Poliitikute ajaveebid

Tallinna revisjonkomisjoni esimees: Keskerakond väldib korruptsioonijuhtumite uurimist

2011-08-30

Tallinna Linnavolikogu revisjonkomisjon lükkas tagasi komisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) ettepaneku lülitada komisjoni tööplaani korruptsioonijuhtumite vältimiseks ja tuvastamiseks rakendatud linnapoolsete meetmete tõhususe kontrolli.

„Ettepaneku eesmärgiks on uurida linnavalitsuse ja linna allasutustes rakendatud meetmeid korruptsioonijuhtumite edaspidiseks välistamiseks," sõnas Kübar.

Kübara sõnul oli plaan välja selgitada, kas linnastruktuuris on suhtutud korruptsioonijuhtumitesse ja nende uurimisse tõsidusega. „Kuna korruptsioon on Tallinnas kujunenud välja juba igapäevaseks normiks, oleks vajalik uurida, kas linnavalitsus on võtnud kasutusele täiendavaid meetmeid korruptsiooni avastamiseks, ennetamiseks ja vältimiseks," rääkis Kübar.

„On äärmiselt kahetsusväärne, et volikogu revisjonkomisjoni Keskerakonna liikmete, eesotsas komisjoni aseesimehe Leonid Mihhailovi vastaseisu tõttu ei leidnud ettepanek toetust. Paratamatult tekib küsimus, miks ei taha keskerakondlased korruptsioonitemaatikaga Tallinnas tegeleda?," sõnas Kübar.

Viimase kolme aastate jooksul on Tallinna Linnavalitsuses pidanud korruptsiooni või korruptsioonikahtluse tõttu töölt lahkuma mitmed linna tippametnikud, nagu Ivo Parbus, Vello Lõugas, Allar Oviir, Kaimo Järvik, Mati Songisepp, Toomas Õispuu ja Elmar Sepp.

IRL: opositsioon algatab eelnõu mupo laialisaatmiseks

2011-01-10

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul annavad IRL-i ja Reformierakonna fraktsioonid järgmisel volikogu istungil sisse ühise eelnõu munitsipaalpolitsei laialisaatmiseks.

„IRL-i fraktsiooni hinnangul ei ole Tallinna linnal säärast korrumpeerunud ja erakondlikku moodustist, nagu munitsipaalpolitseid vaja, mistõttu otsustasime algatada eelnõu mupo laialisaatmiseks," sõnas Raudne.

Raudse sõnul on tallinlastel esinenud mupoga probleeme juba selle loomisest saati, mistõttu oleks viimane aeg see Pärnu eeskujul laiali saata. „Munitsipaalpolitsei amet on ebaefektiive ja kulukas ning selle praegusel kujul edasieksisteerimine on linna raha raiskamine," ütles ta.

Järgmine Tallinna linnavolikogu istung toimub selle kuu lõpus 27. jaanuaril.

Vaher: riik peab reageerima ka aknalõhkumisele

2010-12-11

IRLi eestseisuses heaks kiidetud turvalisus- ja õiguspoliitika kohaselt peab riik tegelema ka väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi.

IRLi peasekretär, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher peab "katkise akna" põhimõtte rakendamist tähtsaks, sest see kasvatab kodanike turvalisust ja usaldust õiguskorra vastu.

"Selleks tuleb panna erilist rõhku kuritegude ennetamisele ja karistuspoliitikale, mis peab olema õiglane ja mõjus. Peame õigeks, et riik tegeleb ka selliste väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi," ütles Vaher.

Tema sõnul süvendab korrarikkumiste talumine tänavatel inimestes hirmu ning tõmbab ligi kurjategijaid.

"Korratus, räpases ja "kõik-lubatud" keskkonnas võib isegi tavalistel inimestel lüüa välja kalduvus vägivallale, oluline on teha riigi poolt kõik, et tuua noored õigusrikkujad ja esmarikkujad tagasi õiguskuulekale teele," rääkis ta.

Vaheri sõnul tuleb arvestada põhjuste ja tagajärgede seost ehk seda, millised pisisüüteod võivad viia raskemate tagajärgedeni. Parandamata katkised aknad või korrast ära linnaruum tähendab, et keegi ei hooli sellest ja see viib tõsisema vandalismini.

"Toetame linnaplaneerimise ja arhitektuursete lahenduste kasutamist turvalise elukeskkonna kujundamisel, samuti sellise kompetentsi tekkimist politseis. Peame oluliseks turvakaamerate paigaldamist linnaruumi, tänavavalgustuse olemasolu, nende korrashoidu ja sallimatust isegi seinasodimiste suhtes," lausus Vaher.

Tema sõnul tuleb ühiskonda paadunud kurjategijate eest kaitsta, seistes õiglase Eesti eest, kus on tagatud inimeste põhiõiguste kaitse.

"Avalikku korra kaitsmiseks tuleb tagada korrakaitseüksuste suurem aktiivsus ja nähtavus, loomulikult nende operatiivne jõudmine abivajajani. Kõrgema kuritegevusega piirkondadesse lisame politseipatrulle, toetame ulatuslikult ka abipolitseinike tegevust," sõnas Vaher.

Tutvu IRLi turvalisus- ja õiguspoliitikaga: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2447/

IRL: Savisaare hiigellaenu taga on ärihuvid Tallinnas?

2010-10-15

Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) hinnangul võivad Edgar Savisaarele antud hiigellaenu taga olla laenuandja ärihuvid Tallinnas.

„On äärmiselt kahtlane, et linnapea ei soovi avalikustada, kes on talle laenu andnud Peter Kaiseri isiku taga," sõnas Kübar. „Seetõttu on alust arvata, et laenuandjal on mingisugused ärihuvid Tallinnas."

Kübara hinnangul on Savisaare võimuloleku ajal toimunud linnas ridamisi läbipaistmatuid tehinguid ja konkursse, kus konkursi tingimuste tõttu on võitja juba enne konkursi lõppu teada olnud. „Hea näide on 2008. aastal vorstiputkadele tehtud konkurss, kus konkursi tähtaeg oli nii lühike, et ühelgi teisel huvilisel peale Kofkini ei olnud mingisugust võimalust konkurssi võita," sõnas Kübar.

„Kas hiigellaenu taga on Kofkin või mõni teine Keskerakonda soosiv ärimees, me hetkel küll ei tea, kuid on väga tõenaoline, et laenuandja on mõni Keskerakonnaga seotud ärimees," lisas Kübar.

Kübara sõnul on Savisaar aasta aastalt linna juhtinud aina nahaalsemalt ja läbipaistmatumalt ning see on vaid aja küsimus, millal Savisaare enda tehtud pomm lõplikult plahvatab.

IRLi eestseisus esitab siseministrikandidaadiks Marko Pomerantsi

2009-06-03

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus esitas siseministrikandidaadiks praeguse Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi.

Marko Pomerants ütles täna eestseisuses, et peab valitsuse liikmena esmatähtsaks valitsuskoostööd, mis tagab riigieelarve tasakaalu ja töökohtade säilimise ning uute tekke.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega – ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus ning valitsuse peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. Selles olukorras on oluline ka meeskonnatöö valitsuses,“ sõnas Pomerants.

Eestseisuses esitati lisaks Pomerantsile esitati kandidaatideks ka parlamendisaadikud Tarmo Kõuts ja Ken-Marti Vaher ning Viimsi vallavolikogu liige Urmas Arumäe.

Põllumajanduse ja maaelu toetamiseks maksti mullu 3,2 miljardit krooni

2009-01-28

Riik toetas mullu põllumajandust, kalandust ja maaelu kokku 3,2 miljardi krooniga, mis on 2007. aastaga võrreldes pea kolmandiku ehk enam kui 700 000 miljoni krooni võrra rohkem.

Makstud 3 226 774 233 kroonist tuli Euroopa Liidu eelarvest 2,04 miljardit krooni, millele Eesti riik lisas omaltpoolt 1,18 miljardit krooni. Pool Eesti makstud toetustest olid siinsed siseriiklikud toetused, ülejäänud aga Euroopa toetuste kaasfinantseerimine.

2007. aastal oli toetuste kogusumma 2,492miljardit krooni. Mullu kiideti heaks ligi 65 000 toetuse taotlust, mis on 2007. aastaga võrreldes tuhande võrra vähem.

Kõige suurema osa välja makstud toetustest moodustasid eelmisel aastal otsetoetused ja täiendavad otsetoetused, mis moodustasid pea poole kogusumma ehk ligi 1,578 miljardid krooni. Suuremasse osasse toetustest panustasid raha ühiselt nii Eesti kui Euroopa Liit.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedr sõnul katsub riik jätkata omapoolset põllumeest toetamist kindlasti ka tänavu ning seda hoolimata riigi raskest majanduslikust olukorrast. „Kindlasti tahame säilitada kõik Maaelu Arengukava omapoolsed toetused ning siseriiklikud toetused," lausus ta.

Senine praktika on näidanud, et põllumeestele ja maaelule antav abiraha kasutatakse sihtotstarbeliselt ja selle andmine on ennast igati õigustanud. „Need on tõstnud Eesti põllumeeste tootmisefektiivsust ning lubavad paremini konkureerida Euroopa ametivendadega," rääkis Seeder. „Heaks näiteks on siin investeeringutoetuste abil rekonstrueeritud laudad ja korda tegemata laudad, kus tootmisnäitajad on esimestes selgelt paremad."

Toetused välja maksnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal tõdes, et mulluse toetuste-aasta tegi eriliseks maaelu arengukava 2007-2013 programmperioodi paljude investeeringumeetmete avanemine.

„Huvi oli eriti suur mikropõllumajandusettevõtete, loomakasvatusehitiste ja maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuste ning ka noortaluniku starditoetuse vastu," rääkis ta. „Sinna laekus taotlusi eelarvetest tunduvalt suuremas mahus. See näitab, et investeeringuvajadus on põllumajandussektoris suur."

Alanud aastaks prognoosib PRIA mullusega võrreldes investeeringutoetuste taotluste arvu kahekordistumist.

IRL: laske KAPO-l rahulikult tööd teha

2008-12-17

IRLi eestseisus väljendab rahulolu, et otsus anda Eesti kuue suurlinna korruptsiooniuurimine KAPO
pädevusse annab esimesi tulemusi.

„Narvas, Pärnus ja Tallinnas algatatud kriminaalmenetlused näitavad, et korruptsioon omavalitsustes
on tõsisem, kui seda on tajutud või oletatud," sõnas IRLi eestseisuse liige Ken-Marti Vaher.

IRL peab kahetsusväärseks korruptsioonikahtlustuste alla langenud omavalitsuste juhtide valulist
reaktsiooni - rünnakut õiguskaitseorganite ja kohtusüsteemi sõltumatuse vastu.

Erakond meenutab, et õiguskaitseorganite tegevus vastab meie ühiskonna seadustega sätestatud
huvidele, mistõttu on katsed mõjutada Eesti õigussüsteemi euroopalikule õigusriigile mittevastavad.

„Viimaste päevade poliitilised rünnakud näitavad, et Eesti õiguskaitseorganite sõltumatus ei ole
kõigile meeltmööda," lausus Vaher.

Tema hinnangul on 2003. aastal alanud reformid muutnud kriminaalasutused suutlikuks kaitsta riigi
huve ja võidelda erapooletult suurkorruptsiooniga.

"Kriitikud soovivad ilmselt tagasi aega, mil võimurid tundsid end puutumatute suveräänidena riigi
ja omavalitsuste varaga ümberkäimisel," ütles Vaher.

IRL'i eestseisus toetab KAPO pädevuse laiendamist ka teiste omavalitsuste kontrollimisele, leides,
et Eesti võimekaim uurimisorgan suudab korruptsioonikuriteod lahendada.

"Õiguskaitseorganid teevad oma tööd hästi ja riik peab olema valmis nende tegevust korruptsiooni
ohjeldamisel igati toetama."

IRL: Savisaar ihkab kontrollimatut linnavalitsemist

2008-11-13

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna piirkonna juhatus leiab, et Tallinna linnavõimu soov kärpida Riigikontrolli pädevust kohalike omavalitsuste kontrollimisel on kantud hirmust uute kahtlaste tehingute ilmsikstuleku ees. Teatavasti tõi Riigikontroll hiljuti välja hulgaliselt juhtumeid, kus linnakortereid on antud külmkapihinnaga väidetavatele abivajajatele, kes aga need kibekiirelt edasi müüsid. Tallinnas ainuvõimu nautiva Keskerakonna närvilisus, mis väljendub nüüdseks Riigikontrolli seaduse teatud sätete vaidlustamises Riigikohtus, annab alust kartuseks, et Riigikontrolli poolt tuvastatud korteriafäär on pelgalt jäämäe tipp.

IRL Tallinna piirkonna juhatus kutsub Tallinna linnavalitsejaid üles võtma Riigikontrolli pädevuse hindamiseks Riigikohtusse pöördumise eelnõu volikogu menetlusest tagasi. Juhul, kui eelnõu jääb menetlusse, hääletab IRL fraktsioon eelnõu vastu.

IRL Tallinna piirkonna juhatuse liige Ken-Marti Vaher meenutas, et põhjalikud vaidlused Riigikontrollile kohalike omavalitsuste senisest ulatuslikuma kontrolli õiguse andmise põhiseaduslikkuse üle toimusid kolm aastat tagasi ja seda kõigi parlamendierakondade osavõtul.

“Seega ei ole Keskerakonna rünnak Riigikontrolli vastu mingi vana vaidluse ülessoojendamine, vaid tõenäoline soov juhtida pealinna ilma toimiva kontrollita,” tõdes Vaher. “Veel 2004. aastal oli Keskerakonna esimees rõõmus Riigikontrollile antavate lisaõiguste üle, avaldades Äripäevas artikli „Riigikontroll tulgu pealegi!”, kus muuhulgas soovitas Riigikogu keskfraktsioonil seadusemuudatuste poolt hääletada. Nüüd on näha, et Savisaar suhtub kontrollimisse hästi ainult seni, kuni teda ennast ei kontrollita.”

IRL Tallinna piirkonna juhatus on veendumusel, et ausad omavalitsusjuhid koostööd Riigikontrolliga ei pelga – seda juba põhjusel, et võimalikud puudused tuleksid ilmsiks enne nende võimendumist. Riigikontroll on oma tööd teinud paljudes omavalitsustes üle Eesti, omandades üha enam tarvilikke kogemusi. On heameel tõdeda, et nüüdseks suudetakse kontrollida ka suuremaid omavalitsusi ja hinnata keerukamate protsesside seaduslikkust. Tallinna korteritehingute uurimine tõestas, et Riigikontrolli ei ole võimalik poliitiliselt kallutada ja audiitorite õigustatud kriitikat maha suruda. Seda enam on kahetsusväärne, et Eesti suurima omavalitsuse juht püüab juba ette kahjustada sõltumatu põhiseaduslik institutsiooni usaldusväärsust. Ennetav rünnak Riigikontrolli vastu − teadmatagi, mida see tulevikus kontrollida soovib – viib paratamatult mõttele, et korteritehingute audit tõi ilmsiks vaid murdosa sellest, mida on keskerakondlikud ainuvalitsejad viimase kolme aasta jooksul Tallinnas korda saatnud.

Riigikontrollile antud kontrolliõigus kohalike omavalitsuste alal oli üks Juhan Partsi juhitud valitsuse korruptsioonivastase strateegia "Aus Riik" meetmetest, mis jõustati 2006. aasta algusest.

IRL: ausad linnavalitsejad Riigikontrolli ei pelga

2008-10-28

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon leiab, et Tallinna linnavõimu soov välistada Riigikontrolli pädevus kohalike omavalitsuste kontrollimisel on kantud hirmust uute kahtlaste tehingute ilmsikstuleku ees. Teatavasti tõi Riigikontroll hiljuti välja hulgaliselt juhtumeid, kus linnakortereid on antud külmkapihinnaga väidetavatele abivajajatele, kes aga need kibekiirelt edasi müüsid. Tallinnas ainuvõimu nautiva Keskerakonna närvilisus, mis väljendub nüüdseks konkreetsetes sammudes Riigikontrolli tõrjumisel, annab alust kartuseks, et Riigikontrolli poolt tuvastatud korteriafäär on pelgalt jäämäe tipp.

„Pärnu sündmuste valguses pole imekspandav, kui peatselt tuleb Savisaar välja ettepanekuga võtta ka kaitsepolitseilt ära kohalike omavalitsuste kontrollimise õigus," sõnas IRL fraktsiooni esimees Matti Tarum. "Õige hõlma ei hakka keegi. Mida enam tõrjuda kontrolli väljastpoolt, seda enam saavad ainest kahtlused, et midagi väga musta on varjata.”

Tarumi hinnangul ausad omavalitsusjuhid koostööd Riigikontrolliga ei pelga – seda juba põhjusel, et võimalikud puudused tuleksid ilmsiks enne nende eskaleerumist. „Elu näitab, et linnavalitsejad, kes ei soovi teha tegemist Riigikontrolliga, peavad ajama hiljem asju Kaitsepolitseiga,” märkis Tarum.

Opositsioon nõuab Savisaarelt selgitusi

2008-09-04

Tallinna opositsioon esitas täna linnapea Edgar Savisaarele ühise arupärimise, milles nõutakse selgitust 42 linnaametniku korruptsioonivastase seaduse rikkumisele.

Arupärimise tekst:

Austatud hr linnapea,

Tänastest ajalehtedest Eesti Ekspress ja Postimees võime lugeda sellest, kuidas Tallinna linnavalitsus ei ole väidetavalt kursis 42 ametniku korruptsioonivastase seaduse rikkumisega. Paljud neist on seaduserikkumisega politsei huviorbiidis juba aastaid. Olukorras, kus politsei nõuab aru Tallinna linnavalitsuselt, on linnajuhtide ametlik vastus: süüdi on politsei, kes pole neid ametnike väärtegudest informeerinud. Seda ka olukorras, kus juba eelmise aasta lõpus nõudis
politsei linnavalitsuselt välja kümnete ametnike majanduslike huvide deklaratsioonid.

Sellest lähtuvalt oleksid teile järgmised küsimused:

1) Milline ülevaade on linnavalitsusel oma ametnike seaduserikkumiste kohta? Miks ei tegutsetud juba varem, kui politsei juhtis tähelepanu seaduserikkumistele?

2) Kas tegemist on tähelepanematusega või tahtliku suutmatusega seada linnavalitsuses kord majja?

3) Kes on süüdi, et nii palju alluvaid on korruptsioonitrahvi saanud, paljud neist korduvalt?

4) Mida kavatseb linnapea teha, et selline olukord enam ei korduks?

5) Kas olete ikka veel seisukohal, et inimesed on küll seadust rikkunud, aga nad ei ole midagi hullu korda saatnud, järelikult, häda pole nagu midagi? Nii ütlesite KUKU linnatunnis 4.9.2008.

6) Kui praeguse keskerakondliku linnavalitsuse ametnikkonnas on ulatuslikud korruptsioonikahtlused, mis hõlmavad politsei andmetel 42 ametnikku, kas võtaksite endale poliitilise vastutuse ja kaaluksite tagasiastumist? Eeskuju teiste ausate poliitikute näitel on ju olemas.

Matti Tarum

Märt Kubo

Maimu Berg

IRL: Tallinna TV on mõeldud sillutama Keskerakonna teed riigivõimu juurde

2008-09-04

Seoses Keskerakonna plaaniga kinnitada nende poolt kontrollitava Tallinna Linnavolikogu tänasel istungil Tallinna Televisiooni kontseptsioon ja selle elluviimine 1. jaanuarist 2011, toonitab linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon veelkordselt, et teleprogrammi tootmine ei saa kuuluda omavalitsuse ülesannete hulka. Kui seda siiski otsustatakse teha, tuleb lähtuda avalikest, mitte ühe erakonna huvidest, kuivõrd raha taolise pompöösse projekti elluviimiseks tuleb maksumaksja taskust.

Munitsipaaltelevisioon eeldab sisuliselt avalik-õigusliku ringhäälingu mudelit koos sinna juurde kuuluva poliitilise tasakaalustatuse, avalikke huve esindava nõukogu ja kõrgete kvaliteedinõuetega. Kui isegi Rahvusringhäälingu puhul on olnud probleeme poliitiliselt sõltumatu ja tasakaalustatud nõukogu koostamisega, siis võib kindlalt väita, et Tallinna TV puhul see ei õnnestu.

IRL fraktsioonile on täiesti arusaamatud Keskerakonna põhjendused, justkui oleks pealinna televisiooni vaja põhjusel, et tavaline meedia Tallinna tegemisi ei kajasta.

„Vaid need, kes ammutavad kogu teabe Kesknädalast, võivad mitte märgata, kui laialdaselt Rahvusringhääling, eratelekanalid ja üleriigiliste päevalehtede Tallinna lisad pealinna uudiseid kajastavad," sõnas IRL fraktsiooni esimees Matti Tarum. „Kahjuks ei soovi Savisaar mõista, et vaba ajakirjanduse tunnusmärk on objektiivsus ja objektiivsus tähendab mitte ainult kiitmist saavutuste eest, vaid ka nahutamist puuduste pärast."

Tarumi hinnangul ei ole juhuslik, et Tallinna TV kavatsetakse käivitada 1. jaanuarist 2011.

„Teatavasti toimuvad 2011.aasta märtsis parlamendivalimised, mille puhul Keskerakond taaskord võidumõtteid mõlgutab," lausus Tarum. „Kuna on arvata, et savisaarlased annavad oma tegemistega põhjust vaba ajakirjanduse õigustatud kriitikaks ka paari aasta pärast, siis vastukaaluks ja säilitamaks oma valijaskonda arvestatakse, et senistest põhjakorealikest linnaosalehtedest jääb väheks. Loodetavasti markeerib Tallinna TV siiski propagandamasina kaasajastamist, mitte planeeritavaid suuremastaapseid sahkerdamisi, mille õigustamine käiks linnaosalehtedel lihtsalt üle jõu."