Poliitikute ajaveebid

Eesti loob ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juurde usaldusfondi

2012-04-18

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastab täna Bakuus lepingu usaldusfondi loomiseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juurde, millest saab rahastada toidutootmise, metsanduse ja kalanduse arendusprojekte.

"Kõik need sektorid on Eestile olulised ja meil on ka häid kogemusi kõigis neis valdkondades," ütles Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil.
Seederi sõnul on Eesti esimese eelarveväliselt rahastatud arenduse juba teinud, avades mullu suvel Roomas kontaktikeskuse, mis annab võimaluse Skype'i kasutades rääkida tasuta pea kõigi FAO liikmesmaadega.

„Kontakt on ka üks globaalse protsessi võtmesõna, sest peame senisest efektiivsemalt kommunikeeruma, et jõuda kiiremini üksmeelele, kuidas globaalset arengut suunata," selgitas Eesti esindaja FAO juures Ruve Schank. „Loodame, et nii Eesti kontaktkeskus kui usaldusfond aitavad selleks tõhusalt kaasa."

Usaldusfondi paneb Eesti praegu 23 500 eurot. Sinna raha lisamine on vabatahtlik ja tuleneb eelarve võimalustest. Fondist hakatakse rahastama kolme- ja mitmepoolseid projekte, kus üheks partneriks on FAO, teiseks Eesti ja kolmandaks kasusaaja.
Prioriteetseteks sihtriikideks on Armeenia, Georgia, Moldova jt. veel turumajandusele üleminekuprotsessis olevad riigid. Fondi vahenditest võib finantseerida ka Eesti stažööre FAO juures.

Eesti on 2012. aasta teisel poolaastal ka FAO Euroopa regiooni eesistuja, mis tähendab regioonisisese kommunikatsiooni ja koosolekute korraldamist. Eesti võimalus on siin olla senisest efektiivsemaks sillaks ida ja lääne vahel, tuues keskmesse teemad, mis võiksid olla ühised nii idale kui ka läänele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusministri Ukraina visiidi fookuses oli kalanduspoliitika

2012-03-16

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi eilsel Ukraina visiidil olid arutlusel mitmed ühised kalandusküsimused.

„Ukraina on Eestile oluline kalakaubanduse partner, mida näitab kasvõi see, et kaubandusmahtudelt on Eesti tõusnud Norra ja Islandi järel kolmandaks importivaks riigiks Ukraina kalaturgudele," tõdes Seeder pärast kohtumist Ukraina riikliku kalaameti peadirektoriga.

Eesti jaoks olulisima küsimusena arutati pikemalt tollitemaatikat ning tõdeti, et Ukrainas toimuvad arengud on Eestile positiivsed. Ukraina parlamendi menetlusse on jõudnud eelnõu, mille kohaselt senine Ukraina kehtestatud miinimumhinna baasil kalkuleeritav tollimaksu arvestuse süsteem muutub. Eelnõu vastuvõtmisel arvestatakse tollimaksu konkreetsete riikide kalakaubandustehingute väärtuselt.

„Loodetavasti juba sel kevadel vastuvõetav eelnõu muudab ka Eestist eksporditava kala, eelkõige kilu ja räime, tolliga maksustamist õiglasemaks ning läbipaistvamaks. See soodustab edasist kaubavahetuse kasvu ning Eesti kalurite konkurentsivõime tõusu Ukraina turgudel," nentis Seeder.

Ukraina delegatsiooni huvitasid eelkõige küsimused, mis olid seotud Euroopa Kalandusfondi vahendite kasutamisega, sealhulgas kalurite ühistegevuse soodustamine ning selle mõju kalamajandusele. Samuti olid käsitluse all ka püügiõiguste jagamise põhimõtted ning püügiandmete kogumise ja analüüsi süsteem.

Täna jätkab põllumajandusminister oma välisvisiiti Moldovas, kus ta kohtub sealse põllumajanduse ja toiduainetööstuse minister Vasile Bumacoviga. Muuhulgas tuleb arutlusele põllumajandusliku arenguabi osutamine Moldovale.

Põllumajandusministri visiit lõpeb pühapäeval.

Allikas: Põllumajandusminister

Põllumajandusminister määras tänavu maaelutoetuste eelarveks ligi 127 miljonit

2012-02-14

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas täna Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu toetuste tänavuse aasta kogueelarveks ligi 127 miljonit eurot.

Tegemist on summaga, mille ulatuses on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) 2012. aastal toimuvate taotlusvoorude kaudu võimalik toetust määrata. Taotlusvoorud on kavas 30 erineva maaelu arengu toetusmeetme või alameetme osas.

Samuti otsustas minister suurendada mullu väljakuulutatud põllumajanduslike investeeringutoetuse kahe meetme rahastamist. Loomakasvatusehitiste investeeringute meetme vooru algne eelarve oli 12,4 miljonit eurot. Kuna taotlusi oli palju enam, siis suurendas põllumajandusminister selle meetme eelarvet 4 miljoni euro võrra. Kuni 9 töötajaga mikropõllumajandusettevõtete arendamise meetme vooru eelarve oli 10,2 miljonit eurot. Ka selle meetme osas oli taotlusi palju enam ning minister suurendas siin eelarvet 2,7 miljoni euro võrra.

PRIA hindab taotlusi ning teeb loomakasvatusehitiste investeeringute meetme osas toetuste määramise otsused hiljemalt 16. veebruariks ning mikropõllumajandusettevõtete investeeringute osas hiljemalt 16. aprilliks.

Minister Seedri sõnul on nii mikroettevõtete kui loomakasvatusettevõtete ehitiste meetmed väga edukalt rakendunud. „Nende tulemusel on tõstetud põllumajandustootmise efektiivsust ja suurendatud jätkusuutlikkust. Näiteks üle poole Eesti lüpsikarjast paikneb uutes kaasaegse tehnoloogiaga lautades," lausus Seeder.

Maaelutoetuste andmise aluseks on dokument „Eesti maaelu arengukava 2007-2013" ja rahastatud saavad muuhulgas väiketalupidajad, mahepõllumajandus, bioenergeetika, noortalunikud, karjakasvatus, metsamajandus, turustustegevus jpt valdkonnad. Arengukava raames on praeguseks toetusi määratud 651 miljoni euro ja välja makstud 476 miljoni euro ulatuses. „Kuna 2007-2013. aasta maaelu arengukava kogueelarve on 935 miljonit eurot, siis võib piltlikult öelda, et väljamaksete osas on eelarve äsja ületanud ekvaatori," tähendas Seeder. Toetuste väljamakseid on võimalik teha kuni 2015. aasta lõpuni.

Mikropõllumajandusettevõtete ja loomakasvatusehitiste investeeringute meetmete kaudu on juba välja makstud ligikaudu 110 miljonit eurot. Loomakasvatusettevõtete meetme osas oli 2011. aasta taotlusvoor käesoleval programmiperioodi viimane. Selle aasta lõpus toimub, aga mikroettevõtete arendamise meetmele veel üks taotlusvoor eelarvega 20 miljonit eurot.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Baltimaad kavandavad ühiseid samme ühise põllumajanduspoliitika reformi suunamiseks

2012-01-31

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.

„Otsisime ühispositsioone ja taktikat otsetoetuste võrdsustamise saavutamiseks," ütles Seeder. Arutluse all olid lisaks rohestamise , ekspordisubsiidiumid ja toetustasemete lõikamise teemad, mille puhul on Seedri sõnul samuti oluline ühiste positsioonide väljatöötamine.

Lisaks kohtus minister Seeder Läti Parlamendi spiikri Solvita Āboltinaga.

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid 20. jaanuaril Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist. Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida ühisturul.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamiseks

2012-01-21

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt

2011-12-01

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Soome kolleeg Jari Koskinen tõdesid täna Helsingis toimunud töökohtumisel, et põllumajandus- ja maaelutoetuste rahastamise alused tuleb muuta õiglasemaks.

„Maaelu arengutoetused on mõeldud eelkõige maaettevõtluse ja maapiirkondade infrastruktuuri investeeringute toetamiseks, samuti teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse arendamiseks," ütles Seeder. „Eesti ja Soome ei näe võimalusi nende toetuste vähendamiseks, pigem võiks investeeringutoetusi suurendada otsetoetuste vähendamise arvelt," selgitas ta.

Eesti ja Soome leiavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi raames tuleks muuta ka maaelu arengutoetuste rahastamise aluspõhimõtteid. Kuivõrd maaelu arengukavadega toetatakse ka metsandust, siis tuleks Seedri sõnul rahastamise skeemis arvesse võtta mitte ainult põllumajandusmaade suurust, vaid ka metsamassiive. „Lisaks tuleks arvestada ka asutustihedust ja asjaolu, et valdav osa Eestist kuulub uue määratluse kohaselt vähemsoodsate alade hulka."

Eesti suurim probleem ÜPP reformikavas on Euroopa Komisjoni poolt ettepandud põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise üliaeglane tempo. Ebavõrdsed otsetoetused rikuvad võrdset kohtlemist ning sunnivad Eesti põllumehi konkurentsis püsimiseks rohkem ja suurema efektiivsusega tööd tegema.

Soome põllumajandusminister Jari Koskinen ütles, et ta mõistab ja toetab põhimõtteliselt Eesti soovi põllumajanduse otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks. Samas ta selgitas, et kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika rahastamist ei suurendata, siis saab võrdsustamine toimuda suuremate toetustega riikide toetuste vähendamise teel ja see saab olema väga problemaatiline.

Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Eile kohtus Seeder Läti peaministri ja põllumajandusministriga, samuti on ta ÜPP ja otsetoetuste teemal kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel," kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.

„Otsetoetuste tasemete suure erinevuse tõttu on raske saavutada samu eesmärke. Kui põllumeestele ei tagata võrdselt stabiilset sissetulekut, siis on tõsises ohus maapiirkondade talumajapidamised ja selle tulemusena kogu Euroopa areng," selgitas Seeder. Ta lisas, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis näevad ette võrdseid konkurentsitingimusi liikmesriikides.

Eesti on alustanud rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist otsetoetuste võrdsustamiseks. Otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on riigipeadel, kes langetavad otsuse Euroopa Liidu üldise finantsraamistiku osas.
Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Lisaks Läti ministritele on Seeder kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, homme teeb ta visiidi Soome ning ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder selgitab eurovolinikule põllumajandustoetuste võrdsustamise vajalikkust

2011-11-25

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördus kirjaga Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Cioloşe poole, et selgitada talle vajadust võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

Kuigi otsetoetuste ümberjaotamise protsess on Seedri sõnul poliitiliselt keeruline, ei saa Eesti nõustuda komisjoni praeguse ettepanekuga, kus õiglase toetuste jagamise viisini jõudmise ajaraam on teadmata, ulatudes üle praegu arutelu all oleva mitmeaastase finantsraamistiku.

„Soovime näha otsetoetuste ühtlustumist liikmesriikide vahel nii ruttu kui võimalik. Leiame, et järgmisel eelarveperioodil peaks kõigi liikmesriikide otsetoetustasemed olema vähemalt 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest," rõhutas Seeder volinikule saadetud kirjas. „Me ei saa nõustuda tulevase poliitikaga, mille tulemusena erinevad toetustasemed aastal 2020 ikka kolmekordselt."

Üldiseks arusaamaks on Seedri teatel olnud, et otsetoetuste ajaloolised toetustasemed ei ole tulevase Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raamistikus õigustatud. Ta lisas, et toetused peavad olema õiglased, kohtlema kõiki põllumajanduskaupade ühisturul osalejaid võrdselt ja tagama konkurentsivõime üle kogu Euroopa Liidu.

„Euroopa solidaarsus peab väljenduma ka põllumajanduspoliitikas ja otsetoetustes," rõhutas Seeder.

Seeder avaldas lootust, et tema kirjas tõstatatud mured saavad ÜPP reformilepetes positiivse lahenduse ja avaldas valmisolekut Ciolosega temaatika arutamiseks kahepoolselt kohtuma.

Põllumajandusminister Seeder kavatseb kahepoolselt kohtuda oma kolleegidega liikmesriikidest, et Eesti seisukohtadele toetust ja liitlasi leida. Eelmisel nädalal kohtus minister oma Iirimaa kolleegiga, lähiajal on plaanis kohtumised Soome ja Läti põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tallinna eelarve on suure laenusurve all

2011-11-23

„Linnaeelarvest on teedele ja tänavatele eraldatud jooksvateks investeeringuteks 8,2 miljonit eurot. See, et eelmise aastaga võrreldes on investeeringud tõusnud 1,3 miljonit eurot on marginaalne, näiteks 2006. aastal oli see summa 35 miljonit eurot,” ütles Jürgenson. „Eelarve maht aga on tõusnud selle ajaga 36%.“

„Omaette teema on linna laenukoormus, mis on planeeritud 57% eelarvest ehk 280 miljonit eurot, mis on ligilähedane maksimumile lubatust. Linna kohustus ainuüksi OÜ Raadiku Arendusele on ligi 108 miljonit eurot. Kui liita juurde ka Loopealse munitsipaalmajad ja koolid, mis on PPP-projektina teostatud, siis on linna kohustuste ulatus murettekitav,“ sõnas Jürgenson.

„Lasteaedade tuleva aasta investeeringutest kaks kolmandikku teostatakse just PPP-ga, peale mida makstakse paar aastakümmet renti,” tõdes Jürgenson. „Loopealse ja Raadiku elurajooni üürimaksed ainuüksi ulatuvad aastas ligi 10 miljoni euroni.”

„Samuti ei pea paika Savisaare väide, et meediakulud ei suurene. Eelarvest võib välja lugeda, et Pealinn ja Stolitsa saavad juurde 35 000 eurot,” lausus Jürgenson. „Kulutused meediale ja mitmesugustele sihtasutusele on väikesed lollused, mis summeeruvad üheks suureks kuluks, mis kuivatavad ära linnaeelarve,“ ütles Jürgenson.

Seeder: Eesti otsib liitlasi otsetoetuste võrdsustamiseks

2011-11-16

Eesti alustas rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi kohta alates aastast 2014.

Eile kohtus Seeder Dublinis Iirimaa põllumajandusministri Simon Coveneyga. Arutelu all oli kogu ÜPP reformipakett, eraldi keskenduti otsetoetuste ühtlustamisele ja maaeluvahendite jaotusele.

Iirimaa, kes on EL-i keskmisel tasemel otsetoetuste saaja, tunnustas Eesti püüdlusi võrdsemate konkurentsitingimuste kehtestamise suunal. „Minu Iirimaa kolleeg rõhutas, et Iirimaa käsitleb nii otsetoetusi kui maaelutoetusi ühise paketina, kuid põhimõtteliselt ta nõustus, et EL peaks liikuma ühtlasema toetuspoliitika suunas," ütles Seeder.

Riikidevaheline otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul kindlasti läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on ka riigipeadel, kes langetavad otsuse EL-i üldise finantsraamistiku osas.

Seeder märkis, et Iirimaa on Eestiga mitmetel ühistel seisukohtadel, kuidas ÜPP reformikõnelustel edasi liikuda. Muuhulgas oldi ühel meelel, et keskkonnaeesmärkide elluviimise meetmed peaksid olema konkreetsele liikmesriigile sobivad, mitte üleeuroopalised ja suhteliselt nõrgalt suunatud.

„Samuti leidsime, et peaks valitsema riigisisene suurem paindlikkus suunata otsetoetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele ning võimalus tagada uute põllumajandusettevõtjate kaasatus põllumajandustootmisesse, mida praegune ajaloolisele referentsile baseeruv toetusõiguste süsteeme oluliselt raskendab," märkis Seeder.

Järgmiseks on Seedril ÜPP ja otsetoetuste võrdsustamise arutamiseks kavas kohtuda Läti ja Soome põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti tahab põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha

2011-11-04

Põllumajandusminister Helir Valdir Seeder märkis valitsuse pressikonverentsil, et järgmise eelarveperioodi lõpuks peaks otsetoetused Eesti põllumeestele ulatuma 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, see tähendaks Eesti põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha.

Täna moodustavad otsetoetused Eesti põllumeestele 45 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Euroopa Komisjon on eesmärgiks seadnud, et kusagil ei tohiks toetuste määr olla alla 90 protsendi keskmisest, millal selleni jõutakse on aga tänaseni lahtine. Eesti seisukoht on, et selleni peaks jõudma järgmise finantsperioodi jooksul, ehk siis aastaks 2020.

«Eesti on kõige suurem Euroopa põllumajandusriik, meil on kõige rohkem põllumaad elaniku kohta,» rääkis minister. «Eesti on suur riik. Koos Hiina ja Indiaga elab siis enam kui kolmandik maailma elanikest,» toonitas minister Eesti olulisust.

Allikas: Postimees Online 03.11.2011

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

Seeder: Põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine jätkub plaanipäraselt

2011-10-26

Eilne teade Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite väljamaksmise peatamisest Eestile on tekitanud segadust põllumajandustootjate hulgas, kuid põllumajandusministeeriumi kinnitusel jätkub põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine plaanipäraselt.

„Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond on eraldiseisvad fondid struktuurifondidest ning Eestis jätkub PRIA kaudu kõigi põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „PRIA on Euroopa Liidu poolt akrediteeritud makseagentuur ning mingisuguseid probleeme ei ole."

Sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar väitis Seedri sõnul tänases Äripäevas ekslikult, et Euroopa Liidu struktuurifondi vahendite väljamaksmise peatamine puudutab ka põllumajandussektorit. „Selline valeinfo külvamine on kahetsusväärne," ütles Seeder.

Kuigi osa eurorahade väljamaksmine Euroopa Liidust on hetkel peatatud, jätkub ka rahandusministeeriumi kinnitusel kõigi alustatud projektide ja käimasolevate taotlusvoorude rahastamine varem laekunud euroraha arvel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

2011-10-25

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

IRL toetab Haridus- ja Teaduministri Jaak Aaviksoo üleskutset allkirjastada ühisdeklaratsioon, mille eesmärk on koostöö õpetajate palgatõusu saavutamiseks ning seda võimaldavaks koolivõrgu korrastamiseks.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva sõnul kutsub IRL üles Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad deklaratsiooniga liituma, sest koostöös on võimalik leida lahendus õpetajate palga murele ning väärtustada õpetajate tööd.

„Õpetaja ameti väärtustamise üks oluline komponent on palk. IRL on seisukohal, et täiskoormusel töötava õpetajate keskmine palk peab olema 20% kõrgem Eesti keskmisest palgast. Õpetajate palgatõusuks tuleb üle vaadata senine rahakasutus ning vastavalt eelarvelistele võimalustele leida ka lisaraha järgmistel aastatel. Õpetajate töökoormuse vähendamiseks tuleb analüüsida praeguseid õpetajate tööülesanded ning tagada, et õpetajad tegeleks oma põhitööga, mitte administratiivsete küsimuste lahendamisega," selgitas Kaia Iva.

Järgmise aasta riigieelarves suurenevad hariduse valdkonna kulud 12% ehk 65 miljonit eurot. Samuti suunatakse haridusse kvoodimüügi tulu arvelt ning RKASi kaudu investeeringuid 72 miljoni euro ulatuses. Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist.

Sester: Euroopa uus finantsraamistik peab keskenduma rangele eelarvepoliitikale

2011-10-20

Brüsselis, 20.-21. oktoobril toimuval kõrgetasemelisel konverentsil uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 arutelul ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barrose, et tähelepanu tuleb pöörata mitte rahaeraldistele, vaid eeldatavatele tulemustele.

Barroso sõnul tuleb Euroopa viia uuele tasemele nii konkurentsivõimelisuse, kui ka jätkusuutlikuse poolelt. Euroopa peab pöörduma tagasi Rooma lepingu juurde, mille järgi Euroopa Majandusühendust rahastatakse liikmesriikide osamaksetest vaid üleminekuperioodi vältel ning sellele järgneb üleminek omavahendite süsteemile.

Täna on Euroopa olukorras, kus 70% Euroopa Liidu tuludest ei pärine omavahenditest, vaid tulevad otse rahvamajanduse kogutulu vahendite kaudu liikmesriikide eelarvetest.

Euroopa Komisjon näeb omavahendite süsteemi reformimisel praeguste käibemaksupõhiste omavahendite kaotamist ning kahe uue omavahendi loomist - uues finantsraamistikus finantstehingute maksu ning riikliku käibemaksu, mis laekuksid Euroopa Liidu eelarvesse.

Samuti näeb uus finantsraamistik ette mitmete suurte Euroopa fondide ühendamise ühtseks strateegiliseks raamistikuks. Lisaks soovib Komisjon sõlmida iga liikmesriigiga eraldi partnerluslepingu, et programmid oleksid rohkem tulemusele orienteeritud.

"Praeguses globaalses finants- ja majanduskriisi olukorras peab uus mitmeaastane finantsraamistik tugevdama Euroopat. See eelarve peab olema lootuse, mitte hirmu eelarve. Finantsraamistiku menetlemisel ja vastuvõtmisel tuleb Euroopa Liidul tähelepanu pöörata rangele eelarvedistsipliinile ning selgelt kehtestada poliitilised prioriteedid", ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).

2014-2020 Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku kogukulu on 1,025 miljardit eurot, mis moodustab 1,05% kogurahvatulust.

Seeder: Eesti ootab põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist

2011-10-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul ootab Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist, et tagada Eesti põllumeestele Euroopa ühisturul võrdsed konkurentsitingimused.

"Euroopa Komisjoni seatud eesmärk võrdsustada põllumajandustoetused on igati õige, kuid väljapakutav võrdsustamise ajakava ei rahulda meie põllumehi," ütles Seeder.

Seeder selgitas, et võrdne kohtlemine ja võrdsed konkurentsitingimused on Euroopa Liidu aluspõhimõteteks. "Nende põhimõtete järgimiseks tuleb ka põllumajandustoetused väljapakutavast tempost kiiremini võrdsustada," lisas minister.

„Eesti peab oma seisukohad jõuliselt välja ütlema ja katsuma leida teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas toetajaid, sest üksi jääme nõrgaks ja ei pruugi edu saavutada," ütles Seeder.

Igaljuhul on Seedril hea meel tõdeda, et Eesti põllumajanduspoliitikas valitseb üksmeel valitsuserakondade ja põllumeeste organisatsioonide vahel. Tänased põllumeeste meeleavaldused Brüsselis, Tallinnas, Riias ja Vilniuses näitavad, et Balti riikide valitsused ja põllumehed on oma nõudmistes solidaarsed.

Täna kell 13.30 tutvustatakse kõikides liikmeriikides Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi õigusaktide eelnõusid, mis muuhulgas sisaldavad ettepanekuid põllumajandustoetuste võrdsustamiseks.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Reinsalu: 2012. aasta riigieelarve parandab tööhõivet

2011-09-28

IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu sõnas 2012. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel Riigikogus, et tuleva aasta riigieelarve seab oluliseks eesmärgiks tegeleda jätkuvalt tööhõiveolukorra parandamisega.

„Tööhõive võtmes on äärmiselt oluline, et tuleva aasta riigieelarves on kasvanud investeeringute maht ning tööturumeetmete rahastamine on eelarves säilinud samas mahus olukorras, kus registreeritud töötuse absoluutarvud on vähenenud viimase aastaga ligi kaks korda," sõnas Reinsalu.

„Olgugi, et registreeritud töötus on kahanenud jõudsalt, on Eestile endiselt suureks väljakutseks tegeleda pikaajalise töötusega."

Reinsalu lisas, et eelarve puhul on järgitud konservatiivset eelarvepoliitikat, mis võimaldab liikuda eelarve tasakaalu suunas 2013. aastaks.

„Maailmamajanduse trende arvestades on igati asjakohane, et valitsus on võtnud järgmise aasta majanduskasvu aluseks palju konservatiivsema lähenemisnurga, kui lubavad kvartaalsed majanduskasvu numbrid täna. See peaks tagama, et valitsusel ei tule asuda koostama negatiivseid lisaeelarveid ja 2013. aastaks võime vastu võtta juba tasakaalus riigieelarve," rääkis ta.

Reinsalu rõhutas ka, et rahvusliku julgeoleku seisukohast on ülimalt oluline, et 2012. aasta riigieelarvega tõusevad kaitsekulud 2%-ni SKPst. See tugevdab tema sõnul esmast iseseisvat kaitsevõimet ning tagab riigikaitse stabiilse arengu.

Ta avaldas ka lootust, et muudatusettepanekute tegemisel jäädakse parlamendis kahe jalaga maapeale ning juhindutakse põhimõttest, et jagada saab vaid neid vahendeid, mis on reaalselt olemas.

Tunne Kelam: majandusjuhtimise pakett hoiab ära eurotsooni reeglite rikkumise tulevikus

2011-09-28

Täna, 28. septembril võttis Euroopa Parlament oma Strasbourgi täisistungil vastu vastu kuuest õigusaktist koosneva majandusjuhtimise paketi ("kuuspakk" ehk "six-pack").

"See seadusandlik pakett ei lahenda käesoleva hetke võlakoormust ega majandusprobleeme, kuid kehtestab õigusliku raamistiku, mis peaks edaspidi ära hoidma eurotsooni reeglite rikkumise, see tähendab üle oma võimaluste elamise üksikute liikmesriikide poolt tulevikus, " ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam.

Vastuvõetud õigusaktide pakett peab tugevdama euro kasutuselevõtuga sõlmitud Stabiilsuse ja Kasvu pakti ning laiendama selle reguleerimisala, vältimaks reeglite rikkumist juba varases staadiumis.

Tunne Kelam kahetseb, et "kuuspaki" vastuvõtmine on veninud kolm kuud.

"Euroopa Parlament hääletas parandusettepanekuid 21. juunil ning nõustus suhteliselt karmima versiooniga," ütles Kelam.

"Kuid sotsialistide ja vasakpoolsete vastuseisu tõttu lükati lõpphääletused edasi sügisele."

Peamine vastuolu ühelt poolt parempoolsete ja liberaalide ning teiselt poolt sotsialistide ja vasakpoolsete vahel puudutab liikmesriikide eelarve defitsiidi piiramist endiselt 3%-ga.

"Sotsialistid on soovitanud võimaldada suuremaid defitsiite juhul, kui lisaraha on suunatud majanduskasvu ergutamisele. Parempoolsed ja liberaalid peavad praeguses kontrolli alt väljunud olukorras ainuõigeks finantsdistsipliini tugevdamist, mitte erandite tegemist," väitis Tunne Kelam.

Tänahommikusel debatil olukorrast Euroopa Liidus, mille juhatas sisse Komisjoni president Barroso, rõhutas Kelam, et kõigi sõrmed osutavad praegu Euroopa Liidu Nõukogule. Poliitilise tahte vaegus ning otsuste vastuvõtmise venimine on kahandanud Kelami sõnul usaldust Euroopa Liidu suutlikkusse leida kriisile veenev lahendus.

"Valitsustevahelise meetodi domineerimine viib Euroopa Liidu tagasi, võimalik, et kaosesse. Orienteerumine majandusliidule, mille edasiliikumise kiirust ei pea saama dikteerida kõige aeglasemad, avab Euroopa Liidu jaoks usaldusväärse perspektiivi," kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on kehtestatud Euroopa Rahanduse stabiliseerimisfond kavandatud tegelemaks väiksemate riikide kriisiga. Nüüd, kus finantskriis on nakatanud ka suuremaid eurotsooni liikmeid, tuleks kaaluda vajadust laiendada kõnealuse fondi volitusi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

264- liikmeline Rahvapartei fraktsioon on ülekaalukalt suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis

Sester: Euroopa majanduse juhtimise pakett ei too automaatselt tulemusi

2011-09-20

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) kohtus Varssavis Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide rahanduskomisjonide esimeestega. Kohtumise raames tunnustasid liikmesriikide saadikud Euroopa Liidu majanduse juhtimise paketi heakskiitmist.

„Tegemist on Euroopa Komisjoni esitatud seadusandlike meetmete paketiga Euroopa majanduse- ja eelarvepoliitika edendamiseks. Paketi raames tõhustatakse Euroopa Liidu eelarve- ja makromajanduslike poliitikate järelevalvet," rääkis Sester.

Tema sõnul tõstab pakett euroala ja ühtse turu konkurentsivõimet ning aitab tagada tugeva ja kestva eelarvepoliitika liikmesriikides.

„Kohtumisel tunnustati liikmesriikide valitsusi seoses pingutustega paketi osas kokkuleppele jõuda. Kindlasti on see euroala finantsstabiilsuse saavutamisel samm edasi, kuid kokkulepe ei too veel automaatselt tulemusi. Liikmesriikide valitsused peavad mõistma, et antud paketiga võetud kohustusi tuleb kõigil täita," sõnas Sester.

Kõnealuse kohtumise näol on tegemist traditsioonilise eesistujamaa parlamendi korraldatud kokkusaamisega, mille põhiteemadeks olid majanduse juhtimise pakett, Euroopa majandusolukord ning finantsjärelvalve kriisist õpitu valguses.

Tsahkna: reservide kasutamine lähtub avalikest huvidest

2011-09-13

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) hinnangul lähtub rahandusministeeriumi plaan kasutusele võtta haige- ja töötukassa reservid eelkõige avalikest huvidest.

„Laias laastus on küsimus selles, kas riik maksab võimaliku laenu võtmisel intressid pankadele või maksab need haige- ja töötukassale, kus see lisaväärtusena meie kõigi hüvedena tagasi tuleb," sõnas Tsahkna.

Plaani järgi võtaks riigikassa Haige- ja töötukassa vabad reservid enda hallata, makstes neile selle pealt õiglast intressi.

Tsahkna sõnul on talle arusaamatu sotsiaaldemokraatide vastuseis. „Selle sammuga teeniksid nii haigekassa kui ka töötukassa reservid lisavahendeid, samal ajal oleks nende rahapaigutus kindlamas kätes. Ei ole saladus, et täna rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv ei sisenda kindlustunnet ja seda isegi suhteliselt konservatiivsete paigutuste puhul," rääkis Tsahkna.

„Rahandusministeeriumi plaan tähendab ka seda, et riik ei peaks turgudelt laenu võtma, mistõttu riigi laenukoormus ei tõuseks ning muidu pankadele intressideks makstav maksumaksja raha jääks avalike hüvede tagamiseks reservide teenistusse," lisas Tsahkna.

Tema sõnul tuleb aga tagada, et reservide olukord ei halveneks ning vajadusel oleks võimalik neid Haige- ja töötukassal kasutusele võtta.

Laar: eelarvepoliitika on osa julgeolekust

2011-06-09

Brüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel kutsus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen üles allianssi liikmesriike täitma seatud eesmärki ning tõstma oma kaitseeelarveid kahe protsendini rahvuslikust koguproduktist.

Rasmussen tõdes, et kahjuks on paljudes riikides arengud läinud vastupidises suunas ning kutsus üles liikmesriike seda lubadust täitma.

Suurbritannia kaitseminister Liam Fox tõi selle taustal näitena esile Eesti kui usaldusväärse partneri ning liitlase, kes on otsustanud viia oma kaitseeelarve järgmisest aastast kahe protsendini. Fox rõhutas ka, et eelarve tasakaal ning võlgnevuse vähendamine on osaks rahvuslikust julgeolekust ning nendele küsimustele tuleb NATO riikidel tõsist tähelepanu pöörata. Eesti otsus äratas kohtumisel tähelepanu ning leidis esiletõstmist teistegi riikide poolt.

„Eestile kohtumisel osaks saanud positiivne tähelepanu on kindlasti hea. See tugevdab meie tõsiseltvõetavust ning suurendab seega julgeolekut," ütles Eesti kaitseminister Mart Laar.

„Võib ainult nõustuda nendega, kes peavad vastutundlikku eelarvepoliitikat oluliseks osaks rahvuslikust julgeolekust," lisas minister. Eesti on tema hinnangul suutnud ka rasketel aegadel mitte minna kaasa kiusatusega oma probleeme julgeoleku arvelt lahendada.

„Sama vastutustundlikult peame jätkama ka tulevikus. Vähema rahaga annab tihti rohkem teha. Seda on ilmekalt tõestanud ka mitmed NATO riikide ühishanked ja ühised projektid," sõnas kaitseminister Laar pärast kohtumist.

NATO kaitseministrite kohtumine lõpeb täna.

Tsahkna: korras rahandus on heaolu eeldus

2011-05-03

IRLi parlamendisaadik Margus Tsahkna ütles täna olulise riikliku tähtsusega küsimuse „Riigi rahanduspoliitika" arutelul, et majandustõus tuleb rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu saavutamiseks.

Samuti tuleb eelarve tasakaalu nõue sätestada riigieelarve baasseaduses, andes Riigikogule õiguse seada valitsuskulude ülempiirid järgmiseks neljaks aastaks.

„Majanduskasv tuleb rakendada just meie enda inimeste toimetuleku, parema hariduse ning seeläbi suurema konkurentsivõime saavutamiseks. Emapension ja tasuta kõrgharidus on vaid mõned näited nendest sammudes, mis kannavad endas hoolivuse sõnumit," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on järgmise nelja aasta jooksul eesmärgiks muuta riik hoolivamaks oma inimeste suhtes.

„Korras riigi rahandus ja jõudsalt kosuv majandus on aluseks, mille peale saame ehitada oma inimestest hooliva riigi," lausus Tsahkna.

Ta toonitab, et ettevõtluse edendamiseks peame vähendama eelkõige tööjõukuludega seotud maksukoormust, langetades töötukindlustusmakset ning üksikisiku tulumaksu ja seades kõrgepalgalistele töökohtadele sotsiaalmaksu lae. Hinnatõusu surve vähendamiseks peredele tuleb kaotada kodualuse maa maks.

„Ajal, mil Euroopa riigid vaevlevad võlalõksus, peame meie tegema otsuseid tulevikuks. Seepärast on tasakaalus eelarve poliitika põhimõte vaja sätestada riigieelarve baasseaduses, et ka tulevaste võimalike raskuste ja kriiside jaoks valmistuda," rääkis Tsahkna.

Majanduslanguse aegadel võib riik Tsahkna sõnul kulutada enam kui ta teenib tulusid, kuid seda vaid kogutud reservide arvel. Eelarvepuudujäägi ülempiiriks on sel juhul Maastrichti kriteeriumites sätestatud kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellisel juhul tuleb eelarvedefitsiidi finantseerimiseks kulutatud reservid järgneva kuue aasta jooksul taastada.

„Tasakaalus riigieelarve, madal laenukoormus ja konservatiivne rahanduspoliitika ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on pöörata Eesti riigi majandus jõudsale kasvule ja uus majandustõus rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu
saavutamiseks," ütles Tsahkna.

Kas Reformierakond sunnib rahandusministeeriumit vassima?

2011-02-11

Kommenteerides Rahandusministeeriumi vastust süüdistusel nende poolt koostatud erakondade valimislubaduste prognoosi poliitilises kallutatuses, ütles Riigikogu rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna, et tegemist on suurejoonelise vassimisega.

"Rahandusministeeriumis töötavad minu kogemuse järgi kenad inimesed. Kuid kahetsusväärselt on nad allunud Reformierakonna survele ning astunud valimiskampaaniasse," ütles Tsahkna.

Juhtides tähelepanu asjaolule, et rahandusministeerium on jätnud arvestamata vähemalt 20 Reformierakonna programmis esitatud lubadust, leidis Tsahkna, et ministeerium tunnistab tegelikult ka ise, et on olnud Reformierakonna sisendist sõltuv.

Kui teiste erakondade poole nende palvega nende lubadusi täpsustada ei pöördutud, siis Reformierakonnal selline võimalus ilmselt oli, sest Rahandusministeruium kinnitab, et "kui sarnastel lubadustel on erinevad tulemused, siis on erakonnad esitanud täiendavaid kriteeriumeid, mida nad lubaduste all mõtlevad".

"Selle võimaluse avas Rahandusministeerium paraku ainult Reformierakonnale, sest IRLilt mingeid täiendavaid kriteeriumeid ei küsitud," ütleb Tsahkna.

"Tundub, et Rahandusministeeriumi ametnikud võtsid Reformierakonna poolt esitatud andmeid puhta kullana ega hakanud neid Reformierakonna programmiga võrdlema.

Rahandusministeeriumi arvustustest on välja jäetud paarkümmend Reformierakonna valimislubadust, millest osa on teiste erakondade juures sisse arvestatud.

Tsahkna kinnitab ka, et täiest puudulik on ka nimekiri Reformierakonna investeeringute alal antud lubadustest.

"Ma ei saa aru, miks on nende puhul piirdutud vaid osade investeeringute tabelisse kandmisega - ja seda taas ainult Reformierakonna juures".

"Kui tahame Eesti majandust edasi viia, peame saama Rahandusministeeriumit usaldada, selline vassimne seda kahjuks ei võimalda."

Lukas: rahandusministeerium eirab haridusökonoomilisi põhimõtteid

2011-02-10

IRLi aseesimees Tõnis Lukase sõnul on Rahandusministeerium kahetsusväärselt esitanud tasuta eestikeelse kõrghariduse pakkumiseks vajalikud summad haridusökonoomilisi põhimõtteid eirates.

"Loomulikult on rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks vajalik oluliselt tõsta üliõpilase kohta riigieelarvest eraldatavaid vahendeid, kuid seda tuleb teha niikuinii. Tänagi otsustas valitsus tõsta riiklikku õppekoha baasmaksumust, mis suunab täiendavat raha kõrghariduse kvaliteedi tõusu," ütles Lukas.

Tõnis Lukase sõnul on IRL oma prognoosides lähtunud sellest, et õppekoha baasmaksumus tõuseb järk-järgult ning tasuta õppe võimalust pakutakse kõigile eestikeelsetel õppekavadel esmakordselt õppivatele tudengitele. Arvestades asjaolu, et hetkel on Eesti 33 000-st riigieelarvevälisel kohal õppijast 7500 osakoormusega õppes, 1300 on välistudengid ning 500 tudengit õpivad mitmendat korda, ehk ei mahu tasuta õppesse mahtumisse kriteeriumide alla, on raske leida lähtealuseid Rahandusministeeriumi arvestustele.

"Hetkel maksavad kõik tasulises õppes õppivad tudengid kokku 41,7 miljonit eurot aastas ning võttes arvesse eeltoodud andmed ei ole võimalik, et see summa saaks lähitulevikus olla 80 miljonit eurot," lausus Lukas.

Tema sõnul sisaldab tasuta kõrghariduse väljapakutud kontseptsiooni 40 miljonit eurot komponente, mis peavad kompenseerima kõrgkoolide tasulisest õppest loobumist, üleminekut vajaduspõhisele õppetoetuste süsteemile ning ka kvaliteedikomponenti kõrghariduse heal tasemel säilitamiseks, milleks on alus loodud ka tänasel Vabariigi Valitsuse istungil langetatud otsusega uue vastuvõtu 10% tõusuks 2011 sügisest.

"Kahtlemata ei tähenda tasuta eestikeelsele õppele üleminek täpselt praeguse õppekohtade jaotuse struktuuri säilimist, kuid eesmärk on ühiskonna vajadusi arvestades tagada kõigi võimekate noorte õiglane ligipääs kõrgharidusele ja selleks vajalik summa ei ületa praeguste rahastamistasemete juures 40 miljonit eurot," ütles Lukas.

''Eelkõige avardab uus süsteem ligipääsu erialadel, kus riiklik koolitustellimus on seni olnud minimaalne või puudunud üldse."

Laar: IRL on eelarvetasakaalu põhiseadustamise välja pakkunud

2011-02-07

Kommenteerides Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Axel Weberi tänast avaldust, et euroriigid peaksid eelarvepuudujääki põhiseadusega piirama, meenutas IRLi esimees Mart Laar, et IRL on ettepaneku eelarvetasakaalu põhiseadustamiseks Eestis teinud.

Täna Tallinnas samuti Weberiga kohtunud Laar ütles, et tegemist on väga õigete põhimõtetega, mille seadusesse kirjutamise nimel kavatseb IRL edasi töötada.

„Kõige tõsisem vastuväide IRLi ettepanekule on kahtlematult seisukoht, et põhiseadus on püha ja seda ei tohi niisama lihtsalt muuta. Samas on eelarvetasakaal põhimõte, mis on meie lastele ja lastelastele kindlustuspoliis tulevikuks. Minu meelest on see piisav põhjus, et seda ka põhiseadusesse lisada," ütles Laar.

Ta rõhutab, et laenuraha on nagu narkootikum - kui oled seda korra proovinud, on raske hiljem loobuda.

„Kergekäeliselt võetud laenud tuleb meie lastel ja lastelastel aga kinni maksta. Mina ei taha, et elaksime täna põhimõttel, et pärast meid tulgu või veeuputus. Eesti noored väärivad kahtlematult paremat tulevikku," ütles Laar.

Aaviksoo: loodan, et Ligi pole kõhklema löönud

2011-01-27

ERR-i "Valimisstuudios" erakondade valimislubaduste katteallikates kahelnud
rahandusminister Jürgen Ligi seadis kahtluse alla ka IRLi võimekuse
kaitsekulutuste eest seista, nimetades saavutamatuks eesmärgiks
kaitsekulutuste viimist kahe protsendini samaaegselt emapensioni ja tasuta
kõrghariduse kehtestamisega.

„Erinevalt rahandusminister Ligist ei kahtle IRL, oma võimekuses tasakaalus
eelarve säilitada majandusele, haridusele, pereväärtustele ja riigikaitsele
üheaegselt mõeldes. Me ei näe mingit põhjust loobuda ühisest eesmärgist -
liitlastele antud lubadustest viia kaitsekulutused kahe protsendini SKP-st.
Loodame et ka reformikad pole Ligi üteluse peale püssi põõsasse visanud,
nende programmi lugemine annab vähemalt põhjust nii arvata," ütles
kaitseminister Jaak Aaviksoo.

"Reformierakonna enda lubaduste hindamine Ligi mõõdupuuga on sellevõrra
keerulisem töö, et konkreetsemate lubaduste kõrvale on tihti lisatud ka
märge „võimaluse korral," märkis Aaviksoo. Nii IRLi kui Reformierakonna
lubaduste puhul peetakse üheks katteallikaks majanduskasvu, kuid erineva
eesmärgipüstitusega - oravatel pole päris selgeid sihtmärke seatud."

IRL-i hinnangul on suuremate parlamendierakondade valimislubaduste edetabel
järgmise maksumusega: IRL 65 miljonit eurot, Reformierakond 70 miljonit + 60
kuni 300 miljonit betooni, Sotsiaaldemokraadid 500 miljonit eurot,
Keskerakond 550-600 miljonit eurot.

IRL lubab oma valimisprogrammis lisaks emapensionile ja tasuta
kõrgharidusele tõkestada maksude tõstmise, viia eelarve tasakaalu
samaaegselt laenu võtmata. Lubaduste täitmiseks vajaminev raha on arvestatud
koos majanduskasvu ja Euroopa fondidest toetustega. IRL on seadnud
eesmärgiks Euroopa keskmisest vähemalt kolm korda kiirema majanduskasvu
saavutamise.

Rahvuslikud huvid nõuavad maksude langetamist

2011-01-23

Kommenteerides alanud maksudebatti, tõdeb IRL murega, et sellel tegeletakse kahjuks peamiselt maksude tõstmisega, mis oleks IRLi meelest vastuolus rahvuslike huvidega.

"Maksukoormus on Eestis niigi liiga kõrge, selle suurendamine vähendaks majanduskasvu ja hoiaks tööpuuduse kõrgel," ütleb IRLi esimees Mart Laar.

Tema hinnangul on Eesti maksusüsteemi peamiseks murekohaks liiga kõrgele tõusnud tööjõumaksud - mida kõrgemalt on töö pakkumine maksustatud, seda ettevaatlikumad on tööandjad ka uute töökohtade loomisel.

Majandusele uue hoo andmine on IRL jaoks oluline ka selleks, et finantseerida viia Eesti eelarve tasakaalu. "Iga aasta, mida sellega venitamine, vähendab järgnevate põlvkondade võimalusi selleks, et ise oma tuleviku üle otsuseid langetada. Võlakriis kujuneb paljude riikide jaoks juba lähemas tulevikus Euroopas raskeks probleemiks. Eesti ei tohi oma tänaseid probleeme lahendada tuleviku arvelt. IRL blokeerib kõik katsed valitsuse võlakoormust järsult suurendada," lausub Laar.

Samas tõdeb ta, et eelarve tasakaalustamine on keeruline ülesanne, mille täitmiseks tuleb investeerida haridusse ja laste kasvatamise väärtustamisesse. „Maksude alandamisel kaotab Eesti vähemalt hetkeks raha. Samas teist võimalust edasiliikumiseks pole".

Laar ei nõustu seisukohaga, et Eestis on kõik nii hästi, et midagi muutma ei pea. Seetõttu tuleb vähemalt kahes küsimuses kiirelt otsused langetada.

IRL-l on kavas sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning töötuskindlustuse makse alandamine.

Samuti näeb erakonna programm, ette, et tööandjad saaksid erisoodustusmaksu tasumata teha sissemakseid töötaja pensionikindlustusse, maksta täiendava ravikindlustuse eest ja teha kulusid töötajate koolitamisele.

"Need sammud aitavad Eesti majandust väärtusahelas ülespoole nihutada.Eesti vajab rohkem töökohti, kus makstakse head palka ja nende loomist tuleb seetõttu maksude langetamisega soodustada," ütles Laar.

"Juba Hakob Hurt kutsus eestlasi üleks vaimult suureks saama, seetõttu tuleb investeeringuid haridusse ning inimvarasse soodustada, mitte takistada."

Seeder: tagatisnõuet tuleks rakendada vaid kütuse ostmisel aktsiisilaost

2011-01-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tuleks kütusefirmadele kavandatavat 100 000 euro suurust tagatisnõuet rakendada üksnes aktsiisiladudest kütust ostvatele ettevõtetele, mitte aga üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele.

"Reeglina toimuvad käibemaksupettused kütuse ostmisel aktsiisiladudest, misjärel kütuse edasimüümisel jäetakse käibemaks tasumata ning pettuse toimepannud firma likvideeritakse ning riigil puudub võimalus kahjude sissenõudmiseks. Selliste maksupettuste vastu tuleb tõsiselt võidelda ning siinkohal on tagatiste nõudmine vajalik ja põhjendatud," ütles Seeder.

Tema sõnul üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele 100 000 eurose tagatisnõude rakendamine ei ole põhjendatud, kuna seal üldjuhul käibemaksupettusi ei toimu. Kui isegi tanklaomanikust kütusefirma paneb toime maksupettuse, siis on tal tankla näol olemas reaalne vara ja riik saab kahjud sisse nõuda.

"Üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele minimaalselt 100 000 euro suuruse tagatisnõude sätestamine piiraks põhjendamatult ettevõtlusvabadust ja pärsiks konkurentsi kütuseturul. Kindlasti viiks see just maapiirkondades paljude tanklate sulgemiseni, mis halvendaks oluliselt kütuse kättesaadavust," märkis Seeder.

Riigikogu menetluses on Vedelkütuse seaduse muudatused, mille kohaselt on plaanis kehtestada kõigile kütusefirmadele minimaalselt 100 000 euro suurune tagatisnõue.

Seeder tegi Riigikogu Rahanduskomisjonile ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et tagatisnõue kehtestatakse üksnes neile ettevõtetele, kes ostavad kütust aktsiisiladudest.

Mart Laar rääkis Europarlamendi kriisigrupile kärbetest

2010-12-09

IRLi esimees Mart Laar selgitas täna Brüsselis Europarlamendi kriisigrupile, kuidas Eestil õnnestus majanduskriisist väljuda ning tagada endale pääs eurogruppi.

Laar kirjeldas arenguid Eestis ning samme, mis aitasid Eestil vähendada ähvardavat eelarvepuudujääki, kriisist väljuda ning majanduse uuesti tõusule viia.

IRLi esimees rõhutas, et kriisist edukalt väljumiseks tuleb teostada kärped eelarves võimalikult kiiresti ning otsustavalt.

"Vaid kiirete kärbete tulemusel on võimalik vältida tõsisemaid probleeme ning viia majandus taas tõusule. Just seetõttu suutis Eesti olukorrast pääseda pensioneid kärpimata ning kui vahepeal katkestas Eesti sissemaksed pensionifondi II sambasse, siis järgmise aasta eelarves on need taastatud. Eesti suutlikkus langetada raskeid otsuseid viis meid kriisist välja," sõnas Laar.

Tegemist oli parlamentaarse kuulamisega, kus peaesineja Mart Laari kõrval esinesid ka mitmed majanduseksperdid. Laari sõnul pole ta Eesti kohta ammu nii palju häid sõnu kuulnud.

"Rõhutati, et Eesti on eeskujuks kõigile riikidele, kes praegu kriisiga heitlevad, samuti eurotsoonile tervikuna, demonstreerides, et konservatiivne rahanduspoliitika ning õigel ajal ning õigetel aladel tehtavad kärped annavad tulemusi," ütles Laar.

Astmelise tulumaksu oht toob Imre Rammuli poliitikasse

2010-12-06

Psühhiaater-seksuoloog Doktor Imre Rammul kandideerib IRLi nimekirjas Riigikogusse, sest astmeline tulumaks ajab tal "karva turri".

"Proportsionaalne tulumaks ongi tegelikult astmeline tulumaks, mille astmed on tavakodanikule hoomamatud - kui mõned juhmakad seda ei näe, siis on põhjuseks see, et IQ on alla kehatemperatuuri või nägemine on tönts," ütleb Rammul.

Ta tunneb enda sõnul mitmeid sellisest majanduskeskkonnast pärinevaid kolleege, kes peavad umbes kolm kuud aastast puhkama, et neid kõrgemate maksudega ei röövitaks.

"Astmeline tulumaks võib viia selleni, et osad inimesed asuvadkiülepuhkama, teised loovad enda äriühingud, mille kaudu tulusid optimeerida ja kolmandad hääletavad jalgadega kolides sõbralikku riiki". Astmeline tulumaks võiks isegi luua uusi töökohti - tõenäoliselt sugeneb terve rida ettevõtteid, mis pakuvad riiulifirmasid jms vabanemaks maksuhüppest.

Initsiatiiv ei tohi Rammuli sõnul olla karistatav ja proportsionaalse tulumaksu korral võidavad nii maksustatavad kui ka abivajajad. Kui astmelisest tulumaksust edasi minna, siis järgmisteks sammudeks on juba natsionaliseerimine ja küüditamine, kuid see on meil juba olnud.

Tsahkna: Eesti võiks olla Euroopas eelarvetasakaalu eestkõneleja

2010-09-21

Brüsselis Euroopa liidu riikide parlamentide rahanduskomisjonide esimeeste aastakonverentsil viibiva Margus Tsahkna sõnul peaks Eesti võtma Euroopas eelarvetasakaalu eestkõneleja rolli.

„Meil on ette näidata edukas tegutsemine majanduskriisi ajast, mil suutsime hoiduda võlalõksust ning säilitada Maastrichti kriteeriume järgides eelarve tasakaal, suure osa Euroopa liikmesriikide tänane probleem on tasakaalust väljas eelarve ning suur võlakoorem," ütles Tsahkna.

Ta tutvustas rahanduskomisjonide esimeestele ideed lisada eelarve tsüklilise tasakaalu põhimõte põhiseadusesse koos ideega panna seadusandjale kohustus määratleda riigi kulutuste ülempiir neljaaastaseks perioodiks.

„Saksamaa on teinud põhiseadusesse eelarve tasakaalu lisamisega esimesed sammud. Eesti peaks Euroopa riikide kõige suurema rahanduspoliitilise probleemi lahendamisel võtma suurema rolli," rääkis ta.

Tsahkna sõnul kujuneb järgmisel aastal Eesti riigieelarve puudujäägiks 1,6 protsenti ja aastaks 2013 on meil plaan ühe esimese riigina Euroopas oma eelarve tasakaalu viia.

Angela Merkel ja Mart Laar: eelarve tasakaal tasub kirjutada põhiseadusesse

2010-09-16

Brüsselis toimunud Euroopa Rahvapartei (EPP) tippkohtumise raames arutasid Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja IRLi esimees Mart Laar eelarvetasakaalu kirjutamist põhiseadusesse.

Merkel ja Laar arutasid olukorda Euroopas ning selle ees seisvaid väljakutseid, millest üheks suuremaks peeti pääsemist ähvardavast võlakriisist, mida süvendavad demograafilised probleemid.

Merkeli kinnitusel on üheks võimaluseks eelarve tasakaalu kirjutamine põhiseadusesse, mida Saksamaa on just teinud. Tema sõnul on see samm Saksamaal end õigustanud, aidates korda saada eelarved ja tõstes üldist kindlust tuleviku suhtes.

Liidukantsleri hinnangul on eelarvetasakaalu põhiseadustamisel olnud oma osa Saksamaa viimase aja positiivsetes arengutes.

Laar tutvustas Merkelile IRLi ettepanekut täiendada Eesti põhiseadust eelarve tasakaalu nõudega. Merkel ja Laar leidsid, et kuna selle teema vastu tuntakse hetkel huvi laiemalt Euroopas, tuleks seda ka Euroopa Rahvaparteis edaspidi tõsiselt arutada.

Laari sõnul tugevdas kohtumine arusaama, et eelarvetasakaalu kirjutamine põhiseadusesse on õige samm.

"Hetkel oleme koalitsioonipartneri Reformierakonnaga kokku leppinud selles, et viime eelarve tasakaalu käsitlevad punktid eelarve baasseadusesse, kuid kindlasti jätkame arutelu selle üle, et need ka põhiseadusele lisada," lausus Laar.

Tema hinnangul on see mõistlik samm, kui tahame anda Eestile tulevikuks kindlama garantii.

Mart Laar: lepiti kokku vastutustundlik eelarve

2010-09-14

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna valitsuskabinetis kokku lepitud 2011. aasta riigieelarve eelnõu kommenteerides, et on saavutatud tulemusega rahul, kuna see vastab prioriteetidele, mille erakond seadis.

"Seda võib nimetada vastutustunde eelarveks. IRLi esimene prioriteet läbirääkimistel oli liikumine eelarve tasakaalu poole, kuna vaid see võib edendada majandust ning luua reaalseid töökohti. See õnnestus ka saavutada," ütles Laar.

Tema hinnangul on eelarve koostatud vastutustundlikult ja selle tasakaalupositsioon paranes.

„Teiseks IRLi prioriteediks oli hariduskulude kasv, mis õnnestus ka saavutada. Hariduskulud kasvavad peamiselt investeeringute toel seitse protsenti, ehk rohkem kui eelarve keskmiselt, taastatakse kõrghariduselt eelmise aasta kärpekavades võetud summad," rääkis Laar.

Tema sõnul on IRLi kolmandaks prioriteediks Eesti tasakaalustatud regionaalne areng - ning siin lisandus investeeringuteks regionaalarenguks ligi miljard krooni.

„Kokkuvõttes võtab eelarve vastu Riigikogu, kuid usun, et eelarve leiab Riigikogu enamuse heakskiidu," lausus Laar.

Koalitsioon leppis kokku riigieelarvetasakaalu seadustamises

2010-09-13

IRLi ja Reformierakonna esindajad leppisid täna koalitsiooni eestseisuse koosolekul kokku riigieelarve tasakaalu seadustamises riigieelarve baasseadusega.

"Me oleme ühisel arusaamal, et eelarvetasakaalu põhimõte on mõlema erakonna ühine väärtus ja eesmärk, mille saavutamise poole tuleb liikuda," ütles IRLi esimees Mart Laar.

Tema sõnul ei arva Reformierakond hetkel, et eelarvetasakaalu põhimõttega tuleks täiendada põhiseadust, kuid nad on valmis selle teema juurde tagasi pöörduma. Samas nõustus Reformierakond sellega, et eelarve tasakaalustamiseks tuleb kiiremas korras oluliselt täiendada eelarve baasseadust. IRL omakorda kinnitas, et võib omalt poolt vastavad ettepanekud kiiresti esitada.

"Eelarvetasakaal on jätkuvalt meie prioriteet, me kavatseme sellega jätkuvalt tegeleda. Oleme rahul, et eelarve tasakaalu nõuded, mida IRL on esitanud, leiavad kajastust riigieelarve baasseaduses," rääkis Laar.

"Me ei saavutanud küll kohe maksimumi, kuid astusime ometi olulise sammu edasi".

Tema hinnangul on eelarvetasakaalu seadustamine ning üleminek kontratsüklilisele eelarvepoliitikale Eestile möödapääsmatult vajalik, sest see aitab kaasa Eesti majanduse ühtlasele arengule, mis omakorda loob töökohti ning tõstab rahva elujärge.

Koalitsiooni eestseisus arutab eelarvetasakaalu nõude põhiseadustamist

2010-09-12

Homme kogunev koalitsiooni eestseisus arutab Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanekut kirjutada põhiseadusesse eelarve tasakaalu nõue.

IRL eestseisus peab vajalikuks kirjutada eelarvesse põhimõte, mille kohaselt peab üldvalitsuse eelarve printsiibina olema tasakaalus ilma laenutuluta.

Üldvalitsuse eelarve tasakaalu tagamise korra ja reeglid majanduse tsüklilisuse arvestamiseks sätestaks Riigikogu seadusega.

Majanduslanguse korral võib riigieelarve jääda puudujääki, mis ei tohi olla suurem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Majanduskasvu taastudes tuleb eelarve viia taas tasakaalu. Samuti tuleb puudujäägi finantseerimiseks kasutatud reservid seaduses toodud tähtaja jooksul taastada.

Neid nõuded ei pea järgima sõjaseisukorra, erakorralise olukorra või loodusõnnetusest tingitud eriolukorra ajal.

IRLi eestseisus otsustas pöörduda oma koalitsioonipartneri Reformierakonna poole ettepanekuga töötada eelpoolmainitud põhimõtetest lähtudes välja konkreetne tekst põhiseaduse muutmiseks ning algatada see enne septembri lõppu Riigikogus.

See võimaldaks Riigikogu sellel koosseisul enne oma volituste lõppu vastav parandus vastu võtta, jättes lõpliku otsustamise järgmisele Riigikogule, andes ühtlasi valijatele võimaluse selle üle oma arvamus välja öelda.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul võimaldaks eelarvetasakaalu kirjutamine põhiseadusesse Eestil oma eelarvet tasakaalus hoides ka majanduse tsüklilisust tasandada, hoides ära võlalõksu langemise.

Laar arutles Euroopa Liidu eelarvevolinikuga eelarve tasakaalu üle

2010-09-11

IRLi esimees Mart Laar arutas Poolas Krynicas peetaval majandusfoorumil Euroopa eelarvevoliniku Janusz Lewandowski, Poola Keskpanga presidendi Marek Belka ja Poola peaministri majandusnõukogu esimehe Jan Krzysztof Bieleckiga 20 aasta jooksul Kesk- ja Ida-Euroopas aset leidnud muutusi ning uusi valjakutseid.

Osalejad leidsid, et Kesk- ja Ida-Euroopa on suutnud kommunistliku süsteemi tekitatud kaosest edukalt väljuda ning oma elatustasemelt Euroopa keskmisele läheneda. Suuremat edu on seejuures saavutanud riigid, kes julgesid end kommunistlikust minevikust otsustavamalt lahti rebida ning radikaalseid uuendusi teostada.

Laari sõnul avaldasid osavõtjad Eestis tehtule tunnustust, tuues Eestit teistele üleminekuriikidele eeskujuks.

„Tänase Euroopa ees seisvatest väljakutsetest rääkides rõhutas eelarvevolinik Lewandowski nii rahvuslikul kui Euroopa tasemel eelarve tasakaalu ning võlalõksu tähendust. Belka ja Bielecki tõid seejuures välja võlakriisi põimumise demograafiliste probleemidega, mis võib moodustada väga ohtliku kombinatsiooni," ütles Laar.

Eelarvetasakaalust rääkides avaldati taas tunnustust Eestile, kes suutis kõigile raskustele vaatamata eelarve puudujäägi alla kolme protsendi viia.

Laari sõnul oli tal Eestile jagatud kiituse üle loomulikult hea meel, kuid samas kummitavad samad probleemid ju ka Eestit. Lahenduseks sellele on ühelt poolt üleminek kontratsüklilisele eelarvepoliitikale ning laenukoormuse mitmekordistamisest hoidumine.

„Sellele lisaks on aga vaja senisest suuremat tähelepanu pöörata rahvastiku taastootmisele, see tahendab suurendada laste arvu," ütles Laar.

Laste arvu arvestamine pensionite maksmisel oleks näiteks üks samm, mis sellele kaasa aitaks. Laste sünnile mõjub omakorda negatiivselt lakke tõstetud võlakoorem, mis võtab meie lastelt ja lastelastelt võimaluse ise oma tuleviku üle otsuseid langetada.

Laar: eelarve tasakaal toob edu

2010-09-04

IRLi esimees Mart Laar ütles Saksamaal Fraknfurtis "Campus foorumil" Euroopa äriliidritele antud ülevaates Eesti teest eurotsooni, et Euroopa vajab julgust otsustada ning tulevikku vaadata.

Käsitledes oma kõnes Euroopa ees seisvaid väljakutseid rõhutas Laar, et suurimaks probleemiks on Euroopas praeguseks ajaks tõusnud võlakriis, mida süvendab veelgi demograafiline kriis.

Laari hinnangul on huvi Eesti poolt saavutatu vastu suur ja siiras. Samas küsiti korduvalt, et kas Eesti ikka suudab saavutatut hoida.

„Loomulikult tuli jutuks ka eelarve tasakaal ning selle nõude hiljutine lisamine Saksamaa põhiseadusesse. Saksamaal hinnatakse seda igati positiivselt, rõhutades et vastasel korral oleks riigil raske võlakriisist välja rabeleda".

IRLi esimehe sõnul ei peeta seda ei majandust liigselt piiravaks ega takistavaks, vaid just sammuks, mis seda kiiremini käima lükkab. Saksamaal läheb praegu majanduses selgelt paremini kui naabritel ning nii mõnigi pidas seda vähemalt osaliselt eelarve tasakaalu eest võitlemise tagajärjeks.

Monopolide seaduse abil hakkavad sooja- ja veehinnad kukkuma

2010-06-16

Riigikogu liige Urmas Reinsalu ütles täna monopole ohjeldava seaduse teisel lugemisel parlamendi kõnetoolist, et seaduse vastuvõtmine alandab lähematel aastatel Tallinna veehinda kuni veerandi võrra.

Reinsalu meenutab, et Tallinnas Vesi kogus keset majanduskriisi tarbijatelt põhjendamatu tulukuse abil nii suurt tasu, et sai 500 miljonit krooni puhaskasu, mis makstakse aktsionäridele välja.

Ta ütles, et selle seadusega allutatakse kõik kaugkütte-ettevõtted ja suuremad vee-ettevõtted konkurentsiameti kontrollile ning edaspidi kaob võimalus koguda põhjendamatu tulukuse alusel rekordilisi kasumeid ja maksta neid dividendideks.

„Peab lõppema olukord, kus Tallinna Vesi võtab poole miljardi kroonise dividendi ning linnavalitsus laseb sellel juhtuda ega kaitse tarbijate huve," lausus Reinsalu. Tema hinnangul vajab Eesti monopolide ohjeldamise seadust, mis tagab riigi kaitse tarbijatele kui nõrgemale poolele.

Riigikogu liige Ken-Marti Vaher prognoosis oma tänases kõnes monopolide ohjeldamise seaduse mõjul lähiaastatel ka küttehindade alanemist. Tarbijate jaoks võib tema hinnangul konkurents soojuse hinda lähiaastatel 10-15 protsendi võrra allapoole tuua.

„Uus seadus eelistab soojuse tootmisel efektiivsemat tehnoloogiat ja kodumaiseid energiaallikaid. Kohalike kütuste kasutuselevõtt võimaldab hindu paarikümne protsendi jagu allapoole tuua," ütles Vaher.

Riigikogu võtab monopolide ohjeldamise seaduse vastu homme toimuval eelnõu kolmandal lugemisel.

Reinsalu: Tallinna Vesi saab enne suve päitsed pähe

2010-06-01

IRLi parlamendisaadik Urmas Reinsalu ütles täna Monopolide ohjeldamise seaduse teisel lugemisel, et seadus tuleb veel enne suve vastu võtta, sest inimeste kommunaalkulud on lubamatult suured.

„Paljudel peredel on raske ots-otsaga kokku tulla ja nad vajavad riigi kaitset monopoolsete ettevõtete hinnapoliitika eest," ütles Reinsalu.

Ta ütles täna Riigikogu kõnetoolist, et selle seadusega allutatakse kõik kaugkütte-ettevõtted ja suuremad vee-ettevõtted konkurentsiameti kontrollile ning edaspidi kaob võimalus koguda rekordilisi kasumeid ja maksta neid dividendidena välja.

Reinsalu meenutab, et Tallinnas Vesi kogus keset majanduskriisi tarbijatelt nii suurt tasu, et sai 500 miljonit krooni puhaskasu, mis läheb aktsionäridele dividendideks.

„Pole ime, et Konkurentsiamet on nii suure tulukuse määra tunnistanud seadusevastaseks, kuna see ületab mitmekordselt mõistlikku tulukuse määra".

Koalitsioon on seadnud eesmärgiks seadus enne suve vastu võtta ning järgmisest aastast peaks seaduse järgi Tallinna Vee hiigelkasumitele ja põhjendamatult kõrgetele hindadele seatama kontroll.

„Lõppema peab olukord, kus Tallinna Vesi võtab poole miljardi kroonise dividendi ning linnavalitsus regulaatorina ei tee midagi," ütles Reinsalu.

Koalitsioon tahab võtta Monopolide ohjeldamise seaduse vastu enne parlamendi suvepuhkust.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees toetab Eesti vastuvõtmist eurotsooni

2010-05-18

17. mail Strasbourgis Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva tähistamiseks peetud üritusel rõhutas Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni esimees Joseph Daul oma kõnes vajadust järgida praeguse rahandus- ja usalduskriisi oludes veelgi kindlamalt neid põhimõtteid, millest alustas 60 aastat tagasi Euroopa suurimas madalseisus prantsuse välisminister Robert Schuman.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimehe sõnumit läbis märksõna "julgus", mis iseloomustas Schumani suhtumist poliitikasse. Dauli sõnul peab Euroopa poliitikuil kriisi ületamiseks jätkuma julgust loomingulisteks lahendusteks; poolikute abinõudega ei saa piirduda.

Joseph Daul tõstis Euroopa kriisi taustal esile Eestit, kes on raskes olukorras suutnud keskenduda positiivsele ning täitnud eurotsooni vastuvõtmiseks vajalikud kriteeriumid. Ta osutas Eestile kui innustavale näitele ning lootis, et Eestil eeskujul otsustab edaspidi ka Briti uus valitsus euro kasuks.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni ning Robert Schumani Fondi juhatuse liikme Tunne Kelami arvates on prantslasest juhtpoliitiku ning president Sarkozyle lähedalseisva Joseph Dauli selgelt väljendatud positiivne suhtumine Eesti euroga liitumisse lootustandev märk, et Prantsuse valitsus võiks järgmisel kuul samasuguse hoiaku võtta.

Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva puhul korraldatud pidulikul koosolekul esinesid veel Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ja Robert Schumani Fondi juhid.

Tsahkna: müügimaks tuleb kaotada

2010-05-13

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna hinnangul peaks riik müügimaksu kaotama.

"Olen nõus peaministriga, kelle arvates toob müügimaksu kehtestamine endaga kaasa lisaks hinnatõusule ka suure segaduse hindade arvutamisel - kui palju, millal ja mille pealt maksu kogutakse," ütles Tsahkna.

Ta meenutas, et IRL on teinud koalitsioonipartnerile ettepaneku üleriigiliselt müügimaks kaotada ning valitsuse tänane seisukoht tarbijakaitseseaduse muutmise suhtes annab lootust, et müügimaks õnnestub kaotada alates 2011. aastast.

"Olen jätkuvalt veendunud, et Tallinnas kehtestatud müügimaks toob endaga kaasa lisaks üle-Eestilisele hinnatõusule ka töökohtade vähenemise, seda eriti väikestes kaubandusettevõtetes," sõnas Tsahkna.

Laar: Eesti ei tohi end lõdvaks lasta

2010-05-12

Hinnates Euroopa Komisjoni positiivset otsust Eesti liitumiseks eurotsooniga, ütles IRLi esimees Mart Laar, et kahtlematult on tegemist Eestile väga tähtsa otsusega.

Tema sõnul pole tee veel lõpule käidud ning pole mingi saladus, et mõnel pool käib visalt ringi arvamus, et praeguses olukorras pole mõtet eurotsooni laiendada ning kas Eesti on ikka jätkusuutlik.

„Lõplik otsus tehakse teatavasti alles mõne kuu pärast eurotsooni rahandusministrite poolt. Seetõttu ei tohi Eesti end lõdvaks lasta ning peab hoidma konservatiivset rahapoliitikat. Kui oma hoiakuid muudame ning laristama asume, anname sellega meis kahtlejatele uue argumendi kätte," lausus Laar.

Tema sõnul annaks Eestis taas laenurallit alustades inflatsiooni kasvule ohtliku tõuke. Sama puudutab ka Eesti konkurentsivõime kaitset, sest hüppelist majanduskasvu sellel aastal Eestis ei tule.

„Meie peamiseks probleemiks jääb endiselt tööpuudus. Kuigi tööpuuduse kasv on peatunud, tuleb meil tõsiselt pingutada, et see kiiremalt langusele pöörata. Vastasel korral ei saa me jätkusuutlikust arengust veel rääkida."

Kaia Iva: tööpuudust leevendamata ei saa Eesti kriisist väljuda

2010-04-24

IRLi naiskogu esimees Kaia Iva ütles täna organisatsiooni üldkogul kõneldes, et tööpuudus on jätkuvalt Eesti kõige suurem probleem, mida lahendamata ei saa Eesti kriisist väljuda.

"Tööturul toimetulek sõltub igast inimesest, aktiivsemad suudavad ise ettevõtlusega tegeledes aidata ka neid, kellele sobib paremini töövõtja roll," sõnas ta.

Iva peab kahetsusväärseks, et Eestis on erakondi, mis ei soovi kasutada neile inimeste poolt antud usaldust tööpuuduse tegelikuks leevendamiseks, vaid kasutavad seda ainult poliitilistes kampaaniates konkurentide halvustamiseks.

"Töötus ei ole teema, millesse suhtuda kergekäeliselt, solvates inimesi sellega, et neid meelitatakse pildistamiseks pikkadesse järjekordadesse või pannakse helkivates riietes ühistransporti kõigile
vaatamiseks välja," ütles Kaia Iva.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et möödunud kolme nädala jooksul on Eestis töötukassa statistika kohaselt vähenenud töötus juba rohkem kui pealinna propagandistlike ja suurte reklaamikuludega kampaaniate abil.

"Inimene ei võta end niisama töötukassas arvelt maha, sest kuigi tal kaob 6 või 9 kuu möödudes õigus saada töötutele mõeldud hüvitist, säilib tal registreeritud töötuna õigus tasuta ravikindlustusele. Seetõttu on ilmne, et pea 2000 inimest on paari nädalalaga leidnud enesele töökoha."

Kaia Iva peab kõige tähtsamaks uute töökohtade loomist - euro on vajalik ettevõtluse elavdamiseks, kuid loob üksnes eeldused uutele töökohtadele.

"Tegelike töökohtade loomiseks on vaja garantiide ja rahaliste toetustega aidata ettevõtluskeskkonda, mitte tõsta makse, toetada uute töökohtade loomist ettevõtluses ning tagada kõigile soovijatele võimalus täiend- või ümberõppeks," ütles Iva.

Naiskogu juht ütles, et majanduskriisi tagajärgede otsese leevendamise kõrval ei tohi unustada hoolitseda ka selle eest, et Eesti peredel säiliksid kodud.

"IRL seisab selle eest, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et koduga seotud koormised oleksid väiksemad ja soodustused säiliksid. Riik peab vaatamata raskele ajale jätkama lasterikaste perede kodutoetuse programmi," sõnas Iva.

Reinsalu: Nõmme ja Pirita võiksid Tallinnast lahku lüüa

2010-04-20

IRLi Tallinna piirkonna juhatus arutas täna Tallinna kahe linnaosa - Nõmme ja Pirita - linnaelanike muret ebainimliku maamaksu üle ja asus seisukohal, et on valmis kaaluma kodanikualgatusena Nõmme ja Pirita lahkulöömist omavalitsusest, kes neist ei hooli.

Nõmme halduskogu liikme Urmas Reinsalu sõnul on maamaksu järsk tõus paljude pensionäride olukorra muutnud väga raskeks. Seda arvestades algatas IRL koos koalitsioonipartneritega eelnõu, mis andis kohalikele omavalitsustele õiguse vabastada kodud maamaksust, kuid Tallinn ei ole seda võimalust kasutanud.

„Me oleme saanud paljude linnaelanike vihast tagasisidet, inimesed on väljendanud muret, et omavalitsus neid nõnda maksustab. Selle kriitika valguses on mõistetav kodanikualgatus eraldada Nõmme ja Pirita sellest omavalitsusest, kes neist ei hooli, vaid ainult maksustab," ütles Reinsalu.

Tema sõnul on IRL mures, ja kui linn ei lõpeta koduomanike terroriseerimist, siis on erakond valmis toetama inimeste soovi lüüa lahku neid terroriseerivast Tallinnast.

„Kui inimesed väljendavad protesti ja Tallinn ei taltu, siis oleme valmis seda toetama, sest on ebaõiglane, kui maamaksust kogutakse sedavõrd linnakassasse suurt tulu ja kui vastu saadakse ainult auklikud tänavad," ütles Reinsalu.

Reinsalu meenutas, et 2008.aastast tõstis keskerakondlik linnavõim Tallinnas maamaksu 0,6%-lt 1,5%-le maa maksustamise hinnast, mis tõi pealinna elanikele kaks ja pool korda suuremad maamaksu arved. Näiteks kui 1800 ruutmeetrise krundi omanik Nõmmel maksis 2007. aastal maamaksu 2200 krooni, siis pärast maamaksu hüppelist tõusu on makstav summa 6800 krooni.

IRLi eestvedamisel on Riigikogu 2009. aastal võtnud vastu maamaksuseaduse muutmise seaduse, mis annab omavalitsustele õiguse vabastada seaduses ettenähtud juhtudel maamaksust kodualune elamumaa. Tallinn ei ole seda võimalust seni kasutanud.

Reinsalu toonitas, et IRLi fraktsioon tõstatas kodualuse elamumaa maksustamise lõpetamise küsimuse juba esimesel linnavolikogu uue koosseisu istungil ja temas sõnul jätkab erakond võitlust kodude maksustamise lõpetamise nimel, olles valmis toetama ka linnaosade lahkulöömist neid kõrgelt maksustavast Tallinnast.

Seeder: Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist

2010-03-28

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna Brüsselis toimuval Euroopa Rahvaparteisse (EPP) koondunud erakondade põllumajandusministrite kohtumisel, et arutada Euroopa põllumajanduspoliitika arengusuundi alates aastast 2013.

Seedri sõnul on põllumajanduse tuleviku osas kokkuleppe saavutamise Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi jaoks võtmetähtsusega, sest praegu kulub 40 protsenti Euroopa Liidu eelarvest ühise põllumajanduspoliitika rahastamiseks.

Tema hinnangul tulevad aastakümnete jooksul kehtestatud riigiabi maksmise erisused kaotada või viia miinimumini.

„Eesti seisukoht on, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist. Praeguste toetuste aluseks olevate aegunud põhimõtete muutmiseks tuleb loobuda ebavõrdset konkurentsi tekitavatest toetustasemetest ning leida nende maksmiseks objektiivne alus," ütles Seeder.

Samuti vajab Seedri hinnangul ümbervaatamist toetusõiguste süsteem, mis on täna üleantav ja päritav ka isikutele, kes põllumajandusliku tootmisega ei tegele.

„Saada põllumajandustoetusi, tegelemata põllumajandusliku tootmisega - see kompromiteerib Euroopa maksumaksjate silmis kogu Euroopa Liidu toetuste süsteemi," lausus Seeder.

Tänasel kohumisel osalevad Euroopa Liidu 27 riigi põllumajandusministritest 11, kes kuuluvad Euroopa Rahvaparteisse.

Lisaks Helir-Valdor Seedrile Eestist on arutelu osalisteks Euroopa Rahvapartei sõsarparteidest ka Niki Berlakovich Austriast, Miroslav Naydenov Bulgaariast, Gerda Verburg Madalmaadest, Bruno Le Maire Prantsusmaalt, Ilse Aigner Saksamaalt, Kazimieras Starkevicius Leedust, Romain Schneider Luksemburgist, George Pullicino Maltalt, Marek Sawicki Poolast ja Mihail Dumitru Rumeeniast.

Laar: riik peab säilitama kontrolli Eesti Energia üle

2010-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil, et Eesti Energia aktsiate esmakordne pakkumine avalikkusele on võimalik vaid juhul, kui sellega kaasneb rahvaaktsiate programm ja riigi kontrolli säilimine.

Laari sõnul seisab Eesti riik lähikuudel otsuste ees, mis võimaldavad Eesti Energial käivitada valitsuse ja Riigikogu poolt kavandatav investeerimisprogramm, mis on Eesti energiajulgeoleku tagamiseks oluline.

„Kui valitsus otsustab pakkuda aktsiaid avalikkusele, siis peab IRL seda võimalikuks vaid tingimusel, et aktsiaid saab märkida võimalikult lai ring Eesti inimesi ning neile on loodud selleks ka vastavad soodustused," lausus Laar.

Tema sõnul annaks see võimaluse anda tuhandetele Eesti inimestele võimaluse investeerida oma sääste pikaajaliselt Eesti energiamajanduse arengusse.

„Aktsiaemissiooni korral tuleb kindlustada ka see, et börsileminekust saaksid kaudselt osa ka kõik Eesti elanikud, kes on investeerinud pensionifondidesse, mis suurendaks veelgi inimeste ringi, kellele läheb korda Eesti Energia käekäik," ütles Laar.

Tema hinnangul tuleb kindlasti anda ka ettevõtte töötajatele võimalus märkida eritingimustel Eesti Energia aktsiaid, mille tulemusel muutuksid nad selle kaasomanikeks.

IRLi esimees rõhutas, et kui otsustatakse vähemusaktsiate müügi kasuks, peab tegemist olema tõesti vähemusaktsiatega.

„Mingil juhul ei tohi börsile viia rohkem kui kolmandikku ettevõtte aktsiatest, sest nii jääks Eesti Energia enamusaktsionäriks endiselt riik ning ühtegi strateegilise kaaluga otsust ei saaks teha riigi heakskiiduta," sõnas Laar.

Saksamaa rahandusminister: Eesti pääseb eurotsooni lisatingimusteta

2009-12-20

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kinnitas Berliinis toimunud kohtumisel Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laariga, et kriteeriumite täitmise korral on Eesti eurotsooni teretulnud ning avaldas veendumust, et mingite võimalike lisatingimuste seadmisest Eesti tee tõkestamiseks eurotsooni ei saa juttugi olla.

Laar arutas Saksamaa rahandusministriga ka majanduslikku olukorda nii Eestis kui regioonis laiemalt. Schäuble avaldas tunnustust Eesti poliitikale, mis on võimaldanud hoida eelarve puudujääki kontrolli all ning astuda sellega vajalikke samme eurotsooni suunas. Tema hinnangul on see eriti positiivne, vaadates laiemalt Euroopas, sealhulgas eurotsoonis endas toimuvat, kus näiteks Kreeka olukord on erakordselt ebameeldiv ja murettekitav.

Kommenteerides kohtumisel räägitut ütles Mart Laar, et Schäuble avaldas tugevat toetust uutele liikmesriikidele ning pidas nendega täielikku arvestamist möödapääsmatult oluliseks.

"Schäuble kritiseeris Saksamaa valitsuste neid otsuseid, mida tehti üle uute liikmesriikide peade, nendega konsulteerimata ning nende huve arvestamata. Euroopa peab arvestama nende Nõukogude terrori all aastakümneid elanud rahvaste kogemust ning mitte laskma liikmesriikidel, kaasa arvatud Saksamaal, ajada Venemaa suhtes mingit separaat-poliitikat," ütles Laar.

Laar ja Schäuble esinesid Berliinis Euroopa Majas korraldatud diskussioonil Euroopa mineviku ja tuleviku üle, kus kõne all oli ka kommunismi kuritegude teadvustamise vajadus Euroopas.

Laar: järgmise aasta eelarve hoiab Eestit õigel kursil

2009-12-09

IRLi esimees Mart Laar ütles 2010. aasta eelarve vastuvõtmisel, et tegemist võib olla küll väikese sammuga Riigikogule, kuid pika sammuga Eestile, sest eelarve hoiab Eestit õigel teel.

„On oluline, et lisaks hetkeprobleemide lahendamisele, suudetakse eelarves vaadata ka tulevikku. Esiteks suurendatakse kulutusi haridusele, mis mitmes naaberriigis toimuvat vaadates on enam kui haruldane, kuid väga õige samm, sest hariduseta Eestil pole tulevikku,“ sõnas Laar.

Ta väljendas head meelt, et suudeti saada üle kiusatusest lahendada jooksvaid probleeme rahvusliku julgeoleku arvel: Eesti riigikaitsele kulutatava raha osa jäi eelarves samaks ja see on vastutustundlik ning õige poliitika.

„Julgeolekus on meile lisaks kaitsejõududele tähtsad ka päästeteenistus ja kohalikud omavalitsused, millele samuti eelarve menetlemise lõpufaasis raha leiti“.

Laari sõnul oluline ka see, et praegune eelarve saadi kokku sotsiaalselt kõige nõrgemas olukorras olevaid kihte raskemasse olukorda panemata - raha ei võetud perekondadelt, lastelt ega pensionäridelt.

IRLi esimees tänas ka opositsiooni rahuliku ja mõistva suhtumise eest eelarvesse, sest kokkuvõttes istuvad kõik ühes paadis ja peavad ajama mitte oma, vaid Eesti asja.

Kõne täistekst:

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid!

Seisame täna siin Riigikogus Eesti jaoks kahtlemata olulisel hetkel, asudes vastu võtma 2010. aasta eelarvet. See võib tõesti olla näiliselt väike samm Riigikogule, kuid see on kahtlematult suur samm Eestile. Sest just see samm, mille me astume, kui me sellega ühisel jõul hakkama saame, annab meile kindla aluse selleks, et me lähemate aastate jooksul sellest majanduskriisist, kus me asume, suudame väljuda. See on Eestile ja Eesti rahvale kahtlematult kõige olulisem. Ja vaadates neid arutelusid ja vaadates seda, kuidas seda eelarvet on ette valmistatud ning milliseid otsuseid selleks vastu võetud, tihti küll omavahel vaieldes, tihti küll heideldes, on mul ka opositsioonisaadikute hoiakuid ja küsimusi-arvamusi jälgides jäänud selge mulje, et tegelikult saame me sellest kõik aru.

Me saame aru, et me peame tegema Eesti rahvale õigeid ja häid otsuseid ning tegema neid koos. Ja esimesena ma tahaksin tänada opositsiooni ja ka meie endisi valitsuspartnereid sotsiaaldemokraate selle koostöö eest, mida me kõik tegelikult selle eelarve kallal oleme teinud. Kui me vaatame neid ettepanekuid, mis on tehtud ka viimasele lugemisele mitmete opositsioonierakondade poolt, siis suure osa nende taga seisab märkus "osaliselt arvestatud". Seega me suutsime võib-olla mitte leida täpselt nii suurt lahendust, täpselt mitte nii palju raha, kui oli, kuid me saime aru, et need alad, millele ka opositsioon tähelepanu juhtis, on alad, mis on meiole kõigile olulised ja kus me kõik ühiselt suutsime neid lahendusi otsida ja leida.

Seda eelarvet ei ole vaja ühele või teisele erakonnale, seda eelarvet ei ole vaja ainult Vabariigi Valitsusele, seda eelarvet on vaja kogu Eestile. Kui me suuda seda vastu võtta, siis läheb Eestil halvasti. Kui me saame sellega siin täna hakkama, siis me astume väga olulise sammu majanduskriisist väljumise poole.

Loomulikult ei too ükski eelarve, olgu ta nii hästi koostatud kui tahes, kevadet. Sellele eelarvele peavad järgnema järgmised olulised sammud selleks, et meie majanduse konkurentsivõimet tõsta, selleks, et võidelda tööpuuduse vastu, selleks, et olukorra paranemine hakkaks jõudma ka Eesti tavainimeseni, et nende elujärg pööduks tõusule. Meil tuleb kõigil veel palju ühiselt tööd teha, kuid see täna vastuvõetav otsus loob sellele tööle aluse ja selle tõttu on ta eriti oluline.

See eelarve on seda olulisem, et me vaatame seda tehes mitte ainult majanduskriisis praegu meid kummitavatele probleemidele, vaid vaadates neid prioriteete, mis on selles eelarves seatud, on need selgelt pööratud Eesti tulevikku. Just selle poole, et me läheksime edasi ja suudaksime Eestile ka pikemas perspektiivis jätkusuutliku arengu tagada. Esiteks puudutab see hariduse ja teaduse osakaalu selles eelarves. Ei ole palju maid, kes tänases Euroopas, ka eriti vaadates meie lähemaid naaberriike, suudavad kasvatada hariduse eelarvet. See on tegelikult suhteliselt pretsedenditu samm, millega me oleme ühisel jõul siin hakkama saamas, ja see on väga oluline, väga tähtis samm. Sest see näitab, mis on meie maale ja rahvale ka mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus oluline ja mis viib meid edasi: see on haridus ja teadmised. Ma ei tea vist ühtegi maad, kus tegeletaks hariduse ja teaduse küsimustega majanduskriisi tingimustes nii palju, kui meie Riigikogu on ühisel jõul sellega tegelenud. Ja see on väga hea ja õige. Sest mille muuga me peaksime siis tulevikku vaadates tegelema?

Teiseks on oluline, et see eelarve tagab jätkuvalt ka meie julgeoleku. Vaadates tänapäeva kiirelt muutuvat maailma - see, et me oleme panustanud jätkuvalt riigikaitse kõrgel tasemel hoidmisele, rahvuslikku julgeolekusse, on olulisem, kui see meile esimesel pilgul paistab. See on ala, kust on, tundub, väga lihtne raha võtta, kuid see läheb väga kalliks ühel hetkel maksma. Ja täpselt samamoodi puudutab see alasid, nagu päästeteenistus, millele me leidsime lisarahasid ja saavutasime täna, nagu siseminister on teatanud, kompromissi. See puudutab lisaraha omavalitsustele, kes on raskustesse sattunud. Need on kõik alad, mis eelarves just viimastel aruteludel tegelikult endale lisaraha said ja kus on tõesti erinevate taotluste taha, ka kõige erinevamate taha märgitud vähemalt "osaliselt arvestatud".

Ja kolmandaks, mis on selle eelarve tugev punkt, on see kahtlematult, et me ei võtnud kõigeks selleks summasid, ka sellesama eelarve tasakaalu poole liigutamiseks summasid sotsiaalse turvatunde arvelt. Me ei võtnud neilt peredelt ja lastelt, me ei võtnud neid summasid pensionäridelt, me jätsime alles tõesti need lubadused, mis on tehtud. Ning see kindlasti on loonud Eesti inimestele turvatunnet ja lootust tulevikku, mis on samuti üheks väga oluliseks osaks majanduskriisist väljumisel. See on kahtlematult saavutus! See on kahtlematult, kui me võrdleme, mis toimub tänases Euroopas ja maailmas, üsna ainulaadne saavutus. Selle saavutuse eest tahaksin ma teid kõiki tänada, nii partnereid koalitsioonist kui ka opositsiooni! Sest nagu ma ütlesin, oli meil seda arutades ja kuulates ka neid ettepanekuid, vaieldes, üksteisega vahetevahel heideldes tunne, et tegelikult me istume kõik ühes paadis ja seisame siin ühtse Eesti tuleviku eest! Aitäh!

IRL kasutas kohalike valimiste kampaaniaks 8 miljonit krooni

2009-11-18

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) esitas täna Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile kampaaniakulu aruande - erakond kasutas tänavuste kohalike valimiste kampaanias kokku 8,12 miljonit krooni.

Kampaania suuremad kulutused olid telereklaam (2,88 miljonit), trükised (1,82 miljonit), postikulu (520 000 krooni), raadioreklaam (474 000 krooni) ning reklaam ajalehtedes ja ajakirjades (407 000 krooni).

IRLi nimekirjades kandideeris 2021 kandidaati 132 omavalitsuse volikokku, erakonna kandidaate toetas valimistel kokku 92 068 inimest.

IRLi peasekretäri Margus Tsahkna sõnul on eelmiste kohalike valimistega võrreldes erakonna kampaaniakulutustes enim vähenenud välireklaami ja ajalehtedes tehtava reklaami osakaal.

„Prognoosin, et valimiskampaaniates kasvab järk-järgult otsekontaktide ning tagasisidestatud sotsiaalmeedia osakaal, jätkuvalt on kampaaniates keskne roll televisioonil," ütles Tsahkna.

2005. aasta kohalikel valimistel kasutasid Res Publica ja Isamaaliit kampaaniaks kokku 11,08 miljonit krooni.

Põllumajanduse ja maaelu toetamiseks kulub järgmisel aastal 4,3 miljardit krooni

2009-11-18

2010. aasta riigieelarve projektis on põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetamiseks planeeritud 4,3 miljardit krooni, mis on tänavuse aastaga võrreldes viis protsenti rohkem. Pool sellest rahast kulub otseselt põllumajandusele.

4,3 miljardist kroonist 1,169 miljardit krooni tuleb Eesti riigi tuludest, ülejäänu pärineb Euroopa Liidu vahenditest. Tänavu suunatakse põllumajandusse ja maaellu kokku 4,102 miljardit krooni, millest Eesti riigi panus moodustab 1,015 miljardit krooni.

Eestipoolne Euroopa Liidu otsetoetuste lisamakse ehk top-up kasvab tuleval aastal 520 miljoni kroonini võrrelduna tänavuse 445 miljoni krooniga. ELi otsetoetus tõuseb 959 miljonilt kroonilt 1,137 miljardi kroonini. Teadus-arendus tegevustesse suunatakse 30,9 miljonit krooni (2009. aastal 23 miljonit krooni), kalanduse arengukavasse 283 miljonit krooni (140 miljonit krooni) põllumajanduse arendamisse 47,5 miljonit krooni (41,2 miljonit krooni) jne.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on tuleva aasta eelarves väga vähe valdkondi, kus kasv ei tule ainult Euroopa Liidu toetuse arvelt vaid ka Eesti riigi enda panusest. „Põllumajandus on olnud valitsuse selge prioriteet, millest kõnelevad ka numbrid," lausus ta.

Seedri kinnitusel näeks tema hea meelega, et põllumajandustoetused kasvaksid veelgi, sest just seda valdkonda on majanduslangus kõige valusamalt tabanud. „Kokkuostuhindade kukkumine on olnud lihtsalt liiga järsk," rääkis ta. „Aga sellisel juhul peaksime minema teiste eluliselt tähtsate valdkonda kallale, millest ei jääks puutumata ükski Eesti inimene."

Tõenäoliselt on Eesti põllumajandustoetuste kasv Seedri kinnitusel järgmisel aastal Euroopa üks suuremaid. „Põllumehed heidavad meile ette, et näiteks Läti maksab oma top-up'i nii tänavu kui tuleval aastal sajaprotsendiliselt välja, kuid tegelikult ei ole see nii. Tänavu on lätlaste top-up'i täitmisprotsent pisut üle 70 ja tuleval aastal tõenäoliselt märksa madalam," lisas ta.

Õnneks on siiski ka märke sellest, et põllumajandustootjate olukord hakkab paranema. Viimase paari kuuga on toorpiima hind tõusnud võrreldes madalaimate tasemetega kuni 50 sendi võrra. Näiteks või hind maailmaturul on aga kasvanud nii palju, et kadunud on vajadus Euroopa Liidu sekkumiskokkuostu järgi. Eesti piimatootjatele on see oluline, sest ligi pool Eestis toodetud toorpiimast müüakse peamiselt või juustu ja lõssipulbrina Eestist välja.

„Asjad liiguvad paremuse suunas ja seda on tunnistanud ka põllumehed ise," ütles Seeder. „Kuuldused Eesti põllumajanduse surmast on ilmselgelt liialdatud, kuigi osad põllumehed nii näidata püüavad."

Laar: kui maja põleb, pole aega poliitmänge mängida

2009-06-17

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles eile õhtul erakonna volikogu istungil, et on
aeg seada Eesti tuleviku huvid kõrgemale lühiajalise iseloomuga otsustest ning erakondade
poliitilistest huvidest.

"Kui maja põleb, pole poliitiliste mängude jaoks ei aega ega võimalust. Klassivõitluse edendamine,
streigid ja obstruktsioon parlamendis ei aita Eesti ees seisvate probleemide lahendamisele kaasa,
pigem lükkavad nad lahendusi edasi," lausus Laar.

Tema hinnangul pole juhul, kui soovime, et Eestil aasta lõpuks näpud põhjas poleks, muud võimalust,
kui praegu Riigikogu ees olevad otsused eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks heaks kiita -
vastasel korral võidetakse küll kohalike valimiste eel populaarsust, kuid seatakse ohtu Eesti
tulevik.

Samas avaldati erakonna volikogul muret, kas hetkel arutlusel olevad muudatused, eriti maksude tõus
ikkagi viib eelarve kulude ja tulude tasakaalustamisele. Volikogul leiti, et kui eelarve tasakaal
satub ohtu, siis tuleb valitsusel kiiremas korras täiendavalt kulusid kokku tõmmata. Volikogul
arutati ka 2010. aasta eelarve koostamist, mille juures peeti vajalikuks selle tulude-kulude
tasakaalustamiseks mitte keskenduda maksude tõstmisele, vaid kulude kärpimisele.

„Eelarvet võib paberil makse tõstes tasakaalu viia, kuid tegelikkuses võib sel viisil tulude
tõstmine aga viia hoopis kulude kasvuni. Majanduse külmutamine maksutõusu kaudu suurendab
tööpuudust, mis omakorda leiaks koha eelarve kulupoole kasvavas puudujäägis," lausus Laar.

Ta kinnitas, et IRL jaoks pole olemas punaseid jooni, mille arutamiseks eelarve tulude-kulude
tasakaalustamiseks keeldutakse. Selliste joonte tõmbamine tõstaks küll kahtlematult erakonna
populaarsust, selle tagaajamist ei saa valitsuserakond endale antud olukorras aga lubada.

„Me vajame julgust olukorra tõsidusele otsa vaadata. Meie ees on reaalne võimalus kriisist väljuda,
aga ka selle põhja vajuda. Oleme varem suutnud rasketel aegadel teha õigeid otsuseid, miks ei peaks
me seda praegu suutma".

IRL: eelarve tasakaalustamiseks tuleb ministeeriumite kulusid veel kokku tõmmata

2009-06-04

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon seadis tänasel koosolekul eesmärgiks selle aasta riigieelarve positsiooni parandada vähemalt 6,25 miljardi krooni, soovitavalt 6,5 miljardi krooni võrra.

Fraktsiooni esimehe Mart Laari sõnul tuleb selleks möödapääsmatult täiendavalt kokku tõmmata valitsemiskulusid, lähtudes põhimõttest, et pool vajaminevast summast tuleb jagada nende ministeeriumite vahel, kes eelmise kokkuhoiukavaga hakkama ei saanud, arvestades seejuures, millises ulatuses kärpekava täitmata jäi.

Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt langeks sellisel juhul kärpest 89% Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile 5% ning Kaitseministeeriumile 1%.

Teine pool kärpest jagatakse seejuures kõigi ministeeriumite haldusalade vahel - selle maht on minimaalselt 325 miljonit krooni, Eesti Panga negatiivsema prognoosi täitumise korral 550 miljonit krooni.

Laar ütles, et kindlasti on eelarve kokkutõmbamiseks vajalikud otsused ebameeldivad ning ebapopulaarsed, kuid nendeta edasi aga ei pääse.

„Kui me ei suuda eelarvet tasakaalu viia, siis on aasta lõpuks raha otsas ning tööpuudus laes".

IRLi saadikurühm avaldas rahuolu eelarvemuudatuste esimese lugemise sujuva kulgemise pärast, avaldades samas arvamust, et tõeline debatt seisab veel ees.

IRLi volikogu avaldus

2009-06-01

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu loeb Eesti väljumiseks majanduskriisist peamiseks prioriteediks eelarve tulude ja kulude tasakaalustamist ning programmide käivitamist tööpuuduse vastu võitlemiseks.

Selleks IRLi volikogu:

1. Peab vajalikuks võtta 1. juuliks vastu täiendused 2009. aasta eelarvesse, tõmmates eelarvet kokku vähemalt 6,5 miljardi krooni ulatuses. Selleks on möödapääsmatu samaks ajaks vastu võtta ka IRL ja Reformierakonna poolt esitatud muudatused töölepingu seadusesse, mis parandaksid Eesti eelarvepositsiooni 1,1 miljardi krooni võrra.

2. IRLi volikogu ei pea vajalikuks Rahvaliidu kaasamist IRLi ja Reformierakonna valitsusse, sest koalitsiooniläbirääkimised näitasid, et nende osalus valitsuses ei suurenda IRLi peamise prioriteedi - eelarve tasakaalustamise elluviimist.

3. IRLi volikogu võtab teatavaks Erakonna Eestimaa Rohelised pöördumise, millega avaldatakse valmisolekut toetada vähemusvalitsuse otsuseid eelarve tasakaalustamiseks, pidades vajalikuks alustada Erakonnaga Eestimaa Rohelised vastavasisulisi konsultatsioone.

IRL kutsub praegusel keerulisel hetkel kõiki erakondi lähtuma eelkõige Eesti rahvuslikest huvidest, et võimalikult kiiresti võtta vastu otsused, mis elustaksid majandust ning hoiaks töökohti. Erakondlike huvide kompromissitu kaitsmise asemel on poliitikute kohus anda Eesti inimestele lootust, et rasketest aegadest tuleb Eesti välja tugevamalt, kui enne. Eesti on varem suutnud rasketel aegadel teha õigeid otsuseid. Me suudame seda ka praegu.

Tsahkna: koalitsiooni sünnist on vara rääkida

2009-05-28

IRLi peasekretär Margus Tsahkna on üllatunud teadetest, nagu koguneks homme istungile IRLi volikogu. Ta ütles pärast koalitsiooniläbirääkimiste seni viimast vooru, et IRLi läbirääkijatele tunduvad mitmed pakutud lahendused eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks liialt optimistlikud.

„IRLi eesmärk on eelarve tulud ja kulud mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses tasakaalu viia - läbirääkimistel lepiti kokku see, et kui mõnele osapoole kirja pandud ühisosas midagi ei sobi, esitatakse selle asemel konkreetsed parandusettepanekud".

Tsahkna sõnul ei saa Eesti edasi minna riigieelarve tasakaalu hoidmata, sest Eesti perede heaolu ja inimeste töökohad on ohus. Õiged otsused raskel ajal tagavad Eesti hea käekäigu - ilusaid lootusi täis eelarvet pole mõtet enam koostada, aeg on tegelikkusele otsa vaadata ja enese petmine lõpetada. Ka tuleb tõsiselt läbi kaaluda kõik esitatud ettepanekud maksude tõstmiseks.

„Valitsus peab endale aru andma, et tema praegustel kokkulepetel on otsene seos praeguste töökohtade hoidmisega ja uute töökohtade loomisega, samas on selge, et tulevikule suunatud lahendused ei sünni raskeid kärpeotsuseid tegemata.

IRL kutsub täna kella kolmeks Toompea lossi kokku erakonna eestseisuse, et arutada senistel läbirääkimistel kolme erakonna poolt paberile pandud ühisosa ning vajadusel esitada sellele oma täiendavad ettepanekud. Samuti oodatakse läbirääkimistel sõnastatud ettepanekute suhtes seisukohavõttu täna kogunevalt Rahvaliidu juhatuselt.

IRL kuulab ideid eelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks

2009-05-27

Isamaa ja Res Publica Liit kutsub Euroopa Parlamendi valimiste eel kõikjal Eestis toimuvatele "kohvilaaridele" kasutama võimalust kohtuda EP kandidaatide ja teiste IRLi poliitikutega, et teha ettepanekuid riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks.

Eile esimese „kohvilaari" pakkunud Mart Laari sõnul sai ta äärmiselt positiivse kogemuse, kuna inimesed, kellele ta kohvi pakkus, andsid asjalikke ideid. Inimesed julgustasid Laari ja teisi IRLi poliitikuid Eesti jaoks raskel ajal tegema ebapopulaarseid, kuid Eesti tulevikule hädavajalikke otsuseid riigieelarve tasakaalustamiseks ning töökohtade hoidmiseks ja loomiseks.

„Kuulsin ka palju häid sõnu meie Euroopa Parlamendi kandidaatide kohta - oleme ainus erakond, kelle nimekiri koosneb tõsiseltvõetavatest poliitikutest, ja mitte etteotsa pole seatud peibutusparte."

IRLi „kohvilaarid" jõuavad lisaks Tallinnale ja Tartule sel ja järgmisel nädalal mitmetesse Eestimaa paikadesse - inimestega kohtutakse ka Võrus, Saaremaal, Viljandis, Keilas, Viimsis, Jõhvis, Paides, Põlvamaal, Pärnus ja Rakveres. Täpne ajakava aadressil: http://www.irl.ee/et/Sundmused.

Homme hommikul pakub Tunne Kelam kohvi Tartus kaarsilla Raatuse tänava poolses otsas, Andres Herkel Tartu Kaubamaja juures. Mart Laar pakub kohvi homme kella neljast kuueni Tallinnas Tammsaare pargis.

Laar kuulab inimeste ettepanekuid riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks

2009-05-26

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar pakub trollipeatuses inimestele kohvi ja kuulab nende ettepanekuid riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks.

„Kui Eesti ei suuda eelarve puudujääki kontrolli all hoida, kannatavad selle all kõik, ka need, kes valitsuskoalitsiooni kimbatuse üle vargsi rõõmu tunnevad. Neil, kes valitsusvastutust kannavad ei jää muud üle, kui õiged, kuid masendavalt ebapopulaarsed otsused ära teha".

Laar peab väga tähtsaks, et eelarve tulude ja kuludega tegeledes otsitaks ja kasutataks ka kõiki võimalusi tööpuuduse kasvu pidurdamiseks.

„Töötute armee kasv võib nimelt ühel hetkel muuta mõttetuks kõik pingutused eelarve kärpimiseks. Negatiivsete otsuste kõrval vajab Eesti ka positiivset ja mis saaks olla parem, kui konkreetsete sammude astumine ettevõtluse toetamiseks ning töökohtade hoidmiseks".

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar pakub kõigile soovijatele kohvi täna kella neljast kuueni Tallinnas, Inglise Kolledži ees asuvas Vabaduse väljaku trollipeatuses.

IRLi plaan riigieelarve tasakaalustamiseks

2009-05-20

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus arutas täna erakorralisel koosolekul plaani eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks ning otsustas selle heaks kiita. Eestseisuse koosolekul avaldati muret kärpekavade venimise pärast, mis seab Eesti äärmiselt raskesse olukorda. Valitsuses kompromissi tulemusel koostatud 3,4 miljardiline kärpekava on ligi kaks korda väiksem möödapääsmatust 6,1 miljardilisest kärpest. IRLi ettepaneku kohaselt langeb 6,1 miljardi suuruse kärpe põhiraskus kulude kärpimisele, mitte maksude tõstmisele. Samas ei välistanud IRL eestseisus ka olukorda, et kärpevajadus võib 2009. aastal olla veelgi suurem.

„Kui Eesti ei suuda 1.juuliks vähemalt 6,1 miljardilist kärpekava heaks kiita, paiskume teadmatusse, järgneb usalduse kadu Eesti vastu ning tööpuuduse järsk kasv. Selle asemel, et tegutseda valimisvõitluse, klassivõitluse ning poliitmängudega, tuleb Eestil omada julgust ja vastutustunnet riigile ja rahvale vajalikud valusad, kuid õiged otsused viivitamatult ära teha," ütles IRLi esimees Mart Laar.

Tema sõnul lõikame me järsult maksukoormust tõstes jalad alt Eesti konkurentsivõimel, mis on viimaste andmete kohaselt niigi järsult langenud. Sellega suurendaksime järsult tööpuudust, mis on selletagi kasvanud Eesti probleemiks number 1. Kui meie perekonnad on tulude kahanedes suutnud oma kulusid kärpida, siis peab seda ka Eesti riik suutma.

„Me ei tohi sulgeda silmi tegeliku olukorra eest. Oleme olnud minevikus liigoptimistlikud, teist korda ei tohi sama viga teha. Aeg on roosad prillid eest võtta ja tegelikkusele otsa vaadata. Eelarve kärpimine ei tohi muutuda valitsuse ainsaks tegevuseks, kui sellele minna, siis ulatuses, mis võimaldab valitsusel lähematel kuudel millegi muuga, kui eelarve kärpimisega tegeleda. IRL loodab, et asi nii hulluks ei lähe, kuid vajadusel oleme valmis ka järgnevateks kärbeteks ettepanekud esitama," sõnas Laar.

IRL eestseisus volitas oma esindajaid pidama heaks kiidetud ettepanekute alusel läbirääkimisi kas uue koalitsiooni moodustamiseks või toetuse saamiseks vähemusvalitsusele Eestile vajalike otsuste läbiviimiseks ning eelarve kulude kontrolli alla saamiseks.

„Praegune aeg pole sobiv poliitmängudega tegelemiseks. IRLi jaoks on kõige olulisem eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimine. Vaid nii suudame ära hoida tööpuuduse plahvatusliku kasvu ning Eesti vajumise kaosesse. Neilt alustelt oleme valmis läbirääkimisteks ning konstruktiivseks koostööks," ütles Laar.

Mihkelson: eelarve tasakaalustamine ja töökohtade hoidmine on tulevikule suunatud otsused

2009-05-16

Marko Mihkelson ütles täna Türisalu puhkekeskuses Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi debatil "Eesti 10 aasta pärast", et tänastest otsustest riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade hoidmiseks sõltub suuresti Eesti käekäik järgmisel aastakümnel.

„On selge, et Eesti riigil ja peredel on raske aeg, mis nõuab otsuseid, tegemine on raske, kuid, mis tagavad meile edu järgnevateks aastateks," sõnas ta.

„Täna on meie peamine eesmärk võimalikult kiirest tasakaalustada riigieelarve - see algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Mihkelson juhib tähelepanu asjaolule, et tasakaalus riigieelarve on esimene samm IRLi programmis „Tööd Eestile", mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„IRLi tänane valik on soodustada ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ka 10 aasta pärast ning julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

„IRL on tegudega näidanud, et suudab langetada rasketel aegadel õigeid otsuseid, olgu need langetamise hetkel nii ebapopulaarsed kui tahes, kuid IRL on oma tegevusega näidanud, et on ainus erakond Eestis, kes suudab Euroopas langetatavaid otsuseid mõjutada".

IRL moodustas delegatsiooni läbirääkimisteks eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liit moodustas delegatsiooni, et Reformierakonna ettepanekul alustada konsultatsioone tekkinud ummikseisust edasiliikumiseks. IRLi esindavad läbirääkimistel eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel volikogu esimees Helir-Valdor Seeder, Riigikogu
fraktsiooni aseesimees Urmas Reinsalu ja peasekretär Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul seisavad Eesti perekonnad seisavad raskete aegade ees, olles ebakindlad sissetuleku ja töökohtade tuleviku suhtes. Riigijuhid peavad sellises olukorras tegema võimalikult kiiresti otsused, et aidata Eesti rasketest aegadest üle ja inimestel vastu pidada.

„Oleme seisukohal, et otsustamine on hädavajalik, et saaksime langetada õiged otsused raskel ajal, kriitiliselt tähtis on parandada eelarvetasakaalu nii, et me säästaksime võimalikult palju töökohti," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on IRLi peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Tsahkna sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

IRLi peasekretär usub, et Mart Laar, Tunne Kelam ja IRL langetavad otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed.

„IRL teeb õigeid otsuseid raskel ajal Euroopas ja Eestis".

IRLi naised seisavad terve töörahva eest

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu koos Naiste Koostööketi liikmetega arutab täna Tallinnas Rahvusraamatukogus alkoholi liigtarbimise kahjust ühiskonnale ning arutab riigi võimalusi sellesse eri meetmetega sekkuda.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on alkoholiga seotud kulud hinnanguliselt Euroopa riikides üle 10 korra suuremad, kui laekub riigikassadesse alkoholiaktsiisi. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ( 12 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas) ning alkoholist tingitud
kahju on seetõttu samuti suur.

„Alkoholi liigtarbimise tagajärjel enneaegsest suremusest ja haigestumisest tingitud kogukahju Eesti majandusele võib olla ligi 6 miljardit krooni aastas," ütles Iva.

Tema sõnul on praeguses majandusolukorras eriti tähtis, et alkoholi liigtarbimine ei süveneks, sest alkohol ei tohi olla takistus töökoha hoidmisel ja normaalse elukvaliteedi säilitamisel.

„Ka on alkoholitarbimise mõju riigieelarvele täiesti selgelt kahjulik".

Naiskogu arutelu algab täna kell 11 Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Mihkelson: energeetikast sõltuvad nii riigi rahaline käekäik kui inimeste töökohad

2009-05-14

Marko Mihkelson ütles täna Jõhvis peetud Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil „Energeetika ja keskkond - sõbrad või vaenlased?", et energiasektorit ootavad ees suured muutused, millest sõltub tulevikus nii riigi energeetiline käekäik kui inimeste töökohad.

„Eesti energiasektor peab muutuma tänasest tõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks läbi tasakaalu kolmes aspektis - keskkonnamõju, varustuskindlus ning taskukohasus. Ükski teadaolev energiaallikas ei lahenda korraga kõiki kolme probleemi, kuid neid kombineerides on võimalik jõuda tasakaalustatud lahenduseni".

Mihkelson toonitas eraldi energiasäästu olulisust läbi energiatarbimise taseme hoidmise, ning jätkuvat panustamist teadlaste ja teiste ekspertide töösse, kes energeetikat arendaksid.

"Ehkki Eesti on silmitsi raskete aegadega: majanduskriis, kasvav tööpuudus ja perede keeruline olukord, tuleb probleemide ennetamiseks minetada võltsoptimism või tühjad lubadused, vaid tuleb teha otsuseid, mis tagavad energiamajanduse jätkusuutlikkuse.

„On selge, et ainuüksi elektri tootmisesse tuleb lähema 15 aasta jooksul investeerida ligi 50 miljardit krooni, koos kulutustega energiatõhususe suurendamisse ja võrkude arendamisse võib see kulu olla 15 aasta perspektiivis kuni 100 miljardit krooni".

Mihkelsoni sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm meie plaanist „Tööd Eestile!" Küsimus on ka tingimuste loomises uute töökohtade tekkeks ning riigi stabiilsuses kulutustes energeetikas. IRL on võtnud eesmärgiks tagada eelarve tasakaal ja selline ettevõtluskliima ning investeeringud, mis looks 20 000 uut töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

Mihkelsoni sõnul teeb IRL otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid rasketel aegadel Euroopas ja Eestis.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud," ütles Mihkelson.

IRLi parlamendisaadikud uurivad Tartu- ja Tartumaa ettevõtete olukorda

2009-05-14

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna ja homme visiidi Tartusse ja Tartumaale. Kavas on käigud Tartu linna ja valla ning Luunja ja Vara valla ettevõtetesse ja asutustesse.

Fraktsiooni aseesimehe Andres Herkeli sõnul on Eesti silmitsi raskete aegadega: majanduskriis, kasvav tööpuudus ja perede keeruline olukord. Neid probleeme ei lahenda võltsoptimism või tühjad lubadused. IRL pakub õigeid otsuseid rasketel aegadel.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud" ütles Herkel.

Herkeli sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm meie plaanist „Tööd Eestile!" Küsimus on tingimuste loomises uute töökohtade tekkeks. IRL on võtnud eesmärgiks tagada selline ettevõtluskliima ja investeeringute toomine, mis looks 20 000 uut töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteet kaubandus- ja tööhõiveprogrammid, et tuua nende kaudu ka Eestisse ettevõtlust ja töökohti".

Herkeli sõnul teeb IRL otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid rasketel aegadel Euroopas ja Eestis.

IRL: 21. maiks olgu kokku tõmmatud eelarve Riigikogule üle antud

2009-05-06

Arutades Eesti majanduse olukorda leiab IRLi eestseisus, et valitsuskoalitsioonil pole enam kuskile
taganeda ning 21. maiks peab kokku tõmmatud eelarve olema Riigikogule üle antud. IRL peab riigi
kulude ja tulude tasakaalu viimist möödapääsmatuks sammuks.

„Kui vähenevad tulud, tuleb kokku tõmmata ka kulusid. Eesti pered ja ettevõtjad on seda teinud,
sama peab suutma ka Eesti riik," ütles erakonna esimees Mart Laar.

„Vastasel korral on Eestil aasta lõpuks rahakott tühi koos kõigi sellega kaasas käivate
tagajärgedega".

Eelarve kulude võimalustega vastavusse viimiseks on IRL esitanud ettepaneku kärpida läbivalt 8
protsendi võrra kõigi ministeeriumite palga- ja muid kulusid, välja arvatud eurotoetused ning neile
vajalikud kaasfinantseeringud. Selline läbiv kärbe tooks eelarvesse 5,5 miljardit krooni.

IRLi eestseisus leiab, et maksude järsule tõstmisele tuleb eelistada riigi kulude kokkutõmbamist.

„Maksude järsk tõstmine ei lahendaks Eesti probleeme, pigem suurendaks ta neid, kasvatades järsult
tööpuudust. Tööpuudus on aga praeguseks kujunenud Eesti probleemiks number üks. Eelarve
kärpimisest Eestile ei piisa, vaja on astuda samme ettevõtluse toetamiseks ning ümber- ja
täiendõppe süsteemi tõhustamiseks," lausus Laar.

Ta möönis, et sellise kärpe teostamine pole kerge ning nõuab üsna valusaid otsuseid.

„Otsustamisest Eesti aga enam ei pääse. Ajad on küll rasked, kuid seda enam nõuavad nad julgeid ning õigeid
otsuseid. Suutes rasketel aegadel õigeid otsuseid langetada, suudame ka Eesti kriisist välja viia".

Tsahkna: riigieelarve tuleb tasakaalu saada

2009-04-28

IRLi peasekretär Margus Tsahkna ütles täna pärast eelarvepositsioonide arutelu valitsuskabinetis, et valitsuse prioriteet peab selgelt olema eelarve tulude ja kulude selliselt kontrolli all hoidmine, et säiliks töökohad.

Tsahkna on skeptiline rahandusminister Ivari Padari pakutud maksutõusupaketi suhtes, sest selle jõustumisega kaotaks keskmise kuusissetulekuga Eesti pere aastas täiendava maksukoormuse tõttu ühe kuu sissetuleku.

„Pere, kes saab igakuiselt 20 000 krooni kuus kätte, kaotaks Padari pakutud tulumaksutõusu ja töötuskindlustusmakse tõusuga 17 000 krooni aastas, mis on praktiliselt ühe kuu sissetulek. Sellele lisandub automaks ja sisuliselt ka maamaks, millega loodetakse riigieelarvesse koguda pool miljardit krooni," sõnas Tsahkna.

Tema hinnangul toob sotside paketi rakendamine kaasa ka järsu töökohtade kadumise.

„Meenutan, et meie tööjõumaksud on asjatundjate arvates niigi liiga kõrged, maksude tõstmisel kasvab töökoha maksumus ning töökohti jääb riigis vähemaks, mitte ei tule juurde," lausus Tsahkna.

Veskimägi: uut kasvu soodustaks tugevam Euroopa

2009-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik Taavi Veskimägi ütles Berliinis toimuval konverentsil peetud ettekandes, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikide võimalus järgmise etapi heaolu saavutamiseks tuleneb föderaalsest Euroopast.

„Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühene huvi peab olema föderaalsem Euroopa ja Lissaboni lepingu kiire ratifitseerimine. Need riigid oleksid pidanud selles protsessis olema veduriks mitte piduriks!".

Eesti vajab Veskimäe sõnul kolmanda põlvkonna reformide paketti, mis on suunatud suuremale kuluefektiivsusele ja ressursside paigutuse efektiivsusele.

„Senine kriisi kulgemine on näidanud, et turud usaldavad riike. Vajame senisest aktiivsemat riiki, kuid see ei tohi tähendada rohkem riiki. Kõrgemat maksukoormust või võlga tulevaste põlvede arvelt ei saa me kiirelt vananeva rahvastiku valguses lubada," sõnas Veskimägi.

Tema hinnangul on esmatähtis muuta Eesti kapitalile uuesti atraktiivseks. See nõuab senisest oluliselt enam erandite kasutamist kapitali Eestisse meelitamiseks. „Tavatingimustega me kedagi siia ei saa, igale investorile tuleb pöörata väga hoolikalt tähelepanu," sõnas Veskimägi

„Eestist viiakse praegu kapitali välja - ennustan, et laenujääk väheneb tervikuna kümnendiku võrra ning majanduse arengut pole lähemal viiel aastal läbi kommertspankade võimalik kapitaliga varustada. Ometigi vajame kapitali majanduse restruktureerimiseks".

„Kui me end ei mobiliseeri, siis ootab meid „jääsurm" - majanduslik aktiivsus praktiliselt kaob".

Veskimägi viitas Statistikaameti kiirhinnangule, mille kohaselt langes import jaanuaris 35 protsenti ja eksportturgudel vähenes nõudlus 30 protsenti. Tema hinnangul ei riik lasta sellel tendentsil jätkuda ning vajadusel tuleb asuda ka nõudlust stimuleerima.

Veskimägi pidas ettekande Berliinis toimuva konverentsi „Globaalne valitsemine finantskriisi ajastul" paneeldiskussioonil „Kriisides sündinud? Globaalsete turgude tulevik".

IRLi parlamendisaadikud otsustasid oma palgakasvu tagasi maksta

2009-02-26

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni liikmed otsustasid oma palgakasvu Riigikassasse tagasi maksta.

„Kuna Riigikohus otsustas, et Riigikogul pole võimalik oma palka külmutada, ootab eelmise aasta palgakasvu arvelt Riigikogu liikmeid palgatõus," ütles fraktsiooni esimees Mart Laar.

Tema sõnul on olukord Eesti majanduses järsult halvenenud ning Riigikogu liikmete palgakasv mõjub selles olukorras kohatult.

„Kui Riigikogu kärpis eelmisel nädalal 2009. aasta eelarvet kaheksa miljardi kroonik võrra, puudutades valusalt kogu ühiskonda, siis oleks eetiliselt mõeldamatu, kui Riigikogu liikme palgad sellel taustal tõuseksid".

Laar lisas, et IRLi fraktsioon ei saa selliseks sammuks kedagi kohustada, samas avaldas ta rahulolu, et fraktsiooni liikmed sellise otsuseni jõudsid.

Riigikogu liikmete palgakasv jääb vahemikku 2623 kroonist 4014 kroonini. Palgakasv kantakse Riigikassasse tagasi Riigikogu liikme isikliku avalduse alusel.

Laar: avalik vale ei suurenda usaldust

2009-02-11

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles kommenteerides Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali süüdistust, et IRL on tagasi võtnud ettepaneku kärpida valitsussektori palgakulusid seitse protsenti, et tegemist on otsese valega.

„Valitsussektori seitsmeprotsendiline palgakulude kärbe on valitsuses põhimõtteliselt kokku lepitud. Ükski IRLi minister ei taotlenud selles erandeid. See on ka loogiline, sest oleme seisnud ja seisame jätkuvalt valitsussektorist õhu välja laskmise eest," lausus Laar.

Tema sõnul taotlesid erandeid ministrid teistest erakondadest, kaasa arvatud Reformierakonnast.

„Me ei soovi neile midagi ette heita, tegemist oli ka IRLi meelest õigustatud ettepanekutega ning me toetasime neid," sõnas IRLi esimees.

Laari sõnul ei suurenda selline rünnak kahjuks usaldust ega aita kaasa läbirääkimiste positiivsele lõpule.

„IRLi ühemõtteline eesmärk on vähemalt 8 miljardiline kärbe teostada ning sellest ei kavatse me taganeda."

Kui selleks tuleb lauale tõsta mingid uued ettepanekud, tuleks koalitsioonil Laari meelest lähtuda teadlaste töögrupis esitatud ettepanekutest.

IRLi volikogu nõuab hariduskulude kärpe leevendamist

2009-02-07

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu tervitas ja toetas täna Tallinnas toimunud istungil valitsuskoalitsiooni poolt langetatud otsust koostada vähemalt kaheksa miljardi krooni suurune negatiivne lisaeelarve.

Samas kritiseeriti volikogul 1,49 miljardilise valitsusasutusi haarava kärpe jaotust elualade vahel, mille Rahandusministeerium täna avalikkuse ette tõi.

Volikogul esinenud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et tema ei saa ministrina sellise jaotusega nõustuda. „Suurem osa algselt bürokraatia ja valitsemiskulude vähendamiseks määratud kärpest kavatsetakse nüüd panna haridussüsteemi õlgadele, vähendades eraldisi üldharidusele ja kõrgharidusele. Sellise otsusega lõikab Eesti endal tuleviku ära, andes ühtlasi hoobi majanduse konkurentsivõimele. Ka nn. ülekantavate summade kärpimisel on kõige suurem osa võetud taas hariduskuludest. Sellises ulatuses kärbe on täielikult ebaproportsionaalne, andes märku, et haridus pole Eesti jaoks enam prioriteet".

Volikogul kritiseeriti ka viisi, kuidas kavatsetakse kärpida kohalike omavalitsuste eelarvet ning avaldati toetust regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile sel teemal kohalike omavalitsustega läbirääkimiste pidamiseks. Volikogul rõhutati, et kärpes peavad tõepoolest osalema ka kohalikud omavalitsused, kuid ebaseaduslikke vahendeid kasutades ei tule sellest midagi välja.

IRLi esimees Mart Laar ütles, et volikogu otsus on IRL ministritele täitmiseks. „On tõepoolest kummaline, kuidas IRLi poolt välja pakutud ministeeriumite ja nende allasutuste palga- ja majandamiskulude kärpimine paneb nüüd nahka suure osa haridussummadest. Loodan, et valitsus pöördub esmaspäevasel istungil tagasi algse lahenduse juurde, kus esiteks kärbitakse ühtlaselt 7% valitsusasutuste palga- ja majandamiskuludest ning alles seejärel lepitakse kokku, mida ette võtta ministeeriumitest väljamakstavate siiretega. Kindlasti tuleb paika panna ka eelarvekärbete õiguslik sisu, muutes selleks vajaduse korral seadusi".

Juhul, kui hariduskulude kärpe taastamiseks pole võimalik seesmiste ümberjaotuste tulemusel raha leida, pakkus volikogu võimalust peatada kaheks aastaks pensioni II samba sissemaksete süsteem. Selline otsus ei mõjutaks praktiliselt pensionite suurust tulevikus, küll aga annaks just praegu, kui inimestel raha vaja, seda 2% võrra rohkem kätte.

Laar: ettevõtlust tuleb toetama hakata

2009-02-07

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil, et eelarvesse tehtavatest kärbetest ei piisa, vaja on astuda järgmised sammud - asuda toetama ettevõtlust ning jätkama struktuurseid reforme. Ettevõtlust toetava paketi esitab minister Juhan Parts esmaspäeval valitsusele, IRL peab vajalikuks selle viivitamatut vastuvõtmist.

Laari sõnul seisis aasta alguses Eesti ees väga selge küsimus, kas me jätkame senise eelarvepoliitikaga või püüame oma eelarvet tegelikkusega kooskõlla viies ise asju otsustada.

„Senisel kursil jätkates oleks riik oma reservid aasta lõpuks ära põletatud, kui see hetk oleks kätte jõudnud, siis laenu oleksime saanud ainult rahvusvaheliselt valuutafondilt. Mujal raha ei liigu, või kui liigub, siis liigub mitteaktsepteeritavatel tingimustel".

Laari sõnul on praegu kaheksa miljardi krooni suurune kärbe on koos, kuid selle teostamise viisis pole senini selgust. Esmaspäevaks peab Rahandusministeerium esitama ettepanekud, kuidas need õiguslikult tagada.

„Mis puutub läbirääkimiste tulemustesse, siis mitmel alal pole IRL tulemusega rahul. Meile ei meeldi viis, kuidas teostatakse kärbet kohalike omavalitsuste eelarvest, meile ei meeldi kärped investeeringutesse, eriti vastumeelt on aga hariduses teostatavad kärped," ütles Laar.

Laari hinnangul on hea, et IRL suutis ära hoida õpetajate palga ligi 18-lise vähenemise, ta on rahul ka sellega, et ei kärbitud laste- ja peretoetusi.
Kuigi vahepeal oli laual ka ettepanek tõmmata maha kogu TOP-up põllumajandustoetus, suutis IRL lõpuks kärpe minimaalseni viia.

„Sama kehtib ka kaitsekulutuste kohta, mille massiivne kärpimine oleks võinud viia Eesti julgeolekupoliitilise olukorra halvenemiseni," ütles Laar.

IRLi esimehe sõnul pole kärpimine eesmärk omaette ja need ei tohi ohustada olulisi alasid - riigi julgeolekut, infrastruktuuri arendamist ning ettevõtlust.

„Riigid, kes suudavad sellest kriisist positiivselt väljuda, saavutavad konkurentsieelise, kontrast riikide vahel, kes suudavad säilitada õiguse ja suutlikkuse enda tuleviku üle otsustada," ütles Laar volikogu ees.

IRL: Savisaare laenuplaan kui riigivastane tegevus

2009-02-05

IRL: Savisaare laenuplaan kui riigivastane tegevus

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna Linnavolikogu fraktsioon avaldab nördimust, et ajal, mil unetuid öid veetvad riigivalitsejad murravad pead, kust leida katet ligi kaheksa miljardi krooni suurusele eelarveaugule, valmistub Tallinna linnavalitsus laenama 600 miljonit krooni. Fraktsiooni hinnangul on see õõnestustegevus Eesti riigi ja selle valitsuse suhtes, kuna täiendav 600 miljoni krooni suurune laen tähendaks samas suuruses puudujääki kogu valitsussektori tasakaalule.

IRL fraktsiooni aseesimehe Andres Öpiku hinnangul on Savisaare vastandumine Eesti riigile stiilis „mida halvem-seda parem" jõudnud piirini, mil täie tõsidusega tuleb küsida, kelle huvides ta tegutseb.

"Tallinna linnapea peaks tegutsema vaid tallinlaste huvides, kuid sellega küll praegu tegemist pole," lausus Öpik. „Võlgu võetav 600 miljonit tähendab iga tallinlase kohta ligi 1500 krooni, seega ühte tavapärast piiks-piiks-laenu. Kui Keskerakond jutlustab hoolivust, siis ei saa nad ju lihtsalt niisama panna SMS-laenu-orjusesse nii pealinna vanurid kui imikud, veel sündimata lastest rääkimata."

„Kasvõi ässitavad kirjutised linnavalitsuse häälekandjas „Stolitsa" ja sebimine võõrriigi sõjaväepensionäridele sõidusoodustuse andmise ümber viivad mõttele, et äkitselt pole Tallinna linnapea oma otsustes vaba," sõnas Öpik. „Tore oleks uskuda, et Tallinna rahaasju korraldab mees, kes mõne arvates väärib Nobeli majanduspreemiat, aga nüüdse, Eesti riigile vastanduva laenuplaani puhul jääb küll kummitama küsimus: kellele on see kasulik?"

Laar: Eesti krooni devalveerimist ei tule

2009-02-02

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar avaldas täna toetust valitsuskoalitsiooni erakondade esimeeste ja Riigikogu rahanduskomisjoni liikmete komisjoni tööle negatiivse lisaeelarve koostamisel.

„IRLil on ettepanek, kust need kaheksa miljardit võtta, kokkuleppe poole liigub ka valitsuskoalitsioon tervikuna. Me peame säilitama investeeringud majandusse ja tegema eelarvekärpe, mis läbib kõiki ühiskonnakihte ja kõiki valitsemisalasid,“ ütles IRLi esimees.

Laari hinnangul on tegemist raskete läbirääkimistega, mille lõppu on raske ennustada. Aega aga pole, nädala jooksul tuleb vähemalt kaheksa miljardiline kärbe kokku leppida.

„Sellest väiksem kärbe ei anna kindlust, et meil on aasta lõpul raha õpetajatele, politseinike ja tuletõrjujatele palka maksta. Sellest väiksem kärbe ei taga, et Eesti rahaasjade otsustusõigus on aasta lõpul veel meie kätes.“

Laari hinnangul on koalitsiooni praegused otsused saatusliku tähtsusega, sellest sõltub, kas jääme tulevikus oma saatuse peremeheks või otsustab meie tuleviku IMF, meie suutlikkusest eelarvet koomale tõmmata sõltub meie rahvusvaluuta käekäik.

„Kummutamaks spekulatsioone avalikkuses - Eesti krooni devalveerimist ei tule“.

Põllumajanduse ja maaelu toetamiseks maksti mullu 3,2 miljardit krooni

2009-01-28

Riik toetas mullu põllumajandust, kalandust ja maaelu kokku 3,2 miljardi krooniga, mis on 2007. aastaga võrreldes pea kolmandiku ehk enam kui 700 000 miljoni krooni võrra rohkem.

Makstud 3 226 774 233 kroonist tuli Euroopa Liidu eelarvest 2,04 miljardit krooni, millele Eesti riik lisas omaltpoolt 1,18 miljardit krooni. Pool Eesti makstud toetustest olid siinsed siseriiklikud toetused, ülejäänud aga Euroopa toetuste kaasfinantseerimine.

2007. aastal oli toetuste kogusumma 2,492miljardit krooni. Mullu kiideti heaks ligi 65 000 toetuse taotlust, mis on 2007. aastaga võrreldes tuhande võrra vähem.

Kõige suurema osa välja makstud toetustest moodustasid eelmisel aastal otsetoetused ja täiendavad otsetoetused, mis moodustasid pea poole kogusumma ehk ligi 1,578 miljardid krooni. Suuremasse osasse toetustest panustasid raha ühiselt nii Eesti kui Euroopa Liit.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedr sõnul katsub riik jätkata omapoolset põllumeest toetamist kindlasti ka tänavu ning seda hoolimata riigi raskest majanduslikust olukorrast. „Kindlasti tahame säilitada kõik Maaelu Arengukava omapoolsed toetused ning siseriiklikud toetused," lausus ta.

Senine praktika on näidanud, et põllumeestele ja maaelule antav abiraha kasutatakse sihtotstarbeliselt ja selle andmine on ennast igati õigustanud. „Need on tõstnud Eesti põllumeeste tootmisefektiivsust ning lubavad paremini konkureerida Euroopa ametivendadega," rääkis Seeder. „Heaks näiteks on siin investeeringutoetuste abil rekonstrueeritud laudad ja korda tegemata laudad, kus tootmisnäitajad on esimestes selgelt paremad."

Toetused välja maksnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal tõdes, et mulluse toetuste-aasta tegi eriliseks maaelu arengukava 2007-2013 programmperioodi paljude investeeringumeetmete avanemine.

„Huvi oli eriti suur mikropõllumajandusettevõtete, loomakasvatusehitiste ja maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuste ning ka noortaluniku starditoetuse vastu," rääkis ta. „Sinna laekus taotlusi eelarvetest tunduvalt suuremas mahus. See näitab, et investeeringuvajadus on põllumajandussektoris suur."

Alanud aastaks prognoosib PRIA mullusega võrreldes investeeringutoetuste taotluste arvu kahekordistumist.

MES annab põllumeestele 100 miljonit krooni

2009-01-15

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu eraldas põllumeestele majanduslangusest tingitud raskuste leevendamiseks 100 miljonit krooni täiendavat laenuraha. Lisaks loodetakse riigi vahendusel leida veel kuni miljard krooni.

Täiendavat laenu antakse kommertspankade vahendusel ühele soovijale kuni miljoni krooni ulatuses ja 80 protsenti sellest garanteerib MES ise. Laenu tähtaeg on üks aasta, intress sõltub laenamise ja tagatise viisidest.

MESi nõukogu esimehe Vallo Reimaa sõnul leiab sihtasutus sada miljonit oma eelarve ümber jaotamisel, sest mitte kõigi laenutoodete ja garantiide järgi ei ole nõudlus nii suur, kui esialgu planeeriti.

Et sajast miljonist jääb põllumeeste laenuvajaduse rahuldamisel aga väheks, tegi MESi nõukogu põllumajandusministeeriumile ettepaneku, et ministeerium aitaks leida veel kuni miljardi krooni ulatuses raha, mida kommertspankade vahendusel maaettevõtjatele laenata.

MESi nõukogu otsustas kuni miljoni krooniga toetada Hiiumaa piimatootjaid, kes on oma erilise asukoha ning langenud kokkuostuhindade tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Toetuse saamiseks peavad saare piimatootjad moodustama ühistu ning töötama välja plaani, kuidas edaspidi oma sõltuvust mujal asuvatest piimatööstustest vähendada.

MES jätkab samal ajal ka oma teiste ettevõtetele mõeldud toodetega ning jätkuvalt tegeletakse põllumeeste laenude ja tegevust garanteerimisega. Sihtasutuse garantiivõime küünib pooleteist miljardi kroonini.

Riik toetab põllumehi täiendavalt miljardi krooniga

2009-01-13

Põllumajandusministeerium töötab koos Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES) välja meetmete paketi, mis leevendaks põllumeeste rasket majanduslikku olukorda ja krediidiraskusi. Paketi maksumus küünib miljardi kroonini.

Viimastel kuudel on kiiresti langenud põllumajandustoodete kokkuostuhinnad ning põllumeestel on muutunud keeruliseks pankadest nii laenu kui käibekrediidi saamine.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on riigi võimalused põllumeestele appi tulemiseks piiratud, kuid koostöös MESiga üritatakse leida lahendusi käibekrediidi nappuse leevendamiseks.

Juba sellel neljapäeval toimuva MESi nõukogu ajaks teeb ministeerium MES'i nõukogule ettepaneku põllumeestele antava täiendava laenu tingimuste kohta, mis arvestaksid ka Euroopa Liidu ühise turukorralduse reeglitega. MESil on võimalik teiste toodete arvelt selle jaoks eraldada kuni 100 miljonit krooni, millest aga kindlasti ei piisa.

Lisaks on põllumeestel võimalik MESist saada erinevaid tagatisi, et oma majandustegevust paremini planeerida. MES on võimeline laene ja tegevusi tagama miljardi krooni ulatuses.

Samuti otsitakse koos MESiga võimalusi, kuidas tulla appi Hiiumaa piimatootjatele, kes oma erilise asukoha tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Hiiumaa tootjatele kavandatakse ajutist, kolme kuni kuue kuu pikkust abimeedet, mis aitaks tootjatel toime tulle nii suurte piima transpordikuludega, kui ka toorpiima üldise kokkuostuhinna langusega. Seedri sõnul võib Hiiumaa piimatootjate lühiajaline abi jääda vahemikku 300 000 kuni miljon krooni.

Lisaks alustab ministeeriumi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniameti (PRIA) ja Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi leidmaks võimalusi põllumajandustoetuste osaliselt varasemaks välja maksmiseks.

Seedri hinnangul on selge, et kõiki üldisest majandusolukorra halvenemisest tingitud raskusi abipaketiga lahendada ei suudeta ning seetõttu on väga oluline, et põllumehed kasutaksid eelmise aasta lõpus ja selle alguses makstud toetusi väga kaalutletult, sest kõige raskem aeg saabub nende jaoks tõenäoliselt just kevadel.

Ettevõtted saavad investeeringuteks ja ekspordiks lisaraha

2008-12-30

Valitsus kinnitas tänasel istungil arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013" rakendusplaani aastateks 2009 kuni 2012, millega otsustas järgmisel aastal eraldada ettevõtete investeeringute ja ekspordi toetamiseks ning kapitalile ligipääsuks enam Euroopa Liidu fondide vahendeid, kui varem planeeritud.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul pakutakse 2009. aastal tegutsevatele ettevõtetele ja ka uutele tulijatele väga lai menüü eri raskuspunktide ületamiseks.

„Praegu on ettevõtetele suurimaid probleeme ligipääs finantsressurssidele, seda eelkõige seoses laenutingimuste oluliste karmistumisega," ütles Parts. „Seetõttu on oluline luua ettevõtetele eri võimalusi ligipääsuks kapitalile ning suurendada lühiajaliste, kuid kiiret mõju avaldavate ekspordi- ja laenugarantiide mahtusid, samuti teatud tingimustel riiklikku abi laenude refinantseerimisel."

Minister ütles, et pikemas perspektiivis jääb ettevõtluspoliitika keskseks teljeks arendustegevuse ja innovatsiooni ergutamine ning ettevõtlusaktiivsuse suurendamine. „Ehkki rakenduskava on plaan järgnevaks kolmeks aastaks, oleme jätkuvalt paindlikud ja vajadusel reageerime probleemidele koheselt," ütles Parts.

Täna kinnitatud rakendusplaanis ongi varasemaga võrreldes suurendatud vahendite mahtu kahel tegevussuunal - Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse ja investeeringute toetamisel. Peamiselt on Euroopa Liidu vahenditest rahastamist toodud ettepoole järgmiste aastate arvel.

Ekspordivõimekuse toetamiseks on 2009. aastal plaanis ettevõtetele välja töötada uudne toetus kesk- ja pikaajaliste eksporditehingute garanteerimiseks, millest on abi ettevõtete rahvusvahelistel turgudel tegutsemise eeliste tugevdamiseks. Selleks on planeeritud 2009. aastal 200 miljonit krooni. Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse arendamiseks on kokku arvestatud 310,5 miljonit krooni.

Investeeringute toetamise suunal rahastamist kiirendatakse, mistõttu on vahendeid tõstetud 2009. aastal ettepoole järgmiste aastate arvel. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ligipääsu parandamiseks kapitalile on rakendusplaanis 2009. aastaks ette nähtud väljamakseid 100 miljonit krooni, ettevõtete investeeringute toetamiseks 141 miljonit krooni.

Kokku plaanitakse rakendusplaanis toodud tegevuste rahastamiseks 2009. aastal eelarvest reaalselt välja maksta vähemalt 695,8 miljonit krooni.

Aastateks 2009-2012 kavandatakse välja maksta kokku üle 2,03 miljardi krooni. Peamine osa tegevustest rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide kaasabil.

Ekspordi ja investeeringute toetusi saavad ettevõtted taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja sihtasutusest Kredex.

Taavi Veskimägi kõne 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmisel

2008-12-10

Taavi Veskimägi kõne 2009. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmisel

Hea juhataja!
Lugupeetud kolleegid!

Ilmselt me jõuame täna 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmiseni. 2007. aasta sügisest, kui Ameerika finantssüsteemis toimusid muutused, on küll mul olnud vähemalt siin Riigikogu täiskogu ees võimalus võtta sõna ühest loogikast lähtuvalt, et peame olema oluliselt konservatiivsemad, kui me sellel hetkel just parasjagu oleme olnud.

Eks seesama sõnum kehtib ka 2009. aasta eelarve kohta, sest kui usk, mis veel siin esimesel lugemisel algatajal oli, et eelarve tulud-kulud ei ole mitte ainult paberil tasakaalus vaid ka tegelikult tasakaalus, ilmselt see usk on löönud ka algatajal veidi kõikuma. Ma selgitaksin natukene, miks tegelikult me peaksime olema võib-olla konservatiivsemad, kui me selle eelarve juures oleme ja kindlasti ütlen ka, mida me võiksime tulevikus teha.

Kui vaatame valitsuse enda poolt ettevalmistatud ja nüüd ka juba Brüsselisse saadetud uuendatud konvergentsiprogrammi, siis valitus ise on öelnud, et 2008. aasta eelarve defitsiit on 1,9% SKP-st. Kui võtta see 1,9%-ne SKP defitsiit aluseks ja me teame, et 2009. aasta eelarve ei ole pandud kokku mitte 0-baasilise eelarvestamise meetodi põhiselt või tegelikult ka nii-öelda loogikas on eesmärk tegevusassigneering, vaid ta paljuski baseerub nii-öelda baasplaneerimisel, siis tegelikult ei ole vaja olla raketiteadlane, et saada aru, et 2009. aasta eelarve defitsiit on kindlasti suurem kui 2008. aastal prognoositav. Ja miks nimelt?

Esiteks see 91,6 miljardit krooni, mis on selle eelarve eelnõu aluseks olnud, lähtuvalt Rahandusministeeriumi augusti prognoosist, mis põhines 2,6%-lisel majanduskasvul 2009. aastaks. Ja me teame, et majanduse kasvufaasis tulud laekuvad progresseeruvalt, samamoodi majanduse langusfaasis eelarvetulud langevad teatud progessioonis.

Kui me vaatame, et sealsamas konvergentsiprogrammis majanduse prognoos on ka Rahandusministeeriumi enda poolt -3,5% 2009. aastaks, siis selge: see 91,6 miljardit krooni ei ole õige alus. Suvel, eelarve kasvades, kasvas siis ka 7,5 miljardit krooni, tegelikult see vähenemise jutt ju lõppes sellega, et eelarvemaht kasvas ehk tegelikult selle 7,5 miljardi, kui vaadata allikaid alates trahvidest, lõpetades riigi vara müügiga, siis kindlasti on seal üsna palju õhku sees.

Ja kui siia juurde panna see baasefekt, mis tuleb näiteks pensionide puhul (teatavasti pensionid 2009 indekseeritakse 2008. aasta sotsiaalmaksu laekumise põhiselt ja 2009 võib sotsiaalmaksu laekumine jääda hoopis 2007. aasta tasemele), siis selle pealt võib öelda ja tõesti, nii nagu ma ka Jürgenile ütlesin ja millele ta viitas eile, et kui sel aastal on 2% defitsiiti, siis tegelikult nii-öelda kõigile nendele eeldustele tuginedes ja tegelikult nii maailma majanduses kui Eesti majanduses toimuvale tuginedes, mida ei jõua siin pikalt lahti rääkida, võib väita, et me jõuame 4% tasemele, mis on kuskil ca 10 miljardit krooni defitsiiti.

Sellest lähtuvalt sai välja pakutud ka üks lahendus - panna konkreetselt sellele eelarve defitsiidile lagi. See lagi võiks olla kassareservi mahuga võrdne ehk siis 2,8 miljardit krooni, mis on veidi üle 1% SKP-st ehk tegelikult läbi selle tekitada valitsusele automaatne kohustus. Kui tulud ei laeku antud eelarves planeeritud kulude järgselt, siis tekiks valitsusel automaatne kohustus tulla välja kulusid vähendava lisaeelarve eelnõuga.

Sest tegelikult see §20, mis siin täna meie ees on, ka riigieelarve baasseaduse mõttes, ei ole kindlasti kõige korrektsem. Kindlasti oleks oluliselt korrektsem lähenemine olnud see, kui ikkagi §1 oleks toodud konkreetsed kulud sisse. Kindlasti, olles riigieelarve täna kehtiva baasseaduse üks kirjutajaid omal ajal, siis kindlasti seal mingit vastuolu, kui tulusid-kulusid üheaegselt vähendatakse, ei ole.

Aga ma arvan, et veel olulisem, kui see mis on toimunud, on see, mis tegelikult saab? Ma arvan, et meil on küsimus, kus meil võib olla potentsiaalselt 10 miljardit defitsiiti järgmine aasta. Ikkagi mis tegelikult saab?

Ehk minu meelest esimene ja väga tõsine seisukoht peaks olema see, et kui tulud ei laeku, siis me jõuaksime veebruaris-märtsis siin Riigikogus selgelt kulusid vähendava lisaeelarve eelnõu juurde. Sest tõesti, me ei saa lubada 2009 endale üle 3%-list defitsiiti ja seda minu hinnagul eelkõige kolmel põhjusel.

Esiteks, 2011 ja euro. Ma arvan, et sellele poliitikale tuleb allutada kõik teised poliitikad ja on selge, et kui me läheme 2009 üle 3% taseme, siis 2010 tõmmata kulusid kokku, nii et me suudaksime jätkusuutlikult 3% raamidesse mahtuda - see on väga keeruline. Ja see jutt, mis on ka siin kõlanud ja mis on poliitiliselt olnud väga populaarne, et hoiame n-ö riigi valitsemiskulude pealt kogu selle raha kokku, siis 10 miljardit riigivalitsemiskulude pealt kindlasti kokku ei hoia. Ehk tegelikult, paratamatult üks on see, millele komisjoni poolne ettekandja viitas, et n-ö tulude ja kulude lahtisidumine tuleb ellu viia, aga teine on ikkagi see, et tegelikult me ilme struktuursete reformideta ei saa nendes valdkondades, kus tegelikult eelarves on tegelikult raha.

Ehk need on selgelt pensionid, sotsiaalhoolekanne, haridus, tervishoid, majandus, st eelkõige teehoid, aga loomulikult ka üldine riigivalitsemine.

Teiseks, ma arvan, et see eelarve probleem ei ole mitte niivõrd tsükliline kuivõrd struktuurne - rahvastiku vananemine on siin see taust ja tegelikult me ei suuda oma reservidega defitsiiti pikalt finantseerida.
Ja kolmandaks, kindlasti majanduspoliitika pool ehk valuutakomitee raames on tasakaalus eelarve selgelt väga oluline märk väljaspoole. Me võtame selle eelarve täna vastu!

Ma arvan, et me ei ole selle eelarvega rahul. Tegelikult tuleb juba uuel aastal tulla tagasi selle eelarve juude, siis nii struktuursete reformide paketi kui ka ettepanekuga, kuidas 2009. aastal mahtuda 3% piiride sisse.

Aitäh!

Tsahkna: valitseda saab ka säästlikumalt

2008-12-08

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna hinnangul on kahetsusväärne, et koalitsioon ei suutnud kokku leppida suuremas valitsemiskulu vähendamises, mis oleks tulnud peamiselt ministeeriumide majandus- ja personalidekulude arvelt.

„Siin oleks veel ruumi olnud," sõnas Tsahkna.

Tema hinnangul on kahju, et IRLi ettepanek piirata riigieelarve defitsiit valitsuse kassareservi suurusega ei leidnud praegu piisavat toetust.

„Mul on tunne, et poliitiline valmisolek selliseks otsuseks siiski kasvab".

Tsahkna sõnul ei saa välistada järgmise aasta alguses negatiivse riigieelarve koostamist, kuna majandusest tulevad signaalid on pigem negatiivsed kui positiivsed.

„Olukord majanduses ei sisenda kindlustunnet ja praegu on järgmise aasta riigieelarve laekumist keeruline prognoosida," ütles Tsahkna.

Tema sõnul peab Eesti 2011. aastal euro kasutuselevõtuks hoidma valitsussektori eelarve puudujäägi väiksema kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mistõttu peab valitsus tähelepanelikult jälgima eelarvetulu laekumist. Kahjuks on olukord selline, et vajadusel peab tulema Riigikogusse negatiivse lisaeelarvega, et saaksime rahaliiduga liituda. "Mingis mõttes on tegu olukorraga, kus üks silm naerab ja teine nutab," ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul on positiivne, et IRL suutis järgmiseks aastaks tagada planeeritud õpetajate palgatõusu, kaitsekulutused 1,9 protsenti SKP-st ja investeeringute jätkumise planeeritud mahus.

„Investeeringud haridusse ja majandusse peaksid aitama meid rasketest aegadest üle uuele tõusule".

Laar: valitsuskoalitsioon otsustas kärpida 2009.aasta eelarvet

2008-11-17

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul sõltub 2009. aasta riigieelarve kärpe suurus rahandusministri esitatavast majanduskasvu prognoosist, mille suurus kujuneb selgelt väiksemaks praegu eelarve aluseks olevast.

„Kuna eelarve eelnõu aluseks olnud prognoosid ei pea paika, siis oli koalitsiooni otsus eelarvet kärpida möödapääsmatu. Vastavalt kärpe suurusele tuleb vähendada ka rahvusliku koguprodukti suurusest või maksude laekumisest tulenevaid kulutusi," lausus Laar.

„See on kahtlematult valus, kuid möödapääsmatu otsus, mis toob kaasa ebameeldivaid kärpeid ka mitmetel IRLi jaoks prioriteetsetel aladel."
Laari sõnul on Eesti prioriteet number üks üleminek eurole hiljemalt aastaks 2011.

Praeguste prognooside kohaselt võiks see olla võimalik, kuid seda vaid eeldusel, et Eesti suudab oma eelarve hoida Maastrichti kriteeriumitega ette nähtud piirides.

„Seetõttu tuleb eelarvetasakaalule allutada kõik teised sihid ning eesmärgid, olgu nad meile nii kallid kui tahes," sõnas Laar.

Selleks, et eurole 2011.aastal üle minna, tuleb Laari kinnitusel hoida eelarvet Maastrichti kriteeriumites, millele aitaks omakorda kaasa võimalikule defitsiidile ülempiiri panemine.

Tema sõnul tuleb riigieelarve seadusesse lisada punkt, millega seatakse puudujäägile selge lagi. Kui see väljub kokkulepitud raamidest, siis peab valitsus automaatselt esitama Riigikogule esitada negatiivne riigieelarve.

„Selline otsus toob valitsuskoalitsioonile kohustuse läbi arutada võimalikud kokkuhoiukohad ning seadused, mida nendeni jõudmiseks muuta tuleb".

Tallinna maamaksukonflikt - kas maksumäära alandamine või väärtustekeskne lähenemine?

2008-11-16

Kommenteerides Tallinna volikogu neljapäevasel istungil arutatud Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut alandada Tallinna maamaksu, mille eelnõu algataja lõpuks tagasi võttis, tõdeb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, et kuigi praegustes keerulistes oludes mõjutaks maamaksumäära vähenemine positiivselt suure hulga tallinlaste toimetulekut, on reformierakondlased jäänud kahjuks poolele teele pidama. Kuigi ka maksumäära vähendamine on suur samm praeguse ebaõigluse likvideerimisel, tuleb siiski jõuda selleni, et koduomanikud oleksid maamaksust täielikult priid − erinevalt näiteks neist isikutest, kes ostnud viimastel aastatel kokku kinnisvara üürile andmise või muul ärilisel eesmärgil ja kes Reformierakonna eelnõu vastu võtmise korral oleksid samuti saanud viiekordse maksualanduse osaliseks.

IRL Tallinna volikogu fraktsiooni hinnangul on kodualuse elamumaa maksustamine juba olemuslikult ebaeetiline – ükspuha, kas maksumäär on 1,5 (nagu sobib Keskerakonnale) või 0,3 (mida pakub Reformierakond).

„Kodu tähendab palju enamat kui eluaset – kodu on hingerahu, elutahte, mälestuste, armastuse ja turvalisuse allikas,” lausus IRL fraktsiooni liige Indrek Raudne. „Ainuüksi sel põhjusel ei saa kodualuse elamumaa maksumäär olla midagi muud, kui null protsenti.”

Samuti rõhutab IRL fraktsioon, et maksude kehtestamisel ei tohi terendada silme ees vaid nendest saadav tulu. Ükski maks ei tohi olla vaid rahaline koormis iseenesest − eriti juhul, kui see ignoreerib sotsiaalset taustsüsteemi, tuues perspektiivis kaasa ühiskonna jaoks hävituslikke tagajärgi.

„Kodu omamist on kohatu samastada luksusliku tarbimisharjumusega, mida peaks eriliselt maksustama,” sõnas Raudne. „Just koduomanikud moodustavad ühiskonna alustala − nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes −, mistõttu ei tohiks ühiskond kodude maksustamise kaudu saagida ise oksa, millel istub.”

IRL taotleb moratooriumit maksusüsteemi muutmisele

2008-11-15

IRLi esimees Mart Laar andis täna Türil toimunud volikogu istungil ülevaate sellest, kuidas on
erakond täitnud 10. mail Pärnus IRLi volikogu istungil heakskiidetud majanduse arendamise kava. Ta
tõdes, et mitmed selles esitatud sammud on praeguseks ellu viidud.

„Eeskätt puudutab see negatiivse lisaeelarve koostamist ning keskmise palga kasvust tulenevate
palgatõusude pidurdamist. Samas pole mitmed kavas esitatud meetmed leidnud koalitsioonipartnerite
toetust ning on seetõttu jäänud teostamata. Eriti kurvaks näiteks siin on haldusreformi järjekordne
läbikukutamine,“ ütles Laar.

Samas on tema sõnul meeldiv tõdeda, et viimasel ajal esitatud ettepanekud majanduse kriisist
väljaviimiseks langevad üsna täpselt kokku IRL poolt seatud prioriteetidega. Eriti selgelt torkas
see silma Riigikogus toimunud arutelul majandusolukorra üle, kus pea kõik eksperdid tõstsid esile
samu eesmärke, mida ka IRL.

Seetõttu on IRL jaoks antud olukorras jätkuvalt prioriteediks:

1.         Üleminek Eurole hiljemalt 2011.aastaks
2.         Radikaalne haldusreform
3.         Haridusreform
4.         Töölepinguseaduse vastuvõtmine sel aastal
5.         Maksukeskkonna stabiilsuse tagamine
6.    Soodsa ettevõtluskeskkonna arendamine

Viimase punkti juures rõhutas Laar, et see tähendaks sisuliselt moratooriumi kehtestamist 1. jaanuarist 2009 maksude tõstmisele või langetamisele.

„Eesti ettevõtjatele tuleb anda kindlus, et maksukeskkond Eestis püsib stabiilsena. On ebaloomulik,
et negatiivse lisaeelarve või eelarve koostamise ajal tabab ettevõtjaid üks negatiivne üllatus
teise järel kord ühe, kord teise maksu tõstmise kava näol. On hea, et 2009. aasta eelarve
koostamisel õnnestus kõige hullem ära hoida, 2010. aasta eelarve koostamisel tuleks seda teha
olemasolevast maksude tasemest lähtuvalt“.

Laar avaldas ka veendumust, et Eestil on kõik võimalused kriisist väljuda. „See eeldab vaid julgust
esiteks olukorra tõsidust tunnistada ning teiseks selle parandamiseks reaalseid samme astuda. Nii
on Eesti varem kriisist väljunud, see tee on meie ees ka praegu lahti“.

IRLi volikogu nõudis uue töölepinguseaduse vastuvõtmist veel tänavu

2008-11-15

IRLi volikogu toetas täna Türil peetud istungil uue töölepinguseaduse vastuvõtmist veel selle aasta jooksul.

„Mahajäämus töösuhete reguleerimisel takistab Eesti majanduse arengut, muutudes just praeguses paindlikkust ning kiiret reageerimist nõudva eriti tõsiseks probleemiks," ütles erakonna esimees Mart Laar oma ettekandes. Tema sõnul on eelarve menetluses olnud probleemiks segadus selle teksti osas.

„Sotsiaalministeerium esitas Riigikogule tööandjate ja töövõtjate vahel sõlmitud leppega võrreldes muudetud tekstiga eelnõu, mis tõi kaasa protestid mõlemalt osapoolelt, eelmisel nädalal esitas Sotsiaalministeerium eelnõule uued parandused, mis võimaldavad eelnõu menetlemisega edasi minna ning see selle aasta sees vastu võtta".

IRL nõuab eelarvepuudujäägile selge piiri seadmist

2008-11-15

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar sai täna Türil toimunud volikogu istungil erakonnalt volituse nõuda 2009. aasta eelarve võimalikule puudujäägile selge piiri seadmist. Selleks tuleks riigieelare seadusesse lisada punkt, millega seatakse riigieelarve võimalikule puudujäägile selge lagi. Kui see väljub kokkulepitud raamidest, siis peab valitsus automaatselt esitama Riigikogule esitada negatiivne riigieelarve.

Selle sammu eesmärk on vältida eelarvega täielikku määramatusesse sattumist. Selline otsus toob kaasa valitsuskoalitsioonile ka kohustuse läbi arutama võimalikud kokkuhoiukohad ning seadused, mida nendeni jõudmiseks muuta tuleb.

Teiseks pidas IRL möödapääsmatuks täiendavate kärbete tegemist 2009. aasta riigieelarve eelnõus juba enne selle vastuvõtmist Riigikogus. Laar toetas arusaama, et kuna eelarve eelnõu aluseks olnud prognoosid on osutunud paikapidamatuks, tuleb valitsuses tekkinud olukorda ausalt tunnustada, prognoosi ametlikult kärpima ning vastavalt kärpe suurusele vähendama ka rahvusliku koguprodukti suurusest või maksude laekumisest tulenevaid kulutusi.

„See on kahtlematult valus, kuid möödapääsmatu otsus. Selline otsus toob kaasa äärmiselt ebameeldivaid kärpeid ka mitmetel IRL jaoks prioriteetsetel aladel, kuid midagi pole teha. Eesti prioriteet number üks on hetkel üleminek eurole hiljemalt aastaks 2011. Praeguste prognooside kohaselt võiks see olla võimalik, kuid seda vaid eeldusel, et Eesti suudab oma eelarve hoida Maastrichti kriteeriumis ette nähtud piirides. Seetõttu
tuleb eelarve tasakaalule allutada kõik teised sihid ning eesmärgid, olgu nad meile nii kallid kui tahes," sõnas Laar.

Tallinna opositsioon: positiivne lisaeelarve on pidu katku ajal

2008-11-13

Kuna majanduskriis on mõjutanud negatiivselt Tallinna peamise tuluallika üksikisiku tulumaksu laekumist eelarvesse, on täiesti lubamatu keskerakondliku linnavalitsuse plaan võtta iga hinna eest vastu positiivne lisaeelarve, leiavad linnavolikogu Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatide fraktsioonid.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer märkis, et tänaseks on laekunud pealinna eelarvesse tulumaksu 84,6 protsenti ehk planeeritust ligi kahe protsendi võrra vähem. „Nii on süveneva majanduskriisi taustal täiesti vastutustundetu suurendada tulumaksu laekumise plaani veel tervelt 20 miljoni krooni võrra,” märkis Holsmer.

Opositsioon on pööranud korduvalt tähelepanu, et tänavune maamaksu hüppeline tõus oli tallinlaste rahakotile väga valus löök. „Nüüd on tulemused käes – kuigi juba oktoobri lõpuks oleks pidanud olema laekunud kogu planeeritud maamaks, on ikka veel puudu üle 30 miljoni krooni. See tähendab, et suur hulk inimesi ei ole suutnud ülikõrget maamaksu õigeks ajaks tasuda,” rõhutas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Matti Tarum.

Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske lisas, et suurema rahalise reservita pealinna on finantskriisist päästnud riigipoolsete rahaeraldiste ennaktempos laekumine. „Tänase seisuga on riik kandnud Tallinna linnale üle juba tervelt 97 protsenti lubatud rahast,” rääkis Juske. „Ei ole kahtlust, et positiivse lisaeelarve koostamine on täna pidu katku ajal.”

Tallinna selle aasta teise, 59 miljoni kroonise lisaeelarve lõpphääletus volikogus on täna õhtul.

Eesti tihendab majanduskoostööd Baden-Württembergi liidumaaga

2008-11-12

Eile, 11. novembri õhtul kirjutasid Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Baden-Württembergi liidumaa majandusminister Ernst Pfister, EASi juhatuse esimees Ülari Alamets ja Baden-Württembergi liidumaa majandusesinduse esimees Michael Hagenmeyer Stuttgardis alla Eesti ja Baden-Württembergi liidumaa majanduskoostöö tihendamise lepingule.

„Leping tähendab Eesti jaoks tihedamat koostööd Saksamaa ühe rikkama ja innovaatilisema liidumaaga," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „See leping annab võimalused nii innovaatilistele ettevõtjatele kui ka meie kõrgkoolide juures tegutsevatele majanduslikult mõtlevatele teadusrühmadele ning loob soodsad võimalused ka Baden-Württembergi liidumaa ettevõtjatele tegutsemiseks Eestis."

Baden-Württemberg on Euroopas esimeste hulgas patentide registreerimise arvult elaniku kohta, kõrgtehnoloogilises tootmises hõlmatud tööjõu ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute poolest.

„Järgmised 5-7 aastat peavad näitama, kas me jääme maailma majanduses Ida-Euroopa arengumaaks või suudame tõusta innovatiivseks ja kaasaegset tehnoloogiat kasutavaks kõrgelt arenenud majandusega riigiks," ütles Juhan Parts, rääkides Eesti majanduse läbilöögivõimest.

Baden-Württembergi ja Eesti kaubavahetusmaht on seitsme viimase aastaga peaaegu kolmekordistunud, 100 miljonilt kroonilt 2000. aastal rohkem kui 275 miljoni kroonini 2007. aasta lõpuks. Ainuüksi mullu suurenes Baden-Württembergi eksport Eestisse võrreldes eelneva aastaga 21,3% võrra. Import Eestist suurenes samas ligi 50% võrra. Baden-Württembergi liidumaa ekspordib Eestisse eelkõige masinatööstuse toodangut, impordib peamiselt puitu ja puidutooteid ning tekstiilikaupu.

Koostööleppe sõlmimine on jätk aasta algul toimunud visiitidele. Jaanuaris toimus Stuttgardis Eesti-teemaline ümarlaud ja äriseminar IT-ettevõtetele, samuti osales Eesti Stuttgardis suurimal lõpptarbijale suunatud turismimessil Saksamaal. Baden-Württembergi majandusminister külastas Eestit omakorda koos majandus- ja teadusdelegatsiooniga aprillis.

Lisaks koostööleppe allakirjutamisele külastab minister Parts koos delegatsiooniga 11.-12. novembril Stuttgartis viibides välismajanduskonverentsi Global Connect, kus on stendiga väljas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes esindab 54 ettevõtet. Minister teeb foorumi tänasel üritusel "Exchange of Experiences - Eastern Europe" avaettekande ning osaleb diskussioonis.

Kohtusid Eesti ja Rootsi majandusministrid

2008-11-11

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus eile Rootsi Kuningriigi asepeaministri, ettevõtluse ja energeetikaministri Maud Olofssoniga.

Ministrid analüüsisid majanduse väljavaateid Läänemere regioonis lähikuudel ning vahetasid informatsiooni kummagi valitsuse sammudest ja võimalikest tulevikukavadest.

Ministrid leidsid, et keskne küsimus ettevõtluse jaoks on finantskriisi võimalik negatiivne mõju just reaalmajanduses tegutsevatele ettevõtetele ning rõhutasid, et kommertspankadel lasub vastutus, et jätkuvalt suudetaks rahastada väiksemaid ja keskmisi ettevõtteid.

Oluline on, et konkurentsivõimelised ettevõtted ei satuks ajutiste raskuste tõttu pankrotti ja et ka uute äriideede rahastamine ei saaks kannatada.

Ministrid tõdesid, et majandusseisaku ja finantskriisi aegadel on loomulik majanduse korrektsioon, mille käigus ebaefektiivsed ettevõtted lähevad pankroti aga samas tekivad soodsad võimalused uute ja innovatiivsete ettevõtete sünniks.

Oluline teema oli kohtumisel energiapoliitika ja energiatõhusus mõlemas riigis. Arutati järgmisi samme Põhjamaade ja Balti riikide ühtse energiapoliitika ja -turu loomiseks. Tähtis on tutvustada ettevõtetele vastastikuseid investeerimisvõimalusi energeetikasektoris.
Arutlusel olid kohtumisel pea kõik põhiteemad alates 2009.a. teisest poolaastast, mil Rootsi on Euroopa Liidu eesistuja riik: Läänemere strateegia, energiatõhusus, väikeettevõtluse algatus, Lissaboni kokkulepe, jätkusuutlik tööstuspoliitika.

Rääkides energeetikast, selgitas Juhan Parts oma Rootsi kolleegile Eesti seisukohti EL kliima ja energiapaketi heitmekaubanduse direktiivi suhtes rõhutades, et vajame lahendust, mis turu avanedes võimaldaks ära hoida kolmandatest riikidest imporditud elektri põhjendamatud konkurentsieelised.

Ministrid arutasid ka kujunenud olukorda piirkonnas tegutsevate lennuettevõtete ümber.

Veskimägi Varssavis: tarkus toob Eestile uue tõusu

2008-09-28

IRLi parlamendisaadik Taavi Veskimägi ütles Varssavis Ida- ja Kesk-Euroopa riikide paremerakondade koostöökohtumise Euroopa majanduse hetkeseisu ja välispoliitilise olukorra arutelul, et Eesti majanduse uus tõus saab tugineda vaid heale hariduspoliitikale.

„Majanduskasv on Eestis juba aeglustunud - uue tõusu tekkeks peab Eesti liikuma teadmistepõhise majandusmudeli poole, hoides maksu- ja halduskulud madalalad ning riigi väliskapitalile atraktiivsena," sõnas Veskimägi.

Tema hinnangul peab prioriteediks olema hariduse kvaliteet, sest parim majanduspoliitika eelolevateks aastateks on hea hariduspoliitika.

Tema sõnul tugineb Eesti tänane edu ühiskondlikule konsensusele - valitsused on rohkemal või vähemal määral võtnud omaks ühtsed majandus-, raha- ja fiskaalpoliitika põhimõtted, mis on taganud eestlaste heaolu kiire kasvu.

„Oleme püüdnud rakendada ja hoida kolme põhimõtet: konservatiivne rahapoliitika, tasakaalus eelarvepoliitika ja avatud turu poliitika, koos madala haldus- ja maksukoormusega."

Veskimäe sõnul vajab Eesti finantsturu ebastabiilsuse, eluasemeturu languse ning muutunud globaalse julgeolekusituatsiooni tingimustes reforme, mille abil lahendada riigi strukturaalseid probleeme.

„Sotsiaaltoetuse väljamaksmisel tuleb minna üle vajadusel põhinevatele toetustele, sest kolmekümneprotsendilise maksukoorma tingimustes ei saa me praegu kehtivat toetuste süsteemi endale lubada. Tervishoiusüsteem peab liikuma personaalkindlustuse osakaalu kasvu suunas, oluline on muuta meie tööturgu paindlikumaks," ütles Veskimägi.

IRL: koalitsioon peab seisma Eesti tuleviku eest

2008-09-22

IRLi eestseisus arutas 2009. aasta riigieelarve ümber tekkinud olukorda, avaldades tõsist muret selle seisu üle. Olukorras, kus eelarve esitamiseni on jäänud loetud päevad, pole tänaseni teada ei eelarve maht ega järelikult ka ministeeriumite piirsummad, selged pole 2009. aasta eelarve prioriteedid.

Samas on IRL veendunud, et pole aeg otsida süüdlasi, vaid leida ühiselt tekkinud olukorrast väljapääs. Riigikogu tänast koosseisu arvestades on praegune koalitsioon parim, mis Eestil on välja panna. IRL tunnustab partnerite jõupingutusi lahenduste otsimisel ning näeb tänases koalitsioonis piisavalt jõudu nendeni jõudmisel.

Tunnistades puudusi nii riigieelarve koostamise protsessis kui õhku selle tulude prognoosis, peab IRL siiski õigeks pingutada tasakaalus eelarve õigeaegse esitamise eest. Samas ei saa saata Riigikogule arutamiseks pseudoeelarvet, mille sisu on ebaselge ja mis pole seaduseelnõudega kaetud.

Selleks, et eelarve kindlustaks Eestile tulevikku, peaks ta tagama:

1) Kindlustunde nii Eesti inimestele kui ettevõtjatele. Eesti valitsus ei saa lahendada majanduse jahtumisest tulenevaid probleeme nende arvelt. Seetõttu seisab IRL vastu läbimõtlematule maksude ja aktsiiside tõusule, puudutagu see mootorikütuse ja gaasiaktsiisi või majutusasutuste käibemaksu tõusu 18 protsendile. Olukorrast väljumiseks tuleb Eesti riigil lõpetada ülejõuelamine ning kärpida kulutusi.

2) Kindlustunde Eesti riigile. Meid ümbritsevas järsult ohtlikumaks muutunud maailmas peame jätkama igapäevast panustamist inimeste ja riigi kaitsmisesse ohtude vastu, mis seda ähvardavad. Kaitsekulutuste hoidmine ei ole kerge otsus, kuid meie riigi tulevik nõuab meilt
julgust otsustada enda riiki kaitsta ka siis, kui valikud on rasked või väga rasked. Oluline on ka tähelepanu pööramine sisejulgeolekule.

3) Kindlustunde lastele ja noortele. IRL lähtub eelarveläbirääkimistel tõsiasjast, et elukvaliteeti pole võimalik parandada panustamata haridusse ja teadmistesse, ning meie tulevik hakkab tuginema otsustel, mille me langetame täna. Eesti vajab haritud inimesi, iga samm, mille me selles suunas astume, on samm õiges suunas. Meie koolid peavad olema tugevad, me peame väärtustama oma õpetajaid, sest nad laovad vundamenti meie kõigi tulevikule. Panustamata täna haridusse, lõikame Eestil tuleviku ära.

Neist prioriteetidest peab IRLi arvates lähtuma ka sellel nädalal peetavatel eelarvekõnelustel.

IRL kutsub 2009. aasta eelarveläbirääkimiste lõpu järel üles alustama kogu ühiskonnas debatti Eesti
tuleviku üle. Sest samalt aluselt jätkates osutub tasakaalus eelarve koostamine 2010. aastal
ilmselt võimatuks. Eesti vajab kiiret ja otsustavat haldusreformi, riigivalitsemise efektiivsuse
tõstmist ning investeerimist tulevikku, see tähendab haridusse. Vaid uusi ideid otsides ja leides
saame tagada Eestile jätkusuutliku arengu.

IRL: eelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet

2008-09-16

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon otsustas täna, et 2009. aasta riigieelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet ega langetada otsuseid, mis eriti majanduse ekspordile suunatud osasid kahjustaksid. „Eesti ei tohi eelarve tegemisel saagida oksa, millel ise istub, riigil tuleb eelarvet koostada ka 2010. ja 2011. aastal, kui me praegu majandust kahjustame, pole meil järgnevatel aastatel midagi teha,“ sõnas IRLi fraktsiooni esimees Mart Laar. Sellest tulenevalt otsustas IRL fraktsioon mitte toetada ettepanekut tõsta maagaasi aktsiisimäära, viia majutusteenuste käibemaks 18 protsendile, suurendada erimärgistusega vedelkütuste ning bensiini ja diislikütuse aktsiisimäära. IRL leiab, et need ja võimalikud teised aktsiiside tõusud ei löö mitte ainult inimeste rahakoti pihta, vaid vähendavad oluliselt Eesti majanduse konkurentsivõimet.

„IRL on jätkuvalt veendunud, et Eesti peab hoidma 2009. aasta eelarve tasakaalus. Selleks tuleb kriitiliselt üle vaadata ministeeriumite praegustest piirsummadest üle ulatuvad taotlused. Valitsus peab eelarve koostamisel endale seadma kindlad prioriteedid, praeguseks koalitsiooni sees saavutatud kokkulepped annavad eelarvesse mitu miljardit lisakrooni. IRL arvates tuleks valitsusel eelarve kokkusaamiseks keskenduda sellele, kuidas seda jagada,“ lausus Laar.

Tema sõnul on selge, et riigieelarve kokkusaamiseks on tarvis selget lahendust, sest meil on praegu valida kahe võimaluse vahel: kas teha tähtajaks tasakaalus eelarve või mitte. Selleks peavad praegu langetatud otsused olema jätkusuutlikud ning võimaldama ka järgnevate aastate eelarvetega edukalt hakkama saada.

„Kui selgub, et praegu kokkulepitud lisasummadest ei piisa, on IRL valmis kaaluma teisi lahendusi, mis puudutavad mõne lihtsalt administreeritava, ettevõtlust võimalikult vähe kahjustava ning ühtlase maksu ajutist tõstmist.“

Veskimägi Krynicas: ühetaoline tulumaks on Eesti tugev visiitkaart

2008-09-15

Riigikogu majanduskomisjoni liige Taavi Veskimägi ütles Poolas Krynica majandusfoorumil, et ühetaoline tulumaks on enamat kui ainult lihtne ja efektiivne maksusüsteem, see on visiitkaart - tugev sõnum riigi väärtustest ja suhtumisest edasipüüdlikkusse.

"Kes töötab rohkem, see teenib rohkem - proportsionaalne tulumaks suurendab inimeste motivatsiooni omandada haridus ja julgustab neid elus edasi püüelda," ütles Veskimägi.

Tema sõnul on oluline, et riik ei võta inimeselt tema töö vilju, vaid mõistab, et saab olla edukas vaid siis, kui tema kodanike käsi hästi käib. Kokkuvõttes kasvab nii riigi majandus läbi inimeste hoiuste ja investeeringute kasvu, mitte läbi tulu otsese maksustamise.

"Eesti on hea näide selle põhimõtte teostumisest praktikas - kui 1990. aastate alguses on üksikisiku tulu 15 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, siis aastaks 2008 on see kasvanud 70 protsendini".

Veskimägi hinnangul on sellise kasvu taga suuresti see, et riik on andnud inimestele võimaluse isikliku töökuse ja arengu saavutada tulemusi, mitte neid selle eest suurema maksustamisega karistanud.

"Ühetaoline tulumaks üksi pole mingi imerelv, kuid kindlasti on see olnud üks võtmereformidest, mis on aidanud kaasa Balti riikide majandusarengule."

Veskimägi tõstis lisaks proportsionaalsele tulumaksule majanduskasvu soosivate teguritena esile ka konservatiivse rahapoliitika, tasakaalus riigieelarve ja avatud majanduse,millesse riik sekkub minimaalselt.

Tuleviku-eesmärgina nimetas ta vajadust astuda järgmine samm proportsionaalse maksustamise suunas vähendades nii tulumaksu kui käibemaksu erandite ja mahaarvamiste võimalusi, samuti suurendades maksusüsteemi kaudu inimeste motivatsiooni enam säästa ja investeerida.

„Eraisikute motiveerimine investeeringute suurendamiseks majandusse on üks eeldus uueks majanduskasvuks."

IRL kutsub koalitsioonipartnereid konstruktiivsele koostööle

2008-09-08

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar kutsub koalitsioonipartnereid rahumeelsele mõttevahetusele leidmaks riigieelarve menetlemisel kokkuleppeid, et valitsus saaks Riigikogule esitada võimalikult terviklikult ja Eesti tulevikku silmas pidava riigieelarve.

„Sõnasõja asemel vajab valitsus pigem konstruktiivset arutelu ja töörahu. Ühe või teise idee pärast avalik tülitsemine pigem aeglustab sisuliste kokkulepete saavutamist," lausus Laar.

„On õige endale aru anda, et valitsus peab ootused ja võimalused eelarves kokku viima, valitsus peab käituma ühtsena ja tervikuna vastutama ka selle eest, et ei kannataks meie riigi käekäik tulevikus."

Tema sõnul teeb selle võimalikuks koostöövaimu hoidmine ja tulevikku suunatud ratsionaalne arutelu.

"Eelarve esitamiseni on jäänud vaid veidi üle kahe nädala. Eelarve tehniline ettevalmistamine võtab ka nädalapäevad aega, see paneb koalitsioonile tugeva tempo peale, sest koos eelarvega tuleb üle anda ka sellega seotud seadused."

„Oluline on seejuures vaadata tulevikku ja võtta vastu otsused, mis mõjutavad mitte ainult 2009 vaid ka järgnevate aastate eelarvet."

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse avaldus

2008-08-26

EESTI OOTAB OTSUSEID

Eesti 2009. aasta eelarve koostamine on jõudnud otsustavasse faasi. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt eelarve laekumised 2009. aastal miljardite kroonide võrra eeldatust väiksemad. Samal ajal esitab viimastel nädalatel seoses Venemaa rünnakuga Gruusia vastu järjest ohtlikumaks muutuv maailm Eestile uusi väljakutseid. Olemasolevate eelarve piirsummade juurde jäädes pole neile võimalik vastata. Olukorrast väljumiseks tuleb pigem ohverdada antud poliitilised lubadused mitte aga rahvuslikku julgeolekut.

IRL leiab, et Eesti julgeolek peab olema 2009. aasta eelarve peamine prioriteet. Tänapäeva maailmas tuleb julgeoleku tagamiseks aga mitte ainult investeerida kaitsejõududesse, vaid ka sisejulgeolekusse ning tõhusasse välisteenistusse, infrastruktuuri ja maa ühtlasesse arengusse.

Selleks tuleb 2009. aasta eelarves:

1) Hoida kaitsekulutuste osakaal lubatud tasemel

2) Tagada sisejulgeolek

3) Jätkusuutliku arengu tagamiseks panustada haridusse, teadus- ja arendustegevusse

4) Investeerida kogu Eesti ühtlasse arengusse, regionaalpoliitikasse. Transpordidotatsioonid tuleb säilitada.

5) Teavitada muukeelset elanikkonda tõhusamalt maailmas ja Eestis toimuvast, käivitada ETV2.

Selleks, et nimetatud eesmärgid saavutada, ei näe Isamaa ja Res Publica Liit muud võimalust, kui lükata edasi koalitsioonilepingus ette nähtud tulumaksureform.

IRL ministrid on solidaarselt osalenud eelarve ettevalmistamisel, kärpides 8% oma ministeeriumite tegevuskulusid. Viimased eelarveprognoosid muudavad aga möödapääsmatuks muutunud olukorras üle vaadata kõik koalitsioonilepingus antud lubadused. Antud lubaduste võimalustega kooskõlla viimine ning tasakaalus oleva eelarve koostamiseks vahendite leidmiseks ettepanekute tegemine kuulub peaministri kompetentsi. Eelarve korralikuks ettevalmistamiseks ning koalitsioonilepingu muutmiseks loodab Isamaa ja Res Publica Liit, et hiljemalt 1. septembriks esitab peaminister Andrus Ansip valitsusele konkreetsed ettepanekud tasakaalus oleva eelarve koostamiseks. Vastasel korral on raske ette näha, et septembri lõpuks õnnestuks valitsusel 2009. aasta eelarve Riigikogule esitada. IRL teatab, et suhtub esitatud ettepanekutesse täie tõsidusega ning on valmis arutama ka kõigi enda poolt koalitsioonileppesse lisatud lubaduste edasilükkamist.

IRL leiab, et Eesti seisab keeruliste otsuste ees, olles samas veendunud, et praegune valitsuskoalitsioon suudab talle esitatud väljakutsetele edukalt vastata.

IRL kutsub pealinna võime koostööle kodualuse elamumaa maamaksust vabastamise nimel

2008-08-19

IRL Tallinna piirkonna juhatus kutsub Tallinna volikogu kontrollivat Keskerakonda suhtuma täie tõsiduse ja tähelepanuga sel neljapäeval volikogus arutatavasse eelnõusse, mille vastu võtmisel tehakse seaduseandjale ettepanek leida kõigi parlamendierakondade koostöös kõige õigemad ja õiglasemad lahendused kodualuse elamumaa maamaksust vabastamiseks. Loodetavasti ei hakata niivõrd suurt hulka eestimaalasi otseselt puudutavat eelnõu torpedeerima põhjusel, et ettepanek on tulnud pealinna opositsioonist, konkreetselt Isamaa ja Res Publica Liidult.

„Kui maamaksu küsimus tõusis tavakodanikule valulikult päevakorda seoses kahe ja poole kordse maksu tõusuga Tallinnas, siis tegelikkuses on probleem üleriigiline," ütles IRL Tallinna piirkonna juhatuse liige Indrek Raudne. „Tallinna praegune problemaatika võib osutuda kõigest jäämäe veepealseks tipuks. Kui Keskkonnaministeerium viiks järgmisel aastal läbi maa ümberhindamise, siis tähendaks see maamaksu üleriigilist tõusu kuni 7 korda."

IRL Tallinna piirkonna juhatus leiab, et kodu omamist on kohatu samastada luksusliku tarbimisharjumusega, mida peaks eriliselt maksustama. Just koduomanikud moodustavad ühiskonna alustala - nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes. Seepärast ei tohiks ühiskond kodude maksustamise kaudu saagida ise oksa, millel istub ning millise ohu kõrvaldamiseks on tarvilik erakonnaülene koostöö.

IRL Tallinna piirkonna juhatus tunnustab Tallinna volikogu õiguskomisjoni liiget, keskerakondlasest abilinnapead Jaanus Mutlit, kes eilsel õiguskomisjoni koosolekul väljendas IRL eelnõu suhtes toetavat seisukohta.

„Juristina mõistab Mutli ilmselt hästi, et demokraatlikus ühiskonnas on maksude kehtestamine eelkõige vastutus, mitte vabadus," sõnas Raudne. „Ükski maks ei tohi olla vaid rahaline koormis iseenesest - eriti veel, kui see ignoreerib sotsiaalset taustsüsteemi, tuues perspektiivis kaasa ühiskonna jaoks hävituslikke tagajärgi. Ei taha uskuda, et mõni erakond Eestis seda sooviks."

Reinsalu: palga külmutamine on vastutustundlik

2008-06-04

Riigikogu töökorralduse komisjoni juht Urmas Reinsalu tervitab õiguskantsleri seisukohta parlamendi liikmete palga külmutamise kohta. Tema sõnul jõudis IRLi ettepanek saadikute palga külmutamisest järgmisesse faasi, kus õiguslikud takistused on kõrvaldatud ja edasine sõltub poliitilisest tahtest.

„IRLi soov palgad külmutada on kujunenud olukorras vastutustundlik ning terve mõistuse ja avaliku õiglustunde kohane. Palkade külmutamise eelnõu tuleb anda menetlusse veel enne istungijärgu lõppu ja see tuleks vastu võtta varasügisel," sõnas Reinsalu.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon esitas Riigikogu esimehe Ene Ergma ettepanekul 12. mail koalitsioonipartneritele ettepaneku külmutada praeguse riigikogu koosseisu palgad. Ergma ettepaneku kohaselt peab praeguses olukorras ka Riigikogu ise olema ühiskonnale eeskujuks ega saa jääda riigi kokkuhoiupoliitikast kõrvale. Riigikogu esimehe ettepanek oli külmutada saadikute palk kuni järgmiste Riigikogu valimisteni 2011. aastal.