Poliitikute ajaveebid

Jaak Aaviksoo: õpetajate palgatõus vajab koostööd

2012-03-05

Selleks et õpetajad saaksid palgatõusu, peab meie haridussüsteem olema efektiivsem, mis saab sündida ainult kogu ühiskonna pingutuste viljana, kirjutab õpetajate streigi eel haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Kui palk tundub ebaõiglaselt väike, on rahulolematus õigustatud. Pole teadmata, et Eesti õpetajaid nende töötingimused - eelkõige palk, aga ka üle pea kasvanud töökoormus - ei rahulda. Õpetajate nõudmisi on toetamas suurem osa ühiskonnast ja aastaid on ka kõigi erakondade poliitikud väljendanud õpetajate palganõudmistele toetust.

Tegelikult on lubadused olnud uhkemad kui võimaluste piires langetatud otsused - õpetaja keskmine palk on küll püsinud enam-vähem samal tasemel riigi kasvava keskmise palgaga, aga jäänud maha nii õpetajate soovidest kui ka poliitikute (valimiseelsetest) lubadustest.

Eelseisvaks kolmapäevaks on välja kuulutatud streik - tõenäoliselt suurim omasuguste reas -, kus õpetajad nõuavad kohe 20-protsendist ja järgmise aasta algusest 30-protsendist palgatõusu. Haridussektori toetusstreikijad on lisanud eelnevale oma nõudmised, kõigeks kokku kuluks 123 miljonit eurot. Õpetajad moodustavad umbes ühe seitsmendiku avaliku sektori töötajatest.

Streik on võimalus avalikult esitada mitte ainult oma nõudmisi, vaid ka oma soove, suhtumisi ja arusaamu selgelt näidata. Seetõttu mõistan õpetajate streigisoovi, eriti kui õpetajad ise tunnevad, et seda on tingimata vaja. Streik aitab mõista ja mõtestada õpetajate endi, kõigi partnerite ja kogu ühiskonna arusaamu teravatest haridusprobleemidest ning otsida lahendusi nendest ülesaamiseks.

Eelkõige on see aga märgiks haridus- ja teadusministeeriumile, valitsusele ja riigikogule olukorra tõsidusest. Ka siis, kui teame, et ministeerium tegeleb palgatõusu võimalustega pidevalt ja siiralt; ka siis, kui teame, et hariduskulud Eestis on kõrgemad kui meie Euroopa naabritel; kas siis, kui teame, et madalad palgad on mureks paljudel, kui mitte kõigil avaliku sektori töövõtjatel.

Kui suur peaks olema palk, et õpetajad tunneksid, et nad on kõrgelt hinnatud ning õiglaselt tasustatud - eelkõige teiste kaasmaalaste, olgu arstide või ehitajate, kultuuritöötajate või päästjatega, sotsiaaltöötajate või energeetikutega võrreldes?

Teame, et enam kui pooled igal hommikul tööle minevad inimesed teenivad vähem kui õpetajad. Muidugi, ka Soome kolleegidega võrreldes, ent unustada ei tohi ka meie riigi üldise rikkuse ikka veel tagasihoidlikku taset ja sedagi, et Eestis on iga euro ostujõud palju suurem kui üle lahe.

Suuremad palgad tulevad suurema tööviljakusega, ja see kehtib ka hariduses. Kuidas teha nii, et lisaraha haridusse suunates saame olla kindlad, et sellest kasvab hariduse kvaliteet ja tulemuslikkus, et lisaraha ei lähe lihtsalt ebamõistliku taristu ja koolikorralduse ülalpidamiseks?

Praegune koolivõrk on loodud lastele, keda meil praegu ei ole. Võrreldes 1995. aastaga on kohalike omavalitsuste koolides ja gümnaasiumides 214 562 lapse asemel 136 104 last ehk 78 458 last või 36,6 protsenti vähem kui 1995. aastal. Vähem kui 25 000 lapse jaoks on 220 gümnaasiumi ja lapsi on peatselt alla 20 000. Õpetajate arv aga on püsinud muutumatuna. Pooltühjade klassiruumide ja koolimajade arv kasvab.

Kui haridussüsteemi efektiivsus oleks samal tasemel kui tosin aastat tagasi, võiksid palgad olla praegustest vähemalt 30 protsenti kõrgemad. Oleme selle probleemiga tegelema asunud, tulemus võtab aastaid aega ning palju sõltub partnerite - erakondade ja kohalike omavalitsuste, lastevanemate ja õpilaste, õpetajatest rääkimata - valmisolekust neid tihti vägagi valulisi muutusi kaasa teha.

Väidame, et õpetajate palk peaks olema prioriteet. Siis ka hariduse sees! Kuidas on sellega kooskõlas meie hariduskulude struktuur? Miks ei jõua palgaraha alati õpetajateni? Kas miljonitesse ulatuvad kulutused uhkete projektide alusel püstitatud koolihoonetesse on õigustatud, kui rikkamadki riigid ehitavad moodulkoolimaju, mida õpilaste arvu vähenedes oleks lihtsam ümber paigutada? Oleme ministeeriumis prioriteetide ülevaatamisega alustanud ja võin juba täna väita, et võimaliku kokkuhoiu arvel on üle kümneprotsendine palgatõus võimalik. Tõsi, see ei sünni ühe aastaga, pigem kahe-kolme aasta jooksul.

Õpetaja väärikust aitab tagada ka kindel tööleping koos ametipalgaga, mis väärtustaks õpetaja tööd kogu selle mitmekesisuses. Seni lähtume atestatsiooni alusel omistatud ametijärkudele kehtestatud miinimumpalgamäärast, mis tugineb tunnikoormusele (klassi ees veedetud tundide arvule), ja mitmesugustest lisatasudest klassijuhatamisest ringijuhtimiseni välja. Niisugune nn tarifikatsioonitabelitel põhinev palgakorraldus on ajalooline, selle juured viivad meid tagasi 1985. aastasse. See praktika peab lõppema.

Kui suur peaks siis olema õpetaja ametipalk? Eelmisel aastal oli Eesti miinimumpalk 278 eurot, õpetajate miinimumpalgamäär oli 608 eurot. Eesti keskmine palk ulatus 831 euroni ning üldharidus- ja kutsekoolide 13 500 õpetaja keskmine palk 818 euroni (munitsipaalkoolides 785 euroni). Kui suur võiks olla õpetaja keskmine palk ideaalis? Riigi keskmine? Kümme protsenti kõrgem? 20 protsenti kõrgem? Või on olulisem, et miinimumpalk oleks riigi keskmise tasemel, nagu nõuab haridustöötajate liit? Ja kui see on kokku lepitud, siis kas sama palka peaksid saama ka kõik lasteaiakasvatajad ning kõrgharidusega kultuuri- ja meditsiinitöötajad?

Igal juhul Eesti keskmine palk tõuseb ja õigustatud ootused on kõigil riigieelarvest palka saavatel töötajatel. Kas õpetajate ootused on esmatähtsad? Minu arvates on. Usun, et sama meelt on enamik ühiskonnast ja valitsuskoalitsioonist, opositsioonist rääkimata - laialdane toetus õpetajate streigile on selle kinnitus. Kas saavutame kokkuleppe, et õpetajate palgakasv võiks olla kaks korda (kolm korda, neli korda) suurem kui teistel elualadel?

Olen kinnitanud, et 1. jaanuarist peab õpetajate palk tõusma. Teisiti ei ole mõeldav! Kui palju, ei ole praegu võimalik öelda. Aga kindel on see, et oodatud oluline palgatõus ei saa sündida lihtsalt raha juurde andmise teel - lisades streikijate nõutud haridustöötajate lisarahale teiste eluvaldkondade õigustatud nõudmised, on lisaraha vajadus kaugelt üle eelarve võimaluste piiri.

Jah, vajame palgatõusuks lisaraha vastavalt majanduse edenemisele ning senine, kaugelt üle riikide keskmise ulatuv seitse protsenti rahvuslikust rikkusest haridusele võiks ka edaspidi olla meie siht. Aga sellest ei piisa. Lisaks peavad kõik osalised vaatama üle nende käsutuses oleva haridusraha ja suunama kokkuhoitava raha eelistatult õpetajate palkadeks. Ja kuidagi ei pääse me ka koolireformist - kulutused sündimata laste koolikohtadele tuleb tegemata jätta ja suunata vabanev raha samuti palgatõusuks.

Kui me seda kõike tõesti tahame ja suudame ka otsusteni viia, siis on kolme aasta pärast võimalik, et keskmine õpetaja viib koju riigi keskmisest 20 protsendi võrra kõrgema palga.

Haridus- ja teadusministeerium selle nimel igal juhul töötab ja ootab kõiki pooli endaga kaasa töötama.

Eesti rahva säilimisest ja loendamisest

2012-01-12

Eesti rahvastiku püsimajäämine on pakkunud kõneainet ja arutelusid mitme põlve vältel, eriti just rahvaloenduste ajal. Elav diskussioon käib ka praegu.

Mure eesti rahva püsimajäämise pärast on olnud ajajooksul õigustatud, kuna sündimustase on samaselt enamikule Euroopale olnud madal ligi viimased sada aastat, olles jäänud taaste-tasemest allapoole juba 1920. aastate lõpus. 1930. aastatel paistsime silma aga ühe madalaima sündivusega Euroopas.

Samuti oleme mitmel korral seisnud lausa rahvastikukatastroofi lävel: nii pärast Liivi sõda kui Põhjasõda vähenes Eesti rahvastik soja, epideemiate ja nälja tõttu kriitilise piirini - umbes 150 000 inimeseni.

Mure rahva säilimise pärast pole vahepeal kuhugi kadunud, kuna tõsiste rahvastikuprobleemide ees seisame ka täna. Nõukogude Liidu lagunemine tõi 1990. aastatel kõikides vastiseseisvunud liiduvabariikides kaasa tõsiseid rahvastikumuutuseid, mis peegeldusid eelkõige sündimuse languses ning väljarändes.

Kümne aasta jooksul vähenes sündide arv Eestis ligi kaks korda: 25 000-lt 12 000ni. 1989. aastal oli Eesti elanike arv 1,57 miljonit, 2000. aasta rahvaloenduse andmed näitasid selleks 1,37 miljonit. Langus, mis on peamiselt olnud tingitud madalast sündimusest ja väljarändest, jätkub ilmselt veel mõnda aega.

Väikeriigina on meil väga oluline adekvaatne info oma rahvastikust. Aasta viimasel päeval alanud rahvaloendus annab üpriski selge pildi rahvastiku hetkeolukorrast. Selle abil saame seada tõepäraseid tulevikusihte ja teha otsuseid mitte ainult rahvastikupoliitikas, vaid ka inimeste igapäevaelu puudutavates küsimustes.

Andmetele tuginedes saame näiteks hinnata, kus on tarvidus uute haridus- või sotsiaalasutuste järele, kuidas korraldada ühistransporti või kus eelisjärjekorras arendada infrastruktuuri.

Olgugi, et praegu ei ohusta meid otseselt ei sõda, epideemiad ega nälg, on mure rahva püsimajäämise pärast endiselt väga aktuaalne. Sellel on peamiselt kaks põhjust: liialt madal sündivus ning väljaränne. Kui viimase kohta Õnnestub ehk täiendavat ja tõest infot just rahvaloendusest saada, siis madala sündivuse kohta on meil info küllaldane.

Kui sisse- ja väljaränne kõrvale jätta, on rahvastiku taastootmiseks tarvis, et iga viljakas eas naine sünnitaks keskmiselt 2,3 last. 2010. aastal oli vastav näitaja Eestis aga 1,64 last. Selles osas ei erine me Euroopa Liidu keskmisest oluliselt.

See tähendab, et meil sünnib vajaliku 22 000 lapse asemele igal aastal umbes 15 000 last.

Iga põlvkond on seetõttu rohkem kui neljandiku võrra eelmisest väiksem ja nõnda see jätkub, kui ei toimu olulist ja jõulist muudatust. Sündimus Eestis on selgelt liialt väike, et tagada rahvastiku jätkusuutlik areng.

Professor Rein Taagepera on rahvastikuprobleemi kirjeldanud demograafilise auguna, mis on selline auk, mille põhjas on omakorda auk. Kümne aasta pärast väheneb laste arv jällegi järsult, sest vähemaks on jäänud mehi ja naisi, kes võiksid lapsi saada. Miljoni eestlase asemel on siis 600 000, kahekümne viie aasta pärast kukume järgmisse auku ja nü edasi.

Eelpool kirjeldatud stsenaarium ei ole paratamatus ja kindlasti ei soovi keegi meist selle täideminekut. Sündimus- ja rahvastikupoliitikat on võimalik edukalt ellu viia, kuid tuleb arvestada, et see on aeganõudev ja nähtavate tulemusteni võime jõuda alles aastakümnete pärast.

Tähtis on teostada stabiilset ja jätkusuutlikku poliitikat, mis ei sõltu valitsuse vahetumistest ega päevapoliitikast, vaid pikemaajalisest eesmärgist. Üksnes üksikute lühiajaliste meetmete rakendamine pikas perspektiivis sündimuskäitumist ei paranda.

Et tagada Eesti rahva ja kultuuri püsimine, peame asetama rahvastikupoliitika esikohale, riik peab kõigis otsustes seadma esmatähtsaks perede ja laste huvid. Nende olulisust peab mõistma kogu ühiskond.

Poliitika peab soosima väärtusi, mis toetavad perekonna tugevdamist ja vanemarolli ühiskonnas. Rohkem peaks rakendama meetmeid, mis arvestaksid lapsi. Nõnda on IRL alati seisnud selle eest, et tulumaksuvabastust arvestataks laste arvu silmas pidades. Õige pea hakatakse IRLi eestvedamisel maksma vanema-pensionit - pensionilisa inimestele, kellel lapsed.

Audentese spordikooli rolli peaks ümber mõtestama

2011-11-14

Olen spordihuviline, eriti elan kaasa korvpallile, jalgpallile ja kergejõustikule. Viimasel ajal olen tundnud, et on teemasid, mis vajaksid enam tähelepanu ja diskussiooni.

Minu hinnangul on Eesti spordi korraldus liialt tippspordikeskne, vähe tähelepanu pööratakse laiale kandepinnale, massilisusele ja regionaalsusele. Meie spordielu veavad Eesti olümpiakomitee ja riik kultuuriministeeriumi kaudu. Edasi tulevad juba omavalitsused, spordiliidud, spordiseltsid, spordialaliidud. EOK peamine mure on arusaadavalt väärikalt esineda olümpial ja teistel tiitlivõistlustel. Omal ajal toetas EOK tööd Eesti spordi keskliit, mis kümmekonna aasta eest likvideeriti. Ometi arvan, et ka Eesti spordielu korraldamisele tuleks kasuks sportlik konkurents ja juhtimise mitmekesisus, kus kaks organisatsiooni omavahel hea eesmärgi nimel „kakleksid": meil on naisliit ja naisühendus, pressinõukogu ja avaliku sõna nõukogu, põllumeeste keskliit ja talupidajate keskliit. Tandem täiendaks üksteist ning tooks uusi ideid ja inimesi spordielu korraldusse.

Arvan, et riiklik spordikorraldus sobiks kultuuriministeeriumi asemel paremini haridusministeeriumisse, mille valitsemisalaga on sport palju tihedamalt ja loomulikumalt seotud. Haridusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad koolid ja nende spordibaasid, kehaline kasvatus, huviharidus, noored, sealne suurem ametnikkond saaks rohkem panustada spordiprobleemide lahendamisse. Samuti väheneks spordi ja kultuuri omavaheline rivaliteet ning sport pääseks väiksema venna rollist.

Tallinnas palju ahvatlusi

Konkreetsemalt rääkides tuleks ümber mõtestada Audentese spordikooli roll Eesti spordis. Audentese ühe õpilase pearaha on meie praeguseid võimalusi arvestades põhjendamatult suur - üle 5000 euro (80 000 krooni) ehk neli korda kallim kui Tartu ülikooli kehakultuuri üliõpilasel ja kümme korda kallim üldhariduskooli õpilasest. Seda raha saaks tulemuslikumalt kasutada, suunates selle spordiklubide ja koolide rahastamisse, treenerite ja õpetajate palkadesse, spordiklasside või rühmade loomisse maapiirkondades.

Teiseks, Audentese asukoht ei peaks olema Tallinna linnas. Pealinna keskkond ei soosi kodust ja perekonnast lahus elavate noorte keskendumist eelkõige õppimisele ja sportimisele. Segavaid ahvatlusi ja võimalusi on liialt palju. Paraku on nii, et kool ja treenimine ei tundu ühel hetkel enam üldse huvitavad. Audentese tüüpi kooli kannaks välja enamik maakonnakeskusi, kus on baasid, treenerid, muu teenindav personal ja taristu olemas.

Kolmandaks, võistkonnaalade puhul on üksikute noorte Tallinnasse toomine sageli spordiala kandepinda kitsendav ja kohapealset motivatsiooni ja entusiasmi pärssiv. Kui maakonnas on hea võistkond, treenerid, traditsioonid ja toimiv süsteem, siis ühe või kahe parema mängija toomine Audentesesse on karuteene ala arengule. Väheneb kohalik motivatsioon ja publikuhuvi, kaovad eeskujud.

Mõnel spordialal oleme jõudnud olukorrani, kus noorsportlane esindab meistriliigas ühel ajal kahte võistkonda - oma koduvõistkonda ja ka Audentest. Tõeline sportlik absurd! Kunstlik võistkonna moodustamine ei ole jätkusuutlik. Mõistan, et kui väikeses maakohas on andekas sportlane, kellel pole oma piirkonnas võistkonda, puudub ka treener ja tingimused, oleks noore Audentesesse suunamisel mõte. Paraku kinnitab praktika, et kohtades, kus tingimused puuduvad, ei avastata selliseid noorsportlasi. Need avastatakse ikkagi seal, kus jagub kohapealseid fanaatikuid ja tingimusi. Kui suudame Eesti täiskasvanute koondised moodustada klubides pallivatest mängijatest, puudub ka vajadus aasta läbi koos mängivate noortekoondiste järele.

Platsil välismängijad

Spordi, nagu ka kultuuri ja hariduse krooniliseks probleemiks on tasakaalu puudumine materiaalse keskkonna ja sisulise tegevuse rahastamise vahel. Liiga palju raha paneme betooni ja põhjendamatult vähe treeneritesse ja noorsportlastesse. Eakad juhendajad veel jätkavad, kuid noori peale ei kasva. Sisulise tegevuse alla käib nii treeningprotsess, vahendid kui ka võistlustel käimine. Praegu maksab lapsevanem kinni treeningud, üüri, sõidud, kohtunike tasud, auhinnad. Ja kui mõnel vanemal raha lapse võistlustele sõiduks ei jätku, jääb laps koju ning saab osaleda vaid treeningutel, kui sedagi. Kes neid pooltühje spordibaase tulevikus üleval peab?

Nõutuks teeb olukord Eesti meeste korvpallis, mis on olnud ju aastakümneid meie
sportmängude lipulaevaks. Korvpallile kuulus rahva armastus, populaarsus, kõrge tase, sponsorite raha ja ka märkimisväärne osa avalikust rahast. Ja kuhu oleme jõudnud? Eeliseid võrreldes teiste aladega ei ole osatud ära kasutada. Täna tuleb teha kummardus nii jalgpallile, võrkpallile kui ka käsipallile. Kõik kolm on võrreldes korvpalliga paremini arenenud. Korvpall on taandunud. Miks?

Välisklubidesse sobiliku tasemega mängijaid meil saata peaaegu pole. Kohalikud klubid ostavad sisse võõrmängijad, et võita Eesti meistritiitel. Pole haruldane, kui platsil on kolmneli välismängijat ja kohalikud käivad kah külakorras satsi täiendamas. Paari aasta eest vaatasin Eesti finaali ega teadnud, kas elada kaasa Tartu grusiinidele või Tallinna mustanahalistele.

Ma ei oska rõõmustada olukorra üle, kus rikkamad Tallinn ja Tartu ostavad sponsorite rahadega endale mehi sisse, et mängida võrdselt Rapla ja Valgaga. Mõneks kuuks sisse ostetud kallite välismängijate raha võiks suunata järelkasvu ja treenerite tarvis. Meistriliigas ei tohiks üle kahe välismängija lubada ja kohustuslik peaks olema noortevõistkond. Kardan, et korvpalli haigus on nakkav ja sarnasele kiusatusele ei suuda vastu panna ka käsipall ja võrkpall. Esimesed märgid on juba õhus. Loodan siiski, et seda ei juhtu.

Helir-Valdor Seeder
Eesti Päevaleht, 11.11.2011, Spordileht

Eesti püsib vabadel kodanikel

2011-09-07

Viimastel kuudel on ühiskonnas häirivast hakatud uuesti aktiivsemalt rääkima. Seda on tehtud nii presidendivaliku eel kui ka erakondade sees. Erakondades toimuv mõjutab kogu ühiskonna elu määravalt, seetõttu peavad erakondade sees kehtima samad avatud ja vaba arutelu põhimõtted, kui kogu ühiskonnast eeldatakse.

Vabas ühiskonnas ei sobi eri vaadete vahel ühisosa otsimiseks nn konsensuskonveier, mida erakondade enamused kalduvad juhtimise lihtsamaks muutmiseks kasutama.

Survekonsensus viib selleni, et diskussiooni algatajad tunnevad end mahasurutuna. Osa erakonna liikmeid harjub aga igasuguseid eriarvamusi provokatsiooniks pidama.
Sellisest kultuuride kokkupõrkest tekivad konfliktid, mis ruineerivad vabatahtlikku koostegevust. Erakonnas on aga peamiseks motiveerijaks just vabatahtlikkuse põhimõte.

Sellise vabatahtliku kaasalöömise eelduseks on vabade kodanike olemasolu. Masse pole Eestis võimalik hullutada, sest meil polegi neid masse. Igaühe saavutustest või tehtud vigadest sõltub meie ühiskonnas suhteliselt palju. Nii kogu rahva kui valitsuse huvides oleks, et otsustus- ja algatusvõimet jaguks kõigil inimestel.

Samas saab vabadust mõista ja kaitsta ainult tõeliselt vaba inimene - mitte see, kes on vaba põhiseaduse või erakonna põhikirja järgi, vaid kes ennast vabana tunneb.

Seetõttu pole kodanikuühiskond vaid sõnakõlks. Kuna meie ühiskond on tekkinud seltsiliikumisest alles paarkümmend aastat tagasi, ei saa ta tänaseks olla veel oma algetest võõrdunud.

Seni on poliitikud vabaühendusi ära kuulanud rohkem n-ö linnukese pärast. Riigi poliitiline juhtkond peab vahel osa oma partnerite ettepanekutest rumalaiks - avalik ironiseerimine ehmatab aga ettepaneku tegijaid ja pisendab kodanike ühistunnet ja ühistegevuse tähendust.

Riigis on kümneid ja isegi sadu kitsama või avarama ulatusega arengukavasid. Samas on neist kasu vaid siis, kui valitsus ja erakondade juhtkonnad ei suhtu neisse üleolevalt ja püüavad neid tõsimeeles rakendada.
Liiga suur väljavool toob liig suure immigratsiooni! Näiteks lõpeb eesti keele ja kultuuri säilitamise ja kaitsmise nõudele ülalt alla vaatamine selle ühiskonna kokkuvarisemisega. Jah, selle sätte deklaratiivsus võib tunduda üldise ja vähenõudlikuna, kuid samas nõuab see põhiseaduslik kokkulepe endaga arvestamist ka igapäevaste konkreetsete otsuste langetamisel. Nii hariduse, kultuuri, tööjõuturu, kaitse- ja migratsioonipoliitika kui muu sellise valdkonnas.

Massilist ühiskonna ümbervahetamist - siin sündinud inimesed nelja tuule poole välja ja uus tööjõud mujalt sisse - me endale lubada ei saa. See tühistaks senise kokkuleppe kultuuri säilimisest. Väike rahvas peab kahjuks käima noateral - olema nii avatud kui suletud, saama tööd nii oma inimestele kui meelitama ajusid mujalt.

Kui laseme omadel lahkuda, vajame vananevas ühiskonnas varsti uusi inimesi mujalt. Eelmise aasta üle 5000 lahkuja on selgelt liiga palju.

Kuna tegemist on suurelt osalt parimas eas inimestega, siis sellise trendi jätkumisel tundub olevat põhjendamatu väga lootusrikaste sünnitrendide planeerimine. Erinevad toetusmeetmed lapsi siin sündima ei pane, kui vanemad on juba välja rännanud. Räpakas sisserännupoliitika seda lünka rahva koosseisus täita ei suuda.

Sisserännanute teise ja kolmanda põlvkonna käitumine on kõigis suure sisserändega riikides suur sotsiaalne ja julgeolekuprobleem. Nn poliitilisest korrektsusest tingitult on suured rahvad selliste probleemide ees aastaid silmi sulgenud. Väike rahvas ei tohi nõnda pimedaks jääda.

Ühiskonnas valitsevaid ohtusid tuleb kirjeldada ausalt ja ilma võltsi korrektsuseta. Seetõttu ei saa üks ühiskond hakkama ilma eluterve konservatiivse poliitikata. Seda vajab ta rohkem kui ühepäevaliblikaid. Kaasaegne konservatiivsus on segu vastutustundest ja vabadusest. Nii hoiame ühiskonda tasakaalus.

Julge ja vaba arutelu peabki hoidma eeltoodud põhimõtteid Eesti poliitiliste otsuste ja arutelude keskmes.

Kultuuri varjus

2011-07-08

SELLE SUVE tähtsündmus, Tallinna lauluväljakul peetud suur kultuuripidu kõnetas kõiki südamlikult ja kirglikult. Mõistagi kõnelen praegu noorte laulu- ja tantsupeost, kuigi «Õllesummeri» korraldaja proua Hansari kommentaar jättis mulje, nagu polekski aasta kultuuriüritus laulupidu ning lauluväljak tuleks «Õllesummeri» tarbeks segavast tingeltanglist vabastada. See kohatu ja küüniline avaldus mõjus ehmatavalt.

Hiljem nimetas Marje Hansar öeldut naljaks ning kritiseerijaid «Õllesummeri» vaenlasteks ja vihkajateks. Ma ei usu, et inimesed vaevuksid kulutama nimetatud ürituse või labase väljaütlemise tarbeks nii sügavaid emotsioone, aga korraldaja väärtushinnangutest andis see kõneka pildi.

IKKA JA jälle on «Õllesummerit» nimetatud tähtsaks kultuurifestivaliks ja kogupereürituseks. Neli aastat tagasi kirjutasin «Järva Teatajas»: «Veel 13. juuni Riigikogu istungil väitsid Keskerakonna poliitikud, et «Õllesummer» ei ole erilisel määral alkoholiga seotud, sest reklaamplakatitel on tore karu koos jänestega ja... «Õllesummerile» tulevad inimesed /.../ perega nautima pigem üht suuremat muusikafestivali, mis Eestis toimub.»

Nüüd, mil küsitakse, miks sellel üritusel lastele õlut müünud väärisid vaid nupukese ajalehesabas, lubab linnavõim, et kaalub võimalust keelata lastele «Õllesummerile» sissepääs. Kas Keskerakonna arvates tuleb tõesti hoida lapsed kogupere muusikafestivalist võimalikult kaugel? Miks on unustatud teine võimalus, mida pakkus Priit Hõbemägi 21. juuni «Eesti Ekspressis»: ««Õllesummeri» kultuuriürituseks saamisel tuleb teha veel viimane samm: muuta see alkoholivabaks. Või ehk pole siiski tegemist suure kultuurifestivaliga, kuhu mõmmi ja jänku kutsuvad kogu peret.»

MIS ON nende nelja aastaga muutunud? Reklaamplakatil ei ole mõmmi ja jänku, vaid lõbus kiisu. Lastele ei ole üritust keelatud, küll aga pakuti sel suvel täisealiseks saanutele tasuta sissepääsu.

Kümmekond aastat tagasi käisin sellel üritusel, aga korduvklienti minust ei saanud. Mõistagi on «Õllesummeril» oma huvilised ja püsiklientuur. Pakutav peabki olema eripalgeline, eriti suvepuhkuste ajal, aga mulle ei meeldi, et pereüritusena ja kultuurisündmusena väljapakutu rõhutab nii nime kui sisu kaudu alkoholi turundamist ja reklaami.

Minu arust ei ole kohane, et selle reklaamis kasutatakse lõbusaid loomapilte, mis ilmselt peaksid rõhutama ürituse lapsesõbralikkuse kuvandit. Pean sobivamaks, et lauluväljakul korraldatavad üritused ei propageeriks alkoholitarbimist.

KÜLLAP ONGI suurim viga see, et asju ei nimetata õigete nimedega. «Õllesummer» ei saa olla ühtlasi lastepidu.

Sisu ja vormi kooskõla tuleks silmas pidada ka teiste meelelahutusürituste puhul - eriti siis, kui ettevõtmist toetatakse avaliku rahaga omavalitsuse eelarvest. Toetuse andmist ja selle suurust otsustades tuleks pöörata tähelepanu ürituse sisule ja kaalukusele, et meil jätkuks raha ka laulukooride juhendajatele palka maksta või tantsurühmi suurele peole sõidutada. Vastasel korral paneks imestama, mis maa see on, kus kultuuritoetus kulub õlle- ja lihatelkide püstipanekuks.

Palju edu Aserbaidžaanile!

2011-05-19

Muusikaliselt ei oska ma Aserbaidžaani edu "Eurovisiooni" lauluvõistlusel kuidagi kommenteerida. Ääremärkusi selle riigi mentaliteedi ja väljavaadete kohta võin palju teha, ent püüan piirduda vähestega.

"Eurovisioon" annab väikese põhjuse viidata minu eelmisel aastal ilmunud raamatule "Aserbaidžaani kirjad". Seal on juttu ajaloost ja poliitikast, kirjandusest ja eluolust. Muusika osas olen viidanud Üzeir Hadžõbäjovi (Hadžibekovi) esimesele oriendi ooperile "Leili ja Medžnun" (1907). Rahvamuusikas ei saa mööda mugam'itest.

Ilmselt ei kuulu võidukas eurolaul pikas perspektiivis Aserbaidžaani kultuuriloo kuldraamatusse, kuid lühivaates on tegemist erakordselt olulise sündmusega. Aserbaidžaan on selle võidu nimel tegutsenud sihikindlamalt ja ilmselt suuremate panustega kui muud riigid. Raha, mida edu nimel mängu panna, on naftariigil palju.

Võitu oli küll raske ette näha, aga juba eelmiste aastate tulemused olid paljulubavad. Välisjõudude kaasamine Aserbaidžaani võidu nimel oli teadlik valik. Küllap oli suur tahtmine võita, kuid puudus lootus, et oma laulumeistrid toime tulevad.

Seepärast heideti pilk eduka Skandinaavia suunas, investeeriti julgesti ja nopiti viljad.

Kujutan ette, millist rõõmu ja rahulolu väljendab president Ilham Älijev. Aserbaidžaanis hinnatakse edu märke omal moel. Kiire majanduskasv kinnitab, et inimõiguste kallal urgitsemine on väiklane, ning võit Euroopa laulukonkursil ütleb, et tegemist on igas mõttes ülieuroopaliku riigiga.

Kahtlemata tunnevad võidu üle rõõmu inimõiguslased ja üsna lootusetusse opositsiooni jäänud poliitikud. Rahvuslik uhkus kuulub ju kõigile. Pole kuigi tark suruda rusikas taskusse ja mõelda, et võit on vesi presidendi ja valitseva klanni veskile. Euroopa tähelepanu keskpunkti sattumine tähendab, et osa valgusvihust langeb inimõiguste ja demokraatia olukorralegi. Inimõiguslastel tuleb see võimalus maksimaalselt ära kasutada.

Kuivõrd "Eurovisiooni" vedavad jõud on rahvustelevisioonid, meenutaks, kuidas Aserbaidžaanis avalik-õiguslikku televisiooni tehti. Üks kahest kanalist jäi edasi riigitelevisiooniks ja selle programm on siiani väga presidendikeskne. Teine kanal tehti ümber ja öeldi, et sellega on Euroopa nõuanne luua sõltumatu avalik-õiguslik televisioon täidetud.

Küllap on Euroopa ringhäälingute liidu isandatel nüüd põhjust olukorraga lähemalt tutvuda. Edu Aserbaidžaanile!

Bullerby laste jõulud tekitasid hinge igatsuse

2010-12-03

Järvamaalase Kaia Iva lapsepõlveunistus täitus siis, kui abikaasa valmistas talle 22 aastat tagasi neli tosinat erilist piparkoogivormi, mis on isegi küla-korda käinud.

Kui küsida, mis on ühist Astrid Lindgreni kuulsa lasteraamatu ¥Bullerby lapsed" tegelastel ja riigikogulasel Kaia Ival, siis esialgu võib küsimus panna õlgu kehitama. Tegelikult ühendab nüüdseks juba 14-ja 18-aastase poja ema ning Vahetalu Liisat, Lasset ja Bosset üks sõna: piparkoogivorm.

"Lapsepõlves loetud raamatust jäi eriti selgelt meelde see koht, kus Liisa pajatab: ¥Meie kõige parem piparkoogivorm kujutab endast põrsast ja kui Lasse ka parajasti küpsetab, on meil peaaegu võimatu põrsast enda kätte saada." Ega minu lapsepõlves selliseid piparkoogivorme polnud mis praegu, klaasiga vormiti tainast välja kas täis-või poolkuu. Hinge aga jäi igatsus huvitava kujuga väikeste piparkookide järele," meenutas Kaia Iva.

Siis tuli aeg, kui poodidesse jõudsid viiest-kuuest vormist koosnevad komplektid, mille abil sai tainast teha südameid, tähekesi, kuusepuid ja poolkuid. Kes proovis aga neile vahelduseks tainast midagi muud välja lõigata, pettusid -kujundid muutusid küpsedes loperguseks ja külalistele ei sobinudki neid pakkuda.

Kui palju kordi Kaia käsitööõpetajast abikaasale Ilmarile oma lapsepõlveunistusest rääkis, sellest ajalugu vaikib. Kuid mis võib mehele teha suuremat rõõmu kui naise unistusi täita! Seda enam, et tal polnud vaja tuua kuud ega tähti taevast alla, vaid need ise teha. Kaia mäletab aga hästi, kuidas nad koos Ilmariga arutasid, milliseid piparkoogivorme võiks teha. ¥Ega me piirdunud ainult põrsa ja õllekapaga või tähtedega, millest sai kokku laduda "Head uut aastat!". Vormideks said näiteks jõehobu, kaelkirjak, autod, traktor, muusikariistad. Grammofoni vorm tuli näiteks sellest, et abikaasa parasjagu restaureeris seda. Tähtis oli see, et vorm oleks kergelt äratuntav, erineks tavapärasest. Minu soov oli just väike vorm, paras amps," selgitas Kaia.

Kuna peres veel lapsi polnud, ei saanud neilt küsida, milliseid vorme nemad tahaksid. Kuid ema ja isa olid ettenägelikud, kui kavandasid piparkoogivormideks ka kõikvõimalikke sõidukeid. Kaia lemmikvormid on loomakujulised, poegadel aga autod-traktorid. ¥Omal ajal tekitas üsna suurt elevust piparkoogivorm "Sirp ja vasar", aga aastal 1988 selle Nõukogude Liidule omase sümboli sellisest kasutamisest pahandust ei tekkinud. Nüüd on neist vormidest saanud nostalgia."

Kaia meenutust mööda lahenesid tänu piparkoogivormidele ka kingimured. ¥Kogu suguvõsa on saanud jõuludeks piparkoogikorvikesi, kuna meil olid korvi tegemiseks vastavad vormid olemas. Korvi sisse panime väikesed piparkoogid ja saajatel oli lõbus sealt huvitavaid kujusid välja otsida. Meie vormid muutusid nii populaarseks, et on ka külakorda käinud."

Vanasti tegi Kaia ise taina, kui aga pojad kasvasid ja võtsid jõulude eel piparkookide tegemise enda kätte, on neid saanud teha ka poest ostetud tainast. Kaiale meeldib retsept, kus kasutatakse hapukoort. See jätab piparkoogid parajalt pehmeks. ¥Alles piparkoogihõng toob koju õige jõulutunde, nagu ka kuuse-lõhn," kinnitas Kaia Iva.

Kas teile tehakse liiga?

2010-11-17

Kes teab, viimati hakatakse Angela Merkeli hüüatuse Multikulti ist tot! järgi kunagi lääne tsivilisatsiooni ajalugu periodiseerima. Varem võis Vladimir Bukovsky kirjutada valitseva nurihumanismi absurdsusest kuitahes vaimukalt, ta sai kätte oma «printsipiaalse vastulöögi» ja vaikiti siis kenasti maha. Multikultuursuse, soolise võrdõiguslikkuse ja ülepea igasuguste õiguste ümber kobrutav poriroosa ideoloogiavaht on juba aastaid häirinud mitmeid mõtisklejaid-vaatlejaid, kuid iga katse seda avalikult analüüsida oli mõistetud mahavaikimissurma.

Kuid kõlas Multikulti ist tot! ja jää hakkas liikuma. Uutmoodi mõtlemine on kõige kõrgemalt poolt lubatuks kuulutatud. (Muidugi jääb võimalus, et Õige Usu preestrid kuulutavad Merkeli hiljem ketseriks nagu Echnatoni, aga sellele ei taha praegu mõelda.)

Mis Eestisse puutub, siis pole siin multikulti üle eriti põhjust sõnu raisatagi. Kui jätta kõrvale oma punastesse metsadesse ära eksinud Kaplinski ja tema imetlejad, siis meie ju teame ja oleme alati teadnud, et multikulti on lapsik fantaseerimine, samaväärne kommunistlike utoopiatega. Mehaaniliselt kokkusegatud paljurahvuselises keskkonnas rahvad ja kultuurid mitte ei segune ega lähene, vaid käivad üksteisele üha kõvemini närvidele, kuni jõutakse vägivallani. Või elataksegi algusest peale sõjaseisukorras. Jõuline ajupesu «oh, kuis me neid armastame!» lükkab pingete vallapääsu vaid veidi edasi.

Teine lugu on homoseksuaalide õiguste ja soolise võrdõiguslikkusega. Homoteema on juba pikemat aega üleval, sooline võrdõiguslikkus aga viimaste nädalate hitt. Ning seda sugugi mitte seetõttu, et kaval valitsus poetaks rahulolematule rahvale puremiseks pseudoprobleemi-kondikesi, vaid seetõttu, et mõlema valdkonnaga ollakse sealmaal, kus ideoloogiline sõnamulin enam ei aita ja tuleb kõnelda asjast.

Veel mõne kuu eest märkis end õpetlaseks tituleeriv Rein Raud nagu muuseas, et homopaaride abielu tuleb nagunii, see on lihtsalt üks samm sel suurel teel, mis on kaotanud orjatöö, andnud naistele valimisõiguse ja kannab meid aina edasi uute silmapiiride poole.

Ma ei vaidle sõnagagi vastu orjatöö kaotamisele ja naiste valimisõigusele, aga kas siit järeldub ka homopaaride abielu ja lapsendamisõigus? Muidugi mitte. Nii väita on kõige tavalisem demagoogia. Kui tänavu on talv külmem kui mullu, siis ei järeldu sellest, et tuleval aastal on ta veel külmem. Tervemõistuslik avalikkus on seda ammu taibanud, küsides: kui kaugele võib? Kuskil on ju piir! Homopaaridele abiellumisõigus? Hea küll, aga miks siis mitte kirglikule fetišistile? Las abiellub oma jalgrattaga, keda see häirib?

Ka naiste (ees)õigustega tekib küsimus, kui kaugele minna. Sookvoodid valitsusele ja riigikogule? Hea küll, aga miks siis mitte autoremondilukkseppadele? Või sillaehitusinseneridele? Kui Naine Köögis on aegunud seksism, siis miks Mees Garaažis nii lahkelt lubatud on?

Rahulik arutelu on raskendatud, sest ammuilma on nendes valdkondades lendu lastud maailma kõige alatum loosung, mille abil juba vana Marx pool inimkonda hulluks ajas: «Teile tehakse liiga!» See loosung lummab igaüht, see on sama ahvatlev ja hullutav kui Sõrmuste Isand.

Naistele on sada aastat sugereeritud: teile tehakse liiga. Jah, vahel tõesti. Aga kas rohkem kui meestele? Või lastele? Või vanadele? See on juba iseküsimus. Tuleks rahulikult arutleda, kas ikka või kui palju. Kas tööde jagunemine meeste- ja naistetöödeks on liigategemine? Või pehmemalt: millistel juhtudel see on põhjendatud ja millistel juhtudel ebaõiglane, ning kui viimast, siis kumma sugupoole suhtes?

Paraku on liigategemise-postulaat juba nii juurdunud, et kannab arutluse ratsionaalselt pinnalt vältimatult emotsionaalsele. Vägivallasüüdistustest solvunud mehed valavad vastu: ei, hoopis meile tehakse liiga! Te ajate meid noorena hauda! Arutelust saab sõim. Mis on juba hoopis arutu, sest mehed ja naised vajavad teineteist, nad ei saa teineteiseta sündida ega inimeseks olla. Mehed ja naised on loodud teineteist täiendama, mitte teineteist sõimama. (Mehed, tehke midagi. Öelge oma naistele, et te neid hoiate ja armastate ega lase kellelgi neile liiga teha. Ehk aitab?)

On veel teine asjaolu, mis arutelu raskendab. See on põhiolemuselt marksistliku maailmapildi sügav pseudoreligioossus, mis eelistab näha maailma dogmade, mitte faktide peeglis. Näiteks on pahempoolne, end humanistlikuks pidav kultuuri-establishment aastakümneid edukalt maha vaikinud kümneid ning võib-olla sadu tõsiseltvõetavaid uurimusi meeste ja naiste sünnipäraste erinevuste kohta. Dogma ütleb: meeste ja naiste erinevused on sisse kasvatatud, kõik soorollid on kultuurist tingitud, mingeid psüühilisi, intellektuaalseid ega emotsionaalseid erinevusi ei ole. Nentida, et tüdrukud kipuvad eelistama nukke ja huulepulki, poisid aga autosid ja vibupüsse, olevat vale ja seksistlik jne. Paraku on need dogmad ise valed ja seda on võimalik tõestada. Küsimus on, kas tõde kedagi huvitab. Võiks ju huvitada.

Ning veel üks takistus. Alustades võrdõiguslikkusest, asuvad dogmaatikud kohe tegelikku võrdsust nõudma. Mis on täiesti lapsik. Inimesed on erinevad, ja võrdsete õiguste tulemuseks peabki olema tegelik ebavõrdsus. Tegeliku võrdsuse saavutame vaid kas üldise õigusetuse või erinevate õiguste abil. Näiteks et mina saaksin olla jooksmises võrdne Ksenija Baltaga, tuleks amputeerida kas Ksenija Baltal üks jalg või meil mõlemal mõlemad jalad. Võrdõiguslikkuse tingimustes meist võrdseid jooksjaid ei tule.

Ma ei leia, et mulle sellega liiga tehakse. Vastupidi, see meeldib mulle. Maailm, kus Ksenija Balta ei tohi joosta kiiremini kui mina, oleks kole.

Ohustatud keeltest

2010-11-15

Keelte arv maailmas on hinnanguline. Raske on tõmmata piiri eri keelte ning sama keelte murrete vahel. Selge on siiski üks: keeli jääb järjest vähemaks. Nüüd on taas välja käidud üks number, mida saab selle ebamäärasuse juures viidata. Nimelt ütleb Paul M. Lewis'e välja antud Ethnologue: Languages in the World, et keeli on 6909.

Ainuüksi Aafrikas arvatakse olevat enam kui kaks tuhat keelt. Paapua ja Uus-Ginea neli miljonit inimest jagunevad tervelt 830 keelekogukonna vahel. Samuti paistavad keelerohkusega silma: Indoneesia, India, Hiina, Mehhiko, Brasiilia jne. Selgub, et Euroopa on üks keelevaesemaid piirkondi, siin on järel 234 keelt. Samas pärineb hulk kõrgel arengutasemel keeli just Euroopast.

Ja veel üks huvitav andmeseos: 94 protsenti maailma keeltest on sellised, mida kõneleb kokku vaid 6 protsenti kõigist inimestest.

UNESCO hinnangul (Atlas of the World languages in Danger) on maailma viimase 50 aastaga kaotanud vähemalt 230 keelt. Euroopa maad on kaotanud paarkümmend keelt. Tõsi, peamiselt Vene Föderatsiooni Aasia osas. Muret valmistab aga tulevik. Lähema 50 kuni 100 aasta jooksul võib kaduma minna tuhatkond keelt, aga ohuvööndisse kuulub palju rohkem - kuni 3000 keelt.

Viimaste kadujatena nimetatakse bo keelt Indias ning ubõhhi keelt. Ubõhhid olid tšerkesside keelesugulased Kaukaasia loode-osas, nende keeles oli talletatud suur osa Põhja-Kaukaasiale iseloomulikke eepilisi Nardi saagasid. Väidetavalt suri viimane ubõhhi keele kandja hiljaaegu 84-aastasena Türgis. Kadumise piiril on karaiimid (50 kõnelejat Leedus ja 10 Lääne-Ukrainas) ning kahtlemata liivlased.

Selle kõige taustal on väga tore, et ENPA alaline komitee võttis reedel Antalyas vastu resolutsiooni teravalt ohustatud keelte kaitsmise ja ohustamise meetmetest. Iseküsimus on see, mida on võimalik korda saata keelte puhul, kelle rääkijate hulk on langenud allapoole igasugust kriitilist piiri.

Euroopa Nõukogu on keelekaitse instrumendina näinud peamiselt regionaal- ja vähemusrahvuste hartat. Paraku on harta tõlgenduspiir küsitav ja pole päris selge, millistele keeltele tema rakendamisel kaitsevari antakse. Eesti jaoks on probleemiks suurearvuline venekeelne vähemus, kes on sisse rännanud hiljuti. Rangelt võttes ei peaks harta selliseid juhtumeid katma, kuid alati on võimalus, et keegi nõuab valjuhäälselt teistsugust tõlgendust. Sellest tulenevalt on ka Eesti seni hartaga liitumise osas kõhelnud. Küll aga ei tohi me kõhelda setu, võru ja teiste murdekeelte toetamisel.

Tegelikult ei ole harta tingimata taganud ohustatud keelte kaitset. Ja vastupidi: mõned riigi on palju ära teinud ka hartaga liitumata. Karta on, et kvalitatiivset nihet ohustatud keelte päästmiseks on väga raske saavutada. Ka ENPA poolt esitatud soovitused ei avasta uusi maailmu. Ikka on jutt hariduspoliitikast ja õpetajate ettevalmistamisest, keelte sotsiaalse staatuse tõstmisest, kaasaskäimisest uue meedia ja tehnoloogiatega ning vajadusel piiriülesest koostööst. Pisut üldsõnaline küll, kuid tähelepanuosutus ohustatud keeltele on siiski kiiduväärt.

Meie riigikeel on ikka ja ainult eesti keel

2010-10-22

Ikka kehtib reegel: anna väike sõnum riigikeele või kodakondsuse teemal ja see paisub suureks mulliks.

Imestasin väsimatult, kuidas uudisnupp ÜRO rassilise diskrimineerimise komitee rutiinsest ülevaatest Eesti kohta ja seal sisalduvast kakskeelsuse ideest päeva jooksul uudispommiks paisus.

Pidin venekeelsetele kanalitele kommentaare andma ja kolleeg Mart Nutt kogus hiigelhulga kommentaare Delfis püstitatud küsimusega "Kas komitee võiks ka Prantsusmaale araabia keelt teiseks riigikeeleks soovitada?".

Mis on lahti, kas Eestit ähvardab kakskeelsus? Kindlasti mitte! Pigem on asi selles, et kõik sellelaadilised teemad kutsuvad esile teravaid emotsioone ning võivad tekitada eri käsitlusaktsente eesti- ja venekeelses meedias.

Ikka kehtib reegel: anna väike sõnum riigikeele või kodakondsuse teemal ja see paisub suureks mulliks. Rahvusvaheline organisatsioon annab sõnumile salapärase aura, aga üksikasjaliselt tausta ei tunta ega teata sedagi, millise kaaluga nood soovitused on.

Et emotsioone pisut maha võtta, tuleb meenutada, et selliseid ülevaateid riikide kohta koostavad regulaarselt nii ÜRO kui Euroopa Nõukogu vastavad komiteed. Nii antakse riikidele ka soovitusi: kaaluda, võtta kaustusele meetmeid.

Tavaliselt lähtutakse eeldusest, et ükski riik ei saa olla rassilisest diskrimineerimisest päris puhas. Mis sest, et riigiti on seis inimõiguste vallas väga erinev. Tüüpiline on näiteks soovituste jagamine mustlaste ehk roma'de olukorra parandamiseks.

Muuseas, kõnealuses dokumendis antakse Eestile ka soovitus parandada hariduse kättesaadavust roma'dest lastele. Ja veel hulk soovitusi, sealhulgas üleskutse uurida meie lähiajaloos, kaasa arvatud nõukogude perioodil toimepandud inimsusvastaseid kuritegusid.

Konkreetsel juhul olid Eestiga samal ajal vaatluse all sellised riigid nagu Iraan, Usbekistan, Maroko, aga ka näiteks Taani. Võib kolm korda arvata, milliste kivide all tõelised inirnõigusprobleemid peidus on.

Just sellest prismast lähtudes, et mingid probleemid ju peavad olema ja mingid juhised tuleb anda, tuleks minu meelest vaadata emotsioone tekitavat kakskeelsuse soovitust. Meie oleme kõik need küsimused ammuilma läbi kaalunud ja jõudnud järeldusele, et Eesti on rahvusriik, kus riigikeel on eesti ja ainult eesti keel.

Sealjuures on kõik põhiõigused ja näiteks kodakondsuse saamisega seotud protseduurid Eestis sellised, et me vastame Euroopa Liidu ja NATO kõrgetele standarditele. Ja need on paljudele ÜRO liikmesriikidele seni veel täiesti püüdmatus kauguses.

KOMMENTEERI Andres Herkeli KODULEHEL

Sofi Oksanen ja nõukanostalgia

2010-10-18

Käisin äsja Peterburis, kus juhuslikult kohtusin vana tuttavaga, soomerootsi ajakirjanikuga. Me polnud kohtunud paarkümmend aastat ning kohe pärast tervituste vahetamist küsis ta, mis oli teda viimasel ajal enim vaevanud: miks Jaan Kaplinski kirjutas Sofi Oksaneni kohta nii inetult?

Pidin häbiga tunnistama, et ei tea sellest midagi. Kui ta oli resümeerinud Kaplinski seisukoha, et Nõukogude ajal olid paljud inimesed õnnelikud, oletasin, et tegu on igavese dissidendi fenomeniga: Nõukogude ajal oli ta opositsioonis, nüüd peab oma kohuseks distantseeruda praegusest võimust. See aga on intellektuaali puhul täiesti loomulik ja ütleksin isegi, et ootuspärane.
Jõudnud tagasi Eestisse, tutvusin põhjalikumalt poleemikaga, mis käib Oksaneni ümber, ja pean tunnistama, et asi pole nii lihtne, eriti arvestades konteksti, kuhu Kaplinski ütlus sattus. Pean siin silmas ennekõike Piret Tali esseed „Kogu tõde Sofi O-st" (EPL 04.10), kus kritiseeriti „Puhastust" hoopis teise nurga alt. Kui rääkida Kaplinskist ja Talist, siis üks neist on särav intellektuaal, teine ei pretendeerigi sellele tiitlile. Tali Oksaneni-vastane argumentatsioon on sootuks teine. Lihtsalt öeldes: kui Kaplinski meelest ei ole Oksanenil õigus kirjutada, nagu ta kirjutab, sest nõukaajal oli tädi Maali õnnelik, siis Tali protestib selle vastu, et Oksaneni tõttu: „Ikka ja jälle tuleb mul naisena tunda end Soome laevadel ja hotellide ööklubides Ida-Euroopa litsina, keda iga õige jommis mees võib tissist näpistada või kelle meessaatjale temaga magamise eest raha pakkuda. Kas selles kontekstis ei aita naistevastasest vägivallast rääkimine sedasama vägivalda taastoota?"

Niisiis, asi on õnnest kaugel. Õudusest ei tohi rääkida hirmust seda taas esile manada. Sellegipoolest Kaplinski ja Tali arvamus resoneeruvad ja moodustavad ühise seisukoha: eestlased on Oksaneni vastu. Vastu sellepärast, et Oksaneni raamat on valelik (Kaplinski) ja sisaldab liiga valusat tõde (Tali).

Olukorda ei paranda ka poliitikute ja muu establishment'i Oksaneni toetavad avaldused. Tekibki kuvand, et võim on oma soosiku poolt, rahvas ja vaimuesindajad aga mõistavad ta hukka.

Peatuksin põhjalikumalt Kaplinski kirjutisel, mis on märkimisväärne, eriti seetõttu, et tema sõnal on rahvusvahelist kaalu.

Kaplinski arvamus lööb laineid mujalgi kui Soomes. Päris huvitav poleemika areneb World Literature Forumi kodulehel. Paraku kajastas Eesti meedias Kaplinski sõnu vaid Kesknädal ja seegi refereeris Helsingin Sanomate materjali endale omases stiilis: „Paet ja Laar tunnustavad Eestit idaeuroopa hoorana?" (13.10)

Oksanen kui võimu soosik?

Kaplinski esitas Oksaneni kriitika oma veebilehel Ummamuudu (24.08). Rõhutan arusaamatuste vältimiseks, et toetan kindlalt seisukohta, mille kohaselt on igaühel õigus väljendada ükskõik missugust arvamust, eriti mis puudutab netiruumi. Sellegipoolest tekitas Ummamuuduga tutvumine hämmingut. Sissekanded on vaid vene, inglise ja setu (või võro?) keeles. Nii kiidetakse ühes venekeelses sissekandes vene keele paindlikkust ja selle sobivust eesti mentaliteediga, toetudes üheleainsale tsitaadile autorilt, kelle varjunime all Kaplinski meelest kirjutab „Kremli hall kardinal Vladislav Surkov". Teine sissekanne - jällegi vene keeles - kritiseerib vene koolide eestistamist, mis olevat hullem kui venestamine Nõukogude ajal.

Oksaneni arvustav kirjutis on ingliskeelne ja põhitees seisneb selles, et tegemist on raamatuga, mis langeb stalinistliku kirjandusega samasse kategooriasse, maalides kõike must-valgetes toonides. Nõukogude Liit ei olnud vangilaager: „Meie elu Nõu-kogude Liidus ei olnud õuduslugu! Muidugi oli palju hirmuäratavaid episoode, /.../ elasime me üldiselt elu, mis oli sageli üsna huvitav ja lõbus." Sofi Oksaneni niimoodi liigitamine pole aga üksnes vale, vaid ka rumal ja näitab, et kuulus kirjanik ei mõista tänapäeva kirjandust. Tegemist on nn gooti stiiliga, mis ei ole must-valge, vaid lihtsalt must. Seda võiks võrrelda Rembrandti hilise loomingu miniatüüridega, kus lootusetul mustal taustal on mingid heledamad laigud. Ent see pole valgus, lihtsalt seal on vähem musta. Nii on ka „Puhastusega" - stseeni, milles Aliide tapab kaks kaabakat, on raske pidada helgeks, kuid üldisel taustal tundub see pea katarsisena.

Mis aga puudutab lõbusat ja huvitavat nõukaaega, siis soovitan kõikidel nostalgitsejatel mitte ajada segamini totalitaarset režiimi ja oma noorust.

Venestus – kas tundmata maa?

2010-10-08

„Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses". Koostanud Tõnu Tannberg ja Bradley Woodworth, toimetanud Katre Kaju. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 2010. 377 lk.

Sõna „venestus" on kuulnud ilmselt suurem osa eestlastest, kindlama tähenduse ja sisu oskavad sellele anda vähesed. Seda eriti siis, kui antud mõiste all käsitletakse tsaristlikku venestuspoliitikat XIX sajandil ja XX sajandi algul. Peamiselt mäletatakse seda aega Friedebert Tuglase ja teiste nooreestlaste antud hinnangute kaudu, mille kohaselt süngemat aega Eesti lähiajaloos pole eksisteerinudki. Totaalsele allakäigule venestusajal järgnes nende meelest kiire tõus ning pääs Euroopasse. Alles viimasel ajal on avastatud, et tegelikult pole venestusperioodi Eestis peaaegu üldse uuritud. Raske või õigemini võimatu on mõista aga ajalooperioodi, millest me midagi ei tea.

Mitmeski mõttes iseloomustab nimetatud kogumik aga venestuse uurimise kurba hetkeseisu. Arusaamine ajavahemikust, mida venestus hõlmas, on pealkirjale vaatamata kogumikus täiesti erinev. Mõni autor alustab oma ülevaadet tsaristlikust venestuspoliitikast näiteks juba XIX sajandi esimesest poolest, teised aga alles 1880. aastatest, osa lõpetab selle XIX sajandi lõpus või äärmisel juhul XX sajandi alguses, teised veavad aga hoopis Vene impeeriumi kokkukukkumiseni välja. Viimast seisukohta jagatakse muuseas ka venestust samuti üsna põhjalikult uurinud Toomas Karjahärma kogumikus „Venestamine Eestis 1880-1917", kus räägitakse venestuspoliitika taassünnist Vene impeeriumi viimasel aastakümnel - ja sel korral varasemast tunduvalt ohtlikumal kujul.

Vaatamata teatavale segadusele periodiseeringus, on Tannberg ja Woodworth siiski kokku pannud sisuka kogumiku, mis sellele vähe uuritud perioodile Eesti ajaloos mitme uue nurga alt valgust heidab. Kõrget hinnangut väärib ka kõnealuse kogumiku mullu ilmunud esimene osa. Raamatu avab Indrek Kiveriku sisukas ning põhjalik artikkel vene keele kasutuselevõtust Balti kubermangu ametiasutustes ning haridussüsteemis. Autor näitab kujukalt vastava poliitika ebajärjekindlust: ühelt poolt üritati võidelda saksa mõjude vastu Balti provintsides, julgemata siin siiski lõpuni minna, kuna ühel hetkel tundus kohalik tärkav rahvuslus vaata et ohtlikum. Kiverik mainib lõpetuseks, et kokkuvõttes järgis riigipoliitika Balti provintsides rohkem siiski põhimõtet „venestada piirkonna põlisrahvad ja soosida Balti sakslaskonda". Toomas Hiio annab põhjaliku ülevaate Tartu üliõpilaskonna arenguloost XIX sajandil vene, baltisaksa ning rahvuslike vähemusrühmade organisatsioonide vastastikuste suhete kaudu, osutades, et tegemist on tunduvalt keerulisema küsimusega, kui seda vahel arvatud. Hiio osutab, et juba sajandi esimesel poolel alanud administratiivsetele muudatustele vaatamata säilitas Tartu üliõpilaskond oma saksalikkuse vähemalt 1880. aastate lõpuni. Sirje Tamul vaatleb oma mahukas uurimuses „Tartu ülikool venestamise, sõja ja sulgemise ohus (1882-1918) erilise põhjalikkusega I maailmasõja perioodi, mil ülikool pidi võitlema ellujäämise eest. Tamul osutab oma uurimuses eesti üliõpilaskonna kasvavale osale ülikoolis ning selle rollile võitluses ülikooli evakueerimise vastu, mis omal kombel valmistas ette eestikeelse ülikooli asutamist.

Kadri Toominga artiklis on käsitletud uudse nurga alt Vene impeeriumi kolonisatsioonipoliitikat ning Liivimaa talupoega aastatel 1889- 1914. Tooming osutab, et kuigi kolonisatsioonipoliitika oli ametlikult Vene keskvõimude toetatud ning õhutatud, ei kuulunud eesti talupojad üldiselt siiski keskvalitsuse poolt eriti soositud väljarändajate hulka. Ilmselt oli see ka üks põhjusi, miks jäi tegelike väljarändajate hulk palju väiksemaks väljarändamise vastu huvi tundnud inimeste hulgast. Kadri Toominga artiklis kirjeldatu tausta aitavad täiendada Ülle Tarkiaineni artikkel talude pärimisest Eesti agraarühiskonnas XIX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses ning Kersti Lusti ülevaade eestikeelse Liivimaa kubermangu talupoegade suhtumisest talude päriseksostmisse aastatel 1863-1882. Seal osutatakse, et see polnud sugugi sedavõrd negatiivne, nagu varem tihti arvatud.

Kogumik jätkub kahe artikliga sõjanduse vallas. Gregory Vitarbo käsitleb rahvuspoliitikat ja Vene keiserlikku ohvitserikorpust aastatel 1905-1914, Mark von Hagen aga paljurahvuselise keiserliku armee probleeme silmitsi rahvuslusega 1874.-1917. aastani. Kuigi tegemist on sõjandust puudutavate artiklitega, peegelduvad neis nagu klaasikillus ometi vägagi kujukalt Vene impeeriumi selle viimastel aastakümnetel vaevanud probleemid ning vastuolud. Kuigi sõjaväes loodeti näha otsekui sulatuskatelt ning soositi eri rahvusest inimeste karjääri, kardeti samas rahvusluse tõusu ning nähti armees venelaste osakaalu vähenemises tõsist ohtu. Järgmises artiklis vaatleb teenekas venestamise uurija Toomas Karjahärm moderniseerimise strateegiaid Vene impeeriumis katsete näitel likvideerida Balti provintsides senine vanaaegne maaomavalitsuskorraldus ning viia sisse Venemaal kehtestatud semstvo süsteem. Kirjeldades vastavate katsete nurjumist, näitab Karjahärm erinevalt paljudest varasematest uurimustest, et semstvo süsteem ei jäänud Balti provintsides kehtestamata mitte niivõrd rüütelkondade ägeda vastuseisu tõttu, vaid peamiselt soovimatuse tõttu kaasata kohalike asjade otsustamisse põlisrahvaid ning laiendada nende õigusi. Seda peeti impeeriumi huvidele kahjulikuks. Vene võimud kippusid kohalike põlisrahvaste rahvuslikke püüdeid pidama ohtlikumaks väiksearvulise baltisaksa ülemkihi omadest, tõmmates seega kokkuvõttes ise moderniseerimisele piduri peale.

Viimane ja kõige kontseptuaalsem artikkel kogumikus on Karsten Brüggemanni kirjutis, kus ühelt poolt osutatakse igati õigustatult venestusperioodi vähesele uuritusele, tehes ühtlasi sisuliselt ettepaneku „venestusest" kui mõistest loobuda. Paraku jätab Brüggemann seniseid käsitlusi kritiseerides mainimata, mida ta ise venestuse all mõistab ning kuidas ta seda periodiseerib. See jätab paraku Brüggemanni mitmeski mõttes õigustatud lähenemise õhku rippuma. Näib, et Brüggemanni meelest lõppes venestusperiood XIX-XX sajandi vahetusel - tsaarivõimude uue sajandi algul järjest rohkem otsesele assimilatsioonile suunatud poliitika Brüggemanni käsitlusega hästi kokku ei sobi. Tutvustades Vene materjale venestusest, osutab Brüggemann vahele administratiivsete moderniseerimisele suunatud reformide ning kultuurilise venestuse erisusele; viimane oli juba üsna lähedane assimiliseerimisele. Siin oleks ilmselt olnud vajalik lisaks baltisakslaste hoiakutele vähemalt osutada venestamisest kõige otsustavamalt mõjutatud kohalike põlisrahvaste seisukohtadele. See oleks seda olulisem, et eelnimetatud vahest said venestuspoliitika objektiks olnud põlisrahvad väga hästi aru. Kõnes saksa ametivendadele 1899. aastal Peterburis ütles Eesti rahvusliku liikumise juhte Jakob Hurt muuseas järgmist: „Riiklikku ja sotsiaalset venestust tuleb paratamatusena võtta, jumalik juhatus on meid vene skeptri alla seadnud. Kohalikud rahvused pöörduvad seda meelsamini ja kergemalt vene riikliku idee poole, et nad ühelt poolt - oma tagasihoidliku hulga tõttu - kunagi iseseisvat riiki pole moodustanud ja tulevikus riikliku iseseisvuse vilju vastu ei võta, teiselt poolt vene riigivalitsuselt ka uusimate reformide kaudu mitmeid vabadusi ja õigusi on saanud. Oluliselt teisiti suhtuvad kohalikud rahvused oma rahvuse slaviseerimisse, s.t. oma keelt, oma rahvust ja evangeelset usku ei taha nad sugugi ära anda".

Lõpetuseks kutsub Brüggemann üles venestusperioodi põhjalikumale uurimisele, rõhudes siin riigipiire ületava koostöö ning ühiste uurimisprojektide tähendusele. Selle arusaamaga saab ainult nõustuda. Seda raskem on mul aga aru saada, miks sedavõrd heal tasemel kogumikku teadusbürokraatia arvates endiselt mingiks tagasihoidlikuks näpuharjutuseks peetakse, mille koostajad ja autorid kõrgemat hinnangut ei vääri. Teadusväljaannete hindamisel on Eestis midagi tõsiselt kummalist lahti, see vajaks kiiresti parandamist.

Eestikeelne kõrgkool kui põhiseaduslik väärtus

2010-08-06

Küsimus on ju selles, kas eesti keel on teaduse ja kõrghariduse keel või tõstame käed püsti ja ütleme, et loobume sellest. Säärase allaandmise välistab muuseas põhiseadus, ehkki paljud arutlejad seda võib-olla lugenud pole.

Tartu ülikooli bakalaureusetöödest sai hiljaaegu kuulsaks kõige viletsam - see, kus faktiteadmised Jan Husi, Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi kohta olid segamini justkui Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul. Hoopis vähem tähelepanu pälvis samal ajal Õpetajate Lehes ilmunud professor Ain Heinaru põhjapanev seisukoht, et Eesti kõrghariduse kvaliteedi tagab see, kui edaspidi on eestikeelne üksnes bakalaureuseõpe, aga magistri- ja doktoriõpe on ingliskeelsed.

Avatus ei võta kohustust hoida eestkeelse kõrghariduse taset

Kui toodud näide ja Heinaru väide kokku panna, siis on eestikeelse kõrghariduse kvaliteet tulevikus tumedam kui tume. Ühelt poolt bakalaureusetööde väga küsitav kvaliteet ja teisalt hapu perspektiiv, et see ongi eestikeelse kõrghariduse tipp! Kas ma liialdan? Tegelikult on küsimus rahvuse tulevikus.

Jah, muidugi on bakalaureuseõppe tase märksa kõrgem kui üks skandaalne näide. Loomulikult peavad Eesti ülikoolid olema välisõppejõududele avatud ning üliõpilased peavad mu meelest vähemalt kahe võõrkeelega hästi hakkama saama. See aga ei võta meilt kohustust eestikeelse kõrghariduse taset hoida, arendada emakeelset terminoloogiat ja tagada teaduses ka elementaarne eestikeelne kommunikatsioon. Samuti tuleb mõelda, mis saanuks, kui Eesti vabariigi algusaastail oleks samamoodi arutletud. Eestikeelse ülikooli asemel oleksime jätkanud saksa- või venekeelsega. Ikka ülla eesmärgiga, et maailm oleks meile rohkem lahti. Peame tõdema, et sellisel juhul ei kuuluks eesti keel praegu kõrgtasemel kultuurkeelte hulka.

Lugupeetud Ain Heinaru teeb ingliskeelset õpet nõudes olulisi vigu. Esimene viga on aksioloogiline, sest eesti keele konkurentsivõime teaduskeelena on esmane väärtus. Teadus on kultuuri osa ja kultuurkeel peab toimima võimalikult paljudes valdkondades. Üliõpilaste ja doktorite keeleline ettevalmistamine selleks, et nad saaksid jätkata mõnes inglisekeelses ülikoolis, ei ole sama suurusjärgu väärtus.

Ükskeelsed kultuurisüsteemid on elujõuetud

Pealegi, miks peaksime uskuma, et see, kes ei tule toime emakeelse teadusega, saab hakkama inglise keeles? Vaevalt! Kes oma kitsa eriala terminoloogiat valdab, see peaks seda valdama mitmes võõrkeeles ja kindlasti emakeeles. Eriti kitsas valdkonnas on teadlase missioon olla emakeelse terminoloogia looja.

Teine viga, mille Ain Heinaru teeb, on semiootiline. Siin kumab ühtse teaduskeele unistus. Ükskeelsed kultuurisüsteemid on elujõuetud ja küllap on nii ka teaduses. Väikerahvana on võõrkeeleoskus meile nii suure tähendusega, et seda ei tohigi taandada ühele keelele. Humanitaarteadustes on vältimatu meid ajaloos palju mõjutanud saksa keele positsioonide taastamine ning riigi- ja poliitikateaduste puhul tuleb aru saada, kui olulisel kohal on tänapäeva Euroopas prantsuse keel. Möönan, et loodusteadustes on ingliskeelne nivelleerimine palju kaugemale läinud, kuid see ei tohi viia rahvusülikooli missiooni lõhkumiseni.

Muuseas, ärgitan keeleinimesi, kel suvel natukenegi vaba aega leidub, süvenema meil kaitstavate bakalaureuse- ja magistritööde tasemesse just eesti keele seisukohalt. Kui õnnestuks vähegi pädev kokkuvõte teha, võiks see olla oluline orientiir nendele, kes meie rahvusliku kõrghariduse tulevikku kujundavad. Ma nimelt aiman, et seis on paiguti üpris nigel, ning mitte ainult üliõpilaste, vaid tihti ka õppejõudude tasandil.

Samal teemal: Ain Heinaru: „Bakalaureuseõpe peaks käima eesti, kuid magistri- ja doktoriõpe inglise keeles."

“Minu Ugrimugri”

2010-07-17

Ükskord Tallinnast koduteel juhtusin kuulama saadet "Keda sa lugenud oled?" või midagi sellist.

Mihkel Mutt rääkis Doris Karevast. Mina lugesin hiljaaegu Sikku. Tegelikult veel Khaled Hosseini ja Erast Parmastot kah!

Rein Sikk on Petrone Prindi lipu all kirjutanud raamatu "Minu Ugrimugri" soomeugrilastest. Meist noh! Mina sattusin seda lugema hoopis ühel lõunamaal, mida võiks nimetada ka "mulla musi" maaks ugrimugrist analoogiat otsides. "Mulla musi" on eestipärasem, kui muşmula, mis on Türgimaal kasvav viljapuu, täpsemalt harilik astelpihlakas.

Ega ma nii väga ei sattunudki seda raamatut lugema, ma panin selle teadlikult kohvrisse ja võin öelda, et väga hea puhkuselugemine. Võib vahepeal lugusid eraldavate tärnikeste kohal pooleli jätta ja pärast edasi lugeda.

Tean ju loomulikult raamatu autorit. Minu meelest on tegemist ugrimugri fanaatikuga, kuid mitte äärmuslasega.

Kui Rein Rakvere peal vastu tuleb, siis miski ei reeda, et ta mingi paadunud ugrimugri oleks. See kõik on tal sees.
Hea küll, meeste tantsupeol on ta muidugi esireas tantsimas, ninasõõrmed erutusest puhevil ja peod niisked.

Igapäevases elus aga tuleb vastu teksaste ja T-särgiga. Igal tähtsal vastuvõtulgi ei käi vaid rahvariietega, vaid paneb ülikonna selga. Mina ei usu ka, et ta läks katki kümme aastat tagasi Norras, nagu ta raamatus kirjutab. Tal pidid juba ammu ikka suured mõrad sees olema. Norras piisas Reinule ikka väikesest koksust ja ugrimugri oli valmis.

Nüüd aga raamatust

Rein kirjutab lihtsatest asjadest: esemete igaks juhuks varumisest, kavalusest, sellest, et asjaga mitte kokkupuutunule võib taaraautomaat olla suurem uudis ja ägedam elamus kui näiteks uhke ekskursioon Eestimaast pildi andmiseks.

Selle raamatu kangelastest osa on tuntud Kadrinas, teisi aga teavad mitmed Virumaa Teataja lugejad.

Ugrimugritamise kaifimisest räägib see raamat ka. Erinevalt narkootikumidest pole minu arust ugrimugri kaif eluohtlik.

Meil Eestimaal pole häda midagi. Me ei koti setusid ega vihka mulke, häbenemisest rääkimata. Hoopis fänname Viljandi folki ja seto leelot. Peame koos oma rahvusriiki ja hoiame keelt ning keegi ei köhi. Mis ei tähenda, et me käed rüpes saaks ugrimugritada.

Hoopis kurvem võib olla pilt kui rääkida Venemaal elavatest ugrimugridest, kes endale argipäevast ugrimugrindust lubada ei saa ja enam ei oskagi. Lihtsalt üks teine keel ja kultuur on võimsamad olnud. Sellest saate ka lugeda.

Paar kohta tõid suurele mehele pisaragi silma. Üks nendest oli episood väikesest tulevasest laulikust Julgi Staltest, kellel "koška zabolela". Lahti pole seda mõtet seletada. Raamatut lugedes saate aru.

Üleolekust ning sõnade ja tegude lahknemisest on see raamat ka. Sallivuse teooria versus praktika.
Raamatus on ka eestlaste porotamisest soomlastest kõneldes.

Mis puutub porotamisse, siis ma ise pole seda sõna kasutanud, kui, siis põhjapõdra tarbeks. Mul on küll Soome suursaadiku Jaakko Kalela kingitud T-särk, mille kaks lippu ja kiri "Minu sõber on põder". Nii et üleolekust saab veel omakorda üle olla.

Ugrimugride vastandid

Raamatust leiab ka loo ungarlastest, kes avajaid kolm korda kallima hinnaga müüvad kui veini. Lihtsalt ugrimugri kavalus.

Türgimaal on samuti avajatega kitsas. Aga nad ei sunni sind seda ostma. Teevad sulle veinipudeli oma sahtlis oleva avajaga lahti. Mis ei tähenda seda, et nad ei suudaks välja mõelda, mille eest raha küsida. Õigemini nad küsivad alguses ikka täiega. Siis võtavad hoo maha.

Nad on ugrimugride vastandid. Ei mingit tagasihoidlikkust, kui tegemist äriga. Keelte peale on ka mihklid. Teatud maani. "Tere-tere, vana kere!" ütleb massöör Ahmed.

Ugrimugri "tervetuloa" tuleb ka ladusalt. Üks mees teadis Tallinna ja Tartut. Nüüd teab kolmandat tähtsat linna Rakveret ka.

Reinu raamatul on õnnelik lõpp. Ugrimugrisid ei saa ära hävitada. Meil pole üht riiki, mida vallutada, ja üht kuningat, keda tappa. Keegi jääb järele niikuinii. Ah, mis ma seletan, lugege ise!

Seda Türgi värki te sealt raamatust ei leia, küll aga loo inuittidest. Rein on tegelikult väikerahvaste fanaatik laiemalt. Türklasi on aga palju. Palju rohkem kui ugrimugrisid kokku.

Allikakaitset tuleb kaitsta

2010-03-31

Eesti on seni hakkama saanud ilma, et oleksime seadustes ajakirjandust puudutavaid küsimusi kuidagi üle reguleerinud. See oli väga ammu, kui kõlasid tõsimeelsed arvamused eraldi ajakirjandusseaduse vajalikkusest.

Maailma praktika kinnitab, et mida enam on ajakirjanikutöö seadustega reguleeritud, seda vähem vaba ja lõppkokkuvõttes ka vähem kvaliteetse ajakirjanduse vastav riik endale saab. Ülereguleerimine tähendab enamasti ülemäärast kontrolli, kontroll aga tsensuuri ja enesetsensuuri ilminguid.

Küsitav vajadus

Liiga lihtsad võimalused ajakirjanike ja ajakirjandusväljaannete trahvimiseks on viinud pressivabaduse sihiteadliku allasurumiseni liiga paljudes riikides. Õnneks platseerub Eesti erinevate rahvusvaheliste reitingute alusel seni veel kõrge ajakirjandusvabadusega riikide hulka.

Paljude riikide eeskujul oleme meiegi viinud näiteks laimuparagrahvid kriminaalseadustikust välja. Sageli nähakse selles ajakirjanduse kaitsemehhanismi, sest vähese või puuduva demokraatiaga riikides kimbutavad võimud ajakirjanikke just nende paragrahvidega.

Samas ei tähenda see, et tavakodanik laimuküsimusi kohtusse viia ei saa, aga see käib tavalise tsiviilvaidluse korras.

Eriseaduse alusel reguleerimist nõuab meediaväljal ringhääling ja eraldi rahvusringhääling kui avalik-õiguslik institutsioon.

Nii on Eestis ka tehtud ja mõnigi asi, mis ringhäälingu puhul on seadusega kaetud, kehtib trükiajakirjanduse tarvis pigem hea tavana. Nüüd siis on justiitsminister Rein Lang välja tulnud väitega, et allikakaitse põhimõtted on kirjutavate ajakirjanike jaoks seadusega katmata ning see lünk tuleb kiirelt täita.

Ajakirjanikud omakorda leiavad, et Langi poolt riigikokku saadetud seaduseelnõu ei taga mitte ajakirjanduslike allikate kaitset, vaid kohustab hoopis ajakirjanikke oma allikaid välja andma.

Pisut küsitav on tegelikult ka vajadus allikakaitset täpsustava seaduse järele. Kuigi Eesti seadused ei sätesta allikakaitset mujal kui üksnes ringhäälingu jaoks, võetakse tegelikkuses malli Euroopa inimõiguste konventsioonist ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest.

Olulisi probleeme pole allikakaitsega olnud.

Neis Euroopa riikides, kus allikakaitse põhimõtted on seadustes avatud, samuti Euroopa Nõukogu soovituses, lähtutakse ühest selgest põhimõttest. Nii-öelda allikaluku murdmist peetakse õigeks vaid ülekaaluka avaliku huvi korral, see tähendab siis, kui tegemist on raskete isikuvastaste kuritegudega ning allika jätkuv looritamine kujutaks ohtu.

Ohtlik salatsemine

Miks demokraatlikud riigid allikakaitse põhimõtet tähtsaks peavad? Kui seda tagatist ei ole ja allikad pole oma konfidentsiaalsuses kindlad, siis ei jõua suur osa ühiskonnale olulist informatsiooni ajakirjandusse. Elus võib tekkida olukordi, kus ametnikueetika ja lojaalsus tööandjale läheb vastuollu kodanikueetikaga, mis nõuab teatud laadi info avalikustamist.

Samas võib olla ka olukordi, kus infot lekitatakse mingil muul, pigem omakasupüüdlikul kaalutlusel. Nende olukordade range eristamine tavaliselt ei õnnestu.
Sestap on igal juhul tähtis tagada allika puutumatus, sest lõppkokkuvõttes vastab avalikustamine palju enam ühiskonna huvidele kui salastamine.

Uuriva ajakirjanduse võime probleeme avada on allikakaitse põhimõttest otseses sõltuvuses.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee õiguskomitees on ettevalmistamisel resolutsiooniprojekt nn vilepuhujate ("whistle-blowers") kaitseks.

Mõeldud on neid inimesi, kes iseenda positsiooni ja tihti ka julgeolekut kaalule pannes avaldavad infot korruptsiooni ja kuritarvituste kohta kas avalikus või erasektoris. Pole vahet, kas info edastatakse ajakirjandusele, järelevalve- või õiguskaitseorganitele.

Ajakirjanduslike allikate kaitse on vaid üks osa "vilepuhujate" kaitsest.

Mis on lahti?
Demokraatlikus ühiskonnas on just nõrgema poole õigused paremini kaitstud. Üldiselt on riigivõim ikka tugevam ja ajakirjandus nõrgem pool.

Maksvusele pääseb see autoritaarsetes ühis kondades, kus vaba ajakirjandus summutatakse. Demokraatlikus ühiskonnas seevastu peab riigivõim taluma vaba ajakirjanduse kriitikat ja on eeskätt lugeja või vaataja otsustada, kui tõsiseks ja põhjendatuks ta ajakirjanduses tehtud kriitikat peab.

Nagu on enesestmõistetav Eesti kuulumine Euroopa kultuuriruumi, nii peaks üsna selge olema ka see, et kõik eespool kirjeldatud põhimõtted peavad Eestis kehtima. Seda kummastavam on, et vaidlus allikakaitse üle on varjutanud isegi pensioniea tõstmise ja muud viimaste nädalate kesksed teemad. Vähe sellest, ajalehed ilmusid valgete esikülgedega, et oma ekstreemse sammuga justiitsministeeriumi eelnõu negatiivset mõju ühiskonnale teadvustada.

Mis on lahti? Justiitsminister Lang on värvikas inimene, aga ta jätab tihti eksitava mulje, et olemas on vaid tema seisukoht ja vale seisukoht. Tegelikkus on keerulisem ja seaduseelnõusid menetlevad riigikogu komisjonid saavad sellest enamasti aru.

Nii läheb ka nüüd, kui õiguskomisjoni töörühm jõudis järeldusele, et allikaluku lahtimuukimise võimalused on eelnõus liiga avarad ja hirmude hajutamiseks on mõistlik viia eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul ehk jääda allikate lahtimuukimise võimalusega euroopalikult konservatiivseks.

Miks oli riigikokku vaja tulla allikakaitset piirava variandiga, jääb minule arusaamatuks. Üks versioon, mida selle kohta kuulnud olen, on seotud ajakirjandusse jõudnud suurte infoleketega õigussüsteemist. See puudutab maadevahetuse ja teiste korruptsiooniküsimuste materjale, mille puhul pole selge, kas leke toimus kaitseadvokaatide või hoopis prokuratuuri kaudu.

Võimetusest kord majja lüüa sündis idee, et vastus tuleb saada hoopis ajakirjanikelt. Ja selleks sunnitakse nad edaspidi allikaid avama. Kui nii, siis on tegemist vale ja ebaproportsionaalse meetmega probleemi lahendamiseks, mille võti asub hoopis mujal.

Teine sama eelnõu vaieldav küsimus on seotud nn ennetavate trahvidega ajakirjanduses avaldatud kahjustava info korral.

Olles kohati ka väga kriitiline ajakirjanduse taseme ja kutse-eetika suhtes, jään siingi alalhoidlikule seisukohale: ajakirjanduse kimbutamist ei tohi vabas ühiskonnas liiga lihtsaks teha.

Tuleb tõdeda: ajalugu on põrgus

2010-03-08

SÕNA «MUUSEUM» tähendab mitut asja. See võib olla muusade ehk loovuse-emandate pühakoda. Septembris 1972 läksin ma praeguse nimetusega Eesti kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu lugemissaali kohtuma meie kirjandusteaduse õppejõu, vanemõpetaja Jaak Põldmäega (1942-1979). Ta vastas tudengirebasest kubujussile ühemõtteliselt: see siin on püha koht ja siin kõvasti ei räägita. Jäi meelde.

Muuseum võib tähendada ka midagi niisugust, mis on olevikul jalus. Näikse nõnda, et nii praegu kui kaugemas tulevikus on meil kultuuriministeeriumi meelest muuseume liiga palju. Umbes nagu tomatitaimel enne liiaste viljade näpistamist.

MUUSADEST ei saanud antiikses mütoloogias olla ükski vana peletis või nõid, kole nagu patt. Kõik nad olid ilusad. Muuseum on seda järelikult niisamuti.

Mida aga kujutab muuseum endast tegelikkuses, ilma kaunitarideta? Ruumi, kogusid, teaduslikku tööd, külastajatega jändamist, majanduskulude katmist üle omafinantseeringu ja püsimist heal tasemel.

Külastajad ei näita mingit taset, isegi nende arv pole määravaim. Seevastu muuseumi vara ning selle põhjal tehtud uurimused võivad olla unikaalsed näiteks hetkest, mil isiklikku raamatukokku laekub ainulaadse sissekirjutusega trükis.

Vaadanud üle kõik perioodikas avaldatud fotod Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtust 24. veebruaril 2010, nägin ma hulganisti ülikondi, kleite, soenguid ja kingi. Kujutlegem nüüd, et kogu too seltskond ilmuks eesti rahvaluule kogude ette kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis. Seal poleks, orden kaelas, midagi teha. Sa kas saad aru, kui ajutine sa oled, või osutud barbariks. Kui viimast, siis millal sa laamendama hakkad?

ET LUGEJA mõistaks: niinimetatud liitmuuseum tekiks Eestisse 15 riigimuuseumi sidumise kaudu nendele sätestatud ühise põhimääruse alusel. Muuseum ise oleks virtuaalne. Töötad Tähtveres, aga tunned Hüpassaaret nagu oma taskut. Kui see nii ka sünniks, vajaks taoline kommunism ikkagi kõige Mart Saaresse puutuva korrastamist.

Ent Leies ei ole August Annisti muuseumi. Tema pärand asub Eesti kirjandusmuuseumis. Tahan lugeda August Annisti pabereid, lähen oma vanasse töökohta. Kui aga tahan uurida Mart Saare «Noor-Eesti»-aegset loomingut, peaksin käima läbi vähemasti neljast muuseumist kuni Tallinnani välja. Kõik, mis puutub Viljandimaasse, pole ühest ja ainsast kohast leitav mitte ühelgi juhul. Kunagi.

Kultuuriministeeriumi nõunik muuseumide alal Marju Reismaa, kes oma iseseisvuse ainukese tunnusena suudab märkida, et ei kuulu ühtegi erakonda, kirjutas 3. märtsi «Postimehes» pealkirja «Museaalide tolmuvad hoidlad?
Kapseldunud muuseum ei ole kohaliku identiteedi kandja, hoidja ega edendaja» all eeskätt sellest, et kõnealused muuseumid, Viljandi oma kaasa arvatud, pole atraktiivsed ning nende omatulu on masendav.

Noor daam näikse mitte teadvat, et muuseum ei ole suure kaubamaja aluspesuosakond, kus sokkide kõrvale müüakse ka viina. Muuseum on ennekõike ainese unikaalne kogu, milles kohaliku identiteedi osa võib olla üsna kõrvaline.

Kes läheb oma identiteeti otsima muuseumist, alustab valest kohast. Esmatähtsad on kogud! Ja kogud peab tegema korda sõltumatult sellest, kas külalisi on bussitäis või pole neid üldse.

ÜHEL POLIITILISEL jutuajamisel vähem kui nädal tagasi öeldi mulle otse: valitseva koalitsiooni - tuletan meelde, et meil on vähemusvalitsus - püsimise nimel võidakse muuseumid ohverdada ilma pikema jututa.

Oletagem, et nii sünnibki. Muuseumid kui rajatised jäävad esiotsa paika, ent nende sisu ja funktsiooni kujundab keskvõim ümber.

Viljandi muuseum oleks niisugusel juhul koht Viljandimaa tundmaõppimiseks. Kuhu kolitakse sel juhul sõjaasjanduse uurimine, milles Viljandi on tänu direktor Jaak Pihlakule olnud väga viljakas? Ja mis saab meie muuseumide aastaraamatutest kui väljaannetest, mille sisu järgi otsustab minusugune mis tahes muuseumi taseme üle märksa kategoorilisemalt kui piletiraamatu kontsu põhjal?

Et mitte jääda umbmääraseks: enne kui pole defineeritud, mis on muuseum, ei saa deklareerida ühendmuuseumi eeliseid. Sama kehtib kompetentsikeskuse kohta, ainult selle vahega, et maakondade keskraamatukogud tulevad juurde.

Kõige jubedamaks läheb lugu siis, kui otsustama hakkavad inimesed, kes ei teagi, et neid kurnab krooniline ebaadekvaatsus. Niisuguses olukorras me praegu oleme.

Mälli mõtteilma allikad

2010-03-05

Pärast seda, kui Linnart Mäll veebruari keskel meie hulgast lahkus, on tema elutööst räägitud rohkem kui kunagi varem. Ta on tõlkinud eesti keelde Ida mõtteloo kõige olulisemaid tekste. Nende hulgas on sanskriti keelest tõlgitud „Bhagavadgītā", mis on suureeposes „Mahābhārata" sisalduv, kuid suhteliselt iseseisev filosoofiline traktaat. Samuti on sanskriti keelest tõlgitud budistlikud tekstid nagu Šāntideva „Bodhitšarjāvatāra" ning „Teemantsuutra", „Südasuutra" ja teised. „Kergemast" kirjandusest rääkides on ta samuti sanskritist vahendanud „Vetāla kakskümmend viis juttu" (koos Uku Masinguga), „Šukasaptati. Papagoi seitsekümmend juttu" ja kuulsa armuõpetustraktaadi „Kāmasūtra". Paali keelest tõlgitud teostest on kõige mahukam ja olulisem „Dhammapada", millele lisandub „Seadmuseratta käimapanemine" ja mitmed lühemad budistlikud tekstid. Vanahiina keelest on Mäll tõlkinud klassikalise filosoofiakirjanduse kuldvara Konfutsiuse „Vesteid ja vestlusi" ning Lao-zi „Kulgemise väe raamatu". Tiibeti keelest on meieni jõudnud kuuenda dalai-laama Tsangjang Gjatso luuleraamat pealkirjaga „Nukrad armastuslaulud". Lisaks on Mäll tõlkinud olulisi mõtlejaid inglise ja vene keelest ehk Mahatma Gandhi, Nikolai Konradi ja Mihhail Bahtini töid. Kõik Mälli tõlked on varustatud põhjalike kommentaaridega. Kandvamaid tekste nagu „Bhagavadgītā", „Bodhitšarjāvatāra", „Dhammapada" ja „Vesteid ja vestlusi" andis Mäll mitu korda välja, seejuures ikka tõlget uuendades ja kommentaariumi värskendades.

Eraldi tuleb rõhutada eestikeelse terminoloogia väljatöötamist. Paljudes tõlgetes on ta suutnud luua uue, omaette keeleterviku, mis mõjub värskelt ja leidlikult. See omakorda on mõjutanud meie igapäevast keelekasutust. Näiteks sõnu nagu „kulgemine", „meel" ja „meeleseisund", „vägi" ja paljusid teisi oleme pärast Mälli tõlkeid laiaemalt kasutama hakanud ja nende tähendusse on tekkinud uusi nüansse. Nii on Mälli tõlkelooming jõudnud meie kultuuris kaudselt ka inimesteni, kes neid tõlkeid kunagi lugenud ega Mälli loenguid kuulanud pole.

Tõlgete põhjal arendas Mäll humanistlike baastekstide käsitluse. See selgitab, millist tüüpi klassikalistel tekstidel on kestev mõju humanistliku kultuuri arengule. Samuti paistis ta alates eelmise sajandi kuuekümnendate aastate lõpust oma teedrajavate ideedega silma Tartu-Moskva semiootikakoolkonnas. Ta on Juri Lotmani kuulsates semiootikakogumikes üks kõige enam artikleid avaldanud eestlane. Ühtlasi õnnestus tal käivitada eraldi orientalistika-alaste tööde sari. 2005. aastal avaldas Delhis Mälli teadustööde kogumiku mainekas kirjastus „Motilal Banarsidass", mis tähistab budoloogia-alaste tööde absoluutset tipptaset. Nimetamata ei saa jätta „Ilmamaa" mõtteloo-sarjas ilmunud kirjutiste kogumikku „Nulli ja lõpmatuse kohal" (1998) ning „Ida mõtteloo leksikoni" (koos Märt Läänemetsa ja Teet Toomega, 2006).

Linnart Mälli poliitilistest tegemistest läheb ajalukku Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) ellukutsumine. Algatusrühm kogunes 1990. aasta augustis Tartus, ametlik organisatsiooni asutamine toimus järgmisel aastal Haagis, kus esimeseks presidendiks valiti Linnart Mäll. Ta ise on tagasihoidlikult öelnud, et algidee pärines Tiibeti eksiilvalitsuselt. Teised, kes neis ettevõtmistes Mälli kõrval seisid, leiavad siiski, et ilma tema ammendamatu energiata poleks asi liikvele läinud. Tiibetlased otsisid Euroopas, mis tol ajal elas läbi Berliini müüri langemisele järgnenud vabanemiseufooriat, sobivat algatuskeskust sellise organisatsiooni loomiseks. Meie „laulev revolutsioon" oli tollal oma rahumeelse vastupanuga maailmas sümpaatiat ja tähelepanu äratanud. Samuti oli Linnart Mäll sobiva akadeemilise tausta ja poliitiliste sidemetega isik. Tal oli ka see eelis, et ta tõepoolest tundis Nõukogude Liidu ala ikestatud rahvaid ning paljudega neist olid tal juba sidemed loodud. Üks sild tekkis Tartus. Kui erinevad polnud ka Mälli ja nõukogude lennuväebaasi juhi Džohhar Dudajevi tegevusvaldkonnad, pidid nad ühiste Tartu-aastate jooksul lõpuks kokku saama. Hiljem valiti Dudajev Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria presidendiks ja ta lõi ERO ettevõtmistes innukalt kaasa.

Ajalookulg kinnitab, et Eesti tõuge Esindamata Rahvaste Organisatsioonile oli viljakas. Seda kasvõi sellepärast, et üsna vahetult pärast ERO loomist Eesti taasiseseisvus. Tõsi, mitte ERO ei viinud Eestit iseseisvusele, vaid pigem andis Eesti iseseisvus täiendava tõuke ERO-le. Eesti kuulus ERO-sse Eesti Kongressi kui vabalt ja demokraatlikult valitud esinduskogu kaudu ning pärast iseseisvuse taastamist määratleti meie roll toetajaliikmena. See aga oli väärtuslik kapital ERO jaoks, sest ühe esindamata rahva saamine riigirahvaks tähendas organisatsioonile väga vajalikku edulugu. Samas positsioonis oli ka Läti, kes ERO tegevuses algperioodil samuti kaasa lõi. Üheksakümnendatel ja veel selle sajandi algulgi tegutses Tartus ERO Ida-Euroopa koordinatsioonikeskus ning ka siis kui organisatsiooni peakorter Haagis üles ehitati, korraldati mitmed ERO regionaalsed ja tipptaseme üritused Eestis. Sellesse perioodi mahub ka Rahvaste Õiguse Ülddeklaratsiooni väljatöötamine, mis nagu nimigi ütleb, püüdis paljuski Inimõiguste Ülddeklaratsiooni põhimõtteid rahvastele üle kanda. Hiljem loodi eraõiguslik Rahvaste Õiguse Instituut, mille käimapanev vägi peitus taaskord Linnart Mälli isikus.

ERO kodulehel on Mällile kui esimese presidendi lahkumisele pühendatud lühike nekroloog ja pisut pikem elulooülevaade. Rõhutatakse, et demokraatia ja vabaduse kaitsjana uskus Mäll alati vägivallatu võitluse vahenditesse. See usk omakorda põhines Mahatma Gandhi tööde suurepärasel tundmisel. Uute liikmete ERO-sse vastuvõtmise üks tingimusi on see, et neid esindav valitud kogu peab olema laitmatu renomeega ehk erandita demokraatlikke vahendeid toetav. Teiste Mälli juurutatud aluspõhimõtete hulgas on näiteks see, et organisatsiooni saavad kuuluda üksnes põlised vähemused. Teiste sõnadega, venelased Eestis ei saa ERO liikmelisust taotleda, aga näiteks Kosovo albaanlased said, samuti Iraani aserbaidžaanid.

Oma tugevalt ja otsekoheselt väljendatud seisukohtadega oli Mäll hiljem mõnigi kord ERO uute juhtidega eriarvamusel. Paljusid tegelasi pidas ta rohkem „salongivõitlejateks". Kummati tulenes Mälli kõrge autoriteet organisatsioonis just tema isepäisusest ja muljetavaldavast karismast. ERO praegune peasekretär Marino Busdachin nimetas teda „suureks renessansi-meheks".

Organisatsioonid ei lähe tihti seda rada, mida loojad oma ideaalis ette nägid. Vaevalt soovis Mäll näha, et näiteks abhaaside enesemääramisõiguse taotlus viib lõpuks olukorrani, kus Abhaasia iseseisvust tunnustavad Venemaa ja Nicaragua ning Abhaasia territooriumi kasutatakse sõjalise agressiooni teostamiseks Georgia vastu. Jah, Mäll oli abhaaside rahvuslike püüdluste suur toetaja. Nüüd on Abhaasia endine esindaja ERO juures Maxim Gunjia de facto režiimi välisminister.

Marino Busdaschin andis eelmise aasta lõpus Abhaasia valimistele positiivse hinnangu ja väljendas lootust, et tunnustamisotsuseid tuleb juurde. Siin on palju küsimusi. Kuidas suhtuda sellesse, et Venemaa soosib enesemääramisõigust Abhaasias, olles selle eelnevalt jalge alla tallanud Tšetešeenias? Mil määral üldse saab rääkida valimisvabadusest ja teistest vabadustest, kui Abhaasia on Venemaa kontrolli all? Milliseid rahvusvahelisi reegleid rikub pasportiseerimine ehk Venemaa passide ja kodakondsuse pealesurumine Abhaasia elanikele? Või mida peaksime arvama Maxim Gunjia väitest, et Abhaasia on välismõjudest palju vabam maa kui näiteks Eesti, mis sõltub täielikult Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest? Ei saa olla eetilist poliitikat, kui nendele küsimustele vastamist välditakse. Minu meelest ei sobi Busdachini ja Abhaasia esindajate positsioonid kokku nende põhimõtetega, millest lähtus ERO loomine.
Samal ajal ei saa Abhaasia-näide ja see, kuidas Venemaa on seda ära kasutanud, varjutada ideaali, mida esindamata rahvaste hääle kuuldavakstegemine endas kannab. Nüüdseks on ERO-s üle viiekümne liikme ja tema roll rõhutud rahvaste probleemide teadvustamisel on tohutu. Kasvuruumi on siiski palju, sest kõigi maailma rahvaste hulk võib ulatuda reipalt üle kolme-nelja tuhande.

Minu meelest on Mälli ajaloovaadet kõige enam mõjutanud Nikolai Konrad, kes oli üks ta esimesi vaimseid teejuhte Moskvas. Konradi ajaloofilosoofia pakub meile suure üldistusjõuga seoseid erinevate kultuuride vahel. Samuti ei lase ta silmist humanistlikke ideaale ja inimese endaavastamist kultuuris. Konradi artiklid kõnelevad ajalooteaduse rööpsest kujunemisest Vana-Hiinas ja Vana-Kreekas, maailmakirjanduse üllatavatest seostest ning Euroopa renessansiajastule sarnase kultuurifenomeni olemasolust Ida kõrgkultuurides. Meie teame neid käsitlusi just Mälli tõlgete järgi (Konrad, „Ajaloo mõttest", 1987). Samasugust üldistusjõudu on tunda Mälli enda humanistlike baastekstide käsitluses.

Mälli dissidendivaim pärines suuresti vene õpetlastelt, kelle käe alla ta kuuekümnendate aastate algul orientalistikasse süvenes. Seitsmekümnendate algupoolel toimus Dandaroni protsess, millel oli suur mõju ka Mälli edasisele saatusele. Burjaatia suur budismiõpetaja Bidja Dandaron oli ka Mälli õpetaja. 1972. aasta lõpus pidasid kommunistid Dandaroni üle kohut ja paar aastat hiljem ta suri kinnipidamiskohas. Kohtusse tunnistajaks kutsutud Mäll paistis silma julgete etteastetega. See põhjustas ta akadeemilise karjääri katkemise. Järgnevad kümme aastat töötas Mäll Tartu Ülikooli orientalistikakabineti inseneri tagasihoidlikul ametikohal. Kummati sündisid just sel perioodil ta meistritõlked. Teatud kibestumist ametialase degradeerimise pärast kandis ta vist elu lõpuni, igal juhul ei hoolinud Mäll akadeemilise karjääri välistest atribuutidest. Vaatamata oma suurusele jäi ta „vanemteaduriks", ehkki väliskülalised teda ikka enesestmõistetava austusega „professor Mälliks" kutsusid.

Edasi võib juba rääkida sellest, et Linnart Mäll kui vembumees kehastas endas budistlike tekstide paradoksaalsust, aga Mäll kui seesmiselt tervikliku mõtteilmaga inimene kandis eneses vanade tekstide püüdlust isiksuse tervikluse ja kõrgemate meeleseisundite järele. Temas oli korraga nii palju. Ta seisis tihti jõuliselt teadusliku mõtlemise eest ja mütoloogilise mõtlemise vastu ning sarjas „külamüstikat". Ometi oli Mäll ise legendaarne ja mütogeenne isik, keda Tartu noored kirjanikud, boheemid ja igavesed üliõpilased ei saanud jäädvustamata jätta:

Ootan loengux Linnart Mälli
siis mu tee viib jälle Pälli
kus ma eile alles kärtsu viina sain
(Indrek Ryytle).

Kohtusin kunagi Taani juhtiva budismiuurijaga, keda pani kõige enam imestama mu väide, et budoloogia ja orientalistika laiemalt tähendasid Eestis okupatsiooniaastatel vaimset vastupanu valitsevale režiimile. See oli justkui dissidentluse erivorm. Mu selgitused keskendusid vaimsetele väärtuste otsimisele punasest ideoloogiast pakatavas keskkonnas. Kuid tegelikult kehastas budismi ja dissidentluse seost kõige enam just Linnart Mälli isik: Mäll kui vastuhakkaja, Mäll kui ideoloogiliselt parandamatu ja kõigiti kahtlane tegelane. Ent seda värskendavam oli ta Tartu üliõpilaskonna jaoks. Orientalistikaringi üritused tõid Keemiahoone ringauditooriumi rahvast puupüsti täis. Mälli kõrval võis seal kohata põlvkond vanemaid legende: Uku Masingut, Villem Ernitsat, vahel ka Leo Leesmenti või Pent Nurmekunda. Minu tutvus Linnartiga algas 1980. aasta sügisel ja elasin minagi siis Pälsoni (nüüdse Pepleri) tänava ühiselamus, nn. Vanas Pällis...

Mälli suur sekkumine Eesti välispoliitikasse oli leppimatult väljendatud eriarvamus Tiibeti ja Taiwani küsimuses. Tema jaoks oli Hiina Rahvavabariik samasugune monstrum nagu Nõukogude Liit, mitte suurriik või liitlane, kellega tuleb pragmaatilise poliitika nimel hästi läbi saada.Sel vastuolul oli väga praktiline tähendus. 1991. ja 2001. aastal kutsus Mäll Eestisse XIV dalai-laama Tenzin Gjatso ja mõlemal puhul kerkis esile küsimus kas ja missuguses vormis Eesti riigijuhid Tema Pühadusega kohtuvad. 1991. aastal oli Lennart Meri välisminister ja kümme aastat hiljem Vabariigi President - ta ei kohtunud dalai-laamaga kummalgi korral. Nüüd, kui mõlemad - Lennart ja Linnart - on manalamehed, pole ehk mõtet vanu haavu ja haavumisi lahti kiskuda.

Kuid küsimus on endistviisi avatud ses mõttes, et tänavu 75-aastaseks saav dalai-laama on Nobeli rahupreemia laureaat ja Tartu Ülikooli audoktor ning enne siit ilmast lahkumist algatas Mäll Tema Pühaduse kolmanda küllakutsumise. Esialgsete plaanide järgi toimuks see 2011. aasta suvel, visiidi Eesti-poolne peakorraldaja on Budismi Instituut eesotsas helilooja Sven Grünbergiga.

Vahendan siin vaid ühe mälestuskillu dalai-laama eelmisest käigust. Riigikogu tollane esimees Toomas Savi oli kõrgeim võimukandja, kes Tema Pühaduse vastu võttis. Sealsamas, Riigikogu esimehe ruumides toimus vaatamata välisministeeriumi tugevale vastuseisule ka „mitteametlik" kohtumine peaminister Mart Laariga. Pärast seda suunduti Kalevipoja saali, kus Riigikogu aseesimees Tunne Kelam andis Tema Pühaduse auks lõunasöögi. Toompea lossi koridorides toimus siis midagi niisugust, mida ma pole näinud ühegi vägeva riigipea külaskäigu puhul. Lossis töötavad inimesed, nõunikud ja muu personal, tulid oma kabinettidest välja, dalai-laama liikus läbi katkematu inimspaleeri.

Pole põhjust arvata, et dalai-laama uus tulemine, kui see teoks saab, oleks vähem huviäratav. Pigem vastupidi - ajaratas on katkematult edasi käinud ja ilmselt oleks eelseisev visiit temagi poolt viimane. Aga küsimus on seesama: kui Eesti rõhutab väärtuspõhist poliitikat näiteks Venemaad puudutavates küsimustes, siis peame seda rõhutama ka Hiina-Tiibeti küsimuses. Dalai-laama ukse taha jätmist ei saaks Kadriorg ega Stenbocki maja enam põhjendada meie hapra rahvusvahelise staatusega.

President Toomas Hendrik Ilves rõhutas järelehüüdes Mällile, et olles vaikima sunnitud rahvaste eestkõneleja oli Mäll meile eetilise poliitika eeskuju. See oli täpne ja ilus määratlus, mida tsiteeriti palju ka väljaspool Eestit. Kuid rõhutagem, et vajadus eetilise poliitika järele ei ammendu Mälli lahkumisega. Täpselt needsamad valikud, mida ta tihti teravdatud dramaatikaga esitas, seisavad meie ees ka tulevikus.

Mälli suurim sõnum kaasajale oli tema iseseisvus ja murdumatus. Ta ei ujunud kaasa ühegi konjunktuuriga, vaid oli alati tema ise. Mõnikord väljendas ta oma seisukohti lõikava teravusega ja mõnikord pingutas ses osas ülegi, aga tal oli selleks vaba inimese õigus. Ka kommunistliku diktatuuri all oli tema võrreldamatult vabam inimene kui need armetud, kes olid partei või KGB ülesandel ta tegude järgi valvama pandud.

Mäll oli suveräänne mõtleja ja seisis nõnda meie kõigi õiguse eest olla niisugune. Ka praegusel ajal, mil suur osa ühiskonnast allutab end kollektiivsele mõistusele ning kartus kaotada tööandja soosing sulgeb inimeste suu ja pangalaen orjastab, tuleb Mälli suveräänsust imetleda. Vaba inimene on tõeliselt tark.

Igatsen rohkem kuulda ja lugeda vaba inimese väärikat mõtet

2010-03-04

Ando Kivibergi ja Uku Uusbergi käe all 24. veebruari õhtul Vanemuise teatrisaali publiku ja sadade tuhandete televaatajate ette jõudnud vabariigi aastapäeva kontsert põhjustas arvamuste tormi, millesarnast pole tekitanud ükski varasem säärane üritus.

Kontserdi kiitjatele on teravalt vastu astunud selle suhtes äärmiselt kriitiliselt meelestatud inimesed ning teema erutab endiselt internetikommentaatorite meeli.

Kontserdi kunstiline juht, Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg loodab ja usub, et see diskussioon on tegelikult väitlus minevikuvarjude kammitsas olemise, kodaniku seesmise vabaduse ja sallivuse üle.

Ando Kiviberg, lähme hakatuseks tagasi 24. veebruari õhtusse, kui Vanemuises oli eesriie just sulgunud. Kas sul käis kas või hetkeks peast läbi mõte, et see kontsert võib säärast poleemikat tekitada?

Vaatasime Vanemuises lava taga garderoobis ETV otseülekannet, et näha, kuidas meie töö tulemus saalist paljude kodus olijateni jõuab. Küsisime lavastaja Uku Uusbergiga endalt: kui suur osa sellest, mida näevad saalisolijad, jõuab televaatajani?

Loomulikult oli sellest pärast telemeeskonnaga juttu. Nad tunnistasid, et nii keeruka töö ettevalmistamiseks oleks olnud tarvis rohkem aega. Ehk on see üks põhjus, miks osa inimesi on praegu rahulolematud.

Meie eesmärk oli teha ilus kontsertlavastus, millel oleks oma kindel sõnum ja millest jääks kõlama äratav mõttetera. Hilisematest kommentaaridest olen aru saanud, et on väga suur vahe, kas lavastust vaadati teatrisaalis või telekast. Ka mõned vastuvõtul viibinud vaatasid kontserti Vanemuise fuajees ekraanidelt.

Võib juba ette öelda, et ka meie praegune jutt põhjustab hulgaliselt erinevaid arvamusi.

Olin kindel, et seda intervjuud andes valan ma õli tulle. Üsna tõenäoliselt tuleb veelgi vihasemaid reaktsioone, ent leian, et ma ei tohi vait olla, kui küsitakse.

Kontsert ja sellele järgnenud vastukaja näitavad, et valitud teema on tabanud märki. Usun, et praegu on just õige aeg tunnistada: meie vormiliselt vaba rahva vaba mõte kipub olema minevikuvarjude kammitsais. Selline seisund ei lase meil oleviku väärtustest rõõmu tunda ega ka tervelt oma eluga edasi minna.

On aeg kõnelda sellest, et eelarvamused ja sallimatus, mida me sageli enesele tunnistada ei taha, võivad meile endile liiga teha ning takistada meid tulevikku astumast.

Paistab, et kõnealune kontsert on üks aasta enam vastukaja pälvivaid üritusi.

Ilmselt küll. Võtan seda tunnustusena. See kontsert on meie inimestele korda läinud ja neid puudutanud. See on tekitanud küsimusi. On tekitanud rahulolu või siis pettumust, aga see pole jätnud ükskõikseks.

Võib-olla on siin paslik koht arutleda, et ehk läksime seekord liiga sügavale. Vahest leitakse, et järgmine kontsert tuleks teha revüülikum, meelelahutuslikum.

Kas see oleks ikka parem lahendus?

Minu arvates muidugi mitte. Leian, et meie ühiskond on pealiskaudsest meelelahutusest üleküllastunud. Isegi uudistest tehakse meelelahutus.

Miks me laseme endid niiviisi alavääristada? Aitab, sõbrad, aitab! Me oleme targad inimesed! Meie rahva kirjaoskajate osa on maailma suuremaid.
Loodetavasti oskame kirjast ka aru saada.

Pidagem endast lugu ja nõudkem rohkemat. Kasutagem mõtlemist, eelkõige läbimõtlemist. Mõtlemise all ei pea ma silmas, kulm kipras, kahtlustavalt nurgas konutamist. See kõlab ehk kellelegi banaal selt, aga vaba inimese vaba ja väärikat mõtet igatsen ma meie aegruumis rohkem kuulda ja lugeda.

Kui presidendi vabariigi aastapäeva kõnet peetakse aasta olulisimaks sõnumiks ning sellest oodatakse analüüsivat ja sõbralikku, kuid otsekohest peegeldust meie kaasajale ja lootusekübet tulevikuks, siis ei saa ju sellele järgnev kontsert olla terviksõnumita, pelgalt artistide ülesastumiste järgnevus. Kerge meelelahutuse, revüü, kabaree ja tont teab veel mille koht on hiljem ballisaalis.

Nüüd on siis aasta tähtsaim kontsert, mis peaks rahvast ühendama, inimesed hoopis kahte lehte löönud.

Aga mida inimesed sellelt kontserdilt üldse ootavad? Olen kommentaaridest aru saanud, et paljud midagi niisugust küll ei oodanud.

Nood pettusid.

Nende arvates oli selle kontserdi sõnum liialt tõsine või ärritav. Ma mõistan neid.

Kujutleme seltskonda, kes peab piduõhtut: inimesed joovad vahuveini, viskavad nalja ja soovivad üksteisele parimat ning korraga tuleb telekast pillerkaari asemel saade, mis nõuab süvenemist ning kus pole superstaare, vaid tegelased, kes tekitavad hüüumärkide asemel küsimärke. Ei pea olema psühholoogiadoktor, et mõista, mis emotsioonid neid pidutsevaid inimesi valdavad.

Ehk oli lavale kokku saanud liiga palju sümboleid?

Võib ka nii olla. Me oleme Ukuga maksimalistidest idealistid. Tahtsime mitmekihilise sõnumi abil väga lühikese ajaühiku vältel väga palju saavutada. Leidus neid, kes ei olnud valmis seda vastu võtma, eriti kui teleülekandest üht-teist kaotsi läheb.

Kas sa pead silmas neid, kes võrdlesid kontserti matuseülekandega?

Niisugune paralleel on väga ebaõiglane ja lugupidamatu. Osa inimesi, kes teatud olukordades minoorset helilaadi ei talu, kasutavad kritiseerides võimalikult värvikaid väljendusi.

Meie eesmärk oli teha ilus kontsert. Selline, mis läheks hinge ja pakuks rõõmsaid üllatusi. Ise läheks sellele kontserdile veel ja veel. Aga mõistagi on maitsed erinevad. Järgmisel aastal teeb keegi teine ja oma käe järgi.

Ehk oleks pidanud proovideks rohkem aega leidma?

Aega oli nii palju, kui oli. Enne kontserti ütlesin kõigis usutlustes, et see on tehniliselt väga keerukas projekt. Koostöös Vanemuise teatri suurepärase meeskonnaga saime aga etteantud ajas väga hästi hakkama. Kiitus talle!

Sisu keerukuse üle võib polemiseerida, aga mina pole selles küsimuses ehk objektiivne.

Ühed leidsid, et kontsert oli elitaarne, teistele jälle tundus see palaganina.

Meie ühiskond on mitmekihiline. Mis puutub elitaarsusesse või palagani, siis vabas maailmas saab mis tahes nähtust vaadelda märksa rohkem kui kahest äärmuslikust vaatepunktist.

Olen kuulnud ja lugenud paari lugupeetud inimese arvamust, et esitus ei olnud professionaalne. Minu meelest oli kõik professionaalne, alates väikestest kandletüdrukutest kuni Sven Grünbergini välja. Määrab pühendumus, mitte diplom.

Kontseptsioonid on erinevad: kas tegemist on kõigi või ainult üheprotsendilise eliidi peoga.

Vabariigi aastapäev on riigi sünnipäev, kogu rahva pidu. Kontserdi etteasteid kokku pannes me seda ka arvestasime. Tahtsime rääkida asjadest, mis Eesti ühiskonda praegu mõjutavad või häirivad. Soovisime kutsuda inimesi sallivuse ja tarkusega muredest ja hirmudest üle olema.

Paljudele mõjusid nagu härjale punane rätik Senegali koramängija Solo Cissokho ja Vene balalaikavirtuoos Aleksei Arkhipovsky.

(Ohkab sügavalt.) Mul on väga kahju, et osale inimestest on omane ksenofoobia - kas nad kompenseerivad sellega siis isiklikku ebakindlust või midagi muud. Minu arvates oli see aga mõnus ja sõbralik vimka.

Suurepärase muusiku ja äärmiselt sooja inimese Solo tõin lavastusse selleks, et meie tarduma kippuvat ühiskonda natukene talla alt kõditada ja lisada pisut värvikat külakosti muidu pühaliku kontserdi kõlapilti. Ootamatud olukorrad aitavad kivinenud arusaamu murendada.

Arkhipovskyl oli kontserdil kaks ülesannet. Esiteks soovisime tema etteaste kaudu vabariigi aastapäeva puhul meeles pidada ka meie venekeelseid kaasmaalasi. Teiseks tahtsime näidata õigusjärgsetele kodanikele sõna «vene» kontekstis midagi vaieldamatult healoomulist.

Arkhipovsky puhul kraapis nii mõnelgi kõrva veriseks okupatsiooniajast tuttav viisikatke.

Palun ärme kasutame valesid sõnu! Juba on liikvele läinud linnalegend, et tegemist oli suure impeeriumi hümniga. Mina ei tea, kes ja miks selliseid libafakte levitab. Arkhipovsky lisas oma ülimalt virtuoosse ja rõõmsa etteaste lõppu pisikese improvisatsioonilise paroodia kunagise Moskva raadio kutsungist. See oli muusikaline nali! Arkhipovsky kasutabki suurepärase improviseerijana ootamatutes olukordades üldtuntud meloodiaid kui vaimukaid märgisüsteeme.

Kas te teadsite enne, mida ta mängida kavatseb?

Loomulikult. Sellele järgnenud reaktsioonid näitavad, et osa eestlasi on umbusklikud kõige suhtes, mis seostub sõnaga «vene».

Meil ongi põhjust olla sügavalt solvunud selle peale, mida Nõukogude Liit Eesti riigi ja rahvaga on korda saatnud. (Pikk paus.) Küsimus on aga selles, kuidas me edasi läheme. Kas jäämegi kurtma või saame terveks ja katsume oma elu sättida nii, et me edaspidi enesega midagi säärast enam teha ei lase?

Ma olen kõva Eesti riigi ja rahva patrioot. Aga kui kaua me tahame raevus olla? Millest unistavad inimesed, kes balalaikamehe lavaletoomise tõttu süüdistavad meid riigi ja rahva reetmises? Kas 300 000 inimese väevõimuga rongidesse toppimisest ja tagasisaatmisest? Ma ei tahaks seda uskuda, et mõni süljepritsija tõsimeeli vastuküüditamisest unistab.

Need inimesed on siin ja jäävad siia ilmselt koos meiega. Me elame ühes riigis. Meil tuleb kokku leppida ja saavutada olukord, kus peame üksteisest lugu. Targemal on võimalus võtta initsiatiiv.

Paljude arvates astuti ikkagi väga valusalt konnasilmale.

Mis teha. Rõhutan, et eestlastele anti taas võimalus olla oma saatusest suurem. Ärgem olgem väiklased!

Ja palun ärge pange ühte patta Vene režiimi ning vene rahvast ja kultuuri tervikuna. Vene rahval on ka väga-väga häid külgi, nagu me kõik teame. Arkhipovsky on tohutult sõbralik inimene ning Eestist ja eestlastest tõelises vaimustuses.

Muide kuidas tema soolokontsert järgmisel päeval Tallinnas läks?

Täismajale. Tavaliselt ta lisalugusid ei mängi, aga seekord tegi ta neid tervelt kolm. Märkimisväärne on, et kaks kolmandikku publikust oli eestikeelne.

Aastapäevakontserdiga seoses on kasutatud ka karmi väljendit «ennasthävitav multikultuursus».

See on huvitav ja mitmetähenduslik sõnakombinatsioon ning sellega seoses on oht täiesti tajutav. Aga mitte sellepärast, et kultuurid segunevad, vaid sellepärast, et kultuure segatakse mõttelaisalt ja vastutustundetult, süvenemata ja ainult poosi pärast.

Eesti pärimusmuusika keskus institutsioonina on algusest peale deklareerinud, et ta õpetab pärimusmuusikat just nimelt selle pärast, et maailmas jääksid kestma paikkondlikud kultuurierinevused. Maailm on seda huvitavam, mida mitmepalgelisem ta on.

Kui tulla tagasi kontsertetenduse visuaalse poole juurde, siis kõvasti on sugeda saanud meie vapilõvid. Kas nood olid meelega sellised natuke õnnetud ja hatused?

Minu meelest olid nad parimad, mida ühed kostüümikunstnikud suudavad luua. Pisut grotesksed? Hea küll, ehk pisut.

Vapilõvide tegelastena kasutamine võis olla mõnele pühaduse rüvetamine, minu arvates oli see aga leidlik ja vaimukas kujund. Selle kaudu tahtsime öelda, et sobrame usinalt minevikus ja uneleme tulevikus, kuid olevikust ei taha rõõmu tunda.

Eestlased pole läbi aegade kunagi elanud nii hästi kui praegu. Kas me ei võiks siis rõõmustada, uhkustada ja rahul olla, kuigi aeg on praegu raske?

Lõvid olid Uku välja mõeldud ning olen talle selle idee pärast isegi tsipa kade.

See, kui lõpus koor kõrvale nihkus ja selle tagant ilmus välja kolm rahulolevates poosides vapilooma, oli samuti sümbol ja heatahtlik nali. Mingil põhjusel see vist läbi teletorude kodudesse ei jõudnud.

Üks asi on ennast nimetu netikommentaatorina välja elada või blogis arvamust avaldada, aga sulle on ju tulnud ka päris isiklikke kirju. Mida sa neile vastad?

Ma olin äsja haige ja kohe ei saanud neile vastata, aga ehk saavad küsijad nüüd vastused siit kätte.

Need kirjad on oluline kinnitus, et sellise kava jaoks oli just õige aeg. Mõnda inimest see ärritas, mõnda vaimustas, aga järelikult läks see ikkagi korda. Kõige kohutavam asi maailmas on ükskõiksus.

Minule meeldivad süvenemist nõudvad asjad ning soovin neid ka üldsusega jagada.

Kontserdi muusikavalikut üle kuulates veendusin, et sai ilus tervik - just niisugune, nagu kavandasime.

Kui teile antaks võimalus seda kontsertetendust uuesti teha, siis mis võiks teisiti olla?

Saime võimaluse öelda selle kontserdiga, mis on meie arvates tähtis, ja me kasutasime selle ära. Kui mulle niisugust võimalust uuesti pakutaks, toimiksin samamoodi.

Küsis: Margus Haav

Linnart Mällist ja orientalistikast

2010-02-16

Väljaspool perekonda varjas Linnart Mäll oma haigust hoolega ja nii tuli teade tema surmast 14. veebruaril tuttavatele ning sõpradelegi väga ootamatult. Aastavahetuse paiku käis ta Indias, järelikult jaksas seda kindlasti kurnavat sõitu veel ette võtta. Ta suri maovähki.

Aine ja kogemus

Tartu Riiklikus Ülikoolis oli Aasia ja Aafrika maade ajalugu loengu- ja eksami-, mitte õppetooliaine. Õppetooliaineteks olid näiteks vene kirjandus või ka füsioloogia. See tähendas, et nood ained olid esindatud iseseisva kateedri näol soovitavalt doktorikraadiga professori või parema puudusel praeguses mõistes filosoofiadoktori kraadiga dotsendi juhtimisel. Loengu- ja eksamiaineks oli alates 1972. aastast nn. väliskirjandus, maailmakirjanduse see osa, mis hõlmas läänepoolseid kirjandusi väljaspool Nõukogude Liitu Vanas maailmas ja üle Suure lombi. Vastav kateeder likvideeriti siis ning professor Villem Alttoa luges seda eesti filoloogidele eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri koosseisus. Kompromissiks erinevat tüüpi ainete vahel võis olla eriharu, mida sai valida alates kolmandast kursusest. Niisugune oli näiteks žurnalistika eesti keele kateedri juures.

Aasia ja Aafrika maade ajalugu kuulus ajaloolaste tunniplaani ja seda õpetati üldajaloo kateedri nn. koormuse alt. Kateedrijuhataja professor Jaan Konks (1902-1988), kes seda luges, oli spetsialist hoopiski Eesti agraarajaloo vallas, täpselt niisamuti nagu ka tema järglane kateedrijuhataja kohal, professor Herbert Ligi (1928-1990). Esimene orientalist tolles õppetoolis oli hilisem professor Olaf-Mihkel Klaassen (1929), kelle distsiplinaarseks profiiliks on kontaktoloogia, Eesti ja eestlaste kokkupuuted idamaiste rahvastega.

Muidugi võib teise rahva kultuuri õpetada ka asjaomaseid keeli tundmata, kuid see tähendab väga suurt järeleandmist fundamentaalsuses. Ses suhtes oli Pent Nurmekunna (1906-1996) lähtekoht täiesti õige: keel kõigepealt! Ta ise oli hariduselt romanist, kelle magistritöö 1936 reatesteeriti filoloogiakandidaadi väitekirjaks (ehk oleks praegu võrdsustatav filosoofiadoktori astmega) alles 1968. Kuna ta ei olnud paljukirjutaja, siis kinnitati ta aastal 1976 dotsendi kutses üldkeeleteaduse alal. Ilma ametlikult tunnustatud kraadita ja kutseta, töötas Pent Nurmekund tegelikult nagu rändõpetlane, sest ka tema rajatud orientalistikakabinet (1955-1983) polnud kateedrite ja laboritega võrdne üksus.

Umbkaudu säärasele taustale projitseerub Linnart Mälli kui orientalisti kujunemine ja seda kõrgemalt tuleb hinnata tema akadeemilisust algusest peale. Filoloog võib olla mitmeti. Näiteks Johannes Silvet oli eeskätt leksikograaf, sõnaraamatutegija. Andrus Saareste ja Peeter Arumaa olid nii uurijad kui ka leksikograafid. Jaak Rähesoo on tõlkija, kuid ka kultuuri tõlgendaja. Linnart Mäll oli humanitaar, kes tahtis, et meist ajas või ruumis väga kaugel asuvad kultuurid oleksid meile arusaadavad ilma latti madaldamata. Aluspõhja selleks sai ta kahtlemata Pent Nurmekunnalt, kuid seda hõlpsam oli tal Tartust pärit vundamendile oma Moskva-aastail sinna mitu korrust peale ehitada.

Noid aastaid (1964-1965) võiks nüüdsetes kategooriates nimetada magistrantuuriks. Tollane NSVL TA Orientalistikainstituut oli tipmine, ehkki (1) mittehomogeenne ja (2) toimis ka konkurents Moskva ning Peterburi vahel ning (3) orientalistikaga tegeldi ka väljaspool toda instituuti. Viimane tähendab seda, et näiteks indoeuropeistika oli vedavaks teemaks teisteski instituutides. Punkti nr. 2 all on arvestatud tõsiasja, et orientaalse kultuuri suured kogud asusid endiselt Peterburis. Mittehomogeensusena on mõeldud seda, et nõukogude võim vajas orientaalses maailmas askeldamiseks tõlkimisvõimelisi luurajaid ja diplomaate ning niisuguste väljaõpetamiseks omakorda sügavate teadmistega asjatundjaid.
Kui suur on orientaalne maailm? Väga labane oleks arvata, et ta algab Peipsi tagant ja ulatub Alaskani. Mitte targem ei ole kujutleda, nagu oleks Oriendi läänepiiriks Maroko ja idapiiriks Austraalia aborigeenid. Linnart Mälli Moskva-aastail tähendas Orient enam-vähem toda piirkonda, mida uurivad arabistid, indoloogid, hinoloogid ja japonoloogid. Tingimisi võiks sekka tõmmata ka afrikanistid ja egüptoloogid, ehkki nemad esindavad geograafilises mõttes juba lõunat ega mitte ida. Haarata nii otsatut ala tervenisti oleks tähendanud mitte rohkemat kui kõikjalt üksnes raasukeste riisumist. Ent Linnart Mäll oli fundamentalist. Ta otsustas buddhismi uurimise kasuks, so. pühendus kindlas mõttes tunnetusviisi ja hoiakute käsitlemisele. Analoogilise sügavusega võttis ta käsile ka Tiibeti, ala, mis on omal viisil piiriks Põhja- ja Lõuna-Aasia vahel.

Linnart Mälli Moskva-aastail arenes sealne akadeemiline orientalistika mitmel tasandil. Üks seisnes vastavate keelte praktilises õpetamises, kaasa arvatud sõnaraamatute koostamine. Teiseks tulid mitmeköitelised ülevaateteosed, mis summaarselt pole väga teaduslikud, kuid mille ettevalmistamise käigus oli võimalik asjadesse süveneda. Kolmandaks viis idapoolsete keelte uurimine edasi üldist lingvistikat - nagu ka filoloogiat tervikuna. Ja neljandaks tõlgiti põhjalikult idamaiste kultuuride tekste. Teksti teaduslik tõlkimine ei ole vaimne kaubavahetus. Ta viib selleni, et arusaamatute mõõtmatu ring võiks ikkagi tõmbuda koomamale. Ses mõttes on paljud interpreteerivad uurimused märksa ajutisemad kui väga hea ja hoolikalt kommenteeritud tõlge (nagu ka algallika enese publikatsioon). Viimaseid eelistas ka Linnart Mäll.

Mis peab saama edasi?

Eespoolne pole enamat kui punktiir Linnart Mälli kui õpetlase mõistmiseks. Järgnev on praktiline külg. Tartu Ülikoolis puudub siiani orientalistika professuur. Ettepanekuid selle rajamiseks on tehtud vähemalt kaks. Tegin seda aastal 1991 ja uuesti 2008. Ehkki minu kirjad olid ametlikud, pole ma saanud vastust kummalegi. Lubatagu siin tsiteerida teist ettepanekut.

„Orientalistika professuur tuleks avada 1. septembril 2009 juba täidetuna, kuulutades vakantsi välja näiteks 1. veebruaril või koguni 24. veebruaril 2009. Minu käsitluses on tegemist just professuuriga, mitte otsekohe eriala või osakonnaga. Kuidas seda korraldada, on peamiselt tehniline küsimus. Professuur võib kuuluda kas filosoofia- või usuteaduskonna alla, tähtis on, et ta oleks avatud nendes nõuetes, mis kehtivad rahvusvaheliselt, st. koos õigusega doktoriõppele.
Orientalistika ehk teadus Idamaadest on erakordselt avar valdkond, mida esindav professor võib olla entsüklopedist, kuid võib olla ka kitsama eriala (näit. iranistika) asjatundja. Oluline on, et doktoriõppe nõuetele vastav amplituud oleks kaetud kõigi peajoonte ulatuses ehk et tudengid saaksid vajaliku pädevuse Idamaade täies mahus. Meil on tihtipeale mindud seda teed, et professuur nomineeritakse reaalse õppejõu isikliku profiili järgi. See on vale. Idamaade professuur Tartus peab tagama, et Ida kultuur ja ajalugu oleksid siin uuritud ja õpetatud kui fundamentaalsed väärtused. Inimesed on olemas, traditsioon samuti. Vaja on reglementeeritud vormi.
Õieti pole mul tarvis lisadagi, et Idamaad tähendavad rohkemat kui 3 miljardit inimest ja kultuuride paljususust. Probleem on terav ka poliitiliselt vaatekohalt".

Linnart Mäll teadis nende ridade olemasolust, kuid suhtus asjasse leebe skepsisega. Käesolevat ta meie keskel siin maa peal enam loe. Siit sinnapoole me teda aidata ei saa. Kuid me saame aidata iseennast. Peale nõutuse või arguse pole orientalistika professuuri rajamiseks Tartu Ülikoolis ühtki takistust.

Raamat ja elutöö

2010-02-13

Hiljuti, 8. veebruaril suri Tartus oma kodus raamatuteadlane Ingrid Loosme. Ta ajuveresooned olid lubjastunud ning süda väsis pumpamisest ära. Ligemale 85 aastat kestnud elutee jõudis lõpuni. Mõnikord öeldakse nii pika elu kohta pisut küüniliselt, et inimene elas isegi kaua.

Ingrid Loosme ja tema kaksikõest kirjandusteadlane Eva Aaver olid sündinud 14. juunil 1925 Pärnus. Oma elutöö tegid mõlemad Tartus. Eva Aaver töötas nüüdse nimega Eesti kirjandusmuuseumi tollases käsikirjade osakonnas, kus tema nii-öelda plaaniliseks teemaks sai Lydia Koidula luuletuste tekstikriitiline avaldamine (ilmunud 1969).

Ingrid Loosme tegi oma tööd algul sama muuseumi arhiivraamatukogus, pärastpoole Tartu ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. Eri viisil on mõlemad olnud väga teenekad.

Kirjastamine ja kuidas teda uurida

Oma olemuselt on raamatuteadus interdistsiplinaarne ehk vähemasti kolmnurkne. Ühte tippu jääb tekst, millel alati ei pruugi olla autorit (rahvaluule!). Teises tipus asub trükis kogu selle ajastuomase tehnoloogiaga, tänu millele tekstist väljaanne üldse saab. Kolmandaks tuleb trükisemajandus ehk rahalised suhted, mis igakord ei ole ammendavalt dokumenteeritud. Ingrid Loosme osaks sai uurida just seda kolmandat tippu ja nimelt perioodil, mida me nimetame ärkamisajaks. Teema, mille käsilevõtmine oli nii julge kui romantiline.

1960. aastateks, kui Loosme alustas, oli allikatel põhjenevaid uurimusi ärkamisaja vaimse morfoloogia kohta ikkagi väga vähe ega olnud raamatuteaduslikke käsitlusigi suuremas ajalises mõõtkavas loetamatult palju.

Raamatuasjandust tundis tollal kümmekond tegijat, kellest osa oli kogemustega praktikud raamatukogunduses (näiteks Aleksander Sibul ja Voldemar Miller), kuna teised olid tõmbunud tagasi (näiteks Daniel Palgi ja Friedrich Puksoo).

Entusiastiks osutus August Palm (1902-1972), kellest, ehkki ametlikult polnud ta keegi, sai Eesti raamatuteaduse üks juhte, kes visandas teemadki. Tema oli Loosme vahest kõige määravam juhendaja.

Probleem seisnes järgnevas: kuidas muutus raamat kui trükis üleüldse järk-järgult ärkamisaja vaimseks vahendiks. Ärkamisaeg ise tähistab epohhi, mille vältel maarahvast sai eestlane. Võib küll väita, et samal ajal kujunes trükisõnast maarahvale eesti kirjandus, kuid tollased - nagu varasemad ja hilisemadki meie päevadeni välja - kirjastajad pidid mõtlema esmajoones majanduslikult.

Rohkem kui raamatu sisu rahvuslikkus huvitas neid trükise rentaablus. Viimasena mainitu tähendas eeskätt paberi hinda, trükikoja kulutusi ja väljaande levikust saadavat tulu, mille üks mõõdupuid oli võimalik kordustrükk.

Loosmet sundis see teema süvenema omaaegsete kirjastajate kontoriraamatutesse ja kirjavahetusse, missugune töö ei saa olla lust. Miks? Kirjandusloolist protsessi võib üldistada üsna vabalt. Kirjastamislugu seevastu on alati konkreetne, sest raamat on kaup. Tegelikult tuli Loosmel uurida kaupmehi.

Ajaloo mõistmiseks

Teadlasena sattus Ingrid Loosme mitme tule alla. Muidugi ei hakanud keegi vaoshoitud daami (inglise keeles ladylike) kõmmutama. Ent vaid harva tunnistati raamatuteadus Nõukogude Liidus valdkonnaks, milles võis kaitsta akadeemilist kraadi eraldi. Sellealased väitekirjad suruti kas ajaloo või filoloogia alla. Loosme profiiliks oli aga just trükis (praeguses mõistes paberkandja) kui sild autori ja lugeja vahel.

Asja teistpidi võttes uuris ta seda, kuidas käitus kirjastaja kui tollesama silla valvur. Kõikidest Eesti kirjastajatest on meil ligilähedasi uurimuslikke portreid õieti vaid ainult kahest. Heinrich Laakmannist (1802-1891) esitas selle Ingrid Loosme, Gustav Pihlakast (1864-1937) tema kolleeg Malle Suurväli. Nii oli Loosme tegelikult teerajaja.

Ingrid Loosme elukäik on nüüdseks juba olnu. Uurimused seevastu jäävad ja kes teab, millal tuleb neile lisa. Eesti raamatu uurimise juurte üks harusid pärineb igal juhul Pärnust.

10. veebruaril pidi mana majadele lahkuma Enn Soosaar. Kirjutan nimme "pidi", sest kuigi ta siseelundid enam ilma intensiivravita ei talitlenud, lootis ta ikka, et pääseb haiglast koju ja jõuab jätkata. Temagi oli raamatuinimene. Paljud lugejad ootasid tema seisukohti, eriti mõtlemata sellele, kui suur oli Enn Soosaare lugemus ning kui paljude asjade üle ta oli mõelnud. Ent lugemine tähendab alati sisseelamist teise inimese maailma. Selleks peab ise olema seesmiselt väga rikas.

Neitsi horoskoope ei usu

2010-01-26

Ettepanek kirjutada arvamuslugu sellest, miks Eesti meedias eksisteerib peaaegu et paranähtuste kultus, jättis mu külmaks. Põhjuseid on alati kaks: a. rumalus, b. harimatus ning lõpuks a. ja b. koos. Sellest pole mõtet ega isegi hea kirjutada, pealegi leidsin teemasse veidi süvenedes, et asi on huvitavam. Esiteks ei aita selline sildistamine nähtust mõista ega ka marginaalseks muuta, pealegi tunnen ma mitut tarka ja haritut inimest, kes loevad regulaarselt horoskoope, ning ka neid, kes ise neid koostavad. Teiseks, mainitud põhjused on tihtipeale ise palju sügavama impulsi tagajärg ja võivad nii mõnigi kord võtta üsna keerukaid vorme.

Näiteks üks minu hea tuttav Venemaal, programmeerijana töötav matemaatik, on kirglik astroloog. Et tal aga ratsionaalse inimesena tekkis vajadus astroloogilist teavet verifitseerida, võttis ta abiks geneetika ud: tema mudeli järgi pärib inimene enda omadused ühelt poolt oma esivanematelt, teiselt poolt on need määratud tähtede seisuga. Niisiis, tuleb koostada programm, mis arvestaks, kuidas esivanemate horoskoobid mõjutavad mingit inimest. See oli mahukas töö, mis kestis üle kümne aasta, ent tulemusi ei andnud (esivanemate horoskoobid ei korreleerunud vastava inimese omaga). Seega tuli ta järeldusele, et geneetika ongi pseudoteadus: omadusi ei saa pärida, kõik tuleneb ainult tähtede seisust.

Hirm ja uudishimu

Eesti meediaruumi probleemiks ei pea ma niivõrd horoskoopide ja muude parateaduste vohamist, kuivõrd seda, et neid ei põlga ära ka kvaliteetväljaanded ja tõsidusele pretendeerivad tele- ja raadiosaated: ka tõsisemate probleemide lahkamisel küsitakse eksperdiarvamust nõidadelt ja posijatelt. Nõiad annavad meditsiinilisi soovitusi ja ennustavad tulevikku, majandusprobleeme kommenteerivad astroloogid, selgeltnägijad ning muud teadmamehed ja -naised.

Tegu on kompleksse nähtusega, millest ma tooksin esile kolm omavahel seotud tahku: kultuuriloolise, psühholoogilise ja teoloogilise. Kultuuriloo seisukohalt tundub olukord Eesti meedias kummaline vaid läänest vaadatuna, kus igasugune esoteerika on kvaliteetväljaannetes välistatud. Kuid postsovetlikus ruumis on see väga tavaline ja Venemaa meedias on seda vaata et Eesti omast rohkem. Kui me vaatame endisi sotsialismimaid, siis ka siin on selged piirid: läänelikum Poola ja Tšehhi kvaliteetmeedia väldib parateadust, samal ajal kui Rumeenias ja Bulgaarias on pilt umbes nagu Eestis.

Psühholoogilisest aspektist rajaneb huvi ennustuste vastu kahel mehhanismil: uudishimul ja hirmul. Tunnetuslikult on tõ-de seotud üksnes juba juhtunud sündmustega. Seega, teada võib ainult minevikku. Soov teada tulevikku on hästi mõistetav ning selles pole midagi taunitavat. Selline soov on küll vastuolus nüüdisaja teadusega, kuid teaduse ajaloos oli see tähtsal kohal ja tihtipeale ka teaduse sündimise oluliseks tõukejõuks: prognoos (pro-gnosis) on gnosis'e üks vanemaid vorme. Eriti terav vajadus sedalaadi teabe järele on inimesel või ühiskonnal, kes kannatab stressiseisundi all. Tulevik on hirmuäratav ja iga samm võib olla saatuslik.

Horoskoopidel, ennetel vms on kahekordne kaitsemehhanism. Esiteks, nad ei ole põhi-mõtteliselt verifitseeritavad: ennustus ei saa osutuda valeks. Õigupoolest ei kehti sellele ratsionaalse teabe verifitseerimise mehhanism. Ameerika psühholoog Burrhus Frederic Skinner kirjeldas ennete toimimist. Te teate, et must kass toob eba-õnne. Te nägite musta kassi, kuid midagi ei juhtunud. Kolm võimalust: te ei pane seda tähelegi, arvate, et vedas või et esialgu vedas. Kui aga juhtub midagi, saab must kass oma kontole järjekordse punkti.

„Maailmalõpuni neli päeva"

Toome ühe näite Eesti lähiminevikust. 7. augustil 1999 andis Postimees Extra peatoimetaja veeru pealkiri teada, et maailmalõpuni on jäänud vaid neli päeva. Ehkki jutt ise oli pigem irooniline, on sama numbri teine lugu, kaht külge hõlmav tähetark Juhan Paju „Planeetide suur rist" päris tõsine: planeetide seis võib lähiajal tuua maailmale üldse ja muuseas ka Eestile tohutuid kataklüsme. Merevee tõus 120-130 meetri võrra on vaid üks paljudest ohtudest. Mingeid kommentaare tähetarga jutule lisatud ei olnud. Sama päeva Luubis aga selgub, et lisaks tähtede seisule on ka Nostradamus ennustanud, et maailmalõpp saabub 1999. aasta augustis. Selle artikli juurde on võetud kolm kommentaari: astronoomilt, astroloogilt ja teadmamehelt. Teadlase Jüri Einasto tõdemus, et planeetide seis ei saa põhjustada vähegi märkimisväärseid maapealseid protsesse, jääb vähemusse. Teadmamees Gunnar Aarma esindab stoitsistlikku seisukohta, astroloog Igor Mang aga ei kahtle: „Loomulikult võtan ma 11. augusti päikesevarjutust väga tõsiselt. Planeetidest moodustuv nn Saatuse rist viitab keerulistele ja kriitilistele olukordadele maailma eri paigus..." Jne. Kui temalt pärast 11. augustit küsiti, miks see ennustus täppi ei läinud, vastas ta vaimus: vara veel hõisata, tuleb ära oodata lähinädalad. See on tüüpiline musta kassi efekt: 11. augustil 1999 ei juhtunud, aga küll see ükskord juhtub. Ja ennäe - ongi masu käes. Nostradamus ei eksi.

Sellele võib lisada veel ühe psühholoogilise mehhanismi: õnnetused juhtuvad sagedamini nendega, kes neid ootavad. Näiteks 13. reedel (mustal reedel) juhtub rohkem tehnilisi avariisid nendes kultuurides, kus vastav ebausk on laialt levinud.

Ebausk on parareligioon

Teoloogia seisukohalt on ebausk üks usu vorme. Evolutsiooniline teoloogia seostab ebauske eelnevate religioossete praktikatega. See tähendab, et autentne paganlus ei ole ebausk. Eba-usuks muutub ta näiteks kristluse või islami kontekstis. Psühholoogiliselt on oluline eristada religioosset ja ebausuga seotud praktikat. Viimasena nimetatuid iseloomustab kahetine hoiak: inimene ühelt poolt nagu usub mingisse nähtusesse, ent teiselt poolt suhtub irooniliselt ja üle-olevalt: loen küll horoskoope, aga pigem meelelahutuseks ja huvitab ka. Ebausk on parareligioon ja Eesti ühiskonnas täidab ta religiooni lünga. Avaldatud statistiliste andmete järgi on Eesti ühiskond EL-is kõige vähem religioosne riik. See on see pinnas, kus löövad õitsele vana ja uus ebausk.

Sissejuhatuseks lugemisaastasse

2010-01-07

Äksi kirikuõpetaja, Tartumaa praost ja Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor (kaasistuja) Otto Wilhelm Masing (1763-1832) oli suure lugemusega. Mõndagi luges ta seepärast, et pidi.

Tahtmist mööda, huviga ja süvenedes luges ta vähemalt kahe mehe kirju endale. Esimene oli Liivimaa kindralsuperintendent (luterlik ülemvaimulik) Karl Gottlob Sonntag (1765-1827), teine Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1845).

Kas ükski meist suudab kujutleda, et kolmanda aastatuhande algul saadaks keegi Pärnust Tartusse Tähtverre pikki isiklikke kirju, millele tuleb korralik vastus? Vaevalt.

See, mida me siin ülikoolilinnas Pärnu kohta loeme, ilmub kas lehtedes või interneti kommentaariumis ega ole tihtipeale seotud lugemiselamuste, vaid hoopiski kohaliku omavalitsuse õiendamiste ning kaebustega väljaspool "Kaebuste ja avalduste raamatut".

Ega ma ootagi Pärnumaalt ajaviitekirjandust. Tahaksin selgitust paradoksi kohta, mis seisneb järgmises küsimuses: kuidas on võimalik, et Pärnu oli tuntud kui juhtimiskonverentside keskus, ent on osutunud juba pikemat aega juhitamatuks linnaks? See on umbes sama kui olla triigitud ülikonnas ja kiisulipsuga ... kerjus.

Kas ma pean seda tingimata lugema? Vastuseid on mitu. Regionaalpoliitika rahaline põhi on politiseeritud ka valimiste vaheajal ega ole võimalik, et see, mis toimub ühes nurgas, ei jõuagi keskpõrandale.

Pärnu linnale tagastamata abi lubamine sunnib küsima, missugune on Isamaa ja Res Publica Liidu regionaalne orientatsioon, ning see tuleb päevakorda juba jaanuari lõpus liidu suurkogul. Mismoodi me seal seda asja rahulikult arutame, kui aluseks on peamiselt sõim ja süüdistused?

Läheme edasi. Pole suurem saladus, et gümnaasiumide arvu kõrval on muutunud kriitiliseks kõrgkoolide arv, sealhulgas professuuride hulk. Nende taseme üle otsustamine tähendab alati kanakitkumist, mis on vastik töö, kuid ta on seotud niisugusegi küsimusega: mille järgi me õpetame ja kui sügavalt?

Just käesolevate ridade kirjutamise aegu taheti teada minu seisukohta kahes valdkonnas: esiteks, mida peab kriminalistikast politseinik, kes õpib edasi doktorantuuris, ja teiseks, mis saab kõrgemast mereharidusest?

Vastuse esimesele küsimusele andis üks kriminaalpolitseinik ise: igal juhul on vaja käia läbi Paikuselt. Vastus teisele jääb esiotsa lahtiseks, ehkki on pealtki näha, kuidas sõiduauto mootor on midagi muud kui laeva jõuseade. Tartus on probleemiks insenerialade ulatus. See sõltub aga otsejoones sellest, kust tullakse siia edasi õppima ja kus sooritatakse praktika.

Lugemisaasta on juba ette naljakas, kui tema jooksul õpetatakse vaid seda, kuidas ajaviitekirjandusega ümber käia. Küll saab profileerida lugemishoiakuid, kuid siin ongi üks kaaluvihte maakondlik raamatukoguressurss.

Praegu on vaieldamatu, et pärnakas saab Einsteinist lugeda rohkem kui saarlane, ent hiidlasel pole niigi paljut. Enamgi: kõrgemat matemaatikat tuleb hiidlastel uurida nõukogudeaegse õpiku järgi tehnikumidele.

Trükise müügiedukus huvitab mind ainult mõnel juhul ja tema laenutatavus on oluline eeskätt raamatukogudele. Kolm tähtsat näitajat minusugusele on trükise keel koos raamatutega eri keeltes, trükise illustreeritus ning algupärase ja kallutamata eelinfo maht.

Viimasena mainitu tähendab, et Nobeli preemia võimalikud ning reaalsed laureaadid peaksid olema meile tuttavaks tehtud enne, mitte alles tagantjärele. Ma ei mõtle maha- või ümberkirjutusi allikatest, mis praktikas salatakse maha. Ma ootan isikupärast tõlgendust, sündigu see pealegi kobamisi.

Ilusat trükist on võimalik teha juba ammu, ent kes neid sirvib, teab ilmagi, kuidas nad on valdavalt tõlkelised ehk pärinevad suurtest või vähemasti väga intensiivse raamatuasjandusega kultuuridest.

Vastav on siis nende müügihindki, mis ei ole sugugi kooskõlas trükise vananemise kiirusega. Trükise keel - see on kõigepealt raamatu toimetatus.

Keeli, milles ilmunud raamatuid eestlasest lugeja võiks jälgida, on minimaalselt neli: vene, soome, inglise ja saksa. Võiks loomulikult, aga siis tuleks sõita neile järele. Odavam on leppida nende väljaannetega, mis siia tilguvad. Raamatuturg on Eestis kindlasti vaesem kui autoturg.

Kui lugemisaasta õpetaks tarka lugemist, oleks ära tehtud väga suur töö. Kui tema tagamõte on hoopiski trükiste reklaam, on tulemuseks peamiselt palju kisa. Katsu sa kisa all segamatult lugeda!

Kultuuriväljaanded peavad elama

2009-12-29

Võtsin pisut aega, et kultuuriajakirjadesse süveneda: Looming, Vikerkaar, Keel ja Kirjandus. Ega mul pidevaks lugemiseks aega olegi, vahest Sirbil ja Akadeemial suudan enam-vähem pilku peal hoida. Aga Eesti kultuuriajakirjade rikkalik mitmekesisus on endiselt kiiduväärne. Sealjuures ei ole näiteks ettetellijate arvud masu ajal väga palju langenud. Ja kui ka tiraažid on mõnetuhandelised, on nende väljaannete mõju ja tegelik loetavus palju-palju suurem. Kõik see toimib suhteliselt vähese, isegi väga vähese riigipoolse rahastamisega.

Eelarveridu aastakaupa kõrvutades on tegemist langeva joonega - nagu see praegu on kõigis valdkondades. 2008. aastal eraldati sihtasutusele Kultuurileht riigipoolset toetust 17,7 miljonit krooni, sel aastal 15,3 miljonit krooni ja tuleva aasta eelarvesse on planeeritud 13,9 miljonit krooni. Tagasiminek käib umbes 10-protsendilise sammuga. See puudutab kokku koguni kolmeteist väärika väljaande saatust. Õpetajate Leht ja Haridus saavad lisatoetust haridus- ja teadusministeeriumilt ning Diplomaatia kaitseministeeriumilt.

Juurde tuleb arvata Kultuurkapitali toetustest tulevad honorari- ja muud rahad, kuid Kultuurkapital omakorda liigub veel järsemas languses. Lisaks olen jätkuvalt seisukohal, et Kultuurkapitali asi ei ole toetada institutsioone, vaid loomingulisi projekte. Tihti on ta tegelikkuses muutunud eelarveaukude lappimise vahendiks.

Aastast aastasse on kordunud seegi, et Riigikogu fraktsioonid (IRL, mu mälu järgi ka rohelised, sotsid) on püüdnud eelarve menetlemise käigus kultuuriväljaannetele lisaraha suunata. Säärane muudatus on ka tänavu tulemas, kuid üldise kitsikuse tõttu piirdub see lisaraha poole miljoni krooniga.

Kindla peale võib meilgi leiduda tehnokraate ja ignorante, kes arvavad, et kui päevalehtedes juba raamatuarvustused ilmuvad, siis pole ajakirjadele lisaraha anda vaja. Ja Sirp peaks avaldama lühemaid artikleid rohkemate piltidega, et ise turukonkurentsis toime tulla.

Paraku läheb sellises mõttekäigus kaduma see iva, miks meil üldse on pikemate artiklite ja üksikasjalisema teemakäsitlusega omakeelset kultuuriajakirjandust vaja. Väikerahva omakultuuri hoidmine on luksus, millele tuleb tihti peale maksta. Nood ajalehed-ajakirjad on vajalikud kasvõi selleks, et professionaalne arutlemise ja kirjutamise tase ei langeks.

Isegi kui kultuuriajakirjandus on kultuuriministri jaoks üsna kõrvaline ja väike valdkond, tahan kiita Eesti senist kultuuripoliitikat selle eest, et nood väljaanded on alles ja täiesti sõltumatud. Jah, seda tõdemust võib ka irooniana võtta. Aga see polegi nii enesestmõistetav, kui arvestame, et paljude ministeeriumide kaudu liiguvad siiani meediasummad, millega tehakse kõikvõimalikke vahe- ja muid lehti, buklette ja ajakirju, tellitakse isegi saateid. Ikka selleks, et oma valdkonda edendada ja populariseerida.

Kui aga Euroopa kultuuripealinnaks pürgiv, kuid selle rahastamisest peaaegu loobunud Tallinna linn kasvõi kümnendiku oma häbitust propagandarahast kultuuriväljaannetele annetaks, siis elaksid viimased praegusega võrreldes peaaegu või sees.

Tahaks lõpetada millegi praktilisega. Praegu on ettetellimiste vormistamise aeg ja kindlasti sobiks mõne kultuuriväljaande aastatellimus sussi sisse või jõuluvana kingikotti.

Mõte

2009-11-27

Uskuge või mitte, aga Kristuse mäejutlust tasub aeg-ajalt üle lugeda. Eriti tänapäeval, mil kiriku ja religiooni mõnitamine kogub aina tuure ning ulatub varsti sinnamaale, kus neid, kes risti peale ei sülita, hakatakse usu pealesurujatena taga kiusama.
Varjatud kujul see juba toimubki, sest kes ei kiida Kivirähki, pole õige vaimuinimene. Vahel tundub, nagu oleks üks osa eesti rahva (ja tegelikult kogu Lääne) haritumatest poegadest-tütardest sattunud mingisse purjuspäi laamendamise meeleollu, mille käigus pekstakse puruks vanaema serviis ja tehakse perekonnapiltidest lõke, et selle ümber tantsu lüües joobuda oma „avatusest".

Kuidas olla inimene?

Kuid kui te loete mäejutlust, siis läheb see kõik meelest ja meelde tuleb hoopis muu, mis tegelikult on ammu õpitud. Usun, et nii mõnigi meist kogeb mäejutluse puhul ahhaa-elamust: ennäe, sedagi ütles Kristus, ja seda, ja seda...
Mida ta siis ütles? Õige palju asju, mida lühidalt refereerida pole mõtet, sest mäejutlus pole lõpuks kuigi pikk. Ent kui küsida endalt, millest Kristus ülepea kõneles, siis vist sellest, kuidas olla inimene. Kuidas võidelda oma halva minaga ja tugevdada head mina. Kuidas tabada end enesepettuselt, püüelda paremaks saamise poole, vältides seejuures ülbet mõtet „olen teist parem".
Kõigi nende õpetuste juurde tõi Kristus rabavalt elulisi näiteid ja nõudeid - kui teid lüüakse ühele põsele, keerake ette teine; kui teilt tahetakse kohtu kaudu võtta teie mantel, siis andke kuub ja särk veel pealekauba; armastage ligimest nagu iseennast - vähe sellest, armastage ka oma vaenlast ja palvetage tema eest; ärge arvake, et halva teo tegemata jätmine on kõik - ei, kõik on siis, kui suudate jätta mõtlemata ka halva mõtte.
Ja nõnda edasi. Võime kujutleda, kui palju vastuväiteid need jõulised, mingis mõttes koguni lapsesuised nõudmised/normid/eesmärgid tekitasid. Palju mugavam oli ju sooritada oma kohustuslikud usutoimingud, lugeda kohustuslikud palved, annetada kohustuslikud annetused - ja uskuda, et Jumal on sellega (kuni järgmise korrani) rahuldatud ja armuline. Nüüd tuli keegi puusepa poeg ja teatas, et see on küll vajalik, aga pole kaugeltki kõik.

Moodne „vaimsus"

On väga raske öelda, mis veider põhjus see oli, miks nõnda ränki nõudeid esitav kuulutus lõpuks nii võimsalt ja laialt levida suutis. Võib-olla „oli aeg selline", inimesed igatsesid ülenduda. Võib-olla igatsevad nad seda alati, kuid mitte kõik ja mõnel ajal rohkem, teisel vähem. Igatahes leidus peagi tuhandeid ja miljoneid, kes vähemalt üritasid Kristuse püstitatud ideaali suunas liikuda. See nõudis praktilisi ohvreid: nõudis andestamist, millegi äraandmist, mitmesuguseid muid loobumisi.
Viimasel ajal tundub mulle üha sagedamini, et nüüdismaailma lahkulöömine Kristuse õpetusest ja kõiksugu esoteeriliste imeõpetuste vohamine tuleb lihtsalt laiskusest. Tore on olla ateist ja korrutada jutukesi inkvisitsiooni kuritegudest, aga veel toredam on tegelda tunnetuse kõrgemate tasanditega ja kes teab mis meditatsiooni ning vaimsusega, sest sellel tegevusel puudub too tüütu omadus - nõuda praktilisi ohvreid ja sätestada praktilisi kohustusi.
Kui Kristuse järgi on ülenduse hinnaks teise põse ettekeeramine ja oma särgi ohverdamine, tõsine vastuhakk oma lapsikusele, laiskusele, ahnusele, aplusele, edevusele - siis tunnetuse kõrgematele tasanditele jõudmine ja kosmilistesse rütmidesse süüvimine ei nõua midagi sellist. Ei ole tarvis kuulata ega näha teist inimest enda lähedal, ei ole tarvis naabrile appi minna, ei ole tarvis oma edevust (näiteks) alla suruda ega isegi mitte endale tunnistada, et kui sa seda ei suuda, on see kahetsusväärne.

Lihtsuse ja sügavuse vahel

Öeldu on mingil määral muidugi liialdus. Mõni esoteeriline õpetus ju tõesti ka nõuab üht-teist, kas või mõnest toidust või toiduainest loobumist, mis võib olla küllalt vaevarikas. Või looduse kõnetamist mingil kindlal moel, mitte käituda elevandina portselanipoes. Kuid üldjuhul on need nõudmised siiski „kõrgemad", keerulisemad ning abstraktsemad kui needsinased labased, mida pani ette Kristus. Ning seetõttu määratult mugavamad.
Võib-olla tegin kellelegi liiga. Võib-olla ajendas mind koguni midagi taunimisväärset (sellest rubriigist, millele Kristus vastu käskis hakata). Oli lihtsalt selline... mõte.

Intervjuu: Põlisvähemuskeeli Eestis peaaegu ei kuule, immigrantkeelt igal sammul

2009-09-25

Intervjuu riigikogu põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Rassismi- ja Sallimatuse-vastase Komitee liikme Mart Nutiga

Aili Künstler: Euroopa parlamendi 24.03.2009 resolutsioonist mitmekeelsuse kui Euroopa rikkuse ja ühise kohustuse kohta loeme, et „ELi vähemuskeeled on Euroopa piirkondlikud ja vähem kasutatavad keeled" ning muu hulgas: „24. ergutab ja toetab vähemuskeelte, kohalike ja võõrkeelte lisamist mittekohustuslikus korras koolide õppekavasse ja/või kogukonnale avatud õppetööväliste tegevuste hulka", „29. soovitab eelkõige piirialadel toetada naaberriikide ja -piirkondade keelte õppimist", „42. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama meetmeid ebasoodsas olukorras olevate isikute, rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute ja ümberasujate keeleõppe hõlbustamiseks, et need isikud saaksid õppida vastuvõtva riigi ja/või piirkonna keelt (keeli), et saavutada sotsiaalne kaasatus ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu; rõhutab, et ümberasujate jaoks on oluline kasutada keeleoskuse arendamisel oma põhikeelt; kutsub seepärast liikmesriike üles ergutama põhikeele kasutamist samapalju kui riigikeele (-keelte) õppimist". Kuidas need suunised, eriti viimane lause, Eesti riigis peaksid rakenduma?

Mart Nutt: Nagu eespoolsest tekstist nähtub, ei ole tegemist suunistega, vaid soovitusega. Kuna riigid ja seal elavad vähemused on erinevas olukorras, siis universaalset mudelit, mis kõigile sobiks, ei saa rakendada. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et mõned Euroopa riikides kõneldavad keeled on väljasuremisohus, mõned mitte ja sisserännanute keelte kasutusala tihtipeale hoopiski laieneb. Meetmed keelte kaitseks peaksidki lähtuma viimastest asjaoludest. Eesti vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus loetleb neli vähemusrahvust, kes, toetudes sõjaeelsele olukorrale, omavad automaatselt õigust kultuuriautonoomiale. Seeläbi on vene, saksa, rootsi ja jidiši kui nende rahvusrühmade põliselt kasutatud keelel seaduses antud tunnustus. Kuid praktikas on vene keel Eestis ainsana neist laiemalt kasutusel. Rootsi ja saksa keelt ning jidišit kõneleb väike arv põliselanikest emakeelena. Kuid Eestis on teisigi põliseid vähemuskeeli, näiteks soome, tatari, läti, mustlaskeel ... Ka need keeled on Eestis ohustatud keeled. Seega on minu arvamus, et Eesti peaks rakendama meetmeid eeskätt ohustatud põlisvähemuskeelte kaitseks. Jätkuvalt on probleemiks, et suur osa Eesti elanikest ei valda eesti keelt, mistõttu meetmed eesti keele õpetamise tõhustamiseks on endiselt aktuaalsed. Väärtuseks on ka eesti keele murded, mille säilimine vähemasti ajaloolistes kasutuspiirkondades peaks olema Eesti riigi üks prioriteete.

A. K.: Tsiteeritud dokumendis kasutatakse määratlust „piirkondlikud keeled", meie keelestrateegias ja -seaduses on juttu „eesti keele piirkondlikust erikujust". Võrukesed tahavad aga oma keelele regionaalkeele staatust, kusjuures regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta ei pea sisserännanute keeli või riigikeele murdeid regionaal- või vähemuskeelteks. Need asjad kipuvad tihtilugu sassi minema.

M. N.: Siin on vaidlusküsimus tõesti olemas ja riigiti vaadeldakse piirkondlikke keeli erinevast vaatenurgast. Mõnedel maadel on piirkondliku keelena tunnustatud varem murdena käsitletud keelevormi, näiteks alamsaksa keelt Saksamaal. Vastupidine näide on Suurbritanniast, kus, vaatamata ägedale debatile, šoti ja ulsteri-šoti keelt vaadeldakse inglise keele murretena ja mitte regionaalkeeltena (mitte segi ajada keldi keelte hulka kuuluvate šoti-gaeli ja iiri keelega, millel on vähemuskeele staatus!). Eestis ei ole selles küsimuses üksmeelele jõutud ja debatt - kas murre või piirkondlik keel? - jätkub. Määratlus „eesti keele piirkondlik erikuju" on katse leida kompromissi, mis aga paljusid ei rahulda.

A. K.: Eestis on olemas Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liiduna registreeritud asutus, kuid uus keeleseaduse eelnõu sõna „regionaalkeel" ei sisalda. Brošüüris „Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit" (Tallinn-Keila 2009) on regionaalkeele mõiste seotud paikkonna elanike enesetunnetusega: ennast ei eristata eesti rahvustervikust eri rahvusena, vaid peetakse oma keelt eri keeleks. Setode hulgas olla ka selliseid, kes peavad end eri rahvusest inimesteks, mitte eesti rahvuse hulka kuuluvaks, ja liigituvad seega vähemusrahvuse ja vähemuskeele kandjate hulka. Praegu on päevakorral Eesti võimalik liitumine regionaal- või vähemuskeelte Euroopa hartaga, kus mõisted teise sisuga. Kas Eesti peaks oma seaduste ning avaliku keelepruugi sellega ühtlustama?

M. N.: Uus keeleseaduse versioon ei ole praegu isegi mitte eelnõu, kuna seda ei ole riigikogule üle antud. Seega ei saa praegu kuidagi ennustada, mida see sisaldab ajal, kui see läheb vastuvõtmisele. Hartaga liitumine ei ole senini teoks saanud ja ei julge ka selles arengut ette ennustada. Kuid debatt on tõesti hartast suuresti tingitud. Harta ei näe ette rahvusvahelist kaitset murretele, vaid üksnes vähemus- ja regionaalkeeltele, samuti riiklikku finantseerimiskohustust. See on mitmes riigis toonud kaasa surve, kus varasematele murretele on hakatud nõudma keele staatust. Seega ei ole küsimus mitte niivõrd lingvistiline kui poliitiline, kuna lähedaste keelevormide puhul on murde ja keele piir tavaliselt kokkuleppe küsimus. Eestis seda kokkulepet hetkel ei ole. Brošüür aga pole õigusakt, vaid keelekeskkonna tutvustus, seejuures väga hea tutvustus.

A. K.: Mainitud brošüüris tuleb keelte liigitusalusena mängu ka sõna „põline". Milline on selle sisu ja kuidas see mõjutab keelte õiguslikku regulatsiooni ELis? Või ei arvestata sellega üldse? Siit ka eurooplaste Eesti süüdistamine venekeelse vähemuse huvide arvestamata jätmises.

M. N.: Ega kusagil ei ole põlisust ühemõtteliselt defineeritud ja enamasti lähtutakse tavaarusaamast. Kusagil ei peeta põliselanikkonnaks võõrsil sündinuid ega enamasti ka mitte nende esimese ja teise põlvkonna järeltulijaid. Mõnedel maadel eeldatakse, et põlisvähemus on elanud piirkonnas ligikaudu sama kaua või kauemgi kui põhirahvastik, näiteks sorbid Saksamaal või retoromaani keele kõnelejad Itaalias. Üldiselt peetakse ka mitmeid inimpõlvi riigis elanud rahvusrühmi põlisteks, näiteks juute ja mustlasi. Eesti puhul kuuluksid selle kriteeriumi järgi põlisvähemuse hulka kindlasti ka vanausulised venelased, kuid mitte Teise maailmasõja järel siia asunud rahvastik. EL ei reguleeri põlisust, see kuulub iga liikmesriigi pädevusse. Eestit ei süüdistata aga mitte ELis, vaid Venemaa poolt, millel ei ole mitte õiguslikud, vaid poliitilised tagamaad.

A. K.: Uue keeleseaduse eelnõu versiooni kohaselt on vene keel Eesti riigis võõrkeel, ühtlasi on see ka vähemuskeel. Ent venekeelsed, erinevalt teistest rahvusvähemustest, neile seadusega võimaldatud kultuuriautonoomiast huvitatud pole. Vene vanausulised, meie põlisvähemus (hartaga kaitstakse ja tahetakse edendada nimelt keeli aladel, „kus neid on sajandite vältel kõneldud ja kus need on kohaliku identiteedi lahutamatu osa"), aga küll. Kas ei tekita venekeelsete „vene vähemuseks" nimetamine liigseid pingeid? Tõsi, kultuuriautonoomia alla käivad Eesti kodanikud, kuid kõik venekeelsed pole ju ei rahvuselt venelased ega ka mitte Eesti kodanikud.

M. N.: See on lahtirääkimist vääriv suhete kompleks. Minu hinnangul on vanausulised ikkagi regionaalne rahvusrühm ja seetõttu on vene keel ka regionaalkeel, mille staatus ei laiene piirkondadele, kus ei ole põlist vene asustust. „Vene vähemus" on mõistena ülimalt ebamäärane, kuna niisugust kompaktset rühma, mis sellele nimetusele vastaks, Eestis tegelikult ei ole. Vene keelt rääkivad inimesed on märgatavalt diferentseeritumad, paljud neist pole üldse vene päritolu.

A. K.: Eesti pole liitunud regionaal- või vähemuskeelte Euroopa hartaga. Miks? Kas peaks? Mai lõpus rõhutas selleteemalisel seminaril Euroopa Nõukogu regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta sekretariaadi esindaja Sonia Parayre korduvalt, et hartaga liitumine aitab osapoolte, nii riigi kui vähemus-regionaalkeelte kõnelejate konsensuse leidmisel kaasa. Meil justkui poleks harta mõistes, s.o „põliste keelte" puhul üksteisemõistmisega kultuuriautonoomia valguses erilisi probleeme. Pigem tundub, et Euroopas mõistetakse vastu harta enese määratlust kõiki Eesti venekeelseid vähemuskeele kandjatena, mida nad ju pole. Harta eesmärkide hulgas on 15. punktina kirjas, et „Harta ei käsitle uusi, sageli mitte-Euroopa päritolu keeli, mis on hakanud esinema hartale allakirjutanud riikides hiljutiste migratsioonivoogude tulemusena, millel on sageli majanduslikud põhjused. Neid keeli rääkivate elanikkonna rühmade osas tekivad integratsiooni eriprobleemid. Ad hoc komisjon (CAHLR) asus seisukohale, et need probleemid väärivad eraldi tegelemist ja võibolla sobiks neile eraldi juriidiline instrument". Tegelikult võiks ehk just see lõik käia otsapidi meie venekeelsete kohta, sest sisuliselt tuldi Baltikumi, Nõukogude Liidu „Läände", samuti majanduslikel põhjustel, pealegi suure riigi enamusnatsiooni ja riigikeele esindajatena. Käsitleda seda keelt 1,5miljonilise elanikkonnaga Eestis kaitset vajava vähemuskeelena (kusjuures selles keeles on Eestis vaadata 26 telekanalit - mitu on eestikeelsel inimesel?), on pehmelt öeldes naeruväärne.

M. N.: Hartaga ei ole ühinenud enamik Euroopa Nõukogu liikmesriike ja siin on erinevaid põhjusi. Eesti puhul on tõepoolest mureküsimuseks, et harta mõistes põlisvähemuskeeli Eestis peaaegu ei kõnelda, kuid immigrantkeele kõnelejate arv on suur. Seega võib harta põhjustada lahenduste asemel hoopis uusi pingeid ja jätta mulje, nagu ei austataks piisavalt hilisemate Eestisse saabujate keelt. Tihtipeale ei tunne inimesed, kes jagavad soovitusi, tegelikku Eesti olukorda ja üks levinud eksiarvamus on tõesti, nagu oleks kolmandik Eesti elanikest igavesest ajast olnud venekeelne. Tõik, et vene keel on Eestis samalaadse ajaloolise taustaga nagu türgi keel Saksamaal ja urdu keel Suurbritannias, tuleb paljudele üllatusena.

A. K.: Kas poleks Eestil kasu hartaga liitumisest hoopis eesti keele kui riigikeele kaitsmisel Ida-Virumaal, et tõrjuda Euroopa uurijaid, kes vene keelt Eestis teiseks riigikeeleks nõuavad, nagu kevadise Eesti Rakenduslingvistika Ühingu konverentsi „Keelepoliitika ja kultuurimuutused" tööpajas „Barcelona vs. Tallinn: keelekeskkonna ja -poliitika võrdlus" kuulda oli. Harta kolmandas artiklis „Praktiline korraldus" on kirjas: „51. 3. Artikli sõnastuses arvestatakse mõnede hartaga liitunud riikide olukorda, kus riigikeele staatuses olev riigis räägitav keel võib kas tervel või osal selle riigi territooriumist olla muudes aspektides võrreldav piirkondliku või vähemuskeelega ...". On ju harta eesmärk kaitsta keelt ja mitte selle kõneleja õigusi, kuigi jääb arusaamatuks, kuidas neid alati otsustavalt lahus hoida annab.

M. N.: Harta ülesandeks ei ole siiski kaitsta riigikeelt ja ametlikku keelt, kuigi mõnel juhul vajab see tõesti rohkem kaitset kui mõni immigrantkeel või isegi vähemus- või regionaalkeel. Seetõttu ei saa eesti keel kui Eesti riigikeel kuuluda Eestis harta reguleerimisalasse. Järelikult saavad eesti keele kaitsmise meetmed olla ikkagi üksnes siseriiklikud.

Kaitset vääriv vana kuld

2009-08-26

Mööda Eestit rännates jääb palju toredat silma. Mõndagi, mis juba lapsepõlves vahva tundus, on nüüdseks veelgi suuremat aupaistet kogunud. Ehk peaks sellistele vanadele, aga ikka veel kuidagiviisi säilinud väärtustele hakkama tunnustuskirju jagama nagu hästi restaureeritud majadelegi? Või ehk edasikestmise huvides hakata neile pärandihoidmise toetust või kultuurkapitali stipendiumi jagama?

Mis on kultuuripärand?

* UNESCO maailmapärandi nimekirja kantakse ka kultuurseid tegevusi, mitte ainult vanu losse või kaljulõhesid. Eestis on seda sorti maailmapärandi hulka arvatud kihnlaste toimetused ja laulu- ning tantsupeod. Meil on veel palju head pakkuda. Alustaks ehk pärandiloetelugi? Väärtusliku ja kaitset-hoidmist vajava kultuuripärandi hulka võiksid kuuluda näiteks järgmised nähtused:

* turukauplejad, kellelt saab osta plekilisi ja pisut ussitanud oma aia õunu. Midagi juba linnarahvale üsna haruldast kemikaalidest läbiimmutatud ja tuhandeid kilomeetreid autoga veetud õunasarnastele toodetele vahelduseks;

* omakorjatud metsamarju müüvad lapsed. Eristatavad vaat et professionaalsetest ja hulgi kokku ostetud kaupa müüvatest lapskaupmeestest järeletegematu õhina poolest;

* jäätis, millel on säilinud mingi otseside lehmaga, ja veel nii, et konservandid (toode on ju külmutatud) ja toiduvärvid välja jäävad. Inimesed on tüdinenud iga kord pakendilt uurimast, ega jälle plombiiri pähe külmutatud taimerasva pakuta;

* eestimaine värske talusaak kauplustes. Olgugi see pakkumine ebaühtlane - kõik saavad ju aru, et talu pole mingi masin. Igal juhul on toredam avastada, et oh, täna polegi Metsaotsa talu tomateid, vist on peremees vaba päeva võtnud, hoiame talle siis pöialt ja ehk näkkab järgmisel nädalal, kui et üritada Poolast toodud arusaamatu maitsega tomatilaadsete punaste kerade abil söönuks saada;

* paberisse pakkijad kilekottidega krabistajate asemel. Pisut rasvane paber on väga hea kaminas tulealustuseks;

* autojuhid, kes veel aeg-ajalt meenutavad vana kommet enne pööramist või reavahetust suunatuld näidata; autojuhid, kellel pole veel tuhmunud mälestus päevadest, kui nad olid veel jalakäijad (eriti läbisõitudel lombist, lähenemisel ülekäigurajale või ka hääletajate pealevõtmisel);

* bussis-rongis lapsel, lapseootel emal ja vanainimesel istekohta leida aitavad bussijuhid ja konduktorid. Eriti kui nad teevad seda naeratuse saatel. Elagu ühissõidukid, ja eriti need, kus valitseb ühine lahkemeelsus;

* bussijuhid, kes inimesel peatuse asemel sobival teeotsal väljuda lasevad. Buss on ju mõeldud inimestele mugavaks sõiduks;

* lapsevanemad, kes jätavad oma võsukeste uhked tehnikavidinad või mobiiltelefonid laagrisse saatmisel koju ainuüksi mõttega, et teistel laagrikaaslastel ei tarvitse nii uhkeid asju olla ja nood võivad ennast seetõttu häirituna tunda.

Optimism kaitse alla

* Kuduvad või heegeldavad naised-lapsed bussipeatustes, kohvikutes, lennujaamades. On iidvana traditsioon mitte käed rüpes tühja istuda teistelgi innustav vaadata.

* Tööandjad, kes imelistest piirangutest töölepinguseaduses ja tööturu olukorrast hoolimata leiavad ikka veel võimalusi alla täisealistele töökogemusi pakkuda.

* Perepileti müüjad kontsertidel-muuseumides, kes pole head asja ära rikkunud suure "täpsustava" sildiga, et pere on kuni kaks last. Ehkki lapseohtramaid on na vähevõitu jäänud, pole perekonnaseadusesse vastavat piirangut õnneks veel lisatud.

* Kinnisvaraarendajad, kes pole panustanud järjekordsele konteinerhaljastusele, vaid on raatsinud mõne maapinnaga püsivalt ühendatud puu ka istutada või lausa kasvama jätta.

* Inimesed, kes suhtuvad nendesse, kellel just kõige paremini ei lähe, parastamise asemel abivalmidusega kuuldavalt, nähtavalt ja tulemusi omavalt.

* Poliitikud, kes ei ehita oma kampaaniat üles Eesti rahva omavahel vihasele tülliajamisele ja vastandumisele, vaid lahenduste pakkumisele. Ning inimesed laiemalt, kes viitsivad süveneda.

* Inimesed, kes jaksavad olla optimistlikud ja algatada uusi asju. Nood on veel praegusel ajal eriti suurt kaitset vajavad nähtused. Aga ilma nendetaolisteta poleks me ehk tänasesse jõudnudki.

Püsiväärtuste hoidmine nõuab paratamatult piiranguid

2009-08-12

Inimestel, isegi tervetel rahvus- ja usugruppidel on erinev arusaam pühadusest ja erinev on ka praktika pühaduse säilitamisel ja kaitsmisel. Viimastel aastatel on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) lisaks jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel osalejatele avanud oma uksed teelistele ning paljude kontsertide ja festivalide külastajatele.

Kuidas olla avatud ja samas säilitada pühakoja pühadus - seda piiri täpselt seada on võimatu. Selle seavad oma südames kiriku töötegijad, liikmed, külastajad ja kõrvalseisjad. Paraku ei satu need piirid erinevatel inimestel alati kohakuti.

Nädala eest Püha Vaimu kirikus aset leidnud sündmusest antud ülevaadetele tuginedes võin täna kahetsusega tõdeda, et piirid ületati. Koguduse tavapärase elurütmi taastamiseks on kirikuruumi pühaduse ja inimeste meeleparanduse eest palvetatud ning kirikus jätkatakse Jumala sõna kuulutamise ning sakramentide jagamisega. Tagatud on ka kiriku kunstiväärtuste turvalisus.

Mul on kahju, et Püha Vaimu kirikus toimus sinna sobimatu üritus. See pani avalikkuse kahtlema kiriku ja tema töötegijate usaldusväärsuses ja võimekuses hoida neid vaimseid ja materiaalseid väärtusi, mis meie kätte on usaldatud.
Alati jääb võimalus, et usaldust kuritarvitatakse, kuid vastutust kannavad need, kellele see pandud on.

Püha Vaimu kirikus juhtunu eest kannab vastutust oma töötegijate kaudu kogu kirik, sest peame teadma, millised on kirjutatud ja kirjutamata reeglid. Neid peame ise järgima ja samas jälgima, et ka teised saaksid neist kinni pidada.

Kuidas hoiduda tulevikus selliste asjade toimumise eest? Kardan, et üldiste väärtushinnangute devalveerimise hoos suudab kirik hoida seniseid püsiväärtusi vaid teatud piirangute kehtestamise hinnaga.

See võib paraku mõjutada ka juba nii harjumuspäraste kontserdisarjade, festivalide korraldamist või teiste sündmuste tähistamist kirikutes. Oletan, et sellega kaasneb üleüldine nurin kiriku suletuse ja ühiskonnast võõrdumise pärast.

Eesti lipp ja Eesti aade

2009-05-28

Tänavu 4. juunil saab Eesti sinimustvalge lipp 125-aastaseks. Otepää kirikla, kus kuusteist Eesti Üliõpilaste Seltsi liiget ja kuus vilistlast oma lipu pühitsesid, on alles. Kõige ehedamalt on säilinud peasaal, kus lipp õnnistati. Lipu õnnistamise koht saalis on teada. Majas on ka Eesti lipu muuseum.

Ent meie lipu sünnil on eellugu. Rahvuslikult ärksad eesti soost üliõpilased panid kevadel 1870 Kalevipoja õhtutega aluse oma ühendusele - Eesti Üliõpilaste Seltsile (EÜS). Üksteist aastat hiljem otsustas EÜS esitleda end korporatsioonina, kel oleks värvide kandmise õigus. Nimeks valiti Vironia.

Muidugi ei soovinud sellega leppida baltisaksa ülemvõim: korporatsiooni ei registreeritud ja sinimustvalge oli avalikus ruumis tabu. 1882. a suurel reedel pani aga Vironia esimees Aleksander Mõtus sinimustvalge mütsi pähe ning sõitis uhkelt voorimehega läbi Tartu südalinna. Saksa buršid tõkestasid tema tee Rüütli tänaval ning rebisid mütsi peast. Sinimustvalge peakate tallati tseremoniaalselt jalge alla. See oli otsekui meie rahvusliku värvikolmiku saatuse ettekuulutus.

19. sajandi lõpu venestusaastail tõrjus tsaarivõim neid värve laulupidudelt ja muust avalikust kasutusest. Siiski oli neid järjest sagedamini näha taluõuedel - kuni uue sajandi koidikul lahvatas 1905. aasta. Viimati nimetatut on sageli peetud punaseks, ent veelgi enam oli see aasta sinimustvalge, pannes aluse Eesti aate kiirele arengule.

23. veebruaril 1918 loeti Pärnu Endla teatri rõdult sinimustvalgete lippude lehvides ette "Manifest Eestimaa rahwastele". Järgmisel päeval kuulutati sama Tallinnas. Luuletaja Juhan Liivi ammune ennustus - aga ükskord on Eesti riik! - oli täide läinud. Seljataha oli jäänud palavikuline 1917. a neljakümne tuhande (!) eestlasega marssimas Petrogradi Nevski prospektil. Tookordne sinimustvalgete lippude meri jahmatas Vene suurriigi pealinna ja tõi Eestile autonoomia.

Meie Vabadussõda, mille võidusammast me peatselt pühitseme, ei olnud meie suureks õnneks Eesti kodusõda. Lõviosa eestlastest võitles sinimustvalgete lippude all Eesti Wabariigi kaitsel. Punalippude all sõdis vaid väike osa siinsest rahvast. Meie põhja- ja lõunanaabritel ei läinud nii hästi - soomlased ja lätlased olid palju hullemini lõhki.

Nädal enne sõja puhkemist, 21. novembril 1918 kuulutas Eesti ajutine valitsus sinimustvalge riigilipuks - see oli kõnesolevate värvide esmakordne õiguslik määratlus. Ja kui neliteist kuud hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule, sõlmiti pitser sinimustvalgest niidist punutud nööriga. Leping lubas austada meie vabadust ja sõltumatust igavesti. Seda lubadust peeti vaid ühe inimpõlve vältel.

Siiski jõudis üles kasvada uus põlvkond eestlasi - Jaan Krossi põlvkond, kelle jaoks sinimustvalge lipp oli enesestmõistetav. Seda valusam ja talumatum oli kõik, mis nüüd järgnes. 21. juunil 1940 kisti korraks ja 6. augustil päriselt Pika Hermanni tornist meie lipp. See tõusis taas üürikeseks ajaks sakslaste tulles augustis 1941 ja põgenedes septembris 1944. Järgmised 45 aastat lehvis seal okupatsioonivõimu lipp. Peeti ajujahti kõigele, mis vähegi meenutas omariiklust. Isegi riietuses tuli vältida siniseid, musti ja valgeid toone üheskoos.

Kõigest hoolimata leidus julgeid koolipoisse, kes ööl vastu 24. veebruari viisid peidus olnud lipu mõne kõrge korstna otsa, kirikutorni või Vanemuise teatri katusele. Karmid karistused ei jäänud tulemata. Südames oodatud suurpäev oli 4. juuni 1984 - Eesti lipu 100. sünnipäev. Kui paguluses pühitseti seda päeva avalikult suure uhkusega, siis anastatud kodumaal sai seda teha vaid vargsi.

Tagantjärele väga silmapaistev on kirjanikest kaksikvendade Henn ja Ustav Mikelsaare tegu. Nad läksid selleks ööks Emajõe lätte juurde Väiksel Munamäel ja raiusid Kalevipoja kivisse kuupäeva „4. juuni 1984" ning arvu „100". Kõnesolev veerandsajanditagune tegu oli seotud väga suure riskiga. Seda enam oli see suure sümbolijõuga vastupanuavaldus võõrale võimule. Ja kummardus Eestile.

Juhtum pakub erilist arutlusainet veel selle tõttu, et kivi oli võetud ENSV seadusega looduskaitse alla. Võidakse küsida, kas Mikelsaared rikkusid kivi ja ühtlasi seadust. Aga me peame meeles pidama, et meie maa okupeerimisega ei tühistatud veel Eesti Vabariigi põhiseadust. ENSV seadused pole kunagi olnud ülimuslikud Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes. Meie järjekestev põhiseadus on seadnud meile hoopis üldisemad ja kõrgemad õigused ning kohustused.

Mikelsaarte loodud kiri Kalevipoja kivil annab sellele kordumatu lisaväärtuse. See on üle aegade kestev sõnum, mistõttu väärib kivi kahekordset kaitset. Lisaks looduskaitsele tuleb see rändrahn võtta ajaloomälestisena ka muinsuskaitse alla.

Aprillis 1988 tõi muinsuskaitseliikumine Tartus sinimustvalged lipud taas rohkel arvul avalikku kasutusse. Eelnenud sügisel lehvisid need mõnevõrra piiratumal hulgal Võrus. Alates 24. veebruarist 1989 on sinimustvalge lipp iga päev Pikas Hermannis. Taas on üles kasvanud uus põlvkond noori eestlasi, kelle jaoks see lipp on enesestmõistetav. Aga kas nad peaksid Jaan Krossi põlvkonna kombel muretsema, et see võidakse neil käest kiskuda?

Luuletaja Hando Runnel - tänapäeva Juhan Liiv - kirjutab oma raamatus "Väravahingede kriuksumist kuulnud" aate ja lipu seosest: "Aade on üks vaimukuju või põhimõte, mida tähtsana kaua alal hoida tõotatakse. Kõige nähtavamalt tuntakse aadet lipu kujul. Lippu pühitsetakse, lipu all antakse vanne, lippu ei lasta langeda; teda kaitstakse langemise eest elu hinnaga. Esimene ellujääja võtab langenu käest lipu ja elab ja hoiab edasi. On aatelagedaid aegu, ja on aatepimedaid inimesi alati olemas. Kunagi lippu hoidmata olevused arvavad lipu hoidmist kergemast kergeks, kerglasekski koormaks. Proovimisel tuleb meelde, kui raske on üleval hoida omaenese tühjegi käsi. Raskem veel on aga hoida lipu varrast lehviva kangaga ülestõstetud käes. Lipp on raske! Aade on raskemgi veel."

Pidagem siis luuletaja tähendamissõna iseäranis 4. juunil meeles. Heisakem kell 7 hommikul sinimustvalged lipud. Ärgu olgu ühtki valda, kel pole lipuväljakut! Ärgu olgu ühtki talu ega maja, kel pole oma lippu! Lehvigu sinimustvalge autouksel, kandkem neid värve rinnas! 4. juunil värvime Eesti sinimustvalgeks.

Lisaks avaldatud:

29.05.2009 Sakala

30.05.2009 Lääne Elu

02.06.2009 Valgamaalane

02.06.2009 Pärnu Postimees

Kunstnike sõda Eesti vabariigi vastu

2009-05-19

Kulka, kumu ja maksejõulise kunstihuvi (MaKu) kasv on Eesti kunstnikud puhunud väge täis.

Nagu hästitoidetud kodukassi meelest on pererahvas koos oma majapidamisega tema oma, peab kunstnikkond ka oma kodumaad, teisi inimesi, mälestusi ja rahvussümboleid lähtematerjaliks kunstiideede realiseerimisel. Olgu elavad või surnud, isamaalised või vastalised mälestusmärgid, kõik sobib, eriti kui kõne all on uurimuslik kunst.

Ühiskonna vaimne selgroog murdus juba kumu ehituse kampaania käigus, sest et massiivse kahtlejatevastase kampaania tulemusena ei julgenud keegi enam piiksatadagi, et ehk mõtleme veel! Kas asukoht, maht ja säilitamistingimused on selle muuseumi jaoks ikka parimad? Kahtlejad löödi avalikkuse ees risti kui madalalaubalised jõmmid.

Järgmine ofensiiv algas seoses Vabadussõja sambaga - siis saigi paljudele selgeks, et kunstnikud käsitlevad kogu avalikku ruumi oma ateljeena, kus võib vabalt mis tahes eksperimente ette võtta. Ja häda neile, kes tahavad vaid mälestada Vabadussõjas langenuid ning pidada meeles vabaduse ränka hinda - neile said kunstnikkonna poolt osaks põlgus ja sajatused.

Nüüd on käes sõja järgmine faas - kuldsed installatsioonid värsketes lahingupaikades, sest mis saab olla kunstnikule veel magusam, kui haavale soola raputamise valust karjuv inimene ning loll võmm, kes püüab ühiskonnas mingitki korda üleval hoida.

Tõeliselt hea provokatsioon ning jokk ka (juriidiliselt on kõik korrektne) - päevad läbi kõik arutavad ja kirjutavad, rahvas on tõeliselt haiget saanud.

Selle tulemusega ja kulka järjekordse rahasüstiga võib juba rahvusvahelisele biennaalile sõita.

Ootame siis kannatlikult ära, millal ja kus annab võidukas kunstnikkond järgmise lahingu.

Näiteks võiks Ülemiste järve kandis õigel hetkel lasta lendu 10 000 rahutuvi, siis oleks vahva vaadata ja filmida, kuidas Boeing järve sööstab.

Juhan Peegel nii ehk naa

2009-05-19

Täna on ajakirjandus- ja keeleteadlase ning kirjaniku Juhan Peegli 90. sünniaastapäev.

Kärkivat Juhan Peeglit ei kujuta ma ette. Paul Ariste võis pragada. Harald Peep võis karjudagi. Juhan Peeglist jäi see äratundmine, et kui temal tuli öelda kellelegi halvasti, tegi ta seda kahetsedes. Ent mitte ebamääraselt.

Õpetaja ja õpilaste tulevik

Juhan Peeglit õpetasid sünnitalu Orissaare külje all, II maailmasõda ja Johannes Voldemar Veski. Koht on alles, vesi kaevus ning tuli pliidi all. Kuna see pole rannatalu ega ka mitte majapidamine külas, on seal tulnud ise hakkama saada. II maailmasõda lõi kõik iseseisvusaegsed aated ja põhimõtted segamini. Paljudel juhtudel peksis sodiks - ehkki Eesti polnud ei kommunismi ega hitlerismi sünnimaaks. Kes väidab vastupidist ja transponeerib neid mõisteid süüdistavalt tänasesse Eestisse, laimab meid. Juhan Peegel rääkis noist asjust väga vaikselt, mitte nagu vahva sõdur ja kroonuonu.

Johannes Voldemar Veski polnud filoloogiat õppinudki ja ülikool jäi tal lõpetamata. Ta oli vana ajakirjanik, kellest sai Tartu ülikooli eesti keele lektor ning kes oli väga viljakas terminoloog ja õigekeelsuslane. Anda aastal 1951 oma aspirandile teemaks eesti regivärsilise rahvalaulu keele morfoloogia tähendas suurt julgust, sest see aine oli apoliitiline ning samas väga rahvuslik. Töö viljad on meie päralt kolme raamatuna: „Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärsis" (1982-1991; parandatud tr 2004); „Kuld on jäänud jälgedesse. Regivärsi keelest ja poeetikast" (1997) ja „Eesti vanade rahvalaulude keel" (2006). Neile tuleb lisada Juhan Peegli kaastöö „Kalevipoja" teaduslikule väljaandele 1961-1963.

Kõik need on rikkad ja, ei häbene lisada, südamega kirjutatud teosed. Kui Juhan Peeglil tuli valida, mis teemal ta kaitseb oma doktoritööd, oleks ta võinud seda vabalt teha ka regivärsi keele vallast. Uurimused olid olemas, suuresti ilmunudki. Ajakirjanduse kui eriala põhjendamine ning hoidmine Tartus tingisid aga, et oli otstarbekam esitada väitekiri eesti ajakirjanduse esiajaloost. Seegi teema oli viljakas.

Tekib küsimus, mismoodi nii viljakas töö tegelikult käis. Juhan Peegel jutustas sellest ning on kirjutanudki: igal võimalikul juhul põgenes ta ülikooli asjaajamisest Eesti Kirjandusmuuseumi keldrisse Jakob Hurda ja teiste kogutud vanade rahvalaulude keskele neid lihtsalt lugema. Mitte arhiivraamatukokku publikatsioone sirvima, vaid just originaale uurima. Võib julgesti väita, et Juhan Peegel pole oma uurimusi kuskilt maha kirjutanud. Need on iseseisvad ja mitmeti ka esmased. Ta ei põgenenud sinna aga tegelikkuse eest. Ta põgenes vale eest tegelikkuse juurde.

Pärisin temalt, kas ta tõepoolest on kogu ainese rida-realt läbi lugenud. Ei, järgnes vastus ja seejärel näitas Juhan Peegel kätega, mida ja kui palju tuleb tõsta kõrvale. Seda on vaja teha, kui sa ei taha uppuda. Oleks Juhan Peegel otsustanud teisiti, meil neid raamatuid poleks.

Personaalse ajakirjanduse mitu palet

Kui Juhan Peegel hakkas 1954. aasta septembrist Tartus ajakirjandust õpetama, siis ajas ta tegelikult sisse esimese vao. Temast alates õpetab ajakirjandust ja massikommunikatsiooni juba viies põlvkond. Alustades pidi Juhan Peegel kasutama suurt hulka metakeelseid mõisteid ehk protsesse kõrgemalt vaatekohalt kirjeldavaid sõnu. Osa selliseid tuli kohandada, näiteks „olukirjeldus". Teiste juurde jõudis ta ise. Niisugune oli „personaalne ajakirjandus" ehk väljaanne, mille peaasjalikult kirjutas kokku toimetaja ise. Selline oli Äksi pastori Otto Wilhelm Masingu (1763-1832) Marahwa Näddala-Leht (1821-1823; 1825). Mitmel põhjusel ei saanud Masingu kaastööliste hulk või võrk väga suur olla, võib-olla oli neid üle kolmekümne.

Praeguseks oleme jõudnud personaalse ajakirjanduse uude faasi. Nimelt pole enam haruldased juhtumid, kui üks ja seesama autor kas kirjutab ühte numbrisse kolm, vahel koguni neli artiklit või siis täidab saate üksi. Jutt ei ole veeru- või koguni leheküljekirjutajatest. Ma mõtlen kaastööliste arvu nappust. Demokraatia tunnuseks on olnud algusest peale hääle lahtisus ja sõna vabadus. Kui kaastööliste arv on väike, siis eelistab üks osa ühiskonnast vaikida või sunnitakse vaikima.

Ehkki Juhan Peegel ei olnud pika jutu mees, ei tea ma, et ta oleks eelistanud päris vait olla. Tegelikult õpetas ta ju seda, et teised oskaksid rääkida. Veelgi enam - et ka keel ise räägiks. Tihtipeale teeme õppejõust, olgu või lemmikustki, pelgalt inimese, kes pani hindeid ja kas sai kõigiga hästi läbi või vastupidi, oli kuri. Märksa olulisem on see, mismoodi ta oma ainest ja õpilastest mõtles. Sellesuunaline töö seisab Juhan Peegli puhul veel ees.

Muinsuskaitse meil ja mujal

2009-05-15

Eesti muinsuskaitse ajalugu on läbi põimunud naaberriikide ajalooga. Esimeseks kaitse algatajaks võib pidada Taani kuningat Erik VI Menvedi, kes 1297. aastal keelustas Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel piiramatu metsaraie. Kuninga eesmärk polnud vist küll roheline Tallinn, vaid pigem puidu säilitamine linnaehituse ja kindlustuste tarbeks. Sisult sarnast "riigikaitselist" otstarvet realiseerib ka 1666. aastal Rootsi kuningas Karl XI hooldusvalitsus oma maailma esimese muinsuskaitseseadusega, milles kohustati säilitama kuningate ja valitsejatega seotud mälestusmärke.

Esimeseks miljööala regulatsiooniks võib pidada Lübecki linnaõigust, kus uute ehitiste püstitamine oli seotud täpselt samasuguste piirangutega nagu tänapäeva miljööväärtuslikel aladelgi. Totalitaarse riigi okupatsioon tõi kaasa nii inimestekultuurihoidjate kui ka kultuuripärandi enda füüsilist hävitamist, nomenklatuurse "pärandi" ja kõikehõlmavad keelualad. Praegu sarnanevad meie muinasseadused suuresti taas Põhjamaade süsteemiga, argine tegelikkus aga vähemal määral. Lisaks oleme nii väike maa, et tõhusaks toimimiseks on vaja igal inimesel mitme eest väljas olla, sealhulgas ka igal muinsuskaitsjal. Iga seadus peab olema efektiivsem ja iga määrus selgem kui suurtes, vanades ja rikkamates riikides. Samal ajal on muinsuskaitse endiselt oma loomult samamoodi üdini rahvusvaheline ala nagu looduskaitsegi: pärand on inimkonnal ühine.

Hea tava vajab väljakujunemiseks aega

Eestis ja muinsuskaitse poolest eeskujulikuks peetavates Põhjamaades erineb riikliku tähtsusega mälestiste arv kümme korda. Kui meil on mälestisi 25 000 kanti, siis elanike ja territooriumi poolest mitu korda suuremates Põhjala riikides igas vaid mõne tuhande ringis. Kui veel lisada, et muinsuskaitse üheks peamiseks rolliks peetakse seal varjamatult ka kohaliku majanduskeskkonna elavdamist, investeerimiskliima parandamist ja uute töökohtade loomist, siis võib tõesti küsida, et milles nende eeskujulikkus siis seisneb, kui meil on palju rohkem kaitstavaid objekte ja igasugune arendamine püütakse mälestistest eemal hoida. Vahe on aga Eestis veel välja kujunemata heades tavades. Pole mõtet kaitsta hooneid, mis vajavad üsna põhjalikku ümberehitamist, kuid mille lammutamist keegi kultuurset tausta arvestades ei kavandagi. Ei ole põhjust iga mõisakompleksi iga hoonet eraldi mälestisena kaitse alla võtta, kui mõisaomanikel ei tule pähegi hakata tervikut lõhkuma või eraldi arendusprojektideks killustama. Ja plastaknad vanale puitmajale... Rootsi tudengid käivad mööda Nõmmet ega jõua ära imestada, kust küll inimestel selline mõte pähe tuli. Meil jääb ainult osundada, et ega kõik pole kuld, mis hiilgab - ja viia jutt möödunud sajandi 60.-70. aastate ehitusbuumile, mille käigus Põhjamaades entusiastlikult vanu aguleid lammutati ja asemele moodsaid maju ehitati. Aga mis siin ikka osatada, nüüd on nendestki osa kultuuripärandiks saanud. Helsingi vanasse väärikasse südamesse 1964. aastal ehitatud Makkaratalo (vorstimaja) oli pikka aega tuntud kui linna kõige inetum ehitis, mille arhitektid Viljo Revell ja Heikki Castrén kuulutati peaaegu et rahvavaenlasteks. Nüüd on maja muinsuskaitse all ja kujunenud üheks linna sümbolehitiseks.

Suurim muutja on haridus

Head tavad on alati kahepoolsed. Põhjamaade kolleegidel ei teki olukordi, kus objekt võetakse kaitse alla omanikku informeerimata ja temaga nõu pidamata (eriarvamusi loomulikult esineb). Otsuste suvalisuse vältimine on ametiau küsimus, need peavad tuginema uuringutele, metoodilistele materjalidele, füüsikale, materjaliteadusele, bioloogiale ja inimõigustele. Aja- ja põhjalikkuse mõõde, aga ka kasutada olevate ressursside hulk projektide menetlemisel erineb Eesti oludest märgatavalt. Oma osa mängib muidugi ka riigi suurus: selliseid olukordi nagu meil läinud suvel, kus kõik arheoloogid olid hõivatud ühes kohas - Tallinnas Vabaduse väljakul -, naljalt ette ei tule. Hariduslik taust määrab palju, et mitte öelda kõik. Haridus on määrav nii kodanikuaktiivsuses kui ka ametkondade tegutsemise tasemes. Eesti Kunstiakadeemia ja mitmed kutseõppeasutused on aidanud suuri lünki täita, kuid arvestades seda, et üha suurem osa projekteerijatest ja ehitajatest ajakohastab olemasolevaid ehitisi, vajaks see valdkond enam tähelepanu ka üldhariduses. Sarnaselt LääneEuroopa ja Põhjamaadega on ka meie Haridusja Teadusministeerium koostöös Muinsuskaitse Ümarlauaga asunud koolimaterjale ette valmistama. Kui Eesti koolide õppekavasid vaadata, siis loomingulistele ainetele on ehk liiga vähe ruumi jäänud. Samas julgen ennustada, et muinsuskaitse eluterved põhimõtted ei ole kliimamuutuste tähtsustamise ja säästva eluviisi üha vajalikumaks muutumise tulemusena varsti enam mingi muinashiirte pärusmaa, vaid tavalise alalhoidliku elulaadi loomulik osa.

Seadusi tuleb vaadata tervikpildis

Muinsuskaitseseadused tegelevad riikides, kus on olemas eraomand, peamiselt ühe ja sama teemaga: kuidas reguleerida riiklike huvide ja erahuvide tasakaalu, pidades sealjuures silmas veel avalikke huve. Muide, viimaseid ei ole kuskil üheselt sõnastatud ja selle all mõeldakse üldiselt kõike, mis puudutab inimeste turvalisust ja tarbijaõigusi, sealhulgas ka õigust tarbida esteetilist, mugavat ja säästlikku keskkonda. Erinevusi leiab väärtushinnangutes, millest seaduste või konventsioonide arendamisel lähtutakse. Üks omaette valdkond on vastuolude lahendamine teiste seadustega või kultuuriliste erinevustega arvestamine, klassikaliseks näiteks Euroopa Liidu puutõrva valmistamise keeld ja selle mõju põhjamaiste puukirikute argisele hooldamisele või siis jaapanlaste komme oma vanu puukirikuid perioodiliselt uuesti üles ehitada. Tegeletakse ka proosalisemate asjadega, näiteks Leedu ja Suurbritannia on võtnud eesmärgiks bürokraatlike protsesside kiirendamise ja kaitseeesmärkide suurema ühildamise planeeringutega. Merearheoloogia tähtsustub praegu kogu Euroopa Liidus, põhjuseks ilmselt suurenenud surve meremajandusele tervikuna. USAs erinevad regulatsioonid osariikide kaupa, kuid majandussurutis on seal esile kergitanud Euroopa mõistes niigi tohutult detailsete, kuid samas külluslike toetusskeemide läbipaistvuse ja kõikehõlmavuse (toetusi saab näiteks määratud protsendi ulatuses teatud töödest, mida omanik teeb ajalooliste hoonete korrastamise ja säilitamise nimel). Kinnisvaramaksuga riikides soodustatakse avalike huvide teenimist alandatud maksumääradega, ka Eestis on see mälestiste ja maamaksuvähenduse sümbioosina kõne all.

Teabelevi tähtis töö

Inglismaa muinsuskaitsejuht Simon Thurley on ülimalt populaarne telesaatejuht ja raamatuautor. Eri riikide muinasjuhid ei põlga ära naisteajakirju, et tutvustada sealgi muinsuskaitse eesmärke. UNESCO korraldab muinsuskaitse teemal joonistusvõistlusi. Riikide propagandakapitalis leidub midagi igale maitsele - lauamängudest iga-aastaste festivalideni, heategevatest ballidest lasteaiaprogrammideni. Kõik ikka selleks, et inimesed oleks innustunud ise vanu väärtusi hoidma, sest ainult seaduste või toetusmeetmete peale loota ei saa.

Ka Eesti muinsuskaitse karismaatilised juhid on teinud ära suure populariseerimistöö isikliku eeskuju, raamatute, artiklite ja avalike esinemistega, meenutagem kas või Rasmus Kangropooli, Agne Trummalit või oodakem jätkuvaid kaalukaid panuseid Juhan Maistelt, Jaan Tammelt, Anneli Randlalt, Mart Kalmult ning teistelt arvamusliidritelt. Kas me kujutaksime ette muinsusteadlikkust ilma Krista Kodrese, Jüri Kuuskemaa, Boris Duboviku, Trivimi Velliste, Oliver Orro ja veel paljude teiste aasta(kümne)te pikkuse panuseta? Eesti erinevus seisneb ehk pigem kohaspetsiifiliste uuringute vähesuses, propagandakanalite nappuses ning lääne- ja põhjapoolsete riikidega võrreldes väga tagasihoidlikus riiklike trükiste või muude meediakandjate arvus. Metoodilised juhendmaterjalid ja teaduslikud uurimused on muinsuskaitsehariduse üks alusmüüre, kuid tähtis hariduse abimees on ka Õhtulehe või naisteajakirja artikkel. Peaasi, et loetakse, kuulatakse ja kaasa mõeldakse ning saadud teadmisi praktikas rakendatakse. Muinsuskaitse vajab teatud karismaatilisust. Olemuselt alati opositsioonimaiguline (sest kaitsta on vaja millegi eest või vastu), on teabelevi rolliks ka valdkondlikest vastuseisudest tulenevatele lõhedele sildade ehitamine. Tervisekaitse ja turvalisuse eest vastutavate ametnikega vaidlevad muinsuskaitsjad igas riigis, eriti kui kõik kolm osapoolt juhtuvad olema oma ala tõelised entusiastid. Kui ühiseid eesmärke paremini mõistetakse, leitakse kergemini ka kõikidele sobivaid lahendusi. Head oma ala tutvustajad teevad ära suurema töö, kui suudaksid kümme uut seadust.

Kodanikud löövad üha enam kaasa

Eestis kui ühes omanikerikkamas riigis on väga kiiduväärne kodanikualgatus juba seegi, kui keegi üleüldse investeerib vanade hoonete korrastamisse või omandamisse kordategemise ja päästmise eesmärgil. Vaimse kultuuripärandi hoidmisel ja pärandi avaliku osa korrastamisel on tegusad olnud mitmesugused kodanikuühendused, nimetagem kas või Muinsuskaitse Seltsi, Muinsuskaitse Ümarlauda või kogudusi, mõisakoole, asumiseltse, muuseumisõprade ühendusi, kodulooringe... Need inimesed teevad tööd, milleta võiks ametkondlikud struktuurid laiali saata - sest neil poleks enam midagi kaitsta. Muinsuskaitse roll kogukonna ühendajana, identiteedi hoidjana ja omanike ning ühiskonna sidujana on üha enam fookuses nii Põhjamaades kui ka vanas Euroopas, loodetavasti üha enam ka Eestis. Meil on väga mitu põhjust saada selles osas oma vanematest kolleegidest paremateks.

Kontserdimaja tõukab Järvamaal elu käima

2009-05-07

Miks peaks inimene oma ajalise elu veetma ajutiselt suurlinna kallis üürikorteris, kui Järvamaal on küllalt looduskauneid kohti, kuhu oma kodu luua.

Miks on vaja reforme, mis toovad kaasa inimestele rohkelt probleeme alates laste pika kooliteega kuni töökohtade kaotamiste ja hirmuni, et senine elukoht jääb veelgi rohkem kiratsema?
Kõige selle põhjus on elanike katastroofiline vähenemine. Statistika järgi on õpilasi jäänud viie aasta jooksul vähemaks ligi 2000 ja edaspidi suureneb see arv veelgi.

Mida teha? Kuidas edasi minna? Mis tooks inimesed jälle Järvamaale elama?

Võrreldes suurlinnadega on ju maal elamises võlusid: looduslähedus, turvalisus, kogukonnatunne, laste kasvatamine on turvalisem ja stressivabam, rohkem ruumi elada.

Miks peaks inimene oma ajalise elu veetma ajutiselt suurlinna kallis üürikorteris, kui Järvamaal on küllalt looduskauneid kohti, kuhu oma kodu luua.
Ambla, Järva-Jaani, Esna - suurepärased ajaloolise nostalgiaga asulad, kus iga hoone viitab oma juurte tundmisele.

Neljarealine maantee tooks inimesi Järvamaale
On kaks võimalust: kas suudame seda arengumootorit ära kasutada või tõesti hääbume veelgi. Praegu tuleb kiiresti tegutseda selle nimel, et olla võitjad. Et meie lastel oleks koht, kus üles kasvada ja kuhu nad tuleksid tagasi rõõmuga.

Oleme selle nimel juba samme astunud. Eesti Kontsert eesotsas juhi Aivar Mäega näeb meie tulevasi arenguvõimalusi ja on valmis rajama Paidesse kontserdimaja, mis teenindaks Kesk-Eestit. Miks mitte ka kogu Eestit, kui siin on maailmakuulsate artistide kontserte.

Parim aeg uute ettevõtete Järvamaale meelitamiseks on Tallinna-Tartu neljarealise tee jõudmine Mäosse.
Nii Särevere-Türi-Paide-Mäo kui ka Mäo Roosna-Alliku-Aravete, Mäo-Koigi-Imavare ja Mäeküla-Sargvere-Koeru majanduskoridor oleksid võitjad. Kõik vallad võidavad.
Järvamaa omavalitsused peavad Euroopa struktuurfonde kasutades tegutsema ühiselt, et rajada Järvamaale tõelisi elanike tõmbejõude, et me ei jaotaks raha laiali, saavutamata olulisemat eesmärki.
Peame olema valmis uueks majandustõusuks, võimalused selleks on olemas, kui tegutseme üheskoos.
Paide linn on viimastel aastatel teinud jõupingutusi ja volikogu võtnud vastu radikaalseid otsuseid, et Paidest kujuneks Järvamaa tõmbekeskus.

Selleks tuleb linnavalitsusel teha veel palju tööd. Kohe algab Vallimäel ajakeskuse ehitus, millest peaks kujunema turistide lõks.

Juba praegu valmistub linnavalitsus pidama turismifirmadega läbirääkimisi, et Paidet külastaks kunagi ligi paarkümmend tuhat turisti aastas.
Ainult Vallimäest turistidele ei piisa, vaja on veel midagi. Meil on see algupäraselt säilinud vanalinn, mille miljööd korrastada on hädavajalik. Turistide toomine Paidesse loob võimaluse elavdada kogu Järvamaa muuseumide tegevust ja turismi.

Paide asukoht soodustab ka suurürituste korraldamist, selle nimel on tegutsetud. Taastame Paide laatade tava, tänavu on kavas korraldada jõululaat eriti suurelt ja kujundada see linna reklaamiürituseks.

Maakonnale vajaliku Paide spordihalli suurüritused on olulised kõigile järvakatele. Alles olid üle-eestilised tõstmise-meistrivõistlused ja praegu plaanitakse uusi üle-eestilisi spordivõistlusi.

Linna juhid on pidanud läbirääkimisi Tartu Näituste juhtidega, et korraldada Paides messe.
25. aprillil jürilaada ajal oli spordihallis esimene suurkontsert, kus esines ansambel Metsatöll.
Uued ettevõtted tagavad Järvamaa arengu
Mis saab olla veel suurem piirkonna arengumootor, kui Eesti Kontsert on valmis Tallinna, Pärnu, Tartu ja Jõhvi kontserdimaja kõrvale rajama Paide kontserdimaja.
Lisaks kujuneks majast konverentsikeskus, mis tooks Paidesse tuhandeid inimesi, sest asume ju Eesti keskel.
See on paras proovikivi ettevõtluse arengule, sest kõrgkultuuri kättesaadavus on piirkonna arengu tagaja. Seda on ajalugu juba tõestanud. See on märk, et Järvamaa on perspektiivne koht ja siia tasub investeerida.

Loodame Järvamaa rahva abile ja omavalitsusjuhtide mõistmisele, et toetada maakonna arengut. Kontserdimaja rajamine on kogu Järvamaa elu tõukejõud, mis elavdab ettevõtlust ja loob võimaluse tarbida kõrgkultuuri kohapeal. See omakorda kujundab positiivset mainet, et Järvamaal tasub elada. Nii noortel kui ka vanadel - kõikidel.

Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Kinnine avatud ühiskond

2009-04-15

VIIMASTEL «Lepakose lugemistel» 9. aprillil Suure-Jaani linnaraamatukogus tuli kõneks ka trükisõna ja internetiuniversumi suhe. Vanasti kuulus Lepakose Taevere valda. Sealt oli pärit Eesti maaülikooli kauaaegne agronoomiaprofessor Jaan Lepajõe, kelle mälestuseks need lugemised nüüd jätkuvadki.

Trükisõna võib olla ka munakarbi ümbrispapp pealkirjaga «Mahepõllumajanduslikud kanamunad». Internetiuniversumi konkreetne kuju on lauaarvuti - paljudes kodudes märksa tavalisem tööriist kui näiteks binokkel.

Kas saab rääkida õigesti? Saab küll, kui on aega, ollakse aus ja saladusi ei reedeta. Peaasi aga: kui saab suu lahti teha.

AEG-AJALT OSUTAB mõni niinimetatud arvamusliider, tegelikult hoopis enamsoodustusrežiimil töötav autor, et meil jäävad paljud tähtsad probleemid diskuteerimata. Muidugi jäävad, sest seisukohavõttude vormid pole võrdsed.

Näide. Aastaks 2012 lubatakse Paidesse uut kontserdimaja, mis maksaks praegustes hindades 130 miljonit krooni. Selle sõnumi kohta ilmus kuus internetikommentaari, nende hulgas minu oma. Tahaksin nimelt teada, kust see raha võetakse, kui Eesti Rahva Muuseumi ehitamist pole seni alustatud, Estonia ooperisaalist on olemas vaid projekt, Tallinna Linnateatri kompleks on lõpetamata ja nõnda edasi.

Riigikogu reformierakondlasest liikme Tõnis Kõivu asjaomane lühikirjutis ilmus internetti rubriiki Postimees.ee 9. aprillil kell 19.47 ning minu kommentaar selle kohta järgmisel päeval kell 2.52.

Ega siis Tõnis Kõiv hakka mulle avalikult vastama! Vastaks kultuuriminister Laine Jänes, kui keegi opositsiooni poolelt talle sellekohase arupärimise esitaks. Seega peaksin ajutiselt minema koostööle vastaspoolega (kuulun Isamaa ja Res Publica Liitu) ehk valmistama küsimused ette ja laskma nende kaudu omasid üle kuulata.
See ei ole poliitika, see on hangeldamine.

DISKUSSIOON on see veelgi vähem, sest erakondade kokkulepe riigikogu otsuse näol aastast 1996 näeb ette, et pärast Eesti muusikaakadeemia valmimist ehitatakse Kumu ja seejärel võetakse ette Eesti Rahva Muuseum. Otsuse ridade vahele kuulus veel üks põhimõtteline seisukoht. See oli järgmine: kui kolmest üks saab valmis, tuleb pingereas neljas vabaks jäänud kohale. Too olekski olnud Estonia ooperisaal.

Arvamine, et Paide kontserdimaja peab saama valmis varem kui Eesti Rahva Muuseum, on minu arvates jabur, kui meile öeldakse juba praegu, et aastal 2010 tuleb riigieelarvet senisega võrreldes kärpida veel 13 miljardit krooni.

Olgem otsekohesed: Paide kontserdimaja saab tulla kõne alla pärast Eesti Rahva Muuseumi kompleksi valmimist Tartus ja puhttehniliselt pole see võimalik enne, kui aastal 2012. Veel otsekohesemaks minnes: Eesti Rahva Muuseum, millel on tema tarvis loodud kodu puudunud juba rohkem kui sada aastat, on prioriteet ja muu tuleb pärast teda, mitte ei trügi vahele.

Heakene küll, see on minu seisukoht. Kellega ma peaksin diskuteerima? Kas rahandusminister Ivari Padariga, kes tõenäoliselt valitakse Euroopa Parlamenti, kus Paide kultuurimaja renoveerimine ja laiendamine küll prioriteet ei ole. Ometi valmivad 2010. aasta ja käesoleva aasta eelarve võimalike kärbete mustandid veel tema käe all.

MILLEST ME räägime? Rohujuure tasemel ehk argipäevasele inimesele väga lihtsatest asjadest.

Mees on töötanud neli aastat välismaal. Tema naine on olnud kodune, sest mehe ametikoha järgi teda suvalisse paika «mehele panna» ei saa. Nende vanemal lapsel, kes on tüdruk, hakkavad keeled juba segamini minema. Plika koolipanekuks peaksid vanemad koos poolteiseaastase poisiga kolima tagasi Eestisse, kus pereisale senisega võrreldavat palka ei maksta.

Me oleme lasknud vohada müüdil, nagu oleks Eesti areng päädinud ainult kinnisvaramulliga, salates häbenematult maha palga- ja haridusemulli. Investeerija ja initsiaator Heldur Meerits kirjutas kuskil, et palgad olidki liiga kõrged. Paradoksaalne küll, kuid ka haridus võib olla liiga kõrge. Mees, kellest ma eespool kirjutasin, on faktiliselt liiga kõrge haridusega (loe: kogemusega) selleks, et tulla kodumaale tagasi ühemõttelise kindlustundega.

NEIST ASJUST me ei räägi ja see ongi avatud ühiskonna kinnisuse tunnus. Me ei tahtnud elada üksi siinpool seda raudset eesriiet, mille tõmbas ette nõukogude võim. Miks me siis nüüd ehitame uut raudset eesriiet eneste keskele?

Ma ei arva, et kodu peaks olema pärani nagu Pärsia turg. Pean silmas kodudevahelist ruumi.

Eesti Rahva Muuseum 100 ja dr. Oskar Kallas

2009-04-14

See mõttekaaslaste ring, kes tegi Eesti Rahva Muuseumi avamise 1909 teoks, polnudki väga kitsas. Avamine tähendas tookord ERM-i kui seltsi (meie ütleksime praegu "mittetulundusühing" või "kodanikeühendus" ehk kolmas sektor) esimest koosolekut 14. aprillil.

Ei olnud mingit lindi läbilõikamist, sest puudus õigupoolest oma tubagi. Tehti otsuseks, et muuseumi hakkab vedama dr. Oskar Kallas (1868 - 1946), Kaarma köstri poeg, kes oli hariduselt klassikaline filoloog ja promoveerus (sai doktorikraadi) Helsingi ülikoolis aastal 1901 esimesena folkloristikas. Enne teda sokutati rahvaluuleteadus keeleteaduse alla. Klassikaline filoloogia tähendas siis kreeka ja ladina keelt, Homerost ja Vergiliust. Uue filoloogia objektiks oli näiteks keskaegne prantsuse keel.

Kogud ja probleemid

Üks muuseum on ennekõike kogud, nende korrashoid ja süstemaatika, asjatundlik personal ning kaastöölised, sellekohane maja, rahvavalgustuslik toimetamine ja rahvusvaheline koostöö. See kõik kuulub muuseumi-asjanduse aabitsasse. 1909 tuli seda aabitsat aga alles õpetama hakata, sest ERM-i kogud olid laiali, ilma ulualuseta. ERM-i kogude aluseid oli tegelikult kolm - etnograafilised esemed ehk rahvateaduslik aines, rahvustrükis ehk kõik, mis on ilmunud eesti keeles või käib eestlaste kohta ja dr. Jakob Hurda kogutud rahvaluule. Hurda kogud asusid Helsingis ja jõudsid tervenisti Tartusse 21. juunil 1927. Rahvustrükise kogumisel ja talletamisel keset venestamist on kõige suuremad teened Eesti Üliõpilaste Seltsil. Etnoloogilise materjali teadliku kogumise algust tuleb otsida Lauluisa Kreutzwaldi tegevusest, sest Võru arstina tundis ta ümbruskonna rahva kodusid ja tema kirjadest võib lugeda, mismoodi inimesed tollal elasid.

Hiljemini lisandus veelgi üks suund, milles on väga suured teened professor Paul Aristel, kauaaegsel muuseumidirektoril dr. Aleksei Petersonil jt., nimelt idapoolsete soome-ugri rahvaste aines (on olemas ka läänepoolsed soome-ugrilased, näiteks Rootsi metsasoomlased, keda 12. tunnil jõudis uurida professor Julius Mägiste). See oli võidujooks ajaga, niisiis ka poliitiliste oludega. Praegu Eesti õpetlased meist idamale enam vabalt ei pääse ja ajalooline Ingerimaa ongi segi pööratud. Siberist rääkimata.

Oskar Kallase jaoks asetus esikohale rahvustrükis ehk eestikeelne ja eesti kohta kirjutatud trükisõna. Piltlik olles - õllekapp võib õpetada küll kirja ja puu kuivatamist, ent ta ei saa õpetada eesti keelt. Eesti keelt saab õpetada üksipäinis eestikeelne trükisõna ja Oskar Kallas tahtis, et see ei jääks vedelema. Siin oli tema õpetajaks Kolga-Jaani pastor Villem Reiman, kellel oli metsa ja raba rohkem kui jutlusekuulajaid.

Oskar Kallas oli rahvuslane selle sõna õiges mõttes, inimene, kes on oma rahva eest väljas tegudes. Säärased teod ei tarvitse muutuda ajalehe esikülje uudiseks number üks ja tihtipeale on nad üsna must töö. Kui jätad selle töö tegemata, on maailm ise aga veel mustem.

Oma katus

Saaremaa on Eesti Rahva Muuseumis esindatud ka tänasel päeval: muuseumi asedirektorina töötab Pille Runnel, kelle vanaisaks oli Tartu Riikliku Ülikooli üldajalooprofessor Herbert Ligi (1928 - 1990), orissaarlane. Küsimus on järgmine - millal valmib Raadil Eesti Rahva Muuseumi esimene oma, ainult temale mõeldud kodu. Siin peaks eesti rahva ühismeel olema suurem kui hetkel, sest ERM-i ehituse rahastamine tähendab ühtlasi ka Eesti Vabariigi koostööd ülejäänud Euroopa Liiduga. Pole vaja mõistukõnet. Eesti Rahva Muuseum kui kompleks valmib Raadi mõisas siis, kui seda finantseerivad Euroopa Liit ja Eesti Vabariik koos. Mõlemal on raskusi. Selle vahega, et ERM-i funktsiooniks on olnud hoolitseda ka nende soome-ugri rahvaste eest, kes elavad Euroopa Liidust väljaspool.

Eesti on NATO kaudu sekkunud Kesk-Itta, Iraaki ja Afganistani. Vene Föderatsioon elab oma siseelu ja meil saab olla asja sealsete soome-ugrilaste juurde ikkagi harukorril. Samal ajal on meil klaasist õllekanne juba kindlasti rohkem kui puust õllekappasid. Maailm reprofileerub.

Arvestanud sellega, arvan küll, et lähematel aastatel on meil kaks (2) prioriteeti - Eesti Rahva Muuseumi välja-ehitamine ja Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn 2011 (koos Turuga). Nendest saab teine teoks varemini. Teiste sõnadega, Euroopa kultuuripealinna tullakse ilma Eesti Rahva Muuseumi oma katuseta Raadil. Kui Euroopa kultuuripealinna külalised aitaksid kaasa selle heaks, et ERM-i oma kodu ikkagi võimalikult kiiresti valmiks, oleks see tohutu teene.

See oleks väga suureks tunnustuseks ka dr. Oskar Kallase elutööle.

Muinsuskaitsjatel oli tegus aasta

2009-04-01

EELMISE NÄDALA laupäeval tulid Viljandisse Oru tänavale kokku maakonna muinsuskaitsehuvilised - aset leidis korraline Viljandimaa muinsuskaitse ühenduse suurkogu.

Osalisi saabus Karksist, Kolga-Jaanist, Pilistverest, Kõost, aga ka praeguselt Valgamaalt Helmest ja Tõrvast, mis on ju ajalooline Viljandimaa, ning mujalt. Külalistena olid kohal Viljandimaa muinsuskaitseinspektor Anne Kivi ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

ANNE KIVI kõneles ees ootavast muinsuskaitsekuust ja sellega seotud arvukatest üritustest kogu Eestis. Ta avaldas lootust, et ka Viljandimaa muinsuskaitsjad löövad neis agaralt kaasa.

Helir-Valdor Seeder teadvustas koosolijatele, et põllumajandusministeeriumi kaudu on võimalik saada abi kiviaedade taastamiseks. Huvi ajalooliste kiviaedade ennistamise vastu on suur ja toetuse taotlusi on laekunud kümme korda rohkem, kui neid on võimalik rahastada.

ÜHENDUSE esimehe Jaak Pihlaku aruandekõnest selgus, et Viljandimaa muinsuskaitsjate tegevus oli 2008. aastal innukas ja mitmekesine.

Korraldatud on koristustalguid kalmistutel, näiteks Viljandi Vanal kalmistul, Hallistes ja Kolga-Jaanis. Oma osa on antud mälestusmärkide püstitamisse (Paistu vallavanemale Hans Ulgile, peaminister Ado Birgile ja riigisekretär Theodor Andreas Käärikule, samuti Tarvastu kihelkonna Vabadussõjas langenute ausammas). Lõpuks teostus ka Vabadusristi kavaleri August Kengi ümbermatmine Halliste surnuaiale.

Möödunud aasta suursündmuseks maakonna ja ka Eesti ulatuses kujunes Karksi kihelkonna Vabadussõja langenute mälestussamba taasavamine Karksi-Nuias.

MUINSUSKAITSJATELE tegid rõõmu hästi õnnestunud kindral Johan Laidoneri 125. aastapäeva tähistamine Viljandis ja Viiratsis, Eesti riigimehe Jüri Vilmsi 120. aastapäeva üritused Pilistveres ning paljud teised ettevõtmised.

Märkimisväärsed sündmused olid ka Viljandimaa muinsuskaitse ühenduse 20. aastapäeva tähistamine möödunud aasta novembris Viljandi Pauluse kirikus ja pärimusmuusika aidas.

Muinsuskaitsjad jätkavad Eesti ja Viljandimaa minevikupärandi hoidmist ja teadvustamist.

Lootust ei tohi kaotada

2009-03-03

Mis teeb ühe arvult väikese rahva selliseks, et tal on riik ja keel ja kultuur ning tahe kõike seda hoida?

Ajaloo-, aga küllap ka ühiskonnaõpetuse ja kirjandustunnid annavad meile ülevaate sellest, kuidas tekkis ja edenes rahvuslik ärkamine XIX sajandil ning kuidas võideldi kätte oma riik XX sajandi algul. Nimed nagu Kreutzwald, Hurt ja Päts ning Laidoner ja Tõnisson peaksid kõigile tuttavad olema. Me teame neid alusepanijatena. Aga nende kõrval olid paljud teised, ja tegelikult on Eesti - ehk see, mis meil täna riigi ja rahvana on uskumatult paljude tublide ja isamaad armastavate inimeste töö tulemus.

Öeldakse, et kõige ohtlikum on rahvaste jaoks ükskõiksus ja lootuse kaotus. See, kes teab, et «ilus on maa, mida armastan» (Hando Runnel), ei saa olla ükskõikne.

Samuti ei tohi elus kunagi kaotada lootust. Eesti on jälle vaba just selle pärast, et meie vanemad ja vanavanemad ei kaotanud lootust pool sajandit kestnud okupatsiooni ajal. Nad ei kaotanud lootust siis, kui nad olid küüditatud või alandatud või leinas.

Järelikult ei ole põhjust kaotada lootust majanduskriisigi pärast, sest ajaloos võib hullematki ette tulla. Vaadakem siis seda kui väljakutset - eestlane peab olema nupukas ja meisterlik, haritud ja sihikindel. Ja nagu te olete nõudlikud iseenda vastu, olge seda ka poliitikute vastu!

Mitte miski ei mõju poliitika kvaliteedile paremini kui tark ja haritud valija. Ja miski ei ole riigile vajalikum kui aus, haritud ja ettevõtlik inimene.

Hoiame üksteist ja oma lähedasi!

Õnnelik kuraditosin

2009-02-14

8. veebruari ilusal hommikul kogunesid Tiirimetsa kodukultuuriseltsi Küünal liikmed koolimajja. Ülakorruse köök, saal ja laoruumid olid sigimist-sagimist täis.

Käis laua katmine, lisaks nõudele said lauale sätitud võileivatordid, võileivad, stritsel, kringel ja tort. Suurem osa laual olevast toidust oli seltsinaiste omavalmistatud. Kui Oeselg Anne pildi tehtud sai, siis võis pidu alata.

"Ah juba kolmteist aastat?" - "Kuraditosin aastaid koos käidud!" - nii algas arutelu. "Kolmteist aastat, mõelda vaid..." lausus Prei Erna. Ottis Milvi kohe järgi: "Vaat kui tublid need asutajaliikmed olid."

Tublid tõesti - asutada selts ja suuta see elus hoida, ega see nii lihtne ka pole. Nende aastate jooksul on tehtud palju, kaugetel maadelgi käidud ja Eestimaad nähtud. Sellel pühapäevasel päeval ei räägitud sugugi minevikust, vaid ikka sellest, mis tulemas on.

Seltsi esinaine Juuli Pihl alustas juttu, kuidas edasi minna. Nimelt oleks vaja uus juhatus valida, aga õnneks või kahjuks ei olnud hääleõiguslik kogus liikmeid koos. Järgmiseks teemaks olid 2009. aasta tegemised.

Kolmeteistkümnendamal tegutsemise aastal pühendub selts õppimisele. Teemad, mille osas õpetussõnu oodatakse, said sellised: riideesemete uuendamine / kaasajastamine, puhastusvahendid meie kodudes, rahvameditsiin, esmaabi, magustoidud meie laual, lapitöö uuemad tehnikad, mesindus, viljapuude lõikamine, Saaremaa mõisad, jõuluehete ja -kaartide valmistamine, seente tundmaõppimine.

Õppimist on palju, seega on igas kuus käsil üks teema. Lisaks mahuvad plaani sõit Kambjasse, jaanipäev, Salme Suvi, küladepäev ja loomulikult seltsiliikmete sünnipäevad. Kevadtööd vajavad hoogtööpäeva, jaanituleplats korrastamist. Neid töid ja tegemisi Tiirimetsa endises koolimajas jagub. Annaks taevataat jõudu ja tahtmist kõik teoks teha, kuigi suurem abi oleks projektirahadest.

Toit oli maitsev ja päev tegus, lepiti kokku uus pühapäev ning kellaaeg ikka sama, kell 11. Ühiselt pesti nõud, korrastati laud ja ruumid. Ikka nii nagu see kuraditosin aastat ennegi tehtud. Veel kord palju õnne Tiirimetsa kodukultuuriseltsile Küünal!

„Detsembrikuumus”, riigi tellimus ja propaganda

2009-02-06

Vabariigi juubeliaasta tõi palju muu kõrval teadupärast kaasa ka mängufilmi „Detsembrikuumus" ja teleseriaali „Tuulepealne maa". Mõlemad on pälvinud üksjagu tähelepanu, mõlemad on leidnud nii veendunud pooldajaid kui vihaseid vastaseid, mis on maailma kõige loomulikum asjakäik.

Kirjutama sundis muu. Nii „Detsembrikuumuse" kui „Tuulepealse" põhifinantseerijaks oli riik, mistõttu mõlemad on saanud kriitikuilt otsaette sildi „riigi tellimus" või „tellimustöö", kusjuures tavaliselt on selguse mõttes lisatud sõnad „riiklik propaganda". Pean tunnistama, et olnud osaline mõlema stsenaariumi loomise juures, tekitavad need sildid - ehkki nende kasutuselevõtt oli ootuspärane - minus mitmel põhjusel tõsist meelehärmi. Mis teeb tellimustöö tellimustööks? Loomulikult põhjuste ja tagajärgede ahel: on tellija, kes tahab teatavat sorti saapaid (ülikonda, mängufilmi, maali), ja on tegija, kes kokkulepitud tasu eest teeb tellijale soovitud toote. Kogu protsess algab tellija soovist ja tema nägemusest, alles seejärel tuleb tellimuse täitja ja täitmine. Mis puutub „Detsembrikuumusse", siis siin käis kõik vastupidi.

See projekt ei alanud üldsegi mitte riigi tellimusest, vaid kellegi isiklikust mõttevälgatusest kuuvalgel ööl. Sellised mõttevälgatused ei ole Eesti riigis muuseas kellelegi keelatud, ka Andres Maimikule mitte. Mõte kogus jõudu, arenes, edenes, leidis toetajaid ja jõudis tootmisfaasi künnisele. Ning alles selles järgus - kui intensiivselt otsiti ja osalt oli ka juba leitud rahastajaid - kuulis produtsent juhuslikult, et riigil on kavas 90. aastapäeva puhul finantseerida üht sobilikku filmi, soovitavalt Vabadussõjast. Produtsendil ja teistel projekti pöidlahoidjatel kulus üksjagu aega ja vaeva tegemaks juubeliraha jaotajatele selgeks, et tegelikult nad ei soovigi nii väga filmi Vabadussõjast, vaid hoopiski 1924. aasta mässu mahasurumisest. (Nali.) Otsustavaks osutus ilmselt tõsiasi, et tegelikult valikut polnud: aega oli jäänud nii vähe, et jäi üle finantseerida kas „Detsembrikuumust" või ajada läbi ilma juubelifilmita. Täiesti uue filmiprojekti käivitamine stsenaariumi väljaarendamisega alates pluss ülesvõtmine ja montaaž poleks mingil juhul ajaraamesse mahtunud. Rahajaotajad - tunnustatud kunsti- ja kultuuriinimesed - kaalusid asjaolud läbi, tutvusid põhjalikult pooleli projektiga ja langetasid otsuse. Raha eraldati ja tootmine läks käima, kusjuures riik ei esitanud produtsendile ega režissöörile ei sisu ega vormi osas mingeid tingimusi, eeldades lihtsalt, et valmis tehakse enam-vähem seesama film, mille tegemine juba käis. Mitte mingi muu. Ja tehtigi enam-vähem seesama film.

Mille poolest on „Detsembrikuumus" siis tellimustöö? Mitte millegi poolest. Ta on sama palju tellimustöö, kui suvaline Estonia ooperilavastus või ERSO kontsert. Või koguni PÖFF. Tegemist ei ole riigi nõudmiste ja soovide järgi valminud ülikonnaga, vaid põõsast leitud klaveriga, mida oli vaja ja mis kogemata kombel sattus olema õigel ajal õiges kohas. Ühesõnaga: „Detsembrikuumust" saab ja tuleb kritiseerida nii nagu iga teistki filmi või teatrilavastust, alustamata oma kriitikat mõttekrambiga, et „tellimustöö, mis sellisest tahta, see ju propaganda". See on lihtsalt ebaprofessionaalne ja madal. Ning seda tahan ma öelda ka Jaan Ruusile. Kui küsisin talt eraviisiliselt, mis põhjusel ta „Detsembrikuumust" propagandafilmiks nimetab, ei suutnud ta mulle vastata. On see kriitika? Kuid kirjeldatu on vaid isiklikum ja seetõttu vähem tähtis pool minu meelehärmist. Teine ja sutike tummisem pool seisneb selles, et sõnad „riigi tellimus" või „riiklik propaganda" ülepea nii halvasti kõlavad. Kas meie riik on mingi kuritegelik organisatsioon, mille tellimuse täitmine on automaatselt taunitav ja selle tulemus automaatselt propaganda? Tean, et paljud vastaksid sellele pikemalt mõtlemata: jaa! Loomulikult on! Igasugune riik on kuritegelik ja Eesti riik veel eriti! On veider, et selletaolist leksikat peetakse sügavamõtteliseks, ja veel veidram, et seda peetakse eriti kohaseks kunstnikele.

Ma ei ole kunagi õieti aru saanud, miks Eestis, kui mitte mujalgi, on levinud arvamus, et tõeline kunstiinimene saab olla vaid see, kelle vaimne areng peatus kuskil teismeliseeas. Õnneks levitavad seda seisukohta rohkem need, kes armastavad kunsti ümber sumiseda, ja hoopis harvemini tõelised loojad. Meenutagem, et riik tellib palju muudki, mitte ainult mängufilme. Näiteks haridust, makstes kinni teatava hulga üliõpilaskohti. Kas sel viisil hariduse omandanud neurokirurgi tuleks suhtuda põlastavalt - „sul ju riigi tellitud haridus kupli all, teadagi..."? Riik korraldab pensioni kogumist ja jaotamist - kas riiklik pension tuleks ära põlata, kuna see on riiklik? Kas üldlaulupeole tuleks boikott korraldada, kuna selle peo põhifinantseerija on riik ning järelikult on tegemist riigi tellimusega ja loomulikult siis ka riikliku propagandaga? Kas Ernesaksa „Mu isamaa" kavvavõtmine riigi finantseeritud üritusel teeb sellest teosest kunsti asemel propaganda? Jah, see kole sõna „propaganda". Või siiski mitte nii väga? On ju nähtud teleklippe „tarbi vähem kolesterooli" ja plakateid „ära joo ennast lolliks". On see propaganda? Jah, on. On see paha? Ei ole. See on täiesti õigustatud ning vajalik propaganda. Propageerida saab nii headust, mõistmist, tublidust, teadmisi kui sadat muud kiiduväärset asja. Kuid propageerida saab muidugi ka valet, valetamist, vägivalda, sallimatust ja nõnda edasi. On „Detsembrikuumus" või „Tuulepealne maa" (või ka näiteks „Nimed marmortahvlil") milleski sellises süüdi? On's pahad liiga pahad ja head liiga head? Minu meelest mitte. „Detsembrikuumuse" esipaha loeti mitme kriitiku poolt koguni üleliia sümpaatseks, esihea aga üleliia mökuks. Ka „Tuulepealse" kõige negatiivsem põhitegelane ei olnud üheplaaniline. Mis ei tähenda, nagu poleks nii filmil kui seriaalil olnud nõrkusi.

Kuid neist võikski rääkida, ilma sisutute siltideta. Muide, huvitav detail: „Detsembrikuumuse" tegemise ajal vaidlesid produtsent ja stsenarist ägedalt Eesti sisekaitseülema kindral Undi tegelaskuju üle. Stsenaristi meelest oli tegemist julge mehega, kes võttis väga suure vastutuse, riskis terve riigiga, kuid, nagu lõpuks selgus, päästis nii riigi kui rahva. Produtsendi meelest tulnuks temast kujundada lurjus, alatu äraandja - ja seda eeskätt põhjusel, et ta kuulus Eesti Vabariigi kõrgemasse juhtkonda. Juhtkonda kuuluv isik ei saa kinolinal olla positiivne. „Me ei tee siin propagandat!" põrutas produtsent. Selline argument võttis mõne asjaosalise päris tummaks. Stsenaristide jonni tõttu jäi Undi tegelaskuju vähemalt mitmeti mõistetavaks, ehkki mitte positiivseks. Mis võib-olla oligi kõige parem. Irooniline, et süüdistamine propagandas koos sildiga „tellimustöö" tuli siiski. Ma mõistan suurepäraselt, et kroonukunsti pealetungile tuleb vastu hakata. Kuid meil pole seda pealetungi olemaski. On vaid marksistlik mõttekramp, et kunstnik peab riigiga - ekspluateerijate vägivallaorganisatsiooniga - tingimata sõjas olema. Kui saaks sellest krambist ükskord üle?

Intervjuu: Arvo Valton: ma ei usu kultuuri allakäiku

2009-01-30

Tänavu Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks valitud kirjanik Arvo Valton rääkis ERR Uudistele enda kavatsustest uues ametis, Venemaal elavatest soome-ugri rahvastest ja eesti kultuuri olukorrast majanduskriisi tingimustes.

Mis on Teil vabade kunstide professorina kavas?

Kevadsemestril tahaksin rääkida kirjandusest ja oma kogemustest kirjanduses, veel filmikunstist, mida ma olen õppinud viis aastat (stsenaristikat), ja kolmas teema oleks tõlkimine, millega ma olen viimastel aastatel väga palju tegelnud.

Seejuures on mul ka väike plaan panna tudengid tegema midagi loomingulist - väikest etüüdistsenaariumi ja tõlkeid. Aga sügissemestri tahaksin pühendada tervenisti soome-ugri kultuuridele, mida ma loen ka Tallinna Ülikoolis.

Kas uue presidendi ajal on soome-ugri rahvaste elu Venemaal kergem või raskem?

Venemaal ei ole ju uut presidenti! President või vähemalt kogu asja juht on ikka seesama. Ja kahjuks see president ei ole veel ilmutanud üheski punktis iseseisvust, kuigi väike lootus oli.

Aga mingi läbimurre on seal toimunud selles mõttes, et kas või alternatiivina toimus see Saranski... puhas Potjomkini küla (soome-ugri rahvaste kultuurifestival 2007. aasta juulis - toim). Aga ikkagi, et ta toimus - juba see on hea. Ja Hantõ-Mansiiskis (soome-ugri rahvaste maailmakongressil juunis 2008 - toim) käis kohal Medvedev ja tähelepanu oli ülevenemaaline. Ja igal juhul see kusagil tuleb positiivselt välja.

Me oleme saanud neid toetada ju ikkagi mitmes punktis. Kahjuks muidugi rahad, mida nad saavad oma kultuuri edendamiseks, on väikesed ja surve on jätkuv. Ajaloos on neid röövitud nii kaupmeeste poolt kui ka administratsiooni poolt igati nöögitud. Ja üks hullemaid tegureid oli võib-olla vene õigeusk, kes võttis ära nende traditsioonilise kultuuri. Võttis neilt isegi nimed ära, mida teised usu variandid ei ole teinud.

On raske öelda, mis nende rahvastega juhtub, aga mina ise ikka loodan - muidu ma ei tegutseks -, et need suuremad rahvad vähemalt võivad jääda püsima.

Mis peab Vene lihtsate inimeste kohta ütlema: nende poolt ei ole halba suhtumist või vägisi ümberrahvastamise tahtmist, kuigi mõistmatust on palju. Muide, näiteks mul viimastel kirjanduse loengutel oli väga palju vene tütarlapsi ja nad olid väga tublid. Tulid neid soome-ugri kirjanduse loenguid kuulama.

Ja teisest küljest me peame arvestama, et vene rahva geneesis on vähemalt 50% soome-ugrit. Nad on ju ise vähemalt poolest saadik soomeugrilased kõik, aga see Vene šovinism on muidugi just administratsiooni tasemel olnud kaunis jälk läbi ajaloo.

Venemaa soome-ugri rahvaste õitseajad olid kahekümnendad aastad, bolševismi aeg oli nende hea aeg. Kolmekümnendate repressioonid muidugi hävitasid nende tärganud intelligentsi täielikult.

Aga uppuja päästmine on kõigepealt uppuja enda asi ja kui nad ise tahavad ellu jääda, siis see on ikkagi kõige olulisem. Kõrvalt saab natuke toetada neid.

Millise rahva juures Te näete kõige suuremat tahtmist ellu jääda?

Ma nimetaksin kõiki neid viit suuremat rahvast: need on siis komid, udmurdid, marid ja ersad- mokšad, keda kokku võib mordvalasteks nimetada. Kõige tugevam on praegu vaieldamatult udmurdi kirjandus ja kultuur. Aga iseloomult on nad suhteliselt leplikud ja mitte väga võitlejad.

Kõige julgemad ja kõige võitlevamad on marid. Aga miskipärast nende kunst ja kultuur jääb võib-olla alla...

Väga andekaid inimesi on mordvalastel. Võtame kas või ajaloost kaks suurt võitlejat: Nikon, kes tegi usureformi, ja tema vihane vastane Avvakum. Mõlemad olid mordvalased. See näitab, et vene kultuuris on nende osa nii tohutu olnud - nagu tatarlaste osa näiteks.

Väga iseseisvad on komid, kõige osavamad ja intelligentsemad võib-olla. Aga nende olukord ei ole väga kiita, sellepärast et nad olid ühed esimesed, kes ristiusustati - pärast karjalasi sattusid nad Novgorodi mõjusfääri.

Iga rahvas on isemoodi, aga ma arvan, et nendel neljal või viiel rahval on siiski perspektiiv ellu jääda. Kõik oleneb sellest, kuidas impeerium edasi toimib ja käitub. Pole ju ükski impeerium jäänud ajaloos lagunemata, nii et see on võib-olla see šanss.

Mis on Teile eesti kultuuris viimasel ajal rõõmu teinud?

Seda on palju. Kui me mõtleme näiteks arvudele, võrdleme Nõukogude aega - kui palju raamatuid ilmus, kui palju nüüd ilmub. Seda on vähemalt viis korda rohkem. Ja siin ongi meie vahe Venemaa soomeugrilastega määratu. Kui meil ilmub kümme raamatut iga päev - vähemalt kümme eestikeelset raamatut, siis neil mõnel aastal ilmub 10-20 omakeelset raamatut, noh, udmurtidel rohkem...

Näiteks Mordvas oli 2000. aastal kirjanike kongress ja eelmisel aastal ei olnud seal ilmunud ühtegi omakeelset raamatut. Raha lihtsalt ei olnud.

Nüüd oleme natuke saanud toetada isegi nende debüüte ja see on ka oluline. Aga kirjandus on olemas ja vahvaid tegijaid on kõigil neil rahvastel.

Ja me oleme neid tõlkinud palju, juba selles uues programmis 30 raamatut välja andnud. Suurt tähelepanu see meie ühiskonnas ei ole leidnud, aga nad on olemas.

Sama on kontsertide, näitustega. Maailm on lahti ja see on kõige olulisem. Häid tegijaid tuleb - noori, täiesti tasemel. Annaks ainult jumal, et nad laiali ei jookseks, et nad ikka jääksid Eesti-keskseks - nii meie head interpreedid kui ka heliloojad või lauljad.

Ja tore on, et ka need, kes olid sunnitud ära minema, nagu Neeme Järvi või Arvo Pärt - nende Eesti-sidemed on ikka niivõrd tugevad ja nad on jäänud eestlasteks.

Ja kuigi me oleme nii väike rahvas, loodame, et jääme veel tükiks ajaks ellu. Aga kahjuks ei õnnestu 200 aasta pärast hauast välja tulla ja vaadata, mis siin on juhtunud.

Kas Te ei karda, et jääte viimaseks vabade kunstide professoriks Tartu Ülikoolis - et hoitakse raha kokku ja kaotatakse see amet ära? Ja kuidas majanduskriis üldse kultuurile võib mõjuda?

Ma ei usu seda eriti - miks peaks? Kogu see jutt sellest suurest langusest on psühholoogiline rohkem, kui tegelik arv on. Kapitalistlik süsteem on selline, et on tõusud-mõõnad, ja pole ükski asi põhja jäänud. Pärast väikest mõõna on jälle tõus.

Võib-olla oleks uhke olla viimane mingis asjas - nagu liivlased vaidlesid, et kes on viimane passi järgi liivlane. Aga näed - tuleb jälle noori liivlasi peale, luuletajaid tuleb, isegi raamatuid ilmub liivi keeles. Nii et asi ei ole nii hull, kuigi juba pandi täielik kriips peale sellele rahvale.

Aga rääkida praegu, et meil toimub mingisugune allakäik kultuuris - mina küll ei saaks seda mitte kuidagi öelda. Kultuurkapital toimib. Ja siin te olete - kõik te ju teete midagi, igaüks. Ega see ei ole ühe või kahe inimese tegu ja töö. See on meie kõikide ühine töö.

Ja eestlane on juba kord selline individualist - igaüks tahab ennast teostada ja tänu sellele meil on ka palju saavutusi olnud. Nii et mina küll ei näe mingisugust langust.

Kui mõnel pankuril vaesekesel ainult neli miljardit oli kasumit pangal, palju vähem kui eelmisel aastal - no küll on kurb! Aga mind jätab see üsna ükskõikseks, ausalt öelda.

22 000 mõrvatud Poola ohvitseri - miks lääs kõik need aastad vaikis?

2009-01-17

Läinud nädalal näidati lõpuks ka ETV-s Andrzej Wajda laia tähelepanu pälvinud filmi «Katõn». Tegemist pole kindlasti kerge filmiga. Linateos on sünge ning tekitab ebamugavaid küsimusi, kirjutab ajaloolane ja riigikogu liige Mart Laar.

Tõde Katõni veretööst ehk ligi 22 000 punaväe kätte langenud Poola ohvitseri mõrvamisest NKVD poolt 1940. aastal oli teada juba ammu. Ometi võttis aastakümneid aega, enne kui seda ametlikult tunnistati. Kommunistliku maailma soov tõde varjata on omast kohast arusaadav - tõde on sedavõrd valus, et valetamine kuulub lahtutamatult kommunismi teostamiskatsete juurde. Kommunistide valed poleks aga kunagi olnud sedavõrd levinud ning tunnustatud, kui sellele poleks kaasa aidanud lääne vaikimine.

Miks see nii juhtus? Miks ei soovinud lääs kuulda tõde kommunismi kuritegudest? Miks lääs vaikis? Vastust neile küsimustele pole kerge anda. Jättes siinkohal kõrvale kohalike kommunistide sepitsused, seletatakse lääne vaikimist kommunismi kuritegude suhtes tavaliselt asjaoluga, et pikka aega polnud neist seal objektiivset informatsiooni. Paraku ei vasta see seletus tõele. Katõni juhtum on selle hea näide.

Teated Poola ohvitseride hukkamisest Katõnis jõudsid maailma 13. aprillil 1943, mil Berliini raadio hommikusaade tegi teatavaks Smolenski lähedal hukatud Poola ohvitseride ühishaua leidmise ning kutsus rahvusvahelisi eksperte osalema mõrvasid uuriva komisjoni töös. Kuigi lääneliitlased ilmutasid avalikult imestust ja kahtlusi esitatud teadete kohta, tembeldades need Saksa propagandaks, oli neile häirivat informatsiooni Poola Londoni eksiilvalitsuse vahendusel jõudnud varemgi.

Poola eksiilvalitsuse saadik USAs Jan Ciechanowski informeeris juba 1940. aastal USA võime kahtlustest, nagu oleks Stalin lasknud suure osa vangi langenud Poola ohvitseridest mõrvata. 1942. aastal saatsid ameeriklased Pärsiasse pääsenud Andersi armee juurde oma Poola päritolu luureohvitseri kindralleitnant Henry Szymanski, kelle raport süüdistas otseselt Stalinit Poola ohvitseride tapmises. Sama kinnitasid mitmed teised samast piirkonnast saadetud USA diplomaatide raportid.

Saksamaa poolt teatavaks tehtud informatsiooni ning rahvusvahelise uurimise järel kohtus Roosevelt isiklikult oma vana sõbra, eriesindajaga Ankaras George Howard Earle III-ga, kes oli kokku pannud põhjaliku raporti Katõni massimõrvast, süüdistades selles üheselt Stalinit. Earle oli ka esimene, kes avas oma raportis massimõrva põhjuseid, selgitades seda Stalini sooviga Poola oma kontrolli alla saada.

Paraku lükkas Roosevelt Earle'i raporti ühemõtteliselt tagasi, kuulutades talle, et tegemist on «sakslaste vandenõuga». Kui kibestunud Earle ähvardas enne Jalta konverentsi 1945. aasta märtsis oma raporti avalikuks teha, keelas Roosevelt selle kategooriliselt ära ning lasi Earle'i Samoasse saadikuks saata.

Kalevi alla pandi ka ameeriklasest sõjavangi kolonelleitnant John van Vlieti põhjalik raport 1945. aasta kevadel, Saksa vangistusest vabanemise järel. Van Vliet oli üks neid lääne sõjavange, kelle sakslased olid arvanud Katõni uurimiskomisjoni koosseisu. Van Vliet ei lasknud end Saksa propagandal ära kasutada ning keeldus kategooriliselt igasugustest avaldustest, tutvudes samal ajal põhjalikult komisjoni tööga.

Vabanemise järel esitas ta USA luurele põhjaliku raporti, kus üksikasjalikult kirjeldati Katõnis avastatut ning kinnitati Nõukogude poole süüd massimõrvas. Mis aga veelgi hullem: USAs mindi aktiivselt kaasa Nõukogude propagandakampaaniaga. Katõni veretööst rääkivaid Poola pagulasi süüdistati USA ajakirjanduses Vene-vastasuses ja vaata et natside toetamises. Ajakirjandusele oli antud ühemõtteline korraldus Katõni veretööst võimalikult vähe kirjutada ning kui seda mainida, siis süüdistada selles sakslasi. Sama korraldus oli antud raadiojaamale Ameerika Hääl.

Piisavalt tõendeid Katõni veretöö toimepanijate kohta oli ka Suurbritannia valitsuse käsutuses. Juba 1939. aastal andis Suurbritannia saadik Poola Londoni eksiilvalitsuse juures Owen O'Malley oma raportites põhjaliku ülevaate Nõukogude Liidu poolt vallutatud Poola aladel valla päästetud terrorist, küüditamistest ja arreteerimistest.

Kuigi Suurbritannia ametlik reaktsioon 1943. aasta kevadel Saksa teadetele Katõni massimõrvast oli ühemõtteliselt eitav ning ümberlükkav, asusid nad ometi salaja asja uurima. 24. mail 1943 saatis O'Malley Suurbritannia juhtidele oma esimese raporti, mis viivitamatult salastati ning sai avalikuks alles aastakümneid hiljem.

O'Malley asjalik raport kinnitab üheselt NSV Liidu süüd Poola ohvitseride tapmises. Kuigi välisministeerium üritas O'Malley raportit ettevaatlikult kritiseerida, oli tõe summutamiseks veelgi tõhusam kuulutada see mitteeksisteerivaks, mida ka tehti. Kui NSV Liit 1944. aastal pani tõe varjamiseks kokku nn Burdenko komisjoni, mis süüdistas Katõni mõrvades sakslasi, paluti O'Malleyl uus raport koostada.

11. veebruaril 1944 esitas O'Malley oma teise raporti, kus lükkas Burdenko komisjoni tulemused ümber, soovitades valitsusele samas «toimunu oma südametesse raiuda, kuid sellest mitte kunagi mitte midagi rääkida». Selle taktika järgi Suur-britannia juhid ka käitusid. Kui Roosevelti puhul võib tunduda võimalikuna, et ta tõepoolest uskus, et tegemist on Saksa propagandaga, siis Winston Chur-chill oli Stalini süüs veendunud. Ta ei tõstatanud seda küsimust Staliniga aga kunagi, samas oli Churchilli poliitika NSV Liidu suhtes ameeriklaste omast tunduvalt realistlikum - ta vähemalt teadis, kellega tal Stalini puhul tegemist on.

Kui selline poliitika võis Natsi-Saksamaaga peetava sõja ajal veel kuidagi arusaadav olla, siis raske on aru saada, miks tuli tõe varjamist ning olemasolevate asitõendite salastamist jätkata pärast sõja lõppu.

Nii näiteks kuulutasid USA ja Suurbritannia salajaseks nende kätte langenud Luftwaffe õhufotode arhiivi materjalid, kus muu hulgas olid enne Saksamaa kallaletungi pildi peale jäänud Katõni metsast leiduvad hauad.

Avalikkuse surve USAs muutus 1950. aastate alguseks siiski sedavõrd suureks, et Trumani administratsiooni vaiksest vastuseisust hoolimata moodustati 1952. aastal USA Kongressi uurimiskomisjon, mille lõppraport süüdistas üheselt NSV Liitu Poola ohvitseride mõrvamises ning nõudis küsimuse viimist rahvusvahelisele areenile. Seda USA võimud siiski ei teinud, üritades Katõni kuritegude teadvustamist pigem summutada kui sellele kaasa aidata.

Veelgi hullemad olid lood Suurbritannias, kus ametlikul tasemel ei tunnustatud NSV Liidu süüd Katõni massimõrvas sisuliselt külma sõja lõpuni välja. Briti valitsuse käsutuses olevad materjalid salastati, Briti välisministeerium tõrjus järjekindlalt erinevatest allikatest lähtuvat informatsiooni Nõukogude osaluse kohta Katõni veretöös. Suurbritannia suhtus negatiivselt USA Kongressi komisjoni töösse, veeretades selle tegevusele kõikvõimalikke takistusi. 1956. aastal ignoreeris Foreign Office talle saabunud arvukaid pöördumisi Katõni küsimuse tõstatamiseks seoses Nikita Hruštšovi visiidiga Inglismaale.

See võinuks välisministeeriumi arvates kahjustada reforme kommunistlikus blokis ning eriti Poola rahvuskommuniste, kellele Londonis suuri lootusi pandi. 1970. aastate alguses tegi ametlik London kõik endast sõltuva, et takistada Katõni memoriaali püstitamist Londonisse, kinnitades, et selline projekt «ei too mingit kasu Briti huvidele, küll võib neid aga oluliselt kahjustada». Brittide mitteametlik seisukoht on hästi kokku võetud ühe nõupidamise protokolli sattunud lausesse: «Ma kardan, et me kõik teame, et venelased tegid seda, kuid me pole valmis seda avalikult tunnistama.»

On raske mõista, miks otsustati läänes asuda tõde varjama. Kõige lihtsam seletus on, et Teise maailmasõja ajal oli läänel Stalinit sedavõrd vaja, et reaalpoliitikast lähtudes otsustati teda mitte ärritada. Surnud tuleb jätta surnutele ning vaadata tulevikku, kust vastu vaatavaid probleeme Smolenski lähedal asuvad vanad hauad kuidagi lahendada ei aita.
Reaalpoliitiliselt oli selline seisukoht põhjendatud. Lääne demokraatiatel oli tõepoolest vähe valikuid või õigemini polnud neid üldse. Riigi, mille kaitsmiseks lääneriigid sõtta läksid, Hitleri omaaegsele liitlasele ja partnerile Poola hävitamises Stalinile mahamüümine tundus lääneriikidele möödapääsmatu pahena.

Samas oli reaalpoliitikal oma pahupool. Tõe tunnistamine Katõni kohta või vähemalt seda puudutavate andmete avalikustamine oleks NSV Liidu juhtkonda kindlasti äärmiselt ärritanud, eraldi rahu sõlmimiseni Saksamaaga oleks see teda aga vaevalt viinud. Küll oleks Stalini kuritegude avalikustamine võinud viia läänes realistlikuma avaliku arvamuse kujunemisele NSV Liidu suhtes ning seega ka realistlikuma poliitikani, mis oleks omakorda võinud luua võimalusi Ida- ja Kesk-Euroopa sovetiseerimise vältimiseks.

Veelgi raskem on seletada lääneriikide vaikimist Teise maailmasõja järel. Kommunismi olemus oli selleks ajaks juba laiemalt selgeks saanud, Suur-britannias töötati tõe teadvustamisele aga koguni vastu.

Esimeseks seletuseks sellele võiks olla häbi- ja piinlikkustunne. Tõe avalikuks toomine oleks kahtluse alla seadnud lääne moraalsed valikud Teises maailmasõjas, usalduse hoidmiseks demokraatia kui valitsemissüsteemi vastu võis tunduda mõttekamana valetamist jätkata, kui sellega korra juba alustatud oli. Teiseks ei soovitud NSV Liitu ka nüüd liigselt ärritada.

Kommunismi kuritegusid ei soovitud kõigele vaatamata natsismi omadega kõrvutada. Kolmandaks mängis oma osa soovimatus tunnistada endale ja avalikkusele kurba tõsiasja, et Teine maailmasõda ei kujutanud endast valguse võitu pimeduse üle, vaid et pilt oli kahjuks tunduvalt ebameeldivam.

Just seetõttu üritati Stalini sõjaaegseid kuritegusid maha vaikida või seletada neid «sõjaaja vajadustega». Katõni veretöö puhul polnud seda ka parima tahtmise korral võimalik teha. Seetõttu tundus targem olevat juhtunu lihtsalt unustada. Vaid viimastel aastatel on läänes ilmunud uurimused, mis Teist maailmasõda uue nurga alt vaatavad. Norman Davies, kellele president Toomas Hendrik Ilves hiljuti Maarjamäe Risti andis, on siin vaid üks näide.

Tegelikult ei viinud selline valetamine läänt paraku edasi. Otse vastupidi, see nõrgestas tema aluseid rohkem kui tõe avalikuks tegemine. Külma sõja võitmine algas ju tegelikult sellest, kui esimesed lääne liidrid julgesid nimetada kommunistlikku maailmasüsteemi selleks, mida ta tegelikult oli - kurjuse impeeriumiks. See kehtib ka tänase lääne ühiskonna kohta, kus jätkuvalt üritatakse asju mitte nende õigete nimedega nimetada, kartes sellega kedagi solvata. Reaalpoliitika võib teatud hetkedel möödapääsmatuks osutuda, kui sellega kaasas käivaid valesid aga ka ise uskuma jäädakse, astutakse väga ohtlikule teele.

Intervjuu: Trivimi Velliste: taastamata on veel vaid Valga ja Viljandi ausambad

2009-01-06

Mis juhtus 89 aastat tagasi?

«3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Vabadussõjas Eesti-Vene rindel relvad. Eesti oli kolmteist kuud pidanud väga rasket võitlust ülisuure vastasega. Sel ajal polnud Eesti riigi tekkimine ja püsimajäämine veel enesestmõistetav. Kahtlejaid oli nii eestlaste endi kui ka Euroopa poliitikute hulgas.

Aga Eesti oli sajandite jooksul aegamisi küpsenud eeldused luua oma riik väga täpselt ara käsutanud. Eestlased oli otsustavuse ja vaprusega endale riigirahva seisuse ise kätte võidelnud.»

Kuidas tähistati 3. jaanuari enne Teist maailmasõda?

«Pärast Vabadussõda oli lein värske. Igas kihelkonnas oli paarkümmend langenut, kellel olid omaksed, sõbrad, tuttavad. Kell 10.30 elu korraks tardus: kirikukellad helisesid, jalakäijad seisatusid ja paljastasid pea, seisma jäid vähesed autod, kuid ka rongid. Korraldati mälestusaktusi, kaitseväes ja Kaitseliidus mälestusrivistusi. Tegemist oli väga silmatorkava päevaga.»

Millal te ise selle päeva tähendusest teada saite? Kas teate inimesi, kes pidasid 3. jaanuari meeles ka okupatsiooni ajal?

«Ma ei mäleta seda täpselt, aga küllap see seondus Vabadussõja ajaloo uurimisega ja vanemate inimeste juttudega. Okupatsiooni ajal oli palju suletud ringe, kus usalduslikult räägiti ajaloost. Näiteks 1974. aasta lõpus asutatud klubi Tõru, millest hiljem sai üks Muinsuskaitse Seltsi tekkekoldeid. Sõjaeelsed akadeemilised seltsid käisid poolsalaja koos ja rääkisid ajaloost nii, nagu seda mäletati.»

Millal traditsioon taastati? Kuidas peatne seda meeles täna?

«Nõukogude impeeriumi lagunedes hakati peagi rääkima üsna vabalt Vabadussõjast ja 1988. a taastati esimesed ausambad selles sõjas langenutele.

3. jaanuaril 1990 kutsus Eesti Muinsuskaitse Selts sõjaeelsel kombel kell 10.30 kogu rahvast leinaseisakusse. See õnnestus väga hästi -Tallinnas seisid sel minutil isegi trammid, sest Eesti Raadio andis eetrisse vastava signaali.

Kui iseseisvus oli taastunud ja tuli Eesti kroon koos turumajandusega, näis rahval olevat muid muresid - ennekõike, et leib oleks laual.

Töötasin aastail 1994-1998 New Yorgis ega tea väga täpselt toonaseid meeleolusid. Hiljem oleme Kindral Johan Laidoneri Seltsiga asja uuesti üles võtnud, ka teised seltsid on toetanud. Ja olgugi, et mõned ajakirjanikud on selle tava elustamise üle ironiseerinud, arvan, et see jääb ellu.»

Aasta eest ütlesite, et 3. jaanuaril 2009 oleme riigina lunastanud auvõla Vabadussõjas võidelnud meeste ja rinnet toetanud naiste ees. Ometi ei ole meil täna veel üleriigilist Vabadussõja võidusammast. Miks?

«Seda ausammast on tehtud üle kaheksa aastakümne. Sellise asja tegemine näib eesti rahvale väga raske olevat - võib-olla püüdleme alateadlikult sellise täiuslikkuse poole, mis rahuldaks igaüht. Aga ülima täiuslikkuseni jõudmine kulutaks ehk veel sada aastat. Tuleks leppida sellega, mida hetkel suudame. Usun siiski, et eeloleval võidupühal, mil möödub 90 aastat legendaarsest Võnnu lahingust, see ausammas Tallinnas ka pühitsetakse.»

Kui palju on Eestis tänavu taastatud Vabadussõja mälestussambaid?

«Suurtest kihelkondlikest mälestusmärkidest tuleks nimetada Vändra, Saarde ja Karksi omi, millega ongi kihelkonnad oma auvõla kustutanud. Taastamata on Viljandi ja Valga ausambad.»

Kuidas olete rahul isamaalise kasvatusega? Kas eesti noored tunnevad oma ajalugu?

«Püüan lähtuda põhimõttest, et kus viga näed laita, seal tuleja aita. Oleme Kindral Johan Laidoneri Seltsis sellele oma peamise tähelepanu pööranud. Seltsi noored on üle riigi korraldanud filmiretke «Seda peame me mäletama » ja palju muudki. Ka Eesti Lipu Selts tegutseb samas sihis, muidugi mõista ka Eesti Muinsuskaitse Selts.

Riigi kohustused on, teadagi, kõige suuremad. Ka siin on paranemist märgata, aga aeglaselt.»

Kuidas hindate filmi «Tuulepealne maa»?

«Hindan seda sarja väga kõrgelt - nagu omal ajal ka filmi «Nimed marmortahvlil». Sellised filmid annavad kokkuvõtlikult ajaloost aimu sadadele tuhandetele, kel pole aega raamatuid lugeda. Ja panevad omavahel arutama ka neid, kes on lugenud raamatuid.»

Vabadussõjas võidelnute pojad sõdisid põlvkond hiljem Teises vabadussõjas, mis mahtus Teise maailmasõja raamidesse. Nendest on tuhanded veel elus, ent Eesti Vabariik pole nende võidust kõige kõrgemal tasemel tunnustanud. Teie olete üks väheseid poliitikuid, kes on arvanud: need mehed tuleb kuulutada - Eesti vabadusvõitlejateks. Kas on lootust, et see juhtub nende elu ajal?

«Lootust on. Aga Vabadussõda Teise maailmasõja käigus on paljudele eestlastele hoopis kõvem ajaloopähkel.

Ei tunta seda ajalugu piisava põhjalikkusega ja veel vähem osatakse seda teistele selgitada. Või ei vaevuta selgitama, sest see tundub nii raske. Ja siit ka ettekäänded otsustamisega venitada. Aga ma olen ise suutnud seda osa meie ajaloost vägagi hästi selgitada New Yorgis, Toompeal ja Nuustakul. Ma loodan, et ka Toompeal jõutakse viimaks tunnustava otsuseni.»

Kuidas hindate Balti riikide koostööd?

«Balti Assamblee kauaaegse esimehena on see küsimus mulle väga tähtis.

Balti koostöö käis meie riikide algaastail üle kivide ja kändude. See paranes järsult 14. juunil 1941 loomavaguneis ja hiljem laagreis.

Viimase paari aastakümne jooksul on olnud tõuse ja mõõnu - Eesti poolt teinekord ka kõrki üleolekut, mil on vähe ühist talupoja elutarkusega.

Stalin oli tark, ta teadis, et luuda tuleb murda ühe vitsa kaupa. Riigikaitse alal on tänane koostöö kõige parem, ent mind teeb murelikuks lätlaste liigne usk palgasõjaväkke.»

Millised on eestlased? Milline on meie rahvuslik identiteet?

«Eestlased pole mingid imeloomad, vaid tavalised inimesed, nagu neid võib kohata maailma igas riigis. Muidugi on meil oma temperament ja oma kultuur, ent häid, halbu ja vahepealseid inimesi leidub siin samasuguse jaotuse järgi nagu Soomes, Saksamaal või Ameerikas. Iseküsimus on meie usk: millesse ja kui palju me usume?! See määrab tublisti meie palgejooned.»

3.01.2009 Vooremaa - Muinsuskaitsja Trivimi Velliste: 89 aasta eest võitis Eesti õiguse elule

Kommentaar: Parem kui horoskoop

2009-01-05

1.Mida toob 2009. aasta teie arvates Eestile ja maailmale?
2.Mis peaks selle aasta jooksul juhtuma või tehtud saama, et saaksime hiljem tagasi vaadates aastat kordaläinuks pidada?

1. Ennustamine on väheviljakas tegevus, küll aga tuleks tegelda visioonidega, oma tegevusala kavandamisega ja kavandatu teostamiseks vajalike vahendite leidmisega. Kirjanik kavandab uusi teoseid ja küllap ta oma plaane ka realiseerib, kui ta just tühiunistaja ei ole.

Arvan, et elu läheb normaalselt edasi nii Eestis kui ka maailmas. Kellele meeldib hädaldada, eks tehku seda, aga kindlasti vaevab see ennekõike teda ennast. Praegu räägitakse ülearu palju kriisidest, aga need tulevad ja lähevad, see on alati nii olnud. Et mitte hätta sattuda, tuleks valmis olla muutusteks, teisiti tegemisteks ja kui vaja, ka tegevusala vahetamiseks. Valdavalt oleneb ju inimesest endast, kuidas ta muutuvates oludes toime tuleb ja ise tegutseb - sellest on vähe abi, kui ootad, et keegi teine su probleemid ära lahendab.

2. Järgmiselt aastalt on paljugi soovida, osa neist asjust kuulub kindlasti soovunelmate valda, osa aga võiks vägagi hästi teostuda. Et aga piirduda oma tegevusalaga, nagu küsitud, siis soovin, et see ülisoodus olukord, mis on meie iseseisvusaastatel valitsenud Eesti kultuurielus, ei halveneks ei vaimses ega materiaalses mõttes. See tähendab muu hulgas ka seda, et meie loojad (teadlased ja insenerid sealhulgas, aga ka oskustöölised) ei jätaks maha oma sünnimaad paremate loometingimuste otsingutel (vähe, kes neid mujal leiab, keegi neid ju kuhugi ei oota) või kui käiaksegi kusagil maailma avastamas, siis tuldaks võimalikult pea tagasi uute teadmiste ja ideedega, et neid rakendada nimelt Eestimaa hüvanguks.

Hõimuliikumise-huvilisena soovin ma, et Eesti ja eestlased pööraksid senisest hoopis enam tähelepanu meie idapoolsetele sugulasrahvastele, kes elavad nii kultuurilises kui olmelises mõttes meist halvemini. See tähelepanu, andmine nii vaimses kui materiaalses mõttes on vajalik ennekõike meile endile, see teeb meid paremaks ja suuremaks nii isikutena kui rahvana.

Otsigem tänaseid vastuseid homsest

2008-12-30

Vaadates, mida tõi lõppev aasta, märkame, et oleme tõsisemad ja mõtlikumad kui varem, kuid ka realistlikumad ja kaalutlevamad. Riigi majanduskeskkond, kasvav tööpuudus on sundinud seniseid väärtusi ja tõekspidamisi ümber hindama.

Poolel teel hobuseid ei vahetata, kuid praegu on kätte jõudnud aeg, mil peame suutma olukorrast väljapääsu leida, säilitades positiivse ilmavaate. Konkreetseks lahenduseks on riigi, mittetulundus- ja erasektori koostöö. Peame suutma oma mõtteviisi korrastada ja vaadata Võrumaad kui tervikut, mitte 12 valla ja ühe linna kogumit. Oma kodukandi arengut suudame juhtida ikka üheskoos, mitte luige, haugi ja vähi kombel.

2008. aasta jääb maakonna jaoks aastaks, kui tõdesime: meid pole küll palju, kuid suudame seista ühise asja eest. „Uma pido" lõi head eeldused, kuidas tulla toime ka keerulistes oludes. Tänu omanäolisele kultuurile ja auväärsetele traditsioonidele suudame vastu pidada, olles samal ajal avatud kõigele uuele, mis toetab piirkonna elujõudu.

Oluline on, et oleme tegusad ja aktiivsed, pöörates tähelepanu ümbruskonnale, elukeskkonnale, tervislikele eluviisidele. Meid pole palju, mis tähendab, et peame suutma üksteist mõista ja toetada.

Töökohtade vähenemine ja kasvav tööpuudus on saanud nii riigi kui ka maakonna suurimaks valupunktiks. Midagi pole parata. Ka Võru maavalitsus on sunnitud üle vaatama paljud tegevused, karmi kokkuhoiupoliitika tulemusena on koondatud mitu ametikohta. Kuid see ei tähenda, et väheneb maakonna osatähtsus või halveneb elukvaliteet.

Ettevõtluse toetamine, olemasolevate töökohtade säilitamine ja uute loomine on esmased ülesanded nii maakonna kui ka omavalitsuste jaoks.

Aasta viimasel kuul toimunud arengupäev Navi seltsimajas, kus osalesid paljud ettevõtjad, kodanikeühenduste esindajad, andis teadmise, et maavalitsus ja omavalitsused peavad tegema rohkem koostööd, otsima ühisosa, mis loob eelduse tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks.

Esimeseks sammuks, vähendamaks negatiivse majanduskasvu mõjusid, on mõni nädal tagasi sõlmitud koostööleping Eesti maaülikooliga. Selles on keskendutud praktikale ja töövahendusele, kogemuste ja teadmiste vahendusele. Jääb loota, et tegemist pole esimese ega viimase sammuga sel teel.

Lisaks ettevõtlusele vajavad senisest enam edendamist ka teised valdkonnad, sealhulgas hariduse ja sotsiaalvaldkond.

Haridus on ettevõtluse kõrval üks olulisemaid märgusõnu. Sel aastal taasloodi põhikoolijärgsed õpivõimalused Võrumaa kutsehariduskeskuses, uus eriala avati Vana-Antsla kutsekeskkoolis, igapäevase õppetöö ja õpilasürituste korraldamise kõrval pöörati rohkem tähelepanu andekale lapsele.

Need ja paljud teised tegevused on mõeldud selleks, et maakonnast ei lahkuks õpihimulised noored, et neil oleks koht, kus olla ja kuhu tulla. Nendest noortest olenevad otseselt meie käekäik ja toimetulek, kui mitte täna, siis kindlasti homme. Seda on õnneks mõistnud paljud maakonna asutused, omavalitsused, toetades ja soosides noorte ettevõtmisi.

Noortetööst veel: tänavu käivitus maakondlik noorteportaal, nüüdisajastati Rõuge ja Vastseliina noorteklubi. Rõuge noorteklubi pälvis rahvastikuministrilt tunnustuse kui parim kodanikeühendus. Hariduses ja noorsootöös saab mõõta tulemusi aga aastate, mitte kuude lõikes.

Lõppeva aasta märgusõnadena on paslik välja tuua ka elukestev õpe ja täienduskoolitus. Väga hea hinnangu sai täiskasvanud õppija nädala avaüritus kultuurimajas Kannel. See annab lootust, et suudame tuua tööturule tagasi need, kes on praeguseks töö kaotanud. Suur vastutus lasub koolituse valdkonnas Võrumaa kutsehariduskeskusel.

Hariduse ja õppimise kõrval on olulisel kohal ka tervis, tervislikud eluviisid ja positiivne ilmavaade. Sport, seltsi- ja kultuurielu aitavad üle saada keerulistest olukordadest, andes jõudu edaspidiseks. Tänavu toimus peale „Uma pido" hulk märkimisväärseid üritusi. Need said teoks maakonna elanike initsiatiivil.

Näiteks toimusid 2008. aastal esimest korda „Võrumaa mängud". Kaasati palju inimesi ja neile pakuti mitmesuguseid sportimisvõimalusi. Samuti tähistasime vääriliselt Eesti Vabariigi juubeliaastat. Üheks südamlikumaks sündmuseks selle raames oli maakondlik õpilastööde näitus „Minu kodu - Eestimaa".

Heites pilgu 2009. aastale, siis kultuuri valdkonnas tähendab see muuseumiaastat ning Võrumaa laulu- ja tantsupidu. Kahtlemata kujunevad tähtsündmuseks XXV üldlaulupidu ja XVIII üldtantsupidu Tallinnas. Võrumaalt soovib peole minna üle 2000 laulja-tantsija. Kultuuri ja hariduseta ei saa me rääkida jätkusuutlikust arengust, uutest töökohtadest ja tänapäevasest elukeskkonnast.

Järgmine, 2009. aasta toob meile kahed valimised. Head võrumaalased, oleme taas demokraatlikul teel otsustajad! See ei tähenda ainult lihtsat protseduuri, vaid valikut tuleviku arengusuundade vahel. Mõelgem tõsiselt, kui tuleb aeg oma kodanikukohust täita. Elu on näidanud, et paljud valimislubadused ei toida kedagi. Hääletada tuleb ikka tegijate ja tarkade inimeste poolt. Otsustagem vabalt ning kirevate plakatite mõjutuseta.

Järgmise aasta märgusõnadeks peavad saama mõistmine ja üksteise toetamine. Selles annab parima ka maavalitsus, aidates kaasa ettevõtmistega, mis toetavad terviklikku ja jätkusuutlikku arengut.

Haprast klaasist riik

2008-12-27

Lauri Vahtre kord nädalas ilmuv kirjutistesari on mõeldud teleseriaali «Tuulepealne maa» vaatajaile. Artiklid kommenteerivad viimati ekraanile jõudnud osa. Tegelaskujudest on ajaloolised vaid Konstantin Päts ja Johan Laidoner, kellega seotud stseenides on püüeldud võimalikult suure tõepära poole. Teised tegelased on kirjanduslikud.

Oleme jõudnud 10. juunisse 1941.

Tuulepealne maa on elanud juba ligi aasta kommunistliku võimu all ja lõppu pole näha. Eesti riigi ja ühiskonna lammutamine käib täie hooga ning pole jõudu, mis selle peataks.

Eriti šokeeriv oli massiline küüditamine 14. juunil 1941. Küüditamist oli viimati nähtud Põhjasõja ajal. Keegi ei oodanud millegi sellise kordumist. Ometi see juhtus. Ära veeti ka sülelapsed ja voodihaiged, kui nad kord juba nimekirja olid kantud või kui küüditajate salga juht nõnda otsustas.

Seepärast pole Roo talu vanaperenaise väljanõudmises midagi ebatõepärast. Problemaatilisem on episood, kus Toomas Joosepi, Mareti, Leili ja Siimu vabastab. Juhtumeid, kus metsavennad oleksid küüditatud vabastanud, pole dokumenteeritud.
Samas ei ole täiesti võimatu, et mõne näilise «ei olnud kodus»-juhtumi taga võinuks seista kellegi sekkumine.

Uudis sõja puhkemisest Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel vallandas Eestis just sellise rõõmu, nagu selles loos metsavendade laagris näha. Muidugi mitte kõigis, kuid rahva enamiku seas kindlasti.

Absurdsel kombel püüdis Nõukogude võim seda uudist mõnda aega rahva eest isegi varjata, otsekui olnuks võimalik sõja puhkemise fakti kuidagi kinni mätsida.

Et enamik eestlastest sakslasi pikisilmi ootas, selles pole mitte midagi imelikku. Natsionaalsotsialismist ei teatud kuigi palju, ja mida teati, see polnud sugugi üheselt mõistetav.

1936. aastal olid Berliinis haakristlippude all toimunud eeskujulikud olümpiamängud, kus pooled delegatsioonid - sealhulgas Eesti oma, mille ridades marssis kaasa ka hiljem natside represseeritud Juhan Sütiste - olid tervitanud Hitlerit natsliku tervitusega ja saanud selle eest marulise ovatsiooni osaliseks.

Märgime, et natslik tervitus ei erinenud kuigivõrd ametlikust olümpiatervitusest, mõlemad olid laenatud roomlastelt. See, mis nägu natsism tegelikult on, selgus palju hiljem, suuremale osale Euroopast tegelikult alles 1960. aastatel.

Sõja puhkemisele järgnenud mobilisatsioon Punaarmeesse lõi metsad mehi päevapealt täis. Kõik nad ootasid sakslaste saabumist ja nende lähenedes hakati paljudes kohtades ise kommunistidelt võimu üle võtma.

Selle vastu võitlemiseks ja kõige väärtusliku hävitamiseks (nn põletatud maa taktika) moodustas punavõim erilised hävituspataljonid, kes saatsid korda hulgaliselt metsikusi. Kaasa arvatud sellised, mis meie loos langesid osaks Adelele. Tartus mõrvasid taganevad punased ligi 200 inimest - kümme korda rohkem kui Vabadussõja ajal.

Kogu see võitlus, mis kees Eestis Saksa vägede lähenedes, kannab nimetust Suvesõda. üheks Suvesõja kirkamaks episoodiks oli Tartu lõunaosa (kuni Emajõeni) hõivamine eesti üksuste poolt ja enda käes hoidmine pikema aja vältel, sest sakslaste edasitung takerdus.

Kangelaslikult tegutses ka Erna salk, viies punavägede haardest välja hulga tsiviilisikuid. Muidugi, nagu ikka, ei olnud ühel poolel ainult head ja teisel poolel ainult pahad. Ka hävituspataljonide ridadesse sattus inimesi, kes tegelikult hävitustööd teha ei soovinud.

Sakslaste kohalejõudmisega taastus kord. Pole mingit põhjust nimetada sissemarssinud vägesid hitlerlasteks, nagu Nõukogude propaganda aastakümneid meie peadesse tampis.

Need olid sõjaväelased, kusjuures Hitleri suhtes sageli vägagi reserveeritud, pidades teda ärplevaks austria tõusikuks. Sõjaväelased andsid ka au vanal kombel, mitte natsitervitusega (see seati Wehrmachtis sisse alles 1943. aastal).

Nii et kui mõni Eesti Solba tõttas sakslasi vastu võtma rõhutatud Hitleri-truudusega, võis ta vabalt sattuda inimese peale, kelles see hoopis põlgust tekitas. Dokumenteeritud on ka juhtumeid, kus mõne mõisa õuele jõudnud väesalga ohvitseriks oli sellestsamast mõisast pärit aadlipere liige. Franz Kallaste pole just aadlimees, kuid mõisaomaniku poeg siiski.

Ajalooliselt tõepärane on seegi, et Toomas ja Indrek 28. augustil 1941 võidukalt Tallinna sisse marsivad. Metsavendade salgad, mõned neist vägagi rühikad ja hästi relvastatud, võtsid Tallinna hõivamisest tõesti osa. Meestel endil ei olnud mitte mingit kahtlust, et tegemist on vabastamisega.

Paraku ei jäänud sinimustvalge Pikka Hermanni lehvima ja meie loos märgib Saksa ohvitser, et eestlaste «lapsikud illusioonid» oma riigi taastamisest lõpevad peagi. Tegelikult need nii järsult siiski ei lõppenud, sest sakslaste suhtumine eestlaste igatsustesse oli kahetine.

Rahvusvärvid olid lubatud, samuti 24. veebruari tähistamine (vabaduspäeva nime all), järjekindlalt liikusid kuulujutud, et Päts tuleb tagasi või et Eesti liidetakse Soomega. Teisalt tunnustasid sakslased kommunistide võimuajal tehtud reforme; näiteks ei antud omanikele tagasi natsionaliseeritud varasid.

1941. aasta suvi ei olnud millegi lõpp. Õigus oli Toomal, kes leidis, et lootma peab ikka. Lootused täitusid 50 aastat hiljem.

Omariiklusest saab uppuv laev

2008-12-19

Lauri Vahtre kord nädalas ilmuv kirjutistesari on mõeldud teleseriaali «Tuulepealne maa» vaatajaile. Artiklid kommenteerivad eelmisel õhtul ekraanile jõudnud osa. Tegelaskujudest on ajaloolised vaid Konstantin Päts ja Johan Laidoner, kellega seotud stseenides on püüeldud võimalikult suure tõepära poole. Teised tegelased on kirjanduslikud.

Sarja eelviimane jagu kandis meid 1940. aasta juuli algusse. Roo perekond sai teate, et kuna nende maa liidetakse Nõukogude baasiga, siis tuleb neil lahkuda. Sellised sündmused ei leidnud aset tingimata neil päevil, vaid pikema aja jooksul alates 1939. aastast.

Kogu mereranna sulgemine oli samuti pikaajaline protsess. Paatide poolekssaagimine, millest kirjutab huvitavalt Jaan Kross oma mälestusteraamatus, toimus Eestis tegelikult mõnevõrra hiljem, kuid miski ei välista, et otsustatud oli selline asi juba 1940. aastal.

1940. aasta juulis leidsidki aset Eesti annekteerimise põhisündmused. Johannes Varese valitsus kuulutas Stalini eriesindaja Andrei Ždanovi nõudmisel ja seadust eirates välja erakorralised riigivolikogu valimised. Kui tegevustik hüppab 10. juulisse, siis tähendab see, et valimisvõitlus on täies hoos.

Ždanov tegi kõik, et mingeid tegelikke valimisi ei toimuks, ja Jaan Tõnisson tegi kõik, et see talle võimalikult raskeks muuta. Näiteks kui mittekommunistlikelt kandidaatidelt nõuti ootamatult oma «valimisplatvormi» esitamist, siis suutis Tõnisson selle korraldada.
Lõpuks ei jäänudki Ždanovil muud üle, kui anda käsk sundida kõik vastaskandidaadid lihtsalt terroriga kandideerimast loobuma.

See oli Tõnissoni viimane võitlus ja ta võitis selle - Ždanov oli sunnitud nii jõhkralt seadust rikkuma, et mitte ükski lääneriik ei saanud 1940. aasta valimisi seaduslikuks pidada.

Kuid kohapeal oli võim kahtlemata Punaarmee ja Nõukogude Liidu esindajate kätes, mis tähendas, et arad inimesed ja konjunkturistid, samuti need, kes olid Eesti Vabariigis mingil põhjusel sügavalt pettunud, läksid uue võimuga kaasa ja aitasid aktiivselt agressiooni läbi viia.

Paljudel juhtudel oli tegemist rahuldamata auahnusega - kommunistide poolele läks terve hulk kunstnikke ja kultuuriinimesi, kelle ühendavaks jooneks oli veendumus, et neid pole küllaldaselt hinnatud. Seda kihti esindab meie loos kunstnik Salusoo.

Neidki inimesi lollitati. Riigipöörde lavastajad keelasid näiteks karmilt valimisvõitluse ajal rääkida Eesti astumisest Nõukogude Liitu või kolhooside loomisest - midagi sellist plaanis ei olevat ja kes nii kõneleb, on provokaator. Asjad muutusid niipea, kui nõndanimetatud riigivolikogu valitud sai...

Presidendi kantseleiülema Elmar Tambeki mälestustest võib lugeda, kuidas Pätsi silmad avanesid toimuva suhtes lõplikult alles siis, kui ta 21. juulil raadiost kuulas vastvalitud riigikogu istungi ülekannet, täpsemalt valesid ja labast sõimu Eesti Vabariigi aadressil.

Päts otsustas tagasi astuda. Ka seda otsust võib kritiseerida, sest kui president oleks taibanud põgeneda veel presidendina, nagu talle soovitati, oleks koos temaga säilinud vaieldamatult legaalne võimuliin.

Nüüd aga lagunes kõik. Juba 18. juulil oli vormiliselt iseseisvast Eesti Vabariigist viidud naaberriiki Nõukogude Liitu vangi kindral Johan Laidoner. Päts küüditati 30. juulil - muide, samuti alles vormiliselt iseseisvast riigist.

Terror oli alanud, inimesi vangistati ja tapeti. Inimese kadumine põhjusel, et keegi himustas tema ülikonda, maja, korterit, abikaasat vm, polnud põrmugi võimatu. Näiteks lasi Neeme Ruus 1941. aastal küüditada keeleteadlase Elmar Muugi ja omastas seejärel tema raamatukogust väärtuslikumad teosed (E. Tambeki andmeil).

Terror võis mõnel juhul tabada ka terroriseerijaid endid. Kui Toomas Roo Vorontsovile pilklikult ütleb «härra porutšik» (tsaariaegne auaste), siis on see peaaegu ähvardus: viide Vorontsovi valgekaartlikule minevikule, mis, tõsi küll, pidi NKVD-le ammu teada olema.

Metsavendade salk 1940. aasta augustis on teatav ajast ettetõttamine, aga loodetavasti vaataja andestab selle. Tõeliselt massiliseks muutus metsaminek alles 1941. aastal pärast sõja puhkemist (sellest järgmises osas, aga ka näiteks filmis «Ukuaru»).

Nõukogude ohvitseride ilmumine parematesse korteritesse, miks mitte siis ka Kallastete omasse, oli tavaline. Kui sõdurite jaoks tehti tühjaks Eesti sõjaväe kasarmud, siis ohvitserid leidsid sageli korteri linnas. Mitte kõik nad ei olnud jõhkrad ja kombetud. Vastastikune umbusk oli sellegipoolest sügav.

Artur Kallaste arreteerimine ja kadumine on tõsiasjade adekvaatne peegeldus. Advokatuur langes punavõimu raske rünnaku alla ja kui lehitseda advokaatide elulugusid, siis hakkab silma ikka ja jälle korduv lause: vangistati 1940 (või 1941), suri 1941 (või hiljem) Sosvas, Permis või mujal.

Põhjus on lihtne: paljud Eesti advokaadid olid kas otseselt riigitegelased või nendega väga lähedalt seotud, nagu ka Artur Kallaste.

Jabur nali metsavendade laagris - «homsest hakkame palka saama rublades» - markeerib Eesti krooni ringlusest kõrvaldamist 24. novembrist, mil tehti röövellik rahareform.

Päts oli lootnud novembriks sakslaste sissetungi, kuid tuli hoopis rubla. Kunagi oli rubla olnud kindel ja kõva raha ning «rubla-aega» meenutati 1920.-30. aastail sageli hea sõnaga. Uus rubla ja uus rubla-aeg olid aga hoopis midagi muud.

Ees sammuja elu väärib paremat jäädvustamist

2008-12-16

LÄBI EESTI ajaloo on poliitikuisse suhtutud väga erinevalt, enamasti teatud halvakspanuga. Üks mees kõrgub aga teiste kohal mastimänni, vabaduse ja demokraatia sümbolina. Mees, kelle saatus on seniajani teadamata ja kes oli Nõukogude okupatsiooni aastatel üks eesti rahva märke.

Jutt käib rahva suus Koodi-Jaaniks kutsutud Jaan Tõnissonist, kes jäi oma põhimõtetele truuks ka kõige raskemates olukordades.

NELJAKORDSE valitsusjuhi ja riigivanema valitsemisajad langesid noore Eesti riigi kõige raskematele momentidele. Esimene Tõnissoni valitsus viis Eesti vabadussõja võiduni, neljas oli viimane enne vaikiva ajastu algust.

Noore mehena teenis Tõnisson leiba Venemaal kohtuametnikuna, seetõttu tundis ta sealseid olusid läbi ja lõhki. «Postimehe» ajakirjanikuna säilitas ta alati sotsiaalse närvi, mis käis kaasas tema hilisemal poliitikuteel. Vajadus teha tööd isamaa hüvanguks viis ta Venemaa esimese riigiduuma liikmeks ja sellele järgnevalt ka esimest korda vangikongi.

Saatuslik löök tuli pärast Nõukogude okupatsiooni algust, kui Jaan Tõnisson tegi viimaseid pingutusi, et säilitada kodumaal demokraatiariismeid. Tema kommunistidevastase bloki organiseerimise töö enne 1940. aasta valimisfarssi ei jäänud vallutajate tähelepanuta. Järgnes arreteerimine.

Sirgeselgset Koodi-Jaani pidasid nõukogulased nii ohtlikuks, et tema hukkamise asjaolud mähiti saladuse loori. Võõrvõimudel polnud vaja rahvuslaste märtrit.

JAAN TÕNISSON adus teravalt ajaloolist reaalsust ja sellest seisukohast oli tal ees sammuja positsioon. Nimelt pidas ta oluliseks Balti ja Põhjamaade föderatsiooni loomist, mida tol ajal polnud siiski võimalik realiseerida.

Unistajaks jäi Koodi-Jaan alati. Eesti juhtivpoliitikuna püüdis ta juurutada Euroopa Föderatsiooni ideed, mis alles aastakümneid hiljem realiseerus Euroopa Liidu näol.

22. DETSEMBRIL möödub 140 aastat sellest, kui Mursi talus sündis Jaani-nimeline poisslaps. Sel puhul toimub eeloleval laupäeval kell 11 Tallinnas Eesti teaduste akadeemia majas Kohtu tänav 6 esinduslik ajalookonverents.

Jaan Tõnissoni elu ja pärand vajavad paremat jäädvustamist. Eriti eeskujuks tänastele poliitikutele.

18.12.2008 Jaan Tõnisson 140, Meie Maa

Maailm ähvardab kaduda

2008-12-12

Kui läinud seerias jäid tuulepealse maa tegelased meist maha sisepingetest kobrutavas, kuid ühtaegu vaikses Eestis, siis need mured, mis tõusevad esile nüüd, 1939. aasta sügisel, on hoopis teise kaaluga. Küsimus ei ole enam purunevates suhetes ega isiklikus õnnes, vaid milleski enamas: terve maailm ähvardab kaduda.

See maailm oli algusest peale ebakindel. I maailmasõja lõpuga kehtestatud rahu ei hävitanud Saksamaa suuruseihalust ega ammugi mitte kommunistlikku utoopiat Venemaal.
Mõlemad kogusid jõudu, õppisid, arenesid ja olid 1930ndate lõpus valmis alustama laiahaardelist agressiooni. Agressioon sai otsustatud asjaks päeval, mil kaks kuritegelikku jõudu omavahel kokku leppisid, nimelt 23. augustil 1939.

Saksamaa alustas seejärel (1. septembril) sõda, rünnates Poolat. NSV Liit käitus märksa silmakirjalikumalt - Poolat seljatagant rünnates kuulutas ta selle hoopis Ida-Poola alade «kaitse alla võtmiseks» ning ka Balti riikide osas ei alustatud mitte ilmse agressiooni, vaid hoopis sõpruse pealesurumisega.

Balti riikidele tehti «ettepanek», et NSV Liit asub tagama nende julgeolekut (nii nagu sellest Liivetile kõneleb Vorontsov), mis tegelikult ei tähendanud muud kui järkjärgulise anneksiooni esimest sammu.

Eesti riigijuhtidel oli põhjust järele mõelda. Ka Tšehhoslovakkialt oli Saksamaa esialgu nõudnud vaid väikest piiriõgvendamist, kuid üks järeleandmine viis teiseni, kuni riiki - pealegi üsna tugevat - enam ei olnud. Selles mõttes ei maksnud Venemaa «sõbralike» ettepanekute osas endale illusioone teha.

Kuid illusioone ei maksnud teha ka teises osas - mitte ükski lääne suurriik ei tulnud appi ei Tšehhoslovakkiale ega isegi mitte Poolale. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale küll sõja, kuid jälgisid siis hoolsalt, et mingit tegelikku sõjategevust ei oleks.

Järelikult polnud ei Eestil, Lätil ega Leedul mingisugust reaalset lootust välisabile agressiooni korral. Kui NSV Liit kardetud otseagressiooni asemel nõudis kõigest sõjaväebaase, oli see pigem kergendus.

Jah, võisid inimesed otsustada, võib-olla asi sellega ei piirdu, aga esialgu on meil sinimustvalge ikkagi veel mastis. Ning kui NSV Liit siis lasi baasidesse toodava kontingendi 35 000 mehe pealt 25 000 mehe peale kaubelda, tundus, nagu oleks maha saadud hea lepinguga, mis pealegi kandis nime «vastastikuse abistamise leping».

Rahvasuu oli, nagu ikka, läbinägelikum. Näiteks öeldes: «Poisiraisk tegi ulakust, andsin talle paar vastastikust abistamist vastu vahtimist.»

Kuid ka riigijuhte tuleb mõista. Pätsi veendumus oli, et peamine on võita aega ja hoida rahvast. Kui baasidest keeldunud soomlased said kaela ränga Talvesõja, Eesti aga elas rahus, tundus paljudele, et on langetatud õige otsus.

Saksamaa ja NSV Liidu maailmajagamise ehk Molotovi-Ribbentropi pakti üks kõrvalsaadus oli baltisakslaste ümberasumine. Hitler kutsus sakslasi koju. See oli raske hetk isegi kõige eestlastevaenulikumatele baltisakslastele, sest lõpuks oli Eesti ikkagi nende kodumaa.

Kuid oli ilmne, et varsti langeb see maa punase Venemaa võimu alla. Järelikult tuli minna. Palju läks ka sakslastega perekondlikult seotud eestlasi, nagu Artur Kallaste vend Osvald. Ümberasujate varad ostis vastav asutus kokku ja nad said endale uue kodu Poolalt hõivatud piirkonnas, mida nimetati Warthegauks.

Illegaalne relvastatud salk, mida selles jaos asus organiseerima vana sõjamees Ploompuu, on fantaasia vili ega ole inspiratsiooni saanud üheltki tegelikult moodustatud grupilt. Selliseid mõtteid võidi tollal küll mõlgutada, aga tegudeni jõuti mõnevõrra hiljem.

Seejärel kandis ajahüpe vaataja 1940. aasta juunisse. Euroopa põles sõjatules: teades, et tagala on kindlustatud, ründas Hitler Prantsusmaad ja purustas selle efektse «välksõjaga». Juunis vallutati Pariis ja kogu maailm jälgis seda jahmunult. See hetk tundus Stalinile sobivana võtta oma osa MRPga kokkulepitust lõplikult enda valdusse.

Kuid ka nüüd ei lastud oma agressiivsusel selgelt ja ühemõtteliselt välja paista. 17. juunil esitati Eestile ultimaatum, milles nõuti kõigest uue valitsuse moodustamist, mis peaks korrektselt kinni baaside lepingu nõuetest.

Tegelikult ei olnud hirmunud Eesti baaside lepingut vähimalgi määral rikkunud. Vastupidi, seda oli teinud NSV Liit ise, pommitades Eestis asuvatest baasidest startinud lennukitelt Soomet. Kuid sellegipoolest nõudis ultimaatum «ainult» valitsusevahetust ja teatavate lisavägede lubamist baasidesse, mitte Eesti ühinemist NSV Liiduga.

Olles täiesti ilma välisabi lootuseta ja pooleldi juba okupeeritud, polnud Eestil enam võimalust vastu hakata. Ultimaatum võeti vastu ja sellega oli riigi saatus lõplikult otsustatud, ehkki anneksiooni vormistamine võttis veel veidi aega.

Kui kindral Laidonerile anti leping, mis pidi seadustama lisavägede lubamise riiki, oli ta nii masendunud, et hakkas harjunud kombel allkirja andma paremasse ülanurka (nagu resolutsiooni), kuni talle õige koht ette näidati.

21. juunil kinnitas president ametisse Johannes Vares-Barbaruse valitsuse. Esialgu säilis paljudel, kaasa arvatud mõnel uue valitsuse ministril, veel lootus, et Eestit ei neelata siiski päriselt alla, vaid säilib mingi autonoomia. Ettenägelikumad aimasid halvimat.

Tõelised liidrid sünnivad raskustes

2008-12-02

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson usub, et majanduskriis mõjutab oluliselt rahvusvahelisi suhteid, kuid ei näe erilist lootust Eesti ja Venemaa suhete paranemiseks.

Eelmisel nädalal lõpetati pidulikult Eesti juubeliaasta. Millisena riigi juubeli tähistamine Toompealt vaadates tundus?

Eesti riik ei saa valida aastat, millal ta oma aastapäeva tähistab. Kogu see aasta on olnud ürituste kontekstis väga muljet avaldav. Ei saa ette heita, et me oleks pööranud vähe tähelepanu minevikule või sellele, mis praegu toimub. Ma arvan, et juubeliaastat tähistati igati vääriliselt.

Maailma mõjutused ei pane meid esmajoones mõtlema mitte sellele, mis on toimunud, vaid pigem sellele, mis ees võib seista. Ja retooriliselt küsima, kus me oleme siis või mis on meist saanud siis, kui tähistame saja aasta möödumist Eesti riigi sünnist.

Väga on vaja positiivsust ja positiivset meelt. Ennekõike arvestades, et ka ees ootamas pole mitte just kõige kergemad ajad.

Palju on juttu olnud sellest, et majanduskriis on toonud kaasa ka usalduskriisi.

See on täiesti õigustatud ja normaalne arusaam. Paljud arengud, mis riigis toimuvad, on mõjutatud parlamendi ja valitsuse otsustest.

Loomulikult on palju mõjureid, mis ei ole meie teha. Kui räägime üleilmsest finantskriisist ja majandussurutisest, peame arvestama, et Eesti riik ei ole muust maailmast eraldatud ja need mõjud on meile vahetud.

Küsimus on selles, kui hästi suudab praegune valitsus ja laiemalt erakonnad võimalikke ohte ette näha ja kriisi elanikele võimalikult leebemaks muuta.

Majanduskriis ei ole erakordne nähtus, seda on meil varemgi juhtunud. Võib-olla tõepoolest mitte nii ulatuslikult kui nüüd, aga samas on palju kogemusi võtta naaberriikidest, juhuks kui situatsioon peaks praegusest oluliselt halvenema.

See, kuidas suudetakse kriisisituatsioonis käituda, on proovikivi igale valitsusele. Palju on neid, kes oskavad raha kulutada siis, kui on head ajad. Tõelised liidrid tekivad alles siis, kui on suudetud läbi raskuste minna.

Ükski majandusteooria ei eita ju, et majandus liigub sinusoidi mööda ja kriisid on seega paratamatud.

Eestis oli viimati tõsisem nullpunkt või miinuspunkt kümmekond aastat tagasi, ja eks see umbes selliste kümneaastaste tsüklitena kordubki.

Ma arvan, et praegu on siiski globaalses kontekstis tegemist märksa tõsisema kriisiga kui üheksakümnendate aastate lõpus. Samas on meil vaja tajuda, et Eestil ei ole kunagi olnud nii palju partnereid, kellele loota ja kellega koos keerulisest olukorrast välja tulla.

Kõik eeldab aga liidrite tarkust ja ettenägelikkust ning tegevuspaindlikkust, mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa Liidus ja laiemalt kogu maailmas.

Kriisides pole tõesti midagi üllatavat, väga tähtis on hoopis see, kuidas osatakse nendest välja tulla. Kriiside puhul on hea see, et toimub teatud raputus, olemasoleva läbimõtlemine või ümbermõtlemine.

Ka Eesti riigil tuleb väga selgelt juba kõige lähemal ajal mõelda sellele, kas need kulutused, mida me oleme siiani teinud, kas meie poliitilised otsused on vastavuses sellega, mida suudab toota meie ettevõtlus. Kindlasti annab kriis head pinnast uute ideede tekkimiseks ja nende ellurakendamiseks.

Kas kriis võib mingil määral aidata kaasa ka meie välispoliitiliste suhete muutumisele, näiteks Venemaa suunal?

Kindlasti mõjutab finantskriis väga palju rahvusvahelisi suhteid. Riikidevahelistes suhetes võib toimuda olulisi muutusi. Ka Venemaa on täna vastamisi väga tõsiste väljakutsetega, mis puudutavad riigi majandust, sest nende sõltuvus naftahinnast on väga suur.

Ma siiski ei oleks nii optimistlik, et arvaks, et mingid kiired muutused suhetes Venemaaga oleks võimalikud.

Majanduse kõrval mängib olulist rolli see, mil moel on üles ehitatud riikide poliitiline süsteem. See, kuidas Moskvast nähakse praegu maailma ja oma suhteid naabritega, ei ole päris sarnane sellega, nagu meie siin asjast aru saame. Need erimeelsused on pigem raskendanud suhete normaliseerimist.

Eestis ei leidu ühtegi erakonda, kes ei sooviks arendada normaalseid suhteid kõigi meie naabritega, sealhulgas Venemaaga. Üksinda tangot ei tantsita ja suhteid ühepoolsete sammudega ei parandata.

Eesti on teinud korduvalt väga selgeid ja olulisi samme usalduse suurendamiseks. Võtame kas või otsuse loobuda Tartu rahu järgsest piirist väga selges lootuses, et selline väga selge ja kõigile arusaadav loobumine oma territooriumist toob kaasa suhete paranemise. Paraku pole siiani midagi järgnenud.

See ei tähenda, et me ei peaks püüdlema suhete normaliseerumise suunas. Kultuurisuhted Eesti ja Venemaa vahel on väga intensiivsed ja põnevad, mis tähendab, et võimatuid asju ei ole. Küll aga peame varuma pisut rohkem kannatust kõrgemal poliitilisel tasandil ja mitte pidevalt otsima olukorra kiireks muutmiseks mingit võlukepikest, mida tegelikult olemas pole.

Kui Lääne-Virumaa esindajad käisid kohtumas riigikogu majanduskomisjoniga, heitis Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Anne Mere poliitikutele ette väljaütlemisi, mis oluliselt raskendavad ettevõtete äri Venemaal. Kui palju neid sõnu Venemaa aadressil tuulde loobitud on?

Arvan, et pilti tuleb vaadata veidi laiemalt. Üks asi on näha, kuidas Eesti käitub ühe või teise Eestis toimunud sündmuse korral.

Eestile on mõningate ettevõtete poolt heidetud ette seda, et meie poliitikud seisid väga selgelt Venemaa agressiooni vastu Gruusias. Arvati, et kui me seda teinud poleks, oleks see loonud parema keskkonna suhete normaliseerimiseks Venemaaga. Ma ei saa sellega nõustuda. Igal riigil on peale majandushuvide ka julgeolekupoliitilised huvid ja need tuleb hoida tasakaalus.

Kindlasti ei tohiks teadlikult astuda ühtegi sammu, mis kahjustab ettevõtete tegevust. See puudutab töökohtasid ja sedakaudu kõiki Eesti elanikke.

Tuleb vaadata sedagi, mis on toimunud viimastel aastatel Venemaal, milline on Venemaa hoiak ja kuidas on Venemaa suhestunud Eestiga. Ei saa näidata ühelegi poliitikule ja öelda, et tema teod või sõnad on üheselt avaldanud mõju suhete tardumisele.

Riigikogu väliskomisjonis on viimastel kuudel olnud kuulamised, kuidas meie välispoliitika võiks aidata kaasa välismajandussuhete edendamisele, mitte ainult Venemaaga, vaid kõigi potentsiaalsete välisturgudega.

Eksportturgude arendamine on kaheldamatult üks tee kriisist väljatulemiseks või kriisi leevendamiseks.

Ei peaks jääma sellist vale ettekujutus, et meie poolt ei ole tahet suhteid normaliseerida või mingit tegevust sellel suunal. On ka vale arvata, justkui oleksime kõik teinud ja enam ühtegi sammu astuda ei taha.

Viimasel ajal on tihtipeale küsitud, kes siis peaks esimese sammu astuma. Kui tahta ja eesmärk on suhete parandamine kas või selles kontekstis, et parandada meie ettevõtete tegevusruumi Venemaal, peab see olema mõlemapoolne. Ei saa loota, et kui Eesti väga soovib ja tahab, aga teisel poolel tahe puudub, midagi oluliselt muutuma hakkaks.

Kas presidendivõimu vahetumine Venemaal on välispoliitiliselt midagigi muutnud?

Kõik tegevused ja avaldused, mida on teinud kevadest alates presidendiametis olev Dmitri Medvedev, ei erine neist, mida tegi tema eelkäija. Vahetult pärast Medvedevi tõusu presidendiks arvati, et ta võib olla liberaalsemate vaadetega kui tema eelkäija.

Mõni kuu pärast tema saamist presidendiks alustas Venemaa aga sõda suveräänse riigi vastu. Sellist sammu ei astunud oma valitsemisajal isegi Putin. Aga kui kaugel Putin praegu tegelikust valitsemisest ikka on.

Küll tuleb meil väga selgelt arvestada tõigaga, et Venemaa mõjukus maailma küsimuste lahendamisel lähikümnenditel kasvab. Ambitsioon Venemaa positsiooni maailmas tugevamalt välja mängida on nii tänase presidendi kui ilmselt ka tema järeltulijate üks peamisi välispoliitilisi eesmärke.

Vapside populaarsuse tõus

2008-11-28

Äsjases jaos nägime Toomas Rood vabadussõjalaste kihutuskoosolekul, kus agiteeriti uue põhiseadusprojekti poolt. Tooma-taoline mees võis 1933. aasta suvel tõesti sellisel koosolekul viibida, sest koosolekuid peeti palju ja osavõtt oli elav.

1932. aastal oli rahvahääletusel napilt läbi kukkunud üsna mõistlik eelnõu, peamiseks põhjuseks see, et rahvas ei usaldanud eelnõu esitanud «vanu» poliitilisi jõude. 1933. aasta juunis toimunud uuel hääletusel sai järgmine eelnõu juba hävitavalt lüüa, mis oli otsene umbusaldus kogu senise poliitilise juhtkonna vastu.

Nüüdseks selgelt poliitiliseks jõuks kujunenud vabadussõjalased esitasid seepeale oma eelnõu, mis nägi ette veelgi autoritaarsema riigimudeli, ja alustasid aktiivset kampaaniat. Mõnedki nende nõudmised on tuttavad ka tänasele eestlasele: riigikogu peaks olema väiksem, valimisringkonnad peaksid olema ühemandaadilised (st igast ringkonnast üks esindaja), riigipea senine sõltuvus riigikogust peaks kaduma.

Neid nõudmisi esitasid vabadussõjalased veendumuses, et nii õnnestuks võim, mille erakonnad enda kätte haaranud, taas rahva kätte anda. Loomulikult kaasnesid selliste loosungitega aina ägedamad ja lärmakamad väljaastumised.

1. juunil korraldasid rahva võimu nõudjad Jaan Tõnissonile Vanemuises sellise mürgli, et riigivanem kuulutas Tartumaal välja kaitseseisukorra ja sulges maakonna vabadussõjalaste organisatsioonid. See poolik abinõu valas vaid õli tulle ja vapside populaarsus aina kasvas. Sama mõju oli Tõnissoni järgmisel sammul, mille ta astus 11. augustil, keelustades vabadussõjalaste ja mõne teise organisatsiooni tegevuse juba ülemaaliselt.

Kui Artur Kallaste meie seriaalis Konstantin Pätsile ette heidab, et tema tagasiastumine aprillis ja võimu loovutamine Tõnissonile tähendab üksnes vapside võimuleaitamist, on tal omajagu õigus. Tõnissoni sammud, eriti krooni devalveerimine, sõjalaevade Lennuk ja Vambola müük ning vapside keelustamine tähendasid traditsioonilise poliitika lõplikku tülliminekut avaliku arvamusega.

Ning just see oligi meeleolu, mis pidi võimule viima vabadussõjalased. 1933. aasta oktoobris saavutaski nende põhiseaduse eelnõu rahvahääletusel ülekaaluka võidu ja nüüd jäi üle veel vaid uus, laiade volitustega riigivanem valida, et vapside riigikorraldus teoks teha.

Vabadussõjalaste ja rivaalitsevate erakondade poolt purustatud Tõnisson oli aumees ja astus pärast põhiseadushääletust riigijuhi kohalt tagasi, lugedes hääletuse tulemust - täiesti õigustatult - umbusaldusavalduseks iseendale. Tühistati ka kaitseseisukord ja vabadussõjalaste tegevus taastati.

Taas võisid nad pidada uhkeid koosolekuid loitvate tõrvikute saatel. Muuseas, tõrvikuid kasutasid tollal enam-vähem kõik erakonnad ja liikumised, mitte ainult vabadussõjalased.

Avalikkus pani tähele, et kui vapside ametlik liider kindral Larka jätab võrdlemisi kahvatu mulje (ja kahvatu oli olnud ka tema etteaste Vabadussõjas), siis vabadussõjalaste tõeliseks hingeks on noor advokaat Artur Sirk. Sirgus oli energiat, visiooni ja karismat, ta oli õppursõdurina Vabadussõtta läinud, peagi lipnikuks kvalifitseerunud ja isiklikku vaprust üles näidanud. Ta võinuks olla Toomas Roo ja Indrek Kallaste klassivend.

Tõnissoni lahkudes asus taas võimule Konstantin Päts, kes teatas esialgu, et tema ülesandeks on riik vaid tüürida uue põhiseaduse tiiva alla (see pidi jõustuma 24. jaanuaril 1934) ja viia läbi presidendivalimised. Mis tegelikult sai, selgub järgmises jaos.

Sellest jaost libisevad läbi veel mitmed teemad ja isikud, kes on otseselt või enam-vähem ajaloolised. Lendur Lindberg, kes pidi Eestisse tulema, oli seesama Charles Lindbergh, kes 1927. aastal esimesena üle Atlandi lendas ja kellelt 1932. aastal tema 2-aastane poeg rööviti. Sellest roimast arendas Agatha Christie hiljem välja oma ühe kuulsama kriminaalromaani «Mõrv Idaekspressis».

Tekstist vilksatab läbi keegi Johannes Viires-Rusticus, kes armastab ülevaid poose ja golfiülikonda. Temas pole raske ära tunda luuletajat ja arsti Johannes Vares-Barbarust, kelle kohta tänini pole päriselt selge, kas tema üleminek kommunistide poolele toimus lõplikult alles 1940. aastal või oli ta «uinuva agendina» enamlaste hingekirjas juba 1920. aastatest peale, kui mitte varemgi.

Kunstnik Salusool otsest prototüüpi pole, kuid kaugemaid paralleele võib tõmmata geniaalse karikaturisti Goriga (Vello Agori), kes oli Eesti olude ja eriti juhtivate poliitikute suhtes äärmiselt kriitiline. Hiljem viis see ta otseselt kommunistide kiiluvette.

Mõnevõrra problemaatilisem on suurärimees Martin Liiveti kuju. Venemaaga suurt äri ajanud ja suurt kasu lõiganud ärimehi oli muidugi palju, kuid nii otsest Nõukogude salateenistuse lõa otsas olekut kui Liiveti puhul pole siiski teada. Samas on selge, et Nõukogude luurel tõesti oli Eestis võrgustik, mis pidi rakenduma Eesti Vabariigi kukutamise käigus. Et selle punumiseks kasutati mõnd punaste teenistusse läinud emigranti nagu Vorontsov, on samuti täiesti usutav.

Seakasvataja Murumägi ja vallakodanik Nukk

2008-11-28

Sellised sildid on Kadrina ühissauna kapi ustel. Tegemist on Kadrina kandis toimetavate Eesti Vabariigi kodanikega, kelle nädalalõpu kohustuslik osa on ka kõva leil Kadrina saunas.

Igapäevaselt on tegemist keskeas Eesti meestega, kes teistelegi tööd andmas, näinud paremaid ja halvemaid aegu, jäädes oma külakogukonna liikmeteks. Leilivõtmise vahe on kindlasti parem atmosfäär mis tahes diskussiooniks kui kellegi kõrge ametiisiku kokku kutsutud pärastlõunane ümarlaud. Seal saab ilma viisakusteta välja öelda, mis on vallas vaja teha ja mida ametnikele ette heita. Nii saabki valla arenguasju arutatud näiteks vallavolikogu esimehe Ain Suurkaevuga. Kadrina sauna satuvad ministridki. Ühel hiljutisel sellisel saunaskäigul oli leilivõtjaks ka näiteks regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Tegelikult on kõik Kadrina saunaklubi liikmed vahvad kodanikud, kõigil pole ainult sellist silti saunakapi uksel.

See nädal oli kodanikupäeva nädal. Käesoleval aastal on päeva motoks „Eesti kodanik läbi üheksakümne aasta". Rahvastikuminister Urve Palo on saanud oma väljakuulutatud konkursile „Aasta kodaniku" aunimetuse omistamiseks väärilised kandidaadid ja aasta kodanikud ongi selgunud. Mina kedagi pole esitanud, ma isegi ei uurinud, kas saaks esitada, aga ma arvan, et aasta kodanik võiks olla Eestimaa maainimene, nii nagu seakasvataja Murumägi ja vallakodanik Nukk on.

Ma võin põhjendada ka. Maainimene on raudselt kategooriast kodanik läbi üheksakümne aasta, sest ta ongi enamasti kodanik. Tänane maainimene on nagu kodueestlane okupatsiooniajal, ta on siin olnud nii headel kui halbadel aegadel. Peale selle on tänane linlane sageli tegelikult maakas, olles sealt pärit. Kui Eesti Vabariigi algusaegadel 1922. aastal näiteks oli linnarahvastikku 27% elanikkonnast, siis 1989. aastal 71,5%. Maainimene on see, kellelt äravõetavaid asju on ilmselt rohkem kui juurdetekkivaid võimalusi. Ühelt poolt kaduv maapood ja teisalt võimalus „seep" digipildiga telekast ära vaadata teineteist ei kompenseeri. Maainimesed on ka siis ootusrikkad, kui näiliselt enam midagi jäänud pole.

Maainimene on tegija

Võtame kas või Urmas Lennuki näitemängu „Päeva lõpus". Kool suletud, vanaisa mets müüdud, kass Kata maetud, vallavanemal munadki elus kõike näinud küla südametunnistuse ja „vilusoofi" Tepo poolt sodiks lastud. Aga ikka on veel lootust ja põhjust linnast külla tagasi tulla või sinna jääda. Maainimest on linnainimesel väga raske elama õpetada. Ta on kõik omal nahal läbi proovinud. Linnast külla tulnud ministril sellist „maaka" pagasit tavaliselt pole.

Maainimest ei võta sõda ka. Täna üheksakümmend aastat tagasi algas Vabadussõda. Selle sõja tulemuste üle tuntakse uhkust veel 190 aasta pärast. Vabadussõjast tagasitulnud mehed, kes talud üles ehitasid, olid paljuski need, kelle pärast või tõttu tänagi hulk Eestimaa mehi ja naisi maad harib. Käisin eelmisel nädalal Lihula kandis Matsalu rahvuspargis. Seal on nädala sees linnas leiba teenivatele omakandiinimestele pakkuda lausa loomapidamisvõimalus, kasvatada lihaveiseid, kes rannaniidud kenasti ära hooldavad. Nii et saab vähemasti osalise ajaga puhtatõuline maakas edasi olla.

Eelmisel reedel peeti Laekveres Artistoni OÜ uues remondihallis avamispidu ja ettevõtjate päeva. Tunne jäi, et kogu see maailma kriisivärk oleks nagu enne Laekveret kuhugi kõrvale keeranud. Teame ju, et tegelikult ei ole. Maakas niisama lihtsalt omade keskel halama ei hakka.
Maamees on küll kõva tegija, aga ma arvan, et temaga seoses on liikvel vähemasti üks müüt ka. Nimelt see, et tema joobki põhiliselt ära need 13 liitrit absoluutalkoholi aastas. No nii kõva tegija ta ikka ka ei ole.

Tulles tagasi alguse juurde, see Kodanik võib olla ka Marin Pärs Muugalt või metsamees Margo Klaasmägi Laekverest. Tegelikult igast külast, kus maal ei elata mitte hädapärast, vaid tuntakse sellest uhkust.

Lõpetuseks mõni sõna sellest, kust kodanikupäeva idee pärit on. 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Selle lühikese dokumendi esimeses paragrahvis on kirjas järgmised read: "Eesti demokratilise vabariigi kodaniku õigused on kõigil isikutel, rahvuse ja usu peale vaatamata, kes järgmisele kolmele nõudmisele vastavad: 1) kes Eesti demokratilise vabariigi piirides elavad, 2) kuni 1918. a. veebruarikuu 24. päevani endise Vene riigi alamluses olid ning 3) Eesti demokratilise vabariigi osadest pärit või kohalikkude elanikkude nimekirjas seisid, mis endise Vene riigi asutuste poolt siin maal ehk selle maa jaoks peeti. Ajutine äraolek Eesti demokratilise vabariigi piiridest, mille kestuse Ajutine Valitsus kindlaks määrab, selle määruse väljakuulutamise ajast arvates, ei võta mitte õigusi riigikodakondsuse peale."

Selline lugu.

Muinsuskaitsjad tähistasid 20. aastapäeva

2008-11-28

1988. AASTA 12. novembril asutatud Viljandimaa muinsuskaitse ühendus tähistas 15. novembril oma 20. aastapäeva.

Üritus algas Viljandi Pauluse kirikus tänujumalateenistusega, kuhu oli tulnud üle 60 inimese. Pauluse koguduse õpetaja rääkis oma jutluses muinsuskaitse rollist eesti rahva mälu hoidmisel. Endine muinsuskaitse seltsi esimees ja riigikogu liige Trivimi Velliste meenutas liikumise algusaastaid ja tema tähtsust Eesti iseseisvuse taastamisel ning rõõmustas, et Viljandimaal on veel alles muinsuskaitse maakondlik organisatsioon.

Viljandimaa muinsuskaitse ühenduse esimees Jaak Pihlak heitis pilgu tehtule: korrastatud on surnuaedu, paigaldatud mälestuskive ja -plaate, ilmutatud trükiseid ja kogutud mälestusi. Ta meenutas neid ühenduse liikmeid, kes on 20 aasta jooksul muinsuskaitse tegevusse panuse andnud, kuid keda enam meie seas pole. Kakskümmend põlevat küünalt valgustasid nende mälestust.

SEEJÄREL SIIRDUSID pidulised Kirsimäe aida väikesesse saali, kus jätkusid sõnavõtud ning pakuti kohvi ja suupisteid.

Tervituskõne pidas maavanem Kalle Küttis, kes avaldas lootust, et muinsuskaitsjad pööravad edaspidi tähelepanu ka nõukogudeaegsete mälestuste kogumisele ja lahtimõtestamisele. Viljandi linnapea Kalle Jents avaldas heameelt, et taasiseseisvumise eel tegutsesid Rahvarinne ja muinsuskaitse sõbralikus koostöös ühise eesmärgi nimel.

Linnavolikogu esimees Tarmo Loodus rõhutas muinsuskaitse olulist osa omavalitsuste struktuuri ja seaduste kujundamisel ning soovis, et Viljandimaa muinsuskaitse ühenduses lööks kaasa rohkem noori.

Põhjaliku ettekande pidas Eesti muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm. Tema sõnavõtust jäi kõlama järgnev: kui tahame, et omanikud korrastaksid kaitse all olevaid hooneid, peab riik tegema maksusoodustusi, nagu on kombeks mitmes teises Euroopa riigis; see, et kohapealset ajalugu uuritakse ja vanu traditsioone elus hoitakse, pole mitte kolklus, vaid põlvkondi ühendav oluline tegevus.

Meeleolukas koosviibimine arvukate sõnavõttude ja kokkuvõtetega ühenduse 20-aastasest tegevusest andis Viljandimaa muinsuskaitsjatele uut jõudu.

Mis on meile oluline lähitulevikus?

Kavas on jätkata nimekate viljandimaalaste elu- ja sünnikohtade tähistamist. Järge ootavad näiteks Karl Papello ja Edmund Valtman. Loomulikult aitame korras hoida kultuuri- ja poliitikategelaste haudu.

Koos teiste organisatsioonidega on plaanis välja anda raamatuid, näiteks Max Gustav Schmidti elukäiku käsitlev trükis. Mõttes on ära märkida kihelkondade ja Liivimaa piirid.

Ja loomulikult on vaja kõigil koos pingutada, et Viljandi saaks tagasi vabadussamba.

Kas surm poomise või mahalaskmise läbi...

2008-11-21

... sellise küsimuse on Edgar Savisaar Keskerakonna ja Tallinna Linnavalitsuse poolt ühiselt korraldatavas interneti-hääletusel kultuurirahvale esitanud. Pole midagi öelda, plaan on kaval. Sundides avalikkust valima Tallinna Linnateatri ning Kultuurikatla vahel õnnestub ühelt poolt edendada „jaga ja valitse" poliitikat, kultuurirahvas põhjalikult omavahel tülli ajada ning ise puhtalt asjast välja tulla, kokkuvõttes kogu jama valitsuse kaela lükates. Kuni Linnateater ning Kultuurikatel arveid õiendavad, võib Savisaar Tallinna lahte kasvõi sada Kalevipoega püstitada või maksumaksjate raha muul kombel tuulde lasta.

Mõned pahatahtlikud inimesed on Edgar Savisaart seepeale süüdistanud teatrivaenulikkuses. See süüdistus on küll täiesti ülekohtune. Edgar Savisaar on vana teatrisõber. Kes seda ei usu, heitku pilt Tallinna Linnavalitsuse poolt rahastatavale Kesk-Televisioonile, mis toodab selliseid huumoriteatri programme, et lausa lust vaadata. Ning võrreldes professionaalse teatriga, mis vaatajatele tihti kaugeks jääb, ei maksagi see nii palju - ainult mõnikümmend miljonit krooni aastas. Koos teiste summadega, mis linnavalitsuses kulutatakse linnaelanike teavitamisele kõigest sellest suurepärasest, mida Keskerakond korda saadab, ulatub see ligi saja miljoni kroonini.

Sellest summast piisaks aastate lõikes rahulikult nii Linnateatri kui Kultuurikatla ehitamiseks. Üle jääks ka elanike teavitamiseks. Nii polegi teha muud, kui korraldada Tallinnas üks tõeline küsitlus teemal, kas valmis tuleks ehitada nii Linnateater kui Kultuurikatel, vähendades selleks viie miljoni kroonini aastas summat Kesk-televisioonile ning muule linnameediale. See annaks linnaelanikele võimaluse vastata, mida nad siis linnavalitsuselt ootavad: kas Tallinnale oluliste kultuuriobjektide toetamist või keskerakondlikku teavituskampaaniat. Sellise küsitluse korraldamiseks pole vaja teha muud, kui koguda kokku küsitluse algatamiseks vajalikud allkirjad ning esitada vastav ettepanek linnavolikogule. Kui see peaks ettepanekust keelduma, on võimalik küsitlus kindlasti ka internetis korraldada.

Loomulikult on ka võimalik, et terve mõistus enne nimetatud aktsioonide korraldamist peale jääb, kuid kahjuks pole mul selleks suuremat usku.

Ebakultuurne kultuuripealinn

2008-11-20

Kodukal sinuvalik2011.ee lubatakse linnakodanikul valida, kas toetada Kultuurikatelt või Linnateatrit. Majandusseisaku taustal võib tundudagi väga õige tõmmata koomale kulusid ja see paistis Keskerakonnale päästva ideena tegematajätmiste varjamiseks.

Kui tegu on osalusdemokraatiaga, kas siis ei peaks linnaelanik saama valida kõigi objektide vahel? Võiks kogu eelarve ringi vaadata ja hääletuse järgi prioriteedid paika panna. Kas need kattuksid ka Keskerakonna K-korterite, K-televisiooni ja muude korruptiivsete ettevõtmistega?

Pealinna propagandakulud on aastaga kasvanud 26 miljonilt kroonilt 43 miljonile. Tallinna K-televisiooni loomine läheb kolme aasta jooksul maksma 80 miljonit. Linnateatri valmimiseks 2011. aastal peaksid Tallinna investeeringud kasvama 11,5 miljonilt 24 miljonile kroonile aastas. Samas peaks Tallinna panus Kultuurikatlasse olema aastas ainult 30 miljonit krooni. Propaganda tegemisele ning kesktelevisiooni loomisele järgmise kolme aasta jooksul kulub 210 miljonit krooni. Linnateatri ja Kultuurikatla valmimise finantseerimiseks kahe peale kokku kuluks igal aastal vaid 54 miljonit. Propagandaaparaadi kulude arvelt saaks rahastatud nii Kultuurikatel kui ka Linnateater. Ja jääks ülegi, et linnarahvast vajaliku infoga varustada.

2011. aasta kultuuripealinna tiitli saamiseks nägi Tallinn omal ajal palju vaeva ja nüüd tõotab sellest paras läbikukkumine tulla. 2011. aastaks on Keskerakond ajanud omavahel tülli ka kõik vähegi aktiivsed kultuuriinimesed. Praegu on nende ühtsus monoliitne, mille tulemusel kaaluvad kaks süütult poliitpropagandasse tõmmatud asjaosalist oma rahataotlused tagasi võtta, mis tähendab, et isegi Keskerakonna kodulehelt saadud «rahva toetusest» hoolimata jäävad nii Linnateater kui ka Kultuurikatel korda tegemata. Valimispropagandat viljelev linnavalitsus ei taha tunnistada, et korda saab teha mõlemad - nii Linnateatri kui ka Kultuurikatla.

Armastusest ja sõprusest

2008-11-14

Jätkub 1925. aasta suvi, mis eduka piiritusevabrikandi külaliseks olles kulgeb nii Toomale, Indrekule, Maretile kui Adelele esialgu üsnagi idülliliselt. On aega jalutada pargiteil, harrastada suplemist - sportlikkus oli moes - ja vestelda kirjandusest.

Tõepoolest, selsamal aastal 5. veebruaril oli riigikogu võtnud vastu kultuurkapitali seaduse, millega hakati riigi otsese sekkumiseta toetama loovisikuid. Kultuurkapital jagunes kirjanduse, ajakirjanduse, helikunsti, näitekunsti, kujutava kunsti ja kehakultuuri sihtkapitaliks.

Nii nagu praegugi, kutsus rahajagamine esile nurinat, kuid nii nagu tänagi, toimis süsteem tervikuna ikkagi tõhusalt.

Päts ikka pildil

August Gailiti «Purpurne surm» oli ilmunud 1924. aastal, nii et Toomas võis seda tõesti lugenud olla. Kuid Gailiti peateosed olid alles kirjutamata.

Konstantin Pätsi ebamäärane ja samas väga tegevusrohke eluperiood jätkub, seda nii teleloos kui ajalootõe raamistikus. Harju Panga krahh oli ebameeldiv ja kompromiteeriv, kuid selle tähtsust ei maksa ülehinnata. Pankrot oli tollal igapäevane sõna, samuti kui žiiro, veksliprotest või maksujõuetus.

Kujuka pildi tolleaegsetest «elu peremeestest» maalib A. H. Tammsaare oma «Tõe ja õiguse» IV osas ning sama valgustav on Oskar Lutsu «Vähkmann ja Ko». Sellel taustal ei asetu Pätsi äri- ja finantstegevus teab kui enneolematult halba valgusse.

1925. aastal asus Päts Börsikomitee esimeheks (seda ametit oli ta pidanud varemgi), oli tegev Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene kaubanduskojas jm. 1924. aastast kuni 1931. aastani Päts riigivanema toolile ei pääsenud, kuid olles jätkuvalt üks Põllumeeste Kogude liidreid, ei olnud ta kadunud ka poliitikast.

See viib meid tema taluni. Pätsi maavaldus Kloostrimetsas oli renditud Väo mõisalt juba enne I maailmasõda - Päts niisiis ei saanud seda riigilt oma teenete eest kingiks nagu Laidoner - ja osteti järk-järgult välja.

Iseseisvusaja lõpuks oli talu suurus 57 hektarit, mis tähendas, et valdus oli küll võrdlemisi suur, kuid ikkagi talu ja mitte mõis.

Pätsi eriline kirg olid õunapuud, neid oli tal lõpuks ligi tuhat ja väidetavasti tundis ta neid kõiki n-ö isiklikult. Talu oli tõepoolest Pätsi lemmikkoht. 1925. aastal võis uue maja projekteerimine käia. Maja, mis praegugi alles, on valminud 1929. aastal.

Nii lauda kui elumaja joonised (nagu siis öeldi) tegi tõepoolest nimekas arhitekt Eugen Haberman, kes oli koos Herbert Johansoniga loonud ka riigikogu hoone ja projekteeris hiljem Eesti Panga maja, kui nimetada vaid mõnd.

Rohkem kui Pätsi talu ja õunapuuaed puudutab teleloo peategelasi siiski tulivee-teema ehk salapiirituse vedu Soome. Näeme, kuidas paat koos piiritusekanistritega jõuab napilt enne piirivalvurite randajõudmist merele lipsata, ja kuna viimastel oma kaatrit käepärast pole, tuleb sel minna lasta.

Mõnevõrra hiljem kuuleme kapten Ploompuu pahast märkust, et isegi paadi kättesaamine ei pruugi salakaubanduse vastu aidata - mehed teevad «torpeedot». See tähendas, et piirituselasti veeti köiega järel, ja kui ähvardas vahelejäämine, lasti köie otsast lihtsalt lahti. See päästis vangistusest, kuid kallis piiritus läks kaotsi.

Seepärast oskasid eriti osavad salakaubavedajad oma kanistrid uputada nõnda, et nende külge kinnitati poi, mis jäi napilt vee alla. Rannikut ja merepõhja hästi tundev mees sai oma «kadunud lasti» sel viisil hiljem üles leida ning sobival hetkel ikkagi üle lahe põhjanaabrite juurde toimetada.

Artur Kallaste ja teiste vestlustest lipsavad läbi tollased päevateemad. 1920. aastal kolm päeva riigivanema ametit pidanud Ado Birki afäär aastail 1926-1927 on jäänud segaseks tänini.

Birk oli Eesti saadik Moskvas, kelle asjaajamisele oli etteheiteid, kuid Birk keeldus korduvale käsule vaatamata Eestisse naasmast. Järgnesid seiklused Venemaal, kimbutamine GPU poolt, põgenemine Eestisse ja kohtuprotsess, mille käigus tema veidra käitumise põhjuseid päris selgeks ei saanudki, vähemalt mitte avalikkusele.

«Riigivaras Pärtel» markeerib üht juhuslikku ja ilma erilise järelkajata meediast läbi käinud episoodi; seevastu talu väljapetmist blankoveksli abil marginaalseks pidada ei saa, sest selliseid juhtumeid esines korduvalt. Kasutades ära mõne inimese usaldust, lasti alla kirjutada vekslipaberile ehk võlakohustusele, kuhu võlasumma oli jäetud märkimata.

Näiteks võis advokaat oma kliendile väita, et tal on vaja kliendi nimel õiendada mõned maksed, kuid et summa on teadmata, on tark anda tema käsutusse blankovolitus, kuhu saaks vajadusel kiirelt kanda vajaliku summa. On lihtne näha, kui julmalt võis sellist paberit kasutada südametunnistuseta pettur.

Plahvatus laskemoonalaos

Tooma venna Tõnise surm laskemoonalao plahvatuses on konkreetsel kujul küll autorite meelevald, kuid see viitab 15. juunil 1936. aastal tõepoolest toimunud plahvatusele Tallinna lähedal Männiku laskemoonaladudes. Selles kogu Eestit vapustanud õnnetuses hukkus 60 inimest, nii sõjaväelasi kui tsiviilisikuid, viimaste hulgas ka naisi ja isegi lapsi.

1925. aastaga sarja esimene pool lõpebki. Nii Eesti riigi kui selle loo tegelaste eluhommik on suubunud keskpäeva. Kuid teine päevapool on alles ees.

Sõda ei ole mitte kunagi ilus

2008-10-24

Kevadeks 1919 oli Eesti sõjavägi kujunenud kogu piirkonna olulisimaks sõjaliseks jõuks, kellega pidid arvestama nii punased, Vene valged kui baltisaksa Landeswehr.

Soomusrongil teenivad ja pidevalt lahinguid löövad koolipoisid vaevalt selle üle palju pead vaevasid, sest lihtsõduri elu koosneb igapäevastest muredest, nagu jalanõud, tubakas ja toit. Ka Toomas ja Indrek jahivad koos kaaslastega vaenlase varusid, olgu nendeks siis mürsud või sigarid, pannes ennast mõnikord ka ohtu.

Eesti rahvaväe relvadest ja rõivastusest pärines märkimisväärne osa vaenlaselt. Kuulsaks sai kapten Irve irooniline repliik pärast üht õnnestunud operatsiooni: «Pole hea nii väheste meestega venelaste peale minna, pärast ei jõua saaki ära vedada.» Kuid enese varustamine vaenlase kulul on omane kõigile sõdadele.

Episood moositünnidega on enam-vähem täpselt võetud Ilmar Raamoti suurepärastest ja haaravatest mälestustest, milles kirjeldatakse just õppursõdurite käekäiku soomusronglastena.

Kuid seda, kui tähtis oli sõdurile soe supp või isegi kuum tee, ja kuidas viha katkilastud välikatla pärast mehed rünnakule viis, võib lugeda mis tahes autentsetest mälestustest, kaasa arvatud ühest stsenaristide käsutuse olnud, trükis avaldamata sõduripäevikust.

Nagu tegelased korduvalt märgivad, võib sõda olla kõike muud, puhuti koguni koomiline, kuid mitte ilus. Lipnik Reimanni enesetapulugu tugineb tõsiloole. Loobuda elust sandina vaeses ühiskonnas, kus sõjasant polnud mingi haruldus (palju oli neid tulnud juba maailmasõjast) - see oli kaine, kalkuleeritud otsus, mitte meeleheitehoo vili.

Siinses loos satuvad poisid oma ulja eraluurekäigu tulemusel Landeswehri sõja kõige tulisemasse rindelõiku. Konkreetsel kujul on nende ettevõtmine autorite looming, kuid seesugust improviseerimist oli Vabadussõja ajalugu täis. Eesti, nagu ka Soome sõduri suhe käsku ja ülemusse oli hoopis teistsugune - heasoovlikult öeldes loovam - kui Vene või Saksa sõduri oma. Üks pole teisest halvem, igal rahval on tark sõdida oma loomuse kohaselt.

Episood, kuidas kõige kriitilisemal silmapilgul jõuab vaenlase läbimurdekohta Eesti soomusrong kuperjanovlastega, on kummatigi tõepoolest toimunud. See juhtus 21. juunil 1919 Põhja-Lätis Lode jaama juures, tuues kaasa otsustava pöörde Landeswehri sõjas, ja seda võib pidada ka kogu eestlaste ajaloo üheks ülevamaks hetkeks.

Kättemaks vihatud «paruneile» oli eriti magus, võrreldamatult magusam kui võit Vene punaste üle, sest venelastega oli alles äsja, maailmasõjas, sõditud õlg õla kõrval.

Lugu sellest, kuidas Osvald Kallaste veel vanas eas sõjaväkke astub, on kirjanduslik, ent tõepärane. 1919. aasta suve hakul võis kainelt kalkuleeriv inimene mõista, et edasi tuleb elada Eesti Vabariigis ja see kulgeb palju sujuvamalt, kui võib end esitleda sõjasangarina.

Mis puutub Osvald Kallastesse, siis temavanune mees võis kindel olla, et teda ei saadeta lahingusse. Teiseks meenutagu mõisaomanik Osvaldi põgus sõjaväekogemus ka neid mõisnikke, kes tõesti sõdisid Eesti poolel ja kellest paljud ka langesid.

Tegemist oli baltisakslastest koosneva Balti rügemendiga, mille nimekirjas leidus kuulsaid baltisaksa nimesid. Ilmselt ei sõdinud nad niivõrd Eesti Vabariigi eest, kuivõrd punase hirmuvalitsuse vastu, kuid nende panus võitu on sellegipoolest reaalne.

Konstantin Pätsi näeme mõtliku ja kibestununa. Selle põhjuseks on tõik, et juba 1917. aastal Eesti (oma)valitsust üles ehitama asunud mees kaotas 1919. aasta kevadel peaministrikoha, mida ta oli juba enda omaks pidama harjunud.

Paraku kinnitas Eesti Asutav Kogu 9. mail ametisse tööerakondlase ja võimeka riigimehe Otto Strandmanni valitsuse. See ei olnud intriig, vaid tulenes reaalsest jõudude vahekorrast Asutavas Kogus.

Peaministrikohast ilma jäänud Päts satub siinses loos sõber Kallaste soovitusel pangandusse. Tegelikult vajas ta selleks vaevalt kellegi soovitust või nõu. Päts tegutses mitmel alal ja pangandus oli üks neist. 1919 oli ta üks Harju Panga asutajaist ja oli mõnd aega ka selle esimees.

Harju Panga nõukogu liige oli ka kindral Laidoner, kes koos sellesama Jaaksoniga, kes siin loos Artur Kallastes halbu eelaimusi tekitab, ehitas Tallinna Õllepruuli tänavale ruumika kahekorruselise maja, mida tuntakse Laidoneri villana.

Miks just kunst?

2008-10-24

Kunstirahvas aeti vihale, Eesti kunstnike liidu juhatus tegi pöördumise: põhjuseks kultuuriminister Laine Jänese 17. oktoobril Sirbis ilmunud artikkel „Ellujäämise eelarve".

Saadakse aru, et kultuurivaldkonnas tuleb samuti kokku hoida, kuid Jänese artiklit illustreeriv tabel näitab, et kõige väiksemad postid on kunsti ja välissuhtluse osas. Arusaamatu on meediapost, mis kõrgub kaks korda üle teiste. Ma pole küll kuulnud, et mõni ajaleht või ajakiri oleks riigilt toetust saanud, ilmselt läheb see raha rahvusringhäälingule, kuid on seal tase siis oluliselt tõusnud? Ikka sisseostetud formaadid, seriaalid ja kordussaated. Kunstnike pöördumises tuuakse näiteks teater Vanemuine, kellele antakse raha koguni juurde. No selge, Tartust Laine Jänese karjäär ju algaski.

Kunstnikud on oma pöördumises väga kurjad, kui nad hoiatavad Jänest selle eest, et ta võib kultuurilukku minna „eesti kunsti surmakutsarina".

Riik pöörab selja

Arusaadavalt peab riik hoolitsema eelkõige talle kuuluvate asutuste eest, (kunstimuuseumid, kunstihoone), mitte eragaleriide eest. Kuid kunstnik tahab oma töid ruumipuudusel ja tiheda näitusteprogrammi tõttu näidata ka galeriides.

Siin tuleb muidugi vahet teha puhtalt müügile orienteeritud kommertsgaleriide ja non-profit galeriide vahel. Neid võiks ju ikka meeles pidada. Kunstnikel pole raha maksta järsult tõusnud galeriirente. Pöördumises öeldakse: „Kas selline riigipoolne seljapööramine kujutavale ja rakenduskunstile ei tundu kummaline? Mis tahes teise kunsti-ala, näiteks teatri- ja kontserdi-tegevuse vallas, ei oleks taoline kohtlemine - kus lavastaja-interpreet peab rentima ruumi, tagama produktsiooni ja lõpptulemust publikule tasuta tutvustama - lihtsalt võimalik!"

Kultuurkapital ei maksa põhimõtteliselt galeriide rente, vaid ainult kunstnike töövahendeid ja annab ka stipendiume. Samuti ei taha nad anda kirjastustele väljaandmiskulusid.

Paraku on kunst kogu meie kultuuris alaväärtustatud. Seda juba alates ülemöödunud sajandist, kui eriti ei teatudki, mis on maalikunst ja graafika. Seevastu õilmitsesid koorilaul, teater ja kirjandus.

Ellujäämiseks on kunstnikel vähe võimalusi, samuti galeriidel. Kui kunstnikel pole galeriirendi maksmiseks raha, kui galeriidest midagi ei osteta, siis kuivab kokku ka galeriidekett. Vaevalt hakkab riik neid galeriisid oma rahakotist toetama, eelkõige tuleb päästa pangad.

Ahelreaktsioon võib jõuda ka kunstikõrgkoolideni. Pöördumises ongi öeldud: „Kas me soovime noorema kunstnikkonna jätkuvat radikaliseerumist ja Eestist lahkumist? Kellele on selles kontekstis üldse vaja Eesti kõrgkoolides tehtavat tublit tööd?"

Tõesti, mina küll oma lastel ja lastelastel ei soovitaks minna kunsti õppima.

1918. aasta: koolipingist otse rindele

2008-10-17

Olukord, millesse sattusid Indrek Kallaste ja Toomas Roo koos oma klassivendadega 1918. aasta sügisel, on tuttav romaanist ja filmist «Nimed marmortahvlil». Elu seadis poiste ette hamletliku küsimuse: minna sõtta või mitte?

Valitses ebakindlus, üldine arvamus oli, et ega väike Eesti suure Venemaa vastu saa. Nõnda mõtiskleb ka rannamees Joosep, kehitades samas õlgu - aga mine tea...

Saksa okupatsioon oli kestnud 1918. aasta novembrini, mil Saksamaagi revolutsioonikeerisesse sattus ja maailmasõda lõpuks läbi sai. Nüüd tuli ilmsiks, kui õige oli olnud Eesti iseseisvuse rutakas väljakuulutamine veebruaris. Lahkuvad sakslased andsid võimu üle Eesti valitsusele ja aitasid Narva all vastu võtta punaväe esimesed rünnakud.

Samas olid sakslased tõrksad relvastust eestlastele üle andma, muutes selle pigem kõlbmatuks. Näiteks loobiti Tallinna sadamas merre tuhandeid püssilukke. Samasugust mõistmatust väikerahva püüdluste suhtes kogesid eestlased ka sakslaste teise evakueerumise ajal 1944. aastal.

1918. aasta lõpul näis olukord troostitu. Punavägi oli tunginud üle Narva jõe, alistades ühe asustatud punkti teise järel, ning lähenes Tallinnale, mis oli mere poolt täiesti kaitseta. Õnneks saabus õigel ajal Tallinna Inglise eskaader, tagades julgeoleku merelt.

Tallinnas veel teatavat jõudu omanud enamlased üritasid olukorda destabiliseerida, korraldades Raekoja platsil, Eesti Ajutise Valitsuse ees ähvardava meeleavalduse. Olukorra päästis maja ees valvet pidanud koolipoiste salga kogupauk. Pole kindlalt teada kedagi, kes sellest kogupaugust surma oleks saanud, kuid rahvahulk peletati laiali.

Johan Pitka tuli mõttele hakata koostama improviseeritud soomusronge, millest hiljem kujunes Vabadussõja üks olulisemaid tegureid. Ülemjuhataja Johan Laidoner pani maksma väga karmi korra ning asus ette valmistama vastupealetungi, sest enamlaste kahuritule sähvatused paistsid Harjumäele juba ära.

Õppursõdurid, kes polnud veel rindele jõudnud, ootasid kärsitult lahingusse minekut. Sageli olid nende ohvitserideks endised õpetajad, nagu siin loos Ploompuu. Õpetaja oli elukutse poolest ka Julius Kuperjanov.

Aastavahetuse paiku peetud murdelahinguis punased peatati ja tõrjuti lühikese ajaga Eesti piiridest välja. Näib, et punaväe juhtkond taipas alles siis, et on endale vastase saanud ja alustas märtsis Lõuna-Eestis vastupealetungi, mille tõrjumiseks pidi Eesti rahvavägi välja panema viimsegi jõu.

Kusagil Võru kandis peavad veriseid võitlusi ka Indrek, Toomas ja nende koolivennad. Nad näevad enda vastas nii eesti enamlasi, venelasi kui koguni hiinlasi, mis vastab ajalootõele. Samal ajal saavad Indreku õed oma lahingukogemuse laatsaretis. Sõda pole ei ilus ega ülev kusagil, kuid isegi raskelt haavatud ei kipu väitma, et vabaduse kaitsmine on mõttetu.

Sõjategevuse ägedus ei tähendanud, et nooruke Eesti riik olekski ainult sõjapidamisega tegelnud. Lahingukära taga toimus riigi tegelik rajamine, mille tähtsaks osaks oli Eesti Asutava Kogu valimine (valimised toimusid ka rindel) ja kokkuastumine 1919. aasta aprillis. Sel kogul oli kaks peamist kohustust: vastu võtta põhiseadus ja maareformi seadus.

Mõlema seadusega saadi hakkama, mis tähendas muu hulgas seda, et mehed nagu Osvald Kallaste jäid koos teiste mõisaomanikega oma suurmaavaldusest ilma. See ei tähendanud siiski veel kogu vara kaotust ja sõltus inimesest, kui stoiliselt keegi seda «röövimist» talus. Oli selge ju seegi, et ainus alternatiiv Eesti Vabariigile ja maareformile olnuks enamlaste võim; viimased oleks aga lisaks maadele võtnud ka elu.

Lõuna-Eestis ründasid punaväed uuesti ja taas löödi nad tagasi. Mais hõivas Eesti armee Pihkva. Samal ajal hakkas kerkima uus ohupilv baltisaksa vabatahtlikest koosneva Landeswehri näol. Ametlikult pidi Landeswehr sõdima punastega, alludes Läti valitsusele, kuid selle asemel hoopis kukutas Läti seadusliku valitsuse ilmse eesmärgiga elustada 1918. aastal luhta läinud unistus Balti hertsogiriigist Saksamaa tiiva all.

See oli Eesti huvidele vastuvõetamatu ning oli vaid aja küsimus, mil Eesti armee ja Landeswehri teed ristuvad. Eestlased olid peale Pihkva jõudnud juba ka sügavale Ida-Lätisse, sest sõjanduse aabitsatõde ütleb, et oma territooriumi ei saa kaitsta selle piiridel seistes.

Nagu ikka, kaasnes lahingutega mitmesuguseid, ka koomilisi episoode, nagu neid elavad läbi ka selle loo peategelased. Enamik neist toetub mõnele autentsele juhtumisele, nii nagu need on meieni kandunud Vabadussõja veteranide mälestustes.

Sügisseisund 2008

2008-10-16

Ehkki kangelasajastu on seljataga, ei tähenda see sugugi, et Eesti riik on igaveseks valmis ja alati turvatud.

Suvi on läbi ja pidu on läbi, võiks nentida pooleldi poeetiliselt, mõeldes selle sügise päevateemale number üks. Ehk siis meie majandusseisakule, mida sageli hellitavalt ka kriisiks nimetatakse. Otsekui ootaks keegi pikisilmi tõelist kriisi, supisabasid ja enesetappe.
Keegi kindlasti ootabki, sest alati leidub Kroosu-Maajasid (vt Vahtramäe Emili lood), kelle suurim rõõm oli kuulda ja edasi rääkida jõledaid uudiseid - õnnetutest surmadest, kodukäijatest, taudidest ja nõnda edasi. Koolitulistamistest ei osanud Kroosu-Maaja veel unistada, aga meie kollane ajakirjandus oskab, lausa perversse ärevusega.

Aga Soomes toimunu tekitab hirmu küll. Ning muidugi sunnib esitama maailma kõige traagilisemat küsimust: miks? Miks Soomes, mida oleme harjunud pidama maailma kõige inimsõbralikumaks maaks?

Kahtlustan, et siin on midagi pistmist heaoluühiskonna üksindusega. Inimene on miljoneid aastaid vaeva näinud, et vähendada oma ürgset sõltuvust loodusest ja teisest inimesest. Seda nimetatakse emantsipatsiooniks. Et saada üle paljukirutud karjamentaliteedist, et olla Inimene, kordumatu Indiviid.

Tõesti-tõesti, kogukonnasund võib olla julm ning tekitada raevupurskeid, mis ei jää alla koolitulistamisele. Nüüd peame paraku nentima, et indiviidi võit kogukonna üle on sama ohtlik. Sõltumatus, üksindus, Internet, tardunud pilk... ja lõpuks tõdemus: "Ma vihkan inimkonda." Kas pole selles midagi ühist vastuseta jäänud armastusega, mis teatavasti võib kergesti moonduda vihkamiseks?

Kui inimene on üksi, siis ihkab ta seltsi. Ja kui tal on seltsi, siis ihkab ta olla üksi. See vastuolu on võib-olla meie kaasasündinud rist, inimeseks oleku paratamatu kaasnähe, igavene pingeallikas. Kuid miks peab see pinge lühiühendusse sattudes leidma lahenduse nii jubedal viisil?

Vägivallavaba päev

Olen veendunud, et filmide ja videomängude kaudu meisse tungival vägivallal on selle juures otsustav roll. Ootan aega, mil vana Euroopa võtab viimase julguse kokku ja hakkab avalikku inforuumi vohavast vägivallast puhtaks rookima.

Fotograafist sõber Väino tegi konkreetse ettepaneku: mis oleks, kui ETV seaks sisse vägivallavaba päeva? Ütleme näiteks, et igal kolmapäeval ei näidata rahvusringhäälingus ühtki vägivaldset surma. Võib-olla erandiga päevauudistele... Me võitleme suitsetamise, kolesterooli, autostumise ja prügiga - miks siis mitte tolle visuaalse saastaga, mis iga päev mürgitab meie lapsi?

Sellega ei taha ma öelda, et tuleks ära keelata näiteks "Nimed marmortahvlil". On olemas ka õilsat vägivalda - see, millega peatatakse roimar. Kuid üks päev nädalas võiks sellegipoolest vabaks jääda.

Kuulen juba libaintellektuaalide kära: ei tsensuurile! Maha poliitikud-suukorvistajad! Me ei pöördu tagasi keskaega!

Tean hästi, kui võimas see kära on. Need seisukohad on meediamaailmas absoluutses ülekaalus ja mitte põhimõtte, vaid raha pärast. Seepärast ütlengi, et televägivalla vastaste meetmete algatamine nõuab julgust. Need meetmed ei aita inimese puhul, kelle kirg vägivalla järele on geneetiline, kuid võivad ära hoida mõne matkitud kuriteo.

Pealegi, ka kaasasündinud väärastumuse korral on välistegurite mõju oluline. Ekraanilt nähtud julmus võib olla selleks tilgaks, mis paneb looduse poolt juba peaaegu täidetud karika üle ääre voolama. Ilma selle tilgata elaks inimene võib-olla oma elu ära ilma massimõrva sooritamata.

Sel põhjusel ei kiida ma heaks ka Ilmar Raagi "Klassi", ehkki tunnistan, et tegu on professionaalses mõttes väga hästi tehtud filmiga. Paradoksaalne, aga seda asjaolu võiks koguni filmi suurimaks veaks pidada.

Katastroofi ei ole

Kuid jutt algas ju hoopis majandusest. Läänest tuleb muidugi ähvardavaid signaale ja kogu protsessi edasine kulg on teadmata, kuid praeguse seisuga meil siiski kriisi ega katastroofi ei ole. On kallinenud laenumaksed ja hulk ärajäänud projekte, investeeringuid, toetusi, palgatõuse. Mis on paratamatu olukorras, kus odava laenuraha sissevool on kokku kuivanud.

Teisest otsast on see aga hea - inflatsioon peaks pidurduma ja kurikuulus jooksevkonto defitsiit vähenema. See parandab meie väljavaateid euro kasutuselevõtuks, ehkki selline reform on paljudele - ka mulle - emotsionaalsel tasandil kurvastav, kuid pragmaatiliselt mõeldes Eestile vajalik ning kasulik.

Avalik infoväli on majandusprobleemidele reageerinud võrdlemisi mõõdukalt ja tervemõistuslikult. Arukas inimene mõistab, et majandusseisaku süvapõhjused asuvad väljaspool valitsust ning et nende eest tõsimeeli Ansipit, Laari ja Padarit sõimata ei ole eriti teravmeelne.

Küll aga on valitsusele tõsiselt pahaks pandud, et möödalennanud "rammusatel aastatel" rohkem rasva, s.t reserve ei kogutud. Paraku on seegi süüdistus kõigest tagantjärele tarkus.

Mäletan hästi neid kurje hääli igal talvel, eelarve arutelude ajal: miks õel ja ihne Riigikogu paneb nii palju miljardeid kusagile välispankadesse, selle asemel et neid jagada vaestele, õnnetutele ja vääriti mõistetutele? Kas nad on rahvusvahelise finantskapitali poolt ära ostetud? Ma võin eksida, kuid oma arust ei kuulnud ma siis küll ühtki majandusteadlast koonerdavate poliitikute kaitseks välja astumas.
Veel on väidetud, et pidanuks ju olema selge, et igale buumile järgneb langus. Selge muidugi, kuid see teadmine ei ütle veel, millal täpselt too langus alata suvatseb. Kas tänavu, tuleval aastal või ületuleval. Kes selliseid asju täpselt prognoosida oskaks, saaks Nobeli preemia ja läheks börsil pururikkaks.

Miraaž või reaalsus?

Lõpuks võib nimetada üht mitte eriti rahvarohket seltskonda, kuhu kuulub nii mõnigi ärituus nagu Tiit Vähi või Jüri Mõis, kes tõsimeeli väidab, et majandusseisaku põhjuseks on pronksiöödel rikutud suhted Venemaaga ning et Eesti uus majandustõus sõltub sellest, kui hästi me idanaabriga läbi saame.

Selle retoorika peale ei oskagi öelda muud, kui et pole midagi uut siin maailmas. Venemaa lemmikvõte - tekitada Lääne ärieliidi seas "Vene partei" - töötab siiani hästi. Näiteks on sellega edu saavutatud Saksamaal.

Muide, Venemaa pilli järgi tantsimist nõudvatest äriringkondadest kirjutab väga selgelt Edward Lucas oma hiljuti eesti keeles ilmunud raamatus "Uus külm sõda". Raamatus, mille kohta Sergei Stadnikov hävitava arvustuse kirjutas, kuna see olevat kantud pimedast venevihast ja ülepea primitiivne lugemine. Mingit uut külma sõda silmapiiril pole, kõik puha Lucase luul. Paraku ilmus Stadnikovi arvustus samal päeval, kui Venemaa ründas Gruusiat...

Tundub, et Gruusia sõda tõi mõnegi mehe ja naise maa peale tagasi, mõne jutuvada lakkas ajutiselt (mitte küll Stadnikovi oma). Kaitsekulutuste kaitseks võtsid Riigikogus sõna poliitikud, kellest ma seda eales oodanud poleks. Ning polegi nii tähtis, kas nad tegid seda oma ärganud südametunnistuse sunnil või populaarsuse nimel.

Kuid taas lubage küsida: miks? Miks küll peab nii palju inimesi surema - mis sest, et kaugel maal -, et meile aru pähe tuleks?
Harva, kui ma tahan lõpetada pessimistlikult. Ka mitte seekord. Ei, me pole lootusetud, laias maailmas peetakse meid isegi võrdlemisi targaks rahvaks. Pigem oleme sisenenud oma ajaloo uude perioodi, millega tuleb alles kohaneda. Me oleme Euroopa Liidu riik, me oleme Lääs, me oleme NATO liige. Meie sangarlik eneseleidmine, iseseisvumine ja ahelate purustamine on möödas.

Nüüd tuleb ära õppida üks lihtne, aga samas raske asi: kui kangelasajastu on seljataga, siis ei tähenda see sugugi, et Eesti riik on igaveseks valmis ja igaveseks turvatud. Eesti iseseisvus ei ole tardunud seisund, vaid protsess. Umbes nagu elusolek. Selleks et olla elus, tuleb süüa, juua ja hingata. Selleks et olla iseseisev, tuleb tööd teha, väärtusi luua, poisse ajateenistusse kutsuda, aeg-ajalt moodsaid relvi osta ja oma rahvasse uskuda.

Üllatav küll, aga seda viimast näen ma ümberringi aina rohkem. Ma loodan, et see pole juuste hallinemisega kaasnev sentimentaalne miraaž.

Üheks päevaks iseseisvust

2008-10-10

Lauri Vahtre kord nädalas ilmuma hakkav kirjutistesari on mõeldud teleseriaali «Tuulepealne maa» vaatajaile. Artiklid kommenteerivad eelmisel õhtul ekraanile jõudnud osa, et vaatajal oleks lihtsam eristada ajalootõde seriaali autorite loomingust. Tegelaskujudest on ajaloolised vaid Konstantin Päts ja Johan Laidoner, kõik ülejäänud on kirjanduslikud.

Stseeni, kus maapoiss esimest korda linna sattudes suuril silmil ringi vahib, on eestlaste ajalugu näinud tuhandeid kordi. Ses mõttes ei olnud Toomas Roo elukäigu algus põrmugi ebatavaline.

Ebatavaliseks tegi selle aeg - Roo saabus Tallinna 1917 kevadel, mil nii Eestis kui kogu Vene impeeriumis valitses tavatult lootusrikas meeleolu. Isevalitsus oli veebruaris kukutatud, esimest korda kehtisid Vene riigis kõik demokraatlikud vabadused ja näis leiduvat tahet, et need kehtiks ka edaspidi.

Paraku ei olnud taevas pilvitu. Maailmasõda kestis. Vene armee püsis veel koos, kuid avaldas väsimuse märke, nii nagu ka tagala. Polnud võimatu, et hakkaja mees tuli lihtsalt rindelt tulema, nagu oli seda teinud Tooma isa Joosep.

Joosep soovis rahus kala püüda ja maad harida, kuid leidus juba selliseidki suguvendi, kes ihkasid mõisnikuks. Osvald Kallaste oli üks sellistest. Seadus seda ei takistanud ja kui raha jätkus, võis omandada kas või rüütlimõisa. Selliseid talutares sündinud «paruneid» oli tsaariaja lõpuks oma poolsada. Tõsi, saksa mõisnikuperesid oli üle kümne korra rohkem.

Olid ka linnaeestlased, kes 20. sajandi alguskümnenditega olid saavutanud märkimisväärse jõukuse ja positsiooni. Tallinnas oli 1906. aastal noore advokaadi Konstantin Pätsi juhtimisel saavutatud koguni valimisvõit ja võetud linna juhtimine sakslastelt üle.

Prominentseid eestlasi oli ka arstide, pedagoogide ja loomeinimeste seas; 1917 sügisel astus esimest korda üles Siuru rühmitus. Kuid tulevastes sündmustes omandasid suure tähtsuse advokaadid - selle ameti pidajana näeme Artur Kallastet. Erinevalt vennast on ta tõsine rahvuslane, kes on selliseks kasvatanud ka oma lapsed.

Rahvuslik meelsus polnud isegi tollal veel enesestmõistetav, kuid eestlaskonnas siiski valdav, võisteldes levivate pahempoolsete ideedega, 1917. aastal juba ka jäiga enamlusega. Enamlased olid mis tahes rahvuslike taotluste vastu ja siit ka vastastikune vaen, mis avaldus muu hulgas koolipoiste omavahelistes suhetes.

Punalipud ja sinimustvalged olid tol kevadel korra ka kõrvuti lehvinud. See juhtus märtsis, kui 40 000 eestlast, sealhulgas 15 000 sõjaväelast, marssis Petrogradis rongkäigus Tauria palee ette, et nõuda Venemaa Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat. Meeleavaldus mõjus ja Ajutine Valitsus kinnitaski vastava määruse.

Määrusega nähti ette Eesti Ajutise Maanõukogu valimine. Valimine oli mitmeastmeline ja keerukas, tekitades segadusi - nende harutamiseks Päts vanalt Kallastelt tuligi abi paluma.

Tallinna nõukogu ehk sovett üritas valimisi sellegipoolest tühistada ja nõudis kogu võimu endale. 1. juulil tuli Maanõukogu ehk Maapäev kõigest hoolimata kokku ja hakkas Eestile esimest eestlaste valitsust koostama.

Enamlased sellega ei leppinud - ei Eestis ega kogu Venemaal. Oktoobris korraldasid nad Petrogradis riigipöörde ja Tallinnaski pidi rätsep Sammal maapoiss Roole kurvalt teatama, et vihane ja käratsev rahvamass on Maapäeva laiali ajanud.

Õnneks jõudis Maapäev end kuulutada kõrgeimaks võimuks Eestis ja moodustada organid tegutsemiseks põranda all.

Seda läks vaja veebruaris, mil oli ette näha, et enamlaste juhitud Venemaa, olles Saksamaa ees kaitsetu, ei suuda ära hoida Eesti sattumist Saksa okupatsiooni alla. Eesti rahvuslikud jõud võtsid kursi täielikule iseseisvusele. Oluline oli, et Saksa väed leiaksid saabudes eest iseseisva riigi, mitte Vene provintsi.

Iseseisvusmanifesti tekst valmis 21. veebruaril, see oli vaja avalikult ette lugeda ja üles kleepida. Ülesanne osutus keeruliseks, sest Tallinnas valitsesid punased, Läänemaale hakkasid jõudma sakslased, kes kumbki mingist Eesti riigist kuuldagi ei tahtnud. 23. veebruaril õnnestus manifest lõpuks ette lugeda Pärnus ja 24. veebruaril üles kleepida Tallinnas, kus tuli kokku ka vabariigi valitsus.

Elektrijaama ja sadama ümber peeti hajus lahing taanduvate punamadruste ja omakaitse salkade vahel. Viimastega koos tegutsesid Tallinna Peetri Reaalkooli poisid. Lahingus langes lätlasest omakaitselane staabikapten Janis Muižnieks (Johann Muischneek). Tooma ja Indreku klassivend Kalnieks, kellele kaasa tundsime, olgu viiteks sellele esimesena Eesti Vabariigi eest langenud mehele.

25. veebruaril loeti manifest ette kirikuis ja helistati kelli, koolides peeti aktuseid. Paraku sisenesid Saksa üksused juba samal päeval Tallinna ja Eesti Vabariigi asutuste tegevus peatati. Nagu Artur Kallaste koos teiste iseseisvusidee kandjatega ettenägelikult mõistis, pidi tuleviku otsustama maailmasõja tulemus.

Soe küla põline nimi on hoidmist väärt

2008-10-08

MAAKONNALEHE vahendusel tõsteti mõne päeva eest taas üles mõte anda Tarvastu vallas asuvale Soe külale nimeks Vambola.

Tegemist pole esmakordse juhtumiga, et põlist kohanime proovitakse asendada nõukogude aastatel kasutusele võetuga. Esimene niisugune avalik üritus oli juba veidi pärast Eesti iseseisvuse taastamist, 1993. aasta sügisel, kui selleks kavandati koguni rahvahääletust.

Aga tsiteerigem klassikuid: kui mõnda kahtlasevõitu asja on vaja läbi suruda, tasub küsida rahva arvamust. Alati on kõige lihtsam korraldada referendum, sest rahva hääl on jumala hääl ja seda ei saa keegi vaidlustada, rääkimata otsustajate süüdistamisest.

Sellega seoses meenub mulle vana lugu valutava hambaga mehest, kelle hamba väljatõmbamise poolt hääletas terve väljakutäis inimesi, vastu oli aga kõigest üks mees, kohalik hambaarst.

RAHVUSE edasikestmiseks on oma keele ja kommete kõrval olulised ka põlised kohanimed. Just need on vahetu tunnistus eestlaste olemasolu järjepidevusest ja pikaaegsest seotusest siinse maanurgaga. Seda silmas pidades ei või me kergekäeliselt suhtuda ka oma külanimedesse.

Tarvastu valla kohanime Soe on teadaolevalt esimest korda kirjasõnas mainitud 1798. aastal, seega juba üle 200 aasta tagasi. 1839. aasta Liivimaa kaardilt võib lugeda Tarvastust Suislepa poole viiva tee mõlemal poolel Soe küla nime. See, et sinna tekkis hiljem kõrts, mis hakkas kandma sama nime, üksnes kinnitab põlise asustuse olemasolu selles paigas.

POOLE SAJANDI pikkuse Nõukogude okupatsiooni ajal hävitati teadlikult hulgaliselt põliseid Eesti kohanimesid. Ühe räigeima näitena olgu mainitud Kuressaare linna ümbernimetamine Kingissepaks. Kuid ette tuli ka palju pehmemaid vorme. Nii võib leida möödanikust Lembitu, Koidu, Vambola ja teiste rahvusromantiliste nimekujudega kolhoose ja sovhoose.

Paraku ei ole neil ilusatel ja tõepoolest eestipäraselt kõlavatel nimedel mingit aegadeülest seost nende paikadega. Enamikul juhtudel on tegemist ikkagi uusasundustega, mille iga on praegu võimalik mõõta maksimaalselt poole sajandiga.
Jah, seda perioodi ei saa olematuks kuulutada, kuid see ei kaalu kindlasti üles mitu korda pikemaid ajavahemikke, mil neid paiku tunti hoopis teistsuguse nime all.

LÕPETUSEKS TOON välja märkuse, mis pärineb muinsuskaitseinspektori 1993. aasta sügisesest märgukirjast Tarvastu vallavolikogule: «Vanad kohanimed on meie kultuuri keelelised mälestusmärgid ja austusest esivanemate vastu soovitame Soe küla nime mitte muuta.»

Minul kui praegusel muinsuskaitse ühenduse esimehel jääb vaid üle selle asjaliku seisukohaga taas nõustuda.

Uno Lahest mõlemalt poolt Styxi

2008-09-30

Styx oli antiikmütoloogias oja, mille vesi tappis. Siinpool elu, teisel poolel surm. Kirjanik Uno Laht on nüüd teisel poolel. Ladina keelest pärineb väljend, mis ligikaudu ütleb järgmist: surnutest tohib rääkida ainult head või tuleb jääda vait. Mida head saab rääkida Uno Lahest (30. IV 1924 - 24. IX 2008), kes alates 1960. aastate lõpust ütles teiste kohta väga palju halba? Mitte alati ja jäägitult, aga siiski.

Kodukamar ja maailm

Aastatel 1944-1946 jälitas Uno Laht, Suure Isamaasõja veteran, kuid pärast haavatasaamist rindele kõlbmatu, metsavendi. Nõukogude võimul polnud vaja teda ära osta, sest ta oli seal poolel juba alates suvest 1940 - nagu ta kord tunnistas, juba koduse kasvatuse poolest. Ta oligi punane. Metsavendade püüdmise tõttu polnud Uno Lahel hiljem kasulik ennast mõnes kohas näidata. Näiteks Sangastes, aga ka Umbusis. Mitte et kunagised metsavennad või nende pere liikmed oleksid tahtnud kiiret kättemaksu - niisugust juhtu pole teada - , vaid inimesed mäletasid, et ka Uno Lahe jäljed olid kord verised.

Uno Lahe luule ja üldse kirjanikutöö ei ole ta sõjaaegse ning -järgse tegevuse vabandus. Ta ei lunasta ennast, sest seda ta ei tahtnudki. Tema tahtis olla uljas nagu ühel fotol aastast 1959 (?), mis näitab teda lauskmaasuuskadel slaalomit sõitmas. Ta oli värsis teadlikult ebatäpne ja liiga pikk, ent ta leidis häälikutes kokkukõla. Ta oli tundlik, kuid ei viitsinud oma tundmusi tihendada. Miks?

Küllaltki varakult iseloomustab Uno Lahte kui luuletajat trotslikkus, tahtmine teistest tingimata erinev olla. Olla hell, aga rünnates. Olla hooletu, ent mitte kogemata. Elada Eestis ja viibida samal ajal igas teises maakera punktis. Kõik see loob mulje, nagu poleks ta üheski asjas kannatlik töömees.

Küll ta teadis, et kuni 1960ndate aastate keskpaigani, umbkaudu Brežnevi ülesupitamiseni, oli temagi populaarne, sest ta oli -lahti. Pärast valikkogu „Luuletused 1954-1964" (1967) lähevad kodukamar ning maakera isekeskis tal sassi. Sugeneb sallimatus ja ennast paneb maksma nüri laiutamine. Uno Laht nõudis endale korduvalt samasugust avaldamisvabadust, nagu tema arvates oli perekondadel Ralf Parve - Lilli Promet, Jaan Kross - Ellen Niit ja Vladimir Beekman - Aimée Beekman ehk kokkuvõtlikult: et trükitaks iga rida. Kuidas peab toimetaja talitama siis, kui rida on halb? Kunagi kirjutas Jaan Kaplinski, et teda tuleb avaldada ka sel juhul, kui read on nõrgavõitu. Enne teda (1957) kirjutas August Sang, et halbu salme trükkima ei pea. Siit tekkiski konflikt, sest Uno Lahest sai juhuluuletaja, kes otsis ostjat ridade väärtusest küsimata. Eos oli see saamine juba varem, sest ka noorem Laht oli päevakajaline, st ta reageeris võimalikult kohe. On olemas niisugune kujund nagu „püstolreporter". Võiks öelda, et Uno Laht oli püstolluuletaja.

Värss kui hinge peegel

Suurde antoloogiasse „Sõnarine" valis koostaja professor Karl Muru Uno Lahelt ka luuletuse „Vaba meri". Kirjutatud on see suvel 1986 Kõinastul Muhu väinades. Seda ei tahetud avaldada. 1987. aastal kutsusin ma Uno Lahte Tartu kirjanduspäevadele esinema. Tema nõudmine oli: kui ma saavutan just selle luuletuse ilmumise, ainult siis „jah". Läksin ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetusse ning toimetaja Varje Sootakil polnud raske seda avaldada. Uno Laht tuli Tartusse ega häbenenud rahvast täis saalis tunnistada, et ta on kohal üksnes tänu sellele, et üliõpilaste lehes ilmus tema luuletus.

Tegelikult on see luuletus traagiline, nagu ka aastal 1968 kirjutatud „Hüljatud talud". Vaba merd oli Uno Laht näinud poisina Loksal elades ja 1966. aastal turistina Rootsis käies. Kirjutamiskoht Kõinastu kuulus tollal piiritsooni ja vaba meri algas siis Vilsandist märksa lääne pool. Kuid meri Muhu väinades pole ka lahtine, st niisugune, et sa teist kallast ei näe. Keset sellist suletust tõmbab Uno Laht otsad kokku: „sülitan ja tean, et vaba/ üksnes on mu süljepiisk". Kui sa siin maa peal tunnetad vabadust ainult sülitamises, siis see on loomuvastane.

Nüüd on muidugi kõik lõppenud ja need, kellel heliseb kõrvus Porgy laul George Gershwini ooperist „Porgy ja Bess", vahest ei mõtlegi, et selle tõlkis eesti keelde nimelt Uno Laht, järelikult ka värsi „ja on rõõm!".

Teisel pool Styxi on see paraku juba minevik.

Intervjuu: Peeter Olesk: “Eesti lugu” on ajalugu, millest meile koolis ei räägitud

2008-09-27

Eesti ajalugu vajab ülerääkimist, sest elame muutuvas maailmas. Me ei saa küsimise peale öelda, et pole aimugi või mis see minu asi on, ütleb kirjandusteadlane Peeter Olesk. Kirjanike koondatud arusaam "Eesti loost" aitab meil vastusteni jõuda.

- Nime "Eesti lugu" all on tehtud väga populaarne raadiosari, nüüd ilmub Eesti Päevalehel ja Akadeemial samanimeline raamatusari. Kas Eesti lugu vajab eestlastele uuesti jutustamist?

- Muidugi vajab. Lugusid tuleb ju ka juurde. Sünnivad uued eestlased, aga tuleb ka neid, kelle kohta on kohasem kasutada sõna "eestimaalane". Kõik on pidevas teisenemises. Järelikult tuleb lugusid korrata, sest mingi nurk võib ju saada täiesti uue vaate ainuüksi naabruse tõttu.

Varem pole nii mahukat ja lisaksin, et intensiivset sarja tehtud. Kirjastuse Ilmamaa sarja "Eesti mõttelugu" ilmub kuus köidet aastas, mistõttu Eesti asi muutub mitmekülgsemaks. Palli moodi kera ta igatahes ei ole, et kas viskad või lööd või veeretad. Uued nurgad tekivad juba üksi selle kaudu, et kogu lugu pannakse riiulisse ritta nagu sõdurid. Kui tühja riiulit pole, kas siis jätad ennast loost ilma? Ei! Inimene tekitab selle riiuli.

- Inimesed otsivad Eesti mõtet, sellest räägitakse palju. Kas meil on midagi kaotsi läinud või tuleb mingid asjad lihtsalt uuesti üle vaadata?

- Tuleb jah. Praegune aeg on ju hoopiski teistsugune kui mõnikümmend aastat, isegi kümmekond aastat tagasi. Elame ikkagi kolmandal aastatuhandel, mil tehnoloogilised vahendid on märksa pöörasemad kui siis, kui minusuguseid alles tehti.

Tollal oli lauatelefon Eestis haruldus ja leivasabas seistes ei kujutanud keegi ette, kuidas ühel päeval võib inimesel olla käes koguni mitu telefoni ja liinibussi juht võib rooli taga rääkida rohkem telefoni kui sõitjatega.

Kogu see kirevus vajab tohutut juurdeõpet ja abilisi, ka maailma seletamisel. Avatud maailmas küsitakse meie käest paljusid asju, aga mitte tingimata meie, vaid küsija huvides. Me ei saa igas olukorras öelda, et pole aimugi või mis see minu asi on.

- Näiteks millises olukorras?

- Kõige värskem näide on kaitseministeeriumi endise osakonnajuhataja ja politseiameti kunagise peadirektori Herman Simmi juhtum. Tema vahistamine avalikustati esmaspäeva hommikul ja keskpäevaks oli võrgulehtedes juba ohtrasti kommentaare. Seda peamiselt inimestelt, kes ei saa asja tunda, sest tõde jääb teadmata kuni kohtuasja lõpuni. Seisukohad seevastu on juba olemas! Osa neist olid arukad, muist täielik jama.

Mul hakkab alati halb, kui inimene elab ennast kitse moodi mögisedes välja. Ainuüksi sõna enda (trüki- ja elektroonilisest sõnast rääkimata) mõte on eristada inimest siiski loomast. Ainukesed loomad, kes söövad raamatuid hea meelega, on hiired, teised seda paberikraami ei taha. Meilt oodatakse seisukohti, kuid mögin ei ole seisukoht.

Iseasi, et paljud inimesed on esitatud süüdistusest rabatud, ent ka õnnetud, sest laulva revolutsiooni aegu ei mõelnud keegi, et 20 aastat hiljem on uudis number üks väga noore iseseisvuse reetmine. Laulev revolutsioon polnud skandaal.

- Meil on ajalugu suuresti avaliku debati osa. Kas "Eesti lugu" on vaja ka sellepärast, et meil käibib oma ajaloo kohta üsna palju müüte, isegi väärarusaamu. Samuti küsimusi iseendale, millele me sageli vastata ei oska, rääkimata teistele seletamisest?

- Seda on mullegi öeldud, aga me ei tohi lähtuda eeldusest, et inimene on oma olemuselt lollakas. Ilusam on loota, et ta siiski õpib midagi, ka ajaloost. Kui juba minusugusele maalt ja hobusega tüübile on mõndagi külge jäänud, miks see siis peaks käima üle jõu nendele, kes pole eladeski nii palju "pausi pannud" kui mina?

Kuid - küsimus pole ainult Eesti loos. Näiteks Lennart Meri "Hõbevalge" on terve Euraasia lugu. Sarja "Eesti lugu" hilisemates osades on samuti nähtaval võrdlev aspekt. Ükski raamat ei sünni nõnda, nagu poleks teisi rahvaid olemas. Oleme rahvusvaheliselt seotud ja kuna ükski meist ei haara kõike, siis tekib paratamatult tühikuid. Nende täitmisest me ei pääse. See on nagu tee parandamine - jätad tegemata ja pärast vannud kogu Eesti riiki. Kusjuures õigusega!

- On ka öeldud, et eesti kirjandus ongi eesti kultuur. Kas olete sama meelt?

- Niisugused kujundid on kõik väga ajutised. Maarahvakeelne kirjandus oma pidevamal kujul sugenes 16. sajandil vaimuliku kirjasõnana. Esimene eestikeelne luuletus ilmus 1637. aastal, Käsu Hansu kaebelaulu 300. aastapäeva tähistati Puhja kirikus mõni nädal tagasi.

Meie rahvaluule on võrreldamatult vanem. Ei ole õige väita, nagu oleks meie kirjandus noor, kuid rahvaluulest on ta selgesti noorem. Kas saame öelda, et Eesti lugu on meie rahvaluule lugu? Ei, sest rahvaluule tundjaid ja edasikandjaid on küllalt vähe.

Kui vaadata inimeste koduseid raamatukogusid, siis kurvastab, kui vähe on seal rahvaluule publikatsioone - ehkki folkloori renessanss on olnud jõuline.

- Mida see näitab?

- Ma ei nõuaks olevikult kõike kujuteldavat, sest okupatsiooniaeg oli siiski väga pikk, poolteist inimpõlve. On vaieldamatu, et tol ajal avaldati rahvaluulet üsna palju, eeskätt küll teaduslikuks kasutamiseks. Praegu kõike lihtsalt ei jõua, kuigi on teiste patt, et nii "Vana kandle" kui ka näiteks "Eesti murrete sõnaraamatu" kõigi annete trükituna nägemiseks peaksin ma elama vanemaks kui Homeros, kes oli legendi kohaselt pime.

Küll on kindel, et kui hakata "Eesti loo" järel välja andma eesti rahvaluule sarja, oleks see täiesti uus lugu. See nõuab aega ja peab end ka äriliselt ära tasuma. Teisest küljest - tihtipeale leidub kodudes samast teosest mitu trükki, kusjuures välimus reedab, et neid ikkagi pole pidevalt loetud.

Raamat peab liikuma, nii öeldakse rahagi kohta. Seisma jäänud raamat on muretsetud mõtlematult. Sel juhul tuleb inimene panna lugema.

Kolmapäeval küsis üks väga tuntud nimega inimene mult lugemissoovitust, sest teda kurnab raskemeelsus. Depressiivne inimene ei saa nautida tragöödiat. Ta peab lugema midagi, mis on lõbus. Kui paljudel meie hulgast on kodust võtta Kitzbergi "Kosjasõit" või Vilde "Vigased pruudid"? Uuem eesti nali on paraku kuri ja tige, mida ma ei oska ei pooldada ega soovitada. Nii ma siis vastasingi küsijale, et lugegu luulet.

- Ma olen üsna kindel, et paljudel inimestel, kes selle raamatusarja soetavad, on kodus mitmed neist raamatutest olemas...

- ... mis esiteks pole mingi kuritegu, ja teiseks - sarja neil ei ole. Kolleeg dotsent Mihkel Pärnoja tunnistas, et tema tellis Eesti Päevalehe romaanisarja tervenisti. Meie lugemus ei lange kokku, aga Pärnojadel on kolm tütart, kel juba oma pered, ja raamatud lähevad sinna. See on hea järjepidevus.

Väliseestlastel on suur probleem, mida teha raamatutega, mida ei taha isegi prügikast. Punane Rist ei võta vastu eestikeelseid raamatuid, kui ta peab muretsema aafriklaste pärast, kes seda keelt ei räägi. Kuigi võib muidugi ka küsida, mida hakkab Aafrika nälginu peale pildiraamatuga eelmise aastatuhande Stockholmist.

- Kust tuleb see tigedus? On see meie kirjandusele, meie inimestele alati omane olnud?

- Olen kohanud nii headust kui ka kurja ja olen ka ise olnud halvategija. Headus võib olla rumal, aga ta ei kurna. Tigedus kurnab ja hävitab. Isegi Andrus Kivirähkil on tigedusetaju olemas, sest ta pole humorist. Sellest on kahju, kuna ta on andekas. Tema on nagu Urmas Nemvalts proosas. Võrdlus võib tunduda paradoksaalsena, sest Kivirähk on ilmselt laiemalt tuntud, kuid ma lähtun eeldusest, et noor inimene ei tohiks olla tige. Vabadus on käes, piirid avatud, ent esimene asi on tingimata mingi löök ehk tung teist alandada. Nii on rumal elada.

- Selline on meie ühiskonna hetkeseis. Kas see muutub?

- Seda ei saa muuta hetke vältel ega lihtsalt niisama. On vaja ränka tööd ja hea õnne lootust. Dumas kirjutab, et õnn on parim armuke. Miks peaksime hakkama mitmenaisepidajaks? Maailma avaruse mõõdupuu on see, kui saab erinevalt asju näha. Liiati - kõike ei näe me ikka.

Kosmonaut võib näha meie maakera, aga ta ei lähe universumist väljapoole. Vaatepunktide erinevus tuleb ära kasutada. Seda annab muide korraldada ka ajalise dimensiooni kaudu. "Eesti lugu" on ju eelkõige ajalugu. Teosed on järjestatud ürgajast siiapoole. Nagu kirjutas Tuglas: tänapäeva õhtuni.

- Väikerahvastel on rumal komme võrrelda end suurematega ja sageli tekitab see tarbetuid neuroose, et ei olda justkui piisavalt head. Kas eesti kirjandus kõnetab inimesi ka väljastpoolt Eestit?

- Kui palju läheb Eesti üldse teistele rahvastele korda, kui me ise end neile kaela ei määri? Inimestel on igas ilma otsas oma mured. Skandaali tõttu nad ehk hakkavad huvituma sellest, kus "meiekesed" elavad, aga kui ei huvita skandaalgi, siis gloobuse pealt meid taga ajama ei tormata. Enamikus maailma kodudes gloobuseid arvatavasti polegi. Inimesed magavad pooled päevad teleri ees või imevad parema puudusel näppu või kuulavad nn muusikat. Kui tal on valida, kas kuulata Glenn Millerit või mõnda Eesti esitajat, siis ameeriklane valib Milleri.

- Sest see kõnetab teda rohkem?

- Kui mõni välismaal elav eestlane küsib, mis meil siin toimub, oleks halenaljakas, kui ma soovitaksin tal lugeda esmalt ajakirju Kroonika ja Just (mida ma ise loen algusest peale, sest neisse puutub kultuurgi). Olles küll lihtsurelik, ei saa ma siiski vastata, mis see küsija asi on. Olukorda tuleb selgitada.

Kui aga sama küsimuse esitab teise rahva esindaja, tuleb vastusele lisada hulk kommentaare. Juhtusin paari päeva eest kuulama Tartus Wilde pubis, kuidas kaks eestlast, üks vormis, teine tsiviilis, seletasid Herman Simmi juhtumit vanemale mehele, kes kindlasti polnud turist. Niisugune saab lõpuks aru küll, kuid teda tuleb kallutada meile mõtlema. Kui ta seda teeb, võib sellest olla väga palju abi.

Meie pere tunneb lähemalt paljusid Soome estofiile. Muidugi on nende teadmised Eestist paremad kui mõnel sakslasel või inglasel, ent ka neil pole piiramatult aega kuulata meie lugusid, sest nad ise peavad olema edasi oma rahvuse esindajad. See peaks olema selge eriti pärast Kauhajoe tragöödiat. Teised rahvad ei taha olla veel ühed eestlased.

- "Eesti lugu" räägib Eesti ajaloost. Kas see ajalugu on seesama, mida koolis õppisime?

- Ilmselt mitte. Eestlase haridus on ajaloo vallas pööraselt erinev olenevalt epohhist, kust ta on pärit. Meie keskel on isegi neid, kelle algharidus on lausa tsaariaegne.

Vanavanemate ajalooteadmise alged kujundas iseseisvus pärast Vabadussõda. Praegu küsivad minust vanemad murelikult: kas noored ikka teavad, kuidas "see oli"?

Väga palju mõjutab kodu. Paljudel juhtudel võis kodu olla koguni pidur. Vanemad ei rääkinud Nõukogude ajal asjust, mille puhul nad kartsid, et laps räägib jutte edasi vales kohas. Olen seda kunagi nimetanud vaikimise pedagoogikaks. Et olla täpne - sedasama tehti ka paguluses.

Ajalugu ei saa õppida nagu keelt. Sõites näiteks Indiasse, võib teha endale selgeks mõned praktilised faktid, kuid pole võimalik elada mõne hetkega läbi kogu selle suure maa ajalugu. Me ei saa olla korraga nii eestlased kui ka hindud.

- Eestlastel on enese kohta üsna mitu müüti. Üks neist on, et eestlased on raamatusõber rahvas ja kirjanikud on olnud Eesti kultuuriloos hinnatud ja tähtsad tegelased. Kas see müüt vastab tõele?

- Kirjandus viis meid Euroopasse. Mõelge vaid, kui suur on eesti keeles ilmuvate raamatute hulgas tõlgete osakaal. See, et praegu on iga mats või harakas enda meelest kirjanik, on ajutine. Tõlgitud on meie keelde aga aegade algusest peale ja see on avanud meile võimaluse saada muust oma osa. Tänu tõlgetele suudame kujutleda ennastki teiste rahvaste keskele.

Suurepärane näide on Joosep Toots, kel läks üsna sassi, kas ta elab Paunveres või Kentuckis. Oskar Luts polnud maailmarändur. See, kuidas ta paneb Tootsi Ameerikasse elama, näitab Lutsu suurust.

- Aga kuidas on muutunud suhtumine kirjanikku?

- Õigus olla kirjanik on tohutu suur õigus. Seda ei saa kohtuga ära võtta. Kuna surmanuhtlust Eestis ei ole, on järelikult igaühel vabadus elukestvalt kirjutada. Võib piirata avaldamisõigust (oli kurb kuulata, kui ühes telefonikõnes ütles Rein Veidemann õnnetult: "Mis sõnavabadusest sa siin räägid!"), aga kirjutamist ära keelata ei saa.

Teine asi on, mida sa kirjutad. Uusim eesti kirjandus on tihti ajaviiteline. Sirvid ega loe, hiljem isegi ei sirvi. Kui Eestis oleks ainumaski metroo, oleksid kõik metroojaamad minema visatud kirjandusrämpsu täis.

- Kas meie uusim kirjandus on siis sedavõrd kehv?

- See on subjektiivne. Raamatud, mille filosoofiline külg on lihtsalt pude, pole mulle kunagi meeldinud. Siis pole seal ka mingit inimlikku tunnet. See on ajaviide. Mul peaks olema pööraselt palju aega, et seda lihtsalt surnuks lüüa.

Ent oleks ka rumal hakata kedagi hurjutama seepärast, et teda avaldatakse. Küll nekroloog teatab, millal autor suri. Kui on nii vilets vend, et ei vääri nekroloogi - noh, küllap surmakuulutuse ikka keegi paneb.

- Mis on teie viimase aja suurim kirjanduselamus?

- Elamuse järgi ei loe ma enam ammu, või õigemini, rõõmu ja rahu leidmiseks loen ma peamiselt üle, korduvaltki. Olen hakanud järjest rohkem hindama eesti luulet, autoreid, keda pole enam meie keskel, kuid ka neid, kes kirjutavad edasi.

- Miks te luulet enam hindate?

- Luulet on alati kergem tsiteerida. Tsitaate kui paremaid õpetussõnu läheb alalõpmata vaja, et võrrelda enda mõtetega.

Oma olemuselt on luule vähe narratiivne, ta jutustab küllalt erandlikult. Samal ajal on ta pea alati ajalooline. Viiding on ajalooline, Runnel, samuti August Sang ja Gustav Suits. Luule annab ajaloo kontsentraadi. See teeb paljud asjad selgemaks.

Kunstis on ääretult tähtis jätta ära kõik üleliigne. Eesti proosa on praegu pillav. Nagu öeldud, iga mats kirjutab - ja nimelt nagu mats. Ärisaksad isegi ei kirjuta. Nad ostavad endale kirjutaja.

- Kas eesti kirjandusel on üks, läbiv mõte?

- Tõtt-öelda pole ma seda kunagi otsinud, sest see teadmine ei anna kõige vähematki olukorras, kus peab tegelema mitme kirjandusega. Lõppude lõpuks on kirjandus läbinisti antropogeenne, tegeleb kõigega inimese kaudu. Kirjanduse mõte saab seisneda selles, kuidas on inimese elu sisse seatud, kuidas ta ise seda teeb ja mida ta teeb või pakub teistele.

Samuti on oluline, mis jääb maha - see oli arbujatel oluline motiiv. Sellele ei osata mõelda. See ei pea olema tingimata Nobeli auhind. Mõned upsakad inimesed on eksitanud uut põlvkonda sellega, et iga nende uurimus peab olema väärt olla esitatud Nobeli kandidaadiks. Käigu põrgu! Siiani on kõik Nobeli nominendid Eestist olnud kirjanikud: Under, Tuglas, Kross, Kaplinski.

Kes ta on?

Peeter Olesk

Sündinud 25. detsembril 1953 Tallinnas

•• Tartu ülikool 1977

•• Abielus

•• Maaülikooli rektori nõunik

•• Eesti kirjanduse seltsi auliige

•• San Bernardino (USA, Ca) aukodanik

•• IRL-i, EÜS-i liige

•• Enda kohta: heas tujus naer ise, muidu kinnine ja morn. Viimati nimetatu on tavaline seisund.

Mõtlemapanevalt kole koht

2008-09-25

Poolenisti maa sisse vajunud, pehkinud ja lääbakil pargipink, mille ümber vedelevad tühjad suitsupakid ja siidripurgid, betoonist aluse narmendavad ja murenenud servad, puseriti plaadid, umbrohi ja roostes ning vildakil silt. On see aumärk hoolimatusele, ükskõiksusele, enesekesksusele ja minnalaskmisele?

Ei, selle koleda asja selgituseks maasse pistetud roostes plönnilt saab vaevaga lugeda, et tegemist on mootorlaev Estonia hukule püstitatud mälestussambaga.

Julgen tunnistada, et ma ei mõista nende püstiste raudtorude kunstilist sõnumit, aga näha sellel kohal hukkunute mälestust lörtsivana nõukogudeaegset ehituskultuuri ja tänapäevast hoolimatust põlistavat sümbolit samuti ei soovi. Usun, et hoolimatus ja unustus ei tohiks olla need emotsioonid, mis sellest sambast möödujat tabama peaksid.

Paraku on viimaste aastate suurt raharallit saatnud ärategemine, targutamine, mõttetute ja sisutühjade kuulsuste loomine ning pseudotegevustele keskendumine tulemust andmas - otsuseid ei tehta ühiskonna vajadusi arvestades, vaid otsustajad muretsevad ainult ühiskonna kõverpeeglist neile tagasipeegelduva aupaiste pärast. Tekitatakse skandaale, külvatakse kahtlustusi ja siis võideldakse nendega. Keerulised ja vajalikud, ent samal ajal tihti ebapopulaarsed seisukohad ning väljaütlemised jäetakse tegemata, sealt tulenevad tagajärjed aga uputatakse targutuste ja sisutühjade sõnavõttude alla. Populistist võimupoliitik viib sõjas langenute hauale tuusti lilli ainult selleks, et vältida süüdistusi, mis järgneksid tema minemata jätmisele.

Meie omariikluse aluseks oleva Vabadussõja võitu tähistava samba püstitajate pihta poriloopijate enamik väljaütlemisi on eelkõige kantud soovist emotsionaalse sõnamulina sees ise ilus ja tark välja näha - kõik sääsed üritatakse elevantideks puhuda, et seejärel selle taustal poseerides klantsajakirja esikaanele pääseda.

Ühele kunstifriigile ei meeldi ümbrus, teisele alus, kolmandale rist. Lõpuks tuleb igast meediatorust võimalikule isiklikule kasule viitavaid ja proletaarset viha õhutavaid süüdistusi.

Tundub, et mida mõttetum - ehk ainult moodsa kunsti magistritele ja doktoritele arusaadav - on sammas või kuju, seda vähem tuleb kriitikat, keegi lihtsalt ei julgeks suure skandaali kartuses öelda, et kuningas on vahel alasti. Suure kunstimehe maasse torgatud roostes toru või murule veetud kipsihunnikut ei julge keegi kriitika kartuses puudutada. Selliselt sünnivad pseudosambad ja pseudosammastele tuginevad pseudoväärtused.

Kõige selle friigitsemise tulemuseks on, et inimesed ei mõista, mida neile "suure kunstiga" öelda tahetakse. Pärnu Rannaparki sokutatud kaheldava väärtusega friigikunsti ja meie riigi ajaloo ohvriterohkeimat laevahukku meenutavat mälestusmärki tähistatakse ühesuguse roostes sildiga, lastakse ühtviisi laguneda ja maltsa täis kasvada - kunstiks loodu ei ole mõistetav ja tekitab seetõttu ükskõiksust.

Või on see vastupidi - ükskõiksus kõige ümbritseva suhtes, meeletu kriitikakartus ja tühitegevuste ning tühikargajate kummardamine kinnistuvad lõpuks meid ümbritsevas ruumis. Ükskõiksus oma linna, riigi ja rahva suhtes on halvim, mis meid tabada saab.

Populistid üritavad koledatest kohtadest mööda vaadata, nähtut ignoreerida või süüd teiste kaela veeretades tegijana näida. Mingil hetkel võiksid aga nemadki endilt küsida, millised väärtused peaks olema olulised. Loodusseaduste kohaselt lõpeb lilla ja lihtsameelse homse ootus hukuga.

Kommentaar: hasartmängumaksu seaduse muudatus - VASTU

2008-09-16

Rahandusministeeriumi koostatud ja kooskõlastusele saadetud hasartmängumaksu seaduse eelnõu on oma praegusel kujul kompromissettepanek maksust käsu saavate osapoolte ettepanekutest.

Hasartmängumaksust laekuvaid summasid käsutatakse kultuuri-, haridus- ja teaduspoliitika, regionaalpoliitika ning sotsiaalpoliitika eesmärkide elluviimiseks.

Rahandusministeeriumi valitsemisala hasartmängumaksu kasusaajate hulgas ei ole ning ministeerium ei otsusta kasusaajate eest, kuhu ja millises proportsioonis hasartmängumaksust saadavat tulu paigutada. Kui meie pakutud kompromiss osapooli ei rahulda, peaksid kultuuri- ja regionaalminister uuesti maha istuma ja kokku leppima, kuidas hasartmängumaksust saadav tulu jaotatakse.

Sisuliselt läbimõtlemata muudatus

Keeldusin kooskõlastamast rahandusministeeriumi esitatud hasartmängumaksu seaduse muudatust. Pean põhjendamatuks ja lubamatuks selles sisalduvat kava vähendada regionaalsete investeeringutoetuste vahendeid.

Eelnõu järgi väheneks regionaalsete investeeringutoetuste osa hasartmängumaksu laekumistest 12,7 protsendilt kümnele. Selline muudatus on läbikaalumata ning regionaalpoliitiliselt kohatu, olles otseselt vastuolus Eesti tasakaalustatud arengu tagamisega. Teen rahandusministeeriumile ettepaneku eelnõu ümber vaadata.

Eelnõu toorust näitab asjaolu, et seda ei kooskõlastanud ka kultuuriminister laine Jänes, ehkki just kultuuriministeerium tegi juunis ettepaneku maksu jaotuspõhimõtete muutmiseks.

Pehmed ja karvased

2008-09-05

Just siis, kui mulle tundub, et mul saab küllalt nii spordist kui poliitikast, satun ma Eesti Televisioonist vaatama kordussaateid „Pehmetest ja karvastest". Tegemist on väga hea poliitilise satiiriga, kus tuntud poliitikuid on pandud mängima neid kehastavad nukud, kusjuures imeks pandav on nende väline sarnasus. Kuid lisaks neile on tegelasteks ka mõned loomad, näiteks Hunt, Siga ja Jänes.

Viimati nägin ma seda osa, kus Siga ja Jänes leiavad presidendi residentsist nuku, mis on kangesti presidendi enda moodi. Kuid nukul on peas suur nööpnõel. Tuleb president ja küsib, kas keegi teab midagi sellest nukust, kuid loomulikult pole keegi sellest midagi kuulnud. Jänes aga lükkab nööpnõela nuku pähe veelgi sügavamale ja küsib, kas president tunneb, et tal hakkab nüüd pea valutama. President kehitab õlgu, raputab pead ja lahkub. Nüüd tulevad Siga ja Jänes mõttele, et tegemist on woodoo-nukuga ja selle on lossi sokutanud mõni pahategija, miks mitte näiteks Villu Reiljan või mõni teine tema kaliibriga mees. Seejärel ilmub lavale proua president ja küsib, kas keegi on tema presidenti kujutavat nukku näinud. Proua hobi olevat nukkude valmistamine. Ta oli nuku pea suure nööpnõelaga kinnitanud, et see ära ei tuleks. Siga ja Jänes ohkavad selle uudise peale kergendatult, sest kogu loos ei saanud süüdistada kellegi kurja kätt.

Jah, kui palju woodoo-nukke me kahtlustame kurja tegemas, aga elu näitab, et tegemist on olnud süütu asjaga?

Maal Kurenurmes saan ma vaadata satelliidi kaudu ka taevakanaleid. Russia Today (RT) vaatamine on sama naljakas kui „Pehmed ja karvased", kuni sa mõistad, et 300 miljonit inimest on piisavalt lihtsameelsed, et seda kõike uskuda. RT-s näidati üht prügiauto moodi veoautot ja diktoritekst teatas, et tegemist on Venemaa abiga Osseetiale, mis pidavat koosnema 60-st veokist. Veel mitu päeva järjest näidati sedasama kaadrit sellestsamast prügiautost, kust laaditi maha sama kaupa. RT kinnitas, et osseedid on hullumas rõõmust ja pidutsevad, sest Vene riigiduuma tunnustas nende iseseisvust. Pidustuste taustaks näidati, kuidas püssidest tulistati õhku, ja üht noori täis sõiduautot, lipud akendest väljas lehvimas, samas avas üks noormees ka shampusepudeli. Paistis, et auto parkis kuskil tee ääres ja selle taga oli näha seismas suurt hulka tühje masinaid. Siis näitas kaamerasilm selget taevast ja reporter teatas, et osseedid ei luba neil filmida ööfestivali, ta läks osavalt üle intervjuule kellegagi, kes seisis üksinda keset tühja tänavat ja kinnitas reporterile, kui õnnelikud nad kõik on oma Vene invasiooni üle. Vähegi intelligentsi omav inimene pidi aru saama, et mingit ööfestivali ei toimunud ega olnud kuskil näha ka 60-st autost koosnevat kolonni.

Ometi kuulen ja näen ma lääne televisioonikanalitelt, kuidas inimesed ikka veel kahtlevad selles, mis on tõde. Aga tõde on see, et Venemaa tahtis Läänele näidata oma muskleid ja anda teada, et tema on jõud, millega peab arvestama. Venemaa on nagu rikutud jõmpsikas, kes otsib tunnustust. Võib vaid ette kujutada, milline oleks olnud maailm siis, kui Venemaa oleks ühinenud Läänega ja oleks täna teine supervõim, tegutsedes meie kõigi üldiseks hüvanguks. Vastuvaidlejatele tuletaksin meelde, et Venemaa toetab täna Mugabwet, meest, kes näljutab kolmandikku oma rahvast lihtsalt oma isikliku heaolu nimel. Despoot Hugo (Caesar) Chavezit toetab Venemaa samuti. Näiteid võib tuua veel hulganisti. Venemaa relvajõud ei ole täna nii võimsad, et neid peaks kartma.

Kui Putin kutsus Eesti venelasi hiljuti tagasi kodumaale, siis polnud minejaid. Miks? Sest kõik teavad, milline on elu Venemaal.

Tulles tagasi „Pehmete ja karvaste" juurde - selles näidendis on kõik poliitikuid mängivad nukud kuidagi armsad, isegi Savisaar. Ja see on minu meelest ohtlik. Mulle meenus ühe väikese lapse ema Kanadas, kes oli mõjutatud Disney filmidest ja määris oma pisipõnni käe meega kokku, et siis looduspargis saaks filmida karu, kes mee lapse käe pealt ära limpsib.
On vist asjatu öelda, et laps sellest loost eluga ei pääsenud.

Muusikakool näitab teed

2008-09-05

Esmaspäeval sai õnneliku lõpu üks lugudest Türi muusikaloos. Avatud sai kultuurimaja juurdeehitusena valminud muusikakooli uus hoone ning nüüdsest saavad Türi kandi lapsed oma muusikaõpinguid jätkata täiesti ainulaadsetes tingimustes.

Samas sai särava alguse uus lugu. Sest selle hoone näol on tegemist taasiseseisvunud Eestis esimese algusest peale muusikakooliks projekteeritud-ehitatud hoonega. Ruumid on helipidavad ja optimaalse suurusega. Sisustus, õppevahendid ja pillid on just sellised, mis oma kvaliteediga kutsuvad noori ennast arendama ning annavad õpetajatele võimaluse õppeprotsess täiuslikuks muuta.

Uue maja valmimisele on eelnenud rida lugusid, millel igaühel oma tähtsus. Olgu selleks vabariiklikel konkurssidel Türi õpilaste saavutatud auhinnalised köhad või vilistlaste särav muusikaline tee. Olgu selleks Türile iseseisva muusikakooli saamislugu või Paide kooli filiaalina töötamise aeg. Aga oma lugu on ka õpetaja Luo klaveriklassil ja samuti Türi nii ammusel ning samas kestval koorilaulu säral.

Selle maja saamisloo algus jääb viie aasta taha. Kui hakkasime linna uut arengukava koostama, siis nägime, et meil on tubli kultuurirahvas ja muusikahuvilised lapsed. Aga samas oli remondiootel laululava, väsinud kultuurimaja ja tibatilluke muusikakool, mis paljudele linnaelanikele meenutas pigem kunagisi käike selle maja lastearsti või veel üsna hiljaaegugi ka hambaarsti juurde.

Tähtis roll arutelude juhtimisel oli toonasel linnavolikogu hariduse- ja kultuurikomisjoni esimehel, meie hulgast lahkunud Jüri Kuusikul. Ilmselt ka see, et Jüri ei olnud otseselt seotud ühegi linna asutusega, lubas argisemate ehitusmurede kõrval viia mõtted kiiresti julgematele ja suurematele plaanidele.

Oli selge, et muusikakool oma senises majas enam jätkata ei saa. Ehk võiks teiste hoonete varal ümberehitustega probleemi lahendada, seda hakkasid uurima majandusosakonna ning haridus- ja kultuuriosakonna toonased juhid Hannes Taube ja Elbe Metsatalu, kes said juba arvestada Silja Aaviku juhtimisel kokku pandud ruumivajadusega. Arusaadavalt oli see aeg ärev, sest kõigil olid oma majade suhtes selged plaanid ja arenemiskavad. Ja kuigi lapsi jääb tavakoolides vähemaks, siis piisavalt suurt tükki kusagilt ära lõigata tõepoolest poleks andnud.

Nõnda hakkasid osakondade juhid koos kooliga uue maja plaani pidama. Kuna samal ajal pandi kokku kava kultuurimaja renoveerimiseks, siis üsna pea hakkasid need teemad haakuma. Liiati oli kultuurimaja puhul küsimuseks, kas maja vajab kahte saali, kas kinosaal leiab ikka käsutust. Nende arutelude juures oli tänuväärne roll linnarahval. Iga mõttekavand või eskiislahendus, mis alati Türi lehes kajastamist leidis, sai hulgaliselt vastukaja. Ei mäleta ühtki teist teemat, kus inimesed oleks olnud nii varmad kaasa mõtlema ning oma arvamust välja ütlema nii silmast silma kui ajalehe vahendusel. Lahend, kus senine kinosaal saab ka muusikakooli kontsertsaaliks, tundus ideaalilähedane toona ja sai kinnitust nüüd maja valmides.

Kui palju käidi kogemusi otsimas teistes muusikakoolides ja kultuurimajades, uuriti uusi tehnilisi võimalusi, kui palju peeti koosolekuid projekti valmimiseks, seda mäletavad asjaosalised. Kuid arvan, et eeltöö põhjalikkus on end ära tasunud. Mul on hea meel, et ka ühinenud valla volikogu ja valitsus suured plaanid omaks võtsid, sest nüüdseks on valminud sajandiehitis Türi ja Järvamaa jaoks. Samas on uus muusikakooli hoone teenäitajaks ka Eesti muusikahariduses, mille realiseerimise julgus omavalitsuse poolt on innustanud ka riiki ehituseks lisaraha andmisel. Samuti on hasartmängumaksu nõukogu näinud seda olulise haridusliku pilootprojektina ning rahastanud kogu õppevahendite baasi kaasajastamise.

Esimene kontsert uues saalis anti esmaspäeva õhtul Türi muusikakooli vilistlaste poolt. Jään pikisilmi ootama kontserti vastrenoveeritud kultuurimaja saalis. Türi on uuteks osadeks kultuuriloos valmis!

Teatmeteostes laiutab sisutühjus

2008-08-28

Mu silmade ette tuleb kolm elamist. Üks põhjarannikult Viimsist, teine Puhjalt, kolmas Väimelast.

Esimeses elas rannarahvas, kelle leib tuli rohkem piirituseveost kui kalapüügist. Teises elab autoparandaja, kelle koht on paberite järgi küll talu, ent see talu on õieti vaid maja ja aed. Kolmandas elab vana agronoom, kellel pole majagi, vaid betoonplokkidest ehitatud elamus 2toaline korter, kus raamatuid rohkem kui mööblit.

Mitte üheski neist pole aga olnud kõiki eesti põllumehe jaoks välja antud koguteoseid ega entsüklopeediaid. Rääkimata sellest, et mõni neist olnuks laual või öökapil.

Kui uuem aeg on tegelikult üsna ammune

Siit küsimus: kelle jaoks tegelikult antakse välja nii uhkeid raamatuid nagu "Eesti maaelu entsüklopeedia" (A-K. Eesti Entsüklopeediakirjastus; Tallinn, 2008. Projektijuht Anu Nõulik)? Formaalne vastus kõlab lihtsalt: 1) nendele, kes maal elavad ja käivad seal tööl; 2) nendele, kes viljast, saagist, loomadest ning saaduste töötlemisest sõltuvad ja 3) nendele, kes tulevad pärast meid.

Sisuline vastus niisama selge olla ei või. Leheküljelt 162 leiab lugeja professor Leida Lepajõe kirjutatud märksõnaartiklid "genealoogia" ja "genealoogiline liin". Leida Lepajõe (s 1928) suri aastal 1993, poolteist aastakümmet tagasi. Tema artiklid peavad olema kirjutatud varem.

Mida hakkab kolmanda aastatuhande teisel kümnendil tulevane põllumees peale artikliga, mis märgib, et "uuemal ajal on eriti linnukasvatuses geneetilise liini mõiste muutunud ...", kui ta mõtleb järele, et "uuem aeg" Leida Lepajõe jaoks tähendas hiljemalt 1980. aastaid?
Tõsi, et entsüklopeedia ei tohiks olla kõmufaktide esitelu tähestikulises järjekorras. Aga kuidas puutub maaellu mõiste "grokk" ehk "kuum jook, mille valmistamiseks rumm, arrak, konjak või viski segatakse kuuma veega ja maitsestatakse suhkruga"?

Põhjalik algharidus või kaunis raamaturivi?

Kahtlemata on entsüklopeediliste teoste kallal norimine lihtsam kui nende iseseisev kokkukirjutamine. Aga siiski: lk 176 pakub asjaomane teatmeraamat sõna "halulõhkumismasin". See on, nagu selgub, "ümarpuidu halgudeks lõhestamise masin". Isegi linnainimene teab, et kõige paremini lõhub halge vanamoori meespool, lese majasõber või hullumajast ajutiselt vabale jalale lastud vaimuhaige.

Ent jällegi - mis on "halg"? Seda "Eesti maaelu entsüklopeedia" ei defineeri. Seletust peab vaatama kas "Eesti keele sõnaraamatu" mingist trükist või "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" 1. köite 3. vihust (1991). Milleks aga kõik need sõnaraamatud, kui on ilmagi teada, et halud või halupuud lähevad toaahju, pliidi ja saunaahju alla eri pikkusega ja pliidi praeahju alla sobivad hoopiski erisugused?
Mulle tundub, et meil süveneb oma teatme- või aimekirjasõnas põhimõtteline konflikt, mis seisneb selles, et korralikud ajakirjad, mõnikord ajalehedki on märksa entsüklopeedilisemad kui erialased või üldentsüklopeediad. Üldentsüklopeedia mõõdupuuks on tavaliselt maht - esinduslik rida köiteid.

Soovitan mõelda tagasihoidlikumalt. Mitte rea pikkus, vaid köite tihedus. Seegi on problemaatiline, kui ka linnalaps tunneks näiteks tähtsamaid heintaimi. Mõnikord näikse, nagu oleks meil igasugu entsüklopeediaid märksa rohkem kui korralikku algharidust.
Seega, kas rohkem kodusid, kus entsüklopeediate kõik köited seisavad ilusasti reas või neid, kus algharidus on põhjalikum?
Mina eelistan teist.

Kultuur kui rahva endaks saamine ja -jäämine

2008-08-25

Rahvusvahelist poliitikat ja geopoliitikat on sageli vaadeldud suure malelauana. Seal on hulk mänguvälju, mille kontrolli pärast võideldakse.

Võitlejad on maailma suurvõimud, aga väiksemad rahvad jäetakse justkui passiivse malevälja staatusesse. Kui Molotov-Ribbentropi pakt 69 aastat tagasi sõlmiti, siis olid suurvõimudeks NSV Liit ja Saksamaa. Tänapäeva maailmas etendavad seda rolli ehk kõige selgemini Venemaa ja Ameerika Ühendriigid, aga ka Hiina ja mingil määral Euroopa Liit. Enamus suurvõime - või vähemalt pooled - endiselt ei ole demokraatlikud.

Ka Venemaa agressiooni Georgia vastu on viimastel nädalatel püütud selgitada malemängu analoogia kaudu. Näiteks nii tähtsas Briti ajalehes nagu "Times" kirjutas sama lehe endine Moskva korrespondent Michael Binyon 14. augustil kommentaari pealkirjaga „Vladimir Putini meisterlikkus teeb Läänele mati". Rõhutagem, et jutt pole mitte kuulsast ropendamisvormelist, vaid malemängu matist. Mulle jääb see kujund küll sügavalt arusaamatuks, sest kui Georgias toimunut tõesti male võtmes analüüsida, siis on üks pool sel suurel malelaual otsustanud mängida pigem ragbi reeglite järgi.

Aga on veel midagi, mis teeb malemängu analoogia mu meelest veel enam küsitavaks. Asi on selles, et males on väljad passiivsed, neid saab lihtsalt vallutada või kontrolli alla võtta. Isegi kui leppida röövelliku geopoliitika paradigmaga, kus väiksemad maad nagu Eesti või Georgia või Tiibet või koguni nii suur maa, nagu seda on Ukraina, on lihtsalt väljad, mida vallutada ja allutada, siis ei ole sellised väljad teps mitte passiivsed, vaid nad osutavad vastupanu isegi siis, kui nad on okupeeritud.

Eesti kultuur ja eesti rahvuslus hoidis meid alles läbi pika nõukogude okupatsiooni aja. Putin võis küll tahta Georgia täielikult vallutada ja upitada võimule Kremli kuulekad marionetid, aga oleks raske ette kujutada, kuidas saaks niisugune lahendus olla jätkusuutlik. Piltlikult öeldes tuleb selleks panna iga grusiini kõrvale üks vene püssimees. Georgia maleväli ei ole passiivne ja seal ei mängi Venemaa vastu mitte Ühendriikide ambitsioonid, nagu arvavad mõned ühekülgsed ja väikerahvaste osas harimatud vaatlejad alates eespool nimetatud vähetuntud Binyonist ja lõpetades laialt tuntud Anatol Lieveniga. Ei, ennekõike avaldavad seal vastupanu georgia keel kultuur ja rahvuslus, mida ei saa püssitorudega alistada.

Ka tiibeti budistlik kultuur ei ole vaatamata pikaajalisele Hiina ülemvõimule alistunud. Nüüd püütakse Tiibet põlvili suruda sellega, et Suur Lääne raudtee asustab sinna kümnete ja sadade tuhandete kaupa uusi hiinlasi ja mõnedel andmetel on pealinnas Lhasas põliselanike protsent langenud 42-ni. See olukord on ähvardavalt sarnane Eesti rahvusliku koosseisu kunstlikule muutmisele, mis toimus enne nõukogude võimu kokkuvarisemist.

Rahva iseolemise tahe põhineb eeskätt rahvuskultuuril. Kultuuril põhineb rahvaste ärkamine ja ühise rahvustunde teke; kultuuril põhineb ka vastupanu võõrvallutajatele ja tahe kasutada iga võimalust selleks, et kadunud iseseisvus uuesti üles ehitada. Seevastu liig suur kaldumine kollaboratsionismi, kasvõi KGB-s ja komparteis tehtud karjääri tunnustamine, kõneleb kultuuri kaitsemehhanismide ohtlikust nõrkusest. Õnneks eesti rahva enamus ei kiitnud sellist karjääri kunagi heaks, nagu ei tekkinud meil ka nõukogude ajal tendentsi anda lastele venekeelne haridus. Meie kultuuri kaitsemehhanismid toimisid päris hästi.

See jagatud osadus, mis meid seob ja millest ma kõnelen, väljendub meie jaoks ühteviisi nii Lutsu "Kevade" kui Kiviräha "Rehepapi" tundmisel, aga ka nendel lauludel, mida me paar päeva tagasi öölaulupeol koos laulsime. Me võime koos kinnisilmi lõpetada laused nagu "Kui Arno isaga ..." või "Seal, kus Läänemere lained ...".

Rahvuskultuuri tugevusest sõltub tohutult palju. Püstitagem siis küsimus, kuidas muuta Eesti kultuuriline vastupanuvõime tugevamaks? Ja teiseks, mis on need tüüpilisest õõnestusmehhanismid, millega rahvaste kultuuriidentiteeti lõhutakse? Aga rääkides eesti keelest ja kultuurist, peame paratamatult rääkima ka sellest, et meie rahvuslikku koosseisu on okupatsiooni perioodil oluliselt muudetud.

Pean adekvaatse venekeelse infovälja kujundamist äärmiselt oluliseks, aga tunnistan samas, et pigem on see hädaabinõu aastate jooksul piisava tähelepanuta jäetud probleemide lahendamiseks. Põhiprobleem on eestikeelse ja eestimeelse koolihariduse nõrkus. Meil on siiani kohati tegemist koolijuhtidega, kes ei tunne eesti keelt ja ajalooõpetajatega, kes ei tunne või ei taha tunda Eesti ajalugu. Tunnustades haridusminister Tõnis Lukast selle eest, et lõpuks ometi on algatatud üleminek eestikeelsele gümnaasiumiharidusele, kutsun ma haridusministeeriumi ja kogu valitsust väga tõsiselt nende probleemidega tegelema. Me ei saa lubada hariduslikku segregatsiooni (teiste sõnadega "eraldamist" ehk "lahkukasvamist"), sest see on potentsiaalne oht Eesti lõhestamiseks. Ma kutsun ka kultuuriministeeriumi leidma raha rahvusringhäälingule - kasvõi seda, mis kevadel nii kergelt erakanalitele jäeti -, et vähendada infolõhet Eesti ühiskonna eri osade vahel.

Millised ohud võivad meie kultuurivälja varitseda? Kõigepealt see, et meil on ikkagi liiga vähe lapsi. Teiseks see, et ikkagi me pöörame rahvuskultuurile liig vähe tähelepanu, sest arvult väikese rahva kultuur nõuab suurt pühendumist. Kolmas oht on hiiliv keeleline, hariduslik ja kultuuriline lahkukasvamine, millele eespool viitasin.

Euroopa rahvuskultuuride teke on olnud sarnane. Üsna ühtemoodi reageeriti saksa XVIII sajandi filosoofi Johann Gottfried von Herderi üleskutsele koguda rahvalaule ja muud vanavara ehk pärandit, millele oli võimalik ehitada rahvuslik identiteet. XIX sajand oli rahvaste ärkamise aastasada. Muuhulgas on Herderi mõjuga seletatav see, miks paljud Ida-Euroopa slaavi rahvad suutsid kujundada erineva ja eraldi rahvusliku identiteedi.

Olümpiamängud on pannud maailma väga palju mõtlema Tiibetile. Tiibeti rahvuskultuur erineb päris palju Euroopa traditsioonilisest rahvuskultuuri mudelist. Nimelt on Tiibetis üsna autentselt säilinud see unikaalne budistlik kõrgkultuur, mis kujunes Indias meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Samas ei ole Tiibet budismi mahajaana koolkondade konserveerija, vaid elava traditsiooni kandja, mis areneb ja on kohanemisvõimeline kaasaegses maailmas. Antagu tiibetlastele vaid võimalus ja imetletagu, kui suurt mõju on nüüdismaailmale avaldanud üsna väikesearvuline Tiibeti pagulaskond Läänes. Tiibeti rahvuskultuur on usukeskne, rahvuslik eliit ja kultuuriintelligents koosneb pea eranditult munkadest ja nunnadest. Sestap tahab Hiina RV nii kiivalt saavutada kontrolli Tiibeti usuelu üle.

Nagu enne olümpiamängude avamist, nii levitatakse ka täna üle maailma üht üleskutset. Süüdakem õhtul kodudes küünlad selleks, et mõelda Tiibeti saatusele. Aga mõelgem sealjuures ka sellele, mida me saame teha - igaüks meist - selleks, et meie endi keel ja kultuur ja rahvuslik identiteet oleksid täie tervise juures. Ja mõelgem sellele, mida me saame teha teiste rahvaste toetuseks.

Ühendav jõud

2008-08-19

Öölaulupeol sillatakse tänane kahekümne aasta taguse ajaga, kui laulev revolutsioon kogus tuure ja Alo Mattiiseni ning Jüri Leesmenti isamaalised laulud äratasid inimesed unest. Need laulud tõstsid vabanemislootustes eestlaste emotsioonid taevani. Lapsepõlvesõbrad ja pinginaabrid kinkisid kuulajatele midagi taolist, mille meenutaminegi tõstab tänini klimbi kurku.

See lühikene aeg, millesse mahub Alo, noore tundliku inimese tegelik avalik elu, ta tähelend, kehastab neid rütme ja meloodiaid, mis otsivad väljendust rahvuslikus vabanemisliikumises. Alo muusika innustav mõju kaasaegsetele äratab terve rahva kevadunistusi, mis algasid laulva revolutsiooni viisidega ja lõppesid Eesti Vabariigi ühinemisega Euroopa Liidu ja NATOga. Annab mõelda! Annab mäletada!

Alot mäletatakse!

Alo enneaegne surm ei võimaldanud tal oma silmaga näha seda kallast, kuhu me sildusime 2004. aastal. Meie hulgast lahkumise hetkel 1996. aastal oli ta kolmekümne viiene. Eelmise aastal, kui Jüri Leesment käis noorte laulupeol rahvale ja lauljatele kummardamas, oleks Alo olnud neljakümne kuuene. Temale ei olnud antud seda näha. Aga Alo ema südamelohutuseks saab öelda, et Alo süda tuksub liivakalmu all, kuni teda mäletatakse. Jumal tänatud - mäletatakse!

Aga kuidagi kesiselt on Jõgeva, sügavate kooritraditsioonidega maakond, esindatud öölaulupeol. See on aga üks jõulisemaid vorme Alo mälestuse taas üleslaulmiseks.

Otsisin enda jaoks selgitust, miks on öölaulupidu pealkirjastatud "Märkamise aeg". Enda arvates leidsin sellele küsimusele vastuse Jarek Kasari loodud laulust "Minu inimesed". Ütlen veelkord - minu inimesed, ja ma ei unustanud mitte kedagi," laulab Jarek. Nende sõnade tegudeks tegemine eeldab tõesti m ä r k a m i s t.

Ühe keti lülid

Öölaulupeo järgsel päeval on 20. augusti klubi järjekordne töine koosolek ja Riigikogu juhataja Ene Ergma vastuvõtt. Need on väärilised sündmused meie riigi 90. sünniaastal ja neid võib nimetada ka ühe keti lülideks.

Sissejuhatuses 1996. aastal ilmunud raamatule "Kaks otsustavat päeva Toompeal" kirjutab Ülo Nugis, et ühes järelduses saame täna olla kindlad: Eesti poliitikat määratlevatel jõududel jätkus sel saatuslikul hetkel julgust, tarkust ja tahet leida üksmeel, millega Eesti riik loodi iseseisvana ja toodi kaotusteta välja laguneva impeeriumi ülemvõimu alt. Seda julgust, tarkust ja tahet jätkus ka vanematekogu otsusega loodud töögrupil. Sellesse töögruppi kuulusin koos Jaak Alliku, Jaak Jõerüüdi, Liia Hänni, Arvo Junti, Rein Järliku, Mart Laari, Klavdia Sergija, Vladimir Lebedevi, Viktor Andrejevi, Sergei Sovetnikovi ja Marju Lauristiniga.

Töörühmal olid toeks meie kogenud juristid eesotsas justiitsminister Jüri Raidlaga. Meie poliitilised taotlused ei tohtinud tekitada juriidilisi kaasusi ja sellepärast ei tulnud kiirustamine kõne allagi.

Iga dokumendi põhja loomine eeldas selget ideoloogiat. Ilma viimaseta oleks ettepanekute tulv kogu töörühma töö halvanud. Arvesse läksid ainult need parandused, mis täpsustasid sõnastust. Nii Marju Lauristin need suures saalis ette kandis ja põhjendas. Marju oli meie töörühma juht. Küsimused, mõttearendused, parandusettepanekud polekski lõppenud, kui Ülemnõukogu juhatusel poleks olnud erakorralisi volitusi. Juhatajale Ülo Nugisele oli sellega tagatud rangem saalis toimuvate protsesside ohjamine.

19. augusti õhtul allkirjastasid Ülo Nugis ja Tunne Kelam üleskutse Eesti rahva poole, tulla kaitsma Eesti Vabariigile eluliselt tähtsaid välismaailmaga sidepidamise keskusi.

Ühiskonnale oli sellega antud selge sõnum, et vastasseis Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vahel on lahenenud. Siinkohal meenutan, et 105 EV Ülemnõukogu liikmest oli Eesti Kongressi saadikuid 43 (41protsenti). Ja 69 ülemnõukogu liikmest, kes 20. augustil 1991. aasta hilisõhtul hääletasid otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest" poolt 35 (57 protsenti) olid Eesti Kongressi saadikud.

Rahvas oli valmis appi tõttama

Need olid päevad, kus rahvaga peeti nõu ja rahvas oli kõrgendatud valmiduses appi tõttama. Meie töögrupp töötas välja Eesti Ülemnõukogu avalduse riigipöörde kohta NSV Liidus. See viiest punktist koosnev tekst loob mõistete baasi, ülevaate kujunenud olukorrast ja meiepoolsetest võimalikest edaspidistest sammudest. Samuti töötasime välja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördumise maailma riikide, parlamentide ja valitsuste poole.

Selles dokumendis ei olnud peamine aktsent appikutsel, vaid oluline oli selgitus, miks me just sellel hetkel nii käitume. Omamoodi katsekiviks oli ülemnõukogu otsuse projekti "Erakorraliste volituste andmiseks Eesti Vabariigi erakorralisele kaitsenõukogule" väljatöötamine.

See ettenägelik otsus oli vaja vastu võtta juhuks, kui sündmused oma arengus oleksid võtnud sootuks teise pöörde, kui välisjõudude mõjul oleks parlamendi tegevus tõkestatud. Otsus nägi ette, et sellel juhul taastab riikliku iseseisvuse Eesti Vabariigi erakorraline kaitsenõukogu. Selline volitus tulenes 1991. aasta 13. jaanuari Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsusest.

Kaheteistkümnenda koosseisu 46. istungjärk kestis kaks päeva ja tipnes otsuse eelpool nimetatud otsuse vastuvõtmisega.

Teedel vurasid Vene soomukid

Selle otsuse tegemiseni, mis siis vastu võeti, viis meid olukord, mis valitses väljaspool parlamendi istungisaali. Eesti teedel vurasid võõrvägede soomukid, nende kolonni pea oli juba Tallinna tänavatel. Kuid sellel otsusel olid ka väga kindlad õiguslikud alused, mis ühelt poolt lähtusid Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest ja mis olid kinnitatud Ülemnõukogu otsusega 30. märtsist 1990. Selle otsustamise aluseks oli ka referendumil väljendunud Eesti elanike tahe taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus.

Üheksakümmend aastat tagasi, kui Eesti Vabariik välja kuulutati, sisenesid Tallinna võõrväed. Eesti Vabariik sündis sellest sõltumata. Ka seitseteist aastat tagasi oli 69 saadiku otsus järgnevatele arengutele aluseks. Prantsusmaa ja Islandi Vabariigi ettepanekul võeti Eesti Vabariik ÜRO-sse vastu 17. septembril 1991. Nii et vähem kui kuu aega pärast meie ajaloolist otsust lehvis ÜRO peakorteri ees meie sinimustvalge lipp. Vardo Rumessen on nimetanud 20. augustit rahvusliku ühtsuse päevaks. Tuleb tunnistada, et tal on õigus.

Sillad erinevate ajapunktide vahel

21. ja 22. augustil toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents "Iseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel". Sellest konverentsist võtavad osa Eesti, Läti, Leedu, Valgevene ja Ukraina Ülemnõukogu saadikud, kelle õlgadel lasub ajalooliste otsuste vastuvõtmine aastatel 1990-1992.

22. augusti õhtul võõrustab Jõgeva maavanem Aivar Kokk konverentsist osavõtjaid 35-aastaseks saanud Sõpruse pargis.. Ja kui avaneb võimalus, et Anatolijs Gorbunovs, Vytautas Landsbergis ja Arnold Rüütel istutavad parki ühiselt tamme, on see ilusaim täiendus noorimale kaitse all olevale pargile Eestis.

Toompea nõlval on ühte kivirahnu sisse raiutud daatum 20. august 1991. Tunnen siirast rõõmu, et Jõgeva linnas on "Hea Linna Vaimu" kivisse raiutud 20. august 2001. 2004. aastal avati Sõpruse pargis rahvusvahelise graniitskulptuuri festivali käigus 20. augusti sammas ja kaks aastat hiljem, iseseisvuse taastamise 15. aastapäeval avati samas pargis Tauno Kangro monumentaalskulptuur "Kalevipoeg kündmas". Selle viimasega põlistasime peremehe. Kündja, kes oli vaba tänu armastusele maa vastu ja keda totalitaarne rezhiim kõige rohkem vihkas.

Need nimetatud kujud ehitavad omamoodi silla erinevate ajapunktide vahel ja nad kiusavad meenutama neid aegu, mille võtab kokku Lydia Koidula sõnadega: "See on patt, suur patt väike olla suurtel aegadel, kui inimene võib luua oma aega."

“EST” - just sellist sportsärki ma endale tahaksin!

2008-08-19

Eesti vabariigi sünnipäeva, 24. veebruari tähendus on eesti rahva jaoks paigas. Taasiseseisvumispäevaga asjad nii lihtsad pole. Võib-olla ei saagi siin teha üldistust rahva arusaamast, küll aga inimestest, kes tänagi Eesti avalikus elus osalevad või hiljaaegu osalenud on.

Üheks näiteks võiks tuua president Lennart Meri, kes arvas, et parlamendi otsus, millega 1998. aastal kuulutati 20. august riigipühaks, kõigutab taasiseseisvumispäeva esiletõstmisega meie riikluse järjepidevuse põhimõtet.

Kindlasti on sellele päevale jätnud pitseri ka Edgar Savisaare isiksus, kelle suhtes ükskõiksust juba tihti ei kohta. Ikka on tegemist kas jumaldamise või vihkamisega. Nimetatakse seda päeva ju ka edgaripäevaks. Savisaar on selle päeva tähistamisse ka alati panustanud.

"Molton Ripentrovi asi"

Postimehe juhtkirjast 19. augustil 2004 leiame taasiseseisvumispäeva käsitlemist kui ühiskondliku leppe päeva.

Õhtulehe paari aasta tagusele noorte hulgas korraldatud küsitlusele 20. augusti kohast Eesti vabariigi ajaloos vastati muu hulgas järgmist: "Jüriöö ülestõus", "Molton Ripentrovi asi", "mingi pikk rida" ja "kõik laulsid".

Postimehe eelmisel aastal läbi viidud gallupi tulemusel on 80% vastanute jaoks tegemist siiski taasiseseisvumispäevaga. Kui vaadata vabariigi valitsuse, riigikogu kantselei või riigikogu infoportaale, siis me ju ei leiagi kohta, kus Eesti vabariigi pühade tähendust ja sisu oleks lihtsalt selgitatud. Küll aga leiame hulgaliselt viiteid selle kohta, et tegemist on ühega meie lipupäevadest.

Siinkohal olekski paslik taasiseseisvumispäeva põhjus ka ära tuua.

20. augusti hilisõhtul 17 aastat tagasi suudeti Eesti vabariigi ülemnõukogus leida kompromiss kahe rahvaliikumise, rahvarinde ja kodanike komiteede vahel ja 69 poolthäälega vastu võtta otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, millega otsustati kinnitada Eesti vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist, Eesti vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks moodustada põhiseaduslik assamblee, mille koosseis kujundatakse delegeerimise teel Eesti vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani Eesti vabariigi ülemnõukogu ning Eesti vabariigi kodanikkonna esinduskogu Eesti kongressi poolt, viia läbi Eesti vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul.

Mis seal siis ikka nii keerulist, võib täna küsida. Ei miskit muud, kui kõik see toimus olukorras, kus Pihkvast saabunud Vene dessantväelased olid Tondi kasarmutes.

Mina arvan, et Eesti taasiseseisvumispäev on iga aastaga muutumas normaalseks eesti rahva tähtpäevaks, millesse suhtutakse rõõmsalt ja vingumiseta, ja et selle arusaama domineerimiseks ei ole vaja tingimata ära oodata Savisaare surma.

Küll on vaja, et kõik riiklikud institutsioonid seda 17 aasta tagust augustipäeva paremini lahti seletaksid ja seda teadmist levitaksid.

See muidugi puudutab meie kõiki tähtpäevi. Siinkohal ühest lihtlausest ei piisa. Kindlasti ei ole vaja hakata tegema pingerida, milline päev on "kõige päevam".

Rekordi kordamine lähedal

Peame tõdema, et Eesti vabariik on aastal 2008 oma taasiseseisvusega jõudnud samasse olukorda kui Eesti ujujad olümpial. Me edeneme üldiselt hästi. Muidugi on meil tagasilööke ja uut rekordit iga päev ei sünni. Seitsmeteistaastasel Eesti vabariigil jäi tema arengu seiskumiseni veel viis aastat.

Meie aga oleme viie aasta pärast jõudnud olla taas vabad sama kaua, kui see esimesel korral üldse õnnestus. Ja see on juba omaette märkimist väärt.

Olen kindel, et seekord saab see rekord kenasti ületatud, ja mitte tuhandikega, aga ikka minutitega, kui ujumist taas võrdluseks tuua. See on muidugi võimalik siis, kui distants on pikk, aga Eesti vabariigi puhul me seda ju eeldame.

Edu tagavad alati konkreetsed inimesed - nende tahe, kirg, panustamine, ja muidugi ka ümbritsev keskkond.

Eesti on vajanud ja vajab pühendunud inimesi. Nende tõttu asjad muutuvadki. Viimastel päevadel on üheks pühendumise kehastuseks olnud Jüri Jaanson. Teised muidugi ka.

Aga miks mul Jaanson meelde tuli? SL Õhtulehe olümpialisas oli intervjuu Jüri Jaansoniga, kes ütles, et teda ei häiri teadmatus tuleviku ees. "Kaks kätt on otsas, kõrvade vahel ka üht-teist. Kui vaja, lähen ehitust õppima. Pere toidan ära."

"Jüri, sa tõesti läheks ehitusele?" küsib ajakirjanik. "Teen ellujäämiseks ja äraelamiseks vajaliku."

Ma olen kindel, et Jüri saaks tööd lihtsalt juba sellepärast, et tal on kaks olümpiahõbedat, mis näitab, et tegemist on väga korraliku panustajaga oma tegemistesse.

Pühendunud olid kindlasti ka need 69 ülemnõukogu liiget, kes Eesti iseseisvuse hääletasid.

Seoses öölaulupeo tulekuga küsitakse teleekraanil: "Millal sa viimati märkasid, et Eesti on vaba?" Vastus on ju imelihtne. Viimasel nädalal pea iga päev, kui teleekraanilt näen mõne olümpiaala edetabelit ja mulle vaatab sealt vastu täheühend "EST".

Kui ikka küsitakse, kas sellist Eestit me tahtsimegi, siis parafraseerides ütlen ma: "Just sellist sportsärki ma endale tahaksin!" Sest Eesti oma riik on vägev värk.

Mis olümpialaste võistlusvormi puutub, siis seda võib katsuma tulla Virumaa Muuseumide Tallinna tänava näitustemajja Ahhaa keskuse spordinäitusele.

Head taasiseseisvumispäeva!

Intervjuu: Velliste: ootasin hirmuga, millal KGB lajatab

2008-08-19

Kakskümmend aastat tagasi oli Trivimi Velliste esimene, kes julges avalikult rääkida Eesti iseseisvumisest. Lauluväljakul kuulas teda 300 000 osavõtjat.

•• Kas olete nõus Eesti iseseisvuse eest surema?

Olen sellele palju mõelnud. Ka kahekümne aasta eest, mil KGB mind paar korda tõsiselt hirmutas. On olukordi, kus ei jää aega mõtlemiseks, tuleb tegutseda välgukiirusel, usaldades vaistu. Ja iga samm kasvab välja eelmisest.

•• Millega see KGB siis hirmutas?

Muinsuskaitse seltsi asutajana 1987. aastal käisin kihelkonniti rahvamajades kihutuskoosolekuid pidamas. Ühel pimedal ja sumedal augustiööl, umbes sarnasel nagu praegu, tulin koju. Olin külades korduvalt rääkinud Eesti iseolemisest, nii et mõnigi taat arvas, et see mees siit küll enam koju ei jõua...

Tookord aga nägin - mu kodumaja juurde on pargitud auto, sees neli tursket meest. Üks tuleb välja, süütab demonstratiivselt suitsu ja jääb ukse juurde ootama. Mõtlesin, kas minema joosta. Aga nii näidanuks ma oma nõrkust. Astusin siis ukse poole ja iga samm tundus igavikupikkune. Mõtlesin, et millal mulle lajatatakse. Vajutasin ukselingile... ja hoopi ei tulnudki. Mind lihtsalt hirmutati. Nädal hiljem kordus sama, kui läksin sõbra juurde. Ju püüti märku anda, et räägin liiga palju. Aga maha lüüa mind ei saanud, oli ju perestroika aeg ja minusuguse mehe mahalöömine oleks läinud suure kella külge.

Samamoodi nagu KGB mehed olid kimbatuses ega teadnud, kui kaugele me läheme, olime ka meie kimbatuses ega teadnud, kui kaugele võime minna, ilma et meid takistataks.

•• 1988. aasta 11. septembril oli lauluväljaku rahvakogunemisel "Eestimaa laul" koos ligi 300 000 inimest. Just seal ütlesite esmakordselt välja selle, mis oli ammu paljudel südames, aga millest kõva häälega ei räägitud. Nimelt - Eesti iseseisvus tuleb taastada. Kas see oli spontaanne või ettekavatsetud samm?

Umbes nädal enne üritust tuli Edgar Savisaar mulle külla ja kutsus sinna kõnelema. Vastasin sekundi murdosa jooksul "jah, olen nõus". Osa kõnet oli paberil, osa tuli peast. Ja kui Savisaar ning Rahvarinne püüdsid saavutada Eestile N. Liidu tingimustes suuremat vabadust, siis tuligi minul rõhutada seda, mida olin Ameerika Häälest läbi aastate kuulnud Ernst Jaaksoni suust. Nimelt - Eesti on okupeeritud riik ja meie iseseisvus tuleb taastada.

•• See oli vaieldamatult "Eestimaa laulu" kõige emotsionaalsem, teravam ja võimsam kõne. Aga tollastes oludes ehk liiga julge, sest kohe järgnes ka kriitika.

Mõned kommentaarid olid ikka väga räiged, ka tuntud avaliku elu tegelaste poolt.

•• Kas kardeti, et Velliste vihastas Vene karu välja?

Arvati, et kutsun nüüd tankid välja. Ütlesin selle peale, et Vene tankid on juba nelikümmend aastat Tallinnas olnud... Aga samas tuli isegi aastaid hiljem vanematelt maameestelt vastukajasid, et nüüd, kui Eesti iseseisvus on kõnes välja öeldud, võib rahulikult ära surra.

•• Ja teie kõne avalause "Vene karu on olnud Euroopa mesipuude rüüstaja" kõlab Gruusia sündmuste taustal tänagi väga aktuaalselt. Aga kas öölaulupeole lähete?

Jah, aga ilma mingi rollita, olen seal lihtsalt rahva hulgas.

•• Öölaulupeo nimi on "Märkamisaeg", aga olen tähele pannud, et me ei taha isegi riigi sünnipäeval märgata kõiki neid, kes Eestis elavad. Näiteks pole mingit mitte-eestlastele suunatud öölaulupeo reklaamikampaaniat.

Kunstlikult seda teha ei saa. Kui neid huvitab, siis nad tulevad ise.

•• Mõeldes Gruusia sündmustele, tundub siiski, et peaksime oma muulasi enam märkama.

Nendega tuleb tegelda, aga väikeste sammudega, nagu meie tegime minevikus. Integratsioon on ääretult vaevaline ja aeglane protsess, mida ei saa forsseerida.

•• Kas Gruusia sündmuste järel on Eesti iseseisvus täna tugevam või nõrgem kui eile?

Venemaa on oma imperialistlikus poliitikas kaugemale liikunud. Ja kuna Venemaa võib sarnaseid samme ka mujal korrata, on Eesti julgeolek enam ohus. Aga hea, et meie hulgas on aina enam inimesi, kes mõistavad: meie julgeolek on ohus. Alates koolinoortest ja lõpetades peaministriga. Aina enam mõistetakse - riigikaitset tuleb võtta väga tõsiselt, alates riigikaitseõpetusest koolis ja arusaamast, et iga väikefirma juht, nagu omal ajal iga taluperemees, peaks kuuluma kaitseliitu. Ja riigikaitse tõsiselt võtmine muudab meid ka liitlaste silmis tõsiselt võetavamaks partneriks.

•• Mis on suurim viga, mida Eesti on viimase kahekümne aasta jooksul teinud?

Meie ühiskond on liiga pragmaatiline, vähe kohtab heas mõttes idealismi, eetilisi põhi-mõtteid, isamaalist kasvatust. Ühiseid arusaamu ja aateid, mis liidab. Oleme arvanud, et kui elatustase kasvab, siis on kõik mured murtud. Aga raha järgi joostes oleme nagu liivaterad, mille iga tuul võib laiali puhuda. Peaksime olema tugev nagu mört, mis kivisid liidab. Kui ehitad võimsat katedraali, ei saa kivide vahele liiva poetada, sest see vajub laiali. Et kivid püsiksid, on vaja tugevat mörti. Ja siis ei lükka seda katedraali ümber mitte ükski torm.

Legendaarne muinsuskaitsemees

•• Riigikogu liige Trivimi Velliste on Eesti muinsuskaitse seltsi asutaja. Selts, kuhu kaheksakümnendate lõpul kuulus üle 10 000 liikme, tõi esimesena välja sinimustvalge lipu ja nõudis eesti keelele riigikeele staatust.

•• Muinsuskaitseliikumisest poliitikasse suundunud Velliste oli kodanike komiteede loomise initsiaator. On olnud Põhiseaduse Assamblee liige, välisminister ja Eesti alaline esindaja ÜRO-s. Erakondlikult IRL-i liige.

•• Trivimi Velliste "Eestimaa laulul" peetud kõne enim tsiteeritud lõik on järgmine: "Ja ma küsin veel elus olevatelt stalinistidelt: kus on Konstantin Pätsi haud? Kus on Jaan Tõnissoni haud? Kus on kindral Laidoneri haud? Me tahame viia sinna lilli!"

R. S.

Vihmast ja festivalidest

2008-08-15

Võrus avati hiljuti uus kaubanduskeskus, mille nimi on Kagu Keskus. Võib-olla pole mul õigus, aga ma ei näe, et Võrus oleks küllalt ostujõulisi inimesi õigustamaks selliste kaubamajade ehitamist. Aga kuidas ma saan ka sellele vastu olla, kui vaba turumajandus dikteerib, mida teha ja mida mitte.

Sageli plaanitakse tohutusuured kaubamajade ketid selliselt, et nad hakkavad kasumit tootma alles pikas perspektiivis. Nad võivad mitu aastat taluda suuri kahjumeid; toogem näiteks kas või Coca-Cola, aga aeglase toimega eestlased harjuvad lõpuks siiski coke'i ostma, seda isegi väikestes maapoodides. Enamasti on igas Eesti poes Coca-Cola firma logoga külmkapid. Kuulsin soomlastelt, et neil on odavam rentida müügipinda Eesti kaubanduskeskustes kui laopinda kodus. Mõnel juhul võivad nad saada maksusoodustust, kui näitavad, et nad on kaotanud osa oma tuludest, mida nad oleksid teeninud Soomes.

Kohalikega rääkides olen ma saanud teada, et enamuse turule tulevast kinnisvarast ostavad ära venelased, ja mõnel juhul otsivad sakslased kohta, kuhu paigutada oma vara, et see ei torkaks silma. Miks ei tee eestlased sedasama välismaal?

Umbes 10 aastat tagasi oli Eestis mitu väga kaunist suve. Need järgnesid eriti külmadele ja vastikult märgadele suvedele. Pärnus kerkisid kinnisvarahinnad siis äkki lausa lakke; igaüks, kes tahtis olla tähtis, pidi Pärnus omama suvekodu.

Ühel nädalavahetusel käisin ma Võrus muusikafestivalil, mida peeti Tamula järve ääres. Sadas vihma ja rannas polnud peaaegu mitte kedagi. Selline festival on seal toimunud juba mitu aastat järjest, kus on dirigeerinud Eri Klas. Ta on juhatanud orkestrit, kes oli pandud mängima parvel, palju oli tuntud külalisesinejaid. Pärast seda, kui kümme aastat järjest olid just festivali toimumise ajal paduvihmad, kontserdid tühistati. Minu meelest oli see viga, sest inimesed olid juba harjunud külastama ja nautima neid traditsioonilisi kontserte vihmase ilmaga ja vastavalt selleks ka valmistunud.

Jaanipäevadki on Eestis suure tõenäosusega vihmased. Juhuslikud kaunid ilmad aga teevad elu elamisväärseks. Siin põhjamaal on tõesti nii, et millal iganes suvi õitsele lööb, tervitatakse seda kui rõõmsat ja suurepärast sündmust.

Mina kasvasin üles Lakewoodis, mis on talvekuurort keskklassi ortodokssetele juutidele. Naljakas on see, et seal pole mägesid suusatamiseks. Mäletan, kui kord astus üks turist bussist välja, vaatas ringi ja küsis: „Nii, kus siin siis need mäed on?" Lakewood pole kaugel Atlantic City'st, teisest kuurordist. Midagi erilist on nendes kuurordisarnastes piirkondades - see, kuidas sissesõitnud neis kohtades tohutuid summasid kulutavad. Nende piirkondade areng on nagu õnnemäng. Kui ilm on ilus, toimuvad seal suurepärased etendused, festivalid, kontserdid jne. Kui aga seljataga on paar kehva ilmaga suve (või talve) muutuvad inimesed oma puhkuseplaane tehes ettevaatlikuks ja hoiduvad neist kohtadest eemale.

Eestis ei tohiks loobuda toredatest suvefestivalidest, ükskõik siis, mida ilmataat lubab või ei luba.

Solženitsõn. Kirjanik ja venelane

2008-08-07

Eesti kirjanikest on Fr. R. Faehlmann ainus, kelle loomingust ja paberitest võiks lugeda trükituna läbi viimase kui teadaoleva rea - ehkki mitte ühes ning samas väljaandes. Lauluisa Kreutzwaldiga nõndasamuti näiteks ei ole. Eesti keelde tõlgitud autoritest on meie ees tervikuna üksnes Shakespeare´i looming.

Seepärast oleksin ma Aleksandr Solženitsõni teoste ja seisukohtade tsiteerimisel küllalt ettevaatlik. Korralik, ühelt aluselt toimetatud teostekogu puudub. Tema vastused igasugustele küsimustele on aga funktsionaalsed juba intervjuu kui sellise tõttu: igaüks küsib oma ja saab vastuse suud mööda. Liiati on vaks vahet, kas sa räägid kodumaistest asjadest riigi sees või eksiilis või olles kodus tagasi. Iga kord on ise jutt, pealegi võib ka kirjanikule meeldida täna tõe üks ja homme teine pool.

Looja muutlikkus

Aleksandr Solženitsõni surmaga lahkus meie keskelt inimene, kes oli olnud kehtiva võimu vastu, kuid tuli uuele võimule lähemale. Uus võim, see on Vladimir Putin. Üks foto jäädvustabki, kuidas nad äärmiselt korraliku raamaturiiuli ees juttu ajavad. Vana kirjanik oma prille vaadates ilmselt sõnu otsides, president prohvetile või patriarhile otsa vaatamas. Vaim ja võim nagu vanem ning noorem, üks otsimas, teine juba leidnud. Uskugu, kes tahab!

Ma ei riivaks seda, kui poleks üleval arusaama, nagu oleks Aleksandr Solženitsõn pöördunud vanuigi suurvenelaseks ehk marurahvuslaseks. Inimeseks, kelle kaaslased on teiste rahvaste suhtes väljavalitud, järelikult kõrgemad kui muud ülejäänud. Ja kui juba suurvenelane, siis seega otsekohe ka eestivaenulik (täpsem olles - Eesti iseseisvuse vastane).

Niisugune kujutelm on eksitus või vähemasti muudab Solženitsõni arengu väga labaseks. Ta alustas ju näitamisest, kuidas Nõukogude võim, esitatud ja levitatud kui kõige parem, on tegelikult äärmiselt loomuvastane, sest keelab nii olemusliku väärtuse nagu vabadus. See oli teada ilmagi, kuid see teadmine puudus nõnda-öelda lahtises kirjanduses, raamatus, mida võiks lugeda igaüks. Teema kuulus keelualasse, sest tähtsam kui loominguline vabadus oli kehtivat korda kaitsev tsensuur. Anonüümne "korravalvur" määras rohkem kui mis tahes kunsti looja põhimõtteline iseseisvus.

Solženitsõn lõi Ivan Denissovitši, ent ta hakkas otsekohe sõdima ka tolle kõike juhtiva anonüümse jumalaga. Kui tahetakse lugeda, siis lastagu kirjutada, ning kui on loomulik, et sotsiaalne närv tuikab, siis ei tohi teda läbi lõigata - umbes niiviisi võiks sõnastada Solženitsõni omaaegset positsiooni.

Tookord tähendas see ennekõike suurt julgust (samas tähenduses on kasutatud sageli ka sõna "mehisus", ehkki näiteks Anna Ahmatova või ka Betti Alveri suhtes oleks "mehisus" arulage). Osalt just sealt ehk tulenebki arusaamine, nagu kõneleks Solženitsõn oma vastasseisus Nõukogude võimuga ainult enese nimel (umbes nagu meil Heino Kiik). Kuid teised vaatasidki pealt või jäid ootama.

Tugev Venemaa

Sootuks teistsugune on rõhuasetus Solženitsõni suhetes Venemaaga, mida ta algusest peale ei eita. See tähendab, ta pole nihilist. Nõukogude Liit ja Venemaa on tema järgi kaks eri asja, mitte üks ja seesama. Siit Solženitsõni seisukoht, et Gorbatšov oli naiivne, Jeltsin laskis kõik laokile ja alles Putin võttis Venemaa tõsiselt käsile. Tõsiselt, see tähendab tugevana.

Võib-olla see seisukoht (viimati 2007) on tõend väga vana mehe äravajumisest (millest nekroloogides pole kunagi ilus rääkida), aga on samuti võimalik, et Solženitsõn jäi järjekindlaks. Ta ei tahtnud ega olegi tahtnud nõrka Venemaad ja jõuetut venelast. Kes oskaks nimetada ühtki vene kirjanikku, kes seda oleks tahtnud? Lermontov ("Jää jumalaga, pesemata Vene" ja võrdle meie Uno Lahe "Rängad sõnad kodumaast" 1964) ei ole ühemõtteline.

Sõgedavõitu olnuks arvata, et Eesti Vabariik tema sõjaeelsel kujul oli Solženitsõnile mingiks demokraatlikuks ideaaliks. Tema tahtis paremat Venemaad, mille ajaloo suhtes on Eesti episood. Meie sellega leppida ei tohi.

Ainult et kõigi nende nimel, kellele Solženitsõni lugemine andis julguse, ei tohi olla tänamatu.

Kommentaar: Lahkus 20. sajandi suuremaid missioonitundega kroonikuid

2008-08-05

Solženitsõn aitas väga palju kaasa Nõukogude olude teadvustamisele, sest maailm võtab ilukirjandust palju paremini vastu kui olukirjeldusi. Tema lõpmata suurt mõju ja olulisust saab mõõta kas või sellega, et Nõukogude Liit ei julgenud teda vangistada, vaid saatis välja. Ma ei oska öelda, kui suur oli tema tähtsus läänes, kuid Nõukogude Liidu sees aitas ta väga palju: siin oli paljudel tunnetus, et asjad on korrast ära, kuid on hoopis teine asi, kui see on kirjas, sest see annab võimaluse olukorda laiemalt hoomata.

Mulle isiklikult on suureima mulje jätnud Novõi Miris avaldatud kirjutis sellest, kuidas me alla käime. Meelde ja südamesse on jäänud tähelepanek, et tänapäeval hakkab isiksus ja isikupära võlu kaotama.

Kulka on parem kui poliitiline rahajagamine

2008-08-05

Mis "kulkal" häda on? Sõltumatu fondi olemasolu, mis Eesti kultuurile kultuuriinimeste endi otsuste alusel raha jagab, on ju suurepärane. See tagab kultuuri sõltumatuse ja omavastutuse. Tõsi, kultuurkapitali tegevus pole alati olnud plekitu ja nüüdne vaidlus on tormike veeklaasis võrreldes kunagise tegevjuhi mängusõltuvuse ajel kõrvaldatud miljonitega.

Läbi aegade on kulka rahajagamist saatnud ka mõned sisulised küsitavused, mida ei saa heaks kiita, aga mille seletus peitub muu kultuuripoliitika nõrkuses. /---/

Näitlejate reisitoetused tulid mullegi üllatusena ja sel puhul tahaks konkreetsele sihtkapitalile südamele panna, et rahaeraldised peavad olema avalikkuse jaoks mõistetavad. Laiemalt aga meenutab praegune kiremõll mulle hooti üleskerkivat janti riigikogu palkade, kuluhüvitiste ja välissõitudega. / - /

Lõpuks on küsimus tõstatatud ka nõnda, et äkki on kulka vastu korraldatud teadlik kampaania, mis valmistab pinda ette kogu süsteemi poliitilise kontrolli alla võtmisele. Arvestades, kuidas me oleme libastumisi politiseerinud maa- ja linnaosavanemad, kuidas välditakse kontrolli erakondade rahastamise üle ja kuidas mõne aja eest katsetati ringhäälingu politiseerimist, on selline mõttekäik kerge tekkima. / - /

Esiteks pole ma koalitsioonisaadikuna säärasest plaanist midagi kuulnud ja teiseks ei ole vähemalt IRLil kavas kulka põhimõtete ümberkorraldamisega kaasa minna. Samuti oleks sellise ajakirjandusliku vandenõu seos poliitikaga uskumatu.

Täispikka lugu saab lugeda siit.

Solženitsõni mälestus Eestis tuleb jäädvustada

2008-08-05

Aleksandr Solženitsõnisse võib igaüks suhtuda nii nagu soovib, kuid kui Venemaa parajasti tegeleb oma ajaloo suurkujude valimisega, peaks ta seal üsna kõrgel kohal seisma.

See, et asjad nii pole, ütleb tänase Venemaa kohta nii mõndagi, kuigi Putin ja teised hetkel Solženitsõni ideid oma vankri ette üritavad rakendada.

Kindlasti oli Solženitsõn vastuoluline isiksus - kes suurmeestest seda pole. Dostojevski oli hiilgav kirjanik, tema vihkamine, lausa foobia Poola ja poolakate vastu oli aga enam kui kummaline. Bulgakov ei sallinud selgelt Ukraina rahvuslasi, Ukraina iseseisvuse vastu seisis veendunult ka Solženitsõn.

See, et ma selliste ja paljude teiste seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda aga, et ma nende loomingut ei armastaks. Eesti võib olla uhke, et on saanud Solženitsõni tööle ja tegevusele kaasa aidata, "Gulagi arhipelaagi" sünd on Eestiga enam kui lähedalt seotud.

Oleks möödapääsmatult vajalik, et Solženitsõni mälestuse jäädvustamiseks Eestis kiiresti midagi konkreetset ette võetakse. Tema roll kommunismi kuritegude paljastamisel ning "kurjuse impeeriumi" lammutamisel lihtsalt nõuab seda.

Lõpp ja igavik

2008-08-05

Tõenäoliselt oli Friedebert Tuglas ainuke eesti kirjanik, kelle loomingut tundis Aleksandr Solženitsõn lähemalt.

Kui nad Tuglaste kodus Liival Vabaduse puiestee ja tollase Veere tänava nurgal kohtusid, võis Tuglas külalisele kinkida mitu oma teoste tõlget vene keelde. Usutavasti kuulus nende hulka raamat "Kuldne rõngas" (Tallinn, 1961), mis novellide kõrval sisaldas ka mälestusi ja märkmeid - kõik niisugusest maailmast, millest Solženitsõn oli kõigest ühte ja teist kuulnud, peamiselt vanglakaaslase advokaat Arnold Susi käest.

Tuglase sesse tõlkeraamatusse kuulub viis novelli, mille lähtekohaks on surm. Jutuks tuli see vaevalt, ehkki surmateema vaevas Solženitsõnit tollal väga ja nimelt kirjaniku loomingulise tapmise mõttes. Kaks kirjanikku rääkisid Eesti Vabariigist, mille kirjeldamiseks otsis Tuglas sobivaid venekeelseid sõnu. Nii ta ütleski, et tollal valitses kodanlik aeg. Kambrikaaslase Arnold Susi koolitusega Solženitsõn ei saanud aru: mis aeg see niisugune oli?

Ilma nõukogude jamata

Teiseks allikaks eesti elu mõistmisel oli SolÏenitsõnile elu Tartu lähedal Vasulas Koplil, Marta Pordi majapidamises. Liivale, Tuglaste poole astus kirjanik korraks sisse, Vasulas tegi ta tööd. Mõlemas kohas, nagu ka Tartus Veski tänaval Lotmanite pool, pidi ta aga nägema, kuidas "riigikord" saab olla võõras, ent inimeste olemise aluspõhi võib jääda puhtaks. Tõenäoliselt ei kohtunud Solženitsõn Eestis kellegagi, kes ajanuks talle nõukogude jama.

Toda igatsust puhta kristallilisuse järele (ei tohi unustada, et vene keeles esineb ka säärane väljend nagu "haiseb Venemaa järele") pandi SolÏenitsõni juures tähele õieti kohe algusest peale. Sõnastati seda küll teisiti kui siinkohal, näiteks Veniamin Kaverin kirjutas, et SolÏenitsõnit juhib võimas püüe tõe poole. Mõnevõrra oli janu tõe järele tookord isegi ajastuomane ega alanud sugugi kõigepealt Solženitsõnist.

Kuid ikkagi algas ta alles märksõnadest ja isikunimedest, mitte protsessist. Solženitsõni pööre seisneb just selles, et ta hakkab näitama protsessi, õigemini protsessi patoloogiat. Seda saab teha ainult seesmiselt vaba inimene, kes hakkab vastu oma hirmudele. Sedagi märgati Solženitsõni juures kohe.

Võim üldiselt ei armasta suurt kunsti, sest suur kunst ei lase võimul vabalt laamendada. Laamendav võim tahab ajaviidet. Vastupidine on kirjanikule leivaküsimus, aga näiteks tsensorile pole see muud kui igapäevane köietrikk. Noateral hakkab käima toimetaja. Solženitsõni esimene toimetaja oli ajakirjas Novõi Mir luuletaja Aleksandr Tvardovski, kellel tuli valida, kumb avaldada enne, kas "Üks päev Ivan Denissovitši elus" või järjekordne osa Ilja Ehrenburgi mälestusi "Inimesed. Aastad. Elu". Ehrenburg nautis võimuga flirtimist, mida SolÏenitsõn ei sallinud.

Ka Nõukogude Liidust väljasaadetuna oli ta endiselt venelane, kes polnud rahul sellega, et asjad olid kodumaal valesti, ja eeskätt seepärast, et kord oli algusest peale väär. SolÏenitsõn oli antinõukogudelane. Rindemehena Teise maailmasõja veteran, kes veteraniks ei hakanud. Veteran oleks tema järgi väljamakstu. Solženitsõn ennast nii odavaks ei pidanud.

Sõit Käbi Laretei raamatu esitlusele

2008-08-01

Pärnu on linn, kus ma pole mitu aastat käinud, kuigi mulle on seal alati meeldinud. Tõelise suvepealinnana tekitab ta alati omapärase tunde. Ka minu abikaasa Heli arvab samamoodi. Kui me saime kutse Käbi Laretei uue raamatu esitlusele, mis toimus Pärnu rannaklubis Sunset, otsustasime, et sinna läheme me igal juhul.

Olin plaaninud Tallinnast ära sõita lõuna ajal, et enne üritust Pärnu linna ja randa nautida. Heli aga, nagu alati, tahtis enne veel mitmeid asju korraldada, sest tal on alati käed-jalad töid ja tegemisi täis. Hoiatasin teda, et sel juhul me küll õigeks ajaks ei jõua, sest Heli tegemised võtavad ikka mitu tundi aega. Selle Heli mõttega kadus minu viimane lootus sõita välja normaalsel ajal. Ja et esitlus pidi algama kell 5 p.l., siis ei suutnud miski siin ilmas sundida Heli sõitma välja liiga vara, sest see oleks tema meelest lihtsalt aja raiskamine.

Niisiis alustasimegi sõitu alles kell 3 p.l. Tallinna-Pärnu maantee on sama tiheda liiklusega kui Tallinna-Tartu maantee, ka loodus pole sel teel eriti põnev.

Täpselt kell 5 jõudsime Pärnusse linnavalitsuse hoone juurde ja soovisime seal parkida. Olime enam-vähem ajalises graafikus. Millega me aga polnud arvestanud, oli asjaolu, et Pärnus läks parkimiseks vaja peenraha, aga meil polnud seda kaasas. Kuskil mujal kui lähedal asuvas kasiinos polnud võimalik raha vahetada. Seadsin sammud sinna. Ma ei teadnud, kui kaua me seal autot pargime, seepärast tahtsin vahetada peeneks 100-kroonise. Kasiinos vastati mulle, et nad teenindavad ainult oma kliente. Tegin siis süütu näo pähe ja vastasin, et muidugi olen ma nende klient. Mündid käes, sammusin ma mänguautomaadi juurde ja panin sinna neli krooni, kohe võitsin tagasi kuus. Et administraator mind jälgis, siis ei tahtnud ma, et ta kohe märkaks minu soovi ainult raha vahetada, ja mängisin edasi. Panin siis 10 krooni masinasse ja sain tagasi 20. Täna peab olema küll mu õnnepäev, mõtlesin. Ma oleksin seal ilmselt veel kauemgi mänginud ja oma suurt võitu oodanud, kui administraator poleks pidanud paremaks tähtsama asjaga, nimelt tuhatooside tühjendamisega tegelema hakata. Nii ei olnud mul enam mõtet seal peitust mängida.

Eestis on kasiinodes lubatud suitsetada. Olen kindel, et ilmselt on keegi kuskil kellelegi selle loa eest maksnud, aga millest ma aru ei saa - kuidas on kasiinodes klientide ja sealsete töötajate tervis vähem tähtis kui kuskil mujal, näiteks restoranis. Tundub, et kasiinode töötajaid ja sealseid kliente karistatakse selle eest, et nad seal töötavad või mängimas käivad.

Igatahes lahkusin ma kasiinost nüüd juba tõtates, et otsida üles Heli. Käbile oli tarvis ju veel lilled muretseda. Nägingi Helit õige pea, ta teatas, et lillepood on üsna kaugel. Kingituseks oli mul Käbi jaoks kaasas T-särk, see oli Mikk Pahapilli, olümpiamängudele mineva Eesti sportlase reklaamsärk, mille oli hommikul Eesti Majja toonud Miku mentor ja mänedzher. Eesti Maja aga on Mikku kogu aeg toetanud, võiks isegi öelda, et Mikk on kasvanud üles tervisliku eesti toidu peal.

Kui me lõpuks õnnelikult klubisse Sunset jõudsime, oli raamatu esitlus juba muidugi alanud. Kohal oli väga esinduslik seltskond: Jaak Jõerüüt, praegune Eesti suursaadik Riias, sotsiaalminister Maret Maripuu ja kultuuriminister Laine Jänes, Riigikogu esimees Ene Ergma, helilooja Urmas Sisask, tuntud TV intervjueerija Urmas Ott ja kirjastaja Sirje Endre, aga ka Käbi õde Maimu jpt. Kui Käbi mind märkas, lõi ta suurest rõõmust käsi kokku ja hüüatas: „Viido! Ma juba kartsin, et sa ei saagi tulla, mul on väga hea meel, et sa siin oled!" Ka mul oli suur rõõm Käbiga jälle kohtuda. Aasta tagasi, kui ma olin Stockholmi Eesti Majas kõnekoosolekule esinema kutsutud, kohtusin seal Käbiga ja me rääkisime seal tema käsilolevast raamatust, mille esitlus just nüüd Pärnus teoks sai.

Käbi Laretei uus raamat kannab pealkirja „Kuhu jäi kõik see armastus?" ja selles avaldab autor oma endise abikaasa, maailmakuulsa filmirezhissööri Ingmar Bergmani armastuskirjad talle. Vahepeal leiame ka katkendeid Käbi enda päevaraamatust.
Käbi Laretei värske teos on parim kink armastatud inimesele.

Suveseisund 2008

2008-07-31

Aastanumbrid on huvitavad asjad. Vaatad näiteks ajalehe serval numbrit 2008 ja hakkad mõtlema: ahhaa, Eesti Vabariik 90. Mis veel? Kolmekümneaastase sõja algusest 390 aastat ja lõpust - elementaarne - 360 aastat. Seejärel tuleb hoopis priske kala: 800 aastat eestlaste muistse vabadusvõitluse algusest. Selle üle võiks mõtlema jäädagi.

Aga siis langeb pilk kuupäevale, mis on 21. juuli, ja pähe kargab kurioosum - Eesti NSV 68. aastapäev! Kas keegi seda tähistab? Arnold Meri näiteks? Kus on meie urgitsevad ajakirjanikud!? Lugeja tahab teada, kas seesinasel Arnoldil või ka tema nimekaimul (eksisite! ma mõtlesin hoopis Arnold Saia) on ENSV auks kreemitort laual?

Vale osa oli suur

Silme ette tuli Rein Ristlaane mõõdukalt kirglik ilme, kui ta kõneles, et kui eesti laps imeb koos emapiimaga sisse ka vene keele, siis on tal nagu kaks ema.

Ristlaan Ristlaaneks, kuid seda lollimängu olime me kõik sunnitud mingil määral kaasa tegema. Mis ei tähenda sugugi, et kaasa tehtigi võrdsel määral. Ei, Lagle Parek jäi oluliselt puhtamaks kui Mikk Titma või Rein Veidemann, sel teemal pole mõtet erilist diskursuse dekonstruktsiooni harrastada, tõde sellest ei muutu. Kuid sõnnik puudutas meid kõiki.

Olen sageli endalt küsinud, kas see polnud mitte päris-päris viimane hetk, ma mõtlen taasvabanemist, et sõnnikust välja rabelda. Veel kümmekond aastat ja me oleksime oma kavaldava ellujäämispoliitika kätte ikkagi lämbunud, sest vale osa selles oli suur.

Sest nõnda see on: korraks võib käed kas või küünarnukkideni sõnnikusse pista, sa saad nad pärast puhtaks. Isegi vana soomusronglane Ilmar Raamot töötas mõne kuu Eesti NSV ametnikuna, ja see ei deformeerinud tema isiksust. Ning Ilmar Laaban avaldas ajalehes tekste, mille üle ta hiljem uhkust ei tundnud. Kuid see oli vaid episood, hädavale püstolisuu ees.

Teine asi on, kui oled sunnitud seda tegema pool elu. Siis ei saa teatavast aroomist enam lahti ka pärast olude muutumist. Asi pole mitte pahatahtlikes padurahvuslastes, kes tagantjärele näägutavad ja näpuga näitavad, olemata ise paremad. Asi on inimeses endas.

Kes on õppinud ennast veenma, et "midagi selles sotsialismis ju on...", see ei saagi sellest lahti. Kes tahaks endale ja teistele tunnistada, et, vaadake, petsin ennast, sest teistmoodi poleks suutnud elada?

Kuigi sellises ülestunnistuses poleks midagi häbiväärset.

Ausõna, ma ei taha mingeid arveid õiendada, vaid hoopis nentida, et meil, st eesti rahval, vedas uskumatul kombel, et punane impeerium suvatses kokku variseda just siis, kui ta suvatses, meie kaasabil küll, ja mitte kümmekond aastat hiljem. Viimane põlvkond, kel oli mäluside Eesti Vabariigiga, oli pahkluudeni sõnnikus, kuid mitte veel kaelani.

Ainus päev, mis oli antud

Sama suuri vedamisi on meil varemgi olnud. Näiteks laev, mis Laidoneri 1918. aasta lõpupäevil Liibavisse viis, sõitis vanakurja enda pandud meremiinist paari meetri kauguselt mööda. Edasi - Eesti välisdelegatsioon oli selleks ajaks jõudnud Inglise valitsuselt välja nõutada lubaduse sekkuda, kui on õige hetk. Mistõttu admiral Sinclair jõudis Tallinnasse napilt enne punalaevastikku. Mis omakorda andis võimaluse Eesti vägedele...

Seitsekümmend aastat hiljem vedas taas. Kuna enesepettuse kriitiline piir jäi ületamata, sai võimalikuks järjekordne ime: Eesti rahvas ja tema liidrid suutsid kokku panna hädavajaliku koguse energiat ning veendumust, et viia Eesti NATOsse ja Euroopa Liitu - täpselt selle 15 aasta jooksul, mis meile oli antud. Või on keegi nii naiivne, väitmaks, et kõik see oleks võimalik ka täna?

Ei, Eesti kasutas ära tolle ainsama päeva, mis oli antud.

Loomulikult ei maksa sellest järeldada, et kõik ongi korras. Et oleme kindlalt tormivarjus ja võime kogu maailma põrgusse saata, et oma põldu harida. Kes adra, kes ogaralt kalli maasturiga. Ei, paraku mitte.

Venemaa on tugevnenud, mis võiks ju olla tore, kui ta ei kannataks sama mürgiste komplekside käes kui õndsa Peeter I ajal. Vene kollektiivne teadvus on endiselt veendunud, et kogu Lääs tahab Venemaale aina "kambakat" teha ja et see, mida Läänes pahatahtlikult agressiivsuseks nimetatakse, pole muud kui õigustatud enesekaitse. Vaadake Medvedjevit. Millest õieti see lootus, et tegemist on "mõistliku mehega"?

Uskuge, see lootus on skandaalselt naiivne, sel puudub igasugune alus. See lihtsalt on, sest inimesele meeldib loota. Kui suri Aleksei Müürissepp, loodeti, et Artur Vader on parem mees. Kui suri Vader, loodeti, et Karl Vaino on parem mees. Lollus, eks ole? Võrdlus tahab vihjata võimalusele, et Medvedjev saab olema veel hullem kui Eesti ajaloo suur spets Putin oligi. Liiga väikest kasvu mehed nii suure riigi eesotsas...

Valmistagem selle vastu oma vaimu, noored ja vanad. Ja jätkem ükskord ometi see plära palgaarmeest ning välismissioonidel osalemise lõpetamisest.

Inglased on juba aastasadu teadnud, ja ameeriklased sadakond aastat, et sõdides teises maailma otsas, viimases pärapõrgus, nad kaitsevad kokkuvõttes inimväärset maailma - nii kiira-käära, kui see vahel käibki - ja seega ka iseennast.

Oleme olnud ajaloo tõugata-tõmmata, esmakordselt on meil võimalus olla "tegija" - hättasattunute aitaja, mõistuspärase maailma kaitsja. Selle rolliga tuleb harjuda. Nagu selgub, polegi asi võimus ja selle nautimises, vaid hoopis töös ja eneseohverduses. Meie vabaduse eest on surnud taani, rootsi, soome, saksa, vene, inglise (...) emade poegi - mis õigust on meil nüüd öelda, et teiste rahvaste asi ei ole meie asi?

Sümbolist saab ühendaja?

Vabadussõja võidusammas tuleb uskumatu hammastekiristamise saatel, mis, ma loodan, vaikib niipea, kui sammas on püsti ja kõigile meeldima hakkab.

Loodan, et sümbol, mis tekitas tüli, saab ühendajaks, ehk nagu öeldakse, vihkamisest armastuseni on vaid samm. Võib-olla aitab see meil väärikalt ignoreerida mõnes seltskonnas moeasjaks saanud irisemist piirilepingu ratifitseerimisseaduse preambula kallal, kus mainitakse Tartu rahu.

Tartu rahu mainimine tolles seaduses (seaduses, mitte lepingus endas!) on täiesti Eesti oma asi, selle kohta pole Venemaal mitte midagi öelda, see on vaid kommentaar, sisuliselt viide meie kehtivale põhiseadusele. Kõik on korras.

Korras pole asi aga siis, kui me Venemaa survel ta välja võtame. See oleks pretsedent. Eesti, Euroopa Liidu ja NATO täieõiguslik liige, teeb oma seadusi nii, nagu Moskva käsib. Kui Moskva käsib loobuda riikluse alustalast, Eesti Vabariigi juriidilise järjekestvuse faktist, siis Eesti teebki seda. Järgmine samm on paluda alandlikult enda arvamist SRÜ vennalikku perre.

Kas ülevaid poose võtvad kirjatsurad seda soovivadki? Kas nad taipavad, et ühepoolselt saab lepingut vaid rikkuda, mitte tühistada? (Vihje: muidu läheks laenu võtmine ütlemata lihtsaks...)

Ausalt öeldes ma ei saagi aru, mis rahvas see eesti rahvas on. Tegime ära hilisajaloo ühe kõige kaunima ja ühtlasi ratsionaalsema revolutsiooni, aga siiani kardame olla nii, nagu meile sobib. Pöörame raamatuseljale trükitud kirja ringi, et olla nagu soomlased ja mitte nagu sakslased või venelased - ehkki too vana komme ei olnud ei saksa ega vene, vaid eesti oma, pühitsetud poole aastatuhande poolt?

Samas me ikkagi oleme. Ülejäänud Euroopa vaatab meie eelarvesaagat ja märgib kergelt kadeda alatooniga - oleks üllatav, kui eestlased (ja just eestlased) oleks teinud teisiti. Või meie maksusüsteem. Või koguni pakendipant, mis pole küll meie ülesleidus, aga siiski.

Me nagu ei julgeks olla, ja seda enam oleme siis purjus peaga või kambakesi. Näiteks mõnes bensiinijaamas hästi laia juttu laterdades, ise silmanurgast kiigates, kas kõik ikka näevad, kui lahedad me oleme. Sel käitumisel pole muud viga kui see, et see on võlts, see on poos, mis reedab problemaatilisi allhoovusi.

Millal me neist üle saame? Meil ei ole põhjust karta olla meie ise, sest üldiselt me oleme üsna normaalsed inimesed. Kes ei usu, käigu kaugemal ja tulgu tagasi. Kui me veel oma iibe üle kriitilise piiri pressiksime, siis võiks meid koguni ainulaadseks pidada.

Folgist, joomisest ja läbust

2008-07-30

Tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali järelkaja keerleb peamiselt kahe teema ümber: vabalava asukoha muutus ning napsised noorukid linna peal. Festivali põhilisest - väärt pärimusmuusikast - teavad rääkida need, kes kohapeal olid ning osa said.

Niisiis, miks muutsime vabalava asukohta ning mida teha valdavalt alaealiste napsisõpradega, kes ühelegi kontserdile ei jõua, küll aga festivali kontserdipaikade ümbruses lärmi löövad?

Korraldajatena teeme omalt poolt kõik, et pärimusmuusikast tuleksid osa saama inimesed, kes tahavad sõbralikult, rahumeelselt ning alkoholiga liialdamata nautida head muusikat ja festivalimelu. Paraku meelitab neli päeva kestev pärimuspidu kohale ka neid, kes mõistavad „folkimise" all karistamatut läbustamist idüllilise väikelinna südames, mille vältel ei hoolita kellestki ega millestki.

Roheliselt lavalt tasuta kostev muusika on üksnes mugav „tapeet" kõigele muule. Iga-aastane politseistatistika tõestab ilmekalt, et festivali ajal liigub Viljandis aina enam alaealisi alkoholi kuritarvitanud inimesi ning vähim, mis me teha saame, on hoida nende eest kaitstuna oma kontserdipaigad.

Kõik, kes te vabalava asukoha muutmise eest festivali meeskonda ning mind kirute ja kõikvõimalikes alatustes kahtlustate, ei ole ilmselt endalt kordagi küsinud, mida tunneb muusik, kes usub, et rohelisel laval üles astudes tema etteastet ka kuulatakse ja tähele pannakse - kuid kes püünele astudes avastab, et platsil annavad tooni purjus lällajad, kes tema musitseerimisest lihtsalt üle lõugavad.

Festivali korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus ei soovi hoolimatute lontruste purjutamist tasuta „pärimustapeedi" pakkumisega hubasemaks muuta. See oli peamine põhjus, miks tõime rohelise lava sisehoovi, kus me suudame tagada avalikku korda ning piirata autute inimeste võimalusi esinejate ning muusikast tõeliselt hoolivad kuulajate meeleolu rikkuda. Seal ei ole võimalik terroriseerida inimesi, kes pärimusmuusika järgi tantsida või sellele kaasa laulda soovivad.

Muide - kogu festivali vältel kestnud politseioperatsioon ei ole ühelgi aastal tuvastanud ühtegi purjus alaealist ega ole pidanud toimetama kainenema ühtegi isikut kontserdipaikadest. Küll aga on seda tehtud ohtrasti rohelise lava ümbrusest ja toidutänavalt. Kas tasuta vabalava (ja sellega kaasnev vaba õhkkond) annab õiguse lugupidamatuks, hoolimatuks käitumiseks? Ei anna.

Me toome kohale prügikastid, kuid inimesed loobivad on rämpsu maha. Me toome kohale tualetid, kuid siiski on „folkijate" hulgas terve rida geeniusi, kes õiendavad oma häda kempsude läheduses asuvate maja hoovides, põõsastes või lausa keset muruplatsi. Ma ei usu, et keegi peaks folgi fiilingust rääkides silmas sellist „vabameelsust".

Arvestades ülaltoodud kaalutlusi vabalava asukoha muutmise kohta, millist nõu te korraldajatele annaksite? Kuidas hoida festivali alalt eemal inimesed, kes soovivad loomastuda?

Kui leiaksime toimiva lahenduse, paneksime rohelise lava rõõmuga lauluväljakule tagasi, sest Eesti Pärimusmuusika Keskus soovib propageerida pärimusmuusikat ning seda tasuta kontsertidega rohelisel laval teha on hiilgav võimalus. Ainult et lällamist, kaklemist, risustamist ja mõõdutundetut pummeldamist ei soovi me küll kuidagi toetada.

Võimatu võimalikuks saamine

2008-07-26

Tervitussõnad kuuluvad Eesti Looduskaitse Seltsi 41. suvekokkutulekust osavõtjaile. Selle sama seltsi liikmetele, kelle põhiteene keerulises iseorganiseerimisliikumises selles seisnebki, et ta ühendas 40 aastat tagasi erinevate valdkondade inimesed, keda ühendasid kaks suurt ideed: loodus- ja kultuurikaitse.

Tervitussõnad kõlavad tõeliselt rahvusliku organisatsiooni esindajatele! Eesti Looduskaitse Selts oli ju tegelikult võimatu võimalikuks saamine. Tekkis tõeliselt rahvuslik organisatsioon stagneeruvas Nõukogude Eestis. Et see tekkida sai, see on omamoodi ime. Tekkis aga ta seetõttu, et oli vajadus ja et olid inimesed, kes sellest vajadusest aru said ja suutsid panna kogu oma talendi käiku ja tegid asja ära!

Sõpruse pargi 35. sünnipäev

Tegid ära asja, mis on elav ja säilinud tänapäevani. Seekord peatutakse Põltsamaal, Sõpruse pargis. Selle kokkusaamisega tähistatakse pargi 35. sünnipäeva. Äratundmine, et suurte teede ristmikku kavandatava keskasula umber on vaja parki, oli nii jõuline, et seni pole pargi arendamine veel kahandanud jõudu. Selle tänuks näitavad ennast nii puud kui ka skulptuurid, imelise sõnumi kandjatena aegade taha nii meie püüdlustest, unistustest, täitumustest kui ka pettumustest.

Kaks aastat tagasi, kui pargis avati monumentaalskulptuur "Kalevipoeg kündmas", tähistas selts oma asutamise 40. aastapäeva. Nii et Sõpruse park ja selts on pea üheealised. Ja sellepärast on ka park kandnud samu püüdlusi, mis seltsilgi läbi aegade on olnud.

Laupäeval kell seitse õhtul avavad folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsijad ja lauljad katte Jaan Eilarti mälestusmärgilt. See oli seltsi suurkogu otsus seltsi ülesehitaja ja keerulistel aegadel ideoloogi mälestus põlistada just nimelt Eesti Vabariigi noorimas looduskaitsealases pargis. Tartu skulptor Endel Taniloo, Jaan Eilarti hea sõber, on leidnud päris huvitava lahenduse mälestusmärgile ja selle aitasid teoks teha Põltsamaa kiviraidurid Madis Roio ja Vladimir Savotškin, kes juba 2004. aastal rahvusvahelisel graniidiskulptuuri festivalil teenisid patroon Eri Klassilt skulptoripõlled.

Ühendas ühendamatu

Selle skulptuuri ees on otstarbekas peatuda ja mõelda neile aegadele ja põhjustele tagasi, miks oli vaja seltsi ellu kutsuda ja mis on hoidnud seda elujõulisena tänini.

Öeldes Jaan Kaplinski sõnadega kahe aasta tagusel ELKSi juubelikonverentsil, siis looduskaitse selts on huvitav organisatsioon, kuna tema hingeks oli inimene, kes ühendas ühendamatu. Jaan Eilarti käes olid niidid, ta kuulus mitmetesse sõpruskondadesse, tutvuskondadesse. Tal olid väga lähedased suhted kirjandusinimestega, kunstiinimestega, muusikutega, teatriinimestega, kes olid seltsi asutajaliikmed. Jaan Eilart oli loodusteadlane ja koduloolane, kes teadis enam-vähem iga asula, iga küla kohta rohkem, kui seal elavad inimesed ise teadsidki.

Samal päeval avatakse ka tähismärgid mälestuspuude juures, mis on istutatud Debora Vaarandi, Voldemar Panso, Jaan Krossi, Juhan Viidingu, Ernst Jaaksoni mälestuseks. Avatakse tähismärk ka Lennart Meri istutatud puu juures. Selle hetke tunnistajaks on pargis Lennart Meri poeg Mart Meri oma abikaasaga.

Samuti avatakse tähismärgid Põltsamaa tuntud inimeste - Herbert Kuurme, Julius Tillo, Endel Pajumäe ja Arvo Soomi istutatud puude juures.

Lihtne graniidist tähismärk annab teada puuliigi ja istutaja nime ning aja. Park ei ole surnuaed, see on park.

"Puud pühad on. Ja iga päev. Puid pühadeks ei heisata," on kirjutanud Juhan Viiding. "Park on sümbol ja tähendust omavate lugude süsteem. Ma arvan, et rahvas, kes ei tea oma minevikku ega talleta seda, elab tulevikuta.

Nii oma pere lugu kui ka rahva ajalugu ja sealhulgas kangelaste lugu - see kõik on väga tähtis. Selleks, et järgmine põlvkond saaks kasvada ja normaalseteks inimesteks areneda.

Iga eluhetk on väärtus ainult sel juhul, kui inimene oskab seda märgata ja tähele panna ning ära tunda selle, mis on elus tähtis." Need Ülo Vooglaiu sõnad annavad hulgaliselt mõtteainet. Samal päeval esineb Ülo pargis ettekandega pargi mitmesusest.

Ühendas kultuuri- ja loodusloolise

Kümne aasta tagune kohtumine pargis Islandi Vabariigi presidendi Glafur Ragnar Grimssoniga jääb mulle meelde mu elupäevade lõpuni. See oli presidendi esimene visiit Eestisse. Teatavasti 1991. aastal Islandi Vabariik tunnustas esimesena Eesti, Läti ja Leedu Vabariigi iseseisvust.

1991. aastal olid Reykjavikis kolme riigi välisministrid ja peale tunnustusallkirjade andmist istutati ka neli puud.

Lubasin presidendile, et tema istutatud tamme lähedale istutavad tammed ka Eesti, Läti ja Leedu presidendid. Peale selle saame uuesti kokku ja rajame vaimse silla Reykjaviki ja Põhjamaa vahele. Selle mõtte peale lõime käed. Usun, et see kohtumine pole mägede taga.

Eelpool nimetatud Islandi presidendi visiidi ajal arendas Lennart Meri jõudsalt edasi Põhjala dimensiooni mõtet ja tähendust ja tähtsust meile. Meile jäi Lennartilt kohustus areneda ja arendada meie potentsiaali nii ajas kui ruumis. Meie vaimujõu vägi võimaldab seda. Siis oleme häälestunud hoopis suurematele eesmärkidele ja meie ei kiusa iseennast ega lähedalseisvaid, astume edasi. Mõtestades käidud tee ja pidades kalliks olnute mälestusi.

Jaan Eilart suutis seltsi arengus ühendada kultuuriloolise ja loodusloolise vaatenurga üheks harmooniliseks tervikuks - see just ongi seltsi elulisuse eeldus. Oleme ju jälginud Jõgeva maakonnaski erinevates omavalitsustes (Jõgeva, Tabivere, Palamuse, Saare vallas), kuidas toimib omavalitsusjuhtide ja erksate ettevõtlike inimeste püüd just oma paigas need kaks voogu ühendada - ja tulemused on imelised.

Selts peab oma kokkutulekut pargis, kus on lähiaastatel enamus töid tehtud talgute korras. Need tööd on ühendanud paljusid inimesi erinevatest paikadest ja põnev, et jätnud nende hinge ka sügava jälje. Alles mõni päev tagasi kõnetas mind pargis inimene - minu jaoks täiesti võõras - ta olevat ise siia parki puid istutanud 1975. aastal. Mul jooksis mõnus surin kehast läbi.

Kokkutulekul kõneldakse pargist ja parkidest, on ju Sõpruse park esitletud kaks aastat tagasi avaldatud monograafias "Eesti pargid I" koos arvukate mõisate- ja kirikute parkidega. Kõneldakse ka globaalprobleemidest ( Euroopa Parlamendi liige Andres Tarand). Põltsamaa Roosiaia rahvas esitles pargis oma kunsti ning kujundas sünnipäevaks parki imelise lillekaunistuse.

Eesti Metsaseltsi ning Jõgeva maavanema kingitud puud on juba parki istutatud ja nendegagi antakse ühiselt edasi soov viia sõnum meie püüdlustest aegade taha.

Hiljaaegu valmis Vali Pressi trükikojas pargi 35aastast arengulugu tutvustav voldik. Selle esitlus toimub ka kokkutuleku raames. Külakosti toob ka metsameeste meeskoor Forestalia.

Selline ettevõtmine on võimalik ainult heade sõprade, mõistvate inimeste toetusel. Oma osa on ka Põltsamaa linna- ja vallavalitsusel.

Nädalavahetus on pargis ja Põltsamaal rahvarohke ja usun, et jääb kogu pakutavaga osavõtjatele kauaks meelde.

Ilus köide ajaloo peatükist

2008-07-25

KESET UUSI raamatuid, mille kaaned on värvilised ja läikivad, leiab lugeja teose, mis on köidetud tekstiili. See kannab pealkirja «Koguja» ehk on «Villem Reimani Kolleegiumi aastaraamat 2002-2007».

Teos on ilmunud värskelt Tartus kirjastuselt Ilmamaa, selle on koostanud Hando Runnel ja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Ants Tooming. Müügihind on kõrge ja see võib panna poes kõhklema. Oleks aga kahju, kui seda raamatut ei tuntaks.

Aastaraamatute reeglipärane avaldamine läks meil käest juba Eesti ajal. Põhjus oli siis ja on ka praegu väga lihtne: aastaraamat ei ole ealeski äriliselt tulus. Seda enam tuleb imetleda neid nõukogudeaegseid patriootlikke entusiaste, kes hoidsid aastaraamatu põhimõtte elus.

NIISUGUNE OLI näiteks akadeemik Paul Ariste, kelle algatusel ja kauaaegsel juhtimisel ilmus 1955. aastast «Emakeele Seltsi aastaraamat». Ta oli õnnetu, kui paaril korral tuli avaldada kahe aasta raamat. Tempo oli selline, et aastaraamat 1956 ilmus juba samal suvel koos ülevaatega seltsi mullusest tegevusest.

Aastaraamatu tegemine on ilus viis anda asutuse tööst ausalt aru, lisades lugemist, mida vanasti oleks nimetatud kalendrisabaks. Tänapäeval on säärane saba enamasti keha ise - esikohal uurimused ja muu, taga faktiline andmestik tegevuse kohta.

«Koguja» on romantiline kompromiss. Esmalt on toodud ära vajalik ülevaade Villem Reimani Kolleegiumi tegemistest, selle järel käsitlusi temast endast ja teoloogilistest küsimustest ning lõpuks Villem Reimani omaaegsete artiklite uustrükid ja paar publikatsiooni tema kirjadest.

ÜHTEPIDI ON meie ees otsekohene aruanne, teisipidi hulk üksikuid kirjutisi, mis siiski ei ole «sealt ja tealt». Neid kõiki ühendab Villem Reiman, kirikuõpetaja, kes ei jäänud metsade taha ega piirdunud kantsliga.

Villem Reiman oli teoloog selle sõna avaramas mõttes, koguduse keskel töötav hingekarjane, kes hoolitses ühtlasi ajalootundmise ja tuleviku eest. Hiljuti ilmus tema elutöö viljadest teos, mille käeshoidmisest on vähe.

Tegemist on 78. osaga sarjast «Eesti mõttelugu», Georg Mülleri «Jutluseraamatuga». Aastal 1891 tegi Villem Reiman need jutlused esimest korda kättesaadavaks. Ta oli tollal 30-aastane, alles Kolga-Jaani asunud. Jutluste käsikirja kirjutas trükkimiseks sobival kujul ümber hilisem doktor Oskar Kallas, kes tegi seda vastutasuks selle eest, et praegu Eesti kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu nime kandev asutus saaks Õpetatud Eesti Seltsilt rahata suure hulga eestikeelseid trükiseid. Reiman pahandas temaga: «Minu tuim, tardunud veri ei jõua Sinu nooruslennuga mitte sammu pidada.»

NORIMATA SIINKOHAL selle kallal, et «Kogujas» avaldatud publikatsioonid oleksid pidanud olema täpsemini kommenteeritud, rõhutaksin muud, nimelt Reimani praktilisust.

On, nagu oleks ta aja kulgu arvestanud minuti pealt. Seda omadust võib tõlgendada ometi ka teisiti: ilmselt oli Villem Reiman kärsitu (vastupidi ülevalpool väidetule). Kärsitus ei lubanud aga olla lohakas ja nii tulebki tema kirjades esile peamiselt niisugune inimene, kes korraldab majapidamist.

Villem Reiman kui mõtleja on suurel määral saladus. Kui tahaksime seda Viljandimaa meest avada just mõtlejana, peaksime ujuma vastuvoolu sellele, mida ta argipäevaselt tegi.

VILLEM REIMANI elutöö sündis venestusaja algusest kuni selle lõpuni. Saamata valida aega, valis ta kutsumuse, jäämata seejuures kohapealseks. Sääraseid inimesi on palju, Reiman polnud haruldane erand.

Küll on tema tegevus ulatuslikult dokumenteeritud, aga just see sunnibki küsima, kui palju mõtles temasugune põhimõttelistest küsimustest sisimas, enese jaoks. Võib arvata, et Villem Reimanile olid olulised teod. Seda saab tõlgendada nii, et ta ei olnud kõhkleja.

Soovitades tunda raamatu «Koguja» vastu tõsist huvi, ei jää ma siiski endiselt rahule sellega, et meie aastaraamatud kalduvad olema kas rariteetsed või ei jõuagi müüki. Lihtsam on lugeda aastaraamatust ajalehes kui ta endale koju muretseda. Kas siis ongi nii, et kõige kasulikum on aastaraamat arvustajale?

Hans´a olõ-i’ puskar*

2008-07-24

Viimasel ajal on väikeste ja suurte rahvaste iidsed kombed ja traditsioonid taas au sisse tõusmas. Paberil sünnib kõiksugu tähtsaid otsuseid ja resolutsioone, mida võetakse vastu koosolekutel ja kongressidel.

Nii käsitles neid olulisi teemasid hiljuti ka Hantõ-Mansiiskis toimunud V soome-ugri rahvaste maailmakongress, kus viibisin Setomaa delegatsiooni vaatlejana. Kõik olid jaotatud eri töörühmadesse, kus võis esitada oma ettepanekuid kongressi lõppresolutsiooni täiendamiseks. Meie delegatsiooni üks ideedest oli, et muu tähtsa kultuuritegevuse kõrval on siiani olnud välja jäetud kohalike jookide tegemise õigus.

Kuna nii spetsiifilisi mõisteid ei olnud võimalik lõppdokumenti lisada, sai see resolutsioonis märgitud kui rahvaste õigus viljeleda traditsioonilist olmekultuuri kõigis selle võimalikes vormides. Niisiis on selle punkti all mõistetud nii kohalikku joogikultuuri kui ka näiteks kalastust, jahindust ning muid traditsioonilise eluviisi väljendusvorme.
Suur tänu kuulub kõigi rahvaste delegatsioonide esindajaile, kes soostusid sellega täielikus üksmeeles.

Tahaksin selgitada, miks on setudele meie kohaliku joogi - handsa - tegemise traditsioon nii olulisel kohal.

Handsa pole mitte suvalisel moel ja suvalisest toorainest tehtud jook. Handsa on vaid rukkist (rukkilinnastest, kuhu on lubatud lisada ka muud teravilja) tehtud ning kaks korda läbiaetud jook. Kangusega on selline lugu, et mõni hindab ülikanget ja mõni veidi üle 40-kraadise kangusega jooki, aga see peab olema kindlasti üle 40 kraadi - vaid nii tulevad kõik selle joogi omadused hästi esile.

Kui jutt käib puskari seadustamisest, siis seda suhkrust (või kompvekkidest, tomatipastast või veel mingist poest ostetud jubedast toorainest) kokkukeedetud ollust me seadustada ei soovi. Miks? Sest sellisel kraamil pole traditsioonidega mitte midagi ühist ning see võibki handsa mainet korralike kodanike silmis rikkuda. Ja ongi juba rikkunud - meie jooki on hakatud kutsuma puskariks ning paljud inimesed ei julgegi seda enam maitsta.

Põhjus on selles, et suhkrust aetud puskari käärituskeskkond on vaene (seal pole vajalikke mikroelemente, vitamiine jms) ning pärm saab küll sahharoosi kätte, kuid eritab meski sisse suurel hulgal kahjulikke aineid (nagu metanool, eeterlikud õlid jne).
Tärklist sisaldava toorainega sellist probleemi pole, sest tärklis muudetakse suhkruks linnaste abil ning alles jäävad ka pärmile ainevahetuseks vajalikud ained (valgud, aminohapped ja tsink).

Suur vahe on ka handsa ja puskari destilleerimisel. Kui puskari meskit destilleeritakse otse tule peal asuvas katlas, siis handsa etanool destilleeritakse veeauru abil. See muudab handsa taas tunduvalt puhtamaks joogiks, samas kui tavalisse puskarisse jääb sisse hulk kõrvalprodukte.

Sellepärast ongi handsal mõnus maitse, ja kes on korralikku jooki saanud, sel on hea tuju ja mõnus olek. Need, kes tarbivad puskarit, lasevad oma kehast läbi eeterlikke õlisid, isomüül- ja isobatüülalkoholi, metanooli.

Kogu see Mendelejevi tabel koguneb organismi, teeb inimese uniseks, pahuraks ja hiljem tekitab tagatipuks kõva pohmelli. Nii olemegi setu meeste ja naistega handsa mekkimise kõrvalt suutnud mitmeid öid-päevi järjest mõnusasti aega veeta, olgu siis Setomaal, Soomes või Hiinas. Ja kõigil on ka hommikuti tore olla ja eluvaim sees.

Miks on nii, et üks kultuuri osa on vastuvõetav, aga teine ei ole? Kui jälgida tantsu, siis on igal tantsul palju samme, aga kui pealtvaatajale mõni neist ei meeldi ja ta käsib selle ära jätta, siis pole ju see enam sama tants.

Setomaal käib joogi pakkumine traditsiooniliselt ühe pitsiga. See tähendab, et peol pakutava alkoholi kogust piirab keegi kindel inimene - neil on alati õigus otsustada, kellele võib juurde valada ning kellest parem juba ringiga vaikselt mööda minna. Meie kultuuris on veel palju teisi kombeid, mis käivad jookidega ja joogi pakkumisega kaasas.

Olgu tegu kosja- või pulmakombestiku või matusetseremooniaga. Need on osaks meie esivanemate pärandist. Kultuuri osana on vaja hoida ka neid kombeid ja nende hulgas ka handsategemise kunsti.

Euroopa Liidu paljudes liikmesriikides võib kodustes tingimustes kangeid jooke valmistada, olgu see siis kalvados, palinka või slivovitš. Miks seal võib teha, ja kohati isegi müüa, aga meil ei tohi? Tähendab, et häda on meie parlamendis, kes pole niisugust seadust siiani vastu võtnud, mis lubaks viljeleda rahval traditsioonilist joogikultuuri.

Kui selle ettekäändeks tuuakse, et rahvas joob end niisugusel juhul surnuks, siis see ei pea paika. Arvestades aja- ning energiakulu, mis on vajalik korraliku handsa tegemiseks, saab poest pudeli kätte tunduvalt lihtsamalt.

Näiteks Eesti-Vene kontrolljoonel asuvast duty free poest saab praegu liitri viina nelja euroga ehk umbes 65 krooniga kätte. Linnastest aetud handsa omahind on tunduvalt kõrgem ning tegemiseks - linnaste kasvatamiseks ja kaks korda läbiajamiseks - kulub rohkem kui nädal aega. Piiri peal saab viina ööpäev läbi poole tunniga kätte.

See on ju avalik saladus, et Setomaal on handsat kogu aeg tehtud ning vajadusel on seda seal ka saada. Seda teavad kõik, ka riigiisad, ning mekivad seda hea meelega, aga seadus on miskipärast niisugune, et ei või. Siit peakski järgnema täiesti loogiline samm, et parlament võtaks vastu niisuguse seaduse, mis lubaks teha enda tarbeks ja teistele pakkumiseks rukkihandsat (mitte suhkrupuskarit!).

Seaduse abil oleks võimalik traditsiooniliste jookide tegemine parema kontrolli alla saada, sest need meistrit, kes head kraami teevad, ei pelga kvaliteedikontrolli. Kui keegi seda pelgab, siis on arvata, miks.

Oleme varemgi lasknud handsat toiduametis kontrollida ja tulemused olid paremad kui Eesti kaupluses müüdaval keskmisel viskil. Sellepärast ei tasugi karta, et kohalikud meistrid solki pakuvad. Mul on tunne, et kellelgi on hoopis hirm, nagu suudaks mõni meie kohalikest meistritest rukkist nii head kraami teha, et poepiiritust ei taha seejärel enam keegi osta. Mis riiklikusse kontrolli puutub, siis vanarahvas tavatses selle kohta öelda: tsirk korgõh, muna perseh.

Kohapeal võib väga hästi toimida kogukonna enda kontroll. Kohalikud meistrid ja asjatundjad on võimelised kvaliteedikontrolli tagama. Meil on Setomaal äsja loodud Seto Leelotarkade Kogu, mille eesmärgiks on UNESCO vaimse maailmapärandi nimistusse esitatava leelolaulu traditsiooni hoidmine.

Miks ei võiks meil olla ka Setomaa handsatarkade kogu, mis tagab ka niinimetatud joogi puhtuse kontrolli? Mis selle kogu nimeks saab, polegi tähtis. Tähtis on eesmärk. Eesmärk on see, et korralik rukkihandsa, mis on meie kultuuri oluliseks osaks, poleks seaduse silmis keelatud nähtus.

* Handsa ei ole puskar (setu k.)
Autori nõusolekul ajalehest Setomaa tõlkinud Igor Taro

Lätis on ka Latgale ja latgalid

2008-07-24

Arvan, et 90 protsenti eestlaste teadmisest Läti kohta tuleb suurest Riia linnast ja lähiümbrusest, võib-olla mõned piiriäärsed alad peale selle. Mina leidsin korraga, et Latgales ehk Läti idaosas pole ma elu sees käinud.

Lutsi maarahvas

Pere autosse, ja nii põrutasime ühel ilusal suveõhtul Metsavenna talu juurest üle Läti piiri ning keerutasime Apest alla Ludza (Lutsi) suunas. Kohati tuli ette inimtühje, kuid korraliku vihma järel päris hästi sõidetavaid kruusateid. Kui Kārsava kandis Ludza teeotsast mööda sõitsime, siis jäi vähe puudu, et oleksime Goliševa-nimelises külas hooga Vene piirile sõitnud. Vene poisikesed ja Läti piirivalve juhatasid eestlased uuesti õigele teele.

Kummalisel kombel algas, kulges ja lõppes me mõnetunnine retk üsna samades paikades, kust kaudu osa võrokesi XVIII sajandil Latgale idaserva välja rändas. Oskar Kallas uuris seda lutsi maarahvana tuntud rahvakildu XIX sajandi lõpus, kui nende arvukus ulatus üle nelja tuhande ja arhailist võru keelt kõneles neist veel umbes 800. Täna on lutsi maarahvast järel veel legend, mida kohalikud inimesed mäletavad, ja pisut jälgi toponüümikas.

Latgale etniline koosseis on erakordselt kirju. Suured kultuuriseltsid on Daugavpilsis venelastel, valgevenelastel, poolakatel, leedulastel, ukrainlastel, juutidel, tatarlastel ja mustlastel. Tähelepanuväärne on see, et eraldi seltsid on lätlastel ja latgalitel.

Lätlasi pole seal kunagi väga palju olnud, praegu alla 20 protsendi. Kooliharidus on aga Lätis üles ehitatud nii, et läti keelt omandamata pole edasi jõuda võimalik. Niisama kirju on Daugavpils usukuuluvuselt: katoliiklased, õigeusklikud ja vanausulised, juudid, luterlased.

Ka latgalid on rahvas

Kuigi latgalid on oma hõimunime järgi Lätile nimegi andnud, peavad nad end tõrjutuks. Lätlased neid eraldi rahvaks pidada ei taha. Latgalid ütlevad kibedusega, et riik hoolitseb läti keele eest ja veel liivi keele eest, millel on alla 10 kõneleja järel, aga 150 000 latgali pärast muret ei tunta.

Mahasurumine, mis sai alguse president Kārlis Ulmanise ajal, kestab ka pärast Läti iseseisvuse taastamist. Tänapäeval trükitakse aastas kümmekond latgalikeelset raamatut ja selleks tuleb toetus omavalitsustelt, mitte riigilt. Latgalid on keelelt lähedasemad leedulastele kui tänapäeva läti kirjakeelele.

Peale selle on nad muust Lätist erinevalt valdavalt katoliiklased. Latgalid ütlevad, et nad on Lätilt tahtnud pisut autonoomiat ja kirjakeele staatust, aga selle eest on lääneläti ajaloolased neid punasteks ja Läti iseseisvuse vastasteks tembeldanud.

XIX sajandi lõpus tabas Latgalet eriti tugev venestamislaine, ladina tähestiku kasutamine keelati ja emakeelset kirjavara trükiti salaja võõrsil. See põhjustas ka rahvusliku ärkamise hilinemise.

Läti ajalukku on kinnistatud eeskätt Francis Trasuns (1864-1926), kes poliitilise liidrina seisis Latgale Lätiga ühendamise eest. Teine suurkuju Francis Kemps (1876-1952) oli Trasunsiga teravas opositsioonis kui Latgale omavalitsusliku ja kultuurilise staatuse nõudja.

Samal ajal kui lätlasi on rahvusvaheliselt survestatud venelaste olukorra pärast, pole latgalite probleem vähimatki tähelepanu pälvinud. Ühelt poolt on latgalid ehk liiga palju Läti patrioodid, et minna oma hädasid väljapoole kurtma. Teisalt pole nende kultuuriliikumises praegu vist ka sellise haardega tegelasi, nagu oli kunagi Kemps või paguluses tegutsenud õpetlased Mikelis Bukšs (1912-1977) ja Leonards Latkovskis (1905-1991).

Võiks kujutleda olukorda, kui meil oleks Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ühes tükis. Kas lõunaeesti keel ja meel peaks vastu, kui ümberringi on umbkaudu pool elanikkonnast venekeelne?

Eesti on terviklik ja ühtviisi hooldatud Saarest Setuni, aga Läti näib märksa hapram ning kahe kultuuri üleminekuala on selgemini nähtav. Viis aastat tagasi hääletas Daugavpils Euroopa Liitu astumise vastu ja ka ülejäänud Latgale oli üpris skeptiline. Just nüüd hakkasid tekkima eeldused, et suhtumine muutuks, aga majanduslangus teeb oma töö ja see häälestab inimesed taas protestile.

Eesti ja Läti edu on olnud ajaloos teineteisega tihedalt seotud. Siiski me ei peaks arvama, et kõik, mis Lätis on head, on tänu liivlastele, luteri kirikule ja Võnnu lahingule. Tegelik Läti on palju keerulisem ja rikkam.

Halupuud ja perspektiiv

2008-07-24

Akadeemik Paul Ariste (1905-1990) lapsepõlvekodus Rääbisel Torma vallas pidi tuld jätkuma, sest tema isa oli sepp. Rohkem kui 40 aastat elas Paul Ariste Tähtveres kahekorruselises poolmajas, kus pliiti ja ahjusid köeti puudega.

3. juunil 1980 on ta oma päevikusse kirjutanud, et "...lõhkusin puid ja kandsin neid keldrisse. Puid kandes tuleb vahel kallale kurbmeelsus, et kas ma siis enam millekski pole suuteline paitsi see majahoidja töö. Kehalist tööd teen meelsasti, aga vaim sureb keldritrepist alla ja üles tampides.".

Toasoe ja innovatsioon

Gustav Adolfi gümnaasiumis ehk mitte, ent alama astme koolides käies pidi Paul Ariste teadma, mida tähendasid kliistripühad viinakuu lõpul. Koolitared ja klassiruumid seati talvekorda ehk aknavahed kleebiti kinni.

Tema eluikka mahtusid raadio, televisioon, elektronarvuti, aatomipomm, vesinikupomm, aatomielektrijaam ja Tšernobõli katastroof. Oleks võinud mahtuda ka mobiiltelefon, kuid siis pidanuks ta käima Soomes. Tema energeetiliseks laeks jäid halupuud ja pinnud. Need pidid olema varutud suve hakul.

Enne kunagisi kliistripühi 2008 peab meie peredes olema varutud lisaraha küttegaasi hinnatõusu katteks. Sukasäärde muidugi mitte, aga koduse eelarve planeerimiseks siiski. Moesõna "energiajulgeolek" on küll globaalne ehk maakeraline, ent oma üksikasjades tuleb ta üle tarekünnise igaühe söögilaua taha ja elutuppa. Pole sooja, on toit külm.

Energeetiline turvalisus on ülemat kui erakondlik märk, sest ei ole nii, et rohelised püüavad tuult ja keskerakondlased kütavad naftaga. Ei ole ka nii, et kui õnnis on see mees, kellel on oma mets, sest kõik linnasaksad ei saa olla samal ajal ka metsahärrad. Eesti kaitseväe juhatajal kindralleitnant Ants Laaneotsal on vanematetalus, kust ta sülelapsena küüditati, 40 hektarit metsa, aga tema lapselapsed peavad elama õige vanaks, enne kui annab lõigata uusi puid nonde asemel, mille mahavõtmisest saadud rahaga sai vanaisa mitu vajalikku asja korda ajada. Energeetiline julgeolek tekib ajas, mille mõõduks on tehnoloogiliste uuenduste kiirus.

Prantsuse tuumauuringud said kiirenduse ligikaudu 60 aastat tagasi, 1948. Tollal juhtis neid aatomienergia ülemkomissar Frédéric Joliot-Curie (1900-1958), Nobeli preemia laureaat ja kommunist. Aastal 1959 andis president Charles de Gaulle (1890-1970) järgmise impulsi.

Aastaks 2018 võiks kohas nimega Cadarache Prantsusmaa lõunarannikul valmida termotuumajaama prototüüp, kust ehk paarkümmend aastat hiljem hakkab tulema stabiilset sagedusvoolu. Jämedalt võttes kulub termotuumaelektri saamiseks umbes sajand, tõenäoliselt rohkem. Ökonoomse kütuse-
elemendi loomiseks alates ideest on kulunud juba 170 aastat, kusjuures keemikud ja füüsikud ei ole maganud.

Maapealsemalt rääkides - kuni akadeemilised insenerid jõuavad töökindla lahenduseni, tuleb meil saada oma toasoe kätte käepärasemate vahenditega kui Mendelejevi tabel paberkandja kujul. Rääkides üksnes elektrist.

Särts ja haridus

Oletagem, et kui mitte tänavu, siis vahest 140 aastat pärast esimest Eesti üldlaulupidu ehk suveks 2009 otsustab Riigikogu, et ükskord tuleb oma aatomielektrijaam Eestisse niikuinii. Niisuguse rajamiseks on vaja personali, kes ehituselt tsementi kõrvale ei kühvelda. On vaja ka personali, kes valdab jaama hooldamist. Kust need inimesed võetakse ja kes neid koolitab?

Tahtmata kedagi hirmutada - sisuliselt on meie tulevikuks energeetiline konversioon ja lihtsurelikul on õigus teada, kaua see kestab ning kuidas lahendatakse energiaalased mured enne, kui sõltuvus põlevkivi-energeetikast on selgesti vähenenud. Rääkides peamiselt energeetikajuhtide isiklikest palkadest oleme põrutanud suisa sohu, jättes kõrvale, mida ja kui palju nõuab energiajulgeolek meie hariduselt. Pirne ei asenda voldikutega.

Tehnoloogiliselt mõtlema pidav Eesti on paratamatus. Ilusad sõnad paraku ei ole tehnoloogia. Tehnoloogia on käsk. Mitte küll loll.

Persoonilugu: Mart Nutt - FORSSEERITUD INIMENE

2008-07-21

Peeter Helme vestluskaaslaseks on Mart Nutt, kes lähtub oma elus lihtsast ja laiduväärsest põhimõttest raamatuid mitte osta.

Ajaloolase haridusega Mart Nutt loeb oma tööst ja huvidest lähtuvalt peamiselt erialast kirjandust. Ajalugu, filosoofiat ning poliitika- ja sõjateaduse alaseid teoseid. Kuid nagu meie vestluse alguses kohe selgub, ei ole tegu mitte ainult lugeja, vaid ka kirjutajaga: Sulev Vahtre toimetatud "Eesti ajaloo" kuues köide sisaldab Nuti sulest ülevaadet kahest perioodist, Teise maailmasõjaaegsest ja sõjajärgsest maailmast. Nutt selgitab, et neid tekste kirjutades seadis ta endale eesmärgiks anda olemuselt populaarteadusliku kogumiku lugejale Eesti ajaloo mõistmiseks laiem rahvusvaheline kontekst.

KIRJUTATAKSE PALJU, EI TÕLGITA MIDAGI
Selline hoiak - soov avardada iseenda ja teiste maailmapilti - sobibki iseloomustama Mart Nutti kui lugejat ja loetu üle järelemõtlejat. Just soov süveneda huvitavatesse teemadesse viib meid vestluse jooksul ikka ja jälle üles kerkiva probleemi juurde. Selleks on eestikeelse erialakirjanduse nappus. Mida spetsiifilisem on teadusharu, seda vähem on lootust leida selleteemalist eestikeelset kirjandust. Nii on Nutt sunnitud tunnistama, et püüab küll mõningal määral olla kursis etnilise ajaloo vallas ilmuvaga, kuid: "Kirjutamisega on alati see küsimus, et kirjutatakse väga palju. Ei tõlgita peaaegu mitte midagi!"

Põhjuseid tõlkimatajätmiseks on palju, peamine seisneb aga muidugi selles, et iga erialaga väga tõsiselt tegelevate inimeste hulk on nõnda väike, et liiga spetsiifilisi teoseid ei ole lihtsalt mõtet tõlkida. Kui keegi on oma teemas juba väga kodus, siis valdab ta ka võõrkeeli ja loeb vastavaid raamatuid juba originaalis.

Vaid veidi parem kipub seis olema rahvusvaheliste suhete alal, milles Mart Nutt on teinud ja teeb ka teadustöid. See on ka põhjuseks, miks ta on viimastel aastatel üldse väga vähe ilukirjandust lugenud: "Kuna mul on aega üsna vahe ja kui mul on valida, kas lugeda ilukirjandust või mõnda käsitlust: näiteks ideoloogiatest või religioonidest, siis ma eelistan viimast."

MINISTEERIUMIKIRJANDUS
Samas on muidugi mõned ilukirjanduse autorid, keda Nutt on siiski pidanud vajalikuks lugeda. Üks sellistest on Andrus Kivirähk; teine kirjanik, kelle loomingu (ja isikuga) Nutt on lähemalt tuttav, on Mait Raun. Kuid nii nagu Nutt ei ole lugenud viimase teoseid mitte ainult tutvuse pärast autoriga, ei ole ta Kivirähki lugenud ka mitte ainult selle pärast, et viimase teostest on saanud tohutud hitid. Pigem mängib rolli see, et Kivirähk on oma ühiskonnakriitikas ja -kirjeldustes äärmiselt tabav: "Ma ei taha hakata kellelegi varju heitma, aga kõikidest, kes tänapäeva Eesti ühiskonnast ja poliitikast läbi huumoriprisma kirjulavad, on ta konkurentsitult parim."

Sarnastel põhjustel hindab Nutt ka Mihkel Muti loomingut, tunnistades küll, et pigem on ta tuttav Muti varasemate teostega. Just Välisministeeriumi kogemuse tõttu on eriti elava mälestuse jätnud "Rahvusvaheline mees" - 1994. aastal ilmunud humoristlik romaan, mis kirjeldab absurdi piiril balansseerides autori enda elamusi Lennart Meri juhitud ministeeriumis. Küsimuse peate, kas Nuti meelest on tegu tabava teosega, vastab ta, et "On ja ei ole. Välisministeeriumis toimus ju väga palju igasuguseid koomilisi sündmuseid, millest Mihkel Mutt ei ole kirjutanud, mis võib-olla ei sobi selle kontekstiga, mida ta on püüdnud tabada. Võib-olla oleks mõned asjad läinud ka liiga koomilisteks ja liiga diplomaatiavälisteks. Seda ei saa vaadata kriitikana, aga ta on keskendunud Lennart Meri isikule ja kolmele -neljale kontekstile, mitte niivõrd Välisministeeriumi ülejäänud olustikule."

Samal teemat jätkates selgub, et Nutt on muidugi lugenud ka Antony Jay ja Jonathan Lynni teoseid "Jah, härra minister" ning "Jah, härra peaminister"; "Aga ma pean ütlema, et nende ainetel tehtud filmid on väga adekvaatsed. Neid on selles mõttes hea jälgida, et nad järgivad raamatut väga täpselt, samas on filmitegijad ballasti võtnud vähemaks - mis on telesarjas paratamatu -, mistõttu julgen öelda, et raamatu põhjal valminud film on väga hästi õnnestunud."

Välisministeeriumi kogemusega Nutt lisab veel, et ta ei julgeks Jay ja Lynni loomingut pidada ainult meelelahutuseks, sest neis on lihtsalt nii palju dokumentaalset: "Nad kajastavad päris hästi 1960ndate aastate Briti leiboristide poliitika telgitaguseid."

AJALIK JA AJATU
Mart Nutile on eredalt meelde jäänud veel mitmeid teisigi kirjandusteoseid, mida kaldutakse arvama huumori valdkonda, kuid mis tema silmis on ootamatu nurga alt sooritatud ühiskonnavaatlused. Üheks selliseks, mille puhul imestab Nutt tänaseni, et see nõukogude tsensuuri
künnise ületas, on Raymond Hulli ja Laurence J. Peteri "Peteri printsiip" (e. k. 1972), mille tuntuimat lauset teab vist igaüks: hierarhias kipub iga töötaja tõusma oma ebakompetentsuse tasemeni. Eelmisele moodustab omamoodi paarilise Cytil Northcote Parkinsoni "Parkinsoni seadus" (e.k. 1960), kus sedastatakse, et töö maht kasvab kuni täidab kogu selle valmimiseks saada oleva aja.

Kummagi raamatu kohta nendib Nutt järelemõtlikult, et need teosed kirjeldavad vaat et pareminigi Nõukogude Liitu, kui lääne demokraatlikku ühiskondi, mille iseloomustamiseks nad algselt kulutati. Nutt läheb veelgi kaugemale, öeldes, et "Ei "Peteri printsiipi" ega "Parkinsoni seadust" ta tegelikult ei peakski satiiriks. Nad on päris omapärased lähenemised sotsioloogiale. Kummagi raamatu eesmärgiks ei ole mitte niivõrd ühiskonna üle ironiseerida, kui tuua just välja võimusuhted, mida teaduslikus kirjanduses ei ole tavalisele inimesele arusaadavas vormis eriti tehtud."

Arusaadavatel põhjustel jõudis säärane kirjandus Eestisse esmalt vaid süsteemile ohutult näiva huumori kujul. Ühiskondlik mõte sai vabamalt väljenduma hakata alles 1980ndate aastate teisel poole. Mart Nutt meenutab, et üks valdkonna esimesi pääsukesi oli krahv Richard von Coudenhove-Kalergi "Totaalne riik - totaalne inimene", mis oli eesti keeles esmalt ilmunud 1938. aastal ning anti Loomingu Raamatukogus välja täpselt viiskümmend aastat hiljem: 1988. Enam-vähem võrdselt oluliseks peab Nutt ka Aleksandr Zinovjevi "Gorbatšovismi" (e.k. 1990).

Võrdluses Hulli ja Peteri ning Parkinsoni teostega avaldab Nutt kahtlust, et viimased kaks - ometi justkui tõsisemat raamatut - on oma tõsiduse tõttu ka ajale suuresti jalgu jäänud. Kuid viga ei ole mitte raamatute või autorite piiratuses vaid lihtsas tõsiasjas, et näiteks Coudenhove-Kalergi teema - indiviidi ja ühiskonna, indiviidi ja ideoloogia vahekord - on viimase paarikümne aasta jooksul väga põhjalikult läbi kirjutatud. Lisaks on olemas ka vähemalt kaks ilukirjanduslikku teost, mis käsitlevad samu probleeme palju ajatumal moel: George Orwelli "1984" Aldous Huxley "Hea uus ilm."

ILU- JA KOLEKIRJANDUS VERSUS FILOSOOFIA
Kõige rohkem ilukirjandust luges Mart Nutt muidugi koolipäevil. Siis pidi ta muidugi võtma läbi ka kohustusliku kirjanduse. Kuid nagu ilmselt pea kõigil inimestel, jäi temalgi üht- teist vahele: "Tunnistan ausalt, et suur osa ideoloogilisi kirjandust, mis kuulus koolis kohustusliku ilukirjanduse hulka, on mul lugemata. Hakkasin lugema raamatut "Kuidas karastus teras" ja ei jõudnud viiekümnendast leheküljest kaugemale," nendib Nutt muiates ja arutleb rohkem vist iseendale kui kellelegi teisele, et "ei tea, kas pean seda piinlikkuse või uhkusega teatama, aga palju sellist nõukogude kirjanduse ja sotsialistliku realismi klassikat on mul lugemata." Üleüldse ei hinnanud Nutt koolis kohustuslikku kirjandust liiga kõrgelt: "Oli asju, mille puhul hea meelega lugemine ja kohustus langesid kokku. Eesti kirjandusest võib kindlasti Lutsu ja Tammsaare sinna paigutada." Seda, kas Hans Leberecht kuulus 1970ndatel aastatel veel kohustusliku kirjanduse hulka, Nutt ei mäleta, võtab aga jutu kokku sõnadega: "Paris palju oli sellist, mida lugesin hambad ristis."

Nüüd loeb Nutt kilodes, lehekülgedes või meetrites mõõdetuna vähem. Kuid see-eest teab ta täpsemalt, mida ta tahab lugeda. Eriti mõtteloo- ja filosoofiaalases kirjanduses orienteerub Nutt vabalt, arutledes selle üle, mida ja mis järjekorras tuleks eesti keelde tõlkida: "Väga hea, mis on äsja ilmunud, on Edmund Burke'i "Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist" See on väga värskendav. Eesti keeles peaks olema ja mida ei ole, on Karl Popperi "Avatud ühiskond ja selle vaenlased.""

Ka pakub Mart Nutt välja liberaalse Ameerika filosoofi Robert Nozicki, kui tõlkimisväärilise autori. Kuid ühtlasi ta rõhutab, et tegu on ikkagi isikliku lemmikuga ja "valiku tegemine nii väikese lugejaskonnaga ühiskonnas nagu Eesti vajab väga suurt vastutust. Materjal, mida peaks tõlkima, on üüratu; ja see, mida on majanduslikult võimalik tõlkida, väga väikene."

Probleem, selgitab Nutt, seisneb selles, et kui valida tõlkimiseks välja mõni filosoof või poliitikateadlane, siis tähendab see seda, et mõni teine nihkub kohe tagaplaanile. Küsimus on selles, keda eelistada, ja üheseid vastuseid siin ei ole, kuigi on autoreid, kelle osas aeg langetab otsuse meie eest, "Arvan, et Fukuyama on selline tegelane, keda ei ole mõtet tõlkida - või kui mitte nii rängalt öelda, siis on ta vähemasti selline, kes ei peaks tõlkimist ootavate autorite pingereas väga kõrgel kohal olema," toob Nutt ühe näite ja lisab "Ta on ajale jalgu jäänud ja iga uue raamatuga jääb ta uuesti ajale jalgu. Huntington näiteks on ajale vähem jalgu jäänud..."

LOE LISAKS

ELU KUI LENNUJAAM
Mart Nutt praegu ulmekirjandust ei loe. Ta heidab sellele ette liigset ja paratamatut kinnijäämist oma aega. Küll aga võttis ta need asjad läbi lapsepõlves: Ameerika ulmejuttude kogumik "Lilled Algernonile", Ray Bradbury "Marsi kroonikad" ja mitmed Isaac Asimovi teosed kuuluvad Nuti lapsepõlvemälestuste hulka.
Praegu on Mart Nuti meelelahutajaks number üks Boris Akunini teosed: "Kodus ma ei loe neid, aga reisidele võtan kaasa," selgitab ta. "Lisaks sellele, et nad on köitvalt kirjutatud kriminaaljutud, on nad väga tugeva kultuuritaustalise analüüsiga ja selles mõttes on neid meeldiv lugeda."
Fandorini-raamatute ainelised filmid (2003. aastal valmis telefilm "Azazel", 2005 kinofilmid "Türgi gambiit" ja „Riiginõunik") ei kanna Nuti sõnutsi välja ning ta soovitab lugeda pigem raamatuid. Parimaks Akunini teostest peab Mart Nutt Jaapani-ainetist "Teemantvankrit" (e.k. 2006). Kuid ta rõhutab: „Ma ei raiska selle jaoks kodus aega. See on sedavõrd meelelahutus, et ta on mul reisidel kaasas. Lennujaamades istudes ma ei tahaks ka tõsist kirjandust lugeda ja seal ma loen neid."

LOE LISAKS

NUTU-MART JA MILITARIA
Viimastel aastatel on Mart Nutt lugenud ka üksjagu sõjandusalast kirjandust. Entsüklopeediakirjastuse sarjas "Mõte ja mõõk", samuti Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste "Sõjandusvaramu" seerias ilmunud teosed on Nutil kodus olemas - seda vaatamata põhimõttele mitte osta raamatuid. Nad kogunevad... Muidugi mitte päris iseenesest. Nutt ütleb küll, et tal ei ole olnud nende raamatute hankimine plaanis -„lihtsalt on nii juhtunud" -, kuid tal on peas juba tükk aega mõte lugeda nad ühel hetkel kõik läbi ja kirjutada sellest pikem ülevaateartikkel.
Viimati luges Nutt nendest teostest läbi "Mõttes ja mõõgas" ilmunud Eliot A. Coheni raamatu "Kõrgeim juhtimine" (e.k. 2007), mis uurib väejuhtide ja poliitikute vahekordi ja rolle sõjaolukorras.
Muidugi on Nutt läbi lugenud ka Carl von Clausewitzi klassikalise teose "Sõjast" (e.k. 2004). Sellest rääkides muutub ta erakordselt innukaks ja asub arutlema selle üle, mil määral on Napoleoni vastu sõdinud ja oma kogemuste põhjal raamatu kirjutanud Preisi ohvitseri mõistetud, mil määral aga pealiskaudselt kritiseeritud. "Tihti on seda tehtud selleks, et ise pildile jääda; mitte aga selleks, et tõsimeelt Clausewitzi nüüd juba pea kahe sajandi vanuseid teese ümber lükata," nendib Nutt muiates. See muidugi ei tähenda, nagu polekski Clausewitzi võimalik kritiseerida. "Iga käsitlust tuleb võtta läbi kriitilise prisma," lausub Mart Nutt ning temaga jääb üle vaid nõustuda - nii sõjandusalase kui ükskõik millise kirjandusega kokku puutudes.

Eestivenelaste Vene infoväljale jätmine on vastutustundetu

2008-07-14

Katrin Saksa poolt „Eesti Päevalehes" tõstatatud küsimus ETV teise programmi rahastamisest on liiga oluline, et lasta teemal südasuvisesse vaikelusse sumbuda.

Mina alustaksin küsimusest, miks on ETV teise programmi järele vajadus ja mida sellelt oodata? Venekeelse infovälja parandamine ja vene rahvusest televaataja toomine eesti kultuuri juurde kas või subtiitrite laiema kasutamisega, on kahtlemata oluline.

Vaadake, kuidas tänane Venemaa kasutab abhaase ja osseete Georgia vastu või Ida-Ukraina venelasi NATO laienemise vastu! Jättes eestivenelased täielikult Venemaa infoväljale, käitume me vastutustundetult ega tea, milliste manipulatsioonide ohvrid on nad homme. Meenutame kas või äsjast „avastust", et Eesti venekeelsed elanikud ei tea Vabariigi juubeliaastast tuhkagi.

Siiski ei saa rahvustelevisioon teha „vene programmi". Jutt käib piiratud saatevööndist, lisaks peaks ETV-2 täiendama põhiprogrammi muudeski valdkondades. Kindlasti pole teine programm võluvits ja vähegi kandva reitingu saavutamine on raske. Lisaks on mul väikesi kahtlusi ETV suutlikkuse osas end päevapealt vene infoväljal kehtestada. Ka venekeelsel „Aktuaalsel Kaameral" on kasvuruumi.

Teise programmi puudumine pole pelgalt rahapuuduse küsimus, see on kehtiva seaduse mittetäitmise küsimus. Rahvusringhäälingul peab olema kaks teleprogrammi. Tõtt-öelda ootan ma pikisilmi, millal köidab seaduse mittetäitmine riigikontrolöri või õiguskantsleri tähelepanu, sest kultuuriministrit ei näi see huvitavat.

Ilmselt valitseb meil päris lai konsensus, et reklaami tagasitoomine avalik-õiguslikesse programmidesse oleks samm tagasi. Katrin Saksa poolt pakutud reklaamiraha kasutamine ei puuduta siiski ühtegi olemasolevat programmi, vaid puuduvat programmi, mis on kahetsusväärselt loomata jäänud. Seega ei tähendaks see praeguse olukorra halvenemist, vaid katset midagi korda saata. Eriti loogiliseks teeb reklaamiraha kasutamise äsja kergekäeliselt tehtud otsus erakanalitse litsentsitasudest loobuda.

Nõrk punkt on kindlasti see, et uue programmi sissetöötamine nõuab aega. See poleks reklaamiandjale ahvatlus a priori. Lisaks pole senised mõttearendused teise programmi loomiseks reklaamivajadusega arvestanud ning see eeldaks uut kontseptsiooni.

Minu arvates heideti piisava diskussioonita kõrvale ka idee digitaaledastusega programme reklaamikäibe alusel mõistlikult maksustada. Ilmselt on muidki kaalumisväärseid ideid, kuid kahjuks ei ole kultuuriministeerium nende otsimisega tegelenud. Seda tänuväärsem on diskussioon ETV teise programmi käivitamise võimalustest taas algatada.

James Fenimore Cooper “Viimane mohikaanlane”

2008-07-04

Vähesed defineerivad tsivilisatsiooni kui pädeva kodanikkonna laienemist. Pädev on see ühiskonnaliige, kes tunneb oma lokaalse ühiskonna piire, tavasid ja reegleid ning võtab endale nende põhjal teatavad õigused.

Enamasti defineeritakse tsivilisatsiooni kui arengulooliselt kõrgemat astet võrreldes stiihiaga metslaste või murjanite või mustade maal või ka nõukogude ahvide keskel. Sääraselt vaatekohalt on tsivilisatsioon alati parem kui metslus.

Cooper nõnda kategooriliselt ei väida, sest üldjuhul on romantik demokraat ja hoiab ootuspäraselt nõrgema poole. Kes on Cooperi jaoks aga ühemõtteliselt nõrgem, pole sugugi selge, sest jutustuses huvitab teda mitte tapja, vaid ellujääja. Kronoloogiliselt võttes on "Viimane mohikaanlane" kirjutatud mõni aasta pärast Monroe doktriini (1823, tollase presidendi James Monroe, 1758-1831, nime järgi), ent käsitleb aega märksa enne Iseseisvussõda ja 1776. aasta deklaratsiooni. See on romaan ühe riigi eelajaloost, mil määravaks oli oskus jääda elama ehk võime kohaneda olukordades, mis on harjumatud. Meie mõistes riiki 1757. aastal Ameerikas polnud. Nõnda põrkavad Cooperil kokku erisugustest kultuuridest pärit tegelased, kellest ühelgi pole parlamentaarse riigi distsiplinaarset kasvatust. Selle vahega, et indiaanlane on tal metslane, kuna Briti päritolu ameeriklane jääb valgeks inimeseks.

See võib tähendada rassismi, kuid sellest rohkem tähendab eksootikat. Eksootika on kõik see, mis omas kultuuris puudub. On vaja siiski meeles pidada, et Cooper kujutab eksootilisena just indiaanlaste elu ja sedagi kontaktides valgetega, kuna valgete eksootilisus punanahkade jaoks kajastub väga punktiirselt. Romaan on kirjutatud ikkagi Euroopa juurtega inimestele ja mitte indiaanlastele. Ses suhtes märgivad Euroopa juured tundelist ratsionaalsust, järelikult ka arusaadavust. Omakorda viimase jaoks on põhimõtteline küsimus üsna lihtne: kas teistsugune kultuur on võõras pelgalt kommete poolest või nõuab üldse täiesti uut lähenemist?

Leppimise semiootikast

Nii semiootiline Cooper ei ole, kuid pole raske märgata, kui pikalt ta kirjeldab tegevuse üksik-asju, mille jaoks asjaosalistel enestel kunagi aega ei jätku. See on eesmärgipärane vähemalt kahel põhjusel. Esiteks seepärast, et kuigi XIX sajandi esimese veerandi lõpuks võis indiaanlaste ehk Ameerika aborigeenide kultuur olla küll muutunud, olid nad ikkagi eksootilised ja see vajas tõlkimist ka sõnakunsti keeles. Teiseks tegi Cooper õigupoolest sedasama, mida meil Jaan Kross alates romaanist "Kolme katku vahel" (1970- 1980) - ta jutustas olevikule ajaloost, mida keegi enam ei mäletanud. Heroilisus minevikus on aga alati suurem kui jooksvas päevakajas.

Viimast kamassi on näinud uralistist professor Ago Künnap, viimane vadjalane on vaieldav (otsapidi on vadjalane näiteks saksofonist Lembit Saarsalu). "Viimane mohikaanlane" lõpeb omaksvõtuga, et "enne öö saabumist jõudsin ma siiski nii kaua elada, et näha viimast sõjameest mohikaanide targast tõust". Kõlab justkui hüvastijätt ja resignatsioon, kuid ka lepitus ja inimese suuruse tunnustamine. Igatahes ei ütle Tamenund nõnda alistunult. Ta lausub oma sõnad vaherahuks.

Mõni rida eespool ongi öeldud, milles vaherahu seisneb: "Kahvanäod on maa peremehed ja punaste inimeste aeg pole veel tulnud." Tamenund lepib sellega, missugune on olevik, kuid mineviku üle on ta uhke ja tuleviku jätab lahtiseks. Romantismi poeetikas täiesti ootuspärane.

Ka vaherahu võib tähendada leppimist. Seevastu romaani lõpp ei tähenda kunagi muud kui vaid seda, et sündmustik on ammendatud. Kui viimane sündmus esitatakse nii, et koera saba läheb üles, siis seda parem. Soovitan "Viimase mohikaanlase" kõrvale lugeda ses suhtes prantslase Robert Merle'i (1908- 2004) romaani "Saar" (1962; ee 1967), mida ma "kutsikana" lugesin sootuks teisiti kui täiskasvanuna. "Saare" tegevus toimub 1789. aastal ja lõpeb samuti leppimisega. Ainult et lepitakse kannatajate arvelt, ei kuidagi kannatusi ennetades.

Herkel: Jänes ei aja arukat ringhäälingupoliitikat

2008-06-18

Reformierakondlase Laine Jänese juhitav kultuuriministeerium ei aja arukat ringhäälingupoliitikat, arvab samuti võimuliitu kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu liige Andres Herkel.

Herkel ütles pressiteates, et äsja riigikogus vastu võetud ringhäälinguseadus annab erakanalitele tugeva motivatsiooni digi-edastusele üleminekuks ning majandusministeeriumi võib õnnitleda, sest tema saab oma ülesandega – luua tingimused digitaallevile üleminekuks – ilmselt sellevõrra kergemini hakkama.

"Ma ei saa aga kuidagi arvata, et kultuuriministeerium oleks arukat ringhäälingupoliitikat ajanud. Oleme olukorras, kus Rahvusringhääling ei suuda täita talle seadusega pandud kohust ehk edastada kahte teleprogrammi. Möödunud aasta lõpus ei leidnud ministeerium eelarvest raha, et ETV-2 saaks käesoleval aastal täies mahus eetrisse minna. Säästueelarve force majeure tõmbas kriipsu peale võimalusele seda vähendatud mahuski teha. Sel taustal tekib paratamatult küsimus, miks 2009 aasta loatasudest nii kergelt loobutakse, kui mujal on raha puudu," märkis ta.

"Digitaallevile üleminekuga kaasnevad kindlasti kulud ja probleemid, aga nende maksumus ei ulatu kahe erakanali jaoks kokku kaugeltki 50 miljoni kroonini. Seega võinuks õigem lähenemine olla see, et loatasu säilib 2009. aastal (nagu säilib ju ka saadete edastamine analoogvõrgus), kuid otsesed digilevile ülemineku kulud kaetakse," lisas Herkel.

"Möönan, et riigikogu oli eelnõu kolmandal lugemisel hääletades halbade valikute ees ja lahknevused tekkisid rohkem kui ühe erakonna sees. Nii põhjendamatu soodustuse tegemine kui ka tehnilist arengut soosiva digitaallevikule ülemineku ärajätmine olid halvad valikud. Jääb üle kahetseda seda, et vahepeal kultuurikomisjoni poolt võetud mõtlemisaeg ei andnud ühtegi konkreetset tulemust, mis oleks taganud õiglase ja avalikkusele mõistetavam lahenduse," sõnas ta.

"Siiski on ühekülgne ja isegi pahatahtlik see tõlgendus, et erakanalitel on erakondadega valimiseelseid kokkuleppeid. Küll võib erakanalite konkurentsieelis tekitada olukorra, kus lausreklaami osakaal on valimiskampaanias taas suurem ja tõsised debatid avaldavad vähem mõju," arvab Herkel.

"Mul oleks hea meel, kui eksiksin. Lugesin veel kord üle kultuuriministeeriumi poolt eelnõule tehtud seletuskirja ja leidsin sealt väite, et kokkuhoitud raha võimaldab erakanalitel paremat programmi teha. Jälgime seda siis huviga."

Uute ettevõtmiste otsingul

2008-06-13

Punklaulupidu on selleks korraks läbi.

Ma vähemasti loodan, et ainult selleks korraks, ja arvan, et Saaremäe peaks nüüd looma Punklaulupeo Sihtasutuse. Seda tuleks teha tuleviku nimel ja arutamata, kas peaks olema punklaulu pidu ja öölaulu pidu või öö- ja punk laulupidu. Meestetantsupeo oleme ka Rakveres ära näinud. Tekib küsimus, kuhu edasi.

Mina arvan, et eeskuju võiks võtta laulu "Depressiivsed Eesti väikelinnad" sõnadest, mis räägivad väikelinnadest, kus ainsaks spordialaks on meeleheide. Muidugi me ju ei taha kuuldagi sellest, et Rakvere - ja depressiivne väikelinn. Tänan, ei! Aga mõelgem asjale rahulikult.

Kui peomelu möödas, siis suundub ka Rakvere puhkuselainele (loe suhtelisse vaikusesse, mida katkestavad suvetuurid vallimäel). Linnapeagi hakkab suure tõenäosusega Võsult tööl käima. Depressioon võib Rakveres peale tulla küll, eriti kui puhkust pole. Seda välistada ei saa.

Kel aga puhkus käepärast, peaks osa aega kasutama ka uute ideede genereerimiseks.

Ma teen avalöögi ära ja kutsun Väike-Maarja naisekandmisele ja Porkuni tünnisõidule konkurentsi pakkuma, korraldades maailma esimesed meeleheite võistlused. Ma mõtlen seda ilma depressiooni ja naljata.

Asjal oleks kaks positiivset aspekti. Esiteks peaks kuulutama välja konkursi õige meele leidmiseks. See oleks esimene ettevõtmine, mis näeks välja umbes nii nagu Pipi otsis Spunki ja äkki tundis, et see ta on.

Ainus tingimus peaks olema, et meel oleks heidetav. Küll žürii ära tunneks selle õige meele. Ja kui meel leitud, võikski heitevõistluse ära teha. Meel võiks lennata mitukümmend meetrit. Peaks olema ka selliseid meeli, mida kodus taldrikute lõhkumise asemel heita. Äkki läheb paremaks. Meie pere ilmselt küll jääb võrkpallile truuks.

Akadeemiline tõeotsija

2008-06-06

Sügavasti lugupeetud Maria Keres!

Austatud tipp-suurmeistrid Paul Kerese unustamatust generatsioonist! Eesti Vabariigi malemängijad, male-elu korraldajad ja malesõbrad!

Minule on Eesti Vabariigi nimel usaldatud n-ö riiklik kohustus, mis sedapuhku ja siin aga on ennekõike au ja hingeliselt liigutav võimalus öelda avasõnad esinduslikul rahvusvahelisel kollokviumil, mis on kokku tulnud siin Tallinnas üleilmselt kõige tuntuma eestlase, rahvusvahelise male-suurmeistri Paul Kerese mälestuseks.

Eesti Vabariigi riigikogu nimel tervitan ja tänan kõiki Tallinna saabunud külalisi.

Oleme tänasel jaanuarikuu alguse hommikutunnil kogunenud Eesti Teaduste Akadeemia esinduslikku ja kaunisse saali, akadeemikute pärusmaale. Teaduste akadeemia kutsuti ellu 1938. aasta sügisel ning esimene üldkogu peeti Tallinnas 28. novembril. Kui te otsiksite arhiivist või raamatuhoidlast üles kõik toonased selle kuupäeva Eesti Vabariigi suuremad päevalehed, siis ei teavita nemad mitte sugugi oma esilehekülgedel sellest tähenduslikust sündmusest eesti intelligentsi vaimulelus, vaid suurte tähtedega trükitud peauudistes antakse kõigile teada, et eelmisel päeval on malemängija, 22aastane Paul Keres võitnud Hollandis AVRO turniiri, mis andis talle õiguse olla esimene pretendent tiitlimatšiks Aleksandr Alehhiniga.

Alates AVRO turniirist, mis jääb läbi kogu maleajaloo kõige esinduslikumaks ja tugevamaks, ei ole selle iidse mängu ajalugu enam võimalik kirjutada ilma Paul Kerest meenutamata. Eestlane jääb maletrooni ihaldavate meeste eliitseltskonda ligi neljaks aastakümneks. Keresest saab sümbol, märk ja legend ning meile, eestlastele, rahvuslik iidol.

Eestimaa ja eestlaste ajalugu, kultuuri ning iseseisvate omariiklike ja omakeelsete poliitiliste institutsioonide sündimine jääb Euroopa mastaabis vaadatuna ajaliselt õige lühikeseks. Meil on küll üle neljasaja aasta oma ülikool, 1632. aastal rootslaste asutatud Tartu ülikool, kuid ema- ja omakeelne õpetus algas seal alles aastast 1919. Ja ilmselt küll esimeseks, nagu nüüd öeldakse, uudisekünnist ületavaks informatsiooniks muule ilmale eestlaste võimete kohta said meie rammumeeste kanged teod, kui XIX ja XX aastasaja vahetusel Vene tsaaririigi eestimaalastest alamad Lurich, Hackenschmidt ja Aberg keerasid õlgadele sakslasi ja poolakaid, venelasi ja prantslasi. Kui Kristjan Palusalu tõi 1936. aastal Berliini olümpiamängudelt veel koguni kaks kuldmedalit, oligi fikseerunud kujutelm meist kui silmapaistvateks füüsilisteks pingutusteks suutlikust väikerahvast.

AVRO turniiri võitmisega sügisel 1938 teavitab Paul Keres ülejäänud ilma ka meie vaidlustamatust vaimsest võimekusest. Mitu korda järjestikku, aastail 1956, 1959 ja 1962 jäi Paul Keres MM-tsüklite tsoonidevahelistel turniiridel teiseks, s.o kõige lühema sammu kaugusele tiitlimatšist. Ta ei tule kunagi maailmameistriks.

(Tõsi küll, Reuben Fine, AVRO kaasvõitja koos Keresega, edaspidi tunnustatud teadlane, on väitnud, et peale Alehhini surma aastal 1946 pidanuks rahvusvaheline maleföderatsioon kuni uue MM-matšini, s.o kuni aastani 1948, kuulutama üheaegseiks maailmameistreiks Paul Kerese ja Ruben Fine'i).

Paul Kerest kutsuti lugupidavalt ja austavalt Igaveseks Teiseks.

Meid ei ole täna kokku toonud niivõrd ainuüksi see eriliselt silmapaistev maleline ja sportlik saavutus, vaid samavõrdselt ja ehk olulisemaltki suurmeister Paul Kerese inimlik olemus ja inimlik saatus, tema käitumise sirgus, mehisus ja väärikus, tema talitsetud tagasihoidlikkus ja varjamatu elegantsus. Tema kasvatus, tema keeleoskus, tema põlgus vähimagi enesereklaami suhtes. Traagilisel ja keerulisel sajandil ning totalitaarsete ühiskondlike süsteemide toimimisvallas suutis Paul Keres teha oma eetilisi, sportlikke ja poliitilisi valikuid nii, et jäi nii rahvusvaheliseks kui rahvuslikuks iidoliks. Me olemegi kogunenud ennekõike selleks, et jagada ühist uhkust sellise inimese üle.

Me oleme sirgunud talupojakultuurist, mis õpetas austama nii väärikaid elukutseid nagu põlluharija, kalur, tisler ja kooliõpetaja, arst ja loomatohter.

Male oli selles hinnanguskaalas harrastus, meelelahutus, mäng, pelk ajaviidegi.

Paul Keres tõi meile oma pühendumusega, oma igapäevatööks ning elukutseks saanud mänguga usaldatava ja ihaldatavagi ettekujutuse, et male on soliidne tegevus, millega mees teenib leiba endale ning toidab ära perekonnagi.

Tahan veel öelda, et Paul Keres viis male akadeemilisele tasemele. Male sel tasemel, nagu seda mängis Paul Keres ja tema hiilgav generatsioon, kelle parim esindus istub täna siin saalis, ei ole asjaarmastaja kirglik kihu ja õhin oma vastasele karjapoisi matt teha.

Male Paul Kerese tasemel on kõige otsesemas mõttes tõe otsimine mängus.

Lubatagu mul pisut lihtsustada ja öelda, et matemaatika ja füüsika, loodusteadused ja meditsiin oma jätkuvais süvauuringuis ja tõe otsimises on ju samuti objektiivsetele ja ümberlükkamatutele tulemustele jõudmine nagu male sünnitatud küsimustele vastamine: milline vankrite lõppmäng on võidetav ning millisel juhul piisab võiduks esmakvaliteedist?

Sellise tõe selgitavad välja vaid puhtteaduslikud pingutused.

Ma ei taha teha liialt läbinähtavaid komplimente, aga küsiksin ikkagi täies tunnustusmõttes, kas ei ole Juri Lvovitš Averbahh akadeemik oma fundamentaalsete lõppmängu uuringutega?

Kes julgeb väita, et tal on võrdne intuitsioon ja analüüsivõime Boriss Spasskiga, kuidas haarata initsiatiiv teravas, võrdsete võimalustega keskmängus? Või kes kipuks teoreetilisse duelli prantsuse kaitses Viktor Lvovitš Kortšnoiga? Ma palun austatud kohalviibijaid mitte võtta minu järgmist lauset edevuse või enesereklaamina, aga tunnistan siiski: „Minagi olen akadeemik. Eesti Teaduste Akadeemia liige astrofüüsikas, ühel ja samal erialal Paul Kerese lugupeetud venna Harald Keresega".

Sellel ülestunnistusel on üks ja ainus eesmärk - ehk on mul akadeemikuna teatud isiklik soodumus ja kogemus, professionaalne eelis aimata ja mõõta, aru saada ja austada kõigi nende pingutuste keerulist kompleksi, kõiki neid enesepiitsutusi ja loobumisi, mida nõuab tõeni jõudmine males akadeemilisel tasemel.

Austusavaldus teile, XX sajandi malekorüfeed, on ka austus teie kolleegile Paul Keresele ning austusavaldus Paul Keresele on kõige sügavam austus teile, kes te oma pühendumuse, põhjalikkuse, järjekindluse ning jonniga tegite malelise edu saavutamise sedavõrd raskeks, et selleks andis võimaluse vaid kereslik ühe jumala, Caïssa teenimine. Keres vääris oma jumalat ja oma usku.

Oma malekarjääri parimail aastail ei jäänud suurmeister Paul Keres õieti kunagi sellisesse ajahätta, et see oleks nullinud eelmiste mängutundide mõttevaeva. 1938. aasta novembrikuu lõpul aga ei osanud AVRO turniiri võitjana kodumaale naasnud noor malegeenius aimata, et tema ise, tema rahvas ja tema kodumaa on XX aastasaja kõige ohtlikumas, saatuslikumas ja traagilisemas ajahädas. Ribbentropi-Molotovi pakti allakirjutamiseni, millega fikseeriti Euroopa jagamine totalitaarvõimude vahel, ei jää aastatki. Müncheni sobing on tehtud, Austria annekteeritud.

Päevil, mil Paul Keres juhtis noore võiduka kindralina puust tehtud sõjavankreid, pani lahinguratsud kappama ning leidis kõige valusamad tuleliinid teravatele odadele, neil samadel päevil valati kvaliteetsest Saksa terasest uusi ja uusi sõjavankreid ning drilliti miljoneid noori mehi Euroopa vallutamiseks valmistuval Saksamaal ning maailmarevolutsiooni võidust unistaval bolševistlikul Venemaal. Need mehed ei otsinud oma lahingute võitmiseks uuendusi Hispaania avangus ega Caro-Kanni kaitses, nad ei valmistunud kahe etturi ohverdamiseks avangus, vaid miljonite noorte meeste surmaminekuks, nad ei lugenud Laskerit ja Rétit, vaid Clausewitzi ning üleskirjutusi Napoleoni sõjaretkest Venemaale. Maailm seisab XX sajandi kõige verisema sõja ning sellega kaasneva kõige jälgima kuriteo künnisel: just selle rahva vastu, kes läbi maleajaloo protsentuaalselt ülekaalukalt enim suuri meistreid andnud, pannakse toime Endlösung, Final Solution, holokaust, mille ees tänaselgi päeval kogu maailmas pea langetatakse.

Selle suure sõja ajal mängib okupeeritud Eesti kodanik Paul Keres paaril korral Saksamaal ja okupeeritud Euroopas. Male on ainus töö, mida ta oskab. Tema sõit okupeeritud territooriumidele ei ole okupeerimise õigustuse märk. Aprillikuus 1945, pärast mitut pikka ülekuulamist kurikuulsal Pagari tänaval, kirjutab maailma kõige kõrgemasse maletippu kuuluv mees kirja kõikvõimsale Molotovile, teisele mehele Stalini järel ning kõrval. Male Igavene Teine küsib totalitaarriigi poliitika Igaveselt Teiselt üht ja ainumast: lubatagu tal mängida malet. Moskvast antud „dobro" otsustabki Kerese edasise töö ja mängu.

Paul Keres ei allunud totalitaarsete süsteemide ühele peamisele unistusele tasalülitada kogu ühiskond, panna kõik inimesed ühtmoodi rääkima ja ühtmoodi riietuma, ühtmoodi vaevlema ja ühtmoodi valetama. Stalini halli aja elegantne Keres tuletas meile siin Eestimaal jätkuvasti meelde, mille me olime kaotanud, aga mille me kunagi kindlasti jälle tagasi saame.

Male, nagu väidetakse, on teadus, sport ja kultuur üheaegselt. Ehk just selles ongi male eriline võlu, tema nõrgenematu magnet.

Suure maletajana laiendas Paul Keres jätkuvasti meie üldkultuurilisi ning ka üldgeograafilisi teadmisi. Kõik Kerese pöidlahoidjad - aga selleks olime kogu rahvaga - teavad, kus on Amsterdam ja Haag, Semmerin ja Hastings, Bled ja Curaçao, Mar del Plata, Los Angeles ja Vancouver. Keres tõi meile inimlikult lähemale hiilgava plejaadi oma kuulsaid kolleege ja konkurente ning nende suurmeistrite maleliste saavutuste kõrvalt teame, kui teravmeelsed olid Tal, Najdorf ja Tartakover, kui halastamatult süsteemne ning järjekindel Mihhail Botvinnik, kui töökad Gligorić ja Petrosjan, kui musikaalsed Portisch, Smõslov ja Taimanov, kui elegantsed keskeas Capablanca ning noor Boriss Spasski. Nii kinkis Paul Keres meile ühe hoopis uue, põneva ja kauni maailma. Keres tegi oma märkamatul ja malbel kombel meist siin Balti provintsis maailma mängust ja maailma sündmustest huvitatud inimesed.

Meil ei ole enam võimalik öelda tänusõnu Paul Keresele endale. Eestlaste sünnipärane tagasihoidlikkus takistas meil seda tegemast suurmeistri eluajal. Seda liigutavam on meie tänane võimalus siin elegantses saalis tänada Paul Kerese kolleege ja konkurente, kelle elu ja töö on andnud akadeemilise tähendusega tulemuse. Me oleme teid kutsunud Tallinna just selle sügava lugupidamise tõttu, mida meie, meenutades tänuga oma suurt kaasmaalast, tunneme samaaegselt ka teie vastu, härrasmehed Paul Kerese hiilgavast generatsioonist.

„Gens una sumus" on rahvusvahelise maleföderatsiooni ametlik deviis. Oleme kõik üks pere! Just Paul Keres on meid kõiki ühendanud selleks tundeks täna ja siin. Aitäh, daamid ja härrad!

Leidurluse viimnepäev

2008-06-03

Muhu köster Carl Wilhelm Freundlich (1803–1872) avaldas 1837. aastal raamatukese, kus oli ka luuletus “Jänese õhkamine”.

Päritolult on see ositi rahvaluuleline, saatuse poolest kuulub ta aga eesti luule klassikasse. Tegemist on jänese monoloogiga pärast surma jäägri käe läbi. Jõudnud praelihana kööki koka juurde, ütleb jänes: “Armas kokk ja rasvamokk! Jääger on nii loll kui sokk!”

Mul ei ole aimu, kui paljud praeguse aja bussi-, trammi- ja rongijänesed on Freundlichi lugenud, ent arvata võib, et suur osa neist mõtleb jäneseküttidest ehk piletikontrolöridest umbes samamoodi nagu Freundlichi jänes pajas. Jäägri monoloog on aga hoopiski kirjutamata. Paraku ei ole asi nii lihtne, nagu keelanuks riigikohus inimestest jänkude küttimise üldse ära. Ajalugu on keerulisem.

Kindlasti on olemas keegi, kes teab, millal vabastati Tallinnas oma seniselt töökohalt kõik bussi-, trammi- ja trollibussikonduktorid ning asemele tulid mehaanilised piletikassad. Ea poolest võiks niisugune “keegi” olla praegu umbes 75-aastane ja küllap on tal tööraamat alles. Kui mitte mujalt, siis sealt viimati mainitust saabki vastuse.

Jänes ja kommunism

Mine tea, äkki elab meie keskel veel ka see “keegi”, kes nood piletikassad konstrueeris – kui nad polnud pärit mujalt. Vähemasti seadistajatest on mõni veel kindlasti elus. Küllap nad mäletavad, mis “lora” aeti siis selle kohta, kuidas mehaaniline kassa aitab kokku hoida tööjõudu, välistab konduktori musta kassa jne. Esimesed kassad lubasid panna pilust sisse piletite raha (pilet maksis toona viis kopikat) ja keerata pileti endal välja. Kassapealne oli läbipaistvast plastist, niisiis oli näha, kui palju reisija metallraha sisse pani. Leidus kaassõitjaid, kes seisid aparaadi kõrval ja jälgisid hoolega, et ta vähem sisse ei paneks. Mitte kohe, aga peagi ilmusid aparaatide kohale peeglid, nii et bussijuht sai silmata, kas sõitja on aus. Nende peeglite kasutegur oli selgesti allapoole aurumasina oma (16%), sest puupüsti täis sõidukis ei näe juht oma kabiinist tuhkagi.

Olen näinud musta kassaga nii konduktorit kui ka bussijuhti. Ükski sõitjatest ei pannud seda neile pahaks. Karm oli hoopiski sisekontroll. Sellest saab aru – nagu sellestki, kui bussijuhid on teinud maaliinidel peatusi seal, kus see pole ametlikult ette nähtud. Saan aru sellestki, kui Tartu-Tallinna ekspressliinile saadetakse buss, millel WC ei tööta, ja katsun mõista, mismoodi on võimalik, et Tartu ja Tallinna vahelisel kiirrongil on esimeses klassis prügikastid täis juba enne sõidu algust. Võib-olla peavadki Eesti vabariigis paljud asjad olema “peldikus”, ehkki ma ei tea, kus nad on siis, kui “peldik” on kinni.

Kõik omaaegsed bussijuhid ja konduktorid ei võinud käia marksismi-leninismi õhtuülikoolis – keegi pidi tööd ka tegema. Poliitõppusi peeti aga nendelegi ja kui nad ise olid käinud eestiaegses koolis, siis vähemalt nende lapsed õppisid juba Nõukogude ajal. Järelikult oli NSV Liidu ajaloo kursuses kuulda, mida kujutas endast Nõukogude Venemaal sõjakommunism. See oli säärane kord, kus sõitmine ühissõidukites oli tasuta. Mitte ei istunud peale, vaid said ühel jalal seista, kuid ei pidanud maksma. Kindel mis kindel, et umbes 45 aastat tagasi polnud Eestis ainsatki ajalooõpetajat ega õppejõudu, kes oleks öelnud oma kuulajatele: pange tähele, kõik see tuleb tagasi.

Paraku on tulnud. Jänes metsas või küülik puuris ei tea kommunismist midagi, aga inimeseloomast jänesed on sõjakommunismi juba taaskehtestanud. Kas süüdi on ainult see, et pealuukütte on liiga vähe?

Saame korra majja?

Füsioloogias ehk teaduses elus-organite talitlusest eristatakse kaht haru – normaalset ja patoloogilist füsioloogiat. Kui me kanname sellise jaotuse üle inimühiskonda, siis normaalses ühis-transpordikorralduses peaks olema jänesejahimehi vähe, sest jänes ise on haruldane. Sõitja astub bussi ja arveldab kohe. Praegused bussid on ses suhtes paradoksaalsed, sest nuppe, millele vajutades saab sõitja anda märku, et tahab minna maha, on kaugelt rohkem kui kompostreid. Ma ei tunne asja, kuid ehk keegi asjatundja selgitab, miks peab kompostreid olema nii vähe ja miks peab uusimate kompostrite kasutamisel targem kaassõitja selgitama, mismoodi need riistapuud toimivad.

Edasi – kui jänkukütt on juba jahile tulnud, peaks ta nägema kõike, ka bussi heakorda jms. Seda et bussid poleks väljastpoolt porised, jänkukütt nõuda ei saa, sest see käib ühiskonnale lihtsalt üle jõu. Mida ta saab nõuda, on, et liinitaksodes ehk nn kutsikates oleks püsti sõitmine välistatud. Kui see ei ole jänkuküti rida, siis on see politseinike asi, kuid peamine – olgu kaotatud.

Jänkuküti rida pole muidugi ka see, kas bussi- või ka taksojuhid saavad ootekohtades käia tualetis ja käsi pesta. Tartus on praegu tavaline, et juht ootab klienti tund või paar. Ainuke koht, kus taksojuht saab käia legaalselt WC-s, on tema kodune elamine. Kelle mure see on?

Riigikohus on oma otsuse teinud ja ehkki igasugune õigusemõistmine sisaldab alati ka künismi, on kohtu otsus minusugusele arusaadav. Munitsipaal-võimude meelest tuleb ametnike hulka seega veelgi kasvatada. Valgekraed need uued kuu- või tulemuspalgalised ametnikud muidugi olla ei saa, sest kontrolöri töö võib olla üsna higine. Kuid kas kontrolör tahab ühissõi-dukites korda või ainult jänesenahku? Ma usun, et ainult viimast.

Kui kaua siis sõda sõjakommunismiga kestab? Venemaal tegi sellele lõpu Stalin. Kas meil on vaja samasugust?

Leidurid on paraku vait. Kui osutub tõeks, et esimesed mehaanilised “konduktorid” konstrueeriti Eestis, siis tõenäoliselt said tollased leidurid preemiaks autoostuloa ja tuusiku. Mitte külmale maale.

Intervjuu: Kaitseminister Jaak Aaviksoo vabadussamba kohta: "Kollektiivne õnnelikuks tegemine pole ülim eesmärk."

2008-05-31

Kaitseminister Jaak Aaviksoo jõudis pronkssõdurisaaga just unustada, kui juba langes sülle uus monument – vabadussammas. Kirglikud vaidlused ja eelarvekriis raskendavad ühemõttelise sümboli kerkimist.

Jaak Aaviksoo, kas saate kindlalt öelda, et vabadussammas tuleb?

100% ei saa keegi garanteerida, aga kaitseministeerium ja mina tegutseme, et riigikogus otsustatud sammas ka püsti saaks.

Tegutsete selle nimel ministrina. Kas Jaak Aaviksoo kodanikuna on sama meelt, mis minister Aaviksoo?

See on spekulatiivne arutelu. Pean isiklikud ja ministriasjad ühitama sel määral, et ei tekiks konflikte, mida ma välja ei kannata. Siiani pole põhjust kurta. Olen veendunud, et Vabadussõja võit ja tähendus väärib mälestamist viisil, nagu riigikogu on kavandanud.

Kumb surve on kõvem: iga hinna eest ehituse algusega venitada või novembriks ikka valmis?

Huvirühmasid on erinevaid, aga mõlemad nui-neljaks-huvirühmad ei ole väga suured. Küsitluste põhjal ütleb enamik inimesi, et sammas võiks tulla. Et mälestus on seda väärt. Äärmuslikke lähenemisi leidub, aga need on selgelt marginaalsed.

Kõik kärbivad kulutusi, aga teie vabadussammast ei puudu keegi. Teil häbi pole?

Asju, mis kavandatud kujul ellu viiakse, on riigieelarves enamus. Räägime 100miljardilise eelarve juures 3miljardilisest kärpest. 97 miljardit läheb ju ettenähtud plaanide kohaselt.

Palju ikkagi maksab vabadussamba projekteerimine, ehitamine, haljastus ja kõik muu kokku?

Kui projekt algas, siis teadsime enam-vähem kulutuste suurusjärku. Klaassammas tuleb 50 miljoni krooni taha. Toona võtsin valitsuse ees poliitilise vastutuse, et kogukulutus peab mahtuma 100 miljoni krooni sisse. Eks üllatusi on mäe seest juba tulnud ja eri ametkonnad on oma nõudmistega eelarve juba üpris pingeliseks teinud. Aga praegu liigume arusaamises, et meil õnnestub sammas 100 miljoniga ikka ära teha.

Aga käibemaks?

See peab ka seal sees olema. Kuigi tšehhid esitasid esialgu käibemaksuta arve. Muidugi on ka tahtmine platsi alt soojaks kütta, aga see ületab mõistlikkuse piiri. Praegu on vaidluse all, kas paneme valguse postide otsa või peame süvistama konstruktsioonidesse. Hinnavahe on viis korda. Vaidluskohti on veel. Ma pole seni nõustunud mitte ühegi lisataotlusega.

Milliseid üllatusi on tulnud?

Eskarpmüüri seisundit oli varem väga raske hinnata – kas selle taastamine maksab 1,3 või 5 miljonit. See on üks potentsiaalse kallinemise koht. Geoloogilised uuringud on näidanud, et osa mäeküljest on turbakihi peal, mida peab täiendavalt kindlustama. Ka selle maksumus on veel lahtine. Ka trepi konstruktsioon võib minna oluliselt kallimaks. Nüüd peab kooskõlastajatega kauplema. Arvestades avalikku huvi, teeb iga ametkond oma tööd nii hästi kui oskab. Aga hea töö on kallim kui kehv töö.

Kas tšehhidega lepingus on punkt, et kui Eesti seiskab ehituse, saavad nemad kogu raha või teatud osa sellest kätte?

Ütlen natuke umbes, aga kui me ühepoolselt lepingu üles ütleks, peame pool raha ikka maksma. Kõige töömahukam osa on projekteerimine, tehnoloogia väljatöötamine, vormide valmistamine jne. Aga argumente, mis paneks projekti seisma, ei ole veel ilmnenud. On siiski väga palju inimesi, kes usuvad vabadussambasse. Meil pole õigust neid petta. Nende suhtes on õige projekt ikkagi lõppjaama viia.

Täna on 28. mai. Kui suur on ajaline surve? Millal saab öelda, et enam ei jõua sammast novembriks valmis?

See võib tekkida igal ajahetkel. Eks teatud puhveraeg on sisse planeeritud. Päris nii ikka ei ole, et töömehed võtavad 28. novembri varahommikul alles tellinguid maha. Üllatused on võimalikud. Ma ei välista, et nii tehniline kui ka poliitiline pool peavad maha istuma ja otsustama, mida teha.

Kui tihti olete mõelnud, et ajaline, rahaline ja avalikkuse surve on nii suured, et targem oleks vabadussamba projekt külmutada?

Ma ei mõtle sellele tihti. Mõtlesin riskid kohe algul läbi. Eks alati tuleb kaaluda ka, et kui 28. novembriks valmimine on ebamõistlikult kallis, siis on targem see valmis ehitada 24. veebruariks. Või mõneks teiseks tähtajaks. Siis on vaja maha istuda ja arutada. Esialgu selleks põhjust pole. Praegu ei teeks aja mahavõtmine midagi paremaks.

Arheoloogid pidasid mitu korda aru, oli nii- ja naa-arvamusi. Aga see polnud seotud väga suurte kuludega.

Arheoloogidest ülesõitmine oli pretsedenditu. Kunagi Mart Laar puhastas pintslikesega Tallinna varemeid. Seegi kiriku säilmed on klaasi all. Kuidas nüüd vabadussamba alune nii kiiresti ebahuvitavaks kuulutati?

Ma ei ole arheoloog. Ma ei oska kaalutlusi hinnata. Need olid ka omal ajal peidetud, mitte avatud konstruktsioonid. Need olid sisemised tugimüürid, mille väärtus tõenäoliselt pole siis nii suur, et neid säilitada. Kuskil on ju mõistlikkuse piir.

Kas eesmärk on püha?

Ma ei tea, mis on argumendid. Iga kord, kui maast midagi leiame, uurime seda. See oli spetsialistide otsus, mina ei oska seda kommenteerida. On idee markeerida graniidil müüride asupaik. See tundub mõistlik. Eks see kõik ole kompromiss. Tuleb kaaluda, kas jätta müür 50 cm kõrgemaks või madalamaks või jätta sammas püstitamata. Ka seda tuleb kaaluda. See on kultuuriväärtuste ameti ja muinsuskaitsjate rida. Ka nende arvamused on lahku läinud.

Ja peale on jäänud peaminister Andrus Ansipi - Aaviksoo telg?

Me ei kuulu sinna nõukogusse. Eks ma tean ka inimeste seisukohti, kuid neid on inimeste endi käest palju mõistlikum kuulata.

Kui palju tunnete, et kaitseministeeriumis või valitsuses keegi töötab samba vastu?

Ma ei usu seda.

Aga kui teie oleks rahandusminister, kas siis oleks lihtne võtta vabadussamba 100 miljonit eelarvekärpeks?

Selliseid võimalusi on 100 miljardi krooni suuruses eelarves palju. Sammas on poliitiliselt väga nähtaval kohal. Ilmselt pole saladus, et riigikogu erakonnad suhtuvad sambasse eri entusiasmiga. Mõnele ei meeldi vabadus, mõnele sammas ja mõnele võit. Tasakaalupunkt on täna samas kohas, kus 2005, kui riigikogu otsustas vabadussamba ehitada. Ka täna on 2/3 samba poolt. Kas see on piisav, ma ei tea. Aktiivseid vastutöötajaid kaitseministeeriumis pole. Kuigi kindlasti on inimesi, kes tahtnuks näha teistsugust sammast.

Kuidas te eksrektorina hindate, et Eesti Kunstiakadeemia ehitus lükkub rahapuudusel edasi, vabadussamba oma mitte?

See on kunstlik vastandamine. Tuleb langetada poliitilised valikud.

Haridus pole piisavalt tähtis?

Need pole ausad vastandused. Võime ju ka küsida, miks osteti radar, aga aidsihaigetele anti kaks korda vähem raha? Nii võib küsida, aga sellele ei pea vastama, sest küsimused pole korrektsed.

Kunstiakadeemia vajab tänapäevaseid ruume. Enamik ülikoole on oma ruume parandanud. Aga nii pompoosse ehitusega pole teised ülikoolid veel välja tulnud. Sestap peame seda käsitlema natuke teises võtmes.

Kui saaksite aega tagasi kerida, kas teeksite vabadussamba konkursi tingimuste kirjutajates ja sisus muudatusi?

Tingimused loodi enne mind. Tagantjärele tarkusena tundub, et võib-olla oleks pidanud arhitektide liidu kaasamise selgemalt kirja panema. Ametnikud mõistsid kohe, kui tundlik on see teema, ja tingimused telliti arhitektide liidust. Tulemuseks on ikkagi konflikt arhitektide liiduga. Häid ideid selle vältimiseks pole.

Palju kriitikat sai komisjoni koosseis. Oli variant, et sinna kuuluks vaid erapooletu kunstirahvas. Aga on ka teada argumentatsioon, miks kaasati poliitikud – iga otsus oleks siis poliitiliselt konsensuslikum. Võib-olla väliseksperdid oleks võinud moodustada komisjoni, kuid ka siis on teada oponentide argumentatsioon. See on meie võidusammas ja mida väliseksperdid oskavad selle kohta öelda.

Kas valitsuses on keegi soovitanud vabadussamba projekti külmutada?

Eiii ole... (ütleb mõtlikult – U. S.)

See polnud väga veenev...

Kabinetis on inimesi, kes pole sel teemal sõna võtnud.

Olete läbi mõelnud olukorra, kui sammas on valmis ja tõesti tundub Vabaduse väljakul liiga pirakana?

See on subjektiivne arvamus. Mul pole vastavat kompetentsi. Usaldama peab arhitekte.

Milliseid? Ühtede arvates ongi see liiga suur!

No ikka neid, kes on kutsutud ja seatud. Saame tugineda detailplaneeringule. 1939. aasta konkursil plaaniti ka 69meetrist sammast. Praegune kõrgus on määratud paviljoni ja Moskva kohviku karniisi joonega.

Kui pika garantii tšehhid annavad?

No 100 aastat kindlasti. Lisaks saame veel terve hulga varuosi ja plaate, mida välja vahetada.

Hakkab keegi sammast ööpäev läbi valvama?

Sambavahti ei tule, aga korrastada ja koristada on seda vaja küll.

Häirib teid, et sammas pole rahva ühendaja, pigem tülliajaja?

Me ei ela ühiskonnas, kus kollektiivne õnnelikuks tegemine on ülim eesmärk. Sambad ja sümbolid peavad ühendama ning küllap ka ühendavad. Oleme haritud ühiskond ja pärast otsuseid enam rusikatega ei vehita.

Millal läheb ehituseks?

Formaalselt tahaks juuni alguses saada ehitusluba. Liiga palju pole aega atra seada.

Tšehhid on ootevalmis?

Nad valmistavad samba ja võtavad töö üle platsi tasapinnast 2,8 m allpool, kuhu tuleb vundament. Eelnev töö on Eesti vastutada.

Olete kindel, et sammas jääb Eesti rahvast rõõmustama?

Selleks on see tehtud ja selleks ta saab olema. Ma ei näe põhjust, miks temast ei peaks kujunema sammas, mis jäädvustab meie ajaloolist võitu, millest ka tänane riik alguse sai.

Lotman: Juhan Viiding: väiksuse suurus

2008-05-31

Kõik Juhan Viidinguga seonduv on nii terav, et tekitab lausa füüsilist valu. Kui püüaksin iseloomustada Juhanit kahe sõnaga, siis ütleksin, et ta oli suur ja terav. See formuleering kujutab vähemalt eesti keeles endast ambivalentset antiteesi: teravus on paratamatult seotud teraga, väiksusega. See on nimelt eesti keele spetsiifika, nt kreeka akme tähistab nii (noa- või mõõga-)tera, kuid ka (mäe-)tippu ja üldse kõrgpunkti ning assotsieerub pigem küpsuse ja suurusega.

Väiksuse/suuruse probleem painas ka Juhanit ennast, ning see lausa nakatas. Svetlan Semenenko tunnistas, et erinevalt teistest suurtest luuletajatest, keda ta tõlgib, ei tekita Juss temas alaväärsuskompleksi (Semenenko oli ise lühikest kasvu). 1960. aastate lõpul eksis Juhan Viiding, kelle koolihariduslik tee oli nagu muugi ebatriviaalne, Tallinna 21. keskkooli ning hoolitses selle eest, et ta ilmumine ei jääks märkamata. Kui temast märksa pikemad tüdrukud üritasid talle sama teravalt vastata, kuulutas Juhan, et nad jätavad elu lõpuni meelde päeva, kui nad teda kohtasid. Ja ta ei eksinudki.

Stseen on nii teravalt meeles, nagu juhtunuks see eile: Juhan liigub, väike tüdruk käe otsas, mööda Pärnu maanteed, mina teispool teed, vastassuunas. Tervitame teineteist žestidega ning osutan lapse suunas, umbes et tervitan ka. Ta vastab ebamäärase liigutusega, millest loen välja nii teatud kohmetust kui ka varjatud uhkust. Mina näitan sõrmede peal, et mul juba kolm. Järgneb umbes minutipikkune pantomiim teemal, kuidas tema, väike vennike, ei saa võistelda sellise gigandiga.

Kompliment oli kahemõtteline, pealegi oli mul hästi meeles teinegi stseen, kui me polnud veel tuttavad. Restoranvagun Tallinna-Moskva rongis seitsmekümnendate keskel. Neile, kes ei kujuta hästi ette nõukogude olusid: restoranvagunisse ei olnud sugugi lihtne sisse saada ning ka sinna pääsenuna ei olnud mingit tagatist, et sind teenindatakse. Igal juhul tuli tulla varem.

Kõrvallauas istus seltskond draamateatri näitlejaid, Juhan nende seas. Einestamise lõpupoole trügib vagunisse Mati Unt, kellele loomulikult kohta pole. Ta teeb end hästi väikseks ning surub end pooleldi sülle, pooleldi toolide vahele. Ettekandja loomulikult: mida te teete, nii ei tohi, mina teid ei teeninda jne. Mati Unt koketeerides, lapse häälega: olen veel pisike, ärge jätke nälga. Ettekandja, ilmselt tundes ära kuulsa kultuuritegelase, leebub äkki ja küsib kaasa mängides, mida ta siis toob sellele väiksele mehikesele. Vastuseks kostab Juhani jäme hääl: tooge sedasama, mis mullegi, siis ehk kasvab sama suureks.

Väiksuse suurus on Juhan Viidingu loomingu üks tähtsamaid motiive, nii luules kui laval. Näitleja puhul on oluline selline parameeter nagu kohalolek. Juhan Viidingu ilmumine lavale oli alati sündmus ning tihtipeale ta ei olnud üksnes nähtavam kui temast füüsiliselt palju kogukamad partnerid, vaid mõnikord tundus, et ta on neist lausa suurem. Kuid oma parimates osades, nagu nt Tusenbach «Kolmes ões», saavutab ta suuruse väiksuse dialektikas tõelise sügavuse.
Joseph Brodsky kirjutas kord, et asja või inimese suurust võib mõõta üksnes pärast selle kadumist: augu järgi, mille ta enda järel jätab. Auk, mida tekitab Juhan Viidingu puudumine eesti maastikul, ei ole aastatega väiksemaks jäänud ning kaotusevalu tuimemaks muutunud.

Eelista eestimaist ehk keel prügist puhtaks!

2008-05-21

Iga päev kuuleme-loeme ajakirjandusest teateid selle kohta, et näiteks «Briti leiboristid on tunnistanud oma kaotust kohalikel valimistel». Või et «Türgi kindralstaap kinnitas: nende lennukid pommitasid öösel Kurdi Tööpartei positsioone». Vahel räägitakse Austraalia, Iisraeli või mõne muu maa leiboristlikust parteist.

Iga rahva kultuur on seda elujõulisem, mida rohkem ta lähtub oma lätetest, järjepidevusest ja oma näost. Enne Teist ilmasõda oli Eestis ikka kombeks kõnelda, et Tööerakond on oma kaotust tunnistanud või et see ja teine ründas tööerakondlasi. Siis tuli aga aasta 1940 ning eesti keelde hakkasid sugenema sellised sõnad nagu agitaator, propagandist, parteilane. Klassivõitluse reetureid nahutades nimetati ka leiboriste ja Leiboristlikku Parteid (Leiboristskaja Partija).

On üllatav, kui visalt paljud praegused ajakirjanikud hoiavad kinni Rahva Hääle ja Eesti Kommunisti kõnepruugist – sellest hoolimata, et vene keeleruum on nende jaoks asendunud ingliskeelsega. Või osaliselt just selle tõttu? Kui satutakse sõnale party, on maakeelne vaste kohe – partei. Vaid vähestele meenub, et on olemas ka erakond. Isegi Suomen Keskustapuolue tõlgitakse alati Soome Keskparteiks. Vist kardetakse, et läheb segamini Savisaare erakonnaga.

Ma pole veel kuulnud kõneldavat Kurdi Leiboristlikust Parteist, esialgu on jäädud pidama poolel teel – Kurdi Tööparteil. Aga mis takistab ütlemast Kurdi Tööerakond? Küllap hajameelsus, Vene aja inerts.

Just sama moodi võiksime Nobeli rahupreemia asemel rääkida Nobeli rahuauhinnast. Sest Juhan Liivi kirjandusauhind kõlbab ju küll. Ja muidugi tasuks tõsist umbrohutõrjet teha ikka ja jälle tärkavale riigikogu spiikrile, millele on takkapihta lisandunud ka Läti seimi, Ukraina ülemraada, Gruusia parlamendi spiiker. Pigem siis juba tamada! Mille poolest riigikogu tamada halvem oleks?

Mulle võidakse vastu vaielda, et keel ju areneb. Või küsitakse, kas ma ei salli võõrsõnu. Kas ma olen anglofoob? Ei, inglise filoloogina ja Britannia panuse mõistjana meie ajalukku olen pigem anglofiil. Ent mulle tõesti ei meeldi, kui keeli puterdatakse segamini. See pole mingi keelekultuur.

Muidugi kasutan ka ise võõrsõnu – kas või siinseski tekstis –, ent väidan: keel on seda omanäolisem ja kõlavam, mida enam ta eelistab omasõnu ning seda just sagedasti kasutatavate mõistete puhul. Vahelduse (varieerimise) mõttes võiks pruukida võõrsõnu, aga mitte nii sageli, nagu see meie tänapäeva argikeeles on levinud. Ja mitte nendel puhkudel, kui väga hea omasõna on sõnastikus olemas.

Eelmisel iseseisvusajal tehti hiiglasuur töö emakeele Augeiase tallide puhastamisel ja keele õilistamisel. Saadi lahti saksikust lauseehitusest ja leiti oluliste mõistete tähistamiseks eestipärased sõnad, muu hulgas partei asemele juurdus just nimelt erakond.

Jah, keel areneb kogu aeg. Aga kuhu ta nüüd areneb? Keel ja kultuur on aed, mida haritakse. Aednikud oleme meie – eesti keele kõnelejad. Kultuurid peavad igapäevast olelusvõitlust püsimajäämise eest. Suuremad püüavad tõugata väiksemaid teelt. Nii on see alati olnud.

Eesti keel peab ellujäämise nimel sõda kahel rindel. Idarinne pole kusagile kadunud. Kes selles kahtleb, vaadaku ringi enda ümber – lugegu oma kirjakasti topitavate ärikuulutuste tagakülgi, jälgigu kaubapakendeid, mis keele poolest muutuvad aina ENSV-likumateks.

Meie selja taga on läänerinne, mis keele jaoks on seda ohtlikum, mida sõbralikumaks seda peetakse. Seljatagune tähendab ennekõike internetti ja kõike, mis sellega seondub. Aga ka linnaruumi: kõrtside-äride nimesid jne. Olelusvõitlus ei tunne sõpru!

Igaüks, keda huvitab ajalugu, teab, mida tähendab sõda kahel rindel. Seda sõda on võimalik võita üksnes juhul, kui õigeks ajaks valmib imerelv. Õnneks on see imerelv juba leiutatud, aga teda tuleb veel viimistleda ja lihvida. Selle relva nimi on ARMASTUS. Armastus oma maa ja rahva ning selle imekauni keele vastu. Kui me selle relva ühiselt käiku laseme, on meil lootust.

Mõte

2008-05-02

Inimesed on loodud üksteist aiitama. See tõde pole kristlik ega humanistlik, vaid pigem on sue truism - inimene ei saagi olla teistmoodi inimene, kui tuist inimest aidates, sest vastasel korral häviks ta ise ja k agu tema sugu. Aga kui palju ning keda peaks toetama?

Vastastikune aitamine pole mitte südameheaduse avaldus ega hingesuuruse mõõt, vaid pragmatism. Ka delfiinid või sipelgad ei hoia kokku põhjusel, et nad üksteisele meeldivad, vaid põhjusel, et nad vajavad üksteise olemas- ja lähedalolekut iseenda eksistentsi tarbeks.

See on esimene tõik, mis tuleb meelde, kui arutlus kaldub sotsiaalabile ja mitmesugustele toetustele, mida peamiselt riik, aga ka omavali tsused on kutsutud ja seatud maksma. Küll vaestele, küll noortele, küll vanadele, küll väikelaste kasvatajatele, küll õppijatele. On ka selge ega vaja vaidlemist, et kui ühiskonna üldine jõukus tööviljakuse kasvades suureneb, siis peavad suurenema ka toetused. Ning taas mitte mingist erilisest südameheadusest, vaid pragmatismist.

Pragmaatilistel põhjustel Näiteks on ühiskonnal kasulik toetada noorte õpinguid, sest õppinud nDorte töö on hiljem efektiivsem kui mitteõppinute oma (vähemalt keskeltläbi) ja see on kasulik kõigile. Niisiis mitte õppemaks, vaid õppetoetus.

Ka vanade toetamine pole vähep faktiline altruism, vaid tuleneb vajadusest, sest vanad inimesed stabiliseerivad ühiskonda, hoiavad traditsioone ja põlvkondade sidet. Rääkimata otsesest abist lapselaste hoidmisel. (Küsida võib vaid, kas vinu tuleb toetada pensionisüsteemi kaudu või peaks see igiammusel moel jääma otseste järeltulijate ülesandeks. Viimane variant on brutaalne, kuid mõjub virgutavalt iibele.)

Mööngem, et mitmesuguste toetuste suurenemine ja eri toetusliikide arvu kasv on normaalne. Vähemalt juhul, kui me arengut ja (materiaalse) elujärje paranemist ennast normaalseks peame. Ometi on kusagil siin peidus üks kiuslik ,,aga". See küsib: aga kas toetuste suurenemine võib kesta lõputult?

Toetus igaks elujuhtumiks Kas on olemas mingi piir, kus toetamine ei täida enam oma eesmärki, hakates elujõuliste ühiskonnaliikmete asemel tootma nõrku, kes hilisemas elus ei too kõike seda protsentidega tagasi, vaid, vastupidi, jäävadki surmani nabanööri külge ja nõuavad vaid kisades lisa?

See oht on minu arvates olemas. Olen näinud noori, kes on veendunud, et «riik" peab kinni maksma nii nende õpingud - mis tahes erialal kui ka nendega kaasnevad rännuaastad, õpinguaegsed eluasemekulud, õppevahendid jpm; samas ei tohi riik noorelt midagi nõuda (eriti mitte ajateenistust).

Toetust tuleb saada pulmadeks, oma kõdu soetamiseks, lapse saamiseks ja üles kasvatamiseks ning koolitamiseks. Ehk nagu Peeter Tulviste märkis - lõpuks jõuame olukorda, kus sünnime sünnitoetusega ja meid maetakse matusetoetusega, vahepealsel ajal makstakse meile nooruse- ja vanadusetoetust ning varsti võib-olla juba ka töölkäimistoetust.

Absurd? Muidugi. Kusjuures mitte seepärast, et selline ellusuhtumine on kogu oma isekuses terve mõistusega inimesele lausa vaistlikult vastuvõtmatu, vaid seepärast, et niimoodi ei ole lihtsalt võimalik. Kust tulevad toetused?

Kes see siis on, kes toetab? Riik? Aga täpsemalt? Valitsus? Riigikogu? Nood ei saa ju jagada muud kui vaid seda, mida ühiskond tervikuna on loonud ja maksudena kokku kandnud. Sellest aga järeldub, et iga kroon, mille keegi saab toetuseks, on kellegi teise antud.

Toetustest ja õigustest kõneldakse iga päev, kuid keegi ei kipu kõnelema kohustusest need jagamisele minevad väärtused luua. Sest kohustust ei olegi. Õigused seevastu - haridusele, abile, seaduse kaitsele jne on. Aga mis siis saab, kui mitte keegi ei avalda soovi töötada õpetaja, arsti või kohtunikuna? Kuidas tagatakse sel juhul õigus haridusele, abile või seaduse kaitsele? Kas jagatakse rahvas jälle rahvaks ja rahvavaenlasteks ning sunnitakse viimaseid surma ähvardusel tööd tegema (nagu GULAG-is), et oleks, millest rahvale toetusi, haridust ja abi jagada?

Kardan väga, et mõni lugeja saab mu jutust ikkagi aru nii, nagu oleksin ma toetuste, sotsiaalse lähenemise ja solidaarsuse vastu. Ei ole! Küll aga olen aina laiemalt leviva mõtteviisi vastu, et jõukus tuleb riigi käest ja töötegemine pole üldsegi oluline. Siit pole enam palju maad ettepanekuni, et tulumaksu võiks inimeste eest maksta riik, siis jääks inimestele raha alles. (Sellise vahva mõtte olla kunagi II maailmasõja järel välja käinud üks Soome sotsiaaldemokraat.) Vastastikune abistamine Näib, et juba on liiga palju sugenenud neid, kes vastastikuse abistamise imperatiivist oskavad välja lugeda vaid sõnumit ,,nad peavad mind aitama", mitte mingil juhul aga sõnumit ,,ma pean neid aitama".

Õnneks ei ole ükski areng täiesti ühesuunaline ega homogeenne. Praegugi näeme, kuidas tuhanded inimesed ja iseäranis noored lähevad täiesti vabatahtlikult korjama prügi, pesema õliseid linde, loovutama verd. Kusjuures ei saa väita, et ühed nõuavad aina õigusi ja toetusi, teised aga annavad ja näevad vaeva. Kindlasti on ka selliseid, kes ühel juhul on nõudjad ja teisel juhul andjad, ning see on vastutusvõimelise inimese tunnus.

Mis saab? Kuhu suundub areng? Kas üha rohkem abinõudmist ja toetuste taotlemist, või siiski naaseb arusaam, et väärtusi loob üksnes töö ja seda tööd peab tegema igaüks isiklikult, mitte ,,nemad"?

Eestlased pole kirjamehed?

2008-04-01

MEHED, KUS TE OLETE? Ajaloolane Mart Laar arvab, et Eestis ilmub liialt vähe meie oma autorite ajalookäsitlusi.
Viimasel ajal on Eestis levimas uus sadomasohhistlik harrastus. Raamat raamatu järel neelavad eestlased Soome lahe põhjakaldal nende suurmeestest kirjutatud teoseid, ise õudusest värisedes ning saadud piitsahoopide all piineldes.

LOODUS TÜHJA KOHTA EI SALLI

Magusa hingevärinaga oodatakse päeva, mil kodustele raamatulettidele ilmub Martti Turtola raamat kindral Johann Laidonerist, kus tehakse kuulu kohaselt selgeks, et nii Konstantin Pätsi kui Johann Laidoneri näol oli tegemist reeturitega, kes Eesti riigi koos naha ja karvadega punastele maha müüsid. Eestis võib sellele raamatule ennustada suurt menu.

Markii de Sadegi teoste kombel surutakse vastikustunne alla ning piinlikkusele vaatamata neelatakse teos alla. Pärast tuntakse end nagu läbikolgituna, kuid see käib asja juurde. Kui saadud obadustest ja alandustest piisavalt toibutud, vibutatakse üle lahe rusikat ning mõmisetakse midagi arusaamatut.

Kuidas oleme selle olukorrani jõudnud? Kõige valem oleks selles soomlasi süüdistada. Loodus tühja kohta ei salli ning kui eestlased ise oma suurmeeste elulugusid kirja ei pane, teevad selle töö ära soomlased. Nii lihtne see ongi. Võib vaid rõõmu tunda, et mitmed Soomes Eestist kirjutavad ajaloolased - nagu Seppo Zetterberki - on oma ala tõelised meistrid, kelle töödest võib vaid rõõmu tunda. Teised nii head ajaloolased pole ning nende raamatud mõjuvad eestlastele markii de Sadegi loomingu

ELULUGUDE VAAKUM

Süüdistada selles saame paraku aga ainult iseennast. Kui üldiselt hakkavad Eesti raamatuletid põhjanaabrite omi juba meenutama - ajalooraamatuid on meil juba praktiliselt sama palju - siis oma suurmeeste ja -naiste elulugudega on lood tunduvalt kehvemad. Kui Soomes on igast vähegi arvestatavamast tegelasest kirjutatud mitu vähem või rohkem põhjalikku ülevaadet, siis Eestis nii see pole. Asi pole ka selles, et elulooraamatud „ei müüks". Otse vastupidi - kui mõni harv neist ilmub, troonib ta tavaliselt raamatute läbimüügi edetabelite tipus.

Milles on siis asi? Miks on meil isegi Kristjan Palusalust ning Paul Keresest olemas vaid artiklite kogumikud, aga mitte terviklikud elulood? Kus on Raimond Valgre elulugu või korralik raamat Artur Rinnest? Kus on meie kirjanike, kunstnike korralikult läbi kirjutatud elulood? Oleks ebaõiglane ütelda, et siin midagi ilmunud poleks, kuid seda on piinlikult vähe.

Veelgi kummalisemad on lood Eesti riigijuhtide elulugudega. Igas endast vähegi lugupidavas riigis oleks elulood kirjutatud kõikidest seda kunagi juhtinud tegelastest - presidentidest ja riigivanematest. Eestis vaatab sellel kohal raamatulettidelt vastu tühjus.

KAS LIHTNE LAISKUS?

Mis aga kõige skandaalsem - korralike raamatute vääriliseks pole isegi loetud Eesti kõige tuntumaid riigimehi - Jaan Tõnissoni, Konstantin Pätsi ja Johann Laidoneri. Kui Martti Turtola avaldas mõned aastad tagasi raamatu Konstantin Pätsist, lootsin, et see mõjub Eesti kirjameestele äratuskellana. Seetõttu hoidsin ka ise oma kriitikat selle mitte just kõige paremini õnnestunud teose kohta tagasi, kiites Turtolat julguse eest.

Kahjuks sai see raamat vaid kriitika osaks ajakirjanduses, kuid keegi kritiseerijatest pole vaevunud paremat raamatut kirjutama. Turtola raamatu taset vaadates pole see ausalt öeldes sugugi raske. Nüüd on siis järg jõudnud Laidoneri kätte. Kardan, et ka nüüd järgneb küll kriitikatulv, Laidoneri korralik elulugu jääb aga ikkagi ilmumata.

VIIMANE AEG KOMPLEKSE ÜLETADA

Siin ei saa pugeda ka selle taha, et Eestis poleks kedagi, kes nimetatud raamatud heal populaarsel tasemel valmis suudaks kirjutada. Oskaksin kiirelt viis-kuus nime kohe välja pakkuda. Vahest on probleem hoopis selles, et meie aukartus oma suurmeeste ees on sedavõrd suur, et ei suuda neist lihtsamaid ja populaarsemaid ülevaateid kirjutada. Et kui juba Pätsust raamat ette võtta, siis vähemalt mitmeköiteline monograafia. Ning kuni selles monograafias kõik viimase detailini pole paika pandud, tundub sobimatuna millegagi välja tulla. Nii uuritakse ja uuritakse, kuni uurija ühel hetkel teise ilma rändab. Raamatuid aga pole.

Selline absoluudiihaldus on ühelt poolt vaadates ju igati kiiduväärt, teiselt poolt kohtlane. Loomulikult väärivad meie rahvuslikud suurmehed põhjalikke teaduslikke uurimusi, kuid sama palju väärivad nad heal tasemel kirjutatud populaarseid elulugusid.

Eesti kirjastused on nende avaldamiseks valmis. On viimane aeg oma kompleksidest üle saada ning tööle asuda. Muidu võib tõepoolest jääda mulje, et eestlased pole kirjamehed.

Lenin võrdseks Hitleriga

2008-02-21

Euroopa väärtuskaart on jätkuvalt vildakas. 20. sajandil märatsenud kahest ideoloogiast on natsism löödud risti, kommunism aga pääsenud väga kergelt. Eesti riik saaks astuda kaks konkreetset sammu selle parandamiseks - algatada kommunismitegude uurimine ja luua nn Pagari keldritesse maailma kommunismikuritegude muuseum.
Ian Kershaw alustab oma mammuttööd «Hitler. Esimene köide» järgmiselt: «Kas 20. sajand on olnud Hitleri sajand? Kindlasti, sest ükski teine inimene pole sellesse jätnud nii sügavat jälge kui Adolf Hitler. /.../ Ühegi [teise diktaatori] valitsemine pole närtsitanud mitte ainult oma riigi, vaid kogu maailma rahvaste teadvust nii, nagu Adolf Hitleri valitsemine seda tegi./.../ Hitleri diktatuur 20. sajandil kujutab endast palju suuremat paradigmat kui Stalini ja Mao diktatuur.»
See tunnustatud Briti ajaloolase hoiak, milles näiteks Leninit isegi ei nimetata, annab tabavalt edasi suhtumise 20. sajandil toimunusse. Selle põhjuseks on senine totalitaarrežiimide ühekülgne kajastamine maailmas, massiivne keskendumine natslikele kuritegudele ning algelise põhimõtte «võitjate üle kohut ei mõisteta» jätkuv kehtivus.
Lenini sajand
Kapitalismi ja kommunismi ühisrinne seljatas viimases maailmasõjas natsionaal-sotsialismi, pannes nii paika ka süüdlase, millele keskenduda. Selle ühisrinde jälg avaldab siiani mõju, mistõttu ei ole kerge teha kapitalistlikule maailmale selgeks, et tantsiti kuradi endaga. Pigem kiputakse lääne pseudoharitlaste seas iga väidet kommunismi pärispalgest heal juhul pisendama, halvemal juhul aga üldse mitte uskuma. Tuletame kas või meelde, kuidas suhtuti läänes omal ajal Solženitsõni paljastustesse. Tegelikult ei ole Teine maailmasõda siiani lõppenud.
Ma julgeks Ian Kershaw'le tugevalt vastu vaielda ja nimetada 20. sajandit pigem Lenini sajandiks. Just tema viis praktilise teostuseni selle klassivõitlusele ässitava hävinguideoloogia, mille kommunismi nime all tõid 19. sajandi keskel avalikkuse ette Karl Marx ja Friedrich Engels.
Ajaloolane Richard Pipes kirjutab oma teoses «Kommunism», et Lenin ei tundnud mingit sisetundepiina armutu despotismi kehtestamisel. Ta defineeris mis tahes diktatuuri kui «võimu, mida ei piira miski, ei ükski seadus, mida ei takista absoluutselt mingid reeglid ja mis toetub otseselt sunnivõimule».
Ta viis ellu piiramatut terrorit, et oma vastased hävitada ja hoida ülejäänud elanikkonda hirmu all. Proletariaadi diktatuuri kehtestamiseks ei kõhelnud Lenin kasutamast ühtegi vahendit, oluline oli vaid hävitada võimalikult lühikese ajaga võimalikult palju isiklikke ja klassivaenlasi. See oli mees või õigemini inimloom, kes lõi käitumisstandardi talle järgnevatele rõhujatele ja diktaatoritele, nii punastele kui pruunidele.
Kommunism on kahtlemata inimajaloo võikaim ideoloogia, kui arvestada ainult kahjusid inimohvrites või rahas. Rääkimata traditsiooniliste ühiskondade ja kultuuride purustamisest, mida see totalitaarsus kaasa tõi. Ainuüksi Nõukogude Liidus suudeti ajaloo prügikasti pühkida pea sada rahvust. See on paradigma, mida «ületada» on üliraske ja mida Hieronymus Bosch on kujutanud oma surematu teosega «Põrgu». Kuid ärgem unustagem ka professor Pipesi tõdemust selle kohta, et ei ole võimalik teha selget vahet sotsialismi ja kommunismi vahel.
Millal siis saab Lenini kommunism maailmas vähemalt sama võrdseks Hitleri natsismiga? Alguses tsiteeritud Ian Kershaw' hoiak on seni omane paljudele lääne arvajatele, isegi mõnele, kes pigem tsentristliku või parempoolse ilmavaatega. Natsistlikku režiimi on edukalt paljastatud pea kuuekümne aasta jooksul, alates Nürnbergi tribunalist kuni paljude üleilmse levikuga raamatute, linateoste ja muuseumideni. Kommunismi kordasaadetu on aga maailmas enamjaolt käsitlemata ja teadvustamata.
Kommunism vohab endiselt
Prantsuse ajaloolase Stéphane Courtois' hinnangul ulatub kommunismiohvrite arv aga vähemalt 100 miljonini, sealhulgas Hiinas 65 miljonit ja Nõukogu Liidus 20 miljonit. Kuid need arvud on mitmete ajaloolaste meelest tagasihoidlikud. Näiteks on Hiina arhiivid siiani veel suletud.
Kuigi Nõukogude Liit ja tema satelliidid varisesid kokku, läheb läänemaailmal terrorismivastase sõja varjus tihti meelest, et siiani valitsevad Põhja-Koreas, Valgevenes, Hiinas ja Kuubal kommunistlikud võimurid. Üks nendest režiimidest asub Ameerika Ühendriikidest sama kaugel kui Helsingi Tallinnast. Venezuela presidendi Hugo Cháveze eeskujuks on punamõrtsukas Che Guevara ja tema sooviks luua oma riigist teine Kuuba. Kõneka nüansina on Cháveze põhikriitikuks vasakpoolne üliõpilasjuht Stalin (tema õdede-vendade nimedeks aga Engels ja Marx), kes peab oma nimekaimu suurmeheks.
Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi ja teiste Euroopa riikide parlamentides on uhkelt esindatud ka kommunistlikud parteid, mitmes Euroopa riigis on kommunistid aastaid olnud või ka on valitsustes. Rootsis, kus tihti on kommunistid olnud valitsuses sotside liitlasteks, nimetab kompartei juht ennast jälle kommunistiks, kuigi veel hiljuti peitus vasakpartei nime taha.
Maailmamuuseum Pagarisse
On selge, et läänemaailma senine suhtumine kommunismi on olnud võimalik teadmatuse või sügava asjatundmatuse tõttu. Selle kõrvaldamiseks tuleb näha vaeva, sest juba sirguvad uued Leninid, Stalinid, Ched ja Maod.
Jüri Luik kordas hiljuti oma põhjalikus käsitluses ideed luua Euroopas kommunismitegude uurimiskomisjon, ja seda tuleb kahe käega toetada. Rahvusvahelise õiguse seisukohast oleks see suure lünga täitmine rahvaste õigusteadvuses. Paljudes riikides algataks see ka sisemiselt vajaliku debati mineviku selgeksrääkimiseks, ilma selleta kasvavad järeltulevad põlved viltuse väärtuspildiga.
Eesti peaks olema selle algatuse üheks eestvedajaks, mis tähendab kindlat poliitilist tahet, selle seadmist üheks välispoliitiliseks eesmärgiks ja raha eraldamist. Samas on selge, et saame teha samme kommunismitegude uurimiskomisjoni loomiseks üheskoos teiste riikidega ja selleks vajaliku tahte koondamine võtab oma aja.
Meie võimuses on veel ühe praktilise sammu astumine kommunismikahjude- ja ohu teadvustamiseks. Maailma kommunismikuritegude muuseumi asutamine Tallinna Pagari tn nn KGB-majja oleks unikaalne kogu kontinendil. Mõnede lähiriikide pealinnades on küll loodud konkreetsele riigile keskendunud genotsiidimuuseume, kuid kusagil ei käsitleta ülevaatlikult kommunismi kordasaadetut kogu maailmas.
Maailmamuuseumi rajamisega annaksime olulise panuse kommunismi ohtlikkuse ja inimvaenulikkuse teadvustamisse ning selle ohvrite mälestamisse. Lisaks saab Eesti riik ajaloolisele tõele rahvusvahelise tähelepanu koondamisega astuda vastu idanaabri propagandale, mille sihiks on jõhkralt moonutada 20. sajandi ajalugu ja pisendada õiguseellase genotsiidikuritegusid.
President Lennart Meri kunagise idee järgi pidi maailmamuuseum rajatama just Pagari tänavale, kus asus totalitaarrežiimi tähtsaim piinamisasutus. Just seal on võimalik eksponeerida kommunismi toimepandut kõige ehedamalt. 21. sajandi tehniliste vahendite ja lähenemisega saaksime muuta maailmamuuseumi Tallinna üheks köitvamaks külastusobjektiks ja ühendada sellega ka kommunismitegude uurimise keskuse.

Poliitikute ajaveebid

Jaak Aaviksoo: õpetajate palgatõus vajab koostööd

Eesti rahva säilimisest ja loendamisest

Audentese spordikooli rolli peaks ümber mõtestama

Eesti püsib vabadel kodanikel

Kultuuri varjus

Palju edu Aserbaidžaanile!

Bullerby laste jõulud tekitasid hinge igatsuse

Kas teile tehakse liiga?

Ohustatud keeltest

Meie riigikeel on ikka ja ainult eesti keel

Sofi Oksanen ja nõukanostalgia

Venestus – kas tundmata maa?

Eestikeelne kõrgkool kui põhiseaduslik väärtus

“Minu Ugrimugri”

Allikakaitset tuleb kaitsta

Tuleb tõdeda: ajalugu on põrgus

Mälli mõtteilma allikad

Igatsen rohkem kuulda ja lugeda vaba inimese väärikat mõtet

Linnart Mällist ja orientalistikast

Raamat ja elutöö

Neitsi horoskoope ei usu

Sissejuhatuseks lugemisaastasse

Kultuuriväljaanded peavad elama

Mõte

Intervjuu: Põlisvähemuskeeli Eestis peaaegu ei kuule, immigrantkeelt igal sammul

Kaitset vääriv vana kuld

Püsiväärtuste hoidmine nõuab paratamatult piiranguid

Eesti lipp ja Eesti aade

Kunstnike sõda Eesti vabariigi vastu

Juhan Peegel nii ehk naa

Muinsuskaitse meil ja mujal

Kontserdimaja tõukab Järvamaal elu käima

Kinnine avatud ühiskond

Eesti Rahva Muuseum 100 ja dr. Oskar Kallas

Muinsuskaitsjatel oli tegus aasta

Lootust ei tohi kaotada

Õnnelik kuraditosin

„Detsembrikuumus”, riigi tellimus ja propaganda

Intervjuu: Arvo Valton: ma ei usu kultuuri allakäiku

22 000 mõrvatud Poola ohvitseri - miks lääs kõik need aastad vaikis?

Intervjuu: Trivimi Velliste: taastamata on veel vaid Valga ja Viljandi ausambad

Kommentaar: Parem kui horoskoop

Otsigem tänaseid vastuseid homsest

Haprast klaasist riik

Omariiklusest saab uppuv laev

Ees sammuja elu väärib paremat jäädvustamist

Maailm ähvardab kaduda

Tõelised liidrid sünnivad raskustes

Vapside populaarsuse tõus

Seakasvataja Murumägi ja vallakodanik Nukk

Muinsuskaitsjad tähistasid 20. aastapäeva

Kas surm poomise või mahalaskmise läbi...

Ebakultuurne kultuuripealinn

Armastusest ja sõprusest

Sõda ei ole mitte kunagi ilus

Miks just kunst?

1918. aasta: koolipingist otse rindele

Sügisseisund 2008

Üheks päevaks iseseisvust

Soe küla põline nimi on hoidmist väärt

Uno Lahest mõlemalt poolt Styxi

Intervjuu: Peeter Olesk: “Eesti lugu” on ajalugu, millest meile koolis ei räägitud

Mõtlemapanevalt kole koht

Kommentaar: hasartmängumaksu seaduse muudatus - VASTU

Pehmed ja karvased

Muusikakool näitab teed

Teatmeteostes laiutab sisutühjus

Kultuur kui rahva endaks saamine ja -jäämine

Ühendav jõud

“EST” - just sellist sportsärki ma endale tahaksin!

Intervjuu: Velliste: ootasin hirmuga, millal KGB lajatab

Vihmast ja festivalidest

Solženitsõn. Kirjanik ja venelane

Kommentaar: Lahkus 20. sajandi suuremaid missioonitundega kroonikuid

Kulka on parem kui poliitiline rahajagamine

Solženitsõni mälestus Eestis tuleb jäädvustada

Lõpp ja igavik

Sõit Käbi Laretei raamatu esitlusele

Suve­seisund 2008

Suveseisund 2008