Poliitikute ajaveebid

Kelam kuulutas välja koolinoorte esseekonkursi võitjad

2010-12-09

Tunne Kelam tunnustas täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial parimaid esseekonkursil "Kuidas saan muuta ümbritsevat paremaks?" osalenud noori.

Kolmandat korda toimunud gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste konkursi žürii kuulutas võitjateks Aleksandra Belitskaja Ahtme Gümnaasiumist, Jana Ekimova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist ja Hele-Maria Taimla Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist.

Äramärkimist väärisid Veera Jemelina Tallinna Õismäe Vene Lütseumist ja Silva Mägi Rakvere Ametikoolist.

Konkursi lõppvooru pääsesid ka Aleksandr Missak Narva Soldino Gümnaasiumist, Dagmar Pasovs Miina Härma Gümnaasiumist, Helis Soe Luunja Keskkoolist, Valeria Velitska Tallinna Pae Gümnaasiumist ja Taaniel Stoitsev Türi Gümnaasiumist. Konkursile laekus kokku 45 esseed, neist 19 eesti ja 26 vene keeles.

Žürii esimehe, kirjanik Arvo Valtoni sõnul erines tänavune konkurss eelmistest selle poolest, et lisaks vene koolidele osalesid ka eesti õpilased. Esseesid ühendas tänapäevatemaatika. "Kui otsida erinevusi, siis vene noorte kirjutistes oli rohkem üldistavat, eesti noorte arutelud olid seevastu konkreetsemad," lausus Valton.

Žürii liikme, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja arvates oli käesoleval aastal üldine tase nii sisuliselt kui keeleliselt kõrgem. „Paljude tööde puhul on tuntav noorte endi sotsiaalne aktiivsus," tõdes Ladõnskaja.

Žüriisse kuulusid ka kirjanikud Jelena Skulskaja ja Mihkel Kaevats, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Noorsootöö Keskuse nõunik Tarmo Kruusimäe.

Paremad tööd avaldatakse välispoliitikaajakirjas „Maailma Vaade" ning pannakse üles Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Esseekonkursi võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult, sest Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud nimetada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks. "2010 aastal tähistati Eesti läbi aegade suurima kodanikualgatuse - Kodanike Komiteede liikumise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise 20. aastapäev," ütles Kelam.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle toimumist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Ida-Virumaa tegevuskava sai valitsuskabineti heakskiidu

2010-09-10

Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014 sai valitsuskabineti heakskiidu

Valitsuskabinet andis neljapäeval, 9. septembril toimunud nõupidamisel põhimõttelise heakskiidu Ida-Virumaa tegevuskava rakendamiseks aastatel 2010-2014.

Valitsuskabinet võttis siseministri poolt esitatud Ida-Virumaa tegevuskava teadmiseks ning andis ministeeriumitele suunise arvestada rakenduskavas toodud tegevustega.

„Kabineti otsuse kohaselt tuleb kõigil ministeeriumitel nüüd tegevuskava elluviimisse panustada nii valdkondlike arengukavade koostamisel kui eelarve planeerimisel järgnevateks aastateks,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Lisaks jäi siseministri ja regionaalministri kohuseks esitada valitsuskabineti nõupidamisele vähemalt kord aastas informatsiooni tegevuskava täitmisest ning esitada vajadusel ettepanekuid selle uuendamiseks. Rakenduskava elluviimise üle määrati järelevalvet teostama regionaalminister koos Ida-Viru Maavalitsusega.

Samas tuleb regionaalministril ette valmistada koostöös teiste ministeeriumitega maakonnapõhised meetmed ja tegevused Euroopa Liidu finantsperspektiivi 2014+ vahendite kasutuselevõtuks Ida-Virumaal.

Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014 käsitleb maakonna arengule olulisi valdkondi ja tegevussuundi, luues lähtealuse Ida-Virumaad puudutavate otsuste langetamiseks nii riiklikul kui maakondlikul tasandil.

Tegevuskava pakub Ida-Virumaa probleemide lahendamiseks erinevaid tegevusi näiteks tööhõive ning kultuuri ja keeleõppe osas. Selles tuuakse välja ausama ja kiirema õigusemõistmise, riigiasutuste personalipoliitika ning riigistruktuuride planeerimise ja ümberpaigutamise olulisus Ida-Virumaa arengu kujundamisel. Samuti käsitletakse tegevuskavas meediakajastuse ja info leviku küsimusi ning pööratakse tähelepanu kodanikuühiskonna arendamisele.

Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014: http://www.siseministeerium.ee/ida-viru-tegevuskava/

Kelam kuulutas välja vene noorte esseekonkursi võitjad

2010-02-12

Täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial tunnustas Tunne Kelam parimaid venekeelsete gümnaasiumide õpilastele korraldatud esseekonkursil "Sallivusest" osalenud noori.

Teist korda toimunud konkursi žürii kuulutas konkursi võitjateks Kristiine Ojamäe Kohla-Järve Tammiku Gümnaasiumist, Valeria Tšornõi Ahtme Gümnaasiumist ja Alevtina Pankova Pärnu Vene Gümnaasiumist. Äramärkimist vääris žürii arvates veel Igor Junkin Tartu Annelinna Gümnaasiumist.

Konkursi žürii esimehe, kirjaniku Arvo Valtoni sõnul on tänavused tööd nii sisult kui keelelt kõvasti paremad kui mullused esseed. "Ja üldse on mitmeid keeleleidlikke sõnastusi," arvas Arvo Valton.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult „Sallivus". See tähendab paremat mõistmist, austust, koostööd ja dialoogi eri kultuuride, kogukondade ja üksikisikute vahel, " ütles Kelam.

Konkursile lõppvooru pääsesid eelmainituile lisaks Maria Knjazeva Ahtme Gümnaasiumist, Anton Matskevitš Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Darja Muratova Mustamäe Humanitaargümnaasiumist, Lilija Vikulina Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Jevgenia Savina Tallinna Õismäe Vene Gümnaasiumist, Jekaterina Visnapu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist ja Jekterina Kungurova Tallinna Lasnamäe Gümnaasiumist

Žüriisse kuulusid kirjanikud Arvo Valton ja Jelena Skulskaja, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ning Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja.

Paremad tööd avaldatakse kord kvartalis ilmuvas välispoliitika ajakirjas „Maailma Vaade". Esseekonkursi võitjad Kristiine Ojamäe, Valeria Tšornõi ja Alevtina Pankova külastavad autasuna aprillis Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobüroo ja Haridusministeeriumiga.

Kelam kutsub venekeelsete koolide õpilasi kirjutama sallivusest

2009-11-16

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam kuulutas koostöös Euroopa Parlamendi Infobüroo ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja venekeelsete gümnaasiumide õpilastele esseekonkursi sallivusest.

Žürii esimees Arvo Valton kutsub noori kirjeldama mõnd juhtumit oma elust, mis oleks võinud lõppeda konfliktiga, kuid millest saadi üle tänu tarkusele, sallivusele või huumorile.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul on esseekonkursi väljakuulutamiseks valitud teadlikult Rahvusvaheline Tolerantsi päev. „Sallivus tähendab paremat mõistmist, austust, koostööd ja dialoogi eri kultuuride, kogukondade ja üksikisikute vahel," ütles Kelam.

Konkursi tulemused kuulutatakse järgmise aasta 5. veebruaril. Kolm paremat külastavad Tunne Kelami kutsel 2009. aasta aprillis Euroopa Parlamenti. Paremad tööd avaldatakse ka välispoliitikaajakirjas „Maailma Vaade".

Žüriisse kuuluvad kirjanikud Arvo Valton ja Jelena Skulskaja, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ning Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja.

Esseekonkurss vene õppekeelega gümnaasiuminoortele korraldatakse teist korda - eelmise aasta teema oli "Minu riik Euroopas".

IRL: kas Savisaar kavatseb tähistada oktoobripühi?

2008-10-30

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Matti Tarum avaldas tänasel linnavolikogu istungil hämmeldust, et Vene Kultuurikeskuse vastrenoveeritud saali avamise pidustused on planeeritud 7.novembrile, millisel kuupäeval aastal 1917 toimus Venemaal Oktoobrirevolutsioonina tuntud kommunistlik riigipööre. “Raske on leida pidulikuks kontserdiks Vene Kultuurikeskuses rohkem ebasobivamat päeva, mistõttu ei saa tegu olla juhuse, vaid teadliku valikuga,” leidis Tarum.

“Vene Kultuurikeskuse saali valmimise üle on põhjust rõõmu tunda nii siinsel vene kogukonnal kui kõigil tallinlastel,” ütles Tarum. “Kultuurikeskuse remondiks on eraldanud suuri summasid kõik linnavalitsejad Jüri Mõisa aegadest peale. Kuna Tallinna linn on läbi aegade olnud multikultuurne, siis on loomulik, et maksumaksja raha toel kindlustatakse siinse vene ja ka teiste rahvusrühmade kultuuri materiaalset baasi.”

Tarum rõhutas, et mida tugevam on rahvusvähemuste identiteet, seda vähem on rahvusvähemustesse kuuluvate inimeste seas sovjetlikku nostalgiat.

“Vene Kultuurikeskuse saali avamise ajastamine 7.novembrile võib olla märk sellest, et Savisaar tahab Tallinnas asuva vene kultuuritempli muuta postsovjetlikuks Pantheoniks,” sõnas Tarum. “Rääkimata sellest, et nii takistatakse valitsuse poolt edendatavat lõimumisprotsessi, on see lihtsalt solvav nende venekeelsete inimeste suhtes, kes peavad Eestimaad oma koduks, saavad siin hästi hakkama ega taha kuuldagi võimalusest pöörduda tagasi N. Liidu aegadesse.”

Tarum juhtis tähelepanu, et paarisaja meetri kaugusel Vene Kultuurikeskusest paikneb kino, kus praegu linastub ajalootruu film “Detsembrikuumus”.

“Selles linateoses ilmneb selgelt, et 1917.aasta oktoobrimässu juhtfiguure Zinovjev kavandas seitse aastat hiljem Eesti seadusliku valitsuse kukutamist ja meie riigi liitmist Nõukogudemaaga,“ lausus Tarum. “Soovitan Savisaarel seda filmi vaadata ja mõelda sügavalt selle üle, mida ütles üks filmi tegelastest: “Mina olen venelane – need seal on kommunistid!””