Poliitikute ajaveebid

Seeder: Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamiseks

2012-01-21

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL: Kultuurikilomeeter hakkab läbima prügimäge

2010-10-07

Tallinna linnavolikogu liikme Tarmo Kruusimäe (IRL) sõnul hakkab kultuuripealinna raames plaanitud kultuurikilomeeter läbima prügimäge.

„Linnaisadel oleks aeg minna väikesele jalutuskäigule enda tulevasel kultuurikilomeetril, et näha, mis olukord valitseb Kalaranna kinnistu ligi 60 000 ruutmeetri suurusel Pro Kapital Eesti ASle kuuluval maaalal. Võib-olla kultuuripealinna läbiviijad ei teagi, et plaanitava kultuurikilomeetri ümbrus on hiiglaslik omavoliline prügimägi,“ sõnas Kruusimäe, „või ehk plaanibki linn kultuuriprojektile läheneda uudselt, näidates Tallinna tavapärasest natuke teise külje alt.“

Kruusimäe sõnul on Kalaranna kinnistu olnud murekohaks juba aastaid ning linnaelanikud on probleemile ka korduvalt tähelepanu juhtinud. „Viimase aasta jooksul on Kalaranna kinnistul korraldatud kaks suuremat koristusaktsiooni. Tulemus on olnud aga pea nullilähedane, sest prügi tuuakse tänaseni juurde ja keegi selle takistamiseks midagi ette võetud ei ole,“ ütles Kruusimäe.

Tallinna jäätmehoolduseeskirja alusel tuleb linnal tagada puhas ja tervislik elukeskkond ning vähendada jäätmete kogust. Eeskirja järgimist peaks teostama Munitsipaalpolitsei.

Selguse saamiseks annab Tarmo Kruusimäe tänasel linnavolikogu istungil volikogu menetlusse vastava arupärimise Kalaranna kinnistu olmeprobleemide kohta.

Video kalaranna ala olukorrast: http://www.youtube.com/watch?v=E16YfGzIycU (video autor IRLi liige Külliki Kübarsepp)

IRL alustab Tallinna randade koristamist

2010-07-07

IRL-i Tallinna Kesklinna ja Pirita osakonnad korraldavad järgmisel esmaspäeval Russalka esisel rannaalal koristustalgud, kuna Tallinna linn mitteametlikke supluskohti ei korista.

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul on talgude eesmärgiks juhtida tähelepanu asjaolule, et ka mitteametlikkudel linna randadel käib suviti hulgaliselt inimesi, mistõttu on lubamatu need koristamata jätta.

„Olen Russalka esisel rannal see suvi mitu korda jalutamas käinud ning pean nentima, et liivas peituvad suitsukonid ja klaasikillud ei ole mitte ainult silma riivavad, vaid ka ohtlikud. Lastega ma sellisesse randa minna ei söendaks," räägib Raudne

Talgude üks korraldajatest IRL-i Kesklinna osakonna esimees Siim Kabrits on samuti seda meelt, et mitteametlikud linna rannad tuleks puhtana hoida. „Naiivne oleks loota, et pika rannajoonega linnas, nagu seda on Tallinn, inimesed vaid ametlikes randades suvemõnusid nautimas käiksid," räägib Kabrits. „Linn hoiab randade koristamata jätmisega kokku vale koha pealt, kuna linnaelanike ohutus ja heaolu peaksid olema linna prioriteet," ütleb Kabrits.

Nii Raudne kui ka Kabrits toonitavad, et talgude korraldamisega näidatakse, et linnarahvas hoolib ümbritsevast keskkonnast.

IRL-i korraldatavad koristustalgud Russalka esisel rannaalal toimuvad esmaspäeva õhtupoolikul kell 17 ja kaasa lööma on oodatud kõik asjast huvitatud linlased.

Tunne Kelam: Läänemere strateegia – kas Lissaboni strateegia edulugu?

2009-09-16

Läänemere strateegiat käsitleval debatil õnnitles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni eestkõneleja Tunne Kelam eesistujamaad Rootsit strateegia eduka rakendamise alustamise eest.

"2004. aastast on Läänemerest saanud Euroopa Liidu sisemeri. Strateegia kajastab selles regioonis viis aastat tagasi toimunud põhimõttelisi muudatusi ning see on praegu põhjuseks, miks Euroopa Liit vajab laiaulatuslikku lähenemist, et esitatud väljakutsetele ja võimalustele koordineeritult reageerida, " ütles Eesti saadik.

ERP fraktsiooni liige tuletas meelde, et strateegia algatajate põhieesmärk oli muuta Läänemere regioon üheks konkurentsivõimelisemaks ja kiiremini arenevaks Euroopa Liidu regiooniks. "Kui me suudame kasutada maksimaalselt Läänemere strateegia pakutud võimalusi, siis võib just sellest regioonist kujuneda Lissaboni programmi edulugu, " rõhutas Kelam.

"Just praegu vajab see piirkond rohkem kui varem paremat ligipääsu ja turvalisust energiaturgudel, " ütles Kelam. " On vaja alternatiivseid energia tarnekanaleid ning eelkõige on vajadus ühise energiasüsteemi loomise järgi Läänemere ümber. Kahepoolne ja peamiselt poliitiline Nord Streami projekt tuleb lahendada arvestades kõigi Läänemere-äärsete riikide õiguspäraste huvidega ja kindlasti mitte enne, kui Vene valitsus ühineb Espoo konventsiooniga," ütles ERP fraktsiooni nimel kõneleja.

IRLi eestseisus esitab siseministrikandidaadiks Marko Pomerantsi

2009-06-03

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus esitas siseministrikandidaadiks praeguse Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi.

Marko Pomerants ütles täna eestseisuses, et peab valitsuse liikmena esmatähtsaks valitsuskoostööd, mis tagab riigieelarve tasakaalu ja töökohtade säilimise ning uute tekke.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega – ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus ning valitsuse peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. Selles olukorras on oluline ka meeskonnatöö valitsuses,“ sõnas Pomerants.

Eestseisuses esitati lisaks Pomerantsile esitati kandidaatideks ka parlamendisaadikud Tarmo Kõuts ja Ken-Marti Vaher ning Viimsi vallavolikogu liige Urmas Arumäe.

IRLi liikmed koristavad täna Kadrioru parki

2009-05-16

Täna korraldavad Isamaa ja Res Publica Liidu Kesklinna osakond ja Kadrioru Park traditsioonilised talgud, et heakorrastada Kadrioru park talvega kogunenud lehtedest ja prügist.

IRLi kesklinna osakonna juhi Indrek Variku sõnul on lisaks erakonna noortele ja eakamatele liikmetele ning nende peredele koristama oodatud ka erakonna tipp-poliitikud, IRLi kandidaadid Euroopa parlamenti ning teised Kadrioru pargi sõbrad. Pärast koristamist pakutakse talgulistele kehakinnituseks suppi.

Heakorratalgud on traditsiooniline üritus, mis on toimunud alates 2003. aasta sügisest kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Tänane heakorraüritus on arvult kaheteistkümnes.

IRLi Tallinna kesklinna osakond palub kõigil abilistel koguneda täna kell 9.45 Kadrioru trammipeatusesse (A. Weizenbergi tänava maja number 18 juures).

KAVA:

09.45 Kogunemine Kadrioru trammipeatuses (Weizenberi 18)
10.00 Talgute algus
12.30 Soe supp ja kohtumine Kadrioru pargi direktori Ain Järvega
15.00 Saun

Lisatud fotod: vt. SIIT.

Mihkelson: energeetikast sõltuvad nii riigi rahaline käekäik kui inimeste töökohad

2009-05-14

Marko Mihkelson ütles täna Jõhvis peetud Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil „Energeetika ja keskkond - sõbrad või vaenlased?", et energiasektorit ootavad ees suured muutused, millest sõltub tulevikus nii riigi energeetiline käekäik kui inimeste töökohad.

„Eesti energiasektor peab muutuma tänasest tõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks läbi tasakaalu kolmes aspektis - keskkonnamõju, varustuskindlus ning taskukohasus. Ükski teadaolev energiaallikas ei lahenda korraga kõiki kolme probleemi, kuid neid kombineerides on võimalik jõuda tasakaalustatud lahenduseni".

Mihkelson toonitas eraldi energiasäästu olulisust läbi energiatarbimise taseme hoidmise, ning jätkuvat panustamist teadlaste ja teiste ekspertide töösse, kes energeetikat arendaksid.

"Ehkki Eesti on silmitsi raskete aegadega: majanduskriis, kasvav tööpuudus ja perede keeruline olukord, tuleb probleemide ennetamiseks minetada võltsoptimism või tühjad lubadused, vaid tuleb teha otsuseid, mis tagavad energiamajanduse jätkusuutlikkuse.

„On selge, et ainuüksi elektri tootmisesse tuleb lähema 15 aasta jooksul investeerida ligi 50 miljardit krooni, koos kulutustega energiatõhususe suurendamisse ja võrkude arendamisse võib see kulu olla 15 aasta perspektiivis kuni 100 miljardit krooni".

Mihkelsoni sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm meie plaanist „Tööd Eestile!" Küsimus on ka tingimuste loomises uute töökohtade tekkeks ning riigi stabiilsuses kulutustes energeetikas. IRL on võtnud eesmärgiks tagada eelarve tasakaal ja selline ettevõtluskliima ning investeeringud, mis looks 20 000 uut töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

Mihkelsoni sõnul teeb IRL otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid rasketel aegadel Euroopas ja Eestis.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud," ütles Mihkelson.

Juhan Parts: Balti energiaühenduste osas hakkas jää liikuma

2008-12-08

Täna toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul arutasid energeetikaministrid Euroopa Komisjoni esitatud plaani, mille järgi luuakse kava Balti riikide Euroopa ühtsesse energiavõrku lülitamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts märkis oma sõnavõtus, et plaani avalikustamine on tervitatav samm ja asjad liiguvad õiges suunas. Parts toetas ka uute ühenduste rajamiseks rahastamise põhimõtete väljatöötamist.

„Plaan näeb ette kuue olulise infrastruktuuriprojekti seas Balti riikide elektrivõrgu ühendamist Euroopa võrkudega. Kui siia juurde arvestada, et täna hommikul vastav töörühm juba käivitus ning lisada võimalikud Euroopa poolsed rahastamised, siis arvan, et oleme väga oluliste arengute tunnistajad. Ma väga loodan, et 2009. aasta jooksul on asjad nii kaugel, et saame rääkida juba konkreetsetest investeeringutest," ütles Parts. „Oluline on, et ühenduste ehitamine toimuks samal ajal elektriturgude avamise ja toimima hakkamisega."

Partsi sõnul aitab ühenduste rajamine oluliselt kaasa elektriturgude paremale toimimisele ning elektri- ja gaasiturgude arenemisele Eestis selleks, et tagada väikestele elektriturgudele efektiivne toimimine ja vältida turgudega manipuleerimist. „Gaasituru osas on oluline mitmekesistada riikide energiavarustust ja läbi analüüsida võimalused maagaasi terminalide loomiseks selleks, et ka gaasi osas saaksime rääkida tegelikust varustuskindlusest. Võimalik on see siis, kui ühendustega ehk infrastruktuuri investeerimisega loome suurema turu," ütles Parts. „Energiajulgeolek tähendab ka, et me kasutame ära meie kasutuses olevad võimalused maavarade paremaks ja keskkonnasõbralikuks kasutamiseks. On tervitatav et Komisjon toetab ka põlevkivi ja turvas kasutamiseks tehnoloogiate arendamist."

Minister rõhutas, et EL-i ja kolmandate riikide suhteid energiajulgeoleku vaatenurgast vaagides on tähtis, et energia teema muutuks Euroopa ühise välispoliitika üheks komponendiks.

13. novembril esitas Euroopa Komisjon teise strateegilise energiaülevaate (SER-2) hulgas EL-i tegevuskava julgeoleku tagamiseks energiavaldkonnas. Esmakordselt on Euroopa Liidu Energiajulgeoleku ja Solidaarsusplaani tegevuskava energiajulgeoleku strateegilise ülevaate peatükkides toodud välja plaan luua Balti riikide ühendamise kava (Baltic Interconnection Plan) ja tihendada sellega Balti riikide võrgu ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi ühendusi. Samuti plaanib Komisjon energiaimpordi sõltuvuse vähendamiseks suurendada liikmesriikidel taastuvenergia, söe, nafta, gaasi ja turba säästlikumat kasutamist, arendada tõhusamat energiakasutust ning ühtlustada nõudeid kütusevarude hoidmisel. Selleks selgitab Euroopa Komisjon aastatel 2009-2010 välja konkreetsete projektide investeerimisvajadused ja alates 2014. aastast, kui hakkab Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood, soovib Komisjon luua võimalused investeeringute suunamiseks juba tegevuskavas välja töötatud infrastruktuuri arendamise projektidesse.

Lisaks käsitlesid ministrid täna ökodisaini direktiivi ja kliima- ja taastuvenergia paketi teemasid.

IRL kutsub Kadrioru pargi sõpru talgutele

2008-11-01

IRLi Tallinna kesklinna osakond korraldab täna, esimesel novembril koostöös Kadrioru pargi administratsiooniga talgud, et korrastada parki enne lähenevat talve.

IRLi kesklinna osakonna juhi Indrek Variku sõnul on lisaks erakonna noortele ja eakamatele liikmetele ning nende peredele oodata lehti riisuma ka erakonna tipp-poliitikuid ning paljusid teisi Kadrioru pargi sõpru. Pärast koristamist pakutakse talgulistele kehakinnituseks suppi.

Heakorratalgud on traditsiooniline üritus, mis on toimunud alates 2003. aasta sügisest kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Tänane heakorraüritus on arvult üheteistkümnes.

IRLi Tallinna kesklinna osakond palub kõigil abilistel koguneda täna kell 11.00 Kadrioru trammipeatusesse (A.Weizenbergi tänava maja 18 juures).

Juhan Parts: Eesti energeetikasektor vajab suuri investeeringuid

2008-10-08

Majandus- ja kommunikatsiooniminister ütles täna hommikul energiafoorumit „Visioonist tegudeni" avades, et Eesti energeetikasektor vajab lähema 10-15 aasta jooksul suuri investeeringuid.

"Meie energiasektorit ootavad ees suured muutused. On selge, et Eesti peab muutma oma energiasektori tänasest tõhusamaks ja ka keskkonnasäästlikumaks. Selleks tuleb meil aga investeerida ainuüksi elektri tootmisesse lähema 15 aasta jooksul ligi 50 miljardit krooni. Võttes arvesse ka põhjendatud investeeringute vajadused energiatõhususe tõstmiseks, soojasektori eeldatavad investeeringud, elektri- ja gaasivõrkude arendused, võib hinnata, et energiasektori investeeringute koguvajadus Eestis ületab 10-15 aasta perspektiivis 100 miljardit krooni," ütles Parts.

Partsi sõnul on sellise investeeringute mahu juures selge, et ka erakapital peab energiasektoris märksa jõulisemalt esile tõusma ja kaasa lööma hakkama. Investeerida soovitakse aga vaid toimivatele ning atraktiivsetele turgudele. "Me peame kriitiliselt üle vaatama oma regulatsioonid, tagamaks nii Eesti erakapitali kui ka välisinvesteeringute huvi Eesti energiasektori vastu," lisas ta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma nägemuse Eesti energeetikasektori tulevikust ja olemasolevate probleemide lahendamiseks välja pakkunud elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukavade eelnõudes, mis valmisid koostöös paljude huvigruppidega. Parts avaldas täna oma sõnavõtus lootust, et arengukavad jõutakse veel selle aasta sees Riigikokku viia, et järgmisel aastal oleks võimalik nende rakendamisega edasi minna.

Arengukavades on välja toodud näiteks ministeeriumi nägemus heitmekaubanduse tulude jaotamisest, vajadus luua tuumaenergeetikat reguleeriv seadusandlus ning arengukavade järgi tuleb Eestisse sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega luua ka Energiaagentuur. Samuti on arengukavade järgi Eesti energeetikas tulevikus oma koht ka põlevkivienergial - Eesti elektrivarustuse tagamiseks rajatakse Narvasse veel kaks keevkihtplokki.

Minister Juhan Partsi kõne teksti saab lugeda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiablogist energiafoorum.blogspot.com. Blogisse ilmuvad täna jooksvalt ka kokkuvõtted foorumil toimuvatest aruteludest.

IRL: Kruuse tegeleb tartlaste jaoks vähetähtsate asjadega

2008-09-25

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkond kritiseerib Tartu linnapead Urmas Kruuset selle eest, et viimase juhitav linnavalitsus tegeleb küll ilustate, kuid linlaste jaoks vähepraktiliste asjadega.

Tartu linnavolikogu liikme Jõri Kõre sõnul on linnavalitsus taotlenud Euroopa Liidult küll raha mitmele üksikprojektile - Mänguasjamuuseumi laiendusele ja Annelinna noorte vaba aja keskusele, kuid jätnud linna kui terviku.

“Linnajuhid peavad linna vaatama kui tervikut, mitte kui hulka objekte, kus enne valimisi linte lõikamas käia,” ütles Kõre. Tema hinnangul on lubamatult unarusse jäänud ökonoomne liikluskorraldus, mugav ühistransport ja kodanike pakiliste sotsiaalsete vajaduste rahuldamine.

IRLi Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson juhib tähelepanu sellele, et linnavõim on kaotanud kontakti kodanikega, ning Kruuse algatused ei pälvi enam linlaste märkimisväärset tähelepanu.

IRL Tallinna Noored teevad linnavalitsusele ettepaneku kaaluda linna uue raehoone ehitamist passiivmajana

2008-08-03

Seoses Tallinna linnavalitsuse plaaniga, alustada 2010 uue raehoone ehitust mere äärde, teevad
Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna noored linnavalitsusele ettepaneku kaaluda linna uue
administratiivhoone ehitamist passiivmajana. Passiivmaja kasutaja jaoks paraneb oluliselt maja
sisekliima, omanik hoiab kokku jooksvatelt kuludelt ning vara säilitamiselt ja riik suurendab
sõltumatust sisseostetavast energiast, vähendades samal ajal ka kütuste põletamisest tekkivat
kliimamõju," ütles Noorte Konservatiivide Tallinna Klubi esimees Imre Mürk. Linnavalituse selline
käitumine oleks heaks eeskujuks linnakodanikele ja eraettevõtetele käitumaks
energiasäästlikult.

Passiivmaja on ehitis, mis suudab säilitada mugava interjööri ning sisekliima aktiivsete kütte ning
jahutussüsteemideta. Maja kütab ja jahutab ennast ise, "passiivselt". Passiivmaja võimaldab
oluliselt kokku hoida kulusid küttele ning on oma lahenduse poolest väga
keskkonnasõbralik. Passiivmaja maksumus oleks umbkaudu 5-15% kallim tavaehitisest kuid
kasutaks neli korda vähem energiat kui tavaehitis. Tulevik on keskkonnasõbralikes toodetes ja
energias ning Tallinnal tuleb siinkohal olla teistele eeskujuks. Energiasäästlikkus peab olema
prioriteetne ka Tallinnas, leiavad IRL Tallinna noored.
Looduse ressursid pole põhjatud ja nii nagu ülejäänud maailmal, nii tuleb ka Eestil orienteeruda
uutele säästlikumatele energiatehnoloogiatele. Senini on Eestis vastutus energiasäästlikkuse ja CO2
saaste eest langenud pigem energiatootjatele ja üksikutele tööstusettevõtetele," sõnas Mürk.
Ühiskonna tasakaalus arenguks on tähtis, et kõik energia tarbijad teadvustaksid
energiasäästlikkuse olulisust ja otsiksid lahendusi kuidas tegutseda energiasäästlikumalt. Me peame
soodustama energiasäästlike hoonete ehitamist.
Euroopa energia- ja kliimapaketi valguses on kõrge energiatõhususega hooned peagi muutumas
standardiks kogu Euroopas. Olukorras kus CO2 emissiooni kvootidega kauplemine kogub Euroopas
järjest hoogu ning energiahinna tõus on vältimatu, aitaks selline käitumine kaasa ka Eesti
globaalsele konkurentsivõime kasvule.
Täpsem info:

Imre Mürk
Noored konservatiivid
Tallinna Klubi esimees

imre.myrk@konservatiivid.ee

56 907 627

IRL: Lasnamäe vajab elusaid, mitte betoonist lilli

2008-06-15

Isamaa ja Res Publica Liidu Lasnamäe osakond ei kiida heaks Tallinna võimukoridorides ringlevat kava püstitada Laagna tee äärde kaks kuni viiemeetrist betoonlille, kuna see ainult kinnistaks kahetsusväärset kuvandit Lasnamäest kui kivilinnast. Pealegi maksaks üks betoonlill hinnanguliselt miljon krooni, millise raha eest saaks Lasnamäele istutada hulgaliselt ehtsaid lilli või puid-põõsaid.

„Hiiglaslikud betoonsambad, millele antud lille vorm, ei ole kindlasti see, mis aitaks Lasnamäed muuta visuaalselt köitvamaks," märkis IRL Lasnamäe osakonna esinaine Reet Trei. „Lasnamäe köidab oma seniseid ja tulevasi elanikke vaid siis, kui siin saab olema kordades enam naturaalset loodust."

Trei sõnul on tehislike lillede projekt seda kummastavam, et linnavalitsejad räägivad aastaid Tallinnast kui Rohelisest Pealinnast. „Või siis polegi Lasnamäe osa Tallinnast, vaid mingi omas kultuuriruumis toimetav moodustis?" küsib Trei.

IRL Lasnamäe osakond leiab, et kui keegi on massiivsete tehislillede püstitamisest millegipärast väga huvitatud, pangu need püsti tulevasele Märt Sultsi nimelisele tehissaarele.

Stelmach: Tallinn vajab eraldi bussiliini lennujaamast kesklinna

2008-06-13

Tallinna Linnavolikogu liige Nikolai Stelmach (IRL) kutsub transpordi ja turismi valdkondade eest vastutavat abilinnapead Jaanus Mutlit üles käivitama lennujaama kesklinnaga ühendavat eraldi bussiliini. Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest puudub Tallinnas spetsiaalne lennujaamaliin ja selle aseaineks olev buss nr 2 on pigem suunatud Mõigu elanike teenindamisele.

„Tallinnas käib praegu ja nähtavasti ka tulevikus oluliselt vähem turiste, kui soovime," sõnas Stelmach. „Seda enam peab pingutama, et needki vähesed, kes siia tulevad, saaksid maksimaalselt positiivse elamuse. Esmased emotsioonid saadakse aga teadupärast juba sadamast või lennujaamast."

Stelmach nentis, et meie kenast renoveeritud lennujaamahoonest on siia saabuval võõral väga keeruline edasi pääseda. Osa võõrsilt tulnutest on ilmselt kuulnud, et Tallinnas on lennujaam suisa kesklinnas ja hakanud oma kohvritega jalgsi minema - kahjuks vahel ka vales suunas. Teatavasti pole Mõigu elanikele mingiks imeks Mõigu vahel ratastega kohvreid järel vedades reipalt Tartu poole marssivad välismaalased, keda siis kohalikud abivalmilt otsa ümber pöörama manitsevad.

„Kes aga jääb siiski ühistransporti ootama, sellel on võimalus sattuda ühe bussiga Lasnamäele, või kui veab, siis Mõigust kesklinna siirduva nr 2 bussi peale," lausus Stelmach. „Kuid turistidel, kes saabuvad viimaste Amsterdami, Praha ja Helsinki lendudega, ei tasu loota isegi 2.liinile, kuna viimane buss läheb kümme minutit enne südaööd, nädalavahetusel pool tundi varemgi."

Bussiliini nr 2 rakendamine lennureisijate teenindamiseks on probleemne ka päevasel ajal.

„Tihti saab buss juba Mõigus kohalikku rahvast pilgeni täis ja on väga piinlik, kui külalised peavad end oma kohvritega kuhugi ära mahutama," ütles Stelmach. „Pealegi seisab buss lennujaamas tavaliselt pikalt, kuna bussijuhil tuleb tegeleda juhendamist vajavate välismaalastega, mistõttu Mõigust näiteks keskturule sõitvad inimesed peavad ootama."

Seega oleks eraldi lennujaamaliini käivitamine ja 2. liini lahutamine lennujaama teenindamisest ka kohalike elanike huvides, tõdes Stelmach. Linnavolinik avaldas lootust, et linnavalitsus paneb lennureisijatele orienteeritud bussiliini käima veel käesoleva turismihooaja jooksul, vajadusel koostöös riigi äriühinguga Tallinna Lennujaam.

IRL: Tallinna ühistransport sõitku ka pärast südaööd!

2008-05-29

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna Linnavolikogu fraktsioon algatas tänasel volikogu istungil eelnõu, mille kohaselt lisatakse reede ja laupäeva õhtutel Mustamäe, Nõmme, Pirita ja teistel põhisuundadel kõige rohkem kasutatavatele bussi-, trammi ja trolliliinidele paar väljumist. Sama ettepaneku on teinud ka linnavolikogu tarbijakaitsekomisjon, mille aga transpordivaldkonna abilinnapea Mutli tagasi lükkas.

"Tallinlased, kes elavad kaugel kesklinnast, ei saa täiel määral osaleda Tallinna kultuurielus, sest ürituse hiline lõpp tähendab nende jaoks kas jalgsiminekut või mitte just meeldivaid elamusi taksodes," ütles IRL fraktsiooni esimees Matti Tarum. "Ja kui veel taksoraha napib, siis tulebki läbi öise linna kodu poole vantsida ning loota, et pimedas mõne kuritegeliku kambaga kokku ei satu."

Tarum märkis, et ideaalis võiks igasse elamupiirkonda käia reedel vastu laupäeva ja laupäeval vastu pühapäeva ööliin, mis töötaks kella 3-ni intervalliga 60 minutit väljumistega igal täistunnil kesklinnast.

„Küll aga mõistame, kui tähtis ja samas ressursimahukas on ülekoormatud liinide tihendamine tipptundidel, harva käivate liinide intensiivistamine ja liinide avamine uutesse elamupiirkondadesse," sõnas Tarum. „Seepärast tuleb ööbusse veel oodata, kuid nädalavahetuste õhtutel enimkasutatavatele liinidele ühe-kahe väljumise lisamine ei tohiks Tallinnale küll üle jõu käia."

Tarum avaldas lootust, et abilinnapea Mutli loobub oma senisest tarbijavaenulikust hoiakust ja asub IRL algatust toetama. „Seni on Mutli soovitanud öö peale jäänud linlastele takso kasutamist," märkis Tarum. „Seda on hoolivust deklareeriva linnavalitsuse liikme suust imelik kuulda, aga võib olla põhjendatav teatud kollaste taksode ilmumisega linnapilti."

IRL Tallinna Linnavolikogu fraktsioon rõhutab, et avalikud teenused peavad käima ühte sammu inimeste soovide, vajaduste ja harjumustega. Et on olemas nõudlus busside, trammide ja trollide järele ka pärast südaööd - eriti noorte hulgas - on linnavõimu kohus pakkuda inimestele võimalust saada kodule lähemale turvaliselt ja taskukohaselt.

EP petitsioonikomisjon võttis vastu radikaalse raporti kavandatava Nord Stream'i gaasijuhtme mõjudest Läänemere keskkonnale

2008-05-27

Europarlamendi petitsioonikomisjon, kelle kompetentsi kuulub kodanike pöördumiste arutamine, võttis 27. mail vastu komisjoni esimehe Marcin Libicki (Poola) kavandatud raporti Nord Streami gaasijuhtme ehitamise võimalikest mõjudest Läänemere keskkonnale. Komisjoni hääletustulemused olid 26 poolt ning 3 vastu (üks erapooletu). Kaks nädalat varem oli Europarlamendi väliskomisjon kiitnud heaks Briti konservatiivi Christopher Beazley koostatud arvamuse, mis põhiosas toetab petitsioonikomisjoni lähenemist.

Sellega on loodud head eeldused, et tänane raport võetakse Europarlamendi täiskogu poolt vastu plenaaristungil juunis.

Petitsioonikomisjoni arutelu aluseks olid Poola ja Leedu kodanikuühenduste pöördumised Euroopa parlamendi poole seoses murega kavandatava Läänemere gaasijuhtme võimelike tagajärgede pärast keskkonnale. Kõnealune komisjon korraldas 29. jaanuaril 2008 kuulamise gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjude teemal, kuhu olid kutsutud niihästi petitsioonide esindajad, Nord Streami juhtkond kui ka eksperdid ning kaks Euroopa Komisjoni volinikku.

Komisjoni lõppjäreldusi võib kokku võtta nelja punktina:

Esiteks väljendavad parlamendiliikmed resoluutset vastuseisu mastaapsete piiriüleste projektide teostamisele Läänemeres, käsitades viimast kõigi mereäärsete riikide ühisvara ning ühishuvina. Euroopa Komisjonil ning liikmesriikidel soovitatakse rakendada kõiki legaalseid instrumente takistamaks gaasijuhtme ehitamist investori pakutud mahus ja ulatuses.

Teiseks kutsub petitsioonikomisjon Euroopa Komisjoni ning Nõukogu üles tellima tõeliselt sõltumatu keskkonnamõjude uurimus, mille teostaja ning tulemused peaks saama heakskiidu kõikide Läänemere ümber asuvate riikide poolt. Parlamendiliikmete meelest peab just Euroopa Komisjon täitma keskset rolli keskkonnamõjude hindamise koordinaatorina. Nord Streami praegune ehitusgraafik välistab petitsioonikomisjoni arvates võimaluse põhjalikuks ja objektiivseks keskkonnamõjude analüüsiks.

Kolmandaks juhib parlamendikomisjon tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidul puudub strateegia kuidas reageerida kavandatud gaasijuhtme struktuursetele vigadele ning välistele julgeolekuriskidele. Enne, kui ehitustöödega alustada tuleb rahvasaadikute arvates täielikult selgeks teha võimalike vigade ning kahjustuste ainelise kompenseerimise küsimus. Kompenseerimise eest peab võtma täieliku vastutuse investor - s.o. Nord Stream.

Lõpuks kutsub petitsioonikomisjon üles kaaluma esmalt alternatiivsete gaasijuhtme trasside rajamist mööda maismaad ning EL liikmesriikide territooriumi, mis säästaks merekeskkonda.

Parlamendiliikmed avaldavad toetust Rootsi ja Eesti valitsustele ning Leedu parlamendile kes on ühel või teisel viisil osutanud riskidele ning lahendamata küsimustele, mida gaasijuhtme projekt praegusel kujul sisaldab.

Petitsioonikomisjoni seisukoht kujunes teravates vaidlustes. Gaasijuhtme ehitamise vajadust toetavad parlamendiliikmed esitasid arvukaid parandusettepanekuid, mis taotlesid eeltoodud seisukohtade väljajätmist või pehmendamist. Ligi 190 parandusettepaneku hääletamine andis siiski selge, ehkki mitte iga kord ülekaaluka lõpptulemuse.

Stelmach: ühistranspordiradade avamine mitme reisijaga autodele aitab vähendada Tallinna ummikuid

2008-05-09

Lahendamaks viimastel päevadel tallinlasi eriti teravalt vaevavat ummikute probleemi, tegi Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica
fraktsiooni liige Nikolai Stelmach taaskord ettepaneku, et Pirita teel, Endla tänaval, Estonia puiesteel ja mujal paiknevatel
ühistranspordiradadel võiksid liigelda ka sõiduautod, milles on kolm ja enam reisijat.

"Ühistranspordi edendamise sildi all peab keskerakondlik linnavalitsus tulutut sõda autode ja autojuhtide vastu," ütles
Stelmach. "Soovitan sõlmida autokasutajatega vaherahu, kuna autoharjumusega tallinlaste vaenamine ei too kasu kellelegi."

Stelmachi hinnangul on ilmselge, et kõik inimesed ei hakka kunagi sõitma bussiga, nii nagu ka praegu ei liikle sugugi kõik inimesed
autoga.

"Populistlike piirangute asemel peab linnavõim rakendama positiivseid meetmeid, millest kõik liikluses osalejad aru saavad ja kasu
lõikavad," märkis Stelmach. "Lahenduste pakkumine piirangute kaudu on silmakirjalik, sest nii, nagu ma ei tea ühtegi linnavalitsuse liiget,
kes kella kaheksast jõustuva alkoholimüügikeelu tulemusel oleks karsklaseks hakanud, ei tea ma ühtegi linnavalitsejat, kes oleks
loobunud oma autost ühistranspordi kasuks."

Stelmachi sõnul on autode hulga vähendamine küll Euroopa munitsipaalpoliitikas levinud, kuid lahendused peavad olema sellised,
mis suhtuksid lugupidavalt autodega liiklevate inimeste elustiili. Üks võimalus on suunata pereliikmeid, sõpru, naabreid ja kolleege kasutama
mitme auto asemel üht sõidukit nii, et kiiret kulgemist võimaldaval ühistranspordirajal lubatakse lisaks bussidele sõita ka vähemalt
kolme reisijaga autodel. Üldjuhul ei sõida keegi ju üksi Tallinnast Tartusse, küll aga on see normiks näiteks Piritalt Nõmmele
liikumisel.

"Ühistranspordiraja muutmine soodusrajaks toob kaasa autosõitjate koondumise, misläbi vähenevad autode hulk, põletatava kütuse kogus ja
õhku paisatavate heitgaaside maht," lausus Stelmach. "Samuti tugevnevad üheskoos autos veedetud aja jooksul sotsiaalsed sidemed."

Stelmach osundas, et liikluseeskiri ei keela ühistranspordiradade avamist mitme reisijaga autodele - seega on küsimus vaid
linnavalitsejate heas tahtes ja terves mõistuses. Samuti märkis linnavolinik, et järelevalvet soodusrajal kulgevas autos viibivate
inimeste arvu üle saab teha väga lihtsalt - kaamerate abil.

"Kui keegi kardab, et mõni mees hakkab kahe kumminukuga ringi sõitma, võib kaamerad varustada infrapunaliidesega," ütles Stelmach. "Nii on toimitud näiteks Itaalias, Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides."

Euroopa Rahvapartei naised toetavad Läänemere kaitse tõhustamist

2008-04-28

Foorum pöördub Euroopa Parlamendi poole toetades strateegilise kava väljatöötamist Läänemere tõhusamaks kaitseks.

„Läänemere kaitse vajab piisavat rahastamist, siduvat koostööd Läänemere äärsete riikide vahel, sealhulgas Venemaaga ning efektiivset tegutsemist keskkonna, põllumajanduse ning rahandusküsimustes," ütles IRL Naiskogu ase-esimees Reet Trei.

Põhjamaade ja Balti riikide Euroopa Rahvapartei naisorganisatsioonid loodavad avalduses, et strateegiline kava hõlmaks järgmisi punkte:

1. Läänemeri saaks eristaatuse, mille järgi puhastatud reovees ei tohiks fosfori tase ületada 0,5 milligrammi liitri kohta;

2. Riikide valitsused peavad välja töötama põllumajandusliku toetussüsteemi, mis motiveeriks põllumehi vähendama väetiste sattumist reovette;

3. Kohustuslikku laevade jälgimist Läänemerel, mis võimaldaks ennetada õlireostusi Läänemerel.

Põhjamaade ja Balti riikide Euroopa Rahvapartei naisorganisatsioonid võtsid vastu otsuse küsida oma riikide valitsustelt iga-aastast raportit Läänemere kaitsmiseks tehtud tegevuste kohta riiklikult, Euroopa Liidu tasemel ning rahvusvaheliselt.

Noored konservatiivid kingivad Kruudale labida ja koti mulda

2006-11-29

Noored konservatiivid viivad täna kell 15 Oliver Kruudale tema Nõmmel asuvasse koju istutuslabida, koti mulda ja kuuseistiku.

„Oma kingitusega soovime anda nii Kruudale, kui kogu ühiskonnale märku, et seadused on täitmiseks ja need kehtivad meile kõigile. Seadust rikkunud kodanikel tuleb tekitatud kahju korvata”, ütles Noorte Konservatiivide esimees Alo Lõoke

Noored Konservatiivid on tema sõnul hämmingus uuest nomenklatuurist, kes sülitavad mitte ainult eetikanormidele vaid juba ka seadustele.

"Meie jaoks on vastuvõetamatu, et mingile kitsale ringile inimestest on kõik justkui lubatud. Tahan raiun metsa, tahan müün oma sõpradele poliitikutele odavalt suvilaid või ülbitsen ja pistan kala rösterisse. Kui vaja taon kõik rahaga kinni. Püüame avalikkuse ette tuua ja häbiposti naelutada kõik taolised juhtumised, et edaspidi selliseid asju ei juhtuks," ütles Lõoke.