Poliitikute ajaveebid

Seeder: noorpõllumehed saavad senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda

2011-11-17

Oma vanema või vanavanema ettevõtlust jätkavad noorpõllumehed saavad juba novembri teises pooles algavas taotlusvoorus senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda.

Seni kehtinud korra alusel nõuti kõigilt mikropõllumajandusettevõtjatelt investeeringutoetuse taotlemisel, et nad oleksid tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt ühe kalendriaasta.

Põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri poolt kehtestatud uued taotlemise nõuded võimaldavad mikropõllumajandusettevõtjal taotleda investeeringutoetust omamata varasemat aastast tegutsemisaega, kui ta jätkab oma vanemale või vanavanemale kuulunud ja vähemalt kaks aastat tegutsenud põllumajandusettevõtte tegevust. Seejuures võib noorpõllumees valida, kas ta jätkab oma vanema või vanavanema ettevõtlust füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu vormis.

„Muudatused soodustavad põlvkondade vahetust põllumajanduses ja parandavad põllumajandusliku ettevõtluse konkurentsivõime,", ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Noorte ja uute tegijate sisenemine põllumajandustootjate hulka tõstab ka sektori jätkusuutlikkust," selgitas ta.

Uus määrus muudab ka investeeringutoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise selgemaks.

Mikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetuste üheks hindamiskriteeriumiks oli ühistegevuse eelistamine. Analüüsides varasemaid taotlusi ja neile antud hindepunkte jõudis põllumajandusministeerium järeldusele, et ühistegevuse eelistamist oli ületähtsustatud ja see varjutas teisi hindamise prioriteete. Seetõttu vähendatakse uue määrusega ühistegevusest saadavate hindepunktide osakaalu ning antakse edaspidi senise 12 hindepunkti asemel 5 hindepunkti.

Suurendamaks investeeringutoetuse kättesaadavust võimalikult paljudele põllumajandusettevõtjatele, on määrusesse lisatud uus hindamiskriteerium, millega antakse taotlejale, kes ei ole varem saanud antud meetmest toetust lisaks 1 hindepunkt.

Samuti on hindamisele lisatud täiendav kriteerium, millega antakse taotlejale 1 hindepunkt lisaks, kui taotleja taotles küll antud meetmest varasemates voorudes toetust ja vastas toetuse saamise tingimustele, kuid taotlus jäi eelarve vähesuse tõttu rahuldamata.

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust rahastatakse 75% ulatuses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning 25% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võtab toetuse taotlusi vastu 21. novembrist kuni 12. detsembrini 2011.

Taotlemisega seotud informatsioon PRIA kodulehel: http://www.pria.ee/et/toetused/meede/mikropollumajandusettevotte_arendamise_investeeringutoetus_meede_1_4_1_viies_taotlusvoor_2011

Meetmega saab tutvda ministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/meede-141

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL seeniorid: toetame vanemapensionit

2011-10-22

Täna toimunud IRL-i seenioride üldkogu võttis vastu avalduse vanemapensioni toetuseks.

IRL-i seenioride esimehe Ann Räämeti hinnangul luuakse vanemapensioniga kindlam alus Eesti rahva säilimiseks. „Oleme täna küll saavutanud nullilähedase iibe, kuid madal sündivus on endiselt tõsiseks probleemiks - Eesti rahvastiku juurdekasv on praktiliselt olematu," selgitas Räämet

Tema sõnul laiub ühiskonna ees küsimus, kuidas muuta elukeskkond senisest enam sündimust soosivamaks. Vanemapension on selgelt üks kindel ja konkreetne meede seatud eesmärgi saavutamiseks.

„On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööelust kõrvale. See mõjutab tulevikus saadava pensioni suurust. Samuti on teada, et lapse kasvatamine on küll tore, kuid küllaltki kulukas. Uuringute kohaselt kulutatakse Eestis ühe lapse peale ligi 200 eurot kuus. Oleks õiglane vanematele tehtud kulutused kompenseerida," rääkis Räämet.

IRL-i seeniorid toetavad vanemapensioni ideed ja ühtlasi ka vanemapensioni eelnõu vastuvõtmist. „Väärt idee peab saama ka praktikas toimivaks seaduseks," seisis seenioride avalduses.

Tsahkna: palgalõhet vähendaks lastehoiuteenuste parandamine

2011-09-20

IRL toetas täna Riigikogus tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks. Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul vähendaks palgalõhet eelkõige lastehoiuteenuste parandamine.

„Meeste ja naiste palgaerinevuse puhul ei ole probleemiks mitte seadustest tulenev erikohtlemine, vaid naise, kui paljudel juhtudel ka ema, keerulisem olukord tööturu konkurentsis," kommenteeris Tsahkna tegevuskava.

Tsahkna tõdes, et meeste ja naiste palgalõhe on teema, millega tuleb tegeleda nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil. „Levinud on praktika, kus näiteks lapse haigestumise korral on just ema see, kes lapsega koju jääb. See aga tähendab järjekordselt oma konkurentsieelise vähendamist meeste ees. Siin ongi riigil ja omavalitsustel oluline roll sääraste olukordade leevendamisel, luues paindlikke ja kõigile kättesaadavaid lastehoiuteenuseid ning toetada paindliku tööaja või osalise tööajaga töötamist," rääkis Tsahkna.

Tsahkna sõnul on eriti keeruline olukord üksikvanematel, kellest enamuse moodustavad just naised. „Tihti puudub üksikvanemal võimalus tööturul osalemiseks, kuna töö ja pereelu ühildamine on võimatu. Erandlik ei ole olukord, kus ema ei saa tööle minna, kuna lapsel puudub lasteaia koht. Lapsehoidjat ei saa aga võtta, kuna selleks puudub raha ning raha ei ole, kuna ei ole võimalik tööle minna," ütles Tsahkna.

„Mul on hea meel, et Riigikogu toetas nimetatud eelnõud ja annab meie väga mehisele valitsusele ülesandeks välja töötada meeste ja naiste palgalõhet vähendav tegevuskava," lisas ta.

IRLi naiskogu tähistab tänavu lastekaitsepäeva Pärnus

2011-06-01

Lastekaitsepäeval on IRL-i Naiskogu igal aastal eri Eesti linnas korraldanud teemakohase ettevõtmise, seekord on korraldusjärg Pärnu naisklubi käes.

Lastekaitsepäeval on kavas kärude paraad, mille ees kõnnib puhkpilliorkester "Saxon".

Lastega lustivad Siil, Pipi ja Saabastega Kass, saab vaadata lasteteatri etendust ja proovida ponisõitu.

Lastekaitsepäeva peakorraldaja on Pärnu naisklubi esinaine Angela Ottender, kelle naiskond ootab rongkäigule kogunejaid kell viis Rüütli tänaval purskkaevude juures, et siirduda sealt ühises rongkäigus
Vallikääru.

Maikuus toimus Pärnu lasteaedades joonistusvõistlus "Pärnu 760". Lapsed saatsid võistlusele üle 50 töö, tulemused tehakse teatavaks ja parimaid tunnustatakse täna, lastekaitsepäeval.

IRLi naiskogu Juhatuse liikme Annely Akkermanni sõnul olid tööd väga huvitavad ning vaatlesid Pärnut oma 760. sünnipäeval kõige erinevamatest külgedest.

"Palju oli lõbusaid rannapilte, aga ka südamlik pilt, kuidas kassid linna sünnipäeva peavad, kõigil pidulikud kikilipsud ees. Väga paljude piltide peal oli pere - ema, isa ja lapsed," lausus Akkermann.

Lapsed oskavad Akkermanni sõnul hinnata perekonda ja sõpru. Nad märkavad lemmikloomi ja tunnetavad vajadust nende eest hästi hoolitseda. Lapsed näevad, mis linnas on toredat ja iseloomulikku. Piltidest kumab vastu laste rõõmus meel ja elulust, samuti mõtlik pilk.

Kõiki laekunud töid saab vaadata Pärnust Port Arturi kaubamajas kuni viienda juunini.

Isamaa ja Res Publica Liidu tegevuses on laste huvide ja õiguste eest seismine tähtsal kohal.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on erakonna eesmärk tagada turvaline ja õnnelik lapsepõlv igale Eestimaa lapsele.

Kodupoliitika

2010-12-16

IRL’i KODUPOLIITIKA

Kindlad kodud – kodukulud alla

Eesti on koduomanike ühiskond ja seda juba sajandeid. „Emapiimaga“ kandub meisse soov saada pigem varem kui hiljem oma kodu peremeheks ja mitte sõltuda teiste armust. Üle 80 protsendi Eesti peredest omab mingit elamispinda. Ka kodulaenuvõtjate arvult oleme jõudmas järk-järgult Põhjamaadele järele. IRL peab tähtsaks koduomanike eest seismist ja nende kaitset.

IRL seisab selle eest, et Eesti peredele säilib oma kodu ja kaitseme koduomanike huve. IRL seisab selle eest, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et soodustused koduomanikele säiliksid.

1) Kodutoetus kolmelapselistele peredele: 2007. aastal algatas IRL kodutoetuse idee nelja- ja enamalapselistele peredele. Selle mõte on toetada väikese sissetulekuga paljulapseliste perede elamistingimuste parandamist või uue kodu soetamist. Tänaseks on saanud kodutoetust juba ligi 1000 paljulapselist pere, kus kasvab üle 3500 lapse. Peame oluliseks laiendada kodutoetust ka kolmelapselistele peredele.

2) Kommunaalmonopolide ohjeldamine ja kortermajade soojustamine – IRL’i algatusel vastu võetud monopolide ohjeldamise seadusega seati ranged piirid vee-, kütte- ja gaasimonopolidele ning kaitstakse senisest rohkem tarbijate ehk koduomanike huve. IRL peab oluliseks jätkata ulatuslikult riigi toel korterelamute soojustamist, et aidata inimestel säästa energiat ja koos sellega raha. Alandame nende sammudega koduomanike kütte- ja veekulusid kuni poole võrra.

3) Maamaksu kaotamine kodudelt – IRL on seisukohal, et maamaks kodudelt tuleb Eestis kaotada. Peame ebaõiglaseks, et oma kodualuse maa väljaostnud koduomanikud peavad tasuma selle eest ka koormavat maamaksu.

4) Kodulaenu intresside maksuvabastuse säilitamine – aastal 1996 kehtestati Eestis kodulaenu intresside maksuvabastuse, et muuta tavalistel inimestele oma kodu soetamine soodsamaks. Selle sihtgrupiks on peamiselt pikaajalised kodulaenuvõtjad. IRL seisab selle eest, et nimetatud maksuvabastus säiliks.

5) Koduomanike võlakaitse seaduse jõustamine – IRL’i algatusel võeti vastu nn koduomanike võlakaitse seadus, mis annab laenuga kodu soetanule suurema kaitse suhetes pangaga ja aitab makseraskusse langenud kodulaenuvõtjal oma võlgasid ümber kujundada. Peame oluliseks tagada võlakaitse seaduse sujuv rakendamine. Võlakaitse seadus kaitseb senisest enam Eesti 160 000 kodulaenuvõtjat. Selle kohaselt kaitstakse enam tagatiseks seatud kodu võimaliku sundmüügi eest, keelatakse täiendava tagatise pelgalt kinnisasja turuväärtuse languse tõttu, vähendatakse kõrvalnõudeid (intressid, viivised) ja täitekulusid.

IRL soovib arutelu valimisea künnise langetamiseks

2010-12-15

IRL pakub Riigikogu valimisteks koostatud perepoliitikaprogrammis, et soovib ühiskonnas diskussiooni valimisea langetamisest 16 eluaastani.

Kuna ühiskond vananeb ning kahaneb ka lastega perede arv, siis tuleks IRLi nägemuse kohaselt ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks arutada ka võimalust arvestada valimistel alaealiste osakaalu.

"Oma perepoliitikaga kinnitame, et usume oma rahva ja rahvuse tulevikku. Pered ja noored on aluseks Eesti tulevikule, nad on meie ühiskonna vundament," ütles IRLi pereprogrammi autor Liisa Pakosta.

Tema hinnangul usaldab IRL selgelt rohkem inimesi, pidades oluliseks, et riik ei sekkuks liiga aktiivselt nende ellu, vaid lubaks inimestel rohkem ise valikuid teha, võimalusel nende vabadusi suurendades.

"Meie perepoliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele. Iga inimese inimväärikus on meile oluline. Iga inimene on meie jaoks väärtuslik. Inimese ja perekonna väärtuslikkus on ainult siis austatud ja esile toodud, kui inimest ja peresid nende valikutes usaldatakse," sõnas Pakosta.

Tema hinnangul peab inimene saama ise valikuid teha ja ise otsustada. Selleks peab meil olema vastutustundlik riik ning ka vastutustundlikud kodanikud, kes saavad teha ise valikuid.

Loe IRLi pereprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2458/

Pere

2010-12-14

IRL PEREDE TOETUSEKS

MEIE EESMÄRK on turvaline pereelu, õnnelik lapsepõlv igale lapsele, Eesti riigi ja

rahva jätkumine ja tulevik. Me soovime kaasa aidata sellele, et Eestimaa peredesse

sünniks lapsi, ja et nendel lastel oleks võimalik elada pikk, terve ja rahuldustpakkuv

elu. Meie perepoliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele.

Iga inimese inimväärikus on meile oluline. Iga inimene on meie jaoks väärtuslik.

Meie eesmärgiks on riik, mis usaldab inimesi ja nende valikuid, mitte ei püüa kõike

ise inimeste eest ära otsustada. Inimese ja perekonna väärtuslikkus on ainult siis

austatud ja esile toodud, kui inimest ja perekonda usaldatakse. Inimene peab saama

ise valikuid teha ja ise otsustada. Heaolu ei saa riik ette dikteerida, iga pere peab

saama ise otsustada, mis on just talle hea. Ainult nii saab ka tegelikult perede heaolu

paraneda ja ainult vabaduse väärtust hinnates saab riik heaolu kasvule kaasa aidata.

Inimese vabadus on tee õnnele. Selleks peab meil olema meie maailmavaate kohaselt

vastutustundlik riik ja vastutustundlik kodanik; ning vastutustundlikud kodanikud

peavad saama ise teha valikuid. Lastega pered on nii seotud laste kasvatamisega, et

neil on raskem ilma riigi toetra vaesusest välja rabeleda. Seetõttu peame oluliseks

aidata vaesemaid peresid, eriti selliseid peresid, kus lapsevanem on jäänud töötuks.

Pered on aluseks Eesti tulevikule, pered on Eesti ühiskonna vundament. Oma

perepoliitikaga me kinnitame, et usume Eesti tulevikku, eesti rahva tulevikku.

PIKEM JA TERVEM ELU, ROHKEM TÖÖAASTAID!

Lapseootus

1) Teadlikud otsused, terved noored! Toetame seksuaaltervise alast ning

vanemlust toetavat haridust põhikoolis ja gümnaasiumiastmes.

2) Lapserõõmu kõikidele soovijatele! Toetame peresid, kes soovivad kasutada

kunstlikku viljastamist.

3) Vähem aborte! Toetame raseduskriisi aegset nõustamist peredele, eesmärgiga

vähendada abortide arvu. Viime läbi pilootprojekti noorte hulgas, pakkudes

neile tasuta kondoome.

4) Emade õiguste kaitse peab olema tagatud! Osutame kaitset lapseootusel

emadele, kes kogevad tööandja poolset diskrimineerimist. Taastame

erasektoris töötavatele lapseootel emadele samad õigused, mida riik pakub

avalikus sektoris.

5) Lapse turvalisus ennekõike! Toetame alaealisi või riskirühmas emasid

täiendava nõustamisega, aitame leida perele ja sündivale lapsele võimalikult

turvalised lahendused.

Lapse sünd

6) Austame perede valikuid. Pered peavad saama ise otsustada, arvestades

ka lapse turvalisust, kus ja kuidas nad sünnitada soovivad. Toetame

meditsiinilise näidustuse puudumisel ämmaemanda poolt toetatud

kosussünnitust

7) Lapsed on võrdsed! Tagame igale lapsele riikliku sünnitoetuse summas 5000

krooni, sõltumata lapse vanemate peremudelist.

8) Noor ema vajab tuge! Säilitame õiguse neljakuulisele sünnituspuhkusele.

Soovi korral võib kuni kuu aega sünnituspuhkusest pere omal valikul

kasutada ka nii, et emale on toeks lapse isa või vanavanemad.

Aitame lapsed vaesuse nõiaringist välja!

Eestis elab enamik lapsi tänu oma vanemate jõupingutustele ja tänu ühiskonna

abile turvaliselt ja arendavas ning tervislikus keskkonnas. Ka väga paljudes

piiratud vahenditega kodudes innustakse lapsi õppima, ennast arendama ja

iseseisvalt toime tulema. Liiga palju lapsi elab suhtelises vaesuses. Me ei saa

lubada lapsepõlvi, kus on lapsed võrdsete võimaluste kasutamisest ilma jäetud,

kus vaesuse nõiaringist väljarabelemist takistab lisaks rahaliste vahendite

nappusele ka vanemlike eeskujude puudumine, perekondlik hoolimatus lapse

haridusvalikute ja kultuuriliste valikute osas, ebatervislik elukeskkond. IRL’i

eesmärgiks on tagada, et iga laps saaks kõige paremini ära kasutada talle

pakutavaid võimalusi, lapses endas peituvaid võimalusi. Meil on liiga vähe lapsi,

iga laps on suur väärtus kogu ühiskonna jaoks.

9) Toetame vanemaid, meie eesmärgiks on pakkuda süsteemselt vanemaharidust

ja terviklikke toetusmudeleid.

10) Suurperede eluasemetoetusega jätkame, pakkudes seda täiendavalt ka

kolmelapselistele peredele.

11) Anname suuremad õigused kohapeal otsustamiseks, kas ja millal oleks

konkreetset pere silmas pidades toetusrahad vajalik asendada teenustega lapse

huvides.

12) Alusharidusele ligipääsu silmas pidades kehtestame üleriigilised

kvaliteedinõuded lasteaedadele, eriti oluline et vaesema pere laps saaks

alusharidust, et laps ei jääks kõrvale vanema võimetusest tasuda kohatasu ja

toiduraha ning muid kaasuvaid teenuseid.

13) Igale lapsele peab kohalik omavalitsus saama tagada pere soovi korral

pikapäevarühma ja vähemalt ühe huviringi.

14) Koordineerime sotsiaaltöötajate ja koolide ning lasteaedade senisest paremat

koostööd, see nõuab lapse abistamise protsesside ülevaatamist ja osapoolte

kohustuste vajadusel täpsemat sõnastamist.

15) Tutvustame laiemalt võimalusi suhelda sotsiaaltöötajaga juba lapseootuse

ajal, väärtustame varajast kontakti ja vajadusel tugivõrgustiku loomist juba

enne lapse sündi, pöörates sealjuures erilist tähelepanu riskirühmadele.

16) Sotsiaalselt vähemsuutlikel peredel on raskusi bürokraatias orienteerumisega

ning sageli jäävad mitmed abimeetmed kättesaamatuks teadmatusest või

oskamatusest. Muudame lasteaiad ja koolid lastevanematele abikeskusteks –

et seal osataks sotsiaalsüsteemi abimeetmeid vanematele aktiivselt pakkuda.

17) Me ei langeta lapsevanematele makstavaid toetusi.

18) Me ei alanda haige lapse hooldajale makstavat hooldushüvitist.

19) Sotsiaaltöötajate kompetentsuse parandamine. Tähelepanu tuleb pöörata ka

sellele, et olulised on ka hinge- ja südameharidus.

20) Ühelgi haridusetapil ei tohi haridus jääda kättesaamatuks majanduslikel

põhjustel.

21) Peame oluliseks koostada laste- ja perede arengukava, milles on eraldi

pööratud tähelepanu ka vaesuse vastu võitlemise meetmetele.

22) Lastega peredele toimetulekutoetus kohe sissetuleku katkemisel – praegune

umbes kolmekuuline ooteperiood ei ole laste suhtes õiglane.

23) Tööta jäänud lapsevanem kergemini ja kiiremalt tööle tagasi! Neile töötutele,

kellel on alaealisi ülalpeetavaid, pakume samasuguseid soodusmeetmeid nagu

noortele töötutele.

Koolieelik

24) Igale lapsele lapse arengut toetav ja tervist edendav lasteaiakoht kodu

lähedal! Toetame kohalikke omavalitsusi investeeringutes lasteaedadesse ja

lastesõimedesse regionaalarengu fondidest.

25) Sama pere lapsed samasse lasteaeda. Lasteaedadesse rohkem pedagooge,

sotsiaaltöötaja, tugiteenuseid.

26) Laste tervis on ülioluline! Suurem riiklik kontroll sünnitusmajade ja

perearstide koostöö ning perearstide tegevuse üle, eesmärgiga tagada et

iga sündinud laps saaks nõuetekohase tervisejälgimise enne kooli. Praegu

probleemne perearstidega, kes ei kasuta vastavat elektroonilist keskkonda.

27) Arsti juurde ikka asja pärast! Tühistame nõude, et iga puudumise pärast

lasteaiast tuleb esitada tõend terviseasutusest.

28) Lastehoiu reeglid inimlikumaks ja vähem bürokraatlikumaks. Toetame

alternatiivseid lastehoiuvõimalusi, näiteks lastehoiuühisusi.

Üksikvanemaga pere

21. sajandi teisel kümnendil tõdeme: pered pole enam sellised, nagu need olid 19.

sajandil. Samal ajal on perekond inimeste jaoks endiselt sobivaim ja soovituim

elamise viis, ainult et pered on väga erinevad. IRL seisab selle eest, et ükski ka

vähemtraditsioonilisem peremudel ei halvendaks seal kasvava lapse olukorda.

29) Riiklik lapsele elatise tagamise fond peredele, kelle lahutatud või perega

mitte koos elav vanem ei maksa ise neid alimente, hiljem nõutakse see

kohuslaselt sisse.

30) Vaatame üle senised protsessid, et peredele oleks lihtsam ka pärast lahutust

jätkata toetava vanemlusega.

Lapsevanem on ka inimene!

Usaldame inimest, mitte ei pea riiki perekesksetes küsimustes lapsevanemast

targemaks ja kõiketeadvamaks.

31) Võrdväärselt võimalusi! Muudame vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks,

kuna praegune süsteem hoiab naised liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase

peredel endil otsustada. Sealjuures me ei vähenda kindlasti vanemahüvitise

summasid ja vanemahüvitise perioodi kestvust. Meie jaoks on väärtus, et

pered saaksid ise ja paindlikult oma elukorraldust sättida.

32) Usaldame perekondi! Laste kasvatamisega seonduvat stressi ja keerukust

saab vähendada, kui peredel on rohkem valikuvõimalusi nii kooli kui lasteaia

osas. Toetame peresid nende valikutes, juhul kui pered otsustavad kasutada

alternatiivseid lastehoiu või koolimudeli võimalusi.

33) Aitab lapsevanemate trahvimisest!

Perevägivald ja naistevastane vägivald

34) Ohvritele igakülgne info ja nõustamine.

35) Tugi naiste kriisikodudele.

36) Politseinike teadlikkuse tõstmine ja oskuste parandamine, seda eriti

naistevastase vägivalla juhtumite puhul õigesti ja tähelepanelikult

käitumiseks.

37) Parkide, tunnelite ja kõnniteede planeerimisel, rajamisel ja hooldamisel

pidada silmas naiste turvalisust.

38) Ohvreid tuleb kohelda professionaalselt ja suure empaatiavõimega igal pool:

politseis, kohtus, koolis (vägivaldsest perest pärit last), sotsiaaltöötajate poolt.

Selleks seame reegliks, et vastavad inimesed saavad asjakohase koolituse ja

pidevalt.

Koolilaps

Põhjalikum ja mitmeid sotsiaalvaldkonna punkte käsitlev ülevaade on IRL

haridusprogrammis. Meie juhtmõtteks on, et ka suured lapsed vajavad ühiskonna

tuge ja tähelepanu.

39) Nädalas vähemalt 2 tundi huviharidust või trenni – igale lapsele tagatud

selleks riigi ja kohaliku omavalitsuse poolne tugi.

40) Tervislik toitumine on väga oluline! Jätkame tasuta koolilõunatega põhikoolis

ja jätkame tööd, et need oleksid tervislikud, kohalikust toorainest. Toit

tehakse koolis, mitte ei veeta kohale. Väärtustame värsket, kohapeal

valmistatud toitu kohalikust toorainest.

41) Me ei toeta kooliarstide kärpimist erivajadustega laste koolidest!

42) Laste tervise terviklikuma jälgimise huvides soodustame kooliõdede ja nii

kooli kui ka kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate koostööd.

43) Töökasvatus. Võimaldame noortel teha jõukohast tööd suvisel koolivaheajal

ja lõpetame praegused EL kõige rangemad piirangud, kuna noort inimsest

pole vaja siiski vägisi töölt eemal hoida.

44) Väärtuskasvatus läbivalt kogu noore inimese haridusteel.

45) Toetame õpilaskodude loomist gümnaasiumide juures, vajadusel ka

põhikoolide juures.

Vanavanemad

46) Meie eesmärgiks on emapensioni sisseviimine selliselt, et lapsi kasvatanud

vanem saaks täiendavat pensionilisa.

47) Võimalus osaleda vanemahüvitise ja hooldushüvitise kaudu lapselaste

kasvatamisel ka samaväärselt tasustatud korras.

48) Lapsehoiutoetuse ja puudega lapse hoiutoetuse laiendamine vanavanematele.

49) Põlvkondade sidustamine, eakate inimeste teadmistepagasi ja oskuste

väärtustamine, puuduva vanaema-vanaisa rolli asendamine. Vanaemad-

vanaisad kooli juurde huvitegevuse juhtideks väikese koormusega ja

osaajaga, täiendamaks seal põhitegevust.

50) Eakate rakendamine koolis “abiõpetaja abina” raskustes laste aitamiseks.

Terved lapsed, terved vanemad, hea tervisega vanavanemad

51) Spordibaasid ja sportimisvõimalused üle Eesti – selle toetamiseks tuleb

teha lausa eraldi programm. Lisaks koostame planeeringunõuded, et lisaks

looduskeskkonna heale säilimisele peavad planeeringud ja uusehitus aitama

kaasa ka inimese ja inimtervise heale säilimisele; et lisaks parkimiskohtade

arvule tuleb tagada ka sportimisvõimalused.

52) Võtame lõpuks vastu riikliku alkoholipoliitika. Ühiskond vajab kõigile

vanusegruppidele suunatud teavitustööd alkoholi tarbimise ohtudest, mõjust

tervisele, perekonnale ja ühiskonnale tervikuna. Inimestel, eriti noortel, peab

olema võimalik saada meditsiinilist ja psühholoogilist nõustamist ning ravi.

Olulised on sisukad võimalused eneseteostuseks ja vaba aja veetmiseks sh

sportimiseks.

Eesmärgiks peab olema elukeskkond, mis ei propageeri alkoholi tarbimist.

Kehtestada riiklikud alkoholireklaami piirangud. Keelata kogu alkoholi välireklaam

Keelata alkoholi reklaam teles ja raadios kuni kella 22-ni. Määratleda, mis

on lubatud alkoholireklaamis. Eesmärk – lõpp imagoreklaamile! Rakendada

antireklaami. Keelata avalikud degusteerimised (va spetsiaalsed üritused). Keelata

boonuskampaaniad ja tarbimismängud. Eraldi arutleda sponsorluse teema üle.

Lisaks riiklikult kehtestatud alkoholi müügi kellaajapiirangule määratleda alkoholi

asukohaks kaupluses nn lõpppunkt, keelata paigutada muu kauba vahele. Aktsiis

ei tohi üldist hinnataset arvestades devalveeruda. Alkoholiaktsiisi määramisel peab

jälgima ka naaberriikide taset. Tõsta alkopoppide, kangestatud õlle, kangestatud

veini jmt aktsiisi. Kaaluda võimalust sätestada, et nime „õlu” võib kasutada vaid

naturaalse õlle puhul ning nime „siider” vaid naturaalse siidri puhul. Järelevalve

peab olema tõhus ja nähtav ning suhtumist kujundav. Noortele müügikeelu täitmise

järelevalve osas on vajalik seadusandlus üle vaadata.

Valimistel esindatus igale lapsele!

53) Ühiskond vananeb ning lastega perede arv kahaneb. Algatame ühiskonnas

debati selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks

mõistlik arvestada valimistel alaealiste osakaalu ning arvestame ka

võimalusega langetada valimisea künnis 16. Eluaastani.

Eestis tuleks sisse seada emapension

2010-10-30

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles täna Pärnus IRLi Seenioride Kogule, et pensioni suurus peaks tulevikus olema seotud laste arvuga.

"Laste kasvatamine on tõsine töö ja emadele tuleks maksta suuremat pensionilisa," ütles Reinsalu.

Tema hinnangul on see rahva tuleviku huvides vajalik ja õiglane ka Eesti perede suhtes.

"Loogiline on, et vanema lisapension laieneks ka tänastele eakatele, kelle lapsed meie, noored, oleme," ütles Reinsalu.

Ta meenutab, et enne 1999. aastat sai üks vanem lapse eest kaks staažiaastat.

"Seda on vähe, kuid pärast 1999. aastat kaotati see hoopiski."

Reinsalu sõnul kinnitab statistika, et vaesusriskis on just üksi elavad naispensionärid.

"Põhjus on lihtne - tavaliselt on lastega kodus olnud ju naine, seega staaž lühem, pension väiksem," ütles Reinsalu.

IRL koostas plaani hinnatõusu pidurdamiseks

2010-10-21

IRL-i eestseisus kinnitas viiest sammust koosneva IRL-i positsiooni hinnatõusu pidurdamiseks ja inflatsiooniohu leevendamiseks.

Kava koosneb viiest osast: elektrihinna alandamine, vee- ja küttemonopolide ohjeldamine, võitlus hinnakartellidega, elamute soojustamine küttekulude vähendamiseks ning gaasimonopoli lõpetamine.

IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb olukorras, kus tööpuudus on kõrge ja inimesed tunnevad hirmu igapäevaste kulude kasvu ees, kasutada kõiki võimalusi hinnatõusu pidurdamiseks.

„IRLi kava sisaldab konkreetseid samme inflatsiooni ja hinnatõusu ohjeldamiseks, olen kindel, et selle elluviimisel on positiivsed tagajärjed igale Eesti koduomanikule," ütles Ken-Marti Vaher.

IRLi viis sammu hinnatõusu vastu võitlemiseks:

IRL on murega jälginud viimastel kuudel aset leidnud kiiret hinnatõusu ja peab vajalikuks astuda konkreetseid samme hinnatõusu ohjeldamiseks. Kuigi hindade kasv on suuresti tingitud maailmaturul toimuvatest arengutest ning mitmete hindu mõjutavate sisendite järsust kallinemisest, on valitsuse käsutuses samuti meetmeid nii ausa konkurentsi tagamiseks kui võitluseks monopoolsete hindade kasvu vastu. Selleks võttis IRL eestseisus vastu viiepunktilise plaani hinnatõusu ohjeldamiseks.

1. Elektrihinda tuleb alandada

Konkurentsiamet on välja selgitanud, et elektritootjatele makstav toetus on liiga kõrge.Tarbijad on seadusega sunnitud maksma toetust tootjatele, kes teeniksid suurt kasumit ka ilma selleta. Iga elektritarbija maksab täna iga kilovatt-tunni elektrienergia kohta 12,64 senti toetust taastuvenergia tootjatele ning koostootmisjaamadele. IRL peab tarvilikuks võtta kiiresti vastu majandusministri algatatud seaduseelnõu, mis vähendab taastuvenergia maksu 12,64 sendilt 3 kuni 5 sendile ehk kuni 75% võrra. Samas ulatuses langeb seega ka tarbijate poolt ühe kilovatt-tunni elektri eest makstav hind, mis tähendab 7%-st elektrihinna langetamist.

2. Vee- ja küttemonopolide ohjeldamine

1. novembril jõustub IRLi algatatud nn monopolide ohjeldamise seadus, mille rakendamine kaitseb tarbijate huve ja aitab säästab raha. Selle seadusega allutatakse kõik Eesti suuremad vee-ettevõtted Konkurentsiameti hinnakontrollile, mis tähendab, et alusetult hindu tõsta ei saa. Seaduse rakendamine aitab ekspertide sõnutsi hoida ära Tallinna Linna poolt varem lubatud veehinna tõusu Tallinnas järgmise aasta algusest ja loob eeldused veehinna langetamiseks järgnevatel aastatel. Seadus toob positiivseid muutusi ka kaugküttega majade elanikele, sest selle kohaselt on soodsaima hinnaga soojuse tootjal õigus müüa soojust võrku ning võrgu omanik ei tohi sellest keelduda. Konkurents võib soojuse hinda lähiaastatel 10-15 protsendi võrra allapoole tuua.

3. Tõhus võitlus hinnakartellidega

Eesti turu väiksuse tõttu on konkurents paljude kaupade ja teenuste pakkumisel tagasihoidlik ning on suurem risk, et turuosalised lepivad kokku hinnakartelle või sõlmivad muid konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Seetõttu peab IRL tarvilikuks eraldada lähiaastatel Konkurentsiametile lisavahendeid hinnakartellide avastamiseks ja lõpetamiseks. IRL ei näe vajadust pillutada Konkurentsiametit ühe ministeeriumi valitsemisalast teise. Tänasest praktikast ei ole leida ühtegi juhtumit, kus Konkurentsiamet oleks osutanud mingit erikohtlemist riigile kuuluvatele äriühingutele. Ka riigi äriühingute liialdatud hinnataotlused on amet tagasi lükanud. Seega pole põhjust ette võtta asutuse tööd häirivaid bürokraatlikke muudatusi, vaid keskenduda Konkurentsiameti tugevdamisele.

4. Elamute soojustamisega küttekulud väiksemaks

IRL peab oluliseks, et nii inimesed kui riik panustaksid energia säästmisse. Ei tohi unustada, et lisaks kütte hinnale mõjutab küttekulu suurust see, kui soojapidavad on meie kodud ja avalikud hooned. Suur osa Eesti elamutest on vanad ja ei pea hästi sooja, mistõttu nende kordategemisega saab palju säästa. Korteriühistutel on alates sellest sügisest võimalus saada kokku 500 miljonit krooni toetust korterelamute renoveerimiseks, kuna saastekvoodi müügist saadud raha investeeritakse Eesti kortermajade soojustamisse. IRL peab tähtsaks jätkata sarnaste programmidega, et vähendada Eesti kodude küttekulusid.

5. Vene gaasimonopoli lõpetamine

Eesti energiajulgeoleku ja tarbijatele odavama gaasikütte pakkumise eelduseks on Eesti praeguse sõltuvuse lõpetamine Gazpromi tarnetest. Selleks tuleb rajada Eesti ja Soome vahele Baltic Connector gaasitrass ning toetada projekte, mis loovad võimaluse alternatiivsete gaasitarnete tegemiseks Eesti tarbijatele. Seeläbi saavutatakse konkurentsisurve gaasi hinna alandamiseks ning vähenevad küttearved gaasiküttel elamutel. Praegune konkurentsimoonutus, et Gazprom müüb Saksamaale odavamat gaasi kui Eestisse, peab lõppema.

IRL: Lasteaedade eelarve kärpimine on sigadus

2010-09-28

IRLi Tallinna linnavolikogu fraktsiooni sõnul on linnavalitsuse otsus kärpida lasteaedade tänavust eelarvet ehtne sigadus, kuna lasteaedades on kulutused viidud niigi juba miinimumini.

Tallinna linnavolikogu liikme Siim Kabritsa sõnul annab linnavõimude käitumine selge signaali linna prioriteetidest, kuhu lapsed paraku ei kuulu. „Ülepaisutatud linna meediaeelarvet ei kärbi keegi, kuid niigi juba alarahastatud lasteaedadele pannakse taas kärpekäärid külge," sõnas Kabrits.

Kabritsa sõnul näitab lasteadedade eelarve kärbe praeguse koaltisooni mõttetust, kuna sotside jaoks on lasteaiad olnud alati üks prioriteetidest. "Sotside fraktsiooni esimehe Jaak Juske sõnul on nende üheks suurimaks saavutuseks koalitsioonis linna meediaeelarve tõstmise vältimine. Samas aga vaadatakse lihtsalt pealt, kuidas külmavereliselt lasteaedade eelarve miinimumini viiakse," märkis Kabrits. "See näitab praeguse võimuliidu mõttetust, kuna sotsidel puudub selles sõnaõigus täielikult."

Laar: seadus võimaldab Tallinnas vee hinda alandada juba uuel aastal

2010-08-03

IRLi esimees Mart Laar ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmisel, et selle abil suudetakse ära hoida järjekordne kodukulude kasv ning asuda monopole reaalselt ohjeldama.

„Olulised on ka sammud, mis astutakse konkurentsi tagamiseks gaasiturul, vaadates äsjast hinnatõusu on vajadus selle järele ilmselge, mistõttu tuleb Riigikogul selle küsimuse juurde tagasi pöörduda,“ lausus Laar.

Ta juhtis tähelepanu Keskerakonna püüetele istungit venitades eelnõu vastuvõtmist takistada.

"Taaskord sai kinnitust asjaolu, et Keskerakondlik linnavalitsus pole suutnud või tahtnud monopolide tegevust ohjeldada. See ongi toonud kodudele kommunaalkulude hinnatõusu ".

Laar tuletas meelde ekspertide seisukohti, mille kohaselt ei ole probleem mitte Tallinna Vee erastamises, vaid Tallinna linnavalitsuse soovimatuses hindu kontrolli all hoida.

IRLi esimees avaldas lootust, et president monopolidevastase seaduse kiirelt välja kuulutab.

"See looks võimalused vee hinna alandamiseks Tallinnas juba järgmisel aastal".

IRLi naiskogu avaldus: võlakaitse muudab kodu kindluseks

2010-04-24

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu IREN on seisukohal, et tänased seadused ei taga laenuandjate ja laenuvõtjate võrdset kohtlemist, vaid on laenuandjate kasuks kaldu.

IRL Naiskogu peab vajalikuks kõikide osapoolte huvide tasakaalustatud kaitset.

On ebaloomulik, et tagatise müümise järel õhku jäänud nõudele rakendatakse tarbimislaenu intresse ja muid kõrvalnõudeid.

Naiskogu esinaise Kaia Iva sõnul tuleb kergendada makseraskustes kodulaenuvõtjate võlgade ümber kujundamist, et vältida kodu sundmüüki. On oluline, et Eestis oleks alternatiiv füüsilise isiku pankrotimenetlusele.

Peame vajalikuks sel nädalal Riigikogu menetlusse antud võlakaitse seaduse kiiret vastuvõtmist ajal, mil tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus.

IRLi Naiskogu IREN
Tallinnas, 24. aprillil 2010

Kaia Iva: tööpuudust leevendamata ei saa Eesti kriisist väljuda

2010-04-24

IRLi naiskogu esimees Kaia Iva ütles täna organisatsiooni üldkogul kõneldes, et tööpuudus on jätkuvalt Eesti kõige suurem probleem, mida lahendamata ei saa Eesti kriisist väljuda.

"Tööturul toimetulek sõltub igast inimesest, aktiivsemad suudavad ise ettevõtlusega tegeledes aidata ka neid, kellele sobib paremini töövõtja roll," sõnas ta.

Iva peab kahetsusväärseks, et Eestis on erakondi, mis ei soovi kasutada neile inimeste poolt antud usaldust tööpuuduse tegelikuks leevendamiseks, vaid kasutavad seda ainult poliitilistes kampaaniates konkurentide halvustamiseks.

"Töötus ei ole teema, millesse suhtuda kergekäeliselt, solvates inimesi sellega, et neid meelitatakse pildistamiseks pikkadesse järjekordadesse või pannakse helkivates riietes ühistransporti kõigile
vaatamiseks välja," ütles Kaia Iva.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et möödunud kolme nädala jooksul on Eestis töötukassa statistika kohaselt vähenenud töötus juba rohkem kui pealinna propagandistlike ja suurte reklaamikuludega kampaaniate abil.

"Inimene ei võta end niisama töötukassas arvelt maha, sest kuigi tal kaob 6 või 9 kuu möödudes õigus saada töötutele mõeldud hüvitist, säilib tal registreeritud töötuna õigus tasuta ravikindlustusele. Seetõttu on ilmne, et pea 2000 inimest on paari nädalalaga leidnud enesele töökoha."

Kaia Iva peab kõige tähtsamaks uute töökohtade loomist - euro on vajalik ettevõtluse elavdamiseks, kuid loob üksnes eeldused uutele töökohtadele.

"Tegelike töökohtade loomiseks on vaja garantiide ja rahaliste toetustega aidata ettevõtluskeskkonda, mitte tõsta makse, toetada uute töökohtade loomist ettevõtluses ning tagada kõigile soovijatele võimalus täiend- või ümberõppeks," ütles Iva.

Naiskogu juht ütles, et majanduskriisi tagajärgede otsese leevendamise kõrval ei tohi unustada hoolitseda ka selle eest, et Eesti peredel säiliksid kodud.

"IRL seisab selle eest, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et koduga seotud koormised oleksid väiksemad ja soodustused säiliksid. Riik peab vaatamata raskele ajale jätkama lasterikaste perede kodutoetuse programmi," sõnas Iva.

IRL eestseisus peab oluliseks võlakaitse seaduse kiiret vastuvõtmist

2010-04-21

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles täna IRLi eestseisuses, et erakond toetab koduomanike võlakaitse seaduse võimalikult kiiret vastuvõtmist, et hoida ära töötuks jäänud eraisikute pankrotte ning raskustesse sattunud perede kodukaotust.

„Eesti inimeste suurim probleem on ebakindlus ja hirm kaotada töö ning kaotada selle tulemusel ka oma kodu. Riik on liiga vähe pööranud tähelepanu kõige raskemas olukorras olevatele lastega peredele, kus on üks või mõlemad vanemad kaotanud töö," lausus Vaher.

Ta tunnustab koalitsiooni otsust anda võlakaitse seadus täna Riigikogu menetlusse, sest majanduskriis on jätnud Eestis kümned tuhanded inimesed tööta, tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus ja paljud pered on sattunud tõsistesse toimetulekuraskustesse.

„Meie põhiline eesmärk on võimaldada makseraskustes kodulaenuvõtjale tema võlgade ümberkujundamine, et makseraskusi ületada ja vältida kodu sundmüüki, arvestades seejuures nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve," ütles Vaher.

Õiguskomisjoni esimees ütles, et on hädavajalik luua võimalus hagita kohtumenetluseks, mille käigus kohus lahendab sisuliselt võlgniku taotluse tema enda poolt väljapakutud või kohtu määratud nõustaja koostatud võlgade ümberkujundamise kava alusel, olles ära kuulanud nii võlausaldajate kui teiste menetlusse kaasatud isikute seisukohad.

„Eelnõus pakutud lahendus hoiab võlgniku motivatsiooni esitada tõeseid andmeid oma võlgade kohta ja järgida kokku lepitud maksegraafikut, sest vastupidisel juhul riskib ta kõigi kokkuleppega saavutatud positiivsete tagajärgede kaotamisega."

Eelnõus lähtutakse Vaheri sõnul tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et võlausaldajad ei tohiks seeläbi sattuda halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaks võlgniku olemasoleva vara pankrotimenetluses realiseerimisel ja seejärel võlgniku võlgadest vabastamisel.

„Me ulatame raskustesse sattunud inimestele abikäe, et ta saaks ise raskused ületada, mitte ei murduks nõuete all eraisikuna pankrotistudes."

Laar esitas suurkogul plaani tööpuuduse kasvu peatamiseks

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogul esinedes ütles erakonna esimees Mart Laar, et kui seni on IRL tegelenud tihti vaid suurte riiklikku mastaapi omavate küsimustega, siis nüüd on erakonnal aeg pöörata näoga Eesti inimese poole ning kuulata ära, mida tal on riigile ja poliitikutele öelda.

„Eesti üheks suuremaks probleemiks on inimestele hirm kaotada töö ning kaotada selle tulemusel oma kodu. Eesti on liiga vähe pööranud tähelepanu kõige raskemas olukorras olevale kihile ühiskonnas, see on lastega peredele, kus mõlemad vanemad on kaotanud töö".

Ta ütles, et kui eelmisel aastal mõõdeti valitsuse edukust selle järgi, kuidas ta suutis eelarve puudujääki kontrolli all hoida, siis sellel aastal mõõdetakse seda selle järgi, kas valitsus suudab hiljemalt aasta lõpuks tööpuuduse kasvu peatada või mitte.
Laar esitas tööpuuduse peatamiseks ja perede ning kodude kaitseks 5 + 5 sammu. Laar pidas vajalikuks kasutada ära majandusministeeriumi poolt algatatud programmid ettevõtluse toetamiseks, alandada maksukoormust ning luua senisest agressiivsemalt töökohti.

Ta hindas kõrgelt palgatoetuste programmi, esitades samas ettepanekud selle lihtsustamiseks ning tõhusamaks suunamiseks. Laar pidas vajalikuks astuda samme töö kaotamise tõttu raskesse olukorda sattunud perede paremaks sotsiaalseks kaitseks ning kinnitas, et töö kaotamise korral peab igaühele olema avatud võimalus ümberõppeks.

Tundes muret noorte tööpuuduse pärast tõstis Laar esile haridusministri poolt käivitatud programmi, millega luuakse võimalus vahepeal õpingud katkestanud noortele neid jätkata.

Laar tõstatas ka probleemi raskesse olukorda sattunud koduomanikega, keda ähvardab oht oma kodu kaotada.

„Õiguskomisjoni initsiatiivil on järgmisel nädalal valmimas koduomanike võlakaitse seadus, mille abil oleks võimalik päästa võlalõksu langenud inimesi võlaorjusest. Laar kinnitas ka üle, et IRL jätkab võitlust koduomanikke vaevava maamaksu kaotamiseks ning et monopolide tegevust piirav seadus võetakse vastu loodetavasti juba sellel kevadel".

Laar pidas vajalikuks ka suurperedele makstava kodutoetuse jätkamist, mida praeguseks on saanud juba ligi 1000 peret 3500 lapsega.

Kokkuvõttes leidis Laar, et Eestil on kõik võimalused tööpuuduse kasvule hiljemalt aasta lõpuks piir panna. Selleks tuleb vaid seada võitlus tööpuuduse vastu Eestis ühemõtteliselt prioriteediks ning mitte vastu võtta otsuseid, mis kaotab töökohti ning nõrgestab investorite usaldust Eesti vastu.

Cathy Tullkvist liitus Isamaa ja Res Publica Liiduga

2009-09-07

Modell ja ettevõtja Cathy Tullkvist astus Isamaa ja Res Publica liitu ning kandideerib eelseisvatel kohalikel valimistel erakonna nimekirjas Viimsi vallavolikogusse.

Seni vallavolikogu keskkonnakomisjoni töös osalenud Tullkvist seab seekordsetel valimistel esikohale lapsed ja nende käekäigu eest hoolitsemise.

Tullkvist tahab, et kõikidel lastel oleksid suuremad võimalused midagi elus saavutada, jõuda oma unistusteni ning olla õnnelikud Eesti kodanikud, sest iga vanema loomulik soov on pakkuda lapsele turvalist tulevikku.

"Pean kohalike otsuste tegemises osalemist tähtsaks, sest Eestis on täna perekondadele laste kasvatamiseks esmane tugi kohalik omavalitsus, kelle korraldada on alus- ja üldharidus, piirkonna heakord ja infrastruktuur - väikese inimese kasvukeskkond".

Cathy Tullkvisti sõnul ei tohi unustada, et Eesti tulevik sõltub sellest, kas me suudame anda oma lastele edasi usaldust, armastust ja hoolimist oma riigi vastu.

"Olukorras, kus omavalitsused teevad tõsist tööd eelarve tasakaalustamiseks, peame meeles pidama neid, kelle eest tegelikult vastutame ja kelle kätte usaldame tuleviku".

Tema hinnangul ei seisa kõik asjad, ka laste- ja noorte huvide kaitsmine alati ainult raha taga, vaid inimeste oskustes ja tahtes.

"Suutes täna luua turvalise keskkonna oma lastele, annavad nad kümnekordselt tagasi meile ja meie riigi tulevikule, olles ükskord ise riigi täiskasvanud kodanikud. Meie saame olla ise neile toeks ja eeskujuks," sõnas Tullkvist.

Mari-Ann Kelam ei hakka kasutama kuluhüvitisi

2009-06-06

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni liikmeks saanud Mari-Ann Kelam võtab Riigikogu liikme vastutuse, kuid ei hakka kasutama võimalust hüvitada tööga seotud kulutused Riigikogu kantselei eelarvest.

Mari-Ann Kelam soovib jätkuvalt tegelda oma koduvalla Viimsi küsimustega, kuid olukord riigis nõuab keskendumist Eesti majandussurutisest väljatulekule.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus. Poliitikuna tunnen nende 2400 inimese ees, kes mind Riigikogu valimistel toetasid kohustust koos teiste meie saadikutega Eestis ja Euroopas teha neid raskeid valikuid, mida on vaja majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks," lausus ta.

Kelami sõnul on praegu peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve, järgmine samm peab olema majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti.

„Need otsused on õiged Eestile, kuid need pruugi hetkel tunduda populaarsed.
Õnneks kuulun erakonda, mis teeb õigeid otsuseid raskel ajal nii Euroopas kui Eestis".

Taustaks:

Mari-Ann Kelam on sündinud 1946. aastal Saksamaal Ansbachi põgenikelaagris ning elas kuni 1993. aastani Ameerika Ühendriikides, kus töötas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) asepresidendi ja Washingtoni büroo juhatajana ning oli Eesti Vangistatud Vabadusvõistlejate Abistamise Toimkonna sekretär.

Mari-Ann Kelam on olnud Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige (1990-1992), töötanud Välisministeeriumi pressiesindajana 1993-1996, Isamaaliidu välissekretäri ametikohal ning ta kuulus aastatel 1999-2003 Riigikogu IX koosseisu. Alates 2005. aastast on Mari-Ann Kelam olnud Viimsi valla volikogu aseesimees ning valla sotsiaalkomisjoni esimees.

IRLi naised kutsuvad noortepäevale "Netivabadus on vastutus"

2009-05-29

Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu kutsub sel pühapäeval Tallinnas toimuvale noortepäevale "Netivabadus on vastutus", mille raames esineb tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestit esindanud Urban Symphony.

Virtuaalmaailma varjukülgedest peab loengu internetiturvalisuse spetsialist Kalev Pihl, toimub teemakohaste omaloominguliste laulude lõppvõistlus ning esineb Urban Symphony.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on viimastel aegadel olnud rohkesti juttu arvutiviirustest, nuhkprogrammidest ja teistest internetiga kaasnevatest negatiivsetest nähtustest - arvutite ja infosüsteemide kaitseks on loodud tehnoloogilisi lahendusi, kuid vähem on mõeldud inimeste kaitsele.

"Ajal, mil Eesti seisab silmitsi raskete oludega ning püüab riigieelarvet tasakaalustada selliselt, et inimeste töökohti säilitada ja juurde luua, on noortel kasulik saada juurde teadmisi valdkonnast, kus praegu sünnib uusi töökohti ja mida ootab ees kindel kasv ka tulevikus," ütles Kaia Iva.

Seminaril püütakse leida vastuseid kuidas aidata lapsel vahet teha virtuaalse sõbra ja potensiaalse ahistaja vahel, kuidas hoida sõda mänguna arvutikasti sees ning kuidas aidata noorel mõista, et virtuaalmaailm on anonüümne vaid näiliselt ning seal tehtut olematuks ei tee.

"Kui praegusel ajal on Eestile hädavajalik teha õigeid otsuseid, siis meie püüame oma ettevõtmisega aidata noorte teadlikkuse kasvu kaudu aidata neid teha õigeid otsuseid - vältida tänaste vigade kaudu enda ohtuseadmist ning aidata neid teha õigeid otsuseid ka tulevikuks," lausus Iva.

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu on sel aastal lastekaitsepäeva ürituse pühendanud just sedalaadi küsimustele.

Kõiki huvilisi ootatakse 31. mail kell 14 Tallinnasse Õpetajate Majja (Raekoja plats 14).

Üritus on tasuta ja kestab umbes kaks tundi.

Tsahkna: koalitsiooni sünnist on vara rääkida

2009-05-28

IRLi peasekretär Margus Tsahkna on üllatunud teadetest, nagu koguneks homme istungile IRLi volikogu. Ta ütles pärast koalitsiooniläbirääkimiste seni viimast vooru, et IRLi läbirääkijatele tunduvad mitmed pakutud lahendused eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks liialt optimistlikud.

„IRLi eesmärk on eelarve tulud ja kulud mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses tasakaalu viia - läbirääkimistel lepiti kokku see, et kui mõnele osapoole kirja pandud ühisosas midagi ei sobi, esitatakse selle asemel konkreetsed parandusettepanekud".

Tsahkna sõnul ei saa Eesti edasi minna riigieelarve tasakaalu hoidmata, sest Eesti perede heaolu ja inimeste töökohad on ohus. Õiged otsused raskel ajal tagavad Eesti hea käekäigu - ilusaid lootusi täis eelarvet pole mõtet enam koostada, aeg on tegelikkusele otsa vaadata ja enese petmine lõpetada. Ka tuleb tõsiselt läbi kaaluda kõik esitatud ettepanekud maksude tõstmiseks.

„Valitsus peab endale aru andma, et tema praegustel kokkulepetel on otsene seos praeguste töökohtade hoidmisega ja uute töökohtade loomisega, samas on selge, et tulevikule suunatud lahendused ei sünni raskeid kärpeotsuseid tegemata.

IRL kutsub täna kella kolmeks Toompea lossi kokku erakonna eestseisuse, et arutada senistel läbirääkimistel kolme erakonna poolt paberile pandud ühisosa ning vajadusel esitada sellele oma täiendavad ettepanekud. Samuti oodatakse läbirääkimistel sõnastatud ettepanekute suhtes seisukohavõttu täna kogunevalt Rahvaliidu juhatuselt.

Mihkelson: eelarve tasakaalustamine ja töökohtade hoidmine on tulevikule suunatud otsused

2009-05-16

Marko Mihkelson ütles täna Türisalu puhkekeskuses Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi debatil "Eesti 10 aasta pärast", et tänastest otsustest riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade hoidmiseks sõltub suuresti Eesti käekäik järgmisel aastakümnel.

„On selge, et Eesti riigil ja peredel on raske aeg, mis nõuab otsuseid, tegemine on raske, kuid, mis tagavad meile edu järgnevateks aastateks," sõnas ta.

„Täna on meie peamine eesmärk võimalikult kiirest tasakaalustada riigieelarve - see algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Mihkelson juhib tähelepanu asjaolule, et tasakaalus riigieelarve on esimene samm IRLi programmis „Tööd Eestile", mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„IRLi tänane valik on soodustada ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ka 10 aasta pärast ning julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

„IRL on tegudega näidanud, et suudab langetada rasketel aegadel õigeid otsuseid, olgu need langetamise hetkel nii ebapopulaarsed kui tahes, kuid IRL on oma tegevusega näidanud, et on ainus erakond Eestis, kes suudab Euroopas langetatavaid otsuseid mõjutada".

IRL moodustas delegatsiooni läbirääkimisteks eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liit moodustas delegatsiooni, et Reformierakonna ettepanekul alustada konsultatsioone tekkinud ummikseisust edasiliikumiseks. IRLi esindavad läbirääkimistel eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel volikogu esimees Helir-Valdor Seeder, Riigikogu
fraktsiooni aseesimees Urmas Reinsalu ja peasekretär Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul seisavad Eesti perekonnad seisavad raskete aegade ees, olles ebakindlad sissetuleku ja töökohtade tuleviku suhtes. Riigijuhid peavad sellises olukorras tegema võimalikult kiiresti otsused, et aidata Eesti rasketest aegadest üle ja inimestel vastu pidada.

„Oleme seisukohal, et otsustamine on hädavajalik, et saaksime langetada õiged otsused raskel ajal, kriitiliselt tähtis on parandada eelarvetasakaalu nii, et me säästaksime võimalikult palju töökohti," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on IRLi peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Tsahkna sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

IRLi peasekretär usub, et Mart Laar, Tunne Kelam ja IRL langetavad otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed.

„IRL teeb õigeid otsuseid raskel ajal Euroopas ja Eestis".

IRLi naised seisavad terve töörahva eest

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu koos Naiste Koostööketi liikmetega arutab täna Tallinnas Rahvusraamatukogus alkoholi liigtarbimise kahjust ühiskonnale ning arutab riigi võimalusi sellesse eri meetmetega sekkuda.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on alkoholiga seotud kulud hinnanguliselt Euroopa riikides üle 10 korra suuremad, kui laekub riigikassadesse alkoholiaktsiisi. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ( 12 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas) ning alkoholist tingitud
kahju on seetõttu samuti suur.

„Alkoholi liigtarbimise tagajärjel enneaegsest suremusest ja haigestumisest tingitud kogukahju Eesti majandusele võib olla ligi 6 miljardit krooni aastas," ütles Iva.

Tema sõnul on praeguses majandusolukorras eriti tähtis, et alkoholi liigtarbimine ei süveneks, sest alkohol ei tohi olla takistus töökoha hoidmisel ja normaalse elukvaliteedi säilitamisel.

„Ka on alkoholitarbimise mõju riigieelarvele täiesti selgelt kahjulik".

Naiskogu arutelu algab täna kell 11 Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Anna-Greta Tsahkna: teadlaste vaba liikumist Euroopas tuleb hõlbustada

2009-05-12

IRLi kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Anna-Greta Tsahkna ütles täna Tartus ülikooli riigiteaduste instituudi, Eurokolledži ja Rahvusvaheliste Suhete Ringi korraldatud valimisdebatil, et teadlaste, ja eriti noorte teadlaste vaba liikumine Euroopas peab saama reaalsuseks.

„Ehkki sõnades liigutakse ühtsema ja piirideta Euroopa suunas, ei ole rakendunud ühtne regulatsioon teadusasutustes avatud töölevõtuks. Selle puudumine takistab teadlaste, eriti noorte teadlaste töölesiirdumist ja vahel isegi juba alustatud teadustöö jätkamist Euroopas," lausus Tsahkna.

Tema sõnul on riiklikel teadusasutustel vähe kaadriküsimustes autonoomiat - konkurentsipõhisele värbamisele seavad piiranguid nii vananenud seadused kui tihti ka ammu juurdunud tavad.

„IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas on võtnud eesmärgiks edendada selleks karjääritingimusi, suurendades nii ka teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Me toetame Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka eestlastele," sõnas Tsahkna.

Tema hinnangul tasub ülikoolidevahelist liikumisest soodustada, kuna see loob enam võimalusi ka Eesti noortele ja naistele, sest piirangute vähendamine aitab teadustööd paremini ühitada pereluga.

„Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse - kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval pean väga oluliseks ka teadlaste vaba liikumist, arvan, et Eestil on oluline seda täiel määral toetada, kuna see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks, mille osa me oleme".

Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu. „Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime, kõrvuti teadlaste rakendamisega erasektoris ja noortele võimalikult avarate praktikavõimaluste tagamisega".

IRL: kodud maamaksust vabaks!

2009-03-26

Isamaa ja Res Publica Liit andis koos koalitsioonipartneritega Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mille järgi on kohalikul omavalitsuse volikogul õigus vabastada maamaksust inimese kodualune elamumaa kuni 3000 ruutmeetri ulatuses linnas ja ühe hektari ulatuses maal.

Eelnõu koostanud töögrupi liikme Urmas Reinsalu sõnul puudutab see muudatus nii korteri- kui majaomanikke.

Reinsalu sõnul on algatus õige samm, kuid kodude maamaksuvabastuse kehtimahakkamiseks koduomanikule on vajalik seaduse jõustumise järel võtta vastav otsus vastu ka omavalitsuse volikogus.

„Konkreetselt Tallinna ebaõiglase maamaksu kaotamine 2010 aastast määratakse Tallinna valimiste päeval. IRL toetab Reinsalu sõnul täies mahus eelnõus sisalduva vabastuse laiendamist Tallinna kodudele".

Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsusel võimalus tulevikus maa maksumäära diferentseerida ka sõltuvalt maa sihtotstarbest.

Lumi: töölepinguseadus on samm seisakust väljumiseks

2008-12-17

IRLi parlamendisaadik Ott Lumi ütles täna töölepinguseaduse vastuvõtmisel peetud kõnes, et uues töölepinguseaduses pole mõtet näha Eesti majanduse päästeinglit, kuid siiski on tegemist olulise riigipoolse signaaliga sellest, et majandusseisaku kiiremaks ületamiseks ollakse valmis tegema reaalseid algatusi.

„Eelnõu menetlemist alustati aasta tagasi ja vastuvõtmiseni jõudsime aasta eelviimasel istungil. Peab küsima, miks see on nii kaua aega võtnud? On päris selge, et sotsiaalpartnerite kaasamine protsessi alguses oleks aega tublisti kokku hoidnud, “ lausus Lumi.

Tema hinnangul pakub uus töölepinguseadus Eesti majanduskeskkonnale tarviliku hapnikulaengu nii läbi töösuhte ülesütlemiseks vajaliku minimaalse aja lühendamise kui ka koondamishüvitiste vähendamine koormusena ettevõtjate töösuhte lõpetamisel. „Marko Pomerants tegi sotsiaalministrina selleks tõsise katse töölepinguseadust kaasajastada juba üle 4.aasta tagasi. Toona vajus see katse populismisohu, ka seekord oli see oht meile väga lähedal,“ ütles Lumi.

Uus töölepinguseadus ei ole tema hinnangul praegusel kujul ideaalne, kuid majandusest läbi töösuhete kaasajastamise on siiski loodud tingimused, et ettevõtjad saaksid teha tänases keerulises majandusolukorras paindlikumaid otsuseid.

„Töölepinguseaduses on ka selliseid tingimusi, mille täitmine on riigi jaoks keeruline - küsimus töötutoetuse viimisest 50%-ni töötasu alammäärast või siis ka töötuskindlustushüvitise määra tõstmine. Nende realistlikust peame vaagima võttes arvesse juba riigi finantsseisundit 2010.aastal,“ rääkis Lumi.

Ta rõhutas ka IRLi tahtel töölepinguseadusesse sissekirjutatud klausleid - lapseootel naiste ja noorte emade kaitsest. Samuti avaldas Lumi heameelt selle üle, et töölepinguseaduse väljatöötamise käigus tehtud kokkuleppe tulemusena avaneb ettevõtjatele võimalus investeerida maksuvabalt töövõtja tasemeõppesse.

IRL kutsub Kadrioru pargi sõpru talgutele

2008-11-01

IRLi Tallinna kesklinna osakond korraldab täna, esimesel novembril koostöös Kadrioru pargi administratsiooniga talgud, et korrastada parki enne lähenevat talve.

IRLi kesklinna osakonna juhi Indrek Variku sõnul on lisaks erakonna noortele ja eakamatele liikmetele ning nende peredele oodata lehti riisuma ka erakonna tipp-poliitikuid ning paljusid teisi Kadrioru pargi sõpru. Pärast koristamist pakutakse talgulistele kehakinnituseks suppi.

Heakorratalgud on traditsiooniline üritus, mis on toimunud alates 2003. aasta sügisest kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Tänane heakorraüritus on arvult üheteistkümnes.

IRLi Tallinna kesklinna osakond palub kõigil abilistel koguneda täna kell 11.00 Kadrioru trammipeatusesse (A.Weizenbergi tänava maja 18 juures).

IRL: koalitsioon peab seisma Eesti tuleviku eest

2008-09-22

IRLi eestseisus arutas 2009. aasta riigieelarve ümber tekkinud olukorda, avaldades tõsist muret selle seisu üle. Olukorras, kus eelarve esitamiseni on jäänud loetud päevad, pole tänaseni teada ei eelarve maht ega järelikult ka ministeeriumite piirsummad, selged pole 2009. aasta eelarve prioriteedid.

Samas on IRL veendunud, et pole aeg otsida süüdlasi, vaid leida ühiselt tekkinud olukorrast väljapääs. Riigikogu tänast koosseisu arvestades on praegune koalitsioon parim, mis Eestil on välja panna. IRL tunnustab partnerite jõupingutusi lahenduste otsimisel ning näeb tänases koalitsioonis piisavalt jõudu nendeni jõudmisel.

Tunnistades puudusi nii riigieelarve koostamise protsessis kui õhku selle tulude prognoosis, peab IRL siiski õigeks pingutada tasakaalus eelarve õigeaegse esitamise eest. Samas ei saa saata Riigikogule arutamiseks pseudoeelarvet, mille sisu on ebaselge ja mis pole seaduseelnõudega kaetud.

Selleks, et eelarve kindlustaks Eestile tulevikku, peaks ta tagama:

1) Kindlustunde nii Eesti inimestele kui ettevõtjatele. Eesti valitsus ei saa lahendada majanduse jahtumisest tulenevaid probleeme nende arvelt. Seetõttu seisab IRL vastu läbimõtlematule maksude ja aktsiiside tõusule, puudutagu see mootorikütuse ja gaasiaktsiisi või majutusasutuste käibemaksu tõusu 18 protsendile. Olukorrast väljumiseks tuleb Eesti riigil lõpetada ülejõuelamine ning kärpida kulutusi.

2) Kindlustunde Eesti riigile. Meid ümbritsevas järsult ohtlikumaks muutunud maailmas peame jätkama igapäevast panustamist inimeste ja riigi kaitsmisesse ohtude vastu, mis seda ähvardavad. Kaitsekulutuste hoidmine ei ole kerge otsus, kuid meie riigi tulevik nõuab meilt
julgust otsustada enda riiki kaitsta ka siis, kui valikud on rasked või väga rasked. Oluline on ka tähelepanu pööramine sisejulgeolekule.

3) Kindlustunde lastele ja noortele. IRL lähtub eelarveläbirääkimistel tõsiasjast, et elukvaliteeti pole võimalik parandada panustamata haridusse ja teadmistesse, ning meie tulevik hakkab tuginema otsustel, mille me langetame täna. Eesti vajab haritud inimesi, iga samm, mille me selles suunas astume, on samm õiges suunas. Meie koolid peavad olema tugevad, me peame väärtustama oma õpetajaid, sest nad laovad vundamenti meie kõigi tulevikule. Panustamata täna haridusse, lõikame Eestil tuleviku ära.

Neist prioriteetidest peab IRLi arvates lähtuma ka sellel nädalal peetavatel eelarvekõnelustel.

IRL kutsub 2009. aasta eelarveläbirääkimiste lõpu järel üles alustama kogu ühiskonnas debatti Eesti
tuleviku üle. Sest samalt aluselt jätkates osutub tasakaalus eelarve koostamine 2010. aastal
ilmselt võimatuks. Eesti vajab kiiret ja otsustavat haldusreformi, riigivalitsemise efektiivsuse
tõstmist ning investeerimist tulevikku, see tähendab haridusse. Vaid uusi ideid otsides ja leides
saame tagada Eestile jätkusuutliku arengu.

IRL kutsub pealinna võime koostööle kodualuse elamumaa maamaksust vabastamise nimel

2008-08-19

IRL Tallinna piirkonna juhatus kutsub Tallinna volikogu kontrollivat Keskerakonda suhtuma täie tõsiduse ja tähelepanuga sel neljapäeval volikogus arutatavasse eelnõusse, mille vastu võtmisel tehakse seaduseandjale ettepanek leida kõigi parlamendierakondade koostöös kõige õigemad ja õiglasemad lahendused kodualuse elamumaa maamaksust vabastamiseks. Loodetavasti ei hakata niivõrd suurt hulka eestimaalasi otseselt puudutavat eelnõu torpedeerima põhjusel, et ettepanek on tulnud pealinna opositsioonist, konkreetselt Isamaa ja Res Publica Liidult.

„Kui maamaksu küsimus tõusis tavakodanikule valulikult päevakorda seoses kahe ja poole kordse maksu tõusuga Tallinnas, siis tegelikkuses on probleem üleriigiline," ütles IRL Tallinna piirkonna juhatuse liige Indrek Raudne. „Tallinna praegune problemaatika võib osutuda kõigest jäämäe veepealseks tipuks. Kui Keskkonnaministeerium viiks järgmisel aastal läbi maa ümberhindamise, siis tähendaks see maamaksu üleriigilist tõusu kuni 7 korda."

IRL Tallinna piirkonna juhatus leiab, et kodu omamist on kohatu samastada luksusliku tarbimisharjumusega, mida peaks eriliselt maksustama. Just koduomanikud moodustavad ühiskonna alustala - nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes. Seepärast ei tohiks ühiskond kodude maksustamise kaudu saagida ise oksa, millel istub ning millise ohu kõrvaldamiseks on tarvilik erakonnaülene koostöö.

IRL Tallinna piirkonna juhatus tunnustab Tallinna volikogu õiguskomisjoni liiget, keskerakondlasest abilinnapead Jaanus Mutlit, kes eilsel õiguskomisjoni koosolekul väljendas IRL eelnõu suhtes toetavat seisukohta.

„Juristina mõistab Mutli ilmselt hästi, et demokraatlikus ühiskonnas on maksude kehtestamine eelkõige vastutus, mitte vabadus," sõnas Raudne. „Ükski maks ei tohi olla vaid rahaline koormis iseenesest - eriti veel, kui see ignoreerib sotsiaalset taustsüsteemi, tuues perspektiivis kaasa ühiskonna jaoks hävituslikke tagajärgi. Ei taha uskuda, et mõni erakond Eestis seda sooviks."

Paljulapselised pered saavad peagi taotleda toetust elamistingimuste parandamiseks

2008-06-26

Paljulapselised pered saavad peagi taotleda toetust elamistingimuste parandamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötas välja paljulapselistele peredele mõeldud eluasemetingimuste parandamise toetuse, taotlusi hakkab juba lähiajal vastu võtma sihtasutus Kredex.

„See, et paljulapselised pered, kes tahavad elada oma kodus, ei ole seni tuge saanud, on näidanud meie riigi arengujärku. Kodutoetus on esimene samm, et toetada nelja ja enama lapsega perekondade soovi võimaldada endale heas korras oma kodu. See on märk, et riik hoolib," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Partsi sõnul on paljulapselised pered sellist abi kaua oodanud ning toetus on välja töötatud tihedas koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga. „Ma tahaksin väga loota, et ka kohalikud omavalitsused tulevad appi nii nõu kui ka omapoolse panusega," lausus Parts. „Toetuse ja omavalitsuste abiga soovime saavutada olukorra, kus ka sellises peres, kus lapsi on palju, oleks igal lapsel kui just mitte oma tuba, siis vähemalt oma isiklik nurgake."

Kodutoetus on mõeldud peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19aastast last ja kelle kahe viimase aasta keskmine maksustatav sissetulek ühe pere liikme kohta on olnud väiksem kui 6000 krooni. Ühekordset toetust saab taotleda eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Samuti saab taotleda abi eluasemelaenu põhiosa tagasimaksmiseks ja laenu omafinantseeringu leidmiseks, eluaseme tehnosüsteemide rajamiseks ning asendamiseks ja ehitusprojekti koostamiseks.

Toetust on võimalik saada 80 kuni 100 protsendi ulatuses kogu projekti maksumusest, seejuures sõltub toetuse määr perekonna maksustatavast sissetulekust ühe liikme kohta kahel viimasel aastal (tulu hulka ei arvestata vanemahüvitist). Sajaprotsendilist toetust saavad taotleda perekonnad, kelle sissetulek on vähem kui 2000 krooni leibkonna liikme kohta, 90 protsenti projekti kuludest kaetakse, kui sissetulek pereliikme kohta jääb alla 4000 krooni. Kui sissetulek on kuni 6000 krooni pereliikme kohta, võib taotleda 80 protsendi kulude katmist. Omaosaluse võib katta ka taotleja elukohajärgne kohalik omavalitsus.

Ühe projekti maksimaalne toetussumma on kuni 160 000 krooni, kaheksa ja enama lapsega pere puhul kuni 320 000 krooni.

Toetuse jagamiseks kuulutab sihtasutus Kredex juuli alguses välja avatud taotlusvooru. Projekte toetuse saamiseks saab esitada septembri lõpuni.

Eesti eluasemevaldkonna arengukava aastateks 2008-2013 üks prioriteetseid eesmärke on muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks. Valitsuskoalitsiooni leppega eraldati selleks 50 miljonit krooni aastas.