Poliitikute ajaveebid

Valitsuse kriisikomisjoni õppusel harjutati ulatusliku küberrünnaku lahendamist

2012-01-31

30. jaanuaril toimus valitsuse kriisikomisjoni õppus „Küberpalavik 2012“, et välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste puudused ning leida lahendused nende parandamiseks. Samal õppusel osaleb homme ka valitsus.

„Õppuse positiivseks tulemiks saab pidada ametkondade oskust ja valmidust koostööks, samuti õigeaegsete otsuste kujundamist ja vastuvõtmist ulatusliku küberrünnaku korral,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Õppuse „Küberpalavik 2012“ eesmärgiks on välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste kitsaskohad ning leida lahendused nende parandamiseks. Samuti soovitakse kaardistada puudused kehtivates õigusaktides ning ühtlustada arusaamist olemasolevast võimekusest, et selle kaudu tõhustada ametkondade vahelist koostööd. Õppuse läbiviimine aitab kaasa Eesti kõrgema juhtkonna ettevalmistamisele, et osaleda NATO ja Euroopa Liidu strateegilistel kriisiõppustel.

Siseministri juhitavasse kriisikomisjoni kuuluvad riigisekretär, justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi kantsler, kaitseväe peastaabi ülem, peaministri poolt nimetatud nõunik, päästeameti peadirektor, riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektor, riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor ja siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.

Allikas: Siseministeerium

Vaher: tagajärgedele keskendumine ei lahenda Euroopa migratsiooniprobleeme

2012-01-26

Siseminister Ken-Marti Vaher osales neljapäeval Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus avaldati toetust liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamisele, et paremini valmistuda võimalikeks sisserände kriisideks tulevikus. Hindamiste eesmärk on jälgida regulaarselt riikide suutlikkust varjupaigataotlejate vastuvõtmisel ning pakkuda tehnilist ja rahalist abi liikmesriikidele, kes on sattunud suure sisserände surve alla või kelle varjupaigasüsteemis esineb vajakajäämisi.

Vaheri sõnul peab migratsiooniarutelude fookus olema probleemide ennetusel ja riskide maandamisel. Tema kinnitusel peaks Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet koos Euroopa piirivalveametiga koostama regulaarselt riskianalüüse, et hinnata liikmesriikide valmisolekut suure sisserände ja varjupaigataotlejate arvuga toimetulekuks.

Araabia kevade kaasmõjuna kasvas eelmisel aastal märkimisväärselt varjupaigataotluste arv Euroopa Liidu riikides ning jätkuv ebastabiilsus Euroopa naabruses mõjutab arenguid ka sel aastal. ÜRO pagulasvoliniku ameti hinnangul kasvas varjupaigataotluste arv mullu esimesel poolaastal enam kui 17 protsenti.

„On oluline, et me ei keskenduks tagajärgedele, vaid püüaks tagada piisava valmisoleku kõikides liikmesriikides,“ ütles Vaher ja lisas, et solidaarsus on Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid, mille rakendamisel peaks olema põhiline rõhk tehnilisel ja rahalisel abil. „Solidaarsus ei tähenda aga põhjendamatut ega kunstlikku liikmesriikide võrdsustamist sisserände koormuse kandmisel.“

Vaheri sõnul on peamisteks vahenditeks abivajajate toetamisel Euroopa Liidu piirivalveagentuuri FRONTEX piirivalveoperatsioonid, solidaarsusfondidest eraldatav raha ning Euroopa varjupaiga tugiameti osutatav tehniline abi varjupaigamenetluste korraldamisel.

Kopenhaagenis neljapäeval ja reedel toimuva justiits- ja siseministrite kohtumise üheks peateemaks on solidaarsus ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamine. Taani soovib Euroopa Liidu eesistujariigina jõuda kokkuleppele Dublini määruse eelnõu muudatustes, mis sisaldavad varase hoiatuse ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamise mehhanismi.

Ühtlasi tegi Euroopa Komisjon eelmise aasta lõpus ettepaneku uue Euroopa varjupaiga- ja migratsioonifondi loomiseks, mis võimaldaks uue finantsperspektiivi raames pakkuda Euroopa Liidu rahalist tuge liikmesriikidele, kes on sattunud suure rändesurve alla. Fondi mahuks on planeeritud 3,9 miljardit eurot ning see on jätk tänastele solidaarsusfondidele, mis toimivad 2013. aastani.

Allikas: Siseministeerium

Vaher: kriminaalpolitsei peab jõudma kvaliteedilt uuele tasemele

2012-01-05

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on aasta algul taastatud keskkriminaalpolitseil tänavu rohkem võimalusi tehnilise baasi uuendamiseks, struktuuride tugevdamiseks ja motivatsioonisüsteemi rakendamiseks, mis peab aitama kriminaalpolitsei kuritegude vastases võitluses kvaliteedilt uuele tasemele.

Vaher ütles neljapäeval kriminaalpolitsei konverentsil peetud kõnes, et kriminaalpolitseil on väga oluline roll riigi ja ühiskonna sisemise rahu tagajana. „Kaasaegne kriminaalpolitsei peab olema veelgi dünaamilisem ja uutele oskustele avatud, kui on seda kuritegelik maailm,“ lausus ta.

Tema sõnul põhineb organiseeritud kuritegevus äriettevõtte loogikal: kurjategijad on orienteeritud kuritegeliku kasumi teenimisele, neil on selge hierarhia ning oma „projektimeeskonnad“. „Meil tuleb arvestada ka, et elame avatud maailmas. Raske organiseeritud kuritegevus ei ole lokaalne, vaid üleilmne probleem. Ühe klahvivajutusega võib tekitada kahju maailma teises otsas,“ ütles Vaher konverentsil.

Vaher märkis, et kuigi uuest aastast taastati politsei- ja piirivalveametis keskkriminaalpolitsei, ei seisne muudatus üksnes nimes. Ta meenutas, et eelmisel aastal võeti vastu otsus tugevdada kriminaaltulu tuvastamise võimekust ning septembris moodustati selleks eraldi büroo. „Võimeka kompetentsikeskuse loomise järel tuleb kriminaaltulu konfiskeerimisele tähelepanu pöörata igas kriminaalasjas, kus see on võimalik. See tähendab mõtteviisi muutust ja seda mitte ainult politsei, vaid ka prokuratuuri ja teiste õiguskaitseorganite jaoks,“ rääkis Vaher ja lisas, et samuti on keskkriminaalpolitseis loodud keskne struktuur korruptsioonivastaseks võitluseks.

Vaheri kinnitusel tuleb alanud aastal jätkata sisulist analüüsi ja otsustada, kuidas saab kõige efektiivsemalt võidelda arvutikeskkonnas toime pandud kuritegudega ning kas ja millised peaksid olema narkokuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetodid ja struktuur.

Tänavuses riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Allikas: Siseministeerium

Valitsus kiitis heaks vabatahtliku merepääste eelnõu

2011-12-29

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis loob aluse vabatahtlike merepäästjate osalemiseks politsei tegevuses otsingu- ja päästetöödel.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et kui eelmisel aastal kehtestas parlament regulatsiooni vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike kaasamiseks, siis edaspidi saavad samalaadsetel põhimõtetel tegutseda ka vabatahtlikud merepäästjad. Politsei ja piirivalve seaduse muudatused sätestavad nii vabatahtlike merepäästjate õigused, kohustused, neile esitatavad nõuded ja väljaõppe põhimõtted kui ka hüved ja tagatised.

Eelnõu kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja veehoidlal ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid. Vabatahtlikud merepäästjad osalevad päästetöödel sõltuvalt läbitud õppe mahust kas koos politseiametnikuga või politsei ülesandel iseseisvalt. Politsei tegevuses osalemise ajal on nad riigivõimu esindajad, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

Juba praegu on vabatahtlikud merepäästjad koondunud mittetulundusühingutesse ning teinud politsei- ja piirivalveametiga aktiivset koostööd. Edaspidi sõlmib amet mittetulundusühingutega tsiviilõigusliku lepingu, et merepäästjate tegevust ja nende toetamist täpsemalt korraldada.

Teise muudatusena annab eelnõu politsei- ja piirivalveametile pädevuse kontrollida Eestist väljuvate laevade reisijate nimekirju. Praegu koostatakse sadamast väljuvate laevade reisijate nimekirjad check-in’i läbinud inimestest, kelle isikutuvastus toimub laevale minekul üksnes pisteliselt. Seetõttu on võimalik, et ennast registreerinud inimesed jätavad laevale minemata või annavad pileti edasi mõnele teisele inimesele, samas kui meresõiduohutuse seaduse kohaselt peavad kõik reisijad olema kantud õigesti laevareisijate nimekirja.

Politsei- ja piirivalveametile reisijate nimekirjade kontrollimise pädevuse andmine aitab avastada inimesi, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Samuti on reisijate nimekirjade nõuetekohane koostamine oluline, et võimalike õnnetuste korral oleks teada, kes laeval on.

Vabatahtlike merepäästjate tegevuse reguleerimist ja politseile laevareisijate nimekirjade kontrolli pädevuse andmist näeb ette valitsuse tegevusprogramm.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeerium ja ROTAL sõlmisid sotsiaalpartnerluse kokkuleppe

2011-12-29

Siseminister Ken-Marti Vaher ning Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi allkirjastasid kolmapäeval uue sotsiaalpartnerluse kokkuleppe, mille eesmärk on arendada siseministeeriumi valitsemisalas sotsiaalset dialoogi.

Vaheri sõnul alustasid siseministeerium ja ROTAL uue sotsiaalpartnerluse lepingu ettevalmistamist juba sügisel, et muuta valitsemisala kollektiivsed töösuhted süsteemseks. „Täna sõlmitud lepinguga on sotsiaaldialoog avatud valitsemisala kõigile ametiühingutele eesmärgiga suurendada töötajate kaasatust töösuhteid puudutavatesse otsustesse ning edendada koostööd töökeskkonna ja töösuhete parandamisel,“ lausus ta.

Ka ROTAL-i esimees avaldas heameelt, et senine, 2007. aastast pärinev sotsiaalpartnerluse lepe sai uue kuue.

Kokkuleppe kohaselt toimub sotsiaaldialoog ametiühingutega kolme tasandi kohtumistel: vähemalt korra kvartalis toimuvad kohtumised siseministeeriumi esindajatega, vähemalt viis korda aastas valitsemisala asutuste juhtkondadega ning vastavalt vajadusele peetakse kohtumisi ka regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa.

Ministeeriumi esindajatega peetavatel kohtumistel lepitakse kokku sotsiaaldialoogi valitsemisala ülesed eesmärgid ja põhimõtted, langetatakse ühisotsuseid ja planeeritakse tegevusi. Valitsemisala asutuste juhtidega toimuvatel kohtumistel peetakse kollektiivseid läbirääkimisi, sõlmitakse asutuste kollektiivlepinguid ja jälgitakse nende täitmist ning informeeritakse ja konsulteeritakse partnereid. Regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa toimuvatel kohtumistel käsitletakse küsimusi, mis vajavad enne järgmistele tasanditele viimist ettevalmistusi või ei oma valitsemisala ega asutuseülest tähendust.

Allikas: Siseministeerium

Valitsuse kriisikomisjon arutas hädaolukorra seaduse täpsustamist

2011-12-12

Valitsuse kriisikomisjon kiitis kolmapäeval heaks hädaolukorra seaduse analüüsi, kus tehtud ettepanekute alusel asub siseministeerium ette valmistama seadust täpsustavat eelnõu.

Kriisikomisjoni esimehe, siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul pole põhimõttelisi muudatusi kaks ja pool aastat kehtinud hädaolukorra seadusse teha tarvis, küll aga vajab see mitmeid täpsustusi. Seadust muutev eelnõu peaks siseministeeriumis valmis saama järgmise aasta esimeses pooles. „Lisaks koostab ministeerium kriisireguleerimise käsiraamatu, mille alusel hakkavad seaduse ja rakendusaktide selgitamiseks süsteemselt toimuma avalike teenistujate kriisikoolitused,“ ütles ta.

Hädaolukorra seaduse analüüs toob esile praeguse seaduse kitsaskohad hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Analüüsi kohaselt tuleks erinevaid kriisireguleerimise meetmeid paremini omavahel seostada ning selgemalt välja tuua kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide roll juhul, kui elutähtsates teenustes esineb pikaajalisi katkestusi. Elutähtsate teenuste osalise või täieliku katkestuse korral langeb tagajärgede leevendamine omavalitsusele, mis peab tagama näiteks hätta sattunud elanikele sotsiaalabi ja teenused, varalise kahju menetlemise ja muu vajaliku.

Praegu on Eestis 19 hädaolukorda, mille kohta on koostatud hädaolukorra lahendamise plaan. Analüüs soovitab lahendamise plaani koostada ka välisriigis toimuda võivate Eesti kodanike elu või tervist ohustavate olukordade ning äkkrünnakute puhuks. Samas tuleks hädaolukordade nimekirjast välja võtta erakordselt kuum või külm ilm, mis ei kujuta endast seaduse mõistes hädaolukorda.

Analüüsi kohaselt tuleks seaduses paremini reguleerida hädaolukorra lahendamise juhtimist, ametkondade tegevust, rahvusvahelise abi taotlemist, ametiabi andmist ja kulude katmise põhimõtteid. Kriitiliselt on vaja üle vaadata ka põhimõtted, kuidas toimub avalikkuse teavitamine hädaolukorrast, selle vahetust ohust või elutähtsate teenuste katkemisest. Samuti tuleks analüüsi kohaselt muudatusi teha elutähtsate teenuste nimekirjas.

Lisaks soovitab analüüs kolme liikme võtta suurendada valitsuse kriisikomisjoni koosseisu, kuhu peaksid edaspidi kuuluma ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor, terviseameti peadirektor ja Eesti Panga juht.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister tunnustas IT-agentuuri loomisele kaasa aidanud inimesi

2011-12-12

Siseminister Ken-Marti Vaher andis täna tänukirjad inimestele, kes andsid märkimisväärse panuse IT-agentuuri peakorteri rajamiseks Tallinna.

Vaher ütles tänuüritusel, et täpselt aasta pärast seda, kui Tallinn sai IT-agentuuri peakorteri asukohana Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogus ministrite põhimõttelise heakskiidu, on agentuuri loomine vääramatult teel. Kava kohaselt alustab agentuur tööd järgmise aasta juulis. Praeguseks on Euroopa Komisjon välja kuulutanud konkursid töötajate, sealhulgas peadirektori leidmiseks.

Vaher märkis, et agentuure Euroopa Liidus väga palju enam ei looda ja uued riigid on olnud peakorterite saamisel usinalt järjekorras. „IT-agentuur klapib meie profiiliga hästi. Pole võimalik, et IT-süsteemide tähtsus Schengeni ja Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel ei kasva,“ lausus ta. „Tallinnas asuv agentuur toob siia rohkem avatust ja rahvusvahelist tähelepanu.“

Tänukirja saanute hulgas olid Eesti riigiametnike kõrval ka endised siseministrid Marko Pomerants ja Jüri Pihl.

Allikas: Siseministeerium

Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei

2011-11-29

Kaks aastat pärast keskkriminaalpolitsei likvideerimist loob siseminister Ken-Marti Vaher selle uuesti, mõrvade uurimine jääb siiski prefektuuride ülesandeks.

Täpselt samal kujul vana keskkriminaalpolitseid (KKP) siiski ei elustata. See jääb tegutsema politsei ja piirivalveameti koosseisus ning eraldi valitsusasutust reformiga ei teki. Uue KKP peamisi ülesandeid saab olema neli: kriminaaltulude konfiskeerimine ning korruptsiooni, narkokuritegude ja küberkuritegevuse uurimine.

«KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada.»

Kuid see pole siiski peamine põhjus, miks KKP uuest aastast n-ö reanimeeritakse. Vaheri sõnul on selleks ennekõike siiski vajadus tõhustada veelgi võitlust organiseeritud kuritegevusega.

Selleks alustasid septembris politsei- ja piirivalveametis eraldi üksustena tööd kaks bürood – korruptsioonikuritegude ja kriminaaltulu tuvastamiseks.

Kokku koondaks KKP enda alla neli eraldiseisvat üksust ja selleks on parajasti loomisel veel kaks üksust. Neist esimene hakkab keskselt tegelema narkokuritegude ja teine arvutikuritegevusega. Viimased kaks on organiseeritud kuritegevuses kogu maailmas tooni andvad kuriteoliigid. Ainuüksi küberkurjategijate kasumiks arvatakse tänavu olevat 110 miljardit USA dollarit.

«Kokkuvõttes peaks selline tsentraliseerimine kõiki neid uurimissuundi veelgi tugevdama,» kinnitas Vaher ja tõi näiteks kriminaaltulu konfiskeerimise, millega praegu tegeleb igas prefektuuris üks ametnik. «Tulevikus hakkavad need ametnikud alluma kesksele büroole, kuhu kuulub vähemalt kuus inimest ja kust osatakse prefektuurides asuvaid ametnikke paremini juhtida.»

Viimastel aastatel on riik kriminaaltulu konfiskeerimisel saanud kurjategijatelt keskmiselt 2,6 miljonit eurot aastas. Siseministeeriumi hinnangul peaks keskse üksuse loomine seda summat vähemalt kahekordistama.

«Pealegi suudaks ta siis oma teenust edaspidi pakkuda ka maksu- ja tolliametile,» lubas Vaher. Veel aasta aega pärast KKP kaotamist 2009. aasta lõpus kostis kriminaalpolitseist korduvalt väiteid, et endised KKP ametnikud ei tunne end piisavalt motiveerituna, sest neil on raske määratleda, kelle jaoks ja mida nad jälitustöös tegema peavad.

«See hinnang, et toome nüüd need inimesed pärast mitmeaastast istumist n-ö august välja, on minu meelest siiski veidi vale,» ütles siseminister. «Meie soov on uurijate motivatsiooni tõsta. Ja siin on väga oluline anda neile kindel identiteet, võimaldada paremad palgatingimused ja tehnilised võimalused.»

Kava järgi tõuseks kriminaalpolitseinike minimaalne kuupalk 60 protsendile vastava taseme prokuröri palgast. Jälitusametnikud hakkaksid seal saama kuus kätte vähemalt 1000 eurot. Eraldi juhti KKP-le siseministeerium ei planeeri, sest organisatsioon hakkab alluma praegusele politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonna juhile Raigo Haabule.

Kommentaar Andres Anvelt KKP viimane direktor, riigikogu liige

Keskkriminaalpolitsei (KKP) taastamine on ainuõige lahendus. Soomes käidi kunagi 1950. aastatel läbi sama protsess, kui KKP kaotati ja selle vajalikkusest alles tagantjärele aru saadi.

KKP ametnikele konkreetse jurisdiktsiooni loomine on ainult hea – kui sa pead tööd tegema nii, et sa täpselt ei oskagi määratleda oma eriala, siis mõjub see motivatsioonile halvasti.

See, milliseid kuriteoliike see asutus uurima hakkab, on maitseküsimus. Tõenäoliselt saab nende tööpõld olema määratletust laiem, sest ainuüksi kriminaaltuluga tegelemine muudab selle valdkonna laiemaks.

Minu hinnangul peaks uuel KKP-l olema kindel regionaalmudel – see tähendab, et neil peaks olema kohapeal prefektuuridest sõltumatud ametnikud. Ainult nii saab see üksus edukas olla. KKP-l peab tekkima võimekus ja sellega ka õigus võtta uurimiseks üle ükskõik mis ajahetkel ükskõik milline kriminaalasi. Kui neil see võimekus on, siis saab neil olema ka tugev identiteet.

Raha keskkriminaalpolitseile Siseministeerium plaanib järgmise aasta algusest uurimise kiirendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks investeerida ligi 2,7 miljonit eurot.

• Kriminaalmenetluse kiirendamiseks 1 412 862 eurot. Kriminaalpolitseinike minimaalseks kuupalgamääraks kehtestatakse 60 protsenti vastava taseme prokuröri minimaalsest kuupalgamäärast.

• Eritehnika soetamiseks 315 000 eurot.

• Kriminaaltulu üksuse loomiseks 218 400 eurot. Võimekuse parandamiseks värvatakse 2012. aastal senisele kolmele ametnikule juurde seitse ametnikku.

• Küberkuritegevuse-vastase üksuse töövahenditeks 731 537 eurot.

Allikas: Postimees

Eestis tähistatakse paljude üritustega kodanikunädalat

2011-11-21

Eestis tähistatakse paljude üritustega kodanikunädalat

Laupäeval, 26. novembril, on kodanikupäev, mida tähistatakse terve nädala vältel mitmete üritustega üle Eesti.

26. novembril möödub 93 aastat päevast, mil Maanõukogu piiritles oma määrusega inimeste ringi, kellele laienevad Eesti Vabariigi kodaniku õigused. Sisuliselt oli tegemist Eesti esimese kodakondsuse seadusega. 1998. aastast tähistatakse seda päeva üleriigilise kodanikupäevana, et pöörata tähelepanu kodaniku rolli tähtsusele ühiskonnas.

Tänavuse kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“. Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eesti kodakondsus privileeg, mille kasutamise õigus on 1,2 miljonil inimesel. „Riik on andnud oma inimestele kodakondsuse koos sellega kaasneva staatuse ehk õiguste ja kohustustega, et kodanikud aitaksid kujundada endale meelepärast riiki. Aktiivsete inimeste panus sellesse väärib tunnustamist,“ lausus ta.

Algaval nädalal toimuvate üritustega tänavad riigiasutused vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes on näidanud ennast kodanikuna parimast küljest. Justiitsminister on juba tunnustanud kodanikujulguse aumärgiga 10 inimest, et väärtustada kodanike julgust sekkuda kuriteosituatsioonidesse ja aidata ohvreid. Peaminister ja siseminister annavad reedel 17 ühiskondlikult aktiivsele inimesele üle kodaniku aumärgi ning kultuuriminister kuulutab välja aasta kodaniku. Ministeeriumid, ametid, maavalitsused ja teised asutused korraldavad sel nädalal ka avatud uste päevi, viktoriine, konkursse ja muid üritusi.

Kodanikupäeva kohta saab lisainfot aadressil http://kodanik.err.ee/ee/kodanikupaev2011.

Allikas: Siseministeerium

Minister käis korrakaitsjate jahedaid olusid kaemas

2011-11-17

Siseminister Ken-Marti Vaher käis eile külas Suure-Jaani politseijaoskonna töötajatel, kes on hädas külma majaga.

«Nagu saunalava,» ütles koos Viljandi politseijaoskonna ülema Alvar Pähkli ning Suure-Jaani konstaablijaoskonna leitnandi Harry Andressoniga eile ministrit oodanud Lõuna prefekt Tarmo Kohv kohaliku jaoskonna vangikongist rääkides. Ning tõepoolest, teadaolevalt ainuke puiduga vooderdatud kinnipidamisruum Eestis meenutab väga leiliruumi. Sellele juhiti ka mõneminutilise hilinemisega saabunud Ken-Marti Vaheri tähelepanu.

Põhjus, miks minister Lõuna prefektuuri jaoskondades ringkäiku tehes Suure-Jaani politseimaja kahele korrusele jaotunud tööruumidega tutvumas käis, seisneb aga hoopis selles, et õhutemperatuur on seal kõike muud kui saunas ning sunnib politseinikke ruumis jope selga jätma. Nii tervitas mitu ametis olnud töötajat sisse astunud külalist ülerõivastes.

Toetusraha taotletakse juurde

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et Suure-Jaani jaoskonna kehv seisukord on teiste tema haldusalas olevate politseijaoskondade omaga võrreldes erandlik.

«Tegu on vana hoonega, mida pole tükk aega remonditud,» nentis prefekt. Umbes samasugune on Kohvi hinnangul Võru politseijaoskond, kuid üldiselt on Lõuna prefektuuri jaoskonnad heas seisus.

Eelöeldu taustal tundub kummaline, et Suure-Jaani jaoskonnale anti saastekvootide müügist saadud raha nii palju, et sellest piisab Harry Andressoni sõnade kohaselt üksnes akende vahetamiseks ning ühe otsaseina ja tänavapoolse külje uuendamiseks. Viljandi politseihoone saab sama saastekvootide raha eest 75 protsendi ulatuses parema soojustuse. Riigi Kinnisvara aktsiaseltski on öelnud, et Suure-Jaani jaoskonna uuendustöödega õnnestub küttearvetelt säästa vaid umbes viis protsenti.

Ken-Marti Vaher põhjendas niisugust jaotamist sellega, et saastekvootide müügist teenitud raha kasutatakse võimalikult suureks energiatarbimise kokkuhoiuks ning Viljandis võeti soojustamine ette just sel eesmärgil.

«Suure-Jaani politseihoonele taotletakse aga raha juurde, sest ehitustehniliselt pole võimalik sealset hoonet osaliselt soojustada,» lisas minister.

Praegu pole veel kõige hullem

«Praegu pole veel hullu!» ütles Harry Andresson Suure-Jaani jaoskonnas valitsevast temperatuurist rääkides. Hull oli tema sõnul olukord möödunud talvel, kui pikka aega oli üle kümne kraadi külma.

«Kõige külmem on esmaspäeva hommikuti, kui maja on nädalavahetusega maha jahtunud,» selgitas Andresson. Nädala sees, mil kõik inimesed on tööl, köetakse ahje tublisti. Laupäeval ja pühapäeval seevastu on majas üksnes valvesolijad.

«Meil on tööl karastunud inimesed,» vastas Andresson küsimusele, kas jahedad olud on ka haiguslehtede võtmist suurendanud. Tema kinnitust mööda ei olnud ka läinud talvel palju haigestunuid.

Politseijaoskonna hoovi on kogutud 30 ruumimeetrit küttepuid. Harry Andressoni ütlemist mööda on seda umbes nii palju, kui talve jooksul maja soojendamiseks ära kulub.

Allikas: Sakala

Ken-Marti Vaher: Sisejulgeolek Ülemiste vanakest ei pelga

2011-11-17

Sisejulgeolek on valdkond, mis nagu Tallinna linngi ei saa kunagi valmis. See aga ei tähenda, et siseministeeriumi valitsemisala tegevust ei saaks ega peaks muutma efektiivsemaks ja paremini läbimõelduks. Impulsiivsete või lühiajaliste otsuste asemel vajab sisejulgeolek pikki sihte.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõus, mis on parlamendis teisel lugemisel, on sisejulgeoleku valdkonna eelarvemaht kokku ligi 294 miljonit eurot. On lausa eluliselt tähtis, et iga turvalisuse tagamisse suunatud euro läheks sinna, kus sellest tõuseb kõige rohkem kasu: politseinike ja päästjate töösse, ennetusse, samuti vabatahtliku tegevuse toetamiseks.

Asutuste tõhusamaks muutmise teel on mitu verstaposti juba möödas. Nii on loodud politsei, piirivalve ja kodakondsuse ühendamet ning kogu haldusala IT-valdkonna arendamine ja haldamine koondatud siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse. Järgmisel aastal liidetakse politsei- ja piirivalveametiga prefektuurid ja päästeametiga neli regionaalset päästekeskust, samuti on alustatud uue häirekeskuse loomist. Asutuste ümberkorraldamise mõte on vähendada dubleerimist ja saavutada eelkõige tugiteenustelt kokkuhoidu, kuid pakkuda inimestele ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust.

Päästeteenuse kvaliteedi parandamiseks saab päästeamet järgmisel aastal 2,1 lisamiljonit, et kogu Eesti oleks paremini kaetud elupäästevõimekust omavate komandodega. Sellega kasvab märgatavalt nende komandode arv, kus on valvevahetuses korraga neli või enam päästjat — just nii palju on päästjaid tarvis, et tulekahju korral siseneda suitsu täis majja ja päästa sealt inimesi. Raha lisandub päästjatele ja demineerijatele ka selleks, et asendada vananenud hingamisaparaadid, ilma milleta pole võimalik suitsusukeldumist teha, ning vahetada välja suur osa keemiakaitseülikondi ja gaasimaske.

Politsei võtab järgmisel aastal luubi alla varjatud raske kuritegevuse, mille avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab. Kuritegevus on nagu umbrohi, mille leviku piiramiseks ei aita ainult maapealse osa korjamisest — ära tuleb lõigata ka selle juured. Uuel aastal saab politsei riigieelarvest ligi 1,8 miljonit eurot lisaraha, et kiirendada kriminaalmenetluste läbiviimist ning suurendada kriminaaltulu tuvastamist. Ei piisa ainult kuritegude avastamisest ja kurjategijate karistamisest, kui nende kuritegelikult saadud tulu jääb alles. Vaid siis, kui kurjategija on ka oma tulu kaotanud, oleme haavanud organiseeritud kuritegevust kohast, miks ta üldse eksisteerib.

Riigile on alati odavam teha, mis tema võimuses, et kuritegusid ja õnnetusi üldsegi ei toimuks. Õnnetussurmade arvu vähendamisel on viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest. Kuid seda on ikkagi liiga palju. Sestap soovib siseministeerium järgmise aasta riigieelarves üle 60 protsendi võrra suurendada ennetustööks ette nähtud summat, mis võimaldaks inimeste teadlikkuse tõusu kaudu muuta nende riskikäitumist ja vähendada õnnetuste toimumise ohtu.

See säästaks inimesi valust ja kannatustest, kuid hoiaks kokku ka raha, mis muidu kuluks õnnetuste tagajärgedega tegelemisele. Senised kogemused ja rahvusvaheline praktika näitavad, et hästi läbimõeldud ennetus- ja teavitustööga on võimalik õnnetustes hukkunute arvu vähemalt viiendiku võrra vähendada. Kui ennetustööks tuleval aastal kavandatud 628.000 eurot inimelusid säästab, on see läinud asja ette.

Turvalisusel on veel teinegi tahk. See pool, mille tagamise nimel töötavad igapäevaselt sisejulgeoleku asutused, ei saa üksinda olla iialgi nii efektiivne kui siis, kui talle on abiks kogukond, inimesed ise. Need kaks poolt tuleb senisest tugevamalt kokku liita, et rohkemate vabatahtlike abil jõuaks politsei- ja päästeteenus inimestele igas Eesti külas lähemale. Kui kodu juures käib patrullimas abipolitseinike grupp ja naabrimees on vabatahtlik päästja, saavad lihtsamad olukorrad lahendatud tõenäoliselt juba enne, kui tekib vajadus helistada hädaabinumbril.

Tegelikult ei peagi olema abipolitseinik või vabatahtlik päästja jälgimaks, et sõpradel ja tuttavatel oleks kodus töökorras suitsuandur või riiete küljes helkur — tihti algavad õnnetused just sellistest väikestest asjadest. Tuleval aastal on Eesti sisejulgeoleku rahakotis raha 8,6 protsenti rohkem kui sel aastal. Valdkonnale riigituludest praeguse riigieelarve eelnõu järgi ette nähtud hädavajalikud lisamiljonid aitavad kaasa, et samm-sammult parandada politsei- ja päästetöö võimalusi ja kvaliteeti. Töö selle kallal, kuidas kriisiaastatest kosuvad asutused veelgi lihvitumalt tööle panna, ei lõpe aga nii pea. Võib-olla alles siis, kui saame kergendustundega ohata ja öelda: Eesti sisejulgeolek on saanud lõpuni valmis.

Allikas: Siseministeerium

Vaher: nutikus olgu sisejulgeoleku keskseks põhimõtteks

2011-11-16

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on globaliseerumine ning tehnoloogia areng toonud juurde uusi piiriüleseid ohte, millele vastamine nõuab väga häid tehnilisi lahendusi, professionaalseid sisejulgeoleku töötajaid ja nutikaid kodanikke.

Vaher ütles kolmapäeva hommikul sisekaitseakadeemia teaduskonverentsil "Tark turvalisus", et kiirelt muutuvas keskkonnas peavad sisejulgeoleku asutused suutma muudatustega kaasas käia. "Samas peavad asutustel impulsiivsete või lühiajaliste otsuste asemel silme ees olema pikad sihid, et läheneda ebaturvalisuse põhjustele mitte hüplikult, vaid süsteemselt: panustada võitlusesse raske kuritegevusega, keskenduda enam ennetustööle ning väärtustada ja kaitsta inimeste elu ja tervist," lausus ta.

Ta märkis, et organiseeritud raske kuritegevus nagu narko-, küber- ja majanduskuritegevus, rahapesu või inimkaubandus on varjatud ja keeruline valdkond, mille ennetamine, tuvastamine ja menetlemine ei paista silma. Siiski peavad sisejulgeoleku valdkonna otsustajad ning otsustajad valitsuse ja parlamendi tasemel seda tema sõnul märkama, sest nende kuritegude avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab.

Vaheri sõnul on näiteks internetikuritegevus oma kriminaaltulu mahult maailmas võrdne narkokuritegevuse mahuga, mis on eeldatavalt umbes 111 miljardit USA dollarit aastas. Arvestades internetikuritegude arvu kasvu, eeldab küberkuritegudega võitlemine tema kinnitusel IT-sektori kiire arenguga kaasaskäimist ning eriväljaõppega motiveeritud ametnikke, et riik suudaks kuritegusid uurida ja avastada.

Turvalisuspoliitika põhisuunad on seadnud eesmärgiks ohutuma elukeskkonna, inimeste turvatunde kasvu ning hukkunute ja kannatanute arvu vähenemise. Siseministri sõnul on õnnetussurmade vähendamisel viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest.

"Senine kogemus kinnitab, et hukkunute arvu aitab vähendada läbimõeldud ja nutikas ennetuspoliitika, mille elluviimiseks tuleb koostööd teha ka era- ja mittetulundussektoriga. Edukad oleme siis, kui inimeste hoiakute muutmisse tulevad kaasa ühiskonna kõik tasandid," ütles Vaher.

Eduka siseturvalisuse retsept koosneb Vaheri sõnul seega kaasaegsest tehnikast, professionaalsetest sisejulgeoleku töötajatest, kuid ka tarkadest kodanikest. "Turvalisuse tagamine ei tähenda mitte ainult tagajärgedega tegelemist. Parim tee kuritegevust ja õnnetusi vähendada on need ära hoida. Siin saavad appi tulla haritud kodanikud, kes on teadlikud riskikäitumise seostest tagajärgedega ega hoia seda teadmist endale," lisas ta.

Allikas: Siseministeerium

Vaher: päästeamet ja kriminaalpolitsei saavad töötajatele lisaraha

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul annab järgmise aasta riigieelarve eelnõu päästeametile personalikuludeks juurde 2,1 miljonit eurot ja kriminaalpolitseile natuke alla kahe miljoni.

Päästeametile minev raha on mõeldud elupäästevõimekuse suurendamiseks, mis peaks sellega tegelevatele päästjatele teatud funktsioonide täitmisel tooma lisatöö eest ka lisaraha, rääkis Vaher Delfile.

Kriminaalpolitsei saab omakorda raha, et kiirendada ja tõhustada kriminaalmenetluste läbiviimist ning kriminaaltulu tuvastamist. Kuidas raha täpselt kulutatakse, on vastavate asutuste juhtide otsustada.

Üldiselt on valitsuskoalitsioon kokku leppinud selle, et avalikus sektoris ühe lauaga löövat palgatasemete tõusu ei tule, tuletas Vaher meelde. „Arvan, et tervikuna on konkreetsetest eesmärkidest ja tulemustest lähtumine palju õigem kui ühe lauaga löömine. Ühe lauaga löömised ei lahenda avalikus sektoris praktiliselt kunagi mitte midagi,“ lausus Vaher.

„Maksumaksja ootab riigijuhtidelt vastutustundlikku riigi läbipildistamist. Riigiröntgenit. Ütleksin, et kogu aeg,“ lausus Vaher.

„Ainult riigijuhid ja ametkondade juhid saavad olla need nõudlikud läbivalgustajad, kes saavad maksumaksjale tagada selle, et iga euro on läbi mõeldult kasutatud ning kõik innovatiivsed lahendused ja tehnilised vahendid on kasutusele võetud, et maksumaksja raha riigi funktsioonide täitmisel kokku hoida. Kokkuhoiuga käib alati ka kaasas efektiivsem teenuse osutamine,“ ütles Vaher.

Allikas: Delfi

Vaher: osad päästekomandod on jäänud kohtadesse, kust inimesed on ära kolinud

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on päästekomandode asukohad Eestis ajalooliselt välja kujunenud, ent inimeste elukohad on samas viimase 20 aastaga oluliselt muutunud ja seetõttu pole päästekomandode asukohad enam inimeste elukohtadega vastavuses.

Päästeamet viib seetõttu praegu läbi analüüsi päästeteenuse kättesaadavusest üle Eesti ja elupäästevõimekuse tugevdamisest. Lisaks on viimase 20 aastaga oluliselt muutunud ka päästesündmuste tihedus, näiteks on kordades langenud nii tulekahjude arv kui tulekahjudes hukkunute arv, lausus Vaher Delfile.

„Sellel aastal näiteks tehti üks otsus, kus Avinurme päästekomando liideti Iisakuga. Kahe nõrgemapoolse päästekomando asemel saime me ühe tugeva. Avinurmelt päris mitmed mehed läksid Iisakule tööle ja päästevõimekus Iisakul oluliselt paranes ja paranes ka sellel territooriumil, mida see päästekomando katab,“ tõi Vaher näite.

Selle aasta lõpu ja järgmise aasta alguse märksõnaks on tema sõnul päästekomandode struktuuri korrastamine ja sellega loomulikult ka maksumaksja raha läbimõeldum kasutamine. „On ju ühemõtteliselt selge, et majanduskriis on ühiskonnast üle käinud, me peame püüdlema sinna, et iga maksumaksja euro oleks läbimõeldult kasutatud ja on selge, et avalik sektor ja eriti sisejulgeolek selles osas kunagi valmis ei saa. Lihvimiskohti on küllalt,“ lausus siseminister.

Allikas: Delfi

Siseminister Vaher toetab sadamate ühendamist

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles, et siseministeerium on kaitseministeeriumiga arutanud mereväe ja piirivalve laevadele ühise kaldabaasi loomist ning tema toetab seda mõtet.

„Mina suhtun igal juhul positiivselt igasse põhjendatud ressursi kokkuhoidu ja ressursside liitmisse, mis võib täiesti rahulikult läbida erinevaid ministeeriume,“ lausus Vaher Delfile.

Kaldabaaside ühendamisel on tema sõnul oma huvi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, kellele kuulub Hundipea sadam, ning samuti haridus- ja teadusministeeriumil, kelle haldusalasse kuulub Mereakadeemia.

Vaher lausus, et hetkel käib koos töörühm, mis arutab sadamate ühendamise küsimust ning selle töörühma töö tulemused peaksid aasta lõpuks käes olema ning siis saab sellest lähemalt rääkida.

Ent peale sadamate ühendamise lähiajal teisi ministeeriume läbivaid suuri ühendamisprojekte Vaheri sõnul plaanis pole, sest siseministeeriumil on ka oma haldusalas toimuvate ühendamistega tegemist, et näiteks politsei- ja piirivalveamet (PPA) korralikult tööle panna.

„Kolm erinevat organisatsiooni on pandud kokku, nende organisatsioonikultuuride ühendamine, töömeetodite ühendamine, kõikide dubleerimiste välistamine, see on väga vaevarikas töö,“ lausus Vaher.

„Ärme unusta ka siseministeeriumi infotehnoloogia ühendasutust, mis on samuti hiljuti moodustatud ja mis peab samamoodi oma teenuse osutamist tellijatega lihvima. Meil läheb üsna palju auru juba tehtud ühendamiste peale,“ rääkis Vaher.

Kolmas teema on tema sõnul ka uue häirekeskuse loomine, mis peaks tööd alustama 1. jaanuarist ja millel on väga suur ülesanne viia 2014. aasta lõpuks kogu Eesti üle ühele hädaabinumbrile. „Meil on valitsemisala siseseid muutusi niivõrd palju, et tööd jätkub aastateks,“ leidis Vaher.

Allikas: Delfi

Eesti ja Serbia siseminister allkirjastasid tagasivõtulepingu rakendusprotokolli

2011-11-09

Siseminister Ken-Marti Vaher ja Eestis visiidil viibiv Serbia siseminister Ivica Dačić allkirjastasid kolmapäeval ebaseaduslikult riigis elavate inimeste tagasivõtulepingu rakendusprotokolli, mis tagab vajadusel kiire tagasivõtumenetluse.

Protokolli allkirjastamise eel tutvustas Vaher Serbia kolleegile siseministeeriumi prioriteete ning kinnitas toetust Serbia integreerumisele Euroopa Liitu. Dačići sõnul soovib Serbia Eesti kogemustest õppida Euroopa Liiduga lõimumisel, IT-lahenduste kasutamisel, ühise hädaabinumbri rakendamisel kui ka organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Samuti tegi Serbia minister ettepaneku sõlmida politseikoostöö leping, mis aitaks koostööd lihtsamalt ja organiseeritumalt korraldada.

Kohtumisel allkirjastasid ministrid tagasivõtulepingu rakendusprotokolli, mis täpsustab tagasivõtu- ja transiidimenetluse protseduure, määrab kindlaks lepingu rakendamiseks pädevad asutused ning reguleerib saatemeeskonna õigusi ja kohustusi taotluse saanud riigi territooriumil väljasaadetava eskortimisel.

Euroopa Ühenduse ja Serbia vahel kehtib ebaseaduslikult riigis elavate inimeste tagasivõtuleping 2008. aastast. Leping kehtestab nende inimeste tuvastamise ja tagasitoimetamise korra, kes ei vasta Serbia või Euroopa Liidu mõne liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele. Tagasivõtuleping annab liikmesriikidele võimaluse sõlmida Serbiaga kahepoolseid rakendusprotokolle.

Lisaks Serbiale on Eesti sõlminud tagasivõtulepingu rakendusprotokolli ka Moldova, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina ning tänavu septembris Venemaaga.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeerium testib uut piirihaldustarkvara

2011-11-02

Kuni 2012. aasta jaanuari lõpuni kasutavad Eesti ametkonnad USA firma Raytheon pakutud piirihaldustarkvara, mis võimaldab analüüsida Eesti ja kolmandate riikide vahel reisijate andmeid. Tarkvaralahenduse eesmärk on senisest tõhusamalt tuvastada organiseeritud kuritegevusega seotud isikuid.

„Kurjategijad tegutsevad üle kogu maailma, neil on globaalne haare. Seetõttu peab ka uurijate haare vajadusel ulatuma üle kogu maailma. Näiteks narko- või inimkaubanduses tuleb tähelepanu pöörata kolmandatele riikidele ning siin on reisijainfo parem analüüs kindlasti heaks aluseks riskide väljatoomisele,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Sisejulgeolekuvaldkonna spetsialistid otsivad tänases avatud maailmas üha uuemaid ja tõhusamaid piirikontrolli lahendusi, mis aitavad inimkaubandust, terrorismi ja organiseeritud kuritegevust avastada,“ lisas Vaher.

Teisipäeval, 1. novembril, korraldab USA suursaadik Michael C. Polt vastuvõtu tähistamaks Ameerika Ühendriigi firma Raytheon ja Eesti ametkondade vahelist koostööd.

Pilootprojekti raames kasutatakse sisejulgeoleku riskide analüüsimiseks sama infot (broneeringuinfo PNR ja reisijate eelteave API), mida täna omavad ja edastavad reisija kohta lennu- ja reisifirmad. Raytheon piirihaldustarkvara võimaldab andmete analüüsi kiirendada ja teostada põhjalikumat riskianalüüsi. Seeläbi hoitakse kokku korrakaitse resursse ning reisijatele muutub piiride ületamine veelgi lihtsamaks. Ühtki lisategevust pilootprojekt reisijatele kaasa ei too.

PNR (Passanger Name Record) ehk broneeringuinfo ja API (Advance Passenger Information) tarkvara annavad võimaluse fokusseerida korrakaitse tegevus kõrge riskiga reisijatele. Ken-Marti Vaher: „Näiteks võib tuua olukorra, kus on teada, et osa Eesti narkootikumidest pärineb ühest kindlast piirkonnast, olgu see Euroopa Liidus või väljaspool. Teada on ka see, et narkokaubandusega tegeleb grupp 18-26aastasi meesterahvaid, kuid ametkondadele ei ole teada, kes täpselt. PNR ja API lahendused annavad uurijatele paremad võimaluse analüüsida reisijainfot ja võimalikud narkokaubitsejad tuvastada.“

Euroopa Liidus on arutlusel direktiivi eelnõu, mis käsitleb PNRi kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks. Mitmes liikmesriigis tehakse täna PNRi rakendamiseks ettevalmistusi, kuid näiteks Prantsusmaa, Belgia, Ühendkuningriigid ja Rootsi juba kasutavad reisijaandmete analüüsi siseturvalisuse tagamiseks. Samuti Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia.

Eesti pilootprojekti koordineerib siseministeerium ning tehnilise toe tagab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Pilootprojekti läbiviimine ei too Eestile kaasa täiendavaid kulutusi.

Allikas: Siseministeerium

Vaher: sünteetilised narkootikumid ohustavad kogu Euroopat

2011-10-28

Euroopa Liidu siseministrid kiitsid eilsel sise- ja justiitsküsimuste nõukogu istungil heaks Euroopa sünteetiliste narkootikumide vastase pakti. Paktis seatakse eesmärgiks tegelda aktiivselt nii sünteetiliste narkootikumide tootmise, levitamise kui ka tarbimise vastu.

„Sisuliselt luuakse iga nädal Euroopas üks uus sünteetilise narkootikumi liik, mis tõestab, et sünteetiliste narkootikumide turg on plahvatuslikult kasvanud. Erinevalt heroiinist kui ka kokaiinist ei ole Euroopa Liit sünteetiliste narkootikumide puhul üksnes lõppturuks, vaid paljud meelemürgid, näiteks amfetamiin, kannavad kahjuks tihti tootjamärki ’made in Europe,’“ selgitas siseminister Ken-Marti Vaher vajadust fokuseerida EL tegevust.

„Poola võttis võitluse sünteetiliste narkootikumidega oma eesistumisel peamiseks prioriteediks ja see kattub igati Eesti kompromissitu ja range narkovastase hoiakuga“, sõnas siseminister.

Suurt rõhku on paktis pandud kriminaaltulu konfiskeerimisele. Siseministri sõnul on narkoäris tegutsevate gruppide tulude väljaselgitamine, külmutamine ja konfiskeerimine väga tõhus vahend võitluses raskete uimastikuritegude vastu. „Organiseeritud kuritegelike gruppide tulu vajab suuremat tähelepanu kogu EL ulatuses. Ennetustöö on oluline, kuid selle kõrval tuleb suunata tugev löök kurjategijate kõige valusamasse kohta, milleks on nende kuritegelikult teenitud tulu“.

Lisaks andis nõukogu Europolile suunised tugevdada operatiivtöö koordinatsiooni liikmesriikide vahel, erilist tähelepanu soovitakse pööratakse politseinike väljaõppele narkolaborite avastamisel ja likvideerimisel. Lisaks lepiti kokku karmistada kontrolli sünteetiliste narkootikumide tootmises kasutatavate lähteainete üle ning kaalutakse võimalusi muuta lihtsamaks uute ohtlike ainete keelustamine.

Allikas: Siseministeerium

Vaher: EL piirivalve tuleb tuua 21 sajandisse

2011-10-27

Ken-Marti Vaher rõhutas Luksemburgis 27.10.2011 toimunud ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel vajadust e-piiride paketi järele, mis aitaks võtta senisest efektiivsemaid meetmeid võitlusel illegaalse migratsiooni ja organiseeritud kuritegevusega.

E-piiride pakett tõhustab kontrolli kõikide EL-i sisenejate ja väljujate üle ning kiirendab piiriületust.

Euroopa Komisjon tutvustas nõukogu kohtumisel e-piiride teatist, mis näeb ette uute IT-lahenduste ja automaatsete piiriületusväravate kasutusele võtu ELi välispiiridel. „Need on lahendused, mida Eesti on küsinud juba aastaid ning mille kasutusele võtmist asub korraldama Tallinnas paiknev IT-agentuur,“ selgitas siseminister Ken-Marti Vaher. Kava kohaselt esitab Euroopa Komisjon 2012 aasta teises kvartalis õigusaktide eelnõud üle-Euroopalise sisenemis- ja väljumissüsteemi ning registreeritud reisijaprogrammi käivitamiseks. Siseministri sõnul ulatub mõlema projekti maksumus 1,3 miljardi euroni, milleks kesksed investeeringud on kavas katta Euroopa Liidu fondidest.

Erinevatel hinnangutel kahekordistub järgmisel 20 aastal ELi külastavate reisijate arv, mis suurendab märkimisväärselt piirivalveasutuste töömahtu ning esitab uusi väljakutseid sisejulgeoleku tagamisel. 2030. aastaks ennustab Euroopa Komisjon ainuüksi õhupiiridel 720 miljonit piiriületust aastas. „Kiire piiriületus ning kurjategijate ohjeldamine pole üksteist välistavad tegevused,“ ütles Vaher. Siseministri sõnul on peamiseks väljakutseks heasoovlike reisijate eristamine kurjategijatest ning selleks vajalikud tehnoloogilised lahendused on juba turul. „Uute tehnoloogiate kasutamine aitab meie piirivalvuritel paremini tööd korraldada ning keskenduda neile isikutele, kes võivad tekitada probleeme,“ märkis Vaher.

E-piiride paketi kohaselt võetaks üle Euroopa kasutusele automaatsed piiriületusväravad ning salvestataks info kõikide kolmandate riikide kodanike sisenemiste ja väljumiste kohta. Eelkontrolli läbinud piiriületajatel võimaldataks kiirkorras sisenemine automaatsete väravate kaudu, ülejäänud reisijate osas teostaks piirivalvurid põhjalikumat kontrolli. Euroopa sisenemis- ja väljumissüsteem sisaldaks kolmandate riikide kodanike sõrmejälgi ning aitaks sisejulgeoleku asutustel tõhusamalt tuvastada ebaseaduslikke viibijaid, samuti uurida ja ennetada kuritegusid.

Allikas: Siseministeerium

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

Siseminister kehtestas tänavuse sisserände piirarvu jaotuse

2011-10-23

Sisserände piirarv piirab Eestisse elama asumist välismaalastel, kes ei ole Euroopa Liidu riikide, Islandi, Norra, Liechtensteini või Šveitsi kodanikud. Piirarvu alla kuuluva tähtajalise elamisloa võivad välismaalased saada töötamiseks, ettevõtluseks, piisava legaalse sissetuleku olemasolul või välislepingu alusel. Aastas ei tohi piirarv ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Tänavu esialgu kehtestatud sisserände piirarv, mis oli 0,075 protsenti elanikkonnast ehk 1008 inimest, täitus oodatust kiiremini juba augusti lõpus. Peamiselt oli tegu inimestega, kes taotlesid elamisluba Eestis registreeritud äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks. Kuna selgus, et paljud äriühingud olid asutatud üksnes selleks, et välismaalased saaksid Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse, otsustas siseminister juba juulis, et sel aastal äriühingu juhtorgani liikmed elamislubasid töötamiseks enam ei saa. Septembri lõpus suurendas valitsus piirarvu 336 võrra 1344 inimeseni, mis on ka seadusega lubatud maksimum.

Vaheri sõnul on oluline, et sisserände piirarvu tõstmisega saaksid veel sel aastal Eestisse elama tulla eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kes tooksid ühiskonnale lisaväärtust ja aitaksid edendada majandust.

Pühapäeval kehtima hakanud määruse järgi võib töötamiseks tähtajalise elamisloa saada sel aastal kokku 1109, ettevõtluseks 170, piisava legaalse sissetuleku korral 43 ja välislepingu alusel 22 inimest. Praeguseks on piirarvu alla kuuluva tähtajalise elamisloa saanud juba 877 inimest töötamiseks, 85 ettevõtluseks, 35 piisava legaalse sissetuleku olemasolul ja 11 välislepingu alusel, mis tähendab, et kuni aasta lõpuni võib töötamiseks elamisloa saada veel 232, ettevõtluseks 85, välislepingu alusel 11 ja legaalse sissetuleku olemasolul kaheksa inimest.

Allikas: Siseministeerium

Korteriühistud turvalise elukeskkonna kujundajana

2011-10-21

Lugupeetud korteriühistute juhid, head külalised!

Me kõik oleme teatud mõttes optimistid. Me loodame, et igal aastal Eestis toime pandavad ligemale 50 000 kuritegu meid ei puuduta ning et igaastased üle-eestilised 6000-7000 tulekahju toimub kuskil mujal. Nimetatud numbrite taga olevaid üksikuid juhtumeid läbi raadio-või telekanali kuuldes tajub suur osa meist neid sündmuseid kauge ja puudutamatuna. Ehkki on üldlevinud arusaam, et avalikus ruumis – nii linnatänaval, mänguväljakul kui ka pargis – peaks meie turvalisuse eest hoolt kandma esmajoones riik ja selleks loodud õiguskaitseorganid. Siiski ei saa alahinnata ka igaühe meie valmisolekut seista turvalisema keskkonna ja turvalisema kodukoha eest. Lõpuks määrab ju meie suhtumine ja hoiakud ka selle, kas ja mil määral oleme eeskujuks oma lastele ning seega järeltulevate põlvkondade valitsevale meelsusele kujundada turvalisemat elukeskkonda.

Mõttelaadi kujunemise osas on heaks piltlikuks näiteks nn „katkiste akende“ efekt. „Katkiste akende“ valvamise meetod põhineb teoorial, mis ütleb, et kui sa jätad ühe lõhutud akna parandamata, lõhutakse ära peagi teisedki aknad selle kõrval. Sellest lähtuvalt võiks üle kontrollida, kas prügikastid on suletavad ning kuidas nende ümbrus välja näeb. Samamoodi tuleks korras hoida maja ümbritsev haljasala, laste mänguväljakud jms. Väikestest probleemidest võivad peagi saada suured probleemid, seega peab sekkuma hakkama juba varakult. Niisamuti eeldab ka mõttelaadi kujundamine ja eeskujuks olemine pidevat tegevust ja elukeskkonna hoidmist ning turvalisuse tagamise õpetamist lastele juba varakult. Seega tähendab keskkonna, linnaosa, kodutänava ja trepikoja turvalisuse saavutamine pidevat valmisolekut ja pingutamist, igaühe meie pingutamist. Ka kõigi siinolijate.

Ei saa salata, et senised pingutused on kandnud ka vilja. Viimase kümmekonna aastaga on Eesti muutunud märkimisväärselt turvalisemaks riigiks: aasta-aastalt on langenud registreeritud kuritegude arv ja vähenenud ka surmaga lõppenud õnnetused. Näiteks tulekahjudes hukkunute arv on 2001. aastaga võrreldes enam kui poole võrra vähenenud. Samuti on vähenenud põlengutes vigasaanute arv ja tulekahjude arv üldse. Ka käesoleva aasta kuue kuu andmed näitavad sama tendentsi: eelmise aastaga võrreldes on kuritegude arv vähenenud 13,5 protsenti. Veel enam, üle 20 protsendi on vähenenud varavastaste kuritegude, nende seas varguste ja röövimiste arv.

See kõik on saavutatud ennekõike koostöös. Koostöös erinevate õiguskaitseorganite, kolmanda sektori ja tähelepanelike inimeste vahel.

Turvalisuse see pool, mille tagamise nimel töötavad igapäevaselt sisejulgeoleku asutused, ei saa üksinda olla iialgi nii efektiivne, kui talle ei oleks abiks ettevõtted ja nii-öelda tavalised inimesed ise. Tänapäeva turvalisuse tagamisel on lahutamatuks osaks kujunenud ka nn kolmas sektor. Asjakohaseks ja esiletõstmist väärivaks näiteks on MTÜ Eesti Naabrivalve, kelle partneriks on paljud riigiasutused ja omavalitsused, samuti mitmed vabatahtlikud päästeseltsid ning abipolitseinikud.

Kuna üheks suuremaks probleemiks ühiskonnas on varavastased süüteod, mistõttu võiks korteriühistutega rääkides keskenduda eelkõige varguste ennetamise momentidele.

Varavastaste süütegude ennetamisel on oluline roll olustikulisel ennetusel, kuna abinõude rakendamine varguste ära hoidmiseks läbi turvalisuse suurendamise on võrreldes tagajärgedega lihtne ja odav. Praktiline viis, kuidas inimesed saavad olustikulist ennetust ellu viia, on vaadata üle piirkonna ja oma kodu peamised turvalisuse küsimused. Kas välisuks on suletav koodiga või võtmega, kas koridor on valgustatud, kas inimeste endi koduuksed on suletavad topelt lukkudega. Turvalisuse planeerimisel on oluliseks võtmekohaks konkreetse piirkonna kuritegevuse näitajad. Need andmed on kättesaadavad piirkonna konstaablilt. Probleemsete olukordade kaardistus, annab pildi tegevustest, mida peaks kavandama olukorra parandamiseks.

Hindamatu väärtusega meie ühiskonna ja inimeste jaoks on olnud vabatahtlikud päästeseltsid ja abipolitseinikud, kes on leidnud endas patriotismi, inimlikkust ja empaatiat, et oma kogukonda teenida. Selles valdkonnas saab nii korteriühistu, kui ka igaüks ise oma panuse anda, millel on laias pildis märksa suurem mõju kui vaid iseendale tehtud heategu.

Millised siis oleksid need esmatähtsad teadmised korteriühistus tuleohutuse tagamisel?

Esiteks, suitsuandur on odavaim elupäästja ja turvalisuse tagaja kortermajades – ühest korterist algusesaav tulekahju võib mõjutada kogu hoonet. Korteriühistu huvides on veenduda, et igas ühistu korteris on töötav suitsuandur olemas. Kui mõne ühistu liikmega on probleeme, on otstarbekas sellest teavitada Päästeametit, kes läbi riiklikku järelevalve ja sunni rakendamise saab probleemid lahendada.

Teiseks, ahjuküttega kortermajades peab kutseline korstnapühkija vähemalt üks kord aastas korstnaid ja kütteseadmeid puhastama. Korstnapühkija annab tehtud tööde kohta ka akti, mida tuleb säilitada järgmise puhastamise korrani. Kui korstnapühkija avastab puhastamisel küttesüsteemist tuleohtliku vea, siis on ta kohustatud tekkinud vigadest teavitama ka Päästeametit.

Kolmandaks, tuleohutuse tõstmiseks soovitame kindlasti trepikodadesse paigutada vähemalt 6 kg tulekustutid. Kustutite paigaldamine ei ole kohustuslik, kuid hinnake ise reaalselt, kuidas te tulekahju tekkides oma kodus tulekahju kustutada saate. Tulekustuti on esmasel reageerimisel parim ja odavaim lahendus.

Neljandaks, korteriühistu peab hea seisma ka selle eest, et kortermajade ümbruse parkimiskorraldus tagab päästeautodele piisava ligipääsu. Kinnipargitud tänavad ja hoovid takistavad päästetehnikal ligipääsu hooneni ja sellega venib päästetöö läbiviimine, mis tähendab suuremat riski elule ja suuremaid varakahjusid hoones tulekahju korral. Samuti tuleb tagada ligipääs veevõtukohale, milleks on siis kas tuletõrjehüdrant või veevõtukohaga veekogu.

Viiendaks, kui korteriühistul on tuleohutuse vastu suurem ja detailsem huvi, siis võtke ühendust Päästeametiga, kelle tööks on muuhulgas kodanike nõustamine tuleohutusküsimustes. Näiteks 2010.a käidi kohapeal nõustamas üle 1100 koduomaniku.

Nii et üha olulisemaks muutub õnnetuste ja kuritegude ärahoidmisel ning juba toimunud õnnetustele ja kuritegudele reageerimisel ka inimene ise ning seotud huvirühmad, olgu selleks korterühistud või turvalisuse eest seisvad vabatahtlikud üksused.

Nagu eelpoolgi näidete varal mainitud, võiks üheks aktuaalseks muutuvaks teemaks olla just koostöö inimeste endi vahel. Aga ka teiste vajalike instantsidega nagu näiteks politsei, linnaosavalitsus jms. Inimeste omavaheline läbisaamine ja suhtlus on peamine, mis aitab parandada nii turvalisust kui ka kaasa aidata teistsuguste probleemide lahendamiseks. Naabrite tundmine on ka heaks alguseks selliste probleemide märkamisel nagu lähisuhtevägivald. Koostöös peaks võtmesõnaks olema üksteise toetamine, mitte üksteise elu-olu kritiseerimine.

Lõpetuseks: koostöö ei tohiks jääda vaid sõnakõlksuks, vaid see peaks avalduma väga praktilisel moel: vajalikud telefoninumbrid peaksid olema kõigile kättesaadavad ja teavitusmudel läbi mõeldud. Igas piirkonnas peaksid toimuma infopäevad, kuhu on kutsutud lisaks majaelanikele ka vajalike instantside esindajad.

Tänan tähelepanu eest!

Valitsus toetas siseministeeriumi asutuste ümberkorraldamist

2011-10-21

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis korraldab järgmise aasta algusest ümber politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja häirekeskuse töö.

Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on oluline, et Eesti väiksust ja riigi võimaluste piiratust arvestades tegutseksid 10 500 töötajaga sisejulgeoleku asutused võimalikult efektiivselt.

Tema sõnul on muudatused loogiline jätk senistele ümberkorraldustele, millega on loodud politsei, piirivalve ja kodakondsuse ühendamet ning koondatud kogu ministeeriumi haldusala IT-valdkonna arendamine ja haldamine ühte keskusesse. „Ümberkorralduste mõte on vähendada dubleerimist ja luua ühtsed tõhusalt toimivad asutused, kuid pakkuda ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust. Inimestele ümberkorraldused muudatusi kaasa ei too,“ lausus Vaher.

Uue aasta algusest liidetakse seni iseseisvate asutustena tegutsenud prefektuurid politsei- ja piirivalveameti ning neli regionaalset päästekeskust päästeametiga, misjärel saavad prefektuuridest ja päästekeskustest ametite piirkondlikud üksused. Muudatusega tekib keskasutuse ja piirkondlike üksuste vahel vahetu kontakt ja kindel juhtimisstruktuur.

Piirkondlikke struktuuriüksusi jäävad politsei- ja piirivalveametis endiselt juhtima prefektid ning päästeametis seniste päästekeskuste juhid. Eelnõu järgi nimetab struktuuriüksuste juhid ametisse siseministri nõusolekul ameti peadirektor.

Häirekeskusest saab 1. jaanuaril siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millele antakse üle praegu päästeameti valitsemisalas oleva häirekeskuse ülesanded. Järk-järgult saab uus häirekeskus endale ka politsei- ja piirivalveameti prefektuuride ülesanded hädaabikõnede menetlemisel, et minna 2014. aasta lõpuks üle ühisele hädaabinumbrile 112.

Siseminister märkis, et kuigi Eestis on juba üle kümne aasta kasutusel olnud kaks hädaabinumbrit - 110 politsei ning 112 päästjate ja kiirabi kutsumiseks -, on inimestel kriitilises olukorras ikkagi raske otsustada, millisele numbrile helistada. „Ühisele hädaabinumbrile üle minnes peavad inimesed meeles pidama vaid üht numbrit, kuhu helistades on abivajaja käsutuses sisuliselt kogu hädaabikõnede vastuvõtmise võimekus. See aga tähendab, et abi on võimalik saada lihtsamalt ja kiiremini,“ lausus ta.

Häirekeskuse juhi nimetab eelnõu kohaselt viieks aastaks siseministri ettepanekul ametisse valitsus, kuulates ära riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Samas korras nimetab valitsus ametisse ka teiste siseministeeriumi asutuste juhid.

Allikas: Siseministeerium

Kaitsepolitsei saab korruptsiooni uurimiseks pädevust juurde

2011-09-29

Valitsus otsustas neljapäeval siseministri ettepanekul laiendada kaitsepolitsei õigust uurida korruptsioonijuhtumeid, mis võivad ohustada Eesti julgeolekut ja majanduslikku stabiilsust.

Kui seni kuulus kaitsepolitsei uurimispädevusse riigiasutuste ja suurima eelarvemahuga omavalitsuste juhtide korruptiivne tegevus, siis edaspidi hakkab kaitsepolitsei uurima korruptsioonijuhtumeid ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on korruptsiooni tõkestamine kogu valitsuse üks prioriteet, kuna kõik korruptsioonikuriteod õõnestavad riigi usaldusväärsust ning kahjustavad nii elanike turvatunnet kui ka riigi julgeolekut ja majandust. Ka valitsusliidu leping näeb ette, et kaitsepolitsei pädevust laiendatakse kõigile korruptsioonijuhtumitele, mis ohustavad Eesti julgeolekut.

Vaheri sõnul näitas siseministeeriumi analüüs, et riigiasutuste ja kuue suurema omavalitsuse kõrval võib kõrgendatud korruptsioonirisk esineda avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes, kus kasutatakse avalikke vahendeid ja välisrahastust. Arvestades seda, et nende asutuste juhtide võimalik korruptiivne tegevus mõjutaks kogu sektorit ja selle usaldusväärsust, otsustati kaitsepolitsei uurimisõigust tema sõnul laiendada.

Valitsuse heakskiidu saanud määruse muudatuse kohaselt hakkab kaitsepolitsei läbi viima kohtueelset menetlust kuritegude puhul nagu omastamine, usalduse kuritarvitamine, riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine, pistise või altkäemaksu võtmine, andmine või vahendamine, mõjuvõimuga kauplemine, ametialane võltsimine ja toimingupiirangu rikkumine, kui kuriteo on toime pannud avalik-õigusliku isiku ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige ning tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.

Lisaks läheb kaitsepolitsei pädevusse usalduse kuritarvitamise, riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamise, mõjuvõimuga kauplemise ja suures ulatuses toimingupiirangu rikkumise uurimine, kui kuriteo on toime pannud kõrgemad riigiametnikud või kuue suurema eelarvemahuga omavalitsuse juhid.

Allikas: Siseministeerium

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonis toodi välja kõrge riskiga hädaolukorrad Eestis

2011-09-28

28. septembril toimunud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni korralisel istungil kiideti heaks hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte ning hädaolukorra lahendamise plaan, mis puudutab ulatusliku korratuse lahendamist vanglas.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja asetäitja Priit Laaniste tegi ettekande hädaolukordade riskianalüüsidest, kus tõi välja hädaolukordade riskiastmed. Ministeeriumide ja ametite töörühmad hindasid väga kõrgete riskidega hädaolukordadeks ulatusliku merereostuse, ulatusliku rannikureostuse, ulatusliku maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostuse sisemaal, epideemia ning ulatusliku küberrünnaku. Tegemist on hädaolukordadega, mille tagajärjed on väga rasked või katastroofilised ja mille esinemistõenäosus on keskmisest suurem.

„Nende hädaolukordade puhul peavad vastutavad asutused koos partneritega pidevalt võimalikke ohtusid ja riske monitoorima ning oma planeerimist ajakohastama,“ ütles Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees, siseminister Ken-Marti Vaher. „Põhjalik ja kvaliteetne riskide analüüsimine on oluline eeldus hädaolukordade lahendamise valmisolekuks. Pidev analüüs aitab hinnata ühiskonnas varitsevaid ohtusid ja maandada riske. Lisaks on riskianalüüsidel oluline roll turvalisuspoliitika põhisuundade määratlemisel lühemas perspektiivis, samuti ametkondade olulisemate töövaldkondade määratlemisel,“ lisas Vaher.

Kõrgete riskidega hädaolukordadeks hindas ministeeriumide ja ametite töörühm järgmised hädaolukorrad: ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoones; tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm; üleujutus tiheasustusalal; paljude kannatanutega reisilaevaõnnetus; paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel; massiline korratus; massiline mürgistus; episootia; ulatuslik korratus vanglas. Tegemist on alates raskest tagajärjest ning keskmisest tõenäosusest, aga ka väga raske tagajärje ja väikese tõenäosusega hädaolukordadega.

Kriisireguleerimisala juhtivministeeriumina käivitas siseministeerium ministeeriumide riskianalüüside koostamise protsessi 2003. aastal. Riikliku hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte eesmärk on anda valitsuse kriisikomisjonile terviklik ja võrdlev ülevaade kõige kõrgemate riskidega hädaolukordadest Eesti riigis. Uuesti koostatakse riskianalüüsid kahe aasta möödudes.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon kiitis istungil heaks ka vanglas toimuva ulatusliku korratuse hädaolukorra lahendamise plaani. Vanglas toimuv ulatuslik korratus tähendab vangide massilist allumatust, relvastatud rünnet vangla vastu, vanglas toimuvat pantvangi võtmist, plahvatust, tulekahju või varingut, mitme kinnipeetava samaaegset põgenemist vanglast, vangla territooriumi looduslikku üleujutust, vanglas levivat epideemiat, massilise mürgistuse juhtumit vanglas või elutähtsa teenuse katkemist vanglas.

Nimetatud plaani heakskiitmisega on kriisikomisjonis läbi arutatud kõik 19 riiklikku hädaolukorra lahendamise plaani.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon on moodustatud kriisireguleerimisalase tegevuse ja hädaolukorraks valmisoleku kavandamise koordineerimiseks. Siseministri juhitud komisjon koguneb korralistele istungitele vähemalt kord kvartalis.

Allikas: Siseministeerium

Sisejulgeoleku 2012. aasta eelarve keskendub õnnetussurmade ja organiseeritud kuritegevuse vähendamisele

2011-09-22

Valitsus kiitis heaks ja otsustas Riigikogule saata 2012. aasta riigieelarve eelnõu, milles on sisejulgeolekuvaldkonna maht kokku ligi 294 miljonit eurot. Järgmisel aastal paneb siseministeerium veelgi enam rõhku organiseeritud kuritegevuse tõkestamisele, keskendudes kriminaaltulu jälitamisele ja arestimisele. Samuti keskendutakse ennetustööle päästevaldkonnas, eesmärgiga vähendada õnnetussurmade arvu.

Sisejulgeolekuvaldkonna eelarvebaas suureneb 8,64 %, mille sees on ka järgmise aasta mahukate tegevuste kulutused, näiteks prognoositud suure arvu aeguvate isikut tõendavate dokumentide väljaandmise kulud. 2012. aastal lõpeb üle poole miljoni isikut tõendava dokumendi ja passi kehtivusaeg ning dokument tuleb välja vahetada.

2012. aastal paneb siseministeerium suuremat rõhku õnnetussurmade, eelkõige tule- ja uppumissurmade, arvu vähendamisele. Antud eesmärgi täitmiseks suurendatakse päästevaldkonna ennetustöö mahtu võrreldes käesoleva aastaga 62%. Eelarve eelnõus on ennetustööks üle 600 000 euro.

„Analüüs näitab, et ennetusalase teavitus- ja koolitustegevusega on võimalik vähendada tulekahjudes hukkunute arvu hinnanguliselt 15% võrra. Uppumissurmade arvu hinnanguliselt 30% võrra,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Kokku soovime sellise tegevusega säästa umbes 40 inimelu aastas. Siinkohal on oluline senisest rohkem keskenduda inimeste koolitamisele ja kaasamisele. Kogukonnaliikmetel endil on väga oluline roll ennetustöö tegemisel, sest kohalikku elu tundev ja oma naabritest-lähedastest hooliv inimene on igal juhul hästi motiveeritud ennetustööd tegema ja teeb seda südamega,“ lisas Vaher.

Tagamaks turvalisus päästetöödel, lisatakse päästjate ja demineerijate isikukaitsevarustuse uuendamiseks ja hooldamiseks 1,48 miljonit eurot. „Asendame üle 1000 vananenud hingamisaparaadi, ilma milleta ei ole võimalik teha suitsusukeldumist. Eestis on aastas umbes 7000 tulekahju, millest 4000 juhul tuleb suitsusukeldumist teha,“ ütles siseminister Vaher. Lisaks hingamiskomplektidele asendatakse suur osa päästjate ja demineerijate keemiakaitseülikondadest ja gaasimaskidest, et tagada reageerijate turvalisus ohtlike ainetega seotud väljakutsetel.

2012. aastal on siseministeeriumi üheks prioriteediks organiseeritud kuritegevuse tõkestamine. Ühe meetmena arendatakse kriminaaltulu jälitamise ja konfiskeerimise üksust. „Lõime septembris keskse üksuse, mis tuvastab narko-, korruptsiooni- ja muu raske kuriteoga saadud tulu. Üksus peab olema kompetentsikeskuseks ja võimaldama vajadusel tuvastada kriminaaltulu kõikide uurimisasutuste kuritegudes. Kuritegevus tuleb muuta võimalikult vähetasuvaks, see takistab ka kriminaaltulu kasutamist uuteks kuritegudeks,“ ütles Ken-Marti Vaher.

Järgmisel aastal lisanduvad eelarvesse IT-agentuuri loomise kulud 359 000 euro ulatuses. Eesti kui tulevane IT-agentuuri asukohamaa peab tagama ajutiste ruumide olemasolu ning hoolitsema uute ruumide ehitamise või renoveerimise ettevalmistamise eest.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister soovib sisserände piirarvu suurendada

2011-09-18

Siseminister Ken-Marti Vaher saatis kooskõlastusele eelnõu, mis suurendab 336 võrra tänavuse sisserände piirarvu.

Kui praegu on riiki elama asuvate välismaalaste piirarv 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1008, siis eelnõu kohaselt tõuseb see 0,1 protsendi ehk 1344-ni, mis on ka seadusega lubatud maksimum. Siseministeerium soovib sisserände piirarvu tõsta, kuna senine piirarv täitus oodatust kiiremini juba augusti lõpus.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul täitus sisserände piirarv sel aastal valdavalt töötamiseks tähtajalist elamisluba taotlenud äriühingu juhtorgani liikmetega, kelle arv kasvas eelmiste aastatega võrreldes üle kahe korra. „Kui varem taotles juhtorgani liikmena töötamiseks elamisluba umbes viiendik töörände alusel Eestisse tulijatest, siis nüüd tõusis nende osakaal 60 protsendini,“ lausus ta.

Vaheri sõnul on selgunud, et äriühinguid registreeriti paljudel juhtudel vaid selleks, et välismaalased saaksid Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse. Probleemi ilmnedes kehtestas minister 11. juulil jõustunud määrusega juhtorganite liikmete elamislubade tänavuseks piirmääraks 580, mistõttu 2011. aastal sel alusel elamisluba töötamiseks enam ei anta.

Kui valitsus otsustab tänavuse sisserände piirarvu suurendada, kehtestab Vaher piirarvu jaotuse ka teiste tähtajalise elamisloa taotlemise aluste järgi, et toetada elamislubade andmist eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele. Samuti valmistab siseministeerium ette välismaalaste seadust muutvat eelnõu, mis vähendaks ka järgmistel aastatel elamislubade väärkasutamise ohtu.

Allikas: Siseministeerium

Ministrid: kriminaaltulu konfiskeerimise võimekus peab kasvama

2011-09-09

Siseminister Ken-Marti Vaher ja justiitsminister Kristen Michal kinnitasid reedel Padisel toimunud töökohtumisel, et kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise võimekust tuleb suurendada.

Vaheri sõnul on kuritegelikult saadud tulu konfiskeerimine oluline just eriti organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. „Kui lõikame ära kuritegevuse juured, siis kiduvad ka taimed,“ lausus ta.

Vaher lisas, et septembri algul moodustati politsei- ja piirivalveametis kriminaaltulu tuvastamise keskne üksus ning seetõttu peaks kriminaaltulu konfiskeerimine lähiaastatel märgatavalt laienema.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on suure osa kuritegeliku tegevuse eesmärk saada tulu ebaausalt. „Justiitssüsteemi poolt vaadates on just kriminaalse tulu konfiskeerimine tõhus vahend sellise kuritegevuse vastases võitluses. Mul on hea meel, et politsei võimekus selles vallas lähiaastatel tuntavalt tõuseb ning neist saavad tugevamad partnerid prokuratuurile just kriminaalselt teenitud tulu äravõtmises,“ ütles ta.

Sise- ja justiitsminister avaldasid kohtumisel lootust, et edaspidi kasvab nii kriminaalasjade arv, kus kuritegelikku vara konfiskeeritakse, kui ka konfiskeeritud vara maht. Tänavu esimesel poolaastal jõustus 69 kohtuotsust, millega konfiskeeriti kriminaaltulu enam kui 2,6 miljoni euro ulatuses.

Ministrid kuulasid kohtumisel politsei ja prokuratuuri tegevuse ülevaadet ning arutasid ka korruptsioonikuritegude avastamist, asitõendite konfiskeerimist ja perevägivalla juhtumitele reageerimist.

Sise- ja justiitsministri regulaarsed kohtumised toimuvad alates 2005. aastast, mil seati ühisteks prioriteetideks alaealiste poolt ja nende suhtes toime pandud kuritegude, samuti ka organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus. Ministrite järgmine kohtumine toimub tuleva aasta alguses.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister Ken-Marti Vaher: piiriületus on muutunud idapiiril sujuvamaks ja mugavamaks

2011-09-03

Siseminister Ken-Marti Vaher kinnitas reedel Sillamäe piiriäärse veokite parkla pidulikul avamisel, et kuu aega tagasi Eesti maanteepiiripunktides käivitunud uus piiriületussüsteem on täitnud oma eesmärgi, sest piiri ületamine on muutunud sujuvamaks ja mugavamaks.

„Viimased neli ja pool nädalat on näidanud, et uus piiriületuskord, mis hõlmab nii ootealasid kui ootejärjekorra infosüsteemi kasutamist, on oluline ja vajalik lahendus kümmekond aastat kestnud probleemile. Mul on hea meel, et nüüd on ka siinne, peagi teenust pakkuma hakkav ooteala valminud,“ ütles Vaher parkimisala avamisel.

Vaher märkis, et veel hiljuti laiusid maantee ääres pikad piiriületust ootavate veokite järjekorrad, mis takistasid liiklust, kahjustasid keskkonda ning tekitasid nii ebamugavust kui põhjustasid otseseid probleeme omavalitsustele, kohalikele elanikele ja sõidukijuhtidele endile.

Uus piiriületuskord on tema sõnul toonud pikkades järjekordades seisnud veokid ootealadele, mistõttu on maanteel liiklemine muutunud ka teistele inimestele ohutumaks. Veokijuhid, kel on võimalik broneerida endale piiriületuse järjekorrakoht elektroonilises infosüsteemis, saavad piiriületust oodata aga inimlikes tingimustes ootealal, kus on korralikud tualetid, dušid, valgustus, valve ning võimalus kasutada traadita internetti ja teisi teenuseid, mida ooteala haldaja pakkuda soovib.

Samas on vähenenud ka piiriületuse ooteaeg neile, kes võtavad koha üldises järjekorras. Kui veel juulis oli Narvas veokite tavapärane ooteaeg kolm kuni viis päeva, siis reede hommiku seisuga tuleb neil järjekorras oodata umbes 36 tundi.

„Igal juhul saavad korrastatud piiriületuse järjekordade haldusest kasu nii Eesti kui teiste riikide elanikud ja ettevõtjad, kel on võimalik oma piiriületusi paremini planeerida. Veokijuhid saavad juba tööreisi alguses teada, mis ajale planeerida piirile jõudmine, ning seega on võimalik vähendada ootamisega seotud kulutusi,“ ütles siseminister.

Allikas: Siseministeerium

Valitsuse kriisikomisjon harjutas keemia-, kiirgus- ja terrorismiohu korral tegutsemist

2011-08-25

Valitsuse kriisikomisjoni esimehe, siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel said Eesti operatiivteenistused mais toimunud rahvusvahelisel suurõppusel olulise kogemuse võrra rikkamaks. Nüüd mängis samalaadsed olukorrad läbi ka valitsuse kriisikomisjon, kes peab taolise stsenaariumiga juhtumite puhul tagama ametkondade vahelise sujuva koostöö. „Kriisikomisjon on see, kes peab jagama ressursse eri ametkondade vahel, et kriisi lahendamisel ei saaks takistuseks ametkondade piirid või bürokraatlik suhtlus,“ lausus Vaher.

Eesti taasiseseisvumisaja suurim rahvusvaheline kriisireguleerimisõppus EU CREMEX 2011 toimus Tartus ja Tallinnas 16.-19. mail. 2600 osalejaga suurõppuse videot saab vaadata aadressil http://www.siseministeerium.ee/cremexvideo.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Eestis kõrgetasemeline tuumaenergiakonverents, mistõttu tõsteti riigis oluliselt julgeolekutaset ja kutsuti appi välispartnereid. Samal ajal leidis Tartus aset mitu kiirgus- ja keemiaõnnetust: ohtlikest ainetest tuli puhastada nii kannatanud kui päästjad ning ümberkaudsete inimeste säästmiseks tuli läbi viia massievakuatsioon. Tallinnas maandus stsenaariumi järgi lennuk terroristidega, kes ähvardasid kasutada radioaktiivset ainet laiali paiskavat pommi. Lennujaamas tuli seetõttu arvestada keemia- ja kiirgusohuga ning kaitsepolitseinikel lahendada pantvangiolukord.

Siseministeerium korraldab üleriigilist kriisireguleerimise õppust iga nelja aasta tagant. Seekordne õppus oli ühtlasi ka Euroopa Liidu koostööõppus, mille läbiviimist toetas liit elanikkonnakaitse mehhanismi finantsinstrumendi kaudu.

Allikas: Siseministeerium

Laar: hirm ei tohi meid muuta jõuetuks

2011-08-24

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul peetud kõnes, et ajalugu on meile õpetanud, et me ei tohi hirmudele vaatamata alla anda.

"Eesti peab elama hirmuta, ajalugu näitab, et me peame julgema elada, hoidma rahvana oma selja sirge," lausus Laar.

Ta ütles, et me peame oma igapäevast elu elades tegutsema nii, et meie üle saaksid olla uhked meie lapsed ja ka meie esivanemad võiksid tunda meie tegude peale vaadates rahulolu.

"Eesti on vaba tänu meie enda otsustele ja tegudele, me peame ka täna julgema enda eest seista ja teha tulevikku kujundavaid otsuseid," sõnas Laar.

Vabaduse väljakul toimunud kõnekoosolekuga meenutati, et 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop alla vastastikuse mittekallaletungilepingu. Dokumendi salaprotokolliga jagasid osapooled omavahel ära Euroopa. Eesti läks sellega NSVL-i mõjusfääri.

Lisaks Mart Laarile rääkisid täna Vabadussõja võidusamba juures ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

McCain Laarile: Eesti võib Ühendriikidele kindel olla

2011-08-03

Vabariikliku Partei endine presidendikandidaat senaator John McCain tänas eilsel kohtumisel kaitseminister Mart Laariga Eestit panuse eest maailma julgeoleku kindlustamisel ning kinnitas, et Eesti võib Ühendriikidele kindel olla.

Laar ja McCain arutasid kohtumisel olukorda Ameerika Ühendriikides seoses vaidlustega eelarvekärpe üle ning selle võimalikku mõju kaitsejõudude eelarvele.

Samuti olid kõneks USA ja Eesti suhted ning koostöövõimalused, olukord Venemaal, Afganistanis ja Valgevenes ning küberkaitsega seotud küsimused. Samuti andis kaitseminister Laar kohtumisel pikema ülevaate Eesti tegevustest küberkaitse vallas.

McCain pööras tähelepanu Venemaa tegevusele oma naabrite süüdistamisel, avaldades siiski lootust, et see ei anna suuremaid tulemusi. „Me tunneme Venemaad ja me tunneme teid," ütles senaator.

Laari hinnangul möödus kohtumine soojas õhkkonnas, senaator meenutas kohtumisel ka oma külaskäiku Tallinnasse. „Meie vaated on lähedased ja sihid sarnased. Eestil on hea omada sellist sõpra USA kongressis," lausus kaitseminister Laar.

Eesti-Vene piiril hakkas kehtima uus piiriületuskord

2011-08-01

Eesti idapiiril asuvates maanteepiiripunktides hakkas täna, 1. augustil, kehtima uus piiriületamiskord, mille kohaselt tuleb mootorsõidukiga piiri ületavatel inimestel võtta koht piiriületuse ootejärjekorras ja läbida enne Venemaale pääsemist piiriületuse ooteala.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul teeb muudatus piiriületusprotsessi tavainimestele mugavamaks. „Iga uue süsteemiga kohanemine võtab aega, kuid on kindel, et neid inimesi, kes saabuvad piirile täna või lähikuudel ning kes pole mingil põhjusel muutustega kursis, ei jäeta hätta,“ lausus ta.

Uus piiriületuse haldamise kord hakkab kehtima kõigis kolmes maanteepiiripunktis: Narvas, Luhamaal ja Koidulas. Sõidukiga piiri ületamiseks saavad inimesed broneerida endale piiriületuse ootejärjekorra infosüsteemis kas interneti või telefoni teel sobiva piiriületusaja, ning tulla kohale veidi enne piiriületuseks määratud kellaaega. Elavas järjekorras ei pea inimesed seega enam seisma.

Järjekorrakoht tuleb broneerida kõigil mootorsõidukitel, välja arvatud liinibussidel. Kõik sõidukid peavad läbima ka piiriületuse ooteala, kus kontrollitakse broneeringu õigsust ja suunatakse sõidukid piiripunkti. Broneeringu saab teha kuni 90 päeva enne piiri ületamist.

Samal ajal ei jää Eesti-Vene piir ületamata ka neil, kes tulevad ootealale kohapeale ja võtavad koha üldises järjekorras. Eelneva broneeringuta sõidukitel on ootealal võimalik seista ka pikemalt, kuid piiriületusaega kohapeal ootama nad ei pea.

Kui inimene tuleb eelneva broneeringuta ootealale ning tal on piiri ületamiseks kiireloomuline ja mõjuv põhjus nagu näiteks ootamatu perekondlik sündmus, antakse talle koht eelisjärjekorras. „Elektrooniline süsteem on üksnes abiks piiriületuse ootejärjekorra korraldamisel ning inimlik suhtumine ja probleemide lahendamise valmidus ei kao kuskile,“ ütles siseminister.

Piiriületuse süsteemi loonud Girf OÜ juhatuse esimehe Hannes Plinte kinnitusel ei tähenda uue süsteemi kasutuselevõtt, et eelnevalt saab täis broneerida kõik piiriületuse ajad. „Esialgu on planeeritud ikkagi nii, et iga tunnis jagatakse kohad umbes pooleks: pool on mõeldud eelnevateks broneeringuteks ja pool nende jaoks, kes tulevad kohapeale,“ märkis ta ja lisas, et tänaseks on ennast elektroonilisse järjekorda registreerunud üle 6200 inimese, kõige rohkem, üle 4700 Narvas.

Piiriületuse ootealad hakkavad paiknema piiripunktide lähistel Narvas, Sillamäel, Luhamaal ja Koidulas. Narva ootealal saavad piiriületust oodata sõiduautod, bussid ja kohalikud veoautod, Sillamäel veokid ning Koidulas ja Luhamaal kõik sõidukid. Narvas töötab ooteala juba praegu täies mahus ning lähinädalail teenindab see kuni Sillamäe ooteala avamiseni kõiki Narva-Ivangorodi piiripunkti läbivaid sõidukeid. Koidulas pakub ooteala esimese kuu jooksul teenust tasuta ning ooteala operaator suunab autod õigel ajal piiripunkti, Luhamaal ooteala praegu veel ei ole ning seal korraldab piiripunkti sisenemist piirivalve.

Uue piiriületuskorra eesmärk on vähendada aastaid Eesti idapiiril püsinud sõidukite järjekordi, mille on tinginud peamiselt Venemaa poolsed piiriületuse seisakud. Piirijärjekordade pikkus oleneb ka piiriületajate arvust, mida seni on kasvatanud järjekorrakohtade müüjad ja bensiinivedajad. Uus süsteem kohtadega kauplemist ja bensiinivedajate poolset piirijärjekorra täisbroneerimist ei luba. Ootejärjekorra koht broneeritakse ühele sõidukile ja inimesele ning see pole üleantav, uue koha saab samale sõidukile ja inimesele broneerida alles pärast piiri ületamist.

Piiriületuse ootejärjekorras saab koha broneerida internetis aadressidel www.eestipiir.ee või www.estonianborder.eu, telefonil +372 698 9192 või saabudes ootealale, kus saab registreerida iseteeninduskioskis või ooteala töötaja abiga. Interneti teel broneerides saab ootejärjekorra koha võtmise ja mõnede ootealade kasutamise eest maksta kas pangaülekande või krediitkaardiga, kõnekeskuse kaudu broneerides on võimalik tasuda krediitkaardi või mobiiltelefoni maksega.

Lisainformatsiooni saab uue korra kohta ka Siseministeeriumi koduleheküljelt www.siseministeerium.ee, samuti saavad inimesed lisainfo küsida Politsei-ja Piirivalveameti infotelefonil 612 3000 tööpäeviti kella 8-18.

Alates 1. augustist ei avalda Maksu-ja Tolliamet koduleheküljel infot piirijärjekorra pikkuse kohta, edaspidi saab seda infot portaalides www.eestipiir.ee või www.estonianborder.eu.

Allikas: Siseministeerium

Vaher: Schengeni tugevdamine toob IT-agentuurile miljardiprojekti

2011-07-19

Siseminister Ken-Marti Vaher osales esmaspäeval Poolas Sopotis justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus olid arutlusel Schengeni ala tulevik ja IT-agentuuri arendatavad uued infosüsteemid.

Vaheri sõnul ei seisne Schengeni tugevdamine sisepiiride taastamises, vaid võimes kaitsta välispiire ja tõkestada kuritegevust. Tema sõnul tuleb kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused, mis lihtsustaksid politsei- ja piirivalveasutuste tööd. „Senised töövahendid nagu Schengeni infosüsteem pole enam piisavad,“ ütles Vaher.

Ministrid arutasid Sopotis toimunud kohtumisel Euroopa Komisjoni kava esitada ettepanekud uute üle-euroopaliste IT-süsteemide loomiseks, milleks esialgsetel hinnangutel võib kuluda kuni 1,3 miljardit eurot. Projektide juhtimise eest asuks plaani kohaselt vastutama Tallinna loodav IT-agentuur.

Põhimääruse järgi peab agentuur haldama ja arendama Schengeni infosüsteemi, Euroopa viisainfosüsteemi ja Euroopa varjupaigataotlejate andmebaasi. Euroopa Komisjoni e-piiride paketi esitamisel lisanduks agentuuri ülesannete hulka üle-euroopalise sisenemis- ja väljumissüsteemi, registreeritud reisija programmi ning elektrooniliste piiriületusväravate kasutuselevõtmise koordineerimine.

IT-agentuuri käivitamist ja uute IT-projektide tulevikku arutas siseminister esmaspäeva õhtul ka Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Cecilia Malmströmiga. Vaheri sõnul peab Eesti kõige olulisemaks üle-euroopalise sisenemis- ja väljumissüsteemi käivitamist, et tugevdada järelevalvemeetmeid Schengeni alas ja maandada sisejulgeoleku riske, mis võivad kaasneda võimaliku viisavabaduse andmisega naaberriikidele.

Süsteem sisaldaks piiriületajate passiandmeid ja sõrmejälgi, võimaldades edukamalt tuvastada kurjategijaid ja Schengeni alas ebaseaduslikult viibivaid inimesi. Siseministri kinnitusel on tegu olulise ennetusabinõuga tingimustes, kus enamik ebaseaduslikest immigrantidest on üleaja viibijad, kes ei pea viibimisreeglitest kinni. "Praegune passide tembeldamine ei ole ebaseadusliku rände ega organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks piisav," märkis Vaher.

Teiste teemadena arutasid ministrid esmaspäevasel kohtumisel Euroopa varjupaigasüsteemi loomist ning koostööd sünteetiliste narkootikumide vastases võitluses.

Allikas: Siseministeerium

Tööandjaid ootab illegaalide töölevõtmise eest karmim karistus

2011-07-19

Kolmapäeval, 20. juulil hakkavad kehtima seadusemuudatused, mis karmistavad Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste töölevõtmise eest tööandjatele ette nähtud karistusi.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul ei tohi riigis ebaseaduslikult viibivad välismaalased ka praegu Eestis töötada ega tööandjad neid tööle võtta, ent siiani on ebaseadusliku töötamise võimaldamine üksnes väärtegu. Praegu saab tööandjaid riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste töölevõtmise eest karistada kuni 300 trahviühiku ehk 1200 euro ning juriidilise isiku puhul kuni 3200 euro suuruse trahviga, kuid edaspidi on neid võimalik karistada ka kriminaalkorras.

Kriminaalkorras saab karistada tööandjat, kes on võimaldanud ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel siin töötada aasta jooksul vähemalt kaks korda, samuti kui ta on aasta jooksul ebaseaduslikult tööle võtnud kaks või määratama aja jooksul kolm ja enam välismaalast, alaealise välismaalase või inimkaubandusega seotud kuriteo välismaalasest kannatanu. Rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse näeb seadus ette ka juhul, kui ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase töölevõtmisega on ohtu seatud tema elu või tervis, ning siis, kui välismaalast on koheldud inimväärikust alandavalt.

Kui välismaalane teeb ebaseadusliku töötamise võimaldamist käsitleva kuriteo uurimisel koostööd, võib talle anda prokuratuuri taotlusel menetluse ajaks kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa. Varem oli taolist elamisluba võimalik anda vaid inimkaubanduse ohvritele.

Tööandjatele lisandub seadusemuudatustega kohustus säilitada välismaalase töölevõtmisdokumente nii tema töötamise ajal kui ka veel 10 aastat pärast töösuhte lõppu, et vajadusel tõendada välismaalase Eestis töötamise õigusliku aluse olemasolu.

Riigikogus juuni keskel vastu võetud seadusemuudatused on ajendatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist, mille eesmärk on tõhustada ebaseadusliku sisserände vastast koostööd. Direktiiv kehtestab üldise keelu võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, ning paneb liikmesriikidele kohustuse rikkujaid karistada.

Eestis algatati aastatel 2005-2010 välismaalase ebaseadusliku töölevõtmisega seoses 434 väärteomenetlust, neist 344 juhul määrati tööandjale trahv. Trahvide kogusumma oli pea 60 000 eurot.

Allikas: Siseministeerium

Mart Laar avab Tartus mälestustahvli

2011-07-09

Kaitseminister Mart Laar avab pühapäeval kell 10.00 Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone seinal mälestustahvli, millega mälestatakse kaitseliitlasi, kes 1941. aasta 10. juulil alustasid Riia mäel asunud toonase Kaitseliidu maja hõivamisega Tartu vabastamist Nõukogude okupatsioonist.

Mälestustahvli õnnistab sisse Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, samuti kõneleb endine poliitvang ja vabadusvõitleja Enn Tarto.

Sel suvel möödub 70 aastat 1941. aasta suvesõjast, mil mitmetes Eesti piirkondades kukutasid kaitseliitlased ja metsavennad Nõukogude okupatsioonivõimu ning taastasid enne sõda kehtinud Eesti võimu veel enne pealetungivate Saksa vägede saabumist. Eestlaste lootused omariikluse taastamisele siiski ei täitnud ning sügiseks asendus Nõukogude okupatsioon kogu Eestis uue, Saksa okupatsiooniga.

Siseminister ja Kaitsepolitseiamet tunnustavad koostööpartnereid teeneteristiga

2011-06-21

Täna, 21. juunil kell 13.30 andis siseminister Ken-Marti Vaher Lõuna politseiprefektuuris üle Kaitsepolitseiameti II liigi teeneteristid Talis Thalile ja Jaak Kamberile.

“Politseinikud teevad igapäevaselt pühendunult oma tööd, et kaitsta Eesti riigi kodanikke. Selle tööga kaasnevad paratamatult riskid. Nad teavad teistest paremini, mis on elu hind, nähes oma kolleege töökohustuste täitmisel hukkumas või viga saamas. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine nõuab politseinikelt lisaks aga erilisi oskusi ja vaprust,” tunnustab siseminister Ken-Marti Vaher kolleege.

Kaitsepolitseiametil on kaks liiki teeneteristi: I liigi teeneterist määratakse Kaitsepolitseiameti töötajatele ja II liigi teeneterist ameti välistele koostööpartneritele.

Tänasel üritusel tänatakse ka teisi Lõuna politseiprefektuuri töötajaid.

Allikas: Siseministeerium

Haritud välismaalaste tööletulek Eestisse muutub lihtsamaks

2011-06-17

19. juunil võtab Eesti üle Euroopa Liidu direktiivi, mis lihtsustab kõrgelt haritud välismaa spetsialistide Eestisse tööle asumist.

Euroopa Liidu sinine kaart on tähtajaline elamisluba, mis väljastatakse välismaalasele EL liikmesriikides (sh. Eestis) elamiseks ja töötamiseks.

„EL sinise kaardi direktiiv on loodud selleks, et Euroopa Liitu saabuksid tööle haritud välismaalased, kes suudavad oma teadmiste ja oskustega tõsta liikmesriikide konkurentsivõimet maailmas. Ka Eesti püüab igati soodustada haritud tippspetsialistide Eestisse saabumist ja siia elamajäämist, et arendada kohalikku elu, edendada majandust ning tõsta seeläbi Eesti konkurentsivõimet. Oma ala haritud tipud on Eestisse oodatud,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Peamine muudatus, mille Eesti direktiivi ülevõtmiseks tegi, oli EL sinist kaarti omavale kõrgelt kvalifitseeritud töötajale makstava töötasu suurendamine. Kui üldjuhul peab tööandja välisriigist tööle võetud isikule maksma vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist palka, siis EL sinist kaarti omavale kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule hakkab kehtima palgakriteerium, mis vastab 1,5-kordsele keskmisele palgale.

EL sinise kaardi taotlemiseks peab välismaalasel olema vastav kutsekvalifikatsioon või vähemalt viieaastane erialase töö kogemus.

Eesti tegutsevatele tööandjatele jääb kehtima kohustus otsida eelnevalt avaliku konkursi kaudu vakantsele kohale töötajat Eesti siseselt. Eestist sobiva töötaja mitteleidmisel tuleb taotleda Eesti Töötukassalt luba konkreetse välismaalase tööle võtmiseks ja EL sinise kaarti vormistamist. Tööandja peab välismaalasega sõlmima vähemalt üheaastase töölepingu.

Kõrgelt kvalifitseeritud töötajal on õigus elamisloa taotlus esitada Eestis vaid tingimusel, et isik viibib riigis seaduslikult.

Rohkem infot EL sinise kaardi kohta saab politsei- ja piirivalveameti kodulehel www.politsei.ee ja kliendiinfo telefonil 612 3000.

Allikas: Siseministeerium

Valitsuse kriisikomisjon sai ülevaate ulatusliku küberrünnaku lahendamisest

2011-06-15

Kolmapäeval, 15. juunil, kogunes korralisele istungile Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon, kus kiideti heaks Riigi Infosüsteemi Ameti koostatud ulatusliku küberrünnaku hädaolukorra lahendamise plaani eelnõu. Heakskiidu said ka politsei- ja piirivalveameti ja terviseameti vastutusalas olevate hädaolukordade lahendamise eelnõud.

„Tänases internetikeskkonnas on väiksemad küberrünnakud igapäevased, neid me tavainimestena enamasti ei taju. Eesti Vabariik on aga 2007. aastal kogenud ka ulatuslikku küberrünnakut, kui lisaks inimeste igapäevategevuste häirimisele oli eesmärk tekitada ka ulatuslikku mainekahju riigile,“ ütles Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees siseminister Ken-Marti Vaher. „Sellises kontekstis on RIA ulatusliku küberrünnaku hädaolukorra lahendamise plaan ülimalt oluline,“ lisas Vaher.

Kriisikomisjon kiitis heaks järgnevad politsei- ja piirivalveameti juhitavate hädaolukordade plaanide eelnõud: paljude inimeste tervisekahjustustest või hukkumisest jää tekkimisel või lagunemisel põhjustatud hädaolukord; paljude kannatanutega laevaõnnetuse, õhusõiduki õnnetuse, massilise korratuse ja pantvangi võtmise hädaolukorrad.

Kriisikomisjon kiitis heaks ka terviseameti koostatud epideemia ja massilise mürgistuse hädaolukorra lahendamise plaanide eelnõud.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon on moodustatud kriisireguleerimisalase tegevuse ja hädaolukorraks valmisoleku kavandamise koordineerimiseks. Siseministri juhitud komisjon koguneb korralistele istungitele vähemalt kord kvartalis.

Allikas: Siseministeerium

Vaher: Schengeni tugevdamine algab liikmesriikidest

2011-06-10

Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu kiitis neljapäeval Luksemburgis heaks liidu tulevast rändepoliitikat ja Schengeni ala tugevdamist käsitlevad järeldused.

Kohtumisel osalenud siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on kõik liikmesriigid nõus, et Schengeni puhul on tegu EL-i ühe olulisema saavutusega, mida kahtluse alla seada ei tohi. „Schengeni tugevdamine ei seisne sisepiiride, vaid usalduse taastamises,“ ütles ta.

Vaher märkis, et Schengeni ala on sama tugev kui selle kõige nõrgem liikmesriik ning seetõttu on peamine tagada, et välispiiri valvataks kõikjal võrdväärselt hästi. Tema sõnul on „araabia kevadest“ tingitud sündmused mõjunud karastavalt ning aidanud liikuda edasi turvalisema Euroopa poole. Lisaks sellele, et peagi võetakse vastu Euroopa Piirivalveagentuuri (FRONTEX) põhimääruse muudatused ja Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku viisasüsteemi reformiks, jätkub töö uute infosüsteemide käivitamiseks ning vaadatakse üle ka Schengeni hindamiste korraldus.

Siseministri sõnul on Schengeni tugevdamise seisukohalt kesksel kohal liikmesriikide vastutus, efektiivne järelevalve ning operatiivne tugi neile, kel on piiride valvamisega raskusi. „Meil on laual terviklik pakett töövahendeid, mis aitavad seda eesmärki saavutada,“ ütles Vaher.

Kohtumisel tutvustas Euroopa Komisjon ministritele õigusakti eelnõu, millega nähakse ette kiirmenetlus viisanõude taastamiseks olukorras, kus viisavabadusega on kaasnenud märkimisväärne varjupaigasüsteemi kuritarvituste ja illegaalse viibimise kasv. Vaheri sõnul on tegemist olulise meetmega, mis aitab maandada viisavabaduse andmisega kaasnevaid riske. „See on Eesti sisejulgeoleku seisukohalt oluline garantii, arvestades, et EL peab viisakõnelusi mitmete idapoolsete riikidega,“ lausus ta.

Samuti arutas justiits- ja siseküsimuste nõukogu FRONTEX-i põhimääruse muudatusi, mis annavad agentuurile ühisoperatsioonide läbiviimiseks, riskianalüüside koostamiseks ning ekspertide ja vahendite operatiivsemaks kaasamiseks rohkem pädevust. FRONTEX-i ülesanne on tagada efektiivne tugi liikmesriikidele välispiiride valveks, koondada kokku operatiivinfo EL-i välispiiridel toimuvast ning koordineerida ekspertide ja vahendite lähetamist kriitilisematesse piirilõikudesse.

Allikas: Siseministeerium

Euroopa Liidu ministrid andsid lõpliku heakskiidu IT-agentuuri asutamiseks

2011-06-09

Järgmisest aastast hakkab euroliidu sisejulgeoleku IT-süsteemide juhtimine toimuma Tallinnast, sest täna, 9. juunil, Luksemburgis toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil andsid ministrid lõpliku heakskiidu nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel saavutatud kompromissile IT-agentuuri asutava määruse vastuvõtmiseks.

„Kuigi sisulise lahenduseni agentuuri asukoha osas jõuti juba kuid tagasi, kõrvaldas täna saavutatud kompromiss viimased takistused nõukogu poolt agentuuri asutamiseks,“ lausus siseminister Ken-Marti Vaher. „Infosüsteemid on julgeoleku tagamisel asendamatud. Tänastes oludes IT-agentuuri asutamisega venitamine ohustaks meie ühiste eesmärkide saavutamist Euroopa sisejulgeoleku tagamisel,“ lisas ta.

Nõukogu ja parlamendi vaheliste kõneluste käigus täpsustati agentuuri juhtimist ja ülesandeid. Nüüd peab agentuuri asutamise määruse teksti muutmata kujul heaks kiitma Euroopa Parlament ja seejärel ka formaalselt uuesti nõukogu. Euroopa Parlamendi plenaaristung võib küsimust arutada juba juulil algul. Agentuur saaks alustada tööd 2012. aasta alguses.

Agentuuri ülesandeks on sisejulgeoleku valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine. Hetkel on kasutusel kaks suuremahulist infosüsteemi, kuid Euroopa Liidu julgeoleku vajadustest tulenevalt on lähiaastatel ees ootamas mitme uue süsteemi arendamine. Agentuuri peakorter hakkab asuma Tallinnas, andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Allikas: Siseministeerium

Vaher: vabatahtlikud päästjad peavad muutuma ühiskonnas nähtavamaks

2011-06-04

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eestis ühte suurimasse vabatahtlike võrgustikku koondunud vabatahtlikud päästjad suur jõud, kelle mõju, kuuldavus ja nähtavus ühiskonnas peab kasvama.

Vaher ütles laupäeval Rõuges toimuvale priitahtlike pritsimeeste foorumile edastatud videotervituses, et vabatahtlik päästeala on viimastel aastatel läbi teinud tubli arengu, mille tulemusel on vabatahtlike päästekomandode arv ületanud riiklike komandode arvu. "Enam ei ole vabatahtlikud päästjad riikliku päästesüsteemi "väike vend". Vabatahtlikud päästjad on üks suurimaid vabatahtlikke võrgustikke Eestis, mis annab olulise panuse, et me kõik tunneksime end turvalisemalt," lausus ta.

Vaher märkis, et vabatahtlikud päästjad on riigi ühe tähtsama tuumikfunktsiooni - sisejulgeoleku tagamise - olulised ning ajas üha kasvava tähtsusega osalised. Tema sõnul võimaldab vabatahtlike kaasamine teha päästetöid abikaugetes piirkondades nagu väikesaared või haja-asustatud alad mandril, kuhu riikliku päästeteenusega oleks väga keeruline jõuda. "Just seal on vabatahtlik initsiatiiv ja riigi koostöö olulisim," ütles minister.

Tema sõnul pole vabatahtlikud päästjad üksnes juba toimunud õnnetustele reageerijad, vaid neil on oluline roll ka ennetustöös. "Just ennetus aitab kõige tõhusamalt vähendada õnnetusi ning suurendada meie turvatunnet. Igaüks teist loob suurel hulgal turvalisust ainuüksi sellega, kui kutsub oma lähedasi ohuteadlikule ning õnnetusi ennetavale käitumisele," ütles Vaher, kes ühtlasi lubas teha ministrina kõik, et vabatahtlikke päästjaid nende tegevuses toetada.

Vaheri sõnul on pea tuhat vabatahtlikku päästjat Eestis suur jõud, kelle mõju, kuuldavus ja nähtavus ühiskonnas peaks veelgi kasvama. "Teie mõju suurenemine ühiskonnas on meie tuleviku üks olulisi võtmesõnu," lisas Vaher priitahtlikele päästjatele edastatud pöördumises.

Päästeala vabatahtlusele ja kogukonna turvalisusele pühendatud iga-aastane foorum toimub sel nädalavahetusel Võrumaal Rõuges. Eestis tegutseb praegu 844 vabatahtlikku päästjat, samas kui alles 2008. aastal oli neid 503.

Siseminister Ken-Marti Vaheri videotervituse leiab aadressil http://www.siseministeerium.ee/videotervitus/

Allikas: Siseministeerium

Siseministeeriumi eelnõu vähendab Eestis karistust kandvate välismaalaste arvu

2011-06-02

Karistusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu võimaldab süüdistataval ja süüdimõistetud välisriigi kodanikul sõlmida kokkuleppe Eestist lahkumiseks. Kokkuleppe tingimuseks on ka 10-aastase sissesõidukeelu kohaldamine. Kui inimene pöördub enne sissesõidukeelu lõppemist tagasi Eestisse, pööratakse kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

„Tahame eelnõuga saavutada seda, et Eesti kodanikud ei peaks ülal pidama välisriikide kodanikest kinnipeetavaid ning Eesti inimeste turvalisus tõuseks läbi selle, et kuritegeliku käitumise ja tutvusringkonnaga välisriikide kodanikud lahkuksid Eestist ja pöörduksid tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

„Ka praegune välismaalaste poliitika ei soosi kurjategijate Eestisse elama jäämist, neile elamisloa andmisest on võimalik keelduda või tunnistada see kehtetuks. Paraku sõltub välismaalase Eestist lahkumise edukus suuresti välismaalase koostöötahtest – soovist taotleda endale kiiresti reisidokument. Peame leidma viisi, kuidas tekitada välismaalases soov ise igati Eestist lahkumise korraldamisele kaasa aidata,“ lisas Vaher.

Kurjategijast välismaalase Eestist lahkumine on turvalisuse tagamiseks tõhusam meede kui tema vanglas jätkuv kinnipidamine või tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ja Eestis käitumiskontrollile allutamine. Näiteks Belgia ja Ühendkuningriikide praktika kinnitab, et karistuse pikkuse või vangistuse osakaalu vähendamine tekitab välisriigi kodakondsusega süüdimõistetule soovi vabatahtlikult oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda.

Süüdistatava või süüdimõistetu vabatahtliku tagasipöördumisega ei seata ohtu välismaalase kodakondsusjärgse riigi avalikku korda ega turvalisust, sest kohus hindab vanglast vabastamisel tema valmisolekut ühiskonda tagasi pöörduda. Samuti on välisriigi kodanikul eeldatavalt lihtsam sulanduda oma päritoluriigi ühiskonda, kus tal on toetav sotsiaalne võrgustik.

Tänavu mai seisuga oli Eestis 247 välisriigi kodakondsusega kinnipeetavat. Nendest Vene kodanikke oli 196, Läti kodanikke 17, Leedu kodanikke 12, Soome kodanikke kuus ja lisaks olid üksikud vangid mõne muu riigi kodakondsusega.

Allikas Siseministeerium

Siseminister Ken-Marti Vaher kohtus ROTALi esindajatega

2011-06-01

Kolmapäeval, 1. juunil, kohtus siseminister Ken-Marti Vaher riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingu liidu (ROTAL) esimehe Kalle Liivamägiga, et teha sissejuhatus ametiühingute ja päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti sotsiaaldialoogile.

„Ministri ja siseministeeriumi roll on olla sotsiaaldialoogi koordineerijaks. Meie jaoks on oluline, et kollektiivsed töösuhted meie haldusalas oleksid väärtustatud, töötajad kaasatud ja informeeritud,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Minister Vaher pidas oluliseks, et sügisel algavates läbirääkimistes ROTALi ja päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti vahel sünnivad otsused, kus mõlemad partnerid oleksid võrdselt koheldud ning võetud oleks vastutus kokkulepitu elluviimise eest.

Allikas: Siseministeerium

Vaher: Schengeni sisepiiride taastamine oleks allaandmine kuritegevusele

2011-05-23

Täna, 23. mail, Helsingis peetaval Euroopa pealinnade politseijuhtide konverentsil tõi siseminister Ken-Marti Vaher välja, et piireületava kuritegevuse vastu võitlemisel tuleb teha piireületavat politseikoostööd, mitte kitsendada seadusekuulekate inimeste vabadusi.

Siseminister Vaher konverentsi avakõnes: „Viimastel nädalatel on palju väljendatud kahtlusi, kas tänase ühtse Euroopa ja Schengeni õigusruumi aluspõhimõte – vaba liikumine – on ehk liiga suur luksus arvestades, et seda vabadust kasutavad ka kurjategijad.

Tahaksin kahtlejatele öelda, et ärgem unustagem – kuritegelik energia ei jää kunagi muudest elu arengutest maha. Nagu kaasaegne elu, on ka kaasaegne kuritegevus globaalne, see ei tunne riigipiire ega tollipunkte ja liigub vabalt meie kaasaegseid suhtluskanaleid pidi.

Minnes tagasi piirikontrolli taastamise juurde astume sammu tagasi meie ühistest demokraatlikest põhimõtetest. Veelgi enam, kui selle põhjuseks on kuritegevus, siis mööname, et me ei kontrolli kuritegevust vaid kuritegevus kontrollib meid. Nii ei tohi see olla. Piirikontrolli taastamine on ja peab jääma erandolukorraks.“

Ken-Marti Vaher rõhutas kõnes ka seda, et rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemine peab olema senisest sõltumatum riigipiiridest ja riigisisesest seadusandlusest. Vaheri sõnul toetab Eesti seadusandluse ühtlustamist Euroopas, et kuritegevuse vastane võitlus ei nurjuks bürokraatlikel põhjustel.

Allikas: Siseministeerium

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile anti ülevaade Eesti tegevustest kiirgushädaolukorra puhu

2011-03-23

Täna, 23. märtsil, kogunes korralisele istungile Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon, et saada ülevaade hädaolukorra lahendamise plaanide eelnõudest. Aktuaalse teemana anti kriisikomisjonile ülevaade Eesti tegevustest juhul, kui Eesti lähiümbruse tuumajaamades toimuvate intsidentide tõttu tekib kiirgushädaolukord.

„Hoolimata sellest, et Jaapani kiirgushädaolukord Eestis elavate inimeste tervist ei ohusta, hoiab see meie meeled ärevil. Meie naabruses asuvad kolm tuumaelektrijaama: Loviisa Soomes, Sosnovõi Bor Venemaal, Ignalina Leedus. Leidsin, et Jaapani sündmuste taustal on vajalik üle vaadata Eesti riigi võimekus ja valmisolek juhuks, kui nendes jaamades õnnetus aset leiab,“ ütles Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees, siseminister Marko Pomerants.

Kriisikomisjon kuulas ettekannet keskkonnaametilt, kes andis ülevaate ioniseeriva kiirguse seire võrgust Eestis. Sotsiaalministeeriumi ettekanne hõlmas terviseteemalisi nõuandeid elanikkonnale kiirgushädaolukorra puhul ning ioniseeriva kiirguse mõju tervisele. Veterinaar- ja toiduamet rääkis toidukvaliteedi ja –ohutuse kontrollist ning päästeamet andis ülevaate kiirgushädaolukorra üldjuhtimisest.

Teise aktuaalse teemana andis päästeamet ülevaate valmisolekust reageerida üleujutustele. Päästeasutused sekkuvad siis, kui üle on ujutatud suur tiheasustusega maa-ala ning sellega kaasneb oht inimeste elule, tervisele ja varale.

Hädaolukordade lahendamise plaanide eelnõudest anti Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ülevaade ulatusliku metsa- või maastikutulekahju hädaolukorra ning ulatuslikust tulekahjust või plahvatusest tööstus- või laohoones põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaanide eelnõudest. Samuti tulekahju, plahvatuse või varingu, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi, hädaolukorra ning rongiõnnetuse (paljude kannatanutega reisirongiõnnetus või suure looduskeskkonnakahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga) hädaolukorra lahendamise plaani eelnõust. Lisaks tiheasustusalal asetleidva üleujutuse hädaolukorra lahendamise plaani eelnõust.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeeriumis arutatakse Ida-Virumaa tegevuskava rahastamist

2011-03-22

Täna, 22. märtsil, koguneb siseministeeriumis regionaalminister Siim Kiisleri kutsel Ida-Viru tegevuskava finantsperspektiivi komisjon, et töötada välja ja esitada Vabariigi Valitsusele omapoolsed ettepanekud Euroopa Liidu uue finantsperioodi vahendite kasutamiseks Ida-Virumaal alates aastast 2014.

Möödunud aasta tegevusi kokku võttes avaldasid nii regionaalminister Siim Kiisler kui siseminister Marko Pomerants heameelt, et siseministeeriumi poolt koostatud Ida-Virumaa 2010-2014 tegevuskava on rakendumas. Ministeeriumid on täitnud enamuse tegevuskavas esitatud plaanidest ning on toonud välja ka mitmeid uusi, Ida-Virumaa tegevuskava rakendamist täiendavad tegevusi.

„Ida-Viru piirkonna arengu eelduseks on Euroopa Liidu struktuurifondide ja siseriiklike meetmete läbimõeldud kasutamine. Järgmise perioodi Euroopa Liidu toetusrahade planeerimisel on võimalik toetada piirkonna arenguks oluliste projektide elluviimist,“ märkis regionaalminister Kiisler. „Möödunud perioodil said näiteks erinevad Ida-Virumaal ettevõtlus- ja külastuskeskkonda arendavad projektid Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetust kokku enam kui 19 miljonit eurot,“ ütles Kiisler.

Siseminister Marko Pomerants lisas, et Ida-Viru regiooni ühtlustamisel teiste maakondadega on äärmiselt oluline säilitada olemasolevaid töökohti ning luua uusi. „Kuritegevuse taseme tõusu Ida-Virumaal mõjutavad sotsiaalsed probleemid ning teatud määral ka majanduslangusega kaasnev töötute hulga kasv,“ ütles Pomerants ning rõhutas, et samuti tuleb panustada hariduse, kultuuri ning inforuumi arendamisse. „Oluline on Ida-Virumaa liitmine ülejäänud ühiskonnaga ning selles osas võib öelda, et tegevuskava täitmine, nii nagu me selle 2010 aastaks püstitasime, on täitnud oma eesmärki – kõik ministeeriumid on andnud oma panuse,“ lisas ta.

Ida-Virumaa on Euroopa Liidu ja Schengeni õigusruumi välispiiri regioon. Samuti on tegemist riigi jaoks olulise maakonnaga strateegilises ja majanduslikus plaanis. Ida-Virumaa tegevuskavas 2010-2014 pakutakse välja lahendusi maakonna probleemide lahendamiseks läbi hariduspoliitika, konkurentsivõimet suurendava majanduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika, tervisepoliitika, ausama ja kiirema õigusemõistmise, riigiasutuste personalipoliitika, riigistruktuuride planeerimise ja ümberpaigutamise, tõepärasema meediakajastuse tagamise riigis toimuvast ning kodanikuühiskonna arendamise tagamise meetmete.

Ida-Virumaa tegevuskava finantsperspektiivi komisjoni kuuluvad siseministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok, kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, Ida-Viru maavanem Riho Breivel, Ida-Viru tööstuspargi rajaja, ettevõtja Priit Kotkas, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees, Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik, keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna rakenduskava büroo juhataja Külli Urvik, keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep, põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja asetäitja Marko Gorban, rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna analüütik Kärt Kivirand, haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika talituse peaspetsialist Regina Raukas, sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Pille Saar ning sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervisepoliitika juht Ene Augasmägi.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister annab ülevaate turvalisuspoliitika põhisuundade täitmisest

2011-02-15

Teisipäeval, 15. veebruaril esitab siseminister Marko Pomerants Riigikogus aruande Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade täitmisest 2010. aastal. Aruanne käsitleb möödunud aasta olulisemaid arenguid sisejulgeoleku valdkonnas. Siseministeeriumi turvalisuspoliitika läbivaks eesmärgiks on vähendada hukkunute ja vigastatutega õnnetuste arvu ning tagada ohutum elukeskkond ja inimeste suurem turvatunne.

„Lõppenud aasta tulemused siseturvalisuses on olnud head,“ ütles siseminister Marko Pomerants, kuid lisas, et need tulemused on saavutatud läbi väga suurte pingutuste. „Majanduslanguse tõttu toimunud eelarve kärped ei ole jätnud mõjutamata ka siseturvalisust. Nagu kõik valdkonnad, nii ei toimi ka siseturvalisuse tagamine ilma rahata. Oleme saanud pakkuda kodanikele turvalisust just selles mahus, mida on riigieelarve võimaldanud,“ rääkis Pomerants. Ta märkis, et sisejulgeoleku rahastamisel on oluline arvestada tuleviku perspektiivi, sest uue personali väljaõpetamine maksab riigile märksa rohkem kui olemasolevate professionaalide hoidmine. „Sama tuleb tõdeda ka investeeringutes. Inimelude- ja looduskeskkonna päästmisel kasutatav tehnika on väga kallis ning vajab iga-aastasi investeeringuid,“ selgitas siseminister.

Siseminister hindab möödunud aastat turvalisuse aspektist väga mitmetahuliseks ja kogemuste aastaks. Seda nii suurte väljakutsete osas kui ka organisatsioonilises mõttes. „Samas ei panustatud möödunud aastal ainult sisejulgeolekule Eesti territooriumil,“ lisas Pomerants tõstes suuremate välisoperatsioonidena esile nii päästeoperatsioone Haitil, Moldovas ja Poolas, aga ka politseimissiooni Afganistanis. „Kõik see nõudis professionaalsust nii osalejatelt kui toetusmeeskondadelt,“ märkis Pomerants.

Möödunud aasta Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aruanne on koondatud trükiseks, milles on lisaks täitmise aruandele avaldatud ka 18 sisejulgeolekualast artiklit. Artiklid avardavad lugeja silmaringi ja tunnetust sisejulgeolekust ning turvalisuspoliitikast. Lisaks saab trükisest ülevaate siseministeeriumi ja tema valitsemisala 2010. aasta saavutustest, probleemidest ning tuleviku eesmärkidest.

Turvalisuspoliitika on osa Eesti riigi julgeolekupoliitikast ja rajaneb 2004. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustele. Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade dokument seab ühtse raamistiku meie riigi turvalisuspoliitikale. Eelkõige nendele valdkondadele, mida juhib siseministeerium. Samas on dokumendist lähtuvatest ülesannetest aga suur osa ka teistel ministeeriumitel, mittetulundusühingutel ja erasektoril.

Riigikogu võttis Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 vastu 2008. aastal. Siseminister on kohustatud igal aastal hiljemalt 1. märtsiks esitama Riigikogus ülevaate Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimisest.

Siseminister Marko Pomerants annab Riigikogule ülevaate Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade täitmisest homme, 15. veebruaril, orienteeruva algusega kell 10.15. Riigikogusse on oodatud siseministri aruannet kuulama ja küsimusi esitama kõik huvilised. Riigikogu istungi ülekannet saab jälgida ka interneti vahendusel: http://live.riigikogu.ee/live

Allikas: Siseministeerium

Politsei- ja Piirivalveamet võttis teenistusse kolmanda kopter

2011-02-14

„Eesti on mereriik, kellel on Schengeni õigusruumis valvata 767 km merepiiri ja 339 km maismaapiiri. Palju on ka metsi ning väikesaari. Sisejulgeoleku tagamisel on helikopteritel täita oluline roll, kus alati on tähtsad reageerimiskiirus ning juurdepääs õhust,“ rääkis siseminister Marko Pomerants. „Helikopteriga on võimalik valvata riigipiiri, päästa inimesi ning toetada politseioperatsioone. Samuti avastada merereostusi ja metsatulekahju koldeid. Kolm kopterit annab Eestile juba arvestatava helikopterivõimekuse,“ lisas ta.

AgustaWestlandi Euroopa asepresident Ugo Rossini avaldas üritusel heameelt anda üle Eesti juhtivale turvalusust tagavale asutusele juba kolmas kopter. „See kinnitab kliendi rahulolu AgustaWestlandi tarnitud helikopterite, korraldatud koolituste ja osutatud toega,“ rääkis Rossini. „Üleandmisele eelnes lennuvahendi operatiivvalmiduse edukas testimine. Tegemist on praegu parima kahemootorilise kopteriga kogu maailma turul. Täiendades oma helikopterite parki uue missioonitehnoloogia tipptasemel lennumasinaga, tugevdab Eesti Politsei- ja Piirivalveamet veelgi operatiivvõimekust elanikkonna paremaks teenimiseks,” ütles Rossini.

Seoses kolmanda kopteri kasutuselevõtuga on Politsei- ja Piirivalveamet rajamas Kuressaarde infrastruktuuri kopteri valmisoleku tagamiseks. „Valmisolekut arendatakse eelkõige merepiiri valvamise eesmärgil aga samas ka otsingu- ja päästeoperatsioonide ning meditsiinilendude tarbeks,“ ütles lennusalga juht Allan Oksmann. Lennusalga arengukava kohaselt on seatud eesmärgiks saavutada ühe kopteri ööpäevaringne valmisolek Kuressaare baasis 2013. aastaks.

Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kasutuses olevaid AgustaWestland-139 tüüpi helikoptereid kasutatakse eelkõige mere- ja maismaapiiri valvamiseks, otsingu- ja päästetöödeks, politseioperatsioonide julgestuseks ja ambulantslendudeks. Samuti on kopterite abil võimalik avastada merereostust, kustutada metsatulekahjusid ning vajadusel teostada kauba transporti väikesaartele.

Täna ametlikult teenistusse võetud Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kolmas helikopter jõudis Eestisse juba möödunud aasta lõpus. Kohalejõudmisest möödunud aeg kulus lennuvahendi arvelevõtmiseks, õhusõidukite registrisse kandmiseks ja teiste vajalike protseduuride täitmiseks. Kopteri ostmist toetas Euroopa Liidu Välispiirifond.

Esimese sama tüüpi kopteri sai piirivalve kätte 2007. aasta septembris, teise 2008. aasta lõpus. Piiri valvamiseks kasutab PPA lennusalk lisaks mainitud kopteritele kahte lennukit L-410, väikest kopterit Enström-480, väikest lennukit Cessna-172.

Allikas: Siseministeerium

Politsei- ja piirivalvekolledži kadetid annavad ametivande

2011-02-09

Täna, 9. veebruaril annavad Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis ametivande esimese kursuse kadetid. Vande võtab vastu siseminister Marko Pomerants. Enne ametivande andmise tseremooniat jagavad Politsei- ja Piirivalveameti (PPK) prefektid kadettidega oma karjääri eredamaid mälestusi ja õppetundide.

„Täna annavad ühise ametivande Eesti riiki lojaalselt ja ustavalt teenida 82 politseinikku ning piirivalvurit, kellest on sirgumas tulevased sisejulgeoleku tugisambad. Peale vande andmist siirduvad korrakaitse ja piirivalvuri kadetid praktikale, et aimu saada valdkonna päriselust ja andma panuse sisejulgeoleku tagamisse“ ütles siseminister Marko Pomerants.

"Politseiameti ja Piirivalveameti ühendamise järgselt on väljaõppe ja hariduse temaatika üks olulisimaid edutegureid, et meie riigi kodanikud ja külalised kogeksid turvalist tunnet ükskõik kus nad meie riigis ka ei liiguks. Ühendasutuse politseinike väljaõpe saab seetõttu olema senisest veelgi intensiivsem", kinnitab Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Ametivande andmise tseremoonia algab kell 14.00. Tseremoonial osalevad Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur, siseminister Marko Pomerants, siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson, PPK peadirektor Raivo Küüt ning politseiasutuste juhid.

Enne tseremooniat annavad kadettidele ülevaate oma karjäärist ja politseisse tulemise põhjustest Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri prefekt Priit Suve, Ida Prefektuuri prefekt Aldis Alus ja Lõuna Prefektuuri prefekt Tarmo Kohv ning Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kristjan Jaani. Loengute eesmärk on noori innustada ning seada neile hea eeskuju tulevikuks.

Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). Neis valdkondades viiakse läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakutakse juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes.

Allikas: Siseministeerium

Ministrid: seitse aastat tööd ühiste eesmärkide nimel on vilja kandnud

2011-02-09

Justiits- ja siseministri korralisel kohtumisel vaadati üle Laulasmaa deklaratsiooniga paika pandud ühised prioriteedid võitluses kuritegevusega ja arutati edasiste tegevussuundade üle.

Kohtumisel andsid prokuratuuri, politsei ja kaitsepolitsei esindajad ülevaate kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide täitmisest, samuti arutati viimase aja tendentse kuritegevuses.

Justiitsminister Rein Langi sõnul võib kokkuvõtvalt öelda, et pikaajaline tegevus ja koostöö määratud eesmärkide nimel on vilja kandnud.

"2005.aastal tagasi võeti kahe ministeeriumi, politsei ja prokuratuuri koostöös vastu nn Laulasmaa deklaratsioon, kus pandi paika ühised prioriteedid võitluses kuritegevusega. Seitse aastat hiljem võib öelda, et sihipärane ja pikaajaline tegevus on vilja kandnud ning kuritegevuse statistikanumbrid ning praktikute kogemus näitavad, et eesmärkide saavutamisel on edusamme tehtud," tõdes Lang. "Seega oli ühine otsus seniste prioriteetidega jätkata."

Lisaks tuli kohtumisel arutusele vägivallavastane võitlus, kusjuures eraldi tähelepanu pöörati lähisuhte vägivallale. Lang rõhutas, et koduvägivalla puhul reageerib politsei kõikidele juhtumitele ning kannatanu avaldus ei ole ilmtingimata selle eelduseks.

"Samas tuleb loomulikult arvestada lähisuhte vägivalla eripäradega, näiteks et kannatanu on ütluste andmiseks liiga hirmunud. Siin on oluline rõhutada tugisüsteemi olemasolu, kes ohvreid selles protsessis aitaks ja toetaks," ütles justiitsminister.

Viimase aja kuritegevuse näitajatest rääkides sõnas siseminister Marko Pomerants, et suuremat tähelepanu tuleb edaspidi pöörata varavastastele kuritegudele, mis on kasvutendentsi näidanud.

"Üks põhimõtteline otsus, mis sel kohtumisel tehtud sai, puudutab vargustega võitlemist," ütles Marko Pomerants. "Nimelt on kavas võtta edaspidi erilise tähelepanu alla varastatud kauba edasimüüjad, ehk teisisõnu rünnata vargapoiste asemel organiseerijaid ja turustajaid, mis peaks palju tõhusama tulemuse andma," rääkis siseminister

Laulasmaa deklaratsioon, milles on kirjas ühised tegevusprioriteedid ja eesmärgid, allkirjastati 22. augustil 2005 justiits- ja siseministeeriumi ning politsei ja prokuratuuri juhtide kohtumisel.

Ühiste põhieesmärkidena määratleti võitlus alaealiste poolt ning nende suhtes toime pandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega, ja võitlus organiseeritud kuritegevusega, eelkõige uimastite, rahapesu ja inimkaubandusega seotud kuritegevusega.

Järgmise kohtumise leppisid ministrid kokku 2.augustiks.

Allikas: Siseministeerium

Rakveres avati pidulikult politsei ja pääste ühishoone

2011-02-04

Reedel, 4. veebruaril avatati pidulikult Rakvere uus politsei ja pääste ühishoone. Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistule rajatud hoones on politsei- ja päästeametnikele vajalikud tööruumid, ajutise kinnipidamise ruumid, kainestusruumid ja päästeautode garaaž.

„Sellest majast juba mööda ei vaata! Sisseastumise põhjust ju ei pruugigi väga sageli olla, aga tasub oma ID-kaardi aegumistähtajale pilk heita. Sealt võib selguda, et uuest majast tuleb varsti läbi astuda,“ ütles siseminister Marko Pomerants. „Kel on mingi väga kiire asi, siis numbrid on endised - 110 ja 112. Enamusjuhtudel tuleme selliste kõnede puhul ise kohale. Sissekolinud politseinikud ja päästjad olid aga ammuilma paremad töötingimused ära teeninud,“ sõnas siseminister uue maja avamisel.

Riigi Kinnisvara AS otsis ühishoone rajamiseks esmakordselt üüri vähempakkumise korras investorit erasektorist, kes hoone oma kulude ja kirjadega valmis ehitaks ning edasi üürile annaks. Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on valminud hoone heaks näiteks, et tavapärasest raamist välja mõtlemine tasus end ära. "Koostöö oli Oma Ehitajaga konstruktiivne ning tulemusega oleme rahul. Positiivne kogemus julgustas meid ette võtma teisigi analoogseid projekte, mis praegusi riigi investeerimisvõimeid arvestades jääksid muidu pikaks ajaks oma järge ootama," sõnas ta. "Sellise koostöömudeli õnnestumiseks peab lisaks headele partneritele ka olukord olema ehitusturul sobiv," lisas Saarniit.

Rakvere politseimaja valmimist on pikalt oodatud ning Ida Prefektuuri prefekt Aldis Alus tõdeb nüüd, et tegemist on Eesti kõige parema ja kõige kaasaegsema politseihoonega. „Maja projekteerimisel võeti arvesse politseitöö eripära ning töötajatele loodi head olmetingimused ja kõik võimalused põhiülesannete täitmiseks,“ kinnitas prefekt.

"Meie regioonis 2003. aastal valminud Tapa ja 2008. aastal avatud Iisaku politsei ja pääste ühishooned on head näited, et töötingimuste paranemisega kaasnevad ainult plussid. Nüüdisaegsed töötingimused tõstavad kindlasti ametnike motiveeritust ja tagavad tasemel teeninduskultuuri," lisas Ida-Eesti Päästekeskuse direktor Ailar Holzmann.

Hoone ehituse ja finantseerimise korraldanud AS Oma Ehitaja juhatuse esimehe Kaido Fridolini sõnul on ühishoone näol tegemist eduka näitega, kus suhteliselt keerulistes majanduslikes tingimustes leidsid riik ja ettevõtjad parima lahenduse ning hoone valmis õigeaegselt. „Kõik osapooled on teinud head tööd ja tänu sellele sai ehitus korrektselt finantseeritud ja kasutajale üle antud,“ ütles Fridolin.

Riigi Kinnisvara ja AS Oma Ehitaja tütarfirma OÜ Superficarius allkirjastasid eelmisel aastal 24. juulil kokkulepped, mille alusel Rakvere politsei ja pääste ühishoonet ehitama hakati. AS Oma Ehitaja rajatud Rakvere politsei ja pääste ühishoonele asetati nurgakivi möödunud aastal 6. novembril ning hoone anti Riigi Kinnisvarale üle 22. oktoobril 2010.a. Riigi Kinnisvara rendib hoonet 15 aastaks sõlmitud üürilepingu alusel EfTEN Kinnisvarafondi käest, kes omandas OÜ Superficarius osa ASilt Oma Ehitaja käesoleva aasta novembris. Fondijuht Viljar Arakase sõnul on ettevõttel Riigi Kinnisvaraga olnud varasem hea koostöökogemus. „Tegemist on väga pikaajalise investeeringuga, mille garantiiks on Riigi Kinnisvaraga sõlmitud leping. Julgustaksin avalikku sektorit Riigi Kinnisvara positiivse näite kaudu julgemalt investeerima, et tänasel suhteliselt heade ehitushindadega ajal teha valmis ka ülejäänud riigile vajalikud objektid,“ ütles Arakas.

Esimene politsei- ja pääste ühishoone avati Virumaal 2003. aasta 26. novembril Tapal ja teine samalaadne 14. novembril 2008 Iisakus. Rakvere hoone on Virumaal suurim.

Laupäeval, 5. veebruaril on majas lahtiste uste päev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Sel päeval on kohal ka Lõvi Leo ja päästekoer Nublu, kes tutvustavad noorematele külalistele turvalisuse põhitõdesid. Ekskursioonid hoones toimuvad igal täistunnil kella 11.00-15.00.

Allikas: Siseministeerium

Euroopa Liidu siseministrid arutasid Budapestis sisejulgeoleku valdkonna rahastamist

2011-01-21

Neljapäeval, 20. jaanuaril osales siseminister Marko Pomerants mitteametlikul sise- ja justiitsministrite kohtumisel Budapestis, kus peateemana oli arutlusel sisejulgeoleku rahastamise tulevik.

"Euroopa Liidu eelarveperspektiiv lõppeb 2013. aastal ning ministrid vahetasid mõtteid võimalike tulevaste kulutuste üle sisejulgeoleku valdkonnas," ütles Pomerants. Aruteludes toodi välja, et liikmesriikide senise kogemuse põhjal tuleks Euroopa Liidu vahendite kasutamist efektiivsemaks muuta ning siduda selgemalt poliitiliste eesmärkidega. „Küsimus pole üksnes rahakoti suuruses, vaid ka selles, kuidas sisu kasutada. Kõigi osapoolte huvides on leida lahendusi, kuidas sama raha eest luua rohkem julgeolekut,“ märkis siseminister Marko Pomerants.

Eesti näeb tulevaste prioriteetidena uute tehnoloogiate laiemat kasutamist, välispiiride valve tõhustamist ning integratsioonimeetmeid. „Mul on hea meel, et mitmed kolleegid toetasid vajadust parandada infotehnoloogiliste lahenduste arendamise rahastamist. Loodaval IT agentuuril on siinkohal oluline roll mängida ja tuleb õigustada sellele pandud ootusi, kuid see nõuab korralikku ja stabiilselt finantseerimist“, lausus siseminister.

Siseminister Marko Pomerantsi saatsid visiidil nõunikud siseküsimustes Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Kristo Põllu ja Uku Särekanno ning siseministeeriumi nõunik Euroopa Liidu alal Ketlin Jaani-Vihalem.

Allikas: Siseministeerium

Reinsalu: Keskerakond peab Moskvast raha küsimist taunima

2011-01-16

IRLi parlamendisaadik Urmas Reinsalu loodab, et Keskerakonna konverents kasutab võimalust ja annab omapoolse hukkamõistva hinnangu Moskva rahaga võimu ostmise katsele.

„Juhul, kui seda täna ei tehta, võtab Keskerakond endale ülemõttelise moraalse vastutuse," lausus Reinsalu.

Tema hinnangul eksivad need, kes pärast tänast konverentsi püüavad skolastiliselt lahutada Keskerakonna esimeest ja parteid.

„Savisaarel on esimehena üldvolitus partei esindamiseks ja nagu lähtub kaitsepolitsei materjalist, ei küsinud ta seda raha endale, vaid Keskerakonnale," sõnas Reinsalu.

Tema sõnul on väär ka peaminister Andrus Ansipi mõttearendus, et Keskerakonna ümber ei tohi tekitada Venemaalt raha küsimise pärast isolatsiooni.

„Poliitikas tuleb selgelt eristada kaht tasandit: argipoliitika ja arutelu riigi sotsiaalmajanduslike valikute ümber ja riigi sõltumatusega seotud küsimused," ütles ta.

Reinsalu hinnangul on hoiak, et Keskerakonda ei tohi "karistada" liidri tegevuse pärast, naiivne ja ohtlik, sest ajab argipoliitika ja riigi iseseisvuse küsimuse lootusetult sassi.

„Üleskutse amnestiale Keskerakonna suhes kaks nädalat pärast Savisaare tegude ilmsikstulekut on täiesti arusaamatu, sest see muudab kogu poliitika suhteliseks ja müüdavaks."

Pomerants arutas Maltal Euroopa Varjupaiga Tugiameti ja IT agantuuri loomist

2011-01-14

Neljapäeval ja reedel, 13. ja 14. jaanuaril, jätkus siseminister Marko Pomerantsi välisvisiit Maltal, kus põhitähelepanu koondus Euroopa Varjupaiga Tugiameti ülesehitamisele ja IT agentuuri loomisega seonduvatele teemadele.

„Meie eesmärk on õppida Malta kogemustest Euroopa Varjupaiga Tugiameti ülesehitamisel, sest sarnased väljakutsed ootavad Eestit ees seoses IT agentuuri loomisega,” rääkis Marko Pomerants. "Eesti saab Euroopa Varjupaiga Tugiameti ülesehitamisse ja rakendamisse tugevalt panustada nii kogemuste kui ka ekspertide näol," lisas Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja kodakondsuse ja migratsiooni alal Margit Ratnik. Maltale loodava Euroopa Varjupaiga Tugiameti eesmärk on tagada parem infovahetus Euroopa Liidu liikmesriikide ametkondade vahel ning ühtlustada liikmesmaade praktikat varjupaigaküsimuste käsitlemisel.

Malta justiits- ja siseminister Carmelo Mifsud Bonnici juhtis Eesti delegatsiooni tähelepanu mitmetele administratiivsetele väljakutsetele, mis võivad Eesti ees seista IT agentuuri loomisel. "Me võime ju arvata, et oleme kõikide seatud ülesannete lahendamiseks valmis ja töö sujub plaanipäraselt, kuid reaalsus on see, et nii suure hulga huvitatud osapooltega projekti elluviimisel võib ette tulla palju ootamatuid pisiasju. Näiteks erinev arusaam ruumilahendusest. Seega tuleb meil valmis olla vajadusel nii paindlikust kui ka tõhusat veenmisoskust üles näidata," rääkis Pomerants.

Visiidil olles külastas siseminister Malta varjupaigataotlejate majutuskeskust ja tutvus nende elutingimustega. „Malta on Euroopas pikemat aega olnud Aafrikast saabuvate põgenike sihtkohaks ja tänu erinevatele illegaalse immigratsiooni vastu võitlemise meetmetele on neil õnnestunud eelmisel aastal põgenike vool peatada,” nentis siseminister.

Eesti delegatsioon kohtus ka Malta politseiülema John Rizzo´ga Schengeni infovahenduskeskuses ehk Sirene büroos ning ühiselt tõdeti, et Eesti ja Malta koostöö infovahetuse alal on igati edukas. Siseminister Pomerants külastas ka Malta relvajõude, kelle ülesandeks on sarnaselt Eesti Politsei- ja piirivalveametiga Euroopa Liidu välispiiri valvamine.

Siseministrit saatsid visiidil siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja ülesannetes kodakondsuse ja migratsiooni alal Margit Ratnik ning siseministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna juhataja ülesannetes Triin Toompuu.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku kehtestada tänavuseks sisserände piirarvuks 1008

2011-01-13

Neljapäeval, 13. jaanuaril arutab valitsus siseministeeriumi koostatud valitsuse korralduse eelnõud, mille kohaselt kehtestatakse 2011. aastal sisserände piirarvuks 1008. Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Möödunud aasta detsembri seisuga moodustasid Eesti alalise elanikkonna 1 158 479 Eesti kodanikku ja 185 122 pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalast, mis on kokku 1 343 601 inimest. Käesoleval aastal oleks välismaalaste seadusest tulenevalt võimalik kehtestada sisserände piirarvuks maksimaalselt 1344.

„Kolmel eelneval aastal on valitsus olnud sisserände piirarvu kehtestamisel seisukohal, et ei ole otstarbekas tõsta piirarvu seaduses ettenähtud maksimaalmäärani. Möödunud aastal, kui sisserände piirarvuks oli 1009, oli piirarvu täituvus 829, mis tähendab, et see jäi kasutama 180 isiku võrra. Seetõttu peame otstarbekaks kehtestada ka tänavu sisserände piirarvuks 1008,“ ütles siseminister Marko Pomerants. „On olnud igasuguseid unelmaid rahva sissetoomiseks ja immigratsioonireeglite leevendamiseks, kuid tegelikkuses on saadud alati kehtestatud sisserände piirarvuga hakkama,“ lisas minister.

Välismaalaste seaduse kohaselt ei arvestata sisserände piirarvu täitumise arvutamisel eestlasi, Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasat, lapsi, vanemaid ning eestkostetavaid, kellele antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde.
Samuti ei arvestata välismaalasi, kellele antakse elamisluba õppimiseks, töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil või lähtudes kaalukast avalikust huvist. Arvesse ei lähe ka välismaalased, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki. Ei arvestata ka Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikke ning välismaalasi, kellele on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes ei ole pärast seda lahkunud elama mõnda teise riiki.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister Marko Pomerants kohtus Serbia ja Bulgaaria kolleegidega

2011-01-12

Käesoleval nädalal 10.-14. jaanuarini, viibib siseminister Marko Pomerants välisvisiidil, et kohtuda oma väliskolleegidega ning arutada riikidevahelist sisejulgeolekualast koostööd. Siseminister alustas visiiti kohtudes Serbia siseministri Ivica Dačić´i ning Bulgaaria asepeaministri ja siseministri Tsvetan Tsvetanoviga.

Eesti ja Bulgaaria ministrite kohtumisel koondus põhitähelepanu Bulgaaria ettevalmistustele liitumiseks Schengeni õigusruumiga. Eesti, kui juba teatud kogemustega Schengeni liige, sai jagada oma mõtteid ja kogemusi. „Kui Bulgaaria täidab kõik Schengeni tehnilised nõuded, siis Eestil ei ole vastuväiteid nende liitumisele,” ütles siseminister Marko Pomerants.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort rõhutas, et oluline on piiride kadumise juures silmas pidada ka vajadust nende taastamiseks. „Meie kogemus NATO välisministrite kohtumise aegsest ajutisest piirikontrolli taastamisest näitas seda vajadust selgelt,” rääkis Koort.

Samuti tõstatas Eesti pool kohtumisel üles vajaduse mõelda juba praegu piirijärjekordadele, kuna Bulgaariat läbib Türgi transiit ja pikki järjekordi oli Eesti delegatsiooni liikmetele näha Serbia ja Bulgaaria piiril. „Need autod, mis seisava täna nii Ungari kui ka Rumeenia piiridel, kogunevad edaspidi Euroopa Liidu välispiirile Bulgaarias,” märkis Erkki Koort.

Kohtumisel Bulgaaria piirivalve esindajatega tunti huvi ka Eesti lennusalga tegevuse kohta. „Kuna me lendame samade kopteritega, siis oleme valmis ka selles valdkonnas oma kogemusi jagama,” rääkis siseminister Pomerants. Positiivse asjaoluna ilmnes, et kuigi Bulgaaria ei ole veel Schengeni õigusruumiga liitunud, on seal juba edukalt kasutusel Schengeni infosüsteem, mille abil on leitud ka mitmeid varastatud sõidukeid.

Eesti delegatsioon möönis, et sel reisil kulus ära sõprus Bulgaaria ja Serbia siseministrite vahel. Tänu sellele toimus Belgradis ka kohtumine Eesti ja Serbia siseministrite vahel, mida algselt Marko Pomerantsi välisvisiidi kavas ei olnud. Serbiasse sattus siseminister Pomerants tõrgete tõttu lennuliikluses.

„Serbia on huvitatud kahepoolsest koostööst Eestiga just politsei valdkonnas,” rääkis Pomerants. „Nii Serbia kui ka Bulgaariaga saab Eesti teha edukalt koostööd organiseeritud kuritegevusega võitlemisel, sest organiseeritud kuritegevus ei lase end piiridest segada, kuigi kurjategijad teavad väga hästi, kus need asuvad,“ lisas minister. Kohtumisel peatus Serbia siseminister pikemalt ka Kosovo ja Serbia probleemi lahendamisel, rõhutades, et see konflikt tuleb lahendada rahumeelselt nendel kahel riigil omavahel.

Siseminister Marko Pomerantsi visiit jätkub täna Maltal, et kohtuda sealse justiits- ja siseministri Carmelo Mifsud Bonnici´ga.

Siseministrit saadavad visiidil siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja ülesannetes kodakondsuse ja migratsiooni alal Margit Ratnik ning siseministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna juhataja ülesannetes Triin Toompuu.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister tänas ja tunnustas kriminaalpolitseinikke

2011-01-05

Kriminaalpolitsei viienda aastakonverentsi avakõnes tänas siseminister Marko Pomerants kriminaalpolitseinikke möödunud aastal tehtud töö eest ning seadis ootused alanud aastaks.

Täna peetud konverentsi avakõnes möönis siseminister Marko Pomerants, et kuigi 2010. aastat iseloomustas vähene kuritegevuse tõus, võib neli aastat stabiilsema püsinud kuritegevuse taset pidada kriminaalpolitseinike heaks töötulemuseks. „Olete suutnud enamiku suurt ühiskondlikku resonantsi põhjustanud kuritegudest avastada ja kahtlustatavad kinni pidada,” ütles Pomerants ning tõstis möödunud aasta suuremate kordaminekutena esile kurikamõrvari tabamise ja Tartumaal toime pandud vanurite kaksikmõrva kiire lahendamise. Samuti tänas siseminister kriminaalpolitseinikke NATO tippkohtumise kõrgete külaliste turvalisuse tagamise ning euro tulekuga seotud eduka sularahaveo eest. „Mõlemal juhul oli tegemist riiklikult tähtsate ning ülimalt suuremahuliste operatsioonidega. Täna võime uhkusega öelda, et olime tasemel,” nentis siseminister .

Möödunud aasta märkimisväärse sündmusena tõstis siseminister esile ka uue kaasaegsete tehniliste võimalustega Kohtuekspertiisi Instituudi hoone valmimise. „Nüüd on meil unikaalne võimalus digilahanguteks, elavekspertiiside läbiviimiseks ning muude asitõendite uurimiseks,” lausus siseminister ning pani politseiametnikele südamele, et koostöös kohtuekspertidega tuleb sellest võtta maksimum, et saavutada parim menetlustulemus.

Alanud aastale vaadates rõhutas Pomerants, et ootused kriminaalpolitseinike tööle on jätkuvalt kõrged. „Ka sellel aastal peate edukalt hakkama saama oma põhieesmärkide täitmisega, milledeks on raskesti avastatavate ja ühiskonnale kõige suuremat kahju ning laia kõlapinda tekitavate kuritegude tõkestamine ja avastamine,” lausus minister, tuues prioriteetidena välja küberkeskkonnas sooritatud kuritegevuse ohjamise ning õiguskorra tagamise Ida-Virumaal.

Parimaid spetsialiste ning koostööpartnereid kriminaalpolitsei valdkonnas tunnustati kriminaalpolitsei teenetemedaliga.

Viies kriminaalpolitsei aastakonverents toimub täna, 5. jaanuaril Eesti Näituste messikeskuses.

Siseminister Marko Pomerantsi kriminaalpolitsei aastakonverentsi avakõne saadava siseministeeriumi kodulehel http://www.siseministeerium.ee/siseminister-marko-pomerantsi-2/

Allikas: Siseministeerium

Siseminister Marko Pomerants esitab siseministeeriumi kantsleri ametikohale Tarmo Türksoni

2011-01-03

Siseminister Marko Pomerants esitab siseministeeriumi kantsleri ametikohale Tarmo Türksoni.

Siseminister Marko Pomerants: „Olen lahtiste silmadega ringi vaadanud sobivaima kandidaadi leidmiseks. Tarmo Türksoni näol on tegemist inimesega, kellel on pikaajaline kogemus julgeolekuvaldkonnas. Samas on siseministeeriumi kantsleri ülesannete hulgas ka regionaalvaldkonna elu korraldamine, millega tuleb tal end samuti kurssi viia. Arvan, et Tarmo Türksoni pikaajalised kogemused aitavad kaasa siseministeeriumi arengule ning juhtimisele. Kavatsen Tarmo Türksoni kandidatuuri esitada Vabariigi Valitsusele lähipäevil.“

Tarmo Türkson on sündinud 17. aprillil 1967. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna ajaloo eriala cum laude ning täiendanud end erinevatel täiendkoolitustel nii Eestis kui välismaal.

Türkson on töötanud alates 2001. aastast teabeameti peadirektorina. Tema töökogemuste hulka kuulub lisaks töötamine nii välisministeeriumi teabeteenistuses, Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Vene Föderatsioonis kui riigikantselei teabeteenistuses.

Türksonit on autasustatud Valgetähe IV klassi ordeniga ning politsei teenistusmärgi eriklassiga. Lisaks on talle omistatud Prantsusmaa Auleegioni Ordeni rüütlirist, piirivalve teeneteristi III klass, kaitseministeeriumi kuldrinnamärk ning kaitseministeeriumi II klassi teeneterist.

Siseministeeriumi kantsleri kinnitab ametisse Vabariigi Valitsus.

Allikas: Siseministeerium

Eesti, Leedu ja Gruusia siseministrid arutavad välispiiri turvalisuse tagamise küsimusi

2010-12-29

Täna, 29. detsembril viibib siseminister Marko Pomerants visiidil Leedus, kus ta kohtub Leedu siseminister Raimundas Palaitise ja Gruusia siseminister Ivane Merabishviliga.

Kohtumisel on peateemadena arutluse all nii Euroopa välispiiri turvalisuse kui ka sellega kaasnevad sisejulgeoleku tagamise küsimused.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul on mitmepoolne kohtumine heaks võimaluseks jagada kogemusi, arutada üleskerkinud probleeme ning nende lahendamise võimalusi. „Kuigi Eestil ja Leedul ning Gruusial ei ole ühiseid piire on meil siiski üksteiselt väga palju õppida. Sealhulgas ka vahetada vastastikuseid kogemusi välispiiri turvalisuse tagamisel,“ lisas minister.

Visiidi käigus tutvuvad siseministrid Leedu politsei kriminalistikakeskuse ja häirekeskuse tööga ning Kena raudteejaamas Venemaa ja Leedu vahelise reisijateveo ja transiitskeemi ülesehitusega. Lisaks külastatakse Vilniuse politseiosakonda ning politsei juhtimiskeskust.

Siseministrit saadab visiidil siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakonna juhataja asetäitja välissuhete alal Triin Toompuu.

Siseminister ja ROTAL allkirjastasid politseiametnike ning päästeteenistujate töötingimuste kollektiivlepingu aastaks 2011

2010-12-22

Täna, 22. detsembril allkirjastasid siseminister Marko Pomerants ja riigi- ja omavalitsusasutustetöötajate ametiühingute liit (ROTAL) politseiametnike ning päästeteenistujate palga alammäära ja päästeteenistujate tööaja korralduse kollektiivlepingu aastaks 2011.

"Kokkuleppe alusel säilitame päästjatele senise sissetuleku ning kõik valves oldud töötunnid tasustatakse ühetaoliselt. Kokkulepe saavutasime ka töövahetuse osas – selleks on 24 tundi, millele lisandub päästjatel 6 - 7 vaba vahetust,“ ütles siseminister Marko Pomerants. „Samas on sündmusele reageerimisaeg endiselt 1 minut“, kinnitas Pomerants. „See kokkulepe võimaldab järgmisel aastal tööd planeerida nii, et koondamisi päästjate hulgas läbi viia ei tule," lisas ta

Leping kehtestab summeeritud tööaja alusel töötavate päästekeskuste päästeteenistujate töövahetuse kestuseks 24 tundi ja päästeameti demineerimiskeskuse summeeritud tööaja alusel töötavate päästeteenistujate töövahetuste kestuseks 12 tundi ja 24 tundi.

Kollektiivlepinguga kehtestati politseinike ja päästjate palgaastmele vastavad minimaalsed kuupalgamäärad aastaks 2011. Selleks on 40-tunnise töönädala puhul minimaalne kuupalgamäär politseiametnikul 529,19 eurot, I grupi komando päästjal 440,99 eurot, II grupi komando päästjal 529,19 eurot ja III grupi komando päästjal 587,99 eurot. Politseiametnike ning päästeteenistujate ametipalgale lisanduvad öötöö ja riigipühal tehtava töö tasud.

Täna sõlmitud kollektiivleping on palgamäärade raamkokkulepe, mis ei välista soodsamate tingimuste kokku leppimist asutuste kollektiivlepingutes ning politseiametnike ja päästeteenistujate teenistussuhte aluseks olevates aktides.

Osapoolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel osalevad politseiametnike ja päästeteenistujate palgapoliitika väljatöötamise protsessis edaspidi ka Riigi- ja Omavalitsuste Töötajate Ametiühingute Liidu esindajad.

Käesolev kollektiivleping kehtib 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeerium tegi täna ROTALile ettepaneku allkirjastada esmaspäeval 2011. aasta kollektiivleping päästetöötajate töötingimuste kohta

2010-12-17

Täna, 17. detsembril esitas siseministeerium riigi- ja omavalitsusasutustetöötajate ametiühingute liidule (ROTAL) 2011. aasta kollektiivlepingu tingimuste kohta omapoolse ettepaneku.

"Meie ettepanek ROTALile tähendab seda, et järgmisel aastal säilitame päästjatele senise sissetuleku. Küll aga lisanduks igale päästjale 6 - 7 vaba vahetust, mille tulemusena väheneb samaaegselt ühes vahetuses olevate päästjate arv“, ütles siseminister Marko Pomerants. „Koondamisi päästjate hulgas järgmisel aastal läbi viia ei tule. Päästjatele tasustatakse kõik valves oldud töötunnid ühetaoliselt. Endiselt sõidetakse sündmusele 1 minuti jooksul", lisas minister.

Kollektiivlepingu 2011. aastaks loodab siseministeerium ROTALiga allkirjastada esmaspäeval, 20. detsembril toimuval kohtumisel.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister Marko Pomerants allkirjastas Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumiga koostööprotokolli

2010-12-15

Esmaspäeval, 13. detsembril allkirjastas siseminister Marko Pomerants koostööprotokolli Eesti Vabariigi siseministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi vahel aastateks 2011-2012.

Eesti ja Vene pool leppisid kokku, et tugevdavad ja arendavad praktilist koostööd võitluses rahvusvahelise kuritegevuse vastu eelkõige piiriäärsetel aladel.

"Koostööprotokolli allkirjastamine on väga oluline samm Eesti ja Venemaa siseministeeriumite suhete tugevdamises ning jätkamises. Meie ametkondadevaheline koostöö on tähtis mõlema riigi kodanike õiguste ja vabaduste tagamisel," ütles siseminister Marko Pomerants. Eriti oluliseks pidas minister seda, et protokoll näeb ette aktiivsemat koostööd piiriäärsetel aladel.

Venemaa Föderatsiooni siseministeerium tegi Eesti Vabariigi siseministeeriumile ettepaneku viia ellu konkreetseid koostööprojekte. "Meie soovime jätkata seda praktikat, mis oli meie ametkondade vahel kuni 2006. aastani," mainis Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Mihhail Vaskov.

Koostööprotokolli eesmärkide elluviimiseks vahetatakse vastastikust operatiiv-, teatme-, statistilist, kriminaal- ja muud infot. Pooled plaanivad korraldada ühiseid üritusi kogemuste vahetamiseks ning toetavad koostöö arendamist oma haridus- ning teadus- ja uurimisasutuste vahel.

Vastastikkuse hea koostöö tänu märgiks andis Mihhail Vaskov üle Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi teenetemärgid Lõuna Prefektuuri prefekt Tarmo Kohvile, Ida Prefektuuri piirivalvebüroo juht Aimar Kössile, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoole, Eesti Vabariigi Moskvas suursaatkonna sisejulgeoleku nõunik Rein Oravale ning siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakonna välissuhete nõunik Margit Maksimovale.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeerium ja ROTAL sõlmisid vahekokkuleppe

2010-12-14

SISEMINISTEERIUM
Pressiteade nr 100
14. detsember 2010

Siseministeerium ja ROTAL sõlmisid vahekokkuleppe

Täna, 14. detsembril sõlmisid siseministeerium ning Riigi ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit (ROTAL) vahekokkuleppe 2011. aasta kollektiivlepingu sõlmimiseks.

„Vahekokkuleppega astume sammu leppe sõlmimise poole. Mul on hea meel, et oleme jõudnud läbirääkimisega järgmisesse faasi ning saavutanud ühise arusaama palkade osas,“ sõnas siseminister Marko Pomerants.

Lepinguga sõlmiti kokkuleppe politseinike ja päästjate minimaalsed palgaastme määrad kuupalga aastaks 2011. Selleks oleks 40-tunnise töönädala puhul minimaalne kuupalga määr politseiametnikul 529,19 eurot, I grupi komando päästjal 440,99 eurot, II grupi komando päästjal 529,19 eurot ja III grupi komando päästjal 587,99 eurot. Politseiametnike ning päästeteenistujate ametipalgale lisanduvad öötöö ja riigipühal tehtava töö tasud.

Siseministeeriumi ning ROTAL-i vahel sõlmiti 2009. aasta lõpus kollektiivleping, millega lepiti kokku politseiametnike ja päästeteenistujate minimaalsed kuupalgamäärad ja töökorralduse alused aastaks 2010.

Vaher: riik peab reageerima ka aknalõhkumisele

2010-12-11

IRLi eestseisuses heaks kiidetud turvalisus- ja õiguspoliitika kohaselt peab riik tegelema ka väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi.

IRLi peasekretär, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher peab "katkise akna" põhimõtte rakendamist tähtsaks, sest see kasvatab kodanike turvalisust ja usaldust õiguskorra vastu.

"Selleks tuleb panna erilist rõhku kuritegude ennetamisele ja karistuspoliitikale, mis peab olema õiglane ja mõjus. Peame õigeks, et riik tegeleb ka selliste väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi," ütles Vaher.

Tema sõnul süvendab korrarikkumiste talumine tänavatel inimestes hirmu ning tõmbab ligi kurjategijaid.

"Korratus, räpases ja "kõik-lubatud" keskkonnas võib isegi tavalistel inimestel lüüa välja kalduvus vägivallale, oluline on teha riigi poolt kõik, et tuua noored õigusrikkujad ja esmarikkujad tagasi õiguskuulekale teele," rääkis ta.

Vaheri sõnul tuleb arvestada põhjuste ja tagajärgede seost ehk seda, millised pisisüüteod võivad viia raskemate tagajärgedeni. Parandamata katkised aknad või korrast ära linnaruum tähendab, et keegi ei hooli sellest ja see viib tõsisema vandalismini.

"Toetame linnaplaneerimise ja arhitektuursete lahenduste kasutamist turvalise elukeskkonna kujundamisel, samuti sellise kompetentsi tekkimist politseis. Peame oluliseks turvakaamerate paigaldamist linnaruumi, tänavavalgustuse olemasolu, nende korrashoidu ja sallimatust isegi seinasodimiste suhtes," lausus Vaher.

Tema sõnul tuleb ühiskonda paadunud kurjategijate eest kaitsta, seistes õiglase Eesti eest, kus on tagatud inimeste põhiõiguste kaitse.

"Avalikku korra kaitsmiseks tuleb tagada korrakaitseüksuste suurem aktiivsus ja nähtavus, loomulikult nende operatiivne jõudmine abivajajani. Kõrgema kuritegevusega piirkondadesse lisame politseipatrulle, toetame ulatuslikult ka abipolitseinike tegevust," sõnas Vaher.

Tutvu IRLi turvalisus- ja õiguspoliitikaga: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2447/

IRLi noored: riigikaitse on kogu rahva ülesanne

2010-12-10

IRLi noorte aseesimehe Mihkel Kübara sõnul ei mõista ta plaani lühendada ajateenistust kuue kuuni ja võtta eesmärgiks kaotada kutseline ajateenistus.

"Riigikaitse on palju enam kui sõjaline kaitsevõime, see on laiapõhjalisele kaitsetahtele ja kaitseväekohustusele ehitatud tegevus, milles osalevad lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule erinevad asutused ja organisatsioonid ka erasektor ja avalikkus," ütles Kübar.

IRLi noored peavad tema sõnul riigikaitse vastutustundlikku korraldamist valitsuse ja kogu rahva esmaseks ülesandeks, mistõttu pole võimalik Eestis liikuda kutselise kaitseväe suunas.

"Loomulikult on väga tähtis koostöö NATO-partneritega, samuti teiste Põhjala ja Balti Riikidega, kuid Eesti põhiseadusega on Riigikaitse kogu rahvale pandud kohustus. See tagab märksa suurema turvatunde," ütles Kübar.

IRL noorte sõnul ei suuda elukutselistest koosnev kaitsevägi oma piiratud inimressursiga säilitada oma esmast kaitsevõimet, mistõttu on oluline, et Eestis säiliks kohustuslik ajateenistus.

IT-agentuuri asukoha ühispakkumine sai liikmesriikide üksmeelse poliitilise toetuse

2010-12-03

2. detsembril siseminister Marko Pomerantsi ja Prantsuse siseminister Brice Hortefeux poolt EL justiits- ja siseküsimuste nõukogul Brüsselis esitletud kahe riigi ühispakkumine loodava IT-agentuuri asukohale leidis liikmesriikide üksmeelse poliitilise toetuse.

Siseministri sõnul on poliitilise kokkuleppe saavutamine kõige olulisem samm agentuuri peakorteri asutamisel Tallinnasse. „Kuigi otsese vormistamine toimub hiljem, näitas tänane mõttevahetus, et Eesti ja Prantsusmaa koostöös sündinud lahendus sobib nõukogule,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Loodav IT-agentuur hakkab kandma Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT süsteemide operatiivjuhtimise ameti nime.

„Edukas ühispakkumine on kahe riigi hea koostöö tulemus. Nii nagu lisaks rahandusministrile pidid euro toomisesse panustama paljud, nii on ka agentuuri Eestisse asutamise taga suure hulga inimeste töö. Sellesse kolm ja poolt aastat kestnud protsessi on panustanud väga paljud alates erasektori esindajatest, riigiametnikest ja diplomaatidest kuni valitsuse liikmete ja presidendini välja,“ lisas siseminister Pomerants.

Agentuuri määruse formaalne vastuvõtmine koos Euroopa Parlamendiga jääb 2011 aasta algusesse. Suuremahuliste IT süsteemide haldamise võtab agentuur üle 2012 aastast, kuid Eestil koos Prantsusmaaga tuleb hakata tegema ettevalmistusi agentuuri töölerakendamise toetamiseks.

Nõukogule heakskiitmiseks esitatud lahenduse kohaselt hakkab agentuuri peakorter asuma Tallinnas. Serverite operatiivne haldamine jääb paiknema Strasbourgi, kus asuvad ka täna EL sisejulgeolekut tagavate infosüsteemide serverid. Eesti ja Prantsusmaa ühispakkumine lähtub EL senisest poliitikast, mille kohaselt hakkavad uute agentuuride peakorterid suurema sidususe huvides paiknema uutes liikmesiriikides. Sellekohase poliitika sätestas EL ülemkogu 2003. aastal. Teisalt aitab ühispakkumine saavutada efektiivsuse kasutades maksimaalselt ära olemasolevat infrastruktuuri Strasbourgis, Prantsusmaal.

Eestile on oluline, et Tallinnas hakkab paiknema suurte IT süsteemide strateegilise planeerimise meeskond, kes hakkab vedama IT süsteemide arendustööd EL justiits- ja siseküsimustes. Omalt poolt tagab Eesti agentuurile sobiva hoone peakorteriks, mis antakse agentuuri käsutusse ilma rendita. Agentuuri katta jäävad jooksvad kommunaalkulud. Lisaks on Eesti võtnud kohustuse viia sisse Euroopa Kooli õppeprogramm, mis soodustab välisspetsialistide sealhulgas agentuuri töötajate värbamist Eestisse, tagades töötajate lastele vajalikud tingimused hariduse saamiseks.

Politsei- ja piirivalveameti Narva kordonis avati kopteri maandumisplats

2010-11-30

Täna, 30. novembril avati politsei- ja piirivalveameti Narva kordonis Ameerika Ühendriikide toetusel rajatud uus helikopteri maandumisplats, ruleerimisrada ja angaar.

Siseminister Marko Pomerants tänas Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondist abi eest kaasaegse tankimisvõimekusega helikopteri maandumisplatsi rajamisel. „See on suur samm sisejulgeoleku tagamisel Ida-Virumaal - olgu selleks siis kas inimeste päästmine või kurjategijate tabamine. Helikopterite maandumisplatside rajamise projekt on heaks näiteks riikidevahelisest usaldusest ja turvalisuse-alasest koostööst ning selle jätkumisest ka tulevikus“, sõnas siseminister. „Tore on ka see, et projekti raames valmis samuti kopterile angaar – sest katsu sa tänase ilmaga väljas kopterit putitada, kui seda vaja peaks minema “ lisas minister.

„Narva nagu ka Värska helikopteri maandumisplatside valmimine on järjekordseks käegakatsutavaks tõenduseks Ameerika Ühendriikide ja Eesti tugevatele kahepoolsete suhetele ning meie ühisele pühendumusele sõprade ja liitlastena julgeoleku tagamisel,“ ütles Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Michael C. Polt oma sõnavõtus kopteriplatsi avamisel.

Projekt sai teoks tänu Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise ligi 8,4 miljoni kroonisele toetusele, mille eesmärk oli parandada kopterite maandumis- ja tankimisvõimalusi. Sellest toetati 15. oktoobril avatud Värska kordoni kopteriplatsi ehitust 2,5 miljonit krooniga ning täna avatud Narva kordoni kopteriplatsi 5,9 miljoni krooniga.

Narva kordoni kopteriplatsi avasid siseminister Marko Pomerants, Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Michael C. Polt, Ameerika Ühendriikide saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna asejuht major Christopher E. Mackin ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvekolonelleitnant Tõnu Hunt.

Euroopa Liit plaanib uute tuleohutumate sigarettide kasutuselevõttu

2010-11-26

Sel kuul avaldas Euroopa Komisjon sigarettide tuleohutusnõuete standardi, mis loob eelduse isekustuvate sigarettide kasutuselevõtuks kõikides liikmesriikides. Siseministeerium peab tuleohutumatele sigarettidele üleminekut Eestis hädavajalikuks.

Selle aasta 17. novembril avaldatud standardi jõustumiseks peab see heakskiidu saama kahes Euroopa Komisjoni töörühmas ning Euroopa Parlamendis. Seejärel muutub standard toote ohutuse direktiivi alusel kõikides liikmesriikides kohustuslikuks alates järgmise aasta novembrist. See tähendab, et täpselt aasta pärast peab ka Eesti kiirelt kustuvatele sigarettidele üle minema.

Erinevalt tavapärastest sigarettidest ei suuda kiirelt kustuvad ehk isekustuvad sigaretid mahvimata põleda, mistõttu on need ka hooletusse jätmisel oluliselt tuleohutumad. „Tulesurmade kurba statistikat vaadates on selge, et isekustuvatele sigarettidele üleminek on lausa hädavajalik. Mul on väga hea meel, et Euroopa Komisjon on otsustanud sellise kohustuse kehtestada liikmesriikide üleselt, meie jaoks tähendaks see 10-15 säästetud inimelu aastas,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Hooletu suitsetamine on Eestis üks peamisi tulesurmade põhjuseid. Viimastel aastatel on hooletust suitsetamisest alguse saanud pea pooled surmaga lõppenud tuleõnnetused. Eelmisel aastal hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel 43 inimest. Üle-eelmisel aastal kaotas hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjudes elu 39 inimest ning 2007. aastal 57 inimest. Esialgsetel andmetel on selle aasta kümne kuuga hooletu suitsetamise tagajärjel hukkunud 28 inimest.

Tulesurmade koguarv on viimastel aastatel küll oluliselt vähenenud, kuid hooletust suitsetamisest põhjustatud tulesurmade osakaal vähenemist ei näita. Sellest järeldub, et sigarettide tuleohutusnõudeid tuleks muuta, kuna vaatamata ennetustööle pole hooletust suitsetamisest tingitud tuleõnnetused vähenenud.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Lauri Lugna sõnul aitaks isekustuvate sigarettide kasutusele võtmine ära hoida ligi 500 tulekahju aastas. „Lisaks inimelude säästmisele võimaldab ohutumatele sigarettidele üleminek vähendada ka tulekahjude tagajärjel hoonetes tekkivat varalist kahju hinnanguliselt 50 miljoni võrra aastas,“ selgitas Lugna.

Isekustuvate sigarettide puhul on muudetud nende põlemisomadusi. Selleks kasutatakse väiksema poorsusega ja spetsiaalsete takistusribadega paberit ning pakitakse tubakas senisest tihedamalt. „Suitsetajale jäävad need muudatused sigarettide kasutamisel märkamatuks. Pakenditele ei lisata ka mingisugust erimärgistust, kuna see võiks anda eksitavat informatsiooni suitsetamise ohutuse kohta,“ märkis Lugna.

Teiste riikide kogemuse põhjal ei kaasne selle muudatusega tubakatoodete hinnatõusu. Samuti ei ole uued sigaretid tervisele ohutumad ega ohtlikumad, kuna tõrva, nikotiini ja vingugaasi sisalduse nõuded sellega ei muutu.

Siseministeerium on isekustuvate sigarettide kasutuselvõtuks ettevalmistusi teinud juba varasemalt. „Oleme pidanud läbirääkimisi tubakatoodete maaletoojatega ning teavitanud ka tarbijakaitseametit, kelle ülesandeks jääb müügil olevate sigarettide üle järelevalve teostamine,“ lisas Lugna.

Praegu on isekustuvad sigaretid kasutusel juba Soomes, Kanadas, Austraalias ja USA-s.

Avaldatud standarditest saab rohkem teavet standardikeskuse kodulehelt www.evs.ee ning Euroopa standardiorganisatsiooni novembri väljaandest ftp://ftp.cen.eu/CEN/Sectors/SectorNews/November10.pdf

Eesti ja Soome siseministrid arutasid Tallinnas koostööd

2010-11-24

Kolmapäeval, 24. novembril kohtusid Tallinnas siseminister Marko Pomerants ja Soome siseminister Anne Holmlund, et arutada kahe riigi sisejulgeoleku alast koostööd ja ühiseid eesmärke valdkonna arendamisel.

Ministrite kohtumisel räägiti lähemalt piirivalvekoostööst merel ja politseikoostöö tegevuskavast, et asutuste tasemel juba edasiste tegevustega jätkata. Politseikoostöö raames võeti suund strateegilise politseikoostöö arendamisele ning otsustati analüüsida Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisavabaduse mõjusid mõlema riigi jaoks.

Lisaks arutasid ministrid ka Euroopa Liidu IT-agentuuri loomist ja Eesti võimalikku panust selles protsessis osalemisel.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul andis tänane kohtumine kinnitust Eesti ja Soome ühistest arusaamadest sisejulgeoleku tagamisel ning mõlemapoolsest heast tahtest. „Võrreldes paarikümne aasta taguse situatsiooniga on Eesti sisejulgeolek jõudnud juba sellisele tasemele, mis lubab meil võrdsete partneritena plaane teha ja üksteisele toeks olla,“ ütles Pomerants.

Siseministrid tõdesid samas, et vajadus Eesti politsei sideohvitseri ametikoha taastamiseks Soomes on jätkuvalt olemas ning mõlemad riigid on koha taastamisest huvitatud. Pomerants nentis, et nii pea kui eelarve seis seda võimaldab, luuakse politsei sideohvitseri koht uuesti. „Järgmise aasta perspektiivis selleks võimalust ei paista, kuid kindlasti arvestame vajalike kuludega 2012 aasta eelarvet ette valmistades,“ lisas ta.

Mõlema riigi siseministrid olid ühel nõul, et senine koostöö on olnud edukas ja aktiivne. Soome siseminister Anne Holmlund tunnustas omalt poolt Eesti siseministeeriumi ja sisejulgeoleku asutuste panust ning lisas, et mõlema riigi sisejulgeoleku seisukohalt on oluline head koostööd valdkonna eri punktides veelgi süvendada.

Visiidi raames külastas Soome siseminister ka Riigikogu ja IKT Demokeskust

Siseminister arutab Jõhvi koolinoortega Ida-Virumaa tuleviku ja sisejulgeoleku küsimusi

2010-11-23

Teisipäeval, 23. novembril toimub Jõhvi Vene Gümnaasiumis Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo poolt korraldatud ümarlaud, kus arutatakse noortega kodaniku rolli ja vastutuse üle ning vahetatakse mõtteid Ida-Virumaa arengu teemal.

Sel nädalal toimuva kodanikunädala raames kokku kutsutud ümarlaual osalevad Jõhvi Vene Gümnaasiumi lõpuklasside õpilased ja õpilasomavalitsuse esindajad. Arutelu hoiavad üleval siseminister Marko Pomerants ning Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo juhataja Thea Roots.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul ootab ta nii tänaselt kohtumiselt kui ka pikemas plaanis eelkõige seda, et Ida-Viru noored tahaksid ja julgeksid oma kodukoha arengus aktiivselt kaasa rääkida. „Tänane ümarlaud on üks hea võimalus noortega kodanikuks olemise ja mitteolemise üle diskuteerida ning kohalikke probleeme lahata. Omalt poolt tahan kindlasti noori julgustada suurelt mõtlema ja iseennast väärtustama, mitte õpitud abituse varjus vaikselt ootele jääma,“ ütles minister kohtumise eel.

„Tegelikult saab alati ise midagi ära teha – olgu see siis teadmiste laiendamine koolitarkuse võrra või kodukoha kultuuri edendamine, ei tasu pugeda võimaluste puudumise taha. Kodanik olla tähendab kõigepealt iseendast hoolimist ja oma potentsiaali rakendamist,“ lisas Pomerants.

Noorte teadlikkuse tõstmiseks räägib Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo juhataja Thea Roots lähemalt kodanikupäeva mõttest ja kodanikuks saamise võimalustest.

„Nii riigi kui ka iga väiksema piirkonna oluliseks tunnuseks on elanikkond, kes selles piirkonnas elab ja töötab. Piirkonna areng ja jätkusuutlikus sõltub väga palju sellest, kas meie peatselt edasi õppima siirduvad tublid noored ka kodumaakonda tagasi tulevad,“ ütles Thea Roots.

Samuti on tänasel ümarlaual kavas arutada noorte endi muresid ja ettepanekuid Ida-Virumaa tuleviku osas. Kohtumisel tutvustab siseminister Ida-Viru tegevuskavas plaanitud tegevusi ja sisejulgeoleku valdkonna tööd.

Ümarlaud toimub 23. novembril kell 13.00 Jõhvis Vene Gümnaasiumis.

Lisaks külastab siseminister täna ka Jõhvi Ametikooli, et anda õpilastele ülevaade sisejulgeoleku asutuste tööst ning valdkonna olulisematest muudatustest.

Pomerants arutas ELi kolleegidega Brasiilia viisavabadust

2010-11-09

Esmaspäeval 8. novembril Brüsselis toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungi raames allkirjastasid Brasiilia Liitvabariik ja Euroopa Liit lepingud, mis näevad ette viisavabaduse ELi kodanikele ning määratlevad reeglid Brasiilia kodanike sisenemis- ja viibimisnõuete osas.

Kohtumisel osalenud siseminister Marko Pomerants avaldas lootust, et viisavabadus saabub järgmisel aastal. „Jõustumiseks tuleb mõlemal poolel läbida parlamentaarsed protseduurid, vajalik on Euroopa Parlamendi heakskiit ning ratifitseerimine Brasiilia parlamendi poolt,“ ütles Pomerants.

Siseministrid arutasid nõukogu istungil Euroopa Komisjoni iga-aastast viisavastastikkuse raportit, mille eesmärgiks on survestada kolmandaid riike kohtlema Euroopa Liidu kodanikke võrdväärselt. „Eesti on saavutanud tänaseks vastastikkuse enamike riikidega, sealhulgas Kanada, USA ja Austraaliaga. Ainsana oligi üleval viisavabaduse küsimus Brasiiliaga,“ märkis Pomerants.

Lisaks kiitis nõukogu heaks eelnõu, millega antakse viisavabadus Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele.

Siseminister Marko Pomerantsi saatsid visiidil nõunikud siseküsimustes Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Kristo Põllu ja Uku Särekanno ning siseministeeriumi nõunik Euroopa Liidu alal Maila Sass.

Sisekaitseakadeemia uurib rände mõju ühiskonna turvalisusele

2010-11-08

9. novembril toimub Sisekaitseakadeemia 7. rahvusvaheline konverents, mille teemaderingi võtab kompaktselt kokku konverentsi pealkiri - Liikuv julgeolek ehk Migrating Security. Konverentsi eesmärk on leida uusi vaatenurki sisekaitselise hariduse arengus, et see oleks vastavuses ühiskonna turvalisust puudutavate ohtude võimaliku kasvuga. Eksperdid Eestist ja välisriikides arutlevad välistööjõu, rändepoliitika ja tsiviilmissioonide teemadel. Konverentsi juhatab sisse siseminister Marko Pomerants.

Siseministri sõnul on nii illegaalse immigratsiooni tõkestamine kui ka efektiivse integratsiooni tagamine Euroopa Liidus ja igas liikmesriigis üks suurimaid väljakutseid. "Euroopa Liidu sisene liikumisvabadus on tinginud vajaduse järjest tõhusama julgeolekukorralduse järele, et tagada kodanike parem turvalisus kasvava piiriülese kuritegevuse tingimustes. Tundub imelik, aga rohkem vabadust tähendab rohkem kontrolli. Euroopa Liidu sisene liikumisvabadus peab käima käsikäes tugevnenud kontrolliga Euroopa Liidu välispiiril, et tõhusalt võidelda inim- ja narkokaubanduse, organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku sisserände ja terrorismiga. Eesti on ebaseadusliku sisserände osas valdavalt transiidiriigiks, mille kaudu soovitakse reeglina jõuda Põhjamaadesse või Vahemere-äärsetesse riikidesse.

"Mul on heameel tunnustada Sisekaitseakadeemia algatust ning loodame saada rahvusvaheliselt sisejulgeolekualaselt konverentsilt häid mõtteid ka valdkonna-poliitika paremaks kujundamiseks", ütles siseminister Marko Pomerants.

Sisekaitseakadeemia konverentsile on esinema oodatud mitmed tuntud eksperdid kodumaalt ja välisriikides. Teadmisi ja kogemusi tulevad jagama kultuuritegelane ja SA Tallinn 2011 endine juht Mikko Fritze, sotsiaal- ja turu-uuringute ettevõtte Saar Poll OÜ juhataja Andrus Saar, Tartu Ülikooli rahvamajanduse instituudi juhataja professor Raul Eamets, Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort ja paljud teised.

Diskussioonid peamistel teemadel toimuvad konverentsi neljas töötoas, kuhu kaasa rääkima ja mõtlema on kutsutud arvukalt valdkonna spetsialiste: Skype Technologiest Kaido Paabusk, Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Marina Kaljurand, Haitil päästemissioonil käinud Sisekaitseakadeemia õppejõud Enn Eberg, kolmandat aastat Gruusias missioonil viibiv akadeemia nõunik Piret Palusoo, Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, Justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama ja paljud teised.

Konverentsi plenaarsessiooni ja töötubasid modereerivad Sisekaitseakadeemia eksperdid ning Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Klen Jäärats.

Täpse kavaga on võimalik tutvuda konverentsi kodulehel http://www.sisekaitse.ee/konverents

Konverentsi raames esitleb Sisekaitseakadeemia oma kaht värskemat trükist: akadeemia esimese rektori Eduard Raska raamatut "Olemise õigus" ja professor Ivar Aimre mälestusele pühendatud artiklite kogumikku "Ühiskonna turvalisuse teenistuses".

Konverents toimub Tallink Spa ja Konverentsi Hotellis Tallinnas kell 9:00 - 18:30. Töökeelteks on eesti, inglise ja vene keel ning sünkroontõlge on tagatud eesti-inglise-eesti keelesuunal.

Siseminister annab politsei ja piirivalve aastapäeval üle teeneteristid

2010-11-05

Täna, 5. novembril toimub Pärnu kontserdimajas politsei ja piirivalve aastapäevale pühendatud pidulik kontsertaktus ning jumalateenistus Pärnu Eliisabeti kirikus.

Pidulikul aktusel Pärnu kontserdimajas annab siseminister Marko Pomerants Politsei- ja Piirivalveameti ning prefektuuride töötajatele üle 12 piirivalve ja 37 politsei teeneteristi. Aktusel tunnustatakse politsei ja piirivalve teeneteristidega ka koostööpartnereid.

„See aasta on olnud väga muutusterohke ja nõudnud kõigilt tõsist pingutust. Tublisid inimesi leidub igal ajal ja mul on siiralt hea meel tunnustada kõiki, kes on oma igapäeva tööd teinud suure pühendumuse ja hoolivusega,“ sõnas siseminister Pomerants. „Avaldan tunnustus kõikidele nendele inimestele, kes on Eesti sisejulgeoleku süsteemi arendamisse oma panuse andnud,“ lisas minister.

Politsei ja piirivalve teenetemärkide andmist reguleerib siseministri määrus „Politsei teenetemärkide liigid, kirjeldus ja andmise kord“ http://www.riigiteataja.ee/akt/13357242

Turvalisus algab väärtushinnangutest

2010-11-03

Siseminister Marko Pomerants rääkis täna Sõmerus peetud haridusfoorumil väärtustest ja turvalisusest ning hariduse rollist õiguskuulekate kodanike kasvatamisel.

Foorumil keskenduti õpetaja rollile väärtuste looja, kandja ja edasiandjana. Siseminister pöördus oma ettekandes õpetajate ja omavalitsusjuhtide poole üleskutsega märgata ja lahendusi otsida esmalt siseturvalisuse probleemide tekkepõhjustele.

„Kui noorel inimesel pole tööd ja tema ainsaks elatusallikaks on kuritegelikul teel teenitud tulu, siis räägime juba tagajärgedest. Mis tähendab, et koolitee on selleks katkenud ja väärtushinnanguid on juba raskem mõjutada,“ tõdes Pomerants.

Minister pidas elukestvat õpet küll heaks võimaluseks inimesteni jõudmiseks ja väärtuste kujundamiseks kuid nentis samas, et noorte inimestega tuleb tõsisemalt tegeleda siis, kui nad on haridussüsteemis olemas.

„Turvalisuse kui ühiskondliku hüve väärtustamine sõltub paljuski kodust ja koolist ja sellepärast tulebki rohkem rõhku panna just nendele varastele arenguaastatele, kus arusaam turvalisusest ju tegelikult alguse saabki,“ ütles minister.

„Oluline on mõista, et turvalisus ei tähenda pelgalt lukke ja trelle, politseipatrulle ja turvafirmasid. Igaüks meist loob turvalisust ja see mõte jäi ka tänasel haridusfoorumil selgelt kõlama,“ sõnas minister kokkuvõtteks.

Pomerants annab loengu sisejulgeolekupoliitika kujundamisest

2010-10-22

Minister keskendub oma loengus teemadele, kuidas sünnib riigis sisejulgeolekupoliitika ning kuidas kujuneb poliitiline mõte seaduseks. Samuti käsitletakse loengus poliitika kujundamise aluseid ja etappe, tutvustatakse ja analüüsitakse sisejulgeoleku valdkonnapoliitika dokumente ning erakondade sisejulgeoleku programme.

„Loeng on mõeldud akadeemia sisejulgeoleku magistriõppe tudengeile avardamaks silmaringi praktiliste teadmistega päriselust. Räägin poliitikast, selle tegemisest ja telgitagustest nii nagu see tegelikult toimub. Samuti on kõigil osalistel võimalik osaleda grupitöös ning seeläbi proovida ka ise poliitikat sõnastada,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

“Siseminister Marko Pomerants on loonud uue traditsiooni, mille kohaselt iga õppeaasta sügisel annab siseminister uutele Sisekaitseakadeemia magistrantidele sisejulgeolekupoliitika kujundamise teemalise loengu,“ ütles Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele ― politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile. Neis valdkondades viiakse läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakutakse juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes.

Siseminister ja kaitseminister arutavad koostööd ja sisejulgeoleku korraldust Eesti piirialadel

2010-10-12

Siseminister Marko Pomerants ja kaitseminister Jaak Aaviksoo viibivad täna koos haldusala juhtidega visiidil Kagu-Eesti piiripunktides, millele järgneval töönõupidamisel arutatakse sisejulgeoleku küsimusi ja omavahelise koostöö tihendamise võimalusi kriisiolukordades.

Esmalt külastatakse Koidula raudtee piiripunkti ja seejärel Politsei-ja Piirivalveameti Värska kordonit.

Uus Koidula raudtee piiripunkti jaam asub vahetult piiri ääres. Tegemist on kinnise, valgustatud ja videovalve all oleva territooriumiga, kus on võimalik röntgeniseadme abil kontrollida ronge avastamaks ebaseadusliku kaupa ja vajadusel ka kaubarongidesse peidetud inimesi. Täna ollakse Kagu-Eestis suutelised teenindama 16 rongipaari ööpäevas. Pärast jaama valmimist 2011. aasta juulis suudetakse teenindada juba 35 rongipaari.

Värskas tutvutakse kordoni tehnilise võimekusega ja külastatakse valminud helikopteri maandumisplatsi, mida saavad julgeoleku tagamiseks kasutama hakata nii Eesti kui liitlasriikide helikopterid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul keskendub julgeolekuobjektide külastusele järgnev töönõupidamine omavahelise koostöö tihendamisele, mille tulemusena ollakse oluliselt võimekamad koos lahendama kriisiolukordasid. „Arutame, kuidas Kaitseministeerium saab rahuajal paremini toetada Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit ning kuidas Siseministeeriumi haldusala inimesed saavad erakorralistes olukordades olla maksimaalselt toeks kodanikkonna kaitsmisel,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.
"Selle kohtumisega loodame aluse panna regulaarsetele sise- ja kaitseministri kohtumistele, kus hakatakse arutama ministeeriumitevahelisi halduskoostööalaseid küsimusi sisejulgeoleku valdkonnas. Koostöökohti on ning üritame selles ühisosa leida," ütles siseminister Marko Pomerants.

Lisaks ministritele osalevad kohtumisel Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft, sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg, Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras ja kaitseplaneerimise asekantsler kaptenleitnant Lauri Tumm ning ministeeriumite nõunikud.

Tänasest jõustus uus välismaalaste seadus

2010-10-01

1. oktoobril jõustus uus välismaalaste seadus reguleerib senisest põhjalikumalt välismaalaste Eestis õppimist ja töötamist ning sätestab vastutuse seaduse rikkumise korral.

Uus seadus välismaalastele endile olulisi muudatusi kaasa ei too. Välismaalaste jaoks jäävad menetlustoimingud ning senises seaduses toodud tingimused valdavas osas samaks. Peamised muudatused puudutavad eelkõige õppeasutuste ja tööandjate kohustusi ning piiriülest reisijate vedu.
Siseminister Marko Pomerants: „Senise välismaalaste seadusega võrreldes on uus regulatsioon põhjalikum ning selle selge ülesehitus ja sõnastus võimaldab nii asutustel kui välismaalastel vajalikku infot lihtsamalt üles leida.“

Uue seaduse kohaselt võib tähtajalise elamisloa taotluse siseriiklikult Politsei- ja Piirivalveametile esitada välismaalane, kes viibib riigis seaduslikult (nt viisa alusel) ning taotleb elamisluba õppimiseks riiklikult tunnustatud õppekava alusel magistri- või doktoriõppes.

Piiriülesel reisijate veol on nii füüsilisest kui juriidilisest isikust vedajal uue seaduse kohaselt kohustus kontrollida enne välismaalase transpordivahendile võtmist, et välismaalasel oleks piiriületuseks ettenähtud dokument ning seaduslik alus Eestisse sisenemiseks või transiittsoonis viibimiseks.

Üldine seadusest tulenev nõue on tõendada tähtajalise elamisloa taotlemisel tegeliku eluruumi olemasolu. Välismaalase Eestisse kutsumisel lisandub nii tööandjale, õppeasutusele kui välismaalasele eluaset võimaldavale isikule kohustus kontrollida, et Eestisse kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Välismaalaste Eestis õppimise ja töötamise osas laiendab seadus õppeasutuste ja tööandjate teavitamiskohustust. Näiteks on õppeasutus kohustatud PPA-d teavitama välismaalasega sõlmitud praktikalepingu sõlmimisest ja selle lõpetamisest. Samuti tuleb nüüdsest teada anda ka õppimiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalase õppetööle mitteasumisest.
Ühe olulise osana näeb seadus ette karistused erinevate rikkumiste korral. Rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 50 000 krooni karistatakse tööandjat välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest. Sama kehtib ka tööandja poolt välismaalasele Eestis töötamise eest seadusega sätestatud määrast väiksema töötasu maksmise või töötasu mittemaksmise ja teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral.

„Seadus küll käsib ja annab karistuse ette aga õige välismaalase hõlma ei hakka keegi. Kuidas eristada õiget välismaalast? Tal on dokumendid korras,“ lisas siseminister.

Välismaalaste seadus sätestab välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise alused ning vastutuse seadusega määratud kohustuste rikkumise eest.

Lisaks on alates 01.10.2010 võimalik Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt kontrollida välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise ning viisa kehtivust.

Informatsioon vajalike reisidokumentide ning Eestis viibimise seaduslike aluste kohta on kättesaadav Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel www.politsei.ee <http://www.politsei.ee> <http://www.politsei.ee>

Välismaalaste seadusest tulenevate kohustuste ja dokumentide taotlemise kohta saab infot Politsei- ja Piirivalveameti kliendiinfo telefonil 612 3000 (E-R 8.00-18.00).

Välismaalaste seadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13331195 <https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13331195>

Eesti riik sõlmib Läti riigiga kiirabilepingu

2010-09-24

Reedel, 24. septembril allkirjastatakse Valgas Eest-Läti kiirabileping, mis parandab kiirabiteenuse kättesaadavust piiraladel ja seda just kiirete kutsete puhul. Lepingu jõustudes saab vajadusel pöörduda Läti kiirabi poole ning paluda nende brigaadi abi, näiteks juhul kui Valga brigaad on väljasõidul ja samal ajal tuleb uus kiire kutse.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul muutub tänu lepingule koostöö kahe riigi kiirabi vahel paremaks ja efektiivsemaks. „Kui piiriülene arstiabi on Euroopa Liidus alles arutlusel, siis Eesti ja Läti tänane leping parandab elutähtsa kiire abi jõudmist piirialade elanikeni juba praegu,“ lisas Pevkur.

„Inimeste tervis ja turvatunne on omavahel tihedalt seotud valdkonnad ning selles vallas sõlmitavad lepingud võimaldavad piiriäärsetel koduomanikel end senisest kindlamalt tunda,“ sõnas siseminister Marko Pomerants. „Siseministeeriumi haldusalas oleval Häirekeskusel on ka täna võimekus osutada Valga-Valka elanikele kiiret ja kvaliteetset teenust. Selle eelduseks on aga tervishoiuvaldkonnas konkreetsete kokkulepete olemasolu ning on tore, et lepingu allkirjastamine toimub rahvuste päeval, sest tegu on ju peaasjalikult eestlaste-lätlaste vahelise asjaga,“ täiendas minister.

Lepingu allkirjastavad sotsiaalminister Hanno Pevkur, siseminister Marko Pomerants ja Läti terviseminister Didzis Gavars.

Ida-Virumaa tegevuskava sai valitsuskabineti heakskiidu

2010-09-10

Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014 sai valitsuskabineti heakskiidu

Valitsuskabinet andis neljapäeval, 9. septembril toimunud nõupidamisel põhimõttelise heakskiidu Ida-Virumaa tegevuskava rakendamiseks aastatel 2010-2014.

Valitsuskabinet võttis siseministri poolt esitatud Ida-Virumaa tegevuskava teadmiseks ning andis ministeeriumitele suunise arvestada rakenduskavas toodud tegevustega.

„Kabineti otsuse kohaselt tuleb kõigil ministeeriumitel nüüd tegevuskava elluviimisse panustada nii valdkondlike arengukavade koostamisel kui eelarve planeerimisel järgnevateks aastateks,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Lisaks jäi siseministri ja regionaalministri kohuseks esitada valitsuskabineti nõupidamisele vähemalt kord aastas informatsiooni tegevuskava täitmisest ning esitada vajadusel ettepanekuid selle uuendamiseks. Rakenduskava elluviimise üle määrati järelevalvet teostama regionaalminister koos Ida-Viru Maavalitsusega.

Samas tuleb regionaalministril ette valmistada koostöös teiste ministeeriumitega maakonnapõhised meetmed ja tegevused Euroopa Liidu finantsperspektiivi 2014+ vahendite kasutuselevõtuks Ida-Virumaal.

Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014 käsitleb maakonna arengule olulisi valdkondi ja tegevussuundi, luues lähtealuse Ida-Virumaad puudutavate otsuste langetamiseks nii riiklikul kui maakondlikul tasandil.

Tegevuskava pakub Ida-Virumaa probleemide lahendamiseks erinevaid tegevusi näiteks tööhõive ning kultuuri ja keeleõppe osas. Selles tuuakse välja ausama ja kiirema õigusemõistmise, riigiasutuste personalipoliitika ning riigistruktuuride planeerimise ja ümberpaigutamise olulisus Ida-Virumaa arengu kujundamisel. Samuti käsitletakse tegevuskavas meediakajastuse ja info leviku küsimusi ning pööratakse tähelepanu kodanikuühiskonna arendamisele.

Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014: http://www.siseministeerium.ee/ida-viru-tegevuskava/

Siseminister M.Pomerantsi visiidist Ida-Virumaale

2010-08-30

27ndal augustil külastas siseminister M.Pomerants Ida-Virumaa omavalitsusi. Kohtumised toimusid Avinurme, Tudulinna ja Lohusuu vallajuhtidega. Lisaks kohtus minister Jõhvi kontserdimajas Ida-Virumaa ettevõtjate ning turismiarendajatega.

Siseministrit saatsid visiidil Riigikogu liige Erki Nool ja siseministri nõunik Kert Karus.

Kohtumiste läbivaks teemaks olid Eesti Vabariigi valitsuskabinetis arutlusele tuleva Ida-Virumaa tegevuskava.

Visiidi raames külastas minister ka Avinurme kalmistut, kus asetas lilled hiljaaegu õppuste käigus hukkunud päästeametniku hauale.

Siseminister ja justiitsminister arutasid kuritegevuse vastast koostööd ja kriminaalpoliitika prioriteete

2010-08-04

3. augustil Narvas toimunud kohtumisel arutasid siseminister Marko Pomerants ja justiitsminister Rein Lang kuritegevuse vastase võitluse ja kriminaalpoliitika prioriteete ning õigusloomega seotud küsimusi.
Kohtumisel kooskõlastati ministeeriumite vahelisi Riigikogu menetlusse jõudvaid sisejulgeolekualaseid seaduseelnõusid. Lisaks vaadati läbi eelmise poolaasta kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide täitmise ülevaade, mille tulemused said positiivse hinnangu. Arutelu all oli ka alaealiste vastu suunatud kuritegude menetlemise ja menetluste kiirusega seotud küsimused. Kohtumisel tõdeti, et selles osas on astutud rida olulisi samme ning saavutatud tulemustega võib rahule jääda.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul oli kohtumisel arutlusel karistuse ning menetluse efektiivsemaks muutmine. „Karistusel on oma hind ning selle peab kinni maksma maksumaksja. Püüame saavutada selles osas parima hinna ja kvaliteedi suhte,“ sõnas Pomerants.

Kohtumisel otsustati tõsta küberkuritegevuse vastast võitlust riiklikul tasandil. „Suund on, et virtuaalmaailma on üha rohkem ümber kolimas siiani reaalmaailmas levinud kuriteod. Seetõttu on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut oluliselt tõstmas võimekust küberkuritegevusega võitlemisel,“ ütles justiitsminister Rein Lang. „Küberkuritegevuse vastu võitlemise kaasajastamine ja tõhustamine eeldavad ressursside efektiivsemat planeerimist ning selleks on justiitsministeerium ja siseministeerium valmis,“ lisas Lang.

Kahe ministeeriumi vahelised kohtumised said praeguse koostöövormi 2005. aasta 22. augustil, mil Laulasmaal toimunud konverentsil allkirjastasid siseminister ja justiitsminister ühise, kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide ja eesmärkidega deklaratsiooni.

Lisaks ministritele osalesid kohtumisel siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna, siseministri nõunik Jan Trei, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu, kriminaalpoliitika valdkonna asekantsler Heili Sepp, riigi peaprokurör Norman Aas ning justiitsministri nõunik Madis Timpson.

Sisekaitseakadeemia kõrgharidusõppe lõpetab tänavu 212 üliõpilast

2010-06-17

Sisekaitseakadeemia kõrgharidusõppe lõpetab tänavu 212 üliõpilast

Täna, 17. juunil antakse Sisekaitseakadeemia pidulikul lõpuaktusel diplomid 212 kõrgharidusõppe lõpetajale. Ühtlasi toimub aktuse raames ka inauguratsioonitseremoonia, millega kinnitatakse uueks rektoriks Lauri Tabur.

„Kõik need noored inimesed, kes on oma haridustee läbinud Sisekaitseakadeemias, on oma valikuga teinud nii enda kui ka riigi jaoks väga olulise sammu. See valik näitab tahet oma riigi ja selle inimeste heaks midagi olulist ära teha ja riigi kohus on vastsetele koolilõpetajatele kogemuste omandamiseks võimalused luua,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Sel aastal saavad Sisekaitseakadeemia lõpudiplomi kokku 212 kõrgharidusõppe lõpetajat – neist 87 päeva- ning 125 kaugõppes. Finantskolledži maksunduse ja tolli eriala diplomi saavad 51, Halduskolledži halduskorralduse eriala diplomi 37 ning Justiitskolledži korrektsioonieriala diplomi 33 lõpetajat. Politsei- ja piirivalvekolledži lõpetajaid on piirivalveteenistuse kutsealal tänavu 29 ning politsei erialal 32. Päästekolledži päästeteenistuse erialal on lõpetajaid 30.

Kiitusega cum laude diplomid saavad 14 tudengit. Enim on silmapaistvalt heade tulemustega lõpetajaid maksunduse ja tolli erialal.

„Mul on hea meel tõdeda, et suudame tänastele lõpetajatele ka reaalsed töökohad tagada ning uusi, hakkajaid noori ametnikke jagub sisejulgeolekut tagama kõikjale Eestis,“ lisas Pomerants.

Lisaks siseministrile on Sisekaitseakadeemia lõpetajaid oma sõnavõttudega tervitamas ka regionaalminister Siim Kiisler ning teiste riigiasutuste juhid. Avakõne peab senine rektor Priit Männik ning sõna võtavad Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin, Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama ning Maksu- ja Tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhataja Raivo Piiritalo. Lõpetajate poolt esineb kõnega kadett Anti Sulavee.

Lisaks lõpudiplomite üleandmisele toimub aktuse raames ka inauguratsioonitseremoonia, kus ametisse asuv rektorikandidaat Lauri Tabur võtab ametist lahkuvalt rektorilt üle ametiketi ning annab ametivande.

„Olen seadnud endale eesmärgiks arendada Sisekaitseakadeemia rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekuala kõrgkooliks. Meil on selleks täna väga suur potentsiaal ja lai rahvusvaheline võrgustik, mida oskuslikult ära kasutades suudame pürgida maailma parimate sisejulgeolekuakadeemiate hulka,“ võttis ametisse astuv rektor kokku oma lähiaastate plaani.

Sel aastal on Sisekaitseakadeemia ja selle erinevate õppeüksuste lõpetajaid kokku ligi 500. Konstaabli erialal Paikusel on lõpetajaid 68 ning piirivalveametniku kutsealal Murastes 46. Justiitskolledži vanglaametnike kutseõppe lõpetajaid on 43. Väike-Maarja koolis on eksamid parasjagu käimas, kuid kõigi eelduste kohaselt peaks sealt peagi lisanduma 24 päästespetsialisti, 10 päästekorraldaja ja 20 päästja eriala lõpetajat.

M.Pomerantsi intervjuu ajalehele "Lääne Elu"

2010-05-29

Kuidas kärped politseid on mõjutanud?
Väga lihtsalt. Politsei töölepingusse kirjutatud palk ja tegelik sissetulek on praegu erinevad. Vahe on oma paar tuhat krooni, sest kõik on nõustunud võtma palgata puhkuse päevi. See ei saa aga kesta igaviku.
   Teine variant on vähemate inimestega läbi ajamine. See ei pea tähendama koondamist, aga tööjõu liikumist — keegi läheb pensionile, keegi minema, tuleb teistel see töö ära teha nii palju kui jõuame.
    Aga palk on üks asi, autos peab bensiin ka olema, et politseinik või päästja jõuaks kuhugi. Meie haldusalas kulub 5,6 miljonit liitrit bensiini aastas. Muutub hind ühe krooni võrra ülespoole, oleme täiendavalt 5,6 miljonist kroonist ilma. Ja ülespoole see kipub minema.

Kas viimase aasta jooksul on politsei töökoormus reaalselt ka kasvanud?
Kui vaatame politseioperatsioone, siis oleme suutnud vähemate inimestega sama teha, aga sellel on ühel hetkel piir ees. Kui ületunde sai veel kinni maksta, oldi valmis neid tegema, aga praegu seda võimalust enam ei ole ja vabal tahtel initsiatiivi üles ei näidata. Ja miks peakski? Politseitöö kindlasti ei ole tasuta töö.

Kui politseinikke püütakse mitte koondada, siis päästjad vist päris ilma koondamiseta ei pääse?
Aastal 2010 oleme kokku koondanud umbes 30 päästeameti töötajat kogu Eesti peale. Kõlab küll koledasti, aga sellel on positiivne mõju ka 2011. aastale, sest ega me selleks aastaks kusagilt raha juurde saa.
    Ega meil laias plaanis kokku võtta olegi. Võtame kas või selle Läänemaa näite. Kuidagi on loodus niiviisi käitunud, et vahemaad on siin suured, inimesi hõredalt, aga mingisuguse turvatunde peame pakkuma ka Läänemaa inimestele. Vaatad Lihulast Virtsu poole, tee kaob maa taha, lõppu ei näe.

Mis teil veel Läänemaalt silma on jäänud?
Piirivalvekordoni juures harjutasid täna kõik Läänemaa päästjad merereostusega toimetulekut.
    Päästjatel on teil siin vahva koolitusklass, mida ma kusagil mujal ei ole näinud. On tehtud lastesõbralik ennetustuba, kus on paarile ruutmeetrile kokku surutud kõik see, mis võib kodus hooletusest juhtuda, alates juhtmest, mis jääb stepslisse, triikrauast, röstrist, kardinad, tikud. Ka väike tunnel, kus lapsi õpetatakse suitsuga välja liikuma.

Täna (kolmapäeval — toim) oli üks markantne juhtum Lihulas, kus Rootsi ettevõtja, kellele tuleohutusinspektorid olid teinud trahvi ohutusnõuete rikkumise eest. Mees oli ikka keeldunud signalisatsiooni ülespanekust, väites et see peaks jääma tema otsustada, kuidas tema oma vara turvalisust tagab. Kuidas kommenteerite?
Naljakas suhtumine, eriti Rootsi ettevõtja poolt, kes on pärit riigist, kus turvalisus on hinnatud, aktsepteeritud ja mõistetav. Sellise inimese olemasolu on halb üllatus. Eesti ettevõtjaid on tänapäeval pigem murelikud, et kas riik ei saaks oma teenistustega kohal olla.
    Ettevõtjale on normid kehtestatud, ta peab nendele alluma või siin mitte ette võtma.

Kuidas nende normidega siis on? Kas nad on üleliia rasked või nõutakse liigse täpsusega nende täitmist? On need õiged?
Meil on olemas värske tuleohutuse seadus, mis annab asjadele värske vaate. Seal on ka asutusele veebis täidetav enesekontrolli võimalus.
    Teisest küljest tunnevad inimesed, justkui annaks tuleohutuse päästekomandod. Tegelikult peaks olema eesmärk, et komandomehed saaksid rahulikult pinksi mängida ja jõusaalis treenida.
    Tulekahjude üldarvu maas hoidmine peab olema meie peaeesmärk ja tegelikult see on toiminud ka. Ennetustöötajatel ja järelvalveametnikel on seal oma roll. Nad võivad tunduda vastikute inimestena, aga nad tegelevad sellega, et kahjutuld ei tuleks.
    Kaheksa aastat tagasi, oli tulekahjude arv riigis 14 000. Nüüd oleme jõudnud 8000–9000 vahele. Sealt saab veel edasi minna küll.
    Läänemaal on väljakutsete arv õnneks väike.

M.Pomerants väisas Hiiu-ja Läänemaad ning pidas avalikke loenguid sisejulgeolekust

2010-05-28

Pomerants väisas Hiiu-ja Läänemaad ning pidas avalikke loenguid sisejulgeolekust

Siseminister Marko Pomerants viibis 25 – 26. mail Hiiu- ja Läänemaa visiidil.

Visiidi käigus külastas minister Käina ja Kärdla päästekomandosid, kohtus Kärdla Ühisgümnaasiumi XI klassi õpilastega, kellele pidas loengu teemal „Siseministri roll Euroopa Liidus“, külastas raamatuaasta raames Kärdla raamatukogu ning kinkis raamatukogule raamatuid, kohtus eakatega Kärdla Päevakeskuses, kus arutleti Eesti sisejulgeoleku tagamise teemadel.

Külastati Kärdla konstaablijaoskonda, Politsei-ja Piirivalveameti Kärdla kodakondsus-ja migratsiooniosakonna teenindusbürood ning Kärdla piirivalve kordonit. Toimus ka kohtumine Hiiu Maavalitsuses Hiiumaa Omavalitsuse Liidu ja Hiiumaa Ettevõtjate Liidu esindajatega, kus arutati maakonna sisejulgeoleku tagamise ja kriisikomisjonide moodustamise temaatikat ning lahati ka praamiliikluse probleeme.

Hiiumaa visiidi lõpetas kohtumine IRL Hiiumaa piirkonna liikmetega Kärdla Linnavalitsuses, kus minister andis ülevaate olukorrast riigis ning lahati maakonna probleeme.

Läänemaa visiidi raames külastas siseminister Lääne Maavalitsust, Läänemaa päästeosakonda, Haapsalu piirivalve kordonit, Politsei-ja Piirivalveameti Haapsalu kodakondsus-ja migratsiooniosakonna bürood ning Haapsalu politseijaoskonda. Samuti väisati Haapsalus toimuvat maakonna õlitõrjereostuse õppust.

Ministrit saatsid visiidil Hiiu maavanem Hannes Maasel, Lääne maavanem Neeme Suur ja siseministri nõunik Jan Trei.

Lisaks andis siseminister visiidi käigus Pärnus kaks avalikku loengut teemal „Eesti sisejulgeolek ja selle tagamine“.

Pärnu Sanatooriumis Tervis peeti loeng 350-le Väärikate Ülikooli õppuritele ning TÜ Pärnu Kolledžisse oli loengut tulnud kuulama linnarahvas.

Siseminister külastas Põlva- ja Võrumaad

2010-05-20

Mis on turvalisus?

Kindlasti on turvalisus selline asi, et meil kõigil on võimalik Teeme ärat teha 365 päeva aastas (liigaastal 366 päeva) ja ööpäevaringselt, mitte vaid esimesel mail. Meil on ju naabrivalve, vabatahtlikud pritsumehed, abipolitseinikud. See on loomulik. Oma kodu heaks ju. Riik panustab oma struktuuridega.

Kas meie päästjaid ootavad ees suured muudatused?

Mis Põlvamaal olemas on, seda tuleb säilitada. Põlvas, Räpinas, Värskas, Kanepis - kõigis väiksemates kohtades olevad komandod õigustavad end. Igat otsust tehes tuleb vaadata, et ei peaks väga suuri lõikeid tegema. Aga näiteks Ahjale võiks tekkida vabatahtlike päästjate grupp. Alati on hea meel, kui aktiivsust ja vabatahtlikku tegevust juurde tuleb - ikka enda jaoks ju tehakse.

Reformidevabalt siis?

Põlvas tahaks natuke reformida. Täna on kodakondsus- ja migratsiooniametnikud Käisi tänaval. Soov on, et kõik meie inimesed oleksid politseimajas, mis eeldab seal küll teatud muudatusi. Tahaks tekitada teenindusleti, mille eelduseks ja aluseks on läbirääkimised justiitsministeeriumiga, kelle esindajad ka seal majas kohtu ja prokuratuuri näol on. Siis on inimestel koht, kust saab kõiki õigusalaseid teenuseid korraga.

Teie seisukoht eripensionide osas?

Ministrina käsitlen meie päästjaid ja politseinikke üsna ühesuguselt, n-ö töö liigi osas, ning julgen sinna liigitada ka kaitseväelased. Tegemist on alaga, kus füüsiline võimekus on oluline, seetõttu ka nõuded. Minu arusaam on, et kui tulevikus ka eripensioni pole, oleks võimalik teenistusest lahkuda ja 60 aastat oleks see piir.

Elame-näeme. Meil on aega mõni nädal, et selle valitsusega mingisuguseid põhimõttelisi otsuseid teha.

Kuidas puhkate?

Kavatsen kolm nädalat puhata, umbes poole sellest ajast veedan siin. Minu naine on Põlvamaalt pärit, mis tähendab seda, et meie talvekartul kasvab Põlvamaal.

Välismaale pole saanud minna, sest pere on nii aktiivselt tegemistes, et me pole leidnud sellist ühist aega. Lapsed tegelevad võrkpalliga ja on juhtunud, et et isegi nende sünnipäevad on jäänud pidamata, sest nad ei viibi kodus.

Teen kolm-neli korda nädalas sporti: jooksmas käin ja võrkpalli mängin. On hea, kui saan olla pere seltsis ja lähedaste ning sõpradega.

Sotsiaal- või siseminister, kumba ametit eelistate?

Need on erinevad. Ühelgi inimesel, kes on olnud Eesti Vabariigis sotsiaalminister, pole olla keeruline mis tahes minister.

Kas sotsiaalministri kohta võib nimetada hüppelauaks?

Ma ei oska öelda. Arvan, et sotsiaalministri ametikoht on oma ulatuslikkuse poolest väga raske: tervishoid, pensionid, sotsiaaltoetuste pool. Praktiliselt igal inimesel on mingisugune ootus osale maksumaksja rahast ja alati on abivajajaid. Iga otsus mõjutab suurt kogukonda.

Siseministri amet on teistmoodi raske, aga väga huvitav. Meie riik on küll väga väike, kuid võimekas. Väikese arvu inimestega suudame palju teha. On töötavad andmebaasid ning politseinik saab oma autos praktiliselt kontorit pidada. Aga kõik ei paista inimestele välja. Tehniline pool vajab alati panustamist, see on turvalisuse poolelt väga oluline.

Kuidas MUPO-sse suhtute?

Mis puudutab riigis ennekõike korrakaitset ja avalikku korda, on loomulik, et riigipolitsei seda rolli täidab. Nemad on keskendunud ühistranspordile ja heakorraeeskirjade täitmise tagamisele.

Kas ollakse varmad teid tänaval kõnetama?

Põlva turul on üks mees, ma ta nime ei tea, kes tahab alati minuga rääkida olukorrast riigis. Inimesed ikka tulevad, pöörduvad, räägivad. Kui kutsutakse, käin ise ka nendega kohtumas. Esmaspäeval oli Tartus IRL-i seenioritega kohtumine, teisipäeval rääkisin tudengitele, kuidas tekib poliitika. Kolmapäeva õhtul olin Mõnistes - see käib ameti juurde, anda infot algallikast.

Kas Eesti mees on väsinud?

Mulle ei tundu, et Eesti mees, pigem Eesti inimene. Oma elule paneb käe külge nii mees kui naine, sõltumata vanusest. Inimesi, kel on põhjus elust lahkumiseks, on palju – möödunud aastal 280 inimest. Põhjused on erinevad: sotsiaalsed, majanduslik kitsikus, haigus, võlad, üksindus, mittevajalikkus. See pole lõbus pilt. See on aspekt, millega peaks edaspidi süsteemsemalt tegelema. Meil on näiteks arengukavad, mis liiklussurmade vähendamiseks mõeldud, aga peaks olema ka plaan, kuidas meil enda käe läbi inimesed vähem elust lahkuksid.

Kas enesetapp on nõrkus või tugevus?

See pole jääjate suhtes mõistlik käitumine. Enda jaoks lahendatakse küll kõik probleemid, lähedastele jääb topelt kanda.

Ehk tuleb neli luuleridagi Põlvamaa visiidist?

Ma pole üle kahe aasta pannud ühtegi rida riimi, selline periood on läbi. Tahan olla hea riigimees, mitte kehv luuletaja.

Allikas:

Siseministri intervjuu maakonnalehele „Koit“ 19.05.2010

M.Pomerants kohtus Läti ja Leedu siseministriga

2010-05-07

7. mail kohtusid Leedus, Palangas Eesti, Läti ja Leedu siseministrid, et arutada sisejulgeoleku valdkonna koostööküsimusi.

Kolmepoolsel mitteametlikul kohtumisel arutasid Eesti siseminister Marko Pomerants, Läti siseminister Linda Murnice ning Leedu siseminister Raimundas Palaitis piiriülese koostöö hetkeolukorda ning vahetasid kogemusi dokumentide kontrollimise ja ajutise piirikontrolli taastamise osas Euroopa Liidu sisepiiridel.

„Mul on äärmiselt hea meel, et koostöö meie Balti naabritega põhineb vastastikuse kogemuse jagamisel ja teineteise abistamisel,“ ütles Pomerants. „Igal aastal korraldatakse piiriäärse koostöö tõhustamiseks ühisõppuseid, mille tulemusena on paranenud infovahetuse ja meeskondade alarmeerimise protseduurid,“ lisas ta.

Siseminister Marko Pomerants tutvustas Balti kolleegidele Eesti tegevusplaani saada IT-agentuuri asukohamaaks ning sai kinnitust, et mõlemad naaberriigid toetavad Eestit.

Teiste teemadena arutasid ministrid piirijärjekordadega ning piirikaubandusega seonduvate probleemide lahendamise võimalusi, kahe riigi päästekomandode koostöö korraldamist teise riigi territooriumil ning Eesti Politsei, Piirivalve, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamise tulemusi.  Eesti Siseministeeriumi delegatsiooni kuulusid lisaks siseminister Marko Pomerantsile, Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kt piirivalve alal Tõnu Hunt ning Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakonna nõunik Margit Maksimova.

Riigikogu rahanduskomisjon leidis päästjatele täiendava palgaraha

2009-12-07

Riigikogu rahanduskomisjon leidis tänahommikusel koosolekul järgmise aasta riigieelarvest puuduoleva päästetöötajate palgaraha.

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadiku Margus Tsahkna sõnul leiti rahanduskomisjonis lahendus, mis kinnitatakse kolmapäeval Riigikogus riigieelarve kolmandal lugemisel.

„Võin kinnitada, et tänu sellele sammule ei pea Päästeamet järgmisel aastal koondama 110 päästeametnikku, nagu kardetud," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on kulude vähendamine majanduskriisi mõistetavad, kuid sisejulgeolek on valdkond, millest sõltub Eesti elanike turvatunne, mida ei tohi niigi keerulisel ajal vähendada.

„Rahanduskomisjon leidis täiendava võimaluse rahastada inimeste tööd, kes seisavad päev-päevalt silmitsi ohuga ning peavad olema samas ka toeks oma perekonnale," ütles ta.

Tsahkna sõnul on väärilise palga tagamine vähim, mida riik saab praeguses keerulises olukorras teha, inimeste heaks, kelle töö on asetada oma elu ühiskonna teiste liikmete elu ja vara eest ohtu.

„Me ei tohi unustada, et ka nemad on inimesed, kes vajavad kindlustunnet tuleviku ees," lausus Tsahkna.

Tsahkna: päästjate palgamure tuleb lahendada

2009-12-05

Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna ütles täna Keskerakonna kongressi tervituskõnes, et Riigikogu rahanduskomisjonis tuleb leida järgmise aasta riigieelarves puuduoleva päästetöötajate palgaraha.

„Võin täna siin välja öelda, et me leiame lahenduse rahanduskomisjonis," ütles Tsahkna 1800 keskerakondlase ees.

Tema sõnul ei võeta ühestki ministeeriumist otseselt päästetöötajate palgaks raha, kuid lahendus tuleb enne avalikustamist rahanduskomisjonis lõplikult kokku leppida.

Riigikogus tuleb 2010. aasta riigieelarve kolmandale lugemisele kolmapäeval. Riigikogu rahanduskomisjon arutab eelarvest päästetöötajate palgaraha leidmist esmaspäeval.

Päästeamet plaanib järgmsel aastal koondada 110 päästeametnikku, kuna riigieelarve eelnõus vähendati personalikulu.

Tsahkna tervitas ka Keskerakonna valmisolekut toetada 2010. aasta riigieelarve vastuvõtmist parlamendis.

„See näitab, et sisuliselt toetab Keskerakond valitsuse valitud suunda eelarvepoliitikas," sõnas ta.

IRLi eestseisus esitab siseministrikandidaadiks Marko Pomerantsi

2009-06-03

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus esitas siseministrikandidaadiks praeguse Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi.

Marko Pomerants ütles täna eestseisuses, et peab valitsuse liikmena esmatähtsaks valitsuskoostööd, mis tagab riigieelarve tasakaalu ja töökohtade säilimise ning uute tekke.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega – ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus ning valitsuse peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. Selles olukorras on oluline ka meeskonnatöö valitsuses,“ sõnas Pomerants.

Eestseisuses esitati lisaks Pomerantsile esitati kandidaatideks ka parlamendisaadikud Tarmo Kõuts ja Ken-Marti Vaher ning Viimsi vallavolikogu liige Urmas Arumäe.

IRLi naised seisavad terve töörahva eest

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu koos Naiste Koostööketi liikmetega arutab täna Tallinnas Rahvusraamatukogus alkoholi liigtarbimise kahjust ühiskonnale ning arutab riigi võimalusi sellesse eri meetmetega sekkuda.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on alkoholiga seotud kulud hinnanguliselt Euroopa riikides üle 10 korra suuremad, kui laekub riigikassadesse alkoholiaktsiisi. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ( 12 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas) ning alkoholist tingitud
kahju on seetõttu samuti suur.

„Alkoholi liigtarbimise tagajärjel enneaegsest suremusest ja haigestumisest tingitud kogukahju Eesti majandusele võib olla ligi 6 miljardit krooni aastas," ütles Iva.

Tema sõnul on praeguses majandusolukorras eriti tähtis, et alkoholi liigtarbimine ei süveneks, sest alkohol ei tohi olla takistus töökoha hoidmisel ja normaalse elukvaliteedi säilitamisel.

„Ka on alkoholitarbimise mõju riigieelarvele täiesti selgelt kahjulik".

Naiskogu arutelu algab täna kell 11 Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Uus liiklusseadus rõhub liikluse turvalisemaks muutmisele

2009-04-16

Täna kiitis valitsus heaks uue liiklusseaduse eelnõu, mille põhiline eesmärk on Eestis liiklus ohutumaks muuta ja parandada liikluskultuuri.

„Viimasel ajal on kõlanud arvamusi, et liiklusohutuses on saavutatud häid tulemusi karmi politseikontrolli tulemusena. Politsei on küll teinud head tööd, aga selleks, et saavutaksime teedel ja tänavatel turvalisuse, läheb vaja rohkemat, kui põõsas istuv patrull. Liiklusohutuse parandamiseks tuligi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja liiklusseaduse terviktekstiga," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Uus liiklusseadus toob kaasa palju olulisi muudatusi, mis mõjutavad vähemal või rohkemal määral kõiki liiklejaid, nii jalakäijaid, jalgrattureid kui autojuhte. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa liiklusohutuse ja -kultuuri parandamisele. Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse uusi mõisteid.

Uus liiklusseaduse eelnõu ühendab seni Eesti teeliiklust reguleerivad kaks õigusakti - liiklusseaduse ja valitsuse 2001. aasta määrusega kehtestatud liikluseeskirja sätted. Põhimõttelise muudatuse tingis vajadus reguleerida liiklejate kohustused ja õigused seaduse tasandil, mis tagab ka antud valdkonna parema kooskõla põhiseadusega.

Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse olulisel määral uusi mõisteid.

Olulisematest muudatustest uues liiklusseaduse eelnõus võrreldes kehtiva liiklusseadusega võib välja tuua järgmised:

- Autojuhil kaob ära kohustus riigisiseselt kanda kaasas Eestis väljastatud autojuhiluba ja auto tehnilist passi, kui tal on kaasas isikut tõendav dokument - juhtimisõigust kontrollib politsei elektroonilisest andmebaasist.

- Eesti siseselt sõiduki kasutamiseks on kirjaliku nõusoleku (volitus) nõue asendatud registreerimistunnistuse nõudega, mis peaks oluliselt lihtsustama sõiduki kasutusele andmist teistele isikutele.

- Alkoholijoobes juhtimise eest juhtimisõiguse peatamise osa on diferentseeritud. Kui mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kui juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Veelgi karmimalt aga reguleeritakse eelnõus esmase juhiloaga ja tasuliste vedudega (sõitjatevedu ja veosevedu) tegelevate juhtide juhtimisõiguse peatamist.

- Eelnõu sätestab ka esmase juhiloa omaniku juhtimisõiguse tühistamise, kui teda on karistatud selliste liiklusalaste nõuete rikkumise eest, kus karistuseks on määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Uuendusena peavad teooriaeksami tegema isikud, kelle juhtimisõigus on peatatud alates 6 kuust. Isikud, kellel on juhtimisõigus peatatud alates 12 kuust, peavad sooritama teooria- ja sõidueksami.

- Välistatakse igasugune võimalus sõidutada last sõiduautos teda süles hoides ning see muudatus laieneb ka taksodele. Turvavarustuse kasutamise nõue toob täiendavaid kohustusi taksofirmadele, kellel peab tekkima valmisolek klientide teenindamisel kasutada laste turvavarustust.

- Alla 16-aastastele jalgratta- ja mopeedijuhtidele on lisandunud kohustus teel sõites kanda vastavalt jalgratturi kiivrit või motokiivrit.

- Üle 16 aastaselt mopeedijuhilt nõutakse mootorsõiduki juhtimise luba (vähemalt AM-kategooria sõiduki juhiluba). Nõude eesmärgiks on suurendada liiklusohutust ning tagada, et liikluses osaleksid vastava ettevalmistuse ja teadmistega juhid.

- Lisaks muutub kohustuslikuks mopeedide registreerimine Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, millega kaasneb kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise ja tehnoülevaatuse läbimise nõue.

Valitsusest liigub liiklusseaduse eelnõu edasi Riigikokku.

Riigikogu esimehe Ene Ergma kõne Eesti Vabariigi aastapäeval

2009-02-24

Riigikogu esimehe Ene Ergma kõne Eesti Vabariigi aastapäeval
24. veebruaril 2009

Tere hommikust, Eestimaa!

Oleme taas siin Toompea lossi õues, et tähistada Eesti riigi sünnipäeva. Meie kodune Eesti on koos muu maailmaga jõudnud keerulisse olukorda. Usaldamatuse pisik on levinud maailma finantsvereringest majandusse, põhjustades palavikku, mille ravimine nõuab tublisti aega.

Võiks küsida: kas meie poliitikud on teinud majanduse kiirel kasvuetapil vigu? Vastus ei saa olla lihtsalt „ei" või „jaa". Tagantjärele on lihtne nentida, et poliitiline eliit pidanuks olema lubadustes tagasihoidlikum. Tõusuajal on kerge palju lubada ja mitte mõelda riigi jätkusuutlikkusele. Täna, majanduslanguse ajal, liigub see "praktiline populism" vaikselt oma loomuliku surma poole, sest riigi rahakoti suurus ei sõltu valimistel antud lubaduste suurusest, vaid majanduse efektiivsest toimimisest.

Headest ideedest on valus loobuda, kuid täna ei pea esikohal olema mitte erakondlik huvi, mis kahjuks tooni annab, vaid riigi jätkusuutlikkus. Eesti on teinud selles suunas esimese sammu, vähendades riigi kulutusi ja koos sellega riigi rahalist puudujääki.

Jaan Kaplinski on kirjutanud:

Kuskil lööb vasar lokku,
kõigel on kõigega seos,
et me jääksime kokku,
lõhnav maarjahein peos.

Maarjahein andis vanade eestlaste riietele hea lõhna ja peletas eemale koid, et riided terveks jääksid. Eestlased teadsid, et maarjaheinaga tuleb olla mõõdukas, sest maarjaheina mürk on suures koguses ohtlik.

Me peame ka optimismi ja pessimismiga mõõdukad olema. Raskustest võib kasu olla, kui taipame kitsikuse enda kasuks pöörata. Aga kuidas?

Me saame praegu kõik koos õppetunni, et majanduskasv ei tohi tugineda eufooriale. Me oleme saanud õppetunni, et elame maailmas, kus kõik on üksteisega seotud ja kõik, mis toimub meist tuhandete kilomeetrite kaugusel, mõjutab meid juba järgmisel päeval. Riik peab olema tark. Headel aegadel ei tohi kulutusi kiiresti kasvatada, vaid tuleb raskemateks päevadeks raha kõrvale panna. Ka vigadest tuleb õppida, et olla homme targem kui täna. Õppima peab iga inimene ja iga organisatsioon, õppima peab ka meie riik, et tulla toime muutuva maailmaga. Õppida, õppida, õppida, nagu ütles Hugo Treffner ammu enne Leninit. Me peame kogu aeg õppima.

Kui Andrus Veerpalu tõi eelmisel nädalal Eestisse maailmameistrikulla, nägime, kui tähtsad on teadmised, mis saadud läbi suurte kogemuste, kui tähtis on meeskonnatöö ja sihikindel liikumine endale võetud eesmärkide poole. Usun, et teadmiste kasutamine toob Eestile uue majandustõusu ja meie noored hakkavad tegema valikuid nende erialade kasuks, millel on tulevikku.

Täna on aeg mõelda, kuidas aidata endast nõrgemaid. Mõelgem oma vanemate ja vanavanemate peale. Riik ja rahvas suudab edasi minna ainult siis, kui üksteist toetame. Meie riik ei kesta, kui sellesse suhtutakse ükskõikselt. Meie riik ei ole valmis, see ei saa kunagi valmis. Nagu aednik, kes hoolitseb oma aia eest, peame meie hoolitsema oma riigi eest iga päev, iga tund, iga minut.

Küsige endalt ja teistelt julgelt: milleks meile Eesti, miks me ei lahku, miks me ei lähe sinna, kus on saavutatud heaolu ja ühiskondlik turvalisus. Vastus on igaühe nägemus meie riigi vaimsest tähendusest ja sisust. Vastake, kelle oma on Eesti, kas ma olen selle osa või ainult kõrvalseisja. Kas ma armastan oma rahvast, oma keelt ja kultuuri?

Meie kõigi kohus on nendele küsimustele vastata, sest kui hoolime oma riigist, kui tahame olla aednikud, kes loovad meie kultuurikeskkonda, on meil lootust. Läbi meie ajaloo on meie vankumatu otsus OLLA hoidnud meid hävimisest.

Teha Eesti paremaks pole meie võimalus, vaid meie kohustus. Me oleme siin maailmas, et anda, mitte saada. See on meie kõigi Eesti. Usaldagem iseennast ja üksteist!

Ilusat vabariigi aastapäeva teile kõigile!

Elagu Eesti!

IRL: eelista eestimaist, hoia omasid

2009-02-22

IRL alustas täna Interneti- ja välireklaamikampaaniat, et kutsuda inimesi raskel ajal jätma omavaheline omavaheline arveteklaarimine ja süüdistused ning keskenduma kõik koos Eesti jaluleaitamisele.

IRL kasutab välireklaamis sõnumit "Aeg vahetada rahvusrooga! Ära söö teist eestlast, eelista eestimaist" ning Internetis juhtmõtet "Eelista eestimaist, hoia omasid".

"Rasketel aegadel peame hoidma kokku ja toetama omasid, olgu see siis lähedaste, töökaaslaste või lihtsalt kaasmaalaste suhtes," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar.

IRL avas täna veebilehe http://www.irl.ee/kodumaine, kus tutvustab Eesti toodete ja teenuste tarbimise positiivset mõju sisemajandusele, tööhõivele ja identiteedile. Samuti saab seal avaldada arvamust kodumaise kauba ja teenuste tarbimisest.

"Eestis toodetu eelistamine on võimalus igaühele. Sellise hoiakuga saame kõik aidata Eesti rasketest aegadest kiiremini üle," ütles Laar, kelle sõnul soovib IRL tänases keerulises majandusolukorras toetada lahendusi, mis viivad edasi.

"Üksteise nahkapanemise asemel peaksime rasketel aegadel pigem kokku hoidma ning oma maad toetama. Seetõttu leidsimegi, et oponentide ründamise asemel on parem kulutada ressurssi Eesti arengut toetavaks kampaaniaks," lausus Laar.

"Tegemist pole protektsionismiga, me ei tee kampaaniat teistest riikidest pärinevate toodete vastu ega nõua mingite protektsionistlike meedete kehtestamist. Küll juhime aga tähelepanu sellele, et võrdsete tingimuste juures oleks mõttekam eelistada Eesti toodangut".

Isamaa ja Res Publica Liit kasutab eestimaise populariseerimisele pool miljonit krooni.

IRL: eelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet

2008-09-16

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon otsustas täna, et 2009. aasta riigieelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet ega langetada otsuseid, mis eriti majanduse ekspordile suunatud osasid kahjustaksid. „Eesti ei tohi eelarve tegemisel saagida oksa, millel ise istub, riigil tuleb eelarvet koostada ka 2010. ja 2011. aastal, kui me praegu majandust kahjustame, pole meil järgnevatel aastatel midagi teha,“ sõnas IRLi fraktsiooni esimees Mart Laar. Sellest tulenevalt otsustas IRL fraktsioon mitte toetada ettepanekut tõsta maagaasi aktsiisimäära, viia majutusteenuste käibemaks 18 protsendile, suurendada erimärgistusega vedelkütuste ning bensiini ja diislikütuse aktsiisimäära. IRL leiab, et need ja võimalikud teised aktsiiside tõusud ei löö mitte ainult inimeste rahakoti pihta, vaid vähendavad oluliselt Eesti majanduse konkurentsivõimet.

„IRL on jätkuvalt veendunud, et Eesti peab hoidma 2009. aasta eelarve tasakaalus. Selleks tuleb kriitiliselt üle vaadata ministeeriumite praegustest piirsummadest üle ulatuvad taotlused. Valitsus peab eelarve koostamisel endale seadma kindlad prioriteedid, praeguseks koalitsiooni sees saavutatud kokkulepped annavad eelarvesse mitu miljardit lisakrooni. IRL arvates tuleks valitsusel eelarve kokkusaamiseks keskenduda sellele, kuidas seda jagada,“ lausus Laar.

Tema sõnul on selge, et riigieelarve kokkusaamiseks on tarvis selget lahendust, sest meil on praegu valida kahe võimaluse vahel: kas teha tähtajaks tasakaalus eelarve või mitte. Selleks peavad praegu langetatud otsused olema jätkusuutlikud ning võimaldama ka järgnevate aastate eelarvetega edukalt hakkama saada.

„Kui selgub, et praegu kokkulepitud lisasummadest ei piisa, on IRL valmis kaaluma teisi lahendusi, mis puudutavad mõne lihtsalt administreeritava, ettevõtlust võimalikult vähe kahjustava ning ühtlase maksu ajutist tõstmist.“

Tallinnas võrreldakse totalitarismist vabanemise kogemusi

2008-09-05

Homme toimub Tallinnas rahvusraamatukogus konverents „Totalitarismist ja demokraatiast. Eesti ja Ida-Euroopa maade kodanikualgatuste roll demokraatlike alternatiivide kujundamisel kommunistlikule diktatuurile".

Konverentsil esinejad võrdlevad Ungari, Tšehhi, Leedu, Läti ja Eesti mudeleid ning kogemusi totalitaarsest režiimist vabanemisel.

Kõnelevad:

Professor András Körösényi,, Budapesti Eötvösi Ülikool, Ungari
Jiři Pehe, direktor, New Yorgi Ülikool Prahas, Tšehhi Vabariik
Andres Herkel, Riigikogu liige
Kestutis Girnius, filosoof ja publitsist, Leedu
Veiko Spolitis, politoloog, Riia Stradiņši Ülikool, Läti
Tunne Kelam, Euroopa Parlamendi liige, Eesti
Modereerib Andres Mäe.

Sissepääs vaba, huvilised teretulnud, mõttevahetus algab kell 10.

Konverents on osa Nõukogude Liidu esimese avalikult tegutsenud demokraatliku erakonna - Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei - 20. aastapäevale pühendatud üritustest.

Tunne Kelam: Venemaa sissetung Gruusiasse tähistab soovmõtlemise ajastu lõppu

2008-09-02

Eile Brüsselis toimunud Euroopa Parlamendi täiskogu arutelul olukorrast Gruusias esines Euroopa Rahvapartei-Euroopa demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni esindajana sõnavõtuga Tunne Kelam, kes on ühtlasi ERP-ED fraktsiooni algatatud resolutsiooni kaasautor.

Kelami sõnul tähistab Venemaa sissetung Gruusiasse "ajaloo lõpu" paradigma kokkuvarisemist.

"See invasioon peaks tähistama ka soovmõtlemise ajastu lõppu," väitis Kelam. Lootus saavutada rahu üksnes sõna jõul peab kõneleja arvates asenduma hoiakuga, mis taotleb rahu jõule tuginemise ja solidaarsuse vahendusel.

Teostades täieulatusliku invasiooni naaberriiki, asetas Venemaa end ise ebastabiilsete, etteaimamatult käituvate riikide kategooriasse, väitis ERP-ED fraktsiooni esindaja. "Venemaad ei saa enam käsitada usaldusväärse partnerina ning täiesti selgelt ei jaga ta demokraatlikke väärtusi."

Tunne Kelami arvates esitas Venemaa oma käitumisega väljakutse rahvusvahelise julgeolekusüsteemi põhialustele, mida Kreml on asendamas mudeliga "jõust sünnib õigus".

"Praegusel hetkel sõltub kõik mitte niivõrd Euroopa Liidu reaktsioonidest, kuivõrd aktsioonidest," ütles Kelam. "Kui kõneleme, et asjaajamine Vene- EL suhetes ei saa enam jätkuda nagu tavaliselt, siis tähendab see konkreetsete sammude astumist. Üksnes see tekitab Vene poolel arusaama, et meil on tõsi taga."

Tunne Kelam pakkus välja järgnevad EL aktsioonid:

1. ehtsate rahuvalvejõudude lähetamine konfliktipiirkonda, kuivõrd on lubamatu, et Vene relvajõud võiksid jätkata groteskses kaksikrollis - sissetungijatena ning rahuvalvajatena;

2. Uue partnerlus- ja koostööleppe läbirääkimiste külmutamise;

3 Nord Stream ja South Stream gaasijuhtmete projekti ajutise peatamise kuni Vene vägede täieliku tagasitõmbumiseni Gruusia territooriumilt;

4. Viisalihtsustusleppe toimimise külmutamise (arvestades ka seda, et Vene pool pole siiani omapoolseid kohustusi täitnud);

5. Sotši asendamist 2014.a. taliolümpiamängude võõrustajana teise riigiga.

"Kui me midagi konkreetset ette ei võta, siis mitte üksnes Venemaa ei lase Gruusiat oma haardest lahti, vaid ta jätkab sama tegevusmudelit mujal. Demokraatlike riikide esmane prioriteet on kindlate piiride kehtestamine rahvusvahelise õiguse rikkujate suhtes," kinnitas ERP-ED saadik.

Euroopa Parlamendi Gruusia- teemalise resolutsiooni hääletus leiab aset homme, 3.septembril.

Lisatud Tunne Kelami videokommentaar

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse avaldus

2008-08-26

EESTI OOTAB OTSUSEID

Eesti 2009. aasta eelarve koostamine on jõudnud otsustavasse faasi. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt eelarve laekumised 2009. aastal miljardite kroonide võrra eeldatust väiksemad. Samal ajal esitab viimastel nädalatel seoses Venemaa rünnakuga Gruusia vastu järjest ohtlikumaks muutuv maailm Eestile uusi väljakutseid. Olemasolevate eelarve piirsummade juurde jäädes pole neile võimalik vastata. Olukorrast väljumiseks tuleb pigem ohverdada antud poliitilised lubadused mitte aga rahvuslikku julgeolekut.

IRL leiab, et Eesti julgeolek peab olema 2009. aasta eelarve peamine prioriteet. Tänapäeva maailmas tuleb julgeoleku tagamiseks aga mitte ainult investeerida kaitsejõududesse, vaid ka sisejulgeolekusse ning tõhusasse välisteenistusse, infrastruktuuri ja maa ühtlasesse arengusse.

Selleks tuleb 2009. aasta eelarves:

1) Hoida kaitsekulutuste osakaal lubatud tasemel

2) Tagada sisejulgeolek

3) Jätkusuutliku arengu tagamiseks panustada haridusse, teadus- ja arendustegevusse

4) Investeerida kogu Eesti ühtlasse arengusse, regionaalpoliitikasse. Transpordidotatsioonid tuleb säilitada.

5) Teavitada muukeelset elanikkonda tõhusamalt maailmas ja Eestis toimuvast, käivitada ETV2.

Selleks, et nimetatud eesmärgid saavutada, ei näe Isamaa ja Res Publica Liit muud võimalust, kui lükata edasi koalitsioonilepingus ette nähtud tulumaksureform.

IRL ministrid on solidaarselt osalenud eelarve ettevalmistamisel, kärpides 8% oma ministeeriumite tegevuskulusid. Viimased eelarveprognoosid muudavad aga möödapääsmatuks muutunud olukorras üle vaadata kõik koalitsioonilepingus antud lubadused. Antud lubaduste võimalustega kooskõlla viimine ning tasakaalus oleva eelarve koostamiseks vahendite leidmiseks ettepanekute tegemine kuulub peaministri kompetentsi. Eelarve korralikuks ettevalmistamiseks ning koalitsioonilepingu muutmiseks loodab Isamaa ja Res Publica Liit, et hiljemalt 1. septembriks esitab peaminister Andrus Ansip valitsusele konkreetsed ettepanekud tasakaalus oleva eelarve koostamiseks. Vastasel korral on raske ette näha, et septembri lõpuks õnnestuks valitsusel 2009. aasta eelarve Riigikogule esitada. IRL teatab, et suhtub esitatud ettepanekutesse täie tõsidusega ning on valmis arutama ka kõigi enda poolt koalitsioonileppesse lisatud lubaduste edasilükkamist.

IRL leiab, et Eesti seisab keeruliste otsuste ees, olles samas veendunud, et praegune valitsuskoalitsioon suudab talle esitatud väljakutsetele edukalt vastata.

Laar: Kui me täna reageerimata jätame, siis on sõda meie enda väravas

2008-08-12

IRLi esimees ja parlamendifraktsiooni juht Mart Laar ütles täna Gruusia toetusavalduse vastvõtmisel Riigikogu kõnetoolist, et vaatamata Venemaa tänastele avaldustele jätkub Gruusias Venemaa agressioon.

„Venemaa on alustanud etnilise puhastusega - Lõuna Osseetia küladest Nikosi, Kurta ja Armarashili on tulnud teateid etnilisest kontrollist ja grusiinide hukkamisest otselaskudega pähe," ütles Laar.

Ta tõi näidetena Vene agressiooni jätkumisest täna veel Poti sadama okupeerimise ja selles piirkonnas saja tsiviilisiku tapmise ja Gori kesklinna pommitamise, kus muuhulgas sai tabamuse ka haigla, ning tapeti üks välisajakirjanik. Täna on pommitatud ka Kaspis asuvat tehast ja Rustavi lähedal asuvat torujuhet, viimast lõhkekehad siiski ei tabatud.

Mart Laar ütles täna Riigikogu ees, et vaadates Keskerakonna poolt esitatud parandusi avaldusele Gruusia kohta, siis Keskerakond ei pea Venemaa tegevust Gruusias agressiooniks.

„Agressiooniks ei pidanud Venemaa tegevust ka need, kes 1940. aasta 21. juulil siia saali kogunesid ning Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks vabariigiks kuulutasid ning selle vastuvõtmist nõukogude rahvaste vennalikku perre palusid. Näib, et Johannes Vares-Barbaruse valitsuse moodustamine tundub ka tänapäeval võimalik," sõnas Laar.

„Sellist valitsust üritatakse praegu ka Gruusias meeleheitlikult luua, sest kuigi Venemaa on paljugi saavutanud, pole ta siiani saavutanud oma peamist eesmärki - Gruusia seaduslikult valitud valitsust."

Laari sõnul peab Eesti toetama Gruusiat rahvusvahelisel areenil, selgitades meie partneritele toimuvat, osutama humanitaarabi ja olema valmis võtma vastu põgenikke ja osalema rahuvalvevägedes Gruusias.

IRLi esimees rõhutas vajadust kaitsekulude tõstmisest, sõnades, et oleks hullumeelsus jätta täitmata kohustused NATO ees ja Eesti kaitsekulutused tuleb hoida vajalikul tasemel.

Lisatud Mart Laari kõne tekst

Lugupeetud juhataja!
Austatud Riigikogu!

Me oleme täna kogunenud siia, et toetada Gruusiat võitluses Vene agressiooni vastu. Meile etteantud avalduse sisu on siin tutvustatud ja põhjendatud, seetõttu juhiksin tähelepanu vaid mõnele asjaolule, mis selle vastuvõtmise ilmtingimata vajalikuks muudavad.

Esiteks on see kindlasti fakt, et vaatamata väljakuulutatud sõjategevuse lakkamisele käib sõjategevus jätkuvalt edasi. Täna pommitati sihtmärke üle kogu Gruusia, kaasa arvatud pöörates erilist tähelepanu majandusobjektidele, täna pommitati Saksa kapitalil tuginevat tsemenditehast Kaspis, pommitati, õnneks ebaõnnestunult, torujuhet Rustavi lähedal jne, jne. See loetelu on pikk. Sõjategevus jätkub, osa Gruusiast, mitte ainult Lõuna-Osseetia ja Abhaasia, vaid ka muud alad on okupeeritud, Poti sadam on purustatud ja okupeeritud Vene vägede poolt, kes on tapnud vähemalt sada tsiviilisikut, tankid takistavad kõikide, ka transpordi ligipääsu sellele sadamale. See ei ole normaalne olukord, see on agressioon, see on okupatsioon. Lõuna-Osseetias on alanud etniline puhastus, mis meenutab Srebrenicat, kus Vene rahuvalvajad vaatavad rahulikult pealt, kuidas inimesi tapetakse. Massimõrvad on toimunud Nikosi, Kurta, Armarishili külades, suur osa inimesi on kokku kogutud Kurta koonduslaagrisse, kus neid mahalaskmisele viiakse. Ainuke põhjus, miks seda tehakse on see, et nad on gruusia päritolu. Tshinvali on muutunud varemetelinnaks ja mitte sedavõrd Georgia vägede pommitustöö tõttu, vaid kaks päeva kestnud Vene õhurünnakute pommituste tulemusel. Väga palju inimesi on maetud varemete alla. Humanitaarabi neile on keelatud, sest tundub, et Vene pool loodab, et mida rohkem laipu, seda rohkem annab neid hiljem kirjutada grusiinide relvajõudude arvele. Sama tundub toimuvat ka Lõuna-Osseetia külades, kuhu samuti ühtegi humanitaarkolonni ligi ei lasta.

Nii me siin oleme ja ikka räägime sellest, et agressiooni ei ole toimunud, nii nagu me seda välja loeme Keskerakonna poolt meile esitatud avaldusest. Agressiooniks ei pidanud Venemaa tegevust ka need, kes 1940. aasta 21. juulil siiasamasse saali kogunesid ning Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks kuulutasid ning selle vastuvõtmist nõukogude rahva vennalikku perre palusid. Näib, et Juhan Vares- Barbaruse valitsuse moodustamine erutab ka tänapäeval meeli. Sellist valitsust üritatakse loomulikult ka Gruusias praegu luua, kuigi veel siiamaani pole oma Vares- Barbarust või Kuusineni õnnestunud leida. Sest kuigi on palju saavutatud Venemaa poolt, pole ta seni saavutanud oma peamist eesmärki: Georgia seaduslikult valitud valitsuse kukutamist ja maa arengusuuna põhimõttelist muutmist.

Mida me peame siis siin Eestis tegema selleks, et aidata Georgiat, aidata selle kaudu ka iseennast ja kogu Euroopat? Esiteks, kindlasti toetama Georgiat rahvusvahelisel areenil nii, nagu vähegi suudame, selgitades meie partneritele seda, mis toimub, aga selleks tuleb nimetada asju õigete nimedega. Tegemist pole mitte Gruusia-Venemaa sõjalise konfliktiga, tegemist on agressiooniga. Teiseks, osutama Gruusiale humanitaarabi ja toetama ka humanitaaralal tegutsevate vabatahtlike saatmist Gruusiasse, olema ka ise valmis vastu võtma Gruusia põgenikke, olema ise valmis osalema rahuvalvevägedes Gruusias. Mul on rõõm kuulda, et ka mitmed need poliitikud, kes pole olnud siin saalis just vaimustatud Eesti kaitsekulutuste tõstmisest, on nüüd selle vajadusest lõppude lõpuks aru saanud. Tõepoolest, Eesti kaitsekulutusi tuleb tõsta ning ma loodan, et selleks vajalikud otsused leiavad siis siin Riigikogus ka toetuse. Pean tunnistama, selleks on ka vajalikud kärped mõningatel muudel aladel, kuhu oleks muidu nii mõnus ja nii hea raha kulutada. Meie Eesti julgeolek on meile tähtis, sellesse me peame tõesti panustama ja need oma kohustused, mis me oleme võtnud ka oma partnerite ees NATO-s, ka tõepoolest täitma. Selles suhtes on mul hea meel, et selles küsimuses, tundub, Riigikogus eelarve arutlustel vaidlusi ei tule.

Aitäh!

Andres Herkeli kõne Riigikogu erakorralisel istungil

2008-08-12

Austatud Riigikogu!

Maailm, milles me elame, on kaotanud viimastel päevadel oluliselt oma senist turvalisust. Venemaa ulatuslik sõjaline agressioon Georgia vastu, tema suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse lõhkumine süvendab ohutunnet eeskätt Venemaa naabrite jaoks, aga tegelikult kogu maailmas. Rahvusvahelise õiguse nii jõhker rikkumine ei saa jätta ükskõikseks neid, kes peavad tähtsaks rahu, õigust ja vabadust. Aga just need põhimõtted, kõige olulisemad demokraatlikud väärtused, mida oleme meiegi tähtsaks pidanud oma riiki ehitades, on saanud Venemaa sõja tõttu Georgia vastu kõige kurjema tagasilöögi.

Head kolleegid, kui me veel üleeile õhtul tänast avaldust ette valmistasime, siis ma mõtlesin, mis peaksid olema need põhjendavad laiendused, millega algataja ettekanne peab avalduse teksti toetama. Mõtlesin kõigi nende geograafiliste punktide loetlemisele, mida Vene õhujõud olid selleks ajaks Georgia territooriumil pommitanud, hävitatud elumajadele, infrastruktuuri objektidele, Poti sadamale ja nõnda edasi. Tänaseks on kallaletungi ulatus laienenud nii palju, et targem on selle aeganõudva loetelu esitamisest loobuda. Suurte linnade nagu Zugdidi vallutamine ja Gori ulatuslik hävitamine kõneleb sellest, et eesmärk võib olla maa täielik okupeerimine. Avalikuks on tulnud ka Venemaa juhtkonna eesmärk tagandada Georgia legitiimselt valitud president.

Venemaa on püüdnud vastutust toimuva pärast veeretada Georgia poolele, väites, et Venemaa rünnaku põhjustasid Georgia aktsioonid Lõuna-Osseetias, peaminister Putin on kõnelnud koguni genotsiidist osseetide vastu. Selliste valede ajalugu ulatub tagasi Stalini, Beria ja Võšinski aegadesse, neid on sepistanud NKVD ja KGB ning nüüd juba FSB mõttekojad. Tõde nimetatakse valeks ja vastupidi ning agressiooni ohvrit nimetatakse agressoriks. Sellal, kui muu maailm püüdleb vabaduse ja heaolu suunas, ei ole nood kurjuse mõttekojad, mida nii üksikasjaliselt lahkas meie seast hiljuti lahkunud Aleksandr Solženitsõn, suutnud õppida midagi uut.

Aga oleme meie täpsed. Mööname, et pärast korduvaid provokatsioone, pärast seda, kui Georgia külasid oli mitu päeva tulistatud ja pommitatud, alustasid Georgia väed tõepoolest vastuaktsiooni. Neid on ehk lihtne süüdistada kergemeelsuses, kuid palju keerulisem on öelda, mida oleks tulnud teha. Põhiline vastutus olukorra pärast lasub Venemaa rahuvalvajail, kes ei saanud hakkama endale võetud kohustusega rahu tagamisel Lõuna-Osseetias, lastes separatistidel - isegi mitte osseetidel, vaid Venemaalt sisseimbunud elukutselistel provokaatoritel - vabalt ja põhjendamatult relvi kasutada. Kogu Georgia-vastase agressiooni käik kõneleb tegelikult sellest, et see operatsioon oli Vene vägedel pikalt ja põhjalikult ette valmistatud, selle käivitamiseks vajati üksnes ettekäänet.

Venemaa on viimastel aastatel korduvalt katsetanud piire, kui kaugele saab minna Georgiat otseselt kahjustava tegevusega ilma, et sellele järgneks tugev rahvusvaheline reaktsioon. Nii oli see ülemöödunud sügisel, kui Venemaa rakendas Georgia vastu majanduslikku ja sotsiaalset blokaadi ning algas Georgia kodanike tagakiusamine Venemaal. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Olukorrast Georgia ja Venemaa suhetes", rahvusvaheline reaktsioon ei olnud väga tugev. Nii oli see ka möödunud aasta 6. augustil, kui Gori lähedale heideti rakett, mis õnneks ei plahvatanud. Toda raketti Vene Föderatsioon omaks ei tunnistanud, ehkki eksperdid olid selle päritolus kindlad. Rahvusvaheline reaktsioon sellele sündmusele jäi väga nõrgaks.

Järgmine proovilepanek oli selle aasta aprillis, kui Venemaa andis teada oma otsusest luua diplomaatilised suhted Georgia separatistlike osade, Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks". Ka rahvusvaheline reaktsioon oli õige kiire, kuid konkreetseid samme ei järgnenud. Vastupidi, vahetult enne seda oli Lääs Georgiale NATO liikmelisuse tegevuskava mitteandmisega oluliselt nõrgendanud oma positsioone ning julgeolekutagatisi regioonis. Kuu aega tagasi ehk juulis tegid Vene lennukid ähvarduslende Georgia territooriumi kohal. Need õhuruumi rikkumised võeti ka omaks. Kui kõigi varasemate provokatsioonide puhul oli Georgia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust vähemalt sõnades tunnustatud, siis nüüd sellest loobuti - ilmselt oli Venemaa siis juba otseselt asunud sõjalise agressiooni ettevalmistamisele. Erilist rahvusvahelist tähelepanu need arengud kuu aja eest ei äratanud, kuid meie poolt sai tehtud Eesti-Georgia parlamendirühma avaldus.

Niisiis, ükskõik, kuidas ka olukorda analüüsida, jõuame me tõdemuseni, et suuresti on praegune olukord demokraatlike riikide ükskõiksuse, nõrga koostöö ja ebapiisava sekkumise tagajärg. Kas Euroopa Liidul, ÜRO-l, NATO-l, Euroopa Nõukogul, OSCE-l ja neisse organisatsioonidesse kuuluvatel demokraatlikel riikidel õnnestub juba tehtud vigu mingilgi määral heastada, näitab lähem tulevik.

Head kolleegid! Enne kui lähen selle avalduse üksikasjade juurde, lubage teha üks täiendav osundus, mis kindlasti peab kuuluma selle solidaarsusavalduse juurde, mida me täna väljendame Georgia riigi ja rahva suhtes. Me peame mõtlema ka abhaaside ja osseetide saatusele. Tuleb tunnistada, et nemad on praeguses olukorras kõige suuremad kaotajad - mängukannid Venemaa uusimperiaalse poliitika teostamisel. Ilmselt ei ole Georgia mitte alati ajaloos osseete ja abhaase õiglaselt kohelnud. Siiski on pärast 2003. aasta demokraatlikku pööret selleks hoopis rohkem eeldusi kui varem. Veel selle aasta märtsis esitas Georgia Abhaasiale ettepaneku, milles pakuti ulatuslikku autonoomiat, kuid mis ilmselt Vene diktaadi tõttu kohe tagasi lükati.

Rõhutan, et veel mõne nädala eest oli Lõuna-Osseetia nn. külmutatud konfliktide hulgas just see, mille lahendamiseks oli võimalusi. Georgia püüdis seal arendada majanduslikke ja sotsiaalseid programme, rohujuure-tasandi suhted inimeste vahel olid küllalt head. Nüüd on saavutatud taaskülmutamine kuhugi Karabahhi või Abhaasia tasemele. Osseetidest, nagu abhaasidestki on vägisi tehtud Venemaa poliitika tööriistad. Kindlasti oleks olukord teistsugune, kui neile oleks antud vaba valik ning võimalus arendada laiaulatuslikku autonoomiat Georgia koosseisus, ilma välise vahelesegamiseta.

Lõpuks lubage mul peatuda mõnedel tänase avalduse punktidel. „Riigikogu mõistab hukka Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni Georgia vastu ning väljendab sügavat muret selle tagajärgede pärast". Tahan eriti osutada tagajärgedele, mis on seotud meie julgeolekuga, kui maailm laseb sellisel rahvusvahelise õiguse rikkumisel toimuda, suutmata rakendada tõsiseid sanktsioone. Agressor peab teadma, et oma tegevusega asetab ta end isolatsiooni.

Avalduse neljas lõik rõhutab, et sõjalise agressiooni põhjendamine vajadusega kaitsta oma kodanikke ei ole aktsepteeritav argument. Sama argumenti kasutas natsionaalsotsialistlik Saksamaa, õigustades oma naaberriikide Tšehhoslovakkia ja Poola ründamist ning nende iseseisvuse hävitamist. Ma arvan, et see kurjakuulutav paralleel on ka üks kõige olulisemaid võtmeid, mille kaudu me peame selgitama oma Lääne sõpradele Georgia vastu suunatud agressiooni olemust ja kriisi võimalikku laienemist teistesse riikidesse. Niisugused argumendid Venemaa poolt on väljaspool rahvusvahelist õigust ning nende kasutamine võib kõnelda kaugeleulatuvast agressioonikavast maailma riikide vastu.

Veel paar sõna rahvusvahelisest õigusest; ma usun, et selle teema laiendamine on äärmiselt oluline meie seisukohtade esitamisel nii poliitiliste kui diplomaatiliste kanalite kaudu. Venemaa rikub ÜRO põhikirja artiklit 2, mis kõneleb konfliktide rahumeelse lahendamise vajadusest. Sõjaõiguses on relevantsuse printsiip, mida Venemaa aktsioonide üliulatuslikkus samuti vaieldamatult rikub. Lubamatu on linnade pommitamine, mis toimub Georgias, ning tsiviilelanike ümberasustamine okupeeritud territooriumilt, mis leiab aset Lõuna-Osseetias.

„Riigikogu teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele eraldada humanitaarabi sõjapurustuste taastamiseks üle kogu maa." Me teame, kui keeruline seis on meil eelarvega, aga seda abi ei saa me osutamata jätta. Ja ma tahan siinkohal tänada Riigikogu nimel kõiki neid kaaskodanikke, kes on juba teinud annetuse relvakonflikti ohvritele Eesti Punase risti kaudu ja küllap tekib neid humanitaarabi formaate lähiajal veel.

Me kõneleme ka sellest, et agressiooni jätkumise korral ei pea Riigikogu võimalikuks läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö ja arengu lepingu sõlmimiseks. Kui seda teemat arendada, siis tuleb kindlasti kõneleda viisavabaduse protsessi peatamisest, samuti pole Venemaa koht sellistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogu või WTO, Sotšis pole võimalik korraldada turvalisi ja väärikaid olümpiamänge.

Georgia territoorium on praegu suures osas okupeeritud. Mis puudutab sõjategevuse lõpetamist, nagu on avaldanud Venemaa president, siis seda infot ei saa tõe pähe võtta enne, kui Vene relvajõud on Georgiast täielikult tagasi tõmbunud, praegu - vastupidi - on infot uutest rünnakutest Kaspi linna piirkonnas. Kõige järgi otsustades on „sõjategevuse lõpetamine" retooriline võte, mida kasutatakse seoses Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy viibimisega Moskvas.

Vene Föderatsiooni agressioon ja okupatsioon tuleb viivitamatult lõpetada ning seejärel peab jätkuma Georgia liitumisprotsess NATO-ga, mis on vastanud rahva enamuse tahtele ja milline tahe viimaste sündmuste taustal on ilmselt veelgi tugevnenud. Mis tahes rahva tahte allasurumine teise riigi sõjalise sekkumise tagajärjel peab olema kaasaja maailmas välistatud. Meie, Eesti Vabariigi Riigikogu liikmete jaoks on see tõdemus äärmiselt oluline. Kuni me seda põhimõtet hoiame, hoiame ka oma riiki.

Toompea lossi ees avaldatakse homme meelt Georgia toetuseks

2008-08-11

Homme toimub samaaegselt Riigikogu erakorralise istungiga Toompea lossi ees rahumeelne meeleavaldus Georgia toetuseks, kus kõnelevad riigikogu liikmed ja Georgia esindajad Eestis.

Georgia suveräänsust toetav meeleavaldus Toompea lossi ees algab homme kell 15, tulijail palutakse võimaluse korral võtta kaasa Georgia või Eesti lipp või plakateid Georgiat toetavate loosungitega.

Meeleavalduse korraldavad Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit ja Erakond Eestimaa Rohelised.

Riigikogu liikme Margus Tsahkna sõnul puudutab Georgias toimuv Eesti inimesi sügavalt - meeleavaldusel avaldatakse toetust selle riigi enesemääramisõigusele ja nõutakse Venemaalt agressiooni viivitamatut lõpetamist.

„Täna kannatab Georgia vaid seetõttu, et on valinud vabaduse ja sõltumatuse tee. Mullused aprillisündmused on värskendanud Eesti mälu, ja me tunneme Venemaa meetodeid ja motiive," ütles Tsahkna.

„Näitame kõik koos oma tingimusteta toetust Georgia vabadusele ja kutsume läänemaailma sekkuma. Kui demokraatlik Georgia langeb täna tegutsemisvõimetu maailma silme all, võime järgmised olla meie ise".

IRLi noored kutsuvad Gruusia sõja tõttu astuma Kaitseliitu

2008-08-09

IRLi noorteorganisatsioon Noor-Isamaa mõistab hukka Venemaa sõjalise
agressiooni Gruusia riigi vastu ja kutsub Eesti kodanikke üles liituma Kaitseliiduga.

Noor-Isamaa mõistab hukka Venemaa poolt algatatud konflikti
Lõuna-Osseetias ja sellele järgnenud sõjategevuse iseseisva Gruusia riigi territooriumil.

Noor-Isamaa juhatuse liikme Veiko Lukmanni sõnul on Vene imperialistlik
poliitika läbi sajandite olnud suunatud võimu ja mõju laiendamisele väljapoole enda piire.

„Stalinismi heroiseerimine ja impeeriumi taastamise püüdlus, mille ohvriks
võivad langeda ümbritsevad väikeriigid otsese agressiooni ning Lääne-Euroopa nafta- ja
gaasisõltuvuse kaudu on kõigi meile aktsepteeritavate normide vastane,“ sõnas Lukmann.

„Oma kodanike kaitsmise sildi all võib Venemaa tungida kallale ükskõik
millisele riigile. Näide, mille Venemaa on loonud Gruusias on hoiatav kõigile piirnevatele
riikidele.“

Noor-Isamaa kutsub Eesti kodanikke liituma Kaitseliiduga ja riigijuhte
arendama tõsiselt kaitsekoostööd Soome ja Balti riikide vahel.

Mihkelson: Lääs peab vastama Venemaa agressioonile adekvaatsete sammudega

2008-08-09

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peab Venemaa agressioon sõltumatu ja demokraatliku Euroopa riigi vastu tooma kaasa selged rahvusvahelised vastusammud.

„See on Euroopa Liidu ja laiemalt kogu läänemaailma tõehetk. Ma kardan, et mitte kõikjal pealinnades pole tajutud, kui ohtlikku faasi Venemaa ja Lääne suhted on jõudnud," sõnas ta.

„Kui me lubame Venemaal suvaliselt ja karistamatult pommitada ning rünnata iseseisvat demokraatlikku riiki, siis milline on tagatis, et see ei kordu mingil teisel viisil hoopis teises suunas". See peab Mihkelsoni sõnul olema absoluutseks "punaseks liiniks".

Tema hinnangul on kujunenud olukord eeskätt Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika viimaste aegade suurimaid proovikive, kuid kahjuks pole erinevatest liikmesmaadest saabuv informatsioon kuigi lootustandev, mis teeb keeruliseks kiire ja jõulisema ühispositsiooni kujundamise.

„Täielikult on pildist väljas Euroopa Liidu välispoliitika näod Solana ja Ferrero-Waldner. Hoopis suuremat aktiivsust ja liidrirolli peaks üles näitama ka eesistuja Prantsusmaa," sõnas Mihkelson.

Tema sõnul peab Venemaa juhtkond mõistma, et Gruusia ründamine on juba praeguseks muutnud võimatuks Moskva kui rahutagaja rolli jätkumise. Isegi siis, kui sõjategevus peaks koheselt lõppema. Venemaa on tõestanud, et ta pole võimeline etendama rahuvalvaja rolli ning peab oma väed täielikult Gruusia territooriumilt välja viima.

„Venemaa agressioon peab leidma adekvaatse vastukaja näiteks sellises demokraatia kaitseorganisatsioonis nagu Euroopa Nõukogu. Venemaa osalus selles tuleks kuni vägede lahkumiseni Gruusiast peatada. Kui Venemaa ei soostu vastu võtma OSCE juhtriigi Soome vahendustegevust, siis on raske rääkida ka selle organisatsiooni relevantsusest Venemaa osalusega," ütles Mihkelson.

Samuti peaks lääneriigid Mihkelsoni sõnul peatama Venemaa osaluse G8s ning andma selgelt märku, et agressorriik ei peaks omama õigust olümpiamängude korraldamisele.

Vaher: tänane abipolitseinike seadus tuleb kiiremas korras ringi teha

2008-04-09

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher kahtleb, kas kaitseväelaste ja kaitseliitlaste politseinikele abiks toomine on parim lahendus, sest sõdurid pole politseitööd otseselt õppinud.

Vaheri sõnul on tegemist väga tundliku teemaga, millega kaasneb kindlasti väga põhjalik ja tuline diskussioon õiguskomisjonis ja mis puudutab riigi sisejulgeolekut ning inimeste põhiõigusi ja vabadusi.

„Suhtun ise ettepanekusse kaasata kaitsevägi avaliku korra kaitsele ilma eriolukorda või erakorralist seisukorda välja kuulutamata selgelt konservatiivse ettevaatlikusega," ütles Ken-Marti Vaher Päevaleht Online'ile.

„Sellega seonduvatele küsimustele ja küsitavustele vastamiseks tuleb kindasti läbi viia ettepaneku põhiseadusekohasuse põhjalik analüüs."

Näiteks tuleb Vaheri sõnul nimetatud debatis kindlasti arvestada riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1994. aastal tehtud otsust, kus riigikohus märgib: „Rahuaja riigikaitse seadus, mille kohaselt Kaitseväge ja kaitseliitu kasutatakse siseriikliku julgeoleku tagamiseks, sh sõjalise tegevusega, ilma erakorralist seisukorda välja kuulutama ja seadusega põhiõiguste ja -vabaduste piiramise korda sätestamata, on vastuolus põhiseadusega".

Lisaks tuleb Vaheri sõnul arvestada, et kaitseväelased ja kaitseliitlased on saanud väljaõppe lahingtegevuseks sõjaaja tingimustes, mitte aga rahuaja tingimustes avaliku korra tagamiseks.

„Aprillisündmuste ajal olid relvastatud ja relvastamata kaitseliitlased valvamas asutusi, kuid nemad olid abipolitseiniku staatuses," märkis Vaher.

„Korrakaitse on õigusriigis politsei pärusmaa, mis tähendab, et kindlasti on jätkuv vajadus politsei tugevdamise järele, kellele on õigusriigis antud selge pädevus riigi sunni ja jõu kasutamiseks," ütles Vaher.

„Näen suurt vajadust kaasata lisajõude korrakaitse tagamiseks just läbi abipolitseiniku institutsiooni," lisas ta.

„Tänane abipolitseiniku seadus on ajast-ja-arust, õiguskantsler näeb selles mitmeid vastuolusid põhiseadusega, mis tuleb kiiremas korras kõrvaldada."

Vaheri toonitab, et põhiseaduse alusel riigile kuuluva jõumonopoliga oleks vastuolus, kui riik volitaks eraisikuid teostama riigi nimel füüsilist jõudu teiste eraisikute suhtes.