Poliitikute ajaveebid

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

2012-01-20

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

23. - 27. jaanuarini näidatakse Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel kinos Artis Tallinna koolide õpilastele dokumentaalfilmi "Vabaduse mõrkjas maitse".

Film kõneleb Moskva liberaalse ajalehe "Novaja Gazeta" ajakirjanikust Anna Politkovskajast, kes vastandus teravalt Putini režiimiga ning mõrvati 7. oktoobril 2006 oma korterimaja trepikojas.

Tunne Kelami sõnul tuleb hinnata Anna Politkovskaja kirglikku pürgimist tõe ja vabaduse poole, sest Euroopa jagab väärtusi, mille eest Anna Politkovskaja seisis ning oma elu ohverdas. Kelami algatusel võttis Euroopa Parlament novembris 2006 vastu resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest pärast Politkovskaja mõrva.

Enne filmiseansside algust räägivad õpilastele Anna Politkovskajast ja kodanikuvabadustest Venemaal Inimõiguste Instituudi direktor Mart Nutt, Riigikogu liige Marko Mihkelson, suursaadik Mart Helme ja Tunne Kelam.

Tänaseks on huvi üles näidanud kuus erinevat kooli, kokku ligi 200 vaatajaga.

Kooliseanssidele on võimalik registreeruda telefonil 5154 845 (Liina Murd) ja liina@kino.ee.

Lisainfo:

Kaja Villem

Tunne Kelami esindaja Eestis

5345 8901

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

2011-10-25

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

IRL toetab Haridus- ja Teaduministri Jaak Aaviksoo üleskutset allkirjastada ühisdeklaratsioon, mille eesmärk on koostöö õpetajate palgatõusu saavutamiseks ning seda võimaldavaks koolivõrgu korrastamiseks.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva sõnul kutsub IRL üles Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad deklaratsiooniga liituma, sest koostöös on võimalik leida lahendus õpetajate palga murele ning väärtustada õpetajate tööd.

„Õpetaja ameti väärtustamise üks oluline komponent on palk. IRL on seisukohal, et täiskoormusel töötava õpetajate keskmine palk peab olema 20% kõrgem Eesti keskmisest palgast. Õpetajate palgatõusuks tuleb üle vaadata senine rahakasutus ning vastavalt eelarvelistele võimalustele leida ka lisaraha järgmistel aastatel. Õpetajate töökoormuse vähendamiseks tuleb analüüsida praeguseid õpetajate tööülesanded ning tagada, et õpetajad tegeleks oma põhitööga, mitte administratiivsete küsimuste lahendamisega," selgitas Kaia Iva.

Järgmise aasta riigieelarves suurenevad hariduse valdkonna kulud 12% ehk 65 miljonit eurot. Samuti suunatakse haridusse kvoodimüügi tulu arvelt ning RKASi kaudu investeeringuid 72 miljoni euro ulatuses. Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist.

IRL: kõrgharidusreform tuleb seadustada sel aastal

2011-10-19

Tänasel IRLi riigikogu fraktsiooni ja Haridus- ja Teadusminister Jaak Aaviksoo ühisel arutelul asuti seisukohale, et kõrgharidusreformi seaduseelnõu tuleb kindlasti vastu võtta veel sellel aastal.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva sõnul on tänane kõrgharidus ebaefektiivne ning üliõpilaste suhtes ebaõiglane. „Oleme kõrghariduse korrastamist juba lubamatult kaua edasi lükanud ning Eesti demograafiline olukord süvendab neid probleeme lähiaastatel veelgi. Kõrghariduse reformimise möödapääsmatust tõdesid eilsel riigikogu kulutuurikomisjoni ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu ning Eesti Õpilasesinduste Liidu kohtumisel ka tudengid ja õpilased," ütles Kaia Iva.

„Kõrgharidusreformi läbiviimine võimaldab järgnevatel aastatel ühe üliõpilase tarbeks kasutatava raha kahekordistada. Suuremad kulutused üliõpilase kohta tagavad paremad palgad õppejõududele, suuremad toetused üliõpilastele ja aitab senisest jõudsamini ehitada välja ülikooli infrastruktuuri," selgitas Iva.

Kõrghariduse rahastamissüsteemi muutmiseks on planeeritud rahaliste lisavahenditena 2013. aastal 6,1 miljonit eurot, 2014. aastal 18,8 miljonit eurot ja 2015. aastal 33 miljonit eurot. Reformi tulemusena lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta.

Tasuta kõrgharidus tagab õiglasema ja rahakotist sõltumatu juurdepääsu kõrgharidusele kõigile, kes pühenduvad täiskoormusel õppimisele. Reformi tulemusena muutub kõrgharidus kättesaadavamaks, ülikoolid muutuvad märksa efektiivsemaks ja paraneb kõrghariduse kvaliteet.

Priit Sibul: Tulemuslepingud peavad arvestama kõrghariduse kvaliteeti

2011-10-12

Eilsel riigikogu kultuurikomisjoni ja rektorite nõukogu kohtumisel leiti, et kõrgharidusreformiga edasiminekuks on vaja täpsemalt paika panna ülikoolide tulemuslepingute alused.

Kultuurikomisjoni liikme Priit Sibula (IRL) sõnul on rektorite soov igati mõistetav, sest tulemuslepingute tingimused on aluseks kõrgkoolide eelarvete planeerimisel. „Usun, et Haridus-ja Teadusministeerium täpsustab tulemuslepingutega seonduvat juba lähiajal. Oluline on, et ülikoolide hindamisel ei lähtutaks ainult lõpetajate arvust, vaid võetaks arvesse ka ülikoolide sisulist kompetentsi erialade lõikes. IRL-i hinnangul on kõrgharidusreformi käsitleva seaduse vastuvõtmine võimalik veel sel aastal," ütles Sibul.

Kõrgharidusreformi eesmärk on tagada ligipääs kõrgharidusele sõltumata inimese rahalistest võimalustest. Reformi kohaselt tagab riik kõigile üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusel tasuta kõrghariduse. „Üliõpilaste õppimisele innustamine on igati põhjendatud, sest meil on lubamatult suur hulk üliõpilasi, kelle õpingud katkevad või venivad väga pikaks. Samas jääb ülikoolidele jätkuvalt õigus küsida õppemaksu nendelt õpilastelt, kes ei õpi täiskoormusega. Seega pole põhjust karta nagu kaoks kõrgharidusest eraraha ja tasuline õpe," selgitas Sibul.

IRLi ja Reformierakonna koalitsioonileppe kohaselt võetakse 2011. aastal vastu seadus, millega suurendatakse aastatel 2012-2014 avalik-õiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40 % võrra. Sellega tagatakse tasuta kõrgharidus kuni 12 500 sisseastumistingimusi täitvale ja täiskoormusega õppivale üliõpilasele.

IRL Noored: koolide pingeritta seadmine tuleks lõpetada

2011-08-25

IRL-i Noorte esimehe Maria Kasepalu sõnul tuleks koolide riigieksamite tulemuste põhjal pingeritta seadmine lõpetada, kuna see ei anna objektiivset ülevaadet õpilaste võimekusest ja võib kahjustada hariduse kvaliteeti.

„Riigieksamite tulemuste pingerea alusel saame koolides õppivate ja õpetavate inimeste võimekusest küllaltki kaheldava ülevaate. Tänasel kujul riigieksamid näitavad väga väikest osa inimese võimekusest - enamasti annavad need tagasisidet ainekavas määratud teadmiste omandamise ehk mälu kohta. Heal juhul hinnatakse nende teadmiste kasutamist mõnes uues olukorras ja ehk mõnel üksikul juhul ka probleemidele loovalt lahenduste leidmist," leidis Kasepalu.

Kasepalu sõnul ei ole pingerea põhjal võimalik leida vastust küsimusele, mida paljud õpilased ning lapsevanemad nendest tabelitest leida püüavad. „Antud tulemused ei näita, et missuguse keskkooli lõpetanud noored tulevikus kõige edukamad on. Riigieksamid ei anna tagasisidet enamikele andekuse omadustele, mis on tegelikud eeldused väljapaistvate tulemuste saavutamiseks," sõnas Kasepalu.

„Kui mõnda olulist eeldust, näiteks loomingulist mõtlemist saab veel vähesel määral eksamites rakendada, siis mitmeid teisi edukuse eelduseid, näiteks sotsiaalset ega ka emotsionaalset intelligentsust tänaste eksamite juures pole õpilasel üldse vaja kasutada."

Kasepalu hinnangul ei ole riigieksamite tulemuste alusel koolide pingeritta seadmisel selget eesmärki ja see võib olla suisa kahjulik.

„Eksamitulemuste põhjal moodustatud pingerea kaudu võib jääda koolipersonalile mulje, et ühiskond väärtustab keskkoolide puhul vaid õpilaste riigieksamite tulemusi. Sellega kaasneb koolide juhtkondadele ning õpetajatele surve seada kooli tegevuse peamine fookus noorte arengult üksnes heade eksamitulemuste saavutamisele," rääkis Kasepalu.

Sellised olukorrad on tema sõnul toonud endaga kaasa eriti häbiväärseid juhtumeid, kus õpilasi survestatakse kooli keskmise tulemuse kõrgel hoidmise nimel näiteks mõnda eksamit mitte sooritama.

IRL: Tallinna koole ei tohiks tõmmata poliitilisse kemplusesse

2011-03-26

Tallinna Tehnika Ülikooli professori ja Tallinna linnavoliniku Andres Öpiku (IRL) sõnul on Tallinna linnavalitsuse ettepanek Vabariigi Valitusele lubada vene keelset õpet pealinna koolides kohatu, kuna sellega tõmmatakse koolid ja koolilapsed kunstlikult poliitilisse kemplusesse.

„Tallinna linnavalitsuse argument, nagu kahjustaks eestikeelsele haridusele üleminek vene õppekeelega koolides pakutavat haridusekvaliteet, ei ole vett pidav. Ülikool näitab ilmekalt, et sinna õppima tulnud vene noored ei kurda, et nad eestikeelsetest loengutest aru ei saaks. Kui ülikoolid on eestikeelsena edukalt toiminud aastaid, siis miks peaks see gümnaasiumite puhul teisiti olema," arutles Öpik.

Samuti õpib TTÜ-s Öpiku sõnul palju üliõpilasi Ida-Virumaalt, kes on oma terve veetnud vaid vene keelses keelekeskkonnas. „Üliõpilased Ida-Virumaalt on tublid ja tulevad hästi toime - eestikeelne õpe ei tekita ülikoolis kellelegi märkimisväärseid raskusi," sõnas Öpik.

„Praktika näitab, et ülikoolides ei jää vene noortel kvaliteetne haridus keelebarjääri tõttu saamata. Sama kehtib ka madalamate kooliastmete puhul. Kogu poleemika Tallinna koolide keeleõppe ümber lõhnab vägagi järjekordse kunstlikult ülesse puhutud poliitpropaganda järele," lisas Öpik.

Tsahkna tervitab Reformierakonna toetust tasuta kõrgharidusele

2011-02-22

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikasekretär Margus Tsahkna avaldas heameelt, et Reformierakond on oma varasemast lubadusest üle minna tasulisele kõrgharidusele taandunud ning asunud toetama IRLi pakutud tasuta kõrgharidust.

"Nagu näha, kannab IRLi töö vilja - üleminek tasuta kõrgharidusele muutub järjest populaarsemaks ka poliitiliste erakondade seas," ütles
Tsahkna.

Tema sõnul on see arusaadav, sest tasuta kõrgharidus oli IRLi üleriigilises küsitluses inimeste jaoks üks peamisi probleeme, mille
lahendamist toetas 43 686 inimest 58 438 vastajast.

„On hea, et Reformierakond on tulnud kaasa ka meie programmi kirjutatud õppetoetuste vajaduspõhiseks muutmisega," lausus Tsahkna.

Tasuta kõrgharidus toob tema hinnangul suurema õigluse kõrval kaasa ka nõudlikkuse ja kvaliteedi tõusu meie kõrgharidussüsteemis, samuti
õppejõudude ja doktorantide parema tasustamise, et meie teadusele vajalik järelkasv kindlustada.

Tsahkna ei karda ka, et Reformierakond oma suuna uuesti muudaks, peaminister Andrus Ansipi ja Riigikogu aseesimene Keit Pentuse
sõnavõtud on selleks liiga selged.

"Valijate jaoks on tegemist kindla võiduga. Kui varem avaldati korduvalt kahtlust, et kas IRLil ikka õnnestub ühte oma peamist
lubadust ellu viia, siis nüüd on selge, et õnnestub ikka küll. See on kogu Eestile hea uudis," kinnitas Tsahkna.

Lukas: loodan Ansipi toetusele ka tulevikus

2011-02-17

Kommenteerides peaminister Andrus Ansipi väljaütlemisi tasuta kõrgharidusest tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees Tõnis Lukas, et on toetuse eest peaministrile tänulik.

"Tänan Reformierakonda ja peaministrit eelmisel nädalal osutatudtoetuse eest kõrghariduse rahastamise tõstmisel ja seega meiue valimisjärgsete eesmärkide täitma hakkamisele juba praegu. Loodan toetusele ka edaspidi," lausus Lukas.

Tema sõnul on tasuta kõrghariduse pakkumine kõigile eestikeelsetel õppekavadel õppivatele oma esimest kõrgharidust omandavale noorele väga seotud hariduse kvaliteedi taotlemisega.

"Kui praegu on auditooriumis väga ebaühtlase ettevalmistuse ja huvidega üliõpilasi, siis nõuab see kõik ka õppejõult lisapingutust ja vähendab tema võimalusi juhendada paremaid üliõpilasi. See aga viib õppe kvaliteedi alla," lausus Lukas.

Tema sõnul on loomulik, et riik jätkab ka tulevikus tõhusat kvaliteedikontrolli ja jälgib, et kõrgkoolid järgiksid ranget kvaliteedistandardit. Lisaks üliõpilaste õppekulude kinnimaksmisele kuulub IRLi tasuta kõrghariduse kontseptsiooni ka vajaduspõhiste õppetoetuste sisseviimine ja iga-aastane täiendav üliõpilaskoha baasmaksumuse tõstmine.

"Nii makstakse riigi poolt ka 2011.aasta sügisest alates iga uue tudengi õpetamise eest kõrgkoolidele Kümnendiku võrra rohkem koolituskulusid. Vastava otsuse langetas valitsus eelmisel nädalal."

Lukas: rahandusministeerium eirab haridusökonoomilisi põhimõtteid

2011-02-10

IRLi aseesimees Tõnis Lukase sõnul on Rahandusministeerium kahetsusväärselt esitanud tasuta eestikeelse kõrghariduse pakkumiseks vajalikud summad haridusökonoomilisi põhimõtteid eirates.

"Loomulikult on rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks vajalik oluliselt tõsta üliõpilase kohta riigieelarvest eraldatavaid vahendeid, kuid seda tuleb teha niikuinii. Tänagi otsustas valitsus tõsta riiklikku õppekoha baasmaksumust, mis suunab täiendavat raha kõrghariduse kvaliteedi tõusu," ütles Lukas.

Tõnis Lukase sõnul on IRL oma prognoosides lähtunud sellest, et õppekoha baasmaksumus tõuseb järk-järgult ning tasuta õppe võimalust pakutakse kõigile eestikeelsetel õppekavadel esmakordselt õppivatele tudengitele. Arvestades asjaolu, et hetkel on Eesti 33 000-st riigieelarvevälisel kohal õppijast 7500 osakoormusega õppes, 1300 on välistudengid ning 500 tudengit õpivad mitmendat korda, ehk ei mahu tasuta õppesse mahtumisse kriteeriumide alla, on raske leida lähtealuseid Rahandusministeeriumi arvestustele.

"Hetkel maksavad kõik tasulises õppes õppivad tudengid kokku 41,7 miljonit eurot aastas ning võttes arvesse eeltoodud andmed ei ole võimalik, et see summa saaks lähitulevikus olla 80 miljonit eurot," lausus Lukas.

Tema sõnul sisaldab tasuta kõrghariduse väljapakutud kontseptsiooni 40 miljonit eurot komponente, mis peavad kompenseerima kõrgkoolide tasulisest õppest loobumist, üleminekut vajaduspõhisele õppetoetuste süsteemile ning ka kvaliteedikomponenti kõrghariduse heal tasemel säilitamiseks, milleks on alus loodud ka tänasel Vabariigi Valitsuse istungil langetatud otsusega uue vastuvõtu 10% tõusuks 2011 sügisest.

"Kahtlemata ei tähenda tasuta eestikeelsele õppele üleminek täpselt praeguse õppekohtade jaotuse struktuuri säilimist, kuid eesmärk on ühiskonna vajadusi arvestades tagada kõigi võimekate noorte õiglane ligipääs kõrgharidusele ja selleks vajalik summa ei ületa praeguste rahastamistasemete juures 40 miljonit eurot," ütles Lukas.

''Eelkõige avardab uus süsteem ligipääsu erialadel, kus riiklik koolitustellimus on seni olnud minimaalne või puudunud üldse."

Ene Ergma: tulevikku vaatamata edasi ei pääse

2011-01-23

Kommenteerides rahandusminister Jürgen Ligi rünnakut enda poolt toetatud kosmoseuuringute programmi vastu, ütles Riigikogu esimees Ene Ergma, et üldiselt talle Ligi hoiakud meeldivad.

"Ta seisab kahe jalaga maa peal ning katsub teisigi seal hoida. Samas puudub tal kahjuks üks vajalik võime - suutlikkus tulevikku vaadata. Seetõttu ei saa ta aru, mida tähendab mõiste investeering tulevikku," lausus Ergma.

Ta toonitab, et kui tahame oma majanduse käima saada, peab ta praegusest olulisel määral rohkem teadmismahukale tootmisele tuginema.

„Eesti ühinemine Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseprogrammiga on just selline samm, praegu on töös 12 esimest Eesti projekti."

Ergma soovitab Ligil vaadata „Pealtnägija" saate eelmise nädala saate kordust, et saada teada, kuidas Eesti tudengid ehitavad satelliiti.

„Need noored on tulevase Eesti majandusarengu mootorid, aga mitte utopistid või sõnakõlksutajad," lausus Ergma.

Ka laiemalt vaadates tegeleb Ergma arvates Ligi vaid status quo hoidmisega, uusi ideid ja lähenemisi välja pakkumata.

"Eesti pole kaugeltki valmis. Stabilseerimine võib kergelt stagnatsiooniks üle kasvada," ütles Ergma.

Tema sõnul peame küll tõesti jalad maas hoidma, kuid julgema ka tulevikku vaadata.

„Parem kutsutagu mind kosomosemutiks, kuid ma ei jäta oma jonni ja kaitsen noori arukaid inimesi, et neil oleks võimalus tegeleda huvitavate ja vajalike teemadega," sõnas Ergma.

Rahvuslikud huvid nõuavad maksude langetamist

2011-01-23

Kommenteerides alanud maksudebatti, tõdeb IRL murega, et sellel tegeletakse kahjuks peamiselt maksude tõstmisega, mis oleks IRLi meelest vastuolus rahvuslike huvidega.

"Maksukoormus on Eestis niigi liiga kõrge, selle suurendamine vähendaks majanduskasvu ja hoiaks tööpuuduse kõrgel," ütleb IRLi esimees Mart Laar.

Tema hinnangul on Eesti maksusüsteemi peamiseks murekohaks liiga kõrgele tõusnud tööjõumaksud - mida kõrgemalt on töö pakkumine maksustatud, seda ettevaatlikumad on tööandjad ka uute töökohtade loomisel.

Majandusele uue hoo andmine on IRL jaoks oluline ka selleks, et finantseerida viia Eesti eelarve tasakaalu. "Iga aasta, mida sellega venitamine, vähendab järgnevate põlvkondade võimalusi selleks, et ise oma tuleviku üle otsuseid langetada. Võlakriis kujuneb paljude riikide jaoks juba lähemas tulevikus Euroopas raskeks probleemiks. Eesti ei tohi oma tänaseid probleeme lahendada tuleviku arvelt. IRL blokeerib kõik katsed valitsuse võlakoormust järsult suurendada," lausub Laar.

Samas tõdeb ta, et eelarve tasakaalustamine on keeruline ülesanne, mille täitmiseks tuleb investeerida haridusse ja laste kasvatamise väärtustamisesse. „Maksude alandamisel kaotab Eesti vähemalt hetkeks raha. Samas teist võimalust edasiliikumiseks pole".

Laar ei nõustu seisukohaga, et Eestis on kõik nii hästi, et midagi muutma ei pea. Seetõttu tuleb vähemalt kahes küsimuses kiirelt otsused langetada.

IRL-l on kavas sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning töötuskindlustuse makse alandamine.

Samuti näeb erakonna programm, ette, et tööandjad saaksid erisoodustusmaksu tasumata teha sissemakseid töötaja pensionikindlustusse, maksta täiendava ravikindlustuse eest ja teha kulusid töötajate koolitamisele.

"Need sammud aitavad Eesti majandust väärtusahelas ülespoole nihutada.Eesti vajab rohkem töökohti, kus makstakse head palka ja nende loomist tuleb seetõttu maksude langetamisega soodustada," ütles Laar.

"Juba Hakob Hurt kutsus eestlasi üleks vaimult suureks saama, seetõttu tuleb investeeringuid haridusse ning inimvarasse soodustada, mitte takistada."

Kaia Iva: maal on rohkem õpetajaid kui põllumehi

2010-11-11

IRLi parlamendisaadik Kaia Iva ütles täna Riigikogus toimunud maaelu-arutelul, et maaelu ei ole enam ammu ainult põllumajandus, nagu vahel ikka veel ekslikult arvatakse.

"1989. aastal oli maa-asulates 236 tuhat hõivatud inimest. Kümnest inimesest kuus tegeles põllumajandusega," ütles ta Riigikogu kõnetoolist.

Kaia Iva sõnul on 20 aastat hiljem 168 000 hõivatut. Ja igast kümnest maainimesest vaid üks tegeleb põllumajandusega, kaks on ehitajad, kaks on kaubandustöötajad, kaks töötavad haridusvaldkonnas, üks inimene on vallaametnik, kultuuri või sotsiaaltöötaja ja ülejäänud kaks tegelevad millegi muuga.

"Maaelu kvaliteet sõltub kõigi eluvaldkondade toimimisest ja riigi ülesanne on selgete arengusihtide seadmine," lausus Iva.

Ta pakkus IRLi poolt välja kolm valdkonda, millega tegelemine aitaks reaalselt maaelu:

1. Uued töökohad erasektoris. Selleks on vajalik läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega. Lisaks riiklikud toetused infrastruktuuri.

2. Elukvaliteet maal. Eelkõige on maha jäänud erasektori teenused. Vaja on tagada kättesaadavana elementaarsed teenused: pood, pank, post, internet. Samuti sobiv bussiliiklus, mis arvestab töölkäimist ja teenuste pakkumist.

3. Stabiilne põllumajanduspoliitika, mis tagab tootmise mitmekesisuse, soosib ühistegevust ning säilitab puhta ning miljööväärtusliku elukeskkonna ka järgmistele põlvkondadele.

IRL: Tasuta kõrgharidus on võimalik!

2010-11-03

IRLi esimees Mart Laar ja aseesimees Tõnis Lukas kohtusid Tartus Tartu Ülikooli rektori Alar Karisega ja Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseniga, andes neile üle erakonna ettepanekud üleminekuks tasuta kõrgharidusele.

Tõnis Lukas ütles, et Eesti ühiskonna tulevik ja tase sõltuvad sellest, kas meie andekamad noored seovad ennast Eestiga. Nad teevad seda vaid juhul, kui saavad olla kindlad, et siinsetes ülikoolides omandavad nad rahvusvahelisel tipptasemel kõrghariduse.

„Selle saavutamiseks ei tohi praeguse seisuga rahulduda, vaid pidevalt arenguga kaasas käia, just seda eesmärki peab IRL silmas ka oma ettepanekuid esitades," ütles haridusminister.

Tartu Ülikooli rektor Alar Karis leidis, et tema jaoks on oluline üleminek õppemaksuta kõrgharidusele ning õppetoetuste ja stipendiumite süsteemi täiustamine.

Rektor Mait Klaassen pidas oluliseks Maaülikoolis õpetatavate Eesti ühiskonnas oluliste põllumajanduse ja maaeluga seotud erialade jätkuvat riigipoolset rahastamist.

Kokkuvõtteks olid kohtumised Tõnis Lukase sõnul konstruktiivsed ja viljakad. Arutati IRLi kava elluviimise praktilisi aspekte ning nende seotust ühiskonna arenguks vajalike muude otsustega.

„Mul on hea meel, et arutelud olid sedavõrd konkreetsed ja tõsised. See annab mulle usku ja kindlust, et tasuta kõrgharidusele üleminek on võimalik."

Turvalisus algab väärtushinnangutest

2010-11-03

Siseminister Marko Pomerants rääkis täna Sõmerus peetud haridusfoorumil väärtustest ja turvalisusest ning hariduse rollist õiguskuulekate kodanike kasvatamisel.

Foorumil keskenduti õpetaja rollile väärtuste looja, kandja ja edasiandjana. Siseminister pöördus oma ettekandes õpetajate ja omavalitsusjuhtide poole üleskutsega märgata ja lahendusi otsida esmalt siseturvalisuse probleemide tekkepõhjustele.

„Kui noorel inimesel pole tööd ja tema ainsaks elatusallikaks on kuritegelikul teel teenitud tulu, siis räägime juba tagajärgedest. Mis tähendab, et koolitee on selleks katkenud ja väärtushinnanguid on juba raskem mõjutada,“ tõdes Pomerants.

Minister pidas elukestvat õpet küll heaks võimaluseks inimesteni jõudmiseks ja väärtuste kujundamiseks kuid nentis samas, et noorte inimestega tuleb tõsisemalt tegeleda siis, kui nad on haridussüsteemis olemas.

„Turvalisuse kui ühiskondliku hüve väärtustamine sõltub paljuski kodust ja koolist ja sellepärast tulebki rohkem rõhku panna just nendele varastele arenguaastatele, kus arusaam turvalisusest ju tegelikult alguse saabki,“ ütles minister.

„Oluline on mõista, et turvalisus ei tähenda pelgalt lukke ja trelle, politseipatrulle ja turvafirmasid. Igaüks meist loob turvalisust ja see mõte jäi ka tänasel haridusfoorumil selgelt kõlama,“ sõnas minister kokkuvõtteks.

IRLi noored seavad esikohale tasuta kõrghariduse

2010-11-02

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühendus juhatus otsustas seada organisatsiooni uues programmis kesksele kohale kvaliteetse kõrghariduse.

Noorte juht Maria Kasepalu ütles juhatuse heakskiidu saanud dokumenti kommenteerides, et kõrghariduse seadmine esikohale on loogiline valik.

„Noorte ja nende vanemate jaoks on kättesaadav kõrgharidus äärmiselt oluline. Samuti investeeringud haridusse ja vajaduspõhised õppetoetused, mis aitavad tagada tingimusi kvaliteetse hariduse andmiseks," ütles Kasepalu.

Tema sõnul peab riik suutma pakkuda kõrgharidust ka neile, kellel ei ole võimalik oma haridusteed kinni maksta.

„Samuti on vaja stipendiumite kõrvale õppetoetusi, mis võimaldavad korralikult õppival tudengil hakkama saada ja sajaprotsendiliselt õppimisele keskenduda," lausus Kasepalu.

IRLi noored korraldasid uue programmi koostamise eel oma liikmete seas ka küsitluse, mille tulemused näitavad samuti, et kõrghariduse kättesaadavus ja kvaliteet on noorte jaoks esmatähtsad.

Küsitlus, mille eesmärk oli selgitada noorte jaoks olulised teemad, toimus oktoobri jooksul, noorte kodulehel oleva ankeedi täitis 206 inimest.

IT-akadeemia peab teoks saama

2010-10-29

IRLi esimees Mart Laar ütles infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu konverentsil "Visioonist lahendusteni 2010", et Eesti IT-akadeemia tuleb järgmisel aastal käivitada.

"See eeldab valitsuse, kõrgkoolide ja IKT-liidu kokkuistumist, selles koostöös sai samal moel sai teoks ka IT-kolledž," lausus Laar.

IRLi esimees rõhutas ka läbiva info- ja kommunikatsioonitehnoloogiahariduse tähtsust ning julgust seda edendavate otsuste langetamisel.

"Eesti peab minema üle tasuta kõrgharidusele, et kõik õppida soovijad saaksid kvaliteetse kõrghariduse, me ei tohi kaotada ühtegi üliõpilast ka IT-sektoris," ütles Laar.

Tema hinnangul on Eesti IT-vallas hästi arenenud ning me peame oma arengueelise ära kasutama, soodustades arengut ka hariduses.

Konverentsi info: http://itl.ee/?op=body&id=18&art=522

IRLi noortejuht: varivalimised testivad tasuta kõrgharidust

2010-10-27

IRLi noorteorganisatsiooni esimees Maria Kasepalu ootab huviga, kui suure toetuse saab varivalimistel erakonna tasuta kõrghariduse programm.

„Varivalimistel pannakse seekord proovile prii kõrgharidus, millele IRL küsib Riigikogu valimistel inimeste toetust," lausus Kasepalu.

Ta peab tähtsaks, et ka noored annaksid tasuta kõrghariduse ideele oma hinnangu, sest IRLi üleriigiline küsitlus näitas sellele ideele suurt toetust.

„Ka varivalimistel tuleb tõstatada teemasid, mis on noorte jaoks olulised, kuid millele erakonnad kardavad valimisdiskussioonides käsitleda," sõnas ta.

Maria Kasepalu allkirjastas täna koos teiste poliitiliste noorteorganisatsioonide juhtidega varivalimiste koostööleppe.

Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatav kodanikuhariduse projekt, mis toob 14-20 aastased üle Eesti valima ning arvamust avaldama.

Pomerants annab loengu sisejulgeolekupoliitika kujundamisest

2010-10-22

Minister keskendub oma loengus teemadele, kuidas sünnib riigis sisejulgeolekupoliitika ning kuidas kujuneb poliitiline mõte seaduseks. Samuti käsitletakse loengus poliitika kujundamise aluseid ja etappe, tutvustatakse ja analüüsitakse sisejulgeoleku valdkonnapoliitika dokumente ning erakondade sisejulgeoleku programme.

„Loeng on mõeldud akadeemia sisejulgeoleku magistriõppe tudengeile avardamaks silmaringi praktiliste teadmistega päriselust. Räägin poliitikast, selle tegemisest ja telgitagustest nii nagu see tegelikult toimub. Samuti on kõigil osalistel võimalik osaleda grupitöös ning seeläbi proovida ka ise poliitikat sõnastada,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

“Siseminister Marko Pomerants on loonud uue traditsiooni, mille kohaselt iga õppeaasta sügisel annab siseminister uutele Sisekaitseakadeemia magistrantidele sisejulgeolekupoliitika kujundamise teemalise loengu,“ ütles Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele ― politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile. Neis valdkondades viiakse läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakutakse juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes.

IRLi eestseisus pani paika tee tasuta kõrgharidusele

2010-10-20

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kiitis täna heaks erakonna haridustoimkonna koostatud ettepanekud Eesti üleminekuks tasuta kõrgharidusele.

IRLi esimees Mart Laar kinnitas, et haridus seisab IRL valimislubadustes kesksel kohal. „Arvestades Eesti eelarvestrateegiat on näha, et järgmisel neljal aastal on eelarve tasakaalu hoides Eestil võimalik maksimaalselt täiendavalt aastas kulutada kaks miljardit krooni. Sellest kõrgemaid lubadusi pole ühelgi erakonnal valimistel võimalik anda, vastasel juhul oleks tegemist populismiga."

„See nõuab erakondadelt prioriteetide selget ja ausat seadmist. IRLi prioriteet eelseisvatel valimistel on haridus. Eesti on liiga väike maa, et võiksime lubada, et siin majanduslikel põhjustel jääks keegi väärilise hariduseta," ütles Laar.

Selleks esitas IRL kolm ettepanekut üleminekuks tasuta kõrgharidusele. Neist esimeseks sammuks on üleminek õppemaksuta eestikeelsele kõrgharidusele. Maksuta õpe tagatakse üksnes nominaalaja jooksul õpingud lõpetavale üliõpilasele ühe erialadiplomi omandamiseks. Üleminek maksuta õppele eeldab tasulise õppe kadumisest põhjustatud vahendite vähenemise kompenseerimist avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele. Teiseks sammuks oleks õppetoetuste muutmine senisest suuremal määral vajaduspõhiseks, võimaldades ka vaesematest peredest pärit üliõpilastel kõrgharidust omandada. Kolmandaks tuleb riigil üleminekul tasuta õppele tagada kõrgharidussüsteemile vajalik rahastamine kvaliteedi tagamiseks ning rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks.

„IRL ettepanekud annavad vastuse küsimusele, kuidas üleminek tasuta kõrgharidusele reaalselt toimub. IRL arutab oma ettepanekud läbi nii kõrgkoolide kui üliõpilaste esindajatega, igal juhul on meie jaoks haridus üks peamisi prioriteete. Selles oleme saanud tuge ka erakonna poolt hiljuti läbi viidud küsitluse tulemustest, mille töötlemine on lõppjärgus, kuid juba praegu on näha, et haridus on Eesti inimeste jaoks tuleviku jaoks üks kõige olulisem teema."

Tee tasuta kõrgharidusele - IRLi ettepanekud

Eesti tuleviku võti on heas ja kättesaadavas hariduses. Selleks ei tohi Eestis ükski võimekas noor jääda rahalistel põhjustel ilma korralikust kõrgharidusest. Isamaa ja Res Publica Liit ei toeta ettepanekuid üle minna tasulisele kõrgharidusele ega ka kõrghariduse rahastamiseks eraldi maksude kehtestamist. Kõrgharidus on avalik hüve, seda ei pea õppurid järelmaksude või lisamaksudega kinni maksma. Eesti on suutnud ka kriisiaastatel hoida kõrgharidussüsteemi toimivana, tõstnud selle kvaliteeti ning suunanud sellesse lisaraha. Ka järgneval aastal saavad kõrgkoolid riigilt täiendavaid vahendeid õppetöö läbiviimiseks. Riigieelarvelistel kohtadel, s.t. õppemaksuta õppijate osakaal on aasta-aastalt suurenemas. IRL peab vajalikuks sel teel astuda järgmine samm, sest praegune olukord, kus osa üliõpilasi oma õpingute eest ei tasu, teine osa peab seda aga täiel määral tegema, on nii ebaõiglane kui vähetõhus. IRL jaoks on haridus eelseisvatel aastatel peamiseks prioriteediks.

IRLi kõrghariduspoliitika tugineb kolmele sambale:

1) Õppemaksuta eestikeelne kõrgharidus. Selleks läheb Eesti üle süsteemile, mille kohaselt avalikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides saaks täiskoormusega õppes toimuda eestikeelne õppetöö vaid riigi poolt rahastatud kohtadel. Kokkuleppel võib määratleda ka osakoormusega õppekohad, mille eest tasub riik. Üleminek maksuta kõrgharidusele toob kaasa nõudlikkuse kasvu üliõpilaste vastu, sest maksuta õpe tagatakse üksnes nominaalaja jooksul õpingud lõpetavale üliõpilasele ühe erialadiplomi omandamiseks. See on loomulik, sest tasuta õppiv tudeng saab end täiel määral õpingutele pühendada. Uuele süsteemile üleminek eeldab riikliku tellimuse läbivaatamist ja ümberkujundamist. Üleminek maksuta õppele eeldab tasulise õppe kadumisest põhjustatud vahendite vähenemise kompenseerimist avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, mis nõuaks riigilt aastas täiendavat eelarveraha 450 miljonit krooni. Tasuline õpe saaks neis õppeasutustes seejärel jätkuda osakoormusega õppes ehk nn. avatud ülikoolis, võõrkeelsetel välisturgudele suunatud õppekavadel. Uuele süsteemile üleminek eeldab riikliku tellimuse senisest suuremas mahus esitamist erakõrgkoolidele valdkondades, milles seni on riiklikku tellimust esitatud minimaalselt.

2) Vajaduspõhised õppetoetused. Kuigi riik tasub avalikes ülikoolides üliõpilaste eest õppemaksu, jääb kõrghariduse omandamine endiselt kulukaks. Selleks, et võimaldada ka vaesematest peredest pärit üliõpilastel kõrgharidust omandada, uuendab IRL senist õppetoetuste süsteemi, muutes selle senisest suuremal määral vajaduspõhiseks. Muudatus viiakse ellu 2011.aastal. Rahaliselt nõuab selle elluviimine täiendavalt 110 miljoni krooni aastas. Lisaks suurendatakse tulevikus õppeedukust arvestavate stipendiumide hulka.

3) Maailmatasemel kvaliteeti tagav rahastamine. Pearahapõhisel rahastamisel ja tasuliste kohtade olemasolul põhinevalt süsteemilt üleminekul õppija jaoks tasuta kohtadele tuginevale süsteemile peab riik tagama kõrgharidussüsteemile mitte ainult senise rahastamise mahu säilimise vaid ka rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks vajaliku kasvu. 2014. aastast alates oleks selleks võimalik kasvavalt kaasata summasid EL vahenditest. Seni eeldab see aga üliõpilaskoha baasmaksumuse suurendamist vähemalt 10% võrra aastas, doktoriõppe sotsiaalsete garantiide suurendamist ja amortisatsiooni arvestava rahastamiskomponendi suurendamist.

IRLi eesmärk on õppemaksuta eestikeelne kõrgharidus

2010-10-13

Teadus- ja haridusminister Tõnis Lukas tutvustas täna kohtumisel Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajatega Isamaa ja Res Publica Liidu kõrgharidusprogrammi, mis tugineb kolmel sambal:

1. Õppemaksuta eestikeelne kõrgharidus kõigile võimekatele noortele
2. Vajaduspõhised õppetoetused ja riiklikud tulemuspõhised stipendiumid
3. Maailmatasemel kvaliteeti tagav kõrgkoolide rahastamine

"Eesti tuleviku võti on heas ja kättesaadavas hariduses. Selleks ei tohi Eestis keegi rahalistel põhjustel jääda ilma korralikust kõrgharidusest. IRLi seisukoht on, et kõrgharidus on avalik hüve, mis peab olema tasuta kättesaadav kõigile, kellele see on jõukohane," ütles haridusminister.

Tema hinnangul peab maksuta eestikeelse kõrghariduse andmiseks minema üle süsteemile, mille kohaselt avalikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides saaks täiskoormusega õppes toimuda eestikeelne õppetöö vaid riigi rahastatud kohtadel.

"Üleminek maksuta kõrgharidusele toob kaasa nõudlikkuse kasvu üliõpilaste vastu. Maksuta õppele eeldab tasulise õppe kadumisest põhjustatud vahendite vähenemise kompenseerimisest avalikele ülikoolidele, mis nõuaks riigilt aastas 450 miljonit," ütles Tõnis Lukas ja kinnitas: "Minu erakond on seadnud selle prioriteediks ja seega see raha ka leitakse."

Tema hinnangul tuleb hariduse kvaliteedi tagamiseks kehtestada vajaduspõhised õppetoetused, et võimaldada ka vaesematest peredest pärit üliõpilastel kõrgharidust omandada, kavatseb IRL uuendada senist õppetoetuste süsteemi, muutes selle senisest suuremal määral vajaduspõhiseks.

"Muudatus viiakse ellu 2012. aastal, selle elluviimine nõuab täiendavalt 110 miljonit krooni aastas," lausus Lukas.

Tema hinnangul saab Eesti ühiskond olla jätkusuutlik ja majandus maailmas konkurentsivõimeline ainult juhul, kui haridust kvaliteetse õppe tagamiseks piisavas mahus rahastatakse.

"Riik peab tagama ka õppejõudude ja doktorantide töötingimuste ja tasustamise tõstmise vajalikule tasemele. Muidugi tähendab see järgmiseks aastaks juba eelarvesse lisatud üliõpilaskoha baasmaksumuse tõstmise jätkumist ka edaspidi," ütles Lukas.

Minister kinnitas üliõpilaste esindajatele, et IRL on seadnud kõrghariduse rahastamise suurendamise Eesti ühiskonna üldise ja noorte isikliku edenemise kindlustamiseks oma poliitiliseks prioriteediks.

IRLi eestseisus: eesmärk on tasuta kõrgharidus

2010-09-22

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus on veendunud, et keegi Eestis ei peaks kõrgharidusest ilma jääma rahalistel või sotsiaalsetel põhjustel. Ainus võimalus seda tagada on tasuta kõrgharidus. IRLi eestseisus kutsub debatis tasuta kõrgharidusest osalema nii ülikoole, üliõpilasi kui lapsevanemaid, pannes omalt poolt kokku ka vastava läbirääkimisdelegatsiooni.

Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et kuigi viimase nelja riigieelarvega on haridust ja teadust riigieelarvest eelisrahastatud, peab see valdkond prioriteediks ka jääma. Tasuta kõrghariduse poole liikumine on IRLi jaoks prioriteediks ka tulevaste riigieelarvete koostamisel.

„Sellisel juhul ei vajaks me ei õppelaenusüsteemi laiendamist, ega tulevikus lõpetavatelt üliõpilastele tagasimaksete küsimist. Riigieelarve ja Euroopa struktuurivahendite toel on võimalik suurendada nii kõrgkoolide rahastamist kui ka õppetoetuste ja stipendiumide maksmist üliõpilastele," rääkis haridusminister.

Lukas lisas, et debatt tasuta kõrghariduse üle tõotab tulla äge. „Seda näitab kasvõi juba see, et minu ettepanek käivitada debatt tasuta kõrgharidusele üleminekuks sai endale kaela absurdsed süüdistused, nagu kavatsetaks hakata kehtestama mingit kõrgharidusmaksu, koormama üliõpilasi järelmaksu või võlakoormaga või kehtestama koguni astmelist tulumaksu.

„Midagi sellist meil kavas pole," sõnas Tõnis Lukas.

Tema sõnul on hariduse kättesaadavuse parandamise eesmärk selle kvaliteedi ja nõudlikkuse tõstmine - et noored ja nende vanemad saaksid Eesti kõrgkoole usaldada ning olla kindlad, et haridus, mille nad saavad, on konkurentsivõimeline.

„Tasuta kõrgharidusele üleminek saab seetõttu toimuda vaid kvaliteedinõuete jälgimisega, kõrgemate nõudmistega nii õppejõududele kui üliõpilasele," sõnas haridusminister.

Laar loodab noorte aktiivsuse kasvule

2010-04-18

Täna erakonna noorte üldkogul kõnelenud IRLi esimees Mart Laar kutsus noori üles aktiivsemalt avalikus elus osalema, lootes, et see aitab poliitikute vanema põlvkonna juba kivistunud vastasseisude asemel tuua poliitikasse uut värskest lähenemist.

"Iseseisvas Eestis üles kasvanud ja hariduse saanud noori ei huvita vanade meeste liivakastimängud teemal, kes neist omal ajal Liivimaa parim ratsanik oli või kellele Eesti elu edendamise eest ratsamonument panna. Noori huvitab see, millised on nende võimalused tänases Eestis oma unistusi ellu viia," lausus Laar.

Sellega seoses juhtis Laar tähelepanu jätkuvalt kõrgele tööpuudusele, mis on eriti ähvardav just noorte hulgas.

„Tööpuuduse perioodil on noortel kõige targem üritada tarkust koguda ning Haridusministeeriumi programm "Tagasi kooli" annab selleks ka võimalusi. Neid ja teisi noortele loodud võimalusi tuleks noortel endal oma eakaaslastele tutvustada, pakkudes samas välja uusi samme, mida saaks noorte tööpuuduse vähendamiseks ette võtta."

Tema sõnul ei tohi IRLi noorteühenduse tegevus jääda leigeks klubiliseks tegevuseks, sest see ei anna midagi ei noortele endile ega ka ühiskonnale.

„Me peame kõik iga päev mõtlema, miks me seda teeme, mida me teeme; mis on meie eesmärk ja funktsioon, mitte lihtsalt jututubades kohvi juues päevi mööda saatma," sõnas Laar.

Ta kutsus noori oma ideid sõnastama, nende eest seisma, ja kui vaja ka võitlema, sest ainult seda teed on võimalik midagi reaalselt ära teha.

„Kui ainus eesmärk on jõuda laua taha ja distsiplineeritult hääletada, siis on parem teha midagi muud, muidu pettutakse teis, pettutakse poliitikas ja te ise pettute lõpuks ka endas."

Laar soovitas kõigepealt noortel omandada korralik haridus ja elukutse ning alles pärast mõningase töö- ja elukogemuse saamise järel tõsiselt kaaluda soovi pühenduda poliitikale.

„IRLi noortekogu on kogemuste saamiseks hea koht, kutsun teid suuremale aktiivsusele ja tegevpoliitikute mõjutamisele, sest nii on kasulik teile ja Eesti tulevikule."

Laar kiitis IRL noori aktiivse osalemise eest küünalde panemises märtsiküüditatute mälestamiseks ning RIMI Eesti kaupade ignoreerimisele järgnenud boikotikampaanias.

Lukas: haridusuuendus on alanud

2010-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kuulas täna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase tööaruannet ning tunnustab tema poolt läbi viidud haridusuuendust, rõhutades selles just sisulisi muudatusi, mille kutsuvad ellu hiljuti juba heaks kiidetud õppekavad.

„Uute õppekavade elluviimine kindlustab eesti lastele võimetekohase ja mitmekesise ettevalmistuse põhikoolis ning senisest rikkalikuma ainetevaliku gümnaasiumis," sõnas Lukas volikogu ees.

Haridusminister kutsub nüüd, kui valitsus on loobunud koolivõrgu tsentraalsest muutmisest ning jätnud koolide suuruse omavalitsuste otsustada, kõiki erakondi loobuma kemplusest haridusteemadel ning kiitma põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse heaks ka Riigikogus.

See kindlustab muuhulgas õpetajate staatust koolis, vähendab koolist väljalangevust ja annab mitmekülgset toetust hariduslike erivajadustega, ka andekatele lastele.

Lukase hinnangul on märkimisväärne valitsuse sel nädalal langetatud otsus rekonstrueerida kahe „puhta" gümnaasiumi - riikliku Nõo Reaalgümnaasiumi ja Viljandisse rajatava riigigümnaasiumi hooned.

„Kvaliteeti tulebki investeerida! Parim majanduspoliitika on Eestis jätkuvalt tõhus hariduspoliitika, sellesse tuleb Eestil ka tulevikus panustada," ütles Lukas täna IRLi volikogul.

Pakosta tunnustab Lukase otsust loobuda tsentraalsest põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest

2010-01-29

Haridusminister Tõnis Lukase erakonnakaaslane ja Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta tunnustab ministri otsust loobuda põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise keskvalitsuse poolt juhitud protsessina.

"IRL on Eesti tugevaim hariduserakond ja on loomulik, et vahel pakutakse välja ka tugevaid lahendusi, kuid sama loomulik on ka kohapealsete inimeste arvamustega arvestamine, mistõttu oli otsus etteaimatav".

Pakosta rõhutab, et probleeme tekitanud muudatus puudutas kogu uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kaduvväikest osa ja nüüd tuleb seadusega kiiresti edasi minna.

"Uuest seadusest on nüüdseks saanud tõeline koolis töörahu tagamise seadus, sest erinevalt praegusest on lapse, lapsevanema, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse ülesanded, õigused ja kohustused täpselt paigas.

"Kool tegeleb üha rohkem õpetamise kõrval ka kasvatamisega ja on loomulik, et selles osas tuleb mingid reeglid kokku leppida, et õpetajad saaksid oma igapäevast tööd teha ja et lapsevanemad ei peaks hiljem loodritest laste pärast pisaraid valama".

Teise positiivse küljena toob Pakosta välja, et seaduses räägitakse koolist kui lapse arengu keskkonnast, mitte kui torust, mille ühest otsast laps sisse lükatakse, teises otsas lilledega vastu võetakse ja vahepeal on keegi talle kulbiga tarkust pähe kallanud.

"Mul on kõhklusi seaduseelnõu meneteleva kultuurikomisjoni juhi, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi suutlikkuses eelnõu sisuliselt menetleda, kuna enamikes küsimustes jätab komisjoni juht lihtsalt hääletamata, tehes nägu, et teda polegi ruumis. Ta ei söanda olla poolt, ei söanda olla vastu ega isegi mitte erapooletu. Selle palga eest, mida Riigikogus komisjonide juhid saavad, võiks vähemalt nii palju tarkust olla, et mingigi oma seisukoht suuta kujundada," ütles Pakosta.

Eriti oluline on see tema hinnangul seetõttu, et ees ootavad mitmed põhimõttelised arutelud, näiteks kooli hoolekogude rollist, erakoolide kohast Eesti haridusmaastikul ja moitmes kohas ka seaduseregulatsiooni sootuks ärajätmisega selle märgina, et me ju tegelikult koole ja õpetajaid ühiskonnas usaldame.

Liisa Pakosta kasutas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena uuenduslikku meetodit ja riputas oma ajaveebi liisapakosta.blogspot.com seaduseelnõu muudatusettepanekuid, mis pärinesid Eesti koolidelt, lapsevanematelt ja õpetajatelt. Hiljem leidsid muudatusettepankeud koha mitmete erakondade endi platvormides.

IRL: Tallinn ei tohi hariduses latti langetada

2009-12-14

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kutsub Tallinna linnavalitsust loobuma kavast lõpetada hariduse tugiteenuste osutamine.

„On lubamatu, et linn plaanib jätta rahastamata abiõpetajate, koolipsühholoogide, sotsiaaltöötajate ja huvijuhtide töö, milleta on täisväärtuslikku ja turvalist koolikeskkonda raske ette kujutada," sõnas IRLi aseesimees, haridusminister Tõnis Lukas.

Tema sõnul peab haridusotsuste alus olema koolide valmidus õppekava ellu viia, sest see määrab õppesisu.

„Igal juhul peaks hariduse kvaliteet olema esikohal - pealinnas võiks otsida võimalusi korrastada koolivõrku - nii vabaneb halduskuludest piisavalt raha, et õpetada lapsi ja õpetada neid hästi," ütles Lukas.

IRLi eestseisuse koosolekul tõdeti, et just õppetegevus peaks olema ka koolikorralduse tulipunktis, mistõttu avaldab Isamaa ja Res Publica Liit muret Tallinna linnavalitsuse kava pärast jätta järgmisel aastal rahastamata koolide tugiteenuste pakkumine.

Lukas tervitab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni initsiatiivi koole kärbete eest kaitsta ja teha vastav ettepanek linnavalitsusele.

„Venitamine laste arvu vähenemise tõttu vajalikuks muutunud koolivõrgu korrastamisega toimub koolide ja neis õppivate laste arvelt. Seda ei saa Eesti endale lubada," ütles Lukas.

Laar: järgmise aasta eelarve hoiab Eestit õigel kursil

2009-12-09

IRLi esimees Mart Laar ütles 2010. aasta eelarve vastuvõtmisel, et tegemist võib olla küll väikese sammuga Riigikogule, kuid pika sammuga Eestile, sest eelarve hoiab Eestit õigel teel.

„On oluline, et lisaks hetkeprobleemide lahendamisele, suudetakse eelarves vaadata ka tulevikku. Esiteks suurendatakse kulutusi haridusele, mis mitmes naaberriigis toimuvat vaadates on enam kui haruldane, kuid väga õige samm, sest hariduseta Eestil pole tulevikku,“ sõnas Laar.

Ta väljendas head meelt, et suudeti saada üle kiusatusest lahendada jooksvaid probleeme rahvusliku julgeoleku arvel: Eesti riigikaitsele kulutatava raha osa jäi eelarves samaks ja see on vastutustundlik ning õige poliitika.

„Julgeolekus on meile lisaks kaitsejõududele tähtsad ka päästeteenistus ja kohalikud omavalitsused, millele samuti eelarve menetlemise lõpufaasis raha leiti“.

Laari sõnul oluline ka see, et praegune eelarve saadi kokku sotsiaalselt kõige nõrgemas olukorras olevaid kihte raskemasse olukorda panemata - raha ei võetud perekondadelt, lastelt ega pensionäridelt.

IRLi esimees tänas ka opositsiooni rahuliku ja mõistva suhtumise eest eelarvesse, sest kokkuvõttes istuvad kõik ühes paadis ja peavad ajama mitte oma, vaid Eesti asja.

Kõne täistekst:

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid!

Seisame täna siin Riigikogus Eesti jaoks kahtlemata olulisel hetkel, asudes vastu võtma 2010. aasta eelarvet. See võib tõesti olla näiliselt väike samm Riigikogule, kuid see on kahtlematult suur samm Eestile. Sest just see samm, mille me astume, kui me sellega ühisel jõul hakkama saame, annab meile kindla aluse selleks, et me lähemate aastate jooksul sellest majanduskriisist, kus me asume, suudame väljuda. See on Eestile ja Eesti rahvale kahtlematult kõige olulisem. Ja vaadates neid arutelusid ja vaadates seda, kuidas seda eelarvet on ette valmistatud ning milliseid otsuseid selleks vastu võetud, tihti küll omavahel vaieldes, tihti küll heideldes, on mul ka opositsioonisaadikute hoiakuid ja küsimusi-arvamusi jälgides jäänud selge mulje, et tegelikult saame me sellest kõik aru.

Me saame aru, et me peame tegema Eesti rahvale õigeid ja häid otsuseid ning tegema neid koos. Ja esimesena ma tahaksin tänada opositsiooni ja ka meie endisi valitsuspartnereid sotsiaaldemokraate selle koostöö eest, mida me kõik tegelikult selle eelarve kallal oleme teinud. Kui me vaatame neid ettepanekuid, mis on tehtud ka viimasele lugemisele mitmete opositsioonierakondade poolt, siis suure osa nende taga seisab märkus "osaliselt arvestatud". Seega me suutsime võib-olla mitte leida täpselt nii suurt lahendust, täpselt mitte nii palju raha, kui oli, kuid me saime aru, et need alad, millele ka opositsioon tähelepanu juhtis, on alad, mis on meiole kõigile olulised ja kus me kõik ühiselt suutsime neid lahendusi otsida ja leida.

Seda eelarvet ei ole vaja ühele või teisele erakonnale, seda eelarvet ei ole vaja ainult Vabariigi Valitsusele, seda eelarvet on vaja kogu Eestile. Kui me suuda seda vastu võtta, siis läheb Eestil halvasti. Kui me saame sellega siin täna hakkama, siis me astume väga olulise sammu majanduskriisist väljumise poole.

Loomulikult ei too ükski eelarve, olgu ta nii hästi koostatud kui tahes, kevadet. Sellele eelarvele peavad järgnema järgmised olulised sammud selleks, et meie majanduse konkurentsivõimet tõsta, selleks, et võidelda tööpuuduse vastu, selleks, et olukorra paranemine hakkaks jõudma ka Eesti tavainimeseni, et nende elujärg pööduks tõusule. Meil tuleb kõigil veel palju ühiselt tööd teha, kuid see täna vastuvõetav otsus loob sellele tööle aluse ja selle tõttu on ta eriti oluline.

See eelarve on seda olulisem, et me vaatame seda tehes mitte ainult majanduskriisis praegu meid kummitavatele probleemidele, vaid vaadates neid prioriteete, mis on selles eelarves seatud, on need selgelt pööratud Eesti tulevikku. Just selle poole, et me läheksime edasi ja suudaksime Eestile ka pikemas perspektiivis jätkusuutliku arengu tagada. Esiteks puudutab see hariduse ja teaduse osakaalu selles eelarves. Ei ole palju maid, kes tänases Euroopas, ka eriti vaadates meie lähemaid naaberriike, suudavad kasvatada hariduse eelarvet. See on tegelikult suhteliselt pretsedenditu samm, millega me oleme ühisel jõul siin hakkama saamas, ja see on väga oluline, väga tähtis samm. Sest see näitab, mis on meie maale ja rahvale ka mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus oluline ja mis viib meid edasi: see on haridus ja teadmised. Ma ei tea vist ühtegi maad, kus tegeletaks hariduse ja teaduse küsimustega majanduskriisi tingimustes nii palju, kui meie Riigikogu on ühisel jõul sellega tegelenud. Ja see on väga hea ja õige. Sest mille muuga me peaksime siis tulevikku vaadates tegelema?

Teiseks on oluline, et see eelarve tagab jätkuvalt ka meie julgeoleku. Vaadates tänapäeva kiirelt muutuvat maailma - see, et me oleme panustanud jätkuvalt riigikaitse kõrgel tasemel hoidmisele, rahvuslikku julgeolekusse, on olulisem, kui see meile esimesel pilgul paistab. See on ala, kust on, tundub, väga lihtne raha võtta, kuid see läheb väga kalliks ühel hetkel maksma. Ja täpselt samamoodi puudutab see alasid, nagu päästeteenistus, millele me leidsime lisarahasid ja saavutasime täna, nagu siseminister on teatanud, kompromissi. See puudutab lisaraha omavalitsustele, kes on raskustesse sattunud. Need on kõik alad, mis eelarves just viimastel aruteludel tegelikult endale lisaraha said ja kus on tõesti erinevate taotluste taha, ka kõige erinevamate taha märgitud vähemalt "osaliselt arvestatud".

Ja kolmandaks, mis on selle eelarve tugev punkt, on see kahtlematult, et me ei võtnud kõigeks selleks summasid, ka sellesama eelarve tasakaalu poole liigutamiseks summasid sotsiaalse turvatunde arvelt. Me ei võtnud neilt peredelt ja lastelt, me ei võtnud neid summasid pensionäridelt, me jätsime alles tõesti need lubadused, mis on tehtud. Ning see kindlasti on loonud Eesti inimestele turvatunnet ja lootust tulevikku, mis on samuti üheks väga oluliseks osaks majanduskriisist väljumisel. See on kahtlematult saavutus! See on kahtlematult, kui me võrdleme, mis toimub tänases Euroopas ja maailmas, üsna ainulaadne saavutus. Selle saavutuse eest tahaksin ma teid kõiki tänada, nii partnereid koalitsioonist kui ka opositsiooni! Sest nagu ma ütlesin, oli meil seda arutades ja kuulates ka neid ettepanekuid, vaieldes, üksteisega vahetevahel heideldes tunne, et tegelikult me istume kõik ühes paadis ja seisame siin ühtse Eesti tuleviku eest! Aitäh!

IRLi naised kutsuvad noortepäevale "Netivabadus on vastutus"

2009-05-29

Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu kutsub sel pühapäeval Tallinnas toimuvale noortepäevale "Netivabadus on vastutus", mille raames esineb tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestit esindanud Urban Symphony.

Virtuaalmaailma varjukülgedest peab loengu internetiturvalisuse spetsialist Kalev Pihl, toimub teemakohaste omaloominguliste laulude lõppvõistlus ning esineb Urban Symphony.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on viimastel aegadel olnud rohkesti juttu arvutiviirustest, nuhkprogrammidest ja teistest internetiga kaasnevatest negatiivsetest nähtustest - arvutite ja infosüsteemide kaitseks on loodud tehnoloogilisi lahendusi, kuid vähem on mõeldud inimeste kaitsele.

"Ajal, mil Eesti seisab silmitsi raskete oludega ning püüab riigieelarvet tasakaalustada selliselt, et inimeste töökohti säilitada ja juurde luua, on noortel kasulik saada juurde teadmisi valdkonnast, kus praegu sünnib uusi töökohti ja mida ootab ees kindel kasv ka tulevikus," ütles Kaia Iva.

Seminaril püütakse leida vastuseid kuidas aidata lapsel vahet teha virtuaalse sõbra ja potensiaalse ahistaja vahel, kuidas hoida sõda mänguna arvutikasti sees ning kuidas aidata noorel mõista, et virtuaalmaailm on anonüümne vaid näiliselt ning seal tehtut olematuks ei tee.

"Kui praegusel ajal on Eestile hädavajalik teha õigeid otsuseid, siis meie püüame oma ettevõtmisega aidata noorte teadlikkuse kasvu kaudu aidata neid teha õigeid otsuseid - vältida tänaste vigade kaudu enda ohtuseadmist ning aidata neid teha õigeid otsuseid ka tulevikuks," lausus Iva.

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu on sel aastal lastekaitsepäeva ürituse pühendanud just sedalaadi küsimustele.

Kõiki huvilisi ootatakse 31. mail kell 14 Tallinnasse Õpetajate Majja (Raekoja plats 14).

Üritus on tasuta ja kestab umbes kaks tundi.

Hindriks: eelarvetasakaal loob usaldusväärsust, mis aitab luua töökohti

2009-05-14

Karoli Hindriks ütles täna Tallinna Ülikoolis Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil „Kuidas peatada ajude äravool Euroopasse?", et kui meil on kodus asjad korras, siis tulevad inimesed ka tagasi.

„On selge, et meid kõiki mõjutavad ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Tööpuuduse ja ajude äravooluga võitlemises ei ole lahenduseks võltsoptimism ja tühjad lubadused".

„Tänased tööhõiveprobleemid on globaalsed ja seega „rohelisemaid väljasid" pole ka piiri taga ning põhiline on täna ikkagi tegeleda koduriigi töökohtade loomisega. Et täna toetada töökohtade loomist on ka Euroopa Komisjon teinud ettepaneku lihtsastada ettevõtte loomist," sõnas Hindriks.

Tema sõnul on üks võimalus selleks ettevõtte alustamise kulu viimine nullini nagu on teinud Taani ja Sloveenia. Esimene neist on erinevates majandusvabadust hindavates edetabelites maailma esimeste seas, teine on jällegi olnud kõige enam arenenud EL-i uusliige, kes pidevalt erinevatel aladel Eestile „ära teinud".

„Selleks, et luua töökohti on esiteks vaja tasakaalustada riigieelarve - mistõttu on see ka osa meie plaanist „Tööd Eestile!".

Hindriksi sõnul on IRL võtnud eesmärgiks tagada selline ettevõtluskliima ja investeeringute toomine, mis looks uusi töökohti. Tema hinnangul on peamine motiveerida meie inimesi oma teadmisi koju tooma, sest ametlikel andmetel
töötas 2008. aastal välismaal umbes 16 000 Eesti inimest.

Samas viitavad teiste riikide andmed ning kaudsed hinnangud ka kaks-kolm korda suuremale välismaal töötavate inimeste arvule.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud".

Hindriksi sõnul soodusta IRL igal võimalusel ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti, " ütles ta.

Tsahkna: haridus aitab tasakaalustada riigieelarvet ja loob töökohti

2009-05-14

Anna-Greta Tsahkna ütles täna Tallinnas Euroopa Liidu majas tominud debatil "Noorte olevik ja tulevik Euroopa Liidus", et peab noorte tööhõiveprobleemide parimaks lahenduseks head hariduspoliitikat, mis aitab tasakaalustada riigieelarvet ja loob töökohti.

“Meid kõiki mõjutavad praegu ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Kuid sellisest olukorrast ei paku väljapääsu võltsoptimism ja tühjad lubadused, vaid õiged otsused ka hariduspoliitikas. Isamaa ja Res Publica Liit pakub õigeid otsuseid raskel ajal“.

Tsahkna peab Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse – kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval väga oluliseks ka teadlaste vaba liikumist, mida Eestil on oluline täiel määral toetada, sest see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks.

„Täna on Eesti peamine väljakutse tasakaalus riigieelarve, see on prioriteet ka programmis „Tööd Eestile“, mis loob ja säilitab Eestis töökohti. Kuid selle kõrval peame soodustama ettevõtlust, mis loob noortele töökohti. Ka Euroopa Parlamendis on meie prioriteet kaubandus- ja tööhõiveprogrammid, et tuua nende kaudu ka Eestisse ettevõtlust ja töökohti“.

Tema sõnul on IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas võtnud eesmärgiks edendada karjääritingimusi, suurendades teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Ta toetab Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka eestlastele.

„Mart Laar, Tunne Kelam ja IRL langetavad otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid raskel ajal Euroopas ja Eestis“.

Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu. „Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime, kõrvuti teadlaste rakendamisega erasektoris ja noortele võimalikult avarate praktikavõimaluste tagamisega“.

Anna-Greta Tsahkna: teadlaste vaba liikumist Euroopas tuleb hõlbustada

2009-05-12

IRLi kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Anna-Greta Tsahkna ütles täna Tartus ülikooli riigiteaduste instituudi, Eurokolledži ja Rahvusvaheliste Suhete Ringi korraldatud valimisdebatil, et teadlaste, ja eriti noorte teadlaste vaba liikumine Euroopas peab saama reaalsuseks.

„Ehkki sõnades liigutakse ühtsema ja piirideta Euroopa suunas, ei ole rakendunud ühtne regulatsioon teadusasutustes avatud töölevõtuks. Selle puudumine takistab teadlaste, eriti noorte teadlaste töölesiirdumist ja vahel isegi juba alustatud teadustöö jätkamist Euroopas," lausus Tsahkna.

Tema sõnul on riiklikel teadusasutustel vähe kaadriküsimustes autonoomiat - konkurentsipõhisele värbamisele seavad piiranguid nii vananenud seadused kui tihti ka ammu juurdunud tavad.

„IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas on võtnud eesmärgiks edendada selleks karjääritingimusi, suurendades nii ka teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Me toetame Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka eestlastele," sõnas Tsahkna.

Tema hinnangul tasub ülikoolidevahelist liikumisest soodustada, kuna see loob enam võimalusi ka Eesti noortele ja naistele, sest piirangute vähendamine aitab teadustööd paremini ühitada pereluga.

„Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse - kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval pean väga oluliseks ka teadlaste vaba liikumist, arvan, et Eestil on oluline seda täiel määral toetada, kuna see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks, mille osa me oleme".

Tulviste: Euroopa haridus vajab õhkkonnamuutust

2009-05-09

Peeter Tulviste ütles täna Tartu Domus Dorpatensises toimunud debatil "Kuidas hoida ajusid Eestis ja Euroopas?", et Euroopa hariduskorraladus vajab õhkkonnamuutust.

„Esiteks on võrreldes Ameerika teadusega Euroopa Liidu teadus masendavalt alafinantseeritud . Teiseks ei soodusta Euroopa praegune süsteem konkurentsi, kuna on üles ehitatud võrdsustamisele, erinevalt Aasiast, kus on meeletu konkurents. Ka Ameerikas on suurem konkurents".

Tulviste ei pea akadeemilist hulkurlust probleemiks, kuna see on toimunud juba Kristjan Jaak Petersoni aegadest saati, ka Joosep Toots käis Venemaal mõisavalitsejaks õppimas. „On asju, mida saab muuta ja on asju, mida ei saa muuta - narr oleks arvata, et keegi ei saa ega tohi kunagi siit ära minna".

Tulviste sõnul ei pruugi maa ja teadlase side jääda nii tugevaks, kui ollakse praegu harjunud - ta oletab, et suureneb inimeste arv, kes töötavad oma kodus, see koht võib olla ükskõik millises riigis. „Kui inimene töötab näiteks arvutiga puu all, siis pole mingit vahet kus riigis see puu asub, mille all ta istub".

Tulviste tõi ka näiteid tänapäeva Eesti füüsikutest, kes töötavad terve aasta Eestis, kuid sõidavad paariks nädalaks katseid tegema Prantsusmaa ja Šveitsi piiril asuvasse Euroopa Tuumafüüsika Keskusesse. „Igal riigil peab teadus olema, kuid see ei pea funktsioneerima ainult ühe riigi piires".

Majandusministeerium esitas ettepanekud ettevõtlusõppe arendamiseks

2009-04-29

Täna edastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektoritele ning ettevõtlusorganisatsioonide esindajatele ministeeriumis välja töötatud kontseptsiooni ettevõtlusõppe arendamiseks kõrghariduses.

Kava eesmärk on muuta kõikide erialade tudengid senisest ettevõtlikumaks, teha konkreetsed ettepanekud uute ideede tekkeks vajaliku soodsa keskkonna ja õppekava loomiseks ning leida ka võimalused nende ideede edukakas rakendamiseks.

Ettevõtlusõppe kontseptsioon toob välja kolm olulist suunda:
- Ettevõtlikkuse ärgitamine kõikides õppurites, mitte ainult majanduseriala tudengites. Ettevõtlusõppe puhul ei tuleks piirduda vaid mikro- ja makroökonoomika kursusega, vaid anda teadmisi ka ettevõtlusega alustamisest, turundusest, juhtimisest, rahastamisest ja rahvusvahelistumisest.
- Äri- ja tehnoloogiajuhtimiseks vajalike teadmiste ja oskuste pakkumine ettevõtjate ja välislektorite kaasamise ning ülikoolidevahelise tihedama koostöö kaudu.
- Heade ideede välja töötamiseks ja turul realiseerimiseks on vaja võimaldada ligipääs kvaliteetsele nõustamisteenusele ja rahastamisvõimalustele. Selleks on vaja anda teadmisi tehnoloogiapõhise ettevõtluse alustamisest, pakkuda reaalset ärikeskkonda ja nõustamisteenust idee edasiarendamiseks ning seemnerahastust uue tehnoloogiaettevõtte käivitamiseks.

Kontseptsiooni edasiarendamiseks ning väljakutsetele vastamiseks edasiste tegevuste paikapanekuks ootame tagasisidet ja valmisolekut ülikoolidelt, rakenduskõrgharidusasutustel ja ettevõtjatelt, et tehnoloogiapõhiste majandusvedurite tekitamiseks üheskoos konkreetsete tegevusteni jõuda.
Ettevõtlusõppe kontseptsiooni arutab 19. mail kogunev valitsust nõustav innovatsioonipoliitika komisjon.

Kontseptsiooniga on võimalik tutvuda ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel: http://www.mkm.ee/public/Ettev_tlus_ppe_kontseptsioon_28.04.09.pdf

Euroopa lähiminevik saab selgemaks

2009-04-23

Euroopa Parlamendis esitleti 22. aprillil raamatut "Euroopa taasühinemine ("The Reunification of Europe"). Teos koondab esmakordselt kümne kommunistlikku diktatuuri all kannatanud liikmesriigi kogemused totalitaarsest korrast ning demokraatia taastamisest teel vabasse Euroopasse. Raamatu idee algataja Tunne Kelami sõnul on see märkimisväärne panus Euroopa tervikliku ajalookäsitluse ning tuleviku kujundamisel. "Meie sihtgrupiks on eelkõige Lääne ja Lõuna-Euroopa rahvad. Olles tunnetanud, kui piiratud on teadmised ja kui väike on huvi Ida- ja Kesk-Euroopa maade lähimineviku vastu, otsustasime astuda omapoolse sammu ületamaks seda vaimset lõhet, mis end ka ühinenud Euroopas ikka tunda annab, " ütles Tunne Kelam. Inglisekeelse, 10.000 eksemplaris trükitud raamatu ilmumist toetas Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide saadikurühm. Eestis tutvustatakse kõnealust teost 21. mail Tallinnas (Nordic Hotel Forum) samateemalise rahvusvahelise ajalookonverentsi raames.

Juhan Parts: ettevõtlusõpet kõrghariduses tuleb ärgitada kõikidel erialadel

2009-04-22

Täna Tallinnas kõrghariduskonverentsil „Eesti kõrghariduse roll uue majanduskasvu saavutamiseks" peetud sõnavõtus rõhutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ettevõtlusõppe süvendamist kõrghariduse kõikidel tasemetel ja vajadust veelgi enam panustada teadus- ja arendustegevusse.

„Ettevõtlusõpe ei tohi olla ühemõõtmeline ja keskendatud üksnes majandust põhierialana omandavatele õppuritele. Majandus vajab edukaks toimimiseks ettevõtlikke inimesi erinevates rollides. Täna tuleb ärgitada ettevõtlikkust kõigis õppurites, mitte vaid majanduseriala valinutes," ütles Juhan Parts oma sõnavõtus.

Partsi sõnul on vajalik täiendav ettevõtlusõpe, mis annaks pigem huvi ärgitava ülevaate erinevatest praktilistest teemadest nagu ettevõttega alustamine, turundus, rahvusvahelisele turule sisenemine, kapitali kaasamise võimalused ja elementaarne finantsarvestus.

Samuti rõhutas Parts oma kõnes, et Eesti ettevõtjad on hakanud aktiivsemalt investeerima teadus-ja arendustegevusse. „Võib tõdeda, et osa rahast, mida varem keerutati pigem kinnisvaras, on leidnud tee tehnoloogiapõhiste ettevõtete juurde," lisas Parts.

Teadus- ja arendustegevuse projektide taotlemisaktiivsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses on võrreldes eelmise perioodiga tõusnud kaks korda (üheksa kuuga 60 projekti). Keskmine projekti maksumus on olnud 13 miljonit krooni ning projektid hõlmavad kõiki peamisi majandusharusid .

Ettevõtluspartneritena osaleb Euroopa Liidu eelarveperioodi 2007-2013 teadus- ja arenduskeskustes ligikaudu 100 Eesti ja rahvusvahelist ettevõtet ning seda koostöövormi rahastatakse 900 miljoni krooniga. Kokku investeerib riik ettevõtete innovatsioonivõimekusse sel ja järgnevatel aastatel kokku üle kolme miljardi krooni, et võimendada ettevõtjate panust. Rahastavates teadus- ja arenduskeskustes tehakse peamiselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, biotehnoloogia ja materjaliteaduse alast koostööd.

Kõne täisversiooni saab lugeda: http://www.mkm.ee/index.php?id=334136

Lukas avalikustab tervikliku kava koolivõrgu kujundamiseks

2009-03-13

Haridusminister Tõnis Lukas toob järgmisel esmaspäeval Tallinnas Rahvusraamatukogus toimuval IRLi hariduskonverentsil "Tarkus toob tõusu!" esmakordselt avalikkuse ette kava tervikliku koolivõrgu kujundamiseks.

„Selle aluseks on igas haridusastmes õpilastele parimate arenguvõimaluste andmine, sest kool ei ole ainult õppeasutus, vaid ka kasvukeskkond, kus on oluline roll eeskujudel ja turvalisusel," sõnas Lukas.

Lisaks haridus- ja teaduministrile peavad ettekanded professor Marju Lauristin ning akadeemikud Peeter Tulviste ja Peeter Saari. Lauristin kõneleb teadmusühiskonnast ja koolist, Tulviste hariduse perspektiividest ja Saari reaal- ja loodusteaduslikust haridusest kui eesti keele elujõu tagajast. Avasõnad ütleb IRLi saadik Euroopa Parlamendis Tunne Kelam.

Konverentsi motoks valiti "Tarkus toob tõusu!", sest IRL on veendunud, et haridus- ja teaduspoliitika on kaks hooba, mille abil saab valmistuda uueks tõusuks ning selle ka esile kutsuda.

IRLi volikogu nõuab hariduskulude kärpe leevendamist

2009-02-07

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu tervitas ja toetas täna Tallinnas toimunud istungil valitsuskoalitsiooni poolt langetatud otsust koostada vähemalt kaheksa miljardi krooni suurune negatiivne lisaeelarve.

Samas kritiseeriti volikogul 1,49 miljardilise valitsusasutusi haarava kärpe jaotust elualade vahel, mille Rahandusministeerium täna avalikkuse ette tõi.

Volikogul esinenud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et tema ei saa ministrina sellise jaotusega nõustuda. „Suurem osa algselt bürokraatia ja valitsemiskulude vähendamiseks määratud kärpest kavatsetakse nüüd panna haridussüsteemi õlgadele, vähendades eraldisi üldharidusele ja kõrgharidusele. Sellise otsusega lõikab Eesti endal tuleviku ära, andes ühtlasi hoobi majanduse konkurentsivõimele. Ka nn. ülekantavate summade kärpimisel on kõige suurem osa võetud taas hariduskuludest. Sellises ulatuses kärbe on täielikult ebaproportsionaalne, andes märku, et haridus pole Eesti jaoks enam prioriteet".

Volikogul kritiseeriti ka viisi, kuidas kavatsetakse kärpida kohalike omavalitsuste eelarvet ning avaldati toetust regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile sel teemal kohalike omavalitsustega läbirääkimiste pidamiseks. Volikogul rõhutati, et kärpes peavad tõepoolest osalema ka kohalikud omavalitsused, kuid ebaseaduslikke vahendeid kasutades ei tule sellest midagi välja.

IRLi esimees Mart Laar ütles, et volikogu otsus on IRL ministritele täitmiseks. „On tõepoolest kummaline, kuidas IRLi poolt välja pakutud ministeeriumite ja nende allasutuste palga- ja majandamiskulude kärpimine paneb nüüd nahka suure osa haridussummadest. Loodan, et valitsus pöördub esmaspäevasel istungil tagasi algse lahenduse juurde, kus esiteks kärbitakse ühtlaselt 7% valitsusasutuste palga- ja majandamiskuludest ning alles seejärel lepitakse kokku, mida ette võtta ministeeriumitest väljamakstavate siiretega. Kindlasti tuleb paika panna ka eelarvekärbete õiguslik sisu, muutes selleks vajaduse korral seadusi".

Juhul, kui hariduskulude kärpe taastamiseks pole võimalik seesmiste ümberjaotuste tulemusel raha leida, pakkus volikogu võimalust peatada kaheks aastaks pensioni II samba sissemaksete süsteem. Selline otsus ei mõjutaks praktiliselt pensionite suurust tulevikus, küll aga annaks just praegu, kui inimestel raha vaja, seda 2% võrra rohkem kätte.

Riigikogu esimehe uusaastapöördumine

2009-01-02

Hea Eesti rahvas!

Aastal, millega hüvasti jätsime, pidas Eesti Vabariik oma üheksakümnendat sünnipäeva. Paljudele sai tänu selle tähistamisele selgemaks meie riigi aja- ja sünnilugu. Kakskümmend aastat tagasi, kui toimus esimene öölaulupidu, oli vähestel meeles Eesti Vabariigi seitsmekümnes sünnipäev. Usk, et Eestist saab vaba riik oli sel ajal veel õhkõrn. Aga mullu toimunud öölaulupeol nägime, et uus põlvkond tajub meie minevikku ning on valmis jagama vastutust Eesti tuleviku eest.

Ühiselt osalesime ka suurel koristustalgul „Teeme ära!", mis näitas, mida suudame koos tegutsedes. Meid rõõmustas Eesti sportlaste esinemine Pekingi olümpial - eriti Gerd Kanteri kullavõit ning Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni hõbemedalid. Meie sportlased suutsid end tõestada spordimaailma tippareenil.

Aasta 2008 on minevik - meie ees seisab aasta 2009. Täna on raske vaadata homsesse nii optimistlikult kui aasta tagasi. Eelolev aasta kujuneb Eestis majanduslikult keeruliseks. Majandus on langusfaasis ja läheb veel aega kuni sellest toibutakse ning algab uus majandustõus.

2009. aastal mõjutavad Eesti poliitikat kahed valimised - suve hakul valime uued saadikud Euroopa Parlamenti ja sügisel kohalikesse volikogudesse.

Keerulistel aegadel võib võtta maad tunne, et minust ei sõltu midagi ja seetõttu ei peeta oluliseks ka valimistel osalemist. Olen veendunud, et iga inimese valik on tähtis. Me oleme läbi oma valikute vastutavad Eesti tuleviku ees.

Head inimesed,

Mul on kaks uus-aasta soovi

Esiteks soovin, et me teeksime valikuid ja otsuseid, mõeldes lisaks tänasele ka homsele ja ülehomsele.

Eesti ees on küsimus - kuidas minna edasi? Olen veendunud, et meie väikesel riigil on võimalik olla püsivalt edukas vaid siis, kui suudame käivitada teadmistel ja tehnoloogiatel põhineva majanduse.

Minu jaoks oli märgilise tähendusega meie põhjanaabrite hiljutine otsus vaatamata majanduslangusele suurendada riigi toetust teadus- ja arendustegevusse. Võib küsida, miks ma sellest räägin. Põhjuseks pole ainult rahastamise suurenemine, vaid usk teaduse ja innovatsiooni rolli kaasaegses majanduses. Saada insenerikutse, tegeleda kõrgtehnoloogiliste erialadega peaks olema ka Eesti noorte kindel valik.

Emad ja isad, vanaemad ja vanaisad, ma pöördun teie poole. Palun ikka ja alati selgitada oma lastele ja lastelastele, kuivõrd tähtis on olla haritud inimene ja kuipalju tuleb just nooruses teha tööd, et koguda endale vaimset kapitali, mida saab kasutada kogu elu.

Teine uusaastasoov on, et hoiaksime kokku ja hooliksime üksteisest, et me oleksime meelekindlad ja võimalikult optimistlikud.

Sellised on minu soovid - kindlustunnet, tarkust otsusteks ja tervet mõistust meile kõigile

Soovin teile kõigile töist ja õnnelikku uut aastat!

Lauri Vahtre esitas täna haridusarutelul kuus ettepanekut muutusteks

2008-11-13

Lauri Vahtre esitas täna Riigikogus riikliku küsimuse "Eesti hariduse
kvaliteet ja kättesaadavus" arutelul kuus ettepanekut muutusteks
hariduses.

1. Laiendada õpetajate võimalust hinnata õpilase töötulemusi
teisiti kui viie palli süsteemis, see tähendab ilma konkreetset hinnet
panemata.

2. Tuleb rohkem tähelepanu pöörata õpilaste kehaliste ja
käeliste oskuste arendamisele. See ei tähenda mingil juhul teadmiste
ja abstraktse mõtlemise alahindamist.

3. Õppeprogramme tuleb hõrendada. Me peame endale aru andma, et
iga aasta toob uusi teadmisi, nende hulk suureneb, kuid lapse
vastuvõtu- ja õppimisvõime mitte.

4. Gümnaasiumis tuleb suurendada õpilase valikuvõimalusi.
Esiteks saab seda tagada erinevate õppesuundadega, kuid kõne all on
olnud ka radikaalsem variant, nimelt, et igal õpilasel võiks vähemalt
lõpuklassis olla võimalus mõnest õppeainest täielikult loobuda mõne
teise, endale sobivama aine kasuks.

5. Riigieksam peaks ikkagi kokku võtma seniõpitu, mitte tõstma
nõutavate teadmiste latti uuele tasemele. Riigieksamid ei tohi olla
eesmärk omaette, millele allutatakse terve viimane õppeaasta.

6. Kaaluda võimalust lõpetada gümnaasium lõputunnistusega, ilma
riigieksamiteta, millega siis loomulikult jällegi ei saaks otse edasi
minna kõrgkooli.

Lauri Vahtre kõne täna Riigikogu ees

Härra esimees! Austatud kolleegid! Esindan erakonda, mis on haridust
alati pidanud Eesti riigi ja rahva püsimise võib-olla kõige tähtsamaks
alustalaks. Oleme taotlenud õpetajate palga tõstmist, oleme algatanud
õpetaja lähtetoetuse, oleme seisnud mitmesuguste praktiliste sammude
eest, nagu näiteks sülearvutid.

Täna soovin öelda järgmist. Ei saa kõnelda haridusest ega tema
kvaliteedist, alustamata hariduse eesmärgist. Mis on Eesti hariduse
eesmärk? Loomulikult ühiskonnaküpsete inimeste kujundamine, kes saavad
aru oma positsioonist teiste inimeste hulgas ning oma õigustest ja
kohustustest. Siit järeldub, et me peame teadma, millist ühiskonda me
ikkagi rajame. Totalitaarühiskond näiteks vajab hoopis teistsuguseid
inimesi kui vaba ühiskond. Tegelikke vastusevariante ei ole palju.
Kahtlemata peab see olema demokraatlik, vaba, salliv, ehkki mitte
kõike salliv, ja Eesti kultuuritraditsioonil põhinev ühiskond, kus on
leitud mõistlik tasakaal isiklike huvide, grupihuvide ja üldhuvide
vahel. Sellise ühiskonna täisväärtusliku liikme kujundamist silmas
pidades nendime, et haridussüsteemi peaks iseloomustama, esiteks,
alternatiivide olemasolu, et iga õpilane saaks areneda oma isiksusele
kõige sobivamal viisil. Ma ei pea silmas mitte ainult erinevaid
haridustüüpe, nagu kutse- või reaalharidus, vaid ka erinevaid
pedagoogikaid. Teiseks, pehmete väärtuste ehk sotsiaalsete oskuste,
nagu suhtlemis- ja koostöövõime, väärtustamine teadmiste kõrval.
Haridus on alati olnud teadmiste ja kasvatuse süntees, kuid tundub, et
viimase sajandi jooksul on põhirõhk järk-järgult kandunud
mehaaniliselt mõõdetavatele teadmistele, eriti viimaste aastakümnete
jooksul, jättes sotsiaalsed oskused mõnevõrra vaeslapse ossa.
Kolmandaks, õpilase käsitlemine harimisprotsessis füüsilise, vaimse ja
emotsionaalse tervikuna, kes peab arenema igakülgselt. Ja neljandaks,
kodude ja perede tihedam sidumine kooliga.

Nüüd konkreetsemalt, mida tuleks teha. Mis puutub hariduse sisusse,
siis esiteks tuleks laiendada õpetajate võimalust hinnata õpilase
töötulemusi teisiti kui viie palli süsteemis, see tähendab ilma
konkreetset hinnet panemata. Ülemäärane edukultus on kurjast. On
esitatud koguni ettepanek, et viiepalline hindamissüsteem tuleks
täielikult kaotada, mille suhtes esineb vastuolulisi arvamusi.
Võistlust ja võrdlust ei tohi ju ka päriselt eitada. Teiseks, eriti
nooremates kooliastmetes tuleb rohkem tähelepanu pöörata õpilaste
kehaliste ja käeliste oskuste arendamisele. See ei tähenda mingil
juhul teadmiste ja abstraktse mõtlemise alahindamist. Meisterdamisrõõm
ei sega mingil juhul mõtlemisrõõmu. Kolmandaks, õppeprogramme tuleb
hõrendada. Kordan jälle, see ei tähenda teatava hulga teadmiste
päheõppimise vajaduse eitamist. Mõelda saab ikkagi alles siis, kui on
teadmisi. Kuid me peame endale aru andma, et iga aasta toob uusi
teadmisi, nende hulk suureneb, kuid lapse vastuvõtu- ja õppimisvõime
mitte. Niisiis tuleb teha valik, piltlikult öeldes, Pipi Pikksuka
probleem, on väike paberitükk, et hiire joonistaks siia ära, aga
kuidas mahutada siia hobust. Aga tuleb hakkama saada. Sama probleemi
lahenduseks on tehtud ka ettepanek, et põhikoolide jaoks koostataks
niinimetatud põhiõpikud, mis sisaldaksid vaid minimaalset teadmiste
hulka, võimaldades pakkuda eduelamust ka nõrgematele õpilastele,
tugevamatele aga saaks õpetaja pakkuda lisamaterjale, lähtudes selle
juures iga õpilase eripärast. Neljandaks. Gümnaasiumis tuleb
suurendada õpilase valikuvõimalusi. Esiteks saab seda tagada erinevate
õppesuundadega, kuid kõne all on olnud ka radikaalsem variant, nimelt,
et igal õpilasel võiks vähemalt lõpuklassis olla võimalus mõnest
õppeainest täielikult loobuda mõne teise, endale sobivama aine kasuks,
või vähemalt siis koolides, kus seda on võimalik tehniliselt
korraldada, kus on olemas vastavad õpetajad. Viiendaks. Riigieksamid
ei tohi olla eesmärk omaette, millele allutatakse terve viimane
õppeaasta. Riigieksam peaks ikkagi kokku võtma seniõpitu, mitte tõstma
nõutavate teadmiste latti uuele tasemele. Kuuendaks, jällegi üks
radikaalne ja vaieldav ettepanek. Kas oleks võimalik gümnaasiumi
lõpetada lõputunnistusega, ilma riigieksamiteta, millega siis
loomulikult jällegi ei saaks otse edasi minna kõrgkooli?

Nüüd hariduselu korraldust silmas pidades järgmised seisukohad.
Esiteks. Mitte näha väikestes algkoolides, aga samuti väikestes
põhikoolides relikti, mis tuleks tingimata likvideerida. Ideaalne
oleks, kui vähemalt esimesed kolm õppeaastat või 3-4 õppeaastat käiks
laps koolis jala. Veel parem, kui kuni põhikooli lõpuni, kuid kuna see
pole reaalne, siis võime arvestada, et hiljem võiks selleks olla mingi
transport, soovitavalt koolibuss. Teiseks. Tuleb soodustada
alternatiivpedagoogikat viljelevate koolide rajamist. Waldorf-koolide
või neile lähedast metoodikat kasutavate koolide järele on tekkinud
selge sotsiaalne tellimus, millele riik peaks reageerima, valvates
samal ajal loomulikult õpetuse taseme järele, nagu see on riigi
põhiseaduslik kohus. Kolmandaks. Tuleb sisse viia kohustuslik
kutsenõustamine 9. õppeaastal, et aidata noorukil paremini mõista oma
tugevaid ja nõrgemaid külgi ning sellest lähtuvalt teha valikuid.
Neljandaks, palju täna kõneldud asi. Lahutada põhikoolid ja
gümnaasiumid, esialgu juriidiliselt, hiljem ka ruumiliselt, sest
põhikool ei pea olema selle või teise gümnaasiumi n-ö noorte meeskond,
mille ainsaks eesmärgiks on tagada küllaldane gümnasistide arv ja
vastavalt siis ka pearaha gümnaasiumis. Gümnaasiumide kujundamine
iseseisvaks koolitüübiks loob eeldused tugevate regionaalsete
gümnaasiumide rajamiseks. Siin me läheme juba
haldusreformitemaatikasse. Kui algkoolis peaks laps käima jala ja
põhikooli vanemates klassides ehk bussiga, siis tulevikus ei peaks
meid üllatama olukord, kus gümnaasiumisse minek tähendab kuldsest
kodukotusest lahkumist, nii nagu see on sadu aastaid olnudki ja nagu
see praegu on kutseõppeasutuste puhul.

Olemegi kutseõppe juures. Riik peab aitama propageerida kutseõpet,
kujundades positiivset ja lugupidavat suhtumist tublisse
oskustöölisse. Kutseõpe peab asetuma võrdväärsena gümnaasiumiõppe
kõrvale, et kaoks ära see olukord, kus noorele öeldakse: sina
gümnaasiumisse ei kõlba, sina pead minema kutsekooli. Kui me sellest
koledast lausest lahti ei saa, siis peab sinna vähemalt teine lause
kõrvale tekkima, kus noorele öeldakse: anna andeks, sõber, aga sinust
küll tislerit ei saa, sa pead leppima gümnaasiumiga.

Nii. Minu aeg saab läbi. Palju jäi rääkimata, näiteks alusharidus ja
kõrgharidus. Märgin vaid niipalju, et me ei tohi jõuda niikaugele, kus
alusharidus on nii hirmsasti reglementeeritud, et lasteaiadki
jagunevad kutse-, humanitaar- ja reaallasteaedadeks, mis lõpetatakse
riigieksamiga. Teiselt poolt me ei tohi jõuda ka niikaugele, kus
kõrgharidus on elukohajärgne ja kõigile kohustuslik. Haridussüsteem
peab olema paindlik ja võimalusterohke. Rohkem värve, rohkem valikuid,
rohkem rõõmu.

Ma tänan!

Peeter Tulviste kõne riikliku küsimuse "Eesti hariduse kvaliteet ja kättesaadavus" arutelul Riigikogus

2008-11-13

Peeter Tulviste

Hea juhataja, head kolleegid! Saal tuletab natukene meelde, kes on
näinud Haydeni lahkumissümfooniat. See sümfoonia lõpeb sellega, et
mingil hetkel järjekordne moosekant võtab oma pilli, kustutab küünla
puldi ees ja lahkub saalist. Aga see ei ole meil esimest korda
niimoodi.

Räägin hästi lühidalt neljast asjast, mis kõik puudutavad
kõrgharidust. Kõrgharidusest on viimasel ajal palju räägitud ja ma ei
saa kuidagi üle ega mööda, et tuletada meelde, millal need probleemid
juba kõne all olid. Tahaksin nüüd küsida natuke retooriliselt, et kas
oli õige hakata rajama radikaalset alafinantseeritud Tartu Ülikooli
kõrvale teist seinast seina ülikooli? Kas oli õige seda teha maal,
mille elanikkond on natuke üle 1 miljoni ja kuskilt ei ole näha, et
tekiks teine miljon, mis võimaldaks teist klassikalist ülikooli
pidada, sest Euroopa üldine tarkus on, et miljoni inimese kohta üks
ülikool. Kas oli õige hajutada need vähesed finantsilised ja vaimsed
ressursid, mis nii väikeses riigis on, mööda riiki laiali? Ehk
teistsugust kujundit kasutades, kas oli õige, kui meil on 12 head
jalgpallimängijat jagada need kaheks meeskonnaks ja panna omavahel
mängima. Juba tol ajal oli täiesti selge see, millest Peeter
Kreitzberg täna rääkis, et võistlema ei pea mitte omavahel niisuguses
väikses riigis, vaid teiste riikidega - muu hulgas ka sellepärast, et
meie tudengid lähevad sinna õppima.

Kas oli õige riigis, mille liiga suur osa elust on niikuinii
keskendunud pealinna, asutada siia veel teine ülikool? Ülikoolide
asutamine on üks väheseid asju, kus riik saab otsustada, kuhu neid
asutada. Riik ei saa ütelda, teeme vabriku või tehke vabrik sinna.
Ülikooli puhul on see võimalik, seda ei tehtud. Kõik need asjad olid
juba aastaid tagasi selged. Oli selge, et ühinevas Euroopas ärksamad
lapsed ei lähe mitte sellesse ülikooli, mis on kodu lähedal, vaid
sellesse, kus paremini õpetatakse. Eriti kui need on nagu Tallinna
lastel on Helsingi lähemal. Turu ilmselt ei ole lähemal, aga Helsingi
küll. Minnakse sinna, kus saab paremat haridust, eriti nüüd veel
pärast seda, kui Euroopa Liitu minek avas meie lastele uksed
kõikidesse Euroopa ülikoolidesse. Kena, aga ka meil peab olema
teistele midagi pakkuda.

Teine asi, mida tahtsin öelda, et haridusraha tuleb kulutada rohitud
haridusele. Vähe sellest, et kool on muutunud sotsiaalabi asutuseks ja
me oleme nii või teisiti sellega leppinud, sama asi sünnib praegu
ülikooliga. Ma tahaksin meelde tuletada seda Murphy seadust, mis
ütleb, et igas asutuses on üks inimene, kes mäletab, milleks see
asutus loodi. Tuleb ta üles leida ja vallandada, jätkab Murphy. Ma
tahaksin meelde tuletada, et ülikoolid ei tekkinud mitte selleks, et
koos süüa, vaid selleks et koos õppida targematelt inimestelt. Ja
sellele peaksimegi kõigepealt tähelepanu pöörama ülikoolides. Raha
tuleb kasutada selleks, et palgata paremad õppejõud, parem 3+2 aastat
praekartuleid süüa ja hea haridus saada, kui leppida kehvade
õppejõududega ja pärast eluaeg praekartuleid süüa.

Ma tahaksin, kolmandaks, vastu vaielda natukene nendele, kes heidavad
meie praegustele tudengitele või koolilõpetajatele ette, et nad
valivad humanitaar- ja sotsiaalained. Ma julgen kinnitada, et enamikul
juhtudel või väga paljudel juhtudel see pole sugugi mitte tingitud
sellest, et nüüd inimesed ei viitsiks õppida matemaatikat, vaid pigem
sellest, et nad tunnevad, et tänapäeva maailma paljusid probleeme ei
saa lahendada loodusteaduste abil. Tuletaksin meelde Ameerika vägede
juhti Afganistanis, kes pärast pikka aega seda tööd teinuna ütles, et
teate, need probleemid ei ole üldse lahendatavad sõjaliste
vahenditega, need on lahendatavad
läbirääkimistega. Ma arvan, et lapsed saavad sellest paremini aru kui
meie põlvkond.

Põrkuvad huvid. Muidugi on hariduse ümber alati palju konflikte ja
mulle hirmsasti meeldib see ametist lahkuva linnapea soovitus
Saltõkov-Štšedrini Glupovi linnas. Oma järglastele jättis ta niisuguse
juhtnööri, mis haridust puudutab: "Haridust edendada mõõdukalt,
võimalust mööda ilma verevalamiseta." Kahjuks see alati ei ole päris
niimoodi võimalik ja riik peab mõnikord olema väga range ja rakendama
selliseid abinõusid, mida ei saa tingimata nimetada leebeteks.

Lõpuks, kogemuse põhjal tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et
mõnikord pakutakse välja selliseid lahendusi, mis ei hakka tööle.
Tahaksingi öelda, et need ettepanekud, et ärme hakkame ülikoole
liitma, olgu nad kõik alles, nad teevad koostööd, seda me katsetasime
90.aastate keskel. Sellest oli juttu siis, kui jäeti Maaülikool Tartu
Ülikooliga ühendamata, et olgu eraldi. Tulemus on see, et Maaülikooli
ja Tartu Ülikooli koostöö on null. Nii et sellega ei maksa ennast
lohutada, peab olema radikaalsem väljapääs.

Aitäh!

IRL: koalitsioon peab seisma Eesti tuleviku eest

2008-09-22

IRLi eestseisus arutas 2009. aasta riigieelarve ümber tekkinud olukorda, avaldades tõsist muret selle seisu üle. Olukorras, kus eelarve esitamiseni on jäänud loetud päevad, pole tänaseni teada ei eelarve maht ega järelikult ka ministeeriumite piirsummad, selged pole 2009. aasta eelarve prioriteedid.

Samas on IRL veendunud, et pole aeg otsida süüdlasi, vaid leida ühiselt tekkinud olukorrast väljapääs. Riigikogu tänast koosseisu arvestades on praegune koalitsioon parim, mis Eestil on välja panna. IRL tunnustab partnerite jõupingutusi lahenduste otsimisel ning näeb tänases koalitsioonis piisavalt jõudu nendeni jõudmisel.

Tunnistades puudusi nii riigieelarve koostamise protsessis kui õhku selle tulude prognoosis, peab IRL siiski õigeks pingutada tasakaalus eelarve õigeaegse esitamise eest. Samas ei saa saata Riigikogule arutamiseks pseudoeelarvet, mille sisu on ebaselge ja mis pole seaduseelnõudega kaetud.

Selleks, et eelarve kindlustaks Eestile tulevikku, peaks ta tagama:

1) Kindlustunde nii Eesti inimestele kui ettevõtjatele. Eesti valitsus ei saa lahendada majanduse jahtumisest tulenevaid probleeme nende arvelt. Seetõttu seisab IRL vastu läbimõtlematule maksude ja aktsiiside tõusule, puudutagu see mootorikütuse ja gaasiaktsiisi või majutusasutuste käibemaksu tõusu 18 protsendile. Olukorrast väljumiseks tuleb Eesti riigil lõpetada ülejõuelamine ning kärpida kulutusi.

2) Kindlustunde Eesti riigile. Meid ümbritsevas järsult ohtlikumaks muutunud maailmas peame jätkama igapäevast panustamist inimeste ja riigi kaitsmisesse ohtude vastu, mis seda ähvardavad. Kaitsekulutuste hoidmine ei ole kerge otsus, kuid meie riigi tulevik nõuab meilt
julgust otsustada enda riiki kaitsta ka siis, kui valikud on rasked või väga rasked. Oluline on ka tähelepanu pööramine sisejulgeolekule.

3) Kindlustunde lastele ja noortele. IRL lähtub eelarveläbirääkimistel tõsiasjast, et elukvaliteeti pole võimalik parandada panustamata haridusse ja teadmistesse, ning meie tulevik hakkab tuginema otsustel, mille me langetame täna. Eesti vajab haritud inimesi, iga samm, mille me selles suunas astume, on samm õiges suunas. Meie koolid peavad olema tugevad, me peame väärtustama oma õpetajaid, sest nad laovad vundamenti meie kõigi tulevikule. Panustamata täna haridusse, lõikame Eestil tuleviku ära.

Neist prioriteetidest peab IRLi arvates lähtuma ka sellel nädalal peetavatel eelarvekõnelustel.

IRL kutsub 2009. aasta eelarveläbirääkimiste lõpu järel üles alustama kogu ühiskonnas debatti Eesti
tuleviku üle. Sest samalt aluselt jätkates osutub tasakaalus eelarve koostamine 2010. aastal
ilmselt võimatuks. Eesti vajab kiiret ja otsustavat haldusreformi, riigivalitsemise efektiivsuse
tõstmist ning investeerimist tulevikku, see tähendab haridusse. Vaid uusi ideid otsides ja leides
saame tagada Eestile jätkusuutliku arengu.

IRLi Noorteühenduse avaldus

2008-09-20

Avaldus

20.09.2008

Eesti ei pea 15-aasta pärast olema Euroopa viie vaesema riigi hulgas!

Riigieelarve vaidlused on jõudnud seisu, kus Reformierakonna poolt alajuhitud valitsuselt tulevad segased signaalid, mis tõotavad 15 aastaga viia Eesti Euroopa viie vaesema riigi hulka. Ülioptimistlike avaldustega esinev ja halbade uudiste teatamisest eemale hoidev valitsuse liider juhib Eestit juba neljandat aastat olukorra poole, mis tõotab Eestile pikaajalist mõõna nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Põhja on lastud haldusreformi tegemine, mööda on lastud võimalus võtta kasutusele euro, headel aegadel on paisutatud riigiaparaati, koalitsioonipartneritele on surutud peale liigoptimistliku eelarve tegemine eirates kõiki ohumärke, europarlamendi valimiste reglementi keeldutakse arusaamatute argumentidega demokraatlikumaks muutmast. Julgust nõuda Reformierakonnalt sellise valitsemismentaliteedi muutmist palume ka enda erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtidelt. Meie tahame Eestis edasi elada ja siin oma lapsi kasvatada nii 15 kui ka 25 aasta pärast. Seetõttu palume Reformierakonda lähtuda tervest mõistusest, mitte odavast populaarsuseihast ning lõpetada Eesti arengu pidurdamine.

Selleks tuleb ratsionaalselt ja pikaajalisi eesmärke silmas pidades nii riigieelarve tulude pool kui ka kulude pool. Praegust sotsiaalsüsteemi ei suuda tänaste ja prognoositavalt kasvavate kulude juures Eesti perspektiivis ülal pidada. Ühekordsete, siit-sealt kokkukraabitavate tuludega ei ole see jätkusuutlik. Haldusreform tuleb ära teha, mitte seda lõputult venitada.

Hariduskulude osakaal vabariigi eelarvest peab olema kasvav ja siin ei saa me tuleviku arvelt kokku hoida. Vajadusel tuleb vähendada seadustega paikapandud kulusid mujalt. Eesti edu saab olla ettevõtlikus ja haritud noores, kes tugevdavad meie konkurentsivõimet. Meie koolides peavad töötama parimad õpetajad.

Riik peab looma stabiilse, mugava, arengule ja innovatsioonile suunatud keskkonna, ning hoolitsema selle eest, et kellegi teotahe ei jääks võimaluste puudumise taha seisma. Riik peab võimaldama enesetäiendamise ja kvaliteetse hariduse omandamise võimaluse kõigile soovijatele. Maailmatasemel teadmisi peab olema võimalik omandada ka Tartus või Tallinnas.

Isamaa ja Res Publica Liidu Noorteühendus

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse avaldus

2008-08-26

EESTI OOTAB OTSUSEID

Eesti 2009. aasta eelarve koostamine on jõudnud otsustavasse faasi. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt eelarve laekumised 2009. aastal miljardite kroonide võrra eeldatust väiksemad. Samal ajal esitab viimastel nädalatel seoses Venemaa rünnakuga Gruusia vastu järjest ohtlikumaks muutuv maailm Eestile uusi väljakutseid. Olemasolevate eelarve piirsummade juurde jäädes pole neile võimalik vastata. Olukorrast väljumiseks tuleb pigem ohverdada antud poliitilised lubadused mitte aga rahvuslikku julgeolekut.

IRL leiab, et Eesti julgeolek peab olema 2009. aasta eelarve peamine prioriteet. Tänapäeva maailmas tuleb julgeoleku tagamiseks aga mitte ainult investeerida kaitsejõududesse, vaid ka sisejulgeolekusse ning tõhusasse välisteenistusse, infrastruktuuri ja maa ühtlasesse arengusse.

Selleks tuleb 2009. aasta eelarves:

1) Hoida kaitsekulutuste osakaal lubatud tasemel

2) Tagada sisejulgeolek

3) Jätkusuutliku arengu tagamiseks panustada haridusse, teadus- ja arendustegevusse

4) Investeerida kogu Eesti ühtlasse arengusse, regionaalpoliitikasse. Transpordidotatsioonid tuleb säilitada.

5) Teavitada muukeelset elanikkonda tõhusamalt maailmas ja Eestis toimuvast, käivitada ETV2.

Selleks, et nimetatud eesmärgid saavutada, ei näe Isamaa ja Res Publica Liit muud võimalust, kui lükata edasi koalitsioonilepingus ette nähtud tulumaksureform.

IRL ministrid on solidaarselt osalenud eelarve ettevalmistamisel, kärpides 8% oma ministeeriumite tegevuskulusid. Viimased eelarveprognoosid muudavad aga möödapääsmatuks muutunud olukorras üle vaadata kõik koalitsioonilepingus antud lubadused. Antud lubaduste võimalustega kooskõlla viimine ning tasakaalus oleva eelarve koostamiseks vahendite leidmiseks ettepanekute tegemine kuulub peaministri kompetentsi. Eelarve korralikuks ettevalmistamiseks ning koalitsioonilepingu muutmiseks loodab Isamaa ja Res Publica Liit, et hiljemalt 1. septembriks esitab peaminister Andrus Ansip valitsusele konkreetsed ettepanekud tasakaalus oleva eelarve koostamiseks. Vastasel korral on raske ette näha, et septembri lõpuks õnnestuks valitsusel 2009. aasta eelarve Riigikogule esitada. IRL teatab, et suhtub esitatud ettepanekutesse täie tõsidusega ning on valmis arutama ka kõigi enda poolt koalitsioonileppesse lisatud lubaduste edasilükkamist.

IRL leiab, et Eesti seisab keeruliste otsuste ees, olles samas veendunud, et praegune valitsuskoalitsioon suudab talle esitatud väljakutsetele edukalt vastata.

Tulviste: kõrghariduse probleem on kvaliteet

2008-06-20

Sõnavõtt Riigikogus 18. juunil 2008 Ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse arutelul

Austatud juhataja! Head kolleegid! Aeg on hiline, teen hästi lühidalt. Eesti kõrghariduse põhiprobleem on hariduse kvaliteet. On hulk muid probleeme, näiteks üliõpilaste sotsiaalsed garantiid. Ma ei tea mitte ühte üliõpilast, kes oleks läinud välismaale õppima sellepärast, et seal saab paremini süüa. Minnakse sellepärast või, täpsemini, minnakse siis, kui sealsetes ülikoolides antakse paremat haridust, kui meie suudame anda. Seejuures ei ole tähtis mitte see, kas siinne kõrgharidusasutus, milles ollakse pettunud, on avalik-õiguslik või era, tähtis on see, et see on nõrk, ja sellepärast minnakse mujale.

Senised abinõud, mis on tarvitusele võetud selleks, et kõrvaldada kõrgharidusmaastikult nõrku tegijaid – kordan jällegi, niihästi era- kui ka avalik-õiguslike ülikoolide hulgas –, ei ole andnud tulemusi. Kui kellelgi on paremaid ettepanekuid, kuidas saavutada ühtlane kvaliteet, et lapsed ei peaks pettuma siinsetest ülikoolidest saadavas hariduses, siis on praegu veel natukene aega neid uusi abinõusid tarvitusele võtta. Kui te paremaid ei tea, siis ma palun, et te toetaksite neid, mis on selles eelnõus ja nendes parandusettepanekutes sees. Aitäh!

Istungi stenogramm:

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=19&date=1213783500#pk2397

Seaduse menetlemine Riigikogus:

http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=305518