Poliitikute ajaveebid

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Messe Berlin juhatuse esimehe Raimund Hoschiga messil kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab see Eestile suurt ja ainulaadset võimalust tutvustada rahvusvahelisel tasandil meie kööki ja toidukultuuri, Eestit kui riiki tervikuna ja turismi sihtriiki. "On rõõm tõdeda, et Eesti on saanud kindlustunde partnerriigiks valmistumiseks," sõnas Seeder.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Hosch märkis, et kui Poola oli möödunud aastal Grüne Woche partnerriigiks, siis kasvas nende põllumajandustoodete eksport Saksamaale 12 protsenti, mis Seedri hinnagul näitab kõnekalt, mis võimalused Eestit ees ootavad.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Gruusia minister Zaza Gorozi selgitas, et Gruusias on põllumajanduspoliitika seatud riiklikult üheks eelisarendavaks valdkonnaks ja koostööst Eestiga ollakse huvitatud ka seetõttu, et Eesti kaudu pääseksid nende kaubad Euroopa Liidu turule. Eesti ja Gruusia põllumajandusministeerium otsustasid moodustada ühise koostöögrupi, mis selgitab välja Gruusia vajadused ja Eesti võimalused Gruusiat abistada. Muuhulgas avaldas Gruusia minister Eesti valitsusele tänu, et veinieksport sujub Eestisse tõrgeteta.

Moldova minister Vasile Bumacov soovis Eestilt tuge, et Moldova saaks Euroopa Komisjoniga sõlmida vabakaubanduslepingu. Samuti soovisid Moldova esindajad, et Eesti jagaks neile oma kogemusi elektrooniliste registrite alal, pidades silmas eeskätt PRIA tegevusi sellel alal.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder soovitab riigiasutuste kolimist maakonnakeskustesse

2012-01-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna riigikogus maaelu arengu aruande arutelul, kus pakub tööhõive suurendamiseks maapiirkondades ühe lahendusena välja riigiasutuste viimise maakonnalinnadesse.

„Mõõdukalt suurte ja iseseisvate riigiasutuste paigutamine maakonnalinnadesse on hea ja paljude riikide poolt läbiproovitud lahendus. Nii viime töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks," lausus Seeder.

Põllumajandusministeeriumi allasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad Põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seeder rõhutas, et Eesti maaelu kõige suuremaks probleemiks on just töökohad. „Mitte apteegid ega postkontorid, isegi mitte ühistransport ega kooliharidus maal, vaid töökohad, töökohad ja veelkord töökohad. Töökohtade olemasolu on aluseks ükskõik millise piirkonna arengule, töökohtade kaudu vähendame vaesust ja loome uusi võimalusi arenguks. Töökohad on tähtsaim maaelu arendamise võti," rääkis põllumajandusminister.

Traditsioonilistes maamajandusharudes nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus vähenenud töökohtade asemele ei ole tekkinud võrdväärselt uusi ja selle põhjuseks ei ole Eestis Seedri sõnul mitte Mart Laar, vaid ülekantud tähenduses hoopis traktor: „Ehk siis tehnika ja tehnoloogia areng."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

2011-10-25

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

IRL toetab Haridus- ja Teaduministri Jaak Aaviksoo üleskutset allkirjastada ühisdeklaratsioon, mille eesmärk on koostöö õpetajate palgatõusu saavutamiseks ning seda võimaldavaks koolivõrgu korrastamiseks.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva sõnul kutsub IRL üles Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad deklaratsiooniga liituma, sest koostöös on võimalik leida lahendus õpetajate palga murele ning väärtustada õpetajate tööd.

„Õpetaja ameti väärtustamise üks oluline komponent on palk. IRL on seisukohal, et täiskoormusel töötava õpetajate keskmine palk peab olema 20% kõrgem Eesti keskmisest palgast. Õpetajate palgatõusuks tuleb üle vaadata senine rahakasutus ning vastavalt eelarvelistele võimalustele leida ka lisaraha järgmistel aastatel. Õpetajate töökoormuse vähendamiseks tuleb analüüsida praeguseid õpetajate tööülesanded ning tagada, et õpetajad tegeleks oma põhitööga, mitte administratiivsete küsimuste lahendamisega," selgitas Kaia Iva.

Järgmise aasta riigieelarves suurenevad hariduse valdkonna kulud 12% ehk 65 miljonit eurot. Samuti suunatakse haridusse kvoodimüügi tulu arvelt ning RKASi kaudu investeeringuid 72 miljoni euro ulatuses. Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist.

IRL: kõrgharidusreform tuleb seadustada sel aastal

2011-10-19

Tänasel IRLi riigikogu fraktsiooni ja Haridus- ja Teadusminister Jaak Aaviksoo ühisel arutelul asuti seisukohale, et kõrgharidusreformi seaduseelnõu tuleb kindlasti vastu võtta veel sellel aastal.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva sõnul on tänane kõrgharidus ebaefektiivne ning üliõpilaste suhtes ebaõiglane. „Oleme kõrghariduse korrastamist juba lubamatult kaua edasi lükanud ning Eesti demograafiline olukord süvendab neid probleeme lähiaastatel veelgi. Kõrghariduse reformimise möödapääsmatust tõdesid eilsel riigikogu kulutuurikomisjoni ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu ning Eesti Õpilasesinduste Liidu kohtumisel ka tudengid ja õpilased," ütles Kaia Iva.

„Kõrgharidusreformi läbiviimine võimaldab järgnevatel aastatel ühe üliõpilase tarbeks kasutatava raha kahekordistada. Suuremad kulutused üliõpilase kohta tagavad paremad palgad õppejõududele, suuremad toetused üliõpilastele ja aitab senisest jõudsamini ehitada välja ülikooli infrastruktuuri," selgitas Iva.

Kõrghariduse rahastamissüsteemi muutmiseks on planeeritud rahaliste lisavahenditena 2013. aastal 6,1 miljonit eurot, 2014. aastal 18,8 miljonit eurot ja 2015. aastal 33 miljonit eurot. Reformi tulemusena lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta.

Tasuta kõrgharidus tagab õiglasema ja rahakotist sõltumatu juurdepääsu kõrgharidusele kõigile, kes pühenduvad täiskoormusel õppimisele. Reformi tulemusena muutub kõrgharidus kättesaadavamaks, ülikoolid muutuvad märksa efektiivsemaks ja paraneb kõrghariduse kvaliteet.

Reinsalu: 2012. aasta riigieelarve parandab tööhõivet

2011-09-28

IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu sõnas 2012. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel Riigikogus, et tuleva aasta riigieelarve seab oluliseks eesmärgiks tegeleda jätkuvalt tööhõiveolukorra parandamisega.

„Tööhõive võtmes on äärmiselt oluline, et tuleva aasta riigieelarves on kasvanud investeeringute maht ning tööturumeetmete rahastamine on eelarves säilinud samas mahus olukorras, kus registreeritud töötuse absoluutarvud on vähenenud viimase aastaga ligi kaks korda," sõnas Reinsalu.

„Olgugi, et registreeritud töötus on kahanenud jõudsalt, on Eestile endiselt suureks väljakutseks tegeleda pikaajalise töötusega."

Reinsalu lisas, et eelarve puhul on järgitud konservatiivset eelarvepoliitikat, mis võimaldab liikuda eelarve tasakaalu suunas 2013. aastaks.

„Maailmamajanduse trende arvestades on igati asjakohane, et valitsus on võtnud järgmise aasta majanduskasvu aluseks palju konservatiivsema lähenemisnurga, kui lubavad kvartaalsed majanduskasvu numbrid täna. See peaks tagama, et valitsusel ei tule asuda koostama negatiivseid lisaeelarveid ja 2013. aastaks võime vastu võtta juba tasakaalus riigieelarve," rääkis ta.

Reinsalu rõhutas ka, et rahvusliku julgeoleku seisukohast on ülimalt oluline, et 2012. aasta riigieelarvega tõusevad kaitsekulud 2%-ni SKPst. See tugevdab tema sõnul esmast iseseisvat kaitsevõimet ning tagab riigikaitse stabiilse arengu.

Ta avaldas ka lootust, et muudatusettepanekute tegemisel jäädakse parlamendis kahe jalaga maapeale ning juhindutakse põhimõttest, et jagada saab vaid neid vahendeid, mis on reaalselt olemas.

Tunne Kelam: majandusjuhtimise pakett hoiab ära eurotsooni reeglite rikkumise tulevikus

2011-09-28

Täna, 28. septembril võttis Euroopa Parlament oma Strasbourgi täisistungil vastu vastu kuuest õigusaktist koosneva majandusjuhtimise paketi ("kuuspakk" ehk "six-pack").

"See seadusandlik pakett ei lahenda käesoleva hetke võlakoormust ega majandusprobleeme, kuid kehtestab õigusliku raamistiku, mis peaks edaspidi ära hoidma eurotsooni reeglite rikkumise, see tähendab üle oma võimaluste elamise üksikute liikmesriikide poolt tulevikus, " ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam.

Vastuvõetud õigusaktide pakett peab tugevdama euro kasutuselevõtuga sõlmitud Stabiilsuse ja Kasvu pakti ning laiendama selle reguleerimisala, vältimaks reeglite rikkumist juba varases staadiumis.

Tunne Kelam kahetseb, et "kuuspaki" vastuvõtmine on veninud kolm kuud.

"Euroopa Parlament hääletas parandusettepanekuid 21. juunil ning nõustus suhteliselt karmima versiooniga," ütles Kelam.

"Kuid sotsialistide ja vasakpoolsete vastuseisu tõttu lükati lõpphääletused edasi sügisele."

Peamine vastuolu ühelt poolt parempoolsete ja liberaalide ning teiselt poolt sotsialistide ja vasakpoolsete vahel puudutab liikmesriikide eelarve defitsiidi piiramist endiselt 3%-ga.

"Sotsialistid on soovitanud võimaldada suuremaid defitsiite juhul, kui lisaraha on suunatud majanduskasvu ergutamisele. Parempoolsed ja liberaalid peavad praeguses kontrolli alt väljunud olukorras ainuõigeks finantsdistsipliini tugevdamist, mitte erandite tegemist," väitis Tunne Kelam.

Tänahommikusel debatil olukorrast Euroopa Liidus, mille juhatas sisse Komisjoni president Barroso, rõhutas Kelam, et kõigi sõrmed osutavad praegu Euroopa Liidu Nõukogule. Poliitilise tahte vaegus ning otsuste vastuvõtmise venimine on kahandanud Kelami sõnul usaldust Euroopa Liidu suutlikkusse leida kriisile veenev lahendus.

"Valitsustevahelise meetodi domineerimine viib Euroopa Liidu tagasi, võimalik, et kaosesse. Orienteerumine majandusliidule, mille edasiliikumise kiirust ei pea saama dikteerida kõige aeglasemad, avab Euroopa Liidu jaoks usaldusväärse perspektiivi," kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on kehtestatud Euroopa Rahanduse stabiliseerimisfond kavandatud tegelemaks väiksemate riikide kriisiga. Nüüd, kus finantskriis on nakatanud ka suuremaid eurotsooni liikmeid, tuleks kaaluda vajadust laiendada kõnealuse fondi volitusi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

264- liikmeline Rahvapartei fraktsioon on ülekaalukalt suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis

Tunne Kelam: Euroopa solidaarsus tähendab mitte üksnes "kõik ühe eest" vaid ka "üks kõigi eest".

2011-06-22

Euroopa Parlamendi plenaaristungil arutati täna 23.-24. juunil toimuva Euroopa Ülemkoguga seonduvaid teemasid.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam tõstis esile puudujäägid stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisel, millest tulenevalt on majanduskriis üle kasvanud usalduskriisiks.

"Oleme praegu jõudnud olukorrani, kus solidaarsus ja vastutus on ainsad, mis loevad, " ütles Eesti saadik oma sõnavõtus.

Solidaarsus ei tähenda Kelami sõnul ainult "kõik ühe eest" - täpselt samamoodi tähendab see ka "üks kõigi eest".
"See tähendab, et iga liikmesriik peab võtma endale täie vastutuse Euroopa Liidu eest ning tegutsema ühishuvide nimel, " ütles Kelam.

"Olen nõus, et me vajame rohkem Euroopat - aga rohkem Euroopat tähendab ühtaegu rohkem distsipliini, sealhulgas konkreetseid meetmeid nende vastu, kes jätkavad reeglite rikkumist, " väitis Kelam.

Et taastada eurotsooni usaldusväärsust, peab Euroopa Komisjoni roll Tunne Kelami hinnangul muutuma tugevamaks ja sõltumatumaks - ainult selline areng võimaldab Komisjonil tõhusalt majandusjuhtimist ning finantsjärelvalvet teostada.

Tunne Kelami arvates kujuneb võtmeküsimuseks poliitiline tahe ja võimekus trahve rakendada.

"Trahvide rakendamine peaks olema reegel, mitte poliitilise kauplemise objekt, " ütles Kelam. "Nende kehtestamine reeglite rikkujate suhtes peaks toimuma automaatselt."
Kelami arvates on samas vajalik piirata Nõukogu rolli menetlustes, mis viivad võimalikke karistusteni, seejuures Nõukogu soovitusi ignoreerinud liikmesriik ei peaks osalema vastavas hääletuses.

"Euroopa Liidu usaldusväärsust saab taastada parandades statistika kvaliteeti. Fiskaalandmete võltsimine ja andmetega manipuleerimine peab olema edaspidi välistatud."

"Eesti seisis silmitsi sügava majanduskriisi kolm aastat tagasi, aga me tegutsesime, taastasime eelarve tasakaalu ning suutsime liituda eurotsooniga, " ütles Kelam. "Veelgi tõsisemas kriisis Läti tegutses ja on selgelt tagasi õigel teel. Kuid põhimõte -kõik ühe eest ja üks kõigi eest - kehtib kõigi suhtes. Kulude ja tulude tasakaalustamine on valus, kuid ainus tee, mis viib majanduskasvule ja usalduse taastamisele."

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Laar: eelarvepoliitika on osa julgeolekust

2011-06-09

Brüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel kutsus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen üles allianssi liikmesriike täitma seatud eesmärki ning tõstma oma kaitseeelarveid kahe protsendini rahvuslikust koguproduktist.

Rasmussen tõdes, et kahjuks on paljudes riikides arengud läinud vastupidises suunas ning kutsus üles liikmesriike seda lubadust täitma.

Suurbritannia kaitseminister Liam Fox tõi selle taustal näitena esile Eesti kui usaldusväärse partneri ning liitlase, kes on otsustanud viia oma kaitseeelarve järgmisest aastast kahe protsendini. Fox rõhutas ka, et eelarve tasakaal ning võlgnevuse vähendamine on osaks rahvuslikust julgeolekust ning nendele küsimustele tuleb NATO riikidel tõsist tähelepanu pöörata. Eesti otsus äratas kohtumisel tähelepanu ning leidis esiletõstmist teistegi riikide poolt.

„Eestile kohtumisel osaks saanud positiivne tähelepanu on kindlasti hea. See tugevdab meie tõsiseltvõetavust ning suurendab seega julgeolekut," ütles Eesti kaitseminister Mart Laar.

„Võib ainult nõustuda nendega, kes peavad vastutundlikku eelarvepoliitikat oluliseks osaks rahvuslikust julgeolekust," lisas minister. Eesti on tema hinnangul suutnud ka rasketel aegadel mitte minna kaasa kiusatusega oma probleeme julgeoleku arvelt lahendada.

„Sama vastutustundlikult peame jätkama ka tulevikus. Vähema rahaga annab tihti rohkem teha. Seda on ilmekalt tõestanud ka mitmed NATO riikide ühishanked ja ühised projektid," sõnas kaitseminister Laar pärast kohtumist.

NATO kaitseministrite kohtumine lõpeb täna.

Juku-Kalle Raid: ainuvõimu tiibu tuleb kärpida

2011-02-18

IRLi nimekirjas parteituna Riigikokku kandideeriv Juku-Kalle Raid ei pea õigeks, et Eestis võib tekkida üheparteivalitsus, kuna see ei ole ühiskonna jaoks just kõige värskem ning nutikam variant.

"Kui Reformierakond peaks saama nii palju kohti, kui viimased hädauuringud näitavad, siis võib juhtuda see, mis on juhtunud Ungaris - majas sees toimub pidulik vastuvõtt demokraatlike riikide presidentidele ja tänavatel saavad demonstrandid nuuti."

Raid viitab 2006. aastale, kui Ungari ülestõusu 50. aastapäeva mälestamisele pühendatud üritusi varjutasid politsei ja meeleavaldajate kokkupõrked Budapestis.

Ühe partei ainuvõim on tõeline oht, mis Ungari näitel on viinud sügavate lõhedeni ühiskonnas ja isegi perekondades.

Ta osundab ka, et ülbus on pannud Eestis Reformierakonna „katuse" juba kohati sõitma, kuid absoluutne võim lööb ju päris pähe.

"Pean õigeks, et parteimaastik oleks mitmekesine, mistõttu loodan, et Reformierakond ei võta Riigikogus üle 50 koha, sest see pärsiks kokkuvõttes demokraatiat ja vaba ühiskondlikku mõtet. Muuseas, ma oleks häiritud kui ükskõik mis jõud üle poole kohti saaks"

„Absoluutne võim kipub tavaliselt pähe hakkama. Tallinna linna lolli näidet ei tahaks siinkohal isegi meenutada," ütles Raid.

Juku-Kalle Raid kutsub toetama IRLi, mis peab muutuma ründavamaks ja tugevamaks, milleks omakorda on vaja suuremat esindatust Riigikogus.

Nutt: Euroopa Liit on liigselt bürokratiseerumas

2011-02-10

Riigikogu liige Mart Nutt ütles täna parlamendis toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti vastus Euroopa väljakutsetele" arutelul, et kasvanud bürokraatia ei vasta Eesti rahvuslikele huvidele.

"Bürokraatia vähendamisest räägitakse palju, seda ka Euroopa tasandil, aga praktikas kipub iga katse bürokraatiat vähendada tooma kaasa hoopis selle suurema vohamise," ütles ta.

Nuti arvates võiks olla rohi bürokraatia vohamise vastu see, kui vältida ülereguleerimist. Euroopa Liidu pädevusse on läinud liiga palju küsimusi, mille lahendamine oleks efektiivsem liikmesriikide tasemel. Toetuste jagamise bürokraatlikkuse üle arutledes on küsimus eelkõige selles, et taotletav eesmärk ei jääks asjaajamise koorma varju.

"Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks vähendada ettevõtetele langevat halduskoormust 20 protsendi võrra. Tegu on vajaliku eesmärgiga, mis tähendab suuresti seda, et riik peab oma avalikud teenused muutma klientidele lihtsamini kasutatavaks," rääkis Nutt.

Tema hinnangul tuleb tegeleda uute õigusaktide mõjude hindamisega, seda enam, et meie õiguskord on juba mõnda aega üsna terviklik ja õigusloome maht langenud, mis võimaldab rohkem tegeleda kvaliteediga.

Reinsalu: Keskerakond peab Moskvast raha küsimist taunima

2011-01-16

IRLi parlamendisaadik Urmas Reinsalu loodab, et Keskerakonna konverents kasutab võimalust ja annab omapoolse hukkamõistva hinnangu Moskva rahaga võimu ostmise katsele.

„Juhul, kui seda täna ei tehta, võtab Keskerakond endale ülemõttelise moraalse vastutuse," lausus Reinsalu.

Tema hinnangul eksivad need, kes pärast tänast konverentsi püüavad skolastiliselt lahutada Keskerakonna esimeest ja parteid.

„Savisaarel on esimehena üldvolitus partei esindamiseks ja nagu lähtub kaitsepolitsei materjalist, ei küsinud ta seda raha endale, vaid Keskerakonnale," sõnas Reinsalu.

Tema sõnul on väär ka peaminister Andrus Ansipi mõttearendus, et Keskerakonna ümber ei tohi tekitada Venemaalt raha küsimise pärast isolatsiooni.

„Poliitikas tuleb selgelt eristada kaht tasandit: argipoliitika ja arutelu riigi sotsiaalmajanduslike valikute ümber ja riigi sõltumatusega seotud küsimused," ütles ta.

Reinsalu hinnangul on hoiak, et Keskerakonda ei tohi "karistada" liidri tegevuse pärast, naiivne ja ohtlik, sest ajab argipoliitika ja riigi iseseisvuse küsimuse lootusetult sassi.

„Üleskutse amnestiale Keskerakonna suhes kaks nädalat pärast Savisaare tegude ilmsikstulekut on täiesti arusaamatu, sest see muudab kogu poliitika suhteliseks ja müüdavaks."

Mihkelson: enda orjastamine on ära tasunud

2010-12-17

E- Riigi Akadeemia Sihtasutus kuulutas täna IRLi parlamendisaadiku Marko Mihkelsoni Eesti kõige tublimaks sotsiaalmeediat kasutavaks poliitikuks.

"Kuidagi tühi tunne on, aga samas rõõmus ka. Enda vabatahtlik orjastamine sotsiaalmeedia võrgustikus on veidi ennast õigustanud," tänab Marko Mihkelson Facebookis e-riigi akadeemiat tunnustuse eest.

E-poliitiku kandidaate oli kaheksa, neist kolm (Andres Herkel, Mart Laar ja Marko Mihkelson) kuuluvad IRLi, kaks (Keit Pentus ja Silver Meikar) Reformierakonda, kaks (Evelyn Sepp ja Kadri Simson) Keskerakonda ja üks (Hannes Rumm) Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.

Tublima e-poliitiku valis nende hulgast uue meedia asjatundjatest koosnev žürii.

E- Riigi Akadeemia Sihtasutus on mittetulunduslik infoühiskonna arendus- ja analüüsikeskus, mis loodi 2002. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse, ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) ja Avatud Ühiskonna Instituudi (OSI) vastastikuse mõistmise memorandumi alusel.

Mart Laar rääkis Europarlamendi kriisigrupile kärbetest

2010-12-09

IRLi esimees Mart Laar selgitas täna Brüsselis Europarlamendi kriisigrupile, kuidas Eestil õnnestus majanduskriisist väljuda ning tagada endale pääs eurogruppi.

Laar kirjeldas arenguid Eestis ning samme, mis aitasid Eestil vähendada ähvardavat eelarvepuudujääki, kriisist väljuda ning majanduse uuesti tõusule viia.

IRLi esimees rõhutas, et kriisist edukalt väljumiseks tuleb teostada kärped eelarves võimalikult kiiresti ning otsustavalt.

"Vaid kiirete kärbete tulemusel on võimalik vältida tõsisemaid probleeme ning viia majandus taas tõusule. Just seetõttu suutis Eesti olukorrast pääseda pensioneid kärpimata ning kui vahepeal katkestas Eesti sissemaksed pensionifondi II sambasse, siis järgmise aasta eelarves on need taastatud. Eesti suutlikkus langetada raskeid otsuseid viis meid kriisist välja," sõnas Laar.

Tegemist oli parlamentaarse kuulamisega, kus peaesineja Mart Laari kõrval esinesid ka mitmed majanduseksperdid. Laari sõnul pole ta Eesti kohta ammu nii palju häid sõnu kuulnud.

"Rõhutati, et Eesti on eeskujuks kõigile riikidele, kes praegu kriisiga heitlevad, samuti eurotsoonile tervikuna, demonstreerides, et konservatiivne rahanduspoliitika ning õigel ajal ning õigetel aladel tehtavad kärped annavad tulemusi," ütles Laar.

Herkel: Rahvuslus on demokraatia ja vabaduse tegelik alus

2010-12-03

„Rahvuslik identiteet on demokraatia ja vabaduse peamine eeldus." Nii tõdesid täna Tartus lõppenud konverentsi „Rahvaste õigused" osavõtjad ja külalised. Konverentsi korraldasid Rahvaste Õiguse Instituut ja Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus ning see oli pühendatud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni looja Linnart Mälli (1938-2010) mälestusele.

Neljapäeva õhtusel ettekandekoosolekul vaadeldi rahvaste enesemääramise ja riikide territoriaalse tervikluse vastuolusid, keelte osa rahvaste identiteedis ja ohustatud keeli,

samuti rahvusluse mõiste määratlemist ja rahvuslusel põhineva identiteedi positiivset rolli. Ettekannetega esinesid teadlased Eiki Berg, Mart Rannut ja Märt Läänemets ning poliitikud Mart Laar ja Mart Nutt, konverentsi töökokkuvõtte esitas Andres Herkel.

Linnart Mälli viljakale tegevusele osutasid ka Andrew Swan Esindamata Rahvaste Organisatsioonist, Tartu Ülikooli prorektor Martin Hallik, Sven Grünberg Rahvaste Õiguste Instituudist ning Dulma Ajušejeva Burjaatiast.

Tänasel nõupidamisel rahvaste olukorra parandamise võimalustest osalesid ka külalised Udmurtiast, Tšetšeeniast ja Burjaatiast.

„Probleemid tekivad just rahvusluse mahasurumisest, mitte aga rahvusluse tõttu, nagu mõnikord väidetakse," tõdes Rahvaste Õiguste Instituudi juht Sven Grünberg. Riigikogu liige Andres Herkel kinnitas, et Eesti panustab küll jätkuvalt riigita rahvaste toetamisse, kuid see tegevus võiks olla läbimõeldum ja tugevam. Üheskoos tõdeti, et Venemaal valitseva olukorra tõttu on eelmise sajandi lõpul Vene impeeriumi rahvaste hulgas valitsenud optimism nüüdseks asendunud märksa raskema olukorraga.

Sellest hoolimata tuleb edasi töötada ja Eesti poliitikutel on võimalus olla esindamata rahvaste olukorra adekvaatne vahendaja rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogus ja mujal. „Me oleme seda alati teinud, kuid sellised kontaktid aitavad seda teha paremini," tõdes Herkel.

Angela Merkel ja Mart Laar: eelarve tasakaal tasub kirjutada põhiseadusesse

2010-09-16

Brüsselis toimunud Euroopa Rahvapartei (EPP) tippkohtumise raames arutasid Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja IRLi esimees Mart Laar eelarvetasakaalu kirjutamist põhiseadusesse.

Merkel ja Laar arutasid olukorda Euroopas ning selle ees seisvaid väljakutseid, millest üheks suuremaks peeti pääsemist ähvardavast võlakriisist, mida süvendavad demograafilised probleemid.

Merkeli kinnitusel on üheks võimaluseks eelarve tasakaalu kirjutamine põhiseadusesse, mida Saksamaa on just teinud. Tema sõnul on see samm Saksamaal end õigustanud, aidates korda saada eelarved ja tõstes üldist kindlust tuleviku suhtes.

Liidukantsleri hinnangul on eelarvetasakaalu põhiseadustamisel olnud oma osa Saksamaa viimase aja positiivsetes arengutes.

Laar tutvustas Merkelile IRLi ettepanekut täiendada Eesti põhiseadust eelarve tasakaalu nõudega. Merkel ja Laar leidsid, et kuna selle teema vastu tuntakse hetkel huvi laiemalt Euroopas, tuleks seda ka Euroopa Rahvaparteis edaspidi tõsiselt arutada.

Laari sõnul tugevdas kohtumine arusaama, et eelarvetasakaalu kirjutamine põhiseadusesse on õige samm.

"Hetkel oleme koalitsioonipartneri Reformierakonnaga kokku leppinud selles, et viime eelarve tasakaalu käsitlevad punktid eelarve baasseadusesse, kuid kindlasti jätkame arutelu selle üle, et need ka põhiseadusele lisada," lausus Laar.

Tema hinnangul on see mõistlik samm, kui tahame anda Eestile tulevikuks kindlama garantii.

Mart Laar: lepiti kokku vastutustundlik eelarve

2010-09-14

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna valitsuskabinetis kokku lepitud 2011. aasta riigieelarve eelnõu kommenteerides, et on saavutatud tulemusega rahul, kuna see vastab prioriteetidele, mille erakond seadis.

"Seda võib nimetada vastutustunde eelarveks. IRLi esimene prioriteet läbirääkimistel oli liikumine eelarve tasakaalu poole, kuna vaid see võib edendada majandust ning luua reaalseid töökohti. See õnnestus ka saavutada," ütles Laar.

Tema hinnangul on eelarve koostatud vastutustundlikult ja selle tasakaalupositsioon paranes.

„Teiseks IRLi prioriteediks oli hariduskulude kasv, mis õnnestus ka saavutada. Hariduskulud kasvavad peamiselt investeeringute toel seitse protsenti, ehk rohkem kui eelarve keskmiselt, taastatakse kõrghariduselt eelmise aasta kärpekavades võetud summad," rääkis Laar.

Tema sõnul on IRLi kolmandaks prioriteediks Eesti tasakaalustatud regionaalne areng - ning siin lisandus investeeringuteks regionaalarenguks ligi miljard krooni.

„Kokkuvõttes võtab eelarve vastu Riigikogu, kuid usun, et eelarve leiab Riigikogu enamuse heakskiidu," lausus Laar.

Koalitsioon leppis kokku riigieelarvetasakaalu seadustamises

2010-09-13

IRLi ja Reformierakonna esindajad leppisid täna koalitsiooni eestseisuse koosolekul kokku riigieelarve tasakaalu seadustamises riigieelarve baasseadusega.

"Me oleme ühisel arusaamal, et eelarvetasakaalu põhimõte on mõlema erakonna ühine väärtus ja eesmärk, mille saavutamise poole tuleb liikuda," ütles IRLi esimees Mart Laar.

Tema sõnul ei arva Reformierakond hetkel, et eelarvetasakaalu põhimõttega tuleks täiendada põhiseadust, kuid nad on valmis selle teema juurde tagasi pöörduma. Samas nõustus Reformierakond sellega, et eelarve tasakaalustamiseks tuleb kiiremas korras oluliselt täiendada eelarve baasseadust. IRL omakorda kinnitas, et võib omalt poolt vastavad ettepanekud kiiresti esitada.

"Eelarvetasakaal on jätkuvalt meie prioriteet, me kavatseme sellega jätkuvalt tegeleda. Oleme rahul, et eelarve tasakaalu nõuded, mida IRL on esitanud, leiavad kajastust riigieelarve baasseaduses," rääkis Laar.

"Me ei saavutanud küll kohe maksimumi, kuid astusime ometi olulise sammu edasi".

Tema hinnangul on eelarvetasakaalu seadustamine ning üleminek kontratsüklilisele eelarvepoliitikale Eestile möödapääsmatult vajalik, sest see aitab kaasa Eesti majanduse ühtlasele arengule, mis omakorda loob töökohti ning tõstab rahva elujärge.

Koalitsiooni eestseisus arutab eelarvetasakaalu nõude põhiseadustamist

2010-09-12

Homme kogunev koalitsiooni eestseisus arutab Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanekut kirjutada põhiseadusesse eelarve tasakaalu nõue.

IRL eestseisus peab vajalikuks kirjutada eelarvesse põhimõte, mille kohaselt peab üldvalitsuse eelarve printsiibina olema tasakaalus ilma laenutuluta.

Üldvalitsuse eelarve tasakaalu tagamise korra ja reeglid majanduse tsüklilisuse arvestamiseks sätestaks Riigikogu seadusega.

Majanduslanguse korral võib riigieelarve jääda puudujääki, mis ei tohi olla suurem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Majanduskasvu taastudes tuleb eelarve viia taas tasakaalu. Samuti tuleb puudujäägi finantseerimiseks kasutatud reservid seaduses toodud tähtaja jooksul taastada.

Neid nõuded ei pea järgima sõjaseisukorra, erakorralise olukorra või loodusõnnetusest tingitud eriolukorra ajal.

IRLi eestseisus otsustas pöörduda oma koalitsioonipartneri Reformierakonna poole ettepanekuga töötada eelpoolmainitud põhimõtetest lähtudes välja konkreetne tekst põhiseaduse muutmiseks ning algatada see enne septembri lõppu Riigikogus.

See võimaldaks Riigikogu sellel koosseisul enne oma volituste lõppu vastav parandus vastu võtta, jättes lõpliku otsustamise järgmisele Riigikogule, andes ühtlasi valijatele võimaluse selle üle oma arvamus välja öelda.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul võimaldaks eelarvetasakaalu kirjutamine põhiseadusesse Eestil oma eelarvet tasakaalus hoides ka majanduse tsüklilisust tasandada, hoides ära võlalõksu langemise.

Ida-Virumaa tegevuskava sai valitsuskabineti heakskiidu

2010-09-10

Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014 sai valitsuskabineti heakskiidu

Valitsuskabinet andis neljapäeval, 9. septembril toimunud nõupidamisel põhimõttelise heakskiidu Ida-Virumaa tegevuskava rakendamiseks aastatel 2010-2014.

Valitsuskabinet võttis siseministri poolt esitatud Ida-Virumaa tegevuskava teadmiseks ning andis ministeeriumitele suunise arvestada rakenduskavas toodud tegevustega.

„Kabineti otsuse kohaselt tuleb kõigil ministeeriumitel nüüd tegevuskava elluviimisse panustada nii valdkondlike arengukavade koostamisel kui eelarve planeerimisel järgnevateks aastateks,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Lisaks jäi siseministri ja regionaalministri kohuseks esitada valitsuskabineti nõupidamisele vähemalt kord aastas informatsiooni tegevuskava täitmisest ning esitada vajadusel ettepanekuid selle uuendamiseks. Rakenduskava elluviimise üle määrati järelevalvet teostama regionaalminister koos Ida-Viru Maavalitsusega.

Samas tuleb regionaalministril ette valmistada koostöös teiste ministeeriumitega maakonnapõhised meetmed ja tegevused Euroopa Liidu finantsperspektiivi 2014+ vahendite kasutuselevõtuks Ida-Virumaal.

Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014 käsitleb maakonna arengule olulisi valdkondi ja tegevussuundi, luues lähtealuse Ida-Virumaad puudutavate otsuste langetamiseks nii riiklikul kui maakondlikul tasandil.

Tegevuskava pakub Ida-Virumaa probleemide lahendamiseks erinevaid tegevusi näiteks tööhõive ning kultuuri ja keeleõppe osas. Selles tuuakse välja ausama ja kiirema õigusemõistmise, riigiasutuste personalipoliitika ning riigistruktuuride planeerimise ja ümberpaigutamise olulisus Ida-Virumaa arengu kujundamisel. Samuti käsitletakse tegevuskavas meediakajastuse ja info leviku küsimusi ning pööratakse tähelepanu kodanikuühiskonna arendamisele.

Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014: http://www.siseministeerium.ee/ida-viru-tegevuskava/

IRL algatas üleriigilise küsitluse Eesti tuleviku kohta

2010-09-06

Tänasest alustab IRL üleriigilise küsitlusega Eesti võtmeküsimustes, et kaasata Eesti elanikud põhiliste eluvaldkondade arendamisse ja kuulata, missugused on nende hinnangud olulisemates eluvaldkondades nagu majandus, tööhõive, haridus, pension, pere ja toimetulek.

IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri sõnul arvestab erakond inimestelt saadud tagasisidet IRLi järgmise valitsemisprogrammi loomisel.

"Paraku on Eesti poliitika pigem rääkimise kui kuulamise poole kaldu ning seda tuleb muuta. Poliitikud peaksid enam kuulama nende häält, kelle tulevikku nende otsused mõjutavad," ütles Vaher.

„IRL astub üleriigilise küsitlusega praktilise sammu selleks, et anda inimestele võimalus teha oma hääl kuuldavaks".

Küsitlus Eesti tuleviku kohta viiakse läbi kogu Eestis, selles osalemiseks tuleb täita posti teel saadud ankeet ning saata see tasuta tagasi septembri lõpuks.

Alternatiivina saab küsimustiku täita internetis aadressil www.irl.ee.

Laar: eelarve tasakaal toob edu

2010-09-04

IRLi esimees Mart Laar ütles Saksamaal Fraknfurtis "Campus foorumil" Euroopa äriliidritele antud ülevaates Eesti teest eurotsooni, et Euroopa vajab julgust otsustada ning tulevikku vaadata.

Käsitledes oma kõnes Euroopa ees seisvaid väljakutseid rõhutas Laar, et suurimaks probleemiks on Euroopas praeguseks ajaks tõusnud võlakriis, mida süvendab veelgi demograafiline kriis.

Laari hinnangul on huvi Eesti poolt saavutatu vastu suur ja siiras. Samas küsiti korduvalt, et kas Eesti ikka suudab saavutatut hoida.

„Loomulikult tuli jutuks ka eelarve tasakaal ning selle nõude hiljutine lisamine Saksamaa põhiseadusesse. Saksamaal hinnatakse seda igati positiivselt, rõhutades et vastasel korral oleks riigil raske võlakriisist välja rabeleda".

IRLi esimehe sõnul ei peeta seda ei majandust liigselt piiravaks ega takistavaks, vaid just sammuks, mis seda kiiremini käima lükkab. Saksamaal läheb praegu majanduses selgelt paremini kui naabritel ning nii mõnigi pidas seda vähemalt osaliselt eelarve tasakaalu eest võitlemise tagajärjeks.

Laar: Riigikogu tuleb erakorraliselt kokku kutsuda

2010-06-30

IRLi esimehel Mart Laaril on väga kahju, et monopolide ohjeldamise seadus jäi välja kuulutamata ning ta peab vajalikuks kutsuda Riigikogu seaduse vastuvõtmiseks kiiresti kokku.

"Meil on väga kahju, et seadus jäi välja kuulutamata, meil on väga kahju, et president kahtleb konkurentsiameti võimekuses hinnakujundust reguleerida," lausus Laar.

Tema hinnangul on kahetsusväärne ka see, et õiguskantsleri huvi monopolide ohjeldamise seaduse vastu jäi napiks ning tema ettepanekud jõudsid parlamenti siis, kui eelnõu lugemine oli sisuliselt lõpetatud.

"Monopolide ohjeldamise seaduse vastu töötavad väga mõjukad jõud, kes leiavad selle takistamiseks erinevaid võimalusi," ütles Laar.

IRL taotleb võimalikult kiiret parlamendi kokkukutsumist, sest uuel aastal ees ootava hinnatõusu ärahoidmine ja tarbijate kaitsmine on erakonna prioriteet.

Laari sõnul on väga kahetsusväärne, et monopolide ohjeldamise seaduse väljakuulutamata jätmisega peavad tarbijad põhiseadusvastaselt jätkuvalt taluma kerkivaid vee- ja küttehindu ning õiguslikke probleeme leitakse seaduses, mis on mõeldud tarbijate huvide kaitseks ja monopolide ohjeldamiseks.

IRLi esimehe hinnangul ei ole kuidagi Eesti inimeste ja konkurentsiõiguse huvides, et veel kuudeks lükatakse edasi monopolide ohjeldamise seaduse jõustumine.

"Eesti õiguskorras on puudu monopole ohjeldav regulatsioon ja see on toonud seni kaasa tarbijate huvide ränga rikkumise. Olen kindel, et selle seisukohaga ühineb ka president," sõnas Laar.

Monopolide ohjeldamise seaduse rakendamist pidasid vastuvõetud kujul õiguslikult ja tehniliselt võimalikuks Riigikogu Kantselei, vandeadvokaat Villu Otsmann, konkurentsiamet ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

IRLi seisukoht on, et monopolide ohjeldamise seadus tuleb kiiresti vastu võtta, sest see sätestab hinnakontrolli vee-ettevõtjate kasumitele ning täiendava järelevalve soojatootjate tegevuse üle.

Reinsalu: Tallinna Vesi saab enne suve päitsed pähe

2010-06-01

IRLi parlamendisaadik Urmas Reinsalu ütles täna Monopolide ohjeldamise seaduse teisel lugemisel, et seadus tuleb veel enne suve vastu võtta, sest inimeste kommunaalkulud on lubamatult suured.

„Paljudel peredel on raske ots-otsaga kokku tulla ja nad vajavad riigi kaitset monopoolsete ettevõtete hinnapoliitika eest," ütles Reinsalu.

Ta ütles täna Riigikogu kõnetoolist, et selle seadusega allutatakse kõik kaugkütte-ettevõtted ja suuremad vee-ettevõtted konkurentsiameti kontrollile ning edaspidi kaob võimalus koguda rekordilisi kasumeid ja maksta neid dividendidena välja.

Reinsalu meenutab, et Tallinnas Vesi kogus keset majanduskriisi tarbijatelt nii suurt tasu, et sai 500 miljonit krooni puhaskasu, mis läheb aktsionäridele dividendideks.

„Pole ime, et Konkurentsiamet on nii suure tulukuse määra tunnistanud seadusevastaseks, kuna see ületab mitmekordselt mõistlikku tulukuse määra".

Koalitsioon on seadnud eesmärgiks seadus enne suve vastu võtta ning järgmisest aastast peaks seaduse järgi Tallinna Vee hiigelkasumitele ja põhjendamatult kõrgetele hindadele seatama kontroll.

„Lõppema peab olukord, kus Tallinna Vesi võtab poole miljardi kroonise dividendi ning linnavalitsus regulaatorina ei tee midagi," ütles Reinsalu.

Koalitsioon tahab võtta Monopolide ohjeldamise seaduse vastu enne parlamendi suvepuhkust.

Kaia Iva: tööpuudust leevendamata ei saa Eesti kriisist väljuda

2010-04-24

IRLi naiskogu esimees Kaia Iva ütles täna organisatsiooni üldkogul kõneldes, et tööpuudus on jätkuvalt Eesti kõige suurem probleem, mida lahendamata ei saa Eesti kriisist väljuda.

"Tööturul toimetulek sõltub igast inimesest, aktiivsemad suudavad ise ettevõtlusega tegeledes aidata ka neid, kellele sobib paremini töövõtja roll," sõnas ta.

Iva peab kahetsusväärseks, et Eestis on erakondi, mis ei soovi kasutada neile inimeste poolt antud usaldust tööpuuduse tegelikuks leevendamiseks, vaid kasutavad seda ainult poliitilistes kampaaniates konkurentide halvustamiseks.

"Töötus ei ole teema, millesse suhtuda kergekäeliselt, solvates inimesi sellega, et neid meelitatakse pildistamiseks pikkadesse järjekordadesse või pannakse helkivates riietes ühistransporti kõigile
vaatamiseks välja," ütles Kaia Iva.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et möödunud kolme nädala jooksul on Eestis töötukassa statistika kohaselt vähenenud töötus juba rohkem kui pealinna propagandistlike ja suurte reklaamikuludega kampaaniate abil.

"Inimene ei võta end niisama töötukassas arvelt maha, sest kuigi tal kaob 6 või 9 kuu möödudes õigus saada töötutele mõeldud hüvitist, säilib tal registreeritud töötuna õigus tasuta ravikindlustusele. Seetõttu on ilmne, et pea 2000 inimest on paari nädalalaga leidnud enesele töökoha."

Kaia Iva peab kõige tähtsamaks uute töökohtade loomist - euro on vajalik ettevõtluse elavdamiseks, kuid loob üksnes eeldused uutele töökohtadele.

"Tegelike töökohtade loomiseks on vaja garantiide ja rahaliste toetustega aidata ettevõtluskeskkonda, mitte tõsta makse, toetada uute töökohtade loomist ettevõtluses ning tagada kõigile soovijatele võimalus täiend- või ümberõppeks," ütles Iva.

Naiskogu juht ütles, et majanduskriisi tagajärgede otsese leevendamise kõrval ei tohi unustada hoolitseda ka selle eest, et Eesti peredel säiliksid kodud.

"IRL seisab selle eest, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et koduga seotud koormised oleksid väiksemad ja soodustused säiliksid. Riik peab vaatamata raskele ajale jätkama lasterikaste perede kodutoetuse programmi," sõnas Iva.

Bildt: Eestil on läinud paremini kui keegi ennustada suutis

2010-04-24

Mart Laari 50. sünnipäeval esinenud Rootsi välisminister ning endine peaminister Carl Bildt ütles viimase 20 aasta arenguid analüüsides, et Eestil ja teistel Balti riikidel on kokkuvõttes läinud tunduvalt paremini kui keegi seda kunagi ennustada oleks osanud.

Bildt leidis, et kuigi tihti on leitud, et võimalused vägivaldseks vastasseisuks olid 1990. aastate alguses Balkanil tunduvalt suuremad kui Baltikumis, et nii see tegelikult polnud.

„Olukord Baltikumis oli äärmiselt plahvatusohtlik ning võinud vabalt lõppeda verevalamisega."

Bildt kinnitas, et küsimus polnud siin lihtsalt mitte iseseisvuse ametliku taastamisega 1991.aastal, vaid just selle kinnistamisega järgnevatel aastatel, tõstes tollastest sündmustest eriti esile Narva kriisi ja selle lahendamise 1993.aastal.

Bildti hinnangul oli tollal küllalt jõudusid, kes olid huvitatud Trans-Dnestria laadsest lahendusest Narva piirkonnas. Bildt kiitis tollase Eesti valitsuse tegevust kriisi lahendamisel, kes ühelt poolt põhimõttekindlaks jäädes suutis leida pragmaatilisi lahendusi, et mitte ainult kriisi ajutisest lahendada vaid suurema ja otsustava läbimurde saavutamiseks, mis Narva kindlalt Eesti külge liitis.

„Mis puutub NATO-sse ja Euroopa Liitu, siis need olid tollal sedavõrd lootusetud eesmärgid, et ainult eestlased ise olid piisavalt hullud, et neist unistada. Seetõttu on Baltikumi suutlikkus need eesmärgid tõesti saavutada tõelist tunnustust väärt."

Bildt tõstis esile ka Eesti esimese valitsuse edukaid ja radikaalseid reforme, mis on olnud eeskujuks paljudele teistele üleminekuriikidele ning pakkunud neile lootust. Eesti on aga tänu nendele võitnud endale maailmas väga hea maine.

Tollaseid sündmuseid ja arenguid meenutasid sümpoosiumil ka Marju Lauristin ning Toomas-Hendrik Ilves. Mart Laari juubelile pühendatud sümpoosiumil osales sadakond külalist ja õnnitlejat, nende seas mitmete riikide saadikud ning välisministreid.

Mart Laari juubelisessioonil kõnelevad Bildt, Lucas, Nemtsov ja Illarionov

2010-04-22

Täna õhtul Mart Laari 50. sünnipäeva puhul peetaval sessioonil esinevad kõnedega Rootsi välisminister Carl Bildt, ajakirjanik Edward Lucasm Venemaa üks opositsiooniliidreid Boriss Nemtsov ja president Putini kunagine majandusnõunik Andrei Illarionov.

Sõnnipäevalapse sõnul pakuti sellise sessiooni idee algselt välja Lennart Meri konverentsi korraldajate poolt, kuid paraku mattus kogu konverents tuhapilvede alla. Sessioon otsustati siiski korraldada ning nii leiabki see ettemääratud ajal aset.

Laar ütles, et sessioon pole loodetavasti seotud tema isikuga, vaid on pühendatud otsustele, mis viimase 20 aasta jooksul on maailma arengusuunda mõjutanud ning eelseisvatele otsustele, mis määravad lähema 20 aasta jooksul maailma käekäigu.

Laar loodab noorte aktiivsuse kasvule

2010-04-18

Täna erakonna noorte üldkogul kõnelenud IRLi esimees Mart Laar kutsus noori üles aktiivsemalt avalikus elus osalema, lootes, et see aitab poliitikute vanema põlvkonna juba kivistunud vastasseisude asemel tuua poliitikasse uut värskest lähenemist.

"Iseseisvas Eestis üles kasvanud ja hariduse saanud noori ei huvita vanade meeste liivakastimängud teemal, kes neist omal ajal Liivimaa parim ratsanik oli või kellele Eesti elu edendamise eest ratsamonument panna. Noori huvitab see, millised on nende võimalused tänases Eestis oma unistusi ellu viia," lausus Laar.

Sellega seoses juhtis Laar tähelepanu jätkuvalt kõrgele tööpuudusele, mis on eriti ähvardav just noorte hulgas.

„Tööpuuduse perioodil on noortel kõige targem üritada tarkust koguda ning Haridusministeeriumi programm "Tagasi kooli" annab selleks ka võimalusi. Neid ja teisi noortele loodud võimalusi tuleks noortel endal oma eakaaslastele tutvustada, pakkudes samas välja uusi samme, mida saaks noorte tööpuuduse vähendamiseks ette võtta."

Tema sõnul ei tohi IRLi noorteühenduse tegevus jääda leigeks klubiliseks tegevuseks, sest see ei anna midagi ei noortele endile ega ka ühiskonnale.

„Me peame kõik iga päev mõtlema, miks me seda teeme, mida me teeme; mis on meie eesmärk ja funktsioon, mitte lihtsalt jututubades kohvi juues päevi mööda saatma," sõnas Laar.

Ta kutsus noori oma ideid sõnastama, nende eest seisma, ja kui vaja ka võitlema, sest ainult seda teed on võimalik midagi reaalselt ära teha.

„Kui ainus eesmärk on jõuda laua taha ja distsiplineeritult hääletada, siis on parem teha midagi muud, muidu pettutakse teis, pettutakse poliitikas ja te ise pettute lõpuks ka endas."

Laar soovitas kõigepealt noortel omandada korralik haridus ja elukutse ning alles pärast mõningase töö- ja elukogemuse saamise järel tõsiselt kaaluda soovi pühenduda poliitikale.

„IRLi noortekogu on kogemuste saamiseks hea koht, kutsun teid suuremale aktiivsusele ja tegevpoliitikute mõjutamisele, sest nii on kasulik teile ja Eesti tulevikule."

Laar kiitis IRL noori aktiivse osalemise eest küünalde panemises märtsiküüditatute mälestamiseks ning RIMI Eesti kaupade ignoreerimisele järgnenud boikotikampaanias.

Seeder: Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist

2010-03-28

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna Brüsselis toimuval Euroopa Rahvaparteisse (EPP) koondunud erakondade põllumajandusministrite kohtumisel, et arutada Euroopa põllumajanduspoliitika arengusuundi alates aastast 2013.

Seedri sõnul on põllumajanduse tuleviku osas kokkuleppe saavutamise Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi jaoks võtmetähtsusega, sest praegu kulub 40 protsenti Euroopa Liidu eelarvest ühise põllumajanduspoliitika rahastamiseks.

Tema hinnangul tulevad aastakümnete jooksul kehtestatud riigiabi maksmise erisused kaotada või viia miinimumini.

„Eesti seisukoht on, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist. Praeguste toetuste aluseks olevate aegunud põhimõtete muutmiseks tuleb loobuda ebavõrdset konkurentsi tekitavatest toetustasemetest ning leida nende maksmiseks objektiivne alus," ütles Seeder.

Samuti vajab Seedri hinnangul ümbervaatamist toetusõiguste süsteem, mis on täna üleantav ja päritav ka isikutele, kes põllumajandusliku tootmisega ei tegele.

„Saada põllumajandustoetusi, tegelemata põllumajandusliku tootmisega - see kompromiteerib Euroopa maksumaksjate silmis kogu Euroopa Liidu toetuste süsteemi," lausus Seeder.

Tänasel kohumisel osalevad Euroopa Liidu 27 riigi põllumajandusministritest 11, kes kuuluvad Euroopa Rahvaparteisse.

Lisaks Helir-Valdor Seedrile Eestist on arutelu osalisteks Euroopa Rahvapartei sõsarparteidest ka Niki Berlakovich Austriast, Miroslav Naydenov Bulgaariast, Gerda Verburg Madalmaadest, Bruno Le Maire Prantsusmaalt, Ilse Aigner Saksamaalt, Kazimieras Starkevicius Leedust, Romain Schneider Luksemburgist, George Pullicino Maltalt, Marek Sawicki Poolast ja Mihail Dumitru Rumeeniast.

Ene Ergma jätkab Riigikogu esimehena

2010-03-25

Riigikogu esimehe kohale seati üles kaks kandidaati - lisaks Ene Ergmale ka sotsiaaldemokraat Indrek Saar. Esimehena jätkab Ene Ergma, kes sai 55 poolthäält, Indrek Saar kogus 42 häält.

Ene Ergma on Riigikogu tööd juhtinud alates 2003. aastast. Aastatel 2003-2006 oli ta riigikogu esimees ning 2006-2007 aseesimees. Alates 2007. aastast on ta taas riigikogu esimees.

IRL toetab Ergma jätkamist

2010-03-15

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon otsustas täna üksmeelselt toetada Ene Ergma jätkamist Riigikogu esimehe ametis.

Fraktsiooni esimehe Mart Laari sõnul on Ergma saanud oma tööga väga hästi hakkama ning on absoluutselt loomulik, et ta sel ametikohal ka jätkab.

"Ene Ergma on oma tööga näidanud, et suudab keerulistel aegadel parlamendi tööd juhtida ning säilitanud tasakaalu ka siis, kui Riigikogu on pidanud langetama ebapopulaarseid otsuseid. See näitab Ene võimekust korraldada ja juhtida Riigikogu tööd ning seista riigi huvide eest," lausus Laar.

Ene Ergma on kuulunud Riigikogu juhatusse alates 2003. aastast. Aastatel 2003-2006 oli ta Riigikogu esimees ning 2006-2007 aseesimees. Alates 2007. aasta aprillist on ta olnud taas Riigikogu esimees.

Riigikogu juhatuse korralised valimised toimuvad järgmise nädala neljapäeval, Riigikogu esimehe koht kuulub koalitsioonilepingu järgselt IRLile.

Eesti Kongressi kogunemist tähistatakse homme kontserdiga

2010-03-12

Homme, 13. märtsil kell 12.00 toimub Tallinnas, Estonia kontserdisaalis kontsert-aktus, millega tähistatakse Eesti Kongressi esimese istungi toimumist 20 aastat tagasi.

1990. aastal Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee esimeseks esimeheks valitud Tunne Kelami sõnul seisneb kahe aastakümne taguste sündmuste tähtsus ennekõike selles, et tänu siis aktiivsete kodanike poolt tehtud otsustavatele sammudele on tänased noored kasvanud üles vaba Eesti riigi kodanikuna.

"Eesti Kongressi 20. aastapäeva kontsert-aktusel pööramegi oma pilgud noorte poole, sest nende kätes on täna ja tulevikus Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidmise vastutus," räägib Kelam.

Laupäeval Estonia kontserdisaalis toimuval pidulikul kontsert-aktusel kõnelevad president Toomas Hendrik Ilves ja Tunne Kelam. Rõhutamaks noorte rolli Eesti iseseisvuse edasisel püsimisel on kontsert suunatud noorele kuulajale, ka esinejate seas on palju noori. Kontsert on kõigile huvilistele tasuta.

Kontserdil linastub Eesti Kongressi 20. aastapäevaks valminud Jaan Kolbergi dokumentaalfilm "Rahva vabadus", milles Eesti iseseisvuse taastamisele eelnenud arenguid meenutavad kihelkondade ja maakondade komiteede aktivistid. Filmis kommenteerivad toimunut president Toomas Hendrik Ilves, Eve Pärnaste, Liia Hänni, Tunne Kelam, Trivimi Velliste, Mart Laar, Vardo Rumessen ja teised.

1990. aasta 11. ja 12. märtsil toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus sõnastati Eesti iseseisvuse taastamise aluseks saanud riigiõiguslikud ja poliitilised seisukohad.

Kiisler: vajame tarbetuks muutunud bürokraatia inventuuri

2010-02-16

Regionaalminister Siim Kiisler julgustas maapäeval kohalikke omavalitsusi vaatama kriitilise pilguga läbi aastatega tarbetuteks muutunud, kuid kulukad kohustused ja normid.

“Meil õnnestus elada küllalt pikalt kiire majanduskasvu tingimustes. See kujundas ka meie avaliku sektori arenemist. Mis oli aga paslik buumi ajal, ei pruugi kehtida masu tingimustes. Üks võimalus rasketes oludes hakkama saada on vaadata üle kuhjunud reeglid ja bürokraatlikud nõuded. Uute töökohtade tekke eelduseks on paindlikkus – mitte ainult era-, vaid ka avalikus sektoris,” ütles Kiisler.

Regionaalminister ootab omavalitsustelt ettepanekuid, millised kulukad nõuded tuleks tühistada ja milliseid tuleks leevendada. “Minu arust on viimane aeg teha inventuur riigi poolt omavalitsustele pandud kohustustest. Usun, et koostöös võime leida päris mitmeid mõistlikke lahendusi, kuidas muuta omavalitsuste töö tõhusamaks, nii et inimestele pakutavad teenused ei halveneks,” sõnas Kiisler.

Teisipäeval linnade ja valdade päevade raames maaomavalitsusi tervitanud regionaalminister nentis ka, et ehkki pole põhjust sattuda eufooriasse, on majanduses siiski näha positiivseid märke. Ta rõhutas, et valitsus on valmis aitama omavalitsusi ajutiste likviidsusprobleemide leevendamisel. Samuti on ka sel aastal olemas saneerimise toetusfond kõige suurematesse rahalistesse raskustesse sattunud kohalikele omavalitsustele.

Vaher: koduomanike võlakaitse seadus on paljude huvides

2010-02-09

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul vajab koduomanike võlakaitse tõhustamist, kuid see probleem tuleb lahendada õiguslikult korrektselt.

„Riigikogu õiguskomisjoni juures tegutseb ekspertidest koosnev töörühm, mille eesmärk on valmistada ette õiguslikult korrektne ja põhjalik eelnõu. IRL näeb lahendust isikulises võlakaitses, mis tähendaks kohtus nii võlgniku kui võlausaldaja huvide ja kohustuste ausat kaalumist. Samuti kohtus iga juhtumi individuaalset kaalumist ja otsustamist".

Ta ütles, et võlakaitse menetluses aidatakse hättasattunud, kuid ausal võlgnikul oma võlgasid ümber kujundada ja ajatada. „Kodulaenuvõlgnike osas pean võimalikuks, et pärast tagatise realiseerimist täitemenetluses saaks erandjuhul vabastada võlgnik ka ülejääva võla tasumisest, kuid seda juhul kui võlgnikule ei ole võla tekkimise osas midagi objektiivselt ette heita ja arvesse on võetud ka laenuandja huvisid".

Võlakaitse eelnõu põhjalik versioon on Vaheri sõnul lähinädalatel valmimas ja tuleb veebruari keskel ka õiguskomisjoni võlakaitse töörühmas arutelule.

Vaheri hinnangul on Keskerakonna ettepanek, et iga kodulaenuvõtja saaks laenust priiks, kuid ta loobub oma kodust panga kasuks, Eestis õigusruumi sobimatu.

„Selline lähenemine on vastuolus põhimõttega, et pant on sisuliselt realiseerimisõigus, st pandiese ei saa minna pandipidaja omandisse. Kui parlament isegi Keskerakonna eelnõu sellisel kujul vastu võtaks, siis järgneksid sajad kohtuvaidlused, mis külvaksid vaid segadust ega lahendaks sisuliselt probleeme".

Keskerakonna algatuse olulisemaks miinuseks on Vaheri sõnul kõigi „kodulaenuvõlgnike" ühe lauaga löömine, sõltumata makseraskuste põhjendustest, kinnisvara ebaõige hindamise põhjustest, võlgniku enda käitumisest. Samuti ei arvestata juhtudega, kui näiteks isikul on mitu eluaset, eluase on omandatud edasimüügi eesmärgil, laenu ei kasutatud sihtotstarbeliselt, laen võeti mitme isiku poolt ühiselt, tagatise andis hoopis kolmas isik, laen ja pant võis olla „edasi panditud".

„Väljapakutud must-valgest lahendusest ei võida aga keegi, sest tagajärjeks on kõikide laenude kallinemine ja seega ka tulevaste laenuvõtjate huvide kahjustamine. Esmajoones toob see kaasa laenu omafinantseeringu suurenemise, laenutähtaegade lühenemise, tagatiste väärtuse hindamise veelgi rangemaks muutumise ja loomulikult ka laenuintresside tõusu".

Vaheri sõnul muutuks kokkuvõttes suurel osal inimestest selliste lahenduste valguses eluasemelaenu saamine sisuliselt võimatuks.

Mihkelson sõnastas alanud aastaks Eesti välispoliitika suuremad väljakutsed

2010-01-08

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Marko Mihkelson prognoosib, et 2010. aastal ootab Eesti välispoliitikat ees vähemalt kaheksa suuremat väljakutset.

"Alanud aasta kõige olulisemaks eesmärgiks on Eesti europüüdluste lõpuleviimine ning selleks vajalike diplomaatiliste sammude astumine. Mõistagi on meie eurovõimalus seotud eeskätt sisepoliitikaga, kuid kindlasti ei tohi alahinnata ka meie partnerite ning euroala institutsioonide pidevat ja asjakohast informeerimist," ütleb Mihkelson.

Tema hinnangul väärib Euroopa Liidu kontekstis rõhutamist Eesti püüdlus saada ühenduse infotehnoloogia agentuuri asukohamaaks. "Kuna teiseks kandidaadiks on Prantsusmaa, siis meile meeldiva lõppotsuseni jõudmiseks tuleb panustada aktiivsesse diplomaatilisse tegevusse," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul eeldavad ka Läänemere strateegia ning idapartnerluse küsimused alanud aastal tähelepanu ning panustamist. "Seejuures Läänemere strateegia ei ole üksnes välisministeeriumi rida, vaid nõuab suuremat pühendumust ka teistelt meie ministeeriumitelt," ütleb ta.

Mihkelsoni sõnul on NATO raames meile sellel aastal kindlasti tippsündmuseks aprillis peetav välisministrite kohtumine Tallinnas, sest nii suurt ja kaalukat kohtumist pole Eestis kunagi varem toimunud.

"Loodetavasti annab Tallinna kohtumine oma panuse ka alliansi uue strateegilise kontseptsiooni lihvimisele, mis saab liikmesriikidele tähtsaks teekaardiks eelolevateks aastateks. Meile on oluline, et see strateegia arvestaks neid muutusi, mis on eriti ilmnenud seoses Vene-Gruusia sõjaga 2008. aastal".

ELAKi juhi hinnangul on äärmiselt oluline välismajanduspoliitika jätkuv edendamine, kuna selle kaudu loob riik ettevõtjatele ja investoritele uusi võimalusi. "Otsati on seegi seotud meie europüüdlustega, sest vastav positiivne otsus annaks Eestile väga vajaliku arengutõuke," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul on tähtis, et Eesti ametkonnad suudaksid senisest enama sünergiaga tegutseda välismajanduspoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Üldine arengupaber "Made in Estonia" annab hea aluse sellel aastal keskenduda juba konkreetsemate strateegiate väljatöötamisele.

"Seejuures oleks näiteks mõistlik, et enne Shanghai EXPO avamist selle aasta mais võiks meil olla paremini läbi mõeldud Hiina strateegia".

Saksamaa rahandusminister: Eesti pääseb eurotsooni lisatingimusteta

2009-12-20

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kinnitas Berliinis toimunud kohtumisel Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laariga, et kriteeriumite täitmise korral on Eesti eurotsooni teretulnud ning avaldas veendumust, et mingite võimalike lisatingimuste seadmisest Eesti tee tõkestamiseks eurotsooni ei saa juttugi olla.

Laar arutas Saksamaa rahandusministriga ka majanduslikku olukorda nii Eestis kui regioonis laiemalt. Schäuble avaldas tunnustust Eesti poliitikale, mis on võimaldanud hoida eelarve puudujääki kontrolli all ning astuda sellega vajalikke samme eurotsooni suunas. Tema hinnangul on see eriti positiivne, vaadates laiemalt Euroopas, sealhulgas eurotsoonis endas toimuvat, kus näiteks Kreeka olukord on erakordselt ebameeldiv ja murettekitav.

Kommenteerides kohtumisel räägitut ütles Mart Laar, et Schäuble avaldas tugevat toetust uutele liikmesriikidele ning pidas nendega täielikku arvestamist möödapääsmatult oluliseks.

"Schäuble kritiseeris Saksamaa valitsuste neid otsuseid, mida tehti üle uute liikmesriikide peade, nendega konsulteerimata ning nende huve arvestamata. Euroopa peab arvestama nende Nõukogude terrori all aastakümneid elanud rahvaste kogemust ning mitte laskma liikmesriikidel, kaasa arvatud Saksamaal, ajada Venemaa suhtes mingit separaat-poliitikat," ütles Laar.

Laar ja Schäuble esinesid Berliinis Euroopa Majas korraldatud diskussioonil Euroopa mineviku ja tuleviku üle, kus kõne all oli ka kommunismi kuritegude teadvustamise vajadus Euroopas.

IRLi juhid tutvuvad täna Tartu soojatootmisprobleemidega

2009-11-30

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar koos erakonna parlamendifraktsiooni aseesimehe Toomas Tõniste ja erakonna peasekretär Margus Tsahknaga külastavad Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ja Fortum Tartu kutsel Tartu tootmisjaamu.

Valitsus on andnud heakskiidu koalitsioonierakondade algatatud monopolide ohjeldamise seaduse, millega antakse Konkurentsiametile kontroll kõigi soojatootjate ja suuremate vee-ettevõtjate kehtestatavate hindade üle ning see toob enesega monopolide tulukuse kahanemise.

"Enne sellist sammu on oluline teada soojatootjate olukorda ja probleeme, et seadusandja eristaks põhjendatud ja põhjendamatut tulukust. Kindlasti loodan saada teavet monopoolselt tegutsevate ettevõtjate hinnakujunduse põhimõtete kohta," sõnas IRLi esimees Mart Laar.

Laar Berliini müüri langemise aastapäeval: töö on veel pooleli

2009-11-08

Esinedes Roland Reagani raamatukogus Californias korraldatud Berliini müüri langemise aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil tuletas Mart Laar meelde, et Berliini müüri langemine ei olnud mitte Ida ja Kesk Euroopa vabanemise algus, vaid pigem pikema protsessi tulemus ja osa pikemast teekonnast vabaduse suunas, mis on veel jätkuvalt pooleli.

„Otsides 1989. aasta kangelasi, tuleks eeskätt meeles hoida ikestatud rahvaid, kes aastakümneid jätkasid lootusetust võitlust vabaduse eest, isegi kui Lääs neid pikka aega tegelikult efektiivselt ei toetanud. Balti metsavendlusel, Berliini ülestõusul, Poola ja Ungari vastuhakul 1956.
aastal, „Praha kevadel" ja eriti Poola „Solidaarsusel" on osa sellel pikal teel," lausus Laar.

Tema sõnul sai kommunismi kukutamine sai aga võimalikuks alles siis, kui vabas maailmas kerkisid esile liidrid, nagu paavst Johannes II Paulus, Margaret Thatcher ja Ronald Reagan, kes erinevalt tavaarvamusest uskusid, et suudavad heita kommunismi ajaloo prügikasti - ja said sellega ka hakkama.

„Lääs surus NSV Liidu kiirelt nurka, sundides seda alustama reforme, mis omakorda võimaldasid ikestatud rahvastel „kurjuse impeerium" lammutada".

Samas avaldas Laar muret, et 1989. aasta revolutsioon on endiselt lõpule viimata, kuna mitmed tollal demokraatia suunas teed alustanud riigid on sellelt teelt kõrvale astunud, mõnel pool on tagasi pöördutud Nõukogude Liidu pärandi juurde ning asutud selle poolt toime pandud kuritegusid kaitsma ja õigustama.

„Kui maailm seda vaikides pealt vaatab, ollakse astutud väga ohtlikule teele," sõnas Laar.

„Osalt on see tingitud sellest, et maailm pole siiamaani täiel määral teadvustanud kommunismi kuritegusid. Viimastel aastatel on sellel alal liigutud olulisel määral edasi, kuid peamine töö on alles ees".

Ronald Reagani Fondi ja Heritage Fondi korraldatud konverentsil osalesid lisaks Reagani kunagiste lähimatele kaastöölistele, nagu riigisekretär George Schultzile, Tśehhi President Vaclav Klaus, Poola majandusreformide autor Leczek Balcerowicz, Steve Forbes, Richard Pipes, Edward Lucas. Mihhail Gorbatsov ja Margaret Thatcher saatsid konverentsile soojad tervitused, rõhutades Reagani rolli külma sõja lõpetamises.

Riigikogu enamus algatab Reinsalu-Vaheri monopolide ohjeldamise seaduse

2009-10-15

Täna annavad Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon Riigikogu menetlusse Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaheri koostatud monopolide ohjeldamise seaduseelnõu.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on eelnõu eesmärk on kaitsta senisest edukamalt kommunaalteenuste tarbijate huve ja seada läbi riikliku järelevalve rangemad piirid vee- ja küttemonopolidele.

Selleks annab monopolide ohjeldamise seadus konkurentsiametile täieliku kontrolli kõikide Eesti soojatootjate üle ja 52 suurema vee-ettevõtja üle, määrab monopolidele põhjendatud tulukuse piirmäärad ja kehtestab karistused konkurentsinõuete oluliste rikkumiste eest.

Lisaks seatakse monopoolsetele ettevõtjatele kohustus algatada hindade langetamine kui tooraine maailmaturu hinnad või muud tootmiskulud vähenevad. Juhul kui ettevõtjad ei alanda hindu tarbijatele, antakse ajutiste hindade kehtestamise õigus konkurentsiametile.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles, et tarbija õiguste vähene kaitsmine ning konkurentsiõiguse mittejärgimine on viinud tänaseks olukorrani, kus näiteks Tallinna juhtiva vee-ettevõtte investeeritud varade tootlikkuseks on kujunenud 19,6 protsenti, kuid üldine Euroopa praktika vee-ettevõtjate põhjendatud kasumi määra osas on mitu korda väiksem ehk ligi 7-8 protsenti.

Eelnõu rakendumisel peaks ainuüksi Tallinna Vee lõpptarbijale vee hind langema umbes 24 protsenti. Esialgse hinnangu järgi võib prognoosida nende soojatootjate, kelle hindu ei kooskõlasta kohalikud omavalitsused, hindade langust ligi 10 protsenti pärast nimetatud pädevuse üleminekut konkurentsiametile.

Laar: kui maja põleb, pole aega poliitmänge mängida

2009-06-17

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles eile õhtul erakonna volikogu istungil, et on
aeg seada Eesti tuleviku huvid kõrgemale lühiajalise iseloomuga otsustest ning erakondade
poliitilistest huvidest.

"Kui maja põleb, pole poliitiliste mängude jaoks ei aega ega võimalust. Klassivõitluse edendamine,
streigid ja obstruktsioon parlamendis ei aita Eesti ees seisvate probleemide lahendamisele kaasa,
pigem lükkavad nad lahendusi edasi," lausus Laar.

Tema hinnangul pole juhul, kui soovime, et Eestil aasta lõpuks näpud põhjas poleks, muud võimalust,
kui praegu Riigikogu ees olevad otsused eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks heaks kiita -
vastasel korral võidetakse küll kohalike valimiste eel populaarsust, kuid seatakse ohtu Eesti
tulevik.

Samas avaldati erakonna volikogul muret, kas hetkel arutlusel olevad muudatused, eriti maksude tõus
ikkagi viib eelarve kulude ja tulude tasakaalustamisele. Volikogul leiti, et kui eelarve tasakaal
satub ohtu, siis tuleb valitsusel kiiremas korras täiendavalt kulusid kokku tõmmata. Volikogul
arutati ka 2010. aasta eelarve koostamist, mille juures peeti vajalikuks selle tulude-kulude
tasakaalustamiseks mitte keskenduda maksude tõstmisele, vaid kulude kärpimisele.

„Eelarvet võib paberil makse tõstes tasakaalu viia, kuid tegelikkuses võib sel viisil tulude
tõstmine aga viia hoopis kulude kasvuni. Majanduse külmutamine maksutõusu kaudu suurendab
tööpuudust, mis omakorda leiaks koha eelarve kulupoole kasvavas puudujäägis," lausus Laar.

Ta kinnitas, et IRL jaoks pole olemas punaseid jooni, mille arutamiseks eelarve tulude-kulude
tasakaalustamiseks keeldutakse. Selliste joonte tõmbamine tõstaks küll kahtlematult erakonna
populaarsust, selle tagaajamist ei saa valitsuserakond endale antud olukorras aga lubada.

„Me vajame julgust olukorra tõsidusele otsa vaadata. Meie ees on reaalne võimalus kriisist väljuda,
aga ka selle põhja vajuda. Oleme varem suutnud rasketel aegadel teha õigeid otsuseid, miks ei peaks
me seda praegu suutma".

Laar esitas avatud nimekirjade taastamise eelnõu

2009-06-10

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni esimees Mart Laar andis täna Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt üle eelnõu avatud valimisnimekirjade taastamiseks.

„Mul on rõõm anda üle eelnõu Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadusest, mille eesmärk on üleminek Euroopa Parlamendi valimistel erakondade avatud nimekirjadele, mis tähendab, et pärast valimisi reastatakse kandidaadid erakondade nimekirjades ümber vastavalt valijate poolt antud häälte arvule," lausus Laar täna Riigikogu kõnetoolist.

Tema hinnangul võib möödunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest teha üsna sele järelduse, et selline valimissüsteemi muudatus vastaks valijate ootustele ning aitaks kaasa demokraatia edendamisele Eestis.

„Ja kuna aeg järgmiste Euroopa Parlamendi valimisteni on suhteliselt pikk, siis selle vastuvõtmine annaks kõikidele erakondadele ja poliitikutele aega selleks, mitte uuele, vaid tegelikult endisele süsteemile üleminekuks rahulikult valmistuda".

IRL: eelarve tasakaalustamiseks tuleb ministeeriumite kulusid veel kokku tõmmata

2009-06-04

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon seadis tänasel koosolekul eesmärgiks selle aasta riigieelarve positsiooni parandada vähemalt 6,25 miljardi krooni, soovitavalt 6,5 miljardi krooni võrra.

Fraktsiooni esimehe Mart Laari sõnul tuleb selleks möödapääsmatult täiendavalt kokku tõmmata valitsemiskulusid, lähtudes põhimõttest, et pool vajaminevast summast tuleb jagada nende ministeeriumite vahel, kes eelmise kokkuhoiukavaga hakkama ei saanud, arvestades seejuures, millises ulatuses kärpekava täitmata jäi.

Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt langeks sellisel juhul kärpest 89% Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile 5% ning Kaitseministeeriumile 1%.

Teine pool kärpest jagatakse seejuures kõigi ministeeriumite haldusalade vahel - selle maht on minimaalselt 325 miljonit krooni, Eesti Panga negatiivsema prognoosi täitumise korral 550 miljonit krooni.

Laar ütles, et kindlasti on eelarve kokkutõmbamiseks vajalikud otsused ebameeldivad ning ebapopulaarsed, kuid nendeta edasi aga ei pääse.

„Kui me ei suuda eelarvet tasakaalu viia, siis on aasta lõpuks raha otsas ning tööpuudus laes".

IRLi saadikurühm avaldas rahuolu eelarvemuudatuste esimese lugemise sujuva kulgemise pärast, avaldades samas arvamust, et tõeline debatt seisab veel ees.

IRLi eestseisus esitab siseministrikandidaadiks Marko Pomerantsi

2009-06-03

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus esitas siseministrikandidaadiks praeguse Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi.

Marko Pomerants ütles täna eestseisuses, et peab valitsuse liikmena esmatähtsaks valitsuskoostööd, mis tagab riigieelarve tasakaalu ja töökohtade säilimise ning uute tekke.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega – ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus ning valitsuse peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. Selles olukorras on oluline ka meeskonnatöö valitsuses,“ sõnas Pomerants.

Eestseisuses esitati lisaks Pomerantsile esitati kandidaatideks ka parlamendisaadikud Tarmo Kõuts ja Ken-Marti Vaher ning Viimsi vallavolikogu liige Urmas Arumäe.

IRLi volikogu avaldus

2009-06-01

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu loeb Eesti väljumiseks majanduskriisist peamiseks prioriteediks eelarve tulude ja kulude tasakaalustamist ning programmide käivitamist tööpuuduse vastu võitlemiseks.

Selleks IRLi volikogu:

1. Peab vajalikuks võtta 1. juuliks vastu täiendused 2009. aasta eelarvesse, tõmmates eelarvet kokku vähemalt 6,5 miljardi krooni ulatuses. Selleks on möödapääsmatu samaks ajaks vastu võtta ka IRL ja Reformierakonna poolt esitatud muudatused töölepingu seadusesse, mis parandaksid Eesti eelarvepositsiooni 1,1 miljardi krooni võrra.

2. IRLi volikogu ei pea vajalikuks Rahvaliidu kaasamist IRLi ja Reformierakonna valitsusse, sest koalitsiooniläbirääkimised näitasid, et nende osalus valitsuses ei suurenda IRLi peamise prioriteedi - eelarve tasakaalustamise elluviimist.

3. IRLi volikogu võtab teatavaks Erakonna Eestimaa Rohelised pöördumise, millega avaldatakse valmisolekut toetada vähemusvalitsuse otsuseid eelarve tasakaalustamiseks, pidades vajalikuks alustada Erakonnaga Eestimaa Rohelised vastavasisulisi konsultatsioone.

IRL kutsub praegusel keerulisel hetkel kõiki erakondi lähtuma eelkõige Eesti rahvuslikest huvidest, et võimalikult kiiresti võtta vastu otsused, mis elustaksid majandust ning hoiaks töökohti. Erakondlike huvide kompromissitu kaitsmise asemel on poliitikute kohus anda Eesti inimestele lootust, et rasketest aegadest tuleb Eesti välja tugevamalt, kui enne. Eesti on varem suutnud rasketel aegadel teha õigeid otsuseid. Me suudame seda ka praegu.

Tsahkna: koalitsiooni sünnist on vara rääkida

2009-05-28

IRLi peasekretär Margus Tsahkna on üllatunud teadetest, nagu koguneks homme istungile IRLi volikogu. Ta ütles pärast koalitsiooniläbirääkimiste seni viimast vooru, et IRLi läbirääkijatele tunduvad mitmed pakutud lahendused eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks liialt optimistlikud.

„IRLi eesmärk on eelarve tulud ja kulud mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses tasakaalu viia - läbirääkimistel lepiti kokku see, et kui mõnele osapoole kirja pandud ühisosas midagi ei sobi, esitatakse selle asemel konkreetsed parandusettepanekud".

Tsahkna sõnul ei saa Eesti edasi minna riigieelarve tasakaalu hoidmata, sest Eesti perede heaolu ja inimeste töökohad on ohus. Õiged otsused raskel ajal tagavad Eesti hea käekäigu - ilusaid lootusi täis eelarvet pole mõtet enam koostada, aeg on tegelikkusele otsa vaadata ja enese petmine lõpetada. Ka tuleb tõsiselt läbi kaaluda kõik esitatud ettepanekud maksude tõstmiseks.

„Valitsus peab endale aru andma, et tema praegustel kokkulepetel on otsene seos praeguste töökohtade hoidmisega ja uute töökohtade loomisega, samas on selge, et tulevikule suunatud lahendused ei sünni raskeid kärpeotsuseid tegemata.

IRL kutsub täna kella kolmeks Toompea lossi kokku erakonna eestseisuse, et arutada senistel läbirääkimistel kolme erakonna poolt paberile pandud ühisosa ning vajadusel esitada sellele oma täiendavad ettepanekud. Samuti oodatakse läbirääkimistel sõnastatud ettepanekute suhtes seisukohavõttu täna kogunevalt Rahvaliidu juhatuselt.

IRL kuulab ideid eelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks

2009-05-27

Isamaa ja Res Publica Liit kutsub Euroopa Parlamendi valimiste eel kõikjal Eestis toimuvatele "kohvilaaridele" kasutama võimalust kohtuda EP kandidaatide ja teiste IRLi poliitikutega, et teha ettepanekuid riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks.

Eile esimese „kohvilaari" pakkunud Mart Laari sõnul sai ta äärmiselt positiivse kogemuse, kuna inimesed, kellele ta kohvi pakkus, andsid asjalikke ideid. Inimesed julgustasid Laari ja teisi IRLi poliitikuid Eesti jaoks raskel ajal tegema ebapopulaarseid, kuid Eesti tulevikule hädavajalikke otsuseid riigieelarve tasakaalustamiseks ning töökohtade hoidmiseks ja loomiseks.

„Kuulsin ka palju häid sõnu meie Euroopa Parlamendi kandidaatide kohta - oleme ainus erakond, kelle nimekiri koosneb tõsiseltvõetavatest poliitikutest, ja mitte etteotsa pole seatud peibutusparte."

IRLi „kohvilaarid" jõuavad lisaks Tallinnale ja Tartule sel ja järgmisel nädalal mitmetesse Eestimaa paikadesse - inimestega kohtutakse ka Võrus, Saaremaal, Viljandis, Keilas, Viimsis, Jõhvis, Paides, Põlvamaal, Pärnus ja Rakveres. Täpne ajakava aadressil: http://www.irl.ee/et/Sundmused.

Homme hommikul pakub Tunne Kelam kohvi Tartus kaarsilla Raatuse tänava poolses otsas, Andres Herkel Tartu Kaubamaja juures. Mart Laar pakub kohvi homme kella neljast kuueni Tallinnas Tammsaare pargis.

Laar kuulab inimeste ettepanekuid riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks

2009-05-26

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar pakub trollipeatuses inimestele kohvi ja kuulab nende ettepanekuid riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks.

„Kui Eesti ei suuda eelarve puudujääki kontrolli all hoida, kannatavad selle all kõik, ka need, kes valitsuskoalitsiooni kimbatuse üle vargsi rõõmu tunnevad. Neil, kes valitsusvastutust kannavad ei jää muud üle, kui õiged, kuid masendavalt ebapopulaarsed otsused ära teha".

Laar peab väga tähtsaks, et eelarve tulude ja kuludega tegeledes otsitaks ja kasutataks ka kõiki võimalusi tööpuuduse kasvu pidurdamiseks.

„Töötute armee kasv võib nimelt ühel hetkel muuta mõttetuks kõik pingutused eelarve kärpimiseks. Negatiivsete otsuste kõrval vajab Eesti ka positiivset ja mis saaks olla parem, kui konkreetsete sammude astumine ettevõtluse toetamiseks ning töökohtade hoidmiseks".

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar pakub kõigile soovijatele kohvi täna kella neljast kuueni Tallinnas, Inglise Kolledži ees asuvas Vabaduse väljaku trollipeatuses.

IRLi plaan riigieelarve tasakaalustamiseks

2009-05-20

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus arutas täna erakorralisel koosolekul plaani eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks ning otsustas selle heaks kiita. Eestseisuse koosolekul avaldati muret kärpekavade venimise pärast, mis seab Eesti äärmiselt raskesse olukorda. Valitsuses kompromissi tulemusel koostatud 3,4 miljardiline kärpekava on ligi kaks korda väiksem möödapääsmatust 6,1 miljardilisest kärpest. IRLi ettepaneku kohaselt langeb 6,1 miljardi suuruse kärpe põhiraskus kulude kärpimisele, mitte maksude tõstmisele. Samas ei välistanud IRL eestseisus ka olukorda, et kärpevajadus võib 2009. aastal olla veelgi suurem.

„Kui Eesti ei suuda 1.juuliks vähemalt 6,1 miljardilist kärpekava heaks kiita, paiskume teadmatusse, järgneb usalduse kadu Eesti vastu ning tööpuuduse järsk kasv. Selle asemel, et tegutseda valimisvõitluse, klassivõitluse ning poliitmängudega, tuleb Eestil omada julgust ja vastutustunnet riigile ja rahvale vajalikud valusad, kuid õiged otsused viivitamatult ära teha," ütles IRLi esimees Mart Laar.

Tema sõnul lõikame me järsult maksukoormust tõstes jalad alt Eesti konkurentsivõimel, mis on viimaste andmete kohaselt niigi järsult langenud. Sellega suurendaksime järsult tööpuudust, mis on selletagi kasvanud Eesti probleemiks number 1. Kui meie perekonnad on tulude kahanedes suutnud oma kulusid kärpida, siis peab seda ka Eesti riik suutma.

„Me ei tohi sulgeda silmi tegeliku olukorra eest. Oleme olnud minevikus liigoptimistlikud, teist korda ei tohi sama viga teha. Aeg on roosad prillid eest võtta ja tegelikkusele otsa vaadata. Eelarve kärpimine ei tohi muutuda valitsuse ainsaks tegevuseks, kui sellele minna, siis ulatuses, mis võimaldab valitsusel lähematel kuudel millegi muuga, kui eelarve kärpimisega tegeleda. IRL loodab, et asi nii hulluks ei lähe, kuid vajadusel oleme valmis ka järgnevateks kärbeteks ettepanekud esitama," sõnas Laar.

IRL eestseisus volitas oma esindajaid pidama heaks kiidetud ettepanekute alusel läbirääkimisi kas uue koalitsiooni moodustamiseks või toetuse saamiseks vähemusvalitsusele Eestile vajalike otsuste läbiviimiseks ning eelarve kulude kontrolli alla saamiseks.

„Praegune aeg pole sobiv poliitmängudega tegelemiseks. IRLi jaoks on kõige olulisem eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimine. Vaid nii suudame ära hoida tööpuuduse plahvatusliku kasvu ning Eesti vajumise kaosesse. Neilt alustelt oleme valmis läbirääkimisteks ning konstruktiivseks koostööks," ütles Laar.

Mihkelson: IRLi prioriteet on ettevõtlus ja töökohad kõikjal Eestis

2009-05-19

Marko Mihkelson ütles täna Jõgeva Kultuurikeskuses Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud saadikukandidaatide debatil, et seab Euroopa Parlamendis on prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada ettevõtlust ning luua uusi töökohti kogu Eestis.

Ta peab regionaalpoliitika arendamisel esmatähtsaks toetada uute töökohtade loomist ja ettevõtluskeskkonna parandamist, kuna see on eeldus regioonide arenguks.

„Selle asemel, et loota ja oodata vaid keskvalitsuse poolset tulubaasi tugevdamist, oleks omavalitsustel õigem püüda ettevõtlust kõigiti toetada ja aidata ettevõtlikel inimestel tulla takistustega ettevõtlusega alustamisel ja tegelemisel," lausus Mihkelson.

Tema hinnangul on Euroopa Parlamendi saadikute peamine ülesanne üle-Euroopaliste ettevõtlust pärssivate regulatsioonide kõrvaldamise kõrval astuda ka samme teenuste turu täielikuks avamiseks, taotledes inimeste, teenuste, kapitali ja kaupade täiesti vaba liikumist, kuna see soodustab ka ettevõtluse ja töökohtade tulekut Eestisse.

„Eesti inimesed ja perekonnad seisavad silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis oma mõjudega ja kasvav töötus, mis laastab omavalitsuste tulubaasi. Need on probleemid, millega tuleb aktiivselt tegeleda ja otsida aktiivselt lahendusi. Võltsoptimism ja tühjad lubadused ei ole ka siin lahendused".

Mihkelson meenutas, et Isamaa ja Res Publica Liit on pakkunud õigeid otsuseid - praegune raske aeg näitab kõige selgemini, et sammud omavalitsuskorralduse ja koolivõrgu tugevdamiseks on hädavajalikud, ning me oleme jätkuvalt valmis neid astuma.

„IRL on võimeline neid raskeid valikuid tegema - need annaksid ka võimaluse majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks. Ka täna, kui IRLi peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve, on eriti tähtis, et valitsussektor, ka omavalitsused pingutaksid püksirihma kergendades maksumaksjate koormat, mitte tehes seda raskemaks. Ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimine vähemalt 10 protsenti on samm selges suunas," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta. IRL soodustab ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustab Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile.

Laar: uus võimalus on reaalselt lauale pandud

2009-05-18

Erakonna Eestimaa Rohelised esimene eestkõneleja Marek Strandberg kinnitas täna kohtumisel IRLi esimehe Mart Laariga, et teatud küsimustes kokkuleppimise järel on nad nõus toetama IRLi ja Reformierakonna vähemusvalitsust. Laar ütles roheliste ettepanekuid kriisi lahendamiseks kommenteerides, et neis on mitmeid kokkupuutepunkte IRLi arusaamade ja erakonna poolt juba esitatud ettepanekutega.

„Tegemist oli konstruktiivsete ja heade läbirääkimistega, loomulikult oleks vähemusvalitsuse moodustamine riskantne samm, kuid vähemalt on nüüd see võimalus reaalset samuti lauale pandud," lausus Laar. Tema sõnul on peamine vinduvast valitsuskriisist võimalikult kiiresti väljuda, sest see ei võimalda vastu võtta otsuseid, eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks, mis on omakorda eeldused tööpuuduse kasvu pidurdamiseks.

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus arutas tänahommikusel koosolekul poliitilist olukorda ning avaldas muret puhkenud valitsuskriisi üle. Eestseisus volitas erakonna esimeest Mart Laari kohtuma kõnelusteks ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Erakonnaga Eestimaa Rohelised.

IRL avaldab muret, et 2009. aasta riigieelarve arutelud on veninud ja 2010. aasta eelarvest pole valitsuses praktiliselt üldse arutatud. Tänahommikusel koosolekul leppis IRL kokku oma plaani, kuidas 2009. aasta eelarve tulud ja kulud tasakaalu viia.

Mart Laari sõnul on praeguses olukorras peamine tagada läbi riigieelarve tasakaalu stabiilsus majanduses ning tagada maksimaalselt töötajatele töökohad.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

IRLil on selge nägemus meetmetest riigieelarve tasakaalustamiseks lähiaastail ja me kanname valitsusvastutust koos partneritega, kes on valmis soodustama ettevõtlust, looma töökohti ja kes on valmis tegema otsuseid, mis ei pruugi küll hetkel olla populaarsed, kuid mida Eesti kriisiga toimetulekuks vajab.

„Meie oleme valmis eelarvet tasakaalustama, me tahame seda teha ja otsime partnereid, kes on valmis sammudeks, mida praegusest poliitilisest kriisist väljumiseks astuda tuleb, riigieelarvet tasakaalustamata pole see praegu aga lihtsalt võimalik".

IRL: riigieelarve tasakaal on peamine prioriteet

2009-05-18

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus arutas tänahommikusel koosolekul poliitilist olukorda ning avaldas muret puhkenud valitsuskriisi üle.

„Mida pikemaks kriis venib, seda raskem on 1.juuliks eelarve tulud kuludega tasakaalu viia“.

Eestseisus kuulas ära ülevaate esimestest kõnelustest Rahvaliiduga ja volitas erakonna esimeest Mart Laari kohtuma kõnelusteks ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Erakonnaga Eestimaa Rohelised.

Peamist tähelepanu pöörati eestseisuses eelarve probleemidele. IRL avaldab muret, et 2009. aasta riigieelarve arutelud on veninud ja 2010. aasta eelarvest pole valitsuses praktiliselt üldse arutatud. Tänahommikusel koosolekul leppis IRL kokku oma plaani, kuidas 2009. aasta eelarve tulud ja kulud tasakaalu viia.

Mart Laari sõnul on praeguses olukorras peamine tagada läbi riigieelarve tasakaalu stabiilsus majanduses ning tagada maksimaalselt töötajatele töökohad.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega – ülemaailmne finantskriis,kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti“.

Mihkelson: eelarve tasakaalustamine ja töökohtade hoidmine on tulevikule suunatud otsused

2009-05-16

Marko Mihkelson ütles täna Türisalu puhkekeskuses Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi debatil "Eesti 10 aasta pärast", et tänastest otsustest riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade hoidmiseks sõltub suuresti Eesti käekäik järgmisel aastakümnel.

„On selge, et Eesti riigil ja peredel on raske aeg, mis nõuab otsuseid, tegemine on raske, kuid, mis tagavad meile edu järgnevateks aastateks," sõnas ta.

„Täna on meie peamine eesmärk võimalikult kiirest tasakaalustada riigieelarve - see algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Mihkelson juhib tähelepanu asjaolule, et tasakaalus riigieelarve on esimene samm IRLi programmis „Tööd Eestile", mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„IRLi tänane valik on soodustada ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ka 10 aasta pärast ning julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

„IRL on tegudega näidanud, et suudab langetada rasketel aegadel õigeid otsuseid, olgu need langetamise hetkel nii ebapopulaarsed kui tahes, kuid IRL on oma tegevusega näidanud, et on ainus erakond Eestis, kes suudab Euroopas langetatavaid otsuseid mõjutada".

IRL moodustas delegatsiooni läbirääkimisteks eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liit moodustas delegatsiooni, et Reformierakonna ettepanekul alustada konsultatsioone tekkinud ummikseisust edasiliikumiseks. IRLi esindavad läbirääkimistel eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel volikogu esimees Helir-Valdor Seeder, Riigikogu
fraktsiooni aseesimees Urmas Reinsalu ja peasekretär Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul seisavad Eesti perekonnad seisavad raskete aegade ees, olles ebakindlad sissetuleku ja töökohtade tuleviku suhtes. Riigijuhid peavad sellises olukorras tegema võimalikult kiiresti otsused, et aidata Eesti rasketest aegadest üle ja inimestel vastu pidada.

„Oleme seisukohal, et otsustamine on hädavajalik, et saaksime langetada õiged otsused raskel ajal, kriitiliselt tähtis on parandada eelarvetasakaalu nii, et me säästaksime võimalikult palju töökohti," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on IRLi peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Tsahkna sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

IRLi peasekretär usub, et Mart Laar, Tunne Kelam ja IRL langetavad otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed.

„IRL teeb õigeid otsuseid raskel ajal Euroopas ja Eestis".

IRLi naised seisavad terve töörahva eest

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu koos Naiste Koostööketi liikmetega arutab täna Tallinnas Rahvusraamatukogus alkoholi liigtarbimise kahjust ühiskonnale ning arutab riigi võimalusi sellesse eri meetmetega sekkuda.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on alkoholiga seotud kulud hinnanguliselt Euroopa riikides üle 10 korra suuremad, kui laekub riigikassadesse alkoholiaktsiisi. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ( 12 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas) ning alkoholist tingitud
kahju on seetõttu samuti suur.

„Alkoholi liigtarbimise tagajärjel enneaegsest suremusest ja haigestumisest tingitud kogukahju Eesti majandusele võib olla ligi 6 miljardit krooni aastas," ütles Iva.

Tema sõnul on praeguses majandusolukorras eriti tähtis, et alkoholi liigtarbimine ei süveneks, sest alkohol ei tohi olla takistus töökoha hoidmisel ja normaalse elukvaliteedi säilitamisel.

„Ka on alkoholitarbimise mõju riigieelarvele täiesti selgelt kahjulik".

Naiskogu arutelu algab täna kell 11 Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Mihkelson: energeetikast sõltuvad nii riigi rahaline käekäik kui inimeste töökohad

2009-05-14

Marko Mihkelson ütles täna Jõhvis peetud Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil „Energeetika ja keskkond - sõbrad või vaenlased?", et energiasektorit ootavad ees suured muutused, millest sõltub tulevikus nii riigi energeetiline käekäik kui inimeste töökohad.

„Eesti energiasektor peab muutuma tänasest tõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks läbi tasakaalu kolmes aspektis - keskkonnamõju, varustuskindlus ning taskukohasus. Ükski teadaolev energiaallikas ei lahenda korraga kõiki kolme probleemi, kuid neid kombineerides on võimalik jõuda tasakaalustatud lahenduseni".

Mihkelson toonitas eraldi energiasäästu olulisust läbi energiatarbimise taseme hoidmise, ning jätkuvat panustamist teadlaste ja teiste ekspertide töösse, kes energeetikat arendaksid.

"Ehkki Eesti on silmitsi raskete aegadega: majanduskriis, kasvav tööpuudus ja perede keeruline olukord, tuleb probleemide ennetamiseks minetada võltsoptimism või tühjad lubadused, vaid tuleb teha otsuseid, mis tagavad energiamajanduse jätkusuutlikkuse.

„On selge, et ainuüksi elektri tootmisesse tuleb lähema 15 aasta jooksul investeerida ligi 50 miljardit krooni, koos kulutustega energiatõhususe suurendamisse ja võrkude arendamisse võib see kulu olla 15 aasta perspektiivis kuni 100 miljardit krooni".

Mihkelsoni sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm meie plaanist „Tööd Eestile!" Küsimus on ka tingimuste loomises uute töökohtade tekkeks ning riigi stabiilsuses kulutustes energeetikas. IRL on võtnud eesmärgiks tagada eelarve tasakaal ja selline ettevõtluskliima ning investeeringud, mis looks 20 000 uut töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

Mihkelsoni sõnul teeb IRL otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid rasketel aegadel Euroopas ja Eestis.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud," ütles Mihkelson.

Laar: valitsuskriis ei tasakaalusta riigieelarvet ega loo töökohti

2009-05-13

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna peaministri umbusaldushääletusel, et IRL ei toeta esitatud umbusaldust, sest peaministri väljavahetamine ei aita lahendada Eesti ees seisvaid probleeme.

„Valitsus peab 21. maiks esitama Riigikogule ettepanekud riigieelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks, valitsuskriis viib meid sellest eesmärgist kaugemale, mida ei saa lubada, sest eelarvet tasakaalustamata lõpeb Eestil raha aga lihtsalt otsa," lausus Laar.

Tema sõnul ei aita Eesti lükkamine valitsuskriisi käivitada programme, mis aitaksid luua uusi töökohti ning hoida olemasolevaid. Tööpuuduse vastu võitlemine on IRLi jaoks aga prioriteet number üks.

„Selleks tuleb aga viia tasakaalu riigieelarve ja seda mitte maksude järsu tõstmise, vaid riigi kulutuste kärpimise teel. Valitsuskriis ei vii meid selle eesmärgi saavutamisele kuidagi lähemale".

Laari sõnul ei näe IRL umbusaldusavaldusele allakirjutanud poliitiliste erakondade konkreetseid ettepanekuid eelarve tasakaalustamiseks ning tööpuuduse vähendamiseks.

„Vahest on need kuskil olemas, avalikkuse ette pole nendega aga tuldud, välja arvatud Keskerakonna munitsipaaltalongide süsteemi loomine, mille peale isegi mõni kolleeg Keskerakonna fraktsioonist naerma puhkes".

Laari sõnul peab Eesti suutma hoida eelarve tulud ja kulud tasakaalus ning seisma töökohtade säilimise eest. „See on hetkel peamine, millele peame pühenduma".

Laar: ettevõtlust toetades hoiame töökohti

2009-05-07

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Riigikogus ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel, et on rõõmus, et jõutakse selle vastuvõtmiseni.

„Just nii – ettevõtlust toetades, töökohti hoides – on meil võimalik sellest kriisist väljuda, mitte ettevõtjatele uusi makse peale ladudes,“ lausus Laar.

Tal on hea meel tõdeda, et ka teine pool sellest majanduse elavdamise paketist, mis on tükk aega olnud arutusel, on jõudnud valitsuses tõesti lõpusirgele - pärast ägedaid, aga konstruktiivseid vaidlusi on jõutud nii kaugele, et ka see läheb lähiajal, vastuvõtmisele.

„Meil on ka selle üle väga hea meel ja ma usun, et see näitab ka seda, et valitsus suudab jätkuvalt langetada raskel ajal õigeid otsuseid“.

Laari hinnangul teeb silmitsiolek globaalse finantskriisi, kasvava töötuse ja perede keerulise olukorraga võimaluse majanduse ja ettevõtluse uuenemiseks.

"Selleks peab Eesti leidma endas jõudu ja otsustusvõimet tasakaalustada riigieelarve, toetada ettevõtlust ja hoida töökohti".

IRL: 21. maiks olgu kokku tõmmatud eelarve Riigikogule üle antud

2009-05-06

Arutades Eesti majanduse olukorda leiab IRLi eestseisus, et valitsuskoalitsioonil pole enam kuskile
taganeda ning 21. maiks peab kokku tõmmatud eelarve olema Riigikogule üle antud. IRL peab riigi
kulude ja tulude tasakaalu viimist möödapääsmatuks sammuks.

„Kui vähenevad tulud, tuleb kokku tõmmata ka kulusid. Eesti pered ja ettevõtjad on seda teinud,
sama peab suutma ka Eesti riik," ütles erakonna esimees Mart Laar.

„Vastasel korral on Eestil aasta lõpuks rahakott tühi koos kõigi sellega kaasas käivate
tagajärgedega".

Eelarve kulude võimalustega vastavusse viimiseks on IRL esitanud ettepaneku kärpida läbivalt 8
protsendi võrra kõigi ministeeriumite palga- ja muid kulusid, välja arvatud eurotoetused ning neile
vajalikud kaasfinantseeringud. Selline läbiv kärbe tooks eelarvesse 5,5 miljardit krooni.

IRLi eestseisus leiab, et maksude järsule tõstmisele tuleb eelistada riigi kulude kokkutõmbamist.

„Maksude järsk tõstmine ei lahendaks Eesti probleeme, pigem suurendaks ta neid, kasvatades järsult
tööpuudust. Tööpuudus on aga praeguseks kujunenud Eesti probleemiks number üks. Eelarve
kärpimisest Eestile ei piisa, vaja on astuda samme ettevõtluse toetamiseks ning ümber- ja
täiendõppe süsteemi tõhustamiseks," lausus Laar.

Ta möönis, et sellise kärpe teostamine pole kerge ning nõuab üsna valusaid otsuseid.

„Otsustamisest Eesti aga enam ei pääse. Ajad on küll rasked, kuid seda enam nõuavad nad julgeid ning õigeid
otsuseid. Suutes rasketel aegadel õigeid otsuseid langetada, suudame ka Eesti kriisist välja viia".

Kiisler viib haldusreformi taas IRLi saadikute kogu ette

2009-03-30

Kuna koalitsioonipartnerid on lükanud tagasi regionaalminister Siim Kiisleri eelnõu kiireks haldusreformiks, siis arutab ta taas võimalusi selle teostamiseks lähiaastate perspektiivis IRLi saadikute koguga, mis koguneb järgmisel nädalal Paides.

Kiisleri sõnul on olukord tõsine, sest haldusreformi pidurdamine koalitsioonipartnerite poolt võib viia paljud nõrgemad omavalitsused lähiaastatel kriitilisse seisu. Ta on tutvustanud haldusterritoriaalse reformi seaduse eelnõu nii valitsuskabinetile kui koalitsioonierakondade esindajate ümarlauale parlamendi. Kava, mis võimaldab reformi teostada koos 2009. aasta oktoobris toimuvate kohalike valimistega pole heakskiitu pälvinud.

"Tänaseks on üheselt selge, et koalitsioonipartnerid ei ole nõus haldusreformi 2009. aastal teostama, vaid on pigem valmis kandma vastutust otsustamatusest tingitud tagajärgede eest. Vastused regionaalministri palvele esitada seaduseelnõule konkreetsed parandusettepanekud on konstruktiivsuse asemel kahjuks sisaldanud silmakirjalikkust," ütles Kiisler.

Tema hinnangul on samas nii poliitikute seas, kui ka ühiskonnas laiemalt on esmakordselt tekkinud laiapõhjaline arusaam, et Eesti haldusterritoriaalses korralduses tuleb teha jõulisi muudatusi.

"Praeguse omavalitsussüsteemi probleemid on viimaste kuude jooksul eriti teravalt välja joonistunud seoses halva majandusseisuga, mis läbi tulude langemise seab väga raskesse olukorda ka paljud omavalitsused".

Kiisleri sõnul on languse jätkudes karta ka valdu ja linnu puudutavate halbade uudiste peatset sagenemist. Sellises olukorras käed rüpes istuda oleks vastutustundetu.

"Oleme jätkuvalt seisukohal, et haldusreform tuleb teostada nii ruttu kui võimalik. Kui me ei saavutanud üksmeelt 2009. aastal, siis ehk suudame kokku leppida 2011. aasta osas. Juhul, kui ka see ei õnnestu, peame sihiks seadma aastal 2013 toimuvad kohalikud valimised".

Haldusreform on Kiisleri sõnutsi Eesti poliitkoridorides "kuuma kartulina" veerenud juba kümmekond aastat ning nüüd oleme olukorras, kus reform on vältimatu ja on ka pälvinud avalikkuses märkimisväärse toetuse. Selle teostamiseks peavad kõik erakonnad pea liiva alt välja tõmbama ja asuma ettekäänete otsimise asemel ühiselt tööle lahenduste leidmiseks.

IRL esitas koalitsioonipartneritele ettepanekud seisakust ülesaamiseks

2009-03-26

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus esitas koalitsioonipartneritele pöördumise, milles väljendab muret Eestile vajalike reformide venimise pärast, kuid samas kinnitas oma veendumust, et praegune valitsusliit on 2007. aasta valimistulemuste juures Eestile parim.

"Kuid see tõsiasi kaotab väärtuse, kui valitsusliit ei suuda oma ideid otsusteks vormida. Ähvardavast patiseisust väljumiseks tuleb kiirelt jõuda kokkuleppele, millised on need sammud, mis enne suve, hiljemalt 1. juuliks tuleb kindlasti ära teha," seisab pöördumises, mis loetleb ettepanekud, mida IRL peab vajalikuks ära teha.

Erakond nendib, et valitsusliit on korduvalt möönnud vajadust muutuste järele, kuid kahjuks pole sõnadest palju kaugemale jõutud ja ebamäärane olukord kestab.

IRL tõstab eraldi esile suutmatuse kokku leppida haldusreformi teostamises enne 2009. aasta kohalikke valimisi, mille tulemuseks võivad olla omavalitsuste pankrotid. Samuti viivitused ettevõtluse toetamisel, olukorras, kus Eesti on silmitsi kiirelt kasvava tööpuudusega.

„Tööpuudusest on tänaseks saanud Eesti probleem number 1, mille edukast leevendamisest sõltuvad meie muud taotlused," seisab pöördumises.

Isamaa ja Res Publica Liit ootab koalitsioonipartneritelt ettepanekutele vastust kahe nädala jooksul.

Pöördumise tekst:

EESTI VAJAB LAHENDUSI

Isamaa ja Res Publica Liit on mures Eestile vajalike reformide venimise pärast. Kuigi kriis on süvenemas ning sellest väljumiseks on kiired otsused möödapääsmatud, on nende langetamine ohtlikult takerdunud. Valitsusliit on korduvalt möönnud vajadust viia ellu haldusreform, toetada ettevõtlust ning
ümber- ja täiendõpet, võtta vastu tõhus programm võitluseks tööpuuduse vastu jm. Kahjuks pole aga sõnadest palju kaugemale jõutud ja ebamäärane olukord kestab.

Kuid aeg ei oota! Valitsusliidu suutmatus kokku leppida haldusreformi teostamises enne 2009. aasta kohalikke valimisi lükkab selle edasi vähemalt 2013. aastani. Tulemuseks võivad olla omavalitsuste pankrotid ning Eesti regionaalse arengu ebaühtluse suurenemine. Sama kehtib ka ettevõtluse toetamise meetmete kohta, mis aitaksid Eestil seista vastu kiirelt kasvavale tööpuudusele. Tööpuudusest on tänaseks saanud Eesti probleem number 1, mille edukast leevendamisest sõltuvad meie muud taotlused.

Isamaa ja Res Publica Liit on jätkuvalt veendunud, et praegune valitsusliit on 2007. aasta valimistulemuste juures Eestile parim. Kuid see tõsiasi kaotab väärtuse, kui valitsusliit ei suuda oma ideid otsusteks vormida.
Ähvardavast patiseisust väljumiseks tuleb kiirelt jõuda kokkuleppele, millised on need sammud, mis enne suve, hiljemalt 1. juuliks tuleb kindlasti ära teha.

Isamaa ja Res Publica Liidu arvates tuleb Vabariigi Valitsusel astuda järgmised sammud:

1. Käivitada koheselt ettevõtlust toetav meetmete pakett, millega
erinevate programmide alusel aidatakse ettevõtteid 6,1 miljardi krooniga.
2. Saata Riigikogusse seaduseelnõu, mille vastuvõtmine võimaldaks
KREDEX-il käivitada 800 miljoniline abipakett korterelamute energiatõhususe suurendamiseks.
3. Võtta vastu ettevõtluse rahvusvahelistumise tegevuskava ning asuda
seda ellu viima.
4. Leida lahendus Töötukassat ähvardavale defitsiidile.
5. Tühistada erisoodustusmaks tasemekoolituselt, mis võimaldab
ettevõtjatel pakkuda oma töötajatele paremat väljaõpet ning säilitada nende töökohad.
6. Tühistada erisoodustusmaks tervishoiukuludelt.
7. Kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir, mis aitaks luua Eestis
kõrgepalgalisi töökohti.
8. Laiendada nii Sotsiaalministeeriumi kui Haridus- ja
Teadusministeeriumi ümber- ja täiendõppe teenuste kasutajate ringi, lihtsustada vastavaid riigihankeid.
9. Käivitada erinevate ministeeriumide koostöös programmid, mis annaks uusi töökohti loovatele ettevõtjatele võimalused endale vajalike töötajate kiireks väljaõppeks.
10. Alandada tax-free piirmäära tänaselt 2500 kroonilt lähiriikidega
konkurentsivõimelisele tasemele, andes seega tõuke turismi arengule.

Nimetatud ettepanekutes pole midagi revolutsioonilist. Neid on kõiki arutatud, enamus neist liigub juba erinevatel kooskõlastusringidel. Kuid selle liikumise tempo vastab tava- ja mitte kriisiolukorrale, kus kiirus on esmatähtis.

Isamaa ja Res Publica Liit ootab koalitsioonipartneritelt vastust esitatud ettepanekutele kahe nädala jooksul. Eeldame, et koalitsioonipartnerid esitavad meile arutamiseks oma prioriteedid võitluses tööpuuduse ja kriisi kui terviku vastu. Kinnitame, et IRL reageerib partnerite ettepanekuile kriisile kohase kiirusega! Vaid kiirelt kokkuleppele jõudes suudame venitamise lõpetada ning reaalseid otsuseid langetada. Valitsuses üksteise ettepanekute suhtes käiv sissisõda tekitab poliitilisi pingeid ega aita probleemide lahendamisele kaasa. Oleme seisukohal, et saavutatud kokkuleppe peaks kinnitama koalitsiooni üldkogu.

Isamaa ja Res Publica Liit on teinud omad ettepanekud parimas usus ning koostöötahtes. Loodame, et need leiavad mõistvat vastuvõtmist.

IRL toetab Ergma jätkamist Riigikogu esimehena

2009-03-23

IRLi parlamendifraktsioon otsustas täna üksmeelselt toetada Ene Ergma jätkamist Riigikogu esimehe kohal.

Fraktsiooni esimehe Mart Laari sõnul on Ergma saanud oma tööga väga hästi hakkama ning on absoluutselt loomulik, et ta sel ametikohal ka jätkab.

"Möödunud aasta jooksul on Riigikogu Ene Ergma eestvedamisel langetanud enda tegevust puudutavaid otsuseid, mis mõned aastad tagasi oleks tundunud ilmvõimatu. See näitab, et Ergma suudab korraldada ja juhtida Riigikogu tööd ning seista ka parlamendi maine eest," lausus Laar.

Ene Ergma on kuulunud Riigikogu juhatusse alates 2003. aastast. Aastatel 2003-2006 oli ta Riigikogu esimees ning 2006-2007 teine aseesimees. Alates 2007. aasta aprillist on ta olnud taas Riigikogu esimees.

Riigikogu juhatuse korralised valimised toimuvad sel neljapäeval, Riigikogu esimehe koht kuulub koalitsioonilepingu järgselt IRLile.

Laar esitas parlamendis kümme ettepanekut võitluseks tööpuudusega

2009-03-12

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni esimees Mart Laar ütles täna Riigikogus toimunud tööpoliitika arutelul, et kahjuks võis täna Riigikogus peetud ettekannetest kuulda ohtralt väljendeid vormis „tõhustada", „parandada" ja „arendada", kuid ei kõlanud ettepanekuid olukorra parandamiseks.

„Olen hämmastuses, et eelmised ettekanded ei puudutanud praktiliselt üldse ettevõtluse toetamist ja uute töökohade loomist tööpuuduse hüppelise kasvu ärahoidmiseks".

Laar võrdles olukorda Eestis keskajaga, kus iga ministeerium istub „oma kindluses" ega soovigi teistega probleemide lahendamiseks koostööd teha.

„Selleks et ära hoida tööpuuduse plahvatuslik kasvu, tuleb hoida töökohti, luua töökohti ja aidata töö kaotanud inimestel tööturule tagasi tulla".

Seejärel esitas Laar IRL-i poolt kümme ettepanekut tööturu olukorra parandamiseks.

Mart Laari ettepanekud tööpoliitika arutelul Riigikogus

1. Lõpetada venitamine ning käivitada viivitamatult 5,7 miljoniline pakett ettevõtluse toetuseks. Enne 1.juunit tuleb vastu võtta ka Eesti ettevõtluse rahvusvahelistumise tegevuskava, millele tuginedes on võimalik asuda ette valmistama projekti rahvusvahelise finantskeskuse loomiseks Eestis.
2. Käivitada viivitamatult vähemalt 800 miljoni ulatuses garantiisid andev programm kortermajade energiatõhususe tõstmiseks.
3. Tuua rohkem investeeringuid majandusse. Leppida pankadega kokku nende reservkapitali vähendamisest 12%-le, eeldusel et vabanenud raha kasutakse Eestis. Välja töötada programm, kuidas senise 1% asemel suunata vähemalt 20% pensionifondide rahasid Eesti ettevõtlusesse.
4. Parandada ettevõtluskeskkonda. Mitte tõsta töötuskindlustusmaksu ettevõtjatele. Selle asemel kaotada põhjendamatult kõrged hüvitised töötajale omal soovil töölt lahkumise korral. Ajude meelitamiseks Eestisse kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir.
5. Käivitada välisinvestorite Eestisse toomiseks meelituspakett, mis looks soodsamaid võimalusi maa hankimiseks, infrastruktuuri rajamiseks ja töötajate koolitamiseks.
6. Aitamaks ettevõtjal oma töötajaid koolitada kaotada hiljemalt 1.juuniks erisoodustusmaks tasemekoolitusest.
7. Eraldada ettevõtjatele koolituseks koolitusosakuid tingimusel, et ta säilitab oma tööhõive. Käivitada töötuks jäänud inimestele analoogselt õppelaenudega programm täiend- ja ümberõppeks.
8. Suurendada võimalusi mikrolaenude andmiseks väikeettevõtlusega alustada soovivatele inimestele.
9. Rakendada Euroopa fondide kaudu Eestisse täiend- ja ümberõppeks saadetud summad mõtestatud ümberõppe teostamisele ja uute töökohtade loomisele. Selleks vähendada bürokraatiat täiendõppe tellimisel, võimaldada ka Haridusministeeriumil tegeleda töötute väljaõppega ning kaasata rohkem ülikoole, kes saaks anda täiendõpet kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistidele.
10. Vastu võtta programm võitluseks noorte tööpuuduse vastu.

IRL ärgitab koalitsioonipartnereid otsustusjulgusele

2009-03-09

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on koalitsioon saanud üle peamisest seni haldusreformi takistanud asjaolust - arusaamast, et omavalitsuste ühinemine võib toimuda ainult vabatahtlikkuse alusel.

„Seda, et haldusreformi Eestile vaja on, ei eita enam keegi. Usun, et koalitsioon suudab leida koosmeele ka haldusreformi tegemist puudutavates sisulistes küsimustes," ütles Laar.

Tema sõnul surub meid kõiki ajapiir - kui me ei suuda selle aasta mai lõpuks reformi tegemises kokku leppida, pole põhiseadust muutmata võimalik seda lähema nelja aasta jooksul teostada.

„See on kurb reaalsus, millest me ei saa üle ega mööda".

IRL esitas täna valitsuskoalitsiooni eestseisuse koosolekul Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale palve anda järgmise nädala keskpaigaks vastus küsimusele, kas nad toetavad regionaalminister Siim Kiisleri esitatud seaduseelnõud haldus-territoriaalse reformi teostamiseks enne 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisi. Kui seda eelnõud soovitakse täiendada, siis ootab IRL koalitsioonipartneritelt konkreetseid ettepanekuid selle muutmiseks.

„Uuringuid sellel teemal on koostatud üle kümne aasta, nüüd on küsimus selles, kas me julgeme midagi reaalset teha või rahuldume vaid rääkimisega," sõnas Laar.

Tema sõnul on IRL valmis konstruktiivselt kaaluma ettepanekuid eelnõusse ja peab vajalikuks asjast huvitatud poolte võimalikult laia kaasamist.

IRLi parlamendisaadikud otsustasid oma palgakasvu tagasi maksta

2009-02-26

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni liikmed otsustasid oma palgakasvu Riigikassasse tagasi maksta.

„Kuna Riigikohus otsustas, et Riigikogul pole võimalik oma palka külmutada, ootab eelmise aasta palgakasvu arvelt Riigikogu liikmeid palgatõus," ütles fraktsiooni esimees Mart Laar.

Tema sõnul on olukord Eesti majanduses järsult halvenenud ning Riigikogu liikmete palgakasv mõjub selles olukorras kohatult.

„Kui Riigikogu kärpis eelmisel nädalal 2009. aasta eelarvet kaheksa miljardi kroonik võrra, puudutades valusalt kogu ühiskonda, siis oleks eetiliselt mõeldamatu, kui Riigikogu liikme palgad sellel taustal tõuseksid".

Laar lisas, et IRLi fraktsioon ei saa selliseks sammuks kedagi kohustada, samas avaldas ta rahulolu, et fraktsiooni liikmed sellise otsuseni jõudsid.

Riigikogu liikmete palgakasv jääb vahemikku 2623 kroonist 4014 kroonini. Palgakasv kantakse Riigikassasse tagasi Riigikogu liikme isikliku avalduse alusel.

Kiisler: säästa paberit ja raha ning telli e-valijakaart!

2009-02-19

Riigiportaalis http://www.eesti.ee/ saab taas tellida e-valijakaarti. Tellimus jääb kehtima ka kõikideks järgmisteks valimisteks.

“Sel aastal toimuvad Eestis kahed valimised. Juunis valitakse uued esindajad Euroopa Parlamenti ning oktoobris kohalike omavalitsuste volikogudesse. Paberkaardist loobumine elektroonilise teate kasuks võimaldab säästa nii raha kui loodust. Samas on e-valijakaardi tellimine riigiportaalist lihtne toiming, milleks kulub vaid mõni hetk,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.

E-valijakaarti oli esmakordselt võimalik tellida 2007. aasta Riigikogu valimisteks ning siis tellis selle väga lühikese aja jooksul enam kui seitse tuhat inimest. Kuna tookord oli tegemist pilootprojektiga, palub siseministeerium ka nendel inimestel teenuse valik uuesti kinnitada.

Siseministeerium koostab selle aasta 7. juunil toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirjad 8. mai seisuga ning alustab valijakaartide saatmist 12. maist. Nendele, kes on tellinud e-valijakaardi, paberil kaarti ei saadeta.

E-valijakaardi saamiseks tuleb siseneda riigiportaali ning suunata riiklik e-post (…@eesti. ee) isiklikule, tavapäraselt kasutatavale e-posti aadressile. Need inimesed, kellel on aadressi suunamine juba seadistatud, saavad riigiportaalis elektroonilise valijakaardi valiku vastava märkega kinnitada.

„Euroopa Parlamendi hääleõiguslikke valijaid on rahvastikuregistri andmetel üle 900 tuhande. Neist enam kui 1600 valijat on juba praeguseks otsustanud e-valijakaardi kasuks ning loodame, et see arv kasvab jõudsalt iga päevaga,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Valijakaart annab teavet selle kohta, kus, kuidas ja millal on võimalik hääletada. E-valijakaart täidab sama ülesannet, mis paberkaart. Seda ei pea välja printima ega valimisjaoskonnas hääletamiseks kaasa võtma. Samuti ei eelda e-valijakaart elektroonilist hääletamist.

„Kas hääletatakse internetis või jaoskonda kohale minnes, jääb iga valija enda otsustada. Valijakaart annab inimesele nendest võimalustest teada. Samas saab valijakaardi saata vaid neile, kelle elukoha andmed on rahvastikuregistris täpsed,” selgitas Enel Pungas.

Pungas rõhutas, et enne valimisi tuleks riigiportaalis oma elukoha andmed kindlasti üle vaadata ja veenduda, et need on õiged.

Valijale määratakse valimisjaoskond nende elukoha andmete alusel, mis on rahvastikuregistris 30 päeva enne valimisi. Juhul kui rahvastikuregistris kajastuvad elukoha andmed ei vasta tegelikule elukohale, tuleb andmete muutmiseks esitada uus elukohateade. Seda saab samuti kiiresti ja mugavalt riigiportaalis teha.

Anne-Maarja Olei
Siseministeeriumi pressinõunik

Laar: avalik vale ei suurenda usaldust

2009-02-11

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles kommenteerides Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali süüdistust, et IRL on tagasi võtnud ettepaneku kärpida valitsussektori palgakulusid seitse protsenti, et tegemist on otsese valega.

„Valitsussektori seitsmeprotsendiline palgakulude kärbe on valitsuses põhimõtteliselt kokku lepitud. Ükski IRLi minister ei taotlenud selles erandeid. See on ka loogiline, sest oleme seisnud ja seisame jätkuvalt valitsussektorist õhu välja laskmise eest," lausus Laar.

Tema sõnul taotlesid erandeid ministrid teistest erakondadest, kaasa arvatud Reformierakonnast.

„Me ei soovi neile midagi ette heita, tegemist oli ka IRLi meelest õigustatud ettepanekutega ning me toetasime neid," sõnas IRLi esimees.

Laari sõnul ei suurenda selline rünnak kahjuks usaldust ega aita kaasa läbirääkimiste positiivsele lõpule.

„IRLi ühemõtteline eesmärk on vähemalt 8 miljardiline kärbe teostada ning sellest ei kavatse me taganeda."

Kui selleks tuleb lauale tõsta mingid uued ettepanekud, tuleks koalitsioonil Laari meelest lähtuda teadlaste töögrupis esitatud ettepanekutest.

Laar: ettevõtlust tuleb toetama hakata

2009-02-07

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil, et eelarvesse tehtavatest kärbetest ei piisa, vaja on astuda järgmised sammud - asuda toetama ettevõtlust ning jätkama struktuurseid reforme. Ettevõtlust toetava paketi esitab minister Juhan Parts esmaspäeval valitsusele, IRL peab vajalikuks selle viivitamatut vastuvõtmist.

Laari sõnul seisis aasta alguses Eesti ees väga selge küsimus, kas me jätkame senise eelarvepoliitikaga või püüame oma eelarvet tegelikkusega kooskõlla viies ise asju otsustada.

„Senisel kursil jätkates oleks riik oma reservid aasta lõpuks ära põletatud, kui see hetk oleks kätte jõudnud, siis laenu oleksime saanud ainult rahvusvaheliselt valuutafondilt. Mujal raha ei liigu, või kui liigub, siis liigub mitteaktsepteeritavatel tingimustel".

Laari sõnul on praegu kaheksa miljardi krooni suurune kärbe on koos, kuid selle teostamise viisis pole senini selgust. Esmaspäevaks peab Rahandusministeerium esitama ettepanekud, kuidas need õiguslikult tagada.

„Mis puutub läbirääkimiste tulemustesse, siis mitmel alal pole IRL tulemusega rahul. Meile ei meeldi viis, kuidas teostatakse kärbet kohalike omavalitsuste eelarvest, meile ei meeldi kärped investeeringutesse, eriti vastumeelt on aga hariduses teostatavad kärped," ütles Laar.

Laari hinnangul on hea, et IRL suutis ära hoida õpetajate palga ligi 18-lise vähenemise, ta on rahul ka sellega, et ei kärbitud laste- ja peretoetusi.
Kuigi vahepeal oli laual ka ettepanek tõmmata maha kogu TOP-up põllumajandustoetus, suutis IRL lõpuks kärpe minimaalseni viia.

„Sama kehtib ka kaitsekulutuste kohta, mille massiivne kärpimine oleks võinud viia Eesti julgeolekupoliitilise olukorra halvenemiseni," ütles Laar.

IRLi esimehe sõnul pole kärpimine eesmärk omaette ja need ei tohi ohustada olulisi alasid - riigi julgeolekut, infrastruktuuri arendamist ning ettevõtlust.

„Riigid, kes suudavad sellest kriisist positiivselt väljuda, saavutavad konkurentsieelise, kontrast riikide vahel, kes suudavad säilitada õiguse ja suutlikkuse enda tuleviku üle otsustada," ütles Laar volikogu ees.

Andres Herkeli kõne Tartu rahu aastapäeval Jüriöö pargis

2009-02-02

Tartu rahulepinguga, mis sõlmiti talvepäeval 89 aastat tagasi lõpetati Vabadussõda ja pandi alus Eesti iseseisvusele. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ning loobus "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".

Kui praegu räägime sellest, et Venemaa erinevalt meist ei pea Tartu rahulepingut kehtivaks dokumendiks, siis vaadates ajalukku tagasi, näeme, et ka toona ei asunud meie partner rahulepet mitte tõrgeteta ja täies ulatuses täitma.

Lepingu alusel opteerus Eestisse küll kümneid tuhandeid eestlasi (ligi 40 000), kuid sellele protsessile tehti ka takistusi. Suur osa sõjategevuse käigus evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata. Nende tagastamist on uuesti nõutud pärast iseseisvuse taastamist, muuhulgas läbi mitme Euroopa Nõukogu dokumendi, kuid seda pole ikka veel juhtunud.

Aga sellele vaatamata oli Tartu rahul tohutu roll nii Eesti kui Nõukogude Venemaa rahvusvahelise positsiooni kindlustamisel. See oli kummagi riigi jaoks esimene rahvusvaheline leping. Seega oli Eesti esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Meil ei olnud teist teed, sest me ise vajasime tunnustust ja vajasime rahu.

Tartu rahu oli Eestile moraalne, poliitiline ja diplomaatiline võit. Aluse sellele võidule pani edu Vabadussõjas.

Toonaste maailma suurriikide jaoks ei olnud Eesti iseseisvumine mitte olukorra oodatud lahendus, vaid pigem ootamatus, millega tuli hakata arvestama. Täna on meie rahvusvaheline positsioon võrratult kindlam, kui ta oli siis. Seda enam peame me hindama 2. veebruaril 1920. aastal saavutatut, sest sellel vundamendil seisame ka täna.

Ja seda vaatamata tõigale, et toona anti meile rahu ja iseseisvus vaid kahekümneks aastaks ning siis see vägivaldselt katkestati. Peame olema tänulikud, et meile on ajaloos antud veel teinegi võimalus, mida harva juhtub, ja meil on kohustus hoida tänast iseseisvust lõpuni, et mitte öelda lõpmatuseni.

Ka täna on maailm muutunud ootamatult ebakindlaks. Nagu teised riigid, nii on ka Eesti silmitsi suurte majandusprobleemidega ja peame tegema raskeid otsuseid, et riigina jalule jääda. Meenutan, et vaid kümmekond aastat pärast Tartu rahu sõlmimist puhkes maailmas samuti suur majanduskriis. Toona tõi see muuhulgas kaasa selle, et demokraatlikud valitsused hakkasid asenduma autoritaarsetega. Kommunistlik režiim Venemaal ja Saksa natsionaalsotsialism jagasid esmalt mõjusfäärid ja siis põrkusid omavahel, mille tagajärjel kaotasime meie iseseisvuse ja ligi viiendiku rahvast.

Midagi sellist ei tohi ajaloos enam korduda. Selleks peame me olema tugevad, ohvrimeelsed üksteise suhtes ja solidaarsed. Teisiti on raske toime tulla kriisiga ja isegi riigieelarve kärbetega. Peame arvestama ka sellega, et raskes olukorras muutuvad suurriigid - ka need, kes on olnud meie traditsioonilised liitlased - egoistlikumaks ja endassesulgunumaks.

See tähendab, et ennekõike peame me enda ees seisvaid probleeme ise lahendada suutma. Mitte IMF, mitte ka NATO, vaid eeskätt ikka meie ise!

Olgem tänulikud Tartu rahu eest ja kõige selle eest, mis meil on!
Hoidkem üheskoos Eestit!

Põllumajanduse ja maaelu toetamiseks maksti mullu 3,2 miljardit krooni

2009-01-28

Riik toetas mullu põllumajandust, kalandust ja maaelu kokku 3,2 miljardi krooniga, mis on 2007. aastaga võrreldes pea kolmandiku ehk enam kui 700 000 miljoni krooni võrra rohkem.

Makstud 3 226 774 233 kroonist tuli Euroopa Liidu eelarvest 2,04 miljardit krooni, millele Eesti riik lisas omaltpoolt 1,18 miljardit krooni. Pool Eesti makstud toetustest olid siinsed siseriiklikud toetused, ülejäänud aga Euroopa toetuste kaasfinantseerimine.

2007. aastal oli toetuste kogusumma 2,492miljardit krooni. Mullu kiideti heaks ligi 65 000 toetuse taotlust, mis on 2007. aastaga võrreldes tuhande võrra vähem.

Kõige suurema osa välja makstud toetustest moodustasid eelmisel aastal otsetoetused ja täiendavad otsetoetused, mis moodustasid pea poole kogusumma ehk ligi 1,578 miljardid krooni. Suuremasse osasse toetustest panustasid raha ühiselt nii Eesti kui Euroopa Liit.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedr sõnul katsub riik jätkata omapoolset põllumeest toetamist kindlasti ka tänavu ning seda hoolimata riigi raskest majanduslikust olukorrast. „Kindlasti tahame säilitada kõik Maaelu Arengukava omapoolsed toetused ning siseriiklikud toetused," lausus ta.

Senine praktika on näidanud, et põllumeestele ja maaelule antav abiraha kasutatakse sihtotstarbeliselt ja selle andmine on ennast igati õigustanud. „Need on tõstnud Eesti põllumeeste tootmisefektiivsust ning lubavad paremini konkureerida Euroopa ametivendadega," rääkis Seeder. „Heaks näiteks on siin investeeringutoetuste abil rekonstrueeritud laudad ja korda tegemata laudad, kus tootmisnäitajad on esimestes selgelt paremad."

Toetused välja maksnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal tõdes, et mulluse toetuste-aasta tegi eriliseks maaelu arengukava 2007-2013 programmperioodi paljude investeeringumeetmete avanemine.

„Huvi oli eriti suur mikropõllumajandusettevõtete, loomakasvatusehitiste ja maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuste ning ka noortaluniku starditoetuse vastu," rääkis ta. „Sinna laekus taotlusi eelarvetest tunduvalt suuremas mahus. See näitab, et investeeringuvajadus on põllumajandussektoris suur."

Alanud aastaks prognoosib PRIA mullusega võrreldes investeeringutoetuste taotluste arvu kahekordistumist.

IRL: kuidas kasutada 1,5 miljonit krooni?

2009-01-21

IRL küsib oma kodulehel www.irl.ee/vastutus inimestelt, kuidas kasutasid nemad 1,5 miljonit krooni - summa, mille eest Keskerakond on Eestimaa linnades üles pannud kahe valitsuspartei tegevust halvustavad reklaamid.

„Keda või mida tänases Eestis toetada? Mille jaoks Sinu meelest oleks võinud kulutada 1,5 miljonit krooni?," küsib IRL inimestelt, kogudes kokku ja avaldades vastuseid neile küsimustele.

IRLi peasekretäri Margus Tsahkna sõnul nõuab maksumaksjate raha kulutamine majanduslikult keeruliselt ajal poliitikutelt, sealhulgas ka opositsioonilt vastutust.

"On vale kasutada maksumaksjate raha ühiskonnas vastuolude kasvatamiseks, IRL kutsub Teid esitama siin veebilehel ettepanekuid, kuidas võiks erakonnad praeguses majanduslikult keerulisel ajal kasutada maksumaksjate raha mõistlikult," kõlab IRLi üleskutse.

„IRL ei ole selle kampaania jaoks ostnud ühtegi meediapinda, palume lihtsalt inimestel seda infot edastada oma sõpradele ja tuttavatele," lisas Tsahkna.

Riigikogu esimehe uusaastapöördumine

2009-01-02

Hea Eesti rahvas!

Aastal, millega hüvasti jätsime, pidas Eesti Vabariik oma üheksakümnendat sünnipäeva. Paljudele sai tänu selle tähistamisele selgemaks meie riigi aja- ja sünnilugu. Kakskümmend aastat tagasi, kui toimus esimene öölaulupidu, oli vähestel meeles Eesti Vabariigi seitsmekümnes sünnipäev. Usk, et Eestist saab vaba riik oli sel ajal veel õhkõrn. Aga mullu toimunud öölaulupeol nägime, et uus põlvkond tajub meie minevikku ning on valmis jagama vastutust Eesti tuleviku eest.

Ühiselt osalesime ka suurel koristustalgul „Teeme ära!", mis näitas, mida suudame koos tegutsedes. Meid rõõmustas Eesti sportlaste esinemine Pekingi olümpial - eriti Gerd Kanteri kullavõit ning Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni hõbemedalid. Meie sportlased suutsid end tõestada spordimaailma tippareenil.

Aasta 2008 on minevik - meie ees seisab aasta 2009. Täna on raske vaadata homsesse nii optimistlikult kui aasta tagasi. Eelolev aasta kujuneb Eestis majanduslikult keeruliseks. Majandus on langusfaasis ja läheb veel aega kuni sellest toibutakse ning algab uus majandustõus.

2009. aastal mõjutavad Eesti poliitikat kahed valimised - suve hakul valime uued saadikud Euroopa Parlamenti ja sügisel kohalikesse volikogudesse.

Keerulistel aegadel võib võtta maad tunne, et minust ei sõltu midagi ja seetõttu ei peeta oluliseks ka valimistel osalemist. Olen veendunud, et iga inimese valik on tähtis. Me oleme läbi oma valikute vastutavad Eesti tuleviku ees.

Head inimesed,

Mul on kaks uus-aasta soovi

Esiteks soovin, et me teeksime valikuid ja otsuseid, mõeldes lisaks tänasele ka homsele ja ülehomsele.

Eesti ees on küsimus - kuidas minna edasi? Olen veendunud, et meie väikesel riigil on võimalik olla püsivalt edukas vaid siis, kui suudame käivitada teadmistel ja tehnoloogiatel põhineva majanduse.

Minu jaoks oli märgilise tähendusega meie põhjanaabrite hiljutine otsus vaatamata majanduslangusele suurendada riigi toetust teadus- ja arendustegevusse. Võib küsida, miks ma sellest räägin. Põhjuseks pole ainult rahastamise suurenemine, vaid usk teaduse ja innovatsiooni rolli kaasaegses majanduses. Saada insenerikutse, tegeleda kõrgtehnoloogiliste erialadega peaks olema ka Eesti noorte kindel valik.

Emad ja isad, vanaemad ja vanaisad, ma pöördun teie poole. Palun ikka ja alati selgitada oma lastele ja lastelastele, kuivõrd tähtis on olla haritud inimene ja kuipalju tuleb just nooruses teha tööd, et koguda endale vaimset kapitali, mida saab kasutada kogu elu.

Teine uusaastasoov on, et hoiaksime kokku ja hooliksime üksteisest, et me oleksime meelekindlad ja võimalikult optimistlikud.

Sellised on minu soovid - kindlustunnet, tarkust otsusteks ja tervet mõistust meile kõigile

Soovin teile kõigile töist ja õnnelikku uut aastat!

Planeerimisalane teavitus muutub paremaks

2008-12-30

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks planeerimisseaduse muutmise eelnõu, mille olulisemad punktid on seotud isikute kaasamisega detailplaneeringute protsessi ning infovahetuse parandamisega, sealhulgas elektroonilise teavitamise võimaldamisega.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on planeerimistegevuses osalemine oluline nii elukeskkonna kujundamise, kui ka läbipaistvuse seisukohalt. "Inimesel peab olema võimalus rääkida kaasa oma koduümbruse ja kodukandi arengust. Mida rohkem inimesed planeerimises osalevad, seda väiksem on ka oht, et otsustamisel mängib kaasa kellegi isiklik kasu," ütles Kiisler.

Ministri sõnul on ka praegu elanikel seadusega õigus läheduses planeeritava ehitustegevuse kohta infot saada ja oma arvamust avaldada. Tegelikult aga piirdub teavitamine väikeses kirjas ajalehekuulutusega ja sildiga kusagil nurgatagusel infotahvlil. "Asi on pea peale keeratud - inimene peab ise pidevalt jälgima, ega tema maja kõrvale pilvelõhkujat ei plaanita," kirjeldas regionaalminister olukorda.

Kiisleri sõnul on eelnõu juures oluline eelkõige mõtteviisi muutus riigikesksest kodanikukesksemaks. "Uue seaduse järgi hakkab omavalitsus uute planeeringute algatamisel otse kirjaga teavitama piirnevate kruntide omanikke ning elanikke. See ongi see suund, kuhu avaliku sektori teenused lähiaastatel järjest kiiremini hakkavad liikuma,“ sõnas Kiisler.

„Selle asemel, et oodata kodaniku sekkumist, kaasab riik või omavalitsus teda automaatselt. Loomulikult on paljude selliste muudatuste eelduseks infotehnoloogia areng. Näiteks antud juhul eeldame, et planeeringutest teavitamine toimuks võimalusel e-kirja teel. Kõik algab siiski mitte arvutiprogrammist, vaid mõtteviisi muutusest," tõdes Kiisler.

Eelnõu kohaselt jõustuvad planeerimisseaduse muudatused 1. juulist 2009.

Planeerimisseaduse muutmise peamine eesmärk on tagada inimeste senisest parem kaasamine planeerimisprotsessi. Samuti kehtestatakse detailplaneeringu rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega ning kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole üldplaneeringuga määratletud. Seadusemuudatused tagavad samuti puudutatud isiku kaasamise detailplaneeringu koostamisse ja parema võimaluse oma õiguste kaitsmiseks.

IRL: laske KAPO-l rahulikult tööd teha

2008-12-17

IRLi eestseisus väljendab rahulolu, et otsus anda Eesti kuue suurlinna korruptsiooniuurimine KAPO
pädevusse annab esimesi tulemusi.

„Narvas, Pärnus ja Tallinnas algatatud kriminaalmenetlused näitavad, et korruptsioon omavalitsustes
on tõsisem, kui seda on tajutud või oletatud," sõnas IRLi eestseisuse liige Ken-Marti Vaher.

IRL peab kahetsusväärseks korruptsioonikahtlustuste alla langenud omavalitsuste juhtide valulist
reaktsiooni - rünnakut õiguskaitseorganite ja kohtusüsteemi sõltumatuse vastu.

Erakond meenutab, et õiguskaitseorganite tegevus vastab meie ühiskonna seadustega sätestatud
huvidele, mistõttu on katsed mõjutada Eesti õigussüsteemi euroopalikule õigusriigile mittevastavad.

„Viimaste päevade poliitilised rünnakud näitavad, et Eesti õiguskaitseorganite sõltumatus ei ole
kõigile meeltmööda," lausus Vaher.

Tema hinnangul on 2003. aastal alanud reformid muutnud kriminaalasutused suutlikuks kaitsta riigi
huve ja võidelda erapooletult suurkorruptsiooniga.

"Kriitikud soovivad ilmselt tagasi aega, mil võimurid tundsid end puutumatute suveräänidena riigi
ja omavalitsuste varaga ümberkäimisel," ütles Vaher.

IRL'i eestseisus toetab KAPO pädevuse laiendamist ka teiste omavalitsuste kontrollimisele, leides,
et Eesti võimekaim uurimisorgan suudab korruptsioonikuriteod lahendada.

"Õiguskaitseorganid teevad oma tööd hästi ja riik peab olema valmis nende tegevust korruptsiooni
ohjeldamisel igati toetama."

Taavi Veskimägi kõne 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmisel

2008-12-10

Taavi Veskimägi kõne 2009. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmisel

Hea juhataja!
Lugupeetud kolleegid!

Ilmselt me jõuame täna 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmiseni. 2007. aasta sügisest, kui Ameerika finantssüsteemis toimusid muutused, on küll mul olnud vähemalt siin Riigikogu täiskogu ees võimalus võtta sõna ühest loogikast lähtuvalt, et peame olema oluliselt konservatiivsemad, kui me sellel hetkel just parasjagu oleme olnud.

Eks seesama sõnum kehtib ka 2009. aasta eelarve kohta, sest kui usk, mis veel siin esimesel lugemisel algatajal oli, et eelarve tulud-kulud ei ole mitte ainult paberil tasakaalus vaid ka tegelikult tasakaalus, ilmselt see usk on löönud ka algatajal veidi kõikuma. Ma selgitaksin natukene, miks tegelikult me peaksime olema võib-olla konservatiivsemad, kui me selle eelarve juures oleme ja kindlasti ütlen ka, mida me võiksime tulevikus teha.

Kui vaatame valitsuse enda poolt ettevalmistatud ja nüüd ka juba Brüsselisse saadetud uuendatud konvergentsiprogrammi, siis valitus ise on öelnud, et 2008. aasta eelarve defitsiit on 1,9% SKP-st. Kui võtta see 1,9%-ne SKP defitsiit aluseks ja me teame, et 2009. aasta eelarve ei ole pandud kokku mitte 0-baasilise eelarvestamise meetodi põhiselt või tegelikult ka nii-öelda loogikas on eesmärk tegevusassigneering, vaid ta paljuski baseerub nii-öelda baasplaneerimisel, siis tegelikult ei ole vaja olla raketiteadlane, et saada aru, et 2009. aasta eelarve defitsiit on kindlasti suurem kui 2008. aastal prognoositav. Ja miks nimelt?

Esiteks see 91,6 miljardit krooni, mis on selle eelarve eelnõu aluseks olnud, lähtuvalt Rahandusministeeriumi augusti prognoosist, mis põhines 2,6%-lisel majanduskasvul 2009. aastaks. Ja me teame, et majanduse kasvufaasis tulud laekuvad progresseeruvalt, samamoodi majanduse langusfaasis eelarvetulud langevad teatud progessioonis.

Kui me vaatame, et sealsamas konvergentsiprogrammis majanduse prognoos on ka Rahandusministeeriumi enda poolt -3,5% 2009. aastaks, siis selge: see 91,6 miljardit krooni ei ole õige alus. Suvel, eelarve kasvades, kasvas siis ka 7,5 miljardit krooni, tegelikult see vähenemise jutt ju lõppes sellega, et eelarvemaht kasvas ehk tegelikult selle 7,5 miljardi, kui vaadata allikaid alates trahvidest, lõpetades riigi vara müügiga, siis kindlasti on seal üsna palju õhku sees.

Ja kui siia juurde panna see baasefekt, mis tuleb näiteks pensionide puhul (teatavasti pensionid 2009 indekseeritakse 2008. aasta sotsiaalmaksu laekumise põhiselt ja 2009 võib sotsiaalmaksu laekumine jääda hoopis 2007. aasta tasemele), siis selle pealt võib öelda ja tõesti, nii nagu ma ka Jürgenile ütlesin ja millele ta viitas eile, et kui sel aastal on 2% defitsiiti, siis tegelikult nii-öelda kõigile nendele eeldustele tuginedes ja tegelikult nii maailma majanduses kui Eesti majanduses toimuvale tuginedes, mida ei jõua siin pikalt lahti rääkida, võib väita, et me jõuame 4% tasemele, mis on kuskil ca 10 miljardit krooni defitsiiti.

Sellest lähtuvalt sai välja pakutud ka üks lahendus - panna konkreetselt sellele eelarve defitsiidile lagi. See lagi võiks olla kassareservi mahuga võrdne ehk siis 2,8 miljardit krooni, mis on veidi üle 1% SKP-st ehk tegelikult läbi selle tekitada valitsusele automaatne kohustus. Kui tulud ei laeku antud eelarves planeeritud kulude järgselt, siis tekiks valitsusel automaatne kohustus tulla välja kulusid vähendava lisaeelarve eelnõuga.

Sest tegelikult see §20, mis siin täna meie ees on, ka riigieelarve baasseaduse mõttes, ei ole kindlasti kõige korrektsem. Kindlasti oleks oluliselt korrektsem lähenemine olnud see, kui ikkagi §1 oleks toodud konkreetsed kulud sisse. Kindlasti, olles riigieelarve täna kehtiva baasseaduse üks kirjutajaid omal ajal, siis kindlasti seal mingit vastuolu, kui tulusid-kulusid üheaegselt vähendatakse, ei ole.

Aga ma arvan, et veel olulisem, kui see mis on toimunud, on see, mis tegelikult saab? Ma arvan, et meil on küsimus, kus meil võib olla potentsiaalselt 10 miljardit defitsiiti järgmine aasta. Ikkagi mis tegelikult saab?

Ehk minu meelest esimene ja väga tõsine seisukoht peaks olema see, et kui tulud ei laeku, siis me jõuaksime veebruaris-märtsis siin Riigikogus selgelt kulusid vähendava lisaeelarve eelnõu juurde. Sest tõesti, me ei saa lubada 2009 endale üle 3%-list defitsiiti ja seda minu hinnagul eelkõige kolmel põhjusel.

Esiteks, 2011 ja euro. Ma arvan, et sellele poliitikale tuleb allutada kõik teised poliitikad ja on selge, et kui me läheme 2009 üle 3% taseme, siis 2010 tõmmata kulusid kokku, nii et me suudaksime jätkusuutlikult 3% raamidesse mahtuda - see on väga keeruline. Ja see jutt, mis on ka siin kõlanud ja mis on poliitiliselt olnud väga populaarne, et hoiame n-ö riigi valitsemiskulude pealt kogu selle raha kokku, siis 10 miljardit riigivalitsemiskulude pealt kindlasti kokku ei hoia. Ehk tegelikult, paratamatult üks on see, millele komisjoni poolne ettekandja viitas, et n-ö tulude ja kulude lahtisidumine tuleb ellu viia, aga teine on ikkagi see, et tegelikult me ilme struktuursete reformideta ei saa nendes valdkondades, kus tegelikult eelarves on tegelikult raha.

Ehk need on selgelt pensionid, sotsiaalhoolekanne, haridus, tervishoid, majandus, st eelkõige teehoid, aga loomulikult ka üldine riigivalitsemine.

Teiseks, ma arvan, et see eelarve probleem ei ole mitte niivõrd tsükliline kuivõrd struktuurne - rahvastiku vananemine on siin see taust ja tegelikult me ei suuda oma reservidega defitsiiti pikalt finantseerida.
Ja kolmandaks, kindlasti majanduspoliitika pool ehk valuutakomitee raames on tasakaalus eelarve selgelt väga oluline märk väljaspoole. Me võtame selle eelarve täna vastu!

Ma arvan, et me ei ole selle eelarvega rahul. Tegelikult tuleb juba uuel aastal tulla tagasi selle eelarve juude, siis nii struktuursete reformide paketi kui ka ettepanekuga, kuidas 2009. aastal mahtuda 3% piiride sisse.

Aitäh!

Tsahkna: valitseda saab ka säästlikumalt

2008-12-08

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna hinnangul on kahetsusväärne, et koalitsioon ei suutnud kokku leppida suuremas valitsemiskulu vähendamises, mis oleks tulnud peamiselt ministeeriumide majandus- ja personalidekulude arvelt.

„Siin oleks veel ruumi olnud," sõnas Tsahkna.

Tema hinnangul on kahju, et IRLi ettepanek piirata riigieelarve defitsiit valitsuse kassareservi suurusega ei leidnud praegu piisavat toetust.

„Mul on tunne, et poliitiline valmisolek selliseks otsuseks siiski kasvab".

Tsahkna sõnul ei saa välistada järgmise aasta alguses negatiivse riigieelarve koostamist, kuna majandusest tulevad signaalid on pigem negatiivsed kui positiivsed.

„Olukord majanduses ei sisenda kindlustunnet ja praegu on järgmise aasta riigieelarve laekumist keeruline prognoosida," ütles Tsahkna.

Tema sõnul peab Eesti 2011. aastal euro kasutuselevõtuks hoidma valitsussektori eelarve puudujäägi väiksema kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mistõttu peab valitsus tähelepanelikult jälgima eelarvetulu laekumist. Kahjuks on olukord selline, et vajadusel peab tulema Riigikogusse negatiivse lisaeelarvega, et saaksime rahaliiduga liituda. "Mingis mõttes on tegu olukorraga, kus üks silm naerab ja teine nutab," ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul on positiivne, et IRL suutis järgmiseks aastaks tagada planeeritud õpetajate palgatõusu, kaitsekulutused 1,9 protsenti SKP-st ja investeeringute jätkumise planeeritud mahus.

„Investeeringud haridusse ja majandusse peaksid aitama meid rasketest aegadest üle uuele tõusule".

Laar: valitsuskoalitsioon otsustas kärpida 2009.aasta eelarvet

2008-11-17

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul sõltub 2009. aasta riigieelarve kärpe suurus rahandusministri esitatavast majanduskasvu prognoosist, mille suurus kujuneb selgelt väiksemaks praegu eelarve aluseks olevast.

„Kuna eelarve eelnõu aluseks olnud prognoosid ei pea paika, siis oli koalitsiooni otsus eelarvet kärpida möödapääsmatu. Vastavalt kärpe suurusele tuleb vähendada ka rahvusliku koguprodukti suurusest või maksude laekumisest tulenevaid kulutusi," lausus Laar.

„See on kahtlematult valus, kuid möödapääsmatu otsus, mis toob kaasa ebameeldivaid kärpeid ka mitmetel IRLi jaoks prioriteetsetel aladel."
Laari sõnul on Eesti prioriteet number üks üleminek eurole hiljemalt aastaks 2011.

Praeguste prognooside kohaselt võiks see olla võimalik, kuid seda vaid eeldusel, et Eesti suudab oma eelarve hoida Maastrichti kriteeriumitega ette nähtud piirides.

„Seetõttu tuleb eelarvetasakaalule allutada kõik teised sihid ning eesmärgid, olgu nad meile nii kallid kui tahes," sõnas Laar.

Selleks, et eurole 2011.aastal üle minna, tuleb Laari kinnitusel hoida eelarvet Maastrichti kriteeriumites, millele aitaks omakorda kaasa võimalikule defitsiidile ülempiiri panemine.

Tema sõnul tuleb riigieelarve seadusesse lisada punkt, millega seatakse puudujäägile selge lagi. Kui see väljub kokkulepitud raamidest, siis peab valitsus automaatselt esitama Riigikogule esitada negatiivne riigieelarve.

„Selline otsus toob valitsuskoalitsioonile kohustuse läbi arutada võimalikud kokkuhoiukohad ning seadused, mida nendeni jõudmiseks muuta tuleb".

IRL nõuab eelarvepuudujäägile selge piiri seadmist

2008-11-15

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar sai täna Türil toimunud volikogu istungil erakonnalt volituse nõuda 2009. aasta eelarve võimalikule puudujäägile selge piiri seadmist. Selleks tuleks riigieelare seadusesse lisada punkt, millega seatakse riigieelarve võimalikule puudujäägile selge lagi. Kui see väljub kokkulepitud raamidest, siis peab valitsus automaatselt esitama Riigikogule esitada negatiivne riigieelarve.

Selle sammu eesmärk on vältida eelarvega täielikku määramatusesse sattumist. Selline otsus toob kaasa valitsuskoalitsioonile ka kohustuse läbi arutama võimalikud kokkuhoiukohad ning seadused, mida nendeni jõudmiseks muuta tuleb.

Teiseks pidas IRL möödapääsmatuks täiendavate kärbete tegemist 2009. aasta riigieelarve eelnõus juba enne selle vastuvõtmist Riigikogus. Laar toetas arusaama, et kuna eelarve eelnõu aluseks olnud prognoosid on osutunud paikapidamatuks, tuleb valitsuses tekkinud olukorda ausalt tunnustada, prognoosi ametlikult kärpima ning vastavalt kärpe suurusele vähendama ka rahvusliku koguprodukti suurusest või maksude laekumisest tulenevaid kulutusi.

„See on kahtlematult valus, kuid möödapääsmatu otsus. Selline otsus toob kaasa äärmiselt ebameeldivaid kärpeid ka mitmetel IRL jaoks prioriteetsetel aladel, kuid midagi pole teha. Eesti prioriteet number üks on hetkel üleminek eurole hiljemalt aastaks 2011. Praeguste prognooside kohaselt võiks see olla võimalik, kuid seda vaid eeldusel, et Eesti suudab oma eelarve hoida Maastrichti kriteeriumis ette nähtud piirides. Seetõttu
tuleb eelarve tasakaalule allutada kõik teised sihid ning eesmärgid, olgu nad meile nii kallid kui tahes," sõnas Laar.

Kiisler: avalike teenuste parandamine algab vajaduse mõtestamisest

2008-11-11

Regionaalminister Siim Kiisler esines 6. novembril Tartus toimunud üheksandal Riigiametnike foorumil ettekandega avalike teenuste arendamisest. Ta ütles, et hea teenuse eelduseks on arusaam, mida klient ehk kasutaja vajab.

Kiisleri sõnul oleme tehnoloogiliselt jõudnud heale tasemele ning uute e-lahenduste loomine iseenesest ei ole piisav lahendus. „Olulisteks muutusteks on vaja reforme, mis kaaluvad läbi nii teenusele esitatavad ootused, kui ka selle pakkumise viisi ja rahastamise. Kitsaskohti on palju, aga esmajärgus on vaja arendada teenuseid, mis teeksid võimalikult paljude kodanike elu lihtsamaks ja mugavamaks,“ ütles Kiisler.

Kiisler rõhutas ka vajadust mõista, et riigi andmekogude ning infosüsteemide kasutajateks on nii ametnikud, kui ka kodanikud, kel on aga erinevad ootused ja vajadused. „Parimad süsteemid teevad lihtsamaks nii kodanike, kui ka ametnike elu. Seepärast on targem kohe alustada koos kõigi osapooltega,“ sõnas minister.

Ettekande slaidid (pdf 275 kb)

IRL soovib eurole ülemineku võimaldamiseks piirata eelarvepuudujääki

2008-11-03

Tänasel valitsuskoalitsiooni eestseisuse koosolekul esitas Isamaa ja Res Publica Liit koalitsioonikaaslastele parandusettepaneku 2009. aasta riigieelarve eelnõusse, et seada eelarve puudujäägile selged piirid.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on parandusettepanek vajalik selleks, et teha võimalikuks Eesti üleminek eurole 2011. aastaks.

"Kui 1999. aastal nõudsid Eesti julgeolekuhuvid, et kõik muud eesmärgid tuleb allutada liitumisele NATO-ga, siis praegu nõuavad Eesti julgeolekuhuvid võimalikult kiiret liitumist eurotsooniga," lausus Laar.

Vastasel korral ähvardab tema sõnul Eestit oht sellest pikemaks ajaks välja jääda, mis omakorda seaks kahtluse alla Eesti konkurentsivõime ning inimeste elatustaseme.

Parandusettepaneku kohaselt täiendatakse eelarve eelnõu §-ga 20 "Kulusid vähendava lisaeelarve esitamine", mis seaks eelarve puudujäägile selged piirid. Selle esimeses punktis sätestatakse, et kui riigieelarve kulud ületavad tulude laekumist va. välisabi sildfinantseerimiseks enam kui on §3 punktis 5 määratud kassareservi suurus, esitab Vabariigi Valitsus koheselt Riigikogule riigieelarve kulusid vähendava lisaeelarve eelnõu.

Eelnõu teine punkt annab rahandusministrile senisest tugevamad õigused õiguse kontrollida eelarvest tehtavaid kulutusi.

Laari hinnangul võib IRLi ettepanek tõesti tunduda liialt karmina, kuid praeguses olukorras on see parim garantii, et Eesti võtab eelarve tasakaalus hoidmist tõsiselt.

"Ebakindlus ja otsustamatus on Eesti suurimad vaenlased, neid ei saa me endale enam lubada," sõnas Laar.

Reinsalu: ühinemistoetuste suurendamine on samm õigel teel

2008-10-22

Riigikogu liikme Urmas Reinsalu sõnul on ühinemistoetuste kahe ja poole kordne suurendamine samm õiges suunas, kuid ebapiisav, sest Eesti vajab jätkuvalt terviklikku haldusreformi.

"IRL on veendunud, et haldusterritoriaalse reformi elluviimisel peaks riik võtma endale suurema rolli kui pealtvaataja ja rahajaotaja oma," ütles Reinsalu täna Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus.

"Vabatahtlike ühinemiste soodustamine ei muuda tõsiasja, et haldusreform on möödapääsmatu, sest Eesti vajab reaalseid ühtsetel alustel toimuvaid muudatusi. Päris kindlasti ei tohiks meie omavalitsused tekkida juhuslikult või pelgalt kildkondlike huvide pinnalt," sõnas Reinsalu.

Laar: ATS-i initsiatiiviks oli viimane aeg

2008-10-13

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul oli uue avaliku teenistuse seaduse eelnõuga väljatulekuks viimane aeg, kuna tegevusetus selles vallas on kestnud liiga kaua.

„Tervitan justiitsministri initsiatiivi, ja loodan, et see lahendab tõepoolest kõik ametnike arvukuse, palga ja soodustustega seotud probleemid, nagu Rein Lang seda on lubanud," sõnas Laar.

"Rein Lang on olnud ametis juba aastaid, hea, et oleme lõpuks eelnõuni jõudnud".

Laari hinnangul on rõõmustav, et pikka aega saladuskatte all olnud eelnõu on toodud läbirääkimiseks ka partnererakondade, ametiühingute ja teiste seotud osapoolte ette.

„Usun, et avalik läbirääkimine annab sellele seadusele just sellise näo, nagu Eesti riik ja avalik sektor praegu kõige rohkem vajab".

Laari hinnangul vajab Eesti tõhusat avalikku sektorit, ning praegusel muutuste ajal peab otsima ja ka kasutama kõiki võimalusi mõistlikeks reformideks, et Eesti ei mängiks oma edu maha suunates kõik ideed aruteludesse, millel pole lõppu ega tulemust.

"Loodetavasti söandab Reformierakond asuda nüüd toetama ka teisi Eestile vajalikke reforme, nagu radikaalne haldusreform".

IRL: koalitsioon peab seisma Eesti tuleviku eest

2008-09-22

IRLi eestseisus arutas 2009. aasta riigieelarve ümber tekkinud olukorda, avaldades tõsist muret selle seisu üle. Olukorras, kus eelarve esitamiseni on jäänud loetud päevad, pole tänaseni teada ei eelarve maht ega järelikult ka ministeeriumite piirsummad, selged pole 2009. aasta eelarve prioriteedid.

Samas on IRL veendunud, et pole aeg otsida süüdlasi, vaid leida ühiselt tekkinud olukorrast väljapääs. Riigikogu tänast koosseisu arvestades on praegune koalitsioon parim, mis Eestil on välja panna. IRL tunnustab partnerite jõupingutusi lahenduste otsimisel ning näeb tänases koalitsioonis piisavalt jõudu nendeni jõudmisel.

Tunnistades puudusi nii riigieelarve koostamise protsessis kui õhku selle tulude prognoosis, peab IRL siiski õigeks pingutada tasakaalus eelarve õigeaegse esitamise eest. Samas ei saa saata Riigikogule arutamiseks pseudoeelarvet, mille sisu on ebaselge ja mis pole seaduseelnõudega kaetud.

Selleks, et eelarve kindlustaks Eestile tulevikku, peaks ta tagama:

1) Kindlustunde nii Eesti inimestele kui ettevõtjatele. Eesti valitsus ei saa lahendada majanduse jahtumisest tulenevaid probleeme nende arvelt. Seetõttu seisab IRL vastu läbimõtlematule maksude ja aktsiiside tõusule, puudutagu see mootorikütuse ja gaasiaktsiisi või majutusasutuste käibemaksu tõusu 18 protsendile. Olukorrast väljumiseks tuleb Eesti riigil lõpetada ülejõuelamine ning kärpida kulutusi.

2) Kindlustunde Eesti riigile. Meid ümbritsevas järsult ohtlikumaks muutunud maailmas peame jätkama igapäevast panustamist inimeste ja riigi kaitsmisesse ohtude vastu, mis seda ähvardavad. Kaitsekulutuste hoidmine ei ole kerge otsus, kuid meie riigi tulevik nõuab meilt
julgust otsustada enda riiki kaitsta ka siis, kui valikud on rasked või väga rasked. Oluline on ka tähelepanu pööramine sisejulgeolekule.

3) Kindlustunde lastele ja noortele. IRL lähtub eelarveläbirääkimistel tõsiasjast, et elukvaliteeti pole võimalik parandada panustamata haridusse ja teadmistesse, ning meie tulevik hakkab tuginema otsustel, mille me langetame täna. Eesti vajab haritud inimesi, iga samm, mille me selles suunas astume, on samm õiges suunas. Meie koolid peavad olema tugevad, me peame väärtustama oma õpetajaid, sest nad laovad vundamenti meie kõigi tulevikule. Panustamata täna haridusse, lõikame Eestil tuleviku ära.

Neist prioriteetidest peab IRLi arvates lähtuma ka sellel nädalal peetavatel eelarvekõnelustel.

IRL kutsub 2009. aasta eelarveläbirääkimiste lõpu järel üles alustama kogu ühiskonnas debatti Eesti
tuleviku üle. Sest samalt aluselt jätkates osutub tasakaalus eelarve koostamine 2010. aastal
ilmselt võimatuks. Eesti vajab kiiret ja otsustavat haldusreformi, riigivalitsemise efektiivsuse
tõstmist ning investeerimist tulevikku, see tähendab haridusse. Vaid uusi ideid otsides ja leides
saame tagada Eestile jätkusuutliku arengu.

Riigikogu esimehe kõne Vabadussõja võidusamba avamisel

2008-09-20

Armas rahvas!

Kolm aastat tagasi toodi Võrumaalt Urvaste vallast Rande talu põllult siia Harjumäele vabaduse monumendi kohta tähistama põllukivi.

See kivi pidi andma tunnistust, et nüüd on lõpuks teostumas korduvalt takerdunud püüd rajada ka Eesti pealinnas vääriline vabadussammas neile, kes Eestile vabaduse võitsid.

Siis avaldasin lootust, et mehed peavad sõna ja sammas saab kunagi ka valmis.

Küllap just asjaolu, et tegemist on meile kõigile tähtsa monumendiga, on nii paljusid inimesi, ja seda erinevatel aastakümnetel, ajendanud oma arvamust üles näitama.

Ma usun, et me ei saa absoluutset ilu otsides asja täna enam pooleli jätta. Ja meil ei ole põhjust arutleda, kas võitsid kunstnikud, insenerid või valitsus.

Mul on hea meel, et paneme nurgakivi Vabadussõja võidusambale, mälestusmärgile, mis tähistab kõige olulisemat võitu Eesti ajaloos.

Eesti rahvas avaldab austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel. Tänan kõiki, kes on andnud panuse Vabadussõja võidusamba valmimiseks, eriti tänan kõiki annetajaid!

IRLi Noorteühenduse avaldus

2008-09-20

Avaldus

20.09.2008

Eesti ei pea 15-aasta pärast olema Euroopa viie vaesema riigi hulgas!

Riigieelarve vaidlused on jõudnud seisu, kus Reformierakonna poolt alajuhitud valitsuselt tulevad segased signaalid, mis tõotavad 15 aastaga viia Eesti Euroopa viie vaesema riigi hulka. Ülioptimistlike avaldustega esinev ja halbade uudiste teatamisest eemale hoidev valitsuse liider juhib Eestit juba neljandat aastat olukorra poole, mis tõotab Eestile pikaajalist mõõna nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Põhja on lastud haldusreformi tegemine, mööda on lastud võimalus võtta kasutusele euro, headel aegadel on paisutatud riigiaparaati, koalitsioonipartneritele on surutud peale liigoptimistliku eelarve tegemine eirates kõiki ohumärke, europarlamendi valimiste reglementi keeldutakse arusaamatute argumentidega demokraatlikumaks muutmast. Julgust nõuda Reformierakonnalt sellise valitsemismentaliteedi muutmist palume ka enda erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtidelt. Meie tahame Eestis edasi elada ja siin oma lapsi kasvatada nii 15 kui ka 25 aasta pärast. Seetõttu palume Reformierakonda lähtuda tervest mõistusest, mitte odavast populaarsuseihast ning lõpetada Eesti arengu pidurdamine.

Selleks tuleb ratsionaalselt ja pikaajalisi eesmärke silmas pidades nii riigieelarve tulude pool kui ka kulude pool. Praegust sotsiaalsüsteemi ei suuda tänaste ja prognoositavalt kasvavate kulude juures Eesti perspektiivis ülal pidada. Ühekordsete, siit-sealt kokkukraabitavate tuludega ei ole see jätkusuutlik. Haldusreform tuleb ära teha, mitte seda lõputult venitada.

Hariduskulude osakaal vabariigi eelarvest peab olema kasvav ja siin ei saa me tuleviku arvelt kokku hoida. Vajadusel tuleb vähendada seadustega paikapandud kulusid mujalt. Eesti edu saab olla ettevõtlikus ja haritud noores, kes tugevdavad meie konkurentsivõimet. Meie koolides peavad töötama parimad õpetajad.

Riik peab looma stabiilse, mugava, arengule ja innovatsioonile suunatud keskkonna, ning hoolitsema selle eest, et kellegi teotahe ei jääks võimaluste puudumise taha seisma. Riik peab võimaldama enesetäiendamise ja kvaliteetse hariduse omandamise võimaluse kõigile soovijatele. Maailmatasemel teadmisi peab olema võimalik omandada ka Tartus või Tallinnas.

Isamaa ja Res Publica Liidu Noorteühendus

Riigikogu esimehe Ene Ergma kõne parlamendi tööaasta avamisel

2008-09-08

Austatud Vabariigi President, lugupeetud Riigikogu liikmed, põhiseaduslikud ametikandjad, , Vabariigi Valitsus ,Teie Ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Täna algav parlamendi töö-aasta nõuab meilt tõsist tööd. Eesti majanduse jahtumisest tingitud probleemid ning rahvusvahelise olukorra pingestumine seoses Vene-Gruusia konfliktiga sunnivad meid tegema otsuseid, millest mitmed on õige valusad.

Head kolleegid,

Kõik märgid näitavad, et tuleb lumine talv, kuusel on palju käbisid ja pihlakal marju, loodus mõtleb oma lastele - lindudele. Ka Eesti riigile ei tule lihtne talv - vaevalt võib loota suurt majanduse paranemist lähemal paaril aastal.

Meid ootab ees 2009. aasta riigieelarve tõsine arutelu. Valimiste eel pakub iga erakond lubadusi, millest igaüks on omamoodi ilus, kuid mille realiseerimiseks peavad olema tegelikud võimalused.
Mõneti meenutab praegune olukord Vene režissööri ja stsenaristi Eldar Rjazanovi kirjeldust menufilmi „Itaallaste uskumatud seiklused Venemaal" saamisloost. Rjazanov osales koos Itaalia ja Vene stsenaristidega selle filmi stsenaariumi kirjutamisel. Filmi finantseerijad, kaks Itaalia miljonäri nõudsid, et filmis oleks hulgaliselt kaskadööritrikke. Stsenaristid täitsid tellijate soovi. Ent kui Rjazanov taas selle suurejoonelise stsenaariumi avas, ja seda režissööri pilguga vaatas, tõusid tal enda sõnul peas juuksed püsti -iga triki ettevalmistamine ja filmimine nõudis nädalaid ja tõi endaga märkimisväärse rahakulu, ent oli kinolinal nähtav vaid mõne minuti.

Erinevus poliitika ja filmitegemise vahel on selles, et nii hea kui ka halb film jääb ainult tegija südametunnistusele. Riigi toimimine ei tohi kannatada, kui stsenaarium on kirjutatud liialt optimistlikult.

Meenutan, et hiljuti - optimismilainel- said riigijuhid võtta üsna spontaanselt vastu otsuse kulutada kaks ja pool miljardit krooni Eesti Raudtee taasriigistamisele - täna otsivad ministrid meeleheitlikult palju väiksemaid summasid, et eelarves ots-otsaga kokku saada.

Nüüd, kus peame asuma oma seniseid plaane revideerima, ei saa me siiski teha üksnes mehhaanilisi kärpeid. Riigimehelikud otsused ei pea sõltuma, millise erakonna käes on üks või teine ministriportfell - me peame olema ühel meelel selles, mis tagab Eestile arengu. Arvestades olukorda on tark panustada turvalisusse - meie riigi ja inimeste kaitsmisesse. Samuti riigi tulevikku, selleks ei tohi kokku hoida hariduse arvelt, kuna see tagab Eestile jätkusuutlikkuse.

Hea Riigikogu!

Kutsun kõiki komisjone olema aktiivsed, sest kätte on jõudnud aeg ette valmistada otsuseid, mis on riigile vajalikud 10 ja 15 aasta pärast. Loodan, et majanduskomisjoni esitatud ettepanek - arutada riiklikult tähtsa küsimusena ettevõtluskeskkonna arendamist, teostub siin saalis üsna pea.

Üks tähtsamaid teemasid, milles vajame selgust ja otsuseid on energeetika, see arutelu peab jõudma lähemal ajal siia, Riigikogu suurde saali. Olukorras, kus Venemaa kasutab energiatarneid poliitilise relvana, on loomulik kõiki võimalusi kaaluda, sealhulgas tuumajaama rajamist Eestisse. Tahaksin teie käest küsida, kas soomlased, prantslased või rootslased käituvad eestlastest rumalamalt, kui nad on võtnud kasutusele tuumaenergeetika? On teada, millega lõppes Saksamaal tuumajaamade sulgemine. Kuid me peaksime esitama küsimusi nagu: kas Venemaalt tarnitavale gaasile võiks olla alternatiive? Näiteks Norra gaas? Soovin, et me arutaksime seda täie tõsidusega, sest energiarindel sõda juba käib. Mida kauem me nende otsustega viivitame, seda keerulisem on neid teha ja ellu viia tulevikus. Olgu meile hoiatuseks Leedu näide - ühest küljest anti Euroopa Liidule liitudes lubadus Ignalina tuumajaam 2009. aastaks sulgeda, teisalt suudetakse uus elektrijaam käima saada ilmselt alles 2015. aastal. Mõistlike alternatiivide puudumine võib jätta Leedu lähiaastatel üsna keerulisse olukorda.

Austatud Riigikogu!

Õige pea hakkame menetlema töölepinguseaduse eelnõu. Pole liialdus väita, et see seadus puudutab enamikku Eesti inimestest. Paindlikku tööturgu soosiv seadus ei saa olla sajaprotsendiliselt meeldiv ei tööandjale ega töövõtjale. Kompromiss tuleb teha siin saalis. Toon näite, kuhu võib viia ühe poole õiguste ülehindamine. Maestro Eri Klas lahkus Rootsi Kuninglikust Ooperiteatrist pärast seda, kui lavatööliste ametiühing otsustas Don Juani esietenduse lõpetada vahetult enne lõpusteeni, kuna kell sai 11 ja lavatööliste tööaeg lõppes. Maestro arvamuse peale, et ta ei jõua etendust selleks ajaks lõpetada, soovitas lavatööliste ametühingu esindaja lihtsalt kiiremini dirigeerida. Eri Klas küll püüdis, kuid ei suutnud - kell 11 kustutati teatris tuled ja Don Juanile jäid põrguväravad suletuks.

Lisaks riigieelarvele ja töölepinguseadusele ootab meid Riigikogu töökorralduse ajakohastamine. Menetluses on juba esimesed eelnõud Riigikogu töökorralduse täiustamiseks, et teha infotund aktuaalsemaks ja anda rohkem võimalusi arutelude algatamiseks. Kindlasti ei saa me vaadata mööda vajadusest korrastada Riigikogu liikmete ja kõrgete riigiametnike palgasüsteem. Nii nagu praegu vaatavad oma kulutusi üle meie perekonnad, nii peab ka riik elama oma võimete kohaselt. Ka poliitikud peavad praegu mõistma, mis on võimalik ja mis mitte ning lähtuma meie riigi tänastest ja tulevastest vajadustest.

Soovin kõigile tarkust, jõudu ja tervist!

IRL kutsub koalitsioonipartnereid konstruktiivsele koostööle

2008-09-08

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar kutsub koalitsioonipartnereid rahumeelsele mõttevahetusele leidmaks riigieelarve menetlemisel kokkuleppeid, et valitsus saaks Riigikogule esitada võimalikult terviklikult ja Eesti tulevikku silmas pidava riigieelarve.

„Sõnasõja asemel vajab valitsus pigem konstruktiivset arutelu ja töörahu. Ühe või teise idee pärast avalik tülitsemine pigem aeglustab sisuliste kokkulepete saavutamist," lausus Laar.

„On õige endale aru anda, et valitsus peab ootused ja võimalused eelarves kokku viima, valitsus peab käituma ühtsena ja tervikuna vastutama ka selle eest, et ei kannataks meie riigi käekäik tulevikus."

Tema sõnul teeb selle võimalikuks koostöövaimu hoidmine ja tulevikku suunatud ratsionaalne arutelu.

"Eelarve esitamiseni on jäänud vaid veidi üle kahe nädala. Eelarve tehniline ettevalmistamine võtab ka nädalapäevad aega, see paneb koalitsioonile tugeva tempo peale, sest koos eelarvega tuleb üle anda ka sellega seotud seadused."

„Oluline on seejuures vaadata tulevikku ja võtta vastu otsused, mis mõjutavad mitte ainult 2009 vaid ka järgnevate aastate eelarvet."

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse avaldus

2008-08-26

EESTI OOTAB OTSUSEID

Eesti 2009. aasta eelarve koostamine on jõudnud otsustavasse faasi. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt eelarve laekumised 2009. aastal miljardite kroonide võrra eeldatust väiksemad. Samal ajal esitab viimastel nädalatel seoses Venemaa rünnakuga Gruusia vastu järjest ohtlikumaks muutuv maailm Eestile uusi väljakutseid. Olemasolevate eelarve piirsummade juurde jäädes pole neile võimalik vastata. Olukorrast väljumiseks tuleb pigem ohverdada antud poliitilised lubadused mitte aga rahvuslikku julgeolekut.

IRL leiab, et Eesti julgeolek peab olema 2009. aasta eelarve peamine prioriteet. Tänapäeva maailmas tuleb julgeoleku tagamiseks aga mitte ainult investeerida kaitsejõududesse, vaid ka sisejulgeolekusse ning tõhusasse välisteenistusse, infrastruktuuri ja maa ühtlasesse arengusse.

Selleks tuleb 2009. aasta eelarves:

1) Hoida kaitsekulutuste osakaal lubatud tasemel

2) Tagada sisejulgeolek

3) Jätkusuutliku arengu tagamiseks panustada haridusse, teadus- ja arendustegevusse

4) Investeerida kogu Eesti ühtlasse arengusse, regionaalpoliitikasse. Transpordidotatsioonid tuleb säilitada.

5) Teavitada muukeelset elanikkonda tõhusamalt maailmas ja Eestis toimuvast, käivitada ETV2.

Selleks, et nimetatud eesmärgid saavutada, ei näe Isamaa ja Res Publica Liit muud võimalust, kui lükata edasi koalitsioonilepingus ette nähtud tulumaksureform.

IRL ministrid on solidaarselt osalenud eelarve ettevalmistamisel, kärpides 8% oma ministeeriumite tegevuskulusid. Viimased eelarveprognoosid muudavad aga möödapääsmatuks muutunud olukorras üle vaadata kõik koalitsioonilepingus antud lubadused. Antud lubaduste võimalustega kooskõlla viimine ning tasakaalus oleva eelarve koostamiseks vahendite leidmiseks ettepanekute tegemine kuulub peaministri kompetentsi. Eelarve korralikuks ettevalmistamiseks ning koalitsioonilepingu muutmiseks loodab Isamaa ja Res Publica Liit, et hiljemalt 1. septembriks esitab peaminister Andrus Ansip valitsusele konkreetsed ettepanekud tasakaalus oleva eelarve koostamiseks. Vastasel korral on raske ette näha, et septembri lõpuks õnnestuks valitsusel 2009. aasta eelarve Riigikogule esitada. IRL teatab, et suhtub esitatud ettepanekutesse täie tõsidusega ning on valmis arutama ka kõigi enda poolt koalitsioonileppesse lisatud lubaduste edasilükkamist.

IRL leiab, et Eesti seisab keeruliste otsuste ees, olles samas veendunud, et praegune valitsuskoalitsioon suudab talle esitatud väljakutsetele edukalt vastata.

Laar: Kui me täna reageerimata jätame, siis on sõda meie enda väravas

2008-08-12

IRLi esimees ja parlamendifraktsiooni juht Mart Laar ütles täna Gruusia toetusavalduse vastvõtmisel Riigikogu kõnetoolist, et vaatamata Venemaa tänastele avaldustele jätkub Gruusias Venemaa agressioon.

„Venemaa on alustanud etnilise puhastusega - Lõuna Osseetia küladest Nikosi, Kurta ja Armarashili on tulnud teateid etnilisest kontrollist ja grusiinide hukkamisest otselaskudega pähe," ütles Laar.

Ta tõi näidetena Vene agressiooni jätkumisest täna veel Poti sadama okupeerimise ja selles piirkonnas saja tsiviilisiku tapmise ja Gori kesklinna pommitamise, kus muuhulgas sai tabamuse ka haigla, ning tapeti üks välisajakirjanik. Täna on pommitatud ka Kaspis asuvat tehast ja Rustavi lähedal asuvat torujuhet, viimast lõhkekehad siiski ei tabatud.

Mart Laar ütles täna Riigikogu ees, et vaadates Keskerakonna poolt esitatud parandusi avaldusele Gruusia kohta, siis Keskerakond ei pea Venemaa tegevust Gruusias agressiooniks.

„Agressiooniks ei pidanud Venemaa tegevust ka need, kes 1940. aasta 21. juulil siia saali kogunesid ning Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks vabariigiks kuulutasid ning selle vastuvõtmist nõukogude rahvaste vennalikku perre palusid. Näib, et Johannes Vares-Barbaruse valitsuse moodustamine tundub ka tänapäeval võimalik," sõnas Laar.

„Sellist valitsust üritatakse praegu ka Gruusias meeleheitlikult luua, sest kuigi Venemaa on paljugi saavutanud, pole ta siiani saavutanud oma peamist eesmärki - Gruusia seaduslikult valitud valitsust."

Laari sõnul peab Eesti toetama Gruusiat rahvusvahelisel areenil, selgitades meie partneritele toimuvat, osutama humanitaarabi ja olema valmis võtma vastu põgenikke ja osalema rahuvalvevägedes Gruusias.

IRLi esimees rõhutas vajadust kaitsekulude tõstmisest, sõnades, et oleks hullumeelsus jätta täitmata kohustused NATO ees ja Eesti kaitsekulutused tuleb hoida vajalikul tasemel.

Lisatud Mart Laari kõne tekst

Lugupeetud juhataja!
Austatud Riigikogu!

Me oleme täna kogunenud siia, et toetada Gruusiat võitluses Vene agressiooni vastu. Meile etteantud avalduse sisu on siin tutvustatud ja põhjendatud, seetõttu juhiksin tähelepanu vaid mõnele asjaolule, mis selle vastuvõtmise ilmtingimata vajalikuks muudavad.

Esiteks on see kindlasti fakt, et vaatamata väljakuulutatud sõjategevuse lakkamisele käib sõjategevus jätkuvalt edasi. Täna pommitati sihtmärke üle kogu Gruusia, kaasa arvatud pöörates erilist tähelepanu majandusobjektidele, täna pommitati Saksa kapitalil tuginevat tsemenditehast Kaspis, pommitati, õnneks ebaõnnestunult, torujuhet Rustavi lähedal jne, jne. See loetelu on pikk. Sõjategevus jätkub, osa Gruusiast, mitte ainult Lõuna-Osseetia ja Abhaasia, vaid ka muud alad on okupeeritud, Poti sadam on purustatud ja okupeeritud Vene vägede poolt, kes on tapnud vähemalt sada tsiviilisikut, tankid takistavad kõikide, ka transpordi ligipääsu sellele sadamale. See ei ole normaalne olukord, see on agressioon, see on okupatsioon. Lõuna-Osseetias on alanud etniline puhastus, mis meenutab Srebrenicat, kus Vene rahuvalvajad vaatavad rahulikult pealt, kuidas inimesi tapetakse. Massimõrvad on toimunud Nikosi, Kurta, Armarishili külades, suur osa inimesi on kokku kogutud Kurta koonduslaagrisse, kus neid mahalaskmisele viiakse. Ainuke põhjus, miks seda tehakse on see, et nad on gruusia päritolu. Tshinvali on muutunud varemetelinnaks ja mitte sedavõrd Georgia vägede pommitustöö tõttu, vaid kaks päeva kestnud Vene õhurünnakute pommituste tulemusel. Väga palju inimesi on maetud varemete alla. Humanitaarabi neile on keelatud, sest tundub, et Vene pool loodab, et mida rohkem laipu, seda rohkem annab neid hiljem kirjutada grusiinide relvajõudude arvele. Sama tundub toimuvat ka Lõuna-Osseetia külades, kuhu samuti ühtegi humanitaarkolonni ligi ei lasta.

Nii me siin oleme ja ikka räägime sellest, et agressiooni ei ole toimunud, nii nagu me seda välja loeme Keskerakonna poolt meile esitatud avaldusest. Agressiooniks ei pidanud Venemaa tegevust ka need, kes 1940. aasta 21. juulil siiasamasse saali kogunesid ning Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks kuulutasid ning selle vastuvõtmist nõukogude rahva vennalikku perre palusid. Näib, et Juhan Vares- Barbaruse valitsuse moodustamine erutab ka tänapäeval meeli. Sellist valitsust üritatakse loomulikult ka Gruusias praegu luua, kuigi veel siiamaani pole oma Vares- Barbarust või Kuusineni õnnestunud leida. Sest kuigi on palju saavutatud Venemaa poolt, pole ta seni saavutanud oma peamist eesmärki: Georgia seaduslikult valitud valitsuse kukutamist ja maa arengusuuna põhimõttelist muutmist.

Mida me peame siis siin Eestis tegema selleks, et aidata Georgiat, aidata selle kaudu ka iseennast ja kogu Euroopat? Esiteks, kindlasti toetama Georgiat rahvusvahelisel areenil nii, nagu vähegi suudame, selgitades meie partneritele seda, mis toimub, aga selleks tuleb nimetada asju õigete nimedega. Tegemist pole mitte Gruusia-Venemaa sõjalise konfliktiga, tegemist on agressiooniga. Teiseks, osutama Gruusiale humanitaarabi ja toetama ka humanitaaralal tegutsevate vabatahtlike saatmist Gruusiasse, olema ka ise valmis vastu võtma Gruusia põgenikke, olema ise valmis osalema rahuvalvevägedes Gruusias. Mul on rõõm kuulda, et ka mitmed need poliitikud, kes pole olnud siin saalis just vaimustatud Eesti kaitsekulutuste tõstmisest, on nüüd selle vajadusest lõppude lõpuks aru saanud. Tõepoolest, Eesti kaitsekulutusi tuleb tõsta ning ma loodan, et selleks vajalikud otsused leiavad siis siin Riigikogus ka toetuse. Pean tunnistama, selleks on ka vajalikud kärped mõningatel muudel aladel, kuhu oleks muidu nii mõnus ja nii hea raha kulutada. Meie Eesti julgeolek on meile tähtis, sellesse me peame tõesti panustama ja need oma kohustused, mis me oleme võtnud ka oma partnerite ees NATO-s, ka tõepoolest täitma. Selles suhtes on mul hea meel, et selles küsimuses, tundub, Riigikogus eelarve arutlustel vaidlusi ei tule.

Aitäh!

Andres Herkeli kõne Riigikogu erakorralisel istungil

2008-08-12

Austatud Riigikogu!

Maailm, milles me elame, on kaotanud viimastel päevadel oluliselt oma senist turvalisust. Venemaa ulatuslik sõjaline agressioon Georgia vastu, tema suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse lõhkumine süvendab ohutunnet eeskätt Venemaa naabrite jaoks, aga tegelikult kogu maailmas. Rahvusvahelise õiguse nii jõhker rikkumine ei saa jätta ükskõikseks neid, kes peavad tähtsaks rahu, õigust ja vabadust. Aga just need põhimõtted, kõige olulisemad demokraatlikud väärtused, mida oleme meiegi tähtsaks pidanud oma riiki ehitades, on saanud Venemaa sõja tõttu Georgia vastu kõige kurjema tagasilöögi.

Head kolleegid, kui me veel üleeile õhtul tänast avaldust ette valmistasime, siis ma mõtlesin, mis peaksid olema need põhjendavad laiendused, millega algataja ettekanne peab avalduse teksti toetama. Mõtlesin kõigi nende geograafiliste punktide loetlemisele, mida Vene õhujõud olid selleks ajaks Georgia territooriumil pommitanud, hävitatud elumajadele, infrastruktuuri objektidele, Poti sadamale ja nõnda edasi. Tänaseks on kallaletungi ulatus laienenud nii palju, et targem on selle aeganõudva loetelu esitamisest loobuda. Suurte linnade nagu Zugdidi vallutamine ja Gori ulatuslik hävitamine kõneleb sellest, et eesmärk võib olla maa täielik okupeerimine. Avalikuks on tulnud ka Venemaa juhtkonna eesmärk tagandada Georgia legitiimselt valitud president.

Venemaa on püüdnud vastutust toimuva pärast veeretada Georgia poolele, väites, et Venemaa rünnaku põhjustasid Georgia aktsioonid Lõuna-Osseetias, peaminister Putin on kõnelnud koguni genotsiidist osseetide vastu. Selliste valede ajalugu ulatub tagasi Stalini, Beria ja Võšinski aegadesse, neid on sepistanud NKVD ja KGB ning nüüd juba FSB mõttekojad. Tõde nimetatakse valeks ja vastupidi ning agressiooni ohvrit nimetatakse agressoriks. Sellal, kui muu maailm püüdleb vabaduse ja heaolu suunas, ei ole nood kurjuse mõttekojad, mida nii üksikasjaliselt lahkas meie seast hiljuti lahkunud Aleksandr Solženitsõn, suutnud õppida midagi uut.

Aga oleme meie täpsed. Mööname, et pärast korduvaid provokatsioone, pärast seda, kui Georgia külasid oli mitu päeva tulistatud ja pommitatud, alustasid Georgia väed tõepoolest vastuaktsiooni. Neid on ehk lihtne süüdistada kergemeelsuses, kuid palju keerulisem on öelda, mida oleks tulnud teha. Põhiline vastutus olukorra pärast lasub Venemaa rahuvalvajail, kes ei saanud hakkama endale võetud kohustusega rahu tagamisel Lõuna-Osseetias, lastes separatistidel - isegi mitte osseetidel, vaid Venemaalt sisseimbunud elukutselistel provokaatoritel - vabalt ja põhjendamatult relvi kasutada. Kogu Georgia-vastase agressiooni käik kõneleb tegelikult sellest, et see operatsioon oli Vene vägedel pikalt ja põhjalikult ette valmistatud, selle käivitamiseks vajati üksnes ettekäänet.

Venemaa on viimastel aastatel korduvalt katsetanud piire, kui kaugele saab minna Georgiat otseselt kahjustava tegevusega ilma, et sellele järgneks tugev rahvusvaheline reaktsioon. Nii oli see ülemöödunud sügisel, kui Venemaa rakendas Georgia vastu majanduslikku ja sotsiaalset blokaadi ning algas Georgia kodanike tagakiusamine Venemaal. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Olukorrast Georgia ja Venemaa suhetes", rahvusvaheline reaktsioon ei olnud väga tugev. Nii oli see ka möödunud aasta 6. augustil, kui Gori lähedale heideti rakett, mis õnneks ei plahvatanud. Toda raketti Vene Föderatsioon omaks ei tunnistanud, ehkki eksperdid olid selle päritolus kindlad. Rahvusvaheline reaktsioon sellele sündmusele jäi väga nõrgaks.

Järgmine proovilepanek oli selle aasta aprillis, kui Venemaa andis teada oma otsusest luua diplomaatilised suhted Georgia separatistlike osade, Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks". Ka rahvusvaheline reaktsioon oli õige kiire, kuid konkreetseid samme ei järgnenud. Vastupidi, vahetult enne seda oli Lääs Georgiale NATO liikmelisuse tegevuskava mitteandmisega oluliselt nõrgendanud oma positsioone ning julgeolekutagatisi regioonis. Kuu aega tagasi ehk juulis tegid Vene lennukid ähvarduslende Georgia territooriumi kohal. Need õhuruumi rikkumised võeti ka omaks. Kui kõigi varasemate provokatsioonide puhul oli Georgia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust vähemalt sõnades tunnustatud, siis nüüd sellest loobuti - ilmselt oli Venemaa siis juba otseselt asunud sõjalise agressiooni ettevalmistamisele. Erilist rahvusvahelist tähelepanu need arengud kuu aja eest ei äratanud, kuid meie poolt sai tehtud Eesti-Georgia parlamendirühma avaldus.

Niisiis, ükskõik, kuidas ka olukorda analüüsida, jõuame me tõdemuseni, et suuresti on praegune olukord demokraatlike riikide ükskõiksuse, nõrga koostöö ja ebapiisava sekkumise tagajärg. Kas Euroopa Liidul, ÜRO-l, NATO-l, Euroopa Nõukogul, OSCE-l ja neisse organisatsioonidesse kuuluvatel demokraatlikel riikidel õnnestub juba tehtud vigu mingilgi määral heastada, näitab lähem tulevik.

Head kolleegid! Enne kui lähen selle avalduse üksikasjade juurde, lubage teha üks täiendav osundus, mis kindlasti peab kuuluma selle solidaarsusavalduse juurde, mida me täna väljendame Georgia riigi ja rahva suhtes. Me peame mõtlema ka abhaaside ja osseetide saatusele. Tuleb tunnistada, et nemad on praeguses olukorras kõige suuremad kaotajad - mängukannid Venemaa uusimperiaalse poliitika teostamisel. Ilmselt ei ole Georgia mitte alati ajaloos osseete ja abhaase õiglaselt kohelnud. Siiski on pärast 2003. aasta demokraatlikku pööret selleks hoopis rohkem eeldusi kui varem. Veel selle aasta märtsis esitas Georgia Abhaasiale ettepaneku, milles pakuti ulatuslikku autonoomiat, kuid mis ilmselt Vene diktaadi tõttu kohe tagasi lükati.

Rõhutan, et veel mõne nädala eest oli Lõuna-Osseetia nn. külmutatud konfliktide hulgas just see, mille lahendamiseks oli võimalusi. Georgia püüdis seal arendada majanduslikke ja sotsiaalseid programme, rohujuure-tasandi suhted inimeste vahel olid küllalt head. Nüüd on saavutatud taaskülmutamine kuhugi Karabahhi või Abhaasia tasemele. Osseetidest, nagu abhaasidestki on vägisi tehtud Venemaa poliitika tööriistad. Kindlasti oleks olukord teistsugune, kui neile oleks antud vaba valik ning võimalus arendada laiaulatuslikku autonoomiat Georgia koosseisus, ilma välise vahelesegamiseta.

Lõpuks lubage mul peatuda mõnedel tänase avalduse punktidel. „Riigikogu mõistab hukka Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni Georgia vastu ning väljendab sügavat muret selle tagajärgede pärast". Tahan eriti osutada tagajärgedele, mis on seotud meie julgeolekuga, kui maailm laseb sellisel rahvusvahelise õiguse rikkumisel toimuda, suutmata rakendada tõsiseid sanktsioone. Agressor peab teadma, et oma tegevusega asetab ta end isolatsiooni.

Avalduse neljas lõik rõhutab, et sõjalise agressiooni põhjendamine vajadusega kaitsta oma kodanikke ei ole aktsepteeritav argument. Sama argumenti kasutas natsionaalsotsialistlik Saksamaa, õigustades oma naaberriikide Tšehhoslovakkia ja Poola ründamist ning nende iseseisvuse hävitamist. Ma arvan, et see kurjakuulutav paralleel on ka üks kõige olulisemaid võtmeid, mille kaudu me peame selgitama oma Lääne sõpradele Georgia vastu suunatud agressiooni olemust ja kriisi võimalikku laienemist teistesse riikidesse. Niisugused argumendid Venemaa poolt on väljaspool rahvusvahelist õigust ning nende kasutamine võib kõnelda kaugeleulatuvast agressioonikavast maailma riikide vastu.

Veel paar sõna rahvusvahelisest õigusest; ma usun, et selle teema laiendamine on äärmiselt oluline meie seisukohtade esitamisel nii poliitiliste kui diplomaatiliste kanalite kaudu. Venemaa rikub ÜRO põhikirja artiklit 2, mis kõneleb konfliktide rahumeelse lahendamise vajadusest. Sõjaõiguses on relevantsuse printsiip, mida Venemaa aktsioonide üliulatuslikkus samuti vaieldamatult rikub. Lubamatu on linnade pommitamine, mis toimub Georgias, ning tsiviilelanike ümberasustamine okupeeritud territooriumilt, mis leiab aset Lõuna-Osseetias.

„Riigikogu teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele eraldada humanitaarabi sõjapurustuste taastamiseks üle kogu maa." Me teame, kui keeruline seis on meil eelarvega, aga seda abi ei saa me osutamata jätta. Ja ma tahan siinkohal tänada Riigikogu nimel kõiki neid kaaskodanikke, kes on juba teinud annetuse relvakonflikti ohvritele Eesti Punase risti kaudu ja küllap tekib neid humanitaarabi formaate lähiajal veel.

Me kõneleme ka sellest, et agressiooni jätkumise korral ei pea Riigikogu võimalikuks läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö ja arengu lepingu sõlmimiseks. Kui seda teemat arendada, siis tuleb kindlasti kõneleda viisavabaduse protsessi peatamisest, samuti pole Venemaa koht sellistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogu või WTO, Sotšis pole võimalik korraldada turvalisi ja väärikaid olümpiamänge.

Georgia territoorium on praegu suures osas okupeeritud. Mis puudutab sõjategevuse lõpetamist, nagu on avaldanud Venemaa president, siis seda infot ei saa tõe pähe võtta enne, kui Vene relvajõud on Georgiast täielikult tagasi tõmbunud, praegu - vastupidi - on infot uutest rünnakutest Kaspi linna piirkonnas. Kõige järgi otsustades on „sõjategevuse lõpetamine" retooriline võte, mida kasutatakse seoses Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy viibimisega Moskvas.

Vene Föderatsiooni agressioon ja okupatsioon tuleb viivitamatult lõpetada ning seejärel peab jätkuma Georgia liitumisprotsess NATO-ga, mis on vastanud rahva enamuse tahtele ja milline tahe viimaste sündmuste taustal on ilmselt veelgi tugevnenud. Mis tahes rahva tahte allasurumine teise riigi sõjalise sekkumise tagajärjel peab olema kaasaja maailmas välistatud. Meie, Eesti Vabariigi Riigikogu liikmete jaoks on see tõdemus äärmiselt oluline. Kuni me seda põhimõtet hoiame, hoiame ka oma riiki.

Toompea lossi ees avaldatakse homme meelt Georgia toetuseks

2008-08-11

Homme toimub samaaegselt Riigikogu erakorralise istungiga Toompea lossi ees rahumeelne meeleavaldus Georgia toetuseks, kus kõnelevad riigikogu liikmed ja Georgia esindajad Eestis.

Georgia suveräänsust toetav meeleavaldus Toompea lossi ees algab homme kell 15, tulijail palutakse võimaluse korral võtta kaasa Georgia või Eesti lipp või plakateid Georgiat toetavate loosungitega.

Meeleavalduse korraldavad Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit ja Erakond Eestimaa Rohelised.

Riigikogu liikme Margus Tsahkna sõnul puudutab Georgias toimuv Eesti inimesi sügavalt - meeleavaldusel avaldatakse toetust selle riigi enesemääramisõigusele ja nõutakse Venemaalt agressiooni viivitamatut lõpetamist.

„Täna kannatab Georgia vaid seetõttu, et on valinud vabaduse ja sõltumatuse tee. Mullused aprillisündmused on värskendanud Eesti mälu, ja me tunneme Venemaa meetodeid ja motiive," ütles Tsahkna.

„Näitame kõik koos oma tingimusteta toetust Georgia vabadusele ja kutsume läänemaailma sekkuma. Kui demokraatlik Georgia langeb täna tegutsemisvõimetu maailma silme all, võime järgmised olla meie ise".

IRLi noored kutsuvad Gruusia sõja tõttu astuma Kaitseliitu

2008-08-09

IRLi noorteorganisatsioon Noor-Isamaa mõistab hukka Venemaa sõjalise
agressiooni Gruusia riigi vastu ja kutsub Eesti kodanikke üles liituma Kaitseliiduga.

Noor-Isamaa mõistab hukka Venemaa poolt algatatud konflikti
Lõuna-Osseetias ja sellele järgnenud sõjategevuse iseseisva Gruusia riigi territooriumil.

Noor-Isamaa juhatuse liikme Veiko Lukmanni sõnul on Vene imperialistlik
poliitika läbi sajandite olnud suunatud võimu ja mõju laiendamisele väljapoole enda piire.

„Stalinismi heroiseerimine ja impeeriumi taastamise püüdlus, mille ohvriks
võivad langeda ümbritsevad väikeriigid otsese agressiooni ning Lääne-Euroopa nafta- ja
gaasisõltuvuse kaudu on kõigi meile aktsepteeritavate normide vastane,“ sõnas Lukmann.

„Oma kodanike kaitsmise sildi all võib Venemaa tungida kallale ükskõik
millisele riigile. Näide, mille Venemaa on loonud Gruusias on hoiatav kõigile piirnevatele
riikidele.“

Noor-Isamaa kutsub Eesti kodanikke liituma Kaitseliiduga ja riigijuhte
arendama tõsiselt kaitsekoostööd Soome ja Balti riikide vahel.

IRL algatab arutelu haldusterritoriaalsest reformist

2008-06-09

IRLi eestseisus volitas regionaalminister Siim-Valmar Kiislerit algatama läbirääkimised teiste erakondadega haldusterritoriaalse reformi põhimõtete kokkuleppimiseks.

IRLi otsuse kohaselt peab reform olema suunatud kohaliku identiteedi ja iseotsustamise säilitamisele ja arendamisele, omavalitsuste poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tagamisele ja parandamisele, efektiivsemale koostööle, planeerimisele ja ressursikasutusele senistest omavalitsusüksustest suuremate tasemel, riigi ja omavalitsuste ülesannete jaotuse korrastamisele ja omavalitsusüksuste suuruse ja suutlikkuse ühtlustamisele.

IRL eestseisus peab vajalikuks, et haldusterritoriaalne reform viiakse läbi ühtsete põhimõtete ja plaani alusel ning korraga kogu Eesti territooriumil.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on 2001.aastaks kavandatud haldusterritoriaalse reformi sumbumine erakondade vastuoludesse on üks suurimaid läbikukkumisi selle aastatuhande Eestis, mis on Eestile maksma läinud miljardeid kroone.

„Eesti vajab mitte paarisada nõrka omavalitsusüksust, vaid tugevaid omavalitsusi, mis omaksid nii rahalist kui vaimset potentsiaali riigile tõeliseks partneriks tõusta". Haldusterritoriaalse reformi teostamatus takistab teisi olulisi uuendusi, nagu koolivõrgu või tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi kaasajastamine. Suuremad ja tugevamad omavalitsused suudaksid tõhusamalt tegutseda tõukefondide vahendite kasutamisel, neid mitte laiali pihustades, vaid prioriteetidele kontsentreerides.

„Valida võib seejuures mitme variandi vahel, milleks tuleb omavalitsustega reform läbi rääkida. Igal juhul tuleb kavandatud reform ellu viia ühtse plaani alusel ning korraga kogu Eestis," sõnas Laar.

IRLi Naiskogu uus juht peab oluliseks naiste rolli kasvatamist poliitikas

2008-06-09

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu uueks juhiks valitud Riigikogu liige Kaia Iva seab naiskogu eesmärgiks suurendada naiste mõju ja positsiooni nii IRLis kui Eesti poliitilisel maastikul.

„IRLi naised on valmis kasvatama enda osa poliitikas, kasvama ise ja viima edasi ka Eesti poliitikat. Erakond on naistele andnud head võimalused areneda, ning on tunnetatav ka ühiskonna suurenenud ootus naiste suurema panuse järele," sõnas Kaia Iva.

Tema hinnangul plaanivad IRLi naised hakata traditsioonilisele sotsiaal- ja perepoliitika kõrval oma sõna sekka ütlema ka teistes valdkondades. Tema hinnangul ei piisa pelgalt jutust, et ühiskonnas oleks võrdsed võimalused nii naistel kui meestel, sest muudatused on liiga aeglased.

„Eelmistel parlamendivalimistel kasvas naiste osakaal eelmise koosseisuga võrreldes viiendikult neljandikule. See protsent on küll valimiselt-valimisele kasvanud, kuid rahvastikust moodustavad naised enam kui poole, naised on meestest ka keskmiselt haritumad".

Kaia Iva hinnangul pole mitte niivõrd oluline sookvootide sisseviimine või valjuhäälne esiletükkimine, kui naiste endi sihikindlus, tarkus ja töötahe.

„Mul hea meel, et IRLi naised on ühinenud, et otsida lahendusi probleemidele, mille seas ei ole esikohal võimuküsimused, vaid hoopis käekatsutavamad mured meie riigi käekäigu pärast."

Kaia Iva sõnul ei kehti soopõhine eelarvamus, justkui poleks naistel poliitikasse asja, selle mõistmiseks piisab, kui vaadelda naiskogu tööd või IRLi naispoliitikute tegutsemist omavalitsuste ja riigi poliitikas.

Aastakoosolekul valiti naiskogule uus juhatus, kuhu kuuluvad lisaks Kaia Ivale Ann Räämet, Mari Suurväli, Krista Treger, Reet Trei, Anna-Greta Tsahkna ja Eve Võrk. Naiskogu asejuhtideks valiti Ann Räämet ja Reet Trei.

Reinsalu: palga külmutamine on vastutustundlik

2008-06-04

Riigikogu töökorralduse komisjoni juht Urmas Reinsalu tervitab õiguskantsleri seisukohta parlamendi liikmete palga külmutamise kohta. Tema sõnul jõudis IRLi ettepanek saadikute palga külmutamisest järgmisesse faasi, kus õiguslikud takistused on kõrvaldatud ja edasine sõltub poliitilisest tahtest.

„IRLi soov palgad külmutada on kujunenud olukorras vastutustundlik ning terve mõistuse ja avaliku õiglustunde kohane. Palkade külmutamise eelnõu tuleb anda menetlusse veel enne istungijärgu lõppu ja see tuleks vastu võtta varasügisel," sõnas Reinsalu.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon esitas Riigikogu esimehe Ene Ergma ettepanekul 12. mail koalitsioonipartneritele ettepaneku külmutada praeguse riigikogu koosseisu palgad. Ergma ettepaneku kohaselt peab praeguses olukorras ka Riigikogu ise olema ühiskonnale eeskujuks ega saa jääda riigi kokkuhoiupoliitikast kõrvale. Riigikogu esimehe ettepanek oli külmutada saadikute palk kuni järgmiste Riigikogu valimisteni 2011. aastal.

Regionaalminister ja Eesti Post arutasid koostöövõimalusi avalike teenuste pakkumisel

2008-05-28

Regionaalminister Kiisleri sõnul on riigi huvi, et riik oleks inimesele lähedal. „Arutasime erinevaid alternatiive ning jõudsime lahenduseni, et postivõrk võiks olla üheks sidepidajaks inimese ja riigi vahel,” sõnas minister.

Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste tutvustas kohtumisel võimalusi pakkuda maakondlikes postkontorites uusi lisateenuseid. „Juba praegu esitavad inimesed haigekassa avaldusi postkontorite kaudu või saavad sealt kätte pensioni. Miks mitte luua inimesele võimalust suhelda samamoodi ka riiklike registritega,” selgitas ta.

Kiisleri sõnul võeti kohtumisel vastu otsus asuda ühiselt koostama nimekirja avalikest teenustest, mida on võimalik läbi postkontorite pakkuda. „Näen, et neid teenuseid võiks olla vähemalt neli-viis,” ütles minister. ”Väga positiivne on, et postiring käib inimeste juures iga päev ning sedakaudu on võimalik hoida inimestega tihedat sidet. Ühe teenusena võiks inimene postkontoris või kodus kätte saada sotsiaaltoetusi või täita elukoha registreerimise avaldust,“ tõi minister näite.

Tallinnas arutatakse reaalpoliitika ja eetika konfliktide üle

2008-05-28

el reedel toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents, kus poliitikud ja eksperdid arutavad reaalpoliitika ja eetika tasakaalu üle, keskendudes ühistel väärtustel põhinevale rahvusvahelisele koostööle.

„Küsimus reaalpoliitika ning väärtuste vahekorrast on keerukas. Euroopa Liidu poliitika rajaneb küll ühistel väärtustel, kuid tarvitseb nimetada Schröderi-Putini kokkulepet Läänemere gaasijuhtme rajamise kohta, samuti ebalevat poliitikat Hiina, Kuuba, Iraani ja paljude teiste partnerite suhtes, kus majandushuvid kipuvad väärtusi varjutama," ütles konverentsi korraldaja Tunne Kelam.

Tema sõnul on reedel Tallinnas toimuva mõttevahetuse eesmärk hinnata Euroopa välissuhete hetkeolukorda ning pakkuda lahendusi.

Reaalpoliitika ja eetika vastuolusid vaagival konverentsil osalevad poliitikud, ajakirjanikud, diplomaadid ja eksperdid Eestist, Hispaaniast, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest.

Tunne Kelam teeb konverentsil ettekande võimalustest mõjutada Euroopa poliitikat Läänemere piirkonnas, Euroopa Parlamendi saadik Hispaaniast José Ignacio Salafranca Sįnchez-Neyra käsitleb oma ettekandes Euroopa valmisolekut ühtseks julgeoleku- ja kaitsepoliitikaks, ettevõtja Raivo Vare analüüsib, kuhu liigub Euroopa majanduskoostöös Venemaaga. Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik kõneleb Euroopa Liidu naabruspoliitikast ja NATO laienemisest.

Ettekandeid peetakse kolmes blokis: majanduspoliitika, kaitse- ja julgeolekupoliitika ning rahvusvaheline õigus ja koostöö. Arutelusid juhivad Konrad Adenaueri Fondi esindaja Saksamaalt Christian Koecke ning Riigikogu liikmed Mart Laar ja Trvivimi Velliste. Ettekanded on inglise keeles.

Konverentsi korraldab Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Robert Schumani Fondi ja Konrad Adenaueri Fondiga.

Arutelu toimub sel reedel, 30. mail Tallinnas Swisshotelli konverentsikeskuses (Tornimäe 3).

Konverentsi kava:

INTERNATIONAL CONFERENCE "ETHICS AND POLICY MAKING"

Different dimensions of international cooperation based on values

30 May 2008, Tallinn Estonia

Objectives: To analyze the different dimensions of international cooperation based on values;

To discuss the goals and define a common position in economic policy, security and defence policy, and international justice and cooperation.

Conference venue: conference hall of Swissôtel (Tornimäe 3, Tallinn; http://www.swissotel.com/tallinn/)

10:00-10:15 Opening of the conference

Andreas KLEIN, regional representative of the Konrad Adenauer Foundation

10:15-10:30 Tunne KELAM - MEP Estonia

Possibilities of the centre-right parties to influence European policy on the Baltic Sea region.

10:30-12:00 Economic policy

Dr. Christoph BÖHR - MP Germany

Economic Interests vs. Human Rights

Audronius AŽUBALIS - MP Lithuania, Vice-Chairman of the Foreign Affairs Committee

Doing business with Russia - where will it lead Europe?

Raivo VARE - expert, Estonia

Economical co-operation with Russia: common values and pragmatic benefits

Panel discussion chaired by

Dr. Christian KOECKE - Konrad Adenauer Foundation, Germany

12:00-12:30 Coffee break

12:30-14:15 Security and defence policy

José Ignacio SALAFRANCA SÁNCHEZ-NEYRA - MEP Spain, Chairman of the delegation to the Euro-Latin American Parliamentary assembly, Member of the Committee on Foreign Affairs

Is Europe prepared for common security and defence policy?

Kimmo SASI - MP Finland, Foreign Affairs Committee

Challenges of the 21st century in the field of the security

Marko MIHKELSON - MP Estonia, Chairman of the European Union Affairs Committee

Expansion of NATO and security

Panel discussion chaired by Trivimi VELLISTE - MP Estonia, National Defence Committee

14:15-15:15 Lunch

15:15-17:00 International justice and cooperation

Jüri LUIK - Estonian Ambassador to NATO

New neighbourhood policy and enlargement of NATO

Keir FITCH - Member of Cabinet of Vice-Prsident Siim Kallas, European Commission

Ethics policy in the European Commission

Patrick EGAN - Director of the Program for Central and Eastern Europe, International Republican Institute

International justice and cooperation in the context of the current US presidential elections

Panel discussion chaired by Mart LAAR, MP Estonia, Chairman of the Parliamentary Group of Pro Patria and Res Publica Union

17:00-17:30 Conclusions: Defining the goals and next steps of cooperation in the Baltic Sea region.

End of the Conference

20:00 Reception at the Estonian Maritime Museum, Pikk Street 70, Tallinn http://www.meremuuseum.ee/

Opening remarks by Toivo KLAAR, Head of the European Commission Representation in Estonia

EP petitsioonikomisjon võttis vastu radikaalse raporti kavandatava Nord Stream'i gaasijuhtme mõjudest Läänemere keskkonnale

2008-05-27

Europarlamendi petitsioonikomisjon, kelle kompetentsi kuulub kodanike pöördumiste arutamine, võttis 27. mail vastu komisjoni esimehe Marcin Libicki (Poola) kavandatud raporti Nord Streami gaasijuhtme ehitamise võimalikest mõjudest Läänemere keskkonnale. Komisjoni hääletustulemused olid 26 poolt ning 3 vastu (üks erapooletu). Kaks nädalat varem oli Europarlamendi väliskomisjon kiitnud heaks Briti konservatiivi Christopher Beazley koostatud arvamuse, mis põhiosas toetab petitsioonikomisjoni lähenemist.

Sellega on loodud head eeldused, et tänane raport võetakse Europarlamendi täiskogu poolt vastu plenaaristungil juunis.

Petitsioonikomisjoni arutelu aluseks olid Poola ja Leedu kodanikuühenduste pöördumised Euroopa parlamendi poole seoses murega kavandatava Läänemere gaasijuhtme võimelike tagajärgede pärast keskkonnale. Kõnealune komisjon korraldas 29. jaanuaril 2008 kuulamise gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjude teemal, kuhu olid kutsutud niihästi petitsioonide esindajad, Nord Streami juhtkond kui ka eksperdid ning kaks Euroopa Komisjoni volinikku.

Komisjoni lõppjäreldusi võib kokku võtta nelja punktina:

Esiteks väljendavad parlamendiliikmed resoluutset vastuseisu mastaapsete piiriüleste projektide teostamisele Läänemeres, käsitades viimast kõigi mereäärsete riikide ühisvara ning ühishuvina. Euroopa Komisjonil ning liikmesriikidel soovitatakse rakendada kõiki legaalseid instrumente takistamaks gaasijuhtme ehitamist investori pakutud mahus ja ulatuses.

Teiseks kutsub petitsioonikomisjon Euroopa Komisjoni ning Nõukogu üles tellima tõeliselt sõltumatu keskkonnamõjude uurimus, mille teostaja ning tulemused peaks saama heakskiidu kõikide Läänemere ümber asuvate riikide poolt. Parlamendiliikmete meelest peab just Euroopa Komisjon täitma keskset rolli keskkonnamõjude hindamise koordinaatorina. Nord Streami praegune ehitusgraafik välistab petitsioonikomisjoni arvates võimaluse põhjalikuks ja objektiivseks keskkonnamõjude analüüsiks.

Kolmandaks juhib parlamendikomisjon tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidul puudub strateegia kuidas reageerida kavandatud gaasijuhtme struktuursetele vigadele ning välistele julgeolekuriskidele. Enne, kui ehitustöödega alustada tuleb rahvasaadikute arvates täielikult selgeks teha võimalike vigade ning kahjustuste ainelise kompenseerimise küsimus. Kompenseerimise eest peab võtma täieliku vastutuse investor - s.o. Nord Stream.

Lõpuks kutsub petitsioonikomisjon üles kaaluma esmalt alternatiivsete gaasijuhtme trasside rajamist mööda maismaad ning EL liikmesriikide territooriumi, mis säästaks merekeskkonda.

Parlamendiliikmed avaldavad toetust Rootsi ja Eesti valitsustele ning Leedu parlamendile kes on ühel või teisel viisil osutanud riskidele ning lahendamata küsimustele, mida gaasijuhtme projekt praegusel kujul sisaldab.

Petitsioonikomisjoni seisukoht kujunes teravates vaidlustes. Gaasijuhtme ehitamise vajadust toetavad parlamendiliikmed esitasid arvukaid parandusettepanekuid, mis taotlesid eeltoodud seisukohtade väljajätmist või pehmendamist. Ligi 190 parandusettepaneku hääletamine andis siiski selge, ehkki mitte iga kord ülekaaluka lõpptulemuse.

Kiisler: Eesti peab suurendama IT-eksporti

2008-05-15

Regionaalminister Siim Kiisler arutas Microsofti korporatsiooni asepresidendiga e-riigi arengut ja IT-ekspordi suurendamise võimalusi.

Microsofti arendusplatvormi ja konsultatsiooni asepresidendi Simon Browniga kohtunud regionaalminister ütles, et Eesti peab olema avatud ja koostööaldis ning viima e-riigi lahendusi ka teistesse maadesse.

Ministri sõnul peab Eesti panustama arengusse ja kasutama pingelise eelarve nappe vahendeid maksimaalselt ära. „Iga kulutatava krooni puhul peame kaks korda mõtlema, millist kasu selle eest saame. Praegu oleme olukorras, kus riik tellib uuenduslikke lahendusi ja paneb need oma kappi luku taha. Samas põhinevad e-teenused tehnoloogial, mida saab piltlikult öeldes mitu korda müüa. Riigitellimused moodustavad suure osa IT-turust, aga kas me kasutame seda ressurssi piisavalt?,“ küsis Kiisler.

„Eesti on küll tuntud IT-tiiger ja e-riigi pioneer, aga me ei oska oma kogemust pöörata rahvusvaheliseks majanduskasuks, et luua sellega ekspordivõimalusi oma ettevõtetele ja hoida innovaatilise riigi mainet. See peab muutuma,“ ütles regionaalminister.

Simon Brown ütles, et lisaks riigi seni üsna jäigale positsioonile muudab ekspordi raskeks ka Eesti ettevõtete väiksus. „Eesti infotehnoloogiaettevõtted on võimekad ja suudavad luua väga häid lahendusi. Välisturgudel on aga väikesel firmal väga raske end läbi suruda. Siin võiksime kaaluda koostöövõimalusi, kuidas Microsoft saaks oma partnerite võrgustikuga toeks olla. Usun, et ühendades Eesti firmade kogemused ja meie globaalse esindatuse, saaksime neid barjääre oluliselt alandada,“ sõnas Brown.

Regionaalminister Siim Kiisler arutas Microsofti korporatsiooni asepresidendiga e-riigi arengut ja IT-ekspordi suurendamise võimalusi.

Mart Laar sai Norras auhinna demokraatia ja inimõiguste edendamise eest

2008-04-27

Auhinna kättesaamisel peetud kõnes lausus Laar, et üheks probleemiks, mis takistab maailmal tõhusalt totalitaarsete režiimide vastu võidelda, on asjaolu, et erinevalt natsismist on teine maailma verisemaid totalitaarseid režiime kommunism jätkuvalt hukka mõistmata.

"On suhteliselt raske ette kujutada, et inimene tõmbaks tänapäeval selga Adolf Hitleri pildiga T-särgi. Che Guevara pildiga särgiga uhkeldavad aga isegi prominendid. Kuid Guevara mõrvas inimesi nagu tegi ka Hitler".

Laar kutsus tihendama koostööd kommunismi kuritegude teadvustamisel, mis peaks viima nende hukkamõistmisele rahvusvahelisel tasemel, nagu seda on tehtud natsismiga.

Sjur Lindebrække „Demokraatia ja Inimõiguste auhind" antakse reglemendi kohaselt isikule või liikumisele, kes on aktiivselt ning tõhusalt seisnud demokraatia ning inimõiguste edendamise eest.

Saaja valib välja sõltumatutest ekspertidest koosnev komisjon, kuhu erineva sihtasutuste kõrval kuuluvad ka inimõiguste kaitsel silma paistnud isikud, nagu näiteks Jo Benkow - Inimõiguste Helsingi Föderatsiooni endine president.

Seoses auhinna kättesaamisega osales Laar ka ümarlaual, mis oli pühendatud olukorrale Kuubas, Venetsueelas, Valgevenes ja Vietnamis.

Sjur Lindebrække (1909-1998) oli Norra pankur ja poliitik, kes juhtis aastail 1950-1972 konservatiivset parteid ning aastail 1976-1981 oli ta üks Norra parlamendi (Storting) valitud liige Nobeli rahupreemia komitees.

IRLi pöördumine pressinõukogu poole

2008-02-27

IRL küsib pressinõukogu hinnangut, kas Eesti Päevalehes 25.
veebruaril 2008 ilmunud artikkel "Partsi plaan: ajada valitsus lõhki"
vastab heale ajakirjandustavale ja Eesti ajakirjanduseetika koodeksi
põhimõtetele.

Pöördumises on esitatud kõnealuse kirjatööga seonduvad küsitavused,
mis tulenevad lisaks eetikakoodeksis sätestatu ilmsele eiramisele ka
ajakirjaniku töömeetoditest ning loo küsitavast žanrilisest
määratlusest.

Pressinõukogu otsus on oluline eelkõige loodud pretsedendi
heakskiitmise või laitmise aspektist ning parima praktika standardite
täpsustamiseks Eesti meediamaastikul.

pöördumise tekst:

Lugupeetud pressinõukogu liikmed,

Olles konsulteerinud erinevate ajakirjanike, meediaspetsialistide
ning haritlastega, pean oma kohuseks pöörduda pressinõukogu poole
palvega hinnata Eesti Päevalehes 25. veebruaril 2008 ilmunud kirjatöö
vastavust heale ajakirjandustavale ning Eesti ajakirjanduseetika
koodeksile. Kirjutis, mille autoriks on reporter Raimo Poom, kandis
pealkirja "Partsi plaan: ajada valitsus lõhki". Lugu paiknes
paberväljaande 15. leheküljel rubriigis "Eesti uudised" ning oli
nominaalselt toodud välja kui "analüüs."

Pressinõukogu otsus on oluline eelkõige loodud pretsedendi
heakskiitmise või laitmise aspektist ning parima praktika standardite
täpsustamiseks Eesti meediamaastikul.

Olgu märgitud, et IRL usub sõnavabadusse, konstruktiivsesse ning
avatud diskussiooni, ja on rahul Eesti kõrge positsiooniga maailma
sõna- ja meediavabaduse pingeridades. IRL usub ka sisuliselt
motiveeritud kriitika kasulikkusesse.

Käesolev pöördumine ei ole iseenesestmõistetavalt ajendatud kirjatöö
sisust, mis võib kellelegi meeldida või mitte, vaid loo kõneviisist,
kasutatud tehnikast, võimalikust tegemata ajakirjanikutööst nagu
rünnatavaga kommentaariks kontakti otsimine, "tõele" lugejapoolse
objektiivse hinnangu andmise võimaluse puudumisest ning eelnevaga
tekitatud kahjust.

Põhjendan pöördumist, kasutades viiteid eetikakoodeksile ning võttes
arvesse poliitilise kommunikatsiooni, ning sellest tulenevalt
loomulikult ka iga poliitikat kajastava ajakirjaniku spetsiifilise ja
keerulise töö eripärasid (mõistes ühtlasi vajadust infovabaduse nimel
teatud spetsiifilistes situatsioonides osa allikaid mitte avaldada).

Kõnealuse kirjatööga seonduvad küsitavused on põhiosas liigitatavad
eetikakoodeksist tulenevate punktide kaupa. Esimene punkt puudutab
siiski ka töömeetodeid veidi üldisemalt. (Käesolevas pöördumises on
sihilikult kasutatud sõnu nagu "kirjatöö" ja "lugu", et vältida
omapoolset hinnangut avaldatud loo žanrile, mis tekitab selle vormi,
teostust ja paiknevust asetades eraldi meediateoreetilisi küsimusi).

1) Kirjatöö autor esitab loo uudisküljel nime all "analüüs",
käsitledes teemasid teatud argumentidele ja väidetavatele tõenditele
tuginedes, kuid edastab reaalselt lugejale vaid anonüümsete allikate
hinnanguid ja väiteid. Ajakirjanik ei anna lugejatele ega
kritiseeritavatele võimalust ise fakte hinnata ja otsuseid teha,
samas ei esita ka otseselt enda poolt teostatud analüüsi - sisuliselt
esineb juba juhtlõigust alates vaid konstruktsioon "anonüümne allikas
väidab nii, järelikult on see nii." Formaat on küll nimetatud
analüüsiks, kuid kirjutis ei sisalda mitte analüütikust ning ühel või
teisel viisil hästi-informeeritud poliitikareporterist ajakirjaniku
enda väiteid, vaid reaalselt tundmatute allikate poolt juba teostatud
analüüsi, mida on kontrollivõimaluseta vahendatud. Ühtlasi puudub
võimalus hinnata, kas allikad on usaldusväärsed, või mis poliitikas
veelgi olulisem, kas allikad on olnud need, kellena nad on end
näiteks telefonis esitlenud ning kas esitatud info võib olla
sihipäraselt kallutatud, subjektiivne või pahatahtlik. Mitte ühtegi
allikaviidet esitamata võimaldab ajakirjanik ilma vajaduseta
küsimärgi alla seada ka enda aususe ja objektiivsuse, kuivõrd puudub
võimalus hinnata, kas mingi info on tulnud just selliste allikate
käest nagu on väidetud või pärineb see meediat või poliitikamaastikku
läbi avalikkuse manipuleerida püüdes hoopis mujalt. Hea
ajakirjandustava näeb üldiselt ette vähemalt ühe identifitseeritava
allika kasutamist. Vastasel juhul puudub rünnatavatel isikutel
reaalne võimalus end täiendavalt kahjustamata kaitsta ning hinnata
esitatud kriitika objektiivsust või ka seda, kas ja kelle huvisid
kriitika tegelikult esindab. Poliitkommunikatsiooni spetsiifikast
tulenevalt legitimeeriks tagantjärgi reageerimine anonüümsed väited
ning nende sisu - asudes nende tasemel diskussiooni - ehk enda
tavapärane tagantjärgi kaitsmine sellises olukorras oleks allumine
võimalikule manipulatsioonile ja provokatsioonile, mille allikat ja
suunda ei ole reaalselt avaldatud. Avalik ja aus diskussioon kui
selline oleks tavaolukorras alati teretulnud.

2) Eetikakoodeks ütleb järgmist: "5.1. Kui kellegi kohta avaldatakse
tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda
kommentaari võimalust samas numbris või saates." See on ka Eesti
ajakirjanduses ka kõige kriitilisemates kirjutistes seni heaks tavaks
olnud.
Sellist võimalust kritiseeritavatele ei pakutud. Ühtlasi ei ole see
punkt žanrispetsiifiline - ehk on keeruline tõsiseltvõetavalt väita,
et teatud stiili puhul tuleb rünnatavatele sõna anda ja teatud
puhkudel võib seda soovi korral ka mitte teha.

3) Ühtlasi sedastab koodeks punktis 4.2, et "Konflikti sisaldava
materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled."
Kirjutis ründab aga otseselt Juhan Partsi, ning oletustele ja
kontrollimata faktidele tuginedes kaude ka Mart Laari. Enne loo
avaldamist ei küsitud kommentaari ei Juhan Partsilt ega Mart Laarilt,
kelle tegevust uudisteküljel avaldatud kirjutises otseselt
käsitletakse. Ehk piltlikult langetati süüdimõistev otsus nö
saunajuttude alusel, mis ühtlasi õõnestab taas lugupeetud
ajakirjandusväljaande ja ka terve meediasektori autoriteeti, lubades
näiteks avada tavaliselt ebaotstarbeka diskussiooni teemadel, kas
lugu pole just sellisena avaldatud ainult soovist provotseerida ning
juba tuntud nimesid ja teemasid kuritarvitades sensatsiooni tekitada,
lootes samas, et alles tagantjärgi võib-olla pakutava vastulausega
saaks teemat veel ka järgmises lehenumbris ja vast ka ülejärgmises
läbimüügieesmärkidel aina ja aina jätkata.

4) Eetikakoodeks ütleb ka punktis 4.1, et "Uudised, arvamused ja
oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval
ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil." Paraku puuduvad
lugejatel ja rünnatavatel isikutel faktid ja tõendid väiteid tõestava
materjali olemasolust.

5) Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 4.11: "Fotod, fotode
allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või
auditooriumi eksitada." Artikli pealkiri "Partsi plaan: ajada
valitsus lõhki" ütleb üheselt, et Juhan Partsil on plaan lõhkuda
valitusust, mis ei vasta tegelikkusele. Seda saanuks Juhan Parts
sõnasaamise korral ka ise kinnitada. See omakorda oleks aga
kahtlemata takistanud sensatsioonimaigulise kirjatüki avaldamist
praegu avaldatud kujul, mis tõstatab eraldi eetikaküsimuse
teemamanipulatsioonist.

6) Punkt 3.5: "Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali
korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul
kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse
töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust." Toimetus ei
sekkunud tegelikkusele mittevastava info avaldamisse ega kontrollinud
allikate kasutamist ja usaldusväärsust, mistõttu eirati Eesti
ajakirjanduseetika koodeksi põhimõtet anda lugejate õigust saada
tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta.

7) Eetikakoodeksi punkt 1.5 sedastab, et "Ajakirjandus ei tohi oma
tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata,
et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada." Ajakirjanik
kahjustas avalikult IRLi ja Juhan Partsi reputatsiooni, levitades
tegelikkusele mittevastavat informatsiooni.

Jään huviga ootama pressinõukogu hinnangut, mis aitab tulevikus
ajakirjanikel ja ühiskondlike organisatsioonide suhtekorraldajatel
läbi vastastikkuse koostöö senisest veelgi paremini Eesti avalikkust
Eestis toimuvast informeerida.

Lugupidamisega,

Marko Lepik
IRLi kommunikatsioonijuht