millise vastutuse ta isiklikult võtab. Kordamine on tarkuse ema ja metoodiliselt ongi seda õige teha, kuid sellised esmapilgul iseenesestmõistetavad tõed muutuvad mõistetavaks vaid siis, kui ka tõerääkija enda igapäevategevus öeldule vastab.

Näiteks aususest kõnelemine sobib sellele, kellest arvatakse, et ta on ka ise aus, ei ole aga veenev nende puhul, kellest teatakse nende ebaausust. Nii ei veena eesti keele püsimisest kui väärtusest rääkiv poliitik, kes omaenda lapse tahab ilmtingimata viia teiskeelsesse kooli. Nagu ka vallavanem, kes nõuab kohaliku kooli allesjäämist, kuid kes ise oma lapsed on juba ammu linnakooli ära viinud.

Kuid nii nagu ei kinkinud keegi Eestile iseseisvust ja isegi iseseisvuse taastamist (kuigi seda arvatakse tihti suureks juhuste kokkulengemiseks), ei ole praegu põhjust arvata, et ainuüksi põhiväärtuste põhiseadusesse raiumine annab meile kindlustunde, et see, milles oleme kokku leppinud, ka iseenesest püsib. Iseseisvust tuleb kindlustada iga päev.

Kiiresti muutuvas ajas tuleb ära tunda meie ees seisvaid valikuid. Põhiseadus kohustab meid selliseid valikuid tegema mitte juhuslikult ja hetkeolukorra loogikast tulenevalt, vaid suures plaanis alati iseseisvuse ning keele ja kultuuri püsimise kindlustamiseks.

Väike rahvas ei tohi kunagi kaotada suurt pilti, sest mõni suurelt rahvalt kopeeritud üksiklahendus (näiteks topeltkodakondsuse võimaldamine oma kodanikele) võib küll teistele hästi sobida, meie allesjäämise võib aga panna suure küsimärgi alla.

Isamaalises sõnavõtus kinnitame usku rahva ühistesse eesmärkidesse. Lihtsam on rääkida neil, kes ise usuvad, raskem neil, kes südames oma sõnu ei usu. Esitangi kolm klassikalist teemat, mida aastapäevakõnedes möödapääsmatult käsitletakse, ja neile järgnevalt kaks täiesti erinevat taustalähenemist, mida auditooriumile ehk nii detailsel moel ei avata. Aga esineja saab end neid arvestades kõrvalt hinnata. Kes peavad esimest käitumismustrit olulisemaks, on oma isamaalisuses ausad, teised ei võta aktustel öeldut ehk nii väga tõsiselt.

Esimene tõde: eesti rahvas jääb alles.

Noored peavad teadma, et Eestis on hinnatud kõigi tööalade inimesed, mitte vaid poliitikud, sportlased ja muidu superstaarid. Meile ei piisa sellest, et suur osa noori peab Eestit küll kenaks kohakeseks, kuid siinseid võimalusi ahtakeseks. Tuleb saavutada olukord, kus Eesti oleks eestlastele elukohavalikul esimene eelistus, mitte teine.

Väljaränne teeb murelikuks just seepärast, et suur osa mujale asujaist on noored ja nende perekondade järelkasv ei täienda enam meie ridu, mis on juba langetanud ka prognoositud sündide arvu. Tingimustes, kus meil on juba lähiaastatel niigi inimestest puudus, toob eestlaste väljaränne veel täiendava immigratsioonisurve. Nagu näitab Lääne-Euroopa kogemus, toob immigrantide liigne juurdevool suured sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid tulevikus.

Kahjuks on inimesi, kes suhtuvad rahva demograafilise hääbumise ohtu pinnapealselt, arvates, et piisab, kui paneme lihtsalt pea liiva alla - küllap läheb oht mööda ja asi laabub iseenesest. Kvalifitseeritud edasipüüdlike inimeste suure väljarände pidurdamiseks aga riiklikku tegevuskava pole ja selle vajalikkust eitatakse.

Teine tõde: Eesti jääb iseseisvaks riigiks.

Esmalt on oluline, et Eesti riigi elukorralduse üle otsustab siinne rahvas ise ja et me saame neid otsuseid ka tulevikus sõltumatult teha. Teiseks peame olema valmis oma riiki ohu korral kaitsma. Kui meil on kaitsetahe, siis oleme ka iseseisvust väärt.

Kes aga peavad võimalikuks meie riikliku otsustusõiguse sammsammulist äraandmist Euroopa Liidu tsentraliseeritud juhtimisele, peavad selgitama, kuidas on siis võimalik jääda ikkagi sama iseseisvaks! Samuti ei aita rahva kaitsetahet kasvatada võimalik palgaarmeele üleminek, mida ka osa poliitikuid soovitab.

Kui riigikaitse jääks ainult elukutseliste piiratud ringi asjaks, väheneks kogu rahva kaitsetahe kindlasti. Näitavad ju kõik senised uuringud, et valmidus rünnaku puhul Eestit kaitsta on suurem neil meestel, kes on ajateenistuse läbinud, ja väiksem neil, kes seda teinud pole.

Kolmas tõde: eesti keel jääb kestma igavesti (st kasutusele kultuurkeelena, selleks möödapääsmatult ka kõrgharidus- ja teaduskeelena).

Olen alati kutsunud koolilõpetajaid üles jätkama oma õpinguid kindlasti Eesti oma ülikoolides ja teistes õppeasutustes. Küll välismaale jõuab minna ka hiljem - vahetusüliõpilasena või kraadiõppesse. Meie väikeste aastakäikude puhul on kriitilise tähtsusega, kui palju meie noori siinsetesse õppeasutustesse siirdub. Eestikeelne kõrgharidus on ju võimalik ainult Eestis.

Kui lahkujaid on kohe vahetult pärast gümnaasiumi palju, ei jää piisavalt neid, kes oleksid valmis eesti keeles õppima. Kuna selle tulemusena ei täitu õpperühmad heal tasemel üliõpilastega, ei ole võimalik hoida ka häid õppejõude.

Kvaliteet hakkab kiduma, mis omakorda intensiivistab eelkõige paremate peade suundumist välismaale. Eestikeelne õpe hakkaks sel juhul lõppema tervete valdkondade kaupa, kaoks sünergia ja interdistsiplinaarsus ning õppeasutuste säilitamise uuel saatuslikul spiraalikeerul püüaksid õppeasutused rahvusvahelist taset saavutada üksnes ingliskeelse õppega - seda nii siinsetele kui välisüliõpilastele.

Kui kõrgkoolis enam eesti keeles ei õpitaks, suureneks surve ka gümnaasiumi ingliskeelseks muutmiseks - valmistatakse ju seal noori eeskätt ülikooliks ette. Ka eestikeelse teadusterminoloogia arendamisele annab mõtte riiklikult soodustatud eestikeelse kõrgkooliõppevara olemasolu. Kaoks teine, kaoks ka esimene.

Kuigi see tundub loogiline, peab üha rohkem haridusvaldkonna juhte, kes ei ole avalikult küll veel põhiseadust küsimärgi alla seadnud, eestikeelse kõrgharidusega jätkamist tegelikult kaheldavaks.

Nii naeruvääristas üks neist mõni aeg tagasi siinsetesse kõrgkoolidesse astumise üleskutset, väites, et praeguse alla kümne protsendi noorte asemel peaks tulevikku silmas pidades välismaale õppima suunduma hoopis 90 protsenti meie noortest.

Samas on teada, et kohe mujale suundujatest ei pöördu suur osa erinevatel põhjustel enam tagasi ning ka pere luuakse mujal - siin alustanud ja hiljem välisülikoolides stažeerinutest naaseb siiski suurem osa hiljem oma teadmistega siia. Teine tuntud arvamusliider näeb otsesõnu vajadust Eesti kõrghariduse muutmiseks ingliskeelseks.

Osa visionääre tõstab esile vajadust ehitada üles rahvusvaheliselt läbilöögivõimeline ühiskond Singapuri eeskujul - aga see «innovaatilisus» on saavutatud praktiliselt ingliskeelsena, kohalikke keeli peaaegu mitte kasutades. Sellised pürgimused võivad piiratud eesmärkide täitmiseks tunduda põhjendatud.

Kuid kinnitusega eesti keele püsimisest ei käi need kuidagi kokku. Eestikeelset kõrgharidusruumi ja pikemas plaanis kogu keelt kultuurkeelena saab nüüdsel ajal kaotada ainult üks kord. Teist korda meile enam ei anta.

Sellises allaandmises pole me tegelikult kokku leppinud - meil pole selleks õigust. Oleme ju lubanud oma väärtusi säilitada. Sellist alalhoidlikkust peavad «lennukad» visionäärid küll tagurlikuks, kuid ehk on nad ise oma visioonidega läinud kergema vastupanu teed.

Ei ole midagi lihtsamat kui prognoosida tulevikku modelleeritud üldtendentsidelt - keeled kaovad, rahvusriigid kaovad, võõrtööjõuvajadus suureneb, loodusressursid ammendatakse jne. Selliste moekate arvamuste edasikandmiseks pole vaja ei suuremat fantaasiat ega erilist kodanikujulgust.

Mõttejulgust on vaja hoopis selleks, et pakkuda välja ideid ja pingutada selle nimel, et me saaksime hoida nii oma kultuuri, keskkonda kui ka elulaadi. Isamaalist visiooni on märksa raskem välja pakkuda kui vaimustuda mõnest järjekordsest «Singapuri edu mudelist».

Väike rahvas peab alati kõndima noateral - ühel pool haigutab mürgine suletuse kuristik, teisel pool lõplikult hukutav avatus. Aga kuristike vahel kõndimine nõuab julgust. Ka usku, et meie rahval on oma tee, mida on võimalik hääbumata käia. Ainult siis, kui me ei püüa hüpata liigselt ei vasakule ega paremale.

Kui noortele Eesti tulevikust räägime, saavad nad kohe aru, kas usume ka ise eesti rahva kestmajäämisse. Soovin kõigile pidupäevakõnelejatele häid aktuseelamusi Eesti Vabariigi aastapäeva eel!

Eesti rahvuslikud huvid

2012-02-14

Eestis on IRLil kanda keskne roll rahvuslike huvide poliitika eestvedajana. Meie tänase päeva poliitika peab olema üles ehitatud meie rahva vaimset ja ainelist heaolu silmas pidades.

Eesti riigi ja rahva seisukohast on oluline tagada meie tuleviku rahvuslik julgeolek. Kompromisside tegemine meie rahvusliku julgeoleku arvelt peab olema välistatud. Tänu IRLile on tänavu riigikaitsekulutused kaks protsenti rahvatulust. Nii ujume teadlikult vastuvoolu, võrreldes enamiku Euroopa riikidega. Olgugi et klassikaline sõjaline rünnak Eesti vastu ei ole lähiajal tõenäoline, on maailm viimastel aastatel väga kiiresti muutunud.

Me peame Eesti julgeolekut mõtestama info- ja ressursijulgeoleku kontekstis. Praegu on meie suurim ja reaalseim oht finantsjulgeoleku defitsiit Euroopa Liidus. Eesti on eluliselt huvitatud meie julgeolekut kindlustavate ühenduste, nagu eeskätt NATO ja Euroopa Liit, võimekusest ja oma positsiooni tugevdamisest nendes organisatsioonides.

Me oleme väike rahvas ja peame mõistma, et sisemine suletus ja seisak võivad kaasa tuua mandumise ja hääbumise. Eesti tugevus on läbi aja olnud avatus uutele ideedele. Konservatiivne maailmavaade näeb vabaduse ja võimaluste tasakaalustajana vastutust homse ees. Maailm on viimaste aastatega palju muutunud ning ei maksa arvata, et Eesti jääb globaalsete jõujoonte nihkumisest puutumata. Eesti ainuõige valik on olla tänapäevane ja kiirelt arenev riik, kes on valmis muutuva maailma väljakutsed vastu võtma ja jääma avatuks positiivsetele muutustele.

Kolmas aspekt, millele tuleb tõsiselt tähelepanu pöörata, on inimeste elukvaliteet. Praegustel ärevatel aegadel on inimeste suurim ootus Eesti perede toimetulek ja majanduslik kindlustunne. Usk hakkama saamisse ja elu paremaks muutumisse on hädavajalik. Just siis julgetakse tuua ilmale lapsi, nautida kultuuri ja tunda uhkust eestlaseks olemise üle.

Elukvaliteedi tõstmine saab alguse initsiatiivist ja ettevõtlikkusest. Üksnes töö loob uue väärtuse, kasvatab jõukust ja annab kindlustunde. Selle aluseks on parema ettevõtluskliima loomine.

Eesti turg on väike ning meie huvi on julgustada Eesti ettevõtteid kasvama välisturgudel. Just siin on riigi tugi vajalik, sest ambitsioonist üksi ei piisa - ka ettevõtjail on vaja paremaid teadmisi, sidemeid ja paremat, kas või Põhjamaadega võrreldavat ligipääsu kapitalile.

Samuti peab riigi huvi olema seista hea selle eest, et võimalikult paljudel meist oleks võimalus ja tahe ettevõtluses kaasa lüüa. Noortel ellu astuvatel inimestel peaks enda haridustee lõpuks aga olema korralikud teadmised ja praktilised oskused. Lisaks tuleks ellu kaasa saada algatusvõime ja lai silmaring. Ka kultuurielu edendamine on üks rahvusliku eneseteadvuse alustest. Kultuuriliikide rohkus ja silmapaistvate tulemusteni jõudmine neist paljudes annab meile rahvusliku uhkustunde. Me kõik tunneme uhkust oma sportlaste ja heliloojate, orkestrite ja kooride, muusikute ja kunstnike edu üle.

Neid samme astudes jõuame ühiskonnani, mis koosneb tasuvat tööd tegevast keskklassist, kellel jagub aega ja huvi oma järeltulijate kasvatamiseks ning rikkaliku kultuurielu elamiseks. Need inimesed on uhked oma maa ja ajaloo üle, suhtlevad avatult ja julgelt kogu maailmaga ning panustavad Eesti riigi arengusse. Rahvuslik julgeolek, positiivne muutumisvõime ja elukvaliteet on eeldused ülima rahvusliku missiooni täitmiseks - eesti rahva kestlikkuse tagamiseks. Väikese rahvana ei ole meil õigust kasutamata jätta ühtki arukat abinõu, mis teenib meie rahva arvulise kasvatamise sihti.

Meie rahva kestlikkust hoiavad väärtused - vabadus, isamaa-armastus, ettevõtlikkus, perekond, kodu, kohusetunne, töökus -, mida inimesed annavad oma lastele edasi.

Nende kaitsmine ja soodustamine on meie ühine hool ja vastutus, mille kandmist ei võta keegi teine peale meie endi siin maailmas enda peale.

Usu küsimus

2012-02-07

Poliitikud, kes väidavad, et Nõukogude okupatsioon on usu küsimus, võiksid hoopis endalt küsida, millise riigi kodanikud ja poliitikud nad usuvad ennast olevat.

Septembris 1992 olin ma noor diplomaat Eesti esinduses ÜROs. Eesti alustas oma esimest täishooaega ÜRO liikmena ja meie kohati koomilisi, kohati õpetlikke vahejuhtumeid tekitavate ülesannete hulka kuulus selgitamine, mis riik see Eesti selline on.

Tollal polnud suurele osale ÜRO liikmetest sugugi selge, kas Eesti Vabariik on sama riik, mis 1940. aastal okupeeriti ja de facto ajutiselt kadus, või mingi uus riiklik moodustis, mis tekkis Moskva armust Nõukogude Liidu lagunemisel. Teatavasti esindab Vene Föderatsioon tänaseni just viimast seisukohta.

1992. aasta sügisel tõi Moskva esimest korda nn vene vähemuse inimõiguste rikkumiste teema rahvusvahelisele areenile. Üks venelaste argumente oli, et kõik Eesti elanikud on endised NSV Liidu kodanikud ja neil peavad seetõttu olema täpselt samad poliitilised õigused.

Suursaadik Ernst Jaaksoni eestvõttel kohtusime asja arutamiseks ÜRO Vene esinduse diplomaatidega. Üks neist asus kohe ründavale positsioonile ja teatas: «Mis okupatsioonist te räägite, mis järjepidevusest? Teid ei olnud eelmisel aastal veel olemaski ja nüüd räägite midagi oma kodanikest. Kas te ise ka usute seda juttu?»
Jaakson vaatas Vene nõunikule rahulikult silma ja küsis: «Kas te näete mind?»
«Mis mõttes,» kohmas venelane.

Jaakson võttis taskust 1932. aastal välja antud Eesti diplomaatilise passi, kus olid sellest ajast pidevalt kehtinud USA diplomaatilised viisad. «Ma olen siin juba üle kuuekümne aasta üht ja sama riiki esindanud. Kui te tõesti usute, et mind enne eelmist aastat olemas ei olnud, olen sunnitud teie terves mõistuses kahtlema hakkama.»

Nüüd on seisukohale, et Ernst Jaaksonit ja Eesti Vabariiki ei olnud enne 1991. aastat olemas, asunud ühe Eesti parlamendierakonna peatne liitlaspartei. Mõne päeva eest teatas Vene Erakond Eestis (VEE) esimees Stanislav Tšerepanov, et Eesti lähiajaloo valusate teemade suhtes tuleks kehtestada moratoorium ja et «me ei saa ega hakka siin rääkima millestki peale selle, et Nõukogude armee vabastas Euroopa fašismist».

Ebaselgeks jäi, kas see vabastamise jutt käiks ka moratooriumi alla või mitte. VEE esimehe asetäitja Gennadi Afanasjev leidis aga, et Eesti Vabariigi okupeerimise fakt Nõukogude Liidu poolt on usu, mitte õigusküsimus, kuna vastavas asjas ei olevat ühtki kohtuotsust.

Seisukoht, et praegune Eesti on uus riiklik moodustis, riikluse juriidilist järjepidevust ei ole ning vastavalt ei ole tegelikult oluline, kas Eesti okupeeriti või mitte, levis mäletatavasti üsna laialt juba iseseisvusliikumise aastail.

Kui okupatsiooni ei olnuks ehk Eesti liitunuks NSV Liiduga vabatahtlikult ja õiguspäraselt, rajaneksid Eesti-Vene praegused suhted hoopis muudel alustel. Eesti oleks samasugune uus riik nagu Tadžikistan ja 1992. aasta vestlus Vene diplomaadi ja Ernst Jaaksoni vahel oleks pidanud kulgema hoopis teisiti.

Loomulikult vastab tõele Tšerepanovi väide, et Eestis on eri peredel erinev ajalooline kogemus. Tõepoolest «mõni kannatas Siberi laagrites, mõni koonduslaagrites, mõni sõdis ühel poolel, mõni teisel».

Samamoodi on erinev ajalooline kogemus Saksa peredel. Mõni istus koonduslaagris, mõni pani istuma. Kellelgi või vähemasti mitte mõne legaalse erakonna juhil ei tule aga pähe väita, et seetõttu lähtubki toimunu hindamine «perekonnast ja ajaloolisest mälust». Vastupidi, tänapäeva Euroopa õiguses on näiteks holokausti eitamine valdavalt lausa kriminaliseeritud. Kõik lähtub rahvusvahelisest õigusest, rahvusvahelistest konventsioonidest inimsusvastaste ja sõjakuritegude kohta ning rahvusvaheliste kohtute praktikast.

Afanasjevi väide, et Eesti okupeerimise küsimuses puuduvat rahvusvahelise kohtu lahend, ei ole muide mitte midagi uut. Selle argumendi lasi Vene Föderatsioon käibele hiljemalt 2005. aastal, mil Vene asevälisminister Vladimir Tšižov esitas Moskvat väisanud Eesti ajakirjanikele umbes sellise mõttekäigu: «20. sajandi keskel tähendas okupatsioon definitsiooni kohaselt midagi, mis algas relvastatud konflikti või võõrvägede sissetungiga. Kuid midagi sellist ju ei toimunud.»

Okupatsiooni olevat eestlased oma riigis välja mõelnud, kuid ükski rahvusvaheline kohus polevat seda kunagi tunnistanud. Viimane Vene Föderatsiooni seisukoht Eesti okupeerimise kohta avaldati novembris 2011, kui Venemaa välisministeerium andis välja nn ajaloolise õiendi NSV Liidu välispoliitika kohta 1939-1941. Moskva püsib vankumatult stalinlikul positsioonil: Eesti seadusandlik võim olevat pöördunud Moskva poole palvega võtta Eesti Nõukogude Liitu ning see palve olevat rahuldatud.

Venemaa seesugune seisukoht kurvastab meid jätkuvalt, kuid siin pole suuri üllatusi. Eesti poliitikutega on asi teisiti. Siin kehtivad Eesti ja Euroopa seadused. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 2008. aastal vastu otsuse, millega kohustatakse liikmesriike kriminaliseerima käitumine, mille eesmärk on avalikult «andestada, eitada või oluliselt pisendada genotsiidikuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid».

Vastavad teod on määratletud rahvusvahelise kriminaalkohtu statuudi ja Nürnbergi tribunali statuudiga. Erinevalt härra Kossatšovi ja VEE väitest on Euroopa Inimõiguste Kohus vähemalt kahel korral andnud oma otsuse Eesti staatuse ja siin okupatsioonivõimude poolt toime pandud kuritegude suhtes.

Nimelt keeldus kohus 2006. aastal kahe põhjalikult põhjendatud otsusega menetlemast ühe Eesti Vabariigi poolt inimsusvastastes kuritegudes süüdi mõistetud KGB operatiivtöötaja ja kahe küüditaja apellatsioonitaotlusi. Vähemasti ühte neist taotlustest finantseeris muide Vene välisministeerium. Euroopa kõrgeim kohtuinstants andis seega neile asjadele oma lõpliku ja edasikaebamatu hinnangu. Esiteks kinnitas kohus, et küüditamine ja metsavendade kohtuväline mõrvamine oli inimsusvastane kuritegu. Teiseks leidis kohus, et Nõukogude okupatsiooni sooritatud kuritegude menetlemisel on õige ja kohane kohaldada Nürnbergi printsiipe.

Seetõttu jääb selgusetuks, miks Euroopa Liidu poliitik Afanasjev peab neid printsiipe meil kohaldamatuteks. Ja mis selles kontekstis ehk olulisim, mõlemad kohtuotsused ütlevad: «Kohus märgib, et [---] pärast ultimaatumit 1939. aastal seada Eestis sisse Nõukogude sõjaväebaasid, leidis juunis 1940 aset laiaulatuslik Nõukogude vägede sissetung Eestisse. Riigi seaduslik valitsus kukutati ja Nõukogude võim kehtestati jõuga. Saksa 1941-44 okupatsiooni järel jäi Eesti NSV Liidu poolt okupeerituks kuni iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.»

Ma ei tea, mida küsiks härradelt Tšerepanovilt ja Afanasjevilt täna Ernst Jaakson. Aga härrad ise võiksid endalt küsida, kas nad mõistavad, millise riigi kodanikud ja poliitikud nad usuvad ennast olevat.

Eesti rahva säilimisest ja loendamisest

2012-01-12

Eesti rahvastiku püsimajäämine on pakkunud kõneainet ja arutelusid mitme põlve vältel, eriti just rahvaloenduste ajal. Elav diskussioon käib ka praegu.

Mure eesti rahva püsimajäämise pärast on olnud ajajooksul õigustatud, kuna sündimustase on samaselt enamikule Euroopale olnud madal ligi viimased sada aastat, olles jäänud taaste-tasemest allapoole juba 1920. aastate lõpus. 1930. aastatel paistsime silma aga ühe madalaima sündivusega Euroopas.

Samuti oleme mitmel korral seisnud lausa rahvastikukatastroofi lävel: nii pärast Liivi sõda kui Põhjasõda vähenes Eesti rahvastik soja, epideemiate ja nälja tõttu kriitilise piirini - umbes 150 000 inimeseni.

Mure rahva säilimise pärast pole vahepeal kuhugi kadunud, kuna tõsiste rahvastikuprobleemide ees seisame ka täna. Nõukogude Liidu lagunemine tõi 1990. aastatel kõikides vastiseseisvunud liiduvabariikides kaasa tõsiseid rahvastikumuutuseid, mis peegeldusid eelkõige sündimuse languses ning väljarändes.

Kümne aasta jooksul vähenes sündide arv Eestis ligi kaks korda: 25 000-lt 12 000ni. 1989. aastal oli Eesti elanike arv 1,57 miljonit, 2000. aasta rahvaloenduse andmed näitasid selleks 1,37 miljonit. Langus, mis on peamiselt olnud tingitud madalast sündimusest ja väljarändest, jätkub ilmselt veel mõnda aega.

Väikeriigina on meil väga oluline adekvaatne info oma rahvastikust. Aasta viimasel päeval alanud rahvaloendus annab üpriski selge pildi rahvastiku hetkeolukorrast. Selle abil saame seada tõepäraseid tulevikusihte ja teha otsuseid mitte ainult rahvastikupoliitikas, vaid ka inimeste igapäevaelu puudutavates küsimustes.

Andmetele tuginedes saame näiteks hinnata, kus on tarvidus uute haridus- või sotsiaalasutuste järele, kuidas korraldada ühistransporti või kus eelisjärjekorras arendada infrastruktuuri.

Olgugi, et praegu ei ohusta meid otseselt ei sõda, epideemiad ega nälg, on mure rahva püsimajäämise pärast endiselt väga aktuaalne. Sellel on peamiselt kaks põhjust: liialt madal sündivus ning väljaränne. Kui viimase kohta Õnnestub ehk täiendavat ja tõest infot just rahvaloendusest saada, siis madala sündivuse kohta on meil info küllaldane.

Kui sisse- ja väljaränne kõrvale jätta, on rahvastiku taastootmiseks tarvis, et iga viljakas eas naine sünnitaks keskmiselt 2,3 last. 2010. aastal oli vastav näitaja Eestis aga 1,64 last. Selles osas ei erine me Euroopa Liidu keskmisest oluliselt.

See tähendab, et meil sünnib vajaliku 22 000 lapse asemele igal aastal umbes 15 000 last.

Iga põlvkond on seetõttu rohkem kui neljandiku võrra eelmisest väiksem ja nõnda see jätkub, kui ei toimu olulist ja jõulist muudatust. Sündimus Eestis on selgelt liialt väike, et tagada rahvastiku jätkusuutlik areng.

Professor Rein Taagepera on rahvastikuprobleemi kirjeldanud demograafilise auguna, mis on selline auk, mille põhjas on omakorda auk. Kümne aasta pärast väheneb laste arv jällegi järsult, sest vähemaks on jäänud mehi ja naisi, kes võiksid lapsi saada. Miljoni eestlase asemel on siis 600 000, kahekümne viie aasta pärast kukume järgmisse auku ja nü edasi.

Eelpool kirjeldatud stsenaarium ei ole paratamatus ja kindlasti ei soovi keegi meist selle täideminekut. Sündimus- ja rahvastikupoliitikat on võimalik edukalt ellu viia, kuid tuleb arvestada, et see on aeganõudev ja nähtavate tulemusteni võime jõuda alles aastakümnete pärast.

Tähtis on teostada stabiilset ja jätkusuutlikku poliitikat, mis ei sõltu valitsuse vahetumistest ega päevapoliitikast, vaid pikemaajalisest eesmärgist. Üksnes üksikute lühiajaliste meetmete rakendamine pikas perspektiivis sündimuskäitumist ei paranda.

Et tagada Eesti rahva ja kultuuri püsimine, peame asetama rahvastikupoliitika esikohale, riik peab kõigis otsustes seadma esmatähtsaks perede ja laste huvid. Nende olulisust peab mõistma kogu ühiskond.

Poliitika peab soosima väärtusi, mis toetavad perekonna tugevdamist ja vanemarolli ühiskonnas. Rohkem peaks rakendama meetmeid, mis arvestaksid lapsi. Nõnda on IRL alati seisnud selle eest, et tulumaksuvabastust arvestataks laste arvu silmas pidades. Õige pea hakatakse IRLi eestvedamisel maksma vanema-pensionit - pensionilisa inimestele, kellel lapsed.

Trivimi Velliste kõne Eliisabeti kirikus

2011-09-22

Eliisabeti kirik Pärnus
Väga austatud härra peapiiskop, härra maavanem! Kallid kirikulised!

67 aastat tagasi rebiti meie pealinnas Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp. Läänemaal Põgari palvemajas pidas Vabariigi Valitsus Otto Tiefi juhtimisel oma viimast istungit kodumaal. Suurem osa valitsuse liikmetest vangistati, osa mõrvati. Väiksem osa pääses pagulusse, uuendas valitsust ja jätkas poole sajandi vältel tegevust - Eesti vabastamise nimel.

Nõnda peame 22. septembrit vastupanuvõitluse päevaks. Vastupanu jätkus kõikjal, kus oli vapraid ja pühendunud Eesti riigi kodanikke. Vastupanu kestis ligemale pool sajandit - küll relvaga metsas, küll sinimustvalgete lippudega vabas maailmas, aga ka Venemaa vangilaagrites.

Eesti Vabariik ei seiskunud eales, meie riik ei ole kunagi lakanud olemast - ja seda mitte ainult õiguslikus mõttes - de iure - , vaid ka faktiliselt, tegevteoliselt - de facto. Kui Vabariigi Valitsus tegutseb, olgugi võõrsil, kui riigil on asukohamaa poolt tunnustatud saatkonnad, siis see riik toimib - olgugi väga piiratud ulatuses. Mis aga kõige tähtsam: kui selle maa rahvas peab end just nimelt oma riigi ja mitte võõra riigi kodanikeks, siis pole see riik mitte kusagile kadunud - ei de iure ega ka mitte de facto.

Meil pole tarvis rääkida oma riigist kui hiljuti täisealiseks saanust. 93-aastase riigi puhul on see kohatu. Küll aga võime rõõmu tunda selle üle, et oleme juba kakskümmend aastat olnud jälle vabad. Meie eelmine vabadusaeg kestis ju ainult 22 aastat!

Aeg voolab kiiresti. Täna on sobiv päev vaadata tulevikku. Eesti Vabariigi suurjuubel - 100. sünnipäev pole enam mägede taga, vaid kuue ja poole aasta kaugusel. Just nüüd on õige aeg asuda tegema konkreetseid ettevalmistusi, et seda suurpäeva vääriliselt tähistada, et anda au nendele, kes selle riigi kunagi rajasid ja kes selle püsimise nimel on vaeva näinud ja võidelnud.

Ehk tohime meie äsjast mälestustahvli pühitsemist Raekülas lugeda üheks sihiseadeks kõnesolevas suunas. Tähendab ju president Konstantin Päts Eestile sedasama, mida Ameerika Ühendriikidele tähendab George Washington. Konstantin Päts on Eesti Vabariigi esimene valitsusjuht ja esimene president. Ameerikas ei kujutaks ükski koolilaps endale ette, et esimese presidendi lapsepõlvekodu on teadmatuses või et riigi pealinnas puuduks ausammas esimesele riigipeale.

Muidugi on USA ja Eesti Vabariigi kaalukategooriad väga erinevad, ent inimeste ja rahvastena oleme põhimõtteliselt kõik ühesugused. Väärikuses ei saa olla erinevaid kaalukategooriaid. Et oleme oma riigi väärikuse jäädvustamisel alla jäänud ka paljudele väiksematele, ent vabana elanud riikidele, selle seletus on küllap lihtne. Teise maailmasõja ja selle järgsete aastakümnete trauma on paraku meie hinges ikkagi nõnda sügav, et enese kogumine võtab hoopis kauem aega, kui me oleksime osanud arvata.

Aga me liigume õiges suunas, me parandame ja tugevdame igal aastal kas või väikestegi sammudega oma ajaloomälu - eesti rahva ühismälu. Heaks näiteks on Riigikantselei algatatud riigivanemate sünnikohtade märgistamine väärikate mälestuskividega. Alles hiljuti pühitsesime Friedrich Karl Akeli sünnipaiga kunagises Halliste kihelkonna Nosi karjamõisas.

Väga oluline on, et järk-järgult on kodumaale ümber maetud meie võõrsil surnud riigimehed nagu Jüri Uluots või August Rei. Me peaksime Tallinna Metsakalmistule püstitama kenotaafi nendele riigivanematele, kelle hauakoht on teadmata - või kellel polegi hauda. See on meie suur auvõlg! Ukse ees on Heinrich Marga 100. sünniaastapäev. Tema oli viimane paguluses võidelnud valitsusjuht riigipea ülesannetes. Tema ulatas 1992. a. oktoobris teatepulga vastvalitud Vabariigi Presidendile Kadriorus. Heinrich Marga tuhk puistati tema enda soovil nelja tuule poole. Kenotaafil peaks olema ka Heinrich Marga nimi.

Head kirikulised!

Pärnu on Eesti edelavärav - või koguni kõige olulisem lõunavärav, esimene Eesti linn pärast riigipiiri ületamist. Ja Raeküla on omakorda Pärnu lõunavärav. Kas ei võiks lõuna poolt saabuvaid külalisi linna servas tervitada hotell „President"? Sellise nimega hotellid on maailmas sagedased, Eestis sellist veel pole. Kas selline hotell ei võiks asuda aadressil Riia mnt 273, majas, mille külge kinnitasime äsja mälestustahvli? Kas see hotell ei võiks olla ajaloohõnguline, seintel vanad fotod 19. sajandi lõpust, kuulsatest vendadest Pätsidest? Ehk oleks ülakorrusel viis sviiti nimedega „Nikolai", „Konstantin", „Voldemar", „Peeter" ja „Marianne"? Ehk oleks kusagil väike muuseuminurk, mida Pärnu koolilapsed vahel külastaksid. See võiks olla ka konverentsihotell, kus peetakse mõttetalguid.

Kui meenutada, kui trööstitu oli Jaan Poska kodumaja alles mõned aastad tagasi ja mõtelda sellele, kui särav on tema kodu Kadriorus täna, siis ei tohi kunagi lootust kaotada. Lootust ei tohi kaotada ka Jaan Tõnissoni Tartus asuva kodumaja suhtes. Miks küll on saatus olnud selle - ühe meie kõige väljapaistvama suurmehe suhtes nõnda karm? Meil pole tema surma kindlat kuupäeva, meil pole tema hauda ja me ei suuda hooldada isegi tema legendaarset, neli aastakümmet kestnud kodu. Aga kui me mõtleme sellele, et lisaks Jaan Poska majale on suurepärases korras ka kindral Laidoneri kunagine kodu - Viimsi mõisa peahoone, siis meie usk ja lootus võivad ikkagi ammutada uut jõudu.

Meil on väga suur heameel, et hooldatud on ka kuulsate vendade Pätside isa ja ema - Jakob ja Olga Pätsi haud Alevi vanal kalmistul. Selle eest võlgneme sügava tänu munitsipaalettevõttele Pärnu Haldusteenused eesotsas Raul Sarandiga.

Head kaasmaalased!

Veel enne, kui Eesti Vabariik saab 100-aastaseks - kaks aastat varem möödub 150 aastat Jaan Poska sünnist. Jaan Poska on üks neljast Eesti riikluse nurgakivist. Sellisena väärib tema mälestus tulevaste põlvede erilist tähelepanu. Jaan Poska on ära teeninud selle, et 2016. aastal pühitsetaks tema kodupaiga läheduses Kadrioru pargis või siis kusagil mujal Tallinnas tema ausammas.

Tulles aga tagasi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva juurde peame tulema tagasi Konstantin Pätsi juurde, kes on siin maakonnas sündinud ja siin oma kooliteed alustanud. Meil on küll esinduslik mälestusmärk tema sünnikohas, kuid on ebaloomulik, et Eesti Vabariigi pealinnas puudub esimese valitsusjuhi ja esimese presidendi mälestussammas. Riigi 100. sünnipäev on ülimalt viimane aeg see auvõlg lunastada.

Pärnus ei ole tarvis liigselt korrata, et Eesti Vabariik kuulutati kõige esmalt välja Endla teatri rõdult, siit pühakojast vaid mõnesaja meetri kaugusel - juhtumisi Päästekomitee esimehe Konstantin Pätsi 44. sünnipäeval. Vaid kiviviske kaugusel ajaloolise teatrihoone asupaigast on ajalooline gümnaasiumihoone, kus lisaks Konstantin Pätsile on õppinud terve plejaad Eesti riigi rajajaid ja ülesehitajaid.

Olen arvamusel, et koolihoone esine ringristmik on ülimalt sobiv paik, et teha lõpuks ometi teoks ammuräägitud skulptuuriansambel Eestimaa Päästmise Komitee liikmetele. Seal seisaksid seljad vastamisi Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ning neile lisaks iseseisvuse manifesti väljakuulutaja Hugo Kuusner. Selline kooslus oleks Pärnu tunnusmärk - Eesti Vabariigi sünnilinna tunnusmärk.

Muidugi tuleks kõnesolev haarav taies luua kõige kõrgemal kunstitasemel. Selleks tuleks välja kuulutada vastav kavandivõistlus. Võib-olla oleks kõige õigem korraldada võistlus rahvaalgatuse, s. t. korjanduse abil. Kui sobiv kavand on olemas, on juba lihtsam kaasata linna, valdade ja ka riigi raha. Kutsun nii Pärnu kui kogu Eesti inimesi selle ettepanekuga ühinema. Pühitsegem Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva selle riigi sünnilinnas väärikalt!

Head kirikulised!

Täna langetame pea Konstantin Pätsi, Otto Strandmani, Jaan Tõnissoni, Ado Birgi, Ants Piibu, Juhan Kuke, Friedrich Karl Akeli, Jüri Jaaksoni, Jaan Teemanti, August Rei, Kaarel Eenpalu, Jüri Uluotsa, Aleksander Warma, Tõnis Kindi, Heinrich Marga ja Lennart Mere mälestuse ees.

Igaüks täna mälestatavaist oli suur ise viisi. Neil võis omavahel olla palju eriarvamusi, kuid oli midagi, mis neid kõiki ühendas. See oli armastus sinimustvalge lipu vastu, armastus oma maa ja rahva vastu. See oli kustumatu vabadusejanu. Olgu nende armastus eeskujuks Eesti tänastele ja tulevastele põlvedele!

Head koosolijad!

Kõige lõpetuseks tahaksin tänada kõiki, kelle hoole ja vaeva tulemusel oleme võinud täna koos olla ja üheskoos oma riiki ning riiklust, oma minevikku, olevikku ja tulevikku mõtestada. Tänan Eesti Evangeelset Luterlikku kirikut eesotsas peapiiskop Andres Põdraga, Eliisabeti kogudust eesotsas praost Enn Auksmanniga, diakon Rando Lillepat, koguduse peaorganisti Jaanus Torrimit ja segakoori Endla Karin Veissmanni juhatusel.

Meie eriline tänu kuulub neile, kes nägid suurt vaeva Pätside maja mälestustahvli valmimisel - iseäranis täname Tiina Tojakut, ka kiviraidur Ülo Kirti. Suur tänu maavanem Andres Metsojale, muuseumijuht Aldur Vungile, Mark Soosaarele, Matti Pätsile.

Olgu tänatud meid toetanud Raeküla rahvas, kooliõpetajad ja õpilased, samuti lippurid ja Mart Nõmm, kes Eesti Lipu Seltsile kuuluvad lipud mälestuspaikadesse on toimetanud. Ja kõike ühendavad tänusõnad kuuluvad muidugi Elle Leesile - ilma kelle ennastsalgava hooleta oleksid paljud asjad lihtsalt tegemata.

Südamlik tänu kõigile kirikulistele, kes meie riigivanemate mälestust ja Eesti vastupanuvõitlust täna nõnda oluliseks on pidanud!

Kestku Eesti Vabariik üle aegade!

Suur tänu!

Intervjuu: Tunne Kelam: kõndisime 20. augustil nagu noateral

2011-08-23

Haapsalus Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva tähistamisel osalenud Tunne Kelam meenutab toonaseid sündmusi ja ütleb, et meie iseseisvus ei ole meile automaatselt antud, see on suur võit, õieti kingitus.

Eesti taasiseseisvumist kujutatakse väga lihtsustatult, kui öeldakse, et me laulsime ennast vabaks. Nõnda ütles taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendatud kirikukonverentsil „Laul ja vabadus" ettekande pidanud Tunne Kelam.

„Kõik ei pidanud nii minema," meenutas Euroopa Parlamendi liige, aga 20 aastat tagasi Eesti Komiteed juhtinud Kelam. „See, mis juhtus, oli vastu ajaloo loogikat."

Sedasama mõtet kordas laupäeva õhtul Haapsalu toomkirikus linastunud Jaan Kolbergi vastses filmis „Kaks päeva augustis" Marju Lauristin. Ta ütleb filmis, et lauldi küll, aga vabaks saamise nimel tehti ennekõike väga palju tööd-analüüse j ms.

Tunne Kelami sõnul pidanuks 20. augusti lahendus Eestile tulema sootuks teine: kodakondsuse nullvariant ja hääleõiguse andmine kõigile Eesti NSV kodanikele.

„Kõndisime 20. augustil nagu noateral," ütles Kelam.

Õhus oli pinev ootus ja surve, et Ülemnõukogu kuulutaks välja Eesti iseseisvuse. Et Eesti Komitee oli resoluutselt selle vastu, süüdistati teda jonniajamises ja tähenärimises. Kardeti, et Eesti Komitee ajab õigusliku järjepidevuse nõudmisega pilli lõhki ja soodne võimalus Nõukogude Liidust vabaks saada libiseb käest.

Siiani on raske seletada, milles oli asi, tunnistas Kelam.

Kui asjad läinuksid nii, nagu tahtis Rahvarinne, oleksime praegu Eestis vähemuses nagu tiibetlased Tiibetis. Kodakondsuse nullvariandi puhul võinuksime olla Moldova-sugune riik.

Kodakondsuse nullvariandi puhul moodustaksid Moskva-meelsed riigikogus kolmandiku ja nendega olnuks võimatu liituda Euroopa Liiduga.

„Oleksime olnud vormiliselt iseseisev, aga Moskva mõju all," sõnas Kelam. „Rahvusriigist poleks juttugi olnud."

Kelam lisas, et 20. augusti öösel selgus, kui vähe teadsid tollased Ülemnõukogu liikmed, mida tähendab iseseisvus.

„Ajalugu on näidanud, et kõike on võimalik saavutada ja kõike on võimalik kaotada," tõdes Kelam. „Miski ei ole ka tänapäeval iseenesest tagatud."

Kuidas suutsite 20. augustil oma põhimõtete juurde jääda, kuigi surve iseseisvuse väljakuulutamiseks oli väga tugev ja Eesti Komiteed süüdistati pilli lõhkiajamises? Millest kinni hoidsite?

Põhimõtetest, mis olid välja töötatud. Midagi polnud kõhelda, oli tarvis pingutada. Kriis, ootamatu võimalus, et kõik võib hullemaks minna, mõjus kõigile kasulikult, tegi kõiki paindlikumaks. Kui me Ülemnõukogusse saabusime, võeti meid hästi vastu, ma ütleksin, et kergendustundega.

Oluline osa oli Arnold Rüütlil, kes oli teatanud, et Eesti Kongressita ei tehta mingit otsust.

Esimene dokument, mis meile 20. augusti keskpäeval esitati, näitas, et Ülemnõukogu kuulutab ennast Asutavaks Koguks ja kuulutab üleminekuperioodi lõppenuks, kuigi Nõukogude väed olid veel sees. Kodakondsusest polnud seal juttugi.

Et me ei saanud sellega nõustuda, hakati otsima kompromissi. Seda pakkusid Ülemnõukogu poolt Liia Hänni ja Marju Lauristin. Hakati välja töötama uut dokumenti rahvusriigi ehk Eesti Kongressi põhimõtete alusel.

Kompromiss oli selles, et vormiliselt tegi iseseisvuse taastamise otsuse Ülemnõukogu, aga ta tegi seda Eesti kodanike valitud ajutise parlamendi - Eesti Kongressi-põhimõtete alusel. See oli ka rahvuslik kompromiss, hea ja tervitatav.

Lõpuks oli kõige raskem leida aseainet sellele, mida rahvas kõige rohkem ootas - et me kuulutame välja Eesti iseseisvuse. See kõlas ju uhkelt ja seda rahvas loomulikult tahtis.

Mis on aga nende valikute taga: kas kergem ja uhkem iseseisvuse väljakuulutamine või keerulisem tee, selle seletamisega on veel tänapäevalgi tükk tegemist.

Pärastlõunal leidsimegi lahenduse: Ülemnõukogu taaskinnitab Eesti Vabariigi iseseisvust.

Kas midagi jäi tolle päeva kompromissist kripeldama?

See oli parim, mis neis oludes võis saavutada, sest olime ju vähemuses, aga enamus tuli kaasa. Huvitav oli vaadata, kuidas Rahvarinde liikmed Rein Veidemann ja Heinz Valk väga emotsionaalselt tahtsid iseseisvust välja kuulutada. Oma kõnedega Ülemnõukogus tõusid nad sellega aina kõrgemale ja kõrgemale, et nii tuleb ikka teha. Siis tuli see teema nagu lõoke potsti! maha ja nad tunnistasid: tahaksime küll teisiti, aga et kompromiss on saavutatud, toetame seda.

Kõige ilmekam tollest hääletusest oli vahe Marju Lauristini ja Edgar Savisaare käitumise vahel. Savisaar ei olnud nende dokumentide arutelu juures, kuigi ta tuli 19. augusti õhtul välismaalt tagasi.

Ülemnõukogu saalis tuli Savisaar arutelu lõpus hääletama, istus üksi peaministri loožis ukse pool. Pärast hääletamist läksime akna poole, kus oli Arnold Rüütel. Toodi pudel sampust, kõik õnnitlesid üksteist. Savisaar jäigi üksi omaette istuma, keegi ei läinud tema juurde ja tema ei läinud teiste j uurde.

Oli selge, et see otsus ei olnud talle meeltmööda. Ta ütles juba samal päeval Marju Lauristinile: oled mind reetnud ja meie teed lähevad nüüd lahku. Sest kodakondsuse nullvariant oli saanud hoobi.

Kuidas kommenteerite oma erakonna, IRLi praegusi sisepingeid?

See on tüüpiline nähtus kõigile erakondadele, kui kaks jõudu on kokku läinud. Eks ta mõnel määral ole ebameeldiv üllatus, aga sellel ei ole ideoloogilist alust. See on pigem stiiliküsimus, kuidas poliitikat teha: kas teha lühema perspektiiviga poliitikat? Kas loota poliitika tegemisel tehnilistele või organisatsioonilistele vahenditele?

Minule istub traditsiooniline poliitika. Kui minult valimistel küsitakse, mida ma luban, siis vastan, et ma ei ole jõuluvana, ma ei ole kingituste tooja. Ma võin lubada ausust, usaldusväärsust ja järjepidevust. See on poliitiku võimuses. Poliitika ei ole selleks, et inimestele kingitusi tuua või erisoodustusi anda.

Samuti ei saa teha poliitikat poliit-tehnoloogiaga, st reklaamiga, ajupesuga või üldiste märksõnade ülestõstmisega. See võib toimida vaid üks-kaks korda.

Nii et olete ikkagi kriitiline IRLi suhtes?

Loomulikult, aga see ei ole ainult IRLi küsimus. Sama kehtib kõigi suuremate poliitiliste erakondade kohta-selle pärast, et valimistest võidavad ainult reklaamiagentuurid.

Kummale presidendikandidaadile pöialt hoiate, kas Ilvesele või Tarandile?

Siin ei ole mingit tõsist valikut. Kandidaat, kes tahab olla tõsiseltvõetav, ei saa sooritada selliseid hüppeid. See on usaldusväärsuse küsimus.

Indrek Tarandil on palju häid omadusi, aga selline improviseerimine õõnestab tema usaldusväärsust ja tuleb talle endale kahjuks. Minule ei ole selline asi tõsiseltvõetav.

Kui kindel on meie iseseisvus praeguses turbulentses maailmas? Millest peaksime kõige kõvemini kinni hoidma?

Sellest, kui väärtuslik on iseseisvus, et see ei ole meile automaatselt antud, vaid et see on suurvõit, õieti kingitus.

Me ei saa kunagi lubada heaoluühiskonna mentaliteeti, et tavakodanik teeb, mida tahab, ja poliitikud hoolitsevad riigi eest. Eesti tutvustamine on alles pooleli. Meid tuntakse, aga ei tunta ka.

Meie julgeoleku ja tuleviku peamine tagatis on, et meid hästi tuntakse, teatakse meie tausta ja teatakse meid heast küljest - kui häid ja usaldusväärseid partnereid ja sõpru. Selliseid partnereid ollakse valmis hädaolukorras ka kaitsma.

Keegi ei tea, millised hädaohud meid ees ootavad, sest maailm on nii muutuv, uued jõud on esile kerkimas. Ei saa öelda, et ees on pilvitu lend õnneliku tuleviku poole.

Et meid on nii vähe, on iga kodaniku ülesanne olla oma riigi suursaadik ja esindaja. Meil on Maardus üks tuttav venelanna. Kui ta läks Egiptusesse turismireisile, võttis ta endastmõistetavalt kaasa Eesti lipu, pani selle oma hotellituppa üles. Et teataks - ma olen Eestist.

Kakskümmend aastat hiljem

2011-08-19

Olen korduvalt rõhutanud: meil on uuemas ajaloos olnud palju õnne - me saime oma vabaduse tagasi palju valutumalt, kui oskasime loota ka kõige julgemates unistustes. Meil ei tulnud võidelda uues vabadussõjas ega valada veel kord eesti meeste verd. Tagantjärele näib kõik just nagu enesestmõistetav, ent meie saatus oli mitmel hetkel noateral. Meie endi osa - meie laulev revolutsioon - oli kindlasti väga oluline, aga veelgi olulisemad olid ilmselt meist vähesõltunud tegurid, Nõukogude impeeriumi sisemine väsimine esmajoones. Lääne demokraatliku poliitika toetus oli väga kõhklev - meid hoiatati: ärge ilma asjata kõigutage paati. Tasakaal ja rahu üle kõige!

Erakordselt oluline on, et meil õnnestus taastada seaduslik riigivõim kogu aeg õiguslikult eksisteerinud Eesti Vabariigis. Me ei teinud seda rumalust, et kuulutada end Nõukogude Liidust eraldunud „endiseks liiduvabariigiks", mis siiamaani oleks Kremlile äärmiselt mokka mööda kõigi sellest tulenevate praktiliste järelmitega.

Üle igasuguste ootuste on ka meie kiire lõimumine Läände, NATO-liikmelisuse tõttu järsult tugevnenud julgeolekutunne ning Euroopa Liidust tulenenud kiire majandusliku heaolu tõus. Kuid kindlasti ei osanud enamik meist kaks aastakümmet tagasi näha vabaduse ja turumajanduse võimalikke varjukülgi. Nüüd oleme nendega tutvust teinud ja äsja kuulnud ka Dalai-laama meeldetuletust: raha ja väline võim ei too veel kaugeltki õnne.

Ma ei tea, missugust Eestit peavad silmas meie tänased noored. Tean, et paljud kehitavad tänase kodumaa peale õlgu ja otsivad paremat mujalt. Mõned ajutiselt, teised igavesti. Selle asemel, et üheskoos ja ise Eesti paremaks muuta. Paljud arvavad, et keegi teine peab neile Eesti elamiskõlbuliseks muutma, küll siis ehk tuleks ka tagasi. Kes peaks olema see „keegi teine"?

Ma olen viimase kolme aasta jooksul näinud ainult üht juhtumit, mil noor neiu loovutas linnaliini bussis oma istekoha sisenenud vanurile. Muidu näen algpeatuses pensionäride ja noorte võidujooksu vabadele kohtadele. See kõik meenutab loomakarja laudauksel. Ometi on tegemist meie vanavanemate ja lapselastega. Kas see nähtus ei ole mitte jäämäe veepealne osa, mis jutustab üsna hirmsat lugu meie sisemisest arengust - just vastupidises suunas sellele, millele kutsus üles Tiibeti vaimne juht.

Mis tähtsust on meie haridusreformidel ja sõnadel konkurentsivõimest, kui meil kasvavad robotid, kelle jaoks ülim väärtus on vaid kehalisel naudingul? Konkurentsivõime mille jaoks, kelle nimel, liikumisel kuhu? Aga ma olen näinud ka teistsuguseid noori, harvem.

Muidugi pole siin jutt mingist erilisest Eesti arenguteest, vaid kahjuks kogu õhtumaa allakäigust. Poliitiline korrektsus ei luba nimetada asju õigete nimedega, aga õhtumaa on juba tugevasti alla käinud. Ja kõige hullem - ta ise ei näe seda.

Kuigi meie olukord on äärmiselt kahetsusväärne, on see siiski palju talutavam kui kunagine vabaduse puudumine ja terror. Kakskümmend aastat tagasi lootsid paljud hoopis vähemat, aga samas sisult paremat. Oleme jõudnud hoopis vastupidisele ja vastuolulisele tulemusele. Välispidises oleme saavutanud loodetust rohkem, sisus aga tunduvalt vähem. Olukorda paremaks muuta saame ainult meie ise, mitte keegi teine.

Rahvarinnet ja Eesti Kongressi kõrvutada ei saa

2011-08-18

Mitte igale põlvkonnale ei ole antud kogeda suurte unistuste täideminekut. Minu põlvkonnal, kes tuli siia ilma varsti pärast relvade vaikimist Teise maailmasõja rinnetel, ei saanud olla suuremat ühist unistust kui vabadus.

Need, kes mäletavad veel sõda ja sellele eelnenud rahuaega, on saanud ajaloo käest liigagi valusalt raputada. Minu esimene mälestus poliitikast on teade Stalini surmast ja viisist, kuidas sellele reageeriti. Pärast suure juhi surma läks elu veidi vabamaks, julgeti rohkem rääkida. Siiski varjati laste eest kiivalt jutte metsavendadest, eriti nende varjupaikadest.

Teine maailmasõda kestis Eesti jaoks väga kaua metsades edasi, hiljem veelgi kauem relvitu vastuhakuna, nii nagu kellegi olud ja loomus seda võimaldasid. Ajalugu ei ole kunagi mustvalge ja väga raske on tõmmata täpset piiri, keda lugeda rohkem kaasajooksikuks (elu tahtis ju elamist!), keda pigem vastuhakkajaks. Paljud otsused on olnud taktika küsimus, hinnangu küsimus: millal ja kuidas on võimalik kõige parema lõpptulemuseni jõuda.

Esimene suur valik oli juba septembri lõpus 1939, mil rahvas ootas hinge kinni pidades, kas tuleb Sügissõda. Tuli baaside leping. Olen sel teemal rääkinud kümnete, aga vist koguni sadade kaasaegsetega, kellest enamik on tänaseks ammu igaviku teedel. Huvitaval kombel on nad tookordse sõja edasilükkamise otsuse vägagi üksmeelselt heaks kiitnud. Ja seda loomulikult mitte argusest, sest viis aastat hiljem järgisid nad nagu üks mees riigipea kohusetäitja professor Jüri Uluotsa üleskutset ning läksid Narva jõele ja Sinimägedesse.

Tegemist ei olnud mitte üksnes Pätsi-Laidoneri otsusega, vaid ka Jaan Tõnissoni otsusega, kes muidu oli ikka teisel arvamusel. See oli aja võitmise soov, katse valida saatuslikeks lahinguteks parem hetk. Tagantjärele tarkus, et kõik läks ju valesti ja halvasti ning oleks pidanud ikka kohe vastu hakkama, on teadagi suurim täppisteadus. Meil puudub sageli võime asetada end ajalooliste isikute olukorda ja suuta näha maailma nende silmade läbi ja nende teadmiste pinnalt, mis sel ajal olemas olid.

Eesti pidi sügisel 1939 valima väga halva ja veel halvema vahel. See oli sügavalt traumaatiline olukord, mille mõju rahva hinges ja teadvuses kestab veel mitu inimpõlve. Ja kõiges juhtunus ei saa ega pea ainult iseennast - oma rahvast - süüdistama. Asju tuleb nimetada nende õigete nimedega.

On halenaljakas, kui mõni meie kaasmaalane kirjutab lehes, et „Eesti riik on varsti juba 20-aastane, aga... ". Sugugi parem pole lugeda mõne kauge maa ajakirjaniku kirjeldust Eestist kui „Nõukogude Liidust eraldunud endisest liiduvabariigist".

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas okupeeritud oma suure naabri poolt just samasugusel viisil nagu näiteks Taani Kuningriik oma suure naabri poolt - või nagu Tšehhimaa oli sellesama naabri poolt alla neelatud. Kas keegi on kunagi rääkinud Taanist või Tšehhist kui Saksamaast eraldunud uutest riikidest? See oleks ju naeruväärne! Miks kipume seda tegema siis Eesti puhul? Et okupatsioon kestis meil mõnevõrra kauem, ei oma riigiõiguslikult mingit tähtsust.

Nn laulva revolutsiooni aastatel oli meie ees tõepoolest maailmavaateline teelahe: kumma maailmapildi me valime - kas Ptolemaiose või Copernicuse oma? Kas Päike tiirleb ümber Maa või vastupidi? Kas me tõepoolest tunnustame okupeeriva Nõukogude Liidu õigussüsteemi ja püüame selle raames endale suuremat „suveräänsust" välja kaubelda? Või oleme siiski endiselt - ja oleme kõik need aastakümned olnud! - Eesti Vabariigi kodanikud, olgugi et meie valitsus on mõrvatud ja meile on kaela määritud punased passid? Kumma tee me pidime valima?!

Liigagi sageli kõrvutatakse meie trükisõnas Rahvarinnet ja Eesti Kongressi. Sama hästi võiks omavahel võrrelda aeda ja aiaauku. Või siis Keskerakonda ja Riigikogu! Eesti Kongress oli kvaasiparlamentaarne foorum, kus suuremate poliitiliste jõududena olid esindatud ERSP, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Rahvarinne. Kui soovitakse tolles ajas midagi omavahel võrrelda, siis kõrvutada saab Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi. Kummaski olid ülekaalus erinevad poliitilised jõud. Ja need kaks parlamentaarset kogu tulid ajaloo rängast vastuolust üsna leidlikult välja.

VII Riigikogu valimine 1992. aasta sügisel ja samas Heinrich Marga, viimase pagulasvalituse juhi riigipea ülesannetes sümboolne külaskäik Toompeale ning Kadriorgu märkis ühe peatüki lõppu Eesti ajaloos. Üks suur unistus oli täide läinud. Üks ja ainus Eesti Vabariik oli selleks ajaks enam kui 73-aastane. Missugune on ta 100-aastasena?

70 aastat Tartu ülestõusu algusest

2011-07-08

Eesti ajalugu koosneb pidevast võitlusest olemasolu eest. Üksteisele järgnenud pole mitte ainult sõjad ning lahingud, vaid ka ülestõusud ja vastuhakud võõrale võimule. Ühe suurima sellise algusest möödub neil päevil 70 aastat - 1941. aasta suvel algas Eestis vastuhakk Nõukogude võimule.

Kuigi 1940. aastal oli Eesti okupeeritud vastupanuta ning korraldust vastupanuliikumise alustamiseks riigi juhtkonnalt ei tulnud, rääkimata selle organiseerumisest, tekkis vastupanuliikumine ometi. Ühelt poolt olid selle kandjaks 1940. aasta juunis laiali saadetud ning desarmeeritud Kaitseliidu liikmed ning teisalt noorem haritlaskond, tihti üliõpilasorganisatsioonide liikmed.

Nii oli see ka suurima Tartus tekkinud vastupanuorganisatsiooni, oma staabi asukoha järgi nime saanud Eesti Tervishoiu Muuseumi (ETM) rühmaga, mille tuumiku moodustas Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) juhtkond. Juba 1940. aasta sügisel peetud seltsi juhatuse koosolekul langetati otsus, et EÜS ei tunnista Nõukogude okupatsiooni ja teeb kõik, et selle vastu võidelda.

1941. aasta märtsiks selgemalt moodustunud vastupanukeskus sõlmis sidemeid teiste vastupanurühmadega nii Tartus kui Tallinnas ning sõja alguse järel Tartu ümbruse metsavendadega. Olukord Tartus muutus samal ajal järjest ärevamaks.

Kuigi enamiku Tartu vanglasse toodud vangide suhtes polnud uurimist isegi alustatud, andis Tartu NKVD ülem P. Afanasjev käsu nad hukata. Enamik vange surmati vangla saunas, osa neist maeti vangla õuel varakult valmis kaevatud aukudesse, teised aeti vangla kaevu.

Praeguste andmete kohaselt mõrvati Tartu vanglas 192 meest ja naist. Pole imestada, et selle veretöö järel oli mitmegi partisani ainsaks sooviks - kättemaks.

Kivisild purustati

9. juulil 1941 kõlasid Tartus igal juhul juba esimesed lasud. Varahommikul lasid punaväelased õhku ajaloolise Kivisilla, vahetult pärast keskpäeva aga Ropka mõisas asunud relva- ja laskemoonalaod. Seda tehti aga sedavõrd saamatult, et osa ladudest jäi terveks.

Treffnerist Otniel Jürissoni eestvedamisel asusid koolipoisid seda kasutades ladudest püsse ja laskemoona minema tassima. Kella kolme paiku tulistas kohvik Centrali koondunud võitlusrühma juht H. Tammin koos leitnant Arond Randesega Rüütli ja Suurturu nurgal miilitsat ja võttis temalt püstolkuulipilduja.

Õhtul tervishoiumuuseumis toimunud suuremate vastupanurühmade juhtide koosolekul valiti ülestõusu juhiks reservlipnik Olev Reintalu ning abideks Karl Raun ja Aleksander Koskel.
Tunnusena jagati meestele välja EÜSi värvipaeltest lõigatud sinimustvalged lindid, märgusõnaks sai «kolm värvi».

Vastuhakk pidi algama viimase Emajõe põhja- ja lõunakallast ühendava silla - Vabadussilla - õhkimisest.

Sündmused arenesid aga plaanitust kiiremini. Hommikul üritas Nõukogude pool Tartu lõunaosa taas enda kontrolli alla saada, kuid põrkus partisanide vihasele vastupanule.

Kella viie paiku pärastlõunal hõivasid partisanid vanemseersant Karl Ratniku juhtimisel Kaitseliidu maja Riia mäel, mille katusetorni lipuvardasse heisati sinimustvalge lipp. Riia mäele kogunenud inimesed paljastasid pea ja laulsid, pisarad silmis, rahvushümni.

Selleks ajaks olid kolm linna saadetud miilitsate rühma põrkunud aga mitte enam ainult partisanide vastupanule, vaid ka esimeste Tartusse jõudnud Saksa kergete soomusautodega. Miilitsad paisati laiali ning nad taandusid paanikas. See oli signaaliks üldise vastuhaku algusele.

Rahvas valgus tänavatele. Ülikooli peahoone ette kogunenud rahvamassi vaimustuseks heideti sellelt alla ENSV vapp, puhkes hümn, süleldi ja õnnitleti üksteist vabanemise puhul. Veebel E. Rannik rivistas oma partisanid üles ning viis nad marsisammul Riia mäele.

Teel alustati laulu «Eestimaa, mu isamaa», kuid liigutuse tõttu ei suudetud seda lõpuni laulda. Kolonni ees kanti sinimustvalget lippu, majadest ruttasid välja mehed, kes rivvi astusid, nii et Riia mäele jõudes oli kolonn üsna suureks paisunud. Rahva vaimustust suurendas veelgi tänavatele ilmunud sõiduauto, kust lehvitati sinimustvalget lippu ja hüüti: «Lipud välja! Relvad kätte!» Hetkega oli Tartu lõunaosa lipuehtes.

Puhki kontori hoovi (Kaitseliidu maja vastas) asunud partisanide staabile oli aga selge, et oht pole sugugi möödas. Peagi avasidki punased vastaskaldalt algul kergerelvadest, siis aga suurtükkidest tiheda tule. Linnas puhkes tulekahju. Kuigi jõe lõunakaldale õnnestus partisanidel kaitseliin moodustada, oli võimalus, et ülekaalukas punavägi üritab ülestõusu maha suruda, ometi enam kui reaalne.

Tartu vajas abi. Ning see abi tuli. Pea kogu Lõuna-Eestist ruttasid metsavennad ülikoolilinnale appi. Esimesena jõudsid lahingusse Karl Talpaku juhitud Otepää mehed, peagi oli oma salgaga kohal ka major Fr. Kurg, kes võttis auastmelt kõrgema sõjaväelasena juhtimise üle.

Kiirelt organiseeriti Emajõele kindel kaitseliin, mis suutis järgnevatel nädalatel toimunud ägedates heitlustes vastase Emajõe põhjakaldal hoida. Küll avas punavägi Tartu pihta ägeda suurtükitule, mis muutis varemeteks terved linnaosad.

Punaste suurtükiväe tule all tulekahju vastu võitlevad Tartu tuletõrjujad kaotasid 16 meest, lisaks oli arvukalt haavatuid.

Eesti võim ja kord

Esimesed suuremad Wehrmachti eelüksused saabusid Tartusse paar päeva pärast ülestõusu algust, reaalselt läks võim sakslaste kätte aga alles juuli viimasel nädalal. Selle ajani kehtis Tartus sisuliselt Eesti võim ja kord.

Partisanide kaitse all kogunesid Tartusse Eesti riigitegelased eesotsas viimase seadusliku peaministri, põhiseaduse kohaselt presidendi kohuste täitja professor Jüri Uluotsaga. Eesti riigitegelastelt sakslastele esitatud memorandumile vastust ametlikult ei antud, küll soovitati suusõnaliselt selliseid dokumente mitte enam esitada.

See tegi üheselt selgeks, et Eesti iseseisvuse taastamine sakslaste plaanidesse ei kuulunud, maa oli lihtsalt taas peremeest vahetanud. Suur osa suvesõja käigus põranda peale ilmunud rahvuslikust vastupanuliikumisest siirdus taas põranda alla, pannes aluse Saksa okupatsiooni vastu suunatud vastupanuliikumisele. Eesti iseseisvuse taastamiseni jäi sel hetkel 50 aastat.

On öeldud, et vabaks ei saa rahvas, kes pole võidelnud oma vabaduse eest. Rahval, kes unustab oma võitluse vabaduse eest, on aga oht see uuesti kaotada. Seda me ei soovi.

Selleks avamegi 10. juuli hommikul kell 10 kunagisel Kaitseliidu majal (Riia 12) mälestustahvli nendele meestele, kes 70 aastat tagasi tormasid siit võitlusse vabaduse eest. Tänu nende võitlusele ja ohvrimeelele võime meie iseseisvas Eestis vabalt elada.

Hävitatute mälestus kohustab looma kommunismikuritegude uurimiskomisjoni

2011-06-14

Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Rahvusvaheline Eesti Komisjon ja teised uurijad on toonud välja juuniküüditamise kui genotsiidikuriteo asjaolud.

Täna teame, et ÜK(b)P Keskkomitee ja NSVL Rahvakomissaride nõukogu andsid välja ühismääruse küüditamiseks täpselt kuu aega varem, 14. mail 1941. Selle järgi kuulusid küüditamisele teiste seas rahvuslike organisatsioonide liikmed, politseinikud, maaomanikud, kaupmehed, riigiametnikud, ohvitserid, poola põgenikud, kes keeldusid Nõukogude kodakondsusest, ning kõigi nimetatute pereliikmed.

Küüditati üle 10 000 inimese, nende seas üle 5000 naise ja üle 2500 alla 16-aastase lapse. Teistest eraldati ligi 3000 meest ja 150 naist, kes saadeti surmalaagritesse. Teiste seas küüditati ka üle 400 Eesti juudi.

Eesti rahvas mäletab Leo Õispuu juhtimisel kokku pandud nimekirjaraamatute kaudu ohvreid, me mäletame ka süüdlasi. Küüditamist läbi viinud ENSV Riikliku julgeoleku rahvakomissariaadi operatiivstaapi kuulusid: Boris Kumm, Andres Murro, Aleksei Škurin, Venjamin Gulst ja Rudolf James.

Tänasel leinapäeval peame aga mõtlema ka praktilistele ülesannetele, mis ootavad elluviimist.

Pikka aega on õhus olnud Memento Liidu algatus rajada Tallinna kommunismiohvrite memoriaal. Seda mõtet on toetanud ka president Ilves. Valitsusel on plaanis see memoriaal lähiaastatel rahvusvahelise konkursiga, ja koostöös represseeritute organisatsioonidega, rajada.

Varasem president Lennart Meri algatas mõtte rajada Tallinna rahvusvaheline kommunismikuritegude muuseum. Ka see algatus vajab ellu viimist.

Suursaadik Jüri Luik käis mõned aastad tagasi välja mõtte luua Rahvusvaheline Kommunismikuritegude Uurimise Komisjon. Komisjon tuleks moodustada rahvusvahelise lepinguga, mis eeldab toetuse leidmist ka teistelt riikidelt.

Selle komisjoni tegevus oleks määratletud juhtunud kuritegude uurimisega ja neile hinnangute andmisega. Oleks mõistlik, et komisjonil oleks pädevus pöörduda riikide võimuasutuste poole, teostada konkreetsetes tegudes uurimisi ja korraldada kohtupidamisi aegumatute inimsusvastaste kuritegude sooritajate üle. Samuti peaks komisjonil olema pädevus pöörduda vajadusel otse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole.

Teha on palju. Selleks kohustavad meid eestlaste eelnenud põlvkonnad, kes meid silmitutena minevikust vaatavad.

Perestroika ristiisa

2011-02-11

Öeldakse, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. Üks poliitik, kelle kohta see täiel määral kehtib, on USA president Ronald Reagan. Vasakpoolsetele ringkondadele oli tema tõus võimule 1980. aasta presidendivalimistel täielik šokk. Kuid mitte ainult nemad, vaid ka muidu neutraalsed väljaanded kuulutasid, et võimule on tulnud uus Hitler ning Ühendriigid seisavad nüüd kokkuvarisemise äärel. Klu Klux Klanist ja muust sellisest ei maksnud rääkidagi. Asi polnud seejuures mitte ainult Ühendriikides. Kui Madam Tussaud' vahakujude muuseum Londonis palus külastajatel 1982. aastal vastata küsimusele, kes on nende meelest absoluutse kurjuse kehastuseks ajaloos, mainiti kõige rohkem nelja nime: Hitlerit, krahv Draculat, Margaret Thatcherit ja Ronald Reaganit.

Aeg annab siiski arutust. Nimelt osutus Reagani poliitika ootamatult tulemusrikkaks. Nõukogude Liit kukkus kokku kiirusega, mida keegi polnud ette näinud, muutes otsustavalt maailma nägu. Selle eest on Reaganile ettevaatlikult asutud ka tunnustust jagama, kuid päris omaks pole teda endiselt tunnistatud. Seda tõendab kas või see, et Reagani 100. sünniaastapäeva eel võis Bordersi raamatukauplusest Seitsmendal avenüül New Yorgis leida küll arvukaid uusi raamatuid kõikvõimalikest tegelastest, kuid vaid ühe Reagani juubelile pühendatud teose.
Kes siis oli Ronald Reagan ning mida uut tõi ta maailma poliitikasse? Lühidalt võib öelda, et tegemist on end ise üles töötanud näitlejaga, kes osalt tema karjääri katkestanud II maailmasõja tõttu päris täheseisusesse ei tõusnud. Hollywoodist siirdus Reagan televisiooni, tehes seal kiiret karjääri. Kuna ta tundis instinktiivselt vastumeelsust totalitaarse mõtteviisi vastu, kujunes Reaganist varakult veendunud antikommunist. Kuigi Reagani puhul polnud tegemist klassikalise intellektuaaliga, oli ta palju lugenud ning läbinägevam, kui enamik tema aja poliitikutest. Tema tehtud saated kommunismi kuritegudest olid vägagi heal tasemel.

Selle taustal pole imestada, et peagi siirdus Reagan poliitikasse. Algselt demokraate toetades hakkas teda peagi häirima nende naiivsus kommunismi suhtes ning lootus „suure valitsusega" Ameerika kriisist välja tuua. Reagan sellesse ei uskunud ning kaldus seega peagi vabariiklaste leeri, kuigi needki Reaganile tihti liiga vaiksete ja allaheitlikena tundusid. Tema laia tähelepanu äratanud tavapärasest poliitilisest korrektsusest üle astuvad esinemised panid California vabariiklasi meelitama Reaganit kandideerima California kuberneriks. Vabariiklaste partei juhtkonna õuduseks Reagan nõustus - ja kõigile üllatuseks võitis, jäädes ametisse kaheks ametiajaks.

Kuberneri ametist järgmine oleks pidanud loogiliselt olema kandideerimine presidendiks. Paraku seda võimalust Reaganile pikka aega ei antud. Tundus, et partei nomenklatuuri üles seatud kandidaatidele kaotanuna on Reagan löödud kaart. 1980. aastate alguseks paiskusid Ühendriigid aga sellisesse kriisi, et valijad tavapäraste lahendustega enam ei rahuldunud. Kogu senisele USA poliitikale kinda heitnud Reagan võitis esmalt eelvalimised oma erakonnas ning seejärel suure ülekaaluga president Jimmy Carteri. 20. jaanuaril 1981 andis Ronald Reagan Washingtonis ametivande ning asus täitma presidendi kohuseid.

Ei saa ütelda, et Reagani presidendiametiaja algus oleks kerge olnud. Seistes vastamisi demokraatide kontrolli all oleva Kongressiga, tundus oma reformide läbisurumine olevat lootusetu ettevõtmine. Ometi sai Reagan sellega hakkama. Jättes praegu kõrvale revolutsiooni, mille Reagan teostas Ühendriikide sise- ja majanduspoliitikas, keskenduksin järgnevalt välispoliitikale. Selleks oleks aga esiteks vaja meelde tuletada olukorda, milles Reagan oma presidentuuri alustas. Selle mõistmiseks tasub vaid lugeda tollaseid ajalehti. Lääs oli nende kohaselt külma sõda kaotamas või juba kaotanud, Nõukogude süsteem aga võidukäigul. Tuntud majandusteadlane John Kenneth Galbraith kirjutas 1984. aastal Nõukogude majanduse eelistest lääne tööstusriikide ees, Arthur Schlesinger ülistas Nõukogude majanduse edusamme muu maailmaga võrreldes. Ameerika Ühendriigid olid saanud ühe alandava tagasilöögi teise järel. Häbistava taandumise järel Vietnamist oli Washington sunnitud pealt vaatama oma mõjuvõimu jätkuvat vähenemist, mis kulmineerus Iraani pantvangidraamaga ning pantvangide ebaõnnestunud vabasta-miskatsega.

Ei saa siiski eitada, et teatavad muudatused olid maailmas selleks ajaks juba alanud. Kuigi seda läänes veel tähele ei pandud, oli Nõukogude Liit hammustanud suurema tüki, kui ta alla neelata suutis. Moskval polnud ressursse sellise impeeriumi ülalpidamiseks. Katse seda teha viis majanduse üha sügavamasse kriisi. Korra tagamine laiaks veninud impeeriumis kujunes järjest keerukamaks ülesandeks. Inimõiguste küsimuse esiletõusmine maailmas, mida Jimmy Carter presidendina oluliselt toetas, tugevdas dissidentlikku liikumist ning sundis Moskva kaitseasendisse. Eriti kalliks läks Moskvale sissetung Afganistani, mis jahutas NSV Liidu suhteid isegi oma traditsiooniliste liitlastega ning viis esimest korda lääne koordineeritud vastusammudeni, nagu Moskva olümpiamängude boikotini. Veelgi hullem oli Nõukogude juhtkonnale aga kardinal Karol Wojtyla valimine paavstiks Johannes II Pauluse nime all ning sellele järgnenud vastuhakk Poolas, mis viis iseseisva ametiühinguliikumise Solidaarsus sünnini. Kõik see andis märku NSV Liidu nõrgenemisest ning tugevdas vastupanuliikumist ikestatud maades. Paraku ei saanud lääs olukorrast endiselt päris aru, jäädes kaitseasendisse ega suutnud oma passiivset poliitikat NSV Liidu suhtes muuta. „Konservatiivse revolutsiooni" käigus 1980. aastate algul läänes võimule tulnud poliitikud viisid siin läbi põhimõttelise muutuse.

Mis oli siis see, mida Ronald Reagan Ühendriikide välispoliitikasse kaasa tõi? Lühidalt öeldes muutis ta selle reaktiivsest ehk maailmas toimuvale reageerivast aktiivseks ehk maailmas toimuvat mõjutavaks. Selleks sõnastas Reagan esiteks Ühendriikide poliitikale selge eesmärgi - kommunistliku süsteemi hävitamise, allutades sellele teised eesmärgid. Kuna seni oli lääs tegelenud kommunismi piiramise või pidurdamisega, tähendas Reagani seisukoht siin olulist muutust, mida senine välispoliitiline eliit sugugi ei jaganud. Reagani nõunik, ajaloolane Richard Pipes on märkinud, et Reagani tugevus oli kommunistliku süsteemi nõrkuse ja haavatavuse mõistmises, akadeemilised ringkonnad olid selle ju kuulutanud tugevaks, soliidseks ja populaarseks. „See nõudis suurt julgust," meenutab Pipes.

Seejuures ei kavatsenud Reagan kommunismi ajaloo prügikasti saata sõda valla päästes, vaid Nõukogude impeeriumi seesmiselt nõrgestades ning selle sees vastupanuliikumisi toetades, lootes, et need «kurjuse impeeriumi" hävitavad. Siit tulenes ka Reagani eriline tähelepanu kõikvõimalikele vastupanuhikumistele, alates Poola Solidaarsusest ning lõpetades balti rahvastega. Saatuslikuks kujunes siin Reagani toetus Poolale. CIA toetus põranda alla surutud Solidaarsusele võimaldas sel oma tegevust jätkata. Kui varem - Tšehhis või Ungaris - olid võimud alati suutnud lääne reaalsest toetusest ilma jäänud opositsiooni maha suruda, siis nüüd enam mitte. Ikestatud rahvastele demonstreeris see kommunismi järsku nõrgenemist, õhutades neid oma õiguste eest võitlema. Sama eesmärki teenis ka Reagani tegevus lääne mõju taastamiseks maailmas ja kommunismi tagasitõrjumiseks, olgu selleks sissetung Grenadale või reaalne abi Afganistani mässulistele. Raske hoobi Nõukogude autoriteedile andis Reagani taasrelvastamisprogramm, eriti „Tähesõjad", millega NSV Liidul puudus võimalus kaasa minna. Seejuures ei varjanud Reagan oma kavatsusi, öeldes need avalikult välja, šokeerides lääne avalikkust ja tekitades Nõukogude juhtkonnas hirmu. Kuid impeerium, mis on end rajanud hirmule, ei või ise hirmu tundma hakata. Nii tabasid ikestatud rahvad kiirelt, millise võimaluse Reagan on neile pakkunud. Natan Sharanski on meenutanud, millise vaimustatud vastuvõtu osaliseks sai Nõukogude ajakirjanduse sõimu-artiklite kaudu nendeni jõudnud „kurjuse impeeriumi" kõne NSVLi poliitvangide seas. Ometi kord oli keegi läänes nimetanud asju nende õigete nimedega. Lõpuks oli keegi aru saanud, et Nõukogude süsteem on nõrk ja haavatav, sellele tuleb ainult otsustavalt vastu astuda.
Siit jõuame teise Reagani toodud muutuseni ehk majanduse senisest tunduvalt sihikindlama kasutamiseni välispoliitikas. Tutvudes lähemalt NSV Liidu majandusliku olukorraga, sai Reagan aru, et Nõukogude impeeriumi polnudki nii raske pankrotti ajada ehk muuta ta „kerjuste riigiks", nagu Reagan selle avalikult eesmärgiks seadis. Reagan otsustas jätta NSVLi ilma kahest peamisest sissetulekuallikast - naftatuludest ja relvamüügist. Selleks veensid ameeriklased Araabia Ühendemiraate suurendama järsult naftatootmist, millele järgnes nafta hinna järsk langus. See tõi kaasa nii NSV Liidu enda kui tema klientriikide sissetulekute kiire vähenemise. Kui sellele lisada vastutöötamine ja erioperatsioonid NSV Liidu enda energiatööstuses, olid tulemused Moskva sissetulekute jaoks laastavad. Paralleelselt sellega tõstsid Reagani uue hooga käima lükatud võidurelvastumine ning suurenevad kulud surve alla sattunud impeeriumi ülalpidamiseks Moskva kulusid, viies selle 1980. aastate keskpaigaks sisuliselt pankrotti. Moskva oli sunnitud alustama manöövreid, et surve alt väljuda, mille üheks ilminguks oh Gorbatšovi võimuletõus ja perestroika algus. Kui läänes tõstetakse perestroika sünni juures tihti esile Gorbatšovi rolli, siis Vene poliitikud kinnitavad üsna ühest suust, et perestroika ristiisa oli tegelikult Ronald Reagan.

Just selles olukorras tõusis esile Reagani kolmas välispoliitikasse toodud uuendus - nimelt mittestandardne, isiklikele sidemetele ja suhetele tuginev välispoliitika. Reagan uskus isiklikku sõprusse ja vahetusse läbikäimisse kuiva ja ametliku välispoliitika asemel. Sellele lisaks oli Reagani poliitika vaba illusioonidest ja poliitilisest korrektsusest. Hiilgavalt ilmutas see end perestroika alguse järel. Uut tüüpi liidri ilmumine tekitas maailmas mäletatavasti tõelise Gorbamaania. 1950. aastate sula ajal oli lääs lasknud end petta ning survet NSV Liidule pehmendanud. Reagan seda viga ei teinud. Otse vastupidi, ta tugevdas survet veelgi. Nõukogude välispoliitika peamine eesmärk vaadeldaval perioodil oli sundida Reaganit lahti ütlema ..Tähesõdade" programmist, millega kaasaminek oleks NSV Liidu majanduse lõplikult põhja lasknud ja mis mälestuste põhjal oli Nõukogude juhtkonnale õudusunenägu. Selleks otsustati põhjalikult ette valmistatud Reykjaviki tippkohtumisel 1986. aastal Reagan lõksu püüda, pakkudes talle järeleandmisi teistel talle tähtsatel aladel, kuid nõudes Reaganilt vastutasuks
"Tähesõdade" programmist loobumist. Reagani kõik võimalikud vastused olid läbi arutatud ja analüüsitud, kuid otsustaval hetkel tegi Reagan midagi, mida keegi polnud ette näinud: ta tõusis püsti ja astus uksest välja. Tema jaoks oli Nõukogude poole surve alt väljalaskmine lihtsalt mõeldamatu. Kohtumine ebaõnnestus, kuid lääs võitis Margaret Thatcheri kinnitusel just sellel hetkel külma sõja. Gorbatšov sai aru, et ta on kaotanud ning ainus võimalus olukorrast väljuda on kiired järeleandmised, mis teed ta ka läks.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et Reagani tugevus tugines eeskätt tema loomulikkusele. Ta polnud osa mingist poliitilisest masinavärgist, ta ei lasknud end sellest eriliselt segada. See viis ta tihtipeale küll vastuoludeni isegi omaenda administratsiooniga, kuid tavaliselt õnnestus Reaganil oma tahtmine saavutada. Tüüpiliseks oli siin kuulus Reagani kõne Berliini müüri ääres Brandenburgi värava ees, kus ta nõudis Gorbatšovilt, et see selle müüri ära koristaks. USA välispoliitiline juhtkond tegi kõik endast sõltuva, et see lõik kõnest välja saada, kuna kardeti, et see võib Gorbatšovi solvata. Samal arvamusel oli ka enamik presidendi meeskonnast. Lõpuks ei jäänud Reaganil üle muud, kui küsida oma nõunikult, kes siis ikkagi on USA president, kas tema või keegi teine, ning enda kohta jaatava vastuse saanuna teatada, et „siis jääb see lõik sisse". Nii see läks ning praeguseks kuulsaks saanud kõne sai peetud.

Loomulikult oli Reaganil ka õnne. Maailma majandus arenes talle soodsas suunas. Nõukogude juhtkond tegi raskeid vigu - nii näiteks läks Gorbatšovi alkoholivastane kampaania NSV Liidule rahaliselt peaaegu sama palju maksma kui Reagani õhutusel alla löödud energiahindadest saadud kaotused. Samuti oleks selge liialdus väita, nagu oleks Reagan üksi külma sõja võitnud. Seda poleks võidetud ilma Margaret Thatcheri, paavst Johannes II Pauluse, Helmut Kohli ja paljude osalt siiamaani nimetuks ja tundmatuks jäänud meeste ja naisteta, kes vägivallavalitsuse vastu võideldes vabaduse leeki hõõgvel hoidsid, et kurjuse impeeriumile lõpuks surmav hoop anda. See ei vähenda aga sugugi Reagani teeneid Nõukogude Liidu nurkasurumises, mis lõi eeldused ka meie vabaduse tagasivõitmisele.

Reagani juubel võiks olla teatavaks äratuskellaks läänele, kes on viimasel ajal kippunud oma väärtustest kas vaikselt loobuma või neid siis taktikaliste järeleandmiste taha peitma. Iseenesest pole selles olukorras midagi uut. Nii oli see paljuski ka enne Reaganit. Samas demonstreeris just Reagan, mida suudab lääs ellu saata, kui ta tugineb oma väärtustele ja nende eest võitleb. Reagan uskus vabadusse ja õiglusesse. Miks ei peaks siis meiegi seda tegema?

Nõukanostalgia kui hobi

2011-01-22

Me oleme vabad ja saavutanud suurt edu, kuid Eestis saab olema alati ka oma ENSV. Mida siis ikkagi teha vabal ja vabadust väärtustaval maal inimestega, kes pooldavad ja ihkavad vabadusetust? Lauri Vahtre paneb ette luua neile seltsid ja klubid.

Sattusin hiljaaegu ühes väikeses Eesti linnas, et mitte öelda suures alevis põgusalt jutlema ühe vihase mehega. Vihane mees leidis, et praegu elavad hästi vaid üksikud, aga iga sellise kohta tuleb sada virelejat. See-eest nõukaajal olla me kõik hästi elanud ja Venemaast lahkulöömine oli suur viga. Otsustasin riskida ja tuua lagedale oma vana trumbi, nõndanimetatud sokiaugu argumendi: „Aga te elate sellegipoolest paremini kui kunagi varem." -„Kuidas nii?!" - „Vaadake, mitte kunagi varem ei ole te auguga sokki minema visanud, et osta uusi. Kõigil varematel aegadel auklikke sokke nõeluti, ja visati nad minema alles siis, kui nad olid täiesti läbi. Aga tänapäeval ostetakse kohe uued." Kuniks vihane mees järele mõtles, noogutas mehe abikaasa üllatunult: „Tõepoolest, nii see on." Kuid vihane mees oli tugeva iseloomuga, sokiaugud teda ei veennud ja nii me lahku läksimegi - tema Nõukogude Liitu taga igatsedes, mina mõtlikult. Mida ikkagi teha inimestega, kellele vabadus üldse ei loe?

See on vägagi eluline küsimus ning puudutab otseselt meid endid, meie lapsi ja lapselapsi. Kuid küsimus on ka laiem: kuidas ülepea ehitada üles ühiskonda, kuhu mahuksid ära nii need, keda vabadus huvitab, kui ka need, keda ta vihale ajab? Ei saa ju keelama hakata. Igasugu asju keelama tõttas üks teine ühiskond, see, mida too mees tagasi igatses ja mille vastu mina kõigest hingest sõdisin. Tolles ühiskonnas tehti asjad selgeks kirve ja kangiga: pool rahvast liigitati rahvavaenlasteks ja saadeti Siberisse või otse seina äärde. Tehtud.

Aga kuidas peaks käituma demokraatlik ühiskond? Siiamaani - oma sadakond aastat - on demokraadid ja liberaalid jutustanud muinasjutte sellest, kuidas vabadus on nii hea asi, et kes seda vaid maitsnud on, see enam muud ei taha. Järelikult tuleb teda lihtsalt inimestele maitsta anda, kõik muu järgneb iseenesest. Kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise järel kuulutas sellist mõtteviisi jõuliselt Francis Fukuyama, iseenesest tark ja läbinägelik mõtleja. Tema seisukoht (mille ühekülgsust on ta nüüdseks siiski tunnistanud) kõlas: demokraatlik ühiskonnakord vastab kõige täpsemini inimese olemusele, tema vajadustele (millest peamiseks on tunnustusevajadus, mille rahuldamiseks on vaja eneseteostusevabadust), mistõttu paremat ei olegi võimalik välja mõelda.

Ent kas ei kõla see hirmuäratavalt sarnaselt nõukaaegse mantraga: esineb veel üksikuid igandeid, aga kui need kõrvaldada, on kõik õnnelikud? Kõlabki. Sest neid seirab üks ja sama sisemine viga: vale pilt inimesest. Inimene ei ole otsast lõpuni kollektivistlik ega otsast lõpuni individualistlik, inimene on nende kahe tungi võitluse ja vastasseisu tallermaa. Ning inimühiskond, sootsium, ongi mõeldud nende vastandlike tungide lepitamiseks ja „kodustamiseks". Kusjuures on inimesi, kelle isekad ja ühishuvilised tungid on tasakaalus, on inimesi, keda tõmbab vanglaidüll, on inimesi, keda tõmbab boheemlik hüpervabadus. Kõik nad peaksid kuidagi ühiskonda ära mahtuma.

Mida siis ikkagi teha vabal ja vabadust väärtustaval maal inimestega, kes pooldavad ja ihkavad vabadusetust? Ehk teisisõnu vangla tüüpi turvalisust, mis samal ajal tagab esmased eluvajadused - peavarju ja ninaesise? Rõhutan, et jutt ei käi konkreetselt nõukaaja taganutjaist, vaid ülepea kõigist, kellele vanglaolustik lihtsalt meeldib. Nagu näiteks inglise või soome stalinistid. Selliseid, tuleb möönda, leidub ning saab leiduma alati ja igal pool, ka kõige vanemates, vabamates ja jõukamates ühiskondades.

Vanglasseihkaja vanglasse?

Lihtne vastus oleks: meil on vaba maa, järelikult tehku, mis tahavad. Olgu neil õigus vabalt oma veendumust kuulutada, vastavaid parteisid asutada jne. Kuid nõnda see juba ükskord käis, Weimari-Saksamaal nimelt, ja tulemuseks oli, et kõigi demokraatia ja parlamentarismi reeglite järgi tuli võimule keegi Adolf. Mahavaikitud tõsiasi: see oli rahva tahe, mis ta võimule viis ja seejärel enneolematult populaarseks tegi.

Ütleme, et meie oleme selles suhtes siiski targemad ja eesti Adolf jääb napilt-napilt sündimata ning vabadus tapmata. Aga eks oleks see siis ikkagi teatava osa inimeste terroriseerimine? Sundus elada vabaduses, kui tahaks nii väga vanglasse? Just see ongi probleem, mis vaevab Eestit juba 20 aastat ja millest me lootsime, et läheb üle. Ei lähe. Eesti NSV võib kaduda ajalukku, kuid idee ja mälestus temast taastoodab ennast - täpselt nii, nagu aeg sünnitab ikka uusi lukašenkiste ja muid selliseid. Me oleme vabad ja saavutanud suurt edu, kuid Eestis saab olema alati ka oma ENSV, kellele see põrmugi ei meeldi. Põhjus pole tingimata vaesuses või töötuses - ENSV-d igatsevad ja nõuavad jõuliselt tagasi ka arvukad hästimakstud riigikogujad, ärimehed (või äritsejad?), sotsiaalteaduste professorid... Ning muidugi too vihane mees oma mõttekaaslastega. Nad vajavad muud.

See on tõsiasi ja demokraatlik elukorraldus peab seda arvestama. Ent kuidas? Ei saa ju kehtestada erinevaid seadusi - et näete, üldiselt meil avalikku raha oma kassasse ei kandita, altkäemaksu ei võeta, aga teile on see lubatud, sest teie oletegi sellised ega oska teisiti.

Nii vist ka ei lähe, eks ole.

Ainuke, mida oskan välja pakkuda, on ulatuslik tugisüsteem, miks mitte riigi toel. Võiks asutada ja toetada mitteriiklikke institutsioone (nagu seltsid, klubid jne), kus saaks ametlikult ja segamatult kultiveerida kasarmuelu, ENSV-elu (oktoobriparaadid, kalapäevad, autoostuload, pleenumid jne), vanglaelu, maffiaelu, röövlibande elu, üdini korrumpeerunud omavalitsuse elu, Lukašenka-elu (ebaregulaarsed verisekspeksmised) jms. Samal ajal tuleks sätestada selged reeglid, et sellistes reservaatides viljeldav kombestik ei tungiks pärisellu. Kas esitada vastav seaduseelnõu?

Reagani fenomen - vetelpäästjast presidendiks

2011-01-20

Kuidas suutis endine vetelpäästja ja näitleja saata kommunismi ajaloo prügikasti?

Kolmkümmend aastat tagasi, 20. jaanuaril 1981 andis Ronald Reagan vande astumaks ametisse Ameerika Ühendriikide presidendina. Sel hetkel ei arvanud pea keegi, et tegemist on maailmajaloolise sündmusega. Ometi oli see nii. Sest vaid vähesed teadsid seda, mida Reagan oli öelnud vastuseks küsijale, kes oli temalt vahetult enne vandeandmist pärinud, mis saab tema presidendiaja peamiseks sõnumiks. Reagani vastus sellele küsimusele oli lihtne - „Meie võidame ja nemad kaotavad".

1981.aasta alguses tundus selline mõtteavaldus kas utoopia või ülbe lollusena, Lääs oli haledalt kolki saanud praktiliselt kõikidel Külma sõja tandritel. Kommunistlik maailmasüsteem näis asuvat oma võimu tipul. Möödus vaid kümme aastat ning NSV Liit oli ise end laiali saatnud ning kurjuse impeerium kokku kukkunud. Kahtlematult oleks liialdus väita, et Ronald Reagan oleks selles mänginud otsustavat rolli, kuid samas oleks temata toimunut võimatu ette kujutada. Seda olulisem on heita pilt sellele, kes Reagan oli ning milliseid arusaamu ta esindas.

Ronald Reagan sündis 6.veebruaril 1911. aastal Illinoisis, Tampicos Iiri taustaga perekonnas. Tagasihoidlikele elutingimustele vaatamata sai Reagan hea hariduse, paistes ühtlasi silma vetelpäästjana, päästes kokku 77 inimese elu. Edasipüüdlik noormees jõudis Hollywoodi, kus sai näitlejaks. Näitlejate huvisid esindades puutus Reagan kokku kommunistliku mõtlemise ja taktikaga, mis ta veendunud antikommunistiks muutsid. Algselt üsnagi vasakpoolsete vaadetega Reagan sai aru, et kommuniste ei huvita mitte sotsiaalne õiglus, vaid isiklikud huvid ja võim. Nii pole imestada, et temas sai totalitaarse mõtteviisi veendunud vaenlane, esindagu see siis kas fašistlikku või kommunistlikku suunda. Reagan polnud mitte klassikalises mõttes intellektuaal, kuid tema loomulik intelligents ning lai lugemus võimaldasid tal näiteks kommunismi olemusest hästi aru saada. Näitlejakarjääri lõpetamise järel asus Reagan tööle televisioonis, kus ta sai kiirelt tuntuks. Siit oli vaid samm poliitikasse. Algselt demokraate toetanud Reagan tegi nüüd karjääri vabariiklaste seas, tõustes 1967. aastal California kuberneriks. Kuigi edaspidi üritas Reagan korduvalt tõusta vabariiklaste presidendikandidaadiks, jäi tal sellest korduvalt napilt puudu. Tema vabariiklaste presidendikandidaadiks saamine ning võit presidendivalimistel oli liberaalsemale osale Ameerikast täielikuks šokiks. Reaganit võrreldi laialdaselt Hitleriga ning ennustati Ameerikale täielikku kokkuvarisemist.

Kui Läänes ei kiputud Reaganist aru saama, siis ikestatud rahvaste seas tekitasid Reagan ja tema sõnavõtud vaimustatud toetust. Nathan Sharanski on oma mälestustes kirjeldanud, millist vaimustust tekitas nõukogude poliitvangide seas Reagani kuulus kõne, kus ta lubas kommunismi maa pealt pühkida ning nimetas Nõukogude Liitu kurjuse impeeriumiks. Ometi oli Vaba Maailma etteotsa tõusnud mees, kes paistis aru saavat, mida Nõukogude riik endast tegelikult kujutas. Väga liigutasid Reagani tema teise ametiaja puhul talle nõukogude vangilaagrist saadetud nais-poliitvangide tervitus. Selle ühe allkirjutaja Lagle Pareki sõnul said nad vangilaagris teada oma läkituse päralejõudmisest, kui nende suhtes korraga erinevaid distsiplinaarkaristusi hakati rakendama. Praegu on see läkitus üks Ronald Reagani muuseumi üks olulisemaid eksponaate. Reagani keskmisest avameelsemaid sõnavõtte üritas välisministeerium tavaliselt kõigi vahenditega pehmendada. Reagani hiljem vägagi kuulsaks saanud kõne Berliinis, kus ta nõudis Gorbatšovilt Berliini müüri mahakiskumist, tekitas vastuseisu enamikus tema nõunikes, kes pidasid seda liiga provokatiivseks ning radikaalseks.

Miks osutus siis Reagan oodatust paremaks presidendiks, milles seisnes tema fenomen? Arutades mõned aastad tagasi Zbiegniew BrzezinskigaÜhendriikide presidentide üle, ütles Brzezinski, et laias laastus jagunevad need kahte rühma - intellektuaalideks ning visionäärideks. Intellektuaalid arvavad, et nad teavad ja oskavad kõike ega moodusta enda ümber korralikku meeskonda. Visionäärid ei tee vahest vahet Peruul ja Boliivial, kuid neil on idee, mida tahavad iga hinna eest ellu viia, tundugu see nii võimatuna kui tahes. Ja kuna nad ise seda teha ei oska, moodustavad nad enda ümber tõeliselt tugeva meeskonna. Reagan kuulus Brzezinski meelest just selliste presidentide hulka.

Erinevalt pea kõigist tarkadest ja tähtsatest ekspertidest, ei teadnud Reagan nimelt, et kommunistlikku maailmasüsteemi pole võimalik hävitada. Ta seadis selle endale eesmärgiks ning sai sellega hakkama. Heade ning mittestandardsete nõunike kaasamine oli kahtlematult Reagani tugev külg. Olid siis nendeks CIA tavapärastest meetoditest ja analüütikutest täie rahuga ülesõitev luureülem William Casey või ajaloolane, kommunismi üks parimaid tundjaid Richard Pipes. Ilmselt just viimaselt sai Reagan kindlust mitme instinktiivselt tajutud põhimõtte elluviimiseks, alustades tõdemusest, et kommunistlik süsteem on haavatavam, kui tundub ning lõpetades sellega, et ainus, mida kommunistid tunnistavad ning austavad on jõud. Pipes õhutas Reaganit mitte enam sõnades, vaid reaalsuses toetama rahvuslikke vastupanuliikumisi kommunismi vastu, milledest kujunes Reagani parim liitlane kommunismi ajaloo prügikasti saatmisel. Reagan jättis tegemata ka Lääne poolt varem korduvalt tehtud vea ega nõrgendanud survet Nõukogude impeeriumile seal alanud kosmeetiliste reformide järel. Otse vastupidi, ta vajutas pedaali veelgi tugevamalt põhja. Küsisin pool aastat tagasi Reagani riigisekretärilt George Shultzilt, et mis oli see hetk, kus Lääs võitis Külma sõja. Shultz vastas, et ta on seda ka Gorbatšovilt küsinud ning viimase vastuseid arvestades leiab, et see toimus Reykjaviki tippkohtumisel 1986.aastal. See näiliselt läbikukkunud kohtumine, kus Reagan kõiki diplomaatia ja rahvusvahelise läbikäimise tavasid rikkudes kohtumiselt lihtsalt minema jalutas ega loobunud oma „tähesõdade" programmist, surus vastaspoole nurka ning sundis teda totaalsetele järeleandmistele, mis kurjuse impeeriumi hauda aitasid saata.

Just sellised sügavalt inimlikud, tihti spontaansed ja kõiki nõunikke hulluksajavad sammud ning otsused tegid Reaganist Ameerika Ühendriikide ühe suurima presidendi. Reaganit ei huvitanud populaarsusreitingud ega nende nimel tõmblemine. Tema jaoks oli oluline vajalikud otsused ära teha, arvatagu sellest, mis tahes. Tema ametisseastumise päeva ning 100. sünnipäeva maksab meil igal juhul meeles pidada ning seda vaatamata Tallinna linnavalitsuse seisukohale, kes Tallinnasse Reagani väljaku loomisele ühemõtteliselt vastu astus. Moskva väljaku vastu pole Tallinna linnavalitsusel aga loomulikult midagi.

6.veebruaril on kõik huvilised igal juhul oodatud kinosse „Artis", kus algab piduliku kõnekoosolekuga Ronald Reaganile pühendatud filminädal.

Tolstoi viimane retk

2010-11-26

Ta oli selleks ajaks ülemaailmselt tunnustatud kirjanik, postuumselt välja antud kogutud teoste maht on sada köidet. Kuulsus küündis kirjandusringkondadest kaugemale: ta oli pedagoog, sõna otseses mõttes rahva õpetaja. Tema mõisa Jasnaja Poljanasse tuldi justkui palverännakule, et saada tõe- ja tarkuse-sõnu, tulid nii lihtinimesed kui ka intellektuaalne eliit, ning seda ka välismaalt.

Tolstoi oli aktiivne ja tegus. Näljaajal tegutses ta märksa energilisemalt kui valitsus. Tolstoi autoriteeti ilmestab ühes Prantsuse ajakirjas avaldatud karikatuur „Kaks Venemaa tsaari", kus talupojariietesse rõivastatud hiiglasliku Tolstoi kõrval seisab väike kääbus, kelles võib ära tunda tsaar Nikolai II. Tolstoi mõju ei lakanud tema surmaga. Mahatma Gandhi lõi Lõuna-Aafrika vabariigis Tolstoi Farmi, Gandhi jaoks ei olnud ta kirjanik, vaid elu õpetaja, nagu ka Martin Luther Kingile ja tuhandetele inimestele Venemaal ning mujal.
See kõik on teada. Ent seoses Tolstoi surma-aastapäevaga tahaksin peatuda mitte tema suurtel kordaminekutel ja aukartustäratavatel saavutustel, vaid tema läbikukkumistel ja luhtaminekutel. Nende mastaap on samuti muljetavaldav.

Tolstoi läbikukkumised

Tolstoi unistas ausast, lihtsast ja tavalisest elust, kuid tema enda elu oli sellest ideaalist kaugel. Tolstoi entsüklopeediliste teadmiste kõrval peab ära märkima, et ta oli autodidakt. Ta sai koduse hariduse, mis polnud aadliperekondades haruldane. 16-aastaselt astus ta Kaasani ülikooli ida keelte osakonda, näidates sisseastumisel suurepäraseid tulemusi, muuseas „türgi-tatari keeles". Peagi läks ta üle juurateaduskonda, aga ei lõpetanud sedagi. Hiljem üritas ta sooritada kandidaadieksameid, neist kaks õnnestusid hiilgavalt, ühes kukkus ta läbi.

Peterburis elas ta korrapäratut elu ning tal tekkisid suured kaardimänguvõlad. Peterburist põgenes ta Kaukaasiasse, kus elas kasakate juures ning läbis edukalt sõjaväekatsed. Seejärel sõdis ta mõnda aega Kaukaasias, kuid tema tähtsamad lahingud peeti hoopis Krimmi sõja ajal, kus ta noore ohvitserina ilmutas märkimisväärset vaprust ja juhtimisoskust. Selle eest sai ta hulga autasusid.
Sõdalasekarjäär tundus minevat ülesmäge. Paraku rikkus Tolstoi ise kõik ära, kirjutades oma teadaolevalt esimese ja vist ka viimase luuletuse, millest sai populaarne sõdurilaul ning mis sisaldas hävitavaid ja solvavaid hinnanguid sõjas osalevate väejuhtide pihta. Ta pidi Peterburi naasma ja erru minema.

Selleks ajaks oli Tolstoi juba tuntud kirjanik. Autobiograafiline triloogia, milles ta avas kujuneva isiksuse sisemaailma, tema Kaukaasia jutustused, nt „Kasakad" tõid tuntust ja tunnustust. Kuid tõeliseks läbimurdeks olid „Sevastopoli jutustused", kus ta näitas sõja pahupoolt läbi lihtsa osaleja sisemaailma. Sellega lõi ta alused psühholoogilisele realismile.

Kirjanduslik edu ja pealinnaelu oma ahvatlustega olid aga Tolstoile sügavalt vastumeelsed. Juba ülikooliajal hakkasid teda köitma Jean-Jacques Rousseau ideed, ent erinevalt oma õpetajast püüdis Tolstoi neid realiseerida ka oma elus. Kinnismõtteks said lihtne abielu, patriarhaalne ja väärikas olme, seda ideaali kirjeldas ta „Anna Kareninas". Ta tutvus endast peaaegu 16 aastat noorema Sofia Behrsiga, kellest sai suurel määral Kitty prototüüp (nagu Ljovin oli Tolstoi alter ego). Sofia Behrs oli Tolstoisse sügavalt ja siiralt armunud, sünnitas talle 13 last, kirjutas oma käega ümber tema romaanid, kuid nende abielu oli kõike muud kui õnnelik.

Naine pidas Tolstoid haiglaseks erotomaaniks ning oli armukade kõikide naiste peale, kes abikaasa lähedusse ilmusid, kuid eriti nende suhtes, keda ta oli tundnud enne temaga tutvumist (Tolstoi esimene seksuaalne kogemus oli pärisorjast naisega ning Sofia Behrs ei suutnud Tolstoile andestada, et ta ikka veel mäletas seda.)

Ka Tolstois kasvas vastumeelsus naise suhtes. Esiteks ei mõistnud naine tema vaese elu ideaale, teiseks tekkisid naisel konfliktid Tolstoi arvukate õpilastega ning kolmandaks kahtlustas Tolstoi järjest rohkem, et naine on kurjast vaimust vaevatud. Radikaalse russoistina eitas Tolstoi kogu lääne kultuuri ning ennekõike kunsti (vrd ta hävitavat esseed Shakespeare'ist). Ta viis meisterlikkuseni võtte, mida hakati hiljem nimetama võõrandumiseks, ja näitas, kuidas kogu kultuur on võlts ja inimvastane. Paraku pidi see vältimatult käima ka tema enda loomingu kohta ning Tolstoi ütles sellest korduvalt lahti, kaasa arvatud „Sõjast ja rahust" ja „Anna Kareninast".

Tolstoi kirjutab uue teose, „Ülestõusmise", mis jäi põhimõttelistelt lõpetamata - romaani, mis nagu polekski romaan -, kuid ka see ei rahuldanud teda. Ta loobub kirjandusest, kirjutab talupoegade lastele lihtsa sisuga ja primitiivses keeles moraliseerivaid muinasjutte. Ka see oli põgenemine.

Väärikas surm

Tolstoil oli ka kindel surma-ideaal: see peab olema vaikne ja väärikas. Oma jutustuses „Kolm surma" kirjeldab ta, kuidas mõi-saproua sureb vaevarikkalt ja tülikalt, samal ajal kui üks talupoeg sureb teistele märkamatult ning lõpetuseks langeb puu -
ja see on kõige ilusam ja väärikam surm.

Tolstoi enda surm aga oli mõistatus, sensatsioon ja skandaal. 1910. aasta oktoobri lõpus lahkus Tolstoi salaja oma Jasnaja Poljana mõisast. Ta tahtis märkamatult kaduda, et veeta elu lõpp kooskõlas oma ideaalidega. Rongis haigestus ta kopsupõletikku ning oma viimased päevad veetis ta Astapovo jaamaülema majakeses, kuhu kogunes tohutu rahvahulk üle kogu Venemaa.

Ka pärast tema surma jätkus konflikt perekonna ja „tolstoilaste" vahel, kes süüdistasid üksteist vastakuti Tolstoi surmas. Boriss Pasternak meenutab tundeid, mis haarasid teda Tolstoi surnukeha nähes: „Toas lebas Elbruse suurune mägi (---)
Tuba täitis hiiglaslik tormipilv
(---) Kuid nurgas lebas mitte mägi, vaid väike kortsus vanainimene."

Lisaks kõigele oli Tolstoi usutegelane, tolstoilaste liikumise looja. Tolstoi vaated seisnesid radikaalses protestantismis, need väljusid isegi kristluse raamest ja lähenesid budismile. Eriti kriitiline oli Tolstoi õigeusu suhtes, mida ta nii „Ülestõusmises" kui ka esseedes on nimetanud nõidumiseks, ja selle eest ta heideti kogudusest välja. Jääb vaid lisada, et ka tema sajandale surma-aastapäevale pühendasid mitmed vene rahvus- ja õigeusufundamentalistlikud väljaandeid Tolstoi-vastaseid hävitavaid kirjutisi: ta on siiamaani aktuaalne ja ohtlik mitte üksnes kirjanikuna, vaid ka inimesena.

Uus tänapäevane Eesti ajaloo õpik venelastele

2010-10-26

TEA Kirjastus ja õpiku autor Lauri Vahtre tutvustasid ajaloohuvilistele ning -õpetajatele vastvalminud, haaravalt kirjutatud ning rohkelt illustreeritud "Eesti ajaloo õpikut vene õppekeelega gümnaasiumile".

Õpiku üheksa peatükki kirjeldavad noorele vene lugejale meie ajaloo pöördelisi sündmusi ning neis silma paistnud ajaloolisi isikuid muinasajast kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni. Õpiku teevad eriliseks ka vene koolide õppurite tarvis koostatud sõnaseletused ning tõlked, mis aitavad eestikeelset teksti peensusteni mõista.

Raamatu autor Lauri Vahtre ütles esitlusel, et käsikirja kallal töötades püüdiski ta kirjutada nii kaasakiskuvalt, nagu jutustaks ta meie aja lugu vene noortele nende tähelepanu jäägitult köites. Selleks on õpikus rohkesti materjali ning viiteid Eestis elanud venelaste saatusele ja nende osalusele kirjeldatud ajaloosündmustes.

Esitlusel tekkis elav keskustelu Eesti ajaloo õpetamisest venelastele. Veel hiljuti ise vene gümnaasiumis Eesti ajalugu õppinud Sergei Metlev kiitis uut õpikut väga ning väljendas kahetsust, et temal nii huvitavat, rohkelt illustreeritud ning tänapäevast õpikut polnud.

Arvukate ajalooraamatute autor Mart Laar tunnustas hea kolleegi tööd ning lisas arvukalt näiteid venelaste osalustest Eesti jaoks pöördelistes ajaloosündmustes, mille tutvustamine on hädavajalik nii vene kui ka eesti keelt kõnelevatele koolinoortele, aga ka nende vanematele.

TEA Kirjastuse juhi Silva Tominga eestvõttel arutati plaane õpiku lisamaterjalide viimisest Internetti ning seda, kui vajalik on riigi ning kodanikuühenduste aktiivne tugi Eesti riigile vääriliste õpikute viimisel õpilaste ning õpetajateni.

Sofi Oksanen ja nõukanostalgia

2010-10-18

Käisin äsja Peterburis, kus juhuslikult kohtusin vana tuttavaga, soomerootsi ajakirjanikuga. Me polnud kohtunud paarkümmend aastat ning kohe pärast tervituste vahetamist küsis ta, mis oli teda viimasel ajal enim vaevanud: miks Jaan Kaplinski kirjutas Sofi Oksaneni kohta nii inetult?

Pidin häbiga tunnistama, et ei tea sellest midagi. Kui ta oli resümeerinud Kaplinski seisukoha, et Nõukogude ajal olid paljud inimesed õnnelikud, oletasin, et tegu on igavese dissidendi fenomeniga: Nõukogude ajal oli ta opositsioonis, nüüd peab oma kohuseks distantseeruda praegusest võimust. See aga on intellektuaali puhul täiesti loomulik ja ütleksin isegi, et ootuspärane.
Jõudnud tagasi Eestisse, tutvusin põhjalikumalt poleemikaga, mis käib Oksaneni ümber, ja pean tunnistama, et asi pole nii lihtne, eriti arvestades konteksti, kuhu Kaplinski ütlus sattus. Pean siin silmas ennekõike Piret Tali esseed „Kogu tõde Sofi O-st" (EPL 04.10), kus kritiseeriti „Puhastust" hoopis teise nurga alt. Kui rääkida Kaplinskist ja Talist, siis üks neist on särav intellektuaal, teine ei pretendeerigi sellele tiitlile. Tali Oksaneni-vastane argumentatsioon on sootuks teine. Lihtsalt öeldes: kui Kaplinski meelest ei ole Oksanenil õigus kirjutada, nagu ta kirjutab, sest nõukaajal oli tädi Maali õnnelik, siis Tali protestib selle vastu, et Oksaneni tõttu: „Ikka ja jälle tuleb mul naisena tunda end Soome laevadel ja hotellide ööklubides Ida-Euroopa litsina, keda iga õige jommis mees võib tissist näpistada või kelle meessaatjale temaga magamise eest raha pakkuda. Kas selles kontekstis ei aita naistevastasest vägivallast rääkimine sedasama vägivalda taastoota?"

Niisiis, asi on õnnest kaugel. Õudusest ei tohi rääkida hirmust seda taas esile manada. Sellegipoolest Kaplinski ja Tali arvamus resoneeruvad ja moodustavad ühise seisukoha: eestlased on Oksaneni vastu. Vastu sellepärast, et Oksaneni raamat on valelik (Kaplinski) ja sisaldab liiga valusat tõde (Tali).

Olukorda ei paranda ka poliitikute ja muu establishment'i Oksaneni toetavad avaldused. Tekibki kuvand, et võim on oma soosiku poolt, rahvas ja vaimuesindajad aga mõistavad ta hukka.

Peatuksin põhjalikumalt Kaplinski kirjutisel, mis on märkimisväärne, eriti seetõttu, et tema sõnal on rahvusvahelist kaalu.

Kaplinski arvamus lööb laineid mujalgi kui Soomes. Päris huvitav poleemika areneb World Literature Forumi kodulehel. Paraku kajastas Eesti meedias Kaplinski sõnu vaid Kesknädal ja seegi refereeris Helsingin Sanomate materjali endale omases stiilis: „Paet ja Laar tunnustavad Eestit idaeuroopa hoorana?" (13.10)

Oksanen kui võimu soosik?

Kaplinski esitas Oksaneni kriitika oma veebilehel Ummamuudu (24.08). Rõhutan arusaamatuste vältimiseks, et toetan kindlalt seisukohta, mille kohaselt on igaühel õigus väljendada ükskõik missugust arvamust, eriti mis puudutab netiruumi. Sellegipoolest tekitas Ummamuuduga tutvumine hämmingut. Sissekanded on vaid vene, inglise ja setu (või võro?) keeles. Nii kiidetakse ühes venekeelses sissekandes vene keele paindlikkust ja selle sobivust eesti mentaliteediga, toetudes üheleainsale tsitaadile autorilt, kelle varjunime all Kaplinski meelest kirjutab „Kremli hall kardinal Vladislav Surkov". Teine sissekanne - jällegi vene keeles - kritiseerib vene koolide eestistamist, mis olevat hullem kui venestamine Nõukogude ajal.

Oksaneni arvustav kirjutis on ingliskeelne ja põhitees seisneb selles, et tegemist on raamatuga, mis langeb stalinistliku kirjandusega samasse kategooriasse, maalides kõike must-valgetes toonides. Nõukogude Liit ei olnud vangilaager: „Meie elu Nõu-kogude Liidus ei olnud õuduslugu! Muidugi oli palju hirmuäratavaid episoode, /.../ elasime me üldiselt elu, mis oli sageli üsna huvitav ja lõbus." Sofi Oksaneni niimoodi liigitamine pole aga üksnes vale, vaid ka rumal ja näitab, et kuulus kirjanik ei mõista tänapäeva kirjandust. Tegemist on nn gooti stiiliga, mis ei ole must-valge, vaid lihtsalt must. Seda võiks võrrelda Rembrandti hilise loomingu miniatüüridega, kus lootusetul mustal taustal on mingid heledamad laigud. Ent see pole valgus, lihtsalt seal on vähem musta. Nii on ka „Puhastusega" - stseeni, milles Aliide tapab kaks kaabakat, on raske pidada helgeks, kuid üldisel taustal tundub see pea katarsisena.

Mis aga puudutab lõbusat ja huvitavat nõukaaega, siis soovitan kõikidel nostalgitsejatel mitte ajada segamini totalitaarset režiimi ja oma noorust.

Venestus – kas tundmata maa?

2010-10-08

„Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses". Koostanud Tõnu Tannberg ja Bradley Woodworth, toimetanud Katre Kaju. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 2010. 377 lk.

Sõna „venestus" on kuulnud ilmselt suurem osa eestlastest, kindlama tähenduse ja sisu oskavad sellele anda vähesed. Seda eriti siis, kui antud mõiste all käsitletakse tsaristlikku venestuspoliitikat XIX sajandil ja XX sajandi algul. Peamiselt mäletatakse seda aega Friedebert Tuglase ja teiste nooreestlaste antud hinnangute kaudu, mille kohaselt süngemat aega Eesti lähiajaloos pole eksisteerinudki. Totaalsele allakäigule venestusajal järgnes nende meelest kiire tõus ning pääs Euroopasse. Alles viimasel ajal on avastatud, et tegelikult pole venestusperioodi Eestis peaaegu üldse uuritud. Raske või õigemini võimatu on mõista aga ajalooperioodi, millest me midagi ei tea.

Mitmeski mõttes iseloomustab nimetatud kogumik aga venestuse uurimise kurba hetkeseisu. Arusaamine ajavahemikust, mida venestus hõlmas, on pealkirjale vaatamata kogumikus täiesti erinev. Mõni autor alustab oma ülevaadet tsaristlikust venestuspoliitikast näiteks juba XIX sajandi esimesest poolest, teised aga alles 1880. aastatest, osa lõpetab selle XIX sajandi lõpus või äärmisel juhul XX sajandi alguses, teised veavad aga hoopis Vene impeeriumi kokkukukkumiseni välja. Viimast seisukohta jagatakse muuseas ka venestust samuti üsna põhjalikult uurinud Toomas Karjahärma kogumikus „Venestamine Eestis 1880-1917", kus räägitakse venestuspoliitika taassünnist Vene impeeriumi viimasel aastakümnel - ja sel korral varasemast tunduvalt ohtlikumal kujul.

Vaatamata teatavale segadusele periodiseeringus, on Tannberg ja Woodworth siiski kokku pannud sisuka kogumiku, mis sellele vähe uuritud perioodile Eesti ajaloos mitme uue nurga alt valgust heidab. Kõrget hinnangut väärib ka kõnealuse kogumiku mullu ilmunud esimene osa. Raamatu avab Indrek Kiveriku sisukas ning põhjalik artikkel vene keele kasutuselevõtust Balti kubermangu ametiasutustes ning haridussüsteemis. Autor näitab kujukalt vastava poliitika ebajärjekindlust: ühelt poolt üritati võidelda saksa mõjude vastu Balti provintsides, julgemata siin siiski lõpuni minna, kuna ühel hetkel tundus kohalik tärkav rahvuslus vaata et ohtlikum. Kiverik mainib lõpetuseks, et kokkuvõttes järgis riigipoliitika Balti provintsides rohkem siiski põhimõtet „venestada piirkonna põlisrahvad ja soosida Balti sakslaskonda". Toomas Hiio annab põhjaliku ülevaate Tartu üliõpilaskonna arenguloost XIX sajandil vene, baltisaksa ning rahvuslike vähemusrühmade organisatsioonide vastastikuste suhete kaudu, osutades, et tegemist on tunduvalt keerulisema küsimusega, kui seda vahel arvatud. Hiio osutab, et juba sajandi esimesel poolel alanud administratiivsetele muudatustele vaatamata säilitas Tartu üliõpilaskond oma saksalikkuse vähemalt 1880. aastate lõpuni. Sirje Tamul vaatleb oma mahukas uurimuses „Tartu ülikool venestamise, sõja ja sulgemise ohus (1882-1918) erilise põhjalikkusega I maailmasõja perioodi, mil ülikool pidi võitlema ellujäämise eest. Tamul osutab oma uurimuses eesti üliõpilaskonna kasvavale osale ülikoolis ning selle rollile võitluses ülikooli evakueerimise vastu, mis omal kombel valmistas ette eestikeelse ülikooli asutamist.

Kadri Toominga artiklis on käsitletud uudse nurga alt Vene impeeriumi kolonisatsioonipoliitikat ning Liivimaa talupoega aastatel 1889- 1914. Tooming osutab, et kuigi kolonisatsioonipoliitika oli ametlikult Vene keskvõimude toetatud ning õhutatud, ei kuulunud eesti talupojad üldiselt siiski keskvalitsuse poolt eriti soositud väljarändajate hulka. Ilmselt oli see ka üks põhjusi, miks jäi tegelike väljarändajate hulk palju väiksemaks väljarändamise vastu huvi tundnud inimeste hulgast. Kadri Toominga artiklis kirjeldatu tausta aitavad täiendada Ülle Tarkiaineni artikkel talude pärimisest Eesti agraarühiskonnas XIX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses ning Kersti Lusti ülevaade eestikeelse Liivimaa kubermangu talupoegade suhtumisest talude päriseksostmisse aastatel 1863-1882. Seal osutatakse, et see polnud sugugi sedavõrd negatiivne, nagu varem tihti arvatud.

Kogumik jätkub kahe artikliga sõjanduse vallas. Gregory Vitarbo käsitleb rahvuspoliitikat ja Vene keiserlikku ohvitserikorpust aastatel 1905-1914, Mark von Hagen aga paljurahvuselise keiserliku armee probleeme silmitsi rahvuslusega 1874.-1917. aastani. Kuigi tegemist on sõjandust puudutavate artiklitega, peegelduvad neis nagu klaasikillus ometi vägagi kujukalt Vene impeeriumi selle viimastel aastakümnetel vaevanud probleemid ning vastuolud. Kuigi sõjaväes loodeti näha otsekui sulatuskatelt ning soositi eri rahvusest inimeste karjääri, kardeti samas rahvusluse tõusu ning nähti armees venelaste osakaalu vähenemises tõsist ohtu. Järgmises artiklis vaatleb teenekas venestamise uurija Toomas Karjahärm moderniseerimise strateegiaid Vene impeeriumis katsete näitel likvideerida Balti provintsides senine vanaaegne maaomavalitsuskorraldus ning viia sisse Venemaal kehtestatud semstvo süsteem. Kirjeldades vastavate katsete nurjumist, näitab Karjahärm erinevalt paljudest varasematest uurimustest, et semstvo süsteem ei jäänud Balti provintsides kehtestamata mitte niivõrd rüütelkondade ägeda vastuseisu tõttu, vaid peamiselt soovimatuse tõttu kaasata kohalike asjade otsustamisse põlisrahvaid ning laiendada nende õigusi. Seda peeti impeeriumi huvidele kahjulikuks. Vene võimud kippusid kohalike põlisrahvaste rahvuslikke püüdeid pidama ohtlikumaks väiksearvulise baltisaksa ülemkihi omadest, tõmmates seega kokkuvõttes ise moderniseerimisele piduri peale.

Viimane ja kõige kontseptuaalsem artikkel kogumikus on Karsten Brüggemanni kirjutis, kus ühelt poolt osutatakse igati õigustatult venestusperioodi vähesele uuritusele, tehes ühtlasi sisuliselt ettepaneku „venestusest" kui mõistest loobuda. Paraku jätab Brüggemann seniseid käsitlusi kritiseerides mainimata, mida ta ise venestuse all mõistab ning kuidas ta seda periodiseerib. See jätab paraku Brüggemanni mitmeski mõttes õigustatud lähenemise õhku rippuma. Näib, et Brüggemanni meelest lõppes venestusperiood XIX-XX sajandi vahetusel - tsaarivõimude uue sajandi algul järjest rohkem otsesele assimilatsioonile suunatud poliitika Brüggemanni käsitlusega hästi kokku ei sobi. Tutvustades Vene materjale venestusest, osutab Brüggemann vahele administratiivsete moderniseerimisele suunatud reformide ning kultuurilise venestuse erisusele; viimane oli juba üsna lähedane assimiliseerimisele. Siin oleks ilmselt olnud vajalik lisaks baltisakslaste hoiakutele vähemalt osutada venestamisest kõige otsustavamalt mõjutatud kohalike põlisrahvaste seisukohtadele. See oleks seda olulisem, et eelnimetatud vahest said venestuspoliitika objektiks olnud põlisrahvad väga hästi aru. Kõnes saksa ametivendadele 1899. aastal Peterburis ütles Eesti rahvusliku liikumise juhte Jakob Hurt muuseas järgmist: „Riiklikku ja sotsiaalset venestust tuleb paratamatusena võtta, jumalik juhatus on meid vene skeptri alla seadnud. Kohalikud rahvused pöörduvad seda meelsamini ja kergemalt vene riikliku idee poole, et nad ühelt poolt - oma tagasihoidliku hulga tõttu - kunagi iseseisvat riiki pole moodustanud ja tulevikus riikliku iseseisvuse vilju vastu ei võta, teiselt poolt vene riigivalitsuselt ka uusimate reformide kaudu mitmeid vabadusi ja õigusi on saanud. Oluliselt teisiti suhtuvad kohalikud rahvused oma rahvuse slaviseerimisse, s.t. oma keelt, oma rahvust ja evangeelset usku ei taha nad sugugi ära anda".

Lõpetuseks kutsub Brüggemann üles venestusperioodi põhjalikumale uurimisele, rõhudes siin riigipiire ületava koostöö ning ühiste uurimisprojektide tähendusele. Selle arusaamaga saab ainult nõustuda. Seda raskem on mul aga aru saada, miks sedavõrd heal tasemel kogumikku teadusbürokraatia arvates endiselt mingiks tagasihoidlikuks näpuharjutuseks peetakse, mille koostajad ja autorid kõrgemat hinnangut ei vääri. Teadusväljaannete hindamisel on Eestis midagi tõsiselt kummalist lahti, see vajaks kiiresti parandamist.

Riigipeade mälestusjumalateenistus Narva Aleksandri kirikus

2010-09-22

Sündiva traditsiooni kohaselt langetati täna pea, et mälestada Eesti Vabariigi riigivanemaid ja presidente, kes on seisnud kõige nähtavamal viisil Eesti püsimise eest: Konstantin Päts, Otto Strandman, Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant, August Rei, Kaarel Eenpalu, Jüri Uluots, Aleksander Warma, Tõnis Kint, Heinrich Mark ja Lennart Meri.

Tänane mälestusjumalateenistus vastupanuvõitluse päeval peeti lahkunud riigivanemate ja presidentide auks Eesti suurimas pühakojas, Narva Aleksandri kirikus. Tänavu korraldati taolist sündmust neljandat korda. Varem on seda vastupanuvõitluse päeval tehtud Tallinna Toomkirikus, Pühavaimu kirikus ja mullu Tartu Jaani kirikus. Käesoleval aastal seoti esimest korda mälestusteenistus kontserdiga, millel esinesid kammerkoor „Meriko" Merike Toro juhatusel, Narva Sümfooniaorkestri keelpillikoosseis Anatoli Štšura juhatusel, samuti Tuuliki Jürjo.

Mälestusjumalateenistuse korraldasid taas EELK ja Konstantin Pätsi Muuseum. Teenisid EELK peapiiskop Andres Põder, Viru praost Avo Kiir ja Narva Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo. Ettevalmistustega tegelesid Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees ja tema abiline Jaan Audru. Kohal viibisid president Arnold Rüütel, maavanem, linnapea, Eesti vabaduse eest seisnud ja tänased Eesti vabaduse kaitsjad ning teised kirikulised.

Mälestuskõne pidas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste, kelle kõne tekst on esitatud allpool väikeste katkete ära jätmisega.

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ütles üheksa päeva tagasi Toompea lossis selle Riigikogu koosseisu viimast hooaega avades, et Eesti riik on valmis. Ta pidas silmas seda, et lõpuks ometi on nn. üleminekuaeg lõppenud ja Eesti on jõudnud - või on kohe-kohe jõudmas - nn. normaalsete tavaliste riikide perre. Ja on tõepoolest märkimisväärne, et Eesti Vabariik on siinse piirkonna riikidest kõige täielikumalt lõimunud n.ö. õhtumaa perre - isegi enam kui meie vanad naabrid Soome ja Rootsi või koguni Taani. Mõned põhjamaad kuuluvad NATO-sse, teised mitte, soomlased kasutavad maksevahendina eurot, ülejäänud mitte. Kuid Eesti on ühinenud kõigega, mis euroatlantilisel elukorraldusel on pakkuda. Oleme NATO-s, oleme Euroopa Liidus ja Schengeni viisaruumis ning vähem kui saja päeva pärast teeme oma ostud eurode eest. Seetõttu on meie tänane päev teravas kontrastis meeleoluga, mis valitses sellel maal ja iseäranis ka selles linnas 66 aastat tagasi.

Nagu me teame, on tänane päev juba neljandat aastat seadusega kuulutatud vastupanuvõitluse päevaks. Täpselt 66 aastat tagasi rebiti Eesti pealinnas Toompeal Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp ja asendati punalipuga. Samal ajal pidas Vabariigi Valitsus Otto Tiefi juhatusel Läänemaal Põgari palvemajas oma istungit.

Üürikesed päevad pikas sõjas hakkasid otsa saama. Väga suur hulk - seitse protsenti - Eesti rahvast põgenes isamaalt, et pääseda küüditamisest või, mis veel saatuslikum, surmast.

Pagulaste õlgadele langes ebaproportsionaalselt suur koorem: hoida nähtavalt ja kuuldavalt Eesti Vabariigi elutuld - see tähendab sõnumit: Eesti Vabariik pole kadunud. Põhiseadusest tuleneva õigusliku järjepidevuse korras on katkematult ametis - aastakümnest aastakümnesse - Vabariigi Valitsus eksiilis. Ametis on vabade riikide valitsuste poolt tunnustatud Eesti diplomaatilised esindused.
Mõeldes täna - nii nagu igal aasta 22. septembril - Eesti riigipea kohusetäitjale 66 aastat tagasi - professor Jüri Uluotsale, kes nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse, mõeldes paljudele teistele toonastele vastupanuvõitlejatele, peame meeles pidama: 1944. aastal usuti, et kordub Vabadussõja-aegne sündmuste käik: sakslased aitavad Punaarmeed siinsamas Narva jõe kaldal kinni hoida kuni Eesti valitsus kogub oma jõud ja haarab sobival hetkel ohjad. Ja kui Punaarmee õnnestub hoida teisel pool Narva jõge, on sõjajärgsel rahukonverentsil, tuginedes Atlandi hartale, Eestil õigus ja võimalus nõuda oma.

Paraku polnud 1944. aasta Punaarmee enam see, mis ta oli olnud üks inimpõlv varem, 1918. aastal. Kuid öeldu ei tähenda, et Eesti sõdurite surmaheitlus siin Narva ruumis - Sinimägedes oleks olnud asjata. Just Sinimäed andsidki 70 tuhandele kaasmaalasele aega pakku minna. Kui meie pagulaskond olnuks oluliselt väiksearvulisem, oleks ka pool sajandit väldanud välisvõitlus olnud tunduvalt ülejõukäivam. Edukas välisvõitlus üheskoos meie lõunanaabritest saatusekaaslastega ja sellest tulenenud Lääneriikide poliitika Eesti, Läti ja Leedu Vabariigi suhtes aga andis suurt tuge metsavendadele ja hiljem veretule vastupanule kodumaal.

Üks olulisemaid asju maailmas on sõjamehe au. Need olid noored mehed, kes - Eesti nimel! - panid kaalukausile oma elu. Paljud nendest on juba 66 aastat isamaa mullas. Langenute ellujäänud sõbrad on aga tänaseks jõudnud väga kõrgesse ikka - nad on 85 või üle selle.

Aga lisaks nendele, samuti lisaks Teise maailmasõja Eesti sõduritele, lisaks metsavendadele, mälestame ja austame täna ka neid, kes pikkade okupatsiooniaastakümnete jooksul osutasid võõrale võimule vastupanu oma silmatorkavalt kindla ja julge hoiakuga - kes söandasid avalikult Eestile vabadust nõuda. Nad teadsid, et neil tuleb selle eest vaevelda vanglais ja vangilaagreis, aga nad nõudsid siiski.

Me mälestame täna Jüri Kukke, Endel Ratast, Erik Udamit, äsjalahkunud Arvo Pestit ja nende saatusekaaslasi. Me avaldame täna austust ja sügavat tänu Lagle Parekile, Enn Tartole, Mart Niklusele, Eve Pärnastele ja paljudele nende kaasvõitlejaile. Aga me oleme mõtetes ka nendega, kes hukkusid pärast sõda siinses kurikuulsas vangilaagris, mille seinal Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel avati täna mälestustahvel.

Mullu möödus 125 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Seljataha jäänud Eesti lipu juubeliaasta on meile tähendanud sinimustvalgete värvide senisest jõulisemat tagasitulekut eestlase südamesse. Seda võisime märgata viimasel suurel üldlaulupeol. Mitte kunagi varem kogu Eesti ajaloos pole korraga välja toodud nii palju sinimustvalgeid lippe!

Nii Eesti suurmehed, kelle nimed on täna siin pühakojas kõlanud, kui ka need, keda me täna nimetada ei jõua, olid ju kõik väga erinevad inimesed, nad kandsid paljuski väga erinevaid vaateid. Ent neid kõiki ühendas üks - armastus sinimustvalge lipu vastu.

Kandkem meiegi oma südames kustumatu leegina seda armastust. Lehvigu meie olulistel tähtpäevadel iga maja küljes, iga talu õuel sinimustvalged lipud! Kestku meie rahvas, kosugu meie maa ja kõlagu meie keel!

Jätkugu meil jõudu paluda ja uskuda headusse.

See pühakoda oli aastakümneid varemeis, täna enam mitte. Meie jaoks on see suur ime! See ime õpetab meid uskuma, et ka võimatu võib ikkagi võimalikuks osutuda. Meie kõige suuremad ja kirkamad unistused võivad ikkagi teoks saada. Nii nagu on juhtunud meie riigiga, mis on juba ligi kaks aastakümmet tagasi võinud varjusurmast ärgata. Osakem sellest ikkagi rõõmu tunda! Sest sellised asjad ei ole iseenesestmõistetavad, vaid on väga suur kingitus. Ja osakem igapäevaelus märgata ka väikeste asjade suurust. Meie lahkunud rahvuslik suurmees Jaan Kross ei väsinud kordamast: ärgem kaotagem oma kõnepruugist sõna „ligimesearmastus"! Niisiis, märgakem õigel hetkel kõrvalseisja sõnatut abipalvet!

Meie huvid ja meie usk

2010-09-17

Mäletan veel 1992. aasta kuuma poliitikasuve ja päikeserohket sügist, esimesed sõja- ja okupatsioonijärgsed riigikogu valimised toimusid kuldsel sügiskuul nagu tänapäeval Rootsiski. See on valimisteks ilus aastaaeg.

Valimiskampaania käigus küpsetati Pärnus keset Rüütli tänavat pannkooke. Ja inimesed tulid rõõmsal meelel juttu ajama. Pannkoogid polnud kindlasti peamine tõmbenumber, inimestes oli suur lootus ja nad tahtsid kuulda, millisena poliitikud tulevikku näevad.

Uskumatu, aga oli aeg, kui oli hea olla poliitik! Mäletan, kuidas välisministeeriumis nii kümnendal korrusel kui alumistel korrustel istusid noored ametnikud hiliste öötundideni oma uudsete arvutite taga ja tegid tööd naeratades. Eestist on vahepeal saanud taas normaalne riik koos kõigi sellest tulenevate hädadega.

Pärnumaa huvide kaitsmisest

Kogu ühiskonda (ajalehti, raadiosaateid, eravestlusi) kummitab kurtmine selle üle, et poliitikud on võõrandunud ühiskonnast, et neile ei lähe see üldse korda. Rahvas ja poliitikud elaksid justkui eraldi maailmas.

Alates 1992. aastast on tuhanded pärnakad mind neljal korral riigikokku valinud, ma olen poliitika köögipoolt lähedalt jälginud, paljus osalenud, olen toimunu eest vastutav. Tahaksin poliitikat siinkohal oma tegemiste vaatevinklist pisut üldistatumalt mõtestada. Päevapoliitilised eesmärgid on muidugi alati tähtsad, sest elu koosnebki tuhandest argiasjast, aga siiski: puude taga tuleb näha metsa.

Aeg-ajalt on ikka tähelepanu juhitud: pärnakate häda olevat selles, et siit on pärit liiga vähe ministreid või muid juhtpoliitikuid. Seetõttu polevat Pärnumaa huvid Toompeal küllalt hästi kaitstud, sest oma minister tõstaks vajaliku dokumendi virna alt selle peale. Oleme jõudnud poliitika põhimõttelise sõlmküsimuseni, kust võib algus saada mõnigi veelahe.

Muidugi on tõsi, et poliitika on karm võitlus - huvide ja eesmärkide äge konkurents. Nii on see kogu maailmas, looduseski. Kuid kas inimene on vaid looduse lahutamatu osa või on inimkond siiski midagi enamat? Sellele väga olulisele küsimusele vastavad inimesed väga erinevalt ja sellest tuleneb poliitika olemuse ja eesmärkide mõistmise erinevus.

Rääkides Pärnumaa huvide kaitsmisest, on üks võimalusi poliitikuid hinnata katse mõõta, mida nad on konkreetselt suutnud maakonna heaks ära teha. Aga kujutagem nüüd ette, et samasugune arutelu leiab aset Sakalas ja Virumaa Teatajas, kus samuti vaetakse, kui palju ministreid on pärit Viljandimaalt või Lääne-Virumaalt ja kes nendest on suutnud tõmmata tähtsaid dokumente virna alt välja. Mis sellest siis lõpuks tuleb? 15 maakonda võitleb omavahel justkui muinasajal. Ja millega see 13. sajandil lõppes, teab igaüks.

Asi ei ole ju ainult selles, et Pärnu- ega Viljandimaa ei aja oma välis- või riigikaitse- või rahanduspoliitikat. Vaevalt tahaks pärnakas, kelle omaksed või sõbrad elavad mõnes teises maakonnas, midagi saada tolle maakonna arvelt. Nii palju on Eestis solidaarsust küll. Sellegipoolest on levinud mõtteviis, et üksteiselt tõmmatakse tekki ära.

Veel pole kinnistunud käsulaud: tehkem nii, et Eestil oleks hea, siis läheb paremaks Pärnulgi. Aga muidugi on hea, kui maakonnast valitud ja Eesti asja ajaval poliitikul on tihe igapäevaside kohaliku rahvaga.

Lihtsam öelda kui teha

Nõndanimetatud suures poliitikas avaldub enesekesksus erakondade omavahelistes suhetes. Vennaarmule siin arusaadavalt loota ei saa, sest kõikjal on mängus huvid. Ent jällegi: huve saab liigitada lühi- ja pikaajalisteks.

Poliitiline kultuur algab sealt, kus märgatakse ja hinnatakse pikaajalisi huve, kus mõistetakse, et järeleandmine mõnes väiksemas asjas parandab koostöövõimet, suurendab usaldust ja teenib lõppkokkuvõttes just Eesti pikaajalisi huve. Kuid seda kõike on lihtsam öelda kui teha.

Ometi, et oma tegevust paremini hinnata, on mõistlik seda vahetevahel naabrite ja kaugemategi saatusekaaslastega võrrelda. Peame tunnistama, et Eesti poliitika pole olnud päris lootusetu. Nii oma riigis kui väljaspool oleme saavutanud mõndagi, aga keegi ei keela meil esitamast veel kõrgemaid nõudmisi.

Olulisemaid küsimusi on: kas meie poliitiline kultuur on tõusuteel või tammub paigal? Või teeb koguni vähikäiku? Mida peaksime praeguses olukorras ette võtma?

Kindlasti ei vii meid edasi hädaldav või parastav jutt, mida kostab siit ja sealt liiga sageli. Eesti suur õnn ja saavutus on sõnavabadus, mille poolest kuulume kindlasti maailma tippude hulka. Aga kas me ikka oleme läbi mõelnud, mida selle vabadusega pihta hakata? Kui midagi on väga palju, on see suur koorem.

Ühiskonna valitsemisel selle mõiste laiemas tähenduses räägitakse klassikaliselt neljast võimust, mis teineteisest lahutatud ja üksteist tasakaalustavad: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ja nende kõrval (kohal?) vaba ajakirjandus.

Kõigil neil on oma õigused ja kohustused. Ajakirjanduselgi on kohustus: missioon tuleviku ja oma rahva ees. Ajakirjanikkond tervikuna kujundab meie ühiskonna ja poliitika palet palju rohkem, kui oskame arvata.

On ülimalt tähtis, et kõik tunneksid end ühiskonnas võrdsena, tajuksid oma õiguste ja vastutuse määra ühtviisi ega arvaks, et keegi on suutnud omandada tõemonopoli. Loomulikult pole seda siinkirjutajal ega tema poliitilistel kaasteelistelgi.

Riigikaitse ja muinsuskaitse

Pärnu Postimees on kiiduväärsel kombel pöördunud siit valitud riigikogu liikmete poole palvega kirjeldada oma töid-tegemisi parlamendis, et valijal oleks parem ülevaade oma valiku mõistlikkusest. Minu peamised tegevusvaldkonnad on alati olnud väga üldised, mitte niivõrd kohakesksed. Seda juba väga pikka aega.

Riigikaitsekomisjoni kõige staažikama liikmena on mind nimetatud selle komisjoni järjepidevuse hoidjaks. Tunnen suurimat heameelt, et riigikaitsekomisjon on üks nendest kogudest, kus meie eelnimetatud poliitiline kultuur on end ilmutanud parimast küljest.

See pole kaugeltki igas riigis nii, et riigikaitselistes põhiküsimustes suudavad valitsusliit ja vastasrind ajada ühesugust poliitikat. Riigikogus on seda suudetud, Eesti riigikaitse on vähehaaval teinud väga suuri edusamme. Oleme NATOs ja samal ajal on meil au sees ajateenistus - põhimõte, mille üle võivad uhked olla meie põhjanaabrid, kuid kahjuks mitte lõunanaabrid. Isiklikuks ebaõnnestumiseks pean Pärnu pataljoni sulgemist, siin jäid kohalikud kaalutlused üldistele alla.

Statistika kinnitab, et tööreiside hulga poolest olen riigikogu liikmetest kolleeg Andres Herkeli järel teisel kohal. Aga mu liikumiste lakkamatult korduv trajektoor on olnud lihtne: Riia-Vilnius ja seejärel Kopenhaagen-Oslo-Stockholm-Helsingi. Seletus on samuti lihtne: kolmes riigikogu koosseisus olen olnud Balti assamblee (BA) Eesti delegatsiooni juhte. BA on välja kasvanud legendaarsest Balti ketist, kuid mitte iga poliitik Eestis ei väärtusta tihedat koostööd Läti ja Leedu parlamendiga.

Olen pidanud sõdima selle eest, et BA kui kolme riigi poliitikute avar kohtumispaik rohujuure tasandil alles jääks. Kas või juba Eesti oma julgeoleku pärast ei tohi õlatunnet lätlaste-leedulastega alahinnata. BA alalised koostööpartnerid on Põhjamaade nõukogu ja Beneluxi parlament, seetõttu kohtutakse üksteise pealinnas.

Olen pikka aega olnud riigikogu muinsuskaitseühenduse esimees ja püüdnud selle kaudu luua laialdast koosmeelt meie pärandi kaitsel, olgu poliitiliste või muude vahenditega. Et meie muinsuste olukord on tervikuna väga murettekitav, algatas ühendus põhiseaduse muudatuse, mis selge sõnaga rõhutab igaühe kohustust pärandit kaitsta. Sellest on siinses lehes lähemalt kirjutanud kolleeg Mark Soosaar, kes riigikogus on ühtlasi Pärnumaa saadikurühma esimees.

Olgu öeldud, et Pärnumaalt valitud parlamendiliikmed suhtlevad omavahel väga tihedalt.

Maailm on karm

On omaette küsimus, millisel määral peaks poliitik pühenduma kolmandale sektorile või kodanikuühiskonnale. Vanasti oleks öeldud "seltsitegevusele". Olen liiga paljude seltside ja ühingute liige. Siinkohal vääriksid nimetamist vaid need, mille esimees või auesimees olen: Eesti muinsuskaitse selts, kindral Johan Laidoneri selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti lipu selts.

Lipu seltsil on Pärnus väike, aga tegus osakond, mistõttu sinimustvalged lipud on Eesti riigi sünnilinnas vähemalt 4. juunil lehvinud uljamalt kui kuskil mujal Eestis. Arvan, et poliitik peab kasutama kõiki enda käsutuses vahendeid ja kanaleid, et oma sõnumit edastada, enda põhimõtteid kuulutada. Ja on hea, kui need põhimõtted selgelt eristuvad. Veel parem, kui need inimesi liidavad.

Maailm, kus me 21. sajandil elame, on vähemasti niisama karm kui eelmistel sajanditel. Et rahvana vastu pidada, vajame ühtaegu väga kriitilist meelt, ent samal ajal ühendavat usku millessegi ülevasse. Mõlemad olgu omavahel tasakaalus.

Aeg ei oota!

2010-08-05

6. augustil möödub 70 aastat päevast, mil NSV Liit annekteeris ja inkorporeeris Eesti Vabariigi. Palusin sel puhul Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmel, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimehel Trivimi Vellistel vestelda Teise maailmasõja teemadel, mille mõõde ulatub ka tänasesse päeva.

Urmas Saard: Härra Trivimi Velliste, kui esitada viimase 300 aasta lõikes aasta-arve (1703, 1704, 1707, 1708, 1709, 1710-1918, 1924, 1939, 1940, 1944, 2007), millest igaühe taga seisab mingi konkreetne ajalooline sündmus suhetes Venemaa ja Maarjamaa alade vahel, siis kas nende kurjakuulutavate sündmuste järjekestvas ahelas pole 1940. aasta 6. augusti näol mitte tegemist täiesti ootuspärase sammuga, mida ei saa ka tulevikus välistada?

Trivimi Velliste: Venemaa ajalugu on olnud pikk ja järjepidev. Oma traditsiooni ja mõtteviisi on see riik laenanud Bütsantsi impeeriumist, sealt ka nende kurikuulus derzhava ihalemine. Vene riikluse sisu ei ole aegade jooksul olemuslikult kuigi palju muutunud. II maailmasõjas jätkas see impeerium varasemate keisrite „püha üritust". Ka tulevikus peavad maailm ja eriti Venemaa naabrid olema vägagi valvsad.

Urmas Saard: 12. juunil 1940 okupeeris Nõukogude laevastik Naissaare, 14. juunil toimis juba täielik õhu- ja mereblokaad. 17. juunil võtsid Nõukogude väeüksused kogu Eesti maa-ala enese meelevalda. Tundmata XX sajandi esimese poole rahvusvahelist õigust, mõistab vähimagi haridusega inimene, et 6. augustil 70 aastat tagasi tallati eestlaste tahe enam kui 100 000 pealise punaväe poolt halastamatult jalge alla. Kuidas seletada tänase Venemaa seisukohta, millega too õigustab ajaloos toimepandud kuritegelikke sündmusi endisel viisil?

Trivimi Velliste: Teatud nihked on siiski viimastel kümnenditel toimunud. MRP salakokkulepet on tunnistatud, ehkki poole sajandi vältel räägiti sellest kui Lääne räigest valest. Kui vaadata Eesti tasandilt laiemas plaanis, siis võiks valede ülestunnistamise ritta lisada Katõni mõrva. Täiesti loogiline on loota, et Venemaa on sunnitud varem või hiljem ka palju teisi valesid üles tunnistama. Kuid esialgu pole impeeriumi-ihalus kusagile kadunud.

Urmas Saard: Nõukogude okupatsiooni õigustajad, aga ka Eesti Vabariigi õiguslikus järjepidevuses kahtlejad räägivad endiselt Konstantin Pätsi antud allkirjadest, mis olevat andnud Johannes Vares-Barbaruse valitsusele legitiimsuse ja katkestanud Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse.

Trivimi Velliste: Alates 1940. aasta 17. juunist polnud Eesti Vabariigi president enam vaba oma ametikohustuste täitmisel. Päts viibis võõrriigi relvastatud valve all, olgugi et püstolitoru ei hoitud tema kõrva ääres. Talle dikteeriti otsuseid, millest keeldumisel ähvardati jõudu kasutada. Pole isegi nii oluline, kas füüsilist jõudu oleks kasutatud isiklikult tema vastu, tema pereliikmete vastu või kogu eesti rahva vastu - vägivald oli täiesti ilmne ja vaieldamatu. Õigusetus ei saa sünnitada uut õigust! Seega, kõik alates 1940. aasta 17. juunist Eesti põhiseaduslike institutsioonide nimel ja Nõukogude Liidu diktaadi all väljastatud õigusaktid olid allakirjutamise hetkest õigustühised. Ja Konstantin Päts kui vilunud jurist teadis seda. Kui Konstantin Päts koos perega 30. juulil 1940 Venemaale küüditati, oli ta ikka veel Vabariigi President, olgugi et Riigi Teataja väitis vastupidist. Vastavalt Põhiseadusele läksid Vabariigi Presidendi ülesanded üle peaministrile, kelleks oli sel ajal professor Jüri Uluots, olgugi et president Päts oli Kadriorus võtnud vastu juba Vares-Barbaruse valitsuse ametivande. Päts teadis, et see ametivanne nii nagu tema mitmed allkirjadki ei maksa mitte midagi. Ükski erapooletu kohus ei tunnista vekslit, mis on kirjutatud püstolitoru kõrva ääres.

1939. aasta sügisel oli baaside lepingu sõlmimisega teatavasti valitud venitamistaktika. Ajavõit oli selles olukorras kõige tähtsam võit. Tuli säästa - nii palju kui võimalik! - rahvast, isegi sõjaväge, et astuda sõjariistus välja, kui selleks saabub soodsam aeg. Et Saksa - Vene sõda ei saanud olla mägede taga, seda suutis taibata nii Päts kui teisedki Eesti juhid. Et aja võitmine kujunes palju tülikamaks, kui loodeti, sinna ei saanud midagi parata, see ei olenenud ainult eestlastest.

Urmas Saard: Samas on esitatud teravaid küsimusi, miks professor Jüri Uluots ei kuulutanud üldmobilisatsiooni välja juba 1940. aastal.

Trivimi Velliste: Kui sellise terava etteheite esitaks vähese haridusega inimene, siis võiks tema teadmatuse talle andeks anda. Aga kui seda tehakse üleriigiliselt loetavas ajalehes, on tegu kahtlematult kahetsusväärse lugeja eksitamisega. Tollel okupatsioonisuvel oli nii Uluots kui kogu Eesti Vabariik Stalini käepikenduse Andrei Ždanovi pantvangistuses. Zdanovil oli siin 100 000 punaarmeelast! Raua tänava koolimaja juures puhkes meie sidepataljoni spontaanne relvastatud vastuhakk. Kui see oleks laienenud üleriigiliseks, pole vist raske ette kujutada, millega see oleks lõppenud.

Küsida tuleks hoopis teisiti: miks ei hakatud vastu juba 1939. aasta sügisel, kui see olnuks sõjaliselt veel kuidagi mõeldav. Miks ei peetud veel enne Soomet kangelaslikku sügissõda? Olen lõpuni veendunud, et 1939. aasta kui tahes vapper sügissõda oleks tähendanud Eesti jaoks täielikku hävingut. Stalin tundis tarkust, et luuda murtakse ühe vitsa haaval. Tookord tulnuks sõdida ihuüksi, sest nii Soome kui isegi Läti lootsid jääda puutumatuks. (On müüt, et Soome „otsustas" osutada N. Liidule sõjalist vastupanu. Ka Soome valitsus otsustas venitada nii kaua, kui vähegi saab. Ja ühel päeval Soome juhtkond nägi, et Helsingile kukuvad pommid...)

Vastutustunnet omav juht viib rahva sõtta üksnes siis, kui on olemas vähimgi väljavaade edule, kui võib toetuda mingisuguselegi liitlasele. Olukorra trööstitust hinnates võis Eesti sõjaline liitlane olla küll väga ebameeldiv, kuid ikkagi halvimatest võimalustest parim viis sõdimaks veel hullema vaenlasega.

Urmas Saard: 1944. aastal sai selleks ebameeldivaks liitlaseks hitlerlik Saksamaa?

Trivimi Velliste: 1941. aasta suvesõjas tervitasid eesti neiud Wehrmachti mootorrattureid rukkililledega. Metsavennad heiskasid vallamajadele sinimustvalged riigilipud. Kuid Berliin ei võtnud kuulmagi riigipea kohusetäitja prof Uluotsa palvet tunnustada Eesti Vabariigi iseseisvust. Paljudes peredes olid lähedased küüditatud Venemaale või koguni mõrvatud. Pojad tõttasid isade eest kätte maksma ja haarasid Saksa relvad.

1943. aasta sügisel pöördus Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Uluotsa poole sooviga, et Eesti poliitiline juhtkond, mis siis asus küll põranda all, kutsuks Eesti kodanikud võitlema punaarmee vastu. Eesti Vabariigi nimel andsid Jüri Uluots ja Edgar Kant Reich'ile äraütleva vastuse, ehkki Saksamaa niisugune pöördumine sisaldas teatavat Eesti Vabariigi tunnustamist. Eesti riik ei läinud liimile, sest tema eesmärk polnud ühegi okupandi huvide eest välja astuda. Eesti jäi ootama paremat hetke.

1944. aasta jaanuaris murdis Punaarmee Leningradi blokaadist läbi ja asus Narva jõe idakaldal positsioonidele. Sakslastel oli vesi ahjus. 7. veebruari raadioesinemises kutsus prof Jüri Uluots kõiki eesti mehi relvi haarama. Eesti riigipea kohusetäitja kuulutas sisuliselt välja üldmobilisatsiooni. Sel hetkel polnud enam oluline, et mobilisatsiooni taga asusid Saksa relvad, munder ja väejuhatus. Igasugused teised võimalused olid tol hetkel olematud ja mehed astusid Narva all Punaarmee okupantidele vastu.

Samal ajal, kui sakslased Hitleri käsul ummisjalu lahkusid, nimetas Uluots ( 18. septembril 1944 ) ametisse Eesti Vabariigi valitsuse Otto Tiefi juhtimisel. Appi tõtanud soomepoisid ja admiral Pitka mehed suunasid püssitorud mõnegi sõnakuulmatu Saksa sõjaväelase poole. Vaatamata pealinna ja kogu riigi okupeerimisele punaarmee poolt anti välja käsk jätkata vastupanu Eesti metsades.

Urmas Saard: 1982. aasta juulis tegi Ameerika Ühendriikide president Ronald Reagan avalduse, milles ta muu hulgas sõnas, et pärast Balti vabariikide natsiokupatsiooni lõppu tungis Nõukogude punaarmee Baltikumi ja Nõukogude Liit taastas oma ülemvõimu tapmiste, igasuguste surveavalduste ning uute massiküüditamistega.

Trivimi Velliste: President Reagani esildis koostati 26. juulil 1982 seoses Eesti, Läti ja Leedu vabariikide de iure tunnustamise 60. aastapäevaga. Suursaadik J. Kirkpatrick esitas mittetunnustamist selgitava kirja ÜRO peasekretär Javier De Guellarile palvega, et viimane tunnustaks selle ÜRO täiskogu ametlikuks dokumendiks ning 38. täiskogu võtaks kaalumisele rahvastele enesemääramise õiguse kindlustamise.

Sama avaldusega meenutati, et 1944. ja 1949. a. vahemikus vahistati või küüditati Siberisse kõigist Balti riikidest kokku ligikaudu 600 000 süütut. Küüditati ilma valikuta imikuid, rauku, naisi ja täis elujõus mehi. Relvastatud vastupanu N. Liidu okupatsioonile kestis kaheksa aastat pärast punaarmee teistkordset sissetungi.

Urmas Saard: Nõukogude okupatsiooni vastane relvavõitlus on Eesti Vabariigi Riigikohtu lahenditega tunnistatud võitluseks Eesti iseseisvuse eest, kuid on tunnustamata Riigikogu poolt.

Trivimi Velliste: Oma raadioesinemises 7. veebruaril 1944 kuulutas peaminister presidendi ülesannetes, nagu öeldud, mobilisatsiooni sisuliselt välja. Kõik Eesti kodanikud, kes selle üleskutse järel Saksa mobilisatsiooniga ühinesid, tegid seda Eesti Vabariigi kaitsmise eesmärgil, mitte Saksa huvides. Uluotsa ja Eesti Rahvuskomitee toetus 30. jaanuaril välja kuulutatud mobilisatsioonile oli vajalik Eesti Vabariigi huvides. See oli ainus võimalus takistada Nõukogude okupatsiooni kordumist. Kui see aga kõigest hoolimata ei õnnestunud, jätkus relvastatud vastupanu N Liidu okupatsioonile pärast Saksa vägede taandumist Eestist. Nõukogude okupatsiooni kinnistumisel kutsus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oma korraldusega Eesti kodanikke üles moodustama metsavendade salku, et võidelda okupatsiooni vastu.

Eelnevat silmas pidades tuleb 1941. aasta Suvesõda, 1944. aasta kaitselahinguid ja 1944. aasta septembris jätkunud relvastatud vastupanu käsitleda Eesti Vabariigi huvides toimunud vabadusvõitlusena, mis oli igati seaduslikult õigustatud tegevus.

2004. aastal pöördusid eelnimetatud võitlustes osalenud oma kokkutulekul Tallinnas Kadrioru staadionil Riigikogu poole palvega, et Riigikogu langetaks otsuse, kes nad Eesti Vabariigi silmis on. Mehed soovisid ametlikku seisukohta kõige kõrgemal tasemel - kas nad võitlesid õige asja eest?

Paraku on 101- liikmeline Riigikogu sama kirju nagu miljoniline eesti rahvas. Selles leidub kõike, nii head kui halba. Suhtumine ajalukku on sageli pealiskaudne, au mõiste on paljudele teisejärguline. Hädaldatakse selle üle, kas meie sõbrad ikka saavad meie ajaloost aru. Kuidagi võib mõista hirmu tundmist vaenlase ees, aga hirm oma sõprade ees pole mitte üksnes häbiväärne, vaid see on ka naeruväärne. Rahvas, kel on oma tõde, mida ta aga selgitada ei suuda, on sisemiselt nõrk. See rahvas pole päris vaba ja võib tulevikus kergesti langeda võõraste saagiks. Ega sõbrad saa kaitsta seda, kes end ise kaitsta ei taha.

Urmas Saard: 2006. aasta hilissuvel esitlesid Riigikogus Isamaaliidu ja Res Publica otsuse eelnõu „Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu". Tookord juhtisid tähelepanu kolmele asjaolule: Arutlemisel ei saa lähtuda imaginaarsest või oikumeenilisest vabadusvõitluse ajaloost. Lähtuma peab vaid tegelikult aset leidnud sündmustest. Ühtlasi nägid arutluses ka tulevikku suunatud küsimust selle kohta, kuidas toimida ajaloo kordumise korral.

Trivimi Velliste: Riigikogu otsus omab kahtlemata tulevikku suunatud tähendust, mida ei tohiks alahinnata. Kui rahvaesindus ei võta kõnesolevas küsimuses seisukohta, saab see Eesti kodanikele märguandeks, kuidas otsustada tulevikus meie ette seatavate raskete valikute puhul. Nii on meil praegu tegemist rahvaesinduse erakordselt olulise vastutusega.

Urmas Saard: Neli aastat hiljem on Isamaa ja Res Publica Liit esitanud oma koalitsioonipartnerile Reformierakonnale ettepaneku kõnesolev otsus siiski vastu võtta?

Trivimi Velliste: IRL lähtub oma ettepaneku tegemisel eeldustest, mille aluseks on Eesti Vabariigi põhiseadus ja teadmine, et Teises maailmasõjas de facto sõjaliselt okupeeritud Eesti Vabariik kestis tulenevalt rahvusvahelisest õigusest de jure katkematult edasi. Põhiseadus nõudis kõigilt kodanikelt ustavust põhiseaduslikule korrale. Sellele toetudes kutsusid peaminister presidendi ülesannetes ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Eesti kodanikke riigi territooriumi kaitsmisele. Kujunenud olukorras osutasid Eesti kodanikud NSV Liidu sõjalise agressiooni suhtes õiguspärast relvastatud vastupanu, kui võideldi Eesti Vabariigi de facto iseseisvuse taastamise eest. Eesti Vabariik ei ole kunagi tunnustanud Eesti okupeerimise ja annekteerimise seaduslikkust 1940. aastal. Vastavalt sellele tuleb Eesti kodanike tegevust Teises maailmasõja ajal eelkõige hinnata 1940. aasta suveni Eestis kehtinud seaduste ja rahvusvahelise õiguse alusel.

Urmas Saard: 26. juulil võis lugeda Jüri Estami ettepanekut pöördumisena Vabariigi Presidendi poole, milles autor soovitab riigipeal korraldada vabadusvõitlejate auks ametlik vastuvõtt. Kolm päeva hiljem pakkus tema ettepanek pikemalt huvi Eesti Rahvusringhäälingu telesaates Suveniir. Uudist on vahendanud peale selle mitmed teised ajakirjandusväljaanded. Kindlasti ei saa Riigikogu liige võtta endale õigust öelda presidendile, kuidas ta peaks kodaniku mõttele reageerima. Siiski on oluline teada, mida arvab diplomaat, endine välisminister ja pikaajaliste kogemustega rahvasaadik välja käidud mõttest?

Trivimi Velliste: Mõte on kahtlemata tõsist kaalumist vääriv. Ent see ei asenda Riigikogu vastavat otsust. Aeg ei oota! Kõige nooremad kõnesolevatest sõjameestest on täna 85-aastased.

Loe ka Maalehe Pärnumaa blogist

Mineviku mahasalgamine pole pääsetee

2010-06-14

Tänasel juuniküüditamise 69. aastapäeval on kohane mõelda korraks nii ajaloole kui ka meie homsele.

Kas me seda soovime või mitte, kuid kahjuks mõjutavad meie lähiajaloo traagilised sündmused veel tänagi tuntavalt rahvusvahelist keskkonda ning kaudselt meie julgeolekut.

Inimsusevastased kuriteod on teadagi aegumatud. Kuigi Eestis on kostunud aegajalt arvamusi, et kas me ikka peaksime oma suhteid Venemaaga ajalugu meenutades häirida laskma, ei pääse me mineviku mõjust seda lihtsalt maha vaikides.

Riikide ja rahvaste identiteedilood on sedavõrd tugevasti seotud ajaloolise mälu ning traditsiooniga, mis paratamatult mõjutavad nende rahvusvahelist käitumist ning hoiakuid. Eriti on see tunnetatav erinevate kultuuriruumide murdepunktides, kus ratsionaalsus on sageli taandunud toore jõu ees.

1941. aastal läbiviidud suurküüditamine puudutas teatavasti lisaks Eestile kõiki Molotov-Ribbentropi salasobingu järel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud alasid Baltikumis, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas. Kokku viidi 14. juunil ja sellele järgnenud päevadel kodudest enam kui 65 000 inimest. Enamik nendest hukkus.

Eestist sunniti loomavagunitesse üle 10 000 mehe, naise ja lapse, kellest umbes 6000 inimest tapeti või suri vangilaagrites. Juuniküüditamine oli osa rahvusliku eliidi hävitamisest, millega tehti algust kohe pärast Eesti okupeerimist 1940. aasta juunis.

Tegelikult polnud selles taktikas midagi uut, sest juba Eesti Vabadussõja ajal püüdis Nõukogude võimu tööriist Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga hävitada noore rahva elujõulisemat osa. Vaevalt paari kuuga tapsid punased 1918. aasta lõpus ja 1919. aasta alguses Eestis 650 talupidajat, kirikuõpetajat, koolmeistrit, kaupmeest. Inimese saatuse otsustas tema sotsiaalne kuuluvus või lihtsalt pealekaebus.

Stalinistlik Nõukogude Liit oli täiustatud jätk Lenini ja Dzeržinski loodud terrorisüsteemile, mille sisuks oli hirmu ja vägivalla kaudu oma utoopiliste ideede elluviimine. Selle tulemuseks oli inimelu muutmine tähtsusetuks ning karistamatuse sündroomi tekkimine ja süvenemine. Viimane on paraku juurdnud nii sügavale, et veel tänagi ilmutab ennast kõige hirmutavamal moel. Mõelgem kasvõi Tšetšeeniale või näiteks ajakirjanike karistamatule tapmisele.

Kommunistlike kuritegude teadvustamine ning nende hukkamõist pole kellegi poliitiline kapriis, nagu teinekord püütakse väita. Ka ei aita mineviku haavade ravimisel nende mahasalgamine ehk siis "ajaloo võltsimise" vastu võitlemine.

Turvalisema tuleviku nimel ning suhete usaldusväärsuse suurendamiseks on hädapärane oskus kahetseda toimunut ning suutlikkus vastastikku leppida. Euroopa südames on seda suudetud, mistõttu peaks see olema võimalik ka mujal.

Venemaa põlvitav peaminister Katõnis oli paljudele, eeskätt poolakatele väga oluliseks signaaliks. Kui see polnud lühiaajalisi eesmärke täitev samm, siis see peaks olema ju võimalik ka teiste sarnaste keeruliste minevikusuhete silumine. Teinekord piisab vaid heast tahtest.

Eesti lipp kui riigi triipkood lehvigu auga

2010-06-03

Homme on Eesti lipu päev, Pärnus tähistatakse seda kell 17 Rüütli platsil. Kõnelevad Eesti lipu seltsi esimees Trivimi Velliste, maavanem Andres Metsoja ja abilinnapea Annely Akkermann. Kõnede järel suunduvad üritusel osalejad rongkäigus ja puhkpillimuusika saatel Ammende villa aeda kontserti kuulama.

Trivimi Velliste, olete Eesti lipu seltsi esimees. Millised on teie kohustused selles ametis?

Ma arvan, et mu peamised kohustused on kõlbelised: seista teatud ühisosa eest, mis meid kõiki seob ja liidab. Lipp väljendab seda, kutsub korrale ja koosmeelele ka siis, kui me pisiasjades võime olla eri meelt. Eesti lipu seltsi ülesanne on oma ajalugu meelde tuletada ja sisendada uhkust selle üle.

Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 4. juunil 2004, sestpeale on see riiklik tähtpäev. Miks me peame oma trikoloori nii tähtsustama?

Eesti lipu sünnipäeva on eri ajastutel väga erinevalt meeles peetud. Näiteks 50. aastapäev Otepääl 1934 oli suurejooneline. 100. aastapäeval kogunesid vargsi sinimustvalge sünnikohta vaid ärksamad ja julgemad, see oli aeg, mil paljude lootus kippus kustuma. 25 aastat hiljem - mullu - oli kõik taas suurejooneline.

Sinimustvalge on meile nii sügava kannatuse kui rõkkava rõõmu, elujõu sümbol. See värvikolmik on meid lohutanud ja andnud jõudu: küllap nii jääbki. Tulevikku me ette ei tea, küll võime selleks väärikalt valmistuda.

Millest homme Rüütli platsil kõnelete?

Pärnu on Eesti riigi sünnilinn ja saatuse tahtel on siin (maakonnaski) lipu seltsil tugevamad juured kui mujal. Eesti lipu seltsi 126 normaalsuuruses sinimustvalget kandelippu on alaliselt hoiul siin. Noored kannavad need lipud Endla teatri sümboolse rõdu ette.

Tuletan meelde, et vaid kolmandiku oma lipu senisest east oleme saanud sinimustvalget vabalt heisata. Iga aastaga muutub see suhtarv paremaks. Selle eest, et see tagurpidikäiku ei teeks, peame ise hoolt kandma. Kõik, mis oleme saanud, oleme saanud selleks korraks.

Laulusalm ütleb, et "kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga ...". Kuidas teile tundub, kas meie rahvusvärve ja -lippu tuleks rohkem kasutada, kas või isiklikel tähtpäevadel?

Oma lippu ja selle värve ei pea me tõesti häbenema. Julgemalt kui praegu võiks rinnas kanda sinimustvalget linti või märki. Ka autole võiks lipu heisata, kui on vähegi põhjust, rääkimata kodumajast. Hea maitse ja sisetunne näitavad õige piiri kergesti kätte.

Mõni aasta tagasi vallandus teatud ringkonnas tahtmine kirjutada ümber Eesti hümn ja kujundada ümber Eesti lipp. Kuidas te niisugustesse riigi sümbolite muutmise mõtetesse suhtute?

Traditsioon on ainult siis traditsioon, kui ta kestab kaua. Hüplev traditsioon ei olegi traditsioon. Samal ajal on vanadel tavadel sügav sisemine tähendus. Mida kauem mingi oluline traditsioon püsib, seda suurem on tõenäosus, et see püsib veel. Mulle tundub, et muutmise tuhin on selleks korraks üle läinud.

Sinimustvalge värvikombinatsioon on ka Botswana lipul. Kui kõnekas on lipukangaste keel teie arvates?

Tõnis Mägi nimetas oma mulluses Eesti lipu juubelikõnes Tartu ülikooli aulas sinimustvalget Eesti triipkoodiks. Ma arvan, see oli väga kõnekas võrdlus. Need kolm värvi on otsekui meie ühismälu ja ühise tahte kehastus kõige üldistavamal moel.

Ebakindel rahvuslus hävitab riiklikku stabiilsust

2010-05-15

Ajalugu tuleks mäletada kaugemale kui Teine maailmasõda, soovitab Andres Herkel (IRL). Just rahvusriik loob kõige suurema tõenäosusega eeldused demokraatlikuks valitsemiskorraks, sest olles ühest rahvusest, oleme me justkui üks pere ja ühesugused õigused on elementaarne ootus.

Viis aastat tagasi avaldas «Sirp» (26.08. 2005) Marek Tamme juhitud vestlusringi kahe teadlasega, kelle huvikeskmes on rahvused ja rahvuslus. Tšehhi ajaloolane Miroslav Hroch on rahvuslike liikumiste ja rahvuste kujunemise uurija. Ungari-Briti politoloog ja Euroopa Parlamendi liige György Schöpflin uurib rahvuslust politoloogina. Talle kuulub tees, et uusaegne rahvusriik on demokraatia peamine ja kõige tõhusam tagatis. Tõsi, sellesisuline väide oli juba John Stuart Millil.

Kummalisel moel alustasid mõlemad mehed mõttearendusi rahvusluse mõiste mahategemisest. Hrochi meelest on see halb mõiste, sest isegi teadlased mõistavad seda igaüks isemoodi või ei mõista üldse. Schöpflin läks märksa kaugemale, öeldes: «Keegi ei tõuse tänapäeval püsti ega ütle, et ma olen rahvuslane. See oleks midagi sarnast, nagu tunnistada, et ma olen massimõrvar, võimalik, et isegi hullem.» Schöpflini terav osutus rahvusluse mõiste poliitilisele ebakorrektsusele on Teise maailmasõja pärandiga seotud. Kui eesti keeles on «rahvuslus» veel pigem positiivse tähendusväljaga sõna, ega tähenda tingimata marurahvuslust, siis neis keeltes, kus rahvuslus on «natsionalism» (nationalism(e), Nationalismus) seguneb see väga kergelt «natsismi» mõistega.

Väikerahva positsioon, mida Schöpflin oma kirjutistes ikka sümpaatiaga esile toob, on sellisel semantilisel väljal õige habras. Eestlase kultuurikood ütleb, et olles hulgalt väike, peame vaimult suured olema. See nõuab mitmes vallas aktiivset enesekaitset ehk teadlikku rahvuslust. Keelekaitset vajame me sama palju kui erinevaid riigikaitse võimekusi. Samuti vajame positiivset rahvusmüüti ja ühtesiduvaid sümboleid. Okupatsiooniga katkenut on nüüd, XXI sajandi algul palju raskem uuesti luua - seda näitab kasvõi Vabadussõja võidusamba ümber toimunu. Ja kõige tipuks öeldakse meile, et rahvuslane ei võivatki olla, sest see on halb või paremal juhul moest läinud.

Mina väidan, et nii taasiseseisvumise käigus kui ka pärast seda on Eesti arengule kaasa aidanud aktiivne ja tasakaalukas rahvuslus. Seejuures kopeeriti teadlikult rahvusluse esimest ajaloolist lainet, millest kõnelevad mõisted nagu «uus ärkamisaeg» või «öölaulupeod». Uued rahvaliikumised lõid hästi toimivaid sotsiaalseid võrgustikke alates muinsuskaitseliikumisest ja lõpetades erinevatest poliitilistest initsiatiividest võrsunud parteidega. Ei siis ega hiljem ole tekkinud tugevaid äärmusliikumisi.

Meie mõõdukas rahvuskonservatism on taganud suhtelise stabiilsuse ja sotsiaalse sidususe. Tõsi, ohumärke on Eesti arengus olnud ja neid on ka praegu. Venekeelse elanikkonna probleemid on lahendatud silmapaistva leplikkusega, kui arvestada, millist ohtu nõukogude ajal kannustatud sisseränne endas tegelikult kätkes. Samas toimib Venemaalt lähtuv agressiivne infoväli meie vastu, tõrjudes eestimeelse vaatepunkti viimist inimesteni.

Tõesti, rahvusluse mõiste on ähmane või ähmastatud. Päevapoliitikas seostub see kitsalt keele-, kodakondsus- ja kultuuripoliitikaga, mitte näiteks eelarvedistsipliiniga. Praegu kasutavad rahvusluse mõistet enesemääratlemiseks pigem nišiparteid, aga pikas vaates ei tohi rahvuslus nišši jääda. Kuni Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuse saavutamiseni oli meie poliitika keelepruugis rohkem esil «rahvuslike huvide» mõiste, kuid nüüd on seegi unarusse jäänud. Kummati aitab just rahvuslike huvide määratlemine kaasa pikaajaliste sihtide kavandamisele. Samuti on see mõiste käibele läinud neutraalsema tähendusega kui puhas rahvuslus.

Rahvusluse rehabiliteerimine on globaalne väljakutse. Siin ei tule tagasi põrkuda eelarvamuste tulva ees, vaid lasta kõnelda faktidel. Ajalugu on ses osas parem liitlane kui politoloogia, päevapoliitikast rääkimata ning ajalugu peab nägema ja mäletama kaugemale kui Teine maailmasõda. Hroch näitab, et rahvaste ärkamine kutsus ellu demokraatial põhinevad riigid. Jah, see ei õnnestunud alati, kuid tegelikult on just rahvusliku idee levikuga kaasnev suhtlusvõrgustik ja arusaam rahvuse koosseisu kuuluvate inimeste võrdsest kaasarääkimisõigusest alus, mis lõi demokraatia jaoks pinnase. Totalitaarsed riigid nagu Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit ei olnud suunatud mitte rahvuslusele, vaid rahvaste hävitamisele.

Nõukogude Liidu lagunemine paljastas rahvuste rolli alahindajate naiivsuse. Eksisid need, kes uskusid, et Gorbatšovi perestroika laotab oma viljastavad demokraatiakiired Moskvast ühtlaselt üle kogu Nõukogudemaa. Rahvuslusest kantud pöördumatud muutused algasid hoopis rahvusvabariikides ja see tähendas Nõukogude impeeriumi lagunemist. Oma küündimatust näitas lääne sovetoloogia. Alahinnati rahvusküsimust ning ülehinnati keskvõimu suutlikkust viia läbi küll demokratiseerimine, kuid samas olukord liiduvabariikides siiski kontrolli all hoida.

Tavaline Kremli-keskne vaatepunkt süüdistab endiste liiduvabariikide hädades enesekeskset natsionalismi ja püüdu Venemaa stabiliseeriva tiiva alt lahku lüüa. Kui natsionalismi ja separatismi ei oleks, siis oleks kõigil tore. Tšetšeenia eksis, Gruusia eksis ja Kremli viibutav sõrm lehvib kõigi võimalike eksijate suunas. Kremli meetod on jagada ja valitseda, toetada naaberriikides sobivaid ja tasalülitada ebasobivaid arenguid. Selleks on kõigi vahenditega takistatud tõhusate rahvusriikide teket. See on pika vinnaga tegevus, sest mõnedki pärssivad vaenuseemned pandi idanema juba stalinliku rahvuspoliitika ja sellele järgnenud venestamisega. Kuid mitte ainult Moskva käsi pole kõiges süüdi. Kohalike liidrite tulipäisus ja vastasseisule ehitatud rahvusmüüdid on andnud demokraatiate untsuminekuks kaaluka panuse.

Kaukaasia on etniliste konfliktide umbsõlm. Aserbaidžaanid ja armeenlased vaenutsevad Mägi-Karabahhia pärast ning Gruusial on probleemid Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Venemaa provokatsioonid ja sõjaline sekkumine võtsid Gruusialt ka võimaluse seal häid lahendusi välja töötada. Laiemalt pole teadvustatud lesgide ja talõššide võimalikke separatismitaotlusi Aserbaidžaanis. Nendegi potentsiaalne toetaja on Venemaa. Jälle tekib küsimus, kas kõiges on süüdi rahvuslus kui selline või on häda pigem selles, et rahvuslus on haavatud ja ebaküps. Kompromissid puuduvad ja lahendusteed on kinni. Räägitakse külmutatud konfliktidest, aga tegelikult on külmutatud konfliktide lahendamine. Vene impeerium kasutas Kaukaasia rahvuskonflikte enda huvides juba XIX sajandi algul, kui grusiin Pavel Tsitsianov (Tsitsišvili) tsaarivalitsuse käsilasena Aserbaidžaani khaaniriike alla surus ja kindral Jermolov Põhja-Kaukaasias Vene ülemvõimu kehtestas.

Ukrainat ja Valgevenet seob Venemaaga slaavi vendlus. Iseolemise ja kokkukuulumise dominandid on geograafiliselt piiritletavad. Nad kõiguvad Lääne-Ukraina rahvuslusest Krimmi ja Donetski ümbruse venemeelsuseni ning valgevene keele oskamisest Poola piiri lähedases Hrodnas (Grodnos) kuni selle oskuse puudumiseni Venemaaga piirnevatel aladel. Vaatamata poliitilise arengu erinevustele on Valgevene ja Ukraina puhul tegemist suuresti sama probleemiga - see on nõrk ning lõhestunud rahvuslus. Ukrainas sisekonflikti tuntakse jaotumisena parem- ja vasakkalda Ukrainaks - see on Dnepri jõe järgi. Lõhestunud Ukraina ei suuda ühemõtteliselt Läänele orienteeruda, aga ta ei jää ka Venemaa satelliidiks. Valgevene olukord on palju hullem ja ma näen diktaator Lukašenka esiletõusu põhjust taas nõrgas rahvusluses. Lääne abiandjad ei saa sellest sageli aru. Nii eelistas tsensuurivaba välisraadio teha saateid vene keeles, sest see on kõigile mõistetav. Paraku alahinnati nii valgevene keele kui ka rahvusluse osa demokraatia edendamisel.

Moldovas tekitati külmutatud konflikt Transnistriaga ning edaspidi jäi rahvuslaste partei valimistel krooniliselt kommunistidele alla. Lõpuks läksid rahvuslased kommunistidega koostööle, kaotades igasuguse toetuse. Kuid see lõi võimaluse uute parteide esiletõusuks. Moldaavlased on tegelikult rumeenlased ja pärast Euroopa Liitu pääsemist on Rumeenia huvi Moldova saatuse vastu elavnenud. See annab Euroopa tagakolkaks taandunud Moldovale pisut lootust.

Eesti, Läti ja Leedu on endise Nõukogude Liidu alla heidetud maadest ainsad, kus rahvuslust ja rahvusriigi taastamist saatis arvestatav edu. Ilmselt nähti seda võimalust ette ja selleks muudeti Eesti ja Läti rahvastiku koosseisu ulatusliku sisserändega. Riik, kus põhirahvastiku osakaal jääb alla 70 protsendi, kätkeb endas paratamatult ebastabiilsuse tegurit. Kui vähemuse emamaa kasutab ulatuslikke ressursse vastalise kihutustöö tegemiseks, siis on olukord seda hapram. Selle kiuste oleme me suutnud täita demokraatia kvaliteedistandardid nii Euroopa Liidu kui NATO kriteeriume silmas pidades.

Rahvusriigi fenomen seisneb selles, et ta loob kõige suurema tõenäosusega demokraatliku valitsemiskorra. Me oleme üks pere, järelikult meil on võrdsed õigused. Tagades põhirahva säilimiseks ja arenguks vajalikud tingimused, tagab demokraatlik rahvusriik tegelikult ka kõigi teiste õiguse olla samasse ühiskonda integreeritud ja teostada oma kultuurilisi püüdlusi. Kui põhirahva õigused on ohus, siis on sellega hävitatud ka igasugune stabiilsus ühiskonnas.

Siinne ülevaade paneb rahvusriigi ja demokraatia vahele võrdusmärgi. Neis endise Nõukogude Liidu vabariikides, kus demokraatiaga on lood kehvad, võib kohe diagnoosida probleeme ka võimes ja võimaluses rahvusriiki ehitada. Nurimõjusid võib otsida ka rahvusluse narratiivist kui sellisest. Kui eestlasele on loodetavasti omane Jakob Hurda üleskutse saada vaimult suureks arvulise väiksuse kiuste, siis paljude hädas olevate rahvaste enesekohased narratiivid on kas nõrgad, hajusad või konfliktselt agressiivsed.

Siinsest vaatlusest jäid välja Kesk-Aasia rahvad ning Vene Föderatsiooni subjektid - tšetšeenid, tatarlased, baškiirid, kõik Venemaa soomeugrilased jne. Eraldi analüüsi eeldaks Venemaa tervikuna - miks pole seal demokraatiat ega rahvaste õigusi ega ka elutervet vene rahvuslust. Rahvusluse ehk natsionalismi mõistet kasutatakse Venemaal valdavalt negatiivses tähenduses, see on a priori marurahvuslus. Samas on au sees Venemaa imperiaalne ambitsioon.

Kindlasti on põhjust analüüsida ka erinevaid halbu näiteid. Hroch on südant valutanud ka agressiivse rahvusluse põhjuste pärast. See «kasvulava» sisaldab soovi süüdistada teist rahvast majandusliku olukorra armetuses, säilitada rahvusloosungi kattevarjus vana ladviku populaarsus ja anda tulipeadele lihtne ettekääne rahvuse nimel sõdida ja surra. Sellise agressiiv-rahvusluse nahka läks endine Jugoslaavia. Paraku viib halbade näidete üldistamine pahatihti rahvusluse mahategemisele, selle asemel, et anda mõistele inimesi positiivselt mobiliseeriv sisu.

Raske on loota edu seal, kus rahvusluse mõiste ise on hägus ja ebakindel ning negatiivse tähendusväljaga kaetud. Sel juhul kas häbenetakse rahvuslust (järelikult iseennast) või leiab rahvuslik tung agressiivse väljundi. Kordan veel kord: rahvusluse mõiste rehabiliteerimine on globaalne väljakutse.

Mart Laar: noor Eesti

2010-04-24

Järgmisel aastal tähistab Eesti 20 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest. 20 aastat on mõnes mõttes lühike, teisalt aga pikk aeg. Vaadates tagasi viimasele 20 aastale, tundub see imelühikesena - äsja see kõik ju oli: Hirvepark, Balti kett, rahareform, Vene vägede väljaviimine, astumine NATOsse ja Euroopa Liitu.

1960. aastal, kui ma sündisin, oli Eesti okupeerimisest samuti möödunud 20 aastat. See ja kõik järgnenud õudused - sõda ja küüditamised - tundus nooruses mulle asuvat kuskil väga kauges minevikus.

20. sünnipäeva pidav taasiseseisvunud Eesti saab aga sama vanaks, nagu jõudis saada Eesti Vabariik 1940. aastaks. 20 aastat on iseseisvale riigile lühike aeg. Nii peamegi tõdema, et vaatamata oma näiliselt juba soliidsele eale, on Eesti riik tegelikult ikka veel noor. Meid pole lihtsalt lastud kunagi vanaks saada.

Teatavas mõttes on noor kogu eesti rahvas. Oleme ühelt poolt kuulutanud end vanimaks Euroopas, teiselt poolt peame aga tõdema, et enesest teadlikuna ehk eestlastena oleme Läänemere kallastel elanud vaid 150 aasta ümber.

Sellel taustal pole imestada, et noorusel on Eesti jaoks eriline tähendus ning et just noored on Eesti ajaloos korduvalt määravat rolli mänginud. Noored olid Jakobson, Koidula ja Hurt, lausa häbiväärselt noored olid Eestile sinimustvalge lipu andnud Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed. Eesti riiki iseseisvusele tüürinud Vilms, Päts ja Laidoner olid muu maailmaga võrreldes samuti poisikesed, sama noor oli taasiseseisvunud Eesti esimene põhiseaduslik valitsus.

Neist veelgi nooremad olid aga need vabatahtlikud, kes 1918. aastal kõigi mõistlike ja tarkade inimeste kiuste relvad haarasid ning Eesti eest võitlusse astusid, või need noored, kes 1988. aastal lauluväljakul sinimustvalgeid lippusid lehvitades laulva revolutsiooni käigus Eesti vabaks laulsid.

Sellises nooruslikkuses on oma suured voorused. Noored on julged ja ettevõtlikud, nad ei tea tihti, mis on võimalik ja mis mitte, suutes seetõttu korda saata ilmvõimatuid asju. Juba iseseisev Eesti ei tohiks loogikareeglite järgi otsustades olla võimalik. Iseseisva Eesti poole pürgijaid on seetõttu ikka pisut imelikuks peetud - esimene Eesti Vabariigist luuletaja Juhan Liiv oli teatavasti lausa paberitega hull.

Ometi on iseseisev Eesti olemas. Väljakujunenud tõsiasju eitav hoiak ning puudusi voorusteks muutuv suhtumine on Eestil võimaldanud tõusta riigiks, millest tihti räägitakse kui eeskujust, kuidas väljapääsmatuna tunduvatest olukordadest välja pääseda, kelle tehtut tasub järgida. See on oluline saavutus.

Teisalt kummitab noorte loodud riike ühel hetkel oht stagneeruda. Ühiskonna areng sõltub teatavasti võimest muutuda. See eeldab aga vähemalt teatavat verevahetust. Noorena riigitüüri juurde pääsenud mehed ei kipu aga sealt niipea lahkuma.

Neis on jõudu ja energiat riigiasjade ajamiseks veel küllaga - mõnel maal selles vanuses vastutavatesse ametitesse alles pääsetakse. Nii jääb noortele aga edenemisruumi väheks, neil puudub eelmisele põlvkonnale osaks saanud eneseteostusvõimalus.

See võib aga viia üsna negatiivsete tagajärgedeni. Sest tulevikku vaatav riik vajab elukogemusele tugineva järelemõtlikkuse kõrval ka nooruslikku järelemõtlematust. Mitu 1939.-1940. aastaks kolmekümneseks saanud meest on meenutanud, et neile tundus, nagu oleks selleks ajaks juba soliidsesse ikka jõudnud riigijuhid langetanud alistumisotsuse kergekäelisemalt, kui seda oleks teinud noor põlvkond.

Kui 1918. aastal virutas noor Päts rusikaga vastu lauda ning käsutas mehed Narva alla punaväele vastu, siis 1939. aastaks oli ta muutunud targaks ja ettevaatlikuks poliitikuks. Noortele tundus ka, et kui neile oli iseseisev Eesti saanud ainsaks reaalsuseks, siis erinevaid aegu ja võimusid näinud vanemale põlvkonnale see nii ei olnud, mistõttu iseseisvusest loobuda oli nende jaoks kergem ja lihtsam - oli ilus aeg, aga nüüd naaseb kõik taas endistesse roobastesse.

Sellised süüdistused võivad olla ülekohtused, kuid nõnda paljud selle reedetuks kutsutud põlvkonna liikmed tundsid. See oli põlvkonnaga suures osas sündinud, üles kasvanud ja hariduse saanud iseseisvas Eestis. Seda põlvkonda on peetud läbi aegade kõige andekamaks ning tugevamaks Eestis.

Kui see põlvkond 1930. aastate lõpul avalikkuse ette astus, ehmatas ta paljusid vanema põlvkonna inimesi - ta tundus kuidagi väherahvusliku, kosmopoliitliku ja pealiskaudsena. Ometi võitles just see põlvkond eriti ägedalt iseseisvuse eest, alistumata ka siis, kui riik seda tegi.

See põlvkond hävis lootusetus vastupanuliikumises, lahingutes Narva all, Sinimägedes ja Emajõel, võitlustes Eesti metsades ja soodes, küüditamisel ja vangilaagrites. See, et Eesti ei suutnud seda põlvkonda kaitsta ja lasi selle unistused kildudeks lüüa, oli üks tema suuremaid ebaõnnestumisi.

See kõik meenub mulle, vaadates tänapäeva Eestis üles kasvanud noorust. Selles peitub ilmselt ka suurim väljakutse taasiseseisvunud Eesti jaoks. Nii peakski taasiseseisvunud Eesti suurimaks eesmärgiks olema teha kõik sellest, et 1939.-1940. aasta häving enam kunagi ei korduks, et Eesti ei peaks jälle kaotama 20 protsenti haritumat ja aktiivsemat osa ühiskonnast, et vabaduses kasvanud noored saaksid oma unistused vabalt teoks teha.

Ei hakka salgama, et just see on olnud minu eesmärgiks poliitikas. Selleks tuli Eesti esiteks pöörata idast läände ja seejärel muuta see pööre pöördumatuks. Olen õnnelik, et olen saanud selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata.

Samas ei saa seda tööd lõpetatuks pidada. Oma julgeolekut peame kindlustama edaspidigi ning seda üsnagi erinevatel aladel, alates psühholoogilisest kaitsest ja lõpetades tervele Eestile jätkusuutliku arengu tagamisega.

Sellel taustal tekitab muret viimases inimarengu aruandes esitatud tõdemus, et Eesti on enda meelest kuidagi valmis saanud, muutunud vähem vastuvõtlikuks uuendustele, on kuidagi sulgunud. Kui asjad tõesti selles suunas liiguvad, siis ähvardab Eestit tõsine oht oma noortest, vähemalt aktiivsemast osast neist ilma jääda. Sest tänapäeva maailmas leiavad nad endale tegevust lihtsalt mujalt.

Eesti ei saa seda endale lubada. Siin on probleemiks ka noorte tööpuudus, mille vähendamine peab olema üks riigi prioriteete. Haridusministeeriumi programmi «Tagasi kooli» võib siin ainult tervitada, seda enam, et see aitab kaasa igavikulisele eesmärgile saada suureks vaimult. Samas peab Eesti aga üldisemalt püsima riigina, mis on piisavalt uuenduslik ja avatud, et oma noortele unistuste realiseerimiseks võimalusi pakkuda.

Nende eesmärkide saavutamine on seda olulisem, et taasiseseisvunud Eestis üles kasvanud noorte üle on Eestil tõsist põhjust rõõmu tunda. Tean, et praegugi räägitakse, et noorus on hukka läinud, et ta pole hästi kasvatatud ega piisavalt patriootlik.

Ma pole sellega nõus. Nagu 1930. aastate põlvkond, on ta omal kombel sügavamalt rahvuslikum, kui võõra võimu all sündinud seda saaksid olla - omal loomulikul, lihtsal kombel. Nende jaoks on iseseisev Eesti lihtsalt taas ainus mõeldav realiteet. Eesti ei tohi nende noorte lootusi petta.

Käisin mõni kuu tagasi Rakvere gümnaasiumis. See on üks väheseid koole, kus Vabadussõjas langenud õpilaste nimesid kandev marmortahvel elas peidetuna üle kogu okupatsiooniaja ning seisab nüüd uhkelt oma endisel kohal.

Nüüd algatasid selle kooli lõpuklassid aga selle kõrvale teise samasuguse mustast marmorist kuldsete tähtedega tahvli püstitamise - II maailmasõjas Eesti eest võidelnud soomepoistele.

1944. aasta augusti viimastel päevadel Tartu alla lootusetusse lahingusse sõitev soomepoiss Heino Susi on oma mälestustes meenutanud, kuidas need Kuperjanovi kunagistel lahinguväljadel võitlusse astuvad poisid mõtlesid, kas ka nende nimed kirjutatakse kunagi eelmiste kõrvale kuldsete tähtedega marmortahvlile või on nende saatuseks vaid tundmatu haud kuskil metsas või soos.

Ning kui selle tahvli avamisel noored koos kümmekonna kohaletulnud soomepoisiga koos soomepoiste laulu laulsid, teadsin ma täpselt: just sellises Eestis tahtsin ma elada.

Saatuslik Katõn

2010-04-12

Katõnist oleks pidanud saama mitte ainult totalitaarse režiimi kuriteo, vaid ka lepituse sümbol. Praegu on veel vara öelda, millised tagajärjed on uuel tragöödial samas metsas, kirjutab semiootik Mihhail Lotman.

Poola presidendi Lech Kaczyński, Poola viimase eksiilpresidendi Ryszard Kaczorowski ja tema arvuka kaaskonna hukkumine saatusliku TU-154 allakukkumisel Katõni lähedal on sündmus, mille tagajärgi me veel ei oska ette kujutada, ning seda mitte üksnes Poola kontekstis. Poolas on seda nimetatud rahvuslikuks katastroofiks. Lennukis olnud Poola poliitiline ja sõjaline eliit oli teel Katõni veresauna 70. aastapäevale pühendatud mälestustseremooniale.

Õnnetuse tehniliste detailide uurimine alles käib, kuid mõned kahtlasena näivad asjaolud annavad juba praegu ainest igasugustele vandenõuteooriatele, millest kubiseb nii Poola kui ka Vene blogosfäär.

See sündmus tuletab vägisi meelde teist lennuõnnetust, mille puhul samuti räägiti Poola rahvuslikust katastroofist, mis tekitas hulgaliselt vandenõuteooriaid ja erutab siiamaani ajaloolaste ja poliitikute meeli. 4. juulil 1943 tõusis Poola eksiilvalitsuse juht kindral Władysław Sikorski koos oma tütre ning poliitikutest ja sõjaväelastest koosneva saatkonnaga õhku Gibraltari lennuväljalt. 16 sekundi pärast kukkus lennuk merre ning hukkusid kõik peale piloodi Eduard Prchali. Lennuõnnetuse asjaolud olid väga kahtlased. Väidetakse, et piloot pani juba enne väljalendu endale selga päästevesti, mida ta polnud kunagi varem teinud. Samuti mainitakse, et õnnetuspäeval tegi salapärase visiidi Gibraltarile Nõukogude saadik Ivan Maiski koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Gibraltaril tegutses sel ajal ka hiljem kuulsaks saanud Nõukogude agent Kim Philby.

Ent meid ei huvita siin niivõrd Sikorski hukkumise tehnilised aspektid ega võimaliku atentaadi sooritajad, vaid see, miks ta pidi surema ja kellele ta surm kasulik oli. Peamisi kahtlusaluseid on kaks: Churchill ja Stalin. Juba need nimed üheskoos võivad kummalisena tunduda, eriti kummaline on Churchilli nimetamine: resideeris ju Poola eksiilvalitsus Londonis ning Poola sõdurid (nt kindral Władysław Andersi armee) paistsid Briti armees oma erilise vapruse poolest silma. See, mis Churchilli ja Stalinit Sikorski vastu ühendas, väljendub ühes sõnas: Katõn.

Juba 1941. aastal avastasid pealetungivad Saksa väed Smolenski lähedalt Katõni metsast hulgaliselt suuri ühishaudu mahalastud Poola sõjaväelastega. Hinnates leiu suurt propagandistlikku potentsiaali, korraldasid sakslased rahvusvahelise juurdluse ning kutsusid 1943. aastal kokku autoriteetse rahvusvaheline komisjoni, mille järeldused olid ühemõttelised: kuriteos on süüdi Nõukogude Liit.

Stalin nimetas loomulikult seda Goebbelsi propagandatrikiks ning väitis, et poolakaid tapsid hoopis sakslased ise. Mõnede andmete kohaselt seadis Churchill mitteametlikult Stalini väited kahtluse alla, kuid ametlik Briti positsioon oli oma liitlase, Nõukogude Venemaa toetamine. Kui poola päritolu inglise poeet krahv Geoffrey Potocki de Montalk avaldas 1943. aastal «Katõni manifesti», arreteeriti ta selle eest.

Władysław Sikorski ei uskunud stalinlikku propagandat ning astus mitu sammu, mis katkestasid diplomaatilised suhted Poola eksiilvalitsuse ja Nõukogude Liidu vahel. Veelgi enam, ta nõudis häälekalt brittidelt liitlassuhete katkestamist Nõukogude Venemaaga. Ning Sikorski rahvusvahelise autoriteediga tuli arvestada, nagu ka Poola sõjaväelaste võimekusega.
Milovan Djilas, Jugoslaavia SFV asepresident, kellest sai üks kommunistliku režiimi autoriteetsemaid kriitikuid, meenutas Stalini hoiatust, et inglased võivad tappa Tito, nii nagu nad tegid seda Sikorskiga (Milovan Djilas «Conversations with Stalin»). Djilase tunnistuses pole põhjust kahelda, samas aga oli Stalin tuntud meister oma vaenlaste elimineerimisel ja selle teo oma teistele vaenlastele omistamisel.

Sikorski surma asjaolud tundusid nii küsitavad, et Poola president Lech Kaczyński ja peaminister Donald Tusk andsid korralduse korraldada uus uuring, mille käigus 2008. aasta juulis ekshumeeriti Sikorski surnukeha (ühe versiooni kohaselt olid kindral ja tema saatkond lennukisse viidud juba surnuna), kuid mingeid sensatsioonilisi avastusi komisjonil teha ei õnnestunud.
See ongi koht, kus vastutustundlikul autoril tuleb peatuda: edasisteks järeldusteks puutuvad kindlad andmed, katteta konstruktsioone esitada on aga kohatu. Selle poolest teadlane vandenõuteoreetikust erinebki, et kindlaks tehtud faktidest lähtudes loob ta uue teadmise, mitte aga ei kasuta fakte juba eelformuleeritud teooria («teadagi, kes kõiges süüdi on») järjekordseks kinnitamiseks.

President Kaczyński juhitud valitsusdelegatsiooni eesmärk ei olnud üksnes tseremoniaalne, sellest pidi saama uus algus Poola ja Venemaa suhetes. Just paar päeva varem tunnistas Venemaa peaminister Vladimir Putin teatud vastumeelsusega Nõukogude Liidu eriteenistuse vastutust Katõni veretöös. Seega oli üks suur takistus Vene ja Poola suhete arengus justkui eemaldatud. Katõnist oleks pidanud saama mitte ainult totalitaarse režiimi kuriteo, vaid ka lepituse sümbol. Praegu on veel vara öelda, millised tagajärjed on uuel tragöödial samas metsas.

Tellis on kandiline, on kandiline, on kandiline

2010-03-26

XX sajandil õppis inimkond tundma mitut umbtänavat: üks on tuumapomm, teine natsism/fašism. Teisiti öeldult omandati vahetul kogemusel põhinev arusaam, et ülemaailmses tuumasõjas võitjaid ei ole, ja teiseks, et natsismini viidud natsionalism tähendab gaasikambreid ja sõda.

Oli ka kommunism, kuid kommunismi osas jäi kogemus poolikuks, sest N Liidu otsustav osa Saksamaa purustamisel lõi läänes eksliku illusiooni, et kommunism on üldiselt hea, ainult pisut üleannetu. Võidukarnevali pidav Lääs ei kuulnud Ida- ja Kesk-Euroopa rahvaste oigamist. Kujunes välja veider olukord. Hitleri tähelennu ja selle tagajärgede pärast piinlikkust tundev Lääs ei mõistnud hukka mitte mõlemat tema ideoloogia alustala - natsionalismi ja sotsialismi -, vaid kõigest ühe neist. Risti poodud natsionalistliku sotsialismi asemel astus akadeemilisele ning poliitilisele pjedestaalile antinatsionalistlik sotsialism, rõhuga esimesel, mistõttu võib öelda ka lihtsalt antinatsionalism.

Selle õpetuse esindajad põrmustasid mis tahes eriarvamuse üheainsa argumendiga: natsionalism on mõnekümne aasta jooksul sünnitanud kaks maailmasõda. Punkt. Millist tõendust on veel vaja mõistmaks, et meie ajajärgu suurim oht ning vaenlane peitub just siin? Teoreetikud ei tegelnud mitte ainult inimese, ühiskonna ja kultuuri kirjeldamisega, vaid hakkasid jõuliselt jagama soovitusi või vähemalt vihjeid, mida tuleks muuta, et „natsismi kuriteod ei korduks". Niisiis oli tegu filosoofiaga, mille toel üritati marksismi kombel maailma muuta ja mida seetõttu peaks nimetama pigem ideoloogiaks. Huvitav on see, et uus mainstream suutis pikka aega säilitada tagakiusatud vähemuse kuvandi, osalt kestab see soodus olukord tänaseni. Nauditakse leheveerge, näitusesaalide ruutmeetreid, riiklikke autasusid ja dotatsioone - kõike seda õilsa mässaja märtripoosi saatel. Erinevalt XIX sajandist, kui „kurnajad" mässaja vangi panid, maksavad nad nüüd talle riiklikku toetust. Sellest järeldub tahes-tahtmata, et XX sajandi teisel poolel Lääne-Euroopas ja Ameerikas jõudu kogunud peavoolulises antinatsionalismis on midagi silmakirjalikku.

Kuid peavoolu põhihädad peituvad siiski mujal. Asudes lammutama natsionaalsotsialismi ja kõike, mis võiks selleni viia, jõudsid peavoolu ideoloogid kiirelt tõdemuseni, et „vanas ühiskonnas" on hulgaliselt stampe, krampe, müüte, eelarvamusi ja muud iganenud kraami, mis kängitsevad inimese vaimu ning genereerivad pidevalt uut ksenofoobiat, rassismi ja sallimatust. Näiteks kuulutas Jean-Paul Sartre vaimustusest joobunud auditooriumile, et senised kõlblusnormid on ajast ja arust ning uus põlvkond on vaba endale uued ning sobivamad kujundama. Avastati, et valged rõhuvad neegreid, et mehed rõhuvad naisi, et kristlased rõhuvad mittekristlasi ja nõnda edasi, ning asuti kõike seesugust välja juurima. Paljud uurijad ja mõtlejad on juhtinud tähelepanu kiirusele, millega näiteks võitlus rahvusliku, rassilise või soolise diskrimineerimise vastu, mis on puhuti võtnud ja võtab väga tülgastavaid vorme, muutus võitluseks äsjastele rõhututele mitte võrdsus-, vaid eelisseisundi loomise eest.

See on tähendusrikas asjaolu, mis heidab valgust inimhinge sügavikele, kuid ehk veelgi tähendusrikkam on kiirus, millega konkreetsete stampide ja krampide äravõitmise juurest jõuti abstraktsele tasandile, kuulutades iganenuks ka tõe kui sellise. Just nimelt „kui sellise", sest võib-olla esimest korda inimkonna ajaloos ei seisnud vastamisi mitte kaks arusaama, mis on tõde, vaid väide, et (absoluutne) tõde on olemas, ja väide, et (absoluutset) tõde ei ole. „Tõediskursus on võimudiskursuse osa!" - nii kõlas ja kõlab peavoolu lõppargument, mis peab välistama iga katse väita, et tõde siiski on olemas - või vähemalt, et meil pole siiani tõestust tema olematuse kohta. See lõppargument tugineb veendumusele, et tõde on suhteline ja selle kehtestab see, kelle käes on võim. Teiste sõnadega, tõde on valitsejate väljamõeldis, millega õigustatakse ja põlistatakse oma võimu. Tõe suhteliseks kuulutamisega avanesid antinatsionalistlikule peavoolule kõik uksed: mis tahes väärtushinnangu või traditsiooni sai üle parda heita kui rõhujate tööriista või endiste aegade igandi. Kuna nüüd ei käinud sõda enam pelgalt natsionalismiga, vaid veel tuhande asjaga, mis - nagu selgus - hoidsid ja taastootsid rahvustunnet, siis võib antinatsionalismina alguse saanud peavoolu mingist ajast peale nimetada ka antitraditsionalismiks. Rünnak tõe, s.t tõe olemasolusse uskumise vastu tõi kaasa veel ühe rinde avanemise.

Nimelt on „tõde" lahutamatu mõistest „vale", nende sugulasmõistepaar on „õige" ja „väär", siit vaid millimeetri kaugusel on „hea" ja „halb". Pole raske näidata, et „õige/hea" on tõepoolest aegade ja olude produkt ning et ajastuti võib „õige/hea" vägagi erineda, nii et ühe ajastu „õige" osutub teisel ajastul „vääraks". Pole ka raske näidata, et „õiget" põhjendab „tõde". See tähendab, et ühiskonna arusaam sellest, mida sobib teha ja mida mitte, põhineb sellesama ühiskonna arusaamal, mis või kus on tõde. Siit tehti valejäreldus, et moraalinormid on täiesti ja otsast lõpuni muudetavad ning vaieldavad. Peavoolu ideoloogid jätsid kogemata või meelega märkamata, et teatav osa kõlblusnorme on esinenud kõigi teadaolevate inimühiskondade eetilises süsteemis, mistõttu võiks kahtlustada mingi „üldinimliku" osise olemasolu. Kui mõni parempoolne/konservatiivne mõtleja seda meenutada üritas, naerdi ta välja kui ajast ning arust moraaliapostel. Kuid see ei olnud kõik. Rinne, mida mainisin, oli dualismivastane rinne. Iganenuks, valeks ja halvaks kuulutati dualism, s.t vastandamine ise: tõde vs. vale, õige vs. väär, ülev vs. madal jne. Just dualismis nägid paljud mõtlejad (sealhulgas Eestis) kõige kurja juurt, kogu õhtumaise kultuuri alghäda, mis viis kõige muu halva kõrval lõpuks ka natsismini. Esmapilgul tundub jäiga dualismi eitamine igati sümpaatne. Ainult väga lihtsakoeline inimene jagab kõik nähtused jumalikeks ja saatanlikeks, kõik poliitikud ingliteks ja kuraditeks, kõik loomaliigid kasulikeks ja kahjulikeks jne, mistõttu väited nagu „maailm ei ole must-valge" või „nähkem ka nüansse ja pooltoone" leidsid ning pididki leidma laialdast toetust. Nende toetamist nõuab juba terve mõistus ja mingi ideoloogia ei puutu siin asjasse. Kuid koostoimes tõe eitamisega oli antidualism sellegipoolest jõudnud piirini, kust algab absurd. Nii näiteks arendas Michel Foucault pikalt teooriat, et igasugune kõne kätkeb endas kõneleja soovi kuulaja üle domineerida - kuid mingil põhjusel ei tulnud seda teooriat rakendada tema enda tekstide suhtes.

Samaväärse loogilise absurdiga sai hakkama Roland Barthes, kuulutades, et mis tahes tekst ei anna iial edasi täpselt seda, mida mõtleb autor, vaid selle tähendus sõltub hoopis lugejast. Pealtnäha on Foucault' ja Barthesi väited vastuolus või vähemalt tublisti erinevad, sisuldasa ühendab neid aga karjuv loogikavabadus - väitis ju Barthes, et sõnum ei jõua lugejani. Kuidas me siis teame, mida ta on väitnud? On üpriski hämmastav, millise visadusega peavoolu ideoloogid selliseid vastuolusid ignoreerivad. Vaevalt möödub päeva, ilma et mõni pseudofilosoof kuulutaks: „Absoluutset tõde ei ole!". Väite kinnituseks tuuakse tavaliselt pommuudis, et Einsteini füüsika olla Newtoni füüsika „pea peale keeranud". Jättes kõrvale tõsiasja, et Einstein ei keeranud midagi pea peale, vaid täpsustas, jääb üles küsimus, kuidas saab mõne tõe kummutamine või täpsustamine olla aluseks väitele, et tõde ei ole. Seniste tõdede ekslikuks osutumine ei anna õigustust isegi väiteks, et me ei suuda tõde mitte kunagi leida, rääkimata selle olemasolu eitamisest. Parimal juhul võime väita, et siiamaani pole tõde veel leitud, aga kas ta üldse olemas on või kas me ta kunagi leiame, selle kohta võib öelda vaid „ei tea". Muudeks otsustusteks meil lihtsalt puudub õigus. Kuid väite „tõde ei ole olemas" absurdsuse tuum ei seisne mitte nendes (iseenesest ränkades) loogikavigades, mis kaasnevad katsetega väidet põhjendada, vaid tõsiasjas, et öeldes „(absoluutset) tõde ei ole olemas" kuulutab ütleja ise just nimelt absoluutset tõde. Kui tõde tõesti ei oleks, vastaks lause tõele ja järelikult oleks tegu absoluutse tõega. Paradoks. Lause „tõde ei ole" on sama võimatu kui lause „ma olen vait".

Me võime paradokside rägastikus vaimse rahulduse saada, kuid võime seda ka vältida, kui tunnistame tõika, et ilma tõe olemasolu eeldamata ei ole võimalik mõtestatud lauseid moodustada. Või teistpidi: igas mõtestatud lauses sisaldub tõe olemasolu eeldus. Ning see kehtib ka kõige kirglikumate tõeeitajate ja nende teoste kohta. Kogu inim- ja mitte ainult inimeksistents põhineb eeldusel, et asjad on mingil konkreetsel moel, sõltumata sellest, kes nende üle mõtleb, neid vaatleb või kirjeldab. Ehk lihtsamalt öeldes: telliskivi on kandiline, on kandiline, on kandiline, ja selles küsimuses mingit teist tõde olla ei saa. Tõe olemasolu eeldusel püsib kogu inimlik suhtlemine, kuid kuna inimene on inimene vaid suhtlemise tõttu (suhtlemise korraldamiseks on ta loonud ühiskonna), siis võib öelda, et sellel eeldusel püsib ka inimene kui selline. Hävitades usku või eeldust meist sõltumatu tõe olemasolusse, hävitatakse inimest. Sama kehtib ka dualismivastaste rünnakute kohta. Võib-olla on dualismi algallikaks gravitatsioonijõud, mis on sünnitanud mõisted „all" ja „ülal", võib-olla aeg, mis loob vastandid „minevik" ja „tulevik", võib-olla inimeste jagunemine meesteks ja naisteks - ükskõik, kuid igal juhul struktureerib dualism iga seni teadaolevat mõttemaailma. Ideoloogid, kes sajatavad dualismi kui kõigi hädade allikat, lähtuvad ise kõige primitiivsemast dualismist (hea antidualism vs. paha dualism) ja kirglikud tolerantsikuulutajad on selle juures piinlikkust tekitavalt sallimatud. Nendime, et mõttevool, mis algas antinatsionalismina ja mis jätkus antitraditsionalismina, on jõudnud välja antisotsiaalsuse ja antihumanismini. Üks „võitlus" tõi paratamatult kaasa teise, teine kolmanda jne. Miks, võinuks peavoolu edendajad endalt küsida. Miks meie võitlus ei lõpe? Miks iga vaenlase selja tagant ilmub kohe uus?

Põhjust pole tegelikult raske mõista. Inimese olemus ei kujuta endast kaootilist „stampide ja krampide" kuhja, vaid see on uskumatult komplitseeritud süsteem, kus kõigel on oma funktsioon ja mõte - sageli isegi sellel, mis tundub esmapilgul pimesoole või konnasilmana. Inimene on soliidse vanusega liik ja seetõttu ennast nii kergesti hävitada ei lase, isegi mitte kõige sõnaosavamatel tõeeitajatel. Pigem näib, et inimloomus naerab vaikselt nende üle - lastes neil kõva häälega väita, et midagi väita pole võimalik. Tõe olemasolu eeldus on igas nende lauses kohal nagu vihaleht saunalise seljal ja iga üritus sellest vabaneda meenutab omaenda saba taga ajavat koera. See oleks naljakas, kui seda ei harrastaks aukartust äratav hulk inimesi, keda mingil põhjusel peetakse targaks. Tõe eitamise loogiline võimatus ei ole neile probleem. Sangarliku visadusega eitatakse ka tõika, et William Hamiltoni uurimustest peale on tõestatud seos indiviidide geneetilise läheduse ja nende vastastikuse eneseohverduse määra vahel.

See tõik põrmustab peavoolu dogma, et kõlbelistel otsustustel puudub mõistuspärane alus, ja annab kõlblusele täiesti teadusliku ja mõõdetava vundamendi. Siiani on peavool isegi Francis Fukuyama populaarsuse kiuste suutnud teha näo, nagu ei puutuks need tõigad XX sajandi teisel poolel sõnastatud pühadesse, khm, tõdedesse. Kuid tegelikult puutuvad. Arvatavasti pakuvad lähimad aastakümned haaravat vaatemängu, mille sisuks on küsimus, kas lääne akadeemiline mõttelugu pöördub tagasi maa peale või jääbki hulpima sisutusse sõnapudrusse. Maa peal öeldakse: tellis on kandiline, on kandiline, on kandiline, ja kui ta oleks ümmargune, siis ta poleks tellis. Labane ja primitiivne mõtteviis muidugi.

Vene saadik oodatud küüditamist mälestama

2010-03-25

Täna 61 aastat tagasi täitus Eesti valust ja pisaratest. Surumaks maha rahva vastupanu võõrale võimule saadeti 25-26.märtsil 1949 läbi viidud nn. märtsiküüditamise käigus Siberisse üle 20 000 inimese.

Ettevalmistusi selleks oli tegelikult alustatud juba vahetult Eesti uue okupeerimise järel 1944. aastal, kuid paljuski tänu maal lokkavale partisanisõjale tundus aeg sedavõrd ulatusliku aktsiooni läbiviimiseks olevat veel ebasobiv. 1946. aastal arutati küsimust EKP Keskkomitees, järgnes paar aastat ettevalmistamist ning 1949. aasta märtsiks olid okupatsioonivõimud uueks küüditamiseks valmis.

Kui palju inimesi täpselt Siberisse neil päevil saadeti, seda täpsustakse tänase päevani, viimased andmed kõnelevad 20 535 inimesest, mis moodustab Eesti 1945. aasta alguse rahvaarvust ligi 3%. Ligi kolmandikku algselt küüditamisele määratutest ei saadud kätte, nende asemele "krahmati" parteisekretäri Nikolai Karotamme ütluse kohaselt muid perekondi "et arv täis saaks".

Küüditatute hulgas olid enamuses (65%) "bandiitide, käsilaste ja kodanlike natsionalistide" ehk varem vangipandute perekonnaliikmed. Küüditatutest moodustasid enamuse naised (10 274) ja lapsed ( 5 717). Küüditamise juriidiliseks aluseks oli Nõukogude Liidu ÜNP seadlus 26. novembrist 1948, lõplikult kinnitati küüditamine ENSV MN määrusega nr 014 14. märtsist 1949, kuid väljasaadetute lõplik valik sõltus kommunistliku partei ja nõukogude kohalikest tegelastest. See järeldub asjaolust, et isikuti on valdav enamik küüditamisotsuseid vormistatud tagantjärgi, kolm kuud kuni aasta aega pärast küüditamispäeva.

Noorim küüditatu oli ühekuine, vanim 95-aastane. Rongis sündis juurde vähemalt 2 plaanivälist last. On säilinud akt nelja ilma vanemateta Rakverest Siberisse saadetud alaealise lapse kohta, keda oli vanemate väljameelitamiseks enne seda kaks päeva pantvangis peetud.

Mitmel tuhandel inimesel õnnestus küüditamisest pääseda, paljud nendest koduta jäänud meestest ja naistest täiendasid metsavendade ridu nende viimases meeleheitlikus vastupanus.

Millist ohtu need naised, lapsed ja vanurid kommunistlikule süsteemile siis kujutasid, milles nende süü seisnes? Ilmselt teadsid ka tollased võimuorganid, et ei mingit. Nende ainus süü oli selles, et nad olid eestlased. Nii on küüditatute vaguneid Siberis vastu võtnud nõukogude ametnikud neile saadetud „erikontingendi" vastuvõtmisel ametlikesse paberitesse ka kirjutanud.

Massküüditamine oli ette nähtud eestlaste vaimse selgroo murdmiseks ja vastupanuvaimu hävitamiseks - kui te veel piiksudagi julgete, siis saadame kogu Eesti inimestest tühjaks. Ühtlasi muudeti kogu selle aktsiooniga suur osa rahvast teistele võõraks. Sedavõrd suurt operatsiooni polnud võimalik läbi viia ilma kohalike nõukogude aktivistide ja kommunistide aktiivse abita - ja nii muudeti tuhanded, õigemini lausa kümned tuhanded meie kaasmaalased kurjategijateks enne, kui nad sellest vahest isegi õieti aru said. Vend tõusis venna, õde õe vastu ja üle kogu maa veeres veriste ja võigaste kättemaksuaktsioonide laine.

Nii pole imestada, kui meie seas leidub tänasenigi inimesi, kes leiavad, et „ju seal ikka mingi süü pidi olema, et nad ära saadeti" ning kirjeldavad omandi tagastamist neile, kellelt nõukogude võim kodud röövis, „uue küüditamise" või teiste nõukogude repressioonidega.

Tihti räägitakse ka sellest, et tegelikult polnud ju tegemist sedavõrd hirmsa vägivallaga, sest „nad tulid ju Siberist eluga tagasi". Tõsi, võrreldes 1941. aasta juuniküüditamise ohvritega pääses suurem osa märtsiküüditatutest Stalini surma järel tõepoolest Siberist kodumaale tagasi. See ei toimunud aga mitte tänu mingile nõukogude võimu erilisele humaansusele, vaid tänu selle teatavale nõrgenemisele Stalini surma järel.

Nõukogude võimu ja kohalike küüditajate siht oli kõik küüditatud igaveseks Siberisse mädanema jätta. See, et nad 1950. aastate lõpul Eestisse tagasi hakkasid pöörduma ning vahel koguni oma kodusid tagasi nõudma, oli paljudele nõukogude võimuga kaasajooksnud tegelastele valus pettumus. Nii jäeti küüditatud endiselt tegelikult „teise klassi kodanikeks". Nende õigused olid piiratud, nende karjäär ja normaalne elu raskendatud. Kodude tagasisaamisest rääkimata.

Tänane Eesti noorus on sündinud iseseisval ja vabal maal. Nad on mineviku taagast vaba ega pea uuesti üle elama 61 aasta vanuseid vastasseise. Nad ei pea kedagi vihkama, nad on vabad armastama. Nende soov pole mitte kedagi hukka mõista, vaid mõista.

Selleks ongi nad esitanud üleskutse tulla täna, 25.märtsi õhtul kella kuuest kokku Vabaduse väljakule ja süüdata siin 20 535 küünalt märtsiküüditatute mälestuseks. 20 535 küünalt on ettevõtmist toetav Sihtasutus „Unitas" välja ostnud ning need ootavad ülesse panijaid ja süütajaid Vabaduse väljakul. Kel on soovi sihtasutust „Unitas" toetada, need võivad seda teha SA Unitas arvele SEB Ühispangas 10220081782010.

Eesti noored vajavad igal juhul toetust, kõige lihtsam viis on aga ise kohale tulla ja neid küünalde asetamises ning süütamises aidata. Sedavõrd suure hulga küünalde puhul võtab see mitu tundi aega.

Loodetavasti toob tänane aktsioon kohale mitte ainult eesti ja vene koolinoori, vaid ka Venemaa suursaadiku. Märtsipommitamise meenutamisest hoidis ta eemale põhjusega, et teda polevat sinna kutsutud. Olgu see siis tänase aktsiooniga selge - oodatud on kõik, kes soovivad, et selline vägivald ei Eestis ega kuskil mujal enam ei korduks, nende seas kahtlematult ka tänase Venemaa esindajad.

Heitlus Eesti hinge pärast

2010-03-13

Sel nädalal möödus 20 aastat Eesti Kongressi kokkukutsumisest. Trivimi Velliste kirjutab, et tundub uskumatu, millise kiirusega tegutseti, et Eesti Vabariik de iure saaks Eesti Vabariigiks de facto.
Ajaloo suurte murrangute hindamiseks vajame ajalist distantsi. Nii oli see Eesti riigi sünnilooga aastatel 1917-1920, mille kohta põhjalikumad käsitlused ilmusid alles enne Teist maailmasõda või jäidki toona ilmumata ja näevad trükivalgust alles nüüd.

Kaks aastakümmet on möödumas ka Eesti riigi «taassünnist». Kasutan teadlikult jutumärke, rõhutamaks selle väljendi piltlikkust. Sest Eesti Vabariik ei saanud 1991. aastal uuesti sündida, ta oli kogu aeg olemas.

Ta oli aga selleks ajaks üle poole sajandi suure naabri poolt sõjaliselt okupeeritud ja õigusvastaselt sellesse inkorporeeritud. Juba vanad roomlased ütlesid: õigusetus ei saa sünnitada uut õigust.

Kaks aastakümmet on loonud ajalise distantsi, et võrrelda eesti rahva toonast ja tänapäevast ajalootaju, meie riikluse omakuvandit. Et tugevamad riigid nõrgemaid vallutavad ja allutavad, selles pole maailma jaoks midagi uut.

Teine maailmasõda on selles asjas hea näide. Taanlaste lõunanaaber ja tšehhide läänenaaber näiteks toimis kõnesoleva kahe väikeriigiga täpselt samamoodi.

Tõsi, Reichi koosseisu liideti vaid Tšehhimaa, Taani üksnes okupeeriti nagu paljud muudki Euroopa riigid. Kuid ühelegi tšehhile (kui jätta kõrvale sudeedisakslased) ei tulnud pähe kujutada end Saksa kodanikuna.

Eestlased olid Nõukogude okupatsiooni käigus sunnitud võtma vastu Nõukogude Liidu passid. Paljud tegid seda hambaid kokku pigistades.

Hilisematel aastakümnetel mindi 16-aastaseks saades punase passi järele täie enesestmõistetavusega. Praegu on põhjust küsida: milline oli eestlaste riigiõiguslik omakuvand Nõukogude okupatsiooni lõpuaastatel? Kindlasti ei ole lihtne sellele küsimusele ühest vastust leida.

Mäletan oma lapsepõlve suvedest, kuidas 1950ndatel maal Ameerika Häält kuulati. Linnas oli segajate mõju tugevam. Nooremale lugejale: Nõukogude võim saatis samal lainepikkusel müra, et midagi kuulda ei oleks. Iga aasta 24. veebruaril oodati meie peakonsuli saadiku ülesannetes Ernst Jaaksoni tervitust New Yorgist.

Ta ei jätnud kunagi rõhutamata, et de iure endiselt eksisteerivat Eesti Vabariiki tunnustavad USA ja teised demokraatlike riikide valitsused. Raadiokuulajale olulisem oli aga see, kas järgnes tervitus USA riigisekretärilt või koguni presidendilt.

Mõtlevamale osale rahvast, eriti vanemale põlvkonnale oli selge, et õiguslikus mõttes kestab Eesti Vabariik edasi. Ainult et mida oli selle tõe ja õigusega peale hakata?

Kui Ungari 1956. aasta ja Tšehhoslovakkia 1968. aasta ülestõusud olid maha surutud ja venestamine Eestis aina suuremat hoogu kogunud, sigines palju lootusetust, mida muu hulgas uputati ka viinaklaasi. Oli palju peresid, kus asjadest ei räägitud. Isegi küüditatute peresid! Rääkimine oli hõbe, vaikimine - kuld!

11. märtsil möödus 20 aastat Eesti Kongressi kokkuastumisest samas saalis, kus 71 aastat varem - Vabadussõja ajal - oli kogunenud Eesti Asutav Kogu. Estonia kontserdisaalis kõlasid Rudolf Tobiase «Sanctuse» pidulikud helid, mis otsekui kuulutasid selle riigi kodanike jõudmist alglätete juurde. Eesti Kongressi tähendust võib võrrelda Asutava Kogu omaga. Vahe on ainult selles, et asutada polnud midagi, vaja oli poolelijäänut jätkata.

Eesti Kongressi sünnil on pikk ja keeruline eellugu. Kui alates 1988. aastast on räägitud teisest rahvuslikust ärkamisest, siis sedagi väljendit tuleks mõista vaid väga piltlikult ja tinglikult. Nagu eespool osutatud, vaevalt et nood kümned ja sajad tuhanded Ameerika Hääle kuulajad raadioaparaatide juures tukkusid, ammugi ei teinud seda kümned tuhanded metsavennad. Ka mitte need tuhanded, kes olid Siberi vangilaagrites.

Stalini surm ja sellele järgnenud sula Hruštšovi ajastul tõi ainult üürikest ja mõõdukat kergendust. Siiski meelitas see mõndki kaasmaalast uut moodi atra seadma, olles kindel, et Vene võim on igavene.

Ometi ei leppinud sellise saatusega kõik. Kõige julgemad ütlesid välja, mida nad arvavad, ja sattusid sinna, kust alles hiljuti olid tuhanded koju tulnud - GULAGi. Selline julgus tähendas väga suurt ohvrimeelsust ja selliseid ei olnud palju.

Kuid väga palju oli neid, kes vabadusvõitlejatega endamisi kaasa mõtlesid.
Meie teed vabadusele sillutasid paljud tegurid väga erinevatel tasanditel. Äärmiselt oluline oli meie eneste soov vabaks saada, ent sama arvestatavad olid tegurid, mis meist vähem sõltusid: Nõukogude süsteemi tugevus ja külma sõja vastaspoole otsustavus selle inimvaenuliku riigi alustalasid kõigutada.

Küllap oli väga suur kaal president Reagani tähesõdade programmil. See kaval võidujooks viis lõpuks niikaugele, et Nõukogude majandusel oli keel vestil.
Nüüd oli hea nõu kallis. Et päästa Nõukogude impeeriumi, oli vaja põhjalikke muudatusi. Kosmeetilised parandused enam ei aidanud.

Ohjad tuli lasta lõdvemaks, et inimestel tekiks mingisugunegi teotahe majandada, igapäevaelu korraldada. Vana juhtkond selleks enam ei kõlvanud. Nõnda võisimegi 1985. aastal kuulda uut nime - Mihhail Gorbatšov, kellest peagi sai juht. Uus peasekretär kutsus üles Nõukogude Liitu reformima, lubades senisest tunduvalt enam sõna- ja majandamisvabadust. Lendsõnadeks said «glasnost» ja «perestroika».

Aprilli keskel 1988, kui Tartus olid algamas viiendad muinsuskaitsepäevad, mille käigus esmakordselt pärast Teist maailmasõda toodi suurel arvul välja sinimustvalgeid lippe, esines televisioonisaates «Mõtleme veel» üleskutsega Edgar Savisaar.

Ta tegi eesti rahvale ettepaneku koonduda tugirühmadesse perestroika toetuseks. Liikumise nimeks saigi «Rahvarinne perestroika toetuseks». Huvitaval kombel tekkisid samal ajal samasugused liikumised ka Lätis ja Leedus. Aga see on ju enesestmõistetav, et perestroikat juhiti Moskvast.

Nagu vanemad ja keskealised inimesed mäletavad, mindi Rahvarindega õhinal kaasa. See oli täiesti loomulik, sest see tundus turvaline. Nn vaikiv enamus hindab igal maal ja igal ajastul turvalisust. Oli vägagi ohutu minna Kremli heakskiidul vanameelsete kommunistide vastu. Kui sinimustvalged lipud jõudsid Tallinna öölaulupidudele ja keegi ei hakanud neid käest ära kiskuma, sugenes tunne, et vabadus koidab.

Kuid nüüd kerkis uus raske küsimus: vabadus - mis see on? Kas me olime tõesti Nõukogude inimesed, kes tahtsid Nõukogude korda inimlikumaks muuta? Rohkem leiba lauale? Rohkem vabadust suupruukimisel? Või mäletasime veel oma esmasünniõigust ega soovinud seda mõne seekli eest maha müüa? 20. augustil 1988. aastal asutati Pilistveres Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis nõudis tingimusteta Eesti täieliku iseseisvuse taastamist!

Tänapäevalgi kirjutavad mõned autorid, et Eesti kodanike komiteede liikumine ja Eesti Kongressi valimine olevat lõhestanud eesti rahvast. Neil on õigus, kui nad peavad eesti rahva all silmas Nõukogude rahvast. Elu Nõukogude rahvaste vennalikus peres võis mõnele tunduda idülliline. Ka Gorbatšov võis unistada idüllilisest uutmisest.

Kuid sellele osale eestlastest, kes polnud kunagi unustanud sõjaeelset Eestit, aga ka nendele, kes olid tollest ajast ainult vanema põlvkonna käest kuulnud või keelatud raamatutest lugenud, oli selge: naeruväärne oleks tunnustada Nõukogude põhiseadust ja Nõukogude Liitu kuulumist nüüd, kus see ebainimlik riik ilmutab kõiki nõrkuse märke.

Kui 1939.-1940. aastal tuli püssitorude ees kuuletuda ja püüda aega võita, andes dekreetidele allkirju, mis niikuinii olid kirjutamise hetkest kehtetud, siis mida oli oodata nüüd?

Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse mõiste oli niisiis paljudele iseenesestmõistetavus.

Kuid see abstraktsioon vajas praktilist sisustamist, tegevteolist rakendust. Oli vaja leida tee, kuidas Eesti Vabariik de iure jõuab ka Eesti Vabariigini de facto. Ehk teisi sõnu: kuidas taastada Eesti Vabariigi maa-alal põhiseaduslik riigivõim? Jutt on loomulikult Eesti Vabariigi põhiseadusest, mitte mõne muu riigi omast.

Õhus oli suure konflikti oht, sest perestroikameelsed Rahvarindes arvasid: parem pool muna kui tühi koor. «Suveräänsus» demokratiseeruva Nõukogude Liidu koosseisus näis olevat hea väljavaade. Innukalt räägiti «liidulepingust», mida Kreml aga hästi anda ei tahtnud. Loomulikult kaasnenuks kõige sellega nn kodakondsuse nullvariant.

Siis aga, 1989. aasta jaanuari esimestel päevadel, tuli Olevimäele, Eesti Muinsuskaitse Seltsi toonastesse ruumidesse keegi vanahärra, kes tutvustas end Harald Tillemannina.

Ta tegi ettepaneku valida 1917. aasta eeskujul Eesti Rahvuskongress ja sellega ennetada õhus rippuvaid ülemnõukogu valimisi, et ära hoida halvimat - «iseseisvumist» Nõukogude Liitu kuulumise ja sealt «väljaastumise» kaudu. Mina küsisin: keda valitaks ja kes oleksid valijad? Tillemann vastas: eestlased valivad eestlasi, me valime rahvuskongressi.

Olin Tillemanni ettepaneku suhtes viisakas ja lubasin uuesti ühendust võtta, aga midagi selles hakkas mulle vastu. Mitu tundi hiljem meenus mulle äkki professor Rein Taagepera küsimus Torontos eelmisel sügisel: kas on olemas või kas saaks koostada Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registrit?

Tookord vastasin muidugi, et sellist nimekirja pole kellelgi ja ma ei kujuta ette, kes selle koostada suudaks. Sinnapaika see jutt jäi. Kuid nüüd tekkis sähvatus - lühis Taagepera ja Tillemanni vahel!

Muidugi mõista, valida tuleb Eesti kodanike kongress! Mitte etniliste eestlaste kongress! Eesti Vabariik oli ju enne sõda uhke oma kultuurautonoomia seaduse üle!

Meie kodanike hulgas oli venelasi, sakslasi, rootslasi, juute, vähemal määral teisi. Neil olid ju 1938. aasta põhiseaduse järgi samasugused õigused nagu eestlastest kodanikel. Kui ma järgmisel hommikul kõike seda Tunne Kelamile ja Mart Laarile rääkisin, mõistsid nad mind poolelt sõnalt.

Otsused sündisid uskumatu kiirusega, sest kirjeldatud ideed hõljusid õhus. Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit moodustasid aega viitmata toimkonna, mis asus esialgseid teese ühiseks deklaratsiooniks vormima.

Ja Eesti Vabariigi 71. sünnipäeval oli mul rõõm kõnesolev deklaratsioon kolme organisatsiooni nimel keskpäeval Tallinna Raekoja platsil ja õhtul Estonias teatavaks teha. Estonias korraldasid EMS, ERSP ja EKL esimest korda pärast sõda vaba ja takistamatu aastapäevaaktuse. Deklaratsiooni vastuvõtt oli tormiline. Seejärel pidas programmilise kõne Tunne Kelam ja vastuvõtt oli veel tormilisem.

Lähe oli antud ja tagantjärele tundub üsna uskumatu, et esimese otsustava vahe-eesmärgini jõuti täpselt aasta pärast: 24. veebruaril 1990. aastal algasid nädal aega kestnud Eesti Kongressi valimised, kuhu valiti 499 saadikut, neist 35 pagulusest.

Valimisaktiivsus oli erakordselt suur. Oma häält andmas käis 557 118 Eesti kodanikku (71 protsenti registreerituist) ja 34 345 kodakondsuse taotlejat. Viimatinimetatud said valida üksnes sõnaõigusega delegaate.

Aasta jooksul oli tehtud hiiglaslik töö: peamiselt kihelkondliku jaotuse alusel oli registreeritud ligi 800 000 Eesti kodanikku ja üle 60 000 kodakondsuse taotleja. Selleks oli moodustatud 199 kohalikku kodanike komiteed, kes omakorda koondusid maakondlikesse komiteedesse.

Viimased valisid 11. novembril 1989 - Berliini müüri langemise aegu - Eesti Kodanike Peakomitee (esimeheks Tunne Kelam), mis oligi Eesti Kongressi valimiste vahetu ettevalmistaja. Suurepäraselt töötas uue aasta hakul moodustatud valimiste keskkomisjon (esimees Arvi Altmäe) - tõsiseid proteste ei laekunud.

Eesti Kongress pidas 1990. aasta märtsist 1992. aasta septembrini kümme istungjärku. Eksistentsiaalselt otsustavaks sai selle olemasolu 20. augustil 1991, mil Eesti edasine tee oli mõne tunni vältel saatuslikel kaalukaussidel: kas sünnib uus Eesti riik, mille kõik elanikud on kodakondsed, mille parlamendis kolmandik räägib vene keelt ja teiseks riigikeeleks on vene keel koos kõigi sellest tulenevate järelmitega? Või siiski taastab 1918. aastal välja kuulutatud Eesti Vabariik oma põhiseadusliku õiguskorra?

Selles, et maksvusele pääsesid meie ajalooline tõde ja õigus, on suured teened sillaehitajatel, kes kuulusid nii Eesti Kongressi kui ka ülemnõukokku - Liia Hännil ja Marju Lauristinil. Unustada ei tohi Arnold Rüütlit, kes keeldus kinnitamast ühtki dokumenti, millel puudus Eesti Kongressi volitatud esindajate heakskiit. Nõnda sündis pariteetselt Põhiseaduse Assamblee, mis kandis Eesti Kongressi ideestiku 1992. sügisel valitud VII riigikokku.

Kodanike komiteede moodustamise ja Eesti Kongressi valimiste näol oli saanud teoks Eesti kõikide aegade suurim kodanikualgatus, mille kaudu Eesti riik ja rahvas end teostasid - teel vabadusele. Kui enamasti on ajaloos püütud rõhujatest lahti saada relva jõul, siis eestlased valisid rahumeelse ja palju tõhusama tee.

See suur ajalooline võit saavutati sadade ja tuhandete korraldajate toel nende oma ajast ja «nende oma bensiiniga». Nad vääriksid ajalooraamatutes jäädvustamist.

Mõned nimed tuleb aga täna, Eesti Kongressi 20. aastapäeva puhul siiski esile tõsta - nad töötasid kõige vastutusrikkamates lõikudes suure vaimse ja tehnilise koormuse all kuni nõrkemiseni. Pean silmas Eve Pärnastet, Olev Silda ja Henn Sarve. Neist esimene oli algusest peale asja hing n-ö staabiülemana. Igaüks, kes teab midagi staabi tähendusest sõjakäigul, taipab, millest ma räägin.

Olev Sild elas ratastoolis ega pääsenud toonastes oludes toast välja. Kuid tema telefon helises hommikust õhtuni ja ta jälgis kõigi «lennukite» õhkutõusmist ja maandumist. Henn Sarv valdas tookordse tehnika viimast sõna - äsja Eestisse jõudnud seninägemata arvuteid. Seetõttu oli kodanike registreerimisel ja valimiste ettevalmistamisel andmetöötlus esmaklassiline.

Täiesti omaette peatükid on Eesti kodaniku isikutunnistuste väljaandmine Vardo Rumesseni juhtimisel või - last, but not least - Jüri Adamsi, Kaido Kama, Mart Laari, Illar Hallaste jmt panus Eesti Kongressi kandva ideestiku kujunemisse, mis, nagu rõhutatud, sai aluseks VII riigikogu tööle, kui üleminekuajastu oli kuulutatud lõppenuks.

On suurepärane, et kümme aastat tagasi ilmus Eve Pärnaste koostatud koguteos «Eesti Kongress. Siis ja praegu». See on asendamatu käsiraamat. Ent ajaline vahemaa kõnesolevate sündmustega on piisavalt suur, et akadeemiline ajalooteadus neid põhjalikult uuriks ja tõlgendaks - sine ira et studio.

Ime 20 aasta tagant

2010-03-11

Kakskümmend aastat tagasi toimunud Eesti Kongress tõestas, et uhkuse tundmiseks ei pea tõusma olümpiavõitja tasemele - piisab, kui olla vastutustundlik ja väärikas oma riigi kodanik.

1989. aasta alguseks oli Nõukogude impeerium jõudnud sügavasse kriisi. Eestlastele oli selgunud tõde 1940. aastal Eesti Vabariigiga toimunust - meid oli vägivaldselt okupeeritud ning rahvusvaheliste normide alusel oli meil õigus taas iseseisvaks saada.

Ent mida hakata peale palja õigusega, kui nõukogulik tegelikkus oli räigelt teistsugune?

Reaalseid valikuid oli kaks. Esimene tähendanuks ENSV edasipüsimist Nõukogude Liidu koosseisus kompartei ainujuhtimise all.

Teine valik oli kujunenud Rahvarinde näol, mis algselt moodustati Gorbatšovi perestroika toetuseks ning mis taotles sellesama ENSV omavalitsuse laiendamist: Eestile suuremat majanduslikku ja kultuurilist autonoomiat.

Sellesse reaalsusesse sisenes jõuliselt kolmas valik, kodanike komiteede liikumine.

Uute rahvuslik-demokraatlike jõudude (Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti Kristlik Liit) eestvedamisel seati 24. veebruaril 1989 sihiks täielikult iseseisva Eesti rahvusriigi taastamine, mis tundus tol ajal lootusetu idealismina ja kohati isegi ohtliku provokatsioonina.

Kiiresti muutuvas olukorras tekkis küsimus: kellel on õigus otsustada Eesti tuleviku üle? Kas ikka okupatsiooniarmeel ja immigrantidel, kelle suhtumine Eesti iseseisvusesse oli selgelt vaenulik?

Üha kindlamaks kujunes arusaam, et Eesti Vabariigi tuleviku üle saavad otsustada üksnes selle vabariigi kodanikud, kes olid kodanikud 1940. aasta vägivaldse liidendamise hetkel ning nende isikute järglased.

Ainulaadne rahvaalgatus

Järgmisel aastal kujunes kodanike komiteedest ainulaadne algatus, millele on maailmas tänini raske võrdset leida. 1. märtsiks 1990 registreeriti 790 000 kodanikku ja 60 000 kodakondsuse taotlejat. Eesti Kongressi valimistel 24. veebruaril osales 557 000 kodanikku ning 34 000 taotlejat.

Kongressist sai Eesti Vabariigi kodanike valdava enamuse mandaadiga esinduskogu, kel oli ainuvolitus otsustada Eesti riikluse ja kodakondsuse põhiküsimusi. EKP eestlastest liikmeskond haihtus vaikselt ja märkamatult nagu määrdunud lumehang kevadise päikese paistel.

Kui algul hoiatati, et enda registreerimine tähendab kirjapanekut uuele Siberi rongile, siis aasta lõpuks oli ilmne, et kõnealune rong suundub hoopis vabasse ühiskonda ja keegi ei tahtnud sellest maha jääda.

Rahvas oli koondunud uue ideaali, iseseisva rahvusriigi taastamise ümber.

Eesti Kongressist kujunes üleminekuperioodi parlament, kus oli esindatud 31 parteid, ühendust ja liikumist ning millest sai mittenõukoguliku demokraatliku poliitikakultuuri kasvulava.

Sellest sai foorum, kus vaieldi läbi ja otsustati ära paljud vabariigi taastamise jaoks otsustava tähtsusega küsimused: teha lõpp nõukogulikule majandussüsteemile, tagastada kompartei röövitud varad seaduslikele omanikele, lähtuda 1938. aasta kodakondsuse seadusest ja taastada Kultuurkapital.

Olulise tähtsusega on 11. märtsil 1990 vastu võetud Eesti Kongressi deklaratsioon seadusliku riigivõimu taastamisest.

See avaldus sedastas, et Nõukogude Eestis puudub kõigile uuendustele vaatamata seaduslik riigivõim ning kuulutas, et iseseisev Eesti Vabariik tuleb taastada liitmise tühistamise, okupatsioonivägede väljaviimise ja kõrgeima riigivõimu üleandmise teel põhiseaduslikule rahvaesindusele.

Paar nädalat hiljem algatas kongress iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi taastamise põhimõttel restitutio ad integrum (terviklik taastamine).

Järgmisel päeval võttis ülemnõukogu vastu sisult samasuguse avalduse - seega oli vabariigi taastamine asetatud õigusliku järjepidevuse rööbastele.

20. augustil 1991, kui punaimpeeriumis tekkis kriis, oli Eestis selle võimaluse ära kasutamiseks kõik valmis: nii taasiseseisvumise põhimõtted kui ka selle rahvusvahelised alused ja mehhanismid.

Eesti Kongressi mandaadiks oli seadusliku riigivõimu taastamine, mis sai teoks 1991. aasta 20. augusti rahvusliku kokkuleppega.

Raskustest saab üle

Vahetult pärast seda otsustas kongress oma tegevuse lõpetada ning osa selle volitatud liikmetest osales Põhiseaduse Assamblees, mis moodustati võrdsetel alustel kongressi ja ülemnõukogu liikmetest.

Praegu, mil Eesti on muutunud "normaalseks" heaoluriigi poole pürgivaks ühiskonnaks, mille kodanikud keskenduvad valdavalt isiklikele probleemidele ja huvidele, on Eesti Kongressi kui meie suurima teadaoleva kodanikualgatuse sõnum suunatud tulevikku.

Meie vabariigi taastamine oli ime. Miljoniline Eesti riik on luksus, mis ei saa lubada endale passiivseid ega enesekeskseid kodanikke.

Omariikliku luksuse säilitamise eest tuleb maksta kõrgemat hinda kui Saksmaal või Rootsis - selleks on kodanike aktiivsus ja vastutustunne ühiskondlike küsimuste lahendamisel, oma aja pühendamine Eesti riigi kindlustamisele.

Kuna kahekümne aasta eest suutsid Eesti kodanikud tõelise iseseisvuse välja võidelda, pole tulevikus mingit raskust, mida ei suudetaks ühise jõupingutusega ületada.

20 aasta tagused kodanike registreerijad, toetajad, kodanike komiteede liikmed ja Eesti Kongressi saadikud on oodatud 13. märtsil Estonia Kontserdisaali pidulikule kontsertaktusele.

Mälli mõtteilma allikad

2010-03-05

Pärast seda, kui Linnart Mäll veebruari keskel meie hulgast lahkus, on tema elutööst räägitud rohkem kui kunagi varem. Ta on tõlkinud eesti keelde Ida mõtteloo kõige olulisemaid tekste. Nende hulgas on sanskriti keelest tõlgitud „Bhagavadgītā", mis on suureeposes „Mahābhārata" sisalduv, kuid suhteliselt iseseisev filosoofiline traktaat. Samuti on sanskriti keelest tõlgitud budistlikud tekstid nagu Šāntideva „Bodhitšarjāvatāra" ning „Teemantsuutra", „Südasuutra" ja teised. „Kergemast" kirjandusest rääkides on ta samuti sanskritist vahendanud „Vetāla kakskümmend viis juttu" (koos Uku Masinguga), „Šukasaptati. Papagoi seitsekümmend juttu" ja kuulsa armuõpetustraktaadi „Kāmasūtra". Paali keelest tõlgitud teostest on kõige mahukam ja olulisem „Dhammapada", millele lisandub „Seadmuseratta käimapanemine" ja mitmed lühemad budistlikud tekstid. Vanahiina keelest on Mäll tõlkinud klassikalise filosoofiakirjanduse kuldvara Konfutsiuse „Vesteid ja vestlusi" ning Lao-zi „Kulgemise väe raamatu". Tiibeti keelest on meieni jõudnud kuuenda dalai-laama Tsangjang Gjatso luuleraamat pealkirjaga „Nukrad armastuslaulud". Lisaks on Mäll tõlkinud olulisi mõtlejaid inglise ja vene keelest ehk Mahatma Gandhi, Nikolai Konradi ja Mihhail Bahtini töid. Kõik Mälli tõlked on varustatud põhjalike kommentaaridega. Kandvamaid tekste nagu „Bhagavadgītā", „Bodhitšarjāvatāra", „Dhammapada" ja „Vesteid ja vestlusi" andis Mäll mitu korda välja, seejuures ikka tõlget uuendades ja kommentaariumi värskendades.

Eraldi tuleb rõhutada eestikeelse terminoloogia väljatöötamist. Paljudes tõlgetes on ta suutnud luua uue, omaette keeleterviku, mis mõjub värskelt ja leidlikult. See omakorda on mõjutanud meie igapäevast keelekasutust. Näiteks sõnu nagu „kulgemine", „meel" ja „meeleseisund", „vägi" ja paljusid teisi oleme pärast Mälli tõlkeid laiaemalt kasutama hakanud ja nende tähendusse on tekkinud uusi nüansse. Nii on Mälli tõlkelooming jõudnud meie kultuuris kaudselt ka inimesteni, kes neid tõlkeid kunagi lugenud ega Mälli loenguid kuulanud pole.

Tõlgete põhjal arendas Mäll humanistlike baastekstide käsitluse. See selgitab, millist tüüpi klassikalistel tekstidel on kestev mõju humanistliku kultuuri arengule. Samuti paistis ta alates eelmise sajandi kuuekümnendate aastate lõpust oma teedrajavate ideedega silma Tartu-Moskva semiootikakoolkonnas. Ta on Juri Lotmani kuulsates semiootikakogumikes üks kõige enam artikleid avaldanud eestlane. Ühtlasi õnnestus tal käivitada eraldi orientalistika-alaste tööde sari. 2005. aastal avaldas Delhis Mälli teadustööde kogumiku mainekas kirjastus „Motilal Banarsidass", mis tähistab budoloogia-alaste tööde absoluutset tipptaset. Nimetamata ei saa jätta „Ilmamaa" mõtteloo-sarjas ilmunud kirjutiste kogumikku „Nulli ja lõpmatuse kohal" (1998) ning „Ida mõtteloo leksikoni" (koos Märt Läänemetsa ja Teet Toomega, 2006).

Linnart Mälli poliitilistest tegemistest läheb ajalukku Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) ellukutsumine. Algatusrühm kogunes 1990. aasta augustis Tartus, ametlik organisatsiooni asutamine toimus järgmisel aastal Haagis, kus esimeseks presidendiks valiti Linnart Mäll. Ta ise on tagasihoidlikult öelnud, et algidee pärines Tiibeti eksiilvalitsuselt. Teised, kes neis ettevõtmistes Mälli kõrval seisid, leiavad siiski, et ilma tema ammendamatu energiata poleks asi liikvele läinud. Tiibetlased otsisid Euroopas, mis tol ajal elas läbi Berliini müüri langemisele järgnenud vabanemiseufooriat, sobivat algatuskeskust sellise organisatsiooni loomiseks. Meie „laulev revolutsioon" oli tollal oma rahumeelse vastupanuga maailmas sümpaatiat ja tähelepanu äratanud. Samuti oli Linnart Mäll sobiva akadeemilise tausta ja poliitiliste sidemetega isik. Tal oli ka see eelis, et ta tõepoolest tundis Nõukogude Liidu ala ikestatud rahvaid ning paljudega neist olid tal juba sidemed loodud. Üks sild tekkis Tartus. Kui erinevad polnud ka Mälli ja nõukogude lennuväebaasi juhi Džohhar Dudajevi tegevusvaldkonnad, pidid nad ühiste Tartu-aastate jooksul lõpuks kokku saama. Hiljem valiti Dudajev Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria presidendiks ja ta lõi ERO ettevõtmistes innukalt kaasa.

Ajalookulg kinnitab, et Eesti tõuge Esindamata Rahvaste Organisatsioonile oli viljakas. Seda kasvõi sellepärast, et üsna vahetult pärast ERO loomist Eesti taasiseseisvus. Tõsi, mitte ERO ei viinud Eestit iseseisvusele, vaid pigem andis Eesti iseseisvus täiendava tõuke ERO-le. Eesti kuulus ERO-sse Eesti Kongressi kui vabalt ja demokraatlikult valitud esinduskogu kaudu ning pärast iseseisvuse taastamist määratleti meie roll toetajaliikmena. See aga oli väärtuslik kapital ERO jaoks, sest ühe esindamata rahva saamine riigirahvaks tähendas organisatsioonile väga vajalikku edulugu. Samas positsioonis oli ka Läti, kes ERO tegevuses algperioodil samuti kaasa lõi. Üheksakümnendatel ja veel selle sajandi algulgi tegutses Tartus ERO Ida-Euroopa koordinatsioonikeskus ning ka siis kui organisatsiooni peakorter Haagis üles ehitati, korraldati mitmed ERO regionaalsed ja tipptaseme üritused Eestis. Sellesse perioodi mahub ka Rahvaste Õiguse Ülddeklaratsiooni väljatöötamine, mis nagu nimigi ütleb, püüdis paljuski Inimõiguste Ülddeklaratsiooni põhimõtteid rahvastele üle kanda. Hiljem loodi eraõiguslik Rahvaste Õiguse Instituut, mille käimapanev vägi peitus taaskord Linnart Mälli isikus.

ERO kodulehel on Mällile kui esimese presidendi lahkumisele pühendatud lühike nekroloog ja pisut pikem elulooülevaade. Rõhutatakse, et demokraatia ja vabaduse kaitsjana uskus Mäll alati vägivallatu võitluse vahenditesse. See usk omakorda põhines Mahatma Gandhi tööde suurepärasel tundmisel. Uute liikmete ERO-sse vastuvõtmise üks tingimusi on see, et neid esindav valitud kogu peab olema laitmatu renomeega ehk erandita demokraatlikke vahendeid toetav. Teiste Mälli juurutatud aluspõhimõtete hulgas on näiteks see, et organisatsiooni saavad kuuluda üksnes põlised vähemused. Teiste sõnadega, venelased Eestis ei saa ERO liikmelisust taotleda, aga näiteks Kosovo albaanlased said, samuti Iraani aserbaidžaanid.

Oma tugevalt ja otsekoheselt väljendatud seisukohtadega oli Mäll hiljem mõnigi kord ERO uute juhtidega eriarvamusel. Paljusid tegelasi pidas ta rohkem „salongivõitlejateks". Kummati tulenes Mälli kõrge autoriteet organisatsioonis just tema isepäisusest ja muljetavaldavast karismast. ERO praegune peasekretär Marino Busdachin nimetas teda „suureks renessansi-meheks".

Organisatsioonid ei lähe tihti seda rada, mida loojad oma ideaalis ette nägid. Vaevalt soovis Mäll näha, et näiteks abhaaside enesemääramisõiguse taotlus viib lõpuks olukorrani, kus Abhaasia iseseisvust tunnustavad Venemaa ja Nicaragua ning Abhaasia territooriumi kasutatakse sõjalise agressiooni teostamiseks Georgia vastu. Jah, Mäll oli abhaaside rahvuslike püüdluste suur toetaja. Nüüd on Abhaasia endine esindaja ERO juures Maxim Gunjia de facto režiimi välisminister.

Marino Busdaschin andis eelmise aasta lõpus Abhaasia valimistele positiivse hinnangu ja väljendas lootust, et tunnustamisotsuseid tuleb juurde. Siin on palju küsimusi. Kuidas suhtuda sellesse, et Venemaa soosib enesemääramisõigust Abhaasias, olles selle eelnevalt jalge alla tallanud Tšetešeenias? Mil määral üldse saab rääkida valimisvabadusest ja teistest vabadustest, kui Abhaasia on Venemaa kontrolli all? Milliseid rahvusvahelisi reegleid rikub pasportiseerimine ehk Venemaa passide ja kodakondsuse pealesurumine Abhaasia elanikele? Või mida peaksime arvama Maxim Gunjia väitest, et Abhaasia on välismõjudest palju vabam maa kui näiteks Eesti, mis sõltub täielikult Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest? Ei saa olla eetilist poliitikat, kui nendele küsimustele vastamist välditakse. Minu meelest ei sobi Busdachini ja Abhaasia esindajate positsioonid kokku nende põhimõtetega, millest lähtus ERO loomine.
Samal ajal ei saa Abhaasia-näide ja see, kuidas Venemaa on seda ära kasutanud, varjutada ideaali, mida esindamata rahvaste hääle kuuldavakstegemine endas kannab. Nüüdseks on ERO-s üle viiekümne liikme ja tema roll rõhutud rahvaste probleemide teadvustamisel on tohutu. Kasvuruumi on siiski palju, sest kõigi maailma rahvaste hulk võib ulatuda reipalt üle kolme-nelja tuhande.

Minu meelest on Mälli ajaloovaadet kõige enam mõjutanud Nikolai Konrad, kes oli üks ta esimesi vaimseid teejuhte Moskvas. Konradi ajaloofilosoofia pakub meile suure üldistusjõuga seoseid erinevate kultuuride vahel. Samuti ei lase ta silmist humanistlikke ideaale ja inimese endaavastamist kultuuris. Konradi artiklid kõnelevad ajalooteaduse rööpsest kujunemisest Vana-Hiinas ja Vana-Kreekas, maailmakirjanduse üllatavatest seostest ning Euroopa renessansiajastule sarnase kultuurifenomeni olemasolust Ida kõrgkultuurides. Meie teame neid käsitlusi just Mälli tõlgete järgi (Konrad, „Ajaloo mõttest", 1987). Samasugust üldistusjõudu on tunda Mälli enda humanistlike baastekstide käsitluses.

Mälli dissidendivaim pärines suuresti vene õpetlastelt, kelle käe alla ta kuuekümnendate aastate algul orientalistikasse süvenes. Seitsmekümnendate algupoolel toimus Dandaroni protsess, millel oli suur mõju ka Mälli edasisele saatusele. Burjaatia suur budismiõpetaja Bidja Dandaron oli ka Mälli õpetaja. 1972. aasta lõpus pidasid kommunistid Dandaroni üle kohut ja paar aastat hiljem ta suri kinnipidamiskohas. Kohtusse tunnistajaks kutsutud Mäll paistis silma julgete etteastetega. See põhjustas ta akadeemilise karjääri katkemise. Järgnevad kümme aastat töötas Mäll Tartu Ülikooli orientalistikakabineti inseneri tagasihoidlikul ametikohal. Kummati sündisid just sel perioodil ta meistritõlked. Teatud kibestumist ametialase degradeerimise pärast kandis ta vist elu lõpuni, igal juhul ei hoolinud Mäll akadeemilise karjääri välistest atribuutidest. Vaatamata oma suurusele jäi ta „vanemteaduriks", ehkki väliskülalised teda ikka enesestmõistetava austusega „professor Mälliks" kutsusid.

Edasi võib juba rääkida sellest, et Linnart Mäll kui vembumees kehastas endas budistlike tekstide paradoksaalsust, aga Mäll kui seesmiselt tervikliku mõtteilmaga inimene kandis eneses vanade tekstide püüdlust isiksuse tervikluse ja kõrgemate meeleseisundite järele. Temas oli korraga nii palju. Ta seisis tihti jõuliselt teadusliku mõtlemise eest ja mütoloogilise mõtlemise vastu ning sarjas „külamüstikat". Ometi oli Mäll ise legendaarne ja mütogeenne isik, keda Tartu noored kirjanikud, boheemid ja igavesed üliõpilased ei saanud jäädvustamata jätta:

Ootan loengux Linnart Mälli
siis mu tee viib jälle Pälli
kus ma eile alles kärtsu viina sain
(Indrek Ryytle).

Kohtusin kunagi Taani juhtiva budismiuurijaga, keda pani kõige enam imestama mu väide, et budoloogia ja orientalistika laiemalt tähendasid Eestis okupatsiooniaastatel vaimset vastupanu valitsevale režiimile. See oli justkui dissidentluse erivorm. Mu selgitused keskendusid vaimsetele väärtuste otsimisele punasest ideoloogiast pakatavas keskkonnas. Kuid tegelikult kehastas budismi ja dissidentluse seost kõige enam just Linnart Mälli isik: Mäll kui vastuhakkaja, Mäll kui ideoloogiliselt parandamatu ja kõigiti kahtlane tegelane. Ent seda värskendavam oli ta Tartu üliõpilaskonna jaoks. Orientalistikaringi üritused tõid Keemiahoone ringauditooriumi rahvast puupüsti täis. Mälli kõrval võis seal kohata põlvkond vanemaid legende: Uku Masingut, Villem Ernitsat, vahel ka Leo Leesmenti või Pent Nurmekunda. Minu tutvus Linnartiga algas 1980. aasta sügisel ja elasin minagi siis Pälsoni (nüüdse Pepleri) tänava ühiselamus, nn. Vanas Pällis...

Mälli suur sekkumine Eesti välispoliitikasse oli leppimatult väljendatud eriarvamus Tiibeti ja Taiwani küsimuses. Tema jaoks oli Hiina Rahvavabariik samasugune monstrum nagu Nõukogude Liit, mitte suurriik või liitlane, kellega tuleb pragmaatilise poliitika nimel hästi läbi saada.Sel vastuolul oli väga praktiline tähendus. 1991. ja 2001. aastal kutsus Mäll Eestisse XIV dalai-laama Tenzin Gjatso ja mõlemal puhul kerkis esile küsimus kas ja missuguses vormis Eesti riigijuhid Tema Pühadusega kohtuvad. 1991. aastal oli Lennart Meri välisminister ja kümme aastat hiljem Vabariigi President - ta ei kohtunud dalai-laamaga kummalgi korral. Nüüd, kui mõlemad - Lennart ja Linnart - on manalamehed, pole ehk mõtet vanu haavu ja haavumisi lahti kiskuda.

Kuid küsimus on endistviisi avatud ses mõttes, et tänavu 75-aastaseks saav dalai-laama on Nobeli rahupreemia laureaat ja Tartu Ülikooli audoktor ning enne siit ilmast lahkumist algatas Mäll Tema Pühaduse kolmanda küllakutsumise. Esialgsete plaanide järgi toimuks see 2011. aasta suvel, visiidi Eesti-poolne peakorraldaja on Budismi Instituut eesotsas helilooja Sven Grünbergiga.

Vahendan siin vaid ühe mälestuskillu dalai-laama eelmisest käigust. Riigikogu tollane esimees Toomas Savi oli kõrgeim võimukandja, kes Tema Pühaduse vastu võttis. Sealsamas, Riigikogu esimehe ruumides toimus vaatamata välisministeeriumi tugevale vastuseisule ka „mitteametlik" kohtumine peaminister Mart Laariga. Pärast seda suunduti Kalevipoja saali, kus Riigikogu aseesimees Tunne Kelam andis Tema Pühaduse auks lõunasöögi. Toompea lossi koridorides toimus siis midagi niisugust, mida ma pole näinud ühegi vägeva riigipea külaskäigu puhul. Lossis töötavad inimesed, nõunikud ja muu personal, tulid oma kabinettidest välja, dalai-laama liikus läbi katkematu inimspaleeri.

Pole põhjust arvata, et dalai-laama uus tulemine, kui see teoks saab, oleks vähem huviäratav. Pigem vastupidi - ajaratas on katkematult edasi käinud ja ilmselt oleks eelseisev visiit temagi poolt viimane. Aga küsimus on seesama: kui Eesti rõhutab väärtuspõhist poliitikat näiteks Venemaad puudutavates küsimustes, siis peame seda rõhutama ka Hiina-Tiibeti küsimuses. Dalai-laama ukse taha jätmist ei saaks Kadriorg ega Stenbocki maja enam põhjendada meie hapra rahvusvahelise staatusega.

President Toomas Hendrik Ilves rõhutas järelehüüdes Mällile, et olles vaikima sunnitud rahvaste eestkõneleja oli Mäll meile eetilise poliitika eeskuju. See oli täpne ja ilus määratlus, mida tsiteeriti palju ka väljaspool Eestit. Kuid rõhutagem, et vajadus eetilise poliitika järele ei ammendu Mälli lahkumisega. Täpselt needsamad valikud, mida ta tihti teravdatud dramaatikaga esitas, seisavad meie ees ka tulevikus.

Mälli suurim sõnum kaasajale oli tema iseseisvus ja murdumatus. Ta ei ujunud kaasa ühegi konjunktuuriga, vaid oli alati tema ise. Mõnikord väljendas ta oma seisukohti lõikava teravusega ja mõnikord pingutas ses osas ülegi, aga tal oli selleks vaba inimese õigus. Ka kommunistliku diktatuuri all oli tema võrreldamatult vabam inimene kui need armetud, kes olid partei või KGB ülesandel ta tegude järgi valvama pandud.

Mäll oli suveräänne mõtleja ja seisis nõnda meie kõigi õiguse eest olla niisugune. Ka praegusel ajal, mil suur osa ühiskonnast allutab end kollektiivsele mõistusele ning kartus kaotada tööandja soosing sulgeb inimeste suu ja pangalaen orjastab, tuleb Mälli suveräänsust imetleda. Vaba inimene on tõeliselt tark.

Kuhu kõik see klassiviha jäi?

2010-02-23

Ajaloolane, riigikogu liige Lauri Vahtre nendib Mart Väljataga arvamusloole („Seltsimeeste keskel", Sirp, 12.02.) vastates, et sotsiaaldemokraatiat võib nimetada kristluse pätistunud pojaks - "tüüpiline sotsialist ei ole mitte selleks sotsialistiks hakanud, et midagi anda, vaid et kedagi teist andma sundida."

Kuhu on kadunud klassiteadvus, miks ei seisa lihtsad inimesed enam oma klassihuvide eest, küsib Märt Väljataga oma huvipakkuvas kirjutises nõutult. Küsimus on kõigiti õigustatud ja päevakohane. Sest Väljatagal on õigus - risti vastu üldlevinud arvamusele, mille järgi sotsiaaldemokraatial läheb hästi siis, kui töörahva laiadel hulkadel läheb halvasti, on praegune majanduskriis toonud poliitilist edu pigem konservatiivsetele/parempoolsetele jõududele. Või kui mitte lausa edu, siis igatahes on ka sotsiaaldemokraadid võidukäigust kaugel.

Tundub, justkui inimesed tänavalt ei lähtukski enam oma klassihuvidest, vaid nende otsuseid ajendavad ennekõike kultuurilised, kõlbelised ja usulised hirmud, nendib Väljataga ja kontekst osutab, et ta peab sellist olukorda ebanormaalseks. Seda rõhutab ka sõnastus: ühelt poolt klassihuvid, mis kõlab ratsionaalselt, teiselt poolt mingid ebamäärased (ilmselt irratsionaalsed) hirmud. Niisiis: võitlus palga eest baseerub huvil, võitlus emakeelse keskkonna eest hirmul. Kõnelda kultuurilistest, kõlbelistest või usulistest huvidest ei lähe tänapäeval kohe mitte.

(Omaette küsimuseks jäägu, kes on too inimene tänavalt ja millised peaksid olema tema klassihuvid - on's keegi defineerinud „tänavainimeste" klassi? Milline võiks küll olla selle salapärase klassi suhe tootmisvahendeisse, näiteks?)

Väljataga kui varjamatult sotsiaaldemokraatiale kaasa tundva isiku nõutus avab meile midagi olulist ka sotsiaaldemokraatia olemuse kohta. Juba see vahetegemine (legaalsete) huvide ja (irratsionaalsete) hirmude vahel väärib tähelepanu ja heidab valgust.

Kuid koorigem seda sibulat edasi, sest Väljataga nõutus süveneb ja muutub aina kõnekamaks. Loeme: Sotsiaaldemokraatide hulgas ei anna ju enam tooni töölised ja ametiühingutegelased, vaid haritlased ja professorid. Ja kui inimene tänavalt eelistab järjekindlalt parempopuliste, siis võtabki maad tunne, et klassivastuolud on asendunud vastuoludega haritute ja harimatute, tarkade ja lollide vahel.

Sõna on suust välja lennanud, seda enam kinni ei püüa. Freudian slip, ütleks inglane - Märt Väljataga lobises välja, et inimesed jagunevad tema silmis kahte lehte: vasakpoolseteks ehk tarkadeks ja parempoolseteks/konservatiivideks ehk lollideks. Esimest inimliiki esindavad professorid ja haritlased, teist harimatud „inimesed tänavalt".

Ei ole just paljutõotav alus diskussiooniks? Kuid veelgi halvem on, et ülaltoodud tsitaadi näol on tegemist ka otsese võltsimisega. Nii erudeeritud inimene kui Väljataga teab väga hästi, et töölised pole sotsiaaldemokraatide hulgas mitte kunagi tooni andnud, vaid et see ideoloogia on alati olnud haritlaste ja professorite meelelahutus, sekka mõned aristokraadid nagu krahv C. H. de Saint-Simon. Raske oleks ka vana head Karl Marxi proletaarlaseks pidada, või kuidas? Niisiis ei ole põrmugi aus üritada lugejale sugereerida, nagu oleks professorlikkus sotsialismi ihusse sugenenud alles hiljaaegu.

Kuidagi ei saa lisamata jätta, et kui mainitud krahv elas oma teenri kulul, siis härra Marx tarbis äraelamiseks sõber Engelsi tööliste higi ja verd, sest Engels oli juhtumisi vabrikant ehk ekspluataator. Üldse on sotsiaaldemokraatide hulgas kuidagi ärevakstegevalt palju neid, kes seisavad viimse veretilgani vaese inimese heaolu eest - aga vaid eeldusel, et seda heaolu kasvatatakse kellegi kolmanda arvel, jättes sotsiaaldemokraadi isikliku tengelpunga kenasti rahule.

Kristlus seevastu ootab inimeselt peale kaastunde ka valmisolekut mingisugusekski isiklikuks ohvriks. Tüüpiline sotsialist ei ole mitte selleks sotsialistiks hakanud, et midagi anda, vaid et kedagi teist andma sundida. Mistõttu sotsiaaldemokraatiat võiks nimetada kristluse pätistunud pojaks. Kaastundepisaraid voolab jõgede kaupa, aga kui küsida, „kesse maksab?", siis öeldakse, et riik. Saja aasta eest öeldi, et rikkad, ja patsutati kabuurile, nüüd teeb Väljataga seda mõnevõrra elegantsemalt, viidates „lambukeste" vägivallapotentsiaali alahindamisele Saksamaal, aga ilmselt mujalgi Läänes.

Eelöeldut silmas pidades omandab hirmuäratava kõla Väljataga justkui muuseas pillatud märkus, millega ta meenutab vahepeal ununenud tõsiasja, et ebavõrdsus on sama suur nuhtlus kui vaesus.

Vahepeal ununenud tõsiasja? Esimest korda kuulen, et tegemist on tõsiasja ehk faktiga. Olen ikka arvanud, et ebavõrdsus on loomulik ja isegi vajalik nähtus, mille väljajuurimist igatseda on sama lapsik, kui unistada, et „maailmast kaoks valu" või et „kõik inimesed oleksid vennad". Muidugi ei tohiks ebavõrdsus olla liiga suur, kuid küsimuse, kust algab „liiga", peab iga põlvkond ilmselt uuesti lahendama, ja selleks me inimesed olemegi.

Märt Väljataga taolist peamurdmist tarvilikuks ei pea. On lihtsalt (mürts!) tõsiasi, et ebavõrdsus on nuhtlus, ja seda tõsiasja tuleb inimestele aeg-ajalt meelde tuletada nagu suitsetamise kahjulikkust. Kui need, kellele sõnum on määratud, seda mõista ei taha, siis läheb nähtavasti käiku too „vägivallapotentsiaal" - ja nagu eelnevalt postuleeritud, mitte tingimata vaesuse leevendamiseks, vaid lihtsalt selleks, et ühel poleks rohkem kui teisel. Ehk siis kõige labasema kadeduse ja kitsarinnalisuse rahuldamiseks.

Siin jätavad võrdsuse nõudjad paraku täpsustamata, kuidas too võrdsustamine praktikas välja peaks nägemata. Kui minul on tuhat krooni ja naabrimehel miljon, siis on selge, et võrdsus saabub 500 500 krooni juures, st ma pean talt võtma 499 500 krooni. Aga mida teha vihaleajava tõigaga, et tal on parem tervis, ilusam naine ja targemad lapsed? Panna peale mõni sellekohane maks? Sulgeda mõneks ajaks vanglasse? Nakatada seagrippi?

Ei tea, aga haritlased ja professorid vist teavad, ja kui saabub õige aeg, ütlevad ka inimesele tänavalt. Seda on ajaloos juhtunud. Paraku mina neid aegu, erinevalt Märt Väljatagast, tagasi ei igatse.

Tuhat vabandust, kui liiga sarkastiliseks läks. Kuid see varjamatult üleolev toon teisitimõtlejate suhtes, mida tuntud netikommentaator Aqualung vasakideoloogiliste mädamunade pildumiseks nimetab ja mis läbib nii Väljataga kui arvukate teiste vasakpoolsete arvamusliidrite sõnavõtte, nõuab vastustamist. Inimene tänavalt on uimaseks räägitud, ta noogutab nõustuvalt, kui tembeldatakse lolliks ja parempopulistiks näiteks seda, kes julgeb öelda: Ma ei pea tunnustama kedagi, kes elatub riigist, kes seda riiki eitab, kes oma laste harimise eest piisavalt ei hoolitse ja kes pidevalt produtseerib juurde uusi väikesi pearätitüdrukuid.

(NB! Obadusega „pearätitüdrukute" suunas ei nõustu minagi. See on tõesti ksenofoobne. Mis loeb siin pearätt? Kuid printsiip - ma ei pea tunnustama seda, kes ei püüagi panustada, vaid ainult nõuab - on tervemõistuslik. Mida on Väljatagal ja tema mõttekaaslastel sellele seisukohale õieti vastu öelda? Peale üleoleva mõmina?)

Ei, aitab sellest nõidusunest. Sotsialism ei ole targemate ega haritumate ideoloogia. Sotsialismi tänane vilets olukord ja nn klassihuvide unustamine ei tule inimeste harimatusest ega mingi parempopulismi mürgisest mõjust. Sotsialismi hädade peapõhjus on hoopis see, et sotsialismi inimesepilt on vale. On algusest peale vale olnud ja on ka praegu vale. Selle kõige ilmsemaks tõestuseks oli avatsitaat, kus ainelised vajadused liigitati huvideks, kultuurilised vajadused aga hirmudeks.

Sotsialismi inimesepilt baseerub naeruväärsel eeldusel, et inimese sotsiaalne käitumine sõltub ainult või peamiselt tema klassikuuluvusest, st tema positsioonist ühiskonna majanduslikus süsteemis. See eeldus on laest võetud. Antropogenees on väldanud mitu miljonit aastat, mille jooksul jõhker katse-ja-eksituse meetod on inimesse sisse kodeerinud terve hulga n-ö iniminstinkte, mis moodustavad Aristotelese kuulsa „inimene on ühiskondlik loom" tegeliku sisu.

Inimene on inimene vaid koos- ja vastutoimes teiste inimestega, läbi koostöö, altruismi, suhtlemise ja ka võitluse ning võistluse. Inimene on inimene seeläbi, et ta suudab oma vajadusi järjestada, suudab loobuda lähikasust kaugema kasu nimel, et ta vajab suhtlemist teiste inimestega jpm. Nõndanimetatud klassikuuluvus on kõige selle juures hiline, kõrvaline ja mööduv nähtus. On veider arvata, et meie läbituiskamine agraar-, industriaal- ja infoühiskonnast suudaks pea peale pöörata miljonite aastate jooksul akumuleeritud instinktid.

Tõsi, inimene võib väga lühikese ajaga oma inimlikkuse minetada ja loomastuda, kuid inimene olla oskab ta vaid samamoodi kui eelmine, üle-eelmine, üle-üle-eelmine (jne) põlvkond. Olud ja riistad on teised, kuid dilemmad on samad.

Seda tuleb silmas pidada, enne kui tõtata imestama, miks tänapäeval rahvas ei mässa, ehkki riigieelarvet kärbitakse. Ajad lihtsalt on muutunud. Kui 19. sajandil võisid vabrikandi ja töölise huvid puhuti tõesti olla vastuolus, mille Marx suureks ja lepitamatuks puhus, siis oli see ometigi osalt silmapete. Vastuolu oli mitte-olemuslik, pinnavirvenduslik. Nagu vastuvool jõe kalda ääres, nagu mehe ja naise tüli. Sellised tülid on tavalised, kuid kas söandaks ükski selge aruga inimene väita, et mees ja naine on teineteisega antagonistlikus, lepitamatus vastuolus?

19. sajandil oli töölise ja vabrikandi vastuolu alles uus ja ehmatav, mõni kapitalist oligi tõeline vereimeja ning seetõttu võisid sotsialistid ja kommunistid õige mitu põlvkonda ausameelseid tööinimesi segadusse ajada. Rõhudes seejuures inimloomuse kõige tumedamatele tahkudele - kõige kergemini lähevad inimesed liimile, kui neile sisendada: Sulle tehakse liiga! Ära lase!

Paraku, tänapäeval pole see enam nii lihtne. Tänapäeval juhib keskmine tööinimene umbes sama keerulist majandus-finantsüksust kui 19. sajandi vabrikant. Ta uurib kinnisvaraturu tendentse, ta tunneb huvi laenuintresside vastu, ta moodustab pikema- ja lühemaajalisi fonde, ta kalkuleerib, akumuleerib ja võtab riske. Ta näeb oma silmaga, et mistahes ressursid on piiratud ja neid ümber jagada nii, et kõik võidaksid, pole üldjuhul võimalik. Lühidalt - ta saab aru, et tänavale karjuma minek ei suurenda ühiskonna rikkust sendivõrdki ja et kulutada ei saa rohkem, kui teenid. Täpsemalt öeldes - saab küll, aga vaid ajutiselt, ja siis peab olema plaan, kuidas võlg tagasi maksta.

Mis kõik tähendab, et asi pole põrmugi selles, nagu oleks rumalus maad võtmas, vaid vastupidi - too kuulus inimene tänavalt on saanud liiga targaks, et uskuda sotsialistlikke udujutte. Näiteks sellest, kuidas rahva rikkuse alustalaks on jagamine või kuidas igasugune ebavõrdsus on kurjast.

Loomulikult eelöeldu veidi lihtsustab pilti. Loomulikult on tänapäevalgi olemas täiesti põlastusväärseid kah-kapitaliste; on olukordi, kus streik ja isegi mäss on täiesti õigustatud ning sihipärased; on klassiteadvust - kui selleks nimetada ürgse inimliku solidaarsuse teatavaid vorme. Kuid üldpilt sellest ei muutu. Sotsialismi abitus jätkusuutliku ühiskonna rajamisel on Putilovi ja Kruppi töölisarmeede hajumise järel otsekui alasti jäänud. Oma häbeduse peitmiseks on toodetud uskumatu hulk sõnavahtu, mille autorid üksteist kiidavad ja tsiteerivad, püüdes luua muljet, et sotsialismi vältimatus on ammu teaduslikult tõestatud. Kuid mida edasi, seda vähem huvitab too sõnavaht inimest tänavalt.

Ei saa süüa torti nii, et see alles jääks, pomiseb too suurepärane inimene - ärge ajage mulle kärbseid pähe! Parempopulism ja sotsiaaldarvinism, salvab sotsialist vihaselt vastu - üle-eelmine sajand!

Kas sellega ongi tema argumendid ammendatud?

Ajaloolise mõtteviisi nõrkusest

2010-02-12

Sloveenia ja Eesti nii majanduslikud kui sotsiaalsed näitajad erinesid 1991.-1992. aastal enne radikaalsete majandusreformide algust kahe- kolmekordselt.

Juba Villem Reiman juhtis tähelepanu eestlaste ajaloolise mõtteviisi nõrkusele. Selle asemel et vaadelda maailma muutuva ja arenevana, lähenetakse sellele staatiliselt, mineviku, oleviku ja tuleviku seoseid mõistmata. Värvilise asemel on maailmapilt seega must-valge, enda maailmaga võrdlemise asemel üritatakse pigem sulguda. Sellise mõtteviisi peamine probleem on see, et maailma vaadatakse nii-öelda konnaperspektiivist, jäädvustades vaid seda, mis vahetult silma alla jääb. Laiem ülevaade puudub, mistõttu oht kure nokka sattuda on enam kui suur.

Tüüpiline näide sellisest arusaamast on laialt levinud katse tänast Eestit ja Soomet võrreldes Eesti taasiseseisvumise järel tehtud otsuseid maha teha: Soome on rikkam ning sotsiaalselt arenenum kui Eesti, järelikult ajame me siin valet poliitikat, sest miks muidu ei ela me nii hästi kui Soomes elatakse. Selline lähenemine ignoreerib esiteks seda, et Soomeski on omad probleemid, peamiselt aga seda, et kui Soome suutis oma vabadust kaitsta, ei saanud meie sellega hakkama ning jäime kommunismi võimu alla sattununa järgnenud aastakümnete jooksul oma arengus Soomest lootusetult maha - hinnangute kohaselt kas neli või kaheksa korda.

Eesti praeguse arengusuuna hindamiseks tuleks meil pigem vaadata, kas oleme taasiseseisvumise järel suutnud vahet Soomega nii majanduslikus kui sotsiaalses mõistes vähendada või mitte ja kas see on juhtunud meie tubliduse või hoopis Soome nõrkuse tõttu. Arutada võib loomulikult ka selle üle, et parema poliitika puhul oleksime vahest suutnud vahet Soomega veelgi rohkem vähendada. Sellisel juhul tuleks kasuks võrrelda Eesti arengut kahel viimasel aastakümnel teiste üleminekuriikidega lähemal ja kaugel. Paraku ei paku seda laadi uurimused kirjutajatele huvi, sest neil on vastus igale küsimusele juba ette valmis: hullemat hädapätakat kui Eesti pole maailmas olemas. Pea sama totter on paraku aga ka teine arusaam, mis kuulutab Eesti vaata et universumi keskpunktiks, kus kõik läheb lihtsalt suurepäraselt ning sirgjooneliselt, vigu tegemata ja eksimusi tunnistamata, kindlas suunas Euroopas, maailmas, universumis viie rikkaima riigi hulka pürgides.

Mõlema lähenemise taga on juba Oskar Looritsa poolt eestlastes tuvastatud sügav alaväärsuskompleks, mille tulemusel me kord end taevani upitame, siis aga mutta taome. Oleks viimane aeg sellest üle saada ning end rahulikumalt võtta. Vastasel korral muutub meie maailmapilt järjest mütoloogilisemaks, kus kord hulguvad lohed ja kord Pühad Jürid, kord aga meie kaasaja koletised nagu Siim Kallas, kes rahareformiga pensionäridelt nende kirsturaha röövis. Nii on ümbritsevast maailmast ja iseendast raske aru saada.

Eesti ja Sloveenia võrdlemises pole midagi uut

Seda enam võib tervitada Valle-Sten Maiste üle-eelmises Sirbis ilmunud kirjutist Eesti ja Sloveenia arengu kohta viimastel aastakümnetel. Eesti arengu võrdlemine teiste üleminekuriikidega on kahtlematult vajalik. On kahju, et seda nii vähe tehakse, aga on hea, et vähemalt Sirbis on see üles võetud. Tuginedes Sloveenia majandusteadlaste artiklitele, leiab Maiste igati põhjendatult, et Läti kõrval tuleks Eesti arengut võrrelda selliste maadega nagu Sloveenia. Järgnevalt tõdetakse, et kuigi Sloveenia alustas üleminekut mõnevõrra paremal positsioonil kui Eesti, on sealne vähem liberaalne lähenemine uuendustele toonud kokkuvõttes suuremat edu. Kuigi ka Eesti on majanduslikult kiirelt arenenud, on Sloveenia sotsiaalne areng ning tase Eestist selgelt üle. See sunnib autorit küsima, kas Eestis valitud tee on ikka optimaalne või mitte.

Maiste meelest on „ühemõtteliselt selge, et meil valitsevate sotsiaalpoliitiliste ja majandusalaste arusaamade kohaselt on Sloveenia kurioosne kommunistlik tagurlane, mille majandus kõikide loodusseaduste järgi otsustades ei tohiks kuidagi jalul püsida, jääb küsimuseks, kuidas kõige selle juures on suudetud Eestist palju suurema hulga näitajate poolest olla Euroopas esirinnas". Tegelikult pole Eesti ja Sloveenia võrdlemises midagi uut. Eestis pole sellele seni tähelepanu pööratud, on hea, et seda nüüd on tehtud. Ivan T. Berendi ülevaade endiste kommunistlike riikide teest Nõukogude blokist Euroopa Liitu on vaid üks selline. Paraku löövad seda laadi käsitlustes välja peaaegu kõik eespool mainitud probleemid ehk ajaloolise mõtteviisi nõrkus. Nii Eestit kui Sloveeniat ei käsitleta mitte reaalsete faktide, vaid mütoloogiliste kuulduste alusel, rääkimata vaatlemisest ajas. Samad nõrkused on paraku üle kandunud ka Maiste artiklisse.

Soovimata igati sümpaatset autorit kuidagi solvata, ei saanud võitu kiusatusest teemat veidi pikemalt käsitleda ning arvamuste kõrvale ka numbreid esitada. Enne tahan siiski vaid mainida, et sellist Sloveenia käsitlust, nagu Maiste oma eeltoodud tsitaadis esitab, pole vähemalt allkirjutanu Eestis kohanud. Oleks huvitav teada, kellele Maiste oma kokkuvõttes on tuginenud. Mida siis tulnuks Eesti ja Sloveenia arengut võrdlevaid kirjatükke analüüsides silmas pidada?

1) Millisel poliitilisel taustal ja milleks on Maiste poolt kasutatud artikkel kirjutatud?

2) Millises positsioonis oli Sloveenia ja millises Eesti turumajandusele üleminekut alustades?

3) Kuidas on üleminek Eestis ja Sloveenias toimunud, millised uuendused olid sarnased, millised erinevad?

4) Kas ülemineku alguses Sloveenia ja Eesti nii majandusliku kui sotsiaalse arengu vahe on vähenenud või kasvanud?

5) Kuidas on Eestis ja Sloveenias vastu peetud majanduskriisile, millised otsused on seda mõjutanud?

6) Kas Sloveenia ja Eesti areng on olnud täiesti vastandlik või on üksteist mõjutatud?

Artikkel esindas vasakvaateid

Nendele küsimustele üritangi järgnevalt vastust otsida, jättes kõrvale kiusatuse käsitleda ka mitmeid kõrvalteemasid, näiteks kas Eesti üleminekut on kandnud konservatiivsed või neoliberaalsed ideed, mis loom see ohtralt sõimatud neoliberalism on või kas seda maailmas üldse kuskil eksisteerib, milline on ülemineku hind Eestis jne. Esiteks taustast, milleks on mõni aeg tagasi Sloveenias endas puhkenud äge poleemika Sloveenia arengusuuna üle. 2004. aastal tõugati Sloveenias nimelt võimult seda üle kümne aasta valitsenud vasakpoolne Liberaaldemokraatlik Partei ning asendati parempoolset suunda hoidva Janez Janšaga. Juba võimule pürgides võrdles Janša Sloveeniat Eestiga, tõstes esile viimase Sloveeniast tunduvalt kiiremat arengut. Võimule tõustes alustas Janša majanduse liberaliseerimist, kiirendades reforme ning võttes vastu mitmeid Eesti kogemusele tuginevaid otsuseid. Janša üritas Sloveenias läbi suruda ka ühetaolist tulumaksu, kuid ei suutnud seda oma üsna kirevas koalitsioonis tekkinud eriarvamuste tõttu teha. Küll viis Janša Sloveenia eurotsooni, tehes selleks üsna radikaalseid otsuseid.

Loomulikult tekitas Janša tegevus vasakpoolsetes ringkondades tugevat vastuseisu, mille peamiseks loosungiks sai „Sloveenia tee" kaitse Janša kriitika eest. Osa sellest vastuseisust on ka Maiste tsiteeritud artikkel. Seda laadi rünnakuid saatis kokkuvõttes ka edu, mistõttu Janša 2008. aastal napilt valimised kaotas, valmistudes praeguse seisuga aga järgmistel valimistel võidukaks tagasitulekuks. Teiseks: milline oli olukord 1990. aastate alguses Sloveenias ja Eestis? Kuigi ka Maiste tõdeb, et Sloveenia oli Eestiga võrreldes paremini arenenud, vajab tegelik pilt põhjalikumat analüüsi. Sloveenia polnud nimelt Eestiga võrreldes mitte lihtsalt paremini, vaid väga palju paremini arenenud. Juba kogu omaaegne Jugoslaavia oli majandusliku ja sotsiaalse arengu poolest NSV Liidust ees, eriti käib see aga Sloveenia kohta, mis kujunes Jugoslaavia kõige jõukamaks piirkonnaks, kus elatustase oli eri andmetel 60-70% tollasest Euroopa keskmisest. Sloveenia edu tugines välismaistele investeeringutele, mis olid eriti olulised kommunismi kokku varisedes, kuna erinevalt kõikidest teistest endistest sotsriikidest suutis Sloveenia säilitada suure osa oma eksportturgudest. Kõrgele majandusliku arengu tasemele tugines ka suhteliselt kõrge sotsiaalse arengu tase. Eesti seevastu oli 1991. aastaks kukkunud kommunismi kokkuvarisemise tulemusel suurde musta auku.

Näib, et meil on meie tollane olukord praeguseks üsna meelest läinud. Vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse plahvatuslik kasv, põllumajandusliku tootmise järsk langus, kuritegevuse kasv, sündimuse kiire langus, 1000%-ni ulatuv inflatsioon, talongidest ja muust sellisest rääkimata - kõik see iseloomustas Eesti olukorda 1991.-1992. aastal enne radikaalsete majandusreformide algust. Kui suur Sloveenia ja Eesti vahe sellel hetkel oli, seda on raske arvestada, see oli nii majanduslike kui sotsiaalsete näitajate osas kahe-kolmekordne. Endisest idablokist on seega raske leida kaht sedavõrd erineva stardipositsiooniga riiki kui Eesti ja Sloveenia, kuid edaspidi hakkas nende arengutase kiirelt ühtlustuma.

Eespool toodule tuginedes jõuame kolmanda küsimuse ehk reformide käigu juurde. Kuigi tihti leitakse, et Sloveenias on aetud kogu aeg ühesugust majanduspoliitikat, pole see tegelikult nii: radikaalsed reformid on siin vaheldunud vaikuse ja aeglase edasiliikumisega. Esialgu olid uuendused radikaalsed nii Sloveenias kui Eestis. Mõlemad olid liitriigist eraldumise käigus sattunud ohtlikku inflatsioonikeerisesse. Sloveenia tollane parempoolne valitsus otsustas toimida kiirelt ja otsustavalt, viies juba 1991. aasta 7. oktoobril läbi otsustava rahareformi ning päästes Sloveenia hüperinflatsioonist. Sloveenia rahareform kujunes oluliseks eeskujuks Eestile, kes viis oma rahareformi läbi mäletatavasti 1992. aasta juunis. Meelde tasub siin jätta ka see, et Eesti rahareformi üks tegusamaid nõustajaid Ardo Hansson oli olnud tegev ka Sloveenia rahareformi teostamisel. Kuigi rahareform avaldas Sloveenia arengule otsustavalt positiivset mõju, ei päästnud see selle teostanud Peterle valitsust langemisest. Võim läks liberaaldemokraatide kätte, kes ei olnud huvitatud mitte niivõrd reformide teostamisest kui võimulpüsimisest ning liikusid seetõttu edasi aeglaselt. See omakorda viis võimuvahetuseni 2004. aastal ning Sloveenia pöördumisele otsustavate uuenduste teele.

Paraku oli selleks hetkeks „mittetegemisperioodi" sisenemas Eesti, kus jäeti 2007. aastal kasutamata võimalus sarnaselt Sloveeniaga eurole üle minna. Nagu näha, on Sloveenia ja Eesti arengus perioode, mil Eesti on Sloveenialt õppinud ning ka aegu, mil Sloveenia on õppinud Eestilt. 2007. aastal jättis Eesti Sloveenia otsustavusest aga kahjuks õppust võtmata. Neljandaks tuleks vaadata reaalseid, ülemineku käigus saavutatud tulemusi. Nagu eespool öeldud, on siin probleemiks ebausaldusväärne statistiline materjal, eriti see, mis käib 1990. aastate alguse kohta. Kindlamad andmed saab alles 1997. aastast Eurostati tabelitest. Tabeleid uurides tuleks meeles pidada, et kui Sloveenia elatustase oli sellel ajal enam-vähem samal tasemel mis 1991. aastal, siis Eesti oli selleks ajaks juba läbi teinud kiire arengu, kasvatades aastatel 1992-1997 oma rahvuslikku kogutoodangut üsna jõuliselt. Sellele vaatamata on Eesti areng ka viimase kümne aasta jooksul olnud Sloveenia omast ligi kaks korda kiirem, mille tulemusel on Eesti oma elatustaseme poolest kiirelt Sloveeniale lähemale nihkunud. Sama kehtib ka sotsiaalsete näitajate kohta.

Kui tulude ebavõrdsust on Sloveenias olnud traditsiooniliselt vähe, siis selline seis on ka jäänud, pigem on seda veidi lisandunud. Eestis on vastav näitaja samal ajal aga jõuliselt langenud. Vaesuse piiril elavate inimeste arv on Eestis järsult langenud, Sloveenias aga jäänud enam-vähem samaks. Mis puutub keskmisesse eluikka, siis see on kasvanud nii Sloveenias kui Eestis. Eesti on Sloveeniale ka teiste sotsiaalsete näitajate poolest jõudsalt lähemale rühkinud. Mis puutub arvamusse, et Sloveenias on inimeste sissetulekute vahe suhteliselt väike ning vaesuses elavate inimeste vähesus on seotud Sloveenia „pehme" majandusuuendusega, siis nii see pole. Sloveeniaga samad või veel paremad sotsiaalse võrdsuse näitajad on Tšehhil ja Slovakkial, kusjuures mõlemad on tuntud radikaalsete majandusuuendajatena. Viiendaks tuleks vaadelda põhjusi, miks on Sloveenias suudetud majanduskriisile paremini vastu seista. Peamisele põhjusele on siin juba viidatud: pääs eurotsooni 2007. aastal. See ei saanud siiski võimalikuks mitte tänu mingile Sloveenia erilisele arengumudelile, vaid Janša parempoolse valitsuse otsustavusele. On kahju, et seda omal ajal Eestil ei jätkunud, on hea, et praegune valitsus on tehtud vigadest õppinud ning otsustavalt tegutsenud, tee eurotsooni pääsemiseks Eestile lahti võidelnud.

Mida öelda kokkuvõtteks?

Sloveenia poliitikas võib nii mõndagi Eestile eeskujuks tuua, kuid paraku mitte nende „pehmeid" reforme. Eesti õppis omal ajal palju Sloveenia rahareformist, Eesti oleks võinud õppida Sloveenia otsustavusest kas või läbi halli seina minnes eurotsooni pääseda. Mis aga puutub Sloveenia nn pehmesse üleminekusse ning venitamist turumajanduslike reformide ja erastamisega, siis siin oleks pigem võinud Sloveenia Eestilt õppida, mida ta ühel hetkel tegelikult ka tegi. Oluline polegi tänapäeva maailmas enam see, kellele me vasakpoolse ja kellele parempoolse poliitiku märgi otsaette lööme. Oluline on tegelikult vaid see, kas suudame otsuseid langetada või mitte.

Kõige kallimaks läheb rahvale valitud juhtide suutmatus otsuseid langetada ning tahe iga hinna eest võimul püsida või sinna populistlike lubaduste toel pürgida. Ning üldse ei maksa ühe või teise maa saavutusi kas absolutiseerida või siis maha teha. Valitsused ja nende aetud poliitika on igal maal vägagi ise nägu. Nii nagu mõne riigikogu liikme lolluste pärast ei maksa kogu riigikogu häbiposti panna, et maksa mõne valitsuse edukuse ja teise ebaedu pärast kogu maale kas ülipositiivset või ülinegatiivset kuvandit anda. Küll aga peaksime me maailmas toimuvast rohkem rääkima, julgema seda avatult vaadata ning endaga võrrelda. Elu ei ole must-valge, meie kõigiga võib juhtuda nii head kui halba. Seda meeles pidades saaksime vahest ka oma kompleksidest lahti.

Kas riigikorda muuta?

2009-12-02

Debatt Eesti valitsemise korra üle on igati vajalik. Mõtted, mis Minu Eesti demokraatia töörühmas ja Peeter Jalaka mõtetest koorusid, väärivad tähelepanu ja arutelu. Samas on alati hea, kui teame ka meie endi varasemaid debatte samadel teemadel ning teiste maade kogemusi. Kindlasti soovitaks töörühmal värskendada mälu aruteludega aastatest 1988-1992, mil seoses Eesti põhiseaduse ettevalmistamisega arutati Eesti valitsemiskorda ja valimissüsteemi päris energiliselt ning mõttevahetuse korras mängiti läbi erinevad variandid. Rein Taagepera asjatundlikud tähelepanekud vääriksid kindlasti analüüsi.

Tasuks ka meelde tuletada 1924-1933 toimunud debatte, kus küsimuseasetused olid väga sarnased tänastele, pakutud lahenduste hulgas samuti palju tänaseid mõtteid ja... kahetsusväärselt kurb tagajärg, mis maksis Eestile demokraatia ja võib-olla ka iseseisvuse.

Maailmas ei ole universaalset valitsemisstandardit, erinevalt näiteks inimõigustest. Seepärast toimuvad pidevalt ja erinevates maades parema süsteemi otsingud. Tihtipeale lähtutakse aksioomist, et meil valitsev kord on halb (kurja juur) ja seda tuleb iga hinna eest muuta. Nii näiteks toimub Inglismaal debatt selle üle, kas mitte loobuda majoritaarsest valimissüsteemist (isikuvalimistest) ja minna üle parteinimekirjadele, mis kajastaks paremini valijate soove. Soomes tuldi kõrgel tasemel välja ettepanekuga asendada otsesed presidendivalimised kaudsetega, kus riigipea valiks Eduskunta, kuna otsevalimised on muutnud presidendi populismi tuulelipuks.

Tšehhid on rahulolematud kahekojalise parlamendiga, kuna see on läinud väga kulukaks ja senatil ei ole õieti midagi esindajatekojale lisada, pigem see venitab tööd. Sageli heidetakse ette, et kui esindajatekoja saadikud esindavad oma parteide huve, siis senaatorid tegutsevad üksnes enda huvides. Ja rahul pole paljud. Siit julgen järeldada: kui oleks avastatud ideaalne valitsemismudel, siis oleks see ammugi standardiseeritud.

Jättes sisulise poleemika ühe või teise ettepaneku üle edaspidiseks, tahaksin rõhutada paari üldist aspekti. Erinevates maades töötavad vägagi erinevad demokraatia mudelid võrdlemisi hästi. Asi läheb reeglina paigast ära, kui hakatakse rabelema ja püütakse „paremat" süsteemi kusagilt laenata. Ladina-Ameerika maad kopeerisid USA-d, aga välja ei tulnud maailma parim demokraatia, vaid ebastabiilne diktatuuri kütkes rabelev korruptiivne plutokraatia (vaid üksikute eranditega). Parim demokraatliku valitsemiskorra proovikivi on stabiilsus.

Ja veel, valitseb usk, et valitsemiskorralduse muutmine on imerohi, mis lahendab usalduskriisi. Kuid paraku ei ole mingit põhjust nii arvata. Usalduskriis on madala poliitilise kultuuri tagajärg. Kultuuritust aga reglementi muutes kultuursusega ei asenda. Pole kahtlustki, et Eesti poliitiline süsteem peab arenema, kuid enne kui katse-eksituse meetodil riik pahupidi pöörata, oleks mõistlik võimalikud tagajärjed teoreetilisel tasandil läbi mängida.

Julgen aga ennustada üht: kui me kehtestame kombinatsiooni, kus üheaegselt on meil otsevalitav president - sagedastel rahvahääletustel ja rahvaalgatusel põhinev otsustamine - kahekojaline parlament koos saadikute tagasikutsumise võimalusega - majoritaarne (isikuvalimistel põhinev) valitsemissüsteem - korporatsioonide-keskne juhtimismehhanism ja maakondade föderatsioon, siis oleme demokraatia Eestis edukalt likvideerinud.

Töö on veel pooleli

2009-11-10

Esinedes Roland Reagani raamatukogus Californias korraldatud Berliini müüri langemise aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil, tuletasin meelde, et Berliini müüri langemine ei olnud mitte Ida- ja Kesk-Euroopa vabanemise algus, vaid pigem pikema protsessi tulemus ja osa pikemast teekonnast vabaduse suunas, mis on veel jätkuvalt pooleli.

Otsides 1989. aasta kangelasi, tuleks eeskätt meeles hoida ikestatud rahvaid, kes aastakümneid jätkasid lootusetut võitlust vabaduse eest, isegi kui Lääs neid pikka aega tegelikult efektiivselt ei toetanud. Balti metsavendlusel, Berliini ülestõusul, Poola ja Ungari vastuhakul 1956. aastal, Praha kevadel ja eriti Poola Solidaarsusel on osa sellel pikal
teel.

Kommunismi kukutamine sai aga võimalikuks alles siis, kui vabas maailmas kerkisid esile liidrid, nagu paavst Johannes II Paulus, Margaret Thatcher ja Ronald Reagan, kes erinevalt tavaarvamusest uskusid, et suudavad heita kommunismi ajaloo prügikasti - ja said sellega ka hakkama.

Lääs surus NSV Liidu kiirelt nurka, sundides teda alustama reforme, mis omakorda võimaldasid ikestatud rahvastel "kurjuse impeerium" lammutada.

Samas tunnen muret, et 1989. aasta revolutsioon on endiselt lõpule viimata, kuna mitmed tollal demokraatia suunas teed alustanud riigid on sellelt teelt kõrvale astunud, mõnel pool on tagasi pöördutud Nõukogude Liidu pärandi juurde ning asutud selle poolt toime pandud kuritegusid kaitsma ja õigustama.

Kui maailm seda vaikides pealt vaatab, ollakse astutud väga ohtlikule teele.

Osalt on see tingitud sellest, et maailm pole siiamaani täiel määral teadvustanud kommunismi kuritegusid. Viimastel aastatel on sellel alal liigutud olulisel määral edasi, kuid peamine töö on alles ees.

Ronald Reagani Fondi ja Heritage Fondi korraldatud konverentsil osalesid lisaks Reagani kunagiste lähimatele kaastöölistele, nagu riigisekretär George Schultzile, Tśehhi President Vaclav Klaus, Poola majandusreformide autor Leczek Balcerowicz, Steve Forbes, Richard Pipes, Edward Lucas. Mihhail Gorbatshov ja Margaret Thatcher saatsid konverentsile soojad tervitused, rõhutades Reagani rolli külma sõja lõpetamises.

Müüri langemine suunas ajalugu

2009-11-10

Berliini müür oma täielikult suletud kujul, nagu me seda tunneme, rajati üks aasta ja üks päev enne seda, kui mina sündisin. Niisiis võib öelda, et olen Berliini müüri eakaaslane, ent õnneks väsis tema minust varem. Nägin Berliini müüri ehk tema jäänuseid Brandenburgi värava juures esimest korda ihusilmaga alles siis, kui teda tegelikult enam ei olnud ja Saksamaa oli ammu taasühendatud.

Külma sõja sümbol

Markeerin kolm asja Berliini müüriga seoses. Esiteks, Berliini müür on kahtlemata külma sõja ja raudse eesriide kõige ehedam sümbol. Samal ajal oli ta oma linnaruumi läbivas lõhestavuses hoopis teistsugune, kui see raudne eesriie, mis Läänemere läbi lõikas ja meid vabast maailmast eraldas või mis ei lubanud meil külastada Eesti rannikuala piiritsoone.

Berliini müüri traagika hoomamiseks tuleb ette kujutada Tallinna vanalinna nõnda, et Viru värav ja Toompea on ühes tsoonis, aga Raekoja plats ja Oleviste kirik on juba teises tsoonis ning sinna me ei pääse.

Teiseks, Berliini müüri langemine ja Saksamaa taasühinemine olid midagi, mis Eesti üleminekuprotsesse väga selgelt julgustas. Saksamaa ühinemises nähti Teise maailmasõja pärandi kustutamist ja sammu, millele oli oodata loogilist järge. Sellise järjena nägime meie eeskätt Balti riikide iseseisvuse taastamist. Kui Berliini müür oli maha võetud, tuli järgmise sammuna asuda juba Molotovi-Ribbentropi paktiga määratletud rajajoonte mahavõtmisele.

Kolmandaks, Berliini müür langes kiiremini, kui me seda uskusime. Nn üleminekuprotsessi aeg voolas kiirelt. Erinevalt praegustest unistustest, mis täituvad oodatust aeglasemalt, täitusid meie toonased unistused kiiremini, kui oodata julgesime. Sel ajal oli enam entusiasmi ja uute eesmärkide püstitamise valmidust. Eesti puhul tähendas see kiiret suunavõtmist riikliku iseseisvuse taastamisele õigusliku järjepidevuse alusel ja siit edasi juba otsustavat liikumist Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuse suunas.

Berliini müür kui vaheetapp

Ei saa jätta märkimata, et Saksamaale ei olnud Berliini müüri langemine üksnes pidu, vaid sellele järgnes üsna raske ülemineku- ja Ida-Saksamaa taasintegreerimise protsess. Paljuski hakkas see õige varakult osutama nende reformiprotsesside keerukusele, millega Eesti juba mõne aasta pärast silmitsi seisis.

Omaette küsimus on see, mis olid kõige jõulisemad üleminekuprotsessi sündmused Saksamaale ja näiteks Eestile. Üldistavalt öeldes olid Berliini müüri lammutamine ja Eesti laulev revolutsioon ühe ja sama protsessi osad. Neil oli julgustav toime teineteisele, ehkki mastaabierinevusest Saksamaa ja Eesti vahel ei saa mööda minna. See lubab väita, et Berliini müüri langemine mõjutas meid rohkem kui meie Berliini müüri lammutamist, aga lõppkokkuvõttes tegid ju rahvad seda, mida Nõukogude Liidu kiire lagunemisega avanenud olukord võimaldas.

Mälu sisaldab meil ilmselt väga sarnaseid emotsioone, aga need on seotud eri sündmustega.

Kui püüan oma emotsionaalses mälus korda luua, eristuvad pigem kõrgpunktidena 1988. aasta kevad ja suvi (nn uus ärkamisaeg, laulev revolutsioon) ja riikliku iseseisvuse taastamise algus, mis järgnes 1991. aasta ebaõnnestunud augustiputšile Moskvas. 1989. aastat, mis sakslaste jaoks oli haripunkt, näeksin mina eestlase silmadega vaadates pigem vaheetapina.

Selle vaheetapi sisepoliitiliselt kõige olulisem protsess oli minu meelest kodanike komiteede liikumine ehk õigusjärgsete Eesti kodanike registreerimine eesmärgiga taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel. Kõige efektsem sündmus Balti riikide jaoks oli Balti kett. Ja selle vaheetapi välispoliitiliselt kõige olulisem sündmus oli Berliini müüri langemine ja Saksamaa taasühinemise algus.

Külma sõja hingus

Siirdume tänapäeva. Toonane entusiasmi aeg on nüüd asendunud pigem tagasilöökidega demokraatia ja vabaduse teel. Eelmisel aastal avaldas Edward Lucas raamatu "Uus külm sõda", mis kohe eesti keelde tõlgiti. Teine sama pealkirjaga raamat on Mark McKinnoni sulest.

Kui õhus on küsimus külma sõja tagasitulekust, võib ju küsida: kui külm sõda on tagasi, kas tulevad tagasi ka raudne eesriie ja Berliini müür? Usun, et küsimust niiviisi püstitades oleme asja absurdini viinud. Berliini müür ei tule kunagi tagasi ja raudset eesriiet pole võimalik võrreldaval kujul rakendada juba kas või uue infokeskkonna tõttu.

Aga see ei tähenda, et külma sõja hingus või mõni selle element ei ole tagasi. Ukraina teadlane Georgi Potšeptsov viitab sellele oma värskes raamatus "Uus külm sõda ja infokonfliktid postsovetlikus ruumis". Asi on selles, et uus külm sõda ei ole sellisena tajutav Läänes. Küll aga tajutakse Venemaa muutumist järjest autoritaarsemaks, järjest vähem demokraatlikuks ja järjest suuremate geopoliitiliste ambitsioonidega riigiks väga terava ohutundega Venemaa lähimas naabruses, sealhulgas Eestis.

Potšeptsov märgib, et uue külma sõja teravik on suunatud nendele Venemaa naaberriikidele, kes on valinud lääneliku orientatsiooni ja püüavad Venemaa mõjusfäärist vabaneda.

Georgia puhul kasvas infosõda eelmise aasta augustis otseseks sõjaliseks konfliktiks, mida Venemaa koostöösoovimatuse tõttu ei ole siiani lahendatud.

Oma dramaatilisuselt järgmisel kohal on gaasisõda Ukrainaga, mille tagajärjel paljud eurooplased tänavu talvel külmetasid. Venemaa süüdistas Ukrainat gaasivarguses.

Balti riikide ja suuresti Poola vastu on suunatud n-ö ajaloosõda. Rahvusvahelised organisatsioonid on astunud olulisi samme totalitaarse kommunismi kuritegude hukkamõistmiseks, nagu on rahvusvaheliselt hukka mõistetud natsismi kuriteod. Venemaa seevastu on kõigile sellistele algatustele väga raevukalt reageerinud. Võime ju öelda, et Venemaa ajalookäsitlus Eesti kohta on üdini vale, kuid kui kümnetele miljonitele inimestele sisendatakse igapäevase propagandaga, et oleme fašistid, sest me ei aktsepteerinud nõukogude okupatsiooni, kujundab see ometi reaalsust. Selline külma sõja müütidel põhinev reaalsus on väga ohtlik.

Erinev vaade probleemidele

Balti riikide ja Poola ning teiselt poolt Lääne-Euroopa poliitikute ohutunnetus ja probleemide nägemine on seejuures erinevad. Tony Judt, üks tänapäeva suuremaid ajaloolasi, võtab selle oma hiljutises intervjuus raadiole Vaba Euroopa kokku tõdemusega, et Saksamaal ja Lääne-Euroopas nähakse Venemaad teisiti - mitte vahetu julgeolekuriski, vaid partnerina, kellega on vaja kokku leppida.

Euroopa Liidus ei ole ega saa olla vähemalt formaalselt müüre, mis eristaksid meid Ida-Euroopaks ja Lääne-Euroopaks. Seepärast loodan, et Euroopa riigid saavad, vaatamata ajaloolisele kogemusele ja sellest tulenevalt vaatenurkade erinevusele, kokku leppida põhilises.

Esiteks: moraali ja ajaloo aspekt. Totalitaarse kommunismi kuritegude hindamise ja teadvustamisega tuleb edasi minna ka juhul, kui tõde on kellelegi valus. Käsitlemist ootavate teemadena on üleval hinnangu andmine Molotovi-Ribbentropi paktile ja kolmekümnendate aastate Ukraina näljahädale ehk holodomorile. Venemaad tuleb kutsuda ajaloolist tõde tunnistama.

Teiseks: energiajulgeoleku aspekt. Pean väga oluliseks alternatiivsete gaasivarustuse võimaluste arendamist Euroopale. Euroopa otsene sõltuvus Gazpromist, mis omakorda on otsesõltuvuses Venemaa välispoliitikast, on Euroopa jaoks hukutav. Eriti oluliseks pean Nabucco torujuhtme rajamist, mis võimaldab gaasi Kaspia mere piirkonnast Venemaad läbimata Euroopasse tuua.

Kolmandaks: geopoliitiline aspekt. Viimastel päevadel on väga palju räägitud näiteks Türgi-Armeenia rapprochement'ist (vastastikune lähenemine - toim). See on kahtlemata tervitatav, kuid kaugemas vaates pole võimalik luua regioonis stabiilsust, arvestamata Aserbaidžaani huve seoses okupeeritud aladega Mägi-Karabahhis.

Mu oluline geopoliitiline märkus on see, et Euroopa Liit peab olema eriti hoolas suhetes Türgiga, sest Türgi lähenemine Euroopale suurendab meie julgeolekut, aga Türgi samastumine Venemaa Suur-Euraasia ideoloogiaga võib Euroopa sõltuvust ressursirikastest, kuid mittedemokraatlikest riikidest oluliselt suurendada.

Soovitustega on nii nagu ikka. Kõige raskem on probleemide puhul vastata küsimusele, mida me suudame teha. Kuid seda võimalust tuleb alati otsida. Berliini müüri langemine 20 aastat tagasi on tõestanud, et ajalugu võib suunda muuta palju kiiremini, kui me praegu oodata oskame.

Ettekande järgi konverentsil "1989-2009: Ühine ajalugu, kaks vaatenurka" 13. oktoobril rahvusraamatukogus. Autor tänab Saksamaa suursaadikut dr Martin Hanzi ja endist riigiministrit Heinz Eggertit haruldase diskussiooni eest.

Artikkel pärineb Andres Herkeli ajaveebist www.herkel.net.

Kestku meie rahvas ja kosugu maa

2009-10-14

22. september on Eestis kolmandat aastat seadusega kuulutatud vastupanuvõitluse päevaks. Kolmandat korda peeti sel puhul mälestusjumalateenistus.

Täpselt 65 aastat tagasi rebiti Toompea Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp ja asendati punalipuga. Samal ajal pidas Vabariigi Valitsus Otto Tiefi juhatusel Läänemaal Põgari palvemajas oma istungit. Üürikesed päevad pikas sõjas, mil de jure kogu aeg olemas olnud Eesti Vabariik toimis piiratud ulatuses ka de facto, hakkasid otsa saama. Väga suur hulk - tervelt seitse protsenti - Eesti kodanikest põgenes isamaalt, et pääseda küüditamisest või, mis veel saatuslikum, surmast.

Pagulaste toel

Pagulaste õlgadele langes ebaproportsionaalselt suur koorem: hoida nähtavalt ja kuuldavalt Eesti Vabariigi elutuld - see tähendab sõnumit: Eesti Vabariik pole kuhugi kadunud. Tema maa-ala rahvusvaheliselt tunnustatud piirides on endiselt alles, olgugi ebaseaduslikult ja ajutiselt naaberriigi poolt hõivatud. Elus on ka valdav osa Eesti kodanikkonnast, olgugi et kodumaal on nendelt võetud otsustamise ja tegutsemise vabadus.

Enamgi veel, alles on rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused mitmes demokraatlikus riigis. Ja kõige tipuks, põhiseadusest tuleneva õigusliku järjepidevuse korras on katkematult ametis Vabariigi Valitsus eksiilis.

Niisiis, õiguslik ja poliitiline sõnum oli selge ja ühemõtteline. Eesti Vabariiki pole juriidiliselt vaja taastada, Eesti riiklust ei pea ennistama, sest see on katkematult kogu aeg olemas olnud. Küll on aga vaja taastada põhiseaduslik riigivõim, mille eelduseks on muidugi välismaise sõjalise okupatsiooni lõpetamine.

Mõeldes nüüd Eesti riigipea toonasele kohusetäitjale prof Jüri Uluotsale, kes nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse, mõeldes paljudele toonastele vastupanuvõitlejatele, peame meeles pidama, et 1944. aastal usuti Vabadussõja-aegsete sündmuste mudeli kordusele. Et sakslased aitavad Punaarmeed Eestist eemal hoida, Eesti valitsus haarab sobival hetkel ohjad enda kätte ja kui Punaarmee õnnestub hoida teisel pool Narva jõge, on sõjajärgsel rahukonverentsil, tuginedes Atlandi hartale, Eestil õigus ja võimalus nõuda oma.

Õige asja eest

Paraku polnud 1944. aasta Punaarmee enam see, mis ta oli olnud üks inimpõlv varem, 1918. aastal. Kuid öeldu ei tähenda, et Eesti sõdurite surmaheitlus Sinimägedes oleks olnud asjata. Just Sinimäed andsidki 70 000 kaasmaalasele aega pakku minna. Kui meie pagulaskond olnuks oluliselt väiksemaarvuline, oleks ka pool sajandit väldanud välisvõitlus olnud tunduvalt üle jõu käivam.

Edukas välisvõitlus üheskoos meie lõunanaabritest saatusekaaslastega ja sellest tulenenud lääneriikide poliitika Eesti, Läti ja Leedu vabariigi suhtes aga andis suurt tuge metsavendadele ja hiljem veretule vastupanule kodumaal.

Äsjasel vastupanuvõitluse päeval võisime rõõmustada: Eesti Vabariik oli viimaks lunastanud ühe hiiglasuure auvõla ligemale 100 000 sõjamehe ees - Tallinna Vabaduse väljakul on lõpuks ometi Eesti Vabadussõja võidusammas. Tõsi, viimane mees nendest sajast tuhandest lahkus meie hulgast juba kolm aastat tagasi.

Kuid lisaks rõõmule kanname me endas endiselt ka jätkuvat süükoormat. Riigikogu ei ole ikka veel otsustanud, mille nimel siis võitlesid Eesti sõjamehed Teises maailmasõjas Sinimägedes. On asju, mille üle ei kaubelda ega tingita. Üks olulisemaid nende hulgas on sõjamehe au. Need olid noored mehed, kes Eesti nimel panid kaalukausile oma elu.

Me avaldame austust

Paljud neist on juba 65 aastat isamaa mullas. Langenute ellujäänud sõbrad on nüüdseks jõudnud väga kõrgesse ikka - 85 või üle selle. Ja nad tahavad oma riigilt kuulda, kas nad sõdisid õige asja eest.

Me langetame pea, mõeldes kõigile, kes on seisnud Eesti püsimise eest. Sündiva traditsiooni kohaselt mälestame vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril neid, kes kõige nähtavamalt on seisnud Eesti eest.

Neid, kes on seisnud riigitüüri juures, meie riigivanemaid ja presidente: Konstantin Pätsi, Otto Strandmani, Jaan Tõnissoni, Ado Birki, Ants Piipu, Juhan Kukke, Friedrich Karl Akelit, Jüri Jaaksonit, Jaan Teemanti, August Reid, Kaarel Eenpalu, Jüri Uluotsa, Aleksander Warmat, Tõnis Kinti, Heinrich Marki, Lennart Merit.

Aga lisaks nendele, samuti lisaks Teises maailmasõjas võidelnud Eesti sõduritele, lisaks metsavendadele mälestame ja austame ka neid, kes okupatsiooniaastate jooksul osutasid võõrale võimule vastupanu kindla ja julge hoiakuga, neid, kes söandasid avalikult Eestile vabadust nõuda. Nad teadsid, et neil tuleb selle eest vaevelda vanglais ja vangilaagreis, aga nad ei alistunud.

Me mälestame Jüri Kukke, Endel Ratast, Erik Udamit ja nende saatusekaaslasi. Me avaldame austust ja sügavat tänu Lagle Parekile, Enn Tartole, Mart Niklusele ja paljudele nende kaasvõitlejatele. Enn Tarto, kes vastupanuvõitluse päeval luges Tartu Jaani kiriku altari ees pühakirja, on üks legendaarse Balti apelli autoreist. 23. augustil möödus kolm aastakümmet selle olulise dokumendi avaldamisest ja levitamisest üle terve maailma.

Ühine armastus

4. juunil möödus 125 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Eesti lipu juubeliaasta on meile tähendanud sinimustvalgete värvide senisest jõulisemat tagasitulekut eestlase südamesse. Seda võisime märgata juubelipidustustel Otepääl ja veelgi ohtramalt suurel üldlaulupeol. Mitte kunagi varem kogu Eesti ajaloos pole korraga välja toodud nii palju sinimustvalgeid lippe!

Tahan kasutada juhust ja tänada südamlikult kõiki neid, kes järgisid üleskutset ja annetasid meie lipu sünnikodu katuse taastamise heaks. Ajaloolisel Otepää kiriklal on nüüd kindel katus peal ja katuse all Eesti lipu muuseum, mis kannab meie mõtted tulevikku.

Eesti suurmehed, keda 22. septembril, vastupanuvõitluse päeval Tartu Jaani kirikus peapiiskop Andres Põderi teenimisel pühalikult mälestati, olid ju kõik väga erinevad inimesed, nad kandsid paljuski erinevaid vaateid. Ent neid kõiki ühendas üks - armastus sinimustvalge lipu vastu.
Kandkem meiegi oma südames kustumatu leegina seda armastust. Kestku meie rahvas, kosugu meie maa ja kõlagu meie keel! Kestku Eesti Vabariik üle aegade!

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esimehe Trivimi Velliste kõne 22. septembril Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistusel Tartus Jaani kirikus.

Kommunismi kuritegude uurimisega peab jätkama

2009-10-03

Läinud kuul ei möödunud ainult 70 aastat Teise maailmasõja algusest ehk Saksamaa kallaletungist Poolale. Ühtlasi möödus 70 aastat Nõukogude Liidu kallaletungist Poolale. Molotovi-Ribbentropi paktist ja selle lisaprotokollist järeldub, et vastutus sõja vallapäästmise eest lasub selle pakti mõlemal osapoolel, nii Saksamaal kui Nõukogude Liidul.

Vaatamata sellele, et natsismi kuriteod mõisteti hukka kohe pärast sõda ja Stalini kommunistlik reþiim jäi esialgu rahvusvahelisel tasandil hukka mõistmata, võime nüüd üles lugeda rea rahvusvaheliste organisatsioonide dokumente, mis lõpuks osutavad tähelepanu totalitaarse kommunismi kuritegudele ja MRP-le.

Need on ennekõike Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee resolutsioon 1481 (2006), Euroopa Parlamendi resolutsioon (RC-86-0165/2009) ja OSCE parlamentaarse assamblee samasisuline dokument (AS(09) D1E). Varem on MRP-le ja Stalini reþiimi kuritegudele osutatud näiteks meil siiani vähetuntud ENPA 1987. aasta opinion'is Balti rahvaste olukorrast (doc 5687).

ENPA-l on praegu lahtine see, kuidas ja kui sügavalt käsitletakse lähemas tulevikus MRP pärandit. Poliitikakomiteel on kavas korraldada selleteemaline kuulamine, kuid praegu puudub ühene otsus, kas sellele võib järgneda resolutsiooni koostamine. Osutades 70 aasta möödumisele Nõukogude Liidu kallaletungist Poolale, esitas ENPA 21 liiget deklaratsiooni Teise maailmasõja algusest ja osutas vajadusele jätkata Stalini totalitaarse kommunismi kuritegude hindamist.

On enam kui selge, et Venemaa üritab teha kõik selleks, et kommunismi kuritegusid eitada ja pisendada. Hiljuti tehti ajaloovõltsimine Venemaal kriminaalkuriteoks. Samal ajal on ilmne, et kuni kommunismi kuritegusid eitatakse, on väga raske (kui mitte võimatu) rääkida ühistel väärtustel põhinevast Euroopast. Aga vähemalt esialgu on Venemaa Föderatsioon Euroopa Nõukogu ja OSCE liikmesriik.

Kommenteeri SIIN

Venemaast ja ajaloo ümberhindamisest

2009-09-18

Kuigi ajalugu puudutab kaugemas või lähemas minevikus aset leidnud sündmusi ega peaks seetõttu poliitikas suuremat rolli etendama, siis pole see alati nii. Vähemalt tänase Venemaa jaoks näivad ajalooga seotud küsimused olevat ülimalt aktuaalsed.

Vene-Saksa sõprus

Mis Kremli siis sedavõrd marru on ajanud? Kuigi ametlikus kõnepruugis kritiseeritakse kõige sagedamini Balti riikides levivat revanšismi ja fašismi rehabiliteerimise katseid, siis tegelikult on asi hoopis viimastel aastatel Euroopas üksteise järel vastu võetud otsustes, kus nõutakse kommunistlike kuritegude hukkamõistmist samal kombel, nagu seda on tehtud natside kuritegudega ning pannakse kaasvastutus II maailmasõja vallapäästmise eest Hitleri kõrval ka Stalinile. Vastavad deklaratsioonid ja otsused on üksteise järel vastu võtnud Euroopa Parlament, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja OSCE. Venemaa on kõigile neile reageerinud raevukate väljaastumistega. Kasu pole sellest olnud. Hiljutisel II maailmasõja alguse tähistamisel Gdanskis võeti Stalini kaasvastutus sõja puhkemise eest taas üles.

Ühelt poolt on Moskva sedavõrd valusat reageeringut raske mõista. Kommunismi kuritegude hukkamõistu vastu ei tohiks ju Kremlilgi midagi olla. Paraku pole see nii. Alates Putini tõusust võimule on Kreml Venemaa eneseteadvust ehitanud Nõukogude Liidu pärandile tuginedes. Tähtsaimaks sündmuseks on saanud võit Suures Isamaasõjas, millega õigustatakse Stalini repressioone ja demokraatia piiramist. Nõukogude Liidu lagunemine on kuulutatud eelmise sajandi suurimaks tragöödiaks. Selliste hoiakutega õigustatakse praegu ka demokraatia piiramist Venemaal ja autoritaarse valitsemissüsteemi kehtestamist.

Molotovi-Ribbentropi pakti meenutamine mõjub Venemaa võimude pingutustele seetõttu laastavalt. Moskval on raske rääkida Euroopa päästmisest natside ikkest, kui ta ise natside võidukäigule aktiivselt kaasa aitas. II maailmasõja kuuest aastast oli Nõukogude Liit kolmandiku ehk kahe aasta jooksul natsliku Saksamaa parim sõber ja abimees, etendades olulist osa Hitleri edus. Selleks, et see meelest läheks, taotaksegi Vene inimestele pähe, et II maailmasõda algas alles 1941. aastal, kui Saksamaa ja Venemaa omavahel karvupidi kokku läksid. See, mis toimus enne seda, tuleb mälust pühkida, nagu maailma jagamine koos Hitleriga 1939. aastal, kallaletung Poolale 17. septembril 1939, Katõni veretöö ja poolakate küüditamised, Baltimaade okupeerimine, kallaletung Soomele, abi Hitlerile Norra vallutamisel, tema sõjamasina varustamine kütuse ja viljaga, koostöö Gestapoga, Saksa kommunistide välja-andmine Hitlerile jne. Seda loet-elu koos toime pandud kuritegudest võib veel pikalt jätkata. Molotovi ütlust kasutades oli tõepoolest tegemist sõprusega, mis oli kinnitatud verega.

Savisaar Kremli tööriistaks

Edgar Savisaar ja teised tublid keskerakondlased on kuulutanud, et tegemist on mingi erilise Mart Laari ajalooga, mida

Savisaar ei jaga. Selline lähenemine teeb mulle loomulikult suurt au, paraku on minu osa Euroopas välja kujunenud arusaama tekkel tagasihoidlik - kuigi ei saa salata, et olen jõudumööda püüdnud sellele kaasa aidata. Üks uurija või maa ei suuda aga parima tahtmise korral kogu Euroopa hoiakuid kujundada - viimane on selleks liiga suur.

Euroopa Parlamendis ja teistes esindusorganites praeguseks valdavaks saanud arusaama kujundamist on eeskätt mõjutanud maailma mõjukaimad ajaloolased alates Robert Conquestist ja Richard Pipesist ning lõpetades Norman Davise, Orlando Figesi ja Ann Applebaumiga.

Nemadki nõuavad kommunismi kuritegude hukkamõistmist ja rõhutavad, et seda tegemata on raske, kui mitte lootusetu Venemaal demokraatiani jõuda.

Kreml on seega oma arusaamaga ajaloost ja Stalini rehabiliteerimiskatsetega jäänud üksi. Seetõttu on tal ka hädasti vaja kedagi, kes tema seisukohti toetaks. Siit tuleneb ka huvi Savisaare ja Keskerakonna vastu, et neid Kremli propagandavankri ette rakendada. Kremli olukord on seda keerulisem, et kommunismi kuritegude hukkamõistmist nõutakse järjest häälekamalt ka Venemaal, korduvalt on sellel teemal sõna võtnud õigeusu kirik.

Vahetus on tulekul

Sellel taustal on täiesti absurdne siduda kommunismi kuritegude hukkamõistmist mingi Venemaa-vastase salaplaani või koguni russofoobiaga. Kommunismi hävitustöö Venemaal oli sedavõrd põhjalik ja õudne, et seda võib vabalt lugeda üheks kommunismi kuritegude all enam kannatanud maaks.

Pigem võib Vene-vastaseks lugeda katseid siduda kommunismi ja selle kuritegusid Venemaaga, tehes Vene rahvast neis otsekui süüdlaseks. Ajalugu ei saa aga kinni mätsida, üritagu Venemaa või Savisaar seda nii palju, kui tahavad. Asjatu on ka Keskerakonna lootus, et ajaloo üle vaidlemine võiks inimeste meelest pühkida möödalaskmised Tallinna linnas, põhja lastud linnaeelarve, lastelt ära võetud spordi- ja huviringide raha, lasteaedadele antava toetuse vähendamise.

Nii nagu kommunismi kuriteod puudutavad nii eestlasi kui ka mitte-eestlasi, mõjutavad neid mõlemaid ka Tallinna linnavõimude otsused võtta oma propaganda-aparaadi säilitamiseks raha laste ja nõrgemate käest. Tallinn vajab vahetust - ning sellest saavad järjest paremini aru nii eestlased kui ka mitte-eestlased.

Kas tagasi Nõukogude Liitu?

2009-09-15

Lugedes Moskvast tulnud Keskerakonna ja Venemaa võimupartei saadetud käsulaudu "ajaloo ümberkirjutamise" ja "fašismi ja NSV Liidu eksisteerinud süsteemi" võrdsustamise vastu, tundus, nagu hakkaks Eesti tagasi pöörduma Nõukogude Liitu.

Eestisse tagasituleku järel sõimas Edgar Savisaar läbi end küsitlenud naisajakirjaniku, kuulutas kõiges süüdi Mart Laari ning IRLi ja teatas lõpuks, et talle on Moskvas sõnad suhu pandud. Sama on kinnitanud tema jüngrid eesotsas Enn Eesmaaga, kes usuvad, et Savisaar pole midagi sellist öelnud.

Siit mõni soovitus Keskerakonnale. Esiteks: selleks, et teile pidevalt Venemaal sõnu suhu ei pandaks - küll on nii käitutud Mailis Repsi, küll Ain Seppiku, nüüd Savisaarega -, oleks mõtet Kremliga mitte salakohtumisi pidada, vaid Eesti välisministeeriumi esindajad oma ettevõtmistesse kaasata. Või räägitakse neil kohtumistel midagi, millest Eesti Vabariigi välisministeerium teada ei tohiks?

Teine soovitus oleks puhkenud segadus kiiresti ära klaarida. Seda pole raske teha. Esiteks tuleks selleks nõuda, et vastav avaldus Ühinenud Venemaa kodulehelt viivitamata kõrvaldataks, ja teiseks selgitada, mida Savisaar oma juba Eestis tehtud avaldusega, et järeldusi Teise maailmasõja suhtes pole ikkagi mõtet revideerida, ikkagi täpselt mõtles.

Kui Savisaar "endale suhu pandud sõnu" ühemõtteliselt ümber ei lükka ja Ühinenud Venemaa oma üles riputatud pressiteadet ei korrigeeri, ei jää Keskerakonnal üle muud kui oma koostöölepe Ühinenud Venemaaga tühistada. Reps lubas juba aastate eest, et kui Ühinenud Venemaa hakkab Keskerakonnale oma ajalookäsitlust peale suruma, on koostööl lõpp. Kui kaua Keskerakond end ja seega paraku Eestitki mõnitada laseb?

Nii ongi Savisaarel võimalus tõendada, et ta pole valetaja, klaarida segadus ja edaspidi ettevaatlikum olla. Kui ta seda ei tee, on lood hullud. Sellisel juhul tahaks nii Enn Eesmaalt, Võsa Petsilt kui Meie Mehelt, eriti aga neilt tublidelt muusikutelt, näitlejatelt ja sportlastelt, kes kultuuri ja spordi arengu toetamiseks viimastel kuudel Keskerakonda astunud on, küsida: mida teie sellest arvate? Kas kommunismi kuritegude eitamine Moskva survel on tõepoolest arvamus, mida te jagate? Kas Eesti elanike lõhestamine, mida selline "non pasaran" stiilis Moskva taktikepi järgi tantsimine endaga kaasa toob, on tõesti see, mida õigeks peate? Kui te nüüd vaikite, on see teiegi arvamus.

Nii on Keskerakonna ees praegu lahti kaks teed: kas naasta Eesti teele või minna tagasi Nõukogude Liitu. See, kumba pidi astuma hakatakse, on varsti näha.

23. august, MRP aastapäev, Balti kett ja meie

2009-08-22

Käesoleva aasta 2. aprillil võttis Euroopa Parlament vastu otsuse kuulutada päev, kui 1939. aastal natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa sõlmisid nn Molotovi-Ribbentropi pakti - 23. august - üleeuroopaliseks totalitarismi kuritegude mälestamise päevaks. Enne suve jõudis samasisulise otsuse vastu võtta ka OSCE Parlamentaarne Assamblee ning meie oma riigikogu.

Moskva on Euroopas tehtud otsused vastu võtnud raevukate avaldustega. Kuna natsismi toetamises on Euroopa Parlamenti või OSCEd raske süüdistada, kuulutatakse, et tegu on rünnakuga Venemaa vastu. Sedalaadi süüdistuse paikapidamatusele on tähelepanu juhtinud aga ka paljud Venemaa poliitikud ja avaliku elu tegelased.

Kreml õigustab ikka

Kommunismikuritegude hukkamõistu on Venemaal järjest häälekamalt nõutud, mis oleks kommunismi poolt Venemaal toime pandud laastamistööd arvestades ka igati loomulik samm. Vene inimestel pole mingit põhjust rõõmustada ka Molotovi-Ribbentropi pakti üle. Oli ju just see otsustav samm teel, mis viis maailma oma ajaloo suurimasse ja laastavamasse sõtta, kus Nõukogude Liit kaotas ligi 27 miljonit inimest, enamik neist venelasi. See kokkulepe lükkas näiliselt küll Venemaa jaoks sõda edasi, viies selle 1941. aastaks aga Hitleri seda laastavama löögi alla. Toetades Hitlerit tema sõjamasina väljaehitamisel ning Euroopa vallutamisel, aitas Stalin kaasa omaenda maa hävingule. Venemaale tõi see kaasa tragöödia, mille tagajärjed annavad tunda end siiani.

Mitme teadlase arvates tuleb just siit otsida praeguse Venemaa demograafilise katastroofi juuri kas siis sündimata jäänud põlvkondade või Stalini sõjamasinat ülal pidanud alkoholist rikutud genofondi näol. Sellest pole paraku Vene auditooriumile eriti palju räägitud.

Otse vastupidi, tohutu kiirusega ilmuvad raamatud, kus kas Molotovi-Ribbentropi pakti eitatakse või siis selle sõlmimist õigustatakse. Asi on läinud niikaugele, et II maailmasõja puhkemises on süüdlaseks kuulutatud Poola, kes polevat Hitleri realistlikele nõudmistele positiivselt vastanud. Nii pole imestada, et äsja ilmus poodidesse ka oopus väikesest, aga õelast Soomest, kes XX sajandi jooksul koguni kolm korda süütule ja rahuarmastavale Venemaale kallale suutis tungida.

Siit jõuame aga ka tegeliku põhjuseni, miks Venemaa praegune juhtkond kommunismi kuritegude hukkamõistule ja 23. augusti meenutamisele sedavõrd ägedalt vastu seisab. Kreml on otsustanud «uue» Venemaa eneseteadvuse üles ehitada just Suures Isamaasõjas saavutatud võidule ja Euroopa päästmisele natsismist, mille eest Euroopa peaks Venemaale igavesti tänulik olema, aga millegipärast ei ole. Selle meenutamine, et II maailmasõja kuuest aastast kolmandiku oli Venemaa Hitleri parim liitlane ning abiline, etendades ühtlasi ise juhtivat rolli II maailmasõja vallapäästmisel, annaks sellele kontseptsioonile surmahoobi. Päästja oreooli vajab Kreml aga selleks, et põhjendada kodanikevabaduste piiramist ja autoritaarset valitsemist, tuues selleks näiteid minevikust. Stalini poliitika oli küll raske ja ebademokraatlik, kuid seda oli vaja natsismi purustamiseks, on tavaline väide, millega põhjendatakse nii kommunistlikke repressioone kui ka agressiivset välispoliitikat. See, et Stalini kuriteod Hitleri omadest ei erinenud, hukkunute arvu vaadates need aga lausa üle lõi, on Kremli tänastele peremeestele täiesti vastuvõetamatu tees. Siit tuleneb ka eriline aktiivsus võitluses «ajaloo võltsijate vastu». 23. augusti tähistamine on sedalaadi hoiakute vastu parim rohi.

Kes minevikku ei mäleta

Minevikukuritegusid mälestades tuleb aga vaadata ka tulevikku. Selleks tuleb esiteks meenutada, et meile pole 23. august seotud ainult kahe totalitaarse süsteemi - natsismi ja kommunismi - tekitatud haavadega, aga ka võitlusega nende vastu. Peale juba traditsioonilise Hirvepargi 1987. aasta meeleavalduse meenutamise on kahel teisel vastupanuga seotud sündmusel lausa ümmargune juubel. 23. augustil 1979 läkitasid nimelt 45 eestlast, lätlast ja leedulast NSV Liidu, Saksamaa LV ja Saksa DV valitsusele, Atlandi harta allakirjutanud riikide valitsustele ja ÜRO peasekretärile kirja, millega tuletati meelde Molotovi-Ribbentropi pakti ning traagilisi tagajärgi, mida see Balti rahvastele tõi.

Asjaosaliste riikide valitsusi kutsuti üles MRP salaprotokolli avalikustama, pakti kehtetuks tunnistama ning selle tagajärgi likvideerima. Eestlastest kirjutasid pöördumisele alla Mart Niklus, Endel Ratas, Enn Tarto ja Erik Udam. Selle Balti apelli nime all tuntuks saanud pöördumisega liitus hiljem allakirjutajaid nii Eestist kui ka Vene dissidentide hulgast. Mitut neist tabasid selle eest repressioonid, Jüri Kukk maksis Balti apelli toetamise eest surmaga vangistuses. Maailmas tõi Balti apell kaasa huvi tõusu Balti riikides toimuva vastu ning Euroopa Parlamendi resolutsiooni 1983. aastal, kus aastakümnete järel esimest korda Balti riikide jätkuv okupeerimine mitte ainult hukka ei mõistetud, vaid ka kutsuti Euroopa riikide valitsusi selle lõpetamiseks midagi ette võtma. Balti apelli ning sellega seonduvat käsitletakse 23. augustil kell 12 Tallinnas okupatsioonimuuseumis algaval seminaril, kus teiste seas astub üles ka üks sellele allakirjutanuid Enn Tarto.

Pole kangemat eestlast

Balti apelli meenutamine on seda olulisem, et just sellega tõusis 23. august ikestatud Balti rahvaste vabadusvõitluse üheks keskseks teemaks ja sümboliks, juhatades sisse nii «Musta lindi päevad» läänes, Hirvepargi meeleavaldused ja Balti keti 1989. aastal. Sedagi tähelepanuväärset, nii toimumise ajal kui ka praegu maailmas suurt tähelepanu äratavat sündmust peame nii meeles pidama kui ka tähistama. Väikseid ja suuremaid «Balti kette» korraldatakse nii Eestis kui ka väljaspool seda. Kui me tihti küsime, miks peaks meid praegustel keerulistel aastatel huvitama Läti-Leedu, Poola või Gruusia saatus, siis tasuks just Balti keti aluseks saanud põhimõtteid meeles pidada. Koos oleme tugevamad, vaid kokku hoides ja üksteist toetades saab edu saavutada.

Seda üksmeelt vajame kahtlematult ka Eestis. Sest pole ime, et nende paljude tähtpäevade virvarris tundub ühele omasem üks neist, teisele teine. Selles pole midagi halba. Seda aga ainult seni, kui endale olulist tähtpäeva tähistades ei pane me kahtluse alla teisi. Eestile on samavõrra olulised Balti apell, Hirvepargi meeleavaldused ja Balti kett. Kõik need on tähtsad verstapostid teel vabadusele, isegi kui mõni nende omaaegne korraldaja meile peaks ühel või teisel põhjusel praegu vastukarva käima. Kõigil omaaegsetel Eesti poliitilistel liikumistel on olnud Eesti vabanemisel oma roll.

Lõpetagem siis ükskord ometi arutelud teemal, kes meist oli ikka kõige kangem eestlane ning tõdegem, et Eesti iseseisvuse taastamise eest ei kuulu au mitte ühelegi poliitikule või liikumisele, vaid eesti rahvale. Tähistagem 23. augustit ühiselt ja üksteisega konkureerimata, kelle 23. august kõige parem ja tähtsam on. Hoidkem kokku ja meenutagem teel vabadusele kantud ohvreid, aga ka seda, et võita võime vaid ühiselt tegutsedes.

ERSP asutajate avaldus

2009-08-20

ERSP asutajate avaldus

Elame juba 18 aastat vabas ja sõltumatus Eestis, mis tagab kodanikuvabadused, demokraatliku pluralismi ning eesti rahva edasikestmise võimalused.

On murettekitav näha omal ajal ERSP-st lahkunud isikute püüdlusi saavutada tähelepanu katsetega usurpeerida Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei nimi.
Ajalugu ei kordu. Teda võib korrata üksnes karikatuurina. ERSP saavutused on püsiva väärtusega. Samuti on püsiv demokraatliku korra põhimõte - austada vaba arvamusavaldusega saavutatud enamuse otsust. Just see arusaam näib puuduvat ERSP nime kuritarvitavatel isikutel. Tegemist on häbiväärse ja Eesti vaenlastele trumpe kättemängiva katsega taandada Eesti rahva demokraatlik võitlus oma püsimajäämise eest natsismiga piirnevaile loosungeile ning kõva käe rezhiimi ihalusele.

20. augustil 1988 asutasid 104 Eesti Vabariigi kodanikku Pilistvere kirikus esimese sõltumatu demokraatliku erakonna tolleaegses Nõukogude Liidus - Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. ERSP põhieesmärgiks oli kommunistliku partei võimumonopoli murdmine ning sõltumatu Eesti Vabariigi taastamine. See sündmus kujunes läbimurdeks mitmepartei süsteemi kehtestamisel.

Täpselt kolm aastat hiljem, 20. augustil 1991, see eesmärk täitus - Eesti sai taas iseseisvaks rahvusriigiks. Ligi tuhandeliikmeline ERSP andis selleks väärika panuse, olles kõigi rahvuslike kodanikualgatuste esirinnas, aidates kujundada demokraatlikku alternatiivi kommunistlikule diktatuurile ning kandes esimeses põhiseaduslikus valitsuses kaasvastutust reformide eest. ERSP-st pärineb ka Eesti põhiseaduse kavand.

Rahvuslike jõudude koondumise nimel ühinesid Isamaa ning ERSP 1995. aastal Isamaaliiduks; ERSP aateline ja poliitiline järjepidevus kestab edasi Isamaa ja Res Publica Liidu koosseisus.

Eesti rahvale ei saa rahvuslust ega selle tõlgendamist ette kirjutada. Usaldame oma rahva tervet arusaama samuti nagu meie rahvas usaldas 20 aastat tagasi kodanike komiteede liikumist, mis päädis demokraatliku rahvusriigi taastamisega. Kellelgi pole õigust täna, ERSP asutamise 21. aastapäeval, kuritarvitada selle ajalugu teinud erakonna nime ega pärandit.

ERSP asutajaliikmed:

Jüri Adams, ERSP juhatuse liige 1989-1995
Tunne Kelam, ERSP juhatuse liige 1989-1995, esimees 1993-1995
Mati Kiirend, ERSP juhatuse liige 1988-1991
Lagle Parek, ERSP juhatuse liige 1988-1994, esimees 1989-1993
Arvo Pesti, ERSP volikogu liige 1989-1991
Eve Pärnaste, ERSP juhatuse liige 1988-1992
Vello Salum, ERSP juhatuse liige 1988, 1991-1993, 1995

Päev, mil muutus Eesti saatus

2009-07-08

Ajaloos on sündmusi, mis on Eesti saatust otsustaval kombel muutnud, kuid millel Eestiga otsest sidet pole. Nad pole toimunud Eestis ega pole ka eestlased neis suuremal määral osalenud. Ent Eesti ajalugu on mitmed neist mõjutanud rohkem kui suur hulk Eestis aset leidnud sündmusi.

Üheks selliseks on kahtlematult Poltaava lahing kaugel Ukraina steppides 8. juulil 1709 (ehk tolleaegse Rootsi kalendri järgi 28. juunil), mis tegi sisuliselt lõpu «heale Rootsi ajale» nii Eestis kui ka Lätis.

Tegelikult oli see aeg hea küll ehk vaid järgnevaga võrreldes, samas ei saa eitada, et rahva mällu jäid mõningad sellega seotud seigad igal juhul positiivsena alles.

Ajalooga on tihti ka nii, et tagantjärele vaadates tundub kõik selles toimuv ainuvõimaliku või igatahes äärmiselt loogilisena. Lähemalt vaadates hakkab ajaloos juhuslikkuse osakaal siiski märkimisväärselt kasvama ning ajaloo loogika omandab järjest rohkem tagantjärele tarkuse ilme.

Nii on see tegelikult ka Rootsi suurvõimu langusega. Ühelt poolt oli selle kokkuvarisemine möödapääsmatu - Rootsil lihtsalt puudusid ressursid sellise impeeriumi ülalpidamiseks.

Teiselt poolt polnud selle lõpp sugugi üheselt kindel. Rootsi noor kuningas Karl XII osutus tunduvalt paremaks väejuhiks, kui Rootsit rünnanud riigid ette olid näinud, ning ka Rootsi sõjavägi kujutas endast kokkuvõttes tõhusamat jõudu, kui eeldati.

Sellel taustal polnud sugugi lootusetu ka Karl XII sõjakäik Venemaa vastu. Selle eelduseks oli Karl XII 1705.-1707. aastal saavutatud silmapaistev edu, millest tema hilisema lüüasaamise taustal on üsna vähe räägitud.

1705. aastal andsid rootslased Riia-Kuramaa rindel Vene vägedele Murmuiźa all ränga hoobi, seejärel vallutas Karl XII osava manöövriga venelastelt Grodno, saades saagiks suured laod. 2. veebruaril 1706. aastal purustasid rootslased Fraustadti all Vene-Saksi liitlasväed, suundudes seejärel Saksimaale ja sundides 1706. aasta septembris Saksi kuurvürsti August II Poola troonist loobuma, millega Saksimaa sõjast välja lülitati.

Nüüd oli Karli ette jäänud viimane vastane, Vene tsaar Peeter I. Venemaa purustamiseks tungis Karl XII peaväega ise üle Valgevene Moskva peale, lüües 1708. aasta juuni lõpus Holowczyni juures raskelt Vene vägesid. Moskvani jäi rootslastel veel 400 kilomeetrit.

Liivimaalt liikus kuningale appi kindral Lewenhaupti korpus, mis pidi tooma vajalikku varustust, eriti oluline oli armee laskemoonavarude täiendamine. Karl XII edasiliikumise takistamiseks rakendasid venelased põletatud maa taktikat, mis tekitas peaarmees puuduse toiduainetest. Varude täiendamiseks otsustas Karl XII Lewenhaupti saabumist mitte ära oodata ning siirduda lõunasse, kus hetman Mazepa oli alustanud ülestõusu Venemaa vastu. See oli saatuslik viga.

Peeter I ette kerkis nüüd uskumatu võimalus Rootsi vägi osade kaupa puruks lüüa. 29. septembril 1708 püüdsid venelased Lesnaja juures Valgevenes Lewenhaupti korpuse kinni. Järgnenud ägedas lahingus osalesid ka mitmed Eestimaalt pärit üksused, mille koosseisu kuulus teiste seas arvukalt eestlasi.

Kalle Krooni põhjaliku uurimise kohaselt olid nendeks Saaremaa maatragunid ning Saaremaa maapataljon, Liivimaa aadlilipkond Schlippenbachi ja Skoghi tragunid ning de la Gardie jalaväerügement. Rootslased osutasid visa vastupanu, kuid siis otsustas Lewenhaupt voori põlema panna ning järelejäänud vägedega peaarmee juurde läbi murda. Sellega suudeti küll hakkama saada, kuid voori kaotus jättis Karl XII ülimalt raskesse olukorda.

Ukrainas polnud Mazepa nimelt suutnud tagada Karl XII-le sellist toetust, nagu Karl XII oli eeldanud. Mida rohkem ida poole rootslased liikusid, seda raskemaks nende olukord muutus.

Valitses üha suurem puudus toidust ja muust varustusest. 1709. aasta mais alustas Karl XII Poltaava piiramist, pidades ühtlasi läbirääkimisi abivägede saamiseks.
Venemaa käivitas samal karistusoperatsiooni ülestõusnud kasakate vastu, hävitades reeturite abil nende keskuse Baturino. Nälgiva ja peaaegu laskemoonata armee päästmiseks tuli Karl XII-l panna kõik ühele kaardile ning rünnata samuti Poltaava alla jõudnud Peeter I armeed.

Poltaava alla jõudes oli Peeter I lasknud oma laagri tugevalt kindlustada, mistõttu vähemuses olevatel ning peaaegu suurtükiväeta rootslastel tuli vastast rünnata nende tugevalt kindlustatud positsioonides.

Loogiliselt võttes poleks rootslastel tohtinud olla mingit lootust - nende 24 000 meest oleks pidanud 42 000-mehelisele Vene väele ülekaalukalt alla jääma. Tegemist oli aga Karl XII meestega.

Nad olid Vene väge alati löönud, usk võitu kandis need mehed ka 28. juuni varahommikul otsustavasse lahingusse. Karl XII välja pakutud plaan oli lihtne: rünnata tuli ootamatult öösel vastu hommikut, mööduda Vene pealaagri ees asuvatest reduutidest ning seejärel vastane kontsentreeritud löögiga purustada.

Paraku astus taas vahele juhus. Nimelt oli Karl XII tabanud nädal tagasi saadud jalahaava tõttu haavapalavik ning ta ei saanud ise rünnakut vahetult juhtida. Seni oli kuningas alati ise oma meeste eesotsas lahingusse tormanud, tema puudumine tekitas rünnaku algusest peale segadust.

Juba lahingu alguses läks rootslaste plaan segamini, nad avastati kiiresti, reduutide vahel läks rootslaste lahingukord segamini, osa üksusest kaldus eesmärgist kõrvale, sattus venelaste otsa ja kandis raskeid kaotusi.

Siiski polnud rootslased löödud. Reduudid selja taha jätnuna rivistusid rootslased Vene pealaagri vastas üles, vaid 4000 mehest koosnev õhuke rivi 22 000 Vene jalaväelase vastu. Venelased avasid nende pihta ägeda tule ja lõid rootslaste rivisse suured tühimikud. See ei suutnud rootslasi aga peatada.

Nad edenesid peatumatult ja külmavereliselt, andsid Vene liinidele jõudes hävitava kogupaugu ja tormasid siis lähivõitlusse. Sellele ei pidanud Vene jalavägi vastu ning lõi kõikuma. Nüüd oleks piisanud vaid ratsaväe lahingusse toomisest ning võit võinuks kalduda rootslaste poolele.

Sellega jäid rootslased paraku hiljaks. Rootslaste omast tunduvalt pikema Vene liini tiivad läksid neist mööda ja piirasid nad sisse. Järgnes katastroof.
Oma põhijõudude hävingut nähes andis Karl XII käsu taanduda.

Ratsavägi suutis kuninga põgenemist esialgu katta, mistõttu Karl XII pääses üle Dnepri põgenema, siirdudes väikse kaaskonnaga Türki. Enamik Rootsi vägedest langes Dnepri ääres venelaste kätte vangi. Eestlastest ohvitseridest sattusid Vene vangistusse Thomas ja Johan Jörist.

Kuigi Põhjasõda jätkus pärast Poltaava lahingut kauemgi, kui ta selleni kestnud oli, ehk 1721. aastani, oli sõja tulemus tegelikult otsustatud. Rootsi suurvõim langes ning Venemaa tõusis Euroopa suurvõimuks.

1710. aastal langesid Vene vägede kätte ka Eesti ning Lätimaa, alistumisel suutsid kohalikud rüütelkonnad endale tagada Rootsi keskvõimu poolt ära võetud privileegide tagasiandmise ning autonoomia Vene impeeriumis. Kui Karl XII Vene valitsejat sedavõrd ehmatanud poleks, poleks Balti erikorda ilmselt tekkinudki.

Teisalt võib aga ka väita, et kui Karl XII oleks osutunud saamatuks väejuhiks ning Rootsi oleks juba sõja alguses, 1700. aastal puruks löödud, poleks Eesti- ja Liivimaa läinud mitte Venemaa, vaid Poola võimu alla.

Kuid aitab «oleksitest», kasu pole neist midagi. Ajalool on omad teed, mida suurte seaduspärasuste kõrval mõjutavad tuhanded juhused. Suurtest seaduspärasustest võib siiski meeles pidada geograafiat, mis on erinevate inimlike hoiakutega võrreldes püsiv nähtus.

Geograafia kinnitab, et Ukrainal on Euroopa jaoks suhetes Venemaaga mängida saatuslik roll. Ning vastupidi - ilma Ukrainata pole Venemaal lootustki impeeriumiks tõusta.
Sellel taustal on igati arusaadav viimastel kuudel Ukraina ja Venemaa vahel tekkinud avalik vastasseis hetman Mazepale Ukrainas püstitatava mälestussamba pärast.

Venemaal peetakse Mazepat kõige hullemat tüüpi reeturiks, Ukrainas aga järjest rohkem rahvussangariks, kelle katse Ukrainat Venemaa küünte vahelt välja kiskuda paraku ebaõnnestus.

Eesti ajaloo annaalidesse jääb Poltaava lahing igal juhul kui sündmus, mis Eesti kahesajaks aastaks Vene impeeriumi koosseisu viis.

Viirastused minevikust

2009-06-20

«Ükskord suvisel valgel ööl tulin sõbratari juurest. Tühjal tänaval seisis veoauto.
Küsisin endalt - mis see on? Auto oli täis kiilutud inimesi, kes seisid kastis nagu viirastused. Äkki hüppas sealt maha väike tüdruk ja hakkas jooksma. Nõukogude sõdurid tema järel. Esmalt kontsade klõbin mööda kõnniteed, pärast kirsade mürin ja siis vaikus. Muidugi püüdsid nad ta kinni. Ta ei karjunud. Need olid «nõukogude vennad», kes küüditasid «vabatahtlikult ühinenuid» mitte eriti kaugetesse kohtadesse, kas asumisele või mahalaskmisele.»

See on katkend maailmakuulsa ooperilaulja Galina Višnevskaja mälestusteraamatust. Toona neljateistkümneaastasele Višnevskajale, kes elas koos ohvitserist isaga Tartus, jäi see episood kogu eluks meelde. Kuigi siis, kui ta tühjal tänaval küüdiautot ja sealt põgeneda püüdnud tüdrukut nägi, ei jätnud see tema hinge teab kui sügavat jälge. Raamatu lugemise ajal ja hiljemgi olen mõelnud, mis sai sellest väikesest tüdrukust. Kas tema pisike, juba maaga tasa vajunud hauaküngas on kusagil Siberimaal või õnnestus tal siiski tagasi tulla Eestisse ja kas tal oli õnne elada Eesti iseseisvuse taastamiseni? Kahjuks jäävad vastused nendele küsimustele ilmselt saamata. Võiks küsida: miks pöördume mõtetes jälle nende kurbade, kaugete päevade juurde? Võib-olla on aeg öelda, et minevik on minevik ja neid inimesi enam tagasi ei too, ja nende kannatusi on võimatu korvata, ning elame meie parema tuleviku nimel? Veel ei ole aeg parandanud haavu, mis löödi eesti hinge aastakümneid tagasi. Ja kindlasti ei tohi me unustada tuhandete inimeste kannatusi, eriti ajal, mil meie suur naaber püüab ajalugu pidevalt oma vaatevinklist interpreteerida.

Venemaa president Dmitri Medvedev moodustas tänavu 19. mail oma ukaasiga 28-liikmelise «tõekomisjoni», oma «tõe» kaitsmiseks. Selle «tõe» hulka kuulub ka arvamus, et Punaarmee tõi Eestile, Lätile ja Leedule vabaduse. Selle «tõe» kahtluse alla seadmine võib peatselt olla karistatav. Suurbritannia ajaloolane Norman Davies on kirjutanud: «Churchill ütles, et ajalugu kuulub võitjaile. Aga see, mida kirja ei pandud, on palju keerulisem. Mõni mõtleb võidetuile, unustades seejuures, et pärast Teist maailmasõda polnud suure osa Euroopa probleem mitte selles, et kaotajad jätsid kirja panemata oma seisukohta iseenda elajalike tegude kohta, vaid see, et ikestatud ei saanud oma kannatustest kirjutada.»

Piir sõja võitjate ja kaotajate vahel on üsna hägune. Kas näiteks 50 aastat Nõukogude okupatsiooni iket saab Balti riikide puhul pidada võidu ilminguks? Kas natside minemakihutajad ei unustanud ennast haakristist vabastatud maale, et seal ise edasi peremehetseda? Täna tundub sõna «okupatsiooniarmee» mõnele siin Eestimaal ja paljudele Venemaal solvavana, sest see armee ju lõi Eestist fašistid välja. Kuid kohe pärast sõda neljakümnendate aastate lõpus ja viiekümnendate algul olid arusaamad teised. Mu isa oli tuttav Rakveres Nõukogude armee lennuväe kapteniga, kes oli sümpaatne inimene ja kes tundis siirast huvi eestlaste elu vastu.

Minusugusele väikesele tüdrukutirtsule oli ta suur sõber ja ei oskagi öelda, kuidas me suhtlesime, sest mina ei osanud vene keelt ja tema mõistis väga vähe eesti keelt. Äkki ta kadus ja ei tulnud kunagi enam meie juurde. Minu küsimuse peale, miks onu meile enam külla ei tule, ei vastanud vanemad midagi. Alles aastaid hiljem sain teada, et see lennuväekapten viidi Eestist ära süüdistusega, et ta suhtleb liiga palju kohaliku elanikkonnaga.

Nii jagas NSV Liidu juhtkond vaikimisi Baltimaades inimesi okupantideks ja ikestatuteks. Nii on Moskva ise tunnistanud okupatsiooni Eestis, Lätis ja Leedus. Kui nüüd tänasel Venemaal kõlavad süüdistused, et okupatsioonist rääkijad on ajaloo võltsijad, siis võltsivad süüdistajad iseenda minevikku. Ajalugu tuleb võltsijate eest kaitsta, selles on president Medvedevil õigus. See on ka põhjus, miks meie ei saa oma minevikku unustada.

Moskvas ülikoolis õppides lugesin ulmejuttu ajamasinast, mille abil soovis leiutaja saada teada tõe Teises maailmasõjas toimunu kohta. Loodud ajamasinat püüdsid hävitada nii need, kes olid sõjas võitjate poolel, kui ka need, kes kaotasid. Tõde oli valus nii ühele kui teisele.Eks ole kõigi riikide ajaloos sündmusi, mida nad parema meelega varjus hoiaksid. Ning on ka seda, mida tahetakse mäletada ja uskuda, hoolimata sellest, et faktid kõnelevad teist keelt.

Kuni meil on tegemist lähiajalooga, ei ole ühine arusaam ajaloost võimalik. Lähiajaloos toimunu üle saab arutleda see, kelle jaoks ei ole küsimus isiklik. Ma olen veendunud, et ka Eesti lähiajaloo kohta kirja pandus on kirjapanijate endi mõju sündmuste mäletamisele ja kirjeldamisele liiga suur. Küsides, kas on olemas üks ja ainuõige arusaam toimunust, on hea tuua paralleel Akira Kurosawa filmiga «Rashômon»: neli samades sündmustes osalenud inimest esitavad kõik oma versiooni toimunust. Kellel on õigus? Kõigil, ja mitte kellelgi.

Ajaloolased võivad mu seisukohta mitte jagada, kuid leian, et lähiajalugu on alati puudutatud sinu isiklikust maailmavaatest, sinu isiklikest läbielamistest ning selektiivne mälu on jõudnud selles teha omad korrektiivid. Seni aga, kuni ajalugu on uurimiseks liiga isiklik, tuleb kõik toimunu kirja panna. Ja võib-olla paljude aastate pärast tuleb Mart Laari või Küllo Arjakase lapselapselapselaps, kogub kirjapandu kokku, loeb ja analüüsib seda mitte enam osalisena, vaid distantsilt ja erapooletumana. Selles osas sarnaneb ajalugu tähtedega - mõlemaid on parem vaadata kaugelt. Kauges galaktikas plahvatav supernoova on võimas vaatepilt. Kui sama juhtuks aga siinsamas, meie kõrval, ei jääks meist kellestki midagi järele.

Euroopa ühise ajalookäsitluse tekkimist raskendab terminoloogiline probleem - mõistel «kommunism» on Lääne-Euroopa riikides hoopis teine tähendus kui endistes Nõukogude Liidu maades. Kommunistlikud parteid olid ka demokraatlikes riikides, nagu Itaalia, Prantsusmaa, Portugal, kuid seal olid need osa demokraatlikust mitmeparteilisest riigijuhtimise süsteemist ning ei omanud sellist rolli nagu Nõukogude Liidus. Lääne-Euroopa jaoks, keda kommunismi kuriteod ei puudutanud, seonduvad kommunistlikud ideed 60ndate romantilise värvinguga marksistlike noorteliikumistega ning kommunismi totalitaarse vormi allasuruvat ja kuritegelikku iseloomu on neile raske seletada. Raskeks teeb seletamise ka see, et kui natsismikuritegusid on palju uuritud, siis kommunismikuritegude kohta seda öelda ei saa. Kuid seletama peab.

Mis puutub Venemaaga ühise ajalookäsitluse võimalikkusesse, siis probleem tuleneb eelkõige sellest, et tänane Venemaa peab ainsaks suureks saavutuseks võitu Suures Isamaasõjas. Samas oleks neid saavutusi, millele ehitada riigi identiteet, teisigi, kas või kuvand Venemaast kui kosmoseriigist. Et identiteedi aluseks on valitud sõjalised saavutused, on paljuski mentaliteedi küsimus. Läbi ajaloo on kuulunud Vene mentaliteedi juurde ihalus vertikaalse võimu- ja käsusuhte järele ning soov, et otsused, ka inimest ja tema vabadust puudutavad, tehtaks kusagil kõrgemal. Intelligentsi osakaal Vene ühiskonnas ei ole seda kunagi piisaval määral tasakaalustada suutnud.

Kuid kas saame öelda, et Venemaa identiteet on rajatud valele? Vene inimeste jaoks on tegemist tõega, mida usub rahva enamus. Ja usub hoolimata sellest, et kannatasid ka inimesed Venemaal. Kui suurt vaeva nõudis Venemaalt ametlik tunnistamine, et Molotovi-Ribbentropi pakt eksisteeris! Kuid ma olen veendunud, et sellest ei tea senini suur osa Venemaa inimestest.

Lääne-Euroopas tehakse viga, kui arvatakse, et Venemaa on palju muutunud. Teistsugune riigikord ei tähenda veel muutust mentaliteedis. Praegune järjekindel liikumine üheparteilisuse suunas näitab, et oleks väga naiivne eeldada suhetes Venemaaga ühiseid demokraatlikke väärtusi. Kõige võimsam relv, mis Venemaal on, on riigitelevisioon, mis katab kogu riigi ja mis on keskvõimu kontrolli all. Ka selles osas, mis puudutab ajalugu. Eesti tegi vea, kui andis käest ära siinse venekeelse tele, sest tühiku täitsid Venemaa telekanalid. Saamata infot Eesti telekanalitest, võtab enamik venekeelsest elanikkonnast tõena seda, mida neile näitab PBK või RTR.

Mis on meie võimalused, et kaitsta ajalugu võltsijate eest? Kutsuda inimesi üles mõtlema, mõtlema ja veel kord mõtlema. Moskvas elades püüdsin sõpradele seletada, et Lenin oli samaväärne jõhker despoot nagu Stalin. Need vestlused lõppesid tihti tüliga, sest läksin nende mõistes justkui pühaku kallale. Aastate möödudes, juba perestroika aegadel, toimus minu vene sõprade hoiakutes järsk muutus Lenini rolli kohta ajaloos. Me peame rääkima, selgitama, kutsuma mõtlema.

Peamine koht, kus seda teha on vaja, ei ole Euroopas ega Venemaal, vaid Eestis. Me peame rääkima ja rääkima Eesti ajalugu just siinsetele inimestele. Omal ajal tehtud veaga, arvamusega, et integratsiooniks piisab keeleõppest, kaotasime siinsete venelaste hulgas palju Eesti toetajaid, kes meil vabanedes olid. Inimesi peab kutsuma dialoogile järjepidevalt. Sidusat ühiskonda ei looda ühe päevaga.

Ainult olles teineteise kõrval päev päeva järel, teineteisega rääkides jõutakse ühistele väärtustele. Me ei saa siduda siinseid venelasi kommunismi kuritegudega, nagu me ei seo sakslasi fašismiga. Venelased ei ole kuritegelik, vaid palju kannatanud rahvas, kellele on osaks saanud veelgi raskem saatus kui eestlastele - nad on kannatanud omaenda riigi käe läbi. Mineviku varjud tuleb jätta minevikku ja mitte kanda neid üle tänapäeva. Kuid minevikku ei tohi unustada. Samamoodi nagu hoiame mälus hoiatusena fakti Hitleri legitiimsest võimuletulekust, peame hoidma meeles ka okupatsiooni ja küüditamisi. Ainult nii võime hoida ära võimaluse selle kordumiseks.

Kõik, mis kunagi oli

2009-06-19

Lauri Vaska, „Neljakümnenda must suvi ja sealt edasi". Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 256 lk.

Lauri Vaska läinud suvel ilmunud raamatut „Neljakümnenda must suvi ja sealt edasi" pole kerge käsitleda. Sest ühelt poolt on raamat kirjutatud nii, et seda polegi võimalik arvustada ehk teadlikult ja avalikult kuulutades autori subjektiivset õigust mäletada möödanikku just selliselt, nagu tema soovib. Teiselt poolt kaasneb sellega aga teadmine, et subjektiivsed mälestused ei pea toimunust sugugi täpset pilti andma: mälestus võib ajas muutuda, osa sellest võib tuhmuda, teine pool aga erilise selgusega särama lüüa.

Nii ongi Vaska raamatus mitu kangelast. Üks on Eesti lähim ajalugu. Nii antakse raamatus ülevaade 1940. aasta mustast suvest Eestis, maa okupeerimisest ning iseseisvuse lõpust, kuulsast Eesti-Läti jalgpallimängust 18. juulil ning sellega kaasnenud rahvuslikust meeleavaldusest, Vabadussõjas langenud kooliõpilaste ja kooliõpetajate mälestusmärgi ehk reaalkooli „poisi" mahavõtmisest 1940. aasta 23. septembril, suvest sõjaväes Anijal 1944. aasta, autori päevikule tuginev ülevaade 1944. aasta septembri viimasest kahest nädalast Eestis, elust paguluses, reisist Rooma ja tutvumisest Vello Saloga, külaskäigust Šveitsi. Neid mälestusi võiks loomulikult veel mingite teiste mälestustega täiendada, kohendada ja täpsustada, kuid sellel puudub suurem mõte, sest Vaska mälestused on selletagi huvitavad.

Teine Vaska raamatu kangelane on kahtlematult mälu, mille aspektidele autor suurt tähelepanu pöörab. Puudutades sealjuures ka molekulaarsel tasandil mälu-uuringuid, tõdeb Vaska, et esiteks mäletavad inimesed samu sündmusi tihtipeale ehmatavalt erinevana ning teiseks võib sama inimene mingit oma elu fakti eri aegadel üsna erinevalt mäletada. „Kõik on sama, ürikud, sündmus ise, mitte aga mina! Eile vaatasin asjale niimoodi, täna naamoodi, homme vaat et salgan maha. Keskkond mu ümber muutub omasoodu. Valik aheneb, mida võtta, mida jätta. Lõpuks tahaks arvata, et meenub ainult oluline, kuid arvamus võib ka petta."

Vaska ei salga, et paljuski on tema hoiakuid mõjutanud elu paguluses. Sellel taustal pole imestada, et pagulustemaatika kerkib Vaska raamatus korduvalt esile. Põhjalikult käsitleb ta kodumaalt lahkumist 1944. aastal ning selle motiive, lükates seejuures tagasi tagantjärele tarkuse antud küsimuses. Vaska lähenemine väärib seejuures pikemat tsiteerimist: „Siinkohal sobib korrata põgenemise ajendit, mida ei saa täpsemalt, tõepärasemalt väljendada kui sõnaga hirm". Vaska meelest on vale seda varjata, tema meelest pole õige, et põgenemist põhjendatakse vajadusega „päästa osagi eesti rahvast, kultuuri, ka riigi järjepidevust jne jne, mis tõsi küll, kujunes paguluse missiooniks, aga kindlasti ei mõlkunud põgeneja mõttes põgenemise hetkel". Sama vale oleks põgenejaid „kodumaa reetmises" või arguses süüdistada.

Vaska küsib: „kas minek oli üksnes argus või ka julgustükk? Ja analoogselt paigalejäämise kohta: kas ainult julgus? Paistab, et nii minek kui ka jäämine hõlmas elemente nii julgusest kui ka argusest: ühel kaalus üles ettevõtlikkus, teisel ettevõtmatus, tuimus või siis otsus kodumaal vastupanu jätkata. Kõik valikud suure riskiga seotud. Ja valiku tingis ka võimalus valida või selle puudumine, tegelikkuses suuresti määrav komponent". Heroiseerida tehtud valikut pole Vaska meelest mõtet ei ühte- ega teistpidi. Ei saa eitada, et selline pidevalt tollast olukorda ja tollaseid meeleolusid rõhutav lähenemine on mulle sümpaatne. Huvitaval kombel asub Vaska teises käsitletavas küsimuses sootuks teisele positsioonile ehk eelistab tagantjärele tarkust vahetutele mälestustele. Jutt on nimelt 1939. ja 1940. aasta „hääletust alistumisest". Vaska kritiseerib siin üsna teravalt neid, kes tollal tehtud valiku kahtluse alla seavad, kinnitades fanaatilise järjekindlusega, et Eestil tegelikult valikuvõimalus puudus. Vaska enda esitatud mälu ja mäletamise eripära arvesse võttes on tegemist väga huvitava ja põhjalikumat uurimist vääriva nähtusega.

Kui pea kõikide teiste sündmuste juures eelistab Vaska oma mälu hilisematele memuaaridele või ajalookirjutusele, siis antud küsimuse juures surub ta mälu selgelt alla. Sama efekt toimib paljude teistegi sama põlvkonna esindajate, eriti pagulaste puhul. Huvitaval kombel ei lange 1939. ja 1940. aastal langetatud otsusele tagantjärele antud hinnang aga sugugi kokku mitmete samast perioodist pärit autentsete mälestuste, päevikute ja kirjadega. Neist nähtub esiteks, et hinnang vastupanuta alistumisele polnud 1939. aastal mingil juhul ühene, teiseks, et just noorem sugupõlv suhtus vastupanuta alistumisse enam kui kriitiliselt. Mokaotsast kinnitab seda tegelikult ka Vaska, minnes aga käigult üle paguluses lõputult üle korratud argumentide juurde, miks oli vastupanuta alistumine ikkagi möödapääsmatu. Paraku on praeguseks teada, et mitmed selle kaitseks kasutatud argumendid ei pea vett: Eesti ei pöördunud näiteks abipalvega Soome ja Läti poole, Soome sõjaline valmisolek või õigemini mittevalmisolek ei erinenud oluliselt Eesti omast ning Selterit ei kutsunud Moskvasse läbirääkimistele mitte Moskva, vaid Eesti ilmutas selleks ise initsiatiivi jne.

Just neile väärtõlgendustele tuginevalt lükkab Vaska Eesti tollaste otsuste kriitika aga üheselt tagasi. Samas peab tunnistama, et Vaska seisukohale aitab kaasa mõnede kritiseerijate endi tagantjärele tarkus, mis on viinud tollaste riigijuhtide süüdistamiseni vaata et reetmises. See on kahtlemata ebaõiglane, sest otsuseid langetati tookord kättesaadavat informatsiooni arvestades, mitte praegu meile teada faktide alusel. Ajaloo ülesanne pole mitte kedagi süüdi mõista, vaid mõista. 1939.-1940. aasta rahva hoiakute uurimine just sellisena, nagu see seda tollel hetkel oli, väärib aga kindlasti vaeva. Selletagi on aga selge, et vähemalt osalt on sellise mälukatkestuse põhjuseks kogu senise elu kokkuvarisemisest tulenenud šokk, mis paneb aega enne Nõukogude okupatsiooni käsitlema muistse muinasmaana. Ene Kõresaar ja teised mälu-uurijad on ajaloo sellisele katkemisele eestlaste elulugusid uurides igati põhjendatult tähelepanu juhtinud. Vaska üritab sellisele katkestusele vastu seista, kuid lahti ta sellest ei saa - ja kas peakski?

Raamatu viimasest esseest „Kus on kodu?" vastu vaatav valus näiliselt emotsioonitu igatsus ja ahastus kaotatud kodu pärast on tegelikult sedavõrd emotsionaalne, et seda on võimatu ignoreerida. Ometi olid needki üle Eesti laiali pillatud hävitatud koduasemed veel 1940. aasta mustal suvel kellelegi koduks, kus elati läheneva katastroofi varjus magus-valusalt ilusaid päevi ning nauditi aega, mil midagi ei juhtunud. Ning kuidas me ka ei püüaks, ripub küsimus, ega ma ka praegu samasugusel ajal ei ela, valusa küsimärgina kõigi meie kohal - kas või juba selleks, et see enam kunagi nii ei läheks. Lauri Vaska raamat aitab selle kõige meeleshoidmisele igal juhul kaasa.

Eesti lipp ja Eesti mõte

2009-05-30

Luuletaja Hando Runnel, keda on nimetatud tänapäeva Juhan Liiviks, kirjutab oma raamatus «Väravahingede kriiksumist kuulnud»: «Aade on üks vaimukuju või põhimõte, mida tähtsana kaua alal hoida tõotatakse. Kõige nähtavamalt tuntakse aadet lipu kujul. Lippu pühitsetakse, lipu all antakse vanne, lippu ei lasta langeda; teda kaitstakse langemise eest elu hinnaga. Esimene ellujääja võtab langenu käest lipu ja elab ja hoiab edasi. /.../ Lipp on raske! Aade on raskemgi veel.»

Eesti sinimustvalge lipp on sündinud läbi suurte katsumuste ja alanduse - veel enne kui alglipp õmmeldi ja Otepääl pühitseti, pani toonase loodava korporatsiooni Vironia esimees Aleksander Mõtus 1882. aasta suurel reedel sinimustvalge tekli pähe ja sõitis voorimehega uhkelt läbi Tartu südalinna. Saksa buršid tõkestasid Rüütli tänaval tema tee. Vironia esimehel rebiti müts peast ja tallati seejärel konvendihoones tseremoniaalselt jalge alla.

127 aastat hiljem võime Eesti Vabariigi uudistest lugeda midagi vaat et hullemat: «Sinimustvalge eest saab Kohtla-Järvel tapmisähvarduse.» Selgub, et sealne politsei soovitab lipu autoukse küljest ära võtta ja salongi peita. Ning auto oleks targem hoovi ajada. Eesti politsei, niisiis, on valmis kaitsma kodaniku vara, ent mitte lippu!

See tuletab meile meelde paari-kolme aasta taguseid kaadreid Tõnismäelt, mil politsei kokkukäkerdatud riigilipuga väljakult taganes. Võidakse esile tuua mis tahes praktilisi kaalutlusi, kuid kõige ohtlikum tagajärg on see, kui osa eesti rahvast hakkabki arvama: de jure on riigilipp püha ja puutumatu, de facto aga võib mõnikord mõjuda provokatiivselt.

Kuhu me siis piiri tõmbame? Ega Pika Hermanni torngi ole ju Tõnismäelt kaugel - kas oleme kindlad, et seal lehviv lipp ei mõju mõnele provokatsioonina?

Mis on üldse lipu sügavam mõte? Mida tähendab rahvus- ja riigilipp ühele vabale rahvale? Kas sellel lipul on erinev kaal headel ja halbadel aegadel? Vabade rahvaste silmatorkav eripära on arvamuste ohter paljusus ja vastandlikkus. Kui säärast rahvast miski edasi aitab, on see oskus leida vaadete rägastikust kõiki rahuldav ühisosa. See pole lihtne, sest vabas võistluses hoitakse ikka küüned enda poole.

Peab olema mingi ülem jõud, mis on kõrgemal argiihast ja väiksest vihast. Eestlased on Euroopas tuntuks saanud oma ilmaliku eluhoiakuga. Vargamäe Andrese õhtutunnid pühakirjaga on võõraks jäänud. Kuid loodus ei armasta tühja kohta. Ka eestlase hing otsib seda, mis teda teise eestlasega ühendab. Ja see ei saa muidugi olla ainult ühine legendaarne magusroog...

Eestis ei ole praegu lihtsad ajad. Aga on olnud palju keerukamaid. Kas või üheksa aastakümmet tagasi kulmineerunud Vabadussõja lahingud, mil sinimustvalge lipp lehvis kohalike memmede tänusõnade saatel Pihkva kremli kohal. Või Võnnus, tagades Läti riigile tee tulevikku. Eesti toonase üliotsustava edu pant oli - kõigist poliitilistest vaidlustest hoolimata - ühisosa leidmine ja selle rakendamine.

Ühisosa tähendab alati millestki olulisest loobumist. Ei ole olemas mustvalgeid inimesi, see tähendab ainult häid ja ainult halbu inimesi. Igaühes on üleminekutoone. Meie, eestlased, võiksime küll selleks põhiliseks sillaks musta juurest valge juurde valida sinise - oma mere, taeva ja unistuste värvi.

Heal ajal on sinimustvalge justkui enesestmõistetavus, protokollinõue, mida eriti ei panda tähele. Raskel ajal aga muutub see lipp sillaks inimese juurest inimese juurde, nagu mäletame seda ammuste koolipoiste jutustustest, kelle tee viis Gulagi. Siis oli see lipp sisemise jõu allikas, usu kinnitus tulevikku.

Headel aegadel võib idealism tunduda elukauge, vahest veidi naeruväärnegi. Vähemasti ei ole sel kõlapinda - selle jaoks ei leita aega. Seevastu halbadel aegadel ilmneb idealismi möödapääsmatus: selle ühendav jõud on asendamatu ja seega rahva edasikestmise seisukohast vägagi praktiline.

Niisiis on sinimustvalge lipp kui aade eestluse elujõu oluline allikas. Kõik, mis me teeme selle lipu heaks, teeme oma rahva heaks. Ja hea on, kui selle rahva all - mida aasta edasi, seda enam - saame mõista kogu Eesti kodanikkonda ja viimaks elanikkondagi.
Praegu kehtiva lipuseaduse vastuvõtmisel arutati elavalt selle üle, mil määral peaks riigilipu heiskamine olema sunduslik, mil määral vabatahtlik. Endiselt lähevad arvamused teravalt lahku. Ühed ütlevad: mis riik see on, kes oma lippugi ei suuda heisata. Teised seevastu arvavad: pigem lehvigu lippe vähem, aga need olgu üles pandud südame sunnil, mitte trahvi ähvardusel. Kus on tõde? Nüüd peavad ka eramajadel kindlasti lipud lehvima vaid vabariigi aastapäeval ja võidupühal.

Ukse ees on suurjuubel.

4. juunil möödub 125 aastat päevast, mil Otepää kiriklas pühitseti sinimustvalge lipp. Ja see lipp - kõige esimene! - on alles, olgugi et mitte kõige kadestamisväärsemas seisundis. Alles on ka kuulus hoone ja selle peasaal, kus lipp pühitseti. Kuid paradoksaalsel kombel oli pastoraadi katus pikka aega väga lagunenud.

Muinsuskaitseamet on katuse parandamist oluliselt toetanud, ent puudu on jäänud viimased 100 000 krooni. Otepää kogudus pöördus abipalvega valitsuse poole, ent valitsus ei teinud erandit isegi nii tähtsale «katusele», nagu seda on riigilipu sünnipaik tema suure sünnipäeva eel. Seepärast pöörduvad kirik ja Eesti Lipu Selts nüüd eesti rahva poole - palun, tulge appi! Kui igaüks annetaks kümme senti, oleks raha koos.

Paljud ei loe seda kirjutist, paljudel pole annetamine lihtne. Aga need, kes loevad, teadku, et ükskõik kui väiksest annetusest on suur kasu - kui annetajaid on palju. Mitmed inimesed on oma annetuse juba teinud. Võib-olla on pühamu katuse ühises lõpetamises rohkemgi sõnumit kui ainult asja praktiline pool. See oleks taas kord kinnituseks: eesti talguvaim elab ka rasketel aegadel.

Hando Runnel ütleb ülalnimetatud raamatus, et rahvaid koheldakse selle järgi, kas nad on ajalooga või ajaloota rahvad. Ajaloota rahvad jäetakse ripakile ja nende saatuseks kuulutatakse ärakadumine. Võtkem luuletaja hoiatust tõsiselt. Meie lipp on meie ajaloo ankur. Kõik, mis me oleme saanud, oleme saanud ainult selleks korraks. Et tugevana edasi kesta, tuleb meil koonduda oma lipu alla.

Tehkem seda siis oma lipu suurel sünnipäeval. Ärgu sinimustvalge 125 aasta juubelil olgu ühtki maja ilma liputa! Kandkem sel päeval sinimustvalgeid värve oma rinnas.

Eesti lipp ja Eesti aade

2009-05-28

Tänavu 4. juunil saab Eesti sinimustvalge lipp 125-aastaseks. Otepää kirikla, kus kuusteist Eesti Üliõpilaste Seltsi liiget ja kuus vilistlast oma lipu pühitsesid, on alles. Kõige ehedamalt on säilinud peasaal, kus lipp õnnistati. Lipu õnnistamise koht saalis on teada. Majas on ka Eesti lipu muuseum.

Ent meie lipu sünnil on eellugu. Rahvuslikult ärksad eesti soost üliõpilased panid kevadel 1870 Kalevipoja õhtutega aluse oma ühendusele - Eesti Üliõpilaste Seltsile (EÜS). Üksteist aastat hiljem otsustas EÜS esitleda end korporatsioonina, kel oleks värvide kandmise õigus. Nimeks valiti Vironia.

Muidugi ei soovinud sellega leppida baltisaksa ülemvõim: korporatsiooni ei registreeritud ja sinimustvalge oli avalikus ruumis tabu. 1882. a suurel reedel pani aga Vironia esimees Aleksander Mõtus sinimustvalge mütsi pähe ning sõitis uhkelt voorimehega läbi Tartu südalinna. Saksa buršid tõkestasid tema tee Rüütli tänaval ning rebisid mütsi peast. Sinimustvalge peakate tallati tseremoniaalselt jalge alla. See oli otsekui meie rahvusliku värvikolmiku saatuse ettekuulutus.

19. sajandi lõpu venestusaastail tõrjus tsaarivõim neid värve laulupidudelt ja muust avalikust kasutusest. Siiski oli neid järjest sagedamini näha taluõuedel - kuni uue sajandi koidikul lahvatas 1905. aasta. Viimati nimetatut on sageli peetud punaseks, ent veelgi enam oli see aasta sinimustvalge, pannes aluse Eesti aate kiirele arengule.

23. veebruaril 1918 loeti Pärnu Endla teatri rõdult sinimustvalgete lippude lehvides ette "Manifest Eestimaa rahwastele". Järgmisel päeval kuulutati sama Tallinnas. Luuletaja Juhan Liivi ammune ennustus - aga ükskord on Eesti riik! - oli täide läinud. Seljataha oli jäänud palavikuline 1917. a neljakümne tuhande (!) eestlasega marssimas Petrogradi Nevski prospektil. Tookordne sinimustvalgete lippude meri jahmatas Vene suurriigi pealinna ja tõi Eestile autonoomia.

Meie Vabadussõda, mille võidusammast me peatselt pühitseme, ei olnud meie suureks õnneks Eesti kodusõda. Lõviosa eestlastest võitles sinimustvalgete lippude all Eesti Wabariigi kaitsel. Punalippude all sõdis vaid väike osa siinsest rahvast. Meie põhja- ja lõunanaabritel ei läinud nii hästi - soomlased ja lätlased olid palju hullemini lõhki.

Nädal enne sõja puhkemist, 21. novembril 1918 kuulutas Eesti ajutine valitsus sinimustvalge riigilipuks - see oli kõnesolevate värvide esmakordne õiguslik määratlus. Ja kui neliteist kuud hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule, sõlmiti pitser sinimustvalgest niidist punutud nööriga. Leping lubas austada meie vabadust ja sõltumatust igavesti. Seda lubadust peeti vaid ühe inimpõlve vältel.

Siiski jõudis üles kasvada uus põlvkond eestlasi - Jaan Krossi põlvkond, kelle jaoks sinimustvalge lipp oli enesestmõistetav. Seda valusam ja talumatum oli kõik, mis nüüd järgnes. 21. juunil 1940 kisti korraks ja 6. augustil päriselt Pika Hermanni tornist meie lipp. See tõusis taas üürikeseks ajaks sakslaste tulles augustis 1941 ja põgenedes septembris 1944. Järgmised 45 aastat lehvis seal okupatsioonivõimu lipp. Peeti ajujahti kõigele, mis vähegi meenutas omariiklust. Isegi riietuses tuli vältida siniseid, musti ja valgeid toone üheskoos.

Kõigest hoolimata leidus julgeid koolipoisse, kes ööl vastu 24. veebruari viisid peidus olnud lipu mõne kõrge korstna otsa, kirikutorni või Vanemuise teatri katusele. Karmid karistused ei jäänud tulemata. Südames oodatud suurpäev oli 4. juuni 1984 - Eesti lipu 100. sünnipäev. Kui paguluses pühitseti seda päeva avalikult suure uhkusega, siis anastatud kodumaal sai seda teha vaid vargsi.

Tagantjärele väga silmapaistev on kirjanikest kaksikvendade Henn ja Ustav Mikelsaare tegu. Nad läksid selleks ööks Emajõe lätte juurde Väiksel Munamäel ja raiusid Kalevipoja kivisse kuupäeva „4. juuni 1984" ning arvu „100". Kõnesolev veerandsajanditagune tegu oli seotud väga suure riskiga. Seda enam oli see suure sümbolijõuga vastupanuavaldus võõrale võimule. Ja kummardus Eestile.

Juhtum pakub erilist arutlusainet veel selle tõttu, et kivi oli võetud ENSV seadusega looduskaitse alla. Võidakse küsida, kas Mikelsaared rikkusid kivi ja ühtlasi seadust. Aga me peame meeles pidama, et meie maa okupeerimisega ei tühistatud veel Eesti Vabariigi põhiseadust. ENSV seadused pole kunagi olnud ülimuslikud Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes. Meie järjekestev põhiseadus on seadnud meile hoopis üldisemad ja kõrgemad õigused ning kohustused.

Mikelsaarte loodud kiri Kalevipoja kivil annab sellele kordumatu lisaväärtuse. See on üle aegade kestev sõnum, mistõttu väärib kivi kahekordset kaitset. Lisaks looduskaitsele tuleb see rändrahn võtta ajaloomälestisena ka muinsuskaitse alla.

Aprillis 1988 tõi muinsuskaitseliikumine Tartus sinimustvalged lipud taas rohkel arvul avalikku kasutusse. Eelnenud sügisel lehvisid need mõnevõrra piiratumal hulgal Võrus. Alates 24. veebruarist 1989 on sinimustvalge lipp iga päev Pikas Hermannis. Taas on üles kasvanud uus põlvkond noori eestlasi, kelle jaoks see lipp on enesestmõistetav. Aga kas nad peaksid Jaan Krossi põlvkonna kombel muretsema, et see võidakse neil käest kiskuda?

Luuletaja Hando Runnel - tänapäeva Juhan Liiv - kirjutab oma raamatus "Väravahingede kriuksumist kuulnud" aate ja lipu seosest: "Aade on üks vaimukuju või põhimõte, mida tähtsana kaua alal hoida tõotatakse. Kõige nähtavamalt tuntakse aadet lipu kujul. Lippu pühitsetakse, lipu all antakse vanne, lippu ei lasta langeda; teda kaitstakse langemise eest elu hinnaga. Esimene ellujääja võtab langenu käest lipu ja elab ja hoiab edasi. On aatelagedaid aegu, ja on aatepimedaid inimesi alati olemas. Kunagi lippu hoidmata olevused arvavad lipu hoidmist kergemast kergeks, kerglasekski koormaks. Proovimisel tuleb meelde, kui raske on üleval hoida omaenese tühjegi käsi. Raskem veel on aga hoida lipu varrast lehviva kangaga ülestõstetud käes. Lipp on raske! Aade on raskemgi veel."

Pidagem siis luuletaja tähendamissõna iseäranis 4. juunil meeles. Heisakem kell 7 hommikul sinimustvalged lipud. Ärgu olgu ühtki valda, kel pole lipuväljakut! Ärgu olgu ühtki talu ega maja, kel pole oma lippu! Lehvigu sinimustvalge autouksel, kandkem neid värve rinnas! 4. juunil värvime Eesti sinimustvalgeks.

Lisaks avaldatud:

29.05.2009 Sakala

30.05.2009 Lääne Elu

02.06.2009 Valgamaalane

02.06.2009 Pärnu Postimees

Katõn – ühe vale anatoomia

2009-05-08

Kommunismi kuriteod ning Venemaa praeguste võimude soov neist distantseeruda on viimasel ajal järjest rohkem avalikkuse huviorbiiti tõusnud, kuna 50 aasta möödumisega MolotoviRibbentropi paktist ning II maailmasõja algusest on loomulik eriline huvi esimesena kahe totalitaarse suurvõimu - natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja kommunistliku Venemaa - ohvriks langenud Poola vastu. Paljudele poolakatele tähistab seda perioodi üks mõiste - Katõn, kus veretöö käigus kadus teadmatusse suur osa Poola eliidist. Samas on Katõn kurb näide, kuidas kommunistlikud võimud on lausa uskumatu eduga aastakümneid suutnud oma kuritegusid maailma eest varjata ning seda isegi siis, kui selle toimumise kohta on piisavalt tõendeid. Seetõttu tasubki sellele ka praeguses olukorras tähelepanu pöörata.

Algatuseks lühidalt sellest, mis Katõnis juhtus. 1939. aasta 23. augustil alla kirjutatud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagati natsliku Saksamaa ja kommunistliku Venemaa vahel ära Keskja Ida-Euroopa ning päästeti valla II maailmasõda. 1. septembril 1939. aastal ründas Hitler Poolat ühelt poolt, 17. septembril Stalin teiselt poolt ning peagi oli see Molotovi sõnu kasutades „Versailles' värdjas" hävitatud. Võitjate edu kroonis ühine võiduparaad Lvivis. Nii natsi-Poolas kui kommunistide kontrolli alustel territooriumidel algas verine terror, mille teostamisel tegid Gestapo ning NKVD tihedat koostööd. Nõukogude võimud viisid enda kätte haaratud territooriumidel läbi mitu küüditamist, algasid ulatuslikud arreteerimised. Punaarmee kätte vangi langenud peaaegu 15 000 Poola ohvitseri koondati Kozelski, Starobelski ja Ostaškovi vangilaagritesse, kuid lasti 1940. aasta esimesel poolel Smolenski lähedal Katõnis, Harkivi lähedal ning Tveri lähedal Mednojes maha. Samaaegselt lasti Ukraina ja Valgevene vanglates maha veel 7300 Poola ohvitseri, millega jõuab mõrvatute hulk 22 000 inimeseni. Miks seda täpselt tehti - kas lihtsalt verehimust, Stalini Poola-kompleksi tõttu, soovist hävitada Poola rahvuslik eliit või vajadusest vabastada vangilaagrid sinna peagi Balti riikidest saabuvatele vangidele -, on tänaseni jäänud selgusetuks. Võimalik, et oma osa oli kõigil eelmainitud faktoritel.

Kuna Poola ohvitseride hävitamine viidi läbi suurima saladuskatte all, olid nõukogude juhid veendunud, et nii nagu paljudest teistest kommunismi vägivallategudest, ei saa ka sellest maailm kunagi midagi teada. Paraku hakkas olukord 1941. aastast peale kiiresti muutuma. 22. juunil 1941. aastal algas seniste liitlaste - Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõda. Saksa väed liikusid kiirelt edasi ning vallutasid alad, kus tapatööd olid toime pandud. Lähtudes põhimõttest, et minu vaenlase vaenlane on minu sõber, taastati ka diplomaatilised suhted Poola Londoni eksiilvalitsuse ning Moskva vahel. See omakorda tõi kaasa amnestia vangistatud poolakatele ning loa Poola armee asutamiseks NSV Liidu territooriumil. Selleks vajalikud ohvitserid olid aga jäljetult kadunud, mis tegi poolakatele muret ning tõstatas küsimusi. Kuigi mõnedele kommunistide teenistusse astunud Poola ohvitseridele oli Beria küüniliselt mõista andnud, mis nende kaaslastega oli juhtunud, eitasid nõukogude juhid toimunut.

Kohtumisel Poola saadiku Jan Kottiga 1941. aasta 14. novembril mängisid Stalin ja Molotov maha terve etenduse, helistades NKVDsse ning nõudes neilt aru kadunud poolakate kohta. Olukord läks veel keerulisemaks, kui sakslased tegid 1943. aasta aprillis tõe Katõnis toimunud massimõrva kohta avalikuks ning moodustasid rahvusvahelise komisjoni selle uurimiseks. Nõukogude Liit oli raske olukorra ees, kuid pääses kiire tegutsemise tõttu suhteliselt väikeste kaotustega. Oma taktika kujundamisel tõe varjamiseks lähtus nõukogude pool kolmest talle hiljemgi edu toonud põhimõttest:

1) „vale peab olema piisavalt suur, et seda usutaks" ehk kui juba valetada, tuleb seda teha kohkumatult, suurejooneliselt ning sammugi tagasi astumata. Isegi siis, kui enamus saab aru, et tegemist on valega, jätkub alati küllalt inimesi, kes arvavad vastupidist;

2) „parim kaitse on rünnak" - kaitsmaks valet, tuleb selle paljastajaid süüdistada kõikvõimalikes pattudes. Nii Katõniga seoses kui ka hiljem on nõukogude võimu kuritegude paljastajatele efektiivselt külge kleebitud kas fašisti, russofoobi või siis antikommunisti silt, vihjates, et sellistel inimestel ei saa ju ometi õigus olla. See taktika töötab hästi ka tänapäeval. Pruugib vaid kellelgi iitsatada punaväe kuritegudest II maailmasõjas, kui teda kohe natsismis süüdistama hakatakse.

3) „komisjonid on parim vahend tõe varjamiseks". Vastuseks süüdistustele moodustatakse kitsal ja kontrollitud alusel komisjone või töörühmi, kes värvivad musta valgeks. Tihti viidatakse seejuures väiksematele vasturääkivustele süüdistuses, mõnevõrra erinevatele arvudele või teatatakse lühidalt: Nõukogude arhiivides selle kohta dokumente ei leidu.

Neid kolme põhimõtet kasutas nõukogude pool tõe varjamiseks suure tõhususega. Kogu lugu tembeldati Saksa propagandaks, millel polevat tõega mingit pistmist, ning kõiki, kes seda teemat edaspidi käsitleda üritasid, süüdistati kas otseses koostöös natsi-Saksamaaga või siis vähemalt natside sisulises toetamises. Kui Poola Londoni eksiilvalitsus nõudis küsimuse uurimist, katkestas Moskva temaga diplomaatilised suhted, süüdistades poolakaid Hitleri-vastase koalitsiooni lammutamises ning patoloogilises venevastasuses. Selline nahaalne kampaania avaldas Läänes mõju: kui toimunut ikka nii avalikult ja üheselt eitatakse, ei saanud see ju ometi aset leida. 1944. aastal vallutas Punaarmee tagasi 1941. aastal kaotatud alad, kaasa arvatud Katõni piirkonna. Oma versiooni käikulaskmiseks Katõnis toimunu kohta oli NSV Liit juba 1943. aastal moodustanud Nikolai Burdenko juhtimisel komisjoni, mille eesmärgiks oli teha Katõni tapatöös süüdlaseks hoopis sakslased. Tapatöö ajaks määrati 1941. aasta sügis, mida kinnitasid ka oma tunnistusi „ootamatult" muutnud kohalikud elanikud.

Üksikud Katõnis toimunud uurimiste ligi lubatud lääne tegelased, nagu Ühendriikide saadiku Averell Harrimani 25aastane tütar Kathleen, kinnitasid vaimustusega Nõukogude versiooni. Tõde Burdenko komisjoni ja selle teostatud võltsingute kohta jõudis läände 1950. aastal, mil poolt vahetanud Burdenko perekonnasõber Boriss Olšanski selle avalikuks tegi. 1944. aastal levitati Burdenko raportit läänes massiliselt ning kuna keegi seda avalikult kritiseerida ei tohtinud, sai sellest Katõnis toimunu ametlik versioon. Paraku läks Nõukogude pool liiga hoogu, üritades lääneriikide hoiatusi ignoreerides küsimust Nürnbergi protsessil üles võtta. Nõukogude julgeolekuorganid olid kätte saanud mitmed sakslaste kokku pandud Punase Risti komisjoni liikmed, kes nüüd Nürnbergis oma tunnistust muutsid ning deklareerisid, et nad olid sunnitud tegutsema natside kontrolli all. Kohtusaalis tegi kaitse Burdenko teooria paraku kohale toodud tunnistajate abil kiirelt pihuks ja põrmuks. Asi läks sedavõrd piinlikuks, et Katõni küsimus tuli protsessil kiiresti kalevi alla panna. Järgnevalt üritas Nõukogude juhtkond veenda Poolat ise oma ohvitseride hukkamise pärast sakslaste vastu protsessi alustama. See tõi Poolas kaasa jahi Punase Risti komisjonis töötanud poola ekspertidele ning nende kogutud materjalile. Paraku oli enamusel piisavalt praktilist meelt, et kiirelt Poolast läände põgeneda, millega nad ilmselt oma elu päästsid. Nõukogude julgeolekuorganite kätte langenud komisjoni liikmed kas sunniti oma tunnistust muutma või pandi nad pikemaks ajaks vangi.

Sellele vaatamata üritasid Poola stalinistlikud võimud protsessi läbi viia. Asja ettevalmistamine tehti ülesandeks prokurör Roman Martinile, kes oli karmi käega tegutsenud sakslaste ning nende kaasajooksikute karistamiseks. Paraku osutus Martini oma kommunistlikele veendumustele vaatamata iseseisvalt mõtlevaks meheks ning Poola patrioodiks, kes jõudis kiirelt tões selgusele. Asi ähvardas muutuda tõeliselt piinlikuks ning 1946. aastal mõrvati Martini tänaseni selgusetuks jäänud asjaoludel oma korteris. Nüüdsest sai Katõnist küsimus, millest rääkimine võis kaasa tuua tõsise karistuse. 1951. aastal mõisteti vanglasse näiteks üliõpilane Zofia Dwornik, kes oli rääkinud tuttavatele, et NKVD mõrvas Katõnis tema isa 1940. aastal. Katõni ohvreid võis Poolas edaspidigi mäletada, kuid nende surmaaastaks võis mälestustahvlitel märkida vaid aasta 1941.

Tabuteemaks muutus Katõn ka NSV Liidus. Kui 1953. aasta Nõukogude entsüklopeedia sisaldas põhjaliku ülevaate Burdenko komisjoni tööst Katõnis, siis 1973. aasta väljaandest oli see kustutatud. Katõnist oli keelatud üldse rääkida või kirjutada, alles siis, kui see osutus möödapääsmatuks, tuli viidata Burdenko komisjoni tööle. Tõrjumaks Katõni teemat rajasid Nõukogude võimud suurejoonelise memoriaali sellest paarsada kilomeetrit läände jäävasse Hatõni külla, mille olid sakslased II maailmasõjas koos elanikega hävitanud. President Richard Nixoni ettevaatamatu otsus Hatõni memoriaali oma visiidi ajal 1974. aastal külastada andis Nõukogude poolele uut hoogu. Seejuures ei maksa arvata, nagu poleks Nõukogude juhid tõde teadnud. Arhiivist on välja toodud 9. märtsil 1959. aastal Nikita Hruštšovile esitatud ettekanne, kus tõdetakse, et arhiivis on arvukalt dokumente 1940. aastal Nõukogude juhtkonna korraldusel maha lastud 21 857 Poola ohvitseri kohta ning tehti ettepanek nende hävitamiseks, kuna seda laadi materjalid võivad viia NSV Liidu esitatud versiooni diskrediteerimiseni ning kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Samale arvamusele jõudis ka Nõukogude juhtkond ning dokumendid hävitati. Oleks ebaõiglane seejuures kogu tõe peitmise süü NSV Liidu kaela ajada.

Tõde aitas varjata ka Lääs, mängides nõukogude poole esitatud argumentidega kaasa. Seda tehti vaatamata sellele, et tõde Katõni veretöö kohta oli Lääne juhtkonnale algusest peale teada. Varjamis- ja salgamistaktikat jätkati ka pärast II maailmasõda, kuigi mitte enam endises ulatuses. Peamiseks argumendiks kujunes, et tõde pole võimalik lõpuni välja selgitada, kuna selle kohta puuduvad dokumentaalsed tõendid. Õnneks osutus tõde valest tugevamaks. Kurjuse impeeriumi kokkuvarisemise järel ilmusid avalikkuse ette ka esimesed NSV Liidus säilinud arhiividokumendid Katõni veretöö kohta, sellega tehti süüdi olev pool üheselt selgeks. Kahjuks kestis tõe tunnistamine lühikest aega. Praeguseks on Venemaa arhiivid taas sulgunud ning tõde Katõni kohta uuesti kahtluse alla seatud. Sealjuures mitte üksnes madala kvaliteediga propagandakirjanduse tasemel, vaid seoses Andrzej Wajda filmi „Katõn" esilinastusega lausa Vene valitsuse ametliku häälekandja tasemel, kus süüdistati Wajdat ajaloo võltsimises ning Vene-vastaste kirgede kütmises. Wajda valus film pole äratanud erilist vaimustust ka läänes, kus ta jäi ilma välismaise filmi Oscarist, mis anti filmile, mis kujutab natslike koonduslaagrite õudusi. Sellele vaatamata on Katõni teema tõusnud sedavõrd laialt üles, et seda salata pole enam võimalik.

Euroopa Parlamendis kommunismi kuritegude hukkamõistmisele viinud debatis oli see üks olulisi argumente, millega selgitati kõhklejatele kommunismi olemust ning selle sarnasust natsismiga. Kommunismi kuritegudele on praeguseks Euroopa tasemel esimest korda selge hinnang antud - nüüd on oluline sellele tuginedes asuda neid ka teadvustama. Sest kuritegusid, mida teatud tegelased siiani varjata, eitada või vähendada püüavad, on veel oi kui palju. Hiljuti avaldati Venemaal näiteks põhjalik ülevaade sellest, kuidas väited IdaPreisimaal Nõukogude üksuste poolt korda saadetud metsikustest on alatu laim. Vale elab edasi, kuni seda ei paljastata. Katõni näide tõendab õnneks aga ka seda, et varem või hiljem jääb tõde ikkagi peale.

Lennart Meri kui Pytheas

2009-03-28

Kord aastate möödudes saabub aeg,
mil ookean ahelad vallandab ning
uut mõõtmatut merd saab haarata pilk,
piire avardab meri – Tethys – ja siis
pole Ultima Thulegi maailma äär.

Seneca «Medeia»

Lennart Merit võiks võrrelda paljude kuulsate rännumeeste-uurijatega.

Jaan Undusk pakub, et Meri kui otsija eluhoiakut on mõjustanud viimane suur maadeavastaja, rootslane Sven Hedin oma ida-huviga. Mõlemad kirjanikud-rändurid said aru, et uusajastu reisid pakuvad just idas enim avastamisrõõmu. Meri reisis 1958. aastal Tjan-Šani mäestikus ja Karakumi kõrbes, 1959. aastal süstaga mööda Leena, Peledui ja Nüüna jõgesid, 1960. aastal Kamt-šatkal, 1966. aastal Tšukotkal, ning alates 1960. aastate lõpust korduvalt filmivõtetel Siberis. Ta juhtis niivõrd kummalist organisatsiooni nagu NSV Liidu - Birma sõprusühing, viibis kahel korral Birmas ja kohtus ka seal elava eestlasest buda munga Friedrich Lustigiga. Lennart Meri eestvõttel toimus eesti kirjanike (Arvo Valton, Mihkel Mutt, Paul-Eerik Rummo ja Meri ise) ringreis mööda Mongooliat.

Olen ise varemalt tõmmanud rööbikjooni Meri ja Portugali kuldsetele meresõidutraditsioonidele alusepanija Henrique Meresõitja vahele. Mõlemad olid suured eestvedajad ja innustajad, kes võtsid oma jälgedes astujailt võõristuse ja hirmu kaugete paikade ees. Mõlemat huvitas, kus on meie teadmiste piirid ja mis on teisel pool seda piiri. Mõlemad tahtsid neid piire avardada, et tuua au ja kasu oma maale.

Siberi hõimurahvaste jaoks on eestlasest filmirežissöör Lennart Meri («Veelinnurahvas», «Linnutee tuuled», «Kaleva hääled», «Toorumi pojad», «Šamaan») sama masti mees kui 19. sajandi kuulsad ungarlastest teadlased-rändurid Antál Reguly või Bernát Munkácsi, kes ugrilaste keeli ja kombeid oma päevaraamatutesse üles tähendasid ja kelle töödest on saanud hindamatu allikmaterjal edasistele uurijatele.

Ja lõpuks ütleb Hindrek-Peeter Meri, et vend Lennarti esimene vaimustus oli, nagu avarapilgulistel poistel ikka, James Fenimore Cooper ja tema rajaleidjad. Isa Georg Meri poolt Ameerikast toodud indiaani peaehetes tegid vennad esimesed romantilised matkad minevikku ja tulevikku.

Aga üks hea võrdlus on muidugi veel - vanakreeka geograaf Pytheas Massaliast, teda ei tohi me unustada. Sest just koos Pytheasega sooritas Meri oma pikima ja uhkeima avastusreisi, mille tulemiteks on «reisikirjad» «Hõbevalge» ja «Hõbevalgem». Pythease isik ja elu on paljuski mähitud teadmatusse ja müstifikatsioonidesse. Tema teostest on säilinud katkendid, mida võib tõlgendada mitmeti. Lahkarvamisi tekitab praegu veel seegi, mitu reisi ja reisikirjeldust talt tegelikult pärineb, kui palju neist reisikirjakatkeist, mis meieni jõudnud, on tõsi, ta oma silmaga nähtud, kui palju on kantud luulest ja tuulest. Pytheasele, kelle kuulus rännuretk Euroopas (või ikkagi ümber Euroopa?) toimus valdava arvamuse kohaselt umbes 325 aastat enne Kristuse sündi, omistatakse mitmeid omaaegseid avastusi - tõusu ja mõõna sidumine Kuu faasidega, Stonehenge'i esimene kirjeldus, suvise pööripäeva kirjeldus. Ja muidugi Ultima Thule, saar teadaoleva maailma piiril! Kas Thule on Island, Gröönimaa või Orkney või asub ta kusagil Norra rannikul? Või...

«Tema Ultima Thule on olnud õhtumaa kultuuriloo vanim mõistatus,» sedastab Meri «Hõbevalge» algusotsas oma ülesande see mõistatus lahendada.

Ja kui palju mõistatusi Lennart Meri ise õhku jättis! Meri «Hõbevalge» poleemika kestab ikka, ka enam kui kolmkümmend aastat pärast teose esmailmumist (vt Vello Salo «Saaremaa vaarao», Sirp 10.10.2008; vt vaidlust Kaali kraatri vanuse üle, vt vastavaid artikleid Wikipedias). Ükski mõistatus ei lahene ilma kaasamõistatajateta.

Pythease töödest on säilinud fragmente Strabo, Plinius Vanema ja Diodorus Siculuse hilisemate käsitluste kaudu.

Me kõik mäletame, et Lennart Meri kõneles fragmentaarselt, pausidega, mõttepausidega, millest said ühed tema välise imago tuntuimad ja parodeerituimad firmamärgid. Kuid ka Meri tekstid, poliitilised eriti (vt «Presidendikõned» ja «Riigimured»), tunduvad kohati justkui katkendlikud olevat, pausi- või tühikumärke täis pikitud. Meri jättis pausi sinna, kus ei pidanud vajalikuks niigi hästi teada olevaid asju üle seletada, sinna, kuhu arvas, et kaasamõtleja eruditsioon niikuinii küünib. Aga tihti ei küündinud. See oli Meri elevandiluutorn.

Tavaline, asjalik tekst oli Meri jaoks liiga igav, seda teavad kindlasti kõik, kes tema jaoks näiteks kõnetoorikuid ette valmistanud. Teksti, ka bürokraatliku, lugemine või kuulamine pidi olema intellektuaalne nauding. Eelkõige tekib see nauding siis, kui tekst, ka tarbetekst, on kultuuriline tervik. Tervikus võivad olla, võib-olla peavadki olema, kümned kõrvalepõiked, ohtlikud käänakud ja erutavad tantsusammud, aga need tuleb oskuslikult kokku liita. Tervik tekib inimese peas, kui ses peas on võimalikult palju algandmeid, teadmisi suurest paugust raketiteaduseni. See kultuuriväli hõljub kõikjal meie ümber, tark korjab selle üles: «Kord sündinud sõna, oskus ja mõte elab edasi inimesest sõltumata ja külastab inimaju ainult paljunemiseks.» Meri ei hoolinud neist, kelle peades algandmed, mida paljundada, puudusid, või neist, kes andmeid kasutada ei osanud. Ja ta ei vaevunud tihtipeale ka seletama. Nii nagu teda ei huvitanud, kas noor alluv oskab näiteks saksa keelt või mitte - saksakeelne tekst olgu pärastlõunaks tõlgitud! See oli põhjus, miks lineaar-selt mõtlema harjunud inimesed Merit tihti ei mõistnud.

Paljud ei usaldanud Pythease lugusid, eriti neid, mis puudutasid Thulet ja barbareid, võimalikke eestlaste esivanemaid, kes toda müütilist saart ja seda ümbritsevaid tundmatuid alasid asustasid. Pytheast ei usaldatud, sest ta oli küll kaupmehelikult asjalik, maadeavastajalikult täpne, aga samas esitas luulena tunduvaid lugusid Päikese surmaunne suikumisest. Juba vanakreeka geograaf Strabon, kes elas temast paarsada aastat hiljem, naeris mitmeid ta arvamisi välja, nimetades Py-thease Thule-kirjeldusi suurteks luiskelugudeks.

Ka Meri «Hõbevalge» ja «Hõbevalgem» said kahetise vastuvõtu osaliseks. Tõsiteadlased klammerdusid ühe või teise fakti külge, andsid sellele õiglaselt hävitava hinnangu, ei näinud aga terviku võlu. Ei näinud, et luulegi kannab faktiväärtust.

Meri oponendid on mõnel korral kasutanud tema kohta sõna «boheemlane», kohati kõlab lausa sõimusõnana (vt «Teine tulemine II» lk 244 jj). Tegelikult oli poliitik ja kirjanik Meri vägagi pragmaatiline. Priit Vesilind ütleb otse: «Me kasutasime Lennart Meriga üksteist ära.» Pragmaatilise ärakasutamise eesmärk oli antud juhul poliitiline võitlus Eesti eest, teisel puhul võitlus inimväärikuse eest, kolmandal puhul võitlus pimeda juhuse vastu. Meteoriidi kukkumine Saaremaale oli suur juhus. Meri kasutas selle juhuse ära, aga pragmaatikuna ei jätnud ta ise midagi juhuse hooleks. Pythea-se teekond sai täpselt läbi arvutatud, luuletatud, rännatud.

Suured rändurid ei vaeva end pisiasjadega. Meri ei uskunud, et Pytheas oleks rahuldunud ümber Britannia seilamisega, «antiikaja suurim rändur» pidi reisima ümber Euroopa! Lennart Meri ise ei võtnud ette mitte lihtsalt sõprade matka Kaug-Itta, vaid korraldas 1960. aastal suurejoonelise noorte teadlaste ekspeditsiooni Kamt-šatkale, mille tulemustele viidatakse erialakirjanduses tänini. Lennart Meri ei filminud lihtsalt arhiivimaterjalina üles Siberi põlisrahvaste laule, tantse ja rituaale, vaid põimis need filmideks, mis olid arusaadavad nii Aasias, Euroopas kui Ameerikas. Lennart Meri ei loonud Eesti Instituuti kui pisikest ja igavat propaganda- või uurimisasutust, vaid kui katsepolügooni, mis olude muutudes sai Eesti välispoliitika ja diplomaatia taimelavaks. Ta andis Eesti Vabariigi Presidendi institutsioonile poliitilise sisu ja moraalse väärikuse, millega on raske sammu pidada.

Meri kirjutas Pythease kohta, et too «nägi maailma terviklikult ja kirjeldas teda koos taevakehadega ühtse tervikuna». Et näha tervikut, tuleb osata näha detaile. Vaadakem Meri üksikasjalikke kirjeldusi iidsetest Siberi paatidest. Lugegem Meri analüüse mõnest pisikesest rahvalaulustroofist. See lugemine on kurnav, nii palju detaile pigistatakse välja paarist reast. Lennart Meri armastaski väikestest kildudest kokku panna suuri mosaiikpannoosid. Kui mõni kild ei sobinud süsteemi, leidis ta uue ja lihvis seda, kuni ühendumisjooned muutusid märkamatuks. Kuni jäi tõesti tunne, et see merevaigukild on mosaiiki pandud Tacituse enda käega.

Kultuurikontaktid on «Hõbevalget» koos hoidev ilmapuu. Kultuurivahetuse protsessis osalevad Meri kindlal veendumusel kõik populatsioonid, ka kõige pisemad. Nii asetas ta Eesti enesestmõistetava elegantsiga osaks mitme tuhande aasta vanusest maailmakultuurist, samuti nagu ta tegi seda hääbuvate manside või vadjalastega. Nii võitles ta Eesti liitumise eest Euroopa Liiduga, võitles õhtumaiste väärtuste eest ja hommikumaadest arusaamise eest.

Ja lõpuks - suure eesmärgi saavutamise juurde kuulub mõnikord ka suur kunstipärane bluff. Nii lubas Meri miljardi dollari eest eestlased Nõukogude impeeriumist vabaks osta, lubas George Bushi Kamtšatkale kalale viia, lubas ÜROs, et korraldab väikeriikide maailmakongressi.

Nii Pytheas kui Lennart Meri ületasid väljakujunenud traditsioonilisi piire. Meri kompas piire igal alal - kirjanduses, ekspeditsioonide korraldamises, diplomaatilises protokollis, presidendi rolli määratlemisel meie põhiseaduses.

Pytheas alustas oma reisi maailmamerele Lõuna-Prantsusmaalt Massaliast-Marseille'st. Et jõuda teisele poole Heraklese sambaid, pidi ta läbima Gibraltari väina - väljapääsu Vahemerest -, mille kartaagolased olid võõrastele sulgenud. Ometi lipsas Pytheas sealt kas öö varjus või soodsaid tuuli kasutades läbi või läks ringiga mööda, läbides Prantsusmaa kuni Loire'i või Garonne'i suudmeni maitsi. Lennart Meri reisikaaslased ja sõbrad on korduvalt kirjeldanud, kuidas rändur Meri mõtles välja kõikvõimalikke trikke Nõukogude bürokraatiaga hakkama saamiseks, kuidas ta hääletas end rongidele või jõelaevadele, kuidas kirjutas oma Soome sõprade nimede all enda kohta Moskvasse positiivseid iseloomustusi, mille abil oli võimalik N Liidust väljasõiduviisat taotleda, kuidas kasutas oma eesmärkide saavutamiseks ära KGB variorganisatsiooni VEKSAt.

Meri kirjeldab Pythease aega: «Pytheas elas suure plahvatuse ajal: üks maailm varises, teine sündis. Oli ta vanas kultuuriahelas viimane? Uues ahelas esimene lüli? Või vana ja uue maailmapildi ühenduslüli?» Lennart Merigi elas ajastute piiride peal: Eesti Vabariik - okupatsioonid - taasiseseisvumine. Ja ilmselgelt liitis ta meie jaoks erinevaid aegu: eestiaegset väärikust, uusaegseid aatelisi otsinguid, sekka nõukaaegseid krutskeidki.
Lennart Meri maailma piir ei olnud Ultima Thule. Kolleegidel välisministeeriumist oli tavaks aasida, kui minister Meri tuli mõne eriti hullumeelsena tunduva korralduse või ideega: «Nii, ja homseks tuleb rajada Eesti saatkond Marsile, eks ole?!» Lennart naeris koos kolleegidega oma säravat naeratust. Täna ei tundugi see nii naljakas. Täna tundub ainuvõimalik, et eesmärgid on sätitud silmapiiri taha.

PS. Sümboolne on veel üks tühine sarnasus. Pytheasele on rajatud ausammas tema kodulinna börsihoonele Canebière'i tänaval. See lai avenüü saab alguse Marseille' mereväravatest. Lennart Merile rajatakse bareljeef tema kodulinna õhuväravate juurde.

Elades tänases, ärgem unustagem eilset!

2009-02-21

Tänavuse vabariigi aastapäeva eel on paljud meist mõtlikumad ja kaalutlevamad. Ükski poliitik ei saa oma pidupäevakõnet alustada lausega, et meie isamaal läheb päris hästi. Möödunud aastate tarbimispidu ning tuleviku arvel elamine on toonud kaasa majandussurutise, tööpuuduse kasvu ja ebakindluse homse ees. Meie riik on muutunud rahulikust ja edukast Euroopa Liidu liikmesriigist taas pulbitsevaks Ida-Euroopa väikeriigiks, kelles vanad Euroopa riigid näevad tonti ja kellele ennustatakse raskeid aegu.

Eesti riigi areng on viimase viieteistkümne aasta jooksul olnud märkimisväärne. Meid on imetletud ja kadestatud. 1990ndate aastate siirderiigist, mida iseloomustasid hüperinflatsioon, massiline tööpuudus ja kuritegevuse kasv, on alles vaid mälestused. Praegune olukord pole võrreldav 1993. ega 1999. aasta kevadtalvega, mil meie majandus tegi tõelist vähikäiku ning keegi ei osanud näha kiiret ja tulemuslikku väljapääsuteed. Samas see tee leiti ning järgnenud tõusuaastad aitasid elu tunduvalt paremaks muuta.

Samad tunded ja emotsioonid, mis neil pöördelistel aastatel paljusid valdasid, täidavad meid ka nüüd. Otsitakse, püütakse leida väljapääsu. Lihtsaid lahendusi pole aga endiselt olemas. Selge, et kõige olulisem on selles olukorras kaine mõistus ja töökohad säilitada.

Võru maakonnas on jaanuari lõpu seisuga töötuse tase 10,5% tööealisest elanikkonnast. Sellega lööme Eestis rekordeid. Olukord nõuab kiiret reageerimist.

Üheks sammuks sel teel on maavalitsuse, ettevõtjate ja omavalitsuste senisest tõhusam koostöö ning üksteisega arvestamine. Kui neli aastat tagasi maavanema toolile asusin, seadsin eesmärgiks luua nimetatute vahel tihe ja toimiv koostöövõrgustik.

Aega pole meile enam palju jäänud

Möödunud aasta lõpus toimunud maakonna arengupäev Navi seltsimajas, kus kohtusid maakonna ettevõtjad, omavalitsused ja arenguorganisatsioonid näitas veel kord, et tarvis on kindlaks määrata lähiaja eesmärgid ja panna paika tegevuskava, et päästa meid halvimast. Võrumaa jaoks aega enam ei ole ning kui asi samamoodi jätkub, pole siin enam noori peresid, ettevõtjaid ega tublisid maksumaksjaid, kes elu edasi viiksid. Et seda ära hoida, tuleks läbi rääkida praegused maakonnaelu plussid ja miinused. Kinnitan, et aktiivne töö selles vallas käib. Organisatsioonid, mis on ellu kutsutud ettevõtluse arendamiseks Võrumaal, peavad eneseimetluse unustama ja tee ettevõtetesse üles leidma.

Paljud asjad on seejuures seotud haldusterritoriaalsete küsimustega. Viimasest ajast on tuua näiteid, et omavalitsustel puudub soov ja tahe leppida kokku, milliseid ühiskondlikke objekte rajada ning kuidas kasutada otstarbekalt niigi nappe rahalisi vahendeid. Olen veendunud, et just praegu, kui majanduses on halvad ajad, on õige aeg tunnistada, et sellist avalikku sektorit meie väike riik üleval pidada ei jõua.

Ei tea ühtegi riiki, kus haldusreform oleks toimunud vabatahtlikult. Seetõttu loodan, et just rasketel aegadel jõuavad erinevad poliitilised jõud lihtsamalt kokkuleppele ja palju räägitud reform tehakse ka ära. Küll peab siin vältima ühest äärmusest teise minekut.

Peamiseks eesmärgiks peab olema, et maakond saab institutsiooni, millel on õigus esindada neid inimesi, kes selles maakonnas elavad. Praegu ei ole seda õigust ei maavalitsustel ega ka omavalitsuste liitudel. Kindlasti ei tohi väheneda omavalitsuste õigus kohalike asjade üle otsustada.

Meil räägitakse palju, kui kehvasti läheb naabril Lätil. Arvan, et Eesti riik oleks samasuguses seisus, kui meie omavalitsused oleksid olnud sama väikse otsustusvõimega, kui meie naabri omavalitsused olid.

Tuleb vältida ka äärmuslikku sammu, et üks omavalitsus ja üks maakond. Selline lähenemine toob kindlasti kaasa omavalitsuste otsustusõiguse vähenemise. Praegu tundub, et nii mõnigi omavalitsus on asunud nn rikka kosilase otsingule, et siis üheskoos rasked ajad üle elada. Juba otsitakse ka uuringute rahastamise võimalusi. Ka selline lähenemine tuleb hukka mõista, sest uuringuid on tehtud piisavalt. Puudu on jäänud poliitilisest tahtest. Õige on välja võtta Robert Lepiksoni aegne reformikava ja sellega edasi minna.

Optimaalne on 6-7 omavalitsust

Me pole kunagi olnud nii rikkad, et lubada arutut laristamist, ammugi nüüdsel ajal. Seda on mõistnud maakonnas ennekõike Setumaa omavalitsused, kes on asunud koostama ühtset arengukava ning näevad piirkonda üha enam tervikuna, mitte niivõrd oma mätta otsast. Seal on saadud aru, et muidu kohalik elu hääbub ja paljud pered lähevad sinna, kus on võimalik tasuvat tööd, head haridust ja kvaliteetset arstiabi saada.

Võrumaa jaoks on just töökohtade ja teenuste kättesaadavuse seisukohalt optimaalne, et kujuneb välja kuus-seitse tugevat omavalitsust, kes suudavad näha piirkonda kui tervikut, mitte kui vastandlike huvidega haldusterritoriaalseid üksusi-vürstiriike. Suurema territooriumiga omavalitsused meelitavad ettevõtlikke inimesi kohale jääma ning loovad soodsa pinnase töökohtade säilitamiseks ja taasloomiseks. Tugevas omavalitsuses on rohkem võimalusi kaasata arendusprojektidesse oma ala parimaid asjatundjaid.

Meie elu pole praegu pilvitu, ees seisavad rasked valikud ja otsused. Maakonnaelu seisukohalt tuleb teha rohkem koostööd ning leida ühisosa, et elu siin Eesti nurgas ei hääbuks.

Sellel aastal ootavad meid ees kahed valimised. Valimispäeval saab igaüks anda oma hinnangu küünilisusele ja manipulatsioonidele. Sügisel toimuvate kohalike valimiste tulemused panevad paika, kuidas elu igas konkreetses omavalitsuses kulgema hakkab. Kordan varem öeldut: hinnake inimesi nende tegude, mitte nende sõnade järgi!

Lõpetuseks tahan Eesti Vabariigi sünnipäeva eel tänada kõiki inimesi, kes on aidanud kaasa elu edendamisele Võrumaal. Olen kindel, et rasked ajad mööduvad seda kiiremini, mida tegusamad oleme. Mitte midagi tehes ei juhtu midagi, ühel päeval tuleb ainult surm meile järele, nagu ütles omal ajal maavanem Robert Lepikson.

Palju õnne kõigile vabariigi aastapäeva puhul! Loodame üheskoos, et juba varsti saame vabariigi sünnipäeval öelda, et meie isamaal läheb päris hästi.

Eesti lipp lehvima

2009-02-21

Praegust Eestit on võrreldud laevaga rahutul merel: kapten, meeskond ja reisijad teavad küll, kuhu nad purjetada soovivad, aga nad ei tea, kas nad pärale jõuavad.
Nad näevad, et meri on rahutu, aga nad ei tea, kas läheb veel tormisemaks. Ja kui lähebki, siis kui tormiseks ja kui kaua raju kestab. Keegi ei tea.

On olnud raskemaidki aegu

On raske aeg, aga on olnud raskemaid. Vabadussõda, millest Eesti riik sündis, on kahtlemata raskuste võrdkuju. Sõja algus oli väga troostitu, sest usku võitluse mõttekusse oli vähe.
Elutargad taadid hoiatasid: «On poisikeste värk minna sõtta suure Venemaa vastu!» Aga just need «poisikesed» - gümnasistid ja tudengid - olid esimeste hulgas, kes aitasid sõja kulgu pööret tuua. Nad seisid isade ja vanaisade õlgadel, nende silmad olid kõrgemal ja nägid esimestena silmapiiri tagant terendumas seda, mida 19. sajandil oli kuulutanud hull luuletaja Juhan Liiv: «Aga ükskord on Eesti riik!»
Muidugi aitasid sõja käiku pööret tuua igatsetud Briti laevastiku saabumine Tallinna lahte kriitilisel tunnil ja Soome vabatahtlike tulek vana-aasta lõpus 1918.
Sadamas laevalt maha astunud, ei suundunud põhjanaabrid võõrastemajja. Nad küsisid, kus on rinne. See avaldas päevinäinud eesti meestele muljet.
Sada tuhat sõjameest siinsetest küladest-linnadest olid Vene keisri lippude all sakslaste ja austerlaste vastu sõdinud, nad teadsid, mis on sõda. Aga neis oli vaja usk äratada.
Polkovnik Laidoneri nimetamine ülemjuhatajaks vahetult enne jõule oli ehk see õlekõrs, mis kallutas viimaks kaalukausid Eestile soodsas suunas.
Kindral Laidoner ei teinud lahinguid kavandades ja juhtides ühtki olulist viga. See oli märkimisväärne omadus, mis sünnitas meestes austust ja lugupidamist. Selline asi on mis tahes sõja võitmiseks väga oluline.
Kaks nädalat tagasi pühitsesime kindral Laidoneri 125. sünniaastapäeva - eriti suurejooneliselt tehti seda kindrali noorpõlvekodus Viljandis.
Ent meil on peagi ukse ees veel üks sama ümmargune juubel. Kui tulevane kindral oli oma talukätkis peaaegu neljakuune, pühitseti Otepääl 4. juunil 1884 sinimustvalget lippu.
Vähe on maailmas riike ja rahvaid, kelle alglipp on reliikviana säilinud ja mis on pealegi nii eakas. Kuid me peame alati meeles pidama, et vaid kolmandiku sellest ajast on sinimustvalge võinud oma sünnimaal vabalt lehvida.
Seevastu kaks kolmandikku nendest pikkadest aastakümnetest on meie lipp olnud peidus meie unistustes, paremal juhul kummutipõhjas või pööningul sarikate vahel. Vaid Välis-Eestis võis see vabalt lehvida.
Vabaduse taaskoites saime Eesti Üliõpilaste Seltsi paguluses kestnud vilistlastelt rõõmuga kuulda, et alglipp on tõepoolest alles: reliikvia on peidus ühes Jõgeva valla korstnajalas.

Alglipp on alles

On sümboolne, et Eesti lipu 125. aastapäeva võidupüha paraad peetakse just Jõgeval. Muidugi on kahju, et see ei saa teha legendaarse Võnnu lahingu tandril. Seda enam oleme mõtetes oma lõunanaabritega, kes aeg-ajalt on meie toetavat kätt vajanud.
Kui südaööl vastu 23. juunit pühitseme Tallinnas Vabaduse väljakul kauaoodatud Vabadussõja võidusamba, oleme mõtetes kõigi 100 000 Eesti mehega, kes meile omariikluse kätte võitlesid, samuti tuhandete välismaalastest liitlastega.
Ent kolm nädalat varem, tänavu 4. juunil olgu kogu maa lipuehtes! Hommikul kell seitse heisatakse lipp suure pidulikkusega Pika Hermanni torni.
Tartu Ülikooli aulas on aktus ja samal õhtul lipu loojate kodus Eesti Üliõpilaste Seltsis pidulik koosviibimine. Pärnu Rüütli platsile tuuakse 125 sinimustvalget lippu! Pidustused kulmineeruvad järgmisel päeval lipu hällis Otepääl.
Ent see pole kaugeltki kõik. Ka Viljandi, Jõgeva ja teised on otsustanud lipu suurjuubelit väärikalt meeles pidada.
See on meie kõigi võimalus ja südame käsk. Iga maavanem ja linnapea, iga valla- ja külavanem, iga talu- ja majaomanik võib mõtelda oma võimalusele ja viisile, kus ja kuidas lipp heisata.
4. juunil oma lipule au anda on meie kõigi auküsimus. Hoidkem siis lipud vardas ka nüüd - 24. veebruaril!

21.02.2009 Võrumaa Teataja

21.02.2009 Oma Saar

21.02.2009 Põhjarannik

21.02.2009 Vooremaa

23.02.2009 Meie Maa

Eesti lipu vägi

2009-02-21

Viimase kümnendi majanduskasvust tingitud areng tekitas enamikus meis õigustatud eelduse, et elu peaks tõusvas joones edasi minema. See lootus hakkas aga juba eelmise aasta lõpus tuhmuma.

Pidev jutt koondatud inimestest, rasketest aegadest ja prognoosimatust tulevikust sisendab ebakindlust. On raske ette näha, milliseks kujuneb nii Eesti kui maailma majanduse olukord. Tõenäoliselt seisavad ees keerulised ajad.

Aeg mõelda möödunule

On raske, kuid on olnud veel raskemaid aegu. Ja seda mitte ainult majanduslikust aspektist.

Eesti jaoks üks raskemaid, kuid olulisemaid aegu oli kahtlemata Vabadussõda. Venemaa suurust ja olukorra troostitust arvestades uskusid vähesed võitluse mõttekusse, kuid ometi suudeti omariiklus saavutada.

Suur abi oli kriitilisel hetkel Briti laevastiku saabumisest Tallinna lahte ja soome vabatahtlike appitulekust 1918. aasta lõpupäevil. Vaid koostöö, üksteise toetamine ja usk ettevõtmisesse viis väikese rahva võiduni, mille üle on kõik järeltulevad põlved uhkust tundnud.

Sama võimsa märgilise tähendusega oli 1991. aastal taasiseseisvumine, millele aitas omajagu kaasa juba Vabadussõja võidust tekkinud kindlustunne ja usk, et me suudame seda veel kord.

Ja suutsimegi. Taasiseseisvumise aeg on olnud suurte muutuste periood. Oleme näinud riigi õiguslikku, majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset arengut.

Oleme üles ehitanud riigi, mida on siirderiikide seast esiplaanile tõstetud ja innovaatilisuse poolest Euroopas positiivseks näiteks toodud.

Samal ajal on pidev edasiminek meid aga individualistlikumaks muutnud ja me pole ehk selles edasipürgimise vaimus peatunud ega riigi põhiväärtustele piisavalt suurt tähelepanu pööranud.

Nüüd aga on hoog raugenud. On raugenud kogu maailmas ja see aeglustumisperiood annab põhjuse korraks peatuda ja mõelda möödunust. Mõelda Vabadussõja, taasiseseisvuse, eneseusu ja koostegutsemise õigsuse peale.

Lipp kui märk

Eelmisel aastal pühitsesime Eesti riigi 90. aastapäeva. Ka tänavu on meil üks märkimisväärne juubel: 125 aastat tagasi, 4. juunil 1884. aastal pühitseti Otepääl meie identiteeti ja uhkust kandev sümbol - sinimustvalge lipp.

Ei ole just palju riike ega rahvaid, kelle alglipp on reliikviana säilinud. Hoolimata sellest, et meie riigi lipp on eakas, peame tõdema, et vaid kolmandiku sellest ajast on meil olnud võimalus oma lipul lehvida lasta. Enamiku aega pidi see olema peidus ja varjatud, lehvides meie lootustes ja unistustes.

Seda suurem ja võimsam on aga tunne näha lehvimas oma riigi lippu, mis kannab endas kogu riigi sünni- ja ajalugu, kannab kõikide kannatuste kiuste võitlemise ja sihikindluse märki, kannab kokkukuuluvustunnet - ühe väikese rahva õigluse ja allaandmatuse vaimu.

Meil on praegu rasked ajad. On olnud raskemaid.

Heisakem kõik vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril lipud!

Ajaloo, oma rahva ja kindla tahte austuseks! Märgiks, et suudame ja oleme valmis kokku hoidma ja ka rasked ajad koos üle elama.

Julius Kuperjanov – Eesti iseseisvuse märter?

2009-02-20

Kuperjanov oli tüüpiline Vabadussõjas esile kerkinud noor ohvitser, kes rahulikule ning süsteemsele tegutsemisele eelistas improviseerimist.

Kui esimeselt ettejuhtuvalt eestlaselt küsida mõne Vabadussõja sangari nime, siis, kui üldse kedagi nimetada osatakse, on see suure tõenäosusega Julius Kuperjanov. Kuperjanovi komeedina leegitsenud elu, lühikese aja jooksul korda saadetud kangelasteod, hiilgavad võidud ning hukkumine Vabadussõja veriseimas Paju lahingus enne 25aastaseks saamist - kõik see lõi aluse legendi tekkeks. Ometi jäid nii Kuperjanovi elu kui Paju lahing Eesti Vabariigis põhjalikult uurimata. Oma osa selles oli poliitilistel kaalutlustel: verises lahingus kantud kaotuste eest näis olevat lihtsam veeretada süü surnud leitnandi kui Soome liitlaste kaela.

Sellele vaatamata kujunes Eesti okupeerimise järel 1940. aastal just Julius Kuperjanovist rahvusliku vastupanu sümbol. Tema nime kandsid koolinoorte vastupanuorganisatsioonid, juba alates 1940. aasta jõuludest sai Kuperjanovi hauast Tartus Raadi kalmistul koht, kus süüdatud küünlad demonstreerisid jätkuvat vastupanu võõrale võimule. Kui paljude noorte haridustee Kuperjanovi kalmul süüdatud küünalde pärast võimud katkestasid, pole teada, kuid väike polnud nende hulk mitte.

Iseseisvuse taastanud Eesti tõstis Julius Kuperjanovi tagasi talle kuuluvale kohale, seda ennekõike temanimelise pataljoni taastamise kaudu. Seda kummalisem on, et kuni päris viimase ajani pole ei tema elu ega sõjameheteed, kui mõni kapten Urmas Salo artikkel välja arvata, põhjalikumalt uuritud. Seda meeldivam on, et selle professionaalsete ajaloolaste tegematajätmise kompenseeris läinud aastal harrastusajaloolase Olev Tedre avaldatud raamat „Kutsar", millele selle aasta alguses järgnes ka dokumentaalfilm. Nagu öeldud, pole Virumaal sündinud ning koolis käinud Olev Teder ajaloolane. 1981. aastast on tal hoopis taskus ehitusinseneri diplom Tallinna Polütehnilisest Instituudist. Praegu taastab Olev Teder Puurmani lähedal talu ning uurib inseneri põhjalikkusega ajalugu. Julius Kuperjanovi juurde viis ta perekondlik pärimus: Olev Tedre vanaonu Johannes oli olnud tõepoolest Kuperjanovi kutsar. Perekondlik seos õhutas Tetre Kuperjanovi elu ja tegevust lähemalt uurima, mille tulemuseks ongi „Kutsar".

Oma uurimuses kirjeldab Teder Kuperjanovi elu peamiselt 1917. aastast alates, käsitledes siiski lühidalt ka tema karjääri I maailmasõjas. Peamine tähelepanu on raamatus pööratud Kuperjanovi tegevusele Eesti Vabadussõjas, milles omakorda tõuseb esile Paju lahing. Teder on tutvunud põhjalikult arhiivimaterjalide ning mälestustega ning seetõttu on tema tööle raske midagi ette heita. Nii põhjalikult pole Kuperjanovi pataljoni lahinguid varem keegi kirjeldanud. Teder osutab igati põhjendatult Kuperjanovi kui noore ning iseteadva ohvitseri konfliktidele kõrgemate ülemustega, kes seetõttu ei suhtunud Kuperjanovisse ega tema üksusesse just kõige soojemalt. Kuperjanov oli tüüpiline Vabadussõjas esile kerkinud noor ohvitser, keda rahuliku ning süsteemse tegutsemise asemel iseloomustas eeskätt improviseerimine. Just improvisatsioon ning sellega kaasas käinud riskivalmidus viiski Eesti väed Vabadussõja murdelahingutes võidule. Igati võib nõustuda ka Tedre väitega, et Paju lahingus kantud kaotuste eest on Kuperjanovit ülekohtuselt süüdistatud. Kuperjanov polnud selle lahingu üldjuht, suurte kaotusteni viinud vead tehti ära kõrgemal pool, peamiselt olukorda ning vastast mitte tundvate soomlaste staapides. Ka pean tunnistama, et Kuperjanovit tabanud kuuli päritolu kohta kipun eelistama Tedre seletust kapten Urmas Salo teooriale. Näib, et see lasti tõesti välja raudteel kurseerinud punaväe soomusrongist, aga mitte Paju mõisast.

Nõukogude ajal laialt levitatud vale, nagu oleks kuul tulnud omade meeste poolelt, lükkab Teder igal juhul veenvalt ümber. Kõigi nende kiidusõnade kõrval ei saa siiski mööda ka märkustest. Kui jätta kõrvale väiksemad vead ning osa uurijate (Urmas Salo) väljajätmise kasutatud kirjanduse loetelust, häiris „Kutsari" juures vähemalt mind asjaolu, et selle žanr jäi segaseks. Kord oli tegemist ajaloouurimusega, kord aga ilukirjanduslike mälestustega, mis ajaloole midagi erilist juurde ei andnud. Kui Olev Teder pidas möödapääsmatult vajalikuks oma vanaonust raamat kirjutada, võinuks seda teha eraldi - ilmselt oleks saanud üsna huvitava raamatu - mitte aga põimida Kuperjanovi loo sisse. See oleks lubanud ka rohkem tähelepanu pöörata Kuperjanovi kujunemisele, tema noorusaastatele ja rahvuslikule tegevusele. Sellekohast materjali on viimastel aastatel järjest rohkem avalikkuse ette jõudnud. Sellisel juhul oleks Kuperjanov sõjasangarina ka tavaliseks inimeseks jäänud, praegusel kujul on ta nii oma iseloomu kui käitumise poolest vaata et ingel. Inglitest ei saa aga kunagi kangelasi, nendeks saavad ikka tavalised inimesed. Teiseks murrab Teder oma raamatuga teataval määral sisse lahtisest uksest, üritades kaitsta Kuperjanovi mälestust rüvetamise eest. Ma ei tea, kas olen kasvanud üles vales seltskonnas, kuid minu meelest Kuperjanov kaitsmist ei vaja.

On õige, et Teder selgitab Paju lahinguga seotud asjaolusid ning lükkab ümber Kuperjanovi aadressil esitatud kriitika. Kui ta seejuures laskub aga teise äärmusse ning kallab omalt poolt kriitikaga üle nii Soome Põhja pojad, kelle juhid olevat Tedre meelest huvitunud vaid röövimisest, kui Eesti sõjaväe kõrgemad juhid ning soomusrongid. „Kuritegelik", „teadlik tegematajätmine", „Eesti ajaloo suurim võltsing" on vaid osa väljenditest, mida Teder sel puhul kasutab. Nii hull asi vahest siiski ka ei olnud. Vaevalt et kellelgi oli soov Kuperjanov ja tema pataljon Paju mõisa all teise ilma saata, vigu tehti lahingu juhtimisel aga küll. Raamatu mõju vähendab ka see, et Teder jätab Kuperjanovi tegevuse kajastamisel kõrvale selle tausta ehk Kuperjanovi tegevuse tähenduse nii Vabadussõja kui tollaste heitluste laiemas kontekstis. Nii ei saa lugeja, kes Vabadussõja sündmusi mitte just kõige paremini ei tunne, õigupoolest aru, mida Kuperjanov oma üksusega tegelikult korda saatis. Teder mainib vaid Kikka lahingu tähtsust, Emajõe Jänese silla vallutamist kirjeldab aga vaid möödaminnes. Ometi osutus just see sündmus üheks Vabadussõja pöördepunktiks. Poleks kõrgema juhtkonna korraldusi ignoreerinud soomusrongid sedavõrd hulljulgelt lõunasse tormanud ning koos Kuperjanovi meestega Jänese silda ootamatu löögiga vallutanud, oleks see ilmselt hävitatud ning sellega oleks soomusrongid Emajõe põhjakaldale jäetud. Lõuna-Eesti tagasivallutamine oleks sellisel juhul kujunenud tunduvalt raskemaks, kui mitte võimatuks. Vaid möödaminnes mainib Teder läti punaste küttide Lõuna-Eestisse paiskamise ja nende purustamise tähendust. Tegelikult peatas just see punaväe edasitungi Kuramaal IdaPreisimaa suunas. Oleks punaväel 1919. aastal õnnestunud viia revolutsioon Saksamaa territooriumile, võinuks selle tagajärjed olla väga suured. Nüüd löödi läti punaste eliitüksused eestlaste poolt Lõuna-Eestis aga puruks. Läti punaste küttide mälestusi Paju lahingutest oleks võinud autor üldse rohkem kasutada, isegi kui need alati tõele ei vasta. Nii kirjeldavad läti punased kütid Paju mõisa tagasivallutamist 7. läti polgu III pataljoni poolt 1919. aasta 30. jaanuari suure vägiteona, mille käigus olevat pataljoni kolmas rood kaotanud üle poole oma koosseisust. Eesti poole andmetel punaväe kaotused nii suured polnud. Paju mõisa pärast järgmisel päeval löödud lahingu kohta mainivad lätlased, et mõisast taanduti seejärel, kui rivist olid langenud kaks roodukomandöri ning enamik rühma- ja jaokomandöre.

Selgusetuks jääb raamatus ka see, miks oli sedavõrd oluline Valga tagasi vallutada. Esiteks olid siia koondumas läti küttide uued üksused, kellele rünnakuks valmistumiseks aja andmine oleks võinud eestlastele kalliks maksma minna. Veel paar päeva venitamist ning Paju kõrgendikule oleks võinud koonduda jõud, keda oleks olnud sealt juba väga raske välja lüüa. Vähemalt sama olulist rolli võis Kuperjanovi soovis iga hinna eest Valga vallutada mängida kartus seal hoogustunud punase terrori ees. Tartu Krediitkassa veretöö oli kuperjanovlastel veel värskelt meeles, Valgas oli Urmas Salo andmetel selleks ajaks aga juba mõrvatud 107 inimest. Veel paar päeva viivitust ning terrori ohvrite arv oleks võinud tõusta väga kõrgele. Nii oli Valga võimalikult kiire vallutamine Eesti vägedele möödapääsmatult vajalik. Kuperjanov sai sellest suurepäraselt aru, olles valmis eesmärgi saavutamiseks riskima. Varasematel kordadel oli samalaadne improvisatsioon õnnestunud, Paju all paraku aga mitte. Üritamata jätta polnud aga Kuperjanovi loomuses. Teda võib sellise suhtumise, meeste viimase piirini sundimise ning julmana tunduva käitumise pärast süüdistada, seda laadi improviseerimiseta poleks Vabadussõda aga võidetud. Märtriks ei tahaks seetõttu Kuperjanovit pidada, kangelaseks aga küll.

Meid, eestlasi, vaevab üldse mingi eriline märtri kompleks. Me tahame kujutada end ajaloo süütute ohvritena, kellele ikka ja alati on keegi ülekohut teinud. Märtrite asemel võiksime rohkem rääkida lihast ja luust eestlastest, kes tihti endalegi aru andmata ühel hetkel tõusid tõelisteks kangelasteks. Just selline kangelane oli ka Julius Kuperjanov. Ning on hea tõdeda, et midagi selle mehe sihikindlusest ning jõust on üle kandunud ka Olev Tedresse. Tema püsivuse ja järjekindluseta ei teaks Eesti oma sangarist Julius Kuperjanovist nii palju, kui ta praeguseks teab.