Poliitikute ajaveebid

Siseminister arutas FBI direktoriga küberkuritegevuse vastast koostööd

2012-02-15

Siseminister Ken-Marti Vaher ja Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor Robert S. Mueller arutasid teisipäeva õhtul toimunud kohtumisel koostööd küberkuritegevuse vastases võitluses.

Vaher märkis, et üha kasvava küberkuritegevusega võitlemine eeldab IT-sektori kiire arenguga kaasaskäimist ning eriväljaõppega motiveeritud ametnikke, et riik suudaks kuritegusid uurida ja avastada. „Küberkuritegevuse kasvu üheks põhjuseks on see, et kuriteod ei tunne riigipiire, samas kui rahvusvaheline koostöö nende avastamiseks on sageli kohmakas. See tähendab, et küberkuritegevuse kasvu saab ohjeldada ainult parema rahvusvahelise koostöö ja menetluse sujuvamaks muutmisega,“ ütles ta.

Vaher kinnitas, et Eesti ja USA õiguskaitseasutuste koostöö on olnud küberkuritegude lahendamisel tulemuslik ning avaldas lootust, et hea koostöö jätkub ka edaspidi. Mueller tänas kohtumisel Eestit õiguskaitsealase koostöö eest ja andis keskkriminaalpolitseis üle seinaplaadi, mis oli pühendatud keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo II talitusele mullu novembris kahe riigi eduka koostöö käigus läbiviidud operatsiooni „Ghost Click“ eest.

Kohtumisel rääkisid siseminister, politseijuhid ja FBI direktor ka korruptsiooni tõkestamisest ning kuritegeliku tulu väljaselgitamisest ja konfiskeerimisest, millel on varjatud kuritegevuse vastases võitluses väga suur roll.

Muellerit võõrustanud keskkriminaalpolitsei juht Raigo Haabu ütles, et enne tänutseremooniat toimunud jutuajamisel räägiti FBI direktori ja tema kaaskonnaga kahepoolsetest koostöövõimalustest ning mõlemad pooled rõhutasid selle vajalikkust ja senist viljakust. „Härra Mueller toonitas, et tänapäevases kuritegevuse vastases võitluses on ka neil lisaks terrorismivastasele võitlusele ja vastuluurele prioriteediks küberkuritegevuse vastane võitlus, korruptsiooni vastu võitlemine, sealhulgas kriminaaltulu konfiskeerimine. Ühesõnaga prioriteedid kattuvad paljuski nii meil kui ka Ameerika Ühendriikidel,“ ütles Haabu.

Allikas: Siseministeerium

Vaher: tagajärgedele keskendumine ei lahenda Euroopa migratsiooniprobleeme

2012-01-26

Siseminister Ken-Marti Vaher osales neljapäeval Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus avaldati toetust liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamisele, et paremini valmistuda võimalikeks sisserände kriisideks tulevikus. Hindamiste eesmärk on jälgida regulaarselt riikide suutlikkust varjupaigataotlejate vastuvõtmisel ning pakkuda tehnilist ja rahalist abi liikmesriikidele, kes on sattunud suure sisserände surve alla või kelle varjupaigasüsteemis esineb vajakajäämisi.

Vaheri sõnul peab migratsiooniarutelude fookus olema probleemide ennetusel ja riskide maandamisel. Tema kinnitusel peaks Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet koos Euroopa piirivalveametiga koostama regulaarselt riskianalüüse, et hinnata liikmesriikide valmisolekut suure sisserände ja varjupaigataotlejate arvuga toimetulekuks.

Araabia kevade kaasmõjuna kasvas eelmisel aastal märkimisväärselt varjupaigataotluste arv Euroopa Liidu riikides ning jätkuv ebastabiilsus Euroopa naabruses mõjutab arenguid ka sel aastal. ÜRO pagulasvoliniku ameti hinnangul kasvas varjupaigataotluste arv mullu esimesel poolaastal enam kui 17 protsenti.

„On oluline, et me ei keskenduks tagajärgedele, vaid püüaks tagada piisava valmisoleku kõikides liikmesriikides,“ ütles Vaher ja lisas, et solidaarsus on Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid, mille rakendamisel peaks olema põhiline rõhk tehnilisel ja rahalisel abil. „Solidaarsus ei tähenda aga põhjendamatut ega kunstlikku liikmesriikide võrdsustamist sisserände koormuse kandmisel.“

Vaheri sõnul on peamisteks vahenditeks abivajajate toetamisel Euroopa Liidu piirivalveagentuuri FRONTEX piirivalveoperatsioonid, solidaarsusfondidest eraldatav raha ning Euroopa varjupaiga tugiameti osutatav tehniline abi varjupaigamenetluste korraldamisel.

Kopenhaagenis neljapäeval ja reedel toimuva justiits- ja siseministrite kohtumise üheks peateemaks on solidaarsus ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamine. Taani soovib Euroopa Liidu eesistujariigina jõuda kokkuleppele Dublini määruse eelnõu muudatustes, mis sisaldavad varase hoiatuse ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamise mehhanismi.

Ühtlasi tegi Euroopa Komisjon eelmise aasta lõpus ettepaneku uue Euroopa varjupaiga- ja migratsioonifondi loomiseks, mis võimaldaks uue finantsperspektiivi raames pakkuda Euroopa Liidu rahalist tuge liikmesriikidele, kes on sattunud suure rändesurve alla. Fondi mahuks on planeeritud 3,9 miljardit eurot ning see on jätk tänastele solidaarsusfondidele, mis toimivad 2013. aastani.

Allikas: Siseministeerium

Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse

2012-01-19

Kaitseminister Mart Laar külastas täna õhtul NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga NATO küberkaitsekeskust, kus Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse.

Peasekretär rõhutas küberkaitse tähendust tänapäeva maailmas ning pidas vajalikuks pöörata sellele tõsist tähelepanu.

Mart Laar kinnitas Eesti pühendumist küberkaitsele ning avaldas lootust, et küberkaitsekeskusega liitub tulevikus enamus NATO liikmetest. Kaitseminister avaldas ühtlasi lootust, et küberkaitse tõuseb NATO Chicago kohtumise üheks tippteemaks.

„Chicago kohtumine peaks andma selge sõnumi, et NATO seab endale eesmärgiks oma küberstaabi loomise ning teatab, et võtab endale küberrünnaku tõrjumisel õiguse vastata nende vahenditega, mida õigeks peab," lausus Laar.

NATO peasekretär Rasmussen külastab Balti riike täna ja homme. Täna pidas ta avaliku kõne Tallinna Ülikoolis ning kohtus peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Homme hommikul kohtub Rasmussen Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvesega.

Mart Laar vastas oma erakonnakaaslaste küsimustele

2012-01-10

Täna õhtupoolikul kohtus Mart Laar Pärnu Jahtklubis IRL-i Pärnumaa liikmetega ja vastas ilma sissejuhatava sõnavõtuta paljudele küsimustele, millest mõned näited saavad siin juhusliku valiku põhjal ka esitatud.

Esimene küsija tundis huvi, kas erakonna esimehe kohalt lahkumine on ikka piisavalt õigustatud samm. Mart Laari nägemuses on kahe valimise vaheline aeg praegu kõige sobilikum aeg selleks, et Riigikogu järgmise koosseisu valimise ajaks jõuaks uus esimees piisavalt hästi sisse elada. Tema sõnul seab pikalt ühe isiksuse domineeriv esimehe kohal püsimine erakonna pidevasse ohtu.

Võimalike uute esimehe kandidaatide kohta ütles Laar, et kaks värvikamat liiget on loobunud ja tema meelest olnuks Jaak Aaviksol ministriametis olulisi haridusreforme läbi viies ülimalt raske sama edukalt ka erakonna esimehena toimetada. Ka Juhan Partsil poleks ministrina kerge samaaegselt esimehena tegutseda. Üldiselt Laar ei soovitagi ministril end jagada erakonna juhtimisega.

„Erakonna esimees peab suutma kõigi liikmetega suhelda, selle vältimatu vajaduse juures jääb minister paratamatult inimestest kaugele." Veel lisas ta, et ei astu ühegi kandidaadi taha näiteks allkirjade kogumisega. Lisa Pakosta saamisel erakonna esimeheks näeb Laar suurt poliitilist võitu eelkõige sellega, et ta on naine. „Mul pole Pakosta vastu midagi, IRL-i naiskandidaadina oleks ta kõva sõna!"

Riigi kaitsestrateegia küsimuses pidas ta kõige olulisemaks igasuguse agressiooni puhul vastuhakkamist. Pidevalt on ajateenistuses umbes paartuhat kodanikku. Pärast ajateenistuse lõppu kestab reservis olemine 40 aastat. Praegult on Laari sõnul umbes 42 tuhat isikut erinevatesse üksustesse jaotatud. Samas toimub pidev sõjatehnika täiendamine ja moderniseerimine. Eesti suudab ise ehitada väiksemaid laevu, mille vastu tunnevad huvi ka välisriikide armeed. Samuti suudetakse Eestis ehitada mehitamata luurelennukeid.

Tanki väeosa loomise ettevalmistused käivad plaanipäraselt. Küsimusele, kui otstarbekaks ikkagi tuleks tanke pidada, vastas Laar kõhklematult, et raha olemasolu korral tuleks need kohe osta. „Tank on kõige võimekam tehnika sõja olukorras," kinnitas kaitseminister ja tõi näite Gruusiast, kus kolm tanki otsustasid ühe päevaga selle riigi saatuse.

Huvitav oli Pärnu arengut puudutav küsimus. Laar vastas, et tugev hariduse ja teaduse keskus kindlustab kõige paremini maakoha arengut: „Võidab ajude olemasolu."

Erakonna reitingu pärast muretsevale liikmele vastas Laar, et reitingu näit polegi kõige tähtsam. Siiski on viimase pooleteist-paari aasta kestel IRL-i reiting tõusnud väga oluliselt. Kui varem oli vahe mõne suure erakonnaga kahe-kolme-kordne, siis nüüd on näitajad sootuks paremad. Erakonna sisest kaklemist peab Laar kasulikuks ja edasiviivaks jõuks. „Just nii lähevadki asjad paremini edasi," leidis kauaaegsete poliitiku kogemustega IRL-i esimees.

Huvialasest tegevusest raamatute kirjutamisel ei tihanud Laar kuigi palju rääkida, kuna sellest kõnelemine annaks põhjust norijatele - nagu tegeleks kaitseminister põhitöö kõrvalt liialt kõrvaliste asjadega. Siiski nimetas ta peatselt ilmuvat Sinimägede kordustrükki, mis tuleb esimesest tunduvalt detailide rikkam.

Allikas: Maalehe Pärnumaa blogi

Tunne Kelam: Majanduskriis on võimalus liikmesriikide tõhusamaks kaitsealaseks koostööks

2011-12-13

Euroopa Parlament arutas 13. detsembril Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni osavõtul Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Krzysztof Liseki koostatud ulatuslikku raportit finantskriisi mõjust Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekusektorile.

ERP fraktsiooni esindaja Tunne Kelami hinnangul on tegemist põhjaliku ja ülimalt ajakohase dokumendiga, mis teeb konkreetsed ettepanekud Euroopa Liidu julgeolekusektori tõhustamiseks.

"Praeguse finantskriisi ajal ei tasu unustada, et see mõjutab kõiki valdkondi. Üks selge järeldus on, et kaitsekulutuste oluline vähendamine riigikaitsesektoris tähendab riski Euroopa usutavusele rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagajana, " ütles Eesti saadik tänases sõnavõtus.

Tunne Kelami arvates on kaitsekulutuste vähenemise taustal isegi enam murettekitav viis, kuidas raha kasutatakse. Liikmesriikide kaitseplaanid on ebapiisavalt kooskõlastatud, mis põhjustab võimekuse lünki, raiskavat ületootmist ja dubleerimist. Eriti murettekitav on teadusuuringute ülimadal osakaal kaitsekulude kogumahus.

ERP fraktsiooni esindaja arvates saadab parlamendi raport siiski ka sõnumi võimalustest, mida majanduskriis pakub. "On saabunud aeg teha lõpp eraldi tegutsemise traditsioonile rahvusliku kaitse planeerimisel," ütles Kelam. "Rahvusteülene koostöö, mis hõlmab ressursside ühendamise ja jagamise peaks muutuma erandist reegliks."

Eesti saadik rõhutas eriliselt küberkaitsealase koostöö vajadust: "Me vajame otsustavat läbimurret liikmesriikide rahvuskeskses mõtlemises."

See eeldab Kelami arvates tõhusamat koostööd ning kvalitatiivselt paremat koordineerimist.

"Neid nõudmisi ei saa käsitada heade soovidena," ütles Kelam. "Küberohtude potentsiaal edestab oma arengus tänini kurjakuulutava tõhususega meie preventiivsete ja kaitsemeetmete arengut."

Euroopa Parlament hääletab raportit 14. detsembril.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Laar: Balti õhuturve on hea näide targast kaitsest

2011-12-13

Kaitseminister Mart Laar kohtus eile ja täna Eestit külastava Taani kaitseministri Nick Hækkerupiga, kellaga leiti ühiselt, et Balti riikide õhuturbeoperatsioon on heaks näiteks targast kaitsest.

Kohtumisel tulid arutluse alla ka Taanis toimuvate kaitsereformide, Läänemere julgeolekukeskkonna, küberkaitse, NATO Kirdekorpuse ning Taani Euroopa Liidu eesistumisperioodiga seotud küsimused.

Kaitseminister Laar tänas Taanit korduva panustamise eest Balti riikide õhuturbeoperatsiooni. „Leidsime koos kaitseminister Hækkerupiga, et Balti riikide õhuturbemissioon on heaks näiteks niinimetatud nutikast kaitsest, kus riigid kasutavad ühiselt keerukamaid ja kallimaid sõjalisi võimeid. Samuti loodan, et me saavutame lähiajal NATO-s pikaajalise lahenduse Balti riikide õhuruumi turvamiseks," ütles kaitseminister Laar.

Ka praegu kaitsevad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kuni aasta lõpuni Taani õhuväe hävitajad F-16.

Kohtumisel arutati ka kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumisega seotud küsimusi. „Olen oma Taani kolleegiga ühel nõul, et Euroopa riigid peavad ka ise panustama oma julgeoleku tagamisse ning ei saa pelgalt toetuda Ameerika Ühendriikide sõjalisele jõule," ütles Laar.

Oktoobrist ametisse astunud Taani kaitseminister Hækkerup on sel nädalal tutvumisvisiidil Balti riikides. Eile õhtul asetas Hækkerup ka pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Laar avaldas kaastunnet liiklusõnnetuses hukkunud kaitseväelase lähedastele

2011-11-17

Kaitseminister Mart Laar avaldas kaastunnet täna teenistusülesannete täitmise ajal liiklusõnnetuses hukkunud nooremveebel Martin Tiiki lähedastele.

„Raske õnnetus on meie seast röövinud nooremveebel Martin Tiiki, kes vaatamata oma noorele eale jõudis meie riiki väärikalt teenida nii Eestis kui ka lahingutes Iraagis ja Afganistanis. Olukord meie liikluses on ohtlik ning Eesti ühiskonna lahutamatu osana ei ole ka kaitsevägi paraku selliste traagiliste juhuste eest kaitstud. Avaldan sügavat kaastunnet nooremveebel Tiiki lähedastele ja kaasteenijatele ning soovin õnnetuses viga saanud kaitseväe ametnikule kiiret paranemist," ütles kaitseminister Laar.

Kalevi jalaväepataljonis teeninud nooremveebel Martin Tiik hukkus täna lõuna ajal Keila-Haapsalu maanteel toimunud liiklusõnnetuses, kus põrkasid kokku veok ja kaitseväe maastur. Maasturis kaasasõitnud kaitseväes töötav ametnik viidi haiglasse.

Nooremveebel Tiik sündis 1980. aastal. Ta läbis ajateenistuse 1999. aastal Kalevi jalaväepataljonis ning asus seejärel teenima Balti Pataljoni ning hiljem Scoutspataljoni.

Nooremveebel Tiik on osalenud lahingutegevuses Iraagis Estpla-8 koosseisus ja Afganistanis Estcoy-6 koosseisus ning teeninud Estpatrol-7 koosseisus Kosovos. Tema viimaseks ametikohaks oli Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni staabiallohvitser-instruktor.

Nooremveebel Tiiki on autasustatud kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga, NATO ISAF-i medaliga ning Kalevi jalaväepataljoni rinnamärgiga.

Laar: keskuse eesmärk on saada NATO peamiseks küberkaitsjaks

2011-11-17

Kaitseminister Mart Laari sõnul muudab USA ja Poola liitumine NATO küberkaitsekeskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju teistele riikidele.

„Tänast päeva oleme me juba pikalt oodanud - NATO küberkaitsekeskuse ees heisatakse USA ja Poola riigilipud. Küberkaitsekeskuse ajaloos on see üks tähtsamaid verstaposte selleks, et keskus muutuks kogu NATO peamiseks küberkaitse alase ekspertiisi allikaks," ütles kaitseminister Laar.

Kaitseminister Laari sõnul on USA juba alates keskuse moodustamisest selle arengusse tugevalt panustanud. „USA ja Poola liitumine muudab keskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju ka teistele alliansi liikmesriikidele, keda me samuti keskuse liikmeteks ootame," sõnas Laar.

Täna toimus NATO küberkaitsekeskuses pidulik tseremoonia, millega tähistati USA ja Poola liitumist keskusega. Koos Poola ja USA-ga on NATO küberkaitsekeskusel nüüd kümme liikmesriiki, mis osalevad keskuse igapäevatöös ja juhtimises.

Liikmesriigid saadavad keskusesse tööle oma riigi eksperdid ja teadlased, samuti osalevad nad keskuse tööplaani koostamisel ning panustavad keskuse eelarvesse. Lisaks Poolale ja USA-le on keskuse liikmeteks Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Slovakkia ja Hispaania.

Laar: kaitsekulude vähendamine ei lahenda majanduse probleeme

2011-11-16

Täna toimunud Põhjala ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel Ameerika Ühendriikide asekaitseministri Alexander Vershbow'ga rõhutati vajadust tõsta kaitsekulusid.

Kaitseminister Mart Laari sõnul ei lahenda kaitsekulude vähendamine riikide majandusprobleeme, vaid pakub neile ainult ajutist lahendust, tuues perspektiivis probleeme juurde.

„Maailma ajalugu pole läbi, riigid peavad jätkuvalt igapäevaselt tegelema ka enda turvalisuse ja julgeolekuga," lausus Laar.

Laari sõnul tasub selles küsimuses õppida ka ajaloost: riigid, kes täna enda julgeolekusse ei panusta, peavad seda tegema tulevikus, kulutades hoopis rohkem, kui nad lühiajaliselt kokku hoidsid.

„Me peame oma lubadusi täitma ja kokkulepetest kinni pidama, sest sellel püsivad meie partnerlus ja koostöö," ütles kaitseminister.

Kaitseminister Laar toonitas, et Eesti täidab NATO liitlasena oma kohust, panustades väga tõsiselt nii kollektiivkaitsesse kui ka esmasesse kaitsevõimesse.

Ta tõstis esile ka Eesti riigikaitse pikaajalise arengukava uuendamist, rõhutades vajadust muuta olemasolevaid sõjalisi võimeid efektiivsemaks, kasvatada seiresuutlikkust, viia Ämari lennubaas täielikku valmisolekusse ning Kaitseväe juhtimisstruktuur kooskõlla Eesti vajaduste ja võimalustega.

Laar: Euroopa küberkaitsevõime peab kasvama

2011-11-16

Kaitseminister Mart Laar ütles Rootsis toimuval Põhja- ja Baltimaade kaitseministrite kohtumisel, et Euroopa Liidul on küberkaitseks palju suurem potentsiaal, kui seda praegu kasutatakse.

Laari hinnangul on vaja nii Euroopa Liidu kõikehõlmavat küberkaitsepoliitikat kui otsest küberkaitsealast koostööd.
„Eesti ettepanekul leppisid kaitseministrid kokku töögrupi loomises, mis esitab Põhjala ja Balti kaitseministritele järgmisel aastal sellealased konkreetsed ettepanekud," ütles Laar.

Kaitseminister Laar peab oluliseks tugevdada sõjalistel operatsioonidel kasutatavate arvutivõrkude kaitset läbi spetsiaalse küberkaitseüksuse loomise.

Kaitseminister rääkis küberkaitsekoostöö tõhustamisest Rootsis Örebros toimuval Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi kaitseministrite kokkusaamisel.

Laar kohtus USA asekaitseministriga

2011-11-08

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Pentagonis USA asekaitseministri Michèle Flournoyga, kes tunnustas Eestit kaitse-eelarve plaanitava suurendamise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

Laari ja Flournoy kohtumisel arutati muuhulgas Eesti ja USA vahelise kahepoolse kaitsekoostöö, kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumise, NATO kollektiivkaitse, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbeoperatsiooniga seotud küsimusi.

USA asekaitseminister Flournoy tänas kohtumisel Eestit kaitse-eelarve plaanitava tõstmise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis on praegusel keerulisel ajal eeskujuks kogu NATO-le. Samuti tunnustas Flournoy Eestit märkimisväärse panuse andmise eest välisoperatsioonidel ja küberkaitse arendamisel.

Kaitseminister Laar ütles pärast kohtumist, et NATO liikmena on Eesti huvitatud mitte ainult julgeoleku tarbimisest, vaid ka julgeolekusse panustamisest. „Küberkaitse on hea näide valdkonnast, kus Eesti arvamused on oodatud ja arvestatud ning kus Eestit peetakse üheks „NATO suurtest"," ütles Laar.

Täna külastab kaitseminister Laar ka Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Allied Command Transformation) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrial'iga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja väejuhatuse koostööga seotud küsimusi.

Laar: me ei lase piirata oma internetivabadust

2011-11-07

Kaitseminister Laar rõhutas USA-s küberjulgeoleku konverentsil peetud ettekandes küberkaitsealase koostöö vajadust kaitsmaks oma vabadust ja põhiõigusi.

Kaitseminister Laar esines täna kõrgetasemelisel Eesti Kaitseministeeriumi ja mõttekoja Center for Strategic and International Studies ühiselt korraldatud küberjulgeoleku konverentsil, kus tutvustas muuhulgas Eesti kogemust küberrünnakute ja -ohtudega toimetulemisel.

Minister Laar keskendus oma sõnavõtus sellele, kuidas internet on tänapäeval võimsamaid vabadusekandjaid. "Sageli on autoritaarsete riikide rünnakute eesmärk sundida meid sammudele, mis piiraks internetivabadust - seda me juhtuda ei lase," ütles kaitseminister Laar.

Laari sõnul saab julgeolekut ja turvalisust küberruumis tagada vaid koostöös, mis põhineb neljal sambal. 1. Riigi koostöö kodanikega suurendamaks eraisikute arvutite turvalisust pahavara eest. 2. Riigi koostöö erasektoriga, mille heaks näiteks on Eestis tegutsev küberkaitseliit. 3. Riigiasutustevaheline koostöö, et kindlustada riigi kui terviku võime kaitsta end küberruumis. 4. Rahvusvaheline koostöö, mis peab kindlustama, et suudame üheskoos astuda vastu piiriülestele ohtudele, sest teist võimalust meil pole.

Konverentsil esines ka endine USA asekaitseminister William Lynn, kes tänas Eestit küberjulgeoleku alal võetud liidrirolli eest ja rõhutas, et küberrünnakud on reaalne oht, mis süveneb. Sõjaliste ohtude kõrval rõhutas Lynn küberrünnakute potentsiaalse majandusliku kahju ulatust.

Homme kohtub Laar USA asekaitseministri Flournoyga, kellega arutatakse NATO tuleviku ja kaitsekuludega, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimusi.

Samuti külastab kaitseminister Laar Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Supreme Allied Command Transformation - SACT) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrialiga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja SACT-i koostööga seotud küsimusi.

Kaitseminister Laar külastab USA-d

2011-11-06

Kaitseminister Mart Laar on esmaspäevast kolmapäevani visiidil Ameerika Ühendriikides, kus kohtub USA asekaitseministri Michèle Angelique Flournoy-ga ning külastab NATO Arendamise Väejuhatust Norfolkis.

Homme esineb kaitseminister Laar mõttekojas Center for Strategic and International Studies peetavalt küberkaitse-teemalisel seminaril ettekandega Eesti senisest kogemustest küberkaitse vallas.

Teisipäevasel kohtumisel USA asekaitseministri Flournoy'ga tulevad arutluse alla NATO tuleviku ja kaitsekuludega, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimused.

Norfolkis külastab kaitseminister Laar NATO Arendamise Väejuhatust (Supreme Allied Command Transformation, SACT) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrial'iga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja SACT-i koostööga seotud küsimusi.

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

Laar kohtus Soome kolleegiga

2011-10-25

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Eestit külastava Soome kaitseministri Stefan Walliniga, kellega lepiti kokku kahe riigi vahelise koostööd puudutava nelja-aastase kava koostamises.

Laar ja Wallin andsid oma kohtumisel korralduse koostada veebruariks Eesti ja Soome vahelise kaitsekoostöö nelja-aastane raamdokument, mis paneb paika peamised koostöövaldkonnad ja eesmärgid.

„Eesti ja Soome vaheline kaitsealane koostöö on juba alates 1990. aastatest olnud väga tihe ja kasulik. Nelja-aastase koostöökavaga on plaanis need suhted tõsta uuele tasemele, et läbi ühistegevuse säästa nii Eesti kui Soome maksumaksjate raha," ütles kaitseminister Laar.

„Eesti ja Soome senise koostöö suurepäraseks näiteks on 2009. aastal sõlmitud keskmaaradarite ühine hankeleping, millega Eesti saab omale kaks radarit ühe hinnaga," lisas Laar.

Kohtumisel arutati ka Põhjala ja Balti riikide koostöö, Euroopa Liidu lahingugruppide, Afganistani operatsiooni ja küberkaitsega seotud küsimusi.

„Soome on väga huvitatud Eesti senistest kogemustest küberkaitse vallas ning kohtumisel lepiti kokku ka sellekohases tihedamas infovahetuses," ütles kaitseminister Laar.

Soome kaitseminister Wallin lahkub Eestist täna õhtul.

Rasmussen tunnustas Eestit panuse eest NATOsse

2011-10-05

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tänas Brüsselis toimuva alliansi kaitseministrite kohtumise raames toimunud kokkusaamisel kaitseminister Mart Laari Eesti panuse eest NATOsse.

Rasmussen tunnustas NATO ees võetud kohustuste täitmist - kaitsekulude tõstmist kahele protsendile rahvuslikust kogutoodangust ning panust Afganistani missiooni, kus Eesti on jätkuvalt elaniku kohta üks suuremaid osalejaid.

Arutades NATO ees seisvaid väljakutseid rõhutasid mõlemad pooled oma lubadustest kinnipidamise tähtsust ning targa kaitsepoliitika ajamist. Selle eeldus on ühiselt kokku lepitud programmide, nagu näiteks maismaaseirevõime, elluviimine, mis tuleb NATO kaitseministrite kohtumisel ka eraldi kõne alla.

Rasmussen avaldas ühtlasi toetust Balti õhuturbemissioonile, nimetades seda targa kaitsepoliitika väga heaks näiteks. Peasekretär loodab, et see on Chicago tippkohtumise üks teemadest.

Laar ja Rasmussen arutasid ka küberkaitsega seotud küsimusi ja Eesti ettepanekuid küberkaitse alal edasiliikumiseks. Rasmussen tunnustas Eesti tegevust küberkaitse alal ning pidas vajalikuks Eesti ettepanekuid tõsiselt arutada.

Kaitseministri hinnangul on Eestile väga oluline NATO peasekretäri sõnum Balti õhuturbe tulevikule lahenduse leidmiseks.

„Kui meie suudame oma kaitse eest konkreetseid samme astuda, on see eelduseks, et ka meile osutatakse abi. Õhuturbe tagamine annab meile suurema võimaluse tegeleda esmase kaitsevõimega. Selles suhtes on tõesti tegemist targa kaitsepoliitikaga," lausus Laar.

Laar esitab kaitseväe juhatajaks Terrase

2011-10-04

Kaitseminister Mart Laar esitab valitsusele pärast Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha ärakuulamist ettepaneku nimetada järgmiseks Kaitseväe juhatajaks brigaadikindral Riho Terras, kes praegu teenib Kaitseväe Peastaabi ülemana.

Rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab Kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul ning võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Praeguse Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa viieaastane ametiaeg lõppes selle aasta detsembris.

Kaitseminister Laari sõnul oli Kaitseväe juhataja kohale mitmeid tugevaid kandidaate, kuid brigaadikindral Terrasele langes valik kolmel peamisel põhjusel. „Riho Terrasel on tänu oma senisele elu- ja teenistuskäigule väga hea ja tugev arusaam Eesti riigi toimimisest ning julgeolekupoliitiliste otsuste kujundamisest. Kaitseministeeriumi endise kantslerina on ta hästi kursis nii riigikaitse tsiviil- kui sõjalise poolega," ütles kaitseminister.

Samuti on Terras Laari sõnul tõestanud ennast hea organisaatorina. „Brigaadikindral Terras on teeninud kõikidel otsustustasanditel alates pataljoniülemast kuni peastaabi ülemani. Tema senine tegevus viitab selgelt tema otsustusjulgusele, mis on Kaitseväe juhataja puhul määrava tähtsusega," ütles kaitseminister Laar.

„Samuti on brigaadikindral Terrasel tugev rahvusvahelise koostöö kogemus nii välisoperatsioonilt Iraagis kui ka teenistusest kaitseatašeena Saksamaal. Ka kantslerina puutus Terras sageli kokku tipptasemel rahvusvahelise koostöö küsimustega," sõnas kaitseminister.

Uue Kaitseväe juhataja kandidaadi leidmiseks moodustas kaitseminister septembris nõuandva komisjoni. Kaitseväelased, keda komisjon uue Kaitseväe juhataja kandidaatidena kaalus, olid kõik tegevteenistuses olevad kõrgemad ohvitserid, Kaitseväe Peastaabi ülem ja väeliikide ülemad ning Eesti sõjaline esindaja NATO juures.

Brigaadikindral Terras teenib kaitseväes 1991. aastast. Ta on teeninud Kalevi pataljonis, olnud Vahipataljoni ülem, Kaitseliidu staabiülem, juhtinud Kaitseväe Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonda, olnud peastaabi ülema asetäitja operatiivalal. Aastatel 2001-2004 oli Terras kaitseatašee Saksamaal, 2007. aastal teenis ta välisoperatsioonil Iraagis NATO väljaõppemissiooni staabiülema asetäitjana. Aastatel 2008-2010 oli ta Kaitseministeeriumi kantsler.

Terras on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud magistrikraadi riigi-ja ühiskonnateaduste alal Bundeswehri ülikoolist, lõpetanud vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis ja Ühendkuningriigi Kuningliku Kaitseuuringute Kolledži Londonis (Royal College of Defence Studies).

Laar: vajame 21. sajandi totaalkaitset

2011-09-29

Kaitseminister Mart Laar ütles täna Tallinnas toimuvat kaitsepoliitikakonverentsi ABCD avades, kõikidele tänapäevastele julgeolekuohtudele vastuseismiseks tuleb riigikaitsesse kaasata kogu riigisektor ja ühiskond.

Kaitseminister Laar ütles konverentsi avasõnavõtus, et Skandinaaviamaades saadi juba ammu aru, et riiki ja ühiskonda ei suuda sõja eest kaitsta pelgalt relvajõud, vaid see vajab kogu tsiviilsektori kaasamist riigikaitsesse.

„Globaliseerumine on ühendanud kõik riigid ülejäänud maailmaga, kuid muutnud nad samas ka haavatavamaks ning küberrünnakute, terrorismi ja infosõja tõrjumiseks ei piisa kaevikutest ja kaitseliinidest. Selle asemel vajame me 21. sajandi totaalkaitset ehk tõeliselt laiapõhjalist lähenemist julgeolekule, kus kõik valitsusasutused, erasektor ja kodanikuühiskond teeb riigikaitseks koostööd," ütles kaitseminister.

Seejuures tõstis Laar esile, et 2010. aasta lõpus kinnitatud Eesti riigikaitse strateegia pöörab ka tähelepanu laiapõhjalisele riigikaitsele. „Sõjalisi, sisejulgeoleku, majanduslikke ja kriitilist infrastruktuuri ohustavaid ohte ning nendele vastumeetmete leidmist tuleb planeerida ühtse tervikuna," sõnas kaitseminister Laar.

Selle aasta ABCD (Annual Baltic Conference on Defence) konverentsil räägitakse, kuidas on relvajõudude roll ja sõjapidamine Külma sõja järgses maailmas muutunud; Euroopas toimunud kaitsereformidest ja USA vägede vähendamisest ning sellest, kuidas arendavad väikeriigid oma riigikaitset. Konverentsi korraldavad Kaitseministeerium ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Konverentsil osalevad mitmed rahvusvahelised julgeolekuspetsialistid, kõrgemad ohvitserid ja riigiametnikud, sealhulgas NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse endine ülem erukindral Egon Ramms, NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral Richard Shirreff, USA Euroopas asuvate õhujõudude ülem kindral Mark A. Welsh, NATO väeplaneerimise osakonna juhataja Frank Boland jt. Eile õhtul toimunud konverentsi vastuvõtul tervitas konverentsil osalejaid ka Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Esimene ABCD konverents toimus Kaitseministeeriumi eestvõttel 2006. aastal, et luua võimalus mõttevahetuseks NATO ja Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel ning tutvustada rahvusvahelisele auditooriumile Balti riikide seisukohti ja huve.

Laar: sama raha eest peab saama rohkem võitlusvõimet

2011-09-27

Kaitseminister Mart Laari sõnul peab uus riigikaitse 10-aastane arengukava vähendama bürokraatiat, dubleerimist ja staape ning ühendama tugiteenuseid.

Kaitseministeerium on alustanud Riigikaitse arengukava 2013-2022 koostamist, mis paneb paika põhimõttelised arengusuunad ja investeeringud järgmiseks kümneks aastaks.

Kaitseminister Mart Laari sõnul tõusevad kaitsekulud 2012. aastast kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis tagab esmase iseseisva kaitsevõime tugevnemise ja riigikaitse stabiilse arengu.

„Sellest hoolimata tuleb meil tagada, et iga maksumaksja poolt riigikaitseks eraldatud sent oleks kulutatud targasti, säästlikult ning suurendaks eelkõige Kaitseväe võitlusvõimet," ütles kaitseminister.

„Arvestades ebastabiilset olukorda maailmamajanduses ja vaatama senistele valitsussektoris tehtud koondamistele tuleb meil veelgi leida võimalusi, kuidas teha vähese rahaga rohkem ja efektiivsemalt," ütles Laar.

„Vaadates konkreetselt jõuametkondi, ei saa enam jätkuda olukord, kus Eesti riigil on mitu õhu- ja merelaevastikku, dubleerivat riigisadamat ja mereseirekeskust," nentis kaitseminister.

„Seetõttu peab uus arengukava tagama, et ka Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleks senisest vähem bürokraatiat ja dubleerimist ning Kaitsevägi vabaneks reast toetavatest tegevustest ja saaks keskenduda võitlusvõime tõstmisele," ütles Laar.

Riigikaitse arengukava 2013-2022 vahetab välja praegu kehtiva Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018.

Koostatav arengukava lähtub julgeolekuasutuste koostatud ohustsenaariumidest, mis kaardistavad Eesti julgeolekuohud. Ohustsenaariumite põhjal koostatakse sõjaline operatiivanalüüs, mille käigus täpsustakse, milliseid võimeid on ohtude tõrjumiseks tarvis. Seeläbi tekib ülevaade sõjalistest võimetest, mis on Eesti kaitseks vajalikud ning mida on rahaliselt võimalik ellu viia.

Kaitseminister Laari sõnul jäävad Eesti riigikaitse senised põhialused uue arengukava väljatöötamisel muutumatuks. „Eesti sõjaline kaitse jääb ka edaspidi võrdselt tuginema NATO kollektiivkaitsele ning Eesti esmasele iseseisvale kaitsevõimele, mille lahutamatuks osaks on ajateenistuse käigus väljaõpetatav reservarmee," ütles Laar.

Riigikaitse arengukava 2013-2022 hakkab koostama Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp, kuhu kaasatakse ka Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi jt ministeeriumite esindajad. Riigikaitse arengukava 2013-2022 valmib 2012. aasta lõpuks.

Laar: kaitsekulude tõus kahele protsendile on märk kogu Põhjalale

2011-09-24

Kaitseminister Mart Laar teavitas Wroclawis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel partnereid Eesti kaitsekulude tõusust kahele protsendile rahvuslikust kogutoodangust.

Laar ütles, et kaitsekulude kasvatamine kahele protsendile on mitmeski mõttes märk kogu Põhjalale.

"Riigikaitse arvelt oma majandusprobleemidele lahendust leida ei ole kõige parem viis, kuigi mitmeski riigis on seda poliitilise surve tõttu tehtud," lausus Laar.

Kohtumisel osalesid Leedu, Eesti, Rootsi ja Soome kaitseministrid ning esindajad Lätist ja Taanist. Tõdeti, et kui Euroopas ja NATOs on "tark kaitsepoliitika", ehk ühiste lahenduste otsimine midagi uut, siis Põhjalas on see juba traditsiooniline poliitika. Sellega seoses tuletati meelde traditsioonilist Põhjala koostööd kui Balti riikide ühist õhuseiresüsteemi.

Laari sõnul on heaks näiteks sellest ka Soome ja Eesti ühine radarihange, mis võimaldas osta Eestil kaks radarit ühe hinnaga.

Laar: euroliidu kaitsekoostöö tugevneb

2011-09-23

Kaitseminister Mart Laar ütles Wroclawis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, et liidu kaitsekoostöö muutub üha tugevamaks.

Aruteludel keskenduti peamiselt sõjalisele koostööle ning kaitseminister Laari võetakse Euroopa sõjalist koostööd vaatamata puudustele järjest konkreetsemalt ja tõsisemalt.

"Ka on muutunud järjest selgemaks koostöö NATOga, mis on tulevikku vaadates hea märk," sõnas Laar.

Eraldi käsitleti kohtumisel Euroopa Liidu välismissioone, pöörates tähelepanu olukorrale Liibüas ja võitlusele piraatlusega.

Tõsteti esile riike, mis panustavad piraatlusvastasesse operatsiooni "Atlanta", nende seas ka Eestit.

Leiti, et otsus lubada kasutada piraatide vastu karmimaid võtteid on end õigustanud. Ühtlasti toetas enamik Euroopa riike ettepanekut hävitada rannikul asuvaid tühje piraatide aluseid.

"Euroopa Liidu praegune eesistuja Poola on kuulutanud julgeoleku ja riigikaitse prioriteetseks ning pöörab sellele tõsist tähelepanu," lausus Laar.

Laar: Tiefi valitsus tõestas, et eestlased võitlesid Eesti eest

2011-09-22

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar asetas täna hommikul koos üliõpilasorganisatsioonide esindajatega pärjad Vabadussambale, meenutamaks sellega tänast rahvusliku vastupanu mälestuspäeva ning Otto Tiefi valitsust.

Laar ütles, et Otto Tiefi valitsus on hiilgavaks näiteks sellest, kuidas ka lootusetus olukorras astutud samm võib omandada kokkuvõttes sedavõrd suurt tähendust.

"Tiefi valitsus tõestas, et eestlased ei sõdinud II maailmasõjas ei natsliku Saksamaa ega kommunistliku Venemaa, vaid Eesti enda huvide eest. Hitleri ja Stalini võimu vahel kerkinud Tiefi valitsus hoidis Eesti riiklikku järjepidevust, näidates kogu maailmale, et Eesti on endiselt olemas ning soovib vaba rahvana omal maal edasi minna," lausus Laar.

Tema sõnul maailm sellest tahtest küll ei hoolinud ning Tiefi valitsuse liikmed maksid oma ettevõtmise eest kallist hinda, kuid kokkuvõttes jäi võit aga ikkagi just Tiefile - Eesti on taas vaba ning saab ise oma tuleviku üle otsuseid langetada.

Täna õhtul kell 20.00 toimub Vabadusssamba juures akadeemiliste organisatsioonide poolt korraldatud rahvaüritus vastupanu päeva tähistamiseks.

Kaitseminister Laar: Eesti ja Prantsuse kaitsekoostöö tõuseb uuele tasemele

2011-09-13

Kaitseminister Mart Laar allkirjastas täna koos oma Prantsuse kolleegi Gérard Longuet'ga valitsustevahelise kokkulepe, mis tihendab Eesti ja Prantsusmaa vahelist kaitsekoostööd.

Kaitseminister Mart Laar sõnul on Prantsusmaa nii NATO kui Euroopa Liidu üks aktiivsemaid ja mõjukamaid liikmesriikide. „Eestil ja Prantsuse relvajõud teevad juba täna väga tihedat koostööd Balti riikide õhuturbemissioonil ning turvavad üheskoos mereliiklust Somaalia rannikul piraatide eest. Seetõttu on mõistlik astuda samm edasi ning viia valitsustevahelise koostööleppega kahe riigi vaheline kaitsekoostöö uuele tasemele," ütles Laar.

Täna allkirjastatud kokkulepe vahetab välja senise, 1994. aastast pärineva kaitseministrite vahelise kokkuleppe. Leppega pannakse paika kahe riigi vahelise kaitsekoostöö peamised valdkonnad, milledeks on muuhulgas kaitseplaneerimise ja relvastushangete alane infovahetus, kaitseväelaste haridus ja väljaõpe ja küberkaitse.

Laari kohtumisel Prantsuse kaitseministri Longuet'ga olid kõne all ka Balti riikide õhuturbeoperatsiooni tulevik, küberkaitse alased küsimused ning Eesti kaitseväelaste osalemine koos prantslastega piraatlusevastasel operatsioonil Somaalia rannikul.

„Seejuures ei panusta Prantsusmaa mitte ainult regulaarselt oma hävituslennukitega Balti riikide õhuruumi kaitsmisesse, vaid tänasel kohtumisel avaldas kaitseminister Longuet ka toetust praeguse õhuturbelahendi muutmiseks alaliseks," sõnas kaitseminister Laar.

Kaitseminister Laar külastas ka Prantsuse Kaitseministeeriumi operatsioonide keskust, kus talle tehti ülevaade Prantsuse ja Eesti kaitseväelaste ühisest tegevusest piraatlusevastasel operatsioonil Somaalia rannikul ning käimasolevast Liibüa operatsioonist.

„Prantsuse sõjaväelased on igati rahul meie laevakaitsemeeskonna senise tegevuse ja kõrge professionaalsusega ning soovivad koostööd Eestiga jätkata ka järgmisel aastal," ütles Laar pärast operatsioonide keskuse külastamist.

Samuti esines kaitseminister Laar hommikul ettekandega Pariisi ülikoolis „Sciences Po" korraldataval küberkaitse-teemalisel ümarlaual. Laar kohtub ka senaator Denis Badré'ga, kes on Prantsuse Senati Balti-Prantsuse sõprusgrupi esimees.

Kaitseminister Laar naaseb Eestisse täna õhtul.

Laar lõi komisjoni kaitseväe juhataja leidmiseks

2011-09-13

Kaitseminister Mart Laar moodustas täna nõuandva komisjoni, mis peab ministrile esitama omapoolse soovituse uue kaitseväe juhataja kandidaadi leidmiseks.

Komisjon peab 26. septembriks esitama kaitseministrile omapoolse soovituse uue kaitseväe juhataja kandidaadi osas, kes vahetaks välja aasta lõpus ametist lahkuva kindral Ants Laaneotsa. Vastavalt rahuaja riigikaitse seadusele nimetab kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.

Komisjoni koosseisu kuulub Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, praegune kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots, Teabeameti peadirektor Rainer Saks, Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja Jonatan Vseviov ning Kaitseministeeriumi nõunik reservkindralleitnant Johannes Kert.

Kaitseminister Laari sõnul on senise 20 aasta jooksul Eestis puudunud selged paikapandud kriteeriumid, millele kaitseväe juhataja kandidaadid vastama peavad.

„Loodan, et seekordne kaitseväe juhataja leidmise protsess ning kandidaatidele esitatavad nõudmised muutuvad edaspidi rutiinseks tavaks," ütles Laar.

„Kaitseväelased, kelle seast komisjon uue kaitseväe juhataja kandidaadi peab leidma, on kõik tegevteenistuses olevad kõrgemad ohvitserid, Kaitseväe Peastaabi ülem ja väeliikide ülemad ning Eesti sõjaline esindaja NATO juures," ütles kaitseminister Laar.

„Samuti peavad järgmisel kaitseväe juhatajal olema laialdased teadmised Eesti julgeolekupoliitikast ja selle kujundamisest ning Kaitseväest ja sõjalise kaitse korraldusest, samuti rahvusvahelise töö kogemus mõnest rahvusvahelisest staabist või välismissioonilt," ütles kaitseminister.

Praeguse kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa viieaastane ametiaeg lõpeb selle aasta detsembris.

Siseminister Ken-Marti Vaher: piiriületus on muutunud idapiiril sujuvamaks ja mugavamaks

2011-09-03

Siseminister Ken-Marti Vaher kinnitas reedel Sillamäe piiriäärse veokite parkla pidulikul avamisel, et kuu aega tagasi Eesti maanteepiiripunktides käivitunud uus piiriületussüsteem on täitnud oma eesmärgi, sest piiri ületamine on muutunud sujuvamaks ja mugavamaks.

„Viimased neli ja pool nädalat on näidanud, et uus piiriületuskord, mis hõlmab nii ootealasid kui ootejärjekorra infosüsteemi kasutamist, on oluline ja vajalik lahendus kümmekond aastat kestnud probleemile. Mul on hea meel, et nüüd on ka siinne, peagi teenust pakkuma hakkav ooteala valminud,“ ütles Vaher parkimisala avamisel.

Vaher märkis, et veel hiljuti laiusid maantee ääres pikad piiriületust ootavate veokite järjekorrad, mis takistasid liiklust, kahjustasid keskkonda ning tekitasid nii ebamugavust kui põhjustasid otseseid probleeme omavalitsustele, kohalikele elanikele ja sõidukijuhtidele endile.

Uus piiriületuskord on tema sõnul toonud pikkades järjekordades seisnud veokid ootealadele, mistõttu on maanteel liiklemine muutunud ka teistele inimestele ohutumaks. Veokijuhid, kel on võimalik broneerida endale piiriületuse järjekorrakoht elektroonilises infosüsteemis, saavad piiriületust oodata aga inimlikes tingimustes ootealal, kus on korralikud tualetid, dušid, valgustus, valve ning võimalus kasutada traadita internetti ja teisi teenuseid, mida ooteala haldaja pakkuda soovib.

Samas on vähenenud ka piiriületuse ooteaeg neile, kes võtavad koha üldises järjekorras. Kui veel juulis oli Narvas veokite tavapärane ooteaeg kolm kuni viis päeva, siis reede hommiku seisuga tuleb neil järjekorras oodata umbes 36 tundi.

„Igal juhul saavad korrastatud piiriületuse järjekordade haldusest kasu nii Eesti kui teiste riikide elanikud ja ettevõtjad, kel on võimalik oma piiriületusi paremini planeerida. Veokijuhid saavad juba tööreisi alguses teada, mis ajale planeerida piirile jõudmine, ning seega on võimalik vähendada ootamisega seotud kulutusi,“ ütles siseminister.

Allikas: Siseministeerium

Laar tänas Taanit õhuturbe eest

2011-08-24

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Kopenhaagenis oma Taani kolleegi Gitte Lillelund Bechiga ning tänas teda Taani senise panustamise eest Balti riikide õhuturbesse.

„Väikeste riikidena ei suuda Eesti, Läti ja Leedu nähtavas tulevikus välja arendada omaenda hävituslennukite võimet, mistõttu oleme tänulikud NATO liitlastele, sealhulgas Taanile seni osutatud õhuturbe eest," ütles kaitseminister Laar.

Kaitseministrid kinnitasid kohtumisel ühist valmisolekut otsida võimalusi Eesti ja Taani tihedamaks koostööks, et selle kaudu parandada riikide kaitsevõimekust ning tugevdada NATO valmisolekut vastata liitlaste ees seisvateks väljakutseteks.

Kaitseministrid arutasid ka küberkaitse-alast koostööd ning olukorda Liibüas ja Afganistanis.
Täna õhtul esineb kaitseminister Laar ka kõnega Taani Välispoliitika Seltsi seminaril, millega tähistatakse 20 aasta möödumist diplomaatiliste suhete taastamisest Balti riikide ja Taani vahel.

Laar: hirm ei tohi meid muuta jõuetuks

2011-08-24

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul peetud kõnes, et ajalugu on meile õpetanud, et me ei tohi hirmudele vaatamata alla anda.

"Eesti peab elama hirmuta, ajalugu näitab, et me peame julgema elada, hoidma rahvana oma selja sirge," lausus Laar.

Ta ütles, et me peame oma igapäevast elu elades tegutsema nii, et meie üle saaksid olla uhked meie lapsed ja ka meie esivanemad võiksid tunda meie tegude peale vaadates rahulolu.

"Eesti on vaba tänu meie enda otsustele ja tegudele, me peame ka täna julgema enda eest seista ja teha tulevikku kujundavaid otsuseid," sõnas Laar.

Vabaduse väljakul toimunud kõnekoosolekuga meenutati, et 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop alla vastastikuse mittekallaletungilepingu. Dokumendi salaprotokolliga jagasid osapooled omavahel ära Euroopa. Eesti läks sellega NSVL-i mõjusfääri.

Lisaks Mart Laarile rääkisid täna Vabadussõja võidusamba juures ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

Laar: Poola on Eesti kindel liitlane

2011-08-23

Kaitseminister Mart Laar ütles täna pärast kohtumist Poola asekaitseministri Zbigniew Włosowicziga, et Poola on Eestile väga hea liitlane.

„On hea teada, et Eestist peetakse Poolas lugu ning meid võetakse reaalse partnerina," ütles kaitseminister.

Laari hinnangul on Poola panus NATO kaitseplaanide koostamisse ja konkreetses tegevuses, näiteks õhuturbe alal, tõeliselt suur.

Mart Laar rääkis asekaitseminister Włosowicziga ka Poola kavadest Euroopa Liidu eesistumise ajal ning Eesti ja Poola vahelistest koostöövõimalustest.

Eesti kaitseministri ja Poola asekaitseministri kohtumisel olid lisaks Balti riikide õhuturbe kõne all ka küberkaitse, ühisõppused, Balti Kaitsekolledži tulevik ning NATO käimasolevate operatsioonidega seotud küsimused.

Mart Laar soovib tuua Eestisse õppusele Põhjala Lahingugrupi

2011-08-16

Kaitseminister Mart Laar tegi eile Stockholmis toimunud kohtumisel Rootsi kaitseministrile ettepaneku korraldada 2013. aastal Eestis Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi õppus.

Laar ütles kohtumisel Rootsi kaitseminister Sten Tolgforsiga, et Euroopa Liidu lahingugrupid suudavad NATO reageerimisjõudude kõrval ainsa jõuna lühikese eelhoiatusajaga julgeolekuohtude korral reageerida.

„Seetõttu annaks Eesti Põhjala Lahingugrupi õppuse korraldamisega olulise panuse Euroopa kiirreageerimisvõime ja Põhjala koostöö arendamisse," ütles Laar.

Eesti kaitseväelased on Rootsi, Norra, Soome ja Iiri üksustest koosnevas Põhjala lahingugrupis osalenud 2008. ja 2011. aastal. Järgmine Põhjala lahingugrupp on reageerimisvalmiduses 2014. aasta esimeses pooles.

Eesti kaitseminister tegi kohtumisel ka ettepaneku luua Euroopa Liidu tsiviil- ja sõjaliste missioonide juures tulevikus ka küberkaitsevõimekus.

„Euroopal on aeg astuda praktilisi samme küberohtudega võitlemiseks," ütles Laar.
Eesti ja Rootsi kaitseminister arutasid ka teisi Euroopa Liidu julgeoleku ning Eesti ja Rootsi vahelise kaitsekoostööga seotud küsimusi.

Kaitseminister Laar: NATO-l on aeg ärgata

2011-08-05

Kaitseminister Mart Laar ütles Ameerika Ühendriikide strateegilise väejuhatuse konverentsil peetud kõnes, et NATO-l on viimane aeg ärgata ning asuda aktiivsemalt vastu küberohtudele.

„Küberruumist lähtuvate ohtude tõrjumiseks on oluline teha koostööd nii valitsusasutuste vahel kui laiemalt, kaasates koostöösse ka erasektori ja kodanikuorganisatsioonid ning tugevdades oluliselt riikidevahelist koostööd," ütles kaitseminister konverentsil.

Kaitseminister esines USA strateegilise väejuhatuse (STRATCOM) konverentsil, kus käsitleti nii tuumarelvade tulevikku Euroopas kui kübersõjaga seotud küsimusi.

Kunagise USA strateegiliste õhujõudude juhatuse ülesandeid täitev STRATCOM juhib tuumarelvi kandvate lennukite, laevade, allveelaevade, rakettide ja raketikaitse kõrval ka USA kosmosejõude ning kübersõda.

Kaitseminister Laar külastas ka STRATCOM-i juhtimiskeskust Omaha lähedal ning kohtus väejuhatuse ülema kindral C. Robert Kehleriga, kellega arutati USA ja Eesti kaitsealast koostööd, raketikaitsekilbi väljaehitamist Euroopasse ning samme küberkaitse tõhustamiseks. Kindral Kehler avaldas kohtumisel tunnustust Eesti poolt sellel alal astutud sammudele ning pidas vajalikuks koostöö edasist tõhustamist.

McCain Laarile: Eesti võib Ühendriikidele kindel olla

2011-08-03

Vabariikliku Partei endine presidendikandidaat senaator John McCain tänas eilsel kohtumisel kaitseminister Mart Laariga Eestit panuse eest maailma julgeoleku kindlustamisel ning kinnitas, et Eesti võib Ühendriikidele kindel olla.

Laar ja McCain arutasid kohtumisel olukorda Ameerika Ühendriikides seoses vaidlustega eelarvekärpe üle ning selle võimalikku mõju kaitsejõudude eelarvele.

Samuti olid kõneks USA ja Eesti suhted ning koostöövõimalused, olukord Venemaal, Afganistanis ja Valgevenes ning küberkaitsega seotud küsimused. Samuti andis kaitseminister Laar kohtumisel pikema ülevaate Eesti tegevustest küberkaitse vallas.

McCain pööras tähelepanu Venemaa tegevusele oma naabrite süüdistamisel, avaldades siiski lootust, et see ei anna suuremaid tulemusi. „Me tunneme Venemaad ja me tunneme teid," ütles senaator.

Laari hinnangul möödus kohtumine soojas õhkkonnas, senaator meenutas kohtumisel ka oma külaskäiku Tallinnasse. „Meie vaated on lähedased ja sihid sarnased. Eestil on hea omada sellist sõpra USA kongressis," lausus kaitseminister Laar.

Laar rääkis Senati sisejulgeoleku-juhiga küberkaitsest

2011-08-02

Kaitseminister Mart Laar kohtus eile Washingtonis Ameerika Ühendriikide Senati sisejulgeolekukomitee esimehe Joe Liebermaniga, kellega räägiti peamiselt küberkaitsest ning Eestis loodud Küberkaitseliidust.

Senaator Lieberman ütles kohtumisel kaitseminister Laariga, et Eesti on teistele riikidele eeskujuks nii oma demokraatlike ja majanduslike reformidega kui tegevusega e-riigi ehitamisel ja kaitsel.

Senaatorit huvitas Eesti kogemus küberkaitse alal, kohtumisel puudutati pikemalt ka Küberkaitseliidu tegevust, mis on heaks näiteks koostööst kaitseväe ja tsiviilstruktuuride vahel.

„Ka Ameerika Ühendriigid tegelevad aktiivselt küberkaitsega, kuid neile on silma jäänud Eesti tõhusus ja pühendumus sellel alal," ütles kaitseminister Laar.

Ameerika Ühendriikides visiidil viibiv kaitseminister jätkab kohtumisi USA mõttekodade esindajate ja juhtivate poliitikutega. Kõne all olnud USA-Eesti kahepoolsed suhted ja kaitsealane koostöö, samuti olukord Venemaal ning küberjulgeolek.

„Koostöö Ühendriikidega on juba praegu väga tihe, kuid usun, et seda saab veelgi parandada. Hea on näha, et nii mõnelgi alal pole me enam siin saaja, vaid juba ka andja rollis. Iga kongresmen, kellega olen kohtunud, teab Eestit hästi meie panuse tõttu Afganistanis, meie sõdureid kiidetakse ning tunnustatakse," sõnas Laar.

Samuti nentis Laar, et Eestit tunnustatakse ka otsustava tegevuse eest majanduskriisist väljumisel, valusate, kuid vajalike kärbete ning kaitsekulutuste tõstmise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

„USA kaitseeelarvega võrreldes on loomulikult tegemist väikeste summadega, kuid see, kuidas Eesti kõigele vaatamata oma lubadustest ning põhimõtetest kinni peab, on muljetavaldav ka Ameerika jaoks," lausus kaitseminister Laar.

Eesti-Vene piiril hakkas kehtima uus piiriületuskord

2011-08-01

Eesti idapiiril asuvates maanteepiiripunktides hakkas täna, 1. augustil, kehtima uus piiriületamiskord, mille kohaselt tuleb mootorsõidukiga piiri ületavatel inimestel võtta koht piiriületuse ootejärjekorras ja läbida enne Venemaale pääsemist piiriületuse ooteala.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul teeb muudatus piiriületusprotsessi tavainimestele mugavamaks. „Iga uue süsteemiga kohanemine võtab aega, kuid on kindel, et neid inimesi, kes saabuvad piirile täna või lähikuudel ning kes pole mingil põhjusel muutustega kursis, ei jäeta hätta,“ lausus ta.

Uus piiriületuse haldamise kord hakkab kehtima kõigis kolmes maanteepiiripunktis: Narvas, Luhamaal ja Koidulas. Sõidukiga piiri ületamiseks saavad inimesed broneerida endale piiriületuse ootejärjekorra infosüsteemis kas interneti või telefoni teel sobiva piiriületusaja, ning tulla kohale veidi enne piiriületuseks määratud kellaaega. Elavas järjekorras ei pea inimesed seega enam seisma.

Järjekorrakoht tuleb broneerida kõigil mootorsõidukitel, välja arvatud liinibussidel. Kõik sõidukid peavad läbima ka piiriületuse ooteala, kus kontrollitakse broneeringu õigsust ja suunatakse sõidukid piiripunkti. Broneeringu saab teha kuni 90 päeva enne piiri ületamist.

Samal ajal ei jää Eesti-Vene piir ületamata ka neil, kes tulevad ootealale kohapeale ja võtavad koha üldises järjekorras. Eelneva broneeringuta sõidukitel on ootealal võimalik seista ka pikemalt, kuid piiriületusaega kohapeal ootama nad ei pea.

Kui inimene tuleb eelneva broneeringuta ootealale ning tal on piiri ületamiseks kiireloomuline ja mõjuv põhjus nagu näiteks ootamatu perekondlik sündmus, antakse talle koht eelisjärjekorras. „Elektrooniline süsteem on üksnes abiks piiriületuse ootejärjekorra korraldamisel ning inimlik suhtumine ja probleemide lahendamise valmidus ei kao kuskile,“ ütles siseminister.

Piiriületuse süsteemi loonud Girf OÜ juhatuse esimehe Hannes Plinte kinnitusel ei tähenda uue süsteemi kasutuselevõtt, et eelnevalt saab täis broneerida kõik piiriületuse ajad. „Esialgu on planeeritud ikkagi nii, et iga tunnis jagatakse kohad umbes pooleks: pool on mõeldud eelnevateks broneeringuteks ja pool nende jaoks, kes tulevad kohapeale,“ märkis ta ja lisas, et tänaseks on ennast elektroonilisse järjekorda registreerunud üle 6200 inimese, kõige rohkem, üle 4700 Narvas.

Piiriületuse ootealad hakkavad paiknema piiripunktide lähistel Narvas, Sillamäel, Luhamaal ja Koidulas. Narva ootealal saavad piiriületust oodata sõiduautod, bussid ja kohalikud veoautod, Sillamäel veokid ning Koidulas ja Luhamaal kõik sõidukid. Narvas töötab ooteala juba praegu täies mahus ning lähinädalail teenindab see kuni Sillamäe ooteala avamiseni kõiki Narva-Ivangorodi piiripunkti läbivaid sõidukeid. Koidulas pakub ooteala esimese kuu jooksul teenust tasuta ning ooteala operaator suunab autod õigel ajal piiripunkti, Luhamaal ooteala praegu veel ei ole ning seal korraldab piiripunkti sisenemist piirivalve.

Uue piiriületuskorra eesmärk on vähendada aastaid Eesti idapiiril püsinud sõidukite järjekordi, mille on tinginud peamiselt Venemaa poolsed piiriületuse seisakud. Piirijärjekordade pikkus oleneb ka piiriületajate arvust, mida seni on kasvatanud järjekorrakohtade müüjad ja bensiinivedajad. Uus süsteem kohtadega kauplemist ja bensiinivedajate poolset piirijärjekorra täisbroneerimist ei luba. Ootejärjekorra koht broneeritakse ühele sõidukile ja inimesele ning see pole üleantav, uue koha saab samale sõidukile ja inimesele broneerida alles pärast piiri ületamist.

Piiriületuse ootejärjekorras saab koha broneerida internetis aadressidel www.eestipiir.ee või www.estonianborder.eu, telefonil +372 698 9192 või saabudes ootealale, kus saab registreerida iseteeninduskioskis või ooteala töötaja abiga. Interneti teel broneerides saab ootejärjekorra koha võtmise ja mõnede ootealade kasutamise eest maksta kas pangaülekande või krediitkaardiga, kõnekeskuse kaudu broneerides on võimalik tasuda krediitkaardi või mobiiltelefoni maksega.

Lisainformatsiooni saab uue korra kohta ka Siseministeeriumi koduleheküljelt www.siseministeerium.ee, samuti saavad inimesed lisainfo küsida Politsei-ja Piirivalveameti infotelefonil 612 3000 tööpäeviti kella 8-18.

Alates 1. augustist ei avalda Maksu-ja Tolliamet koduleheküljel infot piirijärjekorra pikkuse kohta, edaspidi saab seda infot portaalides www.eestipiir.ee või www.estonianborder.eu.

Allikas: Siseministeerium

Laar: Tartu ülestõus oli valguskiir kahe okupatsiooni vahel

2011-07-10

Kaitseminister Mart Laar avas täna Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone seinal mälestustahvli, millega mälestatakse kaitseliitlasi, kes 1941. aasta 10. juulil alustasid Riia mäel asunud toonase Kaitseliidu maja hõivamisega Tartu vabastamist Nõukogude okupatsioonivägedest.

Kaitseminister Laar ütles mälestustahvli avamisel, et Tartu ülestõus oli otsekui valguskiir kahe totalitaarse okupatsiooni vahel. "Tartus võideldi 1941. aasta suvel Eesti vabaduse ja mitte millegi muu eest. Meenutame kõiki, nii partisane, tuletõrjujaid kui ka koolipoisse, kes andsid selles võitluses kõige kallima - oma elu."

Mälestustahvli õnnistas sisse Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, samuti kõneles avamisel endine poliitvang ja vabadusvõitleja Enn Tarto.

Sel suvel möödub 70 aastat 1941. aasta suvesõjast, mil mitmes Eesti piirkonnas kukutasid kaitseliitlased ja metsavennad Nõukogude okupatsioonivõimu ning taastasid enne sõda kehtinud Eesti võimu veel enne pealetungivate Saksa vägede saabumist. Eestlaste lootused omariikluse taastamisele siiski ei täitnud ja sügiseks asendus Nõukogude okupatsioon kogu Eestis uue, Saksa okupatsiooniga.

Mart Laar avab Tartus mälestustahvli

2011-07-09

Kaitseminister Mart Laar avab pühapäeval kell 10.00 Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone seinal mälestustahvli, millega mälestatakse kaitseliitlasi, kes 1941. aasta 10. juulil alustasid Riia mäel asunud toonase Kaitseliidu maja hõivamisega Tartu vabastamist Nõukogude okupatsioonist.

Mälestustahvli õnnistab sisse Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, samuti kõneleb endine poliitvang ja vabadusvõitleja Enn Tarto.

Sel suvel möödub 70 aastat 1941. aasta suvesõjast, mil mitmetes Eesti piirkondades kukutasid kaitseliitlased ja metsavennad Nõukogude okupatsioonivõimu ning taastasid enne sõda kehtinud Eesti võimu veel enne pealetungivate Saksa vägede saabumist. Eestlaste lootused omariikluse taastamisele siiski ei täitnud ning sügiseks asendus Nõukogude okupatsioon kogu Eestis uue, Saksa okupatsiooniga.

Laar: Eesti astub vastu igale rünnakule

2011-07-04

Kaitseminister Mart Laar tunnustas täna Pärnumaal Kilingi-Nõmmel Liivamäe lahingu 70. aastapäeva tähistamisel lahingus osalenute kangelaslikkust.

Ta toonitas, et 1941. aastal Eesti vabaduse eest võidelnud metsavennad maksid meeleheitlikus võitluses Nõukogude hävituspataljoni vastu ränka hinda. „See võitlus polnud asjatu, sest tänu sellele saame täna siin seista vabade inimestena vabas Eestis," lausus Laar.

Kaitseministri hinnangul on saatuslikult oluline, et Eesti inimesed valisid võitluse, mitte hääletu alistumise tee. „Nüüd me teame, et võitluseta ei ole vabadust ning ka täna astub Eesti vastu igale rünnakule, sest see ongi meie vabaduse hind," kinnitas Laar.

Kaitseminister tänas eraldi ka täna lahingu aastapäeval kohal viibinud Juta Zahharovat ja Leonida Rebast, kes 70 aastat tagasi toimunud lahingus ravisid nii metsavendade kui hävituspataljoni poolel viga saanud võitlejaid.

1941. aasta 3. juulil kukutasid Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla kaitseliitlased mõlemas linnas Nõukogude võimu. Päev hiljem saatsid Nõukogude okupatsioonivõimud endist olukorda taastama Pärnu hävituspataljoni üksuse. 4. juuli pärastlõunal Kilingi-Nõmmest kilomeetri kaugusel toimunud Liivamäe lahingus lõid kaitseliitlased hävituspataljoni üksuse puruks, tappes 68 hävituspataljonlast.

Mart Laar andis riigikaitseõpetajatele lõputunnistused

2011-06-21

Kaitseminister Mart Laar ja Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt andsid täna Kaitseministeeriumis toimunud aktusel üle lõputunnistused 27-le Tallinna Ülikooli riigikaitseõpetajate kursuse läbinule.

Tallinna Ülikooli ja Kaitseministeeriumi koostöös jaanuarist kuni maini toimunud kursusel õppisid osalejad praktilisi oskusi riigikaitseõpetuse tundide ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Kursus kestis kokku 18 päeva, mis olid jaotatud viide moodulisse ning tipnes kolmepäevase välilaagriga Kirde Kaitseringkonnas.

Kaitseminister Mart Laar ütles lõputunnistusi üle andes, et riigikaitse hõlmab tänapäeval mitte ainult puht-sõjalisi tegevusi, vaid kogu riigi ja ühiskonna valmisolekut ennast kaitsta. „Mida rohkem meie noored tänu teie tegevusele laiapõhjalisest riigikaitsest teavad, seda julgem on meil kõigil Eestis olla ja elada," ütles Laar värsketele riigikaitseõpetajatele.

Tallinna Ülikooli arendusprorektori Eve Eisenschmidti sõnul on riigikaitseõpetus uuenenud riiklikus gümnaasiumi õppekavas valikkursusena ja mitmed koolid peavad selle õpetamist tähtsaks kodanikukasvatuse võimaluseks. „Pikaajaline koostöö Kaitseministeeriumiga on võimaldanud Tallinna Ülikoolil panustada riigikaitse õpetuse arendamisesse koolides, aga ka elukestvasse õppesse - on ju kursuse läbinute näol tegemist täiskasvanud õppuritega, kes riigikaitsega ühel või teisel kombel varemalt on kokku puutunud," ütles Eisenschmidt.

Pea kõiki kursuse lõpetanuid seob varasem töö või varem läbitud õpingud Kaitseväes või Kaitseliidus. Kursuse parimad lõputööd avaldatakse Kaitseministeeriumi kodulehel õppematerjalina riigikaitseõpetajatele.

Tallinna Ülikooli eelkäija Tallinna Pedagoogikaülikool alustas koostöös Kaitseministeeriumiga riigikaitseõpetajate koolitust juba 1997. aastal. Tänavu on kursuse lõpetajaid 27, varasemate aastate jooksul (1997-1999) on riigikaitseõpetaja tunnistuse saanud 95 inimest ja uuendatud valikaine õppekava järgi (2004-2010) 146 inimest. Koolitusprogrammi eesmärgiks on leida sobivaid inimesi koolidesse riigikaitseõpetuse valikainet õpetama.

Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute ja õppevahendite hankimisel, samuti rahastab ministeerium riigikaitseõpetusega kaasnevaid õppelaagreid ja ekskursioone.

Lõppenud õppeaastal õpetati riigikaitseõpetust 106-s eestikeelses ja kaheksas venekeelses gümnaasiumis ning 12-s kutsekoolis.

Laar kohtus Afganistani kaitseministriga

2011-06-19

Kaitseminister Mart Laar kohtus Kabulis Afganistani kaitseministri Abdul Rahim Wardakiga.

Afganistani kaitseminister tänas Laari Eesti poolt Afganistani rahvale osutatud abi eest ning tutvutas olukorda Afganistani armees.

Samuti käimasolevad reforme ning kavasid tulevikuks, kinnitades, et Afganistani relvajõud on valmis võtma 2014. aastaks liitlasvägedelt üle vastutuse riigi tuleviku eest.

Kaitseminister Mart Laari hinnangul oli kohtumine tervikuna väga avatud ja sõbalik.

"Minister Wardak on Eesti ajaloost väga hästi teadlik.

Võideldes omal ajal komandörina Nõukogude Liidu invasiooni vastu, heiskas tema üksus oma peakorteri kohale kolme Balti riigi lipud, osutades sel kombel toetust meie vabadusvõitlusele," sõnas kaitseminister.

Seoses mõni tund enne kohtumist toimunud enesetapurünnakuga Kabulis avaldas Laar Wardakile ka hukkunute puhul kaastunnet.

Wardak rõhutas, et kuigi rünnak lõppes inimohvritega, suutsid Afganistani üksused selle olukorra kiiresti lahendada.

Laar ja Terras külastasid haavatud kaitseväelasi

2011-06-17

Kaitseminister Mart Laar ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras külastasid täna Afganistanis Camp Bastioni haiglas haavatud kaitseväelasi.

„Rõõm on näha, et mõlemad võitlejad on paranemas," ütles Mart Laar pärast kohtumist.

Kaks Eesti kaitseväelast said viga eile, kui neid patrulli käigus ründasid Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas Afganistani valitsusvastased mässulised.

Üks võitleja sai viga isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses, teine mässuliste poolt rünnakus heidetud granaadi plahvatamisel.

Haavatud avaldasid rõõmu, et nad said haiglas abi Eesti arstidelt, kes Camp Bastioni sõjaväebaasi välihaiglas töötavad.

Kaitseminister ja peastaabi ülem tänasid ka Eesti arste Camp Bastionis, kelle tööd Afganistanis tunnustavad nii nende vahetud kolleegid kui ka Eesti sõjalised liitlased.

Enne haavatute külastamist kohtusid kaitseminister ja peastaabi ülem patrullbaasis "Wahid" ka kõikide seal teenivate Eesti võitlejatega, keda tänasid igapäevase raske teenistuse ja panuse eest Eesti julgeolekusse.

Laar riigi tulevik on afgaanide endi kätes

2011-06-16

Täna kohtusid Kabulis Eesti kaitseminister Mart Laar, Suurbritannia kaitseminister dr Liam Fox ja Taani kaitseminister Gitte Lillelund Bech.

Kaitseministrid arutasid olukorda Afganistanis, eriti ühtsesse tegevusalasse kuuluvas Helmandi provintsis, samuti koostöö tihendamist ning riigi tulevikku. Tõdeti, et konkreetset aega vägede väljatoomiseks Afganistanist on veel võimatu öelda, kuna see sõltub sellest, kuidas riigi võimud suudavad reaalselt vastutuse oma riigi käekäigu eest üle võtta.

"On selge, et kui koos on Afganistani sisse mindud, siis koos tullakse sealt ka välja," lausus kaitseminister Laar pärast kohtumist.
"Afganistani tulevik on afgaanide endi kätes. Liitlasväed võivad aidata tagada julgeolekut uuendustele, kuid nad ei suuda ise teostada riigi arenguks vajalikke reforme," lisas kaitseminister.

Laari sõnul saavad ainult afgaanid tagada oma riigis seaduslikkust, võidelda korruptsiooni ja narkootikumide tootmise vastu, edendada haridust ja luua vajalikke tingimusi ettevõtluse arenguks.

Volinik tänas Eestit küberohtude teadvustamise eest

2011-06-14

Euroopa Liidu siseasjade volinik Cecilia Malmström tänas kohtumisel kaitseminister Mart Laariga Eestit küberohtude teadvustamise eest.

"Paljud inimesed mõtlevad, et tegemist on otsekui filmist pärit utoopia või poliitikute väljamõeldisega, et uutele tehnoloogiatele rohkem raha eraldataks. Nii see kahjuks pole - tegemist on reaalse ohuga, mis on seda tõsisem, mida rohkem seda alahinnatakse," ütles Malmström.

Siseasjade volinik kinnitas, et viimastel kuudel toimunud küberrünnakud on hakanud hoiakuid muutma ja sellest tulenevalt on Euroopa riikide ning institutsioonide tegevus kübervaldkonnas aktiviseerunud. Volinik tõstis seejuures esile Eesti rolli küberrünnete tõrjumisel ja avaldas lootust koostöö jätkumiseks.

Kaitseminister tutvustas volinikule omalt poolt Eestis asuva NATO Küberkaitsekeskuse tegevust ja küberkaitseliidu tööd. Laari hinnangul on ainus võimalus tõsta üldsuse teadlikkust toimunud rünnakud avalikuks teha ja kutsus selleks üles ka Euroopa Liitu. "Vastasel korral kipuvad isegi ajakirjanikud juba praegu reaalselt eksisteerivaid ohtusid alahindama. Seda on varemgi ajaloos juhtunud ja selline kergemeelsus on kaasa toonud raskeid tagajärgi," sõnas Laar.

Kaitseminister rõhutas vajadust üleüldse küberohte laiemalt teadvustada ja selgitada inimestele vajadust hoolitseda oma arvutite turvalisuse eest.

Laar hoiatas küberkonverentsil ulatusliku rünnaku eest

2011-06-14

Kaitseminister Mart Laar hoiatas Euroopa Liidu küberjulgeolekupoliitikat käsitleval konverentsil ulatusliku rünnaku võimaluse eest ja kutsus liikmesriike tegema selle tõrjumiseks tõsist koostööd.

Kaitseminister toonitas Eesti valmisolekut panustada Euroopa küberturvalisusesse ja kutsus partnerriike suhtuma ilmavõrgu kaudu ähvardavatesse ohtudesse sama tõsiselt kui sõjalisse heidutusse.

"Kui me suhtume tõsiselt võimalikku kahjusse, mida teevad pommid ja kuulid, siis peaksime sama tõsiselt suhtuma ka ohtudesse, mis liiguvad läbi ilmavõrgu, sest ilmavõrgu kaudu võib otsest kahju kannatada riikide majandus, energiajulgeolek ja intellektuaalne omand," ütles minister.

"Euroopa Liidu senine lähenemine küberohtudele tuleb üle vaadata, sest võitluses küberohtudega on Euroopa Liidu taoline tervik täpselt nii vastupidav kui tema kõige nõrgem lüli," lausus Laar lisaks.

Kaitseminister pidas avakõne täna Brüsselis toimuval konverentsil "Shared Threats - Shared Solutions: Towards a European Cyber Policy", mille eesmärk on suurendada teadlikkust küberohtudest Euroopa Liidu struktuurides.

Laar: eelarvepoliitika on osa julgeolekust

2011-06-09

Brüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel kutsus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen üles allianssi liikmesriike täitma seatud eesmärki ning tõstma oma kaitseeelarveid kahe protsendini rahvuslikust koguproduktist.

Rasmussen tõdes, et kahjuks on paljudes riikides arengud läinud vastupidises suunas ning kutsus üles liikmesriike seda lubadust täitma.

Suurbritannia kaitseminister Liam Fox tõi selle taustal näitena esile Eesti kui usaldusväärse partneri ning liitlase, kes on otsustanud viia oma kaitseeelarve järgmisest aastast kahe protsendini. Fox rõhutas ka, et eelarve tasakaal ning võlgnevuse vähendamine on osaks rahvuslikust julgeolekust ning nendele küsimustele tuleb NATO riikidel tõsist tähelepanu pöörata. Eesti otsus äratas kohtumisel tähelepanu ning leidis esiletõstmist teistegi riikide poolt.

„Eestile kohtumisel osaks saanud positiivne tähelepanu on kindlasti hea. See tugevdab meie tõsiseltvõetavust ning suurendab seega julgeolekut," ütles Eesti kaitseminister Mart Laar.

„Võib ainult nõustuda nendega, kes peavad vastutundlikku eelarvepoliitikat oluliseks osaks rahvuslikust julgeolekust," lisas minister. Eesti on tema hinnangul suutnud ka rasketel aegadel mitte minna kaasa kiusatusega oma probleeme julgeoleku arvelt lahendada.

„Sama vastutustundlikult peame jätkama ka tulevikus. Vähema rahaga annab tihti rohkem teha. Seda on ilmekalt tõestanud ka mitmed NATO riikide ühishanked ja ühised projektid," sõnas kaitseminister Laar pärast kohtumist.

NATO kaitseministrite kohtumine lõpeb täna.

Laar: Eesti panus küberkaitsepoliitikasse on arvestatav

2011-06-08

Tänasel NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis kiideti heaks allianssi uus küberkaitsepoliitika.

Heakskiidu saanud dokument keskendub ennekõike NATO võrkude ja liikmesriikide siseriiklike võrkude kaitsele ning turvenõuete tõhustamisele. Lisaks osundab see ka allianssi võrkudega ühenduses olevate võrkude turvanõuete tõstmise vajalikkusele.

"NATO uus küberkaitsepoliitika ja tegevuskava on selge samm edasi. Võrreldes varasema hoiakuga, kus NATO pidi keskenduma vaid oma kommunikatsiooniliinide kaitsele, on uues kavas kaitset vajavaid alasid laiendatud ning kogu kava konkretiseeritud," lausus Laar, kelle sõnul andis Eesti dokumendi koostamisel tõsise panuse.

Tegemist on nn elava dokumendiga, mida vastavalt vajadustele ja ohuhinnangu muutumisele täiendatakse ning täpsustatakse jooksvalt.

Lisaks kiitsid ministrid kohtumisel heaks Liibüa missiooni pikendamise 90 päeva võrra ning tutvuti NATO sõjalise juhtimisstruktuuri ja agentuuride reformipaketiga.

Eesti kaitseministril on veel plaanis kahepoolsed kohtumised Saksamaa ja Suurbritannia kaitseministritega.

NATO kaitseministrite kohtumine jätkub homme.

Kaitseministrit saadavad Brüsselis Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov.

Laar osaleb NATO kaitseministrite kohtumisel

2011-06-08

Kaitseminister Mart Laar osaleb täna ja homme toimuval NATO kaitseministrite ametlikul kohtumisel, kus põhilisteks küsimusteks on NATO küberkaitsepoliitika vastuvõtmine ja olukord Liibüas.

Brüsselis toimuva kohtumise raames leiab aset ka Afganistani ISAF-missiooni (International Security Assistance Force) panustavate mitte-NATO riikide ja NATO-Venemaa nõukogu kokkusaamine. Kaitseminister Laaril on kohtumise äärealadel plaanis veel kokkusaamised Suurbritannia kaitseministri Liam Fox'i ja Saksamaa kollegi Thomas de Maizi?re'iga.

Kaitseministrit saadavad Brüsselis Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov.

Laar: küberrünnak ei erine tavalisest ründest

2011-06-01

Kohtumisel Ungari välisministri J?nos Martonyiga rõhutas kaitseminister Mart Laar vajadust mõista küberrünnakuga kaasneda võivate kahjude võrreldavust tavarünnakutest tuleneda võivate kahjudega.

„Ka Eesti toetab põhimõtet, et küberrünnakut ja füüsilist rünnakut ei peaks teineteisest eristama. Riikide eelhoiatus-, heidutus- ja kaitsevõime küberruumis peab olema võrreldav riikide suutlikkusele teha samu asju füüsilises maailmas," tõdes Laar.

Kaitseminister avaldas kohtumisel heameelt Ungari 2010. aastal tehtud otsuse üle hakata panustama Tallinnas asuvasse NATO küberkaitse oivakeskusesse. „Eesti ja Ungari on lähedaste NATO liitlaste ning partneritena Euroopa Liidus mõlemad seisukohal, et küberjulgeoleku tagamine on tänase päeva rahvusvahelise koostöö võtmeküsimusi; ükski riik ei ole kaasajal suutlik üksinda küberohtudega edukalt hakkama saama," ütles Laar kohtumisel.

Ungari kui Euroopa Liidu eesistujariik on oma eesistumise üheks prioriteediks nimetanud küberjulgeoleku. „Euroopa Liidu IT-agentuuri loomine Tallinnasse annab Eestile kaalu rahvusvahelise infotehnoloogilise ekspertiisi tugipunktina ning lisavõimaluse panustada ühise euroatlantilise ruumi küberjulgeolekusse," nentis kaitseminister.

Lisaks küberjulgeoleku küsimustele arutati veel Ungari toetust NATO õhuturbe missioonile Balti riikides. Eesti visiidi raames kohtub Ungari välisminister lisaks kaitseministrile veel Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese, peaministri Andrus Ansipi ning välisminister Urmas Paetiga.

Kaitseminister: Eesti pakub liitlastele küberkaitses lahendusi

2011-05-30

Kaitseminister Mart Laar tõdes kohtumisel Ameerika Ühendriikide kongressiliikmetega, et NATO ambitsioonitase küberkaitse vallas peab olema kõrgem.

Eesti kaitseministri hinnangul ei tohi NATO keskenduda pelgalt oma võrkude kaitsmisele, vaid küberkaitset tuleb käsitleda palju laiemalt. „Kui NATO küberkaitsekeskuses on esindatud kaheksa riiki, tekib küsimus, mida teevad ülejäänud 20 liitlasriiki," märkis Laar kohtumisel. Kaitseministri sõnul peab NATO küberkaitsekeskus olema tihedamalt seotud NATO käsuliini ja ülesannetega.

Delegatsioon, mille eesotsas oli Ameerika Ühendriikide kongressi relvajõudude komitee aseesimees William Thornberry, saabus Eestisse otse Afganistanist. Lisaks küberkaitsele arutatigi sealses piirkonnas toimuvat. Laar toonitas, et Eesti on usaldusväärne liitlane, kes panustab ühisesse julgeolekusse nii Afganistanis operatsioonil osalemise kui kaitse-eelarve jätkuva suurendamisega. Eesti eesmärk on tõsta kaitsekulutuste tase kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, mille valitsus on lubanud täita 2012. aastal, ja sellele püsima jääda.

Piraatlusvastane võitlus peab muutuma jõulisemaks

2011-05-24

Mart Laar avaldas Brüsselis Euroopa Liidu kaitseministrite ametlikul kohtumisel toetust Euroopa Liidu jõulisemale tegevusele piraatlusvastasel operatsioonil ATALANTA.

„On oluline, et piraatlusvastased operatsioonid keskenduks senisest enam piraatide emalaevade ründamisele ning leitaks ka lahendusi kinnivõetud piraatide üle kohtu mõistmiseks," sõnas kaitseminister.

Eesti osaleb operatsioonil ATALANTA laevakaitse meeskonnaga Prantsuse mereväe fregati Niv?se pardal.

Eesti esitas kohtumisel ettepanekuid omavahelise koostöö laiendamiseks, pakkudes välja küberkaitsealase koostöö, sealhulgas ühiste simulatsioonikeskuste loomise, kogemuste jagamise kriitilise infrastruktuuri kaitse valdkonnas ning küberõppuste korraldamise. Eesti on huvitatud ka koostööst hariduse vallas ning harjutusväljade ühiskasutusest.

Kohtumisel olid lisaks piraatlusvastastele operatsioonidele arutluse all veel teisedki Euroopa Liidu sõjalised operatsioonid.

Laar: Eesti julgeolek on kindlates kätes

2011-05-17

Kaitseminister Mart Laar külastas täna õppusel Kevadtorm allüksuste positsioone ja staape ning tutvus õppelahinguid pidavate reservväelaste, kaitseliitlaste, ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste teenistusega.

"Kevadtorm tunnistab selgelt, et kaitseväe väljaõpe ja varustus on igati heal tasemel ning kaitsetahe kõrge. See annab kindlust, et Eesti julgeolek on kindlates kätes," ütles kaitseminister Mart Laar. Kaitseministri sõnul paistis silma naiskaitseväelaste ja naiskaitseliitlaste professionaalne tegutsemine.

Kaitseminister külastas õppust Kevadtorm koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, riigikaitse juhte saatis kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Kaitseminister Mart Laar alustas täna õppusega tutvumist reservväelastest formeeritud 23-mm õhutõrjepatarei tegutsemisest lahinguolukorras, kus rünnakut imiteerisid õhuväe helikopterid.

Pärast vestlust reservväelastega andis õppuse üldjuht kolonel Indrek Sirel kaitseministrile Kevadtormi juhtivas staabis ülevaate õppuse eesmärkidest, tegevusplaanidest ja üldisest käigust.

Päeva lõpus tutvustas Lõuna Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Vahur Murulaid riigikaitsejuhtidele õppusele kutsutud kaitseliitlaste ja reservväelaste teenistust.

4000 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 20. maini Tartu-, Põlva- ja Võrumaal õppusel Kevadtorm 2011. Kevadtormi viimased lahingud kestavad kuni neljapäevani ning peamine tegevus leiab aset Põlvamaal Kõlleste ja Vastse-Kuuste valdades. Kevadtorm 2011 lõpeb 20. mail rivistusega.

Fotod: http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album1101

Laar: NATO alus on heidutusvõime

2011-05-05

Kaitseminister Laar ütles täna Tallinnas rahvusvahelist NATO kaitsepoliitika heidutusseminari avades, et NATO aluseks on võime heidutada ükskõik millist vastast.

Laar leidis, et kuigi tuumarelvade roll üldises julgeolekus on viimase 20 aasta jooksul vähenenud, on nad täna tähtsad just alliansi ühtsuse ja üksmeele säilitamises ning alalhoidmises. Laar rõhutas, et lisaks tuumarelvadele ei saa tänases maailmas unustada ka tavarelvadega heidutust.

„Konventsionaalne heidutus on tänapäeva maailmas mõnikord vajalik. See on ka põhjus, miks Ameerika Ühendriikide sõjaväe kohalolek Euroopas on oluline," sõnas kaitseminister.

Laar kutsus seminaril osalejaid üles konstruktiivselt ning avameelselt arutlema NATO heidutuspoliitika üle kiiresti muutuvas rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas.

„Järgnevatel päevadel arutame me olulist temaatikat, mis arvatavasti saab olema üks arutluspunktidest 2012. aasta NATO tippkohtumisel," ütles kaitseminister.

Käesolev seminar on järjekorras kuues 2007. aastal alguse saanud sarjast, mis keskendub Ameerika Ühendriikide ja tema NATO liitlaste ees seisvatele väljakutsetele, mis põhiliselt tõstatuvad seoses tuumajõudude ja sellega seonduva heidutusega.

Lisaks tulevad Tallinna seminaril käsitlusele teemad nagu näiteks Venemaa tuumapoliitika ja selle hetkeseis, raketikaitse, kübervõimekus ja tavajõud heidutuse seisukohalt ning samuti NATO poliitika seoses relvakontrolli, desarmeerimise ja massihävitusrelvade tõkestamisega.

Seminari korraldavad NATO ja Ameerika Ühendriikide ametkonnad koostöös Kaitseministeeriumiga.

Politsei- ja Piirivalveamet võttis teenistusse kolmanda kopter

2011-02-14

„Eesti on mereriik, kellel on Schengeni õigusruumis valvata 767 km merepiiri ja 339 km maismaapiiri. Palju on ka metsi ning väikesaari. Sisejulgeoleku tagamisel on helikopteritel täita oluline roll, kus alati on tähtsad reageerimiskiirus ning juurdepääs õhust,“ rääkis siseminister Marko Pomerants. „Helikopteriga on võimalik valvata riigipiiri, päästa inimesi ning toetada politseioperatsioone. Samuti avastada merereostusi ja metsatulekahju koldeid. Kolm kopterit annab Eestile juba arvestatava helikopterivõimekuse,“ lisas ta.

AgustaWestlandi Euroopa asepresident Ugo Rossini avaldas üritusel heameelt anda üle Eesti juhtivale turvalusust tagavale asutusele juba kolmas kopter. „See kinnitab kliendi rahulolu AgustaWestlandi tarnitud helikopterite, korraldatud koolituste ja osutatud toega,“ rääkis Rossini. „Üleandmisele eelnes lennuvahendi operatiivvalmiduse edukas testimine. Tegemist on praegu parima kahemootorilise kopteriga kogu maailma turul. Täiendades oma helikopterite parki uue missioonitehnoloogia tipptasemel lennumasinaga, tugevdab Eesti Politsei- ja Piirivalveamet veelgi operatiivvõimekust elanikkonna paremaks teenimiseks,” ütles Rossini.

Seoses kolmanda kopteri kasutuselevõtuga on Politsei- ja Piirivalveamet rajamas Kuressaarde infrastruktuuri kopteri valmisoleku tagamiseks. „Valmisolekut arendatakse eelkõige merepiiri valvamise eesmärgil aga samas ka otsingu- ja päästeoperatsioonide ning meditsiinilendude tarbeks,“ ütles lennusalga juht Allan Oksmann. Lennusalga arengukava kohaselt on seatud eesmärgiks saavutada ühe kopteri ööpäevaringne valmisolek Kuressaare baasis 2013. aastaks.

Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kasutuses olevaid AgustaWestland-139 tüüpi helikoptereid kasutatakse eelkõige mere- ja maismaapiiri valvamiseks, otsingu- ja päästetöödeks, politseioperatsioonide julgestuseks ja ambulantslendudeks. Samuti on kopterite abil võimalik avastada merereostust, kustutada metsatulekahjusid ning vajadusel teostada kauba transporti väikesaartele.

Täna ametlikult teenistusse võetud Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kolmas helikopter jõudis Eestisse juba möödunud aasta lõpus. Kohalejõudmisest möödunud aeg kulus lennuvahendi arvelevõtmiseks, õhusõidukite registrisse kandmiseks ja teiste vajalike protseduuride täitmiseks. Kopteri ostmist toetas Euroopa Liidu Välispiirifond.

Esimese sama tüüpi kopteri sai piirivalve kätte 2007. aasta septembris, teise 2008. aasta lõpus. Piiri valvamiseks kasutab PPA lennusalk lisaks mainitud kopteritele kahte lennukit L-410, väikest kopterit Enström-480, väikest lennukit Cessna-172.

Allikas: Siseministeerium

Aaviksoo: loodan, et Ligi pole kõhklema löönud

2011-01-27

ERR-i "Valimisstuudios" erakondade valimislubaduste katteallikates kahelnud
rahandusminister Jürgen Ligi seadis kahtluse alla ka IRLi võimekuse
kaitsekulutuste eest seista, nimetades saavutamatuks eesmärgiks
kaitsekulutuste viimist kahe protsendini samaaegselt emapensioni ja tasuta
kõrghariduse kehtestamisega.

„Erinevalt rahandusminister Ligist ei kahtle IRL, oma võimekuses tasakaalus
eelarve säilitada majandusele, haridusele, pereväärtustele ja riigikaitsele
üheaegselt mõeldes. Me ei näe mingit põhjust loobuda ühisest eesmärgist -
liitlastele antud lubadustest viia kaitsekulutused kahe protsendini SKP-st.
Loodame et ka reformikad pole Ligi üteluse peale püssi põõsasse visanud,
nende programmi lugemine annab vähemalt põhjust nii arvata," ütles
kaitseminister Jaak Aaviksoo.

"Reformierakonna enda lubaduste hindamine Ligi mõõdupuuga on sellevõrra
keerulisem töö, et konkreetsemate lubaduste kõrvale on tihti lisatud ka
märge „võimaluse korral," märkis Aaviksoo. Nii IRLi kui Reformierakonna
lubaduste puhul peetakse üheks katteallikaks majanduskasvu, kuid erineva
eesmärgipüstitusega - oravatel pole päris selgeid sihtmärke seatud."

IRL-i hinnangul on suuremate parlamendierakondade valimislubaduste edetabel
järgmise maksumusega: IRL 65 miljonit eurot, Reformierakond 70 miljonit + 60
kuni 300 miljonit betooni, Sotsiaaldemokraadid 500 miljonit eurot,
Keskerakond 550-600 miljonit eurot.

IRL lubab oma valimisprogrammis lisaks emapensionile ja tasuta
kõrgharidusele tõkestada maksude tõstmise, viia eelarve tasakaalu
samaaegselt laenu võtmata. Lubaduste täitmiseks vajaminev raha on arvestatud
koos majanduskasvu ja Euroopa fondidest toetustega. IRL on seadnud
eesmärgiks Euroopa keskmisest vähemalt kolm korda kiirema majanduskasvu
saavutamise.

IRL kutsub valimistel palgaarmeed maha hääletama

2010-12-12

IRLi volikogu mõistis täna hukka Reformierakonna ettepaneku minna Eestis üle palgaarmeele ja avaldas toetust kaitseminister Jaak Aaviksoo seisukohtadele, kes toetas praeguse kohustusliku ajateenistuse säilimist ning pidas Reformierakonna ettepanekuid Eesti julgeolekule ohtlikuks.

"Oleks arvanud, et see teema on maha kantud. Praegune süsteem on kindel ning tõhus, selle kallal närimine pole kellelegi kasulik. Eesti julgeolek on IRL jaoks prioriteediks," ütles IRLi esimees Mart Laar volikogu ees. IRL tõkestab tema sõnul igasugused katsed minna üle palgaarmeele.

"On oluline, et inimesed tuleksid valima ning oma arvamuse ka sellesküsimuses välja ütleksid. Vaid sel kombel on võimalik sedalaadi rumalad ideed peatada," sõnas Laar.

IRLi volikogu kinnitas erakonna valimisnimekirja ning programmi "100 sammu Eestile", mis avalikustatakse täna erakonna valimiskonverentsil.

IRLi noored: riigikaitse on kogu rahva ülesanne

2010-12-10

IRLi noorte aseesimehe Mihkel Kübara sõnul ei mõista ta plaani lühendada ajateenistust kuue kuuni ja võtta eesmärgiks kaotada kutseline ajateenistus.

"Riigikaitse on palju enam kui sõjaline kaitsevõime, see on laiapõhjalisele kaitsetahtele ja kaitseväekohustusele ehitatud tegevus, milles osalevad lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule erinevad asutused ja organisatsioonid ka erasektor ja avalikkus," ütles Kübar.

IRLi noored peavad tema sõnul riigikaitse vastutustundlikku korraldamist valitsuse ja kogu rahva esmaseks ülesandeks, mistõttu pole võimalik Eestis liikuda kutselise kaitseväe suunas.

"Loomulikult on väga tähtis koostöö NATO-partneritega, samuti teiste Põhjala ja Balti Riikidega, kuid Eesti põhiseadusega on Riigikaitse kogu rahvale pandud kohustus. See tagab märksa suurema turvatunde," ütles Kübar.

IRL noorte sõnul ei suuda elukutselistest koosnev kaitsevägi oma piiratud inimressursiga säilitada oma esmast kaitsevõimet, mistõttu on oluline, et Eestis säiliks kohustuslik ajateenistus.

IT-agentuuri asukoha ühispakkumine sai liikmesriikide üksmeelse poliitilise toetuse

2010-12-03

2. detsembril siseminister Marko Pomerantsi ja Prantsuse siseminister Brice Hortefeux poolt EL justiits- ja siseküsimuste nõukogul Brüsselis esitletud kahe riigi ühispakkumine loodava IT-agentuuri asukohale leidis liikmesriikide üksmeelse poliitilise toetuse.

Siseministri sõnul on poliitilise kokkuleppe saavutamine kõige olulisem samm agentuuri peakorteri asutamisel Tallinnasse. „Kuigi otsese vormistamine toimub hiljem, näitas tänane mõttevahetus, et Eesti ja Prantsusmaa koostöös sündinud lahendus sobib nõukogule,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Loodav IT-agentuur hakkab kandma Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT süsteemide operatiivjuhtimise ameti nime.

„Edukas ühispakkumine on kahe riigi hea koostöö tulemus. Nii nagu lisaks rahandusministrile pidid euro toomisesse panustama paljud, nii on ka agentuuri Eestisse asutamise taga suure hulga inimeste töö. Sellesse kolm ja poolt aastat kestnud protsessi on panustanud väga paljud alates erasektori esindajatest, riigiametnikest ja diplomaatidest kuni valitsuse liikmete ja presidendini välja,“ lisas siseminister Pomerants.

Agentuuri määruse formaalne vastuvõtmine koos Euroopa Parlamendiga jääb 2011 aasta algusesse. Suuremahuliste IT süsteemide haldamise võtab agentuur üle 2012 aastast, kuid Eestil koos Prantsusmaaga tuleb hakata tegema ettevalmistusi agentuuri töölerakendamise toetamiseks.

Nõukogule heakskiitmiseks esitatud lahenduse kohaselt hakkab agentuuri peakorter asuma Tallinnas. Serverite operatiivne haldamine jääb paiknema Strasbourgi, kus asuvad ka täna EL sisejulgeolekut tagavate infosüsteemide serverid. Eesti ja Prantsusmaa ühispakkumine lähtub EL senisest poliitikast, mille kohaselt hakkavad uute agentuuride peakorterid suurema sidususe huvides paiknema uutes liikmesiriikides. Sellekohase poliitika sätestas EL ülemkogu 2003. aastal. Teisalt aitab ühispakkumine saavutada efektiivsuse kasutades maksimaalselt ära olemasolevat infrastruktuuri Strasbourgis, Prantsusmaal.

Eestile on oluline, et Tallinnas hakkab paiknema suurte IT süsteemide strateegilise planeerimise meeskond, kes hakkab vedama IT süsteemide arendustööd EL justiits- ja siseküsimustes. Omalt poolt tagab Eesti agentuurile sobiva hoone peakorteriks, mis antakse agentuuri käsutusse ilma rendita. Agentuuri katta jäävad jooksvad kommunaalkulud. Lisaks on Eesti võtnud kohustuse viia sisse Euroopa Kooli õppeprogramm, mis soodustab välisspetsialistide sealhulgas agentuuri töötajate värbamist Eestisse, tagades töötajate lastele vajalikud tingimused hariduse saamiseks.

Politsei- ja piirivalveameti Narva kordonis avati kopteri maandumisplats

2010-11-30

Täna, 30. novembril avati politsei- ja piirivalveameti Narva kordonis Ameerika Ühendriikide toetusel rajatud uus helikopteri maandumisplats, ruleerimisrada ja angaar.

Siseminister Marko Pomerants tänas Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondist abi eest kaasaegse tankimisvõimekusega helikopteri maandumisplatsi rajamisel. „See on suur samm sisejulgeoleku tagamisel Ida-Virumaal - olgu selleks siis kas inimeste päästmine või kurjategijate tabamine. Helikopterite maandumisplatside rajamise projekt on heaks näiteks riikidevahelisest usaldusest ja turvalisuse-alasest koostööst ning selle jätkumisest ka tulevikus“, sõnas siseminister. „Tore on ka see, et projekti raames valmis samuti kopterile angaar – sest katsu sa tänase ilmaga väljas kopterit putitada, kui seda vaja peaks minema “ lisas minister.

„Narva nagu ka Värska helikopteri maandumisplatside valmimine on järjekordseks käegakatsutavaks tõenduseks Ameerika Ühendriikide ja Eesti tugevatele kahepoolsete suhetele ning meie ühisele pühendumusele sõprade ja liitlastena julgeoleku tagamisel,“ ütles Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Michael C. Polt oma sõnavõtus kopteriplatsi avamisel.

Projekt sai teoks tänu Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise ligi 8,4 miljoni kroonisele toetusele, mille eesmärk oli parandada kopterite maandumis- ja tankimisvõimalusi. Sellest toetati 15. oktoobril avatud Värska kordoni kopteriplatsi ehitust 2,5 miljonit krooniga ning täna avatud Narva kordoni kopteriplatsi 5,9 miljoni krooniga.

Narva kordoni kopteriplatsi avasid siseminister Marko Pomerants, Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Michael C. Polt, Ameerika Ühendriikide saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna asejuht major Christopher E. Mackin ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvekolonelleitnant Tõnu Hunt.

IRL: opositsiooni vastutustundetus on arusaamatu

2010-11-24

Kaitseminister Jaak Aaviksoo on hämmingus opositsioonipoliitikute üllatuslikult vastutustundetust suhtumisest täna Riigikogus, mille tõttu jäi vastu võtmata seadusemuudatus, mis pidi ajakohastama riigikaitselisi termineid ja nimetama senise sõjalise kaitse strateegilise kava riigikaitse strateegiaks.

"Eelnõuga tehtav muudatus seisneb arusaamises, et moodsa maailma relvakonfliktid on oma olemuselt palju keerulisemad kui kitsalt klassikalised sõjalised konfliktid, mida saab lahendada üksnes sõjalise kaitsega," sõnas Aaviksoo.

Tema hinnangul on sügavalt kahetsusväärne, et valitsuses, riigikaitsekomisjonis ja Riigikaitsenõukogus konsensuslikult lahendatud riigikaitselised küsimused tuuakse küüniliselt ohvriks partei- ja päevapoliitilisele jonnile.

„Eriti nördimapanev on teada, et selline käitumine iseloomustab ka Riigikaitsenõukogu liiget ja endist kaitseministrit, nüüdset sotside esimeest Sven Mikserit ning riigikaitsekomisjoni aseesimeest Toivo Tootseni," märkis kaitseminister.

Ta meenutab, et riigikaitse laia käsitluse vajadust rõhutavad ka tänavu mais riigikogu heakskiidu saanud julgeolekupoliitika alused.

Kuigi tegemist on erakonnapoliitikat ületava eelnõuga, otsustas opositsioon selle vastuvõtmist takistada, jättes oma kohaloleku saalis registreerimata, mistõttu Riigikogu koosseisu enamust nõudev eelnõu sai vajamineva 51 hääle asemel 49 poolthäält.

Siseminister ja kaitseminister arutavad koostööd ja sisejulgeoleku korraldust Eesti piirialadel

2010-10-12

Siseminister Marko Pomerants ja kaitseminister Jaak Aaviksoo viibivad täna koos haldusala juhtidega visiidil Kagu-Eesti piiripunktides, millele järgneval töönõupidamisel arutatakse sisejulgeoleku küsimusi ja omavahelise koostöö tihendamise võimalusi kriisiolukordades.

Esmalt külastatakse Koidula raudtee piiripunkti ja seejärel Politsei-ja Piirivalveameti Värska kordonit.

Uus Koidula raudtee piiripunkti jaam asub vahetult piiri ääres. Tegemist on kinnise, valgustatud ja videovalve all oleva territooriumiga, kus on võimalik röntgeniseadme abil kontrollida ronge avastamaks ebaseadusliku kaupa ja vajadusel ka kaubarongidesse peidetud inimesi. Täna ollakse Kagu-Eestis suutelised teenindama 16 rongipaari ööpäevas. Pärast jaama valmimist 2011. aasta juulis suudetakse teenindada juba 35 rongipaari.

Värskas tutvutakse kordoni tehnilise võimekusega ja külastatakse valminud helikopteri maandumisplatsi, mida saavad julgeoleku tagamiseks kasutama hakata nii Eesti kui liitlasriikide helikopterid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul keskendub julgeolekuobjektide külastusele järgnev töönõupidamine omavahelise koostöö tihendamisele, mille tulemusena ollakse oluliselt võimekamad koos lahendama kriisiolukordasid. „Arutame, kuidas Kaitseministeerium saab rahuajal paremini toetada Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit ning kuidas Siseministeeriumi haldusala inimesed saavad erakorralistes olukordades olla maksimaalselt toeks kodanikkonna kaitsmisel,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.
"Selle kohtumisega loodame aluse panna regulaarsetele sise- ja kaitseministri kohtumistele, kus hakatakse arutama ministeeriumitevahelisi halduskoostööalaseid küsimusi sisejulgeoleku valdkonnas. Koostöökohti on ning üritame selles ühisosa leida," ütles siseminister Marko Pomerants.

Lisaks ministritele osalevad kohtumisel Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft, sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg, Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras ja kaitseplaneerimise asekantsler kaptenleitnant Lauri Tumm ning ministeeriumite nõunikud.

Tunne Kelam: On ülim aeg Euroopa Liidu relvaekspordi reguleerimiseks

2010-09-08

Täna, 8. septembri pärastlõunal arutas Euroopa Parlamendi täiskogu Euroopa Rahvapartei fraktsiooni saadikute algatusel Nõukogule esitatud küsimust Euroopast kolmandatesse riikidesse suunduva relvaekspordi reguleerimise vajadusest.

Küsimuse algatajad olid Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni Balti delegatsioonide juhid Krišjānis Karinš, Tunne Kelam ja Vytautas Landsbergis. Neid toetasid oma allkirjadega Rootsi, Poola, Taani ja Soome delegatsioonide juhid ning hispaania ja saksa kolleegid.

Küsimuse taustaks on eriti Balti riikides levinud mure Prantsuse moodsate Mistral-tüüpi helikopterikandjate tõenäolise müügi kohta Venemaale.

"See mure on reaalselt põhjendatud, arvestades Venemaa sõjalist invasiooni Gruusiasse kaks aastat tagasi. Vene sõjalaevastiku juhataja väitis hiljem, et kui Vene relvajõududel oleksid olnud siis Mistralid kasutada, suutnuks Venemaa oma Gruusia operatsiooni lõpetada mõne tunniga, kulutamata selleks kolm päeva. Sellisel juhul oleks okupeeritud ka Thbilisi, mida Prantsuse presidendi sõit Moskvasse suutis augustis 2008 viimasel hetkel ära hoida," sõnas Kelam. "Konkreetselt osutasid Moskva sõjaliste avantüüride ohtu ka aasta tagasi toimunud kahed Vene sõjalised manöövrid, mille stsenaarium oli üsna läbipaistvalt invasiooni harjutamine Balti riikidesse."

Tunne Kelam kinnitas, et tegelikult stimuleeris Mistrali-tehing kolmandatesse riikidesse suunduva relvamüügi koordineerimise ja konsulteerimise küsimuse püstitamist põhimõttelisena.

"Algatajad rõhutavad vajadust viia Euroopa Liidu poliitiline solidaarsus ja Lissaboni lepingust tulenevad kohustused praktikasse," ütles Kelam.

Eesti saadiku sõnul kohustab Lissaboni lepingu 32. artikkel liikmesriike üksteisega Nõukogus konsulteerima välis- ja julgeolekupoliitika üldist huvi pakkuvais küsimustes, et kujundada neile ühine lähenemine.

"8. detsembril 2008 vastu võetud Nõukogu ühisseisukoht määratleb ühisreeglid reguleerimaks sõjatehnika eksporti ning kohustab liikmesriikide valitsusi arvestama relvastust ostva riigi võimekust oma rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, inimõiguste austamisel, samuti relvamüügi võimalikku mõju regionaalsele julgeolekule ja stabiilsusele," ütles Kelam.

"Meie taotleme, et relvamüügi tehinguid kolmandatesse riikidesse reeglina arutataks ja konsulteeritaks Nõukogus nimetatud põhimõtete raames," väitis Kelam.

Tunne Kelam leiab, et ühelgi Euroopa Liidu liikmesriigil pole õigust sõlmida sõjalise varustuse müümise leppeid kui on oht, et antud tehing võiks kahjustada mõne muu liikmesriigi julgeolekuhuve.

"Selleks on Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel vajalik määratleda ka Euroopa ühised julgeolekuhuvid," ütles Kelam.

Eesti saadik ütles, et tegemist on esimese katsega tõstatada see suurte majandushuvidega seotud probleem sellises valguses. Euroopa Parlamendi saadikuil õnnestus oma küsimus päevakorda saada alles neljandal katsel. Rahvapartei fraktsioonil on valminud ka resolutsioonikavand, kuid fraktsioonijuhtide enamus leidis möödunud nädalal, et resolutsioon olevat enneaegne.

Laar: Eesti peab liikuma eelarvetasakaalu poole

2010-08-13

IRLi esimees Mart Laar ütles täna Elvas erakonna suvepäevadel toimunud suurkogul, et Eesti kaks lähiaja prioriteeti on liikuda riigieelarve tasakaalu poole ning teha plaan võlgadesse sattunud omavalitsuste võlakoormaga toimetulekuks.

Tema sõnul on põhjalik analüüs majanduskriisist endiselt tegemata ning meist endist sõltuvate vigade vältimiseks tulevikus vajame Eesti eelarvetasakaalu muutmist jätkusuutlikuks ning peame selle saavutamiseks astuma reaalseid samme.

"Esimeseks testiks Eestile saab küsimus võimalikest lisaeelarvetest. Praeguste prognooside kohaselt koguneb Eesti eelarvesse aasta lõpuks raha rohkem, kui planeeritud. IRLi seisukoht on, et seda ei tohi asuda kulutama, vaid see tuleb suunata eelarve tasakaalupositsiooni parandamisse," ütles Laar.

"IRLi soov on, et Eesti suudaks edaspidi elada ilma lisaeelarveteta," sõnas ta. Laari sõnul tuleb Eestil ka 2011. aasta eelarvet koostades püüelda eelarvetasakaalu poole, sest pudrumägesid ja piimamajõgesid pole lähiajal oodata.

"Eesti peab jätkama konservatiivset, eelarvetasakaalule suunatud poliitikat, sest vaid see suudab kokkuvõttes muuta majanduskasvu stabiilseks, anda inimestele tööd ning suurendada nende heaolu," lausus IRLi esimees.

Mart Laar juhtis tähelepanu ka nende omavalitsuste olukorrale, kes on valitsuse poolt seatud piirmäärasid ignoreerinud ning võtnud endale kohustusi, mida nad ei suuda enam täita.

"IRL leiab, et "punasesse" omavalitsused peavad paika panema selge plaani, kuidas ja millal nad oma võlakoormat vähendavad. Kui nad seda ei suuda, võivad nad euroraha saamisel lükkuda nimekirja tagumisse otsa," lausus Laar.

Tema sõnul seatakse omavalitsuste võlakoormat vastutustundetult suurendades ohtu mitte ainult kohalike inimeste, vaid kogu Eesti heaolu. Samas ei pea IRL õigeks, et praegusi omavalitsusi karistataks eelmiste omavalitsuste möödalaskmiste eest. Omavalitsustele tuleb anda võimalus võlakoormat vähendada, kui nad seda ei tee, on tagajärjed automaatsed.

Lisaks poliitilistele mõttevahetusele kinnitas suurkogu IRLi mulluse majandusaasta aruande, mis on juba varem saanud nii eestseisuse kui volikogu heakskiidu.

Aaviksoo: eestlaste kaitsetahe on kõrgem kui kunagi varem

2010-06-12

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Viljandis IRLi volikogu istungil, et eestlaste kaitsetahe on kasvanud kõrgemaks, kui kunagi varem - 80 protsenti eestlastest peab Eesti vastu suunatud sõjalise agressiooni korral õigeks sõjalise vastupanu osutamist.

71 protsenti eestlastest (sh 82% eesti meestest) on valmis ise kaitsetegevuses osalema. Kõrget kaitsetahet näitab ka pidevalt kasvanud toetus ajateenistuse vajalikkusele - jaanuaris 2010 hindas ajateenistuse läbimist vajalikuks 96% eestlastest (94% kõigist eesti elanikest).

Lisaks on eestlaste toetus Eesti kuulumisele Põhja-Atlandi alianssi kasvanud 93 protsendini, ka mitteeestlastest toetajate hulgas on toetus kasvanud viimase poole aasta jooksul 19 protsenti, praegu toetab seda juba pool Eestis elavatest mitte-eestlastest.

„Kui ma kaitseministri ametisse asusin, siis mainisin ühena peamistest selle valdkonna probleemist nõrka kaitsetahet - praegu võin öelda, et kaitsetahe ei ole Eesti jaoks enam laiem ühiskondlik probleem," lausus Aaviksoo.

Tema hinnangul tõestab kaitsetahte kasv meie kaitsepoliitika õiget valikut tugineda riigi kaitsevõime ülesehitamisel tugevale piiriülesele koostööle NATO partneritega, mittesõjalisteks konfliktideks valmisoleku kasvatamisele ning järjepidevale reservarmee väljaõppele.

„Eesti soovib olla liitlastele tugev partner, sest klassikalise sõjalise konflikti tekke oht on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. Jõuda arusaamisele, et Eesti julgeoleku eest seistakse väljaspool Eesti piire, ei ole lihtne," rääkis kaitseminister.

Jaak Aaviksoo meenutas, et 1939. aastal olid Balti riigid muutunud haavatavaks ja jäetud üksi, häid lahendusi meil selleks ajaks enam ei olnud. Eesti iseseisvuse kaotus oli seotud rahvusvahelise, mitte Eesti-sisese arenguga. See on õppetund praeguseks.

„Eesti julgeolek on osa rahvusvahelisest julgeolekust, mistõttu me otsime ja toetame lahendusi, millel on soodus mõju nii endale kui ka teistele riikidele. Eesti julgeolekut luuakse inimõiguste, põhivabaduste ja peamiste inimlike väärtuste teostamiseks," ütles Aaviksoo.

Tema hinnangul on Eesti rahvuslikus julgeolekus kõige suurem väljakutse tagada elanike arusaamine, et maailma julgeolek on jagatud ja selle tagamiseks tuleb Eestil tegutseda koos oma liitlastega väljaspool enda piire, nii nagu meie liitlased tegutsevad Eesti pinnal.

Laar: järgmise aasta eelarve hoiab Eestit õigel kursil

2009-12-09

IRLi esimees Mart Laar ütles 2010. aasta eelarve vastuvõtmisel, et tegemist võib olla küll väikese sammuga Riigikogule, kuid pika sammuga Eestile, sest eelarve hoiab Eestit õigel teel.

„On oluline, et lisaks hetkeprobleemide lahendamisele, suudetakse eelarves vaadata ka tulevikku. Esiteks suurendatakse kulutusi haridusele, mis mitmes naaberriigis toimuvat vaadates on enam kui haruldane, kuid väga õige samm, sest hariduseta Eestil pole tulevikku,“ sõnas Laar.

Ta väljendas head meelt, et suudeti saada üle kiusatusest lahendada jooksvaid probleeme rahvusliku julgeoleku arvel: Eesti riigikaitsele kulutatava raha osa jäi eelarves samaks ja see on vastutustundlik ning õige poliitika.

„Julgeolekus on meile lisaks kaitsejõududele tähtsad ka päästeteenistus ja kohalikud omavalitsused, millele samuti eelarve menetlemise lõpufaasis raha leiti“.

Laari sõnul oluline ka see, et praegune eelarve saadi kokku sotsiaalselt kõige nõrgemas olukorras olevaid kihte raskemasse olukorda panemata - raha ei võetud perekondadelt, lastelt ega pensionäridelt.

IRLi esimees tänas ka opositsiooni rahuliku ja mõistva suhtumise eest eelarvesse, sest kokkuvõttes istuvad kõik ühes paadis ja peavad ajama mitte oma, vaid Eesti asja.

Kõne täistekst:

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid!

Seisame täna siin Riigikogus Eesti jaoks kahtlemata olulisel hetkel, asudes vastu võtma 2010. aasta eelarvet. See võib tõesti olla näiliselt väike samm Riigikogule, kuid see on kahtlematult suur samm Eestile. Sest just see samm, mille me astume, kui me sellega ühisel jõul hakkama saame, annab meile kindla aluse selleks, et me lähemate aastate jooksul sellest majanduskriisist, kus me asume, suudame väljuda. See on Eestile ja Eesti rahvale kahtlematult kõige olulisem. Ja vaadates neid arutelusid ja vaadates seda, kuidas seda eelarvet on ette valmistatud ning milliseid otsuseid selleks vastu võetud, tihti küll omavahel vaieldes, tihti küll heideldes, on mul ka opositsioonisaadikute hoiakuid ja küsimusi-arvamusi jälgides jäänud selge mulje, et tegelikult saame me sellest kõik aru.

Me saame aru, et me peame tegema Eesti rahvale õigeid ja häid otsuseid ning tegema neid koos. Ja esimesena ma tahaksin tänada opositsiooni ja ka meie endisi valitsuspartnereid sotsiaaldemokraate selle koostöö eest, mida me kõik tegelikult selle eelarve kallal oleme teinud. Kui me vaatame neid ettepanekuid, mis on tehtud ka viimasele lugemisele mitmete opositsioonierakondade poolt, siis suure osa nende taga seisab märkus "osaliselt arvestatud". Seega me suutsime võib-olla mitte leida täpselt nii suurt lahendust, täpselt mitte nii palju raha, kui oli, kuid me saime aru, et need alad, millele ka opositsioon tähelepanu juhtis, on alad, mis on meiole kõigile olulised ja kus me kõik ühiselt suutsime neid lahendusi otsida ja leida.

Seda eelarvet ei ole vaja ühele või teisele erakonnale, seda eelarvet ei ole vaja ainult Vabariigi Valitsusele, seda eelarvet on vaja kogu Eestile. Kui me suuda seda vastu võtta, siis läheb Eestil halvasti. Kui me saame sellega siin täna hakkama, siis me astume väga olulise sammu majanduskriisist väljumise poole.

Loomulikult ei too ükski eelarve, olgu ta nii hästi koostatud kui tahes, kevadet. Sellele eelarvele peavad järgnema järgmised olulised sammud selleks, et meie majanduse konkurentsivõimet tõsta, selleks, et võidelda tööpuuduse vastu, selleks, et olukorra paranemine hakkaks jõudma ka Eesti tavainimeseni, et nende elujärg pööduks tõusule. Meil tuleb kõigil veel palju ühiselt tööd teha, kuid see täna vastuvõetav otsus loob sellele tööle aluse ja selle tõttu on ta eriti oluline.

See eelarve on seda olulisem, et me vaatame seda tehes mitte ainult majanduskriisis praegu meid kummitavatele probleemidele, vaid vaadates neid prioriteete, mis on selles eelarves seatud, on need selgelt pööratud Eesti tulevikku. Just selle poole, et me läheksime edasi ja suudaksime Eestile ka pikemas perspektiivis jätkusuutliku arengu tagada. Esiteks puudutab see hariduse ja teaduse osakaalu selles eelarves. Ei ole palju maid, kes tänases Euroopas, ka eriti vaadates meie lähemaid naaberriike, suudavad kasvatada hariduse eelarvet. See on tegelikult suhteliselt pretsedenditu samm, millega me oleme ühisel jõul siin hakkama saamas, ja see on väga oluline, väga tähtis samm. Sest see näitab, mis on meie maale ja rahvale ka mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus oluline ja mis viib meid edasi: see on haridus ja teadmised. Ma ei tea vist ühtegi maad, kus tegeletaks hariduse ja teaduse küsimustega majanduskriisi tingimustes nii palju, kui meie Riigikogu on ühisel jõul sellega tegelenud. Ja see on väga hea ja õige. Sest mille muuga me peaksime siis tulevikku vaadates tegelema?

Teiseks on oluline, et see eelarve tagab jätkuvalt ka meie julgeoleku. Vaadates tänapäeva kiirelt muutuvat maailma - see, et me oleme panustanud jätkuvalt riigikaitse kõrgel tasemel hoidmisele, rahvuslikku julgeolekusse, on olulisem, kui see meile esimesel pilgul paistab. See on ala, kust on, tundub, väga lihtne raha võtta, kuid see läheb väga kalliks ühel hetkel maksma. Ja täpselt samamoodi puudutab see alasid, nagu päästeteenistus, millele me leidsime lisarahasid ja saavutasime täna, nagu siseminister on teatanud, kompromissi. See puudutab lisaraha omavalitsustele, kes on raskustesse sattunud. Need on kõik alad, mis eelarves just viimastel aruteludel tegelikult endale lisaraha said ja kus on tõesti erinevate taotluste taha, ka kõige erinevamate taha märgitud vähemalt "osaliselt arvestatud".

Ja kolmandaks, mis on selle eelarve tugev punkt, on see kahtlematult, et me ei võtnud kõigeks selleks summasid, ka sellesama eelarve tasakaalu poole liigutamiseks summasid sotsiaalse turvatunde arvelt. Me ei võtnud neilt peredelt ja lastelt, me ei võtnud neid summasid pensionäridelt, me jätsime alles tõesti need lubadused, mis on tehtud. Ning see kindlasti on loonud Eesti inimestele turvatunnet ja lootust tulevikku, mis on samuti üheks väga oluliseks osaks majanduskriisist väljumisel. See on kahtlematult saavutus! See on kahtlematult, kui me võrdleme, mis toimub tänases Euroopas ja maailmas, üsna ainulaadne saavutus. Selle saavutuse eest tahaksin ma teid kõiki tänada, nii partnereid koalitsioonist kui ka opositsiooni! Sest nagu ma ütlesin, oli meil seda arutades ja kuulates ka neid ettepanekuid, vaieldes, üksteisega vahetevahel heideldes tunne, et tegelikult me istume kõik ühes paadis ja seisame siin ühtse Eesti tuleviku eest! Aitäh!

Järgmisel nädalal toimub Tallinnas kõrgetasemeline küberkaitsekonverents

2009-04-24

27.-28. aprillil toimub Tallinnas Euroopa Liidu liikmesriikide ministrite konverents, kus keskendutakse EL poliitikale, mille eesmärk on koostöös kaitsta liikmesriikides elutähtsaid teenuseid tagavat infotehnoloogiat.

Küberruumis kasvavad ohud sunnivad küsima: Kuidas valmistuda kaitseks küberruumis? Kuidas hoiatada? Kuidas kaitsta? Kuidas teha koostööd üle maailma?

Elutähtsaid teenuseid tagava infotehnoloogia (kriitilise informatsiooni infrastruktuuri) kaitse on oluline, kuivõrd sõltume oma igapäevaelus järjest rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast.

Konverentsi korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Euroopa Liidu eesistujamaa Tśehhiga ja Euroopa Liidu Komisjoniga. Konverentsi eesmärk on sõnastada eesistuja järeldustena fookusvaldkonnad, mida arvestatakse EL-i ühise elutähtsaid teenuseid tagava infotehnoloogia kaitse raampoliitika väljatöötamisel. Teema aktuaalsus ja Eesti kogemused toovad Tallinnasse teiste seas ka EL-i liikmesriikide ministrid ning infoühiskonna volinik Viviane Redingi. Konverentsi avasõnad 27. aprillil ütleb president Toomas-Hendrik Ilves, Eestit esindab konverentsil ettekandega ja diskussioonis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Täpsemat infot konverentsi kohta leiate kodulehelt www.tallinnciip.eu. Konverents toimub Radisson SAS hotellis.

Kaitsealaste vastuostude koostööleping sai allkirja

2009-04-14

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige Maria Alajõe allkirjastasid koostöölepingu kaitsealaste vastuostude korraldamiseks Eestis.

Vastuostu all mõeldakse välisriikidest teostatavate kaitsealaste riigihangete puhul ostja ja müüja täiendavat kokkulepet, mille järgi tuleb müüjal omakorda ostja riigist kaupu või teenuseid osta või mingeid muid hüvesid (näiteks välisinvesteeringuid) pakkuda. Kuna Eesti hangib suure osa kaitsealastest ostudest teistest riikidest, siis liigub igal aastal suur hulk raha Eestist välja. Vastuostu kasutamine aitab Eesti ettevõtetel saada uusi tellimusi ning koostööpartnereid ja tasakaalustab ka väliskaubandusbilanssi. Vastuostude nõude eesmärk on ühtlasi soodustada kõrgtehnoloogilist tootmise arendamist ning Eestis toodetava lisaväärtuse suurenemist.

Esmakordselt rakendati Eestis vastuostunõuet ligi 1 miljardi krooni maksumusega õhutõrjesüsteemi hankelepingus, mille kaitseministeerium sõlmis 2007. aastal firmadega AB SAAB ja MBDA Missile Systems. Praeguseks on õhutõrjesüsteemi hankest lähtuvaid vastuostutehinguid konkreetsete Eesti ettevõtetega sõlmitud juba umbes 25 miljoni krooni eest ning umbes kümnekordses mahus on tehinguid veel tulemas.

EASi ülesanne on Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste teavitamine võimalusest vastuostukohuslasega tehinguid teha ja vastuostukohuslaste kokku viimine potentsiaalsete Eesti partneritega, samuti kogu protsessi jälgimine ja kontrollimine. Eelis on ekspordivõimelistel ja aktiivsetel ettevõtetel, sest ka vastuostukohuslased valivad oma partnereid majandusliku tasuvuse järgi.

EAS ootab vastuostust huvitatud Eesti ettevõtteid endast aktiivselt märku andma. Eelisseisus on mitmesuguseid tööstus- ja kõrgtehnoloogilisi kaupu tootvad ettevõtted, samuti teadus- ja arendustegevuse alased tellimused.

Koostöölepe paneb senisest selgemalt paika Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja EASi vahelise rollijaotuse vastuostude reguleerimisel. Vastuostude hindamiseks tegutseb ühiskomisjon, mida juhib Kaitseministeerium ning komisjoni liikmed on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium ja EAS.

Andres Herkeli kõne Tartu rahu aastapäeval Jüriöö pargis

2009-02-02

Tartu rahulepinguga, mis sõlmiti talvepäeval 89 aastat tagasi lõpetati Vabadussõda ja pandi alus Eesti iseseisvusele. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ning loobus "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".

Kui praegu räägime sellest, et Venemaa erinevalt meist ei pea Tartu rahulepingut kehtivaks dokumendiks, siis vaadates ajalukku tagasi, näeme, et ka toona ei asunud meie partner rahulepet mitte tõrgeteta ja täies ulatuses täitma.

Lepingu alusel opteerus Eestisse küll kümneid tuhandeid eestlasi (ligi 40 000), kuid sellele protsessile tehti ka takistusi. Suur osa sõjategevuse käigus evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata. Nende tagastamist on uuesti nõutud pärast iseseisvuse taastamist, muuhulgas läbi mitme Euroopa Nõukogu dokumendi, kuid seda pole ikka veel juhtunud.

Aga sellele vaatamata oli Tartu rahul tohutu roll nii Eesti kui Nõukogude Venemaa rahvusvahelise positsiooni kindlustamisel. See oli kummagi riigi jaoks esimene rahvusvaheline leping. Seega oli Eesti esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Meil ei olnud teist teed, sest me ise vajasime tunnustust ja vajasime rahu.

Tartu rahu oli Eestile moraalne, poliitiline ja diplomaatiline võit. Aluse sellele võidule pani edu Vabadussõjas.

Toonaste maailma suurriikide jaoks ei olnud Eesti iseseisvumine mitte olukorra oodatud lahendus, vaid pigem ootamatus, millega tuli hakata arvestama. Täna on meie rahvusvaheline positsioon võrratult kindlam, kui ta oli siis. Seda enam peame me hindama 2. veebruaril 1920. aastal saavutatut, sest sellel vundamendil seisame ka täna.

Ja seda vaatamata tõigale, et toona anti meile rahu ja iseseisvus vaid kahekümneks aastaks ning siis see vägivaldselt katkestati. Peame olema tänulikud, et meile on ajaloos antud veel teinegi võimalus, mida harva juhtub, ja meil on kohustus hoida tänast iseseisvust lõpuni, et mitte öelda lõpmatuseni.

Ka täna on maailm muutunud ootamatult ebakindlaks. Nagu teised riigid, nii on ka Eesti silmitsi suurte majandusprobleemidega ja peame tegema raskeid otsuseid, et riigina jalule jääda. Meenutan, et vaid kümmekond aastat pärast Tartu rahu sõlmimist puhkes maailmas samuti suur majanduskriis. Toona tõi see muuhulgas kaasa selle, et demokraatlikud valitsused hakkasid asenduma autoritaarsetega. Kommunistlik režiim Venemaal ja Saksa natsionaalsotsialism jagasid esmalt mõjusfäärid ja siis põrkusid omavahel, mille tagajärjel kaotasime meie iseseisvuse ja ligi viiendiku rahvast.

Midagi sellist ei tohi ajaloos enam korduda. Selleks peame me olema tugevad, ohvrimeelsed üksteise suhtes ja solidaarsed. Teisiti on raske toime tulla kriisiga ja isegi riigieelarve kärbetega. Peame arvestama ka sellega, et raskes olukorras muutuvad suurriigid - ka need, kes on olnud meie traditsioonilised liitlased - egoistlikumaks ja endassesulgunumaks.

See tähendab, et ennekõike peame me enda ees seisvaid probleeme ise lahendada suutma. Mitte IMF, mitte ka NATO, vaid eeskätt ikka meie ise!

Olgem tänulikud Tartu rahu eest ja kõige selle eest, mis meil on!
Hoidkem üheskoos Eestit!

IRL kuulutas patriootlike stsenaariumite autori aasta tegijaks

2008-12-13

„Detsembrikuumuse" ja „Tuulepealse maa" stsenarist Lauri Vahtre ütles täna Tartus IRLi aasta tegija tiitli kättesaamisel, et tahtis nende linateostega endale ja teistele meenutada, kui väga meil on vedanud, et elame vabas Eestis.

„Pean oluliseks ka meenutada, et õnn vabast Eestist on kerge kaduma, kui me teda enam ei vääri," ütles Vahtre auhinna kättesaamisel.

Erakond tunnustas Vahtret tema teenete eest eeskätt noorte isamaalises kasvatuses, läbi ajaloolise tõe ilmeka ja huvitava edastamise selle aasta vaadatuimas Eesti filmis "Detsembrikuumus" ning Eesti ajaloost jutustavas sarjas „Tuulepealne maa".

Aasta teo konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, nende hulgas üks minister, kaks riigikogu liiget, ja viis eri elualadel tegutsevat erakonna liiget. Kandidaatide hulgas oli neli naist ja neli meest.

Aasta tegija 2008 kuulutati välja täna õhtul Isamaa ja Res Publica Liidu aastalõpupeol Tartus, Vanemuise Kontserdimajas.

Eelmisel aastal pälvis IRLi aasta tegija tiitli vabadussõja võidusamba kavandi autor Rainer Sternfeld.

IRL: koalitsioon peab seisma Eesti tuleviku eest

2008-09-22

IRLi eestseisus arutas 2009. aasta riigieelarve ümber tekkinud olukorda, avaldades tõsist muret selle seisu üle. Olukorras, kus eelarve esitamiseni on jäänud loetud päevad, pole tänaseni teada ei eelarve maht ega järelikult ka ministeeriumite piirsummad, selged pole 2009. aasta eelarve prioriteedid.

Samas on IRL veendunud, et pole aeg otsida süüdlasi, vaid leida ühiselt tekkinud olukorrast väljapääs. Riigikogu tänast koosseisu arvestades on praegune koalitsioon parim, mis Eestil on välja panna. IRL tunnustab partnerite jõupingutusi lahenduste otsimisel ning näeb tänases koalitsioonis piisavalt jõudu nendeni jõudmisel.

Tunnistades puudusi nii riigieelarve koostamise protsessis kui õhku selle tulude prognoosis, peab IRL siiski õigeks pingutada tasakaalus eelarve õigeaegse esitamise eest. Samas ei saa saata Riigikogule arutamiseks pseudoeelarvet, mille sisu on ebaselge ja mis pole seaduseelnõudega kaetud.

Selleks, et eelarve kindlustaks Eestile tulevikku, peaks ta tagama:

1) Kindlustunde nii Eesti inimestele kui ettevõtjatele. Eesti valitsus ei saa lahendada majanduse jahtumisest tulenevaid probleeme nende arvelt. Seetõttu seisab IRL vastu läbimõtlematule maksude ja aktsiiside tõusule, puudutagu see mootorikütuse ja gaasiaktsiisi või majutusasutuste käibemaksu tõusu 18 protsendile. Olukorrast väljumiseks tuleb Eesti riigil lõpetada ülejõuelamine ning kärpida kulutusi.

2) Kindlustunde Eesti riigile. Meid ümbritsevas järsult ohtlikumaks muutunud maailmas peame jätkama igapäevast panustamist inimeste ja riigi kaitsmisesse ohtude vastu, mis seda ähvardavad. Kaitsekulutuste hoidmine ei ole kerge otsus, kuid meie riigi tulevik nõuab meilt
julgust otsustada enda riiki kaitsta ka siis, kui valikud on rasked või väga rasked. Oluline on ka tähelepanu pööramine sisejulgeolekule.

3) Kindlustunde lastele ja noortele. IRL lähtub eelarveläbirääkimistel tõsiasjast, et elukvaliteeti pole võimalik parandada panustamata haridusse ja teadmistesse, ning meie tulevik hakkab tuginema otsustel, mille me langetame täna. Eesti vajab haritud inimesi, iga samm, mille me selles suunas astume, on samm õiges suunas. Meie koolid peavad olema tugevad, me peame väärtustama oma õpetajaid, sest nad laovad vundamenti meie kõigi tulevikule. Panustamata täna haridusse, lõikame Eestil tuleviku ära.

Neist prioriteetidest peab IRLi arvates lähtuma ka sellel nädalal peetavatel eelarvekõnelustel.

IRL kutsub 2009. aasta eelarveläbirääkimiste lõpu järel üles alustama kogu ühiskonnas debatti Eesti
tuleviku üle. Sest samalt aluselt jätkates osutub tasakaalus eelarve koostamine 2010. aastal
ilmselt võimatuks. Eesti vajab kiiret ja otsustavat haldusreformi, riigivalitsemise efektiivsuse
tõstmist ning investeerimist tulevikku, see tähendab haridusse. Vaid uusi ideid otsides ja leides
saame tagada Eestile jätkusuutliku arengu.

IRL: eelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet

2008-09-16

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon otsustas täna, et 2009. aasta riigieelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet ega langetada otsuseid, mis eriti majanduse ekspordile suunatud osasid kahjustaksid. „Eesti ei tohi eelarve tegemisel saagida oksa, millel ise istub, riigil tuleb eelarvet koostada ka 2010. ja 2011. aastal, kui me praegu majandust kahjustame, pole meil järgnevatel aastatel midagi teha,“ sõnas IRLi fraktsiooni esimees Mart Laar. Sellest tulenevalt otsustas IRL fraktsioon mitte toetada ettepanekut tõsta maagaasi aktsiisimäära, viia majutusteenuste käibemaks 18 protsendile, suurendada erimärgistusega vedelkütuste ning bensiini ja diislikütuse aktsiisimäära. IRL leiab, et need ja võimalikud teised aktsiiside tõusud ei löö mitte ainult inimeste rahakoti pihta, vaid vähendavad oluliselt Eesti majanduse konkurentsivõimet.

„IRL on jätkuvalt veendunud, et Eesti peab hoidma 2009. aasta eelarve tasakaalus. Selleks tuleb kriitiliselt üle vaadata ministeeriumite praegustest piirsummadest üle ulatuvad taotlused. Valitsus peab eelarve koostamisel endale seadma kindlad prioriteedid, praeguseks koalitsiooni sees saavutatud kokkulepped annavad eelarvesse mitu miljardit lisakrooni. IRL arvates tuleks valitsusel eelarve kokkusaamiseks keskenduda sellele, kuidas seda jagada,“ lausus Laar.

Tema sõnul on selge, et riigieelarve kokkusaamiseks on tarvis selget lahendust, sest meil on praegu valida kahe võimaluse vahel: kas teha tähtajaks tasakaalus eelarve või mitte. Selleks peavad praegu langetatud otsused olema jätkusuutlikud ning võimaldama ka järgnevate aastate eelarvetega edukalt hakkama saada.

„Kui selgub, et praegu kokkulepitud lisasummadest ei piisa, on IRL valmis kaaluma teisi lahendusi, mis puudutavad mõne lihtsalt administreeritava, ettevõtlust võimalikult vähe kahjustava ning ühtlase maksu ajutist tõstmist.“

Laar Krynicas: Moskva agressioon on mõjunud Euroopale äratuskellana

2008-09-13

IRLi esimees ütles Poolas Krynica majandusfoorumil Euroopa tulevikust rääkides, et Moskva agressioon Gruusia vastu on mõjunud Euroopale äratuskellana senisest passiivsusest.

„Kuigi reaktsioon Venemaa sammudele pole olnud sedavõrd kiire ja tugev, kui vahel loodetakse, on see ometi esimesi kordi, kui Euroopa suudab ühiselt toimida ning oma positsioone esitada,“ lausus Laar.

Tema sõnul on sellel ka tulemusi: Venemaa on asunud tõsiselt muretsema isolatsiooni sattumise pärast ning sunnitud vähemalt teataval määral tagasi tõmbuma, mille näiteks on alanud tagasitõmbumine Pothist ning mujalt „puhvertsoonist“.

"Venemaa agressioon Gruusia vastu, on laiendanud Euroopa perspektiivi. Kui varem polnud Gruusiale ja Ukrainale Euroopa Liiduga liitumiseks perspektiivi andmisest mõtet tõsiselt rääkida, siis nüüd on see tõsiselt arutlusel“.

Euroopa on aru Laari sõnul mõistnud, et passiivsus oma naabruskonnas läheb kallimaks maksma kui aktiivne tegevus. Euroopa perspektiivi on tõusnud ka teised Lõuna-Kaukaasia maad, nagu Armeenia ja Aserbaidžaan, kes uues olukorras tunneb end samuti ohustatuna."

Laar ütles ka, et Euroopa saab olla edukas vaid oma väärtustele tuginedes ning neid kaitstes. "Gruusias toimuv on näidanud, et vähemalt Venemaa suhtes pole mõtet arutada, kas parema tulemuse temaga suhtlemise annab väärtuspõhise välispoliitika või nn. reaalpoliitika.

„Reaalpoliitika Moskva suhtes lihtsalt ei tööta, nii nagu varem diktatuurriikides, nähakse Kremlis selles nõrkuse ilmingut."

Laar kõneles foorumi osana korraldataval Euroope Noorte Liidrite Foorumil, lisaks osaleb ta Krynica foorumil kolmes paneelis, arutades Balti riikide eeskuju üle Ukrainale majandusreformide teostamisel, kommunismi kuritegusid ning olukorda Gruusias.

Tunne Kelam: Venemaa sissetung Gruusiasse tähistab soovmõtlemise ajastu lõppu

2008-09-02

Eile Brüsselis toimunud Euroopa Parlamendi täiskogu arutelul olukorrast Gruusias esines Euroopa Rahvapartei-Euroopa demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni esindajana sõnavõtuga Tunne Kelam, kes on ühtlasi ERP-ED fraktsiooni algatatud resolutsiooni kaasautor.

Kelami sõnul tähistab Venemaa sissetung Gruusiasse "ajaloo lõpu" paradigma kokkuvarisemist.

"See invasioon peaks tähistama ka soovmõtlemise ajastu lõppu," väitis Kelam. Lootus saavutada rahu üksnes sõna jõul peab kõneleja arvates asenduma hoiakuga, mis taotleb rahu jõule tuginemise ja solidaarsuse vahendusel.

Teostades täieulatusliku invasiooni naaberriiki, asetas Venemaa end ise ebastabiilsete, etteaimamatult käituvate riikide kategooriasse, väitis ERP-ED fraktsiooni esindaja. "Venemaad ei saa enam käsitada usaldusväärse partnerina ning täiesti selgelt ei jaga ta demokraatlikke väärtusi."

Tunne Kelami arvates esitas Venemaa oma käitumisega väljakutse rahvusvahelise julgeolekusüsteemi põhialustele, mida Kreml on asendamas mudeliga "jõust sünnib õigus".

"Praegusel hetkel sõltub kõik mitte niivõrd Euroopa Liidu reaktsioonidest, kuivõrd aktsioonidest," ütles Kelam. "Kui kõneleme, et asjaajamine Vene- EL suhetes ei saa enam jätkuda nagu tavaliselt, siis tähendab see konkreetsete sammude astumist. Üksnes see tekitab Vene poolel arusaama, et meil on tõsi taga."

Tunne Kelam pakkus välja järgnevad EL aktsioonid:

1. ehtsate rahuvalvejõudude lähetamine konfliktipiirkonda, kuivõrd on lubamatu, et Vene relvajõud võiksid jätkata groteskses kaksikrollis - sissetungijatena ning rahuvalvajatena;

2. Uue partnerlus- ja koostööleppe läbirääkimiste külmutamise;

3 Nord Stream ja South Stream gaasijuhtmete projekti ajutise peatamise kuni Vene vägede täieliku tagasitõmbumiseni Gruusia territooriumilt;

4. Viisalihtsustusleppe toimimise külmutamise (arvestades ka seda, et Vene pool pole siiani omapoolseid kohustusi täitnud);

5. Sotši asendamist 2014.a. taliolümpiamängude võõrustajana teise riigiga.

"Kui me midagi konkreetset ette ei võta, siis mitte üksnes Venemaa ei lase Gruusiat oma haardest lahti, vaid ta jätkab sama tegevusmudelit mujal. Demokraatlike riikide esmane prioriteet on kindlate piiride kehtestamine rahvusvahelise õiguse rikkujate suhtes," kinnitas ERP-ED saadik.

Euroopa Parlamendi Gruusia- teemalise resolutsiooni hääletus leiab aset homme, 3.septembril.

Lisatud Tunne Kelami videokommentaar

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse avaldus

2008-08-26

EESTI OOTAB OTSUSEID

Eesti 2009. aasta eelarve koostamine on jõudnud otsustavasse faasi. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt eelarve laekumised 2009. aastal miljardite kroonide võrra eeldatust väiksemad. Samal ajal esitab viimastel nädalatel seoses Venemaa rünnakuga Gruusia vastu järjest ohtlikumaks muutuv maailm Eestile uusi väljakutseid. Olemasolevate eelarve piirsummade juurde jäädes pole neile võimalik vastata. Olukorrast väljumiseks tuleb pigem ohverdada antud poliitilised lubadused mitte aga rahvuslikku julgeolekut.

IRL leiab, et Eesti julgeolek peab olema 2009. aasta eelarve peamine prioriteet. Tänapäeva maailmas tuleb julgeoleku tagamiseks aga mitte ainult investeerida kaitsejõududesse, vaid ka sisejulgeolekusse ning tõhusasse välisteenistusse, infrastruktuuri ja maa ühtlasesse arengusse.

Selleks tuleb 2009. aasta eelarves:

1) Hoida kaitsekulutuste osakaal lubatud tasemel

2) Tagada sisejulgeolek

3) Jätkusuutliku arengu tagamiseks panustada haridusse, teadus- ja arendustegevusse

4) Investeerida kogu Eesti ühtlasse arengusse, regionaalpoliitikasse. Transpordidotatsioonid tuleb säilitada.

5) Teavitada muukeelset elanikkonda tõhusamalt maailmas ja Eestis toimuvast, käivitada ETV2.

Selleks, et nimetatud eesmärgid saavutada, ei näe Isamaa ja Res Publica Liit muud võimalust, kui lükata edasi koalitsioonilepingus ette nähtud tulumaksureform.

IRL ministrid on solidaarselt osalenud eelarve ettevalmistamisel, kärpides 8% oma ministeeriumite tegevuskulusid. Viimased eelarveprognoosid muudavad aga möödapääsmatuks muutunud olukorras üle vaadata kõik koalitsioonilepingus antud lubadused. Antud lubaduste võimalustega kooskõlla viimine ning tasakaalus oleva eelarve koostamiseks vahendite leidmiseks ettepanekute tegemine kuulub peaministri kompetentsi. Eelarve korralikuks ettevalmistamiseks ning koalitsioonilepingu muutmiseks loodab Isamaa ja Res Publica Liit, et hiljemalt 1. septembriks esitab peaminister Andrus Ansip valitsusele konkreetsed ettepanekud tasakaalus oleva eelarve koostamiseks. Vastasel korral on raske ette näha, et septembri lõpuks õnnestuks valitsusel 2009. aasta eelarve Riigikogule esitada. IRL teatab, et suhtub esitatud ettepanekutesse täie tõsidusega ning on valmis arutama ka kõigi enda poolt koalitsioonileppesse lisatud lubaduste edasilükkamist.

IRL leiab, et Eesti seisab keeruliste otsuste ees, olles samas veendunud, et praegune valitsuskoalitsioon suudab talle esitatud väljakutsetele edukalt vastata.

Hirvepargi aastapäeval kõneldakse riigikaitsest

2008-08-18

Laupäeval, 23 augustil algusega kell 12 toimub Hirvepargis traditsiooniline kõnekoosolek, kus tänavu räägitakse Eesti kaitsmisest ja kaitsetahte tugevdamisest.

Teiste seas esinevad Euroopa parlamendi liige Tunne Kelam, kes räägib rahvusriigi võimalustest Euroopa Liidus, ja kolonelleitnant Leo Kunnas, kelle teemaks on totaalkaitse rahvusriigi püsimise tagatisena.

IRLi rahvuslaste ühendus tähistab kõnekoosolekuga 21 aasta möödumist esimesest kodanikualgatusel toimunud Hirvepargi meeleavaldusest okupatsioonivõimude vastu, mis viis lõpuks Eesti Vabariigi taastamiseni rahvusriigina.

„Eesti riik peab tänases keerulises poliitilises olukorras tegema strateegilisi valikuid, edendamaks meie rahvusriiki ja kaitsetahet, seetõttu on tänavu kõned Eesti kaitsetahtest," lausus rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.

Laar: Eesti peab looma võimekuse infosõja pidamiseks

2008-08-18

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul peab Eesti looma endale riiklikud struktuurid infosõja pidamiseks, kuna Venemaa vallandas Gruusia vastu lisaks sõjalisele rünnakule ka ulatusliku küber- ja infosõja.

„Ligipääs Gruusia informatsioonikandjatele katkestati, sõja esimestel päevadel domineeris maailma meediaväljaannetes eranditult Venemaa poolt antud informatsioon, mis kujutas Gruusiat agressorina ning Venemaad ohvrina, eitati õhurünnakuid Gruusia tsiviilobjektide pihta ning sissetungi Gruusia territooriumile väljaspool otsest konfliktipiirkonda,“ lausus Laar.

„Õnneks suutis Gruusia esimesest ehmatusest toibuda ning vene inforünnaku neutraliseerida, mis omakorda etendas olulist osa maailma suhtumise muutumises ning selles, et vähemalt seni pole Venemaa suutnud saavutada oma peamist eesmärki: kukutada demokraatlikult valitud Gruusia võimuasetused ning tuua Gruusia tagasi enda mõjusfääri".

Laar ütles, et Eesti peab Gruusia kogemusest õppima ning looma endale viivitamatult riiklikud struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. "Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks“.

Lisaks infosõjale pööras Laar tähelepanu Eesti kaitsevõime tõstmisele, kinnitades veelkord, et kaitsekulutuste taseme hoidmine on IRLi jaoks eelarvekõnelustel üks punaseid jooni, millest ei taganeta. Laar avaldas arvamust, et Venemaa sissetungi järel Gruusiasse peaksid jutud palga-armeele üleminekust Eestis lõppema, ning tuleb luua tugev territoriaalkaitse süsteem.

Laar: Kui me täna reageerimata jätame, siis on sõda meie enda väravas

2008-08-12

IRLi esimees ja parlamendifraktsiooni juht Mart Laar ütles täna Gruusia toetusavalduse vastvõtmisel Riigikogu kõnetoolist, et vaatamata Venemaa tänastele avaldustele jätkub Gruusias Venemaa agressioon.

„Venemaa on alustanud etnilise puhastusega - Lõuna Osseetia küladest Nikosi, Kurta ja Armarashili on tulnud teateid etnilisest kontrollist ja grusiinide hukkamisest otselaskudega pähe," ütles Laar.

Ta tõi näidetena Vene agressiooni jätkumisest täna veel Poti sadama okupeerimise ja selles piirkonnas saja tsiviilisiku tapmise ja Gori kesklinna pommitamise, kus muuhulgas sai tabamuse ka haigla, ning tapeti üks välisajakirjanik. Täna on pommitatud ka Kaspis asuvat tehast ja Rustavi lähedal asuvat torujuhet, viimast lõhkekehad siiski ei tabatud.

Mart Laar ütles täna Riigikogu ees, et vaadates Keskerakonna poolt esitatud parandusi avaldusele Gruusia kohta, siis Keskerakond ei pea Venemaa tegevust Gruusias agressiooniks.

„Agressiooniks ei pidanud Venemaa tegevust ka need, kes 1940. aasta 21. juulil siia saali kogunesid ning Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks vabariigiks kuulutasid ning selle vastuvõtmist nõukogude rahvaste vennalikku perre palusid. Näib, et Johannes Vares-Barbaruse valitsuse moodustamine tundub ka tänapäeval võimalik," sõnas Laar.

„Sellist valitsust üritatakse praegu ka Gruusias meeleheitlikult luua, sest kuigi Venemaa on paljugi saavutanud, pole ta siiani saavutanud oma peamist eesmärki - Gruusia seaduslikult valitud valitsust."

Laari sõnul peab Eesti toetama Gruusiat rahvusvahelisel areenil, selgitades meie partneritele toimuvat, osutama humanitaarabi ja olema valmis võtma vastu põgenikke ja osalema rahuvalvevägedes Gruusias.

IRLi esimees rõhutas vajadust kaitsekulude tõstmisest, sõnades, et oleks hullumeelsus jätta täitmata kohustused NATO ees ja Eesti kaitsekulutused tuleb hoida vajalikul tasemel.

Lisatud Mart Laari kõne tekst

Lugupeetud juhataja!
Austatud Riigikogu!

Me oleme täna kogunenud siia, et toetada Gruusiat võitluses Vene agressiooni vastu. Meile etteantud avalduse sisu on siin tutvustatud ja põhjendatud, seetõttu juhiksin tähelepanu vaid mõnele asjaolule, mis selle vastuvõtmise ilmtingimata vajalikuks muudavad.

Esiteks on see kindlasti fakt, et vaatamata väljakuulutatud sõjategevuse lakkamisele käib sõjategevus jätkuvalt edasi. Täna pommitati sihtmärke üle kogu Gruusia, kaasa arvatud pöörates erilist tähelepanu majandusobjektidele, täna pommitati Saksa kapitalil tuginevat tsemenditehast Kaspis, pommitati, õnneks ebaõnnestunult, torujuhet Rustavi lähedal jne, jne. See loetelu on pikk. Sõjategevus jätkub, osa Gruusiast, mitte ainult Lõuna-Osseetia ja Abhaasia, vaid ka muud alad on okupeeritud, Poti sadam on purustatud ja okupeeritud Vene vägede poolt, kes on tapnud vähemalt sada tsiviilisikut, tankid takistavad kõikide, ka transpordi ligipääsu sellele sadamale. See ei ole normaalne olukord, see on agressioon, see on okupatsioon. Lõuna-Osseetias on alanud etniline puhastus, mis meenutab Srebrenicat, kus Vene rahuvalvajad vaatavad rahulikult pealt, kuidas inimesi tapetakse. Massimõrvad on toimunud Nikosi, Kurta, Armarishili külades, suur osa inimesi on kokku kogutud Kurta koonduslaagrisse, kus neid mahalaskmisele viiakse. Ainuke põhjus, miks seda tehakse on see, et nad on gruusia päritolu. Tshinvali on muutunud varemetelinnaks ja mitte sedavõrd Georgia vägede pommitustöö tõttu, vaid kaks päeva kestnud Vene õhurünnakute pommituste tulemusel. Väga palju inimesi on maetud varemete alla. Humanitaarabi neile on keelatud, sest tundub, et Vene pool loodab, et mida rohkem laipu, seda rohkem annab neid hiljem kirjutada grusiinide relvajõudude arvele. Sama tundub toimuvat ka Lõuna-Osseetia külades, kuhu samuti ühtegi humanitaarkolonni ligi ei lasta.

Nii me siin oleme ja ikka räägime sellest, et agressiooni ei ole toimunud, nii nagu me seda välja loeme Keskerakonna poolt meile esitatud avaldusest. Agressiooniks ei pidanud Venemaa tegevust ka need, kes 1940. aasta 21. juulil siiasamasse saali kogunesid ning Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks kuulutasid ning selle vastuvõtmist nõukogude rahva vennalikku perre palusid. Näib, et Juhan Vares- Barbaruse valitsuse moodustamine erutab ka tänapäeval meeli. Sellist valitsust üritatakse loomulikult ka Gruusias praegu luua, kuigi veel siiamaani pole oma Vares- Barbarust või Kuusineni õnnestunud leida. Sest kuigi on palju saavutatud Venemaa poolt, pole ta seni saavutanud oma peamist eesmärki: Georgia seaduslikult valitud valitsuse kukutamist ja maa arengusuuna põhimõttelist muutmist.

Mida me peame siis siin Eestis tegema selleks, et aidata Georgiat, aidata selle kaudu ka iseennast ja kogu Euroopat? Esiteks, kindlasti toetama Georgiat rahvusvahelisel areenil nii, nagu vähegi suudame, selgitades meie partneritele seda, mis toimub, aga selleks tuleb nimetada asju õigete nimedega. Tegemist pole mitte Gruusia-Venemaa sõjalise konfliktiga, tegemist on agressiooniga. Teiseks, osutama Gruusiale humanitaarabi ja toetama ka humanitaaralal tegutsevate vabatahtlike saatmist Gruusiasse, olema ka ise valmis vastu võtma Gruusia põgenikke, olema ise valmis osalema rahuvalvevägedes Gruusias. Mul on rõõm kuulda, et ka mitmed need poliitikud, kes pole olnud siin saalis just vaimustatud Eesti kaitsekulutuste tõstmisest, on nüüd selle vajadusest lõppude lõpuks aru saanud. Tõepoolest, Eesti kaitsekulutusi tuleb tõsta ning ma loodan, et selleks vajalikud otsused leiavad siis siin Riigikogus ka toetuse. Pean tunnistama, selleks on ka vajalikud kärped mõningatel muudel aladel, kuhu oleks muidu nii mõnus ja nii hea raha kulutada. Meie Eesti julgeolek on meile tähtis, sellesse me peame tõesti panustama ja need oma kohustused, mis me oleme võtnud ka oma partnerite ees NATO-s, ka tõepoolest täitma. Selles suhtes on mul hea meel, et selles küsimuses, tundub, Riigikogus eelarve arutlustel vaidlusi ei tule.

Aitäh!

Andres Herkeli kõne Riigikogu erakorralisel istungil

2008-08-12

Austatud Riigikogu!

Maailm, milles me elame, on kaotanud viimastel päevadel oluliselt oma senist turvalisust. Venemaa ulatuslik sõjaline agressioon Georgia vastu, tema suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse lõhkumine süvendab ohutunnet eeskätt Venemaa naabrite jaoks, aga tegelikult kogu maailmas. Rahvusvahelise õiguse nii jõhker rikkumine ei saa jätta ükskõikseks neid, kes peavad tähtsaks rahu, õigust ja vabadust. Aga just need põhimõtted, kõige olulisemad demokraatlikud väärtused, mida oleme meiegi tähtsaks pidanud oma riiki ehitades, on saanud Venemaa sõja tõttu Georgia vastu kõige kurjema tagasilöögi.

Head kolleegid, kui me veel üleeile õhtul tänast avaldust ette valmistasime, siis ma mõtlesin, mis peaksid olema need põhjendavad laiendused, millega algataja ettekanne peab avalduse teksti toetama. Mõtlesin kõigi nende geograafiliste punktide loetlemisele, mida Vene õhujõud olid selleks ajaks Georgia territooriumil pommitanud, hävitatud elumajadele, infrastruktuuri objektidele, Poti sadamale ja nõnda edasi. Tänaseks on kallaletungi ulatus laienenud nii palju, et targem on selle aeganõudva loetelu esitamisest loobuda. Suurte linnade nagu Zugdidi vallutamine ja Gori ulatuslik hävitamine kõneleb sellest, et eesmärk võib olla maa täielik okupeerimine. Avalikuks on tulnud ka Venemaa juhtkonna eesmärk tagandada Georgia legitiimselt valitud president.

Venemaa on püüdnud vastutust toimuva pärast veeretada Georgia poolele, väites, et Venemaa rünnaku põhjustasid Georgia aktsioonid Lõuna-Osseetias, peaminister Putin on kõnelnud koguni genotsiidist osseetide vastu. Selliste valede ajalugu ulatub tagasi Stalini, Beria ja Võšinski aegadesse, neid on sepistanud NKVD ja KGB ning nüüd juba FSB mõttekojad. Tõde nimetatakse valeks ja vastupidi ning agressiooni ohvrit nimetatakse agressoriks. Sellal, kui muu maailm püüdleb vabaduse ja heaolu suunas, ei ole nood kurjuse mõttekojad, mida nii üksikasjaliselt lahkas meie seast hiljuti lahkunud Aleksandr Solženitsõn, suutnud õppida midagi uut.

Aga oleme meie täpsed. Mööname, et pärast korduvaid provokatsioone, pärast seda, kui Georgia külasid oli mitu päeva tulistatud ja pommitatud, alustasid Georgia väed tõepoolest vastuaktsiooni. Neid on ehk lihtne süüdistada kergemeelsuses, kuid palju keerulisem on öelda, mida oleks tulnud teha. Põhiline vastutus olukorra pärast lasub Venemaa rahuvalvajail, kes ei saanud hakkama endale võetud kohustusega rahu tagamisel Lõuna-Osseetias, lastes separatistidel - isegi mitte osseetidel, vaid Venemaalt sisseimbunud elukutselistel provokaatoritel - vabalt ja põhjendamatult relvi kasutada. Kogu Georgia-vastase agressiooni käik kõneleb tegelikult sellest, et see operatsioon oli Vene vägedel pikalt ja põhjalikult ette valmistatud, selle käivitamiseks vajati üksnes ettekäänet.

Venemaa on viimastel aastatel korduvalt katsetanud piire, kui kaugele saab minna Georgiat otseselt kahjustava tegevusega ilma, et sellele järgneks tugev rahvusvaheline reaktsioon. Nii oli see ülemöödunud sügisel, kui Venemaa rakendas Georgia vastu majanduslikku ja sotsiaalset blokaadi ning algas Georgia kodanike tagakiusamine Venemaal. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Olukorrast Georgia ja Venemaa suhetes", rahvusvaheline reaktsioon ei olnud väga tugev. Nii oli see ka möödunud aasta 6. augustil, kui Gori lähedale heideti rakett, mis õnneks ei plahvatanud. Toda raketti Vene Föderatsioon omaks ei tunnistanud, ehkki eksperdid olid selle päritolus kindlad. Rahvusvaheline reaktsioon sellele sündmusele jäi väga nõrgaks.

Järgmine proovilepanek oli selle aasta aprillis, kui Venemaa andis teada oma otsusest luua diplomaatilised suhted Georgia separatistlike osade, Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks". Ka rahvusvaheline reaktsioon oli õige kiire, kuid konkreetseid samme ei järgnenud. Vastupidi, vahetult enne seda oli Lääs Georgiale NATO liikmelisuse tegevuskava mitteandmisega oluliselt nõrgendanud oma positsioone ning julgeolekutagatisi regioonis. Kuu aega tagasi ehk juulis tegid Vene lennukid ähvarduslende Georgia territooriumi kohal. Need õhuruumi rikkumised võeti ka omaks. Kui kõigi varasemate provokatsioonide puhul oli Georgia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust vähemalt sõnades tunnustatud, siis nüüd sellest loobuti - ilmselt oli Venemaa siis juba otseselt asunud sõjalise agressiooni ettevalmistamisele. Erilist rahvusvahelist tähelepanu need arengud kuu aja eest ei äratanud, kuid meie poolt sai tehtud Eesti-Georgia parlamendirühma avaldus.

Niisiis, ükskõik, kuidas ka olukorda analüüsida, jõuame me tõdemuseni, et suuresti on praegune olukord demokraatlike riikide ükskõiksuse, nõrga koostöö ja ebapiisava sekkumise tagajärg. Kas Euroopa Liidul, ÜRO-l, NATO-l, Euroopa Nõukogul, OSCE-l ja neisse organisatsioonidesse kuuluvatel demokraatlikel riikidel õnnestub juba tehtud vigu mingilgi määral heastada, näitab lähem tulevik.

Head kolleegid! Enne kui lähen selle avalduse üksikasjade juurde, lubage teha üks täiendav osundus, mis kindlasti peab kuuluma selle solidaarsusavalduse juurde, mida me täna väljendame Georgia riigi ja rahva suhtes. Me peame mõtlema ka abhaaside ja osseetide saatusele. Tuleb tunnistada, et nemad on praeguses olukorras kõige suuremad kaotajad - mängukannid Venemaa uusimperiaalse poliitika teostamisel. Ilmselt ei ole Georgia mitte alati ajaloos osseete ja abhaase õiglaselt kohelnud. Siiski on pärast 2003. aasta demokraatlikku pööret selleks hoopis rohkem eeldusi kui varem. Veel selle aasta märtsis esitas Georgia Abhaasiale ettepaneku, milles pakuti ulatuslikku autonoomiat, kuid mis ilmselt Vene diktaadi tõttu kohe tagasi lükati.

Rõhutan, et veel mõne nädala eest oli Lõuna-Osseetia nn. külmutatud konfliktide hulgas just see, mille lahendamiseks oli võimalusi. Georgia püüdis seal arendada majanduslikke ja sotsiaalseid programme, rohujuure-tasandi suhted inimeste vahel olid küllalt head. Nüüd on saavutatud taaskülmutamine kuhugi Karabahhi või Abhaasia tasemele. Osseetidest, nagu abhaasidestki on vägisi tehtud Venemaa poliitika tööriistad. Kindlasti oleks olukord teistsugune, kui neile oleks antud vaba valik ning võimalus arendada laiaulatuslikku autonoomiat Georgia koosseisus, ilma välise vahelesegamiseta.

Lõpuks lubage mul peatuda mõnedel tänase avalduse punktidel. „Riigikogu mõistab hukka Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni Georgia vastu ning väljendab sügavat muret selle tagajärgede pärast". Tahan eriti osutada tagajärgedele, mis on seotud meie julgeolekuga, kui maailm laseb sellisel rahvusvahelise õiguse rikkumisel toimuda, suutmata rakendada tõsiseid sanktsioone. Agressor peab teadma, et oma tegevusega asetab ta end isolatsiooni.

Avalduse neljas lõik rõhutab, et sõjalise agressiooni põhjendamine vajadusega kaitsta oma kodanikke ei ole aktsepteeritav argument. Sama argumenti kasutas natsionaalsotsialistlik Saksamaa, õigustades oma naaberriikide Tšehhoslovakkia ja Poola ründamist ning nende iseseisvuse hävitamist. Ma arvan, et see kurjakuulutav paralleel on ka üks kõige olulisemaid võtmeid, mille kaudu me peame selgitama oma Lääne sõpradele Georgia vastu suunatud agressiooni olemust ja kriisi võimalikku laienemist teistesse riikidesse. Niisugused argumendid Venemaa poolt on väljaspool rahvusvahelist õigust ning nende kasutamine võib kõnelda kaugeleulatuvast agressioonikavast maailma riikide vastu.

Veel paar sõna rahvusvahelisest õigusest; ma usun, et selle teema laiendamine on äärmiselt oluline meie seisukohtade esitamisel nii poliitiliste kui diplomaatiliste kanalite kaudu. Venemaa rikub ÜRO põhikirja artiklit 2, mis kõneleb konfliktide rahumeelse lahendamise vajadusest. Sõjaõiguses on relevantsuse printsiip, mida Venemaa aktsioonide üliulatuslikkus samuti vaieldamatult rikub. Lubamatu on linnade pommitamine, mis toimub Georgias, ning tsiviilelanike ümberasustamine okupeeritud territooriumilt, mis leiab aset Lõuna-Osseetias.

„Riigikogu teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele eraldada humanitaarabi sõjapurustuste taastamiseks üle kogu maa." Me teame, kui keeruline seis on meil eelarvega, aga seda abi ei saa me osutamata jätta. Ja ma tahan siinkohal tänada Riigikogu nimel kõiki neid kaaskodanikke, kes on juba teinud annetuse relvakonflikti ohvritele Eesti Punase risti kaudu ja küllap tekib neid humanitaarabi formaate lähiajal veel.

Me kõneleme ka sellest, et agressiooni jätkumise korral ei pea Riigikogu võimalikuks läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö ja arengu lepingu sõlmimiseks. Kui seda teemat arendada, siis tuleb kindlasti kõneleda viisavabaduse protsessi peatamisest, samuti pole Venemaa koht sellistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogu või WTO, Sotšis pole võimalik korraldada turvalisi ja väärikaid olümpiamänge.

Georgia territoorium on praegu suures osas okupeeritud. Mis puudutab sõjategevuse lõpetamist, nagu on avaldanud Venemaa president, siis seda infot ei saa tõe pähe võtta enne, kui Vene relvajõud on Georgiast täielikult tagasi tõmbunud, praegu - vastupidi - on infot uutest rünnakutest Kaspi linna piirkonnas. Kõige järgi otsustades on „sõjategevuse lõpetamine" retooriline võte, mida kasutatakse seoses Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy viibimisega Moskvas.

Vene Föderatsiooni agressioon ja okupatsioon tuleb viivitamatult lõpetada ning seejärel peab jätkuma Georgia liitumisprotsess NATO-ga, mis on vastanud rahva enamuse tahtele ja milline tahe viimaste sündmuste taustal on ilmselt veelgi tugevnenud. Mis tahes rahva tahte allasurumine teise riigi sõjalise sekkumise tagajärjel peab olema kaasaja maailmas välistatud. Meie, Eesti Vabariigi Riigikogu liikmete jaoks on see tõdemus äärmiselt oluline. Kuni me seda põhimõtet hoiame, hoiame ka oma riiki.

Toompea lossi ees avaldatakse homme meelt Georgia toetuseks

2008-08-11

Homme toimub samaaegselt Riigikogu erakorralise istungiga Toompea lossi ees rahumeelne meeleavaldus Georgia toetuseks, kus kõnelevad riigikogu liikmed ja Georgia esindajad Eestis.

Georgia suveräänsust toetav meeleavaldus Toompea lossi ees algab homme kell 15, tulijail palutakse võimaluse korral võtta kaasa Georgia või Eesti lipp või plakateid Georgiat toetavate loosungitega.

Meeleavalduse korraldavad Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit ja Erakond Eestimaa Rohelised.

Riigikogu liikme Margus Tsahkna sõnul puudutab Georgias toimuv Eesti inimesi sügavalt - meeleavaldusel avaldatakse toetust selle riigi enesemääramisõigusele ja nõutakse Venemaalt agressiooni viivitamatut lõpetamist.

„Täna kannatab Georgia vaid seetõttu, et on valinud vabaduse ja sõltumatuse tee. Mullused aprillisündmused on värskendanud Eesti mälu, ja me tunneme Venemaa meetodeid ja motiive," ütles Tsahkna.

„Näitame kõik koos oma tingimusteta toetust Georgia vabadusele ja kutsume läänemaailma sekkuma. Kui demokraatlik Georgia langeb täna tegutsemisvõimetu maailma silme all, võime järgmised olla meie ise".

IRLi noored kutsuvad Gruusia sõja tõttu astuma Kaitseliitu

2008-08-09

IRLi noorteorganisatsioon Noor-Isamaa mõistab hukka Venemaa sõjalise
agressiooni Gruusia riigi vastu ja kutsub Eesti kodanikke üles liituma Kaitseliiduga.

Noor-Isamaa mõistab hukka Venemaa poolt algatatud konflikti
Lõuna-Osseetias ja sellele järgnenud sõjategevuse iseseisva Gruusia riigi territooriumil.

Noor-Isamaa juhatuse liikme Veiko Lukmanni sõnul on Vene imperialistlik
poliitika läbi sajandite olnud suunatud võimu ja mõju laiendamisele väljapoole enda piire.

„Stalinismi heroiseerimine ja impeeriumi taastamise püüdlus, mille ohvriks
võivad langeda ümbritsevad väikeriigid otsese agressiooni ning Lääne-Euroopa nafta- ja
gaasisõltuvuse kaudu on kõigi meile aktsepteeritavate normide vastane,“ sõnas Lukmann.

„Oma kodanike kaitsmise sildi all võib Venemaa tungida kallale ükskõik
millisele riigile. Näide, mille Venemaa on loonud Gruusias on hoiatav kõigile piirnevatele
riikidele.“

Noor-Isamaa kutsub Eesti kodanikke liituma Kaitseliiduga ja riigijuhte
arendama tõsiselt kaitsekoostööd Soome ja Balti riikide vahel.

Mihkelson: Lääs peab vastama Venemaa agressioonile adekvaatsete sammudega

2008-08-09

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peab Venemaa agressioon sõltumatu ja demokraatliku Euroopa riigi vastu tooma kaasa selged rahvusvahelised vastusammud.

„See on Euroopa Liidu ja laiemalt kogu läänemaailma tõehetk. Ma kardan, et mitte kõikjal pealinnades pole tajutud, kui ohtlikku faasi Venemaa ja Lääne suhted on jõudnud," sõnas ta.

„Kui me lubame Venemaal suvaliselt ja karistamatult pommitada ning rünnata iseseisvat demokraatlikku riiki, siis milline on tagatis, et see ei kordu mingil teisel viisil hoopis teises suunas". See peab Mihkelsoni sõnul olema absoluutseks "punaseks liiniks".

Tema hinnangul on kujunenud olukord eeskätt Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika viimaste aegade suurimaid proovikive, kuid kahjuks pole erinevatest liikmesmaadest saabuv informatsioon kuigi lootustandev, mis teeb keeruliseks kiire ja jõulisema ühispositsiooni kujundamise.

„Täielikult on pildist väljas Euroopa Liidu välispoliitika näod Solana ja Ferrero-Waldner. Hoopis suuremat aktiivsust ja liidrirolli peaks üles näitama ka eesistuja Prantsusmaa," sõnas Mihkelson.

Tema sõnul peab Venemaa juhtkond mõistma, et Gruusia ründamine on juba praeguseks muutnud võimatuks Moskva kui rahutagaja rolli jätkumise. Isegi siis, kui sõjategevus peaks koheselt lõppema. Venemaa on tõestanud, et ta pole võimeline etendama rahuvalvaja rolli ning peab oma väed täielikult Gruusia territooriumilt välja viima.

„Venemaa agressioon peab leidma adekvaatse vastukaja näiteks sellises demokraatia kaitseorganisatsioonis nagu Euroopa Nõukogu. Venemaa osalus selles tuleks kuni vägede lahkumiseni Gruusiast peatada. Kui Venemaa ei soostu vastu võtma OSCE juhtriigi Soome vahendustegevust, siis on raske rääkida ka selle organisatsiooni relevantsusest Venemaa osalusega," ütles Mihkelson.

Samuti peaks lääneriigid Mihkelsoni sõnul peatama Venemaa osaluse G8s ning andma selgelt märku, et agressorriik ei peaks omama õigust olümpiamängude korraldamisele.

EP petitsioonikomisjon võttis vastu radikaalse raporti kavandatava Nord Stream'i gaasijuhtme mõjudest Läänemere keskkonnale

2008-05-27

Europarlamendi petitsioonikomisjon, kelle kompetentsi kuulub kodanike pöördumiste arutamine, võttis 27. mail vastu komisjoni esimehe Marcin Libicki (Poola) kavandatud raporti Nord Streami gaasijuhtme ehitamise võimalikest mõjudest Läänemere keskkonnale. Komisjoni hääletustulemused olid 26 poolt ning 3 vastu (üks erapooletu). Kaks nädalat varem oli Europarlamendi väliskomisjon kiitnud heaks Briti konservatiivi Christopher Beazley koostatud arvamuse, mis põhiosas toetab petitsioonikomisjoni lähenemist.

Sellega on loodud head eeldused, et tänane raport võetakse Europarlamendi täiskogu poolt vastu plenaaristungil juunis.

Petitsioonikomisjoni arutelu aluseks olid Poola ja Leedu kodanikuühenduste pöördumised Euroopa parlamendi poole seoses murega kavandatava Läänemere gaasijuhtme võimelike tagajärgede pärast keskkonnale. Kõnealune komisjon korraldas 29. jaanuaril 2008 kuulamise gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjude teemal, kuhu olid kutsutud niihästi petitsioonide esindajad, Nord Streami juhtkond kui ka eksperdid ning kaks Euroopa Komisjoni volinikku.

Komisjoni lõppjäreldusi võib kokku võtta nelja punktina:

Esiteks väljendavad parlamendiliikmed resoluutset vastuseisu mastaapsete piiriüleste projektide teostamisele Läänemeres, käsitades viimast kõigi mereäärsete riikide ühisvara ning ühishuvina. Euroopa Komisjonil ning liikmesriikidel soovitatakse rakendada kõiki legaalseid instrumente takistamaks gaasijuhtme ehitamist investori pakutud mahus ja ulatuses.

Teiseks kutsub petitsioonikomisjon Euroopa Komisjoni ning Nõukogu üles tellima tõeliselt sõltumatu keskkonnamõjude uurimus, mille teostaja ning tulemused peaks saama heakskiidu kõikide Läänemere ümber asuvate riikide poolt. Parlamendiliikmete meelest peab just Euroopa Komisjon täitma keskset rolli keskkonnamõjude hindamise koordinaatorina. Nord Streami praegune ehitusgraafik välistab petitsioonikomisjoni arvates võimaluse põhjalikuks ja objektiivseks keskkonnamõjude analüüsiks.

Kolmandaks juhib parlamendikomisjon tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidul puudub strateegia kuidas reageerida kavandatud gaasijuhtme struktuursetele vigadele ning välistele julgeolekuriskidele. Enne, kui ehitustöödega alustada tuleb rahvasaadikute arvates täielikult selgeks teha võimalike vigade ning kahjustuste ainelise kompenseerimise küsimus. Kompenseerimise eest peab võtma täieliku vastutuse investor - s.o. Nord Stream.

Lõpuks kutsub petitsioonikomisjon üles kaaluma esmalt alternatiivsete gaasijuhtme trasside rajamist mööda maismaad ning EL liikmesriikide territooriumi, mis säästaks merekeskkonda.

Parlamendiliikmed avaldavad toetust Rootsi ja Eesti valitsustele ning Leedu parlamendile kes on ühel või teisel viisil osutanud riskidele ning lahendamata küsimustele, mida gaasijuhtme projekt praegusel kujul sisaldab.

Petitsioonikomisjoni seisukoht kujunes teravates vaidlustes. Gaasijuhtme ehitamise vajadust toetavad parlamendiliikmed esitasid arvukaid parandusettepanekuid, mis taotlesid eeltoodud seisukohtade väljajätmist või pehmendamist. Ligi 190 parandusettepaneku hääletamine andis siiski selge, ehkki mitte iga kord ülekaaluka lõpptulemuse.

Vaher kahtleb mõttes saata sõdurid korda kaitsma

2008-04-10

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher kahtleb, kas kaitseväelaste ja kaitseliitlaste politseinikele abiks toomine on parim lahendus, sest sõdurid pole politseitööd õppinud.

"Suhtun ettepanekusse kaasata kaitsevägi avaliku korra kaitsele ilma eriolukorda või erakorralist seisukorda välja kuulutamata selgelt konservatiivse ettevaatlikkusega," ütles Ken-Marti Vaher. "Sellega seotud küsimustele vastamiseks tuleb kindlasti teha ettepaneku põhiseadusekohasuse põhjalik analüüs."

Oluline kohtuotsus

Näiteks tuleb Vaheri sõnul nimetatud debatis kindlasti arvestada riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1994. aastal tehtud otsust, kus riigikohus märgib, et "rahuaja riigikaitse seadus, mille kohaselt kaitseväge ja kaitseliitu kasutatakse riigisisese julgeoleku tagamiseks, sh sõjalise tegevusega, ilma erakorralist seisukorda välja kuulutama ja seadusega põhiõiguste ja -vabaduste piiramise korda sätestamata, on vastuolus põhiseadusega".

"Aprillisündmuste ajal valvasid relvastatud ja relvastamata kaitseliitlased asutusi, kuid nad olid abipolitseiniku staatuses," märkis ta. "Näen suurt vajadust kaasata lisajõude korrakaitse tagamiseks just abipolitseiniku institutsiooni kaudu." Tema sõnul on praegune abipolitseiniku seadus ajast ja arust ning õiguskantsler näeb selles mitmeid vastuolusid põhiseadusega.

Eesti Päevaleht kirjutas eile, et justiitsministeerium on teinud õiguskomisjonile ettepaneku, mille järgi saaks siseminister kasutada rahutuste korral ka kaitseväge ja -liitu.

Vaher: tänane abipolitseinike seadus tuleb kiiremas korras ringi teha

2008-04-09

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher kahtleb, kas kaitseväelaste ja kaitseliitlaste politseinikele abiks toomine on parim lahendus, sest sõdurid pole politseitööd otseselt õppinud.

Vaheri sõnul on tegemist väga tundliku teemaga, millega kaasneb kindlasti väga põhjalik ja tuline diskussioon õiguskomisjonis ja mis puudutab riigi sisejulgeolekut ning inimeste põhiõigusi ja vabadusi.

„Suhtun ise ettepanekusse kaasata kaitsevägi avaliku korra kaitsele ilma eriolukorda või erakorralist seisukorda välja kuulutamata selgelt konservatiivse ettevaatlikusega," ütles Ken-Marti Vaher Päevaleht Online'ile.

„Sellega seonduvatele küsimustele ja küsitavustele vastamiseks tuleb kindasti läbi viia ettepaneku põhiseadusekohasuse põhjalik analüüs."

Näiteks tuleb Vaheri sõnul nimetatud debatis kindlasti arvestada riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1994. aastal tehtud otsust, kus riigikohus märgib: „Rahuaja riigikaitse seadus, mille kohaselt Kaitseväge ja kaitseliitu kasutatakse siseriikliku julgeoleku tagamiseks, sh sõjalise tegevusega, ilma erakorralist seisukorda välja kuulutama ja seadusega põhiõiguste ja -vabaduste piiramise korda sätestamata, on vastuolus põhiseadusega".

Lisaks tuleb Vaheri sõnul arvestada, et kaitseväelased ja kaitseliitlased on saanud väljaõppe lahingtegevuseks sõjaaja tingimustes, mitte aga rahuaja tingimustes avaliku korra tagamiseks.

„Aprillisündmuste ajal olid relvastatud ja relvastamata kaitseliitlased valvamas asutusi, kuid nemad olid abipolitseiniku staatuses," märkis Vaher.

„Korrakaitse on õigusriigis politsei pärusmaa, mis tähendab, et kindlasti on jätkuv vajadus politsei tugevdamise järele, kellele on õigusriigis antud selge pädevus riigi sunni ja jõu kasutamiseks," ütles Vaher.

„Näen suurt vajadust kaasata lisajõude korrakaitse tagamiseks just läbi abipolitseiniku institutsiooni," lisas ta.

„Tänane abipolitseiniku seadus on ajast-ja-arust, õiguskantsler näeb selles mitmeid vastuolusid põhiseadusega, mis tuleb kiiremas korras kõrvaldada."

Vaheri toonitab, et põhiseaduse alusel riigile kuuluva jõumonopoliga oleks vastuolus, kui riik volitaks eraisikuid teostama riigi nimel füüsilist jõudu teiste eraisikute suhtes.