Poliitikute ajaveebid

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

2012-05-15

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam, kes osales parlamendi nimel 23. aprillil Berliinis LMS seisundit hinnanud Euroopa Liidu kõrgemate ametnike nõupidamisel, tõi ühe põhiprobleemina esile tõhusa koordineerimise puudumise strateegia ellurakendamisel. "Läänemere strateegia rakendamise kogemust on meil üle kahe aasta, kuid ikka pärsib arenguid ebapiisav koordinatsioon, " ütles Tunne Kelam.

Tema sõnul pidi strateegia algatajate nägemuse kohaselt tootma esmajoones sünergiat ning lisaväärtust, et hoogustada selle suure potentsiaaliga piirkonna dünaamilist arengut ühiste piirkondlike projektide kaudu. "Täna tundub, et LMS on mugandatud ning surutud Euroopa Liidu olemasolevate standardite ning rahastamisskeemide raamesse. Ühisprojektide asemel domineerivad liikmesriikide rahvuslike eelisprojektide nimekirjad, mis on sildistatud Läänemere strateegia märgiga," tõdes Kelam.

Saadikuile kaasettekandega esinenud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Michael Smyth nimetas olulise puudusena Komisjoni teatises puuduliku tähelepanu pööramist erasektorile. Kõneleja sõnul aitaks erasektori pro-aktiivne kaasamine tublisti kaasa Läänemere strateegia edule praktikas.

Lätlasest eurosaadiku Inese Vaidere hindas Komisjoni dokumenti liiga üldsõnaliseks. Uus prioriteet - "piirkonna ühendamine" - tundub tema sõnul sisutühjana ning ikka jääb lahtiseks küsimus - kes koordineerib?

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul osaleda 18.-19. juunil Kopenhaagenis toimuval LMS suurfoorumil ning esitada omapoolse hinnangu strateegia rakendamise kohta. Tunne Kelam tervitas Euroopa Komisjoni esindaja sõnumit, mille kohaselt Komisjon kavatseb eeloleval suvel oma tegevuskava LMS suhtes uuendada. Komisjon lubas selle juures arvestada Euroopa Parlamendi liikmete ettepanekuid.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

2012-05-15

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Eestile on oluline Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika jätkusuutlik rahastamine

2012-05-14

Eesti on seisukohal, et arvestades maailma kalavarude olukorda on oluline kalanduse järelevalve ja andmete kogumise ning kalavarude jätkusuutliku taastootmise rahastamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Ühe peamise küsimusena ühise kalanduspoliitika tuleviku osas on tänasel EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutlusel Euroopa ühise kalanduspoliitika rahastamise põhimõtted.

Eesti väljendab nõukogul seisukohta, et fondi raha jaotus ei võta piisavalt arvesse pidevalt suurenevaid nõudeid kalanduse järelevalve ja andmete kogumise osas.

Eesti hinnangul tuleks nende tegevuste eelarvet pigem suurendada, samuti soovime rõhutada, et kontrollimeetmete raames peaksid jooksevkulud kindlasti olema abikõlblikud, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Samuti peab Eesti oluliseks, et EMKF vahendite jaotamisel oleks arvestatud lähenemispiirkonna printsiipi, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat võimekust omavahenditest kalanduspoliitika teostamiseks.

Selgust on vaja ka riikidevahelise vahendite jaotuse kriteeriumite sisu osas. Näiteks ei ole selge, kas kalandussektori tööhõive kriteerium hõlmab ka töökohti sisevete kalanduses ja kas kalandustoodangu all mõistetakse ka sisevete kalandustoodangut. Teatavasti on Eesti üks EL liikmesriike, kus sisevetekalandusel on oluline osakaal kogu kalandussektoris. Need asjaolud on rahajagamise tingimustena Eesti jaoks väga olulised ning peaksid kindlasti olema raha jaotuskriteeriumina arvesse võetud, rääkis Kevvai.

Üldjoontes piisab Eesti hinnangul EMKFi vahenditest ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks EL tasandil.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub Läti ja Leedu kolleegiga

2012-05-09

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna õhtul Kaunases Läti ja Leedu kolleegi ja Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga.

Balti riikide põllumajandusministrite kolmepoolsel kohtumisel tuleb arutlusele Euroopa Liidu otsetoetuste võrdsustamine. Kolmepoolsele kohtumisele järgneb ühine kohtumine Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga, kellega arutatakse ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning parlamendi kasvavat rolli eelarveläbirääkimiste protsessis.

Homme osaleb põllumajandusminister Seeder rahvusvahelise põllumajanduse ja toidutööstuse messi AgroBalt 2012 avamisel. Pärastlõunal teeb minister rahvusvahelisel põllumajandusministrite foorumil "Väiketalupidamise tulevikuväljavaated ja globaliseerumisega seotud väljakutsed" ettekande Eesti väiketalude edukast kogemusest toidukvaliteedi nõuete rakendamisel.

Põllumajandusministrit saadab kohtumistel ministeeriumi asekantsler Peeter Seestrand.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: "Kas mäng on läbi?"

2012-05-09

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam astub täna peaesinejana üles Kopenhaagenis toimuval rahvusvahelisel foorumil, mis keskendub Euroopa Liidu seisundi hindamisele (State of the Union).

Konverents toimub traditsiooniliselt iga aasta 9. mail Euroopa Liidu eesistujariigi pealinnas, sellega tähistatakse Euroopa ühinemise ühe algataja Robert Schumani 1950.a. esitatud deklaratsiooni aastapäeva,. Kõrgetasemelise rahvusvahelise foorumi eesmärk on analüüsida tänase Euroopa Liidu olukorda, võrreldes seda ühenduse rajajate eesmärkide ja ideaalidega. 2012.a. foorumi teema on: "Kas mäng on läbi?"

"Kakskümmend aastat tagasi kutsus toonane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors üles taasavastama Euroopa hinge, mis on inspireerinud sõjajärgseid Euroopa juhte saavutama võimatuna tunduvat - sajandeid vaenutsenud Euroopa rahvaste ühinemist vastastikku kasuliku koostöö ja solidaarsuse alusel. Kuid Delors hoiatas ühtaegu, et kui seda Euroopa hinge lähima aastakümne jooksul ei suudeta elustada, siis on mäng läbi," sõnas Tunne Kelam.

"Rõhuasetus on olnud pigem seniste saavutuste säilitamisele (kaasaarvatud vanemate liikmesriikide eelisasend) kui dünaamilisele edasiminekule. Euroopa Liidu jätkuvad valupunktid on ebapiisav tootlikkus, nõrk konkurentsivõime maailmaturul ja aeglane innovatsioon," ütles Kelam.

"Niinimetatud Vana Euroopa pole siiani suutnud positiivselt kohaneda suure muutusega, mille põhjustas kümne uue liikmesriigi juurdetulek aastast 2004."

Euroopa Liidu ühispoliitikate solidaarsele elluviimisele pole Tunne Kelami sõnul alternatiivi: "Iga kriis on ühtlasi võimalus. Võrreldes 1940ndate aastate Euroopa kriisiga on praegune kriis märksa hõlpsamini ületatav. Kuid nagu siis, on ka praegu ainsaks võimaluseks uudsete lahenduste otsimine. Läänemere ümber asuvad 8 Euroopa Liidu liikmesriiki pakuvad hetkel positiivse näite sellest, et mõistlikku ja tasakaalustatud majanduspoliitikat on võimalik teostada ning liigseid kulutusi saab vajadusel järsult kärpida. See mudel peaks julgustama teisi ülejäänud 19 liikmesriiki samasugustele pingutustele," ütles Tunne Kelam.

Programm ja lisainformatsioon

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid ajaloolisi kogemusi

2012-05-09

Euroopa Rahvapartei, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni korraldatud konverentsil "Okupatsioon peale vabastamist" esines ühe peakõnelejana Eesti saadik Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul on sõjajärgse Euroopa ajaloos senini valitsenud "võidukate liitlaste" paradigma, kelle seast Stalin aga oli üks suurimaid massimõrvareid inimkonna ajaloos.

"Rahvasteliitu kuulunud Balti riikide ajalooline kogemus, keda võrdse julmusega okupeerisid ja rõhusid nii Nõukogude Liit kui ka Natsi-Saksamaa, trotsib aga seda lihtsustatud suurriiklikku lähenemist," ütles Kelam oma ettekandes.

"Totalitaarsete režiimide süstemaatilist terrorit kogenud eestlased, lätlased ja leedulased kutsuvad üles lähenema Euroopa ajaloole tasakaalustatud ja terviklikult, mis võimaldaks võrdse ja õiglase suhtumise kujundamist kõigi 20. sajandi totalitaarsete režiimide ohvrite suhtes."

Tunne Kelam viitas Sahharovi auhinna laureaadi Sergei Kovalyovi sõnadele, et see, mis juhtus Nõukogude poolt okupeeritud Balti riikides peale Stalini stiilis "vabastamist", on kvalifitseeritav massiliste inimsusevastaste kuritegudena.
"See on sõnum, mis nõuab tänapäeva Euroopas tähelepanu ja arusaamist. Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid, kuid väärtuslikke ajaloolisi kogemusi, " ütles Tunne Kelam.

Konverentsi avanud Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Joseph Dauli sõnul on Euroopa rahvaste ühine ajalugu aluseks ühisele tulevikule.

Seeder: Eesti toetab ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi põhisuundi

2012-04-26

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb neljapäeval Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu istungil, kus arutatakse ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tulevikku.

Eesti toetab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi põhisuundi ja soovib, et ÜPP lihtsustamine oleks reformipaketis läbiv põhimõte.
Eesti soovib otsetoetuste süsteemi ümberkujundamist ühtse pindalatoetuse süsteemi sarnaseks, et vähendada Euroopa Liidu sisese konkurentsi moonutamist ja halduskoormust, ütles Helir-Valdor Seeder.

Seederi sõnul soovib Eesti, et täismahus otsetoetust makstakse vaid aktiivsele põllumajandustootjale. Aktiivset ehk tegevpõllumajandustootjat tuleks defineerida tegeliku ja aktiivse maakasutuse kaudu. „Oluline on, et otsetoetused läheksid tegelikele toidutootjatele ning maaomanikel säiliks soov ja põllumeestel võimalus kasutada maad toidu tootmiseks ka edaspidi," ütles Seeder.

Piirkondades, kus põllumajandustootmine on looduslike piirangute tõttu majanduslikult ebasoodsam, tuleks jätkuvalt võimaldada tootmiskohustusega seotud toetuse maksmist kindlates piirides. Liikmesriikide vahelist otsetoetuste ümberjagamist nõukogus ei käsitleta.

ÜPP reformipaketi otsetoetuste määrus on arutlusel teist korda. Esimesel arutlusel novembris tõid liikmesriigid välja oma peamised murekohad, nüüd paneb eesistujariik lauale otsetoetuste määruse eelnõu erinevad elemendid ning soovib nende osas sisulist kokkulepet. Põhifookuses on erinevate otsetoetuste elementide kohustuslikkus või vabatahtlikkus. Põllumajandusministrit saadavad nõukogus ministeeriumi asekantslerid Peeter Seestrand, Toomas Kevvai ja Illar Lemetti, välissuhete osakonna juhataja Siim Tiidemann ja eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti soovib edendada piimatoodete eksporti Kasahstanis

2012-04-23

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder loodab riikidevaheliste kaubandussidemete arendamise raames edendada Eesti piimatoodete eksporti Kasahstani.

„Kasahstan on suur ja küllaltki ostujõuline turg kuhu Eestil oleks võimalik oma piimatooteid müüa," ütles Seeder täna Astanas kohtumisel Kasahstani põllumajandusministri Asõlžan Mamõtbetkoviga.

Seederi sõnul toodavad Eesti farmerid piima meie riigi omavajadusest ligi 60 % rohkem ning seetõttu on Eesti väga huvitatud uute eksportturgude leidmisest juustule, jogurtile, piimapulbrile ja teistele väärindatud piimatoodetele.
„Oleme igati valmis edendama koostööd piimavaldkonnas meie Kasahstani kolleegidega, meie ettevõtjad on eriti huvitatud kontaktidest piimasaaduseid Kasahstani importivate kohalike ettevõtetega," lausus Seeder.

Kasahstan seevastu toodab piima oluliselt alla omavajaduse ja on seetõttu huvitatud piimatoodete riiki sisseotsmisest.

Kohtumisel Kasahstani põllumajandusministriga osalesid ka Eesti suurimate ühistuliste piimatööstuste juhid Jaanus Murakas E-Piimast ja Andi Saagpakk Saarema Piimatööstusest.

Kasahstan on omakorda huvitatud ka Eestis aretatud tõuveiste ostmisest. Eesti tõuaretajate eelised tõuloomade müügil on karja hea tervis ja veterinaarne olukord.

Kasahstan peab plaani liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ning on huvitatud Eesti nõuannetest. Eesti Piimaliit on Kasahstanis juba vastavat koolitust andnud ning järgmisel nädalal saabub Eestisse Kasahstani delegatsioon WTOga ühinemiseelset koolitust saama.

Seeder esitas Kasahstani põllumajandusministrile küllakutse Eestisse, eesmärgiga edendada kahe riigi suhteid põllumajandussektoris ja võimalusel kinnitada head koostööd ühiste kavatsuste protokolliga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti loob ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juurde usaldusfondi

2012-04-18

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastab täna Bakuus lepingu usaldusfondi loomiseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juurde, millest saab rahastada toidutootmise, metsanduse ja kalanduse arendusprojekte.

"Kõik need sektorid on Eestile olulised ja meil on ka häid kogemusi kõigis neis valdkondades," ütles Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil.
Seederi sõnul on Eesti esimese eelarveväliselt rahastatud arenduse juba teinud, avades mullu suvel Roomas kontaktikeskuse, mis annab võimaluse Skype'i kasutades rääkida tasuta pea kõigi FAO liikmesmaadega.

„Kontakt on ka üks globaalse protsessi võtmesõna, sest peame senisest efektiivsemalt kommunikeeruma, et jõuda kiiremini üksmeelele, kuidas globaalset arengut suunata," selgitas Eesti esindaja FAO juures Ruve Schank. „Loodame, et nii Eesti kontaktkeskus kui usaldusfond aitavad selleks tõhusalt kaasa."

Usaldusfondi paneb Eesti praegu 23 500 eurot. Sinna raha lisamine on vabatahtlik ja tuleneb eelarve võimalustest. Fondist hakatakse rahastama kolme- ja mitmepoolseid projekte, kus üheks partneriks on FAO, teiseks Eesti ja kolmandaks kasusaaja.
Prioriteetseteks sihtriikideks on Armeenia, Georgia, Moldova jt. veel turumajandusele üleminekuprotsessis olevad riigid. Fondi vahenditest võib finantseerida ka Eesti stažööre FAO juures.

Eesti on 2012. aasta teisel poolaastal ka FAO Euroopa regiooni eesistuja, mis tähendab regioonisisese kommunikatsiooni ja koosolekute korraldamist. Eesti võimalus on siin olla senisest efektiivsemaks sillaks ida ja lääne vahel, tuues keskmesse teemad, mis võiksid olla ühised nii idale kui ka läänele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Ashrafi vastupanuliikumise liikmete tuleviku tagamine on EL valitsuste käes

2012-03-22

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed kohtusid Brüsselis ÜRO eriesindajaga Iraagi jaoks Martin Kobleriga ning USA eriesindajaga Ashrafi põgenikelaagri küsimuses Dan Friediga. Eriesindajad soovitasid Euroopa Liidul etendada aktiivsemat rolli suhetes Iraagiga, kes on ümbritsetud problemaatilistest naabritest ning on veel kaugel mõne aasta eest sõlmitud rahvusliku kokkuleppe tegelikust elluviimisest. Kobler ja Fried andsid ülevaate Iraani opositsiooniliikumise 3400 liikme olukorrast seoses Ashrafi laagri likvideerimisega Iraagi võimude poolt.

Väliskomisjoni ja Euroopa Parlamendi Iraagi delegatsiooni liige Tunne Kelam juhtis tähelepanu kõige teravamale probleemile - aja nappusele, et lahendada Iraani survel ning Bagdadi valitsuse kaasosalusel äärmuseni teravnenud humanitaarne probleem vägivallata ning põgenike õigusi respekteerides.

"Praeguse kriisi on tekitanud Teherani terroristlik diktatuur, kes üritab Bagdadi valitsusele survet avaldades likvideerida endale kõige ohtlikum opositsioon - Iraani rahumeelset demokratiseerimist ja ilmaliku riigikorra kehtestamist taotlev liikumine," ütles Kelam

Kelami sõnul on Iraagi valitsus pikendanud Ashrafi laagrist lahkumise tähtaega üksnes aprilli lõpuni.

Hetkel on suudetud üleminekulaagrisse, kus ÜRO esindajad hakkavad varjupaiga taotlejaid intervjueerima, üle viia üksnes kolmandik Ashrafi laagri elanikest, intervjuusid on läbi viidud vähem kui sajaga. Kelami sõnul on Iraagi valitsus selliste lühikeste tähtaegadega kriisi kunstlikult teravdanud. Asüülitaotlejad ei saa uuest laagrist lahkuda, neile pole tagatud piisav arstiabi ega juurdepääs juristidele.

Ühes asjas olid kõik kõnelejad, sealhulgas EL välisteenistuse esindaja Hugues Mingarelli ühel meelel: ainus reaalne väljapääs ähvardava humanitaarkriisi maandamiseks ning rohkem kui kolme tuhande vastupanuliikumise liikme turvalisuse tagamiseks, on alustada nende kiiret vastuvõtmist eri EL liikmesriikidesse ja Ameerikasse. Mitusada neist on haavatud või haiged 11 kuud tagasi toimunud Iraagi julgeolekujõudude rünnaku tagajärjel, mille käigus tapeti 40 Ashrafi relvastamata asukat ning haavati mitusada.

"Kõige halvemat takistas tookord üksnes rahvusvahelise avalikkuse ja sadade Iraani vabadusvõitlejaid toetavate poliitikute aktiivne sekkumine," märkis Kelam.

Tunne Kelami hinnangul on pall praegu selgelt EL liikmesriikide valitsuste poolel: "Liikmesriikide kiire valmisolek võtta kas või ajutiselt vastu varjupaiga taotlejaid - alates kümnest- kahekümnest ning lõpetades suuremate riikide puhul saja- kahesajaga - suudaks tuua kriisile kiire lahenduse," ütles Kelam. Need kogused pole Kelami meelest üldse võrreldavad kümnete tuhandete illegaalsete immigrantide pideva sisseimbumisega Euroopasse.

"Antud juhul on tegemist isikutega, kes on eranditult läbinud USA võimude põhjaliku kontrolli pärast Saddam Husseini kukutamist ning kes on tunnistatud normaalseteks mitte-ohtlikeks põgenikeks. Pole põhjust karta, et nad tahaksid klammerduda uue asukohariigi külge - niipea kui araabia revolutsioonide laine jõuab Iraani, pöörduvad nad viivitamatult oma kodumaale tagasi," ütles Kelam.

Lisaninformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Seeder: elusloomade impordikeeld Venemaale ei ole põhjendatud

2012-03-20

Täna Brüsselis toimunud põllumajandusministrite nõukogus käsitleti Eesti ja Läti tõstatatud küsimusena olukorda, mis on tekkinud seoses Venemaa ajutise impordikeeluga Euroopa Liidu elusloomadele.

Eesti seakasvatussektorile on sellel impordipiirangul märkimisväärne mõju, sest Eesti elussigadest ligi 60% eksporditakse just Venemaale. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti jaoks on oluline, et kauplemisel järgitaks rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtteid. Seederi sõnul peab neid põhimõtteid austama ka Venemaa, kes on alla kirjutanud liitumislepingule Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Venemaa veterinaarteenistus edastas 2. märtsil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatatakse, et alates 20. märtsist keelustatakse elusloomade sissevedu Venemaale. Venemaa põhjendas keeldu sellega, et Euroopa Liit ei ole kasutusele võtnud meetmeid Schmallenbergi viiruse tõrjumiseks. Samuti heideti liikmesriikidele, sealhulgas Eestile ette, et elussigade eksportimisel Venemaale ei teostata piisavat kontrolli. Kirjeldatud etteheiteid hinnates ja arvestades ka Eesti veterinaar- ja toiduameti teostatud täiendavaid analüüse saab tõdeda, et kehtestatud piirang on ebaproportsionaalne ning rahvusvaheliste normidega mittekooskõlas. Ükski väidetav puudus ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

"On oluline, et saaksime vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele põhimõtetele enne kitsenduste kehtestamist võimaluse selgitada olukorda ning vajadusel kohaldada korrigeerivaid meetmeid. Praeguseni pole Eestisse saabunud Venemaa põllumajanduse järelevalveametilt kirjalikku kokkuvõtet missiooni tulemuste kohta," ütles põllumajandusminister Seeder.

15.-16. märtsil toimus Euroopa Komisjoni ja Venemaa kohtumine, mille tulemusena kokkulepet keelu edasilükkamiseks või tühistamiseks ei saavutatud. Seetõttu on alates tänasest peatatud elusloomade import Euroopa Liidust Venemaale.

Tänasel kohtumisel kinnitas Euroopa Komisjon, et tervise-ja tarbijakaitse volinik on juba edastanud Venemaale taotluse kohtuda esimesel võimalusel poliitilisel tasemel. Kohtumise eesmärk on rääkida Venemaaga elusloomade impordile kehtestatud ajutiste impordipiirangute kaotamisest, millede puhul ei ole teada kehtivusaja pikkus. Euroopa Komisjon lubas selle küsimusega kõigis vajalikes instantsides kiiresti edasi tegutseda. Samuti kinnitas Komisjon, et kehtestatud piirangud ei ole põhjendatud ega proportsionaalsed ning väidetavad puudused ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

Lisainfo: Põllumajandusministeerium

Brüsselis keskendutakse Eesti jaoks olulistele kalandusküsimustele

2012-03-19

Täna Brüsselis toimuvas põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutatakse 2014-2020 finantsperioodil rakendatavat Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõud ning kalanduse turukorraldust.

„Euroopa kalandus vajab suuri reforme ning kalandussektor peab suutma nende muudatustega kohaneda. Tulevane Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks panustama just struktuursete muutuste tekitamisele kalandussektoris, mitte aga säilitama käesolevat olukorda," ütles nõukogus osalenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu näeb ette nimetatud struktuurseid muudatusi ning loodetavasti annavad liikmesriigid sellele positiivse hinnangu. Samas on Eesti jaoks oluline, et mitmed praeguses Euroopa Kalandusfondis algatatud tegevused saaksid jätkuda ka edaspidi.

„Eesti jaoks on oluline, et kalanduspiirkonnad saaksid võimalikult sujuvalt jätkata oma tegevust kuni aastani 2020. Meie hinnangul on kalanduspiirkondade arendamine olnud edukas. See on toonud investeeringuid neisse piirkondadesse ja lisaks ärgitanud ka sealseid kogukondi kaasa mõtlema kalanduse korraldamisele pikemas perspektiivis," nentis Seeder.

Eelnõu keskendub ka keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja innovatsioonile. Ministri sõnul peame tagama, et innovatsioon Euroopa kalanduses tõepoolest aset leiaks ning ei takerduks bürokraatiasse.

Eesti jaoks on postiivsed ka muudatused kalanduse turukorralduses, mis keskenduvad tootjaorganisatsioonide arendamisele ja turgude stabiilsusele.

„Meie kalandus tugineb suures osas tootjaorganisatsioonidele ning nende võimekusele olla turgudel konkurentsivõimelised. Kuna kalandus on suures osas kolmandatesse riikidesse eksportiv sektor, siis on meile oluline, et võimalikud turutõrgetest tulenevad riskid oleksid maandatud läbi kriisimeetme, näiteks ladustamistoetuse," lisas Seeder.

Homme jätkatakse ministrite nõukogus põllumajandusküsimustega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusministri Ukraina visiidi fookuses oli kalanduspoliitika

2012-03-16

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi eilsel Ukraina visiidil olid arutlusel mitmed ühised kalandusküsimused.

„Ukraina on Eestile oluline kalakaubanduse partner, mida näitab kasvõi see, et kaubandusmahtudelt on Eesti tõusnud Norra ja Islandi järel kolmandaks importivaks riigiks Ukraina kalaturgudele," tõdes Seeder pärast kohtumist Ukraina riikliku kalaameti peadirektoriga.

Eesti jaoks olulisima küsimusena arutati pikemalt tollitemaatikat ning tõdeti, et Ukrainas toimuvad arengud on Eestile positiivsed. Ukraina parlamendi menetlusse on jõudnud eelnõu, mille kohaselt senine Ukraina kehtestatud miinimumhinna baasil kalkuleeritav tollimaksu arvestuse süsteem muutub. Eelnõu vastuvõtmisel arvestatakse tollimaksu konkreetsete riikide kalakaubandustehingute väärtuselt.

„Loodetavasti juba sel kevadel vastuvõetav eelnõu muudab ka Eestist eksporditava kala, eelkõige kilu ja räime, tolliga maksustamist õiglasemaks ning läbipaistvamaks. See soodustab edasist kaubavahetuse kasvu ning Eesti kalurite konkurentsivõime tõusu Ukraina turgudel," nentis Seeder.

Ukraina delegatsiooni huvitasid eelkõige küsimused, mis olid seotud Euroopa Kalandusfondi vahendite kasutamisega, sealhulgas kalurite ühistegevuse soodustamine ning selle mõju kalamajandusele. Samuti olid käsitluse all ka püügiõiguste jagamise põhimõtted ning püügiandmete kogumise ja analüüsi süsteem.

Täna jätkab põllumajandusminister oma välisvisiiti Moldovas, kus ta kohtub sealse põllumajanduse ja toiduainetööstuse minister Vasile Bumacoviga. Muuhulgas tuleb arutlusele põllumajandusliku arenguabi osutamine Moldovale.

Põllumajandusministri visiit lõpeb pühapäeval.

Allikas: Põllumajandusminister

Tunne Kelam: ELi suhted Venemaaga tuleb ümber hinnata

2012-03-14

"Euroopa Liit peab oma suhetes Venemaaga lähtuma sellest, et nii uus parlament kui ka president on kaotanud oma poliitlise usaldusväärsuse, " ütles Eesti saadik Tunne Kelam täna Venemaa presidendivalimiste tulemusi käsitlenud debatil Euroopa Parlamendi täiskoguistungil Strasbourgis.

"Suur osa Venemaa kodanikest on öelnud, et neile aitab!" ütles Kelam.

"Vähim, mida Euroopa Parlament teha saab, on selgelt ja kindlameelselt välja öelda, et need valimised ei olnud vabad ega õiglased, " ütles kõneleja.

"Demokraatliku Venemaa tuleviku heaks aga oleks halvim variant jätkata endises stiilis, piirdudes vaid sõnalise kriitikaga, et hoolimata kõigist eeskirjade eiramisest pidigi Putin saama rohkem kui 50% häältest," ütles Kelam.

"President Medvedevi reformilubadusi ei saa sellistena usaldada," ütles Kelam. "Euroopa Liit saab aga ühiskonna demokratiseerimisele kaasa aidata toetades konstruktiivset rahvuslikku lepet, mille sisuks peab olema uute valimiste korraldamine pärast valimisseaduse ja poliitilise süsteemi usaldusväärseid reforme."

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidu jaoks hetk teha "reset " suhetes Venemaaga, alustades uudselt suhteid range tingimuslikkuse alusel. See eeldab, et enne olulist edasiliikumist täidavad Venemaa võimud esmajoones oma Euroopa Nõukogule ja OSCE-le antud kohustused.

"Me võlgneme selle tuhandetele Vene kodanikele, kes mitme kuu vältel on söandanud trotsida võimude omavoli ja valet," ütles Kelam.

Homme võtab Euroopa Parlament vastu Venemaa presidendivalimiste tulemusi käsitleva resolutsiooni.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Tunne Kelam: majanduskriisi ületamiseks on vältimatu EL ühisturg täies mahus ellu rakendada

2012-03-13

Euroopa Parlamendi saadikud arutasid täna Euroopa Ülemkogu tulemusi. Ettekannete ja kommentaaridega esinesid Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam juhtis tähelepanu kuuldustele niinimetatud kriisiväsimusest.

"Tänase debati sõnumit võiks sõnastada - nüüd on otsuste elluviimise aeg. Nüüd on aeg, et liikmesriikide valitsused hakkaksid tõhusalt ellu viima kohustusi, millele nad Ülemkogul alla on kirjutanud," ütles Kelam.

Kelami sõnul on koos range rahandusalase distsipliini järgimisega oluline teha uusi investeeringuid teadmispõhisesse majandusse, vähendada väikeettevõtete administratiivseid koormusi ning soodustada noorte tööhõivet.

Kelami sõnul kasutas Euroopa Komisjoni president Barroso ka täna hommikul poliitiliselt korrektset terminit " ühisturu süvendamine."

"Toetan ERP fraktsiooni esimees Joseph Dauli, kes kutsus üles tähistama tänavu täituvat ühisturu 20. aastapäeva ühisturu täieliku elluviimisega, tehes seda Komisjoni poolt kavandatud täpse ajagraafiku alusel," kinnitas Eesti saadik.

Kelami arvates on just praegu õige hetk saada lahti kõhklustest ja ettevaatlikkusest ühisturu täiemahulise ellurakendamise suhtes.

"On aeg teha lõpp mitteametlikule protektsionismile, millest on saanud karm reaalsus," ütles Kelam. "Just selline reaalsus õõnestab Euroopa Liidus kätkevat kasvupotentsiaali ning tema poliitilist kui ka majanduslikku usaldusväärsust."

Eesti saadiku väitel tähendab siseturu täiemahuline ellurakendamine esmajoones teenusteturu kui majanduskasvu kõige võimsama allika täielikku avamist, samuti ühtse digitaalturu viivitamatut käivitamist.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.eppgroup.eu

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Tunne Kelam: Läänemere strateegia ellurakendamise senise tempoga ei saa rahul olla

2012-03-06

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma 6. märtsi koosolekul Läänemere strateegia (LMS) elluviimise hetkeseisu ning Taani eesistumise prioriteete Läänemere piirkonnas.

Ettekande pidanud Läänemere piirkonna koostöö eest vastutava Taani diplomaadi Peter Linde sõnul avab LMS ainulaadse võimaluse regionaalse koostöö tõhustamiseks, seetõttu on Taani eesmärgiks säilitada strateegia elluviimise tempo. Linde arvates on vältimatult vajalik Läänemere strateegia poliitiline fokuseerimine ning osalejate vaheline parem kommunikatsioon, mis aitaks tuua esile strateegiaga kavandatud lisaväärtusi. Taani üritab ka kohandada Läänemere strateegia paremini EL 2020 strateegia raamesse.

Peakõneleja, endine Taani välisminister ning Balti Arengufoorumi kauaaegne esimees Uffe Ellemann-Jensen koondas tähelepanu Läänemere strateegia tulevikule. Ta asetas Läänemere strateegia Euroopa Liidu suure laienemise konteksti ning kritiseeris teravalt neid, kes praeguse rahanduskriisi oludes hindavad 2004.a. laienemist liig ennatlikuna.

"Niinimetatud laienemisväsimus on tegelikult kattevari õigustamaks poliitilise tahte puudumist," ütles mõjukas Taani poliitik.

Ellemann-Jenseni hinnangul on kodanikualgatusena sündinud Läänemere strateegia praktilise väärtusega instrument saavutamaks paremat koostööd Läänemere piirkonna riikide ja asjast huvitatud osapoolte vahel ning sillutamaks valitsusi ja kodanikke eraldavaid tühikuid.

"Me vajame sääraseid makro-regionaalseid strateegiaid ka teistes EL osades," nentis ta.

Vastates küsimusele, kes Läänemere piirkonna kaheksast riigist on kõige vähem motiveeritud intensiivsemaks koostööks LMS raames, osutas kõneleja enesekriitiliselt oma kodumaale ja Rootsile kui õige enam "hellitatud" riikidele. Suurima väljakutsena tõstis kõneleja esile regiooni energiavarustuse koordineerimise ning energiaturu sõltumatuse tagamise. Selle asemel on astutud "rumalaid samme" nagu kaasaminek Nord Streamiga.

Taani endine välisminister avaldas lootust, et mitte kauges tulevikus liitub eurotsooniga rohkem riike, nimetades omaenda kodumaad ja Rootsit.

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam ning soomlasest aseesimees Carl Haglund kritiseerisid Läänemere strateegia ellurakendamise tempot, mis nende arvates on pigem langenud.

Tunne Kelami hinnangul on liikmesriikide vahelise koostöö ja koordinatsiooni tõhustamine võtmelise tähtsusega, saavutamaks strateegia põhieesmärki - olemasoleva mitmekülgse potentsiaali baasil lisaväärtuse loomist.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul aktiivselt osaleda 18.-19 juunil Kopenhaagenis kavandatud LMS foorumil.

Tunne Kelam: Euroopa Liidu piiriülese koostöö tulemuslikkus sõltub omavalitsuste ja mitte-riiklike organisatsioonide täielikust kaasamisest

2012-02-08

Täna Peterburis toimunud konverentsi avaettekandes rääkis Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam sellest, kuidas Euroopa Liit peaks tõhusamalt rakendama oma Läänemere piirkonna programmi suhtlemisel kohalike võimudega ning mitte-riiklike sidusgruppide ja MTÜ-dega.

Euroopa Parlamendis Läänemere piirkonna küsimustega tegelevat Balti-Euroopa saadikuühendust juhtiv Tunne Kelam kinnitas, et piiriülene koostöö on Euroopa Liidu prioriteet.

Nende programmide elluviimine aitab Kelami sõnul kujundada piiriäärsete alade ühist identiteeti ja kasvatada vastastikust usaldust, võimaldades samas ühendada eri piirkondade teadmisi ja kogemusi. Heaks näiteks sellisest usalduse loomisest on Eesti-Vene piirialade ettevõtjate ühised pingutused Tartu-Pihkva laevaliini ettevalmistamisel.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu piiriülese koostöö võtmeküsimusele: " See tegevus kannab vilja ja kujuneb jätkusuutlikuks vaid siis, kui programmid kaasavad täies ulatuses kohalikke võime ja tegijaid, kes peaksid osalema niihästi projektide selekteerimisel kui ka nende elluviimisel."

Kelam tegi ettepaneku, et Euroopa Komisjon suurendaks järgmisel rahastamisperioodil piiriülese koostöö rahastamist Euroopa naabrusinstrumendi vahendeist. Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm toetab hetkel 26 eri projekti 23 miljoni euro väärtuses.

Kelami arvates pakub Läänemere strateegia koos piiriülese koostöö programmidega ning Euroopa naabrusinstrumendiga olulisi võimalusi rohujuuretasandi arenguks ning viljakateks kodanikualgatusteks, mida on mõlemad pooled vajavad.

Peterburis toimunud konverentsi ( EU Baltic Sea Non State Actors and Local Authorities Programme) korraldajaks oli Euroopa Liidu ametlik delegatsioon Vene Föderatsiooni juures.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Facebook: Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Tunne Kelam: "Vabadus kannab vilja ainult tihedas seoses vastutuse ja väärikusega"

2012-02-07

Bonnis toimuval rahvusvahelisel konverentsil "Saksamaa, Euroopa Liit ja Araabia kevad" pidas põhiettekande Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kes kõneles vabaduse tähendusest ning Euroopa Liidu tulevikust Eesti taasiseseisvumise kogemuse näitel.

Eesti saadiku põhisõnum oli, et Araabia kevad on ainulaadne võimalus mitte ainult Põhja-Aafrika maade jaoks, vaid ka Euroopa ja USA jaoks tugevdamaks solidaarsust ning vastastikkust võimet muutuda.

"See tähendab võimalust loobuda autoritaarsete režiimide sõprusele rajanevast reaalpoliitikast ning asetada põhirõhk väärtustepõhisele poliitikale."

Tunne Kelami sõnul vallandas Araabia kevade püüd vabaduse, inimväärikuse ja sotsiaalse õigluse järele ning edukas koostöö Euroopa ning noorte revolutsioonide vahel peab rajanema samadele eesmärkidele. Kelami hinnangul kannavad Euroopa riigid kaasvastutust autoritaarsete režiimide toetamise eest: "Kõigil meil on vajadus ja võimalus muuta oma poliitikat väärtustepõhiseks."

Tunne Kelam tõi eeskujuks Eesti kogemuse diktatuurist vabanemisel, mis tugines rahumeelsetele kodanikualgatustele ning demokraatlike alternatiivide kujundamisele.

Vabaduse saavutamise järel on esmatähtis radikaalsete struktuursete reformide teostamine ning valmisolek seniseid kivistunud välispoliitilisi vahekordi ümber hinnata. Eesti on Tunne Kelami sõnul näide sellest, kuidas on võimalik edukalt struktuurseid reforme teostada, majandust elavdada ning vältida võlaorjusse sattumist.

"Vabadus kannab vilja ainult tihedas seoses vastutuse ja väärikusega."

7-10. veebruarini kestvat konverentsi korraldavad Bonni ülikooli Euroopa Integratsiooniuuringute instituut ning Vahemere Diplomaatiline Akadeemia (Mediterranean Academy of Diplomatic Studies). Kolmepäevasel konverentsil osalevad peamiselt Lähis-Idast, Põhja-Aafrika ja Balkanimaadest pärit ühiskonnategelased, noored diplomaadid ja üliõpilased.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Facebook: Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Eesti soovib ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel vähem bürokraatiat

2012-01-24

Brüsselis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul avaldas Eesti delegatsioon muret, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) turukorralduse määrus toob kaasa liigset bürokraatiat.

Eesti toetab kõiki meetmeid, mis aitavad suurendada põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu ja soodustavad nende ühistegevust. "Leian, et ühistegevust puudutavad reeglid peavad olema selged, üheselt mõistetavad ja lihtsad nii administratsioonile kui ka põllumajandustootjatele," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Samas valmistab Seederi sõnul talle mulle muret eelnõus olev kohustuslik nõue tunnustada liikmesriigi poolt tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite ja tootmisharudevahelisi organisatsioone. "Minu hinnangul toob see kaasa palju bürokraatiat ja läheb vastuollu üldise lihtsustamise põhimõttega. Igasugune tunnustamine peaks jääma liikmesriigi enda otsustada ja seda ei tohiks liikmesriigile kohustuslikuks teha," on Seeder seisukohal.

Eesti rõhutas vajadust tagada kriisiolukordades EL meetmete kiire ja paindlik rakendamine. Tootjaorganisatsioone puudutavad sätted peavad olema selged ja EL-i üleselt üheselt mõistetavad.

"Eesti jaoks on oluline, et komisjon saaks vajadusel operatiivselt reageerida võimalikele turuhäiretele ning astuda samme tarbijate usalduse taastamiseks. Leian, et kavandatavad erakorralised meetmed peaksid olema paindlikud ning laienema kõigile sektoritele. Lisaks soovin rõhutada, et väljatöötatavad meetmed peavad sobima konkreetsele sektorile ning turutõrgetest otseselt mõjutatud liikmesriikidele," rääkis Seeder.

Brüsselis toimunud põllumajandusministrite kohtumisel oli lisaks ÜPP turukorraldusmeetmetele arutluse all loomatervise strateegia. Detailsem arutelu sellel teemal toimub järgnevatel nõukogu istungitel.

Lisaks kohtus minister Seeder Rootsi ja Belgia kolleegidega, kellele selgitati Eesti seisukohti EL otsetoetuste tasemete võrdsustamise osas. "Nii Rootsi kui Belgia kolleegid väljendasid mõistmist meie olukorrale, kuid leidsid samas, et kompromissid on komplitseeritud," märkis Seeder.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

2012-01-22

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Berliinis Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga, kes tunnustas Eesti, Läti ja Leedu seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel.

"Leidsime üksmeele mitmes küsimuses, sealhulgas selles, et otse- ja maaelutoetused tuleb võimalikult kiiresti võrdsustada, lisaks leidsime muidki ühiseid seisukohti, milles meie lähtekohad ja arvamused on sarnased," ütles Seeder.

Seederi sõnul võib sellise kõrgetasemelise kohtumisega väga rahul olla, kuna lisaks tunnustas Suurbritannia minister eile maailma suurimal toidumessil Grüne Woche allkirjad saanud Baltimaade põllumajandusministrite ja põllumeeste esindusorganisatsiooonide ühisdeklaratsiooni.

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Samuti osaleb Seeder põllumajandusministrite tippkohtumisel, kus ligi 50 ministrit üle kogu maailma püüavad leida lahendusi küsimusele, kuidas piiratud ressursse optimaalsemalt kasutada, et tagada toiduga kindlustatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamiseks

2012-01-21

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Messe Berlin juhatuse esimehe Raimund Hoschiga messil kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab see Eestile suurt ja ainulaadset võimalust tutvustada rahvusvahelisel tasandil meie kööki ja toidukultuuri, Eestit kui riiki tervikuna ja turismi sihtriiki. "On rõõm tõdeda, et Eesti on saanud kindlustunde partnerriigiks valmistumiseks," sõnas Seeder.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Hosch märkis, et kui Poola oli möödunud aastal Grüne Woche partnerriigiks, siis kasvas nende põllumajandustoodete eksport Saksamaale 12 protsenti, mis Seedri hinnagul näitab kõnekalt, mis võimalused Eestit ees ootavad.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Gruusia minister Zaza Gorozi selgitas, et Gruusias on põllumajanduspoliitika seatud riiklikult üheks eelisarendavaks valdkonnaks ja koostööst Eestiga ollakse huvitatud ka seetõttu, et Eesti kaudu pääseksid nende kaubad Euroopa Liidu turule. Eesti ja Gruusia põllumajandusministeerium otsustasid moodustada ühise koostöögrupi, mis selgitab välja Gruusia vajadused ja Eesti võimalused Gruusiat abistada. Muuhulgas avaldas Gruusia minister Eesti valitsusele tänu, et veinieksport sujub Eestisse tõrgeteta.

Moldova minister Vasile Bumacov soovis Eestilt tuge, et Moldova saaks Euroopa Komisjoniga sõlmida vabakaubanduslepingu. Samuti soovisid Moldova esindajad, et Eesti jagaks neile oma kogemusi elektrooniliste registrite alal, pidades silmas eeskätt PRIA tegevusi sellel alal.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Majanduskriis on võimalus liikmesriikide tõhusamaks kaitsealaseks koostööks

2011-12-13

Euroopa Parlament arutas 13. detsembril Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni osavõtul Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Krzysztof Liseki koostatud ulatuslikku raportit finantskriisi mõjust Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekusektorile.

ERP fraktsiooni esindaja Tunne Kelami hinnangul on tegemist põhjaliku ja ülimalt ajakohase dokumendiga, mis teeb konkreetsed ettepanekud Euroopa Liidu julgeolekusektori tõhustamiseks.

"Praeguse finantskriisi ajal ei tasu unustada, et see mõjutab kõiki valdkondi. Üks selge järeldus on, et kaitsekulutuste oluline vähendamine riigikaitsesektoris tähendab riski Euroopa usutavusele rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagajana, " ütles Eesti saadik tänases sõnavõtus.

Tunne Kelami arvates on kaitsekulutuste vähenemise taustal isegi enam murettekitav viis, kuidas raha kasutatakse. Liikmesriikide kaitseplaanid on ebapiisavalt kooskõlastatud, mis põhjustab võimekuse lünki, raiskavat ületootmist ja dubleerimist. Eriti murettekitav on teadusuuringute ülimadal osakaal kaitsekulude kogumahus.

ERP fraktsiooni esindaja arvates saadab parlamendi raport siiski ka sõnumi võimalustest, mida majanduskriis pakub. "On saabunud aeg teha lõpp eraldi tegutsemise traditsioonile rahvusliku kaitse planeerimisel," ütles Kelam. "Rahvusteülene koostöö, mis hõlmab ressursside ühendamise ja jagamise peaks muutuma erandist reegliks."

Eesti saadik rõhutas eriliselt küberkaitsealase koostöö vajadust: "Me vajame otsustavat läbimurret liikmesriikide rahvuskeskses mõtlemises."

See eeldab Kelami arvates tõhusamat koostööd ning kvalitatiivselt paremat koordineerimist.

"Neid nõudmisi ei saa käsitada heade soovidena," ütles Kelam. "Küberohtude potentsiaal edestab oma arengus tänini kurjakuulutava tõhususega meie preventiivsete ja kaitsemeetmete arengut."

Euroopa Parlament hääletab raportit 14. detsembril.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Eesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt

2011-12-01

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Soome kolleeg Jari Koskinen tõdesid täna Helsingis toimunud töökohtumisel, et põllumajandus- ja maaelutoetuste rahastamise alused tuleb muuta õiglasemaks.

„Maaelu arengutoetused on mõeldud eelkõige maaettevõtluse ja maapiirkondade infrastruktuuri investeeringute toetamiseks, samuti teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse arendamiseks," ütles Seeder. „Eesti ja Soome ei näe võimalusi nende toetuste vähendamiseks, pigem võiks investeeringutoetusi suurendada otsetoetuste vähendamise arvelt," selgitas ta.

Eesti ja Soome leiavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi raames tuleks muuta ka maaelu arengutoetuste rahastamise aluspõhimõtteid. Kuivõrd maaelu arengukavadega toetatakse ka metsandust, siis tuleks Seedri sõnul rahastamise skeemis arvesse võtta mitte ainult põllumajandusmaade suurust, vaid ka metsamassiive. „Lisaks tuleks arvestada ka asutustihedust ja asjaolu, et valdav osa Eestist kuulub uue määratluse kohaselt vähemsoodsate alade hulka."

Eesti suurim probleem ÜPP reformikavas on Euroopa Komisjoni poolt ettepandud põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise üliaeglane tempo. Ebavõrdsed otsetoetused rikuvad võrdset kohtlemist ning sunnivad Eesti põllumehi konkurentsis püsimiseks rohkem ja suurema efektiivsusega tööd tegema.

Soome põllumajandusminister Jari Koskinen ütles, et ta mõistab ja toetab põhimõtteliselt Eesti soovi põllumajanduse otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks. Samas ta selgitas, et kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika rahastamist ei suurendata, siis saab võrdsustamine toimuda suuremate toetustega riikide toetuste vähendamise teel ja see saab olema väga problemaatiline.

Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Eile kohtus Seeder Läti peaministri ja põllumajandusministriga, samuti on ta ÜPP ja otsetoetuste teemal kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel," kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.

„Otsetoetuste tasemete suure erinevuse tõttu on raske saavutada samu eesmärke. Kui põllumeestele ei tagata võrdselt stabiilset sissetulekut, siis on tõsises ohus maapiirkondade talumajapidamised ja selle tulemusena kogu Euroopa areng," selgitas Seeder. Ta lisas, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis näevad ette võrdseid konkurentsitingimusi liikmesriikides.

Eesti on alustanud rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist otsetoetuste võrdsustamiseks. Otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on riigipeadel, kes langetavad otsuse Euroopa Liidu üldise finantsraamistiku osas.
Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Lisaks Läti ministritele on Seeder kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, homme teeb ta visiidi Soome ning ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendil on avarad kasutamata võimalused Sahharovi auhinna laureaatide tõhusamaks toetamiseks

2011-11-23

Brüsselis toimus täna Euroopa Parlamendi presidendi algatatud Andrei Sahharovi mõttevabaduse auhinna võrgustiku konverents.

Kohale oli saabunud arvukalt Sahharovi preemia laureaate eesotsas Sergei Kovaljoviga; oma videotervituse saatis 1990.a. preemia saaja Aung San Suu Kyi, kes praegu juhib Birma poliitilise taassünni liikumist. Mitu laureaati, sealhulgas Hiinas üha vangis viibiv Hu Jia ning 2010.a. preemia laureaat, Kuuba ajakirjanik Guillermo Farinas ei saanud osaleda oma kodumaa võimude keelu tõttu.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Eesti saadik Tunne Kelam, kes koostas 2010.aastal oma fraktsiooni nimel analüüsi Sahharovi preemia nähtavuse ja mõju tõstmiseks, esitas need ettepanekud tänasel Sahharovi võrgustiku konverentsil.

Kelami arvates on tänavu 23-aastaseks saava Sahharovi preemia tuntus ja mõju veel kaugel sellest, mida selliselt prestiižikalt tunnustuselt võiks oodata. Rahvusvahelise meedia huvi Sahharovi preemia vastu ja selle kajastamine on püsinud minimaalsena ning keskendunud vaid auhinna kätteandmisele detsembri teisel nädalal.

"Euroopa Parlamendi võimalus ja kohus on kujundada püsikontaktid Sahharovi preemia laureaatidega, aga ka nominentidega, andes neile erilise koha Euroop Liidu välissuhtluses," ütles Tunne Kelam.

Euroopa välisteenistuse oluliseks ülesandeks peab saama kõnealuse preemia laureaatide ja kandidaatide olukorra pidev jälgimine nende koduriikides ning preemia mõtte selgitamine sealsele elanikkonnale.

Euroopa Parlamendi esindused peaksid Kelami soovitusel kutsuma regulaarselt Sahharovi preemia laureaate liikmesriikidesse esinema tutvustamaks inimõiguste seisundit nende kodumaal.

"Euroopa Parlament peaks Sahharovi preemia laureaadid ning nominendid poliitiliselt adopteerima," pani Kelam ette. "Neid ei tohi kohelda üksnes ühekordsete aukülalistena, vaid neile tuleb kindlustada parlamendi püsipartnerite ja sõpradena bürokraatiavaba alaline juurdepääs parlamenti ja selle kõigile istungitele."

Täna hommikul avas Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek Euroopa Parlamendi ees asuval Solidaarsuse Esplanaadil ka Andrei Sahharovi nimelise lounge'i, mille ette on maapinnale spetsiaalsete nimeplaatidega jäädvustatud kõik selle tuntuima sõnavabaduse auhinna pälvinud isikud. Tseremoonial kõnelenud Vene "Memoriaali" esimees Sergei Kovaljov meenutas, et kui Andrei Sahharov 43 aasta eest astus avalikkuse ette sõna- ja kodanikuvabaduste eestkõnelejana, siis tõdes ta kohe vajadust uue avara maailmakorra järele, mida tuleb luua kõigi rahvaste vabas koostöös. Kovaljovi sõnul on mõttetu rääkida Euroopa piiridest, sest sõnavabadus ületab loomulikul viisil kõik võimalikud piirid, seda eriti globaalse kommunikatsiooni võrgustikus. Euroopa kangelastegu on Vene Memoriaali juhi hinnangul see, et algsest Söe - ja Teraseühendusest on jõutud rahvasteühenduseni, mis rajaneb mitte üksnes majanduslikul, vaid samavõrra poliitilisel, õiguslikul ja moraalsel vundamendil.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.kelam.ee

Sahharovi mõttevabaduse auhinna koduleht

Tunne Kelam: Küberrünnakuid ei saa tõrjuda eraldiseisvaist kindlustest

2011-11-22

Euroopa Parlamendis toimus täna küberjulgeolekuteemaline ümarlaud, mille korraldajaks oli Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam koos Euroopa Julgeoleku Ümarlauaga (European Security Roundtable). Ümarlaud arutas Euroopa Parlamendi rolli küberjulgeolekupoliitika kujundamisel. Esinesid parlamendiliikmed, Europoli esindajad ning teised eksperdid, sealhulgas kauaaegne NATO küberkaitse poliitika nõunik ja hetkel Eesti Kaitseministeeriumi nõunik Heli Tiirmaa-Klaar.

Küberkaitse valdkonnas on Euroopa Liidu suurimaid probleeme vähene kooskõlastatus ning ühtse lähenemise puudumine, tõdes oma avakõnes Europarlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam.

"Euroopa Parlamendi saadikud toetavad ideed seada sisse ELi küberjulgeoleku koordinaatori amet, kes võiks oluliselt tõhustada eri algatuste, programmide ja süsteemide koostööd, " ütles Eesti saadik.

Saksa Fraunhoferi instituudi direktori Peter Martini arvates on aeg minna probleemist teadlikuks saamise järgust üle õiguslikule reguleerimisele, milles on algatajaroll Euroopa Parlamendil.

"Me ei saa loota sellele, et õnnestub end edukalt kaitsta, ehitades igaüks endale kindluse, millesse varjuda," hoiatas Tunne Kelam. "Probleem on ühine ning suurenevate ohtude vastu saab edukalt seista avatud lahinguväljal, tehes seda koos erasektori ning liikmesriikidega."

Liikmesriikide ja eri asutuste koostöö ning informatsiooni jagamine on Kelami arvates otsustava tähtsusega.

Parlamendisaadikud leidsid, et ka Euroopa Parlamendil on roll ja vastutus antud valdkonna paremaks koordineerimiseks Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja NATO-ga.

Samas on parlamendis küberkaitse alane tegevus siiani üsna killustatud ja seda viiakse läbi erinevate rõhuasetustega. Parlamendisaadikute tõhusamat tööd takistab ka piiratud juurdepääs tundlikule infole, milleta on raske saada pilti reaalsest olukorrast ja tegelikest ohtudest.
Kelami arvates on Euroopa Parlamendis tarvis moodustada küberjulgeolekuga tegelevate saadikute erirühm. "Praegu on teema eest vastutav ainult üks Parlamendi asepresident," ütles Kelam.

Euroopa Parlament kavatseb korraldada kuulamisi ja debatte küberrünnakuist ELi institutsioonide ja liikmesriikide vastu, mis jätkuvad ja mitmekesistuvad.

Euroopa Parlamendil on samuti ka valmimas oma panus direktiiviks koos ELi Nõukoguga infosüsteemide vastu suunatud küberrünnakute teemal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: 32-228-37279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Tunne Kelam: Lähis-Ida kristlaste seisund ja tulevik on ka Euroopa probleem ja kaasvastutus

2011-11-17

Tunne Kelam osaleb 18-19. novembril Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisus Lähis-Ida kristlaste tulevikku käsitleval konverentsil, mis leiab aset Beirutis.

Konverentsi algatajaiks on Beiruti Kasliki ülikool ning arvukad Euroopa Parlamendi liikmed.

Konverentsil esinevad Liibanoni peaminister Najib Mikati, Antiookia patriarh Bechara Rai, Euroopa Liidu diplomaadid, Euroopa Piiskoppide Konverentsi (COMECE) peasekretär Piotr Mazurkiewicz, Liibanoni valitsuse ning parlamendi liikmed, eri religioonide ning inimõigusorganisatsioonide esindajad.

Tunne Kelami sõnul on tegemist esmakordse Lähis-Ida ja Euroopa ühisüritusega, et koos arutada Lähis-Ida usunditevahelisi suhteid ning selle piirkonna kristlike kogukondade olukorda ja tulevikuväljavaateid.

"Lähis-Ida kristlased on kaks aastatuhandet esindanud ja 21. sajandisse edasi kandnud vanimate kristlaste traditsioone," ütles Kelam.

"Tänapäeval on enamikus Lähis-Ida riikides kristlased sattunud vähemuste seisundisse, kellele pole tegelikus elus kindlustatud võrdsed õigused ega võimalused. See on toonud kaasa järjest kasvava emigratsiooni, mida valdavalt põhjustab nende ebakindel ning pahatihti eluohtlik seisund," ütles Kelam.

Tunne Kelami arvates kannab Euroopa Liit kaasvastutust, et seda tendentsi paremusele pöörata ning luua kõigile usulistele ja kultuurilistele vähemustele selles piirkonnas võrdne ja väärikas tulevikuväljavaade.

Kahepäevase konverentsi keskmes on kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi edendamine, võrdsete kodanikuõiguste ja inimväärikuse tagamine vähemusreligioonide liikmeile, põgenike ja sisepagulaste tagasitoomine, noortele hariduse ning sotsiaal-majandusliku arengu võimaldamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +372-5046754

www.kelam.ee

Põllumajandusministrid arutavad Brüsselis põllumajanduspoliitika tulevikku

2011-11-14

Brüsselis toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi avalik arvamuste vahetamine põllumajandusministrite tasandil, mistõttu on ka Eestil võimalus oma seisukohti tuvustada.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti olulisim sõnum konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidu põllumajandustootjate vahel. „Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et järgmise finantsperioodi jooksul saavutaksid otsetoetused ning sellega seotud maksed 90% Euroopa Liidu keskmisest tasemest," ütles Seeder.

Täna toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reform ja selle otsetoetusi puudutav määrus. Reformipaketti tutvustas Euroopa Komisjon esmakordselt oktoobrikuu põllumajandusministrite nõukogus.

Muuhulgas kohtub Seeder Brüsselis Euroopa noortalunike katusorganisatsiooniga (CEJA), et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas, kuhu on kavandatud meetmeid noorte ettevõtjate kaasamiseks põllumajandussektorisse. Noorte kaasamine põllumajandussektorisse on Seedri sõnul üks peamisi Eesti põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid järgmistel kümnenditel. „Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus on võimalik ainult noorte kaasamisel põllumajandusse," rõhutas minister.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Tosina aasta pärast on mõeldav rongisõit Tallinnast Poola vähem kui viie tunniga

2011-11-08

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas kinnitas täna Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmetele, et Komisjon on poliitiliselt kui ka tehniliselt valmis osutama igakülgset toetust Rail Baltica projekti elluviimisel.

Kallas nimetas transpordikoridoride rajamist ja tõhustamist Euroopa ida - ja keskosa vahel üheks Euroopa Komisjoni tähtsamaiks prioriteediks. Balti raudteekoridor kuulub sellesse eelistusse.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Rail Baltica projekti osas toimunud suur edasiminek.

"Tänane kohtumine sümboliseerib paari aastaga aset leidnud positiivset arengut," tõdes Kelam.

"Balti-Euroopa saadikuühendus sai Kallaselt veenva kinnituse, et projekti rakendamine ei jää Euroopa Komisjoni taha," ütles Kelam. "Samas kuulasime ära Rail Baltica esimese täiemahulise tasuvusuuringu tulemused, millega nimetatud projekt ei hõlju enam poliitiliste soovunelmate vallas, vaid on omandanud reaalse ja konkreetsetele analüüsidele tugineva ilme."

Siim Kallas rõhutas, et Rail Baltica on esmajoones liikmesriikide omavahelise koostöö projekt, millele Komisjon saab kõigi tema käsutuses olevate vahenditega kaasa aidata. Komisjoni transpordivolinik uskus, et Euroopa Liidu vahendite osakaalu projekti rahastamisel on võimalik tõsta oluliselt üle 50%.

Optimaalse variandi puhul oleks projekteeritud variantidest lühim, 728 km pikkune raudteeliin Tallinnast Poola läbitav reisirongidele umbes 4,5 tunniga (kiirusel 170 km tunnis) ning kaubarongidele umbes 10,5 tunniga (kiirusel 68 km tunnis). Parimal juhul võiks see teoks saada tosina aastaga. Samas on visandumas teine projekt rajada Varssavit ja Berliini ühendav rongiliikluse kiirkoridor.

Tunne Kelami väitel on Euroopa Parlamendi saadikud valmis projektile kõigiti kaasa aitama. "Kõik oleneb nüüd liikmesriikide valitsuste tahtest Rail Balticut rahastada ning selleks koostööd teha," ütles Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. "Eesti on selleks head eeskuju näidanud." Kallase sõnul on liikmesriikidel tarvis moodustada vastavad üksused projekti koordineerimiseks.

Saadikuühendused on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Balti-Euroopa saadikuühendus, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega. Tunne Kelam valiti selle töörühma esimeheks 2009. aastal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Facebook/Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Seeder: Põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine jätkub plaanipäraselt

2011-10-26

Eilne teade Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite väljamaksmise peatamisest Eestile on tekitanud segadust põllumajandustootjate hulgas, kuid põllumajandusministeeriumi kinnitusel jätkub põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine plaanipäraselt.

„Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond on eraldiseisvad fondid struktuurifondidest ning Eestis jätkub PRIA kaudu kõigi põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „PRIA on Euroopa Liidu poolt akrediteeritud makseagentuur ning mingisuguseid probleeme ei ole."

Sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar väitis Seedri sõnul tänases Äripäevas ekslikult, et Euroopa Liidu struktuurifondi vahendite väljamaksmise peatamine puudutab ka põllumajandussektorit. „Selline valeinfo külvamine on kahetsusväärne," ütles Seeder.

Kuigi osa eurorahade väljamaksmine Euroopa Liidust on hetkel peatatud, jätkub ka rahandusministeeriumi kinnitusel kõigi alustatud projektide ja käimasolevate taotlusvoorude rahastamine varem laekunud euroraha arvel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Euroopa Liidus puudub toiduabi jagamises üksmeel

2011-10-21

Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus ei jõutud eile kokkuleppele puudust kannatavatele inimestele toiduabi jagamises, mis seab kahtluse alla Euroopa Liidu ühisest eelarvest rahastatava toiduabi jagamise ka Eestis alates järgmisest aastast.

Senini on Euroopa Liit keskselt rahastanud toiduabi programmi, mis on osa ühisest põllumajanduspoliitikast. Nüüd on aga kuus liikmesriiki seisukohal, et tegemist on pigem sotsiaalpoliitika osaga, mida tuleks liikmesriikidel finantseerida oma riigieelarvetest.

„Eesti on jätkuvalt selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks ja oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana, kuid toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest. Kui finantseerimiskohustus peaks langema liikmesriikidele, siis seaks see tõsise kahtluse alla toiduabi jagamise," põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et liikmesriigid rahastaksid 10-25% programmi maksumusest. Sellest ettepanekust lähtuvalt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Algselt oli toiduabi skeem loodud sellisena, et Euroopa sekkumisladudes olevate toodete kasutamise eesmärgil anti puudustkannatavatele isikutele ladudes olevate toiduainete näol konkreetset toiduabi. Pööre skeemi tuli siis, kui aastatel 2007/2008 maailmaturu hinnad tõusid ning EL-sekkumisladudes toiduaineid ei olnud, mistõttu skeemi käigushoidmiseks tuli tooteid hakata Euroopa turult kokku ostma. Selle põhimõtte kaebas Euroopa kohtusse Saksamaa, kes väitis, et uut tüüpi abi pole enam põllumajanduspoliitika osa.

Eestis on selle programmi alusel antud toetust puudust kannatavatele inimestele viie aasta jooksul kokku umbes 2,4 miljoni eurot eest. Peamiselt on abi olnud makaronide, jahu, riisi, manna, kaerahelveste ja muude sarnaste toodete näol.

Alates programmi käivitamisest 1987. aastal on saanud miljonid puudustkannatavad eurooplased toiduabi ühise põllumajanduspoliitika sekkumisvarudest. Euroopa Komisjoni andmetel on toiduabi programmi kaudu aidatud üle 13 miljoni inimese.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder esitab Luksemburgis Eesti seisukoha otsetoetuste osas

2011-10-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõstatab täna Luksemburgis algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil otsetoetuste võimalikult kiire võrdsustamise liikmesriikide vahel.

Euroopa Komisjon on seadnud ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) eesmärgiks kõikide EL-i kuuluvate riikide jõudmise vähemalt 90 protsendini keskmistest aga ei ole öeldud, mis ajaks seda soovitakse saavutada. Eesti soovib Seedri sõnul seda juba aastal 2014. Euroopa Komisjoni teatises eelarvereformi kohta on tehtud ettepanek, mille järgi Eesti otsetoetuste tase saavutaks 2020. aastaks ligikaudu 60 protsenti EL keskmisest otsetoetuste tasemest, mis Seedri hinnangul ei ole piisav.

„Eesti jaoks on kõige olulisem saada juba järgmisel eelarveperioodil võrdsemad konkurentsitingimused, mis tähendab otsetoetuste võrdsustamist," ütles Seeder.

Samuti on Eesti seisukoht läbirääkimistel, et võrdsustamine ei toimuks maaelu arengutoetuste arvelt, sest see oleks lihtsalt ümbertõstmine. „Me saaksime näiliselt küll raha juurde, kuid vähenevad investeeringud maaettevõtlusesse ja infrastruktuuri," selgitas Seeder. Ta lisas, et olenemata Luksemburgi kohtumise tulemusest on selge, et ees seisavad pikad ja pingelised läbirääkimised.

Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reformipakett, mille raames teeb ettekande Euroopa Komisjon, tegemist on esimese selleteemalise aruteluga ametlikul tasandi peale ÜPP reformipaketi avalikustamist eelmisel nädala.

Eestist osalevad kohtumisel lisaks põllumajandusminister Seedrile, asekantslerid Andres Oopkaup ja Toomas Kevvai ning eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Helir-Valdor Seeder: Eesti ja Venemaa arendavad põllumajanduskoostööd

2011-10-14

Täna kohtuvad Moskvas Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Venemaa kolleeg Jelena Skrõnnik ning kirjutavad alla lepingule, et arendada kahe riigi kaubavahetust ja muud koostööd põllumajanduse valdkonnas.

„Taasiseseisvumise perioodil ei ole olnud Eesti ja Venemaa vaheline koostöö põllumajandusküsimustes kunagi nii hea kui praegu," ütles põllumajandusminister Seeder. Ta selgitas, et sõlmitava lepingu alusel luuakse ühiskomisjon, mis hakkab muuhulgas lahendama riikide vahel üleskerkivaid praktilisi probleeme põllumajandussaaduste kaubavahetuses.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid ei ole taasiseseisvumise ajal kunagi varem kohtunud Eesti või Venemaa territooriumil, vaid on seda põgusalt teinud kolmandate riikide territooriumil toimunud sündmuste raames.

Põllumajanduse valdkonnas on Eesti peamised ekspordiartiklid Venemaale piim ja piimatooted, joogid, õlu, alkohol, elusloomad, toidukontsentraadid ning kala ja kalatooted.

Kogu kaubandusmahtudelt on Venemaa Eestile suuruselt kolmas partner. Venemaa osatähtsus Eesti üldises kaubavahetuses on ligi 10%. Eesti kogu ekspordimahus on Venemaa kolmas sihtriik Soome ja Rootsi järel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Läänemere strateegia edu sõltub tõhusamast koordinatsioonist

2011-10-12

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmed analüüsisid 11.oktoobri erakorralisel koosolekul Euroopa Komisjoni vahearuannet Euroopa Liidu Läänemere strateegia elluviimise seniste tulemuste ja kogemuste kohta. Aruannet tutvustas Komisjoni regionaalpoliitika direktoraadi esindaja Colin Wolfe, kelle hinnangul sisaldab Läänemere strateegia senine kogemus niihästi edukaid kui ka "vähem edukaid" näited. Komisjoni esindaja väitel on positiivne, et Läänemere strateegia on muutunud orientiiriks teistele makroregionaalsetele algatustele.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Läänemere strateegia elluviimise edukus ja tulemuslikkus oluline Euroopa Liidu regionaalpoliitika edasise kujunemise jaoks.

Teiselt poolt juhtisid niihästi rahvasaadikud kui ka Euroopa Komisjon tähelepanu vajadusele tõsta strateegia rakendamise poliitilist tempot ning kogu protsessi paremini koordineerida. Colin Wolfe'i arvates oleks viga jätta algsete poliitiliste otsuste elluviimine ametkondade hooleks. Strateegia edasine areng ja tulemuslikkus vajab jätkuvat poliitilist toetust.

"Kõige olulisem on koordinatsiooni probleem. On vaja saavutada valitsuste ja institutsioonide vaheline läbimurre, et tõusta kõrgemale üksikute riikide nägemustest ning keskenduda Läänemere piirkonna kui terviku arengut soodustavatele projektidele," ütles Tunne Kelam.

Kelami arvates on koordineerimine siiani hajutatud ning strateegia kannatab ka alarahastamise all. Kelami sõnul oleks eeskätt vaja toetust administratiivse koordineerimise jaoks ning innovatiivsete projektide algatamiseks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse rajaja ja auesimees, endine Europarlamendi saadik Christopher Beazley kutsus üles märkama ja kõrvaldama nähtamatuid psüühilisi Berliini müüre, mis vana ja uut Euroopat eraldavad; Tunne Kelami arvates on takistavad analoogilised mentaalsed barjäärid ka ühe ja sama riigi ametiasutuste edukat koostööd.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb algatada Läänemere strateegia arutelu Euroopa Parlamendi täiskogul 2012 aasta algul. Väga oluliseks pidasid kõik osalejad jätkuvat teavitustööd, kuivõrd Läänemere strateegia on paljude ametnike, poliitikute kui ka kodanike jaoks siiani jäänud abstraktseks mõisteks.

Lisainormatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: majandusjuhtimise pakett hoiab ära eurotsooni reeglite rikkumise tulevikus

2011-09-28

Täna, 28. septembril võttis Euroopa Parlament oma Strasbourgi täisistungil vastu vastu kuuest õigusaktist koosneva majandusjuhtimise paketi ("kuuspakk" ehk "six-pack").

"See seadusandlik pakett ei lahenda käesoleva hetke võlakoormust ega majandusprobleeme, kuid kehtestab õigusliku raamistiku, mis peaks edaspidi ära hoidma eurotsooni reeglite rikkumise, see tähendab üle oma võimaluste elamise üksikute liikmesriikide poolt tulevikus, " ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam.

Vastuvõetud õigusaktide pakett peab tugevdama euro kasutuselevõtuga sõlmitud Stabiilsuse ja Kasvu pakti ning laiendama selle reguleerimisala, vältimaks reeglite rikkumist juba varases staadiumis.

Tunne Kelam kahetseb, et "kuuspaki" vastuvõtmine on veninud kolm kuud.

"Euroopa Parlament hääletas parandusettepanekuid 21. juunil ning nõustus suhteliselt karmima versiooniga," ütles Kelam.

"Kuid sotsialistide ja vasakpoolsete vastuseisu tõttu lükati lõpphääletused edasi sügisele."

Peamine vastuolu ühelt poolt parempoolsete ja liberaalide ning teiselt poolt sotsialistide ja vasakpoolsete vahel puudutab liikmesriikide eelarve defitsiidi piiramist endiselt 3%-ga.

"Sotsialistid on soovitanud võimaldada suuremaid defitsiite juhul, kui lisaraha on suunatud majanduskasvu ergutamisele. Parempoolsed ja liberaalid peavad praeguses kontrolli alt väljunud olukorras ainuõigeks finantsdistsipliini tugevdamist, mitte erandite tegemist," väitis Tunne Kelam.

Tänahommikusel debatil olukorrast Euroopa Liidus, mille juhatas sisse Komisjoni president Barroso, rõhutas Kelam, et kõigi sõrmed osutavad praegu Euroopa Liidu Nõukogule. Poliitilise tahte vaegus ning otsuste vastuvõtmise venimine on kahandanud Kelami sõnul usaldust Euroopa Liidu suutlikkusse leida kriisile veenev lahendus.

"Valitsustevahelise meetodi domineerimine viib Euroopa Liidu tagasi, võimalik, et kaosesse. Orienteerumine majandusliidule, mille edasiliikumise kiirust ei pea saama dikteerida kõige aeglasemad, avab Euroopa Liidu jaoks usaldusväärse perspektiivi," kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on kehtestatud Euroopa Rahanduse stabiliseerimisfond kavandatud tegelemaks väiksemate riikide kriisiga. Nüüd, kus finantskriis on nakatanud ka suuremaid eurotsooni liikmeid, tuleks kaaluda vajadust laiendada kõnealuse fondi volitusi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

264- liikmeline Rahvapartei fraktsioon on ülekaalukalt suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis

Tunne Kelam rääkis Wroclawis energiapoliitika tulevikust

2011-09-09

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam osales täna Wroclawis koos Euroopa energiavoliniku Günther Oettingeri ning Bulgaaria välisministri Nikolai Mladenoviga debatis Euroopa ühise energiapoliitika tuleviku üle.

Tunne Kelam juhtis oma sõnavõtus tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament algatas neli aastat tagasi resolutsiooni Euroopa ühtse energiapoliitika teemal. "Tookord tundus see paljudele poliitilise utoopiana. Täna on sümboolne, et Poola eesistumise ajal on see utoopia elluviimise järgus," rõhutas Eesti saadik.

Kelam tunnustas volinik Oettingeri Komisjoni uue teatise eest, mis käsitleb Euroopa Liidu ühtset energiapoliitikat ning partnerlust üle Euroopa piiride.

Kelam juhtis tähelepanu ühele põhiasjale, milles Komisjon ja Parlament on üksmeelel - Euroopa Liidu välise energiapoliitika kujundamisel on määrav tähtsus ka ühenduse sisemise energiaturu lõpuleviimisel.

"Meil on praegu vaja lahendada see vastuolu kahepoolsete suhete ja ühispoliitikate vahel ning lühiajalise poliitika ning pikaajalise strateegia vahel," ütles Kelam.

Kelam avaldas lootust, et Euroopa Ülemkogu suudab detsembris jõuda kokkuleppele ühise energiapoliitika elluviimises.

Eesti saadiku sõnul valitseb praegu veel olukord, kus Euroopa Liidu erinevatel liikmetel on 30 erilepingut nafta importimiseks ning 60 erilepingut gaasi importimiseks kolmandatest maadest.

Kelam rõhutas vajadust suhtuda realistlikult energiapoliitika teostamisse Venemaaga. Ka energiavolinik Oettinger oli selgel arvamusel, et Venemaa on seni ajanud "jaga ja valitse" poliitikat, seetõttu peab Euroopa Liit oma energiapoliitikat ühtlustama.

Kelam tõi esile Nord Streami, mille pärispatt pole mitte tema olemasolu, vaid viis, kuidas see leping sõlmiti ning avaldas lootust, et see on viimane taoline kahepoolne tehing, mis sellisel moel on tehtud.

Kelam toetas Komisjoni seisukohta, et Balti riikide energiavõrgud tuleb sünkroniseerida ühtsesse Euroopa energiasüsteemi.

8.-9. septembril toimus Wroclawis, Poolas, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (ERP) väljasõiduistung, mille põhiteema on Euroopa naabrus- ning energiapoliitika.

Seminari avasid Poola peaminister Donald Tusk, Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ning Poola Seimi eesistuja Grzegorz Schetyna.

Tunne Kelam räägib Poolas EL-i energiapoliitika tulevikust

2011-09-07

8.-9. septembril toimub Wroclawis, Poolas, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (ERP) väljasõiduistung, mille põhiteema on Euroopa naabrus- ning energiapoliitika.

Seminari avavad Poola peaminister Donald Tusk, Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ning Poola Seimi eesistuja Grzegorz Schetyna.

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam osaleb koos Euroopa energiavoliniku Günther Oettingeri ning Bulgaaria välisminister Nikolai Mladenoviga debatis Euroopa ühise energiapoliitika tuleviku üle.

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika kujundamine olnud Euroopa Rahvapartei prioriteetide seas juba aastast 2004, mil Euroopa Liit laienes Kesk- ja Ida-Euroopasse.

"Ühtse energiapoliitika teostamine tähendab Euroopa Liidu solidaarsuse ideaali kehastumist praktikas. Euroopa Parlament on olnud nende püüdluste esirinnas, algatades 2007.a. resolutsiooni "Ühtse Euroopa energiapoliitika" teemal, " ütles Eesti saadik.

"Wroclawi kohtumise üheks oluliseks teemaks on see, kuidas luua selge side Euroopa Liidu väljapoole suunatud energiapoliitika ning ühenduse sisemise energiaturu lõpuleviimise vahel. Tahame Komisjoni ärgitada selles suunas aktiivselt tegutsema."

Euroopa naabruspoliitikat käsitlevas arutelus osalevad külalistena Valgevene opositsiooni liider, Sahharovi preemia laureaat Aleksander Milinkevich, Moldova Vabariigi peaminister Vladimir Filat, Armeenia Vabariigi majandusminister Tigran Davtyan.

Konverentsi on võimalik jälgida reaalajas ERP fraktsiooni kodulehelt

Konverentsi programm

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

Tunne Kelam: EL peab kehtestama selgemad reeglid kaasaegse tehnoloogia eksportimisel diktatuuririikidesse.

2011-08-30

Rühm Euroopa Parlamendi saadikuid pöördus kirjaliku küsimusega Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni poole seoses arvukate näidetega, mis osutavad, et Euroopa Liidu ettevõtted on vahendanud kahesuguse kasutusega kõrgtehnoloogiat repressiivsetele režiimidele, aidates nii kaasa kõnealustesse režiimidesse kriitiliselt suhtuvate või opositsioonis olevate kodanike jälitamisele, vangistamisele ning piinamisele.

Hollandlasest europarlamendi liikme Marietje Schaake algatusega ühinenud Eesti saadiku Tunne Kelami arvates on aeg, et Euroopa poliitikud aitaksid paljastada ja nõrgestada pragmaatilise äritegemise seoseid diktaatorlike valitsustega.

"Põhja-Aafrika revolutsioonid on selgelt osutanud, et diktatuurid, mis tuginevad omaenda kodanike üle järelvalve teostamisele ning nende mahasurumisele, ei jää püsima," ütles Kelam. "Repressiivseid režiime ei aidanud elus hoida isegi kaasaegne kõrgtehnoloogia. Seda piinlikum on tõdeda, et Euroopa Liidu ametlikult väärtustepõhist poliitikat üha õõnestavad ja demoraliseerivad lühinägelikud majandushuvid."

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad Ashtonilt uurimise läbiviimist, kas mõni Euroopa Liidu julgeoleku- ja sideettevõtetest on kaudselt kaasa aidanud inimõiguste rikkumistele Tuneesias, Egiptuses, Süürias, Bahreinis ja Iraanis. Saadikud ootavad Euroopa Komisjonilt uut Euroopa Liidu regulatsiooni, mis korrastaks kahesuguse kasutusega tehnoloogia ekspordi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.epproup.eu

www.kelam.ee

Kelam saab Vabaduse auhinna

2011-08-12

Tunne Kelam saab Baltic-American Freedom League Vabaduse auhinna.

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam viibib 13. augustil Los Angeleses, kus ta on peakõneleja Baltic-American Freedom League (BAFL) korraldatud pidulikul banketil, millega tähistatakse Balti riikide iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning BAFLi asutamise 30. aastapäeva.

Tunne Kelamile antakse BAFLi juubeliaasta raames üle Vabaduse auhind juhtiva rolli eest Eesti iseseisvuse taastamisel ning demokraatlike institutsioonide ülesehitamisel.

1981. aastal asutatud Baltic American Freedom League on koordineerinud USA lääneosariikide leedu, läti ja eesti pagulasorganisatsioonide tegevust. Arvukate ühisürituste ja kampaaniatega on BAFL toetanud okupeeritud Balti rahvaste võitlust vabaduse taastamise ja inimõiguste eest. Samuti teavitas BAFL regulaarselt USA Kongressi ja valitsuse liikmeid Balti rahvaste probleemidest ja taotlustest ning saavutas sellega Leedu, Läti ja Eesti püüdlustele olulist toetust Ameerika poliitikute poolt.

Tänapäeval jätkab BAFL aktiivset tegevust Balti riikide kodanikuühiskonna ja demokraatia ülesehitamise toetamisel, juhib tähelepanu kolme riigi julgeolekuprobleemidele ning taotleb Leedu, Läti ja Eesti ajaloo ja kultuuri paremat teadvustamist Ameerikas.

Tunne Kelam: Poola alustas moraalse optimismi laenguga.

2011-07-06

Poola peaminister Donald Tusk tutvustas täna Strasbourgis Euroopa Parlamendile 1. juulil alanud Poola eesistumise programmi.

Peaminister Tuski hinnangul ei saa praegust Euroopa majanduskriisi võrrelda sellega, mida Kesk-ja Ida-Euroopa maad kogesid totalitaarse korra ajal.

"Praegusest kriisist suudab Euroopa välja tulla," kinnitas Poola peaminister.

Istungil kõnelenud Tunne Kelam, kes esindab Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, tunnustas Tuski julgustava sõnumi eest Euroopale.

"Poola sisestatud moraalne laeng aitab Euroopal eelkõige ületada enesekindluse ja usalduse kriisi," ütles Kelam

Poola, samuti nagu Eesti pikaajaline kogemus tõendab Kelami sõnul, et mõlemal rahval on õnnestunud välja tulla palju rängematest kriisidest kui seda on praegune Euroopa majanduskriis.

"Euroopal on seda kergem teha kui keskendume solidaarsusele, lisaväärtusele, mida toodab parem vastastikune koostöö ning kui suudame pisut vähem tähtsustada jooksvaid rahvuslikke probleeme," ütles Kelam.

Eesti saadik juhtis eesistuja tähelepanu kahele prioriteedile.

Esiteks hinnatakse Poola eesistumise tulemuslikkust sellega, kui edukalt suudetakse rajada reaalsed alused ühtsele energiapoliitikale välissuhetes.

"Euroopa Parlamendi seisukoht ühtsest energia-solidaarsusest võeti vastu juba neli aastat tagasi, seda poolaka Jacek Saryusz-Wolski algatusel," märkis Kelam.

Teiseks on Poolal eriline vastutus Läänemere strateegia pika-ajalise õnnestumise eest. Sügiseks kavandatud strateegia ümbervaatamine on Kelami arvates eriti oluline, andes loodetavasti võimaluse lühi-ajaliste "ostunimekirjade" asemel keskenduda tõhusa koordineerimise korral piirkonna kui terviku prioriteetidele.

Nendeks on Kelami arvates regionaalsete transpordikoridoride loomine, ühtsete energiavõrkude rajamine ümber Läänemere ning piirkondlike teadusuuringute- ja hariduskeskuste arendamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

In Memoriam: Otto von Habsburg (1912 - 2011)

2011-07-04

Täna, 4. juulil kaotas Euroopa ühe suurimatest visionääridest, kes suutis oma 98-aastase elu vältel kujuneda Austria-Ungari viimasest troonipärijast vaba ja demokraatliku Euroopa eestkõnelejaks.

Kui Euroopa Parlament 4. juuli pärastlõunase Strasbourgi istungi algul avaldas leinaseisakuga lugupidamist oma kauaaegsele mõjukale liikmele, siis ühendas see kaotus tugevamalt kui kunagi varem niihästi vanadest kui uutest liikmeriikidest pärinevaid saadikuid.

Otto von Habsburgi pikk elutee hõlmas arengut keiserlikust keskkonnast Euroopa rahvaste vabaduse ja sõbraliku koostöö suurimaks autoriteediks, kes suutis siduda parimad aristokraatlikud traditsioonid võluva inimlikkuse, siiruse ja demokraatiale pühendumusega.

Kohtusin temaga esmakordselt, kui sain võimaluse külastada Euroopa Parlamenti 1990. aasta jaanuaris ning imetlesin tema tulist kõnet Balkani teemadel. Oma 95. sünnipäeva puhul külastas Otto von Habsburg Euroopa Parlamenti, kus ta kõiki üllatas oma noorusliku energiaga, niipea kui juttu tuli Euroopa põhilistest väärtustest ja eesmärkidest. Viimast korda oli võimalus temaga kohtuda alles läinud aastal, samuti Strasbourgis.

Otto von Habsburgile, kes valiti Euroopa Parlamenti aastal 1979, võlgnevad Balti rahvad tänu esimese meie enesemääramist ja vabadust toetava resolutsiooni algatamise ja eduka läbiviimise eest jaanuaris 1983. Tema eestvedamisel oli Euroopa Parlament ainus rahvusvaheline organisatsioon, kes reageeris ametlikult ja positiivselt 45 leedu, läti ja eesti vabadusvõitleja "Balti apellile" augustist 1979.

Otto von Habsburg seisis niihästi natsismi kui ka kommunismi vastu ning toetas erilise innuga Euroopa Liidu laienemist Kesk- ja Ida-Euroopasse. Ta oli aastaid Pan-Euroopa liikumise juht, mis taotleb Euroopa ühinemise ja lepituse ideaalide saavutamist eelkõige kodanikualgatuste kaudu.

Eelmisel aastal hämmastas mind tema 1986. aastast pärit artikli leidmine, milles ta hoiatas Euroopa rahvaid üle oma võimete elamise ning laenude võtmise kiusatuse eest, väites, et see tähendab tarbimist meie laste arvel.

Usun, et kellelgi Euroopa poliitikuist pole nii palju tänulikke ja siiraid sõpru kui Otto von Habsburgil ning et vähestest jääb püsima nii helge ja lootustandev mälestus kui temast.

Otto von Habsburg kuulub tervele Euroopale ja sellega ühtlasi ka Eesti rahvale. Meil on täna temalt uskumatult palju ja väärtuslikku õppida.

Tunne Kelam

Euroopa Parlamendi liige

4. juuli 2011

Tunne Kelam: Euroopa solidaarsus tähendab mitte üksnes "kõik ühe eest" vaid ka "üks kõigi eest".

2011-06-22

Euroopa Parlamendi plenaaristungil arutati täna 23.-24. juunil toimuva Euroopa Ülemkoguga seonduvaid teemasid.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam tõstis esile puudujäägid stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisel, millest tulenevalt on majanduskriis üle kasvanud usalduskriisiks.

"Oleme praegu jõudnud olukorrani, kus solidaarsus ja vastutus on ainsad, mis loevad, " ütles Eesti saadik oma sõnavõtus.

Solidaarsus ei tähenda Kelami sõnul ainult "kõik ühe eest" - täpselt samamoodi tähendab see ka "üks kõigi eest".
"See tähendab, et iga liikmesriik peab võtma endale täie vastutuse Euroopa Liidu eest ning tegutsema ühishuvide nimel, " ütles Kelam.

"Olen nõus, et me vajame rohkem Euroopat - aga rohkem Euroopat tähendab ühtaegu rohkem distsipliini, sealhulgas konkreetseid meetmeid nende vastu, kes jätkavad reeglite rikkumist, " väitis Kelam.

Et taastada eurotsooni usaldusväärsust, peab Euroopa Komisjoni roll Tunne Kelami hinnangul muutuma tugevamaks ja sõltumatumaks - ainult selline areng võimaldab Komisjonil tõhusalt majandusjuhtimist ning finantsjärelvalvet teostada.

Tunne Kelami arvates kujuneb võtmeküsimuseks poliitiline tahe ja võimekus trahve rakendada.

"Trahvide rakendamine peaks olema reegel, mitte poliitilise kauplemise objekt, " ütles Kelam. "Nende kehtestamine reeglite rikkujate suhtes peaks toimuma automaatselt."
Kelami arvates on samas vajalik piirata Nõukogu rolli menetlustes, mis viivad võimalikke karistusteni, seejuures Nõukogu soovitusi ignoreerinud liikmesriik ei peaks osalema vastavas hääletuses.

"Euroopa Liidu usaldusväärsust saab taastada parandades statistika kvaliteeti. Fiskaalandmete võltsimine ja andmetega manipuleerimine peab olema edaspidi välistatud."

"Eesti seisis silmitsi sügava majanduskriisi kolm aastat tagasi, aga me tegutsesime, taastasime eelarve tasakaalu ning suutsime liituda eurotsooniga, " ütles Kelam. "Veelgi tõsisemas kriisis Läti tegutses ja on selgelt tagasi õigel teel. Kuid põhimõte -kõik ühe eest ja üks kõigi eest - kehtib kõigi suhtes. Kulude ja tulude tasakaalustamine on valus, kuid ainus tee, mis viib majanduskasvule ja usalduse taastamisele."

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Tunne Kelam: Euroopa vajab küberkaitse koordinaatorit

2011-06-20

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel toimus täna Brüsselis debatt "Küberjulgeolekualased väljakutsed Euroopale ja USAle."

Euroopa Liit ja USA käivitasid 2010. aasta novembris EL-USA küberjulgeoleku töörühma, mille eesmärgiks Euroopa Komisjoni volinik Malmström seadis "konkreetsete tulemuste saavutamise ühe aasta jooksul".

Tänasel arutelul analüüsiti küberjulgeoleku poliitika hetkeseisu, EL-USA sellealast koostööd ning valmisolekut küberohtudest tingitud väljakutsetele.

Euroopa Parlamendi julgeoleku-ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam esines ettekandega "Küberjulgeoleku väljakutsed ja Atlandi-ülene koostöö neile reageerimisel."

Tunne Kelami sõnul kujunes konverentsi märksõnaks "koordinatsioon". See ei piirdu vaid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostööga, vaid näeb erasektori olulist ning mitmes valdkonnas asendamatut rolli küberjulgeoleku tugevdamisel.

"Arutades NATO ja Euroopa Liidu suhteid antud küsimuses, leidsid osalejad, et praktilise väljundi otsimisel tuginevad kõik pooled valdavalt erasektorile, milles võiks näha eri asutuste vaheliste ebakõlade koordineerimise vahendit," ütles Kelam.

Tunne Kelam tutvustas Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni tellitud uurimust Euroopa Liidu küberjulgeoleku olukorrast ja perspektiividest, mis avalikustati alles eelmisel nädalal. Kõnealuses uurimuses osalesid Kelami sõnul ka Eesti spetsialistid. Mainitud dokument on mõeldud lähtekohaks Euroopa Parlamendi tulevasele küberkaitse teemalisele raportile.

Tunne Kelami väitel on Euroopa Liidu institutsioonide valmidus kaitsta end küberrünnakute vastu suhteliselt madal. Siiani puudub konkreetne keskus, mis koondaks ühte ja koordineeriks kujuneva Euroopa Liidu küberjulgeolekupoliitika eri elemente. Ka liikmesriikide valitsuste tase küberkaitse alal on väga erinev ning enamusel puudub selles vallas tõhus riiklik strateegia.

Eesti esindaja Euroopa Parlamendis toetas ideed luua Euroopa Liidu küberjulgeoleku koordinaatori ametikoht Euroopa Komisjoni struktuurides. Kelam tõdes, et Euroopa Liidu välis-ja julgeolekupoliitika ning kujunev välisteenistus pole suutnud küberjulgeoleku väljakutseid ja vajadusi piisavalt integreerida välispoliitika orgaanilise komponendina.

Kelam tegi ettepaneku alustada keerukat koordineerimist praktilisest ülesandest - üritada kehtestada ettevõtete küberjulgeoleku Atlandi-ülesed ühtsed piisavad standardid.

Koos Bertelsmanni sihtasutuse Washingtoni bürooga korraldatud ürituse peakõnelejateks olid mainekad eksperdid: Melissa Hathaway Harvardi ülikoolist, endine George W. Bushi ja Barack Obama küberjulgeolekunõunik ning endine Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu vanemjuhataja küberruumi alal; Jim Lewis, Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse tehnoloogia ja avaliku poliitika osakonna juhataja; David Pollington, Microsofti korporatsiooni julgeolekusuhete direktor.

Laar hoiatas küberkonverentsil ulatusliku rünnaku eest

2011-06-14

Kaitseminister Mart Laar hoiatas Euroopa Liidu küberjulgeolekupoliitikat käsitleval konverentsil ulatusliku rünnaku võimaluse eest ja kutsus liikmesriike tegema selle tõrjumiseks tõsist koostööd.

Kaitseminister toonitas Eesti valmisolekut panustada Euroopa küberturvalisusesse ja kutsus partnerriike suhtuma ilmavõrgu kaudu ähvardavatesse ohtudesse sama tõsiselt kui sõjalisse heidutusse.

"Kui me suhtume tõsiselt võimalikku kahjusse, mida teevad pommid ja kuulid, siis peaksime sama tõsiselt suhtuma ka ohtudesse, mis liiguvad läbi ilmavõrgu, sest ilmavõrgu kaudu võib otsest kahju kannatada riikide majandus, energiajulgeolek ja intellektuaalne omand," ütles minister.

"Euroopa Liidu senine lähenemine küberohtudele tuleb üle vaadata, sest võitluses küberohtudega on Euroopa Liidu taoline tervik täpselt nii vastupidav kui tema kõige nõrgem lüli," lausus Laar lisaks.

Kaitseminister pidas avakõne täna Brüsselis toimuval konverentsil "Shared Threats - Shared Solutions: Towards a European Cyber Policy", mille eesmärk on suurendada teadlikkust küberohtudest Euroopa Liidu struktuurides.

Tunne Kelam osaleb transatlantilist koostööd käsitleval rahvusvahelisel konverentsil Washingtonis

2011-06-11

13.-16. juunil toimub Washingtonis transatlantilist koostööd käsitlev iga-aastane rahvusvaheline konverents (Effective multilateralism. Horizons of Transatlantic Cooperation ), mille korraldab Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni Euroopa Rahvapartei mõttekoda „Euroopa ideede võrgustik" (European Ideas Network, EIN).

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning parlamendi USA delegatsiooni liige Tunne Kelam peab ettekande paneelis: Atlandi-üleste suhete tõhus mõju ülemaailmsete probleemide lahendamisel: Terrorism pärast Bin Ladenit.

USA Kongressi liikmed, juhtivad julgeolekueksperdid ning Euroopa Parlamendi liikmed arutavad, mida tähendab Lääne turvalisusele Bin Ladeni kadumine areenilt, milline on Al Qaeda tulevik. Samuti arutatakse, kuidas transatlantiline koalitsioon suudab vastu seista Iraanist lähtuvale ohule .

Eraldi teemana arutatakse Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika revolutsioone ning kohtutakse Egiptuse, Süüria, Liibüa ja teiste maade uute liikumiste juhtidega.

Euroopa Parlamendi esindajal Tunne Kelamil on ettekanne ka paneelis, mis käsitleb Venemaa ja endise Nõukogude Liidu alade arenguid.

Esinejate seas on kauaaegne endine Belgia peaminister ning praegune Euroopa Rahvapartei esimees Wilfried Martens, EINi esimees ning Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni juhatuse liige Jaime Mayor Oreja, ERP asepresident Mario David, Euroopa Parlamendi Itaalia delegatsiooni juht Mario Mauro, Euroopa Komisjoni presidendi nõunikerühma liige Matti Maasikas, USA Kongressi liige ning terrorisimivastase võitluse transatlantilise grupi (Transatlantic Legislative Group on counter Terrorism, TAG) kaasesimees Sue Myrick.

Euroopa ideede võrgustik (European Ideas Network, EIN) on 2002. aastal asutatud mõttekoda, mis ühendab poliitikuid, ärimehi, teadlasi, mõttekodasid, ajakirjanikke, poliitilisi nõunikke ja väliseksperte ja koordineerib ühistegevust üle neljakümne riigi mõttekodade ja poliitiliste sihtasutustega Euroopa Liidus.

Tunne Kelam on Euroopa Parlamendi USA delegatsiooni täisliige ning kuulub Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +372-5046754

www.kelam.ee

EINi kodulehekülg

Euroopa Parlamendis mälestati juuniküüditamiste ohvreid

2011-06-08

Euroopa Parlamendi täiskogu istung Strasbourgis algas esmaspäeval debatiga, mis oli pühendatud 70 aasta möödumisele Nõukogude Liidu poolt läbi viidud esimesest massiküüditamisest Eestist, Lätist ja Leedust.

Täna pärastlõunal mälestasid Euroopa Parlamendi liikmed 1941. aasta 14. juunil Balti riikides läbi viidud massiküüditamiste ligikaudu 50000 ohvrit. Tseremoonia leidis aset 1941.a. küüditatutele pühendatud mälestustahvli ees Euroopa Parlamendi peahoones Strasbourgis.
Mälestusürituse ühe korraldaja Tunne Kelami sõnul on 1941.a. tragöödia osa Euroopa ühisest minevikupärandist.

"Need olid esimesed massiküüditamised praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumilt," ütles Kelam.

Kõneleja arvates on tähtis see, et viie aasta jooksul pärast mälestustahvli kinkimist Balti riikide delegatsioonide poolt on Euroopa Parlamendi saadikute seas kujunenud lugupidamist vääriv traditsioon koguneda iga aasta juunis selle Nõukogude totalitarismi repressioone meenutava mälestustahvli ette. Sinna on oma ametlike visiitide ajal lilli asetanud ka Eesti ja Läti presidendid, keda on saatnud Euroopa Parlamendi president.

"Teie tähelepanu ja osalemine Balti rahvaste ohvrite mälestamisel on südantsoojendav mitte üksnes eestlastele, lätlastele ja leedulastele, vaid see on tähtis Euroopa solidaarsusele ja tulevikule," ütles Kelam.

Mälestusüritusel võtsid teiste hulgas sõna endine Leedu Vabariigi president Vytautas Landsbergis, Läti delegatsiooni juht Euroopa Rahvapartei fraktsioonis Kriśjanis Karinś, Leedu liberaalide esindaja Leonidas Donskis, endine Läti Vabariigi välisminister Sandra Kalniete, kes on sündinud Siberis küüditatud vanemate peres, Läti saadik Roberts Zile. Kohal olid lisaks Balti riikide saadikuile Euroopa Parlamendi liikmed Saksamaalt, Poolast, Sloveeniast, Luksemburgist, Balti riikide diplomaadid ning Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus Julia Laffranque.

Osalejad pidasid minutilise leinaseisaku mälestustahvli ees ning asetasid selle jalamile lilli.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo: +33-3-881-77279

Tunne Kelam: "Meie minevik on teie minevik."

2011-06-06

Euroopa Parlament tähistas 70 aasta möödumist esimesest massiküüditamisest Balti riikidest.

Euroopa Parlamendi täiskogu istung algas debatiga, mis oli pühendatud 70 aasta möödumisele Nõukogude Liidu poolt läbi viidud esimesest massiküüditamisest Eestist, Lätist ja Leedust.
Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek rõhutas oma sissejuhatavas avalduses, et sadade tuhandete Balti riikidest pärinevate nõukogude terrori ohvrite mälestuse austamine on täna meie kõigi ühine kohus. "Samuti on meie ühine kohus totalitaarse Nõukogude Liidu ja tema juhtide toime pandud inimsusevastaste kuritegude ühemõtteline hukkamõistmine," kinnitas Euroopa Parlamendi president.

Jerzy Buzeki hinnangul ei viinud Läti, Leedu ja Eesti rahvast tabanud katsumused neid masendusse, vaid lisasid otsustuskindlust ja jõudu, et pool sajandit hiljem võidelda välja iseseisvus ning naasta ühinenud Euroopasse.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam ütles, et umbes 50 000 Leedust, Lätist ja Eestist küüditatud kodanikku annavad meile selgema arusaama repressioonide ulatusest, kui viia see arv proportsiooni tolleaegse Inglismaa või Prantsusmaa elanikkonnaga. "50 000 küüditatut tähendanuks Inglismaa jaoks 432 000 küüditatud kodanikku ning Prantsusmaa jaoks 363 000," ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul andsid 1941.a. küüditamised kodanikuühiskonnale purustava hoobi. Mõttetu ja äärmuslik terror tekitas niihästi ohvrites kui kodumaale jäänute seas kauakestvaid psühhotraumasid ning kujundasid paljudes tunde, et õiglus ei võida kunagi.

Kelam tsiteeris Andrei Sahharovi preemia laureaati Sergei Kovaljovi, kelle arvates pole mingit kahtlust, et küüditamised kujutasid endast moodsat terminoloogiat kasutades inimsusevastaseid kuritegusid.

Balti küüditamiste 70. aastapäev on Kelami arvates võimalus süvendada ühist arusaama, et meie minevik on teie minevik ning ka vastupidi. "Täielik informatsioon 1941.a. inimsusevastastest kuritegudest peab saama meie ühise Euroopa ajaloo orgaaniliseks osaks," ütles Eesti saadik.

"Tänan teid kõiki teie tähelepanu, ja solidaarsuse eest, mida Balti rahvad on oodanud nii palju aastakümneid," lõpetas Tunne Kelam oma sõnavõtu.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

Tunne Kelam: Poola eesistumine on Läänemere strateegia õnnestumiseks otsustav.

2011-05-25

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus kuulas oma erakorralisel istungil juulis algava Poola eesistumise kavasid, rõhuasetusega Läänemere strateegia edasisele rakendamisele ja koordineerimisele.

Poola välisministeeriumi Euroopa poliitika osakonna asedirektor Henryka Mościcka ning Poola EL esinduse esimene sekretär Joanna Held tutvustasid Euroopa Parlamendi saadikutele Varssavi nägemust sellest, kuidas valmistatakse ette 2011.a sügisel esitatavat Läänemere strateegia rakendamise vahearuannet.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on lootustandev kuulda, et Poola valitsus on oma eesistumise ülesanded tõsiselt läbi mõelnud ja nendeks süsteemselt ette valmistunud.

"Vastupidi mitmesugustele kahtlustele kuulub Läänemere strateegia jätkusuutlikkuse tagamine Poola eesistumise prioriteetide hulka," ütles Kelam, kes hindas Poola esindajate avatust ning sektori-ülest lähenemist.

Poola kavatseb moodustada oma eesistumise sõprade grupi, mis on kutsutud arutama eesistumise poliitilisi ja struktuurseid aspekte. Kavas on korraldada Läänemere strateegia sügavuti arutelu Euroopa Liidu Nõukogus ning 24.- 26 oktoobril teine Läänemere strateegia foorum Gdanskis, millest kutsuti osa võtma ka Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse esindajaid.

Tunne Kelami hinnangul on Poola eesistumisel võtmeline tähtsus Läänemere strateegia edasise arengu suhtes.

"Sellele järgneb 2012. aasta esimesel poolel Taani - teise Läänemere piirkonna riigi eesistumine, mis saab Poola poolt tehtut edasi arendada," ütles Kelam.

Läänemere strateegia kui Euroopa Liidu esimese makro-regionaalse strateegia edukus on Kelami arvates mõõtuandev järgnevatele Euroopa Liidu strateegiatele, näiteks praegu konkreetset kuju võtva Doonau jõgikonna strateegia jaoks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmed pöörasid tähelepanu vajadusele fokuseerida senisest paremini Läänemere strateegia prioriteedid, et vältida selle killustumist kümnete tegevusvaldkondade vahel. Niihästi Poola esindajad kui Euroopa Parlamendi liikmed tõdesid, et prioriteetide hulka kuuluvad TEN-T võrgud, piirkondlike energiasüsteemide arendamine, innovatsiooni ja teadusuuringute toetamine.

Strateegia rahastamine on Tunne Kelami väitel jätkuvalt arutelude objekt.

"Ehkki Komisjon ei poolda regionaalsete strateegiate lisarahastamist, on Euroopa Parlament hääletanud Läänemere strateegia jaoks eraldi eelarve rea. Sellel real asuvatest summadest tuleks toetada strateegia paremat koordineerimist ning eraldada nn. seemneraha selliste uute projektide alustamiseks, millel on makroregionaalne ulatus," ütles Kelam.

Poola valitsuse esindajad pidasid vajalikuks saavutada strateegia rahastamisel sektor-ülene lähenemine, rakendades lisaks ühtekuuluvusfondi rahadele ka teiste struktuurvahendite ja erasektori võimalusi.

Tunne Kelam: Küberrünnakud võivad ohustada paljusid riike tervikuna

2011-05-02

Euroopa Liidu eesistuja Ungari algatusel toimus täna Budapestis rahvusvaheline küberjulgeolekualane konverents, kus Euroopa Parlamenti esindas Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidul küberkaitse tugevdamisel oluline roll, kuivõrd NATO sõltub eranditult oma liikmesriikide panustest. "Euroopa Liidul aga on ühine eelarve ning institutsionaalsed võimalused. Nii saaksid NATO ja Euroopa Liit teineteist positiivselt täiendada, " ütles Kelam, kes pidas konverentsil kokkuvõtva ettekande.

Kelami arvates peaks Euroopa Liit võtma endale juhtrolli küberjulgeolekualaste standardite väljatöötamises ning naaberriikide kaasahaaramises analoogiliste standardite täitmisse, seda nii naabruspoliitika kui partnerluslepingute raames.

"Küberrünnakud võivad reaalselt ohustada paljusid riike tervikuna. Ainus reaalne vastus neile ohtudele on NATO ja Euroopa Liidu küberkaitse süsteemide tõhus koordineerimine."

Kelami sõnul oli konverents heaks ettevalmistuseks juunis toimuvale NATO nõukogu istungile, mille ülesandeks on koostada tegevusplaan NATO süvendatud küberkaitsepoliitikaks.

Konverentsi avas Ungari kaitseminister Csaba Hende, esinejate hulgas olid NATO kõrged eksperdid, teiste seas Küberkaitse Kompetentsikeskuse ülem Ilmar Tamm. Konverentsi korraldas Ungari kaitseministeerium.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-473-485777

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab vastust küsimusele, miks majanduskriisi satuti.

2011-04-05

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa valitsusjuhtide 24. ja 25. märtsi Ülemkogu tulemusi. Arutelust võtsid osa Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy ning Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Eesti saadik Tunne Kelam, kes esines parlamendi suurima, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel, pidas Ülemkogu tulemusi institutsionaalselt ja poliitiliselt rahuldavaks, kuid märkis, et oluliste edasiminekute kõrval jäävad mitmed põhiprobleemid õhku rippuma.

"Tänase arutelu selgeim sõnum on see, et majandus- ja rahakriis ei ole möödas," ütles Kelam.

Kelam tsiteeris Barrosot, kelle sõnul jääb majanduslik olukord raskeks ja ebakindlaks ning Van Rompuy'd, kelle hinnangul probleemide edasipüsimine on mineviku vigade ja vajalike instrumentide puudumise tagajärg. Ka endise Belgia peaministri Guy Verhofstadti hinnangul pole kriis lahendatud, kuivõrd Euroopa Liit on keskendunud valdavalt aukude kinnitoppimisele.

Tunnustades Euroopa Liidu juhtide häid püüdlusi ning saavutatud kokkuleppeid, kutsus Kelam üles tegema järeldusi selle kohta, kuidas Van Rompuy nimetatud vead tekkisid.

"Kuidas õieti tekkisid enamuse liikmesriikide hiiglaslikud võlakoormad ning eelarve puudujäägid?" küsis Kelam. "Mida tehti valesti nende ja Euroopa Liidu institutsioonide poliitikas?"

Eesti saadiku arvates on tähtis koostada kriisi põhjustest põhjalik analüüs ning teha sellest kõigi otsustajate jaoks kohustusliku iseloomuga järeldused.

"Kardan, et muidu ei ole me võimelised samasuguste vigade kordumist ära hoidma," ütles Kelam.

Tunne Kelam julgustas Euroopa Komisjoni esitama kavandatud uue ühisturu seadus tõeliselt ambitsioonikana. Keskseks kriteeriumiks majanduse elustamisel on tahe ja võimekus konkurentsivõime suurendamiseks. Kelam väljendas rahulolu, et digitaalse ühisturu problemaatika on saavutanud läbimurde Euroopa Liidu prioriteetide hulka.

Kelami sõnul näitavad Eesti valimistulemused, et range finantspoliitika ja eelarve tasakaalustamine pole seda teostava valitsuse jaoks mitte tingimata poliitiline enesetapp nagu paljud seda kardavad.

"Eesti valijad andsid riigi kulutusi karmilt kärpinud valitsusele tugevema mandaadi kui enne," tõdes Kelam.

Euroopa Nõukogu president Van Rompuy ütles oma lõppsõnas, et Euroopa Liidul on vaja olla enesekriitiline vältimaks uute kriiside teket. "Suured vead minevikus stabiilsuspakti haldamisel õõnestasid seda."

Euroopa Parlamendis asutati "Inimõiguste ja demokraatia sõprade" saadikuühendus.

2011-03-23

Tunne Kelam: See on praktiline vahend järelkontrolli teostamiseks Euroopa Parlamendi otsuste ellurakendamisel.

Euroopa Parlamendis asutati saadikuühendus "Inimõiguste ja demokraatia sõbrad" (Friends of human rights and democracy), mille algatas parlamendi asepresident Edward McMillan-Scott koos inimõiguste allkomisjoni esinaise Heidi Hautalaga. 43 inimõiguste ja demokraatia võrgustikku liitunud kodanikuorganisatsiooni nimel esines Human Rights Watch'i direktor Lotte Leicht.

Saadikuühenduse asutamisel osalenud Eesti saadiku Tunne Kelami sõnul on kaalukad põhjused loota, et saadikuühendus kujuneb aktiivse vastastikuse suhtlemise foorumiks kümnete inimõiguste ja demokraatia valdkonnas tegutsevate kodanikuühendustega.

"Meie põhiprobleemiks on seni olnud järelkontrolli nõrkus Euroopa Parlamendi erakorraliste resolutsioonide edasise saatuse suhtes. Parlament võtab igal täisistungil vastu kolm kiireloomulist resolutsiooni, mis käsitlevad aktuaalseid inimõiguste rikkumise ja demokraatia probleeme," ütles Kelam, kes on Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni erakorraliste resolutsioonide töörühma liige.

"Uus saadikuühendus võiks hakata teostama järelkontrolli selle üle, kuidas Euroopa Parlamendi seisukohavõtud, mis puudutavad inimõiguste rikkumisi üle kogu maailma, leiavad rakendamist Euroopa Liidu välissuhetes ning kajastuvad kriitika objektiks olevate riikide poliitikas," ütles Kelam.

Sama ülesannet võiks saadikuühendus täita Euroopa Parlamendi poolt iga aasta väljaantavate Andrei Sahharovi preemiate mõju kontrollimisel ja võimendamisel.

Kolmandaks tegevusvaldkonnaks võiks Kelami arvates saada kontrolli teostamine selle üle, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid reaalselt rakendavad Euroopa Liidu või ÜRO poolt kehtestatud sanktsioone.

Kelam rõhutas vajadust avaldada pidevat survet Euroopa Liidu välisesindajatele nii, et inimõiguste klausel, mis on sisse viidud osana suhtlusest kolmandate riikidega, ei jääks formaalseks, vaid et seda kasutataks aktiivselt ning nõudlikult.

"Poliitiline uuenemisprotsess Põhja-Aafrikas ja Lähis-idas osutab, et väärtustest kõrvalehiilimine on ummiktee," ütles Kelam.

Ta osutas mitmete Põhja-Aafrika uuele poliitikule, kelle jaoks just Euroopa Parlament kehastab Euroopa Liidu usaldusväärsust demokraatlike väärtuste kandjana. "Neile inimestele on eluliselt tähtis see, et keegi võtab deklaratsioone demokraatiast ja inimõigustest tõsiselt," ütles Kelam.

Tuntud Briti liberaal poliitik Graham Watson käis välja Euroopa Liidu "eetilise välispoliitika" idee, mis suhtlemisel autoritaarsete riikidega võiks praktilise poliitika kõrval rakendada samasuguseid eetilisi kriteeriume autoritaarsete juhtide suhtes, tehes neile kitsendusi niihästi reisimisel kui kinnisvara ostmisel ja pangaarvete avamisel.

Tunne Kelam: Väärtustepõhine välispoliitika on muutumas kõige realistlikumaks EL poliitikaks

2011-03-23

22. märtsil esines Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ees Euroopa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton, kohtumise peateema oli sündmuste areng Põhja-Aafrikas.
Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige väliskomisjonis Tunne Kelam meenutas Ashtonile, et Euroopa Parlament kutsus oma hiljutises resolutsioonis Euroopa Liitu üles teostama sidusat ja väärtustepõhist välispoliitikat, mis asub selgelt demokraatiat taotlevate jõudude poolele.

"Kas ei peaks viimastest sündmustest tegema järelduse, et just väärtustepõhine ühtne välispoliitika on osutumas praktilisemaks ja realistlikumaks kui iial varem?" küsis Kelam.
Kelami sõnul on Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas kerkinud vabaduse ja demokraatia tõusulaine tõendanud, et Euroopa Liitu hinnatakse sealsete uute jõudude poolt mitte reaalpoliitika, vaid väärtuste järgi.
"Kas ei ole nüüd saabunud aeg asuda kavandama pikaajalist väärtustepõhist Euroopa Liidu poliitikat kõigi autoritaarsete režiimide suhtes, mitte piirdudes vaid Liibüa diktaatoriga?" küsis Kelam. "Ainult sellise poliitikaga saab Euroopa Liit olla proaktiivne, edestades muutusi maailmas ja mitte piirdudes neile reageerimisega."

Kelami arvates on 2011. aasta algus osutanud, et põhimõttelised muudatused demokraatia ja õigusriigi suunas on võimalikud ka seal, kus seni loodeti stabiilsete suhete säilitamisele diktaatorite ja autoritaarsete valitsejatega.
Ashton nõustus, et Euroopa Liidu välispoliitika peab olema proaktiivne ja võimalusel muutusi ennetama, kuid lisas, et seda üritatakse teostada ka sellise poliitikaga, mis jääb avalikkuse eest varju.

Ashtoni väitel ei ole peaprobleem Euroopa Liidu ühtse välispoliitika koordineerimises, vaid liikmesmaade valitsuste eri seisukohtades.
Põhja-Aafrika tuleviku osas rõhutas Ashton, et ta ei soovi näha seal uue külmunud konflikti teket. Euroopa Liidu hinnang kolonel Gaddafi legitiimsuse minetamise suhtes jääb muutumatuks, tõdes Euroopa Liidu välispoliitika juht.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

Tunne Kelam: Liibüa diktaatori suhtes võetud hoiakut tuleb rakendada ka teiste autoritaarsete režiimide suhtes.

2011-03-09

Tunne Kelam: Liibüa diktaatori suhtes võetud hoiakut tuleb rakendada ka teiste autoritaarsete režiimide suhtes.

Euroopa Parlamendis toimus oluline debatt Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni osavõtul Liibüa ning Põhja-Aafrika arengute kohta.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Tunne Kelami sõnul oli Euroopa Parlamendi sõnum suunatud EL erakorralise Ülemkogu istungile 11. märtsil.

"See sõnum oli harvanähtavalt selge ja üksmeelne," ütles Kelam. "Sellepärast on meie peamine soov, et välispoliitika kõrge esindaja selle sama jõuliselt ja veenvalt reedel valitsusjuhtidele edastaks."

"Põhja-Aafrika riikides toimuvad spontaansed protestiliikumised on kummutanud arusaama nagu suudaksid ebademokraatlikud ja autoritaarsed valitsejad tagada ehtsat stabiilsust, " ütles Kelam, kes on oma fraktsiooni poolt üks Liibüat puudutava resolutsiooni algatajatest.

"Tuleb järeldada, et katsed kodustada Gaddafi-taolisi brutaalseid diktaatoreid on nurjunud, põhjustades rohkesti piinlikkust Euroopa partnereile," ütles Kelam.

Tema sõnul võitlevad inimesed Liibüas samade väärtuste eest, mida meie jagame ning Euroopal tuleb selgelt asuda nende poolele.

Tunnustades Ashtoni esitatud seisukohta, mille järgi Euroopa Liidu aktsioonid peavad juhinduma Euroopa põhiväärtustest, soovis Kelam, et samasugust väärtustepõhist lähenemist nagu Liibüa diktaatori suhtes tuleb edaspidi rakendada ka suhtlemises selliste režiimidega nagu Iraan, Valgevene, Kuuba, Hiina ja Venemaa.

Kelam toetas kolme kiireloomulist sammu, mida erakorraline Euroopa Ülemkogu peaks astuma:

1. lennukeelu tsooni kehtestamine Liibüas, takistamaks diktaatoril oma kodanike ründamist;

2. Benghazi Ajutise Rahvusnõukogu viivitamatu tunnustamine ja temaga koostöö alustamine;

3. pikaajalise Euroopa Liidu humanitaar- ja majanduspoliitika kavandamine Põhja-Aafrika suhtes aitamaks kaasa sealsete revolutsioonide sotsiaal-majanduslike põhjuste lahendamisele.

Tunne Kelami algatusel Liibüa resolutsiooni teksti viidud sõnastus: "Revolutsioonilised muutused Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on teinud selgeks, et Euroopa Liidu edasine positiivne mõju ja pikaajaline usaldusväärsus selles piirkonnas hakkab sõltuma tema võimest teostada sidusat ühtset välispoliitikat, mis on väärtustepõhine ning asub selgelt uute demokraatlike jõudude poolele".

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Põhja-Aafrika revolutsioonid tõendavad EL ühtse väärtustepõhise poliitika vajadust

2011-03-01

Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjon kohtus 28. veebruaril Euroopa välisaktsiooni teenistuse asepeadirektori Maciej Popowskiga. Järgnevalt arutasid parlamendliikmed teledebatis Kairo poliitiku Ayman Nour'iga Egiptuse üleminekuprobleeme ning kuulasid Euroopa Liidu laienemis- ja naabruspoliitika voliniku Stefan Füle informatsiooni revolutsiooniliste arengute kohta Põhja-Aafrikas.

Eesti saadik Tunne Kelam kommenteeris kriitiliselt Maciej Popowski sõnumit, mille kohaselt Euroopa Liit olevat üha järelemõtlemise faasis, ühtlustamaks oma kriisihalduse mehhanisme.

"See kõlab kenasti, kuid asi on selles, et kriisid ei tunne järelemõtlemise faase," ütles Kelam. "Nagu tavaliselt, tabas ka Põhja-Aafrika kriis Euroopa Liitu ootamatult."

Eesti saadik tõdes, et Euroopa Liit on seni tegelenud reageerimisega, sellel asemel, et arendada proaktiivset lähenemist sellistele kriisidele. Kelam küsis, kas Euroopa Liidul on plaan ka mustaks stsenaariumiks, mille üks variante oleks Liibüa kui riigi lagunemine.

Kelam kutsus üles kujundama EL pikaajalist strateegiat kõnealuse piirkonna suhtes ning olema valmis lähetama Liibüasse EL tsiviilmissiooni, mida vajadusel peab toestama sõjaline missioon.

Kelam leidis, et Kesk- ja Ida-Euroopa esindajad tunnetavad arvatavasti paremini Egiptuses, Liibüas ja mujal toimuvaid revolutsioonilisi muutusi. Tema sõnul on tõeliste muudatuste aluseks tahe ja suutlikkus kujundada tugev kodanikuühiskond. Kelam küsis, kuidas kavatseb Egiptuse üleminekuvalitsus lahendada usuliste vähemuste, eriti koptide probleemi, kelle esindajaid on eelmise režiimi ajal süstemaatiliselt diskrimineeritud ja mõrvatud, vormilisele võrdõiguslikkusele vaatamata.

Egiptlased tunnistasid probleemi ja kristlaste muresid ning väitsid, et ootavad just Euroopa Liidult abi tagamaks inimõiguste ja koptide kaitset.

Tunne Kelam jäi rahule volinik Stefan Füle sõnumiga, mille kohaselt peab Euroopa Liit toetama demokraatiat Põhja-Aafrikas nii nagu ta toetas seda 1989.aastal Ida-Euroopas. Voliniku sõnul on muudatused Põhja-Aafrikas pöördumatud ning Euroopa Liit peab olema enesekriitiline, sest poliitikas endiste diktaatorite suhtes pole mitte alati eelistatud inimõigusi ja õiguskorda praktilistele huvidele.

Põhja-Aafrika ning Lähis-Ida teema kujuneb kuumaks arutlusobjektiks ka Euroopa Parlamendi järgmisel plenaaristungi nädalal Strasbourgis, millest võtab osa Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Tunne Kelam: EL peaks kehtestama viisakeelu õigusrikkumistega seotud Vene ametnikele

2011-02-15

Euroopa Parlamendi täiskogu arutas täna Strasbourgis õigusriikluse seisundit Venemaal.

Suuremad poliitilised rühmad olid arutelu ning sellega kaasneva resolutsiooni vajalikkuses kokku leppinud 10. veebruaril, kuid ei saavutanud selle teema kaasamist käesoleva nädala päevakorda. Põhjusena mainiti niihästi Euroopa Liidu välispoliitika juhi Cathrine Ashtoni äraolekut kui ka loodetavat peaminister Putini visiiti Brüsselisse.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Tunne Kelam väljendas muret, et selliste arutelude edasilükkamised kipuvad Euroopa Parlamendis muutuma tavapäraseks.

"Mõjukad jõud parlamendis endas kui ka väljapool üritavad suhtlemisel autoritaarsete partneritega õigusriiklust ja inimõiguste seisundit puudutavaid arutelusid pahatihti vältida enne partneriga toimuvaid tippkohtumisi või siis püütakse piirduda üksnes aruteluga, jättes ära resolutsiooni," väitis Kelam. Selliseid katseid on tema sõnul tehtud ka Hiina puhul.

Arutelu ettevalmistamise üheks vedajaks liberaalide rühma poolt on olnud Kristiina Ojuland. 10. veebruaril Brüsselis üritas Ojulandi mõjutada resolutsioonist loobuma Vene missiooni esinduse asejuht Nikolai Revenko. Viimane lõpetas Ojulandi väitel ähvardusega, et juhul kui Euroopa Parlament peaks siiski resolutsiooni kasuks otsustama, siis põhjustavat see Vene Föderatsiooni karmi reaktsiooni.

14. veebruari täisistungi alguses hääletati Vene õigusriikluse arutelu siiski päevakorda. Seda toetasid liberaalid, rohelised ja Euroopa Rahvapartei; vastu olid sotsialistid, vasakpoolsed ja konservatiivid. Liberaalide juht Guy Verhofstadt osutas avalikult Kristiina Ojulandi survestamisele Vene missiooni poolt.

Tunne Kelam rõhutas oma kõnes, et pikas mõrvatud Vene ajakirjanike ja kodanikuõiguste kaitsjate reas pole ainsatki juhtumit, mis oleks välja selgitatud ja mis oleks päädinud mõrvari karistamisega.

"Kremli võimude ilmne soovimatus õiglust ja läbipaistvust kehtestada sunnib neid käsitama kõnealuste kuritegude kaasosalistena," nentis Kelam.

Kelami sõnul purustas noor kohtunikuabi Natalja Vassiljeva 14. veebruaril Hodorkovski kohtuasja ümbritsenud valelikkuse loori kui ta avaldas, et kohtuotsus ei tehtud mitte kohtuniku poolt, vaid see dikteeriti kõrgemalt tasandilt.

Tunne Kelam toetas mõtet kehtestada Vene riigiametnikele, keda võib pidada vastutavaks õigusriikluse põhimõtete jämedas rikkumises, sissesõidukeeld Euroopa Liitu.

"Selline konkreetne samm osutaks, et Euroopa Liit võtab õigusriikluse olukorda Venemaal tõsiselt," ütles kõneleja.

"Tõsiasi, et Venemaa võimud ilmutavad sellist närvilisust juba viisakeelu kehtestamise idee suhtes näitab seda, milline positiivne potentsiaal EL-l tegelikult on mõjutamaks õiguskorra paranemist selles riigis."

Tunne Kelami sõnul võiks arutelu kokku võtta arvamuses, et Venemaad ei saa käsitada ehtsa demokraatiana.

Parlament hääletab Venemaa resolutsiooni teksti neljapäeval, 17. veebruaril.

Tunne Kelam taotleb võrdsete konkurentsitingimuste loomist elektrienergiatootjatele

2011-02-02

Euroopa Parlamendi suurimasse Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni kuuluv Eesti saadik Tunne Kelam toetab Angela Merkeli pakutud ideed Euroopa konkurentsivõime paktist.

"Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tugevdada Euroopa Liidu ühispoliitikaid," ütles Tunne Kelam täna Euroopa Ülemkogu energia tippkohtumise (4.veebruaril) ettevalmistusi käsitleval arutelul Euroopa Parlamendis.

Eesti saadiku sõnul on eriti vajalik luua täielikult integreeritud Euroopa energiaturg aastaks 2015.

"Kas võib loota, et nelja aastaga lakkavad Eesti, Läti ja Leedu olemast isoleeritud saared, kui kõne all on gaasitarned?" pöördus Kelam Euroopa Komisjoni ja eesistujariigi Ungari esindaja poole.

"Ootame Ungari eesistumisest tõelist läbimurret, mis puudutab Euroopa integreeritud gaasi-, nafta- ja elektrivõrgustike infrastruktuuri arendamist ning Baltikumist alates Aadria ja Musta mereni vastastikuste ühenduste loomist," ütles Kelam.
"Pöördun Nõukogu poole palvega kaitsta kohalikku säästvat elektritootmist. Energiavarustuskindluse suurendamiseks peavad Nõukogu ja Komisjon looma võrdsed konkurentsitingimused nii Euroopa Liidu sisestele kui ka välistele tootjatele, " ütles Kelam.

Eesti saadik pidas samuti oluliseks, et elektrienergia sektori süsinikdioksiidi leketega tegeletaks Euroopa Liidu tasandil.

Ülemkogu ettevalmistusi käsitleval debatil tõstatas Tunne Kelam ka teema kristlaste olukorrast. "On kahetsusväärne, et Euroopa Liidu välisministrid ei suutnud kokku leppida selles, et selgelt hukka mõista islamiäärmuslaste rünnakud kristlaste vastu Egiptuses ja Iraagis. Euroopa Parlament võttis juba kaks nädalat tagasi selle dramaatilise probleemi suhtes tugeva ja ühtse seisukoha."

"Euroopa Ülemkogu suutmatus õigeaegselt reageerida loob paratamatult mulje, et traditsiooniliste kristlike vähemuste kaitsmine väljaspool Euroopat ei ole Euroopa Liidu prioriteediks."

Tunne Kelam: Eurotsooniga liitudes tegi Eesti valiku ühisvastutuse kasuks

2011-01-19

"Ühisrahaga liitumine on Euroopa edasise usaldusttekitava integratsiooni aluseks," ütles Tunne Kelam Euroopa Ülemkogu järeldusi käsitleval debatil Euroopa Parlamendis Strasbourgis.

"Mul on hea meel teatada, et täna täitus 19 päeva Eesti astumisest eurotsooni liikmeks," ütles Kelam. "Kuid Eesti on selleks sammuks valmistunud Euroopa Liitu tulekust peale. Isegi Eesti euromüntide disain otsustati rahvaliku valiku tulemusena juba kuus aastat tagasi."

Tunne Kelami väitel pole eurotsooniga liitumine juhuvaliku asi. "See on teadlik otsus võtta endale suurem ühisvastutus ning vajadusel aktiivselt panustada Euroopa kui terviku stabiilsusesse," ütles Eesti saadik.

Majanduskriis on Kelami arvates tõstnud esile moraalsete väärtuste ja eetika kasvava rolli. Oluline pole mitte lihtsalt majanduspotentsiaal, vaid see, kas teatav riik pälvib piisavalt usaldust, et ta on võimeline ja valmis täitma õigeaegselt endale võetud kohustusi.
Eesti saadik pidas oluliseks sammuks Euroopa Liidu stabiilsusmehhanismi rajamist.
"Kuid stabiilsuse ja majanduskasvu saavutamiseks on sama tähtis viia lõpule Euroopa ühisturu, eriti digitaalse ühisturu kujundamine."

Kelami ettepanekul peaks digitaalse ühisturu integreerima Euroopa ühisturu tegevuskavasse ning lisama Euroopa digitaalsesse arengukavasse.

Kelami arvates on see tänapäeva digitaliseeritud maailmas reaalne võimalus Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamiseks.
"Euroopa kodanikud ootavad, et tagaksime digitaalse sfääri sujuvama ja lihtsama toimimise - elektrooniliste maksete sooritamine ja e-identifitseerimine peab olema sidusam ja arusaadavam," ütles Kelam.

Euroopa Komisjoni president Barroso tervitas Eestit eurotsooni uue liikmena. Ta hoiatas Euroopa täiendava lõhestamise katsete eest, mille käigus üritatakse ühtesid riike või sotsiaalseid gruppe teistele vastandada. Kriisi saab ületada vaid integreeritud lähenemisega.

"Ilma struktuursete reformideta ei saa olla usaldust. Ilma usalduseta ei saa loota majanduskasvu," tõdes Euroopa Komisjoni president.

Tunne Kelam: Diktaatoreid ei saa kunagi usaldada

2011-01-12

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni erakorraline istung arutas täna Brüsselis valimisjärgset olukorda Valgevenes. Istungist võtsid osa mitmed Valgevene opositsiooni esindajad, sealhulgas Sahharovi preemia laureaat Alexander Milinkevich, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, Euroopa Komisjoni liige Stefan Füle.

Tunne Kelam, kes on üks Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni algatatud resolutsiooni kaasautoreid, meenutas seda, kuidas endine presidendikandidaat Milinkevich kutsus kaks aastat tagasi ettevaatlikkusele diktaator Lukašenka liberaliseerimisepoliitika suhtes.

"19. detsembril 2010 alanud julmad repressiooni osutasid, et diktaatoreid ei saa kunagi usaldada," ütles Kelam. "Nad kasutavad professionaalse osavusega ära demokraatlike partnerite heausklikkust ja lühinägelikke majandushuve, nõudes ühe näilise järeleandmise eest kodanikuõiguste vallas kolmekordset kasu reaalpoliitikas."

Kelam kutsus saadikuid üles käsitama Valgevene juhtumit Euroopa Liidu ühtse välispoliitika proovikivina, mis tähendab otsustavust asetada kodanikuõigused kõrgemale investeerimis- ja kaubavahetuskaalutlustest.

Sügava ja lihtsa inimlikkusega kirjeldas Eesti saadiku sõnul olukorda arreteeritud presidendikandidaadi Vladimir Nekljajevi tütar, kelle sõnul on tema isa vangikongi võtmed Euroopa poliitikute käes. Poliitvangide vabastamine oleneb sellest, kui rangeid ja konkreetseid samme Euroopa Liit otsustab astuda

Kelami sõnul toetab tema fraktsioon üksmeelselt Valgevene osaluse külmutamist Euroopa Liidu Idapartnerluse programmis ning viisakeeldude taastamist ja laiendamist Lukašenka režiimi esindajatele, eriti neile, kes on vastutavad valimiste võltsimise ja repressioonide eest. Samas tuleb Valgevene tavakodanikele avada tunduvalt soodsamad võimalused Euroopa külastamiseks ja seal õppimiseks.

Tunne Kelam juhib tähelepanu Milinkevichi esitatud informatsioonile, mille põhjal Valgevene ühiskond on viimastel aastatel vaikselt, kuid märgatavalt muutunud. Milinkevichi väitel toetab peaaegu pool tema maa kodanikest suundumust demokraatlikku Euroopasse.

Väga oluliseks peab Kelam resolutsioonis ettepanekut tühistada praeguse olukorra järkudes 2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused Minskis.

"Küsisin Valgevene opositsiooni esindajate arvamust selle kohta ning nad olid üksmeelselt nõus, et arvestades diktaator Lukašenka kirge jäähoki vastu, oleks Minski turniiri ärajätmine tema jaoks valusamaid mõeldavaid lööke," kommenteeris Kelam. Istungit kokku võttes toetas seda ideed ka Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Tunne Kelam: Nüüd on sobiv hetk alustada digitaalse ühisturu kujundamist

2010-12-15

Euroopa Parlamendi plenaaristungjärgu keskne arutelu käsitles 16. detsembril algava Euroopa Ülemkogu ettevalmistusi. Arutelu põhiteemaks oli alalise kriisimehhanismi loomine euroala stabiliseerimiseks; selle juhatasid sisse Belgia eesistuja ning Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Euroopa Rahvapartei (ERP) esindaja Tunne Kelami sõnul on finantskriis osutanud seda, et me vajame "enam Euroopat".

"Majanduskriisi õppetund on see, et poliitika, mis valdavalt juhindub liikmesriikide huvidest ja kaalutlustest, pole pikas perspektiivis aidanud ühtki Euroopa Liidu liiget," ütles Eesti saadik.

"Homme Ülemkogul vajame ühist tegevust, rahanduslikku konsolideerumist ning stabiilsuspakti, mis sisaldab sanktsioone reeglite rikkujate vastu."

Tunne Kelami arvates on aeg lahendada pikaleveninud Euroopa paradoks: Euroopa Liidu rajamise aluseks on ühisturg, kuid selle lõpuleviimisega pole veel siiani maha saadud. Lisaks on Kelami väitel just nüüd hetk alustamaks digitaalse ühisturu energilist kujundamist.

Kelam soovitas Komisjonile püsiva kriisihalduse mehhanismi kokkuleppimist koos võimalusega grupipõhiseks kriisijuhtimiseks.

"Rõhk tuleb asetada ennetavatele meetmetele ning varajasele sekkumisele," ütles Kelam. "Selleks on vajalik põhimõtteliselt suurem harmoniseeritus kõigis kriisijuhtimisega seotud valdkondades, püüdes samas hoiduda ülereguleerimisest."

Eriti oluline on Kelami meelest kriisihaldusfondide sihtotstarbelise kasutamise täpne defineerimine. Kõneleja sõnul tuleb välistada võimalus selliste fondide kasutamiseks jooksvateks vajadusteks.

"Järelvalve teostamise õigusi tuleks Euroopa Liidu tasandil täpsemalt määratleda ja harmoniseerida," pakkus Kelam. "Seejuures võiks uusi õigusi kohaldada sellele, et vajadusel katkestada dividendide väljamaksmine või nõuda finantsinstitutsiooni tegevuse katkestamist kui viimane sisaldab ettevõtjale olulisi riske."

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

Kelam Barrosole: Kuidas kavatsetakse koordineerida liikmesriikide küberkaitse-alaseid jõupingutusi?

2010-12-14

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso vastas täna Strasbourgis korralise infotunni käigus Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam esitas küsimuse küberkaitse koordineerimisest Komisjoni poolt.

Küsija juhtis tähelepanu NATO uuele kontseptsioonile, milles kutsutakse Põhja-Atlandi Liitu üles koordineerima liikmesriikide küberkaitse potentsiaali eesmärgiga allutada tulevikus kõik NATO institutsioonid tsentraliseeritud küberkaitse süsteemile.

"Millisena näete Euroopa Komisjoni rolli koordineerimaks tõhusamalt liikmesriikide küberkaitse süsteeme, mis on praktikas väga erineval tasemel? " küsis Tunne Kelam. "Kas paruness Ashton hakkab vastutama nende küberkaitse probleemide eest, mis mahuvad Euroopa Liidu ühtse kaitse- ja julgeoleku poliitika raamidesse?"

Kelami hinnangul ei olnud Barroso selliseks küsimuseks päris valmis. Ta viitas, et küberkaitse sisulised probleemid kuuluvad Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni kompetentsi.

Samas rõhutas Barroso küberrünnakuist tingitud tõsiseid ohte, mille tõrjumiseks peavad vastutuse võtma liikmesriigid koostöös Ashtoniga.

Barroso meenutas Eesti vastu suunatud küberrünnakuid ning tõdes, et sellest peale on Euroopa Liidu institutsioonide vastu toimunud tuhandeid suuremaid või väiksemaid rünnakuid. Ta kommenteeris Euroopa Komisjonis ettevalmistamisel olevat uut direktiivi, mis käsitleb rünnakuid infosüsteemide vastu. Direktiiv laiendab Euroopa Nõukogu raamotsust aastast 2008, tuues sisse karistusmeetmed infosüsteemidesse illegaalse sekkumise ja nende väärkasutamise eri vormide puhul.

Kelami arvates jääb üha teravalt püsima küberkaitse koordineerimise probleem: "Kui NATO peab vajalikuks küberkaitse süsteeme märksa enam koordineerida, isegi tsentraliseerida, siis ei saa Euroopa Komisjon jätta neid küsimusi üksnes liikmesriikide ja paruness Ashtoni kompetentsi."

Lisaks küberkaitse koordineerimisele on Kelami arvates Komisjoni ülesandeks ka Euroopa Liidu ühisuuringute korraldamine, et leida uusi lahendusi küberrünnakutega seotud ohtude tõrjumiseks Euroopa tasandil.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-75279

www.kelam.ee

IRLi välispoliitika: toeks majandusele

2010-12-13

IRLi välispoliitikaprogramm eelseisvateks Riigikogu valimisteks toonitab, et Eesti välispoliitika peab senisest enam toetama Eesti ettevõtete majandushuve - välispoliitika peab olema efektiivsem ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ja konkurentsitingimuste
parandamisel.

„Me peame oma majandust vaatlema osana maailmamajandusest ning meie ettevõtjate ja töötajate ettevalmistus peab seda arvesse võtma. Peame suutma astuda maailmaga sama sammu ning olema avatud ja asjatundlikud ärisidemete arendamisel," ütles välispoliitikaprogrammi üks autor Marko Mihkelson.

Tema sõnul ei saa jõukuse kasvatamine pikas perspektiivis käia üksnes töökohtade Eestisse ümberpaigutumise teel, vaid läbi Eesti ettevõtete kasvu välisturgudel. Eesti peab võtma suuna kõrgema lisandväärtusega tootmise ja teenuste arendamisele, osa sellest on senisest aktiivsem
välispoliitiline tegevus selle toetamiseks.

„Eesti ettevõtete jaoks on rahvusvahelise äri osakaal üha kasvanud. Ühel või teisel moel on kõik Eesti ettevõtted seotud oma äripartnerite, klientide ja tarnijatega teistes riikides. Oma sihte seades peame mõistma, et üleilmastumine on jõudnud järku, kus ettevõtete äriüksusi paigutatakse üle maailma vastavalt sellele, kus on mingis valdkonnas tegutsemiseks soodsamad tingimused. Peame ka suutma riigina nende reeglite järgi kaasa mängida," ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on Eesti ettevõtluskeskkond seda soodsam, mida parem asupaik on Eesti siit välja ulatuvate ambitsioonidega ettevõtetele. Ka neid eesmärke toetamata ei suuda Eesti edukas olla, mistõttu kehtivad kõrgendatud ootused lisaks ettevõtete tasandile ka riigiaparaadi
tegevusele.

„Välispoliitika prioriteetide sekka peab tõusma vastata Eesti ettevõtete pikaajalisele väljakutsele - innovatsioon ja võimekuse kasv jõudmaks rahvusvahelistele turgudele," lausus Mihkelson.

IRL-i majanduspoliitika sihiks on nende taotluste mitmekülgne toetamine. Seda läbi välispoliitilise ressursi efektiivsema kasutamise Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel.

Mihkelsoni hinnangul tuleb üldine välispoliitika arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, et meie ettevõtted suudaksid kohaneda ka kaugematel ja suurematel turgudel.

Loe IRLi välispoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2448/

Tunne Kelam: "Nord Stream on minevikumuusika"

2010-12-07

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma tänasel istungil Balti riikide energiajulgeoleku probleeme.

Euroopa gaasituru viimastest arengutest pidas ettekande Londoni ülikooli professor Alan Riley (City Law School, London City University). Tema väitel on Läänemere piirkonna energiaturul toimumas põhimõttelised muutused. Kui Balti riigid on ühest küljest gaasivarustuse osas jätkuvalt haavatavad Gazpromi monopolist sõltudes, siis teiselt poolt avab energiaturu mitmekesistumine konkreetseid võimalusi seda olukorda positiivses suunas muuta. Riley väitel on tekkinud eri gaasiliikide omavaheline konkurents, mis toob kaasa senise, näiteks Gazpromi kehastatud ühe varustaja süsteemi kokkuvarisemise. Samas oodata lähiajal võimalikku Gazpromi tugevnevat hinnasurvet just Balti ja Ukraina turgudele, kompenseerimaks konkurentsivõime langust mujal. Nord Streami saab Gazprom piisavalt gaasiga varustada üksnes sellega, et vähendab Ukraina kaudu tarnitava gaasi kogust, kuid Riley sõnul läheks selline ümbermängimine Gazpromile majanduslikult põhjendamatult kalliks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul osutab kõik, et Nord Stream kuulub juba enne käikulaskmist minevikku, seda mitte üksnes poliitiliselt, vaid ka majanduslikult ja tehniliselt.

Riley väitel on ülitähtis astuda Gazpromi monopoolsele seisundile Balti riikides vastu Euroopa Liidu monopolidevastase seadusandlusega, mis kohustab trahve maksma ka mineviku eest. Teine konkreetne abinõu oleks Poola kildagaasi (shale gas) toodangule rajaneva Põhja gaasiringi moodustamine ümber Läänemere.

Euroopa Parlamendi asepresident Alejo Vidal-Quadras, kes on Euroopa gaasivarustuse turvalisuse raporti autor (vastu võetud 21. septembril 2010), pidas ettekande Euroopa gaasituru tulevikust. Vidal-Quadras toonitas, et Balti riigid on gaasivarustuse osas haavatavamas seisundis ja rõhutas, et Euroopa Liidu gaasivarustuse kindluse määrus eeldab gaasitarnete takistusteta toimimist ja lõpptarbija kaitsmist.

Oluline on muuta gaasijuhtmed mõlemasuunaliseks, näiteks et Poolas toodetud gaasi saaks tulevikus saata nii Balti riikidesse kui Soome. Seega pole küsimus mitte tehnilistes lahendustes, vaid kehtivate energiavõrgustike eraldamissüsteemis ning vaba konkurentsi tingimuste loomises.

Tunne Kelami sõnul oleneb see esiteks asjast huvitatud maade omavahelisest koostööst. "Teiseks oleneb see Euroopa Liidu valmisolekust rakendada avatud turu põhimõtteid eranditult kõikides tingimustes."

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Erinevus NATO küberkaitse kavade ning nende elluviimise vahel on murettekitavalt suur

2010-11-23

NATO transformatsiooni kõrgem liitlaskomandör kindral Stéphane Abrial andis Euroopa Parlamendi välis- ning julgeoleku- ja kaitse komisjonide liikmetele ülevaate NATO tippkohtumisest Lissabonis ning vastas saadikute küsimustele.

Välis- ning julgeoleku- ja kaitsekomisjoni liige Tunne Kelam küsis kindral Abriali kommentaari NATO strateegilise kontseptsiooni paragrahv 19 küberkaitsest kõneleva alalõigu kohta.

Kelam tunnustas uue küberkaitse lõigu lisamist NATO kontseptsiooni, mille kohaselt tuleb rakendada NATO planeerimisprotsessi, et koordineerida rahvuslikke küberkaitse potentsiaale ning "tuua kõik NATO institutsioonid tsentraliseeritud küberkaitse alla."

Eesti saadik küsis, kes ja kuidas sellist koordinatsiooni hakkab teostama ning kas on kavandatud mingit ajakava kõikide NATO institutsioonide toomiseks tsentraliseeritud küberkaitse alla.

Kelami sõnul vastas kindral Abrial diplomaatiliselt, et kõnealuses olulises valdkonnas osutab kõik sellele, et väga palju pole siiani toimunud ning nõustus, et küberkaitse koordineerimine on delikaatne küsimus. Abrial näeb esimese sammuna lahenduse suunas võimalust saavutada eri rahvuslike küberkaitse süsteemide omavaheline koordineerimine.

Kelami arvates osutavad Abriali kommentaarid murettekitavale erinevusele deklaratsioonide ning tegude vahel. "Kui kohtusime aprillis Abrialiga NATO transformatsioonikeskuses Norfolkis, siis vastas ta samas stiilis," ütles Kelam. "Ühelt poolt tunnustavad kõik küberkaitse erakordset aktuaalsust ning selle koordineerimise olulisust, teiselt poolt jääb ikka kõlama sõnum, et koordineerimise protsessis astutakse alles esimesi samme."

Kelami sõnul on küsimus liikmesriikide tahtes ja võimekuses küberkaitse alast koordinatsiooni reaalselt edasi viia. Eesti saadik viitas Soome välisministrile Alex Stubbile, kes NATO tippkohumisel kutsus eurooplasi üles lõpetama paberil mõtlemine julgeolekuprobleemidest ning asuma konkreetsetele tegudele.

Tunne Kelam küsis veel, kas Venemaaga koostöö tihendamise faktiliseks hinnaks ei ole Gruusia NATO-sse astumise edasilükkamine. Abriali väitel on NATO uksed Gruusiale selgelt avatud, samuti olevat NATO orienteeritud tihedale koostööle Ukrainaga, vaatamata sellele, et viimane on loobunud liikmeksastumise kavadest.

Gruusia president Mihhail Saakašvili esineb täna Euroopa Parlamendis ning kohtub pärastlõunal väliskomisjoni liikmetega.

Tunne Kelam: Rail Baltica elluviimisega ei tohi enam viivitada

2010-11-16

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma tänasel istungil transpordiühenduste tulevikku Läänemere piirkonnas. Kuulati ära ühelt poolt TransBaltic Partnership programmi (valmistab aalates 2009 ette Läänemere transpordisüsteemide integreerimist) analüüs ning Helsinki ja Tampere linnajuhtide tulevikukavad, teiselt poolt Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi ning mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi ametnike arvamused.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul oli positiivne kõigi osapoolte arusaam sellest, et Läänemere piirkonnas on esmavajaduseks moodsa ja kiire raudteeühenduse väljaarendamine Soomest läbi Balti riikide Varssavi ja Berliinini.

"Ammu kavandatud Rail Baltica projektis pole siiani konkreetset edasiminekut saavutatud," ütles Tunne Kelam. "Samas näevad mõned ettekandjad Rail Baltica elluviimises Läänemere strateegia edu kriteeriumit." Rail Baltica võiks naabruspoliitika raames ühendada ka St. Peterburi ja Berliini.

Tunne Kelami väitel vajab Läänemere piirkond pikaajalist koordineeritud transpordistrateegiat.

"Sellega on vaja kiirustada, kuna me ei ela vaakumis," tõdes Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. "Kuhu ja kuidas suunduvad järgmise 20 aasta jooksul suured transpordivood - kas Barentsi mere kaudu, Läänemere kaudu või mõnes muus suunas, sellele saab vastuse anda Läänemere strateegia koordineeritud rakendamine," ütles Kelam.

TransBaltic projekti ettekandja Witold Szydarowski sõnul hõlmab see algatus hetkel 20 osavõtjat 9 riigist, taotledes integreeritud transpordisüsteemi loomist. Helsinki ja Tampere esindajad toonitasid Soome elavat huvi Rail Baltica rakendamise vastu, kuivõrd mitmesuguste metallide kaevandamine Soome kesk- ja põhjaosas on lähemal kümnendil hoogsalt kasvamas ning vajab häid raudteeühendusi läbi Tallinna Euroopasse. Helsinki algatatud ja 2011. aastast käivituv Rail Baltica kasvukoridori projekt, mil on üle 20 koostööpartneri 6 riigist, taotleb Läänemere idaosa linnade, kodanike ja ettevõtete paremat ühendamist ning leiab, et piirkonna transpordiühenduste puuduvaks lüliks on Rail Baltica.

Colin Wolfe Regionaalpoliitika peadirektoraadist väitis, et asjad pole mitte raha, vaid kooskõlastamise taga - kuidas projekte ühiselt ellu viia. Ta hindas kõrgelt Euroopa Parlamendi osa Läänemere strateegia ellurakendamisel ning rõhutas, et liiga sageli lähtuvad investeerimisotsused enam liikmesriikide perspektiivist, mitte aga antud piirkonna kui terviku vajadustest.

Euroopa Komisjoni esindajate sõnul on Euroopa Liidu transpordipoliitika praegu läbivaatamisel ning nende hinnangul on oluline, et kõik osapooled panustaksid aktiivselt tulevastesse arengutesse.

Balti-Euroopa saadikuühenduse järgmine istung arutab gaasivarustuse koordineerimist Euroopas. Tunne Kelam kutsus osalejaid Tallinnas 9. detsembril toimuvale Läänemere piirkonna transpordiühendusi käsitlevale konverentsile.

Tunne Kelam: Sahharovi preemia mõju suurendamine tähendab julgustust ja paremat kaitset sõnavabaduse eest seisjaile

2010-11-11

9. novembril hääletas Euroopa Parlamendi väliskomisjon Brüsselis parandusettepanekuid parlamendi iga-aastasele arvamusele inimõiguste olukorrast maailmas.

Komisjon toetas üksmeelselt Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikme Tunne Kelami ettepanekut Andrei Sahharovi nimelise mõttevabaduse preemia rahvusvahelise mõju suurendamisest.

"Tähelepanu Sahharovi preemiale ja selle laureaatidele keskendub praegu aasta lõpule, mil otsustatakse ja antakse pidulikult kätte Euroopa Parlamendi järjekordne kõrgeim autasu," tõdes Tunne Kelam.

"Probleem on selles, et siiani puudub süstemaatiline ja kõrgel tasandil järelvalve laureaatide ja muude preemia saamiseks esitatud kandidaatide edasise käekäigu üle nende kodukohas."

Kelami sõnul on kaalutakse Euroopa Parlamendis Sahharovi mõttevabaduse preemia andmist isikuile, kes tegutsevad väga rasketes tingimustes demokraatlike vabaduste ja inimväärikuse kehtestamise eest, kusjuures kandidaatideks esitatud on enamasti võimude poolt survestatud. Seetõttu kutsub väliskomisjon nüüd Nõukogu ja Komisjoni üles looma Euroopa Parlamendi poolt esile tõstetud inimõiguste kaitsjatega pideva kontakti, jälgima olukorda nende kodumaal ning pakkuma tagakiusatuile kaitset.

"Värske näide on Oleg Orlovi, Vene "Memoriali" esimehe juhtum," väidab Kelam. 2009. aasta Sahharovi preemia laureaat on kutsutud detsembriks uuesti Strasbourgi, kuid Vene võimud on alustanud juba kevadel tema vastu poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetlust ning keelduvad teda Venemaalt välja laskmast.

"Euroopa Komisjoni, Catherine Ashtoni ja tema uue välisteenistuse ülesanne on Euroopa Parlamendi sõnumit võimendada nii, et see muutuks meie partneritele tõsiseltvõetavaks," ütles Tunne Kelam. "See, et Vene ametivõimud on alustanud äsjase Sahharovi preemia laureaadi tagakiusamist, on proovikiviks, kui tõsiselt Euroopa Liidu institutsioonid ise seda preemiat võtavad."

Kelami arvates on nimelt seetõttu eriti oluline tõsta Sahharovi auhinna rahvusvahelist kõlapinda.

Tunne Kelam juhib Euroopa Rahvapartei fraktsiooni töörühma, mis koostab ettepanekuid parlamendi juhtkonnale Sahharovi auhinna tuntuse ja mõjukuse suurendamiseks.

Aasta 2010 Sahharovi mõttevabaduse auhinna otsustas Euroopa Parlament anda Kuuba poliitvangile Guillermo Fariñasele. Auhind antakse üle 15. detsembril Strasbourgis toimuval pidulikul tseremoonial.

Sahharovi auhind - mõttevabaduse eest

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Tunne Kelam: Atlandi-ülese vabaturu loomine rajaks EL-USA partnerlusele püsiva aluse

2010-11-10

Täna Brüsselis toimuval Euroopa Parlamendi täiskogul arutasid saadikud Euroopa Liidu Atlandi-üleseid suhteid ning seadsid oma prioriteedid ELi-USA tippkohtumiseks (20. november).

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindava Tunne Kelami sõnul on aeg mõista, et Euroopa Liit ei suuda etendada oma kavandatud rolli maailma ühe suurjõuna süvendamata ühteaegu koostööd USA-ga.

"Globaliseerumine ning mitteläänelike jõukeskuste tugevnemine pakub mitte vähem, vaid rohkem põhjusi Atlandi-ülese koostöö intensiivistamiseks," ütles Tunne Kelam.

"Sellel taustal on paradoksaalne, et Atlandi-ülene tühik mitte ei kahane, vaid pigem suureneb, " väitis Eesti saadik.

Tema hinnangul etendab Euroopa senisest väiksemat rolli Ameerika praeguse valitsuse plaanides ja muredes.

Tunne Kelami sõnul on oluline aru saada, et niihästi aeg, kui ka võimalused vastastikuse partnerluse tugevdamiseks on piiratud. "Lähema kümne aasta jooksul on USA-l ja Euroopa Liidul üha võimalus kujundada rahvusvahelist väärtustepõhist poliitikat, taastada majanduskasv ning tagada turvalisus," ütles Kelam. "Kuid see on mõeldav üksnes tihedama koostöö ja koordinatsiooni tingimusel."

Eesti saadiku arvates on esimeseks ühisülesandeks Atlandi-ülese vabaturu piirkonna loomine, mida Euroopa Parlamendi resolutsioon kutsub lõpule viima aastaks 2015.

EL-USA tippkohtumist käsitleva resolutsiooni üle hääletavad saadikud neljapäeval.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Venemaa kasutab oma huvides ära Euroopa Liidu erimeelsusi

2010-10-27

Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton vastas täna Euroopa parlamendi väliskomisjoni liikmete küsimustele.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam juhtis tähelepanu riskile, mis tuleneb sellest, et Venemaa on praeguseks hetkeks saavutanud senisest suurema võimaluse mängida Euroopa Liitu USA vastu ning Euroopa Liidu liikmeid üksteise vastu. Seda soodustavad Kelami arvates Atlandi-ülese koostöö ebapiisav koordineerimine ning samuti mõnede liikmesriikide hiljutised algatused Kremliga suhete süvendamiseks. Kelam tõi näiteks Prantsuse, Saksa ja Vene juhtide kohtumise Deauville'is.

Eesti saadik soovis teada, kas välispoliitika kõrge esindaja arvates ei peaks Venemaa esmalt täitma oma senised kohustused Euroopa Liidu ees nagu näiteks Gruusia vaherahu tingimuste korrektne elluviimine, enne kui Euroopa Liit otsustab alustada vastastikuse partnerluse uute vormide otsinguid.

"Igasugune mõttekas partnerlus saab rajaneda üksnes usaldusele ja vastastikkusele," rõhutas Kelam.

Tunne Kelam pani Ashtonile südamele edastada kohtumistel Venemaa esindajatega Euroopa Parlamendi arvukate liikmete sügav mure Hodorkovski kohtuasja pärast.

"Sellest grotesksest protsessist on kujunenud Venemaa õiguskorra ja usaldusväärsuse degradeerumise pahaendeline indikaator," väitis Kelam.

Inimõiguste allkomisjoni esinaise Heidi Hautala sõnul näib Euroopa Liidul puuduvat oma strateegiliste partneritega suheldes teekaart. Hautala pidas jahmatavaks asjaolu, kuidas kõnealustes suhetes on välditud inimõiguste konkreetset käsitelu.

Ashton rõhutas Atlandi-ülese koostöö tähtsust ning Venemaa poolsete kohustuste täitmise vajadust. Ashtoni sõnul on tema prioriteediks see, et inimõigustega seonduvaid probleeme ei juhitaks kõrvalteedele. Ashtoni sõnul on retoorikast olulisem mingi konkreetse tulemuse saavutamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Inimõiguste jätkuvad rikkumised Venemaal heidavad varju EL ja Vene suhetele

2010-10-22

Tunne Kelam: Inimõiguste jätkuvad rikkumised Venemaal heidavad varju EL ja Vene suhetele.

Euroopa Parlamendi täiskogu võttis Strasbourgis vastu erakorralise resolutsiooni "Inimõiguste olukorrast Põhja-Kaukaasias (Vene Föderatsioon) ning kriminaalasjast Oleg Orlovi vastu".

Tunne Kelam, kes on üks resolutsiooni algatajaist Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel, väitis, et resolutsiooni kooskõlastamise kiirus ning selles sisalduv tugev sõnum kajastab Euroopa Parlamendi kasvavat muret inimõiguste arengute suhtes Venemaal ning laiapõhjalist koosmeelt pühendada neile probleemidele kõrgendatud tähelepanu enne EL - Vene tippkohtumist.

Kelami sõnul on resolutsiooni taustaks tähelepanekud, mida Europarlamendi inimõiguste allkomisjoni esinaine Heidi Hautala (Soome) ning parlamendi inimõiguste olukorra ülevaate raportöör Laima Andriekene (Leedu) kogusid külaskäigul Põhja-Kaukaasiasse septembri algul. Sellele lisandus informatsioon Euroopa Parlamendi Sahharovi preemia 2009.a. laureaadi ning kodanikuühenduse "Memorial" juhi Oleg Orlovi vastu alustatud kriminaalasjast, mille tulemusena Orlovi ei lubata Moskva võimude poolt kodumaalt lahkuda osalemaks Euroopa Parlamendi kutsel järjekordse Sahharovi preemia tseremoonial detsembris.

"Juhime tähelepanu sellele, et Oleg Orlov on maailma ühe kõrgemalt hinnatud inimõiguste alase preemia laureaadina Euroopa Parlamendi erilise moraalse ja poliitilise kaitse all ning nõuame Vene ametivõimudelt kõigi takistuste kõrvaldamist võimaldamaks Orlovil Strasbourgi vaba külastamist," ütles Kelam.

Orlovi vastu esitati 2010. juulis kriminaalsüüdistus Tšetšeenia võimumehe Ramzan Kadõrovi poliitilises laimamises, kuna Orlovi väitel on Groznõi president - peaminister Putini kuulekas käsutäitja - poliitiliselt kaasvastutav Memoriali liikme ja tuntud inimõiguste aktivisti Natalia Estemirova mõrvamise eest aastal 2009.

"Euroopa Parlament lükkab kindlalt tagasi kriminaaluurimise algatamise Orlovi vastu ning väljendab veendumust, et Orlovi avaldused on demokraatlikus süsteemis täiesti legitiimsed ega kuulu ei tsiviil- ega kriminaalkorras sanktsioneerimisele," ütles Kelam.

Parlamendi resolutsioon tõdeb, et inimõiguste jätkuvail rikkumistel on äärmiselt negatiivne mõju Venemaa kuvandile ja usaldusväärsusele maailmas ning et selline olukord varjutab Euroopa Liidu ning Vene Föderatsiooni suhteid.

Euroopa Parlamendi liikmete arvates on inimõiguste kaitsjate olukord eriti Tšetšeenias, Ingušeetias ja Dagestanis ülimat muret tekitav; nad juhivad tähelepanu, et Põhja-Kaukaasias on 18 aastat pärast sealsete konfliktide algust üha 80.000 sisepõgenikku ning pöörduvad Euroopa Liidu liikmesriikide poole, et viimased tegeleksid tõsisemalt Põhja-Kaukaasiast pärinevate pagulastega, kellest umbes 20.000 tšetšeeni on leidnud ajutise varjupaiga Austrias.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Link Euroopa Parlamendi resolutsioonile

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

Tunne Kelam: Lääne ainus võimalus Venemaaga suhete mõtestamiseks on seostada moderniseerimine pluralistliku demokraatia ja õiguskorra taastamisega

2010-10-13

12. ja 13. oktoobril toimus Brüsselis Euroopa Uuringute Keskuse (Centre for European Studies) korraldatud esimene Euroopa ja USA mõttekodade ühiskonverents, mille teemaks oli Atlandi-üleste suhete tulevik. Konverentsi juhatas sisse Euroopa Rahvapartei president Wilfried Martens.

NATO idapoliitikast pidas ettekande Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam.

Eesti saadiku hinnangul on globaalse majanduse ja poliitika raskuspunkt nihkumas senisest rohkem Aasiasse.

"USA ja Euroopa Liit koos on lähema aastakümne vältel veel piisavalt tugevad määratlemaks rahvusvahelisi standardeid ja programme, kuid seda üksnes tingimusel, et mõlemad pooled parandavad otsustavalt omavahelist koostööd," väitis Kelam.

"EL-NATO koostöö, milles mõlemal on võimalus positiivseks komplementaarsuseks, kasutades mõttekalt oma eripära, takerdub lubamatult Türgi- Küprose konfliktile," ütles Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul pole NATO-le kui demokraatlike väärtuste garandile alternatiivi, kuid allianssi tuleb toetada mitte sõnades, vaid tegudes.

"NATO usaldusväärsuse ning tema liikmete tulevikuusu tagatiseks on iga valitsuse konkreetne panus kaitsekuludesse," tõdes Kelam. "Välja arvatud USA, ei küüni pea ühegi liikme kaitsekulud enam kokkulepitud 2% -ni rahvuslikus eelarves."

Tunne Kelami arvates ei saa majanduslangus üha uute ja keerukamaks muutuvate ohtude maailmas olla õigustuseks, et pidada ülejõu käivaks igast dollarist või eurost 2 sendi kulutamist ühisele julgeolekule.

USA ning Euroopa Liidu idapoliitikal on Kelami hinnangul puudu ühisest strateegiast. Kuue post-kommunistliku idanaabri integreerimisel on Euroopa Liit olnud kõhklev ja sisemiselt lõhenenud.

Nõukogude Liidu lagunemise suurimat võitu antud piirkonnas näeb Kelam iseseisva Ukraina tekkes. See võit on nüüd dramaatilise kiirusega käest libisemas. Osalt on selles kaasvastutav Euroopa Liidu ebamäärasus Ukrainale konkreetse Euroopa perspektiivi pakkumisel.

"Atlandi-ülese koostöö tähtsamaid sihte lähitulevikus on toetada Ukraina, Moldova, Valgevene ning Taga-Kaukaasia vabariikide iseseisvust, pakkudes neile konkreetset perspektiivi Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemiseks," kinnitas Kelam.

Strateegilises partnerluses Venemaaga jääb just Euroopa Liidu poolel vajaka strateegiast. Venemaal süvenev kriis võib anda ka midagi positiivset, kuid üksnes siis, kui Euroopa Liit seostab Medvedevi moderniseerimise programmi, milleks vajatakse Lääne abi, selgelt ja tingimuslikult pluralistliku demokraatia ja õiguskorra taastamisega, arvas Tunne Kelam. Kahepoolsete suhete pragmaatiline viljelemine Venemaaga Euroopa Liidu ühispoliitikate ja väärtuste arvel on Kelami hinnangul jooksnud ummikusse.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: 0032-228-37279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamise reeglid vajavad lihtsustamist

2010-10-07

Euroopa Parlament arutas täna täiskogu istungil Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika tulevikku.

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika osutunud instrumendiks, mis väljendab kõige tõhusamalt ja usutavamalt Euroopa Liidu aluseks olevat solidaarsuse põhimõtet.

"Aastale 2013 järgneva perioodi ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamisel pean vajalikuks kindlasti juhinduda järgmistest kaalutlustest.

Esiteks on oluline tulevase ühtekuuluvuspoliitika sidumine ja kohandamine Euroopa Liidu 2020 strateegiaga, kuivõrd selle kaudu avanevad parimad võimalused edendada jätkusuutliku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja uute töökohtade loomist Euroopas. Samas ei tohiks aga ühtekuuluvuspoliitikat killustada. EL 2020 strateegia on küll oluline ühtekuuluvuspoliitika osis, kuid ta ei asenda ühtekuuluvuspoliitikat.

Teiseks on äärmiselt tähtis lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika rahastamise reegleid, et muuta abi paremini kättesaadavamaks omavalitsuste ja kodanikuühenduste tasandil. Just nimetatud tasandil paikneb suurim potentsiaal Euroopa Liidu vahendite tulemuslikuks ja sihipäraseks kasutamiseks. Momendil kulub pahatihti enam energiat ja aega bürokraatliku aruandluse reeglite täitmisele kui reaalsele projektitööle. Mõistliku tasakaalu rikkumine aruandluse kasuks kujutab endast tõsist praktilist ja moraalset takistust ühtekuuluvusfondi efektiivsemal kohandamisel regioonide ja kodanike tegelikele vajadustele.

Kolmandaks tuleb järgmise rahastamisperioodi väljatöötamisse õigeaegselt kaasata niihästi regioonide kui ka ärisektori esindajaid, andes neile võimaluse oma kogemusi ja soove esitada. Nende praktiline meel ja asjatundlikus on tõhusaks panuseks regionaalpoliitika rakendamisel ja ka lisavahendite hankimisel."

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32 228 47 279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Kas NATO on küberrünnakute korral võimeline andma ühist vastulööki?

2010-09-28

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed ning Euroopa Liidu rahvusparlamentide delegatsioonid kohtusid täna NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga, kes tegi ülevaate EL- NATO suhetest Lissaboni leppe kontekstis.

Rasmussen rõhutas, et jätkuvalt alliansi viiendale artiklile tuginedes saab NATO kõigi võimalike ohtude vastu rakendada vajalikke ühismeetmeid.

Väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam tõstatas küsimuse küberrünnakute tõrjumise võimalustest, mida NATO peasekretär uues kontseptsioonis rõhutas.

"Kas küberrünnakute puhul ühe liikmesriigi vastu on poliitiliselt ja tehniliselt mõeldav samasugune ühine vastulöök nagu NATO seda ette näeb otsese sõjalise agressiooni korral," küsis Kelam. "Teisisõnu - kas on võimalik NATO ühtse küberkaitse strateegia väljaarendamine, kuivõrd küberrünnakute tõhus tõrje peab toimuma sekundite kui mitte tuhandiksekundite vältel ning liikmesriikide erinevad kaitsesüsteemid seda ilmselt ei võimalda?"

Rasmussen tõdes, et küberrünnakud on suurimaid ja reaalsemaid uue sajandi väljakutseid NATO alliansile ning et seda kogeti esmakordselt 2007. aastal Eesti puhul. NATO peasekretäri väitel tegeldakse ühise vastulöögi võimekuse arendamisega, et seda vajadusel anda; samas pidas ta vajalikuks arendada küberrünnakute tõrje suutlikkust niihästi rahvuslikul kui ka NATO ühisel tasandil.

Tunne Kelami hinnangul on küberohtude probleem laialdaselt ja teravalt teadvustatud, ometi pole selge, millised on konkreetsed edusammud ja kuidas loodetakse jõuda tõhusa ühiskaitseni. Suurim probleem näib Eesti esindaja arvates peituvat ebapiisavas koostöös asjasthuvitatud riikide vahel.

Seda valusat kohta nimetas NATO peasekretär ka vastusena Kelami teisele küsimusele, kuidas on edenenud Euroopa Parlamendi poolt juba kaks aastat tagasi tähtsaks peetud luureandmete koordineerimine NATO ja Euroopa Liidu liikmete vahel.

"Siin on takistus silmnähtavalt mõnede liikmesriikide konfliktis, mis säilitab usaldamatuse õhkkonda ja pärsib andmete ühist kasutamist, " arvas Kelam.

Rasmussen pidas terrorirünnakute kõrval üheks konkreetsemaks uueks ohuks Iraani kaugulatusega rakettide väljaarendamist, mis juba praegu võivad ulatuda Euroopa südamesse. Ta toonitas eriti NATO ja Euroopa Liidu valitsuste konkreetse koostöö ja rahaliste vahendite kokkupaneku tähtsust arendamaks välja ühtseid süsteeme teeäärsete lõhkekehade avastamiseks ja kahjutukstegemiseks, mis võiksid säästa sadade NATO sõdurite elu.

Tunne Kelam hoiatab uue vägivallalaine eest Iraani põgenikelaagri vastu

2010-09-24

24. septembril toimus Genfis, Šveitsis rahvusvahelise naiste inimõiguste assotsiatsiooni korraldatud konverents "3400 Ashrafi residenti surmaohus".

Kaks aastat tagasi ka ise Ashrafi laagrit külastanud Tunne Kelam osales konverentsil Euroopa Parlamendi Vaba Iraani sõprade ühenduse nimel.

Euroopa Parlamendi saadik hoiatas oma kõnes uue vägivallalaine eest, kuivõrd laagri põgenikud on Iraanis surmamõistetud kui Allahi vaenlased ning ka Iraagi riik ei ole nende olemasolust huvitatud.

Tunne Kelam viitas Euroopa Parlamendis 2009. aprillis vastu võetud resolutsioonile, mis nõuab et nii USA, Iraak kui ÜRO võtaksid tarvitusele konkreetsed abinõud, et tagada Ashrafi elanike julgeolek ja õigus valida elukohta ilma surve avaldamiseta.

Samuti juhtis Tunne Kelam tähelepanu sellele, et eelmise aasta juulis toimus peale USA julgeoleku vägede lahkumist Iraagi julgeoleku üksuse rünnak, mille käigus tapeti 11 ja sai haavata ligi 500 laagri elanikku. "Siiamaani avaldatakse põgenikelaagrile survet takistades toiduabi ning ravimite kohalejõudmist, " kinnitas Kelam.

"Peame praegu teadvustama, et veel on võimalik ühiste jõupingutustega vältida uue Srebrenica massimõrva kordumist," ütles Kelam.

Rahvusvahelisest konverentsist võtsid osa endine Alžeeria peaminister Sid Ahmed Ghozali, islami teoloog ja ekspert Ayatollah Jalal Gandjei, Rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia professor Ruth Wedgwood ning rassismivastase ja rahvastevahelise sõpruse eest liikumise (MRAP) Šveitsi esindaja ÜRO juures Gianfranco Fattorini.

Tunne Kelam: Euroopa energiasolidaarsus saab konkreetse vormi.

2010-09-21

Euroopa Parlament võttis täna vastu raporti Euroopa gaasivarustuse turvalisusest.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam tõdes, et Euroopa on suutnud korduvatest gaasivarustushäiretest teha järeldusi.

Eesti kõneleja pidas julgustavaks ilminguks parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelist konstruktiivset koostööd, eriti aga parlamendi üksmeelt energiaraporti toetamisel.

"See on lootustandev katse kehastada energiasolidaarsuse ideaali konkreetsetes Euroopa Liidu mehhanismides," tõdes Kelam.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu infrastruktuure ja gaasivarustust hõlmavaile EL ühisstandardeile, mida raport kavandab, samuti Euroopa Komisjoni suurenevale rollile gaasivarustuse mitmekesistamisel ja koordineerimisel.

"Minu jaoks on väga oluline raportisse sissehääletatud uus paragrahv, mis näeb ette, et tulevikus liikmesriigid, kes pole ühinenud Euroopa integreeritud gaasivõrgustikuga või jäävad sõltuma ühestainsast EL-välisest gaasitarnijast, kutsutakse Komisjoni poolt korrale kui maad, kes rikuvad ühtseid standardeid," ütles Kelam.

Eesti saadik juhtis tähelepanu ka parlamendi soovitusele, mille kohaselt Euroopa Komisjon peab välja töötama preventiivse tegevuskava, mis näeks ette võimalikke kriisistsenaariume ning nende leevendamise abinõusid, hõlmates niihästi liikmesriike kui ka regioone.

"Komisjoni roll EL energiavarustuse koordineerijana peab suurenema," väitis Kelam. "Lisaks ühtsete standardite kehtestamisele on Komisjoni ülesandeks aidata energiliselt kaasa Euroopa energiavõrgustiku väljaehitamisele ning tagada kriiside puhul teiste liikmesriikide abi hädasolijale vähemasti 30 päeva vältel."

Õiguslikult põhineb viimane meede uuele "kaitstud tarbija" kategooriale, mis hõlmab eranditult kõiki EL gaasi tarbivaid majapidamisi.

Tunne Kelami sõnul võib loota, et enam ei kordu olukorrad, kus uppuja ehk energiata jäänud maa päästmine on praktiliselt tema enda asi.

Ees on hiigeltöö - liikmesriikide vaheliste energiaühenduste väljaehitamine, eriti Euroopa põhja -ja lõunaosa omavaheliste ühenduste tõhustamine, solidaarsusabiks vajalike gaasivarude loomine, eelkõige aga ühtse energiaturu kujundamine.

"Ükskõik kui suured praktilised probleemide nende lahenduste teel ei seisaks, pandi täna paika tähtis teetähis, mida toetas 601 eurosaadikut," ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul tuleb Europarlamendi ja Komisjoni harvanähtava üksmeele eest tunnustust avaldada veel ühele isikule.

"Ilma Vladimir Putinita ning Gazpromi muutmiseta Vene välispoliitika keskseks tööriistaks, mis gaasikraane valikuliselt avab ja kinni keerab, poleks Euroopa Liit neid probleeme sellise tõsiduse ja otsustavusega ette võtnud," järeldas ta.

Tunne Kelam: Uute liikmesriikide potentsiaal ja minevikukogemus aitaks tervel Euroopal paremini kriisist väljuda

2010-09-17

16.-18. septembril toimub Budapestis Euroopa Rahvapartei parlamendifraktsiooni suurüritus, mis on pühendatud Euroopa majanduskriisi ületamise abinõudele ning kavandab Euroopa poliitikate ümberkujundamist. Ürituse korraldab mõttekoda „Euroopa ideede võrgustik". Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam esines suveülikoolis ettekandega Kesk- ja Ida-Euroopa riikide demokraatlikust ümbersünnist ja moderniseerimisest.

Tunne Kelami rõhutas oma ettekandes traditsiooniliste väärtuste kandvat rolli õiguskorra ja turumajanduse taastamisel. „Ajaloolise pöörde tegid võimalikuks mitte sõjalised või poliitilised tegurid vaid kommunistliku süsteemi moraalne murenemine ning rõhutud rahvaste püüdlus tõe, religiooni, väärikuse ja kodanikualgatuse poole", väitis Kelam.

Eesti esineja soovitas täielikumalt ära kasutada uute liikmesriikide liitumisega kaasnenud värskust ja reformivalmidust. „Ka majanduskriisis on uued liikmesriigid need, kes suutsid kõige edukamalt oma majandust ja sotsiaalvaldkonda uuendama asuda", tõdes Kelam.

Euroopa ideede võrgustik (European Ideas Network, EIN) on 2002. aastal asutatud mõttekoda, mis ühendab poliitikuid, ärimehi, teadlasi, mõttekodasi, ajakirjanikke, poliitilisi nõunikke ja väliseksperte ja koordineerib ühistegevust üle neljakümne riigi mõttekodade ja poliitiliste sihtasutustega Euroopa Liidus.

Teiste hulgas astuvad üles Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, Euroopa Rahvapartei president Wilfried Martens, Euroopa Liidu eesistujamaa Belgia peaminister Yves Leterme, Ungari Vabariigi peaminister Viktor Orban ning mitmed ministrid ja riigisekretärid praeguses Ungari valitsuses.

Üritust saab jälgida otseülekandena veebis

Link EIN suveülikooli programmile

Eelteade: Tunne Kelam esineb Budapestis ettekandega Kesk- ja Ida-Euroopa riikide demokraatlikust ümbersünnist ja moderniseerimisest

2010-09-16

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam esineb suveülikoolis ettekandega Kesk- ja Ida-Euroopa riikide demokraatlikust ümbersünnist ja moderniseerimisest..

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Rahvapartei kui Euroopa Liidu juhtiva politiilise jõu rolliks käivitada Euroopa Liidu poliitikate ümberkujundamine. "Budapesti kohtumine saadab sõnumi, et majanduskriisist tehakse põhimõttelised järeldused. See puudutab esmajoones töökohtade loomist ning ühiseid abinõusid vaesuse vastu seismisel, " ütles Eesti saadik.

Otseülekanne veebis algab täna kell 15.30

Link EIN suveülikooli programmile

Tunne Kelam: On ülim aeg Euroopa Liidu relvaekspordi reguleerimiseks

2010-09-08

Täna, 8. septembri pärastlõunal arutas Euroopa Parlamendi täiskogu Euroopa Rahvapartei fraktsiooni saadikute algatusel Nõukogule esitatud küsimust Euroopast kolmandatesse riikidesse suunduva relvaekspordi reguleerimise vajadusest.

Küsimuse algatajad olid Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni Balti delegatsioonide juhid Krišjānis Karinš, Tunne Kelam ja Vytautas Landsbergis. Neid toetasid oma allkirjadega Rootsi, Poola, Taani ja Soome delegatsioonide juhid ning hispaania ja saksa kolleegid.

Küsimuse taustaks on eriti Balti riikides levinud mure Prantsuse moodsate Mistral-tüüpi helikopterikandjate tõenäolise müügi kohta Venemaale.

"See mure on reaalselt põhjendatud, arvestades Venemaa sõjalist invasiooni Gruusiasse kaks aastat tagasi. Vene sõjalaevastiku juhataja väitis hiljem, et kui Vene relvajõududel oleksid olnud siis Mistralid kasutada, suutnuks Venemaa oma Gruusia operatsiooni lõpetada mõne tunniga, kulutamata selleks kolm päeva. Sellisel juhul oleks okupeeritud ka Thbilisi, mida Prantsuse presidendi sõit Moskvasse suutis augustis 2008 viimasel hetkel ära hoida," sõnas Kelam. "Konkreetselt osutasid Moskva sõjaliste avantüüride ohtu ka aasta tagasi toimunud kahed Vene sõjalised manöövrid, mille stsenaarium oli üsna läbipaistvalt invasiooni harjutamine Balti riikidesse."

Tunne Kelam kinnitas, et tegelikult stimuleeris Mistrali-tehing kolmandatesse riikidesse suunduva relvamüügi koordineerimise ja konsulteerimise küsimuse püstitamist põhimõttelisena.

"Algatajad rõhutavad vajadust viia Euroopa Liidu poliitiline solidaarsus ja Lissaboni lepingust tulenevad kohustused praktikasse," ütles Kelam.

Eesti saadiku sõnul kohustab Lissaboni lepingu 32. artikkel liikmesriike üksteisega Nõukogus konsulteerima välis- ja julgeolekupoliitika üldist huvi pakkuvais küsimustes, et kujundada neile ühine lähenemine.

"8. detsembril 2008 vastu võetud Nõukogu ühisseisukoht määratleb ühisreeglid reguleerimaks sõjatehnika eksporti ning kohustab liikmesriikide valitsusi arvestama relvastust ostva riigi võimekust oma rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, inimõiguste austamisel, samuti relvamüügi võimalikku mõju regionaalsele julgeolekule ja stabiilsusele," ütles Kelam.

"Meie taotleme, et relvamüügi tehinguid kolmandatesse riikidesse reeglina arutataks ja konsulteeritaks Nõukogus nimetatud põhimõtete raames," väitis Kelam.

Tunne Kelam leiab, et ühelgi Euroopa Liidu liikmesriigil pole õigust sõlmida sõjalise varustuse müümise leppeid kui on oht, et antud tehing võiks kahjustada mõne muu liikmesriigi julgeolekuhuve.

"Selleks on Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel vajalik määratleda ka Euroopa ühised julgeolekuhuvid," ütles Kelam.

Eesti saadik ütles, et tegemist on esimese katsega tõstatada see suurte majandushuvidega seotud probleem sellises valguses. Euroopa Parlamendi saadikuil õnnestus oma küsimus päevakorda saada alles neljandal katsel. Rahvapartei fraktsioonil on valminud ka resolutsioonikavand, kuid fraktsioonijuhtide enamus leidis möödunud nädalal, et resolutsioon olevat enneaegne.

Tunne Kelam: On ülim aeg Euroopa Liidu relvaekspordi reguleerimiseks

2010-09-08

Küsimuse taustaks on eriti Balti riikides levinud mure Prantsuse moodsate Mistral-tüüpi helikopterikandjate tõenäolise müügi kohta Venemaale.

Tunne Kelam kinnitas, et tegelikult stimuleeris Mistrali-tehing kolmandatesse riikidesse suunduva relvamüügi koordineerimise ja konsulteerimise küsimuse püstitamist põhimõttelisena.

"Algatajad rõhutavad vajadust viia Euroopa Liidu poliitiline solidaarsus ja Lissaboni lepingust tulenevad kohustused praktikasse," ütles Kelam.

"Meie taotleme, et relvamüügi tehinguid kolmandatesse riikidesse reeglina arutataks ja konsulteeritaks Nõukogus nimetatud põhimõtete raames," väitis Kelam.

"Selleks on Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel vajalik määratleda ka Euroopa ühised julgeolekuhuvid," ütles Kelam.

Tunne Kelam: EL vajab kriisist väljatulekuks strukturaalseid reforme

2010-09-03

Tunne Kelam osales 2.-3. septembril Riias toimunud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni juhatuse väljasõiduistungil, millest võtsid osa Läti peaminister Valdis Dombrovskis, Läti majandusminister Artis Kampars, Euroopa arengukoostöö volinik Andris Piebalgs, Euroopa energiavolinik Günther Oettinger ja Läti paremerakondade juhid.

Arutelu keskendus Läti kogemusele majanduslangusest väljatulekule. Osalejad tunnustasid Läti peaministri Valdis Dombrovskise tegevust kriisi ületamisel.

ERP fraktsiooni esimees Joseph Daul ütles, et imetleb seda, kuidas Läti on kriisile vastu astunud: "Euroopa Liidul on teie kogemusest palju õppida."

Täna arutati Euroopa meetmeid majanduse taaselustamiseks.

Tunne Kelami sõnul on ERP fraktsiooni eesmärk Läti valitsuse toetamine ning ühtlasi tema kogemustest õppimine. "Peaminister Valdis Dombrovskis asus poolteist aastat tagasi juhtima tegelikult pankrotistunud riiki," ütles Kelam. "Oma rahandusalase asjatundlikkuse, metoodilisuse ja kindlameelsusega suutis ta murda läbi masendusest ning on asunud läbi viima karme, kuid vältimatuid reforme," ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami väitel pole Läti veel täielikul kriisist väljunud, kuid rakendatud abinõud on hakanud andma positiivseid tulemusi. Näiteks on käesoleva aasta esimesel poolel Läti eksport kasvanud 23%.

Tunne Kelam rõhutas oma sõnavõtus, et Euroopa Liit tervikuna ei saa hellitada lootust, nagu võiks kriisist välja tulla ilma strukturaalseid reforme läbi viimata.

"Eesti ja Läti osutasid kogu Euroopa Liidule, et sellised reformid on võimalikud ja vältimatud," ütles Kelam.

Tunne Kelam: Hispaania eesistumine ei täitnud Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevaid ootusi

2010-07-06

Hispaania peaminister Zapatero esitas Euroopa Parlamendile täna kokkuvõtte Hispaania eesistumise tegevusest.

"Hispaania eesistumine langes kokku sügava finants- ja usalduskriisiga Euroopa Liidus, see tabas ka eesistujamaad Hispaaniat ennast, " ütles Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam.

"Usalduse defitsiit Euroopa majanduse ja ühisraha vastu juurdub liikmesriikide tohutus võlakoormas, mis üha varjutab tuleviku väljavaateid," väitis Kelam. "See tuleneb meie eluviisist tarbida homse arvel, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelam meenutas, et Hispaania seadis oma eesistumise prioriteediks konkurentsivõime tõhustamise. "Kuid me ei ole saanud vastust küsimusele, kuidas lahendada väärtuste kriis?" Just sellega on Kelami arvates seotud väljavaade taastada tasakaalustatud eelarvepoliitika.

Kelam oli kriitiline, et eesistujamaa ei ole mitmel korral ilmunud Strasbourgi plenaaristungite küsimustetunnile.

"Arvukad parlamendiliikmed ootavad võimalust esitada Nõukogule küsimus, kuidas uus julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendub relvamüügitehingute puhul kolmandate riikidega ning kas lõpuks hakkavad Nõukogus toimuma konsultatsioonid - mida Lissaboni lepe võimaldab - enne, kui mõni liikmesriik otsustab müüa moodsat sõjatehnikat väljapoole Euroopa Liitu."

Tunne Kelami sõnul ei ole Hispaania oma eesistumise ajal tõsiselt võtnud küberrünnakute ohtu.

"Moodsad ühiskonnad on järjest tõsisemalt haavatavad küberrünnakute suhtes, samal ajal kui küberrelvi salajas edasi arendatakse," ütles Kelam.

"Euroopa Liit peab võtma juhtrolli arutelus, kuidas vähendada kübersõja ohtu ning kuidas piirata küberrünnakute mõju, enne kui on liiga hilja," pöördus kõneleja Euroopa Komisjoni presidendi Barroso poole.

Tunne Kelami arvates ei tohi viivitada katsetega saavutada rahvusvahelist kokkulepet küberruumi kasutamist puudutavate reeglite osas.

Tunne Kelam: Praegu on hetk küsida, mida meie saame teha Euroopa heaks

2010-06-16

Euroopa Parlament arutas täna eelseisva Euroopa Ülemkogu ja G 20 tippkohtumise ettevalmistusi Komisjoni Presidendi José Manuel Barrosoga ning eesistujamaa Hispaania esindajaga.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam rõhutas, et esmatähtis on kriisist välja tulla.

"Parlamendi suur enamus ja Komisjon on ühte meelt, et tõhus vastus kriisile on ühenduse meetodi tugevdamine," tõdes Eesti saadik.

"Peame teadvustama ka seda, et Euroopa majanduse juhtimisega tegeleb Komisjon, mitte Nõukogu. "

Kelami sõnul tuleks taltsutada õhinat asuda kriisi ületamiseks looma uusi institutsioone. Kõigepealt tuleb toetada ja tugevdada olemasolevaid. "Eelkõige vajab Komisjon tugevamat mandaati finantsolukorra konsolideerimiseks koos õigusega hoiatada reeglite rikkujaid," ütles Kelam.

Tunne Kelami arvates annab kriis ka midagi positiivset - eelkõige võimaluse viia lõpule neljal põhivabadusel põhineva siseturu kujundamine.

Kõneleja tõstis "Euroopa 2020" strateegia projektidest esile Euroopa Digitaalset Tegevuskava.

"Sellest peab saama tähtis vahend hoogustamaks tõhusalt funktsioneeriva ühise toodete ja teenuste digitaalturu kujundamist, mis vähendaks horisontaalseid bürokraatlikke ja kommunikatiivseid tõkkeid," väitis Kelam.

Kolmandaks tõi Tunne Kelam välja olukorra eurotsoonis. "Usaldusväärne ja stabiilne euro on mitte ainult euroala kuueteistkümne liikme, vaid kogu Euroopa Liidu kese. Praegune kriis ei tohi viia Euroopa jagunemisele kaheks eraldi leeriks, vaid just vastupidi - koondama meid kõiki ühiste majanduslike ja vaimsete väärtuste ümber, " ütles Kelam.

Eesti liitumine euroga selle kriisiajal osutab usaldust euro tulevikku.
"Praegu on hetk küsida, mida meie saame teha Euroopa tugevdamiseks, mitte mida Euroopa saab teha meie jaoks, " väitis Kelam.

Eesti ühineb tema sõnul euroklubiga täie teadvusega, et see samm tähendab kaasvastutuse võtmist ning omapoolse panuse andmist euroala stabiliseerimisse.

Siseministrid kiitsid heaks viisalihtsustuslepingu Gruusiaga

2010-06-04

Siseministrid kiitsid heaks viisalihtsustuslepingu Gruusiaga
3. juunil Luksemburgis toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil kiideti heaks viisalihtsustuslepingu sõlmimine Euroopa Liidu ja Gruusia vahel. Leping näeb ette lihtsustatud korra viisade väljastamiseks Gruusia kodanikele ning rakendub üheskoos EL- Gruusia tagasivõtulepinguga.
„Gruusia lähendamine Euroopale on Eestile oluline prioriteet,“ ütles Pomerants. Siseministri sõnul avardab leping Gruusia kodanike võimalusi Euroopa Liitu reisimisel ning loob eeldused edasiseks tööks viisavabaduse suunal. Leping näeb ette vähendatud viisatasu kõikidele Gruusia kodanikele ning loetleb viisatasust vabastatud kodanike kategooriad (näiteks pensionärid, õpilased, alaealised isikud, ametlike delegatsioonide liikmed, spordi- ja kultuuriüritustel osalejad). Lihtsustub viisa taotlemise protseduur ning nähakse ette lühemad tähtajad taotluste läbivaatamiseks. Varasemalt on Euroopa Liit sarnased lepingu sõlminud Venemaa, Ukraina, Moldova ning Lääne-Balkani riikidega. Euroopa Liidu kodanikele kehtib Gruusia külastamisel viisavabadus.
Siseministri sõnul on iga viisalihtsustuslepingu sõlmimise eelduseks toimiv koostöö ebaseaduslike sisserände takistamisel ning tagasivõtulepingu sõlmimine. „Paralleelselt viisalihtsustuslepinguga jõustub EL- Gruusia tagasivõtuleping, mis näeb ette lihtsustatud korra illegaalsete immigrantide väljasaatmiseks“ ütles Pomerants. Tagasivõtulepingu jõustumine võimaldab kasutada väljasaatmisel kiirmenetlust, lihtsustab väljasaatmiseks vajalike dokumentide väljastamist ning näeb ette ka kohustuse võtta vastu kolmandate riikide kodanikud, kes sisenenud ELi ebaseaduslikult Gruusia kaudu.

Tunne Kelam: Eesti eeskuju võib olla lootuse märk eurotsooni tulevikule

2010-05-19

Tunne Kelam: Eesti eeskuju võib olla lootuse märk eurotsooni tulevikule

Euroopa Parlamendis arutati täna Komisjoni ja eesistujamaa Hispaania osavõtul uut euroala laenamisinstrumenti ning Euroopa 2020 strateegiaga seonduvat. Komisjoni esindas rahandusvolinik Olli Rehn, kes tõstis oma kõnes esile Eesti saavutusi eurotsooniga liitumiseks. Rehn osutas tõsiasjale, et kui euroala liikmete keskmine võlakoormus on 75% rahvatulust, siis Eesti võlakoormus on kümme korda väiksem - 7,5%.

Eesti saadik Tunne Kelam tänas volinik Rehni tunnustuse ja usalduse eest Eesti jõupingutustesse. Kelam kinnitas, et Eesti ühinemine euroalaga ei too kindlasti kaasa keskmise võlakoormuse kasvu.

"Täitmaks kõik Maastrichti kriteeriumid, oleme viimasel ajal toonud siseriiklikult ränki majanduslikke ja sotsiaalseid ohvreid, " ütles Kelam.

Eesti saadik avaldas lootust, et niihästi eurotsoonis kui ka väljaspool seda olevad kolleegid suudavad näha Eesti liikmekssaamises positiivset eeskuju.

"Ennekõike saadaks see julgustava sõnumi Lätile ja Leedule, et on mõttekas jätkata pingutamist oma majanduse korrastamisel ning et kõiki eurotsooni kandidaate koheldakse õiglaselt, vastavalt nende edusammudele," väitis Kelam.

Tunne Kelami arvates ei saa praegusel hetkel käsitada eurotsooniga liitumist privileegina.

"See tähendab solidaarsuse kohutuse võtmist ning omapoolse panuse tegemist Euroopa konsolideerimise paketti," ütles Kelam.

"Kuid olen kindel, et see on mõlemapoolselt õige otsus," kinnitas Kelam.

"Euroopa saab kriisist üle ainult siis, kui näeme Euroopa Liidus mitte niivõrd võimalust saada, vaid eelkõige võimalust omalt poolt panustada ühise kasu ja ühiste eesmärkide edendamiseks."

Tunne Kelami hinnangul pole eurotsoonis siiani kehtinud avatud koordinatsiooni meetod end õigustanud. See tuleks asendada siduvate kohustustega. Euroopa Liidu uus majanduse taastamise strateegia peab tuginema valdavalt Euroopa ühisinstrumentidele, mitte niivõrd valitsustevahelistele algatustele.

Samas ei tohiks Kelami arvates uute institutsioonide ja reeglitega üle pingutada ega üksnes neile lootma jääda.

Euroopa tihedam ja usalduslikum koostöö algab Kelami veendumuse järgi sellest, et järgitakse heausklikult juba kokku lepitud reegleid ning täidetakse täies mahus seniseid kohustusi.

Tunne Kelam meenutas, et finantskriis sai alguse moraalsest kriisist, soovunelmate ning nende teostamise instrumentide irdumisest tegelikkusest. Enne uute institutsioonide sisseseadmist on usalduse taastamiseks tarvis täies mahus ning ilma keerutamata rakendada Euroopa ühinemise aluseks olevad neli põhivabadust.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees toetab Eesti vastuvõtmist eurotsooni

2010-05-18

17. mail Strasbourgis Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva tähistamiseks peetud üritusel rõhutas Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni esimees Joseph Daul oma kõnes vajadust järgida praeguse rahandus- ja usalduskriisi oludes veelgi kindlamalt neid põhimõtteid, millest alustas 60 aastat tagasi Euroopa suurimas madalseisus prantsuse välisminister Robert Schuman.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimehe sõnumit läbis märksõna "julgus", mis iseloomustas Schumani suhtumist poliitikasse. Dauli sõnul peab Euroopa poliitikuil kriisi ületamiseks jätkuma julgust loomingulisteks lahendusteks; poolikute abinõudega ei saa piirduda.

Joseph Daul tõstis Euroopa kriisi taustal esile Eestit, kes on raskes olukorras suutnud keskenduda positiivsele ning täitnud eurotsooni vastuvõtmiseks vajalikud kriteeriumid. Ta osutas Eestile kui innustavale näitele ning lootis, et Eestil eeskujul otsustab edaspidi ka Briti uus valitsus euro kasuks.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni ning Robert Schumani Fondi juhatuse liikme Tunne Kelami arvates on prantslasest juhtpoliitiku ning president Sarkozyle lähedalseisva Joseph Dauli selgelt väljendatud positiivne suhtumine Eesti euroga liitumisse lootustandev märk, et Prantsuse valitsus võiks järgmisel kuul samasuguse hoiaku võtta.

Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva puhul korraldatud pidulikul koosolekul esinesid veel Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ja Robert Schumani Fondi juhid.

Tunne Kelam: Inglismaale vajalik muutus on täna saanud võimalikuks

2010-05-12

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kelle poliitilisse fraktsiooni (Euroopa Rahvapartei) Briti konservatiivid kuni eelmise aastani kuulusid, on arvamusel, et konservatiivide ja liberaaldemokraatide koalitsioon on Inglismaale lähitulevikus ainus lahendus, mil on eeldusi viia riik välja praegusest majanduskriisist.

"Konservatiivide ja liberaal-demokraatide liidu lähtekohaks on ühine vastutustunne majanduse tasakaalustamise, võlakoorma vähendamise ning kulude kärpimise läbiviimisel," ütles Tunne Kelam.

Seda hiiglaslikku, kuid majandusolukorra tervendamiseks ülivajalikku muutust saab Kelami sõnul alustada üksnes selge parlamentaarse enamusega.

"David Cameron tegi riigimeheliku ja rahvuslikest huvidest lähtuva otsuse," ütles Kelam.

Konservatiivid ja liberaal-demokraadid erinevad arvukate "pehmete" väärtuste osas ning nende koostöö sujuvat laabumist sisepoliitikas pole alust oodata, arvab Kelam.

Seevastu on tema meelest antud kooslus hea Euroopa ühispoliitikaile, kuivõrd Euroopa-meelsete liberaal-demokraatide osalemine koalitsioonis pehmendab tõenäoliselt konservatiivide juhi senist jäika distantseerumist Euroopa integratsioonist, mis lõhestas Briti konservatiive Euroopa Parlamendis.

"Hea meel on ka William Hague asumisest välisministri kohale," tõdes Kelam, kelle sõnul Hague oli konservatiivide omaaegse esimehena heades suhetes nii ERSP kui Isamaaliiduga.

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab kiiremas korras ühist küberjulgeoleku strateegiat

2010-03-10

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu välis-ja julgeolekupoliitikat. Väliskomisjoni esimehe Gabriele Albertini koostatud raport käsitles Euroopa Parlamendi rolli Euroopa Liidu eriesindajate ametisse nimetamise ja neile volituste andmise osas, julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni esimees Arnaud Danjeani koostatud raport keskendus sellele, kuidas Lissaboni leping mõjutab ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Saadikutele esines Euroopa Liidu kõrge esindaja Catherine Ashton.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel esinenud Tunne Kelam väitis, et Euroopa Liidul tuleb möödapääsmatult etendada juhtivat globaalset rolli. Seda on võimalik teostada üksnes Atlandi-ülese koostöö tugevdamisega, mis põhineb ühistel väärtustel.

"Ennekõike peab Euroopa Liit ilmutama kindlat tahet kujundamaks terviklik strateegia viies võtmelises valdkonnas. Need on ühised strateegiad Hiina, Venemaa, Lähis-Ida rahuprotsessi, Afganistani ja energiajulgeoleku vallas, " rõhutas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on ikka veel suureks takistuseks Euroopa Liidu usaldusväärsusele see, et pahatihti ei ole Euroopa Liit kõnealustes valdkondades suutnud ühtset seisukohta kujundada.

"See on peamine väljakutse teile, proua kõrge esindaja, viia tegelikkuses ellu oma tänuväärne avaldus ühtse poliitilise strateegia vajalikkusest ning kollektiivse vastutuse võtmisest, " ütles Kelam Ashtonile.

Olulise punktina tõi Tunne Kelam välja sätte Danjeani raportis, mis kutsub nõukogu ja komisjoni üles analüüsima küberrünnakute ohte ning reageerima selle ala väljakutsetele. "Kübersõda ei ole tuleviku väljakutse, see on muutunud meie igapäevaelu probleemiks, "ütles Kelam.

Kelam kutsus Euroopa Liitu üles töötama kiires korras välja ühine küberjulgeoleku strateegia.

Tunne Kelam tõstatas ka küsimuse loodava Euroopa Liidu välisteenistuse kohta. "Välisteenistuse kujundamine peab tuginema õiglasele geograafilisele tasakaalule. Uute ja vanade liikmesriikide esindajatele tuleb luua võrdsed võimalused välisteenistusse kandideerimiseks. See on mõeldav kvoodisüsteemi rakendamisega," väitis Kelam.

Kelami sõnul on ainult nii võimalik tagada uue välisteenistuse usaldusväärsus ja tõhusus.

Kõrge esindaja Catherine Ashton reageeris positiivselt kolmele Kelami tõstatud probleemile. Ta nõustus, et Atlandi-üleses partnerluses tuleb tugevdada solidaarsust; samuti väitis, et küberrünnakud kujutavad endast tõsist ohtu ning vajavad ühtset reageerimist Euroopa Liidu poolt. Samuti vastas Ashton, et toetab geograafilise tasakaalu põhimõtet ja individuaalsete võimete arvestamist välisteenistuse komplekteerimisel.

EL presidendi Van Rompuy sõnumi sisu konstruktiivne ja veenev - Tunne Kelam

2010-03-03

Euroopa Liidu Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy kohtus täna Euroopa Rahvapartei fraktsiooniga (ERP), kus vastas saadikute küsimustele.

Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni ainus Eesti esindaja Tunne Kelam soovis teada Euroopa Liidu presidendi nägemust sellest, kuidas hakata teostama Euroopa Liidu ühispoliitikaid.

Kelam tsiteeris Van Rompuy hiljutist kõnet Brugges, milles kõneleja lubas Euroopa Liidu presidendina arvesse võtta iga liikmesriigi huve ja tundlikkust ning päris, kas Van Rompuy on valmis arvestama Läänemere ümbruse riikide tundlikkust Prantsuse valitsuse kavandatud Mistral-tüüpi moodsate helikopterikandjate Venemaale müügi suhtes.

"Kas sellisele kahepoolsele lähenemisele saab Teie arvates ehitada Euroopa Liidu ühtset välis- ja kaitsepoliitikat, seda olukorras, kus Venemaa pole täitnud 2008.a. septembri vaherahu tingimusi ning ähvardab jätkuvalt ka teisi oma naabreid? " küsis Kelam.

Mistrali müügitehingu probleemi tõstatasid ka Leedu ja Läti saadikud, lisaks juhtis Vytautas Landsbergis tähelepanu Nord Streami probleemidele.

Van Rompuy sõnul on tema üheks positiivseks omaduseks kuulamisvõime. "Ma ei saa enamusele küsimustest vastata kohe, kuid ei kavatse neid unustada. Tulen nende juurde tagasi eeloleva kahe aasta jooksul," lubas ta.

Euroopa Liidu president ütles, et tema vastutab ühise välis- ja kaitsepoliitika eest, kuid seni on valitsusjuhtide kohtumistel väga harva välis- ja energiapoliitikat arutatud.

Tunne Kelami väitel peab Van Rompuy valitsusjuhtide omavahelisi arutelusid välis- ja kaitsepoliitikast Lissaboni leppe raames väga oluliseks, kuivõrd Euroopa Liidu president saab ametlikult väljendada 27 valitsusjuhi seisukohti.

Kelami arvates oli Van Rompuy sõnumi sisu konstruktiivne ja veenev. Euroopa Liidu president ütles, et majandussurutisest väljatuleku ja eurokriisi taustal ei tule unustada seda, et kõigest aasta pärast sügavaimat majanduslikku langust prognoosib Euroopa Liit juba kasvu. Seda võimaldas Van Rompuy sõnul eurotsooni olemasolu, Euroopa Keskpanga stabiliseeriv roll ning valitsuste õigeaegne sekkumine.

Kelami meelest oli Van Rompuy esinemise parim mulje positiivselt inimlik lähenemine probleemidele. Uued institutsioonid iseenesest ei toimi, neid panevad tööle konkreetsed inimesed, kes ametikohti täidavad. Ebamäärasused Lissaboni leppe raamistikus tuleb lahendada tihedate inimlike kontaktide ja regulaarsete mitteametlike nõupidamiste kaudu, oli EL presidendi seisukoht.

Eelteade: Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam esineb rahvusvahelisel konverentsil kommunismi kuritegudest

2010-02-25

24.-26. veebruaril Prahas toimuva laiahaardelise rahvusvahelise konverentsi eesmärk on luua ülevaade raudse eesriide taga kommunistlike režiimide poolt toime pandud kuritegudest ja anda hinnang õiguslikust seisukohast.

Konverentsi konkreetne eesmärk on otsida tänasele olukorrale võimalikke lahendusi eesmärgiks lepitamine tõe ja kuritegude tunnustamise alusel ning Euroopa kultuurilise ja väärtustepõhise integratsiooni tugevdamine postkommunistlikes ühiskondades.

Praha konverents on jätkuks 2008. aastal korraldatud samalaadsele konverentsile, mis aitas ette valmistada pinda Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastuvõtmisele totalitaarsete režiimide kohta 2009. aasta aprillis.

Tunne Kelam, kes osales ka eelmisel Praha konverentsil on üks ürituse patroonidest ning osaleb homme ümarlaua diskussioonis "Kuidas saavutada õiglust postkommunistlikes ühiskondades, eriti uutes Euroopa Liidu liikmesriikides?"

Konverentsi korraldavad Totalitaarsete Režiimide Uurimisinstituut ja Euroopa Mälu Ja Südametunniste Platvormi töörühma partnerorganisatsioonid koostöös Tšehhi Senatiga.

Osalejate seas on teiste hulgas endine Tšehhi Vabariigi Euroopa asjade asepeaminister ja endine dissident Alexandr Vondra, endine Leedu Vabariigi president Vytautas Landsbergis, Euroopa Parlamendi saadik ja endine välisminister Sandra Kalniete, ENPA poliitikakomitee president kommunismiraporti autor Göran Lindblad, Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni esinaine Heidi Hautala.

Konverentsi alusdokumendid ( lingid dokumentidele):
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee 25. jaanuari 2006 resolutsioon rahvusvahelise hukkamõistu vajadusest totalitaarsete režiimide kuritegude üle;

Praha Deklaratsioon 3. juuni 2008;

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta, 2. aprill 2009.

Konverentsi kodulehekülg: www.crimesofcommunism.eu

Tunne Kelam: ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegevuse ülim politiseeritus teeb muret

2010-02-24

Täna Brüsselis toimunud Euroopa Parlamendi debatil inimõiguste üle Euroopa Liidus ja maailmas kõnelenud Eesti saadik Tunne Kelam pidas murettekitavaks ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegevuse jätkuvat politiseeritust.

"See õõnestab ÜRO Inimõiguste Nõukogu usaldusväärsust nende miljonite rõhutute silmis, kelle põhilisi inimõigusi rikutakse, " ütles Kelam oma sõnavõtus.

Tunne Kelami sõnul on seega äärmiselt oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid seisaksid märtsis algaval istungjärgul ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmelisuse kriteeriumite kehtestamise eest.

"Minimaalne nõue Nõukogu usaldusväärsuse taastamiseks oleks vastuseis niinimetatud "no-action" algatustele, mis on mitmel juhul takistanud teatud riikide suhtes resolutsioonide vastuvõtmist, kes üritavad vältida kriitikat oma inimõiguste poliitikate suhtes, " oli Kelam kriitiline.

Tunne Kelami sõnul peaks Euroopa Parlament keskenduma muu hulgas inimõiguste olukorrale Valgevenes ja Venemaal.

"Vastupidiselt ootustele ei ole inimõiguste olukord Valgevenes paranenud, vaid halvenenud," viitas Kelam tänasele kohtumisele Valgevene opositsiooniliidri Aleksandr Milinkevitsiga Euroopa Rahvapartei fraktsiooni koosolekul.

"Just praegu on Euroopa Liidul reaalne võimalus avaldada survet Lukašenka režiimile ning seada Euroopa Liidu majandusliku abi ja koostöö jätkumise tingimuseks ehtsad edusammud demokraatia arengus," ütles Kelam.

Tunne Kelam kutsus toetama eelmisel nädalal kõlanud kaheksateistkümne Venemaa inimõiguste aktivisti, sealhulgas ka Sahharovi auhinna laureaadi Sergei Kovaljovi avaldust, kes on mures venekeelse sõltumatu satelliitside saatuse pärast, mille sulgemise saavutas Kreml survestades Prantsuse Eutelsatti.

"Euroopa Liidu väärtusi õõnestab tõsiselt see, kui ühelt poolt tunnustame Strasbourgis inimõiguste aktivisti Kovaljovi ja MEMORIALi organisatsiooni, kuid samal ajal alistume Putini nõudmistele, kelle jaoks on alternatiivset venekeelset infot edastavate Euroopa satelliitide olemasolu midagi vaenulikku, " ütles Kelam.

"Sel viisil saab Euroopa Liit kaasvastutajateks inimõiguste rikkumise eest, mida Euroopa Liidu liikmed Genfi minnes ise kaitsta kavatsevad, " ütles Tunne Kelam.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungjärk leiab aset 01.-26. märtsini Genfis.

Mihkelson: Venemaa kulutab infosõjale rohkem kui tööpuuduse leevendamisele

2010-02-11

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

"Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega - rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel," ütles Mihkelson.

Tema sõnul pole see tühi sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses "ajaloo ümberkirjutajate"
vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on lõksu meelitatud.

"Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks
nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud," ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on riik vaatamata saadud õppetunnile suutnud seni veel väga vähe korda saata. "Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit
puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt
e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles".

Lisaks soovitab Mihkelson, et avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise
keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline
netiväljaanne.

"Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on
rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat.
Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks," ütles Mihkelson täna Riigikogu ees.

Kõne Riigikogu välispoliitika arutelul 11.02.2010

Lugupeetud esimees,

Minister, kolleegid!

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel tahaksin tänada nii ministrit kui väliskomisjoni esimeest sisukate ettekannete eest, mis
juhatasid sisse meie järjekordse arutelu riigile tähtsate välispoliitiliste teemade üle.

Ma julgen väita, et käimasolev aasta esitab Eestile mitmeid tõsiseid välispoliitilisi väljakutseid, mille lahenditest sõltub omakorda meie
riigi rahvusvahelise positsiooni tugevnemine, majanduslik käekäik ning kõige laiemalt ka meie julgeoleku kindlustamine.

Kõigepealt tahaksin pöörata teie tähelepanu välismajanduspoliitilistele küsimustele, mida meie fraktsioon on viimastel aastatel pidanud üheks olulisemaks valdkonnaks meie välissuhtluses.

Tänases globaalses ja konkurentsitihedas keskkonnas on just majanduse käekäik see, mis määrab paljuski ära riikide rahvusvahelise
positsiooni. Eestil kui väikeriigil on mõistagi keeruline võistelda niiöelda kõigis kategooriates, kuid seda enam tuleb panustada
sellesse, mis sõltub meie enda tegevusest. Ma tooksin välja kolm kõige olulisemat lähiaja küsimust. Eesti eeldatav liitumine euroalaga alates
1. jaanuarist 2011 ei oma kaugeltki vaid rahanduspoliitilist mõõdet, vaid on väga otseselt seotud meie riigi majandusliku atraktiivsuse ja
pikaajalise julgeoleku tugevdamisega.

Tuleb tunnustavalt rõhutada, et viimastel kuudel on valitsus oma sammudega oluliselt lähendanud Eestit euroalaga liitumise positiivsele
tulemusele. See on lahutamatult seotud meie tänase kõige põletavama probleemi - tööpuuduse leevendamise ning uuele majanduskasvu tsüklile eelduste loomisega. Hiljemalt juunis tehakse lõplikud otsused Euroopa Liidu tasandil.

Samas tahaksin siiski meelde tuletada, et otsus pole tehtud enne kui see on tehtud. Selleks tuleb oma panus anda ka meie poliitikutel ja
diplomaatidel, et Eesti jõupingutustest, meie majanduskeskkonna seisust ning eesmärkidest oleks võimalikult hea ülevaade kõigil
nendel, kes ühel või teisel määral puutuvad kokku eurotsooni laiendamise otsuse tegemisega.

Nagu märkis minister oma kõnes, peaks Eesti sellel aastal lõpetama liitumiskõnelused maailma ühe prestiižikama, demokraatlikke ja
inimõigusi austavaid avatud turumajandusega riike ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga. Juba üksi
liikmestaatus selles klubis on oluliseks täiendavaks garantiiks Eesti investeerimiskliima edendamisel ning samas ka meie enda rahvusvahelise
positsiooni tugevdamisel.

Kolmas ja minu arvates mitte sugugi vähemolulisem küsimus võrreldes kahe eelnevaga on Eesti enda avaliku sektori sisemise ressursi
efektiivsem kasutamine meie ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel.
Selleks loob hea eelduse eelmisel aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud ja valitsuse poolt heaks
kiidetud majanduse rahvusvahelisustamise strateegia Made in Estonia.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni arvates tuleb see üldine arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, millest üheks olulisemaks
tuleb pidada sihtsuunitlusega strateegiate väljatöötamist. Kui meie ettevõtjad on paremini kohanenud lähinaabruse riikides, siis
kaugematel ja suurematel turgudel on väga tähtis era- ja avaliku sektori koostöö. Seejuures saavutab tulemusi vaid pikaajaline
panustamine.

Seepärast on viimane aeg tõsiselt ja põhjalikult läbi analüüsida meie senine kogemus ning võimalikud arengusuunad suhtluses näiteks selliste
maailma majanduse tõusvate suurriikidega nagu Hiina, India, Brasiilia ja teised.

Head kolleegid,

Majandusliku heaolu ja riigi jõukuse kasvatamise üheks oluliseks kaasteguriks on rahvusliku julgeoleku pidev tagamine ja kindlustamine.
Meie seisukohalt on äärmiselt oluline eeskätt Euroopa Liidu ja NATO sisemise ühtsuse ja toimevõimekuse tugevdamine. Mitte keegi teine ei
kaitse Euroopa demokraatlikku väärtusruumi paremini kui need kaks organisatsiooni.

Et siin tuleb meil veel koos partneritega väga tugevasti pingutada, näitavad kasvõi kõige värskemad arengud Prantsusmaa dessantlaeva
Mistral võimalikul müügil NATOt enda suurimaks ohustajaks pidavale Venemaale.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni soovi suhete edendamiseks Moskvaga tuleb pidada kindlasti väga tähtsaks küsimuseks, kuid selles protsessis ei tohi allianss maksta lõivu iseenda ja oma liikmete julgeoleku arvelt. Seepärast on äärmiselt oluline NATO
kollektiivkaitse põhimõtete ülerõhutamine alliansi uues strateegilises kontseptsioonis ning Balti riikide kaitseplaanide ajakohastamine.

Vabariigi valitsuses kavandatav julgeolekupoliitika aluste uus redaktsioon pöörab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni hinnangul
tähelepanu kõigile olulisematele väljakutsetele Eesti rahvusliku julgeoleku kindlustamisel.

Kuna nimetatud dokumendi heakskiitmine seisab meil siin Riigikogus alles ees, rõhutaksin vaid üht - meie fraktsioonile väga olulist
teemat.

Kaasaegses maailmas ei sõltu riikide julgeolek üksnes oskuses võimalikele sõjalistele ohtudele vastu seista usutava heidutusega,
vaid ka võimes globaalses inforuumis tagada rahvuslikule julgeolekule tähtsate väärtuste ja põhimõtete kaitsmine.

Isamaa ja Res Publica Liit on korduvalt rõhutanud, et Eesti huvides on konstruktiivne ning vastastikust kasu taotlev suhtlemine meie suurima
naaberriigi Venemaaga. Samas oleme veendunud, et ähvardustele allumine ja ühepoolsete järeleandmiste tegemine pole see tee, mille kaudu
kasvatada usaldust kahepoolsetes suhetes. Meie olukorra teeb keeruliseks mitte üksnes ajaloo raske koorem, vaid ka oluline erinevus riikide tänases ideoloogilises taustsüsteemis.

Selle sisuks on üha ilmekam vastandumine vaba ja demokraatliku läänemaailma ning autoritaarsust eelistava ja õigusriigi põhimõtteid
eirava Venemaa vahel. Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega - rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel.

Ainuüksi sellel aastal kulutab Venemaa välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit. Seda on rohkem kui tööpuuduse
siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele. Et see pole sugugi vaid tühipaljas sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses niinimetatud ajaloo ümberkirjutajate vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on väga osavalt lõksu meelitatud. Kes vaidlevad vastu, vaadaku Andrei Nekrassovi viimast dokumentaalfilmi "Vene õppetunnid".

Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud. Kahjuks on siin aga riik seni veel väga vähe korda saatnud. Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles.

Samuti võiks avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid oma veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline netiväljaanne.

Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat. Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks.

Tänan tähelepanu eest!

Mihkelson: välispoliitika peab majandust ja ettevõtlust toetama

2010-02-11

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Eesti
diplomaatia peab senisest enam teenima majandushuve, avalik sektor peab olema efektiivsem ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ja
konkurentsitingimuste parandamisel.

"Eestil kui väikeriigil on keeruline võistelda kõigis kategooriates, kuid seda enam tuleb panustada sellesse, mis sõltub meie enda
tegevusest. Eesti euroalaga liitumisel tuleb poliitikutel ja diplomaatidel anda oma panus, et meie majanduskeskkonna seisust ning
eesmärkidest oleks võimalikult hea ülevaade kõigil, kes ühel või teisel määral puutuvad kokku eurotsooni laiendamise otsuse
tegemisega," sõnas Mihkelson.

Ta peab oluliseks Eesti avaliku sektori sisemise ressursi efektiivsemat kasutamist meie ettevõtete ekspordivõimekuse
kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel. Selleks loob hea eelduse eelmisel aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud ja valitsuse poolt heaks kiidetud majanduse rahvusvahelisustamise strateegia Made in Estonia.

"On ülimalt tähtis, et Eesti viiks sellel aastal lõpule liitumiskõnelused maailma ühe prestiižikama, demokraatlikke ja inimõigusi austavaid avatud turumajandusega riike ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga. Juba üksi liikmestaatus selles klubis on oluliseks täiendavaks garantiiks Eesti investeerimiskliima edendamisel ning samas ka meie enda rahvusvahelise positsiooni tugevdamisel".

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõnelenud Mihkelsoni hinnangul tuleb üldine välispoliiitika arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, millest üheks olulisemaks tuleb pidada sihtsuunitlusega strateegiate väljatöötamist.

"Kui meie ettevõtjad on paremini kohanenud lähinaabruse riikides, siis kaugematel ja suurematel turgudel on väga tähtis era- ja avaliku sektori koostöö. Seejuures saavutab tulemusi vaid pikaajaline panustamine".

Tunne Kelam: Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv on teinud suure vahe Türgi ja Ukraina arengus

2010-02-10

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu laienemist

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelami väitel on kolme Euroopa Liidu kandidaadi eduraportite arutelu võimalus uuele Euroopa Komisjonile uuesti kinnitada oma orientatsiooni laienemisele.

Kelami sõnul oleksid esimesed sammud selles suunas liitumisprotsessi lõpuleviimine Horvaatiaga käesoleva aasta lõpuks ning liitumisläbirääkimiste alustamine Makedooniaga.

Viimane on Tunne Kelami arvates saavutanud silmapaistvat edu, mida tuleks eriti hinnata seda riiki tabanud mitmesuguste probleemide taustal.

Puudutades Makedoonia ametliku nime küsimust, kutsus Kelam Ateenat ja Skopjet saavutama selles hellas küsimuses lahendust avatud ja suuremeelses euroopalikus stiilis, mida pakkus oma 9. veebruari kõnes Komisjoni president Barroso.

Tunne Kelami sõnul oli tal hea võimalus saada ülevaadet Horvaatia ja Makedoonia arenguist juhatades 9. veebruaril Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Pan-Euroopa ühenduse kohtumist mõlema riigi suursaadikutega.

"Suursaadik Branko Baricevic tõi näite muutustest, mis Horvaatias viimase kümne aastaga on aset leidnud. Kümme aastat tagasi pidi Horvaatia kasutama ÜRO sinikiivrite abi, tagamaks korda omaenda riigis. Täna toodab Horvaatia ise rahvusvahelist julgeolekut, osaledes oma üksustega kümnes rahuvalvemissioonis," ütles Kelam.

Türgi on Kelami arvates saavutanud märkimisväärset edu.

"See on eriti kõnekas, kui heita pilk Ukrainale. Täna võime veenduda kui suurt vahet teeb Euroopa Liiduga ühinemise konkreetne perspektiiv ühe ja teise riigi arengus," ütles Eesti saadik.

Kelam pani uuele laienemisvolinikule südamele mitte kaotada aega, et veenda Türgit täitma oma põhilised kohustused - alustada vägede evakueerimist Küproselt ning täita Ankara protokolli tingimused.

"Ilma nende tingimuste täitmiseta on raske näha, kuidas liitumisläbirääkimised võiksid edeneda," ütles Kelam.

Kelami sõnul on Türgi teretulnud Euroopa ühendusse samade Kopenhaageni kriteeriumide alusel, mida on täitnud kõik eelnevalt liitunud riigid.

Tunne Kelam: Barroso II Komisjon - võimalus ja vastutus

2010-02-09

Euroopa Parlament hääletas täna Euroopa Komisjoni uue koosseisu kinnitamise üle.Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam hääletas Barroso II Komisjoni kinnitamise poolt.

Hääletamisele eelneval debatil pöördus Tunne Kelam Komisjoni presidendi poole, meenutades José Manuel Barrosole, et tema teine ametiaeg langeb sümboolselt kokku 60. aasta möödumisega ajaloolisest Schumani deklaratsioonist (9. mai 1950).

Tunne Kelam ütles, et Euroopa Liidu praeguse keskea kriisi taustal, kus on tunda väsimust, usu puudumist oma otsuste mõjusse ning kus kõheldakse edasise laienemise ees, on Barrosol ajalooline võimalus läbimurdeks.

"Teil, härra Barroso on ajalooline võimalus ilmutada just praegu riigimehelikkust, alustada tõelisi reforme ning kavandada usutav pikaajaline arenguperspektiiv," ütles Kelam.

"Euroopa ühinemise algatajate jaoks oli tookord ainus lahendus tõusta kõrgemale kitsastest rahvuslikest huvidest, alustamaks just seda avatud ja suuremeelset poliitikat, mida oma sissejuhatuses mainisite."

Tunne Kelami jaoks on uue Komisjoni esmane ülesanne Euroopa Liidu ühispoliitikate tegelik rakendamine, eriti ühtse energiaturu kujundamise lõpuleviimine.

Võttes kokku tänast debatti, nimetas Tunne Kelam nelja kriitilist teemat, mida parlamendiliikmed esitasid.

Esiteks - uue Komisjoni liikmete portfellide osaline kattuvus ning tegevusalade teatav ebamäärasus, mis parlamendiliikmete arvates võib ähmastada volinike vastutust.

Teiseks - üldsõnalisus, mis paljude arvates pole usutavalt kaetud konkreetsete tegudega. "Mõned kolleegid tsiteerivad Komisjoni kava viia lõpule ühisturg, kaitsta selle avatust ja võrdset konkurentsi monopolide vastu," nentis Kelam. "Kuid samas ei soovita näha poolriiklike monopolide jätkuvat toimimist mõnes suures liikmeriigis ning kõheldakse nende suhtes reegleid rakendamast, kuivõrd see tähendaks konflikti vastava valitsusega".

Kolmandaks - Catherine Ashtoni isik, kes osutus kõige "populaarsemaks" kahtluste märklauaks. Ka Euroopa Rahvapartei juhtivad poliitikud tegid kriitilisi märkusi Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja aadressil ning hindasid tema senist tegevust nõrgaks.

Neljandaks - mured Komisjoni ametissekinnitamise venimine. Liberaalide fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt kutsus üles mitte enam kordama praktikat, kus vana Komisjon jätkab üle poole aasta kohatäitjana.

Tunne Kelami sõnul on siin kaasvastutus parlamendil, kelle enamus polnud nõus Barrosot ametisse kinnitama juba 2009. aasta juulis, nagu seda välja pakuti.

Tunne Kelami hinnangul on eriti oluline, et uus Komisjon oleks tegevuses tõhus, neutraalne ega alluks liikmesriikide valitsuste liigsele survele.

"Portfellide ja tegevusalade jagunemises osutatud ebamäärasus on tõsine probleem," väitis Kelam. "Poliitiliste esindatuse kaalutlustel on Komisjoni koosseis paisunud 27-le, kellele tuleb leida tegevusala. Kuid niiviisi jätkata ei ole edasises perspektiivis mõeldav. Euroopa kodanikel on vaja hästi toimivat ja Euroopa Liidu poliitikaid tõhusalt koordineerivat täitevorganit, mitte poliitilist esinduskogu."

Komisjoni edasine liigendamine 14-15 vanemvolinikuks ja nooremvolinikeks, kes vahelduvad omavahelise rotatsiooni korras, oleks Kelami arvates praktilisem lahendus.

Euroopa Komisjoni uue koosseisu poolt hääletas 488, vastu 137 ja erapooletuks jäi 72 saadikut.

Euroopa Rahvapartei õnnitleb Mart Laari IRLi esimehe kohale tagasivalimise puhul

2010-02-01

Euroopa Rahvapartei (ERP) esimees Wilfried Martens õnnitles täna ERP liikmeserakonna Isamaa ja Res Publica Liidu esimeest Mart Laari tema tagasivalimise puhul. Mart Laar sai eile Tallinnas üle 2000 erakonna liikme osavõtul peetud suurkogul suure toetuse osaliseks.

"Õnnitlen IRLi kordaläinud suurkogu puhul ja oma head sõpra Mart Laari tema tagasivalimise puhul erakonna esimeheks. IRL on Mart Laari juhtimisel tõestanud, et on koalitsioonivalitsuses tugevaks ja usaldusväärseks partneriks. Olen veendunud, et Isamaa ja Res Publica Liitu saadab 2011. aasta märsivalimistel veelgi suurem edu," rõhutas Euroopa Rahvapartei esimees Martens.

Mart Laari juhitud erakond kuulub Euroopa suurimasse ja mõjuvõimsaimasse poliitilisse perekonda, milles on hetkel 72 liikmeserakonda 39-st riigist, 13 Euroopa Liidu liikmesriigi ning 6 ELi mittekuuluva riigi valitsusjuhti ja riigipead, Euroopa Komisjoni, parlamendi ja EL Nõukogu esimehed. Samuti on Euroopa Rahvaparteil suurim saadikurühm Euroopa Parlamendis.

Allikas: www.epp.eu

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa töörühm jätkab Tunne Kelami juhtimisel

2010-01-21

Euroopa Parlamendis jätkab tööd Balti-Euroopa töörühm, mille esimeheks valiti täna üksmeelselt Eesti saadik Tunne Kelam.

Balti-Euroopa töörühm, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega.

Saadikud sõnastasid töörühma olulisemad eesmärgid selleks perioodiks.

"Esmajoones nõuab Läänemere strateegia ellurakendamine regulaarset parlamendipoolset järelvalvet, " ütles Kelam, kelle ettepanekul peaks igal aastal sellesisuline debatt Euroopa Parlamendis aset leidma.

Samuti esitati ettepanek kutsuda töörühmaga kohtuma tulevane transpordivolinik Siim Kallas, arutamaks transpordiküsimusi Läänemere regioonis.

Oluliste teemadena tõstatasid saadikud energiaturvalisusega, keskkonnakaitsega ning küberjulgeoleku strateegiaga seotud küsimused.

Kelami sõnul on tervitatav saadikute keskmisest märksa suurem huvi töörühma vastu: "Täna oli kohal üle kolmekümne eurosaadiku viiest erinevast fraktsioonist. Osavõtjaid on registreerunud üle viiekümne, sealhulgas Portugali ja Hollandi esindajad, " nentis Kelam.

Tunne Kelami ettepanekul kinnitas töörühm juhatuse koosseisu: Knut Fleckenstein (Saksamaa), Carl Haglund (Soome), Roberts Zile (Läti), Satu Hassi (Soome), Andrzej Grzyb (Poola), Gunnar Hökmark (Rootsi), Vytautas Landsbergis (Leedu).

Töörühmad ehk intergrupid on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Grupi moodustamiseks peab saavutama vähemalt kolme fraktsiooni toetuse.

Tunne Kelam:Euroopa vajab kiiresti tõhusat küberjulgeoleku strateegiat

2010-01-20

"Toetan täielikult teie pühendumust Euroopa ühise energiaturu arendamisele ning vastava ühtse reguleeriva raamistiku loomisele, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament on kõnealuses küsimuses oma seisukoha kujundanud parlamendi 2007. aastal koostatud raportis Euroopa Liidu energiaalasest välispoliitika kohta, mis ootab rakendamist.

Kolmanda prioriteedina esitas Tunne Kelam "Euroopa Liidu 2020" strateegia rakendamise, mis peab keskenduma senisest suurema majanduskasvu ning tööhõive saavutamisele. "2020 agenda" tähendab ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamist igapäevases elus, võttes kasutusele juba liikmesriikides tulemusi saavutanud tehnoloogiaid, " ütles Kelam.

"Loodan, et teie eesistumise ajal otsustatakse ära ka IT-agentuuri loomine infotehnoloogiasüsteemide koordineerimiseks, mida Euroopa ilmselgelt vajab.
"Pakiline vajadus on välja töötada tõhus ja usaldusväärne Euroopa küberjulgeoleku strateegia, " ütles Kelam.

ERP fraktsiooni saadiku sõnul on Hispaania eesistumise ajal Euroopa Liidul mitmeid välispoliitilisi väljakutseid. "Loodan, et Euroopa Liit mängib aktiivsemat rolli Taga-Kaukaasia piirkonna olukorra stabiliseerimisel ning Idapartnerluse raames mõjutab Venemaad täitma oma kohustusi ning toob selle piirkonna riigid lähemale Euroopa Liidule.

Samuti kutsus Kelam Hispaania eesistumist üles säilitama Euroopa Liidu ühispositsiooni Kuuba suhtes, niikaua kui ei ole näha tegelikke muutusi. Kelam tõi näitena sissesõidukeelu opositsiooniga kohtuda soovivale Euroopa Parlamendi saadikule. " See ei ole kindlasti märk muutustest paremuse poole, " kinnitas Kelam.

Tunne Kelam: Kandidaatide kuulamised on triivinud põhiülesandest kõrvale

2010-01-19

Euroopa Parlamendis lõppesid Euroopa Komisjoni volinike kandidaatide kuulamised.

Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni büroo liige Tunne Kelam väljendas muret olukorra üle, milles uue Euroopa Komisjoni liikmekandidaatide hindamisel on oodatust tugevamini esile kerkinud parteipoliitilised kaalutlused.

"Praeguses olukorras on eriti oluline teadvustada, et Euroopa Komisjon on põhimõtteliselt neutraalne kolleegium, mille liikmed on kohustatud edendama Euroopa Liidu huve tervikuna ning jätma tahaplaanile niihästi erakondlikud kui ka rahvuslikud kaalutlused," ütles Tunne Kelam.

Komisjon on Tunne Kelami sõnul 27-liiikmelise riikideühenduse mootor, kes koordineerib Euroopa Liidu pädevusse antud valdkondi ja on peamine seaduste algataja ning Euroopa Liidu põhialuste garanteerija.

"Meie kõigi huvides on tugev, asjatundlik ja tõhus Komisjon," ütles Kelam. "Seda on võimalik moodustada vaid siis, kui parlamentaarsetel kuulamistel keskendutakse kandidaatide kompetentsusele ja usaldusväärsusele ning ollakse valmis tõusma kõrgemale erakondlikest või sugupoolte vahelistest argumentidest."

Tunne Kelami sõnul on murettekitav mitmel juhul ilmnenud tendents klaarida Komisjoni ametissekinnitamise käigus poliitilisi jõuvahekordi või siis mööda vaadata liikmekandidaadi nõrkustest üldise tasakaalu huvides.

"Kui kandidaat jätab kuulamisel nõrga mulje, siis peab Euroopa Parlamendi komisjon selle ka välja ütlema," väitis Kelam. "Euroopa Parlament suudab oma parlamentaarse kontrolli ülesannet kõige mõttekamalt täita siis, kui kandidaate hinnatakse eeskätt nende pädevuse ning konkreetse tegevuskava põhjal." Poliitilise tasakaalu ja prestiiži säilitamisele orienteeritud poliitika madaldab Kelami sõnul parlamendi rolli ning pärsib objektiivset hindamist.

"Fakt on see, et kandidaatide vahel on üsna suured erinevused," tõdes Kelam. "Hea näide on see, et tõeliselt kompetentsete kandidaatide hindamisel on saavutatud selge üksmeel, olgu see siis Hispaania sotsialist Joaquín Almunia, Prantsuse konservatiiv Michel Barnier või Belgia liberaal Karel De Gucht."

"Kui Bulgaaria kandidaadi Rumiana Jeleva esinemisel jäi vajaka veenvusest, siis ei tohiks silmi sulgeda ka palju tõsisema probleemi ees, milleks on Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashtoni ilmne ebakompetentsus temale usaldatud valdkonnas," osutas Kelam Financial Times'i koostatud tabelile, milles Catherine Ashton pälvis ühe kõige madalamatest reitingutest.

Euroopa Parlamendi hääletus Komisjoni koosseisu üle, mis pidi toimuma 26. jaanuaril, lükkub edasi seoses Bulgaaria volinikukandidaadi Rumiana Jeleva otsusega oma kandidatuur tagasi võtta.

Mihkelson sõnastas alanud aastaks Eesti välispoliitika suuremad väljakutsed

2010-01-08

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Marko Mihkelson prognoosib, et 2010. aastal ootab Eesti välispoliitikat ees vähemalt kaheksa suuremat väljakutset.

"Alanud aasta kõige olulisemaks eesmärgiks on Eesti europüüdluste lõpuleviimine ning selleks vajalike diplomaatiliste sammude astumine. Mõistagi on meie eurovõimalus seotud eeskätt sisepoliitikaga, kuid kindlasti ei tohi alahinnata ka meie partnerite ning euroala institutsioonide pidevat ja asjakohast informeerimist," ütleb Mihkelson.

Tema hinnangul väärib Euroopa Liidu kontekstis rõhutamist Eesti püüdlus saada ühenduse infotehnoloogia agentuuri asukohamaaks. "Kuna teiseks kandidaadiks on Prantsusmaa, siis meile meeldiva lõppotsuseni jõudmiseks tuleb panustada aktiivsesse diplomaatilisse tegevusse," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul eeldavad ka Läänemere strateegia ning idapartnerluse küsimused alanud aastal tähelepanu ning panustamist. "Seejuures Läänemere strateegia ei ole üksnes välisministeeriumi rida, vaid nõuab suuremat pühendumust ka teistelt meie ministeeriumitelt," ütleb ta.

Mihkelsoni sõnul on NATO raames meile sellel aastal kindlasti tippsündmuseks aprillis peetav välisministrite kohtumine Tallinnas, sest nii suurt ja kaalukat kohtumist pole Eestis kunagi varem toimunud.

"Loodetavasti annab Tallinna kohtumine oma panuse ka alliansi uue strateegilise kontseptsiooni lihvimisele, mis saab liikmesriikidele tähtsaks teekaardiks eelolevateks aastateks. Meile on oluline, et see strateegia arvestaks neid muutusi, mis on eriti ilmnenud seoses Vene-Gruusia sõjaga 2008. aastal".

ELAKi juhi hinnangul on äärmiselt oluline välismajanduspoliitika jätkuv edendamine, kuna selle kaudu loob riik ettevõtjatele ja investoritele uusi võimalusi. "Otsati on seegi seotud meie europüüdlustega, sest vastav positiivne otsus annaks Eestile väga vajaliku arengutõuke," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul on tähtis, et Eesti ametkonnad suudaksid senisest enama sünergiaga tegutseda välismajanduspoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Üldine arengupaber "Made in Estonia" annab hea aluse sellel aastal keskenduda juba konkreetsemate strateegiate väljatöötamisele.

"Seejuures oleks näiteks mõistlik, et enne Shanghai EXPO avamist selle aasta mais võiks meil olla paremini läbi mõeldud Hiina strateegia".

Eurotsooni mittekuuluvad riigid vajavad EL täiendavat abi majanduskriisist väljatulekuks

2009-11-25

"Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on neid ühiseid poliitikaid toetanud. Nüüd on nõukogu ja liikmesriikide valitsuste kord alustada jõulise ühise välis-, julgeoleku-ja energiapoliitikaga, mis oleksid tõeliselt usaldusväärsed meie partnerite jaoks, " ütles Kelam

"Möödunud talve energiakriisi vältimiseks on üks pakilisemaid ülesandeid ühtse energiaturu lõplik väljakujundamine, üle-euroopaliste elektrivõrkude ja -hoidlate arendamine ja energiasolidaarsuse klausli rakendamine, " kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul seisneb probleem ka majanduskriisist väljatulemises.

"Eriti kehtib see riikide kohta väljaspool eurotsooni, mis on enim kannatanud järsu investeeringute languse ja kasvava tööpuuduse all. Võrreldes euroala liikmetega on need riigid muutunud haavatavamaks seoses ebasoodsate konkurentsitingimustega, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami ettepanekul on tarvis ajutisi meetmeid nagu täiendavaid laenuvõimalusi väike-ja keskmise suurusega ettevõtetele ja toetusi infrastruktuuri arendamiseks. "Veelgi enam, riikliku kaasfinantseerimise nõuete ajutise vähendamisega oleks tagatud parem juurdepääs Euroopa fondidele," tegi Kelam ettepaneku.

Tunne Kelam tõstatas ka Eesti eurotsooni pürgimise küsimuse. "Eesti on üks madalaima välisvõlaga riik ja samuti oleme suutnud eelarve puudujäägi kontrolli alla võtta."

"Usun, et Eestil on hea võimalus liituda euroalaga 2011.aastal, " ütles Kelam.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam hoiatab NATO sõjatehnoloogia müümise eest Venemaale

2009-11-23

"Euroopa Liit on ainsana saatnud Gruusiasse rahvusvahelise vaatlusmissiooni, mis jälgib Vene-Gruusia 2008. aasta 12. augusti ja 8. septembri kokkulepete täitmist, " ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul peaks uus Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Catherine Ashton tegema selgeks, et absoluutne tingimus Vene poole usaldusväärsusele kokkulepete täitmisel on Euroopa Liidu vaatlusmissioonile juurdepääsu tagamine Gruusia separatistlikele territooriumitele ilma edasiste viivituseta.

"Täna jõudis Peterburi Prantsuse Mistral-tüüpi helikopterikandja. Plaan müüa see moodne dessantlaev Venemaale on võrdne Kremli autasustamisega Gruusiasse sisstungi eest 2008. aastal," väitis Kelam.

"Vene mereväe juhataja admiral Vladimir Võssotski sõnul oleks Vene laevastik seda tüüpi alusega saanud 2008. aasta augustis oma missiooni sooritada 26 tunni asemel 40 minutiga, " kinnitas Kelam.

Kelami sõnul poleks sellisel juhul president Sarkozyl olnud mingit võimalust takistada härra Putinit Gruusia pealinna okupeerimast.

"Vene mereväe varustamine NATO uusima tehnoloogiaga tähendab endale vastutuse võtmist Kremli sõjaka tiiva julgustamise eest viimaks reaalsuses ellu hiljutiste Vene sõjaliste manöövrite stsenaariumid naaberriikide territooriumide hõivamisel."

Tunne Kelam: uued liikmesriigid peavad olema esindatud EL kolmes uues tippametis

2009-11-11

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam tõstatas täna Euroopa Parlamendi plenaaristungil kolm aspekti, mida Lissaboni leppe jõustumisel peaks jälgima.

"Esiteks, Lissaboni leppe jõustumisel vajab Euroopa Liit rohkem kui kunagi varem ühist tõhusat välis-, kaitse- ja energiapoliitikat," ütles Tunne Kelam oma sõnavõtus. "Üksnes sellised ühispoliitikad võimaldavad tagada, et Schröder-Putini tehingud tulevikus kunagi ei kordu."

Teiseks on Eesti saadiku sõnul oluline teadvustada tugeva Euroopa Komisjoni vajadust, mille rolli uued institutsioonid ei tohi nõrgestada. "Komisjon on see, kes kannab vastutust Lissaboni leppe ellurakendamise eest," kinnitas Kelam.

Kolmandaks, kõneledes EL uute tippametite täitmisest tuleb Tunne Kelami arvates lähtuda mitte keerukate kompromisside tulemusena kokku lepitud portfellidest, vaid isiksustest. Isiksustest, kellel on kaugeleulatuv visioon ning pühendumus Euroopa ühisväärtuste järjepidevusele.

"Et tulla toime uute hiiglaslike väljakutsetega, vajame taas Adenaueri, Schumani ning De Gasperi formaadiga Euroopa riigimehi. .Neid otsides on parem eelarvamused kõrvale heita - selliseid riigimehi võib väga hästi leida ka uutest liikmesmaadest, kes peaksid kindlasti olema esindatud tulevases EL troikas, " ütles Kelam.

Täna ja homme Brüsselis toimuv Euroopa Parlamendi osaistungjärk on pühendatud kommunismi kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemise 20. aastapäevale, selle puhul külastas Euroopa Parlamenti Tšehhi Vabariigi endine president Vaclav Havel.

Peateemadena arutavad saadikud keskkonnateemale pühendatud hiljutist Euroopa Ülemkogu ning peagi toimuvat ELi-Venemaa tippkohtumist Stockholmis.

Tunne Kelam: Euroopa vajab täit tõde Berliini müüri rajanud režiimi kohta

2009-11-10

Eile möödus 20 aastat Berliini müüri langemisest, mida tähistavad üle Euroopa toimuvad mälestusüritused.

Euroopa Parlamendi suurim, kristlikke demokraate ja konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon tähistas seda aastapäeva mälestusüritusega Euroopa Parlamendis. Peaettekande pidas Eesti saadik Tunne Kelam, kes analüüsis Berliini müüri langemiseni viinud sündmusi ning rääkis ka isiklikust kogemusest kommunistliku režiimi all.

Tunne Kelami sõnul on kõigil vaja teadvustada, et Berliini müüri püstitanud Nõukogude diktatuur ei kavatsenud piirduda üksnes Ida-Euroopaga.

"Täna peame enda jaoks täiesti selge järelduse tegema, et sama saatus, mis tabas müüri taha suletud Ida-Euroopat, oli kavandatud kogu Euroopa jaoks," ütles Kelam. See oleks juhtunud, kui vahele poleks tulnud Trumani doktriin, Marshalli plaan, NATO rajamine ning Euroopa demokraatliku ühinemise algus.

Tunne Kelam ütles, et jõhkra jõu demonstreerimisele vaatamata osutas Berliini müür tegelikult kommunistliku režiimi ebakindlust ja nõrkust.

"Müüri ehitamise otsusega 1961 möönis nõukogude diktaator Hrushtshov, et tema süsteem pole normaalseis inimlikes tingimusis elujõuline," järeldas kõneleja.

Tunne Kelami sõnul on vabadus lahutamatult seotud tõega.

"Täna, 20 aastat hiljem vajab kogu Euroopa täie tõe mõistmist selle totalitaarse süsteemi olemusest, mis hoidis poolt Euroopat aastakümneid oma raudses haardes," ütles Kelam.

"Me kõik vajame seda tõde - niihästi need, kes jäid ühele poole müüri ja ka need, kellel oli õnn elada vabas ja demokraatlikus ühiskonnas."

"Me vajame seda tõde ka Venemaa jaoks, mis on olnud ajaloo julmima diktatuuri kasvulava," ütles Kelam. Tema sõnul peab Euroopa aitama vene sõpradel vabaneda nende ajaloo süngeima perioodi vangistusest.

Tunne Kelami arvates viis Berliini müüri mahakiskumisele ühelt poolt paljude ikestatud Euroopa rahvaste visa vastupanu diktatuurile ning Karol Wojtyla, Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri uus kindlameelne poliitika, mis teadvustas kommunismi välise jõu taga tema nõrkust ning orienteerus mitte pragmaatilisele muganemisele selle süsteemiga, vaid taotles selle murdmist.

"Täna jagame oma rõõmu meie taasühinenud Saksa sõpradega," õnnitles Eesti saadik oma kolleege. "9. november avas tee niihästi vabadusele kui ka Euroopa laienemisele. See on meie ühine püha," ütles Kelam.

Tunne Kelam: Euroopa vajab riigimehi

2009-10-21

Euroopa Parlament arutas Lissaboni lepingu järgseid võimalikke ametissenimetamisi ning lepingu jõustumist ning kuulas Nõukogu ja Komisjoni avalduse 29.-30. oktoobri Brüsseli tippkohtumise ettevalmistuste kohta.

"Lissaboni leppe jõustumisega on meil on ajalooline võimalus keskenduda ühisele tulevikule ja väärtustele Euroopa Liidus," ütles Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam tippkohtumist puudutaval arutelul Euroopa Parlamendis Strasbourgis.

Kommenteerides Lissaboni leppe praegust seisu, ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam, et praegu pole aeg kasutada viimaseid hetki oma rahvuslike huvide edendamiseks mängides partnerite närvidel.

"Euroopa ees seisvaid ülemaailmseid väljakutseid ei saa lahendada ilma tõhusate ühiste institutsioonideta," ütles Kelam.

"Tänane Euroopa vajab rohkem kui kunagi varem sellist kaugelenägelikkust, moraalset kindlust ja pühendumust ühistele väärtustele, mis omal ajal inspireerisid Euroopa Liidu rajajaid ning aitasid neil murda läbi ajaloo ning rahvusliku isekuse surnud ringist," ütles Eesti saadik.

"Euroopa Liidu edasimineku ja usaldusväärsuse jaoks ei ole mitte tingimata vajalikud head ühised koordinaatorid. Me vajame tõelisi riigimehi, tugevaid demokraatlikke juhte, kel on visioon ja autoriteet teostamaks muutusi ka Euroopas."

"Seega vajab Euroopa mitte üksnes ühist julgeoleku-ja välispoliitikat vaid ka ühist energiapoliitikat," tuletas Kelam eesistujale meelde Euroopa Parlamendi algatust selles vallas kaks aastat tagasi.

Teise olulise punktina tõstatas Tunne Kelam Läänemere strateegia elluviimise.

"Nõukogu ülesanne on rakendada strateegia aega raiskamata. Loodan, et Läänemere strateegia pälvib teenitud tähelepanu ka Hispaania ja Belgia eesistumise ajal, " ütles Kelam.

ERP fraktsiooni liige toetas minister Cecilia Malmströmi väljakäidud mõtet, et Läänemere strateegiast võiks saada eeskuju ka teistele makroregioonidele Euroopa Liidus.

"Siiski, ühtegi Euroopa Liidu strateegiat ei saa tõsiselt võtta, kui pole piisavalt vahendeid selle rakendamiseks. Olemasolevale Läänemere strateegia eelarvereale tuleb ette näha ka raha, " ütles Kelam.

"Selleks, et Läänemere regioonist saaks Lissaboni strateegia edulugu, peab Euroopa Liit samuti panustama, " ütles Kelam.

Tunne Kelam: alustada tuleb Euroopa deschröderiseerimist

2009-10-14

Euroopa Parlamendis toimus täna energiajulgeolekualane konverents "Uued eraldusjooned Euroopas?".

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees Herbert Reul tõdes konverentsi avakõnes, et ei ole kindel uutes eraldusjoontes, aga probleemiks on vanade eraldusjoonte ületamine.

Suursaadik Keith Smithi (USA suursaadik Leedus 1997-2000) väitel on Ida-Euroopa energia osas palju enam haavatav kui Lääne-Euroopa. Suursaadiku sõnul ilmneb suurtes liikmesmaades vastuseis energiasüsteemide detsentraliseerimisele, mis võrdub sisuliselt vastasseisuga Euroopa Liidu poolt nõutud läbipaistvusele.

Konverentsist osa võtnud Eesti saadik Tunne Kelam ütles, et me ei saa mõjutada Venemaad ja teisi energiatarnijaid enne, kui kujundame poliitilise tahte Euroopa Liidu sees ühise energiaturu loomiseks.

"Esimene tähtis praktiline samm on luua üle-euroopaline energia varustusvõrgustik, mis võimaldaks vajaduse korral ühest liikmesriigist teise gaasi tarnida." Kelam tõi näiteks Taani valmisoleku energiakriisis Slovakkiat aidata, kuid gaasi tarnimiseks puudusid vajalikud vahendid.

"Euroopa Parlament on juhtiv energiasolidaarsuse osas, " viitas Kelam fraktsioonikaaslase ja Euroopa Parlamendi väliskomisjoni eelmise esimehe Jacek Saryusz-Wolski 2007 aastal koostatud energiasolidaarsuse raportile. " Kahjuks ei ole Euroopa valitsused seda ellu viinud, " tõdes Kelam.

"Nord Stream on selge näide poliitilisest projektist, mille eesmärk on isoleerida uued liikmesriigid ülejäänud Euroopast, " ütles Eesti saadik. "Sellistele poliitilistele projektidele peab Euroopa vastama ka poliitiliste ühisaktsioonidega ning mitte teesklema nagu seisneks probleem majanduslike suhete arendamises."

"Euroopa Liidu esmane ülesanne on praktikas järgida omaenda reegleid läbipaistvusest ning ausast konkurentsist."

Tunne Kelam juhtis tähelepanu sellele, et asi pole mitte Euroopa Liidu kasvavas energiasõltuvuses, kuivõrd Euroopa poliitiliste ja majanduslike eliitide kasvavas sõltuvuses mitteläbipaistvatest majanduslikest ja poliitilistest otsustest.

"Alustada tuleb Euroopa deschröderiseerimisega," ütles Kelam.

Euroopa Parlamendi 2009. aasta Andrei Sahharovi preemia saab tõenäoliselt Vene kodanikuühendus "Memoriaal"

2009-10-06

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning arengukomisjoni ühisistungil toimunud salajasel hääletusel selgitati välja Andrei Sahharovi preemiale esitatud kandidaatide pingerida.

Parlamendiliikmete ning fraktsioonide algatusel oli esitatud kokku kümme kandidaati. Nende hulgas olid palestiinlasest günekoloog dr. Izzeldin Abuelaish, kes on töötanud aastaid mõlemal pool Iisraeli-Palestiina piiri, Eritrea kirjanik Dawit Isaak, kes viibib kaheksandat aastat vangistuses oma tõekspidamiste pärast ning vietnami katoliku preester ja demokraatia eest võitleja isa Thaddeus.

Tunne Kelam, kes oli Euroopa Rahvapartei (ERP) faktsioonis üks "Memoriaali" kandidatuuri algatajaid, väljendas rahulolu hääletusel ilmnenud selge tulemuse üle.

"Saavutasime täna pärastlõuna selle, et ERP fraktsiooni väliskomisjoni liikmed otsustasid omavahelisel hääletusel toetada "Memoriaali". Samasuguse algatuse oli teinud roheliste fraktsioon. Rõhutasin seda, et kõigist kandidaatidest on "Memoriaali" esindajad tänavu kõige paremini sobivad Sahharovi preemia kriteeriumeile, lisaks täitub detsembris 20 aastat Andrei Sahharovi surmast. Mul on väga hea meel, et "Memoriaal" võitis salajase hääletuse selge ülekaaluga," kommenteeris Kelam.

"Memoriaalile", kelle esindajaist on nimeliselt mainitud Sergei Kovaljovi, Oleg Orlovi ning Ludmilla Aleksejevat, järgnesid palestiinlasest doktor Abuelaish ning Eritrea vangistatud kirjanik Dawit Isaak.

Kolm enim hääli saanud kandidaati edastatakse Euroopa Parlamendi presidentide konverentsile, kes oktoobri lõpul teeb lõpliku otsuse.

"Arvestades "Memoriaali" suurt edumaad ning tema toetamist mitmete fraktsioonide esindajate poolt, olen kindel, et lõplik otsus langeb selle auväärse ning tänapäeva Venemaal ülimalt vajaliku organisatsiooni kasuks, " ütles Tunne Kelam.

IRL: Reformierakond peab lahendama oma probleemid ise

2009-09-30

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni hinnangul väljendab umbusaldusavaldus opositsiooni suhtumist ministri tegevusse ning IRLi arvates peab koalitsioonipartner Reformierakond lahendama oma probleemid ise.

„Koalitsioonipartei ei saa olla valitsuses, mida ta umbusaldab, mistõttu tekkivaid probleeme lahendatakse teiste vahenditega valitsusesiseselt. Kui koalitsioonipartneritel ei ole usaldust, siis ei saa see koalitsioon ka edasi eksisteerida," ütles IRLi parlamendisaadik Marko Mihkelson.

„Juhtunu on piisavalt tõsiselt riivanud Eesti välispoliitilist usutavust, mistõttu tuleb siin teha mõned põhimõttelised järeldused. Eesti peab taastama oma selguse ja selgroogsuse, mille sisuks on meie rahvuslikel huvidel põhinevad suhted," lausus Mihkelson.

Tunne Kelam: Läänemere strateegia – kas Lissaboni strateegia edulugu?

2009-09-16

Läänemere strateegiat käsitleval debatil õnnitles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni eestkõneleja Tunne Kelam eesistujamaad Rootsit strateegia eduka rakendamise alustamise eest.

"2004. aastast on Läänemerest saanud Euroopa Liidu sisemeri. Strateegia kajastab selles regioonis viis aastat tagasi toimunud põhimõttelisi muudatusi ning see on praegu põhjuseks, miks Euroopa Liit vajab laiaulatuslikku lähenemist, et esitatud väljakutsetele ja võimalustele koordineeritult reageerida, " ütles Eesti saadik.

ERP fraktsiooni liige tuletas meelde, et strateegia algatajate põhieesmärk oli muuta Läänemere regioon üheks konkurentsivõimelisemaks ja kiiremini arenevaks Euroopa Liidu regiooniks. "Kui me suudame kasutada maksimaalselt Läänemere strateegia pakutud võimalusi, siis võib just sellest regioonist kujuneda Lissaboni programmi edulugu, " rõhutas Kelam.

"Just praegu vajab see piirkond rohkem kui varem paremat ligipääsu ja turvalisust energiaturgudel, " ütles Kelam. " On vaja alternatiivseid energia tarnekanaleid ning eelkõige on vajadus ühise energiasüsteemi loomise järgi Läänemere ümber. Kahepoolne ja peamiselt poliitiline Nord Streami projekt tuleb lahendada arvestades kõigi Läänemere-äärsete riikide õiguspäraste huvidega ja kindlasti mitte enne, kui Vene valitsus ühineb Espoo konventsiooniga," ütles ERP fraktsiooni nimel kõneleja.

Nancy Reagan kutsus Laari kõnelema Ronald Reagani mälestuskonverentsile

2009-09-16

Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani lesk Nancy Reagan kutsus Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari üheks peakõnelejaks tänavu novembris peetavale Ronald Reagani mälestuskonverentsile.

IRLi esimees kutsuti kõnelema koos Mihhail Gorbatšoviga konverentsi osas, kus käsitletakse Reagani mõju kommunismi kokkuvarisemisele.

Laarile saadetud kutses meenutab Nancy Reagan, kuidas nad Ronald Reaganiga jälgisid televiisorist, kuidas rahvas lammutas Ida ja Lääne eraldatuse sümboliks olnud Berliini müüri ning kuidas nad mõlemad selle üle rõõmustasid.

Kirjas rõhutatakse vajadust võitlust kommunismi vastu meeles pidada ning selleks on ka organiseeritav konverents suunatud.

Laari hinnangul on arusaamine kommunistliku süsteemi kuritegelikust olemusest maailmas viimasel ajal kiirelt levinud.

„Kui omal ajal nimetas Reagan Nõukogude Liitu kurjuse impeeriumiks, siis kritiseeriti teda rängalt - ometi näitas ajalugu, et mitte tal polnud ainult õigus, vaid just asjade õigete nimedega nimetamine aitas kommunismi kokkukukkumisele kaasa," lausus Laar.

Tunne Kelam: Kõik EL liikmesriigid peavad tähistama 23. augustit totalitarismiohvrite mälestuspäevana

2009-09-14

Euroopa Parlamendi täiskogu avaistungil sõna võtnud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam juhtis tähelepanu Molotov-Ribbentropi pakti 70. aastapäevale.

"Natsi-Nõukogude pakt osutas vapustava selgusega, kui lähedased on üksteisele näiliselt vastandlikud äärmusjõud," ütles kõneleja.

Kelami väitel oli seitsmekümne aasta eest niihästi Moskva kui Berliini ühiseks eesmärgiks Euroopa demokraatliku poliitilise korralduse hävitamine. "Niihästi Moskva kui Berliin taotlesid ülemvõimu maailma üle."

"Natsi-Nõukogude pakti tähtsaim sõnum on mitte iial unustada, et Teise maailmasõja vallandamiseks läks vaja kaht diktaatorit," tõdes ERP fraktsiooni esindaja.

Kelam tsiteeris Stalini kõnet poliitbüroole neli päeva enne pakti sõlmimist, kus Stalin tõdes, et sõja puhkemine Kolmanda Riigi ning anglo-prantsuse kapitalistliku bloki vahel on Nõukogude Liidu huvides. Nõukogude diktaatori meelest tulevat teha kõik, et selline sõda vältaks maksimaalselt kaua kurnamaks mõlemat osapoolt. Siis saavat Nõukogude Liit laialdase tegevusvaldkonna edendamaks maailmarevolutsiooni.

Eesti saadiku arvates on kõnealusest süngest aastapäevast võimalik teha üks järeldus: Euroopa Liidu valitsused peavad hakkama tähistama iga aasta 23. augustit totalitaarsete süsteemide ohvrite ühise ametliku mälestuspäevana: "Sellele kutsub Euroopa Parlamendi aprillkuine resolutsioon "Euroopa südametunnistus ja totalitarism".

Mihkelson Krynicas: elavam NATO-debatt Soomes ja Rootsis teeniks regiooni ühiseid huve

2009-09-11

„Läänemere-äärsete riikide ühise julgeoleku tugevdamisele tuleks kindlasti kasuks, kui riikide kuuluvus ühiskaitse organisatsioonidesse oleks kattuvam", ütles Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson esinedes Poolas Krynicas toimuval majandusfoorumil.

„NATO-debati elavnemine Soomes ja ka Rootsis oleks kasulik uutele julgeolekualastele valjakutsetele paremate ja töötavate vastuste andmisel," sõnas ta.

Mihkelsoni sõnul on Läänemere piirkonna suurimad julgeolekualased valjakutsed lühemas perspektiivis seotud eeskätt keskkonna- ning meresõiduohutusega. Nende ohtude reaalne ennetamine on võimalik üksnes Läänemere-äärsete riikide koostöö parandamise kaudu.

Ta rõhutas Euroopa Liidu Läänemere strateegia olulisust nimetatud küsimustega tegelemisel.

„Läänemere põhja kavandatav Nord Streami gaasijuhe kujuneb selle valmimisel regiooni suurimaks julgeolekuprobleemiks ning me ei tohi maha vaikida, et torujuhtme rajamisel Läänemerre suureneb objektiivselt Vene Föderatsiooni huvi sõjalise kohaloleku tugevdamiseks regioonis," ütles Mihkelson.

Ta viitas oma esinemises Venemaa loodepiirkonnas käimasolevatele sõjaväeoppustele „Laadoga 2009" ja „Zapad 2009", kus muuhulgas harjutatakse ka energiatarnete infrastruktuuri kaitsmist.

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad kiirendada Nabucco gaasijuhtme valmimist

2009-09-09

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon otsustas esitada resolutsioonikavandi, mis käsitleb Euroopa Liidu energiajulgeoleku väliseid aspekte. Resolutsiooni algatajate hulgas on Eestit saadik Tunne Kelam.

Kelami sõnul otsustasid ERP fraktsiooni väliskomisjoni ning tööstuskomisjoni liikmed mitte piirduda 17. septembriks planeeritud Euroopa Komisjoni energiajulgeoleku-teemalise avalduse ärakuulamisega, vaid esitada sellele ka parlamendi resolutsioon.

"Resolutsioon on meie poolt mõeldud selleks, et toetada uusi arenguid Nabucco gaasijuhtme ehitamisel," kommenteeris Tunne Kelam. "13. juulil Austria, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari ja Türgi valitsuste kokkuleppega paika pandud õiguslik raamistik oli oluline samm Nabucco tuleviku jaoks. Nüüd on Euroopa Parlamendi roll alustatud projekti realiseerimisele energiliselt kaasa aidata."

Kelami arvates ei asenda tulevaks nädalaks kavandatud resolutsioon vajadust anda põhjalik hinnang sellele, kuidas Komisjon ja Euroopa Nõukogu on ellu rakendanud 2007 septembris vastu võetud parlamendi raportit Euroopa Liidu ühisest energiaalasest välispoliitikast. "Euroopa Parlamendi seisukoht nendes küsimustes on selge ja tulevikku vaatav," tõdes Kelam. "Kogu küsimus taandub liikmesriikide tahtele ja võimele ajada ühtset energiapoliitikat välissuhetes."

Tunne Kelam rõhutab resolutsioonikavandis järgmisi punkte:

1. üleskutse Komisjonile toetada poliitiliselt, õiguslikult ja ka rahaliselt strateegiliste energiaprojektide elluviimisele orienteeritud Euroopa Liidu ettevõtteid;

2. üleskutse liikmesriikidele informeerida üksteist ja Komisjoni energiastruktuure puudutavatest strateegilistest projektidest kolmandate riikidega;

3. nõudmine, et Komisjon astuks viivitamatult samme tõkestamaks mitteläbipaistvate välismaiste äriettevõtete sisenemist Euroopa Liidu energiaturgudele ning nende ülevõtmist. (Parlamendiliikmed esitavad näitena Surgut Neftegazi tõusmist osanikuks Ungari energiakompaniis MOL).

Euroopa Parlamendi täiskogu arutab kõnealust teemat 17. septembri täiskogu istungil Strasbourgis.

Euroopa Liit vajab energiakoostöö aluslepingut

2009-09-03

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab energiakoostöö aluslepingut

Brüssel, 2.september 2009

Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas kohtumisel Euroopa Komisjoni välissuhete peadirektoraadi juhi Eneko Landaburuga energiajulgeoleku probleeme Euroopa Liidu välissuhetes.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindaja väliskomisjonis Tunne Kelam tunnustas Euroopa Komisjonis toimunud edasiminekut, mille tulemusena on energiajulgeoleku probleemid välissuhtluse prioriteetide hulgas ning on lülitatud Euroopa Liidu uude julgeolekustrateegiasse.

Tunne Kelam ja väliskomisjoni eelmine esimees Jacek Saryusz-Wolski toetasid vajadust sõlmida kõiki Euroopa Liidu liikmeid hõlmav ja kohustav energialeping, millel oleks tänapäeval sama põhjapanev tähtsus kui omaaegsel Euroopa ühisturule aluse pannud söe-ja teraselepingul. Sellisele võimalusele juhtis 2007. aastal tähelepanu ka omaaegne Euroopa Komisjoni esimees Jacques Delors.

"Lissaboni reformilepingu jõustumine ei taga iseenesest liikmesriikide energiaalase koostöö koordineerimist vajalikul tasemel," ütles Kelam. "Selleks on vaja, et liikmesriigid loovutavad Euroopa Liidu ülese lepingu raames osa oma rahvuslikest energiahuvidest ühise poliitika kujundamiseks. Muidu jäävad ühtse energiapoliitika taotlused heade soovide tasemele."

Tunne Kelam juhtis Landaburu tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi seisukoht kõnealustes küsimustes on kujundatud ning see väljendub parlamendi 2007. aasta raportis Euroopa Liidu energiaalasest välispoliitikast (raporti koostaja J.Saryusz-Wolski).

Kelami hinnangul väljendas peatselt ametist lahkuv Landaburu harvanähtava teravusega energiapoliitikas jätkuvat konflikti Euroopa Liidu kui terviku ning liikmesriikide rahvuslike huvide vahel. Landaburu sõnul ei saa Komisjon liikmesriikide valitsustelt isegi infot kolmandate riikidega ette valmistavate energialepete kohta. Tema arvates kasutavad liikmeriigid ühtse energiapoliitika puudumist ettekäändena keskendumaks vaid omaenda rahvuslikele huvidele. "Kuni liikmesriikide mõtteviis ei muutu, pole alust oodata energiaküsimustes läbimurret. "

Herkel Austria päevalehes: Venemaa halb eeskuju kisub Euroopa Nõukogu standardid alla

2009-07-30

Herkel Austria päevalehes: Venemaa halb eeskuju kisub Euroopa Nõukogu standardid alla

Austria päevalehes "Der Standard" ilmus sel nädalal Andres Herkeli pikem intervjuu.

Herkel analüüsib olukorda Aserbaidzhaanis ja Venemaa mõju demokraatia taandarengule teistes riikides. Herkel võtab teema kokku tõdemusega, et Euroopa Nõukogu liikmesriigid hakkavad organisatsiooni väärtusi tõsiselt võtma siis, kui Vene delegatsiooni hääleõigus Parlamentaarsel Assambleel peatatakse.

Ta osutab, et Vene-Georgia sõjale ja sellele, et Venemaa pole Assamblee resolutsioonides väljendatud tingimusi täitnud, pole selget sanktsiooni järgnenud. See mõjub organisatsiooni põhiväärtuste tõsiseltvõetavusele halvavasti ning mõjutab halvas mõttes ka Aserbaidzhaani.

Herkeli meelest kopeerib Aserbaidzhaan Venemaa kontrollitud demokraatia mudelit ja ehkki suurem hulk poliitvange vabastati mõne aasta eest, läheb olukord ajakirjandusvabaduse osas järk-järgult halvemaks.

Intervjuu lähtepunktiks on kahe noore internetiajakirjaniku vangistamine selle kuu alguses.

www.http://derstandard.at/

IRLi noor valiti Euroopa tudengiorganisatsiooni juhtide hulka

2009-07-29

IRLi noor valiti Euroopa tudengiorganisatsiooni juhtide hulka.

IRLi Noorte liige Maria Keris nimetati Euroopa Demokraatlike Tudengite (European Democrat Students) peasekretäriks.

IRLi Noorte välistoimkonda juhtiv Maria Keris osutus valituks Euroopa Demokraatlike Tudengite uute juhatusse. Tema uueks väljakutseks on juhtida Brüsselis asuvat bürood ning täita muid peasekretäri ülesandeid. Otsus tehti Küprosel 21.-26. juulil toimunud kongressil, kus osales sadakond noort Euroopast kui ka külalised Ameerika Ühendriikidest ning Lähis-Idast.

"Välissuhete arendamine on pikaajaline töö - isiklikud suhted ja kogemused maksavad. Seetõttu on eriti hea meel, et esimest korda 1961. aastal asutatud EDSi ajaloos valiti eestlane organisatsiooni juhatusse. Peasekretäri positsioon on vastutusrikas ning IRLi Noortel on hea meel, et Maria Kerisele see ülesanne usaldati," ütles IRLi Noorte esimees Veiko Lukmann.

Euroopa Demokraatlikud Tudengid (www.edsnet.org) ühendab 35 liikmeorganisatsiooni ning on Euroopa suurima parempoolse jõu - Euroopa Rahvapartei (EPP) - ametlik üliõpilasi esindav katusorganisatsioon.

Andres Herkelile antakse Aserbaidžaani Ajakirjanike Sõbra tiitel

2009-07-17

Aserbaidžaani Poliitiliste- ja Kodanikuvabaduste Kaitse Keskuse eestvõttel väljaantav Ajakirjanike Sõbra auhind antakse tänavu Andres Herkelile. Nimetatud organisatsiooni kinnitusel pälvis Herkel selle auhinna tänu oma pikaajalisele tööle sõna- ja pressivabaduse kaitsel Aserbaidžaanis.

„Mu süda soleks auhinda saades palju kergem, kui vangistatud ajakirjanikud Einulla Fätullajev ja Gänimät Zahidov oleksid vabad ning Aserbaidžaanis oleks meediavabadust oluliselt rohkem," ütles Herkel auhinna andmist kommenteerides.

Herkeli sõnul ta ise tuleval esmaspäeval auhinnatseremoonial osaleda ei saa, kuid tema nimel võtab selle tõenäoliselt vastu Euroopa Nõukogu peasekretäri eriesindaja.

Auhinna omistamisel kaalus Aserbaidžaani Poliitiliste- ja Kodanikuvabaduste Kaitse Keskus kandidaatidena väidetavalt12 päevalehe, 4 telekanali, 3 infoagentuuri ja 3 internetilehe 50 ajakirjanikku.

Eelmisel aastal sai sama auhinna Ameerika Ühendriikide suursaadik Aserbaidžaani Vabariigis Ann Derse, tookord platseerus Herkel ajakirjanike hääletusel teiseks.

Herkel on alates 2004. aastast Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kaasraportöör Aserbaidžaani küsimuses.

Täiendav informatsioon: Andres Herkel, telefon 5056540,
Aserbaidžaani Poliitiliste- ja Kodanikuvabaduste Kaitse Keskus, Parviz Hashimli, telefon 994552064625.

Euroopa suhtumine Iraani peab muutuma

2009-07-15

Uue Euroopa Parlamendi täiskogu arutas esimese välispoliitilise teemana olukorda Iraanis. Sissejuhatava sõnavõtuga esines eesistujariigi Rootsi välisminister Carl Bildt.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelami sõnul on Euroopa jaoks esmane järeldus see, et olukord Iraanis ei ole ja ei saagi olema enam endine.

"Probleem pole selles, et niinimetatud valimisi võltsiti seekord jämedamalt kui tavaliselt," ütles Kelam. "Seekord tekitasid jõhkralt võltsitud valimised väljapääsu rahva protestiks diktaatorliku režiimi vastu, mida välisvaatlejad ei osanud ega suutnud ette näha."

Tunne Kelami arvates on tähtis aru saada, et Euroopa suhtumine Iraani ei saa jääda endiseks.

"Olukord meenutab mulle seda, mis juhtus kahekümbe aasta eest Ida-Euroopas," kinnitas Kelam.

"Sel ajal, kui Lääne valitsused olid valmistunud kauaaegseks pragmaatiliseks kooseluks Nõukogude totalitarismiga, muutusid äkki miljonid kommunistliku diktatuuri pantvangid aktiivseks, astusid režiimi vastu välja ning viimane varises ootamatult kokku".

Eesti saadiku sõnul on Euroopa Liidu valitsused olnud liialt kõhklevad reageerimaks Iraani võimude kuritegudele oma kodanike vastu.

"Kui me tahame tõsiselt seista Iraani kodanike õiguste eest, siis peame olema valmis tegema režiimile reaalset valu," ütles Kelam.

Elementaarne oleks Kelami meelest teha võimatuks Iraani juhtide reisid Euroopa Liidu riikidesse ning kutsuda ajutise žestina Iraanist ära diplomaatilised esindajad demonstreerimaks, et Euroopa Liit võtab rahumeelsete meeleavaldajate tapmisi ja arreteerimisi tõsiselt.

Carl Bildt reageeris oma lõppsõnas Kelami kõnele, märkides, et Ida-Euroopa ajaloolised kogemused pakuvad väärtuslikku ainet uute taoliste olukordade käsitlemiseks.

Tunne Kelam: Uus Komisjon ei tohi muutuda poliitiliste kompromisside pantvangiks

2009-07-01

Ateenasse kogunenud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikmed kohtusid eile Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga. ERP fraktsioon väljendas üksmeelset toetust Barroso jätkamisele Komisjoni presidendina järgmisel viiel aastal.

Barroso sõnul on tema juhitud Komisjon kaitsnud just väiksemate liikmesriikide huve. Ta lükkas tagasi vasakpoolsete väited nagu oleks Komisjoni poliitika olnud liiga liberalistlik.

"Ma ei vaja õppetunde sotsiaalse ühtekuuluvuse teemadel," kinnitas Barroso. Komisjoni presidendi sõnul toetab ta sotsiaalset turumajandust, kuid seisab vastu protektsionismile ja kavatseb edendada ühise turu täielikku elluviimist.

ERP liikmed pidasid äärmiselt oluliseks, et uue Komisjoni moodustamist ei lükataks sügisele, nagu on pakkunud rohelised ja osa sotsialiste, vaid et Barroso kinnitataks ametisse Euroopa Parlamendi uue koosseisu esimesel täisistungil 15. juulil.

Olukorras, kus majanduskriisist väljatulekuks on vaja Komisjoni kindlat juhtimist ning kus eranditult kõik liikmesriikide valitsused on avaldanud toetust Barroso jätkamisele oleks venitamine vastunäidustatud Euroopa elulistele huvidele, väitsid ERP saadikud. Nende arvates on venitamistaktika katse juhtida tähelepanu kõrvale sotsialistide valimiskaotusest.

ERP fraktsiooni delegatsioonijuhtide arvamusavalduste käigus sõna võtnud Tunne Kelam ütles, et Barroso pälvib toetust oma senise tegevuse eest. Kelam tuletas Komisjoni presidendi kandidaadile meelde, et demokraatlikus ühiskonnas ei saa toetus olla automaatne - seda tuleb iga päev uudselt ära teenida.

Tunne Kelami väitel vajab Euroopa just praegu tugevat, stabiilset ja sõltumatut Komisjoni eesotsas jõulise juhiga, kes jätkaks uue hooga reforme, viiks lõpule ühise turu loomise ning soodustaks uute töökohtade teket.

"Mida me ei vaja, on Komisjon, mis oleks poliitiliste kompromisside pantvang," ütles Kelam.

Eesti esindaja tänas Barrosot toetuse eest, mida viimane osutas parlamendi algatatud Läänemere strateegiale ning Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsiooni vastuvõtmisele.

"Minu soovitus teile kui uuele Komisjoni juhile on pöörata suuremat tähelepanu Euroopa "pehmele integratsioonile," ütles kõneleja. "Just lüngad pehmes integratsioonis - vähene üksteise tundmine, võõrastamine, eelarvamused, eri ajalookogemuste ignoreerimine - soodustasid vanade liikmete negatiivset reageeringut niihästi laienemisele kui ka põhiseaduse lepingule," väitis Kelam. "Meie ülesanne on selliseid reageeringuid ennetada."

Tunne Kelam: kriisist väljatuleku võti on Euroopa siseturu täielikus avamises

2009-06-30

29. juunist 2. juulini toimuvad Ateenas Euroopa kristlikke demokraate ja konservatiive ühendava Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni õppepäevad.

Lahkuvad ja vastvalitud Euroopa Parlamendi liikmed kavandavad koos Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ning Komisjoni ja Kreeka valitsuse liikmetega lähema viie aasta tegevuskava ning ERP valimisprogrammi elluviimist. Rootsi valitsus tutvustab ERP fraktsioonile Rootsi eesistumise eesmärke.

Ateena kokkutulekust võtavad osa ka mitmed Briti konservatiividest Europarlamendi liikmed, kes eelistavad jätkata tihedat koostööd 264-liikmelise ERP-ga, mis ühendab 36% uue parlamendi liikmeist.

30. juuni ennelõunal arutati Euroopa sisejulgeoleku ning majanduskriisist väljumise probleeme.

Eesti esindaja ERP fraktsioonis Tunne Kelam rõhutas oma sõnavõtus, et majanduskriisist väljatulek on lahutamatult seotud otsustavusega vabaneda senisest rutiinist, avada siseturg ning ühendada võimalikult eri riikide ressursid tööpuuduse ületamiseks ning majandustegevuse uudsete vormide arendamiseks.

ERP fraktsioonil kui Euroopa juhtival poliitilisel jõul on selles eriline vastutus, tõdes Kelam.

Eesti esindaja tõi esile kolm punkti, mille elluviimist ERP peab suunama.

1. Euroopa siseturu loomise lõpuleviimine, seda eriti energia ja transpordisektori osas;

2. Euroopa siseturu testi sisseseadmine, mis tähendab iga uue seadusandliku algatuse mõju hindamist neljale põhivabadusele (Kelami arvates oleks selline test praktiline vahend ennetamaks siseturu arengut pärssivate algatuste vastuvõtmist);

3. Trans-Atlantiliste koostöösuhete tugevdamine. Nimetatud valdkond pakub kõneleja sõnul hiiglaslikku potentsiaali majanduse elavdamiseks mõlemal pool Atlandi ookeani.

"ERP ning Euroopa Parlament on kavandanud funktsioneeriva Atlandi-ülese turu loomise juba kuue aasta pärast, aastaks 2015," märkis kõneleja. "On eriti tähtis, et see ei jääks parlamendi kavaks, vaid et uus Komisjon need eesmärgid ellu viiks," ütles Kelam.

Christopher Beazley ning Tunne Kelam toonitasid ka Rootsi eesistumise ajal algava Läänemere strateegia elluviimise tähtsust kogu Euroopa Liidu jaoks. Kelam tõstis esile vajaduse saada Euroopa Liidu tugi uue trans-Euroopa raudteeliini ehitamiseks, mis ühendaks Helsingi läbi Baltimaade ja Poola Berliiniga.

Tunne Kelam: Me vajame tugevat uut Euroopa Komisjoni

2009-06-25

Euroopa Parlamendi Rahvapartei (ERP) fraktsioon arutas oma esimesel töökoosolekul parlamendi uue tegevusperioodi eesmärke ja eelistusi.

Arutelul sõna võtnud Eesti esindaja Tunne Kelam rõhutas Euroopa Rahvapartei vastutust seismaks eelkõige euroopalike väärtuste ning kultuurilise järjepidevuse eest.

Kelami sõnul on uue Euroopa Komisjoni peamine ülesanne aidata liikmesriikidel majanduslangusest kiiremini välja tulla.

"Selleks vajame tugevat uut Euroopa Komisjoni ning tugevat Komisjoni presidenti, kes suudab lähtuda ühenduse kui terviku huvidest," väitis kõneleja.

Kelami sõnul ei tohi Komisjon muutuda liikmesriikide sekretariaadiks, vaid peab säilitama sõltumatuse ning olema võimalikult vaba liikmesriikide poliitiliste kompromisside mõjust.

Tunne Kelam esitas ERP fraktsioonile kolm soovitust:

1. Et 36% parlamendi kohtadest kontrolliv ERP fraktsioon võtaks koostööpartnerite otsimisel aluseks maailmavaatelise läheduse, mille põhjal tuleks otsida ühist pinda esimesena Briti konservatiividega ning ka liberaalidega;

2. Et ERP fraktsioon aitaks kaasa parlamendi eelmise koosseisu poolt algatatud Läänemere strateegia edukale elluviimisele Rootsi eesistumise ajal ning hoiaks selle ellurakendamise jätkuva parlamentaarse kontrolli all koos rahade hankimisega Läänemere strateegia eelarve reale;

3. Et ERP fraktsioon keskendaks oma tegevuse Euroopa Liidu ühtse energiaturu lõpuleviimisele ning EL liikmesriikide omavahelise energiasolidaarsuse teostamisele suhetes kolmandate partneritega.

Herkel: Valgevene "paranemine" on pigem teiste riikide halvenemine

2009-06-25

Kolmapäeva õhtul ENPA-l inimõiguste raporti arutelul sõna võtnud Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel leidis, et Euroopa Nõukogu otsus taastada Valgevene erikülalise staatus on seotud suurte riskidega. Herkel osutas, et pole süsteemseid ja tõsiseid märke, et Valgevene on asunud oma ühiskonda demokratiseerima, pigem on tegemist taustaefektiga, sest mitmes Euroopa Nõukogu liikmesriigis teeb inimõiguste ja demokraatia põhimõtete järgimine selget vähikäiku. Sel taustal ei paista Valgevene olukord enam nii hull, nagu viis või kümme aastat tagasi.

Herkel ütles ka, et Euroopa Nõukogu takerdumine siseprobleemidesse, näiteks võimetus valida organisatsioonile uus peasekretär, on äraspidine peegeldus suutmatusest lahendada probleeme, mis on tegelikult tähtsad. Nii on nullseisus Vene-Georgia küsimus ning mitmed tähtsad raportid, näiteks inimõiguste olukorra kohta Põhja-Kaukaasias on kahetsusväärselt kaua takerdunud.

Euroopa Rahvapartei fraktsioon valis esimehe kohale tagasi Joseph Dauli

2009-06-24

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon valis 23. juunil esimeheks tagasi 62-aastase Prantsuse saadiku Joseph Dauli, kes juhtis ERP fraktsiooni võiduni Euroopa Parlamendi äsjastel valimistel.

23. juuni seisuga hõlmab kristlikke demokraate ja konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei fraktsioon 264 saadikut ning on seega kolmandat perioodi järjest Euroopa Parlamendi suurim poliitiline rühmitus. Eesti esindajana kuulub ERP-sse Euroopa Parlamenti tagasi valitud Tunne Kelam.

"Joseph Daul on suutnud end tõestada Euroopa mastaabi poliitikuna. Ta on mees, kes ei tee tühje sõnu ning kes oma lubadused pikema jututa ellu viib," iseloomustab Tunne Kelam oma fraktsiooni juhti.

Kelami sõnul oli Joseph Daul see, kes kõhkluseta seisis 2007. aasta mais Eestit toetava resolutsiooni eest fraktsioonijuhtide konverentsil, kes saavutas Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsiooni päevakorda võtmise aprillis 2009 ning kelle juhtimisel toimus ERP äsjase juhtkonna viimane väljasõiduistung just Tallinna (aprill 2009).

"Euroopa Rahvapartei on tõestanud oma jõudu Euroopa poliitilise vedurina, kel on hea võimalus kujundada edasise arengu päevakorda," ütles Tunne Kelam. "Ta on esindanud kõige tõhusamalt Euroopa väärtusi, solidaarsust ning inimsõbralikku turumajandust."

Lisaks valis ERP fraktsioon ka kümnest aseesimehest koosnevad juhatuse.

Tunne Kelam kuulub edasi ERP Büroosse, mille moodustavad juhatus, rahvusdelegatsioonide juhid ning komisjonide esimehed ja koordinaatorid.

Juhan Parts Eesti-Ukraina majanduskoostööst: vaja on leida uusi partnereid ja võimalus

2009-05-15

Kiievis toimunud Eesti majandusseminaril esinenud ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse(EAS) esinduse avanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kutsus nii Eesti kui Ukraina ettevõtjaid otsima ühiseid kokkupuutepunkte, sobivaid partnereid ja häid võimalusi investeeringuteks ning kaubanduseks.

„Ukraina turg on suurte võimalustega ja Eestile juba ammu ja ka praegu äärmiselt oluline," ütles Juhan Parts. „Üle 400 Eesti kapitalile toetuvat firmat on siia investeerinud ja paljud plaanivad seda teha lähitulevikus," lisas ta. Samas kutsus majandusminister Ukraina ärimehi investeerima Eestisse: „Läänemeri ja seda ümbritsevad riigid moodustavad olulise äripiirkonna Euroopas ja meil koos teiega on selles piirkonnas üheskoos äri tegemiseks head võimalused: me tunneme teineteist juba pikka aega, oskame ja suudame suhelda ja pakume omalt poolt vähese bürokraatiaga, mõistlike maksude ja arenenud IT-lahendustega ärikeskkonda.

Kohtumisel Ukraina suurettevõtete Liidu presidendi Ukraina parlamendiliikme Anatoliy Kinakhiga räägiti mõlemapoolsest koostöövajadusest väljumisel praegusest kehvast majandusseisust. Vaja on häid transpordiühendusi, mis kulgeksid mitte üksnes Eesti ja Ukraina vahel, vaid Eestist edasi Skandinaaviasse, samuti on senisest veelgi rohkem vajalik arendada otsekontakte firmade vahel, mõlemale poolele omaste tugevuste ärakasutamist ja konkurentsivõimelisi ning ekspordiks sobivaid tooteid ja teenuseid, tõdesid mõlemad osapooled.

„Meie IKT- ja logistikasektor ning finantsteenused on tasemel," ütles Juhan Parts Eesti äritrumpe loetledes. „Suured võimalused võivad peituda aga ka mujal ning paljud täna siin viibivad Eesti ettevõtted näevadki oma võimalusi just nimelt Ukrainasse investeerides ning siinsel turul tegutsedes," lisas ta. Sellel aastal loodud Eesti Äri Assotsiatsioon Ukrainas on oluliseks märgiks, et huvi Ukraina vastu on tõepoolest suur - sarnased ühendused on Eesti ettevõtjate poolt loodud vaid mõnes üksikus riigis ning sellega liituma on oodatud Ukrainas tegutsevad Eesti ettevõtted ja ärimehed.

Meie majandusministrit saatnud eri valdkondi esindanud äridelegatsiooni suurus ja esinduslikkus ei jätnud kahtlust selles, et täna Ukrainas oma esindused avanud Baltecole ja Baltikale, ja paljudele teistele Eesti firmadele, hulganisti kasiinosid omavale Olympic Casinole ning eestlaste initsiatiivil ja osalusel kerkinud suurejoonelisele O´Key ostukeskusele on oodata mõjusat järge. Oma panuse sellele annab kindlasti nii Eesti Suursaatkond Kiievis kui ka värskelt avatud EAS-i esindus ja selle esindaja Kiievis Denis Priimägi. Ministri visiidi ajal avati Kiievis kolm suurt Eesti firmade esinduskauplust, kus müüakse Eesti mööblit, ehitusmaterjale ja sanitaartehnikat.

Juhan Parts andis Kiievis ajakirjanikele ka pressikonverentsi ja hulgaliselt intervjuusid, millel esitatud küsimused puudutasid nii Eesti ärikeskkonda, majanduskriisist väljatuleku ja Eesti-Ukraina koostöövõimalusi, aga ka siinse visiidi jooksul toimunud kohtumistel kolme Ukraina ministriga räägitut.

Juhan Parts kohtus Ukraina energeetikaministri ning presidendi julgeolekunõunikuga energeetika alal

2009-05-14

Kohtumisel Ukraina energeetikaministri Yurii Prodaniga oli teemaks kahe riigi ja Euroopa Liidu koostöö ning Eesti ja Ukraina vaheline energeetikakoostöö.

„Meil on mitmed ühised koostööpunktid energeetikas," kinnitas Juhan Parts kohtumisel kütuse- ja energeetikaminister Yurii Prodaniga, „taastuvenergia, tuule- päikese- ja bioenergia arendamine, võimalik ühtse Euroopa ühtse elektrituru laienemine Ukrainasse, Odessa-Brodõ-(Blotsk-Gdansk) naftajuhtme projekt, võimalik põlevkivialane koostöö".

Ministrid analüüsisid Euroopa gaasituru arenguid ning gaasivarustuse mitmekesistamise võimalusi.

Ukraina minister rõhutas riigi gaasivarustussüsteemi töökindlust, aga tõdes vajadust selle moderniseerimiseks. „Nordstreami tuleb suhtuda väga ettevaatlikult," ütles Yurii Prodan kohtumisel.

"Enne eksisteerivatele gaasivarustussüsteemidele alternatiivprojektide rajamist tuleks teha täpsed majandusarvestused, mis tõestaksid, et selle gaasitrassi rajamine on majanduslikult mõttekas ja ei tõsta gaasi hinda Euroopa tarbijate jaoks." Ukraina ministri sõnul on turvalisem ja odavam olemasolevate süsteemide senisest efektiivsem kasutamine ja nende moderniseerimine.

Ukraina pool oli huvitatud põlevkivialasest ja taastuvenergia alasest koostööst Eestiga. Yurii Prodan tutvustas ka Ukraina tulevikuplaane aatomienergeetikas, millele arendamist pidas ta vältimatuks.

Juhan Parts kohtus ka Ukraina presidendi julgeolekunõunikuga energeetika valdkonnas Bohdan Sokolovskyga, kellega arutati samuti riikidevahelist koostööd energeetikas ning Euroopa energiaharta ja energia varustuskindluse küsimusi.

Juhan Parts kutsus Soome ettevõtjaid uuesti Eestisse investeerima

2009-05-08

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts osales täna Helsingis Soome ettevõtjatele mõeldud Eestit tutvustaval seminaril „Verkotu Viroon" Helsingi Linnavalitsuses.

Oma kõnes rõhutas ta Eesti sihikindlust üleminekul eurole, vajadust restruktureerida majandust senisest ekspordisuutlikumaks ning tutvustas programme ja võimalusi välisinvesteeringute ja ekspordi toetuseks.

Parts tõstis esile ka Soome erilise koha Eesti majanduspartnerina.

„Eesti ärikeskkond on endiselt hea, ettevõtlusvabadus suur ja tööjõud kompetentne ja konkurentsivõimeline. Nüüd, kus ka palgatase on madalam kui seni, on õige aeg Eestisse investeerida," ütles Parts Helsingi Linnavalitsuses peetud ettekandes. „Täna on aga oluline vaadata meievahelist koostööd uue pilguga. Meil on võimalused ühiseks teadus- ja arendustööks, samuti vajame ühiseid piiriüleseid äriklastreid," lisas Parts.

Juhan Partsi visiit Soome algas esinemisega Soome MTV3 hommikuprogrammis, kus ta kinnitas antud intervjuus, et Eesti ei ole plaanis devalveerida eesti krooni ja tutvustas valitsuse strateegiat kriisist väljumiseks, mille keskseks sõnumiks on kulude ülevaatamine ja kohandamine buumijärgse majanduse vajadustele.

Päevase visiidi päevakavas on ka Talsingi/Hellinna raporti esitlus Helsingi Linnavalitsuses, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt teistkordselt Helsingis korraldatavate "Viro kutsuu kylään" - päevade avamine Senaattitoril koos Helsingi linnapea Jussi Pajuneniga ning kohtumised Soome ettevõtjatega.

Tunne Kelam: Balti-Euroopa töörühm peab jätkama Läänemere strateegia elluviimise toetamist

2009-05-04

Euroopa Parlamendi selle koosseisu viimase täisistungi algul juhtis ERP-ED (konservatiivid ja kristlikud demokraadid) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam tähelepanu parlamendiliikmete Balti-Euroopa töörühma (intergrupi) sisukale panusele. "See töörühm tegi järeldused Euroopa Liidu viimasest laienemisest ning algatas uue Euroopa poliitika - Läänemere strateegia," tõdes Kelam. Kõneleja sõnul on Balti-Euroopa töörühm, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid, võitnud oma esimehe, Briti parlamendiliikme Christopher Beazley loomingulisel ja oskuslikul juhtimisel kõnealusele parlamendialgatusele Euroopa Komisjoni toetuse ning eelseisva Rootsi eesistumise ajal seisab ees Läänemere strateegia ellurakendamine. "Seda silmas pidades soovitan tungivalt jätkata Balti-Euroopa töörühma tegevust ka Euroopa Parlamendi järgmises koosseisus," ütles Kelam. Tunne Kelami arvates on Läänemere strateegia ellurakendamine pikk protsess, mis nõuab regulaarset parlamentaarset järelvalvet ning parlamendipoolsete seisukohtade kujundamist näiteks raportite kujul. Nädal tagasi, 27. aprillil, arutasid kolm Balti-Euroopa töörühma liiget, sealhulgas Tunne Kelam, kohtumisel Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri ning regionaalasjade peadirektoraadi juhi Dirk Ahneriga Läänemere strateegia edasise jõustamise praktilisi probleeme.

Juhan Parts kohtus oma Rootsi kolleegiga

2009-04-28

Täna keskpäeval kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Rootsi sideminister Åsa Torstensson'iga, kes osales Tallinnas toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide kõrgetasemelisel kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse konverentsil. Åsa Torstensson tutvustas kohtumisel Rootsi eelseisva Euroopa Liidu eesistumise perioodi oma valdkonna prioriteete, milleks on kokkuleppe saavutamine kliimamuutuste kohta, Euroopa Liidu ühtse transpordisüsteemi edasiarendamine ja Läänemere strateegia lõplik väljakujundamine erinevates valdkondades. Kohtumisel arutati ka digitelevisiooni rakendamise järel vabanevate raadiosageduste kasutuselevõtu võimalusi.

IRL: Venemaa kardab Mart Laari

2009-04-24

Venemaa Tallinna saatkond tühistas Mart Laarile juba väljaantud turismiviisa Kaliningradi külastamiseks. Viisa tühistamist seostatakse Mart Laari tegevusega kommunismi kuritegude teadvustamisel ning nende hukkamõistmisel samal kombel, nagu seda on tehtud natsismi kuritegudega.

Mart Laar on sellel teemal kirjutanud nii artikleid kui raamatuid, tema eestvedamisel asutatud Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus on koondanud samasihilisi organisatsioone kogu Euroopast ning aidanud koordineerida nende tegevust.

Euroopa Parlamendi 2.aprilli deklaratsioon, kus mõisteti esimest korda kommunismi kuriteod hukka samal tasemel natsismiga, tekitas Moskvas tugevat ärritust, mille üheks ilminguks on Riigiduumas arutlusel olev seadus, millega ähvardatakse kriminaalkaristusega "ajaloovõltsijaid" ning astutakse vastu natsismi ja kommunismi kuritegude ühele pulgale seadmisele.

Mart Laari sõnul ei ole Venemaa otsus üllatav, sest Riigiduumas ettevalmistatav seadus annab tänase Venemaa juhtide hoiakutest selge pildi.

„Kommunismi kuritegude hukkamõist on Kremli meelest eriti õrn teema ilmselt seetõttu, et seda nõutakse ka Venemaal endal, Kreml on aga otsustanud Venemaa identiteedi rajada Nõukogude impeeriumi pärandile. "Ajaloovõltsimises" süüdistati mind esimest korda juba 1988.aastal ning sooviti vangi panna“.

Laar meenutas 1988. aasta lõpul ajakirjas "Vikerkaar" ilmunud artiklit "Õuduste aeg", kus esimest korda avalikult natsismi ja kommunismi kuritegusid võrreldi.

„Viisakeeluga astun ühte ritta Carl Bildti ja teiste Lääne poliitikutega, kel tänase Venemaa natsi-Saksamaaga võrdlemise tõttu samuti probleeme vene viisadega on olnud“.

Samas kinnitas Laar, et toimunu osutab üheselt, et Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus on õigel teel. Sihtasutusel on käsil arvukalt uusi projekte, muuhulgas ka ülevaade Kesk- ja Ida-Euroopa võitlusest kommunismi vastu ning üleminekust demokraatiale, mida esitletakse käesoleva aasta sügisel Berliini müüri langemise pidustustel.

Euroopa lähiminevik saab selgemaks

2009-04-23

Euroopa Parlamendis esitleti 22. aprillil raamatut "Euroopa taasühinemine ("The Reunification of Europe"). Teos koondab esmakordselt kümne kommunistlikku diktatuuri all kannatanud liikmesriigi kogemused totalitaarsest korrast ning demokraatia taastamisest teel vabasse Euroopasse. Raamatu idee algataja Tunne Kelami sõnul on see märkimisväärne panus Euroopa tervikliku ajalookäsitluse ning tuleviku kujundamisel. "Meie sihtgrupiks on eelkõige Lääne ja Lõuna-Euroopa rahvad. Olles tunnetanud, kui piiratud on teadmised ja kui väike on huvi Ida- ja Kesk-Euroopa maade lähimineviku vastu, otsustasime astuda omapoolse sammu ületamaks seda vaimset lõhet, mis end ka ühinenud Euroopas ikka tunda annab, " ütles Tunne Kelam. Inglisekeelse, 10.000 eksemplaris trükitud raamatu ilmumist toetas Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide saadikurühm. Eestis tutvustatakse kõnealust teost 21. mail Tallinnas (Nordic Hotel Forum) samateemalise rahvusvahelise ajalookonverentsi raames.

Euroopa Parlament mõistis hukka kommunismi ja totalitarismi kuriteod - Tunne Kelam: Euroopa südametunnistus on avardunud

2009-04-02

Euroopa Parlamendi täiskogu võttis täna Brüsselis toimunud istungil vastu kauaoodatud resolutsiooni "Euroopa südametunnistus ja totalitarism".

Vaatamata pikaajalisele huvipuudusele ning asjaolule, et veel möödunud nädalal deklareeris parlamendi suuruselt teise rühmituse - sotsialistide - juhtkond vastuseisu sellisele resolutsioonile, ilmutasid 27 riigi rahvasaadikud lõpphääletusel veenvat üksmeelt. Resolutsiooni vastuvõtmist toetas 553, vastu oli 44 ning erapooletuks jäi 33.

Euroopa südametunnistuse resolutsiooni üks algatajaist Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni poolt, Tunne Kelam, kes valmistas ette ERP-ED alusteksti, peab Europarlamendi otsust tõsiseks sammuks edasi inimvaenulike totalitaarsete režiimide pärandi teadvustamisel ning hindamisel.

Tunne Kelami sõnul tegi algatusrühm, mis koosnes ERP-ED, Isamaade Euroopa, liberaalide ning roheliste fraktsioonide esindajatest, mitu aastat visa tööd, kohtudes fraktsioonide juhtidega, Parlamendi presidendiga, Komisjoni presidendi ning mitme volinikuga, selgitamaks kõnealuse initsiatiivi eesmärke.

"Meie sõnum oli see, et ühinenud Euroopa saab edasi minna vaid siis, kui vabaneme vastastikku provintslikust mõtlemisest, kui hakkame tundma ehtsat huvi kõigi rahvaste saatuse ja mineviku vastu ning käsitame 20. sajandi kõigi hirmuvalitsuste kõiki ohvreid võrdselt," selgitas Kelam.

ERP-ED esindaja väitel on sümboolne, et resolutsioon algab lugupidamisavaldusega kõigi totalitaarsete režiimide ohvrite suhtes ning väljendab austust neile, kes võitlesid türannia ja rõhumise vastu. Parlamendiliikmed mõistavad kindlalt ja ühemõtteliselt hukka totalitaarsete režiimide kuriteod.

"Edasiviiv on resolutsiooni konkreetne osa," väitis Kelam. "Just seda üritati veel sotsialistide parandusettepanekutega vesistada."

Tunne Kelam on rahul, et resolutsioonis jäid püsima algsed ettepanekud luua Euroopa Mälu ja Südametunnistuse Platvorm koos üle-Euroopalise dokumentatsioonikeskuse- ja memoriaaliga, et parlament kutsub Komisjoni üles seda platvormi rahastama ning tähistama 23. augustit terves Euroopas totalitarismiohvrite ühise mälestuspäevana.

"Meie lõppsihiks on lepitus, kuid parlamendi resolutsiooni sõnul on selleni võimalik jõuda vaid vastutuse tunnetamise, andekspalumise ning moraalse uuenemise kaudu," tõdes ajaloolise resolutsiooni üks autoreid.

Tunne Kelam: Euroopa Liit peab eelkõige usaldama omaenda jõudu ja väärtusi

2009-04-01

Täna Brüsselis kogunenud Euroopa Parlamendi täiskogu arutas Euroopa Liidu-Venemaa suhete hetkeseisu üle. Euroopa Liidu ja Venemaa uut koostöölepingut käsitleva raporti autor on Janusz Adam Onyszkiewicz.

Arutelul ERP-ED fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et selle raporti vastuvõtmine kujuneb Euroopa Parlamendi selle koosseisu viimseks seisukohavõtuks suhete kohta Venemaaga.

"Parlamendi sõnumi suurim tugevus on selle järjekindluses, mis võrsub ühistest Euroopa väärtustest," kinnitas Eesti saadik.

Kelami sõnul on kohane meenutada, et Venemaaga suhtlemisel on Europarlamendi liikmetele siiani aluseks 2005. aastal vastu võetud Cecilia Malmströmi raport, mille seisukohtadest enamus vajab üha elluviimist.

Eesti saadik tundis muret, et suhetes Venemaaga on Euroopa Liit süvenevas patiseisus.

"Selle asemel, et läbi aastate korrutada, kui tähtis partner Venemaa on Euroopa jaoks, peab Euroopa Liit uueks partnerluslepinguks valmistumisel kõigepealt usaldama omaenda jõudu, potentsiaali ja väärtusi ning nende eest ka tegudes seisma," kutsus kõneleja Komisjoni üles.

Kelami hinnangul on Venemaal samal ajal toimunud olukorra kvalitatiivne halvenemine. Selle räigeim näide oli see, kui Euroopa Liidu suur partner aasta 2008 augustis äärepealt okupeeris suveräänse naaberriigi.

Eesti saadiku sõnul peavad Euroopa Liidu riigid endalt küsima, kas nad pole selle agressiooni eest kaudselt kaasvastutavad.

"Distantseerides end Georgiast ning lükates edasi talle NATO teekaardi pakkumise julgustati Vene militariste asuma Georgia kallal jõudu kasutama," leidis Kelam.

Venemaal tugevnevat inimõiguste rikkumist kritiseeritakse, kuid see jääb Kelami väitel formaalseks žestiks kuni inimõiguste ja õiguskorra kaitsmise probleemid ei muutu sama loomulikuks koostisosaks Euroopa Liidu poliitikas kui seda on energiatarned.

"Vastasel juhul on võimalik väita, et aitame kaudselt Vene inimõiguslasi poliitilise gaasiga lämmatada vastukaubana torujuhtmetest tuleva loodusliku gaasi eest," arvas ERP-ED kõneleja.

Tunne Kelam: Praegu pole aeg moraalseks depressiooniks

2009-03-25

Euroopa Parlament arutas tänasel istungil 19.-20. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu tulemusi. Euroopa Rahvapartei- ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni esindaja Tunne Kelami sõnul on äsjase Ülemkogu julgustav tulemus selles, et 27 liikmesriiki lähevad G20 tippkohtumisele ühise seisukohaga.

Eesti saadik tunnustas Tšehhi Vabariigi peaministrit Ülemkogu tulemusliku juhtimise eest ning märkis eesistuja konstruktiivset koostööd Komisjoniga.

Kelam nõustus Mirek Topolaneki väitega, et Ülemkogu võib nimetada edukakaks ka selles mõttes, et Euroopa Liit ei nõustunud asuma kergema vastupanu teele, mis tähendanuks pankrotistunud ettevõtete massilisi väljaaitamisi ja nende natsionaliseerimist.

"Tšehhi valitsuskriis asetab Komisjonile paratamatult suurema vastutuse Euroopa ühenduse kriisist väljajuhtimisel ning suurema kokkukuuluvuse tagamisel," ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami arvates peab Komisjon aga pakkuma paindlikumaid mehhanisme Ülemkogu poolt otsustatud lisarahade õigeaegseks kasutamiseks. Kelami arvates on kõige olulisem, et Komisjon kohandaks raamtingimusi väike-ettevõtete ja innovatsiooni toetamiseks.

"Just praegu on tähtis investeerida aktiivselt teadusuuringutesse, haridusse ja kutsekoolitusse," ütles Kelam.

"Majandusdepressioon ei õigusta moraalset depressiooni," kinnitas Kelam.

"Nagu tavaliselt, avab kriis võimalused reformide läbiviimiseks. Tuleb arvestada, et rahanduskriis võrsub väärtuste kriisist. Taastumine peab algama meie ühisväärtuste, eelkõige solidaarsuse tugevdamisest."

Tunne Kelami meelest ei tohi majanduskriisiga õigustada protektsionismi.

"Just vastupidi - Euroopa riigid on kutsutud tegutsema üheskoos ning ühises arusaamas, et üksteist toetades ning Lissaboni strateegia vaimus reforme läbi viies tuleme käesolevast kriisist välja tugevamatena kui enne."

Tunne Kelam: Euroopa vajab oma südametunnistuse avardumist

2009-03-23

Euroopa Parlamendi täisistungi algul sõna võtnud Euroopa Rahvapartei-Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni liige Tunne Kelam tänas eestlaste, lätlaste ja leedulaste nimel parlamendi presidenti Hans-Gert Pötteringi solidaarsuse eest, mida viimane ilmutas oma tänases avalduses Balti rahvaste küüditamise 60. aastapäeva puhul.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et 1949.a. küüditamisi on üldiselt hinnatud massiliste inimsusevastaste kuritegudena, mida nõukogude võimud panid toime rahuajal, neli aastat pärast sõja lõppu. Küüditatuist moodustasid üle kahe kolmandiku naised ja lapsed, kes pagendati oma elukohtadest tuhandeid kilomeetreid eemale kuni kümneks aastaks.

"Kui võrrelda kolmest Balti riigist küüditatute arvu proportsionaalselt kolme Skandinaavia riigi - Rootsi, Norra ja Taani - elanikkonnaga, tähendanuks see nende riikide jaoks poolt miljonit kodumaalt väljasaadetut," tõdes kõneleja.

Kelami väitel ei piisa selle taustal Euroopa majanduslikust ja poliitilisest laienemisest.

"Et luua tõeliselt integreeritud Euroopa kui väärtustele ja solidaarsusele rajanev ühendus, vajame uut laienemislainet. Selleks on Euroopa südametunnistuse avardumine," kinnitas Kelam.

"Vajame tungivalt ka raudse eesriide teisel pool aset leidnud kuritegude ja tragöödiate üle-Euroopalist teadvustamist ja neile hinnangu andmist, tunnustamaks neid meie ühise ajaloo koostisosana. Selline lähenemine võimaldab meil jagada niihästi empaatiat kui ühist vastutust," kutsus Tunne Kelam oma kolleege üles.

Kolmapäeval, 25. märtsil kell 14.30 korraldavad Balti riikide saadikud mälestustseremoonia Strasbourgi parlamendihoone seinale asetatud Balti rahvaste küüditamiste mälestustahvli ees. Mälestuskogunemisest võtab osa Europarlamendi president Hans-Gert Pöttering.

Kommunismikuritegude hukkamõistmist käsitlev kuulamine Euroopa Parlamendis

2009-03-19

18. märtsil toimus Brüsselis, Euroopa Parlamendis kommunismikuritegude hukkamõistmist käsitlev avalik kuulamine „Euroopa südametunnistus ja totalitaarse kommunismi kuritööd: 20 aastat hiljem“. Kuulamise korraldasid 2008.a. juunis Praha deklaratsioonile allakirjutanud Euroopa Parlamendi saadikud ja Euroopa Liidu nõukogu eesistuja Tšehhi Vabariik.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam juhtis esimest paneeldiskussiooni Euroopa ajaloo ühtsest käsitlusest.

Suurt huvi äratanud kuulamine viidi läbi täissaalile. Neljateistkümne põhiettekandja hulgas üheksast riigist oli Tšehhi Vabariigi peaministri asetäitja Alexander Vondra, Euroopa Komisjoni liige Jan Figel`, Euroopa Parlamendi asepresident Alejo Vidal-Quadras.

Kuulamisel osalejad kirjutasid alla üleskutsele luua Euroopa Mälu ja Südametunnistuse platvorm, mis koordineeriks totalitarismi ajalooga tegelevate uurimisasutuste tegevust ning päädiks totalitarismiohvrite üle-Euroopalise dokumentatsioonikeskuse loomisega. Koosolijad panid ette saavutada kõigi inimsusevastaste kuritegude ohvrite võrdne kohtlemine, kujundada ühtsed standardid totalitarismi kuritegude uurimiseks ning kuulutada 23. august natsismi ja totalitaarse kommunismi ohvrite ühiseks mälestuspäevaks.

Tunne Kelami sõnul oli see kuulamine esimene tõsine samm kommunismipärandi üle-Euroopalise hinnangu andmise suunas.

" Täna sai täiesti selgeks, et Euroopa vaimne ja moraalne ühendamine ei saa toimuda ilma tõe ja õigluse kehtestamiseta kommunistliku totalitarismi all kannatanud rahvaste jaoks. Selline protsess viib tegeliku võrdsuse ja solidaarsuseni, mis tähendab seda, et iga Euroopa rahva teadvuses nähakse teisi partnereid ühinenud Euroopa tõeliselt võrdsete ja väärikate liikmetena, " ütles Tunne Kelam.

Kuulamisel sõna võtnud Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar rõhutas koostöö vajalikkust, et jõuda totalitaarse kommunismi hukkamõistmiseni. "Väga oluline on saavutada 23. augusti kuulutamine natsismi ja totalitaarse kommunismi ohvrite ühiseks mälestuspäevaks, kuivõrd see päev sümboliseerib ka Euroopa lõhestamist."

Tunne Kelam: Hiina juhid on oma musta südametunnistuse vangid

2009-03-12

Euroopa Parlament arutas täna välisasjade voliniku Benita Ferrero-Waldneri osavõtul olukorda Tiibetis ning võttis järgnevalt vastu samateemalise resolutsiooni, mis oli pühendatud Tiibeti okupeerimise 50. aastapäevale.

Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam juhtis tähelepanu sellele, et Hiina valitsus on Tiibeti okupeerimise ja dalai-laama põgenemise 50. aastapäeva nimetanud pärisorjade vabastamise tähtpäevaks.

"Kahetsusväärselt kuuleme Orwelli kurikuulsat "uuskõne" (newspeak) jätkuvat 21. sajandi tegelikkuses," lausus saadik.

"Orjus on vabadus, vale on tõde... Kuid see näitab ühtlasi, et Hiina kommunistlikest juhtidest endist on saanud oma musta südametunnistuse pikaajalised vangid."

Eesti saadik toetas Tiibeti ehtsa autonoomia ideed, kuid avaldas veendumust, et selle eesmärgi saavutamine on tihedas seoses teise läheneva tähtpäeva sõnumi elluviimisega - sõnumiga, mille saatis 1989.a. kevadel Pekingist Tiananmeni väljaku üliõpilaste demokraatia.

"Tõelise demokraatia loomine Hiinas on võti Tiibeti probleemi lahendamisele," väitis Kelam.

Tunne Kelami arvates on aega tiibetlaste ehtsa autonoomia saavutamiseks napilt, kuivõrd Tiibeti massiline koloniseerimine Hiina keskvõimu poolt jätkub intensiivses tempos. Parlamendi enamuse poolt 9. märtsil heaks kiidetud päevakorravälise resolutsiooni idee oli Kelami arvates hea märk Euroopa moraalsest pühendumusest antud teemale.

Kelam pöördus eesistujamaa Tšehhi poole ettepanekuga, et ka tuleval nädalal kokku astuv Euroopa Ülemkogu võtaks vastu liikmesriikide nimel avalduse Tiibeti okupeerimise aastapäeva ning tiibetlastele autonoomia tagamise kohta.

12. märtsi keskpäeval toimunud lõpphääletusel olid resolutsioonile vastu vasakpoolsete ja sotsialistide rühmad.

Tunne Kelam: Idapartnerlus ei tähenda automaatset patukustutust Valgevene diktaatorile

2009-03-12

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Komisjoni poolt detsembris algatatud Idapartnerluse projekti, mida Euroopa Liidu valitsusjuhid kavatsevad veel sel kuul heaks kiita. Parlamendile esines välisasjade volinik Benita Ferrero-Waldner.

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam tervitas Idapartnerluse projekti, nähes selle peamist võimalust demokraatia tugevdamises ning reformide soodustamises Euroopa Liidu ida- ja kagupiirkonnas.

"See ei ole ainult regionaalne initsiatiiv. See on kogu Euroopa projekt, " kinnitas Eesti saadik.

"Seega on ülimalt oluline, et kõik liikmesriigid kohustuksid andma sellese projekti täie panuse. "

Tunne Kelami väitel on kõigi naabruspiirkonna riikide jaoks ülim aeg mõista, et Idapartnerluse taolisi projekte ei saa käsitada omaaegse võitlusena mõjusfääride pärast. Selliste suhete sisseviimine lisab stabiilsust ha julgeolekut kõigi jaoks.

Eesti esindaja arvates oleks Idapartnerlus, rakendatuna paar aastat tagasi, võinud ära hoida 2008. augusti invasiooni Georgiasse.

"Idapartnerlus tähendab Euroopa Liidu suhete tõstmist kõrgemale tasemele kuue ida ja kagunaabriga. Seda võib võrrelda nelja ühisruumi rajamisega Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes," ütles Kelam oma sõnavõtus.

"Selle suhte peamine element peab olema vastastikkus ja tingimuslikkus. Partnerlus tähendab tugevamat kahepoolset kohustumist. Vaba turumajanduse suhete nagu ka õigusriigi areng sõltub iga partneri enda edasiminekust."

Tunne Kelami arvates ei tohi Idapartnerlus piirduda valitsustevahelise koostööga: "See peab hõlmama kodanikuühiskonda ning julgustama iseäranis rohujuuretasandi koostööd kodanike, mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsuste vahel".

Kelam tõi esile sellel nädalal Euroopa Parlamenti külastanud Valgevene opositsioonipoliitikute mure, et Euroopa Liit ei ole oma avangutes Minskile kaasanud kodanikuühiskonda.

"Valgevene taoliste autoritaarsete riikide puhul peab olema selge, et suhete normaliseerimise aluseks on konkreetsed edusammud inimõiguste vallas," väitis kõneleja.

Saadiku väitel pole selliseid edusamme märgata. Mõned poliitvangid on küll vabastatud, kuid teised on omakorda arreteeritud. Kelam toetas Valgevene opositsiooni esindajate seisukohta, et president Lukashenkale ei saa anda edasisteks suheteks puhast lehte. Lukashenka on tema arvates huvitatud esmajoones oma võimu säilitamisest, ega ole andnud mingeid tõendeid, et ta on valmist riiki tõeliselt reformima. "Praeguses olukorras oleks Lukashenka kutsumine maikuus Prahasse, kus Idapartnerlus on kavas ametlikult välja kuulutada, enneaegne, ning saadaks väära sõnumi nii Euroopa Liidule kui ka Valgevene demokraatia eest võitlejaile. "

Tunne Kelam kutsus Europarlamenti reageerima kasvavale massihävitusrelva ohule Iraanist

2009-03-09

Tunne Kelam pöördus täna Euroopa Parlamendi poole seoses kasvava julgeolekuohuga Iraanist.

Kelam juhtis tähelepanu Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (International Atomic Energy Agency, IAEA) viimasele aruandele, mille järgi on Iraan tootnud piisavalt madalalt rikastatud uraani aatomipommi valmistamiseks.

"Ülimaks ohumärgiks on seejuures arengu kiirus - IAEA hinnangutel on Teheran suurendanud uraani rikastamisel toimivate tsentrifuugide arvu 34 korda, seda vähem kui kolme aastaga".

"Kuid järgmise viie aasta jooksul plaanib Iraan lisada praegusele 5600-le tsentrifuugile veel 45 000. Kui see õnnestub, tähendab see Teherani võimet hakata tuumarelvi tootma tööstuslikult, " kinnitas Eesti eurosaadik.

"Arvestades Iraani edusamme kanderakettide arendamisel ning esimese satelliidi väljalaskmist tähendab see ühtlasi aatomipommide kohaletoimetamise võimet," järeldas kõneleja.

Tunne Kelami sõnul tuleb teha järeldus, et Iraani tuumaprogrammi ohjeldamine üksnes diplomaatia ja hambutute sanktsioonide vahendusel on läbi kukkunud. Edu saavutamist on takistanud ka mõnede suurriikide huvi mitte kahjustada karmima poliitikaga oma investeeringuid ja kaubandust Iraaniga.

"Tulemus on see, et Teherani sõjakas režiim suutis võita aega tuumaprogrammi viimiseks lõpp-staadiumi," nentis Kelam.

Tunne Kelami arvates on ülim aeg loobuda de facto mugandumispoliitikast ning keskenduda Euroopa Liidu ühise reageeringu väljatöötamisele Iraani poolse võimaliku tuuma shantaazi- või ultimaatumi puhuks.

"Kui me ka sel juhul näeme ainsat võimalust jätkata läbirääkimisi nagu tavaliselt, siis tähendaks see ju moraalset ja poliitilist alistumist."

Mihkelson: välispoliitika põhisuunad olgu välismajandus ning lääneriikide ühtsuse tugevdamine

2009-02-26

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna Riigikogus välispoliitika arutelul IRLi nimel peetud kõnes, et Eesti välispoliitikas tuleb täna keskenduda välismajanduspoliitikale ja Euroopa Liidu ning NATO ühise toimevõimekuse säilitamisele.

„Esiteks peaks valitsus senisest veelgi jõulisemalt ning sihikindlamalt pühenduma välismajanduspoliitikale selle kõige laiemas tähenduses. Teiseks tuleks Eestil koos partnerriikidega töötada selle nimel, et globaalne kriis ei kahjustaks Euroopa Liidu ega NATO toimevõimekust ning ühtsust," sõnas Mihkelson.

Tema hinnangul tuleb kiireks liitumiseks Euroopa ühisrahaga panustada otsustavalt ka diplomaatilisse ja poliitilisse tegevusse. „Me peame olema kindlad, et siis, kui Eesti on täitnud kõik etteantud piirnõuded, ei tekiks meie ette üllatuslikult uusi takistusi".

Mihkelsoni hinnangul on kahjuks sellised võimalused täiesti olemas, sest meie regiooni üldine kuvand kipub tootma täna liiga palju ja liiga sageli võimalikule ebastabiilsusele viitavaid uudiseid. Selleks on paraku omad põhjused, kuid sellele vaatamata peaks valitsus pöörama tõsisemalt tähelepanu Eesti kuvandile rahvusvahelises meediapildis.

„Me ei tohi alahinnata informatsiooni jõudu ning Eesti riigist levivat teadmist. Mida vähem või mida kõveramalt Eestit maailmas teatakse, seda keerulisem on ka ettevõtjatel meie majandusele nii vajalike eksporditurgude leidmise ja laiendamisega. Siin saab ja peab riik jõudsalt abiks olema," ütles ta.

Kõne lõpus toonitas Mihkelson veelkord, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni meelest on Eesti peamisteks välispoliitilisteks eesmärkideks tänasel päeval Eesti välismajandusvõimekuse toetamine ning lääneriikide ühtsuse tugevdamine.

Lisatud kõne terviktekst

26. veebruar 2009

Lugupeetud istungi juhataja,
Riigikogu liikmed, külalised.

Meie tänane arutelu Eesti välispoliitika hetkeseisu ja tuleviku üle langeb väga otsustavasse ajajärku. Veel aasta tagasi ei suutnud keegi täpselt tajuda, millisesse majanduslangusse globaalselt kukutakse. Isegi täna ei ole kedagi, kes suudaks ennustada, millal ja millega see kõik täpselt lõpeb.

Üha sagedamini kostuvad viited sellele, et käimasolev globaliseerumise kriis on sügavam ja keerulisem, mida pole nähtud läinud sajandi Suurest Depressioonist alates. See aga juhib paratamatult arvamusele, et sellest olukorrast väljumine võib endaga kaasa tuua tõsiseid korrektsioone rahvusvaheliste suhetes laiemalt.

Harvardi ülikooli professor Niall Ferguson ütles oma hiljutises intervjuus, et maailma ei ähvarda küll globaalne sõda, kuid samas ei saa välistada äärmusideoloogiat kandvate poliitikute esiletõusu, nõrgemate demokraatiate varisemist ning mitmeid kodusõdasid. Fergusoni meelest kannatavad majanduslikult kõige enam Aasia ning Ida-Euroopa riigid.

Kahjuks pole Ferguson ainus, kes räägib Ida-Euroopast kui ühest tõsisemast kriisikeskkonnast. Näiteks Maailmapanga president Robert Zoellick on arvanud, et massiivsest laenutoest ühtäkki ilma jäänud Ida-Euroopa majanduste haprus võib koguni küsimuse alla seada kogu Euroopa ühtsuse ning siinsete riikide sisemise stabiilsuse.

Tõepoolest, meil pole vaja luua illusioone, arvates, et meid see kõik ei puuduta. Loomulikult tuleb väga palju teha siseriiklikult ning selles suunas on valitsus nii kärpekava vastuvõtmise kui majanduse elavdamise meetmetega ka liikunud. Samas on päris selge, et meid mõjutav väliskeskkond vajab sama pingsat kui mitte suurematki tähelepanu.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni arvates tuleb Eesti välispoliitikas täna eriti keskenduda kahele suurküsimusele.

Esiteks peaks valitsus senisest veelgi jõulisemalt ning sihikindlamalt pühenduma välismajanduspoliitikale selle kõige laiemas tähenduses.

Teiseks tuleks Eestil koos partnerriikidega töötada selle nimel, et globaalne kriis ei kahjustaks Euroopa Liidu ega NATO toimevõimekust ning ühtsust.

Alustaksin välismajanduspoliitikast. Eestis on tänaseks peaaegu konsensuslikult arvatud, et meie tulevase julgeoleku, eeskätt finantsjulgeoleku, lahutamatuks osaks on võimalikult kiire liitumine Euroopa ühisraha euroga.

Selle eesmärgi saavutamiseks ei tule meil mitte üksnes täita Maastrichti kriteeriumid inflatsiooni ja eelarve defitsiidi osas, vaid panustada otsustavalt ka diplomaatilisse ja poliitilisse tegevusse. Me peame olema kindlad, et siis, kui Eesti on täitnud kõik etteantud piirnõuded, ei tekiks meie ette üllatuslikult uusi takistusi.

Kahjuks on sellised võimalused täiesti olemas, sest meie regiooni üldine kuvand kipub tootma täna liiga palju ja liiga sageli võimalikule ebastabiilsusele viitavaid uudiseid. Selleks on paraku omad põhjused, kuid sellele vaatamata peaks valitsus pöörama tõsisemalt tähelepanu Eesti kuvandile rahvusvahelises meediapildis.

Me ei tohi alahinnata informatsiooni jõudu ning Eesti riigist levivat teadmist. Mida vähem või mida kõveramalt Eestit maailmas teatakse, seda keerulisem on ka ettevõtjatel meie majandusele nii vajalike eksporditurgude leidmise ja laiendamisega. Siin saab ja peab riik jõudsalt abiks olema.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valmimas Eesti majanduse rahvusvahelisustamise strateegia. See on esimene sarnane dokument, mis peaks ühendama erinevate ministeeriumite ja ametkondade tegevused sihipärasteks sammudeks.

Täna tuleb kriitiliselt tõdeda, et riigil on veel palju arenguruumi oma väheste võimaluste juures ettevõtlust rahvusvaheliselt toetada. Samas usun, et Isamaa ja Res Publica Liidu poolt algatatud sellekohane arutelu Riigikogu väliskomisjonis aitab kaasa nii meie saatkondade,
ettevõtluse arendamise sihtasutuse välisesinduste kui teiste võimaluste paremale kasutamisele Eesti välismajandustegevuse elavdamisel.

Kriisiajad on alati olnud heaks pinnaseks uute võimaluste ning ideede rakendamiseks. Eesti on korduvalt tõestanud, et suudab paindlikult ja lahendusi leides reageerida erinevatele keerulistele küsimustele.

Seepärast tuleks meilgi täna suunata oma energia ja tähelepanu just uute ideede, meie majandusele põnevate rahvusvaheliste võimaluste ja väljakutsete loomisele. Nii tuleb meil täna pidevalt küsida: kas riik on teinud kõik, et luua ettevõtjatele vajalikke eeltingimusi?

Head kolleegid,

Peamiseks eeltingimuseks Eesti õnnestumisele selles keerulises olukorras on Euroopa Liidu ja NATO toimevõimekuse säilitamine ning võimalike murenemisohtude õigeaegne kõrvaldamine.

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles sellel nädalal Tallinnas, et Euroopa Liit on tugevam kui kunagi varem. Otsati on selles arvamuses terake tõtt, kuid kahjuks siiski ka paras annus soovmõtlemist. Viimasel ajal süvenev globaalne majanduskriis on tekitamas Euroopa Liidus suhete murenemist ning kutsunud esile vastastikuse umbusalduse ilminguid.

Ka minu viimasel kohtumisel oma kolleegidega Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentidest räägiti murega kohatise protektsionismi tekkest ühenduse siseturul. See oleks mõistagi halvim, mida maailma suurim vabakaubanduspiirkond võiks tänases kriisisituatsioonis teha saaks.

Teiseks tõsiseks ohuks Euroopa Liidu nii vajalikule ühtsusele võib saada liikmesriikide erinevatasandiline blokistumine. Suurriikide soov initsiatiivi näidata on mõistetav, kuid see ei tohiks kindlasti toimuda teiste liikmesriikide üleselt või hoopiski selja taga. Samuti pole kuigi veenev ka Ida- ja Kesk-Euroopa riikide minisummit eeloleval pühapäeval enne valitsusjuhtide erakorralist kogunemist.

Meile on väga tähtis nii Tšehhi käimasoleva kui Rootsi eelseisva eesistumise õnnestumine Euroopa Liidus. Mõlemal juhul on rõhutatud prioriteedid Eestile väga lähedased ning meie turvalisemale tulevikule olulised.

Eriti tähtsaks tuleb pidada energiajulgeoleku kasvatamist läbi Euroopa ühtse energiapoliitika ning uute energiaühenduste loomise. Loodetavasti suudavad liikmesriigid siiski kokku leppida Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekutes, mis puudutavad lisaraha suunamist erinevatesse infrastruktuuri objektidesse, sealhulgas elektriühendusse Eesti ja Soome vahel.

Samuti on oluline Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammi käivitamine ning Läänemere strateegia ellurakendamine. Esimesel juhul looksime uusi võimalusi demokraatia ning püsiva õigusriikluse tugevdamiseks Euroopa Liidu vahetus naabruses.

Läänemere strateegia looks aga hea võimaluse täiendava tõuke andmiseks Euroopa Liidu sisemise integreerituse suurendamiseks ning olemasoleva potentsiaali paremaks ärakastutamiseks.

Head kolleegid,

Norra endine välisminister Thorvald Stoltenberg tutvustas selle kuu alguses oma raportit Põhjala riikide koostöö tihendamisest välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Selles tehakse kõige muu hulgas ettepanek luua Põhjala ühtne õhuturbevõimekus ning tugevdada seire- ja reageerimisvõimekust nii Barentsi, Põhja- kui Läänemerel.

Viimastel aastatel on Balti ja Põhjala riikide koostöö erinevates valdkondades tihenenud, mistõttu oleks väga mõistlik Stoltenbergi ettepanekuid laiendada ka Läänemere idakaldale. Samas oleks ehk paslik ka kolmel Balti riigil korraks üle vaadata, mida annaks paremini teha omavahelises koostöös.

Seega veelkord: Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni meelest on meie peamisteks välispoliitilisteks eesmärkideks tänasel päeval Eesti välismajandusvõimekuse toetamine ning lääneriikide ühtsuse tugevdamine.

Tänan!

Kelam: Euroopal on aeg tegelda uute julgeolekuohtudega

2009-02-18

Euroopa Parlamendi täisistungil arutati välisvolinik Benita Ferrero-Waldneri ning EL kõrge välis- ja julgeolekupoliitika esindaja Javier Solana osavõtul Euroopa ühise julgeolekupoliitika ning NATO-ga koostöö probleeme.

Arutelul Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelami väitel on Europarlamendi arvates Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse parim tagatis dünaamiline Euro-Atlandi partnerlus.

"Toetan uue trans-Atlandi koostöökava vastuvõtmist, mis peab saavutama uute koostööinstitutsioonide rajamise ning päädima kõikehõlmavas trans-Atlandi ühisturus," sõnas ERP-ED kõneleja.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu vajadusele kaasata tihedamasse kaitsealasesse koostöösse eranditult kõik NATO ning EL liikmed, vaatamata sellele, millisesse organisatsiooni üks või teine neist kuulub. Ta toetas ka EL operatiivse peakorteri rajamise ideed Euroopa Komisjoni asepresidendi alluvuses, seda tingimusel, et selline keskus täiendab NATO juhtimisstruktuure ega võistle nendega.

"Peame uute ühiste eesmärkide teostamisel arvestama, et niihästi EL kui ka NATO ammutavad kaitseks vajalikke vahendeid samast anumast. Euroopa ühine välis- ja kaitsepoliitika on tõsiselt alafinantseeritud. Seetõttu on eriti oluline vältida duplitseerimist ja tõsta koostöö efektiivsust," tõdes Kelam.

ERP-ED kõneleja esitas küsimuse liikmesriikidele: milliseid vahendeid ühise kaitsepoliitika teostamiseks me pakume Javier Solana käsutusse?

Tunne Kelam kutsus üles tegelema uute julgeolekuohtudega: "Tulevikukonfliktid võideldakse ja pahatihti otsustatakse küberruumis. Seetõttu pean vajalikuks ka Europarlamendi panust leidmaks tõhusat vastust sellele dramaatilisele väljakutsele, millele valitsustel tuleb mõnikord reageerida ajavahemikus, mis ei ületa sekundit," nentis esineja.

Kelam: Euroopa ühtse energiaturu loomine ja gaasijuhtmete internatsionaliseerimine on ainus vahend gaasikriiside ärahoidmiseks

2009-02-11

Europarlamendi Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni liikme Tunne Kelami algatusel ja juhtimisel toimus Brüsselis 10. veebruaril arutelu Euroopa Liidu -Venemaa energiasuhetest ning Energiaharta lepingu rollist.

Arutelul analüüsisid 2009.a. alguse gaasikriisi põhjusi ja tagajärgi Euroopa Komisjoni Venemaa üksuse juhataja Hilde Hardeman, Euroopa Strateegiliste Uuringute keskuse liige Frank Umbach, professor Alan Riley Londoni ülikoolist, Vene Sihtasutuse juht David Clark ning Energiaharta sekretariaadi nõunik Neil Melvin.

"Arutelu oli värskendav oma uudses reaalsusetajus ning ühtses sõnumis," leidis ürituse korraldaja Tunne Kelam.

"Teravamalt kui kunagi varem kerkis küsimus Venemaa kasvavast võimetusest toota piisavalt gaasi ühtaegu sisetarbeks kui ka välistarneteks. See on majandusega poliitilise manipuleerimise ning vaba konkurentsi lämmatamise paratamatu tulemus."

Tunne Kelami sõnul kerkis küsimus selguse loomisest Euroopa Liidu enda seisukohtades, kuivõrd uued partnerlusleppe läbirääkimised jätkuvad.

"Euroopa Liit peab teadvustama Venemaa praeguse juhtkonna põhieesmärki - kasutada energiatarneid poliitilise instrumendina oma mõju suurendamiseks ning Euroopa nõrgestamiseks," väitis Kelam.

Tema arvates selgub siit, miks energiaharta lepingu täitmine tekitab Venemaa jaoks selliseid probleeme.

"Energiaharta leping pole kohaldatav Moskva ülimalt politiseeritud majanduspoliitikaga. Seda enam on EL ülesanne olukorras, kus Venemaa seisund majanduskriisis dramaatiliselt nõrgeneb, nõuda oma partnerilt energiahartaga kaasnevate reeglite järgimist."

Kelami arvates on Euroopa Liidul praegu võimalus ja vajadus lõpetada Moskva harrastatav valikuline praktika, mis kasutab ära rahvusvahelistest lepinguist saadavaid eeliseid ning ignoreerib neist tulenevaid kohustusi.

Arutelu juhtis tähelepanu Euroopa võimalustele pareerida gaasitarnete politiseerimine ja sellega kaasnevad kriisid.

"Nendeks on Euroopa ühtse energiaturu otsustav väljakujundamine, turgude mõlemapoolne liberaliseerimine koos välisinvesteeringute ja vastastikkuse põhimõtte tagamisega ning gaasijuhtmete internatsionaliseerimine näiteks Ukraina puhul," tõdes Kelam.

Korraldaja sõnul leiti, et Venemaa on oma struktuurseid ja majanduslikke nõrkusi ignoreerides asunud enesetapukursile, üritades ebasoodsais tingimustes realiseerida mitte normaalseid rahvuslikke huve, vaid suurriiklikke ambitsioone.

"Suurimaks kaotajaks selles lühinägelikus mängus osutub tõenäoliselt Venemaa ise," väitis Kelam.

Kelam: Küberruumis toimuvad lahingud otsustavad peatselt riikidevaheliste konfliktide tulemuse

2009-02-09

Euroopa Parlamendi kaitse- ja julgeoleku allkomisjon arutas täna küber-rünnakute ohtu ning nendele reageerimise võimalusi.

Kaitse- ja julgeoleku allkomisjon mis tegutseb parlamendi väliskomisjoni iseseisva üksusena, arutas esmaspäeval, 9. veebruaril kübersõja ohtude ning kaitse probleeme. Komisjonile esitleti Väliskomisjoni tellimusel valminud uurimust, mille koostas dr. Paul Cornish ( Londoni Chatham House ).

Tunne Kelam Euroopa rahvapartei fraktsioonist andis allkomisjonile ülevaate 4. veebruaril Brüsselis toimunud samateemalisest rahvusvahelisest seminarist, kus ta esindas parlamendi väliskomisjoni esimeest J. Saryusz-Wolskit. Kõnealune seminar, kus ühe peaettekande tegi Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo, oli organiseeritud Eesti valitsuse aktiivsel osalusel.

Tunne Kelam toetas EL ühtse reageerimissüsteemi väljatöötamise vajadust.

"Oleme enamuse spetsialistide arvates jõudnud etappi, kus küberruumis kantud kaotused või saavutatud võidud võivad põhjalikult muuta riikidevaheliste konfliktide tulemusi," tegi ta järelduse.

Kelami sõnul ei tunne kübersõda riikidevahelisi piire. Seetõttu vajab küberohtudele tõhus reageerimine globaalset koostööd.

"Valik on praktiliselt selles, kas alustada uute institutsioonide nagu näiteks EL küber-agentuuri loomisest või taotleda tõhusamat koordinatsiooni olemaolevate funktsioonide mitmekesisuses," sõnas Eesti parlamendiliige.

Tunne Kelam toetas jõuliselt ettepanekut asutada viivitamata küber-julgeoleku koordinaatori ametikoht EL Nõukogu sekretariaadi koosseisus. "See otsus on vaja teha nii kiiresti kui võimalik. Kõnealune ametikoht ei vaja erilisi kulutusi ega uute ametiasutuste loomist," nentis ta.

Kelam on veendunud, et küberrünnakute vastast tõhusat kaitset pole võimalik korraldada erasektori ning kodanikkonna kaasamiseta. Olukorras, kus pooled EL ligi 500 miljonist kodanikust internetti kasutavad, oleneb nende teadlikkusest, aktiivsusest ja vastutustundest väga palju.

Eesti esindaja arvates tuleb olla väga hoolas, et kaitseabinõud küber-terroristide vastu ei põhjustaks kodanike põhiliste vabaduste ahistamist.

"Internet on võimas vahend edastamaks vabaduse ja õiguskorra sõnumit," ütles esineja. "Ei tule unustada, et see on ka vahend demokraatliku opositsiooni käes võitlemaks autoritaarsete süsteemide ja diktaatorite vastu."

Kaitse- ja julgeoleku allkomisjon kaalub võimalust korraldada veel käesoleval kevadel Europarlamendi debatt küberjulgeoleku teemal koos vastavasisulise resolutsiooniga.

Andres Herkel sai ENPA asepresidendiks

2009-01-26

Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel kinnitati täna ENPA asepresidendiks koos 18 kolleegiga, keda rahvusdelegatsioonid sellele kohale esitasid.

Strasbourgis ENPA järjekordsel sessioonil sellel nädalal võtab päevakavas kõige suurema ruumi Vene-Georgia sõja jätkuraport, millele on pühendatud enam kui pool kolmapäevasest tööajast. Detsembris esitleti järelevalvekomitees raporti memorandumit, mis oli küllalt faktitihe ja terav. Seevastu resolutsiooni osa pidi valmima alles Strasbourgis toimuvaks sessiooniks, pärast assamblee juhtkonna Moskva visiiti.

Teisipäeva hommikul arutatakse Armeenia küsimust, mis on seotud hääleõiguse äravõtmisega seoses poliitvangistuste lainega pärast eelmise aasta märtsis toimunud presidendivalimisi. Raportöörid jätsid siiski ukse lahti ja võimalik on ka tagasikäik.

Albaania delegatsiooni volituste taastamine jäi pidama protseduuriliste reeglite taha. Käsitletakse ka raportit ajakirjanik Gongadze mõrvamise kohta Ukrainas president Kutšma režiimi ajal. Neljapäeval on eeldatavate kiirdebattide kõrval (Gaza sektor ja finantskriis) päevakorda sattunud nn. monumentide raport. Dokument on igati tasakaalukas ega sisalda seda, mida Vene deputaadid võiksid tahta sealt välja lugeda.

Reedeses päevakorras pakub huvi eeskätt e-demokraatiat puudutav resolutsioon, mille puhul saab ka Eesti positiivseid kogemusi selles vallas meelde tuletada.

Andres Herkel annab järelvalvekomitees ülevaate kehvadest arengutest Aserbaidžaanis, kus on suletud välisraadiod ning kavandatakse referendumit piiramatu ametiaja tagamiseks presidendile.

Kelam: kodanike energiaturvalisuse tagamiseks on Euroopa solidaarsus edasilükkamatu vajadus

2009-01-20

Europarlamendi väliskomisjon arutas eile Brüsselis Euroopa Liidu energiajulgeoleku hetkeolukorda. Komisjoni esimees Jacek Saryusz-Wolski tõdes, et energiajulgeoleku tagamine pole enam abstraktne poliitiline teema.

"Kui sajad tuhanded Euroopa kodanikud külmetavad ja nende normaalne elu on muutunud ebakindlaks, siis on nende turvalisuse tagamine meie esmane ülesanne," väitis väliskomisjoni esimees.

Arutelul esinenud ERP-ED esindaja Tunne Kelami sõnul on odava ja sujuvalt saadava gaasi ajastu minevik.

Venemaa poolt alternatiivselt kavandatud, mööda Musta mere põhja kulgema projekteeritud South Stream'i projekti analüüs tekitas Kelami sõnul kuulajates šoki.

Ekspertide arvates on Euroopa Liidu projekti Nabucco rivaalina kavandatud South Stream'i kaudu saadav gaas, mida kavatsetakse Euroopa tarbijale toimetada 900 km mööda 2 km sügavust merepõhja nelja toruna, Ukraina kaudu saadava gaasiga võrreldes erakordselt kallis.

"Siin ei saa mööda järeldusest, et mõned Euroopa Liidu valitsused, kes läksid kaasa Moskva ilusate lubadustega ning Nabucco'le eelistasid South Stream'i, tegid tõsise valearvestuse, mida nende endi kodanikud peavad kinni maksma," ütles Kelam oma kõnes.

Eesti saadiku arvates on energiakriisi lahendamise võtmesõnadeks usaldusväärsus ning solidaarsus.

"Uues olukorras on saanud palju selgemaks, et autoritaarsete režiimide ja diktatuuride usaldusväärsus on energiatarnete osas tunduvalt küsitavam kui demokraatiate oma," järeldas Kelam.

Kõneleja pidas seetõttu üheks EL poliitiliseks peasihiks tugevdada koostööd samade väärtuste alusel tegutsevate partneritega - seega Atlandi-üleste energia-alaste suhete hoogustamist.

"Harjumuslikke lühiajalisi mugavussuhteid, mis taotlevad ühele maale soodustingimusi heade tavade ning naabrite kulul, ei saa enam perspektiivseiks pidada. Nende suhete ümberhindamisega ei saa enam viivitada," kinnitas Kelam.

Eksperdid ei pidanud võimalikuiks gaasi-OPECi loomist Venemaa juhtimisel. Nende arvates on maailma turgudel tekkinud tugev vastuseis Gazpromile, kelle võimes uusi maardlaid kasutusele võtta ning piisavalt gaasi tarnida on hakatud tõsiselt kahtlema.

Kelam: Tšehhi peab eesistujana saavutama 23. augusti tähistamise kommunismi ja natsismi ohvrite ühtse mälestuspäevana

2009-01-14

Strasbourg, 14. jaanuar 2009

Tšehhi Vabariigi peaminister Mirek Topolanek esitles täna Euroopa Parlamendis Tšehhi eesistumise prioriteete.

Arutelul osalenud Eesti saadik Tunne Kelam andis edasi Eesti sooja toetuse Tšehhi eesistumisele.

Eesti saadik jagas täiel määral eesistuja seisukohta, et parim retsept majanduskriisi ületamiseks on konkurentsivõime tõstmine ning nelja põhivabaduse täiemahuline rakendamine praktikas. Uued liikmesriigid tunnetavad neid vajadusi ja võimalusi teravamalt kui vanad.

"Toetan Teie ideed Ida-partnerluse jõuliseks väljakujundamiseks," sõnas Kelam. "Praegu me mõistame kui oluline oli ja on selliste riikide nagu Georgia ning Ukraina kaasamine õiguskorra ning demokraatliku aruandluse ühtsesse ruumi."

Kelam meenutas Tšehhi peaministrile Euroopa Parlamendi poolt möödunud septembris vastu võetud seisukohta tähistada 23. augustit kommunismi ja natsismi ohvrite ühise mälestuspäevana.

"Usaldame teie juhtimise alla 27 liikmesriigi valitsuste veenmise selles, et juba eelolevast augustist peale hakataks seda mälestuspäeva ametlikult kogu Euroopas tähistama," ütles kõneleja.

"Ootame samuti Tšehhi eesistumiselt suuna võtmist, mis viiks üle-euroopalise moraalse ja poliitilise hinnangu andmisele totalitaarse kommunismi ajal sooritatud kuritegudele, " kutsus Kelam üles. Esineja arvates annaks see võimaluse integreerida Euroopa perekonda ka ühtse ajalookogemuse alusel nõnda, et kõigi kuritegelike inimsusevastaste režiimide kõik ohvrid saaksid võrdse staatuse ning võrdse sümpaatia ja solidaarsuse osalisteks, mis annaks tagatise, et kõnealused kuriteod iial ei kordu.

Tunne Kelam tõstis oma kommentaaris esile Euroopa Komisjoni presidendi Barroso selget ja jõulist seisukohta üha jätkuva gaasivarustuse kriisi suhtes.

"Komisjoni presidendi uudne suhtumine avaldub mitte üksnes selles, et Barroso nimetas gaasitarnete peatamist brutaalseks ning tekkinud olukorda vastuvõetamatuks ja uskumatuks, vaid tema tehtud järelduses, mille kohaselt Venemaa ning Ukraina on osutanud võimetust oma kohustusi täita," ütles Kelam.

Barroso deklareeris, et kui peaks selguma, et küsimus pole tehnilistes probleemides, siis kavatseb Komisjon asja rahvusvahelisse kohtusse viia ning alustada alternatiivsete lahenduste otsimist uute partnerite ning uute energiatootmise vormide kujul.

Teisipäeval, 13. jaanuaril, pärast Vene ja Ukraina esindajate ärakuulamist, pani parlamendi väliskomisjoni esimees Saryusz-Wolski ette kaaluda sanktsioonide kehtestamist gaasitarnete peatamises süüdiolevate riikide vastu.

Kelam: Euroopa energiapartnerlus Venemaaga on osutunud strateegiliseks valearvestuseks

2009-01-13

Strasbourg, 12. jaanuar

Euroopa Parlamendi avaistungil sõna võtnud Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni (ERP-ED) liige Tunne Kelam kutsus gaasikriisist tabatud Euroopat üles keskenduma täie tõsidusega alternatiivsete energiavarustajate leidmisele.

"Eesistujamaa Tšehhi jõupingutused gaasikriisi vahendamisel on kõigiti kiiduväärsed. Kuid Euroopa jaoks pole ühe kriisi teise järel vahendamine lahendus. Euroopa ei saa jääda lapsehoidja rolli, kes tegeleb enfant terrible'iga (hirmsa lapsega), " ütles Kelam oma sõnavõtus parlamendi täiskogul.

"Üks on selge: lootused vastastikku kasulikule strateegilisele liidule Venemaa kui usaldusväärse energiatarnijaga on osutunud strateegiliseks valearvestuseks," väitis kõneleja.

Kelami sõnul peitub käesoleva kriisi põhjus mitte Ukrainas, vaid Gazpromi enese sisekriisis, mille tulemusena see Vene välispoliitika buldooseriks muundatud kompanii pole suutnud võetud kohustusi täita.

"Viimase kaheksa aasta jooksul on Gazpromi gaasitootmine stagneerunud, püsides samal tasemel. See on tüüpiline tagajärg, mille toob kaasa riigi poliitilise kontrolli kehtestamine tootmise üle," tõdes ERP-ED saadik.

Kelami arvates on olukord, kus võlgades ja gaasitootmise edasise arendamisega maha jäänud Gazprom ei suuda rahuldada ühtaegu sisemist ja välist nõudlust, inspireerinud tõenäoliselt peaminister Putinit osutama Ukrainale kui patuoinale, et poliitilise kriisiga viia tähelepanu Venemaa siseraskustelt kõrvale.

Selliste kriiside algatamine osutab taas Venemaa praeguse juhtkonna kui strateegiliste partnerite ebausaldatavusele.

"Antud olukorras on Euroopa Liidul veelgi olulisem keskenduda maksimaalse tõsidusega alternatiivsete energiaallikate ning energiaga varustajate leidmisele," sõnas Kelam.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo +33 3881 75279

Kaja Sõrg
ERP-ED fraktsiooni pressinõunik
Tel: + 32 476 541013
www.epp-ed.eu

Marko Mihkelson Euroopa Liidu poliitika arutelul Riigikogus

2008-12-09

Marko Mihkelsoni kõne Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu poliitika arutelul Riigikogus 09.12.08

Lugupeetud Riigikogu juhataja,
Peaminister,
Külalised!

Seekordne kokkuvõte valitsuse tegevusest Euroopa Liidus leiab aset vahetult enne käesoleva aasta üht võib olla kaalukamat otsust, mida valitsusjuhtidel tuleb langetada. Pean siin silmas energia- ja kliimapaketi lõpparutelu Euroopa Ülemkogul. See on ühtviisi kaalukaks otsuseks nii Euroopa Liidule tervikuna kui Eestile sealhulgas.

Peaminister pühendas sellele teemale oma kõnes päris palju tähelepanu, mistõttu tahaksin vaid rõhutada peamist. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni meelest on väga oluline, et selle paketi raames saavutataks peamine eesmärk - Euroopa Liidu ühtne ja toimiv energiaturg, mis oleks globaalselt konkurentsivõimeline.

Eriti aktuaalne on see kolmele Balti riigile, kes siiani on jäänud Euroopa Liidu energiasaare tõrjutud seisundisse. Viimastel aastatel eriti oluliseks muutunud energiajulgeoleku tagamise tingimustes on äärmiselt oluline, et hiljuti Euroopa Komisjoni poolt välja käidud Läänemere energiaühenduste kava jõuaks võimalikult kiire ellurakendamiseni.

Eelseisval ülemkogul on Eestile väga oluline, et selle lõppjäreldustes leiaks kajastamist kolmandatest riikidest pärineva elektri impordi regulatsioon selliselt, et see arvestaks Euroopa Liidus kehtestatavat kvoodikaubandust. Eesmärk pole sugugi kerge, kuid Eestile tähendab vastupidine otsus või otsustamatus kindlaid kulusid tulevikus. Ja need kulud pole meile sugugi väikesed.

Head kolleegid,

Veidi enam kui aasta tagasi siin Riigikogus Euroopa Liidu poliitika alases debatis osaledes rõhutasin esmatähtsana eurole üleminekut. Tänaseks on meeldiv tõdeda, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kauaaegne hoiak on nüüdseks muutunud poliitilise konsensuse põhiseks.

Aga teisiti pole meil võimalik seatud eesmärki ka saavutada. Kuni viimase ajani on kogu euro temaatika käinud Eestis isevoolu rada. Poliitiliselt pole seda piisavalt tähtsustatud ning liiga sirgjooneliselt on loodetud üksnes statistikale. See, et Eesti ei suutnud 1. jaanuaril 2007 eurole üle minna, oli toonase valitsuse tõsine ebaõnnestumine.

Siis, suure majanduskasvu tingimustes, ei pandud seda väga tähele või suhtuti sellesse eesmärki ükskõiksusega. Tänaseks on olukord muutunud. Eesti rahasüsteem on olnud stabiilne ja kindlasti pole suuremaks mureks põhjust ka täna. Ometi oleks just eurotsooni kuulumine meile selgeks tagatiseks suuremate finantsraputuste üleelamisel.

Ka ei ole Eesti täiel määral ühinenud Euroopa Liidu otsustusmehhanismidega seni, kuni me pole eurotsooni liige. Nii käimasolev eelarvearutelu kui ka tulevased rahanduspoliitilised sammud peaksid olema allutatud eesmärgile võtta euro kasutusele mitte hiljem kui aastal 2011. Ma väidan, et euro on Eestile sama oluline kui liikmelisus NATOs või Euroopa Liidus.

Head kolleegid,

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni arvates on eurole ülemineku kõrval meie lähiaastate üheks teeviidaks Euroopa Liidus Läänemere strateegia ettevalmistamine ning reaalne ellurakendamine.

Läänemere strateegiast on räägitud juba aastaid, kuid nüüd on see jõudnud reaalselt Euroopa Komisjoni menetlusse. Samas on strateegia idee leidnud toetust sisuliselt kõigilt asjasse puutuvatelt riikidelt. Pealegi on Rootsi võtmas Läänemere strateegia oma eesistumise üheks keskseks teljeks.

See initsiatiiv saaks tegeliku elujõu siis, kui see muutub Euroopa Liidu tulevase finantsperspektiivi kindlaks osaks. Selle saavutamine pole täna veel kindel, mistõttu on ka Eestil vajalik koos partneritega tõsiselt pingutada. Meile on oluline, et strateegia ettevalmistamise protsessis oleks siseriiklik koordinatsioon võimalikult hästi läbimõeldud ning konkreetsete projektide väljatöötamisele suunatud.

Järgmine aasta tervikuna kujuneb meile põnevate võimaluste aastaks. Euroopa Parlamendi valimised ning Euroopa Komisjoni uue koosseisu moodustamine ei tohiks varjutada peamist. Eesti peaks rakendama kõik oma head mõtted, aitamaks kaasa meile lähedaste partnerite Tšehhi ja Rootsi eesistumiste õnnestumisele.

See on suurepärane võimalus lisaks Läänemere strateegiale kindlama vundamendi loomisele teiste oluliste teemade nagu idapartnerlus, energiaühenduste loomine, uus finantsperspektiiv, Lissaboni leppe saatus ning mitmete teiste edendamine.

Ja lõpetuseks. Tuleval aastal möödub viis aastat Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga. See on paras aeg esimeste tõsisemate järelduste ja analüüside tegemiseks. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on näidanud eeskuju ning võtnud ette analüüsida Eesti huvide kaitsmist näiteks Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu töörühmades.

Kutsun ka Vabariigi Valitsust üles põhjalikult analüüsima seni tehtud tööd. Vastata võiks näiteks küsimustele: ui hästi töötavad siseriiklikud otsustusmehhanismid, kui edukalt oleme suutnud kaitsta Eestile tähtsaid küsimusi, mida on andnud meie MEPide kogemus Euroopa Parlamendis ja nii edasi.

Kuigi Eesti on Euroopa Liidus IRLi arvates päris hästi hakkama saanud, leiab kindlasti veel päris palju ruumi arenguks.

Aitäh!

Eesti tihendab majanduskoostööd Baden-Württembergi liidumaaga

2008-11-12

Eile, 11. novembri õhtul kirjutasid Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Baden-Württembergi liidumaa majandusminister Ernst Pfister, EASi juhatuse esimees Ülari Alamets ja Baden-Württembergi liidumaa majandusesinduse esimees Michael Hagenmeyer Stuttgardis alla Eesti ja Baden-Württembergi liidumaa majanduskoostöö tihendamise lepingule.

„Leping tähendab Eesti jaoks tihedamat koostööd Saksamaa ühe rikkama ja innovaatilisema liidumaaga," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „See leping annab võimalused nii innovaatilistele ettevõtjatele kui ka meie kõrgkoolide juures tegutsevatele majanduslikult mõtlevatele teadusrühmadele ning loob soodsad võimalused ka Baden-Württembergi liidumaa ettevõtjatele tegutsemiseks Eestis."

Baden-Württemberg on Euroopas esimeste hulgas patentide registreerimise arvult elaniku kohta, kõrgtehnoloogilises tootmises hõlmatud tööjõu ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute poolest.

„Järgmised 5-7 aastat peavad näitama, kas me jääme maailma majanduses Ida-Euroopa arengumaaks või suudame tõusta innovatiivseks ja kaasaegset tehnoloogiat kasutavaks kõrgelt arenenud majandusega riigiks," ütles Juhan Parts, rääkides Eesti majanduse läbilöögivõimest.

Baden-Württembergi ja Eesti kaubavahetusmaht on seitsme viimase aastaga peaaegu kolmekordistunud, 100 miljonilt kroonilt 2000. aastal rohkem kui 275 miljoni kroonini 2007. aasta lõpuks. Ainuüksi mullu suurenes Baden-Württembergi eksport Eestisse võrreldes eelneva aastaga 21,3% võrra. Import Eestist suurenes samas ligi 50% võrra. Baden-Württembergi liidumaa ekspordib Eestisse eelkõige masinatööstuse toodangut, impordib peamiselt puitu ja puidutooteid ning tekstiilikaupu.

Koostööleppe sõlmimine on jätk aasta algul toimunud visiitidele. Jaanuaris toimus Stuttgardis Eesti-teemaline ümarlaud ja äriseminar IT-ettevõtetele, samuti osales Eesti Stuttgardis suurimal lõpptarbijale suunatud turismimessil Saksamaal. Baden-Württembergi majandusminister külastas Eestit omakorda koos majandus- ja teadusdelegatsiooniga aprillis.

Lisaks koostööleppe allakirjutamisele külastab minister Parts koos delegatsiooniga 11.-12. novembril Stuttgartis viibides välismajanduskonverentsi Global Connect, kus on stendiga väljas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes esindab 54 ettevõtet. Minister teeb foorumi tänasel üritusel "Exchange of Experiences - Eastern Europe" avaettekande ning osaleb diskussioonis.

Kohtusid Eesti ja Rootsi majandusministrid

2008-11-11

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus eile Rootsi Kuningriigi asepeaministri, ettevõtluse ja energeetikaministri Maud Olofssoniga.

Ministrid analüüsisid majanduse väljavaateid Läänemere regioonis lähikuudel ning vahetasid informatsiooni kummagi valitsuse sammudest ja võimalikest tulevikukavadest.

Ministrid leidsid, et keskne küsimus ettevõtluse jaoks on finantskriisi võimalik negatiivne mõju just reaalmajanduses tegutsevatele ettevõtetele ning rõhutasid, et kommertspankadel lasub vastutus, et jätkuvalt suudetaks rahastada väiksemaid ja keskmisi ettevõtteid.

Oluline on, et konkurentsivõimelised ettevõtted ei satuks ajutiste raskuste tõttu pankrotti ja et ka uute äriideede rahastamine ei saaks kannatada.

Ministrid tõdesid, et majandusseisaku ja finantskriisi aegadel on loomulik majanduse korrektsioon, mille käigus ebaefektiivsed ettevõtted lähevad pankroti aga samas tekivad soodsad võimalused uute ja innovatiivsete ettevõtete sünniks.

Oluline teema oli kohtumisel energiapoliitika ja energiatõhusus mõlemas riigis. Arutati järgmisi samme Põhjamaade ja Balti riikide ühtse energiapoliitika ja -turu loomiseks. Tähtis on tutvustada ettevõtetele vastastikuseid investeerimisvõimalusi energeetikasektoris.
Arutlusel olid kohtumisel pea kõik põhiteemad alates 2009.a. teisest poolaastast, mil Rootsi on Euroopa Liidu eesistuja riik: Läänemere strateegia, energiatõhusus, väikeettevõtluse algatus, Lissaboni kokkulepe, jätkusuutlik tööstuspoliitika.

Rääkides energeetikast, selgitas Juhan Parts oma Rootsi kolleegile Eesti seisukohti EL kliima ja energiapaketi heitmekaubanduse direktiivi suhtes rõhutades, et vajame lahendust, mis turu avanedes võimaldaks ära hoida kolmandatest riikidest imporditud elektri põhjendamatud konkurentsieelised.

Ministrid arutasid ka kujunenud olukorda piirkonnas tegutsevate lennuettevõtete ümber.

Tunne Kelam: Kas Venemaa ei peaks maksma Georgias tekitatud purustuste eest?

2008-10-21

Täna Strasbourgis Venemaa-teemalisel arutelul sõna võtnud Tunne Kelami väitel pole peaprobleemiks mitte Venemaa. "Peaprobleemiks võib nimetada Euroopa Liidu kui isiksuse lõhenemist," nentis Eesti saadik. "Lõhenemist vajaduse vahel olla selge oma hoiakuis ning surve vahel jätkata äritegemist nagu tavaliselt".

Lahendus on kõneleja sõnul valmisolek veenvalt demonstreerida, et Euroopa Liit võtab tõsiselt tema esindatud universaalsete väärtuste jõustamist praktilises elus. "Sama tõsiselt peab Euroopa Liit võtma oma rolli tagamaks, et Georgia-taolised invasioonid, mis purustasid rahvusvahelise julgeoleku paradigma, Euroopa pinnal kunagi ei kordu. Georgia on osa Euroopast," tõdes Kelam.

Kelami järgi pole lahendus Venemaa suhtes jätkuvalt kõhklev käitumine, seda olukorras, kus Vene okupatsiooniväed ei ole tagasi viidud 8. augusti eelsetele positsioonidele.

Kõneleja palus välisvolinikul Benita Ferrero-Waldneril vastata, kas rahvusvaheliste doonorite eelseisev konverents juhib tähelepanu vajadusele, et ka Venemaa omalt poolt hüvitaks Georgiale invasiooni tulemusena tekitatud ulatusliku kahju. Vastasel juhul võib asi Moskva silmis paista justnagu rollide jaotusena, kus Vene vägede asi on lõhkuda ning Euroopa Liidu asi arved maksta.

Välisvolinik vastas, et on teadlik kahjude hüvitamise probleemist. Doonorite konverentsist Venemaa ei võta osa, kuid voliniku sõnul kavatseb Euroopa Liit kõnealuse probleemi tõstatada pärast seda, kui on valminud rahvusvaheline uurimus Georgia teemadel.

Kelam kutsus Euroopa Parlamendi liikmeid ühinema Vene juristi kaitseks

2008-10-21

Europarlamendi plenaaristungi avamisel Strasbourgis tõstis Eesti esindaja Euroopa Rahvapartei-Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsioonis Tunne Kelam küsimuse tuntud vene advokaadi ja inimõiguste kaitsja Karinna Moskalenko vastu suunatud võimalikust mõrvaüritusest.

Möödunud nädalal leidis Karinna Moskalenko oma autost hulga elavhõbedapallikesi, olles eelnevalt kurtnud halva enesetunde üle.

"Karinna Moskalenko on võitnud Strasbourgi Inimõiguse Kohtus umbes 30 vene kodanike kohtuasja oma valitsuse vastu," ütles kõneleja. "Ja see oli siin, Strasbourgis, kus tema mürgitamiskatse aset leidis."

Kelam juhtis tähelepanu sellele, et järgmisel päeval pidi Moskalenko esindama Moskvas kohtukuulamisel aastal 2006 mõrvatud ajakirjaniku Anna Politkovskaja perekonda.

"Pärast terve rea sõltumatute ajakirjanike tapmisi on surmaritta sattunud sõltumatud juristid. Need, kes on abistanud võimude poolt rõhutuid, vajavad ise kiiret abi," tõdes Kelam.

Kelam kutsus kolleege parlamendis üles reageerima jõuliselt ja solidaarselt Venemaal jätkuvatele surmavatele rünnetele inimeste vastu, kes kaitsevad õigusriigi põhialuseid võimude omavoli vastu.

Eesti taotleb Narva piiripunkti parkla rajamiseks Euroopa Komisjonilt rahastamist

2008-10-03

Valitsus otsustas eile õhtul toimunud kabinetinõupidamisel kiita heaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ettepaneku esitada Euroopa Komisjonile taotlus Narva piiripunkti eelse parkla rajamise osaliseks finantseerimiseks.

Piiripunkti eelne parkla aitaks lahendada olukorda, kus piiriületust ootavad veokijuhid on sunnitud tekitama kilomeetrite pikkusi elavaid järjekordi maantee servale, mis mõjub halvasti liiklusohutusele, tekitab keskkonnaprobleeme, rikub teekatet ja risustab teega piirnevaid maa-alasid. Samuti toob mitmeid ööpäevi elavas järjekorras liikumine kaasa autojuhtide töö- ja puhkerežiimi rikkumisi, millega otseselt ohustatakse liiklejaid mõlemal pool riigipiiri. Ka puuduvad järjekorras ootavatel veokijuhtidel elementaarsed olmetingimused.

„Ideaal oleks muidugi see, kui kõikjal Euroopa Liidu ja Venemaa piiril oleks tagatud kiire, sujuv ja paindlik piiriületus," ütles Juhan Parts. „Töö selles suunas peab jätkuma. Kuid parklaga loodame ühes kohas lahendada senikauaks juba üle igasuguste piiride kasvanud probleemi elavate piirijärjekordadega teeservadel."

Juhan Partsi ettepaneku järgi rajatakse parkla era- ja avaliku sektori koostöös. Selleks analüüsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ida-Viru maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev töögrupp kuut asukohavarianti, ning leidis, et kõige sobivam ja soodsam on ASi Sillamäe Sadam territooriumil asuv 9,7 hektari suurune maa-ala, mis asub enne Sillamäe linna.

Nõuetele vastavate parkimis-, turva-, sanitaar- ja olmerajatiste püstitamiseks ning kommunikatsioonide rajamiseks vajalikeks kuludeks on arvestatud ca 38 miljonit krooni (koos käibemaksuga), millest Euroopa Liidu finantseerimine moodustaks arvestuslikult 18 miljonit krooni ning AS Sillamäe Sadam panustaks 20 miljonit krooni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab rahastamistaotluse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks.

Narva piiripunkti järjekorra pikkus ja veokijuhtide ooteaeg varieerub suurtes piirides. Näiteks tänavu septembris on Narva piiriületust ootavate veokite arv tõusnud 400-ni, mis tähendab enam kui saja tunni pikkust ooteaega, kuivõrd Venemaa toll on vähendanud vastuvõetavate veokite arvu 80-90ni ööpäevas. Aasta lõpus on lisaks oodata traditsiooniliselt importkaupade veo intensiivistumist Venemaale ja sellega ka piiriületusprobleemide süvenemist.

Narva piirpunkti teenindav piirieelne parkla asub täna Narva linna territooriumil ja see mahutab kuni 140 autorongi, mis ei ole aga piisav.

Eesti liitus ülemaailmse tuumaenergia partnerlusega GNEP

2008-10-01

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjutas täna Pariisis alla ülemaailmse tuumaenergia partnerluse põhimõtetele, millega Eesti liitus seni 21 riiki ühendanud rahvusvahelise ühendusega Global Nuclear Energy Partnership (GNEP).

GNEP ühendab riike, kes peavad oluliseks tuumaenergia rahumeelsetel eesmärkidel arendamist.

„Kui Eesti tahab mõelda kunagi reaalselt mõnes tuumajaama projektis osalemisele, siis on selleks üks olulisemaid eeldusi rahvusvahelise usalduse saavutamine tuumaenergeetika vallas," ütles Parts. „GNEPi liikmena on Eestil paremad võimalused partnerluseks teiste riikidega, inimeste väljaõppe korraldamiseks ja tehnoloogia arendamiseks."

GNEPi kuuluvad riigid, kes jagavad arvamust, et tuleks laiendada tuumaenergia rahuotstarbelist ja ohutut kasutamist maailmas. Partnerluse eesmärk on kiirendada kaasaegsete kütusetsüklitehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, et toetada puhast arengut, suurendada kogu maailmas heaolu, parandada keskkonda ja vähendada tuumarelvade leviku ohtu.

GNEPi kuuluvad USA, Hiina Rahvavabariik, Prantsusmaa, Jaapan, Vene Föderatsioon, Austraalia, Bulgaaria, Ghana, Ungari, Jordaania, Kasahstan, Leedu, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Ukraina, Itaalia, Kanada, Korea Vabariik, Senegal ja Suurbritannia.

Minister Parts ja energeetika asekantsler Einari Kisel kohtuvad täna õhtul Pariisis ka Prantsusmaa ökoloogia, säästva arengu ja planeerimise ministri Jean Louis Borloo'ga, kellega arutatakse ELi energia- ja kliimapaketi teemadel.

Eesti-Hiina mereveoleping loob võimalused Eesti kujunemisel regionaalseks jaotuskeskuseks

2008-09-24

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Hiina Rahvavabariigi transpordi aseminister Xu Zuyuan allkirjastasid täna mereveoleppe, millega luuakse soodne pinnas siinsetele transpordi- ja logistikaettevõtetele otsekontaktideks Hiina ettevõtetega.

"Mereveolepe võtab maha takistused mõlema riigi kaubavahetuse arendamisel ja loob võimaluse merendus- ja transpordiettevõtetele otsekontaktideks ja edasiseks kaubanduskoostööks," kommenteeris Juhan Parts lepingut.

Hiina transpordi aseminister Xu Zuyuan tunnustas Eesti tööd lepingu sõlmimisel ning kinnitas, et Hiina valitsus julgustab transpordiettevõtteid Eestisse investeerima. "See leping näitab meie koostööd meretranspordi alal, aga annab ka võimaluse edasiseks koostööks kaubavahetusel," ütles transpordi aseminister Xu Zuyuan tänasel pressikonverentsil.

Eesti ja Hiina mereveolepe on Hiina Rahvavabariigi 69-s taoline sõlmitud leping.

Koostöö aluseks on Euroopa Liidu ja Hiina vahel sõlmitud merendusleping, Eesti ja Hiina vahelise leppe eesmärgiks on edendada kahe riigi vahelisi suhteid ja merendusalast koostööd, tagades lepingupoolte lipu all sõitvate laevade võrdse kohtlemise mõlema riigi sadamates ja lihtsustades lepingupoolte lipu all sõitvate laevade laevapere liikmete sisenemist teise lepingupoole territooriumile.

Kahepoolse lepinguga reguleeritakse koostööd merendusvõimude vahel, meremeeste dokumentide tunnustamist ning nende male tuleku ja maal viibimisega seonduvat, samuti merepääste ja maksuküsimusi.

Laar Krynicas: Moskva agressioon on mõjunud Euroopale äratuskellana

2008-09-13

IRLi esimees ütles Poolas Krynica majandusfoorumil Euroopa tulevikust rääkides, et Moskva agressioon Gruusia vastu on mõjunud Euroopale äratuskellana senisest passiivsusest.

„Kuigi reaktsioon Venemaa sammudele pole olnud sedavõrd kiire ja tugev, kui vahel loodetakse, on see ometi esimesi kordi, kui Euroopa suudab ühiselt toimida ning oma positsioone esitada,“ lausus Laar.

Tema sõnul on sellel ka tulemusi: Venemaa on asunud tõsiselt muretsema isolatsiooni sattumise pärast ning sunnitud vähemalt teataval määral tagasi tõmbuma, mille näiteks on alanud tagasitõmbumine Pothist ning mujalt „puhvertsoonist“.

"Venemaa agressioon Gruusia vastu, on laiendanud Euroopa perspektiivi. Kui varem polnud Gruusiale ja Ukrainale Euroopa Liiduga liitumiseks perspektiivi andmisest mõtet tõsiselt rääkida, siis nüüd on see tõsiselt arutlusel“.

Euroopa on aru Laari sõnul mõistnud, et passiivsus oma naabruskonnas läheb kallimaks maksma kui aktiivne tegevus. Euroopa perspektiivi on tõusnud ka teised Lõuna-Kaukaasia maad, nagu Armeenia ja Aserbaidžaan, kes uues olukorras tunneb end samuti ohustatuna."

Laar ütles ka, et Euroopa saab olla edukas vaid oma väärtustele tuginedes ning neid kaitstes. "Gruusias toimuv on näidanud, et vähemalt Venemaa suhtes pole mõtet arutada, kas parema tulemuse temaga suhtlemise annab väärtuspõhise välispoliitika või nn. reaalpoliitika.

„Reaalpoliitika Moskva suhtes lihtsalt ei tööta, nii nagu varem diktatuurriikides, nähakse Kremlis selles nõrkuse ilmingut."

Laar kõneles foorumi osana korraldataval Euroope Noorte Liidrite Foorumil, lisaks osaleb ta Krynica foorumil kolmes paneelis, arutades Balti riikide eeskuju üle Ukrainale majandusreformide teostamisel, kommunismi kuritegusid ning olukorda Gruusias.

Juhan Parts kohtus Soome sideministri Suvi Lindéniga

2008-09-03

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus täna Soome sideminiser Suvi Lindéniga. Kohtumisel arutati infoühiskonna arengut, Eesti praktikat ID-kaardi rakendusvõimaluste kasutamisel elektroonilisel identifitseerimisel ja võimalikku koostööd selles valdkonnas.

Vahetati informatsiooni digitaalsele televisioonile ülemineku teemadel ja räägiti Soome kogemustest aasta eest toimunud digipöördel. Kooskõlastati seisukohti Euroopa Liidu uue sidepaketi menetlemisel. Leiti, et kumbki minister ei näe olulist lisaväärtust uue EL-i institutsiooni Euroopa Sideameti loomisel.

Soome sideminister Suvi Lindén tundis oma ühepäevase visiidi käigus erilist huvi e-valimiste ja digipöörde vastu. Ta külastas riiklikku valimiskomisjoni ja Levira saatekeskust.

Noored Konservatiivid: Georgia sõja põhjuseid tuleb otsida Vene energiapoliitikast

2008-08-18

Noored Konservatiivid leiavad, et Eesti peab hoiatama oma sõpru Euroopas. Liiga pehme käitumine Venemaa suhtes võib Euroopa tulevikus viia energiakriisi.

„Euroopa peab tugevamalt seisma oma huvide eest arendada Venemaast sõltumatut energiapoliitikat, vaguralt paremate aegade ootamine võib meile mõnel külmal talvel hiljem karmilt kätte maksta", sõnas Noorte Konservatiivide Tallinna Klubi esimees Imre Mürk.

Gruusia on oma geograafilise asendi tõttu Euroopa jaoks väga vajalik riik, arendamaks Venemaast sõltumatut gaasi ja nafta importi Aasiast Euroopa suunas.

Noored Konservatiivid kutsuvad üles enda jaoks lahti mõtestama Georgia-Venemaa konflikti tagamaid, milleks on Venemaa ambitsioon kasvatada läbi energeetika oma mõjujõudu maailmas. Ainus Euroopa jaoks arvestatav Venemaale alternatiivne energiatarnija asub Kaspia mere regioonis: see on Aserbaidžiaan. Kaspia mere nafta jõuab maailmaturule mööda Baku-Tbilisi-Ceyhan (BTC) torujuhet, mis saab alguse Bakust läbib Georgia ja jõuab Türgi Vahemereäärsesse sadamalinna Ceyhanni. BTC ehitati tugeva USA toetusega. Torujuhtme võimsus on miljon barrelit naftat päevas, mis on ligi veerand võrreldes Venemaa naftaekspordiga.

On selge, et Venemaa soovib tugevdada energeetika kaudu oma mõju maailmas. Gazpromi juht Alexei Miller on korduvalt rõhutanud, et Venemaa poliitika on kontroll maailma nafturu üle OPEC-lt üle võtta, seega soov BTC läbi lõigata on sündmuste igati loogiline jätk. Georgia
demokraatlikult valitud valitsuse sõjaga kukutamine on osa Vene Föderatsiooni energiapoliitikast, sest torujuhe on rahastatud täielikult Lääne kapitali poolt ja Venemaa mõju sellele on olematu. Georgia on kõige lähem koht, kus Venemaa saab kontrolli torujuhtme üle enda kätte haarata.

Mihkelson: Lääs peab vastama Venemaa agressioonile adekvaatsete sammudega

2008-08-09

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peab Venemaa agressioon sõltumatu ja demokraatliku Euroopa riigi vastu tooma kaasa selged rahvusvahelised vastusammud.

„See on Euroopa Liidu ja laiemalt kogu läänemaailma tõehetk. Ma kardan, et mitte kõikjal pealinnades pole tajutud, kui ohtlikku faasi Venemaa ja Lääne suhted on jõudnud," sõnas ta.

„Kui me lubame Venemaal suvaliselt ja karistamatult pommitada ning rünnata iseseisvat demokraatlikku riiki, siis milline on tagatis, et see ei kordu mingil teisel viisil hoopis teises suunas". See peab Mihkelsoni sõnul olema absoluutseks "punaseks liiniks".

Tema hinnangul on kujunenud olukord eeskätt Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika viimaste aegade suurimaid proovikive, kuid kahjuks pole erinevatest liikmesmaadest saabuv informatsioon kuigi lootustandev, mis teeb keeruliseks kiire ja jõulisema ühispositsiooni kujundamise.

„Täielikult on pildist väljas Euroopa Liidu välispoliitika näod Solana ja Ferrero-Waldner. Hoopis suuremat aktiivsust ja liidrirolli peaks üles näitama ka eesistuja Prantsusmaa," sõnas Mihkelson.

Tema sõnul peab Venemaa juhtkond mõistma, et Gruusia ründamine on juba praeguseks muutnud võimatuks Moskva kui rahutagaja rolli jätkumise. Isegi siis, kui sõjategevus peaks koheselt lõppema. Venemaa on tõestanud, et ta pole võimeline etendama rahuvalvaja rolli ning peab oma väed täielikult Gruusia territooriumilt välja viima.

„Venemaa agressioon peab leidma adekvaatse vastukaja näiteks sellises demokraatia kaitseorganisatsioonis nagu Euroopa Nõukogu. Venemaa osalus selles tuleks kuni vägede lahkumiseni Gruusiast peatada. Kui Venemaa ei soostu vastu võtma OSCE juhtriigi Soome vahendustegevust, siis on raske rääkida ka selle organisatsiooni relevantsusest Venemaa osalusega," ütles Mihkelson.

Samuti peaks lääneriigid Mihkelsoni sõnul peatama Venemaa osaluse G8s ning andma selgelt märku, et agressorriik ei peaks omama õigust olümpiamängude korraldamisele.

Herkel sai Aserbaidzhaani meediasõbraks

2008-07-25

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) kaasraportöör Aserbaidžaani küsimuses Andres Herkel nimetati Aserbaidžaanis USA suursaadiku Anne E. Derse' järel ajakirjanike sõbraks number kaks. Ajakirjanike sõpru valis organisatsioon Poliitiliste ja Kodanikuõiguste Eest. Kolmandaks ajakirjanike sõbraks nimetati organisatsioon Piirideta Reporterid. Andres Herkel tõstatas juunis Euroopa Nõukogule Aserbaidzhaani raportit esitades vangistatud ajakirjanike Einulla Fätullajev, Säkit Zahidovi ja Gänimät Zahidovi küsimuse. Ta on kõiki neid külastanud ka kinnipidamiskohtades.

Herkeli sõnul on iseloomulik, et Aserbaidzhaanis valitakse meediasõbraks välismaalasi, sest kohalikud võimul olevad poliitikud ajakirjanike olukorrast ei hooli ega ole ka nendega suhtlemisel piisavalt avatud. Ann Derse on Herkeli sõnul võlunud asereid nii oma tööga kui ka järjest paraneva aseri keele oskusega. „Alati kerkib suursaadikute hulgast esile keegi, kes äratab tähelepanu oma erilise pühendumisega. Varem oli selleks Norra saadik ja on tore, et pärast tema lahkumist on selleks tõusnud Ühendriikide suursaadik. Küllap kõneleb see ka suurest tähelepanust, mida USA Kaukaasia regioonile omistab," ütles Herkel.

Kelam: Euroopa Liidu politseimissioon oleks konkreetne panus Gruusia olukorra stabiliseerimisse

2008-07-15

Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas täna Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumise tulemusi ning alanud ettevalmistusi uue partnerlus- ja koostööleppe sõlmimiseks. Arutelul osales Euroopa Komisjoni välisvolinik Benita Ferrero-Waldner ning välissuhete peadirektoraadi peadirektori asetäitja Hugues Mingarelli.

Euroopa Rahvapartei- Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam tõstatas küsimuse Euroopa politseimissiooni saatmise vajadusest Gruusiasse.

Kelami sõnul tuleks Euroopa Liidul olukorras, kus pinged Venemaa ja Gruusia vahel ohtlikult suurenevad ning Vene rahuvalvajate usaldusväärsus Abhaasias on täielikult diskrediteeritud, mitte ainult piirduda konflikti vahendaja diplomaatilise rolliga, vaid tagada Euroopa Liidu reaalne kohalolek kõnealuses konfliktipiirkonnas. Üksnes see saadaks Kelami arvates Kremlile konkreetse sõnumi, et Euroopa Liit hoolib ka tegelikkuses Gruusia territoriaalsest terviklikkusest ega pea seda riiki faktiliselt Venemaa mõjusfääri kuuluvaks.

Mingarelli möönis tõelise raskuse seisnevat selles, et Venemaa peab Gruusiat oma asjaks ning püüab seda probleemi nii vähe arutada kui võimalik. Komisjoni esindaja toonitas, et Euroopa Liit näeb Gruusias oma naabrit, kelle saatusest ollakse vahetult huvitatud.
Mingarelli sõnul väärib politseimissiooni ettepanek Gruusia halveneva olukorra taustal kaalumist. Tema väitel pole Komisjon Venemaaga suheldes kaugeltki naiivne. Probleemiks pole tema arvates mitte Venemaa kui partneri käitumine, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide omavahelise ühispositsiooni puudumine.

Kelam juhtis Komisjoni tähelepanu ka Vene valitsuse uutele sammudele kodanikuühiskonna õiguste allasurumisel, viidates hiljuti vastuvõetud dekreedile, millega kärbitakse järsult välismaaga seotud kodanikuorganisatsioonide arvu, kel on õigus maksusoodustustele. Kui Euroopas oodati vastust küsimusele, kas uus Venemaa president võiks olla oma eelkäijast liberaalsem, siis kõnealune dekreet osutus Kelami arvates oluliseks indikaatoriks, et surve ja avalik vaenulikkus eriti välismaaga seotud inimõigusi kaitsvate organisatsioonide vastu on järsult kasvamas.

Herkel: ENPA kiitis heaks Aserbaidžaani raporti

2008-06-24

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kiitis täna suure häälteenamusega heaks raporti "Demokraatlike institutsioonide toimimisest Aserbaidžaanis", mille esitasid Jevgenia Živkova Bulgaariast ja Eesti delegatsiooni esimees Andres Herkel.

Assamblee väljendas oma muret inimõiguste olukorra halvenemise pärast sügisel toimuvate presidendivalimiste eel. Eeskätt puudutab see sõnavabadust ja ajakirjanike vastu suunatud meetmeid. Paljud Assamblee liikmed nimetasid oma sõnavõttudes Herkeli ja Živkova raportit "teekaardiks", millest Aserbaidžaan peaks valimiste eel lähtuma.

Assamblee ootab eriti meetmeid, et tagada:
- valimiskomisjonide tasakaalustatud koosseis ning kaebuste erapooletu ja tõhus läbivaatamine;
- valimistel osalejate võrdsed võimalused riiklikus meedias;
- opositsiooni võimalus korraldada valimiseelseid rahvakogunemisi.

Assamblee leiab, et Euroopa Nõukogu liikmesriigi jaoks on ajakirjanike tagakiusamine lubamatu, samuti ei ole poliitvangide probleem siiani lahendatud. Eriti häälekalt nõuavad raportöörid vangistatud ajakirjanike Einulla Fätullajevi, Gänimät Zahidovi ja Sakit Zahidov vabastamist.

Kriitilistes sõnavõttudes tõstatati küsimus Euroopa Nõukogu liikmesriikide erinevast kohtlemisest, samuti ei olnud Armeenia esindajad nõus Mägi-Karabahhi probleemi puudutavate sõnastustega. Andres Herkel kinnitas oma lõppsõnas, et topeltstandardite probleem väärib tõstatamist, sest kui Aserbaidžaani kohta on see kaheksas raport alates 2001. aastast, siis Venemaa kohta on veel pikema aja jooksul tehtud vaid kolm raportit. "Meie pole mingil juhul topeltstandardite eest väljas, me oleme väljas Euroopa Nõukogu kõrgete standardite eest ja kutsun Assambleed rakendama neid ühtselt kõigi liikmesriikide suhtes," ütles Herkel oma esinemise lõpetuseks.

OECD ministrid võtsid Soulis vastu ühisdeklaratsiooni internetimajanduse arendamisest

2008-06-19

Eile, 18. juunil võtsid 39 riigi ministrid OECD kohtumisel Lõuna-Koreas Soulis vastu ühisdeklaratsiooni, milles seatakse järgnevaks kümneks aastaks sihid internetimajanduse arendamisel. Deklaratsiooniga ühines ka kohtumisel osalenud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Deklaratsiooniga liitunud riigid seavad eesmärgiks arendada järgmise kümne aasta jooksul digitaalsete seadmete, teenuste ja tarkvara ning võrgustike koostööd ning soodustada innovatsiooni. OECD ühisdeklaratsiooni "Seoul Declaration for the Future of the Internet Economy" täistekst asub aadressil http://www.oecd.org/dataoecd/49/28/40839436.pdf

OECD kohtumisel pidas Juhan Parts kõne diskussioonipaneelis, ta rõhutas vajadust parema infoturbealase koostöö järele nii rahvusvaheliselt kui ka eri sektorite vahel. Samuti tuleb Partsi hinnangul senisest enam arvestada internetikasutajate huvidega.

Lisaks 30-le OECD liikmesmaale ja üheksale mitte-liikmesmaale osales 16.-18. juunil toimunud kohtumistel ka äriliidrid üle maailma ja rahvusvaheliste huvigruppide esindajad. Eelmine taoline kohtumine toimus 1998. aastal Ottawas ning seda peetakse oluliseks Interneti arengut mõjutanud sündmuseks.

Soulis kohtus Parts 17. juuni pärastlõunal Skype'i juhtidega, eesotsas juhatuse esimehe Josh Silvermaniga, kellega arutati, kuidas muuta Eesti ärikeskkonda ülemailmsetele innovaatilistele ettevõtetele veelgi atraktiivsemaks. Ühe ideena kaaluti koostöövõimalusi infotehnoloogialase hariduse populariseerimiseks koolinoorte hulgas.

Parts kohtus ka Singapuri ministri Tuck Yew Lui'ga, kes vastutab Singapuris hariduse, info, kommunikatsiooni ja kunstide valdkonna eest. Singapuri minister tutvustas Partsile plaani katta Singapur kiire internetiga ja tundis huvi Eesti kogemuse vastu.

Euroopa Liidu ministrid leppisid kokku rahvusvaheliste sisevedude ühtse korra

2008-06-13

Euroopa Liidu ministrid leppisid kokku rahvusvaheliste sisevedude ühtse korra

Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid jõudsid täna Luxembourgis toimuval Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul pärast pikki vaidlusi kokkuleppele, mille järgi kehtestatakse ELi piires rahvusvaheliste kabotaaž- ehk sisevedude jaoks ühtne kord.

„Vaba konkurents, mis peab olema Euroopa Liidu majanduse üks alustalasid, ei ole veel täielikult transpordisektorisse jõudnud, tänane kokkulepe on suur samm selles suunas," kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Autotranspordiettevõtjad ootavad pikisilmi võimalust pakkuda oma teenust vabalt kogu Euroopas ning on raske põhjendada, miks nad on osale liikmesriikide silmis näiteks juuksuritest või ehitajatest ohtlikumad."

Kui praegu saab iga liikmesriik otsustada, kas ja millistel tingimustel ta teise liikmesriigi veokil oma territooriumil sisevedusid teha lubab, siis Euroopa Komisjoni esitatud ettepaneku kohaselt tuleb luua terves Euroopa Liidus kehtivad ühtsed reeglid. Eesti on varem nõukogus esitanud seisukoha, et ühtsed eeskirjad on küll tervitatavad, ent olulisem on turu täielik avamine tulevikus. Seega leidis Eesti, et siseveod ehk kabotaažveod peaksid olema oluliselt vabamalt reguleeritud kui algses Komisjoni välja pakutud eelnõus, mille järgi tohib autoga teha seitsme päeva jooksul kolm sisevedu riigis, kuhu rahvusvahelise veoga koormaga siseneti.

Juhan Parts ütles täna nõukogus sõna võttes , et Eesti peab vajalikuks, et 2012. aasta lõpuks valmivas Euroopa Komisjoni aruandes kabotaaži olukorra ja mõjude kohta pandaks paika kas kindel tähtaeg, mis ajast siseveod Euroopa Liidus täiesti vabaks lastakse, või vähemalt reaalne kava kabotaažvedude edasiseks liberaliseerimiseks. „On tähtis, et saaksime korraldada seda olulist majandusharu tervest mõistusest lähtuvalt," ütles Parts.

Euroopa Nõukogu eesistujamaa Sloveenia esitas täna Komisjoni eelnõud täiendava kompromissiettepaneku, mille järgi võib vedaja lubatud kolme kabotaažveo raames teha ühe veo ka mõnes teises liikmesriigis kolme päeva jooksul, kui sellesse liikmesriiki sisenetakse ilma koormata. Selline korraldus võimaldaks vedajal vähendada tühisõite ja organiseerida vedusid paindlikumalt kui Komisjoni esialgses ettepanekus toodud korra kohaselt. Euroopa Liidu transpordiministrid kiitsid kompromissiettepaneku heaks.
Praegu ei ole siseriiklikud veod Euroopa Liidu tasemel täpselt reguleeritud, mis võimaldab liikmesriikide ise määratleda, kas ja kuivõrd ta oma vedudeturu avab. Eesti on oma veoseturu avanud neile liikmesriikidele, kes on seda samuti teinud (Belgia, Tšehhi Vabariik, Hispaania, Soome, Luksemburg, Läti, Holland, Rootsi, Küpros, Taani, Iirimaa, Leedu, Malta, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia). Arutletav määrus puudutab rahvusvaheliste veosevedudega tegelevaid autosid ja autoronge, mille täismass koos haagistega ületab 3500 kilogrammi.
Nõukogus täna arutlusel olnud nn maanteepakett koosnes kolmest eelnõust: rahvusvahelisele autoveoturule pääsemist käsitlevate ühiseeskirjade määrus, määrus ühiseeskirjadest autoveo-ettevõtjate tegevusalal tegutsemise tingimustest ning rahvusvahelisele bussiteenuste turule pääsemist käsitlevate ühiseeskirjade määrus. Eelnõudega tahetakse kehtestatakse ühiseeskirjad rahvusvahelisele veoseveoturule ja bussiteenuste turule juurdepääsu ning autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.

Eelnõud tulevad veel arutlusele ka Euroopa Parlamendis.

Seeder kohtus Ukraina presidendiga

2008-06-10

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus Ukraina visiidi raames Ukraina presidendi Viktor Juštšenkoga, mille käigus kinnitasid mõlemad vajadust kahe riigi vahelise koostöö järele.

Kohtumisel tunnustas ja tänas Juštšenko Eestit toetuse eest ning tõi meie riiki teistele eeskujuks. Ukraina president rõhutas, et NATO ja Euroopa Liidu suunaline poliitika on nende prioriteediks. Seeder omakorda kinnitas, et oluline on edendada Eesti ja Ukraina vahelist koostööd.

Seeder kohtus täna ka Ukraina põllumajandusminister Juri Melnikuga ning kahe riigi ministrid allkirjastasid põllumajandusministeeriumite vahelise koostöömemorandumi. Memorandumi raames on plaanis edendada põllumajanduse ja toiduainetööstuse alaseid majandus- ja teadussuhteid.

Täna osaleb Eesti delegatsioon Ukraina suurima põllumajandusmessi "Agro 2008" avamisel ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Suursaatkonna poolt korraldataval seminar-ümarlaual, mille arutelu teemaks on Ukraina ärikeskkond. Kolmapäeval on kavas külastada Kiievi piirkonna põllumajandustootjaid.

Vaata lisaks pildikataloogi visiidist siit.

Juhan Parts kohtus Venemaa transpordiministriga

2008-06-09

Juhan Parts kohtus Venemaa transpordiministriga

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus eile Peterburis Venemaa transpordiministri Igor Levitiniga.

Ministrid arutlesid kohtumisel selle üle, kuidas parandada transpordi infrastruktuuri alast koostööd ja leidsid, et uuesti tuleks käivitada Eesti-Vene ühise transpordikomisjoni töö. 2006. aastal loodud komisjoni üks eesmärke oli Narva piiripunkti läbilaskevõime tõstmise küsimuste lahendamine ja võimaliku uue maanteesilla ehituse ettevalmistamine, kuid komisjoni töö katkes eelmisel aastal.

Levitin tutvustas Partsile Venemaa plaane infrastruktuuri arendamisel, näiteks on plaanis alustada Ivangorodi ja Peterburi vahelise maantee remonti. Räägiti ka Tallinna-Peterburi lennuühenduse taastamisest.

Parts kohtus Peterburis ka Leningradi oblasti kuberneri Valeri Serdjukoviga.

Juhan Parts osaleb Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil

2008-06-06

Juhan Parts osaleb Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts osaleb laupäeval ja pühapäeval, 7. ja 8. juunil Peterburi XII rahvusvahelisel majandusfoorumil.

Foorumil osalevad paljud olulised riigi- ja majandustegelased Venemaalt ja kogu maailmast. Foorumil arutlevad arvamusliidrid muuhulgas näiteks kliimamuutuste, energeetika ja rahvusvaheliste investeeringute teemal.

Lisaks kohtub Parts Leningradi oblasti kuberneri Valeri Serdjukoviga. Samuti osaleb ta Peterburi kuberneri vastuvõtul.

Täpsemalt saab foorumi kohta infot veebiaadressilt http://forumspb.com/eng/index.html

ELi ministrid on põhivõrkude eraldamise osas kokkuleppele jõudmas

2008-06-06

ELi ministrid on põhivõrkude eraldamise osas kokkuleppele jõudmas

Euroopa Liidu energeetikaministrid arutlevad täna Luxembourgis toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide ministrite Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul energiatootjate ja energia tarnevõrgu omandisuhete eraldamise üle. Nõukogul osaleva majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi hinnangul jõutakse õhtuks ilmselt kokkuleppele.

Peamine vaidlus liikmesriikide vahel on seni käinud selle üle, kuidas eristada põhivõrgud ja tootjad elektri- ja gaasisüsteemides. Eesti jaoks on olnud olulisim küsimus, kuidas reguleeritakse kolmandatest riikidest pärit investorite osalust põhivõrkudes. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku sätestada ühtne nõue, et kolmandatel riikidel või nende isikutel, olenemata nende tegevusalast päritoluriigis, ei ole õigust omada olulist mõju ühenduse põhivõrgu või põhivõrguettevõtja üle, välja arvatud juhul, kui seda lubatakse ELi ja kolmanda riigi vahelise kokkuleppega.

Täna on ministrid jõudmas konsensuseni, et tootja ja põhivõrgu eraldamise nõue kehtestatakse etapiviisiliselt.

Juhan Partsi sõnul on kokkuleppele jõudmine väga oluline. „Kokkulepe on vajalik, isegi sellisel kujul. Kui vähemalt suuna osas on selgus käes, on võimalik hakata edasi liikuma," ütles Parts. „Eesti seisukoht on alati olnud, et põhivõrk tuleb tootjast eraldada, kuid ega see meilegi lihtne protsess ei ole. Samas ootame me Euroopa Komisjonilt ka konkreetsemaid juhendeid, kuidas seda eraldamist juriidiliselt läbi viia."

Samas ei puuduta kokkulepe eelnõu järgi vähemalt esialgu Eesti gaasiturgu, kuna Eesti, Soome, Läti ja Leedu said võimaluse taotleda siin gaasi tootja ja põhivõrgu omandisuhete eraldamise osas erandit. Seda seetõttu, et neil riikidel ainult üks maagaasi välistarnija: Eesti gaasivõrk on ühendatud Lätiga ja Läti kaudu Leeduga. Seega moodustavad kolme riigi võrgud kokku isoleeritud piirkonna, millel puudub ühendus Euroopa Liidu ühise siseturuga.

Seeder tutvus Itaalia põllumajandusega

2008-06-06

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tutvus Roomas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt korraldatava kõrgetasemelise konverentsi raames Itaalia põllumajandusega ja kohtus kohalike maaelu edendajatega.

Seederi sõnul on Itaalia põllumajanduse peajooneks kvaliteettoodete arendus. „Olgu tegu oliiviõli või lambapiimajuustuga, ikka püütakse saavutada spetsiaalset kvaliteeditaset. Kogu Euroopa Liidus väljaantud kvaliteedimärkidest on ligikaudu 25% Itaalia toidutoodetel. Üha vabamaks muutuvate turgude tingimustes, elanikkonna ostujõu ja tarbijate teadlikkuse tõustes muutuvad kvaliteettooted nii Euroopa Liidus üldiselt kui ka Eestis üha olulisemaks“, lisas ta.

Seederil oli kohtumine Itaalia põllumajandustootjate organisatsiooni Confagricultura esindajaga, kes kinnitas, et sealse põllumajanduse tulevik on kvaliteettoodetes. Itaalia kolmest põllumajandustootjaid ühendavast organisatsioonist toodab Confagricultura üle poole põllumajandustoodangust.

Minister külastas ka pereettevõtet Torrita Tiberinas, kus toodetakse lambapiimast juustu ja ricottat, samuti oliivõli tootmist Corese Terras, kulinaariakooli Rietis ja Sabiinia piirkonnas asuvat maaturismi ettevõtet. Leedu turismiesindust külastades avaldas Seeder lootust, et Balti riigid võiksid teha koostööd maaturismi edendamiseks.

Kelam: Europarlament peab vajalikuks Euroopa Liidu aktiivset osalemist Gruusia olukorra stabiliseerimisel

2008-06-05

Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni olukorra kohta Gruusias. Resolutsiooni üks autoritest on Eestist valitud saadik Tunne Kelam, Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsioonist.

Euroopa Parlamendi resolutsioon väljendab täielikku toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning nõuab, et Vene Föderatsioon kutsuks oma lisaväed viivitamata tagasi.

Resolutsiooni kaasautori Tunne Kelami sõnul mõistavad europarlamendi liikmed hukka Moskva otsuse kehtestada ametlikud suhted separatistlike Abhaasia ning Lõuna-Osseetia võimudega ning kutsuvad Vene valitsust üles nimetatud otsust tühistama, kuivõrd see õõnestab rahvusvahelisi rahutaotlusi, milles Venemaa on ise osaline.

"Europarlamendi uudne sõnum on see, et viimaste arengute taustal on ÜRO volituse raames tegutsevad Vene relvajõud minetanud neutraalsete ja erapooletute ÜRO rahuvalvajate rolli, seega kuulub nende seisund ümberhindamisele," väidab resolutsiooni kaasautor Kelam.
Kelami arvates on antud seisus eriti tähtis Euroopa Parlamendi konstruktiivne lähenemine olukorrale. Parlamendiliikmed kutsuvad liikmesriike üles sügavamalt osalema post-sovjetlike lahendamata konfliktide reguleerimises ning võtma endale kohustuse edendada kõnealustes piirkondade rahu taastamist.

"Võtmeküsimuseks kujuneb liikmesriikide valitsuste positiivne reageerimine meie seisukohale, mille järgi tuleb toestada rahvusvahelist juuresolekut Gruusia separatistlike konfliktide piirkonnas Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsepoliitika piirimissiooniga, mis osutus edukaks Transnistrias," tõdes Kelam. "Tegin omalt poolt ettepaneku lisada piirimissioonile ka Euroopa Liidu politseimissiooni idee. Sisuliselt sellega nõustuti, kuid enamuse arvates olevat hetkel parem vältida liiga dramaatilist Euroopa Liidu kohaloleku tugevdamist," lausus Kelam.

Teiseks Europarlamendi adressaadiks on ÜRO Julgeolekunõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Resolutsioon kinnitab toetust Gruusia valitsuse ettepanekuile alustada läbirääkimisi uute rahuvalveformaatide kujundamiseks, mis võimaldaks "järk-järgult luua tõeliselt sõltumatud rahvusvahelised rahuvalvejõud."
Kelami sõnul on see hävitav hinnang senise ÜRO egiidi, tegelikult Venemaa huvides toimunud "rahuvalvamise" usaldusväärsusele, mis on toimunud kits kärneriks meetodil.

Tähtis signaal on Kelami arvates Europarlamendi tõdemus, et äsjaseid Gruusia parlamendivalimisi võib hinnata positiivselt, mis võrreldes läinud jaanuari presidendivalimistega tähistavad sisulist edasiminekut.

Kelam: Euroopa kasvavatele julgeolekuprobleemidele on vaid üks vastus - tugevam solidaarsus

2008-06-04

Euroopa Parlamendis oli arutlusel ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Parlamendi väliskomisjoni koostatud raport rõhutab Lissaboni lepingu tähtsust Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika korralduse efektiivsemaks muutmisel.

Debatil sõnavõtuga esinenud Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsioonist rõhutas, et Euroopa ühine välis- ja julgeolekupoliitika peab täna rohkem kui kunagi varem rajanema Euroopa ühisväärtustel.

"Üha kasvavatele julgeolekuriskidele on meil pakkuda vaid üks veenev vastus - solidaarsus ning ühtse poliitika tugevdatud koordineeritus," väitis ERP-ED esindaja oma kõnes.

Väärtuspõhiseid välispoliitilisi eesmärke tuleb Kelami sõnul käsitada prioriteetseina kahepoolsete suhetega võrreldes. Kõneleja toetas Javier Solana poolt arutelul väljendatud seisukohta, mille järgi kõik taandub poliitilisele tahtele.

Puudutades energia-alast julgeolekut, kutsus Kelam Euroopa Komisjoni ja Nõukogu üles tõsiselt integreerima parlamendi eelmisel sügisel vastu võetud seisukohta energiajulgeolekust Euroopa Liidu välissuhetes, milles tehakse ettepanekuid ka institutsionaalseteks muudatusteks nagu Euroopa Liidu kõrgem ametnik, kes koordineeriks energiajulgeoleku probleeme. Kõneleja soovis ka Komisjonilt kõigi mõeldavate jõupingutuste rakendamist, et viia edukalt lõpule Euroopa Liidu Nabucco gaasijuhtme ehitamine.

"Küsimus pole selles, kas ehitada üks või teine - Nabucco või South Stream," väitis Kelam. "Meie asi on keskenduda meie projekti praktilisele teostamisele".

Kelam juhtis seoses julgeolekuriskidega tähelepanu vajadusele luua tõhus reageerimissüsteem uutele kõrgtehnoloogilistele väljakutsetele, mille hulgas tõstis esile küberterrorismi. Kelam meenutas Eesti vastu suunatud rünnakuid aasta tagasi ning tegi ettepaneku, et ka Euroopa Parlament peaks selles küsimuses kujundama oma seisukoha.

Tallinnas arutatakse reaalpoliitika ja eetika konfliktide üle

2008-05-28

el reedel toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents, kus poliitikud ja eksperdid arutavad reaalpoliitika ja eetika tasakaalu üle, keskendudes ühistel väärtustel põhinevale rahvusvahelisele koostööle.

„Küsimus reaalpoliitika ning väärtuste vahekorrast on keerukas. Euroopa Liidu poliitika rajaneb küll ühistel väärtustel, kuid tarvitseb nimetada Schröderi-Putini kokkulepet Läänemere gaasijuhtme rajamise kohta, samuti ebalevat poliitikat Hiina, Kuuba, Iraani ja paljude teiste partnerite suhtes, kus majandushuvid kipuvad väärtusi varjutama," ütles konverentsi korraldaja Tunne Kelam.

Tema sõnul on reedel Tallinnas toimuva mõttevahetuse eesmärk hinnata Euroopa välissuhete hetkeolukorda ning pakkuda lahendusi.

Reaalpoliitika ja eetika vastuolusid vaagival konverentsil osalevad poliitikud, ajakirjanikud, diplomaadid ja eksperdid Eestist, Hispaaniast, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest.

Tunne Kelam teeb konverentsil ettekande võimalustest mõjutada Euroopa poliitikat Läänemere piirkonnas, Euroopa Parlamendi saadik Hispaaniast José Ignacio Salafranca Sįnchez-Neyra käsitleb oma ettekandes Euroopa valmisolekut ühtseks julgeoleku- ja kaitsepoliitikaks, ettevõtja Raivo Vare analüüsib, kuhu liigub Euroopa majanduskoostöös Venemaaga. Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik kõneleb Euroopa Liidu naabruspoliitikast ja NATO laienemisest.

Ettekandeid peetakse kolmes blokis: majanduspoliitika, kaitse- ja julgeolekupoliitika ning rahvusvaheline õigus ja koostöö. Arutelusid juhivad Konrad Adenaueri Fondi esindaja Saksamaalt Christian Koecke ning Riigikogu liikmed Mart Laar ja Trvivimi Velliste. Ettekanded on inglise keeles.

Konverentsi korraldab Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Robert Schumani Fondi ja Konrad Adenaueri Fondiga.

Arutelu toimub sel reedel, 30. mail Tallinnas Swisshotelli konverentsikeskuses (Tornimäe 3).

Konverentsi kava:

INTERNATIONAL CONFERENCE "ETHICS AND POLICY MAKING"

Different dimensions of international cooperation based on values

30 May 2008, Tallinn Estonia

Objectives: To analyze the different dimensions of international cooperation based on values;

To discuss the goals and define a common position in economic policy, security and defence policy, and international justice and cooperation.

Conference venue: conference hall of Swissôtel (Tornimäe 3, Tallinn; http://www.swissotel.com/tallinn/)

10:00-10:15 Opening of the conference

Andreas KLEIN, regional representative of the Konrad Adenauer Foundation

10:15-10:30 Tunne KELAM - MEP Estonia

Possibilities of the centre-right parties to influence European policy on the Baltic Sea region.

10:30-12:00 Economic policy

Dr. Christoph BÖHR - MP Germany

Economic Interests vs. Human Rights

Audronius AŽUBALIS - MP Lithuania, Vice-Chairman of the Foreign Affairs Committee

Doing business with Russia - where will it lead Europe?

Raivo VARE - expert, Estonia

Economical co-operation with Russia: common values and pragmatic benefits

Panel discussion chaired by

Dr. Christian KOECKE - Konrad Adenauer Foundation, Germany

12:00-12:30 Coffee break

12:30-14:15 Security and defence policy

José Ignacio SALAFRANCA SÁNCHEZ-NEYRA - MEP Spain, Chairman of the delegation to the Euro-Latin American Parliamentary assembly, Member of the Committee on Foreign Affairs

Is Europe prepared for common security and defence policy?

Kimmo SASI - MP Finland, Foreign Affairs Committee

Challenges of the 21st century in the field of the security

Marko MIHKELSON - MP Estonia, Chairman of the European Union Affairs Committee

Expansion of NATO and security

Panel discussion chaired by Trivimi VELLISTE - MP Estonia, National Defence Committee

14:15-15:15 Lunch

15:15-17:00 International justice and cooperation

Jüri LUIK - Estonian Ambassador to NATO

New neighbourhood policy and enlargement of NATO

Keir FITCH - Member of Cabinet of Vice-Prsident Siim Kallas, European Commission

Ethics policy in the European Commission

Patrick EGAN - Director of the Program for Central and Eastern Europe, International Republican Institute

International justice and cooperation in the context of the current US presidential elections

Panel discussion chaired by Mart LAAR, MP Estonia, Chairman of the Parliamentary Group of Pro Patria and Res Publica Union

17:00-17:30 Conclusions: Defining the goals and next steps of cooperation in the Baltic Sea region.

End of the Conference

20:00 Reception at the Estonian Maritime Museum, Pikk Street 70, Tallinn http://www.meremuuseum.ee/

Opening remarks by Toivo KLAAR, Head of the European Commission Representation in Estonia

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus USA side- ja infopoliitika koordinaatori suursaadik David A. Grossiga

2008-05-27

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus USA side- ja infopoliitika koordinaatori suursaadik David A. Grossiga

27.05.2008

Täna kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Eestit külastava Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise side- ja infopoliitika koordinaatori suursaadik David A. Grossi ja tema asetäitja Richard C. Beaird'iga.

Tänasel kohtumisel rääkisid Parts ja Gross Eesti avaliku sektori e-lahendustest ning võimalustest neid maailmas laiemalt tutvustada. Eestil on suursaadik Gross´i meelest selles valdkonnas olemas head lahendused ja kogemus, mida jagada.

Kohtumisel räägiti ka võimalikest arengutest maailmas, samuti eelseisvast OECD ministrite kohtumisest Seoulis ning reaalsest majandus- ja teaduskoostööst Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel.

David Gross oli väga rahul NATO Küberkaitse Keskuses ja Skype´i peakorteris nähtuga, samuti avaldas ta oma vaimustust Eestis pea kõikjal kättesaadava tasuta wifi võrgu üle.

President George Bush nimetas David A. Gross´i ametisse aastal 2001 ning tegemist on sisuliselt USA kommunikatsiooniministriga, kes juhib ka USA valitsuse delegatsiooni Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kohtumistel.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi eelmine ametlik kohtumine David A. Grossiga leidis aset ministri visiidi ajal Ameerika Ühendriikidesse USA Riigidepartemangus Washingtonis 18. aprillil.

EP petitsioonikomisjon võttis vastu radikaalse raporti kavandatava Nord Stream'i gaasijuhtme mõjudest Läänemere keskkonnale

2008-05-27

Europarlamendi petitsioonikomisjon, kelle kompetentsi kuulub kodanike pöördumiste arutamine, võttis 27. mail vastu komisjoni esimehe Marcin Libicki (Poola) kavandatud raporti Nord Streami gaasijuhtme ehitamise võimalikest mõjudest Läänemere keskkonnale. Komisjoni hääletustulemused olid 26 poolt ning 3 vastu (üks erapooletu). Kaks nädalat varem oli Europarlamendi väliskomisjon kiitnud heaks Briti konservatiivi Christopher Beazley koostatud arvamuse, mis põhiosas toetab petitsioonikomisjoni lähenemist.

Sellega on loodud head eeldused, et tänane raport võetakse Europarlamendi täiskogu poolt vastu plenaaristungil juunis.

Petitsioonikomisjoni arutelu aluseks olid Poola ja Leedu kodanikuühenduste pöördumised Euroopa parlamendi poole seoses murega kavandatava Läänemere gaasijuhtme võimelike tagajärgede pärast keskkonnale. Kõnealune komisjon korraldas 29. jaanuaril 2008 kuulamise gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjude teemal, kuhu olid kutsutud niihästi petitsioonide esindajad, Nord Streami juhtkond kui ka eksperdid ning kaks Euroopa Komisjoni volinikku.

Komisjoni lõppjäreldusi võib kokku võtta nelja punktina:

Esiteks väljendavad parlamendiliikmed resoluutset vastuseisu mastaapsete piiriüleste projektide teostamisele Läänemeres, käsitades viimast kõigi mereäärsete riikide ühisvara ning ühishuvina. Euroopa Komisjonil ning liikmesriikidel soovitatakse rakendada kõiki legaalseid instrumente takistamaks gaasijuhtme ehitamist investori pakutud mahus ja ulatuses.

Teiseks kutsub petitsioonikomisjon Euroopa Komisjoni ning Nõukogu üles tellima tõeliselt sõltumatu keskkonnamõjude uurimus, mille teostaja ning tulemused peaks saama heakskiidu kõikide Läänemere ümber asuvate riikide poolt. Parlamendiliikmete meelest peab just Euroopa Komisjon täitma keskset rolli keskkonnamõjude hindamise koordinaatorina. Nord Streami praegune ehitusgraafik välistab petitsioonikomisjoni arvates võimaluse põhjalikuks ja objektiivseks keskkonnamõjude analüüsiks.

Kolmandaks juhib parlamendikomisjon tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidul puudub strateegia kuidas reageerida kavandatud gaasijuhtme struktuursetele vigadele ning välistele julgeolekuriskidele. Enne, kui ehitustöödega alustada tuleb rahvasaadikute arvates täielikult selgeks teha võimalike vigade ning kahjustuste ainelise kompenseerimise küsimus. Kompenseerimise eest peab võtma täieliku vastutuse investor - s.o. Nord Stream.

Lõpuks kutsub petitsioonikomisjon üles kaaluma esmalt alternatiivsete gaasijuhtme trasside rajamist mööda maismaad ning EL liikmesriikide territooriumi, mis säästaks merekeskkonda.

Parlamendiliikmed avaldavad toetust Rootsi ja Eesti valitsustele ning Leedu parlamendile kes on ühel või teisel viisil osutanud riskidele ning lahendamata küsimustele, mida gaasijuhtme projekt praegusel kujul sisaldab.

Petitsioonikomisjoni seisukoht kujunes teravates vaidlustes. Gaasijuhtme ehitamise vajadust toetavad parlamendiliikmed esitasid arvukaid parandusettepanekuid, mis taotlesid eeltoodud seisukohtade väljajätmist või pehmendamist. Ligi 190 parandusettepaneku hääletamine andis siiski selge, ehkki mitte iga kord ülekaaluka lõpptulemuse.

Mihkelson: Euroopa Liit peab kõnelustel Venemaaga rõhuma väärtustele

2008-05-24

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) ütles Jurmalas toimuval Balti foorumil peetud kõnes, et Euroopa Liit peab algavatel partnerlusleppe kõnelustel Venemaaga rõhuma väärtustele.

"Saavutatava kokkuleppe edukus ning tulevaste suhete sügavus sõltub paljuski sellest, kuidas majandushuvid tasakaalustatakse jagatud väärtushoiakutega," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes viimastel aastatel kasvanud pinged paljuski põhjustatud just väärtusruumide lahkujooksmisest.

"Olgugi, et paljudel on ahvatlus Venemaale mööndusi teha, ei tohiks me lihtsalt niisama oma põhimõtetest tulenevaid hoiakuid ja suhtekujundajaid kõrvale heita."

Mihkelson tuletas meelde, et Venemaa on juba 1996. aastast Euroopa Nõukogu liikmesmaa, millega ta on võtnud kohustuse edendada õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid.

"Kuigi mõned Vene poliitikud püüavad ennast distantseerida universaalsetest demokraatlikest väärtustest kui millestki võõrast ja vaenulikust, tuleb neile pidevalt meelde tuletada Euroopa Nõukogu ees võetud kohustusi," ütles Mihkelson.

ELAKi esimehe arvates peaks Eesti valitsus koos sarnaselt mõtlevate riikidega hoidma väärtusteemasid kõneluste päevakorras olulisel kohal. Samas on oluline, et kõigis teemavaldkondades, mis võiksid leida kajastust suvel algavatel ja tõenäoliselt paar aastat kestvatel kõnelustel, oleksid meie enda positsioonid detailideni läbi arutatud.

"Ma pole päris kindel, et Eesti valitsus täna tervikuna teab, millised teemad peaksid kindlasti tulevases lõppdokumendis kajastuma. Samas on viimane aeg selline kompleksne analüüs teha," ütles Mihkelson.

Kelam: "Praegu on tegude, mitte enam sõnade aeg"

2008-05-08

Gruusia-teemaline debatt Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Brüsselis arutasid saadikud pingelist olukorda Gruusias. Arutelul võttis sõna Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist.

"Eilne debatt näitas, et termin "külmutatud konflikt" on sügavalt eksitav. Tegelikult on pahatihti osutunud külmunuks meie arusaamad nende konfliktide olemusest, " kommenteeris Kelam.

"Mida me täna näeme on kurikuulus postimperialistlik "Lähi-Välismaa" poliitika täies aktsioonis. Poliitika, millest Venemaa kohustus loobuma kaksteist aastat tagasi, saades Euroopa Nõukogu liikmeks, " ütles Kelam.

"Euroopa Liidul tuleb teha Venemaale väga selgeks, et Venemaa- poolne tõlgendus oma rollist ÜRO rahuvalvajana on muutunud täielikult vastuvõtmatuks.

Euroopa Liit ei tohi kõhelda võtmast kindlat seisukohta, et ühtsus ja territoriaalne terviklikkus kehtivad võrdselt Venemaa kui ka Gruusia suhtes. On saabunud hetk toetada Gruusia demokraatlikku valikut tegudes, mitte ainult sõnades," lausus Kelam.

Gruusia-teemaline resolutsioon tuleb täiskogul hääletusele juunis.

Kuula ja vaata Tunne Kelami kommentaari: ftp://ftpeps01.europarl.eu.int/epavradio/mep/kelam

Mart Laar jagas Ukrainale kogemusi ühinemisest Euroopa Liidu ja NATOga

2008-05-06

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar kohtus Kiievis Ukraina esimese asepeaministriga, et jagada viimase palvel kogemusi Eesti integreerumisest Euroopa Liidu ning NATO-ga.

Asepeaminister Hryhoriy Nemyria tutvustas Mart Laarile Ukraina plaane lähenemisel Euroopa Liidule ning liikmelisuse tegevuskava taotlemisel NATO-lt. Arutluse all olid ka Ukrainas käivitatud majandusreformid ning Eesti võimalused toetada Ukraina integratsiooni Läänega.

Laari sõnul on Ukraina Eestile ja laiemalt kogu Euroopale ülimalt oluline riik, keda tuleb toetada nüüd ja praegu. "Iseseisva, stabiilse ja eduka Ukrainata on stabiilset Euroopat raske kui mitte võimatu ette kujutada," lausus Laar.

Tema sõnul peetakse Eestit üleminekuriikidest edukaimaks, mistõttu on huvi Eesti kogemuse vastu Ukrainas suur.

„Ukraina probleemiks on jätkuv poliitiline ebastabiilsus ning põhiseadus, mis ei võimalda omada reformide teostamiseks kindlat vundamenti ega võidelda korruptsiooniga, mille tase Ukrainas on endiselt ohtlikult suur," sõnas Laar.

Tema sõnul aitab Eesti kogemuse kohaselt korruptsiooni vähendada liberaalsete reformide võimalik kiire teostamine.

Lisaks arutati kohtumisel koostöö tõhustamist kommunismi kuritegude teadvustamisel ja hukkamõistmisel.

Mart Laar kuulub koos Zbiegniew Brzezinski ja Volker Rühega Ukrainat nõustavate ekspertide rühma, mis hiljuti avaldas rapordi Ukraina olukorrast ja tema ees seisvatest väljakutsetest.

Mart Laar sai Norras auhinna demokraatia ja inimõiguste edendamise eest

2008-04-27

Auhinna kättesaamisel peetud kõnes lausus Laar, et üheks probleemiks, mis takistab maailmal tõhusalt totalitaarsete režiimide vastu võidelda, on asjaolu, et erinevalt natsismist on teine maailma verisemaid totalitaarseid režiime kommunism jätkuvalt hukka mõistmata.

"On suhteliselt raske ette kujutada, et inimene tõmbaks tänapäeval selga Adolf Hitleri pildiga T-särgi. Che Guevara pildiga särgiga uhkeldavad aga isegi prominendid. Kuid Guevara mõrvas inimesi nagu tegi ka Hitler".

Laar kutsus tihendama koostööd kommunismi kuritegude teadvustamisel, mis peaks viima nende hukkamõistmisele rahvusvahelisel tasemel, nagu seda on tehtud natsismiga.

Sjur Lindebrække „Demokraatia ja Inimõiguste auhind" antakse reglemendi kohaselt isikule või liikumisele, kes on aktiivselt ning tõhusalt seisnud demokraatia ning inimõiguste edendamise eest.

Saaja valib välja sõltumatutest ekspertidest koosnev komisjon, kuhu erineva sihtasutuste kõrval kuuluvad ka inimõiguste kaitsel silma paistnud isikud, nagu näiteks Jo Benkow - Inimõiguste Helsingi Föderatsiooni endine president.

Seoses auhinna kättesaamisega osales Laar ka ümarlaual, mis oli pühendatud olukorrale Kuubas, Venetsueelas, Valgevenes ja Vietnamis.

Sjur Lindebrække (1909-1998) oli Norra pankur ja poliitik, kes juhtis aastail 1950-1972 konservatiivset parteid ning aastail 1976-1981 oli ta üks Norra parlamendi (Storting) valitud liige Nobeli rahupreemia komitees.