Poliitikute ajaveebid

IRLi naiskogu soovib emapensioni kiiret seadustamist

2011-04-09

Täna Rakveres kogunenud Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu tervitas emapensioni elluviimist koalitsioonileppes ning ootab selle lubaduse kiiret täitmist.

„Emapension on IRLi naiste ja terve erakonna jaoks üks kaalukamaid lubadusi, mis väärtustab lapsevanemate tööd, suurendab õiglust erinevate põlvkondade vahel ning annab selge märgi, et ühiskond väärtustab laste kasvatamist," ütles naiskogu juht Riigikogu liige Kaia Iva.

Ta on rahul, et koalitsioonileppe kohaselt ema- ehk vanemapension lisatakse tänaste eakate, kes praegu juba saavad pensionilisa, pensioniarvestusse üks aastakoefitsient ning pärast 1991. aastat sündinud lapse vanemad hakkavad saama kolme aastakoefitsiendi jagu pensionilisa iga lapse kohta.

„Pärast 2013. aastat sündinute korral vormistatakse see teise pensionisamba maksete kaudu. aastatel 1991-2012 sündinud või sündiva lapse vanem saab vahemikus 2013-2014 pensionile jäädes pensionilisa kahe kolmandiku ulatuses," ütles Iva. Ta toonitas, et kolmas täisaasta antakse neile seoses riigi rahaliste kulutuste ajatamisega 2015. aasta esimesest jaanuarist.

Kaia Iva sõnul ei pea lapsevanemad, kes pole teise pensionisambaga ühinenud, muretsema, sest uus valitsus leiab lahenduse ka nendele emadele, kes ei ole sellega liitunud, kuid saavad lapse pärast esimest jaanuari 2013.

„Kindlasti ei tohi nad olla halvemas olukorras," lausus Iva, kelle hinnangul on IRLi naiste jaoks sama oluline, et süsteem lubatud ulatuses ka tänastele pensionäridele rakendub.

Koalitsioonileppe kohaselt kehtestatakse emapension 1. jaanuarist 2013, selleks, et väärtustada mitte ainult laste sünnitamist, vaid ka kasvatamist.

Naiskogu esinaine Kaia Iva tänas kõiki naiskogu liikmeid nende panuse eest IRLi valimistulemuse saavutamisse ning hindas kõrgelt IRLi naiste tulemusi.

IRLi Riigikogu fraktsiooni kuulub viis naist - Annely Akkermann, Ene Ergma, Liisa-Ly Pakosta, Reet Roos ja Kaia Iva. Ene Ergma valiti sel nädalal ka uuesti Riigikogu esimeheks.

Laar: hea, et üksikkandidaadid valimissüsteemi muutmist toetavad

2011-02-28

IRLi esimees Mart Laar tervitab üksikkandidaatide avaldust riigikogu valimistel nimekirjades häälte ülekandmise vastu, meenutades IRLi äsjaseid sellekohaseid ettepanekuid.

"Mart Nutt tegi äsja ettepanekud anda valijate häälele suurem kaal, kaotades võimalus, et Riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast nimekirjades tagapool olev kandidaat," meenutab Laar.

Laar ei tee me endale illussioone, et selle läbiviimine kerge saab olema.

"IRLil kulus parlamendi enamuse veenmiseks europarlamendi valimistel avatud nimekirjade kehtestamiseks aastaid, lõpuks sai see aga tehtud," lausus Laar.

IRLi esimees usub, et nii läheb see avatud nimekirjaga Riigikogu valimistel. Vastuväited sellele süsteemile on teada. Väidetakse, et inimesed valiksid sel juhul Riigikogusse tühikargajad.

„Mina ei arva, et valijad oleksid rumalad. Seetõttu ei karda ma ka avatud nimekirju. Ükskord tehakse need ära niikuinii."

IRLi ettepanek muuta valimissüsteemi avades üleriigilised nimekirjad järgmiselt:

1. Üleriigiline nimekiri muuta avatuks. See tähendaks erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestumist vastavalt saadud häälte arvule, arvestades valimisringkonna suurust.
2. Valimisnimekirja järjestamist tähestikulises järjekorras nii valimisringkonnas kui üleriigilises nimekirjas. See võrdsustaks „esinumbrid" ja teised kandidaadid.
3. Kaotada valimistulemuste arvestamisel d'Hondti astendaja. See arvestaks õiglasemalt valija antud häält ja kaotaks parima tulemuse saanud nimekirja preemiamandaadid.
4. Seaks valimiskulutustele lae, et vähendada raha mõju valimistulemustele.

Niisugustel muudatustel oleks valimistel järgmine mõju:

1. Võimalus, et Riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast tagapool olev kandidaat, kaob. See suurendab valija hääle kaalu valimistel.
2. Väheneb erakonna juhtkonna võimalus sokutada Riigikogusse käsutäitjaid, kellel avalikkuses on väike toetus.
3. Vähendab võimalusi välismaistel mõjuagentidel ja äriringkondadel määrata valimisnimekirja.
4. Parandaks kõikide erakondade sisekliimat, kuna jääks ära närvesööv kemplemine ja sõpruskondade võitlus kõrge koha eest valimisnimekirjas.

Juku-Kalle Raid: ainuvõimu tiibu tuleb kärpida

2011-02-18

IRLi nimekirjas parteituna Riigikokku kandideeriv Juku-Kalle Raid ei pea õigeks, et Eestis võib tekkida üheparteivalitsus, kuna see ei ole ühiskonna jaoks just kõige värskem ning nutikam variant.

"Kui Reformierakond peaks saama nii palju kohti, kui viimased hädauuringud näitavad, siis võib juhtuda see, mis on juhtunud Ungaris - majas sees toimub pidulik vastuvõtt demokraatlike riikide presidentidele ja tänavatel saavad demonstrandid nuuti."

Raid viitab 2006. aastale, kui Ungari ülestõusu 50. aastapäeva mälestamisele pühendatud üritusi varjutasid politsei ja meeleavaldajate kokkupõrked Budapestis.

Ühe partei ainuvõim on tõeline oht, mis Ungari näitel on viinud sügavate lõhedeni ühiskonnas ja isegi perekondades.

Ta osundab ka, et ülbus on pannud Eestis Reformierakonna „katuse" juba kohati sõitma, kuid absoluutne võim lööb ju päris pähe.

"Pean õigeks, et parteimaastik oleks mitmekesine, mistõttu loodan, et Reformierakond ei võta Riigikogus üle 50 koha, sest see pärsiks kokkuvõttes demokraatiat ja vaba ühiskondlikku mõtet. Muuseas, ma oleks häiritud kui ükskõik mis jõud üle poole kohti saaks"

„Absoluutne võim kipub tavaliselt pähe hakkama. Tallinna linna lolli näidet ei tahaks siinkohal isegi meenutada," ütles Raid.

Juku-Kalle Raid kutsub toetama IRLi, mis peab muutuma ründavamaks ja tugevamaks, milleks omakorda on vaja suuremat esindatust Riigikogus.

IRL kukutas läbi ametnikke salastava eelnõu

2011-02-16

Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühm hääletas täna Riigikogus kolmandal lugemisel vastu eelnõule, millega oleks salastatud mitmete riigiametite koosseis ja tegevus, mille tulemusel eelnõu läbi kukkus.

„IRL on seisukohal on, et tegemist on järjekordse eelnõuga, mida tegelikult vaja ei lähe ning mis suurendab bürokraatiat ja vähendab avalikkuse suutlikkust teada saada, mis riigijuhtimises toimub," ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Tema hinnangul oli tegemist loogilise asjade käiguga, sest IRL oli selle Rein Langi poolt algatatud eelnõu vastu algusest peale, kuna luges selles esitatud piiranguid ülearusteks.

„Võimalik oleks olnud piirangute kehtestamine otseselt julgeolekuküsimustega tegelevaid ametnikke puudutavale informatsioonile, kuid praegune eelnõu laiendab piiranguid liigselt," lausus Tsahkna.

Ta meenutab, et eelmisel aastal jõuti põhiseaduskomisjonis kompromisslahenduseni, kuid Keskerakonna ja Reformierakonna ühisjõul hääletati komisjoni ettepanekud tollal maha ning lükati tagasi ka eelnõu katkestamisettepanek.

Nüüd toodi eelnõu Riigikogu saali ning Tsahkna peab ülimalt loogiliseks, et Isamaa ja Res Publica Liit selle vastu hääletas.

Eelnõu vastu hääletas ka osa Reformierakonna saadikutest eesotsas põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Lindega.

Nutt: valimisseaduses tuleb teha kolm muudatust

2011-02-15

IRLi parlamendisaadik Mart Nuti sõnul tuleb Riigikogu valimistel avada üleriigiline nimekiri, reastada selles tähestikuliselt ning rakendada d'Hondti meetodit ilma astendajata.

Nutt kõneles Laari kohvikus toimunud debatil Riigikogu valimistel avatud nimekirjadele üleminekust. Debatil osalesid teiste hulgas ka Indrek Saar ja Vootele Hansen SDE-st, Andres Herkel IRL-ist ja üksikkandidaadid Leo Kunnas ja Anti Poolamets.

Debatil andis Mart Nutt ülevaate erinevatest valimissüsteemides ja tõi välja nende plussid ja miinused. Nuti sõnul ei muudaks üleminek majoritaarsetele valimistele nagu Ühendkuningriigis Eesti probleemidele lahendus ja otstarbekas oleks parandada olemasolevat proportsionaalset valimissüsteemi.

Tema sõnul oleks asjakohane oleks teha valimisseaduses kolm põhimõttelist laadi muudatust:

1. Muuta üleriigiline nimekiri avatuks, mis tooks kaasa kandidaatide ümberjärjestumise saadud häälte arvust lähtudes.
2. Kandidaadid peaksid olema nimekirjas tähestikulises järjekorras, mitte aga parteijuhtide eelistuse alusel.
3. Proportsionaalsuse suurendamiseks ja õiglasemate valimistulemuste saavutamiseks tuleks loobuda modifitseeritud d'Hondti kasutamisest ja rakendada d'Hondti meetodit ilma 0,9 kordse astendajata.

„Loodetavasti mõistetakse täna paremini, et valimissüsteemi muutmine on vajalik Riigikogu autoriteedi tõstmiseks ja ausamaks valitsemiseks," sõnas Mart Nutt.

Tema sõnul ei too sellised muudatused kaasa valimissüsteemi pea peale pööramist, aga tugevdavad valija võimalust mõjutada valimistulemusi.

„Samas on sellise seadusemuudatuse läbiminekuks vaja leida toetus vähemalt 51 Riigikogu saadikult. Debatist jäi kõlama arvamus, et Riigikogu järgmine koosseis peaks asuma valimisseaduse muutmisele," lausus Nutt.

IRL: toetame Eestis emapensioni sisseseadmist

2010-11-10

IRLi-i eestseisus kiitis täna heaks idee kehtestada Eestis emapension juba 2012. aastast, lähtudes sealjuures järgnevatest põhimõtetest:

1) emapension on laste arvuga seotud pensionilisa
2) emapensioni makstaks riigieelarvest ja kehtestataks eraldi seadusega
3) emapension peab kõiki emasid kohtlema võrdselt ning laienema ka tänastele eakatele.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu rõhutas oma ettekandes, et emapensioni
kehtestamise kasuks on kolm argumenti.

Esiteks, see on õiglane. Täna on laste kasvatamine väärtustatud üksnes enne 1991 aastat sündinud laste eest kahe pensionistaaži arvestusliku aastaga ühele vanemale. Meie hinnangul on see ebapiisav tänastele pensionäridele. See on ka ebaõiglane vabas Eestis sündinud laste suhtes, kelle eest ei näe meie pensionisüsteem ette mingit pensionilisa. Reinsalu sõnul peaks riigieelarvest makstav emapension võrdsustama erinevate põlvkondade emade lisapensioni ning suurendama ka tänaste pensionile jäänud emade pensionilisa laste eest.

Teiseks, see mõjutab positiivselt sündimuskäitumist ja seeläbi suurendab pensionivara ja lahendab ühiskonna vananemisega seotud riske. Eesti rahva kestmine on riigi poliitikuliste valikute langetamisel kõige olulisem lähteülesanne. Mitmete rahvusvaheliste ekspertide hinnangul pensionilisa laste eest suurendab sündivust.

Ja kolmandaks, see on õiglane, et kompenseerida laste kasvatamisega seotud kulu. Laste kasvatamine on kõige tähtsam töö, et tagada rahva kestmine. Sellega tööga kaasnevad kulud, mille osaline kompenseerimine pensionieas on põhjendatud.

Reinsalu ütles, et olgugi, et Euroopas on viimastel aastatel sellekohaseid ettepanekuid tehtud, oleks Eesti emapensioni sisseseadmisega riik, kes looks pretsedendi, mida me ei peaks pelgama. Reinsalu meenutas, et juba 1997. aastal Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud pensionireformi kontseptsioon sisaldas ühe selge mõttena seisukohta, et tulevikus viiakse riiklik vanaduspension sõltuvusse laste arvust.

IRL: elektrihinna alandamise vastu võitlevad huvigrupid

2010-11-05

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher tunnustab Juhan Partsi pakutud kompromissi taastuvenergia toetuste vähendamiseks ning peab kahetsusväärseks, et Riigikantselei on lasknud end huvigruppidel eksitada.

„Me nägime ka monopolide ohjeldamise seaduse menetlemisel, et kui eelnõu on valmis, siis kasvab huvigruppide hirm ja surve enda kasumlikkuse säilitamiseks," ütles Vaher.

Tema sõnul on IRLi jaoks põhiline eesmärk hinnatõusude ohjeldamiseks elektrihinna vähendamine, sest elektri maksumus mängib üldises hinnatõusus olulist osa.

„Praeguse olukorra jätkudes kasvab taastuvenergia toetuste maht pidevalt, loomulikult on regulatsiooni muutmise ärahoidmine ja isegi sellega venitamine toetuste saajatele meelepärane," ütles Vaher.

Ta meenutab, et taastuvenergiat hakati toetama, et soodustada selle turulepääsu, kuid elektrituru avamise järel on see muutunud koormaks, mida Eesti tarbija ega ettevõtlus kinni maksta ei suuda.

„Elektrihinna tõus on ennekõike tootjate huvides ja selle maksavad kinni tarbijad, mistõttu tuleb hinnakujunduses arvestada ka nende huve," lausus Vaher.

Tema sõnul on kaks tegelikku küsimust: kas soovime üldist hinnatõusu ohjata ning kas valitsus kiidab heaks eelnõu, mis langetab taastuvenergia toetust 12,6 sendilt 3 kuni 5 sendini.

„Ülejäänud osa sellest diskussioonist on suuresti avalikkuse eksitamine."

IRL teeb ettepaneku kirjutada põhiseadusesse eelarve tasakaalu nõue

2010-08-31

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus otsustas teha ettepaneku kirjutada põhiseadusesse eelarve tasakaalu nõue.

IRL eestseisus peab vajalikuks kirjutada eelarvesse põhimõte, mille kohaselt peab üldvalitsuse eelarve printsiibina olema tasakaalus ilma laenutuludeta.

Üldvalitsuse eelarve tasakaalu tagamise korra ja reeglid majanduse tsüklilisuse arvestamiseks sätestaks Riigikogu seadusega.

Sisemajanduse kogutulu järsul vähenemisel seadusega ettenähtud ulatuses võib riigieelarve jääda puudujääki, mis ei tohi olla suurem kui kolm protsenti sama eelarve mahust.

Struktuurses puudujäägis eelarve tuleb viia tasakaalu kolme aasta jooksul. Neid nõuded ei pea järgima sõjaseisukorra, erakorralise olukorra või loodusõnnetusest tingitud eriolukorra ajal.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul võimaldaks see samm Eestil oma eelarvet tasakaalus hoides ka majanduse tsüklilisust tasandada, hoides ära võlalõksu langemise.

„Tegemist on teatavas mõttes kindlustuspoliisiga tulevaste põlvkondade jaoks, et tänane Eesti ei laoks neile kaela võlakoormat, mida neil oleks liiga raske kanda. Eelarve tasakaalu eest seistes tagame oma lastele kindlama tuleviku ning võimaluse ise oma tuleviku üle otsustada," lausus Laar.

IRLi eestseisus otsustas pöörduda oma koalitsioonipartneri Reformierakonna poole ettepanekuga töötada eelpoolmainitud põhimõtetest lähtudes välja konkreetne tekst põhiseaduse muutmiseks ning algatada see juba enne septembri lõppu Riigikogus.

See võimaldaks Riigikogu sellel koosseisul enne oma volituste lõppu vastav parandus vastu võtta, jättes lõpliku otsustamise järgmisele Riigikogule, andes ühtlasi valijatele võimaluse selle üle oma arvamus välja ütelda.

Siseminister ja justiitsminister arutasid kuritegevuse vastast koostööd ja kriminaalpoliitika prioriteete

2010-08-04

3. augustil Narvas toimunud kohtumisel arutasid siseminister Marko Pomerants ja justiitsminister Rein Lang kuritegevuse vastase võitluse ja kriminaalpoliitika prioriteete ning õigusloomega seotud küsimusi.
Kohtumisel kooskõlastati ministeeriumite vahelisi Riigikogu menetlusse jõudvaid sisejulgeolekualaseid seaduseelnõusid. Lisaks vaadati läbi eelmise poolaasta kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide täitmise ülevaade, mille tulemused said positiivse hinnangu. Arutelu all oli ka alaealiste vastu suunatud kuritegude menetlemise ja menetluste kiirusega seotud küsimused. Kohtumisel tõdeti, et selles osas on astutud rida olulisi samme ning saavutatud tulemustega võib rahule jääda.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul oli kohtumisel arutlusel karistuse ning menetluse efektiivsemaks muutmine. „Karistusel on oma hind ning selle peab kinni maksma maksumaksja. Püüame saavutada selles osas parima hinna ja kvaliteedi suhte,“ sõnas Pomerants.

Kohtumisel otsustati tõsta küberkuritegevuse vastast võitlust riiklikul tasandil. „Suund on, et virtuaalmaailma on üha rohkem ümber kolimas siiani reaalmaailmas levinud kuriteod. Seetõttu on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut oluliselt tõstmas võimekust küberkuritegevusega võitlemisel,“ ütles justiitsminister Rein Lang. „Küberkuritegevuse vastu võitlemise kaasajastamine ja tõhustamine eeldavad ressursside efektiivsemat planeerimist ning selleks on justiitsministeerium ja siseministeerium valmis,“ lisas Lang.

Kahe ministeeriumi vahelised kohtumised said praeguse koostöövormi 2005. aasta 22. augustil, mil Laulasmaal toimunud konverentsil allkirjastasid siseminister ja justiitsminister ühise, kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide ja eesmärkidega deklaratsiooni.

Lisaks ministritele osalesid kohtumisel siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna, siseministri nõunik Jan Trei, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu, kriminaalpoliitika valdkonna asekantsler Heili Sepp, riigi peaprokurör Norman Aas ning justiitsministri nõunik Madis Timpson.

Laar: seadus võimaldab Tallinnas vee hinda alandada juba uuel aastal

2010-08-03

IRLi esimees Mart Laar ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmisel, et selle abil suudetakse ära hoida järjekordne kodukulude kasv ning asuda monopole reaalselt ohjeldama.

„Olulised on ka sammud, mis astutakse konkurentsi tagamiseks gaasiturul, vaadates äsjast hinnatõusu on vajadus selle järele ilmselge, mistõttu tuleb Riigikogul selle küsimuse juurde tagasi pöörduda,“ lausus Laar.

Ta juhtis tähelepanu Keskerakonna püüetele istungit venitades eelnõu vastuvõtmist takistada.

"Taaskord sai kinnitust asjaolu, et Keskerakondlik linnavalitsus pole suutnud või tahtnud monopolide tegevust ohjeldada. See ongi toonud kodudele kommunaalkulude hinnatõusu ".

Laar tuletas meelde ekspertide seisukohti, mille kohaselt ei ole probleem mitte Tallinna Vee erastamises, vaid Tallinna linnavalitsuse soovimatuses hindu kontrolli all hoida.

IRLi esimees avaldas lootust, et president monopolidevastase seaduse kiirelt välja kuulutab.

"See looks võimalused vee hinna alandamiseks Tallinnas juba järgmisel aastal".

Presidendi valijamehed tuleb valida ühes voorus

2010-06-03

IRLi parlamendisaadiku Urmas Reinsalu sõnul on täna Riigikogu menetlusse antud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muudatuste eesmärk lõpetada olukord, kus osades omavalitsustes jääb presidendi valijameeste valimisel opositsioon täiesti esindamata.

„Uue korra järgi toimuks see volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel oleks üks hääl. Valituks osutuks enim hääli saanud kandidaat ning juhul, kui valijamehi on selle volikogu poolt valida mitu, siis enim hääli saanud kandidaadid ning võrdse häältearvu korral heidetakse liisku," ütles Reinsalu täna Riigikogu ees muudatusi selgitades.

Tema sõnul peaks selline seaduses selgelt määratletud menetlus peaks vältima õiguslikke vaidlusi, mis leidsid aset 2001. aastal ja meil on võimalik parlamendis ilma ülemäärase valimissaginata see eelnõu ära menetleda.

„Põhiseaduslike institutsioonide valimist ja moodustamist puudutavates küsimustes on vajalik tagada põhiseaduses sätestatud nõudena õigusselgus, see on vajalik, kuna aitab meid probleemidest lahti saada," ütles Reinsalu parlamendi kõnetoolist.

Vabariigi Presidendi valimise seaduse muudatused algatasid IRLi, Reformerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eestimaa Roheliste parlamendifraktsioonid.

Tsahkna: müügimaks tuleb kaotada

2010-05-13

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna hinnangul peaks riik müügimaksu kaotama.

"Olen nõus peaministriga, kelle arvates toob müügimaksu kehtestamine endaga kaasa lisaks hinnatõusule ka suure segaduse hindade arvutamisel - kui palju, millal ja mille pealt maksu kogutakse," ütles Tsahkna.

Ta meenutas, et IRL on teinud koalitsioonipartnerile ettepaneku üleriigiliselt müügimaks kaotada ning valitsuse tänane seisukoht tarbijakaitseseaduse muutmise suhtes annab lootust, et müügimaks õnnestub kaotada alates 2011. aastast.

"Olen jätkuvalt veendunud, et Tallinnas kehtestatud müügimaks toob endaga kaasa lisaks üle-Eestilisele hinnatõusule ka töökohtade vähenemise, seda eriti väikestes kaubandusettevõtetes," sõnas Tsahkna.

IRLi naiskogu avaldus: võlakaitse muudab kodu kindluseks

2010-04-24

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu IREN on seisukohal, et tänased seadused ei taga laenuandjate ja laenuvõtjate võrdset kohtlemist, vaid on laenuandjate kasuks kaldu.

IRL Naiskogu peab vajalikuks kõikide osapoolte huvide tasakaalustatud kaitset.

On ebaloomulik, et tagatise müümise järel õhku jäänud nõudele rakendatakse tarbimislaenu intresse ja muid kõrvalnõudeid.

Naiskogu esinaise Kaia Iva sõnul tuleb kergendada makseraskustes kodulaenuvõtjate võlgade ümber kujundamist, et vältida kodu sundmüüki. On oluline, et Eestis oleks alternatiiv füüsilise isiku pankrotimenetlusele.

Peame vajalikuks sel nädalal Riigikogu menetlusse antud võlakaitse seaduse kiiret vastuvõtmist ajal, mil tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus.

IRLi Naiskogu IREN
Tallinnas, 24. aprillil 2010

IRL eestseisus peab oluliseks võlakaitse seaduse kiiret vastuvõtmist

2010-04-21

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles täna IRLi eestseisuses, et erakond toetab koduomanike võlakaitse seaduse võimalikult kiiret vastuvõtmist, et hoida ära töötuks jäänud eraisikute pankrotte ning raskustesse sattunud perede kodukaotust.

„Eesti inimeste suurim probleem on ebakindlus ja hirm kaotada töö ning kaotada selle tulemusel ka oma kodu. Riik on liiga vähe pööranud tähelepanu kõige raskemas olukorras olevatele lastega peredele, kus on üks või mõlemad vanemad kaotanud töö," lausus Vaher.

Ta tunnustab koalitsiooni otsust anda võlakaitse seadus täna Riigikogu menetlusse, sest majanduskriis on jätnud Eestis kümned tuhanded inimesed tööta, tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus ja paljud pered on sattunud tõsistesse toimetulekuraskustesse.

„Meie põhiline eesmärk on võimaldada makseraskustes kodulaenuvõtjale tema võlgade ümberkujundamine, et makseraskusi ületada ja vältida kodu sundmüüki, arvestades seejuures nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve," ütles Vaher.

Õiguskomisjoni esimees ütles, et on hädavajalik luua võimalus hagita kohtumenetluseks, mille käigus kohus lahendab sisuliselt võlgniku taotluse tema enda poolt väljapakutud või kohtu määratud nõustaja koostatud võlgade ümberkujundamise kava alusel, olles ära kuulanud nii võlausaldajate kui teiste menetlusse kaasatud isikute seisukohad.

„Eelnõus pakutud lahendus hoiab võlgniku motivatsiooni esitada tõeseid andmeid oma võlgade kohta ja järgida kokku lepitud maksegraafikut, sest vastupidisel juhul riskib ta kõigi kokkuleppega saavutatud positiivsete tagajärgede kaotamisega."

Eelnõus lähtutakse Vaheri sõnul tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et võlausaldajad ei tohiks seeläbi sattuda halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaks võlgniku olemasoleva vara pankrotimenetluses realiseerimisel ja seejärel võlgniku võlgadest vabastamisel.

„Me ulatame raskustesse sattunud inimestele abikäe, et ta saaks ise raskused ületada, mitte ei murduks nõuete all eraisikuna pankrotistudes."

Koalitsioon otsustas anda võlakaitse seaduse parlamendi menetlusse

2010-04-19

IRLi ja Reformierakonna esindajad otsustasid täna koalitsiooni eestseisuse koosolekul anda parlamendi menetlusse koduomanike võlakaitse, ehk võlgade ümberkujundamise seaduse eelnõu.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on seaduse põhieesmärk võimaldada makseraskustes kodulaenuvõtjale tema võlgade ümberkujundamine, et makseraskusi ületada ja vältida kodu sundmüüki. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve.

„Eelnõu sätestab füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetluse sarnaselt Põhjamaade ja teiste Euroopa riikide kogemusele. Ümberkujundatavad on kõikvõimalikud võlanõuded, sealhulgas ka veel mitte sissenõutavaks muutunud nõuded. Menetlus tugineb sarnastel põhimõtetel saneerimisseadusega ning loob alternatiivi füüsilise isiku pankrotimenetlusele," sõnas Laar.

Ta peab väga mõistlikuks, et eelnõus lähtutakse tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et võlausaldajad ei tohiks seeläbi sattuda halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaks võlgniku olemasoleva vara pankrotimenetluses realiseerimisel ja seejärel võlgniku võlgadest vabastamisel.

„Pean arukaks ka seda, et seaduse jõustudes kaob senine praktika, mille kohaselt tagatise müümise järel õhku jäänud nõudele rakendatakse tarbimislaenu intresse ja muid kõrvalnõudeid. Samuti, et võlakaitse seadus keelab täiendava tagatise nõudmise pelgalt kinnisvara turuväärtuse languse tõttu".

Eelnõu seadustamine loob võimaluse hagita kohtumenetluseks, mille käigus kohus lahendab sisuliselt võlgniku taotluse tema enda poolt väljapakutud või kohtu määratud nõustaja koostatud võlgade ümberkujundamise kava alusel, olles ära kuulanud nii võlausaldajate kui teiste menetlusse kaasatud isikute seisukohad.

Võlgnik vabaneb kavaga ümberkujundatud kohustustest kava lõpptähtaja saabumisel, kui ta on kava täies mahus täitnud. Võlgniku motivatsiooni esitada tõeseid ja kõikehõlmavaid andmeid oma võlgade kohta, samuti ka kava nõuetekohaselt täita, hoiab kõrgel asjaolu, et ta riskib vastupidisel juhul kava tühistamisega, mis toob kaasa kavaga saavutatud positiivsete tagajärgede äralangemise tagasiulatuvalt.

IRL toetab Ergma jätkamist

2010-03-15

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon otsustas täna üksmeelselt toetada Ene Ergma jätkamist Riigikogu esimehe ametis.

Fraktsiooni esimehe Mart Laari sõnul on Ergma saanud oma tööga väga hästi hakkama ning on absoluutselt loomulik, et ta sel ametikohal ka jätkab.

"Ene Ergma on oma tööga näidanud, et suudab keerulistel aegadel parlamendi tööd juhtida ning säilitanud tasakaalu ka siis, kui Riigikogu on pidanud langetama ebapopulaarseid otsuseid. See näitab Ene võimekust korraldada ja juhtida Riigikogu tööd ning seista riigi huvide eest," lausus Laar.

Ene Ergma on kuulunud Riigikogu juhatusse alates 2003. aastast. Aastatel 2003-2006 oli ta Riigikogu esimees ning 2006-2007 aseesimees. Alates 2007. aasta aprillist on ta olnud taas Riigikogu esimees.

Riigikogu juhatuse korralised valimised toimuvad järgmise nädala neljapäeval, Riigikogu esimehe koht kuulub koalitsioonilepingu järgselt IRLile.

Vaher: monopolide ohjeldamise seadus kaitseb tarbijaid

2010-03-09

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik Ken-Marti Vaher ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse esimesel lugemisel Riigikogus, et selle vastuvõtmisel võidavad ennekõike tarbijad.

"Seadus paneb monopolidele tulukusele ranged piirmäärad ning konkurentsiametile täieliku kontrolli kõigi soojatootjate ja suuremate vee-ettevõtjate ning sunnib monopole tootmishindade alanemise korral hindu langetama," ütles Vaher.

Tema hinnangul peaks nimetatud seaduse vastuvõtmine vähendama Tallinna Vee tariifi umbes veerandi võrra ning paljude soojatootjate hinda ligi kümnendiku võrra.

"Praegu pelgalt Tallinna linnavalitsusega oma hinda kooskõlastava Tallinna Vee puhaskasum 2008. aastal oli 41 protsenti käibest ning pealinna vee-ettevõtte investeeritud varade tootlikkuseks on kujunenud ligi 20 protsenti," ütles Vaher.

Ta lisas, et Euroopas levinud põhimõtete kohaselt peaks Tallinna Vee taolise suurmonopoli põhjendatud tulukus ehk tootlikkus olema 7-8 protsenti.

"Täna ületab näiteks Tallinna Vee igaaastane investeeritud varade tootlikkus mitmekordselt Euroopas Liidus aktsepteeritud 7-8%-st piiri, mis tähendab, et vee tarbimine on tallinlastele põhjendamatult kallis ja muutub üha kallimaks," ütles Vaher.

Tema hinnangul tuleb riigil seada monopoolsetele ettevõtetele tänasega võrreldes oluliselt enam kohustusi, näiteks kohustada sooja- või gaasiettevõtteid alandama teenusehindu tarbijatele juhul kui maailmaturul langevad nimetatud tooraine hinnad.

"Olukord, kus näiteks gaasihind maailmaturul langeb, aga Eesti tarbijate soojaarved pidevalt suurenevad, on vastuvõetamatu. Monopoolsed ettevõtjad tuleb allutada riigi tõhusale järelevalvele".

Juhul kui ettevõtjad keelduvad seaduses ette nähtud juhtudel hindade langetamisest, näeme Konkurentsiametile ette õiguse ise kehtestada ajutiselt madalamad hinnad nimetatud teenustele," lausus Vaher.

IRL'i fraktsiooni, Reformierakonna fraktsiooni JA Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu läbis täna Riigikogus esimese lugemise.

Pakosta kutsub erakondi ühiselt raskustes perede toetamisega kiirustama

2010-03-08

Tänasel Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil palus IRL teistel parlamendierakondadel esitada ettepanekuid ühisesse raskustes perede toetamise seadusesse.

"On väga oluline, et tänases sotsiaalses olukorras me saaksime kiiresti edasi minna seadusemuudatustega, millistest oleks reaalselt kasu raskustesse sattunud perekondadele. Ootame erakondadelt riigimehelikkust: esitatud ettepanekutele tuleb leida ka realistlik rahaline kate, samas saab osa asju paremaks või paindlikumaks muuta ka bürokraatlikus korralduses," ütles sotsiaalkomisjoni liige Liisa Pakosta.

Tema kinnitusel on IRL oma ettepanekuid Riigikogu suures saalis juba tutvustanud, nüüd minnakse nende aruteluga edasi komisjonis.

"Kõige raskemas olukorras on täna töötud lastega pered, sest laste vajadused on ju ikkagi väga suured. Seetõttu on meie ettepanekud keskendunud nii sellele, et lastega töötajad oleks tööturul tänasega võrreldes rohkem kaitstud, et nad ei kaotaks nii kergesti oma tööd," ütles ta.

Pakosta sõnul tuleb üle vaadata, mida saame kohe parandada juba raskustesse sattunud perede igapäevase toimetuleku toetamises, samuti tuleb hea seista selle eest, et lapsevanemad saaks kiiremini tööle tagasi.

IRL paneb ette muuta töölepinguseadust, et maksta kõrgemat palgatoetust lapsevanemate töölevõtmiseks, vabastada elatisraha saajad tulumaksu maksmisest ning viia sisse uus, kogukondliku töölepingu vorm.

Laar: töökohad on ettevõtluses

2010-02-16

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Riigikogus toimunud arutelul „ettevõtluskeskkonna arendamine tööhõive suurendamiseks", et valitsus ja erakonnad saavad töökohtade loomisele kaasa aidata läbi ettevõtluskeskkonna arendamise.

„Räägime nii palju kui tahame sotsiaalsetest töökohtadest - ainus võimalus tööpuuduse kasvule reaalselt piir panna, on reaalsete töökohtade loomine. Ükski valitsus või poliitiline erakond ei saa töökohti luua, küll saab ta aidata kaasa sellise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis omakorda töökohtade loomisele kaasa aitab. Muud reaalset teed tööpuuduse kasvu peatamiseks meie ees paraku pole," lausus Laar Riigikogu kõnetoolist.

Tema sõnul on Eesti on kõvasti tööd teinud, suutnud riigieelarve kontrolli alla saada ning Maastrichti kriteeriumitesse suruda, kuid pole paraku likvideerinud neid põhjuseid, mis meid sedavõrd sügavasse kriisi viisid.

Mart Laari kõne tekst

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid!

Pole mingit kahtlust, et tööpuudus on tänase Eesti probleem number
üks. Seda kurvem on tõdeda, kui palju ärapanemist ja tigedust võib
arutelu kuidas sellele vastu seista ühte ruumi tuua.

Head kolleegid, vastastikune süüdistamine ega kuulutus, kuidas MINA
olen Liivimaa parim töökohtade looja, meid edasi ei vii. See ei vii
meid ka sammugi lähemale meie ees seisvate väljakutsete lahendamisele
ning uute töökohtade loomisele, mis on ju meie tänase arutelu teema.

Sest räägime me nii palju kui tahame sotsiaalsetest töökohtadest,
ainus võimalus tööpuuduse kasvule reaalselt piir panna, on töökohtade
loomine. Ükski valitsus või poliitiline erakond ei saa töökohti luua,
küll saab ta aidata kaasa sellise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis
omakorda töökohtade loomisele kaasa aitab. Muud reaalset teed
tööpuuduse kasvu peatamiseks meie ees paraku pole.

Selleks tuleb meil loobuda poliitilisest vägikaikaveost ning
tegelikult olukorrale näkku vaadata. Kuigi Eesti on kõvasti tööd
teinud, suutnud riigieelarve kontrolli alla saada ning Maastrichti
kriteeriumi raamidesse suruda, pole me paraku likvideerinud neid
põhjuseid, mis meid sedavõrd sügavasse kriisi viisid. On ju selge, et
lisaks ülemaailmsele majanduskriisile on meie majandust vaevanud
probleemid meie tänase kriisi sügavuses olulisel määral süüdi.

Millised need on?

Esiteks on Eesti elanud liiga palju võlgu. Tõepoolest, meie valitsuse
võlg on maailmas üks väiksemaid, kuid valitsus on vaid üks osa
majandusest. Majandust tervikuna vaadates on oluline ka erasektori
võlakoormus, ja see on Eestis suur.

Teine puudus on Eesti jäik eelarvepoliitika, mis majanduse
tsüklilisuse mittearvestamise tõttu toetas majandusbuumi ajal
täiendavat kulutamist, ise sellega buumi tagant lükates. See
kulutusralli, mille juurde me tahaks esimesel võimalusel taas tagasi
pöörduda, paiskaks meid paraku peagi kriisi tagasi.

Kolmandaks probleemiks on majanduse üldine madal tootlikkus ja
neljandaks struktuursete reformide seiskumine või aeglane kulgemine,
mis vähendab Eesti konkurentsivõimet.

Mida siis teha?

Vastus on lihtne: Kui tahame, et Eesti ettevõtluskeskkond muutuks
konkurentsivõimelisemaks ning loodaks uusi töökohti, ei saa Eesti euro
saabudes uinuda, vaid peab jalad kõhu alt välja võtma - Eesti
eelarvepoliitika tuleb muuta jätkusuutlikuks.

Selleks tuleb esiteks hoida läbi majandustsükli eelarvet vähemalt
üheprotsendilises ülejäägis, kehtestama keskvalitsusele ühest
eelarveperioodist pikemaks perioodiks kulutuste lae ning sisse viima
vajalikud mehhanismid, et tasakaalus hoitaks ka kohalike omavalitsuste
eelarved. Eesti tagasipööramine kulutusralli teele annaks igal juhul
lootusele tööpuudust vähendada saatusliku hoobi.

Teiseks oluliseks sammuks on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime
tõstmine. Siin peaks valitsus andma ise eeskuju ning mitte minema
paremate aegade saabudes kaasa analoogse valitsusametnike
palgaralliga, nagu see toimus 2006.-2007. aastal. Ütleme ausalt välja,
et palkade tõstmine lähiajal on ebareaalne. Ülimalt oluline on
maksukoormuse vähendamine, mis eelarvepositsiooni parandamise käigus
on tõusnud hirmuäratavalt kõrgele. Maksukoormust enam tõsta ei tohi,
seda tuleb alandada. Sotsiaalmaksule tuleb veel selle aasta jooksul
kehtestada ülempiir ning täita ammu antud lubadus vabastada
väärtpaberitesse investeerimine tulumaksu alt. Maksukoormust
alandamata Eesti konkurentsivõimelisena enam lihtsalt ei püsi.

Ning kolmandaks peab Eesti õppima elama väiksema võlakoormaga. Me ei
tohi tagasi langeda samasugusesse jooksevkonto defitsiiti nagu enne
majanduskriisi. Nagu oleme nüüdseks kogenud, polnud see jätkusuutlik
poliitika.

Kuulates mõnda tänast ettekandjat tundub mulle paraku, et me ei soovi
toimunust midagi õppida. Arvutasin kiirelt kokku ühe ettekandja poolt
äsja esitatud ettepanekute tulemusel kasvavate kulude mahu - kui
jõudsin kahe miljardini, siis läks järg käest ära. Näib, nagu piisaks
vaid jälle veidi paremate aegade saabumisest, et kohe jälle
kulutusrallit alustada ning riik taas tasakaalust välja paisata. Kui
me ei suuda käituda vastutustundlikult, mõistame Eesti pikemasse
stagnatsiooni, mille tulemusel jääb tööpuudus Eestis talumatuks
kõrgeks ka otsese kriisi lõpu järel.

Selleks, et suudaksime tööpuuduse kasvu hiljemalt selle aasta lõpuks
peatada, peame seetõttu jääma reaalselt eksisteerivate rahaliste
võimaluste piiridesse. See nõuab loomulikult loobumist populistlikust
propagandast, katmata unistustest ning võtma roosad või mustad prillid
lõpuks eest. Viimasel juhul näeksime vahest ka seda, mida reaalselt
uute töökohtade loomiseks tehakse ning millised on need võimalused,
mida töökohtade loomiseks saab reaalselt kasutada.

Mida saame siis teha, mida me teeme?

1.PARANDAME ETTEVÕTLUSKESKKONDA.

Rakendame täies ulatuses ellu eksporditagatiste süsteemi. Kui 2009.
aastal sai selle toetusel eksporti arendada 60 ettevõtet, mis on 10%
eksportivate ettevõtete arvust Eestis, siis 2010.aastal on plaanis
seda kuni 10 korda suurendada.

Laiendame ettevõtluse turundustoetuse programmi, mis haarab vähemalt
200 ettevõtet 150 miljoni krooni ulatuses.

Aktiviseerime starditoetuse programmi, mis pakub nüüdsest ettevõtte
alustamisel toetust 100 000 krooni ning kus taotluste läbivaatamise
määra on vähendatud 10 päevale.

Suurendame tehnoloogiainvesteeringute toetuse programmi, mis on olnud
väga edukas ning mille uus voor algab lähinädalatel.

Laiendame korterelamute energiatõhususe tõstmise programmi. Kui praegu
on sellele eraldatud 800 miljonit, siis juhul kui Eestil õnnestuks
müüa vähemalt 500 miljoni krooni eest saastekvoote, on võimalik lisaks
sellele asuda maksma ühistutele otsetoetust 20% ulatuses tehtavast
investeeringust, mis võimaldaks toetada 1500 ühistut.

2. ALANDAME MAKSUKOORMUST

Eesti maksukoormus on praeguseks tõusnud lakke ning ähvardab
rahvuslikku konkurentsivõimet. Selle tõus tuleb peatada. Ettepanekud
selleks on esitatud ning olen veendunud, et heas koostöös viivad
koalitsioonierakonnad need ka siin Riigikogus läbi.

Maksude alal tasub kindlasti tähele panna ka KPMG poolt hiljuti
esitatud analüüsi koos konkreetsete ettepanekutega Eesti majanduse
konkurentsivõime tõstmiseks ning seda just toetades Eesti pöördumist
kõrgema tootlikkusega majanduse, see tähendab teadusmahuka majanduse
poole. Selleks on KPMG näiteks teinud ettepaneku vähendada
innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusega seotud töötajate
tulumaksuprotsenti kümne protsendini. Usun, et sedalaadi ettepanekuid
on Eestil põhjust tõsiselt arutada, seda loomulikult tingimusel, et
suudame eelarve tasakaalus hoida.

3. TOETAME ETTEVÕTJAID UUTE TÖÖKOHTADE LOOMISEL

Laiendame palgatoetuse programmi, muudame selle vähem bürokraatlikuks
ning kergemini kättesaadavaks.

Kaalume iga langetatavat otsust töökohtade kadumise või loomise
seisukohalt, seada see vähemalt hetkel suurimaks prioriteediks otsuste
langetamisel. Mõni hiljuti tehtud otsus on vastupidisest hoiakust
kurvaks näiteks.

Peame vajalikuks teha ametiühingutele ning tööandjatele ettepanek anda
oma toetus ettepanekule, mis võimaldaks nende omal soovil inimesi,
eeskätt lastega perekondade vanemaid, tööle võtta alampalgast väiksema
palgaga. See ettepanek võib tunduda radikaalsena, kuid iga samm, mis
võimaldaks - eriti raskes olukorras olevates peredel - tööturule
naasta.

4. TAGAME KÕIGILE SOOVIJATELE VÕIMALUSE ÜMBERÕPPEKS

On hea, et tänane valitsus on aru saanud, et parim majanduspoliitika
on tõhus hariduspoliitika. See on tähendanud, et kärbetele vaatamata
oleme hoidnud haridust, teadus- ja arendustegevust prioriteetsena,
mistõttu selle osakaal eelarves on kasvanud, mitte langenud. Olen
veendunud, et see on Eestile parema tuleviku kujundamiseks ülimalt
oluline.

Haridussüsteemil on ülimalt oluline osa ka parema ettevõtluskekskonna
loomisel ning võitlusel tööpuuduse vastu - ning seda lisaks juba üsna
hästi käima läinud ümberõppe süsteemile. Siin võib vaid tervitada
haridusministri otsustavust õppekavade kaasajastamisel, ettevõtlusõppe
sisseviimisel ja teiste samalaadsete sammude astumisel.

Tervitada võib ka haridusministeeriumi poolt käivitatud programmi, mis
annab varasematel aastatel õpingud katkestanud noortele võimalus neid
jätkata. Kutseõppeasutustes käivitub see programm viivitamatult,
kõrgkoolide jaoks 1.septembriks. Arvestades noorte tööpuuduses meile
vastu vaatavat erilist ohtu, on see otsus positiivselt tulevikku
vaatav ning loodan, et seda aktiivselt kasutatakse.

Need on loomulikult vaid mõned punktid. Tööpuuduse vastu ei võidelda
loosungitega, vaid reaalsete tegudega. Loosungid nende astumisele
kaasa ei aita. Tehkem siis koostööd. Teed võivad olla ju erinevad,
armastus olgu meil aga ühine - Eesti hea käekäik.

Vaher: koduomanike võlakaitse seadus on paljude huvides

2010-02-09

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul vajab koduomanike võlakaitse tõhustamist, kuid see probleem tuleb lahendada õiguslikult korrektselt.

„Riigikogu õiguskomisjoni juures tegutseb ekspertidest koosnev töörühm, mille eesmärk on valmistada ette õiguslikult korrektne ja põhjalik eelnõu. IRL näeb lahendust isikulises võlakaitses, mis tähendaks kohtus nii võlgniku kui võlausaldaja huvide ja kohustuste ausat kaalumist. Samuti kohtus iga juhtumi individuaalset kaalumist ja otsustamist".

Ta ütles, et võlakaitse menetluses aidatakse hättasattunud, kuid ausal võlgnikul oma võlgasid ümber kujundada ja ajatada. „Kodulaenuvõlgnike osas pean võimalikuks, et pärast tagatise realiseerimist täitemenetluses saaks erandjuhul vabastada võlgnik ka ülejääva võla tasumisest, kuid seda juhul kui võlgnikule ei ole võla tekkimise osas midagi objektiivselt ette heita ja arvesse on võetud ka laenuandja huvisid".

Võlakaitse eelnõu põhjalik versioon on Vaheri sõnul lähinädalatel valmimas ja tuleb veebruari keskel ka õiguskomisjoni võlakaitse töörühmas arutelule.

Vaheri hinnangul on Keskerakonna ettepanek, et iga kodulaenuvõtja saaks laenust priiks, kuid ta loobub oma kodust panga kasuks, Eestis õigusruumi sobimatu.

„Selline lähenemine on vastuolus põhimõttega, et pant on sisuliselt realiseerimisõigus, st pandiese ei saa minna pandipidaja omandisse. Kui parlament isegi Keskerakonna eelnõu sellisel kujul vastu võtaks, siis järgneksid sajad kohtuvaidlused, mis külvaksid vaid segadust ega lahendaks sisuliselt probleeme".

Keskerakonna algatuse olulisemaks miinuseks on Vaheri sõnul kõigi „kodulaenuvõlgnike" ühe lauaga löömine, sõltumata makseraskuste põhjendustest, kinnisvara ebaõige hindamise põhjustest, võlgniku enda käitumisest. Samuti ei arvestata juhtudega, kui näiteks isikul on mitu eluaset, eluase on omandatud edasimüügi eesmärgil, laenu ei kasutatud sihtotstarbeliselt, laen võeti mitme isiku poolt ühiselt, tagatise andis hoopis kolmas isik, laen ja pant võis olla „edasi panditud".

„Väljapakutud must-valgest lahendusest ei võida aga keegi, sest tagajärjeks on kõikide laenude kallinemine ja seega ka tulevaste laenuvõtjate huvide kahjustamine. Esmajoones toob see kaasa laenu omafinantseeringu suurenemise, laenutähtaegade lühenemise, tagatiste väärtuse hindamise veelgi rangemaks muutumise ja loomulikult ka laenuintresside tõusu".

Vaheri sõnul muutuks kokkuvõttes suurel osal inimestest selliste lahenduste valguses eluasemelaenu saamine sisuliselt võimatuks.

Laar: maksukoormust tuleb kärpida

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogul esinedes seadis erakonna esimees Mart Laar IRLi peamiseks eesmärgiks järgnevatel aastatel võitluse tööpuuduse vastu.

Selleks, et uusi töökohti aga tekiks, tuleb tõsta Eesti konkurentsivõimet, peamiseks probleemiks tema hinnangul kujunenud Eesti maksukoormuse tõus liiga kõrgele tasemele. Laar tõi näiteks Maailmapanga värske ärikliima uurimuse, mille kohaselt ületab maksukoormus Eestis lähemate naabrite oma.

„Maksukoormust Eestis tuleb kiiremas korras langetada, IRL blokeerib edaspidi iga maksukoormuse kasvule viiva ettepaneku, olgu see siis tehtud olemasolevate maksude tõstmise või maksusoodustuste kaotamise kaudu".

Laari sõnul pole IRL pole mingil tingimusel nõus maksusoodustuse kaotamisega kodulaenu võtnud peredele.

„Selle sammu astumiseks on halvemat aega raskem välja mõtelda. Selline ettepanek tõstaks ligi 160 000 koduomanikest pere maksukoormust, see tähendab ligi poolte Eesti perede maksukoormust. IRL pole sellega mingil juhul nõus".

Laar pidas vajalikuks veel selle aasta jooksul kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir ning kehtestada tulumaksuvabastus ka väärtpaberitesse tehtud investeeringutele.

„Olen saanud arvukalt pöördumisi nii tallinlastelt kui ettevõtlusorganisatsioonidelt seoses Tallinnas kehtestava müügimaksuga palvega Riigikogus selline maksutõus peatada. Vaadates viisi, kuidas nimetatud maksu Tallinnas kehtestama kavatsetakse asuda, on tõepoolest lihtsam selline võimalus Riigikogul lihtsalt kaotada".

Isamaa ja Res Publica Liit tõstatab nimetatud küsimuse ülejärgmisel nädalal, kui Riigikogu taas istungitele koguneb.

Pakosta tunnustab Lukase otsust loobuda tsentraalsest põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest

2010-01-29

Haridusminister Tõnis Lukase erakonnakaaslane ja Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta tunnustab ministri otsust loobuda põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise keskvalitsuse poolt juhitud protsessina.

"IRL on Eesti tugevaim hariduserakond ja on loomulik, et vahel pakutakse välja ka tugevaid lahendusi, kuid sama loomulik on ka kohapealsete inimeste arvamustega arvestamine, mistõttu oli otsus etteaimatav".

Pakosta rõhutab, et probleeme tekitanud muudatus puudutas kogu uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kaduvväikest osa ja nüüd tuleb seadusega kiiresti edasi minna.

"Uuest seadusest on nüüdseks saanud tõeline koolis töörahu tagamise seadus, sest erinevalt praegusest on lapse, lapsevanema, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse ülesanded, õigused ja kohustused täpselt paigas.

"Kool tegeleb üha rohkem õpetamise kõrval ka kasvatamisega ja on loomulik, et selles osas tuleb mingid reeglid kokku leppida, et õpetajad saaksid oma igapäevast tööd teha ja et lapsevanemad ei peaks hiljem loodritest laste pärast pisaraid valama".

Teise positiivse küljena toob Pakosta välja, et seaduses räägitakse koolist kui lapse arengu keskkonnast, mitte kui torust, mille ühest otsast laps sisse lükatakse, teises otsas lilledega vastu võetakse ja vahepeal on keegi talle kulbiga tarkust pähe kallanud.

"Mul on kõhklusi seaduseelnõu meneteleva kultuurikomisjoni juhi, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi suutlikkuses eelnõu sisuliselt menetleda, kuna enamikes küsimustes jätab komisjoni juht lihtsalt hääletamata, tehes nägu, et teda polegi ruumis. Ta ei söanda olla poolt, ei söanda olla vastu ega isegi mitte erapooletu. Selle palga eest, mida Riigikogus komisjonide juhid saavad, võiks vähemalt nii palju tarkust olla, et mingigi oma seisukoht suuta kujundada," ütles Pakosta.

Eriti oluline on see tema hinnangul seetõttu, et ees ootavad mitmed põhimõttelised arutelud, näiteks kooli hoolekogude rollist, erakoolide kohast Eesti haridusmaastikul ja moitmes kohas ka seaduseregulatsiooni sootuks ärajätmisega selle märgina, et me ju tegelikult koole ja õpetajaid ühiskonnas usaldame.

Liisa Pakosta kasutas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena uuenduslikku meetodit ja riputas oma ajaveebi liisapakosta.blogspot.com seaduseelnõu muudatusettepanekuid, mis pärinesid Eesti koolidelt, lapsevanematelt ja õpetajatelt. Hiljem leidsid muudatusettepankeud koha mitmete erakondade endi platvormides.

Tõniste ja Sester soovivad kommertsbussiliinidel konkurentsi

2009-12-03

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadikud Toomas Tõniste ja Sven Sester esitasid parlamendi menetluses olevale ühistranspordiseaduse eelnõule muudatusettepaneku, mille eesmärk on kommertsbussiliinidel konkurentsi soodustamine ja seeläbi piletihindade alandamine.

Ühistranspordiseaduse praeguse redaktsiooni alusel väljastatakse kommertsliiniload viieks aastaks ning luba omav vedaja saab seda konkursita pikendada ka järgnevaks perioodiks. Muudatusettepaneku kohaselt korraldataks iga kord liiniloa väljastamiseks konkurss ja lõpetataks praegune olukord, kus oluline osa turust on sisuliselt konkurentsile suletud.

"Kehtiva regulatsiooni alusel antakse liiniloa omanikule tähtajatu ainuõigus ning uutel vedajatel tekib avaliku konkursi kaudu õigus turule ligi pääseda vaid juhul, kui ainuõigust omaval ettevõtjal kaob huvi liiniveo teenuse osutamise vastu või vedaja liiniluba tunnistatakse kehtetuks," lausus Tõniste.

"Tarbijale soodsate tingimuste tekkeks oleks õige, kui seadusandja tagaks vähemalt minimaalse konkurentsi - ainuõiguse perioodilise uuendamise asendamisel avaliku konkursi korraldamisega, et kasvõi luua võimalus konkurentsiks," ütles Sven Sester.

Reinsalu ja Vaher algatavad monopolide ohjamise seaduse

2009-10-07

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ja õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher esitavad parlamendile seadustepaketi, millega ohjata vee-, kütte- ja gaasimonopole ning kaitsta kommunaalteenuste tarbijate huve.

Nende eesmärk on seada monopolidele tulukuse piirmäärad, millest rohkem ei ole vee-, kütte- ja soojamonopolidel lubatud kasumit teenida, mis on Euroopas laialdaselt kasutatav praktika. Samuti antakse Konkurentsiametile täielik kontroll suuremate vee-ettevõtjate ja soojatootjate üle ning suurendatakse Konkurentsiameti pädevust järelevalve teostamisel monopolide üle.

"Isegi majanduslanguse ajal pidevalt kasvavad vee-, kütte- ja gaasi arved ei ole mitte loomulik nähe, vaid anomaalia. Nii Tallinn linn kui riik on seni olnud hambutud meid kõiki puudutavate kommunaalmonopolide ohjamisel, kuid nüüd on aeg astuda vajalikud sammud," ütles Urmas Reinsalu.

Tema sõnutsi ületab täna näiteks Tallinna Vee iga-aastane investeeritud varade tootlikkus mitmekordselt Euroopas Liidus aktsepteeritud kaheksa protsendi piiri, mis tähendab, et vee tarbimine on tallinlastele põhjendamatult kallis ja muutub üha kallimaks.

"Tarbijate õiguste kaitse monopolide suhtes on oluline riigi ülesanne. Monopoolsetele ettevõtetele tuleb kehtestada ranged kasumi piirmäärad, sest vastasel korral on tagajärjeks üha kasvavad kommunaalarved. See aga halvendab tõsiselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja omab tugevat negatiivset mõju kodutarbijate toimetulekule," rääkis Reinsalu.

Ken-Marti Vaheri hinnangul tuleb riigil seada monopoolsetele ettevõtetele tänasega võrreldes oluliselt enam kohustusi, näiteks kohustada sooja- või gaasiettevõtteid alandama teenusehindu tarbijatele juhul kui maailmaturul langevad nimetatud tooraine hinnad.

"Olukord, kus näiteks gaasihind maailmaturul langeb, aga Eesti tarbijate gaasiarved pidevalt suurenevad, on vastuvõetamatu. Monopoolsed ettevõtjad tuleb allutada riigi tõhusale järelevalvele.

Reinsalu ja Vaheri sõnul peaks nimetatud seaduse vastuvõtmine vähendama vee hinda umbes veerandi võrra ning kütte- ja gaasihinda kümnendiku võrra.

Mari-Ann Kelam ei hakka kasutama kuluhüvitisi

2009-06-06

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni liikmeks saanud Mari-Ann Kelam võtab Riigikogu liikme vastutuse, kuid ei hakka kasutama võimalust hüvitada tööga seotud kulutused Riigikogu kantselei eelarvest.

Mari-Ann Kelam soovib jätkuvalt tegelda oma koduvalla Viimsi küsimustega, kuid olukord riigis nõuab keskendumist Eesti majandussurutisest väljatulekule.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus. Poliitikuna tunnen nende 2400 inimese ees, kes mind Riigikogu valimistel toetasid kohustust koos teiste meie saadikutega Eestis ja Euroopas teha neid raskeid valikuid, mida on vaja majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks," lausus ta.

Kelami sõnul on praegu peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve, järgmine samm peab olema majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti.

„Need otsused on õiged Eestile, kuid need pruugi hetkel tunduda populaarsed.
Õnneks kuulun erakonda, mis teeb õigeid otsuseid raskel ajal nii Euroopas kui Eestis".

Taustaks:

Mari-Ann Kelam on sündinud 1946. aastal Saksamaal Ansbachi põgenikelaagris ning elas kuni 1993. aastani Ameerika Ühendriikides, kus töötas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) asepresidendi ja Washingtoni büroo juhatajana ning oli Eesti Vangistatud Vabadusvõistlejate Abistamise Toimkonna sekretär.

Mari-Ann Kelam on olnud Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige (1990-1992), töötanud Välisministeeriumi pressiesindajana 1993-1996, Isamaaliidu välissekretäri ametikohal ning ta kuulus aastatel 1999-2003 Riigikogu IX koosseisu. Alates 2005. aastast on Mari-Ann Kelam olnud Viimsi valla volikogu aseesimees ning valla sotsiaalkomisjoni esimees.

Konverentsil käsitletakse erinevate põhiseaduste kokkupuutepunkte

2009-05-14

Homme Tartus hotellis London toimuval konverentsil "60 aastat Saksa põhiseadust - põhiseaduste traditsioonid Euroopas" käsitlevad erinevad õiguse- ja poliitika eksperdid Eesti, Saksamaa ja Euroopa Liidu konstitutsiooniliste aktide omavahelisi seoseid ja nende mõju Euroopa õigusruumile ja ühiskonnale tervikuna.

Ürituse peakorraldaja, Konrad Adenaueri Fondi Balti riikide esindaja Andreas M. Kleini sõnul püütakse jõuda konverentsi ettekannete ja diskussioonide kaudu arusaamiseni põhiseaduste rollist Euroopa Liidu liikmelisuse tingimustes, samuti aktiivse põhiseaduseid väärtustava kultuuri vajalikkusest.

"Eesti, Saksamaa ja Euroopa Liidu konstitutsiooniliste aktide võrdlus annab selleks suurepärase ainese ülevaate saamiseks - vaatamata erinevale ajaloolisele taustale, nende sündi saatnud poliitilistele oludele, neist sõltuvate inimeste hulgale leidub neis siiski kokkupuutekohti," ütleb Klein.

Üritusel võtavad teiste hulgas sõna Euroopa parlamendi liige Tunne Kelam, prof. Bardo Fassbender Müncheni Bundeswehri Instituudist ning Dr. iur Lauri Mälksoo, Dr. iur Christoph Schewe ja prof. Raul Narits Tartu Ülikoolist.

Konverentsi korraldab Konrad Adenaueri Fond koostöös Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Balti-Saksa Kõrgkoolide Bürooga. Konverents algab kell 13.00 ning sellele järgneb vastuvõtt kell 17.00.

Laar: ettevõtlust toetades hoiame töökohti

2009-05-07

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Riigikogus ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel, et on rõõmus, et jõutakse selle vastuvõtmiseni.

„Just nii – ettevõtlust toetades, töökohti hoides – on meil võimalik sellest kriisist väljuda, mitte ettevõtjatele uusi makse peale ladudes,“ lausus Laar.

Tal on hea meel tõdeda, et ka teine pool sellest majanduse elavdamise paketist, mis on tükk aega olnud arutusel, on jõudnud valitsuses tõesti lõpusirgele - pärast ägedaid, aga konstruktiivseid vaidlusi on jõutud nii kaugele, et ka see läheb lähiajal, vastuvõtmisele.

„Meil on ka selle üle väga hea meel ja ma usun, et see näitab ka seda, et valitsus suudab jätkuvalt langetada raskel ajal õigeid otsuseid“.

Laari hinnangul teeb silmitsiolek globaalse finantskriisi, kasvava töötuse ja perede keerulise olukorraga võimaluse majanduse ja ettevõtluse uuenemiseks.

"Selleks peab Eesti leidma endas jõudu ja otsustusvõimet tasakaalustada riigieelarve, toetada ettevõtlust ja hoida töökohti".

Juhan Parts kutsus Euroopa Liitu laiendama eurotsooni ja looma ühist õiguskeskkonda internetiärile

2009-05-06

Eile Prahas toimunud Euroopa Liidu Mitteametlikul Konkurentsivõime nõukogul esindas Eestit majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes oma sõnavõtus rääkis eurotsooni laiendamisest, vajadusest kiiresti rakendada teenuste direktiiv ning tõsta tarbijate kindlustunnet piiriüleste tehingute sooritamisel.

Rääkides viiest aastast, mis on möödas Euroopa Liidu laienemisest, tõdes Juhan Parts, et kindlasti on tegu win-win arenguga nii uute, kui vanade liikmesriikide jaoks. „Eesti on heaks näiteks sellest, kuidas nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes on meie side naaberriikidega oluliselt tugevnenud," ütles ta ning lisas, et „ üheskoos on meil ka märksa suuremad eeldused käimasolevast kriisist edukalt väljuda kui eraldi. Kriisist väljumisel ja oma siseturu arendamisel ei tohiks me aga unustada kaht Euroopa Liidu põhiväärtust: stabiilsust ja vabadust". Oma sõnavõtus rõhutas Juhan Parts vajadust eurotsooni laiendamise järele, mis taastaks investorite, finantssektori, reaalmajanduse ja mis väga oluline, ka tarbijate kindlustunde. „Eesti on endale seadnud eesmärgiks eurole ülemineku 2011. aastal ja me näeksime rõõmuga kui teisedki riigid kohandaks oma majanduse ja finantseesmärgid hetkeolukorraga. Meil on vaja rohkem riike ja tarbijaid, kes kasutaksid sama valuutat," ütles Parts.

Rääkides teenuste direktiivist nõustus Eesti majandusminister Euroopa Liidu eesistuja riigi Tśehhi arvamusega selle kiireks rakendamisvajaduseks. „Mõnikord keskendume me kahjuks liigselt sellele, kes teenust pakub, unustades selle, mida tarbijad tegelikult ootavad või vajavad, ning riskime nii varjatud majandusliku natsionalismiga. Ühelt poolt me lubame tarbijate nimel erinevaid hindu välismaal saadetud SMS-idele, teisalt sallime praeguses Telekomi paketis teenuste pakkuja poolt kehtestatud keelde innovaatilistele tehnoloogiatele nagu seda on Skype, mis võimaldab klientidel ilma rahata suhelda," tõstatas Juhan Parts taas teema, millest ta ka varem on avalikult rääkinud.

„Oleme palju kõnelenud teadmistepõhisest majandusest, aga üks selle tugisambaid on soodne intellektuaalse omandi kaitse, mis tänaseni Euroopas puudub. Ka selles asjas toetan ma eesistuva riigi Tśehhi ettepanekut selle teemaga tõsiselt tegelemiseks," ütles Parts. „ Enamusel eurooplastest on olemas arvutid ja ligipääs internetti ning Euroopa Komisjon on teinud oma ettepanekud toetada edasist lairiba arendamist. Paraku eurooplased ei kasuta täna internetti piisavalt ostukeskkonnana ja seda osaliselt kindlasti seetõttu, et me pole olnud küllalt kiired loomaks seal head õiguskeskkonda. Seepärast toetame edasist tööd reeglitega, mis aitaksid luua sellist usaldusväärset piiriülest äri," lisas minister.

Uus liiklusseadus rõhub liikluse turvalisemaks muutmisele

2009-04-16

Täna kiitis valitsus heaks uue liiklusseaduse eelnõu, mille põhiline eesmärk on Eestis liiklus ohutumaks muuta ja parandada liikluskultuuri.

„Viimasel ajal on kõlanud arvamusi, et liiklusohutuses on saavutatud häid tulemusi karmi politseikontrolli tulemusena. Politsei on küll teinud head tööd, aga selleks, et saavutaksime teedel ja tänavatel turvalisuse, läheb vaja rohkemat, kui põõsas istuv patrull. Liiklusohutuse parandamiseks tuligi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja liiklusseaduse terviktekstiga," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Uus liiklusseadus toob kaasa palju olulisi muudatusi, mis mõjutavad vähemal või rohkemal määral kõiki liiklejaid, nii jalakäijaid, jalgrattureid kui autojuhte. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa liiklusohutuse ja -kultuuri parandamisele. Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse uusi mõisteid.

Uus liiklusseaduse eelnõu ühendab seni Eesti teeliiklust reguleerivad kaks õigusakti - liiklusseaduse ja valitsuse 2001. aasta määrusega kehtestatud liikluseeskirja sätted. Põhimõttelise muudatuse tingis vajadus reguleerida liiklejate kohustused ja õigused seaduse tasandil, mis tagab ka antud valdkonna parema kooskõla põhiseadusega.

Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse olulisel määral uusi mõisteid.

Olulisematest muudatustest uues liiklusseaduse eelnõus võrreldes kehtiva liiklusseadusega võib välja tuua järgmised:

- Autojuhil kaob ära kohustus riigisiseselt kanda kaasas Eestis väljastatud autojuhiluba ja auto tehnilist passi, kui tal on kaasas isikut tõendav dokument - juhtimisõigust kontrollib politsei elektroonilisest andmebaasist.

- Eesti siseselt sõiduki kasutamiseks on kirjaliku nõusoleku (volitus) nõue asendatud registreerimistunnistuse nõudega, mis peaks oluliselt lihtsustama sõiduki kasutusele andmist teistele isikutele.

- Alkoholijoobes juhtimise eest juhtimisõiguse peatamise osa on diferentseeritud. Kui mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kui juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Veelgi karmimalt aga reguleeritakse eelnõus esmase juhiloaga ja tasuliste vedudega (sõitjatevedu ja veosevedu) tegelevate juhtide juhtimisõiguse peatamist.

- Eelnõu sätestab ka esmase juhiloa omaniku juhtimisõiguse tühistamise, kui teda on karistatud selliste liiklusalaste nõuete rikkumise eest, kus karistuseks on määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Uuendusena peavad teooriaeksami tegema isikud, kelle juhtimisõigus on peatatud alates 6 kuust. Isikud, kellel on juhtimisõigus peatatud alates 12 kuust, peavad sooritama teooria- ja sõidueksami.

- Välistatakse igasugune võimalus sõidutada last sõiduautos teda süles hoides ning see muudatus laieneb ka taksodele. Turvavarustuse kasutamise nõue toob täiendavaid kohustusi taksofirmadele, kellel peab tekkima valmisolek klientide teenindamisel kasutada laste turvavarustust.

- Alla 16-aastastele jalgratta- ja mopeedijuhtidele on lisandunud kohustus teel sõites kanda vastavalt jalgratturi kiivrit või motokiivrit.

- Üle 16 aastaselt mopeedijuhilt nõutakse mootorsõiduki juhtimise luba (vähemalt AM-kategooria sõiduki juhiluba). Nõude eesmärgiks on suurendada liiklusohutust ning tagada, et liikluses osaleksid vastava ettevalmistuse ja teadmistega juhid.

- Lisaks muutub kohustuslikuks mopeedide registreerimine Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, millega kaasneb kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise ja tehnoülevaatuse läbimise nõue.

Valitsusest liigub liiklusseaduse eelnõu edasi Riigikokku.

IRL: kodud maamaksust vabaks!

2009-03-26

Isamaa ja Res Publica Liit andis koos koalitsioonipartneritega Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mille järgi on kohalikul omavalitsuse volikogul õigus vabastada maamaksust inimese kodualune elamumaa kuni 3000 ruutmeetri ulatuses linnas ja ühe hektari ulatuses maal.

Eelnõu koostanud töögrupi liikme Urmas Reinsalu sõnul puudutab see muudatus nii korteri- kui majaomanikke.

Reinsalu sõnul on algatus õige samm, kuid kodude maamaksuvabastuse kehtimahakkamiseks koduomanikule on vajalik seaduse jõustumise järel võtta vastav otsus vastu ka omavalitsuse volikogus.

„Konkreetselt Tallinna ebaõiglase maamaksu kaotamine 2010 aastast määratakse Tallinna valimiste päeval. IRL toetab Reinsalu sõnul täies mahus eelnõus sisalduva vabastuse laiendamist Tallinna kodudele".

Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsusel võimalus tulevikus maa maksumäära diferentseerida ka sõltuvalt maa sihtotstarbest.

IRL: SMS-laenude ülempiir vähendab laenusõltuvuse nõiaringi

2009-02-25

Riigikogu muutis täna tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadust, seadustades „SMS-laenude" aastaintressi ülempiiri ja piirates sellega SMS-laenu andjate kasumimarginaale.

„Liigkasuvõtmise vohamist ja laenusõltuvust võib võrrelda hasartmängurluse ja muude sõltuvustega, mida riik peab samuti õigustatuks piirata või isegi keelata. Intresside piiramine seadustes kutsub ennetavalt korrale neid laenuandjaid, kelle eesmärgiks on ju maksimaalselt teenida nende laenusõltlaste pealt, kellele pangad keelduvad laene andmast," ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Tema sõnul ei ole raha pealt liigse kasviku võtmisega tegu mitte heade kommete ja tavade kohase äritegevusega, vaid kergeusklike hädasolijate halva olukorra ärakasutamisega. Ka mitmed Euroopa riigid on seaduse tasemel seadnud intressmääradele piiranguid.

„Selle seadusega välistatakse edaspidi kuni tuhande protsendini küündivad intressid ja krediidi kulukused, mida leiab täna mitmete laenukontorite netilehekülgedel. Intresside paindlik ülempiir peaks vähendama rahalaenamise nõiaringe, sest toob kaasa nõuete karmistumise laenu andmisel kui laenuvõtjate kulutuste vähenemise laenamisel," sõnas Vaher.

Täna võttis Riigikogu vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse, millega fikseeritakse, et kui tarbijakrediidilepingu alusel tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, siis on see heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Eelnõu pöörab ümber tõendamiskohustuse ja seab selle laenuandjale, luues olukorra, kus kehtestatud piirmäärast suurema krediidi kulukusega tehing loetakse heade kommetega vastuolus olevaks juhul, kui laenuandja ei tõenda vastupidist.

Vaher ja Reinsalu algatavad riigivastaste kuritegude seaduse

2009-01-21

Riigikogu liikmed Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu esitavad parlamendile arutamiseks seadusemuudatused, millega takistada riigi suhtes vaenulikke ülesastumisi ning suurendada rahvuslikku julgeolekut.

Ettepaneku kohaselt tuleb karmistada karistusi riigireetmise eest, iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldse tegevuse hulka tuleks arvestada ka vägivallaga ähvardamine.

„Arvestades riigireetmisest tulenevat ohtu ja kahju peame oluliseks tõsta riigireetmise eest karistuse ülemmäära kuni eluaegse vangistuseni,“ ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Tema hinnangul on hea tulemuse andnud sanktsioonide karmistamine raskete narkokuritegude eest ja on viimane aeg teha sarnane muudatus ka riigireetmisega seotud karistustes.

„Samuti tuleks tõsta karistusmäära korratuste organiseerimise eest, mille ülempiiriks on täna seaduses viis aastat. Samas näeb karistusseadustik anonüümselt massilises korrastuses osalemise eest ette kuni kaheksa-aastase karistuse. Ebakõla lahendamiseks tuleb suurendada karistust organiseerimise eest vähemalt kuni kaheksa aastani,“ sõnas Vaher.

Põhiseaduskomisjoni liiikme Urmas Reinsalu hinnangul vajab täiendamist ka karistusseadustik - Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldse tegevuse hulka tuleks arvestada ka vägivallaga ähvardamine, kuriteoks tuleks lugeda ka politseinike või kaitseväelaste ärgitamist teenistuskohustuse mittetäitmisele põhiseadusliku korra kahjustamise eesmärgil.

„Samuti peaks muutuma kuriteoks üleskutse Eesti iseseisvuse lõpetamisele,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul käsitletakse praegu pidevat materjalide publitseerimist, kus on kirjas, et Eesti Vabariigi eksistents tuleks lõpetada, üksnes arvamusavaldusena.

„See on vastolus Eesti Vabariigi aegumatuse nõudega, nagu ka see, et seadus ei võimalda võtta kodakondsust naturaliseeritud isikult või elamisluba välismaalaselt, kes on mõistetud süüdi Eesti Vabariigi või riigivõimu vastaste süütegude eest.“

Seadusemuudatuste ettepanekud on valmis ja esitatakse arutamiseks järgmisel nädalal. Ettepanekute kommenteerimiseks oodatakse ka avalikkuse arvamusi ja täiendusi.

IRL algatas muudatuse kuriteos kahtlustatavate ametnike töölt kõrvaldamiseks

2009-01-14

IRLi parlamendifraktsioon esitas koalitsioonipartneritele ettepaneku seadustada võimalus kõrvaldada kriminaalmenetluse ajaks teenistusest ametnik, kellele on esitatud kahtlustus esimese astme riigivastase või ametialase kuriteo toimepanemises.

Riigikogu liikme Urmas Reinsalu sõnul näitab riigireetmisele kaasaaitamises kahtlustatava Heete Simmi naasmine põhitööle politseiameti juristina, et avaliku teenistuse seadust tuleb muuta.

Seadus peab tema sõnul võimaldama peatada teenistussuhe isiku tunnistamisel kahtlustatavaks kuni kohtulahendini, sõltuvalt kahtlustuse raskusest.

„Seadus ei eelda, et inimene otsekui olekski kuritegusid toime pannud, kuid riigi teenimine eeldab inimeselt suuremat vastutust."

IRLi ettepanek on lisada avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 110, et kui ametnikule on esitatud kahtlustus esimese astme riigivastase või ametialase kuriteo toimepanemises, võib ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik kõrvaldada ametniku ametist kuni kohtotsuse jõustumiseni või kriminaalasja lõpetamiseni.

.ee nimeliste domeeninimede jaotamise põhimõtted said valitsuskabineti heakskiidu

2008-11-20

Tänasel kabinetiistungil andis valitsus heakskiidu majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi esitatud ettepanekutele domeeninimede registreerimiseks, mille rakendumisel saab üht või enamat .ee domeenime taotleda nii tavakodanik kui ka juriidiline isik.

Partsi sõnul avardavad Eesti internetikogukonna ja riigi koostöös loodud põhimõtted oluliselt siinset internetiruumi.

„Selle kontseptsiooni realiseerumisel toimub rida põhimõttelisi ümberkorraldusi, mis annavad igale inimesele võimaluse omanimelise domeeninime registreerimiseks ja on väga suur väljakutse vabale ja isereguleeruvale kogukonnale," ütles Juhan Parts. „Tahan tunnustada ka Endel ja Jaak Lippmaad, kes on andnud suure panuse Eesti internetiruumi arengusse," lisas Parts.

Ettepanekute paketi heakskiitmisega andis valitsus nõusoleku, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Eesti Infotehnoloogia Liiduga asub riigi esindajana looma domeenimede registreerimist korraldavat sihtasutust.

„Internetidomeenid on oluline ressurss, mille kasutamine peab olema läbipaistev ja usun, et Eesti Infotehnoloogia Liidu ja MKM-i koostöös loodav sihtasutus suudab edukalt domeeninimede registreerimist korraldada," lisas Parts.

Lisaks Eesti elanikele või siinsetele juriidilistele isikutele saavad inimesed väljaspool Eestit taotleda .ee domeeninime, kui nad on Eestis taotletava domeeninimega seotud tegevuses (näiteks ettevõtluses) esindatud. Sihtasutus luuakse eeldatavalt järgmisel aastal.

Muudatuste ettevalmistamisel osalesid interneti kogukonda koondavas töörühmas eksperdid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust, Eesti Patendivolinike seltsist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti üks suurimaid Internetiteenuste pakkujaid Zone Media OÜ-st, .ee domeeni tehniline administraator, KBFI, EENet ning eksperdid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ja Haridus- ja Teadusministeeriumist.

IRL soovib eurole ülemineku võimaldamiseks piirata eelarvepuudujääki

2008-11-03

Tänasel valitsuskoalitsiooni eestseisuse koosolekul esitas Isamaa ja Res Publica Liit koalitsioonikaaslastele parandusettepaneku 2009. aasta riigieelarve eelnõusse, et seada eelarve puudujäägile selged piirid.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on parandusettepanek vajalik selleks, et teha võimalikuks Eesti üleminek eurole 2011. aastaks.

"Kui 1999. aastal nõudsid Eesti julgeolekuhuvid, et kõik muud eesmärgid tuleb allutada liitumisele NATO-ga, siis praegu nõuavad Eesti julgeolekuhuvid võimalikult kiiret liitumist eurotsooniga," lausus Laar.

Vastasel korral ähvardab tema sõnul Eestit oht sellest pikemaks ajaks välja jääda, mis omakorda seaks kahtluse alla Eesti konkurentsivõime ning inimeste elatustaseme.

Parandusettepaneku kohaselt täiendatakse eelarve eelnõu §-ga 20 "Kulusid vähendava lisaeelarve esitamine", mis seaks eelarve puudujäägile selged piirid. Selle esimeses punktis sätestatakse, et kui riigieelarve kulud ületavad tulude laekumist va. välisabi sildfinantseerimiseks enam kui on §3 punktis 5 määratud kassareservi suurus, esitab Vabariigi Valitsus koheselt Riigikogule riigieelarve kulusid vähendava lisaeelarve eelnõu.

Eelnõu teine punkt annab rahandusministrile senisest tugevamad õigused õiguse kontrollida eelarvest tehtavaid kulutusi.

Laari hinnangul võib IRLi ettepanek tõesti tunduda liialt karmina, kuid praeguses olukorras on see parim garantii, et Eesti võtab eelarve tasakaalus hoidmist tõsiselt.

"Ebakindlus ja otsustamatus on Eesti suurimad vaenlased, neid ei saa me endale enam lubada," sõnas Laar.

Laar: ATS-i initsiatiiviks oli viimane aeg

2008-10-13

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul oli uue avaliku teenistuse seaduse eelnõuga väljatulekuks viimane aeg, kuna tegevusetus selles vallas on kestnud liiga kaua.

„Tervitan justiitsministri initsiatiivi, ja loodan, et see lahendab tõepoolest kõik ametnike arvukuse, palga ja soodustustega seotud probleemid, nagu Rein Lang seda on lubanud," sõnas Laar.

"Rein Lang on olnud ametis juba aastaid, hea, et oleme lõpuks eelnõuni jõudnud".

Laari hinnangul on rõõmustav, et pikka aega saladuskatte all olnud eelnõu on toodud läbirääkimiseks ka partnererakondade, ametiühingute ja teiste seotud osapoolte ette.

„Usun, et avalik läbirääkimine annab sellele seadusele just sellise näo, nagu Eesti riik ja avalik sektor praegu kõige rohkem vajab".

Laari hinnangul vajab Eesti tõhusat avalikku sektorit, ning praegusel muutuste ajal peab otsima ja ka kasutama kõiki võimalusi mõistlikeks reformideks, et Eesti ei mängiks oma edu maha suunates kõik ideed aruteludesse, millel pole lõppu ega tulemust.

"Loodetavasti söandab Reformierakond asuda nüüd toetama ka teisi Eestile vajalikke reforme, nagu radikaalne haldusreform".

IRL: eelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet

2008-09-16

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon otsustas täna, et 2009. aasta riigieelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet ega langetada otsuseid, mis eriti majanduse ekspordile suunatud osasid kahjustaksid. „Eesti ei tohi eelarve tegemisel saagida oksa, millel ise istub, riigil tuleb eelarvet koostada ka 2010. ja 2011. aastal, kui me praegu majandust kahjustame, pole meil järgnevatel aastatel midagi teha,“ sõnas IRLi fraktsiooni esimees Mart Laar. Sellest tulenevalt otsustas IRL fraktsioon mitte toetada ettepanekut tõsta maagaasi aktsiisimäära, viia majutusteenuste käibemaks 18 protsendile, suurendada erimärgistusega vedelkütuste ning bensiini ja diislikütuse aktsiisimäära. IRL leiab, et need ja võimalikud teised aktsiiside tõusud ei löö mitte ainult inimeste rahakoti pihta, vaid vähendavad oluliselt Eesti majanduse konkurentsivõimet.

„IRL on jätkuvalt veendunud, et Eesti peab hoidma 2009. aasta eelarve tasakaalus. Selleks tuleb kriitiliselt üle vaadata ministeeriumite praegustest piirsummadest üle ulatuvad taotlused. Valitsus peab eelarve koostamisel endale seadma kindlad prioriteedid, praeguseks koalitsiooni sees saavutatud kokkulepped annavad eelarvesse mitu miljardit lisakrooni. IRL arvates tuleks valitsusel eelarve kokkusaamiseks keskenduda sellele, kuidas seda jagada,“ lausus Laar.

Tema sõnul on selge, et riigieelarve kokkusaamiseks on tarvis selget lahendust, sest meil on praegu valida kahe võimaluse vahel: kas teha tähtajaks tasakaalus eelarve või mitte. Selleks peavad praegu langetatud otsused olema jätkusuutlikud ning võimaldama ka järgnevate aastate eelarvetega edukalt hakkama saada.

„Kui selgub, et praegu kokkulepitud lisasummadest ei piisa, on IRL valmis kaaluma teisi lahendusi, mis puudutavad mõne lihtsalt administreeritava, ettevõtlust võimalikult vähe kahjustava ning ühtlase maksu ajutist tõstmist.“

Riigikogu esimehe Ene Ergma kõne parlamendi tööaasta avamisel

2008-09-08

Austatud Vabariigi President, lugupeetud Riigikogu liikmed, põhiseaduslikud ametikandjad, , Vabariigi Valitsus ,Teie Ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Täna algav parlamendi töö-aasta nõuab meilt tõsist tööd. Eesti majanduse jahtumisest tingitud probleemid ning rahvusvahelise olukorra pingestumine seoses Vene-Gruusia konfliktiga sunnivad meid tegema otsuseid, millest mitmed on õige valusad.

Head kolleegid,

Kõik märgid näitavad, et tuleb lumine talv, kuusel on palju käbisid ja pihlakal marju, loodus mõtleb oma lastele - lindudele. Ka Eesti riigile ei tule lihtne talv - vaevalt võib loota suurt majanduse paranemist lähemal paaril aastal.

Meid ootab ees 2009. aasta riigieelarve tõsine arutelu. Valimiste eel pakub iga erakond lubadusi, millest igaüks on omamoodi ilus, kuid mille realiseerimiseks peavad olema tegelikud võimalused.
Mõneti meenutab praegune olukord Vene režissööri ja stsenaristi Eldar Rjazanovi kirjeldust menufilmi „Itaallaste uskumatud seiklused Venemaal" saamisloost. Rjazanov osales koos Itaalia ja Vene stsenaristidega selle filmi stsenaariumi kirjutamisel. Filmi finantseerijad, kaks Itaalia miljonäri nõudsid, et filmis oleks hulgaliselt kaskadööritrikke. Stsenaristid täitsid tellijate soovi. Ent kui Rjazanov taas selle suurejoonelise stsenaariumi avas, ja seda režissööri pilguga vaatas, tõusid tal enda sõnul peas juuksed püsti -iga triki ettevalmistamine ja filmimine nõudis nädalaid ja tõi endaga märkimisväärse rahakulu, ent oli kinolinal nähtav vaid mõne minuti.

Erinevus poliitika ja filmitegemise vahel on selles, et nii hea kui ka halb film jääb ainult tegija südametunnistusele. Riigi toimimine ei tohi kannatada, kui stsenaarium on kirjutatud liialt optimistlikult.

Meenutan, et hiljuti - optimismilainel- said riigijuhid võtta üsna spontaanselt vastu otsuse kulutada kaks ja pool miljardit krooni Eesti Raudtee taasriigistamisele - täna otsivad ministrid meeleheitlikult palju väiksemaid summasid, et eelarves ots-otsaga kokku saada.

Nüüd, kus peame asuma oma seniseid plaane revideerima, ei saa me siiski teha üksnes mehhaanilisi kärpeid. Riigimehelikud otsused ei pea sõltuma, millise erakonna käes on üks või teine ministriportfell - me peame olema ühel meelel selles, mis tagab Eestile arengu. Arvestades olukorda on tark panustada turvalisusse - meie riigi ja inimeste kaitsmisesse. Samuti riigi tulevikku, selleks ei tohi kokku hoida hariduse arvelt, kuna see tagab Eestile jätkusuutlikkuse.

Hea Riigikogu!

Kutsun kõiki komisjone olema aktiivsed, sest kätte on jõudnud aeg ette valmistada otsuseid, mis on riigile vajalikud 10 ja 15 aasta pärast. Loodan, et majanduskomisjoni esitatud ettepanek - arutada riiklikult tähtsa küsimusena ettevõtluskeskkonna arendamist, teostub siin saalis üsna pea.

Üks tähtsamaid teemasid, milles vajame selgust ja otsuseid on energeetika, see arutelu peab jõudma lähemal ajal siia, Riigikogu suurde saali. Olukorras, kus Venemaa kasutab energiatarneid poliitilise relvana, on loomulik kõiki võimalusi kaaluda, sealhulgas tuumajaama rajamist Eestisse. Tahaksin teie käest küsida, kas soomlased, prantslased või rootslased käituvad eestlastest rumalamalt, kui nad on võtnud kasutusele tuumaenergeetika? On teada, millega lõppes Saksamaal tuumajaamade sulgemine. Kuid me peaksime esitama küsimusi nagu: kas Venemaalt tarnitavale gaasile võiks olla alternatiive? Näiteks Norra gaas? Soovin, et me arutaksime seda täie tõsidusega, sest energiarindel sõda juba käib. Mida kauem me nende otsustega viivitame, seda keerulisem on neid teha ja ellu viia tulevikus. Olgu meile hoiatuseks Leedu näide - ühest küljest anti Euroopa Liidule liitudes lubadus Ignalina tuumajaam 2009. aastaks sulgeda, teisalt suudetakse uus elektrijaam käima saada ilmselt alles 2015. aastal. Mõistlike alternatiivide puudumine võib jätta Leedu lähiaastatel üsna keerulisse olukorda.

Austatud Riigikogu!

Õige pea hakkame menetlema töölepinguseaduse eelnõu. Pole liialdus väita, et see seadus puudutab enamikku Eesti inimestest. Paindlikku tööturgu soosiv seadus ei saa olla sajaprotsendiliselt meeldiv ei tööandjale ega töövõtjale. Kompromiss tuleb teha siin saalis. Toon näite, kuhu võib viia ühe poole õiguste ülehindamine. Maestro Eri Klas lahkus Rootsi Kuninglikust Ooperiteatrist pärast seda, kui lavatööliste ametiühing otsustas Don Juani esietenduse lõpetada vahetult enne lõpusteeni, kuna kell sai 11 ja lavatööliste tööaeg lõppes. Maestro arvamuse peale, et ta ei jõua etendust selleks ajaks lõpetada, soovitas lavatööliste ametühingu esindaja lihtsalt kiiremini dirigeerida. Eri Klas küll püüdis, kuid ei suutnud - kell 11 kustutati teatris tuled ja Don Juanile jäid põrguväravad suletuks.

Lisaks riigieelarvele ja töölepinguseadusele ootab meid Riigikogu töökorralduse ajakohastamine. Menetluses on juba esimesed eelnõud Riigikogu töökorralduse täiustamiseks, et teha infotund aktuaalsemaks ja anda rohkem võimalusi arutelude algatamiseks. Kindlasti ei saa me vaadata mööda vajadusest korrastada Riigikogu liikmete ja kõrgete riigiametnike palgasüsteem. Nii nagu praegu vaatavad oma kulutusi üle meie perekonnad, nii peab ka riik elama oma võimete kohaselt. Ka poliitikud peavad praegu mõistma, mis on võimalik ja mis mitte ning lähtuma meie riigi tänastest ja tulevastest vajadustest.

Soovin kõigile tarkust, jõudu ja tervist!

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse avaldus

2008-08-26

EESTI OOTAB OTSUSEID

Eesti 2009. aasta eelarve koostamine on jõudnud otsustavasse faasi. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt eelarve laekumised 2009. aastal miljardite kroonide võrra eeldatust väiksemad. Samal ajal esitab viimastel nädalatel seoses Venemaa rünnakuga Gruusia vastu järjest ohtlikumaks muutuv maailm Eestile uusi väljakutseid. Olemasolevate eelarve piirsummade juurde jäädes pole neile võimalik vastata. Olukorrast väljumiseks tuleb pigem ohverdada antud poliitilised lubadused mitte aga rahvuslikku julgeolekut.

IRL leiab, et Eesti julgeolek peab olema 2009. aasta eelarve peamine prioriteet. Tänapäeva maailmas tuleb julgeoleku tagamiseks aga mitte ainult investeerida kaitsejõududesse, vaid ka sisejulgeolekusse ning tõhusasse välisteenistusse, infrastruktuuri ja maa ühtlasesse arengusse.

Selleks tuleb 2009. aasta eelarves:

1) Hoida kaitsekulutuste osakaal lubatud tasemel

2) Tagada sisejulgeolek

3) Jätkusuutliku arengu tagamiseks panustada haridusse, teadus- ja arendustegevusse

4) Investeerida kogu Eesti ühtlasse arengusse, regionaalpoliitikasse. Transpordidotatsioonid tuleb säilitada.

5) Teavitada muukeelset elanikkonda tõhusamalt maailmas ja Eestis toimuvast, käivitada ETV2.

Selleks, et nimetatud eesmärgid saavutada, ei näe Isamaa ja Res Publica Liit muud võimalust, kui lükata edasi koalitsioonilepingus ette nähtud tulumaksureform.

IRL ministrid on solidaarselt osalenud eelarve ettevalmistamisel, kärpides 8% oma ministeeriumite tegevuskulusid. Viimased eelarveprognoosid muudavad aga möödapääsmatuks muutunud olukorras üle vaadata kõik koalitsioonilepingus antud lubadused. Antud lubaduste võimalustega kooskõlla viimine ning tasakaalus oleva eelarve koostamiseks vahendite leidmiseks ettepanekute tegemine kuulub peaministri kompetentsi. Eelarve korralikuks ettevalmistamiseks ning koalitsioonilepingu muutmiseks loodab Isamaa ja Res Publica Liit, et hiljemalt 1. septembriks esitab peaminister Andrus Ansip valitsusele konkreetsed ettepanekud tasakaalus oleva eelarve koostamiseks. Vastasel korral on raske ette näha, et septembri lõpuks õnnestuks valitsusel 2009. aasta eelarve Riigikogule esitada. IRL teatab, et suhtub esitatud ettepanekutesse täie tõsidusega ning on valmis arutama ka kõigi enda poolt koalitsioonileppesse lisatud lubaduste edasilükkamist.

IRL leiab, et Eesti seisab keeruliste otsuste ees, olles samas veendunud, et praegune valitsuskoalitsioon suudab talle esitatud väljakutsetele edukalt vastata.

Andres Herkeli kõne Riigikogu erakorralisel istungil

2008-08-12

Austatud Riigikogu!

Maailm, milles me elame, on kaotanud viimastel päevadel oluliselt oma senist turvalisust. Venemaa ulatuslik sõjaline agressioon Georgia vastu, tema suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse lõhkumine süvendab ohutunnet eeskätt Venemaa naabrite jaoks, aga tegelikult kogu maailmas. Rahvusvahelise õiguse nii jõhker rikkumine ei saa jätta ükskõikseks neid, kes peavad tähtsaks rahu, õigust ja vabadust. Aga just need põhimõtted, kõige olulisemad demokraatlikud väärtused, mida oleme meiegi tähtsaks pidanud oma riiki ehitades, on saanud Venemaa sõja tõttu Georgia vastu kõige kurjema tagasilöögi.

Head kolleegid, kui me veel üleeile õhtul tänast avaldust ette valmistasime, siis ma mõtlesin, mis peaksid olema need põhjendavad laiendused, millega algataja ettekanne peab avalduse teksti toetama. Mõtlesin kõigi nende geograafiliste punktide loetlemisele, mida Vene õhujõud olid selleks ajaks Georgia territooriumil pommitanud, hävitatud elumajadele, infrastruktuuri objektidele, Poti sadamale ja nõnda edasi. Tänaseks on kallaletungi ulatus laienenud nii palju, et targem on selle aeganõudva loetelu esitamisest loobuda. Suurte linnade nagu Zugdidi vallutamine ja Gori ulatuslik hävitamine kõneleb sellest, et eesmärk võib olla maa täielik okupeerimine. Avalikuks on tulnud ka Venemaa juhtkonna eesmärk tagandada Georgia legitiimselt valitud president.

Venemaa on püüdnud vastutust toimuva pärast veeretada Georgia poolele, väites, et Venemaa rünnaku põhjustasid Georgia aktsioonid Lõuna-Osseetias, peaminister Putin on kõnelnud koguni genotsiidist osseetide vastu. Selliste valede ajalugu ulatub tagasi Stalini, Beria ja Võšinski aegadesse, neid on sepistanud NKVD ja KGB ning nüüd juba FSB mõttekojad. Tõde nimetatakse valeks ja vastupidi ning agressiooni ohvrit nimetatakse agressoriks. Sellal, kui muu maailm püüdleb vabaduse ja heaolu suunas, ei ole nood kurjuse mõttekojad, mida nii üksikasjaliselt lahkas meie seast hiljuti lahkunud Aleksandr Solženitsõn, suutnud õppida midagi uut.

Aga oleme meie täpsed. Mööname, et pärast korduvaid provokatsioone, pärast seda, kui Georgia külasid oli mitu päeva tulistatud ja pommitatud, alustasid Georgia väed tõepoolest vastuaktsiooni. Neid on ehk lihtne süüdistada kergemeelsuses, kuid palju keerulisem on öelda, mida oleks tulnud teha. Põhiline vastutus olukorra pärast lasub Venemaa rahuvalvajail, kes ei saanud hakkama endale võetud kohustusega rahu tagamisel Lõuna-Osseetias, lastes separatistidel - isegi mitte osseetidel, vaid Venemaalt sisseimbunud elukutselistel provokaatoritel - vabalt ja põhjendamatult relvi kasutada. Kogu Georgia-vastase agressiooni käik kõneleb tegelikult sellest, et see operatsioon oli Vene vägedel pikalt ja põhjalikult ette valmistatud, selle käivitamiseks vajati üksnes ettekäänet.

Venemaa on viimastel aastatel korduvalt katsetanud piire, kui kaugele saab minna Georgiat otseselt kahjustava tegevusega ilma, et sellele järgneks tugev rahvusvaheline reaktsioon. Nii oli see ülemöödunud sügisel, kui Venemaa rakendas Georgia vastu majanduslikku ja sotsiaalset blokaadi ning algas Georgia kodanike tagakiusamine Venemaal. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Olukorrast Georgia ja Venemaa suhetes", rahvusvaheline reaktsioon ei olnud väga tugev. Nii oli see ka möödunud aasta 6. augustil, kui Gori lähedale heideti rakett, mis õnneks ei plahvatanud. Toda raketti Vene Föderatsioon omaks ei tunnistanud, ehkki eksperdid olid selle päritolus kindlad. Rahvusvaheline reaktsioon sellele sündmusele jäi väga nõrgaks.

Järgmine proovilepanek oli selle aasta aprillis, kui Venemaa andis teada oma otsusest luua diplomaatilised suhted Georgia separatistlike osade, Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks". Ka rahvusvaheline reaktsioon oli õige kiire, kuid konkreetseid samme ei järgnenud. Vastupidi, vahetult enne seda oli Lääs Georgiale NATO liikmelisuse tegevuskava mitteandmisega oluliselt nõrgendanud oma positsioone ning julgeolekutagatisi regioonis. Kuu aega tagasi ehk juulis tegid Vene lennukid ähvarduslende Georgia territooriumi kohal. Need õhuruumi rikkumised võeti ka omaks. Kui kõigi varasemate provokatsioonide puhul oli Georgia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust vähemalt sõnades tunnustatud, siis nüüd sellest loobuti - ilmselt oli Venemaa siis juba otseselt asunud sõjalise agressiooni ettevalmistamisele. Erilist rahvusvahelist tähelepanu need arengud kuu aja eest ei äratanud, kuid meie poolt sai tehtud Eesti-Georgia parlamendirühma avaldus.

Niisiis, ükskõik, kuidas ka olukorda analüüsida, jõuame me tõdemuseni, et suuresti on praegune olukord demokraatlike riikide ükskõiksuse, nõrga koostöö ja ebapiisava sekkumise tagajärg. Kas Euroopa Liidul, ÜRO-l, NATO-l, Euroopa Nõukogul, OSCE-l ja neisse organisatsioonidesse kuuluvatel demokraatlikel riikidel õnnestub juba tehtud vigu mingilgi määral heastada, näitab lähem tulevik.

Head kolleegid! Enne kui lähen selle avalduse üksikasjade juurde, lubage teha üks täiendav osundus, mis kindlasti peab kuuluma selle solidaarsusavalduse juurde, mida me täna väljendame Georgia riigi ja rahva suhtes. Me peame mõtlema ka abhaaside ja osseetide saatusele. Tuleb tunnistada, et nemad on praeguses olukorras kõige suuremad kaotajad - mängukannid Venemaa uusimperiaalse poliitika teostamisel. Ilmselt ei ole Georgia mitte alati ajaloos osseete ja abhaase õiglaselt kohelnud. Siiski on pärast 2003. aasta demokraatlikku pööret selleks hoopis rohkem eeldusi kui varem. Veel selle aasta märtsis esitas Georgia Abhaasiale ettepaneku, milles pakuti ulatuslikku autonoomiat, kuid mis ilmselt Vene diktaadi tõttu kohe tagasi lükati.

Rõhutan, et veel mõne nädala eest oli Lõuna-Osseetia nn. külmutatud konfliktide hulgas just see, mille lahendamiseks oli võimalusi. Georgia püüdis seal arendada majanduslikke ja sotsiaalseid programme, rohujuure-tasandi suhted inimeste vahel olid küllalt head. Nüüd on saavutatud taaskülmutamine kuhugi Karabahhi või Abhaasia tasemele. Osseetidest, nagu abhaasidestki on vägisi tehtud Venemaa poliitika tööriistad. Kindlasti oleks olukord teistsugune, kui neile oleks antud vaba valik ning võimalus arendada laiaulatuslikku autonoomiat Georgia koosseisus, ilma välise vahelesegamiseta.

Lõpuks lubage mul peatuda mõnedel tänase avalduse punktidel. „Riigikogu mõistab hukka Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni Georgia vastu ning väljendab sügavat muret selle tagajärgede pärast". Tahan eriti osutada tagajärgedele, mis on seotud meie julgeolekuga, kui maailm laseb sellisel rahvusvahelise õiguse rikkumisel toimuda, suutmata rakendada tõsiseid sanktsioone. Agressor peab teadma, et oma tegevusega asetab ta end isolatsiooni.

Avalduse neljas lõik rõhutab, et sõjalise agressiooni põhjendamine vajadusega kaitsta oma kodanikke ei ole aktsepteeritav argument. Sama argumenti kasutas natsionaalsotsialistlik Saksamaa, õigustades oma naaberriikide Tšehhoslovakkia ja Poola ründamist ning nende iseseisvuse hävitamist. Ma arvan, et see kurjakuulutav paralleel on ka üks kõige olulisemaid võtmeid, mille kaudu me peame selgitama oma Lääne sõpradele Georgia vastu suunatud agressiooni olemust ja kriisi võimalikku laienemist teistesse riikidesse. Niisugused argumendid Venemaa poolt on väljaspool rahvusvahelist õigust ning nende kasutamine võib kõnelda kaugeleulatuvast agressioonikavast maailma riikide vastu.

Veel paar sõna rahvusvahelisest õigusest; ma usun, et selle teema laiendamine on äärmiselt oluline meie seisukohtade esitamisel nii poliitiliste kui diplomaatiliste kanalite kaudu. Venemaa rikub ÜRO põhikirja artiklit 2, mis kõneleb konfliktide rahumeelse lahendamise vajadusest. Sõjaõiguses on relevantsuse printsiip, mida Venemaa aktsioonide üliulatuslikkus samuti vaieldamatult rikub. Lubamatu on linnade pommitamine, mis toimub Georgias, ning tsiviilelanike ümberasustamine okupeeritud territooriumilt, mis leiab aset Lõuna-Osseetias.

„Riigikogu teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele eraldada humanitaarabi sõjapurustuste taastamiseks üle kogu maa." Me teame, kui keeruline seis on meil eelarvega, aga seda abi ei saa me osutamata jätta. Ja ma tahan siinkohal tänada Riigikogu nimel kõiki neid kaaskodanikke, kes on juba teinud annetuse relvakonflikti ohvritele Eesti Punase risti kaudu ja küllap tekib neid humanitaarabi formaate lähiajal veel.

Me kõneleme ka sellest, et agressiooni jätkumise korral ei pea Riigikogu võimalikuks läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö ja arengu lepingu sõlmimiseks. Kui seda teemat arendada, siis tuleb kindlasti kõneleda viisavabaduse protsessi peatamisest, samuti pole Venemaa koht sellistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogu või WTO, Sotšis pole võimalik korraldada turvalisi ja väärikaid olümpiamänge.

Georgia territoorium on praegu suures osas okupeeritud. Mis puudutab sõjategevuse lõpetamist, nagu on avaldanud Venemaa president, siis seda infot ei saa tõe pähe võtta enne, kui Vene relvajõud on Georgiast täielikult tagasi tõmbunud, praegu - vastupidi - on infot uutest rünnakutest Kaspi linna piirkonnas. Kõige järgi otsustades on „sõjategevuse lõpetamine" retooriline võte, mida kasutatakse seoses Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy viibimisega Moskvas.

Vene Föderatsiooni agressioon ja okupatsioon tuleb viivitamatult lõpetada ning seejärel peab jätkuma Georgia liitumisprotsess NATO-ga, mis on vastanud rahva enamuse tahtele ja milline tahe viimaste sündmuste taustal on ilmselt veelgi tugevnenud. Mis tahes rahva tahte allasurumine teise riigi sõjalise sekkumise tagajärjel peab olema kaasaja maailmas välistatud. Meie, Eesti Vabariigi Riigikogu liikmete jaoks on see tõdemus äärmiselt oluline. Kuni me seda põhimõtet hoiame, hoiame ka oma riiki.

Reinsalu: palga külmutamine on vastutustundlik

2008-06-04

Riigikogu töökorralduse komisjoni juht Urmas Reinsalu tervitab õiguskantsleri seisukohta parlamendi liikmete palga külmutamise kohta. Tema sõnul jõudis IRLi ettepanek saadikute palga külmutamisest järgmisesse faasi, kus õiguslikud takistused on kõrvaldatud ja edasine sõltub poliitilisest tahtest.

„IRLi soov palgad külmutada on kujunenud olukorras vastutustundlik ning terve mõistuse ja avaliku õiglustunde kohane. Palkade külmutamise eelnõu tuleb anda menetlusse veel enne istungijärgu lõppu ja see tuleks vastu võtta varasügisel," sõnas Reinsalu.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon esitas Riigikogu esimehe Ene Ergma ettepanekul 12. mail koalitsioonipartneritele ettepaneku külmutada praeguse riigikogu koosseisu palgad. Ergma ettepaneku kohaselt peab praeguses olukorras ka Riigikogu ise olema ühiskonnale eeskujuks ega saa jääda riigi kokkuhoiupoliitikast kõrvale. Riigikogu esimehe ettepanek oli külmutada saadikute palk kuni järgmiste Riigikogu valimisteni 2011. aastal.

Ken-Marti Vaher: Tallinna üllatus näitab puudujääke linnavalitsuses

2008-05-16

Riigikogulane Ken-Marti Vaher leiab, et riigikohtu tänane otsus ei oleks tohtinud tulla linnale üllatusena, kuna laialt teada trahvimisprobleemile oli tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler.

"Tallinna linna ettevalmistamatus näitab puudujääke linnajuhtimises. Linnajuhid ei taha näha stsenaariume ega arvestada võimalustega, mis ei kattu nende ootustega," pahandas IRL-i fraktsiooni kuuluv Ken-Marti Vaher.

Tallinna linn nimelt polnud riigikohtu võimalikuks keelavaks otsuseks valmistunud ja seega pole linnal praegu ka Ühisteenuste asemel kohe uusi menetlejaid nimetada.

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo põhjendas plaan B puudumist nii: „Me ei teadnud ju seda otsust. Ei teadnud, kas kohus keelab ära tervenisti või ainult trahviotsuste määramise."

Ken-Marti vaher leiab aga vastupidist: „Võimalus, et Riigikohus tunnistab sätte põhiseaduse vastaseks, ei olnud pelgalt teoreetiline, probleemile on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler."

Vaher: veel maksmata trahve tasuda ei tuleks

„Täitmata karistusotsused (trahvid) ei kuulu minu arvates tänase Riigikohtu otsuse valguses täitmisele," leidis juuraharidusega Vaher.

Vaheri hinnangul ei ole Ühisteenustel õigust edaspidi enam olla väärteomenetlejaks. Riigikohtu otsuse kohaselt on väärteomenetlemise ja trahvi määramise õigus politseiprefektuuril, Julgestuspolitseil, piirivalveametnikul, valla- või linnavalitsusel, maavalitsusel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil.

Riigikohus tunnistas tänase otsusega põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks ühistranspordi- ning väärteomenetluse seaduse sätted, mis lubavad riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvat karistusfunktsiooni delegeerida edasi eraettevõtetele, näiteks karistada piletita sõitjaid ühistranspordis, millega pealinnas tegeleb AS Ühisteenused.