Poliitikute ajaveebid

Reinsalu: lapsevanemale tuleb anda valimistel lisahääl

2012-03-24

IRLi esimees Urmas Reinsalu käis täna IRL Naiskogu üldkogul välja idee anda lapsevanemale iga lapse eest lisahääl.

„Laste eest lisahääle andmise idee ei ole iseenesest uus, kuid selle esiletõstmine on täna vajalik, et algatada debatt selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel laste ja noortega," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul näitab meie demograafiline prognoos rahvastiku vananemise kindlat jätku. „Praeguse sündimuse püsides suureneks eakate osatähtsus Eestis 2050 aasaks 26%-ni. Seega lapsevanemate kui valijaskonna jõud kahaneb. Rahva kestmise seisukohalt oleks oluline, et esindusdemokraatias see jõud ei kahaneks, vaid vähemalt säiliks. Kui me aga soovime lastega perede olukorda kiiremini riigi ja omavalitsuste jõul parandada, peaks lapsevanemate osakaal valijaskonnas aga kasvama," rääkis Reinsalu.

Tema sõnul eeldaks lisahääle andmine lapsevanematele põhiseaduse ja valimisseaduste muutmist, kuna kehtiva põhiseaduse § 57 järgi on hääleõiguslik Eesti kodanik see, kes on saanud 18 aastat vanaks. „Muudatuse õiguslik lähtekoht on, et meie põhiseaduse § 12 järgi on kõik on seaduse ees võrdsed. Üldine võrdsuspõhiõigus eeldaks kõigil kodanikel esindusdemokraatias hääleõigust. Alaealiste puhul realiseeriks seda õigust lapse huvides tema vanem," rääkis Reinsalu.

Reinsalu hinnangul tekiks laste valimisõiguse omistamisel lapsevanemale ligi 250 000 lisahäält, mis asetaksid tuntavamalt suurema poliitilise osakaalu lastega perede probleemidele.

Reinsalu: tänane otsus oli aus ja hea võit

2011-08-29

IRL-i fraktsiooni esimene Urmas Reinsalu sõnul on Eesti riigiõigusliku kultuuri jaoks olulise väärtusega asjaolu, et Riigikogu suutis esimeses valimisvoorus valida Eesti presidendi.

„Presidendi valimine Riigikogu poolt on selge märk põhiseaduse toimimisest ja opositsiooni ja koalitsiooni piire ületava koostöö võimalikkusest. Tegemist on sammuga Eesti poliitilise kultuuri ja seeläbi ka rahvusliku julgeoleku tugevdamise suunas," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on Toomas-Hendrik Ilves oma esimesel ametiajal teeninud Eestit hästi. „IRL-i jaoks on ülimalt tähtis Toomas-Hendrik Ilvese sõnum, et presidendi ametis kavatseb ta kõige olulisema teemana tegeleda eesti keele ja kultuuri säilimise küsimustega," ütles Reinsalu.

„Olen kindel, et parlamendi erakondade ja presidendi koostöö Eesti rahvuse säilimist ja arengut tagavates küsimustes saab olema tihe," sõnas IRL-i fraktsiooni esimees.

IRL: presidendiks valitakse Toomas Hendrik Ilves

2011-05-21

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu otsustas täna toetada Toomas Hendrik Ilvese jätkamist presidendiametis. Salajasel hääletusel toetas teada 50, vastu oli seitse IRLi volikogu liiget.

IRLi esimees Mart Laar meenutas, et IRL toetas Ilvest ka eelmisel korral ning president on tema hinnangul teinud head tööd.

"Tõstan esile Toomas Hendrik Ilvese tegevust riigi stabiilse arengu tagamisel ning demokraatia edendamisel," lausus Laar.

Ilves loetles täna IRLi volikogu ees valdkonnad, millega järgmisel ametiajal tegeleda, kui talle selleks võimalus antakse. Laari hinnangul haakub presidendi nägemus paljus IRLi omaga.

President soovib toetada kodanikualgatust ja arendada elukeskkonda laiemalt, kinnipidamist õigusriigi põhimõtetest, perede toimetulekut ja iibe parandamist, pingutusi hariduse kvaliteedi tagamisse, hoolimist julgeolekust ja riigikaitsest, Eesti välispoliitika tõhustamist jua aktiviseerimist rahvusvahelise lepete ja kohustuste täitmist Euroopa Liidus ning Eesti halduskorralduse ajakohastamist.

IRLi toetus Ilvesele teeb võimalikuks presidendi valimise juba Riigikogus, kus lisaks 23le IRL saadikule toetaksid teda ka 33 saadikuga Reformierakond ja 19 saadikuga esindatud sotsiaaldemokraadid.

Presidendivalimised toimuvad Eestis 29. augustil. Parlamendis vajab kandidaat valituks osutumiseks kaht kolmandikku saadikute häältest.

Ilves IRLi volikogus: olen parimas tahtes valmis Eestit teenima

2011-05-21

President Toomas Hendrik Ilves ütles täna IRLi volikogu ees, et soovib presidenditööd jätkata, kui ta kandidaadiks seatakse ja riigipeaks valitakse, sest tunneb täit valmisolekut teenida Eesti riiki järgmised viis aastat oma parimas heas tahtes.

"Olen Eestile elanud kogu oma elu. Poole sellest võõral maal oma vanemate juttude ehitatud unistustes. Teise poole Eestit uurides, temast raadios rääkides ja hiljem erinevates ametites Eesti riiki teenides," ütles Ilves.

Ilves ütles volikogule: "Mul pole õigust lükata tagasi tööd, kui tööpakkumiste taga on inimesed, kelle arvamusest ma lugu pean ning kelle suhe Eestiga on vähemasti niisama kirglik kui mul endal."

Ilves loetles teemad, millega ta plaanib järgmisel ametiajal tegeleda, kui talle selleks võimalus antakse. Ta soovib toetada kodanikualgatust, suurendada sallivust ja arendada elukeskkonda laiemalt, kinnipidamist õigusriigi põhimõtetest, perede toimetulekut, pingutusi hariduse kvaliteedi tagamisse, hoolimist julgeolekust ja riigikaitsest, rahvusvahelise lepete ja kohustuste täitmist Euroopa Liidus ning Eesti halduskorralduse ajakohastamist.

IRL valis Tartu volikogu esimehe ja abilinnapeakandidaadid

2011-05-12

IRLi Tartu piirkonna juhatus kinnitas täna hommikul sotsiaalvaldkonna abilinnapea kandidaadiks Jüri Kõre; rahanduse, ettevõtluse, linnaarenduse abilinnapea kandidaadiks Argo Annuki ja volikogu esimehe kandidaadiks Mihhail Lotmani.

IRL ja Reformierakond on kokku leppinud Tartu võimuleppe üksikasjades - tartlasi ootavad retseptiravimitoetus, kodualuse maamaksu vähendamine, tasuta bussiliikluse pilootprojekt ning raudteejaam avatakse linnarahvale.

IRLi Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson ütles täna pärast Reformierakonna ja IRLi Tartu koalitsioonileppe sisus kokku leppimist, et peab tähtsaimaks raudteejaama avamist linnarahvale.

Samuti tõstis ta esile kokkulepet maksta täiendavate sotsiaaltoetuste raames Tartu linna vanaduspensionäridele retseptiravimitoetust, sest IRL tahab oma head mõtted tegudeks teha ning täita lubadused, mille 2009. aastal tartlastele andis.

Tartu võimulepe allkirjastatakse täna kell 14.30 ülikooli raamatukogus.

IRLi kutsub Ilvese volikogu ette

2011-05-11

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus otsustas tänasel koosolekul kutsuda 21. mail erakonna presidendikandidaadi otsustamiseks kokku erakonna volikogu. Istungile otsustati paluda esinema praegune riigipea Toomas Hendrik Ilvese, keda IRL eelmistel presidendivalimistel toetas.

Temalt oodatakse aruannet tema tegevusest presidendina ning programmi tulevikuks. Esinemise järel vastab Toomas Hendrik Ilves küsimustele, seejärel langetab volikogu salajasel hääletusel otsuse Ilvese toetamise või mittetoetamise kohta.

IRLi esimees Mart Laar ütles, et volikogus tuleb tõsine arutelu, mis keskendub presidendikandidaadi tulevikunägemusele.

"Eestseisuses tõsteti esile presidendi tegevust riigi stabiilse arengu tagamisel ning demokraatia edendamisel, samas esitati küsimusi selle kohta, kas president on täitnud Eesti nähtavaks muutmise küsimuses ootusi, mida nelja aasta eest talle pandi," ütles Laar.

Samas on tema sõnul selge, et IRL alustab presidendikandidaadi-arutelu Toomas Hendrik Ilvesega, kelle IRL aitas eelmistel presidendivalimistel presidendiks teha.

Juhul, kui IRL otsustab Toomas Hendrik Ilvest toetada, teeb see võimalikuks presidendi valimise juba Riigikogus, kus lisaks 23le IRL saadikule toetaksid teda ka 33 saadikuga Reformierakond ja 19 saadikuga esindatud sotsiaaldemokraadid.

Presidendivalimised toimuvad Eestis 29. augustil. Parlamendis vajab kandidaat valituks osutumiseks kaht kolmandikku saadikute häältest.

Mart Laar tervitab Kookomuse valimisvõitu

2011-04-18

IRLi esimees Mart Laar tervitab sõsarpartei Kansallinen Kokoomuse esmakordset võitu Soome parlamendivalimistel.

Kokoomus sai 200-kohalises parlamendis 44 kohta ning erakonna esimehest Jyrki Katainenist saab tõenäoliselt järgmine peaminister.

Laar prognoosib, et vaatamata ees ootavate koalitsioonikõneluste keerukusele suudab Jyrki Katainen, kes on näidanud eelmise valitsuse rahandusministrina juhtimisoskust ja koostöövõimet, panna kokku hea valitsuse.

Viljandimaa IRL valis uued juhid

2011-04-18

Laupäeval valis IRL Viljandimaa piirkond endale uue juhatuse, esindajad erakonna volikogusse ning revisjonikomisjoni liikmed.

Viljandimaa juhatusse valiti Ardo Agasild, Gert Elmaste, Alar Karu, Kalevi Kaur, Lembit Kruuse, Andres Rõigas, Henn Sepp, Jaak Sulg ja Aivo Ülper. Piirkonna juhatus valib endale esimehe 28. aprillil toimuval juhatuse koosolekul.

Revisjonikomisjoni kuuluvad Tiina Kütt, Kalle Liebert ja Jaak Pihlak. Erakonna volikogus esindavad Viljandi piirkonda Agnes Alas, Lembit Kruuse, Tarmo Loodus ja Helir-Valdor Seeder.

Piirkonna esimees Andres Rõigas peab lähemaks eesmärgiks tugevdada erakonna tegutsemist piirkondades ja minna kohalikel valimistel välja tugevate nimekirjadega kõikides omavalitsustes.

Ergma: parlamenditöö nõuab pühendumist

2011-04-04

Täna taas Riigikogu esimeheks valitud Ene Ergma ütles pärast ametissevalimist Riigikogu kõnetoolist, et algab pingeline parlamenditöö, mis nõuab pühendumist.

„Koalitsioonil on selles Riigikogus kindlasti lihtsam tegutseda kui eelmises. Koalitsioonilepe on koostatud vastutustundega ning sellesse kirjutatud lubadused on viidud riigi võimalustega kooskõlla," ütles Ergma.

Ta rõhutas, et Riigikogu fraktsioonides, komisjonides ja istungitesaalis tuleb teha palju tööd, et koalitsioonileppes sõnastatu saaks enne teostumist detailideni läbi arutatud ja üheselt mõistetavaks.

„Esmakordselt pärast iseseisvuse taastamist sõlmisid koalitsiooni-leppe kaks parempoolset erakonda. Kurb kogemus eelmise valitsuse tegutsemisajast näitab, et kui koalitsioon ei põhine sarnasel maailmavaatel ega jaga ühiseid väärtuseid, siis võib ta raskuste tekkides laguneda."

Ergma hinnangul on Riigikogu selles koosseisus ka ühtseid väärtuseid jagav opositsioon. Ta loodab, et opositsiooni rolliks ei jää ainult kritiseerimine, vaid ka uute ideede ja valikute pakkumine.

„Ärgem unustagem valijaid, sest kuigi nad on meid usaldanud, ei ole kogu tarkus koos meiega siia saali kogunenud. Tuleb kuulata kõiki, kes saavad ja tahavad oma teadmiste ja kogemustega Eestile abiks olla.

Täna parlamendi XII koosseisu avaistungil Riigikogu esimehe kandidaadiks seatud Ene Ergma sai 59 poolthäält ja jätkab parlamendi juhtimist.

Ergma on Riigikogu tööd juhtinud alates 2003. aastast. Aastatel 2003-2006 oli ta Riigikogu esimees ning 2006-2007 aseesimees. Alates 2007. aastast on ta olnud taas Riigikogu esimees.

IRL otsustas Riigikogu komisjonide juhikandidaadid

2011-04-04

XII Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon otsustas täna Riigikogu komisjonide juhtide kandidaadid.

Kandidaat väliskomisjoni juhi kohale on Marko Mihkelson, keskkonnakomisjoni esimehe kohale Tõnis Lukas, õiguskomisjoni juhiks Marko Pomerantsi, sotsiaalkomisjoni esimeheks Margus Tsahkna, rahanduskomisjoni juhiks Sven Sester ja maaelukomisjoni aseesimeheks Aivar Kokk.

IRLi fraktsiooni esimeheks valiti Reinsalu

2011-04-04

XII Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon valis oma esimesel koosolekul fraktsiooni esimeheks Urmas Reinsalu. Fraktsioon valis ka kaks aseesimeest - Kaia Iva ja Toomas Tõniste.

Reinsalu ütles, et peab fraktsiooni peamiseks ülesandeks olla püsivalt innukas erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamisel.

"IRL täidab lepingu valijatega - tasuta kõrgharidus, emapension ja väikemad kodukulud on uue valitsuse selged sihid," lausus Reinsalu.

Ta meenutab, et vastavalt valijatega sõlmitud lepingule on IRLi ülesanne viia eelarve tasakaalu ja luua võimalused uueks majanduskasvuks, et luua uusi töökohti ja tõsta elatustaset.

"Valitsusliit loob kõigile võimekatele noortele võimaluse saada Eestis tasuta kõrgharidust. Selleks võetakse seadus koalitsionileppe kohaselt vastu 2011. aasta jooksul."

"Selleks, et väärtustada mitte ainult laste sünnitamist vaid ka kasvatamist, viime sisse emapensioni - ikka selleks, et meid oleks siin Eestimaal rohkem."

Koalitsioonileppe kohaselt kehtestatakse emapension 1. jaanuarist 2013, et väärtustada laste üleskasvatamist.

Urmas Reinsalu ütles, et on rahul, et IRLi ja Reformierakonna valitsusliit panustab haridusse, iibesse ja inimeste toimetulekusse.

Koalitsioonileppe kohaselt kaob alates 1. jaanuarist 2013 kodualune maamaks tiheasustusega piirkonnas kruntidelt 1500 ruutmeetri ulatuses ja hajaasutusega piirkonnas kuni kahe hektari ulatuses. Vastav seadus võetakse vastu käesoleva aasta jooksul.

Mart Laar: IRL täidab valitsuses lepingu valijatega

2011-03-27

IRLi esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil enne koalitsioonilepingu heakskiitmist, et erakond läheb valitsusse täitma lepingut valijatega.

"IRL täidab lepingu valijatega - tasuta kõrgharidus, emapension ja väikemad kodukulud on järgmise valitsuse selged sihid," lausus Laar.

Ta meenutab, et vastavalt valijatega sõlmitud lepingule on IRLi ülesanne viia eelarve tasakaalu ja luua võimalused uueks majanduskasvuks, et luua uusi töökohti ja tõsta elatustaset.

"Kuna keegi Eestis ei tohi majanduslikel põhjustel jääda ilma hea hariduseta, teeme kõrghariduse tasutuks. Valitsusliit loob kõigile võimekatele noortele võimaluse saada Eestis tasuta kõrgharidust. Vastav seadus võetakse koalitsionileppe kohaselt vastu 2011. aasta jooksul."

"Selleks, et väärtustada mitte ainult laste sünnitamist vaid ka kasvatamist, viime sisse emapensioni - ikka selleks, et meid oleks siin Eestimaal rohkem."

Koalitsioonileppe kohaselt kehtestatakse emapension 1. jaanuarist 2013, et väärtustada laste üleskasvatamist.

Mart Laar ütles, et on rahul, et sündiv IRLi ja Reformierakonna valitsusliit panustab haridusse, iibesse ja inimeste toimetulekusse.

IRLi volikogu andis heakskiidu koalitsioonileppele Reformierakonnaga ja kinnitas selle.

IRLi volikogu kinnitas ministrikandidaadid

2011-03-27

IRLi volikogu otsustas tänasel istungil kinnitada koalitsioonilepingu Reformierakonnaga ning otsustas IRLi kandidaadid Riigikogu esimehe ja valitsuse ministrikohtadele.

IRL esitab Riigikogu esimeheks Ene Ergma, kaitseministriks Mart Laari, majandus- ja kommunikatsioonimistriks Juhan Partsi, haridus- ja teadusministriks Jaak Aaviksoo, põllumajandusministriks Helir-Valdor Seederi, siseministriks Ken-Marti Vaheri ja regionaalministriks Siim Valmar Kiisleri.

XII Riigikogu IRLi fraktsioon otsustab fraktsiooni juhid ja Riigikogu komisjonide juhid oma esimesel koosolekul.

IRL moodustas läbirääkimisdelegatsiooni

2011-03-08

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus moodustas täna delegatsiooni, mis esindab erakonda läbirääkimistel ja konsultatsioonidel järgmise koalitsiooni moodustamiseks. Sellesse kuulub neli põhiliiget ja kuus lisaliiget.

Põhiliikmed on erakonna esimees Mart Laar, aseesimees Juhan Parts, peasekretär Ken-Marti Vaher ja poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Lisaliikmed on haridusminister Tõnis Lukas, kaitseminister Jaak Aaviksoo, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ning Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu ja Marko Mihkelson.

„IRLi eesmärk on viia ellu oma programmilisi ideid. Oleme valmis põhjalikeks läbirääkimisteks ja stabiilseks valitsuskoostööks. Kindlasti ei ole IRL nõus kehtestama astmelist tulumaksu, tasulist kõrgharidust või minema üle palgaarmeele," ütles IRLi esimees Mart Laar.

Laar arutas Euroopa liidritega võlakriisi leevendamist

2011-03-05

IRL esimees Mart Laar osales Helsingis Euroopa Rahvapartei (EPP) liidrite tippkohtumisel, mis oli peamiselt pühendatud Euroopa võlakriisile ning ühiste sammude kokkuleppimisele kriisi vastu võitlemiseks.

Arutati Merkeli-Sarkozy ettepanekuid uue majanduskasvu saavutamiseks, keskendudes võlakoormuse vähendamisele ja eelarve tasakaalu

viimisele.
Laar tõdes, et katsed sundida Euroopa riike võlakoormust vähendama on tema meelest õiged, samas on raske neile toetust leida.

„Näib nagu elaksid mõned riigid endiselt illusioonides, et raha kasvab puu otsas ja neil on võimalik põhjalikke uuendusi teostamata kriisist väljuda. See on ohtlik illusioon. Mida varem see kaob, seda parem,“ ütles Laar.

Tema hinnangul paistis Eesti nende arutelude taustal positiivselt välja.

Maksupoliitikat arutades kinnitasid EPP liidrid, et maksumäärade ühtlustamist pole keegi kavandanud. Juttu tuli ka ühetaolisest maksusüsteemist, millele üle läinud maade arv Euroopa Liidus iga aasta kasvab,“ ütles IRLi esimees.

Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, EL Nõukogu president Herman Van Rompuy, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel ning mitmed teised Euroopa valitsusjuhid.

Arutelu kutsus kokku Soome asepeaminister Jyrki Katainen, et ühtlustada taktikat järgmisel nädalal toimuvaks eurotsooni tippkohtumiseks.

Foto: Mauri Ratilainen / Compic

Laar: tasuta kõrgharidust ja emapensioni toetavad kõik erakonnad

2011-03-03

IRLi esimees Mart Laar ütles pärast Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi peaministrikandidaatide valimisdebatti, et tal on hea meel, et kõik suuremad erakonnad on asunud IRLi eeskujul toetama tasuta kõrgharidust ja emapensioni.

Mart Laar on rõõmus, et erakonnad on emapensioni ja tasuta kõrghariduse osas jõudnud sisuliselt üksmeelele.

"Kui soovime, et Eestil oleks tulevikku, peame panustama haridusse ja hoolitsema Eesti iibe eest. Kui me seda ei tee, jäävad meie eesmärgid kardetavasti realiseerimata".

Tartus Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis toimunud traditsioonilisel peaministrikandidaatide valimisdebatil arutasid Sven Mikser (SDE), Urmas Paet (Reformierakond) ja Mart Laar erakondade valimisprogrammide ning antud lubaduste üle.

Sõbralikus õhkkonnas toimunud debatt muutus tuliseks mõneski küsimuses - nagu näiteks astmeline tulumaks või vanemapalk, erakonnad jõudsid aga mõnes valimisdebatti kandnud küsimuses aga ka ühisele arvamusele.

Nii selgus, et nii Reformierakond kui Sotsiaaldemokraadid toetavad IRLi poolt antud peamisi lubadusi: tasuta kõrgharidust ning emapensioni, mistõttu vaidlus nendes küsimustes ka ära jäi.

Debatil käsitleti nii veel haldusreformi, pensionisüsteemi, lastetoetusi ja teisi Eestile olulisi küsimusi.

Laar: hea, et üksikkandidaadid valimissüsteemi muutmist toetavad

2011-02-28

IRLi esimees Mart Laar tervitab üksikkandidaatide avaldust riigikogu valimistel nimekirjades häälte ülekandmise vastu, meenutades IRLi äsjaseid sellekohaseid ettepanekuid.

"Mart Nutt tegi äsja ettepanekud anda valijate häälele suurem kaal, kaotades võimalus, et Riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast nimekirjades tagapool olev kandidaat," meenutab Laar.

Laar ei tee me endale illussioone, et selle läbiviimine kerge saab olema.

"IRLil kulus parlamendi enamuse veenmiseks europarlamendi valimistel avatud nimekirjade kehtestamiseks aastaid, lõpuks sai see aga tehtud," lausus Laar.

IRLi esimees usub, et nii läheb see avatud nimekirjaga Riigikogu valimistel. Vastuväited sellele süsteemile on teada. Väidetakse, et inimesed valiksid sel juhul Riigikogusse tühikargajad.

„Mina ei arva, et valijad oleksid rumalad. Seetõttu ei karda ma ka avatud nimekirju. Ükskord tehakse need ära niikuinii."

IRLi ettepanek muuta valimissüsteemi avades üleriigilised nimekirjad järgmiselt:

1. Üleriigiline nimekiri muuta avatuks. See tähendaks erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestumist vastavalt saadud häälte arvule, arvestades valimisringkonna suurust.
2. Valimisnimekirja järjestamist tähestikulises järjekorras nii valimisringkonnas kui üleriigilises nimekirjas. See võrdsustaks „esinumbrid" ja teised kandidaadid.
3. Kaotada valimistulemuste arvestamisel d'Hondti astendaja. See arvestaks õiglasemalt valija antud häält ja kaotaks parima tulemuse saanud nimekirja preemiamandaadid.
4. Seaks valimiskulutustele lae, et vähendada raha mõju valimistulemustele.

Niisugustel muudatustel oleks valimistel järgmine mõju:

1. Võimalus, et Riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast tagapool olev kandidaat, kaob. See suurendab valija hääle kaalu valimistel.
2. Väheneb erakonna juhtkonna võimalus sokutada Riigikogusse käsutäitjaid, kellel avalikkuses on väike toetus.
3. Vähendab võimalusi välismaistel mõjuagentidel ja äriringkondadel määrata valimisnimekirja.
4. Parandaks kõikide erakondade sisekliimat, kuna jääks ära närvesööv kemplemine ja sõpruskondade võitlus kõrge koha eest valimisnimekirjas.

Vaher: hääleta IRL Keskerakonnast mööda

2011-02-27

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher kutsub valijaid andma oma toetust neil Riigikogu valimistel IRL-ile, kuna värske uuringu kohaselt on reaalselt võimalik hääletada IRL Keskerakonnast mööda.

"Värskelt avaldatud Emori otsest valimisolukorda matkiv küsitlus ei jäta kahtlust - IRL on tõusnud 24-protsendilise toetusega selgelt Keskerakonna kõrvale."

Vaher viitab sellele, et Emor annab ainsa küsitlejana Eestis vastajatele ette kandidaatide nimekirja konkreetses valimisringkonnas, mistõttu on selle küsitluse tõelähedus muude kõrval oluliselt suurem.

"IRL pole kunagi olnud valitsuskoalitsioonis koos Keskerakonnaga ja välistab selle loomulikult ka nüüd, mil Savisaare rahamangumine Moskvast on saanud absoluutse toetuse tema erakonna poolt," ütles Vaher.

Ta meenutab, et IRL-i koalitsioonipartner Reformierakond on samuti välistanud koalitsiooni Savisaarega. Seega on Keskerakonna valitsus täna võimalik vaid siis, kui parempoolsed valijad jäävad koju ja vasakjõud koonduvad Savisaare selja taha.

"Me hoiame Keskerakonna võimult eemal, riigi puhtana ja anname uue majanduskasvu saavutamiseks riigi arengule uue hoo," lausus Vaher.

"Kutsun kõiki valima IRL-i, meid valides toetate ka tasuta kõrgharidust, emapensioni ja madalamaid kodukulusid."

Tsahkna tervitab Reformierakonna toetust tasuta kõrgharidusele

2011-02-22

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikasekretär Margus Tsahkna avaldas heameelt, et Reformierakond on oma varasemast lubadusest üle minna tasulisele kõrgharidusele taandunud ning asunud toetama IRLi pakutud tasuta kõrgharidust.

"Nagu näha, kannab IRLi töö vilja - üleminek tasuta kõrgharidusele muutub järjest populaarsemaks ka poliitiliste erakondade seas," ütles
Tsahkna.

Tema sõnul on see arusaadav, sest tasuta kõrgharidus oli IRLi üleriigilises küsitluses inimeste jaoks üks peamisi probleeme, mille
lahendamist toetas 43 686 inimest 58 438 vastajast.

„On hea, et Reformierakond on tulnud kaasa ka meie programmi kirjutatud õppetoetuste vajaduspõhiseks muutmisega," lausus Tsahkna.

Tasuta kõrgharidus toob tema hinnangul suurema õigluse kõrval kaasa ka nõudlikkuse ja kvaliteedi tõusu meie kõrgharidussüsteemis, samuti
õppejõudude ja doktorantide parema tasustamise, et meie teadusele vajalik järelkasv kindlustada.

Tsahkna ei karda ka, et Reformierakond oma suuna uuesti muudaks, peaminister Andrus Ansipi ja Riigikogu aseesimene Keit Pentuse
sõnavõtud on selleks liiga selged.

"Valijate jaoks on tegemist kindla võiduga. Kui varem avaldati korduvalt kahtlust, et kas IRLil ikka õnnestub ühte oma peamist
lubadust ellu viia, siis nüüd on selge, et õnnestub ikka küll. See on kogu Eestile hea uudis," kinnitas Tsahkna.

Juku-Kalle Raid: ainuvõimu tiibu tuleb kärpida

2011-02-18

IRLi nimekirjas parteituna Riigikokku kandideeriv Juku-Kalle Raid ei pea õigeks, et Eestis võib tekkida üheparteivalitsus, kuna see ei ole ühiskonna jaoks just kõige värskem ning nutikam variant.

"Kui Reformierakond peaks saama nii palju kohti, kui viimased hädauuringud näitavad, siis võib juhtuda see, mis on juhtunud Ungaris - majas sees toimub pidulik vastuvõtt demokraatlike riikide presidentidele ja tänavatel saavad demonstrandid nuuti."

Raid viitab 2006. aastale, kui Ungari ülestõusu 50. aastapäeva mälestamisele pühendatud üritusi varjutasid politsei ja meeleavaldajate kokkupõrked Budapestis.

Ühe partei ainuvõim on tõeline oht, mis Ungari näitel on viinud sügavate lõhedeni ühiskonnas ja isegi perekondades.

Ta osundab ka, et ülbus on pannud Eestis Reformierakonna „katuse" juba kohati sõitma, kuid absoluutne võim lööb ju päris pähe.

"Pean õigeks, et parteimaastik oleks mitmekesine, mistõttu loodan, et Reformierakond ei võta Riigikogus üle 50 koha, sest see pärsiks kokkuvõttes demokraatiat ja vaba ühiskondlikku mõtet. Muuseas, ma oleks häiritud kui ükskõik mis jõud üle poole kohti saaks"

„Absoluutne võim kipub tavaliselt pähe hakkama. Tallinna linna lolli näidet ei tahaks siinkohal isegi meenutada," ütles Raid.

Juku-Kalle Raid kutsub toetama IRLi, mis peab muutuma ründavamaks ja tugevamaks, milleks omakorda on vaja suuremat esindatust Riigikogus.

Vaher: Keskerakond on end auti mänginud

2011-02-16

IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri sõnul toob Edgar Savisaar vahetult enne valimisi Eestisse uuesti kurikuulsa Vladimir Jakunini, et KAPO sekkumise tõttu eurodes saamata jäänu kasseerida sisse muul moel.

"Aga Eesti poliitikas on ta oma sammud juba teinud. Keskerakond on end pikemaks ajaks mänginud riigijuhtimisest auti. Moskvast raha nurunud erakonnaga ei lähe valitsusse ükski endast vähegi lugupidav poliitiline jõud," lausub ta.

IRL välistab Vaheri sõnul üheselt valitsuskoostöö Keskerakonnaga, sama on teinud ka Reformierakonna esimees Andrus Ansip.

"President Ilvese hinnangul ei ole Keskerakonnal enam valitsusse asja, kui nad ei mõista hukka katset rahastada erakonda Venemaalt. Ainsaks Savisaare päästvaks õlekõrreks võivad olla sotsiaaldemokraadid, kelle valimisprogramm on ju pigem Keskerakonna oma väiksem koopia," ütleb IRLi peasekretär.

"See, et Savisaarest taaskord peaministrit ei saa, on saamas selgeks ka Keskerakonna valijatele. Üha rohkem neist mõistab, et Keskerakond võib lubada kui palju ja kellele tahes, valijate huve nad aga kaitsta ei suuda. Seetõttu ei ole nende valimiste teemaks Keskerakond, ühiskonna enamuse suhtumine on selge."

See võimaldab Vahri sõnul avalikkusel keskenduda valimiskampaanias olulistele Eesti tuleviku küsimustele, nagu hariduse kvaliteet, iibe tõstmine, inimeste toimetulek ja uue majanduskasvu saavutamine.

Nutt: valimisseaduses tuleb teha kolm muudatust

2011-02-15

IRLi parlamendisaadik Mart Nuti sõnul tuleb Riigikogu valimistel avada üleriigiline nimekiri, reastada selles tähestikuliselt ning rakendada d'Hondti meetodit ilma astendajata.

Nutt kõneles Laari kohvikus toimunud debatil Riigikogu valimistel avatud nimekirjadele üleminekust. Debatil osalesid teiste hulgas ka Indrek Saar ja Vootele Hansen SDE-st, Andres Herkel IRL-ist ja üksikkandidaadid Leo Kunnas ja Anti Poolamets.

Debatil andis Mart Nutt ülevaate erinevatest valimissüsteemides ja tõi välja nende plussid ja miinused. Nuti sõnul ei muudaks üleminek majoritaarsetele valimistele nagu Ühendkuningriigis Eesti probleemidele lahendus ja otstarbekas oleks parandada olemasolevat proportsionaalset valimissüsteemi.

Tema sõnul oleks asjakohane oleks teha valimisseaduses kolm põhimõttelist laadi muudatust:

1. Muuta üleriigiline nimekiri avatuks, mis tooks kaasa kandidaatide ümberjärjestumise saadud häälte arvust lähtudes.
2. Kandidaadid peaksid olema nimekirjas tähestikulises järjekorras, mitte aga parteijuhtide eelistuse alusel.
3. Proportsionaalsuse suurendamiseks ja õiglasemate valimistulemuste saavutamiseks tuleks loobuda modifitseeritud d'Hondti kasutamisest ja rakendada d'Hondti meetodit ilma 0,9 kordse astendajata.

„Loodetavasti mõistetakse täna paremini, et valimissüsteemi muutmine on vajalik Riigikogu autoriteedi tõstmiseks ja ausamaks valitsemiseks," sõnas Mart Nutt.

Tema sõnul ei too sellised muudatused kaasa valimissüsteemi pea peale pööramist, aga tugevdavad valija võimalust mõjutada valimistulemusi.

„Samas on sellise seadusemuudatuse läbiminekuks vaja leida toetus vähemalt 51 Riigikogu saadikult. Debatist jäi kõlama arvamus, et Riigikogu järgmine koosseis peaks asuma valimisseaduse muutmisele," lausus Nutt.

Laar: IRL ei lase Eestit sotsialismi tagasi libiseda

2011-02-13

Esimees Mart Laar ütleb, et IRLi eesmärk on järgmises valitsuses hoida Eestit tagasi sotsialismi libisemise eest. Ta juhib tähelepanu sellele, et kui Reformierakond pakub valijatele turvalist status quo säilitamist, siis Keskerakonna ja sotside programm oma riigi majandust põhja laskvate jagamisskeemidega, astmelise tulumaksu ja Eestile kaela laotava võlakoormaga viiks meid tagasi sinna, kust äsja pääsenud oleme ehk sotsialismi.

"Ärge tulge mulle rääkima mingist sotsiaaldemokraaltikust Põhjala mudelist rääkima, sest Põhjala ise on sellest otsustavalt ära pöördunud. Põhjus selleks on lihtne: raha sai lihtsalt otsa ning ühiskond mõistis, et jagamise kõrval tuleks seda ka teenima hakata," lausub Mart Laar.

Ta kinnitab, et IRL ei lase Eestit tagasi sotsialismi vajuda - koostöö aluseks teiste erakondadega on arusaam eelarve tasakaalust ning vastutustundlik rahanduspoliitika, ühemõtteline ei astmelisele tulumaksule ning maksukoormuse - konkreetselt tööjõumaksude - kiire alandamine - vastasel korral on uuest majanduskasvust lootusetu rääkida.

"IRL on rahvuslik-konservatiivne erakond, seetõttu oleme ühemõtteliselt vastu ka ettepanekutele minna üle palgaarmeele või tasulisele haridusele," lausus Laar. Tema sõnul on IRLil omad põhimõtted, millest ei saa taganeda.

"Me ei arva, et Eesti oleks lõplikult valmis saanud. Kindla tuleviku kindlustamiseks on meil vaja reforme jätkata, investeerida haridusse ning iibe kasvu, aga ka aladesse, kust meie majandus selget kasvupotentsiaali omab, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia."

Mart Laari sõnul seisavad kiirelt muutuvas maailmas Eesti ees uued väljakutsed - kuidas jääda iseendaks ning säilitada iseotsustamisõigus, nende eesmärkide nimel tahabki IRL Laari sõnul tööd teha.

"Mart Nutt ütles hiljuti Riigikogus peetud kõnes, et Eestil on valida äri-, sotsiaal- või rahvusriigi mudeli vahel. Sellele on üsna lähedal teinegi juba mõne nädala pärast inimeste ees seisev valik: kas lasta vajuda Eestil tagasi minevikku, elada olevikus või julgeda võtta vastu tulevikku suunatud otsuseid."

Laar: laskmata karu nahka pole mõtet jagada

2011-02-12

Kommenteerides viimastel päevadel erinevate erakondade poolt välja käidud valitsuskabineti koosseise, ütles IRLi esimees Mart Laar, et pole mõtet asuda karu nahka jagama enne, kui jaht peetud.

"IRL keskendub poliitikale, mitte ühele või teisele ametikohale. Mis puutub aga ministritesse, siis IRLil on igale kohale valitsuses rohkem kui üks hea kandidaat," ütles Laar.

Ta peab loomulikuks, et tänased ministrid tulevases kabinetis jätkaksid, lisaks on IRLil nii valitsusse kui Riigikogu komisjonide etteotsa lähetada näiteks Peeter Tulviste, Ken-Marti Vaher, Ando Kiviberg, Urmas Reinsalu, Liisa Pakosta, Mart Nutt, Marko Mihkelson, Andres Herkel, Lauri Vahtre, Anneli Akkermann, Margus Tsahkna, Liisa Pakosta ja ka teisi kandidaate.

"IRLi jaoks on kõige olulisem, mida uus valitsus tegema hakkab. Me ei arva, et Eesti oleks valmis saanud. Ees seisab tõsiseid väljakutseid ning meil peab olema südikust neile vastata," ütles Laar.

Kas Reformierakond sunnib rahandusministeeriumit vassima?

2011-02-11

Kommenteerides Rahandusministeeriumi vastust süüdistusel nende poolt koostatud erakondade valimislubaduste prognoosi poliitilises kallutatuses, ütles Riigikogu rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna, et tegemist on suurejoonelise vassimisega.

"Rahandusministeeriumis töötavad minu kogemuse järgi kenad inimesed. Kuid kahetsusväärselt on nad allunud Reformierakonna survele ning astunud valimiskampaaniasse," ütles Tsahkna.

Juhtides tähelepanu asjaolule, et rahandusministeerium on jätnud arvestamata vähemalt 20 Reformierakonna programmis esitatud lubadust, leidis Tsahkna, et ministeerium tunnistab tegelikult ka ise, et on olnud Reformierakonna sisendist sõltuv.

Kui teiste erakondade poole nende palvega nende lubadusi täpsustada ei pöördutud, siis Reformierakonnal selline võimalus ilmselt oli, sest Rahandusministeruium kinnitab, et "kui sarnastel lubadustel on erinevad tulemused, siis on erakonnad esitanud täiendavaid kriteeriumeid, mida nad lubaduste all mõtlevad".

"Selle võimaluse avas Rahandusministeerium paraku ainult Reformierakonnale, sest IRLilt mingeid täiendavaid kriteeriumeid ei küsitud," ütleb Tsahkna.

"Tundub, et Rahandusministeeriumi ametnikud võtsid Reformierakonna poolt esitatud andmeid puhta kullana ega hakanud neid Reformierakonna programmiga võrdlema.

Rahandusministeeriumi arvustustest on välja jäetud paarkümmend Reformierakonna valimislubadust, millest osa on teiste erakondade juures sisse arvestatud.

Tsahkna kinnitab ka, et täiest puudulik on ka nimekiri Reformierakonna investeeringute alal antud lubadustest.

"Ma ei saa aru, miks on nende puhul piirdutud vaid osade investeeringute tabelisse kandmisega - ja seda taas ainult Reformierakonna juures".

"Kui tahame Eesti majandust edasi viia, peame saama Rahandusministeeriumit usaldada, selline vassimne seda kahjuks ei võimalda."

Laar: rahandusministeeriumi arvestus on Reformierakonna poliitiline dokument

2011-02-09

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on täna avaldatud rahandusministeeriumi arvutused erakondade valimislubadused sama ebatäpne kui rahandusministeeriumi prognoosid 2008-2009 aasta riigieelarve tulude kohta.

"Nii on IRLi juures arvestatud lubaduste hulka ettepanekuid, mida IRL pole kunagi teinud, nagu näiteks elektriaktsiisi alandamine, suurendades selle arvelt meie lubaduste summat," ütles Laar.

Selline taktika kehtib Laari sõnul paraku ka teiste kusimuste juures.

"Nii näiteks maksab rahandusministeeriumi hinnangul üleminek tasulisele kõrgharidusele kaks korda rohkem, kui maksavad kõik tänastel tasulistel kohtadel õppijad avalikes ülikoolides," lausus Laar.

"Kui ühe või teise lubaduse üle võib vaielda, siis täiesti kummaline on see, et kui teiste erakondade juures on iga lause programmis rahasse ümber arvestatud, siis on Reformierakonna lubadused arvestusest välja jäetud, nagu näiteks Saaremaa silla, ooperimajade, uute sadamate, reisijateterminalide ja muu taolise rajamine," lausus Laar.

Täiesti absurdne on tema hinnangul aga see, et rahandusministeerium on samasisulised lubadused hinnanud IRLi puhul kallimaks kui Reformierakonnal või jätnud need Reformierakonnal sootuks arvestamata.

"Vaadakem näiteks kasvõi lasteaiakohtade loomise programmi, mis on IRL puhul arvestatud, Reformierakonna juures mitte, või tööjõumaksude alandamise soodsam hind Reformierakonnale," lausus Laar.

IRLi esimees rõhutab, et erakonna põhilubadused - emapension ja tasuta kõrgharidus - maksavad kokku 59 miljonit eurot (emapension 19 ja tasuta kõrgharidus 40 miljonit eurot).

Lisatud nimekiri Reformierakonna lubadustest, mida rahandusministeerium jättis arvestamata:

tasuta õigusabi laiendamine
laste keeleõppelaagrite taassuurendamine
soome-ugri rahvaste toetusprogrammi suurendamine
kõigile ühisveevärgi kasutajatele aastaks 2013 puhas vesi
igale saarele oma sadam
energiasäästuprogrammide laiendamine väikeelamutele
uute saatkondade rajamine
igale lapsele lasteaiakoht
Tallinna muusikakeskkooli ehitus
Ugala renoveerimine
Estonia uus hoone
uus sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale
vanemate maksed laste haridusfondi saab maha arvata vanema tulumaksust
oluliselt suuremad doktoriõppe stipendiumid
tallinna lennujaamast reisikeskuse loomine, kust lähtuvad trammil-, bussi ja rongiiinid ülejäänud Eestisse
Saaremaa sild
uued laevad Heltermaa-Rohuküla liinile
uued ühtsed veebilehed kõigile ministeeriumitele
kinnistusregistri andmed tasuta kättesaadavaks
kultuuriatasheede võrgustiku laiendamine
fashismivastane memoriaal Kloogale

Laar: kesk, reform ja sotsid petavad valijaid

2011-02-06

IRL esimees Mart Laar juhib oma blogis tähelepanu valimispartide kasutamisele valimiskampaanias. See küsimus on esile kerkinud nii hiljutisel diskussioonil Allar Jõksiga kui kohtumistel erinevate ühendustega.

"Kui rohelised ja IRL valimisparte ei kasuta, siis Keskerakond, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid on oma esindajad Europarlamendist üles seadnud, teades samas ja kuulutades seda ka avalikult, et valituks osutumise korral nad Riigikogus tööle ei asu," ütles IRLi esimees.

Laari hinnangul on selline käitumine valijate lihtlabane petmine, mis on eriti kummaline „uut poliitikat" lubanud sotsiaaldemokraatide puhul.

„Kuidas käituks tarbijakaitseamet, kui ostjale pakutakse vitriinis uhkeid ja kauneid õunu, ostmise järel aga selgub, et paberisse on mingid vissid pakitud," küsib Laar.

Tema sõnul peaks selle ärahoidmiseks peaksid kandidaadid valimiskomisjonile kinnitama, et asuvad valituks osutumise korral tõepoolest valitud kohale.

"Selleks, et see avaldus ei jääks vaid sõnakõlksuks, annab kandidaat ka avalduse, mis lõpetab valituks osutumise korral automaatselt volitused, mis on ühitamatud valitava ametikohaga," lausus Laar.

"Sellisel juhul teab iga kandidaat, et kandideerimisel edu saavutamise korral pole tal enam taandumisteed ja antud avaldus lõpetab tema töö tema eelmises ametikohas," ütles IRLi esimees.

„Sellise korra kehtestamine tagaks ausa mängu ning lõpetaks valijate petmise."

Juku-Kalle Raid: sotside käitumine on arusaamatu ja ohtlik

2011-02-01

IRLi nimekirjas sõltumatuna kandideeriva Juku-Kalle Raidi hinnangul on arusaamatu Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Sven Mikseri avaldust, et sotsiaaldemokraadid on avatud koostööks kõigi erakondade, isegi Edgar Savisaare Keskerakonnaga.

"Minu otsus valimistel kandideerida tulenes paljuski sellest, et kartsin Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsiooni sündi. Vahepeal tundus, et selline mõte on paranoiline: sotsid lahkusid Tallinnas koalitsioonist Keskerakonnaga. Kuid Mikseri viimast avaldust
vaadates nii võimatu see enam polegi," ütles Juku-Kalle Raid.

Ta tuletas ka meelde Sven Mikseri tihedaid varasemaid sidemeid Edgar Savisaarega, samuti seda, et Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide majandusprogramm on üsna sarnased.

„Need on ühiskonnale ka sarnaselt ohtlikud, sest tulemusrikas ei saa olla poliitika, mis on valmis massiivselt raha kulutama, küsimata üldse, kust see raha tuleb."

Raid juhib tähelepanu sellele, et kui raha plaanitakse saada maksude tõstmisest, on tulemus loodetule vastupidine - majandus lastakse põhja ning riigi sissetulekud vähenevad.

"Üldse paneb mind igasuguse arulageda ümberjagamise tung imestama. Vaskpoolsuse populismile kohaselt kusagilt muudkui võetakse. Kust, huvitav? Iseenesest ju väärtused ei teki, kusagilt nad tulevad. Iseenesest ei sünni isegi kassid."

Mart Laar avab 14 „Laari kohvikut“

2011-01-31

IRLi esimees Mart Laar avab Riigikogu valimiste eel oma valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal 14 kohvikut, neist esimese täna õhtul Tallinnas Kaarli puiesteel.

Tallinna kohviku avaõhtul on lisaks Mart Laarile kohal Juhan Parts, Ken-Marti Vaher, Urmas Reinsalu ja Juku-Kalle Raid.

Veebruaris avatakse Laari kohvikud ka Viimsis, Raplas, Keilas, Tabasalus, Kuusalus, Kehras, Märjamaal, Sakus, Sauel, Laulasmaal, Jüris, Kolgakülas ja Arukülas.

Kõikides kohvikutes arutatakse IRLi poliitika üle, vaadatakse filme, arutatakse kirjanduse üle, kuulatakse reisilugusid ja nauditakse muusikat.

Laari kohvikutes esinevad näiteks Ivo Linna, Imbi Paju, Raul Rebane, Ilmar Raag, Tiit Pruuli, Toomas Tiivel, Sven Grünberg. Toimuvad ka debatid, kus osalevad teiste seas näiteks Allar Jõks, Kaarel Tarand ja Eerik-Niiles Kross.

Täna kell 18 algaval Tallinna kohviku avamisel laulab Liisi Koikson ja vaadatakse Priit Jürjensi filmi "Hired Gun".

Valijate hääl peab saama suurema kaalu

2011-01-29

IRLi parlamendisaadik Mart Nutt leiab, et valijate hääle peab saama suurema kaalu, tehes selleks ettepaneku järjestada Riigikogu valimistel kandideerijate isikudvastavalt saadud häälte arvule, arvestades valimisringkonna suurust.

Sellega koos järjestataks valimisnimekiri tähestikulises järjekorras nii valimisringkonnas kui üleriigilises nimekirjas, et võrdsustada "esinumbrid" ja teised kandidaadid.

Mart Nuti sõnul tuleks kaotada valimistulemuste arvestamisel d'Hondti astendaja. See arvestaks õiglasemalt valija antud häält ja kaotaks parima tulemuse saanud nimekirja preemiamandaadid.

"Nii kaob võimalus, et Riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast tagapool olev kandidaat. See suurendab valija hääle kaalu valimistel," lausus Nutt.

Lisaks väheneb tema sõnul nii ka võimalus sokutada Riigikogusse käsutäitjaid, kellel avalikkuses on väike toetus. Samuti parandaks see kõikide erakondade sisekliimat, kuna jääks ära närvesööv kemplemine ja sõpruskondade võitlus kõrge koha eest valimisnimekirjas.

Proportsionaalsusel tugineva segasüsteemi asendamine majoritaarsega ei ole Nuti hinnangul põhjendatud, kuna see tekitaks kaheparteilise süsteemi ja jätaks esinduseta valijad, kes soovivad alternatiivi.

IRLi esimees Mart Laar ütles Nuti ettepanekut kommenteerides, et seda põhimõtet on tõsiselt arutatud ning erakond toetab seda.

"Samas ei tee me endale illussioone, et selle läbiviimine kerge saab olema. IRLil kulus parlamendi enamuse veenmiseks europarlamendi valimistel avatud nimekirjade kehtestamiseks aastaid, lõpuks sai see aga tehtud," lausus Laar.

IRLi esimees usub, et nii läheb see avatud nimekirjaga Riigikogu valimistel. Vastuväited sellele süsteemile on teada. Väidetakse, et inimesed valiksid sel juhul Riigikogusse tühikargajad.

„Mina ei arva, et valijad oleksid rumalad. Seetõttu ei karda ma ka avatud nimekirju. Ükskord tehakse need ära niikuinii."

Aaviksoo: loodan, et Ligi pole kõhklema löönud

2011-01-27

ERR-i "Valimisstuudios" erakondade valimislubaduste katteallikates kahelnud
rahandusminister Jürgen Ligi seadis kahtluse alla ka IRLi võimekuse
kaitsekulutuste eest seista, nimetades saavutamatuks eesmärgiks
kaitsekulutuste viimist kahe protsendini samaaegselt emapensioni ja tasuta
kõrghariduse kehtestamisega.

„Erinevalt rahandusminister Ligist ei kahtle IRL, oma võimekuses tasakaalus
eelarve säilitada majandusele, haridusele, pereväärtustele ja riigikaitsele
üheaegselt mõeldes. Me ei näe mingit põhjust loobuda ühisest eesmärgist -
liitlastele antud lubadustest viia kaitsekulutused kahe protsendini SKP-st.
Loodame et ka reformikad pole Ligi üteluse peale püssi põõsasse visanud,
nende programmi lugemine annab vähemalt põhjust nii arvata," ütles
kaitseminister Jaak Aaviksoo.

"Reformierakonna enda lubaduste hindamine Ligi mõõdupuuga on sellevõrra
keerulisem töö, et konkreetsemate lubaduste kõrvale on tihti lisatud ka
märge „võimaluse korral," märkis Aaviksoo. Nii IRLi kui Reformierakonna
lubaduste puhul peetakse üheks katteallikaks majanduskasvu, kuid erineva
eesmärgipüstitusega - oravatel pole päris selgeid sihtmärke seatud."

IRL-i hinnangul on suuremate parlamendierakondade valimislubaduste edetabel
järgmise maksumusega: IRL 65 miljonit eurot, Reformierakond 70 miljonit + 60
kuni 300 miljonit betooni, Sotsiaaldemokraadid 500 miljonit eurot,
Keskerakond 550-600 miljonit eurot.

IRL lubab oma valimisprogrammis lisaks emapensionile ja tasuta
kõrgharidusele tõkestada maksude tõstmise, viia eelarve tasakaalu
samaaegselt laenu võtmata. Lubaduste täitmiseks vajaminev raha on arvestatud
koos majanduskasvu ja Euroopa fondidest toetustega. IRL on seadnud
eesmärgiks Euroopa keskmisest vähemalt kolm korda kiirema majanduskasvu
saavutamise.

Ene Ergma: tulevikku vaatamata edasi ei pääse

2011-01-23

Kommenteerides rahandusminister Jürgen Ligi rünnakut enda poolt toetatud kosmoseuuringute programmi vastu, ütles Riigikogu esimees Ene Ergma, et üldiselt talle Ligi hoiakud meeldivad.

"Ta seisab kahe jalaga maa peal ning katsub teisigi seal hoida. Samas puudub tal kahjuks üks vajalik võime - suutlikkus tulevikku vaadata. Seetõttu ei saa ta aru, mida tähendab mõiste investeering tulevikku," lausus Ergma.

Ta toonitab, et kui tahame oma majanduse käima saada, peab ta praegusest olulisel määral rohkem teadmismahukale tootmisele tuginema.

„Eesti ühinemine Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseprogrammiga on just selline samm, praegu on töös 12 esimest Eesti projekti."

Ergma soovitab Ligil vaadata „Pealtnägija" saate eelmise nädala saate kordust, et saada teada, kuidas Eesti tudengid ehitavad satelliiti.

„Need noored on tulevase Eesti majandusarengu mootorid, aga mitte utopistid või sõnakõlksutajad," lausus Ergma.

Ka laiemalt vaadates tegeleb Ergma arvates Ligi vaid status quo hoidmisega, uusi ideid ja lähenemisi välja pakkumata.

"Eesti pole kaugeltki valmis. Stabilseerimine võib kergelt stagnatsiooniks üle kasvada," ütles Ergma.

Tema sõnul peame küll tõesti jalad maas hoidma, kuid julgema ka tulevikku vaadata.

„Parem kutsutagu mind kosomosemutiks, kuid ma ei jäta oma jonni ja kaitsen noori arukaid inimesi, et neil oleks võimalus tegeleda huvitavate ja vajalike teemadega," sõnas Ergma.

Rahvuslikud huvid nõuavad maksude langetamist

2011-01-23

Kommenteerides alanud maksudebatti, tõdeb IRL murega, et sellel tegeletakse kahjuks peamiselt maksude tõstmisega, mis oleks IRLi meelest vastuolus rahvuslike huvidega.

"Maksukoormus on Eestis niigi liiga kõrge, selle suurendamine vähendaks majanduskasvu ja hoiaks tööpuuduse kõrgel," ütleb IRLi esimees Mart Laar.

Tema hinnangul on Eesti maksusüsteemi peamiseks murekohaks liiga kõrgele tõusnud tööjõumaksud - mida kõrgemalt on töö pakkumine maksustatud, seda ettevaatlikumad on tööandjad ka uute töökohtade loomisel.

Majandusele uue hoo andmine on IRL jaoks oluline ka selleks, et finantseerida viia Eesti eelarve tasakaalu. "Iga aasta, mida sellega venitamine, vähendab järgnevate põlvkondade võimalusi selleks, et ise oma tuleviku üle otsuseid langetada. Võlakriis kujuneb paljude riikide jaoks juba lähemas tulevikus Euroopas raskeks probleemiks. Eesti ei tohi oma tänaseid probleeme lahendada tuleviku arvelt. IRL blokeerib kõik katsed valitsuse võlakoormust järsult suurendada," lausub Laar.

Samas tõdeb ta, et eelarve tasakaalustamine on keeruline ülesanne, mille täitmiseks tuleb investeerida haridusse ja laste kasvatamise väärtustamisesse. „Maksude alandamisel kaotab Eesti vähemalt hetkeks raha. Samas teist võimalust edasiliikumiseks pole".

Laar ei nõustu seisukohaga, et Eestis on kõik nii hästi, et midagi muutma ei pea. Seetõttu tuleb vähemalt kahes küsimuses kiirelt otsused langetada.

IRL-l on kavas sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning töötuskindlustuse makse alandamine.

Samuti näeb erakonna programm, ette, et tööandjad saaksid erisoodustusmaksu tasumata teha sissemakseid töötaja pensionikindlustusse, maksta täiendava ravikindlustuse eest ja teha kulusid töötajate koolitamisele.

"Need sammud aitavad Eesti majandust väärtusahelas ülespoole nihutada.Eesti vajab rohkem töökohti, kus makstakse head palka ja nende loomist tuleb seetõttu maksude langetamisega soodustada," ütles Laar.

"Juba Hakob Hurt kutsus eestlasi üleks vaimult suureks saama, seetõttu tuleb investeeringuid haridusse ning inimvarasse soodustada, mitte takistada."

Noarootsi vallavanem liitus IRLiga ja kandideerib Riigikokku

2011-01-21

Endine ettevõtja ja nüüdseks täpselt aasta Noarootsi vallavanemana töötanud Aivar Kroon liitus IRLiga ja kandideerib erakonna nimekirjas ka Riigikokku.

Tema hinnangul väljendavad IRLi programmis sõnastatud väärtused ja arusaam kohalikust omavalitsusest selget mõistmist, et ka maapiirkondade omavalitsustes elavad inimesed, kes väärivad tähelepanu.

"Olen vaadetelt veendunud parempoolne, seega oli mul valida kahe erakonna: IRLi ja Reformierakonna vahel. Mitmed Reformierakonna seisukohad on mulle sümpaatsed, ent arusaamatuks on jäänud selle erakonna suhtumine haldusreformi," sõnas Kroon.

Ta meenutab, et IRL on seevastu haldusreformi soovinud käivitada juba 10 aastat, ja seal on mul ka rohkem võimalusi ka oma ideede esitamiseks.

Krooni hinnangul on aastapikkune töö Noarootsi vallavanemana veelgi kinnitanud usku, et
haldusreform on möödapääsmatu ning selle läbiviimseks on vaja suuremat riigipoolset tuge.

„Ei ole võimalik, et näiteks Tallinn, Haapsalu või Noarootsi suudavad olemasolevate ressursside piires tagada ühesuguste funktsioonide täitmise oma kodanike heaks."

"IRL on teinud mulle ettepaneku kandideerida. Olen selle heameelega vastu võtnud, sest minu
meelest vajab Riigikogu ilukõnelejate asemel praktikuid. Omavalitsusjuhtide hääl peaks olema rohkem kuulda. Valimiskampaania ajal saab tekkinud mõtetele anda laiema kõlapinna," ütles Aivar Kroon.

Kroon tõstis eraldi esile veel omavalitsuste majandusliku olukorra ning elanike lahkumise
maalt suurlinnadesse.

Tema hinnangul tuleb taastada investeeringud kohalikesse teedesse, riigi poolt omavaltsustele seadusega ette nähtud funktsioonide täitmiseks maa eraldamist, sealhulgas ka elamu ja tootmismaad, ning omavaltsuste suuremat maksusõltumatust.

Juku-Kalle Raid: kaheparteistumine on puhas stagna

2011-01-20

Juku-Kalle Raid kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku, et kaitsta vaba mõtet ja parteilist mitmekesisust.

"Kui inimesele midagi ei meeldi, siis pole mõtet oodata kedagi kolmandat, kes seda muudaks. Selleks ei pea partei liige olema, et kandideerida ja omi vaateid kaitsta," lausub ta.

"Nii lolli kodanikku ehk ei olegi, kes suhtuks riiki nagu sitaviskaja Priit Pärna legendaarses karikatuuris."

Raid ei kuulu ühtegi parteisse ja on äärmiselt kriitiline kahe suurpartei tekkimise fenomeni suhtes, Raid kirjutas alla ka Roheliste poolt algatatud Elurikkuse manifestile.

Kaheparteistumisele järgneks tema sõnul vaimne stagnatsioon. "See on jõhker, kui kaks kildkonda võtavad valguse ja eluruumi kõigilt teiselt ja kehtestavad enda hinnangusüsteemi. Või hinnasüsteemi, kui räägime monopolidest".

"Keskerakonnas ja Reformierakonnas on pagan teab kui palju noori, kuid pea mitte ühtegi, kellel oleks piisavalt mune, et oma juhtkonda kritiseerida ja lubjastumist pärssida," sõnab ta.

"IRLis on see potentsiaal olemas, et saagida sellelt mugavalt ja ülbelt taburetilt üks jalga alt ära, rohelistele hoian selles osas samuti pöialt," ütleb Raid.

"Olemasolevatest parteidest on IRL kõige vähem populistlik ja nad võiks olla midagi enamat kui kelk koalitsioonis," räägib Raid.

Tema hinnangul on IRL kõige mõistlikum bande, mis peab muutuma ründavamaks ja tugevamaks, milleks on vaja suuremat esindatust Riigikogus.

"Mulle meeldib ka IRLi rahvuslik joon, kui see läheb kellegi peas segi ksenofoobiaga, siis see inimene ostku endale sõnaraamat. Iga riik püsib rahvuslikul mõttel, sinna hulka kuulub ka näiteks maailmaklassika tõlkimine emakeelde," lausub Raid.

Tema ütlust mööda on IRL erakond, mida ta ise on terve elu valinud, alates aastast 1992, kui ta esimest korda valida sai.

Robert Antropov kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2011-01-19

Seni Reformierakonda kuulunud parlamendisaadik Robert Antropov kandideerib eelseisvatel valimistel Riigikokku IRLi nimekirjas.

„Kandideerin Ida-Virumaal, mille arengupotentsiaal ning väärtus Eesti jaoks on tohutud, kuid viimastel aastakümnetel jäänud suuresti kasutamata ja tähelepanuta," lausus Antropov.

Ta toetab IRLi ministri juhtimisel koostatud tegevuskava Ida-Virumaa arengu toetamiseks.

„See on oluline samm, mis pakub Ida-Virumaa probleemide reaalseid lahendusi tööhõive ning kultuuri ja keeleõppe osas."

Antropovi arvates tuleks Ida-Virumaa tegevuskava valitsuses enam toetada ja paremini rahastada.

Töötades politsei peadirektorina viis Antropov 2004. aastal ellu eduka politseireformi, mille käigus loodi neli politseipiirkonda senise 17 asemel ning politsei muutus tegusemaks ja rahva usaldus korrakaitsjate vastu tõusis 39 protsendilt 76-le.

Antropov meenutab, et sama eeskuju regioonide loomiseks on hiljem järginud mitmed teised riiklikud institutsioonid, kuid mis tulemata jäi - oli haldusreform.

„Killustatud Eestis tuleks maapiirkonnad ühendada, et tugevdada ning muuta haldussuutlikumaks omavalitsusi, vähendada bürokraatiat, rahakulu ja korruptsiooniohtu."

Antropovi sõnul tuleb Eestil tõsiset suhtuda energeetikajulgeoleku tagamisse; eelistades selleks kodumaist põlevkivi- ja tuuleenergiat ning biokütuseid.

„Ida-Virumaal on aastakümneid kaevandatud põlevkivi ning toodetud sellest elektrit ja sooja, arenemas on tuuleenergia ja biokütuste tootmine. Kodumaist energeetikatööstust tuleb säilitada ja arendada, et tagada Eesti energiajulgeolek mõistliku hinna ja mitmekesisusega," ütles ta.

Antropovi sõnul tuleks nii, nagu politseireformiga toodi korravalvurid inimestele lähemale, tõstes nende professionaalsust ja abivalmidust, teha ka Riigikogu saadikutega. Sellised muutused sõltuvad tema hinnangul aga üksnes meie ühiskonna valimistahtest ja -aktiivsusest.

"Ainult tegus ja motiveeritud Riigikogu saab tõeliselt teenida oma rahvast, mistõttu soovitan saabuvatel valimistel valida mitte loosungeid vaid inimesi, kellesse valijad tõeliselt usuvad."

Reinsalu: Keskerakond peab Moskvast raha küsimist taunima

2011-01-16

IRLi parlamendisaadik Urmas Reinsalu loodab, et Keskerakonna konverents kasutab võimalust ja annab omapoolse hukkamõistva hinnangu Moskva rahaga võimu ostmise katsele.

„Juhul, kui seda täna ei tehta, võtab Keskerakond endale ülemõttelise moraalse vastutuse," lausus Reinsalu.

Tema hinnangul eksivad need, kes pärast tänast konverentsi püüavad skolastiliselt lahutada Keskerakonna esimeest ja parteid.

„Savisaarel on esimehena üldvolitus partei esindamiseks ja nagu lähtub kaitsepolitsei materjalist, ei küsinud ta seda raha endale, vaid Keskerakonnale," sõnas Reinsalu.

Tema sõnul on väär ka peaminister Andrus Ansipi mõttearendus, et Keskerakonna ümber ei tohi tekitada Venemaalt raha küsimise pärast isolatsiooni.

„Poliitikas tuleb selgelt eristada kaht tasandit: argipoliitika ja arutelu riigi sotsiaalmajanduslike valikute ümber ja riigi sõltumatusega seotud küsimused," ütles ta.

Reinsalu hinnangul on hoiak, et Keskerakonda ei tohi "karistada" liidri tegevuse pärast, naiivne ja ohtlik, sest ajab argipoliitika ja riigi iseseisvuse küsimuse lootusetult sassi.

„Üleskutse amnestiale Keskerakonna suhes kaks nädalat pärast Savisaare tegude ilmsikstulekut on täiesti arusaamatu, sest see muudab kogu poliitika suhteliseks ja müüdavaks."

Kiisler Reformierakonnale: haldusreform tuleb ära teha

2011-01-14

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul võib regionaalministri koha kaotamise üle tõsiselt arutlema hakata kohe, kui haldusreform on ellu viidud.

Tema sõnul eeldab see Reformierakonnalt poliitilist julgust asuda toetama IRLi tehtud ettepanekut omavalitsussüsteemi korrastamiseks.

„Eesti vajab võimekaid omavalitsusi, mis suudavad ise kõiki oma ülesandeid täita. See eeldab ka piisavat elanike arvu. Olen pakkunud Reformierakonnale aruteluks variandi, mille alusel tulevased omavalitsused oleksid võrreldavad tänaste maakondadega," ütleb Kiisler.

Regionaalminister tuletab meelde, et IRL küsib Riigikogu valimistel rahvalt mandaati haldusreformi tegemiseks, sest tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused.

„Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab neile reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega," ütleb Kiisler.

Haldusreform peab tema sõnul vähendama vallabürokraatide arvu ja suurendama nende inimeste arvu, kes reaalselt inimesi aitavad. Samuti nende arvu, kes tegelevad ettevõtluse küsimustega ja sellega, kuidas luua uusi töökohti.

„Seadusega tuleb tagada, et omavalitsuse igapäevased teenused jäävad inimesele endiselt kodulähedaselt kättesaadavaks ka pärast haldusreformi," lausub Kiisler, kelle sõnutsi peab omavalitsuste tulubaas olema stabiilne ja tagatud seadustega.

Ta on veendunud, et Eestis tuleb teha haldusreform, millega tugevdame omavalitsusi, vähendame bürokraatiat ja muudame omavalitsused kohaliku ja regionaalse arengu reaalseteks suunajateks.

IRL on seisukohal, et igaühel peab olema võimalus paremini elada, kui ta ise pingutab, sõltumata sünni- ja elukohast. Riigi ülesanne on võrdsustada regionaalseid võimalusi, edasine peab sõltuma inimese pingutustest.

„Tagame seadusega, et teenused inimestele ei vähene vaid paranevad," räägib Kiisler.

Loe IRLi regionaalpoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2422/

IRL soovib enneaegsete surmade vähendamist

2011-01-09

Isamaa ja Res Publica Liit soovib järgmises Riigikogus seadustada enneaegsete surmade vähendamiseks tehtavate riiklike kulutuste kahekordistamise. Parlamendisaadiku Liisa Pakosta sõnul on IRLi jaoks oluline iga inimelu.

"On teada, et südamehaigused, vähk ja õnnetused on sageli ärahoitavad. Seetõttu on meie eesmärk eraldada praegusest kaks korda rohkem riigi raha ennetustegevuseks südame-veresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning õnnetusjuhtumite ja mürgistuste ärahoidmiseks."

"Iga inimese tervis on iga inimese, aga ka kogu rahva kalleim vara. Inimese põhiõigus on olla võimalikult terve, hea terviseseisund sõltub mitmetest võimalustest ja eeldustest, ning osasid neist saab riik mõjutada. Ennetus on tõhusam siis, kui arstid, sotsiaaltöötajad ja õpetajad teeksid rohkem koostööd," ütles Pakosta.

Terviseriskide vähendamine on Pakosta sõnul oluline inimese arenguks, kuna tervist mõjutavad kõik inimtegevuse valdkonnad ja tervis mõjutab kõiki teisi valdkondi.

"Meie siht on, et aastaks 2020 tõuseks eeldatav eluiga meestel 75 ja naistel 84 aastani ning suudaksime täita rahvatervise arengukava eesmärgi, et meeste tervena elatud eluiga oleks 60 ja naistel 65 aastat," sõnas Pakosta.

Tema sõnul on rahvatervise alal oluline riigi poliitika liikumisharrastuse toetamiseks, tervisliku toitumise soodustamiseks, suitsetamise ja alkoholi liigtarbimise vastu, vigastuste, narkomaania ja HIV ennetus.

"Et inimesi, terveid inimesi oleks rohkem, kulutame me riigieelarvest märkimisväärseid summasid ka näiteks kunstlikule viljastamisele - peaksime ka riigi poolt inimelu vaatama rohkem terviklikult. Ennetatavate surmade ärahoidmine on kõige inimlikum ja kõige efektiivsem viis rahvaarvu suurendamiseks," lausus Pakosta.

Loe IRLi sotsiaalprogrammi:

http://www.irl.ee/et/Valitsemisprogramm-2011-15/Sotsiaalpoliitika

Kodupoliitika

2010-12-16

IRL’i KODUPOLIITIKA

Kindlad kodud – kodukulud alla

Eesti on koduomanike ühiskond ja seda juba sajandeid. „Emapiimaga“ kandub meisse soov saada pigem varem kui hiljem oma kodu peremeheks ja mitte sõltuda teiste armust. Üle 80 protsendi Eesti peredest omab mingit elamispinda. Ka kodulaenuvõtjate arvult oleme jõudmas järk-järgult Põhjamaadele järele. IRL peab tähtsaks koduomanike eest seismist ja nende kaitset.

IRL seisab selle eest, et Eesti peredele säilib oma kodu ja kaitseme koduomanike huve. IRL seisab selle eest, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et soodustused koduomanikele säiliksid.

1) Kodutoetus kolmelapselistele peredele: 2007. aastal algatas IRL kodutoetuse idee nelja- ja enamalapselistele peredele. Selle mõte on toetada väikese sissetulekuga paljulapseliste perede elamistingimuste parandamist või uue kodu soetamist. Tänaseks on saanud kodutoetust juba ligi 1000 paljulapselist pere, kus kasvab üle 3500 lapse. Peame oluliseks laiendada kodutoetust ka kolmelapselistele peredele.

2) Kommunaalmonopolide ohjeldamine ja kortermajade soojustamine – IRL’i algatusel vastu võetud monopolide ohjeldamise seadusega seati ranged piirid vee-, kütte- ja gaasimonopolidele ning kaitstakse senisest rohkem tarbijate ehk koduomanike huve. IRL peab oluliseks jätkata ulatuslikult riigi toel korterelamute soojustamist, et aidata inimestel säästa energiat ja koos sellega raha. Alandame nende sammudega koduomanike kütte- ja veekulusid kuni poole võrra.

3) Maamaksu kaotamine kodudelt – IRL on seisukohal, et maamaks kodudelt tuleb Eestis kaotada. Peame ebaõiglaseks, et oma kodualuse maa väljaostnud koduomanikud peavad tasuma selle eest ka koormavat maamaksu.

4) Kodulaenu intresside maksuvabastuse säilitamine – aastal 1996 kehtestati Eestis kodulaenu intresside maksuvabastuse, et muuta tavalistel inimestele oma kodu soetamine soodsamaks. Selle sihtgrupiks on peamiselt pikaajalised kodulaenuvõtjad. IRL seisab selle eest, et nimetatud maksuvabastus säiliks.

5) Koduomanike võlakaitse seaduse jõustamine – IRL’i algatusel võeti vastu nn koduomanike võlakaitse seadus, mis annab laenuga kodu soetanule suurema kaitse suhetes pangaga ja aitab makseraskusse langenud kodulaenuvõtjal oma võlgasid ümber kujundada. Peame oluliseks tagada võlakaitse seaduse sujuv rakendamine. Võlakaitse seadus kaitseb senisest enam Eesti 160 000 kodulaenuvõtjat. Selle kohaselt kaitstakse enam tagatiseks seatud kodu võimaliku sundmüügi eest, keelatakse täiendava tagatise pelgalt kinnisasja turuväärtuse languse tõttu, vähendatakse kõrvalnõudeid (intressid, viivised) ja täitekulusid.

IRL jätkab inimeste kuulamist telkides

2010-12-15

Isamaa ja Res Publica Liit paneb enne jõule kõigis Eesti maakondades üles kuulamistelgid inimestega kohtumiseks ja nende kõnetamiseks.

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher peab inimeste kuulamist esmatähtsaks, sest üksnes omaenda juttu nautivatest poliitikutest on rahvale vähe kasu.

"IRL teab, et poliitika peab lähtuma inimestest, nende mõtetest ja soovidest. Meie erakond peab tähtsaks valijate kuulamist ja nende arvamustega arvestamist".

IRLi kuulamistelgid on alates sellest nädalast kuni aasta lõpuni üleval kõikides Eesti maakondades. Lisaks maakonnakeskustele ka väiksemates asulates nagu Tabasalu, Elva, Kiviõli, Palamuse ja Kehra.

Telkides saab rääkida poliitikutega, seal mängib jõulumuusika, pakutakse piparkooki ja alkoholivaba hõõgveini. Lisaks saab IRLi poliitikutega arutada emapensioni, tasuta kõrghariduse ja kodukulude alandamise üle.

Septembris IRLi korraldatud üleriigilisele küsitlusele vastas kokku 58 438 inimest, vastused saadi kõikidest Eesti maakondadest nii posti teel, elektrooniliselt kui silmast-silma kohtumistelt.

IRLi eesmärk on kuulata inimesi, kaasates nii aktiivseid eestimaalasi IRLi järgmise nelja aasta valitsemisprogrammi koostamisse.

Vaata IRLi kuulamistelkide asukohti: http://www.irl.ee/et/Riigikogu-valimised/IRL-kuulab

IRL soovib arutelu valimisea künnise langetamiseks

2010-12-15

IRL pakub Riigikogu valimisteks koostatud perepoliitikaprogrammis, et soovib ühiskonnas diskussiooni valimisea langetamisest 16 eluaastani.

Kuna ühiskond vananeb ning kahaneb ka lastega perede arv, siis tuleks IRLi nägemuse kohaselt ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks arutada ka võimalust arvestada valimistel alaealiste osakaalu.

"Oma perepoliitikaga kinnitame, et usume oma rahva ja rahvuse tulevikku. Pered ja noored on aluseks Eesti tulevikule, nad on meie ühiskonna vundament," ütles IRLi pereprogrammi autor Liisa Pakosta.

Tema hinnangul usaldab IRL selgelt rohkem inimesi, pidades oluliseks, et riik ei sekkuks liiga aktiivselt nende ellu, vaid lubaks inimestel rohkem ise valikuid teha, võimalusel nende vabadusi suurendades.

"Meie perepoliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele. Iga inimese inimväärikus on meile oluline. Iga inimene on meie jaoks väärtuslik. Inimese ja perekonna väärtuslikkus on ainult siis austatud ja esile toodud, kui inimest ja peresid nende valikutes usaldatakse," sõnas Pakosta.

Tema hinnangul peab inimene saama ise valikuid teha ja ise otsustada. Selleks peab meil olema vastutustundlik riik ning ka vastutustundlikud kodanikud, kes saavad teha ise valikuid.

Loe IRLi pereprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2458/

Pere

2010-12-14

IRL PEREDE TOETUSEKS

MEIE EESMÄRK on turvaline pereelu, õnnelik lapsepõlv igale lapsele, Eesti riigi ja

rahva jätkumine ja tulevik. Me soovime kaasa aidata sellele, et Eestimaa peredesse

sünniks lapsi, ja et nendel lastel oleks võimalik elada pikk, terve ja rahuldustpakkuv

elu. Meie perepoliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele.

Iga inimese inimväärikus on meile oluline. Iga inimene on meie jaoks väärtuslik.

Meie eesmärgiks on riik, mis usaldab inimesi ja nende valikuid, mitte ei püüa kõike

ise inimeste eest ära otsustada. Inimese ja perekonna väärtuslikkus on ainult siis

austatud ja esile toodud, kui inimest ja perekonda usaldatakse. Inimene peab saama

ise valikuid teha ja ise otsustada. Heaolu ei saa riik ette dikteerida, iga pere peab

saama ise otsustada, mis on just talle hea. Ainult nii saab ka tegelikult perede heaolu

paraneda ja ainult vabaduse väärtust hinnates saab riik heaolu kasvule kaasa aidata.

Inimese vabadus on tee õnnele. Selleks peab meil olema meie maailmavaate kohaselt

vastutustundlik riik ja vastutustundlik kodanik; ning vastutustundlikud kodanikud

peavad saama ise teha valikuid. Lastega pered on nii seotud laste kasvatamisega, et

neil on raskem ilma riigi toetra vaesusest välja rabeleda. Seetõttu peame oluliseks

aidata vaesemaid peresid, eriti selliseid peresid, kus lapsevanem on jäänud töötuks.

Pered on aluseks Eesti tulevikule, pered on Eesti ühiskonna vundament. Oma

perepoliitikaga me kinnitame, et usume Eesti tulevikku, eesti rahva tulevikku.

PIKEM JA TERVEM ELU, ROHKEM TÖÖAASTAID!

Lapseootus

1) Teadlikud otsused, terved noored! Toetame seksuaaltervise alast ning

vanemlust toetavat haridust põhikoolis ja gümnaasiumiastmes.

2) Lapserõõmu kõikidele soovijatele! Toetame peresid, kes soovivad kasutada

kunstlikku viljastamist.

3) Vähem aborte! Toetame raseduskriisi aegset nõustamist peredele, eesmärgiga

vähendada abortide arvu. Viime läbi pilootprojekti noorte hulgas, pakkudes

neile tasuta kondoome.

4) Emade õiguste kaitse peab olema tagatud! Osutame kaitset lapseootusel

emadele, kes kogevad tööandja poolset diskrimineerimist. Taastame

erasektoris töötavatele lapseootel emadele samad õigused, mida riik pakub

avalikus sektoris.

5) Lapse turvalisus ennekõike! Toetame alaealisi või riskirühmas emasid

täiendava nõustamisega, aitame leida perele ja sündivale lapsele võimalikult

turvalised lahendused.

Lapse sünd

6) Austame perede valikuid. Pered peavad saama ise otsustada, arvestades

ka lapse turvalisust, kus ja kuidas nad sünnitada soovivad. Toetame

meditsiinilise näidustuse puudumisel ämmaemanda poolt toetatud

kosussünnitust

7) Lapsed on võrdsed! Tagame igale lapsele riikliku sünnitoetuse summas 5000

krooni, sõltumata lapse vanemate peremudelist.

8) Noor ema vajab tuge! Säilitame õiguse neljakuulisele sünnituspuhkusele.

Soovi korral võib kuni kuu aega sünnituspuhkusest pere omal valikul

kasutada ka nii, et emale on toeks lapse isa või vanavanemad.

Aitame lapsed vaesuse nõiaringist välja!

Eestis elab enamik lapsi tänu oma vanemate jõupingutustele ja tänu ühiskonna

abile turvaliselt ja arendavas ning tervislikus keskkonnas. Ka väga paljudes

piiratud vahenditega kodudes innustakse lapsi õppima, ennast arendama ja

iseseisvalt toime tulema. Liiga palju lapsi elab suhtelises vaesuses. Me ei saa

lubada lapsepõlvi, kus on lapsed võrdsete võimaluste kasutamisest ilma jäetud,

kus vaesuse nõiaringist väljarabelemist takistab lisaks rahaliste vahendite

nappusele ka vanemlike eeskujude puudumine, perekondlik hoolimatus lapse

haridusvalikute ja kultuuriliste valikute osas, ebatervislik elukeskkond. IRL’i

eesmärgiks on tagada, et iga laps saaks kõige paremini ära kasutada talle

pakutavaid võimalusi, lapses endas peituvaid võimalusi. Meil on liiga vähe lapsi,

iga laps on suur väärtus kogu ühiskonna jaoks.

9) Toetame vanemaid, meie eesmärgiks on pakkuda süsteemselt vanemaharidust

ja terviklikke toetusmudeleid.

10) Suurperede eluasemetoetusega jätkame, pakkudes seda täiendavalt ka

kolmelapselistele peredele.

11) Anname suuremad õigused kohapeal otsustamiseks, kas ja millal oleks

konkreetset pere silmas pidades toetusrahad vajalik asendada teenustega lapse

huvides.

12) Alusharidusele ligipääsu silmas pidades kehtestame üleriigilised

kvaliteedinõuded lasteaedadele, eriti oluline et vaesema pere laps saaks

alusharidust, et laps ei jääks kõrvale vanema võimetusest tasuda kohatasu ja

toiduraha ning muid kaasuvaid teenuseid.

13) Igale lapsele peab kohalik omavalitsus saama tagada pere soovi korral

pikapäevarühma ja vähemalt ühe huviringi.

14) Koordineerime sotsiaaltöötajate ja koolide ning lasteaedade senisest paremat

koostööd, see nõuab lapse abistamise protsesside ülevaatamist ja osapoolte

kohustuste vajadusel täpsemat sõnastamist.

15) Tutvustame laiemalt võimalusi suhelda sotsiaaltöötajaga juba lapseootuse

ajal, väärtustame varajast kontakti ja vajadusel tugivõrgustiku loomist juba

enne lapse sündi, pöörates sealjuures erilist tähelepanu riskirühmadele.

16) Sotsiaalselt vähemsuutlikel peredel on raskusi bürokraatias orienteerumisega

ning sageli jäävad mitmed abimeetmed kättesaamatuks teadmatusest või

oskamatusest. Muudame lasteaiad ja koolid lastevanematele abikeskusteks –

et seal osataks sotsiaalsüsteemi abimeetmeid vanematele aktiivselt pakkuda.

17) Me ei langeta lapsevanematele makstavaid toetusi.

18) Me ei alanda haige lapse hooldajale makstavat hooldushüvitist.

19) Sotsiaaltöötajate kompetentsuse parandamine. Tähelepanu tuleb pöörata ka

sellele, et olulised on ka hinge- ja südameharidus.

20) Ühelgi haridusetapil ei tohi haridus jääda kättesaamatuks majanduslikel

põhjustel.

21) Peame oluliseks koostada laste- ja perede arengukava, milles on eraldi

pööratud tähelepanu ka vaesuse vastu võitlemise meetmetele.

22) Lastega peredele toimetulekutoetus kohe sissetuleku katkemisel – praegune

umbes kolmekuuline ooteperiood ei ole laste suhtes õiglane.

23) Tööta jäänud lapsevanem kergemini ja kiiremalt tööle tagasi! Neile töötutele,

kellel on alaealisi ülalpeetavaid, pakume samasuguseid soodusmeetmeid nagu

noortele töötutele.

Koolieelik

24) Igale lapsele lapse arengut toetav ja tervist edendav lasteaiakoht kodu

lähedal! Toetame kohalikke omavalitsusi investeeringutes lasteaedadesse ja

lastesõimedesse regionaalarengu fondidest.

25) Sama pere lapsed samasse lasteaeda. Lasteaedadesse rohkem pedagooge,

sotsiaaltöötaja, tugiteenuseid.

26) Laste tervis on ülioluline! Suurem riiklik kontroll sünnitusmajade ja

perearstide koostöö ning perearstide tegevuse üle, eesmärgiga tagada et

iga sündinud laps saaks nõuetekohase tervisejälgimise enne kooli. Praegu

probleemne perearstidega, kes ei kasuta vastavat elektroonilist keskkonda.

27) Arsti juurde ikka asja pärast! Tühistame nõude, et iga puudumise pärast

lasteaiast tuleb esitada tõend terviseasutusest.

28) Lastehoiu reeglid inimlikumaks ja vähem bürokraatlikumaks. Toetame

alternatiivseid lastehoiuvõimalusi, näiteks lastehoiuühisusi.

Üksikvanemaga pere

21. sajandi teisel kümnendil tõdeme: pered pole enam sellised, nagu need olid 19.

sajandil. Samal ajal on perekond inimeste jaoks endiselt sobivaim ja soovituim

elamise viis, ainult et pered on väga erinevad. IRL seisab selle eest, et ükski ka

vähemtraditsioonilisem peremudel ei halvendaks seal kasvava lapse olukorda.

29) Riiklik lapsele elatise tagamise fond peredele, kelle lahutatud või perega

mitte koos elav vanem ei maksa ise neid alimente, hiljem nõutakse see

kohuslaselt sisse.

30) Vaatame üle senised protsessid, et peredele oleks lihtsam ka pärast lahutust

jätkata toetava vanemlusega.

Lapsevanem on ka inimene!

Usaldame inimest, mitte ei pea riiki perekesksetes küsimustes lapsevanemast

targemaks ja kõiketeadvamaks.

31) Võrdväärselt võimalusi! Muudame vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks,

kuna praegune süsteem hoiab naised liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase

peredel endil otsustada. Sealjuures me ei vähenda kindlasti vanemahüvitise

summasid ja vanemahüvitise perioodi kestvust. Meie jaoks on väärtus, et

pered saaksid ise ja paindlikult oma elukorraldust sättida.

32) Usaldame perekondi! Laste kasvatamisega seonduvat stressi ja keerukust

saab vähendada, kui peredel on rohkem valikuvõimalusi nii kooli kui lasteaia

osas. Toetame peresid nende valikutes, juhul kui pered otsustavad kasutada

alternatiivseid lastehoiu või koolimudeli võimalusi.

33) Aitab lapsevanemate trahvimisest!

Perevägivald ja naistevastane vägivald

34) Ohvritele igakülgne info ja nõustamine.

35) Tugi naiste kriisikodudele.

36) Politseinike teadlikkuse tõstmine ja oskuste parandamine, seda eriti

naistevastase vägivalla juhtumite puhul õigesti ja tähelepanelikult

käitumiseks.

37) Parkide, tunnelite ja kõnniteede planeerimisel, rajamisel ja hooldamisel

pidada silmas naiste turvalisust.

38) Ohvreid tuleb kohelda professionaalselt ja suure empaatiavõimega igal pool:

politseis, kohtus, koolis (vägivaldsest perest pärit last), sotsiaaltöötajate poolt.

Selleks seame reegliks, et vastavad inimesed saavad asjakohase koolituse ja

pidevalt.

Koolilaps

Põhjalikum ja mitmeid sotsiaalvaldkonna punkte käsitlev ülevaade on IRL

haridusprogrammis. Meie juhtmõtteks on, et ka suured lapsed vajavad ühiskonna

tuge ja tähelepanu.

39) Nädalas vähemalt 2 tundi huviharidust või trenni – igale lapsele tagatud

selleks riigi ja kohaliku omavalitsuse poolne tugi.

40) Tervislik toitumine on väga oluline! Jätkame tasuta koolilõunatega põhikoolis

ja jätkame tööd, et need oleksid tervislikud, kohalikust toorainest. Toit

tehakse koolis, mitte ei veeta kohale. Väärtustame värsket, kohapeal

valmistatud toitu kohalikust toorainest.

41) Me ei toeta kooliarstide kärpimist erivajadustega laste koolidest!

42) Laste tervise terviklikuma jälgimise huvides soodustame kooliõdede ja nii

kooli kui ka kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate koostööd.

43) Töökasvatus. Võimaldame noortel teha jõukohast tööd suvisel koolivaheajal

ja lõpetame praegused EL kõige rangemad piirangud, kuna noort inimsest

pole vaja siiski vägisi töölt eemal hoida.

44) Väärtuskasvatus läbivalt kogu noore inimese haridusteel.

45) Toetame õpilaskodude loomist gümnaasiumide juures, vajadusel ka

põhikoolide juures.

Vanavanemad

46) Meie eesmärgiks on emapensioni sisseviimine selliselt, et lapsi kasvatanud

vanem saaks täiendavat pensionilisa.

47) Võimalus osaleda vanemahüvitise ja hooldushüvitise kaudu lapselaste

kasvatamisel ka samaväärselt tasustatud korras.

48) Lapsehoiutoetuse ja puudega lapse hoiutoetuse laiendamine vanavanematele.

49) Põlvkondade sidustamine, eakate inimeste teadmistepagasi ja oskuste

väärtustamine, puuduva vanaema-vanaisa rolli asendamine. Vanaemad-

vanaisad kooli juurde huvitegevuse juhtideks väikese koormusega ja

osaajaga, täiendamaks seal põhitegevust.

50) Eakate rakendamine koolis “abiõpetaja abina” raskustes laste aitamiseks.

Terved lapsed, terved vanemad, hea tervisega vanavanemad

51) Spordibaasid ja sportimisvõimalused üle Eesti – selle toetamiseks tuleb

teha lausa eraldi programm. Lisaks koostame planeeringunõuded, et lisaks

looduskeskkonna heale säilimisele peavad planeeringud ja uusehitus aitama

kaasa ka inimese ja inimtervise heale säilimisele; et lisaks parkimiskohtade

arvule tuleb tagada ka sportimisvõimalused.

52) Võtame lõpuks vastu riikliku alkoholipoliitika. Ühiskond vajab kõigile

vanusegruppidele suunatud teavitustööd alkoholi tarbimise ohtudest, mõjust

tervisele, perekonnale ja ühiskonnale tervikuna. Inimestel, eriti noortel, peab

olema võimalik saada meditsiinilist ja psühholoogilist nõustamist ning ravi.

Olulised on sisukad võimalused eneseteostuseks ja vaba aja veetmiseks sh

sportimiseks.

Eesmärgiks peab olema elukeskkond, mis ei propageeri alkoholi tarbimist.

Kehtestada riiklikud alkoholireklaami piirangud. Keelata kogu alkoholi välireklaam

Keelata alkoholi reklaam teles ja raadios kuni kella 22-ni. Määratleda, mis

on lubatud alkoholireklaamis. Eesmärk – lõpp imagoreklaamile! Rakendada

antireklaami. Keelata avalikud degusteerimised (va spetsiaalsed üritused). Keelata

boonuskampaaniad ja tarbimismängud. Eraldi arutleda sponsorluse teema üle.

Lisaks riiklikult kehtestatud alkoholi müügi kellaajapiirangule määratleda alkoholi

asukohaks kaupluses nn lõpppunkt, keelata paigutada muu kauba vahele. Aktsiis

ei tohi üldist hinnataset arvestades devalveeruda. Alkoholiaktsiisi määramisel peab

jälgima ka naaberriikide taset. Tõsta alkopoppide, kangestatud õlle, kangestatud

veini jmt aktsiisi. Kaaluda võimalust sätestada, et nime „õlu” võib kasutada vaid

naturaalse õlle puhul ning nime „siider” vaid naturaalse siidri puhul. Järelevalve

peab olema tõhus ja nähtav ning suhtumist kujundav. Noortele müügikeelu täitmise

järelevalve osas on vajalik seadusandlus üle vaadata.

Valimistel esindatus igale lapsele!

53) Ühiskond vananeb ning lastega perede arv kahaneb. Algatame ühiskonnas

debati selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks

mõistlik arvestada valimistel alaealiste osakaalu ning arvestame ka

võimalusega langetada valimisea künnis 16. Eluaastani.

IRLi välispoliitika: toeks majandusele

2010-12-13

IRLi välispoliitikaprogramm eelseisvateks Riigikogu valimisteks toonitab, et Eesti välispoliitika peab senisest enam toetama Eesti ettevõtete majandushuve - välispoliitika peab olema efektiivsem ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ja konkurentsitingimuste
parandamisel.

„Me peame oma majandust vaatlema osana maailmamajandusest ning meie ettevõtjate ja töötajate ettevalmistus peab seda arvesse võtma. Peame suutma astuda maailmaga sama sammu ning olema avatud ja asjatundlikud ärisidemete arendamisel," ütles välispoliitikaprogrammi üks autor Marko Mihkelson.

Tema sõnul ei saa jõukuse kasvatamine pikas perspektiivis käia üksnes töökohtade Eestisse ümberpaigutumise teel, vaid läbi Eesti ettevõtete kasvu välisturgudel. Eesti peab võtma suuna kõrgema lisandväärtusega tootmise ja teenuste arendamisele, osa sellest on senisest aktiivsem
välispoliitiline tegevus selle toetamiseks.

„Eesti ettevõtete jaoks on rahvusvahelise äri osakaal üha kasvanud. Ühel või teisel moel on kõik Eesti ettevõtted seotud oma äripartnerite, klientide ja tarnijatega teistes riikides. Oma sihte seades peame mõistma, et üleilmastumine on jõudnud järku, kus ettevõtete äriüksusi paigutatakse üle maailma vastavalt sellele, kus on mingis valdkonnas tegutsemiseks soodsamad tingimused. Peame ka suutma riigina nende reeglite järgi kaasa mängida," ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on Eesti ettevõtluskeskkond seda soodsam, mida parem asupaik on Eesti siit välja ulatuvate ambitsioonidega ettevõtetele. Ka neid eesmärke toetamata ei suuda Eesti edukas olla, mistõttu kehtivad kõrgendatud ootused lisaks ettevõtete tasandile ka riigiaparaadi
tegevusele.

„Välispoliitika prioriteetide sekka peab tõusma vastata Eesti ettevõtete pikaajalisele väljakutsele - innovatsioon ja võimekuse kasv jõudmaks rahvusvahelistele turgudele," lausus Mihkelson.

IRL-i majanduspoliitika sihiks on nende taotluste mitmekülgne toetamine. Seda läbi välispoliitilise ressursi efektiivsema kasutamise Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel.

Mihkelsoni hinnangul tuleb üldine välispoliitika arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, et meie ettevõtted suudaksid kohaneda ka kaugematel ja suurematel turgudel.

Loe IRLi välispoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2448/

Vaher: IRLi eesmärk on moodustada paremvalitsus

2010-12-12

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher ütles täna IRLi valimiskonverentsil, et erakonna eesmärk on valimistel võita neljandiku valijate usaldus ja moodustada järgmine paremvalitsus.

Vaher peab IRLi esmaseks ülesandeks hoida ära Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide vasakvalitsuse teke ning tagada Eesti riigi kindel areng.

"IRLi eesmärk on saavutada Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kiirem majanduskasv. Selleks hoiame riigieelarve tasakaalus, anname tööjõumakse vähendades ettevõtlusele uue hoo ja toetame eksporti. Majanduskasv vähendab tööpuudust ja tagab kindlad töökohad ning palgatõusu kõigile," ütles ta.

IRLi peasekretäri hinnangul on IRL olnud praeguses valitsuses edukas, kuna erakond on suutnud pidevalt kasvatada riigi panust haridusse, vastu on võetud põhikooli- ja gümnaasiumi seadus; on suudetud hoida riigisektori eelarvetasakaalu ning võtta Eestis kasutusele euro; vastu on võetud koduomanike võlakaitse seadus, kodukulude kasvu pidurdamiseks on vastu võetud monopolide ohjeldamise seadus. Vaher tõstab esile ka suurperedele makstava kodutoetuse, mida on kolme möödunud aastaga saanud juba üle 1000 Eestimaa pere.

"IRL seisab tavalise inimese eest, neil valimistel kõige selgemalt emapensioni, tasuta kõrghariduse ja kodukulude vähendamise kaudu".

Loe IRLi valitsemisprogrammi "100 sammu Eestile": http://www.irl.ee/Valitsemisprogramm-2011-15

IRL kinnitas kandidaadid Riigikogu valimisteks

2010-12-12

IRLi volikogu kinnitas täna kandidaatide nimekirja eelseisvateks Riigikogu valimisteks, kandidaadid tehti avalikuks volikogule järgnenud valimiskonverentsil.

Valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) on esinumber Ken-Marti Vaher, talle järgnevad nimekirjas Andres Herkel, Tarmo Kruusimägi, Liisa Pakosta ja Avo Üprus.

Valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) kandideerivad esinumber Juhan Partsi järel Indrek Raudne, Kalev Vapper, Sven Sester ja Neeme Kuningas.

Valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) on esinumber Urmas Reinsalu, tema järel on nimekirjas Siim Kiisler, Mart Nutt, Madis Kübar ja Anneli Entson.

Harju- ja Raplamaal (valimisringkond nr 4) kandideerivad esinumber Mart Laari järel Marko Mihkelson, Reet Roos, Lauri Vahtre ja Tiit Leier.

Valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal) on esinumber Tõnis Palts, lisaks temale kandideerivad järgmistega Alar Schönberg, Georgi Linkov, Toomas Takkis ja Enn Meri.

Valimisringkonnas number kuus, Lääne-Virumaal, on esinumber Marko Pomerants, talle järgnevad nimekirjas Helle Noorväli, Mihkel Juhkami, Ain Suurkaev ja Rainer Miltop.

Kaheksandas valimisringkonnas (Järva- ja Viljandimaal) on esinumber Helir-Valdor Seeder, tema järel on nimekirjas Kaia Iva, Andres Jalak, Siim Kabrits ja Ando Kiviberg.

Ida- Virumaal (ringkond 7) kandideerivad esinumber Erki Noole järel Kaja Kreisman, Andres Noormägi, Enno Vinni ja Erika Kruup.

Valimisringkonna nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) esinumber on Ene Ergma, järgnevad Aivar Kokk, Toivo Peets, Peeter Tulviste ja Mihkel Kübar.

Tartu linnas (ringkond 10) on esinumber Tõnis Lukas, Margus Tsahkna, Peeter Laurson, Mihhail Lotman ja Kristjan Mugra.

Valimisringkonna nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) esinumber on Jaak Aaviksoo, tema järel on nimekirjas Priit Sibul, Ülo Tulik, Kalle Vister ja Kurmet Müürsepp.

Pärnumaa (ringkond 12) esinumber on Toomas Tõniste, järgnevad Annely Akkermann, Andres Metsoja, Ela Tomson ja Trivimi Velliste.

Laar: tasuta kõrgharidus, emapension, kodukulud alla

2010-12-12

IRLi esimees Mart Laar sõnastas täna erakonna valimiskonverentsil kolm peamist poliitilist sõnumit eelseisvateks Riigikogu valimisteks: tasuta kõrgharidus, kodukulude vähendamine ja emapension.

Kõrgharidus peab Laari sõnul olema pere rahalistest võimalustest sõltumata kättesaadav kõigile võimekatele noortele. Selleks tagab IRL riigi ja õppeasutuse kokkuleppel ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides õppemaksuta eestikeelsed õppekohad sisseastumiskatsed läbinud üliõpilastele, et neil oleks võimalik nominaalaja jooksul omandada üks erialadiplom. Samuti tuleb luua vajaduspõhine õppetoetuste süsteem ja eraldada senisest rohkem riiklikke stipendiume.

"Tasuta kõrgharidus on suunatud inimkvaliteedi parandamisele, igaüks peab saam võimetele vastava hariduse, sõltumata tema või tema vanemate rahakotist. IRL on hariduserakond ja me läheme tasuta kõrghariduse ideega valimistele," lausus Laar.

Samuti toetab IRL emapensioni sisseseadmist, mida makstakse riikliku toetusena vähemalt kolme pensionistaaži täisaastaga võrdse pensionilisana vanaduspensioni ikka jõudnud emadele. Nõnda peaks kahe lapse ema saama praegust keskmist vanadus pensioni arvestades pensionile minnes ühe kuu pensioni lisaks ehk kolmeteistkümnenda pensioni.

"Nii väärtustame mitte ainult laste sünnitamist, vaid ka üleskasvatamist. Laste kasvatamine on tähtis töö, mida tänane süsteem piisavalt ei väärtusta. IRL peab seda vajalikuks ja kehtestab emapensioni."

IRL seisab Laari sõnul eelseisvatel Riigikogu valimistel ka selle eest, et Eesti peredel säiliks oma kodu, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et soodustused koduomanikele säiliksid.

"IRL kaitseb koduomanike huve, sest omand on üks Eesti tugevuse nurgakive. Koduomanikud ei pea maksma ebaõiglaselt kõrget kommunaaltasu, hinnakujundus peab olema põhjendatud ja kontrollitav," lausus Laar.

Isamaa ja Res Publica Liidu peaeesmärk on Laari sõnul tagada eesti rahva, keele ja kultuuri püsimine ning areng. Selleks on vaja hea seista kõigi Eesti inimeste heaolu ja õigustatud huvide eest. Eesti riik peab inimestele senisest lähemal olema, inimesi vajaduse korral aitama ja nende arvamust kuulama.

Ta toonitab, et IRL on tegus partei: "Aasta alguses toimunud suurkogul lubasime eurot, tõöpuuduse vähenemist, maksukoormuse tõusu peatamist - siis ei suhtutud sellesse kuigi tõsiselt, kuid need eesmärgid on tänaseks saavutatud".

Laar meenutab, et IRL on hoidnud viimased neli aastat valitsust koos ja säilitanud riigis stabiilsust; IRL algatas riigieelarve kärpimise ja seisis eelarve tasakaalu eest, kuigi see ei olnud alguses kerge ning IRL on hoidnud oma prioriteete - haridust ning rahvuslikku julgeolekut.

IRL ei lähe Laari sõnul valitsusse, mis kehtestab progresseeruva tulumaksu, kaotab kohustusliku ajateenistuse või kehtestab tasulise kõrghariduse.

"IRL annab kindluse, et neid asju ei tehta," ütles Laar.

Loe IRLi valitsemisprogrammi "100 sammu Eestile": http://www.irl.ee/Valitsemisprogramm-2011-15

Vaher: riik peab reageerima ka aknalõhkumisele

2010-12-11

IRLi eestseisuses heaks kiidetud turvalisus- ja õiguspoliitika kohaselt peab riik tegelema ka väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi.

IRLi peasekretär, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher peab "katkise akna" põhimõtte rakendamist tähtsaks, sest see kasvatab kodanike turvalisust ja usaldust õiguskorra vastu.

"Selleks tuleb panna erilist rõhku kuritegude ennetamisele ja karistuspoliitikale, mis peab olema õiglane ja mõjus. Peame õigeks, et riik tegeleb ka selliste väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi," ütles Vaher.

Tema sõnul süvendab korrarikkumiste talumine tänavatel inimestes hirmu ning tõmbab ligi kurjategijaid.

"Korratus, räpases ja "kõik-lubatud" keskkonnas võib isegi tavalistel inimestel lüüa välja kalduvus vägivallale, oluline on teha riigi poolt kõik, et tuua noored õigusrikkujad ja esmarikkujad tagasi õiguskuulekale teele," rääkis ta.

Vaheri sõnul tuleb arvestada põhjuste ja tagajärgede seost ehk seda, millised pisisüüteod võivad viia raskemate tagajärgedeni. Parandamata katkised aknad või korrast ära linnaruum tähendab, et keegi ei hooli sellest ja see viib tõsisema vandalismini.

"Toetame linnaplaneerimise ja arhitektuursete lahenduste kasutamist turvalise elukeskkonna kujundamisel, samuti sellise kompetentsi tekkimist politseis. Peame oluliseks turvakaamerate paigaldamist linnaruumi, tänavavalgustuse olemasolu, nende korrashoidu ja sallimatust isegi seinasodimiste suhtes," lausus Vaher.

Tema sõnul tuleb ühiskonda paadunud kurjategijate eest kaitsta, seistes õiglase Eesti eest, kus on tagatud inimeste põhiõiguste kaitse.

"Avalikku korra kaitsmiseks tuleb tagada korrakaitseüksuste suurem aktiivsus ja nähtavus, loomulikult nende operatiivne jõudmine abivajajani. Kõrgema kuritegevusega piirkondadesse lisame politseipatrulle, toetame ulatuslikult ka abipolitseinike tegevust," sõnas Vaher.

Tutvu IRLi turvalisus- ja õiguspoliitikaga: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2447/

Välispoliitika

2010-12-10

EESTI JA MAAILM

Eesti välispoliitiline missioon maailmas peab lähtuma vabaduse ja vastutuse

tasakaalust ning teadmisest, et tugevama kohus on kaitsta nõrgemaid ning vaba rahva

kohus on kaitsta neid, kelle vabaduspüüdlusi ahistatakse. Teostame väärtuspõhist

välispoliitikat. Meie eesmärk on luua kiirelt muutuvas maailmas Eestile võime ja

võimalus maailma ning eriti omaenda tulevikku puudutavate küsimuste otsustamisel

kaasa rääkida. Meie eesmärk on luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse ning tõsiselt

arvestatava riigi tuntus, seista oma kodanike ja ettevõtete huvide eest. Selleks:

1. Lähtume välispoliitika kujundamisel ning elluviimisel Eesti rahvuslikest

huvidest. See väljendub riigi ja kodanike julgeoleku tagamises, Eesti tuntuse

ja kaasatuse suurendamises maailmas ning meie ettevõtjatele paremate

võimaluste loomises globaalses konkurentsis.

2. Eesti rahvuslikes huvides on Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt toimiv ning

liikmesriikide ühishuve kaitsev poliitika. Eesti tegevus peab olema suunatud

selle eesmärgi saavutamisele ning tugevdamisele.

3. Peame oluliseks heade suhete edasist süvendamist Ameerika Ühendriikidega.

Eesti jätkab aktiivset poliitikat Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide

strateegilise partnerluse kinnistamiseks.

4. Eesti jätkusuutliku tuleviku ja rahvusvahelise konkurentsivõime

kindlustamiseks pöörame senisest enam tähelepanu välismajanduspoliitikale.

Selleks muudame eri ametkondade koostöö efektiivsemaks ja

eesmärgipärasemaks.

5. Toetame koostöö tugevdamist kõigis valdkondades Balti riike ja Põhjamaid

ühendavas Baltoskandias, millel on kõik eeldused kujuneda maailma

majanduse ja innovatsiooni oluliseks tõmbekeskuseks. Tahame Eestist

kujundada selle koostöö aktiivse eestvedaja. Hea võimalus selle saavutamiseks

on on Läänemere strateegia reaalne ellurakendamine.

6. Toetame konkreetseid ja praktilisi algatusi Eesti-Vene suhetes. Vastastikuse

usalduse suurendamiseks on möödapääsmatu heanaaberlikkusel põhineva ja

vastastikkust kasu silmaspidava suhtluse edendamine.

7. Peame oluliseks, et Eesti avardaks välispoliitilist ja diplomaatilist võimekust

maailma eri regioonides, eeskätt Aasia, Lähis-Ida ning Ladina-Ameerika

suunal. Hiina, India, Jaapani ja araabiamaailma paremaks tundmaõppimiseks

panustame keeleõppesse, kohapealsesse stažeerimisse, ekspertiisivõime

arendamisse ja koostöösse ülikoolidega. Peame vajalikuks regionaalsete

sihtstrateegiate loomist.

8. Tagame, et Eesti pööraks jätkuvalt erilist tähelepanu demokraatia ja

turumajanduse toetamisele nn. üleminekuriikides, sealhulgas Euroopa Liidu

laienemisprotsessi ja partnerlusprogrammide raames.

9. Hoolitseme selle eest, et Eesti asub maailmas aktiivselt kaitsma

demokraatlikke väärtusi, juhib tähelepanu inimõiguste rikkumisele, toetab

demokraatlikke liikumisi maailma eri osades ja aitab kaasa esindamata

rahvaste olukorra parandamisele. Teeme oma esindajate kaudu kõik selleks,

et rahvusvahelised organisatsioonid, mis on ellu kutsutud demokraatlike

väärtuste kaitseks (Euroopa Nõukogu, OSCE jt.), ei unustaks oma ideaale ega

alluks mõjuvõimsate, kuid puuduliku demokraatiaga riikide diktaadile.

10. Tegutseme aktiivselt kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning

hukkamõistmisel. Aitame kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid

uuriva keskuse loomisele ja toetame selleteemaliste uurimuste, filmide ja

näituste rahastamist.

11. Tagame välisteenistuse võimekuse suurendamise, mis omakorda eeldab

välispoliitika kujundamise ja elluviimise rahastamise kasvu. Suurendame

välisministeeriumi analüütilist võimekust ning toetame välis- ja

julgeolekupoliitiliste ajutrustide muutumist arvestatavateks rahvusvahelisteks

teaduskeskusteks. Avalik-õiguslik meedia peab saama riigilt piisavat toetust

korrespondendipunktide avamiseks ja tugevdamiseks maailma olulisemates

keskustes.

12. Toetame väljaspool Eestit asuvaid eesti kogukondi nende jätkusuutlikkuse

tagamiseks eestikeelse mitmekesise hariduse saamisel. Samuti toetame

hõimurahvaste püüdlusi.

Turvalisus- ja õiguspoliitika

2010-12-10

IRL’i turvalisus- ja õiguspoliitika

TURVALISUSPOLIITIKA – TURVALINE EESTI

Peame kodanike turvalisust ja usalduse kasvatamist kehtiva õiguskorra vastu riigi tähtsaks ülesandeks. Selleks tuleb panna erilist rõhku kuritegude ennetamisele ja karistuspoliitikale, mis peab olema õiglane ja mõjus. Peame õigeks, et riik tegeleb ka selliste väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi (nn katkise akna põhimõte). Korrarikkumiste talumine tänavatel süvendab inimestes hirmu ning tõmbab magnetina ligi kurjategijaid. Korratus, räpases ja „kõik-lubatud” keskkonnas võib isegi tavalistel inimestel lüüa välja kalduvus vägivallale. Oluline on teha riigi poolt kõik, et tuua noored õigusrikkujad ja esmarikkujad tagasi õiguskuulekale teele. Nn paadunud raskete kurjategijate eest tuleb aga teisi ligimesi kaitsta, eraldades nad muust ühiskonnast.

1. Kuriteoennetus: suuname kuriteoennetuse eelkõige noortele, toetades senisest suuremas mahus neile mõeldud kuriteoennetusprojekte ning hoolitsedes, et ka piisava vanemliku hoolitsuseta noortel oleks sisukat tegevust. Toetame naabrivalvet, et see võrgustik kataks ühtlaselt kõik Eesti piirkonnad.

2. Kuritegeliku kalduvuse vähendamine: Kuritegevuse tõkestamisel peame oluliseks arvestada põhjuste ja tagajärgede seost ehk seda, millised pisisüüteod võivad viia raskemate tagajärgedeni. Parandamata katkised aknad või korrast ära linnaruum tähendab, et keegi ei hooli sellest ja see viib tõsisema vandalismini. Toetame linnaplaneerimise ja arhitektuursete lahenduste kasutamist turvalise elukeskkonna kujundamisel, samuti vastava kompetentsi tekkimist politseis. Peame oluliseks turvakaamerate paigaldamist linnaruumi, tänavavalgustuse olemasolu, linnaruumi korrashoidu ja sallimatust seinasodimiste suhtes.

3. Kuritegevusvastase võitluse prioriteedid: suuname kriminaalasutuste (politsei, prokuratuur) tegevuse ja vahendid eelkõige:

- varjatud kuritegudele, mis taastoodavad uut kuritegevust (narkokaubandus, korruptsioon, rahapesu, inimkaubandus ja muu organiseeritud kuritegevus);

- alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegudele.

4. Avalikku korra kaitsmine: tagame korrakaitseüksuste suurema nähtavuse ja jõudmise abivajajani, koolitades ja kaasates iseseisva pädevusega abipolitseinike. Lisame politseipatrulle kõrgema kuritegevusega piirkondades. Toetame ulatuslikult abipolitseinike tegevust.

5. Sisejulgeoleku juhtimine: Tagame politseinikele ja päästeteenistujatele piisava motivatsiooni ning sissetuleku. Parandame sisejulgeolekuga tegelevate asutuste tehnilist varustatust ja väljaõpet.

6. Uimastid: Jätame narkootikumid keelatuks ja ei lase langetada IRL’i algatusel kuni eluaegse vangistuseni tõstetud karistusi raskete narkokuritegude eest. Suurendame märgatavalt narkoennetusraha. Määrame narkoennetuse eest vastutavaks ühe konkreetse ministri. Koolid peavad olema narkootikumidest vabad.

7. Kuritegeliku vara konfiskeerimine: Rakendame organiseeritud ja majanduskuritegudes ning korruptsioonis süüdimõistetute suhtes senisest enam vara konfiskeerimist, andes eriasjade prokuröridele ja politseinikele võimaluse keskenduda kriminaaltulu jälitamisele.

8. Ohtlike kurjategijate kontroll: uute võimalike kuritegude ärahoidmiseks peame ohtlike kurjategijate suhtes õigeks karistusjärgse kinnipidamise rakendamist. Samuti peame vajalikuks pikaajalise vanglakaristuse ära kandnud kinnipeetavate üle käitumiskontrolli rakendamist, et vähendada nende kuritegeliku käitumise võimalust.

9. Vanglasüsteemi arendamine: jätkame Eesti vanglate ümberehitamist kambertüüpi vanglateks. Suurendame vangide tööhõivet.

10. Kuriteoohvrite toetamine: Tõstame järgmise nelja aasta jooksul kuriteoohvritele suunatud hüvitisi ja laiendame meie poolt varem loodud ohvriabi tugivõrgustikku üle kogu Eesti.

11. Liiklusohutus: peame oluliseks liiklusturvalisuse jätkuvat suurendamist ja liiklusjärelevalvet. Jätkame kiiruskaamerate paigaldamist maanteede riskikohtadesse ja suurendame läbi selle liiklusturvalisust suurematel maanteedel. Kiiruskaamerad aitavad hinnanguliselt aastas säästa 40-50 inimelu.

12. Tuleohutus: Toetame isekustuvate sigarettide legaliseerimist, mis vähendavad oluliselt tuleõnnetuste ja tulesurmade arvu. Statistika järgi on viimastel aastatel Eestis toimunud tuleõnnetustest paljud põhjustanud just hõõguma jäänud sigaret.

13. Päästetegevus: peame vajalikuks tugeva ühendhäirekeskuse loomist ning ühele hädaabinumbrile üleminekut 112. Vigastussurmade, kaasa arvatud suitsidiaalsuse vähendamiseks peame oluliseks luua riiklikult rahastatavate usaldustelefonide võrgustik. Toetame vabatahtlike päästjate tegevust.

ÕIGUSPOLIITIKA – ÕIGLANE EESTI

Seisame läbipaistva ja õiglase Eesti eest, kus on tagatud inimeste võrdne kohtlemine ja põhiõiguste kaitse. Riiki saab muuta läbipaistvamaks vaid paljude abinõude koosmõjus – suurendades avalikustamist, lihtsustades menetlusi, tõstes järelevalvete toimivust ja korruptsiooni avastamisele eraldatavat raha. Peame tähtsaks tugevdada riigi võimekust avastada varjatud olemusega kuritegusid, nagu korruptsiooni- ja majanduskuriteod.

Korruptsiooni uurimine: IRL’i ettepanekul anti 2007. aastal Kaitsepolitseiametile korruptsioonikuritegude uurimispädevus Eesti kuue suurema omavalitsus üle. Peame vajalikuks anda KAPO’le uurimisõigus kõikide omavalitsuste üle.
Uus korruptsioonivastane seadus: Võtame vastu uue korruptsioonivastase seaduse, mis muu hulgas täpsustab ametiisikute mõistet ja muudab majandushuvide deklareerimise sisuliseks ja elektrooniliseks.
Korruptsioonivastane strateegia „Aus Riik“: Uuendame korruptsioonivastast strateegiat „Aus riik”, mis IRL’i juhtimisel võeti esimest korda vastu aastal 2004. Uus strateegia näeb ette täiendavaid meetmed korruptsiooni ennetamiseks ja keskendub veelgi enam korruptsiooni tõkestamisele erasektoris ja kohalikes omavalitsustes.
Järelevalve kriminaalasutuste üle: Korrastame järelevalve jälitusasutuste tegevuse üle, suurendades Riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjoni ja prokuratuuri sellealast võimekust.
Riigi õigusabi: Laiendame abivajajate võimalusi riigi õigusabi saamiseks. Selleks tõstame riigi õigusabi määrasid ja teadvustame ühiskonnale senisest enam võimalusi riigi õigusabi saamiseks.
Kohtu- ja täitekulude vähendamine: kohtumenetlustega seonduv on Eestis jätkuvalt probleemiks. Näeme vajadust vähendada kohtukulusid tsiviilasjades, sealhulgas riigilõive ja viia need vastavusse osutatud avaliku teenuse tegelike kuludega. Samuti vajavad ülevaatamist täitemenetlusega seotud kulud.
Kodakondsus- ja immigratsioonipoliitika: Kodakondsuspoliitika põhimõtteid ei muudeta. Jääme kindlaks seisukohale, et topeltkodakondsus ja eesti keele nõuete lahjendamine kodakondsuse andmisel ei vasta Eesti huvidele. Jätkame senist konservatiivset immigratsioonipoliitikat. Kasvatame riigi võimekust tegeleda üha kasvava Euroopa-suunalise põgenikevooluga.
Ida-Virumaa riigimeelsemaks: jätkame Ida-Virumaa 2010-2014 tegevuskava aktiivset elluviimist. Ida-Virumaa tegevuskava põhiolemus on suunatud piirkonna sidususe suurendamisele ülejäänud ühiskonnaga. Pöörame erilist tähelepanu õiguskorra tagamisele Ida-Virumaal.

Aivar Kokk liitus IRLiga

2010-12-10

IRLiga liitus ettevõtja ja kohaliku elu edendaja Aivar Kokk, kes soovib panna õla alla erakonna regionaalpoliitika kujundamisele ning koos sellega maaelu arengule nii Jõgevamaal kui terves Eestis.

„Kuna maapiirkondi toetanud Rahvaliit on hääbumas, siis peab selle asemele tekkima uus poliitiline jõud, mis kuuleks maainimeste muresid ja ka arvestaks nendega," ütleb Kokk.

Tema hinnangul on just IRL kujunenud erakonnaks, mis maaelu ning omavalitsuste teemadega suudab kompetentselt tegeleda. Valitsuses on praegu IRLi käes maaelu puudutavad ministrikohad, nagu põllumajandusminister ja regionaalminister.

Kokk avaldas lootust, et tema astumine IRLi tugevdab veelgi erakonna regionaalpoliitilist mõtlemist.

Aivar Kokk on ettevõtjana, endise Jõgeva maavanemana, praeguse Jõgeva vallavolikogu esimehena aktiivne maaelu arendaja olnud aastakümneid. Näiteks alustati tema eestvedamisel 2004. aastal traadita internetivõrgu väljaehitamist Jõgeva vallas, millest nüüd on saanud üleriiklik projekt „Külatee 3".

Riik peaks Koka sõnul eelseisvatel aastatel pöörama pilgu linnast maale, et aidata järele need piirkonnad, kuhu investeeringuid on viimastel aastatel nappinud. Näiteks Peipsi rannikule.

„Peipsi äärde tuleb investeerida, investeerida ja veel kord investeerida, siis on seal inimestel tööd ja leiba. Praegu on selle kandi omavalitsused Eestis kõige vaesemad," ütleb Kokk.

Ta peab oluliseks Peipsi-äärsete sadamate arendamist, mis annaks tõuke mitmekülgse ettevõtluse arengule selles piirkonnas.

Suurenema peaksid investeeringutoetused põllumajandusse, et tootjatel taastuks võimekus oma tegevust arendada ja töökohti luua.

Omavalitsustele tuleb Koka kinnitusel anda tagasi finantsvõimekus. Selleks tuleb omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr tõsta praeguselt 11,4 protsendilt kriisieelsele 11,93 protsendile.
Suurenema peavad ka eraldised kohalike teede hoolduseks. Selleks tuleb Koka sõnul suunata kütuseaktsiisist teedele minevast rahast 15 protsenti kohalike omavalitsuste teevõrgu arendamiseks.

„Praegu on see protsent viis, mis on kaasa toonud kohalike teevõrgu taandarengu," kahetseb Kokk.

Soov puuetega inimesi aidata toob Ülperi poliitikasse

2010-12-09

Konkursil "Ajujaht 2010" sotsiaalse ettevõtluse auhinna võitnud MTÜ Abikäsi juht Indrek Ülper liitus IRLiga, et poliitika kaudu parandada puuetega inimeste olukorda tööturul.

"Töötukassa tööturumeetmed peaksid olema praegusest paindlikumad ning enam soodustama puudega inimesega töösuhte alustamist. Riik saaks puudega inimesi kõige rohkem aidata töökohtade kohaldamise ja abivahendi soetamise kulude katmisega," ütleb Ülper.

Tema sõnul on kõige problemaatilisemaks kujunenud töökoha kohandamiseks ja abivahendi soetamiseks toetuse taotlemine, kuna hanked on tsentraalsed ja võtavad vahel kuid aega.

Lisaks takistavad inimeste tööleasumist kitsendused nagu töölepingu sõlmimine vähemalt kolmeks aastaks, eelkontroll, mille kohaselt ei tohi ettevõttel olla ka ajatatud maksuvõlga. Ülperi hinnangul on sellised piirangud praeguses majanduskeskkonnas ebareaalsed.

"Samavõrd problemaatiline on koolituste pakkumine erivajadustega inimestele. Jätkuvalt kurdetakse, et koolitused viiakse läbi projektipõhiselt; projekti lõppedes jääb aga puudega inimene taas üksi, puudub edasine juhendamine või selgub, et tööandjate poolt puudub koolitatute järele nõudlus," lausub Ülper.

Ta pakub lahenduseks, et koostöös ettevõtjatega tuleb kaardistada puude tüüpide kaupa valdkonnad, kus on võimalik koolitada ja rakendada puudega inimesi nii, et nende tööjõu järele oleks reaalne vajadus.

Eestis täiesti uue algatusena pakub Ülper võimaluse luua regionaalsed töökeskused riskirühmade jaoks, kes ei ole võimelised või kes ei soovi töötada avatud tööturul.

"Töökeskus tegutseks koostöös ettevõtetega, ühendades eneses koolitus-, praktika- ja töökeskust nii, et need on integreeritud reaalsesse regionaalsesse majandussüsteemi," räägib Ülper.

Tema hinnangul tuleb töötajaid ette valmistada reaalse tööturu jaoks ning pakkuda reaalse väärtusega kaupa ja teenuseid nii avalikule kui erasektorile. Töökeskused peavad muutuma iseiseisvalt majandavaks mõistliku aja jooksul ning tegema omavahel koostööd.

MTÜ Abikäsi juhina sõitis Ülper tänavu septembris jalgrattal ümber Eesti ning osales retke käigus Tartus, Pärnus, Haapsalus, Võrus, Valgas ja Rakveres puudega inimeste tööhõive arendamise võimalustele keskendunud ümarlaudades.

Tsahkna: Tartust tuleb teha Tallinna konkurent

2010-12-09

IRL kavatseb hakata arendama Tartust teist Eesti arvestatavat suurlinna - konkurenti pealinn Tallinnale.

"Meie pealinn konkureerib ainsa linnana rahvusvahelises mõõtkavas. Samas vajab Tallinn reaalset konkurenti Eestis, mistõttu tuleb arendada Tartut kui teist peamist suurlinna," ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Tema sõnul ei pea Tartus tegema tingimata neid asju, mida tehakse Tallinnas ja milles on tal raske võistelda.

"Kastma peab seda taime, mis ise tahab kasvada. Me näeme, et Tartu võiks Tallinna edestada kultuuri ja hariduse vallas. Tartu peab olema Eesti vaimupealinn," ütles Tsahkna.

"Tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused. Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab neile reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega."

Haldusreform peab Tsahkna sõnul suurendama nende inimeste arvu, kesreaalselt inimesi aitavad ja neile teenuseid pakuvad ja ka nende arvu, kes tegelevad ettevõtluse küsimustega ja sellega kuidas luua uusi töökohti.

Loe IRLi regionaalpoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2422/

Neeme Kuningas kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2010-12-08

Rahvusooperi "Estonia" lavastaja Neeme Kuningas liitus Isamaa ja Res Publica Liiduga ning kandideerib järgmise aasta märtsivalimistel Riigikokku.

„Eesti kultuur on dramaatiliselt silmitsi talumatute ja piinlike valukohtadega, millest kunsti- ja kultuuriseostes meedias loeme. IRL on valmis need teemad fookusesse võtma ning lahendusi pakkuma. Ja selles tarvilikus protsessis tahan ma osaleda," ütleb Kuningas.

Tema hinnangul kannab IRL Eestis ainukesena aateid, mis ka tema isale ja vanaisadele vääritud, valed või valusad pole.

"Mõtlen üha sagedamini, millise Eesti pärandasid meile vana- ja vanavanemad ning millise Eesti pärandame oma lastele ja lastelastele. Need põlvkondade sidet puudutavad teemad on minu jaoks väga olulised," lausub Kuningas.

„Olen omandanud piisava võime ja kogemuse analüüsida autorite poolt väljamõeldud tegelaste suhteid, nende käitumise motiive, mõtestada sündmusi ja nähtuseid. IRL pakub mulle huvitavat võimalust loomingulist elu jätkata uuel laval, uute dekoratsioonide, värvikate tegelaste ja erutavate teemadega. Sellisele kiusatusele on mul lavastajana raske vastu panna," räägib Kuningas.

Loomingulises mõttes on tema sõnul põnev asendada virtuaalsed olukorrad reaalsetega ning püüda veenduda, kas ja kuidas elutõde ja kunstitõde teineteisest erinevad.

Kuningas on muusikalavastajana loonud üle 80-ne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsuetenduse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Prantsusmaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal.

IRL: tiiger tuleb taas hüppama panna

2010-12-07

IRL esitas rahvusliku infoühiskonna arendamise rahvusliku kava, mis näeb ette hüppelist kasvu IT-ekspordis ja ekspertide koolituses.

"E-Eesti projektid, Skype, Euroopa IT-agentuur ja küberkaitse on toonud Eestile tunnustust kogu maailmast. Edu on samas aga tekitanud uue pudelikaela - IT alal kvalifitseeritud tööjõu puudus," lausus IRLi esimees Mart Laar.

Tema sõnul on Eesti IKT ettevõtetel seetõttu kohati probleeme isegi kodumaise nõudluse rahuldamisega, rääkimata maailmaturgudele pürgimisest.

"Aastas saab kõrgharidussüsteemis IKT-hariduse mõnisada inimest, sellest Eestile aga ei piisa.

Ainuüksi aastas 1000 täiendava kõrgharidusega IKT spetsialisti tööturule jõudmine suurendaks IKT sektori lisandväärtust 30 miljoni euro võrra," lausus Laar.

Tema sõnul on IRLi eesmärk viia kõrgkooli lõpetavate IT ekspertide hulk vähemalt 1500 inimeseni aastas, kahekordistades IKT erialade pearaha.

"Samuti tuleb IKT muuta kõrgkoolides läbivaks õppeaineks, käivitada IT Akadeemia ja soodustada "tarkade töökohtade" teket," rääkis Laar.

Ta ütles, et riik peab reaalsete tulemuste saavutamiseks koos ettevõtlusorganisatsioonide ja teadlastega lükkama käima kava rahvusliku infoühiskonna arendamiseks.

Loe rahvusliku infoühiskonna arendamise kava: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2423/

Andres Siitan kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2010-12-07

Endine Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan kandideerib valimistel IRLi nimekirjas Riigikokku.

„Aastaid ERSO-ga töötanuna on Eesti muusikakultuur olnud minu südameasi. Mind on aga südamest häirinud viimaste aastate hüplik ja pea olematu kultuuripoliitika," ütles Siitan.

Ta kandideerib, kuna ERSO juhtimisest kõrvalejäetuna näeb selles enda jaoks positiivset võimalust püüda kaasa rääkida kultuuri teemadel kõrgemal tasemel ja laiemalt.

„Ma soovin anda endast parima, et seada Eesti kultuuripoliitika mõistlikule alusele."

„Seni poliitikast eemalehoidnuna on mul alati olnud mulje, et Isamaa ja Res Publica Liit on erakond, kus on võimalik kõige ausamalt poliitikat teha. Olen IRLi valija olnud iseseisvuse algusaegadest," ütles Siitan.

Ta rõhutab ka vajadust tuua talendid kindlasti koju tagasi, eriti võimalikult suured talendid ning need, kes selleks ise väga valmis on.

Andres Siitan kandideerib valimistel IRLi Tartu linna kandidaatide nimekirjas.

Lääne-Viru haridusjuht kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2010-12-07

Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkooli rektor Helle Noorväli kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku, plaanides seista hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse eest.

"Hariduses ei juhtu miski ühe päevaga, Eesti peab kõrge inimarenguga riikidele järele jõudmiseks panustama väga visalt ja sihikindlalt inimkapitali, et nii luua eeldused arenguks ja innovatsiooniks," räägib Noorväli, kelle hinnangul nõuab see selget ja ausat prioriteetide seadmist.

Tal on hea meel, et hariduse kvaliteet ja kättesaadavus on IRLi prioriteet ka eelseisvatel valimistel, sest Eesti on liiga väike maa, et võiksime lubada, et siin majanduslikel põhjustel jääks keegi väärilise hariduseta.

"Areng, innovatsioon saab tugineda ainult vastavale võimekusele ja see oleneb omakorda sellest, kui innovaatilised on inimesed. Üha rohkem tõusevad ausse haridus ning loov ja innovatiivne teadmiste rakendamine ja ülekandmine praktikas," lausub Noorväli.

IRL on esitanud kolm ettepanekut üleminekuks tasuta kõrgharidusele. Neist esimeseks sammuks on üleminek õppemaksuta eestikeelsele kõrgharidusele, teine vajaduspõhised õppetoetused ja kolmas maailmatasemel kvaliteeti tagav rahastamine.

"IRLi ettepanekud annavad vastuse küsimusele, kuidas üleminek tasuta kõrgharidusele reaalselt toimub. IRL on veendunud, et haridus on Eesti inimeste tuleviku jaoks kõige olulisem teema," ütleb Noorväli.

"Eesti tuleviku võti on heas ja kättesaadavas hariduses. Selleks ei tohi Eestis ükski võimekas noor jääda rahalistel põhjustel ilma korralikust haridusest. Eesti on ka rasketel aastatel suutnud hoida haridussüsteemi toimivana, parandanud selle kvaliteeti ning suunanud sellesse lisaraha," lausus ta.

Helle Noorväli on Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkoolis ja selle eelkäijates töötanud üle 30 aasta, neist üheksa koolijuhina. Tal on doktorikraad kasvatusteadustes, 2009. aastal kaitstud doktoritöö pealkiri on "Praktika arendamine kutsehariduses".

IRL küsib valijatelt mandaati haldusreformile

2010-12-06

IRL küsib järgmistel Riigikogu valimistel rahvalt mandaati haldusreformi tegemiseks, sest tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused.

„Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab omavalitsustele reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega," ütleb regionaalminister Siim Kiisler.

„Seadusega tuleb tagada, et omavalitsuse igapäevased teenused jäävad inimesele endiselt kodulähedaselt kättesaadavaks ka peale haldusreformi," lausub Kiisler, kelle sõnutsi peab omavalitsuste tulubaas olema stabiilne ja tagatud seadustega.

Ta on veendunud, et Eestis tuleb teha haldusreform, millega tugevdame omavalitsusi, vähendame bürokraatiat ja muudame omavalitsused kohaliku ja regionaalse arengu reaalseteks suunajateks.

Loe IRLi regionaalpoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2422/

Infoühiskond

2010-12-06

RAHVUSLIK INFOÜHISKONNA ARENDAMISE KAVA

Informatsiooni-kommunikatsiooni tehnoloogiad (IKT) on saanud oluliseks osaks Eesti kaasajastumisest ning arengust. E-Eesti projektid on toonud Eestile tunnustust kogu maailmast, Eestist pärit lahendused nagu Skype on saanud meile tõeliseks kaubamärgiks. Eestisse loodud NATO Küberkaitse Keskus ja Euroopa Liidu IT-Agentuur annavad IKT arengule uut hoogu. IKT lahendustele Eestis ID-kaardi baasil loodud platvorm toob siia arvukalt investeeringuid. Pidevalt on kasvanud IKT ettevõtete osakaal Eesti majanduses, 2010. aasta I kvartali andmete kohaselt olid IKT ettevõtted pea 2,5 korda tootlikumad kui Eestis keskmiselt. Edukas edasiliikumine on tekitanud aga uued pudelikaelad. Tõsiseks probleemiks on kujunenud kvalifitseeritud tööjõu puudus, mille tulemusel on Eesti IKT ettevõtetel probleeme kodumaise nõudluse rahuldamisega, rääkimata siis maailmaturgudele pürgimisest. Aastas kõrgharidussüsteemis IKT erialadel õpinguid alustavat 600-700 noorest jõuab lõpetamiseni 30%. Mõnesajast spetsialistist aastas Eestile aga ei piisa. Ainuüksi aastas 1000 täiendava kõrgharidusega IKT spetsialisti tööturule jõudmine suurendaks IKT sektori lisandväärtust 30 miljoni euro võrra. Riik on viimastel aastatel küll suunanud rohkem tähelepanu reaalalade õpetamisele ning taastanud matemaatika riigieksamina, kuid sellest ei piisa murrangu saavutamiseks. Tiiger tuleb Eestis taas hüppama panna! Reaalsete tulemuste saavutamiseks peab riik koos ettevõtlusorganisatsioonidega ja teadlastega käima lükkama kava rahvusliku infoühiskonna arendamiseks. Selleks tuleb tähelepanu koondada neljale alale:

INIMENE

Eesmärk: Eesti haridussüsteem tagab kõigile õpetajatele ja kõrgkooli lõpetajatele rahvusvaheliselt tunnustatud IKT pädevuse, tõstes ühtlasi 2015. aastaks rahvusvahelisel tasemel IKT eriala lõpetanute hulga 1500-le inimesele.

Selleks

- Käivitatakse e-hariduse projekt, mille käigus uuendatakse kogu üld- ja kutseharidus IKT abil. Selleks tagame kõigile õpetajatele rahvusvaheliselt tunnustatud IKT pädevuse.

- Suurendada 2015.aastaks IKT erialadel kõrgkoolide lõpetajate hulka 1500-le inimesele. Selleks tõstetakse IKT erialade pearaha 2012.aastast alates kahekordseks, tõmmates ettevõtlust ühtlasi senisest rohkem kaasa õppeprotsessi.

- Kõrghariduse õppekavades viiakse kõigil erialadel IKT võimaluste kasutamiseks sisse tõhusad IKT moodulid, tagades igale õpetajale IKT pädevuse.

- Koostöös ettevõtluse ja ülikoolidega käivitatakse juba 2012. aastal IT-Akadeemia projekt, seades eesmärgiks maailmatasemel magistri- ja doktoriõppe andmise IKT alal. Selleks käivitatakse 2012.aastal IT-Akadeemia nõukogu juhendamise all kõrgkoolides vähemalt kaks uuel tasemel rahvusvahelist IT-magistriprogrammi.

- Jätkatakse koostöös erasektoriga tegevust digitaalse lõhe vähendamiseks (programm „ole kaasas”), seades eesmärgiks, et 2015.aastaks oleks 85% elanikkonnast teadlikud arvuti- ja internetivõimaluste kasutajad.

- Eesti keele ja rahvuskultuuri arengu tagamiseks rahastatakse piisavalt keeletehnoloogiaid, toetatakse eestikeelsete arvutiprogrammide laialdasemat kasutuselevõttu ning kultuuripärandi digitaliseerimist.

KESKKOND

Eesmärk: Luua soodus keskkond Eestisse „tarkade töökohtade” loomiseks, viia 2015. aastaks internetikasutajate hulk 85%-le elanikkonnast, suurendada elektroonilist asjaajamist, katta koostöös side-ettevõtetega kogu Eesti lairiba internetiga (EstWin).

Selleks:

- luuakse „tarkadele töökohtadele” soodsad tingimused tegutsemiseks ning talentide toomiseks nii Eesti kui välismaalt, seades selleks näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri ning kehtestades maksusoodustuse hariduskuludele.

- Arendatakse riigi ja omavalitsuste teenuste elektrooniliseks muutmist, seades eesmärgiks, et 2015.aastal kasutaks riigiportaali www.eesti.ee vähemalt 500 000 inimest

- Muudetakse riigiasutuste asjaajamine paberivabaks, soodustatakse elektroonilise allkirja levikut

- Soodustatakse ettevõtlusliitudega liitumist näiteks maksusoodustustega, tugevdades sellega partnereid IKT edendamisel

- Jätkatakse erinevate e-projektide (e-tervis, e-arve, e-kviitung) elluviimist

- Koostöös side-ettevõtetega kaetakse kogu Eesti lairiba internetiga

- Hoolitsetakse küber-turvalisuse eest ning rakendatakse programm laste ja noorte turvalisuse tagamiseks internetis.

MAJANDUS

Eesmärk: Tõsta IKT toel ekspordi mahtu ning suurendada sel viisil rahvuslikku koguprodukti.

Selleks:

- luuakse õigusliku lahenduse riigi ja Euroopa toel käivitatud IKT lahenduste kasutamiseks eraettevõtjate poolt ning tagatakse uute lahenduste loojatele intellektuaalomandi jagamine

- toetatakse IKT teenuste ja toodete eksporti

- tegutsetakse Euroopas Eesti IKT lahenduste levitamiseks ning võimalusel kohustuslikuks muutmiseks

- toetatakse riigiasutuste poolt avaliku sektori müügitööd teistesse riikidesse, tagades Eestile liikmesaatuse ka Aafrika Arengupangas ning Aasta Arengupangas

- suurendatakse järsult Eesti välisabi, koondades selle IKT aladele

- antakse riiklike tellimuste hangetel eelis ekspordi alal silma paistnud ettevõtetele

- käivitatakse EAS-s eraldi programm IKT lahenduste rakendamiseks Eesti ettevõtetes ning energeetikas

- investeeritakse tööstus- ja teadusparkidesse nende suutlikkuse tõstmiseks IKT-klastrite loomisel

ORGANISATSIOON

Eesmärk: Viia IKT juhtimine ametkondadeüleseks ja koordineerituks, anda avaliku sektori poolt eeskuju IKT rakendamisel ning tekitada kriitilisi masse uute teenuste käivitamiseks.

Selleks

- luuakse erinevate ametkondade tegevust koordineeriv ning infoühiskonna tegevuskava eest vastutav IT Agentuur, jättes Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) vastutama IT hariduse andmise eest

- Pakub avaliku sektori poolt eeskuju ning aitab kaasa kriitilise massi tekkele uute teenuste osutamiseks

- Loob 2012. aastaks kohalikele omavalitsustele ühise, koordineeritud IKT võimekuse

Regionaal

2010-12-06

Regionaalpoliitika – Kindel kodukoht kõikjal Eestis

Regionaalpoliitikat teevad kõik ministrid. See, et riik maksab peale ühistranspordile ja tagab õpetajatele palgad ja läbi selle koolivõrgu püsimise ja toimetulekutoetused nõrgematele, on samuti regionaalpoliitika. Riiklik teedeehitus on kõige otsesemas mõttes regionaalpoliitika. Nagu ka haiglavõrgu paigutus, EASi ettevõtlustoetused ja palju muud.

Igaüks, kes Eestis ringi liigub, näeb kui palju on viimaste aastatega kõikjal Eestis korda tehtud koole, lasteaedasid, kultuurikeskusi, sotsiaalmaju ehk kõike seda, mis on eluks vajalik ja mida riik saab teha. Tegemist on olnud suurima investeerimisprogrammiga riigi ühtlase arengu tagamiseks ja kohalike võimaluste loomiseks, mis on Eestis kunagi olnud. See on olnud reaalne regionaalpoliitika. Nüüd tuleb astuda järgmine samm. Järgmise nelja aasta võtmeküsimuseks on tugeva ja mitmekesise regionaalse majanduse ülesehitamine peale majanduskriisi ja uued tasuvad töökohad erasektoris.

Selleks astub IRL järgmisi samme:

Toetus ja tugi ettevõtetele

Suuname arengut turupõhist ja mitmekesist tööstus- ja ettevõtlussektorit arendades ning kvaliteetseid elu- ja puhkamistingimusi maal oluliselt parandades. Riiklikud toetused ja uued Euroopa Liidu vahendid tuleb lisaks põllumajandusele ja turismisektorile suunata senisest enam ettevõtluse infrastruktuuri ja tugistruktuuridesse nagu tööstusalad, ettevõtete arenguks vajalikud teed ja kommunikatsioonid ja kohalikke teadmisi ja oskusi arendavad kompetentsikeskused. Seda peab toetama kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide filiaalide kohalikke vajadusi arvestav erialade valik ning ettevõtluse vajadusi ja töölkäimist arvestav ühistranspordikorraldus.

Selleks:

Suuname uued Euroopa Liidu regionaalpoliitika vahendid erasektori töökohtade loomise toetamiseks regionaalsetes keskustes, mis tagavad töökohad nii keskuse kui tagamaa elanikele.
Anname ettevõtluseks vajalikud maad üle kohalikele omavalitsustele ja lihtsustame ja kiirendame riigimaa müüki ettevõtetele

Tugevad omavalitsused – tugev regionaalne ettevõtlus

Rahvusvaheline kogemus näitab, et tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused. Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab omavalitsustele reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega. Haldusreform peab vähendama vallabürokraatide arvu ja suurendama nende inimeste arvu, kes reaalselt inimesi aitavad ja neile teenuseid pakuvad ja ka nende arvu, kes tegelevad ettevõtluse küsimustega ja sellega kuidas luua uusi töökohti. Seadusega tuleb tagada, et omavalitsuse igapäevased teenused jäävad inimesele endiselt kodulähedaselt kättesaadavaks ka peale haldusreformi. Omavalitsuste tulubaas peab olema stabiilne ja seadustega tagatud.

Selleks

Viime läbi haldusreformi, millega tugevdame omavalitsusi, vähendame vallabürokraatiat ja muudame omavalitsused kohaliku ja regionaalse arengu reaalseteks suunajateks. Tagame seadusega, et teenused inimestele ei vähene vaid paranevad.
Nõuame omavalitsustele laekuva tulumaksuosa taastamist kriisieelsel tasemel (11,93%).

Parem elukvaliteet ja kindlustunne kõikjal Eestis - Ühendused ja e-teenused

Jätkame riiklikke programme iga majapidamise varustamiseks lairiba kaabelside ja internetiühendusega üle Eesti kuni Eesti piirini.
Bussiliiklus tuleb korraldada nii, et ta maksimaalselt arvestaks töölkäimist ja teenuste pakkumist. Inimene peaks üldjuhul saama oma vajalikud era- ja avaliku sektori teenused kätte ilma peatuspaigas ööbimata. Selleks korraldame bussiliikluse ümber lähtudes töölkäimise ja teenuste tarbimisega seotud vajadustest. Vajadusel suurendame dotatsioone bussiliiklusele.
Rakendame programmi kohalike teede tolmuvabaks muutmiseks - suurendame riigi- ja kohalike maanteede tolmutõrje vahendeid eesmärgiga muuta tolmuvabaks kõik suurema liiklusintensiivsusega riigimaanteed ja kohalikud teed.
Riiklikud ja kohalikud e-teenused kättesaadavaks – arendame omavalitsuste teenusportaali ja e-volikogu portaali.

Arenev pealinn ja linnaregioonid, arenevad uusasumid

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja ainus linn, kes konkureerib linnapiirkonnana rahvusvahelises mõõtkavas. Samas vajab Tallinn reaalset konkurenti Eestis. Seetõttu tuleb arendada Tartut kui teist peamist suurlinna. Samas Tartus ei pea tegema neid asju, mida tehakse Tallinnas ja milles on tal raske võistelda. Kastma peab seda taime, ise tahab kasvada. Me näeme, et Tartu võiks Tallinna edestada kultuuri ja hariduse vallas. Tartu – Eesti hariduse ja kultuuripealinnaks. Tallinna kõige suuremat võimalust tegutseda maailmalinnana näeme koostöös Helsingiga. Soodustame igakülgselt kõigi kultuuri-, teadus-, ja ettevõtlusalast koostööd Helsingi ja Tallinna vahel.

Väga paljud inimesed elavad täna suurte linnadega külgnevates omavalitsustes ja linnaregioonides. Nad käivad tööl linnades ja kasutavad ka teenuseid, mida ei paku nende koduomavalitsused, kuid maksu maksavad koduomavalitsusele ja seetõttu ei ole linnad alati huvitatud neile teenuseid pakkuma. Nii on linnapiirkonnas elajad võrreldes linnakodanikega kehvemas seisus, sest linnad eelistavad oma maksumaksjaid.

Selleks:

Toetame Tartut konkurentsi pakkumisel Tallinnale Eesti teise peamise majandusliku, kultuurilise ja administratiivse keskusena.
Arendame Tallinna ja Helsingi ühistegevust.
Kehtestame seadusega põhimõtte, et linnaregioonide elanikel ja nende lastel peab olema linnades õigus saada peamisi teenuseid (lasteaiakohad, koolikohad, ühistransport jms) võrdselt linnakodanikega ja nende koduomavalitsused on kohustatud linnadele nende teenuste eest maksma kinni kõik kulud. Kodanikul peab olema õigus saada omavalitsuselt mõistlikku kompensatsiooni, kui talle näiteks lasteaiakohta ei pakuta.
Käsitleme regionaalpoliitiliselt erilistena linnaregioonide omavalitsusi. Kuna nende rahvaarv kasvab, siis vajavad nad eelkõige investeeringuid uutesse koolidesse, lasteaedadesse ja muudesse avalikesse objektidesse.

Tugevad ja arenevad maakonnad, väikelinnad ja tagamaad

Jätkame regionaalprogramme, mis toetavad uute töökohtade loomist väljaspool Tartut ja Tallinna – tööstusalade programm, kompetentsikeskuste programm jpt
Riigiasutuste töökohtade hajutamine üle Eesti – jälgime reeglit, et riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel eelistatakse asukohana maakonnakeskusi ja väikelinnasid, mitte Tallinna.

Jätkusuutlikud äärealad, väikesaared, piirialad, Setomaa

Igas riigis on äärealasid ja eriolukorras piirkondi, mis vajavad riigipoolset erikohtlemist kas siis demograafilise olukorra või asukoha tõttu. Riik on seni pööranud tähelepanu eelkõige avalike teenuste kättesaadavusele. Nüüd tuleb tähelepanu alla võtta erasektori teenused, mis seni on arenenud eelkõige äriloogikast lähtuvalt. On arusaadav, et kui kliente ei ole piisavalt, et ettevõtmine ära tasuks, siis erasektor ilma riikliku toeta oma teenuseid ei paku. Samas on erasektori teenuste olemasolu tihti inimeste elupaiga valiku üheks argumendiks. Seega tuleb tagada ka mõistlik erasektori teenuste võrk üle riigi. Pood, pangateenus, postiteenus, internet, külakeskus ja kõrts on need teenused, mis vajavad esmast tähelepanu. Külakeskusse peab viima korralik tee, siis saab seal areneda ka turism ja ettevõtlus.

Rakendame riikliku programmi erasektori teenuste pakkumise toetamiseks külakeskustes.
Jätkame Setomaa ja Peipsiveere programme.
Hoiame saartega ühendust pidavate laevade piletite hinnad õiglasel ja mõistlikul tasemel suurendades selleks vajadusel dotatsioone.
Rakendame väikesaarte programmi ja tagame uued laevad väikesaartega ühenduse pidamiseks
Rakendame Ida-Viru programmi

Arenevad küla- ja linnaosakogukonnad

Tugev ja avatud kogukond on kohaliku arengu parmaks tagatiseks. Et arendada oma kodukanti ole selleks tingimata vaja omavalitsust vaid pigem koostööd kohalike elanike vahel ja oskust, tahet ja organiseerimisvõimet oma õiguste kaitsmiseks. Külade elanike ühiste huvide esindaja saab olla külavanem.

Toetame riiklike vahenditega sotsiaalset ja kultuurilist ühistegevust ning külaliikumist. Jätkame kohaliku omaalgatuse programmi. Toetame Kodanikühiskonna Sihtkapitali ja kohalike kogukondade arengut toetavaid algatusi.
Toetame külavanemate tegevust.

Astmelise tulumaksu oht toob Imre Rammuli poliitikasse

2010-12-06

Psühhiaater-seksuoloog Doktor Imre Rammul kandideerib IRLi nimekirjas Riigikogusse, sest astmeline tulumaks ajab tal "karva turri".

"Proportsionaalne tulumaks ongi tegelikult astmeline tulumaks, mille astmed on tavakodanikule hoomamatud - kui mõned juhmakad seda ei näe, siis on põhjuseks see, et IQ on alla kehatemperatuuri või nägemine on tönts," ütleb Rammul.

Ta tunneb enda sõnul mitmeid sellisest majanduskeskkonnast pärinevaid kolleege, kes peavad umbes kolm kuud aastast puhkama, et neid kõrgemate maksudega ei röövitaks.

"Astmeline tulumaks võib viia selleni, et osad inimesed asuvadkiülepuhkama, teised loovad enda äriühingud, mille kaudu tulusid optimeerida ja kolmandad hääletavad jalgadega kolides sõbralikku riiki". Astmeline tulumaks võiks isegi luua uusi töökohti - tõenäoliselt sugeneb terve rida ettevõtteid, mis pakuvad riiulifirmasid jms vabanemaks maksuhüppest.

Initsiatiiv ei tohi Rammuli sõnul olla karistatav ja proportsionaalse tulumaksu korral võidavad nii maksustatavad kui ka abivajajad. Kui astmelisest tulumaksust edasi minna, siis järgmisteks sammudeks on juba natsionaliseerimine ja küüditamine, kuid see on meil juba olnud.

IRL lubab majanduse taas tõusule viia

2010-12-02

IRL lubab erakonna eestseisuses heaks kiidetud majandusprogrammis tagada Eestile järgmise nelja aasta jooksul kolm korda suurem majanduskasv võrreldes Euroopa Liidu keskmise majanduskasvuga, vähendada tööpuudust nelja aasta jooksul kaks korda ning tagada läbi majanduskasvu ja madalamate maksude inimeste suurem sissetulekute kasv.

„Selle eesmärgi saavutamiseks hoiame eelarve tasakaalus ega lase Eestil võlalõksu langeda, alandame maksukoormust ja vabastame investeeringud inimvarasse maksudest, ohjeldame hinnatõusu, tagades vaba konkurentsi ja seistes monopolide omavoli vastu, panustame ekspordi suurendamisele ning toetame teadmismahukat ettevõtlust ja kehtestame avalik-õiguslikes ülikoolides tasuta kõrghariduse," sõnas IRLi esimees Mart Laar.

Laar ütles, et IRL on vastu astmelisele tulumaksule, riigiaparaadi kasvule ja tööjõu täiendavale koormamisele maksude ja bürokraatiaga.

IRLi aseesimees, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas, et eelarve tasakaalu hoidmiseks tuleb riigi kulud kontrolli all hoida ning mitte korrata kriisieelset palgarallit valitsusasutustes. Eelarve tasakaalu saavutamise eelduseks on aga kiire majanduskasv, mille eelduseks omakorda on tööjõumaksude alandamine, näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, selleks, et Eestis kõrgemapalgalisisi suurema lisandväärtusega töökohti luua.

„Mullu kevadel käis IRL välja kava, mis seadis eesmärgiks tagada Eesti pääs eurotsooni ning pöörata tööpuudus kasvult langusele. Eesmärkide seadmisel tundusid need utoopiana. Ometi on need praeguseks täidetud," lausus Parts.

„Oleme vähendanud ministeeriumide palga- ja majandamiskulusid, käivitanud ekspordigarantiide süsteemi, tõhustanud ümberõppe süsteemi, suurendanud töötutele võimalusi oma ettevõtte loomiseks, lükanud käima programmi kortermajade energiatõhususe tõstmiseks ja andnud õpingud pooleli jätnud noortele võimaluse neid jätkata," ütles Parts.

Kommenteerides majandusprogrammi ütles IRLi esimees Mart Laar, et hoides Eestile edu toonud põhimõtteid, peame samal ajal suutma uueneda ning muutuda.

"Eesti peab leidma võimalusi inimvara edendamiseks, nagu haridusse ja tervishoidu tehtavate investeeringute vabastamiseks erisoodustusmaksust. IRL pakub oma programmis välja ka konkreetseid meetmeid teadmissmahuka tootmise toetamiseks".

Loe IRLi majandusprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2409/

Majandusprogramm

2010-12-02

Eesti majanduse uus tõus põhineb julgusel edendada ja kaitsta vaba ettevõtluse põhimõtteid.

Meie eesmärk on:
tagada Eestile järgmise nelja aasta jooksul kolm korda suurem majanduskasv võrreldes EL keskmise majanduskasvuga;
vähendada tööpuudust nelja aasta jooksul kaks korda;
tagada läbi majanduskasvu ja madalamate maksude inimeste suurem sissetulekute kasv.

Eesmärgi saavutamiseks:
hoiame eelarve tasakaalus ega lase Eestil võlalõksu langeda;
alandame maksukoormust ja vabastame investeeringud inimvarasse maksudest;
ohjeldame hinnatõusu, tagades vaba konkurentsi ja seistes monopolide omavoli vastu;
panustame ekspordi suurendamisele ja toetame teadmismahukat ettevõtlust;
kehtestame avalik-õiguslikes ülikoolides tasuta kõrghariduse.

IRL on vastu:
astmelisele tulumaksule
riigiaparaadi kasvule
tööjõu täiendavale koormamisele maksude ja bürokraatiaga

2008. aastal käis Isamaa ja Res Publica Liit välja töökava 2010.aastaks „Tööd Eestile". IRL-i töökava seadis endale eesmärgiks tagada Eesti pääs eurotsooni ning pöörata tööpuudus kasvult langusele. Nende eesmärkide seadmisel tundusid need utoopiana. Ometi on need praeguseks täidetud. Koostöös koalitsioonipartneritega on saavutatud, et 1. jaanuarist 2011 liitub Eesti eurotsooniga ning tööpuudus on käesoleva aasta märtsist alates oluliselt vähenenud. Oleme vähendanud ministeeriumide palga- ja majandamiskulusid, käivitanud ekspordigarantiide süsteemi, tõhustanud ümberõppe süsteemi, suurendanud töötutele võimalusi oma ettevõtte loomiseks, lükanud käima programmi kortermajade energiatõhususe tõstmiseks ja andnud õpingud pooleli jätnud noortele võimaluse neid jätkata.

Edasi liikumiseks peab oma samme täpselt seadma ning prioriteete valima. IRL teab, et õnn pole rahas. Ainult rahaga pole võimalik saavutada seda, et Eestist saaks tõmbekeskus tarkadele ja aktiivsetele inimestele, et siin oleks nii hea elada, et kõik seda sooviksid. Kui tahame seda saavutada, tuleb meil majanduskasvu kiirendada ning Eesti inimeste elatustaset oluliselt tõsta. Selleks vajab Eesti uusi, julgeid ideid, uut hingamist. Eesti peab määratlema need tegurid, mis panevad tema uuele tõusule aluse.

Eesti ettevõtete jaoks on rahvusvahelise äri osakaal üha kasvanud. Ühel või teisel moel on kõik Eesti ettevõtted seotud oma äripartnerite, klientide ja tarnijatega teistes riikides. Oma sihte seades peame mõistma, et üleilmastumine on jõudnud järku, kus ettevõtete äriüksusi paigutatakse üle maailma vastavalt sellele, kus on mingis valdkonnas tegutsemiseks soodsamad tingimused. Peame ka ise lähtuma samadest mängureeglitest. Jõukuse kasvatamine ei saa pikas perspektiivis käia üksnes töökohtade Eestisse ümberpaigutumise teel, vaid läbi Eestis peakortereid omavate ettevõtete kasvu välisturgudel. Eesti peab võtma suuna kõrgema lisandväärtusega tootmise ja teenuste arendamisele. See tõstab majanduse konkurentsivõimet, suurendades samal ajal inimeste sissetulekuid.

Me peame oma majandust vaatlema osana maailmamajandusest ning meie ettevõtjate ja töötajate ettevalmistus peab seda arvesse võtma. Peame suutma astuda maailmaga sama sammu ning olema avatud ja asjatundlikud ärisidemete arendamisel. Eesti ettevõtluskeskkond peab soodustama seda, et Eesti oleks hea asupaik ka Eestist välja ulatuvate ambitsioonidega ettevõtetele. Kuidas seda saavutada? Edukad saame olla vaid olles efektiivsed, see kehtib nii ettevõtete tasandil kui riigiaparaadi tegevuses.

Eesti ettevõtete pikaajaline väljakutse on tootlikkuse tõstmine, innovatsioon ja võimekuse kasvatamine jõudmaks rahvusvahelistele turgudele. IRL-i majanduspoliitika sihiks on nende taotluste mitmekülgne toetamine. Seda tuleb teha hariduse ja ühiskonnas ettevõtlikkust soosivaid väärtusi kujundades ning järgmiste maksu- ja majanduspoliitiliste abinõudega.

EESTI ETTEVÕTLIKUMAKS
Tõhusaim majanduspoliitika on jätkuvalt hea hariduspoliitika. Hea haridus annab võimaluse saada endale ka hea töö ning vähendab ohtu töötuks jääda.
IRL peab õigeks tagada, et kellelgi ei jääks Eestis võimetekohane haridus omandamata seetõttu, et tal selleks raha ei jätku. IRL viib Eesti üle tasuta kõrgharidusele.

Meie haridussüsteem peab valmistama inimesi enam ette ettevõtjana tegutsemiseks. IRL seisab selle eest, et üldhariduskoolide õppekavadesse sisseviidud ettevõtlusõpe oleks innustav ja sisuline. 2013. aastaks tuleb kõigile mittemajanduserialade tudengitele tagada ettevõtlusõppe võimalus oma õppekava raames.

Soodustame noorte ettevõtlusega alustamist kujundades hariduse kaudu arusaama sellest, mida tähendab ettevõtjana tegutsemine ning suuname enam ettevõtlustoetusi noorte äride käivitamiseks.

Riigi ja erasektori koostöös tuleb tekitada aktiivne omakapitali pakkumine rahvusvahelist kasvu otsivatele Eesti ettevõtetele. Üheks võimaluseks seda soodustada on riigi osalusel fondi loomine, mis ei investeeri ise otse ettevõtetesse, vaid annab oma vahendid etteantud kriteeriumide alusel Balti riikides tegutsevatele private-equity fondidele investeerimiseks.

Käivitame programmi Start-up Eesti, millega antakse tõuge uute innovaatiliste ja ambitsioonikate ettevõtte sünniks.

Soodustame teaduse ja hariduse ning ettevõtluse koostööd. Tarvilik on saavutada laiem mõistmine selle osas, et majanduslikku väärtust ei oma üksnes uued ideed ja teaduslikud saavutused, vaid teadlased peavad koostöös ettevõtjatega suutma hinnata ka võimalusi maailmaturul ning vastavalt sellele tuleb arendada tooteid ja teenuseid.

MAKSUD ALLA
Makse tuleb alandada selleks, et soodustada välisinvesteeringuid, elavdada ettevõtlikust ja luua uusi töökohti. Me alandame makse selleks, et panna majandus kiiremini kasvama.

Mida keerukamaks muutuvad Eestis pakutavad teenused ja valmistatavad tooted, seda suurem tähtsus on inimeste teadmistel, oskustel, loomingulisusel ja motivatsioonil. Riik peab maksusüsteemi abil soodustama suundumist selle poole, et Eestis oleks hea tegutseda teadmismahukates valdkondades tegutsevatel ettevõtetel.

Töötuskindlustusmakse tuleb hiljemalt 2014. aastaks alandada kriisieelsele tasemele, alustades sellega 2012. aastal.

2011. aastal võtame vastu seaduse, millega seatakse sotsiaalmaksule ülempiir selleks, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist Eestis.

Ettevõtetele tuleb anda võimalus teha aastas maksuvabalt kuni 100 tuhande krooni (6391 eurot) ulatuses töötaja kohta kulusid töötaja vabatahtliku pensionikindlustuse sissemakseteks, töötaja koolitamiseks või tervishoiu ja tervisekindlustusega seotud kulude tasumiseks.

Innovatsiooni soodustamiseks tuleb kaotada tulumaks patentide litsentsitasult.

TÖÖHÕIVE SUURENDAMINE

Majanduskriisi ei saa lugeda lõppenuks seni, kuni tööpuudus pole Eestis langenud praegusest tasemelt oluliselt allapoole. Eriliseks väljakutseks on Eestile kõrge tööpuudus noorte seas.

IRL vabastab pikaajaliselt töötud olnud noori tööle võtvad ettevõtjad pooleks aastaks neile makstavalt palgalt sotsiaalmaksu tasumisest.

IRL tagab töötuks jäänud inimestele ümber- või täiendõppe, muutes seda koostöös ettevõtjatega sihipärasemaks ning konkreetsetele töökohtadele suunatumaks.

IRL tagab, et otsuste langetamisel valitsuses arvestatakse nende mõju tööhõivele, muutes eelistatuks otsused, mis aitavad tööhõivet suurendada. IRL vähendab tööpuudust 2014.aastaks Eestis vähemalt kaks korda.

KONKURENTS OLGU TAGATUD

Hinnakasv on kujunenud Eesti majandusele tõsiseks probleemiks. Selle ohjeldamiseks tuleb tugevdada kontrolli monopolide üle ning seista vaba konkurentsi eest. Eesti väiksuse tõttu on sisemaine konkurents paljude kaupade ja teenuste pakkumisel tagasihoidlik ning püsib risk, et turuosalised sõlmivad konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Ausa konkurentsi kindlustamine on riigi esmatähtis ülesanne, sest konkurents hoiab hinnad tarbijate jaoks mõistlikul tasemel. Konkurentsi- või regulatiivsed puudujäägid monopolide poolt osutatavate teenuste puhul mõjuvad aga halvasti ka Eesti ettevõtluskliimale.

IRL tugevdab Konkurentsiametit ning tagab selle sõltumatuse. Konkurentsiameti ministeriaalset alluvust ei muudeta.

Seisame selle eest, et 2013. aastal täielikult avaneval elektriturul ei oleks konkurentsi takistavaid administratiivseid barjääre - tarbijatel peab olema võimalik valida erinevate elektrimüüjate vahel ning riik peab talle kuuluva põhivõrguettevõtja kaudu tagama turu toimimiseks piisavate elektriühenduste väljaehitamise.

IRL seisab jätkuvalt selle eest et monopolide hinnad oleks reguleeritud.

TASAKAALUS EELARVE

Eesti eelarve tuleb hoida tasakaalus ning mitte suurendada valitsuse võlakoormust. Nii pidurdame hinnatõusu ning jätame järgnevatele põlvkondadele võimaluse ise oma tuleviku üle otsustada.

Põhiseadust tuleb täiendada liigse kulutamise ja laenamise eest kaitsva valitsussektori eelarve tasakaalu nõudega. Riik ei tohi üldjuhul kulutada rohkem kui ta teenib tulusid. Majanduslanguse aegadel võib riik kulutada tuludest enam, kuid seda vaid kogutud reservide arvel ning ette nähakse ka see, kuidas reservid taastatakse. Kui selleks kokkulepet ei saavutata tuleb kontratsüklilise eelarvepoliitika põhimõtted kanda vähemalt eelarve baasseadusse.

IRL lükkab tagasi ettepanekud valitsuse võlakoormust suurendada.

Eelarve tasakaalu tagamiseks külmutab IRL neljaks aastaks ministeeriumite valitsemiskulude osakaalu riigieelarves. IRL kaotab ametnike erihüved nagu põhjendamatult kõrged koondamishüvitised.

IRL seisab selle eest, et järgmise nelja aasta jooksul ei tehta ühtegi puudujäägiga riigieelarvet ning majanduskasvu korral asutakse taastama reserve.

Valitsemise efektiivsemaks muutmiseks ja bürokraatia vähendamiseks viib IRL läbi haldusreformi, vähendades omavalitsuste arvu ja tõstes nende suutlikkust kohalikke huve kaitsta.

AVATUD MAJANDUS

Selleks, et Eesti majandus suudaks jõuda uutele turgudele, peab ta olema ise avatud ning saama ka riigilt rohkem tuge maailmaturgudel konkureerimiseks.
Investeerimisatraktiivsuse suurendamiseks muudab IRL uute investeeringute Eestisse meelitamise kogu valitsuse, mitte ainult ühe ministri prioriteediks. Kaalume eraldi investeeringute agentuuri moodustamist, mille tööülesanne on koostöö ja kontakti hoidmine Eesti jaoks perspektiivsete valdkondade investoritega. Tuleb läbi töötada Eesti jaoks strateegilistes valdkondades investeerimissoodustuste andmise õiguslik lahendus.

Eesti majanduse kasvu mootor on ekspordi kasv. IRL tagab sellele toetuse, suunates just sinna suurema osa ettevõtlustoetustest. Jätkame ka toetusi turismimajanduse arendamiseks.

Selleks, et aidata Eesti ettevõtetel maailmaturgudele jõuda tuleb välismajanduspoliitika muuta meie välispoliitika selgeks prioriteediks. Eestil saatkondade võrk tuleb rakendada meie ettevõtete rahvusvahelistumise teenistusse. Eesti peab suunama oma majandusdiplomaadid eelkõige kasvuriikidesse ning riikidesse, kuhu Eesti ettevõtted on laienemas. Diplomaatia peab toetama Eesti ettevõtete edukat osalemist rahvusvahelistel hangetel ja välistellimuste saamisel.

Eesti majanduspoliitika peab olema pragmaatiline ja võimaldama Eesti ettevõtetel edukalt tegutseda nii lääne kui ida suunal, sealhulgas kapitali ja teenuste ekspordi ning vahenduse alal. Majandussuhetes Venemaaga tuleb esiplaanile tõsta see, et vabakaubanduse põhimõtetest lähtumine ning administratiivsete majandussuhtlust takistavate tõkete kõrvaldamine on mõlema riigi majanduslikes huvides.

RAHVUSLIKUD EDUPROJEKTID

Eesti majanduse viivad uuele kasvule projektid, mis muudavad seda efektiivsemaks ja teadmismahukamaks. Nende reaalne elluviimine sõltub aga väikeste, kuid otse peaministrile alluvate töörühmade aktiivsest tegevusest, millele püstitatakse selgelt mõõdetavad eesmärgid ning konkreetsed tähtajad.

IKT rahvuslik programm. NATO küberkaitsekeskus, loodetavasti Eestisse tulev Euroopa Liidu IT-agentuur ning kiirelt rahvusvahelisemaks muutuvad teaduspargid kujundavad Eesti mainet ja edulugu. Samas seisab Eesti IKT sektor mitmete pudelikaelade ees, millest läbi pääsemata Eesti edenemine sellel alal võib vabalt peatuda. Esimene pudelkael on IKT spetsialistide hulk, mida tuleb järsult suurendada. Teiseks on oluline muuta IKT-õpe kõrgkoolides läbivaks ehk kõigil erialadel toimuvaks. Kolmandaks tuleb valitsusel omalt poolt senisest aktiivsemalt toetada IKT firmasid välisturgudele minekuks, avamaks selleks ka võimalused valitsuse käsutuses olevate tehniliste lahenduste kasutamiseks.

„Tark Eesti" projekt. Projekti „Tark Eesti" eesmärk on tõmmata Eestisse maailmast tarku ja aktiivseid inimesi, pakkudes neile siin häid tingimusi enese teostamiseks. Selleks tuleb Eesti seadusandlus täiendada mitmete sätetega, mis muudaksid Eestit ettevõtlusele ligitõmbavamaks, alustades näiteks sotsiaalmaksu ülemlaega ja hariduskulude vabastamisest erisoodustusmaksu alt ning lõpetades väikeettevõtluse maksustamise lihtsustamisega ja patentidelt saadud tulu muutmiseks maksuvabaks.

Nelli Kalikova kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2010-11-30

Arst ja ühiskonnategelane Nelli Kalikova kandideerib märtsis toimuvatel valimistel IRLi nimekirjas Riigikokku, et hoida lapsi ja noori pahedest eemal.

Kalikova sõnul tuleb koolimaju hakata senisest enam kasutama väljaspool õppeaega odavateks või tasuta huviringideks, et lapsed, olenemata pere sissetulekust leiaksid endale seal huvitava tegevuse.

"Lapsed ei hulguks tänavatel ning ei langeks alkoholi ja narkootikumide küüsi, nende õpetamisega saaksid tööd paljud asjatundjad, ka pensionärid ja töötud oskustöölised," räägib Kalikova.

Tema sõnul muutuks selliselt avatud kool kultuuri tootjaks ja parandaks ka kogukonnas oma mainet.

Kalikova peab väga oluliseks ka luua laste vaimse tervise keskuseid ja võrgustikke, et pakkuda alkoholi ja narkootikumidega hätta sattunud alla 18-aastastele noortele võimalusi raviks ja rehabilitatsiooniks.

"Praegu käitumishälvetega lastel ja noortel abi saamise võimalus on kaduvväike," ütleb ta.

Praktilise tegevuse edendamise kõrval tuleb Nelli Kalikova sõnul otsida viise lihtsustada Euroopa abiraha kättesaadavust kolmanda sektori organisatsioonidele. Seda ennekõike läbi euroraha vahendamisel vohava bürokraatia vähendamise.

Ando Kiviberg kandideerib IRLi nimekirjas parlamenti

2010-11-29

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kiviberg kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku, et edendada vaba ja loova käitumisega kodanikkonda.

"Eesti peamine ülesanne on luua sellist ühiskonnakorraldust, mis võimaldab parimal võimalikul viisil meie inimestel õnnelikuks saada ja õnnelik olla. Õnnelik kodanik - see peab olema meie ühiskondlik kokkulepe," lausub Kiviberg.

Tema sõnul saab meie rahavas saab päriselt vabaks siis, kui meie inimeste vahele on meie endi tegudega kasvatatud usalduslik vahekord.

"Usaldus üksteise vastu ja usk on, et koos asju tehes saab palju esmapilgul keerulisi ülesandeid lahendada, ja oluliselt oma igapäevaelu paremaks muuta on need eesmärgid, mille poole peame sihikindlalt püüdma," sõnab ta.

Kivibergi sõnul peab kodanikel olema võimalus tunda uhkust meie rahvuslike ja välismaiste kultuuritippude üle ning nende meisterlikest väljendustest osa saada.

"Kultuuri, eriti rahvakultuuri valdkonnas saab riik soodustada ja toetada just sellist kodanikualgatuslikku, kogukondlikku ühistegevust," ütleb ta.

Kivibergi hinnangul tuleks riiklikult ülalpeetavad kultuuriasutused ja -institutsioonid motiveerida koostööle ühiskonna huvides ja Eesti põhiseaduses kirjeldatud vaimus.

"Meie rahvusringhäälingu vahendusel peab olema võimalik regulaarselt kohtuda meie nukuteatri- ja animafilmikangelaste, ooperi- ja balletiartistide, sümfoonikute, teatrinäitlejate, arhitektide ja kunstnike ja akadeemikutega ning paljude teiste eeskujudega, kelle töö ja tegevus aitab meie rahvusel ja tema kultuuril kesta põlvest põlve."

Lisaks toonitas pärimusmuusikafestivali korraldaja, et kodanikel peavad olema soodsad ja ärgitavad võimalused huvitegevuse korras enda loovust vabalt väljendada.

"Soovin, et eesti rahvas õpiks rohkem ise ennast usaldama, oma õiguste eest seisma ning julgeks enda jaoks olulisi küsimusi iseseisvalt otsustada," ütleb Kiviberg.

Juristide liidu president kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2010-11-28

Eesti Juristide Liidu president ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige Priidu Pärna kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku, et esindada kodu-, maa- ja metsaomanike huve ja õigusi.

Tema hinnangul on ajalooliselt Eesti ühiskond omandile rajanenud, omand on laiapõhilise keskklassi ja jõuka ühiskonna tunnus ning õiguskord peab arvestama omanike õigusi.

„Tahan järgida parlamendi tegevuses, et omanike huvid oleks kaitstud monopoolsete teenustepakkujate ärihuvide eest; et omanike õigusi arvestatakse seadusloomes reaalselt, mitte sümboolselt," sõnas Pärna.

Tema hinnangul peab uute omandi kitsenduste kehtestamisel nende vajalikkus olema põhjalikult kaalutud ja põhjendatud ning sellega peab kaasnema mõistlik kompensatsioonimehhanism.

Pärna on töötanud üle kümne aasta avalikus teenistuses ja õigusloomes ning viis aastat õiguspraktikuna, Eesti Juristide Liidu eestseisuse liikmena on ta kursis õigusloome probleemidega.

„Usun, et minu oskused kuluvad ära, sest parlament vajab praktilise kogemusega inimesi. See võimaldab tagada, et seadused on rakendatavad, arusaadavad, lünki mittesisaldavad," ütles Pärna.

Ta toonitab, et seaduste kvaliteet mõjutab inimeste elu oluliselt ja kujundab ka parlamendi maine. Pigem peaks järgmine parlament võtma joone, et seadusi muudetakse võimalikult vähe, selleks varutakse aega, kaastakse huvigruppe, piiratakse lobistide tegevust ning selliselt
tagatakse õiguskindlus, stabiilsus ning õigusrahu, mida inimesed ka ootavad.

Pärna hinnangul peame pöörama rohkem tähelepanu seaduste elluviimisele ja kohtupidamisele mõistliku aja ning kuluga. Selleks tuleb tema sõnul üle vaadata kõrged riigilõivud, mis sageli takistavad isikutel oma põhiseaduslike õigust teostamist ning parandada kohtute rahastamist.

Presidendi valijamehed tuleb valida ühes voorus

2010-06-03

IRLi parlamendisaadiku Urmas Reinsalu sõnul on täna Riigikogu menetlusse antud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muudatuste eesmärk lõpetada olukord, kus osades omavalitsustes jääb presidendi valijameeste valimisel opositsioon täiesti esindamata.

„Uue korra järgi toimuks see volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel oleks üks hääl. Valituks osutuks enim hääli saanud kandidaat ning juhul, kui valijamehi on selle volikogu poolt valida mitu, siis enim hääli saanud kandidaadid ning võrdse häältearvu korral heidetakse liisku," ütles Reinsalu täna Riigikogu ees muudatusi selgitades.

Tema sõnul peaks selline seaduses selgelt määratletud menetlus peaks vältima õiguslikke vaidlusi, mis leidsid aset 2001. aastal ja meil on võimalik parlamendis ilma ülemäärase valimissaginata see eelnõu ära menetleda.

„Põhiseaduslike institutsioonide valimist ja moodustamist puudutavates küsimustes on vajalik tagada põhiseaduses sätestatud nõudena õigusselgus, see on vajalik, kuna aitab meid probleemidest lahti saada," ütles Reinsalu parlamendi kõnetoolist.

Vabariigi Presidendi valimise seaduse muudatused algatasid IRLi, Reformerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eestimaa Roheliste parlamendifraktsioonid.

Kaia Iva valiti uuesti IRLi naiskogu juhiks

2010-04-24

Täna IRLi naiskogu üldkogu järel kogunenud uus juhatus valis naiskogu juhiks Riigikogu liikme Kaia Iva, asejuhtideks Liisa-Ly Pakosta, Kai Tennisbergi ja Reet Trei.

Üldkogul osalenud 110 naist valisid uude juhatusse lisaks Ivale (77 häält) Pakostale (60), Tennisbergile (60) ja Treile (45) ka Riina Kitti (58), Krista Nõmme (57), Eve Võrgu (46), Anneli Heinsoo (43) ja Krista Dregeri (41).

Lisaks kuuluvad automaatselt juhatusse üle 30 liikmega klubide esindajad: Svetlana Baltina Tallinnast, Annely Akkermann Pärnust ja Linda Langus Tartust.

Üldkogul valiti ka naiskogu revisjonikomisjon, kuhu kuuluvad Marika Vanaküla (63 häält) ja
Mari Suurväli (34).

IRLi Tallinna piirkonna esimeheks valiti Siim Kiisler

2010-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna piirkonna juhatuse uus koosseis valis taas esimeheks regionaalminister Siim Kiisleri ja aseesimeheks Riigikogu liikme Toomas Tõniste.

Kiisler peab aasta enne Riigikogu valimisi kõige tähtsamaks koostöövõimet ja suutlikkust erakonna head positsiooni veelgi tugevdada.

„IRLi Tallinna liikmed on valmis 2011. aasta valimistel tegema erakondadest parima tulemuse Tallinnas ja sellega andma oma panuse IRLi valimisvõiduks. Erakonna kõrge toetus Tallinna elanike seas on selleks hea alus," sõnas Kiisler.

„Me näeme vigu ka Tallinna tänases juhtimises ja probleeme, mida need linnakodanikele põhjustavad, mistõttu on selge, et IRLil tuleb võtta tulevikus senisest suurem vastutus ka pealinna elanike käekäigu eest."

IRLi Tallinna piirkonna juhatuse praegune koosseis valiti ametisse 9. märtsi, sinna kuuluvad Siim Kabrits, Nikolai Stelmach, Maria Kasepalu, Toomas Tõniste, Sven Sester, Urmas Reinsalu, Avo Üprus, Ken-Marti Vaher, Indrek Raudne, Siim Valmar Kiisler, Andres Herkel, Andres Luus, Mart Nutt, Tarmo Kruusimäe ja Toivo Jürgenson.

IRLi Tallinna üldkogu valis uued juhid

2010-03-09

Täna õhtul kogunes Tallinnas Rahvusraamatukogus IRLi Tallinna üldkogu, mis valis järgmiseks kaheks aastaks piirkonna juhtorganid. Piirkonna juhatusse valiti 15, erakonna volikogusse 34 ja piirkonna revisjonitoimkonda kolm esindajat. Piirkonna esimehe valib juhatus oma esimesel koosolekul.

TALLINN PIIRKONNA JUHATUSE VALIMISED (nime järel saadud häälte arv)

Kandidaate 22, valiti 15:
Siim Kabrits 488
Nikolai Stelmach 469
Maria Kasepalu 451
Toomas Tõniste 449
Sven Sester 435
Urmas Reinsalu 408
Avo Üprus 405
Ken-Marti Vaher 403
Indrek Raudne 397
Siim Valmar Kiisler 379
Andres Herkel 301
Andres Luus 256
Mart Nutt 255
Tarmo Kruusimäe 247
Toivo Jürgenson 239

TALLINNA PIIRKONNA ESINDAJATE VALIMINE ERAKONNA VOLIKOGUSSE (nime järel saadud häälte arv)

Kandidaate 43, valiti 34:
Henrik Aavik 435
Marietta Valle 416
Kaido Kukk 406
Erik Proomann 406
Toomas Tõniste 405
Kaupo Kuusik 402
Urmas Mardi 399
Sille Ader 398
Olle Koop 395
Janis Mäehunt 391
Maria Kasepalu 387
Kristjan Kaldmäe 374
Toivo Promm 371
Jüri Kütt 367
Kaupo Reede 365
Helve Nõmm 360
Nikolai Stelmach 350
Arvi Altmäe 339
Reet Roos 338
Anneli Entson 326
Kristiine Naska 325
Lagle Parek 309
Reet Trei 305
Avo Üprus 305
Andres Luus 297
Kalev Vapper 290
Toivo Jürgenson 283
Anna-Greta Tsahkna 258
Illimar Lepik won Wirén 226
Epp Rebane 214
Andres Öpik 214
Olavi-Jüri Luik 211
Kaja Villem 210
Helen Hääl 205

IRL TALLINNA PIIRKONNA REVISJONIKOMISJONI VALIMISED (nime järel saadud häälte arv)

Kandidaate 4, valiti 3:
Urmas Mardi 546
Oleg Pahhomov 374
Henri Sipra 304

IRLi aukohut juhib Avo Üprus, revisjonikomisjoni Peeter Laurson

2010-02-16

Täna kogunesid esmakordselt koosolekule Isamaa ja Res Publica Liidu aukohtu ja revisjonitoimkonna 31. jaanuari suurkogul valitud koosseisud.

Aukohtu esimeheks valiti tagasi Avo Üprus ja selle aseesimeheks valiti Trivimi Velliste. Revisjonikomisjoni juhib tänasest Peeter Laurson.

Erakonna aukohtus on üheksaliikmeline sinna kuuluvad ka Reet Roos, Jaanus Barkala, Dmitri Schmidt, Siim Roode, Toivo Peets, Tarmo Kõuts ja Andres Ammas (vaata ka: http://www.irl.ee/et/Inimesed-ja-organisatsioon/Juhtimine/Aukohus).

Revisjonikomisjonil on viis liiget, sinna kuuluvad ka Raul Sarandi, Erik Sandla, Toivo Jürgenson ja Olavi-Jüri Luik (vaata ka: http://www.irl.ee/et/Inimesed-ja-organisatsioon/Juhtimine/Revisjonikomisjon).

Laar kinnitati uuesti IRLi esimeheks, aseesimehed Parts, Ergma ja Lukas

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed valisid täna Tallinnas toimunud suurkogul erakonna juhiks Mart Laari ning aseesimeesteks Juhan Partsi, Ene Ergma ja Tõnis Lukase.

Mart Laari poolt hääletas suurkogul 1760 erakonna liiget; Juhan Partsi toetas hääletas 1248, Ene Ergmat 1180 ja Tõnis Lukast 594 inimest.

Suurkogu valis ka 20-liikmelise eestseisuse, viieliikmelise revisjonikomisjoni ja üheksaliikmelise aukohtu.

Eestseisuse 20 kohale kandideeris 32 inimest. Valituks osutusid Marko Mihkelson, Tõnis Palts, Siim Kiisler, Ken-Marti Vaher, Sven Sester, Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Madis Kübar, Siim Kabrits, Indrek Raudne, Tiit Leier, Tunne Kelam, Erki Nool, Peeter Tulviste, Andres Herkel, Helir-Valdor Seeder, Mart Nutt, Lauri Vahtre, Tarmo Kruusimäe ja Liisa Pakosta.

Erakonna aukohtu üheksale kohale oli kandidaate 16, valituks osutusid Avo Üprus, Reet Roos, Jaanus Barkala, Trivimi Velliste, Dmitri Schmidt, Siim Roode, Toivo Peets, Tarmo Kõuts ja Andres Ammas.

Revisjonikomisjoni viiele kohale oli kandidaate üheksa, valituks osutusid Peeter Laurson, Raul Sarandi, Erik Sandla, Toivo Jürgenson ja Olavi-Jüri Luik.

IRLi 9537 liikmest võttis suurkogul hääletussedelid välja 2039, neist lasti valimiskastidesse 2001.

Vaata kõiki tulemusi.

Mart Laari kõne erakonna suurkogul

2010-01-31

Austatud erakonnakaaslased, head külalised!

Täna 90 aastat tagasi valitses Vabadussõja rinnetel juba vaikus. Visa võitlus olemasolu eest oli lõppenud, nüüd hoidis kogu Eesti hinge kinni - kas uskumatu saab tõesti teoks, kas suudame teoks teha oma suurima unistuse: päris oma, iseseisva Eesti riigi.

2.veebruaril 1920 sai see unistus teoks - Tartu rahuleping lõi meie omariiklusele kindla vundamendi, millele ka täna tugineme. Seda olulisem on meeles pidada neid, tänu kellele saame elada vabas Eestis.

Lõpuks ometi on meil olemas ka koht, kus saame seda uhkelt ning häbi tundmata teha.

Jalutasin hiljuti mööda Vabadussambast. Just sel hetkel tõusis selle juurde rühm üsna kirevalt riietatud noori, kes oma peopesad üksteise järel samba vastu surusid. Sel hetkel teadsin - just sellises Eestis tahtsin ma elada.

Seda enam peame meeles pidama, et vaba Eesti on ime, mille eest peame esiteks tänulikud olema ning teiseks sellesse õrna kaunisse taime helluse ja hoolitsusega suhtuma. Vaba Eesti pole kõigi oma kodanike armastuse ja hooleta lihtsalt võimalik. Meile, kui Eesti oma lipukirjaks seadnud, rahvuslik-konservatiivsele erakonnale, seab see loomulikult erilise vastutuse.

Me oleme seda vastutust kandnud - just rasketel aegadel Eestit juhtinud ning saatuslikke otsuseid langetanud - ning peame seda ka tulevikus kandma.

See on seda olulisem, et Eesti ei ela praegu üle kergeid aegu. Kui tahame Eestisse vastutustundega suhtuda, kui temast tõesti hoolime, siis peab meil kõigil, kaasa arvatud meie erakonnal jätkuma, mehemeelt peeglisse vaadata ning tunnistada, et oleme teinud vigu. Kuidas muidu oleme sattunud olukorda, kus me ei pürgi Euroopas etteotsa mitte majanduskasvu, vaid majanduslanguse näitajate poolest, kus töötute arv Eestis ulatub üle 100 000 piiri ning kus tuhanded pered elavad hirmus oma kodust ilma jääda.

Näib, et ühel hetkel läks meie väärtushinnangutes midagi põhjalikult sassi. Kiire majanduskasv ning raha ulatuslik sissevool Eestisse, pani meid unustama, et raha pole elus kõige tähtsam asi. Valitsus aitas tekkinud kulutusrallile valitsemiskulude kiire kasvatamisega omalt poolt kaasa ning enne kui arugi saime, kulutasime selgelt rohkelt, kui teenisime.

2007.aasta valimistel tuli Isamaa ja Res Publica Liit välja loosungiga "Õnn ei ole rahas". Nüüd kinnitatakse üldiselt, et see oli valimiste kõige mõistlikum loosung. Kahjuks ei suutnud me seda esiteks valijatele piisavalt selgitada ning teiseks valitsuses olles ka realiseerida. Läksime meiegi kaasa selle uhke kulutusralliga ning täitsime eelarvet mitte reaalsete numbrite, vaid unistustega. Siin ei saa kahjuks keegi kellelgi teisele näpuga näidata ega tagantjärele süüdistada, alustada tuleks iseenda vigadest ning siis asuda teistega tegelema.

Õnneks tuli ühel hetkel Eestile aru pähe. Meil on põhjust uhke olla, et just Isamaa ja Res Publica Liit oli erakond, kes asus esimesena nõudma säästueelarvete koostamist, valitsemiskulude kokkutõmbamist ja eelarve tasakaalusu viimist, hoiatades, et vastasel korral võime kergelt sattuda Läti teele. Kuigi see ettepanek polnud mäletatavasti esialgu just eriti populaarne - valitsuseski saime pahandada nii vasakult kui paremalt. - suutsime me oma tahte lõpuks peale suruda.

Liialdamatult võib öelda, et Isamaa ja Res Publica Liidu visa tööta poleks Eestil hetkel võimalik eurotsooni pääsust isegi unistada.

On tõeline saavutus, et Eesti suutis aasta jooksul eelarvepositsiooni pea 20% võrra parandada ning puudujäägi kontrolli alla saada, kärpimata selleks pensione või põhja laskmata riigikaitset, maaelu või tulevikule sedavõrd olulist haridus-süsteemi.

Sellel puhul tahaks avaldada tunnustust nii oma koalitsioonipartneritele kui oponentidele. Kuigi vahel on vaidlused läinud teravaks, on kokkuvõttes alati otsusele jõutud. See pole olnud hambad ristis koalitsioon, mis üksteist nurgast põrnitseb. Oleme korduvalt ausalt heidelnud ja vaielnud - kuid seda ikkagi sama tulemuse nimel - et Eesti läheks edasi. Kui peaminister Andrus Ansip oma valitsuse 2007.aastal kokku pani, ütlesin, et üks IRL eesmärke selles valitsuses on tagada, et Eesti saaks esimese valitsuse, mis püsiks valimistest valimisteni. Me oleme sõna pidanud - Andrus Ansipi valitsusest saab esimene valitsus Eestis, mis püsib ametis valimistest valimisteni.

Mitmelt poolt on hoiatatud, et selline poliitika - ühelt poolt koalitsioonipartnerite vahel tõesti lausa karm survestamine ning teiselt poolt valitsuse kooshoidmine, viib IRL populaarsuse langusele. Nii pole see läinud. Otse vastupidi. IRL on olnud edukas mõlematel läinud aastal peetud valimistel,

Nii kõrget toetust kui aasta lõpukuudel näidatud 19% pole Isamaa ja Res Publica Liit veel omanud. See näitab ka seda, et erakonna ülesehitamisel on tehtud head tööd.

IRL on tugevaim kui kunagi varem. Meie esindajad valitsuses on seda ühemõtteliselt kinnitanud. Nii ekspertide kui rahva arvates on IRL ministrid valitsuses tugevaimad, kõik nad on Eesti väärikalt teeninud.

See loob järgmise aasta alguses toimuvate Riigikogu valimiste taustal head eeldused neil edukalt esineda. See nõuab aga erakonnalt nii seesmist veendumust kui täielikku ühtsust. Kindlasti eeldab see liikmeskonna laiendamist mitte ainult erakonna suurkogude eel ning erakonna ja üksteise hoidmist mitte ainult sõnades, vaid ka tegelikkuses. Kui me sellega hakkame ei saa, siis ei suuda me meile pakutavat usaldust ja lootusi õigustada.

Vähemalt sama palju või veel rohkem eeldab see aga ka suutlikkust panna kokku programm, mis ühelt poolt suudab praeguste keerukate aegade kiuste vaadata tulevikku ning teisalt vastata nendele küsimustele, mida Eesti inimesed just täna ja praegu oma riigile esitavad. Ühtlasi on selge, et kui me oma eesmärke kõrgele ei sihi, rabeleme peagi suurtes probleemides. Omal ajal suutis Eesti endale kõrgeid eesmärke seada - ning see aitas meie edule otsustavalt kaasa.

Praegu näib selline kõrge siht Eestil paraku puuduvat.

Isamaa ja Res Publica Liidu üks kohuseid on debatt Eesti tuleviku üle algatada ning seda vedada. Oluline on seejuures aga mitte ainult ise rääkida, vaid lasta teistel, eriti meie noortel rääkida. Taasiseseisvunud Eestis on üles kasvanud terve põlvkond iseseisvuse ajal üles kasvanud noori - just nemad peavad Eesti tulevikule kohta oma sõna ütlema. Usun, et need noored, kes muutsid sedavõrd uhkeks nii "Märkamise aja" peod, sinimustvalge juubeli tähistamise kui viimase laulupeo, saavad sellega suurepäraselt hakkama. Sest kelle muu pärast me seda Eestit siis üles ehitame.

Olen veendunud, et regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri vedamisel alanud töö uue kogu Eestit katva planeeringu - Eesti 2030+ - kallal tõmbab just noored meie tuleviku üle otsustamisse kaasa, andes vastuse küsimusele, millisena me Eestit 20 aasta pärast näha tahame.

Mina näiteks tahaksin, et see oleks Eesti, mille elanikkonna vähenemine on peatunud ning mis tõmbab oma hea elukeskkonna tõttu ligi ajusid kogu maailmast. See on Eesti, kus keskmine eluiga on praegusest 5-7 aastat kõrgem, kus meeste elutee ei lõppe enne 60. aastat alkoholist tingitud õnnetuste tulemusel. Selle Eesti ökoloogiline jalajälg on praegusest tunduvalt väiksem ja regionaalsed eripärad vähenenud. Parimal tasemel haridust saab siin igast koolis, tegutsegu see millises Eestimaa piirkonnas tahes, Euroopa 100 parima ülikooli hulka on tõusnud ka Eesti rahvusülikool. Selles Eestis on tugevad, haldusreformi tulemusel loodud kohalikud omavalitsused, mis suudavad seista kohaliku identiteedi ning tasakaalustatud arengu eest. Selles Eestis on lõpetatud projektipõhine ja rahalisele arvestusele rajanev kultuuripoliitika ning rahvuskultuurile pööratakse tõsist tähelepanu. Eesti keelt rääkivate inimeste hulk on 2030 aastaks kasvanud pea 1,5 miljoni inimeseni.

Ja kindlasti peab see olema Eesti, kus praegune eraldatus erinevate kogukondade vahel on kadunud, kus iga inimene teab, et just Eesti on koht, kus ta saab end parimal kombel teostada. Peab tunnistama, et hetkel oleme sellest sihist kaugel. Kui ma kohalike valimiste järel teatasin, et IRL pole venekeelsele kogukonnale piisavalt tähelepanu osutanud, sain uskumatult aktiivse vastukaja osaliseks. Seda just kümnete kui mitte sadade lugude kaudu, mis jutustasid, millises maailmas me Eestis tegelikult elame. Paljud neist lugudest tekitasid ausalt öeldes sügavat häbitunnet oma rahvuskaaslaste ees. Kui Sa ikka lähed kodakondsus- ja migratsiooniametisse ja teatad korralikult sulavas eesti keeles, et tahad Vene kodakondsusest loobuda ja Eesti kodakondseks saada ja sulle sama sulavas eesti keeles vastatakse, et miks teile Eesti kodakondsust vaja on, te olete ju venelane, siis pole imestada, et inimene ukse tagantkätt kinni virutab ega Eestist midagi enam kuulda ei taha. Meil on päris viimane aeg aru saada, et nende asemel, kes Eestist ja tema tulevikust tõesti midagi teada ei tahtnud, on üles kasvanud terve Eestis sündinud ja kasvanud põlvkond, keda me ise oma rumaluse ja ükskõiksusega Eestist eemale tõrjume. Sellisele suhtumisele lõpu tegemine sõltub igaühest meist, meie avatusest ja huvist kõigi inimeste vastu, kes Eestis elavad.

Härra Rodion Denissov kirjutas mulle "Narvskaja Gazeta"-s avaliku kirja, kus ta küsis, kas ka IRL peab venelasi sovjettideks või on meil ajaloos ka midagi, mis meid ühendab, tõstes ise esile ühise võitluse Eesti vabadussõjas kommunismi vastu. Rodion, ma jagan Su arvamust täielikult - me peame rohkem rääkima mitte sellest, mis meid lahutab, vaid sellest mis ühendab. Seetõttu ütlen ka vastuseks Sinu teisele küsimusele, kas Eesti riik ei peaks aitama luua venekeelset kodulehte Eesti Vabadussõjast: Jah, Rodion! Istume kokku ja teeme selle teoks ja mõtleme, mida saame veel teha, et oma probleemidele ühiselt lahendust otsida.

Minevikku ja aegade sidet kõrgelt hinnates ei saa me samas vaatamata vastu väljakutsetele, mis meile juba lähemast tulevikust vastu vaatavad. Eesti pääs eurotsooni on suurepärane saavutus, kuid uskuda, et euro kõik meie probleemid lahendab, oleks ohtlik eksitus. Maad, kes seda uskusid - nagu Portugal või Kreeka - on seetõttu langenud tõsistesse probleemidesse. Ehk üht araabia vanasõna parafraseerides - usu eurosse, kuid SMS laen jäta ikkagi parem võtmata.

Tõsine oht Eestile on, et euro tulek katab kinni meie majandust reaalselt vaevavad probleemid ning paiskab meid tagasi roosasse rahulolusse. Kui me jätkame aga samas vaimus - kasvatame võlakoormat, laseme eelarve taas käest, lükkame horisondi taha tegemata reformid, nagu haldusreformi, ega astu samme rahvusliku konkurentsivõime tõstmiseks, siis seisame peagi taas tõsiste probleemide ees.
Mida siis teha? Vastus on lihtne: Eesti ei saa euro saabudes uinuda, vaid peab jalad kõhu alt välja võtma. Esiteks tuleb valitsussektoril võtta eesmärgiks hoida läbi majandustsükli eelarvet vähemalt üheprotsendilises ülejäägis, kehtestama keskvalitsusele ühest eelarveperioodist pikemaks perioodiks kulutuste lae ning sisse viima vajalikud mehhanismid, et tasakaalus hoitaks ka kohalike omavalitsuste eelarved.

Teiseks oluliseks sammuks on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Siin peaks valitsus andma ise eeskuju ning mitte minema paremate aegade saabudes kaasa analoogse valitsusametnike palgaralliga, nagu see toimus 2006.-2007. aastal. Ülimalt oluline on maksukoormuse vähendamine, milleks IRL-l on valmis konkreetsed ettepanekud.

Kolmandaks peab Eesti õppima elama väiksema võlakoormaga. Me ei tohi langeda tagasi samasugusesse jooksva konto defitsiiti nagu enne majanduskriisi. Nagu oleme nüüdseks kogenud, polnud see jätkusuutlik poliitika. Jooksevkonto defitsiit tekib teatavasti siis, kui kodumaised säästud on liiga väikesed või investeeringud liiga suured. Rahvusvaheline võrdlus näitab, et meie säästud ei ole väikesed, järelikult oleme hooletult ja mõttetult investeerinud, ühesõndaga elanud lihtsalt üle jõu.

Ning neljandaks - last, but not least - peab Eesti lõpuks ära tegema aastaid edasi lükatud reformid, nagu näiteks haridusreformi ja haldusreformi. On selge, et see pole lihtne, see on väga raske. Reformid on alati ebapopulaarsed ning leiavad arvukalt kriitikuid. Massiivne rünnak haridusreformi vastu on sellest hea näide. Vahel tundub, et kriitikud ei tea isegi, mis selles täpselt halba on, kuid kui juba tehakse, järelikult tuleb vastu olla. Tunnustan haridusminister Tõnis Lukase julgust ning otsustavust edasi võidelda ning kui vaja, siis kogu reformi päästmiseks ka samm tagasi astuda. Haridus on IRL üks prioriteete. Me ei loobu oma põhimõtetest, kuid eesmärgini jõudmiseks on mitmeid võimalusi. Põhikooli- ja gümnaasiumi seadus tuleb Riigikogus aga vastu võtta ja sellega tagada haridusele kõikjal Eestis selline kvaliteet, mida pole vaja häbeneda.

Rääkimata ei saa jätta ka haldusreformist. Sest kui see oleks 2001.aastal ära tehtud, oleks haridusreform juba ammu reaalsuseks saanud. Needsamad tegelased, kes omal ajal seisid vastu haldusreformile, ütlevad nüüd, et haridusreform on hea asi, aga enne tuleks haldusreform ära teha. Sel kombel "nokk kinni, saba lahti, nokk lahti, saba kinni" viisil ei suuda me edasi liikuda. Eestile tõeliselt tugevad omavalitsused andev haldusreform on möödapääsmatu. Seetõttu kinnitan ma veelkordselt üle: IRL on paindlik. Nii nagu haridusreformi teostamisel, oleme me valmis vajadusel sammu tagasi astuma. Kuid, palun, lõpetame selle piduliku paigalmarsi ning teeme haldusreformi ära. Selleks pole palju vaja - lugupeetud erakonnad, palun käige välja omad ettepanekud, kuidas me selle tegelikult ju kõigi jaoks vajaliku otsuseni jõuame. Muidu tundub, et tegemist oleks nagu üksnes IRL teemaga, millest teised meeleheitlikult eemale hoiavad. Haldusreformi vajalikkust on kinnitanud kõikvõimalikud mõttekojad ning teadlaste rühmad, ärgem tapkem seda poliitilisel lahinguväljal, vaid istugem kokku ning tehkem see ära.

Need kõik on tõesti olulised teemad, kuid samas ei lohuta need tulevikku suunatud otsused 100 000 olevikus töö kaotanud inimest. Peab tunnistama, et oleme erakonnana tihti tegelenud suurte ja tähtsate probleemidega ning liig vähe rääkinud inimestega nende vahest väiksematest, kuid ometi ülimalt olulistest probleemidest. IRL peab pöörduma näoga Eesti inimese poole ning andma vastuse küsimustele, mis on just nende jaoks hetkel peamised.

Ja peamine mure Eesti inimese jaoks on, kas mul homme töökoht on, mis saab juhul, kui ma peaksin töö kaotama, mu kodust, mu perest, mu lastest. Just nendele küsimustele peab Isamaa ja Res Publica nüüd ja kohe oma peamise tähelepanu pöörama.

Alustagem tööst - täpsemalt töökohtade loomisest.

Pool aastat tagasi tegi Isamaa ja Res Publica Liit avalikuks oma tegevuskava "Tööd Eestile", mille eesmärgiks oli luua Eestis 50 000 uut töökohta. Kuigi vaidlused selle üle võtsid tunduvalt rohkem aega, kui arvasime, et enamus kava punktidest täidetud ning 30 000 töökohta poole aasta jooksul loodud. Loomulikult ei saa me sellega rahul olla ning me ei lepi enne, kui uusi töökohtasid luuakse Eestis kiiremini kui neid kaob. Kui eelmisel aastal mõõdeti valitsuse edukust selle järgi, kuidas suudeti riigieelarvet tasakaalus hoida, siis sel aastal mõõdetakse seda selle järgi, kas valitsus on hiljemalt aasta lõpuks peatanud tööpuuduse kasvu või mitte.

Tööpuudusega ei seejuures võidelda populistlike kampaaniatega, nagu mõnel pool tehtud. Ainus tõhus viis neid luua on muuta töökohtade loomine võimalikult lihtsaks ning kasulikuks, see tähendab parandada oluliselt ettevõtluskeskkonda. Selleks tuleb astuda järgmised konkreetsed sammud:

1.PARANDADA ETTEVÕTLUSKESKKONDA.
viia täies ulatuses ellu eksporditagatiste süsteem. Kui 2009. aastal sai selle toetusel eksporti arendada 60 ettevõtet, mis on 10% eksportivate ette võtete arvust Eestis, siis 2010.aastal on plaanis seda kuni 10 korda suurendada. laiendada ettevõtluse turundustoetuse programmi, mis haarab vähemalt 200 ettevõtet 150 miljoni krooni ulatuses. aktiviseerida starditoetuse programmi, mis pakub nüüdsest ettevõtte alustamisel toetust 100 000 krooni ning kus taotluste läbivaatamise määra on vähendatud 10 päevale. suurendada tehnoloogiainvesteeringute toetuse programmi, mis on olnud väga edukas ning mille uus voor algab lähinädalatel. laiendada korterelamute energiatõhususe tõstmise programmi. Kui praegu on sellele eraldatud 800 miljonit, siis juhul kui Eestil õnnestuks müüa vähemalt 500 miljoni krooni eest saastekvoote, on võimalik lisaks sellele asuda maksma ühistutele otsetoetust 20% ulatuses tehtavast investeeringust, mis võimaldaks toetada 1500 ühistut.

1.ALANDADA MAKSUKOORMUST Eesti maksukoormus on praeguseks tõusnud lakke ning ähvardab rahvuslikku konkurentsivõimet. Selle tõus tuleb peatada.

Selleks:
IRL blokeerib iga ettepaneku maksukoormuse tõstmiseks kas uute maksude kehtestamise, olemasolevate tõstmise või maksusoodustuste kaotamise teel.
Algatab müügimaksu tühistamise
Kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir
Vabastada eraisikute väärtpaberiinvesteeringud tulumaksust.

2.TOETADE ETTEVÕTJAID UUTE TÖÖKOHTADE LOOMISEL
Laiendada palgatoetuse programmi, muuta see vähem bürokraatlikuks ning kergemini kättesaadavaks
Kaaluda iga langetatavat otsust töökohtade kadumise või loomise seisukohalt, seada see vähemalt hetkel suurimaks prioriteediks otsuste langetamisel. Mõni hiljuti tehtud otsus on vastupidisest hoiakust kurvaks näiteks.
Teha ametiühingutele ning tööandjatele ettepanek anda oma toetus ettepanekule, mis võimaldaks nende omal soovil inimesi, eeskätt lastega perekondade vanemaid, tööle võtta alampalgast väiksema palgaga.

Valitsus ei tohi ükskõikselt suhtuda ettevõtete sulgemisse ja sellesse, et mõnes linnas jääb korraga töötuks märkimisväärne osa elanikest, nagu see juhtus Loksal. Majandusminister Parts on tehase juhtkonnaga rääkinud ning just need eelpoolmainitud meetmed on need, mida ettevõttel töö taas-alustamiseks vaja on. Neile tuginedes on tõsine lootus, et sügisel läheb tootmine Loksal taas lahti, andes kohalikele inimestele tööd ja leiba.

3.TAGADA TÖÖTUTELE SENISEST TUGEVAM SOTSIAALNE KAITSE
Luua töötuks jäänud lapsevanemale Töötukassalt soodsamad tingimused palgatoetuse saamiseks, sel viisil on tööandjal suurem soov just neid eriti raskes olukorras olevaid inimesi tööle võtta.
Muuta töölepinguseadust viisil, mis välistaks raseda ja alla kolmeaastat last kasvatava vanema koondamise.
Muuta sotsiaalhoolekande seadust viisil, mis välistaks viimasel ajal avalikuks tulnud absurdsed olukorrad, kus inimene arvatakse toimetulekutoetuse saajate hulgast välja, kuna sugulased ja sõbrad on talle rahaülekandeid teinud.

4.TAGADA KÕIGILE SOOVIJATELE VÕIMALUS ÜMBERÕPPEKS.
Anda 1.septembrist 2010 varasematel aastatel õpingu katkestanud noortele võimalus neid jätkata.
Vähendada jätkuvalt bürokraatiat ümberõppe ja täiendkoolituse korraldamisel, tagada, et igale soovijale oleks võimalus selleks avatud.
Jätkata kutseharidus-süsteemi väljaarendamist ning kohandamist uutele väljakutsetele, tagades Euroopa toetuste tõhusa kasutamise abil sellele alale prioriteetne areng.

Uskudes sellesse, et eelpoolesitatud ettepanekud aitavad meil kiiremini uusi töökohti luua, peame pöörduma näoga ka nende inimeste poole, kelle suurimaks mureks on oht kodu kaotada. Kõige raskemasse olukorda tänases Eestis on sattunud lastega pered, kus vanemad on kaotanud töökoha. Äsja lugesime lehest pereisast, keda ei ähvarda mitte lihtsalt kodu äravõtmine, vaid sootuks pikaajalisem võlaorjus. Kodu kaotus on perele katastroof. Isamaa ja Res Publica Liit on läbi aegade esindanud koduomanike huve. Selleks, et kaitsta kodusid ja hätta sattunud peresid käime välja viiepunktilise kava.

1.VÕTTA KEVADEKS VASTU KODUOMANIKE VÕLAKAITSE SEADUS, millega isikulist võlakaitset kasutades õnnestuks võlalõksu langenud inimesel oma võlgasid ümber kujundada ning ajatada. Kui seni on seadused laenuandjate kasuks tugevalt kaldu, siis nüüd tuleb siin tasakaal luua, keelates näiteks kodulaenuvõtjatelt täiendava tagatise nõudmise kinnisasja turuväärtuse languse tõttu. Nimetatud ülimalt oodatud eelnõu valmib IRL vedamisel moodustatud töörühma poolt järgmise nädala lõpuks ning antakse ülejärgmisel nädalal algatamiseks üle õiguskomisjonile.

2.SÄILITADA KODULAENU INTRESSIDE MAKSUVABASTUS. IRL astub ühemõtteliselt vastu rahandusministri poolt propageeritavale kavale kaotada kodulaenu intresside maksuvabastus. Selle sammuga annaks riik just praegu, kõige raskemal hetkel hoobi 160 000-le Eesti perele, see on pea pooltele Eesti peredest. IRL on sellele sammule ühemõtteliselt vastu - seda me läbi lihtsalt ei lase ja kõik.
3.VÕTTA VASTU SEADUS KOMMUNAALMONOPOLIDE OHJELDAMISEKS, millega pandaks ranged piirid vee-, kütte ja gaasimonopolidele, alandades tarbijatele nii kütte kui vee hinda. Nimetatud seadus jõuab lugemisele Riigikogus veebruari keskel, on igati reaalne see kevadel vastu võtta.

4.MAAMAKSU KAOTAMINE KODUDELT. Maamaksu viimasel ajal toimunud järsk tõus on paljude pensionäride olukorra muutnud väga raskeks. Seda arvestades algatasime koos koalitsioonipartneritega eelnõu, mis andis kohalikele omavalitsustele õiguse vabastada kodud maamaksust, mõne omavalitsuse selga on see aga nagu hane selga vesi. Sellega seoses oleme koos koalitsioonipartneriga valmistamas ette samme maamaksule ülempiiri seadmiseks ja loodame vastava eelnõuga lähinädalatel valmis saada.

5.JÄTKATA KODUTOETUSE PROGRAMMI PALJULAPSELISTELE PEREDELE. 2007.aasta valimistel käis IRL välja kodutoetuse idee paljulapselistele peredele, minister Juhan Parts viis selle ka ellu. Tänaseks on kodutoetust saanud ligi 1000 peret, kus kasvab kokku üle 3500 lapse. See programm peab sel aastal sama hoogsalt jätkuma ning aasta lõpuks peaks iga 5lapseline pere Eestis olema seda toetust saanud.

See viis + viis programm ei nõua Eesti riigilt mingeid uusi suuri rahalisi ressursse. Antud olukorras pole ruumi populismile ja Isamaa ja Res Publica Liit ei kavatse tühje lubadusi jagada ei nüüd ega eelseisvatel valimistel. Oleme veendunud, et ausus maksab ka midagi. Ühte ma aga tean - kui me selle programmi ellu viime, suudaksime luua piisavalt uusi töökohti, et panna tööpuuduse kasv vähemalt selle aasta lõpuks seisma ning pakkuda tuge kõige raskemasse olukorda sattunud inimestele, eeskätt lastega perekondadele. See on meie peamine prioriteet eelseisval aastal ning selle eest kavatseb Isamaa ja Res Publica Liit vankumatult seista.

IRL läheb eestseisvale aastale vastu kindlalt ja jõuliselt, täis hakkamist ning värsket energiat. Me ei taha kellegagi kakelda, vaid reaalseid lahendusi leida. Olen veendunud, et Eesti tulevik ei seisne lõputus vastandamises, kus ühelt poolt kinnitatakse, et jõuame kohe Euroopas, maailmas või universumis viie rikkaima riigi hulka või vastaspoolelt tulevas hädakisas, et Eesti näol on tegemist maapealse põrguga, milles rahu ja õnne võib inimene leida vaid Tallinna linnavalitsuse käe all. Aeg on sedalaadi vastandamised lõpetada ning asjast rääkida. See peaks ju siililegi selge olema.

Nii võib mõnda äsja välja käidud ettepanekut nimetada parempoolseks, mõnda vasakpoolseks. Tänast maailma vaadates on selline vastandamine selgelt kunstlik. Paljudes riikides on just konservatiivsed erakonnad võtnud endale kohuse hoolitseda tööhõive, inimeste turvatunde ja hariduse eest - ja võtnud sellega valijate usalduse. Seetõttu ei huvita mind tegelikult, kuidas meie ettepanekuid lahterdatakse. Isamaa ja Res Publica Liit ei kavatse end lasta mingitesse lahtritesse suruda. Lõputu optimismi ja maad ligi kiskuva pessimismi vahel tahame me pakkuda lahendusi, mis reaalsuses töötavad ning tulemusi annavad. Eesti vajab tõepoolest vahetust - vahetust sellele lõputuna tunduvale, aga suhteliselt sisutühjale kisklemisele. Usun, et just see on see, mida Eesti inimesed poliitikutelt ootavad ning seetõttu usun, et järgnevate valimiste järel on just uuenenud ja värske Isamaa ja Res Publica Liit uue valitsuse moodustajaks.

Meis on selleks jõudu, meis on selleks tahtmist! Meid ei huvita, kelleks meid nimetatakse, sest me teame, kes me oleme ja milline on meie eesmärk. Meie vundament on kindel ja sihid selged. Meie ainus huvi on võtta vastu otsuseid, mis tervet Eestit edasi viivad. Me muudame seda, mis vajab muutmist ja hoiame seda, mis väärib hoidmist. Just selline ongi tänapäevane euroopa konservatism - kaasaegne ja hooliv. Vaid nii saame teha erakonnana seda, milleks meid on ellu kutsutud, see on seista Eesti eest.

Täna toimub Tallinnas IRLi suurkogu

2010-01-31

Täna keskpäeval koguneb Tallinnas Nokia kontserdimajas Isamaa ja Res Publica Liidu liikmete üldkoosolek - suurkogu.

Valitakse erakonna esimees ja aseesimehed ning eestseisuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu liikmed; kuulatakse ülevaadet poliitilisest olukorrast ja aruandeid erakonna tegevusest; antakse üle IRLi aumärgid ja autasu „Aasta Tegija 2009".

Erakonna esimehe kohale on üks kandidaat, aseesimehe kolmele kohale on kandidaate viis, eestseisuse 20le kohale esitasid kandideerimisavalduse 32 IRLi liiget, aukohtu üheksale kohale on kandidaate 16 ja revisjonikomisjoni viiele kohale kandideerib üheksa inimest.

Esimehe kohale kandideerib ainsana praegune esimees Mart Laar, aseesimeesteks Ene Ergma, Margus Tsahkna, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo ja Tõnis Lukas.

Kandidaadid eestseisusesse: Aimar Altosaar, Andres Herkel, Andrus Saare, Annely Akkermann, Elle Kull, Erki Nool, Helir-Valdor Seeder, Ilona Laido, Indrek Raudne, Jan Trei, Kaia Iva, Ken-Marti Vaher, Lauri Vahtre, Liisa-Ly Pakosta, Madis Kübar, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Mart Nutt, Peeter Tulviste, Priit Sibul, Rainer Sternfeld, Rene Leiner, Siim Kabrits, Siim Kiisler, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Tiit Leier, Toivo Maimets, Toomas Tõniste, Tunne Kelam, Tõnis Palts ja Urmas Reinsalu.

Aukohtusse: Andres Ammas, Ann Räämet, Avo Üprus, Dmitri Schmidt, Henn Pärn, Jaanus Barkala, Leonid Siniavski, Pipi-Liis Siemann, Reet Roos, Riina Vändre, Siim Roode, Tarmo Kõuts, Toivo Peets, Trivimi Velliste, Veiko Lukmann ja Vello Voog.

Kandidaadid revisjonikomisjoni: Art Kuum, Eero Mikenberg, Erik Sandla, Indrek Varik, Olavi-Jüri Luik, Peeter Laurson, Raul Sarandi, Rein Saliste ja Toivo Jürgenson.

Otseülekanne, ajakava, valimiskord: http://www.irl.ee/et/suurkogu

Kuressaare IRLi juhib Laine Kunnberg-Bortnikov

2009-12-04

Isamaa ja Res Publica Liidu Kuressaare osakond valis eile õhtul toimunud üldkoosolekul ühehäälselt uueks Kuressaare juhatuse esimeheks Laine Kunnberg-Bortnikovi.

Ühehäälselt valiti ka osakonna juhatus, kuhu kuuluvad Jaan Lember, Mart Tamm, Toomas Takkis, Leonid Siniavski, Argo Kirss ja Raimond Kannik.

Rakvere valla juhtimine muutub

2009-10-24

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond ning Reformierakond leppisid kokku koalitsioonilepingu sõlmimise Rakvere vallas.

Osapooled tõdesid, et Rakvere vald peab jätkama alustatud arenguid ning oluliste muudatuste sisseviimine vallajuhtimisse ei teeniks valijate ootusi. Samas näitasid valimistulemused, et vallajuhtimine peab olema laiapõhjalisem.

Koalitsioonilepingu sõlmimise järel moodustub 8-liikmeline koalitsioon. Rakvere vallavolikogu on 13-liikmeline.

Valimiste eel juhtis Rakvere valda Keskerakond üksi.

Homme toimub Tartus kontsert „Tsahkna ja sõbrad“

2009-10-13

Homme algusega kell 18 toimub Tartus Vanemuise Kontserdimajas tasuta heategevuskontsert „Tsahkna ja sõbrad", kus esinevad Koit Toome, Kaire Vilgats, Rolf Junior, Susan Lilleväli, Lauri Liiv ja Margus Tsahkna.

Kogutakse annetusi Tartu Kristliku Noortekodu Haridusfondi. Annetusi saab teha kohapeal või Swedbank a/a 22 101 494 5697.

„Viimase kolme nädala jooksul olen Tartu tänavatel juttu ajanud sadade ja sadade tartlastega, kes lisaks poliitikajutule on uurinud, kas ma Tartus ka laulan. Kui see on seotud mu oma lastekoduga ja nii hea seltskonnaga, siis teen tartlastele seda hea meelega", ütles Tsahkna, kellel on hea meel, et sõbrad olid nõus koos temaga lavale tulema.

Kontsert on tasuta ja algab kell kuus õhtul.

Tsahkna kohvikus täna arutelu ühistranspordi korraldamisest

2009-10-08

Tartu raekoja platsil kohalike valimiste eel tegutsevas Tsahkna kohvikus räägitakse täna õhtul linna ühistranspordi paremast korraldamisest.

Kõnelevad IRLi linnapeakandidaat Margus Tsahkna, IRLi kandidaat volikogu esimehe kohale Peeter Laurson, endine aktsiaseltsi GoBus juhatuse liige Aivo Pärn, praegune aktsiaseltsi GoBus juhatuse liige Valter Keis ja Tartu abilinnapea Margus Hanson.

IRL on Tartu valitsemisprogrammis 2009-2013 programmilise eesmärgina seadnud ühistranspordi parema korraldamise ning selleks tehtavate kulutuste otstarbekuse suurendamise.

Linnapeakandidaadi Margus Tsahkna sõnul on ühistransport Tartus murekoht, mille otstarbekamaks ja kasutajasõbralikuks muutmisega pole praegune linnavalitsus selgelt toime tulnud.

Ühistranspordi-teemaline õhtu Tsahkna kohvikus algab kell 18. Lisaks arutelule saab kuulata ka Ingmar Päidi laulu ja klaverimängu. Tsahkna kohvik tegutseb Raekoja platsil kohvikus „Sõprade juures".

IRL, SDE ja Rahvaliit sõlmisid Võrus koostööleppe

2009-10-08

Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Rahvaliit sõlmisid koostööleppe Võru linna raskest majandusseisust väljatoomiseks.

„Praegustes rasketes oludes vajab Võru rohkem kui kunagi varem linnavõimu, kes teeks südamega tööd, julgeks ausalt otsustada, hoiaks linna eelarves tasakaalu, vähendaks kütte- ja vee-eelarveid ning muretseks mitte poliitikute, vaid kogu rahva töökohtade pärast," on erakondade ühine seisukoht.

Kõigi kolme erakonna esindajad leiavad üksmeelselt, et linna peab juhtima ausalt, läbipaistvalt ja säästlikult, sest praegusel ajal on kõigil raske ja kohalik omavalitsus peab hoolt kandma, et elanikel oleks kõik korras, et kodus oleks hästi.

„Vaatamata sellele, et Võru ägab raske laenukoorma all ja eelarve on tasakaalust väljas, on võimalik õige juhtimise ja hea koostööga ning rahva arvamusega arvestades tagada Võru linna edasine areng," leiavad erakonnad.

Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Rahvaliit teevad Võrus koostööd, uskudes, et hea tahe ja koostöö loovad aluse Võru linna ja maakonna edule.

„Praegune võimuliit ei ole arvestanud rahva arvamusega parimal võimalikul moel ja me pakume tõsiseltvõetavat alternatiivi, olles valmis võtma vastutust linna hea käekäigu eest".

Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Rahvaliidu nimekirjades kandideerib Võru linnavolikokku 85 kandidaati. Erakonnad on valmis tegema koostööd kõigi poliitiliste jõududega, kes jagavad nende arusaama Võru inimeste vajadustest ja kes ei karda teha tööd Võru madalseisust väljatoomiseks.

Leppe pidulik allkirjastamine toimub homme kell 16 Võrus IRLi kontoris.

Tsahkna kohtub valijatega igal õhtul kohvikus Pierre

2009-10-05

Isamaa ja Res Publica Liidu linnapeakandidaat Margus Tsahkna ootab täna õhtul valijaid Tartu Raekoja platsil kohvikus Pierre.

Avaõhtul toimub linnapeakandidaatide debatt, kus Tsahkna arutleb Tartu tuleviku üle Aadu Musta, Urmas Kruuse ja Jarno Lauriga.

Tsahkna kandideerib Tartu linnapeaks, sest leiab, et tartlased ei vaja kesklinna veel üht silda, vaid lasteaiakohti, lahendusi liiklusummikutele ja kvaliteetset ühistransporti.

"Tartu peab andma kodanikele seda, mida nad tegelikult ootavad ja vajavad. Linn vajab õigeid otsuseid, mis lähtuvad lastega perede, eakate, tudengite ja tööinimeste huvidest," ütleb Tsahkna.

Tsahkna kohtub valijatega kohvikus Pierre`i igal õhtul alates kell 18 ja teeb seda kuni valimisteni, õhtuid juhib Mait Trink.

Tsahkna on kohal ka täna õhtul kell 18, lisaks linnapeakandidaatide mõttevahetusele saab musitseerimas kuulata Ingmar Päid.

Mart Laar avab inimestega kohtumiseks "Laari kohviku"

2009-10-02

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar avab homme Tallinnas aadressil Kaarli puiestee 2 kohviku.

„Ma eelistan linnapeakampaanias inimestega otse suhelda, parim koht selleks on isiklik kohvik," ütles IRLi esimees Mart Laar.

Avapäeval plaanib Laar näidata kommunismi kuritegusid paljastavat dokumentaalfilmi "Soviet Story" ning toimub arutelu "Kuidas hoida oma kodu" Liisa Pakosta ning Anna-Greta Tsahknaga.

Kuni valimispäevani avatud „Laari kohvikus" näidatakse filme, kuulatakse muusikat ning korraldatakse viktoriine ja kohtumisi. Kohviku juurest saavad alguse ja lõppevad Laari poolt juhitud ekskursioonid Tallinna vanalinnas.

Laari kohvik on valimiskampaania ajal lahti iga päev kell 12-22, vajaduse korral ka kauem.

IRL korraldab Tallinnas ja ka mujal Eestis ka "kohvilaare", et inimestele tänavatel kohvi pakkudes kuulata ära nende mured ja ettepanekud kohaliku elu edendamiseks.

Laar: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Võru vajavad vahetust!

2009-09-19

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil, et eelseisvatel kohalikel valimistel võetakse eesmärgiks võimuvahetus Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Võrus. Tallinnas on IRLi linnapeakandidaat Mart Laar, Tartus Margus Tsahkna, Pärnus Annely Akkermann ja Võrus Ülo Tulik.

Laari sõnul ei ole vastuvõetav stiil, millega on neid nelja linna viimastel aastatel juhitud, sest kui Pärnu linn on juba praegu pankrotistumas, siis on ka Tallinn valinud eelarvepoliitikas suuna linna maksejõuetuks muutmisele.

„IRLi jaoks on lubamatu, et Tallinna rahalise olukorra ilustamise kõrval on eelarveaukude lappimiseks võetud raha lasteaedadelt, noortespordilt ja puuetega inimeste transpordilt, seda olukorras, linna valitsemis- ja propagandaskulutusi ei ole praktiliselt vähendatud," ütles Laar.

Tema sõnul ei saa IRL valijaid petta ja neid illusioonidega hullutada, sest lõpuks peavad eelarvepoliitilised vead ja tuleviku arvelt elamise kinni maksma maksumaksjad - kõige tavalisemad Eesti inimesed. "Pärnus ja Tallinnas rakendavad tänased linnavõimud Ungari sotsialistide taktikat enne eelmisi parlamendivalimisi, mida nad hiljem ise kokku võtsid kinnitades, et nad valetasid inimestele hommikul, valetasid lõunal ja valetasid õhtul," ütles Laar, meenutades rahvatarkust, et tühi kott püsti ei seisa.

IRLi esimehe hinnangul on Tartus ja Võrus linnavõim püsinud liiga kaua, ja tegeleb pigem võimulpüsimise kui linna arendamise ja kodanike huvide teenimisega, mistõttu vajavad ka need linnad võimuvahetust.

„Praegustes rasketes oludes vajab Eesti rohkem kui kunagi varem omavalitsusi, kes teeksid tööd, julgeksid ausalt otsustada, hoida eelarve tasakaalus, vähendada kütte- ja veearveid ning muretseda mitte poliitikute vaid kogu rahva töökohtade pärast".

Laari sõnul lähevad IRLliikmed kohalikel valimistel välja 188 omavalitsuses, neist 131-s omavalitsuses oma nimekirjaga. Kokku paneb erakond välja enam kui 2000 kandidaati.

„Tänan erakonda selle tubli töö eest nimekirjade ja kohalike programmidega, mis annavad Eesti inimestele võimaluse IRLi poliitikat toetada".

Mihkelson: ELAK kuulab Kallast ja Kaljulaidu homme hommikul

2009-09-14

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadiku, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul leiavad teisipäeva hommikul aset Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi Siim Kallase ning Euroopa Kontrollkoja liikmekandidaadi Kersti Kaljulaiu kuulamised ELAKis, kes said täna poliitilise heakskiidu IRLi eestseisuses.

„Viimaste päevade elavad arutelud Eesti meedias on kinnitanud, kui tähtis on parlamentaarses riigis läbipaistvate poliitiliste otsuste tegemine. See käib ka Euroopa Liidu kõrgemate ametnike määramisel Eesti poolt. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on üks kesksemaid lülisid Eesti Euroopa poliitika kujundamisel, mistõttu on täiesti loogiline ka uutele personaliotsustele eelnev parlamendiarutelu," rõhutas Mihkelson.

Mihkelson teatas, et tema hoiakut sellises küsimuses toetab ka peaminister Andrus Ansip. „Rääkisin peaministriga täna sellest protseduurist, mis leidis tema täit toetust," ütles Mihkelson ning lisas, et tegemist on tuleviku seisukohalt väga olulise ja positiivse pretsedendiga.

Euroopa Liidu Asjade Komisjoni istung algab homme hommikul kell 8.30.

IRLi Elva osakond valimistub valimisteks: Elva juhtimine vajab muutusi

2009-09-10

Isamaa ja Res Publica (IRL) Elva osakond soovib pärast valimisi läbi viia tõsised muudatused linna juhtimises, koondades selleks kõik sarnaste eesmärkidega jõud.

Oleme senise opositsioonierakonnana valmis pakkuma selget alternatiivi praegusele linnavalitsemisele. Kohalik poliitika peab lähtuma kindlatest väärtustest ning arvestama linlaste tahtega.

IRLi Elva osakond on valimiseelsel perioodil põhjalikult analüüsinud Elva linna senist arengut, juhtimist ja tulevikuvajadusi ning kavandanud põhiseisukohad, millele kavatsetakse tugineda saabuvateks kohalikeks valimisteks valmistudes.

Kõige olulisemaks peab IRL vajadust kaasajastada jõuliselt linnaelu juhtimise põhimõtteid. Seekordsed valimised toimuvad oluliselt teistsugustes tingimustes kui eelnevad.

Majandus-langus ohjeldab mõõdutundetuid lubadusi maksumaksjate raha eest, linna laenukoormus on maksimumi lähedal ning järgneval perioodil tuleb eelkõige tegeleda pooleliolevate projektide lõpetamisega. Selle kõrval tõusevad tugevalt esile sisulised teemad: aus, avatud ja läbipaistev valitsemine, linna teenuste kvaliteedi tagamine, säästlik majandamine. Väga vajalik on erinevate jõudude selgepiiriline koostöö linnaelu suunamisel.

Praegu on võim liigselt koondunud ühe ringkonna kätte. Puudub laiapõhjaline otsustusmehhanism, mis maksimaalselt arvestaks linnaelanike huve.

IRL on veendunud, et tulemusliku ja demokraatliku linnajuhtimise eelduseks on linlaste maksimaalne kaasamine ja operatiivne infovahetus linnavõimu ja elanike vahel. Samuti on oluline, et Elvat juhiksid elvalased, mitte pealinnast või parteikontoritest saadetud emissarid.

IRL on valmis võtma vastutust Elva linna juhtimise eest järgmise 4 aasta kestel. Meie liikmete ja arvukate toetajate osalusel on välja töötatud konkreetsed ettepanekud erinevate linnaelu valdkondade arendamiseks. Olulisemad ideed leiavad kajastamist valmivas valimisprogrammis, millest kavatsetakse lähtuda Elva linna juhtimisel järgneva 4 aasta jooksul.

Oodatud on kõik mõtted ja ettepanekud aktiivsete ja oma linnast hoolivate elvalaste poolt. Soovime kaasata võimalikult palju kaaslinlasi oma platvormi väljatöötamisse.

Meie seisukohtade ja tegemistega saab tutvuda IRL Elva osakonna kodulehe kaudu aadressil www.irl.ee/et/KOV-piirkonnad/Tartumaa/Elva.

Samuti on võimalik kaasa lüüa meie foorumi vahendusel: www.minuelva.ee .

IRLi Rapla piirkonna uus esimees on Elari Hiis

2009-09-09

Isamaa ja Res Publica Liidu Raplamaa piirkondlik juhatus valis teisipäeval üksmeelselt oma esimeheks poliitikast lahkunud Taavi Veskimäe asemele Käru vallavanema Elari Hiisi.

Elari Hiis on erakonna liige alates 2002.aastast. Ta on ka üks viiest maakonna esindajast IRL volikogus (teised on Tiit Leier - volikogu aseesimees, Mart Järvik, Raivo Erm ja Riho Pihlapuu).

Elari Hiis ütles eile, et näeb oma esmase ülesandena piirkonnale uuesti elu sisse puhuda. Piirkonna arendusjuht Margit Nurmeots iseloomustas uut esimeest: „Ta on noor mees, ambitsioonikas, vallavanemana ennast väga hästi tõestanud. Ta toob kindlasti päris palju uut hingamist erakonda."

IRLil on Rapla piirkonnas 286 liiget.

IRL esitas Tartus 55-kandidaadilise valimisnimekirja

2009-09-08

Isamaa ja Res Publica Liit esitas täna Tartus valimisnimekirja, mis koosneb 55st eri elualade esindaja nimedest.

Linnapeakandidaat Margus Tsahkna ütles, et IRLi peamine trump võrreldes teiste Tartus kandideerivate erakondadega on pikk pink, millel istuvad noored ja julged, teotahtelised ja oskuslikud, elukogenud ja targad inimesed, kes aruteludes seisukohti ühtlustavad ning arukaid otsuseid langetavad.

"Ja tartlased vajavad värskust ning otsuseid, mis lõpetaksid linna paigalseisu ning linnarahva raha raiskamise," sõnas Tsahkna.

IRLi kandidaatide nimekiri Tartus :

Peeter Laurson
Margus Tsahkna
Ene Ergma
Mihkel Kübar
Jüri Kõre
Alo Lõoke
Kristjan Mugra
Peeter Tulviste
Toivo Maimets
Tarmo Punger
Elmut Paavel
Argo Annuk
Siim Liivamägi
Indrek Kalda
Mihhail Lotman
Silvia Russak
Anneli Kannus
Ants Kask
Uno Pauts
Olev Allik
Teet Jagomägi
Joel Luhamets
Margus Mustimets
Merike Kaunissare
Avo Rosenvald
Andres Sallo
Urmas Aunin
Margus Sardis
Rein Muoni
Toomas Treier
Ene Tannberg
Terje Tamm
Martin Medar
Toomas Liivamägi
Arvo Lehemets
Tiiu Laan
Veiko Lukmann
Margit Rosental
Ago Künnap
Mait Trink
Merike Bander
Gaida Hiedel
Lembit Kalev
Priit Hänni
Friedrich Kaasik
Monika Haava
Tambet Anja
Ott-Henrik Bachmann
Riina Einasto
Toivo Niiberg
Ilmar Teeväli
Hagani Gayibli
Rene Leiner
Merle Jääger
Enn Tarto

IRL esitas kandidaatide nimekirja valimisteks pealinnas

2009-09-08

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna piirkonna aseesimees Toomas Tõniste esitas Tallinna linna valimiskomisjonile erakonna kandidaatide nimekirja kohalikeks valimisteks pealinnas.

Ta ütles nimekirju üle andes, et IRLi 184 kandidaati ei ole rahul praegu Tallinnas toimuvaga ning on valmis ise võtma vastutuse pealinna tuleviku eest.

„Vaadates praegu pealinnas toimuvat - korruptsiooniskandaalid, minnalaskmine eelarvepoliitikas ja poliitiline ajupesu maksumaksjate raha eest, on selge, et Tallinn vajab vahetust," sõnas ta.

Tõniste pole rahul, et poliit- ja propagandaaparaadi ülalpidamise nimel vähendatakse raha lasteaedadele, huviringidele, spordiklubidele ja puuetega lastele.

„IRLi kandidaatide nimekiri, mida juhib erakonna esimees Mart Laar, näitab, et IRL on valmis tegema Tallinnas õigeid otsuseid ja panema linnavalituse kodanike heaks tööle," sõnas Tõniste.

Lisaks esitas Isamaa ja Res Publica Liit valimiskomisjonile ka 133 esindajat kõigisse Tallinna valimisjaoskondadesse.

Lisad:

IRLi kandidaatide nimekiri Tallinnas:
http://www.irl.ee/et/KOV-piirkonnad/Tallinn

IRLi kava Tallinna valitsemiseks eelseisval neljal aastal:
http://www.irl.ee/et/KOV-piirkonnad/Tallinn

IRLi linnapeakandidaat Tartus on Margus Tsahkna

2009-09-07

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatus otsustas täna, et erakonna kandidaat Tartu linnapea kohale on Riigikogu liige ning erakonna peasekretär Margus Tsahkna.

Tsahkna hinnangul vajab Tartu värskust ja rasketel aegadel õigeid otsuseid, mis lõpetaks Tartu paigalseisu ning linnarahva raha raiskamise. Tartus on võimalik teha oluliselt paremaid otsuseid, mis ka reaalselt linnainimeste probleeme lahendaksid. Ta toob näiteks vastavatud silla kesklinnas, millega linn on tegelenud viimased kuus aastat ja mis läks maksma 166 miljonit krooni.

"Selle raha eest oleks saanud rajada 350 uut lasteaiakohta, mis oleks lahendanud ühe kõige olulisema Tartu perede probleemi. Lastehoiu probleemi lahendamine on lükatud tulevase linnavalitsuse kaela ja sellega soovime me pärast oktoobrivalimisi meeleldi tegelda".

Tsahkna sõnul on IRLil on ette näidata ka Tartusse suurte investeerngute toomise otsused, milleks on rahvusvahelise lennujaama rajamine Ülenurmele, Tamme staadioni renoveerimine, AHHAA keskuse ehituse alustamine ning 500 miljoni krooni suuruse investeeringu tagamine Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamiseks.

"Olen põline tartlane ja kandideerin veendumusega, et kui IRL saab linnaelanikelt piisava toetuse linnapea koha saavutamiseks, panen maha peasekretäri ja riigikogu liikme ametid ning pühendun Tartule," ütles Tsahkna.

IRLi kandidaat Tartu linnavolikogu esimehe kohale on Peeter Laurson

2009-09-07

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatus otsustas täna, et erakonna esinumbrina kandideerib Tartu linnavolikogu esimehe kohale piirkonna esimees Peeter Laurson.

„Meie märksõnadeks valimistel on aus linnajuhtimine ja maksumaksja raha heaperemehelik kasutamine," lausus Laurson, tuues näiteks ühistranspordi korralduse Tartus.

„Ühistransport tuleb teha kodanikele meelepäraseks ja kättesaadavaks, kuna see on tee ummikuvabasse linna. Kodaniku otsus ühissõiduki kasuks sõltub sellest, kui targalt on valitud marsruudid ja kui mõistlik on pileti hind".

Laursoni hinnangul tuleb luua selgus, kui suured on ühistranspordi korraldamise tegelikud kulud ning kuidas seda oleks võimalik paremini korraldada.

Teise olulise punktina toob Laurson välja ettevõtluse ja teaduse edendamise, kus ilmselge edasiminek on lennujaama avamine Ülenurmel, mis sellel aastal tänu Isamaa ja Res Publica Liidule alustas rahvusvaheliste lendudega.

Cathy Tullkvist liitus Isamaa ja Res Publica Liiduga

2009-09-07

Modell ja ettevõtja Cathy Tullkvist astus Isamaa ja Res Publica liitu ning kandideerib eelseisvatel kohalikel valimistel erakonna nimekirjas Viimsi vallavolikogusse.

Seni vallavolikogu keskkonnakomisjoni töös osalenud Tullkvist seab seekordsetel valimistel esikohale lapsed ja nende käekäigu eest hoolitsemise.

Tullkvist tahab, et kõikidel lastel oleksid suuremad võimalused midagi elus saavutada, jõuda oma unistusteni ning olla õnnelikud Eesti kodanikud, sest iga vanema loomulik soov on pakkuda lapsele turvalist tulevikku.

"Pean kohalike otsuste tegemises osalemist tähtsaks, sest Eestis on täna perekondadele laste kasvatamiseks esmane tugi kohalik omavalitsus, kelle korraldada on alus- ja üldharidus, piirkonna heakord ja infrastruktuur - väikese inimese kasvukeskkond".

Cathy Tullkvisti sõnul ei tohi unustada, et Eesti tulevik sõltub sellest, kas me suudame anda oma lastele edasi usaldust, armastust ja hoolimist oma riigi vastu.

"Olukorras, kus omavalitsused teevad tõsist tööd eelarve tasakaalustamiseks, peame meeles pidama neid, kelle eest tegelikult vastutame ja kelle kätte usaldame tuleviku".

Tema hinnangul ei seisa kõik asjad, ka laste- ja noorte huvide kaitsmine alati ainult raha taga, vaid inimeste oskustes ja tahtes.

"Suutes täna luua turvalise keskkonna oma lastele, annavad nad kümnekordselt tagasi meile ja meie riigi tulevikule, olles ükskord ise riigi täiskasvanud kodanikud. Meie saame olla ise neile toeks ja eeskujuks," sõnas Tullkvist.

Laar: Tallinn vajab vahetust!

2009-09-04

IRLi esinumber kohalikel valimistel Tallinnas, Mart Laar, ütles täna andes teada oma kandideerimist kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, et ta kandideerib, kuna pole rahul praegu Tallinnas toimuvaga ja linnavõim vajab vahetust.

„Kõik Tallinnas toimunud positiivsed arengud on kokkuvõttes mattunud korruptsiooniskandaalide, minnalaskmise ja poliitbroilerluse alla," sõnas ta. „Ma ei taha, et minu kodulinn pretendeeriks Eesti korruptsioonipealinna tiitlile".

Laar pole rahul, et linnas valitseb ehituse alal kaos ja linnaelanike arvamus linnaisadele korda ei lähe. Ta pole rahul, et uhke poliitaparaadi ülalpidamise nimel vähendatakse raha lasteaedadele, huviringidele, spordiklubidele ja puuetega lastele. Tal on häbi kultuuriinimestele antud lubaduste ülbe rikkumise pärast, sest Tallinn peab olema pööratud näoga oma kodanike, mitte aga oma valitsejate poole.

„Kandideerin Tallinna esinumbrina eelseisvatel valimistel ja teen seda täie tõsidusega. See tähendab ka seda, et kui IRL peaks need valimised võitma, lahkun ma Riigikogust ja pühendun Tallinnale," lausus Laar.

Laari hinnangul on mõistlik, et Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna piirkond toetab üleminekut mittepoliitilistele linnavalitsusele ja linnadirektori koha sisseseadmist.

„Toetan seda ideed ja sellise variandi teostumisel tähendaks see mulle kandideerimist volikogu esimehe kohale," ütles Laar. „Kui see ettepanek aga toetust ei leia, tähendab see mulle kandideerimist linnapea kohale".

„Nii või teisiti vajab Tallinn vahetust," lausus Laar.

Vaata IRLi kava Tallinna valitsemiseks eelseisval neljal aastal:

http://www.irl.ee/et/KOV-piirkonnad/Tallinn

Priidu Pärna kandideerib IRLi nimekirjas Tallinna linnavolikokku

2009-09-02

Eesti Juristide Liidu president Priidu Pärna kandideerib IRLi nimekirjas Tallinna linnavolikokku, et seista koduomanike huvide ning hea ja ausa linnajuhtimise eest.

Pärna soovib rakendada oma õigusalaseid teadmisi ja professionaalseid kogemusi Tallinna linnavolikogus, et volikogu ja linnavalitsuse tegevus oleks kooskõlas õigusriigi põhimõtetega, linnavõim toimiks avalikult ja ausalt järgides seadusi ning demokraatlikke valitsemistavasid.

„Pean tähtsaks ausat linnavalitsemist - seadus ei tohi olla kaitsemüür juriidiliselt korrektsele, kuid ebaeetilisele ning korruptiivsele käitumisele," sõnas Pärna.

Ta seab esiplaanile koduomanikest linnakodanike huvide eest seismise, sest olukorras, kus Riigikogu on loonud aluse koduomanike maamaksust vabastamiseks, sõltub selle realiseerumine omavalitsuse volikogu otsusest. Samuti vajab tema hinnangul suuremat tähelepanu monopoolsete kommunaalteenuste hinnakujundus, planeeringute kehtestamise õiguspärasus ja jäätmekäitluse korralduse otstarbekus.

„Tulenevalt oma varasemast tegevusest eraõiguse loojana Justiitsministeeriumis, tänasest tegutsemisest notarina ja õiguseksperdina ning Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikmena on mul selleks eeldused ja tahe olemas".

Pärna peab omaette väärtuseks ka erakondlikku demokraatiat, sest ehkki Euroopa Parlamendi valimiste tulemused näitasid üksikkandidaatide edu, ja väljendasid teatud pettumust erakondades, astus ta Isamaa ja Res Publica Liitu ning osaleb valimistel veendumusega, et demokraatlik ühiskond saab rajaneda laiapõhilistel rahvaerakondadel ning sellega kaasneval vastutusel. „Iga uus erakonnaga liituja saab selle sammuga ning eeskujuga vähendada distantsi kodanike ja võimu vahel," ütles ta.

„Erakondade vastandumisele linnajuhtimises eelistan nende koostööd ja ühisosa leidmist, sest poliitilisest võimuvõitlusest väsinud inimesed ootavad konkreetsete linnaprobleemide lahendamist," lausus Pärna.

IRLi kandidaat Saue linnapeaks on Võidusamba autor Rainer Sternfeld

2009-09-01

Üks Vabadussõja võidusamba kavandi autoritest - Rainer Sternfeld - kandideerib kohalikem valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Saue linnapeaks. Sternfeldi hinnangul vajab Saue muutust mõtteviisis, kuidas linna avalikke teenuseid rahvale pakutakse, et Sauest saaks kohalik tõmbekeskus, mitte pelgalt magala.

„Ehitada ja raha kulutada oskavad kõik, kuid sellest ei muutu meie kultuur ega kogukonnatunnetus. Vajame süstemaatilist linnajuhtimist, mitte läbimõtlemata otsuseid," sõnas Sternfeld, kes püüab linnapeaks saades arendada linna, mis on kodanikusõbralik, puhas, kultuurne ja turvaline linn, mis käitub oma kodanike vajaduste suhtes vastutustundlikult.

„Palju on räägitud, et Saue linnas pole ühtegi asfalteerimata teejuppi, kuid samal ajal ei märka, et linnapildis on vähe puid, haljastus lonkab ja lastemänguväljakute ehitamine on juhuslik. Linnapeakandidaadina seisan selle eest, et linnaruumi oluliselt muutvates küsimustes kasutataks linnaplaneerimisel ideekonkursse, kaasamaks spetsialistide ja linnakodanike arvamusi," ütles Sternfeld.

Tema hinnangul tuleb eraldi tähelepanu pöörata tööpuuduse leevendamisele, sest kuigi Saue linnas on töötus riigi üks madalaim, käib palju sauelasi tööl Tallinnas ja paljud pealinlased tööl Sauel. „Peame tegema tööd selle nimel, et olla atraktiivne ettevõtluskeskkonnana uutele investoritele ja tuua linna uusi ettevõtteid tegutsema, algatada koostöös pealinna inkubatsiooniasutustega kohalik inkubatsiooniteenus, et suurendada Saue inimeste töövõimalusi kodulinnas".

Sternfeldi sõnul vajab linn tulevikuedule aluse panemiseks investeeringuid haridusse, lähiperspektiivis peaks linn ehitama eraldi algklasside maja ning looma uusi lasteaiakohti. „Eestis räägitakse palju eliitkoolidest, ka Saue Gümnaasium võiks võtta suuna olla 21. sajandi kool, milles kõik õpetatavad ained võtaks arvesse maailmas toimuvat ning õpilased suudaksid avaralt mõelda ning saada vastutustundlikeks kodanikeks".

Sternfeldi hinnangul vajab Saue ka selgemat identiteeti, mille järgi linna riigis tuntakse - tema üleskutse on istutada igale linna sündinud lapsele puu. Et algatusest ei saaks lihtsalt hoogtöö, saaks koostöös selle algatusega luua ideekonkursi korras Saue haljastusplaani, mida järgides loome tõeliselt koduse linna.

„Ma leian, et hea linnajuht ei ole see, kes püüab kõike ise teada, vaid see, kes oskab ära tunda linna vajadusi, on uuendusmeelne ja oskab kuulata kodanikke, algatada ning juhtida neid protsesse efektiivselt ning on hea meeskonnatöötaja," lausus Sternfeld.

IRL-i esikandidaat Kuressaares on Toomas Takkis

2009-08-06

Isamaa ja Res Publica Liidu Saaremaa piirkonna juhatus esitab IRL-i esikandidaadiks Kuressaares Toomas Takkise, kes on sõltuvalt valimistulemustest ja koalitsiooniläbirääkimistest valmis asuma kas linnapea või linnavolikogu esimehe ametikohale.

„Linnapeana kavatsen jätkata oma seniseid toimetamisi ja tulemustele suunatud nõudlikku tööstiili, rakendades seda täielikult kogu linna hüvanguks," ütles kandideerimiseks omapoolse nõusoleku andnud Takkis.

Toomas Takkis on neli aastat juhtinud Kuressaare linnavolikogu, teinud seda tulemuslikult ja tasakaalukalt. Mitmete raskete otsuste tegemise eel on just tema olnud see, kes kõikide linnavolikogu fraktsioonidega läbi rääkides, on leidnud rahuliku ja eesmärgile viiva tee linna jätkuvaks arenguks. Viimased seitse aastat on Takkis olnud ka Kuressaares võimul oleva koalitsiooninõukogu liige ja olnud seeläbi kõikide linna olulisemate arengute kaasautor.

Takkise pikaajaline ja sihikindel töö Kuressaare Gümnaasiumi juhina on viinud tema juhitava kooli paremate hulka Eestis. Kuressaare Gümnaasiumist on alguse saanud mitmed Eesti mastaabis olulised haridusuuendused.

IRL-i Saaremaa piirkonna esimehe Tarmo Kõutsi sõnul on Isamaa ja Res Publica liit Kuressaare kohalikele valimistele minemas seni pikima ja ilmselt tugevaima kandidaatide nimekirjaga.

IRLi Tartu piirkond valis uued juhtorganid

2009-06-19

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna liikmed valisid eile õhtul toimunud üldkogu koosolekul piirkonnale uue juhatuse, esindajad erakonna volikogusse ning piirkonna revisjonikomisjoni liikmed.

11-liikmelisse juhatusse valiti Peeter Laurson, Ene Ergma, Teet Jagomägi, Mihkel Kübar, Alo Lõoke, Kristjan Mugra, Jüri Kõre, Silvia Russak, Tarmo Punger, Eero Mikenberg ja Lauri Talumäe.

Tartu piirkonda esindavad IRLi volikogus Mihkel Kübar, Ennu Sepp, Alo Lõoke, Uno Pauts, Andres Sallo, Toivo Maimets, Peeter Olesk, Eero Mikenberg ja Lauri Talumäe.

Piirkonna revisjonikomisjoni liikmed on Linda Langus, Jürgen Aosaar ja Jaanus Grigorovitš.

IRL pakub kahele noorele praktikavõimalust Euroopa parlamendis

2009-06-15

IRL pakub kahele noorele praktikavõimalust Euroopa parlamendis

Isamaa ja Res Publica Liit saadab konkursil "Eesti otsib abi" kandideerinutest Euroopa Parlamendi IRLi saadiku Tunne Kelami büroosse praktikale Astrid Tuliku ja Liisa Müürsepa.

IRLi nimekirjas Euroopa Parlamenti kandideerinud Marko Mihkelson ja Karoli Hindriks korraldasid avaliku konkursi assistendi leidmiseks. Sellel osales enam kui 70 kandidaati. Kuna IRLi nimekiri võitis eurovalimistel ühe koha, siis pakub erakond kahele kandideerinule võimaluse praktikaks Brüsselis.

Lisaks sellele loosis IRL kõigi kandideerinute vahel välja ka kolm tutvumisreisi Euroopa Parlamenti.

Laar esitas avatud nimekirjade taastamise eelnõu

2009-06-10

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni esimees Mart Laar andis täna Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt üle eelnõu avatud valimisnimekirjade taastamiseks.

„Mul on rõõm anda üle eelnõu Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadusest, mille eesmärk on üleminek Euroopa Parlamendi valimistel erakondade avatud nimekirjadele, mis tähendab, et pärast valimisi reastatakse kandidaadid erakondade nimekirjades ümber vastavalt valijate poolt antud häälte arvule," lausus Laar täna Riigikogu kõnetoolist.

Tema hinnangul võib möödunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest teha üsna sele järelduse, et selline valimissüsteemi muudatus vastaks valijate ootustele ning aitaks kaasa demokraatia edendamisele Eestis.

„Ja kuna aeg järgmiste Euroopa Parlamendi valimisteni on suhteliselt pikk, siis selle vastuvõtmine annaks kõikidele erakondadele ja poliitikutele aega selleks, mitte uuele, vaid tegelikult endisele süsteemile üleminekuks rahulikult valmistuda".

IRLi valimiskampaania lõppüritus on täna Rotermanni maheturul

2009-06-06

Täna kell 11 kogunevad Tallinnasse Rotermanni kvartalis asuvale Rotermanni turule IRLi kandidaadid Euroopa Parlamenti ning teised erakonna liikmed, et panna valimiskampaaniale punkt.

Tublimad kogunevad kell 10.30 erakonna kontori ette (Wismari 11), kust minnakse lippude lehvides edasi Rotermanni turu poole.

Rotermanni maheturul on IRLi kandidaatidest kindlasti kohal Tunne Kelam, Marko Mihkelson, Svetlana Baltina, Kadri Kopli ja Madis Kübar. Inimestega kohtub ka IRLi esimees Mart Laar.

Tunne Kelam andis oma valijahääle elektrooniliselt

2009-05-30

Tallinn, 30. mai - Euroopa Parlamendi saadik ja Isamaa ja Res Publica Liidu Euroopa Parlamendi valimiste nimekirja esinumber Tunne Kelam andis täna eelhääletuse käigus oma hääle elektrooniliselt.

Tunne Kelami sõnul on ta siiani toimunud valimistel andnud oma hääle valimispäeval jaoskonnas, kuid otsustas seekord teha teisiti, et avaldada nii tunnustust kogu Euroopale eeskujuks olevale Eesti e-arengule.

"Nagu juba korduvalt mainitud, on Eesti Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas ainus, kus toimuvad ka e-valimised. Loodetavasti õnnestub mul olla saadik järgmises europarlamendi koosseisus ja eksportida tulevikus e-valimiste trendi kõikjale Euroopasse. Seetõttu soovin ka ise oma hääle anda Euroopa esimestel e-valimistel just elektrooniliselt," ütleb Tunne Kelam.

Tunne Kelam paneb kõigile südamele, et valimistel oma hääle andmine on sisuliselt osa iga inimese kodanikukohustusest, millega saab anda hinnangu Euroopa Liidus senitehtule ning mõjutada tulevikuotsuseid.

"Euroopa Liit ei ole kauge või ebaoluline, suur osa seal vastuvõetud otsustest saab osaks meie seadusandlusest ja mõjutab seega vahetult elu Eestis. Seega kutsun kõiki üles andma oma hääle kas eelhääletusel või valimispäeval, 7. juunil selle nimel, et Eesti huvid oleksid Euroopas kaitstud," ütleb Kelam.

Vaata ka pilte Tunne Kelamist oma häält andmas siit:
http://galerii.kelam.ee/index.php?b=58&page=&action=pic&

IRL kuulab ideid eelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks

2009-05-27

Isamaa ja Res Publica Liit kutsub Euroopa Parlamendi valimiste eel kõikjal Eestis toimuvatele "kohvilaaridele" kasutama võimalust kohtuda EP kandidaatide ja teiste IRLi poliitikutega, et teha ettepanekuid riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks.

Eile esimese „kohvilaari" pakkunud Mart Laari sõnul sai ta äärmiselt positiivse kogemuse, kuna inimesed, kellele ta kohvi pakkus, andsid asjalikke ideid. Inimesed julgustasid Laari ja teisi IRLi poliitikuid Eesti jaoks raskel ajal tegema ebapopulaarseid, kuid Eesti tulevikule hädavajalikke otsuseid riigieelarve tasakaalustamiseks ning töökohtade hoidmiseks ja loomiseks.

„Kuulsin ka palju häid sõnu meie Euroopa Parlamendi kandidaatide kohta - oleme ainus erakond, kelle nimekiri koosneb tõsiseltvõetavatest poliitikutest, ja mitte etteotsa pole seatud peibutusparte."

IRLi „kohvilaarid" jõuavad lisaks Tallinnale ja Tartule sel ja järgmisel nädalal mitmetesse Eestimaa paikadesse - inimestega kohtutakse ka Võrus, Saaremaal, Viljandis, Keilas, Viimsis, Jõhvis, Paides, Põlvamaal, Pärnus ja Rakveres. Täpne ajakava aadressil: http://www.irl.ee/et/Sundmused.

Homme hommikul pakub Tunne Kelam kohvi Tartus kaarsilla Raatuse tänava poolses otsas, Andres Herkel Tartu Kaubamaja juures. Mart Laar pakub kohvi homme kella neljast kuueni Tallinnas Tammsaare pargis.

Herkel: Eesti peab toetama konservatiivset migratsioonipoliitikat

2009-05-20

„Eesti ei tohi uinuda ega pidada migratsiooniteemat Euroopa Liidu Vahemeremaade probleemiks, mis meid väga ei puuduta," ütles Andres Herkel täna Migratsioonifondi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldatud rändeteemasid puudutaval eurovalimiste debatil.

Herkeli sõnul tuleb laiemalt teadvustada, et ka Eesti jaoks on migratsioonipoliitika tundlik teema, sest pärast Teist maailmasõda on meie riiki juba asunud väga suur hulk sisserändajaid. Seda asjaolu arvestades ei saa kõne alla tulla nn. solidaarne koormusejaotus ja kvoodid sisserände jaotamisel liikmesriikide vahel. „See idee pole küll tõsiselt esil, kuid aeg-ajalt kostab niisuguseid hääli just Vahemeremaadest, kus immigratsioon on muutunud valusaks teemaks," sõnas Herkel. Ta rõhutas, et kui vaadata tänast päeva, siis näiteks Maltal on illegaalne immigratsioon väga suur probleem, aga Eestis pole seda peaaegu üldse. Kuid sel juhul tuleb vaadata ka ajalugu.

Samas peab Eesti olema Vahemeremaade suhtes mõistev just arusaamisega, et toetada tuleb võimalikult konservatiivset rändepoliitikat. Illegaalse immigratsiooni range tõkestamise kõrval tuleb täpsustada reeglid ka legaalse migratsiooni reguleerimiseks, esitada selged pagulaste tuvastamise kriteeriumid jms.

„Konservatiivseks rändepoliitikaks avab võimalusi näiteks tagasisaatmise direktiiv, mille Euroopa Rahvapartei esindajad europarlamendis vasakpoolsete vastuseisule vaatamata läbi viisid. See on proportsionaalne ja humaanne meede, mis ergutab ebaseaduslike sisserändajate vabatahtlikku tagasipöördumist," ütles Herkel.

Samuti tuleb tema sõnul tervitada 2005. aastal Euroopa välispiiride kaitseks ja illegaalse rände vastu loodud Euroopa Piirivalveameti Frontex (External Frontiers) tööd ning rõhutada Euroopa Liidu arenguabi sidumist Euroopa Liitu survestava rände ohjeldamisega arenguabi saavates riikides.

Mihkelson: IRLi prioriteet on ettevõtlus ja töökohad kõikjal Eestis

2009-05-19

Marko Mihkelson ütles täna Jõgeva Kultuurikeskuses Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud saadikukandidaatide debatil, et seab Euroopa Parlamendis on prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada ettevõtlust ning luua uusi töökohti kogu Eestis.

Ta peab regionaalpoliitika arendamisel esmatähtsaks toetada uute töökohtade loomist ja ettevõtluskeskkonna parandamist, kuna see on eeldus regioonide arenguks.

„Selle asemel, et loota ja oodata vaid keskvalitsuse poolset tulubaasi tugevdamist, oleks omavalitsustel õigem püüda ettevõtlust kõigiti toetada ja aidata ettevõtlikel inimestel tulla takistustega ettevõtlusega alustamisel ja tegelemisel," lausus Mihkelson.

Tema hinnangul on Euroopa Parlamendi saadikute peamine ülesanne üle-Euroopaliste ettevõtlust pärssivate regulatsioonide kõrvaldamise kõrval astuda ka samme teenuste turu täielikuks avamiseks, taotledes inimeste, teenuste, kapitali ja kaupade täiesti vaba liikumist, kuna see soodustab ka ettevõtluse ja töökohtade tulekut Eestisse.

„Eesti inimesed ja perekonnad seisavad silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis oma mõjudega ja kasvav töötus, mis laastab omavalitsuste tulubaasi. Need on probleemid, millega tuleb aktiivselt tegeleda ja otsida aktiivselt lahendusi. Võltsoptimism ja tühjad lubadused ei ole ka siin lahendused".

Mihkelson meenutas, et Isamaa ja Res Publica Liit on pakkunud õigeid otsuseid - praegune raske aeg näitab kõige selgemini, et sammud omavalitsuskorralduse ja koolivõrgu tugevdamiseks on hädavajalikud, ning me oleme jätkuvalt valmis neid astuma.

„IRL on võimeline neid raskeid valikuid tegema - need annaksid ka võimaluse majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks. Ka täna, kui IRLi peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve, on eriti tähtis, et valitsussektor, ka omavalitsused pingutaksid püksirihma kergendades maksumaksjate koormat, mitte tehes seda raskemaks. Ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimine vähemalt 10 protsenti on samm selges suunas," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta. IRL soodustab ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustab Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile.

Mihkelsoni ja Hindriksi abiks kandideerib juba poolsada inimest

2009-05-19

IRLi konkursil „Eesti otsib abi" kandideerib Marko Mihkelsoni ja Karoli Hindriksi assistendiks 48 inimest, kes on aadressile http://assistent.irl.ee/ laadinud üles oma videoklipi või esitanud kandideerimisavalduse võrgulehel cvkeskus.ee.

„Eestis on palju ambitsioonikaid, ettevõtlikke, võimekaid ning särasilmseid noori, kellele Europarlamendis töötamise kogemus on suurepärane võimalus enesetäiendamiseks ning -arendamiseks, tegutsedes koos Euroopa tipp-poliitikutega Euroopa südames," ütles Karoli Hindriks.

Marko Mihkelsoni sõnul seisab Eesti silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus. Isamaa ja Res Publica Liit on võimeline tegema neid raskeid valikuid, mida on vaja majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks.

„Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti," sõnas Mihkelson.

Tasakaalus riigieelarve on esimene samm IRLi programmis„Tööd Eestile", mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta. Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti.

Euroopa Parlamendi saadiku assistendi ülesanne on Euroopa Parlamendi saadiku päevakavade koostamine, tema kontori igapäevatöö korraldamine, assisteerimine ja abistamine tema tööülesannete täitmisel. Kandideerida võivad kõik täisealised Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, kellel on vähemalt keskharidus ja kes valdavad lisaks eesti keelele ka väga heal tasemel inglise, saksa või prantsuse keelt. Kandideerimiseks tuleb lindista kuni minutipikkune videoklipp, milles tuleb põhjendada otsust kandideerida ja sobivust sellele ametikohale. Konkursi võitjale pakutakse Euroopa Parlamendi liikme assistendi ametikohta, millega kaasneb põnev ja mitmekesine töö Brüsselis ja Strasbourgis.

Mihkelson ja Hindriks otsustasid korraldada avaliku konkursi, sest nad usuvad meie noorte suutlikusse saada Euroopas hakkama ning assistendi rolli täita.

Lisainfo:

http://assistent.irl.ee/

Tunne Kelam tutvub Järvakandiga

2009-05-18

Homme, 19. mail külastab Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam Järvakandit, kus tutvub klaasimuuseumi ja -stuudioga ning kohtub kohalike õpilaste ja eakatega.

Tunne Kelami jaoks on tegemist juba teise tutvumisvisiidiga Raplamaale sellel aastal - märtsis külastas Tunne Kelam Märjamaad.

Sel korral kohtub Kelam visiidi käigus Järvakandi Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilastega, kellele annab kodanikuõpetuse tundi.

"Märtsis kohtusin Märjamaa Gümnaasiumis väga asjalike noortega, kelle mõtted ja küsimused Euroopa Liidu teemadel olid üllatavalt sisukad. Usun, et nüüd, kaks nädalat enne Euroopa Parlamendi valimisi on ka Järvakandi Gümnaasiumi õpilaste silmis europarlamendi rolliga seotud küsimused kõrgendatud tähelepanu all," leiab Tunne Kelam.

Lisaks külastab Tunne Kelam oma visiidi käigus Järvakandi klaasimuuseumi ja klaasistuudiot ning kohtub eakatega Järvakandi Päevakeskuses.

Visiidi lõpus, kell 16.00 avab Tunne Kelam Märjamaa Rahvamajas oma fotonäituse "Eesti tee vabadusele".

Mihkelson: eelarve tasakaalustamine ja töökohtade hoidmine on tulevikule suunatud otsused

2009-05-16

Marko Mihkelson ütles täna Türisalu puhkekeskuses Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi debatil "Eesti 10 aasta pärast", et tänastest otsustest riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade hoidmiseks sõltub suuresti Eesti käekäik järgmisel aastakümnel.

„On selge, et Eesti riigil ja peredel on raske aeg, mis nõuab otsuseid, tegemine on raske, kuid, mis tagavad meile edu järgnevateks aastateks," sõnas ta.

„Täna on meie peamine eesmärk võimalikult kiirest tasakaalustada riigieelarve - see algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Mihkelson juhib tähelepanu asjaolule, et tasakaalus riigieelarve on esimene samm IRLi programmis „Tööd Eestile", mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„IRLi tänane valik on soodustada ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ka 10 aasta pärast ning julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

„IRL on tegudega näidanud, et suudab langetada rasketel aegadel õigeid otsuseid, olgu need langetamise hetkel nii ebapopulaarsed kui tahes, kuid IRL on oma tegevusega näidanud, et on ainus erakond Eestis, kes suudab Euroopas langetatavaid otsuseid mõjutada".

Tunne Kelam ja MTÜ Euroopa Maja digiallkirjastasid üleskutse e-valimistel osalemiseks

2009-05-15

Täna andsid Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam ja MTÜ Euroopa Maja noorte esindaja Markko Toppi digitaalselt allkirjad e-valimistel kutsuvale ühisavaldusele. Tunne Kelam allkirjastas avalduse Toilas ja Markko Toppi Tallinnas.

Tunne Kelami sõnul toimuvad tänavused Euroopa Parlamendi valimised ka e-valimiste vormis vaid ühes riigis - Eestis.

"Tänavune aasta on Eestis kuulutatud innovatsiooniaastaks ja igaüks meist saab näidata oma valmisolekut uuenduslikkuseks osaledes e-valimistel," märkis Kelam.

28. maist kuni 3. juunini saavad kõik meie valimisõiguslikud Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud teha oma valimisotsuse internetis. See on väga lihtne - vaja on vaid internetiühendusega arvutit ning ID-kaarti selle elektrooniliseks kasutamiseks vajalike lisadega.

Konverentsil käsitletakse erinevate põhiseaduste kokkupuutepunkte

2009-05-14

Homme Tartus hotellis London toimuval konverentsil "60 aastat Saksa põhiseadust - põhiseaduste traditsioonid Euroopas" käsitlevad erinevad õiguse- ja poliitika eksperdid Eesti, Saksamaa ja Euroopa Liidu konstitutsiooniliste aktide omavahelisi seoseid ja nende mõju Euroopa õigusruumile ja ühiskonnale tervikuna.

Ürituse peakorraldaja, Konrad Adenaueri Fondi Balti riikide esindaja Andreas M. Kleini sõnul püütakse jõuda konverentsi ettekannete ja diskussioonide kaudu arusaamiseni põhiseaduste rollist Euroopa Liidu liikmelisuse tingimustes, samuti aktiivse põhiseaduseid väärtustava kultuuri vajalikkusest.

"Eesti, Saksamaa ja Euroopa Liidu konstitutsiooniliste aktide võrdlus annab selleks suurepärase ainese ülevaate saamiseks - vaatamata erinevale ajaloolisele taustale, nende sündi saatnud poliitilistele oludele, neist sõltuvate inimeste hulgale leidub neis siiski kokkupuutekohti," ütleb Klein.

Üritusel võtavad teiste hulgas sõna Euroopa parlamendi liige Tunne Kelam, prof. Bardo Fassbender Müncheni Bundeswehri Instituudist ning Dr. iur Lauri Mälksoo, Dr. iur Christoph Schewe ja prof. Raul Narits Tartu Ülikoolist.

Konverentsi korraldab Konrad Adenaueri Fond koostöös Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Balti-Saksa Kõrgkoolide Bürooga. Konverents algab kell 13.00 ning sellele järgneb vastuvõtt kell 17.00.

Mihkelson: energeetikast sõltuvad nii riigi rahaline käekäik kui inimeste töökohad

2009-05-14

Marko Mihkelson ütles täna Jõhvis peetud Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil „Energeetika ja keskkond - sõbrad või vaenlased?", et energiasektorit ootavad ees suured muutused, millest sõltub tulevikus nii riigi energeetiline käekäik kui inimeste töökohad.

„Eesti energiasektor peab muutuma tänasest tõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks läbi tasakaalu kolmes aspektis - keskkonnamõju, varustuskindlus ning taskukohasus. Ükski teadaolev energiaallikas ei lahenda korraga kõiki kolme probleemi, kuid neid kombineerides on võimalik jõuda tasakaalustatud lahenduseni".

Mihkelson toonitas eraldi energiasäästu olulisust läbi energiatarbimise taseme hoidmise, ning jätkuvat panustamist teadlaste ja teiste ekspertide töösse, kes energeetikat arendaksid.

"Ehkki Eesti on silmitsi raskete aegadega: majanduskriis, kasvav tööpuudus ja perede keeruline olukord, tuleb probleemide ennetamiseks minetada võltsoptimism või tühjad lubadused, vaid tuleb teha otsuseid, mis tagavad energiamajanduse jätkusuutlikkuse.

„On selge, et ainuüksi elektri tootmisesse tuleb lähema 15 aasta jooksul investeerida ligi 50 miljardit krooni, koos kulutustega energiatõhususe suurendamisse ja võrkude arendamisse võib see kulu olla 15 aasta perspektiivis kuni 100 miljardit krooni".

Mihkelsoni sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm meie plaanist „Tööd Eestile!" Küsimus on ka tingimuste loomises uute töökohtade tekkeks ning riigi stabiilsuses kulutustes energeetikas. IRL on võtnud eesmärgiks tagada eelarve tasakaal ja selline ettevõtluskliima ning investeeringud, mis looks 20 000 uut töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

Mihkelsoni sõnul teeb IRL otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid rasketel aegadel Euroopas ja Eestis.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud," ütles Mihkelson.

Anna-Greta Tsahkna: teadlaste vaba liikumist Euroopas tuleb hõlbustada

2009-05-12

IRLi kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Anna-Greta Tsahkna ütles täna Tartus ülikooli riigiteaduste instituudi, Eurokolledži ja Rahvusvaheliste Suhete Ringi korraldatud valimisdebatil, et teadlaste, ja eriti noorte teadlaste vaba liikumine Euroopas peab saama reaalsuseks.

„Ehkki sõnades liigutakse ühtsema ja piirideta Euroopa suunas, ei ole rakendunud ühtne regulatsioon teadusasutustes avatud töölevõtuks. Selle puudumine takistab teadlaste, eriti noorte teadlaste töölesiirdumist ja vahel isegi juba alustatud teadustöö jätkamist Euroopas," lausus Tsahkna.

Tema sõnul on riiklikel teadusasutustel vähe kaadriküsimustes autonoomiat - konkurentsipõhisele värbamisele seavad piiranguid nii vananenud seadused kui tihti ka ammu juurdunud tavad.

„IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas on võtnud eesmärgiks edendada selleks karjääritingimusi, suurendades nii ka teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Me toetame Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka eestlastele," sõnas Tsahkna.

Tema hinnangul tasub ülikoolidevahelist liikumisest soodustada, kuna see loob enam võimalusi ka Eesti noortele ja naistele, sest piirangute vähendamine aitab teadustööd paremini ühitada pereluga.

„Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse - kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval pean väga oluliseks ka teadlaste vaba liikumist, arvan, et Eestil on oluline seda täiel määral toetada, kuna see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks, mille osa me oleme".

Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu. „Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime, kõrvuti teadlaste rakendamisega erasektoris ja noortele võimalikult avarate praktikavõimaluste tagamisega".

Tulviste: Euroopa haridus vajab õhkkonnamuutust

2009-05-09

Peeter Tulviste ütles täna Tartu Domus Dorpatensises toimunud debatil "Kuidas hoida ajusid Eestis ja Euroopas?", et Euroopa hariduskorraladus vajab õhkkonnamuutust.

„Esiteks on võrreldes Ameerika teadusega Euroopa Liidu teadus masendavalt alafinantseeritud . Teiseks ei soodusta Euroopa praegune süsteem konkurentsi, kuna on üles ehitatud võrdsustamisele, erinevalt Aasiast, kus on meeletu konkurents. Ka Ameerikas on suurem konkurents".

Tulviste ei pea akadeemilist hulkurlust probleemiks, kuna see on toimunud juba Kristjan Jaak Petersoni aegadest saati, ka Joosep Toots käis Venemaal mõisavalitsejaks õppimas. „On asju, mida saab muuta ja on asju, mida ei saa muuta - narr oleks arvata, et keegi ei saa ega tohi kunagi siit ära minna".

Tulviste sõnul ei pruugi maa ja teadlase side jääda nii tugevaks, kui ollakse praegu harjunud - ta oletab, et suureneb inimeste arv, kes töötavad oma kodus, see koht võib olla ükskõik millises riigis. „Kui inimene töötab näiteks arvutiga puu all, siis pole mingit vahet kus riigis see puu asub, mille all ta istub".

Tulviste tõi ka näiteid tänapäeva Eesti füüsikutest, kes töötavad terve aasta Eestis, kuid sõidavad paariks nädalaks katseid tegema Prantsusmaa ja Šveitsi piiril asuvasse Euroopa Tuumafüüsika Keskusesse. „Igal riigil peab teadus olema, kuid see ei pea funktsioneerima ainult ühe riigi piires".

Mihkelson: Keskkonnasõbralikkus toetab innovatsiooni

2009-05-08

Marko Mihkelsoni hinnangul rajaneb Euroopa Liidu keskkonnapoliitika usul, et rangemad keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks.

„IRL on veendunud, et Euroopa ja Eesti selle osana ei saa elada tuleviku arvel. Selleks peab erilist tähelepanu pöörama keskkonnakaitsele, rajades tulevastele põlvkondadele jätkusuutlikku elukeskkonda," ütles Mihkelson.

Ta rõhutas, et juba esimesed viis aastat meie liikmelisust Euroopa Liidus on aidanud kaasa nii parema keskkonnateadlikkuse kui ka reaalsete investeeringute kaudu parema elukeskkonna rajamisele Eestis.

Marko Mihkelson kõneles Roheliste Rattaretke "Kuidas elad, Luitemaa?" tänaõhtuses laagripaigas, Vanajärvel eurodebatil „Viis aastat Euroopa Liitu".

Retkelistele kõnelenud poliitikute teemadeks olid EL-iga liitumise mõju Eesti loodus- ja keskkonnakaitsele. Samuti poliitikute tegevus ja tegevusetus looduse- ja keskkonnaküsimustes ning plaanid tulevikuks.

Herkel: loodetavasti valitakse kinniste nimekirjadega viimast korda

2009-05-08

Andres Herkel ütles täna Haapsalus toimunud valimisdebatil, et loodetavasti valitakse saadikuid kinniste nimekirjade alusel europarlamenti esimest ja ka viimast korda.

Tema hinnangul vähendab Euroopa Parlamendi kuue liikme valimine kinniste nimekirjade alusel valija vabadusi ning parteilist delegeerimist - kokkuvõttes valijate kaasatust ja osalust.

Herkel loetles ka argumente, millele tuginedes on arukas eelistada avatud nimekirjade alusel valimist kinnistele nimekirjadele.

„Esiteks - Euroopa Parlamendi liikmel peab olema selge, tugev ja isiklik rahva mandaat, mida ta oma tegemistes ka tunnetaks".

„Teiseks- Eesti valimissüsteemis sisaldub üldiselt isikuvalimiste element ega ole mitte mingisugust loogilist põhjendust, miks me Euroopa Parlamendi valimiste puhul peaksime sellest loobuma".

„Kolmandaks, ja see on väga tähtis põhimõte - avatud nimekirjad teevad valimised valijatele paremini mõistetavaks ja suureneb nende soov poliitikas oma sõna sekka öelda".

Herkel ei võta tõsiselt argumenti, et suletud nimekiri teeb valijale valimised lihtsamaks, kuna see viib veel lihtsama võimaluseni - valija eest teeb valiku keegi teine, Eesti puhul näiteks Riigikogu.

„Praeguses olukorras on mul igatahes küsimus - kui me valime suletud nimekirjad ja nimekirjade pikkus on 12 inimest, siis mille jaoks täita nende positsioone 7-12?".

Herkeli arvates jätab kinnise valmisnimekirja kasutamine europarlamendi valimistel valija sisuliselt ilma otsustusõigusest, kes kandidaatidest pääseb Brüsselisse. Ta peab arukaks avatud nimekirjade taastamist.

Karoli Hindriksi ettevõtluskogemust tutvustatakse Euroopa koolides

2009-05-07

Euroopa koolidesse jõuab ettevõtlusalane õppefilm, milles jagab oma kogemusi Eestis juba koolipõlves pehmete helkurite müügiga alustanud Karoli Hindliks. Tema sõnul on ettevõtlus olnud tema jaoks südameasi - esimesed teod ettevõtjana said innustust koolis läbitud majandusõppe programmist ja tegutsemisest õpilasfirmas.

Hindriks on üks neljast ettevõtlikust Euroopa noorest, kelle põhjal see film üles ehitatud on. Karoli Hindriks tutvustab filmis oma kogemust pehmete helkurite turustamisel, lisaks temale osalevad filmis noored ettevõtjad Suurbritanniast, Rootsist ja Hispaaniast. Samuti kõneleb filmis BBC saatejuht Nick Jenkel.

"Mida enam me tähtsustame hariduses majandusõpet, seda ettevõtlikumaks Euroopa muutub. Tahan majandusõppega tegelda ka Euroopa Parlamenti valituks osutudes, sest see on minu südameasi olnud seni ka väljaspool poliitikat".

Film valmib 15 000 eksemplaris, 27 keeles ja saadetakse koolidesse üle kogu Euroopa. Euroopa Komisjoni ja Junior Achievementi tellimusel valminud õppevideot esitletakse täna õhtul Brüsselis.

Filmi saab alla laadida aadressilt:

http://ec.europa.eu/enterprise/yourworldyourbusiness/videos/videos_en.htm

Mihkelson: Eesti tulevik Euroopa Liidus sõltub praeguste noorte suhtlusväljast

2009-05-06

Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul sõltub Eesti tulevik Euroopa liidus meie noortest - sellest kui lai on nende toetuspind ja suhtlusväli Euroopas.

„Teadmiste ja kogemuste omandamine Euroopas on väärtus, mida hinnatakse üha enam nii Eestis kui Euroopas laiemalt - rahvusvahelised kogemused annavad väärtuslikku informatsiooni ja kontakte, millele tugineb noore inimese tulevik ja toimetulek," sõnas Mihkelson.

Ta julgustas noori täna Eesti Üliõpilaskondade Liidu korraldatud Euroopa Parlamendi valimiste debatil Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis kasutama võimalusi õppimiseks, koostööks ja ka kutseoskuste täiendamiseks, et saada kogemusi ja kontakte kõikjalt Euroopast.

„Kindlasti on rikastav ka keeleõpe ning teiste kultuuridega kokkupuutel saadavad kogemused," sõnas Mihkelson.

Ta soovitab minna Euroopasse õppima ja ringi vaatama ning seejärel kindlasti Eestisse tagasi tulla, sest noorte kogemusele rajatakse Eesti tulevik, mille kujunemisel on tänastel õppimisvõimalustel järjest suurem roll.

Herkel: Euroopale on väärtuslikud Eesti kogemused

2009-05-05

IRLi kandidaat Euroopa Parlamenti Andres Herkel ütles täna Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis peetud kandidaatide debatil „Mida annab Euroopa Liit noortele?”, et Euroopalt saadavate hüvede eest annab Eesti oma panusena vastu teadmised, kogemused, pühendumise.

„Küsimusele, mida on Euroopa Liit andnud Eestile ja mida ta veel annab, saab kindlasti vastata lihtsa kasu aspektist. Miljardid kroonid investeeringuid, mis on Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide kaudu juba Eestisse tulnud ja on planeeritud kuni 2013. aastani kõnelevad enda eest ise,“ sõnas Herkel.

Tema hinnangul piisab vaadata sihtasutuse Archimedes kodulehekülge, et saada ülevaadet, millised võimalused on pakkuda Euroopa Liidul Eesti noortele, Herkel ütles Pärnu noortele, et võrreldes kunagise suletud ühiskonna ajaga on meie jaoks avanenud tõeline „Imede õu“.

„Aga ma arvan, et me ei tohi taandada Euroopa Liitu kuulumist utilitaarse, rahas mõõdetava kasu peale. Me peame rääkima väärtuste Euroopast ja sellest, mida see meile annab. Ja veel rohkem me peame rääkima sellest, mida anname meie Euroopale, mitte sellest, mida me sealt saame. Seega tuleb küsimus püstitada teisiti,“ lausus Herkel.

Ta viitas ka Eesti geograafilisele asukohale ning soovitas mõelda, kas me tahame olla Euroopa Liidus või SRÜ-s.
„Kui keegi ütleb, et vahet pole, siis on see erakordne rumalus. Euroopa Liitu kuulumisel on kultuuriline, majanduslik, aga ka julgeolekupoliitiline aspekt. Kui targad inimesed Euroopa ühistööst ei huvitu ja valimistest kõrvale hoiavad, siis riskime sellega, et me kaotame oma kättevõidetud hüved ja garantiid“.

Herkeli sõnul saab Eesti Euroopale anda oma teadmised, kogemused, pühendumise. „Räägitakse väga palju probleemidest Venemaaga ja energiajulgeolekust. Me arvame, et oleme neis valdkondades tugevad eksperdid ja kohati on see ka õige. Meie peaküsimus on tihti see, kuidas oma teadmised ja seisukohad Euroopa liitlastele mõistetavaks teha“.

Pärnu Sütevaka koolis toimunud debatil kõnelesid lisaks Andres Herkelile ka Vladimir Velman, Kajar Lember, Raivo Järvi, Marek Strandberg ja Indrek Saar.

Karoli Hindriks: Euroopa Liidus ja Eestis tuleb luua uusi töökohti

2009-04-29

Täna Pärnus toimunud Euroopa Parlamendi infobüroo debatil rõhutas Karoli Hindriks töökohtade loomise vajadust nii Eestis kui ka Euroopas.

„Olemasolevaid töökohti on vaja hoida ja uusi tuleb juurde luua nii Eestis kui ka Euroopas, sest see on riikide eelarvete täitumise alus," lausus IRLi kandidaat EP-valimistel Karoli Hindriks.

Tema hinnangul peaks Eesti ettevõtluse soodustamiseks kaotama tasud ettevõtete asutamiselt, samuti oleks tema hinnangul arukas vähendada bürokraatiat ning mõistusevastaseid formaalseid kitsendusi, mille täitmine pärsib oluliselt alustavate ettevõtjate indu.

"Praegune Euroopa Liit on inimeste jaoks kauge ja keeruline osalt ka seetõttu, et selle toimimismehhanismid on liiga keerulised. Inimesed peavad saama oma tööd teha igas Euroopa Liidu riigis lihtsamalt kui seni ja ühtsetel alustel, " sõnas Karoli.

Ta viitab asjaolule, et kui räägitakse ühtsest Euroopa majandusruumist, siis reaalsuses on see majandusruum erinev - erinevates riikides kehtivad erinevad reeglid ka ettevõtlusega alustamisel.

„Lisaks eelarve tasakaalustamisele ning kulude kontrolli all hoidmisele, et säiliksid töökohad, on kindlasti vaja lihtsustada ettevõtlusega alustamist nii Eestis kui Euroopas," ütles Karoli.

Karoli kõneles täna Pärnu Keskraamatukogus toimunud Euroopa Komisjoni debatil, kus peateemad olid "Kas Poola torumees on Eestis oodatud?" ja "Euro - hukatus või pääsemine?".

IRL toetab ausate valimiste tava

2009-03-15

Isamaa ja Res Publica Liit tervitab Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu üleskutset koostada enne valimisi ausate valimiste hea tava.

IRLi parlamendisaadik Urmas Reinsalu pidas erakordselt kohaseks sõlmida erakondadeülene kokkulepe valimiskampaania kulu vähendamiseks ja peibutuspartidest loobumiseks.

„On sümpaatne, et praegusel ühiskonnale tervikuna keerulisel ajal EMSL on võtnud ajada sellise initsiatiivi".

Lisaks on Reinsalu hinnangul ääretult mõistlik sõlmida kokkulepe, et mitte kasutada valimiskampaaniaks varjatult maksumaksja raha.

EMSL ootab erakondade seisukohti hea valimistava suhtes 24. märtsiks - IRL toetab seda ettepanekut, esitab oma ideed ja on nõus initsiatiiviga ühinema.

IRL ärgitab koalitsiooni võimaldama kodude maamaksuvabastust

2009-03-11

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kutsub koalitsioonipartnereid kiirelt algatama maamaksuseaduse muutmise eelnõu, millega antakse omavalitsustele õigus vabastada koduomanikud maamaksust. Vastava eelnõu esitas IRL koalitsioonile selle nädala alguses.

"Meil on siiralt hea meel, et pärast linnapeakandidaadi valimist on Reformierakond oma meelt muutnud ja asunud samuti toetama koduomanike maamaksuvabastust. Nüüd on Riigikogus tekkinud reaalne võimalus maamaksuvabastuse seadustamiseks," ütles IRLi eestseisuse liige Ken-Marti Vaher.

Ta meenutab, et kohaliku maksuna on maamaksu üle otsustamine omavalitsuste pädevuses. IRLi ettepanekul anti 2004. aastal seadusega omavalitsustele võimalus vabastada maamaksust represseeritud, mille on kehtestanud mitmed omavalitsused, kaasa arvatud Tallinna linnavalitsus linnapea Tõnis Paltsi ajal. IRL peab oluliseks astuda sarnane samm ka koduomanike suhtes.

"On mõistlik eraldada kodualune maa ja muu sihtotstarbega maa. Maksust tuleb vabastada maaomanikud või kasutajad elamumaalt, millel asuvas elamus või korteris on nende registreeritud elukoht," sõnas Vaher.

IRLi eestseisus peab kahetsusväärseks, et Tallinna linn teeb koduomanikele jätkuvalt liiga röövellikke maamaksumääradega ja maksab koduomanike taskust võetud rahaga kinni keskpartei propagandakulusid.

"Kutsume Tallinna võimuerakonda täiendavalt järgima ka Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu eilset üleskutset mitte kasutama maksumaksja raha ühe erakonna huvides," sõnas Vaher.

Kiisler: säästa paberit ja raha ning telli e-valijakaart!

2009-02-19

Riigiportaalis http://www.eesti.ee/ saab taas tellida e-valijakaarti. Tellimus jääb kehtima ka kõikideks järgmisteks valimisteks.

“Sel aastal toimuvad Eestis kahed valimised. Juunis valitakse uued esindajad Euroopa Parlamenti ning oktoobris kohalike omavalitsuste volikogudesse. Paberkaardist loobumine elektroonilise teate kasuks võimaldab säästa nii raha kui loodust. Samas on e-valijakaardi tellimine riigiportaalist lihtne toiming, milleks kulub vaid mõni hetk,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.

E-valijakaarti oli esmakordselt võimalik tellida 2007. aasta Riigikogu valimisteks ning siis tellis selle väga lühikese aja jooksul enam kui seitse tuhat inimest. Kuna tookord oli tegemist pilootprojektiga, palub siseministeerium ka nendel inimestel teenuse valik uuesti kinnitada.

Siseministeerium koostab selle aasta 7. juunil toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirjad 8. mai seisuga ning alustab valijakaartide saatmist 12. maist. Nendele, kes on tellinud e-valijakaardi, paberil kaarti ei saadeta.

E-valijakaardi saamiseks tuleb siseneda riigiportaali ning suunata riiklik e-post (…@eesti. ee) isiklikule, tavapäraselt kasutatavale e-posti aadressile. Need inimesed, kellel on aadressi suunamine juba seadistatud, saavad riigiportaalis elektroonilise valijakaardi valiku vastava märkega kinnitada.

„Euroopa Parlamendi hääleõiguslikke valijaid on rahvastikuregistri andmetel üle 900 tuhande. Neist enam kui 1600 valijat on juba praeguseks otsustanud e-valijakaardi kasuks ning loodame, et see arv kasvab jõudsalt iga päevaga,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Valijakaart annab teavet selle kohta, kus, kuidas ja millal on võimalik hääletada. E-valijakaart täidab sama ülesannet, mis paberkaart. Seda ei pea välja printima ega valimisjaoskonnas hääletamiseks kaasa võtma. Samuti ei eelda e-valijakaart elektroonilist hääletamist.

„Kas hääletatakse internetis või jaoskonda kohale minnes, jääb iga valija enda otsustada. Valijakaart annab inimesele nendest võimalustest teada. Samas saab valijakaardi saata vaid neile, kelle elukoha andmed on rahvastikuregistris täpsed,” selgitas Enel Pungas.

Pungas rõhutas, et enne valimisi tuleks riigiportaalis oma elukoha andmed kindlasti üle vaadata ja veenduda, et need on õiged.

Valijale määratakse valimisjaoskond nende elukoha andmete alusel, mis on rahvastikuregistris 30 päeva enne valimisi. Juhul kui rahvastikuregistris kajastuvad elukoha andmed ei vasta tegelikule elukohale, tuleb andmete muutmiseks esitada uus elukohateade. Seda saab samuti kiiresti ja mugavalt riigiportaalis teha.

Anne-Maarja Olei
Siseministeeriumi pressinõunik

IRLi nimekiri EP valimisteks

2009-02-07

IRLi volikogu kinnitas tänasel istungil nimekirja kandidaatidest Euroopa Parlamendi valimisteks.

1. Tunne-Väldo Kelam - Euroopa Parlamendi saadik

2. Marko Mihkelson - Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees

3. Karoli Hindriks - MTV Eesti tegevjuht

4. Andres Herkel - Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee asepresident

5. Liisa-Ly Pakosta - Tallinna linnavolikogu saadik

6. Svetlana Baltina - ettevõtja

7. Anna-Greta Tsahkna - IRLi liige

8. Kadri Kopli - Tunne Kelami büroo juhataja

9. Madis Kübar - IRLi liige

10. Kaia Iva - Riigikogu liige

11. Peeter Tulviste - Riigikogu liige

12. Ene Ergma - IRLi aseesimees

Kandidaatide pilte:

http://www.irl.ee/et/Meedia/Fotogaleriid/view/168/kandidaadid-ep-valimisteks

Karoli Hindriks kandideerib IRLi nimekirjas europarlamenti

2009-02-07

IRLi volikogu poolt täna kinnitatud kandidaatide nimekirjas on kolmandal kohal MTV Eesti tegevjuht Karoli Hindriks, kes kuulub IRLi aastast 2001.

„Just täna, kui vana Euroopa näib olevat veidi ajale jalgu jäänud, usun, et muutuste elluviimiseks on vaja appi nooruslikku ja uut mõtteviisi," selgitab Karoli, miks ta otsustas kandideerida Euroopa Parlamenti.

Tema sõnul on igas Eesti noores peidus tegija, ning Eesti noored mitte ainult ei lenda oma unistustega kõrgelt, vaid teavad ka seda, et neist endist sõltub soovide täitumine.

„Kõige olulisem on, et tänu oma nooruslikule, kuid samas küpsele mõtlemisele on Eesti noored võimelised muutustega kiiresti kohanduma. See peegeldub ka paljuski meie kiires arengus viimaste aastakümnete jooksul," lausus Karoli.

Tema sõnul on oluline toetada ärksat meelt ja seisab selle eest, et ettevõtlusharidus muutuks osaks Euroopa koolide tavaprogrammist.

„Me arvame tihtipeale, et Eesti on väike ja meie roll olematu. Kuid just oma isikliku kogemuse põhjal olen hakanud nägema, et meie kauaotsitud Nokia on tegelikult peidus meis endis," ütleb Karoli.

Karoli Hindriks on 25 aastane, ta on aastaid tegelenud ettevõtlusega, olles Eesti noorim leiutaja (kaitsnud Eestis kaks Kasulikku Mudelit), ja käivitanud MTV Eesti. Teda on kaks korda valitud Pärnu linnavolikogusse ning ta on juhtinud selle kahe komisjoni tööd.

Karoli on olnud noorte esindajana kõneisikuks ettevõtluskonverentsidel üle Euroopa, teda on esitatud Euroopa silmapaistvama noorettevõtja auhinna kandidaadiks aastatel 2007 ja 2008.

Vaata ka: http://www.irl.ee/Karoli_Hindriks

IRL Paide osakonna uueks esimeheks valiti üksmeelselt Mihhail Feštšin

2009-01-29

29. jaanuari õhtul kogunes Isamaa ja Res Publica Liidu Paide osakonna Üldkogu, kus valiti järgnevaks kaheks aastaks uus juhatus ning esimees. Järvamaa Keskraamatukogus toimunud Üldkogul valiti uueks esimeheks üksmeelselt Mihhail Feštšin ning juhatus koosseisus: Kaido Ivask, Piret Sapp, Ants Hiiemaa, Viktor Kasak, Tiina Oraste ning Andres Jalak.

Osakonna esimees Mihhail Feštšini sõnul on tegemist ajaloolise hetkega mis 3 aastase hea koostöö tulemusel Paide Linnavolikogus koalitsioonis eri fraktsioonidena sai lõpuks vormistatud juriidiliselt ühisosakonnana.

Osakonna esimehena on Feštšinil hea meel tõdeda et vastsesse juhatusse kuuluvad nii mõlemad abilinnapead, fraktsioonide esimehed, volikogu esimees kui ka Riigikogu liige. Nii laiapõhjalise koosseisu eesotsas lubab Mihhail Feštšin jätkata sama kurssi eduka koostöö tagamisel , kus peamiseks eesmärgiks on seniste valimislubaduste edukas lõpuleviimine käesoleval valimisperioodil ning jätkata kaaslinlaste huvide eest seismist.

Hetkel on Isamaa ja Res Publica Paide osakonnal liikmeid 80.

IRLi ministrid ei kandideeri Euroopa parlamenti

2009-01-26

IRLi eestseisus otsustas, et erakonna ministrid ei kandideeri Euroopa parlamendi valimistel.

Eestseisus küsis ministritelt, kas nad soovivad jätkata ministritena või asuvad kandideerima Euroopa Parlamenti, ministrid otsustasid jätkata oma praegust tööd ning mitte kandideerida Europarlamendi valimistel.

„Olukorras, kus lähema poole aasta jooksul seisab Eesti paljude raskete otsuste ja valikute ees võib kandidaadi ja ministri roll ohtlikult segamini minna," ütles IRLi esimees Mart Laar.

Tema sõnul ei tohi piirata kellegi põhiseaduslikku õigust valimistel kandideerida, kuid on aus, kui ministrid keskenduvad oma peamisele ülesandele, see tähendab tööle ministrina.

„Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi valimiste osas on IRLi ministrid saavutatud selguse, on kahju, et riigi huvidele vastav otsus ei leidnud üksmeelt riigi käekäigu eest vastutust kandvas koalitsioonis".

Laar ütles ka, et peab valijate petmiseks „peibutuspartide" sättimist erakonna valimisnimekirja etteotsa, mõeldes nende all isikuid, kes tegelikult Euroopa parlamenti tööle minna ei kavatse.

„Inimene, kes osutub valituks Euroopa parlamenti, peab seal ka tööle asuma, vastasel juhul on tegemist labase pettusega," sõnas Laar.

IRLi volikogu kinnitab erakonna kandidaatide nimekirja Euroopa parlamendi valimisteks seitsmendal veebruaril.

IRL: kuidas kasutada 1,5 miljonit krooni?

2009-01-21

IRL küsib oma kodulehel www.irl.ee/vastutus inimestelt, kuidas kasutasid nemad 1,5 miljonit krooni - summa, mille eest Keskerakond on Eestimaa linnades üles pannud kahe valitsuspartei tegevust halvustavad reklaamid.

„Keda või mida tänases Eestis toetada? Mille jaoks Sinu meelest oleks võinud kulutada 1,5 miljonit krooni?," küsib IRL inimestelt, kogudes kokku ja avaldades vastuseid neile küsimustele.

IRLi peasekretäri Margus Tsahkna sõnul nõuab maksumaksjate raha kulutamine majanduslikult keeruliselt ajal poliitikutelt, sealhulgas ka opositsioonilt vastutust.

"On vale kasutada maksumaksjate raha ühiskonnas vastuolude kasvatamiseks, IRL kutsub Teid esitama siin veebilehel ettepanekuid, kuidas võiks erakonnad praeguses majanduslikult keerulisel ajal kasutada maksumaksjate raha mõistlikult," kõlab IRLi üleskutse.

„IRL ei ole selle kampaania jaoks ostnud ühtegi meediapinda, palume lihtsalt inimestel seda infot edastada oma sõpradele ja tuttavatele," lisas Tsahkna.