Poliitikute ajaveebid

Luus: Keskerakond likvideeris Tallinna Kultuuriseltside Teabekeskuse

2011-11-06

Tallinna linnavoliniku Andres Luusi (IRL) sõnul annab neljapäeval volikogus vastu võetud Kultuuriseltside Teabekeskuse tegevuse lõpetamine suure hoobi seal tegutsevale 14 seltsile ja ühingule liikmeskonnaga üle poole tuhande inimese. „Linnavalitsuse poolt on eriti küüniline kultuuripealinna aastal kaotada ainus kindel tugi, millele need seltsid toetuvad. Otsus võeti vastu kiirustades ning ilma seltsidega konsulteerimata," ütles Luus IRL fraktsiooni teatel.

Luusi sõnul on ka häbematu abilinnapea Mihhail Kõlvarti poolne põhjendus, et tegemist on kulude kokkuhoiuga. „Linn hoiab antud juhul nelja inimese koondamisest kokku ligi 20 000 eurot aastas. Samal ajal on sihtasutuse Tallinn 2011 kahe nõukogu liikme palk 75 000 eurot aastas. Kui abilinnapea tahab kulusid kokku hoida, siis alustagu viimasest," sõnas Luus.

"Suure tõenäosusega on Kultuuriseltside Teabekeskuse likvideerimise järgmiseks etapiks neile mõeldud Sakala 14 hoone müük, mis tähendab seltside tõstmist tänavale," tõdes Luus.

Tallinna Kultuuriseltside Teabekskuses täna tegutsevad seltsid ja ühingud: Tallinna Võru selts, Muhu selts, Seto Lauluselts „Siidisõsarõ", MTÜ Seto Laulu- ja Tantsuselts „Hõpõhõim", Mulgi selts, Tallinna Saarlaste Ühendus, Mittetulundusühing Sõrulaste ühing, Saksa-Eesti Ühing, EESTI FILMI- JA VIDEOAMATÖÖRIDE ÜHING, Tallinna Fotoklubi, Idamaa rahvaste kultuuritraditsioonide klubi, Lauluklubi, Tervise klubi, Kohtumiste klubi.

IRLi fraktsioon hääletas istungil antud eelnõu vastu.

Kaia Iva: Eesti Rahva Muuseumi ehitus algab 2012. aastal

2011-09-12

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva (IRL) sõnul kinnitas kultuuriminister Rein Lang komisjonile, et Eesti Rahva Muuseumi ehitus võib alata 2012. aastal.

„Minister kinnitas täna kultuurikomisjonis, et Eesti Rahva Muuseumi ehitus saab alata 2012. aastal, olenemata sellest, kas Euroopa Liit hoone ehitamist rahaliselt toetab või mitte," rääkis Iva.

Iva sõnul selgub Euroopa Liidu sellekohane otsus eeldatavalt oktoobri lõpuks, mis annab võimaluse projekti riigieelarvega seotud rahastamisküsimused lahendada juba järgmise aasta riigieelarve menetlemise käigus.

Iva hinnangul ollakse valmis ka negatiivseks stsenaariumiks, mis kätkeb endas Euroopa Liidu toetusest ilmajäämist.

„Juhul kui Euroopa Liidust peaks rahataotlusele tulema negatiivne vastus, on plaan katta muuseumi ehitus pikema perioodi peale kultuurkapitali vahenditest. Kuna teise suurprojekti KUMU rahastamine Eesti kultuurkapitali poolt tänavu suvel lõppes, on vajaminev raha muuseumi hoone jaoks vajadusel leitav," ütles Iva.

Kolm IRLi saadikut esitlevad korraga kolme raamatut

2010-12-21

Sel kolmapäeval, 22. detsembril esitlevad IRLi parlamendisaadikud Andres Herkel, Marko Mihkelson ja Lauri Vahtre Tallinnas ühiselt oma uusi raamatuid.

Andres Herkel tutvustab raamatut "Aserbaidžaani kirjad", Marko Mihkelson raamatut "Venemaa: valguses ja varjus" ja Lauri Vahtre raamatut "Eesti saatusehetked".

Andres Herkeli "Aserbaidžaani kirjad" annab ülevaate Aserbaidžaani riigi ja rahva kujunemisest, tutvustab lugejale maa kontraste, rahva eneseuhkust ja kibestumisi, poliitvange ja kõrgeid võimukandjaid.

Marko Mihkelsoni "Venemaa: valguses ja varjus" annab ülevaate viimase kolmekümne aasta pöördelistest sündmustest Venemaal ja aitab mõista tänaseid sündmusi, läbi viidete sealsete poliitiliste traditsioonide kujunemisloole.

Lauri Vahtre "Eesti saatusehetked" kirjeldab kümmet Eesti ajaloo saatusehetke. Selles on katkendid romaanidest, jutustustest ja näidendeist, millele järgnevad Vahtre kommentaarid tuntud headuses.

Esitlus toimub kolmapäeval, 22. detsembril algusega kell 15.00 Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Esitlust juhib kirjastuse Varrak teadustoimetaja Marek Tamm.

Kelam kuulutas välja koolinoorte esseekonkursi võitjad

2010-12-09

Tunne Kelam tunnustas täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial parimaid esseekonkursil "Kuidas saan muuta ümbritsevat paremaks?" osalenud noori.

Kolmandat korda toimunud gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste konkursi žürii kuulutas võitjateks Aleksandra Belitskaja Ahtme Gümnaasiumist, Jana Ekimova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist ja Hele-Maria Taimla Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist.

Äramärkimist väärisid Veera Jemelina Tallinna Õismäe Vene Lütseumist ja Silva Mägi Rakvere Ametikoolist.

Konkursi lõppvooru pääsesid ka Aleksandr Missak Narva Soldino Gümnaasiumist, Dagmar Pasovs Miina Härma Gümnaasiumist, Helis Soe Luunja Keskkoolist, Valeria Velitska Tallinna Pae Gümnaasiumist ja Taaniel Stoitsev Türi Gümnaasiumist. Konkursile laekus kokku 45 esseed, neist 19 eesti ja 26 vene keeles.

Žürii esimehe, kirjanik Arvo Valtoni sõnul erines tänavune konkurss eelmistest selle poolest, et lisaks vene koolidele osalesid ka eesti õpilased. Esseesid ühendas tänapäevatemaatika. "Kui otsida erinevusi, siis vene noorte kirjutistes oli rohkem üldistavat, eesti noorte arutelud olid seevastu konkreetsemad," lausus Valton.

Žürii liikme, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja arvates oli käesoleval aastal üldine tase nii sisuliselt kui keeleliselt kõrgem. „Paljude tööde puhul on tuntav noorte endi sotsiaalne aktiivsus," tõdes Ladõnskaja.

Žüriisse kuulusid ka kirjanikud Jelena Skulskaja ja Mihkel Kaevats, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Noorsootöö Keskuse nõunik Tarmo Kruusimäe.

Paremad tööd avaldatakse välispoliitikaajakirjas „Maailma Vaade" ning pannakse üles Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Esseekonkursi võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult, sest Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud nimetada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks. "2010 aastal tähistati Eesti läbi aegade suurima kodanikualgatuse - Kodanike Komiteede liikumise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise 20. aastapäev," ütles Kelam.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle toimumist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

IRL soovib avatud kultuuripoliitikat

2010-12-08

IRL soovib kultuuriprogrammis paremaid tingimusi rahvusliku kultuuri ja loomemajanduse edenemiseks ning võimalusi kodanike loovuse vabaks arenguks.

"Meie põhiseaduse eessõna kohaselt on Eesti riik loodud selleks, et tagada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade," räägib IRLi kultuuriprogrammi üks loojatest Ando Kiviberg.

"Eesti riigi iseseisvuse taastamisest kuni tänini on meie riigikorralduse energia kulunud arusaadavalt eelkõige majanduse ülesehitamisele. Kultuurivaldkonna edendamine on võrreldes muude eluvaldkondadega olnud vähem oluline. Nüüd kus meie majandus on uuesti kosumas on võimalus ja ülim aeg ka kultuurisfääri otsutavalt arendama asuda," ütleb ta.

"Näen, et kultuuritegijaid ja eksperte kaasav, mitte tõrjuv juhtimine, selged eesmärgid ja aus konkurents riigi toetusele kultuuritegijate vahel, on võtmeküsimused, mis järgmisel neljal aasta kultuuripoliitika kujundamisel ees ootavad. " rääkis IRLi kultuuriprogrammi üks autor Kaarel Oja.

Tema sõnul on loomemajandus üks kiiremini arenevaid majandusvaldkondi kogu Euroopas ja Eesti teeks valesti, kui me seda võimalust ära ei kasuta.

„Eestis on väga palju häid arhitekte, disainereid, muusikuid, näitlejaid ja teisi kultuuritegijaid. Eesti riigi huvides on, et nad saaksid tegijateks ka Euroopas ja maailmas ning riik peab kindlasti aitama neil piiri taha jõuda," lausub Oja.

Tema hinnangul on kultuuritegijatele vaja mõistlikke sotsiaalseid garantiisid. Täna on palju neid, kes maksavad aastas sotsiaalmaksu samapalju kui palgatöötajad, kuid haigekassakaarti ei oma, sest nende sissetulekud on hüplikud. Oja sõnul tuleb see ebaõiglus lõpetada.

IRLi kultuuriprogramm ütleb, et Eestis tuleb luua oluliselt paremad tingimused rahvusliku kultuuri edenemiseks ja õitsenguks, loomemajanduse edenemiseks ning võimalused kodanike loovuse vabaks arenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Loe kultuuriprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2436/

Kultuuriprogramm

2010-12-08

LOOMING AUSSE, KINDLUSTUNNE KULTUURITEGIJATELE

Iseseisvuse taastamisele järgnenud 20 aastal oli meie peamine tähelepanu oma riigi arendamisel suunatud sellele, et tagada riigi ja ühiskonna toimimiseks majanduslik alus. Selle kõrval on kultuuri säilimise tagamine ja areng olnud mõnevõrra vähema tähelepanu all. Ometi on Eesti riigi sünni ja kestvuse aluseks just idee ja usk ideaalidesse, mida toidab kunstiline väljendus ja loovus.

Isamaa ja Res Publica liidu sooviks on luua oluliselt paremad tingimused rahvusliku kultuuri edenemiseks ja õitsenguks, loomemajanduse edenemiseks ning võimalused kodanike loovuse vabaks arenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

1. Kaasame kultuurivaldkondade esindajad poliitika kujundamisse

Poliitika peab lähtuma nende valdkondade vajadustest, mille tegevust see reaalselt korraldab. Süsteemne koostöö valdkonna esindajate, ekspertide ja kultuuriministeeriumi vahel peab saama arengu- ja tegevuskavade koostamise põhimõtteliseks aluseks. Kultuuriministeeriumi roll on olla altpoolt tulevate valdkonnapõhiste algatuste administratiivne tugistruktuur.

Selle saavutamiseks:

Loome toimivad ja regulaarsed koostöövormid (nõu- ja mõttekojad, töörühmad ja ümarlauad) valdkondade esindajate kaasamiseks poliitika kujundamisse ja valdkondlike arengukavade koostamisse.

Korraldame iga kahe aasta järel kõiki kunstivaldkondi kaasava ja põhjalikult ette valmistatud kultuurifoorumi.

Lihtsustame loomeliitude asutamist, et soodustada uute ja tänapäevaste ühenduste teket. Kaasame tegutsevad loomeliidud aktiivselt loominguliste töötajate olukorra parandamisse ning kultuuripoliitika kujundamisse.

2. Muudame kultuuriinstitutsioonide rahastamise eesmärgipõhiseks

Mitmeaastane rahastamine. Loome süsteemi, kus kultuuriorganisatsioonide riigieelarvest rahastamise maht garanteeritakse pikemaks ajaks kui üks aasta. Vaid aastased eelarveotsused piiravad kultuuriorganisatsioonide tegevust praktikas väga otseselt – näiteks tunnustatud ooperi- või balletilavastaja kutsumine või välisnäituse toomine Eestisse eeldab reaalsuses kokkulepet ja eelarvekindlust enam kui kahe aasta peale ette.

Sõltumatus omandivormist. Mitmeaastaste toetuste süsteem loob kunstivaldkonnas reaalse konkurentsi ning võimaluse toetada institutsioonide asemel oma tippvormis olevate elujõuliste loovkollektiivide tegevust. Rahastamisotsuste tegemisel tuleb lõpetada ka valdkonna arengut pärssiv sõltuvus omandivormist, see tähendab riigiasutuste eelistamine riiklikele sihtasutustele ja riiklike sihtasutuste eelistamine eraõiguslikele organisatsioonidele (mittetulundusühingud ja sihtasutused). Otsustamisel tuleb poliitilistele ja vormilistele kaalutlustele eelistada eksperthinnanguid ja tegevuse sisu.

Mahuliste rahastamiskriteeriumite kõrvale tuleb luua ka sisulised. Mitmeaastaste toetuste süsteemi kõrval tuleb rakendada iga-aastane lisaraha süsteem (kuni 20% kogu valdkonna toetusest), mille eesmärgiks on toetada konkreetsemate eesmärkide saavutamist. See tähendab otsuseid, mis põhinevad sellistel kriteeriumitel nagu žanriline mitmekesisus, regionaalsus, suunatus noortele ja lastele, vähemusrahvuste kultuur, omamaine originaallooming, kaasaegsus, kõrge kunstiline tase jms.

Selle saavutamiseks:

Asendame iganenud rahastamismudeli mitmeaastaste toetuste süsteemiga, mis tagab kultuuriasutustele pikemaajalise kindlustunde ning seab kindlad eesmärgid nende tegevusele.

Riigieelarveliste tegevustoetuse jagamisel loome eri suurusega organisatsioonidega arvestava süsteemi, mis kindlustab suuremad võimalused ka väikestele kollektiividele.

Loome mitmeaastase rahastamissüsteemi kõrvale kvalitatiivsetel alustel põhineva lisarahasüsteemi.

Loome juriidilise aluse kultuurikorralduseks omavalitsusüksuse tasandil, seadustades vajadusel rahvamajade institutsiooni

3. Suurendame kõrgharidusega kultuuritöötajate palku

Kultuurivaldkonna palgad on täna ühed Eesti madalamad, moodustades vaevalt 80% Eesti keskmisest. Peame eelarvevõimaluste tekkimisel vajalikuks kultuuritöötajate palku tõsta.

4. Parandame kodumaise tippkultuuri kättesaadavust väljaspool suurlinnu

Kutseline kultuur peab jõudma regulaarselt suurlinnadest väljapoole. Tuleb soodustada Kinobussi ja „Teater maale“ laadsete algatuste ja programmide teket ning regulaarsust ka teistes valdkondades – rändnäitused, külaliskontserdid jms. Nimetatud tegevus vajab süsteemsemat koordineerimist ja praegusest enam toetust.

Selle saavutamiseks:

Suurendame sihtotstarbelist toetust tippkultuuri viimiseks väljapoole maakondade keskusi.

Suurendame kultuuriasutuste koostööd avalik-õigusliku meediaga.

Loome programmi kodumaise tippkultuuri (muusika, teatri, filmi, animatsiooni, kaasaegse kunsti ja –tantsu) jõudmiseks laiema vaatajas- ja kuulajaskonnani läbi avalik-õigusliku ja erameedia kanalite.

5. Loomemajanduse toetamine

Loomemajandus, mis koondab täna enam kui 28.000 töötajat ning loob 3% SKT’st, on üks meie kiiremini kasvavaid majandusvaldkondi (sealhulgas tööhõive seisukohalt). Paraku ei tunnustata täna selle sektori rolli ja potentsiaali piisavalt ning erinevatel riigi institutsioonidel puudub valdkonnast ühtne arusaam. Valdkonna võimekus tuleb aga realiseerida, sest selle ekspordipotentsiaal on Skandinaavia riikide tuules ja kogemusele tuginedes väga suur. Valdkonna tegevust tuleb igati soodustada.

Selle saavutamiseks:

Viime loomemajanduse riiklikult prioriteetsete majandusvaldkondade hulka.

Jätkame loomemajanduse ekspordiagentuuride ja kohalike tugistruktuuride (arenduskeskused, ettevõtlusinkubaatorid loomemajanduse tarbeks jmt) riiklikku toetamist ning leiame võimalusi tagada organiseerunud loomemajandussektorite tugistruktuur-organisatsioonidele (Disainikeskus, Arhitektuurikeskus, Eesti Muusika Arenduskeskus) valdkondade arendamiseks stabiilne iga-aastane riiklik rahastus.

Muudame EAS’i toetusmeetmed ja riigihangete korra loomemajanduse ettevõtete eripäradele vastavateks.

Jätkame tegevusi Eesti audiovisuaaltööstuse toetamiseks kõrgtehnoloogilise keskuse loomisel Balti Filmi- ja Meediakooli juures ning otsime täiendavaid võimalusi taastada Eesti filmitootmise infrastruktuur, et arendada Eesti filmitootmisteenuseid eksportivaks maaks. Selleks arendame välja filmitootmisteenuste eksportagentuuri (FilmCommision), kes müüb Eestit filmivõtete sihtmaana, abistab ja kutsub kohale välisprodutsente, peab üleval andmebaasi tegijatest, lokatsioonifotodest jne.

Toetame muusikavaldkonna ekspordistrateegia arendamist, töötades koos Eesti Muusika Arenduskeskusega välja eksporttegevuste toetamisele suunatud toetusmehhanismid nagu tavaks Põhjamaades (välistuuri-toetus artistidele, valdkondlikud välisturundusprojektid).

6. Süsteemne Eesti kultuuri tutvustamine välismaal

Tuleb luua süsteem, mis aitaks Eesti muusikal, filmil, kirjandusel, kaasaegsel kunstil ja etenduskunstidel ennast maailmas nähtavaks teha ning sealsel turul konkureerida. Meie kultuuriesinduste tegevus on seni olnud juhuslik ja omavahel nõrgalt koordineeritud. Seejuures on põhjendamatult alarahastatud Eesti Instituut, mis seda tööd on aastaid teinud. Eesti Instituudist tuleb kujundada läbimõeldud strateegia ja piisavate ressurssidega koordineeriv ning initsiatiivide elluviimiseks vajalikke vahendeid omav organisatsioon. Lisaks kunstiteoste ekspordile tuleb oluliselt enam tähelepanu pöörata ka loovisikutele - Eesti lavastajad, tantsutrupid, kunstnikud ja kirjanikud peavad saama võimalusi resideeruda ja töötada välismaal.

Selle saavutamiseks:

Loome strateegia ja toimiva süsteemi, mille põhieesmärgiks on järjekindel Eesti kultuuri ja tegevkunstnike tutvustamine ja vahendamine välismaal.

Tugevdame Eesti Instituudi rolli meie kultuuri tutvustamisel sihipäraste vahendite suunamise abil tema arengusse.

7. Väärtustame kvaliteetset avalikku ruumi

Linnaruum ja avalikud hooned on oluline osa meie elukeskkonnast. Arhitektuur on aga väga püsiv ning ebaõnnestunud lahendused jäävad kestma. Läbimõeldud ja sobituv arhitektuur tõstab aga seevastu elukvaliteeti mitmete põlvede jaoks. Seetõttu peavad otsused olema põhjalikud ja mitmekordselt läbi kaalutud.

Selle saavutamiseks:

Täpsustame arhitektuurikonkursside nõudeid eesmärgiga saavutada mitte üksnes soodsa hinnaga vaid ka kvaliteetne tulemus. Oluliste avaliku sektori poolt tellitavate hoonete projektide tellimisse kaasame eksperdid ning kohalikud huvigrupid.

Kaalume riigis ühtse arhitektuuripoliitika koordineerimiseks riigiarhitekti ametikoha loomist

8. Eesti keele arendamine

Keele säilimise seisukohalt on kõige olulisem keele jätkusuutlik areng. Areng toimub kõige kiiremini aga erialases keeles. Erinevate programmidega tuleb soodustada seda, et tekiks võimekus mistahes valdkonna erialast keelt arendada, uusi mõisteid eestindada ja meie kontekstist lähtuvalt defineerida ning mõtestada. Inimesed kasutavad üha enam arvuteid ja internetti ja see on ruum kus toimub ka keelte vaheline võistlus. eesti keele kasutamine peab selles keskkonnas olema mugav.

Selle saavutamiseks:

Loome toetusprogrammi, mis soodustab erialase keele arengut.

Toetame rahaliselt igal aastal vähemalt 50 olulise erialase uudisteose tõlkimist ja eestindamist ning avaldamist e-raamatuna.

Peame oluliseks IT vahendite (automaattõlkeprogrammid, sõnaraamatud jms) arendamist ning olulise tarkvara eestindamist.

9. Kultuuriväärtuste säilimise tagamine

Muinsuskaitse on Eestis toimiv süsteem, kuid vajab täiendavat rahastamist, et paremini oma eesmärke saavutada. Vahendite vähesuse tulemuseks on sagedane kultuuripärandit kahjustav restaureerimine. Karistusmeetmed on muinsuskaitsel olemas, aga oleks vaja ka toetussüsteeme, et pärandi omanikel tekiks motivatsioon oma vara õigesti restaureerida.

Selle soodustamiseks:

Tõstame oluliselt avariirestaureerimiste vahendeid. Kultuuripärandi säilimise tagamiseks loome mälestiste omanikele mõeldud restaureerimistoetuste fondi.

Loome toimiva toetuste süsteemi, mis motiveerib omanikke mälestisi restaureerima muinsuskaitse nõuetest lähtuvalt.

10. Autoriõigused

Autoriõiguse seadus pärineb 1992. aastast. Hoolimata 2000. aastal tehtud muudatustest jääb ta tänapäevasele arengule jalgu ja mitmed valdkonnad on sisuliselt reguleerimata. Väga puudulik on esitajaõiguste kaitse ning seadusandluses tuleks defineerida loomingulise stipendiumi mõiste.

Oluline on ka kollektiivsete esindusorganite järelvalve tõhustamine ning reguleerimine. Paljuski on tegemist monopoliga, mille tegevuse üle puudub esindatavatel kontroll.

Selle saavutamiseks:

Kaasajastame autoriõiguse seaduse ning reguleerime puudulikult kaitstud valdkonnad.

Sätestame võimaluse rakendada autoriõigustega tegelevate kollektiivsete esindusorganisatsioonide avalikkuse finantstegevuse järelvalvet läbi täpsemate finantsaruannete avalikustamise ja audiitorkontrolli.

11. Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkindlustuse ja õiguste kaitse süsteemi loomine

Peame vajalikuks luua tingimused, kus vabakutseline olla on võimalik, majanduslikult mõttekas ja aus. Vabakutselistele loovisikutele on vaja luua toimiv õiguslik raamistik, mis annaks garantii tervisekindlustuseks, pensioniks ning autoriõiguste kaitseks.

Loovisikute tegevust ei pea suruma FIE, OÜ või MTÜ vormi, sest FIE ei ole tänasel päeval jätkusuutlik tegutsemisviis, ühe-mehe-ettevõtlus tähendab aga reeglina minimaalseid makse riigile. See pole kasulik ega õiglane ei loovisikute ega riigi vaatevinklist. Lisaks loob läbi erinevate juriidiliste kehandite tegutsemine keerulise olukorra autoriõiguste kaitses.

Loovisikute tegelikud vajadused jõuavad selgel kujul seadusandjateni, kui loomeliitude hulk on suurem ja mitmekesisem ning need koondavad ka reaalselt kõiki loovisikuid.

Selle saavutamiseks:

Garanteerime vabakutselistele tunnustatud loovisikutele tervisekindlustuse ja muud sotsiaalsed garantiid ka olukorras, kus nende maksustatud sissetulekud ei ole regulaarsed, aga ületavad aastas 12-kordset miinimumpalka.

12. Soodustame kodanikuühiskonna, ühistegevuse ja tugevate kogukondade kujunemist ning tegelemist rahvakultuuriga.

Paljudel Eesti väikestel küladel, alevikel ja isegi linnaosadel on potentsiaal kujuneda tugeva ühistunde ja identiteediga kogukondadeks. Sellist arengut tuleb erinevate toetusprogrammide kaudu igati soodustada. Nii paraneb kogukondade ühistegevuseks vajaliku keskkonna areng.

Selle saavutamiseks:

Muudame rahvakultuuri rahastamise kodanikuühiskonna alustelt lähtuvaks.

Soodustame erinevate toetusprogrammide kaudu ühistegevusteks vajaliku keskkonna arengut.

Teeme kõik endast oleneva, et säilitada erinäoliste ja elujõuliste kogukondade (Kihnu, Setu jt.) traditsioonide säilimine ja areng.

13. Sisukas ringhääling

Rahvusringhääling lähtub Eesti rahvuslikest huvidest ja headest ajakirjanduslikest tavadest.

Rahvusringhäälingu tänuväärne roll eesti kultuuri hoidjana ja avalike debattide eestvedajana peab tugevnema. Selleks tuleb parandada koostööd teiste kultuuriinstitutsioonidega, samuti Eesti ülikoolidega.

Rahvusringhääling peab olema nähtav ja kuuldav kõikjal Eestis.

Samuti ootame paremat kvaliteeti ja seadusest tulenevate nõuete täitmist eraringhäälingult. Selle tagamiseks on vaja luua sõltumatu regulaator, mis ei allu kultuuriministeeriumile.

IRLi mehed pingutavad viimastes tantsupeo proovides

2010-06-11

IRLi meeste tantsupeol osaleva rühma mehed osalevad innukalt viimastes proovides, et nende esinemine tantsupeol õnnestuks.

Rühma "IRLi mehed" kuuluvad Tõnis Lukas, Margus Tsahkna, Veiko Lukmann, Eero Elenurm, Robert-Karl Liive, Mihkel Kasepalu, Daniel Raud ja Kristjan Kaldmae. Rühma juht on Märt Agu.

Teine üle-eestiline meeste tantsupidu „Elementaalne" toimub sel pühapäeval, 13. juunil Rakvere staadionil. Kokku tantsib tantsupeol kolm tuhat meest.

Kelam kuulutas välja vene noorte esseekonkursi võitjad

2010-02-12

Täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial tunnustas Tunne Kelam parimaid venekeelsete gümnaasiumide õpilastele korraldatud esseekonkursil "Sallivusest" osalenud noori.

Teist korda toimunud konkursi žürii kuulutas konkursi võitjateks Kristiine Ojamäe Kohla-Järve Tammiku Gümnaasiumist, Valeria Tšornõi Ahtme Gümnaasiumist ja Alevtina Pankova Pärnu Vene Gümnaasiumist. Äramärkimist vääris žürii arvates veel Igor Junkin Tartu Annelinna Gümnaasiumist.

Konkursi žürii esimehe, kirjaniku Arvo Valtoni sõnul on tänavused tööd nii sisult kui keelelt kõvasti paremad kui mullused esseed. "Ja üldse on mitmeid keeleleidlikke sõnastusi," arvas Arvo Valton.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult „Sallivus". See tähendab paremat mõistmist, austust, koostööd ja dialoogi eri kultuuride, kogukondade ja üksikisikute vahel, " ütles Kelam.

Konkursile lõppvooru pääsesid eelmainituile lisaks Maria Knjazeva Ahtme Gümnaasiumist, Anton Matskevitš Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Darja Muratova Mustamäe Humanitaargümnaasiumist, Lilija Vikulina Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Jevgenia Savina Tallinna Õismäe Vene Gümnaasiumist, Jekaterina Visnapu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist ja Jekterina Kungurova Tallinna Lasnamäe Gümnaasiumist

Žüriisse kuulusid kirjanikud Arvo Valton ja Jelena Skulskaja, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ning Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja.

Paremad tööd avaldatakse kord kvartalis ilmuvas välispoliitika ajakirjas „Maailma Vaade". Esseekonkursi võitjad Kristiine Ojamäe, Valeria Tšornõi ja Alevtina Pankova külastavad autasuna aprillis Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobüroo ja Haridusministeeriumiga.

Isamaa ja Res Publica Liit annab üle rahvuskultuuri aastapreemiad

2010-02-02

IRLi Rahvuskultuuri Ühendus annab juba kaheksandat aastat järjest Tartu Rahu aastapäeval, 2. veebruaril, üle aastapreemiad rahvuskultuuri ja rahvusidentiteedi edendajatele.

Selle aasta laureaadid on hiljutiilmunud kogumiku „Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972-1987" autor Arvo Pesti, eestlaste muinaskultuuri uurija Ahto Kaasik, režissöör Ain Prosa ning teleajakirjanik Kadi Alatalu.

Aastapreemiate pidulik kätteandmine algab Tallinnas, Vanalinna Muusikamaja saalis, Uus 16C, kell 18. Preemiad annab üle erakonna esimees Mart Laar.

Preemia eesmärk on tänada neid inimesi, kes on pühendunud eesti kultuuri loomisele, hoidmisele või arendamisele, kuid on kahjuks põhjendamatult vähe tunnustust ja tänu pälvinud.

2003. aastal olid laureaatideks ajaloolane Valdur Ohmann, raadioajakirjanik Mari Tarand ning kunstnik Kärt Summatavet.
2004. aasta kultuuriauhinna saajad olid Setumaa kunsti- ja muuseumielu edendaja, kunstnik Renaldo Veeber, Raplamaa koorijuht Urve Uusberg ja ajaloolane-arheoloog Mati Mandel.
2005.a. rahvuskultuuri laureaadid olid telefilmide tegija Vallo Kepp, Vabadussõja uurija Mati Strauss ja Viinistu kunstikeskuse looja Jaan Manitski.
2006.a. laureaatideks olid keeleteadlane Valve-Liivi Kingisepp, ajakirjanik ja filmistsenarist Imbi Paju ning kirjandusloolane Rutt Hinrikus.
2007.a.laureaadid olid kirjanik Hando Runnel, kunstnik Lembit Sarapuu, Albu vallavanem Kalju Kertsmik ja raamatuloolane Kaljo-Olev Veskimägi.
2008.a. laureaadid olid keeleteadlane Urmas Sutrop, kunstnik Jüri Arrak, vaimulik ja kirjanik Vello Salo ning setu kultuuripärandi propageerija Aare Hõrn.
2009.a. laureaadid olid eesti keele puhtuse eest seisja Helju Vals, helilooja Urmas Sisask, Vabadusvõitluse Muuseumi rajaja Johannes Tõrs ning tõlkija ja pedagoog Linnart Mäll.

Tunne ja Mari-Ann Kelam annavad reedel üle noore laulja preemia

2009-08-28

Tunne ja Mari-Ann Kelam annavad reedel, 28. augustil Mustpeade Maja valges saalis viiendat korda välja Marje ja Kuldar Sink'i nimelise noore laulja preemia.

Marje ja Kuldar Sink'i nimeline fond "Noor Laulja" asutati 2005. aastal Eesti noorte lauljate toetamiseks. Kõnealune fond on ooperisolisti Pille Lille Muusikute Toetusfondi allfond.

"Eesti kõrgkultuur, sealhulgas muusika viljelemine, vajab vähemasti samavõrra ühiskonna aktiivset kaasaelamist ja toetust kui seda pälvib sport," ütles Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul oli ta koos abikaasa Mari-Annega inspireeritud Pille Lille eeskujust, kes on juba mitmeid aastaid üritanud toetada andekate interpreetide edasiõppimis- ja esinemisvõimalusi muusikute omaalgatuse korras ning erasektori kaasabil.

"Oleme viie aasta jooksul kogenud, kui hästi mõjub jõukohane isiklik panus kultuuri toetamiseks, seda niihästi saajatele kui ka andjatele," ütles Tunne Kelam. "Selle preemia väljaandmine on ühtlasi võimalus tutvustada siit maailmast ammu lahkunud heliloojast ema ja venda, kelle vaimselt sõltumatu looming jäi nõukogude diktatuuri all suurel määral tundmatuks."

Varasematel aastatel on Marje ja Kuldar Sink'i nimelise preemia saanud:
2005 - Oliver Kuusik (tenor)
2006 - Rene Soom (bariton)
2007 - Kädy Plaas (sopran)
2008 - Priit Volmer (bass)

Noore Laulja Preemia antakse üle V Tallinna Kammermuusika Festivali galakontserdil "Viva jubilee!". Preemia suurus on 1000 eurot.

Lisateave:
Kaja Villem
Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami esindaja Eestis
Kivisilla 4-9, Tallinn 10145
tel. + 372 773 4201
fax + 372 773 4207
mob. + 372 5345 8901
www.kelam.ee

IRLi naised kutsuvad noortepäevale "Netivabadus on vastutus"

2009-05-29

Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu kutsub sel pühapäeval Tallinnas toimuvale noortepäevale "Netivabadus on vastutus", mille raames esineb tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestit esindanud Urban Symphony.

Virtuaalmaailma varjukülgedest peab loengu internetiturvalisuse spetsialist Kalev Pihl, toimub teemakohaste omaloominguliste laulude lõppvõistlus ning esineb Urban Symphony.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on viimastel aegadel olnud rohkesti juttu arvutiviirustest, nuhkprogrammidest ja teistest internetiga kaasnevatest negatiivsetest nähtustest - arvutite ja infosüsteemide kaitseks on loodud tehnoloogilisi lahendusi, kuid vähem on mõeldud inimeste kaitsele.

"Ajal, mil Eesti seisab silmitsi raskete oludega ning püüab riigieelarvet tasakaalustada selliselt, et inimeste töökohti säilitada ja juurde luua, on noortel kasulik saada juurde teadmisi valdkonnast, kus praegu sünnib uusi töökohti ja mida ootab ees kindel kasv ka tulevikus," ütles Kaia Iva.

Seminaril püütakse leida vastuseid kuidas aidata lapsel vahet teha virtuaalse sõbra ja potensiaalse ahistaja vahel, kuidas hoida sõda mänguna arvutikasti sees ning kuidas aidata noorel mõista, et virtuaalmaailm on anonüümne vaid näiliselt ning seal tehtut olematuks ei tee.

"Kui praegusel ajal on Eestile hädavajalik teha õigeid otsuseid, siis meie püüame oma ettevõtmisega aidata noorte teadlikkuse kasvu kaudu aidata neid teha õigeid otsuseid - vältida tänaste vigade kaudu enda ohtuseadmist ning aidata neid teha õigeid otsuseid ka tulevikuks," lausus Iva.

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu on sel aastal lastekaitsepäeva ürituse pühendanud just sedalaadi küsimustele.

Kõiki huvilisi ootatakse 31. mail kell 14 Tallinnasse Õpetajate Majja (Raekoja plats 14).

Üritus on tasuta ja kestab umbes kaks tundi.

IRL kutsub rahvuskultuuri aastapreemiate üleandmisele

2009-01-30

IRL Rahvuskultuuri Ühendus annab juba seitsmendat aastat järjest Tartu Rahu aastapäeval, 2. veebruaril, üle aastapreemiad rahvuskultuuri ja rahvusidentiteedi edendajatele.

Aastapreemiate pidulik kätteandmine toimub Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6), algusega kell 16. Preemiad annab üle IRLi esimees Mart Laar.

Selle aasta laureaadid on eesti keele puhtuse eest seisja Helju Vals, helilooja Urmas Sisask, Vabadusvõitluse Muuseumi rajaja Johannes Tõrs ning tõlkija ja pedagoog Linnart Mäll.

Preemia eesmärk on tänada neid inimesi, kes on pühendunud eesti kultuuri loomisele, hoidmisele või arendamisele, kuid on kahjuks põhjendamatult vähe tunnustust ja tänu pälvinud.

Tallinna PR-kulude arvelt tuleb ehitada valmis nii Linnateater kui Kultuurikatel

2008-11-17

IRL Tallinna piirkonna juhatus peab alatuks keskerakondliku linnavalitsuse käitumist panna tallinlasi valima kultuuri ja kultuuri vahel ning kutsub linnavalitsust üles ehitama valmis nii Linnateatrit kui Kultuurikatelt, kärpides oluliselt nii praeguseid kui tulevikuks kavandatud PR-projekte. IRL Tallinna piirkonna juhatus rõhutab eraldi, et lisaks oma küünilisusele on tallinlaste seadmine sundvaliku ette märk Tallinna linnakassa kehvast seisust, mille põhjustanud keskerakondliku linnavõimu soovimatus ja oskamatus maksumaksja raha heaperemehelikult majandada.

„Alles võttis Tallinn vastu teise positiivse lisaeelarve, mis lubab arvata, et linnal on raha nagu raba,” lausus Kesklinna halduskogu liige Anna-Greta Tsahkna (IRL). „Savisaar on kogu aeg rääkinud, et erinevalt riigist läheb Tallinnal hästi ja aina paremini. Kas nüüd tunnistatakse, et pealinna eelarve seisu on lastud paista tegelikust kaunimana?”

IRL Tallinna piirkonna juhatuse hinnangul on linnavalitsus käivitanud internetihääletuse oma tööst ja vastutusest kõrvale vingerdamiseks, üritades seda demokraatia sildi alla maskeerida. Kuna hääletuse tulemusel jääb rahast ilma emb-kumb kultuuriobjekt, siis saab otsust serveerida "rahva soovina" ja nii vastutuse enda kaelast ära.

Anna-Greta Tsahkna märkis, et ainuüksi Tallinna K-televisiooni loomine läheb eeloleva kolme aasta jooksul maksma 80 miljonit krooni. „Kui keskerakondlased hooliksid natukenegi oma linnast, mitte pelgalt võimust, võinuks nad hääletusele panna hoopis küsimuse: kas soovite munitsipaaltelevisiooni või kaht kultuuriobjekti – Linnateatrit ja Kultuurikatelt?” tõdes Tsahkna.

IRL kutsub Kadrioru pargi sõpru talgutele

2008-11-01

IRLi Tallinna kesklinna osakond korraldab täna, esimesel novembril koostöös Kadrioru pargi administratsiooniga talgud, et korrastada parki enne lähenevat talve.

IRLi kesklinna osakonna juhi Indrek Variku sõnul on lisaks erakonna noortele ja eakamatele liikmetele ning nende peredele oodata lehti riisuma ka erakonna tipp-poliitikuid ning paljusid teisi Kadrioru pargi sõpru. Pärast koristamist pakutakse talgulistele kehakinnituseks suppi.

Heakorratalgud on traditsiooniline üritus, mis on toimunud alates 2003. aasta sügisest kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Tänane heakorraüritus on arvult üheteistkümnes.

IRLi Tallinna kesklinna osakond palub kõigil abilistel koguneda täna kell 11.00 Kadrioru trammipeatusesse (A.Weizenbergi tänava maja 18 juures).

IRL: munitsipaaltelevisiooni asemel peab Tallinn rahastama Kultuurikatelt

2008-06-16

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon taotleb Tallinna I lisaeelarves Kultuurikatla rekonstrueerimise rahastamise kolmekordistamist.

Kultuurikatla rekonstrueerimise projekti kogumaksumuseks on hinnatud 207 miljonit krooni, kuid selle aasta linnaeelarvega on linnapoolseid eraldisi kavandatud vaid 2 miljonit krooni.

„Taotletav lisaraha on projekti kogumaksumust arvestades arusaadavalt köömes, kuid IRL mõistab, et keskerakondliku linnavalitsuse laristamise tulemusena pole rohkemat raha lihtsalt võtta," märkis Tallinna Kesklinna halduskogu liige Anna-Greta Tsahkna. „Kahele miljonile lisaks antavad kuus miljonit ei laseks ettevõtmisel välja surra ja loovad vähemalt eelduse, et aastal 2011, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, saab vana elektrijaama ruumides üritusi korraldada."

Linnahalli kõrval asuvasse vanasse elektrijaama kultuurikompleksi rajamise idee välja käinud ja seda edasi arendanud MTÜ Kultuurikatla plaani kohaselt oleks tavatus keskuses üheskoos kino-, teatri- ja kontserdisaalid, kunstigaleriid, erinevate kultuurivaldkondade ja säästva renoveerimise õpitoad, ateljeed ning muusikute prooviruumid.

Lisaeelarvest eraldatava kuue miljoni krooni katteallikana nimetas Tsahkna kärbet linnameedia kuludes.

„Ühe partei ainuvõimu tingimustes on iseloomulik, et Kultuurikatel, mis mõeldud loovuse arendamiseks ja rakendamiseks, on alarahastatud - samas aga jagub küllalt raha Põhja-Korea stiilis linnaosalehtede üllitamiseks," sõnas Tsahkna. „On alust karta, et ka rajatav munitsipaaltelevisioon saab üheks lüliks keskerakondlikust ajupesumasinast, mille toimimist oma peaga mõtlevaid inimesi liitev Kultuurikatel mõistagi kahjustaks."