Poliitikute ajaveebid

Põllumajandusminister avab Jõhvis Maag Piimatööstuse juurdeehituse

2012-05-17

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna kell 11 Jõhvis Maag Piimatööstuse kaasaegse tehnoloogilise juurdeehituse.

„Vastvalminud Eesti piimastrateegia seab eesmärgiks jõuda miljoni tonni toorpiima tootmiseni aastas, kuid seda saab täita ainult siis, kui töötlev tööstus suudab selle piima kvaliteetselt väärindada ja turustada ka eksport turgudel. Maagi avatav juurdeehitus on samm selle eesmärgi täitmise suunas," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Maag Piimatööstus alustas 2010. aasta sügisel Jõhvi tootmise juurdeehitust, mille tulemusena on tänaseks lisandunud üle 3400 m² kaasaegse tehnoloogiaga varustatud tootmis- ja laopinda koos juhtimis- ja jälgimissüsteemiga, mis võimaldab töödelda kuni 280 tonni piima päevas. Tehase juurdeehitusega loodi uus hapendatud piimatoodete tsehh, kastipesu liin ja valmiskauba ladu.

Juurdeehituse avamise tulemusena koondatakse seni Rakveres ja Jõhvis paiknev tootmine kokku Jõhvi, mille tulemusena suureneb ettevõtte koguvõimsus ja paraneb tootmisdünaamika. Tootmise koondumine Jõhvi loob Ida-Virumaale juurde ligi 30 töökohta.

Maag Piimatööstus AS kuulub toiduainete tootmise ja müügiga tegelevasse kontserni Maag Grupp. Maag Grupp põhineb Eesti kapitalil ning sellesse kuuluvad lisaks Maag Piimatööstusele ka Maag Lihatööstus ja Maag Konservitööstus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestile on oluline Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika jätkusuutlik rahastamine

2012-05-14

Eesti on seisukohal, et arvestades maailma kalavarude olukorda on oluline kalanduse järelevalve ja andmete kogumise ning kalavarude jätkusuutliku taastootmise rahastamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Ühe peamise küsimusena ühise kalanduspoliitika tuleviku osas on tänasel EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutlusel Euroopa ühise kalanduspoliitika rahastamise põhimõtted.

Eesti väljendab nõukogul seisukohta, et fondi raha jaotus ei võta piisavalt arvesse pidevalt suurenevaid nõudeid kalanduse järelevalve ja andmete kogumise osas.

Eesti hinnangul tuleks nende tegevuste eelarvet pigem suurendada, samuti soovime rõhutada, et kontrollimeetmete raames peaksid jooksevkulud kindlasti olema abikõlblikud, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Samuti peab Eesti oluliseks, et EMKF vahendite jaotamisel oleks arvestatud lähenemispiirkonna printsiipi, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat võimekust omavahenditest kalanduspoliitika teostamiseks.

Selgust on vaja ka riikidevahelise vahendite jaotuse kriteeriumite sisu osas. Näiteks ei ole selge, kas kalandussektori tööhõive kriteerium hõlmab ka töökohti sisevete kalanduses ja kas kalandustoodangu all mõistetakse ka sisevete kalandustoodangut. Teatavasti on Eesti üks EL liikmesriike, kus sisevetekalandusel on oluline osakaal kogu kalandussektoris. Need asjaolud on rahajagamise tingimustena Eesti jaoks väga olulised ning peaksid kindlasti olema raha jaotuskriteeriumina arvesse võetud, rääkis Kevvai.

Üldjoontes piisab Eesti hinnangul EMKFi vahenditest ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks EL tasandil.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusministeerium kolib MESi Viljandisse

2012-05-11

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi tänasel Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu koosolekul ettepaneku kolida sihtasutuse Tallinna kontor Viljandisse.

„On loogiline, et maaelu edendamisega tegelev sihtasutus asub väljaspool pealinna ja viimane aeg on seda ka teha," märkis Seeder. MESi nõukogu kiitis üksmeelselt heaks MES üleviimise Viljandisse 2013. aasta jooksul. Võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmise ning maaelu maine kujundamisega tegelevas MESi töötab 16 inimest, neist 6 töötavad Tartu kontoris. Ümberkolimine puudutab ainult Tallinna peakontoris töötavaid inimesi. MESi töö ümberkorraldamine jääb juulikuus ametisse astuva MESi uue juhatuse ülesandeks.

„Põllumajandusministrina lähtun oma haldusala korraldamisel lisaks põllumajanduspoliitikale ka regionaalpoliitikast," rääkis Seeder. „Viies töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks."

Seeder kutsus üles ka teisi ministeeriume ning ametiasutusi koondama oma allasutusi mitte ainult suurtesse tõmbekeskustesse, vaid säilitama ja viima töökohti ning elu ka väiksematesse maakonnakeskustesse.

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala peakontoritest asub lisaks ministeeriumile Tallinnas vaid Veterinaar- ja Toiduamet. Ülejäänud olulisematest ametiasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seederi sõnul on 30-40 lisatöökohta Tallinnas tühised, aga maakonnakeskuses väga tähtsad. Ühtlasi võib arvestada, et spetsialistidega tulevad kaasa perekonnad ning tekkiv lumepalliefekt toidab kohalikku eraettevõtlust ning aitab lasteaedadel ja koolidel elujõulisena püsida. „Mida kauem me viivitame, seda nõrgemaks maakonnakeskused jäävad," ütles Seeder. „Riigi asi on anda signaal, et kõik piirkonnad on olulised ning neid pole unustatud ja maha jäetud."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Euroopa Parlament on valmis toetama otsetoetuste võrdsustamist

2012-05-10

Euroopa Parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamiseks ning tegema vastava ettepaneku ka oma juunikuises raportis.

Eile õhtul kohtusid Kaunases Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu komitee esimehe Paolo de Castroga. Kohtumisel tutvustas de Castro 18. juunis valmiva ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitleva raportiga seotud arutelusid Euroopa Parlamendis.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul kinnitas de Castro, et parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut otsetoetuste tasemete kiiremaks ühtlustamiseks teiste ELi liikmesriikidega ja esitama vastavasisulise ettepaneku ka valmivas raportis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti väiketalud on edukalt rakendanud toidukvaliteedi nõudeid

2012-05-10

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder jagas Eesti väiketalude kogemusi toidukvaliteedi nõuete edukast rakendamisest täna Kaunases rahvusvahelisel põllumajandusministrite foorumil "Väiketalupidamise tulevikuväljavaated ja globaliseerumisega seotud väljakutsed".

„Ühelt poolt peab toit olema ohutu ning puhas, kuid teisalt ei tohi toidu tootmine nõuda väiketootjatelt ülejõu käivaid pingutusi, sest on selge, et väiketootjate investeerimissuutlikkus on madalam kui suurtootjatel," ütles Seeder foorumil osalenud 12 riigi põllumajandusministrile.
Selleks, et väiketalud oleksid elujõulised, tuleb riigil toetada otseturustust, maaturismi ja ka tootjate vahelist koostööd näiteks töötlemise vallas. Eesti on nendele küsimustele maaelu arengukava (MAK) raames küllaltki palju tähelepanu pööranud.

Seederi sõnul peab väiketalude toodang konkurentsis püsimiseks olema kas eristuv või ökoloogiline. Vähem oluline ei ole ka elukeskkonna kujundamine, mida annab müüa inimestele, kes peavad lugu maaturismist.

Baltimaades jääb suure tõenäosusega maakasutuse ning toodangumahu osas püsima nii suur- kui ka väiketootmine. „Sealjuures jääb suurimaks väljakutseks tasakaalu leidmine ja hoidmine, tagamaks ka väiketalude säilimist mis hoiab rohkem inimesi maal," sõnas Seeder.

Väiketalud on maailma toidutootmise üks viimase aja fookusi. Nii on 2014. aasta kuulutatud ÜRO peretalude aastaks.

Allikas: Põllumajndusministeerium

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub Läti ja Leedu kolleegiga

2012-05-09

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna õhtul Kaunases Läti ja Leedu kolleegi ja Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga.

Balti riikide põllumajandusministrite kolmepoolsel kohtumisel tuleb arutlusele Euroopa Liidu otsetoetuste võrdsustamine. Kolmepoolsele kohtumisele järgneb ühine kohtumine Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga, kellega arutatakse ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning parlamendi kasvavat rolli eelarveläbirääkimiste protsessis.

Homme osaleb põllumajandusminister Seeder rahvusvahelise põllumajanduse ja toidutööstuse messi AgroBalt 2012 avamisel. Pärastlõunal teeb minister rahvusvahelisel põllumajandusministrite foorumil "Väiketalupidamise tulevikuväljavaated ja globaliseerumisega seotud väljakutsed" ettekande Eesti väiketalude edukast kogemusest toidukvaliteedi nõuete rakendamisel.

Põllumajandusministrit saadab kohtumistel ministeeriumi asekantsler Peeter Seestrand.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti soovib olululiselt suurendada piimatootmist ja piimatoodete eksporti

2012-04-27

Põllumajandusministeeriumi, piimatootjate ja piimatööstuste koostöös valminud piimastrateegia seab ambitsioonika eesmärgi oluliselt suurendada piimatootmist ja -töötlemist ning seeläbi kasvatada kõrge lisandväärtusega piimatoodete eksporti.

„Eesti piim on väga kvaliteetne ja juba praegu toodame me piima ligi 60% rohkem, kui ise tarbime," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Me soovime tulevikus veelgi suurendada just kõrge lisandväärtusega piimatoodete, nagu näiteks juustude, jogurtite ja jäätiste ning hapupiimatoodete eksporti."

Seederi sõnul on vajalik lisaks piimatootmisele ka kodumaise piimatööstuse arendamine, et nad oleks valmis vastu võtma ja väärindama kogu Eestis toodetava piima ning kasvatama ekspordimahtusid.

Piimatootmine võimaldab edendada maaettevõtlust ja toetab ka traditsiooniliste talumajapidamiste püsimajäämist.

Euroopa Liidus kaotatakse uuel finantsperioodil ära piimakvoodid ja seega hakkab ka piimatoodete turul toimima liberaalne kaubanduspoliitika. Selleks, et nende muudatustega tekkivaid võimalusi ära kasutada, koostas Eesti piimandusstrateegia.

„Riigid, kellele piimandus on oluline, püüavad strateegiliselt planeerida, kuidas eesootavatele muutustele vastu minna ja kaasnevaid võimalusi piimanduse arendamiseks ära kasutada," selgitas põllumajandusminister.

Eestis toodeti eelmisel aastal piima ligikaudu 695 tuhat tonni ja see tootmisnumber on püsinud stabiilsena alates 2009. aastast.

Põllumajandussaadused moodustavad ligi 8,4% kogu Eesti kaupade ekspordist. Piimatooted eraldi moodustavad ligi 17% kogu põllumajandussaaduste ekspordist. Eesti ekspordib piimatooteid peamiselt Venemaale, Soome, Saksamaale, Lätti ja Leetu.

Piimandusstrateegia tutvustus ajakirjanikele toimub esmaspäeval, 30. aprillil kell 14:00 põllumajandusministeeriumi väikeses saalis. Sellele eelneb strateegia elluviimiseks ettenähtud koostöömemorandumi allkirjastamine põllumajandusministeeriumi, Eesti Piimaliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Piimakäitlemistalude Liidu esindajate poolt.

Ajakirjanikud on oodatud memorandumi sõlmimisele. Oma osalemisest palun teatada e-posti aadressile merike.lees@agri.ee või telefonil 56 829 800.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti toetab ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi põhisuundi

2012-04-26

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb neljapäeval Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu istungil, kus arutatakse ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tulevikku.

Eesti toetab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi põhisuundi ja soovib, et ÜPP lihtsustamine oleks reformipaketis läbiv põhimõte.
Eesti soovib otsetoetuste süsteemi ümberkujundamist ühtse pindalatoetuse süsteemi sarnaseks, et vähendada Euroopa Liidu sisese konkurentsi moonutamist ja halduskoormust, ütles Helir-Valdor Seeder.

Seederi sõnul soovib Eesti, et täismahus otsetoetust makstakse vaid aktiivsele põllumajandustootjale. Aktiivset ehk tegevpõllumajandustootjat tuleks defineerida tegeliku ja aktiivse maakasutuse kaudu. „Oluline on, et otsetoetused läheksid tegelikele toidutootjatele ning maaomanikel säiliks soov ja põllumeestel võimalus kasutada maad toidu tootmiseks ka edaspidi," ütles Seeder.

Piirkondades, kus põllumajandustootmine on looduslike piirangute tõttu majanduslikult ebasoodsam, tuleks jätkuvalt võimaldada tootmiskohustusega seotud toetuse maksmist kindlates piirides. Liikmesriikide vahelist otsetoetuste ümberjagamist nõukogus ei käsitleta.

ÜPP reformipaketi otsetoetuste määrus on arutlusel teist korda. Esimesel arutlusel novembris tõid liikmesriigid välja oma peamised murekohad, nüüd paneb eesistujariik lauale otsetoetuste määruse eelnõu erinevad elemendid ning soovib nende osas sisulist kokkulepet. Põhifookuses on erinevate otsetoetuste elementide kohustuslikkus või vabatahtlikkus. Põllumajandusministrit saadavad nõukogus ministeeriumi asekantslerid Peeter Seestrand, Toomas Kevvai ja Illar Lemetti, välissuhete osakonna juhataja Siim Tiidemann ja eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti soovib edendada piimatoodete eksporti Kasahstanis

2012-04-23

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder loodab riikidevaheliste kaubandussidemete arendamise raames edendada Eesti piimatoodete eksporti Kasahstani.

„Kasahstan on suur ja küllaltki ostujõuline turg kuhu Eestil oleks võimalik oma piimatooteid müüa," ütles Seeder täna Astanas kohtumisel Kasahstani põllumajandusministri Asõlžan Mamõtbetkoviga.

Seederi sõnul toodavad Eesti farmerid piima meie riigi omavajadusest ligi 60 % rohkem ning seetõttu on Eesti väga huvitatud uute eksportturgude leidmisest juustule, jogurtile, piimapulbrile ja teistele väärindatud piimatoodetele.
„Oleme igati valmis edendama koostööd piimavaldkonnas meie Kasahstani kolleegidega, meie ettevõtjad on eriti huvitatud kontaktidest piimasaaduseid Kasahstani importivate kohalike ettevõtetega," lausus Seeder.

Kasahstan seevastu toodab piima oluliselt alla omavajaduse ja on seetõttu huvitatud piimatoodete riiki sisseotsmisest.

Kohtumisel Kasahstani põllumajandusministriga osalesid ka Eesti suurimate ühistuliste piimatööstuste juhid Jaanus Murakas E-Piimast ja Andi Saagpakk Saarema Piimatööstusest.

Kasahstan on omakorda huvitatud ka Eestis aretatud tõuveiste ostmisest. Eesti tõuaretajate eelised tõuloomade müügil on karja hea tervis ja veterinaarne olukord.

Kasahstan peab plaani liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ning on huvitatud Eesti nõuannetest. Eesti Piimaliit on Kasahstanis juba vastavat koolitust andnud ning järgmisel nädalal saabub Eestisse Kasahstani delegatsioon WTOga ühinemiseelset koolitust saama.

Seeder esitas Kasahstani põllumajandusministrile küllakutse Eestisse, eesmärgiga edendada kahe riigi suhteid põllumajandussektoris ja võimalusel kinnitada head koostööd ühiste kavatsuste protokolliga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti loob ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juurde usaldusfondi

2012-04-18

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastab täna Bakuus lepingu usaldusfondi loomiseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juurde, millest saab rahastada toidutootmise, metsanduse ja kalanduse arendusprojekte.

"Kõik need sektorid on Eestile olulised ja meil on ka häid kogemusi kõigis neis valdkondades," ütles Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil.
Seederi sõnul on Eesti esimese eelarveväliselt rahastatud arenduse juba teinud, avades mullu suvel Roomas kontaktikeskuse, mis annab võimaluse Skype'i kasutades rääkida tasuta pea kõigi FAO liikmesmaadega.

„Kontakt on ka üks globaalse protsessi võtmesõna, sest peame senisest efektiivsemalt kommunikeeruma, et jõuda kiiremini üksmeelele, kuidas globaalset arengut suunata," selgitas Eesti esindaja FAO juures Ruve Schank. „Loodame, et nii Eesti kontaktkeskus kui usaldusfond aitavad selleks tõhusalt kaasa."

Usaldusfondi paneb Eesti praegu 23 500 eurot. Sinna raha lisamine on vabatahtlik ja tuleneb eelarve võimalustest. Fondist hakatakse rahastama kolme- ja mitmepoolseid projekte, kus üheks partneriks on FAO, teiseks Eesti ja kolmandaks kasusaaja.
Prioriteetseteks sihtriikideks on Armeenia, Georgia, Moldova jt. veel turumajandusele üleminekuprotsessis olevad riigid. Fondi vahenditest võib finantseerida ka Eesti stažööre FAO juures.

Eesti on 2012. aasta teisel poolaastal ka FAO Euroopa regiooni eesistuja, mis tähendab regioonisisese kommunikatsiooni ja koosolekute korraldamist. Eesti võimalus on siin olla senisest efektiivsemaks sillaks ida ja lääne vahel, tuues keskmesse teemad, mis võiksid olla ühised nii idale kui ka läänele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder siirdub täna nädalasele visiidile Aserbaidžaani

2012-04-16

Teisipäeval kohtub Seeder Aserbaidžaani põllumajandusministri Ismat Abasoviga, et arutada eeldusi kahe riigi vahelise koostöö süvendamiseks. Eesti on valmis jagama oma kogemusi erinevate põllumajanduse ja maaelu meetmete planeerimise ja rakendamise osas, näiteks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete nõuded, põllumajanduslik statistika ja registrid ning maaelu meetmete edendamine.

Kolmapäeval külastab Seeder Aserbaidžaani põllumajandusettevõtteid, et tutvuda Aserbaidžaani põllumajanduse erinevate tahkudega ja arutada kaubavahetuse suurendamise võimalusi.

Lõunast juhib põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil Eesti-Šveitsi rukkiteemalist kõrvalüritust „Jätkusuutlikud toidusüsteemid ja kasvav bioloogiline mitmekesisus". Kavas on arutelud teadlikkuse tõstmisest rukki tootmisel ning rukki tähtsusest bioloogilise mitmekesisuse ja toitumise aspektist, samuti rahvusvahelise koostöö edasistest arengutest.

Pärastlõunal kohtub põllumajandusminister Seeder FAO peadirektori Jose Graziano da Silvaga, kellega allkirjastab lepingu Eesti usaldusfondi rajamiseks FAO juurde. Lepingu järgi panustab Eesti edaspidi võimaluse korral FAO eelarvevälistesse programmidesse, et aidata kaasa Eesti arenguabi sihtriikide põllumajanduse arendamisele.
Neljapäeval osaleb põllumajandusminister Bakuus 28. FAO Euroopa Regiooni konverentsi avaistungil, kus antakse ülevaade toiduga kindlustatuse komitee viimasest istungist ning komitee reformist ning arutatakse Euroopa regiooni prioriteete lähiaastatel.

Pärastlõunal osaleb minister Seeder ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) regionaalse konverentsi raames toimuval ministrite ümarlaual teemal „Maailma toidu ja põllumajanduse tulevik 2050".Samuti on kavas kohtuda Georgia põllumajandusministri Zaza Gorozia, et arutada võimalikke ühistegevusi ja eestipoolset abi põllumajanduse arendamiseks.

Reedel osaleb Aserbaidžaanis visiidil viibiv Eesti põllumajandusministeeriumi delegatsioon eesotsas põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga õppereisil kohalikes põllumajandusettevõtetes. Õhtul suundub põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Aserbaidžaanist Kasahstani.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: elusloomade impordikeeld Venemaale ei ole põhjendatud

2012-03-20

Täna Brüsselis toimunud põllumajandusministrite nõukogus käsitleti Eesti ja Läti tõstatatud küsimusena olukorda, mis on tekkinud seoses Venemaa ajutise impordikeeluga Euroopa Liidu elusloomadele.

Eesti seakasvatussektorile on sellel impordipiirangul märkimisväärne mõju, sest Eesti elussigadest ligi 60% eksporditakse just Venemaale. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti jaoks on oluline, et kauplemisel järgitaks rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtteid. Seederi sõnul peab neid põhimõtteid austama ka Venemaa, kes on alla kirjutanud liitumislepingule Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Venemaa veterinaarteenistus edastas 2. märtsil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatatakse, et alates 20. märtsist keelustatakse elusloomade sissevedu Venemaale. Venemaa põhjendas keeldu sellega, et Euroopa Liit ei ole kasutusele võtnud meetmeid Schmallenbergi viiruse tõrjumiseks. Samuti heideti liikmesriikidele, sealhulgas Eestile ette, et elussigade eksportimisel Venemaale ei teostata piisavat kontrolli. Kirjeldatud etteheiteid hinnates ja arvestades ka Eesti veterinaar- ja toiduameti teostatud täiendavaid analüüse saab tõdeda, et kehtestatud piirang on ebaproportsionaalne ning rahvusvaheliste normidega mittekooskõlas. Ükski väidetav puudus ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

"On oluline, et saaksime vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele põhimõtetele enne kitsenduste kehtestamist võimaluse selgitada olukorda ning vajadusel kohaldada korrigeerivaid meetmeid. Praeguseni pole Eestisse saabunud Venemaa põllumajanduse järelevalveametilt kirjalikku kokkuvõtet missiooni tulemuste kohta," ütles põllumajandusminister Seeder.

15.-16. märtsil toimus Euroopa Komisjoni ja Venemaa kohtumine, mille tulemusena kokkulepet keelu edasilükkamiseks või tühistamiseks ei saavutatud. Seetõttu on alates tänasest peatatud elusloomade import Euroopa Liidust Venemaale.

Tänasel kohtumisel kinnitas Euroopa Komisjon, et tervise-ja tarbijakaitse volinik on juba edastanud Venemaale taotluse kohtuda esimesel võimalusel poliitilisel tasemel. Kohtumise eesmärk on rääkida Venemaaga elusloomade impordile kehtestatud ajutiste impordipiirangute kaotamisest, millede puhul ei ole teada kehtivusaja pikkus. Euroopa Komisjon lubas selle küsimusega kõigis vajalikes instantsides kiiresti edasi tegutseda. Samuti kinnitas Komisjon, et kehtestatud piirangud ei ole põhjendatud ega proportsionaalsed ning väidetavad puudused ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

Lisainfo: Põllumajandusministeerium

Brüsselis keskendutakse Eesti jaoks olulistele kalandusküsimustele

2012-03-19

Täna Brüsselis toimuvas põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutatakse 2014-2020 finantsperioodil rakendatavat Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõud ning kalanduse turukorraldust.

„Euroopa kalandus vajab suuri reforme ning kalandussektor peab suutma nende muudatustega kohaneda. Tulevane Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks panustama just struktuursete muutuste tekitamisele kalandussektoris, mitte aga säilitama käesolevat olukorda," ütles nõukogus osalenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu näeb ette nimetatud struktuurseid muudatusi ning loodetavasti annavad liikmesriigid sellele positiivse hinnangu. Samas on Eesti jaoks oluline, et mitmed praeguses Euroopa Kalandusfondis algatatud tegevused saaksid jätkuda ka edaspidi.

„Eesti jaoks on oluline, et kalanduspiirkonnad saaksid võimalikult sujuvalt jätkata oma tegevust kuni aastani 2020. Meie hinnangul on kalanduspiirkondade arendamine olnud edukas. See on toonud investeeringuid neisse piirkondadesse ja lisaks ärgitanud ka sealseid kogukondi kaasa mõtlema kalanduse korraldamisele pikemas perspektiivis," nentis Seeder.

Eelnõu keskendub ka keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja innovatsioonile. Ministri sõnul peame tagama, et innovatsioon Euroopa kalanduses tõepoolest aset leiaks ning ei takerduks bürokraatiasse.

Eesti jaoks on postiivsed ka muudatused kalanduse turukorralduses, mis keskenduvad tootjaorganisatsioonide arendamisele ja turgude stabiilsusele.

„Meie kalandus tugineb suures osas tootjaorganisatsioonidele ning nende võimekusele olla turgudel konkurentsivõimelised. Kuna kalandus on suures osas kolmandatesse riikidesse eksportiv sektor, siis on meile oluline, et võimalikud turutõrgetest tulenevad riskid oleksid maandatud läbi kriisimeetme, näiteks ladustamistoetuse," lisas Seeder.

Homme jätkatakse ministrite nõukogus põllumajandusküsimustega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusministri Ukraina visiidi fookuses oli kalanduspoliitika

2012-03-16

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi eilsel Ukraina visiidil olid arutlusel mitmed ühised kalandusküsimused.

„Ukraina on Eestile oluline kalakaubanduse partner, mida näitab kasvõi see, et kaubandusmahtudelt on Eesti tõusnud Norra ja Islandi järel kolmandaks importivaks riigiks Ukraina kalaturgudele," tõdes Seeder pärast kohtumist Ukraina riikliku kalaameti peadirektoriga.

Eesti jaoks olulisima küsimusena arutati pikemalt tollitemaatikat ning tõdeti, et Ukrainas toimuvad arengud on Eestile positiivsed. Ukraina parlamendi menetlusse on jõudnud eelnõu, mille kohaselt senine Ukraina kehtestatud miinimumhinna baasil kalkuleeritav tollimaksu arvestuse süsteem muutub. Eelnõu vastuvõtmisel arvestatakse tollimaksu konkreetsete riikide kalakaubandustehingute väärtuselt.

„Loodetavasti juba sel kevadel vastuvõetav eelnõu muudab ka Eestist eksporditava kala, eelkõige kilu ja räime, tolliga maksustamist õiglasemaks ning läbipaistvamaks. See soodustab edasist kaubavahetuse kasvu ning Eesti kalurite konkurentsivõime tõusu Ukraina turgudel," nentis Seeder.

Ukraina delegatsiooni huvitasid eelkõige küsimused, mis olid seotud Euroopa Kalandusfondi vahendite kasutamisega, sealhulgas kalurite ühistegevuse soodustamine ning selle mõju kalamajandusele. Samuti olid käsitluse all ka püügiõiguste jagamise põhimõtted ning püügiandmete kogumise ja analüüsi süsteem.

Täna jätkab põllumajandusminister oma välisvisiiti Moldovas, kus ta kohtub sealse põllumajanduse ja toiduainetööstuse minister Vasile Bumacoviga. Muuhulgas tuleb arutlusele põllumajandusliku arenguabi osutamine Moldovale.

Põllumajandusministri visiit lõpeb pühapäeval.

Allikas: Põllumajandusminister

Seeder: kohaliku toidu võrgustikud aitavad vältida toidu anonüümsust

2012-02-28

Täna Tartus kogunevad kohaliku toidu võrgustikud on heaks näiteks ühistegevuse ning lühikese tarneahela efektiivsusest.

„Mul on hea meel tõdeda, et ühistegevus saab kohaliku toidu võrgustike baasil aina enam hoogu juurde. Võrgustikes põimunud tootja ja tarbija vaheline usalduslik side tagab toidu stabiilse kvaliteedi. Võrgustike areng aitab omakorda vältida toidu anonüümsemaks muutumist," selgitab üritust avav põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Ministri sõnul on eriti positiivne, et võrgustike kaudu on võimalus tellida kohalikku talukaupa ja mahetoitu, mida suurtest kaubanduskeskustest alati leida ei pruugi. „Tarbides eestimaist toidukaupa, toetame ja hindame oma tootjaid", nendib Seeder.

Kohaliku toidu võrgustike näol on tegemist ühistegelikult koondunud talunike ja väiketootjatega, kes oma talukaupa otse tarbijale turustavad.

Heade näitena võib välja tuua 2006. aastast tegutseva Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku, kuhu kuulub 23 talunikku ja mille kaudu on muuhulgas võimalus lasteaedadel ning koolidel mahetoitu hankida. Tänaseks on hoo sisse saanud MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille väljundiks on Lõunakeskuse Taluturg, kus on müügil ligikaudu 100 tootja kaup. Lisaks Lõuna-Eestile on toimiv võrgustik ka Saaremaal. Võrgustikud on loomisel nii Ida- kui ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Pärnumaal. Lisaks tegutsevad kodanikeühendused - Otse Tootjalt Tarbijale, mis organiseerivad kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta, hetkel on neid tegutsemas kolm - Raasikul, Kuusalus ja Viljandis

Toiduvõrgustikud saavad oma tegevuseks taotleda toetust Eesti maaelu arengukava Leader meetmest

Teemapäeval osalevad kohaliku toidu võrgustike ja projektide esindajad, talupoepidajad, kohaliku toidu internetiturustajad, Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) eestvedajad ja teised kohaliku toidu arendajad.

Teemapäeva korraldab Maamajanduse Infokeskus ja see toimub algusega kell 11 Tartus Antoniuse Gildi Maitseelamuse koja ruumides aadressil Lutsu tn 3.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestist saab rahvusvahelise põllumajandusliku abi andja

2012-02-22

Eestist sai täna Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi liige (International Fund for Agricultural Development, IFAD), mis annab meile võimaluse panustada arenguriikide stabiilsuse tagamisse.

„Viimastel aastatel on märkimisväärselt tõusnud põllumajandusliku abi ülemaailmne tähtsus ja toiduainete hindade kõikumine mõjutab selle trendi jätkumist," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Põllumajandusministeerium soovib jagada rahvusvahelist vastutust ja panustada võimaluste piires toiduainetega kindlustatuse, keskkonnasäästliku põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud probleemide lahendamisse," selgitas Seeder.

IFADi president Kanayo F. Nwanze ütles täna toimunud ülemkogul, et iga IFADi kaudu rakendatud dollar muutub kuuekordseks ja võimendab oluliselt panustatava abi mõju.

Eesti ettevõtetel on nüüdsest võimalus osaleda võrdselt teiste fondi liikmetega kaupade, teenuste ja konsultatsioonide hankimiseks korraldatud projektikonkurssidel.

Taustainfo

IFADi eesmärgiks on vaesuse vähendamine arenguriikide maapiirkondades finantseerides projekte põllumajanduse arendamiseks. 1976. aastal asutatud ÜRO eriorganisatsioon on seniste tegevusaastate jooksul investeerinud 12 miljardit USA dollarit 860 projekti ja programmi, mis on mõjutanud ca 370 miljonit väga madala sissetulekuga maapiirkonna elanikku. Vahendite jaotamisel juhindutakse vajadusest suurendada toidutootmist ja parandada vaeseima rahva toitumistaset, samuti pööratakse tähelepanu elamistingimuste parandamiseks.

IFADisse kuulub alates tänasest 169 riiki, sealhulgas OPEC ja OECD liikmesriikidest doonorriigid ja arenguriigid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister määras tänavu maaelutoetuste eelarveks ligi 127 miljonit

2012-02-14

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas täna Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu toetuste tänavuse aasta kogueelarveks ligi 127 miljonit eurot.

Tegemist on summaga, mille ulatuses on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) 2012. aastal toimuvate taotlusvoorude kaudu võimalik toetust määrata. Taotlusvoorud on kavas 30 erineva maaelu arengu toetusmeetme või alameetme osas.

Samuti otsustas minister suurendada mullu väljakuulutatud põllumajanduslike investeeringutoetuse kahe meetme rahastamist. Loomakasvatusehitiste investeeringute meetme vooru algne eelarve oli 12,4 miljonit eurot. Kuna taotlusi oli palju enam, siis suurendas põllumajandusminister selle meetme eelarvet 4 miljoni euro võrra. Kuni 9 töötajaga mikropõllumajandusettevõtete arendamise meetme vooru eelarve oli 10,2 miljonit eurot. Ka selle meetme osas oli taotlusi palju enam ning minister suurendas siin eelarvet 2,7 miljoni euro võrra.

PRIA hindab taotlusi ning teeb loomakasvatusehitiste investeeringute meetme osas toetuste määramise otsused hiljemalt 16. veebruariks ning mikropõllumajandusettevõtete investeeringute osas hiljemalt 16. aprilliks.

Minister Seedri sõnul on nii mikroettevõtete kui loomakasvatusettevõtete ehitiste meetmed väga edukalt rakendunud. „Nende tulemusel on tõstetud põllumajandustootmise efektiivsust ja suurendatud jätkusuutlikkust. Näiteks üle poole Eesti lüpsikarjast paikneb uutes kaasaegse tehnoloogiaga lautades," lausus Seeder.

Maaelutoetuste andmise aluseks on dokument „Eesti maaelu arengukava 2007-2013" ja rahastatud saavad muuhulgas väiketalupidajad, mahepõllumajandus, bioenergeetika, noortalunikud, karjakasvatus, metsamajandus, turustustegevus jpt valdkonnad. Arengukava raames on praeguseks toetusi määratud 651 miljoni euro ja välja makstud 476 miljoni euro ulatuses. „Kuna 2007-2013. aasta maaelu arengukava kogueelarve on 935 miljonit eurot, siis võib piltlikult öelda, et väljamaksete osas on eelarve äsja ületanud ekvaatori," tähendas Seeder. Toetuste väljamakseid on võimalik teha kuni 2015. aasta lõpuni.

Mikropõllumajandusettevõtete ja loomakasvatusehitiste investeeringute meetmete kaudu on juba välja makstud ligikaudu 110 miljonit eurot. Loomakasvatusettevõtete meetme osas oli 2011. aasta taotlusvoor käesoleval programmiperioodi viimane. Selle aasta lõpus toimub, aga mikroettevõtete arendamise meetmele veel üks taotlusvoor eelarvega 20 miljonit eurot.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Baltimaad kavandavad ühiseid samme ühise põllumajanduspoliitika reformi suunamiseks

2012-01-31

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.

„Otsisime ühispositsioone ja taktikat otsetoetuste võrdsustamise saavutamiseks," ütles Seeder. Arutluse all olid lisaks rohestamise , ekspordisubsiidiumid ja toetustasemete lõikamise teemad, mille puhul on Seedri sõnul samuti oluline ühiste positsioonide väljatöötamine.

Lisaks kohtus minister Seeder Läti Parlamendi spiikri Solvita Āboltinaga.

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid 20. jaanuaril Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist. Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida ühisturul.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti soovib ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel vähem bürokraatiat

2012-01-24

Brüsselis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul avaldas Eesti delegatsioon muret, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) turukorralduse määrus toob kaasa liigset bürokraatiat.

Eesti toetab kõiki meetmeid, mis aitavad suurendada põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu ja soodustavad nende ühistegevust. "Leian, et ühistegevust puudutavad reeglid peavad olema selged, üheselt mõistetavad ja lihtsad nii administratsioonile kui ka põllumajandustootjatele," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Samas valmistab Seederi sõnul talle mulle muret eelnõus olev kohustuslik nõue tunnustada liikmesriigi poolt tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite ja tootmisharudevahelisi organisatsioone. "Minu hinnangul toob see kaasa palju bürokraatiat ja läheb vastuollu üldise lihtsustamise põhimõttega. Igasugune tunnustamine peaks jääma liikmesriigi enda otsustada ja seda ei tohiks liikmesriigile kohustuslikuks teha," on Seeder seisukohal.

Eesti rõhutas vajadust tagada kriisiolukordades EL meetmete kiire ja paindlik rakendamine. Tootjaorganisatsioone puudutavad sätted peavad olema selged ja EL-i üleselt üheselt mõistetavad.

"Eesti jaoks on oluline, et komisjon saaks vajadusel operatiivselt reageerida võimalikele turuhäiretele ning astuda samme tarbijate usalduse taastamiseks. Leian, et kavandatavad erakorralised meetmed peaksid olema paindlikud ning laienema kõigile sektoritele. Lisaks soovin rõhutada, et väljatöötatavad meetmed peavad sobima konkreetsele sektorile ning turutõrgetest otseselt mõjutatud liikmesriikidele," rääkis Seeder.

Brüsselis toimunud põllumajandusministrite kohtumisel oli lisaks ÜPP turukorraldusmeetmetele arutluse all loomatervise strateegia. Detailsem arutelu sellel teemal toimub järgnevatel nõukogu istungitel.

Lisaks kohtus minister Seeder Rootsi ja Belgia kolleegidega, kellele selgitati Eesti seisukohti EL otsetoetuste tasemete võrdsustamise osas. "Nii Rootsi kui Belgia kolleegid väljendasid mõistmist meie olukorrale, kuid leidsid samas, et kompromissid on komplitseeritud," märkis Seeder.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

2012-01-22

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Berliinis Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga, kes tunnustas Eesti, Läti ja Leedu seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel.

"Leidsime üksmeele mitmes küsimuses, sealhulgas selles, et otse- ja maaelutoetused tuleb võimalikult kiiresti võrdsustada, lisaks leidsime muidki ühiseid seisukohti, milles meie lähtekohad ja arvamused on sarnased," ütles Seeder.

Seederi sõnul võib sellise kõrgetasemelise kohtumisega väga rahul olla, kuna lisaks tunnustas Suurbritannia minister eile maailma suurimal toidumessil Grüne Woche allkirjad saanud Baltimaade põllumajandusministrite ja põllumeeste esindusorganisatsiooonide ühisdeklaratsiooni.

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Samuti osaleb Seeder põllumajandusministrite tippkohtumisel, kus ligi 50 ministrit üle kogu maailma püüavad leida lahendusi küsimusele, kuidas piiratud ressursse optimaalsemalt kasutada, et tagada toiduga kindlustatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamiseks

2012-01-21

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Messe Berlin juhatuse esimehe Raimund Hoschiga messil kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab see Eestile suurt ja ainulaadset võimalust tutvustada rahvusvahelisel tasandil meie kööki ja toidukultuuri, Eestit kui riiki tervikuna ja turismi sihtriiki. "On rõõm tõdeda, et Eesti on saanud kindlustunde partnerriigiks valmistumiseks," sõnas Seeder.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Hosch märkis, et kui Poola oli möödunud aastal Grüne Woche partnerriigiks, siis kasvas nende põllumajandustoodete eksport Saksamaale 12 protsenti, mis Seedri hinnagul näitab kõnekalt, mis võimalused Eestit ees ootavad.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Gruusia minister Zaza Gorozi selgitas, et Gruusias on põllumajanduspoliitika seatud riiklikult üheks eelisarendavaks valdkonnaks ja koostööst Eestiga ollakse huvitatud ka seetõttu, et Eesti kaudu pääseksid nende kaubad Euroopa Liidu turule. Eesti ja Gruusia põllumajandusministeerium otsustasid moodustada ühise koostöögrupi, mis selgitab välja Gruusia vajadused ja Eesti võimalused Gruusiat abistada. Muuhulgas avaldas Gruusia minister Eesti valitsusele tänu, et veinieksport sujub Eestisse tõrgeteta.

Moldova minister Vasile Bumacov soovis Eestilt tuge, et Moldova saaks Euroopa Komisjoniga sõlmida vabakaubanduslepingu. Samuti soovisid Moldova esindajad, et Eesti jagaks neile oma kogemusi elektrooniliste registrite alal, pidades silmas eeskätt PRIA tegevusi sellel alal.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder soovitab riigiasutuste kolimist maakonnakeskustesse

2012-01-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna riigikogus maaelu arengu aruande arutelul, kus pakub tööhõive suurendamiseks maapiirkondades ühe lahendusena välja riigiasutuste viimise maakonnalinnadesse.

„Mõõdukalt suurte ja iseseisvate riigiasutuste paigutamine maakonnalinnadesse on hea ja paljude riikide poolt läbiproovitud lahendus. Nii viime töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks," lausus Seeder.

Põllumajandusministeeriumi allasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad Põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seeder rõhutas, et Eesti maaelu kõige suuremaks probleemiks on just töökohad. „Mitte apteegid ega postkontorid, isegi mitte ühistransport ega kooliharidus maal, vaid töökohad, töökohad ja veelkord töökohad. Töökohtade olemasolu on aluseks ükskõik millise piirkonna arengule, töökohtade kaudu vähendame vaesust ja loome uusi võimalusi arenguks. Töökohad on tähtsaim maaelu arendamise võti," rääkis põllumajandusminister.

Traditsioonilistes maamajandusharudes nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus vähenenud töökohtade asemele ei ole tekkinud võrdväärselt uusi ja selle põhjuseks ei ole Eestis Seedri sõnul mitte Mart Laar, vaid ülekantud tähenduses hoopis traktor: „Ehk siis tehnika ja tehnoloogia areng."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetab Eesti kalanduse igakülgset arengut

2011-12-16

Eesti toetab täna Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMFF) eelnõud.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku jätkata Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks perioodil 2014-2020 uue fondiga, mis on järjeks olemasolevale Euroopa Kalandusfondile ja mitmetele teistele kalanduse rahastamise allikatele. Uueks perioodiks kavandatud summa on kuni 6,5 miljardit eurot.

Eelnõu eesmärgiks on suurendada kalandussektori jätkusuutlikkust, lõpetada sõltumine toetustest, luua rannikualadel uusi töökohti ja soodustada majanduskasvu.

"Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi asutamise ettepanekus on arvestatud Eestile oluliste seisukohtade ja põhimõtetega, sealhulgas meie regionaalse eripäraga. See on kindlasti Eesti kalanduse arengu huvides ja seetõttu loodame, et need seisukohad Nõukogus lõplikku kinnitamist leiavad," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
„Fondi abil on võimalik soodustada arengut ning struktuurseid muutusi kalandussektoris, mis omakorda suurendavad Eesti kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut," selgitas ta.

Seedri sõnul on Eestile oluline ka see, et EMFFi toel saab jätkata rannakalanduse strateegilist arendamist regionaalselt oluliste kalanduspiirkondade kaudu. „See on olnud meede, mis tänasel finantsperioodil on Eestis väga hästi rakendunud ning käesolev eelnõu annab kindlust, et see protsess jätkub," rääkis Seeder.

„Loomulikult vajab Euroopa Komisjoni ettepanek mitmeid täiendusi, näiteks keskkonnasõbralike vesiviljelustehnoloogiate arendamisel tuleb kindlasti pöörata tähelepanu ka retsirkulatsioonisüsteemidele," lausus Seeder. Samuti võiks ministri sõnul toetada aktiivsemalt kalurite ühistegevust, näiteks soodustada tootjaorganisatsioonide koostööd.

Euroopas elujõulise kalanduse taastamiseks on vajalik merekeskkonda tõhusamalt kaitsta. Eesmärgiks on püüda kala sellisel tasemel, et see ei ohustaks kalavarude taastootmist ning samas oleks kalandus konkurentsivõimeline majandussektor.

Euroopa Komisjoni infomaterjali reformipaketi eelnõu kohta leiab järgnevalt lingilt: http://ec.europa.eu/fisheries/reform/index_et.htm

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda

2011-12-06

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda. Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

„Investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse aitab kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse," ütles Seeder.

„Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev," lisas minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtub põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt

2011-12-01

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Soome kolleeg Jari Koskinen tõdesid täna Helsingis toimunud töökohtumisel, et põllumajandus- ja maaelutoetuste rahastamise alused tuleb muuta õiglasemaks.

„Maaelu arengutoetused on mõeldud eelkõige maaettevõtluse ja maapiirkondade infrastruktuuri investeeringute toetamiseks, samuti teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse arendamiseks," ütles Seeder. „Eesti ja Soome ei näe võimalusi nende toetuste vähendamiseks, pigem võiks investeeringutoetusi suurendada otsetoetuste vähendamise arvelt," selgitas ta.

Eesti ja Soome leiavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi raames tuleks muuta ka maaelu arengutoetuste rahastamise aluspõhimõtteid. Kuivõrd maaelu arengukavadega toetatakse ka metsandust, siis tuleks Seedri sõnul rahastamise skeemis arvesse võtta mitte ainult põllumajandusmaade suurust, vaid ka metsamassiive. „Lisaks tuleks arvestada ka asutustihedust ja asjaolu, et valdav osa Eestist kuulub uue määratluse kohaselt vähemsoodsate alade hulka."

Eesti suurim probleem ÜPP reformikavas on Euroopa Komisjoni poolt ettepandud põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise üliaeglane tempo. Ebavõrdsed otsetoetused rikuvad võrdset kohtlemist ning sunnivad Eesti põllumehi konkurentsis püsimiseks rohkem ja suurema efektiivsusega tööd tegema.

Soome põllumajandusminister Jari Koskinen ütles, et ta mõistab ja toetab põhimõtteliselt Eesti soovi põllumajanduse otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks. Samas ta selgitas, et kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika rahastamist ei suurendata, siis saab võrdsustamine toimuda suuremate toetustega riikide toetuste vähendamise teel ja see saab olema väga problemaatiline.

Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Eile kohtus Seeder Läti peaministri ja põllumajandusministriga, samuti on ta ÜPP ja otsetoetuste teemal kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel," kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.

„Otsetoetuste tasemete suure erinevuse tõttu on raske saavutada samu eesmärke. Kui põllumeestele ei tagata võrdselt stabiilset sissetulekut, siis on tõsises ohus maapiirkondade talumajapidamised ja selle tulemusena kogu Euroopa areng," selgitas Seeder. Ta lisas, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis näevad ette võrdseid konkurentsitingimusi liikmesriikides.

Eesti on alustanud rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist otsetoetuste võrdsustamiseks. Otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on riigipeadel, kes langetavad otsuse Euroopa Liidu üldise finantsraamistiku osas.
Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Lisaks Läti ministritele on Seeder kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, homme teeb ta visiidi Soome ning ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder selgitab eurovolinikule põllumajandustoetuste võrdsustamise vajalikkust

2011-11-25

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördus kirjaga Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Cioloşe poole, et selgitada talle vajadust võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

Kuigi otsetoetuste ümberjaotamise protsess on Seedri sõnul poliitiliselt keeruline, ei saa Eesti nõustuda komisjoni praeguse ettepanekuga, kus õiglase toetuste jagamise viisini jõudmise ajaraam on teadmata, ulatudes üle praegu arutelu all oleva mitmeaastase finantsraamistiku.

„Soovime näha otsetoetuste ühtlustumist liikmesriikide vahel nii ruttu kui võimalik. Leiame, et järgmisel eelarveperioodil peaks kõigi liikmesriikide otsetoetustasemed olema vähemalt 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest," rõhutas Seeder volinikule saadetud kirjas. „Me ei saa nõustuda tulevase poliitikaga, mille tulemusena erinevad toetustasemed aastal 2020 ikka kolmekordselt."

Üldiseks arusaamaks on Seedri teatel olnud, et otsetoetuste ajaloolised toetustasemed ei ole tulevase Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raamistikus õigustatud. Ta lisas, et toetused peavad olema õiglased, kohtlema kõiki põllumajanduskaupade ühisturul osalejaid võrdselt ja tagama konkurentsivõime üle kogu Euroopa Liidu.

„Euroopa solidaarsus peab väljenduma ka põllumajanduspoliitikas ja otsetoetustes," rõhutas Seeder.

Seeder avaldas lootust, et tema kirjas tõstatatud mured saavad ÜPP reformilepetes positiivse lahenduse ja avaldas valmisolekut Ciolosega temaatika arutamiseks kahepoolselt kohtuma.

Põllumajandusminister Seeder kavatseb kahepoolselt kohtuda oma kolleegidega liikmesriikidest, et Eesti seisukohtadele toetust ja liitlasi leida. Eelmisel nädalal kohtus minister oma Iirimaa kolleegiga, lähiajal on plaanis kohtumised Soome ja Läti põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: noorpõllumehed saavad senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda

2011-11-17

Oma vanema või vanavanema ettevõtlust jätkavad noorpõllumehed saavad juba novembri teises pooles algavas taotlusvoorus senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda.

Seni kehtinud korra alusel nõuti kõigilt mikropõllumajandusettevõtjatelt investeeringutoetuse taotlemisel, et nad oleksid tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt ühe kalendriaasta.

Põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri poolt kehtestatud uued taotlemise nõuded võimaldavad mikropõllumajandusettevõtjal taotleda investeeringutoetust omamata varasemat aastast tegutsemisaega, kui ta jätkab oma vanemale või vanavanemale kuulunud ja vähemalt kaks aastat tegutsenud põllumajandusettevõtte tegevust. Seejuures võib noorpõllumees valida, kas ta jätkab oma vanema või vanavanema ettevõtlust füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu vormis.

„Muudatused soodustavad põlvkondade vahetust põllumajanduses ja parandavad põllumajandusliku ettevõtluse konkurentsivõime,", ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Noorte ja uute tegijate sisenemine põllumajandustootjate hulka tõstab ka sektori jätkusuutlikkust," selgitas ta.

Uus määrus muudab ka investeeringutoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise selgemaks.

Mikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetuste üheks hindamiskriteeriumiks oli ühistegevuse eelistamine. Analüüsides varasemaid taotlusi ja neile antud hindepunkte jõudis põllumajandusministeerium järeldusele, et ühistegevuse eelistamist oli ületähtsustatud ja see varjutas teisi hindamise prioriteete. Seetõttu vähendatakse uue määrusega ühistegevusest saadavate hindepunktide osakaalu ning antakse edaspidi senise 12 hindepunkti asemel 5 hindepunkti.

Suurendamaks investeeringutoetuse kättesaadavust võimalikult paljudele põllumajandusettevõtjatele, on määrusesse lisatud uus hindamiskriteerium, millega antakse taotlejale, kes ei ole varem saanud antud meetmest toetust lisaks 1 hindepunkt.

Samuti on hindamisele lisatud täiendav kriteerium, millega antakse taotlejale 1 hindepunkt lisaks, kui taotleja taotles küll antud meetmest varasemates voorudes toetust ja vastas toetuse saamise tingimustele, kuid taotlus jäi eelarve vähesuse tõttu rahuldamata.

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust rahastatakse 75% ulatuses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning 25% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võtab toetuse taotlusi vastu 21. novembrist kuni 12. detsembrini 2011.

Taotlemisega seotud informatsioon PRIA kodulehel: http://www.pria.ee/et/toetused/meede/mikropollumajandusettevotte_arendamise_investeeringutoetus_meede_1_4_1_viies_taotlusvoor_2011

Meetmega saab tutvda ministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/meede-141

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti otsib liitlasi otsetoetuste võrdsustamiseks

2011-11-16

Eesti alustas rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi kohta alates aastast 2014.

Eile kohtus Seeder Dublinis Iirimaa põllumajandusministri Simon Coveneyga. Arutelu all oli kogu ÜPP reformipakett, eraldi keskenduti otsetoetuste ühtlustamisele ja maaeluvahendite jaotusele.

Iirimaa, kes on EL-i keskmisel tasemel otsetoetuste saaja, tunnustas Eesti püüdlusi võrdsemate konkurentsitingimuste kehtestamise suunal. „Minu Iirimaa kolleeg rõhutas, et Iirimaa käsitleb nii otsetoetusi kui maaelutoetusi ühise paketina, kuid põhimõtteliselt ta nõustus, et EL peaks liikuma ühtlasema toetuspoliitika suunas," ütles Seeder.

Riikidevaheline otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul kindlasti läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on ka riigipeadel, kes langetavad otsuse EL-i üldise finantsraamistiku osas.

Seeder märkis, et Iirimaa on Eestiga mitmetel ühistel seisukohtadel, kuidas ÜPP reformikõnelustel edasi liikuda. Muuhulgas oldi ühel meelel, et keskkonnaeesmärkide elluviimise meetmed peaksid olema konkreetsele liikmesriigile sobivad, mitte üleeuroopalised ja suhteliselt nõrgalt suunatud.

„Samuti leidsime, et peaks valitsema riigisisene suurem paindlikkus suunata otsetoetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele ning võimalus tagada uute põllumajandusettevõtjate kaasatus põllumajandustootmisesse, mida praegune ajaloolisele referentsile baseeruv toetusõiguste süsteeme oluliselt raskendab," märkis Seeder.

Järgmiseks on Seedril ÜPP ja otsetoetuste võrdsustamise arutamiseks kavas kohtuda Läti ja Soome põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestil on maailmas potentsiaali töödeldud põllumajandustoodete eksportijana

2011-11-16

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uurimuse kohaselt kuuluvad Eestis valmistatavad põllumajandustooted nende hulka, mis on ühed kaubeldavamad ja kiiremini kasvava ekspordiga tooted maailmaturgudel.

OECD uurimusest järeldub, et 20-st maailmas kõige enam kaubeldavast töödeldud põllumajandustootest valmistatakse Eestis 14. Samuti selgub, et 2007. aastal oli Eestil suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel nii kogu põllumajandussektoris kui ka töödeldud toodete osas. Eesti põllumajandussektoris töödeldud kauba suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel on eriti märkimisväärne just seetõttu, et üldiselt domineerivad seal kõrge sissetulekuga rikkad riigid.

Ekspordipotentsiaaliga toodete nimistus on mitmed piimatooted, sealhulgas juust, samuti mitmeid lihatooted, maiustused, piiritusejoogid ja õlu. Kõige kiirema ekspordipotentsiaaliga toodete hulgas on näiteks ära märgitud ka hapukapsas ja piparkoogid.

„Uuring kinnitab, et põllumajandussektor on meil, vaatamata isegi madalatele otsetoetustele, suure ekspordivõimega ja seda tuleb toetada läbi ettevõtluse ning erinevate poliitikate. Selle võimaluse realiseerimiseks on oluline saavutada Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas võrdsemad otsetoetused," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

OECD uurimus hõlmab perioodi 1995-2008 ja sealt järeldub, et põllumajandustoodete kaubandus on kasvanud, aga mitte nii kiiresti, kui on suurenenud tööstustoodete kaubavahetus. Töödeldud põllumajandustoodete maailmakaubanduses domineerib vaid väike arv riike, kusjuures kahekümne juhtriigi eksport moodustab 3/4 töödeldud toodete kaubavahetusest. Kokkuvõtteks selgub, et suurema sissetulekuga riigid on suurema kaubavahetuse ja laiema tootevalikuga.

Uuring: http://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/changing-patterns-of-trade-in-processed-agricultural-products_5kgc3mq19s6d-en

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusministrid arutavad Brüsselis põllumajanduspoliitika tulevikku

2011-11-14

Brüsselis toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi avalik arvamuste vahetamine põllumajandusministrite tasandil, mistõttu on ka Eestil võimalus oma seisukohti tuvustada.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti olulisim sõnum konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidu põllumajandustootjate vahel. „Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et järgmise finantsperioodi jooksul saavutaksid otsetoetused ning sellega seotud maksed 90% Euroopa Liidu keskmisest tasemest," ütles Seeder.

Täna toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reform ja selle otsetoetusi puudutav määrus. Reformipaketti tutvustas Euroopa Komisjon esmakordselt oktoobrikuu põllumajandusministrite nõukogus.

Muuhulgas kohtub Seeder Brüsselis Euroopa noortalunike katusorganisatsiooniga (CEJA), et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas, kuhu on kavandatud meetmeid noorte ettevõtjate kaasamiseks põllumajandussektorisse. Noorte kaasamine põllumajandussektorisse on Seedri sõnul üks peamisi Eesti põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid järgmistel kümnenditel. „Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus on võimalik ainult noorte kaasamisel põllumajandusse," rõhutas minister.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: meie toidulauale peab jõudma rohkem mahetoitu

2011-11-04

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas täna Võrumaal Nursis toimuval konverentsil, et vaatamata mahesaaduste populaarsusele tarbijate seas, on jätkuvalt takistuseks mahetöötlemise mahajäämus.

„Mahepõllumajandussaaduste tootmisega tegelevate ettevõtete arv ja mahepõllumajandusliku maa suurus on Eestis pidevalt suurenenud. See on kahtlemata kiiduväärt tendents, samas on jätkuvalt muret tekitav töötlemise mahajäämus, mistõttu ei jõua lõpptoodang mahedana sageli tarbijani. Mahetoodete turuosa on Eestis kõigest 0,26%," ütles Seeder.

Põllumajandusminister nentis, et uue Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika kujundamisel tuleb kindlasti senisest enam läbi mõelda, kuidas toetada mahepõllumajandust selliselt, et rohkem mahetoodangut jõuaks tarbijani.

2011. aasta novembrikuu alguse seisuga on Eestis mahepõllumajanduse registris üle 1400 mahetootja, kellel on mahepõllumajandusmaad ligi 130 000 hektarit, mis moodustab 14% kogu põllumajandusmaast. 2010. aastal moodustas maheteravili 2,1% kogu teraviljasaagist, mahepiim 1,7% piima kogutoodangust ning maheliha 1,6% kogu Eesti lihatoodangust.

Mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid" toimub täna, 4. novembril Võrumaal Nursis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti tahab põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha

2011-11-04

Põllumajandusminister Helir Valdir Seeder märkis valitsuse pressikonverentsil, et järgmise eelarveperioodi lõpuks peaks otsetoetused Eesti põllumeestele ulatuma 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, see tähendaks Eesti põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha.

Täna moodustavad otsetoetused Eesti põllumeestele 45 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Euroopa Komisjon on eesmärgiks seadnud, et kusagil ei tohiks toetuste määr olla alla 90 protsendi keskmisest, millal selleni jõutakse on aga tänaseni lahtine. Eesti seisukoht on, et selleni peaks jõudma järgmise finantsperioodi jooksul, ehk siis aastaks 2020.

«Eesti on kõige suurem Euroopa põllumajandusriik, meil on kõige rohkem põllumaad elaniku kohta,» rääkis minister. «Eesti on suur riik. Koos Hiina ja Indiaga elab siis enam kui kolmandik maailma elanikest,» toonitas minister Eesti olulisust.

Allikas: Postimees Online 03.11.2011

Täna täitub 20 aastat, mil jõustus maareformi seadus

2011-11-01

Täna täitub 20 aastat päevast, mil jõustus iseseisvuse taastanud Eestis maaomanike ja kinnisvaraturu tekkele aluse pannud maareformi seadus.

1991. aastal algatatud maareformi peamine eesmärk oli anda maa tagasi eraomandisse, et luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks ja heastada endistele maaomanikele ülekohus, mille Nõukogude võim oli maa sunniviisilise riigistamisega tekitanud.

"Praktiliselt iga Eesti peret puudutanud ja eraomandil tuginevale turumajandusele aluse pannud maareformi võib suuresti lugeda lõppenuks. Omaniku on saanud üle 39 000 km² maast. Reformida on jäänud veel vähem kui kümnendik maast, enamik sellest jääb riigi omandisse," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. "Eestist maaomanike ühiskonna kujundanud reform on ilmselt üks kõige enam meie hoiakuid ja majanduskeskkonda mõjutanud Eestis läbi viidud reforme."

"Enamus sõdu on peetud maade ja naiste pärast ja on heameel tõdeda, et Eestis sai maareform läbi viidud rahumeelselt," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes oli maareformi alguse ajal Viljandi linnavalitsuses majandusnõunik-abilinnapea ning aastatel 1992-1993 Viljandi linnapea täites ka reformide eest vastutava abilinnapea ülesandeid. Ka oma hilisemates ametites on Seeder olnud tihedalt seotud maareformiga.

Seedri sõnul tegi maareform eestlastest taas omanikrahva ehk pandi alus eraomandusel põhinevale riigile. "Me oleme omal maal peremehed," tähendas Seeder.

1. oktoobri seisuga on maakatastrisse kantud 611 274 katastriüksust pindalaga 3 954 765,5 ha. Sellest:

* ligi 1,5 miljonit ha (34,3%) on maareformi käigus tagastatud endistele või õigusjärgsetele omanikele;

* ligi 980 tuhat ha (22,5%) on erastatud;

* 1,4 miljonit ha (32,9%) on jäetud riigi omandisse;

* igi 34 tuhat ha (0,8%) antud munitsipaalomandisse;

* lla 10% maast on katastrisse kandmata.

Esimesed omanikud said maad tagasi 1992. aasta lõpus ja 1993. aasta alguses Järvamaal, Põlvamaal ja Võrumaal. 1993. aastast muutus kannete tegemine maakatastrisse juba pidevaks, suurem osa tagastavatest maaüksustest registreeriti aastatel 1995-2003.

Veel reformimata maa koosneb osaliselt nn maareformi jääkidest. Tegemist on väikeste, oma kujult ebakorrapäraste juurdepääsuta ning loodusliku seisundi tõttu (liigniiske, võsastunud) väheväärtuslike aladega. „Üle poole sellistest maadest jäävad riigi omandisse - tegemist on looduskaitseliste piirangutega aladega, maardlatega, riigimetsaga jne," ütles Maa-ameti peadirektori kt Raivo Vallner.

Maa-amet on koostöös erinevate ministeeriumitega tegelenud riigi maavajaduste väljaselgitamisega. Aastas vormistatakse riigi omandisse keskkonnaministeeriumi haldusalas ligikaudu 50 000 ha maad. Ülejäänud maa osas on veel toimingud pooleli, ka pole veel kõik omavalitsused oma omandisse vormistanud kohalike teede alust ja üldkasutatavate parkide, haljasalade jms maad.

Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium ja Maa-amet korraldavad maareformi 20. aastapäeva puhul ka üle-eestilise konverentsi, mis toimub 29. novembril Tallinnas.

Maareformi kohta saab edasi lugeda siit: http://www.envir.ee/1176885.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

Seeder: Põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine jätkub plaanipäraselt

2011-10-26

Eilne teade Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite väljamaksmise peatamisest Eestile on tekitanud segadust põllumajandustootjate hulgas, kuid põllumajandusministeeriumi kinnitusel jätkub põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine plaanipäraselt.

„Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond on eraldiseisvad fondid struktuurifondidest ning Eestis jätkub PRIA kaudu kõigi põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „PRIA on Euroopa Liidu poolt akrediteeritud makseagentuur ning mingisuguseid probleeme ei ole."

Sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar väitis Seedri sõnul tänases Äripäevas ekslikult, et Euroopa Liidu struktuurifondi vahendite väljamaksmise peatamine puudutab ka põllumajandussektorit. „Selline valeinfo külvamine on kahetsusväärne," ütles Seeder.

Kuigi osa eurorahade väljamaksmine Euroopa Liidust on hetkel peatatud, jätkub ka rahandusministeeriumi kinnitusel kõigi alustatud projektide ja käimasolevate taotlusvoorude rahastamine varem laekunud euroraha arvel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL: Eesti põllumehele saagu osaks võrdne kohtlemine

2011-10-22

Euroopa Komisjon avalikustas 12. oktoobril Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmise finantsperioodi määruste eelnõud, mis muuhulgas sisaldavad ettepanekuid põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks.

Täna kogunenud IRL-i volikogu võttis vastu avalduse, mille kohaselt ei aktsepteerita Euroopa komisjoni välja pakutud tempot võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

„Eesti põllumeeste rahulolematus on arusaadav ja põhjendatud. Euroopa komisjoni välja pakutud kava kohaselt jäävad meie põllumeeste otsetoetused järgmisel eelarveperioodil ligi 2 korda väiksemaks Euroopa Liidu keskmisest otsetoetuste tasemest ja üle 4 korra väiksemaks kõrgemate otsetoetuste tasemega liikmesriikidest. Säärane ebavõrdne kohtlemine paneb Eesti põllumajandustootjad väga raskesse olukorda, kuna nad peavad nii sise- kui ka maailmaturul konkureerima kõrgemate otsetoetustega liikmesriikide põllumeestega," selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

IRL-i volikogu poolt vastu võetud avalduses seisis, et Euroopa Komisjoni eesmärk võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on igati õige, kuid väljapakutav võrdsustamise tempo täiesti sobimatu ning vastuolus ka Euroopa Liidu enda aluspõhimõtetega - võrdse kohtlemise ja võrdsete konkurentsitingimustega.

„Olukorras, kus Eesti on üleeuroopalises finantspoliitikas näidanud üles solidaarsust ja andnud muuhulgas oma panuse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) loomiseks on meil täielik moraalne õigus eeldada võrdset kohtlemist ka põllumajanduspoliitika valdkonnas, sealhulgas otsetoetuste võrdsustamise küsimuses."

IRL-i volikogu leidis, et Euroopa Liidus tuleb põllumajanduse otsetoetused võrdsustada järgmise finantsperioodi jooksul ja see ei tohi toimuda maaelu arengutoetuste (sealhulgas investeeringutoestuste) kärpimise arvelt. Nii suudame tagada Eesti põllumajanduse konkurentsi- ja ekspordivõime ning meie maapiirkondade jätkusuutliku arengu.

Samuti kinnitas volikogu täna erakonna suurkogu toimumisajaks 28. jaanuari 2012 Tallinna Nokia Kontserdimajas. IRL-i suurkogul valitakse järgmiseks kaheks aastaks erakonna esimees, aseesimehed ja juhatus.

Seeder: Euroopa Liidus puudub toiduabi jagamises üksmeel

2011-10-21

Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus ei jõutud eile kokkuleppele puudust kannatavatele inimestele toiduabi jagamises, mis seab kahtluse alla Euroopa Liidu ühisest eelarvest rahastatava toiduabi jagamise ka Eestis alates järgmisest aastast.

Senini on Euroopa Liit keskselt rahastanud toiduabi programmi, mis on osa ühisest põllumajanduspoliitikast. Nüüd on aga kuus liikmesriiki seisukohal, et tegemist on pigem sotsiaalpoliitika osaga, mida tuleks liikmesriikidel finantseerida oma riigieelarvetest.

„Eesti on jätkuvalt selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks ja oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana, kuid toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest. Kui finantseerimiskohustus peaks langema liikmesriikidele, siis seaks see tõsise kahtluse alla toiduabi jagamise," põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et liikmesriigid rahastaksid 10-25% programmi maksumusest. Sellest ettepanekust lähtuvalt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Algselt oli toiduabi skeem loodud sellisena, et Euroopa sekkumisladudes olevate toodete kasutamise eesmärgil anti puudustkannatavatele isikutele ladudes olevate toiduainete näol konkreetset toiduabi. Pööre skeemi tuli siis, kui aastatel 2007/2008 maailmaturu hinnad tõusid ning EL-sekkumisladudes toiduaineid ei olnud, mistõttu skeemi käigushoidmiseks tuli tooteid hakata Euroopa turult kokku ostma. Selle põhimõtte kaebas Euroopa kohtusse Saksamaa, kes väitis, et uut tüüpi abi pole enam põllumajanduspoliitika osa.

Eestis on selle programmi alusel antud toetust puudust kannatavatele inimestele viie aasta jooksul kokku umbes 2,4 miljoni eurot eest. Peamiselt on abi olnud makaronide, jahu, riisi, manna, kaerahelveste ja muude sarnaste toodete näol.

Alates programmi käivitamisest 1987. aastal on saanud miljonid puudustkannatavad eurooplased toiduabi ühise põllumajanduspoliitika sekkumisvarudest. Euroopa Komisjoni andmetel on toiduabi programmi kaudu aidatud üle 13 miljoni inimese.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder esitab Luksemburgis Eesti seisukoha otsetoetuste osas

2011-10-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõstatab täna Luksemburgis algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil otsetoetuste võimalikult kiire võrdsustamise liikmesriikide vahel.

Euroopa Komisjon on seadnud ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) eesmärgiks kõikide EL-i kuuluvate riikide jõudmise vähemalt 90 protsendini keskmistest aga ei ole öeldud, mis ajaks seda soovitakse saavutada. Eesti soovib Seedri sõnul seda juba aastal 2014. Euroopa Komisjoni teatises eelarvereformi kohta on tehtud ettepanek, mille järgi Eesti otsetoetuste tase saavutaks 2020. aastaks ligikaudu 60 protsenti EL keskmisest otsetoetuste tasemest, mis Seedri hinnangul ei ole piisav.

„Eesti jaoks on kõige olulisem saada juba järgmisel eelarveperioodil võrdsemad konkurentsitingimused, mis tähendab otsetoetuste võrdsustamist," ütles Seeder.

Samuti on Eesti seisukoht läbirääkimistel, et võrdsustamine ei toimuks maaelu arengutoetuste arvelt, sest see oleks lihtsalt ümbertõstmine. „Me saaksime näiliselt küll raha juurde, kuid vähenevad investeeringud maaettevõtlusesse ja infrastruktuuri," selgitas Seeder. Ta lisas, et olenemata Luksemburgi kohtumise tulemusest on selge, et ees seisavad pikad ja pingelised läbirääkimised.

Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reformipakett, mille raames teeb ettekande Euroopa Komisjon, tegemist on esimese selleteemalise aruteluga ametlikul tasandi peale ÜPP reformipaketi avalikustamist eelmisel nädala.

Eestist osalevad kohtumisel lisaks põllumajandusminister Seedrile, asekantslerid Andres Oopkaup ja Toomas Kevvai ning eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Helir-Valdor Seeder: Eesti ja Venemaa arendavad põllumajanduskoostööd

2011-10-14

Täna kohtuvad Moskvas Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Venemaa kolleeg Jelena Skrõnnik ning kirjutavad alla lepingule, et arendada kahe riigi kaubavahetust ja muud koostööd põllumajanduse valdkonnas.

„Taasiseseisvumise perioodil ei ole olnud Eesti ja Venemaa vaheline koostöö põllumajandusküsimustes kunagi nii hea kui praegu," ütles põllumajandusminister Seeder. Ta selgitas, et sõlmitava lepingu alusel luuakse ühiskomisjon, mis hakkab muuhulgas lahendama riikide vahel üleskerkivaid praktilisi probleeme põllumajandussaaduste kaubavahetuses.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid ei ole taasiseseisvumise ajal kunagi varem kohtunud Eesti või Venemaa territooriumil, vaid on seda põgusalt teinud kolmandate riikide territooriumil toimunud sündmuste raames.

Põllumajanduse valdkonnas on Eesti peamised ekspordiartiklid Venemaale piim ja piimatooted, joogid, õlu, alkohol, elusloomad, toidukontsentraadid ning kala ja kalatooted.

Kogu kaubandusmahtudelt on Venemaa Eestile suuruselt kolmas partner. Venemaa osatähtsus Eesti üldises kaubavahetuses on ligi 10%. Eesti kogu ekspordimahus on Venemaa kolmas sihtriik Soome ja Rootsi järel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Riik tõhustab ülevaadet kutselise rannakalanduse üle

2011-10-13

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi allkirjastatud määrusega saavad kutselised rannakalurid täiendava võimaluse oma laeva registreerimiseks kalalaevaregistris, mille tulemusena muutub läbipaistvamaks järelevalve ebaseadusliku kalapüügi üle.

Täiendav võimalus oma kalalaevasid riiklikusse registrisse kanda puudutab hinnanguliselt sadu Läänemerel kala püüdvaid rannakalureid. Kutselisel kalapüügil lubatakse kasutada vaid kalalaevaregistris registreeritud ja kalalaevatunnistust omavat laeva. Euroopa Liidu seadusandluse alusel toimunud Eesti kalalaevaregistri mahtude määratlemisel jäid 2004. aastal paljudel kaluritel erinevatel põhjustel oma paadid kalalaevaregistris arvele võtmata, mistõttu on neil kalapüügivõimaluste kasutamine raskendatud. Selle probleemi lahendamiseks suurendab põllumajandusministeerium rannapüügil kasutatavate laevade registriosa mahtu teistes registri osades vabanenud püügivõimsuse arvelt.

Põllumajandusministri määruses on ette nähtud, et vaba püügivõimsuse arvelt võib kalalaeva registrisse kandmist taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kes omab kaluri kalapüügiluba ja ajaloolist püügiõigust kalapüügiks Läänemerel. Iga kalapüügiloa omanik, kellel puudub kalalaevaregistris registreeritud kalalaev, saab taotleda ühe laeva kalalaevaregistrisse kandmist.

Määruse terviktekst on kättesaadav Riigiteatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/105102011015

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti ootab põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist

2011-10-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul ootab Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist, et tagada Eesti põllumeestele Euroopa ühisturul võrdsed konkurentsitingimused.

"Euroopa Komisjoni seatud eesmärk võrdsustada põllumajandustoetused on igati õige, kuid väljapakutav võrdsustamise ajakava ei rahulda meie põllumehi," ütles Seeder.

Seeder selgitas, et võrdne kohtlemine ja võrdsed konkurentsitingimused on Euroopa Liidu aluspõhimõteteks. "Nende põhimõtete järgimiseks tuleb ka põllumajandustoetused väljapakutavast tempost kiiremini võrdsustada," lisas minister.

„Eesti peab oma seisukohad jõuliselt välja ütlema ja katsuma leida teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas toetajaid, sest üksi jääme nõrgaks ja ei pruugi edu saavutada," ütles Seeder.

Igaljuhul on Seedril hea meel tõdeda, et Eesti põllumajanduspoliitikas valitseb üksmeel valitsuserakondade ja põllumeeste organisatsioonide vahel. Tänased põllumeeste meeleavaldused Brüsselis, Tallinnas, Riias ja Vilniuses näitavad, et Balti riikide valitsused ja põllumehed on oma nõudmistes solidaarsed.

Täna kell 13.30 tutvustatakse kõikides liikmeriikides Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi õigusaktide eelnõusid, mis muuhulgas sisaldavad ettepanekuid põllumajandustoetuste võrdsustamiseks.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Valio Laeva meierei laiendamine näitab Eesti piimatööstuse perspektiivikust

2011-10-05

Piimatööstusettevõtte Valio Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone kasutuselevõtmine aitab kaasa Eesti piima väärindamisele ja piimasaaduste ekspordile.

„Investeeringud piimandussektorisse on äärmiselt olulised. Piimatööstus on Eesti majanduse üheks lipulaevaks," lausus Seeder. „Tegemist on väga ekspordijõulise tootmisharuga, mis muuhulgas tasakaalustab ka Eesti maksebilanssi," selgitas ta.

Piima ja piimatoodete ekspordimaht oli mullu 140 miljonit eurot ehk 16,8% kogu põllumajandussaaduste ekspordist.

Viimasel ajal on Eestis kaasajastatud ja avatud palju uusi lüpsilautasid, mis kinnitab piimandussektori perspektiivikust. „Kuid põllumehe toodangu turustamine sõltub ikkagi suuresti töötlejatest, kes annavad toorpiimale lisaväärtuse ehk valmistavad sellest juustu, kohupiima, jogurteid," lausus Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna kell 13 piimatööstusettevõtte Valio Tartumaal Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone pidulikul avamisel.

Valio ekspordib Eesti piimatooteid Lätti, Leetu, Venemaale, Itaaliasse, Rootsisse ja Ameerika Ühendriikidesse.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Aravete kortermaju hakkab tulevikus kütma keskkonnasõbralik biogaasitehas

2011-09-29

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi keskkonnasõbralikul tehnoloogial põhinevale biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojus - ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine," selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma," lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Kokk: Peipsi kalandust ootavad ees põhjalikud muudatused

2011-09-25

Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimehe Aivar Koka (IRL) sõnul tuleb Peipsi kalanduses kord majja lüüa, vastasel korral võib piirkonda tabada ulatuslik pankrotilaine.

Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ning maaelu- ja keskkonnakomisjonid koos Peipsi järve ja Võrtsjärve kaluritega ning kalatööstuse ettevõtjatega kogunesid ühisel ümarlaual, et arutada Peipsi ja kogu Eesti sisejärvede kalandust puudutavaid probleeme.

Ümarlaual otsustati esitada Keskkonna- ja Põllumajandusministeeriumile rida ettepanekuid Peipsi kalandusolukorra parandamiseks.

"Vajalik on määrata kalapüügivahenditele individuaalsed kvoodid vastavalt püügivahendite arvule. Samuti tuleks kalapüüki võimaldada aastaringselt vastavalt nimetatud kvootidele, v.a. kudeaegadel. See annaks püügivahendite omanikele kindla teadmise, palju nad saavad kala aastas püüda ning ise otsustada, millal on majanduslikult kõige kasumlikum seda teha. Ka järvekaldal asuvad kalatööstused, kelle omanikel on püügivahendid, saaksid sellisel juhul oma tööd plaanipäraselt reguleerida," rääkis Kokk.

"Lisaks sellele tuleb paigaldada püügipüünistele kindlad ja ühtsed märgistused. Kõige õigem oleks paigaldada elektroonilised kiibid, mis võimaldaks kiiresti ebaseaduslikud püünised tuvastada."

Kokk lisas, et nimetatud ettepanekute rakendamine lõpetaks siseveekogudel röövkalapüügi ning looks kindlustunde tuleviku ees nii kaluritele kui ka Peipsi järve kaldal asuvatele kalatööstustele.

"Täna on viimane aeg nende põhimõtteliste muudatuste elluviimiseks. Kui me veel venitame otsuste tegemisel, võib juhtuda, et Peipsi ääres kui Eesti ühes vaesemas piirkonnas, kaovad viimased olulised eraettevõtjate poolt pakutavad töökohad ja piirkonna jaoks strateegilise tähtsusega kalandus kuivab kokku," ütles Kokk.

Helir-Valdor Seeder kohtus Raplamaal Kaiu valla põllumeestega

2011-09-21

Kaiu vallas Raplamaal ringkäiku teinud põllumajandusminister kuulas kohalike põllumeeste ülevaadet valitsevast olukorrast ja valupunktidest ning avaldas lootust, et peagi heakskiidetav riigieelarve saab olema põllumeestele vastuvõetav.

Eile Kaiu valda külastanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus ka kohalike põllumajandusettevõtjatega. Kaiu maile sattus minister tänu Riigikogu liikme Andrus Saare ettepanekule. Saare põhjendas oma soovitust sellega, et mõisted maaelu ja põllumajandus Raplamaal seostuvad tal eelkõige just Kaiu vallaga.

Ametkond on muutunud toetavamaks, tuska teeb madal toetuste määr

Pärast ringkäiku oli põllumajandusministril mahti kohalike põllumajandusettevõtjatega Karitsu Rantšos ühise laua taga istuda, et rääkida põllumajanduse hetkeseisust ja lähituleviku suundadest. Karitsu Rantšo omanik Jaanus Vessart andis ülevaate sellest, millega võib kohalike põllumeeste silme läbi vaadatuna rahule jääda, millised on valukohad ja milliseid võimalusi näevad ettevõtjad probleemide lahendamiseks.
Vessarti sõnul võib rahul olla e-teenuste väljaarendamisega ja sellega, et toetuste maksmine on õigeaegne. Ta tõi positiivse küljena välja ka selle, et ühiskonna üldine toetus on kasvanud ja ka ametkond on muutunud toetavamaks. „Võib öelda, et vastuseisust on saanud koostöö," lisas Vessart. Rohkem oli siiski neid punkte, mis põllumeestele muret valmistavad. Mainitud sai ebapiisav vahendite maht investeeringuteks ja tõik, et toetused ei lähe alati mitte otse tootjale, vaid ärimeeste kätte. Tuska teeb Karitsu Rantšo omaniku sõnul madal toetuste määr võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Ka konsulendid ja Eesti Maaülikool on üheks mureallikaks, kuna on ajale jalgu jäänud.

Tõsise probleemina koorus välja, et põllumajandus ei ole endiselt noorte jaoks atraktiivne. Tõdeti, et selle probleemi mõõtmed on suuremad, ulatudes ka teistesse Euroopa riikidesse. Lahendustena pakkus Vessart välja toetuste süsteemi süvendatult tootjakeskseks muutmist, samuti peaks tema sõnul tagama kontrolli, et investeeringutoetused läheksid neile, kes seda vajavad. Kuidas ja mille järgi seda aga määratleda?

Ülevaatamist vajaks ka erikütuse süsteem, mis muudab praegu teenuste osutamise keeruliseks, kuna kütuse hind on näiteks Soomet võrdluseks tuues liiga kallis.

Ettepanekuna kõlas saagi kindlustamise võimaluste loomine ja soovitus teha samm euroopaliku suhtumise suunas ning toetada jahiseaduse vastuvõtmist. Vessart avaldas ka kahtlust, kas teeäärsetele rohumaadele esitatavad nõuded on põhjendatud ja vajalikud. Hea on aga see, et eesotsas on tegus põllumajandusminister, kõlas kohalike põllumeeste arvamus.

Veterinaararste ei kasva peale ja noored lahkuvalt maalt

Põllumajandusminister ütles tunnustavad sõnad põhjalikult ette valmistatud ülevaate eest, märkides, et see on üsnagi haruldane.
Ta ütles põllumeeste väljatoodud murepunktidele vastates sissejuhatuseks, et järgmise perioodi riigieelarve kiidab valitsus septembri lõpus heaks, misjärel see antakse edasi parlamenti. Ta avaldas lootust, et eelarve on põllumeestele vastuvõetav, arvestades seda, et põllumajandusministeeriumi eelarve maht kasvab 15%. „Prognoosime suuremaid toetuste väljamakseid," sõnas Helir-Valdor Seeder eile Kaius. Tema sõnul on majanduslik seis riigis võrreldes paari aasta tagusega paranenud ja ka piimahind on püsinud stabiilselt kõrge.
Samas kogu Euroopa Liidu peale on veidike vähenenud otsetoetuste ja ka maaelu arengukava toetuste maht. Ministri sõnul ei ole siin lähiaastatel suuri muutusi oodata.

Otsetoetuste määr on Eestis praegu 120 eurot hektari kohta, mis on 45% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Ministri sõnul liigutakse tasapisi, etappide kaupa selles suunas, et otsetoetuse määr ei jääks alla 90%. Suund on õige, aga tempo ei ole piisav," märkis Helir-Valdor Seeder otsetoetuste teosammul suurenemisest rääkides. Ta nentis, et see saab toimuda maaelu arengukava arvelt.

Investeeringutoetustest rääkides ütles minister, et sel perioodil nende suurenemist ette näha ei ole. Kui aga perioodi lõpuks peaks vahendeid üle jääma, on tema sõnul esimeseks eelistuseks investeeringutoetused.

Helir-Valdor Seeder tõdes, et nii noorte veterinaararstide põud kui ka noorte maalt lahkumine on tõsine probleem. Eesti põllumeeste keskmine vanus jääb viiekümne ringi ja paraku valitseb sama olukord ka mujal Euroopas, kus sellele samuti veel lahendust pole leitud.
„Isegi kui peretalu end ära majandab, ei paelu maaelu noori ja nad lahkuvad," sõnas põllumajandusminister, rõhutades majanduslike põhjuste kõrval ka sotsiaalseid põhjuseid.

Katrin Helend-Aaviku, Nädaline

Seeder toetab toiduabiprogrammi jätkamist vähekindlustatutele

2011-09-21

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder toetab täna Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus toiduabiprogrammi jätkamist vähekindlustatud isikutele.

"Eesti on selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks, kuid oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana. Samuti toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest," selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon tuleb välja ettepanekuga, mille järgi liikmesriigid peaksid rahastama 10-25% programmi maksumusest. Programmi rahastamises kavandatakse ka muudatusi, mille kohaselt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Riik viib kiire internetiühenduse ka maapiirkondadesse

2011-03-04

Põllumajandusministeeriumi vahendusel investeeritakse lähiaastatel maapiirkondade internetiühenduse arendamisse ligi 6,4 miljonit eurot tagamaks kiire interneti kättesaadavus kõigile Eesti elanikele.

„Maapiirkondade arengu seisukohast on korraliku ja kiire internetiühenduse olemasolu hädavajalik, sest see loob aluse nii sealse majanduse kui ka üldise elukeskkonna arenguks," rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Kindlasti oleks näiteks äsjalõppenud e-hääletuse aktiivsus olnud suurem , kui oma hääle oleks läbi interneti saanud anda kõik maal elavad inimesed."

Eesti lairiba interneti katvuse tõstmise programmi raames viiakse täna vaid suuremate linnade vahel olev lairiba internetiühendus ka väiksematesse kohtadesse. Sõltuvalt piirkonnast lõpevad ühenduste rajamised 2015. aastaks.

Inimeste kiire internetiühendusega varustamist näeb ette ka Eesti infoühiskonna arengukava, mille kohaselt peab ligipääs kiirusega 100 Mbit/s internetile olema 100 protsendil kodudest. Arengukava kohaselt tuleb välja ehitada valguskaablitel põhinev baasvõrk arvestusega, et 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest asuvad baasvõrgu ühenduspunktile lähemal kui 1,5 kilomeetrit.

Esimeses etapis investeeritakse lairiba internetiühenduse arendamisse ligi 22,4 miljonit eurot. Lisaks põllumajandusministeeriumile on projekti kaasatud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning siseministeerium.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas vastava määruse neljapäeval.

Laar: andke mulle 51 häält ja pool aastat

2011-02-16

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles kommenteerides president Ilvese kahetsust ärajäänud haldusreformi pärast, et haldusreform on tõesti teema, millest kampaanias rääkida ei taheta, kuna see seisab poliitilise arguse taga.

„IRLi valitsemisprogrammis seisab haldusreform olulisel kohal ning meie erakond võtab seda küsimust väga tõsiselt."

Laari sõnul on haldusreformi sedavõrd pikalt ja põhjalikult ette valmistatud, et selle tegemine seisab vaid poliitilise julguse taga.

„2001. aastal oli haldusreformi tegemisest puudu vaid mõned kuud, kui Reformierakond lootuses presidendivalimistel rohkem hääli saada, sellele pidurit tõmbas, mis viis kokkuvõttes tollase kolmikliidu lagunemiseni," meenutas Laar.

„ Järgnenud kümne aasta jooksul on haldusreformist vaid räägitud, nagu näha iseenesest ei sünni maailma paraku midagi."

Haldusreformi eesmärk on tema sõnul Eestile tugevate ja tegusate omavalitsuste andmine, mis suudavad oma piirkonna inimeste huvide eest tõeliselt seista.

Laar avaldas veendumust, et ükskord tehakse haldusreform ära niikuinii.

„Andke mulle pool aastat ja 51 häält ning ma teen selle reformi ära, räägitagu minust pärast mida tahes," ütles Laar.

Seeder: toiduga kindlustatus on ülioluline

2011-02-10

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul pakuvad põllumehed ühiskonnale avalikku hüve toiduainetega kindlustamise ja põllumajandusmaa väärtuse säilitamise kaudu ning seetõttu peaks jätkuma ka uuel finantsperioodil põllumajandustoetuste maksmine võrdväärselt põllumeeste poolt panustatuga.

„Aktiivsele põllumajandustootjale toetuse maksmine peaks põhinema sellel, millisel tasemel avalikku hüve ta ühiskonnale oma põllumajandusmaal toodab. Täismahus otsetoetust peaks saama vaid need põllumajandustootjad, kes panustavad toiduga kindlustamisse, täites seejuures kõiki asjakohaseid Euroopa Liidus kehtestatud tingimusi", rõhutas Seeder tänasel AS Farm Plant Eesti põllumajanduskonverentsil.

Vaagides Euroopa põllumajanduspoliitika arenguid pärast 2013. aastat nentis Seeder, et suurte äriühingute kõrval on taludel oluline roll maaelu tasakaalu säilitamisel. „Eesti on seisukohal, et toetusabinõude rakendamisel ei peaks olema makse aluseks põllumajandustootja suurus, vaid tootmise organiseerimise iseloom. Talunik, kes elab oma tootmisettevõtte territooriumil ning kasutab põhiliselt peretööjõudu vajab erinevat käsitlust kui peamiselt palgatööle rajatud tootmisettevõte," selgitas Seeder. „Seetõttu peab Eesti vajalikuks määratleda talude staatus ning eristada neile suunatud toetusabinõud", lisas minister.

AS Farm Plant Eesti põllumajanduskonverents toimub täna ja homme Pärnus hotell Strand konverentsikeskuses.

Seeder: tagatisnõuet tuleks rakendada vaid kütuse ostmisel aktsiisilaost

2011-01-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tuleks kütusefirmadele kavandatavat 100 000 euro suurust tagatisnõuet rakendada üksnes aktsiisiladudest kütust ostvatele ettevõtetele, mitte aga üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele.

"Reeglina toimuvad käibemaksupettused kütuse ostmisel aktsiisiladudest, misjärel kütuse edasimüümisel jäetakse käibemaks tasumata ning pettuse toimepannud firma likvideeritakse ning riigil puudub võimalus kahjude sissenõudmiseks. Selliste maksupettuste vastu tuleb tõsiselt võidelda ning siinkohal on tagatiste nõudmine vajalik ja põhjendatud," ütles Seeder.

Tema sõnul üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele 100 000 eurose tagatisnõude rakendamine ei ole põhjendatud, kuna seal üldjuhul käibemaksupettusi ei toimu. Kui isegi tanklaomanikust kütusefirma paneb toime maksupettuse, siis on tal tankla näol olemas reaalne vara ja riik saab kahjud sisse nõuda.

"Üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele minimaalselt 100 000 euro suuruse tagatisnõude sätestamine piiraks põhjendamatult ettevõtlusvabadust ja pärsiks konkurentsi kütuseturul. Kindlasti viiks see just maapiirkondades paljude tanklate sulgemiseni, mis halvendaks oluliselt kütuse kättesaadavust," märkis Seeder.

Riigikogu menetluses on Vedelkütuse seaduse muudatused, mille kohaselt on plaanis kehtestada kõigile kütusefirmadele minimaalselt 100 000 euro suurune tagatisnõue.

Seeder tegi Riigikogu Rahanduskomisjonile ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et tagatisnõue kehtestatakse üksnes neile ettevõtetele, kes ostavad kütust aktsiisiladudest.

Kasepää vallavanem Jüri Vooder liitus IRLiga

2010-12-16

Kasepää vallavanem Jüri Vooder liitus IRLiga, sest leiab, et IRL on ainus erakond, mis saab maainimest aidata. „IRLi põhimõtted toetavad maainimest, ülejäänud erakonnad mõtlevad ainult linnainimese peale, IRL saab aru, et maainimest ei saa päris ära unustada," ütles Vooder.

Tema sõnul on väga hea, et IRL soovib maainimest toetada, kasvõi läbi kodualuse maa maksust vabastamise või tasuta kõrghariduse. „Korralik haridus on alati inimesele ära kulunud," ütles Vooder.

Ta peab praegu Eesti poliitikas esmatähtsaks maainimese eest seismist, sest paljudes paikades on maainimene oma muredega täiesti üksi jäänud. Tema arvates tuleb maainimese eest seista, tarbides Eesti tooteid, et põllumees saaks jalad alla.

„Eesti põllumees supleks kullaks, kui Eesti viljast tehtaks leiba ja õlut, ja seda meie poodides müüdaks," sõnas Vooder. Ta peab oluliseks ka väiketootjate toodangu turulepääsu hõlbustamist ning selle kaudu nende toetamist.

IRL peab erakonna eestseisuses heaks kiidetud programmis oluliseks tõhustada Euroopa Liidu vahendite investeerimist Eesti maaelu arendamisse. Samuti põllumajandussektori konkurentsitingimuste võrdsustamist Euroopa Liidus, mis tähendab ka suuremaid toetusi Eestispõllumajanduse ja maaelu edendamiseks. IRLi jaoks on oluline maaettevõtluse elavdamine ning maamajanduse mitmekesistamine, mis aitavad muuhulgas parandada tööhõivet maapiirkondades.

Loe IRLi põllumajandusprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2413/pollumajandusprogramm

IRL soovib õiglast konkurentsi Euroopa põllumajanduses

2010-12-04

IRL peab erakonna eestseisuses heaks kiidetud programmis vajalikuks põllumajandussektori konkurentsitingimuste võrdsustamist Euroopa Liidus, mis tähendab ka suuremaid toetusi Eestis põllumajanduse ja maaelu edendamiseks.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul seisab IRL ka selle eest, et Euroopa Liidu vähemsoodsamate põllumajanduspiirkondade uus määratlus rakenduks juba järgmise finantsperioodi algusest, st. aastast 2014 ja et selle tingimused laieneksid kogu Eesti territooriumile.

„See võimaldaks kõikjal Eestis maksta põllumeestele vähemsoodsamate piirkondade toetusi, mistõttu EL eelarvest makstavate toetuste üldmaht kasvaks märgatavalt," selgitas Seeder.

Ta märkis, et IRL peab vajalikuks ka Eesti toiduainetööstuse toetamist ja selle ekspordivõime suurendamist. „Kiiresti arenev toiduainetetööstus tagab ka põllumeestele paremad võimalused oma toodangu turustamiseks," lausus Seeder.

IRL peab jätkuvalt oluliseks tõhustada Euroopa Liidu vahendite investeerimist Eesti maaelu arendamisse. Oluline on maaettevõtluse elavdamine ning maamajanduse mitmekesistamine, mis aitavad muuhulgas
parandada tööhõivet maapiirkondades.

IRL lubab LEADER meetme tegevuste kaudu jätkuvalt toetada kohalikke algatusi ning kohalike kultuuri- ja spordiobjektide arendamist.

Loe IRLi põllumajandusprogrammi:
http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2413/pollumajandusprogramm/

Kaia Iva: maal on rohkem õpetajaid kui põllumehi

2010-11-11

IRLi parlamendisaadik Kaia Iva ütles täna Riigikogus toimunud maaelu-arutelul, et maaelu ei ole enam ammu ainult põllumajandus, nagu vahel ikka veel ekslikult arvatakse.

"1989. aastal oli maa-asulates 236 tuhat hõivatud inimest. Kümnest inimesest kuus tegeles põllumajandusega," ütles ta Riigikogu kõnetoolist.

Kaia Iva sõnul on 20 aastat hiljem 168 000 hõivatut. Ja igast kümnest maainimesest vaid üks tegeleb põllumajandusega, kaks on ehitajad, kaks on kaubandustöötajad, kaks töötavad haridusvaldkonnas, üks inimene on vallaametnik, kultuuri või sotsiaaltöötaja ja ülejäänud kaks tegelevad millegi muuga.

"Maaelu kvaliteet sõltub kõigi eluvaldkondade toimimisest ja riigi ülesanne on selgete arengusihtide seadmine," lausus Iva.

Ta pakkus IRLi poolt välja kolm valdkonda, millega tegelemine aitaks reaalselt maaelu:

1. Uued töökohad erasektoris. Selleks on vajalik läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega. Lisaks riiklikud toetused infrastruktuuri.

2. Elukvaliteet maal. Eelkõige on maha jäänud erasektori teenused. Vaja on tagada kättesaadavana elementaarsed teenused: pood, pank, post, internet. Samuti sobiv bussiliiklus, mis arvestab töölkäimist ja teenuste pakkumist.

3. Stabiilne põllumajanduspoliitika, mis tagab tootmise mitmekesisuse, soosib ühistegevust ning säilitab puhta ning miljööväärtusliku elukeskkonna ka järgmistele põlvkondadele.

Isamaaline talu 2010 on Metsavenna talu Võrumaal

2010-07-24

Isamaaline talu 2010 on Metsavenna talu Võrumaal

Pressiteade
24.07.2010

Isamaa ja Res Publica Liit annab välja Isamaalise talu tiitli 2010.
aastal Meelis ja Marianne Mõttuse Metsavenna talule Vastse-Roosa külas
Mõniste vallas Võrumaal.

Metsavenna talus saab igaüks tunda ja kogeda, kuidas Nõukogude
okupatsiooni ajal metsavennad elasid. Perekond Mõttus tutvustab oma
talus pere ajalugu, milles on äärmist tõsidust kui uhkust.

Peremees Meelis Mõttus on lisaks Eesti pindalalt suurim mahetootja.
Kasutuses on 1400 hektarit maad, millest teravilja all on 800 ja
rohumaadeks 600 hektarit. Farmis on üle 200 lüpsilehma.

„Meelis Mõttus on ideedega mees. Peagi loodab peremees oma mahepiima
väärindada mahejuustuks. Plaanis on hakata korraldama Eesti-Läti
lastele jäähokilaagreid, milleks on kavas rajada jäähokikeskus.
Unistusi on tal veelgi“, tunnustas põllumajandusminister Helir-Valdor
Seeder.

Peremees Mõttuse missiooniks on hoida Eestimaa elu kaugel Võrumaal. Ta
on selleks suurim tööandja vallas.

Isamaa ja Res Publica Liit on Isamaalise talu tiitlit välja andnud
alates 2005. aastast. Nominendid on:
2005 Mokko turismitalu, Palamuse vald, Jõgevamaa
2006 Ojakalda talu, Viiratsi vald, Viljandimaa
2007 Virula talu, Tori vald, Pärnumaa
2008 Torupilli talu, Põdrala vald, Valgamaa
2009 Uustalu talu, Ambla vald, Järvamaa

Seeder: Eesti liha kvaliteeti on tunnustatud terves Euroopas

2010-04-09

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti toidukaupade ja sealhulgas lihatoodete head kvaliteeti tunnustatud terves Euroopas, mistõttu ei ole Rimi kaubandusketi süüdistustel kvaliteedi kohta mingit alust.

„Eestlased armastavad kodumaist toidukaupa ja seetõttu oleks loomulik, et kauplused inimestele seda ka pakuvad," rääkis Seeder. „Riik ei saa ühelegi kauplusele ette kirjutada, kust ta oma kauba ostma peab, küll aga oleks elementaarne, et kauplus oma valikuid ausalt põhjendab."

Seedri hinnangul ei ole Rimi käitumise taga mitte Eesti liha kvaliteediprobleemid, vaid ettevõtte soov Eesti tootjatelt odavama hinnaga kaupa osta. „Usun, et oma hinnangu annavad sellele ka inimesed, kes poes igapäevaselt sisseoste teevad," märkis ta.

Seeder: Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist

2010-03-28

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna Brüsselis toimuval Euroopa Rahvaparteisse (EPP) koondunud erakondade põllumajandusministrite kohtumisel, et arutada Euroopa põllumajanduspoliitika arengusuundi alates aastast 2013.

Seedri sõnul on põllumajanduse tuleviku osas kokkuleppe saavutamise Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi jaoks võtmetähtsusega, sest praegu kulub 40 protsenti Euroopa Liidu eelarvest ühise põllumajanduspoliitika rahastamiseks.

Tema hinnangul tulevad aastakümnete jooksul kehtestatud riigiabi maksmise erisused kaotada või viia miinimumini.

„Eesti seisukoht on, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist. Praeguste toetuste aluseks olevate aegunud põhimõtete muutmiseks tuleb loobuda ebavõrdset konkurentsi tekitavatest toetustasemetest ning leida nende maksmiseks objektiivne alus," ütles Seeder.

Samuti vajab Seedri hinnangul ümbervaatamist toetusõiguste süsteem, mis on täna üleantav ja päritav ka isikutele, kes põllumajandusliku tootmisega ei tegele.

„Saada põllumajandustoetusi, tegelemata põllumajandusliku tootmisega - see kompromiteerib Euroopa maksumaksjate silmis kogu Euroopa Liidu toetuste süsteemi," lausus Seeder.

Tänasel kohumisel osalevad Euroopa Liidu 27 riigi põllumajandusministritest 11, kes kuuluvad Euroopa Rahvaparteisse.

Lisaks Helir-Valdor Seedrile Eestist on arutelu osalisteks Euroopa Rahvapartei sõsarparteidest ka Niki Berlakovich Austriast, Miroslav Naydenov Bulgaariast, Gerda Verburg Madalmaadest, Bruno Le Maire Prantsusmaalt, Ilse Aigner Saksamaalt, Kazimieras Starkevicius Leedust, Romain Schneider Luksemburgist, George Pullicino Maltalt, Marek Sawicki Poolast ja Mihail Dumitru Rumeeniast.

Pakosta tunnustab Lukase otsust loobuda tsentraalsest põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest

2010-01-29

Haridusminister Tõnis Lukase erakonnakaaslane ja Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta tunnustab ministri otsust loobuda põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise keskvalitsuse poolt juhitud protsessina.

"IRL on Eesti tugevaim hariduserakond ja on loomulik, et vahel pakutakse välja ka tugevaid lahendusi, kuid sama loomulik on ka kohapealsete inimeste arvamustega arvestamine, mistõttu oli otsus etteaimatav".

Pakosta rõhutab, et probleeme tekitanud muudatus puudutas kogu uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kaduvväikest osa ja nüüd tuleb seadusega kiiresti edasi minna.

"Uuest seadusest on nüüdseks saanud tõeline koolis töörahu tagamise seadus, sest erinevalt praegusest on lapse, lapsevanema, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse ülesanded, õigused ja kohustused täpselt paigas.

"Kool tegeleb üha rohkem õpetamise kõrval ka kasvatamisega ja on loomulik, et selles osas tuleb mingid reeglid kokku leppida, et õpetajad saaksid oma igapäevast tööd teha ja et lapsevanemad ei peaks hiljem loodritest laste pärast pisaraid valama".

Teise positiivse küljena toob Pakosta välja, et seaduses räägitakse koolist kui lapse arengu keskkonnast, mitte kui torust, mille ühest otsast laps sisse lükatakse, teises otsas lilledega vastu võetakse ja vahepeal on keegi talle kulbiga tarkust pähe kallanud.

"Mul on kõhklusi seaduseelnõu meneteleva kultuurikomisjoni juhi, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi suutlikkuses eelnõu sisuliselt menetleda, kuna enamikes küsimustes jätab komisjoni juht lihtsalt hääletamata, tehes nägu, et teda polegi ruumis. Ta ei söanda olla poolt, ei söanda olla vastu ega isegi mitte erapooletu. Selle palga eest, mida Riigikogus komisjonide juhid saavad, võiks vähemalt nii palju tarkust olla, et mingigi oma seisukoht suuta kujundada," ütles Pakosta.

Eriti oluline on see tema hinnangul seetõttu, et ees ootavad mitmed põhimõttelised arutelud, näiteks kooli hoolekogude rollist, erakoolide kohast Eesti haridusmaastikul ja moitmes kohas ka seaduseregulatsiooni sootuks ärajätmisega selle märgina, et me ju tegelikult koole ja õpetajaid ühiskonnas usaldame.

Liisa Pakosta kasutas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena uuenduslikku meetodit ja riputas oma ajaveebi liisapakosta.blogspot.com seaduseelnõu muudatusettepanekuid, mis pärinesid Eesti koolidelt, lapsevanematelt ja õpetajatelt. Hiljem leidsid muudatusettepankeud koha mitmete erakondade endi platvormides.

Põllumajanduse ja maaelu toetamiseks kulub järgmisel aastal 4,3 miljardit krooni

2009-11-18

2010. aasta riigieelarve projektis on põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetamiseks planeeritud 4,3 miljardit krooni, mis on tänavuse aastaga võrreldes viis protsenti rohkem. Pool sellest rahast kulub otseselt põllumajandusele.

4,3 miljardist kroonist 1,169 miljardit krooni tuleb Eesti riigi tuludest, ülejäänu pärineb Euroopa Liidu vahenditest. Tänavu suunatakse põllumajandusse ja maaellu kokku 4,102 miljardit krooni, millest Eesti riigi panus moodustab 1,015 miljardit krooni.

Eestipoolne Euroopa Liidu otsetoetuste lisamakse ehk top-up kasvab tuleval aastal 520 miljoni kroonini võrrelduna tänavuse 445 miljoni krooniga. ELi otsetoetus tõuseb 959 miljonilt kroonilt 1,137 miljardi kroonini. Teadus-arendus tegevustesse suunatakse 30,9 miljonit krooni (2009. aastal 23 miljonit krooni), kalanduse arengukavasse 283 miljonit krooni (140 miljonit krooni) põllumajanduse arendamisse 47,5 miljonit krooni (41,2 miljonit krooni) jne.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on tuleva aasta eelarves väga vähe valdkondi, kus kasv ei tule ainult Euroopa Liidu toetuse arvelt vaid ka Eesti riigi enda panusest. „Põllumajandus on olnud valitsuse selge prioriteet, millest kõnelevad ka numbrid," lausus ta.

Seedri kinnitusel näeks tema hea meelega, et põllumajandustoetused kasvaksid veelgi, sest just seda valdkonda on majanduslangus kõige valusamalt tabanud. „Kokkuostuhindade kukkumine on olnud lihtsalt liiga järsk," rääkis ta. „Aga sellisel juhul peaksime minema teiste eluliselt tähtsate valdkonda kallale, millest ei jääks puutumata ükski Eesti inimene."

Tõenäoliselt on Eesti põllumajandustoetuste kasv Seedri kinnitusel järgmisel aastal Euroopa üks suuremaid. „Põllumehed heidavad meile ette, et näiteks Läti maksab oma top-up'i nii tänavu kui tuleval aastal sajaprotsendiliselt välja, kuid tegelikult ei ole see nii. Tänavu on lätlaste top-up'i täitmisprotsent pisut üle 70 ja tuleval aastal tõenäoliselt märksa madalam," lisas ta.

Õnneks on siiski ka märke sellest, et põllumajandustootjate olukord hakkab paranema. Viimase paari kuuga on toorpiima hind tõusnud võrreldes madalaimate tasemetega kuni 50 sendi võrra. Näiteks või hind maailmaturul on aga kasvanud nii palju, et kadunud on vajadus Euroopa Liidu sekkumiskokkuostu järgi. Eesti piimatootjatele on see oluline, sest ligi pool Eestis toodetud toorpiimast müüakse peamiselt või juustu ja lõssipulbrina Eestist välja.

„Asjad liiguvad paremuse suunas ja seda on tunnistanud ka põllumehed ise," ütles Seeder. „Kuuldused Eesti põllumajanduse surmast on ilmselgelt liialdatud, kuigi osad põllumehed nii näidata püüavad."

Minister Kiisler andis terekäe poolele külale

2009-10-09

Pool Pärnumaa läänepoolseima küla Muriste elanikest tuli terekätt ulatama regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile, kes oli sõitnud uudistama, milliste mõtetega sealkandis elu veereb.

GoBus Pärnu teenindada "Pärnumaa teabeliinide" projektibussiga ligi 80kilomeetrise sõidu järel Muristes välja astunud, kauge küla rahvale enneolematult kõrgele külalisele olid vastu tulnud kauane külavanem Ants Ruhno ja põliselanik Leili Otskivi.

Poeni 12 kilomeetrit

Nemad ongi pool Muristes aasta läbi paiksetest, kuigi Varbla valla kirjade järgi on külas elanikke seitse korda rohkem, seega 14.

Hommikutuules pintsakuhõlmu kokku surudes astus Kiisler autoroobastes rohtunud teed pidi kiviaedade vahel juteldes poole kilomeetri jagu peatusplatsist küla vahele, mõlemat kätt ajahambast puretud võimsate taluhoonete müürid. Nendele vahelduseks tallinlastest kohaomanike ülesvuntsitud põlishooned ja aiad, kus ei kasva ainult lilled, vaid talvevaruks köögiviligi.

Küsimused algasid internetiühendusest ja mobiililevist ning lõppesid poe, bussipeatuse ja kohapeal elatise teenimise võimalustega.

"Internet on olemas ja mobiiliga helistamiseks ei pea ma enam katusele korstna kõrvale ronima," muigas kaugsõidutüürimehena töötanud ja vanematekoju naasnud Ants Ruhno. "Aga kui meil mõne aasta eest oli külas tulekahju, vastas mulle päästekeskusesse helistades Orissaare ja sealt soovitati mul kohta vahetada ... Aga bussipeatuseni on siit viis ja lähima poeni Lääne maakonda 12 kilomeetrit ning elatise suhtes tunnevad ennast kõige kindlamini pensionärid."

Kodutalus jätkub askeldamist varavalgest hilisõhtuni, nii et maal keegi aega niisama surnuks ei löö, kinnitasid muristelased ministrile ja teabebussitäiele uudistajatele.

"Probleem ei ole varsti enam see, et mingid kohad tühjenevad ja mingid mitte, vaid meie probleem on pigem see, et kogu meie maa tühjeneb, meid on liiga vähe," rääkis minister Kiisler. "Holland on territooriumilt väiksem kui Eesti, aga seal on 17 miljonit elanikku, aga mulle kindlasti ei meeldiks elada Eestis, kus oleks nii palju inimesi. Aga rohkem peaks meid olema, et bussid liiguksid ja poed oleksid lahti, sest on vaja teatud hulka inimesi, et see kõik ära tasuks."

Tõmbavad elu käima

Regionaalministri arvates tulevad maale vähehaaval elama ilmselt keskmisest suurema sissetuleku ja hea töökohaga inimesed, kes on huvitatud kaugtööst.

"Need inimesed tõmbavad seda elu vaikselt käima ja ilmselt mingis vanuses ei ahvatle enam suurlinna tuled ega ööklubi sähvatused, vaid tahetakse endale ja oma lastele rahulikku elukeskkonda, vaikust, mis kõrvus kajab. Neid inimesi tuleb järjest juurde," kinnitas Kiisler, kes Pärnumaale sõidu eelsel päeval oli olnud Setumaal.

Regionaalministri läinudlaupäevase töövisiidi siht oli teada-tahtmine, kuidas toimib SA Pärnu Vabaharidusekeskuse projekt "Pärnumaa teabeliinid", mida rahastab Kodanikuühiskonna sihtkapital. Projekti eesmärk on kodanikuaktiivsuse kujundamine ja maakohtades ühistranspordimurede leevendamine. Reisiplaani järgi oli 3. oktoobril viimane sõit Muriste külla, koolitaja Elmar Trink, teemaks riiklikud ja kohalikud osaluskanalid.

"Suhteliselt eakad inimesed olid bussis, aga miks mitte töövabal laupäeval näiteks 30aastasel Pärnu kodanikul istuda bussi, vaadata oma maakonda, võtta aeg maha ja mõelda järele, et mis minust sõltub siin Eesti riigis," nentis Kiisler ligi neljatunniselt bussiringilt Pärnu tagasi jõudnuna.

FOTO: Silvia Paluoja

http://www.parnupostimees.ee/?id=172806

Isamaaline talu 2009 on Uustalu talu Järvamaal

2009-07-25

Isamaa ja Res Publica Liit annab välja Isamaalise talu tiitli 2009. aastal Toomas Lemmingu Uustalu talule Roosna külas Ambla vallas Järvamaal.

Toomas Lemming on Eesti Vabariigi taasloomise algusest alates seisnud talude taastamise eest. Lemming on Eesti Erametsaliidu asutaja ja ühistegevuse edendaja ning Ambla Metsaühistu esimees. Tema viimaste aastate tegevus metsas leiduva pärandkultuuri väärtuste leidmisel ja säilitamisel on märkimisväärne.

Lemming on kirjutanud: "Talud pole kandnud eestluse aadet ja ka maakultuuri mitte üksnes enne sõda, vaid ka Nõukogude okupatsiooni ajal ning praeguseni välja. Me ei tohi seda tõsiasja iialgi unustada. Piisab, kui me selle hetkeks unustame, ja me leiame ennast eestluse
allakäigutrepilt."

"Meeldib Toomas Lemmingu kirglikkus ning võime pea vahenditeta seista Eesti asja eest. Lemming on maarahva järjepidevuse eest seisja, kes on eeskujuks ja nõuandajaks noortele talupidajatele", tunnustas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Isamaa ja Res Publica Liit on Isamaalise talu tiitlit välja andnud alates 2005. aastast. Nominendid on:
2005 Mokko turismitalu, Palamuse vald, Jõgevamaa
2006 Ojakalda talu, Viiratsi vald, Viljandimaa
2007 Virula talu, Tori vald, Pärnumaa
2008 Torupilli talu, Põdrala vald, Valgamaa

Mihkelson: IRLi prioriteet on ettevõtlus ja töökohad kõikjal Eestis

2009-05-19

Marko Mihkelson ütles täna Jõgeva Kultuurikeskuses Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud saadikukandidaatide debatil, et seab Euroopa Parlamendis on prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada ettevõtlust ning luua uusi töökohti kogu Eestis.

Ta peab regionaalpoliitika arendamisel esmatähtsaks toetada uute töökohtade loomist ja ettevõtluskeskkonna parandamist, kuna see on eeldus regioonide arenguks.

„Selle asemel, et loota ja oodata vaid keskvalitsuse poolset tulubaasi tugevdamist, oleks omavalitsustel õigem püüda ettevõtlust kõigiti toetada ja aidata ettevõtlikel inimestel tulla takistustega ettevõtlusega alustamisel ja tegelemisel," lausus Mihkelson.

Tema hinnangul on Euroopa Parlamendi saadikute peamine ülesanne üle-Euroopaliste ettevõtlust pärssivate regulatsioonide kõrvaldamise kõrval astuda ka samme teenuste turu täielikuks avamiseks, taotledes inimeste, teenuste, kapitali ja kaupade täiesti vaba liikumist, kuna see soodustab ka ettevõtluse ja töökohtade tulekut Eestisse.

„Eesti inimesed ja perekonnad seisavad silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis oma mõjudega ja kasvav töötus, mis laastab omavalitsuste tulubaasi. Need on probleemid, millega tuleb aktiivselt tegeleda ja otsida aktiivselt lahendusi. Võltsoptimism ja tühjad lubadused ei ole ka siin lahendused".

Mihkelson meenutas, et Isamaa ja Res Publica Liit on pakkunud õigeid otsuseid - praegune raske aeg näitab kõige selgemini, et sammud omavalitsuskorralduse ja koolivõrgu tugevdamiseks on hädavajalikud, ning me oleme jätkuvalt valmis neid astuma.

„IRL on võimeline neid raskeid valikuid tegema - need annaksid ka võimaluse majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks. Ka täna, kui IRLi peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve, on eriti tähtis, et valitsussektor, ka omavalitsused pingutaksid püksirihma kergendades maksumaksjate koormat, mitte tehes seda raskemaks. Ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimine vähemalt 10 protsenti on samm selges suunas," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta. IRL soodustab ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustab Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile.

Kibedal külviajal talumehe rahakraan kinni

2009-05-19

Põllumehed pidid kõige kibedamate kevadtööde ajal nädalateks 200 miljonist kroonist suu puhtaks pühkima, sest rahandusminister Ivari Padari poolt riigikassa väljamaksetele pandud piirang ei lubanud korraga suuremat summat toetusraha välja maksta.
Samal teemal aripaev.ee

Alles homme, pärast kaks nädalat kestnud rahastamispausi, alustab PRIA taas vahepeal "külmunud" 195,1 miljoni krooni väljamaksmist rohkem kui 5000 põllumajandusettevõttele.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rääkis Äripäevale, et rahandusminister Ivari Padari 1. maist kehtestatud riigikassa väljamaksete piirangu tõttu jäi kõige kibedamal külviajal 195 miljonit krooni otsetoetuste raha lihtsalt toppama.

"Väljamaksetele kehtestatud limiit lubas maikuus välja maksta umbes 27 miljonit krooni. Ja rohkem me enam maksta ei saanud, riigikassa rohkem üle ei kandnud. Selles ulatuses saime toetusi välja maksta. Nüüdseks on kujunenud äärmiselt totter olukord, sest me ei saa väljamakstut tagasi nõuda, samuti ei saa me ülejäänutele mingis muus määras toetusi ka edasi maksta. Praegu on täiesti ebavõrdse kohtlemise ja konkurentsiga tegemist," oli Seeder endise põllumehe Padari otsuse peale nördinud.

Põllumeestel tuleb just praegu teha suuri kulutusi
Rahandusministeeriumil on Seederi sõnul teada ka see, et toetuste väljamaksmine kavandatud mahus ei ohusta kuidagi säästueelarve vastuvõtmist, sest põllumajandusministeerium täidab oma kokkuhoiuplaani teiste kulutuste arvel, mille kohta on nad kirjaliku ettepaneku ka rahandusministeeriumile esitanud.

"See kaks nädalat, mis me siin rahandusministeeriumiga oleme vaielnud ja jauranud, on väga suur ajaline kaotus põllumeestele. Ja see on ses mõttes totter, et need väljamaksed tuleb teha niikuinii. Pealegi on põllumajanduses ajategur määrava tähtsusega. Just praegu tehakse suuri kulutusi seemnetele, kütusele, väetistele, hangetele. Ei ole võimalik, et juuni keskel või jaanipäeval alustame külviga. Siis on tehtud kulutused tulutud, ebaratsionaalsed," rõhutas Seeder.

Padar: Seeder tekitab asjatut paanikat
IRLi ministri arvates on rahandusminister Padar "ametnike vang".

"Olen ju Padariga sel teemal rääkinud. Ta ütleb, et ta mõistab ja annab endast parima. Lõpuks tulevad aga ikkagi vastupidise sisuga vastused. Need on küll Padari allkirjastatud, kuid ametnike koostatud. Mul on isegi üks kiri alles, kus öeldakse, et parimal juhul saame limiidid avada mai lõpus. Räägin ma ministriga, saan ühe vastuse, saan aga ametniku koostatud kirja, on seal hoopis teine jutt," oli Seeder nördinud.

Rahandusminister Ivari Padar selgitas aga, et põllumajandusminister Seeder tekitab asjatut segadust ja paanikat. "Muretsemiseks ei ole põhjust. Kõikide maksete limiite on tõstetud ja toetuste väljamaksmine jätkub varasemas tempos. Mingit fataalset ega kuritegelikku pausi siin ei ole," sõnas rahandusminister.

AS Pakar harib Rae vallas 900 hektarit maad ja peab samas 300pealist veisekarja. Ettevõtte juht Endel Albin ütles, et seni on neile PRIAst üle kandmata 768 889 krooni veise- ja piimakvooditoetust.

"No meile tähendab see umbes ühe kuu käibe jagu piimaraha. Niikuinii on piimatööstused meile märtsikuust piima eest võlgu. See, et meile ei ole praegu ka PRIA toetust välja makstud, tähendab, et me ei suuda ka enda võlgu vähendada," tähendas Albin.

Nimelt oli ASil Pakar eilse seisuga riigi ees 370 723kroonine maksuvõlg.

"Nagu ma ütlesin, tööstused on meile võlgu. Piima kokkuostuhind on praegu umbes krooni võrra odavam liitri omahinnast, mistõttu tekivadki võlad," ei näinud Albin pisivõlas siiski midagi dramaatilist.

Samas ei ole toetusraha toppamine kõigi põllumeeste jaoks probleemiks. Võhmuta PM ASi juhatuse esimees Rein Lall tunnistas Äripäevale, et see, kas ja millal nad PRIA-lt ette nähtud 804 818 toetuskrooni kätte saavad, ei ole nende jaoks eriti määrava tähtsusega.

"Teate, meil ei jää selle tõttu, et toetussummat ei ole tänaseks välja makstud, küll mitte midagi tegemata. Meil ei ole ühtki võlga mitte kellegi ees, kuigi meile ollakse piimaraha peaaegu miljon krooni võlgu. Oleme kevadtöödega igati graafikus. Me ei ole sel kevadel isegi külvilaenu küsinud. Ühesõnaga, majandame end kenasti ära," rääkis Lall.

Ettevõtja: tuleb pikemalt ette näha

Lall rõhutas, et Võhmuta edu valem peitub ettenägelikkuses. "Küsimus on ikka selles, kui pikalt ettevõtja ette mõtleb. Olen seda rääkinud ka teistele piimatootjatele, kes siin praegu võlgades siplevad, aga nemad ei taha seda ikka uskuda ja kuulda võtta. Oleme eesmärgiks seadnud ka raskel ajal firma jätkusuutlikkuse tagamise, seda aga ei ole võimalik ette mõtlemata saavutada," pani Lall kolleegidele südamele.

Toetuste maksmine seisis kaks nädalat

Põllumajandusministeerium taotles aprilli lõpus rahandusministeeriumilt PRIA-le määratud mai väljamaksete limiidi suurendamist 185 miljoni krooni võrra järgmiste kuude limiitide arvel, et tootjad saaksid loomatoetused mais kätte.
Rahandusminister Ivari Padar kergitas limiiti küsitud summa võrra alles eelmise nädala lõpus.
PRIA-l oli ute täiendava otsetoetuse, piimakvoodi alusel makstava toetuse ja veise loomühiku alusel makstava täiendava otsetoetuse väljamaksmiseks vaja kokku 222 miljonit krooni.
8. mail maksis PRIA 789 taotluse põhjal välja 1,7 miljonit krooni ute täiendavat otsetoetust.
12. mail soovis PRIA maksta 1117 taotluse põhjal 25 miljonit krooni piimakvooditoetust, kuid Swedbanki IT-probleemi tõttu jäi 362 tootjat 5,7 miljonist kroonist ilma. Tänaseks on nimetatud summa tootjateni jõudnud.
Praeguseni on 286 piimakvoodi- ja 4767 veisetoetuse saajal kätte saamata kokku 195,1 miljonit krooni. Summa peaks jõudma põllumeesteni alates homsest.

Miljardid põllumajanduse hüvanguks

Tänavu esimeses kvartalis maksis PRIA välja 995 miljonit krooni põllumajandus-, maaelu- ja kalandussektori toetusi. Toetussumma jagunes rohkem kui 21 000 taotleja vahel. Mullu maksis PRIA 67 meetme raames toetustena välja kokku 3,32 miljardit krooni. Tänavune toetuste eelarve on 4,65 miljardit krooni.
Allikas: PRIA

IRLi parlamendisaadikud uurivad Tartu- ja Tartumaa ettevõtete olukorda

2009-05-14

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna ja homme visiidi Tartusse ja Tartumaale. Kavas on käigud Tartu linna ja valla ning Luunja ja Vara valla ettevõtetesse ja asutustesse.

Fraktsiooni aseesimehe Andres Herkeli sõnul on Eesti silmitsi raskete aegadega: majanduskriis, kasvav tööpuudus ja perede keeruline olukord. Neid probleeme ei lahenda võltsoptimism või tühjad lubadused. IRL pakub õigeid otsuseid rasketel aegadel.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud" ütles Herkel.

Herkeli sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm meie plaanist „Tööd Eestile!" Küsimus on tingimuste loomises uute töökohtade tekkeks. IRL on võtnud eesmärgiks tagada selline ettevõtluskliima ja investeeringute toomine, mis looks 20 000 uut töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteet kaubandus- ja tööhõiveprogrammid, et tuua nende kaudu ka Eestisse ettevõtlust ja töökohti".

Herkeli sõnul teeb IRL otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid rasketel aegadel Euroopas ja Eestis.

Hiiumaa lehmapidajad saavad riigilt miljoni

2009-04-17

Hiiumaa piimatootjad saavad riigilt erandkorras miljon krooni, et endale piimaauto osta ja seeläbi toorpiima eest rohkem teenida. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES) täna vastava lepingu.

Hiiumaa talunikud pöördusid oma abipalvega riigi poole juba aasta alguses, sest erilise asukoha tõttu langetasid tööstused neilt ostetava piima hinna alla kahe krooni piiri, millega kasumlikult majandada aga võimalik ei ole.

Seedri kinnitusel on selge, et selliste hindadega piimakarju elus ei hoia ning riigil tuli neile appi minna. „Tegemist on vähese tähtsusega riigi abiga piirkonnale, mis on väga eriline. Tänu sellele on sellise erakorralise abi andmine üldse võimalik," lausus ta.

MESi juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul sõlmitakse hiidlaste ühistuga Hiiumaa Meierei leping tõenäoliselt lähipäevil. „Mõned paberid on veel tarvis korda ajada aga põhimõtteliselt on kõik valmis," märkis ta.

Põllumajandusministeerium otsustas hiidlaste toetamise juba veebruaris, kuid aega võttis hiidlaste arutelu selle üle, kuidas abiraha kasutada. Piimatootjad ise oleks eelistanud saada selle lihtsalt hüvitiseks, riigi eesmärgiks oli aga toetada investeerimist ja ühistulist tegevust, millest tõuseks tulu ka tulevikus.

Kiisler viib haldusreformi taas IRLi saadikute kogu ette

2009-03-30

Kuna koalitsioonipartnerid on lükanud tagasi regionaalminister Siim Kiisleri eelnõu kiireks haldusreformiks, siis arutab ta taas võimalusi selle teostamiseks lähiaastate perspektiivis IRLi saadikute koguga, mis koguneb järgmisel nädalal Paides.

Kiisleri sõnul on olukord tõsine, sest haldusreformi pidurdamine koalitsioonipartnerite poolt võib viia paljud nõrgemad omavalitsused lähiaastatel kriitilisse seisu. Ta on tutvustanud haldusterritoriaalse reformi seaduse eelnõu nii valitsuskabinetile kui koalitsioonierakondade esindajate ümarlauale parlamendi. Kava, mis võimaldab reformi teostada koos 2009. aasta oktoobris toimuvate kohalike valimistega pole heakskiitu pälvinud.

"Tänaseks on üheselt selge, et koalitsioonipartnerid ei ole nõus haldusreformi 2009. aastal teostama, vaid on pigem valmis kandma vastutust otsustamatusest tingitud tagajärgede eest. Vastused regionaalministri palvele esitada seaduseelnõule konkreetsed parandusettepanekud on konstruktiivsuse asemel kahjuks sisaldanud silmakirjalikkust," ütles Kiisler.

Tema hinnangul on samas nii poliitikute seas, kui ka ühiskonnas laiemalt on esmakordselt tekkinud laiapõhjaline arusaam, et Eesti haldusterritoriaalses korralduses tuleb teha jõulisi muudatusi.

"Praeguse omavalitsussüsteemi probleemid on viimaste kuude jooksul eriti teravalt välja joonistunud seoses halva majandusseisuga, mis läbi tulude langemise seab väga raskesse olukorda ka paljud omavalitsused".

Kiisleri sõnul on languse jätkudes karta ka valdu ja linnu puudutavate halbade uudiste peatset sagenemist. Sellises olukorras käed rüpes istuda oleks vastutustundetu.

"Oleme jätkuvalt seisukohal, et haldusreform tuleb teostada nii ruttu kui võimalik. Kui me ei saavutanud üksmeelt 2009. aastal, siis ehk suudame kokku leppida 2011. aasta osas. Juhul, kui ka see ei õnnestu, peame sihiks seadma aastal 2013 toimuvad kohalikud valimised".

Haldusreform on Kiisleri sõnutsi Eesti poliitkoridorides "kuuma kartulina" veerenud juba kümmekond aastat ning nüüd oleme olukorras, kus reform on vältimatu ja on ka pälvinud avalikkuses märkimisväärse toetuse. Selle teostamiseks peavad kõik erakonnad pea liiva alt välja tõmbama ja asuma ettekäänete otsimise asemel ühiselt tööle lahenduste leidmiseks.

IRL: kodud maamaksust vabaks!

2009-03-26

Isamaa ja Res Publica Liit andis koos koalitsioonipartneritega Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mille järgi on kohalikul omavalitsuse volikogul õigus vabastada maamaksust inimese kodualune elamumaa kuni 3000 ruutmeetri ulatuses linnas ja ühe hektari ulatuses maal.

Eelnõu koostanud töögrupi liikme Urmas Reinsalu sõnul puudutab see muudatus nii korteri- kui majaomanikke.

Reinsalu sõnul on algatus õige samm, kuid kodude maamaksuvabastuse kehtimahakkamiseks koduomanikule on vajalik seaduse jõustumise järel võtta vastav otsus vastu ka omavalitsuse volikogus.

„Konkreetselt Tallinna ebaõiglase maamaksu kaotamine 2010 aastast määratakse Tallinna valimiste päeval. IRL toetab Reinsalu sõnul täies mahus eelnõus sisalduva vabastuse laiendamist Tallinna kodudele".

Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsusel võimalus tulevikus maa maksumäära diferentseerida ka sõltuvalt maa sihtotstarbest.

Tsahkna: Kahju, et Reformierakond araks lõi

2009-03-18

Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäril Margus Tsahknal on kahju, et Reformierakonnal puudub julgus teha ära Eestile hädavajalik haldusterritoriaalne reform.

„Nii tagab Reformierakond aastatepikkuse venitamise, omavalitsuste pankrotid ja veelgi väiksema regionaalse tasakaalu," sõnas Tsahkna.

„Soov hoida oma populaarsust ning vältida reforme võib olla poliitiliselt praktiline, kuid ei vii Eestit edasi. Erakondliku populaarsuse eelistamine riiklikele huvidele on ummiktee. Nad pole esitanud isegi mitte ühtegi ettepanekut Kiisleri plaani täiendamiseks või muutmiseks".

„Kui Reformierakond ei suuda otsustada ühtegi reformi, mille möödapääsmatust tunnistab kogu ühiskond, siis kas ta väärib oma nime? Kõige rohkem kannatavad seetõttu Eesti inimesed, kelle võimalus maksuraha eest kvaliteetseid teenuseid saada lükati taas määramatusse tulevikku".

IRL kutsub järgmiseks kolmapäevaks kokku eestseisuse, et arutada erakonna järgmisi samme.

Regionaalminister: tugevad omavalitsused toovad maale töökohad

2009-02-18

Regionaalminister Siim Kiisler rõhutas oma 18. veebruaril 2009 Linnade ja Valdade Päeval peetud tervituskõnes, et vaid tugevad omavalitsused suudavad luua tingimused selleks, et inimestel oleks tööd.

„Et investeeringud jõuaksid Tallinnast ja teistest suurematest linnadest väljapoole, peavad kohapeal olema võimekad partnerid, kes suudavad ettevõtjaga suhelda, teda abistada ja otsida lahendusi, mis tagaksid inimestele töö,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Ministri sõnul tuleb raskes majandusolukorras põhifookus suunata töökohtade loomisele.

„Mul on hea meel, et viimastel aastatel on korda saanud paljud Eestimaa koolid, lasteaiad, rahvamajad. Nüüd oleme aga olukorras, kus põhieesmärgiks peame seadma töökohtade püsimise ja tekkimise. Ma ei ole kindel, kas meil on piisavalt teadmisi, et pidada seda võistlust 227-kesi omavahel. Me ei konkureeri ju mitte teiste Eesti omavalitsuste, vaid ka Läti, Leedu, Soome, Ukraina, Venemaa ja paljude teiste globaalsete konkurentidega. Piltlikult öeldes – sellal kui Padise ja Nissi pakkumisi piidlevad, võib investeering minna näiteks Cesisesse. Seetõttu ei saa me mööda vaadata ka vajadusest radikaalse haldusreformi järele,“ tõdes Kiisler.

MES annab põllumeestele 100 miljonit krooni

2009-01-15

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu eraldas põllumeestele majanduslangusest tingitud raskuste leevendamiseks 100 miljonit krooni täiendavat laenuraha. Lisaks loodetakse riigi vahendusel leida veel kuni miljard krooni.

Täiendavat laenu antakse kommertspankade vahendusel ühele soovijale kuni miljoni krooni ulatuses ja 80 protsenti sellest garanteerib MES ise. Laenu tähtaeg on üks aasta, intress sõltub laenamise ja tagatise viisidest.

MESi nõukogu esimehe Vallo Reimaa sõnul leiab sihtasutus sada miljonit oma eelarve ümber jaotamisel, sest mitte kõigi laenutoodete ja garantiide järgi ei ole nõudlus nii suur, kui esialgu planeeriti.

Et sajast miljonist jääb põllumeeste laenuvajaduse rahuldamisel aga väheks, tegi MESi nõukogu põllumajandusministeeriumile ettepaneku, et ministeerium aitaks leida veel kuni miljardi krooni ulatuses raha, mida kommertspankade vahendusel maaettevõtjatele laenata.

MESi nõukogu otsustas kuni miljoni krooniga toetada Hiiumaa piimatootjaid, kes on oma erilise asukoha ning langenud kokkuostuhindade tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Toetuse saamiseks peavad saare piimatootjad moodustama ühistu ning töötama välja plaani, kuidas edaspidi oma sõltuvust mujal asuvatest piimatööstustest vähendada.

MES jätkab samal ajal ka oma teiste ettevõtetele mõeldud toodetega ning jätkuvalt tegeletakse põllumeeste laenude ja tegevust garanteerimisega. Sihtasutuse garantiivõime küünib pooleteist miljardi kroonini.

Riik toetab põllumehi täiendavalt miljardi krooniga

2009-01-13

Põllumajandusministeerium töötab koos Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES) välja meetmete paketi, mis leevendaks põllumeeste rasket majanduslikku olukorda ja krediidiraskusi. Paketi maksumus küünib miljardi kroonini.

Viimastel kuudel on kiiresti langenud põllumajandustoodete kokkuostuhinnad ning põllumeestel on muutunud keeruliseks pankadest nii laenu kui käibekrediidi saamine.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on riigi võimalused põllumeestele appi tulemiseks piiratud, kuid koostöös MESiga üritatakse leida lahendusi käibekrediidi nappuse leevendamiseks.

Juba sellel neljapäeval toimuva MESi nõukogu ajaks teeb ministeerium MES'i nõukogule ettepaneku põllumeestele antava täiendava laenu tingimuste kohta, mis arvestaksid ka Euroopa Liidu ühise turukorralduse reeglitega. MESil on võimalik teiste toodete arvelt selle jaoks eraldada kuni 100 miljonit krooni, millest aga kindlasti ei piisa.

Lisaks on põllumeestel võimalik MESist saada erinevaid tagatisi, et oma majandustegevust paremini planeerida. MES on võimeline laene ja tegevusi tagama miljardi krooni ulatuses.

Samuti otsitakse koos MESiga võimalusi, kuidas tulla appi Hiiumaa piimatootjatele, kes oma erilise asukoha tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Hiiumaa tootjatele kavandatakse ajutist, kolme kuni kuue kuu pikkust abimeedet, mis aitaks tootjatel toime tulle nii suurte piima transpordikuludega, kui ka toorpiima üldise kokkuostuhinna langusega. Seedri sõnul võib Hiiumaa piimatootjate lühiajaline abi jääda vahemikku 300 000 kuni miljon krooni.

Lisaks alustab ministeeriumi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniameti (PRIA) ja Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi leidmaks võimalusi põllumajandustoetuste osaliselt varasemaks välja maksmiseks.

Seedri hinnangul on selge, et kõiki üldisest majandusolukorra halvenemisest tingitud raskusi abipaketiga lahendada ei suudeta ning seetõttu on väga oluline, et põllumehed kasutaksid eelmise aasta lõpus ja selle alguses makstud toetusi väga kaalutletult, sest kõige raskem aeg saabub nende jaoks tõenäoliselt just kevadel.

Planeerimisalane teavitus muutub paremaks

2008-12-30

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks planeerimisseaduse muutmise eelnõu, mille olulisemad punktid on seotud isikute kaasamisega detailplaneeringute protsessi ning infovahetuse parandamisega, sealhulgas elektroonilise teavitamise võimaldamisega.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on planeerimistegevuses osalemine oluline nii elukeskkonna kujundamise, kui ka läbipaistvuse seisukohalt. "Inimesel peab olema võimalus rääkida kaasa oma koduümbruse ja kodukandi arengust. Mida rohkem inimesed planeerimises osalevad, seda väiksem on ka oht, et otsustamisel mängib kaasa kellegi isiklik kasu," ütles Kiisler.

Ministri sõnul on ka praegu elanikel seadusega õigus läheduses planeeritava ehitustegevuse kohta infot saada ja oma arvamust avaldada. Tegelikult aga piirdub teavitamine väikeses kirjas ajalehekuulutusega ja sildiga kusagil nurgatagusel infotahvlil. "Asi on pea peale keeratud - inimene peab ise pidevalt jälgima, ega tema maja kõrvale pilvelõhkujat ei plaanita," kirjeldas regionaalminister olukorda.

Kiisleri sõnul on eelnõu juures oluline eelkõige mõtteviisi muutus riigikesksest kodanikukesksemaks. "Uue seaduse järgi hakkab omavalitsus uute planeeringute algatamisel otse kirjaga teavitama piirnevate kruntide omanikke ning elanikke. See ongi see suund, kuhu avaliku sektori teenused lähiaastatel järjest kiiremini hakkavad liikuma,“ sõnas Kiisler.

„Selle asemel, et oodata kodaniku sekkumist, kaasab riik või omavalitsus teda automaatselt. Loomulikult on paljude selliste muudatuste eelduseks infotehnoloogia areng. Näiteks antud juhul eeldame, et planeeringutest teavitamine toimuks võimalusel e-kirja teel. Kõik algab siiski mitte arvutiprogrammist, vaid mõtteviisi muutusest," tõdes Kiisler.

Eelnõu kohaselt jõustuvad planeerimisseaduse muudatused 1. juulist 2009.

Planeerimisseaduse muutmise peamine eesmärk on tagada inimeste senisest parem kaasamine planeerimisprotsessi. Samuti kehtestatakse detailplaneeringu rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega ning kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole üldplaneeringuga määratletud. Seadusemuudatused tagavad samuti puudutatud isiku kaasamise detailplaneeringu koostamisse ja parema võimaluse oma õiguste kaitsmiseks.

Laar: Reformierakond lasi taas haldusreformi põhja

2008-09-30

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar küsib, kas Reformierakond on asunud mõtlema nimevahetusele, kuna takistab Eesti arenguks vajalikke reforme. „Kui juba sõna reform Reformierakonna põlve värisema paneb, on aeg nimevahetusele mõtlema hakata," ütles Laar.

„Vältimaks sama saatust, mis tabas Tarmo Looduse reformi - mille läbikukutamist tagantjärele üldiselt suureks rumaluseks peetakse - pöördus regionaalminister koalitsioonikaaslaste poole küsimusega, kas nad peavad võimalikuks ka omavalitsuste administratiivset liitmist."

Laari sõnul tähendab Reformierakonna eitav vastus paraku seda, et taas jäetakse haldusreform tegemata. „Omavalitsuste vabatahtlik ühinemine võtab ekspertide arvates aega vähemalt 100 aastat kui mitte rohkem. Eestil pole nii kaua võimalik oodata."

IRLi esimees tuletas meelde 2001. aastat, mil haldusreform oli põhjalikult ette valmistatud ja läbi räägitud, kuid millele Reformierakond siis parteipoliitilistel põhjustel piduri pani, teatades, et haldusreform saaks toimuda vaid vabatahtliku ühinemise alusel. „Nüüd on sellest seitse aastat möödunud, isegi meie lõunanaabrid on asunud omavalitsuste arvu otsustavalt vähendama, Eesti tammub
aga paigal."

Laar loodab, et Reformierakond suudab „jänese püksist välja visata", sest Eesti vajab mitte sadu nõrku omavalitsusi, vaid tugevaid valdu ja linnu, mis suudaksid oma rahalise ja vaimse potentsiaaliga riigile partneriks tõusta.

„Tänased arutlejad ja aja maha võtjad ei anna endale aru, et me oleme kaotanud juba piisavalt ressursse suutmatuse pärast kaasajastada koolivõrku või tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi. Suuremad ja tugevamad omavalitsused suudaksid tõhusamalt tegutseda tõukefondide vahendite kasutamisel, neid mitte laiali pihustades, vaid prioriteetidele kontsentreerides," ütles Laar.

Laari sõnul on Isamaa ja Res Publica Liit valmis tegutsema ja kutsub koalitsioonipartnereid mõtlema oma ninaesisest kaugemale - Eesti tuleviku peale ja nende inimeste peale, kelle elu külades ja valdades päev-päevalt raskemaks läheb.

„Haldusreform on möödapääsmatu ja Eesti vajab muudatusi kohe. Meie omavalitsused ei tohi tekkida juhuslikult, nad ei tohi olla nõrgad, jääda inimesele kaugeks või lihtsalt hääletult hääbuda," sõnas Laar.

IRLi esimees peab haldusreformi tegematajätmist suureks läbikukkumiseks, kuna madalseisus tammuva Eesti uue tõusu jaoks vältimatult vajalikud otsused on teist korda takerdunud väiklasesse onupojapoliitikasse.

Regionaalminister osales Manilaiu sadama avamisel

2008-09-19

Regionaalminister Siim Kiisler osales 19. septembril Manilaiu sadama avamisel. Kolm aastat varem, 2005. aasta jaanuaritormis kannatada saanud kaile on paigaldatud reguleeritav ramp, mida saab kasutada nii madala, kui ka kõrge veeseisu ajal. Uuendatud sadama korrastamiseks eraldas riik 8,1 miljonit krooni.

Pildigalerii

Seeder kutsub Ansipit üles tasakaalukusele

2008-08-29

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi avaldus:

"Peaministri eilsed ja tänased väljaütlemised, nagu läheks tulumaksu langetamise edasilükkamisest saadavad 1,5 miljardit krooni 20. suurpõllumajandustootja tasku, on täiesti väärad. Riigieelarvest makstav täiendav otsetoetus pole kunagi olnud sellises suurusjärgus nagu peaminister üritab väita. Absoluutne maksimum, mis Eestil oleks õigus 2009. aastal täiendava otsetoetusena välja maksta on 780,7 miljonit krooni. Tegemist on toetusliigiga, mis suunatud kõigile põllumajandustootjatele olenemata suurusest.

Peaministri poolt tehtud erinevaid valdkondi vastandavad avaldused ei aita kaasa järgmise aasta riigieelarve valmimisele. Kindlasti ei aita sellele kaasa ka peaministri üleolev suhtumine põllumajandustootjatesse ja põllumajandusse kui toiduga varustatuse eest hoolitsevasse majandusharusse tervikuna. Põllumajandustoetuste kaotamine või järsk vähendamine ei ole Eesti Nokia.

Täiendav otsetoetus on kõige laiemale sihtrühmale suunatud ettevõtlustoetus, mille saajate arv on üle 20 000 ettevõtja. Selle eesmärk on võrdsustada Eesti põllumajandustootjate konkurentsitingimusi eelkõige Euroopa Liidu vanade liikmesriikidega, kus toetustasemed on kordades suuremad kui Eestis ning aidata kaasa põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime säilimisele. Täiendava otsetoetuse maksmine lepiti kokku Eesti liitumisläbirääkimiste käigus ning see oli Eesti riigi sooviks ning oluliseks läbirääkimisküsimuseks. Tegemist on praeguses majanduslanguse situatsioonis majanduse elavdamise mõttes äärmiselt oluliselt toetusega, kuivõrd see läheb otseselt ettevõtluse toetamiseks.

Kutsun peaministrit üles jääma tasakaalukaks ja mitte vastandama erinevaid sihtrühi ja valdkondi pingelistel riigieelarve läbirääkimistel."

Kiisler maakonnavisiidil ja Saarte Kogu Üldkogul Hiiumaal

2008-06-28

Regionaalminister Siim Kiisler kohtus 27. juunil Hiiumaal maavalitsuse ja omavalitsuste esindajatega ning võttis 28. juunil osa Saarte Kogu Üldkogust.

Pärast kohtumisi maavanem Hannes Maaseli ning omavalitsuste esindajatega külastas minister Emmastes asuvat Eestis ainulaadset kaugtöökeskust (Maalehe artikkel), KOIT programmist 21 miljonit krooni saavat Käina gümnaasiumi ning Tohvri hooldekodu. Õhtul arutles regionaalminister Kassarimaal erakonnakaaslatega poliitilise olukorra ja regionaalhalduse üle.

Laupäeval osales Siim Kiisler Eesti Saarte Kogu (http://www.saared.ee) üldkogul, kus teemadeks olid peamised saarte elu puudutavad probleemid, info eurotoetustest ning ootused seoses saarte seadusega.

PILDIGALERII

Seeder kohtus Ukraina presidendiga

2008-06-10

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus Ukraina visiidi raames Ukraina presidendi Viktor Juštšenkoga, mille käigus kinnitasid mõlemad vajadust kahe riigi vahelise koostöö järele.

Kohtumisel tunnustas ja tänas Juštšenko Eestit toetuse eest ning tõi meie riiki teistele eeskujuks. Ukraina president rõhutas, et NATO ja Euroopa Liidu suunaline poliitika on nende prioriteediks. Seeder omakorda kinnitas, et oluline on edendada Eesti ja Ukraina vahelist koostööd.

Seeder kohtus täna ka Ukraina põllumajandusminister Juri Melnikuga ning kahe riigi ministrid allkirjastasid põllumajandusministeeriumite vahelise koostöömemorandumi. Memorandumi raames on plaanis edendada põllumajanduse ja toiduainetööstuse alaseid majandus- ja teadussuhteid.

Täna osaleb Eesti delegatsioon Ukraina suurima põllumajandusmessi "Agro 2008" avamisel ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Suursaatkonna poolt korraldataval seminar-ümarlaual, mille arutelu teemaks on Ukraina ärikeskkond. Kolmapäeval on kavas külastada Kiievi piirkonna põllumajandustootjaid.

Vaata lisaks pildikataloogi visiidist siit.

Seeder tutvus Itaalia põllumajandusega

2008-06-06

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tutvus Roomas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt korraldatava kõrgetasemelise konverentsi raames Itaalia põllumajandusega ja kohtus kohalike maaelu edendajatega.

Seederi sõnul on Itaalia põllumajanduse peajooneks kvaliteettoodete arendus. „Olgu tegu oliiviõli või lambapiimajuustuga, ikka püütakse saavutada spetsiaalset kvaliteeditaset. Kogu Euroopa Liidus väljaantud kvaliteedimärkidest on ligikaudu 25% Itaalia toidutoodetel. Üha vabamaks muutuvate turgude tingimustes, elanikkonna ostujõu ja tarbijate teadlikkuse tõustes muutuvad kvaliteettooted nii Euroopa Liidus üldiselt kui ka Eestis üha olulisemaks“, lisas ta.

Seederil oli kohtumine Itaalia põllumajandustootjate organisatsiooni Confagricultura esindajaga, kes kinnitas, et sealse põllumajanduse tulevik on kvaliteettoodetes. Itaalia kolmest põllumajandustootjaid ühendavast organisatsioonist toodab Confagricultura üle poole põllumajandustoodangust.

Minister külastas ka pereettevõtet Torrita Tiberinas, kus toodetakse lambapiimast juustu ja ricottat, samuti oliivõli tootmist Corese Terras, kulinaariakooli Rietis ja Sabiinia piirkonnas asuvat maaturismi ettevõtet. Leedu turismiesindust külastades avaldas Seeder lootust, et Balti riigid võiksid teha koostööd maaturismi edendamiseks.

Regionaalminister ja Eesti Post arutasid koostöövõimalusi avalike teenuste pakkumisel

2008-05-28

Regionaalminister Kiisleri sõnul on riigi huvi, et riik oleks inimesele lähedal. „Arutasime erinevaid alternatiive ning jõudsime lahenduseni, et postivõrk võiks olla üheks sidepidajaks inimese ja riigi vahel,” sõnas minister.

Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste tutvustas kohtumisel võimalusi pakkuda maakondlikes postkontorites uusi lisateenuseid. „Juba praegu esitavad inimesed haigekassa avaldusi postkontorite kaudu või saavad sealt kätte pensioni. Miks mitte luua inimesele võimalust suhelda samamoodi ka riiklike registritega,” selgitas ta.

Kiisleri sõnul võeti kohtumisel vastu otsus asuda ühiselt koostama nimekirja avalikest teenustest, mida on võimalik läbi postkontorite pakkuda. „Näen, et neid teenuseid võiks olla vähemalt neli-viis,” ütles minister. ”Väga positiivne on, et postiring käib inimeste juures iga päev ning sedakaudu on võimalik hoida inimestega tihedat sidet. Ühe teenusena võiks inimene postkontoris või kodus kätte saada sotsiaaltoetusi või täita elukoha registreerimise avaldust,“ tõi minister näite.