Poliitikute ajaveebid

Põllumajandusminister avab Jõhvis Maag Piimatööstuse juurdeehituse

2012-05-17

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna kell 11 Jõhvis Maag Piimatööstuse kaasaegse tehnoloogilise juurdeehituse.

„Vastvalminud Eesti piimastrateegia seab eesmärgiks jõuda miljoni tonni toorpiima tootmiseni aastas, kuid seda saab täita ainult siis, kui töötlev tööstus suudab selle piima kvaliteetselt väärindada ja turustada ka eksport turgudel. Maagi avatav juurdeehitus on samm selle eesmärgi täitmise suunas," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Maag Piimatööstus alustas 2010. aasta sügisel Jõhvi tootmise juurdeehitust, mille tulemusena on tänaseks lisandunud üle 3400 m² kaasaegse tehnoloogiaga varustatud tootmis- ja laopinda koos juhtimis- ja jälgimissüsteemiga, mis võimaldab töödelda kuni 280 tonni piima päevas. Tehase juurdeehitusega loodi uus hapendatud piimatoodete tsehh, kastipesu liin ja valmiskauba ladu.

Juurdeehituse avamise tulemusena koondatakse seni Rakveres ja Jõhvis paiknev tootmine kokku Jõhvi, mille tulemusena suureneb ettevõtte koguvõimsus ja paraneb tootmisdünaamika. Tootmise koondumine Jõhvi loob Ida-Virumaale juurde ligi 30 töökohta.

Maag Piimatööstus AS kuulub toiduainete tootmise ja müügiga tegelevasse kontserni Maag Grupp. Maag Grupp põhineb Eesti kapitalil ning sellesse kuuluvad lisaks Maag Piimatööstusele ka Maag Lihatööstus ja Maag Konservitööstus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

2012-05-15

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam, kes osales parlamendi nimel 23. aprillil Berliinis LMS seisundit hinnanud Euroopa Liidu kõrgemate ametnike nõupidamisel, tõi ühe põhiprobleemina esile tõhusa koordineerimise puudumise strateegia ellurakendamisel. "Läänemere strateegia rakendamise kogemust on meil üle kahe aasta, kuid ikka pärsib arenguid ebapiisav koordinatsioon, " ütles Tunne Kelam.

Tema sõnul pidi strateegia algatajate nägemuse kohaselt tootma esmajoones sünergiat ning lisaväärtust, et hoogustada selle suure potentsiaaliga piirkonna dünaamilist arengut ühiste piirkondlike projektide kaudu. "Täna tundub, et LMS on mugandatud ning surutud Euroopa Liidu olemasolevate standardite ning rahastamisskeemide raamesse. Ühisprojektide asemel domineerivad liikmesriikide rahvuslike eelisprojektide nimekirjad, mis on sildistatud Läänemere strateegia märgiga," tõdes Kelam.

Saadikuile kaasettekandega esinenud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Michael Smyth nimetas olulise puudusena Komisjoni teatises puuduliku tähelepanu pööramist erasektorile. Kõneleja sõnul aitaks erasektori pro-aktiivne kaasamine tublisti kaasa Läänemere strateegia edule praktikas.

Lätlasest eurosaadiku Inese Vaidere hindas Komisjoni dokumenti liiga üldsõnaliseks. Uus prioriteet - "piirkonna ühendamine" - tundub tema sõnul sisutühjana ning ikka jääb lahtiseks küsimus - kes koordineerib?

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul osaleda 18.-19. juunil Kopenhaagenis toimuval LMS suurfoorumil ning esitada omapoolse hinnangu strateegia rakendamise kohta. Tunne Kelam tervitas Euroopa Komisjoni esindaja sõnumit, mille kohaselt Komisjon kavatseb eeloleval suvel oma tegevuskava LMS suhtes uuendada. Komisjon lubas selle juures arvestada Euroopa Parlamendi liikmete ettepanekuid.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

2012-05-15

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Eestile on oluline Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika jätkusuutlik rahastamine

2012-05-14

Eesti on seisukohal, et arvestades maailma kalavarude olukorda on oluline kalanduse järelevalve ja andmete kogumise ning kalavarude jätkusuutliku taastootmise rahastamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Ühe peamise küsimusena ühise kalanduspoliitika tuleviku osas on tänasel EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutlusel Euroopa ühise kalanduspoliitika rahastamise põhimõtted.

Eesti väljendab nõukogul seisukohta, et fondi raha jaotus ei võta piisavalt arvesse pidevalt suurenevaid nõudeid kalanduse järelevalve ja andmete kogumise osas.

Eesti hinnangul tuleks nende tegevuste eelarvet pigem suurendada, samuti soovime rõhutada, et kontrollimeetmete raames peaksid jooksevkulud kindlasti olema abikõlblikud, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Samuti peab Eesti oluliseks, et EMKF vahendite jaotamisel oleks arvestatud lähenemispiirkonna printsiipi, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat võimekust omavahenditest kalanduspoliitika teostamiseks.

Selgust on vaja ka riikidevahelise vahendite jaotuse kriteeriumite sisu osas. Näiteks ei ole selge, kas kalandussektori tööhõive kriteerium hõlmab ka töökohti sisevete kalanduses ja kas kalandustoodangu all mõistetakse ka sisevete kalandustoodangut. Teatavasti on Eesti üks EL liikmesriike, kus sisevetekalandusel on oluline osakaal kogu kalandussektoris. Need asjaolud on rahajagamise tingimustena Eesti jaoks väga olulised ning peaksid kindlasti olema raha jaotuskriteeriumina arvesse võetud, rääkis Kevvai.

Üldjoontes piisab Eesti hinnangul EMKFi vahenditest ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks EL tasandil.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusministeerium kolib MESi Viljandisse

2012-05-11

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi tänasel Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu koosolekul ettepaneku kolida sihtasutuse Tallinna kontor Viljandisse.

„On loogiline, et maaelu edendamisega tegelev sihtasutus asub väljaspool pealinna ja viimane aeg on seda ka teha," märkis Seeder. MESi nõukogu kiitis üksmeelselt heaks MES üleviimise Viljandisse 2013. aasta jooksul. Võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmise ning maaelu maine kujundamisega tegelevas MESi töötab 16 inimest, neist 6 töötavad Tartu kontoris. Ümberkolimine puudutab ainult Tallinna peakontoris töötavaid inimesi. MESi töö ümberkorraldamine jääb juulikuus ametisse astuva MESi uue juhatuse ülesandeks.

„Põllumajandusministrina lähtun oma haldusala korraldamisel lisaks põllumajanduspoliitikale ka regionaalpoliitikast," rääkis Seeder. „Viies töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks."

Seeder kutsus üles ka teisi ministeeriume ning ametiasutusi koondama oma allasutusi mitte ainult suurtesse tõmbekeskustesse, vaid säilitama ja viima töökohti ning elu ka väiksematesse maakonnakeskustesse.

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala peakontoritest asub lisaks ministeeriumile Tallinnas vaid Veterinaar- ja Toiduamet. Ülejäänud olulisematest ametiasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seederi sõnul on 30-40 lisatöökohta Tallinnas tühised, aga maakonnakeskuses väga tähtsad. Ühtlasi võib arvestada, et spetsialistidega tulevad kaasa perekonnad ning tekkiv lumepalliefekt toidab kohalikku eraettevõtlust ning aitab lasteaedadel ja koolidel elujõulisena püsida. „Mida kauem me viivitame, seda nõrgemaks maakonnakeskused jäävad," ütles Seeder. „Riigi asi on anda signaal, et kõik piirkonnad on olulised ning neid pole unustatud ja maha jäetud."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: pooldan Sisekaitseakadeemia rajamist Ida- Virumaale

2012-04-04

IRLi esindaja Europarlamendi suurimas saadikurühmas Tunne Kelam tervitas IRLi fraktsiooni otsust kavandada Sisekaitseakadeemia uueks asupaigaks Ida-Virumaa.

IRLi seisukoht rajada Sisekaitseakadeemia Ida- Virumaale on Kelami väitel tegemist rahvuslik- strateegilise kavaga. Akadeemia rajamine tähendaks tema hinnangul tugevat stiimulit eestikeelse suhtlemiskeskkonna loomiseks, mis julgustaks Ida-Virumaa venekeelseid elanikke innukamalt ja tulemusrikkamalt riigikeelt omandama.

„Olen toetanud seda ideed juba pikemat aega, viimati IRLi volikogul möödunud laupäeval ja loodan väga, et kõnealune algatus leiab toetust kõigilt Eesti poliitilistelt jõududelt. See oleks meie ühine konkreetne ja pikaajaline panus Ida-Virumaa arengusse", nentis Eesti Europarlamendi saadik.

„Sellise mahuka riikliku struktuuri paigutamine Tallinnast Narva lähistele osutab seda, et Eesti Vabariik võtab Ida-Virumaa tulevikku tõsiselt ning kavatseb seda pikka aega ebamäärasesse seisundisse jäänud piirkonda positiivselt integreerida", väitis Kelam.

IRLi fraktsioon asus eile seisukohale, et peab õigeks Sisekaitseakadeemia rajamist Ida- Virumaale. Akadeemias tudeeriks 1100 tudengit, samuti koolitataks õppeasutuses täiendkoolitustel riigiametnikke.

Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

2012-01-22

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Berliinis Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga, kes tunnustas Eesti, Läti ja Leedu seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel.

"Leidsime üksmeele mitmes küsimuses, sealhulgas selles, et otse- ja maaelutoetused tuleb võimalikult kiiresti võrdsustada, lisaks leidsime muidki ühiseid seisukohti, milles meie lähtekohad ja arvamused on sarnased," ütles Seeder.

Seederi sõnul võib sellise kõrgetasemelise kohtumisega väga rahul olla, kuna lisaks tunnustas Suurbritannia minister eile maailma suurimal toidumessil Grüne Woche allkirjad saanud Baltimaade põllumajandusministrite ja põllumeeste esindusorganisatsiooonide ühisdeklaratsiooni.

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Samuti osaleb Seeder põllumajandusministrite tippkohtumisel, kus ligi 50 ministrit üle kogu maailma püüavad leida lahendusi küsimusele, kuidas piiratud ressursse optimaalsemalt kasutada, et tagada toiduga kindlustatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamiseks

2012-01-21

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL asub juhtima Järvamaa suurimat omavalitsust.

2012-01-14

Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Reformierakonna esindajad sõlmisid 12. jaanuaril Türi valla jätkusuutlikuks juhtimiseks koostöölepingu, millega võetakse vastutus valla arenguks vajalike otsuste vastuvõtmise ja elluviimise eest.

IRL-i Türi osakonna esimehe Raivo Pingi sõnul on osapooled võtnud kindla suuna valitsemiskulutuste kärpimiseks ning vallakodanike senisest laiemaks kaasamiseks läbi ümarlaudade ning kodanikeühenduste. Valla igapäevasesse juhtimisse kaasatakse spetsialiste ning loobutakse kahest poliitilisest abivallavanemast. Tähelepanu pööratakse ettevõtjate ning omavalitsuse sidemete tugevdamisele ja koostööle.

Koostöös soovitakse jätkata heal tasemel hariduse andmist kogu vallas, pöörates erilist tähelepanu ümberkorraldatud asutustele. Pink rõhutas, et koolikeskkond peab olema õppijat ja õpetajat toetav.

Mõlemad lepingu osapooled on avatud Türi valla arengu huvides koostööks kõigi isikutega nii Türi vallas kui väljaspool valda. Türi volikogu 23-st kohast on IRL-il 10 ning Reformierakonnal 4 kohta.

On kokku lepitud, et volikogu esimehe koht jääb Reformierakonna täita ja vallavanemaks saab Pipi-Liis Siemann, kes viimastel kohalikel valimistel sai Türi vallas parima valimistulemuse. Pipi-Liis Siemann töötab Järvamaa Kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhina.

Seeder soovitab riigiasutuste kolimist maakonnakeskustesse

2012-01-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna riigikogus maaelu arengu aruande arutelul, kus pakub tööhõive suurendamiseks maapiirkondades ühe lahendusena välja riigiasutuste viimise maakonnalinnadesse.

„Mõõdukalt suurte ja iseseisvate riigiasutuste paigutamine maakonnalinnadesse on hea ja paljude riikide poolt läbiproovitud lahendus. Nii viime töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks," lausus Seeder.

Põllumajandusministeeriumi allasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad Põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seeder rõhutas, et Eesti maaelu kõige suuremaks probleemiks on just töökohad. „Mitte apteegid ega postkontorid, isegi mitte ühistransport ega kooliharidus maal, vaid töökohad, töökohad ja veelkord töökohad. Töökohtade olemasolu on aluseks ükskõik millise piirkonna arengule, töökohtade kaudu vähendame vaesust ja loome uusi võimalusi arenguks. Töökohad on tähtsaim maaelu arendamise võti," rääkis põllumajandusminister.

Traditsioonilistes maamajandusharudes nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus vähenenud töökohtade asemele ei ole tekkinud võrdväärselt uusi ja selle põhjuseks ei ole Eestis Seedri sõnul mitte Mart Laar, vaid ülekantud tähenduses hoopis traktor: „Ehk siis tehnika ja tehnoloogia areng."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda

2011-12-06

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda. Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

„Investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse aitab kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse," ütles Seeder.

„Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev," lisas minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtub põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt

2011-12-01

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Soome kolleeg Jari Koskinen tõdesid täna Helsingis toimunud töökohtumisel, et põllumajandus- ja maaelutoetuste rahastamise alused tuleb muuta õiglasemaks.

„Maaelu arengutoetused on mõeldud eelkõige maaettevõtluse ja maapiirkondade infrastruktuuri investeeringute toetamiseks, samuti teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse arendamiseks," ütles Seeder. „Eesti ja Soome ei näe võimalusi nende toetuste vähendamiseks, pigem võiks investeeringutoetusi suurendada otsetoetuste vähendamise arvelt," selgitas ta.

Eesti ja Soome leiavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi raames tuleks muuta ka maaelu arengutoetuste rahastamise aluspõhimõtteid. Kuivõrd maaelu arengukavadega toetatakse ka metsandust, siis tuleks Seedri sõnul rahastamise skeemis arvesse võtta mitte ainult põllumajandusmaade suurust, vaid ka metsamassiive. „Lisaks tuleks arvestada ka asutustihedust ja asjaolu, et valdav osa Eestist kuulub uue määratluse kohaselt vähemsoodsate alade hulka."

Eesti suurim probleem ÜPP reformikavas on Euroopa Komisjoni poolt ettepandud põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise üliaeglane tempo. Ebavõrdsed otsetoetused rikuvad võrdset kohtlemist ning sunnivad Eesti põllumehi konkurentsis püsimiseks rohkem ja suurema efektiivsusega tööd tegema.

Soome põllumajandusminister Jari Koskinen ütles, et ta mõistab ja toetab põhimõtteliselt Eesti soovi põllumajanduse otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks. Samas ta selgitas, et kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika rahastamist ei suurendata, siis saab võrdsustamine toimuda suuremate toetustega riikide toetuste vähendamise teel ja see saab olema väga problemaatiline.

Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Eile kohtus Seeder Läti peaministri ja põllumajandusministriga, samuti on ta ÜPP ja otsetoetuste teemal kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel," kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.

„Otsetoetuste tasemete suure erinevuse tõttu on raske saavutada samu eesmärke. Kui põllumeestele ei tagata võrdselt stabiilset sissetulekut, siis on tõsises ohus maapiirkondade talumajapidamised ja selle tulemusena kogu Euroopa areng," selgitas Seeder. Ta lisas, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis näevad ette võrdseid konkurentsitingimusi liikmesriikides.

Eesti on alustanud rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist otsetoetuste võrdsustamiseks. Otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on riigipeadel, kes langetavad otsuse Euroopa Liidu üldise finantsraamistiku osas.
Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Lisaks Läti ministritele on Seeder kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, homme teeb ta visiidi Soome ning ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti otsib liitlasi otsetoetuste võrdsustamiseks

2011-11-16

Eesti alustas rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi kohta alates aastast 2014.

Eile kohtus Seeder Dublinis Iirimaa põllumajandusministri Simon Coveneyga. Arutelu all oli kogu ÜPP reformipakett, eraldi keskenduti otsetoetuste ühtlustamisele ja maaeluvahendite jaotusele.

Iirimaa, kes on EL-i keskmisel tasemel otsetoetuste saaja, tunnustas Eesti püüdlusi võrdsemate konkurentsitingimuste kehtestamise suunal. „Minu Iirimaa kolleeg rõhutas, et Iirimaa käsitleb nii otsetoetusi kui maaelutoetusi ühise paketina, kuid põhimõtteliselt ta nõustus, et EL peaks liikuma ühtlasema toetuspoliitika suunas," ütles Seeder.

Riikidevaheline otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul kindlasti läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on ka riigipeadel, kes langetavad otsuse EL-i üldise finantsraamistiku osas.

Seeder märkis, et Iirimaa on Eestiga mitmetel ühistel seisukohtadel, kuidas ÜPP reformikõnelustel edasi liikuda. Muuhulgas oldi ühel meelel, et keskkonnaeesmärkide elluviimise meetmed peaksid olema konkreetsele liikmesriigile sobivad, mitte üleeuroopalised ja suhteliselt nõrgalt suunatud.

„Samuti leidsime, et peaks valitsema riigisisene suurem paindlikkus suunata otsetoetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele ning võimalus tagada uute põllumajandusettevõtjate kaasatus põllumajandustootmisesse, mida praegune ajaloolisele referentsile baseeruv toetusõiguste süsteeme oluliselt raskendab," märkis Seeder.

Järgmiseks on Seedril ÜPP ja otsetoetuste võrdsustamise arutamiseks kavas kohtuda Läti ja Soome põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestil on maailmas potentsiaali töödeldud põllumajandustoodete eksportijana

2011-11-16

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uurimuse kohaselt kuuluvad Eestis valmistatavad põllumajandustooted nende hulka, mis on ühed kaubeldavamad ja kiiremini kasvava ekspordiga tooted maailmaturgudel.

OECD uurimusest järeldub, et 20-st maailmas kõige enam kaubeldavast töödeldud põllumajandustootest valmistatakse Eestis 14. Samuti selgub, et 2007. aastal oli Eestil suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel nii kogu põllumajandussektoris kui ka töödeldud toodete osas. Eesti põllumajandussektoris töödeldud kauba suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel on eriti märkimisväärne just seetõttu, et üldiselt domineerivad seal kõrge sissetulekuga rikkad riigid.

Ekspordipotentsiaaliga toodete nimistus on mitmed piimatooted, sealhulgas juust, samuti mitmeid lihatooted, maiustused, piiritusejoogid ja õlu. Kõige kiirema ekspordipotentsiaaliga toodete hulgas on näiteks ära märgitud ka hapukapsas ja piparkoogid.

„Uuring kinnitab, et põllumajandussektor on meil, vaatamata isegi madalatele otsetoetustele, suure ekspordivõimega ja seda tuleb toetada läbi ettevõtluse ning erinevate poliitikate. Selle võimaluse realiseerimiseks on oluline saavutada Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas võrdsemad otsetoetused," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

OECD uurimus hõlmab perioodi 1995-2008 ja sealt järeldub, et põllumajandustoodete kaubandus on kasvanud, aga mitte nii kiiresti, kui on suurenenud tööstustoodete kaubavahetus. Töödeldud põllumajandustoodete maailmakaubanduses domineerib vaid väike arv riike, kusjuures kahekümne juhtriigi eksport moodustab 3/4 töödeldud toodete kaubavahetusest. Kokkuvõtteks selgub, et suurema sissetulekuga riigid on suurema kaubavahetuse ja laiema tootevalikuga.

Uuring: http://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/changing-patterns-of-trade-in-processed-agricultural-products_5kgc3mq19s6d-en

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti tahab põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha

2011-11-04

Põllumajandusminister Helir Valdir Seeder märkis valitsuse pressikonverentsil, et järgmise eelarveperioodi lõpuks peaks otsetoetused Eesti põllumeestele ulatuma 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, see tähendaks Eesti põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha.

Täna moodustavad otsetoetused Eesti põllumeestele 45 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Euroopa Komisjon on eesmärgiks seadnud, et kusagil ei tohiks toetuste määr olla alla 90 protsendi keskmisest, millal selleni jõutakse on aga tänaseni lahtine. Eesti seisukoht on, et selleni peaks jõudma järgmise finantsperioodi jooksul, ehk siis aastaks 2020.

«Eesti on kõige suurem Euroopa põllumajandusriik, meil on kõige rohkem põllumaad elaniku kohta,» rääkis minister. «Eesti on suur riik. Koos Hiina ja Indiaga elab siis enam kui kolmandik maailma elanikest,» toonitas minister Eesti olulisust.

Allikas: Postimees Online 03.11.2011

IRL-i parlamendifraktsioon külastab Rapla,- Lääne- ja Hiiumaad

2011-11-02

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna väljasõidu Raplamaale, homme külastatakse Lääne- ja Hiiumaad.

Tegemist on traditsioonilise IRL-i fraktsiooni väljasõiduga riigikogu istungivabal nädalal, et külastada piirkondi üle terve Eesti. Väljasõidu eesmärk on kohtuda kohalike elanike ning ettevõtjatega, et kuulata nende mõtteid nii kohaliku kui ka Eesti poliitika kujundamise osas.

Teiste hulgas külastatakse mitmeid gümnaasiume ja lasteaedasid, kohalikke omavalitsusi, Virtsu reisi- ja kaubasadamat, Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskust. Kaitseminister Mart Laar külastab Kaitseliidu kooli, Rapla Maleva staapi ning Kaiu miinipilduja patareid.

Väljasõidust võtavad osa mitmed IRL-i juhtivpoliitikud, nende seas kaitseminister Mart Laar, IRL-i riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu ja erakonna peasekretär Priit sibul.

Täna täitub 20 aastat, mil jõustus maareformi seadus

2011-11-01

Täna täitub 20 aastat päevast, mil jõustus iseseisvuse taastanud Eestis maaomanike ja kinnisvaraturu tekkele aluse pannud maareformi seadus.

1991. aastal algatatud maareformi peamine eesmärk oli anda maa tagasi eraomandisse, et luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks ja heastada endistele maaomanikele ülekohus, mille Nõukogude võim oli maa sunniviisilise riigistamisega tekitanud.

"Praktiliselt iga Eesti peret puudutanud ja eraomandil tuginevale turumajandusele aluse pannud maareformi võib suuresti lugeda lõppenuks. Omaniku on saanud üle 39 000 km² maast. Reformida on jäänud veel vähem kui kümnendik maast, enamik sellest jääb riigi omandisse," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. "Eestist maaomanike ühiskonna kujundanud reform on ilmselt üks kõige enam meie hoiakuid ja majanduskeskkonda mõjutanud Eestis läbi viidud reforme."

"Enamus sõdu on peetud maade ja naiste pärast ja on heameel tõdeda, et Eestis sai maareform läbi viidud rahumeelselt," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes oli maareformi alguse ajal Viljandi linnavalitsuses majandusnõunik-abilinnapea ning aastatel 1992-1993 Viljandi linnapea täites ka reformide eest vastutava abilinnapea ülesandeid. Ka oma hilisemates ametites on Seeder olnud tihedalt seotud maareformiga.

Seedri sõnul tegi maareform eestlastest taas omanikrahva ehk pandi alus eraomandusel põhinevale riigile. "Me oleme omal maal peremehed," tähendas Seeder.

1. oktoobri seisuga on maakatastrisse kantud 611 274 katastriüksust pindalaga 3 954 765,5 ha. Sellest:

* ligi 1,5 miljonit ha (34,3%) on maareformi käigus tagastatud endistele või õigusjärgsetele omanikele;

* ligi 980 tuhat ha (22,5%) on erastatud;

* 1,4 miljonit ha (32,9%) on jäetud riigi omandisse;

* igi 34 tuhat ha (0,8%) antud munitsipaalomandisse;

* lla 10% maast on katastrisse kandmata.

Esimesed omanikud said maad tagasi 1992. aasta lõpus ja 1993. aasta alguses Järvamaal, Põlvamaal ja Võrumaal. 1993. aastast muutus kannete tegemine maakatastrisse juba pidevaks, suurem osa tagastavatest maaüksustest registreeriti aastatel 1995-2003.

Veel reformimata maa koosneb osaliselt nn maareformi jääkidest. Tegemist on väikeste, oma kujult ebakorrapäraste juurdepääsuta ning loodusliku seisundi tõttu (liigniiske, võsastunud) väheväärtuslike aladega. „Üle poole sellistest maadest jäävad riigi omandisse - tegemist on looduskaitseliste piirangutega aladega, maardlatega, riigimetsaga jne," ütles Maa-ameti peadirektori kt Raivo Vallner.

Maa-amet on koostöös erinevate ministeeriumitega tegelenud riigi maavajaduste väljaselgitamisega. Aastas vormistatakse riigi omandisse keskkonnaministeeriumi haldusalas ligikaudu 50 000 ha maad. Ülejäänud maa osas on veel toimingud pooleli, ka pole veel kõik omavalitsused oma omandisse vormistanud kohalike teede alust ja üldkasutatavate parkide, haljasalade jms maad.

Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium ja Maa-amet korraldavad maareformi 20. aastapäeva puhul ka üle-eestilise konverentsi, mis toimub 29. novembril Tallinnas.

Maareformi kohta saab edasi lugeda siit: http://www.envir.ee/1176885.

Allikas: Keskkonnaministeerium

IRL-i Hiiumaa piirkond kutsub saare omavalitsusi liituma

2011-10-17

Nädalavahetusel peetud IRL-i Hiiumaa piirkonna üldkogul otsustati kutsuda Hiiumaa omavalitsusi üles lõpetama omavalitsuste liitumine 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiseks.

IRL-i Hiiumaa piirkonna liikmed on seisukohal, et Hiiumaa tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik saare kohalike omavalitsuste ümberkorraldamine. „Parandamaks avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning säilitamaks senisest paremini hiiu kultuuri ja meelelaadi, on hädavajalik saare kohalike omavalitsuste ümberkorraldamine," seisab IRL-i Hiiumaa piirkonna avalduses.

Hiiumaa IRL on seisukohal, et otstarbekama halduskorralduse mudeli leidmiseks Hiiumaal tuleb algatada arutelu, millel osaleksid kõik asjast huvitatud hiidlased, kodanike liikumised ja erakonnad.

Üldkogul valiti järgmiseks kaheks aastaks ka Hiiumaa piirkonna juhatus. Piirkonna esimeheks valiti Kärdla linnapea Georg Linkov. Juhatusse osutusid valituks Tiit Harjak, Hergo Tasuja, Alar Kääramees, Mart Kaups, Külli Friedemann ja Heino Kerde.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Viljandimaad

2011-10-06

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna väljasõidu Viljandimaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega, et kuulata nende mõtteid nii Viljandimaa ja ka Eesti poliitika kujundamise osas.

Viljandimaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Makro Pomerants, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas ning Kaia Iva, Liisa-Ly Pakosta, Erki Nool, Andrus Saare, Annely Akkermann ja Siim Kabrits.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas Viljandimaa omavalitsuste, ettevõtete ja haridusasutustega. Samuti võtavad saadikud osa Hendrik Adamsoni 120. sünniaastapäeva puhul proosakogumiku „Kuldsel elukoidikul" esitlusest Kärstna koolis.

Tõnis Lukas annab August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumis 12. klassile ajalootunni teemal „Prantsusmaa ja Suur-Britannia kahe maailmasõja vahel".

Samuti on IRL väljas ka „Kuulamise telkidega", kus elanikud saavad otse poliitikutega suhelda. Telgid on väljas kella 10 ja 12 vahel Tarvastu vallas Mustla turuplatsil ning kella 16st kella 18ni Viljandi linnas Viljandi bussijaama juures.

Seeder: Valio Laeva meierei laiendamine näitab Eesti piimatööstuse perspektiivikust

2011-10-05

Piimatööstusettevõtte Valio Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone kasutuselevõtmine aitab kaasa Eesti piima väärindamisele ja piimasaaduste ekspordile.

„Investeeringud piimandussektorisse on äärmiselt olulised. Piimatööstus on Eesti majanduse üheks lipulaevaks," lausus Seeder. „Tegemist on väga ekspordijõulise tootmisharuga, mis muuhulgas tasakaalustab ka Eesti maksebilanssi," selgitas ta.

Piima ja piimatoodete ekspordimaht oli mullu 140 miljonit eurot ehk 16,8% kogu põllumajandussaaduste ekspordist.

Viimasel ajal on Eestis kaasajastatud ja avatud palju uusi lüpsilautasid, mis kinnitab piimandussektori perspektiivikust. „Kuid põllumehe toodangu turustamine sõltub ikkagi suuresti töötlejatest, kes annavad toorpiimale lisaväärtuse ehk valmistavad sellest juustu, kohupiima, jogurteid," lausus Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna kell 13 piimatööstusettevõtte Valio Tartumaal Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone pidulikul avamisel.

Valio ekspordib Eesti piimatooteid Lätti, Leetu, Venemaale, Itaaliasse, Rootsisse ja Ameerika Ühendriikidesse.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Aravete kortermaju hakkab tulevikus kütma keskkonnasõbralik biogaasitehas

2011-09-29

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi keskkonnasõbralikul tehnoloogial põhinevale biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojus - ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine," selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma," lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Tähtvere vallavanem liitus IRL-iga

2011-09-27

Tähtvere vallavanem Rein Kokk liitus IRL-iga. Rein Kokk on 98-s omavalitsusjuht erakonnas.

„Tänu oma ametitele olen olnud kokku kolmkümmend aastat maaelu keskel, millest viimased üheksa aastat töötanud vallavanemana. Olen veendunud, et otsus liituda erakonnaga võimaldab mul paremini kaasa aidata maaelu edendamisele," rääkis Kokk.

„Millisesse erakonda kuuludes saan ma kõige paremini soovitut teostada on keerelnud mul peas ligi aasta. Erakonna valik ei olnud minu jaoks lihtne otsus, kuid täna olen jõudnud selgele arusaamisele, et see erakond on IRL."

Koka sõnul tahab ta aktiivselt kaasa rääkida ja osa võtta maaelu edasise arengu planeerimisest. „Maaelus on täna probleeme küllaga, mis vajavad lahendamist. Olen kindel, et süsteemselt ja järjepidevalt tööd tehes suudame liikuda õiges suunas ja järk-järgult need lahendada," ütles Kokk.

IRL-i peasekretäri Priitu Sibula sõnul on tal heameel tervitada järjekordset omavalitsusjuhti IRL-s. „Eesti ei piirdu vaid Tallinna ja Tartuga, mistõttu tuleb panustada ka maapiirkondade arengusse. Just kohalik poliitik on see, kes on rahvale kõige lähemal ja on kursis kohalikkude probleemide ja muredega," rääkis Sibul.

Helir-Valdor Seeder kohtus Raplamaal Kaiu valla põllumeestega

2011-09-21

Kaiu vallas Raplamaal ringkäiku teinud põllumajandusminister kuulas kohalike põllumeeste ülevaadet valitsevast olukorrast ja valupunktidest ning avaldas lootust, et peagi heakskiidetav riigieelarve saab olema põllumeestele vastuvõetav.

Eile Kaiu valda külastanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus ka kohalike põllumajandusettevõtjatega. Kaiu maile sattus minister tänu Riigikogu liikme Andrus Saare ettepanekule. Saare põhjendas oma soovitust sellega, et mõisted maaelu ja põllumajandus Raplamaal seostuvad tal eelkõige just Kaiu vallaga.

Ametkond on muutunud toetavamaks, tuska teeb madal toetuste määr

Pärast ringkäiku oli põllumajandusministril mahti kohalike põllumajandusettevõtjatega Karitsu Rantšos ühise laua taga istuda, et rääkida põllumajanduse hetkeseisust ja lähituleviku suundadest. Karitsu Rantšo omanik Jaanus Vessart andis ülevaate sellest, millega võib kohalike põllumeeste silme läbi vaadatuna rahule jääda, millised on valukohad ja milliseid võimalusi näevad ettevõtjad probleemide lahendamiseks.
Vessarti sõnul võib rahul olla e-teenuste väljaarendamisega ja sellega, et toetuste maksmine on õigeaegne. Ta tõi positiivse küljena välja ka selle, et ühiskonna üldine toetus on kasvanud ja ka ametkond on muutunud toetavamaks. „Võib öelda, et vastuseisust on saanud koostöö," lisas Vessart. Rohkem oli siiski neid punkte, mis põllumeestele muret valmistavad. Mainitud sai ebapiisav vahendite maht investeeringuteks ja tõik, et toetused ei lähe alati mitte otse tootjale, vaid ärimeeste kätte. Tuska teeb Karitsu Rantšo omaniku sõnul madal toetuste määr võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Ka konsulendid ja Eesti Maaülikool on üheks mureallikaks, kuna on ajale jalgu jäänud.

Tõsise probleemina koorus välja, et põllumajandus ei ole endiselt noorte jaoks atraktiivne. Tõdeti, et selle probleemi mõõtmed on suuremad, ulatudes ka teistesse Euroopa riikidesse. Lahendustena pakkus Vessart välja toetuste süsteemi süvendatult tootjakeskseks muutmist, samuti peaks tema sõnul tagama kontrolli, et investeeringutoetused läheksid neile, kes seda vajavad. Kuidas ja mille järgi seda aga määratleda?

Ülevaatamist vajaks ka erikütuse süsteem, mis muudab praegu teenuste osutamise keeruliseks, kuna kütuse hind on näiteks Soomet võrdluseks tuues liiga kallis.

Ettepanekuna kõlas saagi kindlustamise võimaluste loomine ja soovitus teha samm euroopaliku suhtumise suunas ning toetada jahiseaduse vastuvõtmist. Vessart avaldas ka kahtlust, kas teeäärsetele rohumaadele esitatavad nõuded on põhjendatud ja vajalikud. Hea on aga see, et eesotsas on tegus põllumajandusminister, kõlas kohalike põllumeeste arvamus.

Veterinaararste ei kasva peale ja noored lahkuvalt maalt

Põllumajandusminister ütles tunnustavad sõnad põhjalikult ette valmistatud ülevaate eest, märkides, et see on üsnagi haruldane.
Ta ütles põllumeeste väljatoodud murepunktidele vastates sissejuhatuseks, et järgmise perioodi riigieelarve kiidab valitsus septembri lõpus heaks, misjärel see antakse edasi parlamenti. Ta avaldas lootust, et eelarve on põllumeestele vastuvõetav, arvestades seda, et põllumajandusministeeriumi eelarve maht kasvab 15%. „Prognoosime suuremaid toetuste väljamakseid," sõnas Helir-Valdor Seeder eile Kaius. Tema sõnul on majanduslik seis riigis võrreldes paari aasta tagusega paranenud ja ka piimahind on püsinud stabiilselt kõrge.
Samas kogu Euroopa Liidu peale on veidike vähenenud otsetoetuste ja ka maaelu arengukava toetuste maht. Ministri sõnul ei ole siin lähiaastatel suuri muutusi oodata.

Otsetoetuste määr on Eestis praegu 120 eurot hektari kohta, mis on 45% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Ministri sõnul liigutakse tasapisi, etappide kaupa selles suunas, et otsetoetuse määr ei jääks alla 90%. Suund on õige, aga tempo ei ole piisav," märkis Helir-Valdor Seeder otsetoetuste teosammul suurenemisest rääkides. Ta nentis, et see saab toimuda maaelu arengukava arvelt.

Investeeringutoetustest rääkides ütles minister, et sel perioodil nende suurenemist ette näha ei ole. Kui aga perioodi lõpuks peaks vahendeid üle jääma, on tema sõnul esimeseks eelistuseks investeeringutoetused.

Helir-Valdor Seeder tõdes, et nii noorte veterinaararstide põud kui ka noorte maalt lahkumine on tõsine probleem. Eesti põllumeeste keskmine vanus jääb viiekümne ringi ja paraku valitseb sama olukord ka mujal Euroopas, kus sellele samuti veel lahendust pole leitud.
„Isegi kui peretalu end ära majandab, ei paelu maaelu noori ja nad lahkuvad," sõnas põllumajandusminister, rõhutades majanduslike põhjuste kõrval ka sotsiaalseid põhjuseid.

Katrin Helend-Aaviku, Nädaline

Kokk: omavalitsused hakkavad edaspidi saama 10% kütuseaktsiisist

2011-06-14

Riigikogu omavalitsuste - ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaual otsustati toetusrühma esimehe Aivar Koka (IRL) sõnul toetada majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi ettepanekut suurendada riigipoolset toetust kohalike teede korrashoiuks.

„Lisaraha kohalike teede korrashoiuks hakkab ministri ettepaneku kohaselt tulema kütuseaktsiisist. Kui praegu eraldatakse laekuvast kütuseaktsiisist kohalikele omavalitsustele 5 protsendi, siis toetusrühma ümarlaual leppisime kokku, et see summa peaks tõusma järgmisest aastast 10 protsenti peale," rääkis Kokk.

„Tuleb teadvustada, et riik peab hakkama aasta-aastalt aina rohkem panustama kohaliku taristu arengusse. See peab hõlmama uuendusi nii maantee- kui raudteetranspordis. Senise kütuseaktsiisist laekuva viie protsendiga ei ole kohalikel omavalitsustel olnud võimalik teede korrashoidu piisavalt panustada, et tagada nende kvaliteet," lisas Kokk

Samuti märkis Kokk, et järgmise kahe aasta jooksul saabub Eestisse 20 uut diiselrongi ning lisaks on Eestisse tulemas üle 500 elektriauto. „See kõik eeldab korraliku taristu olemasolu. Kui me ei hakka infrastruktuuri arengusse täna panustama, siis homme oleme jäänud sellega lootusetult hiljaks," sõnas Kokk.

Riigikogu omavalitsuste - ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaual osales majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning üle 30 omavalitsusjuhi ja teadlase.

Kokk: Eesti vajab edukaid omavalitsusi

2011-04-19

Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma juhiks valitud Aivar Koka hinnangul vajab Eesti arutelu, kuidas toetada edukaid omavalitsusi ning kuidas luua vähem edukate baasilt uusi edukaid omavalitsusi.

„Me peame suutma luua igal pool Eestis võimalused inimväärseks eluks - õppimiseks ja töötamiseks," lausus Kokk.

Tema sõnul on toetusrühma eesmärk ministeeriumite, erakondade, omavalitsuste, ettevõtjate ja kolmanda sektori ühise laua taha toomine ja lahenduste leidmine.

Omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühm käsitleb oma tegevuses riigi ja kohaliku omavalitsuse suhteid, kohalikku ja regionaalset halduskorraldust, omavalitsuslikku ja riiklikku kohahaldust, avalike teenuste korraldamist ja kättesaadavust, regionaalseid erisusi, riiklikke strateegiaid ja planeeringuid, riiklike - ja välisriiklikke tugiprogramme ja nende rakendamise tingimusi ja muid regionaalpoliitikaga seotud küsimusi.

Toetusrühm valis lisaks esimees Aivar Kokale (IRL) aseesimeesteks Neeme Suure (SDE) ja Meelis Mälbergi (RE). Toetusrühmaga liitus 41 saadikut, esindatud on kõik Riigikogu fraktsioonid.

Laar: andke mulle 51 häält ja pool aastat

2011-02-16

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles kommenteerides president Ilvese kahetsust ärajäänud haldusreformi pärast, et haldusreform on tõesti teema, millest kampaanias rääkida ei taheta, kuna see seisab poliitilise arguse taga.

„IRLi valitsemisprogrammis seisab haldusreform olulisel kohal ning meie erakond võtab seda küsimust väga tõsiselt."

Laari sõnul on haldusreformi sedavõrd pikalt ja põhjalikult ette valmistatud, et selle tegemine seisab vaid poliitilise julguse taga.

„2001. aastal oli haldusreformi tegemisest puudu vaid mõned kuud, kui Reformierakond lootuses presidendivalimistel rohkem hääli saada, sellele pidurit tõmbas, mis viis kokkuvõttes tollase kolmikliidu lagunemiseni," meenutas Laar.

„ Järgnenud kümne aasta jooksul on haldusreformist vaid räägitud, nagu näha iseenesest ei sünni maailma paraku midagi."

Haldusreformi eesmärk on tema sõnul Eestile tugevate ja tegusate omavalitsuste andmine, mis suudavad oma piirkonna inimeste huvide eest tõeliselt seista.

Laar avaldas veendumust, et ükskord tehakse haldusreform ära niikuinii.

„Andke mulle pool aastat ja 51 häält ning ma teen selle reformi ära, räägitagu minust pärast mida tahes," ütles Laar.

Seeder: tagatisnõuet tuleks rakendada vaid kütuse ostmisel aktsiisilaost

2011-01-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tuleks kütusefirmadele kavandatavat 100 000 euro suurust tagatisnõuet rakendada üksnes aktsiisiladudest kütust ostvatele ettevõtetele, mitte aga üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele.

"Reeglina toimuvad käibemaksupettused kütuse ostmisel aktsiisiladudest, misjärel kütuse edasimüümisel jäetakse käibemaks tasumata ning pettuse toimepannud firma likvideeritakse ning riigil puudub võimalus kahjude sissenõudmiseks. Selliste maksupettuste vastu tuleb tõsiselt võidelda ning siinkohal on tagatiste nõudmine vajalik ja põhjendatud," ütles Seeder.

Tema sõnul üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele 100 000 eurose tagatisnõude rakendamine ei ole põhjendatud, kuna seal üldjuhul käibemaksupettusi ei toimu. Kui isegi tanklaomanikust kütusefirma paneb toime maksupettuse, siis on tal tankla näol olemas reaalne vara ja riik saab kahjud sisse nõuda.

"Üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele minimaalselt 100 000 euro suuruse tagatisnõude sätestamine piiraks põhjendamatult ettevõtlusvabadust ja pärsiks konkurentsi kütuseturul. Kindlasti viiks see just maapiirkondades paljude tanklate sulgemiseni, mis halvendaks oluliselt kütuse kättesaadavust," märkis Seeder.

Riigikogu menetluses on Vedelkütuse seaduse muudatused, mille kohaselt on plaanis kehtestada kõigile kütusefirmadele minimaalselt 100 000 euro suurune tagatisnõue.

Seeder tegi Riigikogu Rahanduskomisjonile ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et tagatisnõue kehtestatakse üksnes neile ettevõtetele, kes ostavad kütust aktsiisiladudest.

Kiisler Reformierakonnale: haldusreform tuleb ära teha

2011-01-14

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul võib regionaalministri koha kaotamise üle tõsiselt arutlema hakata kohe, kui haldusreform on ellu viidud.

Tema sõnul eeldab see Reformierakonnalt poliitilist julgust asuda toetama IRLi tehtud ettepanekut omavalitsussüsteemi korrastamiseks.

„Eesti vajab võimekaid omavalitsusi, mis suudavad ise kõiki oma ülesandeid täita. See eeldab ka piisavat elanike arvu. Olen pakkunud Reformierakonnale aruteluks variandi, mille alusel tulevased omavalitsused oleksid võrreldavad tänaste maakondadega," ütleb Kiisler.

Regionaalminister tuletab meelde, et IRL küsib Riigikogu valimistel rahvalt mandaati haldusreformi tegemiseks, sest tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused.

„Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab neile reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega," ütleb Kiisler.

Haldusreform peab tema sõnul vähendama vallabürokraatide arvu ja suurendama nende inimeste arvu, kes reaalselt inimesi aitavad. Samuti nende arvu, kes tegelevad ettevõtluse küsimustega ja sellega, kuidas luua uusi töökohti.

„Seadusega tuleb tagada, et omavalitsuse igapäevased teenused jäävad inimesele endiselt kodulähedaselt kättesaadavaks ka pärast haldusreformi," lausub Kiisler, kelle sõnutsi peab omavalitsuste tulubaas olema stabiilne ja tagatud seadustega.

Ta on veendunud, et Eestis tuleb teha haldusreform, millega tugevdame omavalitsusi, vähendame bürokraatiat ja muudame omavalitsused kohaliku ja regionaalse arengu reaalseteks suunajateks.

IRL on seisukohal, et igaühel peab olema võimalus paremini elada, kui ta ise pingutab, sõltumata sünni- ja elukohast. Riigi ülesanne on võrdsustada regionaalseid võimalusi, edasine peab sõltuma inimese pingutustest.

„Tagame seadusega, et teenused inimestele ei vähene vaid paranevad," räägib Kiisler.

Loe IRLi regionaalpoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2422/

IRLiga liitus Nõo vallavanem Rain Sangernebo

2010-12-17

Nõo vallavanem Rain Sangernebo liitus IRLiga, sest usub, et erakond suudab maaelu eest seista. Tema hinnangul väljendavad IRLi programmis sõnastatud väärtused ja arusaam maaelust selget mõistmist, et ka väljaspool suuri linnu elavad inimesed, kes väärivad tähelepanu.

„Eestis on erakondi, kes on võtnud maarahva armastamise jõuliseks loosungiliseks tegevuseks, kuid see ei ärata usku ega entusiasmi, ka Rahvaliidu rolli maaelu ja regionaalpoliitika suunajana on raske uskuda,“ lausus Sangernebo.

Tema hinnangul teeb IRL Tartumaal korraliku valimistulemuse, sest Riigikogu valimistel veavad tuntud tegijaid nagu Ene Ergma, Aivar Kokk ja Peeter Tulviste, kes on oma tegudega end juba korduvalt tõestanud.

„Mina omavalitsusjuhina rõõmustaksin, kui suudetaks tuua selgust riigi ja omavalitsuste rollijaotuses, et omavalitsused saaksid ennast tuleviku kavandamisel kindlamana tunda“, ütles Sangernebo.

Tema sõnul peaksid riik ja omavalitsused oma kohustused ära kaardistama ja selgust looma, sest praegu on mitmed neist kattuvad ja ebamäärased.

„Omavalitused vajavad loomulikult stabiilsust ka rahastamises, sest näiteks tulumaksuprotsendi vähendamine võis olla küll vajalik, kuid see tekitas eelarvete koostamisel ja tuleviku planeerimisel ebakindlust juurde.“

Sangernebo tõstis eraldi esile vajaduse korrastada huvihariduse rahastamist, sest paljud noorteprobleemid oleksid ennetatavad, kui rakendataks ühiskondlikul kokkuleppel tuginevaid meetmeid, mis annaksid parema võimaluse kasvatada lastest ja noortest täisväärtuslikud kodanikud.

Aivar Kokk liitus IRLiga

2010-12-10

IRLiga liitus ettevõtja ja kohaliku elu edendaja Aivar Kokk, kes soovib panna õla alla erakonna regionaalpoliitika kujundamisele ning koos sellega maaelu arengule nii Jõgevamaal kui terves Eestis.

„Kuna maapiirkondi toetanud Rahvaliit on hääbumas, siis peab selle asemele tekkima uus poliitiline jõud, mis kuuleks maainimeste muresid ja ka arvestaks nendega," ütleb Kokk.

Tema hinnangul on just IRL kujunenud erakonnaks, mis maaelu ning omavalitsuste teemadega suudab kompetentselt tegeleda. Valitsuses on praegu IRLi käes maaelu puudutavad ministrikohad, nagu põllumajandusminister ja regionaalminister.

Kokk avaldas lootust, et tema astumine IRLi tugevdab veelgi erakonna regionaalpoliitilist mõtlemist.

Aivar Kokk on ettevõtjana, endise Jõgeva maavanemana, praeguse Jõgeva vallavolikogu esimehena aktiivne maaelu arendaja olnud aastakümneid. Näiteks alustati tema eestvedamisel 2004. aastal traadita internetivõrgu väljaehitamist Jõgeva vallas, millest nüüd on saanud üleriiklik projekt „Külatee 3".

Riik peaks Koka sõnul eelseisvatel aastatel pöörama pilgu linnast maale, et aidata järele need piirkonnad, kuhu investeeringuid on viimastel aastatel nappinud. Näiteks Peipsi rannikule.

„Peipsi äärde tuleb investeerida, investeerida ja veel kord investeerida, siis on seal inimestel tööd ja leiba. Praegu on selle kandi omavalitsused Eestis kõige vaesemad," ütleb Kokk.

Ta peab oluliseks Peipsi-äärsete sadamate arendamist, mis annaks tõuke mitmekülgse ettevõtluse arengule selles piirkonnas.

Suurenema peaksid investeeringutoetused põllumajandusse, et tootjatel taastuks võimekus oma tegevust arendada ja töökohti luua.

Omavalitsustele tuleb Koka kinnitusel anda tagasi finantsvõimekus. Selleks tuleb omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr tõsta praeguselt 11,4 protsendilt kriisieelsele 11,93 protsendile.
Suurenema peavad ka eraldised kohalike teede hoolduseks. Selleks tuleb Koka sõnul suunata kütuseaktsiisist teedele minevast rahast 15 protsenti kohalike omavalitsuste teevõrgu arendamiseks.

„Praegu on see protsent viis, mis on kaasa toonud kohalike teevõrgu taandarengu," kahetseb Kokk.

Tsahkna: Tartust tuleb teha Tallinna konkurent

2010-12-09

IRL kavatseb hakata arendama Tartust teist Eesti arvestatavat suurlinna - konkurenti pealinn Tallinnale.

"Meie pealinn konkureerib ainsa linnana rahvusvahelises mõõtkavas. Samas vajab Tallinn reaalset konkurenti Eestis, mistõttu tuleb arendada Tartut kui teist peamist suurlinna," ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Tema sõnul ei pea Tartus tegema tingimata neid asju, mida tehakse Tallinnas ja milles on tal raske võistelda.

"Kastma peab seda taime, mis ise tahab kasvada. Me näeme, et Tartu võiks Tallinna edestada kultuuri ja hariduse vallas. Tartu peab olema Eesti vaimupealinn," ütles Tsahkna.

"Tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused. Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab neile reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega."

Haldusreform peab Tsahkna sõnul suurendama nende inimeste arvu, kesreaalselt inimesi aitavad ja neile teenuseid pakuvad ja ka nende arvu, kes tegelevad ettevõtluse küsimustega ja sellega kuidas luua uusi töökohti.

Loe IRLi regionaalpoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2422/

IRL küsib valijatelt mandaati haldusreformile

2010-12-06

IRL küsib järgmistel Riigikogu valimistel rahvalt mandaati haldusreformi tegemiseks, sest tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused.

„Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab omavalitsustele reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega," ütleb regionaalminister Siim Kiisler.

„Seadusega tuleb tagada, et omavalitsuse igapäevased teenused jäävad inimesele endiselt kodulähedaselt kättesaadavaks ka peale haldusreformi," lausub Kiisler, kelle sõnutsi peab omavalitsuste tulubaas olema stabiilne ja tagatud seadustega.

Ta on veendunud, et Eestis tuleb teha haldusreform, millega tugevdame omavalitsusi, vähendame bürokraatiat ja muudame omavalitsused kohaliku ja regionaalse arengu reaalseteks suunajateks.

Loe IRLi regionaalpoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2422/

Tunne Kelam: Rail Baltica elluviimisega ei tohi enam viivitada

2010-11-16

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma tänasel istungil transpordiühenduste tulevikku Läänemere piirkonnas. Kuulati ära ühelt poolt TransBaltic Partnership programmi (valmistab aalates 2009 ette Läänemere transpordisüsteemide integreerimist) analüüs ning Helsinki ja Tampere linnajuhtide tulevikukavad, teiselt poolt Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi ning mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi ametnike arvamused.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul oli positiivne kõigi osapoolte arusaam sellest, et Läänemere piirkonnas on esmavajaduseks moodsa ja kiire raudteeühenduse väljaarendamine Soomest läbi Balti riikide Varssavi ja Berliinini.

"Ammu kavandatud Rail Baltica projektis pole siiani konkreetset edasiminekut saavutatud," ütles Tunne Kelam. "Samas näevad mõned ettekandjad Rail Baltica elluviimises Läänemere strateegia edu kriteeriumit." Rail Baltica võiks naabruspoliitika raames ühendada ka St. Peterburi ja Berliini.

Tunne Kelami väitel vajab Läänemere piirkond pikaajalist koordineeritud transpordistrateegiat.

"Sellega on vaja kiirustada, kuna me ei ela vaakumis," tõdes Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. "Kuhu ja kuidas suunduvad järgmise 20 aasta jooksul suured transpordivood - kas Barentsi mere kaudu, Läänemere kaudu või mõnes muus suunas, sellele saab vastuse anda Läänemere strateegia koordineeritud rakendamine," ütles Kelam.

TransBaltic projekti ettekandja Witold Szydarowski sõnul hõlmab see algatus hetkel 20 osavõtjat 9 riigist, taotledes integreeritud transpordisüsteemi loomist. Helsinki ja Tampere esindajad toonitasid Soome elavat huvi Rail Baltica rakendamise vastu, kuivõrd mitmesuguste metallide kaevandamine Soome kesk- ja põhjaosas on lähemal kümnendil hoogsalt kasvamas ning vajab häid raudteeühendusi läbi Tallinna Euroopasse. Helsinki algatatud ja 2011. aastast käivituv Rail Baltica kasvukoridori projekt, mil on üle 20 koostööpartneri 6 riigist, taotleb Läänemere idaosa linnade, kodanike ja ettevõtete paremat ühendamist ning leiab, et piirkonna transpordiühenduste puuduvaks lüliks on Rail Baltica.

Colin Wolfe Regionaalpoliitika peadirektoraadist väitis, et asjad pole mitte raha, vaid kooskõlastamise taga - kuidas projekte ühiselt ellu viia. Ta hindas kõrgelt Euroopa Parlamendi osa Läänemere strateegia ellurakendamisel ning rõhutas, et liiga sageli lähtuvad investeerimisotsused enam liikmesriikide perspektiivist, mitte aga antud piirkonna kui terviku vajadustest.

Euroopa Komisjoni esindajate sõnul on Euroopa Liidu transpordipoliitika praegu läbivaatamisel ning nende hinnangul on oluline, et kõik osapooled panustaksid aktiivselt tulevastesse arengutesse.

Balti-Euroopa saadikuühenduse järgmine istung arutab gaasivarustuse koordineerimist Euroopas. Tunne Kelam kutsus osalejaid Tallinnas 9. detsembril toimuvale Läänemere piirkonna transpordiühendusi käsitlevale konverentsile.

Saadikuühendused on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Balti-Euroopa saadikuühendus, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega. Tunne Kelam valiti selle töörühma esimeheks 2009. aastal.

Pomerants avab Rakveres meditsiinitehase uue osa

2010-11-04

Siseminister Marko Pomerants avab täna Soome meditsiiniseadmete tootja Innokas Medical Oy Rakvere uued ruumid.

Firma Rakveres asuv tehas loodi 2006. aastal elektroonikaseadmete koostamiseks, tehase laiendusega tuleb juurde 1000 m2 pinda.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul on turvatunne otseses seoses töö olemasoluga. Uute töökohtade loomine on ka eelduseks regioonide arengule.

„Innokas Medical Estonia annab Rakveres praegu tööd 30 inimesele. Tehase laiendusega tekib aastas 10-20 uut töökohta, mille üle saab vaid rõõmustada," lausus Pomerants.

Innokas Medical Estonia OÜ tegevjuhi Jouni Ihme sõnul on tehase laiendus Eestis Innokas Medical Oy-le suur samm edasi.

"Tunneme suurt rahulolu selle üle, kuidas on meid toetanud Eesti riik ja Rakvere linn," ütles Ihme.

Innokas Medical on Soomes ainus ettevõte, mis on spetsialiseerunud tervishoiutehnoloogia seadmete kavandamisele ja tootmisele.

Firma aastakäive on üle 17 miljoni euro. Ettevõtte eesmärk on saada silmapaistvaks rahvusvaheliseks meditsiinitehnika tootjaks.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Läänemaad

2010-09-29

Homme teeb IRLi parlamendifraktsioon väljasõidu Läänemaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

Maakonda külastavad Riigikogu esimees Ene Ergma, fraktsiooni esimees Mart Laar, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ja sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu.

Samuti kultuurikomisjoni liikmed Peeter Tulviste ja Lauri Vahtre, põhiseaduskomisjoni liikmed Mart Nutt ja Andres Herkel, majanduskomisjoni liige Sven Sester ning keskkonnakomisjoni liige Erki Nool.

IRLi poliitikud tutvuvad Läänemaa omavalitsuste, ettevõtete ning meditsiini- ja haridusasutustega; toimuvad kohtumised eakatega, kooliõpilaste ja spordirahvaga.

Eraldi on IRLi saadikutel kavas kohtumised IRLi Läänemaa liikmetega.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Raplamaad

2010-08-25

Täna ja homme teeb Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon väljasõidu Raplamaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

Raplamaad külastavad IRLi esimees Mart Laar, Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam, Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed Mari-Ann Kelam ja Erki Nool, maaelukomisjoni liige Kaia Iva, Euroopa Asjade Komisjoni esimees Marko Mihkelson, majanduskomisjoni liige Sven Sester, õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ja kultuurikomisjoni liige Lauri Vahtre.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas Raplamaa omavalitsuste, ettevõtete ja haridusasutustega; külastavad Raplamaa Talupidajate Liitu, keskkonnaametit, Märjamaa sotsiaalabikeskust, Seli tervisekeskust ja Järvakandi vibuklubi.

Mart Laar, Tunne Kelam ja Mari-Ann Kelam osalevad Järvakandi Noortekeskuse avamisel, eraldi on IRLi saadikutel kavas kohtuda Raplamaa noortega ning IRLi kohalike liikmetega.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Võrumaad

2010-08-18

Täna ja homme teeb Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon väljasõidu Võrumaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas Võrumaa omavalitsuste, Luhamaa piiri-tollipunkti, Kaitseliidu Võru maleva, Võru politseijaoskonna, Kuperjanovi pataljoni ning Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskuse tööga.

Võrumaad külastavad IRLi esimees Mart Laar, kaitseminister Jaak Aaviksoo, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed Andres Herkel ja Mart Nutt, rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna, maaelukomisjoni liige Kaia Iva, riigikaitsekomisjoni liige Tarmo Kõuts, sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ning majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste.

Mart Laar peab kõne Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuse avamisel, eraldi on kavas kohtuda Võrumaa noortega, kellele räägitakse võimalustest end poliitikas teostada.

Kiisler: regionaaltoetused toovad uusi töökohti

2010-06-12

Regionaalminister Siim Kiisler ütles täna Viljandis IRLi volikogu istungil, et regionaaltoetuste abil on Eestis loodud palju uusi töökohti ja antud tööd tuhandetele.

„Regionaalministri vastutada olevast ligi seitsmest miljardist kroonist on töösse jõudnud projekte viie miljardi ulatuses. Tänaseks oleme välja maksnud juba üle 1,5 miljardi krooni. Nende projektide abil saavad otseselt tööd tuhanded inimesed," ütles Kiisler.

Kiisleri sõnul annab miljardi krooni investeerimine otseselt tuhat töökohta aastas ning toob piirkondadesse veelgi enam tööd läbi ettevõtluskeskkonna ja turismimajanduse arengu.

„Meil kõigil on ühine mure - madal tööhõive, mis tähendab väiksemat maksutulu ja pingelist eelarvet. Kui inimestel on tööd, siis laekuvad ka maksud. Sellepärast tuleb kõigil uute töökohtade loomisega tegeleda
- nii ettevõtjal, riigil kui omavalitsustel," rääkis Kiisler.

Tema hinnangul tuleb praegu igas valdkonnas otsida iga päev vastust küsimusele, kuidas peaks arenema majandus ja tekkima uued töökohad ning millisena soovime näha Eesti elu- ja looduskeskkonda.

„Olen seda meelt, et töökohtade tekkele kaasa aitamine on parim regionaalpoliitika. Näiteks värskelt eraldatud 200 miljoni krooni piirkondade konkurentsivõime meetmest loob ligi 600 uut töökohta 90 ettevõttes - see on Eesti mastaabis suur samm."

Kiisleri sõnul on töökohtadele suunatud regionaalpoliitika mõju piirkondade arengule silmaga nähtav. Inimestele töö tagamine on küll riigi prioriteet, aga reaalselt loovad töökohti neid konkurentsivõimelised ettevõtted.

Reisner: Kadrinast saab hariduse ja ameti

2010-04-13

Kadrina vallavolikogu esimees Jaanus Reisner ütles täna kohtumisel Kadrina Keskkooli külastanud president Toomas Hendrik Ilvesega, et inseneriõppe rakendamine selles koolis toetab valla pikaajalisi plaane ja arengusuundi.

„Kadrina kooli inseneriõppe programm on kokku pandud koostöös valla tööstusettevõtetega ning see võimaldab lastel oma andeid pingevabalt avada ning ettevõtjatel saada kvalifitseeritud ja vastutustundlikke töötajaid," ütles Reisner.

Tema sõnul on Kadrina Keskkooli inseneriõppe projekti eesmärk anda noortele teadmisi, millest neil kasu on, lisaks inseneridele vajalikele arvutiprogrammidele õpivad noored inglise keelt, milleta pole võimalik maailmas erialaselt suhelda.

„Kooli kõrge tase tagab tulevikus head võimalused edasiõppimiseks. Õpikeskkond annab kaasaegse ettevalmistuse ning sotsiaalne partnerlus kogukonna liikmete vahel toob vastutuse selle eest, et inimesed soovivad oma elu Kadrinaga siduda," lausus Reisner.

Tema hinnangul on selline nähtus tähelepanuväärne, olukorras, kus majanduskriis on jätnud Eestis kümned tuhanded inimesed tööta, tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus ja paljud pered on sattunud toimetulekuraskustesse, mille ületamiseks vajame tegelikke lahendusi.

„Kadrinas on üks selline lahendus juba praegu olemas," sõnas Reisner.

Kiisler: vajame tarbetuks muutunud bürokraatia inventuuri

2010-02-16

Regionaalminister Siim Kiisler julgustas maapäeval kohalikke omavalitsusi vaatama kriitilise pilguga läbi aastatega tarbetuteks muutunud, kuid kulukad kohustused ja normid.

“Meil õnnestus elada küllalt pikalt kiire majanduskasvu tingimustes. See kujundas ka meie avaliku sektori arenemist. Mis oli aga paslik buumi ajal, ei pruugi kehtida masu tingimustes. Üks võimalus rasketes oludes hakkama saada on vaadata üle kuhjunud reeglid ja bürokraatlikud nõuded. Uute töökohtade tekke eelduseks on paindlikkus – mitte ainult era-, vaid ka avalikus sektoris,” ütles Kiisler.

Regionaalminister ootab omavalitsustelt ettepanekuid, millised kulukad nõuded tuleks tühistada ja milliseid tuleks leevendada. “Minu arust on viimane aeg teha inventuur riigi poolt omavalitsustele pandud kohustustest. Usun, et koostöös võime leida päris mitmeid mõistlikke lahendusi, kuidas muuta omavalitsuste töö tõhusamaks, nii et inimestele pakutavad teenused ei halveneks,” sõnas Kiisler.

Teisipäeval linnade ja valdade päevade raames maaomavalitsusi tervitanud regionaalminister nentis ka, et ehkki pole põhjust sattuda eufooriasse, on majanduses siiski näha positiivseid märke. Ta rõhutas, et valitsus on valmis aitama omavalitsusi ajutiste likviidsusprobleemide leevendamisel. Samuti on ka sel aastal olemas saneerimise toetusfond kõige suurematesse rahalistesse raskustesse sattunud kohalikele omavalitsustele.

Pakosta tunnustab Lukase otsust loobuda tsentraalsest põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest

2010-01-29

Haridusminister Tõnis Lukase erakonnakaaslane ja Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta tunnustab ministri otsust loobuda põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise keskvalitsuse poolt juhitud protsessina.

"IRL on Eesti tugevaim hariduserakond ja on loomulik, et vahel pakutakse välja ka tugevaid lahendusi, kuid sama loomulik on ka kohapealsete inimeste arvamustega arvestamine, mistõttu oli otsus etteaimatav".

Pakosta rõhutab, et probleeme tekitanud muudatus puudutas kogu uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kaduvväikest osa ja nüüd tuleb seadusega kiiresti edasi minna.

"Uuest seadusest on nüüdseks saanud tõeline koolis töörahu tagamise seadus, sest erinevalt praegusest on lapse, lapsevanema, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse ülesanded, õigused ja kohustused täpselt paigas.

"Kool tegeleb üha rohkem õpetamise kõrval ka kasvatamisega ja on loomulik, et selles osas tuleb mingid reeglid kokku leppida, et õpetajad saaksid oma igapäevast tööd teha ja et lapsevanemad ei peaks hiljem loodritest laste pärast pisaraid valama".

Teise positiivse küljena toob Pakosta välja, et seaduses räägitakse koolist kui lapse arengu keskkonnast, mitte kui torust, mille ühest otsast laps sisse lükatakse, teises otsas lilledega vastu võetakse ja vahepeal on keegi talle kulbiga tarkust pähe kallanud.

"Mul on kõhklusi seaduseelnõu meneteleva kultuurikomisjoni juhi, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi suutlikkuses eelnõu sisuliselt menetleda, kuna enamikes küsimustes jätab komisjoni juht lihtsalt hääletamata, tehes nägu, et teda polegi ruumis. Ta ei söanda olla poolt, ei söanda olla vastu ega isegi mitte erapooletu. Selle palga eest, mida Riigikogus komisjonide juhid saavad, võiks vähemalt nii palju tarkust olla, et mingigi oma seisukoht suuta kujundada," ütles Pakosta.

Eriti oluline on see tema hinnangul seetõttu, et ees ootavad mitmed põhimõttelised arutelud, näiteks kooli hoolekogude rollist, erakoolide kohast Eesti haridusmaastikul ja moitmes kohas ka seaduseregulatsiooni sootuks ärajätmisega selle märgina, et me ju tegelikult koole ja õpetajaid ühiskonnas usaldame.

Liisa Pakosta kasutas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena uuenduslikku meetodit ja riputas oma ajaveebi liisapakosta.blogspot.com seaduseelnõu muudatusettepanekuid, mis pärinesid Eesti koolidelt, lapsevanematelt ja õpetajatelt. Hiljem leidsid muudatusettepankeud koha mitmete erakondade endi platvormides.

Tõniste ja Sester soovivad kommertsbussiliinidel konkurentsi

2009-12-03

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadikud Toomas Tõniste ja Sven Sester esitasid parlamendi menetluses olevale ühistranspordiseaduse eelnõule muudatusettepaneku, mille eesmärk on kommertsbussiliinidel konkurentsi soodustamine ja seeläbi piletihindade alandamine.

Ühistranspordiseaduse praeguse redaktsiooni alusel väljastatakse kommertsliiniload viieks aastaks ning luba omav vedaja saab seda konkursita pikendada ka järgnevaks perioodiks. Muudatusettepaneku kohaselt korraldataks iga kord liiniloa väljastamiseks konkurss ja lõpetataks praegune olukord, kus oluline osa turust on sisuliselt konkurentsile suletud.

"Kehtiva regulatsiooni alusel antakse liiniloa omanikule tähtajatu ainuõigus ning uutel vedajatel tekib avaliku konkursi kaudu õigus turule ligi pääseda vaid juhul, kui ainuõigust omaval ettevõtjal kaob huvi liiniveo teenuse osutamise vastu või vedaja liiniluba tunnistatakse kehtetuks," lausus Tõniste.

"Tarbijale soodsate tingimuste tekkeks oleks õige, kui seadusandja tagaks vähemalt minimaalse konkurentsi - ainuõiguse perioodilise uuendamise asendamisel avaliku konkursi korraldamisega, et kasvõi luua võimalus konkurentsiks," ütles Sven Sester.

Minister Kiisler andis terekäe poolele külale

2009-10-09

Pool Pärnumaa läänepoolseima küla Muriste elanikest tuli terekätt ulatama regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile, kes oli sõitnud uudistama, milliste mõtetega sealkandis elu veereb.

GoBus Pärnu teenindada "Pärnumaa teabeliinide" projektibussiga ligi 80kilomeetrise sõidu järel Muristes välja astunud, kauge küla rahvale enneolematult kõrgele külalisele olid vastu tulnud kauane külavanem Ants Ruhno ja põliselanik Leili Otskivi.

Poeni 12 kilomeetrit

Nemad ongi pool Muristes aasta läbi paiksetest, kuigi Varbla valla kirjade järgi on külas elanikke seitse korda rohkem, seega 14.

Hommikutuules pintsakuhõlmu kokku surudes astus Kiisler autoroobastes rohtunud teed pidi kiviaedade vahel juteldes poole kilomeetri jagu peatusplatsist küla vahele, mõlemat kätt ajahambast puretud võimsate taluhoonete müürid. Nendele vahelduseks tallinlastest kohaomanike ülesvuntsitud põlishooned ja aiad, kus ei kasva ainult lilled, vaid talvevaruks köögiviligi.

Küsimused algasid internetiühendusest ja mobiililevist ning lõppesid poe, bussipeatuse ja kohapeal elatise teenimise võimalustega.

"Internet on olemas ja mobiiliga helistamiseks ei pea ma enam katusele korstna kõrvale ronima," muigas kaugsõidutüürimehena töötanud ja vanematekoju naasnud Ants Ruhno. "Aga kui meil mõne aasta eest oli külas tulekahju, vastas mulle päästekeskusesse helistades Orissaare ja sealt soovitati mul kohta vahetada ... Aga bussipeatuseni on siit viis ja lähima poeni Lääne maakonda 12 kilomeetrit ning elatise suhtes tunnevad ennast kõige kindlamini pensionärid."

Kodutalus jätkub askeldamist varavalgest hilisõhtuni, nii et maal keegi aega niisama surnuks ei löö, kinnitasid muristelased ministrile ja teabebussitäiele uudistajatele.

"Probleem ei ole varsti enam see, et mingid kohad tühjenevad ja mingid mitte, vaid meie probleem on pigem see, et kogu meie maa tühjeneb, meid on liiga vähe," rääkis minister Kiisler. "Holland on territooriumilt väiksem kui Eesti, aga seal on 17 miljonit elanikku, aga mulle kindlasti ei meeldiks elada Eestis, kus oleks nii palju inimesi. Aga rohkem peaks meid olema, et bussid liiguksid ja poed oleksid lahti, sest on vaja teatud hulka inimesi, et see kõik ära tasuks."

Tõmbavad elu käima

Regionaalministri arvates tulevad maale vähehaaval elama ilmselt keskmisest suurema sissetuleku ja hea töökohaga inimesed, kes on huvitatud kaugtööst.

"Need inimesed tõmbavad seda elu vaikselt käima ja ilmselt mingis vanuses ei ahvatle enam suurlinna tuled ega ööklubi sähvatused, vaid tahetakse endale ja oma lastele rahulikku elukeskkonda, vaikust, mis kõrvus kajab. Neid inimesi tuleb järjest juurde," kinnitas Kiisler, kes Pärnumaale sõidu eelsel päeval oli olnud Setumaal.

Regionaalministri läinudlaupäevase töövisiidi siht oli teada-tahtmine, kuidas toimib SA Pärnu Vabaharidusekeskuse projekt "Pärnumaa teabeliinid", mida rahastab Kodanikuühiskonna sihtkapital. Projekti eesmärk on kodanikuaktiivsuse kujundamine ja maakohtades ühistranspordimurede leevendamine. Reisiplaani järgi oli 3. oktoobril viimane sõit Muriste külla, koolitaja Elmar Trink, teemaks riiklikud ja kohalikud osaluskanalid.

"Suhteliselt eakad inimesed olid bussis, aga miks mitte töövabal laupäeval näiteks 30aastasel Pärnu kodanikul istuda bussi, vaadata oma maakonda, võtta aeg maha ja mõelda järele, et mis minust sõltub siin Eesti riigis," nentis Kiisler ligi neljatunniselt bussiringilt Pärnu tagasi jõudnuna.

FOTO: Silvia Paluoja

http://www.parnupostimees.ee/?id=172806

Tunne Kelam: Läänemere strateegia – kas Lissaboni strateegia edulugu?

2009-09-16

Läänemere strateegiat käsitleval debatil õnnitles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni eestkõneleja Tunne Kelam eesistujamaad Rootsit strateegia eduka rakendamise alustamise eest.

"2004. aastast on Läänemerest saanud Euroopa Liidu sisemeri. Strateegia kajastab selles regioonis viis aastat tagasi toimunud põhimõttelisi muudatusi ning see on praegu põhjuseks, miks Euroopa Liit vajab laiaulatuslikku lähenemist, et esitatud väljakutsetele ja võimalustele koordineeritult reageerida, " ütles Eesti saadik.

ERP fraktsiooni liige tuletas meelde, et strateegia algatajate põhieesmärk oli muuta Läänemere regioon üheks konkurentsivõimelisemaks ja kiiremini arenevaks Euroopa Liidu regiooniks. "Kui me suudame kasutada maksimaalselt Läänemere strateegia pakutud võimalusi, siis võib just sellest regioonist kujuneda Lissaboni programmi edulugu, " rõhutas Kelam.

"Just praegu vajab see piirkond rohkem kui varem paremat ligipääsu ja turvalisust energiaturgudel, " ütles Kelam. " On vaja alternatiivseid energia tarnekanaleid ning eelkõige on vajadus ühise energiasüsteemi loomise järgi Läänemere ümber. Kahepoolne ja peamiselt poliitiline Nord Streami projekt tuleb lahendada arvestades kõigi Läänemere-äärsete riikide õiguspäraste huvidega ja kindlasti mitte enne, kui Vene valitsus ühineb Espoo konventsiooniga," ütles ERP fraktsiooni nimel kõneleja.

Võru linnapeakandidaat on Ülo Tulik

2009-08-25

Maavanem Ülo Tulik kandideerib sügisestel kohalikel valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Võru linnapeaks.

„Tänasel raskel ajal, kus ebakindlus ja mure on peamised märksõnad, vajab Võru kiireid ning arukaid otsuseid, mis viivad linna edasi ja toetavad linnaelanikke. Oluline on asjatundlik ning heaperemehelik linnavalitsemine, kus esiplaanil ametialased oskused ja vilumused," jätkas Tulik.

Tulik lähtub linnajuhtimisel järgmisest: Suurendada volikogu osatähtsust ning kujundada linnavalitsusest spetsialistide meeskond, kus erialased teadmised on tähtsamad kui parteiline kuuluvus. Panustada linna hariduse kvaliteeti kaasajastades koolimajad.

Ettevõtluse arendamisel soodustada senisest enam koostööd Võrumaa Kutsehariduskeskusega ja luua uusi töökohti koostöös erasektoriga.

„Võru laenukoormus, hüplik valitsemispoliitika, varjamatu omakasu on asetanud tahaplaanile linnakodaniku ja tema huvid. Oluline on pakkuda tuge ning kujundada linnast maakonna tegelik keskus, kus olemas kaasaaegsed töökohad, kvaliteetne haridus, arstiabi ning sotsiaalhoolekanne. See kõik on võimalik, kui linna juhitakse sõltumata kihi- ja grupihuvidest," ütles Tulik.

Ülo Tulik on 2005. aastast ametis Võru maavanemana. Enne seda töötas ta kümmekond aastat Võru vallavanemana.

IRLi eestseisus esitab siseministrikandidaadiks Marko Pomerantsi

2009-06-03

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus esitas siseministrikandidaadiks praeguse Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi.

Marko Pomerants ütles täna eestseisuses, et peab valitsuse liikmena esmatähtsaks valitsuskoostööd, mis tagab riigieelarve tasakaalu ja töökohtade säilimise ning uute tekke.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega – ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus ning valitsuse peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. Selles olukorras on oluline ka meeskonnatöö valitsuses,“ sõnas Pomerants.

Eestseisuses esitati lisaks Pomerantsile esitati kandidaatideks ka parlamendisaadikud Tarmo Kõuts ja Ken-Marti Vaher ning Viimsi vallavolikogu liige Urmas Arumäe.

Mihkelson: IRLi prioriteet on ettevõtlus ja töökohad kõikjal Eestis

2009-05-19

Marko Mihkelson ütles täna Jõgeva Kultuurikeskuses Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud saadikukandidaatide debatil, et seab Euroopa Parlamendis on prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada ettevõtlust ning luua uusi töökohti kogu Eestis.

Ta peab regionaalpoliitika arendamisel esmatähtsaks toetada uute töökohtade loomist ja ettevõtluskeskkonna parandamist, kuna see on eeldus regioonide arenguks.

„Selle asemel, et loota ja oodata vaid keskvalitsuse poolset tulubaasi tugevdamist, oleks omavalitsustel õigem püüda ettevõtlust kõigiti toetada ja aidata ettevõtlikel inimestel tulla takistustega ettevõtlusega alustamisel ja tegelemisel," lausus Mihkelson.

Tema hinnangul on Euroopa Parlamendi saadikute peamine ülesanne üle-Euroopaliste ettevõtlust pärssivate regulatsioonide kõrvaldamise kõrval astuda ka samme teenuste turu täielikuks avamiseks, taotledes inimeste, teenuste, kapitali ja kaupade täiesti vaba liikumist, kuna see soodustab ka ettevõtluse ja töökohtade tulekut Eestisse.

„Eesti inimesed ja perekonnad seisavad silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis oma mõjudega ja kasvav töötus, mis laastab omavalitsuste tulubaasi. Need on probleemid, millega tuleb aktiivselt tegeleda ja otsida aktiivselt lahendusi. Võltsoptimism ja tühjad lubadused ei ole ka siin lahendused".

Mihkelson meenutas, et Isamaa ja Res Publica Liit on pakkunud õigeid otsuseid - praegune raske aeg näitab kõige selgemini, et sammud omavalitsuskorralduse ja koolivõrgu tugevdamiseks on hädavajalikud, ning me oleme jätkuvalt valmis neid astuma.

„IRL on võimeline neid raskeid valikuid tegema - need annaksid ka võimaluse majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks. Ka täna, kui IRLi peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve, on eriti tähtis, et valitsussektor, ka omavalitsused pingutaksid püksirihma kergendades maksumaksjate koormat, mitte tehes seda raskemaks. Ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimine vähemalt 10 protsenti on samm selges suunas," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta. IRL soodustab ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustab Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile.

Tunne Kelam tutvub Järvakandiga

2009-05-18

Homme, 19. mail külastab Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam Järvakandit, kus tutvub klaasimuuseumi ja -stuudioga ning kohtub kohalike õpilaste ja eakatega.

Tunne Kelami jaoks on tegemist juba teise tutvumisvisiidiga Raplamaale sellel aastal - märtsis külastas Tunne Kelam Märjamaad.

Sel korral kohtub Kelam visiidi käigus Järvakandi Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilastega, kellele annab kodanikuõpetuse tundi.

"Märtsis kohtusin Märjamaa Gümnaasiumis väga asjalike noortega, kelle mõtted ja küsimused Euroopa Liidu teemadel olid üllatavalt sisukad. Usun, et nüüd, kaks nädalat enne Euroopa Parlamendi valimisi on ka Järvakandi Gümnaasiumi õpilaste silmis europarlamendi rolliga seotud küsimused kõrgendatud tähelepanu all," leiab Tunne Kelam.

Lisaks külastab Tunne Kelam oma visiidi käigus Järvakandi klaasimuuseumi ja klaasistuudiot ning kohtub eakatega Järvakandi Päevakeskuses.

Visiidi lõpus, kell 16.00 avab Tunne Kelam Märjamaa Rahvamajas oma fotonäituse "Eesti tee vabadusele".

IRLi parlamendisaadikud uurivad Tartu- ja Tartumaa ettevõtete olukorda

2009-05-14

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna ja homme visiidi Tartusse ja Tartumaale. Kavas on käigud Tartu linna ja valla ning Luunja ja Vara valla ettevõtetesse ja asutustesse.

Fraktsiooni aseesimehe Andres Herkeli sõnul on Eesti silmitsi raskete aegadega: majanduskriis, kasvav tööpuudus ja perede keeruline olukord. Neid probleeme ei lahenda võltsoptimism või tühjad lubadused. IRL pakub õigeid otsuseid rasketel aegadel.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud" ütles Herkel.

Herkeli sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm meie plaanist „Tööd Eestile!" Küsimus on tingimuste loomises uute töökohtade tekkeks. IRL on võtnud eesmärgiks tagada selline ettevõtluskliima ja investeeringute toomine, mis looks 20 000 uut töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteet kaubandus- ja tööhõiveprogrammid, et tuua nende kaudu ka Eestisse ettevõtlust ja töökohti".

Herkeli sõnul teeb IRL otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid rasketel aegadel Euroopas ja Eestis.

Majandusministeerium pani raudtee infrastruktuuri kasutustasude tõusule piiri

2009-04-30

Sel nädalal allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts uuendatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika. Uue määruse põhiline eesmärk on ära hoida jätkuv kasutustasude tõus kahaneval transiiditurul.

Raudtee veomahtude peaaegu kahekordne vähenemine viimasel paaril aastal on omakorda kaasa toonud ligikaudu kahekordse kasutustasude kasvu ja on selge, et selline trend ei ole jätkusuutlik tegutsemiseks avatud kaubaturul konkurentsis meie naaberriikidega.

"Kasutustasude muutmine on vajalik, et hoida meie transpordisektorit konkurentsivõimelisena," mainis Juhan Parts. Tema sõnul peab uus metoodika motiveerima ASi Eesti Raudtee tegutsema senisest kuluefektiivsemalt.

Uue metoodika põhimõtted lepiti transiidisektori osapoolte vahel kokku viimasel transiidikomisjoni nõupidamisel 3. märtsil ning metoodika jõustub juba uuest raudtee liiklusgraafiku perioodist maikuu viimasel pühapäeval.

Uue metoodikaga kehtestatakse kasutustasude ülem- ja alampiirid ning sisuliselt tähendab selline käsitlus esmakordselt reaalseid äririske ka AS Eesti Raudtee infrastruktuuri ettevõtjale AS EVR Infrale - juhul kui kaubaveod langevad Eesti Raudteele kuuluval raudteel alla teatud kriitilise taseme, peab EVR Infra rakendama kas erakorralisi kokkuhoiu meetmeid või küsima riigiabi.
Kaubaveo mahtude suurenemisel on infrastruktuuri ettevõtjal võimalus teenida rohkem kui seni kehtinud metoodika seda võimaldas. Samuti on sisse viidud regulatsioon, millega saab vähendada infrastruktuuriettevõtja ärikasumit ja piirata majandamiskulude kasvu, mis seni järgis automaatselt tarbijahinnaindeksi käitumisloogikat.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister ja telekomiettevõtted algatasid 6 miljardit krooni maksva uue põlvkonna internetiühenduse arendamise projekti EstWin

2009-04-24

Eile leppisid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja telekomiettevõtted Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniliidu (ITL) eestvedamisel kokku kuni 100 Mbit/s internetivõrgu arendamises aastaks 2015.

„Kui 19. sajandil arendati välja raudteed, 20. sajandil elektrivõrk, siis 21. sajand on sidevõrkude arendamise ajastu," iseloomustas Juhan Parts lairibavõrgu arendamise projekti EstWin. „See projekt võimaldab elavdada majandust ning luua samas ka uusi töökohti," lisas Parts. Samas soodustab Partsi hinnangul lairibavõrgu väljaehitamine Eesti ühtlast arengut ning aitab kaasa maapiirkondades ettevõtluse kasvule.

Uue põlvkonna internetivõrgu väljaarendamise lõpptulemusena on kõigil Eesti elanikel ja asutustel võimalik alates 2015. aastast pääseda ligi internetiühendusele kiirusega kuni 100 Mbit/s.

Täielik üleminek lairibavõrgule Eestis tähendab, et kõik majad, korterid ja kontorid ühendatakse lairibaühendustega. Juhan Partsi hinnangul on tegu ambitsioonika ja samas ka julgustava projektiga, kuna ühe laua taha saadi kõik Eesti telekommunikatsioonivaldkonna põhitegijad.

Tegemist on suurima ühisprojektiga era- ja avaliku sektori koostöös info-ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, mis on avatud kõigile teenusepakkujatele ning eeldab laiapõhjalist koostööd ministeeriumide, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahel.

Projekti EstWin esimese etapina ehitatakse 6 640 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit ja 1400 võrguühenduskohta hõlmav side alusvõrk (baasvõrk), projekti teises etapis ehitavad operaatorid alusvõrgule juurdepääsuvõrgu tarbijatele, kasutades selleks kaasaegseid tehnoloogiaid, mis tagab kõigile soovijatele lairibaühenduse.

Uue põlvkonna lairibavõrkude ehitus mõjutab sisemajanduse kogutoodangu kasvu ja töökohtade loomist.

Maailmapanga poolt 2009. aastal avaldatud uuring näitab, et lairibaühenduste kasutuselevõtu 10protsendiline suurenemine annab kogutoodangu 1,2protsendilise kasvu ühe elaniku kohta.

Kogu projekti hinnanguline maksumus on kuni 6 miljardit, millest riigi kohustused alusvõrgu arendamise osas plaanitakse katta Euroopa erinevatest struktuurifondidest 1,5 miljardi krooni ulatuses.

Riigikogu IRL-i fraktsioon tutvustab Ida-Virumaal töökohtade loomise kava

2009-04-01

Homme ja ülehomme teeb Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon väljasõidu Ida-Virumaale, kus kohtutakse kohalike elanike ja ettevõtjatega, et neile tutvustada IRLi plaani töökohtade loomiseks.

Fraktsiooni aseesimehe Urmas Reinsalu sõnul on Ida-Virumaal tööpuuduse kasv üks suuremaid Eestis, mistõttu keskendutakse ettevõtete käekäiguga tutvumisele ning IRLi pakutavate ettevõtlust ja tööturgu toetavate meetmete tutvustamisele ning arutamisele.

„Töökohtade hoidmiseks ei saa riik ettevõtjal käskida talle mittevajalikke inimesi tööl hoida. Küll saab riik aga toetada omalt poolt ettevõtjatel olemasolevaid töötajaid või uusi töötajaid koolitada. Selleks tuleb siduda ümberõpe tööandjate reaalsete vajadustega," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on tähtis kaasata lisaks ettevõtetele ja omavalitsustele ka haridusasutused ning ringkäigu raames külastavadki IRLi saadikud lisaks ettevõtetele Ida-Viru ja Narva Kutsehariduskeskuseid; samuti üldhariduskoole Avinurmes, Jõhvis, Narvas ja Sillamäel.

Kiisler viib haldusreformi taas IRLi saadikute kogu ette

2009-03-30

Kuna koalitsioonipartnerid on lükanud tagasi regionaalminister Siim Kiisleri eelnõu kiireks haldusreformiks, siis arutab ta taas võimalusi selle teostamiseks lähiaastate perspektiivis IRLi saadikute koguga, mis koguneb järgmisel nädalal Paides.

Kiisleri sõnul on olukord tõsine, sest haldusreformi pidurdamine koalitsioonipartnerite poolt võib viia paljud nõrgemad omavalitsused lähiaastatel kriitilisse seisu. Ta on tutvustanud haldusterritoriaalse reformi seaduse eelnõu nii valitsuskabinetile kui koalitsioonierakondade esindajate ümarlauale parlamendi. Kava, mis võimaldab reformi teostada koos 2009. aasta oktoobris toimuvate kohalike valimistega pole heakskiitu pälvinud.

"Tänaseks on üheselt selge, et koalitsioonipartnerid ei ole nõus haldusreformi 2009. aastal teostama, vaid on pigem valmis kandma vastutust otsustamatusest tingitud tagajärgede eest. Vastused regionaalministri palvele esitada seaduseelnõule konkreetsed parandusettepanekud on konstruktiivsuse asemel kahjuks sisaldanud silmakirjalikkust," ütles Kiisler.

Tema hinnangul on samas nii poliitikute seas, kui ka ühiskonnas laiemalt on esmakordselt tekkinud laiapõhjaline arusaam, et Eesti haldusterritoriaalses korralduses tuleb teha jõulisi muudatusi.

"Praeguse omavalitsussüsteemi probleemid on viimaste kuude jooksul eriti teravalt välja joonistunud seoses halva majandusseisuga, mis läbi tulude langemise seab väga raskesse olukorda ka paljud omavalitsused".

Kiisleri sõnul on languse jätkudes karta ka valdu ja linnu puudutavate halbade uudiste peatset sagenemist. Sellises olukorras käed rüpes istuda oleks vastutustundetu.

"Oleme jätkuvalt seisukohal, et haldusreform tuleb teostada nii ruttu kui võimalik. Kui me ei saavutanud üksmeelt 2009. aastal, siis ehk suudame kokku leppida 2011. aasta osas. Juhul, kui ka see ei õnnestu, peame sihiks seadma aastal 2013 toimuvad kohalikud valimised".

Haldusreform on Kiisleri sõnutsi Eesti poliitkoridorides "kuuma kartulina" veerenud juba kümmekond aastat ning nüüd oleme olukorras, kus reform on vältimatu ja on ka pälvinud avalikkuses märkimisväärse toetuse. Selle teostamiseks peavad kõik erakonnad pea liiva alt välja tõmbama ja asuma ettekäänete otsimise asemel ühiselt tööle lahenduste leidmiseks.

Tsahkna: Kahju, et Reformierakond araks lõi

2009-03-18

Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäril Margus Tsahknal on kahju, et Reformierakonnal puudub julgus teha ära Eestile hädavajalik haldusterritoriaalne reform.

„Nii tagab Reformierakond aastatepikkuse venitamise, omavalitsuste pankrotid ja veelgi väiksema regionaalse tasakaalu," sõnas Tsahkna.

„Soov hoida oma populaarsust ning vältida reforme võib olla poliitiliselt praktiline, kuid ei vii Eestit edasi. Erakondliku populaarsuse eelistamine riiklikele huvidele on ummiktee. Nad pole esitanud isegi mitte ühtegi ettepanekut Kiisleri plaani täiendamiseks või muutmiseks".

„Kui Reformierakond ei suuda otsustada ühtegi reformi, mille möödapääsmatust tunnistab kogu ühiskond, siis kas ta väärib oma nime? Kõige rohkem kannatavad seetõttu Eesti inimesed, kelle võimalus maksuraha eest kvaliteetseid teenuseid saada lükati taas määramatusse tulevikku".

IRL kutsub järgmiseks kolmapäevaks kokku eestseisuse, et arutada erakonna järgmisi samme.

IRL ärgitab koalitsiooni võimaldama kodude maamaksuvabastust

2009-03-11

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kutsub koalitsioonipartnereid kiirelt algatama maamaksuseaduse muutmise eelnõu, millega antakse omavalitsustele õigus vabastada koduomanikud maamaksust. Vastava eelnõu esitas IRL koalitsioonile selle nädala alguses.

"Meil on siiralt hea meel, et pärast linnapeakandidaadi valimist on Reformierakond oma meelt muutnud ja asunud samuti toetama koduomanike maamaksuvabastust. Nüüd on Riigikogus tekkinud reaalne võimalus maamaksuvabastuse seadustamiseks," ütles IRLi eestseisuse liige Ken-Marti Vaher.

Ta meenutab, et kohaliku maksuna on maamaksu üle otsustamine omavalitsuste pädevuses. IRLi ettepanekul anti 2004. aastal seadusega omavalitsustele võimalus vabastada maamaksust represseeritud, mille on kehtestanud mitmed omavalitsused, kaasa arvatud Tallinna linnavalitsus linnapea Tõnis Paltsi ajal. IRL peab oluliseks astuda sarnane samm ka koduomanike suhtes.

"On mõistlik eraldada kodualune maa ja muu sihtotstarbega maa. Maksust tuleb vabastada maaomanikud või kasutajad elamumaalt, millel asuvas elamus või korteris on nende registreeritud elukoht," sõnas Vaher.

IRLi eestseisus peab kahetsusväärseks, et Tallinna linn teeb koduomanikele jätkuvalt liiga röövellikke maamaksumääradega ja maksab koduomanike taskust võetud rahaga kinni keskpartei propagandakulusid.

"Kutsume Tallinna võimuerakonda täiendavalt järgima ka Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu eilset üleskutset mitte kasutama maksumaksja raha ühe erakonna huvides," sõnas Vaher.

IRL ärgitab koalitsioonipartnereid otsustusjulgusele

2009-03-09

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on koalitsioon saanud üle peamisest seni haldusreformi takistanud asjaolust - arusaamast, et omavalitsuste ühinemine võib toimuda ainult vabatahtlikkuse alusel.

„Seda, et haldusreformi Eestile vaja on, ei eita enam keegi. Usun, et koalitsioon suudab leida koosmeele ka haldusreformi tegemist puudutavates sisulistes küsimustes," ütles Laar.

Tema sõnul surub meid kõiki ajapiir - kui me ei suuda selle aasta mai lõpuks reformi tegemises kokku leppida, pole põhiseadust muutmata võimalik seda lähema nelja aasta jooksul teostada.

„See on kurb reaalsus, millest me ei saa üle ega mööda".

IRL esitas täna valitsuskoalitsiooni eestseisuse koosolekul Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale palve anda järgmise nädala keskpaigaks vastus küsimusele, kas nad toetavad regionaalminister Siim Kiisleri esitatud seaduseelnõud haldus-territoriaalse reformi teostamiseks enne 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisi. Kui seda eelnõud soovitakse täiendada, siis ootab IRL koalitsioonipartneritelt konkreetseid ettepanekuid selle muutmiseks.

„Uuringuid sellel teemal on koostatud üle kümne aasta, nüüd on küsimus selles, kas me julgeme midagi reaalset teha või rahuldume vaid rääkimisega," sõnas Laar.

Tema sõnul on IRL valmis konstruktiivselt kaaluma ettepanekuid eelnõusse ja peab vajalikuks asjast huvitatud poolte võimalikult laia kaasamist.

Kiisler: säästa paberit ja raha ning telli e-valijakaart!

2009-02-19

Riigiportaalis http://www.eesti.ee/ saab taas tellida e-valijakaarti. Tellimus jääb kehtima ka kõikideks järgmisteks valimisteks.

“Sel aastal toimuvad Eestis kahed valimised. Juunis valitakse uued esindajad Euroopa Parlamenti ning oktoobris kohalike omavalitsuste volikogudesse. Paberkaardist loobumine elektroonilise teate kasuks võimaldab säästa nii raha kui loodust. Samas on e-valijakaardi tellimine riigiportaalist lihtne toiming, milleks kulub vaid mõni hetk,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.

E-valijakaarti oli esmakordselt võimalik tellida 2007. aasta Riigikogu valimisteks ning siis tellis selle väga lühikese aja jooksul enam kui seitse tuhat inimest. Kuna tookord oli tegemist pilootprojektiga, palub siseministeerium ka nendel inimestel teenuse valik uuesti kinnitada.

Siseministeerium koostab selle aasta 7. juunil toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirjad 8. mai seisuga ning alustab valijakaartide saatmist 12. maist. Nendele, kes on tellinud e-valijakaardi, paberil kaarti ei saadeta.

E-valijakaardi saamiseks tuleb siseneda riigiportaali ning suunata riiklik e-post (…@eesti. ee) isiklikule, tavapäraselt kasutatavale e-posti aadressile. Need inimesed, kellel on aadressi suunamine juba seadistatud, saavad riigiportaalis elektroonilise valijakaardi valiku vastava märkega kinnitada.

„Euroopa Parlamendi hääleõiguslikke valijaid on rahvastikuregistri andmetel üle 900 tuhande. Neist enam kui 1600 valijat on juba praeguseks otsustanud e-valijakaardi kasuks ning loodame, et see arv kasvab jõudsalt iga päevaga,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Valijakaart annab teavet selle kohta, kus, kuidas ja millal on võimalik hääletada. E-valijakaart täidab sama ülesannet, mis paberkaart. Seda ei pea välja printima ega valimisjaoskonnas hääletamiseks kaasa võtma. Samuti ei eelda e-valijakaart elektroonilist hääletamist.

„Kas hääletatakse internetis või jaoskonda kohale minnes, jääb iga valija enda otsustada. Valijakaart annab inimesele nendest võimalustest teada. Samas saab valijakaardi saata vaid neile, kelle elukoha andmed on rahvastikuregistris täpsed,” selgitas Enel Pungas.

Pungas rõhutas, et enne valimisi tuleks riigiportaalis oma elukoha andmed kindlasti üle vaadata ja veenduda, et need on õiged.

Valijale määratakse valimisjaoskond nende elukoha andmete alusel, mis on rahvastikuregistris 30 päeva enne valimisi. Juhul kui rahvastikuregistris kajastuvad elukoha andmed ei vasta tegelikule elukohale, tuleb andmete muutmiseks esitada uus elukohateade. Seda saab samuti kiiresti ja mugavalt riigiportaalis teha.

Anne-Maarja Olei
Siseministeeriumi pressinõunik

Regionaalminister: tugevad omavalitsused toovad maale töökohad

2009-02-18

Regionaalminister Siim Kiisler rõhutas oma 18. veebruaril 2009 Linnade ja Valdade Päeval peetud tervituskõnes, et vaid tugevad omavalitsused suudavad luua tingimused selleks, et inimestel oleks tööd.

„Et investeeringud jõuaksid Tallinnast ja teistest suurematest linnadest väljapoole, peavad kohapeal olema võimekad partnerid, kes suudavad ettevõtjaga suhelda, teda abistada ja otsida lahendusi, mis tagaksid inimestele töö,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Ministri sõnul tuleb raskes majandusolukorras põhifookus suunata töökohtade loomisele.

„Mul on hea meel, et viimastel aastatel on korda saanud paljud Eestimaa koolid, lasteaiad, rahvamajad. Nüüd oleme aga olukorras, kus põhieesmärgiks peame seadma töökohtade püsimise ja tekkimise. Ma ei ole kindel, kas meil on piisavalt teadmisi, et pidada seda võistlust 227-kesi omavahel. Me ei konkureeri ju mitte teiste Eesti omavalitsuste, vaid ka Läti, Leedu, Soome, Ukraina, Venemaa ja paljude teiste globaalsete konkurentidega. Piltlikult öeldes – sellal kui Padise ja Nissi pakkumisi piidlevad, võib investeering minna näiteks Cesisesse. Seetõttu ei saa me mööda vaadata ka vajadusest radikaalse haldusreformi järele,“ tõdes Kiisler.

Riik jaotab sel aastal kohalikele omavalitsustele teehoiuks lisatoetust 378 miljonit krooni

2009-01-23

Eile hilisõhtuni kestnud istungil kinnitas valitsus Juhan Partsi esitatud eelnõu teehoiu rahade jaotuskava kohalikele omavalitsustele aastaks 2009.

Kohalike teede korras hoiuks eraldatakse vähemalt 10 protsenti riigieelarves kütuseaktsiisi laekumise prognoosi põhjal teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. Raha jaotatakse 2009. aastal kohalike teede pikkuse alusel, lähtudes järgmistest koefitsientidest: kohaliku maantee koefitsient on 1,0 ning tänava koefitsient on 5.

Ehk, liinikilomeetrite arvestamisel korrutatakse reaalne kohaliku omavalitsuse tänavakilomeetrite arv läbi 5-ga ja maantee kilomeetrite arv läbi 1-ga ning arvud summeeritakse.

Omavalitsustele on riigieelarves teehoiuks sihtotstarbelisi investeeringuid ette nähtud alates 2003. aastast.

Valitsuskabineti 7. juuli 2005. aasta nõupidamisel kohustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rahastama täiendavalt Setumaa piiriäärseid omavalitsusi (Mikitamäe, Värska, Meremäe, Orava, Vastseliina ja Misso) piiriäärsete elanike elu tagavate vallateede ehitamisel ja korrastamisel.

Neile valdadele eraldatakse tänavu lisaraha piiriäärsete alade kohalike teede ehitamiseks ja remondiks kokku 12 miljonit krooni, mis jaguneb võrdselt nimetatud valdade vahel.

2008. aastaks eraldati kohalike teede korras hoiuks koos 2007. aasta lisaeelarvega 670 miljonit krooni (aluseks 15 protsenti kütuseaktsiisi laekumise prognoosist).

Raha jaotus määratakse riigieelarves riigimaanteede ning kohalike teede hoiuks igaks eelarveaastaks. Kohalike teede hoiuks ettenähtud vahendid koosnevad lisaks riigi toetusele ka omavalitsuste endi eelarvevahenditest. Eelnõu valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Planeerimisalane teavitus muutub paremaks

2008-12-30

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks planeerimisseaduse muutmise eelnõu, mille olulisemad punktid on seotud isikute kaasamisega detailplaneeringute protsessi ning infovahetuse parandamisega, sealhulgas elektroonilise teavitamise võimaldamisega.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on planeerimistegevuses osalemine oluline nii elukeskkonna kujundamise, kui ka läbipaistvuse seisukohalt. "Inimesel peab olema võimalus rääkida kaasa oma koduümbruse ja kodukandi arengust. Mida rohkem inimesed planeerimises osalevad, seda väiksem on ka oht, et otsustamisel mängib kaasa kellegi isiklik kasu," ütles Kiisler.

Ministri sõnul on ka praegu elanikel seadusega õigus läheduses planeeritava ehitustegevuse kohta infot saada ja oma arvamust avaldada. Tegelikult aga piirdub teavitamine väikeses kirjas ajalehekuulutusega ja sildiga kusagil nurgatagusel infotahvlil. "Asi on pea peale keeratud - inimene peab ise pidevalt jälgima, ega tema maja kõrvale pilvelõhkujat ei plaanita," kirjeldas regionaalminister olukorda.

Kiisleri sõnul on eelnõu juures oluline eelkõige mõtteviisi muutus riigikesksest kodanikukesksemaks. "Uue seaduse järgi hakkab omavalitsus uute planeeringute algatamisel otse kirjaga teavitama piirnevate kruntide omanikke ning elanikke. See ongi see suund, kuhu avaliku sektori teenused lähiaastatel järjest kiiremini hakkavad liikuma,“ sõnas Kiisler.

„Selle asemel, et oodata kodaniku sekkumist, kaasab riik või omavalitsus teda automaatselt. Loomulikult on paljude selliste muudatuste eelduseks infotehnoloogia areng. Näiteks antud juhul eeldame, et planeeringutest teavitamine toimuks võimalusel e-kirja teel. Kõik algab siiski mitte arvutiprogrammist, vaid mõtteviisi muutusest," tõdes Kiisler.

Eelnõu kohaselt jõustuvad planeerimisseaduse muudatused 1. juulist 2009.

Planeerimisseaduse muutmise peamine eesmärk on tagada inimeste senisest parem kaasamine planeerimisprotsessi. Samuti kehtestatakse detailplaneeringu rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega ning kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole üldplaneeringuga määratletud. Seadusemuudatused tagavad samuti puudutatud isiku kaasamise detailplaneeringu koostamisse ja parema võimaluse oma õiguste kaitsmiseks.

Regionaalsed investeeringud said 35 miljonit krooni toetust

2008-12-22

Regionaalminister Siim Kiisleri juhitav hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi komisjoni jagas detsembri koosolekul toetusteks 35 miljonit krooni. Komisjoni otsusel said programmist toetust 82 taotlusprojekti.

Programmi eesmärk on parandada avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust regioonides ning toetada sellega kohaliku elukeskkonna arengut. Programmi toetused on suunatud ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööde teostamiseks hoonetes ja rajatistes, et parandada hoolekande, õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise tingimusi eelkõige laste ja noorte ning perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks.

„Omavalitsused esitasid toetuse saamiseks taaskord palju häid ja vajalikke projekte. Kõige rohkem oli toetuse saajate seas erinevaid laste- ja noorteasutuste projekte, kus sooviti toetuse abil parandada koolide ja lasteaedade tingimusi, ning rajada uusi mängu-, ja spordiväljakuid. Samuti said toetust mitmed kultuuri- ja sotsiaalhoolekande asutused,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Teises voorus, tähtajaks 15.september laekus investeeringute asukohajärgsetesse maavalitsustesse kokku 134 projektitaotlust. Esimese menetlusetapi läbimisel suunas komisjon teise etappi edasi 102 taotlust ning lõpetas seejuures 32 taotluse menetlemise.

Teise etapi lõpus tegi komisjon rahastamisotsused. Toetust said 82 projekti ning taotlusnõuetele mitte vastavuse ja vahendite lõppemise tõttu jäid toetuseta 20 projekti.

Toetuste määramisel ja otsuste tegemisel lähtus komisjon eelkõige sellest, kuivõrd esitatud taotlusprojektid on kooskõlas programmi eesmärkide, korra ja tingimustega.

Programmi komisjoni aseesimees Anne Lindma sõnul käivitus programm 1998. aasta alguses, kui otsustati hakata toetama hasartmängumaksu laekumistest regionaalseid investeeringuid. Kokku on programmi algusest, 1998. aastast kuni praeguseni toetatud 1474 projekti kogusummas 346,5 miljonit krooni.

2008. aasta teises taotlusvoorus määratud toetused maakonniti:

·        Ida-Viru - 4,298 miljonit krooni
·        Harju - 4,187 miljonit krooni
·         Tartu - 3,999 miljonit krooni
·         Pärnu - 2,455 miljonit krooni
·         Saare - 2,453 miljonit krooni
·         Rapla - 2,292 miljonit krooni
·         Jõgeva - 2,217 miljonit krooni
·         Järva - 2,136 miljonit krooni
·         Valga – 1,915 miljonit krooni
·         Viljandi – 1,898 miljonit krooni
·         Hiiu - 1,875 miljonit krooni
·         Võru – 1,720 miljonit krooni
·         Põlva – 1,556 miljonit krooni
·         Lääne-Viru – 1,451 miljonit krooni
·         Lääne – 668 tuhat krooni

Lisainfo programmi ja komisjoni otsuste kohta: http://www.siseministeerium.ee/9670?id=14980

Regionaalminister tunnustas Läti poliitikuid otsustusjulguse eest

2008-12-19

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul väärib Läti otsus tunnustust ning on Eestile heaks eeskujuks.

"Näidates raskel ajal üles reaalset reformivalmidust, on Läti parlament teinud rahvale suurepärase jõulukingi. On selge, et otsustusvõimelt on lõunanaabrid meist kaugele ette jõudnud," ütles Kiisler.

Regionaalministri sõnul on Eesti jäänud halduskorralduse uuendamisel Baltimaades viimaseks. "Leedus toimus radikaalne haldusreform juba kümmekond aastat tagasi. Nüüd viisid ka Lätis aastaid kestnud vaidlused tulemuseni - omavalitsuste arv väheneb viis korda," tõdes minister.

Kiisler avaldas lootust, et lätlaste samm paneb ka Eesti poliitikud asju reaalsemalt nägema. "Nii avalikkus, kui ka paljud omavalitsusjuhid on saanud aru, et praegune killustatud halduskorraldus on oma aja ära elanud ja muutunud arengut pärssivaks. On tagumine aeg, et ka riiki juhtima valitud poliitikud oma populistlikud hirmud alla suruksid," sõnas Kiisler.

Regionaalminister Siim Kiisler õnnitles reedel Läti regionaalminister Edgars Zalansit Seimi otsuse puhul ning saatis kolleegile kingiks lapiteki, sümboliseerimaks osade ühendamisel tekkivat sünergiat ja terviku koosmõju.

Kogu Eesti on kaetud tasuta digitelevisiooniga

2008-11-25

Kogu Eesti on kaetud õhu kaudu leviva digitelevisiooniga, mis võimaldab tasuta vaadata seitset kodumaist telekanalit digitaalselt tavaantenni kaudu.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on tänavu märtsis Ruhnu saarelt alanud Eesti üleminek digitaaltelevisioonile läbinud uue olulise verstaposti - kogu Eesti on nüüd kaetud digileviga. „Julge otsus võtta üleriigiliste televisiooniprogrammide levitamiseks kohe kasutusele kõige uuemat tüüpi digitaaltehnoloogia on tänaseks veenvalt ellu viidud. Neile, kelle jaoks on oluline rahvusvaheline mõõde, võib lisada, et Eesti on esimene riik Euroopas, kus kogu territoorium on uue, MPEG-4 formaadis tasuta digileviga kaetud," ütles Parts. „Eesti pikk arenguhüpe on tähelepanuväärne just seepärast, et uuenduslik tehnoloogia on lühikese ajaga muutunud igaühele igas maanurgas ka tegelikult kättesaadavaks."

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli kinnitusel ei ole täna enam ühtegi põhjust, miks oma antenniga varustatud kodud ei võiks hakata kohe digitelevisiooni vaatama. „Tänu digilevile on kõik kodumaised telekanalid ja suur hulk häid rahvusvahelisi teleprogramme kättesaadavad tavalise teleantenniga. Müügile on jõudnud arvestatav valik digibokse ja uusi, sisseehitatud digilevi vastuvõtuga telereid," selgitas Pihel. "Nüüd, kui Eesti on digileviga kaetud, saab igaüks mistahes Eesti paigas ise uue televisiooni eelistes veenduda."

Maapealse leviga digitaaltelevisioonis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 7 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja Kalev Sport. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.

Telekanalite edastamise eest vastutava Levira juhatuse liikme Indrek Lepa sõnul rajas ettevõte Eesti katmiseks digileviga ühtekokku 17 uut digi-tv saatjat. "Pärast kogu Eesti territooriumi katmist digi-tv levialaga jääb meie ülesandeks signaali kvaliteedi jätkuv parandamine," lausus Lepp. „Seepärast oleme väga tänulikud, kui digi-tv vaatajaid meile leviprobleemidest koheselt teada annavad. Lähiajal on kavas avada ka digitelevisiooni vaatamiseks juhiseid andev veebileht ning infotelefon, et televaatajatel oleks lihtsam nõu ja abi saada."

Tavalise katuseantenniga telepilti vaataval inimesel tuleb digitaaltelevisiooni nägemiseks osta või rentida digiboks, telerit välja vahetada ei ole vaja. Digiboks ühendatakse vastavalt seadme kasutusjuhendile antennikaabli ja teleri vahele. Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivad seadmed on varustatud Digilevi märkidega, et seadmeid oleks lihtne üles leida. Kui müüdaval seadmel see märk puudub, ei pruugi see Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobida.

Lisaks eestikeelsetele teleprogrammidele toob kaasaegne digi-tv levivõrk tavalise katuseantenni kaudu vaatajateni ka välismaiseid telekanaleid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-tv vahendusel vaadata sai. Eesti üleminek digitelevisioonile lõppeb kahe aasta pärast 1. juulil 2010, kui õhu kaudu leviv analoogtelevisioon välja lülitatakse. Kaabeltelevisiooni ja satelliit-televisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta.

Kiisler: avalike teenuste parandamine algab vajaduse mõtestamisest

2008-11-11

Regionaalminister Siim Kiisler esines 6. novembril Tartus toimunud üheksandal Riigiametnike foorumil ettekandega avalike teenuste arendamisest. Ta ütles, et hea teenuse eelduseks on arusaam, mida klient ehk kasutaja vajab.

Kiisleri sõnul oleme tehnoloogiliselt jõudnud heale tasemele ning uute e-lahenduste loomine iseenesest ei ole piisav lahendus. „Olulisteks muutusteks on vaja reforme, mis kaaluvad läbi nii teenusele esitatavad ootused, kui ka selle pakkumise viisi ja rahastamise. Kitsaskohti on palju, aga esmajärgus on vaja arendada teenuseid, mis teeksid võimalikult paljude kodanike elu lihtsamaks ja mugavamaks,“ ütles Kiisler.

Kiisler rõhutas ka vajadust mõista, et riigi andmekogude ning infosüsteemide kasutajateks on nii ametnikud, kui ka kodanikud, kel on aga erinevad ootused ja vajadused. „Parimad süsteemid teevad lihtsamaks nii kodanike, kui ka ametnike elu. Seepärast on targem kohe alustada koos kõigi osapooltega,“ sõnas minister.

Ettekande slaidid (pdf 275 kb)

Reinsalu: ühinemistoetuste suurendamine on samm õigel teel

2008-10-22

Riigikogu liikme Urmas Reinsalu sõnul on ühinemistoetuste kahe ja poole kordne suurendamine samm õiges suunas, kuid ebapiisav, sest Eesti vajab jätkuvalt terviklikku haldusreformi.

"IRL on veendunud, et haldusterritoriaalse reformi elluviimisel peaks riik võtma endale suurema rolli kui pealtvaataja ja rahajaotaja oma," ütles Reinsalu täna Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus.

"Vabatahtlike ühinemiste soodustamine ei muuda tõsiasja, et haldusreform on möödapääsmatu, sest Eesti vajab reaalseid ühtsetel alustel toimuvaid muudatusi. Päris kindlasti ei tohiks meie omavalitsused tekkida juhuslikult või pelgalt kildkondlike huvide pinnalt," sõnas Reinsalu.

Kiisler: Eesti kodudes peab olema elekter

2008-10-22

Regionaalminister Siim Kiisler ütles täna Riigikogus elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimesel lugemisel, et sellega hajaasustusaladel paiknevatele peredele elektrivõrguga liitumise võimaldamine on suure regionaalpoliitilise tähtsusega.

„Mul on hea meel, et riik oskab väärtustada maaelu. Me tahame ju, et säiliksid põlistalud ja -külad. Et ka seal oleks tagatud normaalne elukvaliteet, on elektri olemasolu vältimatu eeltingimus. Eesti ei saa endale lubada, et inimesed lahkuksid maalt linna elektri puudumise tõttu," sõnas minister.

Kiisleri sõnul eelistatakse tänavu elektrivõrguga liitumise toetuste andmisel peresid, kellel on vähemalt üks alla 18-aastane, taotlejaga kooselav laps. Tuleval aastal toetatakse võrdsete taotluste puhul eelisjärjekorras pikaajalisi elanikke ning peresid, kus on rohkem kuni 18-aastaseid lapsi..

Täna Riigikogus esimese lugemise läbinud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu, annab elektriga liitumise võimaluse orienteeruvalt sajale hajaasustusalal paiknevale kodule. Eelnõu välistab võimaluse, et elektrivõrguga ühinemise toetust saavad kinnisvaraarendajad. Toetus on suunatud vaid konkreetsetele abivajajatele püsielukohta elektri toomiseks. Seadusemuudatusega elektrivõrguga liitumiseks toetust saavaid peresid on Eestis hinnanguliselt sada, neist lastega peresid on ligi 14.

Laar: Reformierakond lasi taas haldusreformi põhja

2008-09-30

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar küsib, kas Reformierakond on asunud mõtlema nimevahetusele, kuna takistab Eesti arenguks vajalikke reforme. „Kui juba sõna reform Reformierakonna põlve värisema paneb, on aeg nimevahetusele mõtlema hakata," ütles Laar.

„Vältimaks sama saatust, mis tabas Tarmo Looduse reformi - mille läbikukutamist tagantjärele üldiselt suureks rumaluseks peetakse - pöördus regionaalminister koalitsioonikaaslaste poole küsimusega, kas nad peavad võimalikuks ka omavalitsuste administratiivset liitmist."

Laari sõnul tähendab Reformierakonna eitav vastus paraku seda, et taas jäetakse haldusreform tegemata. „Omavalitsuste vabatahtlik ühinemine võtab ekspertide arvates aega vähemalt 100 aastat kui mitte rohkem. Eestil pole nii kaua võimalik oodata."

IRLi esimees tuletas meelde 2001. aastat, mil haldusreform oli põhjalikult ette valmistatud ja läbi räägitud, kuid millele Reformierakond siis parteipoliitilistel põhjustel piduri pani, teatades, et haldusreform saaks toimuda vaid vabatahtliku ühinemise alusel. „Nüüd on sellest seitse aastat möödunud, isegi meie lõunanaabrid on asunud omavalitsuste arvu otsustavalt vähendama, Eesti tammub
aga paigal."

Laar loodab, et Reformierakond suudab „jänese püksist välja visata", sest Eesti vajab mitte sadu nõrku omavalitsusi, vaid tugevaid valdu ja linnu, mis suudaksid oma rahalise ja vaimse potentsiaaliga riigile partneriks tõusta.

„Tänased arutlejad ja aja maha võtjad ei anna endale aru, et me oleme kaotanud juba piisavalt ressursse suutmatuse pärast kaasajastada koolivõrku või tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi. Suuremad ja tugevamad omavalitsused suudaksid tõhusamalt tegutseda tõukefondide vahendite kasutamisel, neid mitte laiali pihustades, vaid prioriteetidele kontsentreerides," ütles Laar.

Laari sõnul on Isamaa ja Res Publica Liit valmis tegutsema ja kutsub koalitsioonipartnereid mõtlema oma ninaesisest kaugemale - Eesti tuleviku peale ja nende inimeste peale, kelle elu külades ja valdades päev-päevalt raskemaks läheb.

„Haldusreform on möödapääsmatu ja Eesti vajab muudatusi kohe. Meie omavalitsused ei tohi tekkida juhuslikult, nad ei tohi olla nõrgad, jääda inimesele kaugeks või lihtsalt hääletult hääbuda," sõnas Laar.

IRLi esimees peab haldusreformi tegematajätmist suureks läbikukkumiseks, kuna madalseisus tammuva Eesti uue tõusu jaoks vältimatult vajalikud otsused on teist korda takerdunud väiklasesse onupojapoliitikasse.

IRLi volikogu toetab Kiisleri haldusreformiplaani

2008-09-27

Täna Tartus kogunenud IRLi volikogu otsustas toetada regionaalminister Siim Kiisleri ettepanekut radikaalse üle-Eestilise haldusreformi teostamiseks.

Regionaalminister küsis koalitsioonierakondadelt homseks, 28. septembriks vastust küsimusele, kas haldusreformi läbiviimisel ollakse valmis kasutama kohalike omavalitsuste administratiivset liitmist või mitte.

IRLi volikogul regionaalministri ettepaneku üle toimunud hääletusel sai see suure toetuse - üks saadik eelistas jääda erapooletuks, vastu ei olnud keegi.

Volikogu ütles oma jaatavas vastuses, et toetab ettepanekut, kuna vajadus haldusreformi järele on selgelt olemas ning ilma riikliku suunamiseta pole võimalik seda ühtsete põhimõtete ja plaani alusel korraga kogu Eesti territooriumil ellu viia.

Erakonna seisukoht on, et omavalitsuse piisav elanike arv võimaldab kujundada vajaliku tulubaasi ja parandada avalike teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust, eriti maal. Suuremad ja tugevamad omavalitsused tasakaalustavad paremini keskvõimu ning loovad eeldused ühtlasemaks regionaalseks arenguks.

Samuti on sellised omavalitsused võimekamad taotlema ja efektiivsemalt kasutama Euroopa Liidu vahendeid, milleks on juba täna möödapääsmatult vajalik paljude omavalitsuste koostöö. Praegune nukker paratamatus on, et nõrgad vallad püsivad paljuski tänu nende kodanike teadmatusele, kes ei nõua teenuseid, mida neile omavalitsused seaduste kohaselt osutama peaks.

Muudatused ei saa toimuda, kui ei tunnistata tõsiasja, et seda reformi pole võimalik teostada ainult ühinemistele tuginedes, mitmetel puhkudel on möödapääsmatu liita omavalitsusi administratiivselt. See võib olla valus ja ebapopulaarne, kuid otsustama peab. IRL on veendunud, et tugeva riigi alus on tugev omavalitsus.

IRL avaldab lootust, et seda seisukohta toetavad ka koalitsioonipartnerid. Sellisel juhul on võimalik lähemate kuude jooksul esitada konkreetsed ettepanekud, millisel kujul haldusreform teostada ning kokku leppida reformi ajakava. Juhul, kui koalitsioonipartneritelt selgelt jaatavat vastust ei tule, pole üleriikliku haldusreformi teostamine võimalik.

IRLi volikogu arutab ettepanekut radikaalseks haldusreformiks

2008-09-26

IRL kujundab homsel volikogu istungil oma seisukoha regionaalminister Siim Kiisleri ettepaneku suhtes kasutada haldusreformi tegemiseks administratiivset liitmist.

Volikogu toimub homme, 27. septembri pärastlõunal kella neljast kuueni Tartu hotellis London.

Enne volikogu istungit koguneb samas erakonna saadikute kogu, kes arutab samuti regionaalministri haldusreformiettepanekuid.

Regionaalminister osales Manilaiu sadama avamisel

2008-09-19

Regionaalminister Siim Kiisler osales 19. septembril Manilaiu sadama avamisel. Kolm aastat varem, 2005. aasta jaanuaritormis kannatada saanud kaile on paigaldatud reguleeritav ramp, mida saab kasutada nii madala, kui ka kõrge veeseisu ajal. Uuendatud sadama korrastamiseks eraldas riik 8,1 miljonit krooni.

Pildigalerii

Regionaalminister Siim Kiisler pöördus koalitsioonipartnerite poole saamaks toetust radikaalse haldusreformi läbiviimiseks

2008-09-18

„Eesti omavalitsuskorralduse toimivuse parandamise vajadust on tõdenud enamik poliitilisi jõude ja eksperte. Sellest tulenevalt peab IRL vajalikuks selget poliitilist kokkulepet haldusterritoriaalse reformi läbiviimise osas," ütleb Kiisler oma kirjas.

Reformi eesmärgiks on kohaliku identiteedi ja iseotsustamise säilitamine ja arendamine, omavalitsuste poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tagamine ja tõstmine, efektiivsem koostöö, planeerimine ja ressursikasutus senistest omavalitsusüksustest suuremate haldusüksuste tasemel, riigi ja omavalitsuste ülesannete jaotuse korrastamine ning omavalitsusüksuste suuruse ja suutlikkuse ühtlustamine.

Kiisleri sõnul on võimalik haldusterritoriaalne reform läbi viia ühtsete põhimõtete ja plaani alusel korraga kogu Eesti territooriumil. See eeldab aga tõsiasja tunnistamist, et reformi pole võimalik teostada ainult vabatahtlikule ühinemisele tuginedes, möödapääsmatu on teatud juhtudel ka omavalitsuste administratiivne liitmine.

Tema sõnul on reformi teostamine võimalik ainult tuginedes tugevatele ja selgetele kokkulepetele, mistõttu ootab ta hiljemalt 28. septembriks koalitsioonierakondadelt vastust, kas haldusreformi läbiviimisel ollakse valmis kasutama kohalike omavalitsuste administratiivset liitmist.

"Juhin ühtlasi tähelepanu asjaolule, et antud küsimusele on võimalik vastata kas jaatavalt või eitavalt. Kõik poolikud variandid - "teatud tingimustel võimalik, võib kaaluda, vajab mõtlemist" tähendavad eitavat vastust. Jaatav vastus annaks mulle regionaalministrina mandaadi esitada valitsusele konkreetsed ettepanekud haldusreformi teostamiseks 2009. aasta kohalike valimiste ajaks," ütleb regionaalminister oma kirjas.

IRL: eelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet

2008-09-16

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon otsustas täna, et 2009. aasta riigieelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet ega langetada otsuseid, mis eriti majanduse ekspordile suunatud osasid kahjustaksid. „Eesti ei tohi eelarve tegemisel saagida oksa, millel ise istub, riigil tuleb eelarvet koostada ka 2010. ja 2011. aastal, kui me praegu majandust kahjustame, pole meil järgnevatel aastatel midagi teha,“ sõnas IRLi fraktsiooni esimees Mart Laar. Sellest tulenevalt otsustas IRL fraktsioon mitte toetada ettepanekut tõsta maagaasi aktsiisimäära, viia majutusteenuste käibemaks 18 protsendile, suurendada erimärgistusega vedelkütuste ning bensiini ja diislikütuse aktsiisimäära. IRL leiab, et need ja võimalikud teised aktsiiside tõusud ei löö mitte ainult inimeste rahakoti pihta, vaid vähendavad oluliselt Eesti majanduse konkurentsivõimet.

„IRL on jätkuvalt veendunud, et Eesti peab hoidma 2009. aasta eelarve tasakaalus. Selleks tuleb kriitiliselt üle vaadata ministeeriumite praegustest piirsummadest üle ulatuvad taotlused. Valitsus peab eelarve koostamisel endale seadma kindlad prioriteedid, praeguseks koalitsiooni sees saavutatud kokkulepped annavad eelarvesse mitu miljardit lisakrooni. IRL arvates tuleks valitsusel eelarve kokkusaamiseks keskenduda sellele, kuidas seda jagada,“ lausus Laar.

Tema sõnul on selge, et riigieelarve kokkusaamiseks on tarvis selget lahendust, sest meil on praegu valida kahe võimaluse vahel: kas teha tähtajaks tasakaalus eelarve või mitte. Selleks peavad praegu langetatud otsused olema jätkusuutlikud ning võimaldama ka järgnevate aastate eelarvetega edukalt hakkama saada.

„Kui selgub, et praegu kokkulepitud lisasummadest ei piisa, on IRL valmis kaaluma teisi lahendusi, mis puudutavad mõne lihtsalt administreeritava, ettevõtlust võimalikult vähe kahjustava ning ühtlase maksu ajutist tõstmist.“

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse avaldus

2008-08-26

EESTI OOTAB OTSUSEID

Eesti 2009. aasta eelarve koostamine on jõudnud otsustavasse faasi. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt eelarve laekumised 2009. aastal miljardite kroonide võrra eeldatust väiksemad. Samal ajal esitab viimastel nädalatel seoses Venemaa rünnakuga Gruusia vastu järjest ohtlikumaks muutuv maailm Eestile uusi väljakutseid. Olemasolevate eelarve piirsummade juurde jäädes pole neile võimalik vastata. Olukorrast väljumiseks tuleb pigem ohverdada antud poliitilised lubadused mitte aga rahvuslikku julgeolekut.

IRL leiab, et Eesti julgeolek peab olema 2009. aasta eelarve peamine prioriteet. Tänapäeva maailmas tuleb julgeoleku tagamiseks aga mitte ainult investeerida kaitsejõududesse, vaid ka sisejulgeolekusse ning tõhusasse välisteenistusse, infrastruktuuri ja maa ühtlasesse arengusse.

Selleks tuleb 2009. aasta eelarves:

1) Hoida kaitsekulutuste osakaal lubatud tasemel

2) Tagada sisejulgeolek

3) Jätkusuutliku arengu tagamiseks panustada haridusse, teadus- ja arendustegevusse

4) Investeerida kogu Eesti ühtlasse arengusse, regionaalpoliitikasse. Transpordidotatsioonid tuleb säilitada.

5) Teavitada muukeelset elanikkonda tõhusamalt maailmas ja Eestis toimuvast, käivitada ETV2.

Selleks, et nimetatud eesmärgid saavutada, ei näe Isamaa ja Res Publica Liit muud võimalust, kui lükata edasi koalitsioonilepingus ette nähtud tulumaksureform.

IRL ministrid on solidaarselt osalenud eelarve ettevalmistamisel, kärpides 8% oma ministeeriumite tegevuskulusid. Viimased eelarveprognoosid muudavad aga möödapääsmatuks muutunud olukorras üle vaadata kõik koalitsioonilepingus antud lubadused. Antud lubaduste võimalustega kooskõlla viimine ning tasakaalus oleva eelarve koostamiseks vahendite leidmiseks ettepanekute tegemine kuulub peaministri kompetentsi. Eelarve korralikuks ettevalmistamiseks ning koalitsioonilepingu muutmiseks loodab Isamaa ja Res Publica Liit, et hiljemalt 1. septembriks esitab peaminister Andrus Ansip valitsusele konkreetsed ettepanekud tasakaalus oleva eelarve koostamiseks. Vastasel korral on raske ette näha, et septembri lõpuks õnnestuks valitsusel 2009. aasta eelarve Riigikogule esitada. IRL teatab, et suhtub esitatud ettepanekutesse täie tõsidusega ning on valmis arutama ka kõigi enda poolt koalitsioonileppesse lisatud lubaduste edasilükkamist.

IRL leiab, et Eesti seisab keeruliste otsuste ees, olles samas veendunud, et praegune valitsuskoalitsioon suudab talle esitatud väljakutsetele edukalt vastata.

Riik toetab ettevõtjaid uute turismitoodete arendamisel 400 miljonit krooniga

2008-08-21

Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjutas alla kahele määrusele, millega riik toetab turismitoodete ja -objektide arendamist aastani 2013 kokku 400 miljoni krooniga.

Määrusega „Turismitoodete arendamise toetamise tingimused ja kord" toetatakse ettevõtjate investeeringuid suurte ja rahvusvaheliselt huvi äratavate turismitoodete väljaarendamiseks, nagu temaatilised keskused ja huvipargid või rahvuslikul eripäral ja traditsioonidel tuginevad turismiatraktsioonid. Toetuse minimaalne suurus on 30 ja maksimaalne 50 miljonit krooni, omafinantseering peab olema vähemalt 70 protsenti abikõlblikest kuludest.

Määrusega „Turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamise tingimused ja kord" saavad ettevõtjad küsida kuni 5 miljoni krooni suurust toetust väiksemate turismiprojektide arendamiseks. Ka selle meetme puhul peetakse oluliseks eelkõige harrastustel põhinevate turismitoodete väljaarendamist ning aktiivse puhkusega seotud teenuseid ja rahvuslikke eripärasid tutvustavaid turismitooteid. Toetuse minimaalne suurus on 1,5 ja maksimaalne suurus 5 miljonit krooni, seejuures peab toetuse taotleja omafinantseering olema vähemalt 50 protsenti.

Toetuste eesmärk on tõsta Eesti kui reisisihi rahvusvahelist konkurentsivõimet uuenduslike turismitoodete arendamise kaudu - loomaks turistidele motivatsiooni Eesti külastamiseks ja külastusaja pikendamiseks.

Toetusteks on aastani 2013 ette nähtud kokku 400 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi raha.

Määrused jõustuvad 29. augustil. Taotluste vastuvõtmise algusest ja nende esitamise tähtaegadest teavitab sügisel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes korraldab ka programme tutvustavad infopäevad.

Parts esitas valitsusele rongiliikluse arendamise kava

2008-07-10

Parts esitas valitsusele rongiliikluse arendamise kava

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts esitas täna valitsuskabinetile rongiliikluse arendamise kava. Kava lähtub Riigikogu kinnitatud „Transpordi arengukavast 2006-2013", mille kohaselt tuleb kindlustada ohutu liiklemine raudteel, tõsta rongiliikluse kiirust ja jätkata reisirongiliiklust vähemalt senises mahus. Selleks, et neid ülesandeid täita, tuleb lähiaastatel investeerida nii raudteesse kui ka uutesse rongidesse.

Valitsuskabinet arutas vajadust arendada Rapla, Viljandi ja Pärnu suuna raudtee infrastruktuuri selliselt, mis võimaldaks neil raudteedel reisirongiliikluse jätkumist vähemalt tänases mahus ja uute rongidega, samuti peab rongidel aastaks 2012 olema nendel liinidel võimalik sõita kiirusega 110 kuni 120 kilomeetrit tunnis. Valitsus otsustas volitada majandus- ja kommunikatsiooniministrit alustama infrastruktuuri omanikuga läbirääkimisi pikaajalise lepingu sõlmimiseks, samuti tuleb ette valmistada selleks vajalik Riigikogu otsuse eelnõu.

Teise punktina esitas Parts valitsuskabinetile ettepaneku osta uued reisirongid nii Tallinna lähiliinidele kui ka kaugliinidele. Rongide ostuks sõlmiks valitsus halduslepingu ASiga Elektriraudtee, kuid reisirongiliiklust korraldaks ettevõte, kelle leidmiseks korraldab valitsus rahvusvahelise konkursi. Valitsus toetas seda ettepanekut ning kohustas ministrit ette valmistama valitsuse korralduse eelnõu, millega antakse ASile Elektriraudtee volitus uute reisirongide hanke väljakuulutamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tehnilise järelevalve ameti hinnangute järgi vajab Rapla, Viljandi ja Pärnu suuna raudtee infrastruktuur järgmise viie aasta jooksul investeeringuid kuni 650 miljonit krooni. Veeremi koosseisu ostmiseks on kogu vajadus umbes 2,7 miljardit krooni, millest 1 miljard krooni on valitsus kavandanud eraldada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Lõplikud summad selguvad riigihangete käigus.

Kiisler maakonnavisiidil ja Saarte Kogu Üldkogul Hiiumaal

2008-06-28

Regionaalminister Siim Kiisler kohtus 27. juunil Hiiumaal maavalitsuse ja omavalitsuste esindajatega ning võttis 28. juunil osa Saarte Kogu Üldkogust.

Pärast kohtumisi maavanem Hannes Maaseli ning omavalitsuste esindajatega külastas minister Emmastes asuvat Eestis ainulaadset kaugtöökeskust (Maalehe artikkel), KOIT programmist 21 miljonit krooni saavat Käina gümnaasiumi ning Tohvri hooldekodu. Õhtul arutles regionaalminister Kassarimaal erakonnakaaslatega poliitilise olukorra ja regionaalhalduse üle.

Laupäeval osales Siim Kiisler Eesti Saarte Kogu (http://www.saared.ee) üldkogul, kus teemadeks olid peamised saarte elu puudutavad probleemid, info eurotoetustest ning ootused seoses saarte seadusega.

PILDIGALERII

IRL algatab arutelu haldusterritoriaalsest reformist

2008-06-09

IRLi eestseisus volitas regionaalminister Siim-Valmar Kiislerit algatama läbirääkimised teiste erakondadega haldusterritoriaalse reformi põhimõtete kokkuleppimiseks.

IRLi otsuse kohaselt peab reform olema suunatud kohaliku identiteedi ja iseotsustamise säilitamisele ja arendamisele, omavalitsuste poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tagamisele ja parandamisele, efektiivsemale koostööle, planeerimisele ja ressursikasutusele senistest omavalitsusüksustest suuremate tasemel, riigi ja omavalitsuste ülesannete jaotuse korrastamisele ja omavalitsusüksuste suuruse ja suutlikkuse ühtlustamisele.

IRL eestseisus peab vajalikuks, et haldusterritoriaalne reform viiakse läbi ühtsete põhimõtete ja plaani alusel ning korraga kogu Eesti territooriumil.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on 2001.aastaks kavandatud haldusterritoriaalse reformi sumbumine erakondade vastuoludesse on üks suurimaid läbikukkumisi selle aastatuhande Eestis, mis on Eestile maksma läinud miljardeid kroone.

„Eesti vajab mitte paarisada nõrka omavalitsusüksust, vaid tugevaid omavalitsusi, mis omaksid nii rahalist kui vaimset potentsiaali riigile tõeliseks partneriks tõusta". Haldusterritoriaalse reformi teostamatus takistab teisi olulisi uuendusi, nagu koolivõrgu või tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi kaasajastamine. Suuremad ja tugevamad omavalitsused suudaksid tõhusamalt tegutseda tõukefondide vahendite kasutamisel, neid mitte laiali pihustades, vaid prioriteetidele kontsentreerides.

„Valida võib seejuures mitme variandi vahel, milleks tuleb omavalitsustega reform läbi rääkida. Igal juhul tuleb kavandatud reform ellu viia ühtse plaani alusel ning korraga kogu Eestis," sõnas Laar.

Regionaalminister ja Eesti Post arutasid koostöövõimalusi avalike teenuste pakkumisel

2008-05-28

Regionaalminister Kiisleri sõnul on riigi huvi, et riik oleks inimesele lähedal. „Arutasime erinevaid alternatiive ning jõudsime lahenduseni, et postivõrk võiks olla üheks sidepidajaks inimese ja riigi vahel,” sõnas minister.

Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste tutvustas kohtumisel võimalusi pakkuda maakondlikes postkontorites uusi lisateenuseid. „Juba praegu esitavad inimesed haigekassa avaldusi postkontorite kaudu või saavad sealt kätte pensioni. Miks mitte luua inimesele võimalust suhelda samamoodi ka riiklike registritega,” selgitas ta.

Kiisleri sõnul võeti kohtumisel vastu otsus asuda ühiselt koostama nimekirja avalikest teenustest, mida on võimalik läbi postkontorite pakkuda. „Näen, et neid teenuseid võiks olla vähemalt neli-viis,” ütles minister. ”Väga positiivne on, et postiring käib inimeste juures iga päev ning sedakaudu on võimalik hoida inimestega tihedat sidet. Ühe teenusena võiks inimene postkontoris või kodus kätte saada sotsiaaltoetusi või täita elukoha registreerimise avaldust,“ tõi minister näite.

Noored Konservatiivid koguvad toetusallkirju kodualuse maa vabastamiseks maamaksust

2008-05-20

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteorganisatsiooni Noored Konservatiivid
liikmed alustavad täna pealinna tänavatel allkirjade kogumist toetamaks
Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanekut vabastada kodude all asuv elamumaa
maamaksust.

"Tallinna keskerakondlik linnavõim tõstis sellest aastast pealinna
maamaksu kaks ja pool korda, mis lõi valusalt paljusid inimesi, kes
soetanud endale korteri või oma maja," ütles Noorte Konservatiivide
Tallinna Klubi esimees Imre Mürk. "Eriti karmiks läheb asi siis, kui
ükskord asutakse teostama maade ümberhindamist. Piltlikult öeldes - kui
mitte nüüd, siis tulevikus keerab maamaks paljudel koduomanikel hapniku
kinni."

Noored Konservatiivid leiavad, et riik ja kohalik omavalitsus peaksid
hindama, kui inimene on koduomanik ja seda igati soodustama.

"Praegu aga lajatatakse maamaksuga, mis on kui karistus kodu omamise
eest," sõnas Mürk. "Selle asemel, et tekitada lisamuresid, peaksid riik ja
omavalitsused hoopis tagama, et inimese kodu on tema kindlus - ka
maksurünnaku vastu."

Et igaühel oleks oma kodus igati turvaline, peavad Noored Konservatiivid
õigeks, kui kodude all asuvat elamumaad edaspidi ei maksustata. Sundimaks
riigikogulasi muutma kehtivat maamaksuseadust, on otstarbekas, kui
allkirjade kaudu väljendab oma sellekohast soovi kõrgeim võim - rahvas.

Täpsem info:

Imre Mürk
imre.myrk@konservatiivid.ee

IRL soovib kokkuhoidu ka poliitikute palgafondis

2008-04-24

IRL esitas Pärnu volikogule ettepaneku vähendada linna valitsemiskulu ja kasutada vabanev seitse miljonit krooni tänavate hooldusremondiks, Vana - Pärnu kalmistu aia ja kabeli remondiks ning jalgrattateede rajamiseks.

„Olukorras, kus Viisitamme koalitsioon koostab negatiivset lisaeelarvet, millega tahetakse eelarves vähendada investeeringusummasid, tuleks linnavalitsejate palga kasvatamise asemel mõelda ka Pärnu linna kodanike ja külaliste heaolule," ütles Pärnu linnavolikogu liige Raul Sarandi.

Tema sõnul soovivad eelnõu algatajad, et nende ettepanekut menetletaks koos 2008. aasta negatiivse lisaeelarvega, sest just valitsemiskulude kokkuhoid peaks olema kokkuhoiukava põhivahendiks.

„Praeguses majandusseisus ja negatiivse lisaeelarve koostamise tingimustes on igati mõistlik korrigeerida linnajuhtide töötasu ning selle arvutamise metoodikat, ka Pärnul on aeg loobuda korrutustehtele tuginevast palgapoliitikast, " lausus Sarandi.

Pärnu linnapea töötasu on praegu 46 000, volikogu esimehel, abilinnapeadel ja linnasekretäril 37 000 krooni, lisaks on linnapeale määratud esindustasu 9000 krooni ning tema kasutusse on antud 50 000 kuulimiidiga krediitkaart. Peale ametipalga teenivad linnajuhid lisa ka osalemisega ettevõtete nõukogudes.

Sarandi sõnul on õige muuta poliitiliste linnajuhtide palga arvutamise metoodikat ning linnavalitsuse liikmete ning volikogu esimehe töötasu tuleks kinnitada ühekordselt korralistele valimistele järgnevaks valitsemistsükliks. Samuti kaotaks IRL linnapeale täiendavalt makstava lisatasu.

„Soovime, et meie ettepanekut menetletaks koos negatiivse lisaeelarvega, sest just valitsemiskulude kokkuhoid peaks olema kokkuhoiukava põhivahendiks ja eeskujuks," sõnas Sarandi.

Vaher: Tallinn kulutab maamaksu Keskerakonna propagandaks

2008-03-29

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva riigikogulase Ken-Marti Vaheri sõnul on tõenäoline, et Tallinn kulutab järsult tõusnud maamaksust laekuva raha Keskerakonna propagandaks.
«Täna võidakse maamaksu põhjendamiseks välja mõelda erinevaid põhjendusi, palju tõenäosem on see, et see maamaksu tõus läheb Tallinna propagandasse, läheb loodavasse digitelevisiooni, linnapea tundidesse ühes telekanalis, mida keegi ei vaata,» ütles riigikogu saadik Ken-Marti Vaher Raadio 2 saates «Ülekuulamine».
Saatejuhi Reimo Sildvee repliigile, et siis läheb maamaks ju tuulde, vastas Vaher - «Ei, see ei lähe tuulde, see läheb otseselt ühe erakonna propagandaks».
Vaheri sõnul võiks kehtivat korda muuta ja vabastad inimeste kodud maamaksust.
«Sellisel juhul peaksid lisaks äriettevõtetele maamaksu tasuma need inimesed, kes on soetatud elamumaa välja rentinud,» lausus poliitik.
Juba mitu aastat saavad sellist maksusoodustust kasutada Tallinnas elavad represseeritud.