Poliitikute ajaveebid

Tunne Kelam: Hispaania eesistumine ei täitnud Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevaid ootusi

2010-07-06

Hispaania peaminister Zapatero esitas Euroopa Parlamendile täna kokkuvõtte Hispaania eesistumise tegevusest.

"Hispaania eesistumine langes kokku sügava finants- ja usalduskriisiga Euroopa Liidus, see tabas ka eesistujamaad Hispaaniat ennast, " ütles Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam.

"Usalduse defitsiit Euroopa majanduse ja ühisraha vastu juurdub liikmesriikide tohutus võlakoormas, mis üha varjutab tuleviku väljavaateid," väitis Kelam. "See tuleneb meie eluviisist tarbida homse arvel, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelam meenutas, et Hispaania seadis oma eesistumise prioriteediks konkurentsivõime tõhustamise. "Kuid me ei ole saanud vastust küsimusele, kuidas lahendada väärtuste kriis?" Just sellega on Kelami arvates seotud väljavaade taastada tasakaalustatud eelarvepoliitika.

Kelam oli kriitiline, et eesistujamaa ei ole mitmel korral ilmunud Strasbourgi plenaaristungite küsimustetunnile.

"Arvukad parlamendiliikmed ootavad võimalust esitada Nõukogule küsimus, kuidas uus julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendub relvamüügitehingute puhul kolmandate riikidega ning kas lõpuks hakkavad Nõukogus toimuma konsultatsioonid - mida Lissaboni lepe võimaldab - enne, kui mõni liikmesriik otsustab müüa moodsat sõjatehnikat väljapoole Euroopa Liitu."

Tunne Kelami sõnul ei ole Hispaania oma eesistumise ajal tõsiselt võtnud küberrünnakute ohtu.

"Moodsad ühiskonnad on järjest tõsisemalt haavatavad küberrünnakute suhtes, samal ajal kui küberrelvi salajas edasi arendatakse," ütles Kelam.

"Euroopa Liit peab võtma juhtrolli arutelus, kuidas vähendada kübersõja ohtu ning kuidas piirata küberrünnakute mõju, enne kui on liiga hilja," pöördus kõneleja Euroopa Komisjoni presidendi Barroso poole.

Tunne Kelami arvates ei tohi viivitada katsetega saavutada rahvusvahelist kokkulepet küberruumi kasutamist puudutavate reeglite osas.

Tunne Kelam: Praegu on hetk küsida, mida meie saame teha Euroopa heaks

2010-06-16

Euroopa Parlament arutas täna eelseisva Euroopa Ülemkogu ja G 20 tippkohtumise ettevalmistusi Komisjoni Presidendi José Manuel Barrosoga ning eesistujamaa Hispaania esindajaga.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam rõhutas, et esmatähtis on kriisist välja tulla.

"Parlamendi suur enamus ja Komisjon on ühte meelt, et tõhus vastus kriisile on ühenduse meetodi tugevdamine," tõdes Eesti saadik.

"Peame teadvustama ka seda, et Euroopa majanduse juhtimisega tegeleb Komisjon, mitte Nõukogu. "

Kelami sõnul tuleks taltsutada õhinat asuda kriisi ületamiseks looma uusi institutsioone. Kõigepealt tuleb toetada ja tugevdada olemasolevaid. "Eelkõige vajab Komisjon tugevamat mandaati finantsolukorra konsolideerimiseks koos õigusega hoiatada reeglite rikkujaid," ütles Kelam.

Tunne Kelami arvates annab kriis ka midagi positiivset - eelkõige võimaluse viia lõpule neljal põhivabadusel põhineva siseturu kujundamine.

Kõneleja tõstis "Euroopa 2020" strateegia projektidest esile Euroopa Digitaalset Tegevuskava.

"Sellest peab saama tähtis vahend hoogustamaks tõhusalt funktsioneeriva ühise toodete ja teenuste digitaalturu kujundamist, mis vähendaks horisontaalseid bürokraatlikke ja kommunikatiivseid tõkkeid," väitis Kelam.

Kolmandaks tõi Tunne Kelam välja olukorra eurotsoonis. "Usaldusväärne ja stabiilne euro on mitte ainult euroala kuueteistkümne liikme, vaid kogu Euroopa Liidu kese. Praegune kriis ei tohi viia Euroopa jagunemisele kaheks eraldi leeriks, vaid just vastupidi - koondama meid kõiki ühiste majanduslike ja vaimsete väärtuste ümber, " ütles Kelam.

Eesti liitumine euroga selle kriisiajal osutab usaldust euro tulevikku.
"Praegu on hetk küsida, mida meie saame teha Euroopa tugevdamiseks, mitte mida Euroopa saab teha meie jaoks, " väitis Kelam.

Eesti ühineb tema sõnul euroklubiga täie teadvusega, et see samm tähendab kaasvastutuse võtmist ning omapoolse panuse andmist euroala stabiliseerimisse.

Siseministrid kiitsid heaks viisalihtsustuslepingu Gruusiaga

2010-06-04

Siseministrid kiitsid heaks viisalihtsustuslepingu Gruusiaga
3. juunil Luksemburgis toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil kiideti heaks viisalihtsustuslepingu sõlmimine Euroopa Liidu ja Gruusia vahel. Leping näeb ette lihtsustatud korra viisade väljastamiseks Gruusia kodanikele ning rakendub üheskoos EL- Gruusia tagasivõtulepinguga.
„Gruusia lähendamine Euroopale on Eestile oluline prioriteet,“ ütles Pomerants. Siseministri sõnul avardab leping Gruusia kodanike võimalusi Euroopa Liitu reisimisel ning loob eeldused edasiseks tööks viisavabaduse suunal. Leping näeb ette vähendatud viisatasu kõikidele Gruusia kodanikele ning loetleb viisatasust vabastatud kodanike kategooriad (näiteks pensionärid, õpilased, alaealised isikud, ametlike delegatsioonide liikmed, spordi- ja kultuuriüritustel osalejad). Lihtsustub viisa taotlemise protseduur ning nähakse ette lühemad tähtajad taotluste läbivaatamiseks. Varasemalt on Euroopa Liit sarnased lepingu sõlminud Venemaa, Ukraina, Moldova ning Lääne-Balkani riikidega. Euroopa Liidu kodanikele kehtib Gruusia külastamisel viisavabadus.
Siseministri sõnul on iga viisalihtsustuslepingu sõlmimise eelduseks toimiv koostöö ebaseaduslike sisserände takistamisel ning tagasivõtulepingu sõlmimine. „Paralleelselt viisalihtsustuslepinguga jõustub EL- Gruusia tagasivõtuleping, mis näeb ette lihtsustatud korra illegaalsete immigrantide väljasaatmiseks“ ütles Pomerants. Tagasivõtulepingu jõustumine võimaldab kasutada väljasaatmisel kiirmenetlust, lihtsustab väljasaatmiseks vajalike dokumentide väljastamist ning näeb ette ka kohustuse võtta vastu kolmandate riikide kodanikud, kes sisenenud ELi ebaseaduslikult Gruusia kaudu.

Tunne Kelam: Eesti eeskuju võib olla lootuse märk eurotsooni tulevikule

2010-05-19

Tunne Kelam: Eesti eeskuju võib olla lootuse märk eurotsooni tulevikule

Euroopa Parlamendis arutati täna Komisjoni ja eesistujamaa Hispaania osavõtul uut euroala laenamisinstrumenti ning Euroopa 2020 strateegiaga seonduvat. Komisjoni esindas rahandusvolinik Olli Rehn, kes tõstis oma kõnes esile Eesti saavutusi eurotsooniga liitumiseks. Rehn osutas tõsiasjale, et kui euroala liikmete keskmine võlakoormus on 75% rahvatulust, siis Eesti võlakoormus on kümme korda väiksem - 7,5%.

Eesti saadik Tunne Kelam tänas volinik Rehni tunnustuse ja usalduse eest Eesti jõupingutustesse. Kelam kinnitas, et Eesti ühinemine euroalaga ei too kindlasti kaasa keskmise võlakoormuse kasvu.

"Täitmaks kõik Maastrichti kriteeriumid, oleme viimasel ajal toonud siseriiklikult ränki majanduslikke ja sotsiaalseid ohvreid, " ütles Kelam.

Eesti saadik avaldas lootust, et niihästi eurotsoonis kui ka väljaspool seda olevad kolleegid suudavad näha Eesti liikmekssaamises positiivset eeskuju.

"Ennekõike saadaks see julgustava sõnumi Lätile ja Leedule, et on mõttekas jätkata pingutamist oma majanduse korrastamisel ning et kõiki eurotsooni kandidaate koheldakse õiglaselt, vastavalt nende edusammudele," väitis Kelam.

Tunne Kelami arvates ei saa praegusel hetkel käsitada eurotsooniga liitumist privileegina.

"See tähendab solidaarsuse kohutuse võtmist ning omapoolse panuse tegemist Euroopa konsolideerimise paketti," ütles Kelam.

"Kuid olen kindel, et see on mõlemapoolselt õige otsus," kinnitas Kelam.

"Euroopa saab kriisist üle ainult siis, kui näeme Euroopa Liidus mitte niivõrd võimalust saada, vaid eelkõige võimalust omalt poolt panustada ühise kasu ja ühiste eesmärkide edendamiseks."

Tunne Kelami hinnangul pole eurotsoonis siiani kehtinud avatud koordinatsiooni meetod end õigustanud. See tuleks asendada siduvate kohustustega. Euroopa Liidu uus majanduse taastamise strateegia peab tuginema valdavalt Euroopa ühisinstrumentidele, mitte niivõrd valitsustevahelistele algatustele.

Samas ei tohiks Kelami arvates uute institutsioonide ja reeglitega üle pingutada ega üksnes neile lootma jääda.

Euroopa tihedam ja usalduslikum koostöö algab Kelami veendumuse järgi sellest, et järgitakse heausklikult juba kokku lepitud reegleid ning täidetakse täies mahus seniseid kohustusi.

Tunne Kelam meenutas, et finantskriis sai alguse moraalsest kriisist, soovunelmate ning nende teostamise instrumentide irdumisest tegelikkusest. Enne uute institutsioonide sisseseadmist on usalduse taastamiseks tarvis täies mahus ning ilma keerutamata rakendada Euroopa ühinemise aluseks olevad neli põhivabadust.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees toetab Eesti vastuvõtmist eurotsooni

2010-05-18

17. mail Strasbourgis Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva tähistamiseks peetud üritusel rõhutas Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni esimees Joseph Daul oma kõnes vajadust järgida praeguse rahandus- ja usalduskriisi oludes veelgi kindlamalt neid põhimõtteid, millest alustas 60 aastat tagasi Euroopa suurimas madalseisus prantsuse välisminister Robert Schuman.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimehe sõnumit läbis märksõna "julgus", mis iseloomustas Schumani suhtumist poliitikasse. Dauli sõnul peab Euroopa poliitikuil kriisi ületamiseks jätkuma julgust loomingulisteks lahendusteks; poolikute abinõudega ei saa piirduda.

Joseph Daul tõstis Euroopa kriisi taustal esile Eestit, kes on raskes olukorras suutnud keskenduda positiivsele ning täitnud eurotsooni vastuvõtmiseks vajalikud kriteeriumid. Ta osutas Eestile kui innustavale näitele ning lootis, et Eestil eeskujul otsustab edaspidi ka Briti uus valitsus euro kasuks.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni ning Robert Schumani Fondi juhatuse liikme Tunne Kelami arvates on prantslasest juhtpoliitiku ning president Sarkozyle lähedalseisva Joseph Dauli selgelt väljendatud positiivne suhtumine Eesti euroga liitumisse lootustandev märk, et Prantsuse valitsus võiks järgmisel kuul samasuguse hoiaku võtta.

Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva puhul korraldatud pidulikul koosolekul esinesid veel Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ja Robert Schumani Fondi juhid.

Tunne Kelam: Inglismaale vajalik muutus on täna saanud võimalikuks

2010-05-12

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kelle poliitilisse fraktsiooni (Euroopa Rahvapartei) Briti konservatiivid kuni eelmise aastani kuulusid, on arvamusel, et konservatiivide ja liberaaldemokraatide koalitsioon on Inglismaale lähitulevikus ainus lahendus, mil on eeldusi viia riik välja praegusest majanduskriisist.

"Konservatiivide ja liberaal-demokraatide liidu lähtekohaks on ühine vastutustunne majanduse tasakaalustamise, võlakoorma vähendamise ning kulude kärpimise läbiviimisel," ütles Tunne Kelam.

Seda hiiglaslikku, kuid majandusolukorra tervendamiseks ülivajalikku muutust saab Kelami sõnul alustada üksnes selge parlamentaarse enamusega.

"David Cameron tegi riigimeheliku ja rahvuslikest huvidest lähtuva otsuse," ütles Kelam.

Konservatiivid ja liberaal-demokraadid erinevad arvukate "pehmete" väärtuste osas ning nende koostöö sujuvat laabumist sisepoliitikas pole alust oodata, arvab Kelam.

Seevastu on tema meelest antud kooslus hea Euroopa ühispoliitikaile, kuivõrd Euroopa-meelsete liberaal-demokraatide osalemine koalitsioonis pehmendab tõenäoliselt konservatiivide juhi senist jäika distantseerumist Euroopa integratsioonist, mis lõhestas Briti konservatiive Euroopa Parlamendis.

"Hea meel on ka William Hague asumisest välisministri kohale," tõdes Kelam, kelle sõnul Hague oli konservatiivide omaaegse esimehena heades suhetes nii ERSP kui Isamaaliiduga.

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab kiiremas korras ühist küberjulgeoleku strateegiat

2010-03-10

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu välis-ja julgeolekupoliitikat. Väliskomisjoni esimehe Gabriele Albertini koostatud raport käsitles Euroopa Parlamendi rolli Euroopa Liidu eriesindajate ametisse nimetamise ja neile volituste andmise osas, julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni esimees Arnaud Danjeani koostatud raport keskendus sellele, kuidas Lissaboni leping mõjutab ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Saadikutele esines Euroopa Liidu kõrge esindaja Catherine Ashton.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel esinenud Tunne Kelam väitis, et Euroopa Liidul tuleb möödapääsmatult etendada juhtivat globaalset rolli. Seda on võimalik teostada üksnes Atlandi-ülese koostöö tugevdamisega, mis põhineb ühistel väärtustel.

"Ennekõike peab Euroopa Liit ilmutama kindlat tahet kujundamaks terviklik strateegia viies võtmelises valdkonnas. Need on ühised strateegiad Hiina, Venemaa, Lähis-Ida rahuprotsessi, Afganistani ja energiajulgeoleku vallas, " rõhutas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on ikka veel suureks takistuseks Euroopa Liidu usaldusväärsusele see, et pahatihti ei ole Euroopa Liit kõnealustes valdkondades suutnud ühtset seisukohta kujundada.

"See on peamine väljakutse teile, proua kõrge esindaja, viia tegelikkuses ellu oma tänuväärne avaldus ühtse poliitilise strateegia vajalikkusest ning kollektiivse vastutuse võtmisest, " ütles Kelam Ashtonile.

Olulise punktina tõi Tunne Kelam välja sätte Danjeani raportis, mis kutsub nõukogu ja komisjoni üles analüüsima küberrünnakute ohte ning reageerima selle ala väljakutsetele. "Kübersõda ei ole tuleviku väljakutse, see on muutunud meie igapäevaelu probleemiks, "ütles Kelam.

Kelam kutsus Euroopa Liitu üles töötama kiires korras välja ühine küberjulgeoleku strateegia.

Tunne Kelam tõstatas ka küsimuse loodava Euroopa Liidu välisteenistuse kohta. "Välisteenistuse kujundamine peab tuginema õiglasele geograafilisele tasakaalule. Uute ja vanade liikmesriikide esindajatele tuleb luua võrdsed võimalused välisteenistusse kandideerimiseks. See on mõeldav kvoodisüsteemi rakendamisega," väitis Kelam.

Kelami sõnul on ainult nii võimalik tagada uue välisteenistuse usaldusväärsus ja tõhusus.

Kõrge esindaja Catherine Ashton reageeris positiivselt kolmele Kelami tõstatud probleemile. Ta nõustus, et Atlandi-üleses partnerluses tuleb tugevdada solidaarsust; samuti väitis, et küberrünnakud kujutavad endast tõsist ohtu ning vajavad ühtset reageerimist Euroopa Liidu poolt. Samuti vastas Ashton, et toetab geograafilise tasakaalu põhimõtet ja individuaalsete võimete arvestamist välisteenistuse komplekteerimisel.

EL presidendi Van Rompuy sõnumi sisu konstruktiivne ja veenev - Tunne Kelam

2010-03-03

Euroopa Liidu Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy kohtus täna Euroopa Rahvapartei fraktsiooniga (ERP), kus vastas saadikute küsimustele.

Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni ainus Eesti esindaja Tunne Kelam soovis teada Euroopa Liidu presidendi nägemust sellest, kuidas hakata teostama Euroopa Liidu ühispoliitikaid.

Kelam tsiteeris Van Rompuy hiljutist kõnet Brugges, milles kõneleja lubas Euroopa Liidu presidendina arvesse võtta iga liikmesriigi huve ja tundlikkust ning päris, kas Van Rompuy on valmis arvestama Läänemere ümbruse riikide tundlikkust Prantsuse valitsuse kavandatud Mistral-tüüpi moodsate helikopterikandjate Venemaale müügi suhtes.

"Kas sellisele kahepoolsele lähenemisele saab Teie arvates ehitada Euroopa Liidu ühtset välis- ja kaitsepoliitikat, seda olukorras, kus Venemaa pole täitnud 2008.a. septembri vaherahu tingimusi ning ähvardab jätkuvalt ka teisi oma naabreid? " küsis Kelam.

Mistrali müügitehingu probleemi tõstatasid ka Leedu ja Läti saadikud, lisaks juhtis Vytautas Landsbergis tähelepanu Nord Streami probleemidele.

Van Rompuy sõnul on tema üheks positiivseks omaduseks kuulamisvõime. "Ma ei saa enamusele küsimustest vastata kohe, kuid ei kavatse neid unustada. Tulen nende juurde tagasi eeloleva kahe aasta jooksul," lubas ta.

Euroopa Liidu president ütles, et tema vastutab ühise välis- ja kaitsepoliitika eest, kuid seni on valitsusjuhtide kohtumistel väga harva välis- ja energiapoliitikat arutatud.

Tunne Kelami väitel peab Van Rompuy valitsusjuhtide omavahelisi arutelusid välis- ja kaitsepoliitikast Lissaboni leppe raames väga oluliseks, kuivõrd Euroopa Liidu president saab ametlikult väljendada 27 valitsusjuhi seisukohti.

Kelami arvates oli Van Rompuy sõnumi sisu konstruktiivne ja veenev. Euroopa Liidu president ütles, et majandussurutisest väljatuleku ja eurokriisi taustal ei tule unustada seda, et kõigest aasta pärast sügavaimat majanduslikku langust prognoosib Euroopa Liit juba kasvu. Seda võimaldas Van Rompuy sõnul eurotsooni olemasolu, Euroopa Keskpanga stabiliseeriv roll ning valitsuste õigeaegne sekkumine.

Kelami meelest oli Van Rompuy esinemise parim mulje positiivselt inimlik lähenemine probleemidele. Uued institutsioonid iseenesest ei toimi, neid panevad tööle konkreetsed inimesed, kes ametikohti täidavad. Ebamäärasused Lissaboni leppe raamistikus tuleb lahendada tihedate inimlike kontaktide ja regulaarsete mitteametlike nõupidamiste kaudu, oli EL presidendi seisukoht.

Eelteade: Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam esineb rahvusvahelisel konverentsil kommunismi kuritegudest

2010-02-25

24.-26. veebruaril Prahas toimuva laiahaardelise rahvusvahelise konverentsi eesmärk on luua ülevaade raudse eesriide taga kommunistlike režiimide poolt toime pandud kuritegudest ja anda hinnang õiguslikust seisukohast.

Konverentsi konkreetne eesmärk on otsida tänasele olukorrale võimalikke lahendusi eesmärgiks lepitamine tõe ja kuritegude tunnustamise alusel ning Euroopa kultuurilise ja väärtustepõhise integratsiooni tugevdamine postkommunistlikes ühiskondades.

Praha konverents on jätkuks 2008. aastal korraldatud samalaadsele konverentsile, mis aitas ette valmistada pinda Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastuvõtmisele totalitaarsete režiimide kohta 2009. aasta aprillis.

Tunne Kelam, kes osales ka eelmisel Praha konverentsil on üks ürituse patroonidest ning osaleb homme ümarlaua diskussioonis "Kuidas saavutada õiglust postkommunistlikes ühiskondades, eriti uutes Euroopa Liidu liikmesriikides?"

Konverentsi korraldavad Totalitaarsete Režiimide Uurimisinstituut ja Euroopa Mälu Ja Südametunniste Platvormi töörühma partnerorganisatsioonid koostöös Tšehhi Senatiga.

Osalejate seas on teiste hulgas endine Tšehhi Vabariigi Euroopa asjade asepeaminister ja endine dissident Alexandr Vondra, endine Leedu Vabariigi president Vytautas Landsbergis, Euroopa Parlamendi saadik ja endine välisminister Sandra Kalniete, ENPA poliitikakomitee president kommunismiraporti autor Göran Lindblad, Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni esinaine Heidi Hautala.

Konverentsi alusdokumendid ( lingid dokumentidele):
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee 25. jaanuari 2006 resolutsioon rahvusvahelise hukkamõistu vajadusest totalitaarsete režiimide kuritegude üle;

Praha Deklaratsioon 3. juuni 2008;

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta, 2. aprill 2009.

Konverentsi kodulehekülg: www.crimesofcommunism.eu

Tunne Kelam: ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegevuse ülim politiseeritus teeb muret

2010-02-24

Täna Brüsselis toimunud Euroopa Parlamendi debatil inimõiguste üle Euroopa Liidus ja maailmas kõnelenud Eesti saadik Tunne Kelam pidas murettekitavaks ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegevuse jätkuvat politiseeritust.

"See õõnestab ÜRO Inimõiguste Nõukogu usaldusväärsust nende miljonite rõhutute silmis, kelle põhilisi inimõigusi rikutakse, " ütles Kelam oma sõnavõtus.

Tunne Kelami sõnul on seega äärmiselt oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid seisaksid märtsis algaval istungjärgul ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmelisuse kriteeriumite kehtestamise eest.

"Minimaalne nõue Nõukogu usaldusväärsuse taastamiseks oleks vastuseis niinimetatud "no-action" algatustele, mis on mitmel juhul takistanud teatud riikide suhtes resolutsioonide vastuvõtmist, kes üritavad vältida kriitikat oma inimõiguste poliitikate suhtes, " oli Kelam kriitiline.

Tunne Kelami sõnul peaks Euroopa Parlament keskenduma muu hulgas inimõiguste olukorrale Valgevenes ja Venemaal.

"Vastupidiselt ootustele ei ole inimõiguste olukord Valgevenes paranenud, vaid halvenenud," viitas Kelam tänasele kohtumisele Valgevene opositsiooniliidri Aleksandr Milinkevitsiga Euroopa Rahvapartei fraktsiooni koosolekul.

"Just praegu on Euroopa Liidul reaalne võimalus avaldada survet Lukašenka režiimile ning seada Euroopa Liidu majandusliku abi ja koostöö jätkumise tingimuseks ehtsad edusammud demokraatia arengus," ütles Kelam.

Tunne Kelam kutsus toetama eelmisel nädalal kõlanud kaheksateistkümne Venemaa inimõiguste aktivisti, sealhulgas ka Sahharovi auhinna laureaadi Sergei Kovaljovi avaldust, kes on mures venekeelse sõltumatu satelliitside saatuse pärast, mille sulgemise saavutas Kreml survestades Prantsuse Eutelsatti.

"Euroopa Liidu väärtusi õõnestab tõsiselt see, kui ühelt poolt tunnustame Strasbourgis inimõiguste aktivisti Kovaljovi ja MEMORIALi organisatsiooni, kuid samal ajal alistume Putini nõudmistele, kelle jaoks on alternatiivset venekeelset infot edastavate Euroopa satelliitide olemasolu midagi vaenulikku, " ütles Kelam.

"Sel viisil saab Euroopa Liit kaasvastutajateks inimõiguste rikkumise eest, mida Euroopa Liidu liikmed Genfi minnes ise kaitsta kavatsevad, " ütles Tunne Kelam.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungjärk leiab aset 01.-26. märtsini Genfis.

Mihkelson: Venemaa kulutab infosõjale rohkem kui tööpuuduse leevendamisele

2010-02-11

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

"Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega - rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel," ütles Mihkelson.

Tema sõnul pole see tühi sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses "ajaloo ümberkirjutajate"
vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on lõksu meelitatud.

"Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks
nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud," ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on riik vaatamata saadud õppetunnile suutnud seni veel väga vähe korda saata. "Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit
puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt
e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles".

Lisaks soovitab Mihkelson, et avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise
keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline
netiväljaanne.

"Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on
rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat.
Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks," ütles Mihkelson täna Riigikogu ees.

Kõne Riigikogu välispoliitika arutelul 11.02.2010

Lugupeetud esimees,

Minister, kolleegid!

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel tahaksin tänada nii ministrit kui väliskomisjoni esimeest sisukate ettekannete eest, mis
juhatasid sisse meie järjekordse arutelu riigile tähtsate välispoliitiliste teemade üle.

Ma julgen väita, et käimasolev aasta esitab Eestile mitmeid tõsiseid välispoliitilisi väljakutseid, mille lahenditest sõltub omakorda meie
riigi rahvusvahelise positsiooni tugevnemine, majanduslik käekäik ning kõige laiemalt ka meie julgeoleku kindlustamine.

Kõigepealt tahaksin pöörata teie tähelepanu välismajanduspoliitilistele küsimustele, mida meie fraktsioon on viimastel aastatel pidanud üheks olulisemaks valdkonnaks meie välissuhtluses.

Tänases globaalses ja konkurentsitihedas keskkonnas on just majanduse käekäik see, mis määrab paljuski ära riikide rahvusvahelise
positsiooni. Eestil kui väikeriigil on mõistagi keeruline võistelda niiöelda kõigis kategooriates, kuid seda enam tuleb panustada
sellesse, mis sõltub meie enda tegevusest. Ma tooksin välja kolm kõige olulisemat lähiaja küsimust. Eesti eeldatav liitumine euroalaga alates
1. jaanuarist 2011 ei oma kaugeltki vaid rahanduspoliitilist mõõdet, vaid on väga otseselt seotud meie riigi majandusliku atraktiivsuse ja
pikaajalise julgeoleku tugevdamisega.

Tuleb tunnustavalt rõhutada, et viimastel kuudel on valitsus oma sammudega oluliselt lähendanud Eestit euroalaga liitumise positiivsele
tulemusele. See on lahutamatult seotud meie tänase kõige põletavama probleemi - tööpuuduse leevendamise ning uuele majanduskasvu tsüklile eelduste loomisega. Hiljemalt juunis tehakse lõplikud otsused Euroopa Liidu tasandil.

Samas tahaksin siiski meelde tuletada, et otsus pole tehtud enne kui see on tehtud. Selleks tuleb oma panus anda ka meie poliitikutel ja
diplomaatidel, et Eesti jõupingutustest, meie majanduskeskkonna seisust ning eesmärkidest oleks võimalikult hea ülevaade kõigil
nendel, kes ühel või teisel määral puutuvad kokku eurotsooni laiendamise otsuse tegemisega.

Nagu märkis minister oma kõnes, peaks Eesti sellel aastal lõpetama liitumiskõnelused maailma ühe prestiižikama, demokraatlikke ja
inimõigusi austavaid avatud turumajandusega riike ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga. Juba üksi
liikmestaatus selles klubis on oluliseks täiendavaks garantiiks Eesti investeerimiskliima edendamisel ning samas ka meie enda rahvusvahelise
positsiooni tugevdamisel.

Kolmas ja minu arvates mitte sugugi vähemolulisem küsimus võrreldes kahe eelnevaga on Eesti enda avaliku sektori sisemise ressursi
efektiivsem kasutamine meie ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel.
Selleks loob hea eelduse eelmisel aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud ja valitsuse poolt heaks
kiidetud majanduse rahvusvahelisustamise strateegia Made in Estonia.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni arvates tuleb see üldine arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, millest üheks olulisemaks
tuleb pidada sihtsuunitlusega strateegiate väljatöötamist. Kui meie ettevõtjad on paremini kohanenud lähinaabruse riikides, siis
kaugematel ja suurematel turgudel on väga tähtis era- ja avaliku sektori koostöö. Seejuures saavutab tulemusi vaid pikaajaline
panustamine.

Seepärast on viimane aeg tõsiselt ja põhjalikult läbi analüüsida meie senine kogemus ning võimalikud arengusuunad suhtluses näiteks selliste
maailma majanduse tõusvate suurriikidega nagu Hiina, India, Brasiilia ja teised.

Head kolleegid,

Majandusliku heaolu ja riigi jõukuse kasvatamise üheks oluliseks kaasteguriks on rahvusliku julgeoleku pidev tagamine ja kindlustamine.
Meie seisukohalt on äärmiselt oluline eeskätt Euroopa Liidu ja NATO sisemise ühtsuse ja toimevõimekuse tugevdamine. Mitte keegi teine ei
kaitse Euroopa demokraatlikku väärtusruumi paremini kui need kaks organisatsiooni.

Et siin tuleb meil veel koos partneritega väga tugevasti pingutada, näitavad kasvõi kõige värskemad arengud Prantsusmaa dessantlaeva
Mistral võimalikul müügil NATOt enda suurimaks ohustajaks pidavale Venemaale.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni soovi suhete edendamiseks Moskvaga tuleb pidada kindlasti väga tähtsaks küsimuseks, kuid selles protsessis ei tohi allianss maksta lõivu iseenda ja oma liikmete julgeoleku arvelt. Seepärast on äärmiselt oluline NATO
kollektiivkaitse põhimõtete ülerõhutamine alliansi uues strateegilises kontseptsioonis ning Balti riikide kaitseplaanide ajakohastamine.

Vabariigi valitsuses kavandatav julgeolekupoliitika aluste uus redaktsioon pöörab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni hinnangul
tähelepanu kõigile olulisematele väljakutsetele Eesti rahvusliku julgeoleku kindlustamisel.

Kuna nimetatud dokumendi heakskiitmine seisab meil siin Riigikogus alles ees, rõhutaksin vaid üht - meie fraktsioonile väga olulist
teemat.

Kaasaegses maailmas ei sõltu riikide julgeolek üksnes oskuses võimalikele sõjalistele ohtudele vastu seista usutava heidutusega,
vaid ka võimes globaalses inforuumis tagada rahvuslikule julgeolekule tähtsate väärtuste ja põhimõtete kaitsmine.

Isamaa ja Res Publica Liit on korduvalt rõhutanud, et Eesti huvides on konstruktiivne ning vastastikust kasu taotlev suhtlemine meie suurima
naaberriigi Venemaaga. Samas oleme veendunud, et ähvardustele allumine ja ühepoolsete järeleandmiste tegemine pole see tee, mille kaudu
kasvatada usaldust kahepoolsetes suhetes. Meie olukorra teeb keeruliseks mitte üksnes ajaloo raske koorem, vaid ka oluline erinevus riikide tänases ideoloogilises taustsüsteemis.

Selle sisuks on üha ilmekam vastandumine vaba ja demokraatliku läänemaailma ning autoritaarsust eelistava ja õigusriigi põhimõtteid
eirava Venemaa vahel. Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega - rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel.

Ainuüksi sellel aastal kulutab Venemaa välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit. Seda on rohkem kui tööpuuduse
siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele. Et see pole sugugi vaid tühipaljas sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses niinimetatud ajaloo ümberkirjutajate vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on väga osavalt lõksu meelitatud. Kes vaidlevad vastu, vaadaku Andrei Nekrassovi viimast dokumentaalfilmi "Vene õppetunnid".

Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud. Kahjuks on siin aga riik seni veel väga vähe korda saatnud. Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles.

Samuti võiks avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid oma veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline netiväljaanne.

Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat. Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks.

Tänan tähelepanu eest!

Mihkelson: välispoliitika peab majandust ja ettevõtlust toetama

2010-02-11

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Eesti
diplomaatia peab senisest enam teenima majandushuve, avalik sektor peab olema efektiivsem ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ja
konkurentsitingimuste parandamisel.

"Eestil kui väikeriigil on keeruline võistelda kõigis kategooriates, kuid seda enam tuleb panustada sellesse, mis sõltub meie enda
tegevusest. Eesti euroalaga liitumisel tuleb poliitikutel ja diplomaatidel anda oma panus, et meie majanduskeskkonna seisust ning
eesmärkidest oleks võimalikult hea ülevaade kõigil, kes ühel või teisel määral puutuvad kokku eurotsooni laiendamise otsuse
tegemisega," sõnas Mihkelson.

Ta peab oluliseks Eesti avaliku sektori sisemise ressursi efektiivsemat kasutamist meie ettevõtete ekspordivõimekuse
kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel. Selleks loob hea eelduse eelmisel aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud ja valitsuse poolt heaks kiidetud majanduse rahvusvahelisustamise strateegia Made in Estonia.

"On ülimalt tähtis, et Eesti viiks sellel aastal lõpule liitumiskõnelused maailma ühe prestiižikama, demokraatlikke ja inimõigusi austavaid avatud turumajandusega riike ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga. Juba üksi liikmestaatus selles klubis on oluliseks täiendavaks garantiiks Eesti investeerimiskliima edendamisel ning samas ka meie enda rahvusvahelise positsiooni tugevdamisel".

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõnelenud Mihkelsoni hinnangul tuleb üldine välispoliiitika arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, millest üheks olulisemaks tuleb pidada sihtsuunitlusega strateegiate väljatöötamist.

"Kui meie ettevõtjad on paremini kohanenud lähinaabruse riikides, siis kaugematel ja suurematel turgudel on väga tähtis era- ja avaliku sektori koostöö. Seejuures saavutab tulemusi vaid pikaajaline panustamine".

Tunne Kelam: Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv on teinud suure vahe Türgi ja Ukraina arengus

2010-02-10

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu laienemist

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelami väitel on kolme Euroopa Liidu kandidaadi eduraportite arutelu võimalus uuele Euroopa Komisjonile uuesti kinnitada oma orientatsiooni laienemisele.

Kelami sõnul oleksid esimesed sammud selles suunas liitumisprotsessi lõpuleviimine Horvaatiaga käesoleva aasta lõpuks ning liitumisläbirääkimiste alustamine Makedooniaga.

Viimane on Tunne Kelami arvates saavutanud silmapaistvat edu, mida tuleks eriti hinnata seda riiki tabanud mitmesuguste probleemide taustal.

Puudutades Makedoonia ametliku nime küsimust, kutsus Kelam Ateenat ja Skopjet saavutama selles hellas küsimuses lahendust avatud ja suuremeelses euroopalikus stiilis, mida pakkus oma 9. veebruari kõnes Komisjoni president Barroso.

Tunne Kelami sõnul oli tal hea võimalus saada ülevaadet Horvaatia ja Makedoonia arenguist juhatades 9. veebruaril Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Pan-Euroopa ühenduse kohtumist mõlema riigi suursaadikutega.

"Suursaadik Branko Baricevic tõi näite muutustest, mis Horvaatias viimase kümne aastaga on aset leidnud. Kümme aastat tagasi pidi Horvaatia kasutama ÜRO sinikiivrite abi, tagamaks korda omaenda riigis. Täna toodab Horvaatia ise rahvusvahelist julgeolekut, osaledes oma üksustega kümnes rahuvalvemissioonis," ütles Kelam.

Türgi on Kelami arvates saavutanud märkimisväärset edu.

"See on eriti kõnekas, kui heita pilk Ukrainale. Täna võime veenduda kui suurt vahet teeb Euroopa Liiduga ühinemise konkreetne perspektiiv ühe ja teise riigi arengus," ütles Eesti saadik.

Kelam pani uuele laienemisvolinikule südamele mitte kaotada aega, et veenda Türgit täitma oma põhilised kohustused - alustada vägede evakueerimist Küproselt ning täita Ankara protokolli tingimused.

"Ilma nende tingimuste täitmiseta on raske näha, kuidas liitumisläbirääkimised võiksid edeneda," ütles Kelam.

Kelami sõnul on Türgi teretulnud Euroopa ühendusse samade Kopenhaageni kriteeriumide alusel, mida on täitnud kõik eelnevalt liitunud riigid.

Tunne Kelam: Barroso II Komisjon - võimalus ja vastutus

2010-02-09

Euroopa Parlament hääletas täna Euroopa Komisjoni uue koosseisu kinnitamise üle.Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam hääletas Barroso II Komisjoni kinnitamise poolt.

Hääletamisele eelneval debatil pöördus Tunne Kelam Komisjoni presidendi poole, meenutades José Manuel Barrosole, et tema teine ametiaeg langeb sümboolselt kokku 60. aasta möödumisega ajaloolisest Schumani deklaratsioonist (9. mai 1950).

Tunne Kelam ütles, et Euroopa Liidu praeguse keskea kriisi taustal, kus on tunda väsimust, usu puudumist oma otsuste mõjusse ning kus kõheldakse edasise laienemise ees, on Barrosol ajalooline võimalus läbimurdeks.

"Teil, härra Barroso on ajalooline võimalus ilmutada just praegu riigimehelikkust, alustada tõelisi reforme ning kavandada usutav pikaajaline arenguperspektiiv," ütles Kelam.

"Euroopa ühinemise algatajate jaoks oli tookord ainus lahendus tõusta kõrgemale kitsastest rahvuslikest huvidest, alustamaks just seda avatud ja suuremeelset poliitikat, mida oma sissejuhatuses mainisite."

Tunne Kelami jaoks on uue Komisjoni esmane ülesanne Euroopa Liidu ühispoliitikate tegelik rakendamine, eriti ühtse energiaturu kujundamise lõpuleviimine.

Võttes kokku tänast debatti, nimetas Tunne Kelam nelja kriitilist teemat, mida parlamendiliikmed esitasid.

Esiteks - uue Komisjoni liikmete portfellide osaline kattuvus ning tegevusalade teatav ebamäärasus, mis parlamendiliikmete arvates võib ähmastada volinike vastutust.

Teiseks - üldsõnalisus, mis paljude arvates pole usutavalt kaetud konkreetsete tegudega. "Mõned kolleegid tsiteerivad Komisjoni kava viia lõpule ühisturg, kaitsta selle avatust ja võrdset konkurentsi monopolide vastu," nentis Kelam. "Kuid samas ei soovita näha poolriiklike monopolide jätkuvat toimimist mõnes suures liikmeriigis ning kõheldakse nende suhtes reegleid rakendamast, kuivõrd see tähendaks konflikti vastava valitsusega".

Kolmandaks - Catherine Ashtoni isik, kes osutus kõige "populaarsemaks" kahtluste märklauaks. Ka Euroopa Rahvapartei juhtivad poliitikud tegid kriitilisi märkusi Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja aadressil ning hindasid tema senist tegevust nõrgaks.

Neljandaks - mured Komisjoni ametissekinnitamise venimine. Liberaalide fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt kutsus üles mitte enam kordama praktikat, kus vana Komisjon jätkab üle poole aasta kohatäitjana.

Tunne Kelami sõnul on siin kaasvastutus parlamendil, kelle enamus polnud nõus Barrosot ametisse kinnitama juba 2009. aasta juulis, nagu seda välja pakuti.

Tunne Kelami hinnangul on eriti oluline, et uus Komisjon oleks tegevuses tõhus, neutraalne ega alluks liikmesriikide valitsuste liigsele survele.

"Portfellide ja tegevusalade jagunemises osutatud ebamäärasus on tõsine probleem," väitis Kelam. "Poliitiliste esindatuse kaalutlustel on Komisjoni koosseis paisunud 27-le, kellele tuleb leida tegevusala. Kuid niiviisi jätkata ei ole edasises perspektiivis mõeldav. Euroopa kodanikel on vaja hästi toimivat ja Euroopa Liidu poliitikaid tõhusalt koordineerivat täitevorganit, mitte poliitilist esinduskogu."

Komisjoni edasine liigendamine 14-15 vanemvolinikuks ja nooremvolinikeks, kes vahelduvad omavahelise rotatsiooni korras, oleks Kelami arvates praktilisem lahendus.

Euroopa Komisjoni uue koosseisu poolt hääletas 488, vastu 137 ja erapooletuks jäi 72 saadikut.

Euroopa Rahvapartei õnnitleb Mart Laari IRLi esimehe kohale tagasivalimise puhul

2010-02-01

Euroopa Rahvapartei (ERP) esimees Wilfried Martens õnnitles täna ERP liikmeserakonna Isamaa ja Res Publica Liidu esimeest Mart Laari tema tagasivalimise puhul. Mart Laar sai eile Tallinnas üle 2000 erakonna liikme osavõtul peetud suurkogul suure toetuse osaliseks.

"Õnnitlen IRLi kordaläinud suurkogu puhul ja oma head sõpra Mart Laari tema tagasivalimise puhul erakonna esimeheks. IRL on Mart Laari juhtimisel tõestanud, et on koalitsioonivalitsuses tugevaks ja usaldusväärseks partneriks. Olen veendunud, et Isamaa ja Res Publica Liitu saadab 2011. aasta märsivalimistel veelgi suurem edu," rõhutas Euroopa Rahvapartei esimees Martens.

Mart Laari juhitud erakond kuulub Euroopa suurimasse ja mõjuvõimsaimasse poliitilisse perekonda, milles on hetkel 72 liikmeserakonda 39-st riigist, 13 Euroopa Liidu liikmesriigi ning 6 ELi mittekuuluva riigi valitsusjuhti ja riigipead, Euroopa Komisjoni, parlamendi ja EL Nõukogu esimehed. Samuti on Euroopa Rahvaparteil suurim saadikurühm Euroopa Parlamendis.

Allikas: www.epp.eu

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa töörühm jätkab Tunne Kelami juhtimisel

2010-01-21

Euroopa Parlamendis jätkab tööd Balti-Euroopa töörühm, mille esimeheks valiti täna üksmeelselt Eesti saadik Tunne Kelam.

Balti-Euroopa töörühm, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega.

Saadikud sõnastasid töörühma olulisemad eesmärgid selleks perioodiks.

"Esmajoones nõuab Läänemere strateegia ellurakendamine regulaarset parlamendipoolset järelvalvet, " ütles Kelam, kelle ettepanekul peaks igal aastal sellesisuline debatt Euroopa Parlamendis aset leidma.

Samuti esitati ettepanek kutsuda töörühmaga kohtuma tulevane transpordivolinik Siim Kallas, arutamaks transpordiküsimusi Läänemere regioonis.

Oluliste teemadena tõstatasid saadikud energiaturvalisusega, keskkonnakaitsega ning küberjulgeoleku strateegiaga seotud küsimused.

Kelami sõnul on tervitatav saadikute keskmisest märksa suurem huvi töörühma vastu: "Täna oli kohal üle kolmekümne eurosaadiku viiest erinevast fraktsioonist. Osavõtjaid on registreerunud üle viiekümne, sealhulgas Portugali ja Hollandi esindajad, " nentis Kelam.

Tunne Kelami ettepanekul kinnitas töörühm juhatuse koosseisu: Knut Fleckenstein (Saksamaa), Carl Haglund (Soome), Roberts Zile (Läti), Satu Hassi (Soome), Andrzej Grzyb (Poola), Gunnar Hökmark (Rootsi), Vytautas Landsbergis (Leedu).

Töörühmad ehk intergrupid on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Grupi moodustamiseks peab saavutama vähemalt kolme fraktsiooni toetuse.

Tunne Kelam:Euroopa vajab kiiresti tõhusat küberjulgeoleku strateegiat

2010-01-20

"Toetan täielikult teie pühendumust Euroopa ühise energiaturu arendamisele ning vastava ühtse reguleeriva raamistiku loomisele, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament on kõnealuses küsimuses oma seisukoha kujundanud parlamendi 2007. aastal koostatud raportis Euroopa Liidu energiaalasest välispoliitika kohta, mis ootab rakendamist.

Kolmanda prioriteedina esitas Tunne Kelam "Euroopa Liidu 2020" strateegia rakendamise, mis peab keskenduma senisest suurema majanduskasvu ning tööhõive saavutamisele. "2020 agenda" tähendab ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamist igapäevases elus, võttes kasutusele juba liikmesriikides tulemusi saavutanud tehnoloogiaid, " ütles Kelam.

"Loodan, et teie eesistumise ajal otsustatakse ära ka IT-agentuuri loomine infotehnoloogiasüsteemide koordineerimiseks, mida Euroopa ilmselgelt vajab.
"Pakiline vajadus on välja töötada tõhus ja usaldusväärne Euroopa küberjulgeoleku strateegia, " ütles Kelam.

ERP fraktsiooni saadiku sõnul on Hispaania eesistumise ajal Euroopa Liidul mitmeid välispoliitilisi väljakutseid. "Loodan, et Euroopa Liit mängib aktiivsemat rolli Taga-Kaukaasia piirkonna olukorra stabiliseerimisel ning Idapartnerluse raames mõjutab Venemaad täitma oma kohustusi ning toob selle piirkonna riigid lähemale Euroopa Liidule.

Samuti kutsus Kelam Hispaania eesistumist üles säilitama Euroopa Liidu ühispositsiooni Kuuba suhtes, niikaua kui ei ole näha tegelikke muutusi. Kelam tõi näitena sissesõidukeelu opositsiooniga kohtuda soovivale Euroopa Parlamendi saadikule. " See ei ole kindlasti märk muutustest paremuse poole, " kinnitas Kelam.

Tunne Kelam: Kandidaatide kuulamised on triivinud põhiülesandest kõrvale

2010-01-19

Euroopa Parlamendis lõppesid Euroopa Komisjoni volinike kandidaatide kuulamised.

Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni büroo liige Tunne Kelam väljendas muret olukorra üle, milles uue Euroopa Komisjoni liikmekandidaatide hindamisel on oodatust tugevamini esile kerkinud parteipoliitilised kaalutlused.

"Praeguses olukorras on eriti oluline teadvustada, et Euroopa Komisjon on põhimõtteliselt neutraalne kolleegium, mille liikmed on kohustatud edendama Euroopa Liidu huve tervikuna ning jätma tahaplaanile niihästi erakondlikud kui ka rahvuslikud kaalutlused," ütles Tunne Kelam.

Komisjon on Tunne Kelami sõnul 27-liiikmelise riikideühenduse mootor, kes koordineerib Euroopa Liidu pädevusse antud valdkondi ja on peamine seaduste algataja ning Euroopa Liidu põhialuste garanteerija.

"Meie kõigi huvides on tugev, asjatundlik ja tõhus Komisjon," ütles Kelam. "Seda on võimalik moodustada vaid siis, kui parlamentaarsetel kuulamistel keskendutakse kandidaatide kompetentsusele ja usaldusväärsusele ning ollakse valmis tõusma kõrgemale erakondlikest või sugupoolte vahelistest argumentidest."

Tunne Kelami sõnul on murettekitav mitmel juhul ilmnenud tendents klaarida Komisjoni ametissekinnitamise käigus poliitilisi jõuvahekordi või siis mööda vaadata liikmekandidaadi nõrkustest üldise tasakaalu huvides.

"Kui kandidaat jätab kuulamisel nõrga mulje, siis peab Euroopa Parlamendi komisjon selle ka välja ütlema," väitis Kelam. "Euroopa Parlament suudab oma parlamentaarse kontrolli ülesannet kõige mõttekamalt täita siis, kui kandidaate hinnatakse eeskätt nende pädevuse ning konkreetse tegevuskava põhjal." Poliitilise tasakaalu ja prestiiži säilitamisele orienteeritud poliitika madaldab Kelami sõnul parlamendi rolli ning pärsib objektiivset hindamist.

"Fakt on see, et kandidaatide vahel on üsna suured erinevused," tõdes Kelam. "Hea näide on see, et tõeliselt kompetentsete kandidaatide hindamisel on saavutatud selge üksmeel, olgu see siis Hispaania sotsialist Joaquín Almunia, Prantsuse konservatiiv Michel Barnier või Belgia liberaal Karel De Gucht."

"Kui Bulgaaria kandidaadi Rumiana Jeleva esinemisel jäi vajaka veenvusest, siis ei tohiks silmi sulgeda ka palju tõsisema probleemi ees, milleks on Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashtoni ilmne ebakompetentsus temale usaldatud valdkonnas," osutas Kelam Financial Times'i koostatud tabelile, milles Catherine Ashton pälvis ühe kõige madalamatest reitingutest.

Euroopa Parlamendi hääletus Komisjoni koosseisu üle, mis pidi toimuma 26. jaanuaril, lükkub edasi seoses Bulgaaria volinikukandidaadi Rumiana Jeleva otsusega oma kandidatuur tagasi võtta.

Mihkelson sõnastas alanud aastaks Eesti välispoliitika suuremad väljakutsed

2010-01-08

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Marko Mihkelson prognoosib, et 2010. aastal ootab Eesti välispoliitikat ees vähemalt kaheksa suuremat väljakutset.

"Alanud aasta kõige olulisemaks eesmärgiks on Eesti europüüdluste lõpuleviimine ning selleks vajalike diplomaatiliste sammude astumine. Mõistagi on meie eurovõimalus seotud eeskätt sisepoliitikaga, kuid kindlasti ei tohi alahinnata ka meie partnerite ning euroala institutsioonide pidevat ja asjakohast informeerimist," ütleb Mihkelson.

Tema hinnangul väärib Euroopa Liidu kontekstis rõhutamist Eesti püüdlus saada ühenduse infotehnoloogia agentuuri asukohamaaks. "Kuna teiseks kandidaadiks on Prantsusmaa, siis meile meeldiva lõppotsuseni jõudmiseks tuleb panustada aktiivsesse diplomaatilisse tegevusse," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul eeldavad ka Läänemere strateegia ning idapartnerluse küsimused alanud aastal tähelepanu ning panustamist. "Seejuures Läänemere strateegia ei ole üksnes välisministeeriumi rida, vaid nõuab suuremat pühendumust ka teistelt meie ministeeriumitelt," ütleb ta.

Mihkelsoni sõnul on NATO raames meile sellel aastal kindlasti tippsündmuseks aprillis peetav välisministrite kohtumine Tallinnas, sest nii suurt ja kaalukat kohtumist pole Eestis kunagi varem toimunud.

"Loodetavasti annab Tallinna kohtumine oma panuse ka alliansi uue strateegilise kontseptsiooni lihvimisele, mis saab liikmesriikidele tähtsaks teekaardiks eelolevateks aastateks. Meile on oluline, et see strateegia arvestaks neid muutusi, mis on eriti ilmnenud seoses Vene-Gruusia sõjaga 2008. aastal".

ELAKi juhi hinnangul on äärmiselt oluline välismajanduspoliitika jätkuv edendamine, kuna selle kaudu loob riik ettevõtjatele ja investoritele uusi võimalusi. "Otsati on seegi seotud meie europüüdlustega, sest vastav positiivne otsus annaks Eestile väga vajaliku arengutõuke," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul on tähtis, et Eesti ametkonnad suudaksid senisest enama sünergiaga tegutseda välismajanduspoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Üldine arengupaber "Made in Estonia" annab hea aluse sellel aastal keskenduda juba konkreetsemate strateegiate väljatöötamisele.

"Seejuures oleks näiteks mõistlik, et enne Shanghai EXPO avamist selle aasta mais võiks meil olla paremini läbi mõeldud Hiina strateegia".

Eurotsooni mittekuuluvad riigid vajavad EL täiendavat abi majanduskriisist väljatulekuks

2009-11-25

"Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on neid ühiseid poliitikaid toetanud. Nüüd on nõukogu ja liikmesriikide valitsuste kord alustada jõulise ühise välis-, julgeoleku-ja energiapoliitikaga, mis oleksid tõeliselt usaldusväärsed meie partnerite jaoks, " ütles Kelam

"Möödunud talve energiakriisi vältimiseks on üks pakilisemaid ülesandeid ühtse energiaturu lõplik väljakujundamine, üle-euroopaliste elektrivõrkude ja -hoidlate arendamine ja energiasolidaarsuse klausli rakendamine, " kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul seisneb probleem ka majanduskriisist väljatulemises.

"Eriti kehtib see riikide kohta väljaspool eurotsooni, mis on enim kannatanud järsu investeeringute languse ja kasvava tööpuuduse all. Võrreldes euroala liikmetega on need riigid muutunud haavatavamaks seoses ebasoodsate konkurentsitingimustega, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami ettepanekul on tarvis ajutisi meetmeid nagu täiendavaid laenuvõimalusi väike-ja keskmise suurusega ettevõtetele ja toetusi infrastruktuuri arendamiseks. "Veelgi enam, riikliku kaasfinantseerimise nõuete ajutise vähendamisega oleks tagatud parem juurdepääs Euroopa fondidele," tegi Kelam ettepaneku.

Tunne Kelam tõstatas ka Eesti eurotsooni pürgimise küsimuse. "Eesti on üks madalaima välisvõlaga riik ja samuti oleme suutnud eelarve puudujäägi kontrolli alla võtta."

"Usun, et Eestil on hea võimalus liituda euroalaga 2011.aastal, " ütles Kelam.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam hoiatab NATO sõjatehnoloogia müümise eest Venemaale

2009-11-23

"Euroopa Liit on ainsana saatnud Gruusiasse rahvusvahelise vaatlusmissiooni, mis jälgib Vene-Gruusia 2008. aasta 12. augusti ja 8. septembri kokkulepete täitmist, " ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul peaks uus Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Catherine Ashton tegema selgeks, et absoluutne tingimus Vene poole usaldusväärsusele kokkulepete täitmisel on Euroopa Liidu vaatlusmissioonile juurdepääsu tagamine Gruusia separatistlikele territooriumitele ilma edasiste viivituseta.

"Täna jõudis Peterburi Prantsuse Mistral-tüüpi helikopterikandja. Plaan müüa see moodne dessantlaev Venemaale on võrdne Kremli autasustamisega Gruusiasse sisstungi eest 2008. aastal," väitis Kelam.

"Vene mereväe juhataja admiral Vladimir Võssotski sõnul oleks Vene laevastik seda tüüpi alusega saanud 2008. aasta augustis oma missiooni sooritada 26 tunni asemel 40 minutiga, " kinnitas Kelam.

Kelami sõnul poleks sellisel juhul president Sarkozyl olnud mingit võimalust takistada härra Putinit Gruusia pealinna okupeerimast.

"Vene mereväe varustamine NATO uusima tehnoloogiaga tähendab endale vastutuse võtmist Kremli sõjaka tiiva julgustamise eest viimaks reaalsuses ellu hiljutiste Vene sõjaliste manöövrite stsenaariumid naaberriikide territooriumide hõivamisel."

Tunne Kelam: uued liikmesriigid peavad olema esindatud EL kolmes uues tippametis

2009-11-11

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam tõstatas täna Euroopa Parlamendi plenaaristungil kolm aspekti, mida Lissaboni leppe jõustumisel peaks jälgima.

"Esiteks, Lissaboni leppe jõustumisel vajab Euroopa Liit rohkem kui kunagi varem ühist tõhusat välis-, kaitse- ja energiapoliitikat," ütles Tunne Kelam oma sõnavõtus. "Üksnes sellised ühispoliitikad võimaldavad tagada, et Schröder-Putini tehingud tulevikus kunagi ei kordu."

Teiseks on Eesti saadiku sõnul oluline teadvustada tugeva Euroopa Komisjoni vajadust, mille rolli uued institutsioonid ei tohi nõrgestada. "Komisjon on see, kes kannab vastutust Lissaboni leppe ellurakendamise eest," kinnitas Kelam.

Kolmandaks, kõneledes EL uute tippametite täitmisest tuleb Tunne Kelami arvates lähtuda mitte keerukate kompromisside tulemusena kokku lepitud portfellidest, vaid isiksustest. Isiksustest, kellel on kaugeleulatuv visioon ning pühendumus Euroopa ühisväärtuste järjepidevusele.

"Et tulla toime uute hiiglaslike väljakutsetega, vajame taas Adenaueri, Schumani ning De Gasperi formaadiga Euroopa riigimehi. .Neid otsides on parem eelarvamused kõrvale heita - selliseid riigimehi võib väga hästi leida ka uutest liikmesmaadest, kes peaksid kindlasti olema esindatud tulevases EL troikas, " ütles Kelam.

Täna ja homme Brüsselis toimuv Euroopa Parlamendi osaistungjärk on pühendatud kommunismi kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemise 20. aastapäevale, selle puhul külastas Euroopa Parlamenti Tšehhi Vabariigi endine president Vaclav Havel.

Peateemadena arutavad saadikud keskkonnateemale pühendatud hiljutist Euroopa Ülemkogu ning peagi toimuvat ELi-Venemaa tippkohtumist Stockholmis.

Tunne Kelam: Euroopa vajab täit tõde Berliini müüri rajanud režiimi kohta

2009-11-10

Eile möödus 20 aastat Berliini müüri langemisest, mida tähistavad üle Euroopa toimuvad mälestusüritused.

Euroopa Parlamendi suurim, kristlikke demokraate ja konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon tähistas seda aastapäeva mälestusüritusega Euroopa Parlamendis. Peaettekande pidas Eesti saadik Tunne Kelam, kes analüüsis Berliini müüri langemiseni viinud sündmusi ning rääkis ka isiklikust kogemusest kommunistliku režiimi all.

Tunne Kelami sõnul on kõigil vaja teadvustada, et Berliini müüri püstitanud Nõukogude diktatuur ei kavatsenud piirduda üksnes Ida-Euroopaga.

"Täna peame enda jaoks täiesti selge järelduse tegema, et sama saatus, mis tabas müüri taha suletud Ida-Euroopat, oli kavandatud kogu Euroopa jaoks," ütles Kelam. See oleks juhtunud, kui vahele poleks tulnud Trumani doktriin, Marshalli plaan, NATO rajamine ning Euroopa demokraatliku ühinemise algus.

Tunne Kelam ütles, et jõhkra jõu demonstreerimisele vaatamata osutas Berliini müür tegelikult kommunistliku režiimi ebakindlust ja nõrkust.

"Müüri ehitamise otsusega 1961 möönis nõukogude diktaator Hrushtshov, et tema süsteem pole normaalseis inimlikes tingimusis elujõuline," järeldas kõneleja.

Tunne Kelami sõnul on vabadus lahutamatult seotud tõega.

"Täna, 20 aastat hiljem vajab kogu Euroopa täie tõe mõistmist selle totalitaarse süsteemi olemusest, mis hoidis poolt Euroopat aastakümneid oma raudses haardes," ütles Kelam.

"Me kõik vajame seda tõde - niihästi need, kes jäid ühele poole müüri ja ka need, kellel oli õnn elada vabas ja demokraatlikus ühiskonnas."

"Me vajame seda tõde ka Venemaa jaoks, mis on olnud ajaloo julmima diktatuuri kasvulava," ütles Kelam. Tema sõnul peab Euroopa aitama vene sõpradel vabaneda nende ajaloo süngeima perioodi vangistusest.

Tunne Kelami arvates viis Berliini müüri mahakiskumisele ühelt poolt paljude ikestatud Euroopa rahvaste visa vastupanu diktatuurile ning Karol Wojtyla, Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri uus kindlameelne poliitika, mis teadvustas kommunismi välise jõu taga tema nõrkust ning orienteerus mitte pragmaatilisele muganemisele selle süsteemiga, vaid taotles selle murdmist.

"Täna jagame oma rõõmu meie taasühinenud Saksa sõpradega," õnnitles Eesti saadik oma kolleege. "9. november avas tee niihästi vabadusele kui ka Euroopa laienemisele. See on meie ühine püha," ütles Kelam.

Tunne Kelam: Euroopa vajab riigimehi

2009-10-21

Euroopa Parlament arutas Lissaboni lepingu järgseid võimalikke ametissenimetamisi ning lepingu jõustumist ning kuulas Nõukogu ja Komisjoni avalduse 29.-30. oktoobri Brüsseli tippkohtumise ettevalmistuste kohta.

"Lissaboni leppe jõustumisega on meil on ajalooline võimalus keskenduda ühisele tulevikule ja väärtustele Euroopa Liidus," ütles Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam tippkohtumist puudutaval arutelul Euroopa Parlamendis Strasbourgis.

Kommenteerides Lissaboni leppe praegust seisu, ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam, et praegu pole aeg kasutada viimaseid hetki oma rahvuslike huvide edendamiseks mängides partnerite närvidel.

"Euroopa ees seisvaid ülemaailmseid väljakutseid ei saa lahendada ilma tõhusate ühiste institutsioonideta," ütles Kelam.

"Tänane Euroopa vajab rohkem kui kunagi varem sellist kaugelenägelikkust, moraalset kindlust ja pühendumust ühistele väärtustele, mis omal ajal inspireerisid Euroopa Liidu rajajaid ning aitasid neil murda läbi ajaloo ning rahvusliku isekuse surnud ringist," ütles Eesti saadik.

"Euroopa Liidu edasimineku ja usaldusväärsuse jaoks ei ole mitte tingimata vajalikud head ühised koordinaatorid. Me vajame tõelisi riigimehi, tugevaid demokraatlikke juhte, kel on visioon ja autoriteet teostamaks muutusi ka Euroopas."

"Seega vajab Euroopa mitte üksnes ühist julgeoleku-ja välispoliitikat vaid ka ühist energiapoliitikat," tuletas Kelam eesistujale meelde Euroopa Parlamendi algatust selles vallas kaks aastat tagasi.

Teise olulise punktina tõstatas Tunne Kelam Läänemere strateegia elluviimise.

"Nõukogu ülesanne on rakendada strateegia aega raiskamata. Loodan, et Läänemere strateegia pälvib teenitud tähelepanu ka Hispaania ja Belgia eesistumise ajal, " ütles Kelam.

ERP fraktsiooni liige toetas minister Cecilia Malmströmi väljakäidud mõtet, et Läänemere strateegiast võiks saada eeskuju ka teistele makroregioonidele Euroopa Liidus.

"Siiski, ühtegi Euroopa Liidu strateegiat ei saa tõsiselt võtta, kui pole piisavalt vahendeid selle rakendamiseks. Olemasolevale Läänemere strateegia eelarvereale tuleb ette näha ka raha, " ütles Kelam.

"Selleks, et Läänemere regioonist saaks Lissaboni strateegia edulugu, peab Euroopa Liit samuti panustama, " ütles Kelam.

Tunne Kelam: alustada tuleb Euroopa deschröderiseerimist

2009-10-14

Euroopa Parlamendis toimus täna energiajulgeolekualane konverents "Uued eraldusjooned Euroopas?".

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees Herbert Reul tõdes konverentsi avakõnes, et ei ole kindel uutes eraldusjoontes, aga probleemiks on vanade eraldusjoonte ületamine.

Suursaadik Keith Smithi (USA suursaadik Leedus 1997-2000) väitel on Ida-Euroopa energia osas palju enam haavatav kui Lääne-Euroopa. Suursaadiku sõnul ilmneb suurtes liikmesmaades vastuseis energiasüsteemide detsentraliseerimisele, mis võrdub sisuliselt vastasseisuga Euroopa Liidu poolt nõutud läbipaistvusele.

Konverentsist osa võtnud Eesti saadik Tunne Kelam ütles, et me ei saa mõjutada Venemaad ja teisi energiatarnijaid enne, kui kujundame poliitilise tahte Euroopa Liidu sees ühise energiaturu loomiseks.

"Esimene tähtis praktiline samm on luua üle-euroopaline energia varustusvõrgustik, mis võimaldaks vajaduse korral ühest liikmesriigist teise gaasi tarnida." Kelam tõi näiteks Taani valmisoleku energiakriisis Slovakkiat aidata, kuid gaasi tarnimiseks puudusid vajalikud vahendid.

"Euroopa Parlament on juhtiv energiasolidaarsuse osas, " viitas Kelam fraktsioonikaaslase ja Euroopa Parlamendi väliskomisjoni eelmise esimehe Jacek Saryusz-Wolski 2007 aastal koostatud energiasolidaarsuse raportile. " Kahjuks ei ole Euroopa valitsused seda ellu viinud, " tõdes Kelam.

"Nord Stream on selge näide poliitilisest projektist, mille eesmärk on isoleerida uued liikmesriigid ülejäänud Euroopast, " ütles Eesti saadik. "Sellistele poliitilistele projektidele peab Euroopa vastama ka poliitiliste ühisaktsioonidega ning mitte teesklema nagu seisneks probleem majanduslike suhete arendamises."

"Euroopa Liidu esmane ülesanne on praktikas järgida omaenda reegleid läbipaistvusest ning ausast konkurentsist."

Tunne Kelam juhtis tähelepanu sellele, et asi pole mitte Euroopa Liidu kasvavas energiasõltuvuses, kuivõrd Euroopa poliitiliste ja majanduslike eliitide kasvavas sõltuvuses mitteläbipaistvatest majanduslikest ja poliitilistest otsustest.

"Alustada tuleb Euroopa deschröderiseerimisega," ütles Kelam.

Euroopa Parlamendi 2009. aasta Andrei Sahharovi preemia saab tõenäoliselt Vene kodanikuühendus "Memoriaal"

2009-10-06

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning arengukomisjoni ühisistungil toimunud salajasel hääletusel selgitati välja Andrei Sahharovi preemiale esitatud kandidaatide pingerida.

Parlamendiliikmete ning fraktsioonide algatusel oli esitatud kokku kümme kandidaati. Nende hulgas olid palestiinlasest günekoloog dr. Izzeldin Abuelaish, kes on töötanud aastaid mõlemal pool Iisraeli-Palestiina piiri, Eritrea kirjanik Dawit Isaak, kes viibib kaheksandat aastat vangistuses oma tõekspidamiste pärast ning vietnami katoliku preester ja demokraatia eest võitleja isa Thaddeus.

Tunne Kelam, kes oli Euroopa Rahvapartei (ERP) faktsioonis üks "Memoriaali" kandidatuuri algatajaid, väljendas rahulolu hääletusel ilmnenud selge tulemuse üle.

"Saavutasime täna pärastlõuna selle, et ERP fraktsiooni väliskomisjoni liikmed otsustasid omavahelisel hääletusel toetada "Memoriaali". Samasuguse algatuse oli teinud roheliste fraktsioon. Rõhutasin seda, et kõigist kandidaatidest on "Memoriaali" esindajad tänavu kõige paremini sobivad Sahharovi preemia kriteeriumeile, lisaks täitub detsembris 20 aastat Andrei Sahharovi surmast. Mul on väga hea meel, et "Memoriaal" võitis salajase hääletuse selge ülekaaluga," kommenteeris Kelam.

"Memoriaalile", kelle esindajaist on nimeliselt mainitud Sergei Kovaljovi, Oleg Orlovi ning Ludmilla Aleksejevat, järgnesid palestiinlasest doktor Abuelaish ning Eritrea vangistatud kirjanik Dawit Isaak.

Kolm enim hääli saanud kandidaati edastatakse Euroopa Parlamendi presidentide konverentsile, kes oktoobri lõpul teeb lõpliku otsuse.

"Arvestades "Memoriaali" suurt edumaad ning tema toetamist mitmete fraktsioonide esindajate poolt, olen kindel, et lõplik otsus langeb selle auväärse ning tänapäeva Venemaal ülimalt vajaliku organisatsiooni kasuks, " ütles Tunne Kelam.

IRL: Reformierakond peab lahendama oma probleemid ise

2009-09-30

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni hinnangul väljendab umbusaldusavaldus opositsiooni suhtumist ministri tegevusse ning IRLi arvates peab koalitsioonipartner Reformierakond lahendama oma probleemid ise.

„Koalitsioonipartei ei saa olla valitsuses, mida ta umbusaldab, mistõttu tekkivaid probleeme lahendatakse teiste vahenditega valitsusesiseselt. Kui koalitsioonipartneritel ei ole usaldust, siis ei saa see koalitsioon ka edasi eksisteerida," ütles IRLi parlamendisaadik Marko Mihkelson.

„Juhtunu on piisavalt tõsiselt riivanud Eesti välispoliitilist usutavust, mistõttu tuleb siin teha mõned põhimõttelised järeldused. Eesti peab taastama oma selguse ja selgroogsuse, mille sisuks on meie rahvuslikel huvidel põhinevad suhted," lausus Mihkelson.

Tunne Kelam: Läänemere strateegia – kas Lissaboni strateegia edulugu?

2009-09-16

Läänemere strateegiat käsitleval debatil õnnitles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni eestkõneleja Tunne Kelam eesistujamaad Rootsit strateegia eduka rakendamise alustamise eest.

"2004. aastast on Läänemerest saanud Euroopa Liidu sisemeri. Strateegia kajastab selles regioonis viis aastat tagasi toimunud põhimõttelisi muudatusi ning see on praegu põhjuseks, miks Euroopa Liit vajab laiaulatuslikku lähenemist, et esitatud väljakutsetele ja võimalustele koordineeritult reageerida, " ütles Eesti saadik.

ERP fraktsiooni liige tuletas meelde, et strateegia algatajate põhieesmärk oli muuta Läänemere regioon üheks konkurentsivõimelisemaks ja kiiremini arenevaks Euroopa Liidu regiooniks. "Kui me suudame kasutada maksimaalselt Läänemere strateegia pakutud võimalusi, siis võib just sellest regioonist kujuneda Lissaboni programmi edulugu, " rõhutas Kelam.

"Just praegu vajab see piirkond rohkem kui varem paremat ligipääsu ja turvalisust energiaturgudel, " ütles Kelam. " On vaja alternatiivseid energia tarnekanaleid ning eelkõige on vajadus ühise energiasüsteemi loomise järgi Läänemere ümber. Kahepoolne ja peamiselt poliitiline Nord Streami projekt tuleb lahendada arvestades kõigi Läänemere-äärsete riikide õiguspäraste huvidega ja kindlasti mitte enne, kui Vene valitsus ühineb Espoo konventsiooniga," ütles ERP fraktsiooni nimel kõneleja.

Nancy Reagan kutsus Laari kõnelema Ronald Reagani mälestuskonverentsile

2009-09-16

Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani lesk Nancy Reagan kutsus Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari üheks peakõnelejaks tänavu novembris peetavale Ronald Reagani mälestuskonverentsile.

IRLi esimees kutsuti kõnelema koos Mihhail Gorbatšoviga konverentsi osas, kus käsitletakse Reagani mõju kommunismi kokkuvarisemisele.

Laarile saadetud kutses meenutab Nancy Reagan, kuidas nad Ronald Reaganiga jälgisid televiisorist, kuidas rahvas lammutas Ida ja Lääne eraldatuse sümboliks olnud Berliini müüri ning kuidas nad mõlemad selle üle rõõmustasid.

Kirjas rõhutatakse vajadust võitlust kommunismi vastu meeles pidada ning selleks on ka organiseeritav konverents suunatud.

Laari hinnangul on arusaamine kommunistliku süsteemi kuritegelikust olemusest maailmas viimasel ajal kiirelt levinud.

„Kui omal ajal nimetas Reagan Nõukogude Liitu kurjuse impeeriumiks, siis kritiseeriti teda rängalt - ometi näitas ajalugu, et mitte tal polnud ainult õigus, vaid just asjade õigete nimedega nimetamine aitas kommunismi kokkukukkumisele kaasa," lausus Laar.

Tunne Kelam: Kõik EL liikmesriigid peavad tähistama 23. augustit totalitarismiohvrite mälestuspäevana

2009-09-14

Euroopa Parlamendi täiskogu avaistungil sõna võtnud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam juhtis tähelepanu Molotov-Ribbentropi pakti 70. aastapäevale.

"Natsi-Nõukogude pakt osutas vapustava selgusega, kui lähedased on üksteisele näiliselt vastandlikud äärmusjõud," ütles kõneleja.

Kelami väitel oli seitsmekümne aasta eest niihästi Moskva kui Berliini ühiseks eesmärgiks Euroopa demokraatliku poliitilise korralduse hävitamine. "Niihästi Moskva kui Berliin taotlesid ülemvõimu maailma üle."

"Natsi-Nõukogude pakti tähtsaim sõnum on mitte iial unustada, et Teise maailmasõja vallandamiseks läks vaja kaht diktaatorit," tõdes ERP fraktsiooni esindaja.

Kelam tsiteeris Stalini kõnet poliitbüroole neli päeva enne pakti sõlmimist, kus Stalin tõdes, et sõja puhkemine Kolmanda Riigi ning anglo-prantsuse kapitalistliku bloki vahel on Nõukogude Liidu huvides. Nõukogude diktaatori meelest tulevat teha kõik, et selline sõda vältaks maksimaalselt kaua kurnamaks mõlemat osapoolt. Siis saavat Nõukogude Liit laialdase tegevusvaldkonna edendamaks maailmarevolutsiooni.

Eesti saadiku arvates on kõnealusest süngest aastapäevast võimalik teha üks järeldus: Euroopa Liidu valitsused peavad hakkama tähistama iga aasta 23. augustit totalitaarsete süsteemide ohvrite ühise ametliku mälestuspäevana: "Sellele kutsub Euroopa Parlamendi aprillkuine resolutsioon "Euroopa südametunnistus ja totalitarism".

Mihkelson Krynicas: elavam NATO-debatt Soomes ja Rootsis teeniks regiooni ühiseid huve

2009-09-11

„Läänemere-äärsete riikide ühise julgeoleku tugevdamisele tuleks kindlasti kasuks, kui riikide kuuluvus ühiskaitse organisatsioonidesse oleks kattuvam", ütles Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson esinedes Poolas Krynicas toimuval majandusfoorumil.

„NATO-debati elavnemine Soomes ja ka Rootsis oleks kasulik uutele julgeolekualastele valjakutsetele paremate ja töötavate vastuste andmisel," sõnas ta.

Mihkelsoni sõnul on Läänemere piirkonna suurimad julgeolekualased valjakutsed lühemas perspektiivis seotud eeskätt keskkonna- ning meresõiduohutusega. Nende ohtude reaalne ennetamine on võimalik üksnes Läänemere-äärsete riikide koostöö parandamise kaudu.

Ta rõhutas Euroopa Liidu Läänemere strateegia olulisust nimetatud küsimustega tegelemisel.

„Läänemere põhja kavandatav Nord Streami gaasijuhe kujuneb selle valmimisel regiooni suurimaks julgeolekuprobleemiks ning me ei tohi maha vaikida, et torujuhtme rajamisel Läänemerre suureneb objektiivselt Vene Föderatsiooni huvi sõjalise kohaloleku tugevdamiseks regioonis," ütles Mihkelson.

Ta viitas oma esinemises Venemaa loodepiirkonnas käimasolevatele sõjaväeoppustele „Laadoga 2009" ja „Zapad 2009", kus muuhulgas harjutatakse ka energiatarnete infrastruktuuri kaitsmist.

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad kiirendada Nabucco gaasijuhtme valmimist

2009-09-09

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon otsustas esitada resolutsioonikavandi, mis käsitleb Euroopa Liidu energiajulgeoleku väliseid aspekte. Resolutsiooni algatajate hulgas on Eestit saadik Tunne Kelam.

Kelami sõnul otsustasid ERP fraktsiooni väliskomisjoni ning tööstuskomisjoni liikmed mitte piirduda 17. septembriks planeeritud Euroopa Komisjoni energiajulgeoleku-teemalise avalduse ärakuulamisega, vaid esitada sellele ka parlamendi resolutsioon.

"Resolutsioon on meie poolt mõeldud selleks, et toetada uusi arenguid Nabucco gaasijuhtme ehitamisel," kommenteeris Tunne Kelam. "13. juulil Austria, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari ja Türgi valitsuste kokkuleppega paika pandud õiguslik raamistik oli oluline samm Nabucco tuleviku jaoks. Nüüd on Euroopa Parlamendi roll alustatud projekti realiseerimisele energiliselt kaasa aidata."

Kelami arvates ei asenda tulevaks nädalaks kavandatud resolutsioon vajadust anda põhjalik hinnang sellele, kuidas Komisjon ja Euroopa Nõukogu on ellu rakendanud 2007 septembris vastu võetud parlamendi raportit Euroopa Liidu ühisest energiaalasest välispoliitikast. "Euroopa Parlamendi seisukoht nendes küsimustes on selge ja tulevikku vaatav," tõdes Kelam. "Kogu küsimus taandub liikmesriikide tahtele ja võimele ajada ühtset energiapoliitikat välissuhetes."

Tunne Kelam rõhutab resolutsioonikavandis järgmisi punkte:

1. üleskutse Komisjonile toetada poliitiliselt, õiguslikult ja ka rahaliselt strateegiliste energiaprojektide elluviimisele orienteeritud Euroopa Liidu ettevõtteid;

2. üleskutse liikmesriikidele informeerida üksteist ja Komisjoni energiastruktuure puudutavatest strateegilistest projektidest kolmandate riikidega;

3. nõudmine, et Komisjon astuks viivitamatult samme tõkestamaks mitteläbipaistvate välismaiste äriettevõtete sisenemist Euroopa Liidu energiaturgudele ning nende ülevõtmist. (Parlamendiliikmed esitavad näitena Surgut Neftegazi tõusmist osanikuks Ungari energiakompaniis MOL).

Euroopa Parlamendi täiskogu arutab kõnealust teemat 17. septembri täiskogu istungil Strasbourgis.

Euroopa Liit vajab energiakoostöö aluslepingut

2009-09-03

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab energiakoostöö aluslepingut

Brüssel, 2.september 2009

Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas kohtumisel Euroopa Komisjoni välissuhete peadirektoraadi juhi Eneko Landaburuga energiajulgeoleku probleeme Euroopa Liidu välissuhetes.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindaja väliskomisjonis Tunne Kelam tunnustas Euroopa Komisjonis toimunud edasiminekut, mille tulemusena on energiajulgeoleku probleemid välissuhtluse prioriteetide hulgas ning on lülitatud Euroopa Liidu uude julgeolekustrateegiasse.

Tunne Kelam ja väliskomisjoni eelmine esimees Jacek Saryusz-Wolski toetasid vajadust sõlmida kõiki Euroopa Liidu liikmeid hõlmav ja kohustav energialeping, millel oleks tänapäeval sama põhjapanev tähtsus kui omaaegsel Euroopa ühisturule aluse pannud söe-ja teraselepingul. Sellisele võimalusele juhtis 2007. aastal tähelepanu ka omaaegne Euroopa Komisjoni esimees Jacques Delors.

"Lissaboni reformilepingu jõustumine ei taga iseenesest liikmesriikide energiaalase koostöö koordineerimist vajalikul tasemel," ütles Kelam. "Selleks on vaja, et liikmesriigid loovutavad Euroopa Liidu ülese lepingu raames osa oma rahvuslikest energiahuvidest ühise poliitika kujundamiseks. Muidu jäävad ühtse energiapoliitika taotlused heade soovide tasemele."

Tunne Kelam juhtis Landaburu tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi seisukoht kõnealustes küsimustes on kujundatud ning see väljendub parlamendi 2007. aasta raportis Euroopa Liidu energiaalasest välispoliitikast (raporti koostaja J.Saryusz-Wolski).

Kelami hinnangul väljendas peatselt ametist lahkuv Landaburu harvanähtava teravusega energiapoliitikas jätkuvat konflikti Euroopa Liidu kui terviku ning liikmesriikide rahvuslike huvide vahel. Landaburu sõnul ei saa Komisjon liikmesriikide valitsustelt isegi infot kolmandate riikidega ette valmistavate energialepete kohta. Tema arvates kasutavad liikmeriigid ühtse energiapoliitika puudumist ettekäändena keskendumaks vaid omaenda rahvuslikele huvidele. "Kuni liikmesriikide mõtteviis ei muutu, pole alust oodata energiaküsimustes läbimurret. "

Herkel Austria päevalehes: Venemaa halb eeskuju kisub Euroopa Nõukogu standardid alla

2009-07-30

Herkel Austria päevalehes: Venemaa halb eeskuju kisub Euroopa Nõukogu standardid alla

Austria päevalehes "Der Standard" ilmus sel nädalal Andres Herkeli pikem intervjuu.

Herkel analüüsib olukorda Aserbaidzhaanis ja Venemaa mõju demokraatia taandarengule teistes riikides. Herkel võtab teema kokku tõdemusega, et Euroopa Nõukogu liikmesriigid hakkavad organisatsiooni väärtusi tõsiselt võtma siis, kui Vene delegatsiooni hääleõigus Parlamentaarsel Assambleel peatatakse.

Ta osutab, et Vene-Georgia sõjale ja sellele, et Venemaa pole Assamblee resolutsioonides väljendatud tingimusi täitnud, pole selget sanktsiooni järgnenud. See mõjub organisatsiooni põhiväärtuste tõsiseltvõetavusele halvavasti ning mõjutab halvas mõttes ka Aserbaidzhaani.

Herkeli meelest kopeerib Aserbaidzhaan Venemaa kontrollitud demokraatia mudelit ja ehkki suurem hulk poliitvange vabastati mõne aasta eest, läheb olukord ajakirjandusvabaduse osas järk-järgult halvemaks.

Intervjuu lähtepunktiks on kahe noore internetiajakirjaniku vangistamine selle kuu alguses.

www.http://derstandard.at/

IRLi noor valiti Euroopa tudengiorganisatsiooni juhtide hulka

2009-07-29

IRLi noor valiti Euroopa tudengiorganisatsiooni juhtide hulka.

IRLi Noorte liige Maria Keris nimetati Euroopa Demokraatlike Tudengite (European Democrat Students) peasekretäriks.

IRLi Noorte välistoimkonda juhtiv Maria Keris osutus valituks Euroopa Demokraatlike Tudengite uute juhatusse. Tema uueks väljakutseks on juhtida Brüsselis asuvat bürood ning täita muid peasekretäri ülesandeid. Otsus tehti Küprosel 21.-26. juulil toimunud kongressil, kus osales sadakond noort Euroopast kui ka külalised Ameerika Ühendriikidest ning Lähis-Idast.

"Välissuhete arendamine on pikaajaline töö - isiklikud suhted ja kogemused maksavad. Seetõttu on eriti hea meel, et esimest korda 1961. aastal asutatud EDSi ajaloos valiti eestlane organisatsiooni juhatusse. Peasekretäri positsioon on vastutusrikas ning IRLi Noortel on hea meel, et Maria Kerisele see ülesanne usaldati," ütles IRLi Noorte esimees Veiko Lukmann.

Euroopa Demokraatlikud Tudengid (www.edsnet.org) ühendab 35 liikmeorganisatsiooni ning on Euroopa suurima parempoolse jõu - Euroopa Rahvapartei (EPP) - ametlik üliõpilasi esindav katusorganisatsioon.

Andres Herkelile antakse Aserbaidžaani Ajakirjanike Sõbra tiitel

2009-07-17

Aserbaidžaani Poliitiliste- ja Kodanikuvabaduste Kaitse Keskuse eestvõttel väljaantav Ajakirjanike Sõbra auhind antakse tänavu Andres Herkelile. Nimetatud organisatsiooni kinnitusel pälvis Herkel selle auhinna tänu oma pikaajalisele tööle sõna- ja pressivabaduse kaitsel Aserbaidžaanis.

„Mu süda soleks auhinda saades palju kergem, kui vangistatud ajakirjanikud Einulla Fätullajev ja Gänimät Zahidov oleksid vabad ning Aserbaidžaanis oleks meediavabadust oluliselt rohkem," ütles Herkel auhinna andmist kommenteerides.

Herkeli sõnul ta ise tuleval esmaspäeval auhinnatseremoonial osaleda ei saa, kuid tema nimel võtab selle tõenäoliselt vastu Euroopa Nõukogu peasekretäri eriesindaja.

Auhinna omistamisel kaalus Aserbaidžaani Poliitiliste- ja Kodanikuvabaduste Kaitse Keskus kandidaatidena väidetavalt12 päevalehe, 4 telekanali, 3 infoagentuuri ja 3 internetilehe 50 ajakirjanikku.

Eelmisel aastal sai sama auhinna Ameerika Ühendriikide suursaadik Aserbaidžaani Vabariigis Ann Derse, tookord platseerus Herkel ajakirjanike hääletusel teiseks.

Herkel on alates 2004. aastast Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kaasraportöör Aserbaidžaani küsimuses.

Täiendav informatsioon: Andres Herkel, telefon 5056540,
Aserbaidžaani Poliitiliste- ja Kodanikuvabaduste Kaitse Keskus, Parviz Hashimli, telefon 994552064625.

Euroopa suhtumine Iraani peab muutuma

2009-07-15

Uue Euroopa Parlamendi täiskogu arutas esimese välispoliitilise teemana olukorda Iraanis. Sissejuhatava sõnavõtuga esines eesistujariigi Rootsi välisminister Carl Bildt.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelami sõnul on Euroopa jaoks esmane järeldus see, et olukord Iraanis ei ole ja ei saagi olema enam endine.

"Probleem pole selles, et niinimetatud valimisi võltsiti seekord jämedamalt kui tavaliselt," ütles Kelam. "Seekord tekitasid jõhkralt võltsitud valimised väljapääsu rahva protestiks diktaatorliku režiimi vastu, mida välisvaatlejad ei osanud ega suutnud ette näha."

Tunne Kelami arvates on tähtis aru saada, et Euroopa suhtumine Iraani ei saa jääda endiseks.

"Olukord meenutab mulle seda, mis juhtus kahekümbe aasta eest Ida-Euroopas," kinnitas Kelam.

"Sel ajal, kui Lääne valitsused olid valmistunud kauaaegseks pragmaatiliseks kooseluks Nõukogude totalitarismiga, muutusid äkki miljonid kommunistliku diktatuuri pantvangid aktiivseks, astusid režiimi vastu välja ning viimane varises ootamatult kokku".

Eesti saadiku sõnul on Euroopa Liidu valitsused olnud liialt kõhklevad reageerimaks Iraani võimude kuritegudele oma kodanike vastu.

"Kui me tahame tõsiselt seista Iraani kodanike õiguste eest, siis peame olema valmis tegema režiimile reaalset valu," ütles Kelam.

Elementaarne oleks Kelami meelest teha võimatuks Iraani juhtide reisid Euroopa Liidu riikidesse ning kutsuda ajutise žestina Iraanist ära diplomaatilised esindajad demonstreerimaks, et Euroopa Liit võtab rahumeelsete meeleavaldajate tapmisi ja arreteerimisi tõsiselt.

Carl Bildt reageeris oma lõppsõnas Kelami kõnele, märkides, et Ida-Euroopa ajaloolised kogemused pakuvad väärtuslikku ainet uute taoliste olukordade käsitlemiseks.

Tunne Kelam: Uus Komisjon ei tohi muutuda poliitiliste kompromisside pantvangiks

2009-07-01

Ateenasse kogunenud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikmed kohtusid eile Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga. ERP fraktsioon väljendas üksmeelset toetust Barroso jätkamisele Komisjoni presidendina järgmisel viiel aastal.

Barroso sõnul on tema juhitud Komisjon kaitsnud just väiksemate liikmesriikide huve. Ta lükkas tagasi vasakpoolsete väited nagu oleks Komisjoni poliitika olnud liiga liberalistlik.

"Ma ei vaja õppetunde sotsiaalse ühtekuuluvuse teemadel," kinnitas Barroso. Komisjoni presidendi sõnul toetab ta sotsiaalset turumajandust, kuid seisab vastu protektsionismile ja kavatseb edendada ühise turu täielikku elluviimist.

ERP liikmed pidasid äärmiselt oluliseks, et uue Komisjoni moodustamist ei lükataks sügisele, nagu on pakkunud rohelised ja osa sotsialiste, vaid et Barroso kinnitataks ametisse Euroopa Parlamendi uue koosseisu esimesel täisistungil 15. juulil.

Olukorras, kus majanduskriisist väljatulekuks on vaja Komisjoni kindlat juhtimist ning kus eranditult kõik liikmesriikide valitsused on avaldanud toetust Barroso jätkamisele oleks venitamine vastunäidustatud Euroopa elulistele huvidele, väitsid ERP saadikud. Nende arvates on venitamistaktika katse juhtida tähelepanu kõrvale sotsialistide valimiskaotusest.

ERP fraktsiooni delegatsioonijuhtide arvamusavalduste käigus sõna võtnud Tunne Kelam ütles, et Barroso pälvib toetust oma senise tegevuse eest. Kelam tuletas Komisjoni presidendi kandidaadile meelde, et demokraatlikus ühiskonnas ei saa toetus olla automaatne - seda tuleb iga päev uudselt ära teenida.

Tunne Kelami väitel vajab Euroopa just praegu tugevat, stabiilset ja sõltumatut Komisjoni eesotsas jõulise juhiga, kes jätkaks uue hooga reforme, viiks lõpule ühise turu loomise ning soodustaks uute töökohtade teket.

"Mida me ei vaja, on Komisjon, mis oleks poliitiliste kompromisside pantvang," ütles Kelam.

Eesti esindaja tänas Barrosot toetuse eest, mida viimane osutas parlamendi algatatud Läänemere strateegiale ning Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsiooni vastuvõtmisele.

"Minu soovitus teile kui uuele Komisjoni juhile on pöörata suuremat tähelepanu Euroopa "pehmele integratsioonile," ütles kõneleja. "Just lüngad pehmes integratsioonis - vähene üksteise tundmine, võõrastamine, eelarvamused, eri ajalookogemuste ignoreerimine - soodustasid vanade liikmete negatiivset reageeringut niihästi laienemisele kui ka põhiseaduse lepingule," väitis Kelam. "Meie ülesanne on selliseid reageeringuid ennetada."

Tunne Kelam: kriisist väljatuleku võti on Euroopa siseturu täielikus avamises

2009-06-30

29. juunist 2. juulini toimuvad Ateenas Euroopa kristlikke demokraate ja konservatiive ühendava Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni õppepäevad.

Lahkuvad ja vastvalitud Euroopa Parlamendi liikmed kavandavad koos Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ning Komisjoni ja Kreeka valitsuse liikmetega lähema viie aasta tegevuskava ning ERP valimisprogrammi elluviimist. Rootsi valitsus tutvustab ERP fraktsioonile Rootsi eesistumise eesmärke.

Ateena kokkutulekust võtavad osa ka mitmed Briti konservatiividest Europarlamendi liikmed, kes eelistavad jätkata tihedat koostööd 264-liikmelise ERP-ga, mis ühendab 36% uue parlamendi liikmeist.

30. juuni ennelõunal arutati Euroopa sisejulgeoleku ning majanduskriisist väljumise probleeme.

Eesti esindaja ERP fraktsioonis Tunne Kelam rõhutas oma sõnavõtus, et majanduskriisist väljatulek on lahutamatult seotud otsustavusega vabaneda senisest rutiinist, avada siseturg ning ühendada võimalikult eri riikide ressursid tööpuuduse ületamiseks ning majandustegevuse uudsete vormide arendamiseks.

ERP fraktsioonil kui Euroopa juhtival poliitilisel jõul on selles eriline vastutus, tõdes Kelam.

Eesti esindaja tõi esile kolm punkti, mille elluviimist ERP peab suunama.

1. Euroopa siseturu loomise lõpuleviimine, seda eriti energia ja transpordisektori osas;

2. Euroopa siseturu testi sisseseadmine, mis tähendab iga uue seadusandliku algatuse mõju hindamist neljale põhivabadusele (Kelami arvates oleks selline test praktiline vahend ennetamaks siseturu arengut pärssivate algatuste vastuvõtmist);

3. Trans-Atlantiliste koostöösuhete tugevdamine. Nimetatud valdkond pakub kõneleja sõnul hiiglaslikku potentsiaali majanduse elavdamiseks mõlemal pool Atlandi ookeani.

"ERP ning Euroopa Parlament on kavandanud funktsioneeriva Atlandi-ülese turu loomise juba kuue aasta pärast, aastaks 2015," märkis kõneleja. "On eriti tähtis, et see ei jääks parlamendi kavaks, vaid et uus Komisjon need eesmärgid ellu viiks," ütles Kelam.

Christopher Beazley ning Tunne Kelam toonitasid ka Rootsi eesistumise ajal algava Läänemere strateegia elluviimise tähtsust kogu Euroopa Liidu jaoks. Kelam tõstis esile vajaduse saada Euroopa Liidu tugi uue trans-Euroopa raudteeliini ehitamiseks, mis ühendaks Helsingi läbi Baltimaade ja Poola Berliiniga.

Tunne Kelam: Me vajame tugevat uut Euroopa Komisjoni

2009-06-25

Euroopa Parlamendi Rahvapartei (ERP) fraktsioon arutas oma esimesel töökoosolekul parlamendi uue tegevusperioodi eesmärke ja eelistusi.

Arutelul sõna võtnud Eesti esindaja Tunne Kelam rõhutas Euroopa Rahvapartei vastutust seismaks eelkõige euroopalike väärtuste ning kultuurilise järjepidevuse eest.

Kelami sõnul on uue Euroopa Komisjoni peamine ülesanne aidata liikmesriikidel majanduslangusest kiiremini välja tulla.

"Selleks vajame tugevat uut Euroopa Komisjoni ning tugevat Komisjoni presidenti, kes suudab lähtuda ühenduse kui terviku huvidest," väitis kõneleja.

Kelami sõnul ei tohi Komisjon muutuda liikmesriikide sekretariaadiks, vaid peab säilitama sõltumatuse ning olema võimalikult vaba liikmesriikide poliitiliste kompromisside mõjust.

Tunne Kelam esitas ERP fraktsioonile kolm soovitust:

1. Et 36% parlamendi kohtadest kontrolliv ERP fraktsioon võtaks koostööpartnerite otsimisel aluseks maailmavaatelise läheduse, mille põhjal tuleks otsida ühist pinda esimesena Briti konservatiividega ning ka liberaalidega;

2. Et ERP fraktsioon aitaks kaasa parlamendi eelmise koosseisu poolt algatatud Läänemere strateegia edukale elluviimisele Rootsi eesistumise ajal ning hoiaks selle ellurakendamise jätkuva parlamentaarse kontrolli all koos rahade hankimisega Läänemere strateegia eelarve reale;

3. Et ERP fraktsioon keskendaks oma tegevuse Euroopa Liidu ühtse energiaturu lõpuleviimisele ning EL liikmesriikide omavahelise energiasolidaarsuse teostamisele suhetes kolmandate partneritega.

Herkel: Valgevene "paranemine" on pigem teiste riikide halvenemine

2009-06-25

Kolmapäeva õhtul ENPA-l inimõiguste raporti arutelul sõna võtnud Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel leidis, et Euroopa Nõukogu otsus taastada Valgevene erikülalise staatus on seotud suurte riskidega. Herkel osutas, et pole süsteemseid ja tõsiseid märke, et Valgevene on asunud oma ühiskonda demokratiseerima, pigem on tegemist taustaefektiga, sest mitmes Euroopa Nõukogu liikmesriigis teeb inimõiguste ja demokraatia põhimõtete järgimine selget vähikäiku. Sel taustal ei paista Valgevene olukord enam nii hull, nagu viis või kümme aastat tagasi.

Herkel ütles ka, et Euroopa Nõukogu takerdumine siseprobleemidesse, näiteks võimetus valida organisatsioonile uus peasekretär, on äraspidine peegeldus suutmatusest lahendada probleeme, mis on tegelikult tähtsad. Nii on nullseisus Vene-Georgia küsimus ning mitmed tähtsad raportid, näiteks inimõiguste olukorra kohta Põhja-Kaukaasias on kahetsusväärselt kaua takerdunud.

Euroopa Rahvapartei fraktsioon valis esimehe kohale tagasi Joseph Dauli

2009-06-24

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon valis 23. juunil esimeheks tagasi 62-aastase Prantsuse saadiku Joseph Dauli, kes juhtis ERP fraktsiooni võiduni Euroopa Parlamendi äsjastel valimistel.

23. juuni seisuga hõlmab kristlikke demokraate ja konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei fraktsioon 264 saadikut ning on seega kolmandat perioodi järjest Euroopa Parlamendi suurim poliitiline rühmitus. Eesti esindajana kuulub ERP-sse Euroopa Parlamenti tagasi valitud Tunne Kelam.

"Joseph Daul on suutnud end tõestada Euroopa mastaabi poliitikuna. Ta on mees, kes ei tee tühje sõnu ning kes oma lubadused pikema jututa ellu viib," iseloomustab Tunne Kelam oma fraktsiooni juhti.

Kelami sõnul oli Joseph Daul see, kes kõhkluseta seisis 2007. aasta mais Eestit toetava resolutsiooni eest fraktsioonijuhtide konverentsil, kes saavutas Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsiooni päevakorda võtmise aprillis 2009 ning kelle juhtimisel toimus ERP äsjase juhtkonna viimane väljasõiduistung just Tallinna (aprill 2009).

"Euroopa Rahvapartei on tõestanud oma jõudu Euroopa poliitilise vedurina, kel on hea võimalus kujundada edasise arengu päevakorda," ütles Tunne Kelam. "Ta on esindanud kõige tõhusamalt Euroopa väärtusi, solidaarsust ning inimsõbralikku turumajandust."

Lisaks valis ERP fraktsioon ka kümnest aseesimehest koosnevad juhatuse.

Tunne Kelam kuulub edasi ERP Büroosse, mille moodustavad juhatus, rahvusdelegatsioonide juhid ning komisjonide esimehed ja koordinaatorid.

Juhan Parts Eesti-Ukraina majanduskoostööst: vaja on leida uusi partnereid ja võimalus

2009-05-15

Kiievis toimunud Eesti majandusseminaril esinenud ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse(EAS) esinduse avanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kutsus nii Eesti kui Ukraina ettevõtjaid otsima ühiseid kokkupuutepunkte, sobivaid partnereid ja häid võimalusi investeeringuteks ning kaubanduseks.

„Ukraina turg on suurte võimalustega ja Eestile juba ammu ja ka praegu äärmiselt oluline," ütles Juhan Parts. „Üle 400 Eesti kapitalile toetuvat firmat on siia investeerinud ja paljud plaanivad seda teha lähitulevikus," lisas ta. Samas kutsus majandusminister Ukraina ärimehi investeerima Eestisse: „Läänemeri ja seda ümbritsevad riigid moodustavad olulise äripiirkonna Euroopas ja meil koos teiega on selles piirkonnas üheskoos äri tegemiseks head võimalused: me tunneme teineteist juba pikka aega, oskame ja suudame suhelda ja pakume omalt poolt vähese bürokraatiaga, mõistlike maksude ja arenenud IT-lahendustega ärikeskkonda.

Kohtumisel Ukraina suurettevõtete Liidu presidendi Ukraina parlamendiliikme Anatoliy Kinakhiga räägiti mõlemapoolsest koostöövajadusest väljumisel praegusest kehvast majandusseisust. Vaja on häid transpordiühendusi, mis kulgeksid mitte üksnes Eesti ja Ukraina vahel, vaid Eestist edasi Skandinaaviasse, samuti on senisest veelgi rohkem vajalik arendada otsekontakte firmade vahel, mõlemale poolele omaste tugevuste ärakasutamist ja konkurentsivõimelisi ning ekspordiks sobivaid tooteid ja teenuseid, tõdesid mõlemad osapooled.

„Meie IKT- ja logistikasektor ning finantsteenused on tasemel," ütles Juhan Parts Eesti äritrumpe loetledes. „Suured võimalused võivad peituda aga ka mujal ning paljud täna siin viibivad Eesti ettevõtted näevadki oma võimalusi just nimelt Ukrainasse investeerides ning siinsel turul tegutsedes," lisas ta. Sellel aastal loodud Eesti Äri Assotsiatsioon Ukrainas on oluliseks märgiks, et huvi Ukraina vastu on tõepoolest suur - sarnased ühendused on Eesti ettevõtjate poolt loodud vaid mõnes üksikus riigis ning sellega liituma on oodatud Ukrainas tegutsevad Eesti ettevõtted ja ärimehed.

Meie majandusministrit saatnud eri valdkondi esindanud äridelegatsiooni suurus ja esinduslikkus ei jätnud kahtlust selles, et täna Ukrainas oma esindused avanud Baltecole ja Baltikale, ja paljudele teistele Eesti firmadele, hulganisti kasiinosid omavale Olympic Casinole ning eestlaste initsiatiivil ja osalusel kerkinud suurejoonelisele O´Key ostukeskusele on oodata mõjusat järge. Oma panuse sellele annab kindlasti nii Eesti Suursaatkond Kiievis kui ka värskelt avatud EAS-i esindus ja selle esindaja Kiievis Denis Priimägi. Ministri visiidi ajal avati Kiievis kolm suurt Eesti firmade esinduskauplust, kus müüakse Eesti mööblit, ehitusmaterjale ja sanitaartehnikat.

Juhan Parts andis Kiievis ajakirjanikele ka pressikonverentsi ja hulgaliselt intervjuusid, millel esitatud küsimused puudutasid nii Eesti ärikeskkonda, majanduskriisist väljatuleku ja Eesti-Ukraina koostöövõimalusi, aga ka siinse visiidi jooksul toimunud kohtumistel kolme Ukraina ministriga räägitut.

Juhan Parts kohtus Ukraina energeetikaministri ning presidendi julgeolekunõunikuga energeetika alal

2009-05-14

Kohtumisel Ukraina energeetikaministri Yurii Prodaniga oli teemaks kahe riigi ja Euroopa Liidu koostöö ning Eesti ja Ukraina vaheline energeetikakoostöö.

„Meil on mitmed ühised koostööpunktid energeetikas," kinnitas Juhan Parts kohtumisel kütuse- ja energeetikaminister Yurii Prodaniga, „taastuvenergia, tuule- päikese- ja bioenergia arendamine, võimalik ühtse Euroopa ühtse elektrituru laienemine Ukrainasse, Odessa-Brodõ-(Blotsk-Gdansk) naftajuhtme projekt, võimalik põlevkivialane koostöö".

Ministrid analüüsisid Euroopa gaasituru arenguid ning gaasivarustuse mitmekesistamise võimalusi.

Ukraina minister rõhutas riigi gaasivarustussüsteemi töökindlust, aga tõdes vajadust selle moderniseerimiseks. „Nordstreami tuleb suhtuda väga ettevaatlikult," ütles Yurii Prodan kohtumisel.

"Enne eksisteerivatele gaasivarustussüsteemidele alternatiivprojektide rajamist tuleks teha täpsed majandusarvestused, mis tõestaksid, et selle gaasitrassi rajamine on majanduslikult mõttekas ja ei tõsta gaasi hinda Euroopa tarbijate jaoks." Ukraina ministri sõnul on turvalisem ja odavam olemasolevate süsteemide senisest efektiivsem kasutamine ja nende moderniseerimine.

Ukraina pool oli huvitatud põlevkivialasest ja taastuvenergia alasest koostööst Eestiga. Yurii Prodan tutvustas ka Ukraina tulevikuplaane aatomienergeetikas, millele arendamist pidas ta vältimatuks.

Juhan Parts kohtus ka Ukraina presidendi julgeolekunõunikuga energeetika valdkonnas Bohdan Sokolovskyga, kellega arutati samuti riikidevahelist koostööd energeetikas ning Euroopa energiaharta ja energia varustuskindluse küsimusi.

Juhan Parts kutsus Soome ettevõtjaid uuesti Eestisse investeerima

2009-05-08

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts osales täna Helsingis Soome ettevõtjatele mõeldud Eestit tutvustaval seminaril „Verkotu Viroon" Helsingi Linnavalitsuses.

Oma kõnes rõhutas ta Eesti sihikindlust üleminekul eurole, vajadust restruktureerida majandust senisest ekspordisuutlikumaks ning tutvustas programme ja võimalusi välisinvesteeringute ja ekspordi toetuseks.

Parts tõstis esile ka Soome erilise koha Eesti majanduspartnerina.

„Eesti ärikeskkond on endiselt hea, ettevõtlusvabadus suur ja tööjõud kompetentne ja konkurentsivõimeline. Nüüd, kus ka palgatase on madalam kui seni, on õige aeg Eestisse investeerida," ütles Parts Helsingi Linnavalitsuses peetud ettekandes. „Täna on aga oluline vaadata meievahelist koostööd uue pilguga. Meil on võimalused ühiseks teadus- ja arendustööks, samuti vajame ühiseid piiriüleseid äriklastreid," lisas Parts.

Juhan Partsi visiit Soome algas esinemisega Soome MTV3 hommikuprogrammis, kus ta kinnitas antud intervjuus, et Eesti ei ole plaanis devalveerida eesti krooni ja tutvustas valitsuse strateegiat kriisist väljumiseks, mille keskseks sõnumiks on kulude ülevaatamine ja kohandamine buumijärgse majanduse vajadustele.

Päevase visiidi päevakavas on ka Talsingi/Hellinna raporti esitlus Helsingi Linnavalitsuses, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt teistkordselt Helsingis korraldatavate "Viro kutsuu kylään" - päevade avamine Senaattitoril koos Helsingi linnapea Jussi Pajuneniga ning kohtumised Soome ettevõtjatega.

Tunne Kelam: Balti-Euroopa töörühm peab jätkama Läänemere strateegia elluviimise toetamist

2009-05-04

Euroopa Parlamendi selle koosseisu viimase täisistungi algul juhtis ERP-ED (konservatiivid ja kristlikud demokraadid) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam tähelepanu parlamendiliikmete Balti-Euroopa töörühma (intergrupi) sisukale panusele. "See töörühm tegi järeldused Euroopa Liidu viimasest laienemisest ning algatas uue Euroopa poliitika - Läänemere strateegia," tõdes Kelam. Kõneleja sõnul on Balti-Euroopa töörühm, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid, võitnud oma esimehe, Briti parlamendiliikme Christopher Beazley loomingulisel ja oskuslikul juhtimisel kõnealusele parlamendialgatusele Euroopa Komisjoni toetuse ning eelseisva Rootsi eesistumise ajal seisab ees Läänemere strateegia ellurakendamine. "Seda silmas pidades soovitan tungivalt jätkata Balti-Euroopa töörühma tegevust ka Euroopa Parlamendi järgmises koosseisus," ütles Kelam. Tunne Kelami arvates on Läänemere strateegia ellurakendamine pikk protsess, mis nõuab regulaarset parlamentaarset järelvalvet ning parlamendipoolsete seisukohtade kujundamist näiteks raportite kujul. Nädal tagasi, 27. aprillil, arutasid kolm Balti-Euroopa töörühma liiget, sealhulgas Tunne Kelam, kohtumisel Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri ning regionaalasjade peadirektoraadi juhi Dirk Ahneriga Läänemere strateegia edasise jõustamise praktilisi probleeme.

Juhan Parts kohtus oma Rootsi kolleegiga

2009-04-28

Täna keskpäeval kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Rootsi sideminister Åsa Torstensson'iga, kes osales Tallinnas toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide kõrgetasemelisel kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse konverentsil. Åsa Torstensson tutvustas kohtumisel Rootsi eelseisva Euroopa Liidu eesistumise perioodi oma valdkonna prioriteete, milleks on kokkuleppe saavutamine kliimamuutuste kohta, Euroopa Liidu ühtse transpordisüsteemi edasiarendamine ja Läänemere strateegia lõplik väljakujundamine erinevates valdkondades. Kohtumisel arutati ka digitelevisiooni rakendamise järel vabanevate raadiosageduste kasutuselevõtu võimalusi.

IRL: Venemaa kardab Mart Laari

2009-04-24

Venemaa Tallinna saatkond tühistas Mart Laarile juba väljaantud turismiviisa Kaliningradi külastamiseks. Viisa tühistamist seostatakse Mart Laari tegevusega kommunismi kuritegude teadvustamisel ning nende hukkamõistmisel samal kombel, nagu seda on tehtud natsismi kuritegudega.

Mart Laar on sellel teemal kirjutanud nii artikleid kui raamatuid, tema eestvedamisel asutatud Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus on koondanud samasihilisi organisatsioone kogu Euroopast ning aidanud koordineerida nende tegevust.

Euroopa Parlamendi 2.aprilli deklaratsioon, kus mõisteti esimest korda kommunismi kuriteod hukka samal tasemel natsismiga, tekitas Moskvas tugevat ärritust, mille üheks ilminguks on Riigiduumas arutlusel olev seadus, millega ähvardatakse kriminaalkaristusega "ajaloovõltsijaid" ning astutakse vastu natsismi ja kommunismi kuritegude ühele pulgale seadmisele.

Mart Laari sõnul ei ole Venemaa otsus üllatav, sest Riigiduumas ettevalmistatav seadus annab tänase Venemaa juhtide hoiakutest selge pildi.

„Kommunismi kuritegude hukkamõist on Kremli meelest eriti õrn teema ilmselt seetõttu, et seda nõutakse ka Venemaal endal, Kreml on aga otsustanud Venemaa identiteedi rajada Nõukogude impeeriumi pärandile. "Ajaloovõltsimises" süüdistati mind esimest korda juba 1988.aastal ning sooviti vangi panna“.

Laar meenutas 1988. aasta lõpul ajakirjas "Vikerkaar" ilmunud artiklit "Õuduste aeg", kus esimest korda avalikult natsismi ja kommunismi kuritegusid võrreldi.

„Viisakeeluga astun ühte ritta Carl Bildti ja teiste Lääne poliitikutega, kel tänase Venemaa natsi-Saksamaaga võrdlemise tõttu samuti probleeme vene viisadega on olnud“.

Samas kinnitas Laar, et toimunu osutab üheselt, et Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus on õigel teel. Sihtasutusel on käsil arvukalt uusi projekte, muuhulgas ka ülevaade Kesk- ja Ida-Euroopa võitlusest kommunismi vastu ning üleminekust demokraatiale, mida esitletakse käesoleva aasta sügisel Berliini müüri langemise pidustustel.

Euroopa lähiminevik saab selgemaks

2009-04-23

Euroopa Parlamendis esitleti 22. aprillil raamatut "Euroopa taasühinemine ("The Reunification of Europe"). Teos koondab esmakordselt kümne kommunistlikku diktatuuri all kannatanud liikmesriigi kogemused totalitaarsest korrast ning demokraatia taastamisest teel vabasse Euroopasse. Raamatu idee algataja Tunne Kelami sõnul on see märkimisväärne panus Euroopa tervikliku ajalookäsitluse ning tuleviku kujundamisel. "Meie sihtgrupiks on eelkõige Lääne ja Lõuna-Euroopa rahvad. Olles tunnetanud, kui piiratud on teadmised ja kui väike on huvi Ida- ja Kesk-Euroopa maade lähimineviku vastu, otsustasime astuda omapoolse sammu ületamaks seda vaimset lõhet, mis end ka ühinenud Euroopas ikka tunda annab, " ütles Tunne Kelam. Inglisekeelse, 10.000 eksemplaris trükitud raamatu ilmumist toetas Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide saadikurühm. Eestis tutvustatakse kõnealust teost 21. mail Tallinnas (Nordic Hotel Forum) samateemalise rahvusvahelise ajalookonverentsi raames.

Euroopa Parlament mõistis hukka kommunismi ja totalitarismi kuriteod - Tunne Kelam: Euroopa südametunnistus on avardunud

2009-04-02

Euroopa Parlamendi täiskogu võttis täna Brüsselis toimunud istungil vastu kauaoodatud resolutsiooni "Euroopa südametunnistus ja totalitarism".

Vaatamata pikaajalisele huvipuudusele ning asjaolule, et veel möödunud nädalal deklareeris parlamendi suuruselt teise rühmituse - sotsialistide - juhtkond vastuseisu sellisele resolutsioonile, ilmutasid 27 riigi rahvasaadikud lõpphääletusel veenvat üksmeelt. Resolutsiooni vastuvõtmist toetas 553, vastu oli 44 ning erapooletuks jäi 33.

Euroopa südametunnistuse resolutsiooni üks algatajaist Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni poolt, Tunne Kelam, kes valmistas ette ERP-ED alusteksti, peab Europarlamendi otsust tõsiseks sammuks edasi inimvaenulike totalitaarsete režiimide pärandi teadvustamisel ning hindamisel.

Tunne Kelami sõnul tegi algatusrühm, mis koosnes ERP-ED, Isamaade Euroopa, liberaalide ning roheliste fraktsioonide esindajatest, mitu aastat visa tööd, kohtudes fraktsioonide juhtidega, Parlamendi presidendiga, Komisjoni presidendi ning mitme volinikuga, selgitamaks kõnealuse initsiatiivi eesmärke.

"Meie sõnum oli see, et ühinenud Euroopa saab edasi minna vaid siis, kui vabaneme vastastikku provintslikust mõtlemisest, kui hakkame tundma ehtsat huvi kõigi rahvaste saatuse ja mineviku vastu ning käsitame 20. sajandi kõigi hirmuvalitsuste kõiki ohvreid võrdselt," selgitas Kelam.

ERP-ED esindaja väitel on sümboolne, et resolutsioon algab lugupidamisavaldusega kõigi totalitaarsete režiimide ohvrite suhtes ning väljendab austust neile, kes võitlesid türannia ja rõhumise vastu. Parlamendiliikmed mõistavad kindlalt ja ühemõtteliselt hukka totalitaarsete režiimide kuriteod.

"Edasiviiv on resolutsiooni konkreetne osa," väitis Kelam. "Just seda üritati veel sotsialistide parandusettepanekutega vesistada."

Tunne Kelam on rahul, et resolutsioonis jäid püsima algsed ettepanekud luua Euroopa Mälu ja Südametunnistuse Platvorm koos üle-Euroopalise dokumentatsioonikeskuse- ja memoriaaliga, et parlament kutsub Komisjoni üles seda platvormi rahastama ning tähistama 23. augustit terves Euroopas totalitarismiohvrite ühise mälestuspäevana.

"Meie lõppsihiks on lepitus, kuid parlamendi resolutsiooni sõnul on selleni võimalik jõuda vaid vastutuse tunnetamise, andekspalumise ning moraalse uuenemise kaudu," tõdes ajaloolise resolutsiooni üks autoreid.

Tunne Kelam: Euroopa Liit peab eelkõige usaldama omaenda jõudu ja väärtusi

2009-04-01

Täna Brüsselis kogunenud Euroopa Parlamendi täiskogu arutas Euroopa Liidu-Venemaa suhete hetkeseisu üle. Euroopa Liidu ja Venemaa uut koostöölepingut käsitleva raporti autor on Janusz Adam Onyszkiewicz.

Arutelul ERP-ED fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et selle raporti vastuvõtmine kujuneb Euroopa Parlamendi selle koosseisu viimseks seisukohavõtuks suhete kohta Venemaaga.

"Parlamendi sõnumi suurim tugevus on selle järjekindluses, mis võrsub ühistest Euroopa väärtustest," kinnitas Eesti saadik.

Kelami sõnul on kohane meenutada, et Venemaaga suhtlemisel on Europarlamendi liikmetele siiani aluseks 2005. aastal vastu võetud Cecilia Malmströmi raport, mille seisukohtadest enamus vajab üha elluviimist.

Eesti saadik tundis muret, et suhetes Venemaaga on Euroopa Liit süvenevas patiseisus.

"Selle asemel, et läbi aastate korrutada, kui tähtis partner Venemaa on Euroopa jaoks, peab Euroopa Liit uueks partnerluslepinguks valmistumisel kõigepealt usaldama omaenda jõudu, potentsiaali ja väärtusi ning nende eest ka tegudes seisma," kutsus kõneleja Komisjoni üles.

Kelami hinnangul on Venemaal samal ajal toimunud olukorra kvalitatiivne halvenemine. Selle räigeim näide oli see, kui Euroopa Liidu suur partner aasta 2008 augustis äärepealt okupeeris suveräänse naaberriigi.

Eesti saadiku sõnul peavad Euroopa Liidu riigid endalt küsima, kas nad pole selle agressiooni eest kaudselt kaasvastutavad.

"Distantseerides end Georgiast ning lükates edasi talle NATO teekaardi pakkumise julgustati Vene militariste asuma Georgia kallal jõudu kasutama," leidis Kelam.

Venemaal tugevnevat inimõiguste rikkumist kritiseeritakse, kuid see jääb Kelami väitel formaalseks žestiks kuni inimõiguste ja õiguskorra kaitsmise probleemid ei muutu sama loomulikuks koostisosaks Euroopa Liidu poliitikas kui seda on energiatarned.

"Vastasel juhul on võimalik väita, et aitame kaudselt Vene inimõiguslasi poliitilise gaasiga lämmatada vastukaubana torujuhtmetest tuleva loodusliku gaasi eest," arvas ERP-ED kõneleja.

Tunne Kelam: Praegu pole aeg moraalseks depressiooniks

2009-03-25

Euroopa Parlament arutas tänasel istungil 19.-20. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu tulemusi. Euroopa Rahvapartei- ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni esindaja Tunne Kelami sõnul on äsjase Ülemkogu julgustav tulemus selles, et 27 liikmesriiki lähevad G20 tippkohtumisele ühise seisukohaga.

Eesti saadik tunnustas Tšehhi Vabariigi peaministrit Ülemkogu tulemusliku juhtimise eest ning märkis eesistuja konstruktiivset koostööd Komisjoniga.

Kelam nõustus Mirek Topolaneki väitega, et Ülemkogu võib nimetada edukakaks ka selles mõttes, et Euroopa Liit ei nõustunud asuma kergema vastupanu teele, mis tähendanuks pankrotistunud ettevõtete massilisi väljaaitamisi ja nende natsionaliseerimist.

"Tšehhi valitsuskriis asetab Komisjonile paratamatult suurema vastutuse Euroopa ühenduse kriisist väljajuhtimisel ning suurema kokkukuuluvuse tagamisel," ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami arvates peab Komisjon aga pakkuma paindlikumaid mehhanisme Ülemkogu poolt otsustatud lisarahade õigeaegseks kasutamiseks. Kelami arvates on kõige olulisem, et Komisjon kohandaks raamtingimusi väike-ettevõtete ja innovatsiooni toetamiseks.

"Just praegu on tähtis investeerida aktiivselt teadusuuringutesse, haridusse ja kutsekoolitusse," ütles Kelam.

"Majandusdepressioon ei õigusta moraalset depressiooni," kinnitas Kelam.

"Nagu tavaliselt, avab kriis võimalused reformide läbiviimiseks. Tuleb arvestada, et rahanduskriis võrsub väärtuste kriisist. Taastumine peab algama meie ühisväärtuste, eelkõige solidaarsuse tugevdamisest."

Tunne Kelami meelest ei tohi majanduskriisiga õigustada protektsionismi.

"Just vastupidi - Euroopa riigid on kutsutud tegutsema üheskoos ning ühises arusaamas, et üksteist toetades ning Lissaboni strateegia vaimus reforme läbi viies tuleme käesolevast kriisist välja tugevamatena kui enne."

Tunne Kelam: Euroopa vajab oma südametunnistuse avardumist

2009-03-23

Euroopa Parlamendi täisistungi algul sõna võtnud Euroopa Rahvapartei-Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni liige Tunne Kelam tänas eestlaste, lätlaste ja leedulaste nimel parlamendi presidenti Hans-Gert Pötteringi solidaarsuse eest, mida viimane ilmutas oma tänases avalduses Balti rahvaste küüditamise 60. aastapäeva puhul.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et 1949.a. küüditamisi on üldiselt hinnatud massiliste inimsusevastaste kuritegudena, mida nõukogude võimud panid toime rahuajal, neli aastat pärast sõja lõppu. Küüditatuist moodustasid üle kahe kolmandiku naised ja lapsed, kes pagendati oma elukohtadest tuhandeid kilomeetreid eemale kuni kümneks aastaks.

"Kui võrrelda kolmest Balti riigist küüditatute arvu proportsionaalselt kolme Skandinaavia riigi - Rootsi, Norra ja Taani - elanikkonnaga, tähendanuks see nende riikide jaoks poolt miljonit kodumaalt väljasaadetut," tõdes kõneleja.

Kelami väitel ei piisa selle taustal Euroopa majanduslikust ja poliitilisest laienemisest.

"Et luua tõeliselt integreeritud Euroopa kui väärtustele ja solidaarsusele rajanev ühendus, vajame uut laienemislainet. Selleks on Euroopa südametunnistuse avardumine," kinnitas Kelam.

"Vajame tungivalt ka raudse eesriide teisel pool aset leidnud kuritegude ja tragöödiate üle-Euroopalist teadvustamist ja neile hinnangu andmist, tunnustamaks neid meie ühise ajaloo koostisosana. Selline lähenemine võimaldab meil jagada niihästi empaatiat kui ühist vastutust," kutsus Tunne Kelam oma kolleege üles.

Kolmapäeval, 25. märtsil kell 14.30 korraldavad Balti riikide saadikud mälestustseremoonia Strasbourgi parlamendihoone seinale asetatud Balti rahvaste küüditamiste mälestustahvli ees. Mälestuskogunemisest võtab osa Europarlamendi president Hans-Gert Pöttering.

Kommunismikuritegude hukkamõistmist käsitlev kuulamine Euroopa Parlamendis

2009-03-19

18. märtsil toimus Brüsselis, Euroopa Parlamendis kommunismikuritegude hukkamõistmist käsitlev avalik kuulamine „Euroopa südametunnistus ja totalitaarse kommunismi kuritööd: 20 aastat hiljem“. Kuulamise korraldasid 2008.a. juunis Praha deklaratsioonile allakirjutanud Euroopa Parlamendi saadikud ja Euroopa Liidu nõukogu eesistuja Tšehhi Vabariik.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam juhtis esimest paneeldiskussiooni Euroopa ajaloo ühtsest käsitlusest.

Suurt huvi äratanud kuulamine viidi läbi täissaalile. Neljateistkümne põhiettekandja hulgas üheksast riigist oli Tšehhi Vabariigi peaministri asetäitja Alexander Vondra, Euroopa Komisjoni liige Jan Figel`, Euroopa Parlamendi asepresident Alejo Vidal-Quadras.

Kuulamisel osalejad kirjutasid alla üleskutsele luua Euroopa Mälu ja Südametunnistuse platvorm, mis koordineeriks totalitarismi ajalooga tegelevate uurimisasutuste tegevust ning päädiks totalitarismiohvrite üle-Euroopalise dokumentatsioonikeskuse loomisega. Koosolijad panid ette saavutada kõigi inimsusevastaste kuritegude ohvrite võrdne kohtlemine, kujundada ühtsed standardid totalitarismi kuritegude uurimiseks ning kuulutada 23. august natsismi ja totalitaarse kommunismi ohvrite ühiseks mälestuspäevaks.

Tunne Kelami sõnul oli see kuulamine esimene tõsine samm kommunismipärandi üle-Euroopalise hinnangu andmise suunas.

" Täna sai täiesti selgeks, et Euroopa vaimne ja moraalne ühendamine ei saa toimuda ilma tõe ja õigluse kehtestamiseta kommunistliku totalitarismi all kannatanud rahvaste jaoks. Selline protsess viib tegeliku võrdsuse ja solidaarsuseni, mis tähendab seda, et iga Euroopa rahva teadvuses nähakse teisi partnereid ühinenud Euroopa tõeliselt võrdsete ja väärikate liikmetena, " ütles Tunne Kelam.

Kuulamisel sõna võtnud Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar rõhutas koostöö vajalikkust, et jõuda totalitaarse kommunismi hukkamõistmiseni. "Väga oluline on saavutada 23. augusti kuulutamine natsismi ja totalitaarse kommunismi ohvrite ühiseks mälestuspäevaks, kuivõrd see päev sümboliseerib ka Euroopa lõhestamist."

Tunne Kelam: Hiina juhid on oma musta südametunnistuse vangid

2009-03-12

Euroopa Parlament arutas täna välisasjade voliniku Benita Ferrero-Waldneri osavõtul olukorda Tiibetis ning võttis järgnevalt vastu samateemalise resolutsiooni, mis oli pühendatud Tiibeti okupeerimise 50. aastapäevale.

Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam juhtis tähelepanu sellele, et Hiina valitsus on Tiibeti okupeerimise ja dalai-laama põgenemise 50. aastapäeva nimetanud pärisorjade vabastamise tähtpäevaks.

"Kahetsusväärselt kuuleme Orwelli kurikuulsat "uuskõne" (newspeak) jätkuvat 21. sajandi tegelikkuses," lausus saadik.

"Orjus on vabadus, vale on tõde... Kuid see näitab ühtlasi, et Hiina kommunistlikest juhtidest endist on saanud oma musta südametunnistuse pikaajalised vangid."

Eesti saadik toetas Tiibeti ehtsa autonoomia ideed, kuid avaldas veendumust, et selle eesmärgi saavutamine on tihedas seoses teise läheneva tähtpäeva sõnumi elluviimisega - sõnumiga, mille saatis 1989.a. kevadel Pekingist Tiananmeni väljaku üliõpilaste demokraatia.

"Tõelise demokraatia loomine Hiinas on võti Tiibeti probleemi lahendamisele," väitis Kelam.

Tunne Kelami arvates on aega tiibetlaste ehtsa autonoomia saavutamiseks napilt, kuivõrd Tiibeti massiline koloniseerimine Hiina keskvõimu poolt jätkub intensiivses tempos. Parlamendi enamuse poolt 9. märtsil heaks kiidetud päevakorravälise resolutsiooni idee oli Kelami arvates hea märk Euroopa moraalsest pühendumusest antud teemale.

Kelam pöördus eesistujamaa Tšehhi poole ettepanekuga, et ka tuleval nädalal kokku astuv Euroopa Ülemkogu võtaks vastu liikmesriikide nimel avalduse Tiibeti okupeerimise aastapäeva ning tiibetlastele autonoomia tagamise kohta.

12. märtsi keskpäeval toimunud lõpphääletusel olid resolutsioonile vastu vasakpoolsete ja sotsialistide rühmad.

Tunne Kelam: Idapartnerlus ei tähenda automaatset patukustutust Valgevene diktaatorile

2009-03-12

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Komisjoni poolt detsembris algatatud Idapartnerluse projekti, mida Euroopa Liidu valitsusjuhid kavatsevad veel sel kuul heaks kiita. Parlamendile esines välisasjade volinik Benita Ferrero-Waldner.

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam tervitas Idapartnerluse projekti, nähes selle peamist võimalust demokraatia tugevdamises ning reformide soodustamises Euroopa Liidu ida- ja kagupiirkonnas.

"See ei ole ainult regionaalne initsiatiiv. See on kogu Euroopa projekt, " kinnitas Eesti saadik.

"Seega on ülimalt oluline, et kõik liikmesriigid kohustuksid andma sellese projekti täie panuse. "

Tunne Kelami väitel on kõigi naabruspiirkonna riikide jaoks ülim aeg mõista, et Idapartnerluse taolisi projekte ei saa käsitada omaaegse võitlusena mõjusfääride pärast. Selliste suhete sisseviimine lisab stabiilsust ha julgeolekut kõigi jaoks.

Eesti esindaja arvates oleks Idapartnerlus, rakendatuna paar aastat tagasi, võinud ära hoida 2008. augusti invasiooni Georgiasse.

"Idapartnerlus tähendab Euroopa Liidu suhete tõstmist kõrgemale tasemele kuue ida ja kagunaabriga. Seda võib võrrelda nelja ühisruumi rajamisega Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes," ütles Kelam oma sõnavõtus.

"Selle suhte peamine element peab olema vastastikkus ja tingimuslikkus. Partnerlus tähendab tugevamat kahepoolset kohustumist. Vaba turumajanduse suhete nagu ka õigusriigi areng sõltub iga partneri enda edasiminekust."

Tunne Kelami arvates ei tohi Idapartnerlus piirduda valitsustevahelise koostööga: "See peab hõlmama kodanikuühiskonda ning julgustama iseäranis rohujuuretasandi koostööd kodanike, mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsuste vahel".

Kelam tõi esile sellel nädalal Euroopa Parlamenti külastanud Valgevene opositsioonipoliitikute mure, et Euroopa Liit ei ole oma avangutes Minskile kaasanud kodanikuühiskonda.

"Valgevene taoliste autoritaarsete riikide puhul peab olema selge, et suhete normaliseerimise aluseks on konkreetsed edusammud inimõiguste vallas," väitis kõneleja.

Saadiku väitel pole selliseid edusamme märgata. Mõned poliitvangid on küll vabastatud, kuid teised on omakorda arreteeritud. Kelam toetas Valgevene opositsiooni esindajate seisukohta, et president Lukashenkale ei saa anda edasisteks suheteks puhast lehte. Lukashenka on tema arvates huvitatud esmajoones oma võimu säilitamisest, ega ole andnud mingeid tõendeid, et ta on valmist riiki tõeliselt reformima. "Praeguses olukorras oleks Lukashenka kutsumine maikuus Prahasse, kus Idapartnerlus on kavas ametlikult välja kuulutada, enneaegne, ning saadaks väära sõnumi nii Euroopa Liidule kui ka Valgevene demokraatia eest võitlejaile. "

Tunne Kelam kutsus Europarlamenti reageerima kasvavale massihävitusrelva ohule Iraanist

2009-03-09

Tunne Kelam pöördus täna Euroopa Parlamendi poole seoses kasvava julgeolekuohuga Iraanist.

Kelam juhtis tähelepanu Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (International Atomic Energy Agency, IAEA) viimasele aruandele, mille järgi on Iraan tootnud piisavalt madalalt rikastatud uraani aatomipommi valmistamiseks.

"Ülimaks ohumärgiks on seejuures arengu kiirus - IAEA hinnangutel on Teheran suurendanud uraani rikastamisel toimivate tsentrifuugide arvu 34 korda, seda vähem kui kolme aastaga".

"Kuid järgmise viie aasta jooksul plaanib Iraan lisada praegusele 5600-le tsentrifuugile veel 45 000. Kui see õnnestub, tähendab see Teherani võimet hakata tuumarelvi tootma tööstuslikult, " kinnitas Eesti eurosaadik.

"Arvestades Iraani edusamme kanderakettide arendamisel ning esimese satelliidi väljalaskmist tähendab see ühtlasi aatomipommide kohaletoimetamise võimet," järeldas kõneleja.

Tunne Kelami sõnul tuleb teha järeldus, et Iraani tuumaprogrammi ohjeldamine üksnes diplomaatia ja hambutute sanktsioonide vahendusel on läbi kukkunud. Edu saavutamist on takistanud ka mõnede suurriikide huvi mitte kahjustada karmima poliitikaga oma investeeringuid ja kaubandust Iraaniga.

"Tulemus on see, et Teherani sõjakas režiim suutis võita aega tuumaprogrammi viimiseks lõpp-staadiumi," nentis Kelam.

Tunne Kelami arvates on ülim aeg loobuda de facto mugandumispoliitikast ning keskenduda Euroopa Liidu ühise reageeringu väljatöötamisele Iraani poolse võimaliku tuuma shantaazi- või ultimaatumi puhuks.

"Kui me ka sel juhul näeme ainsat võimalust jätkata läbirääkimisi nagu tavaliselt, siis tähendaks see ju moraalset ja poliitilist alistumist."

Mihkelson: välispoliitika põhisuunad olgu välismajandus ning lääneriikide ühtsuse tugevdamine

2009-02-26

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna Riigikogus välispoliitika arutelul IRLi nimel peetud kõnes, et Eesti välispoliitikas tuleb täna keskenduda välismajanduspoliitikale ja Euroopa Liidu ning NATO ühise toimevõimekuse säilitamisele.

„Esiteks peaks valitsus senisest veelgi jõulisemalt ning sihikindlamalt pühenduma välismajanduspoliitikale selle kõige laiemas tähenduses. Teiseks tuleks Eestil koos partnerriikidega töötada selle nimel, et globaalne kriis ei kahjustaks Euroopa Liidu ega NATO toimevõimekust ning ühtsust," sõnas Mihkelson.

Tema hinnangul tuleb kiireks liitumiseks Euroopa ühisrahaga panustada otsustavalt ka diplomaatilisse ja poliitilisse tegevusse. „Me peame olema kindlad, et siis, kui Eesti on täitnud kõik etteantud piirnõuded, ei tekiks meie ette üllatuslikult uusi takistusi".

Mihkelsoni hinnangul on kahjuks sellised võimalused täiesti olemas, sest meie regiooni üldine kuvand kipub tootma täna liiga palju ja liiga sageli võimalikule ebastabiilsusele viitavaid uudiseid. Selleks on paraku omad põhjused, kuid sellele vaatamata peaks valitsus pöörama tõsisemalt tähelepanu Eesti kuvandile rahvusvahelises meediapildis.

„Me ei tohi alahinnata informatsiooni jõudu ning Eesti riigist levivat teadmist. Mida vähem või mida kõveramalt Eestit maailmas teatakse, seda keerulisem on ka ettevõtjatel meie majandusele nii vajalike eksporditurgude leidmise ja laiendamisega. Siin saab ja peab riik jõudsalt abiks olema," ütles ta.

Kõne lõpus toonitas Mihkelson veelkord, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni meelest on Eesti peamisteks välispoliitilisteks eesmärkideks tänasel päeval Eesti välismajandusvõimekuse toetamine ning lääneriikide ühtsuse tugevdamine.

Lisatud kõne terviktekst

26. veebruar 2009

Lugupeetud istungi juhataja,
Riigikogu liikmed, külalised.

Meie tänane arutelu Eesti välispoliitika hetkeseisu ja tuleviku üle langeb väga otsustavasse ajajärku. Veel aasta tagasi ei suutnud keegi täpselt tajuda, millisesse majanduslangusse globaalselt kukutakse. Isegi täna ei ole kedagi, kes suudaks ennustada, millal ja millega see kõik täpselt lõpeb.

Üha sagedamini kostuvad viited sellele, et käimasolev globaliseerumise kriis on sügavam ja keerulisem, mida pole nähtud läinud sajandi Suurest Depressioonist alates. See aga juhib paratamatult arvamusele, et sellest olukorrast väljumine võib endaga kaasa tuua tõsiseid korrektsioone rahvusvaheliste suhetes laiemalt.

Harvardi ülikooli professor Niall Ferguson ütles oma hiljutises intervjuus, et maailma ei ähvarda küll globaalne sõda, kuid samas ei saa välistada äärmusideoloogiat kandvate poliitikute esiletõusu, nõrgemate demokraatiate varisemist ning mitmeid kodusõdasid. Fergusoni meelest kannatavad majanduslikult kõige enam Aasia ning Ida-Euroopa riigid.

Kahjuks pole Ferguson ainus, kes räägib Ida-Euroopast kui ühest tõsisemast kriisikeskkonnast. Näiteks Maailmapanga president Robert Zoellick on arvanud, et massiivsest laenutoest ühtäkki ilma jäänud Ida-Euroopa majanduste haprus võib koguni küsimuse alla seada kogu Euroopa ühtsuse ning siinsete riikide sisemise stabiilsuse.

Tõepoolest, meil pole vaja luua illusioone, arvates, et meid see kõik ei puuduta. Loomulikult tuleb väga palju teha siseriiklikult ning selles suunas on valitsus nii kärpekava vastuvõtmise kui majanduse elavdamise meetmetega ka liikunud. Samas on päris selge, et meid mõjutav väliskeskkond vajab sama pingsat kui mitte suurematki tähelepanu.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni arvates tuleb Eesti välispoliitikas täna eriti keskenduda kahele suurküsimusele.

Esiteks peaks valitsus senisest veelgi jõulisemalt ning sihikindlamalt pühenduma välismajanduspoliitikale selle kõige laiemas tähenduses.

Teiseks tuleks Eestil koos partnerriikidega töötada selle nimel, et globaalne kriis ei kahjustaks Euroopa Liidu ega NATO toimevõimekust ning ühtsust.

Alustaksin välismajanduspoliitikast. Eestis on tänaseks peaaegu konsensuslikult arvatud, et meie tulevase julgeoleku, eeskätt finantsjulgeoleku, lahutamatuks osaks on võimalikult kiire liitumine Euroopa ühisraha euroga.

Selle eesmärgi saavutamiseks ei tule meil mitte üksnes täita Maastrichti kriteeriumid inflatsiooni ja eelarve defitsiidi osas, vaid panustada otsustavalt ka diplomaatilisse ja poliitilisse tegevusse. Me peame olema kindlad, et siis, kui Eesti on täitnud kõik etteantud piirnõuded, ei tekiks meie ette üllatuslikult uusi takistusi.

Kahjuks on sellised võimalused täiesti olemas, sest meie regiooni üldine kuvand kipub tootma täna liiga palju ja liiga sageli võimalikule ebastabiilsusele viitavaid uudiseid. Selleks on paraku omad põhjused, kuid sellele vaatamata peaks valitsus pöörama tõsisemalt tähelepanu Eesti kuvandile rahvusvahelises meediapildis.

Me ei tohi alahinnata informatsiooni jõudu ning Eesti riigist levivat teadmist. Mida vähem või mida kõveramalt Eestit maailmas teatakse, seda keerulisem on ka ettevõtjatel meie majandusele nii vajalike eksporditurgude leidmise ja laiendamisega. Siin saab ja peab riik jõudsalt abiks olema.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valmimas Eesti majanduse rahvusvahelisustamise strateegia. See on esimene sarnane dokument, mis peaks ühendama erinevate ministeeriumite ja ametkondade tegevused sihipärasteks sammudeks.

Täna tuleb kriitiliselt tõdeda, et riigil on veel palju arenguruumi oma väheste võimaluste juures ettevõtlust rahvusvaheliselt toetada. Samas usun, et Isamaa ja Res Publica Liidu poolt algatatud sellekohane arutelu Riigikogu väliskomisjonis aitab kaasa nii meie saatkondade,
ettevõtluse arendamise sihtasutuse välisesinduste kui teiste võimaluste paremale kasutamisele Eesti välismajandustegevuse elavdamisel.

Kriisiajad on alati olnud heaks pinnaseks uute võimaluste ning ideede rakendamiseks. Eesti on korduvalt tõestanud, et suudab paindlikult ja lahendusi leides reageerida erinevatele keerulistele küsimustele.

Seepärast tuleks meilgi täna suunata oma energia ja tähelepanu just uute ideede, meie majandusele põnevate rahvusvaheliste võimaluste ja väljakutsete loomisele. Nii tuleb meil täna pidevalt küsida: kas riik on teinud kõik, et luua ettevõtjatele vajalikke eeltingimusi?

Head kolleegid,

Peamiseks eeltingimuseks Eesti õnnestumisele selles keerulises olukorras on Euroopa Liidu ja NATO toimevõimekuse säilitamine ning võimalike murenemisohtude õigeaegne kõrvaldamine.

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles sellel nädalal Tallinnas, et Euroopa Liit on tugevam kui kunagi varem. Otsati on selles arvamuses terake tõtt, kuid kahjuks siiski ka paras annus soovmõtlemist. Viimasel ajal süvenev globaalne majanduskriis on tekitamas Euroopa Liidus suhete murenemist ning kutsunud esile vastastikuse umbusalduse ilminguid.

Ka minu viimasel kohtumisel oma kolleegidega Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentidest räägiti murega kohatise protektsionismi tekkest ühenduse siseturul. See oleks mõistagi halvim, mida maailma suurim vabakaubanduspiirkond võiks tänases kriisisituatsioonis teha saaks.

Teiseks tõsiseks ohuks Euroopa Liidu nii vajalikule ühtsusele võib saada liikmesriikide erinevatasandiline blokistumine. Suurriikide soov initsiatiivi näidata on mõistetav, kuid see ei tohiks kindlasti toimuda teiste liikmesriikide üleselt või hoopiski selja taga. Samuti pole kuigi veenev ka Ida- ja Kesk-Euroopa riikide minisummit eeloleval pühapäeval enne valitsusjuhtide erakorralist kogunemist.

Meile on väga tähtis nii Tšehhi käimasoleva kui Rootsi eelseisva eesistumise õnnestumine Euroopa Liidus. Mõlemal juhul on rõhutatud prioriteedid Eestile väga lähedased ning meie turvalisemale tulevikule olulised.

Eriti tähtsaks tuleb pidada energiajulgeoleku kasvatamist läbi Euroopa ühtse energiapoliitika ning uute energiaühenduste loomise. Loodetavasti suudavad liikmesriigid siiski kokku leppida Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekutes, mis puudutavad lisaraha suunamist erinevatesse infrastruktuuri objektidesse, sealhulgas elektriühendusse Eesti ja Soome vahel.

Samuti on oluline Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammi käivitamine ning Läänemere strateegia ellurakendamine. Esimesel juhul looksime uusi võimalusi demokraatia ning püsiva õigusriikluse tugevdamiseks Euroopa Liidu vahetus naabruses.

Läänemere strateegia looks aga hea võimaluse täiendava tõuke andmiseks Euroopa Liidu sisemise integreerituse suurendamiseks ning olemasoleva potentsiaali paremaks ärakastutamiseks.

Head kolleegid,

Norra endine välisminister Thorvald Stoltenberg tutvustas selle kuu alguses oma raportit Põhjala riikide koostöö tihendamisest välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Selles tehakse kõige muu hulgas ettepanek luua Põhjala ühtne õhuturbevõimekus ning tugevdada seire- ja reageerimisvõimekust nii Barentsi, Põhja- kui Läänemerel.

Viimastel aastatel on Balti ja Põhjala riikide koostöö erinevates valdkondades tihenenud, mistõttu oleks väga mõistlik Stoltenbergi ettepanekuid laiendada ka Läänemere idakaldale. Samas oleks ehk paslik ka kolmel Balti riigil korraks üle vaadata, mida annaks paremini teha omavahelises koostöös.

Seega veelkord: Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni meelest on meie peamisteks välispoliitilisteks eesmärkideks tänasel päeval Eesti välismajandusvõimekuse toetamine ning lääneriikide ühtsuse tugevdamine.

Tänan!

Kelam: Euroopal on aeg tegelda uute julgeolekuohtudega

2009-02-18

Euroopa Parlamendi täisistungil arutati välisvolinik Benita Ferrero-Waldneri ning EL kõrge välis- ja julgeolekupoliitika esindaja Javier Solana osavõtul Euroopa ühise julgeolekupoliitika ning NATO-ga koostöö probleeme.

Arutelul Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelami väitel on Europarlamendi arvates Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse parim tagatis dünaamiline Euro-Atlandi partnerlus.

"Toetan uue trans-Atlandi koostöökava vastuvõtmist, mis peab saavutama uute koostööinstitutsioonide rajamise ning päädima kõikehõlmavas trans-Atlandi ühisturus," sõnas ERP-ED kõneleja.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu vajadusele kaasata tihedamasse kaitsealasesse koostöösse eranditult kõik NATO ning EL liikmed, vaatamata sellele, millisesse organisatsiooni üks või teine neist kuulub. Ta toetas ka EL operatiivse peakorteri rajamise ideed Euroopa Komisjoni asepresidendi alluvuses, seda tingimusel, et selline keskus täiendab NATO juhtimisstruktuure ega võistle nendega.

"Peame uute ühiste eesmärkide teostamisel arvestama, et niihästi EL kui ka NATO ammutavad kaitseks vajalikke vahendeid samast anumast. Euroopa ühine välis- ja kaitsepoliitika on tõsiselt alafinantseeritud. Seetõttu on eriti oluline vältida duplitseerimist ja tõsta koostöö efektiivsust," tõdes Kelam.

ERP-ED kõneleja esitas küsimuse liikmesriikidele: milliseid vahendeid ühise kaitsepoliitika teostamiseks me pakume Javier Solana käsutusse?

Tunne Kelam kutsus üles tegelema uute julgeolekuohtudega: "Tulevikukonfliktid võideldakse ja pahatihti otsustatakse küberruumis. Seetõttu pean vajalikuks ka Europarlamendi panust leidmaks tõhusat vastust sellele dramaatilisele väljakutsele, millele valitsustel tuleb mõnikord reageerida ajavahemikus, mis ei ületa sekundit," nentis esineja.

Kelam: Euroopa ühtse energiaturu loomine ja gaasijuhtmete internatsionaliseerimine on ainus vahend gaasikriiside ärahoidmiseks

2009-02-11

Europarlamendi Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni liikme Tunne Kelami algatusel ja juhtimisel toimus Brüsselis 10. veebruaril arutelu Euroopa Liidu -Venemaa energiasuhetest ning Energiaharta lepingu rollist.

Arutelul analüüsisid 2009.a. alguse gaasikriisi põhjusi ja tagajärgi Euroopa Komisjoni Venemaa üksuse juhataja Hilde Hardeman, Euroopa Strateegiliste Uuringute keskuse liige Frank Umbach, professor Alan Riley Londoni ülikoolist, Vene Sihtasutuse juht David Clark ning Energiaharta sekretariaadi nõunik Neil Melvin.

"Arutelu oli värskendav oma uudses reaalsusetajus ning ühtses sõnumis," leidis ürituse korraldaja Tunne Kelam.

"Teravamalt kui kunagi varem kerkis küsimus Venemaa kasvavast võimetusest toota piisavalt gaasi ühtaegu sisetarbeks kui ka välistarneteks. See on majandusega poliitilise manipuleerimise ning vaba konkurentsi lämmatamise paratamatu tulemus."

Tunne Kelami sõnul kerkis küsimus selguse loomisest Euroopa Liidu enda seisukohtades, kuivõrd uued partnerlusleppe läbirääkimised jätkuvad.

"Euroopa Liit peab teadvustama Venemaa praeguse juhtkonna põhieesmärki - kasutada energiatarneid poliitilise instrumendina oma mõju suurendamiseks ning Euroopa nõrgestamiseks," väitis Kelam.

Tema arvates selgub siit, miks energiaharta lepingu täitmine tekitab Venemaa jaoks selliseid probleeme.

"Energiaharta leping pole kohaldatav Moskva ülimalt politiseeritud majanduspoliitikaga. Seda enam on EL ülesanne olukorras, kus Venemaa seisund majanduskriisis dramaatiliselt nõrgeneb, nõuda oma partnerilt energiahartaga kaasnevate reeglite järgimist."

Kelami arvates on Euroopa Liidul praegu võimalus ja vajadus lõpetada Moskva harrastatav valikuline praktika, mis kasutab ära rahvusvahelistest lepinguist saadavaid eeliseid ning ignoreerib neist tulenevaid kohustusi.

Arutelu juhtis tähelepanu Euroopa võimalustele pareerida gaasitarnete politiseerimine ja sellega kaasnevad kriisid.

"Nendeks on Euroopa ühtse energiaturu otsustav väljakujundamine, turgude mõlemapoolne liberaliseerimine koos välisinvesteeringute ja vastastikkuse põhimõtte tagamisega ning gaasijuhtmete internatsionaliseerimine näiteks Ukraina puhul," tõdes Kelam.

Korraldaja sõnul leiti, et Venemaa on oma struktuurseid ja majanduslikke nõrkusi ignoreerides asunud enesetapukursile, üritades ebasoodsais tingimustes realiseerida mitte normaalseid rahvuslikke huve, vaid suurriiklikke ambitsioone.

"Suurimaks kaotajaks selles lühinägelikus mängus osutub tõenäoliselt Venemaa ise," väitis Kelam.

Kelam: Küberruumis toimuvad lahingud otsustavad peatselt riikidevaheliste konfliktide tulemuse

2009-02-09

Euroopa Parlamendi kaitse- ja julgeoleku allkomisjon arutas täna küber-rünnakute ohtu ning nendele reageerimise võimalusi.

Kaitse- ja julgeoleku allkomisjon mis tegutseb parlamendi väliskomisjoni iseseisva üksusena, arutas esmaspäeval, 9. veebruaril kübersõja ohtude ning kaitse probleeme. Komisjonile esitleti Väliskomisjoni tellimusel valminud uurimust, mille koostas dr. Paul Cornish ( Londoni Chatham House ).

Tunne Kelam Euroopa rahvapartei fraktsioonist andis allkomisjonile ülevaate 4. veebruaril Brüsselis toimunud samateemalisest rahvusvahelisest seminarist, kus ta esindas parlamendi väliskomisjoni esimeest J. Saryusz-Wolskit. Kõnealune seminar, kus ühe peaettekande tegi Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo, oli organiseeritud Eesti valitsuse aktiivsel osalusel.

Tunne Kelam toetas EL ühtse reageerimissüsteemi väljatöötamise vajadust.

"Oleme enamuse spetsialistide arvates jõudnud etappi, kus küberruumis kantud kaotused või saavutatud võidud võivad põhjalikult muuta riikidevaheliste konfliktide tulemusi," tegi ta järelduse.

Kelami sõnul ei tunne kübersõda riikidevahelisi piire. Seetõttu vajab küberohtudele tõhus reageerimine globaalset koostööd.

"Valik on praktiliselt selles, kas alustada uute institutsioonide nagu näiteks EL küber-agentuuri loomisest või taotleda tõhusamat koordinatsiooni olemaolevate funktsioonide mitmekesisuses," sõnas Eesti parlamendiliige.

Tunne Kelam toetas jõuliselt ettepanekut asutada viivitamata küber-julgeoleku koordinaatori ametikoht EL Nõukogu sekretariaadi koosseisus. "See otsus on vaja teha nii kiiresti kui võimalik. Kõnealune ametikoht ei vaja erilisi kulutusi ega uute ametiasutuste loomist," nentis ta.

Kelam on veendunud, et küberrünnakute vastast tõhusat kaitset pole võimalik korraldada erasektori ning kodanikkonna kaasamiseta. Olukorras, kus pooled EL ligi 500 miljonist kodanikust internetti kasutavad, oleneb nende teadlikkusest, aktiivsusest ja vastutustundest väga palju.

Eesti esindaja arvates tuleb olla väga hoolas, et kaitseabinõud küber-terroristide vastu ei põhjustaks kodanike põhiliste vabaduste ahistamist.

"Internet on võimas vahend edastamaks vabaduse ja õiguskorra sõnumit," ütles esineja. "Ei tule unustada, et see on ka vahend demokraatliku opositsiooni käes võitlemaks autoritaarsete süsteemide ja diktaatorite vastu."

Kaitse- ja julgeoleku allkomisjon kaalub võimalust korraldada veel käesoleval kevadel Europarlamendi debatt küberjulgeoleku teemal koos vastavasisulise resolutsiooniga.

Andres Herkel sai ENPA asepresidendiks

2009-01-26

Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel kinnitati täna ENPA asepresidendiks koos 18 kolleegiga, keda rahvusdelegatsioonid sellele kohale esitasid.

Strasbourgis ENPA järjekordsel sessioonil sellel nädalal võtab päevakavas kõige suurema ruumi Vene-Georgia sõja jätkuraport, millele on pühendatud enam kui pool kolmapäevasest tööajast. Detsembris esitleti järelevalvekomitees raporti memorandumit, mis oli küllalt faktitihe ja terav. Seevastu resolutsiooni osa pidi valmima alles Strasbourgis toimuvaks sessiooniks, pärast assamblee juhtkonna Moskva visiiti.

Teisipäeva hommikul arutatakse Armeenia küsimust, mis on seotud hääleõiguse äravõtmisega seoses poliitvangistuste lainega pärast eelmise aasta märtsis toimunud presidendivalimisi. Raportöörid jätsid siiski ukse lahti ja võimalik on ka tagasikäik.

Albaania delegatsiooni volituste taastamine jäi pidama protseduuriliste reeglite taha. Käsitletakse ka raportit ajakirjanik Gongadze mõrvamise kohta Ukrainas president Kutšma režiimi ajal. Neljapäeval on eeldatavate kiirdebattide kõrval (Gaza sektor ja finantskriis) päevakorda sattunud nn. monumentide raport. Dokument on igati tasakaalukas ega sisalda seda, mida Vene deputaadid võiksid tahta sealt välja lugeda.

Reedeses päevakorras pakub huvi eeskätt e-demokraatiat puudutav resolutsioon, mille puhul saab ka Eesti positiivseid kogemusi selles vallas meelde tuletada.

Andres Herkel annab järelvalvekomitees ülevaate kehvadest arengutest Aserbaidžaanis, kus on suletud välisraadiod ning kavandatakse referendumit piiramatu ametiaja tagamiseks presidendile.

Kelam: kodanike energiaturvalisuse tagamiseks on Euroopa solidaarsus edasilükkamatu vajadus

2009-01-20

Europarlamendi väliskomisjon arutas eile Brüsselis Euroopa Liidu energiajulgeoleku hetkeolukorda. Komisjoni esimees Jacek Saryusz-Wolski tõdes, et energiajulgeoleku tagamine pole enam abstraktne poliitiline teema.

"Kui sajad tuhanded Euroopa kodanikud külmetavad ja nende normaalne elu on muutunud ebakindlaks, siis on nende turvalisuse tagamine meie esmane ülesanne," väitis väliskomisjoni esimees.

Arutelul esinenud ERP-ED esindaja Tunne Kelami sõnul on odava ja sujuvalt saadava gaasi ajastu minevik.

Venemaa poolt alternatiivselt kavandatud, mööda Musta mere põhja kulgema projekteeritud South Stream'i projekti analüüs tekitas Kelami sõnul kuulajates šoki.

Ekspertide arvates on Euroopa Liidu projekti Nabucco rivaalina kavandatud South Stream'i kaudu saadav gaas, mida kavatsetakse Euroopa tarbijale toimetada 900 km mööda 2 km sügavust merepõhja nelja toruna, Ukraina kaudu saadava gaasiga võrreldes erakordselt kallis.

"Siin ei saa mööda järeldusest, et mõned Euroopa Liidu valitsused, kes läksid kaasa Moskva ilusate lubadustega ning Nabucco'le eelistasid South Stream'i, tegid tõsise valearvestuse, mida nende endi kodanikud peavad kinni maksma," ütles Kelam oma kõnes.

Eesti saadiku arvates on energiakriisi lahendamise võtmesõnadeks usaldusväärsus ning solidaarsus.

"Uues olukorras on saanud palju selgemaks, et autoritaarsete režiimide ja diktatuuride usaldusväärsus on energiatarnete osas tunduvalt küsitavam kui demokraatiate oma," järeldas Kelam.

Kõneleja pidas seetõttu üheks EL poliitiliseks peasihiks tugevdada koostööd samade väärtuste alusel tegutsevate partneritega - seega Atlandi-üleste energia-alaste suhete hoogustamist.

"Harjumuslikke lühiajalisi mugavussuhteid, mis taotlevad ühele maale soodustingimusi heade tavade ning naabrite kulul, ei saa enam perspektiivseiks pidada. Nende suhete ümberhindamisega ei saa enam viivitada," kinnitas Kelam.

Eksperdid ei pidanud võimalikuiks gaasi-OPECi loomist Venemaa juhtimisel. Nende arvates on maailma turgudel tekkinud tugev vastuseis Gazpromile, kelle võimes uusi maardlaid kasutusele võtta ning piisavalt gaasi tarnida on hakatud tõsiselt kahtlema.

Kelam: Tšehhi peab eesistujana saavutama 23. augusti tähistamise kommunismi ja natsismi ohvrite ühtse mälestuspäevana

2009-01-14

Strasbourg, 14. jaanuar 2009

Tšehhi Vabariigi peaminister Mirek Topolanek esitles täna Euroopa Parlamendis Tšehhi eesistumise prioriteete.

Arutelul osalenud Eesti saadik Tunne Kelam andis edasi Eesti sooja toetuse Tšehhi eesistumisele.

Eesti saadik jagas täiel määral eesistuja seisukohta, et parim retsept majanduskriisi ületamiseks on konkurentsivõime tõstmine ning nelja põhivabaduse täiemahuline rakendamine praktikas. Uued liikmesriigid tunnetavad neid vajadusi ja võimalusi teravamalt kui vanad.

"Toetan Teie ideed Ida-partnerluse jõuliseks väljakujundamiseks," sõnas Kelam. "Praegu me mõistame kui oluline oli ja on selliste riikide nagu Georgia ning Ukraina kaasamine õiguskorra ning demokraatliku aruandluse ühtsesse ruumi."

Kelam meenutas Tšehhi peaministrile Euroopa Parlamendi poolt möödunud septembris vastu võetud seisukohta tähistada 23. augustit kommunismi ja natsismi ohvrite ühise mälestuspäevana.

"Usaldame teie juhtimise alla 27 liikmesriigi valitsuste veenmise selles, et juba eelolevast augustist peale hakataks seda mälestuspäeva ametlikult kogu Euroopas tähistama," ütles kõneleja.

"Ootame samuti Tšehhi eesistumiselt suuna võtmist, mis viiks üle-euroopalise moraalse ja poliitilise hinnangu andmisele totalitaarse kommunismi ajal sooritatud kuritegudele, " kutsus Kelam üles. Esineja arvates annaks see võimaluse integreerida Euroopa perekonda ka ühtse ajalookogemuse alusel nõnda, et kõigi kuritegelike inimsusevastaste režiimide kõik ohvrid saaksid võrdse staatuse ning võrdse sümpaatia ja solidaarsuse osalisteks, mis annaks tagatise, et kõnealused kuriteod iial ei kordu.

Tunne Kelam tõstis oma kommentaaris esile Euroopa Komisjoni presidendi Barroso selget ja jõulist seisukohta üha jätkuva gaasivarustuse kriisi suhtes.

"Komisjoni presidendi uudne suhtumine avaldub mitte üksnes selles, et Barroso nimetas gaasitarnete peatamist brutaalseks ning tekkinud olukorda vastuvõetamatuks ja uskumatuks, vaid tema tehtud järelduses, mille kohaselt Venemaa ning Ukraina on osutanud võimetust oma kohustusi täita," ütles Kelam.

Barroso deklareeris, et kui peaks selguma, et küsimus pole tehnilistes probleemides, siis kavatseb Komisjon asja rahvusvahelisse kohtusse viia ning alustada alternatiivsete lahenduste otsimist uute partnerite ning uute energiatootmise vormide kujul.

Teisipäeval, 13. jaanuaril, pärast Vene ja Ukraina esindajate ärakuulamist, pani parlamendi väliskomisjoni esimees Saryusz-Wolski ette kaaluda sanktsioonide kehtestamist gaasitarnete peatamises süüdiolevate riikide vastu.

Kelam: Euroopa energiapartnerlus Venemaaga on osutunud strateegiliseks valearvestuseks

2009-01-13

Strasbourg, 12. jaanuar

Euroopa Parlamendi avaistungil sõna võtnud Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni (ERP-ED) liige Tunne Kelam kutsus gaasikriisist tabatud Euroopat üles keskenduma täie tõsidusega alternatiivsete energiavarustajate leidmisele.

"Eesistujamaa Tšehhi jõupingutused gaasikriisi vahendamisel on kõigiti kiiduväärsed. Kuid Euroopa jaoks pole ühe kriisi teise järel vahendamine lahendus. Euroopa ei saa jääda lapsehoidja rolli, kes tegeleb enfant terrible'iga (hirmsa lapsega), " ütles Kelam oma sõnavõtus parlamendi täiskogul.

"Üks on selge: lootused vastastikku kasulikule strateegilisele liidule Venemaa kui usaldusväärse energiatarnijaga on osutunud strateegiliseks valearvestuseks," väitis kõneleja.

Kelami sõnul peitub käesoleva kriisi põhjus mitte Ukrainas, vaid Gazpromi enese sisekriisis, mille tulemusena see Vene välispoliitika buldooseriks muundatud kompanii pole suutnud võetud kohustusi täita.

"Viimase kaheksa aasta jooksul on Gazpromi gaasitootmine stagneerunud, püsides samal tasemel. See on tüüpiline tagajärg, mille toob kaasa riigi poliitilise kontrolli kehtestamine tootmise üle," tõdes ERP-ED saadik.

Kelami arvates on olukord, kus võlgades ja gaasitootmise edasise arendamisega maha jäänud Gazprom ei suuda rahuldada ühtaegu sisemist ja välist nõudlust, inspireerinud tõenäoliselt peaminister Putinit osutama Ukrainale kui patuoinale, et poliitilise kriisiga viia tähelepanu Venemaa siseraskustelt kõrvale.

Selliste kriiside algatamine osutab taas Venemaa praeguse juhtkonna kui strateegiliste partnerite ebausaldatavusele.

"Antud olukorras on Euroopa Liidul veelgi olulisem keskenduda maksimaalse tõsidusega alternatiivsete energiaallikate ning energiaga varustajate leidmisele," sõnas Kelam.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo +33 3881 75279

Kaja Sõrg
ERP-ED fraktsiooni pressinõunik
Tel: + 32 476 541013
www.epp-ed.eu

Marko Mihkelson Euroopa Liidu poliitika arutelul Riigikogus

2008-12-09

Marko Mihkelsoni kõne Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu poliitika arutelul Riigikogus 09.12.08

Lugupeetud Riigikogu juhataja,
Peaminister,
Külalised!

Seekordne kokkuvõte valitsuse tegevusest Euroopa Liidus leiab aset vahetult enne käesoleva aasta üht võib olla kaalukamat otsust, mida valitsusjuhtidel tuleb langetada. Pean siin silmas energia- ja kliimapaketi lõpparutelu Euroopa Ülemkogul. See on ühtviisi kaalukaks otsuseks nii Euroopa Liidule tervikuna kui Eestile sealhulgas.

Peaminister pühendas sellele teemale oma kõnes päris palju tähelepanu, mistõttu tahaksin vaid rõhutada peamist. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni meelest on väga oluline, et selle paketi raames saavutataks peamine eesmärk - Euroopa Liidu ühtne ja toimiv energiaturg, mis oleks globaalselt konkurentsivõimeline.

Eriti aktuaalne on see kolmele Balti riigile, kes siiani on jäänud Euroopa Liidu energiasaare tõrjutud seisundisse. Viimastel aastatel eriti oluliseks muutunud energiajulgeoleku tagamise tingimustes on äärmiselt oluline, et hiljuti Euroopa Komisjoni poolt välja käidud Läänemere energiaühenduste kava jõuaks võimalikult kiire ellurakendamiseni.

Eelseisval ülemkogul on Eestile väga oluline, et selle lõppjäreldustes leiaks kajastamist kolmandatest riikidest pärineva elektri impordi regulatsioon selliselt, et see arvestaks Euroopa Liidus kehtestatavat kvoodikaubandust. Eesmärk pole sugugi kerge, kuid Eestile tähendab vastupidine otsus või otsustamatus kindlaid kulusid tulevikus. Ja need kulud pole meile sugugi väikesed.

Head kolleegid,

Veidi enam kui aasta tagasi siin Riigikogus Euroopa Liidu poliitika alases debatis osaledes rõhutasin esmatähtsana eurole üleminekut. Tänaseks on meeldiv tõdeda, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kauaaegne hoiak on nüüdseks muutunud poliitilise konsensuse põhiseks.

Aga teisiti pole meil võimalik seatud eesmärki ka saavutada. Kuni viimase ajani on kogu euro temaatika käinud Eestis isevoolu rada. Poliitiliselt pole seda piisavalt tähtsustatud ning liiga sirgjooneliselt on loodetud üksnes statistikale. See, et Eesti ei suutnud 1. jaanuaril 2007 eurole üle minna, oli toonase valitsuse tõsine ebaõnnestumine.

Siis, suure majanduskasvu tingimustes, ei pandud seda väga tähele või suhtuti sellesse eesmärki ükskõiksusega. Tänaseks on olukord muutunud. Eesti rahasüsteem on olnud stabiilne ja kindlasti pole suuremaks mureks põhjust ka täna. Ometi oleks just eurotsooni kuulumine meile selgeks tagatiseks suuremate finantsraputuste üleelamisel.

Ka ei ole Eesti täiel määral ühinenud Euroopa Liidu otsustusmehhanismidega seni, kuni me pole eurotsooni liige. Nii käimasolev eelarvearutelu kui ka tulevased rahanduspoliitilised sammud peaksid olema allutatud eesmärgile võtta euro kasutusele mitte hiljem kui aastal 2011. Ma väidan, et euro on Eestile sama oluline kui liikmelisus NATOs või Euroopa Liidus.

Head kolleegid,

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni arvates on eurole ülemineku kõrval meie lähiaastate üheks teeviidaks Euroopa Liidus Läänemere strateegia ettevalmistamine ning reaalne ellurakendamine.

Läänemere strateegiast on räägitud juba aastaid, kuid nüüd on see jõudnud reaalselt Euroopa Komisjoni menetlusse. Samas on strateegia idee leidnud toetust sisuliselt kõigilt asjasse puutuvatelt riikidelt. Pealegi on Rootsi võtmas Läänemere strateegia oma eesistumise üheks keskseks teljeks.

See initsiatiiv saaks tegeliku elujõu siis, kui see muutub Euroopa Liidu tulevase finantsperspektiivi kindlaks osaks. Selle saavutamine pole täna veel kindel, mistõttu on ka Eestil vajalik koos partneritega tõsiselt pingutada. Meile on oluline, et strateegia ettevalmistamise protsessis oleks siseriiklik koordinatsioon võimalikult hästi läbimõeldud ning konkreetsete projektide väljatöötamisele suunatud.

Järgmine aasta tervikuna kujuneb meile põnevate võimaluste aastaks. Euroopa Parlamendi valimised ning Euroopa Komisjoni uue koosseisu moodustamine ei tohiks varjutada peamist. Eesti peaks rakendama kõik oma head mõtted, aitamaks kaasa meile lähedaste partnerite Tšehhi ja Rootsi eesistumiste õnnestumisele.

See on suurepärane võimalus lisaks Läänemere strateegiale kindlama vundamendi loomisele teiste oluliste teemade nagu idapartnerlus, energiaühenduste loomine, uus finantsperspektiiv, Lissaboni leppe saatus ning mitmete teiste edendamine.

Ja lõpetuseks. Tuleval aastal möödub viis aastat Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga. See on paras aeg esimeste tõsisemate järelduste ja analüüside tegemiseks. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on näidanud eeskuju ning võtnud ette analüüsida Eesti huvide kaitsmist näiteks Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu töörühmades.

Kutsun ka Vabariigi Valitsust üles põhjalikult analüüsima seni tehtud tööd. Vastata võiks näiteks küsimustele: ui hästi töötavad siseriiklikud otsustusmehhanismid, kui edukalt oleme suutnud kaitsta Eestile tähtsaid küsimusi, mida on andnud meie MEPide kogemus Euroopa Parlamendis ja nii edasi.

Kuigi Eesti on Euroopa Liidus IRLi arvates päris hästi hakkama saanud, leiab kindlasti veel päris palju ruumi arenguks.

Aitäh!

Eesti tihendab majanduskoostööd Baden-Württembergi liidumaaga

2008-11-12

Eile, 11. novembri õhtul kirjutasid Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Baden-Württembergi liidumaa majandusminister Ernst Pfister, EASi juhatuse esimees Ülari Alamets ja Baden-Württembergi liidumaa majandusesinduse esimees Michael Hagenmeyer Stuttgardis alla Eesti ja Baden-Württembergi liidumaa majanduskoostöö tihendamise lepingule.

„Leping tähendab Eesti jaoks tihedamat koostööd Saksamaa ühe rikkama ja innovaatilisema liidumaaga," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „See leping annab võimalused nii innovaatilistele ettevõtjatele kui ka meie kõrgkoolide juures tegutsevatele majanduslikult mõtlevatele teadusrühmadele ning loob soodsad võimalused ka Baden-Württembergi liidumaa ettevõtjatele tegutsemiseks Eestis."

Baden-Württemberg on Euroopas esimeste hulgas patentide registreerimise arvult elaniku kohta, kõrgtehnoloogilises tootmises hõlmatud tööjõu ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute poolest.

„Järgmised 5-7 aastat peavad näitama, kas me jääme maailma majanduses Ida-Euroopa arengumaaks või suudame tõusta innovatiivseks ja kaasaegset tehnoloogiat kasutavaks kõrgelt arenenud majandusega riigiks," ütles Juhan Parts, rääkides Eesti majanduse läbilöögivõimest.

Baden-Württembergi ja Eesti kaubavahetusmaht on seitsme viimase aastaga peaaegu kolmekordistunud, 100 miljonilt kroonilt 2000. aastal rohkem kui 275 miljoni kroonini 2007. aasta lõpuks. Ainuüksi mullu suurenes Baden-Württembergi eksport Eestisse võrreldes eelneva aastaga 21,3% võrra. Import Eestist suurenes samas ligi 50% võrra. Baden-Württembergi liidumaa ekspordib Eestisse eelkõige masinatööstuse toodangut, impordib peamiselt puitu ja puidutooteid ning tekstiilikaupu.

Koostööleppe sõlmimine on jätk aasta algul toimunud visiitidele. Jaanuaris toimus Stuttgardis Eesti-teemaline ümarlaud ja äriseminar IT-ettevõtetele, samuti osales Eesti Stuttgardis suurimal lõpptarbijale suunatud turismimessil Saksamaal. Baden-Württembergi majandusminister külastas Eestit omakorda koos majandus- ja teadusdelegatsiooniga aprillis.

Lisaks koostööleppe allakirjutamisele külastab minister Parts koos delegatsiooniga 11.-12. novembril Stuttgartis viibides välismajanduskonverentsi Global Connect, kus on stendiga väljas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes esindab 54 ettevõtet. Minister teeb foorumi tänasel üritusel "Exchange of Experiences - Eastern Europe" avaettekande ning osaleb diskussioonis.

Kohtusid Eesti ja Rootsi majandusministrid

2008-11-11

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus eile Rootsi Kuningriigi asepeaministri, ettevõtluse ja energeetikaministri Maud Olofssoniga.

Ministrid analüüsisid majanduse väljavaateid Läänemere regioonis lähikuudel ning vahetasid informatsiooni kummagi valitsuse sammudest ja võimalikest tulevikukavadest.

Ministrid leidsid, et keskne küsimus ettevõtluse jaoks on finantskriisi võimalik negatiivne mõju just reaalmajanduses tegutsevatele ettevõtetele ning rõhutasid, et kommertspankadel lasub vastutus, et jätkuvalt suudetaks rahastada väiksemaid ja keskmisi ettevõtteid.

Oluline on, et konkurentsivõimelised ettevõtted ei satuks ajutiste raskuste tõttu pankrotti ja et ka uute äriideede rahastamine ei saaks kannatada.

Ministrid tõdesid, et majandusseisaku ja finantskriisi aegadel on loomulik majanduse korrektsioon, mille käigus ebaefektiivsed ettevõtted lähevad pankroti aga samas tekivad soodsad võimalused uute ja innovatiivsete ettevõtete sünniks.

Oluline teema oli kohtumisel energiapoliitika ja energiatõhusus mõlemas riigis. Arutati järgmisi samme Põhjamaade ja Balti riikide ühtse energiapoliitika ja -turu loomiseks. Tähtis on tutvustada ettevõtetele vastastikuseid investeerimisvõimalusi energeetikasektoris.
Arutlusel olid kohtumisel pea kõik põhiteemad alates 2009.a. teisest poolaastast, mil Rootsi on Euroopa Liidu eesistuja riik: Läänemere strateegia, energiatõhusus, väikeettevõtluse algatus, Lissaboni kokkulepe, jätkusuutlik tööstuspoliitika.

Rääkides energeetikast, selgitas Juhan Parts oma Rootsi kolleegile Eesti seisukohti EL kliima ja energiapaketi heitmekaubanduse direktiivi suhtes rõhutades, et vajame lahendust, mis turu avanedes võimaldaks ära hoida kolmandatest riikidest imporditud elektri põhjendamatud konkurentsieelised.

Ministrid arutasid ka kujunenud olukorda piirkonnas tegutsevate lennuettevõtete ümber.

Tunne Kelam: Kas Venemaa ei peaks maksma Georgias tekitatud purustuste eest?

2008-10-21

Täna Strasbourgis Venemaa-teemalisel arutelul sõna võtnud Tunne Kelami väitel pole peaprobleemiks mitte Venemaa. "Peaprobleemiks võib nimetada Euroopa Liidu kui isiksuse lõhenemist," nentis Eesti saadik. "Lõhenemist vajaduse vahel olla selge oma hoiakuis ning surve vahel jätkata äritegemist nagu tavaliselt".

Lahendus on kõneleja sõnul valmisolek veenvalt demonstreerida, et Euroopa Liit võtab tõsiselt tema esindatud universaalsete väärtuste jõustamist praktilises elus. "Sama tõsiselt peab Euroopa Liit võtma oma rolli tagamaks, et Georgia-taolised invasioonid, mis purustasid rahvusvahelise julgeoleku paradigma, Euroopa pinnal kunagi ei kordu. Georgia on osa Euroopast," tõdes Kelam.

Kelami järgi pole lahendus Venemaa suhtes jätkuvalt kõhklev käitumine, seda olukorras, kus Vene okupatsiooniväed ei ole tagasi viidud 8. augusti eelsetele positsioonidele.

Kõneleja palus välisvolinikul Benita Ferrero-Waldneril vastata, kas rahvusvaheliste doonorite eelseisev konverents juhib tähelepanu vajadusele, et ka Venemaa omalt poolt hüvitaks Georgiale invasiooni tulemusena tekitatud ulatusliku kahju. Vastasel juhul võib asi Moskva silmis paista justnagu rollide jaotusena, kus Vene vägede asi on lõhkuda ning Euroopa Liidu asi arved maksta.

Välisvolinik vastas, et on teadlik kahjude hüvitamise probleemist. Doonorite konverentsist Venemaa ei võta osa, kuid voliniku sõnul kavatseb Euroopa Liit kõnealuse probleemi tõstatada pärast seda, kui on valminud rahvusvaheline uurimus Georgia teemadel.

Kelam kutsus Euroopa Parlamendi liikmeid ühinema Vene juristi kaitseks

2008-10-21

Europarlamendi plenaaristungi avamisel Strasbourgis tõstis Eesti esindaja Euroopa Rahvapartei-Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsioonis Tunne Kelam küsimuse tuntud vene advokaadi ja inimõiguste kaitsja Karinna Moskalenko vastu suunatud võimalikust mõrvaüritusest.

Möödunud nädalal leidis Karinna Moskalenko oma autost hulga elavhõbedapallikesi, olles eelnevalt kurtnud halva enesetunde üle.

"Karinna Moskalenko on võitnud Strasbourgi Inimõiguse Kohtus umbes 30 vene kodanike kohtuasja oma valitsuse vastu," ütles kõneleja. "Ja see oli siin, Strasbourgis, kus tema mürgitamiskatse aset leidis."

Kelam juhtis tähelepanu sellele, et järgmisel päeval pidi Moskalenko esindama Moskvas kohtukuulamisel aastal 2006 mõrvatud ajakirjaniku Anna Politkovskaja perekonda.

"Pärast terve rea sõltumatute ajakirjanike tapmisi on surmaritta sattunud sõltumatud juristid. Need, kes on abistanud võimude poolt rõhutuid, vajavad ise kiiret abi," tõdes Kelam.

Kelam kutsus kolleege parlamendis üles reageerima jõuliselt ja solidaarselt Venemaal jätkuvatele surmavatele rünnetele inimeste vastu, kes kaitsevad õigusriigi põhialuseid võimude omavoli vastu.

Eesti taotleb Narva piiripunkti parkla rajamiseks Euroopa Komisjonilt rahastamist

2008-10-03

Valitsus otsustas eile õhtul toimunud kabinetinõupidamisel kiita heaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ettepaneku esitada Euroopa Komisjonile taotlus Narva piiripunkti eelse parkla rajamise osaliseks finantseerimiseks.

Piiripunkti eelne parkla aitaks lahendada olukorda, kus piiriületust ootavad veokijuhid on sunnitud tekitama kilomeetrite pikkusi elavaid järjekordi maantee servale, mis mõjub halvasti liiklusohutusele, tekitab keskkonnaprobleeme, rikub teekatet ja risustab teega piirnevaid maa-alasid. Samuti toob mitmeid ööpäevi elavas järjekorras liikumine kaasa autojuhtide töö- ja puhkerežiimi rikkumisi, millega otseselt ohustatakse liiklejaid mõlemal pool riigipiiri. Ka puuduvad järjekorras ootavatel veokijuhtidel elementaarsed olmetingimused.

„Ideaal oleks muidugi see, kui kõikjal Euroopa Liidu ja Venemaa piiril oleks tagatud kiire, sujuv ja paindlik piiriületus," ütles Juhan Parts. „Töö selles suunas peab jätkuma. Kuid parklaga loodame ühes kohas lahendada senikauaks juba üle igasuguste piiride kasvanud probleemi elavate piirijärjekordadega teeservadel."

Juhan Partsi ettepaneku järgi rajatakse parkla era- ja avaliku sektori koostöös. Selleks analüüsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ida-Viru maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev töögrupp kuut asukohavarianti, ning leidis, et kõige sobivam ja soodsam on ASi Sillamäe Sadam territooriumil asuv 9,7 hektari suurune maa-ala, mis asub enne Sillamäe linna.

Nõuetele vastavate parkimis-, turva-, sanitaar- ja olmerajatiste püstitamiseks ning kommunikatsioonide rajamiseks vajalikeks kuludeks on arvestatud ca 38 miljonit krooni (koos käibemaksuga), millest Euroopa Liidu finantseerimine moodustaks arvestuslikult 18 miljonit krooni ning AS Sillamäe Sadam panustaks 20 miljonit krooni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab rahastamistaotluse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks.

Narva piiripunkti järjekorra pikkus ja veokijuhtide ooteaeg varieerub suurtes piirides. Näiteks tänavu septembris on Narva piiriületust ootavate veokite arv tõusnud 400-ni, mis tähendab enam kui saja tunni pikkust ooteaega, kuivõrd Venemaa toll on vähendanud vastuvõetavate veokite arvu 80-90ni ööpäevas. Aasta lõpus on lisaks oodata traditsiooniliselt importkaupade veo intensiivistumist Venemaale ja sellega ka piiriületusprobleemide süvenemist.

Narva piirpunkti teenindav piirieelne parkla asub täna Narva linna territooriumil ja see mahutab kuni 140 autorongi, mis ei ole aga piisav.

Eesti liitus ülemaailmse tuumaenergia partnerlusega GNEP

2008-10-01

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjutas täna Pariisis alla ülemaailmse tuumaenergia partnerluse põhimõtetele, millega Eesti liitus seni 21 riiki ühendanud rahvusvahelise ühendusega Global Nuclear Energy Partnership (GNEP).

GNEP ühendab riike, kes peavad oluliseks tuumaenergia rahumeelsetel eesmärkidel arendamist.

„Kui Eesti tahab mõelda kunagi reaalselt mõnes tuumajaama projektis osalemisele, siis on selleks üks olulisemaid eeldusi rahvusvahelise usalduse saavutamine tuumaenergeetika vallas," ütles Parts. „GNEPi liikmena on Eestil paremad võimalused partnerluseks teiste riikidega, inimeste väljaõppe korraldamiseks ja tehnoloogia arendamiseks."

GNEPi kuuluvad riigid, kes jagavad arvamust, et tuleks laiendada tuumaenergia rahuotstarbelist ja ohutut kasutamist maailmas. Partnerluse eesmärk on kiirendada kaasaegsete kütusetsüklitehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, et toetada puhast arengut, suurendada kogu maailmas heaolu, parandada keskkonda ja vähendada tuumarelvade leviku ohtu.

GNEPi kuuluvad USA, Hiina Rahvavabariik, Prantsusmaa, Jaapan, Vene Föderatsioon, Austraalia, Bulgaaria, Ghana, Ungari, Jordaania, Kasahstan, Leedu, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Ukraina, Itaalia, Kanada, Korea Vabariik, Senegal ja Suurbritannia.

Minister Parts ja energeetika asekantsler Einari Kisel kohtuvad täna õhtul Pariisis ka Prantsusmaa ökoloogia, säästva arengu ja planeerimise ministri Jean Louis Borloo'ga, kellega arutatakse ELi energia- ja kliimapaketi teemadel.

Eesti-Hiina mereveoleping loob võimalused Eesti kujunemisel regionaalseks jaotuskeskuseks

2008-09-24

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Hiina Rahvavabariigi transpordi aseminister Xu Zuyuan allkirjastasid täna mereveoleppe, millega luuakse soodne pinnas siinsetele transpordi- ja logistikaettevõtetele otsekontaktideks Hiina ettevõtetega.

"Mereveolepe võtab maha takistused mõlema riigi kaubavahetuse arendamisel ja loob võimaluse merendus- ja transpordiettevõtetele otsekontaktideks ja edasiseks kaubanduskoostööks," kommenteeris Juhan Parts lepingut.

Hiina transpordi aseminister Xu Zuyuan tunnustas Eesti tööd lepingu sõlmimisel ning kinnitas, et Hiina valitsus julgustab transpordiettevõtteid Eestisse investeerima. "See leping näitab meie koostööd meretranspordi alal, aga annab ka võimaluse edasiseks koostööks kaubavahetusel," ütles transpordi aseminister Xu Zuyuan tänasel pressikonverentsil.

Eesti ja Hiina mereveolepe on Hiina Rahvavabariigi 69-s taoline sõlmitud leping.

Koostöö aluseks on Euroopa Liidu ja Hiina vahel sõlmitud merendusleping, Eesti ja Hiina vahelise leppe eesmärgiks on edendada kahe riigi vahelisi suhteid ja merendusalast koostööd, tagades lepingupoolte lipu all sõitvate laevade võrdse kohtlemise mõlema riigi sadamates ja lihtsustades lepingupoolte lipu all sõitvate laevade laevapere liikmete sisenemist teise lepingupoole territooriumile.

Kahepoolse lepinguga reguleeritakse koostööd merendusvõimude vahel, meremeeste dokumentide tunnustamist ning nende male tuleku ja maal viibimisega seonduvat, samuti merepääste ja maksuküsimusi.

Laar Krynicas: Moskva agressioon on mõjunud Euroopale äratuskellana

2008-09-13

IRLi esimees ütles Poolas Krynica majandusfoorumil Euroopa tulevikust rääkides, et Moskva agressioon Gruusia vastu on mõjunud Euroopale äratuskellana senisest passiivsusest.

„Kuigi reaktsioon Venemaa sammudele pole olnud sedavõrd kiire ja tugev, kui vahel loodetakse, on see ometi esimesi kordi, kui Euroopa suudab ühiselt toimida ning oma positsioone esitada,“ lausus Laar.

Tema sõnul on sellel ka tulemusi: Venemaa on asunud tõsiselt muretsema isolatsiooni sattumise pärast ning sunnitud vähemalt teataval määral tagasi tõmbuma, mille näiteks on alanud tagasitõmbumine Pothist ning mujalt „puhvertsoonist“.

"Venemaa agressioon Gruusia vastu, on laiendanud Euroopa perspektiivi. Kui varem polnud Gruusiale ja Ukrainale Euroopa Liiduga liitumiseks perspektiivi andmisest mõtet tõsiselt rääkida, siis nüüd on see tõsiselt arutlusel“.

Euroopa on aru Laari sõnul mõistnud, et passiivsus oma naabruskonnas läheb kallimaks maksma kui aktiivne tegevus. Euroopa perspektiivi on tõusnud ka teised Lõuna-Kaukaasia maad, nagu Armeenia ja Aserbaidžaan, kes uues olukorras tunneb end samuti ohustatuna."

Laar ütles ka, et Euroopa saab olla edukas vaid oma väärtustele tuginedes ning neid kaitstes. "Gruusias toimuv on näidanud, et vähemalt Venemaa suhtes pole mõtet arutada, kas parema tulemuse temaga suhtlemise annab väärtuspõhise välispoliitika või nn. reaalpoliitika.

„Reaalpoliitika Moskva suhtes lihtsalt ei tööta, nii nagu varem diktatuurriikides, nähakse Kremlis selles nõrkuse ilmingut."

Laar kõneles foorumi osana korraldataval Euroope Noorte Liidrite Foorumil, lisaks osaleb ta Krynica foorumil kolmes paneelis, arutades Balti riikide eeskuju üle Ukrainale majandusreformide teostamisel, kommunismi kuritegusid ning olukorda Gruusias.

Juhan Parts kohtus Soome sideministri Suvi Lindéniga

2008-09-03

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus täna Soome sideminiser Suvi Lindéniga. Kohtumisel arutati infoühiskonna arengut, Eesti praktikat ID-kaardi rakendusvõimaluste kasutamisel elektroonilisel identifitseerimisel ja võimalikku koostööd selles valdkonnas.

Vahetati informatsiooni digitaalsele televisioonile ülemineku teemadel ja räägiti Soome kogemustest aasta eest toimunud digipöördel. Kooskõlastati seisukohti Euroopa Liidu uue sidepaketi menetlemisel. Leiti, et kumbki minister ei näe olulist lisaväärtust uue EL-i institutsiooni Euroopa Sideameti loomisel.

Soome sideminister Suvi Lindén tundis oma ühepäevase visiidi käigus erilist huvi e-valimiste ja digipöörde vastu. Ta külastas riiklikku valimiskomisjoni ja Levira saatekeskust.

Noored Konservatiivid: Georgia sõja põhjuseid tuleb otsida Vene energiapoliitikast

2008-08-18

Noored Konservatiivid leiavad, et Eesti peab hoiatama oma sõpru Euroopas. Liiga pehme käitumine Venemaa suhtes võib Euroopa tulevikus viia energiakriisi.

„Euroopa peab tugevamalt seisma oma huvide eest arendada Venemaast sõltumatut energiapoliitikat, vaguralt paremate aegade ootamine võib meile mõnel külmal talvel hiljem karmilt kätte maksta", sõnas Noorte Konservatiivide Tallinna Klubi esimees Imre Mürk.

Gruusia on oma geograafilise asendi tõttu Euroopa jaoks väga vajalik riik, arendamaks Venemaast sõltumatut gaasi ja nafta importi Aasiast Euroopa suunas.

Noored Konservatiivid kutsuvad üles enda jaoks lahti mõtestama Georgia-Venemaa konflikti tagamaid, milleks on Venemaa ambitsioon kasvatada läbi energeetika oma mõjujõudu maailmas. Ainus Euroopa jaoks arvestatav Venemaale alternatiivne energiatarnija asub Kaspia mere regioonis: see on Aserbaidžiaan. Kaspia mere nafta jõuab maailmaturule mööda Baku-Tbilisi-Ceyhan (BTC) torujuhet, mis saab alguse Bakust läbib Georgia ja jõuab Türgi Vahemereäärsesse sadamalinna Ceyhanni. BTC ehitati tugeva USA toetusega. Torujuhtme võimsus on miljon barrelit naftat päevas, mis on ligi veerand võrreldes Venemaa naftaekspordiga.

On selge, et Venemaa soovib tugevdada energeetika kaudu oma mõju maailmas. Gazpromi juht Alexei Miller on korduvalt rõhutanud, et Venemaa poliitika on kontroll maailma nafturu üle OPEC-lt üle võtta, seega soov BTC läbi lõigata on sündmuste igati loogiline jätk. Georgia
demokraatlikult valitud valitsuse sõjaga kukutamine on osa Vene Föderatsiooni energiapoliitikast, sest torujuhe on rahastatud täielikult Lääne kapitali poolt ja Venemaa mõju sellele on olematu. Georgia on kõige lähem koht, kus Venemaa saab kontrolli torujuhtme üle enda kätte haarata.

Mihkelson: Lääs peab vastama Venemaa agressioonile adekvaatsete sammudega

2008-08-09

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peab Venemaa agressioon sõltumatu ja demokraatliku Euroopa riigi vastu tooma kaasa selged rahvusvahelised vastusammud.

„See on Euroopa Liidu ja laiemalt kogu läänemaailma tõehetk. Ma kardan, et mitte kõikjal pealinnades pole tajutud, kui ohtlikku faasi Venemaa ja Lääne suhted on jõudnud," sõnas ta.

„Kui me lubame Venemaal suvaliselt ja karistamatult pommitada ning rünnata iseseisvat demokraatlikku riiki, siis milline on tagatis, et see ei kordu mingil teisel viisil hoopis teises suunas". See peab Mihkelsoni sõnul olema absoluutseks "punaseks liiniks".

Tema hinnangul on kujunenud olukord eeskätt Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika viimaste aegade suurimaid proovikive, kuid kahjuks pole erinevatest liikmesmaadest saabuv informatsioon kuigi lootustandev, mis teeb keeruliseks kiire ja jõulisema ühispositsiooni kujundamise.

„Täielikult on pildist väljas Euroopa Liidu välispoliitika näod Solana ja Ferrero-Waldner. Hoopis suuremat aktiivsust ja liidrirolli peaks üles näitama ka eesistuja Prantsusmaa," sõnas Mihkelson.

Tema sõnul peab Venemaa juhtkond mõistma, et Gruusia ründamine on juba praeguseks muutnud võimatuks Moskva kui rahutagaja rolli jätkumise. Isegi siis, kui sõjategevus peaks koheselt lõppema. Venemaa on tõestanud, et ta pole võimeline etendama rahuvalvaja rolli ning peab oma väed täielikult Gruusia territooriumilt välja viima.

„Venemaa agressioon peab leidma adekvaatse vastukaja näiteks sellises demokraatia kaitseorganisatsioonis nagu Euroopa Nõukogu. Venemaa osalus selles tuleks kuni vägede lahkumiseni Gruusiast peatada. Kui Venemaa ei soostu vastu võtma OSCE juhtriigi Soome vahendustegevust, siis on raske rääkida ka selle organisatsiooni relevantsusest Venemaa osalusega," ütles Mihkelson.

Samuti peaks lääneriigid Mihkelsoni sõnul peatama Venemaa osaluse G8s ning andma selgelt märku, et agressorriik ei peaks omama õigust olümpiamängude korraldamisele.

Herkel sai Aserbaidzhaani meediasõbraks

2008-07-25

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) kaasraportöör Aserbaidžaani küsimuses Andres Herkel nimetati Aserbaidžaanis USA suursaadiku Anne E. Derse' järel ajakirjanike sõbraks number kaks. Ajakirjanike sõpru valis organisatsioon Poliitiliste ja Kodanikuõiguste Eest. Kolmandaks ajakirjanike sõbraks nimetati organisatsioon Piirideta Reporterid. Andres Herkel tõstatas juunis Euroopa Nõukogule Aserbaidzhaani raportit esitades vangistatud ajakirjanike Einulla Fätullajev, Säkit Zahidovi ja Gänimät Zahidovi küsimuse. Ta on kõiki neid külastanud ka kinnipidamiskohtades.

Herkeli sõnul on iseloomulik, et Aserbaidzhaanis valitakse meediasõbraks välismaalasi, sest kohalikud võimul olevad poliitikud ajakirjanike olukorrast ei hooli ega ole ka nendega suhtlemisel piisavalt avatud. Ann Derse on Herkeli sõnul võlunud asereid nii oma tööga kui ka järjest paraneva aseri keele oskusega. „Alati kerkib suursaadikute hulgast esile keegi, kes äratab tähelepanu oma erilise pühendumisega. Varem oli selleks Norra saadik ja on tore, et pärast tema lahkumist on selleks tõusnud Ühendriikide suursaadik. Küllap kõneleb see ka suurest tähelepanust, mida USA Kaukaasia regioonile omistab," ütles Herkel.

Kelam: Euroopa Liidu politseimissioon oleks konkreetne panus Gruusia olukorra stabiliseerimisse

2008-07-15

Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas täna Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumise tulemusi ning alanud ettevalmistusi uue partnerlus- ja koostööleppe sõlmimiseks. Arutelul osales Euroopa Komisjoni välisvolinik Benita Ferrero-Waldner ning välissuhete peadirektoraadi peadirektori asetäitja Hugues Mingarelli.

Euroopa Rahvapartei- Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam tõstatas küsimuse Euroopa politseimissiooni saatmise vajadusest Gruusiasse.

Kelami sõnul tuleks Euroopa Liidul olukorras, kus pinged Venemaa ja Gruusia vahel ohtlikult suurenevad ning Vene rahuvalvajate usaldusväärsus Abhaasias on täielikult diskrediteeritud, mitte ainult piirduda konflikti vahendaja diplomaatilise rolliga, vaid tagada Euroopa Liidu reaalne kohalolek kõnealuses konfliktipiirkonnas. Üksnes see saadaks Kelami arvates Kremlile konkreetse sõnumi, et Euroopa Liit hoolib ka tegelikkuses Gruusia territoriaalsest terviklikkusest ega pea seda riiki faktiliselt Venemaa mõjusfääri kuuluvaks.

Mingarelli möönis tõelise raskuse seisnevat selles, et Venemaa peab Gruusiat oma asjaks ning püüab seda probleemi nii vähe arutada kui võimalik. Komisjoni esindaja toonitas, et Euroopa Liit näeb Gruusias oma naabrit, kelle saatusest ollakse vahetult huvitatud.
Mingarelli sõnul väärib politseimissiooni ettepanek Gruusia halveneva olukorra taustal kaalumist. Tema väitel pole Komisjon Venemaaga suheldes kaugeltki naiivne. Probleemiks pole tema arvates mitte Venemaa kui partneri käitumine, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide omavahelise ühispositsiooni puudumine.

Kelam juhtis Komisjoni tähelepanu ka Vene valitsuse uutele sammudele kodanikuühiskonna õiguste allasurumisel, viidates hiljuti vastuvõetud dekreedile, millega kärbitakse järsult välismaaga seotud kodanikuorganisatsioonide arvu, kel on õigus maksusoodustustele. Kui Euroopas oodati vastust küsimusele, kas uus Venemaa president võiks olla oma eelkäijast liberaalsem, siis kõnealune dekreet osutus Kelami arvates oluliseks indikaatoriks, et surve ja avalik vaenulikkus eriti välismaaga seotud inimõigusi kaitsvate organisatsioonide vastu on järsult kasvamas.

Herkel: ENPA kiitis heaks Aserbaidžaani raporti

2008-06-24

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kiitis täna suure häälteenamusega heaks raporti "Demokraatlike institutsioonide toimimisest Aserbaidžaanis", mille esitasid Jevgenia Živkova Bulgaariast ja Eesti delegatsiooni esimees Andres Herkel.

Assamblee väljendas oma muret inimõiguste olukorra halvenemise pärast sügisel toimuvate presidendivalimiste eel. Eeskätt puudutab see sõnavabadust ja ajakirjanike vastu suunatud meetmeid. Paljud Assamblee liikmed nimetasid oma sõnavõttudes Herkeli ja Živkova raportit "teekaardiks", millest Aserbaidžaan peaks valimiste eel lähtuma.

Assamblee ootab eriti meetmeid, et tagada:
- valimiskomisjonide tasakaalustatud koosseis ning kaebuste erapooletu ja tõhus läbivaatamine;
- valimistel osalejate võrdsed võimalused riiklikus meedias;
- opositsiooni võimalus korraldada valimiseelseid rahvakogunemisi.

Assamblee leiab, et Euroopa Nõukogu liikmesriigi jaoks on ajakirjanike tagakiusamine lubamatu, samuti ei ole poliitvangide probleem siiani lahendatud. Eriti häälekalt nõuavad raportöörid vangistatud ajakirjanike Einulla Fätullajevi, Gänimät Zahidovi ja Sakit Zahidov vabastamist.

Kriitilistes sõnavõttudes tõstatati küsimus Euroopa Nõukogu liikmesriikide erinevast kohtlemisest, samuti ei olnud Armeenia esindajad nõus Mägi-Karabahhi probleemi puudutavate sõnastustega. Andres Herkel kinnitas oma lõppsõnas, et topeltstandardite probleem väärib tõstatamist, sest kui Aserbaidžaani kohta on see kaheksas raport alates 2001. aastast, siis Venemaa kohta on veel pikema aja jooksul tehtud vaid kolm raportit. "Meie pole mingil juhul topeltstandardite eest väljas, me oleme väljas Euroopa Nõukogu kõrgete standardite eest ja kutsun Assambleed rakendama neid ühtselt kõigi liikmesriikide suhtes," ütles Herkel oma esinemise lõpetuseks.

OECD ministrid võtsid Soulis vastu ühisdeklaratsiooni internetimajanduse arendamisest

2008-06-19

Eile, 18. juunil võtsid 39 riigi ministrid OECD kohtumisel Lõuna-Koreas Soulis vastu ühisdeklaratsiooni, milles seatakse järgnevaks kümneks aastaks sihid internetimajanduse arendamisel. Deklaratsiooniga ühines ka kohtumisel osalenud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Deklaratsiooniga liitunud riigid seavad eesmärgiks arendada järgmise kümne aasta jooksul digitaalsete seadmete, teenuste ja tarkvara ning võrgustike koostööd ning soodustada innovatsiooni. OECD ühisdeklaratsiooni "Seoul Declaration for the Future of the Internet Economy" täistekst asub aadressil http://www.oecd.org/dataoecd/49/28/40839436.pdf

OECD kohtumisel pidas Juhan Parts kõne diskussioonipaneelis, ta rõhutas vajadust parema infoturbealase koostöö järele nii rahvusvaheliselt kui ka eri sektorite vahel. Samuti tuleb Partsi hinnangul senisest enam arvestada internetikasutajate huvidega.

Lisaks 30-le OECD liikmesmaale ja üheksale mitte-liikmesmaale osales 16.-18. juunil toimunud kohtumistel ka äriliidrid üle maailma ja rahvusvaheliste huvigruppide esindajad. Eelmine taoline kohtumine toimus 1998. aastal Ottawas ning seda peetakse oluliseks Interneti arengut mõjutanud sündmuseks.

Soulis kohtus Parts 17. juuni pärastlõunal Skype'i juhtidega, eesotsas juhatuse esimehe Josh Silvermaniga, kellega arutati, kuidas muuta Eesti ärikeskkonda ülemailmsetele innovaatilistele ettevõtetele veelgi atraktiivsemaks. Ühe ideena kaaluti koostöövõimalusi infotehnoloogialase hariduse populariseerimiseks koolinoorte hulgas.

Parts kohtus ka Singapuri ministri Tuck Yew Lui'ga, kes vastutab Singapuris hariduse, info, kommunikatsiooni ja kunstide valdkonna eest. Singapuri minister tutvustas Partsile plaani katta Singapur kiire internetiga ja tundis huvi Eesti kogemuse vastu.

Euroopa Liidu ministrid leppisid kokku rahvusvaheliste sisevedude ühtse korra

2008-06-13

Euroopa Liidu ministrid leppisid kokku rahvusvaheliste sisevedude ühtse korra

Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid jõudsid täna Luxembourgis toimuval Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul pärast pikki vaidlusi kokkuleppele, mille järgi kehtestatakse ELi piires rahvusvaheliste kabotaaž- ehk sisevedude jaoks ühtne kord.

„Vaba konkurents, mis peab olema Euroopa Liidu majanduse üks alustalasid, ei ole veel täielikult transpordisektorisse jõudnud, tänane kokkulepe on suur samm selles suunas," kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Autotranspordiettevõtjad ootavad pikisilmi võimalust pakkuda oma teenust vabalt kogu Euroopas ning on raske põhjendada, miks nad on osale liikmesriikide silmis näiteks juuksuritest või ehitajatest ohtlikumad."

Kui praegu saab iga liikmesriik otsustada, kas ja millistel tingimustel ta teise liikmesriigi veokil oma territooriumil sisevedusid teha lubab, siis Euroopa Komisjoni esitatud ettepaneku kohaselt tuleb luua terves Euroopa Liidus kehtivad ühtsed reeglid. Eesti on varem nõukogus esitanud seisukoha, et ühtsed eeskirjad on küll tervitatavad, ent olulisem on turu täielik avamine tulevikus. Seega leidis Eesti, et siseveod ehk kabotaažveod peaksid olema oluliselt vabamalt reguleeritud kui algses Komisjoni välja pakutud eelnõus, mille järgi tohib autoga teha seitsme päeva jooksul kolm sisevedu riigis, kuhu rahvusvahelise veoga koormaga siseneti.

Juhan Parts ütles täna nõukogus sõna võttes , et Eesti peab vajalikuks, et 2012. aasta lõpuks valmivas Euroopa Komisjoni aruandes kabotaaži olukorra ja mõjude kohta pandaks paika kas kindel tähtaeg, mis ajast siseveod Euroopa Liidus täiesti vabaks lastakse, või vähemalt reaalne kava kabotaažvedude edasiseks liberaliseerimiseks. „On tähtis, et saaksime korraldada seda olulist majandusharu tervest mõistusest lähtuvalt," ütles Parts.

Euroopa Nõukogu eesistujamaa Sloveenia esitas täna Komisjoni eelnõud täiendava kompromissiettepaneku, mille järgi võib vedaja lubatud kolme kabotaažveo raames teha ühe veo ka mõnes teises liikmesriigis kolme päeva jooksul, kui sellesse liikmesriiki sisenetakse ilma koormata. Selline korraldus võimaldaks vedajal vähendada tühisõite ja organiseerida vedusid paindlikumalt kui Komisjoni esialgses ettepanekus toodud korra kohaselt. Euroopa Liidu transpordiministrid kiitsid kompromissiettepaneku heaks.
Praegu ei ole siseriiklikud veod Euroopa Liidu tasemel täpselt reguleeritud, mis võimaldab liikmesriikide ise määratleda, kas ja kuivõrd ta oma vedudeturu avab. Eesti on oma veoseturu avanud neile liikmesriikidele, kes on seda samuti teinud (Belgia, Tšehhi Vabariik, Hispaania, Soome, Luksemburg, Läti, Holland, Rootsi, Küpros, Taani, Iirimaa, Leedu, Malta, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia). Arutletav määrus puudutab rahvusvaheliste veosevedudega tegelevaid autosid ja autoronge, mille täismass koos haagistega ületab 3500 kilogrammi.
Nõukogus täna arutlusel olnud nn maanteepakett koosnes kolmest eelnõust: rahvusvahelisele autoveoturule pääsemist käsitlevate ühiseeskirjade määrus, määrus ühiseeskirjadest autoveo-ettevõtjate tegevusalal tegutsemise tingimustest ning rahvusvahelisele bussiteenuste turule pääsemist käsitlevate ühiseeskirjade määrus. Eelnõudega tahetakse kehtestatakse ühiseeskirjad rahvusvahelisele veoseveoturule ja bussiteenuste turule juurdepääsu ning autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.

Eelnõud tulevad veel arutlusele ka Euroopa Parlamendis.

Seeder kohtus Ukraina presidendiga

2008-06-10

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus Ukraina visiidi raames Ukraina presidendi Viktor Juštšenkoga, mille käigus kinnitasid mõlemad vajadust kahe riigi vahelise koostöö järele.

Kohtumisel tunnustas ja tänas Juštšenko Eestit toetuse eest ning tõi meie riiki teistele eeskujuks. Ukraina president rõhutas, et NATO ja Euroopa Liidu suunaline poliitika on nende prioriteediks. Seeder omakorda kinnitas, et oluline on edendada Eesti ja Ukraina vahelist koostööd.

Seeder kohtus täna ka Ukraina põllumajandusminister Juri Melnikuga ning kahe riigi ministrid allkirjastasid põllumajandusministeeriumite vahelise koostöömemorandumi. Memorandumi raames on plaanis edendada põllumajanduse ja toiduainetööstuse alaseid majandus- ja teadussuhteid.

Täna osaleb Eesti delegatsioon Ukraina suurima põllumajandusmessi "Agro 2008" avamisel ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Suursaatkonna poolt korraldataval seminar-ümarlaual, mille arutelu teemaks on Ukraina ärikeskkond. Kolmapäeval on kavas külastada Kiievi piirkonna põllumajandustootjaid.

Vaata lisaks pildikataloogi visiidist siit.

Juhan Parts kohtus Venemaa transpordiministriga

2008-06-09

Juhan Parts kohtus Venemaa transpordiministriga

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus eile Peterburis Venemaa transpordiministri Igor Levitiniga.

Ministrid arutlesid kohtumisel selle üle, kuidas parandada transpordi infrastruktuuri alast koostööd ja leidsid, et uuesti tuleks käivitada Eesti-Vene ühise transpordikomisjoni töö. 2006. aastal loodud komisjoni üks eesmärke oli Narva piiripunkti läbilaskevõime tõstmise küsimuste lahendamine ja võimaliku uue maanteesilla ehituse ettevalmistamine, kuid komisjoni töö katkes eelmisel aastal.

Levitin tutvustas Partsile Venemaa plaane infrastruktuuri arendamisel, näiteks on plaanis alustada Ivangorodi ja Peterburi vahelise maantee remonti. Räägiti ka Tallinna-Peterburi lennuühenduse taastamisest.

Parts kohtus Peterburis ka Leningradi oblasti kuberneri Valeri Serdjukoviga.

Juhan Parts osaleb Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil

2008-06-06

Juhan Parts osaleb Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts osaleb laupäeval ja pühapäeval, 7. ja 8. juunil Peterburi XII rahvusvahelisel majandusfoorumil.

Foorumil osalevad paljud olulised riigi- ja majandustegelased Venemaalt ja kogu maailmast. Foorumil arutlevad arvamusliidrid muuhulgas näiteks kliimamuutuste, energeetika ja rahvusvaheliste investeeringute teemal.

Lisaks kohtub Parts Leningradi oblasti kuberneri Valeri Serdjukoviga. Samuti osaleb ta Peterburi kuberneri vastuvõtul.

Täpsemalt saab foorumi kohta infot veebiaadressilt http://forumspb.com/eng/index.html

ELi ministrid on põhivõrkude eraldamise osas kokkuleppele jõudmas

2008-06-06

ELi ministrid on põhivõrkude eraldamise osas kokkuleppele jõudmas

Euroopa Liidu energeetikaministrid arutlevad täna Luxembourgis toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide ministrite Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul energiatootjate ja energia tarnevõrgu omandisuhete eraldamise üle. Nõukogul osaleva majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi hinnangul jõutakse õhtuks ilmselt kokkuleppele.

Peamine vaidlus liikmesriikide vahel on seni käinud selle üle, kuidas eristada põhivõrgud ja tootjad elektri- ja gaasisüsteemides. Eesti jaoks on olnud olulisim küsimus, kuidas reguleeritakse kolmandatest riikidest pärit investorite osalust põhivõrkudes. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku sätestada ühtne nõue, et kolmandatel riikidel või nende isikutel, olenemata nende tegevusalast päritoluriigis, ei ole õigust omada olulist mõju ühenduse põhivõrgu või põhivõrguettevõtja üle, välja arvatud juhul, kui seda lubatakse ELi ja kolmanda riigi vahelise kokkuleppega.

Täna on ministrid jõudmas konsensuseni, et tootja ja põhivõrgu eraldamise nõue kehtestatakse etapiviisiliselt.

Juhan Partsi sõnul on kokkuleppele jõudmine väga oluline. „Kokkulepe on vajalik, isegi sellisel kujul. Kui vähemalt suuna osas on selgus käes, on võimalik hakata edasi liikuma," ütles Parts. „Eesti seisukoht on alati olnud, et põhivõrk tuleb tootjast eraldada, kuid ega see meilegi lihtne protsess ei ole. Samas ootame me Euroopa Komisjonilt ka konkreetsemaid juhendeid, kuidas seda eraldamist juriidiliselt läbi viia."

Samas ei puuduta kokkulepe eelnõu järgi vähemalt esialgu Eesti gaasiturgu, kuna Eesti, Soome, Läti ja Leedu said võimaluse taotleda siin gaasi tootja ja põhivõrgu omandisuhete eraldamise osas erandit. Seda seetõttu, et neil riikidel ainult üks maagaasi välistarnija: Eesti gaasivõrk on ühendatud Lätiga ja Läti kaudu Leeduga. Seega moodustavad kolme riigi võrgud kokku isoleeritud piirkonna, millel puudub ühendus Euroopa Liidu ühise siseturuga.

Seeder tutvus Itaalia põllumajandusega

2008-06-06

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tutvus Roomas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt korraldatava kõrgetasemelise konverentsi raames Itaalia põllumajandusega ja kohtus kohalike maaelu edendajatega.

Seederi sõnul on Itaalia põllumajanduse peajooneks kvaliteettoodete arendus. „Olgu tegu oliiviõli või lambapiimajuustuga, ikka püütakse saavutada spetsiaalset kvaliteeditaset. Kogu Euroopa Liidus väljaantud kvaliteedimärkidest on ligikaudu 25% Itaalia toidutoodetel. Üha vabamaks muutuvate turgude tingimustes, elanikkonna ostujõu ja tarbijate teadlikkuse tõustes muutuvad kvaliteettooted nii Euroopa Liidus üldiselt kui ka Eestis üha olulisemaks“, lisas ta.

Seederil oli kohtumine Itaalia põllumajandustootjate organisatsiooni Confagricultura esindajaga, kes kinnitas, et sealse põllumajanduse tulevik on kvaliteettoodetes. Itaalia kolmest põllumajandustootjaid ühendavast organisatsioonist toodab Confagricultura üle poole põllumajandustoodangust.

Minister külastas ka pereettevõtet Torrita Tiberinas, kus toodetakse lambapiimast juustu ja ricottat, samuti oliivõli tootmist Corese Terras, kulinaariakooli Rietis ja Sabiinia piirkonnas asuvat maaturismi ettevõtet. Leedu turismiesindust külastades avaldas Seeder lootust, et Balti riigid võiksid teha koostööd maaturismi edendamiseks.

Kelam: Europarlament peab vajalikuks Euroopa Liidu aktiivset osalemist Gruusia olukorra stabiliseerimisel

2008-06-05

Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni olukorra kohta Gruusias. Resolutsiooni üks autoritest on Eestist valitud saadik Tunne Kelam, Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsioonist.

Euroopa Parlamendi resolutsioon väljendab täielikku toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning nõuab, et Vene Föderatsioon kutsuks oma lisaväed viivitamata tagasi.

Resolutsiooni kaasautori Tunne Kelami sõnul mõistavad europarlamendi liikmed hukka Moskva otsuse kehtestada ametlikud suhted separatistlike Abhaasia ning Lõuna-Osseetia võimudega ning kutsuvad Vene valitsust üles nimetatud otsust tühistama, kuivõrd see õõnestab rahvusvahelisi rahutaotlusi, milles Venemaa on ise osaline.

"Europarlamendi uudne sõnum on see, et viimaste arengute taustal on ÜRO volituse raames tegutsevad Vene relvajõud minetanud neutraalsete ja erapooletute ÜRO rahuvalvajate rolli, seega kuulub nende seisund ümberhindamisele," väidab resolutsiooni kaasautor Kelam.
Kelami arvates on antud seisus eriti tähtis Euroopa Parlamendi konstruktiivne lähenemine olukorrale. Parlamendiliikmed kutsuvad liikmesriike üles sügavamalt osalema post-sovjetlike lahendamata konfliktide reguleerimises ning võtma endale kohustuse edendada kõnealustes piirkondade rahu taastamist.

"Võtmeküsimuseks kujuneb liikmesriikide valitsuste positiivne reageerimine meie seisukohale, mille järgi tuleb toestada rahvusvahelist juuresolekut Gruusia separatistlike konfliktide piirkonnas Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsepoliitika piirimissiooniga, mis osutus edukaks Transnistrias," tõdes Kelam. "Tegin omalt poolt ettepaneku lisada piirimissioonile ka Euroopa Liidu politseimissiooni idee. Sisuliselt sellega nõustuti, kuid enamuse arvates olevat hetkel parem vältida liiga dramaatilist Euroopa Liidu kohaloleku tugevdamist," lausus Kelam.

Teiseks Europarlamendi adressaadiks on ÜRO Julgeolekunõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Resolutsioon kinnitab toetust Gruusia valitsuse ettepanekuile alustada läbirääkimisi uute rahuvalveformaatide kujundamiseks, mis võimaldaks "järk-järgult luua tõeliselt sõltumatud rahvusvahelised rahuvalvejõud."
Kelami sõnul on see hävitav hinnang senise ÜRO egiidi, tegelikult Venemaa huvides toimunud "rahuvalvamise" usaldusväärsusele, mis on toimunud kits kärneriks meetodil.

Tähtis signaal on Kelami arvates Europarlamendi tõdemus, et äsjaseid Gruusia parlamendivalimisi võib hinnata positiivselt, mis võrreldes läinud jaanuari presidendivalimistega tähistavad sisulist edasiminekut.

Kelam: Euroopa kasvavatele julgeolekuprobleemidele on vaid üks vastus - tugevam solidaarsus

2008-06-04

Euroopa Parlamendis oli arutlusel ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Parlamendi väliskomisjoni koostatud raport rõhutab Lissaboni lepingu tähtsust Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika korralduse efektiivsemaks muutmisel.

Debatil sõnavõtuga esinenud Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsioonist rõhutas, et Euroopa ühine välis- ja julgeolekupoliitika peab täna rohkem kui kunagi varem rajanema Euroopa ühisväärtustel.

"Üha kasvavatele julgeolekuriskidele on meil pakkuda vaid üks veenev vastus - solidaarsus ning ühtse poliitika tugevdatud koordineeritus," väitis ERP-ED esindaja oma kõnes.

Väärtuspõhiseid välispoliitilisi eesmärke tuleb Kelami sõnul käsitada prioriteetseina kahepoolsete suhetega võrreldes. Kõneleja toetas Javier Solana poolt arutelul väljendatud seisukohta, mille järgi kõik taandub poliitilisele tahtele.

Puudutades energia-alast julgeolekut, kutsus Kelam Euroopa Komisjoni ja Nõukogu üles tõsiselt integreerima parlamendi eelmisel sügisel vastu võetud seisukohta energiajulgeolekust Euroopa Liidu välissuhetes, milles tehakse ettepanekuid ka institutsionaalseteks muudatusteks nagu Euroopa Liidu kõrgem ametnik, kes koordineeriks energiajulgeoleku probleeme. Kõneleja soovis ka Komisjonilt kõigi mõeldavate jõupingutuste rakendamist, et viia edukalt lõpule Euroopa Liidu Nabucco gaasijuhtme ehitamine.

"Küsimus pole selles, kas ehitada üks või teine - Nabucco või South Stream," väitis Kelam. "Meie asi on keskenduda meie projekti praktilisele teostamisele".

Kelam juhtis seoses julgeolekuriskidega tähelepanu vajadusele luua tõhus reageerimissüsteem uutele kõrgtehnoloogilistele väljakutsetele, mille hulgas tõstis esile küberterrorismi. Kelam meenutas Eesti vastu suunatud rünnakuid aasta tagasi ning tegi ettepaneku, et ka Euroopa Parlament peaks selles küsimuses kujundama oma seisukoha.

Tallinnas arutatakse reaalpoliitika ja eetika konfliktide üle

2008-05-28

el reedel toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents, kus poliitikud ja eksperdid arutavad reaalpoliitika ja eetika tasakaalu üle, keskendudes ühistel väärtustel põhinevale rahvusvahelisele koostööle.

„Küsimus reaalpoliitika ning väärtuste vahekorrast on keerukas. Euroopa Liidu poliitika rajaneb küll ühistel väärtustel, kuid tarvitseb nimetada Schröderi-Putini kokkulepet Läänemere gaasijuhtme rajamise kohta, samuti ebalevat poliitikat Hiina, Kuuba, Iraani ja paljude teiste partnerite suhtes, kus majandushuvid kipuvad väärtusi varjutama," ütles konverentsi korraldaja Tunne Kelam.

Tema sõnul on reedel Tallinnas toimuva mõttevahetuse eesmärk hinnata Euroopa välissuhete hetkeolukorda ning pakkuda lahendusi.

Reaalpoliitika ja eetika vastuolusid vaagival konverentsil osalevad poliitikud, ajakirjanikud, diplomaadid ja eksperdid Eestist, Hispaaniast, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest.

Tunne Kelam teeb konverentsil ettekande võimalustest mõjutada Euroopa poliitikat Läänemere piirkonnas, Euroopa Parlamendi saadik Hispaaniast José Ignacio Salafranca Sįnchez-Neyra käsitleb oma ettekandes Euroopa valmisolekut ühtseks julgeoleku- ja kaitsepoliitikaks, ettevõtja Raivo Vare analüüsib, kuhu liigub Euroopa majanduskoostöös Venemaaga. Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik kõneleb Euroopa Liidu naabruspoliitikast ja NATO laienemisest.

Ettekandeid peetakse kolmes blokis: majanduspoliitika, kaitse- ja julgeolekupoliitika ning rahvusvaheline õigus ja koostöö. Arutelusid juhivad Konrad Adenaueri Fondi esindaja Saksamaalt Christian Koecke ning Riigikogu liikmed Mart Laar ja Trvivimi Velliste. Ettekanded on inglise keeles.

Konverentsi korraldab Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Robert Schumani Fondi ja Konrad Adenaueri Fondiga.

Arutelu toimub sel reedel, 30. mail Tallinnas Swisshotelli konverentsikeskuses (Tornimäe 3).

Konverentsi kava:

INTERNATIONAL CONFERENCE "ETHICS AND POLICY MAKING"

Different dimensions of international cooperation based on values

30 May 2008, Tallinn Estonia

Objectives: To analyze the different dimensions of international cooperation based on values;

To discuss the goals and define a common position in economic policy, security and defence policy, and international justice and cooperation.

Conference venue: conference hall of Swissôtel (Tornimäe 3, Tallinn; http://www.swissotel.com/tallinn/)

10:00-10:15 Opening of the conference

Andreas KLEIN, regional representative of the Konrad Adenauer Foundation

10:15-10:30 Tunne KELAM - MEP Estonia

Possibilities of the centre-right parties to influence European policy on the Baltic Sea region.

10:30-12:00 Economic policy

Dr. Christoph BÖHR - MP Germany

Economic Interests vs. Human Rights

Audronius AŽUBALIS - MP Lithuania, Vice-Chairman of the Foreign Affairs Committee

Doing business with Russia - where will it lead Europe?

Raivo VARE - expert, Estonia

Economical co-operation with Russia: common values and pragmatic benefits

Panel discussion chaired by

Dr. Christian KOECKE - Konrad Adenauer Foundation, Germany

12:00-12:30 Coffee break

12:30-14:15 Security and defence policy

José Ignacio SALAFRANCA SÁNCHEZ-NEYRA - MEP Spain, Chairman of the delegation to the Euro-Latin American Parliamentary assembly, Member of the Committee on Foreign Affairs

Is Europe prepared for common security and defence policy?

Kimmo SASI - MP Finland, Foreign Affairs Committee

Challenges of the 21st century in the field of the security

Marko MIHKELSON - MP Estonia, Chairman of the European Union Affairs Committee

Expansion of NATO and security

Panel discussion chaired by Trivimi VELLISTE - MP Estonia, National Defence Committee

14:15-15:15 Lunch

15:15-17:00 International justice and cooperation

Jüri LUIK - Estonian Ambassador to NATO

New neighbourhood policy and enlargement of NATO

Keir FITCH - Member of Cabinet of Vice-Prsident Siim Kallas, European Commission

Ethics policy in the European Commission

Patrick EGAN - Director of the Program for Central and Eastern Europe, International Republican Institute

International justice and cooperation in the context of the current US presidential elections

Panel discussion chaired by Mart LAAR, MP Estonia, Chairman of the Parliamentary Group of Pro Patria and Res Publica Union

17:00-17:30 Conclusions: Defining the goals and next steps of cooperation in the Baltic Sea region.

End of the Conference

20:00 Reception at the Estonian Maritime Museum, Pikk Street 70, Tallinn http://www.meremuuseum.ee/

Opening remarks by Toivo KLAAR, Head of the European Commission Representation in Estonia

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus USA side- ja infopoliitika koordinaatori suursaadik David A. Grossiga

2008-05-27

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus USA side- ja infopoliitika koordinaatori suursaadik David A. Grossiga

27.05.2008

Täna kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Eestit külastava Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise side- ja infopoliitika koordinaatori suursaadik David A. Grossi ja tema asetäitja Richard C. Beaird'iga.

Tänasel kohtumisel rääkisid Parts ja Gross Eesti avaliku sektori e-lahendustest ning võimalustest neid maailmas laiemalt tutvustada. Eestil on suursaadik Gross´i meelest selles valdkonnas olemas head lahendused ja kogemus, mida jagada.

Kohtumisel räägiti ka võimalikest arengutest maailmas, samuti eelseisvast OECD ministrite kohtumisest Seoulis ning reaalsest majandus- ja teaduskoostööst Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel.

David Gross oli väga rahul NATO Küberkaitse Keskuses ja Skype´i peakorteris nähtuga, samuti avaldas ta oma vaimustust Eestis pea kõikjal kättesaadava tasuta wifi võrgu üle.

President George Bush nimetas David A. Gross´i ametisse aastal 2001 ning tegemist on sisuliselt USA kommunikatsiooniministriga, kes juhib ka USA valitsuse delegatsiooni Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kohtumistel.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi eelmine ametlik kohtumine David A. Grossiga leidis aset ministri visiidi ajal Ameerika Ühendriikidesse USA Riigidepartemangus Washingtonis 18. aprillil.

EP petitsioonikomisjon võttis vastu radikaalse raporti kavandatava Nord Stream'i gaasijuhtme mõjudest Läänemere keskkonnale

2008-05-27

Europarlamendi petitsioonikomisjon, kelle kompetentsi kuulub kodanike pöördumiste arutamine, võttis 27. mail vastu komisjoni esimehe Marcin Libicki (Poola) kavandatud raporti Nord Streami gaasijuhtme ehitamise võimalikest mõjudest Läänemere keskkonnale. Komisjoni hääletustulemused olid 26 poolt ning 3 vastu (üks erapooletu). Kaks nädalat varem oli Europarlamendi väliskomisjon kiitnud heaks Briti konservatiivi Christopher Beazley koostatud arvamuse, mis põhiosas toetab petitsioonikomisjoni lähenemist.

Sellega on loodud head eeldused, et tänane raport võetakse Europarlamendi täiskogu poolt vastu plenaaristungil juunis.

Petitsioonikomisjoni arutelu aluseks olid Poola ja Leedu kodanikuühenduste pöördumised Euroopa parlamendi poole seoses murega kavandatava Läänemere gaasijuhtme võimelike tagajärgede pärast keskkonnale. Kõnealune komisjon korraldas 29. jaanuaril 2008 kuulamise gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjude teemal, kuhu olid kutsutud niihästi petitsioonide esindajad, Nord Streami juhtkond kui ka eksperdid ning kaks Euroopa Komisjoni volinikku.

Komisjoni lõppjäreldusi võib kokku võtta nelja punktina:

Esiteks väljendavad parlamendiliikmed resoluutset vastuseisu mastaapsete piiriüleste projektide teostamisele Läänemeres, käsitades viimast kõigi mereäärsete riikide ühisvara ning ühishuvina. Euroopa Komisjonil ning liikmesriikidel soovitatakse rakendada kõiki legaalseid instrumente takistamaks gaasijuhtme ehitamist investori pakutud mahus ja ulatuses.

Teiseks kutsub petitsioonikomisjon Euroopa Komisjoni ning Nõukogu üles tellima tõeliselt sõltumatu keskkonnamõjude uurimus, mille teostaja ning tulemused peaks saama heakskiidu kõikide Läänemere ümber asuvate riikide poolt. Parlamendiliikmete meelest peab just Euroopa Komisjon täitma keskset rolli keskkonnamõjude hindamise koordinaatorina. Nord Streami praegune ehitusgraafik välistab petitsioonikomisjoni arvates võimaluse põhjalikuks ja objektiivseks keskkonnamõjude analüüsiks.

Kolmandaks juhib parlamendikomisjon tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidul puudub strateegia kuidas reageerida kavandatud gaasijuhtme struktuursetele vigadele ning välistele julgeolekuriskidele. Enne, kui ehitustöödega alustada tuleb rahvasaadikute arvates täielikult selgeks teha võimalike vigade ning kahjustuste ainelise kompenseerimise küsimus. Kompenseerimise eest peab võtma täieliku vastutuse investor - s.o. Nord Stream.

Lõpuks kutsub petitsioonikomisjon üles kaaluma esmalt alternatiivsete gaasijuhtme trasside rajamist mööda maismaad ning EL liikmesriikide territooriumi, mis säästaks merekeskkonda.

Parlamendiliikmed avaldavad toetust Rootsi ja Eesti valitsustele ning Leedu parlamendile kes on ühel või teisel viisil osutanud riskidele ning lahendamata küsimustele, mida gaasijuhtme projekt praegusel kujul sisaldab.

Petitsioonikomisjoni seisukoht kujunes teravates vaidlustes. Gaasijuhtme ehitamise vajadust toetavad parlamendiliikmed esitasid arvukaid parandusettepanekuid, mis taotlesid eeltoodud seisukohtade väljajätmist või pehmendamist. Ligi 190 parandusettepaneku hääletamine andis siiski selge, ehkki mitte iga kord ülekaaluka lõpptulemuse.

Mihkelson: Euroopa Liit peab kõnelustel Venemaaga rõhuma väärtustele

2008-05-24

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) ütles Jurmalas toimuval Balti foorumil peetud kõnes, et Euroopa Liit peab algavatel partnerlusleppe kõnelustel Venemaaga rõhuma väärtustele.

"Saavutatava kokkuleppe edukus ning tulevaste suhete sügavus sõltub paljuski sellest, kuidas majandushuvid tasakaalustatakse jagatud väärtushoiakutega," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes viimastel aastatel kasvanud pinged paljuski põhjustatud just väärtusruumide lahkujooksmisest.

"Olgugi, et paljudel on ahvatlus Venemaale mööndusi teha, ei tohiks me lihtsalt niisama oma põhimõtetest tulenevaid hoiakuid ja suhtekujundajaid kõrvale heita."

Mihkelson tuletas meelde, et Venemaa on juba 1996. aastast Euroopa Nõukogu liikmesmaa, millega ta on võtnud kohustuse edendada õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid.

"Kuigi mõned Vene poliitikud püüavad ennast distantseerida universaalsetest demokraatlikest väärtustest kui millestki võõrast ja vaenulikust, tuleb neile pidevalt meelde tuletada Euroopa Nõukogu ees võetud kohustusi," ütles Mihkelson.

ELAKi esimehe arvates peaks Eesti valitsus koos sarnaselt mõtlevate riikidega hoidma väärtusteemasid kõneluste päevakorras olulisel kohal. Samas on oluline, et kõigis teemavaldkondades, mis võiksid leida kajastust suvel algavatel ja tõenäoliselt paar aastat kestvatel kõnelustel, oleksid meie enda positsioonid detailideni läbi arutatud.

"Ma pole päris kindel, et Eesti valitsus täna tervikuna teab, millised teemad peaksid kindlasti tulevases lõppdokumendis kajastuma. Samas on viimane aeg selline kompleksne analüüs teha," ütles Mihkelson.

Kelam: "Praegu on tegude, mitte enam sõnade aeg"

2008-05-08

Gruusia-teemaline debatt Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Brüsselis arutasid saadikud pingelist olukorda Gruusias. Arutelul võttis sõna Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist.

"Eilne debatt näitas, et termin "külmutatud konflikt" on sügavalt eksitav. Tegelikult on pahatihti osutunud külmunuks meie arusaamad nende konfliktide olemusest, " kommenteeris Kelam.

"Mida me täna näeme on kurikuulus postimperialistlik "Lähi-Välismaa" poliitika täies aktsioonis. Poliitika, millest Venemaa kohustus loobuma kaksteist aastat tagasi, saades Euroopa Nõukogu liikmeks, " ütles Kelam.

"Euroopa Liidul tuleb teha Venemaale väga selgeks, et Venemaa- poolne tõlgendus oma rollist ÜRO rahuvalvajana on muutunud täielikult vastuvõtmatuks.

Euroopa Liit ei tohi kõhelda võtmast kindlat seisukohta, et ühtsus ja territoriaalne terviklikkus kehtivad võrdselt Venemaa kui ka Gruusia suhtes. On saabunud hetk toetada Gruusia demokraatlikku valikut tegudes, mitte ainult sõnades," lausus Kelam.

Gruusia-teemaline resolutsioon tuleb täiskogul hääletusele juunis.

Kuula ja vaata Tunne Kelami kommentaari: ftp://ftpeps01.europarl.eu.int/epavradio/mep/kelam

Mart Laar jagas Ukrainale kogemusi ühinemisest Euroopa Liidu ja NATOga

2008-05-06

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar kohtus Kiievis Ukraina esimese asepeaministriga, et jagada viimase palvel kogemusi Eesti integreerumisest Euroopa Liidu ning NATO-ga.

Asepeaminister Hryhoriy Nemyria tutvustas Mart Laarile Ukraina plaane lähenemisel Euroopa Liidule ning liikmelisuse tegevuskava taotlemisel NATO-lt. Arutluse all olid ka Ukrainas käivitatud majandusreformid ning Eesti võimalused toetada Ukraina integratsiooni Läänega.

Laari sõnul on Ukraina Eestile ja laiemalt kogu Euroopale ülimalt oluline riik, keda tuleb toetada nüüd ja praegu. "Iseseisva, stabiilse ja eduka Ukrainata on stabiilset Euroopat raske kui mitte võimatu ette kujutada," lausus Laar.

Tema sõnul peetakse Eestit üleminekuriikidest edukaimaks, mistõttu on huvi Eesti kogemuse vastu Ukrainas suur.

„Ukraina probleemiks on jätkuv poliitiline ebastabiilsus ning põhiseadus, mis ei võimalda omada reformide teostamiseks kindlat vundamenti ega võidelda korruptsiooniga, mille tase Ukrainas on endiselt ohtlikult suur," sõnas Laar.

Tema sõnul aitab Eesti kogemuse kohaselt korruptsiooni vähendada liberaalsete reformide võimalik kiire teostamine.

Lisaks arutati kohtumisel koostöö tõhustamist kommunismi kuritegude teadvustamisel ja hukkamõistmisel.

Mart Laar kuulub koos Zbiegniew Brzezinski ja Volker Rühega Ukrainat nõustavate ekspertide rühma, mis hiljuti avaldas rapordi Ukraina olukorrast ja tema ees seisvatest väljakutsetest.

Mart Laar sai Norras auhinna demokraatia ja inimõiguste edendamise eest

2008-04-27

Auhinna kättesaamisel peetud kõnes lausus Laar, et üheks probleemiks, mis takistab maailmal tõhusalt totalitaarsete režiimide vastu võidelda, on asjaolu, et erinevalt natsismist on teine maailma verisemaid totalitaarseid režiime kommunism jätkuvalt hukka mõistmata.

"On suhteliselt raske ette kujutada, et inimene tõmbaks tänapäeval selga Adolf Hitleri pildiga T-särgi. Che Guevara pildiga särgiga uhkeldavad aga isegi prominendid. Kuid Guevara mõrvas inimesi nagu tegi ka Hitler".

Laar kutsus tihendama koostööd kommunismi kuritegude teadvustamisel, mis peaks viima nende hukkamõistmisele rahvusvahelisel tasemel, nagu seda on tehtud natsismiga.

Sjur Lindebrække „Demokraatia ja Inimõiguste auhind" antakse reglemendi kohaselt isikule või liikumisele, kes on aktiivselt ning tõhusalt seisnud demokraatia ning inimõiguste edendamise eest.

Saaja valib välja sõltumatutest ekspertidest koosnev komisjon, kuhu erineva sihtasutuste kõrval kuuluvad ka inimõiguste kaitsel silma paistnud isikud, nagu näiteks Jo Benkow - Inimõiguste Helsingi Föderatsiooni endine president.

Seoses auhinna kättesaamisega osales Laar ka ümarlaual, mis oli pühendatud olukorrale Kuubas, Venetsueelas, Valgevenes ja Vietnamis.

Sjur Lindebrække (1909-1998) oli Norra pankur ja poliitik, kes juhtis aastail 1950-1972 konservatiivset parteid ning aastail 1976-1981 oli ta üks Norra parlamendi (Storting) valitud liige Nobeli rahupreemia komitees.