Poliitikute ajaveebid

IRL Noored märgistasid Tallinnas üle 200 löökaugu

2012-04-19

IRL Noored märgistasid täna öösel Tallinna tänavates olevaid löökauke, kuna
teede olukord pealinnas on muutunud liiklejatele ohtlikuks.

„Oma aktsiooniga tahtsime aidata linnas liiklevatel autojuhtidel märgata
löökauke. Kahjuks on teede olukord Tallinna tänavatel muutunud
väljakannatamatuks ja liiklejatele ohtlikuks. Linnavalitsus pole aga siiani
midagi olukorra parandamiseks ette võtnud,“ ütles IRL Noorte Tallinna
juhatuse esimees Anna Peterson.

Petersoni sõnul märgistati öö jooksul kokku üle 200 löökaugu, ent tegelik
löökaukude hulk on tema sõnul kordades suurem.

„Inimeste autodele auklikel tänavatel sõitmisega tekitatud kahju suurus
ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse ning on lubamatu, et samal ajal
kulutab linn propagandale miljoneid eurosid,“ ütles Peterson.

Tema sõnul on linnaeelarve suurenenud viimase 12 aastaga kolm korda, kuid
linn investeerib teedesse 32% vähem kui tollal.

„Kui Keskerakondlik linnavalitsus tänavate parandamisega toime ei tule, siis
IRLi noored on andnud endale jõukohase panuse ohutumaks ja kodanike vara
säästvaks liiklemiseks,“ lisas Peterson.

Pildid aktsioonist:
http://noored.irl.ee/galerii/tallinna-taenavate-loeoekauke-maergistamine-18042012.html

Kelam tunnustas inimõigustest kirjutanud noori

2012-04-16

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam kuulutas tunnustas täna Euroopa Parlamendi Infobüroos välja gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste esseekonkursi võitjad. Need on tänavu Emily Ruus Viljandi Maagümnaasiumist, Niina Kozõreva Ahtme Gümnaasiumist ja Tiit Liblik Tallinna Nõmme Gümnaasiumist.

Lisaks esikolmikule väärisid äramärkimist ka Merilin Jürjo Tallinna Prantsuse Lütseumist, Viktor Kožemjakin Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolist ja Taaniel Tambet Viljandi Maagümnaasiumist.

Konkursi lõppvooru pääsesid Heiki Ojasild Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Ilja Rõžakov Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Jaak Veske Jõhvi Gümnaasiumist, Marit Joost Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Tuuli Lõhmus Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Viktoria Tšumakova Tallinna Lasnamäe Vene Lütseumist.

Žürii esimehe kirjaniku Arvo Valtoni sõnul oli käesoleval aastal tööde üldine tase nii sisuliselt kui ka keeleliselt varasemast kõrgem.

Konkursi moto, vene poeedi Nikolai Nekrassovi luulerida „Poeet ei pruugi olla Sa, kuid kodanik pead olema..." pani Valtoni hinnangul noori loomingulisemalt lähenema kodanikuõiguste teemadele.

Žüriisse kuulusid lisaks Arvo Valtonile ka ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja, kirjanikud Mihkel Kaevats ja Jelena Skulskaja, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Parlamendi Infobüroo juhataja Kadi Herkül.

Neljandat korda toimunud konkursile laekus kokku 46 esseed, neist 33 eesti ja 13 vene keeles, paremad tööd pannakse Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Lisainfo: Kaja Villem, Tunne Kelami esindaja Eestis, 5345 8901

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

2012-01-20

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

23. - 27. jaanuarini näidatakse Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel kinos Artis Tallinna koolide õpilastele dokumentaalfilmi "Vabaduse mõrkjas maitse".

Film kõneleb Moskva liberaalse ajalehe "Novaja Gazeta" ajakirjanikust Anna Politkovskajast, kes vastandus teravalt Putini režiimiga ning mõrvati 7. oktoobril 2006 oma korterimaja trepikojas.

Tunne Kelami sõnul tuleb hinnata Anna Politkovskaja kirglikku pürgimist tõe ja vabaduse poole, sest Euroopa jagab väärtusi, mille eest Anna Politkovskaja seisis ning oma elu ohverdas. Kelami algatusel võttis Euroopa Parlament novembris 2006 vastu resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest pärast Politkovskaja mõrva.

Enne filmiseansside algust räägivad õpilastele Anna Politkovskajast ja kodanikuvabadustest Venemaal Inimõiguste Instituudi direktor Mart Nutt, Riigikogu liige Marko Mihkelson, suursaadik Mart Helme ja Tunne Kelam.

Tänaseks on huvi üles näidanud kuus erinevat kooli, kokku ligi 200 vaatajaga.

Kooliseanssidele on võimalik registreeruda telefonil 5154 845 (Liina Murd) ja liina@kino.ee.

Lisainfo:

Kaja Villem

Tunne Kelami esindaja Eestis

5345 8901

Seeder: noorpõllumehed saavad senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda

2011-11-17

Oma vanema või vanavanema ettevõtlust jätkavad noorpõllumehed saavad juba novembri teises pooles algavas taotlusvoorus senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda.

Seni kehtinud korra alusel nõuti kõigilt mikropõllumajandusettevõtjatelt investeeringutoetuse taotlemisel, et nad oleksid tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt ühe kalendriaasta.

Põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri poolt kehtestatud uued taotlemise nõuded võimaldavad mikropõllumajandusettevõtjal taotleda investeeringutoetust omamata varasemat aastast tegutsemisaega, kui ta jätkab oma vanemale või vanavanemale kuulunud ja vähemalt kaks aastat tegutsenud põllumajandusettevõtte tegevust. Seejuures võib noorpõllumees valida, kas ta jätkab oma vanema või vanavanema ettevõtlust füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu vormis.

„Muudatused soodustavad põlvkondade vahetust põllumajanduses ja parandavad põllumajandusliku ettevõtluse konkurentsivõime,", ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Noorte ja uute tegijate sisenemine põllumajandustootjate hulka tõstab ka sektori jätkusuutlikkust," selgitas ta.

Uus määrus muudab ka investeeringutoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise selgemaks.

Mikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetuste üheks hindamiskriteeriumiks oli ühistegevuse eelistamine. Analüüsides varasemaid taotlusi ja neile antud hindepunkte jõudis põllumajandusministeerium järeldusele, et ühistegevuse eelistamist oli ületähtsustatud ja see varjutas teisi hindamise prioriteete. Seetõttu vähendatakse uue määrusega ühistegevusest saadavate hindepunktide osakaalu ning antakse edaspidi senise 12 hindepunkti asemel 5 hindepunkti.

Suurendamaks investeeringutoetuse kättesaadavust võimalikult paljudele põllumajandusettevõtjatele, on määrusesse lisatud uus hindamiskriteerium, millega antakse taotlejale, kes ei ole varem saanud antud meetmest toetust lisaks 1 hindepunkt.

Samuti on hindamisele lisatud täiendav kriteerium, millega antakse taotlejale 1 hindepunkt lisaks, kui taotleja taotles küll antud meetmest varasemates voorudes toetust ja vastas toetuse saamise tingimustele, kuid taotlus jäi eelarve vähesuse tõttu rahuldamata.

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust rahastatakse 75% ulatuses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning 25% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võtab toetuse taotlusi vastu 21. novembrist kuni 12. detsembrini 2011.

Taotlemisega seotud informatsioon PRIA kodulehel: http://www.pria.ee/et/toetused/meede/mikropollumajandusettevotte_arendamise_investeeringutoetus_meede_1_4_1_viies_taotlusvoor_2011

Meetmega saab tutvda ministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/meede-141

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kelam ja noored kutsuvad kirjutama ajaloost

2011-03-26

IRLi Noored koos Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelamiga kuulutavad välja gümnaasiumi- ja üliõpilastele mõeldud autoritaarsete režiimide kuritegude teemalise esseekonkursi.

Esseekonkursist võivad osa võtta kõik gümnaasiumiõpilased ning üliõpilased, teemadeks on: "Kõikjal räägitakse kommunismi surmast, aga keegi ei ole veel näinud kommunismi laipa" (Lennart Meri) ja "Kommunism võrdub fašismiga?".

Korraldajaid huvitab eelkõige see, et kas noori huvitab ajalugu ning kas nad oskavad sellest järeldusi teha.

"On hämmastav, kui väikese ajaga on Eesti riik ja Eesti inimesed suutnud nii sellest kui 50 aastasest okupatsioonist toibuda. Paraku kipume aastast aastasse eestlastena üha rohkem unustama seda, mis on meie tänase ühiskonna korralduse hind," ütleb Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam.

IRLi Noored arvavad, et küüditamisega seotud päevade meelespidamine aitab liikuda ausa ja avameelse ajalookäsitluse poole.

"Eriti oluline on, et noored hooliksid oma riigist, tunneksid selle ajalugu ning oleksid valmis tegema ajaloost järeldusi," lausub IRLi Noorte aseesimees Mihkel Kübar.

Tööd tuleb esitada elektrooniliselt aadressile essee@irl.ee või tavapostiga aadressile Küüni 5b, Tartu linn märksõnaks „Essee". Tähtaeg on 30. mai 2011. aastal, tingimused on aadressil http://noored.irl.ee/.

Konkursi žüriisse kuuluvad: Tunne Kelam (Euroopa Parlamendi liige), Peeter Tulviste (TÜ kultuuripsühholoogia professor, akadeemik), Aigi-Rahi Tamm (TÜ Filosoofiateaduskonna vanemteadur), Mihkel Kübar (IRLi Noorte aseesimees) ja Mari Agarmaa (konkursi idee autor).

Kaks parimat kirjutajat saavad võimaluse külastada Brüsselit, auhindu antakse ka teistele kirjutajatele.

Rahvuslikud huvid nõuavad maksude langetamist

2011-01-23

Kommenteerides alanud maksudebatti, tõdeb IRL murega, et sellel tegeletakse kahjuks peamiselt maksude tõstmisega, mis oleks IRLi meelest vastuolus rahvuslike huvidega.

"Maksukoormus on Eestis niigi liiga kõrge, selle suurendamine vähendaks majanduskasvu ja hoiaks tööpuuduse kõrgel," ütleb IRLi esimees Mart Laar.

Tema hinnangul on Eesti maksusüsteemi peamiseks murekohaks liiga kõrgele tõusnud tööjõumaksud - mida kõrgemalt on töö pakkumine maksustatud, seda ettevaatlikumad on tööandjad ka uute töökohtade loomisel.

Majandusele uue hoo andmine on IRL jaoks oluline ka selleks, et finantseerida viia Eesti eelarve tasakaalu. "Iga aasta, mida sellega venitamine, vähendab järgnevate põlvkondade võimalusi selleks, et ise oma tuleviku üle otsuseid langetada. Võlakriis kujuneb paljude riikide jaoks juba lähemas tulevikus Euroopas raskeks probleemiks. Eesti ei tohi oma tänaseid probleeme lahendada tuleviku arvelt. IRL blokeerib kõik katsed valitsuse võlakoormust järsult suurendada," lausub Laar.

Samas tõdeb ta, et eelarve tasakaalustamine on keeruline ülesanne, mille täitmiseks tuleb investeerida haridusse ja laste kasvatamise väärtustamisesse. „Maksude alandamisel kaotab Eesti vähemalt hetkeks raha. Samas teist võimalust edasiliikumiseks pole".

Laar ei nõustu seisukohaga, et Eestis on kõik nii hästi, et midagi muutma ei pea. Seetõttu tuleb vähemalt kahes küsimuses kiirelt otsused langetada.

IRL-l on kavas sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning töötuskindlustuse makse alandamine.

Samuti näeb erakonna programm, ette, et tööandjad saaksid erisoodustusmaksu tasumata teha sissemakseid töötaja pensionikindlustusse, maksta täiendava ravikindlustuse eest ja teha kulusid töötajate koolitamisele.

"Need sammud aitavad Eesti majandust väärtusahelas ülespoole nihutada.Eesti vajab rohkem töökohti, kus makstakse head palka ja nende loomist tuleb seetõttu maksude langetamisega soodustada," ütles Laar.

"Juba Hakob Hurt kutsus eestlasi üleks vaimult suureks saama, seetõttu tuleb investeeringuid haridusse ning inimvarasse soodustada, mitte takistada."

IRL soovib arutelu valimisea künnise langetamiseks

2010-12-15

IRL pakub Riigikogu valimisteks koostatud perepoliitikaprogrammis, et soovib ühiskonnas diskussiooni valimisea langetamisest 16 eluaastani.

Kuna ühiskond vananeb ning kahaneb ka lastega perede arv, siis tuleks IRLi nägemuse kohaselt ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks arutada ka võimalust arvestada valimistel alaealiste osakaalu.

"Oma perepoliitikaga kinnitame, et usume oma rahva ja rahvuse tulevikku. Pered ja noored on aluseks Eesti tulevikule, nad on meie ühiskonna vundament," ütles IRLi pereprogrammi autor Liisa Pakosta.

Tema hinnangul usaldab IRL selgelt rohkem inimesi, pidades oluliseks, et riik ei sekkuks liiga aktiivselt nende ellu, vaid lubaks inimestel rohkem ise valikuid teha, võimalusel nende vabadusi suurendades.

"Meie perepoliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele. Iga inimese inimväärikus on meile oluline. Iga inimene on meie jaoks väärtuslik. Inimese ja perekonna väärtuslikkus on ainult siis austatud ja esile toodud, kui inimest ja peresid nende valikutes usaldatakse," sõnas Pakosta.

Tema hinnangul peab inimene saama ise valikuid teha ja ise otsustada. Selleks peab meil olema vastutustundlik riik ning ka vastutustundlikud kodanikud, kes saavad teha ise valikuid.

Loe IRLi pereprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2458/

IRLi noored: riigikaitse on kogu rahva ülesanne

2010-12-10

IRLi noorte aseesimehe Mihkel Kübara sõnul ei mõista ta plaani lühendada ajateenistust kuue kuuni ja võtta eesmärgiks kaotada kutseline ajateenistus.

"Riigikaitse on palju enam kui sõjaline kaitsevõime, see on laiapõhjalisele kaitsetahtele ja kaitseväekohustusele ehitatud tegevus, milles osalevad lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule erinevad asutused ja organisatsioonid ka erasektor ja avalikkus," ütles Kübar.

IRLi noored peavad tema sõnul riigikaitse vastutustundlikku korraldamist valitsuse ja kogu rahva esmaseks ülesandeks, mistõttu pole võimalik Eestis liikuda kutselise kaitseväe suunas.

"Loomulikult on väga tähtis koostöö NATO-partneritega, samuti teiste Põhjala ja Balti Riikidega, kuid Eesti põhiseadusega on Riigikaitse kogu rahvale pandud kohustus. See tagab märksa suurema turvatunde," ütles Kübar.

IRL noorte sõnul ei suuda elukutselistest koosnev kaitsevägi oma piiratud inimressursiga säilitada oma esmast kaitsevõimet, mistõttu on oluline, et Eestis säiliks kohustuslik ajateenistus.

Kelam kuulutas välja koolinoorte esseekonkursi võitjad

2010-12-09

Tunne Kelam tunnustas täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial parimaid esseekonkursil "Kuidas saan muuta ümbritsevat paremaks?" osalenud noori.

Kolmandat korda toimunud gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste konkursi žürii kuulutas võitjateks Aleksandra Belitskaja Ahtme Gümnaasiumist, Jana Ekimova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist ja Hele-Maria Taimla Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist.

Äramärkimist väärisid Veera Jemelina Tallinna Õismäe Vene Lütseumist ja Silva Mägi Rakvere Ametikoolist.

Konkursi lõppvooru pääsesid ka Aleksandr Missak Narva Soldino Gümnaasiumist, Dagmar Pasovs Miina Härma Gümnaasiumist, Helis Soe Luunja Keskkoolist, Valeria Velitska Tallinna Pae Gümnaasiumist ja Taaniel Stoitsev Türi Gümnaasiumist. Konkursile laekus kokku 45 esseed, neist 19 eesti ja 26 vene keeles.

Žürii esimehe, kirjanik Arvo Valtoni sõnul erines tänavune konkurss eelmistest selle poolest, et lisaks vene koolidele osalesid ka eesti õpilased. Esseesid ühendas tänapäevatemaatika. "Kui otsida erinevusi, siis vene noorte kirjutistes oli rohkem üldistavat, eesti noorte arutelud olid seevastu konkreetsemad," lausus Valton.

Žürii liikme, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja arvates oli käesoleval aastal üldine tase nii sisuliselt kui keeleliselt kõrgem. „Paljude tööde puhul on tuntav noorte endi sotsiaalne aktiivsus," tõdes Ladõnskaja.

Žüriisse kuulusid ka kirjanikud Jelena Skulskaja ja Mihkel Kaevats, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Noorsootöö Keskuse nõunik Tarmo Kruusimäe.

Paremad tööd avaldatakse välispoliitikaajakirjas „Maailma Vaade" ning pannakse üles Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Esseekonkursi võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult, sest Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud nimetada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks. "2010 aastal tähistati Eesti läbi aegade suurima kodanikualgatuse - Kodanike Komiteede liikumise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise 20. aastapäev," ütles Kelam.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle toimumist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

IRLi noored kohtusid Briti peaministriga

2010-12-03

IRLi noorte esindajad külastasid Londonis Briti peaministri residentsi Downing Street 10 ning kohtusid Briti peaministri David Cameroniga.

IYDU (International Young Democrat Union) konverentsil osalejatega kohtunud Briti peaminister ütles, et parempoolsete erakondade valitsused on suutnud majanduskriisiga edukalt toime tulla.

„Kui vasakpoolsed valitsused lubavad valijatele rohkem raha kõigil elualadel, siis parempoolsed valitsused keskenduvad tulemustele, mida soovitakse saavutada. Raiskamine ja nõrk kontroll kulutuste üle on viinud maailma majanduskriisi ja meie ülesanne on riigid kriisist välja tuua," ütles peaminister Cameron.

IRLi noorte aseesimehe Kaido Kuke sõnul andsid Cameroni sõnad kinnitust, et Eesti viimaste aastate otsused kulusid kontrolli all hoida on olnud õiged.

„Lisaks paranenud majandusnäitajatele on oluline, et meie tegudest väljaspool Eestit positiivses valguses räägitakse ja meid teistele eeskujuks tuuakse," sõnas Kukk.

IYDU Londoni konverentsi raames toimuvad kohtumised Briti parlamendi liikmete ja ministritega.

Konverentsil osalevad 34 riigi esindajad üle maailma.

IRLi Noorte delegatsiooni kuuluvad Veiko Lukmann, Kaido Kukk, Illimar Lepik von Wirén ja Kristo Roosileht.

IRLi noored seavad esikohale tasuta kõrghariduse

2010-11-02

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühendus juhatus otsustas seada organisatsiooni uues programmis kesksele kohale kvaliteetse kõrghariduse.

Noorte juht Maria Kasepalu ütles juhatuse heakskiidu saanud dokumenti kommenteerides, et kõrghariduse seadmine esikohale on loogiline valik.

„Noorte ja nende vanemate jaoks on kättesaadav kõrgharidus äärmiselt oluline. Samuti investeeringud haridusse ja vajaduspõhised õppetoetused, mis aitavad tagada tingimusi kvaliteetse hariduse andmiseks," ütles Kasepalu.

Tema sõnul peab riik suutma pakkuda kõrgharidust ka neile, kellel ei ole võimalik oma haridusteed kinni maksta.

„Samuti on vaja stipendiumite kõrvale õppetoetusi, mis võimaldavad korralikult õppival tudengil hakkama saada ja sajaprotsendiliselt õppimisele keskenduda," lausus Kasepalu.

IRLi noored korraldasid uue programmi koostamise eel oma liikmete seas ka küsitluse, mille tulemused näitavad samuti, et kõrghariduse kättesaadavus ja kvaliteet on noorte jaoks esmatähtsad.

Küsitlus, mille eesmärk oli selgitada noorte jaoks olulised teemad, toimus oktoobri jooksul, noorte kodulehel oleva ankeedi täitis 206 inimest.

IRLi noortejuht: varivalimised testivad tasuta kõrgharidust

2010-10-27

IRLi noorteorganisatsiooni esimees Maria Kasepalu ootab huviga, kui suure toetuse saab varivalimistel erakonna tasuta kõrghariduse programm.

„Varivalimistel pannakse seekord proovile prii kõrgharidus, millele IRL küsib Riigikogu valimistel inimeste toetust," lausus Kasepalu.

Ta peab tähtsaks, et ka noored annaksid tasuta kõrghariduse ideele oma hinnangu, sest IRLi üleriigiline küsitlus näitas sellele ideele suurt toetust.

„Ka varivalimistel tuleb tõstatada teemasid, mis on noorte jaoks olulised, kuid millele erakonnad kardavad valimisdiskussioonides käsitleda," sõnas ta.

Maria Kasepalu allkirjastas täna koos teiste poliitiliste noorteorganisatsioonide juhtidega varivalimiste koostööleppe.

Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatav kodanikuhariduse projekt, mis toob 14-20 aastased üle Eesti valima ning arvamust avaldama.

IRLi naiskogu avaldus: võlakaitse muudab kodu kindluseks

2010-04-24

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu IREN on seisukohal, et tänased seadused ei taga laenuandjate ja laenuvõtjate võrdset kohtlemist, vaid on laenuandjate kasuks kaldu.

IRL Naiskogu peab vajalikuks kõikide osapoolte huvide tasakaalustatud kaitset.

On ebaloomulik, et tagatise müümise järel õhku jäänud nõudele rakendatakse tarbimislaenu intresse ja muid kõrvalnõudeid.

Naiskogu esinaise Kaia Iva sõnul tuleb kergendada makseraskustes kodulaenuvõtjate võlgade ümber kujundamist, et vältida kodu sundmüüki. On oluline, et Eestis oleks alternatiiv füüsilise isiku pankrotimenetlusele.

Peame vajalikuks sel nädalal Riigikogu menetlusse antud võlakaitse seaduse kiiret vastuvõtmist ajal, mil tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus.

IRLi Naiskogu IREN
Tallinnas, 24. aprillil 2010

Kaia Iva: tööpuudust leevendamata ei saa Eesti kriisist väljuda

2010-04-24

IRLi naiskogu esimees Kaia Iva ütles täna organisatsiooni üldkogul kõneldes, et tööpuudus on jätkuvalt Eesti kõige suurem probleem, mida lahendamata ei saa Eesti kriisist väljuda.

"Tööturul toimetulek sõltub igast inimesest, aktiivsemad suudavad ise ettevõtlusega tegeledes aidata ka neid, kellele sobib paremini töövõtja roll," sõnas ta.

Iva peab kahetsusväärseks, et Eestis on erakondi, mis ei soovi kasutada neile inimeste poolt antud usaldust tööpuuduse tegelikuks leevendamiseks, vaid kasutavad seda ainult poliitilistes kampaaniates konkurentide halvustamiseks.

"Töötus ei ole teema, millesse suhtuda kergekäeliselt, solvates inimesi sellega, et neid meelitatakse pildistamiseks pikkadesse järjekordadesse või pannakse helkivates riietes ühistransporti kõigile
vaatamiseks välja," ütles Kaia Iva.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et möödunud kolme nädala jooksul on Eestis töötukassa statistika kohaselt vähenenud töötus juba rohkem kui pealinna propagandistlike ja suurte reklaamikuludega kampaaniate abil.

"Inimene ei võta end niisama töötukassas arvelt maha, sest kuigi tal kaob 6 või 9 kuu möödudes õigus saada töötutele mõeldud hüvitist, säilib tal registreeritud töötuna õigus tasuta ravikindlustusele. Seetõttu on ilmne, et pea 2000 inimest on paari nädalalaga leidnud enesele töökoha."

Kaia Iva peab kõige tähtsamaks uute töökohtade loomist - euro on vajalik ettevõtluse elavdamiseks, kuid loob üksnes eeldused uutele töökohtadele.

"Tegelike töökohtade loomiseks on vaja garantiide ja rahaliste toetustega aidata ettevõtluskeskkonda, mitte tõsta makse, toetada uute töökohtade loomist ettevõtluses ning tagada kõigile soovijatele võimalus täiend- või ümberõppeks," ütles Iva.

Naiskogu juht ütles, et majanduskriisi tagajärgede otsese leevendamise kõrval ei tohi unustada hoolitseda ka selle eest, et Eesti peredel säiliksid kodud.

"IRL seisab selle eest, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et koduga seotud koormised oleksid väiksemad ja soodustused säiliksid. Riik peab vaatamata raskele ajale jätkama lasterikaste perede kodutoetuse programmi," sõnas Iva.

IRLi Noored tähistasid öösel Tallinna löökauke

2010-04-21

IRLi noorteorganisatsiooni liikmed tähistasid täna Tallinna tänavates olevaid löökauke, et linnas liiklevatel autojuhtidel oleks lihtsam neid märgata.

"Kahjuks pean ütlema, et linna valitsev Keskerakond on kodanike suhtes hoolimatu ning selle tagajärg on linna elanike ja külaliste vara hävitamine," ütles IRLi Noorte juhatuse liige Kristjan Kaldmäe.

Tema hinnangul ulatub inimeste autodele auklikel tänavatel sõitmisega tekitatud kahju suurus miljonitesse kroonidesse ning on lubamatu, et linn kulutab propagandale kümneid miljoneid kroone olukorras, kus tänavad on parandamata.

"Lisaks rahalisele kulule, mida autoomanikud on saanud, on märkimisväärne ka ajakulu, sest on teada juhtumeid, kus augus purunenud auto tehnilise vigastuse ametlikuks vormistamiseks kulub politsei kohalejõudmiseks tunde," sõnas IRLi noorte üks juhtidest.

Tema sõnul on tänasest tähistatud mitmed suuremad löökaugud üle Tallinna ning autojuhtidel on võimalus kergemini auke märgata ja vältida. Tulika, Kotka ja Hiiu tänavad, lisaks veel Õismäe siseringi oleks võinud Kaldmäe sõnul pea terves ulatuses punaseks võõbata.

Eraldi tõi Kaldmäe välja Hiiu ülesõidu, kus aukudest mööda laveerida on pea võimatu.

"Kui Keskerakond tänavate parandamisega toime ei tule, siis IRLi noored on endale jõukohase panuse ohutumaks ja kodanike vara säästvaks liiklemiseks andnud," lausus Kaldmäe.

IRLi noori juhib tänasest Maria Kasepalu

2010-04-18

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühendus valis täna esimeheks Maria Kasepalu, kes alistas teise kandidaadi esimehe kohale - Ako Aasma. Kasepalu sai hääletusel 208 häält, Aasma 55 vastu.

IRLi Noorteühendusele valiti ka kolm aseesimeest Kaido Kukk (242 häält), Mihkel Kübar (205) ja Hans Elias (50).

IRLi noored valisid üldkogul ka eestseisuse uue koosseisu, kuhu kuuluvad Sille Ader (180 häält), Dagmar Jaup (159), Kristjan Kaldmäe (158), Andero Laur (157), Viktor Kondin (147), Jaana Mägi (146), Madis Kübar (145), Sirle Rosenfeldt (142), Veiko Lukmann (66), Ingrid Lepik (59) ja Tõnis Kattai (49).

Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Liis Jürimäe (228 häält) ja Jaan Sepping (222).

Kokku võeti välja 266 mandaati, hääletuskasti jõudis 263 sedelit.

Lukmann soovib 16-aastastele valimisõigust

2010-04-18

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühenduse esimees Veiko Lukmann tegi täna organisatsiooni üldkogul ettepaneku langetada valimisiga 16 eluaastani nii kohalikel, riiklikel, kui ka Euroopa Parlamendi valimistel.

Tema sõnul tuleks anda noortele anda võimalus võtta osa vastutusest riigi tuleviku eest endale, sest juba möödunud aasta sügisel toimunud varivalimised näitasid nooremate kui 18-aastaste suurt teadlikkust ja huvi poliitika vastu.

"Noorte osakaal valijatest on võrreldes pensioniealiste inimestega oluliselt väiksem. Seetõttu jääb noorte hääl oma kodukoha ja riigi otsuste määramisel nõrgaks. Valimisea langetamisest on kõneldud juba mitu aastat, üks idee toetajatest on olnud ka haridusminister Tõnis Lukas. Sellest hoolimata pole idee Riigikogu liikmete teadvusesse jõudnud ja praegusel hetkel ei ole see lihtsalt teema," rääkis Lukmann.

"Kui kogenud poliitikutel pole piisavalt julgust kogu rehkendust teha, siis julgustame neid alustama esmalt kohalikest valimistest, " sõnas Lukmann.

„Väita, et noored ei suuda vastutada, on vastuoluline, sest selles eas noored on värskelt õppinud ühiskonnaõpetust ning vaatavad Eestis toimuvat avatud silmadega, mida ei saa kindlasti öelda kõigi praeguste valijate kohta. Samuti peavad kõik poliitilised jõud toetama 2011. aasta valimiste eel toimuvat varivalimiste projekti, kus koolinoored hääletada saavad."

Lukmann kutsus oma kaheaastast ametiaega kokkuvõtvas kõnes Tõnis Lukast valimisea langetamise ideed jätkuvalt toetama ja seda ka poliitiliselt realiseerima.

Laar loodab noorte aktiivsuse kasvule

2010-04-18

Täna erakonna noorte üldkogul kõnelenud IRLi esimees Mart Laar kutsus noori üles aktiivsemalt avalikus elus osalema, lootes, et see aitab poliitikute vanema põlvkonna juba kivistunud vastasseisude asemel tuua poliitikasse uut värskest lähenemist.

"Iseseisvas Eestis üles kasvanud ja hariduse saanud noori ei huvita vanade meeste liivakastimängud teemal, kes neist omal ajal Liivimaa parim ratsanik oli või kellele Eesti elu edendamise eest ratsamonument panna. Noori huvitab see, millised on nende võimalused tänases Eestis oma unistusi ellu viia," lausus Laar.

Sellega seoses juhtis Laar tähelepanu jätkuvalt kõrgele tööpuudusele, mis on eriti ähvardav just noorte hulgas.

„Tööpuuduse perioodil on noortel kõige targem üritada tarkust koguda ning Haridusministeeriumi programm "Tagasi kooli" annab selleks ka võimalusi. Neid ja teisi noortele loodud võimalusi tuleks noortel endal oma eakaaslastele tutvustada, pakkudes samas välja uusi samme, mida saaks noorte tööpuuduse vähendamiseks ette võtta."

Tema sõnul ei tohi IRLi noorteühenduse tegevus jääda leigeks klubiliseks tegevuseks, sest see ei anna midagi ei noortele endile ega ka ühiskonnale.

„Me peame kõik iga päev mõtlema, miks me seda teeme, mida me teeme; mis on meie eesmärk ja funktsioon, mitte lihtsalt jututubades kohvi juues päevi mööda saatma," sõnas Laar.

Ta kutsus noori oma ideid sõnastama, nende eest seisma, ja kui vaja ka võitlema, sest ainult seda teed on võimalik midagi reaalselt ära teha.

„Kui ainus eesmärk on jõuda laua taha ja distsiplineeritult hääletada, siis on parem teha midagi muud, muidu pettutakse teis, pettutakse poliitikas ja te ise pettute lõpuks ka endas."

Laar soovitas kõigepealt noortel omandada korralik haridus ja elukutse ning alles pärast mõningase töö- ja elukogemuse saamise järel tõsiselt kaaluda soovi pühenduda poliitikale.

„IRLi noortekogu on kogemuste saamiseks hea koht, kutsun teid suuremale aktiivsusele ja tegevpoliitikute mõjutamisele, sest nii on kasulik teile ja Eesti tulevikule."

Laar kiitis IRL noori aktiivse osalemise eest küünalde panemises märtsiküüditatute mälestamiseks ning RIMI Eesti kaupade ignoreerimisele järgnenud boikotikampaanias.

Reisner: Kadrinast saab hariduse ja ameti

2010-04-13

Kadrina vallavolikogu esimees Jaanus Reisner ütles täna kohtumisel Kadrina Keskkooli külastanud president Toomas Hendrik Ilvesega, et inseneriõppe rakendamine selles koolis toetab valla pikaajalisi plaane ja arengusuundi.

„Kadrina kooli inseneriõppe programm on kokku pandud koostöös valla tööstusettevõtetega ning see võimaldab lastel oma andeid pingevabalt avada ning ettevõtjatel saada kvalifitseeritud ja vastutustundlikke töötajaid," ütles Reisner.

Tema sõnul on Kadrina Keskkooli inseneriõppe projekti eesmärk anda noortele teadmisi, millest neil kasu on, lisaks inseneridele vajalikele arvutiprogrammidele õpivad noored inglise keelt, milleta pole võimalik maailmas erialaselt suhelda.

„Kooli kõrge tase tagab tulevikus head võimalused edasiõppimiseks. Õpikeskkond annab kaasaegse ettevalmistuse ning sotsiaalne partnerlus kogukonna liikmete vahel toob vastutuse selle eest, et inimesed soovivad oma elu Kadrinaga siduda," lausus Reisner.

Tema hinnangul on selline nähtus tähelepanuväärne, olukorras, kus majanduskriis on jätnud Eestis kümned tuhanded inimesed tööta, tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus ja paljud pered on sattunud toimetulekuraskustesse, mille ületamiseks vajame tegelikke lahendusi.

„Kadrinas on üks selline lahendus juba praegu olemas," sõnas Reisner.

Pakosta tunnustab Lukase otsust loobuda tsentraalsest põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest

2010-01-29

Haridusminister Tõnis Lukase erakonnakaaslane ja Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta tunnustab ministri otsust loobuda põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise keskvalitsuse poolt juhitud protsessina.

"IRL on Eesti tugevaim hariduserakond ja on loomulik, et vahel pakutakse välja ka tugevaid lahendusi, kuid sama loomulik on ka kohapealsete inimeste arvamustega arvestamine, mistõttu oli otsus etteaimatav".

Pakosta rõhutab, et probleeme tekitanud muudatus puudutas kogu uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kaduvväikest osa ja nüüd tuleb seadusega kiiresti edasi minna.

"Uuest seadusest on nüüdseks saanud tõeline koolis töörahu tagamise seadus, sest erinevalt praegusest on lapse, lapsevanema, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse ülesanded, õigused ja kohustused täpselt paigas.

"Kool tegeleb üha rohkem õpetamise kõrval ka kasvatamisega ja on loomulik, et selles osas tuleb mingid reeglid kokku leppida, et õpetajad saaksid oma igapäevast tööd teha ja et lapsevanemad ei peaks hiljem loodritest laste pärast pisaraid valama".

Teise positiivse küljena toob Pakosta välja, et seaduses räägitakse koolist kui lapse arengu keskkonnast, mitte kui torust, mille ühest otsast laps sisse lükatakse, teises otsas lilledega vastu võetakse ja vahepeal on keegi talle kulbiga tarkust pähe kallanud.

"Mul on kõhklusi seaduseelnõu meneteleva kultuurikomisjoni juhi, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi suutlikkuses eelnõu sisuliselt menetleda, kuna enamikes küsimustes jätab komisjoni juht lihtsalt hääletamata, tehes nägu, et teda polegi ruumis. Ta ei söanda olla poolt, ei söanda olla vastu ega isegi mitte erapooletu. Selle palga eest, mida Riigikogus komisjonide juhid saavad, võiks vähemalt nii palju tarkust olla, et mingigi oma seisukoht suuta kujundada," ütles Pakosta.

Eriti oluline on see tema hinnangul seetõttu, et ees ootavad mitmed põhimõttelised arutelud, näiteks kooli hoolekogude rollist, erakoolide kohast Eesti haridusmaastikul ja moitmes kohas ka seaduseregulatsiooni sootuks ärajätmisega selle märgina, et me ju tegelikult koole ja õpetajaid ühiskonnas usaldame.

Liisa Pakosta kasutas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena uuenduslikku meetodit ja riputas oma ajaveebi liisapakosta.blogspot.com seaduseelnõu muudatusettepanekuid, mis pärinesid Eesti koolidelt, lapsevanematelt ja õpetajatelt. Hiljem leidsid muudatusettepankeud koha mitmete erakondade endi platvormides.

Tõniste ja Sester soovivad kommertsbussiliinidel konkurentsi

2009-12-03

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadikud Toomas Tõniste ja Sven Sester esitasid parlamendi menetluses olevale ühistranspordiseaduse eelnõule muudatusettepaneku, mille eesmärk on kommertsbussiliinidel konkurentsi soodustamine ja seeläbi piletihindade alandamine.

Ühistranspordiseaduse praeguse redaktsiooni alusel väljastatakse kommertsliiniload viieks aastaks ning luba omav vedaja saab seda konkursita pikendada ka järgnevaks perioodiks. Muudatusettepaneku kohaselt korraldataks iga kord liiniloa väljastamiseks konkurss ja lõpetataks praegune olukord, kus oluline osa turust on sisuliselt konkurentsile suletud.

"Kehtiva regulatsiooni alusel antakse liiniloa omanikule tähtajatu ainuõigus ning uutel vedajatel tekib avaliku konkursi kaudu õigus turule ligi pääseda vaid juhul, kui ainuõigust omaval ettevõtjal kaob huvi liiniveo teenuse osutamise vastu või vedaja liiniluba tunnistatakse kehtetuks," lausus Tõniste.

"Tarbijale soodsate tingimuste tekkeks oleks õige, kui seadusandja tagaks vähemalt minimaalse konkurentsi - ainuõiguse perioodilise uuendamise asendamisel avaliku konkursi korraldamisega, et kasvõi luua võimalus konkurentsiks," ütles Sven Sester.

Kelam kutsub venekeelsete koolide õpilasi kirjutama sallivusest

2009-11-16

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam kuulutas koostöös Euroopa Parlamendi Infobüroo ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja venekeelsete gümnaasiumide õpilastele esseekonkursi sallivusest.

Žürii esimees Arvo Valton kutsub noori kirjeldama mõnd juhtumit oma elust, mis oleks võinud lõppeda konfliktiga, kuid millest saadi üle tänu tarkusele, sallivusele või huumorile.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul on esseekonkursi väljakuulutamiseks valitud teadlikult Rahvusvaheline Tolerantsi päev. „Sallivus tähendab paremat mõistmist, austust, koostööd ja dialoogi eri kultuuride, kogukondade ja üksikisikute vahel," ütles Kelam.

Konkursi tulemused kuulutatakse järgmise aasta 5. veebruaril. Kolm paremat külastavad Tunne Kelami kutsel 2009. aasta aprillis Euroopa Parlamenti. Paremad tööd avaldatakse ka välispoliitikaajakirjas „Maailma Vaade".

Žüriisse kuuluvad kirjanikud Arvo Valton ja Jelena Skulskaja, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ning Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja.

Esseekonkurss vene õppekeelega gümnaasiuminoortele korraldatakse teist korda - eelmise aasta teema oli "Minu riik Euroopas".

IRLi noor valiti Euroopa tudengiorganisatsiooni juhtide hulka

2009-07-29

IRLi noor valiti Euroopa tudengiorganisatsiooni juhtide hulka.

IRLi Noorte liige Maria Keris nimetati Euroopa Demokraatlike Tudengite (European Democrat Students) peasekretäriks.

IRLi Noorte välistoimkonda juhtiv Maria Keris osutus valituks Euroopa Demokraatlike Tudengite uute juhatusse. Tema uueks väljakutseks on juhtida Brüsselis asuvat bürood ning täita muid peasekretäri ülesandeid. Otsus tehti Küprosel 21.-26. juulil toimunud kongressil, kus osales sadakond noort Euroopast kui ka külalised Ameerika Ühendriikidest ning Lähis-Idast.

"Välissuhete arendamine on pikaajaline töö - isiklikud suhted ja kogemused maksavad. Seetõttu on eriti hea meel, et esimest korda 1961. aastal asutatud EDSi ajaloos valiti eestlane organisatsiooni juhatusse. Peasekretäri positsioon on vastutusrikas ning IRLi Noortel on hea meel, et Maria Kerisele see ülesanne usaldati," ütles IRLi Noorte esimees Veiko Lukmann.

Euroopa Demokraatlikud Tudengid (www.edsnet.org) ühendab 35 liikmeorganisatsiooni ning on Euroopa suurima parempoolse jõu - Euroopa Rahvapartei (EPP) - ametlik üliõpilasi esindav katusorganisatsioon.

IRL pakub kahele noorele praktikavõimalust Euroopa parlamendis

2009-06-15

IRL pakub kahele noorele praktikavõimalust Euroopa parlamendis

Isamaa ja Res Publica Liit saadab konkursil "Eesti otsib abi" kandideerinutest Euroopa Parlamendi IRLi saadiku Tunne Kelami büroosse praktikale Astrid Tuliku ja Liisa Müürsepa.

IRLi nimekirjas Euroopa Parlamenti kandideerinud Marko Mihkelson ja Karoli Hindriks korraldasid avaliku konkursi assistendi leidmiseks. Sellel osales enam kui 70 kandidaati. Kuna IRLi nimekiri võitis eurovalimistel ühe koha, siis pakub erakond kahele kandideerinule võimaluse praktikaks Brüsselis.

Lisaks sellele loosis IRL kõigi kandideerinute vahel välja ka kolm tutvumisreisi Euroopa Parlamenti.

IRLi naised kutsuvad noortepäevale "Netivabadus on vastutus"

2009-05-29

Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu kutsub sel pühapäeval Tallinnas toimuvale noortepäevale "Netivabadus on vastutus", mille raames esineb tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestit esindanud Urban Symphony.

Virtuaalmaailma varjukülgedest peab loengu internetiturvalisuse spetsialist Kalev Pihl, toimub teemakohaste omaloominguliste laulude lõppvõistlus ning esineb Urban Symphony.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on viimastel aegadel olnud rohkesti juttu arvutiviirustest, nuhkprogrammidest ja teistest internetiga kaasnevatest negatiivsetest nähtustest - arvutite ja infosüsteemide kaitseks on loodud tehnoloogilisi lahendusi, kuid vähem on mõeldud inimeste kaitsele.

"Ajal, mil Eesti seisab silmitsi raskete oludega ning püüab riigieelarvet tasakaalustada selliselt, et inimeste töökohti säilitada ja juurde luua, on noortel kasulik saada juurde teadmisi valdkonnast, kus praegu sünnib uusi töökohti ja mida ootab ees kindel kasv ka tulevikus," ütles Kaia Iva.

Seminaril püütakse leida vastuseid kuidas aidata lapsel vahet teha virtuaalse sõbra ja potensiaalse ahistaja vahel, kuidas hoida sõda mänguna arvutikasti sees ning kuidas aidata noorel mõista, et virtuaalmaailm on anonüümne vaid näiliselt ning seal tehtut olematuks ei tee.

"Kui praegusel ajal on Eestile hädavajalik teha õigeid otsuseid, siis meie püüame oma ettevõtmisega aidata noorte teadlikkuse kasvu kaudu aidata neid teha õigeid otsuseid - vältida tänaste vigade kaudu enda ohtuseadmist ning aidata neid teha õigeid otsuseid ka tulevikuks," lausus Iva.

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu on sel aastal lastekaitsepäeva ürituse pühendanud just sedalaadi küsimustele.

Kõiki huvilisi ootatakse 31. mail kell 14 Tallinnasse Õpetajate Majja (Raekoja plats 14).

Üritus on tasuta ja kestab umbes kaks tundi.

Mihkelson: eelarve tasakaalustamine ja töökohtade hoidmine on tulevikule suunatud otsused

2009-05-16

Marko Mihkelson ütles täna Türisalu puhkekeskuses Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi debatil "Eesti 10 aasta pärast", et tänastest otsustest riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade hoidmiseks sõltub suuresti Eesti käekäik järgmisel aastakümnel.

„On selge, et Eesti riigil ja peredel on raske aeg, mis nõuab otsuseid, tegemine on raske, kuid, mis tagavad meile edu järgnevateks aastateks," sõnas ta.

„Täna on meie peamine eesmärk võimalikult kiirest tasakaalustada riigieelarve - see algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Mihkelson juhib tähelepanu asjaolule, et tasakaalus riigieelarve on esimene samm IRLi programmis „Tööd Eestile", mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„IRLi tänane valik on soodustada ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ka 10 aasta pärast ning julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

„IRL on tegudega näidanud, et suudab langetada rasketel aegadel õigeid otsuseid, olgu need langetamise hetkel nii ebapopulaarsed kui tahes, kuid IRL on oma tegevusega näidanud, et on ainus erakond Eestis, kes suudab Euroopas langetatavaid otsuseid mõjutada".

Hindriks: eelarvetasakaal loob usaldusväärsust, mis aitab luua töökohti

2009-05-14

Karoli Hindriks ütles täna Tallinna Ülikoolis Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil „Kuidas peatada ajude äravool Euroopasse?", et kui meil on kodus asjad korras, siis tulevad inimesed ka tagasi.

„On selge, et meid kõiki mõjutavad ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Tööpuuduse ja ajude äravooluga võitlemises ei ole lahenduseks võltsoptimism ja tühjad lubadused".

„Tänased tööhõiveprobleemid on globaalsed ja seega „rohelisemaid väljasid" pole ka piiri taga ning põhiline on täna ikkagi tegeleda koduriigi töökohtade loomisega. Et täna toetada töökohtade loomist on ka Euroopa Komisjon teinud ettepaneku lihtsastada ettevõtte loomist," sõnas Hindriks.

Tema sõnul on üks võimalus selleks ettevõtte alustamise kulu viimine nullini nagu on teinud Taani ja Sloveenia. Esimene neist on erinevates majandusvabadust hindavates edetabelites maailma esimeste seas, teine on jällegi olnud kõige enam arenenud EL-i uusliige, kes pidevalt erinevatel aladel Eestile „ära teinud".

„Selleks, et luua töökohti on esiteks vaja tasakaalustada riigieelarve - mistõttu on see ka osa meie plaanist „Tööd Eestile!".

Hindriksi sõnul on IRL võtnud eesmärgiks tagada selline ettevõtluskliima ja investeeringute toomine, mis looks uusi töökohti. Tema hinnangul on peamine motiveerida meie inimesi oma teadmisi koju tooma, sest ametlikel andmetel
töötas 2008. aastal välismaal umbes 16 000 Eesti inimest.

Samas viitavad teiste riikide andmed ning kaudsed hinnangud ka kaks-kolm korda suuremale välismaal töötavate inimeste arvule.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud".

Hindriksi sõnul soodusta IRL igal võimalusel ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti, " ütles ta.

Tsahkna: haridus aitab tasakaalustada riigieelarvet ja loob töökohti

2009-05-14

Anna-Greta Tsahkna ütles täna Tallinnas Euroopa Liidu majas tominud debatil "Noorte olevik ja tulevik Euroopa Liidus", et peab noorte tööhõiveprobleemide parimaks lahenduseks head hariduspoliitikat, mis aitab tasakaalustada riigieelarvet ja loob töökohti.

“Meid kõiki mõjutavad praegu ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Kuid sellisest olukorrast ei paku väljapääsu võltsoptimism ja tühjad lubadused, vaid õiged otsused ka hariduspoliitikas. Isamaa ja Res Publica Liit pakub õigeid otsuseid raskel ajal“.

Tsahkna peab Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse – kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval väga oluliseks ka teadlaste vaba liikumist, mida Eestil on oluline täiel määral toetada, sest see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks.

„Täna on Eesti peamine väljakutse tasakaalus riigieelarve, see on prioriteet ka programmis „Tööd Eestile“, mis loob ja säilitab Eestis töökohti. Kuid selle kõrval peame soodustama ettevõtlust, mis loob noortele töökohti. Ka Euroopa Parlamendis on meie prioriteet kaubandus- ja tööhõiveprogrammid, et tuua nende kaudu ka Eestisse ettevõtlust ja töökohti“.

Tema sõnul on IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas võtnud eesmärgiks edendada karjääritingimusi, suurendades teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Ta toetab Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka eestlastele.

„Mart Laar, Tunne Kelam ja IRL langetavad otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid raskel ajal Euroopas ja Eestis“.

Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu. „Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime, kõrvuti teadlaste rakendamisega erasektoris ja noortele võimalikult avarate praktikavõimaluste tagamisega“.

Anna-Greta Tsahkna: teadlaste vaba liikumist Euroopas tuleb hõlbustada

2009-05-12

IRLi kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Anna-Greta Tsahkna ütles täna Tartus ülikooli riigiteaduste instituudi, Eurokolledži ja Rahvusvaheliste Suhete Ringi korraldatud valimisdebatil, et teadlaste, ja eriti noorte teadlaste vaba liikumine Euroopas peab saama reaalsuseks.

„Ehkki sõnades liigutakse ühtsema ja piirideta Euroopa suunas, ei ole rakendunud ühtne regulatsioon teadusasutustes avatud töölevõtuks. Selle puudumine takistab teadlaste, eriti noorte teadlaste töölesiirdumist ja vahel isegi juba alustatud teadustöö jätkamist Euroopas," lausus Tsahkna.

Tema sõnul on riiklikel teadusasutustel vähe kaadriküsimustes autonoomiat - konkurentsipõhisele värbamisele seavad piiranguid nii vananenud seadused kui tihti ka ammu juurdunud tavad.

„IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas on võtnud eesmärgiks edendada selleks karjääritingimusi, suurendades nii ka teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Me toetame Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka eestlastele," sõnas Tsahkna.

Tema hinnangul tasub ülikoolidevahelist liikumisest soodustada, kuna see loob enam võimalusi ka Eesti noortele ja naistele, sest piirangute vähendamine aitab teadustööd paremini ühitada pereluga.

„Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse - kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval pean väga oluliseks ka teadlaste vaba liikumist, arvan, et Eestil on oluline seda täiel määral toetada, kuna see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks, mille osa me oleme".

Karoli Hindriksi ettevõtluskogemust tutvustatakse Euroopa koolides

2009-05-07

Euroopa koolidesse jõuab ettevõtlusalane õppefilm, milles jagab oma kogemusi Eestis juba koolipõlves pehmete helkurite müügiga alustanud Karoli Hindliks. Tema sõnul on ettevõtlus olnud tema jaoks südameasi - esimesed teod ettevõtjana said innustust koolis läbitud majandusõppe programmist ja tegutsemisest õpilasfirmas.

Hindriks on üks neljast ettevõtlikust Euroopa noorest, kelle põhjal see film üles ehitatud on. Karoli Hindriks tutvustab filmis oma kogemust pehmete helkurite turustamisel, lisaks temale osalevad filmis noored ettevõtjad Suurbritanniast, Rootsist ja Hispaaniast. Samuti kõneleb filmis BBC saatejuht Nick Jenkel.

"Mida enam me tähtsustame hariduses majandusõpet, seda ettevõtlikumaks Euroopa muutub. Tahan majandusõppega tegelda ka Euroopa Parlamenti valituks osutudes, sest see on minu südameasi olnud seni ka väljaspool poliitikat".

Film valmib 15 000 eksemplaris, 27 keeles ja saadetakse koolidesse üle kogu Euroopa. Euroopa Komisjoni ja Junior Achievementi tellimusel valminud õppevideot esitletakse täna õhtul Brüsselis.

Filmi saab alla laadida aadressilt:

http://ec.europa.eu/enterprise/yourworldyourbusiness/videos/videos_en.htm

Mihkelson: Eesti tulevik Euroopa Liidus sõltub praeguste noorte suhtlusväljast

2009-05-06

Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul sõltub Eesti tulevik Euroopa liidus meie noortest - sellest kui lai on nende toetuspind ja suhtlusväli Euroopas.

„Teadmiste ja kogemuste omandamine Euroopas on väärtus, mida hinnatakse üha enam nii Eestis kui Euroopas laiemalt - rahvusvahelised kogemused annavad väärtuslikku informatsiooni ja kontakte, millele tugineb noore inimese tulevik ja toimetulek," sõnas Mihkelson.

Ta julgustas noori täna Eesti Üliõpilaskondade Liidu korraldatud Euroopa Parlamendi valimiste debatil Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis kasutama võimalusi õppimiseks, koostööks ja ka kutseoskuste täiendamiseks, et saada kogemusi ja kontakte kõikjalt Euroopast.

„Kindlasti on rikastav ka keeleõpe ning teiste kultuuridega kokkupuutel saadavad kogemused," sõnas Mihkelson.

Ta soovitab minna Euroopasse õppima ja ringi vaatama ning seejärel kindlasti Eestisse tagasi tulla, sest noorte kogemusele rajatakse Eesti tulevik, mille kujunemisel on tänastel õppimisvõimalustel järjest suurem roll.

IRLi Naiskogu korraldab lauluvõistluse „Netivabadus on vastutus“

2009-04-11

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu korraldab laulukonkursi kogumaks eestikeelseid laule, mille sõnum on suunatud internetis levivate ohtude teadvustamisele, teadlikumale e-käitumisele ning liialt suure arvutikasutamisega seotud ohtude teadvustamisele.

Konkursil võivad osaleda autorid ja esitajad vanuses 15-19 eluaastat. Loomingut võivad ette kanda solistid või kuni 8-liikmelised muusikalised koosseisud.

IRLi Naiskogu juht Kaia Iva on mures internetis levivate ohtude alahindamise pärast – lauluvõistluse kaudu soovitakse ärgitada noori tunnetama online-riske ning nendega arvestama.

Iva viitab Eesti Inimarengu aruandele, mille kohaselt kasutab Eestis internetti 93% kõigist 6-17-aastastest lastest. Selle näitaja poolest jagab Eesti koos Hollandi ja Taaniga 27 Euroopa riigi seas 2.–4. kohta, jäädes ühe protsendipunkti võrra maha üksnes Soomest. Samas vanematepoolse teadlikkuse ning järelevalve osas paigutub Eesti üle-Euroopalistes pingeridades aga järjekindlalt viimaste hulka.

Konkursi tingimused:

Internetiteemaline laulukonkurss „Netivabadus on vastutus"!

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu poolt korraldatud konkursile oodatakse eestikeelseid laule, mille sõnum on suunatud internetis levivatele ohtudele, iseenese e-käitumisele, „leim"-ile ja liigsest arvutikasutamisest tulenevatele ohtudele.

Osaleda võivad autorid ja esitajad vanuses 15-19 eluaastat. Loomingut võivad ette kanda solistid või kuni 8-liikmelised muusikalised koosseisud.

Meloodia ja sõnad peavad olema algupärased, laulu žanrikuuluvus on vaba. Üks autor või kollektiiv võib esitada konkursile kuni 2 võistlustööd. Laulu pikkus võib olla maksimaalselt 4 minutit. Laul peab olema salvestatud CD-le või DVD-le.

Helikandja tuleb saata või tuua kinnises ümbrikus märgusõnaga „Vabadus on vastutus" 8.maiks aadressil Isamaa ja Res Publica Liit Wismari 11 Tallinn 10136. Kaasas peavad olema paberkandjal laulusõnad ning laulu autorite ja esitajate andmed (nimi, vanus, telefon, aadress, e-kirja aadress). Kollektiivi puhul märkida ka kontaktisik ja tema kontaktandmed.

Lõppvõistlus toimub 31. mail Tallinnas Õpetajate Majas. Lõppvõistlusele pääsejad saavad vastava info 19. maiks e-kirja teel.

Konkursi võitja saab 3000 krooni, teise koha saavutanu 2000 krooni ja kolmanda koha saavutanu 1000 krooni oma harrastuse edendamiseks. Finalistide seas loositakse kahele noorele võimalus sõita16. - 18. juunil 2009 Europarlamendi liikme Tunne Kelami külalisena Brüsselisse.

Konkursil osaledes annavad autor ja esitaja IRLi Naiskogule kõik õigused konkursile esitatud laulu levitamiseks kõikides kaasaegsetes meediavahendites.

IRL kutsub ansamblit Velikije Luki astuma üles Tallinna laulukonkursil

2009-03-18

IRL kutsub ansamblit Velikije Luki astuma üles Tallinna laulukonkursil

Isamaa ja Res Publica Liit avaldab nördimust, et ajal, mil Tallinn sipleb aegade ühes suurimas finantskriisis, leidub linnavõimul tahtmist, aega ja vahendeid omaenda laulukonkursi korraldamiseks. Konkreetselt saaks linnavalitsuse poolt konkursi "Tallinna laul" läbi viimiseks eraldatud 125 000 krooni arvelt hoiduda Tallinna lastesõime Mõmmik tegevuskulude kärpimisest või tagada mõneski linnaosas tänavavalgustus kuni päikesetõusuni välja.

"Võsa-Petsile filmi tegemiseks antud 400 tuhat krooni ja lauluvõistluse tarvis eraldatud 125 tuhat on mõlemad näited, kuidas pealinnas ruuliv Keskerakond teeb maksumaksja rahaga endale valimiskampaaniat," tõdes IRL Noorteühenduse peasekretär Madis Kübar. "Ajal, mil Tallinna eelarve mitte ei kärssa, vaid leegitseb, ei kõhelda Vabaduse väljakul suunamast kümneid ja sadu tuhandeid kroone propagandaettevõtmiste peale."

IRL hinnangul peaks Tallinna lauluvõistlusel tingimata üles astuma omaaegne punkbänd Velikije Luki oma lauluga "Tallinn põleb", kuivõrd see ilmestab täpselt olukorda, kuhu keskerakondlik ainuvõim on pealinna viinud.

"Paksunahaline Ninasarvik muidugi ei tunne kõrvetavat kuumust," ütles Kübar. „Ninasarvikule isegi meeldib end tule ääres soojendada ja sestap ei huvitu ta ka kustutustöödest."

IRL on veendumusel, et tallinlased ei lepi, kui üks isik lubab oma ego rahuldamiseks nende kodulinnal maha põleda. Lastes peatselt valimiskasti sedeli vastutustundlike jõudude toetuseks, lisab iga tallinlane sellega omalt poolt ämbritäie vett tulekolde lõplikuks likvideerimiseks.

IRL Noorte Rapla piirkond valis uue juhatuse

2009-02-13

IRL Noorte Rapla piirkond valis 13. veebruaril endale uue juhatuse, koosseisus: Marju Prass, Liisa Johanson, Uku Kübar ning Julija Kostomarova. Piirkonna esimehena jätkab Triin Roos.

Põlvamaa: IRL Põlvamaa Noored valisid juhatuse

2009-01-31

Põlvamaa noored valisid 31. jaanuaril Kanepis juhatuse ning esimehe. Esimeheks sai Jaano Mägi ning juhatusse Üllar Vahirand, Martin Küla, Tanel Tiitson, Mari-Liis Meesak, Kristjan Jalast ning Jaano Kaasik.

Türi noored valisid uue juhatuse

2009-01-19

IRL Noorte Türi piirkond valis endale uue esimehe ning juhatuse. Esimeheks sai Rauno Butov ning juhatuse liikmeteks Tambet Eslas, Mario Aul, Andre Jaanimäe, Tarmo Põldroo, Andree Pärn ning Jaanus Miemis.

Paide: noorteühendus valis uue juhatuse

2008-12-29

29. detsembril toimus IRL Noorteühenduse Paide piirkonna üldkogu, kus piirkonnale valiti uus juhatus. Esimehena jätkab Auno Saare ning juhatusse pääsesid Mari-Liis Lepik, Gert Jürisoo, Piia Savi, Mihkel Naruskberg, Egon Hermanson, Siim Martma, Krista Karusion ja Laura Jalakas.

Auno Saare

55624366

IRL kuulutas patriootlike stsenaariumite autori aasta tegijaks

2008-12-13

„Detsembrikuumuse" ja „Tuulepealse maa" stsenarist Lauri Vahtre ütles täna Tartus IRLi aasta tegija tiitli kättesaamisel, et tahtis nende linateostega endale ja teistele meenutada, kui väga meil on vedanud, et elame vabas Eestis.

„Pean oluliseks ka meenutada, et õnn vabast Eestist on kerge kaduma, kui me teda enam ei vääri," ütles Vahtre auhinna kättesaamisel.

Erakond tunnustas Vahtret tema teenete eest eeskätt noorte isamaalises kasvatuses, läbi ajaloolise tõe ilmeka ja huvitava edastamise selle aasta vaadatuimas Eesti filmis "Detsembrikuumus" ning Eesti ajaloost jutustavas sarjas „Tuulepealne maa".

Aasta teo konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, nende hulgas üks minister, kaks riigikogu liiget, ja viis eri elualadel tegutsevat erakonna liiget. Kandidaatide hulgas oli neli naist ja neli meest.

Aasta tegija 2008 kuulutati välja täna õhtul Isamaa ja Res Publica Liidu aastalõpupeol Tartus, Vanemuise Kontserdimajas.

Eelmisel aastal pälvis IRLi aasta tegija tiitli vabadussõja võidusamba kavandi autor Rainer Sternfeld.

Tartu: noorteühenduse klubi uus esimees on Mattias Jõesaar

2008-12-04

Neljandal detsembril toimus IRL Noorteühenduse Tartu piirkonna Üldkogu, kus valiti uus juhatus ning esimees. Barclay büroohoones toimunud Üldkogul valiti uueks esimeheks Mattias Jõesaar, aseesimeheks Mart Toots ning juhatuse liikmeteks Kaisa Üksik, Kaisa Äärmaa, Siim Lillo, Joosep Konsen, Kristjan Mugra, Lauri Talumäe, Teele Piispa, Helen Kask ning Sirle Rosenfeldt.

Mattias Jõesaar
IRL Noorteühenduse Tartu piirkonna esimees

Pärnumaa: noorteühenduse klubi uus esimees on Liis Jürimäe

2008-11-26

Kolmapäeval, 26.11 toimus IRL Noorteühenduse Pärnu piirkonna üldkogu, kus valiti uus juhatus.

Pärnu IRLi kontoris toimunud üldkogul valiti uueks esimeheks Liis Jürimäe. Lisaks valiti juhatusse Kadi Kaljula ja Dagmar Jaup.

Liis Jürimäe
gsm: 52 55 801
e-post: liis.jyrimae@irl.ee

NOORTEKOGU – MIS SEE ON?

2007-01-15

Noored Konservatiivid on üks kahest Isamaa ja Res Publica liidu noortekogust. Kuigi erakonnad on liitu nud, ei ole noortekogud seda veel teinud.

Res Publica noored on igati vastu poliitikute pet misele, laiamisele ning ülbitsemisele. Poliitikud peaksid olema ausad ning lähtuma oma tegevuses riigi ja rahva heaolust ning kasust. Kuna valimised on tulemas, kutsuvad noored konservatiivid noori üles kasutama oma häält ning rääkima kaasa ühis konnas.

Lihtsaim viis selleks oleks osaleda valimistel. Sellega seoses käivitatakse jaanuaris ja veebruaris üle-eestiline loengusari gümnaasiumiõpilastele, kus erinevate erakondade poliitikud, ühiskonnategela sed, ametnikud, ettevõtjad jt räägivad sellest, miks on oluline, et noored oleksid aktiivsemad ja teeksid ennast kuuldavaks.

Noortekogus on inimesi nii erinevas eas, erineva telt elualadelt, kui ka erinevate huvide ja eesmärki dega. Esmane ühendaja liikmete jaoks on kindlasti sõpruskond, mõttekaaslased, kes seisavad ühiste mõtete ja aadete eest. Koos on või malik mägesid liigutada ja oma ideid ellu viia. Kindlasti on seal ka noori, kes on liikumas suurde poliitikasse, aga ka neid, kes liht salt tahavad oma silmaringi laien dada.

Noortele on eelkõige tähtsad haridus, koda n i k u ü h i s k o n n a areng ja noorte i n n o v a a t i l i s t e ning uudsete ideede elluviimisel võimalikult suure toe ja abi pak kumine. Noortekogu üritab olla igas asjas alati aus. «Me ei toeta samasooliste abielude seadustamist, samas ei loobi geiparaadi ajal munadega sellel osa lejaid.

Me ei toeta valskust ja varastamist ning seda igas mõttes – alates närimiskummi varastamisest kuni hämarate maatehinguteni riigis. Me toetame eesti rahvuse ja kultuuri säilimist, kuid ei ähvarda pronkssõdurile pommi alla panna ega palu muukeelsetel elanikel mujale kolida, vaid toetame läbimõeldud integratsiooni ning püüame sellele kaasa aidata (meie seas on palju muukeelseid toredaid noori). Me ei pane kätt ette ettevõtlikele ega karista neid edukas olemise pärast – edukus ja soov olla edukas on positiivne. Samas ei saa me unustada neid, kes seda saatuse tahtel ei ole. Neile tuleb anda õng, mitte kala.»

«Konservatiivsus ei ole radikaalsus. Konservatiiv sus on mõistuspärane käitumine, mis lähtub parem poolsest ilmavaatest.» Nende eesmärk on ka muuta suhtumist: tahan, raiun metsa, tahan, müün oma sõpradele odavalt su vilaid või topin kala rösterisse ja kui vaja, taon kõik rahaga kinni. Meedia kõrgendatud tähelepanu all olevate inimeste käitumine peab muutuma eesku juks, mitte üheselt taunitavaks.

Noorte Konservatiividega on kõige lihtsam liituda, külastades nende kodulehekülge www.konservatii vid.ee ja täites liitumisavalduse netis. Alati võib ka kodulehel olevatel eestseisuse liikme te kontaktidel ühendust võtta ja lisa küsida. Seal pakutakse noortele võimalust laiendada oma silmaringi, osaleda harivatel üritustel, ennast teosta da ja olla ühiskonnas aktiivne ning üheskoos kanda edasi parempoolset konservatiivset maailmavaadet.