Poliitikute ajaveebid

Baltimaad kavandavad ühiseid samme ühise põllumajanduspoliitika reformi suunamiseks

2012-01-31

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.

„Otsisime ühispositsioone ja taktikat otsetoetuste võrdsustamise saavutamiseks," ütles Seeder. Arutluse all olid lisaks rohestamise , ekspordisubsiidiumid ja toetustasemete lõikamise teemad, mille puhul on Seedri sõnul samuti oluline ühiste positsioonide väljatöötamine.

Lisaks kohtus minister Seeder Läti Parlamendi spiikri Solvita Āboltinaga.

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid 20. jaanuaril Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist. Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida ühisturul.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti soovib ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel vähem bürokraatiat

2012-01-24

Brüsselis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul avaldas Eesti delegatsioon muret, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) turukorralduse määrus toob kaasa liigset bürokraatiat.

Eesti toetab kõiki meetmeid, mis aitavad suurendada põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu ja soodustavad nende ühistegevust. "Leian, et ühistegevust puudutavad reeglid peavad olema selged, üheselt mõistetavad ja lihtsad nii administratsioonile kui ka põllumajandustootjatele," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Samas valmistab Seederi sõnul talle mulle muret eelnõus olev kohustuslik nõue tunnustada liikmesriigi poolt tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite ja tootmisharudevahelisi organisatsioone. "Minu hinnangul toob see kaasa palju bürokraatiat ja läheb vastuollu üldise lihtsustamise põhimõttega. Igasugune tunnustamine peaks jääma liikmesriigi enda otsustada ja seda ei tohiks liikmesriigile kohustuslikuks teha," on Seeder seisukohal.

Eesti rõhutas vajadust tagada kriisiolukordades EL meetmete kiire ja paindlik rakendamine. Tootjaorganisatsioone puudutavad sätted peavad olema selged ja EL-i üleselt üheselt mõistetavad.

"Eesti jaoks on oluline, et komisjon saaks vajadusel operatiivselt reageerida võimalikele turuhäiretele ning astuda samme tarbijate usalduse taastamiseks. Leian, et kavandatavad erakorralised meetmed peaksid olema paindlikud ning laienema kõigile sektoritele. Lisaks soovin rõhutada, et väljatöötatavad meetmed peavad sobima konkreetsele sektorile ning turutõrgetest otseselt mõjutatud liikmesriikidele," rääkis Seeder.

Brüsselis toimunud põllumajandusministrite kohtumisel oli lisaks ÜPP turukorraldusmeetmetele arutluse all loomatervise strateegia. Detailsem arutelu sellel teemal toimub järgnevatel nõukogu istungitel.

Lisaks kohtus minister Seeder Rootsi ja Belgia kolleegidega, kellele selgitati Eesti seisukohti EL otsetoetuste tasemete võrdsustamise osas. "Nii Rootsi kui Belgia kolleegid väljendasid mõistmist meie olukorrale, kuid leidsid samas, et kompromissid on komplitseeritud," märkis Seeder.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

2012-01-22

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Berliinis Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga, kes tunnustas Eesti, Läti ja Leedu seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel.

"Leidsime üksmeele mitmes küsimuses, sealhulgas selles, et otse- ja maaelutoetused tuleb võimalikult kiiresti võrdsustada, lisaks leidsime muidki ühiseid seisukohti, milles meie lähtekohad ja arvamused on sarnased," ütles Seeder.

Seederi sõnul võib sellise kõrgetasemelise kohtumisega väga rahul olla, kuna lisaks tunnustas Suurbritannia minister eile maailma suurimal toidumessil Grüne Woche allkirjad saanud Baltimaade põllumajandusministrite ja põllumeeste esindusorganisatsiooonide ühisdeklaratsiooni.

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Samuti osaleb Seeder põllumajandusministrite tippkohtumisel, kus ligi 50 ministrit üle kogu maailma püüavad leida lahendusi küsimusele, kuidas piiratud ressursse optimaalsemalt kasutada, et tagada toiduga kindlustatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamiseks

2012-01-21

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Messe Berlin juhatuse esimehe Raimund Hoschiga messil kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab see Eestile suurt ja ainulaadset võimalust tutvustada rahvusvahelisel tasandil meie kööki ja toidukultuuri, Eestit kui riiki tervikuna ja turismi sihtriiki. "On rõõm tõdeda, et Eesti on saanud kindlustunde partnerriigiks valmistumiseks," sõnas Seeder.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Hosch märkis, et kui Poola oli möödunud aastal Grüne Woche partnerriigiks, siis kasvas nende põllumajandustoodete eksport Saksamaale 12 protsenti, mis Seedri hinnagul näitab kõnekalt, mis võimalused Eestit ees ootavad.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Gruusia minister Zaza Gorozi selgitas, et Gruusias on põllumajanduspoliitika seatud riiklikult üheks eelisarendavaks valdkonnaks ja koostööst Eestiga ollakse huvitatud ka seetõttu, et Eesti kaudu pääseksid nende kaubad Euroopa Liidu turule. Eesti ja Gruusia põllumajandusministeerium otsustasid moodustada ühise koostöögrupi, mis selgitab välja Gruusia vajadused ja Eesti võimalused Gruusiat abistada. Muuhulgas avaldas Gruusia minister Eesti valitsusele tänu, et veinieksport sujub Eestisse tõrgeteta.

Moldova minister Vasile Bumacov soovis Eestilt tuge, et Moldova saaks Euroopa Komisjoniga sõlmida vabakaubanduslepingu. Samuti soovisid Moldova esindajad, et Eesti jagaks neile oma kogemusi elektrooniliste registrite alal, pidades silmas eeskätt PRIA tegevusi sellel alal.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder soovitab riigiasutuste kolimist maakonnakeskustesse

2012-01-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna riigikogus maaelu arengu aruande arutelul, kus pakub tööhõive suurendamiseks maapiirkondades ühe lahendusena välja riigiasutuste viimise maakonnalinnadesse.

„Mõõdukalt suurte ja iseseisvate riigiasutuste paigutamine maakonnalinnadesse on hea ja paljude riikide poolt läbiproovitud lahendus. Nii viime töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks," lausus Seeder.

Põllumajandusministeeriumi allasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad Põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seeder rõhutas, et Eesti maaelu kõige suuremaks probleemiks on just töökohad. „Mitte apteegid ega postkontorid, isegi mitte ühistransport ega kooliharidus maal, vaid töökohad, töökohad ja veelkord töökohad. Töökohtade olemasolu on aluseks ükskõik millise piirkonna arengule, töökohtade kaudu vähendame vaesust ja loome uusi võimalusi arenguks. Töökohad on tähtsaim maaelu arendamise võti," rääkis põllumajandusminister.

Traditsioonilistes maamajandusharudes nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus vähenenud töökohtade asemele ei ole tekkinud võrdväärselt uusi ja selle põhjuseks ei ole Eestis Seedri sõnul mitte Mart Laar, vaid ülekantud tähenduses hoopis traktor: „Ehk siis tehnika ja tehnoloogia areng."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetab Eesti kalanduse igakülgset arengut

2011-12-16

Eesti toetab täna Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMFF) eelnõud.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku jätkata Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks perioodil 2014-2020 uue fondiga, mis on järjeks olemasolevale Euroopa Kalandusfondile ja mitmetele teistele kalanduse rahastamise allikatele. Uueks perioodiks kavandatud summa on kuni 6,5 miljardit eurot.

Eelnõu eesmärgiks on suurendada kalandussektori jätkusuutlikkust, lõpetada sõltumine toetustest, luua rannikualadel uusi töökohti ja soodustada majanduskasvu.

"Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi asutamise ettepanekus on arvestatud Eestile oluliste seisukohtade ja põhimõtetega, sealhulgas meie regionaalse eripäraga. See on kindlasti Eesti kalanduse arengu huvides ja seetõttu loodame, et need seisukohad Nõukogus lõplikku kinnitamist leiavad," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
„Fondi abil on võimalik soodustada arengut ning struktuurseid muutusi kalandussektoris, mis omakorda suurendavad Eesti kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut," selgitas ta.

Seedri sõnul on Eestile oluline ka see, et EMFFi toel saab jätkata rannakalanduse strateegilist arendamist regionaalselt oluliste kalanduspiirkondade kaudu. „See on olnud meede, mis tänasel finantsperioodil on Eestis väga hästi rakendunud ning käesolev eelnõu annab kindlust, et see protsess jätkub," rääkis Seeder.

„Loomulikult vajab Euroopa Komisjoni ettepanek mitmeid täiendusi, näiteks keskkonnasõbralike vesiviljelustehnoloogiate arendamisel tuleb kindlasti pöörata tähelepanu ka retsirkulatsioonisüsteemidele," lausus Seeder. Samuti võiks ministri sõnul toetada aktiivsemalt kalurite ühistegevust, näiteks soodustada tootjaorganisatsioonide koostööd.

Euroopas elujõulise kalanduse taastamiseks on vajalik merekeskkonda tõhusamalt kaitsta. Eesmärgiks on püüda kala sellisel tasemel, et see ei ohustaks kalavarude taastootmist ning samas oleks kalandus konkurentsivõimeline majandussektor.

Euroopa Komisjoni infomaterjali reformipaketi eelnõu kohta leiab järgnevalt lingilt: http://ec.europa.eu/fisheries/reform/index_et.htm

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda

2011-12-06

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda. Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

„Investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse aitab kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse," ütles Seeder.

„Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev," lisas minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtub põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt

2011-12-01

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Soome kolleeg Jari Koskinen tõdesid täna Helsingis toimunud töökohtumisel, et põllumajandus- ja maaelutoetuste rahastamise alused tuleb muuta õiglasemaks.

„Maaelu arengutoetused on mõeldud eelkõige maaettevõtluse ja maapiirkondade infrastruktuuri investeeringute toetamiseks, samuti teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse arendamiseks," ütles Seeder. „Eesti ja Soome ei näe võimalusi nende toetuste vähendamiseks, pigem võiks investeeringutoetusi suurendada otsetoetuste vähendamise arvelt," selgitas ta.

Eesti ja Soome leiavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi raames tuleks muuta ka maaelu arengutoetuste rahastamise aluspõhimõtteid. Kuivõrd maaelu arengukavadega toetatakse ka metsandust, siis tuleks Seedri sõnul rahastamise skeemis arvesse võtta mitte ainult põllumajandusmaade suurust, vaid ka metsamassiive. „Lisaks tuleks arvestada ka asutustihedust ja asjaolu, et valdav osa Eestist kuulub uue määratluse kohaselt vähemsoodsate alade hulka."

Eesti suurim probleem ÜPP reformikavas on Euroopa Komisjoni poolt ettepandud põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise üliaeglane tempo. Ebavõrdsed otsetoetused rikuvad võrdset kohtlemist ning sunnivad Eesti põllumehi konkurentsis püsimiseks rohkem ja suurema efektiivsusega tööd tegema.

Soome põllumajandusminister Jari Koskinen ütles, et ta mõistab ja toetab põhimõtteliselt Eesti soovi põllumajanduse otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks. Samas ta selgitas, et kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika rahastamist ei suurendata, siis saab võrdsustamine toimuda suuremate toetustega riikide toetuste vähendamise teel ja see saab olema väga problemaatiline.

Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Eile kohtus Seeder Läti peaministri ja põllumajandusministriga, samuti on ta ÜPP ja otsetoetuste teemal kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel," kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.

„Otsetoetuste tasemete suure erinevuse tõttu on raske saavutada samu eesmärke. Kui põllumeestele ei tagata võrdselt stabiilset sissetulekut, siis on tõsises ohus maapiirkondade talumajapidamised ja selle tulemusena kogu Euroopa areng," selgitas Seeder. Ta lisas, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis näevad ette võrdseid konkurentsitingimusi liikmesriikides.

Eesti on alustanud rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist otsetoetuste võrdsustamiseks. Otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on riigipeadel, kes langetavad otsuse Euroopa Liidu üldise finantsraamistiku osas.
Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Lisaks Läti ministritele on Seeder kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, homme teeb ta visiidi Soome ning ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder selgitab eurovolinikule põllumajandustoetuste võrdsustamise vajalikkust

2011-11-25

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördus kirjaga Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Cioloşe poole, et selgitada talle vajadust võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

Kuigi otsetoetuste ümberjaotamise protsess on Seedri sõnul poliitiliselt keeruline, ei saa Eesti nõustuda komisjoni praeguse ettepanekuga, kus õiglase toetuste jagamise viisini jõudmise ajaraam on teadmata, ulatudes üle praegu arutelu all oleva mitmeaastase finantsraamistiku.

„Soovime näha otsetoetuste ühtlustumist liikmesriikide vahel nii ruttu kui võimalik. Leiame, et järgmisel eelarveperioodil peaks kõigi liikmesriikide otsetoetustasemed olema vähemalt 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest," rõhutas Seeder volinikule saadetud kirjas. „Me ei saa nõustuda tulevase poliitikaga, mille tulemusena erinevad toetustasemed aastal 2020 ikka kolmekordselt."

Üldiseks arusaamaks on Seedri teatel olnud, et otsetoetuste ajaloolised toetustasemed ei ole tulevase Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raamistikus õigustatud. Ta lisas, et toetused peavad olema õiglased, kohtlema kõiki põllumajanduskaupade ühisturul osalejaid võrdselt ja tagama konkurentsivõime üle kogu Euroopa Liidu.

„Euroopa solidaarsus peab väljenduma ka põllumajanduspoliitikas ja otsetoetustes," rõhutas Seeder.

Seeder avaldas lootust, et tema kirjas tõstatatud mured saavad ÜPP reformilepetes positiivse lahenduse ja avaldas valmisolekut Ciolosega temaatika arutamiseks kahepoolselt kohtuma.

Põllumajandusminister Seeder kavatseb kahepoolselt kohtuda oma kolleegidega liikmesriikidest, et Eesti seisukohtadele toetust ja liitlasi leida. Eelmisel nädalal kohtus minister oma Iirimaa kolleegiga, lähiajal on plaanis kohtumised Soome ja Läti põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: noorpõllumehed saavad senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda

2011-11-17

Oma vanema või vanavanema ettevõtlust jätkavad noorpõllumehed saavad juba novembri teises pooles algavas taotlusvoorus senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda.

Seni kehtinud korra alusel nõuti kõigilt mikropõllumajandusettevõtjatelt investeeringutoetuse taotlemisel, et nad oleksid tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt ühe kalendriaasta.

Põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri poolt kehtestatud uued taotlemise nõuded võimaldavad mikropõllumajandusettevõtjal taotleda investeeringutoetust omamata varasemat aastast tegutsemisaega, kui ta jätkab oma vanemale või vanavanemale kuulunud ja vähemalt kaks aastat tegutsenud põllumajandusettevõtte tegevust. Seejuures võib noorpõllumees valida, kas ta jätkab oma vanema või vanavanema ettevõtlust füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu vormis.

„Muudatused soodustavad põlvkondade vahetust põllumajanduses ja parandavad põllumajandusliku ettevõtluse konkurentsivõime,", ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Noorte ja uute tegijate sisenemine põllumajandustootjate hulka tõstab ka sektori jätkusuutlikkust," selgitas ta.

Uus määrus muudab ka investeeringutoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise selgemaks.

Mikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetuste üheks hindamiskriteeriumiks oli ühistegevuse eelistamine. Analüüsides varasemaid taotlusi ja neile antud hindepunkte jõudis põllumajandusministeerium järeldusele, et ühistegevuse eelistamist oli ületähtsustatud ja see varjutas teisi hindamise prioriteete. Seetõttu vähendatakse uue määrusega ühistegevusest saadavate hindepunktide osakaalu ning antakse edaspidi senise 12 hindepunkti asemel 5 hindepunkti.

Suurendamaks investeeringutoetuse kättesaadavust võimalikult paljudele põllumajandusettevõtjatele, on määrusesse lisatud uus hindamiskriteerium, millega antakse taotlejale, kes ei ole varem saanud antud meetmest toetust lisaks 1 hindepunkt.

Samuti on hindamisele lisatud täiendav kriteerium, millega antakse taotlejale 1 hindepunkt lisaks, kui taotleja taotles küll antud meetmest varasemates voorudes toetust ja vastas toetuse saamise tingimustele, kuid taotlus jäi eelarve vähesuse tõttu rahuldamata.

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust rahastatakse 75% ulatuses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning 25% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võtab toetuse taotlusi vastu 21. novembrist kuni 12. detsembrini 2011.

Taotlemisega seotud informatsioon PRIA kodulehel: http://www.pria.ee/et/toetused/meede/mikropollumajandusettevotte_arendamise_investeeringutoetus_meede_1_4_1_viies_taotlusvoor_2011

Meetmega saab tutvda ministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/meede-141

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti otsib liitlasi otsetoetuste võrdsustamiseks

2011-11-16

Eesti alustas rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi kohta alates aastast 2014.

Eile kohtus Seeder Dublinis Iirimaa põllumajandusministri Simon Coveneyga. Arutelu all oli kogu ÜPP reformipakett, eraldi keskenduti otsetoetuste ühtlustamisele ja maaeluvahendite jaotusele.

Iirimaa, kes on EL-i keskmisel tasemel otsetoetuste saaja, tunnustas Eesti püüdlusi võrdsemate konkurentsitingimuste kehtestamise suunal. „Minu Iirimaa kolleeg rõhutas, et Iirimaa käsitleb nii otsetoetusi kui maaelutoetusi ühise paketina, kuid põhimõtteliselt ta nõustus, et EL peaks liikuma ühtlasema toetuspoliitika suunas," ütles Seeder.

Riikidevaheline otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul kindlasti läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on ka riigipeadel, kes langetavad otsuse EL-i üldise finantsraamistiku osas.

Seeder märkis, et Iirimaa on Eestiga mitmetel ühistel seisukohtadel, kuidas ÜPP reformikõnelustel edasi liikuda. Muuhulgas oldi ühel meelel, et keskkonnaeesmärkide elluviimise meetmed peaksid olema konkreetsele liikmesriigile sobivad, mitte üleeuroopalised ja suhteliselt nõrgalt suunatud.

„Samuti leidsime, et peaks valitsema riigisisene suurem paindlikkus suunata otsetoetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele ning võimalus tagada uute põllumajandusettevõtjate kaasatus põllumajandustootmisesse, mida praegune ajaloolisele referentsile baseeruv toetusõiguste süsteeme oluliselt raskendab," märkis Seeder.

Järgmiseks on Seedril ÜPP ja otsetoetuste võrdsustamise arutamiseks kavas kohtuda Läti ja Soome põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestil on maailmas potentsiaali töödeldud põllumajandustoodete eksportijana

2011-11-16

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uurimuse kohaselt kuuluvad Eestis valmistatavad põllumajandustooted nende hulka, mis on ühed kaubeldavamad ja kiiremini kasvava ekspordiga tooted maailmaturgudel.

OECD uurimusest järeldub, et 20-st maailmas kõige enam kaubeldavast töödeldud põllumajandustootest valmistatakse Eestis 14. Samuti selgub, et 2007. aastal oli Eestil suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel nii kogu põllumajandussektoris kui ka töödeldud toodete osas. Eesti põllumajandussektoris töödeldud kauba suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel on eriti märkimisväärne just seetõttu, et üldiselt domineerivad seal kõrge sissetulekuga rikkad riigid.

Ekspordipotentsiaaliga toodete nimistus on mitmed piimatooted, sealhulgas juust, samuti mitmeid lihatooted, maiustused, piiritusejoogid ja õlu. Kõige kiirema ekspordipotentsiaaliga toodete hulgas on näiteks ära märgitud ka hapukapsas ja piparkoogid.

„Uuring kinnitab, et põllumajandussektor on meil, vaatamata isegi madalatele otsetoetustele, suure ekspordivõimega ja seda tuleb toetada läbi ettevõtluse ning erinevate poliitikate. Selle võimaluse realiseerimiseks on oluline saavutada Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas võrdsemad otsetoetused," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

OECD uurimus hõlmab perioodi 1995-2008 ja sealt järeldub, et põllumajandustoodete kaubandus on kasvanud, aga mitte nii kiiresti, kui on suurenenud tööstustoodete kaubavahetus. Töödeldud põllumajandustoodete maailmakaubanduses domineerib vaid väike arv riike, kusjuures kahekümne juhtriigi eksport moodustab 3/4 töödeldud toodete kaubavahetusest. Kokkuvõtteks selgub, et suurema sissetulekuga riigid on suurema kaubavahetuse ja laiema tootevalikuga.

Uuring: http://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/changing-patterns-of-trade-in-processed-agricultural-products_5kgc3mq19s6d-en

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põllumajandusministrid arutavad Brüsselis põllumajanduspoliitika tulevikku

2011-11-14

Brüsselis toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi avalik arvamuste vahetamine põllumajandusministrite tasandil, mistõttu on ka Eestil võimalus oma seisukohti tuvustada.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti olulisim sõnum konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidu põllumajandustootjate vahel. „Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et järgmise finantsperioodi jooksul saavutaksid otsetoetused ning sellega seotud maksed 90% Euroopa Liidu keskmisest tasemest," ütles Seeder.

Täna toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reform ja selle otsetoetusi puudutav määrus. Reformipaketti tutvustas Euroopa Komisjon esmakordselt oktoobrikuu põllumajandusministrite nõukogus.

Muuhulgas kohtub Seeder Brüsselis Euroopa noortalunike katusorganisatsiooniga (CEJA), et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas, kuhu on kavandatud meetmeid noorte ettevõtjate kaasamiseks põllumajandussektorisse. Noorte kaasamine põllumajandussektorisse on Seedri sõnul üks peamisi Eesti põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid järgmistel kümnenditel. „Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus on võimalik ainult noorte kaasamisel põllumajandusse," rõhutas minister.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Tosina aasta pärast on mõeldav rongisõit Tallinnast Poola vähem kui viie tunniga

2011-11-08

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas kinnitas täna Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmetele, et Komisjon on poliitiliselt kui ka tehniliselt valmis osutama igakülgset toetust Rail Baltica projekti elluviimisel.

Kallas nimetas transpordikoridoride rajamist ja tõhustamist Euroopa ida - ja keskosa vahel üheks Euroopa Komisjoni tähtsamaiks prioriteediks. Balti raudteekoridor kuulub sellesse eelistusse.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Rail Baltica projekti osas toimunud suur edasiminek.

"Tänane kohtumine sümboliseerib paari aastaga aset leidnud positiivset arengut," tõdes Kelam.

"Balti-Euroopa saadikuühendus sai Kallaselt veenva kinnituse, et projekti rakendamine ei jää Euroopa Komisjoni taha," ütles Kelam. "Samas kuulasime ära Rail Baltica esimese täiemahulise tasuvusuuringu tulemused, millega nimetatud projekt ei hõlju enam poliitiliste soovunelmate vallas, vaid on omandanud reaalse ja konkreetsetele analüüsidele tugineva ilme."

Siim Kallas rõhutas, et Rail Baltica on esmajoones liikmesriikide omavahelise koostöö projekt, millele Komisjon saab kõigi tema käsutuses olevate vahenditega kaasa aidata. Komisjoni transpordivolinik uskus, et Euroopa Liidu vahendite osakaalu projekti rahastamisel on võimalik tõsta oluliselt üle 50%.

Optimaalse variandi puhul oleks projekteeritud variantidest lühim, 728 km pikkune raudteeliin Tallinnast Poola läbitav reisirongidele umbes 4,5 tunniga (kiirusel 170 km tunnis) ning kaubarongidele umbes 10,5 tunniga (kiirusel 68 km tunnis). Parimal juhul võiks see teoks saada tosina aastaga. Samas on visandumas teine projekt rajada Varssavit ja Berliini ühendav rongiliikluse kiirkoridor.

Tunne Kelami väitel on Euroopa Parlamendi saadikud valmis projektile kõigiti kaasa aitama. "Kõik oleneb nüüd liikmesriikide valitsuste tahtest Rail Balticut rahastada ning selleks koostööd teha," ütles Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. "Eesti on selleks head eeskuju näidanud." Kallase sõnul on liikmesriikidel tarvis moodustada vastavad üksused projekti koordineerimiseks.

Saadikuühendused on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Balti-Euroopa saadikuühendus, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega. Tunne Kelam valiti selle töörühma esimeheks 2009. aastal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Facebook/Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Eesti tahab põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha

2011-11-04

Põllumajandusminister Helir Valdir Seeder märkis valitsuse pressikonverentsil, et järgmise eelarveperioodi lõpuks peaks otsetoetused Eesti põllumeestele ulatuma 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, see tähendaks Eesti põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha.

Täna moodustavad otsetoetused Eesti põllumeestele 45 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Euroopa Komisjon on eesmärgiks seadnud, et kusagil ei tohiks toetuste määr olla alla 90 protsendi keskmisest, millal selleni jõutakse on aga tänaseni lahtine. Eesti seisukoht on, et selleni peaks jõudma järgmise finantsperioodi jooksul, ehk siis aastaks 2020.

«Eesti on kõige suurem Euroopa põllumajandusriik, meil on kõige rohkem põllumaad elaniku kohta,» rääkis minister. «Eesti on suur riik. Koos Hiina ja Indiaga elab siis enam kui kolmandik maailma elanikest,» toonitas minister Eesti olulisust.

Allikas: Postimees Online 03.11.2011

Herkel: range rahanduspoliitika on tõstnud Eesti autoriteeti

2011-10-27

Riigikogu liige Andres Herkel (IRL) ütles Eesti inimarengu aruande tutvustamisel Riigikogus, et range rahanduspoliitika on tõstnud Eesti autoriteeti Euroopas.

„Eesti riigi autoriteet ja positsioon eurotsooni ja ka laiemalt Euroopa Liidu riikide hulgas on toimuva segaduse taustal muutunud ootamatult kõrgeks. Range rahanduspoliitika on meile varem toonud dividende ja toob ehk edaspidigi," rääkis Herkel.

„Rahandusnäitajate poolest on Eestis justkui kõik väga heas korras, kuid meie inimareng on Euroopa keskmisest märksa madalam. Oleme sama pulga peal Ungari ja Küprosega, kuid jääme praegu käsitletava andmestiku põhjal näiteks tunduvalt alla Kreekale," sõnas ta.

Herkel avaldas lootust, et Eesti edu oma rahanduse korraldamisel hakkab peagi peegelduma ka meie inimarengus.

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

Seeder: Põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine jätkub plaanipäraselt

2011-10-26

Eilne teade Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite väljamaksmise peatamisest Eestile on tekitanud segadust põllumajandustootjate hulgas, kuid põllumajandusministeeriumi kinnitusel jätkub põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine plaanipäraselt.

„Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond on eraldiseisvad fondid struktuurifondidest ning Eestis jätkub PRIA kaudu kõigi põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „PRIA on Euroopa Liidu poolt akrediteeritud makseagentuur ning mingisuguseid probleeme ei ole."

Sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar väitis Seedri sõnul tänases Äripäevas ekslikult, et Euroopa Liidu struktuurifondi vahendite väljamaksmise peatamine puudutab ka põllumajandussektorit. „Selline valeinfo külvamine on kahetsusväärne," ütles Seeder.

Kuigi osa eurorahade väljamaksmine Euroopa Liidust on hetkel peatatud, jätkub ka rahandusministeeriumi kinnitusel kõigi alustatud projektide ja käimasolevate taotlusvoorude rahastamine varem laekunud euroraha arvel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Helir-Valdor Seeder: Eesti ja Venemaa arendavad põllumajanduskoostööd

2011-10-14

Täna kohtuvad Moskvas Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Venemaa kolleeg Jelena Skrõnnik ning kirjutavad alla lepingule, et arendada kahe riigi kaubavahetust ja muud koostööd põllumajanduse valdkonnas.

„Taasiseseisvumise perioodil ei ole olnud Eesti ja Venemaa vaheline koostöö põllumajandusküsimustes kunagi nii hea kui praegu," ütles põllumajandusminister Seeder. Ta selgitas, et sõlmitava lepingu alusel luuakse ühiskomisjon, mis hakkab muuhulgas lahendama riikide vahel üleskerkivaid praktilisi probleeme põllumajandussaaduste kaubavahetuses.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid ei ole taasiseseisvumise ajal kunagi varem kohtunud Eesti või Venemaa territooriumil, vaid on seda põgusalt teinud kolmandate riikide territooriumil toimunud sündmuste raames.

Põllumajanduse valdkonnas on Eesti peamised ekspordiartiklid Venemaale piim ja piimatooted, joogid, õlu, alkohol, elusloomad, toidukontsentraadid ning kala ja kalatooted.

Kogu kaubandusmahtudelt on Venemaa Eestile suuruselt kolmas partner. Venemaa osatähtsus Eesti üldises kaubavahetuses on ligi 10%. Eesti kogu ekspordimahus on Venemaa kolmas sihtriik Soome ja Rootsi järel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Reinsalu: monopolide ohjeldamise seadus töötab

2011-10-12

IRL-i fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul näitab tänane Konkurentsiameti kui sõltumatu hinnaregulaatori ettekirjutus Tallinna Veele, et monopolide ohjeldamise seaduses praktikas töötab.

„Me näeme, et monopolide ohjeldamise seaduses ette nähtud regulatsioon veeteenuse tarbijate huvide kaitseks ja põhjendatult õiglaseks hinnakujunduse määramiseks toimib," sõnas Reinsalu.

„Nii õiguskantsler kui ka Konkurentsiamet on oma varasemates analüüsides juhtinud tähelepanu Tallinna Vee põhjendamatult kõrgele hinnatasemele. Monopolide ohjeldamise seadusega anti Tallinna Vee hinna reguleerimine Tallinna linna pädevusest üle Konkurentsiameti pädevusse. Selle tulemusena luhtus Tallinna Vee kavatsus tõsta vee hinda. Teise konkreetse sammuna näeme, et Konkurentsiamet on teinud ettekirjutuse hinnataseme langetamiseks 36% võrra," rääkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul omab tänane ettekirjutus jõustumisel mõju tarbijahinna tasemele kogu riigis. Tema hinnangul kasutab Tallinna Vesi kõiki õiguskaitse võimalusi Konkurentsiameti ettekirjutuse vaidlustamiseks.

Tunne Kelam: Läänemere strateegia edu sõltub tõhusamast koordinatsioonist

2011-10-12

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmed analüüsisid 11.oktoobri erakorralisel koosolekul Euroopa Komisjoni vahearuannet Euroopa Liidu Läänemere strateegia elluviimise seniste tulemuste ja kogemuste kohta. Aruannet tutvustas Komisjoni regionaalpoliitika direktoraadi esindaja Colin Wolfe, kelle hinnangul sisaldab Läänemere strateegia senine kogemus niihästi edukaid kui ka "vähem edukaid" näited. Komisjoni esindaja väitel on positiivne, et Läänemere strateegia on muutunud orientiiriks teistele makroregionaalsetele algatustele.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Läänemere strateegia elluviimise edukus ja tulemuslikkus oluline Euroopa Liidu regionaalpoliitika edasise kujunemise jaoks.

Teiselt poolt juhtisid niihästi rahvasaadikud kui ka Euroopa Komisjon tähelepanu vajadusele tõsta strateegia rakendamise poliitilist tempot ning kogu protsessi paremini koordineerida. Colin Wolfe'i arvates oleks viga jätta algsete poliitiliste otsuste elluviimine ametkondade hooleks. Strateegia edasine areng ja tulemuslikkus vajab jätkuvat poliitilist toetust.

"Kõige olulisem on koordinatsiooni probleem. On vaja saavutada valitsuste ja institutsioonide vaheline läbimurre, et tõusta kõrgemale üksikute riikide nägemustest ning keskenduda Läänemere piirkonna kui terviku arengut soodustavatele projektidele," ütles Tunne Kelam.

Kelami arvates on koordineerimine siiani hajutatud ning strateegia kannatab ka alarahastamise all. Kelami sõnul oleks eeskätt vaja toetust administratiivse koordineerimise jaoks ning innovatiivsete projektide algatamiseks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse rajaja ja auesimees, endine Europarlamendi saadik Christopher Beazley kutsus üles märkama ja kõrvaldama nähtamatuid psüühilisi Berliini müüre, mis vana ja uut Euroopat eraldavad; Tunne Kelami arvates on takistavad analoogilised mentaalsed barjäärid ka ühe ja sama riigi ametiasutuste edukat koostööd.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb algatada Läänemere strateegia arutelu Euroopa Parlamendi täiskogul 2012 aasta algul. Väga oluliseks pidasid kõik osalejad jätkuvat teavitustööd, kuivõrd Läänemere strateegia on paljude ametnike, poliitikute kui ka kodanike jaoks siiani jäänud abstraktseks mõisteks.

Lisainormatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Seeder: Eesti ootab põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist

2011-10-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul ootab Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist, et tagada Eesti põllumeestele Euroopa ühisturul võrdsed konkurentsitingimused.

"Euroopa Komisjoni seatud eesmärk võrdsustada põllumajandustoetused on igati õige, kuid väljapakutav võrdsustamise ajakava ei rahulda meie põllumehi," ütles Seeder.

Seeder selgitas, et võrdne kohtlemine ja võrdsed konkurentsitingimused on Euroopa Liidu aluspõhimõteteks. "Nende põhimõtete järgimiseks tuleb ka põllumajandustoetused väljapakutavast tempost kiiremini võrdsustada," lisas minister.

„Eesti peab oma seisukohad jõuliselt välja ütlema ja katsuma leida teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas toetajaid, sest üksi jääme nõrgaks ja ei pruugi edu saavutada," ütles Seeder.

Igaljuhul on Seedril hea meel tõdeda, et Eesti põllumajanduspoliitikas valitseb üksmeel valitsuserakondade ja põllumeeste organisatsioonide vahel. Tänased põllumeeste meeleavaldused Brüsselis, Tallinnas, Riias ja Vilniuses näitavad, et Balti riikide valitsused ja põllumehed on oma nõudmistes solidaarsed.

Täna kell 13.30 tutvustatakse kõikides liikmeriikides Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi õigusaktide eelnõusid, mis muuhulgas sisaldavad ettepanekuid põllumajandustoetuste võrdsustamiseks.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Valio Laeva meierei laiendamine näitab Eesti piimatööstuse perspektiivikust

2011-10-05

Piimatööstusettevõtte Valio Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone kasutuselevõtmine aitab kaasa Eesti piima väärindamisele ja piimasaaduste ekspordile.

„Investeeringud piimandussektorisse on äärmiselt olulised. Piimatööstus on Eesti majanduse üheks lipulaevaks," lausus Seeder. „Tegemist on väga ekspordijõulise tootmisharuga, mis muuhulgas tasakaalustab ka Eesti maksebilanssi," selgitas ta.

Piima ja piimatoodete ekspordimaht oli mullu 140 miljonit eurot ehk 16,8% kogu põllumajandussaaduste ekspordist.

Viimasel ajal on Eestis kaasajastatud ja avatud palju uusi lüpsilautasid, mis kinnitab piimandussektori perspektiivikust. „Kuid põllumehe toodangu turustamine sõltub ikkagi suuresti töötlejatest, kes annavad toorpiimale lisaväärtuse ehk valmistavad sellest juustu, kohupiima, jogurteid," lausus Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna kell 13 piimatööstusettevõtte Valio Tartumaal Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone pidulikul avamisel.

Valio ekspordib Eesti piimatooteid Lätti, Leetu, Venemaale, Itaaliasse, Rootsisse ja Ameerika Ühendriikidesse.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Aravete kortermaju hakkab tulevikus kütma keskkonnasõbralik biogaasitehas

2011-09-29

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi keskkonnasõbralikul tehnoloogial põhinevale biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojus - ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine," selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma," lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Tunne Kelam: majandusjuhtimise pakett hoiab ära eurotsooni reeglite rikkumise tulevikus

2011-09-28

Täna, 28. septembril võttis Euroopa Parlament oma Strasbourgi täisistungil vastu vastu kuuest õigusaktist koosneva majandusjuhtimise paketi ("kuuspakk" ehk "six-pack").

"See seadusandlik pakett ei lahenda käesoleva hetke võlakoormust ega majandusprobleeme, kuid kehtestab õigusliku raamistiku, mis peaks edaspidi ära hoidma eurotsooni reeglite rikkumise, see tähendab üle oma võimaluste elamise üksikute liikmesriikide poolt tulevikus, " ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam.

Vastuvõetud õigusaktide pakett peab tugevdama euro kasutuselevõtuga sõlmitud Stabiilsuse ja Kasvu pakti ning laiendama selle reguleerimisala, vältimaks reeglite rikkumist juba varases staadiumis.

Tunne Kelam kahetseb, et "kuuspaki" vastuvõtmine on veninud kolm kuud.

"Euroopa Parlament hääletas parandusettepanekuid 21. juunil ning nõustus suhteliselt karmima versiooniga," ütles Kelam.

"Kuid sotsialistide ja vasakpoolsete vastuseisu tõttu lükati lõpphääletused edasi sügisele."

Peamine vastuolu ühelt poolt parempoolsete ja liberaalide ning teiselt poolt sotsialistide ja vasakpoolsete vahel puudutab liikmesriikide eelarve defitsiidi piiramist endiselt 3%-ga.

"Sotsialistid on soovitanud võimaldada suuremaid defitsiite juhul, kui lisaraha on suunatud majanduskasvu ergutamisele. Parempoolsed ja liberaalid peavad praeguses kontrolli alt väljunud olukorras ainuõigeks finantsdistsipliini tugevdamist, mitte erandite tegemist," väitis Tunne Kelam.

Tänahommikusel debatil olukorrast Euroopa Liidus, mille juhatas sisse Komisjoni president Barroso, rõhutas Kelam, et kõigi sõrmed osutavad praegu Euroopa Liidu Nõukogule. Poliitilise tahte vaegus ning otsuste vastuvõtmise venimine on kahandanud Kelami sõnul usaldust Euroopa Liidu suutlikkusse leida kriisile veenev lahendus.

"Valitsustevahelise meetodi domineerimine viib Euroopa Liidu tagasi, võimalik, et kaosesse. Orienteerumine majandusliidule, mille edasiliikumise kiirust ei pea saama dikteerida kõige aeglasemad, avab Euroopa Liidu jaoks usaldusväärse perspektiivi," kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on kehtestatud Euroopa Rahanduse stabiliseerimisfond kavandatud tegelemaks väiksemate riikide kriisiga. Nüüd, kus finantskriis on nakatanud ka suuremaid eurotsooni liikmeid, tuleks kaaluda vajadust laiendada kõnealuse fondi volitusi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

264- liikmeline Rahvapartei fraktsioon on ülekaalukalt suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis

Helir-Valdor Seeder kohtus Raplamaal Kaiu valla põllumeestega

2011-09-21

Kaiu vallas Raplamaal ringkäiku teinud põllumajandusminister kuulas kohalike põllumeeste ülevaadet valitsevast olukorrast ja valupunktidest ning avaldas lootust, et peagi heakskiidetav riigieelarve saab olema põllumeestele vastuvõetav.

Eile Kaiu valda külastanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus ka kohalike põllumajandusettevõtjatega. Kaiu maile sattus minister tänu Riigikogu liikme Andrus Saare ettepanekule. Saare põhjendas oma soovitust sellega, et mõisted maaelu ja põllumajandus Raplamaal seostuvad tal eelkõige just Kaiu vallaga.

Ametkond on muutunud toetavamaks, tuska teeb madal toetuste määr

Pärast ringkäiku oli põllumajandusministril mahti kohalike põllumajandusettevõtjatega Karitsu Rantšos ühise laua taga istuda, et rääkida põllumajanduse hetkeseisust ja lähituleviku suundadest. Karitsu Rantšo omanik Jaanus Vessart andis ülevaate sellest, millega võib kohalike põllumeeste silme läbi vaadatuna rahule jääda, millised on valukohad ja milliseid võimalusi näevad ettevõtjad probleemide lahendamiseks.
Vessarti sõnul võib rahul olla e-teenuste väljaarendamisega ja sellega, et toetuste maksmine on õigeaegne. Ta tõi positiivse küljena välja ka selle, et ühiskonna üldine toetus on kasvanud ja ka ametkond on muutunud toetavamaks. „Võib öelda, et vastuseisust on saanud koostöö," lisas Vessart. Rohkem oli siiski neid punkte, mis põllumeestele muret valmistavad. Mainitud sai ebapiisav vahendite maht investeeringuteks ja tõik, et toetused ei lähe alati mitte otse tootjale, vaid ärimeeste kätte. Tuska teeb Karitsu Rantšo omaniku sõnul madal toetuste määr võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Ka konsulendid ja Eesti Maaülikool on üheks mureallikaks, kuna on ajale jalgu jäänud.

Tõsise probleemina koorus välja, et põllumajandus ei ole endiselt noorte jaoks atraktiivne. Tõdeti, et selle probleemi mõõtmed on suuremad, ulatudes ka teistesse Euroopa riikidesse. Lahendustena pakkus Vessart välja toetuste süsteemi süvendatult tootjakeskseks muutmist, samuti peaks tema sõnul tagama kontrolli, et investeeringutoetused läheksid neile, kes seda vajavad. Kuidas ja mille järgi seda aga määratleda?

Ülevaatamist vajaks ka erikütuse süsteem, mis muudab praegu teenuste osutamise keeruliseks, kuna kütuse hind on näiteks Soomet võrdluseks tuues liiga kallis.

Ettepanekuna kõlas saagi kindlustamise võimaluste loomine ja soovitus teha samm euroopaliku suhtumise suunas ning toetada jahiseaduse vastuvõtmist. Vessart avaldas ka kahtlust, kas teeäärsetele rohumaadele esitatavad nõuded on põhjendatud ja vajalikud. Hea on aga see, et eesotsas on tegus põllumajandusminister, kõlas kohalike põllumeeste arvamus.

Veterinaararste ei kasva peale ja noored lahkuvalt maalt

Põllumajandusminister ütles tunnustavad sõnad põhjalikult ette valmistatud ülevaate eest, märkides, et see on üsnagi haruldane.
Ta ütles põllumeeste väljatoodud murepunktidele vastates sissejuhatuseks, et järgmise perioodi riigieelarve kiidab valitsus septembri lõpus heaks, misjärel see antakse edasi parlamenti. Ta avaldas lootust, et eelarve on põllumeestele vastuvõetav, arvestades seda, et põllumajandusministeeriumi eelarve maht kasvab 15%. „Prognoosime suuremaid toetuste väljamakseid," sõnas Helir-Valdor Seeder eile Kaius. Tema sõnul on majanduslik seis riigis võrreldes paari aasta tagusega paranenud ja ka piimahind on püsinud stabiilselt kõrge.
Samas kogu Euroopa Liidu peale on veidike vähenenud otsetoetuste ja ka maaelu arengukava toetuste maht. Ministri sõnul ei ole siin lähiaastatel suuri muutusi oodata.

Otsetoetuste määr on Eestis praegu 120 eurot hektari kohta, mis on 45% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Ministri sõnul liigutakse tasapisi, etappide kaupa selles suunas, et otsetoetuse määr ei jääks alla 90%. Suund on õige, aga tempo ei ole piisav," märkis Helir-Valdor Seeder otsetoetuste teosammul suurenemisest rääkides. Ta nentis, et see saab toimuda maaelu arengukava arvelt.

Investeeringutoetustest rääkides ütles minister, et sel perioodil nende suurenemist ette näha ei ole. Kui aga perioodi lõpuks peaks vahendeid üle jääma, on tema sõnul esimeseks eelistuseks investeeringutoetused.

Helir-Valdor Seeder tõdes, et nii noorte veterinaararstide põud kui ka noorte maalt lahkumine on tõsine probleem. Eesti põllumeeste keskmine vanus jääb viiekümne ringi ja paraku valitseb sama olukord ka mujal Euroopas, kus sellele samuti veel lahendust pole leitud.
„Isegi kui peretalu end ära majandab, ei paelu maaelu noori ja nad lahkuvad," sõnas põllumajandusminister, rõhutades majanduslike põhjuste kõrval ka sotsiaalseid põhjuseid.

Katrin Helend-Aaviku, Nädaline

Tunne Kelam: Euroopa solidaarsus tähendab mitte üksnes "kõik ühe eest" vaid ka "üks kõigi eest".

2011-06-22

Euroopa Parlamendi plenaaristungil arutati täna 23.-24. juunil toimuva Euroopa Ülemkoguga seonduvaid teemasid.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam tõstis esile puudujäägid stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisel, millest tulenevalt on majanduskriis üle kasvanud usalduskriisiks.

"Oleme praegu jõudnud olukorrani, kus solidaarsus ja vastutus on ainsad, mis loevad, " ütles Eesti saadik oma sõnavõtus.

Solidaarsus ei tähenda Kelami sõnul ainult "kõik ühe eest" - täpselt samamoodi tähendab see ka "üks kõigi eest".
"See tähendab, et iga liikmesriik peab võtma endale täie vastutuse Euroopa Liidu eest ning tegutsema ühishuvide nimel, " ütles Kelam.

"Olen nõus, et me vajame rohkem Euroopat - aga rohkem Euroopat tähendab ühtaegu rohkem distsipliini, sealhulgas konkreetseid meetmeid nende vastu, kes jätkavad reeglite rikkumist, " väitis Kelam.

Et taastada eurotsooni usaldusväärsust, peab Euroopa Komisjoni roll Tunne Kelami hinnangul muutuma tugevamaks ja sõltumatumaks - ainult selline areng võimaldab Komisjonil tõhusalt majandusjuhtimist ning finantsjärelvalvet teostada.

Tunne Kelami arvates kujuneb võtmeküsimuseks poliitiline tahe ja võimekus trahve rakendada.

"Trahvide rakendamine peaks olema reegel, mitte poliitilise kauplemise objekt, " ütles Kelam. "Nende kehtestamine reeglite rikkujate suhtes peaks toimuma automaatselt."
Kelami arvates on samas vajalik piirata Nõukogu rolli menetlustes, mis viivad võimalikke karistusteni, seejuures Nõukogu soovitusi ignoreerinud liikmesriik ei peaks osalema vastavas hääletuses.

"Euroopa Liidu usaldusväärsust saab taastada parandades statistika kvaliteeti. Fiskaalandmete võltsimine ja andmetega manipuleerimine peab olema edaspidi välistatud."

"Eesti seisis silmitsi sügava majanduskriisi kolm aastat tagasi, aga me tegutsesime, taastasime eelarve tasakaalu ning suutsime liituda eurotsooniga, " ütles Kelam. "Veelgi tõsisemas kriisis Läti tegutses ja on selgelt tagasi õigel teel. Kuid põhimõte -kõik ühe eest ja üks kõigi eest - kehtib kõigi suhtes. Kulude ja tulude tasakaalustamine on valus, kuid ainus tee, mis viib majanduskasvule ja usalduse taastamisele."

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Tsahkna: korras rahandus on heaolu eeldus

2011-05-03

IRLi parlamendisaadik Margus Tsahkna ütles täna olulise riikliku tähtsusega küsimuse „Riigi rahanduspoliitika" arutelul, et majandustõus tuleb rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu saavutamiseks.

Samuti tuleb eelarve tasakaalu nõue sätestada riigieelarve baasseaduses, andes Riigikogule õiguse seada valitsuskulude ülempiirid järgmiseks neljaks aastaks.

„Majanduskasv tuleb rakendada just meie enda inimeste toimetuleku, parema hariduse ning seeläbi suurema konkurentsivõime saavutamiseks. Emapension ja tasuta kõrgharidus on vaid mõned näited nendest sammudes, mis kannavad endas hoolivuse sõnumit," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on järgmise nelja aasta jooksul eesmärgiks muuta riik hoolivamaks oma inimeste suhtes.

„Korras riigi rahandus ja jõudsalt kosuv majandus on aluseks, mille peale saame ehitada oma inimestest hooliva riigi," lausus Tsahkna.

Ta toonitab, et ettevõtluse edendamiseks peame vähendama eelkõige tööjõukuludega seotud maksukoormust, langetades töötukindlustusmakset ning üksikisiku tulumaksu ja seades kõrgepalgalistele töökohtadele sotsiaalmaksu lae. Hinnatõusu surve vähendamiseks peredele tuleb kaotada kodualuse maa maks.

„Ajal, mil Euroopa riigid vaevlevad võlalõksus, peame meie tegema otsuseid tulevikuks. Seepärast on tasakaalus eelarve poliitika põhimõte vaja sätestada riigieelarve baasseaduses, et ka tulevaste võimalike raskuste ja kriiside jaoks valmistuda," rääkis Tsahkna.

Majanduslanguse aegadel võib riik Tsahkna sõnul kulutada enam kui ta teenib tulusid, kuid seda vaid kogutud reservide arvel. Eelarvepuudujäägi ülempiiriks on sel juhul Maastrichti kriteeriumites sätestatud kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellisel juhul tuleb eelarvedefitsiidi finantseerimiseks kulutatud reservid järgneva kuue aasta jooksul taastada.

„Tasakaalus riigieelarve, madal laenukoormus ja konservatiivne rahanduspoliitika ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on pöörata Eesti riigi majandus jõudsale kasvule ja uus majandustõus rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu
saavutamiseks," ütles Tsahkna.

Riik viib kiire internetiühenduse ka maapiirkondadesse

2011-03-04

Põllumajandusministeeriumi vahendusel investeeritakse lähiaastatel maapiirkondade internetiühenduse arendamisse ligi 6,4 miljonit eurot tagamaks kiire interneti kättesaadavus kõigile Eesti elanikele.

„Maapiirkondade arengu seisukohast on korraliku ja kiire internetiühenduse olemasolu hädavajalik, sest see loob aluse nii sealse majanduse kui ka üldise elukeskkonna arenguks," rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Kindlasti oleks näiteks äsjalõppenud e-hääletuse aktiivsus olnud suurem , kui oma hääle oleks läbi interneti saanud anda kõik maal elavad inimesed."

Eesti lairiba interneti katvuse tõstmise programmi raames viiakse täna vaid suuremate linnade vahel olev lairiba internetiühendus ka väiksematesse kohtadesse. Sõltuvalt piirkonnast lõpevad ühenduste rajamised 2015. aastaks.

Inimeste kiire internetiühendusega varustamist näeb ette ka Eesti infoühiskonna arengukava, mille kohaselt peab ligipääs kiirusega 100 Mbit/s internetile olema 100 protsendil kodudest. Arengukava kohaselt tuleb välja ehitada valguskaablitel põhinev baasvõrk arvestusega, et 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest asuvad baasvõrgu ühenduspunktile lähemal kui 1,5 kilomeetrit.

Esimeses etapis investeeritakse lairiba internetiühenduse arendamisse ligi 22,4 miljonit eurot. Lisaks põllumajandusministeeriumile on projekti kaasatud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning siseministeerium.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas vastava määruse neljapäeval.

Laar arutab Merkeli ja Barrosoga Euroopa majanduse tulevikku

2011-03-04

IRLi esimees Mart Laar osaleb täna Helsingis toimuval Euroopa Rahvaparteisse (EPP) kuuluvate erakondade liidrite kokkusaamisel, kus arutakse, kuidas Euroopa majanduskriisist välja tuua.

Kohtumisel osalevad Euroopa Komisjoni President José Manuel Barroso, EL Nõukogu president Herman Van Rompuy, Euroopa Parlamendi President Jerzy Buzek, Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel ning mitmed teised Euroopa valitsusjuhid.

Arutelu kutsus kokku Soome ase-peaminister Jyrki Katainen, et ühtlustada taktikat järgmisel nädalal toimuvaks eurotsooni tippkohtumiseks.

Euroopa Rahvapartei juhtide kohtumisel tuleb kõneks ka olukord Iirimaal, mille selgitamiseks osaleb kohtumisel EPP asepresident ning Iiri uueks peaministriks saav Enda Kenny.

Mart Laar ütles, et tavaliselt korraldatakse sedalaadi kohtumisi seoses Euroopa Liidu tippkohtumistega, kuid nüüd on arutluse all nii meetmed Euroopa võlakriisi lahendamiseks kui majanduse elavdamiseks.

„Meie positsioon on siin lihtne ja selge: Euroopa riigid peavad astuma viivitamatult samme eelarve puudujäägi kärpimiseks ning võlakoormuse vähendamiseks vähemalt Maastrichti kriteeriumis ettenähtud tasemele."

Seda ei saa Laari sõnul teha aga maksude tõstmise, vaid kulude reaalsusega vastavusse viimisega.

„Meie ettepanek viia nõue põhiseaduse tasakaalu kohta põhiseadusesse vastab sellele suunale igati," ütles Laar.

Seeder: toiduga kindlustatus on ülioluline

2011-02-10

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul pakuvad põllumehed ühiskonnale avalikku hüve toiduainetega kindlustamise ja põllumajandusmaa väärtuse säilitamise kaudu ning seetõttu peaks jätkuma ka uuel finantsperioodil põllumajandustoetuste maksmine võrdväärselt põllumeeste poolt panustatuga.

„Aktiivsele põllumajandustootjale toetuse maksmine peaks põhinema sellel, millisel tasemel avalikku hüve ta ühiskonnale oma põllumajandusmaal toodab. Täismahus otsetoetust peaks saama vaid need põllumajandustootjad, kes panustavad toiduga kindlustamisse, täites seejuures kõiki asjakohaseid Euroopa Liidus kehtestatud tingimusi", rõhutas Seeder tänasel AS Farm Plant Eesti põllumajanduskonverentsil.

Vaagides Euroopa põllumajanduspoliitika arenguid pärast 2013. aastat nentis Seeder, et suurte äriühingute kõrval on taludel oluline roll maaelu tasakaalu säilitamisel. „Eesti on seisukohal, et toetusabinõude rakendamisel ei peaks olema makse aluseks põllumajandustootja suurus, vaid tootmise organiseerimise iseloom. Talunik, kes elab oma tootmisettevõtte territooriumil ning kasutab põhiliselt peretööjõudu vajab erinevat käsitlust kui peamiselt palgatööle rajatud tootmisettevõte," selgitas Seeder. „Seetõttu peab Eesti vajalikuks määratleda talude staatus ning eristada neile suunatud toetusabinõud", lisas minister.

AS Farm Plant Eesti põllumajanduskonverents toimub täna ja homme Pärnus hotell Strand konverentsikeskuses.

IRL: maagigaasiseadust tuleks tarbijate huvides muuta

2011-01-27

IRLi parlamendisaadiku Urmas Reinsalu sõnul on paljud inimesed nõutud, sest kuigi maagaasi hind kodutarbijatele monopolide ohjeldamise seaduse survel keskmiselt 11 % langes, siis saavad inimesed postkasti kopsakaid pika ajaperioodi tasaarvestuse arveid seoses gaasi sisendhinna muutumisega.

"Kehtiva maagaasi seaduse järgi Eesti Gaas ka täna paindlikkust üles näidata ja oma kodulehel ning arvestuses lühema perioodi tegelikku kehtivat hinda näidata," ütles Reinsalu.

„Kui seda teha siiski ei soovita, tuleb muuta maagaasi seadust ja fikseerida selgelt, et sisendhinna muutumisel teatud ulatuses peab uus hinnakiri olema 30 päeva jooksul kehtestatud ning tarbija saab selle alusel arve.

Reinsalu sõnul on absurdilähedane olukord, kus nii pikaajalise tasaarvelduse järgi makstes kaotab tarbija ülevaate kütte maksumusest ning võib saada ühekordseid suuri arveid.

Ene Ergma: tulevikku vaatamata edasi ei pääse

2011-01-23

Kommenteerides rahandusminister Jürgen Ligi rünnakut enda poolt toetatud kosmoseuuringute programmi vastu, ütles Riigikogu esimees Ene Ergma, et üldiselt talle Ligi hoiakud meeldivad.

"Ta seisab kahe jalaga maa peal ning katsub teisigi seal hoida. Samas puudub tal kahjuks üks vajalik võime - suutlikkus tulevikku vaadata. Seetõttu ei saa ta aru, mida tähendab mõiste investeering tulevikku," lausus Ergma.

Ta toonitab, et kui tahame oma majanduse käima saada, peab ta praegusest olulisel määral rohkem teadmismahukale tootmisele tuginema.

„Eesti ühinemine Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseprogrammiga on just selline samm, praegu on töös 12 esimest Eesti projekti."

Ergma soovitab Ligil vaadata „Pealtnägija" saate eelmise nädala saate kordust, et saada teada, kuidas Eesti tudengid ehitavad satelliiti.

„Need noored on tulevase Eesti majandusarengu mootorid, aga mitte utopistid või sõnakõlksutajad," lausus Ergma.

Ka laiemalt vaadates tegeleb Ergma arvates Ligi vaid status quo hoidmisega, uusi ideid ja lähenemisi välja pakkumata.

"Eesti pole kaugeltki valmis. Stabilseerimine võib kergelt stagnatsiooniks üle kasvada," ütles Ergma.

Tema sõnul peame küll tõesti jalad maas hoidma, kuid julgema ka tulevikku vaadata.

„Parem kutsutagu mind kosomosemutiks, kuid ma ei jäta oma jonni ja kaitsen noori arukaid inimesi, et neil oleks võimalus tegeleda huvitavate ja vajalike teemadega," sõnas Ergma.

Rahvuslikud huvid nõuavad maksude langetamist

2011-01-23

Kommenteerides alanud maksudebatti, tõdeb IRL murega, et sellel tegeletakse kahjuks peamiselt maksude tõstmisega, mis oleks IRLi meelest vastuolus rahvuslike huvidega.

"Maksukoormus on Eestis niigi liiga kõrge, selle suurendamine vähendaks majanduskasvu ja hoiaks tööpuuduse kõrgel," ütleb IRLi esimees Mart Laar.

Tema hinnangul on Eesti maksusüsteemi peamiseks murekohaks liiga kõrgele tõusnud tööjõumaksud - mida kõrgemalt on töö pakkumine maksustatud, seda ettevaatlikumad on tööandjad ka uute töökohtade loomisel.

Majandusele uue hoo andmine on IRL jaoks oluline ka selleks, et finantseerida viia Eesti eelarve tasakaalu. "Iga aasta, mida sellega venitamine, vähendab järgnevate põlvkondade võimalusi selleks, et ise oma tuleviku üle otsuseid langetada. Võlakriis kujuneb paljude riikide jaoks juba lähemas tulevikus Euroopas raskeks probleemiks. Eesti ei tohi oma tänaseid probleeme lahendada tuleviku arvelt. IRL blokeerib kõik katsed valitsuse võlakoormust järsult suurendada," lausub Laar.

Samas tõdeb ta, et eelarve tasakaalustamine on keeruline ülesanne, mille täitmiseks tuleb investeerida haridusse ja laste kasvatamise väärtustamisesse. „Maksude alandamisel kaotab Eesti vähemalt hetkeks raha. Samas teist võimalust edasiliikumiseks pole".

Laar ei nõustu seisukohaga, et Eestis on kõik nii hästi, et midagi muutma ei pea. Seetõttu tuleb vähemalt kahes küsimuses kiirelt otsused langetada.

IRL-l on kavas sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning töötuskindlustuse makse alandamine.

Samuti näeb erakonna programm, ette, et tööandjad saaksid erisoodustusmaksu tasumata teha sissemakseid töötaja pensionikindlustusse, maksta täiendava ravikindlustuse eest ja teha kulusid töötajate koolitamisele.

"Need sammud aitavad Eesti majandust väärtusahelas ülespoole nihutada.Eesti vajab rohkem töökohti, kus makstakse head palka ja nende loomist tuleb seetõttu maksude langetamisega soodustada," ütles Laar.

"Juba Hakob Hurt kutsus eestlasi üleks vaimult suureks saama, seetõttu tuleb investeeringuid haridusse ning inimvarasse soodustada, mitte takistada."

Seeder: tagatisnõuet tuleks rakendada vaid kütuse ostmisel aktsiisilaost

2011-01-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tuleks kütusefirmadele kavandatavat 100 000 euro suurust tagatisnõuet rakendada üksnes aktsiisiladudest kütust ostvatele ettevõtetele, mitte aga üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele.

"Reeglina toimuvad käibemaksupettused kütuse ostmisel aktsiisiladudest, misjärel kütuse edasimüümisel jäetakse käibemaks tasumata ning pettuse toimepannud firma likvideeritakse ning riigil puudub võimalus kahjude sissenõudmiseks. Selliste maksupettuste vastu tuleb tõsiselt võidelda ning siinkohal on tagatiste nõudmine vajalik ja põhjendatud," ütles Seeder.

Tema sõnul üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele 100 000 eurose tagatisnõude rakendamine ei ole põhjendatud, kuna seal üldjuhul käibemaksupettusi ei toimu. Kui isegi tanklaomanikust kütusefirma paneb toime maksupettuse, siis on tal tankla näol olemas reaalne vara ja riik saab kahjud sisse nõuda.

"Üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele minimaalselt 100 000 euro suuruse tagatisnõude sätestamine piiraks põhjendamatult ettevõtlusvabadust ja pärsiks konkurentsi kütuseturul. Kindlasti viiks see just maapiirkondades paljude tanklate sulgemiseni, mis halvendaks oluliselt kütuse kättesaadavust," märkis Seeder.

Riigikogu menetluses on Vedelkütuse seaduse muudatused, mille kohaselt on plaanis kehtestada kõigile kütusefirmadele minimaalselt 100 000 euro suurune tagatisnõue.

Seeder tegi Riigikogu Rahanduskomisjonile ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et tagatisnõue kehtestatakse üksnes neile ettevõtetele, kes ostavad kütust aktsiisiladudest.

Kasepää vallavanem Jüri Vooder liitus IRLiga

2010-12-16

Kasepää vallavanem Jüri Vooder liitus IRLiga, sest leiab, et IRL on ainus erakond, mis saab maainimest aidata. „IRLi põhimõtted toetavad maainimest, ülejäänud erakonnad mõtlevad ainult linnainimese peale, IRL saab aru, et maainimest ei saa päris ära unustada," ütles Vooder.

Tema sõnul on väga hea, et IRL soovib maainimest toetada, kasvõi läbi kodualuse maa maksust vabastamise või tasuta kõrghariduse. „Korralik haridus on alati inimesele ära kulunud," ütles Vooder.

Ta peab praegu Eesti poliitikas esmatähtsaks maainimese eest seismist, sest paljudes paikades on maainimene oma muredega täiesti üksi jäänud. Tema arvates tuleb maainimese eest seista, tarbides Eesti tooteid, et põllumees saaks jalad alla.

„Eesti põllumees supleks kullaks, kui Eesti viljast tehtaks leiba ja õlut, ja seda meie poodides müüdaks," sõnas Vooder. Ta peab oluliseks ka väiketootjate toodangu turulepääsu hõlbustamist ning selle kaudu nende toetamist.

IRL peab erakonna eestseisuses heaks kiidetud programmis oluliseks tõhustada Euroopa Liidu vahendite investeerimist Eesti maaelu arendamisse. Samuti põllumajandussektori konkurentsitingimuste võrdsustamist Euroopa Liidus, mis tähendab ka suuremaid toetusi Eestispõllumajanduse ja maaelu edendamiseks. IRLi jaoks on oluline maaettevõtluse elavdamine ning maamajanduse mitmekesistamine, mis aitavad muuhulgas parandada tööhõivet maapiirkondades.

Loe IRLi põllumajandusprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2413/pollumajandusprogramm

Mart Laar rääkis Europarlamendi kriisigrupile kärbetest

2010-12-09

IRLi esimees Mart Laar selgitas täna Brüsselis Europarlamendi kriisigrupile, kuidas Eestil õnnestus majanduskriisist väljuda ning tagada endale pääs eurogruppi.

Laar kirjeldas arenguid Eestis ning samme, mis aitasid Eestil vähendada ähvardavat eelarvepuudujääki, kriisist väljuda ning majanduse uuesti tõusule viia.

IRLi esimees rõhutas, et kriisist edukalt väljumiseks tuleb teostada kärped eelarves võimalikult kiiresti ning otsustavalt.

"Vaid kiirete kärbete tulemusel on võimalik vältida tõsisemaid probleeme ning viia majandus taas tõusule. Just seetõttu suutis Eesti olukorrast pääseda pensioneid kärpimata ning kui vahepeal katkestas Eesti sissemaksed pensionifondi II sambasse, siis järgmise aasta eelarves on need taastatud. Eesti suutlikkus langetada raskeid otsuseid viis meid kriisist välja," sõnas Laar.

Tegemist oli parlamentaarse kuulamisega, kus peaesineja Mart Laari kõrval esinesid ka mitmed majanduseksperdid. Laari sõnul pole ta Eesti kohta ammu nii palju häid sõnu kuulnud.

"Rõhutati, et Eesti on eeskujuks kõigile riikidele, kes praegu kriisiga heitlevad, samuti eurotsoonile tervikuna, demonstreerides, et konservatiivne rahanduspoliitika ning õigel ajal ning õigetel aladel tehtavad kärped annavad tulemusi," ütles Laar.

Soov puuetega inimesi aidata toob Ülperi poliitikasse

2010-12-09

Konkursil "Ajujaht 2010" sotsiaalse ettevõtluse auhinna võitnud MTÜ Abikäsi juht Indrek Ülper liitus IRLiga, et poliitika kaudu parandada puuetega inimeste olukorda tööturul.

"Töötukassa tööturumeetmed peaksid olema praegusest paindlikumad ning enam soodustama puudega inimesega töösuhte alustamist. Riik saaks puudega inimesi kõige rohkem aidata töökohtade kohaldamise ja abivahendi soetamise kulude katmisega," ütleb Ülper.

Tema sõnul on kõige problemaatilisemaks kujunenud töökoha kohandamiseks ja abivahendi soetamiseks toetuse taotlemine, kuna hanked on tsentraalsed ja võtavad vahel kuid aega.

Lisaks takistavad inimeste tööleasumist kitsendused nagu töölepingu sõlmimine vähemalt kolmeks aastaks, eelkontroll, mille kohaselt ei tohi ettevõttel olla ka ajatatud maksuvõlga. Ülperi hinnangul on sellised piirangud praeguses majanduskeskkonnas ebareaalsed.

"Samavõrd problemaatiline on koolituste pakkumine erivajadustega inimestele. Jätkuvalt kurdetakse, et koolitused viiakse läbi projektipõhiselt; projekti lõppedes jääb aga puudega inimene taas üksi, puudub edasine juhendamine või selgub, et tööandjate poolt puudub koolitatute järele nõudlus," lausub Ülper.

Ta pakub lahenduseks, et koostöös ettevõtjatega tuleb kaardistada puude tüüpide kaupa valdkonnad, kus on võimalik koolitada ja rakendada puudega inimesi nii, et nende tööjõu järele oleks reaalne vajadus.

Eestis täiesti uue algatusena pakub Ülper võimaluse luua regionaalsed töökeskused riskirühmade jaoks, kes ei ole võimelised või kes ei soovi töötada avatud tööturul.

"Töökeskus tegutseks koostöös ettevõtetega, ühendades eneses koolitus-, praktika- ja töökeskust nii, et need on integreeritud reaalsesse regionaalsesse majandussüsteemi," räägib Ülper.

Tema hinnangul tuleb töötajaid ette valmistada reaalse tööturu jaoks ning pakkuda reaalse väärtusega kaupa ja teenuseid nii avalikule kui erasektorile. Töökeskused peavad muutuma iseiseisvalt majandavaks mõistliku aja jooksul ning tegema omavahel koostööd.

MTÜ Abikäsi juhina sõitis Ülper tänavu septembris jalgrattal ümber Eesti ning osales retke käigus Tartus, Pärnus, Haapsalus, Võrus, Valgas ja Rakveres puudega inimeste tööhõive arendamise võimalustele keskendunud ümarlaudades.

Infoühiskond

2010-12-06

RAHVUSLIK INFOÜHISKONNA ARENDAMISE KAVA

Informatsiooni-kommunikatsiooni tehnoloogiad (IKT) on saanud oluliseks osaks Eesti kaasajastumisest ning arengust. E-Eesti projektid on toonud Eestile tunnustust kogu maailmast, Eestist pärit lahendused nagu Skype on saanud meile tõeliseks kaubamärgiks. Eestisse loodud NATO Küberkaitse Keskus ja Euroopa Liidu IT-Agentuur annavad IKT arengule uut hoogu. IKT lahendustele Eestis ID-kaardi baasil loodud platvorm toob siia arvukalt investeeringuid. Pidevalt on kasvanud IKT ettevõtete osakaal Eesti majanduses, 2010. aasta I kvartali andmete kohaselt olid IKT ettevõtted pea 2,5 korda tootlikumad kui Eestis keskmiselt. Edukas edasiliikumine on tekitanud aga uued pudelikaelad. Tõsiseks probleemiks on kujunenud kvalifitseeritud tööjõu puudus, mille tulemusel on Eesti IKT ettevõtetel probleeme kodumaise nõudluse rahuldamisega, rääkimata siis maailmaturgudele pürgimisest. Aastas kõrgharidussüsteemis IKT erialadel õpinguid alustavat 600-700 noorest jõuab lõpetamiseni 30%. Mõnesajast spetsialistist aastas Eestile aga ei piisa. Ainuüksi aastas 1000 täiendava kõrgharidusega IKT spetsialisti tööturule jõudmine suurendaks IKT sektori lisandväärtust 30 miljoni euro võrra. Riik on viimastel aastatel küll suunanud rohkem tähelepanu reaalalade õpetamisele ning taastanud matemaatika riigieksamina, kuid sellest ei piisa murrangu saavutamiseks. Tiiger tuleb Eestis taas hüppama panna! Reaalsete tulemuste saavutamiseks peab riik koos ettevõtlusorganisatsioonidega ja teadlastega käima lükkama kava rahvusliku infoühiskonna arendamiseks. Selleks tuleb tähelepanu koondada neljale alale:

INIMENE

Eesmärk: Eesti haridussüsteem tagab kõigile õpetajatele ja kõrgkooli lõpetajatele rahvusvaheliselt tunnustatud IKT pädevuse, tõstes ühtlasi 2015. aastaks rahvusvahelisel tasemel IKT eriala lõpetanute hulga 1500-le inimesele.

Selleks

- Käivitatakse e-hariduse projekt, mille käigus uuendatakse kogu üld- ja kutseharidus IKT abil. Selleks tagame kõigile õpetajatele rahvusvaheliselt tunnustatud IKT pädevuse.

- Suurendada 2015.aastaks IKT erialadel kõrgkoolide lõpetajate hulka 1500-le inimesele. Selleks tõstetakse IKT erialade pearaha 2012.aastast alates kahekordseks, tõmmates ettevõtlust ühtlasi senisest rohkem kaasa õppeprotsessi.

- Kõrghariduse õppekavades viiakse kõigil erialadel IKT võimaluste kasutamiseks sisse tõhusad IKT moodulid, tagades igale õpetajale IKT pädevuse.

- Koostöös ettevõtluse ja ülikoolidega käivitatakse juba 2012. aastal IT-Akadeemia projekt, seades eesmärgiks maailmatasemel magistri- ja doktoriõppe andmise IKT alal. Selleks käivitatakse 2012.aastal IT-Akadeemia nõukogu juhendamise all kõrgkoolides vähemalt kaks uuel tasemel rahvusvahelist IT-magistriprogrammi.

- Jätkatakse koostöös erasektoriga tegevust digitaalse lõhe vähendamiseks (programm „ole kaasas”), seades eesmärgiks, et 2015.aastaks oleks 85% elanikkonnast teadlikud arvuti- ja internetivõimaluste kasutajad.

- Eesti keele ja rahvuskultuuri arengu tagamiseks rahastatakse piisavalt keeletehnoloogiaid, toetatakse eestikeelsete arvutiprogrammide laialdasemat kasutuselevõttu ning kultuuripärandi digitaliseerimist.

KESKKOND

Eesmärk: Luua soodus keskkond Eestisse „tarkade töökohtade” loomiseks, viia 2015. aastaks internetikasutajate hulk 85%-le elanikkonnast, suurendada elektroonilist asjaajamist, katta koostöös side-ettevõtetega kogu Eesti lairiba internetiga (EstWin).

Selleks:

- luuakse „tarkadele töökohtadele” soodsad tingimused tegutsemiseks ning talentide toomiseks nii Eesti kui välismaalt, seades selleks näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri ning kehtestades maksusoodustuse hariduskuludele.

- Arendatakse riigi ja omavalitsuste teenuste elektrooniliseks muutmist, seades eesmärgiks, et 2015.aastal kasutaks riigiportaali www.eesti.ee vähemalt 500 000 inimest

- Muudetakse riigiasutuste asjaajamine paberivabaks, soodustatakse elektroonilise allkirja levikut

- Soodustatakse ettevõtlusliitudega liitumist näiteks maksusoodustustega, tugevdades sellega partnereid IKT edendamisel

- Jätkatakse erinevate e-projektide (e-tervis, e-arve, e-kviitung) elluviimist

- Koostöös side-ettevõtetega kaetakse kogu Eesti lairiba internetiga

- Hoolitsetakse küber-turvalisuse eest ning rakendatakse programm laste ja noorte turvalisuse tagamiseks internetis.

MAJANDUS

Eesmärk: Tõsta IKT toel ekspordi mahtu ning suurendada sel viisil rahvuslikku koguprodukti.

Selleks:

- luuakse õigusliku lahenduse riigi ja Euroopa toel käivitatud IKT lahenduste kasutamiseks eraettevõtjate poolt ning tagatakse uute lahenduste loojatele intellektuaalomandi jagamine

- toetatakse IKT teenuste ja toodete eksporti

- tegutsetakse Euroopas Eesti IKT lahenduste levitamiseks ning võimalusel kohustuslikuks muutmiseks

- toetatakse riigiasutuste poolt avaliku sektori müügitööd teistesse riikidesse, tagades Eestile liikmesaatuse ka Aafrika Arengupangas ning Aasta Arengupangas

- suurendatakse järsult Eesti välisabi, koondades selle IKT aladele

- antakse riiklike tellimuste hangetel eelis ekspordi alal silma paistnud ettevõtetele

- käivitatakse EAS-s eraldi programm IKT lahenduste rakendamiseks Eesti ettevõtetes ning energeetikas

- investeeritakse tööstus- ja teadusparkidesse nende suutlikkuse tõstmiseks IKT-klastrite loomisel

ORGANISATSIOON

Eesmärk: Viia IKT juhtimine ametkondadeüleseks ja koordineerituks, anda avaliku sektori poolt eeskuju IKT rakendamisel ning tekitada kriitilisi masse uute teenuste käivitamiseks.

Selleks

- luuakse erinevate ametkondade tegevust koordineeriv ning infoühiskonna tegevuskava eest vastutav IT Agentuur, jättes Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) vastutama IT hariduse andmise eest

- Pakub avaliku sektori poolt eeskuju ning aitab kaasa kriitilise massi tekkele uute teenuste osutamiseks

- Loob 2012. aastaks kohalikele omavalitsustele ühise, koordineeritud IKT võimekuse

IRL soovib õiglast konkurentsi Euroopa põllumajanduses

2010-12-04

IRL peab erakonna eestseisuses heaks kiidetud programmis vajalikuks põllumajandussektori konkurentsitingimuste võrdsustamist Euroopa Liidus, mis tähendab ka suuremaid toetusi Eestis põllumajanduse ja maaelu edendamiseks.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul seisab IRL ka selle eest, et Euroopa Liidu vähemsoodsamate põllumajanduspiirkondade uus määratlus rakenduks juba järgmise finantsperioodi algusest, st. aastast 2014 ja et selle tingimused laieneksid kogu Eesti territooriumile.

„See võimaldaks kõikjal Eestis maksta põllumeestele vähemsoodsamate piirkondade toetusi, mistõttu EL eelarvest makstavate toetuste üldmaht kasvaks märgatavalt," selgitas Seeder.

Ta märkis, et IRL peab vajalikuks ka Eesti toiduainetööstuse toetamist ja selle ekspordivõime suurendamist. „Kiiresti arenev toiduainetetööstus tagab ka põllumeestele paremad võimalused oma toodangu turustamiseks," lausus Seeder.

IRL peab jätkuvalt oluliseks tõhustada Euroopa Liidu vahendite investeerimist Eesti maaelu arendamisse. Oluline on maaettevõtluse elavdamine ning maamajanduse mitmekesistamine, mis aitavad muuhulgas
parandada tööhõivet maapiirkondades.

IRL lubab LEADER meetme tegevuste kaudu jätkuvalt toetada kohalikke algatusi ning kohalike kultuuri- ja spordiobjektide arendamist.

Loe IRLi põllumajandusprogrammi:
http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2413/pollumajandusprogramm/

IRL: teeme inimestesse investeerimise maksuvabaks

2010-12-03

IRL lubab erakonna eestseisuses heaks kiidetud majandusprogrammis lõpetada inimvarasse tehtavate investeeringute maksustamise.

Erakonna esimehe Mart Laari hinnangul on haridusse ja tervishoidu tehtavate investeeringute maksustamine ebaõiglane ja ebapraktiline.

"Seni on kardetud, et inimesed hakkavad selle abil oma sissetulekuid varjama ja riiki petma. Usun, et on aeg kahtlustamisest üle saada, sest haridus on Eesti jaoks prioriteet," lausus Laar.

IRL pakub majandusprogrammis, et ettevõtetele tuleb anda võimalus teha aastas maksuvabalt kuni 100 000 krooni (6391 euro) ulatuses töötaja kohta kulusid töötaja vabatahtliku pensionikindlustuse sissemakseteks, töötaja koolitamiseks või tervishoiu ja tervisekindlustusega seotud kulude tasumiseks.

Lisaks inimvarasse tehtavate investeeringute maksustamisest loobumisele näeb IRL ette maksukoormuse üldist vähendamist.

"Eesti maksukoormuse tase on praegusel hetkel kõrgem isegi Soomest ja Eesti konkurentsivõime tagamiseks tuleb seda alandada," ütles Mart Laar.

"Makse alandamata pole võimalik Eesti majandust tõusule viia".

Põllumajandusprogramm

2010-12-03

Põllumajandus

Seisame selle eest, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika jääks ühtseks ja ühiselt rahastatavaks, mis välistaks ülemäärase ja konkurentsi moonutava riigiabi. Oleme veendunud, et põllumajanduse edukuse üheks aluseks on ühistuline koostöö.

IRL:

- toetab põllumajandussektori konkurentsitingimuste ja põllumajandustoetuste võrdsustamist ning suuremat turule orienteeritust;

- seisab selle eest, et uus vähemsoodsamate põllumajanduspiirkondade määratlus rakenduks juba järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi (2014 – 2020) algusest ja et selle tingimused laieneksid kogu Eesti territooriumile;

- loob ühistegevuse arendamiseks põllumajanduse ühistegevuse tugi- ja infokeskuse ning suurendab majanduslikku ühistegevust toetavate meetmete osakaalu uues maaelu arengukavas;

- jätkab talu kui traditsioonilise põllumajanduse üksuse probleemide lahendamist, sealhulgas ühtlustab talus töötavate abikaasade sotsiaalsed garantiid;

- tagab Euroopa Liidu põllumajandustoetuste kaasfinantseerimise (top-up) Eesti riigi eelarvest lubatud maksimaalses ulatuses;

- leiab, et Eesti põllumajanduse ekspordipotentsiaali väljaarendamiseks on vajalik efektiivse ja konkurentsivõimelise põllumajandustootmise toetamine;

- seab eesmärgiks nõuandeteenistuse süsteemi tugevdamise ja suurema rahastamise;

- jätkab hoiu-laenuühistute süsteemi toetamist Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu;

- suurendab asendustaluniku ja alustava noore toetuse meetmete rahastamist;

- kodumaise aianduse konkurentsivõime tõstmiseks suurendame aiandusettevõtete toetusvõimalusi ja laiendame abikõlbulikke tegevusi;

- lihtsustame põllumajandussaaduste tootmise, käitlemise ja turustamise nõudeid ning vähendame bürokraatiat.

Eesti toit

Meie eesmärk on, et Eesti põllumehed ja toiduainetetööstus suudaksid pakkuda maitsvat, tervislikku ja konkurentsivõimelise hinnaga Eesti toitu nii kodumaistele tarbijatele kui ka välismaale müügiks.

IRL:

- laiendab Eesti Toidu programmi propageerides sellega eesti toitu ja tervislikke toitumisharjumusi. Koolides ja teistes lasteasutustes tuleb pakkuda kodumaist ja tervislikku toitu, rämpstoit peab koolidest kaduma;

- arendab toidumärgistussüsteemi ja teavitab tarbijaid toiduseire programmide tulemustest. IRL toetab ettepanekut sätestada Euroopa Liidu tasandil kohustus hakata toiduainete pakenditel nähtavalt märgistama toiduaine põhitooraine päritolumaad;

- toidutööstuse konkurentsivõime tõstmiseks panustab enam toidutööstuse arengusse laiendades abisaajate ringi ja abikõlbulike tegevuste hulka. Eriline tähelepanu eksportivatele tööstustele;

- loob eraldi abimeetmed mahepõllumajandussaadusi töötlevatele tööstustele ja võimaldab toetust taotleda ka tulundusühistutel;

- edendab toiduainetetööstuses tootearendust, innovatsiooni ja teaduspõhisust;

- toetame Eesti toitlustusettevõtete konkurentsivõime suurendamist ja kokanduse arendamist.

Maaelu edendamine

Tõhustame Euroopa Liidu vahendite investeerimist Eesti maaelu arendamisse.

IRL:

- toetab maaettevõtluse elavdamiseks maamajanduse mitmekesistamist eraldi meetmetega;

- toetab LEADER meetme tegevuste kaudu kohalikke algatusi ning kohalike kultuuri- ja spordiobjektide arendamist;

- töötab välja uue meetme nõukogudeaegsete amortiseerunud tootmishoonete lammutamise ja nende ümbruse korrastamise toetamiseks;

- suurendab külaliikumise Kodukant rahastamist.

Metsandus

Seisame selle eest, et Eesti metsanduspoliitika arvestaks tasakaalustatult tööstusliku metsanduse, väikemetsaomanike, looduskaitse ja puhkemajanduse huvisid. Metsaraiete mahud peavad lähtuma metsade looduslikust taastumisvõimest ja Eesti puitu tuleb maksimaalselt väärinda kohapeal, mitte toorainena eksportida.

IRL:

- toetab kõigile FIEdena tegutsevatele metsaomanikele võimaluse andmist müüa 3 aasta jooksul tulumaksuvabalt kuni 135 000 krooni eest oma metsast saadud metsamaterjali;

- toetab puidu senisest efektiivsemat kasutamist, sealhulgas puidutööstuse ekspordivõime suurendamist;

- jätkab Eesti metsanduse toetamist ühise põllumajanduspoliitika eelarvest ka järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul.

Kalandus

Meie eesmärk on, et kaluritel oleks tööd aastaringselt. Et kalatööstus suudaks pakkuda kodumaistele tarbijatele kvaliteetset kalatoodangut ja seda üha enam ka eksportida. Oleme veendunud, et kalanduse eduka arengu üheks nurgakiviks on ühistuline koostöö.

IRL:

- jätkab kalanduspiirkondade strateegiate elluviimist ning tootjaorganisatsioonide tugevdamist, mis tähendab koostööd nii sisendite hankimisel, infrastruktuuri (sadamad) rajamisel ning turustamisel. Ühistegevuse kaudu saavad kalurid enam osaleda kala töötlemises kui ka turustamises;

- toetab rannakalanduse arendamist ja ka kalurite tegevuse mitmekesistamist nii turismi kui ka teistesse valdkondadesse;

- peab vajalikuks kalanduspoliitika (püügist-müügini) toomist Põllumajandusministeeriumi haldusalasse;

- jätkame kalakasvatuse investeeringute toetamist ning kavandame kalakasvatusettevõtetele MESi kaudu pikaajaliste laenude võimaldamist.

IRL lubab majanduse taas tõusule viia

2010-12-02

IRL lubab erakonna eestseisuses heaks kiidetud majandusprogrammis tagada Eestile järgmise nelja aasta jooksul kolm korda suurem majanduskasv võrreldes Euroopa Liidu keskmise majanduskasvuga, vähendada tööpuudust nelja aasta jooksul kaks korda ning tagada läbi majanduskasvu ja madalamate maksude inimeste suurem sissetulekute kasv.

„Selle eesmärgi saavutamiseks hoiame eelarve tasakaalus ega lase Eestil võlalõksu langeda, alandame maksukoormust ja vabastame investeeringud inimvarasse maksudest, ohjeldame hinnatõusu, tagades vaba konkurentsi ja seistes monopolide omavoli vastu, panustame ekspordi suurendamisele ning toetame teadmismahukat ettevõtlust ja kehtestame avalik-õiguslikes ülikoolides tasuta kõrghariduse," sõnas IRLi esimees Mart Laar.

Laar ütles, et IRL on vastu astmelisele tulumaksule, riigiaparaadi kasvule ja tööjõu täiendavale koormamisele maksude ja bürokraatiaga.

IRLi aseesimees, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas, et eelarve tasakaalu hoidmiseks tuleb riigi kulud kontrolli all hoida ning mitte korrata kriisieelset palgarallit valitsusasutustes. Eelarve tasakaalu saavutamise eelduseks on aga kiire majanduskasv, mille eelduseks omakorda on tööjõumaksude alandamine, näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, selleks, et Eestis kõrgemapalgalisisi suurema lisandväärtusega töökohti luua.

„Mullu kevadel käis IRL välja kava, mis seadis eesmärgiks tagada Eesti pääs eurotsooni ning pöörata tööpuudus kasvult langusele. Eesmärkide seadmisel tundusid need utoopiana. Ometi on need praeguseks täidetud," lausus Parts.

„Oleme vähendanud ministeeriumide palga- ja majandamiskulusid, käivitanud ekspordigarantiide süsteemi, tõhustanud ümberõppe süsteemi, suurendanud töötutele võimalusi oma ettevõtte loomiseks, lükanud käima programmi kortermajade energiatõhususe tõstmiseks ja andnud õpingud pooleli jätnud noortele võimaluse neid jätkata," ütles Parts.

Kommenteerides majandusprogrammi ütles IRLi esimees Mart Laar, et hoides Eestile edu toonud põhimõtteid, peame samal ajal suutma uueneda ning muutuda.

"Eesti peab leidma võimalusi inimvara edendamiseks, nagu haridusse ja tervishoidu tehtavate investeeringute vabastamiseks erisoodustusmaksust. IRL pakub oma programmis välja ka konkreetseid meetmeid teadmissmahuka tootmise toetamiseks".

Loe IRLi majandusprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2409/

Tunne Kelam: Rail Baltica elluviimisega ei tohi enam viivitada

2010-11-16

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma tänasel istungil transpordiühenduste tulevikku Läänemere piirkonnas. Kuulati ära ühelt poolt TransBaltic Partnership programmi (valmistab aalates 2009 ette Läänemere transpordisüsteemide integreerimist) analüüs ning Helsinki ja Tampere linnajuhtide tulevikukavad, teiselt poolt Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi ning mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi ametnike arvamused.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul oli positiivne kõigi osapoolte arusaam sellest, et Läänemere piirkonnas on esmavajaduseks moodsa ja kiire raudteeühenduse väljaarendamine Soomest läbi Balti riikide Varssavi ja Berliinini.

"Ammu kavandatud Rail Baltica projektis pole siiani konkreetset edasiminekut saavutatud," ütles Tunne Kelam. "Samas näevad mõned ettekandjad Rail Baltica elluviimises Läänemere strateegia edu kriteeriumit." Rail Baltica võiks naabruspoliitika raames ühendada ka St. Peterburi ja Berliini.

Tunne Kelami väitel vajab Läänemere piirkond pikaajalist koordineeritud transpordistrateegiat.

"Sellega on vaja kiirustada, kuna me ei ela vaakumis," tõdes Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. "Kuhu ja kuidas suunduvad järgmise 20 aasta jooksul suured transpordivood - kas Barentsi mere kaudu, Läänemere kaudu või mõnes muus suunas, sellele saab vastuse anda Läänemere strateegia koordineeritud rakendamine," ütles Kelam.

TransBaltic projekti ettekandja Witold Szydarowski sõnul hõlmab see algatus hetkel 20 osavõtjat 9 riigist, taotledes integreeritud transpordisüsteemi loomist. Helsinki ja Tampere esindajad toonitasid Soome elavat huvi Rail Baltica rakendamise vastu, kuivõrd mitmesuguste metallide kaevandamine Soome kesk- ja põhjaosas on lähemal kümnendil hoogsalt kasvamas ning vajab häid raudteeühendusi läbi Tallinna Euroopasse. Helsinki algatatud ja 2011. aastast käivituv Rail Baltica kasvukoridori projekt, mil on üle 20 koostööpartneri 6 riigist, taotleb Läänemere idaosa linnade, kodanike ja ettevõtete paremat ühendamist ning leiab, et piirkonna transpordiühenduste puuduvaks lüliks on Rail Baltica.

Colin Wolfe Regionaalpoliitika peadirektoraadist väitis, et asjad pole mitte raha, vaid kooskõlastamise taga - kuidas projekte ühiselt ellu viia. Ta hindas kõrgelt Euroopa Parlamendi osa Läänemere strateegia ellurakendamisel ning rõhutas, et liiga sageli lähtuvad investeerimisotsused enam liikmesriikide perspektiivist, mitte aga antud piirkonna kui terviku vajadustest.

Euroopa Komisjoni esindajate sõnul on Euroopa Liidu transpordipoliitika praegu läbivaatamisel ning nende hinnangul on oluline, et kõik osapooled panustaksid aktiivselt tulevastesse arengutesse.

Balti-Euroopa saadikuühenduse järgmine istung arutab gaasivarustuse koordineerimist Euroopas. Tunne Kelam kutsus osalejaid Tallinnas 9. detsembril toimuvale Läänemere piirkonna transpordiühendusi käsitlevale konverentsile.

IRL: elektri hinda saab alandada

2010-11-08

IRLi Riigikogu fraktsioon arutas oma tänasel nõupidamisel energeetika olukorda ning esitatud ettepanekuid elektrihinna alandamiseks. Fraktsioon kuulas ära minister Juhan Partsi ülevaate tema esitatud eelnõu menetlemise käigust, mis alandaks Eestis elektri hinda.

"Kiirenenud hinnatõus on Eesti inimestele kujunenud tõsiseks probleemiks. Pole õige, et selle vastu pole võimalik midagi ette võtta. Valitsus peab olemasolevate võimaluste seast leidma parimad lahendused ning tegema seda kiiresti. Juhan Partsi esitatud eelnõu vastuvõtmine alandaks elektri hinda. Elektri kallinemine on aga üks teguritest, mis aitab kaasa hinnakasvule. Elektri hinna alandamine oleks seega üheks vahendiks, millega saaks hinnatõusu pidurdada," ütles saadikurühma esimees Mart Laar.

Fraktsioon kohtus ka Eleringi juhi Taavi Veskimäega, arutamaks gaasihinna alandamise võimalusi ning Gazpomi monopoli lõpetamist. Arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et valitsusel tuleks kiiremas korras langetada otsus, kuhu valitsus soovitaks rajada LNG terminaal, mis võimaldaks pakkuda mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi tarbijatele odavamat gaasi.

"Selle teostumine on loomulikult võimalik vaid koos Euroopa Liiduga. Ka pole kahtlust, et Baltikumis on kohta vaid ühele terminalile. Selle rajamisele kandideerivad aga kõik kolm Balti riiki. Kui Eesti soovib siin konkurentsis püsida, peab ta oma otsuse langetama. Kahte asukohta korraga välja pakkuvat riiki ei võeta asukohamaana kahjuks tõsiselt." ütles Laar.

Teiseks pidas saadikurühm vajalikuks Eesti valitsuse aktiivsemat sekkumist Eesti-Soome gaasijuhtme projekti, mille rajamine on viimasel ajal venima kippunud, kuid milleta oleks keeruline suurendada Eesti sõltumatust Gazpromi monopolist.

IRL: elektrihinna alandamise vastu võitlevad huvigrupid

2010-11-05

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher tunnustab Juhan Partsi pakutud kompromissi taastuvenergia toetuste vähendamiseks ning peab kahetsusväärseks, et Riigikantselei on lasknud end huvigruppidel eksitada.

„Me nägime ka monopolide ohjeldamise seaduse menetlemisel, et kui eelnõu on valmis, siis kasvab huvigruppide hirm ja surve enda kasumlikkuse säilitamiseks," ütles Vaher.

Tema sõnul on IRLi jaoks põhiline eesmärk hinnatõusude ohjeldamiseks elektrihinna vähendamine, sest elektri maksumus mängib üldises hinnatõusus olulist osa.

„Praeguse olukorra jätkudes kasvab taastuvenergia toetuste maht pidevalt, loomulikult on regulatsiooni muutmise ärahoidmine ja isegi sellega venitamine toetuste saajatele meelepärane," ütles Vaher.

Ta meenutab, et taastuvenergiat hakati toetama, et soodustada selle turulepääsu, kuid elektrituru avamise järel on see muutunud koormaks, mida Eesti tarbija ega ettevõtlus kinni maksta ei suuda.

„Elektrihinna tõus on ennekõike tootjate huvides ja selle maksavad kinni tarbijad, mistõttu tuleb hinnakujunduses arvestada ka nende huve," lausus Vaher.

Tema sõnul on kaks tegelikku küsimust: kas soovime üldist hinnatõusu ohjata ning kas valitsus kiidab heaks eelnõu, mis langetab taastuvenergia toetust 12,6 sendilt 3 kuni 5 sendini.

„Ülejäänud osa sellest diskussioonist on suuresti avalikkuse eksitamine."

IRL: monopolide ohjeldamise seadus jõustub huvigruppide kiuste

2010-11-01

Tänasest jõustunud monopolide ohjeldamise seadus annab konkurentsiametile kõik võimalused range kontrolli kehtestamiseks vee- ja küttemonopolide üle ja seeläbi vee- ja küttehindade langetamiseks. Seadusega antakse konkurentsiameti täieliku kontrolli kõikide Eesti soojatootjate üle ja ligi 60 suuremat vee-ettevõtjat üle Eestis.

"Monopoolsete huvigruppide tugev surve kiuste vastu võetud seadus annab võimaluse senisest suurema hulga suuremaks tarbijate kaitseks. Monopolidele seatakse kohustus algatada vee- ja soojahindade langetamine kui näiteks tooraine maailmaturu hinnad või muud tootmiskulud muutuvad. Juhul kui ettevõtjad sel juhul tarbijatele hindu ei alanda, anname ajutiste hindade kehtestamise õiguse konkurentsiametile. Samuti kehtestatakse kuni 250 miljoni kroonini ulatuvad rahalised karistused monopolidele seaduse nõuete rikkumiste eest," ütles IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher.

Vaheri hinnangul on Tallinnas monopolide ohjeldamise mõju veehindadele märgatav - ekspertide sõnutsi on järgmise kahe-kolme aasta jooksul võimalik vee hinda langetada kuni veerandi võrra. Seda juhul, kui konkurentsiamet suudab kasutada monopolide ohjeldamise seaduse võimalusi ja kehtestada täieliku kontrolli Tallinna Vee hinnakujunduse üle.

"Tõenäoliselt tuleb selleks aga konkurentsiametil kõigepealt pidada Tallinna Veega maha tuline vaidlus. Seaduse kohene tulemus on aga see, et hoitakse ära järjekordne tallinlaste veehinna tõus, mis muidu ähvardaks alates 1. jaanuarist 2011," lausus Vaher.

Teistes omavalitsustes võib tema sõnul eeldada hindade väiksemat langust või säilimist üldiselt tänasel tasemel, sest mitmetes linnades-valdades ei ole hinnad täna kulupõhised.

"Soojuse hind võib Tallinnas langeda lähema kahe-kolme aasta jooksul kuni 15 protsenti. Soojamajanduses kodumaistele kütustele Vene gaasi ees eelise andmine teeb tee lahti mitmetele uutele tootjale, kes suurendavad konkurentsi soojamajanduses, roheline tuli on antud ka Iru prügipõletusjaama rajamisele. Konkurents tähendab aga tarbija jaoks madalamat hinda," rääkis Vaher.

IRL: elektri hinna alandamine on Reformierakonnale välja pakutud

2010-10-23

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles IRLi volikogu istungil peetud ettekandes, et peab õigeks elektrihinna langetamist läbi taastuvenergiamaksu vähendamise.

"Reformierakonnale on pakutud välja toetuste ühemõtteline ja eranditeta vähendamine, sest üldisel hinnatõusude foonil on elektri hinna alandamine IRLi jaoks oluline eesmärk," ütles Parts.

Tema hinnangul tuleb elektri hinna langetamiseks taastuvenergia tootjatele tarbijate poolt kohustuslikus korras makstav toetus langetada mõistlikule tasemele.

"Olen koostanud eelnõu, mis langetab taastuvenergia toetust praeguselt 12,6 sendilt 3 kuni 5 sendini ehk kuni 75 protsenti," ütles minister.

Juhan Partsi hinnangul on praegused toetuse määrad liiga suured - tarbijad on sunnitud maksma toetust tootjatele, kellest osa teeniks kopsakat kasumit ka ilma igasuguse toetuseta.

Elektrihinna alandamine on üks viiest IRLi volikogus heaks kiidetud sammust hinnatõusu vastu võitlemiseks.

Loe IRLi samme hinnatõusu vastu võitlemiseks:

http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2294/

Laar ja Kubilius: Baltikum vajab ühtset energiapoliitikat

2010-10-22

Kohtumisel Balti riikide energiapoliitika tulevikku arutanud Leedu peaminister Andrius Kubilius ja IRLi esimees Mart Laar tõdesid, et Balti riigid vajavad tihedamat koostööd ning ühtsemat energiapoliitikat.

Kohtumisel olid kõne all nii Ignalina tuumajaama rajamise seis kui vedelgaasi terminali rajamine Balti riikidesse. Tõdeti ühiselt, et vajadus ühtsema energiapoliitika järele lähtub ennekõike asjaolust, et see on oluline küsimus ka Balti riikide julgeolekule.

„Mida tihedamalt Balti riigid antud alal koostööd teha suudavad, seda parem meile nii majanduslikult kui julgeolekupoliitiliselt. Balti riikide ees seisvate väljakutsete vastamine eeldab lisaks koostööle teiste Euroopa riikidega ka ühist panustamist probleemidele lahenduste leidmisele," ütles Kubilius.

Ta tõstis esile Ignalina tuumajaama projekti tähenduse ühtse energiapoliitika ajamisele Balti piirkonnas. Leedu peaminister juhtis tähelepanu asjaolule, et Ignalina projektil on mõjukaid vastaseid, kes on Leedu energiaturu saanud praeguseks enda kontrolli alla.

„Energiapoliitika on ühtlasi julgeolekupoliitika ning Baltikumi Vene elektrist sõltuvusse langemine oleks meile kahtlematult julgeolekurisk. Selle vältimiseks vajame koostööd ja ühist tegevust lahenduste leidmisel. Loodan, et suudame sellesse piisavalt panustada," sõnas Laar.

Tema hinnangul on täiesti vastuvõetamatu, et tänu Gazpromi monopolile müüakse gaasi Balti riikidele hetkel kõrgema hinnaga kui Saksamaale.

„Vedelgaasi terminali rajamine Euroopa vahendeid kasutades annaks sellele monopolile hoobi ning alandaks gaasi hinda. Mida varem siin otsusele jõutakse, seda parem," lausus Laar.

IRL koostas plaani hinnatõusu pidurdamiseks

2010-10-21

IRL-i eestseisus kinnitas viiest sammust koosneva IRL-i positsiooni hinnatõusu pidurdamiseks ja inflatsiooniohu leevendamiseks.

Kava koosneb viiest osast: elektrihinna alandamine, vee- ja küttemonopolide ohjeldamine, võitlus hinnakartellidega, elamute soojustamine küttekulude vähendamiseks ning gaasimonopoli lõpetamine.

IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb olukorras, kus tööpuudus on kõrge ja inimesed tunnevad hirmu igapäevaste kulude kasvu ees, kasutada kõiki võimalusi hinnatõusu pidurdamiseks.

„IRLi kava sisaldab konkreetseid samme inflatsiooni ja hinnatõusu ohjeldamiseks, olen kindel, et selle elluviimisel on positiivsed tagajärjed igale Eesti koduomanikule," ütles Ken-Marti Vaher.

IRLi viis sammu hinnatõusu vastu võitlemiseks:

IRL on murega jälginud viimastel kuudel aset leidnud kiiret hinnatõusu ja peab vajalikuks astuda konkreetseid samme hinnatõusu ohjeldamiseks. Kuigi hindade kasv on suuresti tingitud maailmaturul toimuvatest arengutest ning mitmete hindu mõjutavate sisendite järsust kallinemisest, on valitsuse käsutuses samuti meetmeid nii ausa konkurentsi tagamiseks kui võitluseks monopoolsete hindade kasvu vastu. Selleks võttis IRL eestseisus vastu viiepunktilise plaani hinnatõusu ohjeldamiseks.

1. Elektrihinda tuleb alandada

Konkurentsiamet on välja selgitanud, et elektritootjatele makstav toetus on liiga kõrge.Tarbijad on seadusega sunnitud maksma toetust tootjatele, kes teeniksid suurt kasumit ka ilma selleta. Iga elektritarbija maksab täna iga kilovatt-tunni elektrienergia kohta 12,64 senti toetust taastuvenergia tootjatele ning koostootmisjaamadele. IRL peab tarvilikuks võtta kiiresti vastu majandusministri algatatud seaduseelnõu, mis vähendab taastuvenergia maksu 12,64 sendilt 3 kuni 5 sendile ehk kuni 75% võrra. Samas ulatuses langeb seega ka tarbijate poolt ühe kilovatt-tunni elektri eest makstav hind, mis tähendab 7%-st elektrihinna langetamist.

2. Vee- ja küttemonopolide ohjeldamine

1. novembril jõustub IRLi algatatud nn monopolide ohjeldamise seadus, mille rakendamine kaitseb tarbijate huve ja aitab säästab raha. Selle seadusega allutatakse kõik Eesti suuremad vee-ettevõtted Konkurentsiameti hinnakontrollile, mis tähendab, et alusetult hindu tõsta ei saa. Seaduse rakendamine aitab ekspertide sõnutsi hoida ära Tallinna Linna poolt varem lubatud veehinna tõusu Tallinnas järgmise aasta algusest ja loob eeldused veehinna langetamiseks järgnevatel aastatel. Seadus toob positiivseid muutusi ka kaugküttega majade elanikele, sest selle kohaselt on soodsaima hinnaga soojuse tootjal õigus müüa soojust võrku ning võrgu omanik ei tohi sellest keelduda. Konkurents võib soojuse hinda lähiaastatel 10-15 protsendi võrra allapoole tuua.

3. Tõhus võitlus hinnakartellidega

Eesti turu väiksuse tõttu on konkurents paljude kaupade ja teenuste pakkumisel tagasihoidlik ning on suurem risk, et turuosalised lepivad kokku hinnakartelle või sõlmivad muid konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Seetõttu peab IRL tarvilikuks eraldada lähiaastatel Konkurentsiametile lisavahendeid hinnakartellide avastamiseks ja lõpetamiseks. IRL ei näe vajadust pillutada Konkurentsiametit ühe ministeeriumi valitsemisalast teise. Tänasest praktikast ei ole leida ühtegi juhtumit, kus Konkurentsiamet oleks osutanud mingit erikohtlemist riigile kuuluvatele äriühingutele. Ka riigi äriühingute liialdatud hinnataotlused on amet tagasi lükanud. Seega pole põhjust ette võtta asutuse tööd häirivaid bürokraatlikke muudatusi, vaid keskenduda Konkurentsiameti tugevdamisele.

4. Elamute soojustamisega küttekulud väiksemaks

IRL peab oluliseks, et nii inimesed kui riik panustaksid energia säästmisse. Ei tohi unustada, et lisaks kütte hinnale mõjutab küttekulu suurust see, kui soojapidavad on meie kodud ja avalikud hooned. Suur osa Eesti elamutest on vanad ja ei pea hästi sooja, mistõttu nende kordategemisega saab palju säästa. Korteriühistutel on alates sellest sügisest võimalus saada kokku 500 miljonit krooni toetust korterelamute renoveerimiseks, kuna saastekvoodi müügist saadud raha investeeritakse Eesti kortermajade soojustamisse. IRL peab tähtsaks jätkata sarnaste programmidega, et vähendada Eesti kodude küttekulusid.

5. Vene gaasimonopoli lõpetamine

Eesti energiajulgeoleku ja tarbijatele odavama gaasikütte pakkumise eelduseks on Eesti praeguse sõltuvuse lõpetamine Gazpromi tarnetest. Selleks tuleb rajada Eesti ja Soome vahele Baltic Connector gaasitrass ning toetada projekte, mis loovad võimaluse alternatiivsete gaasitarnete tegemiseks Eesti tarbijatele. Seeläbi saavutatakse konkurentsisurve gaasi hinna alandamiseks ning vähenevad küttearved gaasiküttel elamutel. Praegune konkurentsimoonutus, et Gazprom müüb Saksamaale odavamat gaasi kui Eestisse, peab lõppema.

Mart Laar: Eesti vajab aktiivsemat välismajanduspoliitikat

2010-10-17

IRLi esimees Mart Laar tõstis Visbys Jarl Hjalrmasoni Fondi konverentsil salvestatud Kuku raadio saates „Välismääraja" Euroopa ja Eesti välispoliitika ees seisvatest väljakutsetest rääkides esile vajaduse järsult aktiviseerida Eesti välismajanduspoliitikat.

Tema hinnangul tuleb tänases maailmas edukaks hakkamasaamiseks välismajanduspoliitikale anda senisest suurem kaal.

„Eesti ettevõtetel on aeg senisest aktiivsemalt orienteeruda maailmaturule ja riik peab neid selles oma sidemete kaudu toetama - nii, nagu seda mujal maailmas tehakse," lausus Laar.

Tema sõnul pole küsimus mitte selles, et välisministeerium ei saaks praegu selle ülesandega hakkama, kuid seni pole keegi seda talle lihtsalt antud.

„Eriti oluline on suurendada Eesti aktiivsust Aasia ja Aafrika suunal, kus eriti e-lahendusi müüvatel ettevõtetel oleks labimüügivõimalus selgelt olemas," ütles ta.

Jarl Hjalrmasoni Fondi iga-aastane konverents koondab Roosti välisminister Carl Bildi korraldatavale mõttevahetusele välispoliitikaspetsialiste Euroopast, Ameerikast ja ka mujalt maailmast.

IRL: Parts hoidis ära elektrihinna tõusu

2010-10-12

IRLi esimees Mart Laar tunnustab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, kes tõmbas elektrienergia hinnatõusule käsipidurit.

„Praeguses olukorras, kus Eestit on tabanud galopeeriv hinnatõus, ei saa elektrihinna kasvatamisest juttugi olla," ütles IRLi esimees.

Selle asemel, et rääkida hinnatõusust, tuleb Laari hinnangul astuda konkreetseid ja kiireid samme, et asuda elektrihinda alandama.

„Selleks on Juhan Parts saatnud valitsusse kooskõlastamiseks eelnõu, mis aitab seda eesmärki saavutada. Usun, et praegu, kui kõik hirmud Eesti Energia võimaliku hinnatõusu ees on maha võetud, on meil võimalik seda ettepanekut rahulikult ja konstruktiivselt arutada."

Mart Laari hinnangul on see konkreetne võimalus, mida valitsus saab kasutada hinnatõusu pidurdamiseks.

Eesti Energia soovis konkurentsiametile esitatud avalduses tõsta jaotusvõrgu tasusid 18,8 protsenti. Tarbijatele oleks see tähendanud alates jaanuarist 12-sendi suurust hinnatõusu.

Ken-Marti Vaher: eesmärk on elektrihinna alandamine

2010-10-11

Tänasel koalitsiooninõukogu koosolekul toetasid IRLi ja Reformierakonna esindajad peaminister Andrus Ansipi arvamust, et taastuvenergeetika toetused on Eestis ebamõistlikult kõrged. Otsustati ühiselt leida lahendus nende alandamiseks, rikkumata seejuures õiguskindluse printsiipi.

IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri kinnitusel tuleb seda teha kiiresti, kuna taastuvenergia toetuste maht võib aasta algul veelgi kasvada ning kaasa tuua elektrienergia hinna uue kasvu.

"Tuletan meelde, et elektrihind mängib üldises hinnatõusus olulist osa. See on muutunud Eestis aga talumatult kiireks, ähvardades tulevikus veelgi suureneda. Kui tahame tõesti seda ohjata, tuleb vähendada poliitilise otsustuse tulemusel elektrihinda määravat tegurit, nagu näiteks taastuvenergiatasu," ütles Vaher.

Ta meenutab, et see oli omal ajal kehtestatud soovist toetada taastuvenergia turulepääsu, kuid on elektrituru avamise järel muutunud koormaks, mida ei Eesti tarbija ega ettevõtlus kinni maksta ei suuda. "Nii on meie ees küsimus - kas soovime üldist hinnatõusu ohjata või mitte?"

Kommenteerides Reformierakonna ettepanekut vähendada taastuvenergia toetusi vaid uutele turule sisenevatele ettevõtetele, ütles Vaher, et tulevikku vaadates võiks see kunagi survet hinnatõusuks leevendada, kuid selle mõju tänasele olukorrale oleks aga praktiliselt olematu.

"Eesti inimesed ootavad hinnatõusu pidurdamist aga praegu, mitte kauges tulevikus. Neil pole aega lõputult oodata, nad tahavad oma probleemidele kohe lahendust saada," lausus Vaher.

Samuti märkis ta, et Reformierakonna pressiteates väidetu, nagu võiks väljapakutud eelnõu kuidagi kaasa tuua hinnatõusu, ei vasta tõele.

„Välja on pakutud liigsuurte toetuste ühemõtteline ja eranditeta vähendamine," ütles Vaher.

Koalitsiooni eestseisus arutab eelarvetasakaalu nõude põhiseadustamist

2010-09-12

Homme kogunev koalitsiooni eestseisus arutab Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanekut kirjutada põhiseadusesse eelarve tasakaalu nõue.

IRL eestseisus peab vajalikuks kirjutada eelarvesse põhimõte, mille kohaselt peab üldvalitsuse eelarve printsiibina olema tasakaalus ilma laenutuluta.

Üldvalitsuse eelarve tasakaalu tagamise korra ja reeglid majanduse tsüklilisuse arvestamiseks sätestaks Riigikogu seadusega.

Majanduslanguse korral võib riigieelarve jääda puudujääki, mis ei tohi olla suurem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Majanduskasvu taastudes tuleb eelarve viia taas tasakaalu. Samuti tuleb puudujäägi finantseerimiseks kasutatud reservid seaduses toodud tähtaja jooksul taastada.

Neid nõuded ei pea järgima sõjaseisukorra, erakorralise olukorra või loodusõnnetusest tingitud eriolukorra ajal.

IRLi eestseisus otsustas pöörduda oma koalitsioonipartneri Reformierakonna poole ettepanekuga töötada eelpoolmainitud põhimõtetest lähtudes välja konkreetne tekst põhiseaduse muutmiseks ning algatada see enne septembri lõppu Riigikogus.

See võimaldaks Riigikogu sellel koosseisul enne oma volituste lõppu vastav parandus vastu võtta, jättes lõpliku otsustamise järgmisele Riigikogule, andes ühtlasi valijatele võimaluse selle üle oma arvamus välja öelda.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul võimaldaks eelarvetasakaalu kirjutamine põhiseadusesse Eestil oma eelarvet tasakaalus hoides ka majanduse tsüklilisust tasandada, hoides ära võlalõksu langemise.

Laar arutles Euroopa Liidu eelarvevolinikuga eelarve tasakaalu üle

2010-09-11

IRLi esimees Mart Laar arutas Poolas Krynicas peetaval majandusfoorumil Euroopa eelarvevoliniku Janusz Lewandowski, Poola Keskpanga presidendi Marek Belka ja Poola peaministri majandusnõukogu esimehe Jan Krzysztof Bieleckiga 20 aasta jooksul Kesk- ja Ida-Euroopas aset leidnud muutusi ning uusi valjakutseid.

Osalejad leidsid, et Kesk- ja Ida-Euroopa on suutnud kommunistliku süsteemi tekitatud kaosest edukalt väljuda ning oma elatustasemelt Euroopa keskmisele läheneda. Suuremat edu on seejuures saavutanud riigid, kes julgesid end kommunistlikust minevikust otsustavamalt lahti rebida ning radikaalseid uuendusi teostada.

Laari sõnul avaldasid osavõtjad Eestis tehtule tunnustust, tuues Eestit teistele üleminekuriikidele eeskujuks.

„Tänase Euroopa ees seisvatest väljakutsetest rääkides rõhutas eelarvevolinik Lewandowski nii rahvuslikul kui Euroopa tasemel eelarve tasakaalu ning võlalõksu tähendust. Belka ja Bielecki tõid seejuures välja võlakriisi põimumise demograafiliste probleemidega, mis võib moodustada väga ohtliku kombinatsiooni," ütles Laar.

Eelarvetasakaalust rääkides avaldati taas tunnustust Eestile, kes suutis kõigile raskustele vaatamata eelarve puudujäägi alla kolme protsendi viia.

Laari sõnul oli tal Eestile jagatud kiituse üle loomulikult hea meel, kuid samas kummitavad samad probleemid ju ka Eestit. Lahenduseks sellele on ühelt poolt üleminek kontratsüklilisele eelarvepoliitikale ning laenukoormuse mitmekordistamisest hoidumine.

„Sellele lisaks on aga vaja senisest suuremat tähelepanu pöörata rahvastiku taastootmisele, see tahendab suurendada laste arvu," ütles Laar.

Laste arvu arvestamine pensionite maksmisel oleks näiteks üks samm, mis sellele kaasa aitaks. Laste sünnile mõjub omakorda negatiivselt lakke tõstetud võlakoorem, mis võtab meie lastelt ja lastelastelt võimaluse ise oma tuleviku üle otsuseid langetada.

Tunne Kelam: EL vajab kriisist väljatulekuks strukturaalseid reforme

2010-09-03

Tunne Kelam osales 2.-3. septembril Riias toimunud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni juhatuse väljasõiduistungil, millest võtsid osa Läti peaminister Valdis Dombrovskis, Läti majandusminister Artis Kampars, Euroopa arengukoostöö volinik Andris Piebalgs, Euroopa energiavolinik Günther Oettinger ja Läti paremerakondade juhid.

Arutelu keskendus Läti kogemusele majanduslangusest väljatulekule. Osalejad tunnustasid Läti peaministri Valdis Dombrovskise tegevust kriisi ületamisel.

ERP fraktsiooni esimees Joseph Daul ütles, et imetleb seda, kuidas Läti on kriisile vastu astunud: "Euroopa Liidul on teie kogemusest palju õppida."

Täna arutati Euroopa meetmeid majanduse taaselustamiseks.

Tunne Kelami sõnul on ERP fraktsiooni eesmärk Läti valitsuse toetamine ning ühtlasi tema kogemustest õppimine. "Peaminister Valdis Dombrovskis asus poolteist aastat tagasi juhtima tegelikult pankrotistunud riiki," ütles Kelam. "Oma rahandusalase asjatundlikkuse, metoodilisuse ja kindlameelsusega suutis ta murda läbi masendusest ning on asunud läbi viima karme, kuid vältimatuid reforme," ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami väitel pole Läti veel täielikul kriisist väljunud, kuid rakendatud abinõud on hakanud andma positiivseid tulemusi. Näiteks on käesoleva aasta esimesel poolel Läti eksport kasvanud 23%.

Tunne Kelam rõhutas oma sõnavõtus, et Euroopa Liit tervikuna ei saa hellitada lootust, nagu võiks kriisist välja tulla ilma strukturaalseid reforme läbi viimata.

"Eesti ja Läti osutasid kogu Euroopa Liidule, et sellised reformid on võimalikud ja vältimatud," ütles Kelam.

Laar: seadus võimaldab Tallinnas vee hinda alandada juba uuel aastal

2010-08-03

IRLi esimees Mart Laar ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmisel, et selle abil suudetakse ära hoida järjekordne kodukulude kasv ning asuda monopole reaalselt ohjeldama.

„Olulised on ka sammud, mis astutakse konkurentsi tagamiseks gaasiturul, vaadates äsjast hinnatõusu on vajadus selle järele ilmselge, mistõttu tuleb Riigikogul selle küsimuse juurde tagasi pöörduda,“ lausus Laar.

Ta juhtis tähelepanu Keskerakonna püüetele istungit venitades eelnõu vastuvõtmist takistada.

"Taaskord sai kinnitust asjaolu, et Keskerakondlik linnavalitsus pole suutnud või tahtnud monopolide tegevust ohjeldada. See ongi toonud kodudele kommunaalkulude hinnatõusu ".

Laar tuletas meelde ekspertide seisukohti, mille kohaselt ei ole probleem mitte Tallinna Vee erastamises, vaid Tallinna linnavalitsuse soovimatuses hindu kontrolli all hoida.

IRLi esimees avaldas lootust, et president monopolidevastase seaduse kiirelt välja kuulutab.

"See looks võimalused vee hinna alandamiseks Tallinnas juba järgmisel aastal".

Laar: Riigikogu tuleb erakorraliselt kokku kutsuda

2010-06-30

IRLi esimehel Mart Laaril on väga kahju, et monopolide ohjeldamise seadus jäi välja kuulutamata ning ta peab vajalikuks kutsuda Riigikogu seaduse vastuvõtmiseks kiiresti kokku.

"Meil on väga kahju, et seadus jäi välja kuulutamata, meil on väga kahju, et president kahtleb konkurentsiameti võimekuses hinnakujundust reguleerida," lausus Laar.

Tema hinnangul on kahetsusväärne ka see, et õiguskantsleri huvi monopolide ohjeldamise seaduse vastu jäi napiks ning tema ettepanekud jõudsid parlamenti siis, kui eelnõu lugemine oli sisuliselt lõpetatud.

"Monopolide ohjeldamise seaduse vastu töötavad väga mõjukad jõud, kes leiavad selle takistamiseks erinevaid võimalusi," ütles Laar.

IRL taotleb võimalikult kiiret parlamendi kokkukutsumist, sest uuel aastal ees ootava hinnatõusu ärahoidmine ja tarbijate kaitsmine on erakonna prioriteet.

Laari sõnul on väga kahetsusväärne, et monopolide ohjeldamise seaduse väljakuulutamata jätmisega peavad tarbijad põhiseadusvastaselt jätkuvalt taluma kerkivaid vee- ja küttehindu ning õiguslikke probleeme leitakse seaduses, mis on mõeldud tarbijate huvide kaitseks ja monopolide ohjeldamiseks.

IRLi esimehe hinnangul ei ole kuidagi Eesti inimeste ja konkurentsiõiguse huvides, et veel kuudeks lükatakse edasi monopolide ohjeldamise seaduse jõustumine.

"Eesti õiguskorras on puudu monopole ohjeldav regulatsioon ja see on toonud seni kaasa tarbijate huvide ränga rikkumise. Olen kindel, et selle seisukohaga ühineb ka president," sõnas Laar.

Monopolide ohjeldamise seaduse rakendamist pidasid vastuvõetud kujul õiguslikult ja tehniliselt võimalikuks Riigikogu Kantselei, vandeadvokaat Villu Otsmann, konkurentsiamet ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

IRLi seisukoht on, et monopolide ohjeldamise seadus tuleb kiiresti vastu võtta, sest see sätestab hinnakontrolli vee-ettevõtjate kasumitele ning täiendava järelevalve soojatootjate tegevuse üle.

Laar: makse ei tohi tõsta, reformid peavad jätkuma

2010-06-12

IRLi esimees Mart Laar ütles täna Viljandis toimunud erakonna volikogu istungil, et euro kasutuselevõtt ning põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse vastuvõtmine näitavad, et Eestis on positiivsed arengud siiski võimalikud.

„Mõlemad eesmärgid on olnud alles hiljuti kahtluse all, kuid täna võib öelda, et nad mõlemad on praktiliselt saavutatud," ütles Laar.

Tema hinnangul on haridusreformiga edasi sammumine olnud õige, sest vaatamata poliitilise vastuseisule ja seaduse 18 kuu pikkuseks veninud menetlemisele Riigikogus suutis IRL ennast sedapuhku kehtestada.

„See positiivne kogemus näitab, et edasi tuleb liikuda ka haldusreformiga ning mitte kaotada lootust, et Eestile vajalikke samme õnnestub tõepoolest astuda," ütles Laar.

Ta meenutab, et ettevõtjad, majanduseksperdid ja riigikontroll on kinnitanud, et haldusreform on Eestile möödapääsmatu, kuid see on endiselt jäänud tulemusteta.

„Pea igalt foorumilt või Eesti tulevikku puudutavalt ajurünnakult tuleb välja sõnum, et haldusreform tuleb lõppude lõpuks ära teha. IRL ei kavatse oma jonni jätta," ütles Laar.

Tema hinnangul on Eesti järgmine suur väljakutse ka riigi kulutuste ohjamine ning maksukoormuse kasvu pidurdamine.

„Läbimurre müügi- ja paadimaksu keelustamisel näitab, et IRL suudab võidelda ka uute maksude kehtestamise vastu. Selle maksu kehtestamisega tegeles Tallinn, sellel teemal olid hakanud mõtteid mõlgutama ka teised Eesti omavalitsused," rääkis Laar.

Maksukoormust tuleks tema hinnangul pigem alandada, sest muidu ei püsi Eesti konkurentsivõimelisena ja inimeste töökohad satuvad löögi alla.

„Maksukoormuse alandamine on ülimalt oluline, kuna see on eelarvepositsiooni parandamise käigus tõusnud hirmuäratavalt kõrgele. Makse tõsta enam ei tohi, neid tuleb alandada," lausus Laar volikogu ees.

Tunne Kelam: Eesti eeskuju võib olla lootuse märk eurotsooni tulevikule

2010-05-19

Tunne Kelam: Eesti eeskuju võib olla lootuse märk eurotsooni tulevikule

Euroopa Parlamendis arutati täna Komisjoni ja eesistujamaa Hispaania osavõtul uut euroala laenamisinstrumenti ning Euroopa 2020 strateegiaga seonduvat. Komisjoni esindas rahandusvolinik Olli Rehn, kes tõstis oma kõnes esile Eesti saavutusi eurotsooniga liitumiseks. Rehn osutas tõsiasjale, et kui euroala liikmete keskmine võlakoormus on 75% rahvatulust, siis Eesti võlakoormus on kümme korda väiksem - 7,5%.

Eesti saadik Tunne Kelam tänas volinik Rehni tunnustuse ja usalduse eest Eesti jõupingutustesse. Kelam kinnitas, et Eesti ühinemine euroalaga ei too kindlasti kaasa keskmise võlakoormuse kasvu.

"Täitmaks kõik Maastrichti kriteeriumid, oleme viimasel ajal toonud siseriiklikult ränki majanduslikke ja sotsiaalseid ohvreid, " ütles Kelam.

Eesti saadik avaldas lootust, et niihästi eurotsoonis kui ka väljaspool seda olevad kolleegid suudavad näha Eesti liikmekssaamises positiivset eeskuju.

"Ennekõike saadaks see julgustava sõnumi Lätile ja Leedule, et on mõttekas jätkata pingutamist oma majanduse korrastamisel ning et kõiki eurotsooni kandidaate koheldakse õiglaselt, vastavalt nende edusammudele," väitis Kelam.

Tunne Kelami arvates ei saa praegusel hetkel käsitada eurotsooniga liitumist privileegina.

"See tähendab solidaarsuse kohutuse võtmist ning omapoolse panuse tegemist Euroopa konsolideerimise paketti," ütles Kelam.

"Kuid olen kindel, et see on mõlemapoolselt õige otsus," kinnitas Kelam.

"Euroopa saab kriisist üle ainult siis, kui näeme Euroopa Liidus mitte niivõrd võimalust saada, vaid eelkõige võimalust omalt poolt panustada ühise kasu ja ühiste eesmärkide edendamiseks."

Tunne Kelami hinnangul pole eurotsoonis siiani kehtinud avatud koordinatsiooni meetod end õigustanud. See tuleks asendada siduvate kohustustega. Euroopa Liidu uus majanduse taastamise strateegia peab tuginema valdavalt Euroopa ühisinstrumentidele, mitte niivõrd valitsustevahelistele algatustele.

Samas ei tohiks Kelami arvates uute institutsioonide ja reeglitega üle pingutada ega üksnes neile lootma jääda.

Euroopa tihedam ja usalduslikum koostöö algab Kelami veendumuse järgi sellest, et järgitakse heausklikult juba kokku lepitud reegleid ning täidetakse täies mahus seniseid kohustusi.

Tunne Kelam meenutas, et finantskriis sai alguse moraalsest kriisist, soovunelmate ning nende teostamise instrumentide irdumisest tegelikkusest. Enne uute institutsioonide sisseseadmist on usalduse taastamiseks tarvis täies mahus ning ilma keerutamata rakendada Euroopa ühinemise aluseks olevad neli põhivabadust.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees toetab Eesti vastuvõtmist eurotsooni

2010-05-18

17. mail Strasbourgis Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva tähistamiseks peetud üritusel rõhutas Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni esimees Joseph Daul oma kõnes vajadust järgida praeguse rahandus- ja usalduskriisi oludes veelgi kindlamalt neid põhimõtteid, millest alustas 60 aastat tagasi Euroopa suurimas madalseisus prantsuse välisminister Robert Schuman.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimehe sõnumit läbis märksõna "julgus", mis iseloomustas Schumani suhtumist poliitikasse. Dauli sõnul peab Euroopa poliitikuil kriisi ületamiseks jätkuma julgust loomingulisteks lahendusteks; poolikute abinõudega ei saa piirduda.

Joseph Daul tõstis Euroopa kriisi taustal esile Eestit, kes on raskes olukorras suutnud keskenduda positiivsele ning täitnud eurotsooni vastuvõtmiseks vajalikud kriteeriumid. Ta osutas Eestile kui innustavale näitele ning lootis, et Eestil eeskujul otsustab edaspidi ka Briti uus valitsus euro kasuks.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni ning Robert Schumani Fondi juhatuse liikme Tunne Kelami arvates on prantslasest juhtpoliitiku ning president Sarkozyle lähedalseisva Joseph Dauli selgelt väljendatud positiivne suhtumine Eesti euroga liitumisse lootustandev märk, et Prantsuse valitsus võiks järgmisel kuul samasuguse hoiaku võtta.

Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva puhul korraldatud pidulikul koosolekul esinesid veel Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ja Robert Schumani Fondi juhid.

Tsahkna: müügimaks tuleb kaotada

2010-05-13

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna hinnangul peaks riik müügimaksu kaotama.

"Olen nõus peaministriga, kelle arvates toob müügimaksu kehtestamine endaga kaasa lisaks hinnatõusule ka suure segaduse hindade arvutamisel - kui palju, millal ja mille pealt maksu kogutakse," ütles Tsahkna.

Ta meenutas, et IRL on teinud koalitsioonipartnerile ettepaneku üleriigiliselt müügimaks kaotada ning valitsuse tänane seisukoht tarbijakaitseseaduse muutmise suhtes annab lootust, et müügimaks õnnestub kaotada alates 2011. aastast.

"Olen jätkuvalt veendunud, et Tallinnas kehtestatud müügimaks toob endaga kaasa lisaks üle-Eestilisele hinnatõusule ka töökohtade vähenemise, seda eriti väikestes kaubandusettevõtetes," sõnas Tsahkna.

Laar: Eesti ei tohi end lõdvaks lasta

2010-05-12

Hinnates Euroopa Komisjoni positiivset otsust Eesti liitumiseks eurotsooniga, ütles IRLi esimees Mart Laar, et kahtlematult on tegemist Eestile väga tähtsa otsusega.

Tema sõnul pole tee veel lõpule käidud ning pole mingi saladus, et mõnel pool käib visalt ringi arvamus, et praeguses olukorras pole mõtet eurotsooni laiendada ning kas Eesti on ikka jätkusuutlik.

„Lõplik otsus tehakse teatavasti alles mõne kuu pärast eurotsooni rahandusministrite poolt. Seetõttu ei tohi Eesti end lõdvaks lasta ning peab hoidma konservatiivset rahapoliitikat. Kui oma hoiakuid muudame ning laristama asume, anname sellega meis kahtlejatele uue argumendi kätte," lausus Laar.

Tema sõnul annaks Eestis taas laenurallit alustades inflatsiooni kasvule ohtliku tõuke. Sama puudutab ka Eesti konkurentsivõime kaitset, sest hüppelist majanduskasvu sellel aastal Eestis ei tule.

„Meie peamiseks probleemiks jääb endiselt tööpuudus. Kuigi tööpuuduse kasv on peatunud, tuleb meil tõsiselt pingutada, et see kiiremalt langusele pöörata. Vastasel korral ei saa me jätkusuutlikust arengust veel rääkida."

IRLi naiskogu avaldus: võlakaitse muudab kodu kindluseks

2010-04-24

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu IREN on seisukohal, et tänased seadused ei taga laenuandjate ja laenuvõtjate võrdset kohtlemist, vaid on laenuandjate kasuks kaldu.

IRL Naiskogu peab vajalikuks kõikide osapoolte huvide tasakaalustatud kaitset.

On ebaloomulik, et tagatise müümise järel õhku jäänud nõudele rakendatakse tarbimislaenu intresse ja muid kõrvalnõudeid.

Naiskogu esinaise Kaia Iva sõnul tuleb kergendada makseraskustes kodulaenuvõtjate võlgade ümber kujundamist, et vältida kodu sundmüüki. On oluline, et Eestis oleks alternatiiv füüsilise isiku pankrotimenetlusele.

Peame vajalikuks sel nädalal Riigikogu menetlusse antud võlakaitse seaduse kiiret vastuvõtmist ajal, mil tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus.

IRLi Naiskogu IREN
Tallinnas, 24. aprillil 2010

Kaia Iva: tööpuudust leevendamata ei saa Eesti kriisist väljuda

2010-04-24

IRLi naiskogu esimees Kaia Iva ütles täna organisatsiooni üldkogul kõneldes, et tööpuudus on jätkuvalt Eesti kõige suurem probleem, mida lahendamata ei saa Eesti kriisist väljuda.

"Tööturul toimetulek sõltub igast inimesest, aktiivsemad suudavad ise ettevõtlusega tegeledes aidata ka neid, kellele sobib paremini töövõtja roll," sõnas ta.

Iva peab kahetsusväärseks, et Eestis on erakondi, mis ei soovi kasutada neile inimeste poolt antud usaldust tööpuuduse tegelikuks leevendamiseks, vaid kasutavad seda ainult poliitilistes kampaaniates konkurentide halvustamiseks.

"Töötus ei ole teema, millesse suhtuda kergekäeliselt, solvates inimesi sellega, et neid meelitatakse pildistamiseks pikkadesse järjekordadesse või pannakse helkivates riietes ühistransporti kõigile
vaatamiseks välja," ütles Kaia Iva.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et möödunud kolme nädala jooksul on Eestis töötukassa statistika kohaselt vähenenud töötus juba rohkem kui pealinna propagandistlike ja suurte reklaamikuludega kampaaniate abil.

"Inimene ei võta end niisama töötukassas arvelt maha, sest kuigi tal kaob 6 või 9 kuu möödudes õigus saada töötutele mõeldud hüvitist, säilib tal registreeritud töötuna õigus tasuta ravikindlustusele. Seetõttu on ilmne, et pea 2000 inimest on paari nädalalaga leidnud enesele töökoha."

Kaia Iva peab kõige tähtsamaks uute töökohtade loomist - euro on vajalik ettevõtluse elavdamiseks, kuid loob üksnes eeldused uutele töökohtadele.

"Tegelike töökohtade loomiseks on vaja garantiide ja rahaliste toetustega aidata ettevõtluskeskkonda, mitte tõsta makse, toetada uute töökohtade loomist ettevõtluses ning tagada kõigile soovijatele võimalus täiend- või ümberõppeks," ütles Iva.

Naiskogu juht ütles, et majanduskriisi tagajärgede otsese leevendamise kõrval ei tohi unustada hoolitseda ka selle eest, et Eesti peredel säiliksid kodud.

"IRL seisab selle eest, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et koduga seotud koormised oleksid väiksemad ja soodustused säiliksid. Riik peab vaatamata raskele ajale jätkama lasterikaste perede kodutoetuse programmi," sõnas Iva.

IRLi noored kutsuvad üles RIMI kauplusi boikoteerima

2010-04-09

Isamaa ja Res Publica Liidu noored peavad solvavaks Rimi Eesti Foodi otsust hakata omatootena müüma vaid välismaist sea- ja veiseliha ning nad kutsuvad selle keti kaupluseid boikoteerima.

„RIMI otsus solvab Eesti inimesi ja Eesti toiduainetetööstust ning me kutsume kõiki Eesti inimesi boikoteerima RIMI kaupluseketti ja eelistama neid, kes annavad tööd Eestile, Eesti ettevõtetele ja Eesti inimestele," ütles IRLi noorte esimees Veiko Lukmann.

Tema hinnangul kaotab RIMI otsus Eestis töökohti ja võib lõpetada mõnegi kodumaise ettevõtja tegevuse.

„Me boikoteerime, et võidelda Eesti inimeste töökohtade eest ja tööpuuduse vastu, sest see on praegu Eestis probleem number üks."

Lukmanni sõnul on rasketel aegadel vaja ühte hoida hoida ja loodetavasti suudab see samm ettevõtteid veenda oma majanduslikes otsustes ka kogukonna huvidega arvestama.

„Riik ei tohi sekkuda ettevõtte majandustegevusse, kuid seda saavad ja peavad tegema inimesed - kõigil tarbijatel on võimalik eelistada kauplusi, mis eestimaist hindavad ja hoiavad," lausus IRLi noorte juht.

Seeder: Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist

2010-03-28

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna Brüsselis toimuval Euroopa Rahvaparteisse (EPP) koondunud erakondade põllumajandusministrite kohtumisel, et arutada Euroopa põllumajanduspoliitika arengusuundi alates aastast 2013.

Seedri sõnul on põllumajanduse tuleviku osas kokkuleppe saavutamise Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi jaoks võtmetähtsusega, sest praegu kulub 40 protsenti Euroopa Liidu eelarvest ühise põllumajanduspoliitika rahastamiseks.

Tema hinnangul tulevad aastakümnete jooksul kehtestatud riigiabi maksmise erisused kaotada või viia miinimumini.

„Eesti seisukoht on, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist. Praeguste toetuste aluseks olevate aegunud põhimõtete muutmiseks tuleb loobuda ebavõrdset konkurentsi tekitavatest toetustasemetest ning leida nende maksmiseks objektiivne alus," ütles Seeder.

Samuti vajab Seedri hinnangul ümbervaatamist toetusõiguste süsteem, mis on täna üleantav ja päritav ka isikutele, kes põllumajandusliku tootmisega ei tegele.

„Saada põllumajandustoetusi, tegelemata põllumajandusliku tootmisega - see kompromiteerib Euroopa maksumaksjate silmis kogu Euroopa Liidu toetuste süsteemi," lausus Seeder.

Tänasel kohumisel osalevad Euroopa Liidu 27 riigi põllumajandusministritest 11, kes kuuluvad Euroopa Rahvaparteisse.

Lisaks Helir-Valdor Seedrile Eestist on arutelu osalisteks Euroopa Rahvapartei sõsarparteidest ka Niki Berlakovich Austriast, Miroslav Naydenov Bulgaariast, Gerda Verburg Madalmaadest, Bruno Le Maire Prantsusmaalt, Ilse Aigner Saksamaalt, Kazimieras Starkevicius Leedust, Romain Schneider Luksemburgist, George Pullicino Maltalt, Marek Sawicki Poolast ja Mihail Dumitru Rumeeniast.

Laar: riik peab säilitama kontrolli Eesti Energia üle

2010-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil, et Eesti Energia aktsiate esmakordne pakkumine avalikkusele on võimalik vaid juhul, kui sellega kaasneb rahvaaktsiate programm ja riigi kontrolli säilimine.

Laari sõnul seisab Eesti riik lähikuudel otsuste ees, mis võimaldavad Eesti Energial käivitada valitsuse ja Riigikogu poolt kavandatav investeerimisprogramm, mis on Eesti energiajulgeoleku tagamiseks oluline.

„Kui valitsus otsustab pakkuda aktsiaid avalikkusele, siis peab IRL seda võimalikuks vaid tingimusel, et aktsiaid saab märkida võimalikult lai ring Eesti inimesi ning neile on loodud selleks ka vastavad soodustused," lausus Laar.

Tema sõnul annaks see võimaluse anda tuhandetele Eesti inimestele võimaluse investeerida oma sääste pikaajaliselt Eesti energiamajanduse arengusse.

„Aktsiaemissiooni korral tuleb kindlustada ka see, et börsileminekust saaksid kaudselt osa ka kõik Eesti elanikud, kes on investeerinud pensionifondidesse, mis suurendaks veelgi inimeste ringi, kellele läheb korda Eesti Energia käekäik," ütles Laar.

Tema hinnangul tuleb kindlasti anda ka ettevõtte töötajatele võimalus märkida eritingimustel Eesti Energia aktsiaid, mille tulemusel muutuksid nad selle kaasomanikeks.

IRLi esimees rõhutas, et kui otsustatakse vähemusaktsiate müügi kasuks, peab tegemist olema tõesti vähemusaktsiatega.

„Mingil juhul ei tohi börsile viia rohkem kui kolmandikku ettevõtte aktsiatest, sest nii jääks Eesti Energia enamusaktsionäriks endiselt riik ning ühtegi strateegilise kaaluga otsust ei saaks teha riigi heakskiiduta," sõnas Laar.

Vaher: monopolide ohjeldamise seadus kaitseb tarbijaid

2010-03-09

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik Ken-Marti Vaher ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse esimesel lugemisel Riigikogus, et selle vastuvõtmisel võidavad ennekõike tarbijad.

"Seadus paneb monopolidele tulukusele ranged piirmäärad ning konkurentsiametile täieliku kontrolli kõigi soojatootjate ja suuremate vee-ettevõtjate ning sunnib monopole tootmishindade alanemise korral hindu langetama," ütles Vaher.

Tema hinnangul peaks nimetatud seaduse vastuvõtmine vähendama Tallinna Vee tariifi umbes veerandi võrra ning paljude soojatootjate hinda ligi kümnendiku võrra.

"Praegu pelgalt Tallinna linnavalitsusega oma hinda kooskõlastava Tallinna Vee puhaskasum 2008. aastal oli 41 protsenti käibest ning pealinna vee-ettevõtte investeeritud varade tootlikkuseks on kujunenud ligi 20 protsenti," ütles Vaher.

Ta lisas, et Euroopas levinud põhimõtete kohaselt peaks Tallinna Vee taolise suurmonopoli põhjendatud tulukus ehk tootlikkus olema 7-8 protsenti.

"Täna ületab näiteks Tallinna Vee igaaastane investeeritud varade tootlikkus mitmekordselt Euroopas Liidus aktsepteeritud 7-8%-st piiri, mis tähendab, et vee tarbimine on tallinlastele põhjendamatult kallis ja muutub üha kallimaks," ütles Vaher.

Tema hinnangul tuleb riigil seada monopoolsetele ettevõtetele tänasega võrreldes oluliselt enam kohustusi, näiteks kohustada sooja- või gaasiettevõtteid alandama teenusehindu tarbijatele juhul kui maailmaturul langevad nimetatud tooraine hinnad.

"Olukord, kus näiteks gaasihind maailmaturul langeb, aga Eesti tarbijate soojaarved pidevalt suurenevad, on vastuvõetamatu. Monopoolsed ettevõtjad tuleb allutada riigi tõhusale järelevalvele".

Juhul kui ettevõtjad keelduvad seaduses ette nähtud juhtudel hindade langetamisest, näeme Konkurentsiametile ette õiguse ise kehtestada ajutiselt madalamad hinnad nimetatud teenustele," lausus Vaher.

IRL'i fraktsiooni, Reformierakonna fraktsiooni JA Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu läbis täna Riigikogus esimese lugemise.

IRLi naiskogu tunnustab tänavu kolme ettevõtlikku naist

2010-03-08

Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu kuulutas tänavu aasta naisettevõtjateks Marge Tirgo, Hülle Paesi ja Imbi Karu.

Marge Tirgo on osaühingu Sveba-Dahlen ja aktsiaseltsi Sveba-Dahlen Baltic kauaaegne ja edukas juht. Ettevõte on osalenud mitmel aastal Viljandi linna ettevõtluskonkursil ja saanud auhinnatud. Marge Tirgo on ka Viljandi Rotary klubi praegune president.

Hülle Paes - OÜ Teele P&P juhatuse liige. Tegemist on 1992. aastal asutatud perefirmaga, mille põhitegevusalaks on kondiitri- ja pagaritoodete valmistamine. Järjepideva tööga, aastatega arenedes ja kasvades on Hülle Paesi kohvik saanud Haapsalu inimeste igapäeva loomulikuks osaks, seal kohvikus süüakse lõunat ja tellitakse pidukringlid.

Imbi Karu - füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab omanimelist käsitöötuba. Ta on aastaid erinevates tegevusvormides tegelenud käsitööga, otsides uusi tegevusvaldkondi on ta tunnustatud käsitöömeistrina korraldanud koolitusi ja õpitubasid paljudele huvilistele nii Türil kui ka kaugemal. Nii koolituste kui ka toodete müügi korraldamise läbi on Karu aidanud paljudel oma käsitööoskusega raha teenida, samas populariseerides käsitööd ka hobina.

Autasud anti üle täna Türil toimuval seminaril "Naised ettevõtluses", kus naisettevõtjad vahetavad kogemusi ning peavad plaane koostööks tulevikuks.

Kiisler: vajame tarbetuks muutunud bürokraatia inventuuri

2010-02-16

Regionaalminister Siim Kiisler julgustas maapäeval kohalikke omavalitsusi vaatama kriitilise pilguga läbi aastatega tarbetuteks muutunud, kuid kulukad kohustused ja normid.

“Meil õnnestus elada küllalt pikalt kiire majanduskasvu tingimustes. See kujundas ka meie avaliku sektori arenemist. Mis oli aga paslik buumi ajal, ei pruugi kehtida masu tingimustes. Üks võimalus rasketes oludes hakkama saada on vaadata üle kuhjunud reeglid ja bürokraatlikud nõuded. Uute töökohtade tekke eelduseks on paindlikkus – mitte ainult era-, vaid ka avalikus sektoris,” ütles Kiisler.

Regionaalminister ootab omavalitsustelt ettepanekuid, millised kulukad nõuded tuleks tühistada ja milliseid tuleks leevendada. “Minu arust on viimane aeg teha inventuur riigi poolt omavalitsustele pandud kohustustest. Usun, et koostöös võime leida päris mitmeid mõistlikke lahendusi, kuidas muuta omavalitsuste töö tõhusamaks, nii et inimestele pakutavad teenused ei halveneks,” sõnas Kiisler.

Teisipäeval linnade ja valdade päevade raames maaomavalitsusi tervitanud regionaalminister nentis ka, et ehkki pole põhjust sattuda eufooriasse, on majanduses siiski näha positiivseid märke. Ta rõhutas, et valitsus on valmis aitama omavalitsusi ajutiste likviidsusprobleemide leevendamisel. Samuti on ka sel aastal olemas saneerimise toetusfond kõige suurematesse rahalistesse raskustesse sattunud kohalikele omavalitsustele.

IRL kuulutas Juhan Partsi aasta tegijaks

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liit kuulutas 2009. aasta tegijaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi.

Ta pälvis tunnustuse selle eest, et on valitsuses kaitsnud ettevõtluse toetamisele suunatud programme ning need ka käivitanud, aidates luua töökohti ning tekitades eeldused, et hiljemalt 2010. aasta lõpuks tööpuuduse kasv Eestis peatatakse.

Aasta Tegija auhind antakse IRLi liikmele, kes on aasta jooksul korda saatnud midagi märkimisväärset erakonnas või ühiskonnas. 2008. aastal pälvis tiitli Lauri Vahtre „Tuulepealse maa" seriaali stsenaariumi eest, 2007. aastal Rainer Sternfeld Vabadussõja võidusamba kavandi eest.

Laar esitas suurkogul plaani tööpuuduse kasvu peatamiseks

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogul esinedes ütles erakonna esimees Mart Laar, et kui seni on IRL tegelenud tihti vaid suurte riiklikku mastaapi omavate küsimustega, siis nüüd on erakonnal aeg pöörata näoga Eesti inimese poole ning kuulata ära, mida tal on riigile ja poliitikutele öelda.

„Eesti üheks suuremaks probleemiks on inimestele hirm kaotada töö ning kaotada selle tulemusel oma kodu. Eesti on liiga vähe pööranud tähelepanu kõige raskemas olukorras olevale kihile ühiskonnas, see on lastega peredele, kus mõlemad vanemad on kaotanud töö".

Ta ütles, et kui eelmisel aastal mõõdeti valitsuse edukust selle järgi, kuidas ta suutis eelarve puudujääki kontrolli all hoida, siis sellel aastal mõõdetakse seda selle järgi, kas valitsus suudab hiljemalt aasta lõpuks tööpuuduse kasvu peatada või mitte.
Laar esitas tööpuuduse peatamiseks ja perede ning kodude kaitseks 5 + 5 sammu. Laar pidas vajalikuks kasutada ära majandusministeeriumi poolt algatatud programmid ettevõtluse toetamiseks, alandada maksukoormust ning luua senisest agressiivsemalt töökohti.

Ta hindas kõrgelt palgatoetuste programmi, esitades samas ettepanekud selle lihtsustamiseks ning tõhusamaks suunamiseks. Laar pidas vajalikuks astuda samme töö kaotamise tõttu raskesse olukorda sattunud perede paremaks sotsiaalseks kaitseks ning kinnitas, et töö kaotamise korral peab igaühele olema avatud võimalus ümberõppeks.

Tundes muret noorte tööpuuduse pärast tõstis Laar esile haridusministri poolt käivitatud programmi, millega luuakse võimalus vahepeal õpingud katkestanud noortele neid jätkata.

Laar tõstatas ka probleemi raskesse olukorda sattunud koduomanikega, keda ähvardab oht oma kodu kaotada.

„Õiguskomisjoni initsiatiivil on järgmisel nädalal valmimas koduomanike võlakaitse seadus, mille abil oleks võimalik päästa võlalõksu langenud inimesi võlaorjusest. Laar kinnitas ka üle, et IRL jätkab võitlust koduomanikke vaevava maamaksu kaotamiseks ning et monopolide tegevust piirav seadus võetakse vastu loodetavasti juba sellel kevadel".

Laar pidas vajalikuks ka suurperedele makstava kodutoetuse jätkamist, mida praeguseks on saanud juba ligi 1000 peret 3500 lapsega.

Kokkuvõttes leidis Laar, et Eestil on kõik võimalused tööpuuduse kasvule hiljemalt aasta lõpuks piir panna. Selleks tuleb vaid seada võitlus tööpuuduse vastu Eestis ühemõtteliselt prioriteediks ning mitte vastu võtta otsuseid, mis kaotab töökohti ning nõrgestab investorite usaldust Eesti vastu.

Laar: maksukoormust tuleb kärpida

2010-01-31

Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogul esinedes seadis erakonna esimees Mart Laar IRLi peamiseks eesmärgiks järgnevatel aastatel võitluse tööpuuduse vastu.

Selleks, et uusi töökohti aga tekiks, tuleb tõsta Eesti konkurentsivõimet, peamiseks probleemiks tema hinnangul kujunenud Eesti maksukoormuse tõus liiga kõrgele tasemele. Laar tõi näiteks Maailmapanga värske ärikliima uurimuse, mille kohaselt ületab maksukoormus Eestis lähemate naabrite oma.

„Maksukoormust Eestis tuleb kiiremas korras langetada, IRL blokeerib edaspidi iga maksukoormuse kasvule viiva ettepaneku, olgu see siis tehtud olemasolevate maksude tõstmise või maksusoodustuste kaotamise kaudu".

Laari sõnul pole IRL pole mingil tingimusel nõus maksusoodustuse kaotamisega kodulaenu võtnud peredele.

„Selle sammu astumiseks on halvemat aega raskem välja mõtelda. Selline ettepanek tõstaks ligi 160 000 koduomanikest pere maksukoormust, see tähendab ligi poolte Eesti perede maksukoormust. IRL pole sellega mingil juhul nõus".

Laar pidas vajalikuks veel selle aasta jooksul kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir ning kehtestada tulumaksuvabastus ka väärtpaberitesse tehtud investeeringutele.

„Olen saanud arvukalt pöördumisi nii tallinlastelt kui ettevõtlusorganisatsioonidelt seoses Tallinnas kehtestava müügimaksuga palvega Riigikogus selline maksutõus peatada. Vaadates viisi, kuidas nimetatud maksu Tallinnas kehtestama kavatsetakse asuda, on tõepoolest lihtsam selline võimalus Riigikogul lihtsalt kaotada".

Isamaa ja Res Publica Liit tõstatab nimetatud küsimuse ülejärgmisel nädalal, kui Riigikogu taas istungitele koguneb.

Mihkelson sõnastas alanud aastaks Eesti välispoliitika suuremad väljakutsed

2010-01-08

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Marko Mihkelson prognoosib, et 2010. aastal ootab Eesti välispoliitikat ees vähemalt kaheksa suuremat väljakutset.

"Alanud aasta kõige olulisemaks eesmärgiks on Eesti europüüdluste lõpuleviimine ning selleks vajalike diplomaatiliste sammude astumine. Mõistagi on meie eurovõimalus seotud eeskätt sisepoliitikaga, kuid kindlasti ei tohi alahinnata ka meie partnerite ning euroala institutsioonide pidevat ja asjakohast informeerimist," ütleb Mihkelson.

Tema hinnangul väärib Euroopa Liidu kontekstis rõhutamist Eesti püüdlus saada ühenduse infotehnoloogia agentuuri asukohamaaks. "Kuna teiseks kandidaadiks on Prantsusmaa, siis meile meeldiva lõppotsuseni jõudmiseks tuleb panustada aktiivsesse diplomaatilisse tegevusse," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul eeldavad ka Läänemere strateegia ning idapartnerluse küsimused alanud aastal tähelepanu ning panustamist. "Seejuures Läänemere strateegia ei ole üksnes välisministeeriumi rida, vaid nõuab suuremat pühendumust ka teistelt meie ministeeriumitelt," ütleb ta.

Mihkelsoni sõnul on NATO raames meile sellel aastal kindlasti tippsündmuseks aprillis peetav välisministrite kohtumine Tallinnas, sest nii suurt ja kaalukat kohtumist pole Eestis kunagi varem toimunud.

"Loodetavasti annab Tallinna kohtumine oma panuse ka alliansi uue strateegilise kontseptsiooni lihvimisele, mis saab liikmesriikidele tähtsaks teekaardiks eelolevateks aastateks. Meile on oluline, et see strateegia arvestaks neid muutusi, mis on eriti ilmnenud seoses Vene-Gruusia sõjaga 2008. aastal".

ELAKi juhi hinnangul on äärmiselt oluline välismajanduspoliitika jätkuv edendamine, kuna selle kaudu loob riik ettevõtjatele ja investoritele uusi võimalusi. "Otsati on seegi seotud meie europüüdlustega, sest vastav positiivne otsus annaks Eestile väga vajaliku arengutõuke," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul on tähtis, et Eesti ametkonnad suudaksid senisest enama sünergiaga tegutseda välismajanduspoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Üldine arengupaber "Made in Estonia" annab hea aluse sellel aastal keskenduda juba konkreetsemate strateegiate väljatöötamisele.

"Seejuures oleks näiteks mõistlik, et enne Shanghai EXPO avamist selle aasta mais võiks meil olla paremini läbi mõeldud Hiina strateegia".

Saksamaa rahandusminister: Eesti pääseb eurotsooni lisatingimusteta

2009-12-20

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kinnitas Berliinis toimunud kohtumisel Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laariga, et kriteeriumite täitmise korral on Eesti eurotsooni teretulnud ning avaldas veendumust, et mingite võimalike lisatingimuste seadmisest Eesti tee tõkestamiseks eurotsooni ei saa juttugi olla.

Laar arutas Saksamaa rahandusministriga ka majanduslikku olukorda nii Eestis kui regioonis laiemalt. Schäuble avaldas tunnustust Eesti poliitikale, mis on võimaldanud hoida eelarve puudujääki kontrolli all ning astuda sellega vajalikke samme eurotsooni suunas. Tema hinnangul on see eriti positiivne, vaadates laiemalt Euroopas, sealhulgas eurotsoonis endas toimuvat, kus näiteks Kreeka olukord on erakordselt ebameeldiv ja murettekitav.

Kommenteerides kohtumisel räägitut ütles Mart Laar, et Schäuble avaldas tugevat toetust uutele liikmesriikidele ning pidas nendega täielikku arvestamist möödapääsmatult oluliseks.

"Schäuble kritiseeris Saksamaa valitsuste neid otsuseid, mida tehti üle uute liikmesriikide peade, nendega konsulteerimata ning nende huve arvestamata. Euroopa peab arvestama nende Nõukogude terrori all aastakümneid elanud rahvaste kogemust ning mitte laskma liikmesriikidel, kaasa arvatud Saksamaal, ajada Venemaa suhtes mingit separaat-poliitikat," ütles Laar.

Laar ja Schäuble esinesid Berliinis Euroopa Majas korraldatud diskussioonil Euroopa mineviku ja tuleviku üle, kus kõne all oli ka kommunismi kuritegude teadvustamise vajadus Euroopas.

Tõniste ja Sester soovivad kommertsbussiliinidel konkurentsi

2009-12-03

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadikud Toomas Tõniste ja Sven Sester esitasid parlamendi menetluses olevale ühistranspordiseaduse eelnõule muudatusettepaneku, mille eesmärk on kommertsbussiliinidel konkurentsi soodustamine ja seeläbi piletihindade alandamine.

Ühistranspordiseaduse praeguse redaktsiooni alusel väljastatakse kommertsliiniload viieks aastaks ning luba omav vedaja saab seda konkursita pikendada ka järgnevaks perioodiks. Muudatusettepaneku kohaselt korraldataks iga kord liiniloa väljastamiseks konkurss ja lõpetataks praegune olukord, kus oluline osa turust on sisuliselt konkurentsile suletud.

"Kehtiva regulatsiooni alusel antakse liiniloa omanikule tähtajatu ainuõigus ning uutel vedajatel tekib avaliku konkursi kaudu õigus turule ligi pääseda vaid juhul, kui ainuõigust omaval ettevõtjal kaob huvi liiniveo teenuse osutamise vastu või vedaja liiniluba tunnistatakse kehtetuks," lausus Tõniste.

"Tarbijale soodsate tingimuste tekkeks oleks õige, kui seadusandja tagaks vähemalt minimaalse konkurentsi - ainuõiguse perioodilise uuendamise asendamisel avaliku konkursi korraldamisega, et kasvõi luua võimalus konkurentsiks," ütles Sven Sester.

Eurotsooni mittekuuluvad riigid vajavad EL täiendavat abi majanduskriisist väljatulekuks

2009-11-25

"Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on neid ühiseid poliitikaid toetanud. Nüüd on nõukogu ja liikmesriikide valitsuste kord alustada jõulise ühise välis-, julgeoleku-ja energiapoliitikaga, mis oleksid tõeliselt usaldusväärsed meie partnerite jaoks, " ütles Kelam

"Möödunud talve energiakriisi vältimiseks on üks pakilisemaid ülesandeid ühtse energiaturu lõplik väljakujundamine, üle-euroopaliste elektrivõrkude ja -hoidlate arendamine ja energiasolidaarsuse klausli rakendamine, " kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul seisneb probleem ka majanduskriisist väljatulemises.

"Eriti kehtib see riikide kohta väljaspool eurotsooni, mis on enim kannatanud järsu investeeringute languse ja kasvava tööpuuduse all. Võrreldes euroala liikmetega on need riigid muutunud haavatavamaks seoses ebasoodsate konkurentsitingimustega, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami ettepanekul on tarvis ajutisi meetmeid nagu täiendavaid laenuvõimalusi väike-ja keskmise suurusega ettevõtetele ja toetusi infrastruktuuri arendamiseks. "Veelgi enam, riikliku kaasfinantseerimise nõuete ajutise vähendamisega oleks tagatud parem juurdepääs Euroopa fondidele," tegi Kelam ettepaneku.

Tunne Kelam tõstatas ka Eesti eurotsooni pürgimise küsimuse. "Eesti on üks madalaima välisvõlaga riik ja samuti oleme suutnud eelarve puudujäägi kontrolli alla võtta."

"Usun, et Eestil on hea võimalus liituda euroalaga 2011.aastal, " ütles Kelam.

Tunne Kelam: Läänemere strateegia – kas Lissaboni strateegia edulugu?

2009-09-16

Läänemere strateegiat käsitleval debatil õnnitles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni eestkõneleja Tunne Kelam eesistujamaad Rootsit strateegia eduka rakendamise alustamise eest.

"2004. aastast on Läänemerest saanud Euroopa Liidu sisemeri. Strateegia kajastab selles regioonis viis aastat tagasi toimunud põhimõttelisi muudatusi ning see on praegu põhjuseks, miks Euroopa Liit vajab laiaulatuslikku lähenemist, et esitatud väljakutsetele ja võimalustele koordineeritult reageerida, " ütles Eesti saadik.

ERP fraktsiooni liige tuletas meelde, et strateegia algatajate põhieesmärk oli muuta Läänemere regioon üheks konkurentsivõimelisemaks ja kiiremini arenevaks Euroopa Liidu regiooniks. "Kui me suudame kasutada maksimaalselt Läänemere strateegia pakutud võimalusi, siis võib just sellest regioonist kujuneda Lissaboni programmi edulugu, " rõhutas Kelam.

"Just praegu vajab see piirkond rohkem kui varem paremat ligipääsu ja turvalisust energiaturgudel, " ütles Kelam. " On vaja alternatiivseid energia tarnekanaleid ning eelkõige on vajadus ühise energiasüsteemi loomise järgi Läänemere ümber. Kahepoolne ja peamiselt poliitiline Nord Streami projekt tuleb lahendada arvestades kõigi Läänemere-äärsete riikide õiguspäraste huvidega ja kindlasti mitte enne, kui Vene valitsus ühineb Espoo konventsiooniga," ütles ERP fraktsiooni nimel kõneleja.

Tunne Kelam: kriisist väljatuleku võti on Euroopa siseturu täielikus avamises

2009-06-30

29. juunist 2. juulini toimuvad Ateenas Euroopa kristlikke demokraate ja konservatiive ühendava Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni õppepäevad.

Lahkuvad ja vastvalitud Euroopa Parlamendi liikmed kavandavad koos Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ning Komisjoni ja Kreeka valitsuse liikmetega lähema viie aasta tegevuskava ning ERP valimisprogrammi elluviimist. Rootsi valitsus tutvustab ERP fraktsioonile Rootsi eesistumise eesmärke.

Ateena kokkutulekust võtavad osa ka mitmed Briti konservatiividest Europarlamendi liikmed, kes eelistavad jätkata tihedat koostööd 264-liikmelise ERP-ga, mis ühendab 36% uue parlamendi liikmeist.

30. juuni ennelõunal arutati Euroopa sisejulgeoleku ning majanduskriisist väljumise probleeme.

Eesti esindaja ERP fraktsioonis Tunne Kelam rõhutas oma sõnavõtus, et majanduskriisist väljatulek on lahutamatult seotud otsustavusega vabaneda senisest rutiinist, avada siseturg ning ühendada võimalikult eri riikide ressursid tööpuuduse ületamiseks ning majandustegevuse uudsete vormide arendamiseks.

ERP fraktsioonil kui Euroopa juhtival poliitilisel jõul on selles eriline vastutus, tõdes Kelam.

Eesti esindaja tõi esile kolm punkti, mille elluviimist ERP peab suunama.

1. Euroopa siseturu loomise lõpuleviimine, seda eriti energia ja transpordisektori osas;

2. Euroopa siseturu testi sisseseadmine, mis tähendab iga uue seadusandliku algatuse mõju hindamist neljale põhivabadusele (Kelami arvates oleks selline test praktiline vahend ennetamaks siseturu arengut pärssivate algatuste vastuvõtmist);

3. Trans-Atlantiliste koostöösuhete tugevdamine. Nimetatud valdkond pakub kõneleja sõnul hiiglaslikku potentsiaali majanduse elavdamiseks mõlemal pool Atlandi ookeani.

"ERP ning Euroopa Parlament on kavandanud funktsioneeriva Atlandi-ülese turu loomise juba kuue aasta pärast, aastaks 2015," märkis kõneleja. "On eriti tähtis, et see ei jääks parlamendi kavaks, vaid et uus Komisjon need eesmärgid ellu viiks," ütles Kelam.

Christopher Beazley ning Tunne Kelam toonitasid ka Rootsi eesistumise ajal algava Läänemere strateegia elluviimise tähtsust kogu Euroopa Liidu jaoks. Kelam tõstis esile vajaduse saada Euroopa Liidu tugi uue trans-Euroopa raudteeliini ehitamiseks, mis ühendaks Helsingi läbi Baltimaade ja Poola Berliiniga.

Laar: kui maja põleb, pole aega poliitmänge mängida

2009-06-17

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles eile õhtul erakonna volikogu istungil, et on
aeg seada Eesti tuleviku huvid kõrgemale lühiajalise iseloomuga otsustest ning erakondade
poliitilistest huvidest.

"Kui maja põleb, pole poliitiliste mängude jaoks ei aega ega võimalust. Klassivõitluse edendamine,
streigid ja obstruktsioon parlamendis ei aita Eesti ees seisvate probleemide lahendamisele kaasa,
pigem lükkavad nad lahendusi edasi," lausus Laar.

Tema hinnangul pole juhul, kui soovime, et Eestil aasta lõpuks näpud põhjas poleks, muud võimalust,
kui praegu Riigikogu ees olevad otsused eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks heaks kiita -
vastasel korral võidetakse küll kohalike valimiste eel populaarsust, kuid seatakse ohtu Eesti
tulevik.

Samas avaldati erakonna volikogul muret, kas hetkel arutlusel olevad muudatused, eriti maksude tõus
ikkagi viib eelarve kulude ja tulude tasakaalustamisele. Volikogul leiti, et kui eelarve tasakaal
satub ohtu, siis tuleb valitsusel kiiremas korras täiendavalt kulusid kokku tõmmata. Volikogul
arutati ka 2010. aasta eelarve koostamist, mille juures peeti vajalikuks selle tulude-kulude
tasakaalustamiseks mitte keskenduda maksude tõstmisele, vaid kulude kärpimisele.

„Eelarvet võib paberil makse tõstes tasakaalu viia, kuid tegelikkuses võib sel viisil tulude
tõstmine aga viia hoopis kulude kasvuni. Majanduse külmutamine maksutõusu kaudu suurendab
tööpuudust, mis omakorda leiaks koha eelarve kulupoole kasvavas puudujäägis," lausus Laar.

Ta kinnitas, et IRL jaoks pole olemas punaseid jooni, mille arutamiseks eelarve tulude-kulude
tasakaalustamiseks keeldutakse. Selliste joonte tõmbamine tõstaks küll kahtlematult erakonna
populaarsust, selle tagaajamist ei saa valitsuserakond endale antud olukorras aga lubada.

„Me vajame julgust olukorra tõsidusele otsa vaadata. Meie ees on reaalne võimalus kriisist väljuda,
aga ka selle põhja vajuda. Oleme varem suutnud rasketel aegadel teha õigeid otsuseid, miks ei peaks
me seda praegu suutma".

Mari-Ann Kelam ei hakka kasutama kuluhüvitisi

2009-06-06

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni liikmeks saanud Mari-Ann Kelam võtab Riigikogu liikme vastutuse, kuid ei hakka kasutama võimalust hüvitada tööga seotud kulutused Riigikogu kantselei eelarvest.

Mari-Ann Kelam soovib jätkuvalt tegelda oma koduvalla Viimsi küsimustega, kuid olukord riigis nõuab keskendumist Eesti majandussurutisest väljatulekule.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus. Poliitikuna tunnen nende 2400 inimese ees, kes mind Riigikogu valimistel toetasid kohustust koos teiste meie saadikutega Eestis ja Euroopas teha neid raskeid valikuid, mida on vaja majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks," lausus ta.

Kelami sõnul on praegu peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve, järgmine samm peab olema majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti.

„Need otsused on õiged Eestile, kuid need pruugi hetkel tunduda populaarsed.
Õnneks kuulun erakonda, mis teeb õigeid otsuseid raskel ajal nii Euroopas kui Eestis".

Taustaks:

Mari-Ann Kelam on sündinud 1946. aastal Saksamaal Ansbachi põgenikelaagris ning elas kuni 1993. aastani Ameerika Ühendriikides, kus töötas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) asepresidendi ja Washingtoni büroo juhatajana ning oli Eesti Vangistatud Vabadusvõistlejate Abistamise Toimkonna sekretär.

Mari-Ann Kelam on olnud Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige (1990-1992), töötanud Välisministeeriumi pressiesindajana 1993-1996, Isamaaliidu välissekretäri ametikohal ning ta kuulus aastatel 1999-2003 Riigikogu IX koosseisu. Alates 2005. aastast on Mari-Ann Kelam olnud Viimsi valla volikogu aseesimees ning valla sotsiaalkomisjoni esimees.

Tsahkna: koalitsiooni sünnist on vara rääkida

2009-05-28

IRLi peasekretär Margus Tsahkna on üllatunud teadetest, nagu koguneks homme istungile IRLi volikogu. Ta ütles pärast koalitsiooniläbirääkimiste seni viimast vooru, et IRLi läbirääkijatele tunduvad mitmed pakutud lahendused eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks liialt optimistlikud.

„IRLi eesmärk on eelarve tulud ja kulud mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses tasakaalu viia - läbirääkimistel lepiti kokku see, et kui mõnele osapoole kirja pandud ühisosas midagi ei sobi, esitatakse selle asemel konkreetsed parandusettepanekud".

Tsahkna sõnul ei saa Eesti edasi minna riigieelarve tasakaalu hoidmata, sest Eesti perede heaolu ja inimeste töökohad on ohus. Õiged otsused raskel ajal tagavad Eesti hea käekäigu - ilusaid lootusi täis eelarvet pole mõtet enam koostada, aeg on tegelikkusele otsa vaadata ja enese petmine lõpetada. Ka tuleb tõsiselt läbi kaaluda kõik esitatud ettepanekud maksude tõstmiseks.

„Valitsus peab endale aru andma, et tema praegustel kokkulepetel on otsene seos praeguste töökohtade hoidmisega ja uute töökohtade loomisega, samas on selge, et tulevikule suunatud lahendused ei sünni raskeid kärpeotsuseid tegemata.

IRL kutsub täna kella kolmeks Toompea lossi kokku erakonna eestseisuse, et arutada senistel läbirääkimistel kolme erakonna poolt paberile pandud ühisosa ning vajadusel esitada sellele oma täiendavad ettepanekud. Samuti oodatakse läbirääkimistel sõnastatud ettepanekute suhtes seisukohavõttu täna kogunevalt Rahvaliidu juhatuselt.

Mihkelson: IRLi prioriteet on ettevõtlus ja töökohad kõikjal Eestis

2009-05-19

Marko Mihkelson ütles täna Jõgeva Kultuurikeskuses Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud saadikukandidaatide debatil, et seab Euroopa Parlamendis on prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada ettevõtlust ning luua uusi töökohti kogu Eestis.

Ta peab regionaalpoliitika arendamisel esmatähtsaks toetada uute töökohtade loomist ja ettevõtluskeskkonna parandamist, kuna see on eeldus regioonide arenguks.

„Selle asemel, et loota ja oodata vaid keskvalitsuse poolset tulubaasi tugevdamist, oleks omavalitsustel õigem püüda ettevõtlust kõigiti toetada ja aidata ettevõtlikel inimestel tulla takistustega ettevõtlusega alustamisel ja tegelemisel," lausus Mihkelson.

Tema hinnangul on Euroopa Parlamendi saadikute peamine ülesanne üle-Euroopaliste ettevõtlust pärssivate regulatsioonide kõrvaldamise kõrval astuda ka samme teenuste turu täielikuks avamiseks, taotledes inimeste, teenuste, kapitali ja kaupade täiesti vaba liikumist, kuna see soodustab ka ettevõtluse ja töökohtade tulekut Eestisse.

„Eesti inimesed ja perekonnad seisavad silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis oma mõjudega ja kasvav töötus, mis laastab omavalitsuste tulubaasi. Need on probleemid, millega tuleb aktiivselt tegeleda ja otsida aktiivselt lahendusi. Võltsoptimism ja tühjad lubadused ei ole ka siin lahendused".

Mihkelson meenutas, et Isamaa ja Res Publica Liit on pakkunud õigeid otsuseid - praegune raske aeg näitab kõige selgemini, et sammud omavalitsuskorralduse ja koolivõrgu tugevdamiseks on hädavajalikud, ning me oleme jätkuvalt valmis neid astuma.

„IRL on võimeline neid raskeid valikuid tegema - need annaksid ka võimaluse majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks. Ka täna, kui IRLi peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve, on eriti tähtis, et valitsussektor, ka omavalitsused pingutaksid püksirihma kergendades maksumaksjate koormat, mitte tehes seda raskemaks. Ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimine vähemalt 10 protsenti on samm selges suunas," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta. IRL soodustab ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustab Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile.

IRL moodustas delegatsiooni läbirääkimisteks eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liit moodustas delegatsiooni, et Reformierakonna ettepanekul alustada konsultatsioone tekkinud ummikseisust edasiliikumiseks. IRLi esindavad läbirääkimistel eelarvetasakaalu ja töökohtade nimel volikogu esimees Helir-Valdor Seeder, Riigikogu
fraktsiooni aseesimees Urmas Reinsalu ja peasekretär Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul seisavad Eesti perekonnad seisavad raskete aegade ees, olles ebakindlad sissetuleku ja töökohtade tuleviku suhtes. Riigijuhid peavad sellises olukorras tegema võimalikult kiiresti otsused, et aidata Eesti rasketest aegadest üle ja inimestel vastu pidada.

„Oleme seisukohal, et otsustamine on hädavajalik, et saaksime langetada õiged otsused raskel ajal, kriitiliselt tähtis on parandada eelarvetasakaalu nii, et me säästaksime võimalikult palju töökohti," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on IRLi peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Tsahkna sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

IRLi peasekretär usub, et Mart Laar, Tunne Kelam ja IRL langetavad otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed.

„IRL teeb õigeid otsuseid raskel ajal Euroopas ja Eestis".

IRLi naised seisavad terve töörahva eest

2009-05-16

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu koos Naiste Koostööketi liikmetega arutab täna Tallinnas Rahvusraamatukogus alkoholi liigtarbimise kahjust ühiskonnale ning arutab riigi võimalusi sellesse eri meetmetega sekkuda.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on alkoholiga seotud kulud hinnanguliselt Euroopa riikides üle 10 korra suuremad, kui laekub riigikassadesse alkoholiaktsiisi. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ( 12 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas) ning alkoholist tingitud
kahju on seetõttu samuti suur.

„Alkoholi liigtarbimise tagajärjel enneaegsest suremusest ja haigestumisest tingitud kogukahju Eesti majandusele võib olla ligi 6 miljardit krooni aastas," ütles Iva.

Tema sõnul on praeguses majandusolukorras eriti tähtis, et alkoholi liigtarbimine ei süveneks, sest alkohol ei tohi olla takistus töökoha hoidmisel ja normaalse elukvaliteedi säilitamisel.

„Ka on alkoholitarbimise mõju riigieelarvele täiesti selgelt kahjulik".

Naiskogu arutelu algab täna kell 11 Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Juhan Parts Eesti-Ukraina majanduskoostööst: vaja on leida uusi partnereid ja võimalus

2009-05-15

Kiievis toimunud Eesti majandusseminaril esinenud ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse(EAS) esinduse avanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kutsus nii Eesti kui Ukraina ettevõtjaid otsima ühiseid kokkupuutepunkte, sobivaid partnereid ja häid võimalusi investeeringuteks ning kaubanduseks.

„Ukraina turg on suurte võimalustega ja Eestile juba ammu ja ka praegu äärmiselt oluline," ütles Juhan Parts. „Üle 400 Eesti kapitalile toetuvat firmat on siia investeerinud ja paljud plaanivad seda teha lähitulevikus," lisas ta. Samas kutsus majandusminister Ukraina ärimehi investeerima Eestisse: „Läänemeri ja seda ümbritsevad riigid moodustavad olulise äripiirkonna Euroopas ja meil koos teiega on selles piirkonnas üheskoos äri tegemiseks head võimalused: me tunneme teineteist juba pikka aega, oskame ja suudame suhelda ja pakume omalt poolt vähese bürokraatiaga, mõistlike maksude ja arenenud IT-lahendustega ärikeskkonda.

Kohtumisel Ukraina suurettevõtete Liidu presidendi Ukraina parlamendiliikme Anatoliy Kinakhiga räägiti mõlemapoolsest koostöövajadusest väljumisel praegusest kehvast majandusseisust. Vaja on häid transpordiühendusi, mis kulgeksid mitte üksnes Eesti ja Ukraina vahel, vaid Eestist edasi Skandinaaviasse, samuti on senisest veelgi rohkem vajalik arendada otsekontakte firmade vahel, mõlemale poolele omaste tugevuste ärakasutamist ja konkurentsivõimelisi ning ekspordiks sobivaid tooteid ja teenuseid, tõdesid mõlemad osapooled.

„Meie IKT- ja logistikasektor ning finantsteenused on tasemel," ütles Juhan Parts Eesti äritrumpe loetledes. „Suured võimalused võivad peituda aga ka mujal ning paljud täna siin viibivad Eesti ettevõtted näevadki oma võimalusi just nimelt Ukrainasse investeerides ning siinsel turul tegutsedes," lisas ta. Sellel aastal loodud Eesti Äri Assotsiatsioon Ukrainas on oluliseks märgiks, et huvi Ukraina vastu on tõepoolest suur - sarnased ühendused on Eesti ettevõtjate poolt loodud vaid mõnes üksikus riigis ning sellega liituma on oodatud Ukrainas tegutsevad Eesti ettevõtted ja ärimehed.

Meie majandusministrit saatnud eri valdkondi esindanud äridelegatsiooni suurus ja esinduslikkus ei jätnud kahtlust selles, et täna Ukrainas oma esindused avanud Baltecole ja Baltikale, ja paljudele teistele Eesti firmadele, hulganisti kasiinosid omavale Olympic Casinole ning eestlaste initsiatiivil ja osalusel kerkinud suurejoonelisele O´Key ostukeskusele on oodata mõjusat järge. Oma panuse sellele annab kindlasti nii Eesti Suursaatkond Kiievis kui ka värskelt avatud EAS-i esindus ja selle esindaja Kiievis Denis Priimägi. Ministri visiidi ajal avati Kiievis kolm suurt Eesti firmade esinduskauplust, kus müüakse Eesti mööblit, ehitusmaterjale ja sanitaartehnikat.

Juhan Parts andis Kiievis ajakirjanikele ka pressikonverentsi ja hulgaliselt intervjuusid, millel esitatud küsimused puudutasid nii Eesti ärikeskkonda, majanduskriisist väljatuleku ja Eesti-Ukraina koostöövõimalusi, aga ka siinse visiidi jooksul toimunud kohtumistel kolme Ukraina ministriga räägitut.

Juhan Parts kohtus Ukraina energeetikaministri ning presidendi julgeolekunõunikuga energeetika alal

2009-05-14

Kohtumisel Ukraina energeetikaministri Yurii Prodaniga oli teemaks kahe riigi ja Euroopa Liidu koostöö ning Eesti ja Ukraina vaheline energeetikakoostöö.

„Meil on mitmed ühised koostööpunktid energeetikas," kinnitas Juhan Parts kohtumisel kütuse- ja energeetikaminister Yurii Prodaniga, „taastuvenergia, tuule- päikese- ja bioenergia arendamine, võimalik ühtse Euroopa ühtse elektrituru laienemine Ukrainasse, Odessa-Brodõ-(Blotsk-Gdansk) naftajuhtme projekt, võimalik põlevkivialane koostöö".

Ministrid analüüsisid Euroopa gaasituru arenguid ning gaasivarustuse mitmekesistamise võimalusi.

Ukraina minister rõhutas riigi gaasivarustussüsteemi töökindlust, aga tõdes vajadust selle moderniseerimiseks. „Nordstreami tuleb suhtuda väga ettevaatlikult," ütles Yurii Prodan kohtumisel.

"Enne eksisteerivatele gaasivarustussüsteemidele alternatiivprojektide rajamist tuleks teha täpsed majandusarvestused, mis tõestaksid, et selle gaasitrassi rajamine on majanduslikult mõttekas ja ei tõsta gaasi hinda Euroopa tarbijate jaoks." Ukraina ministri sõnul on turvalisem ja odavam olemasolevate süsteemide senisest efektiivsem kasutamine ja nende moderniseerimine.

Ukraina pool oli huvitatud põlevkivialasest ja taastuvenergia alasest koostööst Eestiga. Yurii Prodan tutvustas ka Ukraina tulevikuplaane aatomienergeetikas, millele arendamist pidas ta vältimatuks.

Juhan Parts kohtus ka Ukraina presidendi julgeolekunõunikuga energeetika valdkonnas Bohdan Sokolovskyga, kellega arutati samuti riikidevahelist koostööd energeetikas ning Euroopa energiaharta ja energia varustuskindluse küsimusi.

Mihkelson: energeetikast sõltuvad nii riigi rahaline käekäik kui inimeste töökohad

2009-05-14

Marko Mihkelson ütles täna Jõhvis peetud Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil „Energeetika ja keskkond - sõbrad või vaenlased?", et energiasektorit ootavad ees suured muutused, millest sõltub tulevikus nii riigi energeetiline käekäik kui inimeste töökohad.

„Eesti energiasektor peab muutuma tänasest tõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks läbi tasakaalu kolmes aspektis - keskkonnamõju, varustuskindlus ning taskukohasus. Ükski teadaolev energiaallikas ei lahenda korraga kõiki kolme probleemi, kuid neid kombineerides on võimalik jõuda tasakaalustatud lahenduseni".

Mihkelson toonitas eraldi energiasäästu olulisust läbi energiatarbimise taseme hoidmise, ning jätkuvat panustamist teadlaste ja teiste ekspertide töösse, kes energeetikat arendaksid.

"Ehkki Eesti on silmitsi raskete aegadega: majanduskriis, kasvav tööpuudus ja perede keeruline olukord, tuleb probleemide ennetamiseks minetada võltsoptimism või tühjad lubadused, vaid tuleb teha otsuseid, mis tagavad energiamajanduse jätkusuutlikkuse.

„On selge, et ainuüksi elektri tootmisesse tuleb lähema 15 aasta jooksul investeerida ligi 50 miljardit krooni, koos kulutustega energiatõhususe suurendamisse ja võrkude arendamisse võib see kulu olla 15 aasta perspektiivis kuni 100 miljardit krooni".

Mihkelsoni sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm meie plaanist „Tööd Eestile!" Küsimus on ka tingimuste loomises uute töökohtade tekkeks ning riigi stabiilsuses kulutustes energeetikas. IRL on võtnud eesmärgiks tagada eelarve tasakaal ja selline ettevõtluskliima ning investeeringud, mis looks 20 000 uut töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

Mihkelsoni sõnul teeb IRL otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid rasketel aegadel Euroopas ja Eestis.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud," ütles Mihkelson.

Juhan Parts kutsus Soome ettevõtjaid uuesti Eestisse investeerima

2009-05-08

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts osales täna Helsingis Soome ettevõtjatele mõeldud Eestit tutvustaval seminaril „Verkotu Viroon" Helsingi Linnavalitsuses.

Oma kõnes rõhutas ta Eesti sihikindlust üleminekul eurole, vajadust restruktureerida majandust senisest ekspordisuutlikumaks ning tutvustas programme ja võimalusi välisinvesteeringute ja ekspordi toetuseks.

Parts tõstis esile ka Soome erilise koha Eesti majanduspartnerina.

„Eesti ärikeskkond on endiselt hea, ettevõtlusvabadus suur ja tööjõud kompetentne ja konkurentsivõimeline. Nüüd, kus ka palgatase on madalam kui seni, on õige aeg Eestisse investeerida," ütles Parts Helsingi Linnavalitsuses peetud ettekandes. „Täna on aga oluline vaadata meievahelist koostööd uue pilguga. Meil on võimalused ühiseks teadus- ja arendustööks, samuti vajame ühiseid piiriüleseid äriklastreid," lisas Parts.

Juhan Partsi visiit Soome algas esinemisega Soome MTV3 hommikuprogrammis, kus ta kinnitas antud intervjuus, et Eesti ei ole plaanis devalveerida eesti krooni ja tutvustas valitsuse strateegiat kriisist väljumiseks, mille keskseks sõnumiks on kulude ülevaatamine ja kohandamine buumijärgse majanduse vajadustele.

Päevase visiidi päevakavas on ka Talsingi/Hellinna raporti esitlus Helsingi Linnavalitsuses, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt teistkordselt Helsingis korraldatavate "Viro kutsuu kylään" - päevade avamine Senaattitoril koos Helsingi linnapea Jussi Pajuneniga ning kohtumised Soome ettevõtjatega.

Laar: ettevõtlust toetades hoiame töökohti

2009-05-07

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Riigikogus ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel, et on rõõmus, et jõutakse selle vastuvõtmiseni.

„Just nii – ettevõtlust toetades, töökohti hoides – on meil võimalik sellest kriisist väljuda, mitte ettevõtjatele uusi makse peale ladudes,“ lausus Laar.

Tal on hea meel tõdeda, et ka teine pool sellest majanduse elavdamise paketist, mis on tükk aega olnud arutusel, on jõudnud valitsuses tõesti lõpusirgele - pärast ägedaid, aga konstruktiivseid vaidlusi on jõutud nii kaugele, et ka see läheb lähiajal, vastuvõtmisele.

„Meil on ka selle üle väga hea meel ja ma usun, et see näitab ka seda, et valitsus suudab jätkuvalt langetada raskel ajal õigeid otsuseid“.

Laari hinnangul teeb silmitsiolek globaalse finantskriisi, kasvava töötuse ja perede keerulise olukorraga võimaluse majanduse ja ettevõtluse uuenemiseks.

"Selleks peab Eesti leidma endas jõudu ja otsustusvõimet tasakaalustada riigieelarve, toetada ettevõtlust ja hoida töökohti".

Juhan Parts: Eesti energeetika peab olema mitmekesine ja säästev

2009-05-06

Täna tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Riigikogu istungil pikaajalist energeetika arengukava, rõhutades eelkõige mitmekesise ja säästva energeetika arendamise vajadust ja kuni 100 miljardit krooni nõudvate pika-ajaliste investeeringute olulisust energeetika arengusse.

„Eesti energiasektor peab muutuma tänasest tõhusamaks ja ka keskkonnasäästlikumaks. Selleks tuleb meil investeerida ainuüksi elektri tootmisesse lähema 15 aasta jooksul ligi 50 miljardit krooni," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Partsi hinnangul on pika-ajalise arengukava võtmemärksõnadeks mitmekesistatud energeetika, energiaturu avanemine ja ratsionaalne areng, mida iseloomustab uute tehnoloogiate toomine energiaportfelli.

Arvestades ka põhjendatud kapitalivajadust energiatõhususe tõstmiseks, soojasektori eeldatavaid investeeringuid, elektri- ja gaasivõrkude arendusi on hinnanguline energiasektori investeeringute koguvajadus Eestis 15 aasta jooksul kuni 100 miljardit krooni.

„Teine tähtis valdkond on energiasääst - oleme võtnud eesmärgiks mitte ületada praegust energiatarbimise taset ja mitte raisata primaarenergiat," lisas Parts. Samas tuleb Partsi hinnangul tagada ka tulevikus piisav teadlaste ja võimekate inimeste hulk, kes energeetikat ka aastal 2020 arendaksid.

Arengukavas on sarnaselt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ette nähtud Energiaagentuuri ellukutsumine, mille eesmärk on olla Eesti energeetika riiklik ajutrust ning ka energiasektori investeeringute toetaja ja elluviija.

Juhan Parts kutsus Euroopa Liitu laiendama eurotsooni ja looma ühist õiguskeskkonda internetiärile

2009-05-06

Eile Prahas toimunud Euroopa Liidu Mitteametlikul Konkurentsivõime nõukogul esindas Eestit majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes oma sõnavõtus rääkis eurotsooni laiendamisest, vajadusest kiiresti rakendada teenuste direktiiv ning tõsta tarbijate kindlustunnet piiriüleste tehingute sooritamisel.

Rääkides viiest aastast, mis on möödas Euroopa Liidu laienemisest, tõdes Juhan Parts, et kindlasti on tegu win-win arenguga nii uute, kui vanade liikmesriikide jaoks. „Eesti on heaks näiteks sellest, kuidas nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes on meie side naaberriikidega oluliselt tugevnenud," ütles ta ning lisas, et „ üheskoos on meil ka märksa suuremad eeldused käimasolevast kriisist edukalt väljuda kui eraldi. Kriisist väljumisel ja oma siseturu arendamisel ei tohiks me aga unustada kaht Euroopa Liidu põhiväärtust: stabiilsust ja vabadust". Oma sõnavõtus rõhutas Juhan Parts vajadust eurotsooni laiendamise järele, mis taastaks investorite, finantssektori, reaalmajanduse ja mis väga oluline, ka tarbijate kindlustunde. „Eesti on endale seadnud eesmärgiks eurole ülemineku 2011. aastal ja me näeksime rõõmuga kui teisedki riigid kohandaks oma majanduse ja finantseesmärgid hetkeolukorraga. Meil on vaja rohkem riike ja tarbijaid, kes kasutaksid sama valuutat," ütles Parts.

Rääkides teenuste direktiivist nõustus Eesti majandusminister Euroopa Liidu eesistuja riigi Tśehhi arvamusega selle kiireks rakendamisvajaduseks. „Mõnikord keskendume me kahjuks liigselt sellele, kes teenust pakub, unustades selle, mida tarbijad tegelikult ootavad või vajavad, ning riskime nii varjatud majandusliku natsionalismiga. Ühelt poolt me lubame tarbijate nimel erinevaid hindu välismaal saadetud SMS-idele, teisalt sallime praeguses Telekomi paketis teenuste pakkuja poolt kehtestatud keelde innovaatilistele tehnoloogiatele nagu seda on Skype, mis võimaldab klientidel ilma rahata suhelda," tõstatas Juhan Parts taas teema, millest ta ka varem on avalikult rääkinud.

„Oleme palju kõnelenud teadmistepõhisest majandusest, aga üks selle tugisambaid on soodne intellektuaalse omandi kaitse, mis tänaseni Euroopas puudub. Ka selles asjas toetan ma eesistuva riigi Tśehhi ettepanekut selle teemaga tõsiselt tegelemiseks," ütles Parts. „ Enamusel eurooplastest on olemas arvutid ja ligipääs internetti ning Euroopa Komisjon on teinud oma ettepanekud toetada edasist lairiba arendamist. Paraku eurooplased ei kasuta täna internetti piisavalt ostukeskkonnana ja seda osaliselt kindlasti seetõttu, et me pole olnud küllalt kiired loomaks seal head õiguskeskkonda. Seepärast toetame edasist tööd reeglitega, mis aitaksid luua sellist usaldusväärset piiriülest äri," lisas minister.

Majandusministeerium esitas välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011

2009-04-30

Täna saatis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts partnerorganisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuste kogumiseks ministeeriumis välja töötatud Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011.

Made in Estonia: Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011 sisaldab lisaks juba käivitatud ettevõtmistele mitmeid uusi algatusi, mis tuleb kolme aastaga ellu viia, et suureneks välisinvesteeringud Eestisse ning kasvaks meie ettevõtete ekspordisuutlikkus. Tegevuskava ühendab varasemates strateegiates ette nähtud ja ka juba töös olevad tegevused. Kindlasti ei ole tegemist lõpliku nimekirjaga vajalikest tegevustest ning nii partnerorganisatsioonid kui kõik huvitatud kodanikud võivad esitada oma ettepanekuid veebikeskkonna www.osale.ee kaudu. Kava saab lugeda ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt http://www.mkm.ee/public/Made_in_Estonia_5.docx

Tegevuskavas püütakse anda vastused järgmistele küsimustele: millistest riikidest välisinvesteeringuid Eestisse oodatakse; milliseid välisinvesteeringud mõjutavad enim Eesti majandust; millised on eksportimisel ettevõtja jaoks peamised probleemid, millised on edasised väljakutsed ning milliseid tegevusi oleks vajalik väljakutsete realiseerimiseks ellu viia.

Välisinvesteeringute juurde toomiseks ning nende mõju suurendamiseks tuleb keskenduda konkurentsivõimelise investeerimiskeskkonna ja transpordiühenduste arendamisele, investeeringute toetuspaketi väljatöötamisele, Eesti riigi mainekujundusele ja aktiivsele investorite järelteenindusele.

Nende eesmärkide täitmiseks:

- luuakse välisinvestorite teeninduspakett

- välisinvesteeringute kaasamisel võetakse kasutusele sektoripõhine lähenemine

- selgitatakse välja investeerimiskeskkonna konkurentsivõime tõstmiseks olulised maksumeetmed

- suurendatakse otselennuühendusi Euroopa tähtsamate tõmbekeskustega

- tekitatakse kohalikud tarneahelad

Ekspordi kasvatamiseks tuleb aidata ettevõtetel saada piisavalt ekspordiga alustamiseks vajalikku teavet ning omandada oskusi välisturgudele sisenemiseks, saada osa välisturgudel pakutavates tugiteenustest ning tõstavad Eesti välispoliitika seotust meie ettevõtete ekspordivõimekusega.

Olulisemate algatustena:

- kasutatakse rohkem poliitilist kapitali (näiteks presidendi, valitsusliikmete visiidid) Eesti ettevõtete ärihuvide eest seismisel

- ekspordialaste oskuste arendamiseks luuakse kõrgkoolidesse ekspordi juhtimise programm

- suurendatakse ekspordigarantiide mahtu

- viiakse ellu regionaalsete ekspordiinkubaatorite rajamine olulisematesse ekspordi sihtriikidesse

- luuakse valitsuskomisjoni seisuses ekspordi ja välisinvesteeringute nõukogu

Pärast partneritelt saadud arvamuste ja ettepanekute analüüsimist ja tegevuskavasse sisse viimist esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegevuskava Vabariigi Valitsusele.

230miljoniline mõõdistuslaev sai rahastamisotsuse

2009-04-30

Täna allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts käskkirja, millega eraldas 230,1 miljonit krooni uue veemõõdistustöid tegeva laeva soetamiseks Veeteede Ametile.

Mõõdistustulemused mängivad suurt rolli laevaliikluse ohutuse tagamisel, mereuuringutel ja kalapüügil, samuti sidekaablite paigaldamisel merre ning tuuleparkide rajamisel avamerele.

Veeteede Ameti poolt soetatav hüdrograafilisi mõõdistustöid tegema hakkav ujuklaev võimaldab kaks korda kiiremini mõõdistada võrreldes olemasoleva mõõdistuslaevaga EVA-308 ning mõõdistada ka halva ilma ja suure lainetusega, tagades seeläbi tõhusama Eesti territoriaalvete ja siseveekogude mõõdistamise. Laev alustab tööd 2012. aastal.

Soetatava SWATH-tüüpi ujuklaeva eripäraks on platvormikujuline tugedega kere, mida kannavad veealused pontoonikujulised ujukid. Seetõttu ei sõltu laev olulisel määral lainetusest ning on ökonoomne ja hea manööverdamisvõimega. Projekti kogumaksumus on 230,1 miljonit krooni ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist 100 protsendi ulatuses.

Transpordi infrastruktuuri arendamiseks on Euroopa Liidu eelarveperioodi 2007-2013 jooksul saanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas rahastamisotsuse seitse suurprojekti. Kokku on transpordi infrastruktuuri arendamiseks aastatel 2007-2013 kavandatud 22 projekti, mida rahastatakse Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengufondist kokku 9,8 miljardi krooniga.

Ülevaate ja lisainfo Euroopa Liidu fondide toel ellu viidavatest transpordi infrastruktuuri projektidest leiab aadressilt http://www.mkm.ee/index.php?id=357758 ja Toetustasku blogist toetustasku.blogspot.com .

Majandusministeerium pani raudtee infrastruktuuri kasutustasude tõusule piiri

2009-04-30

Sel nädalal allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts uuendatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika. Uue määruse põhiline eesmärk on ära hoida jätkuv kasutustasude tõus kahaneval transiiditurul.

Raudtee veomahtude peaaegu kahekordne vähenemine viimasel paaril aastal on omakorda kaasa toonud ligikaudu kahekordse kasutustasude kasvu ja on selge, et selline trend ei ole jätkusuutlik tegutsemiseks avatud kaubaturul konkurentsis meie naaberriikidega.

"Kasutustasude muutmine on vajalik, et hoida meie transpordisektorit konkurentsivõimelisena," mainis Juhan Parts. Tema sõnul peab uus metoodika motiveerima ASi Eesti Raudtee tegutsema senisest kuluefektiivsemalt.

Uue metoodika põhimõtted lepiti transiidisektori osapoolte vahel kokku viimasel transiidikomisjoni nõupidamisel 3. märtsil ning metoodika jõustub juba uuest raudtee liiklusgraafiku perioodist maikuu viimasel pühapäeval.

Uue metoodikaga kehtestatakse kasutustasude ülem- ja alampiirid ning sisuliselt tähendab selline käsitlus esmakordselt reaalseid äririske ka AS Eesti Raudtee infrastruktuuri ettevõtjale AS EVR Infrale - juhul kui kaubaveod langevad Eesti Raudteele kuuluval raudteel alla teatud kriitilise taseme, peab EVR Infra rakendama kas erakorralisi kokkuhoiu meetmeid või küsima riigiabi.
Kaubaveo mahtude suurenemisel on infrastruktuuri ettevõtjal võimalus teenida rohkem kui seni kehtinud metoodika seda võimaldas. Samuti on sisse viidud regulatsioon, millega saab vähendada infrastruktuuriettevõtja ärikasumit ja piirata majandamiskulude kasvu, mis seni järgis automaatselt tarbijahinnaindeksi käitumisloogikat.

Majandusministeerium esitas ettepanekud ettevõtlusõppe arendamiseks

2009-04-29

Täna edastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektoritele ning ettevõtlusorganisatsioonide esindajatele ministeeriumis välja töötatud kontseptsiooni ettevõtlusõppe arendamiseks kõrghariduses.

Kava eesmärk on muuta kõikide erialade tudengid senisest ettevõtlikumaks, teha konkreetsed ettepanekud uute ideede tekkeks vajaliku soodsa keskkonna ja õppekava loomiseks ning leida ka võimalused nende ideede edukakas rakendamiseks.

Ettevõtlusõppe kontseptsioon toob välja kolm olulist suunda:
- Ettevõtlikkuse ärgitamine kõikides õppurites, mitte ainult majanduseriala tudengites. Ettevõtlusõppe puhul ei tuleks piirduda vaid mikro- ja makroökonoomika kursusega, vaid anda teadmisi ka ettevõtlusega alustamisest, turundusest, juhtimisest, rahastamisest ja rahvusvahelistumisest.
- Äri- ja tehnoloogiajuhtimiseks vajalike teadmiste ja oskuste pakkumine ettevõtjate ja välislektorite kaasamise ning ülikoolidevahelise tihedama koostöö kaudu.
- Heade ideede välja töötamiseks ja turul realiseerimiseks on vaja võimaldada ligipääs kvaliteetsele nõustamisteenusele ja rahastamisvõimalustele. Selleks on vaja anda teadmisi tehnoloogiapõhise ettevõtluse alustamisest, pakkuda reaalset ärikeskkonda ja nõustamisteenust idee edasiarendamiseks ning seemnerahastust uue tehnoloogiaettevõtte käivitamiseks.

Kontseptsiooni edasiarendamiseks ning väljakutsetele vastamiseks edasiste tegevuste paikapanekuks ootame tagasisidet ja valmisolekut ülikoolidelt, rakenduskõrgharidusasutustel ja ettevõtjatelt, et tehnoloogiapõhiste majandusvedurite tekitamiseks üheskoos konkreetsete tegevusteni jõuda.
Ettevõtlusõppe kontseptsiooni arutab 19. mail kogunev valitsust nõustav innovatsioonipoliitika komisjon.

Kontseptsiooniga on võimalik tutvuda ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel: http://www.mkm.ee/public/Ettev_tlus_ppe_kontseptsioon_28.04.09.pdf

Juhan Parts kohtus oma Rootsi kolleegiga

2009-04-28

Täna keskpäeval kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Rootsi sideminister Åsa Torstensson'iga, kes osales Tallinnas toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide kõrgetasemelisel kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse konverentsil. Åsa Torstensson tutvustas kohtumisel Rootsi eelseisva Euroopa Liidu eesistumise perioodi oma valdkonna prioriteete, milleks on kokkuleppe saavutamine kliimamuutuste kohta, Euroopa Liidu ühtse transpordisüsteemi edasiarendamine ja Läänemere strateegia lõplik väljakujundamine erinevates valdkondades. Kohtumisel arutati ka digitelevisiooni rakendamise järel vabanevate raadiosageduste kasutuselevõtu võimalusi.

Järgmisel nädalal toimub Tallinnas kõrgetasemeline küberkaitsekonverents

2009-04-24

27.-28. aprillil toimub Tallinnas Euroopa Liidu liikmesriikide ministrite konverents, kus keskendutakse EL poliitikale, mille eesmärk on koostöös kaitsta liikmesriikides elutähtsaid teenuseid tagavat infotehnoloogiat.

Küberruumis kasvavad ohud sunnivad küsima: Kuidas valmistuda kaitseks küberruumis? Kuidas hoiatada? Kuidas kaitsta? Kuidas teha koostööd üle maailma?

Elutähtsaid teenuseid tagava infotehnoloogia (kriitilise informatsiooni infrastruktuuri) kaitse on oluline, kuivõrd sõltume oma igapäevaelus järjest rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast.

Konverentsi korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Euroopa Liidu eesistujamaa Tśehhiga ja Euroopa Liidu Komisjoniga. Konverentsi eesmärk on sõnastada eesistuja järeldustena fookusvaldkonnad, mida arvestatakse EL-i ühise elutähtsaid teenuseid tagava infotehnoloogia kaitse raampoliitika väljatöötamisel. Teema aktuaalsus ja Eesti kogemused toovad Tallinnasse teiste seas ka EL-i liikmesriikide ministrid ning infoühiskonna volinik Viviane Redingi. Konverentsi avasõnad 27. aprillil ütleb president Toomas-Hendrik Ilves, Eestit esindab konverentsil ettekandega ja diskussioonis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Täpsemat infot konverentsi kohta leiate kodulehelt www.tallinnciip.eu. Konverents toimub Radisson SAS hotellis.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister ja telekomiettevõtted algatasid 6 miljardit krooni maksva uue põlvkonna internetiühenduse arendamise projekti EstWin

2009-04-24

Eile leppisid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja telekomiettevõtted Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniliidu (ITL) eestvedamisel kokku kuni 100 Mbit/s internetivõrgu arendamises aastaks 2015.

„Kui 19. sajandil arendati välja raudteed, 20. sajandil elektrivõrk, siis 21. sajand on sidevõrkude arendamise ajastu," iseloomustas Juhan Parts lairibavõrgu arendamise projekti EstWin. „See projekt võimaldab elavdada majandust ning luua samas ka uusi töökohti," lisas Parts. Samas soodustab Partsi hinnangul lairibavõrgu väljaehitamine Eesti ühtlast arengut ning aitab kaasa maapiirkondades ettevõtluse kasvule.

Uue põlvkonna internetivõrgu väljaarendamise lõpptulemusena on kõigil Eesti elanikel ja asutustel võimalik alates 2015. aastast pääseda ligi internetiühendusele kiirusega kuni 100 Mbit/s.

Täielik üleminek lairibavõrgule Eestis tähendab, et kõik majad, korterid ja kontorid ühendatakse lairibaühendustega. Juhan Partsi hinnangul on tegu ambitsioonika ja samas ka julgustava projektiga, kuna ühe laua taha saadi kõik Eesti telekommunikatsioonivaldkonna põhitegijad.

Tegemist on suurima ühisprojektiga era- ja avaliku sektori koostöös info-ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, mis on avatud kõigile teenusepakkujatele ning eeldab laiapõhjalist koostööd ministeeriumide, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahel.

Projekti EstWin esimese etapina ehitatakse 6 640 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit ja 1400 võrguühenduskohta hõlmav side alusvõrk (baasvõrk), projekti teises etapis ehitavad operaatorid alusvõrgule juurdepääsuvõrgu tarbijatele, kasutades selleks kaasaegseid tehnoloogiaid, mis tagab kõigile soovijatele lairibaühenduse.

Uue põlvkonna lairibavõrkude ehitus mõjutab sisemajanduse kogutoodangu kasvu ja töökohtade loomist.

Maailmapanga poolt 2009. aastal avaldatud uuring näitab, et lairibaühenduste kasutuselevõtu 10protsendiline suurenemine annab kogutoodangu 1,2protsendilise kasvu ühe elaniku kohta.

Kogu projekti hinnanguline maksumus on kuni 6 miljardit, millest riigi kohustused alusvõrgu arendamise osas plaanitakse katta Euroopa erinevatest struktuurifondidest 1,5 miljardi krooni ulatuses.

Mihkelson: Eesti elamumajandus on liiga energiakulukas

2009-04-23

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas täna Tallinnas Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud eurodebatil, et Eesti elamumajanduse peamine mure on selle liigne energiakulukus.

„Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega oleme kahjuks kaugel maas. Elamute kehvapoolne ehituskvaliteet ning omaaegsed planeerimisvead viivad meie taskutest iga aasta enam kui viis miljardit krooni," ütles Mihkelson. Tema hinnangul peab energiasäästu saavutamine olema meie elamumajanduspoliitika peamine eesmärk.

„Eesti saab palju teha omal käel, mistõttu on ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi parlamendile esitatud 800 miljoni kroonine abiprogramm majade soojustamiseks väga õige samm. Samas on suureks toeks ka Euroopa Liidu vastavad vahendid. Juba täna on meil palju näiteid Euroopa rahade rakendamisest Eesti elamumajanduses," ütles Mihkelson.

„Väga ambitsioonika energiasäästu kava püstitanud Euroopa Liidu huvides peaks olema eriti Ida- ja Kesk-Euroopa riikide elamumajanduse arendamine seatud eesmärkide suunas".

Mihkelsoni meelest saavad ka Eesti tulevased saadikud Euroopa Parlamendis sellele omalt poolt kaasa aidata.

Juhan Parts: ettevõtlusõpet kõrghariduses tuleb ärgitada kõikidel erialadel

2009-04-22

Täna Tallinnas kõrghariduskonverentsil „Eesti kõrghariduse roll uue majanduskasvu saavutamiseks" peetud sõnavõtus rõhutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ettevõtlusõppe süvendamist kõrghariduse kõikidel tasemetel ja vajadust veelgi enam panustada teadus- ja arendustegevusse.

„Ettevõtlusõpe ei tohi olla ühemõõtmeline ja keskendatud üksnes majandust põhierialana omandavatele õppuritele. Majandus vajab edukaks toimimiseks ettevõtlikke inimesi erinevates rollides. Täna tuleb ärgitada ettevõtlikkust kõigis õppurites, mitte vaid majanduseriala valinutes," ütles Juhan Parts oma sõnavõtus.

Partsi sõnul on vajalik täiendav ettevõtlusõpe, mis annaks pigem huvi ärgitava ülevaate erinevatest praktilistest teemadest nagu ettevõttega alustamine, turundus, rahvusvahelisele turule sisenemine, kapitali kaasamise võimalused ja elementaarne finantsarvestus.

Samuti rõhutas Parts oma kõnes, et Eesti ettevõtjad on hakanud aktiivsemalt investeerima teadus-ja arendustegevusse. „Võib tõdeda, et osa rahast, mida varem keerutati pigem kinnisvaras, on leidnud tee tehnoloogiapõhiste ettevõtete juurde," lisas Parts.

Teadus- ja arendustegevuse projektide taotlemisaktiivsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses on võrreldes eelmise perioodiga tõusnud kaks korda (üheksa kuuga 60 projekti). Keskmine projekti maksumus on olnud 13 miljonit krooni ning projektid hõlmavad kõiki peamisi majandusharusid .

Ettevõtluspartneritena osaleb Euroopa Liidu eelarveperioodi 2007-2013 teadus- ja arenduskeskustes ligikaudu 100 Eesti ja rahvusvahelist ettevõtet ning seda koostöövormi rahastatakse 900 miljoni krooniga. Kokku investeerib riik ettevõtete innovatsioonivõimekusse sel ja järgnevatel aastatel kokku üle kolme miljardi krooni, et võimendada ettevõtjate panust. Rahastavates teadus- ja arenduskeskustes tehakse peamiselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, biotehnoloogia ja materjaliteaduse alast koostööd.

Kõne täisversiooni saab lugeda: http://www.mkm.ee/index.php?id=334136

Uus liiklusseadus rõhub liikluse turvalisemaks muutmisele

2009-04-16

Täna kiitis valitsus heaks uue liiklusseaduse eelnõu, mille põhiline eesmärk on Eestis liiklus ohutumaks muuta ja parandada liikluskultuuri.

„Viimasel ajal on kõlanud arvamusi, et liiklusohutuses on saavutatud häid tulemusi karmi politseikontrolli tulemusena. Politsei on küll teinud head tööd, aga selleks, et saavutaksime teedel ja tänavatel turvalisuse, läheb vaja rohkemat, kui põõsas istuv patrull. Liiklusohutuse parandamiseks tuligi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja liiklusseaduse terviktekstiga," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Uus liiklusseadus toob kaasa palju olulisi muudatusi, mis mõjutavad vähemal või rohkemal määral kõiki liiklejaid, nii jalakäijaid, jalgrattureid kui autojuhte. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa liiklusohutuse ja -kultuuri parandamisele. Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse uusi mõisteid.

Uus liiklusseaduse eelnõu ühendab seni Eesti teeliiklust reguleerivad kaks õigusakti - liiklusseaduse ja valitsuse 2001. aasta määrusega kehtestatud liikluseeskirja sätted. Põhimõttelise muudatuse tingis vajadus reguleerida liiklejate kohustused ja õigused seaduse tasandil, mis tagab ka antud valdkonna parema kooskõla põhiseadusega.

Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse olulisel määral uusi mõisteid.

Olulisematest muudatustest uues liiklusseaduse eelnõus võrreldes kehtiva liiklusseadusega võib välja tuua järgmised:

- Autojuhil kaob ära kohustus riigisiseselt kanda kaasas Eestis väljastatud autojuhiluba ja auto tehnilist passi, kui tal on kaasas isikut tõendav dokument - juhtimisõigust kontrollib politsei elektroonilisest andmebaasist.

- Eesti siseselt sõiduki kasutamiseks on kirjaliku nõusoleku (volitus) nõue asendatud registreerimistunnistuse nõudega, mis peaks oluliselt lihtsustama sõiduki kasutusele andmist teistele isikutele.

- Alkoholijoobes juhtimise eest juhtimisõiguse peatamise osa on diferentseeritud. Kui mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kui juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Veelgi karmimalt aga reguleeritakse eelnõus esmase juhiloaga ja tasuliste vedudega (sõitjatevedu ja veosevedu) tegelevate juhtide juhtimisõiguse peatamist.

- Eelnõu sätestab ka esmase juhiloa omaniku juhtimisõiguse tühistamise, kui teda on karistatud selliste liiklusalaste nõuete rikkumise eest, kus karistuseks on määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Uuendusena peavad teooriaeksami tegema isikud, kelle juhtimisõigus on peatatud alates 6 kuust. Isikud, kellel on juhtimisõigus peatatud alates 12 kuust, peavad sooritama teooria- ja sõidueksami.

- Välistatakse igasugune võimalus sõidutada last sõiduautos teda süles hoides ning see muudatus laieneb ka taksodele. Turvavarustuse kasutamise nõue toob täiendavaid kohustusi taksofirmadele, kellel peab tekkima valmisolek klientide teenindamisel kasutada laste turvavarustust.

- Alla 16-aastastele jalgratta- ja mopeedijuhtidele on lisandunud kohustus teel sõites kanda vastavalt jalgratturi kiivrit või motokiivrit.

- Üle 16 aastaselt mopeedijuhilt nõutakse mootorsõiduki juhtimise luba (vähemalt AM-kategooria sõiduki juhiluba). Nõude eesmärgiks on suurendada liiklusohutust ning tagada, et liikluses osaleksid vastava ettevalmistuse ja teadmistega juhid.

- Lisaks muutub kohustuslikuks mopeedide registreerimine Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, millega kaasneb kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise ja tehnoülevaatuse läbimise nõue.

Valitsusest liigub liiklusseaduse eelnõu edasi Riigikokku.

Ühisturunduse toetus muutub ettevõtjatele senisest kättesaadavamaks

2009-04-15

Ühisturunduse toetuse taotlemise tingimused muutusid ettevõtjate jaoks soodsamaks ning samuti tõusis toetuse maksimaalne summa miljoni kroonini.

12. aprillil jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi määruse „Ühisturunduse toetuse tingimused ja kord" muudatused lubavad nüüdsest toetuse taotlejana osaleda ka äriühingutel. Ettevõtluse tugiorganisatsioonid (näiteks erialaliidud, erialaseltsid, teadus-arenduskeskused jne) saavad osaleda kasusaajatena.
Varem oli õigus ühisturunduse projektide esitamiseks vaid ettevõtluse tugiorganisatsioonidel, mis aga ei ole ennast õigustanud. Senine praktika on näidanud ettevõtluse tugiorganisatsioonide vähest aktiivsust ühisturunduse alaste projektitaotluste koostamisel, mistõttu on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) positiivse rahastamisotsuse saanud projekte olnud seni vähe. Sisseviidud muudatused peaksid kaasa aitama toetuse taotlemise aktiivsuse tõusule.

Ühisturunduse toetusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ning toetuse andmise eesmärk on Eesti eksportivate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel ühisturundustegevuse toetamise kaudu. Muuhulgas toetatakse sihtturgudele suunatud turundusürituste läbiviimist välisriigis või Eestis, projektiga seotud seminaride, infopäevade ja ümarlaudade korraldamist kasusaajatele, info- ja reklaammaterjalide valmistamist ja tellimist.

Laiendatud on toetavate tegevuste ringi - uue tegevusena on aktsepteeritav püsiekspositsiooni eksponeerimine sihtturul ning ühes sellega on lisandunud täiendavalt lubatavad abikõlblikud kulud - näitusepinna rent, stendi kujunduse ja teostuse kulu, näituseboksi sisustuse rent, tootenäidiste transport välisriiki ja tagasi, tootenäidiste kindlustus.
Samuti saab nüüd toetust taotleda projektis osalejate päevarahade kulude katmiseks sihtturgude külastamisel. Taotlejate tegevust hõlbustab kindlasti ka fakt, et nüüdsest on ühisturunduse projekti puhul nõutav minimaalselt kolme kasusaaja olemasolu varasema nelja asemel.

Toetuse maksimaalne suurus tõusis varasemalt 700 000 kroonilt 1 000 000 kroonile ning minimaalset määra langetati 50 000 kroonilt 40 000 kroonile. Toetust antakse kuni 50% ulatuses projekti üldmaksumusest ja projekti maksimaalne kestvus pikenes 24 kuuni.

Uus kord laiendab oluliselt potentsiaalsete taotlejate ringi - nüüdsest võivad toetust taotlema tulla ka elektrienergia-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisega tegelevad ettevõtted ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ning saastekäitluse vallas tegutsevad ettevõtted.

Taotleja jaoks on lihtsamini mõistetavamaks muutunud määruses sätestatud projektide hindamiskriteeriumid - kriteeriumite arvu on vähendatud ning need on paremini mõistetavad.

Kaitsealaste vastuostude koostööleping sai allkirja

2009-04-14

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige Maria Alajõe allkirjastasid koostöölepingu kaitsealaste vastuostude korraldamiseks Eestis.

Vastuostu all mõeldakse välisriikidest teostatavate kaitsealaste riigihangete puhul ostja ja müüja täiendavat kokkulepet, mille järgi tuleb müüjal omakorda ostja riigist kaupu või teenuseid osta või mingeid muid hüvesid (näiteks välisinvesteeringuid) pakkuda. Kuna Eesti hangib suure osa kaitsealastest ostudest teistest riikidest, siis liigub igal aastal suur hulk raha Eestist välja. Vastuostu kasutamine aitab Eesti ettevõtetel saada uusi tellimusi ning koostööpartnereid ja tasakaalustab ka väliskaubandusbilanssi. Vastuostude nõude eesmärk on ühtlasi soodustada kõrgtehnoloogilist tootmise arendamist ning Eestis toodetava lisaväärtuse suurenemist.

Esmakordselt rakendati Eestis vastuostunõuet ligi 1 miljardi krooni maksumusega õhutõrjesüsteemi hankelepingus, mille kaitseministeerium sõlmis 2007. aastal firmadega AB SAAB ja MBDA Missile Systems. Praeguseks on õhutõrjesüsteemi hankest lähtuvaid vastuostutehinguid konkreetsete Eesti ettevõtetega sõlmitud juba umbes 25 miljoni krooni eest ning umbes kümnekordses mahus on tehinguid veel tulemas.

EASi ülesanne on Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste teavitamine võimalusest vastuostukohuslasega tehinguid teha ja vastuostukohuslaste kokku viimine potentsiaalsete Eesti partneritega, samuti kogu protsessi jälgimine ja kontrollimine. Eelis on ekspordivõimelistel ja aktiivsetel ettevõtetel, sest ka vastuostukohuslased valivad oma partnereid majandusliku tasuvuse järgi.

EAS ootab vastuostust huvitatud Eesti ettevõtteid endast aktiivselt märku andma. Eelisseisus on mitmesuguseid tööstus- ja kõrgtehnoloogilisi kaupu tootvad ettevõtted, samuti teadus- ja arendustegevuse alased tellimused.

Koostöölepe paneb senisest selgemalt paika Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja EASi vahelise rollijaotuse vastuostude reguleerimisel. Vastuostude hindamiseks tegutseb ühiskomisjon, mida juhib Kaitseministeerium ning komisjoni liikmed on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium ja EAS.

Eksportijateni jõuab peagi kaks miljardit krooni täiendavat laenukapitali

2009-04-03

Eile allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts „Ettevõtjate laenukapitali kättesaadavuse täiendava tugiprogrammi" käskkirja, millega sihtasutus KredEx saab õiguse vahendada ettevõtjatele täiendavat laenukapitali.

Tegemist on kolme meetme jõustamisega riigi 6,1 miljardilisest tugipaketist eksportivatele ettevõtetele ning nende kolme meetmega suunatakse ettevõtjatele kokku kaks miljardit krooni.

Tugiprogrammi sihtgrupp on 400-450 peamiselt väikese ja keskmise suurusega eksportivat Eesti ettevõtjat, kelle ekspordikäive aastas on kokku 13 miljardit krooni. Ettevõte peab tegutsenud olema vähemalt kolm aastat ning tema ekspordikäive viimasel majandusaastal peab olema vähemalt 20 protsenti kogukäibest ning rohkem kui 8 miljonit krooni.

Järgmisel nädalal saavad ettevõtjad KredExist taotlema hakata paindlike tingimustega omakapitalilaenu. Kuni 16 miljoni kroonine omakapitali laen on mõeldud ettevõtjatele, kelle omafinantseeringu määr jääb panga hinnangul liiga madalaks. Võrreldes KredExi senise omakapitali laenuga on väljaandmise tingimused soodsamad - näiteks soodsam ja ajatatud intress, pikem maksepuhkus.
Ettevõtjatele pikaajalise laenuressursi pakkumisega koostöös pankadega alustab KredEx aprilli lõpus ning suvel avaneb ka pankadele täiendava krediidiliini loomise meede.

Pikaajalise laenuressursi pakkumine koostöös pankadega tähendab, et KredEx pakub pankadele pikaajalist ressurssi konkreetsete üksikute projektide finantseerimiseks. Vastava lepingu sõlmimisel ettevõtjaga eraldatakse pangale konkreetsest vajadusest lähtuv ressurss. Pank võtab ettevõtja riski ja vajadusel lisatakse eraldi KredExi tavapärane tagatis ettevõtte riski katmiseks. Laenusumma peaks küündima vähemalt 30 miljoni kroonini ettevõtte kohta.

Täiendava krediidiliini loomisega pankadele eraldab riik 400 miljonit krooni, KredEx laenab rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt juurde võimenduseks 800 miljonit krooni ja pakub seega soodsama intressiga krediiti erapankadele ettevõtetele edasilaenamiseks 1,2 miljardi ulatuses.
Kokku suunatakse nende kolme meetmega ettevõtjatele kaks miljardit krooni: 1,2 miljardit Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid ja 0,8 miljardit tuleb riigi kaasfinantseerimisest.

Riigikogu IRL-i fraktsioon tutvustab Ida-Virumaal töökohtade loomise kava

2009-04-01

Homme ja ülehomme teeb Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon väljasõidu Ida-Virumaale, kus kohtutakse kohalike elanike ja ettevõtjatega, et neile tutvustada IRLi plaani töökohtade loomiseks.

Fraktsiooni aseesimehe Urmas Reinsalu sõnul on Ida-Virumaal tööpuuduse kasv üks suuremaid Eestis, mistõttu keskendutakse ettevõtete käekäiguga tutvumisele ning IRLi pakutavate ettevõtlust ja tööturgu toetavate meetmete tutvustamisele ning arutamisele.

„Töökohtade hoidmiseks ei saa riik ettevõtjal käskida talle mittevajalikke inimesi tööl hoida. Küll saab riik aga toetada omalt poolt ettevõtjatel olemasolevaid töötajaid või uusi töötajaid koolitada. Selleks tuleb siduda ümberõpe tööandjate reaalsete vajadustega," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on tähtis kaasata lisaks ettevõtetele ja omavalitsustele ka haridusasutused ning ringkäigu raames külastavadki IRLi saadikud lisaks ettevõtetele Ida-Viru ja Narva Kutsehariduskeskuseid; samuti üldhariduskoole Avinurmes, Jõhvis, Narvas ja Sillamäel.

Veskimägi: uut kasvu soodustaks tugevam Euroopa

2009-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik Taavi Veskimägi ütles Berliinis toimuval konverentsil peetud ettekandes, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikide võimalus järgmise etapi heaolu saavutamiseks tuleneb föderaalsest Euroopast.

„Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühene huvi peab olema föderaalsem Euroopa ja Lissaboni lepingu kiire ratifitseerimine. Need riigid oleksid pidanud selles protsessis olema veduriks mitte piduriks!".

Eesti vajab Veskimäe sõnul kolmanda põlvkonna reformide paketti, mis on suunatud suuremale kuluefektiivsusele ja ressursside paigutuse efektiivsusele.

„Senine kriisi kulgemine on näidanud, et turud usaldavad riike. Vajame senisest aktiivsemat riiki, kuid see ei tohi tähendada rohkem riiki. Kõrgemat maksukoormust või võlga tulevaste põlvede arvelt ei saa me kiirelt vananeva rahvastiku valguses lubada," sõnas Veskimägi.

Tema hinnangul on esmatähtis muuta Eesti kapitalile uuesti atraktiivseks. See nõuab senisest oluliselt enam erandite kasutamist kapitali Eestisse meelitamiseks. „Tavatingimustega me kedagi siia ei saa, igale investorile tuleb pöörata väga hoolikalt tähelepanu," sõnas Veskimägi

„Eestist viiakse praegu kapitali välja - ennustan, et laenujääk väheneb tervikuna kümnendiku võrra ning majanduse arengut pole lähemal viiel aastal läbi kommertspankade võimalik kapitaliga varustada. Ometigi vajame kapitali majanduse restruktureerimiseks".

„Kui me end ei mobiliseeri, siis ootab meid „jääsurm" - majanduslik aktiivsus praktiliselt kaob".

Veskimägi viitas Statistikaameti kiirhinnangule, mille kohaselt langes import jaanuaris 35 protsenti ja eksportturgudel vähenes nõudlus 30 protsenti. Tema hinnangul ei riik lasta sellel tendentsil jätkuda ning vajadusel tuleb asuda ka nõudlust stimuleerima.

Veskimägi pidas ettekande Berliinis toimuva konverentsi „Globaalne valitsemine finantskriisi ajastul" paneeldiskussioonil „Kriisides sündinud? Globaalsete turgude tulevik".

Laar esitas parlamendis kümme ettepanekut võitluseks tööpuudusega

2009-03-12

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni esimees Mart Laar ütles täna Riigikogus toimunud tööpoliitika arutelul, et kahjuks võis täna Riigikogus peetud ettekannetest kuulda ohtralt väljendeid vormis „tõhustada", „parandada" ja „arendada", kuid ei kõlanud ettepanekuid olukorra parandamiseks.

„Olen hämmastuses, et eelmised ettekanded ei puudutanud praktiliselt üldse ettevõtluse toetamist ja uute töökohade loomist tööpuuduse hüppelise kasvu ärahoidmiseks".

Laar võrdles olukorda Eestis keskajaga, kus iga ministeerium istub „oma kindluses" ega soovigi teistega probleemide lahendamiseks koostööd teha.

„Selleks et ära hoida tööpuuduse plahvatuslik kasvu, tuleb hoida töökohti, luua töökohti ja aidata töö kaotanud inimestel tööturule tagasi tulla".

Seejärel esitas Laar IRL-i poolt kümme ettepanekut tööturu olukorra parandamiseks.

Mart Laari ettepanekud tööpoliitika arutelul Riigikogus

1. Lõpetada venitamine ning käivitada viivitamatult 5,7 miljoniline pakett ettevõtluse toetuseks. Enne 1.juunit tuleb vastu võtta ka Eesti ettevõtluse rahvusvahelistumise tegevuskava, millele tuginedes on võimalik asuda ette valmistama projekti rahvusvahelise finantskeskuse loomiseks Eestis.
2. Käivitada viivitamatult vähemalt 800 miljoni ulatuses garantiisid andev programm kortermajade energiatõhususe tõstmiseks.
3. Tuua rohkem investeeringuid majandusse. Leppida pankadega kokku nende reservkapitali vähendamisest 12%-le, eeldusel et vabanenud raha kasutakse Eestis. Välja töötada programm, kuidas senise 1% asemel suunata vähemalt 20% pensionifondide rahasid Eesti ettevõtlusesse.
4. Parandada ettevõtluskeskkonda. Mitte tõsta töötuskindlustusmaksu ettevõtjatele. Selle asemel kaotada põhjendamatult kõrged hüvitised töötajale omal soovil töölt lahkumise korral. Ajude meelitamiseks Eestisse kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir.
5. Käivitada välisinvestorite Eestisse toomiseks meelituspakett, mis looks soodsamaid võimalusi maa hankimiseks, infrastruktuuri rajamiseks ja töötajate koolitamiseks.
6. Aitamaks ettevõtjal oma töötajaid koolitada kaotada hiljemalt 1.juuniks erisoodustusmaks tasemekoolitusest.
7. Eraldada ettevõtjatele koolituseks koolitusosakuid tingimusel, et ta säilitab oma tööhõive. Käivitada töötuks jäänud inimestele analoogselt õppelaenudega programm täiend- ja ümberõppeks.
8. Suurendada võimalusi mikrolaenude andmiseks väikeettevõtlusega alustada soovivatele inimestele.
9. Rakendada Euroopa fondide kaudu Eestisse täiend- ja ümberõppeks saadetud summad mõtestatud ümberõppe teostamisele ja uute töökohtade loomisele. Selleks vähendada bürokraatiat täiendõppe tellimisel, võimaldada ka Haridusministeeriumil tegeleda töötute väljaõppega ning kaasata rohkem ülikoole, kes saaks anda täiendõpet kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistidele.
10. Vastu võtta programm võitluseks noorte tööpuuduse vastu.

IRL Naiskogu: ettevõtlikelt naistelt on palju õppida

2009-03-07

Tallinn, 5. märts – Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu soovib pöörata avalikkuse tähelepanu ettevõtlikele naistele, kelle tegevus on hädavajalik majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Samuti soovib IRL tunnustada kolme eeskujulikku naissoost väikeettevõtjat.

Riigikogu liikme ja IRLi naiskogu esinaise Kaia Iva sõnul on paljud tublid Eesti naised aktiivsed väikeettevõtluses, mis toodab ja osutab teenuseid ennekõike kohalikule turule.

“Me ei näe neid naisettevõtjaid küll Äripäeva TOPides ega muudes edetabelites, neist ei kirjutata suuri persooni- ega edulugusid, aga nende panus Eesti majanduskeskkonna stabiilsele arengule on väljaspool ärikeskusi suur ja nende heast käekäigust sõltub väga palju. Seetõttu väärivad meie ettevõtlikud naised oluliselt suuremat tähelepanu ja tunnustust,” ütleb Kaia Iva.

IRLi naiskogu juhatuse liikme Anna-Greta Tsahkna sõnul on Eestis palju ettevõtlikke naisi, kelle põhjalik riskikalkuleerimine on säästnud täna nende ettevõtteid halvimast ja kellelt on seetõttu võimalik palju õppida.

“Naisettevõtjad on tihti näiteks laene võttes olnud konservatiivsemad ja püüdnud hoiduda kiire rikkuse tagaajamisest – loobumine kõrgest lennust on nii mõnelgi naisettevõtjal aidanud pääseda kõrgest kukkumisest,” selgitab Tsahkna.

IRLi naiskogu juhatuse liikmete sõnul soovivad nad tunnustada kolme eeskujulikku naisettevõtjat, kes on näidanud üles head ärivaistu ja kaalukust oma ettevõtte arendamisel.

Nendeks on Uniplast OÜ tegevjuht ja omanik Riina Kivi Raplast, Convi Food Sweets OÜ tegevjuht ja omanik Anu Zinovjev Türi vallast ning Ranna Apteegi ja Ranna Villa tegevjuht ja omanik Anu Saulin Pärnust.

“Need naised saavad täna hakkama vaatamata majandussurutisele. Tunnustame neid selle eest ning kingime lugemiseks “Eurorahastamise käsiraamatu 2009”, mis aitab neil loodetavasti Euroopa Liidu fondide ja toetusprogrammide abil tulevikus veelgi edukamalt oma eesmärke täita,” ütleb IRL Naiskogu esinaine Kaia Iva.

Naiskogu juhatus toob veel välja, et sellel aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel on IRLi valimisnimekirja üheks tugevuseks just naiskandidaadid. Kaia Iva on veendunud, et aktiivsed ja ettevõtlikud naised peavad olema esindatud ka Euroopa Parlamendis.

7. juunil toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivad IRLi nimekirjas MTV Eesti tegevjuht Karoli Hindriks, Tallinna linnavolikogu saadik Liisa-Ly Pakosta, ettevõtja Svetlana Baltina, majanduspoliitika magistrant Anna-Greta Tsahkna, Tunne Kelami büroo juhataja Kadri Kopli, riigikogu liige Kaia Iva ning IRLi aseesimees ja riigikogu juhataja Ene Ergma.

Lisainfo:

Kaia Iva

IRL naiskogu esinaine

Kaia.iva@riigikogu.ee

55 576 916

Anna-Greta Tsahkna

IRL naiskogu juhatuse liige

52 47773

Arendustöötajate palkamiseks saavad nüüd toetust ka suurettevõtted

2009-03-06

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjutas täna alla „Arendustöötajate kaasamise toetamise tingimused ja kord" määruse muutmise, millega toetatakse arendustöötajate värbamist ettevõtetesse. Toetus katab ettevõttesse palgatavate arendustöötajate palgakulud kuni 50% ulatuses kuni kolme aasta jooksul.
Arendustöötajate kaasamise toetusskeemi suurimaks muudatuseks on toetuse saajate sihtgrupi laiendamine: lisaks väike ja keskmise suurusega ettevõtetele saavad toetust ka suurettevõtted. Toetuse saajate ringi laiendamise vajadus tuleneb esiteks jahenenud majanduskliimas tegutsevate suurettevõtjate raskustest leida täiendavaid vahendeid arendustöötaja värbamiseks. Teiseks tahetakse anda võimalus kaasata kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist ka Eestis tegutsevatele suurkontserni kuuluvatele Eestis registreeritud vähem kui 250 töötajaga ettevõtetele, keda vastavalt Euroopa Komisjoni tingimustele tõlgendatakse kui suurettevõtjaid.

Meetme eesmärk on toetada ettevõtetel suurte arenguhüpete läbiviimist, aidates ettevõtetesse kaasata valdkonna parimaid spetsialiste. Toetusega soovib ministeerium ärgitada ettevõtteid rohkem kaasa rääkima uute toodete, tehnoloogiate ja protsesside arendamisel või nende olulisel täiendamisel. Samuti on toetuse üheks oodatavaks tulemuseks ettevõtete rahvusvahelise turundusvõimekuse suurendamine ning koostöö tihendamine ettevõtete ja ülikoolide vahel.

Toetust on võimalik taotleda Eestis registreeritud ettevõttel, kes soovib palgata arendustöötajat kas teadus- ja arendusasutusest, välismaal tegutsevast ettevõttest või Eestis tegutsevast suurettevõttest. Toetus katab ettevõttesse palgatavate arendustöötajate palgakulud kuni 50% ulatuses kuni kolme aasta jooksul.
Perioodiks 2007-2013 on meetmele „Arendustöötajate kaasamise toetamine" kavandatud 210 miljonit Eesti krooni Euroopa Liidu Struktuurifondide raha.

Uus määruse muudatus hakkab kehtima pärast Riigi Teatajas ilmumist.

IRL: eelista eestimaist, hoia omasid

2009-02-22

IRL alustas täna Interneti- ja välireklaamikampaaniat, et kutsuda inimesi raskel ajal jätma omavaheline omavaheline arveteklaarimine ja süüdistused ning keskenduma kõik koos Eesti jaluleaitamisele.

IRL kasutab välireklaamis sõnumit "Aeg vahetada rahvusrooga! Ära söö teist eestlast, eelista eestimaist" ning Internetis juhtmõtet "Eelista eestimaist, hoia omasid".

"Rasketel aegadel peame hoidma kokku ja toetama omasid, olgu see siis lähedaste, töökaaslaste või lihtsalt kaasmaalaste suhtes," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar.

IRL avas täna veebilehe http://www.irl.ee/kodumaine, kus tutvustab Eesti toodete ja teenuste tarbimise positiivset mõju sisemajandusele, tööhõivele ja identiteedile. Samuti saab seal avaldada arvamust kodumaise kauba ja teenuste tarbimisest.

"Eestis toodetu eelistamine on võimalus igaühele. Sellise hoiakuga saame kõik aidata Eesti rasketest aegadest kiiremini üle," ütles Laar, kelle sõnul soovib IRL tänases keerulises majandusolukorras toetada lahendusi, mis viivad edasi.

"Üksteise nahkapanemise asemel peaksime rasketel aegadel pigem kokku hoidma ning oma maad toetama. Seetõttu leidsimegi, et oponentide ründamise asemel on parem kulutada ressurssi Eesti arengut toetavaks kampaaniaks," lausus Laar.

"Tegemist pole protektsionismiga, me ei tee kampaaniat teistest riikidest pärinevate toodete vastu ega nõua mingite protektsionistlike meedete kehtestamist. Küll juhime aga tähelepanu sellele, et võrdsete tingimuste juures oleks mõttekam eelistada Eesti toodangut".

Isamaa ja Res Publica Liit kasutab eestimaise populariseerimisele pool miljonit krooni.

Regionaalminister: tugevad omavalitsused toovad maale töökohad

2009-02-18

Regionaalminister Siim Kiisler rõhutas oma 18. veebruaril 2009 Linnade ja Valdade Päeval peetud tervituskõnes, et vaid tugevad omavalitsused suudavad luua tingimused selleks, et inimestel oleks tööd.

„Et investeeringud jõuaksid Tallinnast ja teistest suurematest linnadest väljapoole, peavad kohapeal olema võimekad partnerid, kes suudavad ettevõtjaga suhelda, teda abistada ja otsida lahendusi, mis tagaksid inimestele töö,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Ministri sõnul tuleb raskes majandusolukorras põhifookus suunata töökohtade loomisele.

„Mul on hea meel, et viimastel aastatel on korda saanud paljud Eestimaa koolid, lasteaiad, rahvamajad. Nüüd oleme aga olukorras, kus põhieesmärgiks peame seadma töökohtade püsimise ja tekkimise. Ma ei ole kindel, kas meil on piisavalt teadmisi, et pidada seda võistlust 227-kesi omavahel. Me ei konkureeri ju mitte teiste Eesti omavalitsuste, vaid ka Läti, Leedu, Soome, Ukraina, Venemaa ja paljude teiste globaalsete konkurentidega. Piltlikult öeldes – sellal kui Padise ja Nissi pakkumisi piidlevad, võib investeering minna näiteks Cesisesse. Seetõttu ei saa me mööda vaadata ka vajadusest radikaalse haldusreformi järele,“ tõdes Kiisler.

Laar: avalik vale ei suurenda usaldust

2009-02-11

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles kommenteerides Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali süüdistust, et IRL on tagasi võtnud ettepaneku kärpida valitsussektori palgakulusid seitse protsenti, et tegemist on otsese valega.

„Valitsussektori seitsmeprotsendiline palgakulude kärbe on valitsuses põhimõtteliselt kokku lepitud. Ükski IRLi minister ei taotlenud selles erandeid. See on ka loogiline, sest oleme seisnud ja seisame jätkuvalt valitsussektorist õhu välja laskmise eest," lausus Laar.

Tema sõnul taotlesid erandeid ministrid teistest erakondadest, kaasa arvatud Reformierakonnast.

„Me ei soovi neile midagi ette heita, tegemist oli ka IRLi meelest õigustatud ettepanekutega ning me toetasime neid," sõnas IRLi esimees.

Laari sõnul ei suurenda selline rünnak kahjuks usaldust ega aita kaasa läbirääkimiste positiivsele lõpule.

„IRLi ühemõtteline eesmärk on vähemalt 8 miljardiline kärbe teostada ning sellest ei kavatse me taganeda."

Kui selleks tuleb lauale tõsta mingid uued ettepanekud, tuleks koalitsioonil Laari meelest lähtuda teadlaste töögrupis esitatud ettepanekutest.

Laar: ettevõtlust tuleb toetama hakata

2009-02-07

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil, et eelarvesse tehtavatest kärbetest ei piisa, vaja on astuda järgmised sammud - asuda toetama ettevõtlust ning jätkama struktuurseid reforme. Ettevõtlust toetava paketi esitab minister Juhan Parts esmaspäeval valitsusele, IRL peab vajalikuks selle viivitamatut vastuvõtmist.

Laari sõnul seisis aasta alguses Eesti ees väga selge küsimus, kas me jätkame senise eelarvepoliitikaga või püüame oma eelarvet tegelikkusega kooskõlla viies ise asju otsustada.

„Senisel kursil jätkates oleks riik oma reservid aasta lõpuks ära põletatud, kui see hetk oleks kätte jõudnud, siis laenu oleksime saanud ainult rahvusvaheliselt valuutafondilt. Mujal raha ei liigu, või kui liigub, siis liigub mitteaktsepteeritavatel tingimustel".

Laari sõnul on praegu kaheksa miljardi krooni suurune kärbe on koos, kuid selle teostamise viisis pole senini selgust. Esmaspäevaks peab Rahandusministeerium esitama ettepanekud, kuidas need õiguslikult tagada.

„Mis puutub läbirääkimiste tulemustesse, siis mitmel alal pole IRL tulemusega rahul. Meile ei meeldi viis, kuidas teostatakse kärbet kohalike omavalitsuste eelarvest, meile ei meeldi kärped investeeringutesse, eriti vastumeelt on aga hariduses teostatavad kärped," ütles Laar.

Laari hinnangul on hea, et IRL suutis ära hoida õpetajate palga ligi 18-lise vähenemise, ta on rahul ka sellega, et ei kärbitud laste- ja peretoetusi.
Kuigi vahepeal oli laual ka ettepanek tõmmata maha kogu TOP-up põllumajandustoetus, suutis IRL lõpuks kärpe minimaalseni viia.

„Sama kehtib ka kaitsekulutuste kohta, mille massiivne kärpimine oleks võinud viia Eesti julgeolekupoliitilise olukorra halvenemiseni," ütles Laar.

IRLi esimehe sõnul pole kärpimine eesmärk omaette ja need ei tohi ohustada olulisi alasid - riigi julgeolekut, infrastruktuuri arendamist ning ettevõtlust.

„Riigid, kes suudavad sellest kriisist positiivselt väljuda, saavutavad konkurentsieelise, kontrast riikide vahel, kes suudavad säilitada õiguse ja suutlikkuse enda tuleviku üle otsustada," ütles Laar volikogu ees.

IRL: Tallinna Vee ja pealinna vaheline leping luubi alla!

2009-01-30

IRL: Tallinna Vee ja pealinna vaheline leping luubi alla!

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna piirkonna juhatus peab vajalikuks põhjalikult analüüsida Tallinna Vee ja Tallinna linna vahelise lepingu praegust redaktsiooni, mille sätetega põhjendab keskerakondlik Tallinna linnavõim kahetsusväärseks tavaks saanud vee hinnatõuse. Nagu enamikele tallinlastele, on ka IRL Tallinna piirkonna liikmetele arusaamatu, et kui riigiettevõte Eesti Energia saab käesoleval aastal hakkama 5,2 protsendise hinnatõusuga, siis pealinna monopoolne veefirma keevitas selle aasta algusest vee hinnale juurde koguni 12,8 protsenti. Isegi sisuliselt pankrotis olevas Pärnu linnas kallines vee hind jaanuarikuust vaid 10 protsenti.

"Viimane aeg on võtta teravdatud tähelepanu alla leping, mis viib pea 400 000 inimese taskust igal aastal sadu miljoneid kroone," sõnas IRL Tallinna piirkonna tegevjuht ja linnavolikogu linnamajanduskomisjoni liige Siim Kabrits. „Lepingu valguses tuleb hinnata, kas linnavalitsus on vee hinda reguleerides järginud avaliku huvi printsiipi, tõstes veehinda hoolimata sellest, et monopolistlik Tallinna Vesi on jätnud esialgsest lepingust tulenevad investeerimiskohustused täitmata."

Kabrits märkis, et võib küll vaielda Tallinna Vee omaaegse erastamise nüansside üle, kuid on kindel, et ettevõtte erastamise üks peamisi tingimusi oli uute omanike poolne kohustus katta kogu pealinn kanalisatsioonivõrguga 2006. aastast.

„Kui Keskerakond Tallinnas taas võimule pääses, hakkas see tähtaeg kohe nihkuma," ütles Kabrits. „Tänaste kavade kohaselt saab linn torudega kaetud alles 2011. aastaks, kuid üha enam räägitakse, et seegi tärmin pole enam reaalne."

Kabrits osundas, et kui eeloleva kahe aasta vältel pole kogu pealinna kanaliseerimine lõpule viidud, ootab Tallinna kopsakas trahv Euroopa Liidu poolt, mis oleks aga 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna mainele täielik häbiplekk.

Täiendav info:
Siim Kabrits

52 80 059

Teate edastas:
Eero Kosk

Isamaa ja Res Publica Liit

TLvk fraktsiooni nõunik

53 405 299

eero.kosk@tallinnlv.ee

Riik jaotab sel aastal kohalikele omavalitsustele teehoiuks lisatoetust 378 miljonit krooni

2009-01-23

Eile hilisõhtuni kestnud istungil kinnitas valitsus Juhan Partsi esitatud eelnõu teehoiu rahade jaotuskava kohalikele omavalitsustele aastaks 2009.

Kohalike teede korras hoiuks eraldatakse vähemalt 10 protsenti riigieelarves kütuseaktsiisi laekumise prognoosi põhjal teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. Raha jaotatakse 2009. aastal kohalike teede pikkuse alusel, lähtudes järgmistest koefitsientidest: kohaliku maantee koefitsient on 1,0 ning tänava koefitsient on 5.

Ehk, liinikilomeetrite arvestamisel korrutatakse reaalne kohaliku omavalitsuse tänavakilomeetrite arv läbi 5-ga ja maantee kilomeetrite arv läbi 1-ga ning arvud summeeritakse.

Omavalitsustele on riigieelarves teehoiuks sihtotstarbelisi investeeringuid ette nähtud alates 2003. aastast.

Valitsuskabineti 7. juuli 2005. aasta nõupidamisel kohustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rahastama täiendavalt Setumaa piiriäärseid omavalitsusi (Mikitamäe, Värska, Meremäe, Orava, Vastseliina ja Misso) piiriäärsete elanike elu tagavate vallateede ehitamisel ja korrastamisel.

Neile valdadele eraldatakse tänavu lisaraha piiriäärsete alade kohalike teede ehitamiseks ja remondiks kokku 12 miljonit krooni, mis jaguneb võrdselt nimetatud valdade vahel.

2008. aastaks eraldati kohalike teede korras hoiuks koos 2007. aasta lisaeelarvega 670 miljonit krooni (aluseks 15 protsenti kütuseaktsiisi laekumise prognoosist).

Raha jaotus määratakse riigieelarves riigimaanteede ning kohalike teede hoiuks igaks eelarveaastaks. Kohalike teede hoiuks ettenähtud vahendid koosnevad lisaks riigi toetusele ka omavalitsuste endi eelarvevahenditest. Eelnõu valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Tänasest saavad tootearenduseks raha küsida ka suurettevõtted

2009-01-23

Tänasest saavad riigilt tootearenduseks toetust küsida lisaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ka suurettevõtted. Kokku on perioodiks 2008-2013 toetusraha ette nähtud 1,6 miljardit krooni.

23. jaanuaril jõustus Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Partsi määruse „Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord" muudatus, mis laiendab teadus- ja arendustegevuse projektide jaoks toetuse taotlejate ringi. Kui perioodiks 2008-2013 mõeldud toetuse saamise kord oli esialgu mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja teadusasutustele, siis praeguse muudatuse järel saavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest toetusraha küsida ka suurettevõtted.

"Praegu on väga oluline bürokraatia vähendamine EASist toetuste taotlemisel ning see on järjekordne samm, mis näitab, et me saame olla paindlikud. Lisaks on Eesti puhul vahetegemine keskmiste ja suurte ettevõtete puhul üldse küsitava väärtusega," ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Toetus on mõeldud ettevõtetele, kes tahavad välja arendada uusi tooteid, teenuseid, tehnoloogiaid või tootearendusprotsesse. Teadusasutused saavad raha taotleda siis, kui kaasavad projekti ka ettevõtteid. Alates 2008. aasta suvest, mil väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja teadusasutused said hakata raha taotlema, on taotlejatest olnud 85% ettevõtjad ning 15% teadusasutused. Uute või olemasolevate toodete, teenuste, tehnoloogiate või tootearendusprotsesside arendamiseks on praeguseks toetust soovitud ligi 400 miljoni krooni ulatuses.
Eelmisel taotlusperioodil sai näiteks AS Webmedia EASilt tarkvara arendamiseks toetust 2,6 miljonit krooni ja AS Telegrupp integreeritud mobiiltelefoni-, lauatelefoni- ja veebitelefonisüsteemi arenduseks 7,9 miljonit krooni. Telegrupp kasutas toetusraha tarkvara ja seadmete väljatöötamiseks.

Kokku saab Eesti aastateks 2008-2013 Euroopa Regionaalarengu Fondist 1,6 miljardit krooni, et toetada ettevõtete toodete ja teenuste arendamist ja koostöös teadusasutustega uuringute tegemist. Toetust on võimalik taotleda kuni 300 000 krooni eeluuringute korraldamiseks ja kuni 30 miljonit krooni tootearenduse või rakendusuuringu läbiviimiseks. Nõutav on ka ettevõtte omafinantseering, sest EAS rahastab projektist maksimaalselt 75%.

Riik suunab infoühiskonna rakendusplaanis kahe aasta jooksul arendustele 649 miljonit krooni

2009-01-22

Täna andis valitsus istungil heakskiidu infoühiskonna rakenduskavale aastateks 2009-2010, millega eraldatakse Euroopa struktuurifondidest infoühiskonna arendamiseks kokku 649 miljonit krooni.

"Lähtume arusaamast, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor on jätkuvalt potentsiaaliga sektor nii ekspordi kui ka riigi tõhusamaks muutmise seisukohalt. Sellised projektid, mis soodustavad eksporti ja suurendavad riigi efektiivsust, on taotlusvoorudes eriti oodatud," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Rakenduskava eesmärkideks on kahe aasta jooksul arendada ettevõtluskeskkonda internetis ning avalikus sektoris minna üle paberivabale asjaajamisele, samuti soodustada uute avalike teenuste kasutuselevõttu. Ärikeskkonna parandamisel on eesmärgiks, et riigiga arveldamisel kasvaks aastaks 2010 digitaalsete arvete ja arveldamise osakaal 50 protsendini kogu arvelduste hulgast.

Üheks olulisemaks tegevuseks on ka elektroonilise isikutuvastamise laiaulatuslikum kasutuselevõtt ning kasutajate teadmiste ja osalusvõimaluste suurendamine, et iga ühiskonnaliige saaks kasutada talle sobivaid tehnoloogilisi seadmeid, et jõuda vajaliku teabeni. Veel on kavas parandada statistilise analüüsi kvaliteeti ja kasutada paremini riigi infosüsteemides olevaid andmeid. 2009. aastal lisandub infoühiskonna rakenduskavas eesmärgina ka avaliku sektori infosüsteemide kujundamine ühtseks tervikuks ja andmete korrastamine.

Rakenduskava on osa riigi infoühiskonna arengukavast aastateks 2007-2013.

2009. aastal on riiklike arendustegevuste kogumaht investeeringute kavas ligikaudu 170 miljonit krooni, millega kavandatakse luua teiste lahenduste seas näiteks uus e-hangete süsteem, samuti kultuurimälestiste register ja kultuuripärandi internetiportaal.

Riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele mõeldud avatud taotlemine on mõeldud infoühiskonna arendamise täiendavaks rahastamiseks. Avatud taotlusvoorude kogumaht 2009. aastal on 250 miljonit krooni, taotlusvoorud viib läbi Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.

Kokku on 2009. aastaks rakenduskavva struktuurivahendeid plaanitud 429 miljonit krooni ja 2010. aastaks 220 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu fondist.

Rakenduskava eelnõu valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös teiste ministeeriumidega.

Riik muudab ettevõtetele toetuse saamise lihtsamaks

2009-01-22

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatas koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ettevõtlustoetuste lihtsustamise, et vähendada bürokraatiat ja ettevõtluse arengusse kiiremini ja rohkem raha suunata.

Üle vaadatakse kõik juba avatud ning ettevalmistamisel olevad toetusmeetmed. Peamiseks eesmärgiks on praegust keerulist majandusolukorda arvestades vormida ettevõtlustoetused võimalikult taotleja-sõbralikuks ning viia võimalikult kiiresti ja palju raha Eesti ettevõtlusse. Selleks on koostatud kontrollküsimustik, mis jõuab ettevõtjateni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsiooni kaudu.

"Kindlasti ei soovi me hakata jagama laustoetusi nõrkadele projektidele, vaid tahame analüüsida, kas on võimalik väikeste muudatustega senisest paindlikumalt ja paremini kaasa aidata ettevõtete tootlikkuse ja ekspordivõime kasvule, tehnoloogilisele arengule ja ettevõtete omavavahelisele koostööle," ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

21. jaanuaril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud kohtumisel ettevõtlusorganisatsioonidega jõuti kokkuleppele, et ka nemad esitavad lähiajal oma ettepanekud meetmete lihtsustamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) koguvad ettepanekud kokku järgmise kahe nädala jooksul. Toetusprogramme hakatakse vastavalt laekunud ettepanekutele muutma veebruaris, et taotlejad saaksid kasu juba tänavu esimese kvartali jooksul.

Konkreetselt on kavas:

1. EASi meetmete rakendamise kiirendamine. Enamiku meetmete puhul on otsustatud mitte jagada perioodiks 2007-2013 mõeldud Euroopa Liidu struktuurivahendeid võrdselt seitsme aasta peale, vaid hea projekt peab rahastuse saama kohe ning seetõttu on kokku lepitud, et EAS võib esialgu teha rahastamisotsuseid ka tulevasteks aastateks mõeldud vahendite arvelt.

2. Lisaks kaalutakse erinevate toetusmeetmete puhul ettemaksu toetamise võimalust. Euroopa Liidu reeglid nõuavad ettemaksu saamiseks ettevõtjalt kas pangatagatist või samaväärse toimega avaliku sektori finantsvahendit, mille saamine on täna keeruline. Lahenduseks oleks moodustada riigi eelarvelistest vahenditest fond, mille kaudu riik annaks ettevõtjale ettemaksu 25-33% ulatuses ja hiljem, kui ettemaks on kuludokumentidega tõendatud, saaks selle kanda struktuurifondidest antava toetuse arvele.

3. Samuti vaadatakse üle liisingu lubamise tingimused. Otstarbekas on liisingu puhul kaaluda varianti, kus liisinguettevõtja ostab toetusega rahastatava vara välja ning EAS kannab kogu toetussumma korraga üle liisinguettevõtjale, kes vähendab kohe pärast toetuse summa laekumist toetuse saaja liisingumaksete abikõlblikku kogusummat toetuse summa võrra. Sellisel juhul saab tegemist olla ainult kapitaliliisinguga, millega kaasneb kohustus vara pärast liisingusuhte lõppu välja osta. Sellise süsteem kasutuselevõtt ei tekita halduskoormust ei ettevõtjale ega ka EASle.

Kelam: Euroopa energiapartnerlus Venemaaga on osutunud strateegiliseks valearvestuseks

2009-01-13

Strasbourg, 12. jaanuar

Euroopa Parlamendi avaistungil sõna võtnud Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni (ERP-ED) liige Tunne Kelam kutsus gaasikriisist tabatud Euroopat üles keskenduma täie tõsidusega alternatiivsete energiavarustajate leidmisele.

"Eesistujamaa Tšehhi jõupingutused gaasikriisi vahendamisel on kõigiti kiiduväärsed. Kuid Euroopa jaoks pole ühe kriisi teise järel vahendamine lahendus. Euroopa ei saa jääda lapsehoidja rolli, kes tegeleb enfant terrible'iga (hirmsa lapsega), " ütles Kelam oma sõnavõtus parlamendi täiskogul.

"Üks on selge: lootused vastastikku kasulikule strateegilisele liidule Venemaa kui usaldusväärse energiatarnijaga on osutunud strateegiliseks valearvestuseks," väitis kõneleja.

Kelami sõnul peitub käesoleva kriisi põhjus mitte Ukrainas, vaid Gazpromi enese sisekriisis, mille tulemusena see Vene välispoliitika buldooseriks muundatud kompanii pole suutnud võetud kohustusi täita.

"Viimase kaheksa aasta jooksul on Gazpromi gaasitootmine stagneerunud, püsides samal tasemel. See on tüüpiline tagajärg, mille toob kaasa riigi poliitilise kontrolli kehtestamine tootmise üle," tõdes ERP-ED saadik.

Kelami arvates on olukord, kus võlgades ja gaasitootmise edasise arendamisega maha jäänud Gazprom ei suuda rahuldada ühtaegu sisemist ja välist nõudlust, inspireerinud tõenäoliselt peaminister Putinit osutama Ukrainale kui patuoinale, et poliitilise kriisiga viia tähelepanu Venemaa siseraskustelt kõrvale.

Selliste kriiside algatamine osutab taas Venemaa praeguse juhtkonna kui strateegiliste partnerite ebausaldatavusele.

"Antud olukorras on Euroopa Liidul veelgi olulisem keskenduda maksimaalse tõsidusega alternatiivsete energiaallikate ning energiaga varustajate leidmisele," sõnas Kelam.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo +33 3881 75279

Kaja Sõrg
ERP-ED fraktsiooni pressinõunik
Tel: + 32 476 541013
www.epp-ed.eu

Riik loob ettevõtete ekspordi toetamiseks äriühingu

2009-01-12

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis reedel ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisringile Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse eelnõu, millega luuakse ettevõtetele ekspordigarantii andmiseks krediidikindlustusega tegelev riigi äriühing.

Eelnõu järgi asutab riik äriühingu, milles sihtasutus KredEx omandab osaluse ning osutab juhtimislepingu alusel teenust. Äriühingu loomine võimaldab anda ettevõtjatele senisest suuremas mahus kesk- ja pikaajalisi ekspordigarantiisid, vajadus selle järele selgus KredExi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös läbi viidud analüüsist. Samuti on seoses maailma majanduses tekkinud probleemidega mitmekordistunud huvi lühiajaliste ekspordigarantiide vastu. Takistuseks ekspordigarantiide andmisel on seni eelkõige KredExi ekspordi garanteerimise sihtfondi liiga väike kapitalimaht ja garantiiandmise jäigad omakapitalinõuded, mis ei vasta väljakujunenud turu vajadustele.

Praegu on KredExi ekspordi garanteerimise sihtfondi suuruseks 100 miljonit krooni, mis võimaldab garantiisid väljastada kogumahus kõige enam 800 miljonit krooni. Nõudlusest tulenev potentsiaalne garantiide maht, mida iga-aastaselt oleks võimalik väljastada, on aga suurusjärgus üle miljardi krooni.

Tuginedes analüüsile oleks kesk- ja pikaajalistest ekspordigarantiidest saadav potentsiaalne kasu riigile märkimisväärne - iga 100 miljonit krooni eksporti, mis on loodud tänu garantiiskeemi kasutamisele, loob otseselt üle 20 miljoni krooni lisandväärtust. Prognooside kohaselt võiksid garanteeritud ekspordi mahud ulatuda 1,1-1,5 miljardi kroonini aastas. Seega on garantiiskeemist saadav otsene lisandväärtus perioodil 2009-2013 kokku umbes miljard krooni.

Loodaval äriühingul on eraldi juhatus ja nõukogu. Plaani järgi moodustab äriühingu omakapitali 200 miljoni krooni suurune riigieelarveline investeering, 100 miljonit krooni tuleb KredExi osalusest ning lisaks on omakapitalis täiendav kahjureserv 200 miljonit krooni Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest. Riigi otsene osalus äriühingus hakkab olema 66,5% ja sihtasutuse KredEx osalus 33,5%. Äriühingu finantsandmed konsolideeritakse või kantakse kapitaliosaluse meetodil sihtasutuse KredEx aruandesse.

Valitsuskabinet tegi 28. aprillil 2008 majandus- ja kommunikatsiooniministrile ülesandeks töötada välja ekspordi riikliku garanteerimise seaduse muutmise ettepanekud.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda e-õiguses aadressil http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=243605

Juhan Parts: tänavu tuleb selginemise aasta

2009-01-09

Nii ettevõtjate kui ka elanike usaldus Eesti majanduse suhtes langes detsembris rekordiliselt madalale - viimati oli hinnang Eesti majanduse suhtes nii pessimistlik 1992. aastal, selgus täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud Eesti Konjunktuuriinstituudi ülevaatest.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul tuleb tänavu majanduses selginemise aasta. „Kui võrrelda majanduskriisi veeuputusega, siis 2009. aasta võiks olla vee taandumise aasta, mil olukord hakkab selginema," lausus Parts ja lisas, et me ei tohi maha magada majanduskriisi tõttu tekkinud trendide muutusi.

2008. aasta III kvartalis oli sisemajanduse kogutoodangu reaalkasv -3,5% ning neljandas kvartalis võib langusprotsent Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul tulla veelgi suurem. Ka majanduse üldolukorda esimesel poolaastal 2009 iseloomustavad näitajad jäävad valdavalt miinuspoolele. Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul tuleb 2009. aasta majanduslangus üle 2 protsendi ja inflatsioon jääb 3-5 protsendi vahemikku.

Kõige pessimistlikumad on järgmise kuue kuu arengute suhtes ehitusettevõtted (detsembris kindlustunde indeks -67) ja tööstussektor (detsembris kindlustunde indeks -40). Ehitusturul väheneb tööde maht järgneval kolmel kuul 81% ettevõtte hinnangul ning ebapiisav nõudlus oli detsembris arengut takistavaks probleemiks 82%-l firmadest. 63 protsendil tööstusettevõtetest on tellimuste maht kukkunud tavapärasest tasemest allapoole ja 58 protsendil on probleeme eksporttellimustega. „Me peame väga jälgima ekspordi arengut järgmisel kuuel kuul - see on lakmuspaber, mis näitab, kas tuleme kriisist välja," sõnas Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum.

Töötajate arvu kavandatakse vähendada nii ehitus- kui ka tööstusettevõtetes, samuti kaubanduses - nii arvas 40-50% neis valdkondades tegutsevatest ja Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud firmadest. Seda tunnetavad selgelt ka eraisikud, kes on muutunud tuleviku suhtes ettevaatlikumaks ja see väljendub kulutuste piiramises. Jaekaubandusettevõtete kindlustunne oligi detsembris madalaimal tasemel alates 1993. aastast, kusjuures kõige pessimistlikumad on garderoobikaupade ja ehituskaupade müüjad.

Eesti majandusarengut pidurdab kõige enam nõudluse puudus ja kapitali vähesus. Konjunktuuriinstituudi ekspertide paneelis osalejad prognoosivad, et kuue kuu pärast on majanduse olukord halvem kui detsembris, sealhulgas viidatakse eriti halvale olukorrale investeeringute osas.

Partsi sõnul seisab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selle eest, et eksportivatel ettevõtetel oleks võimalus areneda. Tema sõnul torkab silma, et pankade ja ettevõtjate jutt päris kokku ei lähe. „Pangad ütlevad, et mõistlikke äriprojekte rahastatakse endiselt, ettevõtjad aga kurdavad raskusi käibe- ja muude krediitide pikendamisel. Tahan veenduda selles, et Eesti ettevõtjaid ei kohelda krediidikriisi tingimustes halvemini kui samade pankade kliente teistes riikides," märkis Parts.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistamas abinõusid, mis säilitaksid eksportivatele ettevõtetele minimaalselt tarvilikud krediteerimisvõimalused. Need oleksid eelkõige suunatud keskmise suurusega eksportivatele ettevõtetele ning aitaksid elujõulistel, kuid ajutistes finantseerimisraskustes ettevõtetel jätkata tegutsemist ja uute turgude otsimist.

Tänase pressikonverentsi materjalid leiate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljelt:

http://www.mkm.ee/index.php?id=8633 Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu täistekst

http://www.mkm.ee/index.php?id=8275 Eesti Konjunktuuriinstituudi tänane slaidiesitlus

Ettevõtted saavad investeeringuteks ja ekspordiks lisaraha

2008-12-30

Valitsus kinnitas tänasel istungil arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013" rakendusplaani aastateks 2009 kuni 2012, millega otsustas järgmisel aastal eraldada ettevõtete investeeringute ja ekspordi toetamiseks ning kapitalile ligipääsuks enam Euroopa Liidu fondide vahendeid, kui varem planeeritud.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul pakutakse 2009. aastal tegutsevatele ettevõtetele ja ka uutele tulijatele väga lai menüü eri raskuspunktide ületamiseks.

„Praegu on ettevõtetele suurimaid probleeme ligipääs finantsressurssidele, seda eelkõige seoses laenutingimuste oluliste karmistumisega," ütles Parts. „Seetõttu on oluline luua ettevõtetele eri võimalusi ligipääsuks kapitalile ning suurendada lühiajaliste, kuid kiiret mõju avaldavate ekspordi- ja laenugarantiide mahtusid, samuti teatud tingimustel riiklikku abi laenude refinantseerimisel."

Minister ütles, et pikemas perspektiivis jääb ettevõtluspoliitika keskseks teljeks arendustegevuse ja innovatsiooni ergutamine ning ettevõtlusaktiivsuse suurendamine. „Ehkki rakenduskava on plaan järgnevaks kolmeks aastaks, oleme jätkuvalt paindlikud ja vajadusel reageerime probleemidele koheselt," ütles Parts.

Täna kinnitatud rakendusplaanis ongi varasemaga võrreldes suurendatud vahendite mahtu kahel tegevussuunal - Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse ja investeeringute toetamisel. Peamiselt on Euroopa Liidu vahenditest rahastamist toodud ettepoole järgmiste aastate arvel.

Ekspordivõimekuse toetamiseks on 2009. aastal plaanis ettevõtetele välja töötada uudne toetus kesk- ja pikaajaliste eksporditehingute garanteerimiseks, millest on abi ettevõtete rahvusvahelistel turgudel tegutsemise eeliste tugevdamiseks. Selleks on planeeritud 2009. aastal 200 miljonit krooni. Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse arendamiseks on kokku arvestatud 310,5 miljonit krooni.

Investeeringute toetamise suunal rahastamist kiirendatakse, mistõttu on vahendeid tõstetud 2009. aastal ettepoole järgmiste aastate arvel. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ligipääsu parandamiseks kapitalile on rakendusplaanis 2009. aastaks ette nähtud väljamakseid 100 miljonit krooni, ettevõtete investeeringute toetamiseks 141 miljonit krooni.

Kokku plaanitakse rakendusplaanis toodud tegevuste rahastamiseks 2009. aastal eelarvest reaalselt välja maksta vähemalt 695,8 miljonit krooni.

Aastateks 2009-2012 kavandatakse välja maksta kokku üle 2,03 miljardi krooni. Peamine osa tegevustest rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide kaasabil.

Ekspordi ja investeeringute toetusi saavad ettevõtted taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja sihtasutusest Kredex.

Lumi: töölepinguseadus on samm seisakust väljumiseks

2008-12-17

IRLi parlamendisaadik Ott Lumi ütles täna töölepinguseaduse vastuvõtmisel peetud kõnes, et uues töölepinguseaduses pole mõtet näha Eesti majanduse päästeinglit, kuid siiski on tegemist olulise riigipoolse signaaliga sellest, et majandusseisaku kiiremaks ületamiseks ollakse valmis tegema reaalseid algatusi.

„Eelnõu menetlemist alustati aasta tagasi ja vastuvõtmiseni jõudsime aasta eelviimasel istungil. Peab küsima, miks see on nii kaua aega võtnud? On päris selge, et sotsiaalpartnerite kaasamine protsessi alguses oleks aega tublisti kokku hoidnud, “ lausus Lumi.

Tema hinnangul pakub uus töölepinguseadus Eesti majanduskeskkonnale tarviliku hapnikulaengu nii läbi töösuhte ülesütlemiseks vajaliku minimaalse aja lühendamise kui ka koondamishüvitiste vähendamine koormusena ettevõtjate töösuhte lõpetamisel. „Marko Pomerants tegi sotsiaalministrina selleks tõsise katse töölepinguseadust kaasajastada juba üle 4.aasta tagasi. Toona vajus see katse populismisohu, ka seekord oli see oht meile väga lähedal,“ ütles Lumi.

Uus töölepinguseadus ei ole tema hinnangul praegusel kujul ideaalne, kuid majandusest läbi töösuhete kaasajastamise on siiski loodud tingimused, et ettevõtjad saaksid teha tänases keerulises majandusolukorras paindlikumaid otsuseid.

„Töölepinguseaduses on ka selliseid tingimusi, mille täitmine on riigi jaoks keeruline - küsimus töötutoetuse viimisest 50%-ni töötasu alammäärast või siis ka töötuskindlustushüvitise määra tõstmine. Nende realistlikust peame vaagima võttes arvesse juba riigi finantsseisundit 2010.aastal,“ rääkis Lumi.

Ta rõhutas ka IRLi tahtel töölepinguseadusesse sissekirjutatud klausleid - lapseootel naiste ja noorte emade kaitsest. Samuti avaldas Lumi heameelt selle üle, et töölepinguseaduse väljatöötamise käigus tehtud kokkuleppe tulemusena avaneb ettevõtjatele võimalus investeerida maksuvabalt töövõtja tasemeõppesse.

Juhan Parts: Balti energiaühenduste osas hakkas jää liikuma

2008-12-08

Täna toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul arutasid energeetikaministrid Euroopa Komisjoni esitatud plaani, mille järgi luuakse kava Balti riikide Euroopa ühtsesse energiavõrku lülitamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts märkis oma sõnavõtus, et plaani avalikustamine on tervitatav samm ja asjad liiguvad õiges suunas. Parts toetas ka uute ühenduste rajamiseks rahastamise põhimõtete väljatöötamist.

„Plaan näeb ette kuue olulise infrastruktuuriprojekti seas Balti riikide elektrivõrgu ühendamist Euroopa võrkudega. Kui siia juurde arvestada, et täna hommikul vastav töörühm juba käivitus ning lisada võimalikud Euroopa poolsed rahastamised, siis arvan, et oleme väga oluliste arengute tunnistajad. Ma väga loodan, et 2009. aasta jooksul on asjad nii kaugel, et saame rääkida juba konkreetsetest investeeringutest," ütles Parts. „Oluline on, et ühenduste ehitamine toimuks samal ajal elektriturgude avamise ja toimima hakkamisega."

Partsi sõnul aitab ühenduste rajamine oluliselt kaasa elektriturgude paremale toimimisele ning elektri- ja gaasiturgude arenemisele Eestis selleks, et tagada väikestele elektriturgudele efektiivne toimimine ja vältida turgudega manipuleerimist. „Gaasituru osas on oluline mitmekesistada riikide energiavarustust ja läbi analüüsida võimalused maagaasi terminalide loomiseks selleks, et ka gaasi osas saaksime rääkida tegelikust varustuskindlusest. Võimalik on see siis, kui ühendustega ehk infrastruktuuri investeerimisega loome suurema turu," ütles Parts. „Energiajulgeolek tähendab ka, et me kasutame ära meie kasutuses olevad võimalused maavarade paremaks ja keskkonnasõbralikuks kasutamiseks. On tervitatav et Komisjon toetab ka põlevkivi ja turvas kasutamiseks tehnoloogiate arendamist."

Minister rõhutas, et EL-i ja kolmandate riikide suhteid energiajulgeoleku vaatenurgast vaagides on tähtis, et energia teema muutuks Euroopa ühise välispoliitika üheks komponendiks.

13. novembril esitas Euroopa Komisjon teise strateegilise energiaülevaate (SER-2) hulgas EL-i tegevuskava julgeoleku tagamiseks energiavaldkonnas. Esmakordselt on Euroopa Liidu Energiajulgeoleku ja Solidaarsusplaani tegevuskava energiajulgeoleku strateegilise ülevaate peatükkides toodud välja plaan luua Balti riikide ühendamise kava (Baltic Interconnection Plan) ja tihendada sellega Balti riikide võrgu ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi ühendusi. Samuti plaanib Komisjon energiaimpordi sõltuvuse vähendamiseks suurendada liikmesriikidel taastuvenergia, söe, nafta, gaasi ja turba säästlikumat kasutamist, arendada tõhusamat energiakasutust ning ühtlustada nõudeid kütusevarude hoidmisel. Selleks selgitab Euroopa Komisjon aastatel 2009-2010 välja konkreetsete projektide investeerimisvajadused ja alates 2014. aastast, kui hakkab Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood, soovib Komisjon luua võimalused investeeringute suunamiseks juba tegevuskavas välja töötatud infrastruktuuri arendamise projektidesse.

Lisaks käsitlesid ministrid täna ökodisaini direktiivi ja kliima- ja taastuvenergia paketi teemasid.

Valitsus tegi otsuseid riigi äriühingute tuleviku osas

2008-12-05

Valitsus arutas eilsel kabinetiistungil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valminud analüüsi suuremate riigi äriühingute arenguperspektiividest ja kiitis heaks selles toodud järeldused Eesti Posti, Tallinna Sadama, Eesti Raudtee ja Tallinna Lennujaama omandistruktuuri ning arenguks vajaliku kapitali kaasamise viiside kohta.

Eesti Posti puhul soovitas ministeerium kaasata 2010. aastal strateegiline investor, sõltuvalt asjaoludest on võimalik ka enamusosaluse müük strateegilisele investorile. Tallinna Lennujaamas soovitas ministeerium säilitada praegu senine omandistruktuur, kuid seada lennujaamale ühenduste ja lennureisijate arvu osas järgmisteks aastateks selged eesmärgid. Tallinna Sadama puhul leiti, et on otstarbekas säilitada lähiajal senine omandistruktuur ja vajadusel kaasata strateegiline partner projektipõhiselt. Eesti Raudtee osas järeldub analüüsist, et infrastruktuuriettevõtte võiks jääda riigi omandisse, ent kui kaubavedude arengud regioonis selginevad, kaalutakse kaubavedude osas strateegilise investori kaasamist. Võimalik on veoettevõtte müük investorile, kes suudab veeremisse investeerida ja täiendavaid kaubavooge tuua.

"Riik peab eriti praegusel ajal olema aktiivne omanik ja seisma hea selle eest, et suurematel riigi äriühingutel oleks võimalus ja ka surve areneda. Riigi äriühingutest ei tohi kujundada muuseumi-tüüpi ettevõtteid, arenguks tuleb aktiivselt otsida võimalusi. Selleks on mõnel juhul kindlasti tarvilik kaasata erasektori oskusteavet ja ka erakapitali," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Valitsus otsustas anda majandus- ja kommunikatsiooniministrile ülesande täiendavalt analüüsida rahvusvahelisel postiturul tegutsejate huvi Eesti Posti vastu ning korraldada 2009. aasta jooksul konkurss võimalike investorite seas nende nägemuse osas ettevõtte arendamiseks. Kui selgub, et Eesti Postist on huvitatud investoreid, kellel on ettevõtte tuleviku osas atraktiivne ja kasvule orienteeritud plaan, on võimalik 2010. aastal läbi viia osaluse müük.

Tallinna Lennujaama osas peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2009. aasta teise kvartali lõpuks tegema täiendava turuanalüüsi tuvastamaks, kas leidub investoreid, kel on huvi ja suutlikkust Tallinna Lennujaamas ambitsioonikama strateegia rakendamiseks.

Valitsus otsustas ka, et majandus- ja kommunikatsiooniminister peab seadma Tallinna Sadamale ambitsioonikad eesmärgid ettevõttele kuuluva kinnisvara väärindamise suunal. Selleks tuleb ettevõttele teha ülesandeks kaasata Tallinna linn, leida erainvestoreid ja korraldada ideekonkurss sadama-ala arendamiseks. Samuti peab konteinervedude ärisuunal jätkuma koostöö Hiinaga ning vajadusel tuleb projektipõhiselt kaasata strateegiline investor.

Eesti Raudtee puhul peab 2010. aasta teise kvartali lõpuks ministeeriumis valmima täiendav turuanalüüs kaubamahte positiivselt mõjutada suutva strateegilise partneri kaasamise võimaluste osas. Hinnatakse ka seda, kas tasuks Tallinna Sadam ja Eesti Raudtee infrastruktuuri ettevõtte ühendada.

Analüüsi ja ettepanekute koostamise aluseks oli valitsuskoalitsiooni eestseisuse 2008. aasta mais majandus- ja kommunikatsiooniministrile antud ülesanne analüüsida riigi omandis olevate ettevõtete osaluse börsileviimist kui võimalust kaasata arenguks vajalikku kapitali. ASi Eesti Energia tulevikku arutas valitsus oma 30. oktoobri kabinetiistungil, kus tõdeti, et ettevõte vajab järgmiste aastate jooksul suuri investeeringuid. Enne otsuste tegemist tuleb aga Riigikogus läbi arutada elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukavade eelnõud.

Euroopa kommunikatsiooniministrid saavutasid sidevõrkude ja -teenuste paketi uuendustes kokkuleppe

2008-11-28

Euroopa Liidu kommunikatsiooniministrid jõudsid eile Brüsselis toimunud transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul kokkuleppele sideteenuseid ja - turgu reguleerivates muudatusettepanekutes, millega tagatakse kasutaja loodud sisu ja juurdepääsu sõltumatus seadmetest, lihtsustatakse juurdepääsu raadiosagedustele ning vähendatakse halduskulusid sideturu reguleerimisel.

„Juurdepääsuõigus seaduslikule sisule peab tarbijale olema tagatud sõltumata seadmetest, mida tarbija kasutab. Selliste piirangute puudumine on end juba edukalt tõestanud Eestis, kus selle tulemusel sündis üks innovaatilisemaid Internetiettevõtteid kogu maailmas - Skype," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ministrite kohtumisel.

Ministrid toetasid ka seisukohta, et kasutajate loodud sisu seaduslikkuse hindamisega ei pea tegelema riigi sideturgu ja -võrkusid reguleeriv asutus (Eestis on selleks Tehnilise Järelevalve Amet), kuna järelevalve sisu üle kuulub autorikaitseühingute tegevusvaldkonda. Samuti toetati seisukohta, millega suurendatakse tarbijale antavat teavet, turvalisuse suurendamist käsitlevaid sätteid ja tõhustatakse ligipääsu elektroonilise side teenustele ka erivajadustega isikutele.

Ministrid jõudsid eile põhimõttelisele kokkuleppele uue sideteenuseid koordineeriva asutuse GERT (Group of European Regulators in Telecoms) loomisel, kuhu hakkaksid kuuluma iga liikmesriigi sideteenuse reguleerija esindajad. GERT-i ülesandeks tulevikus on aidata kaasa Euroopa Komisjoni ja riikliku sideteenuste regulaatori koostööle soovituste ja otsuste eelnõude väljatöötamisel.

Ministrid leidsid, et tuleb saavutada kokkulepe ja välja töötada ajakava digitaalsele ringhäälingule üleminekul vabanevale raadiosagedusressursi kasutamiseks.

Eesti pooldas seisukohta, millega liikmesriik tagab, et kõikidel elektrooniliseks sideks avatud sagedusaladel võib kasutada ükskõik millist raadiovõrgu või -traadita side tehnoloogiat, kui see on vastavuses riiklike sagedusplaanide ja ITU (International Telecommunincation Union) regulatsioonidega. Samuti leidis toetust seisukoht, et sagedustega kauplemisele ning võimalikule loatingimuste muutmisele peab andma heakskiidu liikmesriigi reguleeriv asutus. Kuna liikmesriigi sideturul on kohalik reguleerija teab, kes on reaalselt välja antava loa omanik ning vastutab ühtlasi loatingimuste korrektse täitmise eest.

Euroopa Liit võttis 2002. aasta 7. märtsil vastu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühtse raamistiku, kuhu kuuluvad :
* Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ, mis reguleerib juurdepääsu sidevõrkudele ja -vahenditele;
* loadirektiiv 2002/20/EÜ, mis reguleerib sidevõrkude ja teenuste lube;
* elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste raamdirektiiv 2002/21/EÜ;
* universaalteenuse direktiiv 2002/22/EÜ;
* isikuandmete töötlemist käsitlev direktiiv 2002/58/EÜ.

Euroopa Komisjon tuli paketi muudatusettepanekutega välja 13. novembril 2007. Pärast eilset ministrite vahelist kokkulepet alustavad muudatusettepanekute läbirääkimisi Euroopa Parlament, Nõukogu ja Komisjon.

Kogu Eesti on kaetud tasuta digitelevisiooniga

2008-11-25

Kogu Eesti on kaetud õhu kaudu leviva digitelevisiooniga, mis võimaldab tasuta vaadata seitset kodumaist telekanalit digitaalselt tavaantenni kaudu.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on tänavu märtsis Ruhnu saarelt alanud Eesti üleminek digitaaltelevisioonile läbinud uue olulise verstaposti - kogu Eesti on nüüd kaetud digileviga. „Julge otsus võtta üleriigiliste televisiooniprogrammide levitamiseks kohe kasutusele kõige uuemat tüüpi digitaaltehnoloogia on tänaseks veenvalt ellu viidud. Neile, kelle jaoks on oluline rahvusvaheline mõõde, võib lisada, et Eesti on esimene riik Euroopas, kus kogu territoorium on uue, MPEG-4 formaadis tasuta digileviga kaetud," ütles Parts. „Eesti pikk arenguhüpe on tähelepanuväärne just seepärast, et uuenduslik tehnoloogia on lühikese ajaga muutunud igaühele igas maanurgas ka tegelikult kättesaadavaks."

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli kinnitusel ei ole täna enam ühtegi põhjust, miks oma antenniga varustatud kodud ei võiks hakata kohe digitelevisiooni vaatama. „Tänu digilevile on kõik kodumaised telekanalid ja suur hulk häid rahvusvahelisi teleprogramme kättesaadavad tavalise teleantenniga. Müügile on jõudnud arvestatav valik digibokse ja uusi, sisseehitatud digilevi vastuvõtuga telereid," selgitas Pihel. "Nüüd, kui Eesti on digileviga kaetud, saab igaüks mistahes Eesti paigas ise uue televisiooni eelistes veenduda."

Maapealse leviga digitaaltelevisioonis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 7 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja Kalev Sport. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.

Telekanalite edastamise eest vastutava Levira juhatuse liikme Indrek Lepa sõnul rajas ettevõte Eesti katmiseks digileviga ühtekokku 17 uut digi-tv saatjat. "Pärast kogu Eesti territooriumi katmist digi-tv levialaga jääb meie ülesandeks signaali kvaliteedi jätkuv parandamine," lausus Lepp. „Seepärast oleme väga tänulikud, kui digi-tv vaatajaid meile leviprobleemidest koheselt teada annavad. Lähiajal on kavas avada ka digitelevisiooni vaatamiseks juhiseid andev veebileht ning infotelefon, et televaatajatel oleks lihtsam nõu ja abi saada."

Tavalise katuseantenniga telepilti vaataval inimesel tuleb digitaaltelevisiooni nägemiseks osta või rentida digiboks, telerit välja vahetada ei ole vaja. Digiboks ühendatakse vastavalt seadme kasutusjuhendile antennikaabli ja teleri vahele. Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivad seadmed on varustatud Digilevi märkidega, et seadmeid oleks lihtne üles leida. Kui müüdaval seadmel see märk puudub, ei pruugi see Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobida.

Lisaks eestikeelsetele teleprogrammidele toob kaasaegne digi-tv levivõrk tavalise katuseantenni kaudu vaatajateni ka välismaiseid telekanaleid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-tv vahendusel vaadata sai. Eesti üleminek digitelevisioonile lõppeb kahe aasta pärast 1. juulil 2010, kui õhu kaudu leviv analoogtelevisioon välja lülitatakse. Kaabeltelevisiooni ja satelliit-televisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta.

.ee nimeliste domeeninimede jaotamise põhimõtted said valitsuskabineti heakskiidu

2008-11-20

Tänasel kabinetiistungil andis valitsus heakskiidu majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi esitatud ettepanekutele domeeninimede registreerimiseks, mille rakendumisel saab üht või enamat .ee domeenime taotleda nii tavakodanik kui ka juriidiline isik.

Partsi sõnul avardavad Eesti internetikogukonna ja riigi koostöös loodud põhimõtted oluliselt siinset internetiruumi.

„Selle kontseptsiooni realiseerumisel toimub rida põhimõttelisi ümberkorraldusi, mis annavad igale inimesele võimaluse omanimelise domeeninime registreerimiseks ja on väga suur väljakutse vabale ja isereguleeruvale kogukonnale," ütles Juhan Parts. „Tahan tunnustada ka Endel ja Jaak Lippmaad, kes on andnud suure panuse Eesti internetiruumi arengusse," lisas Parts.

Ettepanekute paketi heakskiitmisega andis valitsus nõusoleku, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Eesti Infotehnoloogia Liiduga asub riigi esindajana looma domeenimede registreerimist korraldavat sihtasutust.

„Internetidomeenid on oluline ressurss, mille kasutamine peab olema läbipaistev ja usun, et Eesti Infotehnoloogia Liidu ja MKM-i koostöös loodav sihtasutus suudab edukalt domeeninimede registreerimist korraldada," lisas Parts.

Lisaks Eesti elanikele või siinsetele juriidilistele isikutele saavad inimesed väljaspool Eestit taotleda .ee domeeninime, kui nad on Eestis taotletava domeeninimega seotud tegevuses (näiteks ettevõtluses) esindatud. Sihtasutus luuakse eeldatavalt järgmisel aastal.

Muudatuste ettevalmistamisel osalesid interneti kogukonda koondavas töörühmas eksperdid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust, Eesti Patendivolinike seltsist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti üks suurimaid Internetiteenuste pakkujaid Zone Media OÜ-st, .ee domeeni tehniline administraator, KBFI, EENet ning eksperdid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ja Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Mehhatroonika Assotsiatsioon ja Tallinna Tehnoloogiapark Tehnopol leppisid kokku innovatsioonikeskuse rajamises

2008-11-19

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Mehhatroonika Assotsiatsiooni juhatuse liige Jüri Riives ja Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa allkirjastasid täna kolme organisatsiooni ühise koostöömemorandumi, mille kohaselt rajatakse Eestisse ainulaadne mehaanika innovatsioonikeskus.

Innovatsioonikeskuse eesmärk on arendada Eesti töötleva tööstuse prestiiži, ettevõtete konkurentsivõimet ning tõsta ühiskonna innovaatilist taset.

„Kokkuleppega koonduvad ühe valdkonna ettevõtted, et ühiselt panustada oma arengusse ja võimekusse, selline koostöö on teretulnud," ütles Parts täna hommikul messi Instrutec 2008 avamisel toimunud memorandumi allkirjastamisel. „Et olla innovatsioonivõimelised ja oma tehnoloogiat arendada, on vaja laboreid ja seadmeid ning selleks ongi koostöö äärmiselt oluline. Selline initsiatiiv võiks olla eeskujuks ka teistele sektoritele."

Jüri Riivese sõnul tuleb üha enam liikuda suurema lisandväärtusega tootmise suunas. "Kõrgtehnoloogiline tootmine peaks olema Eesti tõeline tulevik. Arendatav mehhatroonika valdkonna kõrgtehnoloogiline keskus loob alused püstitatud kõrgete sihtide saavutamiseks ning on teerajajaks tootmise ja teaduse tõeliseks integratsiooniks," ütles ta.

„Meil on hea meel, et Tehnopol on kujunemas uusi teadmisi loovaks ja koondavaks linnakuks, mis tegutseb Eesti ettevõtete hüvanguks", ütles Pirko Konsa. „Juba täna tegutsevad Tehnopolis Vähiuuringute ja Elektroonika Teadusarenduskeskused. Ülikoolide lähedus ja siia Mustamäele kogunenud kompetents aitab kindlasti ka mehaanika valdkonna arengule kaasa."

Memorandumi allkirjastamisel rõhutasid osapooled, et Eesti majanduse tugevus sõltub oluliselt tööstusettevõtete globaalsest konkurentsivõimest ning kuna tänaseks on odavale tööjõule keskendunud ettevõtete eelised kadunud, on hädavajalik teha tehnoloogiline hüpe. Edasise riiklikku rikkuse kasvatamiseks peab ennekõike suurendama Eesti ettevõtete tootlikkust uute tehnoloogiate juurutamise ning klastrite arendamisega, seisab memorandumis.

Laar: valitsuskoalitsioon otsustas kärpida 2009.aasta eelarvet

2008-11-17

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul sõltub 2009. aasta riigieelarve kärpe suurus rahandusministri esitatavast majanduskasvu prognoosist, mille suurus kujuneb selgelt väiksemaks praegu eelarve aluseks olevast.

„Kuna eelarve eelnõu aluseks olnud prognoosid ei pea paika, siis oli koalitsiooni otsus eelarvet kärpida möödapääsmatu. Vastavalt kärpe suurusele tuleb vähendada ka rahvusliku koguprodukti suurusest või maksude laekumisest tulenevaid kulutusi," lausus Laar.

„See on kahtlematult valus, kuid möödapääsmatu otsus, mis toob kaasa ebameeldivaid kärpeid ka mitmetel IRLi jaoks prioriteetsetel aladel."
Laari sõnul on Eesti prioriteet number üks üleminek eurole hiljemalt aastaks 2011.

Praeguste prognooside kohaselt võiks see olla võimalik, kuid seda vaid eeldusel, et Eesti suudab oma eelarve hoida Maastrichti kriteeriumitega ette nähtud piirides.

„Seetõttu tuleb eelarvetasakaalule allutada kõik teised sihid ning eesmärgid, olgu nad meile nii kallid kui tahes," sõnas Laar.

Selleks, et eurole 2011.aastal üle minna, tuleb Laari kinnitusel hoida eelarvet Maastrichti kriteeriumites, millele aitaks omakorda kaasa võimalikule defitsiidile ülempiiri panemine.

Tema sõnul tuleb riigieelarve seadusesse lisada punkt, millega seatakse puudujäägile selge lagi. Kui see väljub kokkulepitud raamidest, siis peab valitsus automaatselt esitama Riigikogule esitada negatiivne riigieelarve.

„Selline otsus toob valitsuskoalitsioonile kohustuse läbi arutada võimalikud kokkuhoiukohad ning seadused, mida nendeni jõudmiseks muuta tuleb".

IRL taotleb moratooriumit maksusüsteemi muutmisele

2008-11-15

IRLi esimees Mart Laar andis täna Türil toimunud volikogu istungil ülevaate sellest, kuidas on
erakond täitnud 10. mail Pärnus IRLi volikogu istungil heakskiidetud majanduse arendamise kava. Ta
tõdes, et mitmed selles esitatud sammud on praeguseks ellu viidud.

„Eeskätt puudutab see negatiivse lisaeelarve koostamist ning keskmise palga kasvust tulenevate
palgatõusude pidurdamist. Samas pole mitmed kavas esitatud meetmed leidnud koalitsioonipartnerite
toetust ning on seetõttu jäänud teostamata. Eriti kurvaks näiteks siin on haldusreformi järjekordne
läbikukutamine,“ ütles Laar.

Samas on tema sõnul meeldiv tõdeda, et viimasel ajal esitatud ettepanekud majanduse kriisist
väljaviimiseks langevad üsna täpselt kokku IRL poolt seatud prioriteetidega. Eriti selgelt torkas
see silma Riigikogus toimunud arutelul majandusolukorra üle, kus pea kõik eksperdid tõstsid esile
samu eesmärke, mida ka IRL.

Seetõttu on IRL jaoks antud olukorras jätkuvalt prioriteediks:

1.         Üleminek Eurole hiljemalt 2011.aastaks
2.         Radikaalne haldusreform
3.         Haridusreform
4.         Töölepinguseaduse vastuvõtmine sel aastal
5.         Maksukeskkonna stabiilsuse tagamine
6.    Soodsa ettevõtluskeskkonna arendamine

Viimase punkti juures rõhutas Laar, et see tähendaks sisuliselt moratooriumi kehtestamist 1. jaanuarist 2009 maksude tõstmisele või langetamisele.

„Eesti ettevõtjatele tuleb anda kindlus, et maksukeskkond Eestis püsib stabiilsena. On ebaloomulik,
et negatiivse lisaeelarve või eelarve koostamise ajal tabab ettevõtjaid üks negatiivne üllatus
teise järel kord ühe, kord teise maksu tõstmise kava näol. On hea, et 2009. aasta eelarve
koostamisel õnnestus kõige hullem ära hoida, 2010. aasta eelarve koostamisel tuleks seda teha
olemasolevast maksude tasemest lähtuvalt“.

Laar avaldas ka veendumust, et Eestil on kõik võimalused kriisist väljuda. „See eeldab vaid julgust
esiteks olukorra tõsidust tunnistada ning teiseks selle parandamiseks reaalseid samme astuda. Nii
on Eesti varem kriisist väljunud, see tee on meie ees ka praegu lahti“.

IRLi volikogu nõudis uue töölepinguseaduse vastuvõtmist veel tänavu

2008-11-15

IRLi volikogu toetas täna Türil peetud istungil uue töölepinguseaduse vastuvõtmist veel selle aasta jooksul.

„Mahajäämus töösuhete reguleerimisel takistab Eesti majanduse arengut, muutudes just praeguses paindlikkust ning kiiret reageerimist nõudva eriti tõsiseks probleemiks," ütles erakonna esimees Mart Laar oma ettekandes. Tema sõnul on eelarve menetluses olnud probleemiks segadus selle teksti osas.

„Sotsiaalministeerium esitas Riigikogule tööandjate ja töövõtjate vahel sõlmitud leppega võrreldes muudetud tekstiga eelnõu, mis tõi kaasa protestid mõlemalt osapoolelt, eelmisel nädalal esitas Sotsiaalministeerium eelnõule uued parandused, mis võimaldavad eelnõu menetlemisega edasi minna ning see selle aasta sees vastu võtta".

IRL nõuab eelarvepuudujäägile selge piiri seadmist

2008-11-15

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar sai täna Türil toimunud volikogu istungil erakonnalt volituse nõuda 2009. aasta eelarve võimalikule puudujäägile selge piiri seadmist. Selleks tuleks riigieelare seadusesse lisada punkt, millega seatakse riigieelarve võimalikule puudujäägile selge lagi. Kui see väljub kokkulepitud raamidest, siis peab valitsus automaatselt esitama Riigikogule esitada negatiivne riigieelarve.

Selle sammu eesmärk on vältida eelarvega täielikku määramatusesse sattumist. Selline otsus toob kaasa valitsuskoalitsioonile ka kohustuse läbi arutama võimalikud kokkuhoiukohad ning seadused, mida nendeni jõudmiseks muuta tuleb.

Teiseks pidas IRL möödapääsmatuks täiendavate kärbete tegemist 2009. aasta riigieelarve eelnõus juba enne selle vastuvõtmist Riigikogus. Laar toetas arusaama, et kuna eelarve eelnõu aluseks olnud prognoosid on osutunud paikapidamatuks, tuleb valitsuses tekkinud olukorda ausalt tunnustada, prognoosi ametlikult kärpima ning vastavalt kärpe suurusele vähendama ka rahvusliku koguprodukti suurusest või maksude laekumisest tulenevaid kulutusi.

„See on kahtlematult valus, kuid möödapääsmatu otsus. Selline otsus toob kaasa äärmiselt ebameeldivaid kärpeid ka mitmetel IRL jaoks prioriteetsetel aladel, kuid midagi pole teha. Eesti prioriteet number üks on hetkel üleminek eurole hiljemalt aastaks 2011. Praeguste prognooside kohaselt võiks see olla võimalik, kuid seda vaid eeldusel, et Eesti suudab oma eelarve hoida Maastrichti kriteeriumis ette nähtud piirides. Seetõttu
tuleb eelarve tasakaalule allutada kõik teised sihid ning eesmärgid, olgu nad meile nii kallid kui tahes," sõnas Laar.

Eesti tihendab majanduskoostööd Baden-Württembergi liidumaaga

2008-11-12

Eile, 11. novembri õhtul kirjutasid Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Baden-Württembergi liidumaa majandusminister Ernst Pfister, EASi juhatuse esimees Ülari Alamets ja Baden-Württembergi liidumaa majandusesinduse esimees Michael Hagenmeyer Stuttgardis alla Eesti ja Baden-Württembergi liidumaa majanduskoostöö tihendamise lepingule.

„Leping tähendab Eesti jaoks tihedamat koostööd Saksamaa ühe rikkama ja innovaatilisema liidumaaga," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „See leping annab võimalused nii innovaatilistele ettevõtjatele kui ka meie kõrgkoolide juures tegutsevatele majanduslikult mõtlevatele teadusrühmadele ning loob soodsad võimalused ka Baden-Württembergi liidumaa ettevõtjatele tegutsemiseks Eestis."

Baden-Württemberg on Euroopas esimeste hulgas patentide registreerimise arvult elaniku kohta, kõrgtehnoloogilises tootmises hõlmatud tööjõu ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute poolest.

„Järgmised 5-7 aastat peavad näitama, kas me jääme maailma majanduses Ida-Euroopa arengumaaks või suudame tõusta innovatiivseks ja kaasaegset tehnoloogiat kasutavaks kõrgelt arenenud majandusega riigiks," ütles Juhan Parts, rääkides Eesti majanduse läbilöögivõimest.

Baden-Württembergi ja Eesti kaubavahetusmaht on seitsme viimase aastaga peaaegu kolmekordistunud, 100 miljonilt kroonilt 2000. aastal rohkem kui 275 miljoni kroonini 2007. aasta lõpuks. Ainuüksi mullu suurenes Baden-Württembergi eksport Eestisse võrreldes eelneva aastaga 21,3% võrra. Import Eestist suurenes samas ligi 50% võrra. Baden-Württembergi liidumaa ekspordib Eestisse eelkõige masinatööstuse toodangut, impordib peamiselt puitu ja puidutooteid ning tekstiilikaupu.

Koostööleppe sõlmimine on jätk aasta algul toimunud visiitidele. Jaanuaris toimus Stuttgardis Eesti-teemaline ümarlaud ja äriseminar IT-ettevõtetele, samuti osales Eesti Stuttgardis suurimal lõpptarbijale suunatud turismimessil Saksamaal. Baden-Württembergi majandusminister külastas Eestit omakorda koos majandus- ja teadusdelegatsiooniga aprillis.

Lisaks koostööleppe allakirjutamisele külastab minister Parts koos delegatsiooniga 11.-12. novembril Stuttgartis viibides välismajanduskonverentsi Global Connect, kus on stendiga väljas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes esindab 54 ettevõtet. Minister teeb foorumi tänasel üritusel "Exchange of Experiences - Eastern Europe" avaettekande ning osaleb diskussioonis.

Kohtusid Eesti ja Rootsi majandusministrid

2008-11-11

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus eile Rootsi Kuningriigi asepeaministri, ettevõtluse ja energeetikaministri Maud Olofssoniga.

Ministrid analüüsisid majanduse väljavaateid Läänemere regioonis lähikuudel ning vahetasid informatsiooni kummagi valitsuse sammudest ja võimalikest tulevikukavadest.

Ministrid leidsid, et keskne küsimus ettevõtluse jaoks on finantskriisi võimalik negatiivne mõju just reaalmajanduses tegutsevatele ettevõtetele ning rõhutasid, et kommertspankadel lasub vastutus, et jätkuvalt suudetaks rahastada väiksemaid ja keskmisi ettevõtteid.

Oluline on, et konkurentsivõimelised ettevõtted ei satuks ajutiste raskuste tõttu pankrotti ja et ka uute äriideede rahastamine ei saaks kannatada.

Ministrid tõdesid, et majandusseisaku ja finantskriisi aegadel on loomulik majanduse korrektsioon, mille käigus ebaefektiivsed ettevõtted lähevad pankroti aga samas tekivad soodsad võimalused uute ja innovatiivsete ettevõtete sünniks.

Oluline teema oli kohtumisel energiapoliitika ja energiatõhusus mõlemas riigis. Arutati järgmisi samme Põhjamaade ja Balti riikide ühtse energiapoliitika ja -turu loomiseks. Tähtis on tutvustada ettevõtetele vastastikuseid investeerimisvõimalusi energeetikasektoris.
Arutlusel olid kohtumisel pea kõik põhiteemad alates 2009.a. teisest poolaastast, mil Rootsi on Euroopa Liidu eesistuja riik: Läänemere strateegia, energiatõhusus, väikeettevõtluse algatus, Lissaboni kokkulepe, jätkusuutlik tööstuspoliitika.

Rääkides energeetikast, selgitas Juhan Parts oma Rootsi kolleegile Eesti seisukohti EL kliima ja energiapaketi heitmekaubanduse direktiivi suhtes rõhutades, et vajame lahendust, mis turu avanedes võimaldaks ära hoida kolmandatest riikidest imporditud elektri põhjendamatud konkurentsieelised.

Ministrid arutasid ka kujunenud olukorda piirkonnas tegutsevate lennuettevõtete ümber.

Kiisler: avalike teenuste parandamine algab vajaduse mõtestamisest

2008-11-11

Regionaalminister Siim Kiisler esines 6. novembril Tartus toimunud üheksandal Riigiametnike foorumil ettekandega avalike teenuste arendamisest. Ta ütles, et hea teenuse eelduseks on arusaam, mida klient ehk kasutaja vajab.

Kiisleri sõnul oleme tehnoloogiliselt jõudnud heale tasemele ning uute e-lahenduste loomine iseenesest ei ole piisav lahendus. „Olulisteks muutusteks on vaja reforme, mis kaaluvad läbi nii teenusele esitatavad ootused, kui ka selle pakkumise viisi ja rahastamise. Kitsaskohti on palju, aga esmajärgus on vaja arendada teenuseid, mis teeksid võimalikult paljude kodanike elu lihtsamaks ja mugavamaks,“ ütles Kiisler.

Kiisler rõhutas ka vajadust mõista, et riigi andmekogude ning infosüsteemide kasutajateks on nii ametnikud, kui ka kodanikud, kel on aga erinevad ootused ja vajadused. „Parimad süsteemid teevad lihtsamaks nii kodanike, kui ka ametnike elu. Seepärast on targem kohe alustada koos kõigi osapooltega,“ sõnas minister.

Ettekande slaidid (pdf 275 kb)

IRL soovib eurole ülemineku võimaldamiseks piirata eelarvepuudujääki

2008-11-03

Tänasel valitsuskoalitsiooni eestseisuse koosolekul esitas Isamaa ja Res Publica Liit koalitsioonikaaslastele parandusettepaneku 2009. aasta riigieelarve eelnõusse, et seada eelarve puudujäägile selged piirid.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on parandusettepanek vajalik selleks, et teha võimalikuks Eesti üleminek eurole 2011. aastaks.

"Kui 1999. aastal nõudsid Eesti julgeolekuhuvid, et kõik muud eesmärgid tuleb allutada liitumisele NATO-ga, siis praegu nõuavad Eesti julgeolekuhuvid võimalikult kiiret liitumist eurotsooniga," lausus Laar.

Vastasel korral ähvardab tema sõnul Eestit oht sellest pikemaks ajaks välja jääda, mis omakorda seaks kahtluse alla Eesti konkurentsivõime ning inimeste elatustaseme.

Parandusettepaneku kohaselt täiendatakse eelarve eelnõu §-ga 20 "Kulusid vähendava lisaeelarve esitamine", mis seaks eelarve puudujäägile selged piirid. Selle esimeses punktis sätestatakse, et kui riigieelarve kulud ületavad tulude laekumist va. välisabi sildfinantseerimiseks enam kui on §3 punktis 5 määratud kassareservi suurus, esitab Vabariigi Valitsus koheselt Riigikogule riigieelarve kulusid vähendava lisaeelarve eelnõu.

Eelnõu teine punkt annab rahandusministrile senisest tugevamad õigused õiguse kontrollida eelarvest tehtavaid kulutusi.

Laari hinnangul võib IRLi ettepanek tõesti tunduda liialt karmina, kuid praeguses olukorras on see parim garantii, et Eesti võtab eelarve tasakaalus hoidmist tõsiselt.

"Ebakindlus ja otsustamatus on Eesti suurimad vaenlased, neid ei saa me endale enam lubada," sõnas Laar.

Juhan Parts: Eesti energeetikasektor vajab suuri investeeringuid

2008-10-08

Majandus- ja kommunikatsiooniminister ütles täna hommikul energiafoorumit „Visioonist tegudeni" avades, et Eesti energeetikasektor vajab lähema 10-15 aasta jooksul suuri investeeringuid.

"Meie energiasektorit ootavad ees suured muutused. On selge, et Eesti peab muutma oma energiasektori tänasest tõhusamaks ja ka keskkonnasäästlikumaks. Selleks tuleb meil aga investeerida ainuüksi elektri tootmisesse lähema 15 aasta jooksul ligi 50 miljardit krooni. Võttes arvesse ka põhjendatud investeeringute vajadused energiatõhususe tõstmiseks, soojasektori eeldatavad investeeringud, elektri- ja gaasivõrkude arendused, võib hinnata, et energiasektori investeeringute koguvajadus Eestis ületab 10-15 aasta perspektiivis 100 miljardit krooni," ütles Parts.

Partsi sõnul on sellise investeeringute mahu juures selge, et ka erakapital peab energiasektoris märksa jõulisemalt esile tõusma ja kaasa lööma hakkama. Investeerida soovitakse aga vaid toimivatele ning atraktiivsetele turgudele. "Me peame kriitiliselt üle vaatama oma regulatsioonid, tagamaks nii Eesti erakapitali kui ka välisinvesteeringute huvi Eesti energiasektori vastu," lisas ta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma nägemuse Eesti energeetikasektori tulevikust ja olemasolevate probleemide lahendamiseks välja pakkunud elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukavade eelnõudes, mis valmisid koostöös paljude huvigruppidega. Parts avaldas täna oma sõnavõtus lootust, et arengukavad jõutakse veel selle aasta sees Riigikokku viia, et järgmisel aastal oleks võimalik nende rakendamisega edasi minna.

Arengukavades on välja toodud näiteks ministeeriumi nägemus heitmekaubanduse tulude jaotamisest, vajadus luua tuumaenergeetikat reguleeriv seadusandlus ning arengukavade järgi tuleb Eestisse sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega luua ka Energiaagentuur. Samuti on arengukavade järgi Eesti energeetikas tulevikus oma koht ka põlevkivienergial - Eesti elektrivarustuse tagamiseks rajatakse Narvasse veel kaks keevkihtplokki.

Minister Juhan Partsi kõne teksti saab lugeda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiablogist energiafoorum.blogspot.com. Blogisse ilmuvad täna jooksvalt ka kokkuvõtted foorumil toimuvatest aruteludest.

Eesti taotleb Narva piiripunkti parkla rajamiseks Euroopa Komisjonilt rahastamist

2008-10-03

Valitsus otsustas eile õhtul toimunud kabinetinõupidamisel kiita heaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ettepaneku esitada Euroopa Komisjonile taotlus Narva piiripunkti eelse parkla rajamise osaliseks finantseerimiseks.

Piiripunkti eelne parkla aitaks lahendada olukorda, kus piiriületust ootavad veokijuhid on sunnitud tekitama kilomeetrite pikkusi elavaid järjekordi maantee servale, mis mõjub halvasti liiklusohutusele, tekitab keskkonnaprobleeme, rikub teekatet ja risustab teega piirnevaid maa-alasid. Samuti toob mitmeid ööpäevi elavas järjekorras liikumine kaasa autojuhtide töö- ja puhkerežiimi rikkumisi, millega otseselt ohustatakse liiklejaid mõlemal pool riigipiiri. Ka puuduvad järjekorras ootavatel veokijuhtidel elementaarsed olmetingimused.

„Ideaal oleks muidugi see, kui kõikjal Euroopa Liidu ja Venemaa piiril oleks tagatud kiire, sujuv ja paindlik piiriületus," ütles Juhan Parts. „Töö selles suunas peab jätkuma. Kuid parklaga loodame ühes kohas lahendada senikauaks juba üle igasuguste piiride kasvanud probleemi elavate piirijärjekordadega teeservadel."

Juhan Partsi ettepaneku järgi rajatakse parkla era- ja avaliku sektori koostöös. Selleks analüüsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ida-Viru maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev töögrupp kuut asukohavarianti, ning leidis, et kõige sobivam ja soodsam on ASi Sillamäe Sadam territooriumil asuv 9,7 hektari suurune maa-ala, mis asub enne Sillamäe linna.

Nõuetele vastavate parkimis-, turva-, sanitaar- ja olmerajatiste püstitamiseks ning kommunikatsioonide rajamiseks vajalikeks kuludeks on arvestatud ca 38 miljonit krooni (koos käibemaksuga), millest Euroopa Liidu finantseerimine moodustaks arvestuslikult 18 miljonit krooni ning AS Sillamäe Sadam panustaks 20 miljonit krooni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab rahastamistaotluse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks.

Narva piiripunkti järjekorra pikkus ja veokijuhtide ooteaeg varieerub suurtes piirides. Näiteks tänavu septembris on Narva piiriületust ootavate veokite arv tõusnud 400-ni, mis tähendab enam kui saja tunni pikkust ooteaega, kuivõrd Venemaa toll on vähendanud vastuvõetavate veokite arvu 80-90ni ööpäevas. Aasta lõpus on lisaks oodata traditsiooniliselt importkaupade veo intensiivistumist Venemaale ja sellega ka piiriületusprobleemide süvenemist.

Narva piirpunkti teenindav piirieelne parkla asub täna Narva linna territooriumil ja see mahutab kuni 140 autorongi, mis ei ole aga piisav.

Eesti liitus ülemaailmse tuumaenergia partnerlusega GNEP

2008-10-01

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjutas täna Pariisis alla ülemaailmse tuumaenergia partnerluse põhimõtetele, millega Eesti liitus seni 21 riiki ühendanud rahvusvahelise ühendusega Global Nuclear Energy Partnership (GNEP).

GNEP ühendab riike, kes peavad oluliseks tuumaenergia rahumeelsetel eesmärkidel arendamist.

„Kui Eesti tahab mõelda kunagi reaalselt mõnes tuumajaama projektis osalemisele, siis on selleks üks olulisemaid eeldusi rahvusvahelise usalduse saavutamine tuumaenergeetika vallas," ütles Parts. „GNEPi liikmena on Eestil paremad võimalused partnerluseks teiste riikidega, inimeste väljaõppe korraldamiseks ja tehnoloogia arendamiseks."

GNEPi kuuluvad riigid, kes jagavad arvamust, et tuleks laiendada tuumaenergia rahuotstarbelist ja ohutut kasutamist maailmas. Partnerluse eesmärk on kiirendada kaasaegsete kütusetsüklitehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, et toetada puhast arengut, suurendada kogu maailmas heaolu, parandada keskkonda ja vähendada tuumarelvade leviku ohtu.

GNEPi kuuluvad USA, Hiina Rahvavabariik, Prantsusmaa, Jaapan, Vene Föderatsioon, Austraalia, Bulgaaria, Ghana, Ungari, Jordaania, Kasahstan, Leedu, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Ukraina, Itaalia, Kanada, Korea Vabariik, Senegal ja Suurbritannia.

Minister Parts ja energeetika asekantsler Einari Kisel kohtuvad täna õhtul Pariisis ka Prantsusmaa ökoloogia, säästva arengu ja planeerimise ministri Jean Louis Borloo'ga, kellega arutatakse ELi energia- ja kliimapaketi teemadel.

Veskimägi Varssavis: tarkus toob Eestile uue tõusu

2008-09-28

IRLi parlamendisaadik Taavi Veskimägi ütles Varssavis Ida- ja Kesk-Euroopa riikide paremerakondade koostöökohtumise Euroopa majanduse hetkeseisu ja välispoliitilise olukorra arutelul, et Eesti majanduse uus tõus saab tugineda vaid heale hariduspoliitikale.

„Majanduskasv on Eestis juba aeglustunud - uue tõusu tekkeks peab Eesti liikuma teadmistepõhise majandusmudeli poole, hoides maksu- ja halduskulud madalalad ning riigi väliskapitalile atraktiivsena," sõnas Veskimägi.

Tema hinnangul peab prioriteediks olema hariduse kvaliteet, sest parim majanduspoliitika eelolevateks aastateks on hea hariduspoliitika.

Tema sõnul tugineb Eesti tänane edu ühiskondlikule konsensusele - valitsused on rohkemal või vähemal määral võtnud omaks ühtsed majandus-, raha- ja fiskaalpoliitika põhimõtted, mis on taganud eestlaste heaolu kiire kasvu.

„Oleme püüdnud rakendada ja hoida kolme põhimõtet: konservatiivne rahapoliitika, tasakaalus eelarvepoliitika ja avatud turu poliitika, koos madala haldus- ja maksukoormusega."

Veskimäe sõnul vajab Eesti finantsturu ebastabiilsuse, eluasemeturu languse ning muutunud globaalse julgeolekusituatsiooni tingimustes reforme, mille abil lahendada riigi strukturaalseid probleeme.

„Sotsiaaltoetuse väljamaksmisel tuleb minna üle vajadusel põhinevatele toetustele, sest kolmekümneprotsendilise maksukoorma tingimustes ei saa me praegu kehtivat toetuste süsteemi endale lubada. Tervishoiusüsteem peab liikuma personaalkindlustuse osakaalu kasvu suunas, oluline on muuta meie tööturgu paindlikumaks," ütles Veskimägi.

Eesti-Hiina mereveoleping loob võimalused Eesti kujunemisel regionaalseks jaotuskeskuseks

2008-09-24

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Hiina Rahvavabariigi transpordi aseminister Xu Zuyuan allkirjastasid täna mereveoleppe, millega luuakse soodne pinnas siinsetele transpordi- ja logistikaettevõtetele otsekontaktideks Hiina ettevõtetega.

"Mereveolepe võtab maha takistused mõlema riigi kaubavahetuse arendamisel ja loob võimaluse merendus- ja transpordiettevõtetele otsekontaktideks ja edasiseks kaubanduskoostööks," kommenteeris Juhan Parts lepingut.

Hiina transpordi aseminister Xu Zuyuan tunnustas Eesti tööd lepingu sõlmimisel ning kinnitas, et Hiina valitsus julgustab transpordiettevõtteid Eestisse investeerima. "See leping näitab meie koostööd meretranspordi alal, aga annab ka võimaluse edasiseks koostööks kaubavahetusel," ütles transpordi aseminister Xu Zuyuan tänasel pressikonverentsil.

Eesti ja Hiina mereveolepe on Hiina Rahvavabariigi 69-s taoline sõlmitud leping.

Koostöö aluseks on Euroopa Liidu ja Hiina vahel sõlmitud merendusleping, Eesti ja Hiina vahelise leppe eesmärgiks on edendada kahe riigi vahelisi suhteid ja merendusalast koostööd, tagades lepingupoolte lipu all sõitvate laevade võrdse kohtlemise mõlema riigi sadamates ja lihtsustades lepingupoolte lipu all sõitvate laevade laevapere liikmete sisenemist teise lepingupoole territooriumile.

Kahepoolse lepinguga reguleeritakse koostööd merendusvõimude vahel, meremeeste dokumentide tunnustamist ning nende male tuleku ja maal viibimisega seonduvat, samuti merepääste ja maksuküsimusi.

Regionaalminister osales Manilaiu sadama avamisel

2008-09-19

Regionaalminister Siim Kiisler osales 19. septembril Manilaiu sadama avamisel. Kolm aastat varem, 2005. aasta jaanuaritormis kannatada saanud kaile on paigaldatud reguleeritav ramp, mida saab kasutada nii madala, kui ka kõrge veeseisu ajal. Uuendatud sadama korrastamiseks eraldas riik 8,1 miljonit krooni.

Pildigalerii

IRL: eelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet

2008-09-16

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon otsustas täna, et 2009. aasta riigieelarve koostamisel tuleb hoida Eesti majanduse konkurentsivõimet ega langetada otsuseid, mis eriti majanduse ekspordile suunatud osasid kahjustaksid. „Eesti ei tohi eelarve tegemisel saagida oksa, millel ise istub, riigil tuleb eelarvet koostada ka 2010. ja 2011. aastal, kui me praegu majandust kahjustame, pole meil järgnevatel aastatel midagi teha,“ sõnas IRLi fraktsiooni esimees Mart Laar. Sellest tulenevalt otsustas IRL fraktsioon mitte toetada ettepanekut tõsta maagaasi aktsiisimäära, viia majutusteenuste käibemaks 18 protsendile, suurendada erimärgistusega vedelkütuste ning bensiini ja diislikütuse aktsiisimäära. IRL leiab, et need ja võimalikud teised aktsiiside tõusud ei löö mitte ainult inimeste rahakoti pihta, vaid vähendavad oluliselt Eesti majanduse konkurentsivõimet.

„IRL on jätkuvalt veendunud, et Eesti peab hoidma 2009. aasta eelarve tasakaalus. Selleks tuleb kriitiliselt üle vaadata ministeeriumite praegustest piirsummadest üle ulatuvad taotlused. Valitsus peab eelarve koostamisel endale seadma kindlad prioriteedid, praeguseks koalitsiooni sees saavutatud kokkulepped annavad eelarvesse mitu miljardit lisakrooni. IRL arvates tuleks valitsusel eelarve kokkusaamiseks keskenduda sellele, kuidas seda jagada,“ lausus Laar.

Tema sõnul on selge, et riigieelarve kokkusaamiseks on tarvis selget lahendust, sest meil on praegu valida kahe võimaluse vahel: kas teha tähtajaks tasakaalus eelarve või mitte. Selleks peavad praegu langetatud otsused olema jätkusuutlikud ning võimaldama ka järgnevate aastate eelarvetega edukalt hakkama saada.

„Kui selgub, et praegu kokkulepitud lisasummadest ei piisa, on IRL valmis kaaluma teisi lahendusi, mis puudutavad mõne lihtsalt administreeritava, ettevõtlust võimalikult vähe kahjustava ning ühtlase maksu ajutist tõstmist.“

Veskimägi Krynicas: ühetaoline tulumaks on Eesti tugev visiitkaart

2008-09-15

Riigikogu majanduskomisjoni liige Taavi Veskimägi ütles Poolas Krynica majandusfoorumil, et ühetaoline tulumaks on enamat kui ainult lihtne ja efektiivne maksusüsteem, see on visiitkaart - tugev sõnum riigi väärtustest ja suhtumisest edasipüüdlikkusse.

"Kes töötab rohkem, see teenib rohkem - proportsionaalne tulumaks suurendab inimeste motivatsiooni omandada haridus ja julgustab neid elus edasi püüelda," ütles Veskimägi.

Tema sõnul on oluline, et riik ei võta inimeselt tema töö vilju, vaid mõistab, et saab olla edukas vaid siis, kui tema kodanike käsi hästi käib. Kokkuvõttes kasvab nii riigi majandus läbi inimeste hoiuste ja investeeringute kasvu, mitte läbi tulu otsese maksustamise.

"Eesti on hea näide selle põhimõtte teostumisest praktikas - kui 1990. aastate alguses on üksikisiku tulu 15 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, siis aastaks 2008 on see kasvanud 70 protsendini".

Veskimägi hinnangul on sellise kasvu taga suuresti see, et riik on andnud inimestele võimaluse isikliku töökuse ja arengu saavutada tulemusi, mitte neid selle eest suurema maksustamisega karistanud.

"Ühetaoline tulumaks üksi pole mingi imerelv, kuid kindlasti on see olnud üks võtmereformidest, mis on aidanud kaasa Balti riikide majandusarengule."

Veskimägi tõstis lisaks proportsionaalsele tulumaksule majanduskasvu soosivate teguritena esile ka konservatiivse rahapoliitika, tasakaalus riigieelarve ja avatud majanduse,millesse riik sekkub minimaalselt.

Tuleviku-eesmärgina nimetas ta vajadust astuda järgmine samm proportsionaalse maksustamise suunas vähendades nii tulumaksu kui käibemaksu erandite ja mahaarvamiste võimalusi, samuti suurendades maksusüsteemi kaudu inimeste motivatsiooni enam säästa ja investeerida.

„Eraisikute motiveerimine investeeringute suurendamiseks majandusse on üks eeldus uueks majanduskasvuks."

Balti riikide transpordiministrid: erakapitali kaasamine teedeehitusse on ajanõue

2008-09-12

Eile ja täna toimus Riias kolme Balti riigi transpordi- ja kommunikatsiooniministrite iga-aastane kohtumine. Eestit esindas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Ministrid leidsid, et Balti riikide teedevõrgu areng nõuab suuri projekte. Juhan Partsi sõnul on vältimatult vajalik kaasata erakapitali. Minister näeb siin kaht probleemi: esiteks on era ja avaliku sektori koostöö on seni Eestis halva mainega; teiseks, tuleb erakapitali kaasamisel kindlustada, et riskid eraettevõtja ja riigi vahel on jaotatud nii, et see ei mõjutaks valitsussektori tasakaalu. Teedeprojektidesse on erakapitali võimalik kaasata siis, kui on arvesse võetud Eurostati seisukoht - ka erakapital peab võtma ehitusriski ning kvaliteedi- ja nõudlusriski.

"Esmalt on meil selline võimalus Kose-Mäo vahelise tee ehitusel aga pikemas perspektiivis tuleb kaaluda sellist võimalust ka tänapäeva nõuetele vastava Narva-Jõhvi teelõigu ehitusel," ütles Parts.

Kohtumisel informeeris Eesti delegatsioon oma naaberriike Via Baltica projekti raames Pärnu ümbersõidu (aastatel 2009-2011) ja Tallinna ringtee (aastatel 2011-2013) ehituskavadest ning plaanist koostada teemaplaneering Via Baltica osaliseks väljaehitamiseks nii, et mõlemas suunas kulgeks kaks sõidurida.

Eesti pool teavitas oma balti kolleege ka Rail Baltica projekti arengutest: vastavalt Eesti Valitsuse poolt heaks kiidetud plaanile aastateks 2007-2013 investeeritakse enam kui 710 miljonit krooni Tallinna-Tartu raudteelõigu rekonstrueerimiseks aastatel 2009-2011. Tartu-Valga raudtee rekonstrueerimine peaks plaanide kohaselt lõppema tuleval aastal. Kohtumisel lepiti kokku Balti riikide vaheliste raudteealaste koostöölepingute uuendamises. Eesti ja Läti vahel lepiti kokku ka õiguslik raamistik Valga-Valka vahelise bussiliini korraldamiseks.

Olulise teemana oli kõne all ka eurovinjeti temaatika. Leedu vastav teekasutustasu raskeveokitele kehtib juba neli aastat, Läti plaanib sellise tasu kehtestamist alates tuleva aasta 1. juulist, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbiviidud uuringust lähtuvalt pole meil hetkel sellise tasu kehtestamine otstarbekas. Lõplik otsus selles küsimuses on aga veel tegemata.

Kohtumisel räägiti ka Balti riikide Euroopa Liidu-Venemaa piiriületusega seotud probleemidest. Eesti pool tutvustas oma plaane Euroopa Komisjoni poolt eraldatava raha kasutamiseks. Hetkel on kaalumisel erinevad variandid kaalumiseks vabariigi valitsusele. Eesmärgiks võiks olla 400-500 raskeveokit mahutava uue parkla rajamine.

Kõik kolm riiki andsid kohtumisel ülevaate oma liiklusohutusalasest hetkeseisust ja edasistest tegevusplaanidest.

Juhan Parts kohtus Soome sideministri Suvi Lindéniga

2008-09-03

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus täna Soome sideminiser Suvi Lindéniga. Kohtumisel arutati infoühiskonna arengut, Eesti praktikat ID-kaardi rakendusvõimaluste kasutamisel elektroonilisel identifitseerimisel ja võimalikku koostööd selles valdkonnas.

Vahetati informatsiooni digitaalsele televisioonile ülemineku teemadel ja räägiti Soome kogemustest aasta eest toimunud digipöördel. Kooskõlastati seisukohti Euroopa Liidu uue sidepaketi menetlemisel. Leiti, et kumbki minister ei näe olulist lisaväärtust uue EL-i institutsiooni Euroopa Sideameti loomisel.

Soome sideminister Suvi Lindén tundis oma ühepäevase visiidi käigus erilist huvi e-valimiste ja digipöörde vastu. Ta külastas riiklikku valimiskomisjoni ja Levira saatekeskust.

Seeder kutsub Ansipit üles tasakaalukusele

2008-08-29

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi avaldus:

"Peaministri eilsed ja tänased väljaütlemised, nagu läheks tulumaksu langetamise edasilükkamisest saadavad 1,5 miljardit krooni 20. suurpõllumajandustootja tasku, on täiesti väärad. Riigieelarvest makstav täiendav otsetoetus pole kunagi olnud sellises suurusjärgus nagu peaminister üritab väita. Absoluutne maksimum, mis Eestil oleks õigus 2009. aastal täiendava otsetoetusena välja maksta on 780,7 miljonit krooni. Tegemist on toetusliigiga, mis suunatud kõigile põllumajandustootjatele olenemata suurusest.

Peaministri poolt tehtud erinevaid valdkondi vastandavad avaldused ei aita kaasa järgmise aasta riigieelarve valmimisele. Kindlasti ei aita sellele kaasa ka peaministri üleolev suhtumine põllumajandustootjatesse ja põllumajandusse kui toiduga varustatuse eest hoolitsevasse majandusharusse tervikuna. Põllumajandustoetuste kaotamine või järsk vähendamine ei ole Eesti Nokia.

Täiendav otsetoetus on kõige laiemale sihtrühmale suunatud ettevõtlustoetus, mille saajate arv on üle 20 000 ettevõtja. Selle eesmärk on võrdsustada Eesti põllumajandustootjate konkurentsitingimusi eelkõige Euroopa Liidu vanade liikmesriikidega, kus toetustasemed on kordades suuremad kui Eestis ning aidata kaasa põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime säilimisele. Täiendava otsetoetuse maksmine lepiti kokku Eesti liitumisläbirääkimiste käigus ning see oli Eesti riigi sooviks ning oluliseks läbirääkimisküsimuseks. Tegemist on praeguses majanduslanguse situatsioonis majanduse elavdamise mõttes äärmiselt oluliselt toetusega, kuivõrd see läheb otseselt ettevõtluse toetamiseks.

Kutsun peaministrit üles jääma tasakaalukaks ja mitte vastandama erinevaid sihtrühi ja valdkondi pingelistel riigieelarve läbirääkimistel."

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juhid on aina nooremad ja haritumad

2008-08-27

Täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tutvustatud uuringust „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused 2008" selgus, et väikesed ja keskmised ettevõtted ekspordivad varasemast vähem, ent samas on selliste firmade juhid nooremad ja haritumad kui kolm aastat tagasi.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on majanduse arenguks oluline, et ühiskonna suhtumine ettevõtjatesse oleks tunnustav. „Ettevõtjad on ju need, kes meie majandust kasvavad, töökohti loovad ja lisandväärtust kasvatavad," ütles Parts. „Ettevõtluse inimestele lähemale toomiseks on meil jätkuvalt päevakorral koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et ettevõtluse õpet oleks võimalik saada igas Eesti koolis. Inimene peaks juba noorena teadma, et on ka võimalus ise midagi ette võtta, mitte olla ainult palgatööl."

Teise olulise märksõnana väikeettevõtluse arendamisel tõi minister esile ekspordi. „Meie ettevõtja jaoks peaks olema loomulik toimetada välisturgudel, kuna Eesti turg on niivõrd kitsas. Euroopa Liidu turg peaks kujunema meie ettevõtjate jaoks koduturuks, julgustan kõiki ambitsioonikamalt mõtlema," ütles Parts.

Uuringust selgus muuhulgas, et võrreldes 2005. aastaga, mil tehti eelmine sarnane küsitlus, on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) arv suurenenud eelkõige sotsiaalsektoris, vähenenud aga hulgimüügis ja vahenduses. Samas on märgata ettevõtluse aktiivset arenemist Tallinnast väljaspool teistes suurtes Eesti linnades ja Kirde-Eestis. Probleemseks signaaliks on aga eksportivate väikeettevõtete arvu vähenemine.

Uuringust selgus ka, et ettevõtjad on võrreldes eelmise küsitluse ajaga märksa rohkem informeeritud ettevõtluse toetamise programmidest ning oluliselt on suurenenud nende ettevõtete arv, kes on pakutavaid toetusi kasutanud.

Küsitluse läbi viinud uuringufirma Saar Poll juhi Andrus Saare sõnul on väga positiivne, et VKEde juhid on võrreldes 2004. aastaga nooremad ja haritumad. „Põhiosa ettevõtjate vanus on kuni 39 aastat ja tugevalt on vähenenud üle 60aastaste arv," ütles Saar. „See on hea tendents, sest ettevõtluses toimuvad väga kiired muutused ja globaliseerumise kontekst nõuab nooremate ja parema haridusega juhtide olemasolu."

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringus on käsitletud 1750 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Uuringu eesmärk oli analüüsida Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hetkeolukorda ning selgitada välja arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid erineva suuruse, tegevusala ja asukohaga ettevõtete lõikes. Uuring viidi läbi 2008. aasta kevadel.

VKEdeks loetakse ettevõtteid, kus töötab kuni 249 palgalist töötajat.

Uuringuga saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.
Raport: http://www.mkm.ee/failid/VKEde_arengusuundumused_2008_aruanne.pdf
Esitluse slaidid: http://www.mkm.ee/failid/VKE_uuringu_esitlus_august2008.ppt

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse avaldus

2008-08-26

EESTI OOTAB OTSUSEID

Eesti 2009. aasta eelarve koostamine on jõudnud otsustavasse faasi. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt eelarve laekumised 2009. aastal miljardite kroonide võrra eeldatust väiksemad. Samal ajal esitab viimastel nädalatel seoses Venemaa rünnakuga Gruusia vastu järjest ohtlikumaks muutuv maailm Eestile uusi väljakutseid. Olemasolevate eelarve piirsummade juurde jäädes pole neile võimalik vastata. Olukorrast väljumiseks tuleb pigem ohverdada antud poliitilised lubadused mitte aga rahvuslikku julgeolekut.

IRL leiab, et Eesti julgeolek peab olema 2009. aasta eelarve peamine prioriteet. Tänapäeva maailmas tuleb julgeoleku tagamiseks aga mitte ainult investeerida kaitsejõududesse, vaid ka sisejulgeolekusse ning tõhusasse välisteenistusse, infrastruktuuri ja maa ühtlasesse arengusse.

Selleks tuleb 2009. aasta eelarves:

1) Hoida kaitsekulutuste osakaal lubatud tasemel

2) Tagada sisejulgeolek

3) Jätkusuutliku arengu tagamiseks panustada haridusse, teadus- ja arendustegevusse

4) Investeerida kogu Eesti ühtlasse arengusse, regionaalpoliitikasse. Transpordidotatsioonid tuleb säilitada.

5) Teavitada muukeelset elanikkonda tõhusamalt maailmas ja Eestis toimuvast, käivitada ETV2.

Selleks, et nimetatud eesmärgid saavutada, ei näe Isamaa ja Res Publica Liit muud võimalust, kui lükata edasi koalitsioonilepingus ette nähtud tulumaksureform.

IRL ministrid on solidaarselt osalenud eelarve ettevalmistamisel, kärpides 8% oma ministeeriumite tegevuskulusid. Viimased eelarveprognoosid muudavad aga möödapääsmatuks muutunud olukorras üle vaadata kõik koalitsioonilepingus antud lubadused. Antud lubaduste võimalustega kooskõlla viimine ning tasakaalus oleva eelarve koostamiseks vahendite leidmiseks ettepanekute tegemine kuulub peaministri kompetentsi. Eelarve korralikuks ettevalmistamiseks ning koalitsioonilepingu muutmiseks loodab Isamaa ja Res Publica Liit, et hiljemalt 1. septembriks esitab peaminister Andrus Ansip valitsusele konkreetsed ettepanekud tasakaalus oleva eelarve koostamiseks. Vastasel korral on raske ette näha, et septembri lõpuks õnnestuks valitsusel 2009. aasta eelarve Riigikogule esitada. IRL teatab, et suhtub esitatud ettepanekutesse täie tõsidusega ning on valmis arutama ka kõigi enda poolt koalitsioonileppesse lisatud lubaduste edasilükkamist.

IRL leiab, et Eesti seisab keeruliste otsuste ees, olles samas veendunud, et praegune valitsuskoalitsioon suudab talle esitatud väljakutsetele edukalt vastata.

Riik toetab ettevõtjaid uute turismitoodete arendamisel 400 miljonit krooniga

2008-08-21

Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjutas alla kahele määrusele, millega riik toetab turismitoodete ja -objektide arendamist aastani 2013 kokku 400 miljoni krooniga.

Määrusega „Turismitoodete arendamise toetamise tingimused ja kord" toetatakse ettevõtjate investeeringuid suurte ja rahvusvaheliselt huvi äratavate turismitoodete väljaarendamiseks, nagu temaatilised keskused ja huvipargid või rahvuslikul eripäral ja traditsioonidel tuginevad turismiatraktsioonid. Toetuse minimaalne suurus on 30 ja maksimaalne 50 miljonit krooni, omafinantseering peab olema vähemalt 70 protsenti abikõlblikest kuludest.

Määrusega „Turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamise tingimused ja kord" saavad ettevõtjad küsida kuni 5 miljoni krooni suurust toetust väiksemate turismiprojektide arendamiseks. Ka selle meetme puhul peetakse oluliseks eelkõige harrastustel põhinevate turismitoodete väljaarendamist ning aktiivse puhkusega seotud teenuseid ja rahvuslikke eripärasid tutvustavaid turismitooteid. Toetuse minimaalne suurus on 1,5 ja maksimaalne suurus 5 miljonit krooni, seejuures peab toetuse taotleja omafinantseering olema vähemalt 50 protsenti.

Toetuste eesmärk on tõsta Eesti kui reisisihi rahvusvahelist konkurentsivõimet uuenduslike turismitoodete arendamise kaudu - loomaks turistidele motivatsiooni Eesti külastamiseks ja külastusaja pikendamiseks.

Toetusteks on aastani 2013 ette nähtud kokku 400 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi raha.

Määrused jõustuvad 29. augustil. Taotluste vastuvõtmise algusest ja nende esitamise tähtaegadest teavitab sügisel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes korraldab ka programme tutvustavad infopäevad.

IRL kutsub pealinna võime koostööle kodualuse elamumaa maamaksust vabastamise nimel

2008-08-19

IRL Tallinna piirkonna juhatus kutsub Tallinna volikogu kontrollivat Keskerakonda suhtuma täie tõsiduse ja tähelepanuga sel neljapäeval volikogus arutatavasse eelnõusse, mille vastu võtmisel tehakse seaduseandjale ettepanek leida kõigi parlamendierakondade koostöös kõige õigemad ja õiglasemad lahendused kodualuse elamumaa maamaksust vabastamiseks. Loodetavasti ei hakata niivõrd suurt hulka eestimaalasi otseselt puudutavat eelnõu torpedeerima põhjusel, et ettepanek on tulnud pealinna opositsioonist, konkreetselt Isamaa ja Res Publica Liidult.

„Kui maamaksu küsimus tõusis tavakodanikule valulikult päevakorda seoses kahe ja poole kordse maksu tõusuga Tallinnas, siis tegelikkuses on probleem üleriigiline," ütles IRL Tallinna piirkonna juhatuse liige Indrek Raudne. „Tallinna praegune problemaatika võib osutuda kõigest jäämäe veepealseks tipuks. Kui Keskkonnaministeerium viiks järgmisel aastal läbi maa ümberhindamise, siis tähendaks see maamaksu üleriigilist tõusu kuni 7 korda."

IRL Tallinna piirkonna juhatus leiab, et kodu omamist on kohatu samastada luksusliku tarbimisharjumusega, mida peaks eriliselt maksustama. Just koduomanikud moodustavad ühiskonna alustala - nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes. Seepärast ei tohiks ühiskond kodude maksustamise kaudu saagida ise oksa, millel istub ning millise ohu kõrvaldamiseks on tarvilik erakonnaülene koostöö.

IRL Tallinna piirkonna juhatus tunnustab Tallinna volikogu õiguskomisjoni liiget, keskerakondlasest abilinnapead Jaanus Mutlit, kes eilsel õiguskomisjoni koosolekul väljendas IRL eelnõu suhtes toetavat seisukohta.

„Juristina mõistab Mutli ilmselt hästi, et demokraatlikus ühiskonnas on maksude kehtestamine eelkõige vastutus, mitte vabadus," sõnas Raudne. „Ükski maks ei tohi olla vaid rahaline koormis iseenesest - eriti veel, kui see ignoreerib sotsiaalset taustsüsteemi, tuues perspektiivis kaasa ühiskonna jaoks hävituslikke tagajärgi. Ei taha uskuda, et mõni erakond Eestis seda sooviks."

Noored Konservatiivid: Georgia sõja põhjuseid tuleb otsida Vene energiapoliitikast

2008-08-18

Noored Konservatiivid leiavad, et Eesti peab hoiatama oma sõpru Euroopas. Liiga pehme käitumine Venemaa suhtes võib Euroopa tulevikus viia energiakriisi.

„Euroopa peab tugevamalt seisma oma huvide eest arendada Venemaast sõltumatut energiapoliitikat, vaguralt paremate aegade ootamine võib meile mõnel külmal talvel hiljem karmilt kätte maksta", sõnas Noorte Konservatiivide Tallinna Klubi esimees Imre Mürk.

Gruusia on oma geograafilise asendi tõttu Euroopa jaoks väga vajalik riik, arendamaks Venemaast sõltumatut gaasi ja nafta importi Aasiast Euroopa suunas.

Noored Konservatiivid kutsuvad üles enda jaoks lahti mõtestama Georgia-Venemaa konflikti tagamaid, milleks on Venemaa ambitsioon kasvatada läbi energeetika oma mõjujõudu maailmas. Ainus Euroopa jaoks arvestatav Venemaale alternatiivne energiatarnija asub Kaspia mere regioonis: see on Aserbaidžiaan. Kaspia mere nafta jõuab maailmaturule mööda Baku-Tbilisi-Ceyhan (BTC) torujuhet, mis saab alguse Bakust läbib Georgia ja jõuab Türgi Vahemereäärsesse sadamalinna Ceyhanni. BTC ehitati tugeva USA toetusega. Torujuhtme võimsus on miljon barrelit naftat päevas, mis on ligi veerand võrreldes Venemaa naftaekspordiga.

On selge, et Venemaa soovib tugevdada energeetika kaudu oma mõju maailmas. Gazpromi juht Alexei Miller on korduvalt rõhutanud, et Venemaa poliitika on kontroll maailma nafturu üle OPEC-lt üle võtta, seega soov BTC läbi lõigata on sündmuste igati loogiline jätk. Georgia
demokraatlikult valitud valitsuse sõjaga kukutamine on osa Vene Föderatsiooni energiapoliitikast, sest torujuhe on rahastatud täielikult Lääne kapitali poolt ja Venemaa mõju sellele on olematu. Georgia on kõige lähem koht, kus Venemaa saab kontrolli torujuhtme üle enda kätte haarata.

Ettevõtted saavad koostööprojektide teostamiseks sada miljonit krooni

2008-08-13

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjutas alla määrusele „Klastrite arendamise toetuse tingimused ja kord", millega toetatakse ettevõtete ühiseid projekte kuni 2013. aastani kokku 100 miljoni krooniga.

"Eesti majanduses võib üksi küll hakkama saada, aga on aja märk, et koos on võimalik lisaks sellele ka välisturgudele kasvada," ütles Parts. "Aga klaster ei ole kolhoos, kus keegi ei vastuta. See initsiatiiv peab olema ergutiks, mis aitab ületada senised takistused ettevõtjate koostööl."

Klastrite ehk koostöövõrgustike arendamise eesmärk on suurendada ettevõtete konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust läbi heade ühiste ideede realiseerimise ning ärgitada ettevõtteid ning haridus- ja teadusasutusi ühiselt uusi tooteid, tehnoloogiaid ja teenuseid välja töötama. Toetusmeede arvestab täna juba küpsete koosluste arenguvajadusi, kuid ergutab ka selliste ettevõtete koostööd, kellel on ühishuvid küll olemas, kuid kes täna veel koos ei tegutse.

Ettevõtted võivad toetust taotleda ühise, aga veel „toore" idee teostatavuse uurimiseks, sealhulgas näiteks partnerite ühishuvide kaardistamiseks ja koostöövõimaluste selgitamiseks. Samuti võib toetust küsida juba läbitöötatud idee realiseerimiseks, sealhulgas ühisturunduse koordineerimiseks, tootmisvõimsuste jagamiseks ning teiste ühiste arendusprojektide algatamiseks ja läbiviimiseks.

Perioodiks 2007-2013 on meetmele „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord" kavandatud 100 miljonit Eesti krooni Euroopa Liidu Regionaalarengufondi vahendeid. Määrus hakkab kehtima pärast Riigi Teatajas ilmumist, taotluste vastuvõtmist alustab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus sügisel ja annab sellest teada oma kodulehel.

IRL Tallinna Noored teevad linnavalitsusele ettepaneku kaaluda linna uue raehoone ehitamist passiivmajana

2008-08-03

Seoses Tallinna linnavalitsuse plaaniga, alustada 2010 uue raehoone ehitust mere äärde, teevad
Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna noored linnavalitsusele ettepaneku kaaluda linna uue
administratiivhoone ehitamist passiivmajana. Passiivmaja kasutaja jaoks paraneb oluliselt maja
sisekliima, omanik hoiab kokku jooksvatelt kuludelt ning vara säilitamiselt ja riik suurendab
sõltumatust sisseostetavast energiast, vähendades samal ajal ka kütuste põletamisest tekkivat
kliimamõju," ütles Noorte Konservatiivide Tallinna Klubi esimees Imre Mürk. Linnavalituse selline
käitumine oleks heaks eeskujuks linnakodanikele ja eraettevõtetele käitumaks
energiasäästlikult.

Passiivmaja on ehitis, mis suudab säilitada mugava interjööri ning sisekliima aktiivsete kütte ning
jahutussüsteemideta. Maja kütab ja jahutab ennast ise, "passiivselt". Passiivmaja võimaldab
oluliselt kokku hoida kulusid küttele ning on oma lahenduse poolest väga
keskkonnasõbralik. Passiivmaja maksumus oleks umbkaudu 5-15% kallim tavaehitisest kuid
kasutaks neli korda vähem energiat kui tavaehitis. Tulevik on keskkonnasõbralikes toodetes ja
energias ning Tallinnal tuleb siinkohal olla teistele eeskujuks. Energiasäästlikkus peab olema
prioriteetne ka Tallinnas, leiavad IRL Tallinna noored.
Looduse ressursid pole põhjatud ja nii nagu ülejäänud maailmal, nii tuleb ka Eestil orienteeruda
uutele säästlikumatele energiatehnoloogiatele. Senini on Eestis vastutus energiasäästlikkuse ja CO2
saaste eest langenud pigem energiatootjatele ja üksikutele tööstusettevõtetele," sõnas Mürk.
Ühiskonna tasakaalus arenguks on tähtis, et kõik energia tarbijad teadvustaksid
energiasäästlikkuse olulisust ja otsiksid lahendusi kuidas tegutseda energiasäästlikumalt. Me peame
soodustama energiasäästlike hoonete ehitamist.
Euroopa energia- ja kliimapaketi valguses on kõrge energiatõhususega hooned peagi muutumas
standardiks kogu Euroopas. Olukorras kus CO2 emissiooni kvootidega kauplemine kogub Euroopas
järjest hoogu ning energiahinna tõus on vältimatu, aitaks selline käitumine kaasa ka Eesti
globaalsele konkurentsivõime kasvule.
Täpsem info:

Imre Mürk
Noored konservatiivid
Tallinna Klubi esimees

imre.myrk@konservatiivid.ee

56 907 627

Mart Laar kutsuti nõustama Davose majandusfoorumit

2008-07-22

Mart Laar kutsuti Davose majandusfoorumi nõustamiseks ning ettevalmistamiseks moodustatud Globaalprobleemide Nõukogusse (Global Agenda Council). Nõukogusse kuulub 20-30 liiget, kelle seas on nii maailma suurfirmade juhte, tippteadlasi, ajakirjanikke kui poliitikuid. Nõukogu ülesandeks on arutleda maailma ees seisvate probleemide ning väljakutsete üle ning aidata sel teel määratleda ning ette valmistada teemasid Davose foorumiks 2009. aastal. Nõukogu peab aastas neli istungit, millest kolm toimuvad internetis, üks aga vahetu kohtumisena. Nõukogu kohtumine peetakse selle aasta sügisel Dubais.

Kommenteerides oma valimist nõukogu liikmeks ütles Mart Laar, et tal on Davose foorumiga juba pikaajalised suhted. "Võimalus aidata kaasa Davose foorumi ettevalmistamisele on kahtlematult tõsine väljakutse, seda enam, et praeguse seisuga pole mitte ainult Balti riikidest vaid ka uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest selle liikmeks kedagi teist kutsutud. Usun, et saan selle kaudu pöörata tähelepanu ka Ida-Euroopat ja uusi liikmesriike puudutavatele probleemidele," sõnas Laar.

Šveitsi mägikuurordis iga aasta jaanuaris toimuv Davose Maailma Majandusfoorum on maailma üks esinduslikumaid sedalaadi üritusi, kus erinevate elualade liidrid analüüsivad maailma arenguid ning otsivad lahendusi globaalprobleemidele.

Lisainfo: http://www.weforum.org

Juhan Parts: Ettevõtlusele keskendumine on osa vastusest küsimusele, kuidas majanduslangusest välja tulla

2008-07-18

Täna Prantsusmaal Versailles's toimuval Euroopa Liidu ministrite konkurentsivõime mitteametlikul nõukogul arutletakse Euroopa Komisjoni välja pakutud Väikeettevõtluse algatuse (Small Business Act) eelnõu üle. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles oma sõnavõtus, et Eesti toetab seda ideed.

„Eesti pooldab väikeettevõtluse algatuse eelnõud, mis loob ühise lähenemise väikese ja keskmise suurusega ettevõtete poliitikale," ütles Parts. „Ajal, kui maailma majandus on teatud turbulentsis ja halvad uudised on jõudmas ka Euroopasse, on ettevõtluse ärgitamine väga oluline. Väikeettevõtlusele keskendumine, selle ergutamine ja soodustamine on kindlasti osa vastusest küsimusele, kuidas majanduslangusest välja tulla."

Partsi sõnul ei saa ega peagi väikeettevõtluse algatus hõlmama ettevõtluse kõiki tahke. „Peame jätkuvalt seisma vaba ja demokraatliku turumajanduse, vaba konkurentsi, vähese bürokraatia, paindliku tööjõuturu ja ettevõtlussõbraliku haridussüsteemi eest," rõhutas ta oma kõnes.

Algatuse üks olulisemaid teemasid on väikeettevõtete ligipääs kapitalile, mida eelnõuga soovitakse lihtsamaks muuta. "Eriti oluline on see innovaatiliste ettevõtete puhul. Lisaks kapitalile on noortele innovaatilistele firmadele sageli kriitilise tähtsusega ka ärialane nõustamine toote turuküpseks viimistlemiseks või idee korrektselt vormistamiseks, et riskikapitalistid oleks valmis ettevõtet rahastama. Euroopa Liidu poolne finantseerimine peab olema lihtne ja kergesti administreeritav," ütles Parts.

Parts ütles oma sõnavõtus ka, et Eesti toetab Euroopa osaühingu põhikirja algatust, millega võimaldatakse kõikides liikmesriikides luua ühtsete põhimõtete järgi toimivaid eraühinguid. Põhikirja eesmärk on kaotada praegune koormav kohustus, mis sunnib piiriüleselt tegutsevaid väikeettevõtteid teistes liikmesriikides püsivalt äri ajamiseks looma tütarfirma, mis vastaks kohalikule õiguslikule vormile. "Määrus tuleks vastu võtta selliselt, et see annaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele maksimaalset reaalset kasu ja ettevõtjad hakkaksid Euroopa osaühingu vormi praktikas laialdaselt kasutama," lausus Parts. "Peame positiivseks eelnõus sisalduvat lahendust, mille kohaselt on võimalik taotleda Euroopa osaühingu asutamist elektrooniliselt."

Euroopa Komisjon tutvustas väikeettevõtete algatust, mille põhisõnum on „Mõtle esmalt väikestele", 25. juunil. Komisjoni ettepanek on töötada esmakordselt välja poliitiline raamistik, mis ühendaks Euroopa Liidu liikmesriike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) tegutsemise lihtsustamisel ning millega tunnustataks VKEde rolli Euroopa Liidu majanduses. Väikeettevõtete algatuse eelnõu on tihedalt seotud Euroopa Investeerimispanga Grupi hiljuti välja kuulutatud kavaga lihtsustada, tänapäevastada ja mitmekesistada VKEde toetamiseks mõeldud vahendeid.

Väikeettevõtluse algatus sisaldab meetmete komplekti, millega soovitakse suurendada väikeettevõtete rahastamisele ning uurimis-, arendus- ja uuendustegevusele suunatud vahendeid, aitamaks VKEdel saada täielikult kasu ühisturust ja laieneda rahvusvahelistele turgudele. Lisaks püütakse algatuses leida uusi teid huvi äratamiseks ettevõtluse vastu ja ettevõtliku mõtteviisi soodustamiseks, eriti noorte hulgas. 99 protsenti Euroopa Liidu ettevõtjatest on VKEd ehk firmad, kus on kuni 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot.

Väikeettevõtluse algatuse eelnõu: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0394:FIN:ET:PDF

Lisainfo 17.-18. juulil toimuva mitteametliku konkurentsivõime nõukogu kohta: http://www.ue2008.fr/PFUE/lang/en/accueil/PFUE-07_2008/PFUE-17.07.2008/Informelle_competitivite

Parts esitas valitsusele rongiliikluse arendamise kava

2008-07-10

Parts esitas valitsusele rongiliikluse arendamise kava

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts esitas täna valitsuskabinetile rongiliikluse arendamise kava. Kava lähtub Riigikogu kinnitatud „Transpordi arengukavast 2006-2013", mille kohaselt tuleb kindlustada ohutu liiklemine raudteel, tõsta rongiliikluse kiirust ja jätkata reisirongiliiklust vähemalt senises mahus. Selleks, et neid ülesandeid täita, tuleb lähiaastatel investeerida nii raudteesse kui ka uutesse rongidesse.

Valitsuskabinet arutas vajadust arendada Rapla, Viljandi ja Pärnu suuna raudtee infrastruktuuri selliselt, mis võimaldaks neil raudteedel reisirongiliikluse jätkumist vähemalt tänases mahus ja uute rongidega, samuti peab rongidel aastaks 2012 olema nendel liinidel võimalik sõita kiirusega 110 kuni 120 kilomeetrit tunnis. Valitsus otsustas volitada majandus- ja kommunikatsiooniministrit alustama infrastruktuuri omanikuga läbirääkimisi pikaajalise lepingu sõlmimiseks, samuti tuleb ette valmistada selleks vajalik Riigikogu otsuse eelnõu.

Teise punktina esitas Parts valitsuskabinetile ettepaneku osta uued reisirongid nii Tallinna lähiliinidele kui ka kaugliinidele. Rongide ostuks sõlmiks valitsus halduslepingu ASiga Elektriraudtee, kuid reisirongiliiklust korraldaks ettevõte, kelle leidmiseks korraldab valitsus rahvusvahelise konkursi. Valitsus toetas seda ettepanekut ning kohustas ministrit ette valmistama valitsuse korralduse eelnõu, millega antakse ASile Elektriraudtee volitus uute reisirongide hanke väljakuulutamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tehnilise järelevalve ameti hinnangute järgi vajab Rapla, Viljandi ja Pärnu suuna raudtee infrastruktuur järgmise viie aasta jooksul investeeringuid kuni 650 miljonit krooni. Veeremi koosseisu ostmiseks on kogu vajadus umbes 2,7 miljardit krooni, millest 1 miljard krooni on valitsus kavandanud eraldada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Lõplikud summad selguvad riigihangete käigus.

Parts: Kolmandatest riikidest imporditavale elektrile tuleb samuti nõuda saastekvooti

2008-07-05

Täna Pariisis toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide ministrite Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul keskendutakse energiajulgeolekule, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tõi oma kõnes välja Baltimaade huvid ja probleemid.

Parts tunnustas on kõnes eelmist eesistujamaad Sloveeniat ja juulikuust oma eesistumisperioodi alustanud Prantsusmaad pingutuste eest energia- ja kliimapaketi arutelude korraldamisel ja kompromissi otsimisel. „Siiski soovin ma taas tõstatada teema, mis on spetsiifiline Balti regiooni jaoks, ent puudutab ka teisi Euroopa Liidu liikmeid, kellel on ühine piir ELi mitte kuuluvate riikidega - see on elektri import kolmandatest riikidest olukorras, kus planeerime energiatootjatele saastekvootide oksjoni süsteemi," lausus Parts.

Partsi sõnul on Eesti mures energia- ja kliimapaketi potentsiaalse mõju pärast Baltimaade elektriturule ja energiajulgeolekule, kuna Baltimaadel on elektri transportimiseks suured võimsused kolmandatest riikidest, kuid väga väikesed ühendused teiste ELi riikidega. Praegu arutatavas energia- ja kliimapaketis on seatud eesmärgiks, et alates aastast 2013 peavad kõik ELi elektritootjad ostma kogu saastekvoodi oksjonilt, see aga annab turul olulise eelise kolmandatest riikidest pärit elektrile, mille tootjatel sellist lisakulu ei ole. Seega on kolmandate riikide elektritootjatel ebaausad eelised.

„Seetõttu, vältimaks turu lagunemist ja toetamaks ausat konkurentsi, peab imporditud elekter olema samuti osa saastekvootide kauplemise süsteemist ehk et ka kolmandatest riikidest pärit elektrile tuleb arvestada juurde heitmekvoot. Muidu loome olukorra, kus Euroopa Liidu turul hakkab domineerima elekter, mis on toodetud odavalt ja keskkonda saastates. Samuti motiveeriks praegu eelnõus välja pakutud variant ELi ettevõtjaid oma elektritootmist piiri taha viima, kus on kulutused keskkonnahoiule väiksemad," ütles Parts. „Kolmandatest riikidest imporditava elektri heitmekaubandusse kaasamine on oluline ka Baltimaade rahvusliku julgeoleku jaoks, kuna ei saa välistada et mõnel tekib soov kasutada energeetikat poliitilise mõjutusvahendina "

Teise Eesti jaoks olulise teemana tuleb Partsi sõnul kliimapaketi raames analüüsida praegu sätestatud riigiabi piiranguid elektritootmisele. Kehtiv elektridirektiiv võimaldab liikmesriigil anda sisemaistest allikatest toodetud elektritootjatele riigiabi kuni 15% riigi sisetarbimisest. Energiajulgeoleku kaalutlustest lähtuvalt võib Eesti puhul see piir olla aga liiga madalal, mistõttu tuleb Partsi hinnangul energiapaketi menetluse juures ka seda teemat edaspidi arutada.

Euroopa Komisjoni energia- ja kliimapaketi eelnõu järgi soovitakse Euroopa Liidus kehtestada nõue, et kõik elektritootjad peavad oma saastekvoodid alates aastast 2013 ostma oksjonilt, samuti seatakse paketiga igale liikmesriigile eesmärgid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Eesti toetab kliima- ja energiapaketi põhieesmärke, kuid soovib suuremat arvestamist liikmesriikide eripäraga, seda eriti just energia- ja rahvuslikust julgeolekust lähtuvalt. Euroopa Komisjon loodab, et energia- ja kliimapaketi osas jõutakse kokkuleppele selle aasta lõpuks.