Poliitikute ajaveebid

Tunne Kelam: "Kas mäng on läbi?"

2012-05-09

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam astub täna peaesinejana üles Kopenhaagenis toimuval rahvusvahelisel foorumil, mis keskendub Euroopa Liidu seisundi hindamisele (State of the Union).

Konverents toimub traditsiooniliselt iga aasta 9. mail Euroopa Liidu eesistujariigi pealinnas, sellega tähistatakse Euroopa ühinemise ühe algataja Robert Schumani 1950.a. esitatud deklaratsiooni aastapäeva,. Kõrgetasemelise rahvusvahelise foorumi eesmärk on analüüsida tänase Euroopa Liidu olukorda, võrreldes seda ühenduse rajajate eesmärkide ja ideaalidega. 2012.a. foorumi teema on: "Kas mäng on läbi?"

"Kakskümmend aastat tagasi kutsus toonane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors üles taasavastama Euroopa hinge, mis on inspireerinud sõjajärgseid Euroopa juhte saavutama võimatuna tunduvat - sajandeid vaenutsenud Euroopa rahvaste ühinemist vastastikku kasuliku koostöö ja solidaarsuse alusel. Kuid Delors hoiatas ühtaegu, et kui seda Euroopa hinge lähima aastakümne jooksul ei suudeta elustada, siis on mäng läbi," sõnas Tunne Kelam.

"Rõhuasetus on olnud pigem seniste saavutuste säilitamisele (kaasaarvatud vanemate liikmesriikide eelisasend) kui dünaamilisele edasiminekule. Euroopa Liidu jätkuvad valupunktid on ebapiisav tootlikkus, nõrk konkurentsivõime maailmaturul ja aeglane innovatsioon," ütles Kelam.

"Niinimetatud Vana Euroopa pole siiani suutnud positiivselt kohaneda suure muutusega, mille põhjustas kümne uue liikmesriigi juurdetulek aastast 2004."

Euroopa Liidu ühispoliitikate solidaarsele elluviimisele pole Tunne Kelami sõnul alternatiivi: "Iga kriis on ühtlasi võimalus. Võrreldes 1940ndate aastate Euroopa kriisiga on praegune kriis märksa hõlpsamini ületatav. Kuid nagu siis, on ka praegu ainsaks võimaluseks uudsete lahenduste otsimine. Läänemere ümber asuvad 8 Euroopa Liidu liikmesriiki pakuvad hetkel positiivse näite sellest, et mõistlikku ja tasakaalustatud majanduspoliitikat on võimalik teostada ning liigseid kulutusi saab vajadusel järsult kärpida. See mudel peaks julgustama teisi ülejäänud 19 liikmesriiki samasugustele pingutustele," ütles Tunne Kelam.

Programm ja lisainformatsioon

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid ajaloolisi kogemusi

2012-05-09

Euroopa Rahvapartei, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni korraldatud konverentsil "Okupatsioon peale vabastamist" esines ühe peakõnelejana Eesti saadik Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul on sõjajärgse Euroopa ajaloos senini valitsenud "võidukate liitlaste" paradigma, kelle seast Stalin aga oli üks suurimaid massimõrvareid inimkonna ajaloos.

"Rahvasteliitu kuulunud Balti riikide ajalooline kogemus, keda võrdse julmusega okupeerisid ja rõhusid nii Nõukogude Liit kui ka Natsi-Saksamaa, trotsib aga seda lihtsustatud suurriiklikku lähenemist," ütles Kelam oma ettekandes.

"Totalitaarsete režiimide süstemaatilist terrorit kogenud eestlased, lätlased ja leedulased kutsuvad üles lähenema Euroopa ajaloole tasakaalustatud ja terviklikult, mis võimaldaks võrdse ja õiglase suhtumise kujundamist kõigi 20. sajandi totalitaarsete režiimide ohvrite suhtes."

Tunne Kelam viitas Sahharovi auhinna laureaadi Sergei Kovalyovi sõnadele, et see, mis juhtus Nõukogude poolt okupeeritud Balti riikides peale Stalini stiilis "vabastamist", on kvalifitseeritav massiliste inimsusevastaste kuritegudena.
"See on sõnum, mis nõuab tänapäeva Euroopas tähelepanu ja arusaamist. Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid, kuid väärtuslikke ajaloolisi kogemusi, " ütles Tunne Kelam.

Konverentsi avanud Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Joseph Dauli sõnul on Euroopa rahvaste ühine ajalugu aluseks ühisele tulevikule.

Laar sai kommunismi uurimise eest Ungaris Sandor Petofi autasu

2011-12-14

IRLi esimees, kaitseminister Mart Laar sai täna Ungaris Terrorhaza muuseumis jagatava Sandor Petofi nimelise autasu.

See omistati Laarile kommunismikuritegude uurimise ning sellealase ajaloolise pärandi teadvustamise eest.

Laar ütles autasu kättesaamisel, et hindab autasu kõrgelt ja ta loeb selle omistamist endale suureks auks.

"Mul on hea meel, et Euroopa riigid on teinud head koostööd, et liikuda edasi teadvustamaks kommunismi kuritegusid ning toetanud nende hukkamõistmist ka Euroopa Parlamendis."

Laar toonitab, et kommunismi kuritegude teadvustamine on aidanud süvendada mõistmist rahvaste vahel.

Sandor Petofi preemiat antakse välja alates aastast 2009, seda omistatakse inimestele, kel on olulisi teeneid Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vabaduse edendamisel. Laarile antakse auhinna saamise puhul üle Sandor Petofit kujutav pronksbüst.

Mullu pälvis selle Ameerika ajakirjanik ja ajaloolane Anne Elizabeth Applebaum, kes saatis Budapestis toimunud tseremooniale ka oma tervituse.

Sandor Petofi (1. jaanuar 1823 Kiskorös - 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane.

Laar: Tiefi valitsus tõestas, et eestlased võitlesid Eesti eest

2011-09-22

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar asetas täna hommikul koos üliõpilasorganisatsioonide esindajatega pärjad Vabadussambale, meenutamaks sellega tänast rahvusliku vastupanu mälestuspäeva ning Otto Tiefi valitsust.

Laar ütles, et Otto Tiefi valitsus on hiilgavaks näiteks sellest, kuidas ka lootusetus olukorras astutud samm võib omandada kokkuvõttes sedavõrd suurt tähendust.

"Tiefi valitsus tõestas, et eestlased ei sõdinud II maailmasõjas ei natsliku Saksamaa ega kommunistliku Venemaa, vaid Eesti enda huvide eest. Hitleri ja Stalini võimu vahel kerkinud Tiefi valitsus hoidis Eesti riiklikku järjepidevust, näidates kogu maailmale, et Eesti on endiselt olemas ning soovib vaba rahvana omal maal edasi minna," lausus Laar.

Tema sõnul maailm sellest tahtest küll ei hoolinud ning Tiefi valitsuse liikmed maksid oma ettevõtmise eest kallist hinda, kuid kokkuvõttes jäi võit aga ikkagi just Tiefile - Eesti on taas vaba ning saab ise oma tuleviku üle otsuseid langetada.

Täna õhtul kell 20.00 toimub Vabadusssamba juures akadeemiliste organisatsioonide poolt korraldatud rahvaüritus vastupanu päeva tähistamiseks.

Laar: Jeltsinile tuleks püstitada monument

2011-08-24

IRLi esimees Mart Laar ütles täna Kopenhagenis toimunud seminaril, et Boriss Jeltsinile tuleks püstitada monument panuse eest Balti riikide iseseisvuse taastamisse.

"Kõik kolm rahvast pingutasid oma vabaduse nimel, kuid rahvusvahelise toetuseta ja Boriss Jeltsini mõistmiseta oleks see jäänud ilmselt saavutamata," lausus Laar.

IRLi esimehe sõnul on Balti riikide omavaheline koostöö praeguseks kasvanud tugevamaks kui see kunagi varem on olnud ning ta näeb selle tulevikku suuremas seotuses Põhjamaadega.

Laar kõneles Taani Välispoliitika Seltsi seminaril, millega tähistati 20 aasta möödumist Balti riikide ja Taani diplomaatiliste suhete taastamisest.

Lisaks Laarile arutlesid seminaril ka Taani endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen, Läti endine välisminister Nils Muiznieks, ning Leedu ajalooprofessor Egidijus Aleksandravicius.

Laar: hirm ei tohi meid muuta jõuetuks

2011-08-24

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul peetud kõnes, et ajalugu on meile õpetanud, et me ei tohi hirmudele vaatamata alla anda.

"Eesti peab elama hirmuta, ajalugu näitab, et me peame julgema elada, hoidma rahvana oma selja sirge," lausus Laar.

Ta ütles, et me peame oma igapäevast elu elades tegutsema nii, et meie üle saaksid olla uhked meie lapsed ja ka meie esivanemad võiksid tunda meie tegude peale vaadates rahulolu.

"Eesti on vaba tänu meie enda otsustele ja tegudele, me peame ka täna julgema enda eest seista ja teha tulevikku kujundavaid otsuseid," sõnas Laar.

Vabaduse väljakul toimunud kõnekoosolekuga meenutati, et 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop alla vastastikuse mittekallaletungilepingu. Dokumendi salaprotokolliga jagasid osapooled omavahel ära Euroopa. Eesti läks sellega NSVL-i mõjusfääri.

Lisaks Mart Laarile rääkisid täna Vabadussõja võidusamba juures ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

Kelam: oleme poolel teel teadvustamaks kommunistlike režiimide kuritegusid

2011-08-22

Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami (IRL) sõnul oleme alles poolel teel teadvustamaks oma partneritele Euroopas ja mujal maailmas kommunistlike režiimide kuritegusid ja nende tekitatud hävitustööd.

Kelami sõnul kogunetakse homme 25. korda Hirveparki, kust 23. augustil 1987 sai esimese avaliku poliitilise meeleavalduse näol alguse okupeeritud Eesti areng tõe ja vabaduse suunas.

„Vaatamata Eesti ning paljude Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vabanemisele totalitaarsete kommunistlike režiimide ahistusest 1989-1991 on meil vaja teha veel kõvasti tööd, teadvustamaks oma partnereid üle maailma nende režiimide kuritegudest ja tekitatud hävitustööst," sõnas Kelam.

„Euroopa Parlamendi resolutsioon „Euroopa südametunnistus ja totalitarism" kutsub kõiki Euroopa Liidu valitsusi tähistama 23. augusti natsismi- ja kommunismiohvrite ühise mälestuspäevana. Eesti Riigikogu ja valitsus võtsid juunis 2009 esimesena vastu otsused selle resolutsiooni täitmiseks. Tehes seda tänavu kolmandat korda usume, et lisaks Balti riikidele, Rootsile ja Ungarile järgnevad selle päeva tähistamisel peatselt ka kõik ülejäänud EL liikmesriigid, kaasa arvatud meie põhjanaaber Soome," rääkis Kelam.

Traditsiooniline Hirvepargi kõnekoosolek toimub 23. augustil uues formaadis, seekord kahes osas. Lisaks tavapärasele kõnedele Hirvepargis algusega kell 15.30, toimuvad kell 18.00 kõned ka Vabaduse väljakul. Teiste seas peavad Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva meenutamiseks kõnesid kaitseminister Mart Laar, europarlamendi saadik Tunne Kelam ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Mart Laar kirjutas Dalai Laamale raamatu

2011-08-19

Dalai Laama lahkus Eestist kaasas kadunud Linnart Mälli ning Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari koostatud käsikiri Eestist ja Tiibetist kommunistliku okupatsiooni all.

Raamatu kirjutamiseks andis Laar lubaduse Dalai Lama eelmise külaskäigu ajal aastal 2001.

"Selle idee käis toona välja Linnart Mäll, sest kuna Eesti ja Tiibet on mõlemad elanud kommunismi ikke all, oleks huvitav seda kogemust võrrelda," lausus Laar.

Ta meenutab, et koostas raamatu kava ning saatis selle Dalai Lamale, kes selle heaks kiitis.

Kokkuleppe kohaselt pidi üks Tiibeti ajaloolastest kirjutama peatüki Tiibetist kommunistide võimu all, kuid ei saanud selle ülesande täitmisega hakkama.

"Otsustasime Mälliga, et ka see osa tuleb meil endil kirjutada - Mäll oli juba suure osa materjalist kokku pannud, kui ta siit ilmast lahkus," ütles Laar.

Sel nädalal toimunud kohtumisel küsis Dalai Lama Mart Laarilt esimese asjana raamatut, Laar täitis kümme aastat tagasi antud lubaduse ja andis külalisele käsikirja üle.

Viimane lubas kirjapandu üle vaadata, kui vaja ka seda täiendada, ning siis otsustada, kuidas sellega edasi tegutseda.

"Mis ta sellega edasi teeb, sõltub temast endast," sõnas IRLi esimees.

Esilinastub dokumentaalfilm 20. augustist

2011-08-16

18. augustil tuleb Artises esilinastusele dokumentaalfilm „Kaks päeva augustis", mis räägib kahest päevast 20 aastat tagasi, mil määrati Eesti rahva ja riigi saatus.

19. ja 20. august on paljudele meist veel elavalt meeles: tankid Tallinna tänavatel, pöörased sündmused Moskvas, pingsad ja pingeterohked töötunnid Toompeal. „Kas Eesti Vabariigi saatus oleks võinud minna ka kuidagi teisiti? Millega tegelikult riskiti ja mis tagas vabaduse, mida täna naudime?" küsib režissöör filmis.

Erilist rolli mängisid selle kõige juures kaks vaprat ja tarka Eesti naist. Filmis meenutavad tollaseid meeleolusid ja pingeid Marju Lauristin, Liia Hänni, Mart Laar, Heino Kostabi, Enn Tarto, Toomas Hendrik Ilves, Tunne Kelam, Valdo Rumessen ja paljud teised.

Filmile on muusika kirjutanud helilooja ja dirigent Maarja Vardja. Filmi tootjaks on Stuudio Navona.

Kutsetega esilinastus toimub 18. augustil 2011 kell 18.30 kinos Artis, lisalinastused 19. augustil Märjamaa kinos ja 20. augustil Haapsalu Toomkirikus. Kõik Eesti koolid saavad kingituseks DVD.

Filmi valmimist on rahastanud Haridus- ja Teadusministeerium, Tunne Kelami Büroo, Robert Schumani Fond, Kaamos Kinnisvara OÜ, Elke Auto AS, Olympic Entertainment Group AS.

Laar: Eesti astub vastu igale rünnakule

2011-07-04

Kaitseminister Mart Laar tunnustas täna Pärnumaal Kilingi-Nõmmel Liivamäe lahingu 70. aastapäeva tähistamisel lahingus osalenute kangelaslikkust.

Ta toonitas, et 1941. aastal Eesti vabaduse eest võidelnud metsavennad maksid meeleheitlikus võitluses Nõukogude hävituspataljoni vastu ränka hinda. „See võitlus polnud asjatu, sest tänu sellele saame täna siin seista vabade inimestena vabas Eestis," lausus Laar.

Kaitseministri hinnangul on saatuslikult oluline, et Eesti inimesed valisid võitluse, mitte hääletu alistumise tee. „Nüüd me teame, et võitluseta ei ole vabadust ning ka täna astub Eesti vastu igale rünnakule, sest see ongi meie vabaduse hind," kinnitas Laar.

Kaitseminister tänas eraldi ka täna lahingu aastapäeval kohal viibinud Juta Zahharovat ja Leonida Rebast, kes 70 aastat tagasi toimunud lahingus ravisid nii metsavendade kui hävituspataljoni poolel viga saanud võitlejaid.

1941. aasta 3. juulil kukutasid Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla kaitseliitlased mõlemas linnas Nõukogude võimu. Päev hiljem saatsid Nõukogude okupatsioonivõimud endist olukorda taastama Pärnu hävituspataljoni üksuse. 4. juuli pärastlõunal Kilingi-Nõmmest kilomeetri kaugusel toimunud Liivamäe lahingus lõid kaitseliitlased hävituspataljoni üksuse puruks, tappes 68 hävituspataljonlast.

In Memoriam: Otto von Habsburg (1912 - 2011)

2011-07-04

Täna, 4. juulil kaotas Euroopa ühe suurimatest visionääridest, kes suutis oma 98-aastase elu vältel kujuneda Austria-Ungari viimasest troonipärijast vaba ja demokraatliku Euroopa eestkõnelejaks.

Kui Euroopa Parlament 4. juuli pärastlõunase Strasbourgi istungi algul avaldas leinaseisakuga lugupidamist oma kauaaegsele mõjukale liikmele, siis ühendas see kaotus tugevamalt kui kunagi varem niihästi vanadest kui uutest liikmeriikidest pärinevaid saadikuid.

Otto von Habsburgi pikk elutee hõlmas arengut keiserlikust keskkonnast Euroopa rahvaste vabaduse ja sõbraliku koostöö suurimaks autoriteediks, kes suutis siduda parimad aristokraatlikud traditsioonid võluva inimlikkuse, siiruse ja demokraatiale pühendumusega.

Kohtusin temaga esmakordselt, kui sain võimaluse külastada Euroopa Parlamenti 1990. aasta jaanuaris ning imetlesin tema tulist kõnet Balkani teemadel. Oma 95. sünnipäeva puhul külastas Otto von Habsburg Euroopa Parlamenti, kus ta kõiki üllatas oma noorusliku energiaga, niipea kui juttu tuli Euroopa põhilistest väärtustest ja eesmärkidest. Viimast korda oli võimalus temaga kohtuda alles läinud aastal, samuti Strasbourgis.

Otto von Habsburgile, kes valiti Euroopa Parlamenti aastal 1979, võlgnevad Balti rahvad tänu esimese meie enesemääramist ja vabadust toetava resolutsiooni algatamise ja eduka läbiviimise eest jaanuaris 1983. Tema eestvedamisel oli Euroopa Parlament ainus rahvusvaheline organisatsioon, kes reageeris ametlikult ja positiivselt 45 leedu, läti ja eesti vabadusvõitleja "Balti apellile" augustist 1979.

Otto von Habsburg seisis niihästi natsismi kui ka kommunismi vastu ning toetas erilise innuga Euroopa Liidu laienemist Kesk- ja Ida-Euroopasse. Ta oli aastaid Pan-Euroopa liikumise juht, mis taotleb Euroopa ühinemise ja lepituse ideaalide saavutamist eelkõige kodanikualgatuste kaudu.

Eelmisel aastal hämmastas mind tema 1986. aastast pärit artikli leidmine, milles ta hoiatas Euroopa rahvaid üle oma võimete elamise ning laenude võtmise kiusatuse eest, väites, et see tähendab tarbimist meie laste arvel.

Usun, et kellelgi Euroopa poliitikuist pole nii palju tänulikke ja siiraid sõpru kui Otto von Habsburgil ning et vähestest jääb püsima nii helge ja lootustandev mälestus kui temast.

Otto von Habsburg kuulub tervele Euroopale ja sellega ühtlasi ka Eesti rahvale. Meil on täna temalt uskumatult palju ja väärtuslikku õppida.

Tunne Kelam

Euroopa Parlamendi liige

4. juuli 2011

Tunne Kelam: "Meie minevik on teie minevik."

2011-06-06

Euroopa Parlament tähistas 70 aasta möödumist esimesest massiküüditamisest Balti riikidest.

Euroopa Parlamendi täiskogu istung algas debatiga, mis oli pühendatud 70 aasta möödumisele Nõukogude Liidu poolt läbi viidud esimesest massiküüditamisest Eestist, Lätist ja Leedust.
Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek rõhutas oma sissejuhatavas avalduses, et sadade tuhandete Balti riikidest pärinevate nõukogude terrori ohvrite mälestuse austamine on täna meie kõigi ühine kohus. "Samuti on meie ühine kohus totalitaarse Nõukogude Liidu ja tema juhtide toime pandud inimsusevastaste kuritegude ühemõtteline hukkamõistmine," kinnitas Euroopa Parlamendi president.

Jerzy Buzeki hinnangul ei viinud Läti, Leedu ja Eesti rahvast tabanud katsumused neid masendusse, vaid lisasid otsustuskindlust ja jõudu, et pool sajandit hiljem võidelda välja iseseisvus ning naasta ühinenud Euroopasse.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam ütles, et umbes 50 000 Leedust, Lätist ja Eestist küüditatud kodanikku annavad meile selgema arusaama repressioonide ulatusest, kui viia see arv proportsiooni tolleaegse Inglismaa või Prantsusmaa elanikkonnaga. "50 000 küüditatut tähendanuks Inglismaa jaoks 432 000 küüditatud kodanikku ning Prantsusmaa jaoks 363 000," ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul andsid 1941.a. küüditamised kodanikuühiskonnale purustava hoobi. Mõttetu ja äärmuslik terror tekitas niihästi ohvrites kui kodumaale jäänute seas kauakestvaid psühhotraumasid ning kujundasid paljudes tunde, et õiglus ei võida kunagi.

Kelam tsiteeris Andrei Sahharovi preemia laureaati Sergei Kovaljovi, kelle arvates pole mingit kahtlust, et küüditamised kujutasid endast moodsat terminoloogiat kasutades inimsusevastaseid kuritegusid.

Balti küüditamiste 70. aastapäev on Kelami arvates võimalus süvendada ühist arusaama, et meie minevik on teie minevik ning ka vastupidi. "Täielik informatsioon 1941.a. inimsusevastastest kuritegudest peab saama meie ühise Euroopa ajaloo orgaaniliseks osaks," ütles Eesti saadik.

"Tänan teid kõiki teie tähelepanu, ja solidaarsuse eest, mida Balti rahvad on oodanud nii palju aastakümneid," lõpetas Tunne Kelam oma sõnavõtu.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

Laar sai Poola teenetemärgi

2011-05-12

IRLi esimees, kaitseminister Mart Laar sai täna suursaadik Grzegorz M. Poznanskilt Poola Vabariigi III klassi teeneteordeni.

Autasu omistati Laarile Eesti ja Poola koostöö arendamise ja ühise ajaloolise pärandi teadvustamise edendamise eest.

Vastavalt statuudile omistatakse ordenit välismaalastele või välismaal elavatele poolakatele, kes on panustanud Poola rahva ja riigi heasse käekäiku.

Mart Laar ütles autasu kättesaamisel, et hindab talle omistatud autasu kõrgelt ja ta loeb selle omistamist endale suureks auks.

"Koostöös Poola Vabariigi erinevate institutsioonide ja poliitikutega oleme suutnud liikuda edasi teadvustamaks kommunismi kuritegusid ning toetanud nende hukkamõistmist Euroopa Parlamendis."

Laar toonitab, et kommunismi kuritegude teadvustamine on aidanud süvendada mõistmist rahvaste vahel.

„Heaks näiteks sellest on Katõni kuriteo teadvustamise ja hukkamõistmise järel hoogu saanud liikumine kommunismikuritegude hukkamõistmiseks ka Venemaal," lausus Laar.

Poola suursaadik andis Laarile autasu üle täna Okupatsioonimuuseumis näituse "Sõjast Võiduni 1939-1989" avamisel.

Loe ordeni kohta:

http://en.wikipedia.org/wiki/Order_of_Merit_of_the_Republic_of_Poland

Raid: Narva bastionid on riigiülese tähtsusega

2011-05-05

Riigikogus täna moodustatud Narva bastionide toetusrühma esimehe Juku-Kalle Raidi sõnul ei kannata, sest need pillavad juba praegu suuri tükke ja viie aasta pärast pole mõningatega neist enam midagi teha.

„Bastionid on riigiülese tähtsusega ajaloo ja kultuurimälestis, mille hävimist ei saa käsitleda ainult Narva probleemina," ütles Juku-Kalle Raid, kelle hinnangul lähtub probleem üldisest suhtumisest kultuurimälestistesse.

„Hetkel tuleb nende kordategemiseks leida 150 miljonit krooni või vastasel juhul on meil 10 aasta pärast kuuest bastionist alles kolm," ütles toetusrühma loomisel bastionide olukorrast ülevaate andnud Narva Muuseumi direktor Andres Toode.

„Me ei küsi riigilt raha, me tahame, et riik teadvustaks endale bastionide halba olukorda ja mõistaks, et selle probleemiga tuleb tegelema hakata kohe."

Narva peaarhitekt Peeter Tambu sõnas toetusrühma loomisel: „Me üritame kogu hingest tõestada oma kuulumist Euroopasse, kuid laseme samas rahulikult põrmuks pudeneda kõigel sellel, mis meid Euroopa ja tema ajalooga seob. Narva bastionid on vaid üks osa nendest mälestistest, kuid kindlasti kõige mahukam ning kulukam."

Narva toetusrühma esimees on Juku-Kalle Raid, aseesimehed Marko Pomerants ning Rein Aidma.
Rühmitusse kuulub 16 riigikogu liiget.

Narva bastionide olukorrast räägib pikemalt sel laupäeval kell 15.00 Kuku raadio saade "Tegelikkuse KesKus".

Kelam ja noored kutsuvad kirjutama ajaloost

2011-03-26

IRLi Noored koos Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelamiga kuulutavad välja gümnaasiumi- ja üliõpilastele mõeldud autoritaarsete režiimide kuritegude teemalise esseekonkursi.

Esseekonkursist võivad osa võtta kõik gümnaasiumiõpilased ning üliõpilased, teemadeks on: "Kõikjal räägitakse kommunismi surmast, aga keegi ei ole veel näinud kommunismi laipa" (Lennart Meri) ja "Kommunism võrdub fašismiga?".

Korraldajaid huvitab eelkõige see, et kas noori huvitab ajalugu ning kas nad oskavad sellest järeldusi teha.

"On hämmastav, kui väikese ajaga on Eesti riik ja Eesti inimesed suutnud nii sellest kui 50 aastasest okupatsioonist toibuda. Paraku kipume aastast aastasse eestlastena üha rohkem unustama seda, mis on meie tänase ühiskonna korralduse hind," ütleb Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam.

IRLi Noored arvavad, et küüditamisega seotud päevade meelespidamine aitab liikuda ausa ja avameelse ajalookäsitluse poole.

"Eriti oluline on, et noored hooliksid oma riigist, tunneksid selle ajalugu ning oleksid valmis tegema ajaloost järeldusi," lausub IRLi Noorte aseesimees Mihkel Kübar.

Tööd tuleb esitada elektrooniliselt aadressile essee@irl.ee või tavapostiga aadressile Küüni 5b, Tartu linn märksõnaks „Essee". Tähtaeg on 30. mai 2011. aastal, tingimused on aadressil http://noored.irl.ee/.

Konkursi žüriisse kuuluvad: Tunne Kelam (Euroopa Parlamendi liige), Peeter Tulviste (TÜ kultuuripsühholoogia professor, akadeemik), Aigi-Rahi Tamm (TÜ Filosoofiateaduskonna vanemteadur), Mihkel Kübar (IRLi Noorte aseesimees) ja Mari Agarmaa (konkursi idee autor).

Kaks parimat kirjutajat saavad võimaluse külastada Brüsselit, auhindu antakse ka teistele kirjutajatele.

Oktoobri kolmas pühapäev saab lipupäevaks

2011-02-17

Riigikogu võttis täna vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva, sel päeval tuleks heisata ka Eesti lipp.

Eelnõu kohaselt täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ning Eesti lipu seaduse muutmise seadust. Seadusemuudatuste poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Koostöös Fenno-Ugria Asutusega valminud eelnõu viis 11. jaanuaril Riigikokku Mart Nutt, kelle sõnul aitab oktoobrikuu kolmanda laupäeva tähistamine hõimupäevana teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit.

"Hõimupäeva tähistamine riikliku tähtpäevana soodustab soome-ugri rahvaste ja riikide koostööd," ütles Nutt.

Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel vastavalt 1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressi otsusele. Samalaadne otsus on kirjas 2000. aastal Helsingis toimunud soome-ugri rahvaste 3. maailmakongressi resolutsioonis.

Mart Laar sai ajalooraamatu eest auhinna

2010-12-18

Ajaloolane Mart Laar võitis äsjasel „Apollo" auhindade jagamisel ajaloo- ja elulooraamatute kategoorias auhinna raamatu "101 Eesti ajaloosündmust" eest, mis avas kirjastuse seeria "101".

„Olen üllatunud, sest selles kategoorias kandideerisid väga tugevad raamatud, nagu Seppo Zetterbegi „Eesti ajalugu," on Laar lugejate tunnustusest meelitatud. Tal on hea meel, et Zetterbergi raamat preemiata siiski ei jäänud - selle määrasid talle Apollo töötajad.

„Huvi ajaloo vastu on rõõmustav. Me ei saa minevikus elada, kuid kui me sellest midagi ei tea, on võimatu tulevikku vaadata," lausus Laar.

Ta lubas enda sulest järgmisteks uusi raamatud "101" sarjas, näiteks Eesti saatust kujundanud sündmustest maailma ajaloos.

"Eesti saatust pole mõjutanud ju mitte ainult siin, vaid ka vahel meist üsna kaugel toimunud sündmused. Samas on Eesti saatus siiski meie endi kätes, sõltudes ennekõike sellest, milliseid valikuid langetame".

Herkel: Rahvuslus on demokraatia ja vabaduse tegelik alus

2010-12-03

„Rahvuslik identiteet on demokraatia ja vabaduse peamine eeldus." Nii tõdesid täna Tartus lõppenud konverentsi „Rahvaste õigused" osavõtjad ja külalised. Konverentsi korraldasid Rahvaste Õiguse Instituut ja Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus ning see oli pühendatud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni looja Linnart Mälli (1938-2010) mälestusele.

Neljapäeva õhtusel ettekandekoosolekul vaadeldi rahvaste enesemääramise ja riikide territoriaalse tervikluse vastuolusid, keelte osa rahvaste identiteedis ja ohustatud keeli,

samuti rahvusluse mõiste määratlemist ja rahvuslusel põhineva identiteedi positiivset rolli. Ettekannetega esinesid teadlased Eiki Berg, Mart Rannut ja Märt Läänemets ning poliitikud Mart Laar ja Mart Nutt, konverentsi töökokkuvõtte esitas Andres Herkel.

Linnart Mälli viljakale tegevusele osutasid ka Andrew Swan Esindamata Rahvaste Organisatsioonist, Tartu Ülikooli prorektor Martin Hallik, Sven Grünberg Rahvaste Õiguste Instituudist ning Dulma Ajušejeva Burjaatiast.

Tänasel nõupidamisel rahvaste olukorra parandamise võimalustest osalesid ka külalised Udmurtiast, Tšetšeeniast ja Burjaatiast.

„Probleemid tekivad just rahvusluse mahasurumisest, mitte aga rahvusluse tõttu, nagu mõnikord väidetakse," tõdes Rahvaste Õiguste Instituudi juht Sven Grünberg. Riigikogu liige Andres Herkel kinnitas, et Eesti panustab küll jätkuvalt riigita rahvaste toetamisse, kuid see tegevus võiks olla läbimõeldum ja tugevam. Üheskoos tõdeti, et Venemaal valitseva olukorra tõttu on eelmise sajandi lõpul Vene impeeriumi rahvaste hulgas valitsenud optimism nüüdseks asendunud märksa raskema olukorraga.

Sellest hoolimata tuleb edasi töötada ja Eesti poliitikutel on võimalus olla esindamata rahvaste olukorra adekvaatne vahendaja rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogus ja mujal. „Me oleme seda alati teinud, kuid sellised kontaktid aitavad seda teha paremini," tõdes Herkel.

Mart Laar esitleb Budapestis ungarikeelset raamatut

2010-09-24

IRLi esimees ajaloolane Mart Laar esitleb täna Budapestis oma uut ungarikeelset raamatut XX sajandi ajaloost Kesk- ja Ida-Euroopas. Tegemist on põhjalikult täendatud uustrükiga Laari juba paar aastat tagasi ilmunud raamatust "Tagasi Tulevikku".

Laari sõnul on esitletavat raamatut täiendatud peamiselt andmetega tema uuest ingliskeelsest raamatust "The power of freedom". Kommenteerides raamatu ilmumist ütles Laar, et tal on hea meel, et Ungaris antud teema ning ka tema raamatute vastu sedavõrd elavat huvi tuntakse.

"Kas meile meeldib või mitte, kuid oma ajaloost ei saa me mööda. Me ei saa küll silmad selja taga elada, kuid minevikku vundamendina kasutamata pole meil ka võimalik oma maadele paremat tulevikku luua".

Laari sõnul on Ungari ise näiteks, mida toob kaasa endiste kommunistlike tegelaste pikk võimuaeg. Ungari uuel valitsusel tuleb võidelda raskete probleemidega ning maad otsustavalt uuendada.

Mart Laar kohtub Budapestis ka peaminister Victor Orbaniga, kellega arutatakse Eesti kogemusi majandusreformide teostamisel ning Ungari ees majanduses seisvaid väljakutseid. Laar esineb ka Ungari televisioonis ning kohtub Terrori muuseumi direktori Maria Schmidtiga, arutamaks koostööd kommunismi kuritegude teadvustamiseks Euroopas.

IRL korraldas Arvo Pesti mälestuskoosoleku

2010-09-11

Vabadusvõitleja Enn Tarto eestvedamisel toimus täna pärastlõunal IRLi Tartu kontoris vabadusvõitleja Arvo Pesti mälestuskoosolek.

Räägiti Arvo Pesti rollist Eesti taasiseseisvumisel ning meenutati tänasel kuupäeval 30 aastat tagasi tollasele Poola inimõiguste aktivistile, hilisemale Poola presidendile Lech Walesale saadetud avalikku toetuskirja.

Eesti ja Leedu vabadusvõitlejate poolt Balti riikide ja Poola vabadusvõitlusele ning taasiseseisvumisele olulist rolli omanud kiri kandis teiste seas ka Arvo Pesti allkirja.

IRLi avaldus MRP aastapäeval

2010-08-23

IRLi AVALDUS
23.08.2010

Molotov-Ribbentropi pakti 71. aastapäeva ning kõigi totalitarismiohvrite 2. rahvusvahelise mälestuspäeva puhul.

Kahekümnenda sajandi inimvaenulikku pärandit väljendab kõige kontsentreeritumalt ajaloo kahe massimõrvari - Stalini ja Hitleri - vahel 23. augustil 1939 sõlmitud pakt.

Selle kuritegeliku tehingu vahetuks tulemuseks oli Ida-Euroopa jagamine kahe totalitaarse ja ekspansiivse diktatuuri vahel ja inimkonna ajaloo hävituslikuma sõja alustamine. Ikka ja jälle tuleb teadvustada tõsiasja, et maailmasõja vallandamiseks läks vaja kaht samamoodi mõtlevat partnerit. Mõlema põhieesmärgiks oli maailmavallutus, mida üritati saavutada äärmuslike vahenditega. Polnud juhuslik, et 23. augusti mittekallaletungipakt arenes kuu ajaga 28. septembri 1939.a. Saksa- Nõukogude piiri- ja sõpruslepinguks.

Viimastel aastatel on ka vene uuemad ajaloolased ulatusliku arhiivimaterjali alusel tõestanud, et Nõukogude Liit polnud mitte lihtsalt sõda vältida püüdev ning sotsialismi rahumeelsele ülesehitamisele keskenduv riik, vaid olemuselt agressiivne diktatuur, kes nägi uue maailmasõja vallandamises peamist vahendit maailmarevolutsiooni edendamiseks.

Molotov - Ribbentropi pakti 71. aastapäeval tuleb tõdeda, et järeldused ja õppetunnid kogu Euroopale hukatuslikke tagajärgi toonud kokkuleppest on siiani suurel määral tegemata, seda eriti demokraatlikes lääneriikides. Murettekitav on fakt, et MRP 70. aastapäevast 2009 libiseti Läänes üle vaikides. Et luua eelkõige MRP vahetuile ohvritele - Poolale, Balti riikidele, Soomele ja Rumeeniale - kindlad tagatised selliste sobingute kordumise vastu tulevikus, on vajalik meie kõigi sihikindel uurimis- ja selgitustöö, millele iseäranis pakti läbi kannatanud riikide valitsused peavad niihästi poliitiliselt kui aineliselt kaasa aitama.

Eesti vabanemisprotsessi avataktiks oli 23. augusti 1987 Hirvepargi miiting, kus nõuti esmakordselt ja avalikult tõde Molotov - Ribbentropi pakti salaprotokollide kohta. Nende avalikustamine andis moraalse ja poliitilise aluse nõuda kahe diktatuuri kokkuleppega sooritatud kuritegude heastamist - Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse taastamist.

Aprillis 2009 Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioonis „Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist" kutsutakse EL liikmesriike tähistama 23. augustit kõigi totalitarismi- ja diktatuuriohvrite ühise mälestuspäevana.

Eesti valitsus ja Riigikogu otsustasid juunis 2009 esimestena EL-s selle üleskutse seadustada. Jääb üle küsimus, milline vorm 23. augustile edaspidi anda. Kuna 23. august on nüüd saavutanud üle-Euroopalise mõõtme, siis teeme ettepaneku hakata seda päeva tähistama Vabaduse väljakul, kus esinevad EV peaminister või president ning kodanikuühenduste esindajad, kus Vabadussõja mälestussamba jalamile asetatakse pärjad ning kus toimuks päevakohane kontsert märksõna all.

IRL esindajad asetavad täna, 23. augustil kell 15.00 pärja kõigile totalitarismiohvritele Vabadussõja mälestussamba jalamile.

Hirvepargis toimub homme traditsiooniline 23. augusti kõnekoosolek

2010-08-22

Homme algusega kell 17 toimub Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline kõnekoosolek, millega meenutatakse Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeva ja samas paigas 1987. aastal toimunud okuptatsioonivastast meeleavaldust.

IRLi Rahvuslaste Ühenduse korraldataval ettevõtmisel kõnelevad haridusminister Tõnis Lukas, kaitseminister Jaak Aaviksoo,regionaalminister ning IRLi Tallinna piirkonna esimees Siim-Valmar Kiisler, helilooja Urmas Sisask, IRLi rahvuslaste juht Tarmo Kruusimäe, rahvuslane Jüri Liim ja mitmed teised.

23. augustil 1987 toimus Hirvepargis okupeeritud Eestis esimene avalik poliitiline väljaastumine, millel nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli avalikustamist.

Ühisavaldus leinapäeval

2010-06-14

Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri ühisavaldus leinapäeval, 14. juunil 2010

Head Eesti inimesed,

täna on leinapäev. Täna meenutame neid süütuid inimesi, kes kuuskümmend üheksa aastat tagasi viidi kommunistliku väevõimuga oma kodudest külmale maale. Paljud ei näinud kodu enam kunagi. Täna mälestame ka kõiki teisi inimsusevastaste kuritegude ohvreid ja langetame pea kõigi ees, kes on kannatanud või jätnud elu totalitaarse ülekohtu käes. See on meie, kellele on antud õnn elada vabas ja iseseisvas Eesti Vabariigis, kohus ja südamest tulev soov.

Kuriteod inimsuse vastu ei aegu. Oleme teinud palju tööd selgitamaks välja karmi ajalootõde, ja see kõik on koos mälestuse hoidmisega ilmtingimata vajalik. Väikeriigi puhul on aga veelgi tähtsam - eluliselt tarvilik - oskus ajaloost õppida, see tähendab mõista, milline tähtsus on oma riigi ehitamisel, tema iseseisvuse kindlustamisel, turvalisuse tagamisel ja kindla tuleviku kujundamisel ning see pole mõeldav ilma toimivate rahvusvaheliste partnerlussuheteta, riigi avatuseta, tema geopoliitilise lõimituseta. Seda mõistmist ei saa kanda aga keegi muu kui meie teiega, armsad kaaskodanikud. Seda mõistmist nõuavad meilt kõigilt ka viiekümne okupatsiooniaasta süütud ohvrid: sedalaadi kuriteod ei tohi enam mitte kunagi korduda. Siis jääb Eesti igavesti püsima!

Vabariigi President
Toomas Hendrik Ilves

Riigikogu esimees
Ene Ergma

Peaminister
Andrus Ansip

Mart Laar korraldab virtuaalse raamatuesituse

2010-05-19

IRLi esimees, ajaloolane Mart Laar tutvustab homme Facebooki fännilehel „Laari kohvik" värsket raamatut "Saaremaa 1944. Eesti laskurkorpuse kannatuste rada".

Laar keskendub selles Saaremaal 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee ja taganeva Saksa armee vahel peetud lahingutele.

Raamatu sissejuhatavas osas kirjutab Laar Saaremaa ajaloost enne II maailmasõda ning käsitleb põhjalikult 1941. aastal Eestist mobiliseeritud meeste saatust tööpataljonides ja eesti laskurkorpuses, ka ohvriterohket Velikije Luki lahingut.

Laar tugineb raamatus sõjaajalookirjandusele, kuid ka mõlemal poolel võidelnud meeste mälestustele ja arhiivimaterjalidele.

Raamat on Mart Laari 1944. aasta lahinguid Eestis käsitleva sarja neljas osa. Varem on ilmunud „Emajõgi 1944", „Sinimäed 1944" ja „September 1944".

Raamatu virtuaalne esitlus toimub homme, 20. mail kell 12 -13 sotsiaalvõrgus Facebook, aadressil http://www.facebook.com/pages/Mart-Laar/217904586440?ref=ts.

Tallinnas toimuval ajalookonverentsil kõnelevad Solonin ja Suvorov

2010-05-14

Järgmisel nädala reedel toimub Tallinnas konverents, kus kõnelevad ajaloolane ja publitsist Mark Solonin ning kirjanik ja publitsist Viktor Suvorov.

Teise maailmasõja uurija Solonini teemaks on Stalini sõjaplaanid ning Punaarmee kokkuvarisemine 1941. aasta suvel.

Endine nõukogude, praegune Briti kirjanik Suvorov on teemaks valinud „Kaaskostjad Stalin ja Hitler".

Nad esinevad koolituskeskuse Pro Patria, Balti Vene Uurimiskeskuse ja Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami korraldataval mõttevahetusel „Teine maailmasõda - tegemata järeldused".

Konverents käsitleb lähiajaloo tagajärgede mõju tänapäeva poliitika kujundamisele ning Euroopa ühispärandi mõistmisele.

Lisaks Soloninile ja Suvorovile kõnelevad veel ajaloolased
Ameerika Ühendriikidest, Iisraelist ja Eestist.

Laar: Eesti ei tohi end lõdvaks lasta

2010-05-12

Hinnates Euroopa Komisjoni positiivset otsust Eesti liitumiseks eurotsooniga, ütles IRLi esimees Mart Laar, et kahtlematult on tegemist Eestile väga tähtsa otsusega.

Tema sõnul pole tee veel lõpule käidud ning pole mingi saladus, et mõnel pool käib visalt ringi arvamus, et praeguses olukorras pole mõtet eurotsooni laiendada ning kas Eesti on ikka jätkusuutlik.

„Lõplik otsus tehakse teatavasti alles mõne kuu pärast eurotsooni rahandusministrite poolt. Seetõttu ei tohi Eesti end lõdvaks lasta ning peab hoidma konservatiivset rahapoliitikat. Kui oma hoiakuid muudame ning laristama asume, anname sellega meis kahtlejatele uue argumendi kätte," lausus Laar.

Tema sõnul annaks Eestis taas laenurallit alustades inflatsiooni kasvule ohtliku tõuke. Sama puudutab ka Eesti konkurentsivõime kaitset, sest hüppelist majanduskasvu sellel aastal Eestis ei tule.

„Meie peamiseks probleemiks jääb endiselt tööpuudus. Kuigi tööpuuduse kasv on peatunud, tuleb meil tõsiselt pingutada, et see kiiremalt langusele pöörata. Vastasel korral ei saa me jätkusuutlikust arengust veel rääkida."

Laar esitleb raamatut Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ajaloost

2010-05-07

IRLi esimees, ajaloolane Mart Laar esitleb täna kell 16 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis raamatut Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ajaloost alates aastast 1945 kuni tänapäevani.

Ingliskeelne "The Power of Freedom - Central and Eastern Europe after 1945" analüüsib piirkonna riikide poliitilisi ning majanduslikke arenguid kommunistliku ja vaba ühiskonnakorralduse kontekstis.

Sündmuseid analüüsitakse samaaegselt ajaloolase, majandustegelase ja poliitiku pilgu läbi. Euroopa mastaabis on teos aga väärtuslik, sest tegu on ühega esimestest antud valdkonna raamatutest, mille autor on pärit raudse eesriide tagant ning oli tegev post-kommunistlikke reformide südames.

Raamatus joonistuvad välja sarnasused, mis esinevad Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste lähiajaloos. Kuivõrd paljude eestlaste teadlikkus oma naabrite vabaduspüüdlustest on madal, annab raamat uudse võimaluse suhestuda regiooni lähiajalooga.

Ühtlasi aitab teos aga läänemaailmal mõista kommunismi all elanud rahvaste saatust ja seda, kuidas demokraatia ning turumajandus on tõstnud nende rahvaste elukvaliteeti. Näiteks Eesti ja Soome lähiajaloo võrdlus ilmestab, kuidas mõjutasid erinevad poliitilised ideoloogiad kahte riiki, mis olid enne Teist maailmasõda võrreldaval arengutasemel.

Laari sõnul ajendas teda raamatut kirjutama ühelt poolt 20. aasta möödumine kommunismi kukkumisest ja teiselt poolt globaalne majanduskriis.

„Tänastes rasketes oludes on kerge unustada saavutatud vabaduse väärtust ja seda mitte ainult iseseisvuse aspektist. Kuigi olukord majanduses on enneolematult keeruline, näitab raamat, et vabaturumajandus on jätkusuutlikum ja kõrgemat elatustaset võimaldav raamistik majanduselu korraldamiseks," lausus Laar.

Raamatu kirjastaja on sihtasutus Unitas (Tallinn) koostöös mõttekojaga Centre for European Studies (Brüssel).

Bildt: Eestil on läinud paremini kui keegi ennustada suutis

2010-04-24

Mart Laari 50. sünnipäeval esinenud Rootsi välisminister ning endine peaminister Carl Bildt ütles viimase 20 aasta arenguid analüüsides, et Eestil ja teistel Balti riikidel on kokkuvõttes läinud tunduvalt paremini kui keegi seda kunagi ennustada oleks osanud.

Bildt leidis, et kuigi tihti on leitud, et võimalused vägivaldseks vastasseisuks olid 1990. aastate alguses Balkanil tunduvalt suuremad kui Baltikumis, et nii see tegelikult polnud.

„Olukord Baltikumis oli äärmiselt plahvatusohtlik ning võinud vabalt lõppeda verevalamisega."

Bildt kinnitas, et küsimus polnud siin lihtsalt mitte iseseisvuse ametliku taastamisega 1991.aastal, vaid just selle kinnistamisega järgnevatel aastatel, tõstes tollastest sündmustest eriti esile Narva kriisi ja selle lahendamise 1993.aastal.

Bildti hinnangul oli tollal küllalt jõudusid, kes olid huvitatud Trans-Dnestria laadsest lahendusest Narva piirkonnas. Bildt kiitis tollase Eesti valitsuse tegevust kriisi lahendamisel, kes ühelt poolt põhimõttekindlaks jäädes suutis leida pragmaatilisi lahendusi, et mitte ainult kriisi ajutisest lahendada vaid suurema ja otsustava läbimurde saavutamiseks, mis Narva kindlalt Eesti külge liitis.

„Mis puutub NATO-sse ja Euroopa Liitu, siis need olid tollal sedavõrd lootusetud eesmärgid, et ainult eestlased ise olid piisavalt hullud, et neist unistada. Seetõttu on Baltikumi suutlikkus need eesmärgid tõesti saavutada tõelist tunnustust väärt."

Bildt tõstis esile ka Eesti esimese valitsuse edukaid ja radikaalseid reforme, mis on olnud eeskujuks paljudele teistele üleminekuriikidele ning pakkunud neile lootust. Eesti on aga tänu nendele võitnud endale maailmas väga hea maine.

Tollaseid sündmuseid ja arenguid meenutasid sümpoosiumil ka Marju Lauristin ning Toomas-Hendrik Ilves. Mart Laari juubelile pühendatud sümpoosiumil osales sadakond külalist ja õnnitlejat, nende seas mitmete riikide saadikud ning välisministreid.

Sihtasutus Unitas jagas Euroopa Mälu ja Leppimise auhindu

2010-04-23

NB! Auhinna pälvisid Euroopa Parlament, Carl Bildt ning Dmitri Medvedev

Sihtasutus UNITAS jagas Mart Laari juubelisessiooni raames Euroopa Mälu ja Leppimise auhindu.

Juubelisessioonist võtsid osa Vabariigi President ning Riigikogu esimees, välisriikide esindajad.

Tunnustust jagati esmakordselt ning selle saajateks on eraisikud või organisatsioonid, kes on andnud olulise panuse totalitarismi läbi lõhestatud riikide moraalsele ühinemisele ning lepitamisele.

Auhinna pälvisid Euroopa Parlament, Carl Bildt ning Dmitri Medvedev.

„Carl Bildt on oma peaministri ning välisministri karjääri jooksul olnud väsimatu sillaehitaja ning ühendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Ühtlasi on tegemist inimesega, kes algusest peale on mõistnud, et erinevate režiimide poolt põhjustatud kannatustele ei ole olemas monopoli ja ükskõik milliste totalitalistrike režiimide kuritegude ravimiks on lepitus," ütles sihtasutuse asutajaliige Mart Laar auhinda üle andes.

Euroopa Parlament sai tunnustuse 2.aprillil 2009 vastuvõetud resolutsiooni eest „Euroopa südametunnistus ja totalitarism", millega mõisteti hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide poolt toime pandud inimsusevastased kuriteod. Ühtlasi kuulutas Euroopa Parlament selle resolutsiooniga 23. augusti üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks.

Kolmanda samanimelise auhinna saajaks on Venemaa president Dmitry Medvedev.

„President Medvedevi eitav suhtumine stalinismi heroiseerimisse ning lepituse otsimine Katõnis on lootusrikas ning leppimiseni viiv peatükk Euroopa ajaloos. Me loodame, et president Medvedev on aluse pannud moraalsele ühinemisele, milles pühitsetakse nii 20. sajandi võidud kui ka kaotused," ütles sihtasutuse asutajaliige Meelis Niinepuu.

Sihtasutus UNITAS on mittetulunduslik organisatsioon, mille missiooniks on totalitaristlike režiimide poolt lõhestatud ühiskondade lepitamine.

Fotol M.Niinepuu, M.laar, C.Bildt: Annika Haas; autoriõigused Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Mart Laari juubelisessioonil kõnelevad Bildt, Lucas, Nemtsov ja Illarionov

2010-04-22

Täna õhtul Mart Laari 50. sünnipäeva puhul peetaval sessioonil esinevad kõnedega Rootsi välisminister Carl Bildt, ajakirjanik Edward Lucasm Venemaa üks opositsiooniliidreid Boriss Nemtsov ja president Putini kunagine majandusnõunik Andrei Illarionov.

Sõnnipäevalapse sõnul pakuti sellise sessiooni idee algselt välja Lennart Meri konverentsi korraldajate poolt, kuid paraku mattus kogu konverents tuhapilvede alla. Sessioon otsustati siiski korraldada ning nii leiabki see ettemääratud ajal aset.

Laar ütles, et sessioon pole loodetavasti seotud tema isikuga, vaid on pühendatud otsustele, mis viimase 20 aasta jooksul on maailma arengusuunda mõjutanud ning eelseisvatele otsustele, mis määravad lähema 20 aasta jooksul maailma käekäigu.

Tallinnas saab vaadata Tunne Kelami fotonäitust

2010-03-31

Alates tänasest on Tallinnas Nokia Kontserdimajas vaatamiseks üleval Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelam fotonäitus "Eesti tee vabadusele".

See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele.

Näitusel on eksponeeritud mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning ka portreed iseseisvumisperioodil olulist rolli mänginud isikutest.

Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel.

Fotonäitust on eksponeeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.

Näitus "Eesti tee vabadusele" jääb vaadata aprilli keskpaigani.

Eesti Kongressi kogunemist tähistatakse homme kontserdiga

2010-03-12

Homme, 13. märtsil kell 12.00 toimub Tallinnas, Estonia kontserdisaalis kontsert-aktus, millega tähistatakse Eesti Kongressi esimese istungi toimumist 20 aastat tagasi.

1990. aastal Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee esimeseks esimeheks valitud Tunne Kelami sõnul seisneb kahe aastakümne taguste sündmuste tähtsus ennekõike selles, et tänu siis aktiivsete kodanike poolt tehtud otsustavatele sammudele on tänased noored kasvanud üles vaba Eesti riigi kodanikuna.

"Eesti Kongressi 20. aastapäeva kontsert-aktusel pööramegi oma pilgud noorte poole, sest nende kätes on täna ja tulevikus Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidmise vastutus," räägib Kelam.

Laupäeval Estonia kontserdisaalis toimuval pidulikul kontsert-aktusel kõnelevad president Toomas Hendrik Ilves ja Tunne Kelam. Rõhutamaks noorte rolli Eesti iseseisvuse edasisel püsimisel on kontsert suunatud noorele kuulajale, ka esinejate seas on palju noori. Kontsert on kõigile huvilistele tasuta.

Kontserdil linastub Eesti Kongressi 20. aastapäevaks valminud Jaan Kolbergi dokumentaalfilm "Rahva vabadus", milles Eesti iseseisvuse taastamisele eelnenud arenguid meenutavad kihelkondade ja maakondade komiteede aktivistid. Filmis kommenteerivad toimunut president Toomas Hendrik Ilves, Eve Pärnaste, Liia Hänni, Tunne Kelam, Trivimi Velliste, Mart Laar, Vardo Rumessen ja teised.

1990. aasta 11. ja 12. märtsil toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus sõnastati Eesti iseseisvuse taastamise aluseks saanud riigiõiguslikud ja poliitilised seisukohad.

Mihkelson sõnastas alanud aastaks Eesti välispoliitika suuremad väljakutsed

2010-01-08

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Marko Mihkelson prognoosib, et 2010. aastal ootab Eesti välispoliitikat ees vähemalt kaheksa suuremat väljakutset.

"Alanud aasta kõige olulisemaks eesmärgiks on Eesti europüüdluste lõpuleviimine ning selleks vajalike diplomaatiliste sammude astumine. Mõistagi on meie eurovõimalus seotud eeskätt sisepoliitikaga, kuid kindlasti ei tohi alahinnata ka meie partnerite ning euroala institutsioonide pidevat ja asjakohast informeerimist," ütleb Mihkelson.

Tema hinnangul väärib Euroopa Liidu kontekstis rõhutamist Eesti püüdlus saada ühenduse infotehnoloogia agentuuri asukohamaaks. "Kuna teiseks kandidaadiks on Prantsusmaa, siis meile meeldiva lõppotsuseni jõudmiseks tuleb panustada aktiivsesse diplomaatilisse tegevusse," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul eeldavad ka Läänemere strateegia ning idapartnerluse küsimused alanud aastal tähelepanu ning panustamist. "Seejuures Läänemere strateegia ei ole üksnes välisministeeriumi rida, vaid nõuab suuremat pühendumust ka teistelt meie ministeeriumitelt," ütleb ta.

Mihkelsoni sõnul on NATO raames meile sellel aastal kindlasti tippsündmuseks aprillis peetav välisministrite kohtumine Tallinnas, sest nii suurt ja kaalukat kohtumist pole Eestis kunagi varem toimunud.

"Loodetavasti annab Tallinna kohtumine oma panuse ka alliansi uue strateegilise kontseptsiooni lihvimisele, mis saab liikmesriikidele tähtsaks teekaardiks eelolevateks aastateks. Meile on oluline, et see strateegia arvestaks neid muutusi, mis on eriti ilmnenud seoses Vene-Gruusia sõjaga 2008. aastal".

ELAKi juhi hinnangul on äärmiselt oluline välismajanduspoliitika jätkuv edendamine, kuna selle kaudu loob riik ettevõtjatele ja investoritele uusi võimalusi. "Otsati on seegi seotud meie europüüdlustega, sest vastav positiivne otsus annaks Eestile väga vajaliku arengutõuke," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul on tähtis, et Eesti ametkonnad suudaksid senisest enama sünergiaga tegutseda välismajanduspoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Üldine arengupaber "Made in Estonia" annab hea aluse sellel aastal keskenduda juba konkreetsemate strateegiate väljatöötamisele.

"Seejuures oleks näiteks mõistlik, et enne Shanghai EXPO avamist selle aasta mais võiks meil olla paremini läbi mõeldud Hiina strateegia".

Tunne Kelam: Euroopa vajab täit tõde Berliini müüri rajanud režiimi kohta

2009-11-10

Eile möödus 20 aastat Berliini müüri langemisest, mida tähistavad üle Euroopa toimuvad mälestusüritused.

Euroopa Parlamendi suurim, kristlikke demokraate ja konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon tähistas seda aastapäeva mälestusüritusega Euroopa Parlamendis. Peaettekande pidas Eesti saadik Tunne Kelam, kes analüüsis Berliini müüri langemiseni viinud sündmusi ning rääkis ka isiklikust kogemusest kommunistliku režiimi all.

Tunne Kelami sõnul on kõigil vaja teadvustada, et Berliini müüri püstitanud Nõukogude diktatuur ei kavatsenud piirduda üksnes Ida-Euroopaga.

"Täna peame enda jaoks täiesti selge järelduse tegema, et sama saatus, mis tabas müüri taha suletud Ida-Euroopat, oli kavandatud kogu Euroopa jaoks," ütles Kelam. See oleks juhtunud, kui vahele poleks tulnud Trumani doktriin, Marshalli plaan, NATO rajamine ning Euroopa demokraatliku ühinemise algus.

Tunne Kelam ütles, et jõhkra jõu demonstreerimisele vaatamata osutas Berliini müür tegelikult kommunistliku režiimi ebakindlust ja nõrkust.

"Müüri ehitamise otsusega 1961 möönis nõukogude diktaator Hrushtshov, et tema süsteem pole normaalseis inimlikes tingimusis elujõuline," järeldas kõneleja.

Tunne Kelami sõnul on vabadus lahutamatult seotud tõega.

"Täna, 20 aastat hiljem vajab kogu Euroopa täie tõe mõistmist selle totalitaarse süsteemi olemusest, mis hoidis poolt Euroopat aastakümneid oma raudses haardes," ütles Kelam.

"Me kõik vajame seda tõde - niihästi need, kes jäid ühele poole müüri ja ka need, kellel oli õnn elada vabas ja demokraatlikus ühiskonnas."

"Me vajame seda tõde ka Venemaa jaoks, mis on olnud ajaloo julmima diktatuuri kasvulava," ütles Kelam. Tema sõnul peab Euroopa aitama vene sõpradel vabaneda nende ajaloo süngeima perioodi vangistusest.

Tunne Kelami arvates viis Berliini müüri mahakiskumisele ühelt poolt paljude ikestatud Euroopa rahvaste visa vastupanu diktatuurile ning Karol Wojtyla, Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri uus kindlameelne poliitika, mis teadvustas kommunismi välise jõu taga tema nõrkust ning orienteerus mitte pragmaatilisele muganemisele selle süsteemiga, vaid taotles selle murdmist.

"Täna jagame oma rõõmu meie taasühinenud Saksa sõpradega," õnnitles Eesti saadik oma kolleege. "9. november avas tee niihästi vabadusele kui ka Euroopa laienemisele. See on meie ühine püha," ütles Kelam.

Mart Laar kohtus Nancy Reaganiga

2009-11-08

Californias Ronald Reagani raamatukogus toimunud rahvusvahelise konverentsi raames kohtus Mart Laar USA presidendi Ronald Reagani lese Nancy Reaganiga.

„Mul ei olnud kahjuks kunagi võimalust isiklikult kohtuda Ronald Reaganiga ning tänada teda selle eest, mida ta Eesti ja teiste ikestatud rahvaste heaks tegi. Nüüd avanes vähemalt võimalus see tänu tema abikaasale edasi anda," lausus Laar.

Tema sõnul oli Nancy Reagan heade sõnade eest tänulik, tuletades meelde, kuidas Ronald Reagan elas kaasa Balti rahvaste võitlusele vabaduse eest. Nancy Reagan ütles, et ta mäletab siiamaani, kuidas nad abikaasaga vaatasid televisioonist ülekannet Berliini müüri langemisest ning kui rõõmsad ja liigutatud nad olid.

Nancy Reagan kinnitas Laarile, et Ronald Reagani arvates polnud tema roll toimunus sedavõrd suur, tema meelest kuulus kogu au ikestatud rahvastele endile, kes suutsid maailma kommunismist vabaneda.

Laari sõnul oli 88-aastane Nancy Reagan vaatamata liikumisraskustele muidu heas vormis, visates nalja ning meenutades elavalt oma-aegseid sündmusi.

Ronald Reagani Fondi ja Heritage Fondi korraldatud konverentsil osalesid lisaks Reagani kunagiste lähimatele kaastöölistele ka Vaclav Klaus, Leczek Balcerowicz, Steve Forbes, Richard Pipes ja Edward Lucas.

Laar Berliini müüri langemise aastapäeval: töö on veel pooleli

2009-11-08

Esinedes Roland Reagani raamatukogus Californias korraldatud Berliini müüri langemise aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil tuletas Mart Laar meelde, et Berliini müüri langemine ei olnud mitte Ida ja Kesk Euroopa vabanemise algus, vaid pigem pikema protsessi tulemus ja osa pikemast teekonnast vabaduse suunas, mis on veel jätkuvalt pooleli.

„Otsides 1989. aasta kangelasi, tuleks eeskätt meeles hoida ikestatud rahvaid, kes aastakümneid jätkasid lootusetust võitlust vabaduse eest, isegi kui Lääs neid pikka aega tegelikult efektiivselt ei toetanud. Balti metsavendlusel, Berliini ülestõusul, Poola ja Ungari vastuhakul 1956.
aastal, „Praha kevadel" ja eriti Poola „Solidaarsusel" on osa sellel pikal teel," lausus Laar.

Tema sõnul sai kommunismi kukutamine sai aga võimalikuks alles siis, kui vabas maailmas kerkisid esile liidrid, nagu paavst Johannes II Paulus, Margaret Thatcher ja Ronald Reagan, kes erinevalt tavaarvamusest uskusid, et suudavad heita kommunismi ajaloo prügikasti - ja said sellega ka hakkama.

„Lääs surus NSV Liidu kiirelt nurka, sundides seda alustama reforme, mis omakorda võimaldasid ikestatud rahvastel „kurjuse impeerium" lammutada".

Samas avaldas Laar muret, et 1989. aasta revolutsioon on endiselt lõpule viimata, kuna mitmed tollal demokraatia suunas teed alustanud riigid on sellelt teelt kõrvale astunud, mõnel pool on tagasi pöördutud Nõukogude Liidu pärandi juurde ning asutud selle poolt toime pandud kuritegusid kaitsma ja õigustama.

„Kui maailm seda vaikides pealt vaatab, ollakse astutud väga ohtlikule teele," sõnas Laar.

„Osalt on see tingitud sellest, et maailm pole siiamaani täiel määral teadvustanud kommunismi kuritegusid. Viimastel aastatel on sellel alal liigutud olulisel määral edasi, kuid peamine töö on alles ees".

Ronald Reagani Fondi ja Heritage Fondi korraldatud konverentsil osalesid lisaks Reagani kunagiste lähimatele kaastöölistele, nagu riigisekretär George Schultzile, Tśehhi President Vaclav Klaus, Poola majandusreformide autor Leczek Balcerowicz, Steve Forbes, Richard Pipes, Edward Lucas. Mihhail Gorbatsov ja Margaret Thatcher saatsid konverentsile soojad tervitused, rõhutades Reagani rolli külma sõja lõpetamises.

IRL: Reformierakond peab lahendama oma probleemid ise

2009-09-30

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni hinnangul väljendab umbusaldusavaldus opositsiooni suhtumist ministri tegevusse ning IRLi arvates peab koalitsioonipartner Reformierakond lahendama oma probleemid ise.

„Koalitsioonipartei ei saa olla valitsuses, mida ta umbusaldab, mistõttu tekkivaid probleeme lahendatakse teiste vahenditega valitsusesiseselt. Kui koalitsioonipartneritel ei ole usaldust, siis ei saa see koalitsioon ka edasi eksisteerida," ütles IRLi parlamendisaadik Marko Mihkelson.

„Juhtunu on piisavalt tõsiselt riivanud Eesti välispoliitilist usutavust, mistõttu tuleb siin teha mõned põhimõttelised järeldused. Eesti peab taastama oma selguse ja selgroogsuse, mille sisuks on meie rahvuslikel huvidel põhinevad suhted," lausus Mihkelson.

Nancy Reagan kutsus Laari kõnelema Ronald Reagani mälestuskonverentsile

2009-09-16

Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani lesk Nancy Reagan kutsus Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari üheks peakõnelejaks tänavu novembris peetavale Ronald Reagani mälestuskonverentsile.

IRLi esimees kutsuti kõnelema koos Mihhail Gorbatšoviga konverentsi osas, kus käsitletakse Reagani mõju kommunismi kokkuvarisemisele.

Laarile saadetud kutses meenutab Nancy Reagan, kuidas nad Ronald Reaganiga jälgisid televiisorist, kuidas rahvas lammutas Ida ja Lääne eraldatuse sümboliks olnud Berliini müüri ning kuidas nad mõlemad selle üle rõõmustasid.

Kirjas rõhutatakse vajadust võitlust kommunismi vastu meeles pidada ning selleks on ka organiseeritav konverents suunatud.

Laari hinnangul on arusaamine kommunistliku süsteemi kuritegelikust olemusest maailmas viimasel ajal kiirelt levinud.

„Kui omal ajal nimetas Reagan Nõukogude Liitu kurjuse impeeriumiks, siis kritiseeriti teda rängalt - ometi näitas ajalugu, et mitte tal polnud ainult õigus, vaid just asjade õigete nimedega nimetamine aitas kommunismi kokkukukkumisele kaasa," lausus Laar.

Tunne Kelam: Kõik EL liikmesriigid peavad tähistama 23. augustit totalitarismiohvrite mälestuspäevana

2009-09-14

Euroopa Parlamendi täiskogu avaistungil sõna võtnud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam juhtis tähelepanu Molotov-Ribbentropi pakti 70. aastapäevale.

"Natsi-Nõukogude pakt osutas vapustava selgusega, kui lähedased on üksteisele näiliselt vastandlikud äärmusjõud," ütles kõneleja.

Kelami väitel oli seitsmekümne aasta eest niihästi Moskva kui Berliini ühiseks eesmärgiks Euroopa demokraatliku poliitilise korralduse hävitamine. "Niihästi Moskva kui Berliin taotlesid ülemvõimu maailma üle."

"Natsi-Nõukogude pakti tähtsaim sõnum on mitte iial unustada, et Teise maailmasõja vallandamiseks läks vaja kaht diktaatorit," tõdes ERP fraktsiooni esindaja.

Kelam tsiteeris Stalini kõnet poliitbüroole neli päeva enne pakti sõlmimist, kus Stalin tõdes, et sõja puhkemine Kolmanda Riigi ning anglo-prantsuse kapitalistliku bloki vahel on Nõukogude Liidu huvides. Nõukogude diktaatori meelest tulevat teha kõik, et selline sõda vältaks maksimaalselt kaua kurnamaks mõlemat osapoolt. Siis saavat Nõukogude Liit laialdase tegevusvaldkonna edendamaks maailmarevolutsiooni.

Eesti saadiku arvates on kõnealusest süngest aastapäevast võimalik teha üks järeldus: Euroopa Liidu valitsused peavad hakkama tähistama iga aasta 23. augustit totalitaarsete süsteemide ohvrite ühise ametliku mälestuspäevana: "Sellele kutsub Euroopa Parlamendi aprillkuine resolutsioon "Euroopa südametunnistus ja totalitarism".

ERSP asutajate avaldus

2009-08-21

Elame juba 18 aastat vabas ja sõltumatus Eestis, mis tagab kodanikuvabadused, demokraatliku pluralismi ning eesti rahva edasikestmise võimalused.

On murettekitav näha omal ajal ERSP-st lahkunud isikute püüdlusi saavutada tähelepanu katsetega usurpeerida Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei nimi.

Ajalugu ei kordu. Teda võib korrata üksnes karikatuurina. ERSP saavutused on püsiva väärtusega. Samuti on püsiv demokraatliku korra põhimõte - austada vaba arvamusavaldusega saavutatud enamuse otsust. Just see arusaam näib puuduvat ERSP nime kuritarvitavatel isikutel. Tegemist on häbiväärse ja Eesti vaenlastele trumpe kättemängiva katsega taandada Eesti rahva demokraatlik võitlus oma püsimajäämise eest natsismiga piirnevaile loosungeile ning kõva käe rezhiimi ihalusele.

20. augustil 1988 asutasid 104 Eesti Vabariigi kodanikku Pilistvere kirikus esimese sõltumatu demokraatliku erakonna tolleaegses Nõukogude Liidus - Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. ERSP põhieesmärgiks oli kommunistliku partei võimumonopoli murdmine ning sõltumatu Eesti Vabariigi taastamine. See sündmus kujunes läbimurdeks mitmepartei süsteemi kehtestamisel.

Täpselt kolm aastat hiljem, 20. augustil 1991, see eesmärk täitus - Eesti sai taas iseseisvaks rahvusriigiks. Ligi tuhandeliikmeline ERSP andis
selleks väärika panuse, olles kõigi rahvuslike kodanikualgatuste esirinnas, aidates kujundada demokraatlikku alternatiivi kommunistlikule diktatuurile ning kandes esimeses põhiseaduslikus valitsuses kaasvastutust reformide eest. ERSP-st pärineb ka Eesti põhiseaduse kavand.

Rahvuslike jõudude koondumise nimel ühinesid Isamaa ning ERSP 1995. aastal Isamaaliiduks; ERSP aateline ja poliitiline järjepidevus kestab edasi Isamaa ja Res Publica Liidu koosseisus.

Eesti rahvale ei saa rahvuslust ega selle tõlgendamist ette kirjutada. Usaldame oma rahva tervet arusaama samuti nagu meie rahvas usaldas 20 aastat tagasi kodanike komiteede liikumist, mis päädis demokraatliku rahvusriigi taastamisega. Kellelgi pole õigust täna, ERSP asutamise 21. aastapäeval, kuritarvitada selle ajalugu teinud erakonna nime ega pärandit.

ERSP asutajaliikmed:

Jüri Adams, ERSP juhatuse liige 1989-1995

Tunne Kelam, ERSP juhatuse liige 1989-1995, esimees 1993-1995

Mati Kiirend, ERSP juhatuse liige 1988-1991

Lagle Parek, ERSP juhatuse liige 1988-1994, esimees 1989-1993

Arvo Pesti, ERSP volikogu liige 1989-1991

Eve Pärnaste, ERSP juhatuse liige 1988-1992

Vello Salum, ERSP juhatuse liige 1988, 1991-1993, 1995

IRL moodustas delegatsiooni läbirääkimisteks eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liit moodustas delegatsiooni, et Reformierakonna ettepanekul alustada konsultatsioone tekkinud ummikseisust edasiliikumiseks. IRLi esindavad läbirääkimistel eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel volikogu esimees Helir-Valdor Seeder, Riigikogu
fraktsiooni aseesimees Urmas Reinsalu ja peasekretär Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul seisavad Eesti perekonnad seisavad raskete aegade ees, olles ebakindlad sissetuleku ja töökohtade tuleviku suhtes. Riigijuhid peavad sellises olukorras tegema võimalikult kiiresti otsused, et aidata Eesti rasketest aegadest üle ja inimestel vastu pidada.

„Oleme seisukohal, et otsustamine on hädavajalik, et saaksime langetada õiged otsused raskel ajal, kriitiliselt tähtis on parandada eelarvetasakaalu nii, et me säästaksime võimalikult palju töökohti," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on IRLi peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Tsahkna sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

IRLi peasekretär usub, et Mart Laar, Tunne Kelam ja IRL langetavad otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed.

„IRL teeb õigeid otsuseid raskel ajal Euroopas ja Eestis".

IRL: Venemaa kardab Mart Laari

2009-04-24

Venemaa Tallinna saatkond tühistas Mart Laarile juba väljaantud turismiviisa Kaliningradi külastamiseks. Viisa tühistamist seostatakse Mart Laari tegevusega kommunismi kuritegude teadvustamisel ning nende hukkamõistmisel samal kombel, nagu seda on tehtud natsismi kuritegudega.

Mart Laar on sellel teemal kirjutanud nii artikleid kui raamatuid, tema eestvedamisel asutatud Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus on koondanud samasihilisi organisatsioone kogu Euroopast ning aidanud koordineerida nende tegevust.

Euroopa Parlamendi 2.aprilli deklaratsioon, kus mõisteti esimest korda kommunismi kuriteod hukka samal tasemel natsismiga, tekitas Moskvas tugevat ärritust, mille üheks ilminguks on Riigiduumas arutlusel olev seadus, millega ähvardatakse kriminaalkaristusega "ajaloovõltsijaid" ning astutakse vastu natsismi ja kommunismi kuritegude ühele pulgale seadmisele.

Mart Laari sõnul ei ole Venemaa otsus üllatav, sest Riigiduumas ettevalmistatav seadus annab tänase Venemaa juhtide hoiakutest selge pildi.

„Kommunismi kuritegude hukkamõist on Kremli meelest eriti õrn teema ilmselt seetõttu, et seda nõutakse ka Venemaal endal, Kreml on aga otsustanud Venemaa identiteedi rajada Nõukogude impeeriumi pärandile. "Ajaloovõltsimises" süüdistati mind esimest korda juba 1988.aastal ning sooviti vangi panna“.

Laar meenutas 1988. aasta lõpul ajakirjas "Vikerkaar" ilmunud artiklit "Õuduste aeg", kus esimest korda avalikult natsismi ja kommunismi kuritegusid võrreldi.

„Viisakeeluga astun ühte ritta Carl Bildti ja teiste Lääne poliitikutega, kel tänase Venemaa natsi-Saksamaaga võrdlemise tõttu samuti probleeme vene viisadega on olnud“.

Samas kinnitas Laar, et toimunu osutab üheselt, et Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus on õigel teel. Sihtasutusel on käsil arvukalt uusi projekte, muuhulgas ka ülevaade Kesk- ja Ida-Euroopa võitlusest kommunismi vastu ning üleminekust demokraatiale, mida esitletakse käesoleva aasta sügisel Berliini müüri langemise pidustustel.

Euroopa lähiminevik saab selgemaks

2009-04-23

Euroopa Parlamendis esitleti 22. aprillil raamatut "Euroopa taasühinemine ("The Reunification of Europe"). Teos koondab esmakordselt kümne kommunistlikku diktatuuri all kannatanud liikmesriigi kogemused totalitaarsest korrast ning demokraatia taastamisest teel vabasse Euroopasse. Raamatu idee algataja Tunne Kelami sõnul on see märkimisväärne panus Euroopa tervikliku ajalookäsitluse ning tuleviku kujundamisel. "Meie sihtgrupiks on eelkõige Lääne ja Lõuna-Euroopa rahvad. Olles tunnetanud, kui piiratud on teadmised ja kui väike on huvi Ida- ja Kesk-Euroopa maade lähimineviku vastu, otsustasime astuda omapoolse sammu ületamaks seda vaimset lõhet, mis end ka ühinenud Euroopas ikka tunda annab, " ütles Tunne Kelam. Inglisekeelse, 10.000 eksemplaris trükitud raamatu ilmumist toetas Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide saadikurühm. Eestis tutvustatakse kõnealust teost 21. mail Tallinnas (Nordic Hotel Forum) samateemalise rahvusvahelise ajalookonverentsi raames.

Laar moodustab kommunismiuurijate löögirusikat

2009-03-07

Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus korraldab sel nädalavahetusel Ungari pealinnas Budapestis konverentsi eesmärgiga tuua kokku Euroopas kommunismi kuritegude uurimisega tegelevad organisatsioonid ning moodustada neist ühtselt tegutsev löögirusikas.

Sihtasutuse asutaja Mart Laari sõnul on selle initsiatiivrühma esimeseks jõuprooviks 23. augusti kui totalitarismi ohvrite päeva üleeuroopaline tähistamine.

Krahv Damian von Stauffenberg, kelle isa juhtis atentaadikatset Adolf Hitleri vastu 1944.aastal, ja kes on samuti üks sihtasutuse asutajatest, ütles täna Budapestis kõneldes, et vaid kommunismi hukkamõist, samal kombel, nagu seda on tehtud natsismiga, aitab tagada Euroopale parema tuleviku.

„Vastasel juhul võib iga hetk uuesti esile kerkida jõud, kes natsismi ja kommunismi kombel kuulutavad, et eesmärk õigustab kõik abinõud, see on eriti võimalik praegusel ajal, kui maailma on taas tabanud majanduskriis".

Sama eest hoiatas oma esinemises ka endise Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheri nõunik John O´Sullivan, tuletades meelde, et utoopia, ning soov ehitada paradiisi maa peal, pole ohutu, vaid võib tuua raskeid tagajärgi.

Budapesti kongressi korraldab Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus koos Kesk- ja Ida-Euroopa Haridusinitsiatiiviga, Kodanikuinstituudiga ning Kesk- ja Ida-Euroopa ajaloo- ja ühiskonna uurimise sihtasutusega. Aruteludel osalevad ajaloolased, intellektuaalid, ajakirjanikud, poliitikud ja õpetlased Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest.

Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutuse eesmärk on neile ja teistes maades eksisteerivatele analoogsetele ettevõtmistele tuginedes saavutada kommunismi kuritegude hukkamõistmine maailmas samal kombel, nagu seda on tehtud natsismi kuritegudega. Tegemist on rahvusvahelise sihtasutusega, mille tegevus on algusest alates suunatud Eestist välja, üritades kaasa aidata sellele, et rahvuslikul tasemel teostatud ja teostatavad uurimused tõepoolest maailma jõuaksid.

Vaata ka:
http://www.communistcrimes.org