Poliitikute ajaveebid

Luus: Keskerakond likvideeris Tallinna Kultuuriseltside Teabekeskuse

2011-11-06

Tallinna linnavoliniku Andres Luusi (IRL) sõnul annab neljapäeval volikogus vastu võetud Kultuuriseltside Teabekeskuse tegevuse lõpetamine suure hoobi seal tegutsevale 14 seltsile ja ühingule liikmeskonnaga üle poole tuhande inimese. „Linnavalitsuse poolt on eriti küüniline kultuuripealinna aastal kaotada ainus kindel tugi, millele need seltsid toetuvad. Otsus võeti vastu kiirustades ning ilma seltsidega konsulteerimata," ütles Luus IRL fraktsiooni teatel.

Luusi sõnul on ka häbematu abilinnapea Mihhail Kõlvarti poolne põhjendus, et tegemist on kulude kokkuhoiuga. „Linn hoiab antud juhul nelja inimese koondamisest kokku ligi 20 000 eurot aastas. Samal ajal on sihtasutuse Tallinn 2011 kahe nõukogu liikme palk 75 000 eurot aastas. Kui abilinnapea tahab kulusid kokku hoida, siis alustagu viimasest," sõnas Luus.

"Suure tõenäosusega on Kultuuriseltside Teabekeskuse likvideerimise järgmiseks etapiks neile mõeldud Sakala 14 hoone müük, mis tähendab seltside tõstmist tänavale," tõdes Luus.

Tallinna Kultuuriseltside Teabekskuses täna tegutsevad seltsid ja ühingud: Tallinna Võru selts, Muhu selts, Seto Lauluselts „Siidisõsarõ", MTÜ Seto Laulu- ja Tantsuselts „Hõpõhõim", Mulgi selts, Tallinna Saarlaste Ühendus, Mittetulundusühing Sõrulaste ühing, Saksa-Eesti Ühing, EESTI FILMI- JA VIDEOAMATÖÖRIDE ÜHING, Tallinna Fotoklubi, Idamaa rahvaste kultuuritraditsioonide klubi, Lauluklubi, Tervise klubi, Kohtumiste klubi.

IRLi fraktsioon hääletas istungil antud eelnõu vastu.

IRL seeniorid: toetame vanemapensionit

2011-10-22

Täna toimunud IRL-i seenioride üldkogu võttis vastu avalduse vanemapensioni toetuseks.

IRL-i seenioride esimehe Ann Räämeti hinnangul luuakse vanemapensioniga kindlam alus Eesti rahva säilimiseks. „Oleme täna küll saavutanud nullilähedase iibe, kuid madal sündivus on endiselt tõsiseks probleemiks - Eesti rahvastiku juurdekasv on praktiliselt olematu," selgitas Räämet

Tema sõnul laiub ühiskonna ees küsimus, kuidas muuta elukeskkond senisest enam sündimust soosivamaks. Vanemapension on selgelt üks kindel ja konkreetne meede seatud eesmärgi saavutamiseks.

„On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööelust kõrvale. See mõjutab tulevikus saadava pensioni suurust. Samuti on teada, et lapse kasvatamine on küll tore, kuid küllaltki kulukas. Uuringute kohaselt kulutatakse Eestis ühe lapse peale ligi 200 eurot kuus. Oleks õiglane vanematele tehtud kulutused kompenseerida," rääkis Räämet.

IRL-i seeniorid toetavad vanemapensioni ideed ja ühtlasi ka vanemapensioni eelnõu vastuvõtmist. „Väärt idee peab saama ka praktikas toimivaks seaduseks," seisis seenioride avalduses.

Seeder: Euroopa Liidus puudub toiduabi jagamises üksmeel

2011-10-21

Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus ei jõutud eile kokkuleppele puudust kannatavatele inimestele toiduabi jagamises, mis seab kahtluse alla Euroopa Liidu ühisest eelarvest rahastatava toiduabi jagamise ka Eestis alates järgmisest aastast.

Senini on Euroopa Liit keskselt rahastanud toiduabi programmi, mis on osa ühisest põllumajanduspoliitikast. Nüüd on aga kuus liikmesriiki seisukohal, et tegemist on pigem sotsiaalpoliitika osaga, mida tuleks liikmesriikidel finantseerida oma riigieelarvetest.

„Eesti on jätkuvalt selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks ja oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana, kuid toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest. Kui finantseerimiskohustus peaks langema liikmesriikidele, siis seaks see tõsise kahtluse alla toiduabi jagamise," põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et liikmesriigid rahastaksid 10-25% programmi maksumusest. Sellest ettepanekust lähtuvalt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Algselt oli toiduabi skeem loodud sellisena, et Euroopa sekkumisladudes olevate toodete kasutamise eesmärgil anti puudustkannatavatele isikutele ladudes olevate toiduainete näol konkreetset toiduabi. Pööre skeemi tuli siis, kui aastatel 2007/2008 maailmaturu hinnad tõusid ning EL-sekkumisladudes toiduaineid ei olnud, mistõttu skeemi käigushoidmiseks tuli tooteid hakata Euroopa turult kokku ostma. Selle põhimõtte kaebas Euroopa kohtusse Saksamaa, kes väitis, et uut tüüpi abi pole enam põllumajanduspoliitika osa.

Eestis on selle programmi alusel antud toetust puudust kannatavatele inimestele viie aasta jooksul kokku umbes 2,4 miljoni eurot eest. Peamiselt on abi olnud makaronide, jahu, riisi, manna, kaerahelveste ja muude sarnaste toodete näol.

Alates programmi käivitamisest 1987. aastal on saanud miljonid puudustkannatavad eurooplased toiduabi ühise põllumajanduspoliitika sekkumisvarudest. Euroopa Komisjoni andmetel on toiduabi programmi kaudu aidatud üle 13 miljoni inimese.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kaia Iva: üksnes reklaami keelustamine ei vähenda veel alkoholi tarbimist

2011-10-13

IRL-i riigikogu fraktsiooni ase-esimehe Kaia Iva sõnul ei vähenda üksnes reklaami keelustamine alkoholi tarbimist. Vägijookide liigtarbimise vastu saab tema sõnul tõhusalt võidelda üksnes kõikide abinõude koosmõjus.

„Alkoholi tarbimist ei saa vähendada ainult alkoholi reklaami keelustades. Reklaami täielikul keelamisel on selge oht turundusvõtete massilisele levikule. Keegi meist ju ei soovi, et näiteks kaubanduskeskustes muutuks alkoholi degusteerimine igapäevaseks," sõnas Iva täna riigikogus alkoholireklaami keelustava seaduseelnõu esimesel lugemisel.

„Alkoholi tarbimise vähendamisel on kõige olulisem muuta ühiskonna suhtumist ja inimeste väärtushinnanguid. Selleks peame rakendama ja ühtlasi tõhustama kõiki abinõusid, nagu tugev alkoholi hinna regulatsioon, alkoholi reklaami- ja juurdepääsupiirangud, tõhus joobe kontroll liikluses ning teavituskampaaniad," rääkis Iva.

Olgugi, et puhta alkoholi tarbimine on võrreldes 2008. aastaga üle 2 liitri inimese kohta vähenenud, on Iva sõnul alkoholi liigtarbimine Eestis siiani tõsiseks probleemiks. „Alkoholipoliitika vajab tugevat riigipoolset sekkumist. Me ei tohi loota vaid liberaalsele eneseotsustamise õigusele - tahan joon end surnuks, ei taha - siis ei joo," ütles ta.

Vanemapension sai koalitsiooni heakskiidu

2011-10-10

Täna arutas koalitsiooni eestseisus vanemapensioni eelnõud ning andis sellele lõpliku heakskiidu.

IRLi fraktsiooni liikme Margus Tsahkna sõnul hakkavad vanemapensionit saama nii praegused kui ka tulevased lapsevanemad. „IRL soovib lõpetada olukorra, kus laste kasvatamine võib avaldada negatiivsed mõju pensioni suurusele. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööst kõrvale ning see võib vähendada tema tulevase pensioni suurust," ütles Tsahkna.

„Eesti demograafilise olukorra tõttu vajame lahendusi, mis väärtustaksid laste saamist ja kasvatamist. Vanemapensioni näol on ka Euroopas kontekstis tegu täiesti uudse pensioniaastate või kogumispensioni lisaga," selgitas Tsahkna.

Eelnõu kohaselt arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni lapsevanema pensionistaaži hulka. Riik maksab selle perioodi eest lapsevanema II pensionisambasse 4 protsenti lisa keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult. Selline arvestus hakkab kehtima 2013. aastal ja hiljem sündinud lapse vanema puhul.

Vahemikus 1991 kuni 2012 sündinud lapse vanemad ning ka 2013 ja hiljem sündinud lapse vanemad, kes pole liitunud kohustusliku kogumispensioniga hakkavad juurde saama kolme aastahinde vääringus pensionit ehk 13,029 eurot kuus. Seega saab lapsevanem kahe lapse korral aasta lõikes täiendavalt ühe kuu pensioni, ehk 13. pensioni.

Enne 1991. aastat sündinud lapse vanemad saavad juurde ühe aastahinde vääringus pensioni ehk 4,3 eurot kuus.

Seeder toetab toiduabiprogrammi jätkamist vähekindlustatutele

2011-09-21

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder toetab täna Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus toiduabiprogrammi jätkamist vähekindlustatud isikutele.

"Eesti on selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks, kuid oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana. Samuti toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest," selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon tuleb välja ettepanekuga, mille järgi liikmesriigid peaksid rahastama 10-25% programmi maksumusest. Programmi rahastamises kavandatakse ka muudatusi, mille kohaselt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tsahkna: palgalõhet vähendaks lastehoiuteenuste parandamine

2011-09-20

IRL toetas täna Riigikogus tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks. Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul vähendaks palgalõhet eelkõige lastehoiuteenuste parandamine.

„Meeste ja naiste palgaerinevuse puhul ei ole probleemiks mitte seadustest tulenev erikohtlemine, vaid naise, kui paljudel juhtudel ka ema, keerulisem olukord tööturu konkurentsis," kommenteeris Tsahkna tegevuskava.

Tsahkna tõdes, et meeste ja naiste palgalõhe on teema, millega tuleb tegeleda nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil. „Levinud on praktika, kus näiteks lapse haigestumise korral on just ema see, kes lapsega koju jääb. See aga tähendab järjekordselt oma konkurentsieelise vähendamist meeste ees. Siin ongi riigil ja omavalitsustel oluline roll sääraste olukordade leevendamisel, luues paindlikke ja kõigile kättesaadavaid lastehoiuteenuseid ning toetada paindliku tööaja või osalise tööajaga töötamist," rääkis Tsahkna.

Tsahkna sõnul on eriti keeruline olukord üksikvanematel, kellest enamuse moodustavad just naised. „Tihti puudub üksikvanemal võimalus tööturul osalemiseks, kuna töö ja pereelu ühildamine on võimatu. Erandlik ei ole olukord, kus ema ei saa tööle minna, kuna lapsel puudub lasteaia koht. Lapsehoidjat ei saa aga võtta, kuna selleks puudub raha ning raha ei ole, kuna ei ole võimalik tööle minna," ütles Tsahkna.

„Mul on hea meel, et Riigikogu toetas nimetatud eelnõud ja annab meie väga mehisele valitsusele ülesandeks välja töötada meeste ja naiste palgalõhet vähendav tegevuskava," lisas ta.

Tsahkna: riik peab olema oma inimeste suhtes paindlikum

2011-09-05

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) sõnas täna avaldatud inimarengu aruannet kommenteerides, et meie suhtumine inimestesse peab muutuma paindlikumaks.

„Tegu on väga sisuka materjaliga ja seda eelkõige põhjusel, et esimest korda on ära toodud võrdlus kõigi kolme Balti riigi vahel. Selles võrdluses peab eesti rahvas enda üle uhke olema, oleme valinud õige tee. Samas tuleb jääda kahe jalaga maa peale: minna ja teha on veel palju," sõnas Tsahkna.

Tsahkna toonitas, et meie suhtumine inimestesse peab muutuma paindlikumaks ja selle arusaama aluseks peab olema printsiip, et iga inimene on tähtis ning kedagi ei jäeta kõrvale. „Universaalsete lahenduste kõrvale peab tekkima ka võimekus lahendada üksikjuhte. Riik peab jõudma iga abivajajani, kuna universaalsete toetuste mitmekordne tõus ei ole meie riigile võimetekohane," lisas ta.

Tsahkna sõnas, et kavatseb Riigikogu sotsiaalkomisjonis korraldada arutelu aruandes käsitletud sotsiaal- , töö- ja tervisepoliitikaga seotud teemade üle.

„See, et me oleme jõudnud maailmas inimarengu taseme poolest riikide kõrgeimasse gruppi, on tunnustust väärt, kuid see teadmine ei aita meie praeguseid üksikvanemaid, pikaajalisi töötuid, hüljatuid lapsi või teisi hädasolijaid," nentis Tsahkna.

Tema sõnul tuleb aruandes välja toodud kitsaskohti võtta tõsiselt. „Meie suurimaks probleemiks on, kuidas me kasutame oma inimressurssi ja selle koha pealt on meil arenguruumi. Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise ning inimressursi kadude vältimiseks tuleb astuda süsteemseid ja läbimõeldud samme."

Tsahkna: korras rahandus on heaolu eeldus

2011-05-03

IRLi parlamendisaadik Margus Tsahkna ütles täna olulise riikliku tähtsusega küsimuse „Riigi rahanduspoliitika" arutelul, et majandustõus tuleb rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu saavutamiseks.

Samuti tuleb eelarve tasakaalu nõue sätestada riigieelarve baasseaduses, andes Riigikogule õiguse seada valitsuskulude ülempiirid järgmiseks neljaks aastaks.

„Majanduskasv tuleb rakendada just meie enda inimeste toimetuleku, parema hariduse ning seeläbi suurema konkurentsivõime saavutamiseks. Emapension ja tasuta kõrgharidus on vaid mõned näited nendest sammudes, mis kannavad endas hoolivuse sõnumit," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on järgmise nelja aasta jooksul eesmärgiks muuta riik hoolivamaks oma inimeste suhtes.

„Korras riigi rahandus ja jõudsalt kosuv majandus on aluseks, mille peale saame ehitada oma inimestest hooliva riigi," lausus Tsahkna.

Ta toonitab, et ettevõtluse edendamiseks peame vähendama eelkõige tööjõukuludega seotud maksukoormust, langetades töötukindlustusmakset ning üksikisiku tulumaksu ja seades kõrgepalgalistele töökohtadele sotsiaalmaksu lae. Hinnatõusu surve vähendamiseks peredele tuleb kaotada kodualuse maa maks.

„Ajal, mil Euroopa riigid vaevlevad võlalõksus, peame meie tegema otsuseid tulevikuks. Seepärast on tasakaalus eelarve poliitika põhimõte vaja sätestada riigieelarve baasseaduses, et ka tulevaste võimalike raskuste ja kriiside jaoks valmistuda," rääkis Tsahkna.

Majanduslanguse aegadel võib riik Tsahkna sõnul kulutada enam kui ta teenib tulusid, kuid seda vaid kogutud reservide arvel. Eelarvepuudujäägi ülempiiriks on sel juhul Maastrichti kriteeriumites sätestatud kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellisel juhul tuleb eelarvedefitsiidi finantseerimiseks kulutatud reservid järgneva kuue aasta jooksul taastada.

„Tasakaalus riigieelarve, madal laenukoormus ja konservatiivne rahanduspoliitika ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on pöörata Eesti riigi majandus jõudsale kasvule ja uus majandustõus rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu
saavutamiseks," ütles Tsahkna.

Tsahkna: palgalõhe ei ole meeste vandenõu naiste vastu

2011-04-19

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna hinnangul ei ole palgalõhe globaalne meeste vandenõu naiste vastu.

Tema sõnul on Eestis palgalõhe olemas ja sellele tuleb julgelt näkku vaadata, kuid ka mehed peaksid olema huvitatud, et nende naised saaksid oma töö eest väärikalt ja õiglaselt tasustatud.

Ta toonitab, et kuigi seaduse järgi peab nii meestele kui naistele maksta sama töö eest võrdset tasu, tuleb kogu Euroopas palgalõhe teema üha valusamalt esile.

„Arvan, et ei tohi tekitada vastasseisu meeste ja naiste vahel, sest palgalõhe põhjused on pigem kultuurilised ning rajanevad stereotüüpidel."

Tsahkna sõnul tuleb tõsta naiste teadlikkust oma õigustest ning julgustada neid nende eest ka reaalselt seisma.

„Riik saab näidata head eeskuju avaliku sektori palgapoliitikaga. Vaja on vastu võtta ka uus avaliku teenistuse seadus, et palgad muutuksid veelgi läbipaistvamaks ning omavahel võrreldavaks," lausus Tsahkna.

Tema hinnangul on keerulisem teema pere- ja tööelu ühitamine, mis nõuab lisaraha lastehoiu paremaks korraldamiseks, osalise tööaja rakendamiseks ning üksikvanemate toimetulekuks.

„Üksikvanemate puhul on valdavalt tegu emadega, kes peavad oma laste kõrvalt ka tööl käima ning nende olukord on eriti keeruline," rääkis Tsahkna.

Tema sõnul kavatseb sotsiaalkomisjon need teemad peagi arutlusele võtta.

IRLi naiskogu soovib emapensioni kiiret seadustamist

2011-04-09

Täna Rakveres kogunenud Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu tervitas emapensioni elluviimist koalitsioonileppes ning ootab selle lubaduse kiiret täitmist.

„Emapension on IRLi naiste ja terve erakonna jaoks üks kaalukamaid lubadusi, mis väärtustab lapsevanemate tööd, suurendab õiglust erinevate põlvkondade vahel ning annab selge märgi, et ühiskond väärtustab laste kasvatamist," ütles naiskogu juht Riigikogu liige Kaia Iva.

Ta on rahul, et koalitsioonileppe kohaselt ema- ehk vanemapension lisatakse tänaste eakate, kes praegu juba saavad pensionilisa, pensioniarvestusse üks aastakoefitsient ning pärast 1991. aastat sündinud lapse vanemad hakkavad saama kolme aastakoefitsiendi jagu pensionilisa iga lapse kohta.

„Pärast 2013. aastat sündinute korral vormistatakse see teise pensionisamba maksete kaudu. aastatel 1991-2012 sündinud või sündiva lapse vanem saab vahemikus 2013-2014 pensionile jäädes pensionilisa kahe kolmandiku ulatuses," ütles Iva. Ta toonitas, et kolmas täisaasta antakse neile seoses riigi rahaliste kulutuste ajatamisega 2015. aasta esimesest jaanuarist.

Kaia Iva sõnul ei pea lapsevanemad, kes pole teise pensionisambaga ühinenud, muretsema, sest uus valitsus leiab lahenduse ka nendele emadele, kes ei ole sellega liitunud, kuid saavad lapse pärast esimest jaanuari 2013.

„Kindlasti ei tohi nad olla halvemas olukorras," lausus Iva, kelle hinnangul on IRLi naiste jaoks sama oluline, et süsteem lubatud ulatuses ka tänastele pensionäridele rakendub.

Koalitsioonileppe kohaselt kehtestatakse emapension 1. jaanuarist 2013, selleks, et väärtustada mitte ainult laste sünnitamist, vaid ka kasvatamist.

Naiskogu esinaine Kaia Iva tänas kõiki naiskogu liikmeid nende panuse eest IRLi valimistulemuse saavutamisse ning hindas kõrgelt IRLi naiste tulemusi.

IRLi Riigikogu fraktsiooni kuulub viis naist - Annely Akkermann, Ene Ergma, Liisa-Ly Pakosta, Reet Roos ja Kaia Iva. Ene Ergma valiti sel nädalal ka uuesti Riigikogu esimeheks.

Eesti Vähiliit ja IRL panid paika ühised tegevused vähiennetuses

2011-03-04

Täna allkirjastasid IRL-i juhatuse liige Urmas Reinsalu ja Vähiliidu juhatuse esimees dr. Vahur Valvere koostöömemorandumi Riigikogu tegevusperioodiks 2011-2015.

Selle leppe alusel IRL tõstatab vähistrateegia ja südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise programmi Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena ning töötab koostöös vähiliidu ekspertidega välja meetmed vastavate haiguste ennetamiseks.

Lepiti kokku, et vajalik on maksupoliitikaga vähendada oluliselt tubaka ja alkoholi tarbimist, suurendada lastetervise programmide osakaalu ning kompenseerida riigieelarvest täiendavalt krooniliste haigete ravimikulu.

Vähiliidu juhatuse esimehe Vahur Valvere sõnul on selline koostöömemorandum põhimõtteline positiivne muutus meie terviseennetuses.

„On mõistlik, et üks erakond võtab endale kohustuseks rakendada konkreetse tegevuskava tervisennetuse huvides. See annab kindluse, et kavandatud meetmed viiakse ka ellu."

Valvere kutsus memorandumiga ühinema ka teisi Riigikokku pääsevaid erakondi.

Urmas Reinsalu sõnul on vajalik inimeste keskmise eluea ja tervena elatud aastate tõusu huvides keskenduda just suurimate suremust põhjustavate tegurite ennetamisele.

Just südame-veresoonkonna ja pahaloomuliste kasvajate ennetustegevus ja varajane avastamine on rahva tervise huvides otsustavad," rõhutas Reinsalu.

Tema sõnul on vajalik selle memorandumi alusel järgmisel aastal jõustada uus rahvatervise seadus, mis määraks selged kohustused asutustele tervise-edenduse valdkonnas ja tõsta profülaktiliste läbivaatuste arvu.

Vähiliit ja IRL leppisid kokku, et leppes sätestatu ülevaatamiseks kohtutakse regulaarselt.

Lisatud koostöömemorandumi tekst

EESTI VÄHILIIDU ja IRL -i KOOSTÖÖMEMORANDUM
Riigikogu tegevusperioodiks 2011-2015

Tervis on igapäevase elu loomulik eeltingimus ja majanduslik ressurss, mida on
võimalik sihipäraselt arendada. Terviseriskide vähendamine on oluline inimese
edasiseks arenguks, kuna tervist mõjutavad kõik inimtegevuse valdkonnad ja tervis
mõjutab kõiki teisi valdkondi. Rahvatervise alal on oluline riigi poliitika tervislike
eluviiside edendamiseks, liikumisharrastuse toetamiseks, tervisliku toitumise
soodustamiseks, suitsetamise ja alkoholi liigtarbimise vastu võitlemiseks.

Seda arvestades lepivad Vähiliit ja IRL kokku, et IRL :
1. seadustab Vähiliidu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajaliku riigieelarvelise
rahastamise (analoogselt Soome Vabariigi kogemusele) läbi tubakaaktsiisi
laekumiste;
2.tõstatab vähistrateegia ja südame -veresoonkonnahaiguste ennetamise
programmi Riigikogus riiklikult olulise teemana ning töötab koostöös Vähiliidu
ekspertidega välja tõhusamad meetmed vastavate haiguste ennetamiseks;
3. töötab koostöös Vähiliidu ekspertidega välja tõhusamad meetmed patsientide
õiguste kaitseks.

Lisaks kavatseb IRL:

1. riigi maksupoliitiliste ja reklaamialaste piirangutega vähendada oluliselt alkoholi
ja tubaka tarbimist. Senised sammud alkoholiaktsiisi tõstmisel ning üleriigilise
alkoholimüügi piirangu kehtestamisel on andnud positiivseid tulemusi ja
absoluutnäitajatelt inimese kohta on alkoholi tarbimine vähenenud.
2. riskikäitumise ennetamiseks on oluline rakendada uues põhikooli õppekavas
terviseennetuse alane õpe ning tagada sõltuvushäiretega laste rehabilitatsioon.
3. kehtestada riiklik alkoholipoliitika, mille eesmärgiks on eriti laste ja noorte
alkoholitarbimise ning sellest tulenevate kahjude vähendamine. Peame vajalikuks välja
arendada alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise süsteemi, et
ennetada kroonilise alkoholisõltuvuse väljakujunemist ning suurendada ravi- ja
rehabilitatsiooniteenuste mahtu motiveeritud alkoholist loobujatele.
4. võtta 2011 vastu uue rahvatervise seaduse, milles on selged kohustused riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutustele tervise-edenduse valdkonnas. Peame vajalikuks
tervise-edenduse võrgustiku toetamist ning olemasolevate tervise-edenduse osaliste
jätkusuutlikkuse tagamine.
5. enneaegsete surmade (enne 65 eluaastat) vähendamiseks on oluline ennetustegevus rõhuasetusega südame-veresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning õnnetusjuhtumite ning mürgistuste ennetamisele. Peame oluliseks nendes valdkondades suurendada oluliselt riigi ennetustegevuse vahendeid. Ennetustöö peab olema süsteemne ja tuginema erinevate nii tervishoiuteenust osutavate instantside kui ka sotsiaalhoolekande- ja haridusvaldkonna vahelisele koostööle.
6. suurendada lastetervise programmide osakaalu riiklikes ennetusprogrammides.
7. seada sisse Eesti tervisepreemia, mis on mõeldud tunnustusena tervislikke
eluviise edendavatele isikutele ja ühendustele.
8. on kahetsusväärne, et aastatel 2002-2007 on pahaloomuliste kasvajate
esmajuhtude arv aastas keskmiselt 3-3,5 % kasvanud. Riigi eriarstiabi ravijuhtude
mahu suurendamisel peame olulisimaks südame-veresoonkonna ja pahaloomuliste
kasvajate ravijuhtude igaaastase arvu kasvu.
9. Soovime esmatasandil luua inimestele lisavõimalusi profülaktiliste läbivaatuste
teostamiseks.
10. Seoses suure eakate retseptiravimite omaosalusega peame vajalikuks hakata
riigieelarvest täiendavalt kompenseerima retseptiravimite omaosalust eakatele ja
kroonilistele haigetele. Samuti tuleb uute ravimite patsiendini jõudmise protsessi
kiirendada.

IRL peab oluliseks tervishoiu ja rahvatervise poliitikate kujundamisse kaasata Eesti
Vähiliitu ning toetada tema tegevust.

Osapooled kohtuvad leppes sätestatud ülevaatamiseks vähemalt kord aastas.

Urmas Reinsalu

Vahur Valvere

Nool: inimesed peavad oma tervise eest hoolt kandma

2011-01-27

Riigikogu liige Erki Nool ütles täna parlamendis toimunud tervishoiupoliitika-arutelul, et kõige kasulikum investeering tervise valdkonnas on tervislike eluviiside propageerimine.

„Enne valimisi võime ennast petta ja anda ükskõik kui suuri lubadusi meditsiinivaldkonnas, kuid kui inimesed ei hakka ise oma tervise eest hoolt kandma ei parane midagi, sest Eesti riik ei ole võimeline andma kõigile inimestele meditsiini raha lisamisega seda kindlust, mis on tervel inimesel,“ ütles Nool.

Ta juhib tähelepanu sellele, et noorte liikumine ja tervislikud eluviisid igas eas inimestel on kokkuvõttes parim tervisekindlustus.

„Ma olen näinud meditsiiniteenuseid paljudes riikides ja võin kinnitada, et Eestis on meditsiin väga heal tasemel ja sellesse sektorisse raha juurdeandmine ei anna suurt tulemust,“ ütles Nool.

„10-aastane laps saab 10 korda suuremat füüsilist koormust kui täiskasvanud, kes kannavad tihti oma auto eest ka rohkem hoolt, kui iseenda tervise eest,“ ütles Nool olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tervishoiu olukord Eestis" arutelul.

IRL soovib enneaegsete surmade vähendamist

2011-01-09

Isamaa ja Res Publica Liit soovib järgmises Riigikogus seadustada enneaegsete surmade vähendamiseks tehtavate riiklike kulutuste kahekordistamise. Parlamendisaadiku Liisa Pakosta sõnul on IRLi jaoks oluline iga inimelu.

"On teada, et südamehaigused, vähk ja õnnetused on sageli ärahoitavad. Seetõttu on meie eesmärk eraldada praegusest kaks korda rohkem riigi raha ennetustegevuseks südame-veresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning õnnetusjuhtumite ja mürgistuste ärahoidmiseks."

"Iga inimese tervis on iga inimese, aga ka kogu rahva kalleim vara. Inimese põhiõigus on olla võimalikult terve, hea terviseseisund sõltub mitmetest võimalustest ja eeldustest, ning osasid neist saab riik mõjutada. Ennetus on tõhusam siis, kui arstid, sotsiaaltöötajad ja õpetajad teeksid rohkem koostööd," ütles Pakosta.

Terviseriskide vähendamine on Pakosta sõnul oluline inimese arenguks, kuna tervist mõjutavad kõik inimtegevuse valdkonnad ja tervis mõjutab kõiki teisi valdkondi.

"Meie siht on, et aastaks 2020 tõuseks eeldatav eluiga meestel 75 ja naistel 84 aastani ning suudaksime täita rahvatervise arengukava eesmärgi, et meeste tervena elatud eluiga oleks 60 ja naistel 65 aastat," sõnas Pakosta.

Tema sõnul on rahvatervise alal oluline riigi poliitika liikumisharrastuse toetamiseks, tervisliku toitumise soodustamiseks, suitsetamise ja alkoholi liigtarbimise vastu, vigastuste, narkomaania ja HIV ennetus.

"Et inimesi, terveid inimesi oleks rohkem, kulutame me riigieelarvest märkimisväärseid summasid ka näiteks kunstlikule viljastamisele - peaksime ka riigi poolt inimelu vaatama rohkem terviklikult. Ennetatavate surmade ärahoidmine on kõige inimlikum ja kõige efektiivsem viis rahvaarvu suurendamiseks," lausus Pakosta.

Loe IRLi sotsiaalprogrammi:

http://www.irl.ee/et/Valitsemisprogramm-2011-15/Sotsiaalpoliitika

Soov puuetega inimesi aidata toob Ülperi poliitikasse

2010-12-09

Konkursil "Ajujaht 2010" sotsiaalse ettevõtluse auhinna võitnud MTÜ Abikäsi juht Indrek Ülper liitus IRLiga, et poliitika kaudu parandada puuetega inimeste olukorda tööturul.

"Töötukassa tööturumeetmed peaksid olema praegusest paindlikumad ning enam soodustama puudega inimesega töösuhte alustamist. Riik saaks puudega inimesi kõige rohkem aidata töökohtade kohaldamise ja abivahendi soetamise kulude katmisega," ütleb Ülper.

Tema sõnul on kõige problemaatilisemaks kujunenud töökoha kohandamiseks ja abivahendi soetamiseks toetuse taotlemine, kuna hanked on tsentraalsed ja võtavad vahel kuid aega.

Lisaks takistavad inimeste tööleasumist kitsendused nagu töölepingu sõlmimine vähemalt kolmeks aastaks, eelkontroll, mille kohaselt ei tohi ettevõttel olla ka ajatatud maksuvõlga. Ülperi hinnangul on sellised piirangud praeguses majanduskeskkonnas ebareaalsed.

"Samavõrd problemaatiline on koolituste pakkumine erivajadustega inimestele. Jätkuvalt kurdetakse, et koolitused viiakse läbi projektipõhiselt; projekti lõppedes jääb aga puudega inimene taas üksi, puudub edasine juhendamine või selgub, et tööandjate poolt puudub koolitatute järele nõudlus," lausub Ülper.

Ta pakub lahenduseks, et koostöös ettevõtjatega tuleb kaardistada puude tüüpide kaupa valdkonnad, kus on võimalik koolitada ja rakendada puudega inimesi nii, et nende tööjõu järele oleks reaalne vajadus.

Eestis täiesti uue algatusena pakub Ülper võimaluse luua regionaalsed töökeskused riskirühmade jaoks, kes ei ole võimelised või kes ei soovi töötada avatud tööturul.

"Töökeskus tegutseks koostöös ettevõtetega, ühendades eneses koolitus-, praktika- ja töökeskust nii, et need on integreeritud reaalsesse regionaalsesse majandussüsteemi," räägib Ülper.

Tema hinnangul tuleb töötajaid ette valmistada reaalse tööturu jaoks ning pakkuda reaalse väärtusega kaupa ja teenuseid nii avalikule kui erasektorile. Töökeskused peavad muutuma iseiseisvalt majandavaks mõistliku aja jooksul ning tegema omavahel koostööd.

MTÜ Abikäsi juhina sõitis Ülper tänavu septembris jalgrattal ümber Eesti ning osales retke käigus Tartus, Pärnus, Haapsalus, Võrus, Valgas ja Rakveres puudega inimeste tööhõive arendamise võimalustele keskendunud ümarlaudades.

Reinsalu: riigi abi puuetega inimestele peab kasvama

2010-12-01

Tänasel Tallinna Puuetega Inimeste Koja infopäeval rõhutas Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu oma ettekandes, et Riigikontrolli auditit puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kohta ei saa tõlgendada nõnda, et toetusi vähendatakse.

Reinsalu rõhutas, et tõsiseks murekohaks ka auditi järgi on kõrge retseptiravimite omaosalus inimestele, eriti kroonilistele haigetele. Selle leevendamiseks peaks riik hakkama täiendavalt toetama riigieelarvest retseptiravimite ostu nii eakatele kui kroonilistele haigetele.

„Samuti on oluline puuetega inimeste tööhõiveprogrammi käivitamine, millega maakondades loodaks puuetega inimeste töökeskused olemasolevate kodanikuühenduste baasil," ütles Reinsalu.

Võitluses tööpuudusega on tema hinnangul oluline aidata reaalset rakendust erinevates eluvaldkondades leida puuetega inimestel, sest 2008. aasta uuringu järgi töötas vaid 17% 16-64 aastastest puuetega inimestest.

„Paindlikke töövõimalusi pakkudes suudame aidata märksa suuremal hulgal inimestel leida endi tervislikule seisundile sobivat rakendust," lausus Reinsalu.

IRL: toetame Eestis emapensioni sisseseadmist

2010-11-10

IRLi-i eestseisus kiitis täna heaks idee kehtestada Eestis emapension juba 2012. aastast, lähtudes sealjuures järgnevatest põhimõtetest:

1) emapension on laste arvuga seotud pensionilisa
2) emapensioni makstaks riigieelarvest ja kehtestataks eraldi seadusega
3) emapension peab kõiki emasid kohtlema võrdselt ning laienema ka tänastele eakatele.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu rõhutas oma ettekandes, et emapensioni
kehtestamise kasuks on kolm argumenti.

Esiteks, see on õiglane. Täna on laste kasvatamine väärtustatud üksnes enne 1991 aastat sündinud laste eest kahe pensionistaaži arvestusliku aastaga ühele vanemale. Meie hinnangul on see ebapiisav tänastele pensionäridele. See on ka ebaõiglane vabas Eestis sündinud laste suhtes, kelle eest ei näe meie pensionisüsteem ette mingit pensionilisa. Reinsalu sõnul peaks riigieelarvest makstav emapension võrdsustama erinevate põlvkondade emade lisapensioni ning suurendama ka tänaste pensionile jäänud emade pensionilisa laste eest.

Teiseks, see mõjutab positiivselt sündimuskäitumist ja seeläbi suurendab pensionivara ja lahendab ühiskonna vananemisega seotud riske. Eesti rahva kestmine on riigi poliitikuliste valikute langetamisel kõige olulisem lähteülesanne. Mitmete rahvusvaheliste ekspertide hinnangul pensionilisa laste eest suurendab sündivust.

Ja kolmandaks, see on õiglane, et kompenseerida laste kasvatamisega seotud kulu. Laste kasvatamine on kõige tähtsam töö, et tagada rahva kestmine. Sellega tööga kaasnevad kulud, mille osaline kompenseerimine pensionieas on põhjendatud.

Reinsalu ütles, et olgugi, et Euroopas on viimastel aastatel sellekohaseid ettepanekuid tehtud, oleks Eesti emapensioni sisseseadmisega riik, kes looks pretsedendi, mida me ei peaks pelgama. Reinsalu meenutas, et juba 1997. aastal Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud pensionireformi kontseptsioon sisaldas ühe selge mõttena seisukohta, et tulevikus viiakse riiklik vanaduspension sõltuvusse laste arvust.

Reinsalu: toimetulekutoetuse tõus aitab vaesuse vastu

2010-11-08

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul toimetulekutoetuste suurendamine praeguse esmatarbekaupade hinnatõusu ajal otstarbekas vaesusevastane meede.

Ta avaldas heameelt tänase koalitsiooni eestseisuse kokkuleppe üle leida eelarve menetlemise käigus täiendavaid vahendeid toimetulekutoetuse tõstmiseks.

"Mul on hea meel, et pingelistes eelarvetingimustes eelistab koalistioon eelarve menetlemisel teha muutusi, mis suurendavad suurimas vaesusriskis olevate inimeste sotsiaalkaitset," ütles Reinsalu.

Koalitsiooni otsus tähendab toimetulekutoetuse tõusu ühe pereliikme kohta 1200 kroonini ja ülalpeetavatele 960 kroonini.

IRLi noored seavad esikohale tasuta kõrghariduse

2010-11-02

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühendus juhatus otsustas seada organisatsiooni uues programmis kesksele kohale kvaliteetse kõrghariduse.

Noorte juht Maria Kasepalu ütles juhatuse heakskiidu saanud dokumenti kommenteerides, et kõrghariduse seadmine esikohale on loogiline valik.

„Noorte ja nende vanemate jaoks on kättesaadav kõrgharidus äärmiselt oluline. Samuti investeeringud haridusse ja vajaduspõhised õppetoetused, mis aitavad tagada tingimusi kvaliteetse hariduse andmiseks," ütles Kasepalu.

Tema sõnul peab riik suutma pakkuda kõrgharidust ka neile, kellel ei ole võimalik oma haridusteed kinni maksta.

„Samuti on vaja stipendiumite kõrvale õppetoetusi, mis võimaldavad korralikult õppival tudengil hakkama saada ja sajaprotsendiliselt õppimisele keskenduda," lausus Kasepalu.

IRLi noored korraldasid uue programmi koostamise eel oma liikmete seas ka küsitluse, mille tulemused näitavad samuti, et kõrghariduse kättesaadavus ja kvaliteet on noorte jaoks esmatähtsad.

Küsitlus, mille eesmärk oli selgitada noorte jaoks olulised teemad, toimus oktoobri jooksul, noorte kodulehel oleva ankeedi täitis 206 inimest.

Pakosta valiti koolivälise tegevuse raportööriks

2010-06-14

Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi täna pärast õiguskantsleri ettepanekute ärakuulamist komisjoni liikmele Liisa Pakostale ülesandeks koostada raport laste koolivälisest tegevusest.

Raport puudutab kõige enam Tallinna peresid, sest just selles linnas on paljud koolid ja lapsevanemad teadmatuse ees, mida täpsemalt sügisene kooliaasta endaga kaasa toob.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele võib Riigikogu komisjon koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti.

Selleks määrab komisjon oma liikmete hulgast raportööri, kes tagab raporti projekti ettevalmistamise ja selle komisjonile heakskiitmiseks esitamise.

Komisjon määras kindlaks ka raporti projekti komisjonile esitamise tähtaja - Pakosta peab selle esitama 1. septembriks.

Õiguskantsler esitles täna Riigikogu sotsiaalkomisjonis oma raportit koolide pikapäevaderühmade korralduse kohta, tuues esile probleemkohad Tallinna linnas.

Rahvas peaks vähem jooma

2010-06-12

Eestlaste alkoholilembus on küll vähenenud, kuid jätkuvalt küllalt suur. Inimeste tervise säästmiseks tuleb alkoholi kättesaadavust piirata ja muuta ühiskonna hoiakuid.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) viimane uuring eestlaste alkoholi tarbimise kohta annab põhjust rõõmustamiseks - aastaga on alkoholitarbimine vähenenud ligi viiendiku, aga ikka juuakse Eestis keskmiselt tunduvalt rohkem kui teistes põhjamaades.

Alkoholi tarvitamise piiramiseks on riikidel kasutada neli põhihooba - aktsiisipoliitika, alkoholi ostu ja tarvitamist puudutavad vanusepiirangud, alkoholi kättesaadavuse reguleerimine ja ühiskonna hoiakute muutmine. Ühe esimese meetmena tasub mõelda müügipiirangute karmistamisele, sest hoolimata müügiaja piirangust on alkohol Eestis väga kergesti kättesaadav. Eestis saab kanget alkoholi osta ligi 2400 poest, meist märksa suuremas Soomes seevastu 344 ja Rootsis 411 kauplusest.

Alkohol tanklast välja

Kindlasti on vara rääkida väikepoodides alkoholi müümise lõpetamisest, sest paraku tooks see endaga kaasa sadade väikeste maapoodide kadumise. Mulle on poepidajad tunnistanud, et neil üksikutel päevadel, kui alkoholi müük on keelatud, on nende kaupluse käive vähenenud 40 või enamgi protsenti.

Küll aga vääriks kaalumist mõte keelustada alkoholi müük tanklates. Eesti paistab negatiivselt silma nii joobes juhtide kui ka nende põhjustatud avariide arvu poolest. Selle taustal on kummaline, et alkohol on nii kättesaadav ka tanklates.

Samuti väärivad positiivset esiletõstmist suuremad kauplused, kes müüvad alkoholi muust kauplusest selgelt eristuvas osas. Kindlasti vääriks kaalumist ka alkoholi müügiks mõeldud pinna suuruse reguleerimine. See aitaks ära hoida alkoholiosakondade kujundamise ligitõmbavaks ning alkoholi soetamise emotsionaalseks.

Emotsionaalseks ostuks muudavad alkoholi tihti ka reklaamid. Nii nagu on keelatud kange alkoholi välireklaam, tuleks kaaluda ka lahjade jookide välireklaami keelamist. Lahjad alkoholjoogid on oma kujunduselt ja reklaamimise viisilt muutunud väga noortepäraseks. Lahjade jookide tarbimine noores eas sillutab aga teed kange alkoholi juurde.

Alkoholi aktsiisimaksud on Eestis samad või suuremad kui Lõuna- või Ida-Euroopas, kuid väiksemad Kesk- ja Põhja-Euroopa omadest. Kangete alkoholjookide puhul on Euroopa Liidu miinimumaktsiisimäär 6 eurot ehk 94 krooni sajaprotsendilise alkoholi liitri kohta. Eestis on aktsiis 222 krooni ning samasse suurusjärku jääb see ka näiteks Austrias ja Luksemburgis. Kõrgeim on aktsiisimäär Rootsis - 770 krooni -, Soomes on see 617 krooni.

Aktsiisi kasv ei saa siiski olla hüppeline, sest see suurendaks hüppeliselt ka salaalkoholiturgu ning ohustaks rahva tervist. Samas näitab EKI uuring selgelt, et aktsiisi mõningane kasv ei suurenda tingimata salaalkoholi osa, vaid mõjub pärssivalt just tarbimisele. Nii on aktsiisipoliitikas veel mõningane tegutsemisruum, mille abil eestlaste alkoholitarvitamist vähendada.

Ent kinnine uks on ees, kui räägime vanusepiirangutest. Eestis võib alkoholi osta alates 18. eluaastast, kuigi varem on olnud ka teisiti. Suures osas Euroopas on erinevad vanusepiirangud - tihti võib lahjemaid jooke osta alates 16. ja kangemaid 18. elusaastast. Arvestades Eesti noorte harjumusi, ei ole vanusepiiri muutmine kindlasti mõistlik, sest sellega me vaid suurendame probleeme.

Hoiakuid tuleb muuta

Kui kolm eeltoodud meedet on selgepiirilised, siis ühiskonna hoiakute muutmine on kõige keerulisem, kuid samas väga oluline. Ühiskonna suhtumise süsteemseks muutmiseks on vaja nimetada ametisse alkoholipoliitika koordinaator ja talle selleks ka vajalikud vahendid eraldada.

Praegu korraldavad eri ministeeriumid alkoholiga seotud valdkondi. Ühte katust, kes info kõigist tegevustest kokku koondaks ning oskaks hinnata ühe sammu mõju teisele, aga ei ole.

Ainult riigi tegevusest hoiakute muutmiseks ei piisa. Oluline roll on perekonnal, kolmandal sektoril, ettevõtjatel ja meedial. Kõigil meil võiks olla ühine missioon, kuidas vähendada alkoholi liigtarbimisest tekkivaid kahjusid ühiskonnale.

Reinsalu: Tallinna Vesi saab enne suve päitsed pähe

2010-06-01

IRLi parlamendisaadik Urmas Reinsalu ütles täna Monopolide ohjeldamise seaduse teisel lugemisel, et seadus tuleb veel enne suve vastu võtta, sest inimeste kommunaalkulud on lubamatult suured.

„Paljudel peredel on raske ots-otsaga kokku tulla ja nad vajavad riigi kaitset monopoolsete ettevõtete hinnapoliitika eest," ütles Reinsalu.

Ta ütles täna Riigikogu kõnetoolist, et selle seadusega allutatakse kõik kaugkütte-ettevõtted ja suuremad vee-ettevõtted konkurentsiameti kontrollile ning edaspidi kaob võimalus koguda rekordilisi kasumeid ja maksta neid dividendidena välja.

Reinsalu meenutab, et Tallinnas Vesi kogus keset majanduskriisi tarbijatelt nii suurt tasu, et sai 500 miljonit krooni puhaskasu, mis läheb aktsionäridele dividendideks.

„Pole ime, et Konkurentsiamet on nii suure tulukuse määra tunnistanud seadusevastaseks, kuna see ületab mitmekordselt mõistlikku tulukuse määra".

Koalitsioon on seadnud eesmärgiks seadus enne suve vastu võtta ning järgmisest aastast peaks seaduse järgi Tallinna Vee hiigelkasumitele ja põhjendamatult kõrgetele hindadele seatama kontroll.

„Lõppema peab olukord, kus Tallinna Vesi võtab poole miljardi kroonise dividendi ning linnavalitsus regulaatorina ei tee midagi," ütles Reinsalu.

Koalitsioon tahab võtta Monopolide ohjeldamise seaduse vastu enne parlamendi suvepuhkust.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab Tallinna lasteaiakriisi

2010-05-03

Riigikogu sotsiaalkomisjon võttis üksmeelselt päevakorda Tallinna lasteaiakriisi tagamaade ja lahenduste arutelu oma homsel istungil, algusega kell 12.00.

Aruteluettepaneku teinud komisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul on pealinna poolt möödunud nädalal tehtud otsus peatada igasugune laste vastuvõtmine lasteaedadesse laste ja lastega perede suhtes nii ebaõiglane, et Riigikogu peab sekkuma.

„Kuulame ära eri osapoolte nägemused ja kindlasti pakume ka omalt poolt välja lahendusi olukorra kiireks normaliseerimiseks," kinnitas Pakosta, kelle ettepanekul on homsele istungile kutsutud eeskätt asjatundjad.

„Lastele on vajalik tagada tervislik arengukeskkond ja rahulik lasteaiatee, lisaks tuleb appi tulla ka rumalasse olukorda sattunud lasteaedade töötajatele," ütles Pakosta homse erakorralise arutelu kohta.

Kaia Iva: tööpuudust leevendamata ei saa Eesti kriisist väljuda

2010-04-24

IRLi naiskogu esimees Kaia Iva ütles täna organisatsiooni üldkogul kõneldes, et tööpuudus on jätkuvalt Eesti kõige suurem probleem, mida lahendamata ei saa Eesti kriisist väljuda.

"Tööturul toimetulek sõltub igast inimesest, aktiivsemad suudavad ise ettevõtlusega tegeledes aidata ka neid, kellele sobib paremini töövõtja roll," sõnas ta.

Iva peab kahetsusväärseks, et Eestis on erakondi, mis ei soovi kasutada neile inimeste poolt antud usaldust tööpuuduse tegelikuks leevendamiseks, vaid kasutavad seda ainult poliitilistes kampaaniates konkurentide halvustamiseks.

"Töötus ei ole teema, millesse suhtuda kergekäeliselt, solvates inimesi sellega, et neid meelitatakse pildistamiseks pikkadesse järjekordadesse või pannakse helkivates riietes ühistransporti kõigile
vaatamiseks välja," ütles Kaia Iva.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et möödunud kolme nädala jooksul on Eestis töötukassa statistika kohaselt vähenenud töötus juba rohkem kui pealinna propagandistlike ja suurte reklaamikuludega kampaaniate abil.

"Inimene ei võta end niisama töötukassas arvelt maha, sest kuigi tal kaob 6 või 9 kuu möödudes õigus saada töötutele mõeldud hüvitist, säilib tal registreeritud töötuna õigus tasuta ravikindlustusele. Seetõttu on ilmne, et pea 2000 inimest on paari nädalalaga leidnud enesele töökoha."

Kaia Iva peab kõige tähtsamaks uute töökohtade loomist - euro on vajalik ettevõtluse elavdamiseks, kuid loob üksnes eeldused uutele töökohtadele.

"Tegelike töökohtade loomiseks on vaja garantiide ja rahaliste toetustega aidata ettevõtluskeskkonda, mitte tõsta makse, toetada uute töökohtade loomist ettevõtluses ning tagada kõigile soovijatele võimalus täiend- või ümberõppeks," ütles Iva.

Naiskogu juht ütles, et majanduskriisi tagajärgede otsese leevendamise kõrval ei tohi unustada hoolitseda ka selle eest, et Eesti peredel säiliksid kodud.

"IRL seisab selle eest, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et koduga seotud koormised oleksid väiksemad ja soodustused säiliksid. Riik peab vaatamata raskele ajale jätkama lasterikaste perede kodutoetuse programmi," sõnas Iva.

Pakosta kutsub erakondi ühiselt raskustes perede toetamisega kiirustama

2010-03-08

Tänasel Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil palus IRL teistel parlamendierakondadel esitada ettepanekuid ühisesse raskustes perede toetamise seadusesse.

"On väga oluline, et tänases sotsiaalses olukorras me saaksime kiiresti edasi minna seadusemuudatustega, millistest oleks reaalselt kasu raskustesse sattunud perekondadele. Ootame erakondadelt riigimehelikkust: esitatud ettepanekutele tuleb leida ka realistlik rahaline kate, samas saab osa asju paremaks või paindlikumaks muuta ka bürokraatlikus korralduses," ütles sotsiaalkomisjoni liige Liisa Pakosta.

Tema kinnitusel on IRL oma ettepanekuid Riigikogu suures saalis juba tutvustanud, nüüd minnakse nende aruteluga edasi komisjonis.

"Kõige raskemas olukorras on täna töötud lastega pered, sest laste vajadused on ju ikkagi väga suured. Seetõttu on meie ettepanekud keskendunud nii sellele, et lastega töötajad oleks tööturul tänasega võrreldes rohkem kaitstud, et nad ei kaotaks nii kergesti oma tööd," ütles ta.

Pakosta sõnul tuleb üle vaadata, mida saame kohe parandada juba raskustesse sattunud perede igapäevase toimetuleku toetamises, samuti tuleb hea seista selle eest, et lapsevanemad saaks kiiremini tööle tagasi.

IRL paneb ette muuta töölepinguseadust, et maksta kõrgemat palgatoetust lapsevanemate töölevõtmiseks, vabastada elatisraha saajad tulumaksu maksmisest ning viia sisse uus, kogukondliku töölepingu vorm.

Vaher: koduomanike võlakaitse seadus on paljude huvides

2010-02-09

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul vajab koduomanike võlakaitse tõhustamist, kuid see probleem tuleb lahendada õiguslikult korrektselt.

„Riigikogu õiguskomisjoni juures tegutseb ekspertidest koosnev töörühm, mille eesmärk on valmistada ette õiguslikult korrektne ja põhjalik eelnõu. IRL näeb lahendust isikulises võlakaitses, mis tähendaks kohtus nii võlgniku kui võlausaldaja huvide ja kohustuste ausat kaalumist. Samuti kohtus iga juhtumi individuaalset kaalumist ja otsustamist".

Ta ütles, et võlakaitse menetluses aidatakse hättasattunud, kuid ausal võlgnikul oma võlgasid ümber kujundada ja ajatada. „Kodulaenuvõlgnike osas pean võimalikuks, et pärast tagatise realiseerimist täitemenetluses saaks erandjuhul vabastada võlgnik ka ülejääva võla tasumisest, kuid seda juhul kui võlgnikule ei ole võla tekkimise osas midagi objektiivselt ette heita ja arvesse on võetud ka laenuandja huvisid".

Võlakaitse eelnõu põhjalik versioon on Vaheri sõnul lähinädalatel valmimas ja tuleb veebruari keskel ka õiguskomisjoni võlakaitse töörühmas arutelule.

Vaheri hinnangul on Keskerakonna ettepanek, et iga kodulaenuvõtja saaks laenust priiks, kuid ta loobub oma kodust panga kasuks, Eestis õigusruumi sobimatu.

„Selline lähenemine on vastuolus põhimõttega, et pant on sisuliselt realiseerimisõigus, st pandiese ei saa minna pandipidaja omandisse. Kui parlament isegi Keskerakonna eelnõu sellisel kujul vastu võtaks, siis järgneksid sajad kohtuvaidlused, mis külvaksid vaid segadust ega lahendaks sisuliselt probleeme".

Keskerakonna algatuse olulisemaks miinuseks on Vaheri sõnul kõigi „kodulaenuvõlgnike" ühe lauaga löömine, sõltumata makseraskuste põhjendustest, kinnisvara ebaõige hindamise põhjustest, võlgniku enda käitumisest. Samuti ei arvestata juhtudega, kui näiteks isikul on mitu eluaset, eluase on omandatud edasimüügi eesmärgil, laenu ei kasutatud sihtotstarbeliselt, laen võeti mitme isiku poolt ühiselt, tagatise andis hoopis kolmas isik, laen ja pant võis olla „edasi panditud".

„Väljapakutud must-valgest lahendusest ei võida aga keegi, sest tagajärjeks on kõikide laenude kallinemine ja seega ka tulevaste laenuvõtjate huvide kahjustamine. Esmajoones toob see kaasa laenu omafinantseeringu suurenemise, laenutähtaegade lühenemise, tagatiste väärtuse hindamise veelgi rangemaks muutumise ja loomulikult ka laenuintresside tõusu".

Vaheri sõnul muutuks kokkuvõttes suurel osal inimestest selliste lahenduste valguses eluasemelaenu saamine sisuliselt võimatuks.

IRLi naised kutsuvad riigi sotsiaalkulutusi üle vaatama

2009-06-21

Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu kutsub üle vaatama sotsiaalkulutuste tegemise põhimõtteid, sest rasketel aegadel tuleb teha otsuseid, mis oleksid õiglased ja vastaksid riigi rahakoti võimalustele, vastasel juhul tuleb need otsused langetada tulevikus ja need võivad olla palju rängemad.

IRLi naised tunnustavad valitsuserakondi selle eest, et nad on suutnud langetada raskel ajal Eestile vajalikke otsuseid, kuid kutsub selgemalt teadvustama, et tänased sotsiaalkulutused käivad Eesti riigile ja maksumaksjatele lähematel aastatel selgelt üle jõu, viivad riigi pankrotikursile ja seetõttu on kärped ka selles valdkonnas vältimatud.

Samas rõhutab naiskogu, et paindumatus pensionide ja vanemapalga osas tähendab seda, et ülejäänud sotsiaalkulusid tuleb kärpida palju enam ja see lööks teisi abivajajaid väga valusalt ning pole seetõttu lihtsalt reaalne.

"Kui seda ei tehta, paneme oma eakad ja noored pered tulevikus palju raskemasse olukorda, sest kui reservid saavad otsa ja on vaja võtta laenu, tuleb teha juba hoopis valusamaid otsuseid, sõltumata sellest, mida keegi kunagi lubanud on. Õigem on teha rasked otsused kohe, mitte nendega oodata, kuni on hilja," ütles naiskogu juht Kaia Iva.

Tema sõnul on "pühade lehmade" hoidmise asemel tähtis, et noortel peredel oleks ka tulevikus töökohti, mis aga sõltub otseselt sellest, kas meie riik on usaldusväärne, või mitte.

Naiskogu annab Iva sõnul endale aru, nii nagu seda mõistavad kõik Eesti naised ja emad, et riigil ja peredel on rasked ajad, kuid ka ajal, mil on selge vajadus kulutuste, ka riigi sotsiaalkulutuste vähendamiseks on võimalik poliitilise võitluse asemel ühe või teise toetuse eest algatada sisulisi initsiatiive, mis suurendaks sotsiaalset sidusust ning perede heaolu.

IRLi naised kutsuvad noortepäevale "Netivabadus on vastutus"

2009-05-29

Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu kutsub sel pühapäeval Tallinnas toimuvale noortepäevale "Netivabadus on vastutus", mille raames esineb tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestit esindanud Urban Symphony.

Virtuaalmaailma varjukülgedest peab loengu internetiturvalisuse spetsialist Kalev Pihl, toimub teemakohaste omaloominguliste laulude lõppvõistlus ning esineb Urban Symphony.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on viimastel aegadel olnud rohkesti juttu arvutiviirustest, nuhkprogrammidest ja teistest internetiga kaasnevatest negatiivsetest nähtustest - arvutite ja infosüsteemide kaitseks on loodud tehnoloogilisi lahendusi, kuid vähem on mõeldud inimeste kaitsele.

"Ajal, mil Eesti seisab silmitsi raskete oludega ning püüab riigieelarvet tasakaalustada selliselt, et inimeste töökohti säilitada ja juurde luua, on noortel kasulik saada juurde teadmisi valdkonnast, kus praegu sünnib uusi töökohti ja mida ootab ees kindel kasv ka tulevikus," ütles Kaia Iva.

Seminaril püütakse leida vastuseid kuidas aidata lapsel vahet teha virtuaalse sõbra ja potensiaalse ahistaja vahel, kuidas hoida sõda mänguna arvutikasti sees ning kuidas aidata noorel mõista, et virtuaalmaailm on anonüümne vaid näiliselt ning seal tehtut olematuks ei tee.

"Kui praegusel ajal on Eestile hädavajalik teha õigeid otsuseid, siis meie püüame oma ettevõtmisega aidata noorte teadlikkuse kasvu kaudu aidata neid teha õigeid otsuseid - vältida tänaste vigade kaudu enda ohtuseadmist ning aidata neid teha õigeid otsuseid ka tulevikuks," lausus Iva.

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu on sel aastal lastekaitsepäeva ürituse pühendanud just sedalaadi küsimustele.

Kõiki huvilisi ootatakse 31. mail kell 14 Tallinnasse Õpetajate Majja (Raekoja plats 14).

Üritus on tasuta ja kestab umbes kaks tundi.

Mihkelson: IRLi prioriteet on ettevõtlus ja töökohad kõikjal Eestis

2009-05-19

Marko Mihkelson ütles täna Jõgeva Kultuurikeskuses Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud saadikukandidaatide debatil, et seab Euroopa Parlamendis on prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada ettevõtlust ning luua uusi töökohti kogu Eestis.

Ta peab regionaalpoliitika arendamisel esmatähtsaks toetada uute töökohtade loomist ja ettevõtluskeskkonna parandamist, kuna see on eeldus regioonide arenguks.

„Selle asemel, et loota ja oodata vaid keskvalitsuse poolset tulubaasi tugevdamist, oleks omavalitsustel õigem püüda ettevõtlust kõigiti toetada ja aidata ettevõtlikel inimestel tulla takistustega ettevõtlusega alustamisel ja tegelemisel," lausus Mihkelson.

Tema hinnangul on Euroopa Parlamendi saadikute peamine ülesanne üle-Euroopaliste ettevõtlust pärssivate regulatsioonide kõrvaldamise kõrval astuda ka samme teenuste turu täielikuks avamiseks, taotledes inimeste, teenuste, kapitali ja kaupade täiesti vaba liikumist, kuna see soodustab ka ettevõtluse ja töökohtade tulekut Eestisse.

„Eesti inimesed ja perekonnad seisavad silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis oma mõjudega ja kasvav töötus, mis laastab omavalitsuste tulubaasi. Need on probleemid, millega tuleb aktiivselt tegeleda ja otsida aktiivselt lahendusi. Võltsoptimism ja tühjad lubadused ei ole ka siin lahendused".

Mihkelson meenutas, et Isamaa ja Res Publica Liit on pakkunud õigeid otsuseid - praegune raske aeg näitab kõige selgemini, et sammud omavalitsuskorralduse ja koolivõrgu tugevdamiseks on hädavajalikud, ning me oleme jätkuvalt valmis neid astuma.

„IRL on võimeline neid raskeid valikuid tegema - need annaksid ka võimaluse majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks. Ka täna, kui IRLi peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve, on eriti tähtis, et valitsussektor, ka omavalitsused pingutaksid püksirihma kergendades maksumaksjate koormat, mitte tehes seda raskemaks. Ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimine vähemalt 10 protsenti on samm selges suunas," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta. IRL soodustab ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustab Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile.

IRL: riigieelarve tasakaal on peamine prioriteet

2009-05-18

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus arutas tänahommikusel koosolekul poliitilist olukorda ning avaldas muret puhkenud valitsuskriisi üle.

„Mida pikemaks kriis venib, seda raskem on 1.juuliks eelarve tulud kuludega tasakaalu viia“.

Eestseisus kuulas ära ülevaate esimestest kõnelustest Rahvaliiduga ja volitas erakonna esimeest Mart Laari kohtuma kõnelusteks ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Erakonnaga Eestimaa Rohelised.

Peamist tähelepanu pöörati eestseisuses eelarve probleemidele. IRL avaldab muret, et 2009. aasta riigieelarve arutelud on veninud ja 2010. aasta eelarvest pole valitsuses praktiliselt üldse arutatud. Tänahommikusel koosolekul leppis IRL kokku oma plaani, kuidas 2009. aasta eelarve tulud ja kulud tasakaalu viia.

Mart Laari sõnul on praeguses olukorras peamine tagada läbi riigieelarve tasakaalu stabiilsus majanduses ning tagada maksimaalselt töötajatele töökohad.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega – ülemaailmne finantskriis,kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti“.

IRLil on selge nägemus meetmetest riigieelarve tasakaalustamiseks lähiaastail ja me kanname valitsusvastutust koos partneritega, kes on valmis soodustama ettevõtlust, looma töökohti ja kes on valmis tegema otsuseid, mis ei pruugi küll hetkel olla populaarsed, kuid mida Eesti kriisiga toimetulekuks vajab.

„Meie oleme valmis eelarvet tasakaalustama, me tahame seda teha ja otsime partnereid, kes on valmis sammudeks, mida praegusest poliitilisest kriisist väljumiseks astuda tuleb, riigieelarvet tasakaalustamata pole see praegu aga lihtsalt võimalik“.

IRL moodustas delegatsiooni läbirääkimisteks eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liit moodustas delegatsiooni, et Reformierakonna ettepanekul alustada konsultatsioone tekkinud ummikseisust edasiliikumiseks. IRLi esindavad läbirääkimistel eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel volikogu esimees Helir-Valdor Seeder, Riigikogu
fraktsiooni aseesimees Urmas Reinsalu ja peasekretär Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul seisavad Eesti perekonnad seisavad raskete aegade ees, olles ebakindlad sissetuleku ja töökohtade tuleviku suhtes. Riigijuhid peavad sellises olukorras tegema võimalikult kiiresti otsused, et aidata Eesti rasketest aegadest üle ja inimestel vastu pidada.

„Oleme seisukohal, et otsustamine on hädavajalik, et saaksime langetada õiged otsused raskel ajal, kriitiliselt tähtis on parandada eelarvetasakaalu nii, et me säästaksime võimalikult palju töökohti," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on IRLi peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Tsahkna sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

IRLi peasekretär usub, et Mart Laar, Tunne Kelam ja IRL langetavad otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed.

„IRL teeb õigeid otsuseid raskel ajal Euroopas ja Eestis".

IRLi naised seisavad terve töörahva eest

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu koos Naiste Koostööketi liikmetega arutab täna Tallinnas Rahvusraamatukogus alkoholi liigtarbimise kahjust ühiskonnale ning arutab riigi võimalusi sellesse eri meetmetega sekkuda.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on alkoholiga seotud kulud hinnanguliselt Euroopa riikides üle 10 korra suuremad, kui laekub riigikassadesse alkoholiaktsiisi. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ( 12 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas) ning alkoholist tingitud
kahju on seetõttu samuti suur.

„Alkoholi liigtarbimise tagajärjel enneaegsest suremusest ja haigestumisest tingitud kogukahju Eesti majandusele võib olla ligi 6 miljardit krooni aastas," ütles Iva.

Tema sõnul on praeguses majandusolukorras eriti tähtis, et alkoholi liigtarbimine ei süveneks, sest alkohol ei tohi olla takistus töökoha hoidmisel ja normaalse elukvaliteedi säilitamisel.

„Ka on alkoholitarbimise mõju riigieelarvele täiesti selgelt kahjulik".

Naiskogu arutelu algab täna kell 11 Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Lumi: töölepinguseadus on samm seisakust väljumiseks

2008-12-17

IRLi parlamendisaadik Ott Lumi ütles täna töölepinguseaduse vastuvõtmisel peetud kõnes, et uues töölepinguseaduses pole mõtet näha Eesti majanduse päästeinglit, kuid siiski on tegemist olulise riigipoolse signaaliga sellest, et majandusseisaku kiiremaks ületamiseks ollakse valmis tegema reaalseid algatusi.

„Eelnõu menetlemist alustati aasta tagasi ja vastuvõtmiseni jõudsime aasta eelviimasel istungil. Peab küsima, miks see on nii kaua aega võtnud? On päris selge, et sotsiaalpartnerite kaasamine protsessi alguses oleks aega tublisti kokku hoidnud, “ lausus Lumi.

Tema hinnangul pakub uus töölepinguseadus Eesti majanduskeskkonnale tarviliku hapnikulaengu nii läbi töösuhte ülesütlemiseks vajaliku minimaalse aja lühendamise kui ka koondamishüvitiste vähendamine koormusena ettevõtjate töösuhte lõpetamisel. „Marko Pomerants tegi sotsiaalministrina selleks tõsise katse töölepinguseadust kaasajastada juba üle 4.aasta tagasi. Toona vajus see katse populismisohu, ka seekord oli see oht meile väga lähedal,“ ütles Lumi.

Uus töölepinguseadus ei ole tema hinnangul praegusel kujul ideaalne, kuid majandusest läbi töösuhete kaasajastamise on siiski loodud tingimused, et ettevõtjad saaksid teha tänases keerulises majandusolukorras paindlikumaid otsuseid.

„Töölepinguseaduses on ka selliseid tingimusi, mille täitmine on riigi jaoks keeruline - küsimus töötutoetuse viimisest 50%-ni töötasu alammäärast või siis ka töötuskindlustushüvitise määra tõstmine. Nende realistlikust peame vaagima võttes arvesse juba riigi finantsseisundit 2010.aastal,“ rääkis Lumi.

Ta rõhutas ka IRLi tahtel töölepinguseadusesse sissekirjutatud klausleid - lapseootel naiste ja noorte emade kaitsest. Samuti avaldas Lumi heameelt selle üle, et töölepinguseaduse väljatöötamise käigus tehtud kokkuleppe tulemusena avaneb ettevõtjatele võimalus investeerida maksuvabalt töövõtja tasemeõppesse.

IRL kutsub Kadrioru pargi sõpru talgutele

2008-11-01

IRLi Tallinna kesklinna osakond korraldab täna, esimesel novembril koostöös Kadrioru pargi administratsiooniga talgud, et korrastada parki enne lähenevat talve.

IRLi kesklinna osakonna juhi Indrek Variku sõnul on lisaks erakonna noortele ja eakamatele liikmetele ning nende peredele oodata lehti riisuma ka erakonna tipp-poliitikuid ning paljusid teisi Kadrioru pargi sõpru. Pärast koristamist pakutakse talgulistele kehakinnituseks suppi.

Heakorratalgud on traditsiooniline üritus, mis on toimunud alates 2003. aasta sügisest kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Tänane heakorraüritus on arvult üheteistkümnes.

IRLi Tallinna kesklinna osakond palub kõigil abilistel koguneda täna kell 11.00 Kadrioru trammipeatusesse (A.Weizenbergi tänava maja 18 juures).

IRL teeb ettepaneku ühendada kaks Pärnu äriühingut

2008-10-02

IRL´i fraktsioon Pärnu linnavolikogus esitas menetluses olevasse linna arengukavasse ettepaneku liita 2009. aastal kolm linnale kuuluvat äriühingut - AS Taastusravikeskus Estonia, AS Taastusravikeskus Sõprus ning OÜ Kümblus - üheks efektiivselt toimivaks ettevõtteks.

„Majanduslanguse tingimustes tuleb teha muudatusi ka Pärnu linnale kuulavates äriühingutes. Tänaseks on kujunenud olukord, kus kaks linna sanatooriumit on jagatud kahe erakonna vahel - Estoniat juhib reformierakond ning Sõprust keskerakond. OÜ Kümblus on aga lastud vabalangusesse - võimuliitu kuuluvate volinike nimetamine kord juhatusse , kord nõukogusse on toonud kaasa järjest suureneva kahjumi, mida täna linnaeelarvest dotatsiooni küsides kompenseerida üritatakse. Ometi peaks ju linna ettevõtlus linnakodanikele kasumlik olema?", küsivad Pärnu linnavolikogu IRL´i fraktsiooni liikmed.

Pärnu linna kaks taastusravikeskust tegutsevad ühel ja samal turul ning konkureerivad seetõttu omavahel kulutades asjatut energiat üksteiselt töötajate ja klientide ülelöömiseks ning lisaks kulub politiseeritud juhatustele ja nõukogudele asjatult palgaraha.

Linnas saunateenust pakkuv OÜ Kümblus on sattumas tõsistesse majandusraskustesse - suurenev kahjum ja korraliku äriplaani puudumine peaksid olema piisavateks argumentideks hoolivale omanikule. Moodustuvas äriühingus saaks aga olema kogu vajalik kompetents SPA - ja saunateenuste pakkumiseks.

IRL: Kruuse tegeleb tartlaste jaoks vähetähtsate asjadega

2008-09-25

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkond kritiseerib Tartu linnapead Urmas Kruuset selle eest, et viimase juhitav linnavalitsus tegeleb küll ilustate, kuid linlaste jaoks vähepraktiliste asjadega.

Tartu linnavolikogu liikme Jõri Kõre sõnul on linnavalitsus taotlenud Euroopa Liidult küll raha mitmele üksikprojektile - Mänguasjamuuseumi laiendusele ja Annelinna noorte vaba aja keskusele, kuid jätnud linna kui terviku.

“Linnajuhid peavad linna vaatama kui tervikut, mitte kui hulka objekte, kus enne valimisi linte lõikamas käia,” ütles Kõre. Tema hinnangul on lubamatult unarusse jäänud ökonoomne liikluskorraldus, mugav ühistransport ja kodanike pakiliste sotsiaalsete vajaduste rahuldamine.

IRLi Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson juhib tähelepanu sellele, et linnavõim on kaotanud kontakti kodanikega, ning Kruuse algatused ei pälvi enam linlaste märkimisväärset tähelepanu.

IRL: koalitsioon peab seisma Eesti tuleviku eest

2008-09-22

IRLi eestseisus arutas 2009. aasta riigieelarve ümber tekkinud olukorda, avaldades tõsist muret selle seisu üle. Olukorras, kus eelarve esitamiseni on jäänud loetud päevad, pole tänaseni teada ei eelarve maht ega järelikult ka ministeeriumite piirsummad, selged pole 2009. aasta eelarve prioriteedid.

Samas on IRL veendunud, et pole aeg otsida süüdlasi, vaid leida ühiselt tekkinud olukorrast väljapääs. Riigikogu tänast koosseisu arvestades on praegune koalitsioon parim, mis Eestil on välja panna. IRL tunnustab partnerite jõupingutusi lahenduste otsimisel ning näeb tänases koalitsioonis piisavalt jõudu nendeni jõudmisel.

Tunnistades puudusi nii riigieelarve koostamise protsessis kui õhku selle tulude prognoosis, peab IRL siiski õigeks pingutada tasakaalus eelarve õigeaegse esitamise eest. Samas ei saa saata Riigikogule arutamiseks pseudoeelarvet, mille sisu on ebaselge ja mis pole seaduseelnõudega kaetud.

Selleks, et eelarve kindlustaks Eestile tulevikku, peaks ta tagama:

1) Kindlustunde nii Eesti inimestele kui ettevõtjatele. Eesti valitsus ei saa lahendada majanduse jahtumisest tulenevaid probleeme nende arvelt. Seetõttu seisab IRL vastu läbimõtlematule maksude ja aktsiiside tõusule, puudutagu see mootorikütuse ja gaasiaktsiisi või majutusasutuste käibemaksu tõusu 18 protsendile. Olukorrast väljumiseks tuleb Eesti riigil lõpetada ülejõuelamine ning kärpida kulutusi.

2) Kindlustunde Eesti riigile. Meid ümbritsevas järsult ohtlikumaks muutunud maailmas peame jätkama igapäevast panustamist inimeste ja riigi kaitsmisesse ohtude vastu, mis seda ähvardavad. Kaitsekulutuste hoidmine ei ole kerge otsus, kuid meie riigi tulevik nõuab meilt
julgust otsustada enda riiki kaitsta ka siis, kui valikud on rasked või väga rasked. Oluline on ka tähelepanu pööramine sisejulgeolekule.

3) Kindlustunde lastele ja noortele. IRL lähtub eelarveläbirääkimistel tõsiasjast, et elukvaliteeti pole võimalik parandada panustamata haridusse ja teadmistesse, ning meie tulevik hakkab tuginema otsustel, mille me langetame täna. Eesti vajab haritud inimesi, iga samm, mille me selles suunas astume, on samm õiges suunas. Meie koolid peavad olema tugevad, me peame väärtustama oma õpetajaid, sest nad laovad vundamenti meie kõigi tulevikule. Panustamata täna haridusse, lõikame Eestil tuleviku ära.

Neist prioriteetidest peab IRLi arvates lähtuma ka sellel nädalal peetavatel eelarvekõnelustel.

IRL kutsub 2009. aasta eelarveläbirääkimiste lõpu järel üles alustama kogu ühiskonnas debatti Eesti
tuleviku üle. Sest samalt aluselt jätkates osutub tasakaalus eelarve koostamine 2010. aastal
ilmselt võimatuks. Eesti vajab kiiret ja otsustavat haldusreformi, riigivalitsemise efektiivsuse
tõstmist ning investeerimist tulevikku, see tähendab haridusse. Vaid uusi ideid otsides ja leides
saame tagada Eestile jätkusuutliku arengu.

IRL kutsub pealinna võime koostööle kodualuse elamumaa maamaksust vabastamise nimel

2008-08-19

IRL Tallinna piirkonna juhatus kutsub Tallinna volikogu kontrollivat Keskerakonda suhtuma täie tõsiduse ja tähelepanuga sel neljapäeval volikogus arutatavasse eelnõusse, mille vastu võtmisel tehakse seaduseandjale ettepanek leida kõigi parlamendierakondade koostöös kõige õigemad ja õiglasemad lahendused kodualuse elamumaa maamaksust vabastamiseks. Loodetavasti ei hakata niivõrd suurt hulka eestimaalasi otseselt puudutavat eelnõu torpedeerima põhjusel, et ettepanek on tulnud pealinna opositsioonist, konkreetselt Isamaa ja Res Publica Liidult.

„Kui maamaksu küsimus tõusis tavakodanikule valulikult päevakorda seoses kahe ja poole kordse maksu tõusuga Tallinnas, siis tegelikkuses on probleem üleriigiline," ütles IRL Tallinna piirkonna juhatuse liige Indrek Raudne. „Tallinna praegune problemaatika võib osutuda kõigest jäämäe veepealseks tipuks. Kui Keskkonnaministeerium viiks järgmisel aastal läbi maa ümberhindamise, siis tähendaks see maamaksu üleriigilist tõusu kuni 7 korda."

IRL Tallinna piirkonna juhatus leiab, et kodu omamist on kohatu samastada luksusliku tarbimisharjumusega, mida peaks eriliselt maksustama. Just koduomanikud moodustavad ühiskonna alustala - nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes. Seepärast ei tohiks ühiskond kodude maksustamise kaudu saagida ise oksa, millel istub ning millise ohu kõrvaldamiseks on tarvilik erakonnaülene koostöö.

IRL Tallinna piirkonna juhatus tunnustab Tallinna volikogu õiguskomisjoni liiget, keskerakondlasest abilinnapead Jaanus Mutlit, kes eilsel õiguskomisjoni koosolekul väljendas IRL eelnõu suhtes toetavat seisukohta.

„Juristina mõistab Mutli ilmselt hästi, et demokraatlikus ühiskonnas on maksude kehtestamine eelkõige vastutus, mitte vabadus," sõnas Raudne. „Ükski maks ei tohi olla vaid rahaline koormis iseenesest - eriti veel, kui see ignoreerib sotsiaalset taustsüsteemi, tuues perspektiivis kaasa ühiskonna jaoks hävituslikke tagajärgi. Ei taha uskuda, et mõni erakond Eestis seda sooviks."

Tallinna volikogu arutab kodualuse maa vabastamist maamaksust

2008-08-14

Täna arutas Tallinna halduskohus esimest koduomaniku kaebust maamaksu tõstmise vastu. Kokku on pealinna maamaksu tõstmise tühistamiseks esitatud üheksa kaebust. Äsja kogunenud Tallinna Linnavolikogu eestseisus otsustas lülitada volikogu eelseisva, 21.augusti istungi päevakorda Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt algatatud eelnõu, mis kutsub Riigikogu rahanduskomisjoni üles kaaluma seadusandlikke võimalusi kodu-aluse maa maamaksust vabastamiseks.

„Pealinna keskerakondlike juhtide poolt tallinlastele selle aasta algul lajatatud maksukirves on inimeste karistamine kodu omamise eest," sõnas IRL fraktsiooni liige Indrek Raudne. „Selle tulemusena on maamaks pealinna mõnedes piirkondades halvanud paljude koduomanike normaalse toimetuleku."

Ülemäärase maksutõusu kohta tõi Raudne näite, et kui halduskohtu tänasel istungil arutatud kaebuse esitaja maksis enne maamaksutõusu oma Kristiine kodu eest maamaksu veidi alla 3000 krooni aastas, siis nüüd juba üle 7000 krooni. „Maksu tõstmine korraga 250 protsenti on kuritegu maksumaksja suhtes," märkis Raudne.

Isamaa ja Res Publica Liit leiab, et maa, millel asub inimese kodu - ükspuha, kas individuaalelamus või korteris - ei peaks üldsegi olema maksustatav. Nii riik kui kohalik omavalitsus peaksid hindama, kui inimene on koduomanik, seda isegi soodustama, - mitte aga andma talle signaali: koli välja, kui maksta ei jõua!

Noored Konservatiivid: riik ei tohiks aborte rahaliselt toetada

2008-07-29

Abort on elu küsimus - hävitades loote, hävitame me elu. Suhtumine, mille puhul aborti katsutakse käsitleda naise vabadusena, on vildakas ja taunitav - lapse viljastumises on mees samavõrd osaline kui naine ja küsimus on eelkõige vastutuses. Mõlema osapoole vastutuses.

Abort ei ole religiooni küsimus - see on küsimus hoiakutest ja tarbimismentaliteedist. Küsimus sellest, kas elu ja selle loomine on meelelahutus või midagi enamat. Pea iga eestlane mõistab täna, et lemmikloomagi elu on oluline - ka kassipoja oma. Ehk oleks aeg hakata mõistma, et abordiga me hävitame inimelu. Hävitame ka siis, kui me ei julge tunnistada, et tapame lapse.

Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 16 ütleb: "igaühel on õigus elule, seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta." Tänases olukorras, kus Eesti on üks kõrgeima abortide suhtarvuga riike maailmas, ei ole riik kahjuks täitnud oma põhiseaduslikku kohustust tagada sündimata inimeste õiguse elule efektiivne kaitse.

Esimene samm, mis tuleks olukorra parandamisel astuda, on abortide riikliku rahastamise lõpetamine. Igal aastal kulutatakse abortide riigieelarvelise rahastamise läbi selle inimõiguseid eirava ja Eesti rahvast hävitava praktika toetamiseks miljoneid kroone maksumaksja raha. Pidades silmas, et 2006. aastal tehti Eestis 9 378 valikaborti ning et Haigekassa maksis iga abordiprotseduuri eest 1578,5 krooni (70% protseduuri hinnast), kulutas riik nimetatud aastal abortide rahastamiseks rohkem kui 14,5 miljonit krooni.

Ilma meditsiinilise põhjenduseta teostatud ehk nn valikabortide riigieelarveline rahastamine on põhiseaduse taustal juriidiliselt lubamatu ja poliitiliselt põhjendamatu.

Lisaks sellele esitab tänane abortide kõrge arv riigile väljakutsed, millele vastates saaks kõnealuseid riigieelarvelisi vaheneid kasutada mitte abortide soodustamiseks, vaid nende ärahoidmiseks. Anname aru, et kaugelt alla taastootmise taset oleva sündivuse juures on Eesti rahvas selgelt väljasuremise kursil ning et põhiseaduse preambuli kohaselt peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Seetõttu teeme ettepaneku kasutada kõnealuseid riigieelarvelisi rahalisi vahendeid järgmisteks sammudeks:

- Tõhusa perekonnaõpetuse programmi väljatöötamine ja koolides sisseseadmine. Selline programm peaks põhjalikult selgitama perekonna olulisust inimsust asutava kultuuri alustalana ning avama inimese sünnieelse elu ja abordi reaalsuse, püüeldes eesmärgi poole kasvatada noortes inimestes inimelu suhtes üha sügavamat lugupidamist.

- Raseduskriisinõustamise süsteemi laiendamine, selle pikaajalise arengukava väljatöötamine ja jätkusuutlikkuse garanteerimine; kohustusliku abordieelse nõustamise kontseptsiooni uuesti läbimõtlemine ning selle nõustamise kui sündimata inimeste õiguse elule kaitse mehhanismi tõhustamine.

- Abi pakkumine nendele inimestele, kes soovivad ebakindlast olukorrast hoolimata oma lapse ellu jätta ja üles kasvatada. Konkreetsemalt teeme ettepaneku toetada noortele emadele võimaluste loomist pere- ja koolielu ühitamiseks.

- Tänases Eestis sisuliselt olematu efektiivselt toimiva adopteerimissüsteemi väljatöötamine, mille läbi viia kokku sündimata inimeste ja last igatsevate lastetute paaride vajadused.

Meil on hea meel, et sotsiaalministeerium toetas abort.ee loomist, olles aegsasti tutvunud abort.ee projektikirjelduses mainitud elujaatava maailmavaatega ja mõistab selle olulisust. Soovime neile meelekindlust, et üks aborditeemaline ettevõtmine, mil nimeks abort.ee, saaks tulevikuski ministeeriumi toetuse osaliseks.

Ühtlasi tahame sotsiaalministrile ja sotsiaalministeeriumile südamele panna, et nad ei laseks end õilsas ettevõtmises heidutada kibestunud inimeste rünnakutest.

Eesti rahval on selja taga üle 60 aasta kommunismiehitamist, seda maailmas, kus elu oli ohverdatav vahend - mutrike masinas. Tahtes saada lõpuks vabaks, peame muutma oma mõtlemismudelit.

Loodame, et paarikümne aasta pärast saame nautida Eestit, mida kaunistavad laste rõõmsad hõiked, ja me ei pea enam nägema unes kaotatud laste nuttu.

Juhan Partsi kommentaar Eesti Päevalehe käsitlusele paljulapseliste perede kodutoetusest

2008-07-01

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kommentaar täna Eesti Päevalehes ilmunud artikli „Parts jagab suurperedele omatahtsi 50 miljonit" ja juhtkirja „Ühekordne toetus on mõttetu" kohta.

Juhan Partsi kommentaar:

2007. aastal korraldatud lasterikaste perede toimetuleku uuringust selgub, et kõige enam takistavad laste saamist muuhulgas ruumipuudus ja halvad elamistingimused. Pered vajavad abi eluruumi remonditööde tegemisel, pesemisvõimaluste parandamisel, kommunikatsioonide arendamisel ja eluruumi laiendamisel.

On paradoksaalne, et tegeleme õhinaga ühiskondlike hoonete korrastamisega, kus kõik lapsed viibivad, samas oleme jätnud tähelepanuta suurte perede kodudes valitsevad elamistingimused ja nende perede abistamise võimalused, kes mitme lapse kasvatamise kõrvalt ei jaksa kokku hoida remondiks või kodus soetamiseks vajalikke vahendeid. Selle tegematajätmise korvamiseks ongi loodud lasterikaste perede kodutoetuse meede. Selle meetme vajaduse üle langetas Riigikogu eelmisel aastal otsuse ning sarnaselt teiste Kredexi vahenditega rakendab minister seaduses ettenähtud meetme oma juhendiga.

Selle meetme puhul saab toetust kulutada lisaks olemasoleva eluaseme remondile või kommunikatsiooni rajamisele ka uue kodu soetamisele või juba soetatud kodu laenu põhiosa tagasimaksmisele.

Rumalad on need süüdistused, mis viitavad sellele, otsekui toetaks see meede „rikkaid" - taotleja sissetulekutele oleme seadnud konkreetse piiri. Seda vastupidiselt enamikule meie riigi juhtumipõhistele toetustele, mida makstakse sõltumata sellest, kas oled miljonär või töömees. Küsitud on, miks seda meedet ei saa kasutada üürnikud - muidugi saavad nad seda kasutada oma kodu soetamiseks. Üürileandja pinna korrastamiseks toetust kasutada ei saa, sest see suurendaks kolmanda isiku vara. Oluline kaal on meetme rakendamise puhul sellel, et arusaadavalt kajastataks vajalikke tingimusi toetuse saamiseks.

Kutsume ka omavalitsusi kaasa mõtlema: teatud juhtudel on nõutud omafinantseering kuni 20%, mida saab tasuda ka omavalitsus. Valdade ja linnade sotsiaalnõunikud peaksid kindlasti soovitama suurtel peredel kaaluda seda toetust taotleda ning andma peredele ka nõu.

Rõhutan, et see meede ei ole mitte sotsiaaltoetus, vaid toetus selleks, et perel oleks elamisväärne kodu.

Mis puudutab Kodutoetuse eelnõud, mille majandusministeerium saatis kooskõlastusele eelmisel sügisel, siis nimetatuid eelnõu ei ole kuhugi kadunud, vaid on menetluses ning juhul, kui sellele on võimalik saavutada koalitsioonipartnerite toetus, saame selle esitada ka Riigikokku arutamiseks. Täna jõustunud meedet tuleks mõista esimese sammuna ning see ei välista kodutoetuse eelnõud, mis oli ennekõike suunatud kolmelapseliste perede toetamiseks. Vastavalt koalitsioonileppele on paljulapseliste perede eluasemetingimuste parandamiseks ette nähtud 50 miljonit iga aastas.

Paljulapselised pered saavad peagi taotleda toetust elamistingimuste parandamiseks

2008-06-26

Paljulapselised pered saavad peagi taotleda toetust elamistingimuste parandamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötas välja paljulapselistele peredele mõeldud eluasemetingimuste parandamise toetuse, taotlusi hakkab juba lähiajal vastu võtma sihtasutus Kredex.

„See, et paljulapselised pered, kes tahavad elada oma kodus, ei ole seni tuge saanud, on näidanud meie riigi arengujärku. Kodutoetus on esimene samm, et toetada nelja ja enama lapsega perekondade soovi võimaldada endale heas korras oma kodu. See on märk, et riik hoolib," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Partsi sõnul on paljulapselised pered sellist abi kaua oodanud ning toetus on välja töötatud tihedas koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga. „Ma tahaksin väga loota, et ka kohalikud omavalitsused tulevad appi nii nõu kui ka omapoolse panusega," lausus Parts. „Toetuse ja omavalitsuste abiga soovime saavutada olukorra, kus ka sellises peres, kus lapsi on palju, oleks igal lapsel kui just mitte oma tuba, siis vähemalt oma isiklik nurgake."

Kodutoetus on mõeldud peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19aastast last ja kelle kahe viimase aasta keskmine maksustatav sissetulek ühe pere liikme kohta on olnud väiksem kui 6000 krooni. Ühekordset toetust saab taotleda eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Samuti saab taotleda abi eluasemelaenu põhiosa tagasimaksmiseks ja laenu omafinantseeringu leidmiseks, eluaseme tehnosüsteemide rajamiseks ning asendamiseks ja ehitusprojekti koostamiseks.

Toetust on võimalik saada 80 kuni 100 protsendi ulatuses kogu projekti maksumusest, seejuures sõltub toetuse määr perekonna maksustatavast sissetulekust ühe liikme kohta kahel viimasel aastal (tulu hulka ei arvestata vanemahüvitist). Sajaprotsendilist toetust saavad taotleda perekonnad, kelle sissetulek on vähem kui 2000 krooni leibkonna liikme kohta, 90 protsenti projekti kuludest kaetakse, kui sissetulek pereliikme kohta jääb alla 4000 krooni. Kui sissetulek on kuni 6000 krooni pereliikme kohta, võib taotleda 80 protsendi kulude katmist. Omaosaluse võib katta ka taotleja elukohajärgne kohalik omavalitsus.

Ühe projekti maksimaalne toetussumma on kuni 160 000 krooni, kaheksa ja enama lapsega pere puhul kuni 320 000 krooni.

Toetuse jagamiseks kuulutab sihtasutus Kredex juuli alguses välja avatud taotlusvooru. Projekte toetuse saamiseks saab esitada septembri lõpuni.

Eesti eluasemevaldkonna arengukava aastateks 2008-2013 üks prioriteetseid eesmärke on muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks. Valitsuskoalitsiooni leppega eraldati selleks 50 miljonit krooni aastas.

Stelmach: Tallinn vajab eraldi bussiliini lennujaamast kesklinna

2008-06-13

Tallinna Linnavolikogu liige Nikolai Stelmach (IRL) kutsub transpordi ja turismi valdkondade eest vastutavat abilinnapead Jaanus Mutlit üles käivitama lennujaama kesklinnaga ühendavat eraldi bussiliini. Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest puudub Tallinnas spetsiaalne lennujaamaliin ja selle aseaineks olev buss nr 2 on pigem suunatud Mõigu elanike teenindamisele.

„Tallinnas käib praegu ja nähtavasti ka tulevikus oluliselt vähem turiste, kui soovime," sõnas Stelmach. „Seda enam peab pingutama, et needki vähesed, kes siia tulevad, saaksid maksimaalselt positiivse elamuse. Esmased emotsioonid saadakse aga teadupärast juba sadamast või lennujaamast."

Stelmach nentis, et meie kenast renoveeritud lennujaamahoonest on siia saabuval võõral väga keeruline edasi pääseda. Osa võõrsilt tulnutest on ilmselt kuulnud, et Tallinnas on lennujaam suisa kesklinnas ja hakanud oma kohvritega jalgsi minema - kahjuks vahel ka vales suunas. Teatavasti pole Mõigu elanikele mingiks imeks Mõigu vahel ratastega kohvreid järel vedades reipalt Tartu poole marssivad välismaalased, keda siis kohalikud abivalmilt otsa ümber pöörama manitsevad.

„Kes aga jääb siiski ühistransporti ootama, sellel on võimalus sattuda ühe bussiga Lasnamäele, või kui veab, siis Mõigust kesklinna siirduva nr 2 bussi peale," lausus Stelmach. „Kuid turistidel, kes saabuvad viimaste Amsterdami, Praha ja Helsinki lendudega, ei tasu loota isegi 2.liinile, kuna viimane buss läheb kümme minutit enne südaööd, nädalavahetusel pool tundi varemgi."

Bussiliini nr 2 rakendamine lennureisijate teenindamiseks on probleemne ka päevasel ajal.

„Tihti saab buss juba Mõigus kohalikku rahvast pilgeni täis ja on väga piinlik, kui külalised peavad end oma kohvritega kuhugi ära mahutama," ütles Stelmach. „Pealegi seisab buss lennujaamas tavaliselt pikalt, kuna bussijuhil tuleb tegeleda juhendamist vajavate välismaalastega, mistõttu Mõigust näiteks keskturule sõitvad inimesed peavad ootama."

Seega oleks eraldi lennujaamaliini käivitamine ja 2. liini lahutamine lennujaama teenindamisest ka kohalike elanike huvides, tõdes Stelmach. Linnavolinik avaldas lootust, et linnavalitsus paneb lennureisijatele orienteeritud bussiliini käima veel käesoleva turismihooaja jooksul, vajadusel koostöös riigi äriühinguga Tallinna Lennujaam.

Stelmach: Keskerakond jätab tõbised tallinlased ööseks tänavale

2008-06-12

Kommenteerides Tallinna Linnavolikogu keskerakondliku enamuse tänast otsust mitte eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid valveapteegile, mis võimaldaks avada apteegi uksed abivajajatele ka öösel, ütles eelnõu algatanud linnavolinik ja volikogu revisjonikomisjoni esimees Nikolai Stelmach (IRL), et linnavõimu keeldumine vaid mõnesaja tuhande krooni eraldamisest on märk linnakassa raskest rahalisest olukorrast.

„Linnapea on avalikkust korduvalt rahustanud, et Tallinna eelarvega on kõik parimas korras," märkis Stelmach. „Kuid olukorras, kus ei nõustuta kahekordistama pelgalt 360 000 krooni suurust linnapoolset toetust ööapteegile, et viimane saaks palgata turvamehed ja lasta tõbised tallinlased luugi tagant müügisaali, on nähtavasti õigus neil, kes räägivad Tallinna pankrotist."

Et Tallinna rahaline seis võib olla hullem kui avalikkusele paista lastakse, kinnitab ka tõsiasi, et linnavalitsus nõudis Kaitseliidult ligi 60 000 krooni Võidupüha paraadi korraldamise eest. Stelmachi hinnangul on Savisaare linnavalitsusel näpud nii põhjas, et isegi sellised summad, mis on linnaeelarve mahtu arvestades marginaalsed, tekitavad linnavalitsejates kõrgendatud emotsioone - vastavalt sellele, kas raha tuleb välja käia või saab seda sisse nõuda.

„Keskerakonna võimulolekut iseloomustab alati ja igal pool pillav suhtumine maksumaksja rahasse - nii, nagu Pärnus, nõnda ka Tallinnas," lausus Stelmach. „Linnakorterite odavmüük, Kalevipoja kuju ning Tallinna munitsipaaltelevisioon tingivad selle, et palavikus ja valudes vaevlevad linnakodanikud, kes vajavad endale või oma väikestele lastele õhtul või öösel ravimeid, jäetakse edaspidigi pimeduse, vihma, tuule ja külma meelevalda sappa seisma."

Linnavolikogu istungil peetud kõnes pidas pealinna valveapteegis toimuvat luugikaubandust inimväärikust mitteaustavaks ja aeganõudvaks ka tunnustatud meditsiinispetsialist, linnavolinik Peeter Mardna.

IRL noored peavad meeles heategijaid

2007-12-12

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteorganisatsiooni Noored
Konservatiivid Tallinna klubi toimetab linna lasteaedadesse
jõulupakid - seekord küll mitte väikestele, vaid suurtele inimestele,
kes teevad igapäevaselt tänuväärset ja rasket tööd mudilaste
hoidmisel, abistamisel ning õpetamisel.

"Noored Konservatiivid soovivad tänada lasteaedade kasvatajaid,
õpetajaid, sotsiaaltöötajaid, põetajaid, arste, õdesid ja teisi, kes
igapäevaselt hoolitsevad sirguva põlvkonna eest," lausus Noorte
Konservatiivide Tallinna klubi juhatuse liige Raul Liive. "Et meie
Tallinna klubi toimetab pealinna lasteaedade personalile
tagasihoidlikud jõulukingid, on kantud soovist leevendada
kahetsusväärselt väikest tähelepanu, mis lasteaiatöötajatele osaks
saab. Ometigi vajavad ka heategijad ise head sõna ja tunnustust."

Täiendav info:

Raul Liive
5187606
raul.liive@irl.ee