Poliitikute ajaveebid

Laar: järgmise aasta eelarve hoiab Eestit õigel kursil

2009-12-09

IRLi esimees Mart Laar ütles 2010. aasta eelarve vastuvõtmisel, et tegemist võib olla küll väikese sammuga Riigikogule, kuid pika sammuga Eestile, sest eelarve hoiab Eestit õigel teel.

„On oluline, et lisaks hetkeprobleemide lahendamisele, suudetakse eelarves vaadata ka tulevikku. Esiteks suurendatakse kulutusi haridusele, mis mitmes naaberriigis toimuvat vaadates on enam kui haruldane, kuid väga õige samm, sest hariduseta Eestil pole tulevikku,“ sõnas Laar.

Ta väljendas head meelt, et suudeti saada üle kiusatusest lahendada jooksvaid probleeme rahvusliku julgeoleku arvel: Eesti riigikaitsele kulutatava raha osa jäi eelarves samaks ja see on vastutustundlik ning õige poliitika.

„Julgeolekus on meile lisaks kaitsejõududele tähtsad ka päästeteenistus ja kohalikud omavalitsused, millele samuti eelarve menetlemise lõpufaasis raha leiti“.

Laari sõnul oluline ka see, et praegune eelarve saadi kokku sotsiaalselt kõige nõrgemas olukorras olevaid kihte raskemasse olukorda panemata - raha ei võetud perekondadelt, lastelt ega pensionäridelt.

IRLi esimees tänas ka opositsiooni rahuliku ja mõistva suhtumise eest eelarvesse, sest kokkuvõttes istuvad kõik ühes paadis ja peavad ajama mitte oma, vaid Eesti asja.

Kõne täistekst:

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid!

Seisame täna siin Riigikogus Eesti jaoks kahtlemata olulisel hetkel, asudes vastu võtma 2010. aasta eelarvet. See võib tõesti olla näiliselt väike samm Riigikogule, kuid see on kahtlematult suur samm Eestile. Sest just see samm, mille me astume, kui me sellega ühisel jõul hakkama saame, annab meile kindla aluse selleks, et me lähemate aastate jooksul sellest majanduskriisist, kus me asume, suudame väljuda. See on Eestile ja Eesti rahvale kahtlematult kõige olulisem. Ja vaadates neid arutelusid ja vaadates seda, kuidas seda eelarvet on ette valmistatud ning milliseid otsuseid selleks vastu võetud, tihti küll omavahel vaieldes, tihti küll heideldes, on mul ka opositsioonisaadikute hoiakuid ja küsimusi-arvamusi jälgides jäänud selge mulje, et tegelikult saame me sellest kõik aru.

Me saame aru, et me peame tegema Eesti rahvale õigeid ja häid otsuseid ning tegema neid koos. Ja esimesena ma tahaksin tänada opositsiooni ja ka meie endisi valitsuspartnereid sotsiaaldemokraate selle koostöö eest, mida me kõik tegelikult selle eelarve kallal oleme teinud. Kui me vaatame neid ettepanekuid, mis on tehtud ka viimasele lugemisele mitmete opositsioonierakondade poolt, siis suure osa nende taga seisab märkus "osaliselt arvestatud". Seega me suutsime võib-olla mitte leida täpselt nii suurt lahendust, täpselt mitte nii palju raha, kui oli, kuid me saime aru, et need alad, millele ka opositsioon tähelepanu juhtis, on alad, mis on meiole kõigile olulised ja kus me kõik ühiselt suutsime neid lahendusi otsida ja leida.

Seda eelarvet ei ole vaja ühele või teisele erakonnale, seda eelarvet ei ole vaja ainult Vabariigi Valitsusele, seda eelarvet on vaja kogu Eestile. Kui me suuda seda vastu võtta, siis läheb Eestil halvasti. Kui me saame sellega siin täna hakkama, siis me astume väga olulise sammu majanduskriisist väljumise poole.

Loomulikult ei too ükski eelarve, olgu ta nii hästi koostatud kui tahes, kevadet. Sellele eelarvele peavad järgnema järgmised olulised sammud selleks, et meie majanduse konkurentsivõimet tõsta, selleks, et võidelda tööpuuduse vastu, selleks, et olukorra paranemine hakkaks jõudma ka Eesti tavainimeseni, et nende elujärg pööduks tõusule. Meil tuleb kõigil veel palju ühiselt tööd teha, kuid see täna vastuvõetav otsus loob sellele tööle aluse ja selle tõttu on ta eriti oluline.

See eelarve on seda olulisem, et me vaatame seda tehes mitte ainult majanduskriisis praegu meid kummitavatele probleemidele, vaid vaadates neid prioriteete, mis on selles eelarves seatud, on need selgelt pööratud Eesti tulevikku. Just selle poole, et me läheksime edasi ja suudaksime Eestile ka pikemas perspektiivis jätkusuutliku arengu tagada. Esiteks puudutab see hariduse ja teaduse osakaalu selles eelarves. Ei ole palju maid, kes tänases Euroopas, ka eriti vaadates meie lähemaid naaberriike, suudavad kasvatada hariduse eelarvet. See on tegelikult suhteliselt pretsedenditu samm, millega me oleme ühisel jõul siin hakkama saamas, ja see on väga oluline, väga tähtis samm. Sest see näitab, mis on meie maale ja rahvale ka mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus oluline ja mis viib meid edasi: see on haridus ja teadmised. Ma ei tea vist ühtegi maad, kus tegeletaks hariduse ja teaduse küsimustega majanduskriisi tingimustes nii palju, kui meie Riigikogu on ühisel jõul sellega tegelenud. Ja see on väga hea ja õige. Sest mille muuga me peaksime siis tulevikku vaadates tegelema?

Teiseks on oluline, et see eelarve tagab jätkuvalt ka meie julgeoleku. Vaadates tänapäeva kiirelt muutuvat maailma - see, et me oleme panustanud jätkuvalt riigikaitse kõrgel tasemel hoidmisele, rahvuslikku julgeolekusse, on olulisem, kui see meile esimesel pilgul paistab. See on ala, kust on, tundub, väga lihtne raha võtta, kuid see läheb väga kalliks ühel hetkel maksma. Ja täpselt samamoodi puudutab see alasid, nagu päästeteenistus, millele me leidsime lisarahasid ja saavutasime täna, nagu siseminister on teatanud, kompromissi. See puudutab lisaraha omavalitsustele, kes on raskustesse sattunud. Need on kõik alad, mis eelarves just viimastel aruteludel tegelikult endale lisaraha said ja kus on tõesti erinevate taotluste taha, ka kõige erinevamate taha märgitud vähemalt "osaliselt arvestatud".

Ja kolmandaks, mis on selle eelarve tugev punkt, on see kahtlematult, et me ei võtnud kõigeks selleks summasid, ka sellesama eelarve tasakaalu poole liigutamiseks summasid sotsiaalse turvatunde arvelt. Me ei võtnud neilt peredelt ja lastelt, me ei võtnud neid summasid pensionäridelt, me jätsime alles tõesti need lubadused, mis on tehtud. Ning see kindlasti on loonud Eesti inimestele turvatunnet ja lootust tulevikku, mis on samuti üheks väga oluliseks osaks majanduskriisist väljumisel. See on kahtlematult saavutus! See on kahtlematult, kui me võrdleme, mis toimub tänases Euroopas ja maailmas, üsna ainulaadne saavutus. Selle saavutuse eest tahaksin ma teid kõiki tänada, nii partnereid koalitsioonist kui ka opositsiooni! Sest nagu ma ütlesin, oli meil seda arutades ja kuulates ka neid ettepanekuid, vaieldes, üksteisega vahetevahel heideldes tunne, et tegelikult me istume kõik ühes paadis ja seisame siin ühtse Eesti tuleviku eest! Aitäh!

Mihkelson: energeetikast sõltuvad nii riigi rahaline käekäik kui inimeste töökohad

2009-05-14

Marko Mihkelson ütles täna Jõhvis peetud Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil „Energeetika ja keskkond - sõbrad või vaenlased?", et energiasektorit ootavad ees suured muutused, millest sõltub tulevikus nii riigi energeetiline käekäik kui inimeste töökohad.

„Eesti energiasektor peab muutuma tänasest tõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks läbi tasakaalu kolmes aspektis - keskkonnamõju, varustuskindlus ning taskukohasus. Ükski teadaolev energiaallikas ei lahenda korraga kõiki kolme probleemi, kuid neid kombineerides on võimalik jõuda tasakaalustatud lahenduseni".

Mihkelson toonitas eraldi energiasäästu olulisust läbi energiatarbimise taseme hoidmise, ning jätkuvat panustamist teadlaste ja teiste ekspertide töösse, kes energeetikat arendaksid.

"Ehkki Eesti on silmitsi raskete aegadega: majanduskriis, kasvav tööpuudus ja perede keeruline olukord, tuleb probleemide ennetamiseks minetada võltsoptimism või tühjad lubadused, vaid tuleb teha otsuseid, mis tagavad energiamajanduse jätkusuutlikkuse.

„On selge, et ainuüksi elektri tootmisesse tuleb lähema 15 aasta jooksul investeerida ligi 50 miljardit krooni, koos kulutustega energiatõhususe suurendamisse ja võrkude arendamisse võib see kulu olla 15 aasta perspektiivis kuni 100 miljardit krooni".

Mihkelsoni sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm meie plaanist „Tööd Eestile!" Küsimus on ka tingimuste loomises uute töökohtade tekkeks ning riigi stabiilsuses kulutustes energeetikas. IRL on võtnud eesmärgiks tagada eelarve tasakaal ja selline ettevõtluskliima ning investeeringud, mis looks 20 000 uut töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

Mihkelsoni sõnul teeb IRL otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid rasketel aegadel Euroopas ja Eestis.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud," ütles Mihkelson.

Anna-Greta Tsahkna: teadlaste vaba liikumist Euroopas tuleb hõlbustada

2009-05-12

IRLi kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Anna-Greta Tsahkna ütles täna Tartus ülikooli riigiteaduste instituudi, Eurokolledži ja Rahvusvaheliste Suhete Ringi korraldatud valimisdebatil, et teadlaste, ja eriti noorte teadlaste vaba liikumine Euroopas peab saama reaalsuseks.

„Ehkki sõnades liigutakse ühtsema ja piirideta Euroopa suunas, ei ole rakendunud ühtne regulatsioon teadusasutustes avatud töölevõtuks. Selle puudumine takistab teadlaste, eriti noorte teadlaste töölesiirdumist ja vahel isegi juba alustatud teadustöö jätkamist Euroopas," lausus Tsahkna.

Tema sõnul on riiklikel teadusasutustel vähe kaadriküsimustes autonoomiat - konkurentsipõhisele värbamisele seavad piiranguid nii vananenud seadused kui tihti ka ammu juurdunud tavad.

„IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas on võtnud eesmärgiks edendada selleks karjääritingimusi, suurendades nii ka teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Me toetame Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka eestlastele," sõnas Tsahkna.

Tema hinnangul tasub ülikoolidevahelist liikumisest soodustada, kuna see loob enam võimalusi ka Eesti noortele ja naistele, sest piirangute vähendamine aitab teadustööd paremini ühitada pereluga.

„Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse - kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval pean väga oluliseks ka teadlaste vaba liikumist, arvan, et Eestil on oluline seda täiel määral toetada, kuna see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks, mille osa me oleme".

Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu. „Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime, kõrvuti teadlaste rakendamisega erasektoris ja noortele võimalikult avarate praktikavõimaluste tagamisega".

Majandusministeerium esitas ettepanekud ettevõtlusõppe arendamiseks

2009-04-29

Täna edastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektoritele ning ettevõtlusorganisatsioonide esindajatele ministeeriumis välja töötatud kontseptsiooni ettevõtlusõppe arendamiseks kõrghariduses.

Kava eesmärk on muuta kõikide erialade tudengid senisest ettevõtlikumaks, teha konkreetsed ettepanekud uute ideede tekkeks vajaliku soodsa keskkonna ja õppekava loomiseks ning leida ka võimalused nende ideede edukakas rakendamiseks.

Ettevõtlusõppe kontseptsioon toob välja kolm olulist suunda:
- Ettevõtlikkuse ärgitamine kõikides õppurites, mitte ainult majanduseriala tudengites. Ettevõtlusõppe puhul ei tuleks piirduda vaid mikro- ja makroökonoomika kursusega, vaid anda teadmisi ka ettevõtlusega alustamisest, turundusest, juhtimisest, rahastamisest ja rahvusvahelistumisest.
- Äri- ja tehnoloogiajuhtimiseks vajalike teadmiste ja oskuste pakkumine ettevõtjate ja välislektorite kaasamise ning ülikoolidevahelise tihedama koostöö kaudu.
- Heade ideede välja töötamiseks ja turul realiseerimiseks on vaja võimaldada ligipääs kvaliteetsele nõustamisteenusele ja rahastamisvõimalustele. Selleks on vaja anda teadmisi tehnoloogiapõhise ettevõtluse alustamisest, pakkuda reaalset ärikeskkonda ja nõustamisteenust idee edasiarendamiseks ning seemnerahastust uue tehnoloogiaettevõtte käivitamiseks.

Kontseptsiooni edasiarendamiseks ning väljakutsetele vastamiseks edasiste tegevuste paikapanekuks ootame tagasisidet ja valmisolekut ülikoolidelt, rakenduskõrgharidusasutustel ja ettevõtjatelt, et tehnoloogiapõhiste majandusvedurite tekitamiseks üheskoos konkreetsete tegevusteni jõuda.
Ettevõtlusõppe kontseptsiooni arutab 19. mail kogunev valitsust nõustav innovatsioonipoliitika komisjon.

Kontseptsiooniga on võimalik tutvuda ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel: http://www.mkm.ee/public/Ettev_tlus_ppe_kontseptsioon_28.04.09.pdf

Juhan Parts: ettevõtlusõpet kõrghariduses tuleb ärgitada kõikidel erialadel

2009-04-22

Täna Tallinnas kõrghariduskonverentsil „Eesti kõrghariduse roll uue majanduskasvu saavutamiseks" peetud sõnavõtus rõhutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ettevõtlusõppe süvendamist kõrghariduse kõikidel tasemetel ja vajadust veelgi enam panustada teadus- ja arendustegevusse.

„Ettevõtlusõpe ei tohi olla ühemõõtmeline ja keskendatud üksnes majandust põhierialana omandavatele õppuritele. Majandus vajab edukaks toimimiseks ettevõtlikke inimesi erinevates rollides. Täna tuleb ärgitada ettevõtlikkust kõigis õppurites, mitte vaid majanduseriala valinutes," ütles Juhan Parts oma sõnavõtus.

Partsi sõnul on vajalik täiendav ettevõtlusõpe, mis annaks pigem huvi ärgitava ülevaate erinevatest praktilistest teemadest nagu ettevõttega alustamine, turundus, rahvusvahelisele turule sisenemine, kapitali kaasamise võimalused ja elementaarne finantsarvestus.

Samuti rõhutas Parts oma kõnes, et Eesti ettevõtjad on hakanud aktiivsemalt investeerima teadus-ja arendustegevusse. „Võib tõdeda, et osa rahast, mida varem keerutati pigem kinnisvaras, on leidnud tee tehnoloogiapõhiste ettevõtete juurde," lisas Parts.

Teadus- ja arendustegevuse projektide taotlemisaktiivsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses on võrreldes eelmise perioodiga tõusnud kaks korda (üheksa kuuga 60 projekti). Keskmine projekti maksumus on olnud 13 miljonit krooni ning projektid hõlmavad kõiki peamisi majandusharusid .

Ettevõtluspartneritena osaleb Euroopa Liidu eelarveperioodi 2007-2013 teadus- ja arenduskeskustes ligikaudu 100 Eesti ja rahvusvahelist ettevõtet ning seda koostöövormi rahastatakse 900 miljoni krooniga. Kokku investeerib riik ettevõtete innovatsioonivõimekusse sel ja järgnevatel aastatel kokku üle kolme miljardi krooni, et võimendada ettevõtjate panust. Rahastavates teadus- ja arenduskeskustes tehakse peamiselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, biotehnoloogia ja materjaliteaduse alast koostööd.

Kõne täisversiooni saab lugeda: http://www.mkm.ee/index.php?id=334136

.ee nimeliste domeeninimede jaotamise põhimõtted said valitsuskabineti heakskiidu

2008-11-20

Tänasel kabinetiistungil andis valitsus heakskiidu majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi esitatud ettepanekutele domeeninimede registreerimiseks, mille rakendumisel saab üht või enamat .ee domeenime taotleda nii tavakodanik kui ka juriidiline isik.

Partsi sõnul avardavad Eesti internetikogukonna ja riigi koostöös loodud põhimõtted oluliselt siinset internetiruumi.

„Selle kontseptsiooni realiseerumisel toimub rida põhimõttelisi ümberkorraldusi, mis annavad igale inimesele võimaluse omanimelise domeeninime registreerimiseks ja on väga suur väljakutse vabale ja isereguleeruvale kogukonnale," ütles Juhan Parts. „Tahan tunnustada ka Endel ja Jaak Lippmaad, kes on andnud suure panuse Eesti internetiruumi arengusse," lisas Parts.

Ettepanekute paketi heakskiitmisega andis valitsus nõusoleku, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Eesti Infotehnoloogia Liiduga asub riigi esindajana looma domeenimede registreerimist korraldavat sihtasutust.

„Internetidomeenid on oluline ressurss, mille kasutamine peab olema läbipaistev ja usun, et Eesti Infotehnoloogia Liidu ja MKM-i koostöös loodav sihtasutus suudab edukalt domeeninimede registreerimist korraldada," lisas Parts.

Lisaks Eesti elanikele või siinsetele juriidilistele isikutele saavad inimesed väljaspool Eestit taotleda .ee domeeninime, kui nad on Eestis taotletava domeeninimega seotud tegevuses (näiteks ettevõtluses) esindatud. Sihtasutus luuakse eeldatavalt järgmisel aastal.

Muudatuste ettevalmistamisel osalesid interneti kogukonda koondavas töörühmas eksperdid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust, Eesti Patendivolinike seltsist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti üks suurimaid Internetiteenuste pakkujaid Zone Media OÜ-st, .ee domeeni tehniline administraator, KBFI, EENet ning eksperdid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ja Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Kliimamuutused tulevad palju järsemad

2008-01-07

Inimkonda ei tohiks uimastada näilise turvatundega, et kliimamuutused toimuvad järkjärguliselt hoiatab rahvusvahelise teadlasmeeskonna koostatud analüüs ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences.

Suurbritannia East Anglia professor Tim Lenton, artikli esimene autor, ütles, et inimtegevuse poolt tekitatud kliimamuutuse mitmed tegurid jõuavad sel sajandil kriitilise piirini. „Kõige suuremas ohus on Arktika merejää ning Gröönimaa liustikud,” märkis ta BBCle.

Rohkem kui poolesajast teadlasest koosnev rühm on veendunud, et alanud kliimamuutused on alles paljude dramaatiliste muutuste avalöök, kui üleilmne kliima soojenemine peaks jätkuma. Mitmed maakera kliimamustreid mõjutavad süsteemid võivad ühtäkki kokku kukkuda, kui maakera keskmised temperatuurid järsult kerkivad.

Suurimas ohus on Arktika merejää, Gröönimaa ning Antarktika jääkilbid.

Teadlased järjestasid üheksa ökosüsteemi, mis nende hinnangul võivad kliima soojenemise mõjul kaduda. Nad lisasid ka tõenäolise ajaperioodi, millal muutus võiks aset leida.

Arktika merejää sulab (umbes kümme aastat).

Gröönimaa jääkilp kaob (umbes 300 aastat).

Lääne-Antarktika liustikud kaovad (umbes 300 aastat).

Atlandi ookeani termoringlus lakkab, seega jääb seisma ka Golfi hoovus (umbes 100 aastat).

Vaikse ookeani piirkonnas hakkavad ilmastikunähtus El Niño ning Lõuna-Ameerika rannikule veelgi kuivemat ilma toov La Niña vahelduma veelgi suurema ebaregulaarsusega (umbes 100 aastat).

India mussoonvihmade periood lakkab (umbes aasta).

Sahara ja Saheli kõrbete piirkond muutub rohelisemaks/ Lääne-Aafrika mussooniperiood häirub (umbes kümme aastat).

Amazonase ürgmetsad kärbuvad (umbes 50 aastat).

Põhjapoolkera metsad kärbuvad (umbes 50 aastat).