Poliitikute ajaveebid

Eesti soovib olululiselt suurendada piimatootmist ja piimatoodete eksporti

2012-04-27

Põllumajandusministeeriumi, piimatootjate ja piimatööstuste koostöös valminud piimastrateegia seab ambitsioonika eesmärgi oluliselt suurendada piimatootmist ja -töötlemist ning seeläbi kasvatada kõrge lisandväärtusega piimatoodete eksporti.

„Eesti piim on väga kvaliteetne ja juba praegu toodame me piima ligi 60% rohkem, kui ise tarbime," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Me soovime tulevikus veelgi suurendada just kõrge lisandväärtusega piimatoodete, nagu näiteks juustude, jogurtite ja jäätiste ning hapupiimatoodete eksporti."

Seederi sõnul on vajalik lisaks piimatootmisele ka kodumaise piimatööstuse arendamine, et nad oleks valmis vastu võtma ja väärindama kogu Eestis toodetava piima ning kasvatama ekspordimahtusid.

Piimatootmine võimaldab edendada maaettevõtlust ja toetab ka traditsiooniliste talumajapidamiste püsimajäämist.

Euroopa Liidus kaotatakse uuel finantsperioodil ära piimakvoodid ja seega hakkab ka piimatoodete turul toimima liberaalne kaubanduspoliitika. Selleks, et nende muudatustega tekkivaid võimalusi ära kasutada, koostas Eesti piimandusstrateegia.

„Riigid, kellele piimandus on oluline, püüavad strateegiliselt planeerida, kuidas eesootavatele muutustele vastu minna ja kaasnevaid võimalusi piimanduse arendamiseks ära kasutada," selgitas põllumajandusminister.

Eestis toodeti eelmisel aastal piima ligikaudu 695 tuhat tonni ja see tootmisnumber on püsinud stabiilsena alates 2009. aastast.

Põllumajandussaadused moodustavad ligi 8,4% kogu Eesti kaupade ekspordist. Piimatooted eraldi moodustavad ligi 17% kogu põllumajandussaaduste ekspordist. Eesti ekspordib piimatooteid peamiselt Venemaale, Soome, Saksamaale, Lätti ja Leetu.

Piimandusstrateegia tutvustus ajakirjanikele toimub esmaspäeval, 30. aprillil kell 14:00 põllumajandusministeeriumi väikeses saalis. Sellele eelneb strateegia elluviimiseks ettenähtud koostöömemorandumi allkirjastamine põllumajandusministeeriumi, Eesti Piimaliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Piimakäitlemistalude Liidu esindajate poolt.

Ajakirjanikud on oodatud memorandumi sõlmimisele. Oma osalemisest palun teatada e-posti aadressile merike.lees@agri.ee või telefonil 56 829 800.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vaher: riik peab reageerima ka aknalõhkumisele

2010-12-11

IRLi eestseisuses heaks kiidetud turvalisus- ja õiguspoliitika kohaselt peab riik tegelema ka väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi.

IRLi peasekretär, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher peab "katkise akna" põhimõtte rakendamist tähtsaks, sest see kasvatab kodanike turvalisust ja usaldust õiguskorra vastu.

"Selleks tuleb panna erilist rõhku kuritegude ennetamisele ja karistuspoliitikale, mis peab olema õiglane ja mõjus. Peame õigeks, et riik tegeleb ka selliste väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi," ütles Vaher.

Tema sõnul süvendab korrarikkumiste talumine tänavatel inimestes hirmu ning tõmbab ligi kurjategijaid.

"Korratus, räpases ja "kõik-lubatud" keskkonnas võib isegi tavalistel inimestel lüüa välja kalduvus vägivallale, oluline on teha riigi poolt kõik, et tuua noored õigusrikkujad ja esmarikkujad tagasi õiguskuulekale teele," rääkis ta.

Vaheri sõnul tuleb arvestada põhjuste ja tagajärgede seost ehk seda, millised pisisüüteod võivad viia raskemate tagajärgedeni. Parandamata katkised aknad või korrast ära linnaruum tähendab, et keegi ei hooli sellest ja see viib tõsisema vandalismini.

"Toetame linnaplaneerimise ja arhitektuursete lahenduste kasutamist turvalise elukeskkonna kujundamisel, samuti sellise kompetentsi tekkimist politseis. Peame oluliseks turvakaamerate paigaldamist linnaruumi, tänavavalgustuse olemasolu, nende korrashoidu ja sallimatust isegi seinasodimiste suhtes," lausus Vaher.

Tema sõnul tuleb ühiskonda paadunud kurjategijate eest kaitsta, seistes õiglase Eesti eest, kus on tagatud inimeste põhiõiguste kaitse.

"Avalikku korra kaitsmiseks tuleb tagada korrakaitseüksuste suurem aktiivsus ja nähtavus, loomulikult nende operatiivne jõudmine abivajajani. Kõrgema kuritegevusega piirkondadesse lisame politseipatrulle, toetame ulatuslikult ka abipolitseinike tegevust," sõnas Vaher.

Tutvu IRLi turvalisus- ja õiguspoliitikaga: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2447/

Siseminister ja justiitsminister arutasid kuritegevuse vastast koostööd ja kriminaalpoliitika prioriteete

2010-08-04

3. augustil Narvas toimunud kohtumisel arutasid siseminister Marko Pomerants ja justiitsminister Rein Lang kuritegevuse vastase võitluse ja kriminaalpoliitika prioriteete ning õigusloomega seotud küsimusi.
Kohtumisel kooskõlastati ministeeriumite vahelisi Riigikogu menetlusse jõudvaid sisejulgeolekualaseid seaduseelnõusid. Lisaks vaadati läbi eelmise poolaasta kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide täitmise ülevaade, mille tulemused said positiivse hinnangu. Arutelu all oli ka alaealiste vastu suunatud kuritegude menetlemise ja menetluste kiirusega seotud küsimused. Kohtumisel tõdeti, et selles osas on astutud rida olulisi samme ning saavutatud tulemustega võib rahule jääda.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul oli kohtumisel arutlusel karistuse ning menetluse efektiivsemaks muutmine. „Karistusel on oma hind ning selle peab kinni maksma maksumaksja. Püüame saavutada selles osas parima hinna ja kvaliteedi suhte,“ sõnas Pomerants.

Kohtumisel otsustati tõsta küberkuritegevuse vastast võitlust riiklikul tasandil. „Suund on, et virtuaalmaailma on üha rohkem ümber kolimas siiani reaalmaailmas levinud kuriteod. Seetõttu on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut oluliselt tõstmas võimekust küberkuritegevusega võitlemisel,“ ütles justiitsminister Rein Lang. „Küberkuritegevuse vastu võitlemise kaasajastamine ja tõhustamine eeldavad ressursside efektiivsemat planeerimist ning selleks on justiitsministeerium ja siseministeerium valmis,“ lisas Lang.

Kahe ministeeriumi vahelised kohtumised said praeguse koostöövormi 2005. aasta 22. augustil, mil Laulasmaal toimunud konverentsil allkirjastasid siseminister ja justiitsminister ühise, kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide ja eesmärkidega deklaratsiooni.

Lisaks ministritele osalesid kohtumisel siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna, siseministri nõunik Jan Trei, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu, kriminaalpoliitika valdkonna asekantsler Heili Sepp, riigi peaprokurör Norman Aas ning justiitsministri nõunik Madis Timpson.

IRLi eestseisus esitab siseministrikandidaadiks Marko Pomerantsi

2009-06-03

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus esitas siseministrikandidaadiks praeguse Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi.

Marko Pomerants ütles täna eestseisuses, et peab valitsuse liikmena esmatähtsaks valitsuskoostööd, mis tagab riigieelarve tasakaalu ja töökohtade säilimise ning uute tekke.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega – ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus ning valitsuse peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. Selles olukorras on oluline ka meeskonnatöö valitsuses,“ sõnas Pomerants.

Eestseisuses esitati lisaks Pomerantsile esitati kandidaatideks ka parlamendisaadikud Tarmo Kõuts ja Ken-Marti Vaher ning Viimsi vallavolikogu liige Urmas Arumäe.

IRL: laske KAPO-l rahulikult tööd teha

2008-12-17

IRLi eestseisus väljendab rahulolu, et otsus anda Eesti kuue suurlinna korruptsiooniuurimine KAPO
pädevusse annab esimesi tulemusi.

„Narvas, Pärnus ja Tallinnas algatatud kriminaalmenetlused näitavad, et korruptsioon omavalitsustes
on tõsisem, kui seda on tajutud või oletatud," sõnas IRLi eestseisuse liige Ken-Marti Vaher.

IRL peab kahetsusväärseks korruptsioonikahtlustuste alla langenud omavalitsuste juhtide valulist
reaktsiooni - rünnakut õiguskaitseorganite ja kohtusüsteemi sõltumatuse vastu.

Erakond meenutab, et õiguskaitseorganite tegevus vastab meie ühiskonna seadustega sätestatud
huvidele, mistõttu on katsed mõjutada Eesti õigussüsteemi euroopalikule õigusriigile mittevastavad.

„Viimaste päevade poliitilised rünnakud näitavad, et Eesti õiguskaitseorganite sõltumatus ei ole
kõigile meeltmööda," lausus Vaher.

Tema hinnangul on 2003. aastal alanud reformid muutnud kriminaalasutused suutlikuks kaitsta riigi
huve ja võidelda erapooletult suurkorruptsiooniga.

"Kriitikud soovivad ilmselt tagasi aega, mil võimurid tundsid end puutumatute suveräänidena riigi
ja omavalitsuste varaga ümberkäimisel," ütles Vaher.

IRL'i eestseisus toetab KAPO pädevuse laiendamist ka teiste omavalitsuste kontrollimisele, leides,
et Eesti võimekaim uurimisorgan suudab korruptsioonikuriteod lahendada.

"Õiguskaitseorganid teevad oma tööd hästi ja riik peab olema valmis nende tegevust korruptsiooni
ohjeldamisel igati toetama."

Stelmach: eraldi bussiliin lennujaama suunal vähendab taksomaffia ohvrite hulka

2008-06-16

Kommenteerides värsket teadet, et Tallinnas jäi vahele 15-kordset tasu nõudnud taksojuht, kes küsis sõidu eest Olümpia hotellist lennujaama 1126 krooni, märkis Tallinna Linnavolikogu liige Nikolai Stelmach (IRL), et loodetavasti mõistab abilinnapea Jaanus Mutli nüüd, kuivõrd hädavajalik on panna käima kesklinnast lennujaama kulgev eraldi bussiliin.

Stelmach kutsus eelmisel nädalal transpordi ja turismi valdkonna abilinnapead Mutlit üles käivitama lennujaama kesklinnaga ühendavat eraldi bussiliini. Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest puudub Tallinnas spetsiaalne lennujaamaliin ja selle aseaineks olev buss nr 2 on pigem suunatud Mõigu elanike teenindamisele.

„Loomulikult peatuks lennujaamabuss Olümpia ja teiste suuremate hotellide juures, kuni Toompuiestee majutuskohtadeni välja," sõnas Stelmach. „Usun Mutlit mõistvat, et väliskülalisi nööriva taksomaffia ohjeldamine käib talle lihtsalt üle jõu ning et lihtsaim moodus taksohindade taseme hoidmiseks on pakkuda lennuväljale suunduvatele turistidele alternatiivi - mõistliku hinna, intervalli ja marsruudiga süstikbussi."

Linnavolinik peab loomulikuks, et kui linnavalitsusele on lennujaamabussi käivitamine liiga kulukas, siis vähemalt selles küsimuses loobutakse vastandumisest riigile ja tehakse koostööd lennujaama haldava riikliku aktsiaseltsiga. Väliskülaliste väntsutamine on küll viimane, mida Savisaare ja Ansipi vahelises vägikaikaveos peaks harrastama, märkis Stelmach.