Poliitikute ajaveebid

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

2012-05-15

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam, kes osales parlamendi nimel 23. aprillil Berliinis LMS seisundit hinnanud Euroopa Liidu kõrgemate ametnike nõupidamisel, tõi ühe põhiprobleemina esile tõhusa koordineerimise puudumise strateegia ellurakendamisel. "Läänemere strateegia rakendamise kogemust on meil üle kahe aasta, kuid ikka pärsib arenguid ebapiisav koordinatsioon, " ütles Tunne Kelam.

Tema sõnul pidi strateegia algatajate nägemuse kohaselt tootma esmajoones sünergiat ning lisaväärtust, et hoogustada selle suure potentsiaaliga piirkonna dünaamilist arengut ühiste piirkondlike projektide kaudu. "Täna tundub, et LMS on mugandatud ning surutud Euroopa Liidu olemasolevate standardite ning rahastamisskeemide raamesse. Ühisprojektide asemel domineerivad liikmesriikide rahvuslike eelisprojektide nimekirjad, mis on sildistatud Läänemere strateegia märgiga," tõdes Kelam.

Saadikuile kaasettekandega esinenud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Michael Smyth nimetas olulise puudusena Komisjoni teatises puuduliku tähelepanu pööramist erasektorile. Kõneleja sõnul aitaks erasektori pro-aktiivne kaasamine tublisti kaasa Läänemere strateegia edule praktikas.

Lätlasest eurosaadiku Inese Vaidere hindas Komisjoni dokumenti liiga üldsõnaliseks. Uus prioriteet - "piirkonna ühendamine" - tundub tema sõnul sisutühjana ning ikka jääb lahtiseks küsimus - kes koordineerib?

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul osaleda 18.-19. juunil Kopenhaagenis toimuval LMS suurfoorumil ning esitada omapoolse hinnangu strateegia rakendamise kohta. Tunne Kelam tervitas Euroopa Komisjoni esindaja sõnumit, mille kohaselt Komisjon kavatseb eeloleval suvel oma tegevuskava LMS suhtes uuendada. Komisjon lubas selle juures arvestada Euroopa Parlamendi liikmete ettepanekuid.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

2012-05-15

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Eestile on oluline Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika jätkusuutlik rahastamine

2012-05-14

Eesti on seisukohal, et arvestades maailma kalavarude olukorda on oluline kalanduse järelevalve ja andmete kogumise ning kalavarude jätkusuutliku taastootmise rahastamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Ühe peamise küsimusena ühise kalanduspoliitika tuleviku osas on tänasel EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutlusel Euroopa ühise kalanduspoliitika rahastamise põhimõtted.

Eesti väljendab nõukogul seisukohta, et fondi raha jaotus ei võta piisavalt arvesse pidevalt suurenevaid nõudeid kalanduse järelevalve ja andmete kogumise osas.

Eesti hinnangul tuleks nende tegevuste eelarvet pigem suurendada, samuti soovime rõhutada, et kontrollimeetmete raames peaksid jooksevkulud kindlasti olema abikõlblikud, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Samuti peab Eesti oluliseks, et EMKF vahendite jaotamisel oleks arvestatud lähenemispiirkonna printsiipi, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat võimekust omavahenditest kalanduspoliitika teostamiseks.

Selgust on vaja ka riikidevahelise vahendite jaotuse kriteeriumite sisu osas. Näiteks ei ole selge, kas kalandussektori tööhõive kriteerium hõlmab ka töökohti sisevete kalanduses ja kas kalandustoodangu all mõistetakse ka sisevete kalandustoodangut. Teatavasti on Eesti üks EL liikmesriike, kus sisevetekalandusel on oluline osakaal kogu kalandussektoris. Need asjaolud on rahajagamise tingimustena Eesti jaoks väga olulised ning peaksid kindlasti olema raha jaotuskriteeriumina arvesse võetud, rääkis Kevvai.

Üldjoontes piisab Eesti hinnangul EMKFi vahenditest ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks EL tasandil.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Euroopa Parlament on valmis toetama otsetoetuste võrdsustamist

2012-05-10

Euroopa Parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamiseks ning tegema vastava ettepaneku ka oma juunikuises raportis.

Eile õhtul kohtusid Kaunases Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu komitee esimehe Paolo de Castroga. Kohtumisel tutvustas de Castro 18. juunis valmiva ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitleva raportiga seotud arutelusid Euroopa Parlamendis.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul kinnitas de Castro, et parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut otsetoetuste tasemete kiiremaks ühtlustamiseks teiste ELi liikmesriikidega ja esitama vastavasisulise ettepaneku ka valmivas raportis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: "Kas mäng on läbi?"

2012-05-09

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam astub täna peaesinejana üles Kopenhaagenis toimuval rahvusvahelisel foorumil, mis keskendub Euroopa Liidu seisundi hindamisele (State of the Union).

Konverents toimub traditsiooniliselt iga aasta 9. mail Euroopa Liidu eesistujariigi pealinnas, sellega tähistatakse Euroopa ühinemise ühe algataja Robert Schumani 1950.a. esitatud deklaratsiooni aastapäeva,. Kõrgetasemelise rahvusvahelise foorumi eesmärk on analüüsida tänase Euroopa Liidu olukorda, võrreldes seda ühenduse rajajate eesmärkide ja ideaalidega. 2012.a. foorumi teema on: "Kas mäng on läbi?"

"Kakskümmend aastat tagasi kutsus toonane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors üles taasavastama Euroopa hinge, mis on inspireerinud sõjajärgseid Euroopa juhte saavutama võimatuna tunduvat - sajandeid vaenutsenud Euroopa rahvaste ühinemist vastastikku kasuliku koostöö ja solidaarsuse alusel. Kuid Delors hoiatas ühtaegu, et kui seda Euroopa hinge lähima aastakümne jooksul ei suudeta elustada, siis on mäng läbi," sõnas Tunne Kelam.

"Rõhuasetus on olnud pigem seniste saavutuste säilitamisele (kaasaarvatud vanemate liikmesriikide eelisasend) kui dünaamilisele edasiminekule. Euroopa Liidu jätkuvad valupunktid on ebapiisav tootlikkus, nõrk konkurentsivõime maailmaturul ja aeglane innovatsioon," ütles Kelam.

"Niinimetatud Vana Euroopa pole siiani suutnud positiivselt kohaneda suure muutusega, mille põhjustas kümne uue liikmesriigi juurdetulek aastast 2004."

Euroopa Liidu ühispoliitikate solidaarsele elluviimisele pole Tunne Kelami sõnul alternatiivi: "Iga kriis on ühtlasi võimalus. Võrreldes 1940ndate aastate Euroopa kriisiga on praegune kriis märksa hõlpsamini ületatav. Kuid nagu siis, on ka praegu ainsaks võimaluseks uudsete lahenduste otsimine. Läänemere ümber asuvad 8 Euroopa Liidu liikmesriiki pakuvad hetkel positiivse näite sellest, et mõistlikku ja tasakaalustatud majanduspoliitikat on võimalik teostada ning liigseid kulutusi saab vajadusel järsult kärpida. See mudel peaks julgustama teisi ülejäänud 19 liikmesriiki samasugustele pingutustele," ütles Tunne Kelam.

Programm ja lisainformatsioon

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid ajaloolisi kogemusi

2012-05-09

Euroopa Rahvapartei, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni korraldatud konverentsil "Okupatsioon peale vabastamist" esines ühe peakõnelejana Eesti saadik Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul on sõjajärgse Euroopa ajaloos senini valitsenud "võidukate liitlaste" paradigma, kelle seast Stalin aga oli üks suurimaid massimõrvareid inimkonna ajaloos.

"Rahvasteliitu kuulunud Balti riikide ajalooline kogemus, keda võrdse julmusega okupeerisid ja rõhusid nii Nõukogude Liit kui ka Natsi-Saksamaa, trotsib aga seda lihtsustatud suurriiklikku lähenemist," ütles Kelam oma ettekandes.

"Totalitaarsete režiimide süstemaatilist terrorit kogenud eestlased, lätlased ja leedulased kutsuvad üles lähenema Euroopa ajaloole tasakaalustatud ja terviklikult, mis võimaldaks võrdse ja õiglase suhtumise kujundamist kõigi 20. sajandi totalitaarsete režiimide ohvrite suhtes."

Tunne Kelam viitas Sahharovi auhinna laureaadi Sergei Kovalyovi sõnadele, et see, mis juhtus Nõukogude poolt okupeeritud Balti riikides peale Stalini stiilis "vabastamist", on kvalifitseeritav massiliste inimsusevastaste kuritegudena.
"See on sõnum, mis nõuab tänapäeva Euroopas tähelepanu ja arusaamist. Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid, kuid väärtuslikke ajaloolisi kogemusi, " ütles Tunne Kelam.

Konverentsi avanud Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Joseph Dauli sõnul on Euroopa rahvaste ühine ajalugu aluseks ühisele tulevikule.

Eesti loob ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juurde usaldusfondi

2012-04-18

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastab täna Bakuus lepingu usaldusfondi loomiseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juurde, millest saab rahastada toidutootmise, metsanduse ja kalanduse arendusprojekte.

"Kõik need sektorid on Eestile olulised ja meil on ka häid kogemusi kõigis neis valdkondades," ütles Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil.
Seederi sõnul on Eesti esimese eelarveväliselt rahastatud arenduse juba teinud, avades mullu suvel Roomas kontaktikeskuse, mis annab võimaluse Skype'i kasutades rääkida tasuta pea kõigi FAO liikmesmaadega.

„Kontakt on ka üks globaalse protsessi võtmesõna, sest peame senisest efektiivsemalt kommunikeeruma, et jõuda kiiremini üksmeelele, kuidas globaalset arengut suunata," selgitas Eesti esindaja FAO juures Ruve Schank. „Loodame, et nii Eesti kontaktkeskus kui usaldusfond aitavad selleks tõhusalt kaasa."

Usaldusfondi paneb Eesti praegu 23 500 eurot. Sinna raha lisamine on vabatahtlik ja tuleneb eelarve võimalustest. Fondist hakatakse rahastama kolme- ja mitmepoolseid projekte, kus üheks partneriks on FAO, teiseks Eesti ja kolmandaks kasusaaja.
Prioriteetseteks sihtriikideks on Armeenia, Georgia, Moldova jt. veel turumajandusele üleminekuprotsessis olevad riigid. Fondi vahenditest võib finantseerida ka Eesti stažööre FAO juures.

Eesti on 2012. aasta teisel poolaastal ka FAO Euroopa regiooni eesistuja, mis tähendab regioonisisese kommunikatsiooni ja koosolekute korraldamist. Eesti võimalus on siin olla senisest efektiivsemaks sillaks ida ja lääne vahel, tuues keskmesse teemad, mis võiksid olla ühised nii idale kui ka läänele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kelam tunnustas inimõigustest kirjutanud noori

2012-04-16

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam kuulutas tunnustas täna Euroopa Parlamendi Infobüroos välja gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste esseekonkursi võitjad. Need on tänavu Emily Ruus Viljandi Maagümnaasiumist, Niina Kozõreva Ahtme Gümnaasiumist ja Tiit Liblik Tallinna Nõmme Gümnaasiumist.

Lisaks esikolmikule väärisid äramärkimist ka Merilin Jürjo Tallinna Prantsuse Lütseumist, Viktor Kožemjakin Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolist ja Taaniel Tambet Viljandi Maagümnaasiumist.

Konkursi lõppvooru pääsesid Heiki Ojasild Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Ilja Rõžakov Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Jaak Veske Jõhvi Gümnaasiumist, Marit Joost Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Tuuli Lõhmus Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Viktoria Tšumakova Tallinna Lasnamäe Vene Lütseumist.

Žürii esimehe kirjaniku Arvo Valtoni sõnul oli käesoleval aastal tööde üldine tase nii sisuliselt kui ka keeleliselt varasemast kõrgem.

Konkursi moto, vene poeedi Nikolai Nekrassovi luulerida „Poeet ei pruugi olla Sa, kuid kodanik pead olema..." pani Valtoni hinnangul noori loomingulisemalt lähenema kodanikuõiguste teemadele.

Žüriisse kuulusid lisaks Arvo Valtonile ka ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja, kirjanikud Mihkel Kaevats ja Jelena Skulskaja, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Parlamendi Infobüroo juhataja Kadi Herkül.

Neljandat korda toimunud konkursile laekus kokku 46 esseed, neist 33 eesti ja 13 vene keeles, paremad tööd pannakse Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Lisainfo: Kaja Villem, Tunne Kelami esindaja Eestis, 5345 8901

Tunne Kelam: Ashrafi vastupanuliikumise liikmete tuleviku tagamine on EL valitsuste käes

2012-03-22

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed kohtusid Brüsselis ÜRO eriesindajaga Iraagi jaoks Martin Kobleriga ning USA eriesindajaga Ashrafi põgenikelaagri küsimuses Dan Friediga. Eriesindajad soovitasid Euroopa Liidul etendada aktiivsemat rolli suhetes Iraagiga, kes on ümbritsetud problemaatilistest naabritest ning on veel kaugel mõne aasta eest sõlmitud rahvusliku kokkuleppe tegelikust elluviimisest. Kobler ja Fried andsid ülevaate Iraani opositsiooniliikumise 3400 liikme olukorrast seoses Ashrafi laagri likvideerimisega Iraagi võimude poolt.

Väliskomisjoni ja Euroopa Parlamendi Iraagi delegatsiooni liige Tunne Kelam juhtis tähelepanu kõige teravamale probleemile - aja nappusele, et lahendada Iraani survel ning Bagdadi valitsuse kaasosalusel äärmuseni teravnenud humanitaarne probleem vägivallata ning põgenike õigusi respekteerides.

"Praeguse kriisi on tekitanud Teherani terroristlik diktatuur, kes üritab Bagdadi valitsusele survet avaldades likvideerida endale kõige ohtlikum opositsioon - Iraani rahumeelset demokratiseerimist ja ilmaliku riigikorra kehtestamist taotlev liikumine," ütles Kelam

Kelami sõnul on Iraagi valitsus pikendanud Ashrafi laagrist lahkumise tähtaega üksnes aprilli lõpuni.

Hetkel on suudetud üleminekulaagrisse, kus ÜRO esindajad hakkavad varjupaiga taotlejaid intervjueerima, üle viia üksnes kolmandik Ashrafi laagri elanikest, intervjuusid on läbi viidud vähem kui sajaga. Kelami sõnul on Iraagi valitsus selliste lühikeste tähtaegadega kriisi kunstlikult teravdanud. Asüülitaotlejad ei saa uuest laagrist lahkuda, neile pole tagatud piisav arstiabi ega juurdepääs juristidele.

Ühes asjas olid kõik kõnelejad, sealhulgas EL välisteenistuse esindaja Hugues Mingarelli ühel meelel: ainus reaalne väljapääs ähvardava humanitaarkriisi maandamiseks ning rohkem kui kolme tuhande vastupanuliikumise liikme turvalisuse tagamiseks, on alustada nende kiiret vastuvõtmist eri EL liikmesriikidesse ja Ameerikasse. Mitusada neist on haavatud või haiged 11 kuud tagasi toimunud Iraagi julgeolekujõudude rünnaku tagajärjel, mille käigus tapeti 40 Ashrafi relvastamata asukat ning haavati mitusada.

"Kõige halvemat takistas tookord üksnes rahvusvahelise avalikkuse ja sadade Iraani vabadusvõitlejaid toetavate poliitikute aktiivne sekkumine," märkis Kelam.

Tunne Kelami hinnangul on pall praegu selgelt EL liikmesriikide valitsuste poolel: "Liikmesriikide kiire valmisolek võtta kas või ajutiselt vastu varjupaiga taotlejaid - alates kümnest- kahekümnest ning lõpetades suuremate riikide puhul saja- kahesajaga - suudaks tuua kriisile kiire lahenduse," ütles Kelam. Need kogused pole Kelami meelest üldse võrreldavad kümnete tuhandete illegaalsete immigrantide pideva sisseimbumisega Euroopasse.

"Antud juhul on tegemist isikutega, kes on eranditult läbinud USA võimude põhjaliku kontrolli pärast Saddam Husseini kukutamist ning kes on tunnistatud normaalseteks mitte-ohtlikeks põgenikeks. Pole põhjust karta, et nad tahaksid klammerduda uue asukohariigi külge - niipea kui araabia revolutsioonide laine jõuab Iraani, pöörduvad nad viivitamatult oma kodumaale tagasi," ütles Kelam.

Lisaninformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Seeder: elusloomade impordikeeld Venemaale ei ole põhjendatud

2012-03-20

Täna Brüsselis toimunud põllumajandusministrite nõukogus käsitleti Eesti ja Läti tõstatatud küsimusena olukorda, mis on tekkinud seoses Venemaa ajutise impordikeeluga Euroopa Liidu elusloomadele.

Eesti seakasvatussektorile on sellel impordipiirangul märkimisväärne mõju, sest Eesti elussigadest ligi 60% eksporditakse just Venemaale. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti jaoks on oluline, et kauplemisel järgitaks rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtteid. Seederi sõnul peab neid põhimõtteid austama ka Venemaa, kes on alla kirjutanud liitumislepingule Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Venemaa veterinaarteenistus edastas 2. märtsil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatatakse, et alates 20. märtsist keelustatakse elusloomade sissevedu Venemaale. Venemaa põhjendas keeldu sellega, et Euroopa Liit ei ole kasutusele võtnud meetmeid Schmallenbergi viiruse tõrjumiseks. Samuti heideti liikmesriikidele, sealhulgas Eestile ette, et elussigade eksportimisel Venemaale ei teostata piisavat kontrolli. Kirjeldatud etteheiteid hinnates ja arvestades ka Eesti veterinaar- ja toiduameti teostatud täiendavaid analüüse saab tõdeda, et kehtestatud piirang on ebaproportsionaalne ning rahvusvaheliste normidega mittekooskõlas. Ükski väidetav puudus ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

"On oluline, et saaksime vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele põhimõtetele enne kitsenduste kehtestamist võimaluse selgitada olukorda ning vajadusel kohaldada korrigeerivaid meetmeid. Praeguseni pole Eestisse saabunud Venemaa põllumajanduse järelevalveametilt kirjalikku kokkuvõtet missiooni tulemuste kohta," ütles põllumajandusminister Seeder.

15.-16. märtsil toimus Euroopa Komisjoni ja Venemaa kohtumine, mille tulemusena kokkulepet keelu edasilükkamiseks või tühistamiseks ei saavutatud. Seetõttu on alates tänasest peatatud elusloomade import Euroopa Liidust Venemaale.

Tänasel kohtumisel kinnitas Euroopa Komisjon, et tervise-ja tarbijakaitse volinik on juba edastanud Venemaale taotluse kohtuda esimesel võimalusel poliitilisel tasemel. Kohtumise eesmärk on rääkida Venemaaga elusloomade impordile kehtestatud ajutiste impordipiirangute kaotamisest, millede puhul ei ole teada kehtivusaja pikkus. Euroopa Komisjon lubas selle küsimusega kõigis vajalikes instantsides kiiresti edasi tegutseda. Samuti kinnitas Komisjon, et kehtestatud piirangud ei ole põhjendatud ega proportsionaalsed ning väidetavad puudused ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

Lisainfo: Põllumajandusministeerium

Euroopa Parlamendis näidatakse filmi Anna Politkovskajast

2012-03-20

Täna õhtul näidatakse Brüsselis Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel Marina Goldovskaja dokumentaalfilmi "Vabaduse mõrkjas maitse".

2011. aastal valminud film räägib Moskva sõltumatu ajalehe "Novaja Gazeta" uurivast ajakirjanikust Anna Politkovskajast, kes vastandus teravalt Putini režiimile ning mõrvati 7. oktoobril 2006 oma korterimaja trepikojas.

Eesti saadiku Tunne Kelami sõnul on Anna Politkovskaja kirglik missioon tõe väljaselgitamisel ning riikliku vägivalla ohvrite õiguste ja väärikuse kaitsel saanud uue mõõtme pärast Venemaal toimunud hiljutisi parlamendi ja presidendi valimisi.

"Anna Politkovskaja kibe tõdemus oli see, et oma piiritu poliitilise apaatiaga jagab Vene ühiskond kaasvastutust Putini repressiivse poliitika eest," ütles Kelam. "Täna, viis ja pool aastat pärast tema mõrvamist võib tõdeda, et Politkovskaja poolt meeleheite ja usuga külvatu on hakanud tärkama. Vene ühiskond on ärganud kodanikuvastutusele ja vabadusele."

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz saatis Tunne Kelamile ja filmi vaatajaile tervituse, milles avaldab head meelt filmi näitamise üle ning kahetseb, et ei saa sellest ise osa võtta.

"Politkovskaja sulg võimaldas tuua kuuldavale nende häält, kes ei saanud ise rääkida ning valgustas asju, mis oleksid muidu jäänud varjatuks. Tema absoluutne pühendumus tõele, õiglusele ja inimväärikusele, mis trotsis hirmutamist, inspireeris paljudes lootust," ütles Euroopa Parlamendi president oma läkituses.

Tunne Kelami algatusel võttis Euroopa Parlament 2006. aasta novembris vastu resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest pärast Politkovskaja mõrvamist.

Euroopa Parlamendi pressiruum Brüsselis kannab Anna Politkovskaja nime.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

Facebook: www.facebook.com/tukebro

Brüsselis keskendutakse Eesti jaoks olulistele kalandusküsimustele

2012-03-19

Täna Brüsselis toimuvas põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutatakse 2014-2020 finantsperioodil rakendatavat Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõud ning kalanduse turukorraldust.

„Euroopa kalandus vajab suuri reforme ning kalandussektor peab suutma nende muudatustega kohaneda. Tulevane Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks panustama just struktuursete muutuste tekitamisele kalandussektoris, mitte aga säilitama käesolevat olukorda," ütles nõukogus osalenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu näeb ette nimetatud struktuurseid muudatusi ning loodetavasti annavad liikmesriigid sellele positiivse hinnangu. Samas on Eesti jaoks oluline, et mitmed praeguses Euroopa Kalandusfondis algatatud tegevused saaksid jätkuda ka edaspidi.

„Eesti jaoks on oluline, et kalanduspiirkonnad saaksid võimalikult sujuvalt jätkata oma tegevust kuni aastani 2020. Meie hinnangul on kalanduspiirkondade arendamine olnud edukas. See on toonud investeeringuid neisse piirkondadesse ja lisaks ärgitanud ka sealseid kogukondi kaasa mõtlema kalanduse korraldamisele pikemas perspektiivis," nentis Seeder.

Eelnõu keskendub ka keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja innovatsioonile. Ministri sõnul peame tagama, et innovatsioon Euroopa kalanduses tõepoolest aset leiaks ning ei takerduks bürokraatiasse.

Eesti jaoks on postiivsed ka muudatused kalanduse turukorralduses, mis keskenduvad tootjaorganisatsioonide arendamisele ja turgude stabiilsusele.

„Meie kalandus tugineb suures osas tootjaorganisatsioonidele ning nende võimekusele olla turgudel konkurentsivõimelised. Kuna kalandus on suures osas kolmandatesse riikidesse eksportiv sektor, siis on meile oluline, et võimalikud turutõrgetest tulenevad riskid oleksid maandatud läbi kriisimeetme, näiteks ladustamistoetuse," lisas Seeder.

Homme jätkatakse ministrite nõukogus põllumajandusküsimustega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: ELi suhted Venemaaga tuleb ümber hinnata

2012-03-14

"Euroopa Liit peab oma suhetes Venemaaga lähtuma sellest, et nii uus parlament kui ka president on kaotanud oma poliitlise usaldusväärsuse, " ütles Eesti saadik Tunne Kelam täna Venemaa presidendivalimiste tulemusi käsitlenud debatil Euroopa Parlamendi täiskoguistungil Strasbourgis.

"Suur osa Venemaa kodanikest on öelnud, et neile aitab!" ütles Kelam.

"Vähim, mida Euroopa Parlament teha saab, on selgelt ja kindlameelselt välja öelda, et need valimised ei olnud vabad ega õiglased, " ütles kõneleja.

"Demokraatliku Venemaa tuleviku heaks aga oleks halvim variant jätkata endises stiilis, piirdudes vaid sõnalise kriitikaga, et hoolimata kõigist eeskirjade eiramisest pidigi Putin saama rohkem kui 50% häältest," ütles Kelam.

"President Medvedevi reformilubadusi ei saa sellistena usaldada," ütles Kelam. "Euroopa Liit saab aga ühiskonna demokratiseerimisele kaasa aidata toetades konstruktiivset rahvuslikku lepet, mille sisuks peab olema uute valimiste korraldamine pärast valimisseaduse ja poliitilise süsteemi usaldusväärseid reforme."

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidu jaoks hetk teha "reset " suhetes Venemaaga, alustades uudselt suhteid range tingimuslikkuse alusel. See eeldab, et enne olulist edasiliikumist täidavad Venemaa võimud esmajoones oma Euroopa Nõukogule ja OSCE-le antud kohustused.

"Me võlgneme selle tuhandetele Vene kodanikele, kes mitme kuu vältel on söandanud trotsida võimude omavoli ja valet," ütles Kelam.

Homme võtab Euroopa Parlament vastu Venemaa presidendivalimiste tulemusi käsitleva resolutsiooni.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Tunne Kelam: majanduskriisi ületamiseks on vältimatu EL ühisturg täies mahus ellu rakendada

2012-03-13

Euroopa Parlamendi saadikud arutasid täna Euroopa Ülemkogu tulemusi. Ettekannete ja kommentaaridega esinesid Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam juhtis tähelepanu kuuldustele niinimetatud kriisiväsimusest.

"Tänase debati sõnumit võiks sõnastada - nüüd on otsuste elluviimise aeg. Nüüd on aeg, et liikmesriikide valitsused hakkaksid tõhusalt ellu viima kohustusi, millele nad Ülemkogul alla on kirjutanud," ütles Kelam.

Kelami sõnul on koos range rahandusalase distsipliini järgimisega oluline teha uusi investeeringuid teadmispõhisesse majandusse, vähendada väikeettevõtete administratiivseid koormusi ning soodustada noorte tööhõivet.

Kelami sõnul kasutas Euroopa Komisjoni president Barroso ka täna hommikul poliitiliselt korrektset terminit " ühisturu süvendamine."

"Toetan ERP fraktsiooni esimees Joseph Dauli, kes kutsus üles tähistama tänavu täituvat ühisturu 20. aastapäeva ühisturu täieliku elluviimisega, tehes seda Komisjoni poolt kavandatud täpse ajagraafiku alusel," kinnitas Eesti saadik.

Kelami arvates on just praegu õige hetk saada lahti kõhklustest ja ettevaatlikkusest ühisturu täiemahulise ellurakendamise suhtes.

"On aeg teha lõpp mitteametlikule protektsionismile, millest on saanud karm reaalsus," ütles Kelam. "Just selline reaalsus õõnestab Euroopa Liidus kätkevat kasvupotentsiaali ning tema poliitilist kui ka majanduslikku usaldusväärsust."

Eesti saadiku väitel tähendab siseturu täiemahuline ellurakendamine esmajoones teenusteturu kui majanduskasvu kõige võimsama allika täielikku avamist, samuti ühtse digitaalturu viivitamatut käivitamist.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.eppgroup.eu

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Tunne Kelam: Läänemere strateegia ellurakendamise senise tempoga ei saa rahul olla

2012-03-06

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma 6. märtsi koosolekul Läänemere strateegia (LMS) elluviimise hetkeseisu ning Taani eesistumise prioriteete Läänemere piirkonnas.

Ettekande pidanud Läänemere piirkonna koostöö eest vastutava Taani diplomaadi Peter Linde sõnul avab LMS ainulaadse võimaluse regionaalse koostöö tõhustamiseks, seetõttu on Taani eesmärgiks säilitada strateegia elluviimise tempo. Linde arvates on vältimatult vajalik Läänemere strateegia poliitiline fokuseerimine ning osalejate vaheline parem kommunikatsioon, mis aitaks tuua esile strateegiaga kavandatud lisaväärtusi. Taani üritab ka kohandada Läänemere strateegia paremini EL 2020 strateegia raamesse.

Peakõneleja, endine Taani välisminister ning Balti Arengufoorumi kauaaegne esimees Uffe Ellemann-Jensen koondas tähelepanu Läänemere strateegia tulevikule. Ta asetas Läänemere strateegia Euroopa Liidu suure laienemise konteksti ning kritiseeris teravalt neid, kes praeguse rahanduskriisi oludes hindavad 2004.a. laienemist liig ennatlikuna.

"Niinimetatud laienemisväsimus on tegelikult kattevari õigustamaks poliitilise tahte puudumist," ütles mõjukas Taani poliitik.

Ellemann-Jenseni hinnangul on kodanikualgatusena sündinud Läänemere strateegia praktilise väärtusega instrument saavutamaks paremat koostööd Läänemere piirkonna riikide ja asjast huvitatud osapoolte vahel ning sillutamaks valitsusi ja kodanikke eraldavaid tühikuid.

"Me vajame sääraseid makro-regionaalseid strateegiaid ka teistes EL osades," nentis ta.

Vastates küsimusele, kes Läänemere piirkonna kaheksast riigist on kõige vähem motiveeritud intensiivsemaks koostööks LMS raames, osutas kõneleja enesekriitiliselt oma kodumaale ja Rootsile kui õige enam "hellitatud" riikidele. Suurima väljakutsena tõstis kõneleja esile regiooni energiavarustuse koordineerimise ning energiaturu sõltumatuse tagamise. Selle asemel on astutud "rumalaid samme" nagu kaasaminek Nord Streamiga.

Taani endine välisminister avaldas lootust, et mitte kauges tulevikus liitub eurotsooniga rohkem riike, nimetades omaenda kodumaad ja Rootsit.

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam ning soomlasest aseesimees Carl Haglund kritiseerisid Läänemere strateegia ellurakendamise tempot, mis nende arvates on pigem langenud.

Tunne Kelami hinnangul on liikmesriikide vahelise koostöö ja koordinatsiooni tõhustamine võtmelise tähtsusega, saavutamaks strateegia põhieesmärki - olemasoleva mitmekülgse potentsiaali baasil lisaväärtuse loomist.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul aktiivselt osaleda 18.-19 juunil Kopenhaagenis kavandatud LMS foorumil.

Eestist saab rahvusvahelise põllumajandusliku abi andja

2012-02-22

Eestist sai täna Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi liige (International Fund for Agricultural Development, IFAD), mis annab meile võimaluse panustada arenguriikide stabiilsuse tagamisse.

„Viimastel aastatel on märkimisväärselt tõusnud põllumajandusliku abi ülemaailmne tähtsus ja toiduainete hindade kõikumine mõjutab selle trendi jätkumist," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Põllumajandusministeerium soovib jagada rahvusvahelist vastutust ja panustada võimaluste piires toiduainetega kindlustatuse, keskkonnasäästliku põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud probleemide lahendamisse," selgitas Seeder.

IFADi president Kanayo F. Nwanze ütles täna toimunud ülemkogul, et iga IFADi kaudu rakendatud dollar muutub kuuekordseks ja võimendab oluliselt panustatava abi mõju.

Eesti ettevõtetel on nüüdsest võimalus osaleda võrdselt teiste fondi liikmetega kaupade, teenuste ja konsultatsioonide hankimiseks korraldatud projektikonkurssidel.

Taustainfo

IFADi eesmärgiks on vaesuse vähendamine arenguriikide maapiirkondades finantseerides projekte põllumajanduse arendamiseks. 1976. aastal asutatud ÜRO eriorganisatsioon on seniste tegevusaastate jooksul investeerinud 12 miljardit USA dollarit 860 projekti ja programmi, mis on mõjutanud ca 370 miljonit väga madala sissetulekuga maapiirkonna elanikku. Vahendite jaotamisel juhindutakse vajadusest suurendada toidutootmist ja parandada vaeseima rahva toitumistaset, samuti pööratakse tähelepanu elamistingimuste parandamiseks.

IFADisse kuulub alates tänasest 169 riiki, sealhulgas OPEC ja OECD liikmesriikidest doonorriigid ja arenguriigid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Euroopa Liidu piiriülese koostöö tulemuslikkus sõltub omavalitsuste ja mitte-riiklike organisatsioonide täielikust kaasamisest

2012-02-08

Täna Peterburis toimunud konverentsi avaettekandes rääkis Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam sellest, kuidas Euroopa Liit peaks tõhusamalt rakendama oma Läänemere piirkonna programmi suhtlemisel kohalike võimudega ning mitte-riiklike sidusgruppide ja MTÜ-dega.

Euroopa Parlamendis Läänemere piirkonna küsimustega tegelevat Balti-Euroopa saadikuühendust juhtiv Tunne Kelam kinnitas, et piiriülene koostöö on Euroopa Liidu prioriteet.

Nende programmide elluviimine aitab Kelami sõnul kujundada piiriäärsete alade ühist identiteeti ja kasvatada vastastikust usaldust, võimaldades samas ühendada eri piirkondade teadmisi ja kogemusi. Heaks näiteks sellisest usalduse loomisest on Eesti-Vene piirialade ettevõtjate ühised pingutused Tartu-Pihkva laevaliini ettevalmistamisel.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu piiriülese koostöö võtmeküsimusele: " See tegevus kannab vilja ja kujuneb jätkusuutlikuks vaid siis, kui programmid kaasavad täies ulatuses kohalikke võime ja tegijaid, kes peaksid osalema niihästi projektide selekteerimisel kui ka nende elluviimisel."

Kelam tegi ettepaneku, et Euroopa Komisjon suurendaks järgmisel rahastamisperioodil piiriülese koostöö rahastamist Euroopa naabrusinstrumendi vahendeist. Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm toetab hetkel 26 eri projekti 23 miljoni euro väärtuses.

Kelami arvates pakub Läänemere strateegia koos piiriülese koostöö programmidega ning Euroopa naabrusinstrumendiga olulisi võimalusi rohujuuretasandi arenguks ning viljakateks kodanikualgatusteks, mida on mõlemad pooled vajavad.

Peterburis toimunud konverentsi ( EU Baltic Sea Non State Actors and Local Authorities Programme) korraldajaks oli Euroopa Liidu ametlik delegatsioon Vene Föderatsiooni juures.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Facebook: Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Tunne Kelam: "Vabadus kannab vilja ainult tihedas seoses vastutuse ja väärikusega"

2012-02-07

Bonnis toimuval rahvusvahelisel konverentsil "Saksamaa, Euroopa Liit ja Araabia kevad" pidas põhiettekande Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kes kõneles vabaduse tähendusest ning Euroopa Liidu tulevikust Eesti taasiseseisvumise kogemuse näitel.

Eesti saadiku põhisõnum oli, et Araabia kevad on ainulaadne võimalus mitte ainult Põhja-Aafrika maade jaoks, vaid ka Euroopa ja USA jaoks tugevdamaks solidaarsust ning vastastikkust võimet muutuda.

"See tähendab võimalust loobuda autoritaarsete režiimide sõprusele rajanevast reaalpoliitikast ning asetada põhirõhk väärtustepõhisele poliitikale."

Tunne Kelami sõnul vallandas Araabia kevade püüd vabaduse, inimväärikuse ja sotsiaalse õigluse järele ning edukas koostöö Euroopa ning noorte revolutsioonide vahel peab rajanema samadele eesmärkidele. Kelami hinnangul kannavad Euroopa riigid kaasvastutust autoritaarsete režiimide toetamise eest: "Kõigil meil on vajadus ja võimalus muuta oma poliitikat väärtustepõhiseks."

Tunne Kelam tõi eeskujuks Eesti kogemuse diktatuurist vabanemisel, mis tugines rahumeelsetele kodanikualgatustele ning demokraatlike alternatiivide kujundamisele.

Vabaduse saavutamise järel on esmatähtis radikaalsete struktuursete reformide teostamine ning valmisolek seniseid kivistunud välispoliitilisi vahekordi ümber hinnata. Eesti on Tunne Kelami sõnul näide sellest, kuidas on võimalik edukalt struktuurseid reforme teostada, majandust elavdada ning vältida võlaorjusse sattumist.

"Vabadus kannab vilja ainult tihedas seoses vastutuse ja väärikusega."

7-10. veebruarini kestvat konverentsi korraldavad Bonni ülikooli Euroopa Integratsiooniuuringute instituut ning Vahemere Diplomaatiline Akadeemia (Mediterranean Academy of Diplomatic Studies). Kolmepäevasel konverentsil osalevad peamiselt Lähis-Idast, Põhja-Aafrika ja Balkanimaadest pärit ühiskonnategelased, noored diplomaadid ja üliõpilased.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Facebook: Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Messe Berlin juhatuse esimehe Raimund Hoschiga messil kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab see Eestile suurt ja ainulaadset võimalust tutvustada rahvusvahelisel tasandil meie kööki ja toidukultuuri, Eestit kui riiki tervikuna ja turismi sihtriiki. "On rõõm tõdeda, et Eesti on saanud kindlustunde partnerriigiks valmistumiseks," sõnas Seeder.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Hosch märkis, et kui Poola oli möödunud aastal Grüne Woche partnerriigiks, siis kasvas nende põllumajandustoodete eksport Saksamaale 12 protsenti, mis Seedri hinnagul näitab kõnekalt, mis võimalused Eestit ees ootavad.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Gruusia minister Zaza Gorozi selgitas, et Gruusias on põllumajanduspoliitika seatud riiklikult üheks eelisarendavaks valdkonnaks ja koostööst Eestiga ollakse huvitatud ka seetõttu, et Eesti kaudu pääseksid nende kaubad Euroopa Liidu turule. Eesti ja Gruusia põllumajandusministeerium otsustasid moodustada ühise koostöögrupi, mis selgitab välja Gruusia vajadused ja Eesti võimalused Gruusiat abistada. Muuhulgas avaldas Gruusia minister Eesti valitsusele tänu, et veinieksport sujub Eestisse tõrgeteta.

Moldova minister Vasile Bumacov soovis Eestilt tuge, et Moldova saaks Euroopa Komisjoniga sõlmida vabakaubanduslepingu. Samuti soovisid Moldova esindajad, et Eesti jagaks neile oma kogemusi elektrooniliste registrite alal, pidades silmas eeskätt PRIA tegevusi sellel alal.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Laar sai kommunismi uurimise eest Ungaris Sandor Petofi autasu

2011-12-14

IRLi esimees, kaitseminister Mart Laar sai täna Ungaris Terrorhaza muuseumis jagatava Sandor Petofi nimelise autasu.

See omistati Laarile kommunismikuritegude uurimise ning sellealase ajaloolise pärandi teadvustamise eest.

Laar ütles autasu kättesaamisel, et hindab autasu kõrgelt ja ta loeb selle omistamist endale suureks auks.

"Mul on hea meel, et Euroopa riigid on teinud head koostööd, et liikuda edasi teadvustamaks kommunismi kuritegusid ning toetanud nende hukkamõistmist ka Euroopa Parlamendis."

Laar toonitab, et kommunismi kuritegude teadvustamine on aidanud süvendada mõistmist rahvaste vahel.

Sandor Petofi preemiat antakse välja alates aastast 2009, seda omistatakse inimestele, kel on olulisi teeneid Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vabaduse edendamisel. Laarile antakse auhinna saamise puhul üle Sandor Petofit kujutav pronksbüst.

Mullu pälvis selle Ameerika ajakirjanik ja ajaloolane Anne Elizabeth Applebaum, kes saatis Budapestis toimunud tseremooniale ka oma tervituse.

Sandor Petofi (1. jaanuar 1823 Kiskorös - 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane.

Tunne Kelam: Majanduskriis on võimalus liikmesriikide tõhusamaks kaitsealaseks koostööks

2011-12-13

Euroopa Parlament arutas 13. detsembril Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni osavõtul Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Krzysztof Liseki koostatud ulatuslikku raportit finantskriisi mõjust Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekusektorile.

ERP fraktsiooni esindaja Tunne Kelami hinnangul on tegemist põhjaliku ja ülimalt ajakohase dokumendiga, mis teeb konkreetsed ettepanekud Euroopa Liidu julgeolekusektori tõhustamiseks.

"Praeguse finantskriisi ajal ei tasu unustada, et see mõjutab kõiki valdkondi. Üks selge järeldus on, et kaitsekulutuste oluline vähendamine riigikaitsesektoris tähendab riski Euroopa usutavusele rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagajana, " ütles Eesti saadik tänases sõnavõtus.

Tunne Kelami arvates on kaitsekulutuste vähenemise taustal isegi enam murettekitav viis, kuidas raha kasutatakse. Liikmesriikide kaitseplaanid on ebapiisavalt kooskõlastatud, mis põhjustab võimekuse lünki, raiskavat ületootmist ja dubleerimist. Eriti murettekitav on teadusuuringute ülimadal osakaal kaitsekulude kogumahus.

ERP fraktsiooni esindaja arvates saadab parlamendi raport siiski ka sõnumi võimalustest, mida majanduskriis pakub. "On saabunud aeg teha lõpp eraldi tegutsemise traditsioonile rahvusliku kaitse planeerimisel," ütles Kelam. "Rahvusteülene koostöö, mis hõlmab ressursside ühendamise ja jagamise peaks muutuma erandist reegliks."

Eesti saadik rõhutas eriliselt küberkaitsealase koostöö vajadust: "Me vajame otsustavat läbimurret liikmesriikide rahvuskeskses mõtlemises."

See eeldab Kelami arvates tõhusamat koostööd ning kvalitatiivselt paremat koordineerimist.

"Neid nõudmisi ei saa käsitada heade soovidena," ütles Kelam. "Küberohtude potentsiaal edestab oma arengus tänini kurjakuulutava tõhususega meie preventiivsete ja kaitsemeetmete arengut."

Euroopa Parlament hääletab raportit 14. detsembril.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel," kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.

„Otsetoetuste tasemete suure erinevuse tõttu on raske saavutada samu eesmärke. Kui põllumeestele ei tagata võrdselt stabiilset sissetulekut, siis on tõsises ohus maapiirkondade talumajapidamised ja selle tulemusena kogu Euroopa areng," selgitas Seeder. Ta lisas, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis näevad ette võrdseid konkurentsitingimusi liikmesriikides.

Eesti on alustanud rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist otsetoetuste võrdsustamiseks. Otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on riigipeadel, kes langetavad otsuse Euroopa Liidu üldise finantsraamistiku osas.
Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Lisaks Läti ministritele on Seeder kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, homme teeb ta visiidi Soome ning ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder selgitab eurovolinikule põllumajandustoetuste võrdsustamise vajalikkust

2011-11-25

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördus kirjaga Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Cioloşe poole, et selgitada talle vajadust võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

Kuigi otsetoetuste ümberjaotamise protsess on Seedri sõnul poliitiliselt keeruline, ei saa Eesti nõustuda komisjoni praeguse ettepanekuga, kus õiglase toetuste jagamise viisini jõudmise ajaraam on teadmata, ulatudes üle praegu arutelu all oleva mitmeaastase finantsraamistiku.

„Soovime näha otsetoetuste ühtlustumist liikmesriikide vahel nii ruttu kui võimalik. Leiame, et järgmisel eelarveperioodil peaks kõigi liikmesriikide otsetoetustasemed olema vähemalt 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest," rõhutas Seeder volinikule saadetud kirjas. „Me ei saa nõustuda tulevase poliitikaga, mille tulemusena erinevad toetustasemed aastal 2020 ikka kolmekordselt."

Üldiseks arusaamaks on Seedri teatel olnud, et otsetoetuste ajaloolised toetustasemed ei ole tulevase Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raamistikus õigustatud. Ta lisas, et toetused peavad olema õiglased, kohtlema kõiki põllumajanduskaupade ühisturul osalejaid võrdselt ja tagama konkurentsivõime üle kogu Euroopa Liidu.

„Euroopa solidaarsus peab väljenduma ka põllumajanduspoliitikas ja otsetoetustes," rõhutas Seeder.

Seeder avaldas lootust, et tema kirjas tõstatatud mured saavad ÜPP reformilepetes positiivse lahenduse ja avaldas valmisolekut Ciolosega temaatika arutamiseks kahepoolselt kohtuma.

Põllumajandusminister Seeder kavatseb kahepoolselt kohtuda oma kolleegidega liikmesriikidest, et Eesti seisukohtadele toetust ja liitlasi leida. Eelmisel nädalal kohtus minister oma Iirimaa kolleegiga, lähiajal on plaanis kohtumised Soome ja Läti põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendil on avarad kasutamata võimalused Sahharovi auhinna laureaatide tõhusamaks toetamiseks

2011-11-23

Brüsselis toimus täna Euroopa Parlamendi presidendi algatatud Andrei Sahharovi mõttevabaduse auhinna võrgustiku konverents.

Kohale oli saabunud arvukalt Sahharovi preemia laureaate eesotsas Sergei Kovaljoviga; oma videotervituse saatis 1990.a. preemia saaja Aung San Suu Kyi, kes praegu juhib Birma poliitilise taassünni liikumist. Mitu laureaati, sealhulgas Hiinas üha vangis viibiv Hu Jia ning 2010.a. preemia laureaat, Kuuba ajakirjanik Guillermo Farinas ei saanud osaleda oma kodumaa võimude keelu tõttu.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Eesti saadik Tunne Kelam, kes koostas 2010.aastal oma fraktsiooni nimel analüüsi Sahharovi preemia nähtavuse ja mõju tõstmiseks, esitas need ettepanekud tänasel Sahharovi võrgustiku konverentsil.

Kelami arvates on tänavu 23-aastaseks saava Sahharovi preemia tuntus ja mõju veel kaugel sellest, mida selliselt prestiižikalt tunnustuselt võiks oodata. Rahvusvahelise meedia huvi Sahharovi preemia vastu ja selle kajastamine on püsinud minimaalsena ning keskendunud vaid auhinna kätteandmisele detsembri teisel nädalal.

"Euroopa Parlamendi võimalus ja kohus on kujundada püsikontaktid Sahharovi preemia laureaatidega, aga ka nominentidega, andes neile erilise koha Euroop Liidu välissuhtluses," ütles Tunne Kelam.

Euroopa välisteenistuse oluliseks ülesandeks peab saama kõnealuse preemia laureaatide ja kandidaatide olukorra pidev jälgimine nende koduriikides ning preemia mõtte selgitamine sealsele elanikkonnale.

Euroopa Parlamendi esindused peaksid Kelami soovitusel kutsuma regulaarselt Sahharovi preemia laureaate liikmesriikidesse esinema tutvustamaks inimõiguste seisundit nende kodumaal.

"Euroopa Parlament peaks Sahharovi preemia laureaadid ning nominendid poliitiliselt adopteerima," pani Kelam ette. "Neid ei tohi kohelda üksnes ühekordsete aukülalistena, vaid neile tuleb kindlustada parlamendi püsipartnerite ja sõpradena bürokraatiavaba alaline juurdepääs parlamenti ja selle kõigile istungitele."

Täna hommikul avas Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek Euroopa Parlamendi ees asuval Solidaarsuse Esplanaadil ka Andrei Sahharovi nimelise lounge'i, mille ette on maapinnale spetsiaalsete nimeplaatidega jäädvustatud kõik selle tuntuima sõnavabaduse auhinna pälvinud isikud. Tseremoonial kõnelenud Vene "Memoriaali" esimees Sergei Kovaljov meenutas, et kui Andrei Sahharov 43 aasta eest astus avalikkuse ette sõna- ja kodanikuvabaduste eestkõnelejana, siis tõdes ta kohe vajadust uue avara maailmakorra järele, mida tuleb luua kõigi rahvaste vabas koostöös. Kovaljovi sõnul on mõttetu rääkida Euroopa piiridest, sest sõnavabadus ületab loomulikul viisil kõik võimalikud piirid, seda eriti globaalse kommunikatsiooni võrgustikus. Euroopa kangelastegu on Vene Memoriaali juhi hinnangul see, et algsest Söe - ja Teraseühendusest on jõutud rahvasteühenduseni, mis rajaneb mitte üksnes majanduslikul, vaid samavõrra poliitilisel, õiguslikul ja moraalsel vundamendil.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.kelam.ee

Sahharovi mõttevabaduse auhinna koduleht

Tunne Kelam: Küberrünnakuid ei saa tõrjuda eraldiseisvaist kindlustest

2011-11-22

Euroopa Parlamendis toimus täna küberjulgeolekuteemaline ümarlaud, mille korraldajaks oli Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam koos Euroopa Julgeoleku Ümarlauaga (European Security Roundtable). Ümarlaud arutas Euroopa Parlamendi rolli küberjulgeolekupoliitika kujundamisel. Esinesid parlamendiliikmed, Europoli esindajad ning teised eksperdid, sealhulgas kauaaegne NATO küberkaitse poliitika nõunik ja hetkel Eesti Kaitseministeeriumi nõunik Heli Tiirmaa-Klaar.

Küberkaitse valdkonnas on Euroopa Liidu suurimaid probleeme vähene kooskõlastatus ning ühtse lähenemise puudumine, tõdes oma avakõnes Europarlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam.

"Euroopa Parlamendi saadikud toetavad ideed seada sisse ELi küberjulgeoleku koordinaatori amet, kes võiks oluliselt tõhustada eri algatuste, programmide ja süsteemide koostööd, " ütles Eesti saadik.

Saksa Fraunhoferi instituudi direktori Peter Martini arvates on aeg minna probleemist teadlikuks saamise järgust üle õiguslikule reguleerimisele, milles on algatajaroll Euroopa Parlamendil.

"Me ei saa loota sellele, et õnnestub end edukalt kaitsta, ehitades igaüks endale kindluse, millesse varjuda," hoiatas Tunne Kelam. "Probleem on ühine ning suurenevate ohtude vastu saab edukalt seista avatud lahinguväljal, tehes seda koos erasektori ning liikmesriikidega."

Liikmesriikide ja eri asutuste koostöö ning informatsiooni jagamine on Kelami arvates otsustava tähtsusega.

Parlamendisaadikud leidsid, et ka Euroopa Parlamendil on roll ja vastutus antud valdkonna paremaks koordineerimiseks Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja NATO-ga.

Samas on parlamendis küberkaitse alane tegevus siiani üsna killustatud ja seda viiakse läbi erinevate rõhuasetustega. Parlamendisaadikute tõhusamat tööd takistab ka piiratud juurdepääs tundlikule infole, milleta on raske saada pilti reaalsest olukorrast ja tegelikest ohtudest.
Kelami arvates on Euroopa Parlamendis tarvis moodustada küberjulgeolekuga tegelevate saadikute erirühm. "Praegu on teema eest vastutav ainult üks Parlamendi asepresident," ütles Kelam.

Euroopa Parlament kavatseb korraldada kuulamisi ja debatte küberrünnakuist ELi institutsioonide ja liikmesriikide vastu, mis jätkuvad ja mitmekesistuvad.

Euroopa Parlamendil on samuti ka valmimas oma panus direktiiviks koos ELi Nõukoguga infosüsteemide vastu suunatud küberrünnakute teemal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: 32-228-37279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Tunne Kelam: Lähis-Ida kristlaste seisund ja tulevik on ka Euroopa probleem ja kaasvastutus

2011-11-17

Tunne Kelam osaleb 18-19. novembril Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisus Lähis-Ida kristlaste tulevikku käsitleval konverentsil, mis leiab aset Beirutis.

Konverentsi algatajaiks on Beiruti Kasliki ülikool ning arvukad Euroopa Parlamendi liikmed.

Konverentsil esinevad Liibanoni peaminister Najib Mikati, Antiookia patriarh Bechara Rai, Euroopa Liidu diplomaadid, Euroopa Piiskoppide Konverentsi (COMECE) peasekretär Piotr Mazurkiewicz, Liibanoni valitsuse ning parlamendi liikmed, eri religioonide ning inimõigusorganisatsioonide esindajad.

Tunne Kelami sõnul on tegemist esmakordse Lähis-Ida ja Euroopa ühisüritusega, et koos arutada Lähis-Ida usunditevahelisi suhteid ning selle piirkonna kristlike kogukondade olukorda ja tulevikuväljavaateid.

"Lähis-Ida kristlased on kaks aastatuhandet esindanud ja 21. sajandisse edasi kandnud vanimate kristlaste traditsioone," ütles Kelam.

"Tänapäeval on enamikus Lähis-Ida riikides kristlased sattunud vähemuste seisundisse, kellele pole tegelikus elus kindlustatud võrdsed õigused ega võimalused. See on toonud kaasa järjest kasvava emigratsiooni, mida valdavalt põhjustab nende ebakindel ning pahatihti eluohtlik seisund," ütles Kelam.

Tunne Kelami arvates kannab Euroopa Liit kaasvastutust, et seda tendentsi paremusele pöörata ning luua kõigile usulistele ja kultuurilistele vähemustele selles piirkonnas võrdne ja väärikas tulevikuväljavaade.

Kahepäevase konverentsi keskmes on kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi edendamine, võrdsete kodanikuõiguste ja inimväärikuse tagamine vähemusreligioonide liikmeile, põgenike ja sisepagulaste tagasitoomine, noortele hariduse ning sotsiaal-majandusliku arengu võimaldamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +372-5046754

www.kelam.ee

Eestil on maailmas potentsiaali töödeldud põllumajandustoodete eksportijana

2011-11-16

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uurimuse kohaselt kuuluvad Eestis valmistatavad põllumajandustooted nende hulka, mis on ühed kaubeldavamad ja kiiremini kasvava ekspordiga tooted maailmaturgudel.

OECD uurimusest järeldub, et 20-st maailmas kõige enam kaubeldavast töödeldud põllumajandustootest valmistatakse Eestis 14. Samuti selgub, et 2007. aastal oli Eestil suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel nii kogu põllumajandussektoris kui ka töödeldud toodete osas. Eesti põllumajandussektoris töödeldud kauba suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel on eriti märkimisväärne just seetõttu, et üldiselt domineerivad seal kõrge sissetulekuga rikkad riigid.

Ekspordipotentsiaaliga toodete nimistus on mitmed piimatooted, sealhulgas juust, samuti mitmeid lihatooted, maiustused, piiritusejoogid ja õlu. Kõige kiirema ekspordipotentsiaaliga toodete hulgas on näiteks ära märgitud ka hapukapsas ja piparkoogid.

„Uuring kinnitab, et põllumajandussektor on meil, vaatamata isegi madalatele otsetoetustele, suure ekspordivõimega ja seda tuleb toetada läbi ettevõtluse ning erinevate poliitikate. Selle võimaluse realiseerimiseks on oluline saavutada Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas võrdsemad otsetoetused," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

OECD uurimus hõlmab perioodi 1995-2008 ja sealt järeldub, et põllumajandustoodete kaubandus on kasvanud, aga mitte nii kiiresti, kui on suurenenud tööstustoodete kaubavahetus. Töödeldud põllumajandustoodete maailmakaubanduses domineerib vaid väike arv riike, kusjuures kahekümne juhtriigi eksport moodustab 3/4 töödeldud toodete kaubavahetusest. Kokkuvõtteks selgub, et suurema sissetulekuga riigid on suurema kaubavahetuse ja laiema tootevalikuga.

Uuring: http://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/changing-patterns-of-trade-in-processed-agricultural-products_5kgc3mq19s6d-en

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Tosina aasta pärast on mõeldav rongisõit Tallinnast Poola vähem kui viie tunniga

2011-11-08

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas kinnitas täna Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmetele, et Komisjon on poliitiliselt kui ka tehniliselt valmis osutama igakülgset toetust Rail Baltica projekti elluviimisel.

Kallas nimetas transpordikoridoride rajamist ja tõhustamist Euroopa ida - ja keskosa vahel üheks Euroopa Komisjoni tähtsamaiks prioriteediks. Balti raudteekoridor kuulub sellesse eelistusse.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Rail Baltica projekti osas toimunud suur edasiminek.

"Tänane kohtumine sümboliseerib paari aastaga aset leidnud positiivset arengut," tõdes Kelam.

"Balti-Euroopa saadikuühendus sai Kallaselt veenva kinnituse, et projekti rakendamine ei jää Euroopa Komisjoni taha," ütles Kelam. "Samas kuulasime ära Rail Baltica esimese täiemahulise tasuvusuuringu tulemused, millega nimetatud projekt ei hõlju enam poliitiliste soovunelmate vallas, vaid on omandanud reaalse ja konkreetsetele analüüsidele tugineva ilme."

Siim Kallas rõhutas, et Rail Baltica on esmajoones liikmesriikide omavahelise koostöö projekt, millele Komisjon saab kõigi tema käsutuses olevate vahenditega kaasa aidata. Komisjoni transpordivolinik uskus, et Euroopa Liidu vahendite osakaalu projekti rahastamisel on võimalik tõsta oluliselt üle 50%.

Optimaalse variandi puhul oleks projekteeritud variantidest lühim, 728 km pikkune raudteeliin Tallinnast Poola läbitav reisirongidele umbes 4,5 tunniga (kiirusel 170 km tunnis) ning kaubarongidele umbes 10,5 tunniga (kiirusel 68 km tunnis). Parimal juhul võiks see teoks saada tosina aastaga. Samas on visandumas teine projekt rajada Varssavit ja Berliini ühendav rongiliikluse kiirkoridor.

Tunne Kelami väitel on Euroopa Parlamendi saadikud valmis projektile kõigiti kaasa aitama. "Kõik oleneb nüüd liikmesriikide valitsuste tahtest Rail Balticut rahastada ning selleks koostööd teha," ütles Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. "Eesti on selleks head eeskuju näidanud." Kallase sõnul on liikmesriikidel tarvis moodustada vastavad üksused projekti koordineerimiseks.

Saadikuühendused on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Balti-Euroopa saadikuühendus, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega. Tunne Kelam valiti selle töörühma esimeheks 2009. aastal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Facebook/Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Herkel: range rahanduspoliitika on tõstnud Eesti autoriteeti

2011-10-27

Riigikogu liige Andres Herkel (IRL) ütles Eesti inimarengu aruande tutvustamisel Riigikogus, et range rahanduspoliitika on tõstnud Eesti autoriteeti Euroopas.

„Eesti riigi autoriteet ja positsioon eurotsooni ja ka laiemalt Euroopa Liidu riikide hulgas on toimuva segaduse taustal muutunud ootamatult kõrgeks. Range rahanduspoliitika on meile varem toonud dividende ja toob ehk edaspidigi," rääkis Herkel.

„Rahandusnäitajate poolest on Eestis justkui kõik väga heas korras, kuid meie inimareng on Euroopa keskmisest märksa madalam. Oleme sama pulga peal Ungari ja Küprosega, kuid jääme praegu käsitletava andmestiku põhjal näiteks tunduvalt alla Kreekale," sõnas ta.

Herkel avaldas lootust, et Eesti edu oma rahanduse korraldamisel hakkab peagi peegelduma ka meie inimarengus.

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

Seeder: Põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine jätkub plaanipäraselt

2011-10-26

Eilne teade Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite väljamaksmise peatamisest Eestile on tekitanud segadust põllumajandustootjate hulgas, kuid põllumajandusministeeriumi kinnitusel jätkub põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine plaanipäraselt.

„Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond on eraldiseisvad fondid struktuurifondidest ning Eestis jätkub PRIA kaudu kõigi põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „PRIA on Euroopa Liidu poolt akrediteeritud makseagentuur ning mingisuguseid probleeme ei ole."

Sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar väitis Seedri sõnul tänases Äripäevas ekslikult, et Euroopa Liidu struktuurifondi vahendite väljamaksmise peatamine puudutab ka põllumajandussektorit. „Selline valeinfo külvamine on kahetsusväärne," ütles Seeder.

Kuigi osa eurorahade väljamaksmine Euroopa Liidust on hetkel peatatud, jätkub ka rahandusministeeriumi kinnitusel kõigi alustatud projektide ja käimasolevate taotlusvoorude rahastamine varem laekunud euroraha arvel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Euroopa Liidus puudub toiduabi jagamises üksmeel

2011-10-21

Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus ei jõutud eile kokkuleppele puudust kannatavatele inimestele toiduabi jagamises, mis seab kahtluse alla Euroopa Liidu ühisest eelarvest rahastatava toiduabi jagamise ka Eestis alates järgmisest aastast.

Senini on Euroopa Liit keskselt rahastanud toiduabi programmi, mis on osa ühisest põllumajanduspoliitikast. Nüüd on aga kuus liikmesriiki seisukohal, et tegemist on pigem sotsiaalpoliitika osaga, mida tuleks liikmesriikidel finantseerida oma riigieelarvetest.

„Eesti on jätkuvalt selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks ja oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana, kuid toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest. Kui finantseerimiskohustus peaks langema liikmesriikidele, siis seaks see tõsise kahtluse alla toiduabi jagamise," põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et liikmesriigid rahastaksid 10-25% programmi maksumusest. Sellest ettepanekust lähtuvalt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Algselt oli toiduabi skeem loodud sellisena, et Euroopa sekkumisladudes olevate toodete kasutamise eesmärgil anti puudustkannatavatele isikutele ladudes olevate toiduainete näol konkreetset toiduabi. Pööre skeemi tuli siis, kui aastatel 2007/2008 maailmaturu hinnad tõusid ning EL-sekkumisladudes toiduaineid ei olnud, mistõttu skeemi käigushoidmiseks tuli tooteid hakata Euroopa turult kokku ostma. Selle põhimõtte kaebas Euroopa kohtusse Saksamaa, kes väitis, et uut tüüpi abi pole enam põllumajanduspoliitika osa.

Eestis on selle programmi alusel antud toetust puudust kannatavatele inimestele viie aasta jooksul kokku umbes 2,4 miljoni eurot eest. Peamiselt on abi olnud makaronide, jahu, riisi, manna, kaerahelveste ja muude sarnaste toodete näol.

Alates programmi käivitamisest 1987. aastal on saanud miljonid puudustkannatavad eurooplased toiduabi ühise põllumajanduspoliitika sekkumisvarudest. Euroopa Komisjoni andmetel on toiduabi programmi kaudu aidatud üle 13 miljoni inimese.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Sester: Euroopa uus finantsraamistik peab keskenduma rangele eelarvepoliitikale

2011-10-20

Brüsselis, 20.-21. oktoobril toimuval kõrgetasemelisel konverentsil uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 arutelul ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barrose, et tähelepanu tuleb pöörata mitte rahaeraldistele, vaid eeldatavatele tulemustele.

Barroso sõnul tuleb Euroopa viia uuele tasemele nii konkurentsivõimelisuse, kui ka jätkusuutlikuse poolelt. Euroopa peab pöörduma tagasi Rooma lepingu juurde, mille järgi Euroopa Majandusühendust rahastatakse liikmesriikide osamaksetest vaid üleminekuperioodi vältel ning sellele järgneb üleminek omavahendite süsteemile.

Täna on Euroopa olukorras, kus 70% Euroopa Liidu tuludest ei pärine omavahenditest, vaid tulevad otse rahvamajanduse kogutulu vahendite kaudu liikmesriikide eelarvetest.

Euroopa Komisjon näeb omavahendite süsteemi reformimisel praeguste käibemaksupõhiste omavahendite kaotamist ning kahe uue omavahendi loomist - uues finantsraamistikus finantstehingute maksu ning riikliku käibemaksu, mis laekuksid Euroopa Liidu eelarvesse.

Samuti näeb uus finantsraamistik ette mitmete suurte Euroopa fondide ühendamise ühtseks strateegiliseks raamistikuks. Lisaks soovib Komisjon sõlmida iga liikmesriigiga eraldi partnerluslepingu, et programmid oleksid rohkem tulemusele orienteeritud.

"Praeguses globaalses finants- ja majanduskriisi olukorras peab uus mitmeaastane finantsraamistik tugevdama Euroopat. See eelarve peab olema lootuse, mitte hirmu eelarve. Finantsraamistiku menetlemisel ja vastuvõtmisel tuleb Euroopa Liidul tähelepanu pöörata rangele eelarvedistsipliinile ning selgelt kehtestada poliitilised prioriteedid", ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).

2014-2020 Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku kogukulu on 1,025 miljardit eurot, mis moodustab 1,05% kogurahvatulust.

Seeder esitab Luksemburgis Eesti seisukoha otsetoetuste osas

2011-10-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõstatab täna Luksemburgis algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil otsetoetuste võimalikult kiire võrdsustamise liikmesriikide vahel.

Euroopa Komisjon on seadnud ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) eesmärgiks kõikide EL-i kuuluvate riikide jõudmise vähemalt 90 protsendini keskmistest aga ei ole öeldud, mis ajaks seda soovitakse saavutada. Eesti soovib Seedri sõnul seda juba aastal 2014. Euroopa Komisjoni teatises eelarvereformi kohta on tehtud ettepanek, mille järgi Eesti otsetoetuste tase saavutaks 2020. aastaks ligikaudu 60 protsenti EL keskmisest otsetoetuste tasemest, mis Seedri hinnangul ei ole piisav.

„Eesti jaoks on kõige olulisem saada juba järgmisel eelarveperioodil võrdsemad konkurentsitingimused, mis tähendab otsetoetuste võrdsustamist," ütles Seeder.

Samuti on Eesti seisukoht läbirääkimistel, et võrdsustamine ei toimuks maaelu arengutoetuste arvelt, sest see oleks lihtsalt ümbertõstmine. „Me saaksime näiliselt küll raha juurde, kuid vähenevad investeeringud maaettevõtlusesse ja infrastruktuuri," selgitas Seeder. Ta lisas, et olenemata Luksemburgi kohtumise tulemusest on selge, et ees seisavad pikad ja pingelised läbirääkimised.

Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reformipakett, mille raames teeb ettekande Euroopa Komisjon, tegemist on esimese selleteemalise aruteluga ametlikul tasandi peale ÜPP reformipaketi avalikustamist eelmisel nädala.

Eestist osalevad kohtumisel lisaks põllumajandusminister Seedrile, asekantslerid Andres Oopkaup ja Toomas Kevvai ning eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Läänemere strateegia edu sõltub tõhusamast koordinatsioonist

2011-10-12

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmed analüüsisid 11.oktoobri erakorralisel koosolekul Euroopa Komisjoni vahearuannet Euroopa Liidu Läänemere strateegia elluviimise seniste tulemuste ja kogemuste kohta. Aruannet tutvustas Komisjoni regionaalpoliitika direktoraadi esindaja Colin Wolfe, kelle hinnangul sisaldab Läänemere strateegia senine kogemus niihästi edukaid kui ka "vähem edukaid" näited. Komisjoni esindaja väitel on positiivne, et Läänemere strateegia on muutunud orientiiriks teistele makroregionaalsetele algatustele.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Läänemere strateegia elluviimise edukus ja tulemuslikkus oluline Euroopa Liidu regionaalpoliitika edasise kujunemise jaoks.

Teiselt poolt juhtisid niihästi rahvasaadikud kui ka Euroopa Komisjon tähelepanu vajadusele tõsta strateegia rakendamise poliitilist tempot ning kogu protsessi paremini koordineerida. Colin Wolfe'i arvates oleks viga jätta algsete poliitiliste otsuste elluviimine ametkondade hooleks. Strateegia edasine areng ja tulemuslikkus vajab jätkuvat poliitilist toetust.

"Kõige olulisem on koordinatsiooni probleem. On vaja saavutada valitsuste ja institutsioonide vaheline läbimurre, et tõusta kõrgemale üksikute riikide nägemustest ning keskenduda Läänemere piirkonna kui terviku arengut soodustavatele projektidele," ütles Tunne Kelam.

Kelami arvates on koordineerimine siiani hajutatud ning strateegia kannatab ka alarahastamise all. Kelami sõnul oleks eeskätt vaja toetust administratiivse koordineerimise jaoks ning innovatiivsete projektide algatamiseks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse rajaja ja auesimees, endine Europarlamendi saadik Christopher Beazley kutsus üles märkama ja kõrvaldama nähtamatuid psüühilisi Berliini müüre, mis vana ja uut Euroopat eraldavad; Tunne Kelami arvates on takistavad analoogilised mentaalsed barjäärid ka ühe ja sama riigi ametiasutuste edukat koostööd.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb algatada Läänemere strateegia arutelu Euroopa Parlamendi täiskogul 2012 aasta algul. Väga oluliseks pidasid kõik osalejad jätkuvat teavitustööd, kuivõrd Läänemere strateegia on paljude ametnike, poliitikute kui ka kodanike jaoks siiani jäänud abstraktseks mõisteks.

Lisainormatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: majandusjuhtimise pakett hoiab ära eurotsooni reeglite rikkumise tulevikus

2011-09-28

Täna, 28. septembril võttis Euroopa Parlament oma Strasbourgi täisistungil vastu vastu kuuest õigusaktist koosneva majandusjuhtimise paketi ("kuuspakk" ehk "six-pack").

"See seadusandlik pakett ei lahenda käesoleva hetke võlakoormust ega majandusprobleeme, kuid kehtestab õigusliku raamistiku, mis peaks edaspidi ära hoidma eurotsooni reeglite rikkumise, see tähendab üle oma võimaluste elamise üksikute liikmesriikide poolt tulevikus, " ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam.

Vastuvõetud õigusaktide pakett peab tugevdama euro kasutuselevõtuga sõlmitud Stabiilsuse ja Kasvu pakti ning laiendama selle reguleerimisala, vältimaks reeglite rikkumist juba varases staadiumis.

Tunne Kelam kahetseb, et "kuuspaki" vastuvõtmine on veninud kolm kuud.

"Euroopa Parlament hääletas parandusettepanekuid 21. juunil ning nõustus suhteliselt karmima versiooniga," ütles Kelam.

"Kuid sotsialistide ja vasakpoolsete vastuseisu tõttu lükati lõpphääletused edasi sügisele."

Peamine vastuolu ühelt poolt parempoolsete ja liberaalide ning teiselt poolt sotsialistide ja vasakpoolsete vahel puudutab liikmesriikide eelarve defitsiidi piiramist endiselt 3%-ga.

"Sotsialistid on soovitanud võimaldada suuremaid defitsiite juhul, kui lisaraha on suunatud majanduskasvu ergutamisele. Parempoolsed ja liberaalid peavad praeguses kontrolli alt väljunud olukorras ainuõigeks finantsdistsipliini tugevdamist, mitte erandite tegemist," väitis Tunne Kelam.

Tänahommikusel debatil olukorrast Euroopa Liidus, mille juhatas sisse Komisjoni president Barroso, rõhutas Kelam, et kõigi sõrmed osutavad praegu Euroopa Liidu Nõukogule. Poliitilise tahte vaegus ning otsuste vastuvõtmise venimine on kahandanud Kelami sõnul usaldust Euroopa Liidu suutlikkusse leida kriisile veenev lahendus.

"Valitsustevahelise meetodi domineerimine viib Euroopa Liidu tagasi, võimalik, et kaosesse. Orienteerumine majandusliidule, mille edasiliikumise kiirust ei pea saama dikteerida kõige aeglasemad, avab Euroopa Liidu jaoks usaldusväärse perspektiivi," kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on kehtestatud Euroopa Rahanduse stabiliseerimisfond kavandatud tegelemaks väiksemate riikide kriisiga. Nüüd, kus finantskriis on nakatanud ka suuremaid eurotsooni liikmeid, tuleks kaaluda vajadust laiendada kõnealuse fondi volitusi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

264- liikmeline Rahvapartei fraktsioon on ülekaalukalt suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis

Tunne Kelam rääkis Wroclawis energiapoliitika tulevikust

2011-09-09

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam osales täna Wroclawis koos Euroopa energiavoliniku Günther Oettingeri ning Bulgaaria välisministri Nikolai Mladenoviga debatis Euroopa ühise energiapoliitika tuleviku üle.

Tunne Kelam juhtis oma sõnavõtus tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament algatas neli aastat tagasi resolutsiooni Euroopa ühtse energiapoliitika teemal. "Tookord tundus see paljudele poliitilise utoopiana. Täna on sümboolne, et Poola eesistumise ajal on see utoopia elluviimise järgus," rõhutas Eesti saadik.

Kelam tunnustas volinik Oettingeri Komisjoni uue teatise eest, mis käsitleb Euroopa Liidu ühtset energiapoliitikat ning partnerlust üle Euroopa piiride.

Kelam juhtis tähelepanu ühele põhiasjale, milles Komisjon ja Parlament on üksmeelel - Euroopa Liidu välise energiapoliitika kujundamisel on määrav tähtsus ka ühenduse sisemise energiaturu lõpuleviimisel.

"Meil on praegu vaja lahendada see vastuolu kahepoolsete suhete ja ühispoliitikate vahel ning lühiajalise poliitika ning pikaajalise strateegia vahel," ütles Kelam.

Kelam avaldas lootust, et Euroopa Ülemkogu suudab detsembris jõuda kokkuleppele ühise energiapoliitika elluviimises.

Eesti saadiku sõnul valitseb praegu veel olukord, kus Euroopa Liidu erinevatel liikmetel on 30 erilepingut nafta importimiseks ning 60 erilepingut gaasi importimiseks kolmandatest maadest.

Kelam rõhutas vajadust suhtuda realistlikult energiapoliitika teostamisse Venemaaga. Ka energiavolinik Oettinger oli selgel arvamusel, et Venemaa on seni ajanud "jaga ja valitse" poliitikat, seetõttu peab Euroopa Liit oma energiapoliitikat ühtlustama.

Kelam tõi esile Nord Streami, mille pärispatt pole mitte tema olemasolu, vaid viis, kuidas see leping sõlmiti ning avaldas lootust, et see on viimane taoline kahepoolne tehing, mis sellisel moel on tehtud.

Kelam toetas Komisjoni seisukohta, et Balti riikide energiavõrgud tuleb sünkroniseerida ühtsesse Euroopa energiasüsteemi.

8.-9. septembril toimus Wroclawis, Poolas, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (ERP) väljasõiduistung, mille põhiteema on Euroopa naabrus- ning energiapoliitika.

Seminari avasid Poola peaminister Donald Tusk, Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ning Poola Seimi eesistuja Grzegorz Schetyna.

Tunne Kelam räägib Poolas EL-i energiapoliitika tulevikust

2011-09-07

8.-9. septembril toimub Wroclawis, Poolas, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (ERP) väljasõiduistung, mille põhiteema on Euroopa naabrus- ning energiapoliitika.

Seminari avavad Poola peaminister Donald Tusk, Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ning Poola Seimi eesistuja Grzegorz Schetyna.

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam osaleb koos Euroopa energiavoliniku Günther Oettingeri ning Bulgaaria välisminister Nikolai Mladenoviga debatis Euroopa ühise energiapoliitika tuleviku üle.

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika kujundamine olnud Euroopa Rahvapartei prioriteetide seas juba aastast 2004, mil Euroopa Liit laienes Kesk- ja Ida-Euroopasse.

"Ühtse energiapoliitika teostamine tähendab Euroopa Liidu solidaarsuse ideaali kehastumist praktikas. Euroopa Parlament on olnud nende püüdluste esirinnas, algatades 2007.a. resolutsiooni "Ühtse Euroopa energiapoliitika" teemal, " ütles Eesti saadik.

"Wroclawi kohtumise üheks oluliseks teemaks on see, kuidas luua selge side Euroopa Liidu väljapoole suunatud energiapoliitika ning ühenduse sisemise energiaturu lõpuleviimise vahel. Tahame Komisjoni ärgitada selles suunas aktiivselt tegutsema."

Euroopa naabruspoliitikat käsitlevas arutelus osalevad külalistena Valgevene opositsiooni liider, Sahharovi preemia laureaat Aleksander Milinkevich, Moldova Vabariigi peaminister Vladimir Filat, Armeenia Vabariigi majandusminister Tigran Davtyan.

Konverentsi on võimalik jälgida reaalajas ERP fraktsiooni kodulehelt

Konverentsi programm

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

Tunne Kelam: EL peab kehtestama selgemad reeglid kaasaegse tehnoloogia eksportimisel diktatuuririikidesse.

2011-08-30

Rühm Euroopa Parlamendi saadikuid pöördus kirjaliku küsimusega Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni poole seoses arvukate näidetega, mis osutavad, et Euroopa Liidu ettevõtted on vahendanud kahesuguse kasutusega kõrgtehnoloogiat repressiivsetele režiimidele, aidates nii kaasa kõnealustesse režiimidesse kriitiliselt suhtuvate või opositsioonis olevate kodanike jälitamisele, vangistamisele ning piinamisele.

Hollandlasest europarlamendi liikme Marietje Schaake algatusega ühinenud Eesti saadiku Tunne Kelami arvates on aeg, et Euroopa poliitikud aitaksid paljastada ja nõrgestada pragmaatilise äritegemise seoseid diktaatorlike valitsustega.

"Põhja-Aafrika revolutsioonid on selgelt osutanud, et diktatuurid, mis tuginevad omaenda kodanike üle järelvalve teostamisele ning nende mahasurumisele, ei jää püsima," ütles Kelam. "Repressiivseid režiime ei aidanud elus hoida isegi kaasaegne kõrgtehnoloogia. Seda piinlikum on tõdeda, et Euroopa Liidu ametlikult väärtustepõhist poliitikat üha õõnestavad ja demoraliseerivad lühinägelikud majandushuvid."

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad Ashtonilt uurimise läbiviimist, kas mõni Euroopa Liidu julgeoleku- ja sideettevõtetest on kaudselt kaasa aidanud inimõiguste rikkumistele Tuneesias, Egiptuses, Süürias, Bahreinis ja Iraanis. Saadikud ootavad Euroopa Komisjonilt uut Euroopa Liidu regulatsiooni, mis korrastaks kahesuguse kasutusega tehnoloogia ekspordi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.epproup.eu

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Poola alustas moraalse optimismi laenguga.

2011-07-06

Poola peaminister Donald Tusk tutvustas täna Strasbourgis Euroopa Parlamendile 1. juulil alanud Poola eesistumise programmi.

Peaminister Tuski hinnangul ei saa praegust Euroopa majanduskriisi võrrelda sellega, mida Kesk-ja Ida-Euroopa maad kogesid totalitaarse korra ajal.

"Praegusest kriisist suudab Euroopa välja tulla," kinnitas Poola peaminister.

Istungil kõnelenud Tunne Kelam, kes esindab Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, tunnustas Tuski julgustava sõnumi eest Euroopale.

"Poola sisestatud moraalne laeng aitab Euroopal eelkõige ületada enesekindluse ja usalduse kriisi," ütles Kelam

Poola, samuti nagu Eesti pikaajaline kogemus tõendab Kelami sõnul, et mõlemal rahval on õnnestunud välja tulla palju rängematest kriisidest kui seda on praegune Euroopa majanduskriis.

"Euroopal on seda kergem teha kui keskendume solidaarsusele, lisaväärtusele, mida toodab parem vastastikune koostöö ning kui suudame pisut vähem tähtsustada jooksvaid rahvuslikke probleeme," ütles Kelam.

Eesti saadik juhtis eesistuja tähelepanu kahele prioriteedile.

Esiteks hinnatakse Poola eesistumise tulemuslikkust sellega, kui edukalt suudetakse rajada reaalsed alused ühtsele energiapoliitikale välissuhetes.

"Euroopa Parlamendi seisukoht ühtsest energia-solidaarsusest võeti vastu juba neli aastat tagasi, seda poolaka Jacek Saryusz-Wolski algatusel," märkis Kelam.

Teiseks on Poolal eriline vastutus Läänemere strateegia pika-ajalise õnnestumise eest. Sügiseks kavandatud strateegia ümbervaatamine on Kelami arvates eriti oluline, andes loodetavasti võimaluse lühi-ajaliste "ostunimekirjade" asemel keskenduda tõhusa koordineerimise korral piirkonna kui terviku prioriteetidele.

Nendeks on Kelami arvates regionaalsete transpordikoridoride loomine, ühtsete energiavõrkude rajamine ümber Läänemere ning piirkondlike teadusuuringute- ja hariduskeskuste arendamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

In Memoriam: Otto von Habsburg (1912 - 2011)

2011-07-04

Täna, 4. juulil kaotas Euroopa ühe suurimatest visionääridest, kes suutis oma 98-aastase elu vältel kujuneda Austria-Ungari viimasest troonipärijast vaba ja demokraatliku Euroopa eestkõnelejaks.

Kui Euroopa Parlament 4. juuli pärastlõunase Strasbourgi istungi algul avaldas leinaseisakuga lugupidamist oma kauaaegsele mõjukale liikmele, siis ühendas see kaotus tugevamalt kui kunagi varem niihästi vanadest kui uutest liikmeriikidest pärinevaid saadikuid.

Otto von Habsburgi pikk elutee hõlmas arengut keiserlikust keskkonnast Euroopa rahvaste vabaduse ja sõbraliku koostöö suurimaks autoriteediks, kes suutis siduda parimad aristokraatlikud traditsioonid võluva inimlikkuse, siiruse ja demokraatiale pühendumusega.

Kohtusin temaga esmakordselt, kui sain võimaluse külastada Euroopa Parlamenti 1990. aasta jaanuaris ning imetlesin tema tulist kõnet Balkani teemadel. Oma 95. sünnipäeva puhul külastas Otto von Habsburg Euroopa Parlamenti, kus ta kõiki üllatas oma noorusliku energiaga, niipea kui juttu tuli Euroopa põhilistest väärtustest ja eesmärkidest. Viimast korda oli võimalus temaga kohtuda alles läinud aastal, samuti Strasbourgis.

Otto von Habsburgile, kes valiti Euroopa Parlamenti aastal 1979, võlgnevad Balti rahvad tänu esimese meie enesemääramist ja vabadust toetava resolutsiooni algatamise ja eduka läbiviimise eest jaanuaris 1983. Tema eestvedamisel oli Euroopa Parlament ainus rahvusvaheline organisatsioon, kes reageeris ametlikult ja positiivselt 45 leedu, läti ja eesti vabadusvõitleja "Balti apellile" augustist 1979.

Otto von Habsburg seisis niihästi natsismi kui ka kommunismi vastu ning toetas erilise innuga Euroopa Liidu laienemist Kesk- ja Ida-Euroopasse. Ta oli aastaid Pan-Euroopa liikumise juht, mis taotleb Euroopa ühinemise ja lepituse ideaalide saavutamist eelkõige kodanikualgatuste kaudu.

Eelmisel aastal hämmastas mind tema 1986. aastast pärit artikli leidmine, milles ta hoiatas Euroopa rahvaid üle oma võimete elamise ning laenude võtmise kiusatuse eest, väites, et see tähendab tarbimist meie laste arvel.

Usun, et kellelgi Euroopa poliitikuist pole nii palju tänulikke ja siiraid sõpru kui Otto von Habsburgil ning et vähestest jääb püsima nii helge ja lootustandev mälestus kui temast.

Otto von Habsburg kuulub tervele Euroopale ja sellega ühtlasi ka Eesti rahvale. Meil on täna temalt uskumatult palju ja väärtuslikku õppida.

Tunne Kelam

Euroopa Parlamendi liige

4. juuli 2011

Tunne Kelam: Euroopa solidaarsus tähendab mitte üksnes "kõik ühe eest" vaid ka "üks kõigi eest".

2011-06-22

Euroopa Parlamendi plenaaristungil arutati täna 23.-24. juunil toimuva Euroopa Ülemkoguga seonduvaid teemasid.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam tõstis esile puudujäägid stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisel, millest tulenevalt on majanduskriis üle kasvanud usalduskriisiks.

"Oleme praegu jõudnud olukorrani, kus solidaarsus ja vastutus on ainsad, mis loevad, " ütles Eesti saadik oma sõnavõtus.

Solidaarsus ei tähenda Kelami sõnul ainult "kõik ühe eest" - täpselt samamoodi tähendab see ka "üks kõigi eest".
"See tähendab, et iga liikmesriik peab võtma endale täie vastutuse Euroopa Liidu eest ning tegutsema ühishuvide nimel, " ütles Kelam.

"Olen nõus, et me vajame rohkem Euroopat - aga rohkem Euroopat tähendab ühtaegu rohkem distsipliini, sealhulgas konkreetseid meetmeid nende vastu, kes jätkavad reeglite rikkumist, " väitis Kelam.

Et taastada eurotsooni usaldusväärsust, peab Euroopa Komisjoni roll Tunne Kelami hinnangul muutuma tugevamaks ja sõltumatumaks - ainult selline areng võimaldab Komisjonil tõhusalt majandusjuhtimist ning finantsjärelvalvet teostada.

Tunne Kelami arvates kujuneb võtmeküsimuseks poliitiline tahe ja võimekus trahve rakendada.

"Trahvide rakendamine peaks olema reegel, mitte poliitilise kauplemise objekt, " ütles Kelam. "Nende kehtestamine reeglite rikkujate suhtes peaks toimuma automaatselt."
Kelami arvates on samas vajalik piirata Nõukogu rolli menetlustes, mis viivad võimalikke karistusteni, seejuures Nõukogu soovitusi ignoreerinud liikmesriik ei peaks osalema vastavas hääletuses.

"Euroopa Liidu usaldusväärsust saab taastada parandades statistika kvaliteeti. Fiskaalandmete võltsimine ja andmetega manipuleerimine peab olema edaspidi välistatud."

"Eesti seisis silmitsi sügava majanduskriisi kolm aastat tagasi, aga me tegutsesime, taastasime eelarve tasakaalu ning suutsime liituda eurotsooniga, " ütles Kelam. "Veelgi tõsisemas kriisis Läti tegutses ja on selgelt tagasi õigel teel. Kuid põhimõte -kõik ühe eest ja üks kõigi eest - kehtib kõigi suhtes. Kulude ja tulude tasakaalustamine on valus, kuid ainus tee, mis viib majanduskasvule ja usalduse taastamisele."

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Tunne Kelam: Euroopa vajab küberkaitse koordinaatorit

2011-06-20

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel toimus täna Brüsselis debatt "Küberjulgeolekualased väljakutsed Euroopale ja USAle."

Euroopa Liit ja USA käivitasid 2010. aasta novembris EL-USA küberjulgeoleku töörühma, mille eesmärgiks Euroopa Komisjoni volinik Malmström seadis "konkreetsete tulemuste saavutamise ühe aasta jooksul".

Tänasel arutelul analüüsiti küberjulgeoleku poliitika hetkeseisu, EL-USA sellealast koostööd ning valmisolekut küberohtudest tingitud väljakutsetele.

Euroopa Parlamendi julgeoleku-ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam esines ettekandega "Küberjulgeoleku väljakutsed ja Atlandi-ülene koostöö neile reageerimisel."

Tunne Kelami sõnul kujunes konverentsi märksõnaks "koordinatsioon". See ei piirdu vaid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostööga, vaid näeb erasektori olulist ning mitmes valdkonnas asendamatut rolli küberjulgeoleku tugevdamisel.

"Arutades NATO ja Euroopa Liidu suhteid antud küsimuses, leidsid osalejad, et praktilise väljundi otsimisel tuginevad kõik pooled valdavalt erasektorile, milles võiks näha eri asutuste vaheliste ebakõlade koordineerimise vahendit," ütles Kelam.

Tunne Kelam tutvustas Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni tellitud uurimust Euroopa Liidu küberjulgeoleku olukorrast ja perspektiividest, mis avalikustati alles eelmisel nädalal. Kõnealuses uurimuses osalesid Kelami sõnul ka Eesti spetsialistid. Mainitud dokument on mõeldud lähtekohaks Euroopa Parlamendi tulevasele küberkaitse teemalisele raportile.

Tunne Kelami väitel on Euroopa Liidu institutsioonide valmidus kaitsta end küberrünnakute vastu suhteliselt madal. Siiani puudub konkreetne keskus, mis koondaks ühte ja koordineeriks kujuneva Euroopa Liidu küberjulgeolekupoliitika eri elemente. Ka liikmesriikide valitsuste tase küberkaitse alal on väga erinev ning enamusel puudub selles vallas tõhus riiklik strateegia.

Eesti esindaja Euroopa Parlamendis toetas ideed luua Euroopa Liidu küberjulgeoleku koordinaatori ametikoht Euroopa Komisjoni struktuurides. Kelam tõdes, et Euroopa Liidu välis-ja julgeolekupoliitika ning kujunev välisteenistus pole suutnud küberjulgeoleku väljakutseid ja vajadusi piisavalt integreerida välispoliitika orgaanilise komponendina.

Kelam tegi ettepaneku alustada keerukat koordineerimist praktilisest ülesandest - üritada kehtestada ettevõtete küberjulgeoleku Atlandi-ülesed ühtsed piisavad standardid.

Koos Bertelsmanni sihtasutuse Washingtoni bürooga korraldatud ürituse peakõnelejateks olid mainekad eksperdid: Melissa Hathaway Harvardi ülikoolist, endine George W. Bushi ja Barack Obama küberjulgeolekunõunik ning endine Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu vanemjuhataja küberruumi alal; Jim Lewis, Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse tehnoloogia ja avaliku poliitika osakonna juhataja; David Pollington, Microsofti korporatsiooni julgeolekusuhete direktor.

Laar hoiatas küberkonverentsil ulatusliku rünnaku eest

2011-06-14

Kaitseminister Mart Laar hoiatas Euroopa Liidu küberjulgeolekupoliitikat käsitleval konverentsil ulatusliku rünnaku võimaluse eest ja kutsus liikmesriike tegema selle tõrjumiseks tõsist koostööd.

Kaitseminister toonitas Eesti valmisolekut panustada Euroopa küberturvalisusesse ja kutsus partnerriike suhtuma ilmavõrgu kaudu ähvardavatesse ohtudesse sama tõsiselt kui sõjalisse heidutusse.

"Kui me suhtume tõsiselt võimalikku kahjusse, mida teevad pommid ja kuulid, siis peaksime sama tõsiselt suhtuma ka ohtudesse, mis liiguvad läbi ilmavõrgu, sest ilmavõrgu kaudu võib otsest kahju kannatada riikide majandus, energiajulgeolek ja intellektuaalne omand," ütles minister.

"Euroopa Liidu senine lähenemine küberohtudele tuleb üle vaadata, sest võitluses küberohtudega on Euroopa Liidu taoline tervik täpselt nii vastupidav kui tema kõige nõrgem lüli," lausus Laar lisaks.

Kaitseminister pidas avakõne täna Brüsselis toimuval konverentsil "Shared Threats - Shared Solutions: Towards a European Cyber Policy", mille eesmärk on suurendada teadlikkust küberohtudest Euroopa Liidu struktuurides.

Tunne Kelam osaleb transatlantilist koostööd käsitleval rahvusvahelisel konverentsil Washingtonis

2011-06-11

13.-16. juunil toimub Washingtonis transatlantilist koostööd käsitlev iga-aastane rahvusvaheline konverents (Effective multilateralism. Horizons of Transatlantic Cooperation ), mille korraldab Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni Euroopa Rahvapartei mõttekoda „Euroopa ideede võrgustik" (European Ideas Network, EIN).

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning parlamendi USA delegatsiooni liige Tunne Kelam peab ettekande paneelis: Atlandi-üleste suhete tõhus mõju ülemaailmsete probleemide lahendamisel: Terrorism pärast Bin Ladenit.

USA Kongressi liikmed, juhtivad julgeolekueksperdid ning Euroopa Parlamendi liikmed arutavad, mida tähendab Lääne turvalisusele Bin Ladeni kadumine areenilt, milline on Al Qaeda tulevik. Samuti arutatakse, kuidas transatlantiline koalitsioon suudab vastu seista Iraanist lähtuvale ohule .

Eraldi teemana arutatakse Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika revolutsioone ning kohtutakse Egiptuse, Süüria, Liibüa ja teiste maade uute liikumiste juhtidega.

Euroopa Parlamendi esindajal Tunne Kelamil on ettekanne ka paneelis, mis käsitleb Venemaa ja endise Nõukogude Liidu alade arenguid.

Esinejate seas on kauaaegne endine Belgia peaminister ning praegune Euroopa Rahvapartei esimees Wilfried Martens, EINi esimees ning Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni juhatuse liige Jaime Mayor Oreja, ERP asepresident Mario David, Euroopa Parlamendi Itaalia delegatsiooni juht Mario Mauro, Euroopa Komisjoni presidendi nõunikerühma liige Matti Maasikas, USA Kongressi liige ning terrorisimivastase võitluse transatlantilise grupi (Transatlantic Legislative Group on counter Terrorism, TAG) kaasesimees Sue Myrick.

Euroopa ideede võrgustik (European Ideas Network, EIN) on 2002. aastal asutatud mõttekoda, mis ühendab poliitikuid, ärimehi, teadlasi, mõttekodasid, ajakirjanikke, poliitilisi nõunikke ja väliseksperte ja koordineerib ühistegevust üle neljakümne riigi mõttekodade ja poliitiliste sihtasutustega Euroopa Liidus.

Tunne Kelam on Euroopa Parlamendi USA delegatsiooni täisliige ning kuulub Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +372-5046754

www.kelam.ee

EINi kodulehekülg

Euroopa Parlamendis mälestati juuniküüditamiste ohvreid

2011-06-08

Euroopa Parlamendi täiskogu istung Strasbourgis algas esmaspäeval debatiga, mis oli pühendatud 70 aasta möödumisele Nõukogude Liidu poolt läbi viidud esimesest massiküüditamisest Eestist, Lätist ja Leedust.

Täna pärastlõunal mälestasid Euroopa Parlamendi liikmed 1941. aasta 14. juunil Balti riikides läbi viidud massiküüditamiste ligikaudu 50000 ohvrit. Tseremoonia leidis aset 1941.a. küüditatutele pühendatud mälestustahvli ees Euroopa Parlamendi peahoones Strasbourgis.
Mälestusürituse ühe korraldaja Tunne Kelami sõnul on 1941.a. tragöödia osa Euroopa ühisest minevikupärandist.

"Need olid esimesed massiküüditamised praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumilt," ütles Kelam.

Kõneleja arvates on tähtis see, et viie aasta jooksul pärast mälestustahvli kinkimist Balti riikide delegatsioonide poolt on Euroopa Parlamendi saadikute seas kujunenud lugupidamist vääriv traditsioon koguneda iga aasta juunis selle Nõukogude totalitarismi repressioone meenutava mälestustahvli ette. Sinna on oma ametlike visiitide ajal lilli asetanud ka Eesti ja Läti presidendid, keda on saatnud Euroopa Parlamendi president.

"Teie tähelepanu ja osalemine Balti rahvaste ohvrite mälestamisel on südantsoojendav mitte üksnes eestlastele, lätlastele ja leedulastele, vaid see on tähtis Euroopa solidaarsusele ja tulevikule," ütles Kelam.

Mälestusüritusel võtsid teiste hulgas sõna endine Leedu Vabariigi president Vytautas Landsbergis, Läti delegatsiooni juht Euroopa Rahvapartei fraktsioonis Kriśjanis Karinś, Leedu liberaalide esindaja Leonidas Donskis, endine Läti Vabariigi välisminister Sandra Kalniete, kes on sündinud Siberis küüditatud vanemate peres, Läti saadik Roberts Zile. Kohal olid lisaks Balti riikide saadikuile Euroopa Parlamendi liikmed Saksamaalt, Poolast, Sloveeniast, Luksemburgist, Balti riikide diplomaadid ning Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus Julia Laffranque.

Osalejad pidasid minutilise leinaseisaku mälestustahvli ees ning asetasid selle jalamile lilli.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo: +33-3-881-77279

Tunne Kelam: "Meie minevik on teie minevik."

2011-06-06

Euroopa Parlament tähistas 70 aasta möödumist esimesest massiküüditamisest Balti riikidest.

Euroopa Parlamendi täiskogu istung algas debatiga, mis oli pühendatud 70 aasta möödumisele Nõukogude Liidu poolt läbi viidud esimesest massiküüditamisest Eestist, Lätist ja Leedust.
Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek rõhutas oma sissejuhatavas avalduses, et sadade tuhandete Balti riikidest pärinevate nõukogude terrori ohvrite mälestuse austamine on täna meie kõigi ühine kohus. "Samuti on meie ühine kohus totalitaarse Nõukogude Liidu ja tema juhtide toime pandud inimsusevastaste kuritegude ühemõtteline hukkamõistmine," kinnitas Euroopa Parlamendi president.

Jerzy Buzeki hinnangul ei viinud Läti, Leedu ja Eesti rahvast tabanud katsumused neid masendusse, vaid lisasid otsustuskindlust ja jõudu, et pool sajandit hiljem võidelda välja iseseisvus ning naasta ühinenud Euroopasse.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam ütles, et umbes 50 000 Leedust, Lätist ja Eestist küüditatud kodanikku annavad meile selgema arusaama repressioonide ulatusest, kui viia see arv proportsiooni tolleaegse Inglismaa või Prantsusmaa elanikkonnaga. "50 000 küüditatut tähendanuks Inglismaa jaoks 432 000 küüditatud kodanikku ning Prantsusmaa jaoks 363 000," ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul andsid 1941.a. küüditamised kodanikuühiskonnale purustava hoobi. Mõttetu ja äärmuslik terror tekitas niihästi ohvrites kui kodumaale jäänute seas kauakestvaid psühhotraumasid ning kujundasid paljudes tunde, et õiglus ei võida kunagi.

Kelam tsiteeris Andrei Sahharovi preemia laureaati Sergei Kovaljovi, kelle arvates pole mingit kahtlust, et küüditamised kujutasid endast moodsat terminoloogiat kasutades inimsusevastaseid kuritegusid.

Balti küüditamiste 70. aastapäev on Kelami arvates võimalus süvendada ühist arusaama, et meie minevik on teie minevik ning ka vastupidi. "Täielik informatsioon 1941.a. inimsusevastastest kuritegudest peab saama meie ühise Euroopa ajaloo orgaaniliseks osaks," ütles Eesti saadik.

"Tänan teid kõiki teie tähelepanu, ja solidaarsuse eest, mida Balti rahvad on oodanud nii palju aastakümneid," lõpetas Tunne Kelam oma sõnavõtu.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

Tunne Kelam: Poola eesistumine on Läänemere strateegia õnnestumiseks otsustav.

2011-05-25

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus kuulas oma erakorralisel istungil juulis algava Poola eesistumise kavasid, rõhuasetusega Läänemere strateegia edasisele rakendamisele ja koordineerimisele.

Poola välisministeeriumi Euroopa poliitika osakonna asedirektor Henryka Mościcka ning Poola EL esinduse esimene sekretär Joanna Held tutvustasid Euroopa Parlamendi saadikutele Varssavi nägemust sellest, kuidas valmistatakse ette 2011.a sügisel esitatavat Läänemere strateegia rakendamise vahearuannet.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on lootustandev kuulda, et Poola valitsus on oma eesistumise ülesanded tõsiselt läbi mõelnud ja nendeks süsteemselt ette valmistunud.

"Vastupidi mitmesugustele kahtlustele kuulub Läänemere strateegia jätkusuutlikkuse tagamine Poola eesistumise prioriteetide hulka," ütles Kelam, kes hindas Poola esindajate avatust ning sektori-ülest lähenemist.

Poola kavatseb moodustada oma eesistumise sõprade grupi, mis on kutsutud arutama eesistumise poliitilisi ja struktuurseid aspekte. Kavas on korraldada Läänemere strateegia sügavuti arutelu Euroopa Liidu Nõukogus ning 24.- 26 oktoobril teine Läänemere strateegia foorum Gdanskis, millest kutsuti osa võtma ka Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse esindajaid.

Tunne Kelami hinnangul on Poola eesistumisel võtmeline tähtsus Läänemere strateegia edasise arengu suhtes.

"Sellele järgneb 2012. aasta esimesel poolel Taani - teise Läänemere piirkonna riigi eesistumine, mis saab Poola poolt tehtut edasi arendada," ütles Kelam.

Läänemere strateegia kui Euroopa Liidu esimese makro-regionaalse strateegia edukus on Kelami arvates mõõtuandev järgnevatele Euroopa Liidu strateegiatele, näiteks praegu konkreetset kuju võtva Doonau jõgikonna strateegia jaoks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmed pöörasid tähelepanu vajadusele fokuseerida senisest paremini Läänemere strateegia prioriteedid, et vältida selle killustumist kümnete tegevusvaldkondade vahel. Niihästi Poola esindajad kui Euroopa Parlamendi liikmed tõdesid, et prioriteetide hulka kuuluvad TEN-T võrgud, piirkondlike energiasüsteemide arendamine, innovatsiooni ja teadusuuringute toetamine.

Strateegia rahastamine on Tunne Kelami väitel jätkuvalt arutelude objekt.

"Ehkki Komisjon ei poolda regionaalsete strateegiate lisarahastamist, on Euroopa Parlament hääletanud Läänemere strateegia jaoks eraldi eelarve rea. Sellel real asuvatest summadest tuleks toetada strateegia paremat koordineerimist ning eraldada nn. seemneraha selliste uute projektide alustamiseks, millel on makroregionaalne ulatus," ütles Kelam.

Poola valitsuse esindajad pidasid vajalikuks saavutada strateegia rahastamisel sektor-ülene lähenemine, rakendades lisaks ühtekuuluvusfondi rahadele ka teiste struktuurvahendite ja erasektori võimalusi.

Laar sai Poola teenetemärgi

2011-05-12

IRLi esimees, kaitseminister Mart Laar sai täna suursaadik Grzegorz M. Poznanskilt Poola Vabariigi III klassi teeneteordeni.

Autasu omistati Laarile Eesti ja Poola koostöö arendamise ja ühise ajaloolise pärandi teadvustamise edendamise eest.

Vastavalt statuudile omistatakse ordenit välismaalastele või välismaal elavatele poolakatele, kes on panustanud Poola rahva ja riigi heasse käekäiku.

Mart Laar ütles autasu kättesaamisel, et hindab talle omistatud autasu kõrgelt ja ta loeb selle omistamist endale suureks auks.

"Koostöös Poola Vabariigi erinevate institutsioonide ja poliitikutega oleme suutnud liikuda edasi teadvustamaks kommunismi kuritegusid ning toetanud nende hukkamõistmist Euroopa Parlamendis."

Laar toonitab, et kommunismi kuritegude teadvustamine on aidanud süvendada mõistmist rahvaste vahel.

„Heaks näiteks sellest on Katõni kuriteo teadvustamise ja hukkamõistmise järel hoogu saanud liikumine kommunismikuritegude hukkamõistmiseks ka Venemaal," lausus Laar.

Poola suursaadik andis Laarile autasu üle täna Okupatsioonimuuseumis näituse "Sõjast Võiduni 1939-1989" avamisel.

Loe ordeni kohta:

http://en.wikipedia.org/wiki/Order_of_Merit_of_the_Republic_of_Poland

Tunne Kelam: Küberrünnakud võivad ohustada paljusid riike tervikuna

2011-05-02

Euroopa Liidu eesistuja Ungari algatusel toimus täna Budapestis rahvusvaheline küberjulgeolekualane konverents, kus Euroopa Parlamenti esindas Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidul küberkaitse tugevdamisel oluline roll, kuivõrd NATO sõltub eranditult oma liikmesriikide panustest. "Euroopa Liidul aga on ühine eelarve ning institutsionaalsed võimalused. Nii saaksid NATO ja Euroopa Liit teineteist positiivselt täiendada, " ütles Kelam, kes pidas konverentsil kokkuvõtva ettekande.

Kelami arvates peaks Euroopa Liit võtma endale juhtrolli küberjulgeolekualaste standardite väljatöötamises ning naaberriikide kaasahaaramises analoogiliste standardite täitmisse, seda nii naabruspoliitika kui partnerluslepingute raames.

"Küberrünnakud võivad reaalselt ohustada paljusid riike tervikuna. Ainus reaalne vastus neile ohtudele on NATO ja Euroopa Liidu küberkaitse süsteemide tõhus koordineerimine."

Kelami sõnul oli konverents heaks ettevalmistuseks juunis toimuvale NATO nõukogu istungile, mille ülesandeks on koostada tegevusplaan NATO süvendatud küberkaitsepoliitikaks.

Konverentsi avas Ungari kaitseminister Csaba Hende, esinejate hulgas olid NATO kõrged eksperdid, teiste seas Küberkaitse Kompetentsikeskuse ülem Ilmar Tamm. Konverentsi korraldas Ungari kaitseministeerium.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-473-485777

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab vastust küsimusele, miks majanduskriisi satuti.

2011-04-05

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa valitsusjuhtide 24. ja 25. märtsi Ülemkogu tulemusi. Arutelust võtsid osa Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy ning Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Eesti saadik Tunne Kelam, kes esines parlamendi suurima, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel, pidas Ülemkogu tulemusi institutsionaalselt ja poliitiliselt rahuldavaks, kuid märkis, et oluliste edasiminekute kõrval jäävad mitmed põhiprobleemid õhku rippuma.

"Tänase arutelu selgeim sõnum on see, et majandus- ja rahakriis ei ole möödas," ütles Kelam.

Kelam tsiteeris Barrosot, kelle sõnul jääb majanduslik olukord raskeks ja ebakindlaks ning Van Rompuy'd, kelle hinnangul probleemide edasipüsimine on mineviku vigade ja vajalike instrumentide puudumise tagajärg. Ka endise Belgia peaministri Guy Verhofstadti hinnangul pole kriis lahendatud, kuivõrd Euroopa Liit on keskendunud valdavalt aukude kinnitoppimisele.

Tunnustades Euroopa Liidu juhtide häid püüdlusi ning saavutatud kokkuleppeid, kutsus Kelam üles tegema järeldusi selle kohta, kuidas Van Rompuy nimetatud vead tekkisid.

"Kuidas õieti tekkisid enamuse liikmesriikide hiiglaslikud võlakoormad ning eelarve puudujäägid?" küsis Kelam. "Mida tehti valesti nende ja Euroopa Liidu institutsioonide poliitikas?"

Eesti saadiku arvates on tähtis koostada kriisi põhjustest põhjalik analüüs ning teha sellest kõigi otsustajate jaoks kohustusliku iseloomuga järeldused.

"Kardan, et muidu ei ole me võimelised samasuguste vigade kordumist ära hoidma," ütles Kelam.

Tunne Kelam julgustas Euroopa Komisjoni esitama kavandatud uue ühisturu seadus tõeliselt ambitsioonikana. Keskseks kriteeriumiks majanduse elustamisel on tahe ja võimekus konkurentsivõime suurendamiseks. Kelam väljendas rahulolu, et digitaalse ühisturu problemaatika on saavutanud läbimurde Euroopa Liidu prioriteetide hulka.

Kelami sõnul näitavad Eesti valimistulemused, et range finantspoliitika ja eelarve tasakaalustamine pole seda teostava valitsuse jaoks mitte tingimata poliitiline enesetapp nagu paljud seda kardavad.

"Eesti valijad andsid riigi kulutusi karmilt kärpinud valitsusele tugevema mandaadi kui enne," tõdes Kelam.

Euroopa Nõukogu president Van Rompuy ütles oma lõppsõnas, et Euroopa Liidul on vaja olla enesekriitiline vältimaks uute kriiside teket. "Suured vead minevikus stabiilsuspakti haldamisel õõnestasid seda."

Euroopa Parlamendis asutati "Inimõiguste ja demokraatia sõprade" saadikuühendus.

2011-03-23

Tunne Kelam: See on praktiline vahend järelkontrolli teostamiseks Euroopa Parlamendi otsuste ellurakendamisel.

Euroopa Parlamendis asutati saadikuühendus "Inimõiguste ja demokraatia sõbrad" (Friends of human rights and democracy), mille algatas parlamendi asepresident Edward McMillan-Scott koos inimõiguste allkomisjoni esinaise Heidi Hautalaga. 43 inimõiguste ja demokraatia võrgustikku liitunud kodanikuorganisatsiooni nimel esines Human Rights Watch'i direktor Lotte Leicht.

Saadikuühenduse asutamisel osalenud Eesti saadiku Tunne Kelami sõnul on kaalukad põhjused loota, et saadikuühendus kujuneb aktiivse vastastikuse suhtlemise foorumiks kümnete inimõiguste ja demokraatia valdkonnas tegutsevate kodanikuühendustega.

"Meie põhiprobleemiks on seni olnud järelkontrolli nõrkus Euroopa Parlamendi erakorraliste resolutsioonide edasise saatuse suhtes. Parlament võtab igal täisistungil vastu kolm kiireloomulist resolutsiooni, mis käsitlevad aktuaalseid inimõiguste rikkumise ja demokraatia probleeme," ütles Kelam, kes on Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni erakorraliste resolutsioonide töörühma liige.

"Uus saadikuühendus võiks hakata teostama järelkontrolli selle üle, kuidas Euroopa Parlamendi seisukohavõtud, mis puudutavad inimõiguste rikkumisi üle kogu maailma, leiavad rakendamist Euroopa Liidu välissuhetes ning kajastuvad kriitika objektiks olevate riikide poliitikas," ütles Kelam.

Sama ülesannet võiks saadikuühendus täita Euroopa Parlamendi poolt iga aasta väljaantavate Andrei Sahharovi preemiate mõju kontrollimisel ja võimendamisel.

Kolmandaks tegevusvaldkonnaks võiks Kelami arvates saada kontrolli teostamine selle üle, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid reaalselt rakendavad Euroopa Liidu või ÜRO poolt kehtestatud sanktsioone.

Kelam rõhutas vajadust avaldada pidevat survet Euroopa Liidu välisesindajatele nii, et inimõiguste klausel, mis on sisse viidud osana suhtlusest kolmandate riikidega, ei jääks formaalseks, vaid et seda kasutataks aktiivselt ning nõudlikult.

"Poliitiline uuenemisprotsess Põhja-Aafrikas ja Lähis-idas osutab, et väärtustest kõrvalehiilimine on ummiktee," ütles Kelam.

Ta osutas mitmete Põhja-Aafrika uuele poliitikule, kelle jaoks just Euroopa Parlament kehastab Euroopa Liidu usaldusväärsust demokraatlike väärtuste kandjana. "Neile inimestele on eluliselt tähtis see, et keegi võtab deklaratsioone demokraatiast ja inimõigustest tõsiselt," ütles Kelam.

Tuntud Briti liberaal poliitik Graham Watson käis välja Euroopa Liidu "eetilise välispoliitika" idee, mis suhtlemisel autoritaarsete riikidega võiks praktilise poliitika kõrval rakendada samasuguseid eetilisi kriteeriume autoritaarsete juhtide suhtes, tehes neile kitsendusi niihästi reisimisel kui kinnisvara ostmisel ja pangaarvete avamisel.

Tunne Kelam: Väärtustepõhine välispoliitika on muutumas kõige realistlikumaks EL poliitikaks

2011-03-23

22. märtsil esines Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ees Euroopa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton, kohtumise peateema oli sündmuste areng Põhja-Aafrikas.
Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige väliskomisjonis Tunne Kelam meenutas Ashtonile, et Euroopa Parlament kutsus oma hiljutises resolutsioonis Euroopa Liitu üles teostama sidusat ja väärtustepõhist välispoliitikat, mis asub selgelt demokraatiat taotlevate jõudude poolele.

"Kas ei peaks viimastest sündmustest tegema järelduse, et just väärtustepõhine ühtne välispoliitika on osutumas praktilisemaks ja realistlikumaks kui iial varem?" küsis Kelam.
Kelami sõnul on Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas kerkinud vabaduse ja demokraatia tõusulaine tõendanud, et Euroopa Liitu hinnatakse sealsete uute jõudude poolt mitte reaalpoliitika, vaid väärtuste järgi.
"Kas ei ole nüüd saabunud aeg asuda kavandama pikaajalist väärtustepõhist Euroopa Liidu poliitikat kõigi autoritaarsete režiimide suhtes, mitte piirdudes vaid Liibüa diktaatoriga?" küsis Kelam. "Ainult sellise poliitikaga saab Euroopa Liit olla proaktiivne, edestades muutusi maailmas ja mitte piirdudes neile reageerimisega."

Kelami arvates on 2011. aasta algus osutanud, et põhimõttelised muudatused demokraatia ja õigusriigi suunas on võimalikud ka seal, kus seni loodeti stabiilsete suhete säilitamisele diktaatorite ja autoritaarsete valitsejatega.
Ashton nõustus, et Euroopa Liidu välispoliitika peab olema proaktiivne ja võimalusel muutusi ennetama, kuid lisas, et seda üritatakse teostada ka sellise poliitikaga, mis jääb avalikkuse eest varju.

Ashtoni väitel ei ole peaprobleem Euroopa Liidu ühtse välispoliitika koordineerimises, vaid liikmesmaade valitsuste eri seisukohtades.
Põhja-Aafrika tuleviku osas rõhutas Ashton, et ta ei soovi näha seal uue külmunud konflikti teket. Euroopa Liidu hinnang kolonel Gaddafi legitiimsuse minetamise suhtes jääb muutumatuks, tõdes Euroopa Liidu välispoliitika juht.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

Tunne Kelam: Liibüa diktaatori suhtes võetud hoiakut tuleb rakendada ka teiste autoritaarsete režiimide suhtes.

2011-03-09

Tunne Kelam: Liibüa diktaatori suhtes võetud hoiakut tuleb rakendada ka teiste autoritaarsete režiimide suhtes.

Euroopa Parlamendis toimus oluline debatt Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni osavõtul Liibüa ning Põhja-Aafrika arengute kohta.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Tunne Kelami sõnul oli Euroopa Parlamendi sõnum suunatud EL erakorralise Ülemkogu istungile 11. märtsil.

"See sõnum oli harvanähtavalt selge ja üksmeelne," ütles Kelam. "Sellepärast on meie peamine soov, et välispoliitika kõrge esindaja selle sama jõuliselt ja veenvalt reedel valitsusjuhtidele edastaks."

"Põhja-Aafrika riikides toimuvad spontaansed protestiliikumised on kummutanud arusaama nagu suudaksid ebademokraatlikud ja autoritaarsed valitsejad tagada ehtsat stabiilsust, " ütles Kelam, kes on oma fraktsiooni poolt üks Liibüat puudutava resolutsiooni algatajatest.

"Tuleb järeldada, et katsed kodustada Gaddafi-taolisi brutaalseid diktaatoreid on nurjunud, põhjustades rohkesti piinlikkust Euroopa partnereile," ütles Kelam.

Tema sõnul võitlevad inimesed Liibüas samade väärtuste eest, mida meie jagame ning Euroopal tuleb selgelt asuda nende poolele.

Tunnustades Ashtoni esitatud seisukohta, mille järgi Euroopa Liidu aktsioonid peavad juhinduma Euroopa põhiväärtustest, soovis Kelam, et samasugust väärtustepõhist lähenemist nagu Liibüa diktaatori suhtes tuleb edaspidi rakendada ka suhtlemises selliste režiimidega nagu Iraan, Valgevene, Kuuba, Hiina ja Venemaa.

Kelam toetas kolme kiireloomulist sammu, mida erakorraline Euroopa Ülemkogu peaks astuma:

1. lennukeelu tsooni kehtestamine Liibüas, takistamaks diktaatoril oma kodanike ründamist;

2. Benghazi Ajutise Rahvusnõukogu viivitamatu tunnustamine ja temaga koostöö alustamine;

3. pikaajalise Euroopa Liidu humanitaar- ja majanduspoliitika kavandamine Põhja-Aafrika suhtes aitamaks kaasa sealsete revolutsioonide sotsiaal-majanduslike põhjuste lahendamisele.

Tunne Kelami algatusel Liibüa resolutsiooni teksti viidud sõnastus: "Revolutsioonilised muutused Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on teinud selgeks, et Euroopa Liidu edasine positiivne mõju ja pikaajaline usaldusväärsus selles piirkonnas hakkab sõltuma tema võimest teostada sidusat ühtset välispoliitikat, mis on väärtustepõhine ning asub selgelt uute demokraatlike jõudude poolele".

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

Euroopa Rahvapartei õnnitleb IRLi suure võidu puhul

2011-03-07

Euroopa Rahvapartei (ERP) President Wilfried Martens õnnitles täna IRLi, Eesti ERP liiget, ning IRLi esimeest Mart Laari 20,5 protsendi häälte saavutamise ning parlamendikohtade kasvu puhul 19lt 23le. Reformierakonna ja IRLi koalitsioon said koos 56 parlamendikohta (101-st):

"Õnnitlen soojalt oma head sõpra Mart Laari ja IRLi eilsete valimiste mõjuka võidu puhul, mis andis paremtsentristlikule koalitsioonlile tugeva enamuse Riigikogus. Eestlased andsid tugeva toetuse valitsuse edukale poliitikale, sealhulgas ka Eesti liitumisele eurotsooniga," rõhutas ERP President.

"Ma ootan, et isiklikult õnnitleda Mart Laari Euroopa Rahvapartei tulevasel tippkohtumisel 24. märtsil Brüsselis."

Mart Laari juhitud erakond kuulub Euroopa suurimasse ja mõjuvõimsaimasse poliitilisse perekonda, milles on hetkel 73 liikmeserakonda 39-st riigist, 15 Euroopa Liidu liikmesriigi ning 6 ELi mittekuuluva riigi valitsusjuhti ja riigipead, Euroopa Komisjoni, parlamendi ja EL Nõukogu esimehed. Samuti on Euroopa Rahvaparteil suurim saadikurühm Euroopa Parlamendis.

ERP fraktsioon õnnitles Mart Laari eduka valimistulemuse puhul

2011-03-07

"Õnnitlen südamest Isamaa ja Res Publica Liidu esimeest, endist Eesti peaministrit Mart Laari eduka valimistulemuse puhul Riigikogu valimistel," ütles Euroopa Parlamendi suurima, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esimees Joseph Daul.

"Pärast taasiseseisvumist on Eestist kujunenud eeskuju mitmetele Euroopa riikidele. Isamaa ja Res Publica Liit ja esimees Mart Laar on mänginud selles protsessis olulist rolli," ütles Joseph Daul.

"Esimesena Balti riikidest võttis Eesti 1. jaanuaril 2011 kasutusele euro - see on märgiks Eesti usaldusest euro vastu. Eesti radikaalsed reformid, eelarve tasakaal ja väikesed võlad viimase majanduskriisi ajal on ülejäänud Euroopale eeskujuks."

„Paremtsentristliku valitsuskoalitsiooni edu nendel valimistel näitab, et Eesti rahvas kiitis heaks tasakaalus eelarve poliitika, mis võimaldas Eestil edukalt eurotsooniga liituda."

"Loodan, et Isamaa ja Res Publica Liidu edu annab täiendava tõuke Eesti arengule ja tugevdab Eesti mõju Euroopas," ütles Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Joseph Daul.

Euroopa Rahvapartei on 265 liikmega Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon. Eestit esindab selles fraktsioonis Isamaa ja Res Publica Liidu liige Tunne Kelam.

Laar arutab Merkeli ja Barrosoga Euroopa majanduse tulevikku

2011-03-04

IRLi esimees Mart Laar osaleb täna Helsingis toimuval Euroopa Rahvaparteisse (EPP) kuuluvate erakondade liidrite kokkusaamisel, kus arutakse, kuidas Euroopa majanduskriisist välja tuua.

Kohtumisel osalevad Euroopa Komisjoni President José Manuel Barroso, EL Nõukogu president Herman Van Rompuy, Euroopa Parlamendi President Jerzy Buzek, Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel ning mitmed teised Euroopa valitsusjuhid.

Arutelu kutsus kokku Soome ase-peaminister Jyrki Katainen, et ühtlustada taktikat järgmisel nädalal toimuvaks eurotsooni tippkohtumiseks.

Euroopa Rahvapartei juhtide kohtumisel tuleb kõneks ka olukord Iirimaal, mille selgitamiseks osaleb kohtumisel EPP asepresident ning Iiri uueks peaministriks saav Enda Kenny.

Mart Laar ütles, et tavaliselt korraldatakse sedalaadi kohtumisi seoses Euroopa Liidu tippkohtumistega, kuid nüüd on arutluse all nii meetmed Euroopa võlakriisi lahendamiseks kui majanduse elavdamiseks.

„Meie positsioon on siin lihtne ja selge: Euroopa riigid peavad astuma viivitamatult samme eelarve puudujäägi kärpimiseks ning võlakoormuse vähendamiseks vähemalt Maastrichti kriteeriumis ettenähtud tasemele."

Seda ei saa Laari sõnul teha aga maksude tõstmise, vaid kulude reaalsusega vastavusse viimisega.

„Meie ettepanek viia nõue põhiseaduse tasakaalu kohta põhiseadusesse vastab sellele suunale igati," ütles Laar.

Tunne Kelam: Põhja-Aafrika revolutsioonid tõendavad EL ühtse väärtustepõhise poliitika vajadust

2011-03-01

Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjon kohtus 28. veebruaril Euroopa välisaktsiooni teenistuse asepeadirektori Maciej Popowskiga. Järgnevalt arutasid parlamendliikmed teledebatis Kairo poliitiku Ayman Nour'iga Egiptuse üleminekuprobleeme ning kuulasid Euroopa Liidu laienemis- ja naabruspoliitika voliniku Stefan Füle informatsiooni revolutsiooniliste arengute kohta Põhja-Aafrikas.

Eesti saadik Tunne Kelam kommenteeris kriitiliselt Maciej Popowski sõnumit, mille kohaselt Euroopa Liit olevat üha järelemõtlemise faasis, ühtlustamaks oma kriisihalduse mehhanisme.

"See kõlab kenasti, kuid asi on selles, et kriisid ei tunne järelemõtlemise faase," ütles Kelam. "Nagu tavaliselt, tabas ka Põhja-Aafrika kriis Euroopa Liitu ootamatult."

Eesti saadik tõdes, et Euroopa Liit on seni tegelenud reageerimisega, sellel asemel, et arendada proaktiivset lähenemist sellistele kriisidele. Kelam küsis, kas Euroopa Liidul on plaan ka mustaks stsenaariumiks, mille üks variante oleks Liibüa kui riigi lagunemine.

Kelam kutsus üles kujundama EL pikaajalist strateegiat kõnealuse piirkonna suhtes ning olema valmis lähetama Liibüasse EL tsiviilmissiooni, mida vajadusel peab toestama sõjaline missioon.

Kelam leidis, et Kesk- ja Ida-Euroopa esindajad tunnetavad arvatavasti paremini Egiptuses, Liibüas ja mujal toimuvaid revolutsioonilisi muutusi. Tema sõnul on tõeliste muudatuste aluseks tahe ja suutlikkus kujundada tugev kodanikuühiskond. Kelam küsis, kuidas kavatseb Egiptuse üleminekuvalitsus lahendada usuliste vähemuste, eriti koptide probleemi, kelle esindajaid on eelmise režiimi ajal süstemaatiliselt diskrimineeritud ja mõrvatud, vormilisele võrdõiguslikkusele vaatamata.

Egiptlased tunnistasid probleemi ja kristlaste muresid ning väitsid, et ootavad just Euroopa Liidult abi tagamaks inimõiguste ja koptide kaitset.

Tunne Kelam jäi rahule volinik Stefan Füle sõnumiga, mille kohaselt peab Euroopa Liit toetama demokraatiat Põhja-Aafrikas nii nagu ta toetas seda 1989.aastal Ida-Euroopas. Voliniku sõnul on muudatused Põhja-Aafrikas pöördumatud ning Euroopa Liit peab olema enesekriitiline, sest poliitikas endiste diktaatorite suhtes pole mitte alati eelistatud inimõigusi ja õiguskorda praktilistele huvidele.

Põhja-Aafrika ning Lähis-Ida teema kujuneb kuumaks arutlusobjektiks ka Euroopa Parlamendi järgmisel plenaaristungi nädalal Strasbourgis, millest võtab osa Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Tunne Kelam: EL peaks kehtestama viisakeelu õigusrikkumistega seotud Vene ametnikele

2011-02-15

Euroopa Parlamendi täiskogu arutas täna Strasbourgis õigusriikluse seisundit Venemaal.

Suuremad poliitilised rühmad olid arutelu ning sellega kaasneva resolutsiooni vajalikkuses kokku leppinud 10. veebruaril, kuid ei saavutanud selle teema kaasamist käesoleva nädala päevakorda. Põhjusena mainiti niihästi Euroopa Liidu välispoliitika juhi Cathrine Ashtoni äraolekut kui ka loodetavat peaminister Putini visiiti Brüsselisse.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Tunne Kelam väljendas muret, et selliste arutelude edasilükkamised kipuvad Euroopa Parlamendis muutuma tavapäraseks.

"Mõjukad jõud parlamendis endas kui ka väljapool üritavad suhtlemisel autoritaarsete partneritega õigusriiklust ja inimõiguste seisundit puudutavaid arutelusid pahatihti vältida enne partneriga toimuvaid tippkohtumisi või siis püütakse piirduda üksnes aruteluga, jättes ära resolutsiooni," väitis Kelam. Selliseid katseid on tema sõnul tehtud ka Hiina puhul.

Arutelu ettevalmistamise üheks vedajaks liberaalide rühma poolt on olnud Kristiina Ojuland. 10. veebruaril Brüsselis üritas Ojulandi mõjutada resolutsioonist loobuma Vene missiooni esinduse asejuht Nikolai Revenko. Viimane lõpetas Ojulandi väitel ähvardusega, et juhul kui Euroopa Parlament peaks siiski resolutsiooni kasuks otsustama, siis põhjustavat see Vene Föderatsiooni karmi reaktsiooni.

14. veebruari täisistungi alguses hääletati Vene õigusriikluse arutelu siiski päevakorda. Seda toetasid liberaalid, rohelised ja Euroopa Rahvapartei; vastu olid sotsialistid, vasakpoolsed ja konservatiivid. Liberaalide juht Guy Verhofstadt osutas avalikult Kristiina Ojulandi survestamisele Vene missiooni poolt.

Tunne Kelam rõhutas oma kõnes, et pikas mõrvatud Vene ajakirjanike ja kodanikuõiguste kaitsjate reas pole ainsatki juhtumit, mis oleks välja selgitatud ja mis oleks päädinud mõrvari karistamisega.

"Kremli võimude ilmne soovimatus õiglust ja läbipaistvust kehtestada sunnib neid käsitama kõnealuste kuritegude kaasosalistena," nentis Kelam.

Kelami sõnul purustas noor kohtunikuabi Natalja Vassiljeva 14. veebruaril Hodorkovski kohtuasja ümbritsenud valelikkuse loori kui ta avaldas, et kohtuotsus ei tehtud mitte kohtuniku poolt, vaid see dikteeriti kõrgemalt tasandilt.

Tunne Kelam toetas mõtet kehtestada Vene riigiametnikele, keda võib pidada vastutavaks õigusriikluse põhimõtete jämedas rikkumises, sissesõidukeeld Euroopa Liitu.

"Selline konkreetne samm osutaks, et Euroopa Liit võtab õigusriikluse olukorda Venemaal tõsiselt," ütles kõneleja.

"Tõsiasi, et Venemaa võimud ilmutavad sellist närvilisust juba viisakeelu kehtestamise idee suhtes näitab seda, milline positiivne potentsiaal EL-l tegelikult on mõjutamaks õiguskorra paranemist selles riigis."

Tunne Kelami sõnul võiks arutelu kokku võtta arvamuses, et Venemaad ei saa käsitada ehtsa demokraatiana.

Parlament hääletab Venemaa resolutsiooni teksti neljapäeval, 17. veebruaril.

Nutt: Euroopa Liit on liigselt bürokratiseerumas

2011-02-10

Riigikogu liige Mart Nutt ütles täna parlamendis toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti vastus Euroopa väljakutsetele" arutelul, et kasvanud bürokraatia ei vasta Eesti rahvuslikele huvidele.

"Bürokraatia vähendamisest räägitakse palju, seda ka Euroopa tasandil, aga praktikas kipub iga katse bürokraatiat vähendada tooma kaasa hoopis selle suurema vohamise," ütles ta.

Nuti arvates võiks olla rohi bürokraatia vohamise vastu see, kui vältida ülereguleerimist. Euroopa Liidu pädevusse on läinud liiga palju küsimusi, mille lahendamine oleks efektiivsem liikmesriikide tasemel. Toetuste jagamise bürokraatlikkuse üle arutledes on küsimus eelkõige selles, et taotletav eesmärk ei jääks asjaajamise koorma varju.

"Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks vähendada ettevõtetele langevat halduskoormust 20 protsendi võrra. Tegu on vajaliku eesmärgiga, mis tähendab suuresti seda, et riik peab oma avalikud teenused muutma klientidele lihtsamini kasutatavaks," rääkis Nutt.

Tema hinnangul tuleb tegeleda uute õigusaktide mõjude hindamisega, seda enam, et meie õiguskord on juba mõnda aega üsna terviklik ja õigusloome maht langenud, mis võimaldab rohkem tegeleda kvaliteediga.

Laar: IRL on eelarvetasakaalu põhiseadustamise välja pakkunud

2011-02-07

Kommenteerides Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Axel Weberi tänast avaldust, et euroriigid peaksid eelarvepuudujääki põhiseadusega piirama, meenutas IRLi esimees Mart Laar, et IRL on ettepaneku eelarvetasakaalu põhiseadustamiseks Eestis teinud.

Täna Tallinnas samuti Weberiga kohtunud Laar ütles, et tegemist on väga õigete põhimõtetega, mille seadusesse kirjutamise nimel kavatseb IRL edasi töötada.

„Kõige tõsisem vastuväide IRLi ettepanekule on kahtlematult seisukoht, et põhiseadus on püha ja seda ei tohi niisama lihtsalt muuta. Samas on eelarvetasakaal põhimõte, mis on meie lastele ja lastelastele kindlustuspoliis tulevikuks. Minu meelest on see piisav põhjus, et seda ka põhiseadusesse lisada," ütles Laar.

Ta rõhutab, et laenuraha on nagu narkootikum - kui oled seda korra proovinud, on raske hiljem loobuda.

„Kergekäeliselt võetud laenud tuleb meie lastel ja lastelastel aga kinni maksta. Mina ei taha, et elaksime täna põhimõttel, et pärast meid tulgu või veeuputus. Eesti noored väärivad kahtlematult paremat tulevikku," ütles Laar.

Tunne Kelam taotleb võrdsete konkurentsitingimuste loomist elektrienergiatootjatele

2011-02-02

Euroopa Parlamendi suurimasse Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni kuuluv Eesti saadik Tunne Kelam toetab Angela Merkeli pakutud ideed Euroopa konkurentsivõime paktist.

"Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tugevdada Euroopa Liidu ühispoliitikaid," ütles Tunne Kelam täna Euroopa Ülemkogu energia tippkohtumise (4.veebruaril) ettevalmistusi käsitleval arutelul Euroopa Parlamendis.

Eesti saadiku sõnul on eriti vajalik luua täielikult integreeritud Euroopa energiaturg aastaks 2015.

"Kas võib loota, et nelja aastaga lakkavad Eesti, Läti ja Leedu olemast isoleeritud saared, kui kõne all on gaasitarned?" pöördus Kelam Euroopa Komisjoni ja eesistujariigi Ungari esindaja poole.

"Ootame Ungari eesistumisest tõelist läbimurret, mis puudutab Euroopa integreeritud gaasi-, nafta- ja elektrivõrgustike infrastruktuuri arendamist ning Baltikumist alates Aadria ja Musta mereni vastastikuste ühenduste loomist," ütles Kelam.
"Pöördun Nõukogu poole palvega kaitsta kohalikku säästvat elektritootmist. Energiavarustuskindluse suurendamiseks peavad Nõukogu ja Komisjon looma võrdsed konkurentsitingimused nii Euroopa Liidu sisestele kui ka välistele tootjatele, " ütles Kelam.

Eesti saadik pidas samuti oluliseks, et elektrienergia sektori süsinikdioksiidi leketega tegeletaks Euroopa Liidu tasandil.

Ülemkogu ettevalmistusi käsitleval debatil tõstatas Tunne Kelam ka teema kristlaste olukorrast. "On kahetsusväärne, et Euroopa Liidu välisministrid ei suutnud kokku leppida selles, et selgelt hukka mõista islamiäärmuslaste rünnakud kristlaste vastu Egiptuses ja Iraagis. Euroopa Parlament võttis juba kaks nädalat tagasi selle dramaatilise probleemi suhtes tugeva ja ühtse seisukoha."

"Euroopa Ülemkogu suutmatus õigeaegselt reageerida loob paratamatult mulje, et traditsiooniliste kristlike vähemuste kaitsmine väljaspool Euroopat ei ole Euroopa Liidu prioriteediks."

Ene Ergma: tulevikku vaatamata edasi ei pääse

2011-01-23

Kommenteerides rahandusminister Jürgen Ligi rünnakut enda poolt toetatud kosmoseuuringute programmi vastu, ütles Riigikogu esimees Ene Ergma, et üldiselt talle Ligi hoiakud meeldivad.

"Ta seisab kahe jalaga maa peal ning katsub teisigi seal hoida. Samas puudub tal kahjuks üks vajalik võime - suutlikkus tulevikku vaadata. Seetõttu ei saa ta aru, mida tähendab mõiste investeering tulevikku," lausus Ergma.

Ta toonitab, et kui tahame oma majanduse käima saada, peab ta praegusest olulisel määral rohkem teadmismahukale tootmisele tuginema.

„Eesti ühinemine Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseprogrammiga on just selline samm, praegu on töös 12 esimest Eesti projekti."

Ergma soovitab Ligil vaadata „Pealtnägija" saate eelmise nädala saate kordust, et saada teada, kuidas Eesti tudengid ehitavad satelliiti.

„Need noored on tulevase Eesti majandusarengu mootorid, aga mitte utopistid või sõnakõlksutajad," lausus Ergma.

Ka laiemalt vaadates tegeleb Ergma arvates Ligi vaid status quo hoidmisega, uusi ideid ja lähenemisi välja pakkumata.

"Eesti pole kaugeltki valmis. Stabilseerimine võib kergelt stagnatsiooniks üle kasvada," ütles Ergma.

Tema sõnul peame küll tõesti jalad maas hoidma, kuid julgema ka tulevikku vaadata.

„Parem kutsutagu mind kosomosemutiks, kuid ma ei jäta oma jonni ja kaitsen noori arukaid inimesi, et neil oleks võimalus tegeleda huvitavate ja vajalike teemadega," sõnas Ergma.

Tunne Kelam: Eurotsooniga liitudes tegi Eesti valiku ühisvastutuse kasuks

2011-01-19

"Ühisrahaga liitumine on Euroopa edasise usaldusttekitava integratsiooni aluseks," ütles Tunne Kelam Euroopa Ülemkogu järeldusi käsitleval debatil Euroopa Parlamendis Strasbourgis.

"Mul on hea meel teatada, et täna täitus 19 päeva Eesti astumisest eurotsooni liikmeks," ütles Kelam. "Kuid Eesti on selleks sammuks valmistunud Euroopa Liitu tulekust peale. Isegi Eesti euromüntide disain otsustati rahvaliku valiku tulemusena juba kuus aastat tagasi."

Tunne Kelami väitel pole eurotsooniga liitumine juhuvaliku asi. "See on teadlik otsus võtta endale suurem ühisvastutus ning vajadusel aktiivselt panustada Euroopa kui terviku stabiilsusesse," ütles Eesti saadik.

Majanduskriis on Kelami arvates tõstnud esile moraalsete väärtuste ja eetika kasvava rolli. Oluline pole mitte lihtsalt majanduspotentsiaal, vaid see, kas teatav riik pälvib piisavalt usaldust, et ta on võimeline ja valmis täitma õigeaegselt endale võetud kohustusi.
Eesti saadik pidas oluliseks sammuks Euroopa Liidu stabiilsusmehhanismi rajamist.
"Kuid stabiilsuse ja majanduskasvu saavutamiseks on sama tähtis viia lõpule Euroopa ühisturu, eriti digitaalse ühisturu kujundamine."

Kelami ettepanekul peaks digitaalse ühisturu integreerima Euroopa ühisturu tegevuskavasse ning lisama Euroopa digitaalsesse arengukavasse.

Kelami arvates on see tänapäeva digitaliseeritud maailmas reaalne võimalus Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamiseks.
"Euroopa kodanikud ootavad, et tagaksime digitaalse sfääri sujuvama ja lihtsama toimimise - elektrooniliste maksete sooritamine ja e-identifitseerimine peab olema sidusam ja arusaadavam," ütles Kelam.

Euroopa Komisjoni president Barroso tervitas Eestit eurotsooni uue liikmena. Ta hoiatas Euroopa täiendava lõhestamise katsete eest, mille käigus üritatakse ühtesid riike või sotsiaalseid gruppe teistele vastandada. Kriisi saab ületada vaid integreeritud lähenemisega.

"Ilma struktuursete reformideta ei saa olla usaldust. Ilma usalduseta ei saa loota majanduskasvu," tõdes Euroopa Komisjoni president.

Tunne Kelam: Diktaatoreid ei saa kunagi usaldada

2011-01-12

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni erakorraline istung arutas täna Brüsselis valimisjärgset olukorda Valgevenes. Istungist võtsid osa mitmed Valgevene opositsiooni esindajad, sealhulgas Sahharovi preemia laureaat Alexander Milinkevich, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, Euroopa Komisjoni liige Stefan Füle.

Tunne Kelam, kes on üks Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni algatatud resolutsiooni kaasautoreid, meenutas seda, kuidas endine presidendikandidaat Milinkevich kutsus kaks aastat tagasi ettevaatlikkusele diktaator Lukašenka liberaliseerimisepoliitika suhtes.

"19. detsembril 2010 alanud julmad repressiooni osutasid, et diktaatoreid ei saa kunagi usaldada," ütles Kelam. "Nad kasutavad professionaalse osavusega ära demokraatlike partnerite heausklikkust ja lühinägelikke majandushuve, nõudes ühe näilise järeleandmise eest kodanikuõiguste vallas kolmekordset kasu reaalpoliitikas."

Kelam kutsus saadikuid üles käsitama Valgevene juhtumit Euroopa Liidu ühtse välispoliitika proovikivina, mis tähendab otsustavust asetada kodanikuõigused kõrgemale investeerimis- ja kaubavahetuskaalutlustest.

Sügava ja lihtsa inimlikkusega kirjeldas Eesti saadiku sõnul olukorda arreteeritud presidendikandidaadi Vladimir Nekljajevi tütar, kelle sõnul on tema isa vangikongi võtmed Euroopa poliitikute käes. Poliitvangide vabastamine oleneb sellest, kui rangeid ja konkreetseid samme Euroopa Liit otsustab astuda

Kelami sõnul toetab tema fraktsioon üksmeelselt Valgevene osaluse külmutamist Euroopa Liidu Idapartnerluse programmis ning viisakeeldude taastamist ja laiendamist Lukašenka režiimi esindajatele, eriti neile, kes on vastutavad valimiste võltsimise ja repressioonide eest. Samas tuleb Valgevene tavakodanikele avada tunduvalt soodsamad võimalused Euroopa külastamiseks ja seal õppimiseks.

Tunne Kelam juhib tähelepanu Milinkevichi esitatud informatsioonile, mille põhjal Valgevene ühiskond on viimastel aastatel vaikselt, kuid märgatavalt muutunud. Milinkevichi väitel toetab peaaegu pool tema maa kodanikest suundumust demokraatlikku Euroopasse.

Väga oluliseks peab Kelam resolutsioonis ettepanekut tühistada praeguse olukorra järkudes 2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused Minskis.

"Küsisin Valgevene opositsiooni esindajate arvamust selle kohta ning nad olid üksmeelselt nõus, et arvestades diktaator Lukašenka kirge jäähoki vastu, oleks Minski turniiri ärajätmine tema jaoks valusamaid mõeldavaid lööke," kommenteeris Kelam. Istungit kokku võttes toetas seda ideed ka Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Tunne Kelam: Nüüd on sobiv hetk alustada digitaalse ühisturu kujundamist

2010-12-15

Euroopa Parlamendi plenaaristungjärgu keskne arutelu käsitles 16. detsembril algava Euroopa Ülemkogu ettevalmistusi. Arutelu põhiteemaks oli alalise kriisimehhanismi loomine euroala stabiliseerimiseks; selle juhatasid sisse Belgia eesistuja ning Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Euroopa Rahvapartei (ERP) esindaja Tunne Kelami sõnul on finantskriis osutanud seda, et me vajame "enam Euroopat".

"Majanduskriisi õppetund on see, et poliitika, mis valdavalt juhindub liikmesriikide huvidest ja kaalutlustest, pole pikas perspektiivis aidanud ühtki Euroopa Liidu liiget," ütles Eesti saadik.

"Homme Ülemkogul vajame ühist tegevust, rahanduslikku konsolideerumist ning stabiilsuspakti, mis sisaldab sanktsioone reeglite rikkujate vastu."

Tunne Kelami arvates on aeg lahendada pikaleveninud Euroopa paradoks: Euroopa Liidu rajamise aluseks on ühisturg, kuid selle lõpuleviimisega pole veel siiani maha saadud. Lisaks on Kelami väitel just nüüd hetk alustamaks digitaalse ühisturu energilist kujundamist.

Kelam soovitas Komisjonile püsiva kriisihalduse mehhanismi kokkuleppimist koos võimalusega grupipõhiseks kriisijuhtimiseks.

"Rõhk tuleb asetada ennetavatele meetmetele ning varajasele sekkumisele," ütles Kelam. "Selleks on vajalik põhimõtteliselt suurem harmoniseeritus kõigis kriisijuhtimisega seotud valdkondades, püüdes samas hoiduda ülereguleerimisest."

Eriti oluline on Kelami meelest kriisihaldusfondide sihtotstarbelise kasutamise täpne defineerimine. Kõneleja sõnul tuleb välistada võimalus selliste fondide kasutamiseks jooksvateks vajadusteks.

"Järelvalve teostamise õigusi tuleks Euroopa Liidu tasandil täpsemalt määratleda ja harmoniseerida," pakkus Kelam. "Seejuures võiks uusi õigusi kohaldada sellele, et vajadusel katkestada dividendide väljamaksmine või nõuda finantsinstitutsiooni tegevuse katkestamist kui viimane sisaldab ettevõtjale olulisi riske."

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

Kelam Barrosole: Kuidas kavatsetakse koordineerida liikmesriikide küberkaitse-alaseid jõupingutusi?

2010-12-14

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso vastas täna Strasbourgis korralise infotunni käigus Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam esitas küsimuse küberkaitse koordineerimisest Komisjoni poolt.

Küsija juhtis tähelepanu NATO uuele kontseptsioonile, milles kutsutakse Põhja-Atlandi Liitu üles koordineerima liikmesriikide küberkaitse potentsiaali eesmärgiga allutada tulevikus kõik NATO institutsioonid tsentraliseeritud küberkaitse süsteemile.

"Millisena näete Euroopa Komisjoni rolli koordineerimaks tõhusamalt liikmesriikide küberkaitse süsteeme, mis on praktikas väga erineval tasemel? " küsis Tunne Kelam. "Kas paruness Ashton hakkab vastutama nende küberkaitse probleemide eest, mis mahuvad Euroopa Liidu ühtse kaitse- ja julgeoleku poliitika raamidesse?"

Kelami hinnangul ei olnud Barroso selliseks küsimuseks päris valmis. Ta viitas, et küberkaitse sisulised probleemid kuuluvad Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni kompetentsi.

Samas rõhutas Barroso küberrünnakuist tingitud tõsiseid ohte, mille tõrjumiseks peavad vastutuse võtma liikmesriigid koostöös Ashtoniga.

Barroso meenutas Eesti vastu suunatud küberrünnakuid ning tõdes, et sellest peale on Euroopa Liidu institutsioonide vastu toimunud tuhandeid suuremaid või väiksemaid rünnakuid. Ta kommenteeris Euroopa Komisjonis ettevalmistamisel olevat uut direktiivi, mis käsitleb rünnakuid infosüsteemide vastu. Direktiiv laiendab Euroopa Nõukogu raamotsust aastast 2008, tuues sisse karistusmeetmed infosüsteemidesse illegaalse sekkumise ja nende väärkasutamise eri vormide puhul.

Kelami arvates jääb üha teravalt püsima küberkaitse koordineerimise probleem: "Kui NATO peab vajalikuks küberkaitse süsteeme märksa enam koordineerida, isegi tsentraliseerida, siis ei saa Euroopa Komisjon jätta neid küsimusi üksnes liikmesriikide ja paruness Ashtoni kompetentsi."

Lisaks küberkaitse koordineerimisele on Kelami arvates Komisjoni ülesandeks ka Euroopa Liidu ühisuuringute korraldamine, et leida uusi lahendusi küberrünnakutega seotud ohtude tõrjumiseks Euroopa tasandil.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-75279

www.kelam.ee

Mart Laar rääkis Europarlamendi kriisigrupile kärbetest

2010-12-09

IRLi esimees Mart Laar selgitas täna Brüsselis Europarlamendi kriisigrupile, kuidas Eestil õnnestus majanduskriisist väljuda ning tagada endale pääs eurogruppi.

Laar kirjeldas arenguid Eestis ning samme, mis aitasid Eestil vähendada ähvardavat eelarvepuudujääki, kriisist väljuda ning majanduse uuesti tõusule viia.

IRLi esimees rõhutas, et kriisist edukalt väljumiseks tuleb teostada kärped eelarves võimalikult kiiresti ning otsustavalt.

"Vaid kiirete kärbete tulemusel on võimalik vältida tõsisemaid probleeme ning viia majandus taas tõusule. Just seetõttu suutis Eesti olukorrast pääseda pensioneid kärpimata ning kui vahepeal katkestas Eesti sissemaksed pensionifondi II sambasse, siis järgmise aasta eelarves on need taastatud. Eesti suutlikkus langetada raskeid otsuseid viis meid kriisist välja," sõnas Laar.

Tegemist oli parlamentaarse kuulamisega, kus peaesineja Mart Laari kõrval esinesid ka mitmed majanduseksperdid. Laari sõnul pole ta Eesti kohta ammu nii palju häid sõnu kuulnud.

"Rõhutati, et Eesti on eeskujuks kõigile riikidele, kes praegu kriisiga heitlevad, samuti eurotsoonile tervikuna, demonstreerides, et konservatiivne rahanduspoliitika ning õigel ajal ning õigetel aladel tehtavad kärped annavad tulemusi," ütles Laar.

Kelam kuulutas välja koolinoorte esseekonkursi võitjad

2010-12-09

Tunne Kelam tunnustas täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial parimaid esseekonkursil "Kuidas saan muuta ümbritsevat paremaks?" osalenud noori.

Kolmandat korda toimunud gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste konkursi žürii kuulutas võitjateks Aleksandra Belitskaja Ahtme Gümnaasiumist, Jana Ekimova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist ja Hele-Maria Taimla Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist.

Äramärkimist väärisid Veera Jemelina Tallinna Õismäe Vene Lütseumist ja Silva Mägi Rakvere Ametikoolist.

Konkursi lõppvooru pääsesid ka Aleksandr Missak Narva Soldino Gümnaasiumist, Dagmar Pasovs Miina Härma Gümnaasiumist, Helis Soe Luunja Keskkoolist, Valeria Velitska Tallinna Pae Gümnaasiumist ja Taaniel Stoitsev Türi Gümnaasiumist. Konkursile laekus kokku 45 esseed, neist 19 eesti ja 26 vene keeles.

Žürii esimehe, kirjanik Arvo Valtoni sõnul erines tänavune konkurss eelmistest selle poolest, et lisaks vene koolidele osalesid ka eesti õpilased. Esseesid ühendas tänapäevatemaatika. "Kui otsida erinevusi, siis vene noorte kirjutistes oli rohkem üldistavat, eesti noorte arutelud olid seevastu konkreetsemad," lausus Valton.

Žürii liikme, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja arvates oli käesoleval aastal üldine tase nii sisuliselt kui keeleliselt kõrgem. „Paljude tööde puhul on tuntav noorte endi sotsiaalne aktiivsus," tõdes Ladõnskaja.

Žüriisse kuulusid ka kirjanikud Jelena Skulskaja ja Mihkel Kaevats, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Noorsootöö Keskuse nõunik Tarmo Kruusimäe.

Paremad tööd avaldatakse välispoliitikaajakirjas „Maailma Vaade" ning pannakse üles Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Esseekonkursi võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult, sest Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud nimetada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks. "2010 aastal tähistati Eesti läbi aegade suurima kodanikualgatuse - Kodanike Komiteede liikumise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise 20. aastapäev," ütles Kelam.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle toimumist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Tunne Kelam: "Nord Stream on minevikumuusika"

2010-12-07

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma tänasel istungil Balti riikide energiajulgeoleku probleeme.

Euroopa gaasituru viimastest arengutest pidas ettekande Londoni ülikooli professor Alan Riley (City Law School, London City University). Tema väitel on Läänemere piirkonna energiaturul toimumas põhimõttelised muutused. Kui Balti riigid on ühest küljest gaasivarustuse osas jätkuvalt haavatavad Gazpromi monopolist sõltudes, siis teiselt poolt avab energiaturu mitmekesistumine konkreetseid võimalusi seda olukorda positiivses suunas muuta. Riley väitel on tekkinud eri gaasiliikide omavaheline konkurents, mis toob kaasa senise, näiteks Gazpromi kehastatud ühe varustaja süsteemi kokkuvarisemise. Samas oodata lähiajal võimalikku Gazpromi tugevnevat hinnasurvet just Balti ja Ukraina turgudele, kompenseerimaks konkurentsivõime langust mujal. Nord Streami saab Gazprom piisavalt gaasiga varustada üksnes sellega, et vähendab Ukraina kaudu tarnitava gaasi kogust, kuid Riley sõnul läheks selline ümbermängimine Gazpromile majanduslikult põhjendamatult kalliks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul osutab kõik, et Nord Stream kuulub juba enne käikulaskmist minevikku, seda mitte üksnes poliitiliselt, vaid ka majanduslikult ja tehniliselt.

Riley väitel on ülitähtis astuda Gazpromi monopoolsele seisundile Balti riikides vastu Euroopa Liidu monopolidevastase seadusandlusega, mis kohustab trahve maksma ka mineviku eest. Teine konkreetne abinõu oleks Poola kildagaasi (shale gas) toodangule rajaneva Põhja gaasiringi moodustamine ümber Läänemere.

Euroopa Parlamendi asepresident Alejo Vidal-Quadras, kes on Euroopa gaasivarustuse turvalisuse raporti autor (vastu võetud 21. septembril 2010), pidas ettekande Euroopa gaasituru tulevikust. Vidal-Quadras toonitas, et Balti riigid on gaasivarustuse osas haavatavamas seisundis ja rõhutas, et Euroopa Liidu gaasivarustuse kindluse määrus eeldab gaasitarnete takistusteta toimimist ja lõpptarbija kaitsmist.

Oluline on muuta gaasijuhtmed mõlemasuunaliseks, näiteks et Poolas toodetud gaasi saaks tulevikus saata nii Balti riikidesse kui Soome. Seega pole küsimus mitte tehnilistes lahendustes, vaid kehtivate energiavõrgustike eraldamissüsteemis ning vaba konkurentsi tingimuste loomises.

Tunne Kelami sõnul oleneb see esiteks asjast huvitatud maade omavahelisest koostööst. "Teiseks oleneb see Euroopa Liidu valmisolekust rakendada avatud turu põhimõtteid eranditult kõikides tingimustes."

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.kelam.ee

Briti välisminister IRLi noortele: maailm on multipolaarne

2010-12-04

Briti välisminister ütles kohtumisel IRLi noortega Briti välispoliitika prioriteetidest rääkides, et maailm, milles on paar jõukeskust on minevik.

International Young Democrat Unioni (IYDU) konverentsi raames toimunud kohtumisel toonitas välisminister William Hague, et tänapäevases multipolaarses maailmas on olulised suhted kõikide riikide vahel.

„Järjest olulisemaks peab Briti valitsus koostööd Aasia ja Lõuna-Ameerika maadega, mille majanduslik tähtsus maailmas kasvab," ütles ta.

Vastates IRLi noorte küsimusele Venemaa ja Suurbritannia suhete kohta kinnitas välisminister Hague, et britid soovivad arendada häid suhteid, kuid kindlasti ei tagane Briti valitsus oma põhimõtetest, mis puudutab muuhulgas Gruusia territoriaalse terviklikkuse taastamist.

Kohtumisel osales IRLi Noorte delegatsioon koosseisus Veiko Lukmann, Kaido Kukk, Illimar Lepik von Wirén ja Kristo Roosileht.

IRLi noored kohtusid Briti peaministriga

2010-12-03

IRLi noorte esindajad külastasid Londonis Briti peaministri residentsi Downing Street 10 ning kohtusid Briti peaministri David Cameroniga.

IYDU (International Young Democrat Union) konverentsil osalejatega kohtunud Briti peaminister ütles, et parempoolsete erakondade valitsused on suutnud majanduskriisiga edukalt toime tulla.

„Kui vasakpoolsed valitsused lubavad valijatele rohkem raha kõigil elualadel, siis parempoolsed valitsused keskenduvad tulemustele, mida soovitakse saavutada. Raiskamine ja nõrk kontroll kulutuste üle on viinud maailma majanduskriisi ja meie ülesanne on riigid kriisist välja tuua," ütles peaminister Cameron.

IRLi noorte aseesimehe Kaido Kuke sõnul andsid Cameroni sõnad kinnitust, et Eesti viimaste aastate otsused kulusid kontrolli all hoida on olnud õiged.

„Lisaks paranenud majandusnäitajatele on oluline, et meie tegudest väljaspool Eestit positiivses valguses räägitakse ja meid teistele eeskujuks tuuakse," sõnas Kukk.

IYDU Londoni konverentsi raames toimuvad kohtumised Briti parlamendi liikmete ja ministritega.

Konverentsil osalevad 34 riigi esindajad üle maailma.

IRLi Noorte delegatsiooni kuuluvad Veiko Lukmann, Kaido Kukk, Illimar Lepik von Wirén ja Kristo Roosileht.

Tunne Kelam: Erinevus NATO küberkaitse kavade ning nende elluviimise vahel on murettekitavalt suur

2010-11-23

NATO transformatsiooni kõrgem liitlaskomandör kindral Stéphane Abrial andis Euroopa Parlamendi välis- ning julgeoleku- ja kaitse komisjonide liikmetele ülevaate NATO tippkohtumisest Lissabonis ning vastas saadikute küsimustele.

Välis- ning julgeoleku- ja kaitsekomisjoni liige Tunne Kelam küsis kindral Abriali kommentaari NATO strateegilise kontseptsiooni paragrahv 19 küberkaitsest kõneleva alalõigu kohta.

Kelam tunnustas uue küberkaitse lõigu lisamist NATO kontseptsiooni, mille kohaselt tuleb rakendada NATO planeerimisprotsessi, et koordineerida rahvuslikke küberkaitse potentsiaale ning "tuua kõik NATO institutsioonid tsentraliseeritud küberkaitse alla."

Eesti saadik küsis, kes ja kuidas sellist koordinatsiooni hakkab teostama ning kas on kavandatud mingit ajakava kõikide NATO institutsioonide toomiseks tsentraliseeritud küberkaitse alla.

Kelami sõnul vastas kindral Abrial diplomaatiliselt, et kõnealuses olulises valdkonnas osutab kõik sellele, et väga palju pole siiani toimunud ning nõustus, et küberkaitse koordineerimine on delikaatne küsimus. Abrial näeb esimese sammuna lahenduse suunas võimalust saavutada eri rahvuslike küberkaitse süsteemide omavaheline koordineerimine.

Kelami arvates osutavad Abriali kommentaarid murettekitavale erinevusele deklaratsioonide ning tegude vahel. "Kui kohtusime aprillis Abrialiga NATO transformatsioonikeskuses Norfolkis, siis vastas ta samas stiilis," ütles Kelam. "Ühelt poolt tunnustavad kõik küberkaitse erakordset aktuaalsust ning selle koordineerimise olulisust, teiselt poolt jääb ikka kõlama sõnum, et koordineerimise protsessis astutakse alles esimesi samme."

Kelami sõnul on küsimus liikmesriikide tahtes ja võimekuses küberkaitse alast koordinatsiooni reaalselt edasi viia. Eesti saadik viitas Soome välisministrile Alex Stubbile, kes NATO tippkohumisel kutsus eurooplasi üles lõpetama paberil mõtlemine julgeolekuprobleemidest ning asuma konkreetsetele tegudele.

Tunne Kelam küsis veel, kas Venemaaga koostöö tihendamise faktiliseks hinnaks ei ole Gruusia NATO-sse astumise edasilükkamine. Abriali väitel on NATO uksed Gruusiale selgelt avatud, samuti olevat NATO orienteeritud tihedale koostööle Ukrainaga, vaatamata sellele, et viimane on loobunud liikmeksastumise kavadest.

Gruusia president Mihhail Saakašvili esineb täna Euroopa Parlamendis ning kohtub pärastlõunal väliskomisjoni liikmetega.

Tunne Kelam: Rail Baltica elluviimisega ei tohi enam viivitada

2010-11-16

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma tänasel istungil transpordiühenduste tulevikku Läänemere piirkonnas. Kuulati ära ühelt poolt TransBaltic Partnership programmi (valmistab aalates 2009 ette Läänemere transpordisüsteemide integreerimist) analüüs ning Helsinki ja Tampere linnajuhtide tulevikukavad, teiselt poolt Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi ning mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi ametnike arvamused.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul oli positiivne kõigi osapoolte arusaam sellest, et Läänemere piirkonnas on esmavajaduseks moodsa ja kiire raudteeühenduse väljaarendamine Soomest läbi Balti riikide Varssavi ja Berliinini.

"Ammu kavandatud Rail Baltica projektis pole siiani konkreetset edasiminekut saavutatud," ütles Tunne Kelam. "Samas näevad mõned ettekandjad Rail Baltica elluviimises Läänemere strateegia edu kriteeriumit." Rail Baltica võiks naabruspoliitika raames ühendada ka St. Peterburi ja Berliini.

Tunne Kelami väitel vajab Läänemere piirkond pikaajalist koordineeritud transpordistrateegiat.

"Sellega on vaja kiirustada, kuna me ei ela vaakumis," tõdes Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. "Kuhu ja kuidas suunduvad järgmise 20 aasta jooksul suured transpordivood - kas Barentsi mere kaudu, Läänemere kaudu või mõnes muus suunas, sellele saab vastuse anda Läänemere strateegia koordineeritud rakendamine," ütles Kelam.

TransBaltic projekti ettekandja Witold Szydarowski sõnul hõlmab see algatus hetkel 20 osavõtjat 9 riigist, taotledes integreeritud transpordisüsteemi loomist. Helsinki ja Tampere esindajad toonitasid Soome elavat huvi Rail Baltica rakendamise vastu, kuivõrd mitmesuguste metallide kaevandamine Soome kesk- ja põhjaosas on lähemal kümnendil hoogsalt kasvamas ning vajab häid raudteeühendusi läbi Tallinna Euroopasse. Helsinki algatatud ja 2011. aastast käivituv Rail Baltica kasvukoridori projekt, mil on üle 20 koostööpartneri 6 riigist, taotleb Läänemere idaosa linnade, kodanike ja ettevõtete paremat ühendamist ning leiab, et piirkonna transpordiühenduste puuduvaks lüliks on Rail Baltica.

Colin Wolfe Regionaalpoliitika peadirektoraadist väitis, et asjad pole mitte raha, vaid kooskõlastamise taga - kuidas projekte ühiselt ellu viia. Ta hindas kõrgelt Euroopa Parlamendi osa Läänemere strateegia ellurakendamisel ning rõhutas, et liiga sageli lähtuvad investeerimisotsused enam liikmesriikide perspektiivist, mitte aga antud piirkonna kui terviku vajadustest.

Euroopa Komisjoni esindajate sõnul on Euroopa Liidu transpordipoliitika praegu läbivaatamisel ning nende hinnangul on oluline, et kõik osapooled panustaksid aktiivselt tulevastesse arengutesse.

Balti-Euroopa saadikuühenduse järgmine istung arutab gaasivarustuse koordineerimist Euroopas. Tunne Kelam kutsus osalejaid Tallinnas 9. detsembril toimuvale Läänemere piirkonna transpordiühendusi käsitlevale konverentsile.

Tunne Kelam: Sahharovi preemia mõju suurendamine tähendab julgustust ja paremat kaitset sõnavabaduse eest seisjaile

2010-11-11

9. novembril hääletas Euroopa Parlamendi väliskomisjon Brüsselis parandusettepanekuid parlamendi iga-aastasele arvamusele inimõiguste olukorrast maailmas.

Komisjon toetas üksmeelselt Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikme Tunne Kelami ettepanekut Andrei Sahharovi nimelise mõttevabaduse preemia rahvusvahelise mõju suurendamisest.

"Tähelepanu Sahharovi preemiale ja selle laureaatidele keskendub praegu aasta lõpule, mil otsustatakse ja antakse pidulikult kätte Euroopa Parlamendi järjekordne kõrgeim autasu," tõdes Tunne Kelam.

"Probleem on selles, et siiani puudub süstemaatiline ja kõrgel tasandil järelvalve laureaatide ja muude preemia saamiseks esitatud kandidaatide edasise käekäigu üle nende kodukohas."

Kelami sõnul on kaalutakse Euroopa Parlamendis Sahharovi mõttevabaduse preemia andmist isikuile, kes tegutsevad väga rasketes tingimustes demokraatlike vabaduste ja inimväärikuse kehtestamise eest, kusjuures kandidaatideks esitatud on enamasti võimude poolt survestatud. Seetõttu kutsub väliskomisjon nüüd Nõukogu ja Komisjoni üles looma Euroopa Parlamendi poolt esile tõstetud inimõiguste kaitsjatega pideva kontakti, jälgima olukorda nende kodumaal ning pakkuma tagakiusatuile kaitset.

"Värske näide on Oleg Orlovi, Vene "Memoriali" esimehe juhtum," väidab Kelam. 2009. aasta Sahharovi preemia laureaat on kutsutud detsembriks uuesti Strasbourgi, kuid Vene võimud on alustanud juba kevadel tema vastu poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetlust ning keelduvad teda Venemaalt välja laskmast.

"Euroopa Komisjoni, Catherine Ashtoni ja tema uue välisteenistuse ülesanne on Euroopa Parlamendi sõnumit võimendada nii, et see muutuks meie partneritele tõsiseltvõetavaks," ütles Tunne Kelam. "See, et Vene ametivõimud on alustanud äsjase Sahharovi preemia laureaadi tagakiusamist, on proovikiviks, kui tõsiselt Euroopa Liidu institutsioonid ise seda preemiat võtavad."

Kelami arvates on nimelt seetõttu eriti oluline tõsta Sahharovi auhinna rahvusvahelist kõlapinda.

Tunne Kelam juhib Euroopa Rahvapartei fraktsiooni töörühma, mis koostab ettepanekuid parlamendi juhtkonnale Sahharovi auhinna tuntuse ja mõjukuse suurendamiseks.

Aasta 2010 Sahharovi mõttevabaduse auhinna otsustas Euroopa Parlament anda Kuuba poliitvangile Guillermo Fariñasele. Auhind antakse üle 15. detsembril Strasbourgis toimuval pidulikul tseremoonial.

Sahharovi auhind - mõttevabaduse eest

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Tunne Kelam: Atlandi-ülese vabaturu loomine rajaks EL-USA partnerlusele püsiva aluse

2010-11-10

Täna Brüsselis toimuval Euroopa Parlamendi täiskogul arutasid saadikud Euroopa Liidu Atlandi-üleseid suhteid ning seadsid oma prioriteedid ELi-USA tippkohtumiseks (20. november).

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindava Tunne Kelami sõnul on aeg mõista, et Euroopa Liit ei suuda etendada oma kavandatud rolli maailma ühe suurjõuna süvendamata ühteaegu koostööd USA-ga.

"Globaliseerumine ning mitteläänelike jõukeskuste tugevnemine pakub mitte vähem, vaid rohkem põhjusi Atlandi-ülese koostöö intensiivistamiseks," ütles Tunne Kelam.

"Sellel taustal on paradoksaalne, et Atlandi-ülene tühik mitte ei kahane, vaid pigem suureneb, " väitis Eesti saadik.

Tema hinnangul etendab Euroopa senisest väiksemat rolli Ameerika praeguse valitsuse plaanides ja muredes.

Tunne Kelami sõnul on oluline aru saada, et niihästi aeg, kui ka võimalused vastastikuse partnerluse tugevdamiseks on piiratud. "Lähema kümne aasta jooksul on USA-l ja Euroopa Liidul üha võimalus kujundada rahvusvahelist väärtustepõhist poliitikat, taastada majanduskasv ning tagada turvalisus," ütles Kelam. "Kuid see on mõeldav üksnes tihedama koostöö ja koordinatsiooni tingimusel."

Eesti saadiku arvates on esimeseks ühisülesandeks Atlandi-ülese vabaturu piirkonna loomine, mida Euroopa Parlamendi resolutsioon kutsub lõpule viima aastaks 2015.

EL-USA tippkohtumist käsitleva resolutsiooni üle hääletavad saadikud neljapäeval.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Ann Räämet valiti Euroopa eakate liidu asepresidendiks

2010-11-04

IRLi seenioride juht Ann Räämet valiti Euroopa eakate kodanike liidu asepresidendiks, organisatsiooni presidendiks sai Bernhard Worms Saksamaalt.

IRLi seenioride juht valiti liidu asepresidendiks täna Saksamaal Bonni lähedal Bad Honnefis toimuval ESCU VII kongressil.

European Senior Citizens Union (ESCU) on Euroopa suurim seenioride ühendus, kuhu kuulub 820 000 liiget 24 maalt ja 37 parteist.

Ann Räämet keskendus oma kongressi-ettekandes Eestis tehtavale vabatahtlikule tegevusele ja meetmetele, mida tuleks kasutada vabatahtliku tegevuse arendamiseks eakate hulgas.

„Peamine eesmärk on, et pensionil olev inimene ei jääks üksi koju, vaid kaasataks kas vabatahtlikku tegevusse või siis saaks ta võimalusel töötada osalise tööajaga," ütles Räämet.

"Leian, et ka pensionil olev inimene peab tundma, et ta on ühiskonnale vajalik."

Tunne Kelam: Venemaa kasutab oma huvides ära Euroopa Liidu erimeelsusi

2010-10-27

Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton vastas täna Euroopa parlamendi väliskomisjoni liikmete küsimustele.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam juhtis tähelepanu riskile, mis tuleneb sellest, et Venemaa on praeguseks hetkeks saavutanud senisest suurema võimaluse mängida Euroopa Liitu USA vastu ning Euroopa Liidu liikmeid üksteise vastu. Seda soodustavad Kelami arvates Atlandi-ülese koostöö ebapiisav koordineerimine ning samuti mõnede liikmesriikide hiljutised algatused Kremliga suhete süvendamiseks. Kelam tõi näiteks Prantsuse, Saksa ja Vene juhtide kohtumise Deauville'is.

Eesti saadik soovis teada, kas välispoliitika kõrge esindaja arvates ei peaks Venemaa esmalt täitma oma senised kohustused Euroopa Liidu ees nagu näiteks Gruusia vaherahu tingimuste korrektne elluviimine, enne kui Euroopa Liit otsustab alustada vastastikuse partnerluse uute vormide otsinguid.

"Igasugune mõttekas partnerlus saab rajaneda üksnes usaldusele ja vastastikkusele," rõhutas Kelam.

Tunne Kelam pani Ashtonile südamele edastada kohtumistel Venemaa esindajatega Euroopa Parlamendi arvukate liikmete sügav mure Hodorkovski kohtuasja pärast.

"Sellest grotesksest protsessist on kujunenud Venemaa õiguskorra ja usaldusväärsuse degradeerumise pahaendeline indikaator," väitis Kelam.

Inimõiguste allkomisjoni esinaise Heidi Hautala sõnul näib Euroopa Liidul puuduvat oma strateegiliste partneritega suheldes teekaart. Hautala pidas jahmatavaks asjaolu, kuidas kõnealustes suhetes on välditud inimõiguste konkreetset käsitelu.

Ashton rõhutas Atlandi-ülese koostöö tähtsust ning Venemaa poolsete kohustuste täitmise vajadust. Ashtoni sõnul on tema prioriteediks see, et inimõigustega seonduvaid probleeme ei juhitaks kõrvalteedele. Ashtoni sõnul on retoorikast olulisem mingi konkreetse tulemuse saavutamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Mart Laar soomlastele: tasuta lõunaid ei ole olemas

2010-10-23

IRLi esimees Mart Laar tutvustas täna kohtumisel Soome Rahvusliku Koonderakonna (Kokoomus) juhtidega Eesti kogemusi riigi kulude kontrolli all hoidmisest ja eelarve tasakaalustamisest.

"Tasuta lõunaid pole olemas ning praegu võetud võlad tuleb järeltulevatel põlvedel tagasi maksta," lausus Laar.

Tema sõnul pole tänastel otsustajatel õigust võtta noortelt tulevikus valikuvabadus.

"Kui kellelgi peaks tõesti tekkima soov Eesti võlakoormust mitmekordistada, siis IRL blokeerib selle," sõnas Laar.

Kokoomuse esimees, Soome rahandusminister Jyrki Katainen avaldas Eestile Euroopa madalaima võlakoormuse hoidmise eest tunnustust.

IRL ja Kokoomus pidasid täna pidasid Helsingis juhatuste ühise istungi, kus kõneldi majanduskriisist, julgeolekupoliitikast ning Euroopa tulevikust.

Tunne Kelam: Inimõiguste jätkuvad rikkumised Venemaal heidavad varju EL ja Vene suhetele

2010-10-22

Tunne Kelam: Inimõiguste jätkuvad rikkumised Venemaal heidavad varju EL ja Vene suhetele.

Euroopa Parlamendi täiskogu võttis Strasbourgis vastu erakorralise resolutsiooni "Inimõiguste olukorrast Põhja-Kaukaasias (Vene Föderatsioon) ning kriminaalasjast Oleg Orlovi vastu".

Tunne Kelam, kes on üks resolutsiooni algatajaist Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel, väitis, et resolutsiooni kooskõlastamise kiirus ning selles sisalduv tugev sõnum kajastab Euroopa Parlamendi kasvavat muret inimõiguste arengute suhtes Venemaal ning laiapõhjalist koosmeelt pühendada neile probleemidele kõrgendatud tähelepanu enne EL - Vene tippkohtumist.

Kelami sõnul on resolutsiooni taustaks tähelepanekud, mida Europarlamendi inimõiguste allkomisjoni esinaine Heidi Hautala (Soome) ning parlamendi inimõiguste olukorra ülevaate raportöör Laima Andriekene (Leedu) kogusid külaskäigul Põhja-Kaukaasiasse septembri algul. Sellele lisandus informatsioon Euroopa Parlamendi Sahharovi preemia 2009.a. laureaadi ning kodanikuühenduse "Memorial" juhi Oleg Orlovi vastu alustatud kriminaalasjast, mille tulemusena Orlovi ei lubata Moskva võimude poolt kodumaalt lahkuda osalemaks Euroopa Parlamendi kutsel järjekordse Sahharovi preemia tseremoonial detsembris.

"Juhime tähelepanu sellele, et Oleg Orlov on maailma ühe kõrgemalt hinnatud inimõiguste alase preemia laureaadina Euroopa Parlamendi erilise moraalse ja poliitilise kaitse all ning nõuame Vene ametivõimudelt kõigi takistuste kõrvaldamist võimaldamaks Orlovil Strasbourgi vaba külastamist," ütles Kelam.

Orlovi vastu esitati 2010. juulis kriminaalsüüdistus Tšetšeenia võimumehe Ramzan Kadõrovi poliitilises laimamises, kuna Orlovi väitel on Groznõi president - peaminister Putini kuulekas käsutäitja - poliitiliselt kaasvastutav Memoriali liikme ja tuntud inimõiguste aktivisti Natalia Estemirova mõrvamise eest aastal 2009.

"Euroopa Parlament lükkab kindlalt tagasi kriminaaluurimise algatamise Orlovi vastu ning väljendab veendumust, et Orlovi avaldused on demokraatlikus süsteemis täiesti legitiimsed ega kuulu ei tsiviil- ega kriminaalkorras sanktsioneerimisele," ütles Kelam.

Parlamendi resolutsioon tõdeb, et inimõiguste jätkuvail rikkumistel on äärmiselt negatiivne mõju Venemaa kuvandile ja usaldusväärsusele maailmas ning et selline olukord varjutab Euroopa Liidu ning Vene Föderatsiooni suhteid.

Euroopa Parlamendi liikmete arvates on inimõiguste kaitsjate olukord eriti Tšetšeenias, Ingušeetias ja Dagestanis ülimat muret tekitav; nad juhivad tähelepanu, et Põhja-Kaukaasias on 18 aastat pärast sealsete konfliktide algust üha 80.000 sisepõgenikku ning pöörduvad Euroopa Liidu liikmesriikide poole, et viimased tegeleksid tõsisemalt Põhja-Kaukaasiast pärinevate pagulastega, kellest umbes 20.000 tšetšeeni on leidnud ajutise varjupaiga Austrias.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Link Euroopa Parlamendi resolutsioonile

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

Laar ja Kubilius: Baltikum vajab ühtset energiapoliitikat

2010-10-22

Kohtumisel Balti riikide energiapoliitika tulevikku arutanud Leedu peaminister Andrius Kubilius ja IRLi esimees Mart Laar tõdesid, et Balti riigid vajavad tihedamat koostööd ning ühtsemat energiapoliitikat.

Kohtumisel olid kõne all nii Ignalina tuumajaama rajamise seis kui vedelgaasi terminali rajamine Balti riikidesse. Tõdeti ühiselt, et vajadus ühtsema energiapoliitika järele lähtub ennekõike asjaolust, et see on oluline küsimus ka Balti riikide julgeolekule.

„Mida tihedamalt Balti riigid antud alal koostööd teha suudavad, seda parem meile nii majanduslikult kui julgeolekupoliitiliselt. Balti riikide ees seisvate väljakutsete vastamine eeldab lisaks koostööle teiste Euroopa riikidega ka ühist panustamist probleemidele lahenduste leidmisele," ütles Kubilius.

Ta tõstis esile Ignalina tuumajaama projekti tähenduse ühtse energiapoliitika ajamisele Balti piirkonnas. Leedu peaminister juhtis tähelepanu asjaolule, et Ignalina projektil on mõjukaid vastaseid, kes on Leedu energiaturu saanud praeguseks enda kontrolli alla.

„Energiapoliitika on ühtlasi julgeolekupoliitika ning Baltikumi Vene elektrist sõltuvusse langemine oleks meile kahtlematult julgeolekurisk. Selle vältimiseks vajame koostööd ja ühist tegevust lahenduste leidmisel. Loodan, et suudame sellesse piisavalt panustada," sõnas Laar.

Tema hinnangul on täiesti vastuvõetamatu, et tänu Gazpromi monopolile müüakse gaasi Balti riikidele hetkel kõrgema hinnaga kui Saksamaale.

„Vedelgaasi terminali rajamine Euroopa vahendeid kasutades annaks sellele monopolile hoobi ning alandaks gaasi hinda. Mida varem siin otsusele jõutakse, seda parem," lausus Laar.

Tunne Kelam: Lääne ainus võimalus Venemaaga suhete mõtestamiseks on seostada moderniseerimine pluralistliku demokraatia ja õiguskorra taastamisega

2010-10-13

12. ja 13. oktoobril toimus Brüsselis Euroopa Uuringute Keskuse (Centre for European Studies) korraldatud esimene Euroopa ja USA mõttekodade ühiskonverents, mille teemaks oli Atlandi-üleste suhete tulevik. Konverentsi juhatas sisse Euroopa Rahvapartei president Wilfried Martens.

NATO idapoliitikast pidas ettekande Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam.

Eesti saadiku hinnangul on globaalse majanduse ja poliitika raskuspunkt nihkumas senisest rohkem Aasiasse.

"USA ja Euroopa Liit koos on lähema aastakümne vältel veel piisavalt tugevad määratlemaks rahvusvahelisi standardeid ja programme, kuid seda üksnes tingimusel, et mõlemad pooled parandavad otsustavalt omavahelist koostööd," väitis Kelam.

"EL-NATO koostöö, milles mõlemal on võimalus positiivseks komplementaarsuseks, kasutades mõttekalt oma eripära, takerdub lubamatult Türgi- Küprose konfliktile," ütles Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul pole NATO-le kui demokraatlike väärtuste garandile alternatiivi, kuid allianssi tuleb toetada mitte sõnades, vaid tegudes.

"NATO usaldusväärsuse ning tema liikmete tulevikuusu tagatiseks on iga valitsuse konkreetne panus kaitsekuludesse," tõdes Kelam. "Välja arvatud USA, ei küüni pea ühegi liikme kaitsekulud enam kokkulepitud 2% -ni rahvuslikus eelarves."

Tunne Kelami arvates ei saa majanduslangus üha uute ja keerukamaks muutuvate ohtude maailmas olla õigustuseks, et pidada ülejõu käivaks igast dollarist või eurost 2 sendi kulutamist ühisele julgeolekule.

USA ning Euroopa Liidu idapoliitikal on Kelami hinnangul puudu ühisest strateegiast. Kuue post-kommunistliku idanaabri integreerimisel on Euroopa Liit olnud kõhklev ja sisemiselt lõhenenud.

Nõukogude Liidu lagunemise suurimat võitu antud piirkonnas näeb Kelam iseseisva Ukraina tekkes. See võit on nüüd dramaatilise kiirusega käest libisemas. Osalt on selles kaasvastutav Euroopa Liidu ebamäärasus Ukrainale konkreetse Euroopa perspektiivi pakkumisel.

"Atlandi-ülese koostöö tähtsamaid sihte lähitulevikus on toetada Ukraina, Moldova, Valgevene ning Taga-Kaukaasia vabariikide iseseisvust, pakkudes neile konkreetset perspektiivi Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemiseks," kinnitas Kelam.

Strateegilises partnerluses Venemaaga jääb just Euroopa Liidu poolel vajaka strateegiast. Venemaal süvenev kriis võib anda ka midagi positiivset, kuid üksnes siis, kui Euroopa Liit seostab Medvedevi moderniseerimise programmi, milleks vajatakse Lääne abi, selgelt ja tingimuslikult pluralistliku demokraatia ja õiguskorra taastamisega, arvas Tunne Kelam. Kahepoolsete suhete pragmaatiline viljelemine Venemaaga Euroopa Liidu ühispoliitikate ja väärtuste arvel on Kelami hinnangul jooksnud ummikusse.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: 0032-228-37279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamise reeglid vajavad lihtsustamist

2010-10-07

Euroopa Parlament arutas täna täiskogu istungil Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika tulevikku.

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika osutunud instrumendiks, mis väljendab kõige tõhusamalt ja usutavamalt Euroopa Liidu aluseks olevat solidaarsuse põhimõtet.

"Aastale 2013 järgneva perioodi ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamisel pean vajalikuks kindlasti juhinduda järgmistest kaalutlustest.

Esiteks on oluline tulevase ühtekuuluvuspoliitika sidumine ja kohandamine Euroopa Liidu 2020 strateegiaga, kuivõrd selle kaudu avanevad parimad võimalused edendada jätkusuutliku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja uute töökohtade loomist Euroopas. Samas ei tohiks aga ühtekuuluvuspoliitikat killustada. EL 2020 strateegia on küll oluline ühtekuuluvuspoliitika osis, kuid ta ei asenda ühtekuuluvuspoliitikat.

Teiseks on äärmiselt tähtis lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika rahastamise reegleid, et muuta abi paremini kättesaadavamaks omavalitsuste ja kodanikuühenduste tasandil. Just nimetatud tasandil paikneb suurim potentsiaal Euroopa Liidu vahendite tulemuslikuks ja sihipäraseks kasutamiseks. Momendil kulub pahatihti enam energiat ja aega bürokraatliku aruandluse reeglite täitmisele kui reaalsele projektitööle. Mõistliku tasakaalu rikkumine aruandluse kasuks kujutab endast tõsist praktilist ja moraalset takistust ühtekuuluvusfondi efektiivsemal kohandamisel regioonide ja kodanike tegelikele vajadustele.

Kolmandaks tuleb järgmise rahastamisperioodi väljatöötamisse õigeaegselt kaasata niihästi regioonide kui ka ärisektori esindajaid, andes neile võimaluse oma kogemusi ja soove esitada. Nende praktiline meel ja asjatundlikus on tõhusaks panuseks regionaalpoliitika rakendamisel ja ka lisavahendite hankimisel."

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32 228 47 279

www.kelam.ee

Mart Laar: eelarvetasakaalu vajavad eeskätt noored

2010-09-30

Budapestis toimunud Friedrich A. Hayeki ühingu konverentsil esinenud Mart Laar rääkis Euroopat ähvardavast võlalõksust ja selle vältimise viisidest. Laari sõnul on selleks vaja viia eelarve tasakaalu nõue sisse Euroopa riikide põhiseadustesse, mis aitaks üle minna kontratsüklilisele eelarvepoliitikale.

"Eelarvet ei tule mehhaaniliselt igal aastal tasakaalus hoida. Headel aastatel tuleb tegeleda reservide kogumisega, mida on halbadel aastatel võimalik kasutada. Oluline on riiklikele kulutustele seada vähemalt nelja aasta lõikes kindel lagi, mida valitsus ületada ei tohi. See tagab, et valitsus ei võtaks Eestile kohustusi, mida tulevikus enam kanda ei suudeta".

Laar rõhutas, et eelarve tasakaalu hoidmine on eeskätt oluline noortele, kes saavad sellisel juhul ise oma tuleviku ja prioriteetide üle otsuseid teha ega pea maksma eelnevate põlvkondade võlgu. Nagu tänase Euroopa kogemus näitab, on just riigid, mis ajavad tasakaalus eelarve poliitikat, suutnud kiiremini taastada majanduskasvu, luues sellega kiiremalt uusi töökohti ning vähendades tööpuudust.

Budapestis toimunud Friedrich A. Hayeki konverentsil osalesid Euroopa äritegelaste ning uurijate kõrval ka Ameerika Ühendriikide "Tea Party" liikumise esindajad eesotsas Matt Kibbega.

Tunne Kelam: Kas NATO on küberrünnakute korral võimeline andma ühist vastulööki?

2010-09-28

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed ning Euroopa Liidu rahvusparlamentide delegatsioonid kohtusid täna NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga, kes tegi ülevaate EL- NATO suhetest Lissaboni leppe kontekstis.

Rasmussen rõhutas, et jätkuvalt alliansi viiendale artiklile tuginedes saab NATO kõigi võimalike ohtude vastu rakendada vajalikke ühismeetmeid.

Väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam tõstatas küsimuse küberrünnakute tõrjumise võimalustest, mida NATO peasekretär uues kontseptsioonis rõhutas.

"Kas küberrünnakute puhul ühe liikmesriigi vastu on poliitiliselt ja tehniliselt mõeldav samasugune ühine vastulöök nagu NATO seda ette näeb otsese sõjalise agressiooni korral," küsis Kelam. "Teisisõnu - kas on võimalik NATO ühtse küberkaitse strateegia väljaarendamine, kuivõrd küberrünnakute tõhus tõrje peab toimuma sekundite kui mitte tuhandiksekundite vältel ning liikmesriikide erinevad kaitsesüsteemid seda ilmselt ei võimalda?"

Rasmussen tõdes, et küberrünnakud on suurimaid ja reaalsemaid uue sajandi väljakutseid NATO alliansile ning et seda kogeti esmakordselt 2007. aastal Eesti puhul. NATO peasekretäri väitel tegeldakse ühise vastulöögi võimekuse arendamisega, et seda vajadusel anda; samas pidas ta vajalikuks arendada küberrünnakute tõrje suutlikkust niihästi rahvuslikul kui ka NATO ühisel tasandil.

Tunne Kelami hinnangul on küberohtude probleem laialdaselt ja teravalt teadvustatud, ometi pole selge, millised on konkreetsed edusammud ja kuidas loodetakse jõuda tõhusa ühiskaitseni. Suurim probleem näib Eesti esindaja arvates peituvat ebapiisavas koostöös asjasthuvitatud riikide vahel.

Seda valusat kohta nimetas NATO peasekretär ka vastusena Kelami teisele küsimusele, kuidas on edenenud Euroopa Parlamendi poolt juba kaks aastat tagasi tähtsaks peetud luureandmete koordineerimine NATO ja Euroopa Liidu liikmete vahel.

"Siin on takistus silmnähtavalt mõnede liikmesriikide konfliktis, mis säilitab usaldamatuse õhkkonda ja pärsib andmete ühist kasutamist, " arvas Kelam.

Rasmussen pidas terrorirünnakute kõrval üheks konkreetsemaks uueks ohuks Iraani kaugulatusega rakettide väljaarendamist, mis juba praegu võivad ulatuda Euroopa südamesse. Ta toonitas eriti NATO ja Euroopa Liidu valitsuste konkreetse koostöö ja rahaliste vahendite kokkupaneku tähtsust arendamaks välja ühtseid süsteeme teeäärsete lõhkekehade avastamiseks ja kahjutukstegemiseks, mis võiksid säästa sadade NATO sõdurite elu.

Mart Laar ja Viktor Orban: eelarvetasakaal on otstarbekas lisada põhiseadusesse

2010-09-25

Ungarit külastav IRLi esimees arutas kohtumisel peaminister Viktor Orbaniga Euroopa ja Ungari ees seisvaid majandusprobleeme ning Eesti kogemusi majandusreformide teostamisel ning eelarve tasakaalustamisel.

Orban tutvustas Ungaris ette võetud samme eelarvepuudujäägi vähendamiseks, lisades, et isegi sellised rasked sammud nagu pensioniea tõstmine pole valitsuse populaarsust kahandanud. Tema hinnangul on juba praeguseks selge, et valitsuserakond saavutab võidu ka eelseisvatel kohalikel valimistel.

Kuna eelmine vasakpoolne valitsus pärandas praegusele Ungari valitsusele viletsa olukorra, seisab ees aga veel arvukalt raskeid otsuseid. Orban rõhutas, et tema valitsus on täis tahet teha vajalikud otsused muutmaks Ungarit tõeliselt konkurentsivõimeliseks majanduseks ning kiirendada hüppeliselt selle arengut.

Kirjeldades eelseisvaid plaane peatus Orban ka plaanidel uue põhiseaduse koostamisel, mille üheks osaks peaks Orbani meelest olema ka eelarve tasakaalu nõude lisamine põhiseadusesse analoogselt Saksamaaga. Orban ja Laar tõdesid, et arutelu eelarvetasakaalu tagamise teede üle on Euroopas möödapääsmatu.

"Vaid eelarve tasakaalu põhimõtte säilitamine aitab võidelda kasvava võlakoomuse vastu, mida praegu lastele ja lastelastele kaela laotakse. Kui tahame, et neil oleks võimalus ise oma otsuseid teha aga mitte meie võlgu tagasi maksta, on eelarve tasakaalu tagamine möödapääsmatult vajalik," lausus Laar pärast kohtumist.

Laar ja Orban tõdesid ka, et tekkinud olukorras oleks ebaõiglane ning ebaeetiline süüdistada tänaseid pensionäre.

"Probleem pole mitte kasvanud elueas, mis on ju suurepärane, vaid selles, et meil on liiga vähe lapsi," ütles Laar.

Sellega seoses tundis Orban elavat huvi selle vastu, kuidas on Eestis õnnestunud saavutada sündivuse märkimisväärne kasv, mis hetkel on selgelt suurem kui Ungaris.

Tunne Kelam hoiatab uue vägivallalaine eest Iraani põgenikelaagri vastu

2010-09-24

24. septembril toimus Genfis, Šveitsis rahvusvahelise naiste inimõiguste assotsiatsiooni korraldatud konverents "3400 Ashrafi residenti surmaohus".

Kaks aastat tagasi ka ise Ashrafi laagrit külastanud Tunne Kelam osales konverentsil Euroopa Parlamendi Vaba Iraani sõprade ühenduse nimel.

Euroopa Parlamendi saadik hoiatas oma kõnes uue vägivallalaine eest, kuivõrd laagri põgenikud on Iraanis surmamõistetud kui Allahi vaenlased ning ka Iraagi riik ei ole nende olemasolust huvitatud.

Tunne Kelam viitas Euroopa Parlamendis 2009. aprillis vastu võetud resolutsioonile, mis nõuab et nii USA, Iraak kui ÜRO võtaksid tarvitusele konkreetsed abinõud, et tagada Ashrafi elanike julgeolek ja õigus valida elukohta ilma surve avaldamiseta.

Samuti juhtis Tunne Kelam tähelepanu sellele, et eelmise aasta juulis toimus peale USA julgeoleku vägede lahkumist Iraagi julgeoleku üksuse rünnak, mille käigus tapeti 11 ja sai haavata ligi 500 laagri elanikku. "Siiamaani avaldatakse põgenikelaagrile survet takistades toiduabi ning ravimite kohalejõudmist, " kinnitas Kelam.

"Peame praegu teadvustama, et veel on võimalik ühiste jõupingutustega vältida uue Srebrenica massimõrva kordumist," ütles Kelam.

Rahvusvahelisest konverentsist võtsid osa endine Alžeeria peaminister Sid Ahmed Ghozali, islami teoloog ja ekspert Ayatollah Jalal Gandjei, Rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia professor Ruth Wedgwood ning rassismivastase ja rahvastevahelise sõpruse eest liikumise (MRAP) Šveitsi esindaja ÜRO juures Gianfranco Fattorini.

Mart Laar esitleb Budapestis ungarikeelset raamatut

2010-09-24

IRLi esimees ajaloolane Mart Laar esitleb täna Budapestis oma uut ungarikeelset raamatut XX sajandi ajaloost Kesk- ja Ida-Euroopas. Tegemist on põhjalikult täendatud uustrükiga Laari juba paar aastat tagasi ilmunud raamatust "Tagasi Tulevikku".

Laari sõnul on esitletavat raamatut täiendatud peamiselt andmetega tema uuest ingliskeelsest raamatust "The power of freedom". Kommenteerides raamatu ilmumist ütles Laar, et tal on hea meel, et Ungaris antud teema ning ka tema raamatute vastu sedavõrd elavat huvi tuntakse.

"Kas meile meeldib või mitte, kuid oma ajaloost ei saa me mööda. Me ei saa küll silmad selja taga elada, kuid minevikku vundamendina kasutamata pole meil ka võimalik oma maadele paremat tulevikku luua".

Laari sõnul on Ungari ise näiteks, mida toob kaasa endiste kommunistlike tegelaste pikk võimuaeg. Ungari uuel valitsusel tuleb võidelda raskete probleemidega ning maad otsustavalt uuendada.

Mart Laar kohtub Budapestis ka peaminister Victor Orbaniga, kellega arutatakse Eesti kogemusi majandusreformide teostamisel ning Ungari ees majanduses seisvaid väljakutseid. Laar esineb ka Ungari televisioonis ning kohtub Terrori muuseumi direktori Maria Schmidtiga, arutamaks koostööd kommunismi kuritegude teadvustamiseks Euroopas.

Tunne Kelam: Euroopa energiasolidaarsus hakkab kehastuma konkreetsetes mehhanismides

2010-09-21

Täna, 21. septembril arutati Euroopa Parlamendi täisistungil Strasbourgis esimese punktina hispaania kristliku demokraadi Vidal-Quadrase raportit Euroopa gaasivarustuse turvalisusest. Raport koostati tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjoni raames, arvamused sellele esitasid mitmed teised komisjonid. Euroopa Komisjoni esindas energeetikavolinik Oettinger.

Arutelul Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam tõdes, et Euroopa on suutnud korduvaist gaasivarustushäiretest teha järeldusi.

Eesti kõneleja pidas julgustavaks ilminguks parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelist konstruktiivset koostööd, eriti aga Europarlamendi seinast seina ulatuvat üksmeelt Vidal-Quadrase raporti toetamisel.

"See on lootustandev katse kehastada energiasolidaarsuse ideaali konkreetsetes EL mehhanismides", tõdes Kelam.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu infrastruktuure ja gaasivarustust hõlmavaile EL ühisstandardeile, mida raport kavandab, samuti Euroopa Komisjoni suurenevale rollile gaasivarustuse mitmekesistamisel ja koordineerimisel.

"Minu jaoks on väga oluline raportisse sissehääletatud uus paragrahv, mis näeb ette, et tulevikus liikmesriigid, kes pole ühinenud Euroopa integreeritud gaasivõrgustikuga või jäävad sõltuma ühestainsast EL-välisest gaasitarnijast, kutsutakse Komisjoni poolt korrale kui maad, kes on rikuvad ühtseid standardeid", ütles Kelam.

Eesti saadik juhtis tähelepanu ka parlamendi soovitusele, mille kohaselt Euroopa Komisjon peab välja töötama preventiivse tegevuskava, mis näeks ette võimalikke kriisistsenaariume ning nende leevendamise abinõusid, hõlmates niihästi liikmesriike kui ka regioone.

"Komisjoni roll EL energiavarustuse koordineerijana peab suurenema", väitis Kelam. "Lisaks ühtsete standardite kehtestamisele on Komisjoni ülesandeks aidata energiliselt kaasa Euroopa energiavõrgustiku väljaehitamisele ning tagada kriiside puhul teiste liikmesriikide abi hädasolijale vähemasti 30 päeva vältel".

Õiguslikult põhineb viimane meede uuele "kaitstud tarbija" kategooriale, mis hõlmab eranditult kõiki EL gaasi tarbivaid majapidamisi.

Tunne Kelami sõnul võib loota, et enam ei kordu olukorrad, kus uppuja ehk energiata jäänud maa päästmine on praktiliselt tema enda asi.
Ees on hiigeltöö - liikmesriikide vaheliste energiaühenduste väljaehitamine, eriti Euroopa põhja -ja lõunaosa omavaheliste ühenduste tõhustamine, solidaarsusabiks vajalike gaasivarude loomine, eelkõige aga ühtse energiaturu kujundamine.

"Ükskõik kui suured praktilised probleemide nende lahenduste teel ei seisaks, pandi täna paika tähtis teetähis, mida toetas 601 Europarlamendi liiget", ütles Kelam. Vastuhääli oli vaid 27 ja erapooletuid 23. Kõik parandusettepanekud olid eelnevalt fraktsioonide vahel ning Komisjoniga kooskõlastatud.

Tunne Kelami sõnul tuleb Europarlamendi ja Komisjoni harvanähtava üksmeele eest tunnustust avaldada veel ühele isikule.

"Ilma Vladimir Putinita ning Gazpromi muutmiseta Vene välispoliitika keskseks tööriistaks, mis gaasikraane valikuliselt avab ja kinni keerab, poleks Euroopa Liit neid probleeme sellise tõsiduse ja otsustavusega ette võtnud", järeldas ta.

Tunne Kelam: Euroopa energiasolidaarsus saab konkreetse vormi.

2010-09-21

Euroopa Parlament võttis täna vastu raporti Euroopa gaasivarustuse turvalisusest.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam tõdes, et Euroopa on suutnud korduvatest gaasivarustushäiretest teha järeldusi.

Eesti kõneleja pidas julgustavaks ilminguks parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelist konstruktiivset koostööd, eriti aga parlamendi üksmeelt energiaraporti toetamisel.

"See on lootustandev katse kehastada energiasolidaarsuse ideaali konkreetsetes Euroopa Liidu mehhanismides," tõdes Kelam.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu infrastruktuure ja gaasivarustust hõlmavaile EL ühisstandardeile, mida raport kavandab, samuti Euroopa Komisjoni suurenevale rollile gaasivarustuse mitmekesistamisel ja koordineerimisel.

"Minu jaoks on väga oluline raportisse sissehääletatud uus paragrahv, mis näeb ette, et tulevikus liikmesriigid, kes pole ühinenud Euroopa integreeritud gaasivõrgustikuga või jäävad sõltuma ühestainsast EL-välisest gaasitarnijast, kutsutakse Komisjoni poolt korrale kui maad, kes rikuvad ühtseid standardeid," ütles Kelam.

Eesti saadik juhtis tähelepanu ka parlamendi soovitusele, mille kohaselt Euroopa Komisjon peab välja töötama preventiivse tegevuskava, mis näeks ette võimalikke kriisistsenaariume ning nende leevendamise abinõusid, hõlmates niihästi liikmesriike kui ka regioone.

"Komisjoni roll EL energiavarustuse koordineerijana peab suurenema," väitis Kelam. "Lisaks ühtsete standardite kehtestamisele on Komisjoni ülesandeks aidata energiliselt kaasa Euroopa energiavõrgustiku väljaehitamisele ning tagada kriiside puhul teiste liikmesriikide abi hädasolijale vähemasti 30 päeva vältel."

Õiguslikult põhineb viimane meede uuele "kaitstud tarbija" kategooriale, mis hõlmab eranditult kõiki EL gaasi tarbivaid majapidamisi.

Tunne Kelami sõnul võib loota, et enam ei kordu olukorrad, kus uppuja ehk energiata jäänud maa päästmine on praktiliselt tema enda asi.

Ees on hiigeltöö - liikmesriikide vaheliste energiaühenduste väljaehitamine, eriti Euroopa põhja -ja lõunaosa omavaheliste ühenduste tõhustamine, solidaarsusabiks vajalike gaasivarude loomine, eelkõige aga ühtse energiaturu kujundamine.

"Ükskõik kui suured praktilised probleemide nende lahenduste teel ei seisaks, pandi täna paika tähtis teetähis, mida toetas 601 eurosaadikut," ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul tuleb Europarlamendi ja Komisjoni harvanähtava üksmeele eest tunnustust avaldada veel ühele isikule.

Tsahkna: Eesti võiks olla Euroopas eelarvetasakaalu eestkõneleja

2010-09-21

Brüsselis Euroopa liidu riikide parlamentide rahanduskomisjonide esimeeste aastakonverentsil viibiva Margus Tsahkna sõnul peaks Eesti võtma Euroopas eelarvetasakaalu eestkõneleja rolli.

„Meil on ette näidata edukas tegutsemine majanduskriisi ajast, mil suutsime hoiduda võlalõksust ning säilitada Maastrichti kriteeriume järgides eelarve tasakaal, suure osa Euroopa liikmesriikide tänane probleem on tasakaalust väljas eelarve ning suur võlakoorem," ütles Tsahkna.

Ta tutvustas rahanduskomisjonide esimeestele ideed lisada eelarve tsüklilise tasakaalu põhimõte põhiseadusesse koos ideega panna seadusandjale kohustus määratleda riigi kulutuste ülempiir neljaaastaseks perioodiks.

„Saksamaa on teinud põhiseadusesse eelarve tasakaalu lisamisega esimesed sammud. Eesti peaks Euroopa riikide kõige suurema rahanduspoliitilise probleemi lahendamisel võtma suurema rolli," rääkis ta.

Tsahkna sõnul kujuneb järgmisel aastal Eesti riigieelarve puudujäägiks 1,6 protsenti ja aastaks 2013 on meil plaan ühe esimese riigina Euroopas oma eelarve tasakaalu viia.

Tunne Kelam: Uute liikmesriikide potentsiaal ja minevikukogemus aitaks tervel Euroopal paremini kriisist väljuda

2010-09-17

16.-18. septembril toimub Budapestis Euroopa Rahvapartei parlamendifraktsiooni suurüritus, mis on pühendatud Euroopa majanduskriisi ületamise abinõudele ning kavandab Euroopa poliitikate ümberkujundamist. Ürituse korraldab mõttekoda „Euroopa ideede võrgustik". Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam esines suveülikoolis ettekandega Kesk- ja Ida-Euroopa riikide demokraatlikust ümbersünnist ja moderniseerimisest.

Tunne Kelami rõhutas oma ettekandes traditsiooniliste väärtuste kandvat rolli õiguskorra ja turumajanduse taastamisel. „Ajaloolise pöörde tegid võimalikuks mitte sõjalised või poliitilised tegurid vaid kommunistliku süsteemi moraalne murenemine ning rõhutud rahvaste püüdlus tõe, religiooni, väärikuse ja kodanikualgatuse poole", väitis Kelam.

Eesti esineja soovitas täielikumalt ära kasutada uute liikmesriikide liitumisega kaasnenud värskust ja reformivalmidust. „Ka majanduskriisis on uued liikmesriigid need, kes suutsid kõige edukamalt oma majandust ja sotsiaalvaldkonda uuendama asuda", tõdes Kelam.

Euroopa ideede võrgustik (European Ideas Network, EIN) on 2002. aastal asutatud mõttekoda, mis ühendab poliitikuid, ärimehi, teadlasi, mõttekodasi, ajakirjanikke, poliitilisi nõunikke ja väliseksperte ja koordineerib ühistegevust üle neljakümne riigi mõttekodade ja poliitiliste sihtasutustega Euroopa Liidus.

Teiste hulgas astuvad üles Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, Euroopa Rahvapartei president Wilfried Martens, Euroopa Liidu eesistujamaa Belgia peaminister Yves Leterme, Ungari Vabariigi peaminister Viktor Orban ning mitmed ministrid ja riigisekretärid praeguses Ungari valitsuses.

Üritust saab jälgida otseülekandena veebis

Link EIN suveülikooli programmile

Eelteade: Tunne Kelam esineb Budapestis ettekandega Kesk- ja Ida-Euroopa riikide demokraatlikust ümbersünnist ja moderniseerimisest

2010-09-16

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam esineb suveülikoolis ettekandega Kesk- ja Ida-Euroopa riikide demokraatlikust ümbersünnist ja moderniseerimisest..

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Rahvapartei kui Euroopa Liidu juhtiva politiilise jõu rolliks käivitada Euroopa Liidu poliitikate ümberkujundamine. "Budapesti kohtumine saadab sõnumi, et majanduskriisist tehakse põhimõttelised järeldused. See puudutab esmajoones töökohtade loomist ning ühiseid abinõusid vaesuse vastu seismisel, " ütles Eesti saadik.

Otseülekanne veebis algab täna kell 15.30

Link EIN suveülikooli programmile

Angela Merkel ja Mart Laar: eelarve tasakaal tasub kirjutada põhiseadusesse

2010-09-16

Brüsselis toimunud Euroopa Rahvapartei (EPP) tippkohtumise raames arutasid Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja IRLi esimees Mart Laar eelarvetasakaalu kirjutamist põhiseadusesse.

Merkel ja Laar arutasid olukorda Euroopas ning selle ees seisvaid väljakutseid, millest üheks suuremaks peeti pääsemist ähvardavast võlakriisist, mida süvendavad demograafilised probleemid.

Merkeli kinnitusel on üheks võimaluseks eelarve tasakaalu kirjutamine põhiseadusesse, mida Saksamaa on just teinud. Tema sõnul on see samm Saksamaal end õigustanud, aidates korda saada eelarved ja tõstes üldist kindlust tuleviku suhtes.

Liidukantsleri hinnangul on eelarvetasakaalu põhiseadustamisel olnud oma osa Saksamaa viimase aja positiivsetes arengutes.

Laar tutvustas Merkelile IRLi ettepanekut täiendada Eesti põhiseadust eelarve tasakaalu nõudega. Merkel ja Laar leidsid, et kuna selle teema vastu tuntakse hetkel huvi laiemalt Euroopas, tuleks seda ka Euroopa Rahvaparteis edaspidi tõsiselt arutada.

Laari sõnul tugevdas kohtumine arusaama, et eelarvetasakaalu kirjutamine põhiseadusesse on õige samm.

"Hetkel oleme koalitsioonipartneri Reformierakonnaga kokku leppinud selles, et viime eelarve tasakaalu käsitlevad punktid eelarve baasseadusesse, kuid kindlasti jätkame arutelu selle üle, et need ka põhiseadusele lisada," lausus Laar.

Tema hinnangul on see mõistlik samm, kui tahame anda Eestile tulevikuks kindlama garantii.

Europarlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus soovib Läänemere probleemide arutelu parlamendi täiskogul

2010-09-15

14. septembril toimus Brüsselis saadikuühenduse Balti-Euroopa intergrupp hooaja esimene istung, mis arutas Läänemere keskkonnaseisundi ja kalavarude probleeme. Ettekannetega esinesid Europarlamendi liige Isabella Lövin (Rootsi roheline) ning organisatsiooni Baltic Sea 2020 üks juhte Katarina Veem.

Osavõtjaterohke arutelu võttis kokku Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam, kes tõdes, et Läänemere ökoloogiline kriis sümboliseerib kõige dramaatilisemalt, kuivõrd kõik merega piirnevad riigid on üksteisega seotud.
"Tegemist on pika aja jooksul toimivate protsessidega, millele kiireid lahendusi pole oodata", ütles Kelam. "Seda enam vajame koordineeritud ja vastutustundlikku ühist keskkonnapoliitikat, mis lähtub Läänemere tulevikuhuvidest".

Katarina Veemi sõnul näeb valdav enamus inimestest Läänemere pealispinda, kuid pole üldse teadlik, mis selle pinna all toimub. Väetiste imbumine merre jätkub veel aastaid, vaatamata nende kasutamise piiramisele ja kontrollile, tursa ja muude röövkalade arvu järsk vähenemine suurendab vetikate vohamist ning elukeskkonna halvenemist. Osavõtjad tõstatasid ka keemilise relva varude, Nord-Streami gaasijuhtme ja Kaliningradi naftapuurimisplatvormi probleeme.

Tunne Kelam tegi ettepaneku algatada Läänemere probleemide arutelu Europarlamendi täiskogul, adresseerides selleks osavõtjate nimel suulise küsimuse Euroopa Komisjonile. Saadikuühenduse liikmed toetasid nimetatud ettepanekut.

"Sellise algatuse tulemuseks oleks täiekogul toimuv debatt koos Komisjoni seisukohtade ärakuulamisega, millega poliitiliste fraktsioonide nõusolekul kaasneks Europarlamendi resolutsioon", väitis Tunne Kelam.

Balti-Euroopa intergrupi esimehe Tunne Kelami sõnul võetakse järgnevalt (12. oktoobril) arutusele Läänemere piirkonna hariduse ja turismi perspektiivid ning 16. novembril transpordiühendused. Aasta lõpus kavatsetakse kuulata ära EL regionaalpoliitika volinik.

IRL korraldas Arvo Pesti mälestuskoosoleku

2010-09-11

Vabadusvõitleja Enn Tarto eestvedamisel toimus täna pärastlõunal IRLi Tartu kontoris vabadusvõitleja Arvo Pesti mälestuskoosolek.

Räägiti Arvo Pesti rollist Eesti taasiseseisvumisel ning meenutati tänasel kuupäeval 30 aastat tagasi tollasele Poola inimõiguste aktivistile, hilisemale Poola presidendile Lech Walesale saadetud avalikku toetuskirja.

Eesti ja Leedu vabadusvõitlejate poolt Balti riikide ja Poola vabadusvõitlusele ning taasiseseisvumisele olulist rolli omanud kiri kandis teiste seas ka Arvo Pesti allkirja.

Laar arutles Euroopa Liidu eelarvevolinikuga eelarve tasakaalu üle

2010-09-11

IRLi esimees Mart Laar arutas Poolas Krynicas peetaval majandusfoorumil Euroopa eelarvevoliniku Janusz Lewandowski, Poola Keskpanga presidendi Marek Belka ja Poola peaministri majandusnõukogu esimehe Jan Krzysztof Bieleckiga 20 aasta jooksul Kesk- ja Ida-Euroopas aset leidnud muutusi ning uusi valjakutseid.

Osalejad leidsid, et Kesk- ja Ida-Euroopa on suutnud kommunistliku süsteemi tekitatud kaosest edukalt väljuda ning oma elatustasemelt Euroopa keskmisele läheneda. Suuremat edu on seejuures saavutanud riigid, kes julgesid end kommunistlikust minevikust otsustavamalt lahti rebida ning radikaalseid uuendusi teostada.

Laari sõnul avaldasid osavõtjad Eestis tehtule tunnustust, tuues Eestit teistele üleminekuriikidele eeskujuks.

„Tänase Euroopa ees seisvatest väljakutsetest rääkides rõhutas eelarvevolinik Lewandowski nii rahvuslikul kui Euroopa tasemel eelarve tasakaalu ning võlalõksu tähendust. Belka ja Bielecki tõid seejuures välja võlakriisi põimumise demograafiliste probleemidega, mis võib moodustada väga ohtliku kombinatsiooni," ütles Laar.

Eelarvetasakaalust rääkides avaldati taas tunnustust Eestile, kes suutis kõigile raskustele vaatamata eelarve puudujäägi alla kolme protsendi viia.

Laari sõnul oli tal Eestile jagatud kiituse üle loomulikult hea meel, kuid samas kummitavad samad probleemid ju ka Eestit. Lahenduseks sellele on ühelt poolt üleminek kontratsüklilisele eelarvepoliitikale ning laenukoormuse mitmekordistamisest hoidumine.

„Sellele lisaks on aga vaja senisest suuremat tähelepanu pöörata rahvastiku taastootmisele, see tahendab suurendada laste arvu," ütles Laar.

Laste arvu arvestamine pensionite maksmisel oleks näiteks üks samm, mis sellele kaasa aitaks. Laste sünnile mõjub omakorda negatiivselt lakke tõstetud võlakoorem, mis võtab meie lastelt ja lastelastelt võimaluse ise oma tuleviku üle otsuseid langetada.

Tunne Kelam: On ülim aeg Euroopa Liidu relvaekspordi reguleerimiseks

2010-09-08

Täna, 8. septembri pärastlõunal arutas Euroopa Parlamendi täiskogu Euroopa Rahvapartei fraktsiooni saadikute algatusel Nõukogule esitatud küsimust Euroopast kolmandatesse riikidesse suunduva relvaekspordi reguleerimise vajadusest.

Küsimuse algatajad olid Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni Balti delegatsioonide juhid Krišjānis Karinš, Tunne Kelam ja Vytautas Landsbergis. Neid toetasid oma allkirjadega Rootsi, Poola, Taani ja Soome delegatsioonide juhid ning hispaania ja saksa kolleegid.

Küsimuse taustaks on eriti Balti riikides levinud mure Prantsuse moodsate Mistral-tüüpi helikopterikandjate tõenäolise müügi kohta Venemaale.

"See mure on reaalselt põhjendatud, arvestades Venemaa sõjalist invasiooni Gruusiasse kaks aastat tagasi. Vene sõjalaevastiku juhataja väitis hiljem, et kui Vene relvajõududel oleksid olnud siis Mistralid kasutada, suutnuks Venemaa oma Gruusia operatsiooni lõpetada mõne tunniga, kulutamata selleks kolm päeva. Sellisel juhul oleks okupeeritud ka Thbilisi, mida Prantsuse presidendi sõit Moskvasse suutis augustis 2008 viimasel hetkel ära hoida," sõnas Kelam. "Konkreetselt osutasid Moskva sõjaliste avantüüride ohtu ka aasta tagasi toimunud kahed Vene sõjalised manöövrid, mille stsenaarium oli üsna läbipaistvalt invasiooni harjutamine Balti riikidesse."

Tunne Kelam kinnitas, et tegelikult stimuleeris Mistrali-tehing kolmandatesse riikidesse suunduva relvamüügi koordineerimise ja konsulteerimise küsimuse püstitamist põhimõttelisena.

"Algatajad rõhutavad vajadust viia Euroopa Liidu poliitiline solidaarsus ja Lissaboni lepingust tulenevad kohustused praktikasse," ütles Kelam.

Eesti saadiku sõnul kohustab Lissaboni lepingu 32. artikkel liikmesriike üksteisega Nõukogus konsulteerima välis- ja julgeolekupoliitika üldist huvi pakkuvais küsimustes, et kujundada neile ühine lähenemine.

"8. detsembril 2008 vastu võetud Nõukogu ühisseisukoht määratleb ühisreeglid reguleerimaks sõjatehnika eksporti ning kohustab liikmesriikide valitsusi arvestama relvastust ostva riigi võimekust oma rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, inimõiguste austamisel, samuti relvamüügi võimalikku mõju regionaalsele julgeolekule ja stabiilsusele," ütles Kelam.

"Meie taotleme, et relvamüügi tehinguid kolmandatesse riikidesse reeglina arutataks ja konsulteeritaks Nõukogus nimetatud põhimõtete raames," väitis Kelam.

Tunne Kelam leiab, et ühelgi Euroopa Liidu liikmesriigil pole õigust sõlmida sõjalise varustuse müümise leppeid kui on oht, et antud tehing võiks kahjustada mõne muu liikmesriigi julgeolekuhuve.

"Selleks on Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel vajalik määratleda ka Euroopa ühised julgeolekuhuvid," ütles Kelam.

Eesti saadik ütles, et tegemist on esimese katsega tõstatada see suurte majandushuvidega seotud probleem sellises valguses. Euroopa Parlamendi saadikuil õnnestus oma küsimus päevakorda saada alles neljandal katsel. Rahvapartei fraktsioonil on valminud ka resolutsioonikavand, kuid fraktsioonijuhtide enamus leidis möödunud nädalal, et resolutsioon olevat enneaegne.

Tunne Kelam: On ülim aeg Euroopa Liidu relvaekspordi reguleerimiseks

2010-09-08

Küsimuse taustaks on eriti Balti riikides levinud mure Prantsuse moodsate Mistral-tüüpi helikopterikandjate tõenäolise müügi kohta Venemaale.

Tunne Kelam kinnitas, et tegelikult stimuleeris Mistrali-tehing kolmandatesse riikidesse suunduva relvamüügi koordineerimise ja konsulteerimise küsimuse püstitamist põhimõttelisena.

"Algatajad rõhutavad vajadust viia Euroopa Liidu poliitiline solidaarsus ja Lissaboni lepingust tulenevad kohustused praktikasse," ütles Kelam.

"Meie taotleme, et relvamüügi tehinguid kolmandatesse riikidesse reeglina arutataks ja konsulteeritaks Nõukogus nimetatud põhimõtete raames," väitis Kelam.

"Selleks on Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel vajalik määratleda ka Euroopa ühised julgeolekuhuvid," ütles Kelam.

Tunne Kelam: EL vajab kriisist väljatulekuks strukturaalseid reforme

2010-09-03

Tunne Kelam osales 2.-3. septembril Riias toimunud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni juhatuse väljasõiduistungil, millest võtsid osa Läti peaminister Valdis Dombrovskis, Läti majandusminister Artis Kampars, Euroopa arengukoostöö volinik Andris Piebalgs, Euroopa energiavolinik Günther Oettinger ja Läti paremerakondade juhid.

Arutelu keskendus Läti kogemusele majanduslangusest väljatulekule. Osalejad tunnustasid Läti peaministri Valdis Dombrovskise tegevust kriisi ületamisel.

ERP fraktsiooni esimees Joseph Daul ütles, et imetleb seda, kuidas Läti on kriisile vastu astunud: "Euroopa Liidul on teie kogemusest palju õppida."

Täna arutati Euroopa meetmeid majanduse taaselustamiseks.

Tunne Kelami sõnul on ERP fraktsiooni eesmärk Läti valitsuse toetamine ning ühtlasi tema kogemustest õppimine. "Peaminister Valdis Dombrovskis asus poolteist aastat tagasi juhtima tegelikult pankrotistunud riiki," ütles Kelam. "Oma rahandusalase asjatundlikkuse, metoodilisuse ja kindlameelsusega suutis ta murda läbi masendusest ning on asunud läbi viima karme, kuid vältimatuid reforme," ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami väitel pole Läti veel täielikul kriisist väljunud, kuid rakendatud abinõud on hakanud andma positiivseid tulemusi. Näiteks on käesoleva aasta esimesel poolel Läti eksport kasvanud 23%.

Tunne Kelam rõhutas oma sõnavõtus, et Euroopa Liit tervikuna ei saa hellitada lootust, nagu võiks kriisist välja tulla ilma strukturaalseid reforme läbi viimata.

"Eesti ja Läti osutasid kogu Euroopa Liidule, et sellised reformid on võimalikud ja vältimatud," ütles Kelam.

Laar: Moldovas tuntakse Eesti kogemuse vastu elavat huvi

2010-08-13

Maailmapanga ja Moldova peaministri kutsel Moldovas viibiv IRLi esimees Mart Laar kõneles Eesti kogemusest reforme teostada Moldova valitsuse liikmetele, kõrgematele riigiametnikele ja parlamendi komisjonide esimeestele.

Ta kohus eraldi peaminister Vladimir Filati, samuti riigiministri ja IT-ministriga. Laari sõnul tuntakse Moldovas Eesti kogemuse vastu elavat huvi.

Ta rõhutas, et nõuannetele vaatamata tuleb Moldoval oma tee valida ning pakutust kasutada seda, mis neile sobib. "Õppida saab peamiselt seda, et reformidega ei tohi venitada, need tuleb kiiresti ära teha," lausus Laar.

"Kommunistide pikka aega kestnud valitsemine on Moldova arengut rängalt mõjutanud, kuid praegune valitsus on täis otsustavust Moldova keerulisest olukorrast välja tuua," sõnas IRLi esimees.

Tema hinnangul on Moldova valitsus 10 kuuga suutnud palju ära teha, peamine probleem on kommunistide valitsemisaja lõpuks 17 protsendini kasvanud eelarvepuudujääk, mida on siiski vähendada suudetud.

Mart Laari sõnul tuleb Moldovat aidata, kui tal abi vaja on.

Mart Laar nõustab Moldovat reformide tegemisel

2010-08-10

IRLi esimees Mart Laar sõidab täna Moldovasse, et seal tutvustada Eesti kogemusi reformide läbiviimisel ning nõustada Moldova valitsust. Ta kohtub peaminister Vladimir Filatiga, samuti teiste kabineti ministritega.

Mart Laari palus Moldovale appi Maailmapank, kes on viimasel ajal pööranud riigi uue valitsuse toetamisele olulist tähelepanu. Laari sõnul on just tema poole pöördumise põhjuseks Eesti taasiseseisvumise järel saavutatud edu, aga ka töö Gruusias, mis on üleminekumaade hulgas Maailmapanga hinnangul praeguseks kõige parema ärikliimaga riik.

Tema hinnangul on Moldova praegu samasuguses olukorras, kus Gruusia reformide alguses ning ta ei näe põhjust, miks Moldova ei peaks suutma edu saavutada.

"Tänu kunagise kommunistliku nomenklatuuri kauaegsele võimutsemisele jäid Moldovas reformid tegemata ning praeguseks on see Euroopa kõige vaesem maa. Uus, kommunistide kukutamise järel võimule pääsenud valitsus on asunud Moldovat hädaorust välja viima. See ei ole kerge, sest poliitiline olukord on endiselt ebastabiilne ja kommunistid võivad võimule tagasi pöörduda," lausus Laar.

IRLi esimehe sõnul pole ta Moldovas pikka aega käinud ja ootab seetõttu visiiti huviga.

Tunne Kelam: Hispaania eesistumine ei täitnud Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevaid ootusi

2010-07-06

Hispaania peaminister Zapatero esitas Euroopa Parlamendile täna kokkuvõtte Hispaania eesistumise tegevusest.

"Hispaania eesistumine langes kokku sügava finants- ja usalduskriisiga Euroopa Liidus, see tabas ka eesistujamaad Hispaaniat ennast, " ütles Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam.

"Usalduse defitsiit Euroopa majanduse ja ühisraha vastu juurdub liikmesriikide tohutus võlakoormas, mis üha varjutab tuleviku väljavaateid," väitis Kelam. "See tuleneb meie eluviisist tarbida homse arvel, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelam meenutas, et Hispaania seadis oma eesistumise prioriteediks konkurentsivõime tõhustamise. "Kuid me ei ole saanud vastust küsimusele, kuidas lahendada väärtuste kriis?" Just sellega on Kelami arvates seotud väljavaade taastada tasakaalustatud eelarvepoliitika.

Kelam oli kriitiline, et eesistujamaa ei ole mitmel korral ilmunud Strasbourgi plenaaristungite küsimustetunnile.

"Arvukad parlamendiliikmed ootavad võimalust esitada Nõukogule küsimus, kuidas uus julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendub relvamüügitehingute puhul kolmandate riikidega ning kas lõpuks hakkavad Nõukogus toimuma konsultatsioonid - mida Lissaboni lepe võimaldab - enne, kui mõni liikmesriik otsustab müüa moodsat sõjatehnikat väljapoole Euroopa Liitu."

Tunne Kelami sõnul ei ole Hispaania oma eesistumise ajal tõsiselt võtnud küberrünnakute ohtu.

"Moodsad ühiskonnad on järjest tõsisemalt haavatavad küberrünnakute suhtes, samal ajal kui küberrelvi salajas edasi arendatakse," ütles Kelam.

"Euroopa Liit peab võtma juhtrolli arutelus, kuidas vähendada kübersõja ohtu ning kuidas piirata küberrünnakute mõju, enne kui on liiga hilja," pöördus kõneleja Euroopa Komisjoni presidendi Barroso poole.

Tunne Kelami arvates ei tohi viivitada katsetega saavutada rahvusvahelist kokkulepet küberruumi kasutamist puudutavate reeglite osas.

Tunne Kelam: Praegu on hetk küsida, mida meie saame teha Euroopa heaks

2010-06-16

Euroopa Parlament arutas täna eelseisva Euroopa Ülemkogu ja G 20 tippkohtumise ettevalmistusi Komisjoni Presidendi José Manuel Barrosoga ning eesistujamaa Hispaania esindajaga.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam rõhutas, et esmatähtis on kriisist välja tulla.

"Parlamendi suur enamus ja Komisjon on ühte meelt, et tõhus vastus kriisile on ühenduse meetodi tugevdamine," tõdes Eesti saadik.

"Peame teadvustama ka seda, et Euroopa majanduse juhtimisega tegeleb Komisjon, mitte Nõukogu. "

Kelami sõnul tuleks taltsutada õhinat asuda kriisi ületamiseks looma uusi institutsioone. Kõigepealt tuleb toetada ja tugevdada olemasolevaid. "Eelkõige vajab Komisjon tugevamat mandaati finantsolukorra konsolideerimiseks koos õigusega hoiatada reeglite rikkujaid," ütles Kelam.

Tunne Kelami arvates annab kriis ka midagi positiivset - eelkõige võimaluse viia lõpule neljal põhivabadusel põhineva siseturu kujundamine.

Kõneleja tõstis "Euroopa 2020" strateegia projektidest esile Euroopa Digitaalset Tegevuskava.

"Sellest peab saama tähtis vahend hoogustamaks tõhusalt funktsioneeriva ühise toodete ja teenuste digitaalturu kujundamist, mis vähendaks horisontaalseid bürokraatlikke ja kommunikatiivseid tõkkeid," väitis Kelam.

Kolmandaks tõi Tunne Kelam välja olukorra eurotsoonis. "Usaldusväärne ja stabiilne euro on mitte ainult euroala kuueteistkümne liikme, vaid kogu Euroopa Liidu kese. Praegune kriis ei tohi viia Euroopa jagunemisele kaheks eraldi leeriks, vaid just vastupidi - koondama meid kõiki ühiste majanduslike ja vaimsete väärtuste ümber, " ütles Kelam.

Eesti liitumine euroga selle kriisiajal osutab usaldust euro tulevikku.
"Praegu on hetk küsida, mida meie saame teha Euroopa tugevdamiseks, mitte mida Euroopa saab teha meie jaoks, " väitis Kelam.

Eesti ühineb tema sõnul euroklubiga täie teadvusega, et see samm tähendab kaasvastutuse võtmist ning omapoolse panuse andmist euroala stabiliseerimisse.

Siseministrid kiitsid heaks viisalihtsustuslepingu Gruusiaga

2010-06-04

Siseministrid kiitsid heaks viisalihtsustuslepingu Gruusiaga
3. juunil Luksemburgis toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil kiideti heaks viisalihtsustuslepingu sõlmimine Euroopa Liidu ja Gruusia vahel. Leping näeb ette lihtsustatud korra viisade väljastamiseks Gruusia kodanikele ning rakendub üheskoos EL- Gruusia tagasivõtulepinguga.
„Gruusia lähendamine Euroopale on Eestile oluline prioriteet,“ ütles Pomerants. Siseministri sõnul avardab leping Gruusia kodanike võimalusi Euroopa Liitu reisimisel ning loob eeldused edasiseks tööks viisavabaduse suunal. Leping näeb ette vähendatud viisatasu kõikidele Gruusia kodanikele ning loetleb viisatasust vabastatud kodanike kategooriad (näiteks pensionärid, õpilased, alaealised isikud, ametlike delegatsioonide liikmed, spordi- ja kultuuriüritustel osalejad). Lihtsustub viisa taotlemise protseduur ning nähakse ette lühemad tähtajad taotluste läbivaatamiseks. Varasemalt on Euroopa Liit sarnased lepingu sõlminud Venemaa, Ukraina, Moldova ning Lääne-Balkani riikidega. Euroopa Liidu kodanikele kehtib Gruusia külastamisel viisavabadus.
Siseministri sõnul on iga viisalihtsustuslepingu sõlmimise eelduseks toimiv koostöö ebaseaduslike sisserände takistamisel ning tagasivõtulepingu sõlmimine. „Paralleelselt viisalihtsustuslepinguga jõustub EL- Gruusia tagasivõtuleping, mis näeb ette lihtsustatud korra illegaalsete immigrantide väljasaatmiseks“ ütles Pomerants. Tagasivõtulepingu jõustumine võimaldab kasutada väljasaatmisel kiirmenetlust, lihtsustab väljasaatmiseks vajalike dokumentide väljastamist ning näeb ette ka kohustuse võtta vastu kolmandate riikide kodanikud, kes sisenenud ELi ebaseaduslikult Gruusia kaudu.

Tunne Kelam: Eesti eeskuju võib olla lootuse märk eurotsooni tulevikule

2010-05-19

Tunne Kelam: Eesti eeskuju võib olla lootuse märk eurotsooni tulevikule

Euroopa Parlamendis arutati täna Komisjoni ja eesistujamaa Hispaania osavõtul uut euroala laenamisinstrumenti ning Euroopa 2020 strateegiaga seonduvat. Komisjoni esindas rahandusvolinik Olli Rehn, kes tõstis oma kõnes esile Eesti saavutusi eurotsooniga liitumiseks. Rehn osutas tõsiasjale, et kui euroala liikmete keskmine võlakoormus on 75% rahvatulust, siis Eesti võlakoormus on kümme korda väiksem - 7,5%.

Eesti saadik Tunne Kelam tänas volinik Rehni tunnustuse ja usalduse eest Eesti jõupingutustesse. Kelam kinnitas, et Eesti ühinemine euroalaga ei too kindlasti kaasa keskmise võlakoormuse kasvu.

"Täitmaks kõik Maastrichti kriteeriumid, oleme viimasel ajal toonud siseriiklikult ränki majanduslikke ja sotsiaalseid ohvreid, " ütles Kelam.

Eesti saadik avaldas lootust, et niihästi eurotsoonis kui ka väljaspool seda olevad kolleegid suudavad näha Eesti liikmekssaamises positiivset eeskuju.

"Ennekõike saadaks see julgustava sõnumi Lätile ja Leedule, et on mõttekas jätkata pingutamist oma majanduse korrastamisel ning et kõiki eurotsooni kandidaate koheldakse õiglaselt, vastavalt nende edusammudele," väitis Kelam.

Tunne Kelami arvates ei saa praegusel hetkel käsitada eurotsooniga liitumist privileegina.

"See tähendab solidaarsuse kohutuse võtmist ning omapoolse panuse tegemist Euroopa konsolideerimise paketti," ütles Kelam.

"Kuid olen kindel, et see on mõlemapoolselt õige otsus," kinnitas Kelam.

"Euroopa saab kriisist üle ainult siis, kui näeme Euroopa Liidus mitte niivõrd võimalust saada, vaid eelkõige võimalust omalt poolt panustada ühise kasu ja ühiste eesmärkide edendamiseks."

Tunne Kelami hinnangul pole eurotsoonis siiani kehtinud avatud koordinatsiooni meetod end õigustanud. See tuleks asendada siduvate kohustustega. Euroopa Liidu uus majanduse taastamise strateegia peab tuginema valdavalt Euroopa ühisinstrumentidele, mitte niivõrd valitsustevahelistele algatustele.

Samas ei tohiks Kelami arvates uute institutsioonide ja reeglitega üle pingutada ega üksnes neile lootma jääda.

Euroopa tihedam ja usalduslikum koostöö algab Kelami veendumuse järgi sellest, et järgitakse heausklikult juba kokku lepitud reegleid ning täidetakse täies mahus seniseid kohustusi.

Tunne Kelam meenutas, et finantskriis sai alguse moraalsest kriisist, soovunelmate ning nende teostamise instrumentide irdumisest tegelikkusest. Enne uute institutsioonide sisseseadmist on usalduse taastamiseks tarvis täies mahus ning ilma keerutamata rakendada Euroopa ühinemise aluseks olevad neli põhivabadust.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees toetab Eesti vastuvõtmist eurotsooni

2010-05-18

17. mail Strasbourgis Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva tähistamiseks peetud üritusel rõhutas Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni esimees Joseph Daul oma kõnes vajadust järgida praeguse rahandus- ja usalduskriisi oludes veelgi kindlamalt neid põhimõtteid, millest alustas 60 aastat tagasi Euroopa suurimas madalseisus prantsuse välisminister Robert Schuman.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimehe sõnumit läbis märksõna "julgus", mis iseloomustas Schumani suhtumist poliitikasse. Dauli sõnul peab Euroopa poliitikuil kriisi ületamiseks jätkuma julgust loomingulisteks lahendusteks; poolikute abinõudega ei saa piirduda.

Joseph Daul tõstis Euroopa kriisi taustal esile Eestit, kes on raskes olukorras suutnud keskenduda positiivsele ning täitnud eurotsooni vastuvõtmiseks vajalikud kriteeriumid. Ta osutas Eestile kui innustavale näitele ning lootis, et Eestil eeskujul otsustab edaspidi ka Briti uus valitsus euro kasuks.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni ning Robert Schumani Fondi juhatuse liikme Tunne Kelami arvates on prantslasest juhtpoliitiku ning president Sarkozyle lähedalseisva Joseph Dauli selgelt väljendatud positiivne suhtumine Eesti euroga liitumisse lootustandev märk, et Prantsuse valitsus võiks järgmisel kuul samasuguse hoiaku võtta.

Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva puhul korraldatud pidulikul koosolekul esinesid veel Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ja Robert Schumani Fondi juhid.

Tallinnas toimuval ajalookonverentsil kõnelevad Solonin ja Suvorov

2010-05-14

Järgmisel nädala reedel toimub Tallinnas konverents, kus kõnelevad ajaloolane ja publitsist Mark Solonin ning kirjanik ja publitsist Viktor Suvorov.

Teise maailmasõja uurija Solonini teemaks on Stalini sõjaplaanid ning Punaarmee kokkuvarisemine 1941. aasta suvel.

Endine nõukogude, praegune Briti kirjanik Suvorov on teemaks valinud „Kaaskostjad Stalin ja Hitler".

Nad esinevad koolituskeskuse Pro Patria, Balti Vene Uurimiskeskuse ja Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami korraldataval mõttevahetusel „Teine maailmasõda - tegemata järeldused".

Konverents käsitleb lähiajaloo tagajärgede mõju tänapäeva poliitika kujundamisele ning Euroopa ühispärandi mõistmisele.

Lisaks Soloninile ja Suvorovile kõnelevad veel ajaloolased
Ameerika Ühendriikidest, Iisraelist ja Eestist.

Laar: Eesti ei tohi end lõdvaks lasta

2010-05-12

Hinnates Euroopa Komisjoni positiivset otsust Eesti liitumiseks eurotsooniga, ütles IRLi esimees Mart Laar, et kahtlematult on tegemist Eestile väga tähtsa otsusega.

Tema sõnul pole tee veel lõpule käidud ning pole mingi saladus, et mõnel pool käib visalt ringi arvamus, et praeguses olukorras pole mõtet eurotsooni laiendada ning kas Eesti on ikka jätkusuutlik.

„Lõplik otsus tehakse teatavasti alles mõne kuu pärast eurotsooni rahandusministrite poolt. Seetõttu ei tohi Eesti end lõdvaks lasta ning peab hoidma konservatiivset rahapoliitikat. Kui oma hoiakuid muudame ning laristama asume, anname sellega meis kahtlejatele uue argumendi kätte," lausus Laar.

Tema sõnul annaks Eestis taas laenurallit alustades inflatsiooni kasvule ohtliku tõuke. Sama puudutab ka Eesti konkurentsivõime kaitset, sest hüppelist majanduskasvu sellel aastal Eestis ei tule.

„Meie peamiseks probleemiks jääb endiselt tööpuudus. Kuigi tööpuuduse kasv on peatunud, tuleb meil tõsiselt pingutada, et see kiiremalt langusele pöörata. Vastasel korral ei saa me jätkusuutlikust arengust veel rääkida."

Tunne Kelam: Inglismaale vajalik muutus on täna saanud võimalikuks

2010-05-12

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kelle poliitilisse fraktsiooni (Euroopa Rahvapartei) Briti konservatiivid kuni eelmise aastani kuulusid, on arvamusel, et konservatiivide ja liberaaldemokraatide koalitsioon on Inglismaale lähitulevikus ainus lahendus, mil on eeldusi viia riik välja praegusest majanduskriisist.

"Konservatiivide ja liberaal-demokraatide liidu lähtekohaks on ühine vastutustunne majanduse tasakaalustamise, võlakoorma vähendamise ning kulude kärpimise läbiviimisel," ütles Tunne Kelam.

Seda hiiglaslikku, kuid majandusolukorra tervendamiseks ülivajalikku muutust saab Kelami sõnul alustada üksnes selge parlamentaarse enamusega.

"David Cameron tegi riigimeheliku ja rahvuslikest huvidest lähtuva otsuse," ütles Kelam.

Konservatiivid ja liberaal-demokraadid erinevad arvukate "pehmete" väärtuste osas ning nende koostöö sujuvat laabumist sisepoliitikas pole alust oodata, arvab Kelam.

Seevastu on tema meelest antud kooslus hea Euroopa ühispoliitikaile, kuivõrd Euroopa-meelsete liberaal-demokraatide osalemine koalitsioonis pehmendab tõenäoliselt konservatiivide juhi senist jäika distantseerumist Euroopa integratsioonist, mis lõhestas Briti konservatiive Euroopa Parlamendis.

"Hea meel on ka William Hague asumisest välisministri kohale," tõdes Kelam, kelle sõnul Hague oli konservatiivide omaaegse esimehena heades suhetes nii ERSP kui Isamaaliiduga.

Laar esitleb raamatut Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ajaloost

2010-05-07

IRLi esimees, ajaloolane Mart Laar esitleb täna kell 16 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis raamatut Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ajaloost alates aastast 1945 kuni tänapäevani.

Ingliskeelne "The Power of Freedom - Central and Eastern Europe after 1945" analüüsib piirkonna riikide poliitilisi ning majanduslikke arenguid kommunistliku ja vaba ühiskonnakorralduse kontekstis.

Sündmuseid analüüsitakse samaaegselt ajaloolase, majandustegelase ja poliitiku pilgu läbi. Euroopa mastaabis on teos aga väärtuslik, sest tegu on ühega esimestest antud valdkonna raamatutest, mille autor on pärit raudse eesriide tagant ning oli tegev post-kommunistlikke reformide südames.

Raamatus joonistuvad välja sarnasused, mis esinevad Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste lähiajaloos. Kuivõrd paljude eestlaste teadlikkus oma naabrite vabaduspüüdlustest on madal, annab raamat uudse võimaluse suhestuda regiooni lähiajalooga.

Ühtlasi aitab teos aga läänemaailmal mõista kommunismi all elanud rahvaste saatust ja seda, kuidas demokraatia ning turumajandus on tõstnud nende rahvaste elukvaliteeti. Näiteks Eesti ja Soome lähiajaloo võrdlus ilmestab, kuidas mõjutasid erinevad poliitilised ideoloogiad kahte riiki, mis olid enne Teist maailmasõda võrreldaval arengutasemel.

Laari sõnul ajendas teda raamatut kirjutama ühelt poolt 20. aasta möödumine kommunismi kukkumisest ja teiselt poolt globaalne majanduskriis.

„Tänastes rasketes oludes on kerge unustada saavutatud vabaduse väärtust ja seda mitte ainult iseseisvuse aspektist. Kuigi olukord majanduses on enneolematult keeruline, näitab raamat, et vabaturumajandus on jätkusuutlikum ja kõrgemat elatustaset võimaldav raamistik majanduselu korraldamiseks," lausus Laar.

Raamatu kirjastaja on sihtasutus Unitas (Tallinn) koostöös mõttekojaga Centre for European Studies (Brüssel).

Bildt: Eestil on läinud paremini kui keegi ennustada suutis

2010-04-24

Mart Laari 50. sünnipäeval esinenud Rootsi välisminister ning endine peaminister Carl Bildt ütles viimase 20 aasta arenguid analüüsides, et Eestil ja teistel Balti riikidel on kokkuvõttes läinud tunduvalt paremini kui keegi seda kunagi ennustada oleks osanud.

Bildt leidis, et kuigi tihti on leitud, et võimalused vägivaldseks vastasseisuks olid 1990. aastate alguses Balkanil tunduvalt suuremad kui Baltikumis, et nii see tegelikult polnud.

„Olukord Baltikumis oli äärmiselt plahvatusohtlik ning võinud vabalt lõppeda verevalamisega."

Bildt kinnitas, et küsimus polnud siin lihtsalt mitte iseseisvuse ametliku taastamisega 1991.aastal, vaid just selle kinnistamisega järgnevatel aastatel, tõstes tollastest sündmustest eriti esile Narva kriisi ja selle lahendamise 1993.aastal.

Bildti hinnangul oli tollal küllalt jõudusid, kes olid huvitatud Trans-Dnestria laadsest lahendusest Narva piirkonnas. Bildt kiitis tollase Eesti valitsuse tegevust kriisi lahendamisel, kes ühelt poolt põhimõttekindlaks jäädes suutis leida pragmaatilisi lahendusi, et mitte ainult kriisi ajutisest lahendada vaid suurema ja otsustava läbimurde saavutamiseks, mis Narva kindlalt Eesti külge liitis.

„Mis puutub NATO-sse ja Euroopa Liitu, siis need olid tollal sedavõrd lootusetud eesmärgid, et ainult eestlased ise olid piisavalt hullud, et neist unistada. Seetõttu on Baltikumi suutlikkus need eesmärgid tõesti saavutada tõelist tunnustust väärt."

Bildt tõstis esile ka Eesti esimese valitsuse edukaid ja radikaalseid reforme, mis on olnud eeskujuks paljudele teistele üleminekuriikidele ning pakkunud neile lootust. Eesti on aga tänu nendele võitnud endale maailmas väga hea maine.

Tollaseid sündmuseid ja arenguid meenutasid sümpoosiumil ka Marju Lauristin ning Toomas-Hendrik Ilves. Mart Laari juubelile pühendatud sümpoosiumil osales sadakond külalist ja õnnitlejat, nende seas mitmete riikide saadikud ning välisministreid.

Sihtasutus Unitas jagas Euroopa Mälu ja Leppimise auhindu

2010-04-23

NB! Auhinna pälvisid Euroopa Parlament, Carl Bildt ning Dmitri Medvedev

Sihtasutus UNITAS jagas Mart Laari juubelisessiooni raames Euroopa Mälu ja Leppimise auhindu.

Juubelisessioonist võtsid osa Vabariigi President ning Riigikogu esimees, välisriikide esindajad.

Tunnustust jagati esmakordselt ning selle saajateks on eraisikud või organisatsioonid, kes on andnud olulise panuse totalitarismi läbi lõhestatud riikide moraalsele ühinemisele ning lepitamisele.

Auhinna pälvisid Euroopa Parlament, Carl Bildt ning Dmitri Medvedev.

„Carl Bildt on oma peaministri ning välisministri karjääri jooksul olnud väsimatu sillaehitaja ning ühendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Ühtlasi on tegemist inimesega, kes algusest peale on mõistnud, et erinevate režiimide poolt põhjustatud kannatustele ei ole olemas monopoli ja ükskõik milliste totalitalistrike režiimide kuritegude ravimiks on lepitus," ütles sihtasutuse asutajaliige Mart Laar auhinda üle andes.

Euroopa Parlament sai tunnustuse 2.aprillil 2009 vastuvõetud resolutsiooni eest „Euroopa südametunnistus ja totalitarism", millega mõisteti hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide poolt toime pandud inimsusevastased kuriteod. Ühtlasi kuulutas Euroopa Parlament selle resolutsiooniga 23. augusti üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks.

Kolmanda samanimelise auhinna saajaks on Venemaa president Dmitry Medvedev.

„President Medvedevi eitav suhtumine stalinismi heroiseerimisse ning lepituse otsimine Katõnis on lootusrikas ning leppimiseni viiv peatükk Euroopa ajaloos. Me loodame, et president Medvedev on aluse pannud moraalsele ühinemisele, milles pühitsetakse nii 20. sajandi võidud kui ka kaotused," ütles sihtasutuse asutajaliige Meelis Niinepuu.

Sihtasutus UNITAS on mittetulunduslik organisatsioon, mille missiooniks on totalitaristlike režiimide poolt lõhestatud ühiskondade lepitamine.

Fotol M.Niinepuu, M.laar, C.Bildt: Annika Haas; autoriõigused Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Mart Laari juubelisessioonil kõnelevad Bildt, Lucas, Nemtsov ja Illarionov

2010-04-22

Täna õhtul Mart Laari 50. sünnipäeva puhul peetaval sessioonil esinevad kõnedega Rootsi välisminister Carl Bildt, ajakirjanik Edward Lucasm Venemaa üks opositsiooniliidreid Boriss Nemtsov ja president Putini kunagine majandusnõunik Andrei Illarionov.

Sõnnipäevalapse sõnul pakuti sellise sessiooni idee algselt välja Lennart Meri konverentsi korraldajate poolt, kuid paraku mattus kogu konverents tuhapilvede alla. Sessioon otsustati siiski korraldada ning nii leiabki see ettemääratud ajal aset.

Laar ütles, et sessioon pole loodetavasti seotud tema isikuga, vaid on pühendatud otsustele, mis viimase 20 aasta jooksul on maailma arengusuunda mõjutanud ning eelseisvatele otsustele, mis määravad lähema 20 aasta jooksul maailma käekäigu.

Tallinnas saab vaadata Tunne Kelami fotonäitust

2010-03-31

Alates tänasest on Tallinnas Nokia Kontserdimajas vaatamiseks üleval Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelam fotonäitus "Eesti tee vabadusele".

See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele.

Näitusel on eksponeeritud mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning ka portreed iseseisvumisperioodil olulist rolli mänginud isikutest.

Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel.

Fotonäitust on eksponeeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.

Näitus "Eesti tee vabadusele" jääb vaadata aprilli keskpaigani.

Seeder: Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist

2010-03-28

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna Brüsselis toimuval Euroopa Rahvaparteisse (EPP) koondunud erakondade põllumajandusministrite kohtumisel, et arutada Euroopa põllumajanduspoliitika arengusuundi alates aastast 2013.

Seedri sõnul on põllumajanduse tuleviku osas kokkuleppe saavutamise Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi jaoks võtmetähtsusega, sest praegu kulub 40 protsenti Euroopa Liidu eelarvest ühise põllumajanduspoliitika rahastamiseks.

Tema hinnangul tulevad aastakümnete jooksul kehtestatud riigiabi maksmise erisused kaotada või viia miinimumini.

„Eesti seisukoht on, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vajab reformimist. Praeguste toetuste aluseks olevate aegunud põhimõtete muutmiseks tuleb loobuda ebavõrdset konkurentsi tekitavatest toetustasemetest ning leida nende maksmiseks objektiivne alus," ütles Seeder.

Samuti vajab Seedri hinnangul ümbervaatamist toetusõiguste süsteem, mis on täna üleantav ja päritav ka isikutele, kes põllumajandusliku tootmisega ei tegele.

„Saada põllumajandustoetusi, tegelemata põllumajandusliku tootmisega - see kompromiteerib Euroopa maksumaksjate silmis kogu Euroopa Liidu toetuste süsteemi," lausus Seeder.

Tänasel kohumisel osalevad Euroopa Liidu 27 riigi põllumajandusministritest 11, kes kuuluvad Euroopa Rahvaparteisse.

Lisaks Helir-Valdor Seedrile Eestist on arutelu osalisteks Euroopa Rahvapartei sõsarparteidest ka Niki Berlakovich Austriast, Miroslav Naydenov Bulgaariast, Gerda Verburg Madalmaadest, Bruno Le Maire Prantsusmaalt, Ilse Aigner Saksamaalt, Kazimieras Starkevicius Leedust, Romain Schneider Luksemburgist, George Pullicino Maltalt, Marek Sawicki Poolast ja Mihail Dumitru Rumeeniast.

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab kiiremas korras ühist küberjulgeoleku strateegiat

2010-03-10

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu välis-ja julgeolekupoliitikat. Väliskomisjoni esimehe Gabriele Albertini koostatud raport käsitles Euroopa Parlamendi rolli Euroopa Liidu eriesindajate ametisse nimetamise ja neile volituste andmise osas, julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni esimees Arnaud Danjeani koostatud raport keskendus sellele, kuidas Lissaboni leping mõjutab ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Saadikutele esines Euroopa Liidu kõrge esindaja Catherine Ashton.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel esinenud Tunne Kelam väitis, et Euroopa Liidul tuleb möödapääsmatult etendada juhtivat globaalset rolli. Seda on võimalik teostada üksnes Atlandi-ülese koostöö tugevdamisega, mis põhineb ühistel väärtustel.

"Ennekõike peab Euroopa Liit ilmutama kindlat tahet kujundamaks terviklik strateegia viies võtmelises valdkonnas. Need on ühised strateegiad Hiina, Venemaa, Lähis-Ida rahuprotsessi, Afganistani ja energiajulgeoleku vallas, " rõhutas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on ikka veel suureks takistuseks Euroopa Liidu usaldusväärsusele see, et pahatihti ei ole Euroopa Liit kõnealustes valdkondades suutnud ühtset seisukohta kujundada.

"See on peamine väljakutse teile, proua kõrge esindaja, viia tegelikkuses ellu oma tänuväärne avaldus ühtse poliitilise strateegia vajalikkusest ning kollektiivse vastutuse võtmisest, " ütles Kelam Ashtonile.

Olulise punktina tõi Tunne Kelam välja sätte Danjeani raportis, mis kutsub nõukogu ja komisjoni üles analüüsima küberrünnakute ohte ning reageerima selle ala väljakutsetele. "Kübersõda ei ole tuleviku väljakutse, see on muutunud meie igapäevaelu probleemiks, "ütles Kelam.

Kelam kutsus Euroopa Liitu üles töötama kiires korras välja ühine küberjulgeoleku strateegia.

Tunne Kelam tõstatas ka küsimuse loodava Euroopa Liidu välisteenistuse kohta. "Välisteenistuse kujundamine peab tuginema õiglasele geograafilisele tasakaalule. Uute ja vanade liikmesriikide esindajatele tuleb luua võrdsed võimalused välisteenistusse kandideerimiseks. See on mõeldav kvoodisüsteemi rakendamisega," väitis Kelam.

Kelami sõnul on ainult nii võimalik tagada uue välisteenistuse usaldusväärsus ja tõhusus.

Kõrge esindaja Catherine Ashton reageeris positiivselt kolmele Kelami tõstatud probleemile. Ta nõustus, et Atlandi-üleses partnerluses tuleb tugevdada solidaarsust; samuti väitis, et küberrünnakud kujutavad endast tõsist ohtu ning vajavad ühtset reageerimist Euroopa Liidu poolt. Samuti vastas Ashton, et toetab geograafilise tasakaalu põhimõtet ja individuaalsete võimete arvestamist välisteenistuse komplekteerimisel.

EL presidendi Van Rompuy sõnumi sisu konstruktiivne ja veenev - Tunne Kelam

2010-03-03

Euroopa Liidu Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy kohtus täna Euroopa Rahvapartei fraktsiooniga (ERP), kus vastas saadikute küsimustele.

Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni ainus Eesti esindaja Tunne Kelam soovis teada Euroopa Liidu presidendi nägemust sellest, kuidas hakata teostama Euroopa Liidu ühispoliitikaid.

Kelam tsiteeris Van Rompuy hiljutist kõnet Brugges, milles kõneleja lubas Euroopa Liidu presidendina arvesse võtta iga liikmesriigi huve ja tundlikkust ning päris, kas Van Rompuy on valmis arvestama Läänemere ümbruse riikide tundlikkust Prantsuse valitsuse kavandatud Mistral-tüüpi moodsate helikopterikandjate Venemaale müügi suhtes.

"Kas sellisele kahepoolsele lähenemisele saab Teie arvates ehitada Euroopa Liidu ühtset välis- ja kaitsepoliitikat, seda olukorras, kus Venemaa pole täitnud 2008.a. septembri vaherahu tingimusi ning ähvardab jätkuvalt ka teisi oma naabreid? " küsis Kelam.

Mistrali müügitehingu probleemi tõstatasid ka Leedu ja Läti saadikud, lisaks juhtis Vytautas Landsbergis tähelepanu Nord Streami probleemidele.

Van Rompuy sõnul on tema üheks positiivseks omaduseks kuulamisvõime. "Ma ei saa enamusele küsimustest vastata kohe, kuid ei kavatse neid unustada. Tulen nende juurde tagasi eeloleva kahe aasta jooksul," lubas ta.

Euroopa Liidu president ütles, et tema vastutab ühise välis- ja kaitsepoliitika eest, kuid seni on valitsusjuhtide kohtumistel väga harva välis- ja energiapoliitikat arutatud.

Tunne Kelami väitel peab Van Rompuy valitsusjuhtide omavahelisi arutelusid välis- ja kaitsepoliitikast Lissaboni leppe raames väga oluliseks, kuivõrd Euroopa Liidu president saab ametlikult väljendada 27 valitsusjuhi seisukohti.

Kelami arvates oli Van Rompuy sõnumi sisu konstruktiivne ja veenev. Euroopa Liidu president ütles, et majandussurutisest väljatuleku ja eurokriisi taustal ei tule unustada seda, et kõigest aasta pärast sügavaimat majanduslikku langust prognoosib Euroopa Liit juba kasvu. Seda võimaldas Van Rompuy sõnul eurotsooni olemasolu, Euroopa Keskpanga stabiliseeriv roll ning valitsuste õigeaegne sekkumine.

Kelami meelest oli Van Rompuy esinemise parim mulje positiivselt inimlik lähenemine probleemidele. Uued institutsioonid iseenesest ei toimi, neid panevad tööle konkreetsed inimesed, kes ametikohti täidavad. Ebamäärasused Lissaboni leppe raamistikus tuleb lahendada tihedate inimlike kontaktide ja regulaarsete mitteametlike nõupidamiste kaudu, oli EL presidendi seisukoht.

Tunne Kelam: ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegevuse ülim politiseeritus teeb muret

2010-02-24

Täna Brüsselis toimunud Euroopa Parlamendi debatil inimõiguste üle Euroopa Liidus ja maailmas kõnelenud Eesti saadik Tunne Kelam pidas murettekitavaks ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegevuse jätkuvat politiseeritust.

"See õõnestab ÜRO Inimõiguste Nõukogu usaldusväärsust nende miljonite rõhutute silmis, kelle põhilisi inimõigusi rikutakse, " ütles Kelam oma sõnavõtus.

Tunne Kelami sõnul on seega äärmiselt oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid seisaksid märtsis algaval istungjärgul ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmelisuse kriteeriumite kehtestamise eest.

"Minimaalne nõue Nõukogu usaldusväärsuse taastamiseks oleks vastuseis niinimetatud "no-action" algatustele, mis on mitmel juhul takistanud teatud riikide suhtes resolutsioonide vastuvõtmist, kes üritavad vältida kriitikat oma inimõiguste poliitikate suhtes, " oli Kelam kriitiline.

Tunne Kelami sõnul peaks Euroopa Parlament keskenduma muu hulgas inimõiguste olukorrale Valgevenes ja Venemaal.

"Vastupidiselt ootustele ei ole inimõiguste olukord Valgevenes paranenud, vaid halvenenud," viitas Kelam tänasele kohtumisele Valgevene opositsiooniliidri Aleksandr Milinkevitsiga Euroopa Rahvapartei fraktsiooni koosolekul.

"Just praegu on Euroopa Liidul reaalne võimalus avaldada survet Lukašenka režiimile ning seada Euroopa Liidu majandusliku abi ja koostöö jätkumise tingimuseks ehtsad edusammud demokraatia arengus," ütles Kelam.

Tunne Kelam kutsus toetama eelmisel nädalal kõlanud kaheksateistkümne Venemaa inimõiguste aktivisti, sealhulgas ka Sahharovi auhinna laureaadi Sergei Kovaljovi avaldust, kes on mures venekeelse sõltumatu satelliitside saatuse pärast, mille sulgemise saavutas Kreml survestades Prantsuse Eutelsatti.

"Euroopa Liidu väärtusi õõnestab tõsiselt see, kui ühelt poolt tunnustame Strasbourgis inimõiguste aktivisti Kovaljovi ja MEMORIALi organisatsiooni, kuid samal ajal alistume Putini nõudmistele, kelle jaoks on alternatiivset venekeelset infot edastavate Euroopa satelliitide olemasolu midagi vaenulikku, " ütles Kelam.

"Sel viisil saab Euroopa Liit kaasvastutajateks inimõiguste rikkumise eest, mida Euroopa Liidu liikmed Genfi minnes ise kaitsta kavatsevad, " ütles Tunne Kelam.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungjärk leiab aset 01.-26. märtsini Genfis.

Kelam kuulutas välja vene noorte esseekonkursi võitjad

2010-02-12

Täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial tunnustas Tunne Kelam parimaid venekeelsete gümnaasiumide õpilastele korraldatud esseekonkursil "Sallivusest" osalenud noori.

Teist korda toimunud konkursi žürii kuulutas konkursi võitjateks Kristiine Ojamäe Kohla-Järve Tammiku Gümnaasiumist, Valeria Tšornõi Ahtme Gümnaasiumist ja Alevtina Pankova Pärnu Vene Gümnaasiumist. Äramärkimist vääris žürii arvates veel Igor Junkin Tartu Annelinna Gümnaasiumist.

Konkursi žürii esimehe, kirjaniku Arvo Valtoni sõnul on tänavused tööd nii sisult kui keelelt kõvasti paremad kui mullused esseed. "Ja üldse on mitmeid keeleleidlikke sõnastusi," arvas Arvo Valton.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult „Sallivus". See tähendab paremat mõistmist, austust, koostööd ja dialoogi eri kultuuride, kogukondade ja üksikisikute vahel, " ütles Kelam.

Konkursile lõppvooru pääsesid eelmainituile lisaks Maria Knjazeva Ahtme Gümnaasiumist, Anton Matskevitš Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Darja Muratova Mustamäe Humanitaargümnaasiumist, Lilija Vikulina Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Jevgenia Savina Tallinna Õismäe Vene Gümnaasiumist, Jekaterina Visnapu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist ja Jekterina Kungurova Tallinna Lasnamäe Gümnaasiumist

Žüriisse kuulusid kirjanikud Arvo Valton ja Jelena Skulskaja, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ning Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja.

Paremad tööd avaldatakse kord kvartalis ilmuvas välispoliitika ajakirjas „Maailma Vaade". Esseekonkursi võitjad Kristiine Ojamäe, Valeria Tšornõi ja Alevtina Pankova külastavad autasuna aprillis Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobüroo ja Haridusministeeriumiga.

Mihkelson: välispoliitika peab majandust ja ettevõtlust toetama

2010-02-11

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Eesti
diplomaatia peab senisest enam teenima majandushuve, avalik sektor peab olema efektiivsem ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ja
konkurentsitingimuste parandamisel.

"Eestil kui väikeriigil on keeruline võistelda kõigis kategooriates, kuid seda enam tuleb panustada sellesse, mis sõltub meie enda
tegevusest. Eesti euroalaga liitumisel tuleb poliitikutel ja diplomaatidel anda oma panus, et meie majanduskeskkonna seisust ning
eesmärkidest oleks võimalikult hea ülevaade kõigil, kes ühel või teisel määral puutuvad kokku eurotsooni laiendamise otsuse
tegemisega," sõnas Mihkelson.

Ta peab oluliseks Eesti avaliku sektori sisemise ressursi efektiivsemat kasutamist meie ettevõtete ekspordivõimekuse
kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel. Selleks loob hea eelduse eelmisel aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud ja valitsuse poolt heaks kiidetud majanduse rahvusvahelisustamise strateegia Made in Estonia.

"On ülimalt tähtis, et Eesti viiks sellel aastal lõpule liitumiskõnelused maailma ühe prestiižikama, demokraatlikke ja inimõigusi austavaid avatud turumajandusega riike ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga. Juba üksi liikmestaatus selles klubis on oluliseks täiendavaks garantiiks Eesti investeerimiskliima edendamisel ning samas ka meie enda rahvusvahelise positsiooni tugevdamisel".

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõnelenud Mihkelsoni hinnangul tuleb üldine välispoliiitika arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, millest üheks olulisemaks tuleb pidada sihtsuunitlusega strateegiate väljatöötamist.

"Kui meie ettevõtjad on paremini kohanenud lähinaabruse riikides, siis kaugematel ja suurematel turgudel on väga tähtis era- ja avaliku sektori koostöö. Seejuures saavutab tulemusi vaid pikaajaline panustamine".

Tunne Kelam: Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv on teinud suure vahe Türgi ja Ukraina arengus

2010-02-10

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu laienemist

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelami väitel on kolme Euroopa Liidu kandidaadi eduraportite arutelu võimalus uuele Euroopa Komisjonile uuesti kinnitada oma orientatsiooni laienemisele.

Kelami sõnul oleksid esimesed sammud selles suunas liitumisprotsessi lõpuleviimine Horvaatiaga käesoleva aasta lõpuks ning liitumisläbirääkimiste alustamine Makedooniaga.

Viimane on Tunne Kelami arvates saavutanud silmapaistvat edu, mida tuleks eriti hinnata seda riiki tabanud mitmesuguste probleemide taustal.

Puudutades Makedoonia ametliku nime küsimust, kutsus Kelam Ateenat ja Skopjet saavutama selles hellas küsimuses lahendust avatud ja suuremeelses euroopalikus stiilis, mida pakkus oma 9. veebruari kõnes Komisjoni president Barroso.

Tunne Kelami sõnul oli tal hea võimalus saada ülevaadet Horvaatia ja Makedoonia arenguist juhatades 9. veebruaril Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Pan-Euroopa ühenduse kohtumist mõlema riigi suursaadikutega.

"Suursaadik Branko Baricevic tõi näite muutustest, mis Horvaatias viimase kümne aastaga on aset leidnud. Kümme aastat tagasi pidi Horvaatia kasutama ÜRO sinikiivrite abi, tagamaks korda omaenda riigis. Täna toodab Horvaatia ise rahvusvahelist julgeolekut, osaledes oma üksustega kümnes rahuvalvemissioonis," ütles Kelam.

Türgi on Kelami arvates saavutanud märkimisväärset edu.

"See on eriti kõnekas, kui heita pilk Ukrainale. Täna võime veenduda kui suurt vahet teeb Euroopa Liiduga ühinemise konkreetne perspektiiv ühe ja teise riigi arengus," ütles Eesti saadik.

Kelam pani uuele laienemisvolinikule südamele mitte kaotada aega, et veenda Türgit täitma oma põhilised kohustused - alustada vägede evakueerimist Küproselt ning täita Ankara protokolli tingimused.

"Ilma nende tingimuste täitmiseta on raske näha, kuidas liitumisläbirääkimised võiksid edeneda," ütles Kelam.

Kelami sõnul on Türgi teretulnud Euroopa ühendusse samade Kopenhaageni kriteeriumide alusel, mida on täitnud kõik eelnevalt liitunud riigid.

Tunne Kelam: Barroso II Komisjon - võimalus ja vastutus

2010-02-09

Euroopa Parlament hääletas täna Euroopa Komisjoni uue koosseisu kinnitamise üle.Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam hääletas Barroso II Komisjoni kinnitamise poolt.

Hääletamisele eelneval debatil pöördus Tunne Kelam Komisjoni presidendi poole, meenutades José Manuel Barrosole, et tema teine ametiaeg langeb sümboolselt kokku 60. aasta möödumisega ajaloolisest Schumani deklaratsioonist (9. mai 1950).

Tunne Kelam ütles, et Euroopa Liidu praeguse keskea kriisi taustal, kus on tunda väsimust, usu puudumist oma otsuste mõjusse ning kus kõheldakse edasise laienemise ees, on Barrosol ajalooline võimalus läbimurdeks.

"Teil, härra Barroso on ajalooline võimalus ilmutada just praegu riigimehelikkust, alustada tõelisi reforme ning kavandada usutav pikaajaline arenguperspektiiv," ütles Kelam.

"Euroopa ühinemise algatajate jaoks oli tookord ainus lahendus tõusta kõrgemale kitsastest rahvuslikest huvidest, alustamaks just seda avatud ja suuremeelset poliitikat, mida oma sissejuhatuses mainisite."

Tunne Kelami jaoks on uue Komisjoni esmane ülesanne Euroopa Liidu ühispoliitikate tegelik rakendamine, eriti ühtse energiaturu kujundamise lõpuleviimine.

Võttes kokku tänast debatti, nimetas Tunne Kelam nelja kriitilist teemat, mida parlamendiliikmed esitasid.

Esiteks - uue Komisjoni liikmete portfellide osaline kattuvus ning tegevusalade teatav ebamäärasus, mis parlamendiliikmete arvates võib ähmastada volinike vastutust.

Teiseks - üldsõnalisus, mis paljude arvates pole usutavalt kaetud konkreetsete tegudega. "Mõned kolleegid tsiteerivad Komisjoni kava viia lõpule ühisturg, kaitsta selle avatust ja võrdset konkurentsi monopolide vastu," nentis Kelam. "Kuid samas ei soovita näha poolriiklike monopolide jätkuvat toimimist mõnes suures liikmeriigis ning kõheldakse nende suhtes reegleid rakendamast, kuivõrd see tähendaks konflikti vastava valitsusega".

Kolmandaks - Catherine Ashtoni isik, kes osutus kõige "populaarsemaks" kahtluste märklauaks. Ka Euroopa Rahvapartei juhtivad poliitikud tegid kriitilisi märkusi Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja aadressil ning hindasid tema senist tegevust nõrgaks.

Neljandaks - mured Komisjoni ametissekinnitamise venimine. Liberaalide fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt kutsus üles mitte enam kordama praktikat, kus vana Komisjon jätkab üle poole aasta kohatäitjana.

Tunne Kelami sõnul on siin kaasvastutus parlamendil, kelle enamus polnud nõus Barrosot ametisse kinnitama juba 2009. aasta juulis, nagu seda välja pakuti.

Tunne Kelami hinnangul on eriti oluline, et uus Komisjon oleks tegevuses tõhus, neutraalne ega alluks liikmesriikide valitsuste liigsele survele.

"Portfellide ja tegevusalade jagunemises osutatud ebamäärasus on tõsine probleem," väitis Kelam. "Poliitiliste esindatuse kaalutlustel on Komisjoni koosseis paisunud 27-le, kellele tuleb leida tegevusala. Kuid niiviisi jätkata ei ole edasises perspektiivis mõeldav. Euroopa kodanikel on vaja hästi toimivat ja Euroopa Liidu poliitikaid tõhusalt koordineerivat täitevorganit, mitte poliitilist esinduskogu."

Komisjoni edasine liigendamine 14-15 vanemvolinikuks ja nooremvolinikeks, kes vahelduvad omavahelise rotatsiooni korras, oleks Kelami arvates praktilisem lahendus.

Euroopa Komisjoni uue koosseisu poolt hääletas 488, vastu 137 ja erapooletuks jäi 72 saadikut.

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa töörühm jätkab Tunne Kelami juhtimisel

2010-01-21

Euroopa Parlamendis jätkab tööd Balti-Euroopa töörühm, mille esimeheks valiti täna üksmeelselt Eesti saadik Tunne Kelam.

Balti-Euroopa töörühm, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega.

Saadikud sõnastasid töörühma olulisemad eesmärgid selleks perioodiks.

"Esmajoones nõuab Läänemere strateegia ellurakendamine regulaarset parlamendipoolset järelvalvet, " ütles Kelam, kelle ettepanekul peaks igal aastal sellesisuline debatt Euroopa Parlamendis aset leidma.

Samuti esitati ettepanek kutsuda töörühmaga kohtuma tulevane transpordivolinik Siim Kallas, arutamaks transpordiküsimusi Läänemere regioonis.

Oluliste teemadena tõstatasid saadikud energiaturvalisusega, keskkonnakaitsega ning küberjulgeoleku strateegiaga seotud küsimused.

Kelami sõnul on tervitatav saadikute keskmisest märksa suurem huvi töörühma vastu: "Täna oli kohal üle kolmekümne eurosaadiku viiest erinevast fraktsioonist. Osavõtjaid on registreerunud üle viiekümne, sealhulgas Portugali ja Hollandi esindajad, " nentis Kelam.

Tunne Kelami ettepanekul kinnitas töörühm juhatuse koosseisu: Knut Fleckenstein (Saksamaa), Carl Haglund (Soome), Roberts Zile (Läti), Satu Hassi (Soome), Andrzej Grzyb (Poola), Gunnar Hökmark (Rootsi), Vytautas Landsbergis (Leedu).

Töörühmad ehk intergrupid on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Grupi moodustamiseks peab saavutama vähemalt kolme fraktsiooni toetuse.

Tunne Kelam:Euroopa vajab kiiresti tõhusat küberjulgeoleku strateegiat

2010-01-20

"Toetan täielikult teie pühendumust Euroopa ühise energiaturu arendamisele ning vastava ühtse reguleeriva raamistiku loomisele, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament on kõnealuses küsimuses oma seisukoha kujundanud parlamendi 2007. aastal koostatud raportis Euroopa Liidu energiaalasest välispoliitika kohta, mis ootab rakendamist.

Kolmanda prioriteedina esitas Tunne Kelam "Euroopa Liidu 2020" strateegia rakendamise, mis peab keskenduma senisest suurema majanduskasvu ning tööhõive saavutamisele. "2020 agenda" tähendab ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamist igapäevases elus, võttes kasutusele juba liikmesriikides tulemusi saavutanud tehnoloogiaid, " ütles Kelam.

"Loodan, et teie eesistumise ajal otsustatakse ära ka IT-agentuuri loomine infotehnoloogiasüsteemide koordineerimiseks, mida Euroopa ilmselgelt vajab.
"Pakiline vajadus on välja töötada tõhus ja usaldusväärne Euroopa küberjulgeoleku strateegia, " ütles Kelam.

ERP fraktsiooni saadiku sõnul on Hispaania eesistumise ajal Euroopa Liidul mitmeid välispoliitilisi väljakutseid. "Loodan, et Euroopa Liit mängib aktiivsemat rolli Taga-Kaukaasia piirkonna olukorra stabiliseerimisel ning Idapartnerluse raames mõjutab Venemaad täitma oma kohustusi ning toob selle piirkonna riigid lähemale Euroopa Liidule.

Samuti kutsus Kelam Hispaania eesistumist üles säilitama Euroopa Liidu ühispositsiooni Kuuba suhtes, niikaua kui ei ole näha tegelikke muutusi. Kelam tõi näitena sissesõidukeelu opositsiooniga kohtuda soovivale Euroopa Parlamendi saadikule. " See ei ole kindlasti märk muutustest paremuse poole, " kinnitas Kelam.

Tunne Kelam: Kandidaatide kuulamised on triivinud põhiülesandest kõrvale

2010-01-19

Euroopa Parlamendis lõppesid Euroopa Komisjoni volinike kandidaatide kuulamised.

Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni büroo liige Tunne Kelam väljendas muret olukorra üle, milles uue Euroopa Komisjoni liikmekandidaatide hindamisel on oodatust tugevamini esile kerkinud parteipoliitilised kaalutlused.

"Praeguses olukorras on eriti oluline teadvustada, et Euroopa Komisjon on põhimõtteliselt neutraalne kolleegium, mille liikmed on kohustatud edendama Euroopa Liidu huve tervikuna ning jätma tahaplaanile niihästi erakondlikud kui ka rahvuslikud kaalutlused," ütles Tunne Kelam.

Komisjon on Tunne Kelami sõnul 27-liiikmelise riikideühenduse mootor, kes koordineerib Euroopa Liidu pädevusse antud valdkondi ja on peamine seaduste algataja ning Euroopa Liidu põhialuste garanteerija.

"Meie kõigi huvides on tugev, asjatundlik ja tõhus Komisjon," ütles Kelam. "Seda on võimalik moodustada vaid siis, kui parlamentaarsetel kuulamistel keskendutakse kandidaatide kompetentsusele ja usaldusväärsusele ning ollakse valmis tõusma kõrgemale erakondlikest või sugupoolte vahelistest argumentidest."

Tunne Kelami sõnul on murettekitav mitmel juhul ilmnenud tendents klaarida Komisjoni ametissekinnitamise käigus poliitilisi jõuvahekordi või siis mööda vaadata liikmekandidaadi nõrkustest üldise tasakaalu huvides.

"Kui kandidaat jätab kuulamisel nõrga mulje, siis peab Euroopa Parlamendi komisjon selle ka välja ütlema," väitis Kelam. "Euroopa Parlament suudab oma parlamentaarse kontrolli ülesannet kõige mõttekamalt täita siis, kui kandidaate hinnatakse eeskätt nende pädevuse ning konkreetse tegevuskava põhjal." Poliitilise tasakaalu ja prestiiži säilitamisele orienteeritud poliitika madaldab Kelami sõnul parlamendi rolli ning pärsib objektiivset hindamist.

"Fakt on see, et kandidaatide vahel on üsna suured erinevused," tõdes Kelam. "Hea näide on see, et tõeliselt kompetentsete kandidaatide hindamisel on saavutatud selge üksmeel, olgu see siis Hispaania sotsialist Joaquín Almunia, Prantsuse konservatiiv Michel Barnier või Belgia liberaal Karel De Gucht."

"Kui Bulgaaria kandidaadi Rumiana Jeleva esinemisel jäi vajaka veenvusest, siis ei tohiks silmi sulgeda ka palju tõsisema probleemi ees, milleks on Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashtoni ilmne ebakompetentsus temale usaldatud valdkonnas," osutas Kelam Financial Times'i koostatud tabelile, milles Catherine Ashton pälvis ühe kõige madalamatest reitingutest.

Euroopa Parlamendi hääletus Komisjoni koosseisu üle, mis pidi toimuma 26. jaanuaril, lükkub edasi seoses Bulgaaria volinikukandidaadi Rumiana Jeleva otsusega oma kandidatuur tagasi võtta.

Tunne Kelam: Euroopa Kõrge Välisesindaja kandidaadil jääb vajaka visioonist oma uue ameti ning EL välissuhete tuleviku kohta

2010-01-11

11. jaanuari pärastlõunal kogunesid Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed Euroopa Kõrge Välisesindaja/Euroopa Komisjoni asepresidendi kandidaadi, paruness Catherine Ashtoni kuulamisele.

Väliskomisjonis Euroopa Rahvaparteid esindava Tunne Kelami sõnul osutus lootus, et välissuhetega seni mitte tegelenud paruness Ashton on tema nimetamisest möödunud pooleteise kuu vältel suutnud end tulevase tegevusvaldkonnaga paremini kurssi viia, alusetuks.

"Tuleb kahetsusega tõdeda, et võrreldes 2. detsembri mitteametliku kuulamisega ei ole paruness Ashtoni esinemises näha kvalitatiivset muutust", ütles Kelam. "Ka täna rahuldus paruness valdavalt üldsõnaliste avaldustega, millest ei paistnud ei visiooni, kuidas esmakordselt ajaloos juhtida EL välispoliitikat, isikupära ega ka konkreetset tegevuskava".

Reageerides parlamendiliikmete küsimustele Ashtoni visiooni kohta suurte rahvusvaheliste probleemide käsitlemisel, loetles Euroopa Kõrge Välisesindaja ametlik kandidaat juba toimunud või kavas olevaid kohtumisi ja visiite. Raskesti haaratavad tundusid ka küsimused ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel.

Tunne Kelam küsis Ashtonilt, kuidas on kavas välja arendada nüüdsest ametlikku EL ühtset välis- ja energiapoliitikat.ning kas parunessil on programm, et saada jagu siiani domineerivast bilateraalsest välissuhtlemisest kolmandate riikidega.

"Kas Teil on ideed, kuidas edaspidi ära hoida Putin-Schröderi tüüpi kahepoolseid leppeid, mis sõlmiti teiste asjassepuutuvate EL liikmesriikide selja taga ja kuidas tulevaste kahepoolsete kokkulepete puhul rakendada energiasolidaarsuse klauslit, mida Europarlament pakkus
välja peaaegu kolm aastat tagasi", pöördus Eesti saadik Ashtoni poole.

Viimane rõhutas ühtse energiajulgeolekupoliitika vajalikkust ning energiatarnete mitmekesistamist, mille näidetena mainis Nord-Streami ja South-Streami projekte.

"Muret teeb see, et Euroopa Kõrge Välisesindaja kandidaat ei näi tunnetavat EL nüüd juba võimalike ühtsete poliitikate sõlmküsimust - nende põrkumist kahepoolsete huvidega", kinnitas Kelam.

Tunne Kelami sõnul näis arvestatav hulk väliskomisjoni liikmeid tundvat muret Ashtoni ebapiisava kogemuse ja konkreetsuse puudumise üle.

"See mure ulatus üllatavalt üle fraktsioonide piiride", tõdes Tunne Kelam.

Euroopa Parlamendi liikmed saavad uue Komisjoni kandidaatidele avaldada poliitilist ja moraalset survet, kuid ei saa neid isikute kaupa toetada
või tagasi lükata. Tunne Kelami sõnul tunnevad paljud parklamendiliikmed, et olemasolevad valikud on kaugel ideaalsest.

Ashtoni läbikukutamine venitaks Euroopa Komisjoni ametisseastumist ning kauaoodatud Lissaboni leppe elluviimist. Teiselt poolt tähendab Ashtoni aktsepteerimine nõustumist sellega, et Euroopa Kõrge Välisesindaja alles hakkab uut ametit õppima, mis objektiivselt nõrgestab Komisjoni rolli.

Mihkelson sõnastas alanud aastaks Eesti välispoliitika suuremad väljakutsed

2010-01-08

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Marko Mihkelson prognoosib, et 2010. aastal ootab Eesti välispoliitikat ees vähemalt kaheksa suuremat väljakutset.

"Alanud aasta kõige olulisemaks eesmärgiks on Eesti europüüdluste lõpuleviimine ning selleks vajalike diplomaatiliste sammude astumine. Mõistagi on meie eurovõimalus seotud eeskätt sisepoliitikaga, kuid kindlasti ei tohi alahinnata ka meie partnerite ning euroala institutsioonide pidevat ja asjakohast informeerimist," ütleb Mihkelson.

Tema hinnangul väärib Euroopa Liidu kontekstis rõhutamist Eesti püüdlus saada ühenduse infotehnoloogia agentuuri asukohamaaks. "Kuna teiseks kandidaadiks on Prantsusmaa, siis meile meeldiva lõppotsuseni jõudmiseks tuleb panustada aktiivsesse diplomaatilisse tegevusse," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul eeldavad ka Läänemere strateegia ning idapartnerluse küsimused alanud aastal tähelepanu ning panustamist. "Seejuures Läänemere strateegia ei ole üksnes välisministeeriumi rida, vaid nõuab suuremat pühendumust ka teistelt meie ministeeriumitelt," ütleb ta.

Mihkelsoni sõnul on NATO raames meile sellel aastal kindlasti tippsündmuseks aprillis peetav välisministrite kohtumine Tallinnas, sest nii suurt ja kaalukat kohtumist pole Eestis kunagi varem toimunud.

"Loodetavasti annab Tallinna kohtumine oma panuse ka alliansi uue strateegilise kontseptsiooni lihvimisele, mis saab liikmesriikidele tähtsaks teekaardiks eelolevateks aastateks. Meile on oluline, et see strateegia arvestaks neid muutusi, mis on eriti ilmnenud seoses Vene-Gruusia sõjaga 2008. aastal".

ELAKi juhi hinnangul on äärmiselt oluline välismajanduspoliitika jätkuv edendamine, kuna selle kaudu loob riik ettevõtjatele ja investoritele uusi võimalusi. "Otsati on seegi seotud meie europüüdlustega, sest vastav positiivne otsus annaks Eestile väga vajaliku arengutõuke," sõnab Mihkelson.

Tema hinnangul on tähtis, et Eesti ametkonnad suudaksid senisest enama sünergiaga tegutseda välismajanduspoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Üldine arengupaber "Made in Estonia" annab hea aluse sellel aastal keskenduda juba konkreetsemate strateegiate väljatöötamisele.

"Seejuures oleks näiteks mõistlik, et enne Shanghai EXPO avamist selle aasta mais võiks meil olla paremini läbi mõeldud Hiina strateegia".

Saksamaa rahandusminister: Eesti pääseb eurotsooni lisatingimusteta

2009-12-20

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kinnitas Berliinis toimunud kohtumisel Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laariga, et kriteeriumite täitmise korral on Eesti eurotsooni teretulnud ning avaldas veendumust, et mingite võimalike lisatingimuste seadmisest Eesti tee tõkestamiseks eurotsooni ei saa juttugi olla.

Laar arutas Saksamaa rahandusministriga ka majanduslikku olukorda nii Eestis kui regioonis laiemalt. Schäuble avaldas tunnustust Eesti poliitikale, mis on võimaldanud hoida eelarve puudujääki kontrolli all ning astuda sellega vajalikke samme eurotsooni suunas. Tema hinnangul on see eriti positiivne, vaadates laiemalt Euroopas, sealhulgas eurotsoonis endas toimuvat, kus näiteks Kreeka olukord on erakordselt ebameeldiv ja murettekitav.

Kommenteerides kohtumisel räägitut ütles Mart Laar, et Schäuble avaldas tugevat toetust uutele liikmesriikidele ning pidas nendega täielikku arvestamist möödapääsmatult oluliseks.

"Schäuble kritiseeris Saksamaa valitsuste neid otsuseid, mida tehti üle uute liikmesriikide peade, nendega konsulteerimata ning nende huve arvestamata. Euroopa peab arvestama nende Nõukogude terrori all aastakümneid elanud rahvaste kogemust ning mitte laskma liikmesriikidel, kaasa arvatud Saksamaal, ajada Venemaa suhtes mingit separaat-poliitikat," ütles Laar.

Laar ja Schäuble esinesid Berliinis Euroopa Majas korraldatud diskussioonil Euroopa mineviku ja tuleviku üle, kus kõne all oli ka kommunismi kuritegude teadvustamise vajadus Euroopas.

Eurotsooni mittekuuluvad riigid vajavad EL täiendavat abi majanduskriisist väljatulekuks

2009-11-25

"Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on neid ühiseid poliitikaid toetanud. Nüüd on nõukogu ja liikmesriikide valitsuste kord alustada jõulise ühise välis-, julgeoleku-ja energiapoliitikaga, mis oleksid tõeliselt usaldusväärsed meie partnerite jaoks, " ütles Kelam

"Möödunud talve energiakriisi vältimiseks on üks pakilisemaid ülesandeid ühtse energiaturu lõplik väljakujundamine, üle-euroopaliste elektrivõrkude ja -hoidlate arendamine ja energiasolidaarsuse klausli rakendamine, " kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul seisneb probleem ka majanduskriisist väljatulemises.

"Eriti kehtib see riikide kohta väljaspool eurotsooni, mis on enim kannatanud järsu investeeringute languse ja kasvava tööpuuduse all. Võrreldes euroala liikmetega on need riigid muutunud haavatavamaks seoses ebasoodsate konkurentsitingimustega, " ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami ettepanekul on tarvis ajutisi meetmeid nagu täiendavaid laenuvõimalusi väike-ja keskmise suurusega ettevõtetele ja toetusi infrastruktuuri arendamiseks. "Veelgi enam, riikliku kaasfinantseerimise nõuete ajutise vähendamisega oleks tagatud parem juurdepääs Euroopa fondidele," tegi Kelam ettepaneku.

Tunne Kelam tõstatas ka Eesti eurotsooni pürgimise küsimuse. "Eesti on üks madalaima välisvõlaga riik ja samuti oleme suutnud eelarve puudujäägi kontrolli alla võtta."

"Usun, et Eestil on hea võimalus liituda euroalaga 2011.aastal, " ütles Kelam.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam hoiatab NATO sõjatehnoloogia müümise eest Venemaale

2009-11-23

"Euroopa Liit on ainsana saatnud Gruusiasse rahvusvahelise vaatlusmissiooni, mis jälgib Vene-Gruusia 2008. aasta 12. augusti ja 8. septembri kokkulepete täitmist, " ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul peaks uus Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Catherine Ashton tegema selgeks, et absoluutne tingimus Vene poole usaldusväärsusele kokkulepete täitmisel on Euroopa Liidu vaatlusmissioonile juurdepääsu tagamine Gruusia separatistlikele territooriumitele ilma edasiste viivituseta.

"Täna jõudis Peterburi Prantsuse Mistral-tüüpi helikopterikandja. Plaan müüa see moodne dessantlaev Venemaale on võrdne Kremli autasustamisega Gruusiasse sisstungi eest 2008. aastal," väitis Kelam.

"Vene mereväe juhataja admiral Vladimir Võssotski sõnul oleks Vene laevastik seda tüüpi alusega saanud 2008. aasta augustis oma missiooni sooritada 26 tunni asemel 40 minutiga, " kinnitas Kelam.

Kelami sõnul poleks sellisel juhul president Sarkozyl olnud mingit võimalust takistada härra Putinit Gruusia pealinna okupeerimast.

"Vene mereväe varustamine NATO uusima tehnoloogiaga tähendab endale vastutuse võtmist Kremli sõjaka tiiva julgustamise eest viimaks reaalsuses ellu hiljutiste Vene sõjaliste manöövrite stsenaariumid naaberriikide territooriumide hõivamisel."

Tunne Kelam: uued liikmesriigid peavad olema esindatud EL kolmes uues tippametis

2009-11-11

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam tõstatas täna Euroopa Parlamendi plenaaristungil kolm aspekti, mida Lissaboni leppe jõustumisel peaks jälgima.

"Esiteks, Lissaboni leppe jõustumisel vajab Euroopa Liit rohkem kui kunagi varem ühist tõhusat välis-, kaitse- ja energiapoliitikat," ütles Tunne Kelam oma sõnavõtus. "Üksnes sellised ühispoliitikad võimaldavad tagada, et Schröder-Putini tehingud tulevikus kunagi ei kordu."

Teiseks on Eesti saadiku sõnul oluline teadvustada tugeva Euroopa Komisjoni vajadust, mille rolli uued institutsioonid ei tohi nõrgestada. "Komisjon on see, kes kannab vastutust Lissaboni leppe ellurakendamise eest," kinnitas Kelam.

Kolmandaks, kõneledes EL uute tippametite täitmisest tuleb Tunne Kelami arvates lähtuda mitte keerukate kompromisside tulemusena kokku lepitud portfellidest, vaid isiksustest. Isiksustest, kellel on kaugeleulatuv visioon ning pühendumus Euroopa ühisväärtuste järjepidevusele.

"Et tulla toime uute hiiglaslike väljakutsetega, vajame taas Adenaueri, Schumani ning De Gasperi formaadiga Euroopa riigimehi. .Neid otsides on parem eelarvamused kõrvale heita - selliseid riigimehi võib väga hästi leida ka uutest liikmesmaadest, kes peaksid kindlasti olema esindatud tulevases EL troikas, " ütles Kelam.

Täna ja homme Brüsselis toimuv Euroopa Parlamendi osaistungjärk on pühendatud kommunismi kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemise 20. aastapäevale, selle puhul külastas Euroopa Parlamenti Tšehhi Vabariigi endine president Vaclav Havel.

Peateemadena arutavad saadikud keskkonnateemale pühendatud hiljutist Euroopa Ülemkogu ning peagi toimuvat ELi-Venemaa tippkohtumist Stockholmis.

Tunne Kelam: Euroopa vajab täit tõde Berliini müüri rajanud režiimi kohta

2009-11-10

Eile möödus 20 aastat Berliini müüri langemisest, mida tähistavad üle Euroopa toimuvad mälestusüritused.

Euroopa Parlamendi suurim, kristlikke demokraate ja konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon tähistas seda aastapäeva mälestusüritusega Euroopa Parlamendis. Peaettekande pidas Eesti saadik Tunne Kelam, kes analüüsis Berliini müüri langemiseni viinud sündmusi ning rääkis ka isiklikust kogemusest kommunistliku režiimi all.

Tunne Kelami sõnul on kõigil vaja teadvustada, et Berliini müüri püstitanud Nõukogude diktatuur ei kavatsenud piirduda üksnes Ida-Euroopaga.

"Täna peame enda jaoks täiesti selge järelduse tegema, et sama saatus, mis tabas müüri taha suletud Ida-Euroopat, oli kavandatud kogu Euroopa jaoks," ütles Kelam. See oleks juhtunud, kui vahele poleks tulnud Trumani doktriin, Marshalli plaan, NATO rajamine ning Euroopa demokraatliku ühinemise algus.

Tunne Kelam ütles, et jõhkra jõu demonstreerimisele vaatamata osutas Berliini müür tegelikult kommunistliku režiimi ebakindlust ja nõrkust.

"Müüri ehitamise otsusega 1961 möönis nõukogude diktaator Hrushtshov, et tema süsteem pole normaalseis inimlikes tingimusis elujõuline," järeldas kõneleja.

Tunne Kelami sõnul on vabadus lahutamatult seotud tõega.

"Täna, 20 aastat hiljem vajab kogu Euroopa täie tõe mõistmist selle totalitaarse süsteemi olemusest, mis hoidis poolt Euroopat aastakümneid oma raudses haardes," ütles Kelam.

"Me kõik vajame seda tõde - niihästi need, kes jäid ühele poole müüri ja ka need, kellel oli õnn elada vabas ja demokraatlikus ühiskonnas."

"Me vajame seda tõde ka Venemaa jaoks, mis on olnud ajaloo julmima diktatuuri kasvulava," ütles Kelam. Tema sõnul peab Euroopa aitama vene sõpradel vabaneda nende ajaloo süngeima perioodi vangistusest.

Tunne Kelami arvates viis Berliini müüri mahakiskumisele ühelt poolt paljude ikestatud Euroopa rahvaste visa vastupanu diktatuurile ning Karol Wojtyla, Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri uus kindlameelne poliitika, mis teadvustas kommunismi välise jõu taga tema nõrkust ning orienteerus mitte pragmaatilisele muganemisele selle süsteemiga, vaid taotles selle murdmist.

"Täna jagame oma rõõmu meie taasühinenud Saksa sõpradega," õnnitles Eesti saadik oma kolleege. "9. november avas tee niihästi vabadusele kui ka Euroopa laienemisele. See on meie ühine püha," ütles Kelam.

Tunne Kelam: Euroopa vajab riigimehi

2009-10-21

Euroopa Parlament arutas Lissaboni lepingu järgseid võimalikke ametissenimetamisi ning lepingu jõustumist ning kuulas Nõukogu ja Komisjoni avalduse 29.-30. oktoobri Brüsseli tippkohtumise ettevalmistuste kohta.

"Lissaboni leppe jõustumisega on meil on ajalooline võimalus keskenduda ühisele tulevikule ja väärtustele Euroopa Liidus," ütles Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam tippkohtumist puudutaval arutelul Euroopa Parlamendis Strasbourgis.

Kommenteerides Lissaboni leppe praegust seisu, ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam, et praegu pole aeg kasutada viimaseid hetki oma rahvuslike huvide edendamiseks mängides partnerite närvidel.

"Euroopa ees seisvaid ülemaailmseid väljakutseid ei saa lahendada ilma tõhusate ühiste institutsioonideta," ütles Kelam.

"Tänane Euroopa vajab rohkem kui kunagi varem sellist kaugelenägelikkust, moraalset kindlust ja pühendumust ühistele väärtustele, mis omal ajal inspireerisid Euroopa Liidu rajajaid ning aitasid neil murda läbi ajaloo ning rahvusliku isekuse surnud ringist," ütles Eesti saadik.

"Euroopa Liidu edasimineku ja usaldusväärsuse jaoks ei ole mitte tingimata vajalikud head ühised koordinaatorid. Me vajame tõelisi riigimehi, tugevaid demokraatlikke juhte, kel on visioon ja autoriteet teostamaks muutusi ka Euroopas."

"Seega vajab Euroopa mitte üksnes ühist julgeoleku-ja välispoliitikat vaid ka ühist energiapoliitikat," tuletas Kelam eesistujale meelde Euroopa Parlamendi algatust selles vallas kaks aastat tagasi.

Teise olulise punktina tõstatas Tunne Kelam Läänemere strateegia elluviimise.

"Nõukogu ülesanne on rakendada strateegia aega raiskamata. Loodan, et Läänemere strateegia pälvib teenitud tähelepanu ka Hispaania ja Belgia eesistumise ajal, " ütles Kelam.

ERP fraktsiooni liige toetas minister Cecilia Malmströmi väljakäidud mõtet, et Läänemere strateegiast võiks saada eeskuju ka teistele makroregioonidele Euroopa Liidus.

"Siiski, ühtegi Euroopa Liidu strateegiat ei saa tõsiselt võtta, kui pole piisavalt vahendeid selle rakendamiseks. Olemasolevale Läänemere strateegia eelarvereale tuleb ette näha ka raha, " ütles Kelam.

"Selleks, et Läänemere regioonist saaks Lissaboni strateegia edulugu, peab Euroopa Liit samuti panustama, " ütles Kelam.

Tunne Kelam: alustada tuleb Euroopa deschröderiseerimist

2009-10-14

Euroopa Parlamendis toimus täna energiajulgeolekualane konverents "Uued eraldusjooned Euroopas?".

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees Herbert Reul tõdes konverentsi avakõnes, et ei ole kindel uutes eraldusjoontes, aga probleemiks on vanade eraldusjoonte ületamine.

Suursaadik Keith Smithi (USA suursaadik Leedus 1997-2000) väitel on Ida-Euroopa energia osas palju enam haavatav kui Lääne-Euroopa. Suursaadiku sõnul ilmneb suurtes liikmesmaades vastuseis energiasüsteemide detsentraliseerimisele, mis võrdub sisuliselt vastasseisuga Euroopa Liidu poolt nõutud läbipaistvusele.

Konverentsist osa võtnud Eesti saadik Tunne Kelam ütles, et me ei saa mõjutada Venemaad ja teisi energiatarnijaid enne, kui kujundame poliitilise tahte Euroopa Liidu sees ühise energiaturu loomiseks.

"Esimene tähtis praktiline samm on luua üle-euroopaline energia varustusvõrgustik, mis võimaldaks vajaduse korral ühest liikmesriigist teise gaasi tarnida." Kelam tõi näiteks Taani valmisoleku energiakriisis Slovakkiat aidata, kuid gaasi tarnimiseks puudusid vajalikud vahendid.

"Euroopa Parlament on juhtiv energiasolidaarsuse osas, " viitas Kelam fraktsioonikaaslase ja Euroopa Parlamendi väliskomisjoni eelmise esimehe Jacek Saryusz-Wolski 2007 aastal koostatud energiasolidaarsuse raportile. " Kahjuks ei ole Euroopa valitsused seda ellu viinud, " tõdes Kelam.

"Nord Stream on selge näide poliitilisest projektist, mille eesmärk on isoleerida uued liikmesriigid ülejäänud Euroopast, " ütles Eesti saadik. "Sellistele poliitilistele projektidele peab Euroopa vastama ka poliitiliste ühisaktsioonidega ning mitte teesklema nagu seisneks probleem majanduslike suhete arendamises."

"Euroopa Liidu esmane ülesanne on praktikas järgida omaenda reegleid läbipaistvusest ning ausast konkurentsist."

Tunne Kelam juhtis tähelepanu sellele, et asi pole mitte Euroopa Liidu kasvavas energiasõltuvuses, kuivõrd Euroopa poliitiliste ja majanduslike eliitide kasvavas sõltuvuses mitteläbipaistvatest majanduslikest ja poliitilistest otsustest.

"Alustada tuleb Euroopa deschröderiseerimisega," ütles Kelam.

Euroopa Parlamendi 2009. aasta Andrei Sahharovi preemia saab tõenäoliselt Vene kodanikuühendus "Memoriaal"

2009-10-06

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning arengukomisjoni ühisistungil toimunud salajasel hääletusel selgitati välja Andrei Sahharovi preemiale esitatud kandidaatide pingerida.

Parlamendiliikmete ning fraktsioonide algatusel oli esitatud kokku kümme kandidaati. Nende hulgas olid palestiinlasest günekoloog dr. Izzeldin Abuelaish, kes on töötanud aastaid mõlemal pool Iisraeli-Palestiina piiri, Eritrea kirjanik Dawit Isaak, kes viibib kaheksandat aastat vangistuses oma tõekspidamiste pärast ning vietnami katoliku preester ja demokraatia eest võitleja isa Thaddeus.

Tunne Kelam, kes oli Euroopa Rahvapartei (ERP) faktsioonis üks "Memoriaali" kandidatuuri algatajaid, väljendas rahulolu hääletusel ilmnenud selge tulemuse üle.

"Saavutasime täna pärastlõuna selle, et ERP fraktsiooni väliskomisjoni liikmed otsustasid omavahelisel hääletusel toetada "Memoriaali". Samasuguse algatuse oli teinud roheliste fraktsioon. Rõhutasin seda, et kõigist kandidaatidest on "Memoriaali" esindajad tänavu kõige paremini sobivad Sahharovi preemia kriteeriumeile, lisaks täitub detsembris 20 aastat Andrei Sahharovi surmast. Mul on väga hea meel, et "Memoriaal" võitis salajase hääletuse selge ülekaaluga," kommenteeris Kelam.

"Memoriaalile", kelle esindajaist on nimeliselt mainitud Sergei Kovaljovi, Oleg Orlovi ning Ludmilla Aleksejevat, järgnesid palestiinlasest doktor Abuelaish ning Eritrea vangistatud kirjanik Dawit Isaak.

Kolm enim hääli saanud kandidaati edastatakse Euroopa Parlamendi presidentide konverentsile, kes oktoobri lõpul teeb lõpliku otsuse.

"Arvestades "Memoriaali" suurt edumaad ning tema toetamist mitmete fraktsioonide esindajate poolt, olen kindel, et lõplik otsus langeb selle auväärse ning tänapäeva Venemaal ülimalt vajaliku organisatsiooni kasuks, " ütles Tunne Kelam.

Tunne Kelam: Läänemere strateegia – kas Lissaboni strateegia edulugu?

2009-09-16

Läänemere strateegiat käsitleval debatil õnnitles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni eestkõneleja Tunne Kelam eesistujamaad Rootsit strateegia eduka rakendamise alustamise eest.

"2004. aastast on Läänemerest saanud Euroopa Liidu sisemeri. Strateegia kajastab selles regioonis viis aastat tagasi toimunud põhimõttelisi muudatusi ning see on praegu põhjuseks, miks Euroopa Liit vajab laiaulatuslikku lähenemist, et esitatud väljakutsetele ja võimalustele koordineeritult reageerida, " ütles Eesti saadik.

ERP fraktsiooni liige tuletas meelde, et strateegia algatajate põhieesmärk oli muuta Läänemere regioon üheks konkurentsivõimelisemaks ja kiiremini arenevaks Euroopa Liidu regiooniks. "Kui me suudame kasutada maksimaalselt Läänemere strateegia pakutud võimalusi, siis võib just sellest regioonist kujuneda Lissaboni programmi edulugu, " rõhutas Kelam.

"Just praegu vajab see piirkond rohkem kui varem paremat ligipääsu ja turvalisust energiaturgudel, " ütles Kelam. " On vaja alternatiivseid energia tarnekanaleid ning eelkõige on vajadus ühise energiasüsteemi loomise järgi Läänemere ümber. Kahepoolne ja peamiselt poliitiline Nord Streami projekt tuleb lahendada arvestades kõigi Läänemere-äärsete riikide õiguspäraste huvidega ja kindlasti mitte enne, kui Vene valitsus ühineb Espoo konventsiooniga," ütles ERP fraktsiooni nimel kõneleja.

Tunne Kelam: Kõik EL liikmesriigid peavad tähistama 23. augustit totalitarismiohvrite mälestuspäevana

2009-09-14

Euroopa Parlamendi täiskogu avaistungil sõna võtnud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam juhtis tähelepanu Molotov-Ribbentropi pakti 70. aastapäevale.

"Natsi-Nõukogude pakt osutas vapustava selgusega, kui lähedased on üksteisele näiliselt vastandlikud äärmusjõud," ütles kõneleja.

Kelami väitel oli seitsmekümne aasta eest niihästi Moskva kui Berliini ühiseks eesmärgiks Euroopa demokraatliku poliitilise korralduse hävitamine. "Niihästi Moskva kui Berliin taotlesid ülemvõimu maailma üle."

"Natsi-Nõukogude pakti tähtsaim sõnum on mitte iial unustada, et Teise maailmasõja vallandamiseks läks vaja kaht diktaatorit," tõdes ERP fraktsiooni esindaja.

Kelam tsiteeris Stalini kõnet poliitbüroole neli päeva enne pakti sõlmimist, kus Stalin tõdes, et sõja puhkemine Kolmanda Riigi ning anglo-prantsuse kapitalistliku bloki vahel on Nõukogude Liidu huvides. Nõukogude diktaatori meelest tulevat teha kõik, et selline sõda vältaks maksimaalselt kaua kurnamaks mõlemat osapoolt. Siis saavat Nõukogude Liit laialdase tegevusvaldkonna edendamaks maailmarevolutsiooni.

Eesti saadiku arvates on kõnealusest süngest aastapäevast võimalik teha üks järeldus: Euroopa Liidu valitsused peavad hakkama tähistama iga aasta 23. augustit totalitaarsete süsteemide ohvrite ühise ametliku mälestuspäevana: "Sellele kutsub Euroopa Parlamendi aprillkuine resolutsioon "Euroopa südametunnistus ja totalitarism".

Mihkelson: ELAK kuulab Kallast ja Kaljulaidu homme hommikul

2009-09-14

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadiku, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul leiavad teisipäeva hommikul aset Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi Siim Kallase ning Euroopa Kontrollkoja liikmekandidaadi Kersti Kaljulaiu kuulamised ELAKis, kes said täna poliitilise heakskiidu IRLi eestseisuses.

„Viimaste päevade elavad arutelud Eesti meedias on kinnitanud, kui tähtis on parlamentaarses riigis läbipaistvate poliitiliste otsuste tegemine. See käib ka Euroopa Liidu kõrgemate ametnike määramisel Eesti poolt. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on üks kesksemaid lülisid Eesti Euroopa poliitika kujundamisel, mistõttu on täiesti loogiline ka uutele personaliotsustele eelnev parlamendiarutelu," rõhutas Mihkelson.

Mihkelson teatas, et tema hoiakut sellises küsimuses toetab ka peaminister Andrus Ansip. „Rääkisin peaministriga täna sellest protseduurist, mis leidis tema täit toetust," ütles Mihkelson ning lisas, et tegemist on tuleviku seisukohalt väga olulise ja positiivse pretsedendiga.

Euroopa Liidu Asjade Komisjoni istung algab homme hommikul kell 8.30.

IRL toetab Kaljulaiu ja Kallase jätkamist

2009-09-14

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus otsustas täna konsensuslikult toetada peaminister Andrus Ansipi ettepanekut läkitada Kersti Kaljulaid teiseks ametiajaks Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikotta ja Siim Kallas teiseks ametiajaks Eesti esindajaks Euroopa Komisjoni.

Erakonna esimees Mart Laar on rahul, et pandi paika, et komisjoni saadetavat esindust arutatakse mitte kabinetivaikuses vaid läbi avaliku ja asjaliku arutelu, teiseks, et Komisjoni administratiivülema koht pole Eestile unistuste tipp ja Kallas lubas taotleda esimeses järjekorras siseturu- või konkurentsivoliniku kohta.

„Eesti ees hetkel teisi tähtsaid küsimusi, mida lahendada, nagu näiteks 2010. aasta eelarve koostamine ning Eesti väljaviimine majanduskriisist," ütles Laar, kelle sõnul tuleks poliitiline heitlus valitsuses kasuks ainult jõududele, kes Eesti asemel lähtuvad mõne teise riigi huvidest.

Mihkelson Krynicas: elavam NATO-debatt Soomes ja Rootsis teeniks regiooni ühiseid huve

2009-09-11

„Läänemere-äärsete riikide ühise julgeoleku tugevdamisele tuleks kindlasti kasuks, kui riikide kuuluvus ühiskaitse organisatsioonidesse oleks kattuvam", ütles Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson esinedes Poolas Krynicas toimuval majandusfoorumil.

„NATO-debati elavnemine Soomes ja ka Rootsis oleks kasulik uutele julgeolekualastele valjakutsetele paremate ja töötavate vastuste andmisel," sõnas ta.

Mihkelsoni sõnul on Läänemere piirkonna suurimad julgeolekualased valjakutsed lühemas perspektiivis seotud eeskätt keskkonna- ning meresõiduohutusega. Nende ohtude reaalne ennetamine on võimalik üksnes Läänemere-äärsete riikide koostöö parandamise kaudu.

Ta rõhutas Euroopa Liidu Läänemere strateegia olulisust nimetatud küsimustega tegelemisel.

„Läänemere põhja kavandatav Nord Streami gaasijuhe kujuneb selle valmimisel regiooni suurimaks julgeolekuprobleemiks ning me ei tohi maha vaikida, et torujuhtme rajamisel Läänemerre suureneb objektiivselt Vene Föderatsiooni huvi sõjalise kohaloleku tugevdamiseks regioonis," ütles Mihkelson.

Ta viitas oma esinemises Venemaa loodepiirkonnas käimasolevatele sõjaväeoppustele „Laadoga 2009" ja „Zapad 2009", kus muuhulgas harjutatakse ka energiatarnete infrastruktuuri kaitsmist.

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad kiirendada Nabucco gaasijuhtme valmimist

2009-09-09

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon otsustas esitada resolutsioonikavandi, mis käsitleb Euroopa Liidu energiajulgeoleku väliseid aspekte. Resolutsiooni algatajate hulgas on Eestit saadik Tunne Kelam.

Kelami sõnul otsustasid ERP fraktsiooni väliskomisjoni ning tööstuskomisjoni liikmed mitte piirduda 17. septembriks planeeritud Euroopa Komisjoni energiajulgeoleku-teemalise avalduse ärakuulamisega, vaid esitada sellele ka parlamendi resolutsioon.

"Resolutsioon on meie poolt mõeldud selleks, et toetada uusi arenguid Nabucco gaasijuhtme ehitamisel," kommenteeris Tunne Kelam. "13. juulil Austria, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari ja Türgi valitsuste kokkuleppega paika pandud õiguslik raamistik oli oluline samm Nabucco tuleviku jaoks. Nüüd on Euroopa Parlamendi roll alustatud projekti realiseerimisele energiliselt kaasa aidata."

Kelami arvates ei asenda tulevaks nädalaks kavandatud resolutsioon vajadust anda põhjalik hinnang sellele, kuidas Komisjon ja Euroopa Nõukogu on ellu rakendanud 2007 septembris vastu võetud parlamendi raportit Euroopa Liidu ühisest energiaalasest välispoliitikast. "Euroopa Parlamendi seisukoht nendes küsimustes on selge ja tulevikku vaatav," tõdes Kelam. "Kogu küsimus taandub liikmesriikide tahtele ja võimele ajada ühtset energiapoliitikat välissuhetes."

Tunne Kelam rõhutab resolutsioonikavandis järgmisi punkte:

1. üleskutse Komisjonile toetada poliitiliselt, õiguslikult ja ka rahaliselt strateegiliste energiaprojektide elluviimisele orienteeritud Euroopa Liidu ettevõtteid;

2. üleskutse liikmesriikidele informeerida üksteist ja Komisjoni energiastruktuure puudutavatest strateegilistest projektidest kolmandate riikidega;

3. nõudmine, et Komisjon astuks viivitamatult samme tõkestamaks mitteläbipaistvate välismaiste äriettevõtete sisenemist Euroopa Liidu energiaturgudele ning nende ülevõtmist. (Parlamendiliikmed esitavad näitena Surgut Neftegazi tõusmist osanikuks Ungari energiakompaniis MOL).

Euroopa Parlamendi täiskogu arutab kõnealust teemat 17. septembri täiskogu istungil Strasbourgis.

Euroopa Liit vajab energiakoostöö aluslepingut

2009-09-03

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab energiakoostöö aluslepingut

Brüssel, 2.september 2009

Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas kohtumisel Euroopa Komisjoni välissuhete peadirektoraadi juhi Eneko Landaburuga energiajulgeoleku probleeme Euroopa Liidu välissuhetes.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindaja väliskomisjonis Tunne Kelam tunnustas Euroopa Komisjonis toimunud edasiminekut, mille tulemusena on energiajulgeoleku probleemid välissuhtluse prioriteetide hulgas ning on lülitatud Euroopa Liidu uude julgeolekustrateegiasse.

Tunne Kelam ja väliskomisjoni eelmine esimees Jacek Saryusz-Wolski toetasid vajadust sõlmida kõiki Euroopa Liidu liikmeid hõlmav ja kohustav energialeping, millel oleks tänapäeval sama põhjapanev tähtsus kui omaaegsel Euroopa ühisturule aluse pannud söe-ja teraselepingul. Sellisele võimalusele juhtis 2007. aastal tähelepanu ka omaaegne Euroopa Komisjoni esimees Jacques Delors.

"Lissaboni reformilepingu jõustumine ei taga iseenesest liikmesriikide energiaalase koostöö koordineerimist vajalikul tasemel," ütles Kelam. "Selleks on vaja, et liikmesriigid loovutavad Euroopa Liidu ülese lepingu raames osa oma rahvuslikest energiahuvidest ühise poliitika kujundamiseks. Muidu jäävad ühtse energiapoliitika taotlused heade soovide tasemele."

Tunne Kelam juhtis Landaburu tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi seisukoht kõnealustes küsimustes on kujundatud ning see väljendub parlamendi 2007. aasta raportis Euroopa Liidu energiaalasest välispoliitikast (raporti koostaja J.Saryusz-Wolski).

Kelami hinnangul väljendas peatselt ametist lahkuv Landaburu harvanähtava teravusega energiapoliitikas jätkuvat konflikti Euroopa Liidu kui terviku ning liikmesriikide rahvuslike huvide vahel. Landaburu sõnul ei saa Komisjon liikmesriikide valitsustelt isegi infot kolmandate riikidega ette valmistavate energialepete kohta. Tema arvates kasutavad liikmeriigid ühtse energiapoliitika puudumist ettekäändena keskendumaks vaid omaenda rahvuslikele huvidele. "Kuni liikmesriikide mõtteviis ei muutu, pole alust oodata energiaküsimustes läbimurret. "

IRLi noor valiti Euroopa tudengiorganisatsiooni juhtide hulka

2009-07-29

IRLi noor valiti Euroopa tudengiorganisatsiooni juhtide hulka.

IRLi Noorte liige Maria Keris nimetati Euroopa Demokraatlike Tudengite (European Democrat Students) peasekretäriks.

IRLi Noorte välistoimkonda juhtiv Maria Keris osutus valituks Euroopa Demokraatlike Tudengite uute juhatusse. Tema uueks väljakutseks on juhtida Brüsselis asuvat bürood ning täita muid peasekretäri ülesandeid. Otsus tehti Küprosel 21.-26. juulil toimunud kongressil, kus osales sadakond noort Euroopast kui ka külalised Ameerika Ühendriikidest ning Lähis-Idast.

"Välissuhete arendamine on pikaajaline töö - isiklikud suhted ja kogemused maksavad. Seetõttu on eriti hea meel, et esimest korda 1961. aastal asutatud EDSi ajaloos valiti eestlane organisatsiooni juhatusse. Peasekretäri positsioon on vastutusrikas ning IRLi Noortel on hea meel, et Maria Kerisele see ülesanne usaldati," ütles IRLi Noorte esimees Veiko Lukmann.

Euroopa Demokraatlikud Tudengid (www.edsnet.org) ühendab 35 liikmeorganisatsiooni ning on Euroopa suurima parempoolse jõu - Euroopa Rahvapartei (EPP) - ametlik üliõpilasi esindav katusorganisatsioon.

Euroopa suhtumine Iraani peab muutuma

2009-07-15

Uue Euroopa Parlamendi täiskogu arutas esimese välispoliitilise teemana olukorda Iraanis. Sissejuhatava sõnavõtuga esines eesistujariigi Rootsi välisminister Carl Bildt.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelami sõnul on Euroopa jaoks esmane järeldus see, et olukord Iraanis ei ole ja ei saagi olema enam endine.

"Probleem pole selles, et niinimetatud valimisi võltsiti seekord jämedamalt kui tavaliselt," ütles Kelam. "Seekord tekitasid jõhkralt võltsitud valimised väljapääsu rahva protestiks diktaatorliku režiimi vastu, mida välisvaatlejad ei osanud ega suutnud ette näha."

Tunne Kelami arvates on tähtis aru saada, et Euroopa suhtumine Iraani ei saa jääda endiseks.

"Olukord meenutab mulle seda, mis juhtus kahekümbe aasta eest Ida-Euroopas," kinnitas Kelam.

"Sel ajal, kui Lääne valitsused olid valmistunud kauaaegseks pragmaatiliseks kooseluks Nõukogude totalitarismiga, muutusid äkki miljonid kommunistliku diktatuuri pantvangid aktiivseks, astusid režiimi vastu välja ning viimane varises ootamatult kokku".

Eesti saadiku sõnul on Euroopa Liidu valitsused olnud liialt kõhklevad reageerimaks Iraani võimude kuritegudele oma kodanike vastu.

"Kui me tahame tõsiselt seista Iraani kodanike õiguste eest, siis peame olema valmis tegema režiimile reaalset valu," ütles Kelam.

Elementaarne oleks Kelami meelest teha võimatuks Iraani juhtide reisid Euroopa Liidu riikidesse ning kutsuda ajutise žestina Iraanist ära diplomaatilised esindajad demonstreerimaks, et Euroopa Liit võtab rahumeelsete meeleavaldajate tapmisi ja arreteerimisi tõsiselt.

Carl Bildt reageeris oma lõppsõnas Kelami kõnele, märkides, et Ida-Euroopa ajaloolised kogemused pakuvad väärtuslikku ainet uute taoliste olukordade käsitlemiseks.

Tunne Kelam kutsub Rootsi valitsust üles kindlustama Läänemere strateegia rahastamist

2009-07-15

Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt esitles täna Euroopa Parlamendi täiskogul Rootsi eesistumise tööplaani.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni kuuluv Tunne Kelam kiitis Rootsi peaministrit initsiatiivi eest kutsuda kokku Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhid arutamaks Euroopa Komisjoni teemadel.

"Praeguses majanduskriisis on eriti tähtis, et uus Euroopa Komisjon oleks võimeline tegutsema nii kiiresti kui vähegi võimalik," ütles Tunne Kelam. "Seetõttu on vajalik, et hiljemalt septembris oleks uute volitustega Komisjon suuteline tööd alustama."

"Vajame enam kui iial varem tugevat, sõltumatut ja efektiivset Komisjoni, kes seisaks Euroopa Liidu põhimõtete eest tervikuna ega laseks end taandada Nõukogu sekretariaadi rolli, " ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul on tarvis sellist Komisjoni, kes suunaks Euroopa Liidu tegevust majanduskriisist kiiremaks väljatulekuks ning uute töökohtade loomiseks reformide ja innovaatiliste lahenduste teel.

Eesti saadik avaldas tänu Rootsi valitsusele Läänemere strateegia toetamise ja elluviimise eest.

"See on reaalne samm ja võimalus Euroopa Liidu tasakaalustatud arenguks," kinnitas Kelam. "Euroopa Parlament saavutas Läänemere strateegia jaoks eraldi eelarve rea, mis tuleb täita rahadega. Läänemere kui kõige saastatuma mere keskkonnaseisundi parandamine ning piirkonna muutmine üheks kõige dünaamilisemalt arenevaks Euroopa Liidu regiooniks ei saa tugineda vaid üksikprojektidele," lausus Eesti saadik.

"Et saavutada murrang Läänemere olukorras, vajame ka keskset Euroopa Liidu finantseerimist."

Tunne Kelami arvates on vajalik, et Stockholmi programm Schengeni piirkonna julgeoleku tugevdamiseks hõlmaks uusi infotehnoloogilisi lahendusi. "Eesti pakub välja idee rajada Agentuur suuremastaabiliste IT-süsteemide operatiivseks juhtimiseks vabaduse, julgeoleku ja õiguse valdkonnas."

Tunne Kelam: Uus Komisjon ei tohi muutuda poliitiliste kompromisside pantvangiks

2009-07-01

Ateenasse kogunenud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikmed kohtusid eile Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga. ERP fraktsioon väljendas üksmeelset toetust Barroso jätkamisele Komisjoni presidendina järgmisel viiel aastal.

Barroso sõnul on tema juhitud Komisjon kaitsnud just väiksemate liikmesriikide huve. Ta lükkas tagasi vasakpoolsete väited nagu oleks Komisjoni poliitika olnud liiga liberalistlik.

"Ma ei vaja õppetunde sotsiaalse ühtekuuluvuse teemadel," kinnitas Barroso. Komisjoni presidendi sõnul toetab ta sotsiaalset turumajandust, kuid seisab vastu protektsionismile ja kavatseb edendada ühise turu täielikku elluviimist.

ERP liikmed pidasid äärmiselt oluliseks, et uue Komisjoni moodustamist ei lükataks sügisele, nagu on pakkunud rohelised ja osa sotsialiste, vaid et Barroso kinnitataks ametisse Euroopa Parlamendi uue koosseisu esimesel täisistungil 15. juulil.

Olukorras, kus majanduskriisist väljatulekuks on vaja Komisjoni kindlat juhtimist ning kus eranditult kõik liikmesriikide valitsused on avaldanud toetust Barroso jätkamisele oleks venitamine vastunäidustatud Euroopa elulistele huvidele, väitsid ERP saadikud. Nende arvates on venitamistaktika katse juhtida tähelepanu kõrvale sotsialistide valimiskaotusest.

ERP fraktsiooni delegatsioonijuhtide arvamusavalduste käigus sõna võtnud Tunne Kelam ütles, et Barroso pälvib toetust oma senise tegevuse eest. Kelam tuletas Komisjoni presidendi kandidaadile meelde, et demokraatlikus ühiskonnas ei saa toetus olla automaatne - seda tuleb iga päev uudselt ära teenida.

Tunne Kelami väitel vajab Euroopa just praegu tugevat, stabiilset ja sõltumatut Komisjoni eesotsas jõulise juhiga, kes jätkaks uue hooga reforme, viiks lõpule ühise turu loomise ning soodustaks uute töökohtade teket.

"Mida me ei vaja, on Komisjon, mis oleks poliitiliste kompromisside pantvang," ütles Kelam.

Eesti esindaja tänas Barrosot toetuse eest, mida viimane osutas parlamendi algatatud Läänemere strateegiale ning Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsiooni vastuvõtmisele.

"Minu soovitus teile kui uuele Komisjoni juhile on pöörata suuremat tähelepanu Euroopa "pehmele integratsioonile," ütles kõneleja. "Just lüngad pehmes integratsioonis - vähene üksteise tundmine, võõrastamine, eelarvamused, eri ajalookogemuste ignoreerimine - soodustasid vanade liikmete negatiivset reageeringut niihästi laienemisele kui ka põhiseaduse lepingule," väitis Kelam. "Meie ülesanne on selliseid reageeringuid ennetada."

Tunne Kelam: kriisist väljatuleku võti on Euroopa siseturu täielikus avamises

2009-06-30

29. juunist 2. juulini toimuvad Ateenas Euroopa kristlikke demokraate ja konservatiive ühendava Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni õppepäevad.

Lahkuvad ja vastvalitud Euroopa Parlamendi liikmed kavandavad koos Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ning Komisjoni ja Kreeka valitsuse liikmetega lähema viie aasta tegevuskava ning ERP valimisprogrammi elluviimist. Rootsi valitsus tutvustab ERP fraktsioonile Rootsi eesistumise eesmärke.

Ateena kokkutulekust võtavad osa ka mitmed Briti konservatiividest Europarlamendi liikmed, kes eelistavad jätkata tihedat koostööd 264-liikmelise ERP-ga, mis ühendab 36% uue parlamendi liikmeist.

30. juuni ennelõunal arutati Euroopa sisejulgeoleku ning majanduskriisist väljumise probleeme.

Eesti esindaja ERP fraktsioonis Tunne Kelam rõhutas oma sõnavõtus, et majanduskriisist väljatulek on lahutamatult seotud otsustavusega vabaneda senisest rutiinist, avada siseturg ning ühendada võimalikult eri riikide ressursid tööpuuduse ületamiseks ning majandustegevuse uudsete vormide arendamiseks.

ERP fraktsioonil kui Euroopa juhtival poliitilisel jõul on selles eriline vastutus, tõdes Kelam.

Eesti esindaja tõi esile kolm punkti, mille elluviimist ERP peab suunama.

1. Euroopa siseturu loomise lõpuleviimine, seda eriti energia ja transpordisektori osas;

2. Euroopa siseturu testi sisseseadmine, mis tähendab iga uue seadusandliku algatuse mõju hindamist neljale põhivabadusele (Kelami arvates oleks selline test praktiline vahend ennetamaks siseturu arengut pärssivate algatuste vastuvõtmist);

3. Trans-Atlantiliste koostöösuhete tugevdamine. Nimetatud valdkond pakub kõneleja sõnul hiiglaslikku potentsiaali majanduse elavdamiseks mõlemal pool Atlandi ookeani.

"ERP ning Euroopa Parlament on kavandanud funktsioneeriva Atlandi-ülese turu loomise juba kuue aasta pärast, aastaks 2015," märkis kõneleja. "On eriti tähtis, et see ei jääks parlamendi kavaks, vaid et uus Komisjon need eesmärgid ellu viiks," ütles Kelam.

Christopher Beazley ning Tunne Kelam toonitasid ka Rootsi eesistumise ajal algava Läänemere strateegia elluviimise tähtsust kogu Euroopa Liidu jaoks. Kelam tõstis esile vajaduse saada Euroopa Liidu tugi uue trans-Euroopa raudteeliini ehitamiseks, mis ühendaks Helsingi läbi Baltimaade ja Poola Berliiniga.

Tunne Kelam: Me vajame tugevat uut Euroopa Komisjoni

2009-06-25

Euroopa Parlamendi Rahvapartei (ERP) fraktsioon arutas oma esimesel töökoosolekul parlamendi uue tegevusperioodi eesmärke ja eelistusi.

Arutelul sõna võtnud Eesti esindaja Tunne Kelam rõhutas Euroopa Rahvapartei vastutust seismaks eelkõige euroopalike väärtuste ning kultuurilise järjepidevuse eest.

Kelami sõnul on uue Euroopa Komisjoni peamine ülesanne aidata liikmesriikidel majanduslangusest kiiremini välja tulla.

"Selleks vajame tugevat uut Euroopa Komisjoni ning tugevat Komisjoni presidenti, kes suudab lähtuda ühenduse kui terviku huvidest," väitis kõneleja.

Kelami sõnul ei tohi Komisjon muutuda liikmesriikide sekretariaadiks, vaid peab säilitama sõltumatuse ning olema võimalikult vaba liikmesriikide poliitiliste kompromisside mõjust.

Tunne Kelam esitas ERP fraktsioonile kolm soovitust:

1. Et 36% parlamendi kohtadest kontrolliv ERP fraktsioon võtaks koostööpartnerite otsimisel aluseks maailmavaatelise läheduse, mille põhjal tuleks otsida ühist pinda esimesena Briti konservatiividega ning ka liberaalidega;

2. Et ERP fraktsioon aitaks kaasa parlamendi eelmise koosseisu poolt algatatud Läänemere strateegia edukale elluviimisele Rootsi eesistumise ajal ning hoiaks selle ellurakendamise jätkuva parlamentaarse kontrolli all koos rahade hankimisega Läänemere strateegia eelarve reale;

3. Et ERP fraktsioon keskendaks oma tegevuse Euroopa Liidu ühtse energiaturu lõpuleviimisele ning EL liikmesriikide omavahelise energiasolidaarsuse teostamisele suhetes kolmandate partneritega.

Herkel: Valgevene "paranemine" on pigem teiste riikide halvenemine

2009-06-25

Kolmapäeva õhtul ENPA-l inimõiguste raporti arutelul sõna võtnud Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel leidis, et Euroopa Nõukogu otsus taastada Valgevene erikülalise staatus on seotud suurte riskidega. Herkel osutas, et pole süsteemseid ja tõsiseid märke, et Valgevene on asunud oma ühiskonda demokratiseerima, pigem on tegemist taustaefektiga, sest mitmes Euroopa Nõukogu liikmesriigis teeb inimõiguste ja demokraatia põhimõtete järgimine selget vähikäiku. Sel taustal ei paista Valgevene olukord enam nii hull, nagu viis või kümme aastat tagasi.

Herkel ütles ka, et Euroopa Nõukogu takerdumine siseprobleemidesse, näiteks võimetus valida organisatsioonile uus peasekretär, on äraspidine peegeldus suutmatusest lahendada probleeme, mis on tegelikult tähtsad. Nii on nullseisus Vene-Georgia küsimus ning mitmed tähtsad raportid, näiteks inimõiguste olukorra kohta Põhja-Kaukaasias on kahetsusväärselt kaua takerdunud.

Euroopa Rahvapartei fraktsioon valis esimehe kohale tagasi Joseph Dauli

2009-06-24

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon valis 23. juunil esimeheks tagasi 62-aastase Prantsuse saadiku Joseph Dauli, kes juhtis ERP fraktsiooni võiduni Euroopa Parlamendi äsjastel valimistel.

23. juuni seisuga hõlmab kristlikke demokraate ja konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei fraktsioon 264 saadikut ning on seega kolmandat perioodi järjest Euroopa Parlamendi suurim poliitiline rühmitus. Eesti esindajana kuulub ERP-sse Euroopa Parlamenti tagasi valitud Tunne Kelam.

"Joseph Daul on suutnud end tõestada Euroopa mastaabi poliitikuna. Ta on mees, kes ei tee tühje sõnu ning kes oma lubadused pikema jututa ellu viib," iseloomustab Tunne Kelam oma fraktsiooni juhti.

Kelami sõnul oli Joseph Daul see, kes kõhkluseta seisis 2007. aasta mais Eestit toetava resolutsiooni eest fraktsioonijuhtide konverentsil, kes saavutas Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsiooni päevakorda võtmise aprillis 2009 ning kelle juhtimisel toimus ERP äsjase juhtkonna viimane väljasõiduistung just Tallinna (aprill 2009).

"Euroopa Rahvapartei on tõestanud oma jõudu Euroopa poliitilise vedurina, kel on hea võimalus kujundada edasise arengu päevakorda," ütles Tunne Kelam. "Ta on esindanud kõige tõhusamalt Euroopa väärtusi, solidaarsust ning inimsõbralikku turumajandust."

Lisaks valis ERP fraktsioon ka kümnest aseesimehest koosnevad juhatuse.

Tunne Kelam kuulub edasi ERP Büroosse, mille moodustavad juhatus, rahvusdelegatsioonide juhid ning komisjonide esimehed ja koordinaatorid.

IRL pakub kahele noorele praktikavõimalust Euroopa parlamendis

2009-06-15

IRL pakub kahele noorele praktikavõimalust Euroopa parlamendis

Isamaa ja Res Publica Liit saadab konkursil "Eesti otsib abi" kandideerinutest Euroopa Parlamendi IRLi saadiku Tunne Kelami büroosse praktikale Astrid Tuliku ja Liisa Müürsepa.

IRLi nimekirjas Euroopa Parlamenti kandideerinud Marko Mihkelson ja Karoli Hindriks korraldasid avaliku konkursi assistendi leidmiseks. Sellel osales enam kui 70 kandidaati. Kuna IRLi nimekiri võitis eurovalimistel ühe koha, siis pakub erakond kahele kandideerinule võimaluse praktikaks Brüsselis.

Lisaks sellele loosis IRL kõigi kandideerinute vahel välja ka kolm tutvumisreisi Euroopa Parlamenti.

Laar esitas avatud nimekirjade taastamise eelnõu

2009-06-10

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni esimees Mart Laar andis täna Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt üle eelnõu avatud valimisnimekirjade taastamiseks.

„Mul on rõõm anda üle eelnõu Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadusest, mille eesmärk on üleminek Euroopa Parlamendi valimistel erakondade avatud nimekirjadele, mis tähendab, et pärast valimisi reastatakse kandidaadid erakondade nimekirjades ümber vastavalt valijate poolt antud häälte arvule," lausus Laar täna Riigikogu kõnetoolist.

Tema hinnangul võib möödunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest teha üsna sele järelduse, et selline valimissüsteemi muudatus vastaks valijate ootustele ning aitaks kaasa demokraatia edendamisele Eestis.

„Ja kuna aeg järgmiste Euroopa Parlamendi valimisteni on suhteliselt pikk, siis selle vastuvõtmine annaks kõikidele erakondadele ja poliitikutele aega selleks, mitte uuele, vaid tegelikult endisele süsteemile üleminekuks rahulikult valmistuda".

IRLi valimiskampaania lõppüritus on täna Rotermanni maheturul

2009-06-06

Täna kell 11 kogunevad Tallinnasse Rotermanni kvartalis asuvale Rotermanni turule IRLi kandidaadid Euroopa Parlamenti ning teised erakonna liikmed, et panna valimiskampaaniale punkt.

Tublimad kogunevad kell 10.30 erakonna kontori ette (Wismari 11), kust minnakse lippude lehvides edasi Rotermanni turu poole.

Rotermanni maheturul on IRLi kandidaatidest kindlasti kohal Tunne Kelam, Marko Mihkelson, Svetlana Baltina, Kadri Kopli ja Madis Kübar. Inimestega kohtub ka IRLi esimees Mart Laar.

Mari-Ann Kelam ei hakka kasutama kuluhüvitisi

2009-06-06

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni liikmeks saanud Mari-Ann Kelam võtab Riigikogu liikme vastutuse, kuid ei hakka kasutama võimalust hüvitada tööga seotud kulutused Riigikogu kantselei eelarvest.

Mari-Ann Kelam soovib jätkuvalt tegelda oma koduvalla Viimsi küsimustega, kuid olukord riigis nõuab keskendumist Eesti majandussurutisest väljatulekule.

„Eesti seisab silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus. Poliitikuna tunnen nende 2400 inimese ees, kes mind Riigikogu valimistel toetasid kohustust koos teiste meie saadikutega Eestis ja Euroopas teha neid raskeid valikuid, mida on vaja majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks," lausus ta.

Kelami sõnul on praegu peamine eesmärk tasakaalustada riigieelarve, järgmine samm peab olema majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti.

„Need otsused on õiged Eestile, kuid need pruugi hetkel tunduda populaarsed.
Õnneks kuulun erakonda, mis teeb õigeid otsuseid raskel ajal nii Euroopas kui Eestis".

Taustaks:

Mari-Ann Kelam on sündinud 1946. aastal Saksamaal Ansbachi põgenikelaagris ning elas kuni 1993. aastani Ameerika Ühendriikides, kus töötas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) asepresidendi ja Washingtoni büroo juhatajana ning oli Eesti Vangistatud Vabadusvõistlejate Abistamise Toimkonna sekretär.

Mari-Ann Kelam on olnud Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige (1990-1992), töötanud Välisministeeriumi pressiesindajana 1993-1996, Isamaaliidu välissekretäri ametikohal ning ta kuulus aastatel 1999-2003 Riigikogu IX koosseisu. Alates 2005. aastast on Mari-Ann Kelam olnud Viimsi valla volikogu aseesimees ning valla sotsiaalkomisjoni esimees.

Tunne Kelam andis oma valijahääle elektrooniliselt

2009-05-30

Tallinn, 30. mai - Euroopa Parlamendi saadik ja Isamaa ja Res Publica Liidu Euroopa Parlamendi valimiste nimekirja esinumber Tunne Kelam andis täna eelhääletuse käigus oma hääle elektrooniliselt.

Tunne Kelami sõnul on ta siiani toimunud valimistel andnud oma hääle valimispäeval jaoskonnas, kuid otsustas seekord teha teisiti, et avaldada nii tunnustust kogu Euroopale eeskujuks olevale Eesti e-arengule.

"Nagu juba korduvalt mainitud, on Eesti Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas ainus, kus toimuvad ka e-valimised. Loodetavasti õnnestub mul olla saadik järgmises europarlamendi koosseisus ja eksportida tulevikus e-valimiste trendi kõikjale Euroopasse. Seetõttu soovin ka ise oma hääle anda Euroopa esimestel e-valimistel just elektrooniliselt," ütleb Tunne Kelam.

Tunne Kelam paneb kõigile südamele, et valimistel oma hääle andmine on sisuliselt osa iga inimese kodanikukohustusest, millega saab anda hinnangu Euroopa Liidus senitehtule ning mõjutada tulevikuotsuseid.

"Euroopa Liit ei ole kauge või ebaoluline, suur osa seal vastuvõetud otsustest saab osaks meie seadusandlusest ja mõjutab seega vahetult elu Eestis. Seega kutsun kõiki üles andma oma hääle kas eelhääletusel või valimispäeval, 7. juunil selle nimel, et Eesti huvid oleksid Euroopas kaitstud," ütleb Kelam.

Vaata ka pilte Tunne Kelamist oma häält andmas siit:
http://galerii.kelam.ee/index.php?b=58&page=&action=pic&

IRL kuulab ideid eelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks

2009-05-27

Isamaa ja Res Publica Liit kutsub Euroopa Parlamendi valimiste eel kõikjal Eestis toimuvatele "kohvilaaridele" kasutama võimalust kohtuda EP kandidaatide ja teiste IRLi poliitikutega, et teha ettepanekuid riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade loomiseks.

Eile esimese „kohvilaari" pakkunud Mart Laari sõnul sai ta äärmiselt positiivse kogemuse, kuna inimesed, kellele ta kohvi pakkus, andsid asjalikke ideid. Inimesed julgustasid Laari ja teisi IRLi poliitikuid Eesti jaoks raskel ajal tegema ebapopulaarseid, kuid Eesti tulevikule hädavajalikke otsuseid riigieelarve tasakaalustamiseks ning töökohtade hoidmiseks ja loomiseks.

„Kuulsin ka palju häid sõnu meie Euroopa Parlamendi kandidaatide kohta - oleme ainus erakond, kelle nimekiri koosneb tõsiseltvõetavatest poliitikutest, ja mitte etteotsa pole seatud peibutusparte."

IRLi „kohvilaarid" jõuavad lisaks Tallinnale ja Tartule sel ja järgmisel nädalal mitmetesse Eestimaa paikadesse - inimestega kohtutakse ka Võrus, Saaremaal, Viljandis, Keilas, Viimsis, Jõhvis, Paides, Põlvamaal, Pärnus ja Rakveres. Täpne ajakava aadressil: http://www.irl.ee/et/Sundmused.

Homme hommikul pakub Tunne Kelam kohvi Tartus kaarsilla Raatuse tänava poolses otsas, Andres Herkel Tartu Kaubamaja juures. Mart Laar pakub kohvi homme kella neljast kuueni Tallinnas Tammsaare pargis.

Tsahkna: praktikavõimalused annavad noortele tööjõuturul võimaluse

2009-05-26

IRLi kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Anna-Greta Tsahkna ütles täna Tallinnas toimunud Eesti Üliõpilaskondade Liidu seminaril "Üliõpilaste valikud Euroopas", et noortele praegusest suuremate praktikavõimaluste pakkumine annaks neile paremad võimalused tööjõuturul ning elavdaks ettevõtluskeskkonda.

„Praktikakohtade loomine annaks noortele võimaluse ülikooli lõpetamisel reaalne töökogemus ette näidata, ta ei pea alustama päris puhtalt lehelt. Ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd aitaks ettevõtetes suuremahuliste praktikapäevade käivitamine, mis parandaks tööhõivet ning aitaks teha karjäärivalikuid," lausus Anna-Greta Tsahkna.

Tsahkna peab Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse - kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval väga oluliseks ka noorte teadlaste vaba liikumist, mida Eestil on oluline täiel määral toetada, sest see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks.

"Meid kõiki mõjutavad praegu ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Kuid sellisest olukorrast ei paku väljapääsu võltsoptimism ja tühjad lubadused, vaid õiged otsused ka hariduspoliitikas. Isamaa ja Res Publica Liit pakub õigeid otsuseid raskel ajal".

Tema sõnul on IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas võtnud eesmärgiks edendada karjääritingimusi, suurendades teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Ta toetab Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka noortele eestlastele.

Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu.

„Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime, kõrvuti teadlaste rakendamisega erasektoris ja noortele võimalikult avarate praktikavõimaluste tagamisega".

Kelam kutsub kõnekoosolekule „euroopalik Tallinn“

2009-05-25

IRLi esinumber Euroopa Parlamendi valimistel Tunne Kelam kutsub homme õhtul kella kuueks kõiki huvilisi Tallinnas Rahvusraamatukogus toimuvale kõnekoosolekule „euroopalik Tallinn“.

„Käes on aasta, kus kahtedel valimistel otsustatakse, kas Euroopa Parlamendis ja Tallinna linnavolikogus hakkab meid esindama euroopalik esindus- ja juhtimiskultuur või astume sammu tagasi nõukoguliku ja autoritaarse juhtimiskultuuri poole,“ sõnas Kelam.

Tema sõnul vajame õigluse ja euroopaliku elukorralduse võiduks igaühe abi ja koostööd. Seetõttu kutsub Tunne Kelam kõiki kõnekoosolekule, et koos seista nende väärtuste eest, mille nimel on IRL ellu kutsutud.

Kõnedega esinevad:

Tunne Kelam, Euroopa Parlamendi liige:
„Vaadates Brüsselist Tallinna poole“

Anna-Greta Tsahkna, saadikukandidaat Euroopa Parlamendi valimistel:
„IRLi valimisplatvorm europarlamendi valimisteks“

Andres Herkel, saadikukandidaat Euroopa Parlamendi valimistel:
„Eesti asjast Euroopas ja Euroopa asjast Eestis!“

Kõnekoosolek algab homme õhtul kell kuus Tallinnas Rahvusraamatukogu konverentsikeskuses.

Herkel: Eesti peab toetama konservatiivset migratsioonipoliitikat

2009-05-20

„Eesti ei tohi uinuda ega pidada migratsiooniteemat Euroopa Liidu Vahemeremaade probleemiks, mis meid väga ei puuduta," ütles Andres Herkel täna Migratsioonifondi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldatud rändeteemasid puudutaval eurovalimiste debatil.

Herkeli sõnul tuleb laiemalt teadvustada, et ka Eesti jaoks on migratsioonipoliitika tundlik teema, sest pärast Teist maailmasõda on meie riiki juba asunud väga suur hulk sisserändajaid. Seda asjaolu arvestades ei saa kõne alla tulla nn. solidaarne koormusejaotus ja kvoodid sisserände jaotamisel liikmesriikide vahel. „See idee pole küll tõsiselt esil, kuid aeg-ajalt kostab niisuguseid hääli just Vahemeremaadest, kus immigratsioon on muutunud valusaks teemaks," sõnas Herkel. Ta rõhutas, et kui vaadata tänast päeva, siis näiteks Maltal on illegaalne immigratsioon väga suur probleem, aga Eestis pole seda peaaegu üldse. Kuid sel juhul tuleb vaadata ka ajalugu.

Samas peab Eesti olema Vahemeremaade suhtes mõistev just arusaamisega, et toetada tuleb võimalikult konservatiivset rändepoliitikat. Illegaalse immigratsiooni range tõkestamise kõrval tuleb täpsustada reeglid ka legaalse migratsiooni reguleerimiseks, esitada selged pagulaste tuvastamise kriteeriumid jms.

„Konservatiivseks rändepoliitikaks avab võimalusi näiteks tagasisaatmise direktiiv, mille Euroopa Rahvapartei esindajad europarlamendis vasakpoolsete vastuseisule vaatamata läbi viisid. See on proportsionaalne ja humaanne meede, mis ergutab ebaseaduslike sisserändajate vabatahtlikku tagasipöördumist," ütles Herkel.

Samuti tuleb tema sõnul tervitada 2005. aastal Euroopa välispiiride kaitseks ja illegaalse rände vastu loodud Euroopa Piirivalveameti Frontex (External Frontiers) tööd ning rõhutada Euroopa Liidu arenguabi sidumist Euroopa Liitu survestava rände ohjeldamisega arenguabi saavates riikides.

Mihkelson: IRLi prioriteet on ettevõtlus ja töökohad kõikjal Eestis

2009-05-19

Marko Mihkelson ütles täna Jõgeva Kultuurikeskuses Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud saadikukandidaatide debatil, et seab Euroopa Parlamendis on prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada ettevõtlust ning luua uusi töökohti kogu Eestis.

Ta peab regionaalpoliitika arendamisel esmatähtsaks toetada uute töökohtade loomist ja ettevõtluskeskkonna parandamist, kuna see on eeldus regioonide arenguks.

„Selle asemel, et loota ja oodata vaid keskvalitsuse poolset tulubaasi tugevdamist, oleks omavalitsustel õigem püüda ettevõtlust kõigiti toetada ja aidata ettevõtlikel inimestel tulla takistustega ettevõtlusega alustamisel ja tegelemisel," lausus Mihkelson.

Tema hinnangul on Euroopa Parlamendi saadikute peamine ülesanne üle-Euroopaliste ettevõtlust pärssivate regulatsioonide kõrvaldamise kõrval astuda ka samme teenuste turu täielikuks avamiseks, taotledes inimeste, teenuste, kapitali ja kaupade täiesti vaba liikumist, kuna see soodustab ka ettevõtluse ja töökohtade tulekut Eestisse.

„Eesti inimesed ja perekonnad seisavad silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis oma mõjudega ja kasvav töötus, mis laastab omavalitsuste tulubaasi. Need on probleemid, millega tuleb aktiivselt tegeleda ja otsida aktiivselt lahendusi. Võltsoptimism ja tühjad lubadused ei ole ka siin lahendused".

Mihkelson meenutas, et Isamaa ja Res Publica Liit on pakkunud õigeid otsuseid - praegune raske aeg näitab kõige selgemini, et sammud omavalitsuskorralduse ja koolivõrgu tugevdamiseks on hädavajalikud, ning me oleme jätkuvalt valmis neid astuma.

„IRL on võimeline neid raskeid valikuid tegema - need annaksid ka võimaluse majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks. Ka täna, kui IRLi peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve, on eriti tähtis, et valitsussektor, ka omavalitsused pingutaksid püksirihma kergendades maksumaksjate koormat, mitte tehes seda raskemaks. Ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimine vähemalt 10 protsenti on samm selges suunas," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm IRLi „Tööd Eestile" programmis, mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta. IRL soodustab ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustab Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile.

Mihkelsoni ja Hindriksi abiks kandideerib juba poolsada inimest

2009-05-19

IRLi konkursil „Eesti otsib abi" kandideerib Marko Mihkelsoni ja Karoli Hindriksi assistendiks 48 inimest, kes on aadressile http://assistent.irl.ee/ laadinud üles oma videoklipi või esitanud kandideerimisavalduse võrgulehel cvkeskus.ee.

„Eestis on palju ambitsioonikaid, ettevõtlikke, võimekaid ning särasilmseid noori, kellele Europarlamendis töötamise kogemus on suurepärane võimalus enesetäiendamiseks ning -arendamiseks, tegutsedes koos Euroopa tipp-poliitikutega Euroopa südames," ütles Karoli Hindriks.

Marko Mihkelsoni sõnul seisab Eesti silmitsi raskete oludega - ülemaailmne finantskriis, kasvav töötus; meie pered on keerulises seisus. Isamaa ja Res Publica Liit on võimeline tegema neid raskeid valikuid, mida on vaja majanduse taaselustamiseks ja töökohtade loomiseks.

„Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve. See algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti," sõnas Mihkelson.

Tasakaalus riigieelarve on esimene samm IRLi programmis„Tööd Eestile", mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta. Me soodustame ettevõtlust, mis loob noortele töökohti, ja julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti.

Euroopa Parlamendi saadiku assistendi ülesanne on Euroopa Parlamendi saadiku päevakavade koostamine, tema kontori igapäevatöö korraldamine, assisteerimine ja abistamine tema tööülesannete täitmisel. Kandideerida võivad kõik täisealised Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, kellel on vähemalt keskharidus ja kes valdavad lisaks eesti keelele ka väga heal tasemel inglise, saksa või prantsuse keelt. Kandideerimiseks tuleb lindista kuni minutipikkune videoklipp, milles tuleb põhjendada otsust kandideerida ja sobivust sellele ametikohale. Konkursi võitjale pakutakse Euroopa Parlamendi liikme assistendi ametikohta, millega kaasneb põnev ja mitmekesine töö Brüsselis ja Strasbourgis.

Mihkelson ja Hindriks otsustasid korraldada avaliku konkursi, sest nad usuvad meie noorte suutlikusse saada Euroopas hakkama ning assistendi rolli täita.

Lisainfo:

http://assistent.irl.ee/

Tunne Kelam tutvub Järvakandiga

2009-05-18

Homme, 19. mail külastab Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam Järvakandit, kus tutvub klaasimuuseumi ja -stuudioga ning kohtub kohalike õpilaste ja eakatega.

Tunne Kelami jaoks on tegemist juba teise tutvumisvisiidiga Raplamaale sellel aastal - märtsis külastas Tunne Kelam Märjamaad.

Sel korral kohtub Kelam visiidi käigus Järvakandi Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilastega, kellele annab kodanikuõpetuse tundi.

"Märtsis kohtusin Märjamaa Gümnaasiumis väga asjalike noortega, kelle mõtted ja küsimused Euroopa Liidu teemadel olid üllatavalt sisukad. Usun, et nüüd, kaks nädalat enne Euroopa Parlamendi valimisi on ka Järvakandi Gümnaasiumi õpilaste silmis europarlamendi rolliga seotud küsimused kõrgendatud tähelepanu all," leiab Tunne Kelam.

Lisaks külastab Tunne Kelam oma visiidi käigus Järvakandi klaasimuuseumi ja klaasistuudiot ning kohtub eakatega Järvakandi Päevakeskuses.

Visiidi lõpus, kell 16.00 avab Tunne Kelam Märjamaa Rahvamajas oma fotonäituse "Eesti tee vabadusele".

Mihkelson: eelarve tasakaalustamine ja töökohtade hoidmine on tulevikule suunatud otsused

2009-05-16

Marko Mihkelson ütles täna Türisalu puhkekeskuses Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi debatil "Eesti 10 aasta pärast", et tänastest otsustest riigieelarve tasakaalustamiseks ja töökohtade hoidmiseks sõltub suuresti Eesti käekäik järgmisel aastakümnel.

„On selge, et Eesti riigil ja peredel on raske aeg, mis nõuab otsuseid, tegemine on raske, kuid, mis tagavad meile edu järgnevateks aastateks," sõnas ta.

„Täna on meie peamine eesmärk võimalikult kiirest tasakaalustada riigieelarve - see algab püksirihma pingutamisest valitsuses, mis tähendab ametnike palkade ja riigivalitsemiskulude kärpimist vähemalt 10 protsenti".

Mihkelson juhib tähelepanu asjaolule, et tasakaalus riigieelarve on esimene samm IRLi programmis „Tööd Eestile", mis loob ja säilitab Eestis vähemalt 50 000 töökohta.

„IRLi tänane valik on soodustada ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ka 10 aasta pärast ning julgustame Eesti peresid tarbima eestimaist kaupa, andes nõnda tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

„IRL on tegudega näidanud, et suudab langetada rasketel aegadel õigeid otsuseid, olgu need langetamise hetkel nii ebapopulaarsed kui tahes, kuid IRL on oma tegevusega näidanud, et on ainus erakond Eestis, kes suudab Euroopas langetatavaid otsuseid mõjutada".

Tunne Kelam ja MTÜ Euroopa Maja digiallkirjastasid üleskutse e-valimistel osalemiseks

2009-05-15

Täna andsid Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam ja MTÜ Euroopa Maja noorte esindaja Markko Toppi digitaalselt allkirjad e-valimistel kutsuvale ühisavaldusele. Tunne Kelam allkirjastas avalduse Toilas ja Markko Toppi Tallinnas.

Tunne Kelami sõnul toimuvad tänavused Euroopa Parlamendi valimised ka e-valimiste vormis vaid ühes riigis - Eestis.

"Tänavune aasta on Eestis kuulutatud innovatsiooniaastaks ja igaüks meist saab näidata oma valmisolekut uuenduslikkuseks osaledes e-valimistel," märkis Kelam.

28. maist kuni 3. juunini saavad kõik meie valimisõiguslikud Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud teha oma valimisotsuse internetis. See on väga lihtne - vaja on vaid internetiühendusega arvutit ning ID-kaarti selle elektrooniliseks kasutamiseks vajalike lisadega.

Juhan Parts Eesti-Ukraina majanduskoostööst: vaja on leida uusi partnereid ja võimalus

2009-05-15

Kiievis toimunud Eesti majandusseminaril esinenud ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse(EAS) esinduse avanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kutsus nii Eesti kui Ukraina ettevõtjaid otsima ühiseid kokkupuutepunkte, sobivaid partnereid ja häid võimalusi investeeringuteks ning kaubanduseks.

„Ukraina turg on suurte võimalustega ja Eestile juba ammu ja ka praegu äärmiselt oluline," ütles Juhan Parts. „Üle 400 Eesti kapitalile toetuvat firmat on siia investeerinud ja paljud plaanivad seda teha lähitulevikus," lisas ta. Samas kutsus majandusminister Ukraina ärimehi investeerima Eestisse: „Läänemeri ja seda ümbritsevad riigid moodustavad olulise äripiirkonna Euroopas ja meil koos teiega on selles piirkonnas üheskoos äri tegemiseks head võimalused: me tunneme teineteist juba pikka aega, oskame ja suudame suhelda ja pakume omalt poolt vähese bürokraatiaga, mõistlike maksude ja arenenud IT-lahendustega ärikeskkonda.

Kohtumisel Ukraina suurettevõtete Liidu presidendi Ukraina parlamendiliikme Anatoliy Kinakhiga räägiti mõlemapoolsest koostöövajadusest väljumisel praegusest kehvast majandusseisust. Vaja on häid transpordiühendusi, mis kulgeksid mitte üksnes Eesti ja Ukraina vahel, vaid Eestist edasi Skandinaaviasse, samuti on senisest veelgi rohkem vajalik arendada otsekontakte firmade vahel, mõlemale poolele omaste tugevuste ärakasutamist ja konkurentsivõimelisi ning ekspordiks sobivaid tooteid ja teenuseid, tõdesid mõlemad osapooled.

„Meie IKT- ja logistikasektor ning finantsteenused on tasemel," ütles Juhan Parts Eesti äritrumpe loetledes. „Suured võimalused võivad peituda aga ka mujal ning paljud täna siin viibivad Eesti ettevõtted näevadki oma võimalusi just nimelt Ukrainasse investeerides ning siinsel turul tegutsedes," lisas ta. Sellel aastal loodud Eesti Äri Assotsiatsioon Ukrainas on oluliseks märgiks, et huvi Ukraina vastu on tõepoolest suur - sarnased ühendused on Eesti ettevõtjate poolt loodud vaid mõnes üksikus riigis ning sellega liituma on oodatud Ukrainas tegutsevad Eesti ettevõtted ja ärimehed.

Meie majandusministrit saatnud eri valdkondi esindanud äridelegatsiooni suurus ja esinduslikkus ei jätnud kahtlust selles, et täna Ukrainas oma esindused avanud Baltecole ja Baltikale, ja paljudele teistele Eesti firmadele, hulganisti kasiinosid omavale Olympic Casinole ning eestlaste initsiatiivil ja osalusel kerkinud suurejoonelisele O´Key ostukeskusele on oodata mõjusat järge. Oma panuse sellele annab kindlasti nii Eesti Suursaatkond Kiievis kui ka värskelt avatud EAS-i esindus ja selle esindaja Kiievis Denis Priimägi. Ministri visiidi ajal avati Kiievis kolm suurt Eesti firmade esinduskauplust, kus müüakse Eesti mööblit, ehitusmaterjale ja sanitaartehnikat.

Juhan Parts andis Kiievis ajakirjanikele ka pressikonverentsi ja hulgaliselt intervjuusid, millel esitatud küsimused puudutasid nii Eesti ärikeskkonda, majanduskriisist väljatuleku ja Eesti-Ukraina koostöövõimalusi, aga ka siinse visiidi jooksul toimunud kohtumistel kolme Ukraina ministriga räägitut.

Konverentsil käsitletakse erinevate põhiseaduste kokkupuutepunkte

2009-05-14

Homme Tartus hotellis London toimuval konverentsil "60 aastat Saksa põhiseadust - põhiseaduste traditsioonid Euroopas" käsitlevad erinevad õiguse- ja poliitika eksperdid Eesti, Saksamaa ja Euroopa Liidu konstitutsiooniliste aktide omavahelisi seoseid ja nende mõju Euroopa õigusruumile ja ühiskonnale tervikuna.

Ürituse peakorraldaja, Konrad Adenaueri Fondi Balti riikide esindaja Andreas M. Kleini sõnul püütakse jõuda konverentsi ettekannete ja diskussioonide kaudu arusaamiseni põhiseaduste rollist Euroopa Liidu liikmelisuse tingimustes, samuti aktiivse põhiseaduseid väärtustava kultuuri vajalikkusest.

"Eesti, Saksamaa ja Euroopa Liidu konstitutsiooniliste aktide võrdlus annab selleks suurepärase ainese ülevaate saamiseks - vaatamata erinevale ajaloolisele taustale, nende sündi saatnud poliitilistele oludele, neist sõltuvate inimeste hulgale leidub neis siiski kokkupuutekohti," ütleb Klein.

Üritusel võtavad teiste hulgas sõna Euroopa parlamendi liige Tunne Kelam, prof. Bardo Fassbender Müncheni Bundeswehri Instituudist ning Dr. iur Lauri Mälksoo, Dr. iur Christoph Schewe ja prof. Raul Narits Tartu Ülikoolist.

Konverentsi korraldab Konrad Adenaueri Fond koostöös Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Balti-Saksa Kõrgkoolide Bürooga. Konverents algab kell 13.00 ning sellele järgneb vastuvõtt kell 17.00.

Juhan Parts kohtus Ukraina energeetikaministri ning presidendi julgeolekunõunikuga energeetika alal

2009-05-14

Kohtumisel Ukraina energeetikaministri Yurii Prodaniga oli teemaks kahe riigi ja Euroopa Liidu koostöö ning Eesti ja Ukraina vaheline energeetikakoostöö.

„Meil on mitmed ühised koostööpunktid energeetikas," kinnitas Juhan Parts kohtumisel kütuse- ja energeetikaminister Yurii Prodaniga, „taastuvenergia, tuule- päikese- ja bioenergia arendamine, võimalik ühtse Euroopa ühtse elektrituru laienemine Ukrainasse, Odessa-Brodõ-(Blotsk-Gdansk) naftajuhtme projekt, võimalik põlevkivialane koostöö".

Ministrid analüüsisid Euroopa gaasituru arenguid ning gaasivarustuse mitmekesistamise võimalusi.

Ukraina minister rõhutas riigi gaasivarustussüsteemi töökindlust, aga tõdes vajadust selle moderniseerimiseks. „Nordstreami tuleb suhtuda väga ettevaatlikult," ütles Yurii Prodan kohtumisel.

"Enne eksisteerivatele gaasivarustussüsteemidele alternatiivprojektide rajamist tuleks teha täpsed majandusarvestused, mis tõestaksid, et selle gaasitrassi rajamine on majanduslikult mõttekas ja ei tõsta gaasi hinda Euroopa tarbijate jaoks." Ukraina ministri sõnul on turvalisem ja odavam olemasolevate süsteemide senisest efektiivsem kasutamine ja nende moderniseerimine.

Ukraina pool oli huvitatud põlevkivialasest ja taastuvenergia alasest koostööst Eestiga. Yurii Prodan tutvustas ka Ukraina tulevikuplaane aatomienergeetikas, millele arendamist pidas ta vältimatuks.

Juhan Parts kohtus ka Ukraina presidendi julgeolekunõunikuga energeetika valdkonnas Bohdan Sokolovskyga, kellega arutati samuti riikidevahelist koostööd energeetikas ning Euroopa energiaharta ja energia varustuskindluse küsimusi.

Hindriks: eelarvetasakaal loob usaldusväärsust, mis aitab luua töökohti

2009-05-14

Karoli Hindriks ütles täna Tallinna Ülikoolis Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil „Kuidas peatada ajude äravool Euroopasse?", et kui meil on kodus asjad korras, siis tulevad inimesed ka tagasi.

„On selge, et meid kõiki mõjutavad ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Tööpuuduse ja ajude äravooluga võitlemises ei ole lahenduseks võltsoptimism ja tühjad lubadused".

„Tänased tööhõiveprobleemid on globaalsed ja seega „rohelisemaid väljasid" pole ka piiri taga ning põhiline on täna ikkagi tegeleda koduriigi töökohtade loomisega. Et täna toetada töökohtade loomist on ka Euroopa Komisjon teinud ettepaneku lihtsastada ettevõtte loomist," sõnas Hindriks.

Tema sõnul on üks võimalus selleks ettevõtte alustamise kulu viimine nullini nagu on teinud Taani ja Sloveenia. Esimene neist on erinevates majandusvabadust hindavates edetabelites maailma esimeste seas, teine on jällegi olnud kõige enam arenenud EL-i uusliige, kes pidevalt erinevatel aladel Eestile „ära teinud".

„Selleks, et luua töökohti on esiteks vaja tasakaalustada riigieelarve - mistõttu on see ka osa meie plaanist „Tööd Eestile!".

Hindriksi sõnul on IRL võtnud eesmärgiks tagada selline ettevõtluskliima ja investeeringute toomine, mis looks uusi töökohti. Tema hinnangul on peamine motiveerida meie inimesi oma teadmisi koju tooma, sest ametlikel andmetel
töötas 2008. aastal välismaal umbes 16 000 Eesti inimest.

Samas viitavad teiste riikide andmed ning kaudsed hinnangud ka kaks-kolm korda suuremale välismaal töötavate inimeste arvule.

„Mart Laar Eestis ja Tunne Kelam koos teiste meie saadikutega Euroopa Parlamendis teevad raskeid valikuid, et luua töökohti ja taaselustada majandus. Meie peamine eesmärk on tasakaalustada riigieelarve - see algab palga- ja administratiivkulu vähemalt 10% vähendamisest valitsussektoris, aga nende sammudega on lubamatult viivitatud".

Hindriksi sõnul soodusta IRL igal võimalusel ettevõtlust, mis loob noortele töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti, " ütles ta.

Mihkelson: energeetikast sõltuvad nii riigi rahaline käekäik kui inimeste töökohad

2009-05-14

Marko Mihkelson ütles täna Jõhvis peetud Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil „Energeetika ja keskkond - sõbrad või vaenlased?", et energiasektorit ootavad ees suured muutused, millest sõltub tulevikus nii riigi energeetiline käekäik kui inimeste töökohad.

„Eesti energiasektor peab muutuma tänasest tõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks läbi tasakaalu kolmes aspektis - keskkonnamõju, varustuskindlus ning taskukohasus. Ükski teadaolev energiaallikas ei lahenda korraga kõiki kolme probleemi, kuid neid kombineerides on võimalik jõuda tasakaalustatud lahenduseni".

Mihkelson toonitas eraldi energiasäästu olulisust läbi energiatarbimise taseme hoidmise, ning jätkuvat panustamist teadlaste ja teiste ekspertide töösse, kes energeetikat arendaksid.

"Ehkki Eesti on silmitsi raskete aegadega: majanduskriis, kasvav tööpuudus ja perede keeruline olukord, tuleb probleemide ennetamiseks minetada võltsoptimism või tühjad lubadused, vaid tuleb teha otsuseid, mis tagavad energiamajanduse jätkusuutlikkuse.

„On selge, et ainuüksi elektri tootmisesse tuleb lähema 15 aasta jooksul investeerida ligi 50 miljardit krooni, koos kulutustega energiatõhususe suurendamisse ja võrkude arendamisse võib see kulu olla 15 aasta perspektiivis kuni 100 miljardit krooni".

Mihkelsoni sõnul on tasakaalus riigieelarve esimene samm meie plaanist „Tööd Eestile!" Küsimus on ka tingimuste loomises uute töökohtade tekkeks ning riigi stabiilsuses kulutustes energeetikas. IRL on võtnud eesmärgiks tagada eelarve tasakaal ja selline ettevõtluskliima ning investeeringud, mis looks 20 000 uut töökohta.

„Me soodustame ettevõtlust, mis loob töökohti ja julgustame Eesti peresid tarbima Eestimaist kaupa, andes sellega tööd Eestile. Euroopa Parlamendis on meie prioriteediks majandus- ja tööhõivepoliitika, et nende kaudu elavdada Eesti ettevõtlust ning luua uusi töökohti".

Mihkelsoni sõnul teeb IRL otsuseid, mis on õiged Eestile, kuid mis ei pruugi hetkel olla populaarsed. IRL teeb õigeid otsuseid rasketel aegadel Euroopas ja Eestis.

Anna-Greta Tsahkna: teadlaste vaba liikumist Euroopas tuleb hõlbustada

2009-05-12

IRLi kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Anna-Greta Tsahkna ütles täna Tartus ülikooli riigiteaduste instituudi, Eurokolledži ja Rahvusvaheliste Suhete Ringi korraldatud valimisdebatil, et teadlaste, ja eriti noorte teadlaste vaba liikumine Euroopas peab saama reaalsuseks.

„Ehkki sõnades liigutakse ühtsema ja piirideta Euroopa suunas, ei ole rakendunud ühtne regulatsioon teadusasutustes avatud töölevõtuks. Selle puudumine takistab teadlaste, eriti noorte teadlaste töölesiirdumist ja vahel isegi juba alustatud teadustöö jätkamist Euroopas," lausus Tsahkna.

Tema sõnul on riiklikel teadusasutustel vähe kaadriküsimustes autonoomiat - konkurentsipõhisele värbamisele seavad piiranguid nii vananenud seadused kui tihti ka ammu juurdunud tavad.

„IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas on võtnud eesmärgiks edendada selleks karjääritingimusi, suurendades nii ka teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Me toetame Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka eestlastele," sõnas Tsahkna.

Tema hinnangul tasub ülikoolidevahelist liikumisest soodustada, kuna see loob enam võimalusi ka Eesti noortele ja naistele, sest piirangute vähendamine aitab teadustööd paremini ühitada pereluga.

„Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse - kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval pean väga oluliseks ka teadlaste vaba liikumist, arvan, et Eestil on oluline seda täiel määral toetada, kuna see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks, mille osa me oleme".

Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu. „Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime, kõrvuti teadlaste rakendamisega erasektoris ja noortele võimalikult avarate praktikavõimaluste tagamisega".

Ergma tenniseturniiri võitis Parts

2009-05-09

Täna Tallinnas Tondi Tennisekeskuses toimunud Ene Ergma tenniseturniiri IRLi poliitikutele võitis majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts, kes alistas finaalis IRLi peasekretäri Margus Tsahkna.

Kolmanda ja neljanda koha mängus alistas IRLi liige Mart Mardisalu IRLi parlamendisaadiku Ott Lumi.

Turniiri patroon Ene Ergma, kes pidi turniiril tunnistama meesmängijate paremust, ütles pärast võistlust, et sõbralik tenniselahing sobib hästi Euroopa päeva tähistamiseks.

„Turniir oli vahva, tundub, et kõik täna osalevad mängijad võivad olla maailma tennisemängijate edurivis - ütleme esimese saja tuhande seas," sõnas Ergma.

Ta esitas turniiriks väljakutse Mart Laari sünnipäeval, kes oli ka ise täna üks osalejatest, jagades kokkuvõttes Liisa Pakosta, Ene Ergma ja Marko Mihkelsoniga viiendat kuni kaheksandat kohta.

Kuna tänane ettevõtmine osalejate hinnangul õnnestus, siis plaanib IRL erakonna tenniseturniiride korraldamist jätkata.

Vaata pilte http://www.flickr.com/photos/irlfotoalbum.

Juhan Parts kutsus Soome ettevõtjaid uuesti Eestisse investeerima

2009-05-08

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts osales täna Helsingis Soome ettevõtjatele mõeldud Eestit tutvustaval seminaril „Verkotu Viroon" Helsingi Linnavalitsuses.

Oma kõnes rõhutas ta Eesti sihikindlust üleminekul eurole, vajadust restruktureerida majandust senisest ekspordisuutlikumaks ning tutvustas programme ja võimalusi välisinvesteeringute ja ekspordi toetuseks.

Parts tõstis esile ka Soome erilise koha Eesti majanduspartnerina.

„Eesti ärikeskkond on endiselt hea, ettevõtlusvabadus suur ja tööjõud kompetentne ja konkurentsivõimeline. Nüüd, kus ka palgatase on madalam kui seni, on õige aeg Eestisse investeerida," ütles Parts Helsingi Linnavalitsuses peetud ettekandes. „Täna on aga oluline vaadata meievahelist koostööd uue pilguga. Meil on võimalused ühiseks teadus- ja arendustööks, samuti vajame ühiseid piiriüleseid äriklastreid," lisas Parts.

Juhan Partsi visiit Soome algas esinemisega Soome MTV3 hommikuprogrammis, kus ta kinnitas antud intervjuus, et Eesti ei ole plaanis devalveerida eesti krooni ja tutvustas valitsuse strateegiat kriisist väljumiseks, mille keskseks sõnumiks on kulude ülevaatamine ja kohandamine buumijärgse majanduse vajadustele.

Päevase visiidi päevakavas on ka Talsingi/Hellinna raporti esitlus Helsingi Linnavalitsuses, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt teistkordselt Helsingis korraldatavate "Viro kutsuu kylään" - päevade avamine Senaattitoril koos Helsingi linnapea Jussi Pajuneniga ning kohtumised Soome ettevõtjatega.

Karoli Hindriksi ettevõtluskogemust tutvustatakse Euroopa koolides

2009-05-07

Euroopa koolidesse jõuab ettevõtlusalane õppefilm, milles jagab oma kogemusi Eestis juba koolipõlves pehmete helkurite müügiga alustanud Karoli Hindliks. Tema sõnul on ettevõtlus olnud tema jaoks südameasi - esimesed teod ettevõtjana said innustust koolis läbitud majandusõppe programmist ja tegutsemisest õpilasfirmas.

Hindriks on üks neljast ettevõtlikust Euroopa noorest, kelle põhjal see film üles ehitatud on. Karoli Hindriks tutvustab filmis oma kogemust pehmete helkurite turustamisel, lisaks temale osalevad filmis noored ettevõtjad Suurbritanniast, Rootsist ja Hispaaniast. Samuti kõneleb filmis BBC saatejuht Nick Jenkel.

"Mida enam me tähtsustame hariduses majandusõpet, seda ettevõtlikumaks Euroopa muutub. Tahan majandusõppega tegelda ka Euroopa Parlamenti valituks osutudes, sest see on minu südameasi olnud seni ka väljaspool poliitikat".

Film valmib 15 000 eksemplaris, 27 keeles ja saadetakse koolidesse üle kogu Euroopa. Euroopa Komisjoni ja Junior Achievementi tellimusel valminud õppevideot esitletakse täna õhtul Brüsselis.

Filmi saab alla laadida aadressilt:

http://ec.europa.eu/enterprise/yourworldyourbusiness/videos/videos_en.htm

Juhan Parts kutsus Euroopa Liitu laiendama eurotsooni ja looma ühist õiguskeskkonda internetiärile

2009-05-06

Eile Prahas toimunud Euroopa Liidu Mitteametlikul Konkurentsivõime nõukogul esindas Eestit majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes oma sõnavõtus rääkis eurotsooni laiendamisest, vajadusest kiiresti rakendada teenuste direktiiv ning tõsta tarbijate kindlustunnet piiriüleste tehingute sooritamisel.

Rääkides viiest aastast, mis on möödas Euroopa Liidu laienemisest, tõdes Juhan Parts, et kindlasti on tegu win-win arenguga nii uute, kui vanade liikmesriikide jaoks. „Eesti on heaks näiteks sellest, kuidas nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes on meie side naaberriikidega oluliselt tugevnenud," ütles ta ning lisas, et „ üheskoos on meil ka märksa suuremad eeldused käimasolevast kriisist edukalt väljuda kui eraldi. Kriisist väljumisel ja oma siseturu arendamisel ei tohiks me aga unustada kaht Euroopa Liidu põhiväärtust: stabiilsust ja vabadust". Oma sõnavõtus rõhutas Juhan Parts vajadust eurotsooni laiendamise järele, mis taastaks investorite, finantssektori, reaalmajanduse ja mis väga oluline, ka tarbijate kindlustunde. „Eesti on endale seadnud eesmärgiks eurole ülemineku 2011. aastal ja me näeksime rõõmuga kui teisedki riigid kohandaks oma majanduse ja finantseesmärgid hetkeolukorraga. Meil on vaja rohkem riike ja tarbijaid, kes kasutaksid sama valuutat," ütles Parts.

Rääkides teenuste direktiivist nõustus Eesti majandusminister Euroopa Liidu eesistuja riigi Tśehhi arvamusega selle kiireks rakendamisvajaduseks. „Mõnikord keskendume me kahjuks liigselt sellele, kes teenust pakub, unustades selle, mida tarbijad tegelikult ootavad või vajavad, ning riskime nii varjatud majandusliku natsionalismiga. Ühelt poolt me lubame tarbijate nimel erinevaid hindu välismaal saadetud SMS-idele, teisalt sallime praeguses Telekomi paketis teenuste pakkuja poolt kehtestatud keelde innovaatilistele tehnoloogiatele nagu seda on Skype, mis võimaldab klientidel ilma rahata suhelda," tõstatas Juhan Parts taas teema, millest ta ka varem on avalikult rääkinud.

„Oleme palju kõnelenud teadmistepõhisest majandusest, aga üks selle tugisambaid on soodne intellektuaalse omandi kaitse, mis tänaseni Euroopas puudub. Ka selles asjas toetan ma eesistuva riigi Tśehhi ettepanekut selle teemaga tõsiselt tegelemiseks," ütles Parts. „ Enamusel eurooplastest on olemas arvutid ja ligipääs internetti ning Euroopa Komisjon on teinud oma ettepanekud toetada edasist lairiba arendamist. Paraku eurooplased ei kasuta täna internetti piisavalt ostukeskkonnana ja seda osaliselt kindlasti seetõttu, et me pole olnud küllalt kiired loomaks seal head õiguskeskkonda. Seepärast toetame edasist tööd reeglitega, mis aitaksid luua sellist usaldusväärset piiriülest äri," lisas minister.

Tunne Kelam: Balti-Euroopa töörühm peab jätkama Läänemere strateegia elluviimise toetamist

2009-05-04

Euroopa Parlamendi selle koosseisu viimase täisistungi algul juhtis ERP-ED (konservatiivid ja kristlikud demokraadid) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam tähelepanu parlamendiliikmete Balti-Euroopa töörühma (intergrupi) sisukale panusele. "See töörühm tegi järeldused Euroopa Liidu viimasest laienemisest ning algatas uue Euroopa poliitika - Läänemere strateegia," tõdes Kelam. Kõneleja sõnul on Balti-Euroopa töörühm, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid, võitnud oma esimehe, Briti parlamendiliikme Christopher Beazley loomingulisel ja oskuslikul juhtimisel kõnealusele parlamendialgatusele Euroopa Komisjoni toetuse ning eelseisva Rootsi eesistumise ajal seisab ees Läänemere strateegia ellurakendamine. "Seda silmas pidades soovitan tungivalt jätkata Balti-Euroopa töörühma tegevust ka Euroopa Parlamendi järgmises koosseisus," ütles Kelam. Tunne Kelami arvates on Läänemere strateegia ellurakendamine pikk protsess, mis nõuab regulaarset parlamentaarset järelvalvet ning parlamendipoolsete seisukohtade kujundamist näiteks raportite kujul. Nädal tagasi, 27. aprillil, arutasid kolm Balti-Euroopa töörühma liiget, sealhulgas Tunne Kelam, kohtumisel Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri ning regionaalasjade peadirektoraadi juhi Dirk Ahneriga Läänemere strateegia edasise jõustamise praktilisi probleeme.

Majandusministeerium esitas välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011

2009-04-30

Täna saatis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts partnerorganisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuste kogumiseks ministeeriumis välja töötatud Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011.

Made in Estonia: Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011 sisaldab lisaks juba käivitatud ettevõtmistele mitmeid uusi algatusi, mis tuleb kolme aastaga ellu viia, et suureneks välisinvesteeringud Eestisse ning kasvaks meie ettevõtete ekspordisuutlikkus. Tegevuskava ühendab varasemates strateegiates ette nähtud ja ka juba töös olevad tegevused. Kindlasti ei ole tegemist lõpliku nimekirjaga vajalikest tegevustest ning nii partnerorganisatsioonid kui kõik huvitatud kodanikud võivad esitada oma ettepanekuid veebikeskkonna www.osale.ee kaudu. Kava saab lugeda ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt http://www.mkm.ee/public/Made_in_Estonia_5.docx

Tegevuskavas püütakse anda vastused järgmistele küsimustele: millistest riikidest välisinvesteeringuid Eestisse oodatakse; milliseid välisinvesteeringud mõjutavad enim Eesti majandust; millised on eksportimisel ettevõtja jaoks peamised probleemid, millised on edasised väljakutsed ning milliseid tegevusi oleks vajalik väljakutsete realiseerimiseks ellu viia.

Välisinvesteeringute juurde toomiseks ning nende mõju suurendamiseks tuleb keskenduda konkurentsivõimelise investeerimiskeskkonna ja transpordiühenduste arendamisele, investeeringute toetuspaketi väljatöötamisele, Eesti riigi mainekujundusele ja aktiivsele investorite järelteenindusele.

Nende eesmärkide täitmiseks:

- luuakse välisinvestorite teeninduspakett

- välisinvesteeringute kaasamisel võetakse kasutusele sektoripõhine lähenemine

- selgitatakse välja investeerimiskeskkonna konkurentsivõime tõstmiseks olulised maksumeetmed

- suurendatakse otselennuühendusi Euroopa tähtsamate tõmbekeskustega

- tekitatakse kohalikud tarneahelad

Ekspordi kasvatamiseks tuleb aidata ettevõtetel saada piisavalt ekspordiga alustamiseks vajalikku teavet ning omandada oskusi välisturgudele sisenemiseks, saada osa välisturgudel pakutavates tugiteenustest ning tõstavad Eesti välispoliitika seotust meie ettevõtete ekspordivõimekusega.

Olulisemate algatustena:

- kasutatakse rohkem poliitilist kapitali (näiteks presidendi, valitsusliikmete visiidid) Eesti ettevõtete ärihuvide eest seismisel

- ekspordialaste oskuste arendamiseks luuakse kõrgkoolidesse ekspordi juhtimise programm

- suurendatakse ekspordigarantiide mahtu

- viiakse ellu regionaalsete ekspordiinkubaatorite rajamine olulisematesse ekspordi sihtriikidesse

- luuakse valitsuskomisjoni seisuses ekspordi ja välisinvesteeringute nõukogu

Pärast partneritelt saadud arvamuste ja ettepanekute analüüsimist ja tegevuskavasse sisse viimist esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegevuskava Vabariigi Valitsusele.

230miljoniline mõõdistuslaev sai rahastamisotsuse

2009-04-30

Täna allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts käskkirja, millega eraldas 230,1 miljonit krooni uue veemõõdistustöid tegeva laeva soetamiseks Veeteede Ametile.

Mõõdistustulemused mängivad suurt rolli laevaliikluse ohutuse tagamisel, mereuuringutel ja kalapüügil, samuti sidekaablite paigaldamisel merre ning tuuleparkide rajamisel avamerele.

Veeteede Ameti poolt soetatav hüdrograafilisi mõõdistustöid tegema hakkav ujuklaev võimaldab kaks korda kiiremini mõõdistada võrreldes olemasoleva mõõdistuslaevaga EVA-308 ning mõõdistada ka halva ilma ja suure lainetusega, tagades seeläbi tõhusama Eesti territoriaalvete ja siseveekogude mõõdistamise. Laev alustab tööd 2012. aastal.

Soetatava SWATH-tüüpi ujuklaeva eripäraks on platvormikujuline tugedega kere, mida kannavad veealused pontoonikujulised ujukid. Seetõttu ei sõltu laev olulisel määral lainetusest ning on ökonoomne ja hea manööverdamisvõimega. Projekti kogumaksumus on 230,1 miljonit krooni ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist 100 protsendi ulatuses.

Transpordi infrastruktuuri arendamiseks on Euroopa Liidu eelarveperioodi 2007-2013 jooksul saanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas rahastamisotsuse seitse suurprojekti. Kokku on transpordi infrastruktuuri arendamiseks aastatel 2007-2013 kavandatud 22 projekti, mida rahastatakse Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengufondist kokku 9,8 miljardi krooniga.

Ülevaate ja lisainfo Euroopa Liidu fondide toel ellu viidavatest transpordi infrastruktuuri projektidest leiab aadressilt http://www.mkm.ee/index.php?id=357758 ja Toetustasku blogist toetustasku.blogspot.com .

Karoli Hindriks: Euroopa Liidus ja Eestis tuleb luua uusi töökohti

2009-04-29

Täna Pärnus toimunud Euroopa Parlamendi infobüroo debatil rõhutas Karoli Hindriks töökohtade loomise vajadust nii Eestis kui ka Euroopas.

„Olemasolevaid töökohti on vaja hoida ja uusi tuleb juurde luua nii Eestis kui ka Euroopas, sest see on riikide eelarvete täitumise alus," lausus IRLi kandidaat EP-valimistel Karoli Hindriks.

Tema hinnangul peaks Eesti ettevõtluse soodustamiseks kaotama tasud ettevõtete asutamiselt, samuti oleks tema hinnangul arukas vähendada bürokraatiat ning mõistusevastaseid formaalseid kitsendusi, mille täitmine pärsib oluliselt alustavate ettevõtjate indu.

"Praegune Euroopa Liit on inimeste jaoks kauge ja keeruline osalt ka seetõttu, et selle toimimismehhanismid on liiga keerulised. Inimesed peavad saama oma tööd teha igas Euroopa Liidu riigis lihtsamalt kui seni ja ühtsetel alustel, " sõnas Karoli.

Ta viitab asjaolule, et kui räägitakse ühtsest Euroopa majandusruumist, siis reaalsuses on see majandusruum erinev - erinevates riikides kehtivad erinevad reeglid ka ettevõtlusega alustamisel.

„Lisaks eelarve tasakaalustamisele ning kulude kontrolli all hoidmisele, et säiliksid töökohad, on kindlasti vaja lihtsustada ettevõtlusega alustamist nii Eestis kui Euroopas," ütles Karoli.

Karoli kõneles täna Pärnu Keskraamatukogus toimunud Euroopa Komisjoni debatil, kus peateemad olid "Kas Poola torumees on Eestis oodatud?" ja "Euro - hukatus või pääsemine?".

Juhan Parts kohtus oma Rootsi kolleegiga

2009-04-28

Täna keskpäeval kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Rootsi sideminister Åsa Torstensson'iga, kes osales Tallinnas toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide kõrgetasemelisel kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse konverentsil. Åsa Torstensson tutvustas kohtumisel Rootsi eelseisva Euroopa Liidu eesistumise perioodi oma valdkonna prioriteete, milleks on kokkuleppe saavutamine kliimamuutuste kohta, Euroopa Liidu ühtse transpordisüsteemi edasiarendamine ja Läänemere strateegia lõplik väljakujundamine erinevates valdkondades. Kohtumisel arutati ka digitelevisiooni rakendamise järel vabanevate raadiosageduste kasutuselevõtu võimalusi.

IRL: Venemaa kardab Mart Laari

2009-04-24

Venemaa Tallinna saatkond tühistas Mart Laarile juba väljaantud turismiviisa Kaliningradi külastamiseks. Viisa tühistamist seostatakse Mart Laari tegevusega kommunismi kuritegude teadvustamisel ning nende hukkamõistmisel samal kombel, nagu seda on tehtud natsismi kuritegudega.

Mart Laar on sellel teemal kirjutanud nii artikleid kui raamatuid, tema eestvedamisel asutatud Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus on koondanud samasihilisi organisatsioone kogu Euroopast ning aidanud koordineerida nende tegevust.

Euroopa Parlamendi 2.aprilli deklaratsioon, kus mõisteti esimest korda kommunismi kuriteod hukka samal tasemel natsismiga, tekitas Moskvas tugevat ärritust, mille üheks ilminguks on Riigiduumas arutlusel olev seadus, millega ähvardatakse kriminaalkaristusega "ajaloovõltsijaid" ning astutakse vastu natsismi ja kommunismi kuritegude ühele pulgale seadmisele.

Mart Laari sõnul ei ole Venemaa otsus üllatav, sest Riigiduumas ettevalmistatav seadus annab tänase Venemaa juhtide hoiakutest selge pildi.

„Kommunismi kuritegude hukkamõist on Kremli meelest eriti õrn teema ilmselt seetõttu, et seda nõutakse ka Venemaal endal, Kreml on aga otsustanud Venemaa identiteedi rajada Nõukogude impeeriumi pärandile. "Ajaloovõltsimises" süüdistati mind esimest korda juba 1988.aastal ning sooviti vangi panna“.

Laar meenutas 1988. aasta lõpul ajakirjas "Vikerkaar" ilmunud artiklit "Õuduste aeg", kus esimest korda avalikult natsismi ja kommunismi kuritegusid võrreldi.

„Viisakeeluga astun ühte ritta Carl Bildti ja teiste Lääne poliitikutega, kel tänase Venemaa natsi-Saksamaaga võrdlemise tõttu samuti probleeme vene viisadega on olnud“.

Samas kinnitas Laar, et toimunu osutab üheselt, et Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus on õigel teel. Sihtasutusel on käsil arvukalt uusi projekte, muuhulgas ka ülevaade Kesk- ja Ida-Euroopa võitlusest kommunismi vastu ning üleminekust demokraatiale, mida esitletakse käesoleva aasta sügisel Berliini müüri langemise pidustustel.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister ja telekomiettevõtted algatasid 6 miljardit krooni maksva uue põlvkonna internetiühenduse arendamise projekti EstWin

2009-04-24

Eile leppisid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja telekomiettevõtted Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniliidu (ITL) eestvedamisel kokku kuni 100 Mbit/s internetivõrgu arendamises aastaks 2015.

„Kui 19. sajandil arendati välja raudteed, 20. sajandil elektrivõrk, siis 21. sajand on sidevõrkude arendamise ajastu," iseloomustas Juhan Parts lairibavõrgu arendamise projekti EstWin. „See projekt võimaldab elavdada majandust ning luua samas ka uusi töökohti," lisas Parts. Samas soodustab Partsi hinnangul lairibavõrgu väljaehitamine Eesti ühtlast arengut ning aitab kaasa maapiirkondades ettevõtluse kasvule.

Uue põlvkonna internetivõrgu väljaarendamise lõpptulemusena on kõigil Eesti elanikel ja asutustel võimalik alates 2015. aastast pääseda ligi internetiühendusele kiirusega kuni 100 Mbit/s.

Täielik üleminek lairibavõrgule Eestis tähendab, et kõik majad, korterid ja kontorid ühendatakse lairibaühendustega. Juhan Partsi hinnangul on tegu ambitsioonika ja samas ka julgustava projektiga, kuna ühe laua taha saadi kõik Eesti telekommunikatsioonivaldkonna põhitegijad.

Tegemist on suurima ühisprojektiga era- ja avaliku sektori koostöös info-ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, mis on avatud kõigile teenusepakkujatele ning eeldab laiapõhjalist koostööd ministeeriumide, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahel.

Projekti EstWin esimese etapina ehitatakse 6 640 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit ja 1400 võrguühenduskohta hõlmav side alusvõrk (baasvõrk), projekti teises etapis ehitavad operaatorid alusvõrgule juurdepääsuvõrgu tarbijatele, kasutades selleks kaasaegseid tehnoloogiaid, mis tagab kõigile soovijatele lairibaühenduse.

Uue põlvkonna lairibavõrkude ehitus mõjutab sisemajanduse kogutoodangu kasvu ja töökohtade loomist.

Maailmapanga poolt 2009. aastal avaldatud uuring näitab, et lairibaühenduste kasutuselevõtu 10protsendiline suurenemine annab kogutoodangu 1,2protsendilise kasvu ühe elaniku kohta.

Kogu projekti hinnanguline maksumus on kuni 6 miljardit, millest riigi kohustused alusvõrgu arendamise osas plaanitakse katta Euroopa erinevatest struktuurifondidest 1,5 miljardi krooni ulatuses.

Euroopa lähiminevik saab selgemaks

2009-04-23

Euroopa Parlamendis esitleti 22. aprillil raamatut "Euroopa taasühinemine ("The Reunification of Europe"). Teos koondab esmakordselt kümne kommunistlikku diktatuuri all kannatanud liikmesriigi kogemused totalitaarsest korrast ning demokraatia taastamisest teel vabasse Euroopasse. Raamatu idee algataja Tunne Kelami sõnul on see märkimisväärne panus Euroopa tervikliku ajalookäsitluse ning tuleviku kujundamisel. "Meie sihtgrupiks on eelkõige Lääne ja Lõuna-Euroopa rahvad. Olles tunnetanud, kui piiratud on teadmised ja kui väike on huvi Ida- ja Kesk-Euroopa maade lähimineviku vastu, otsustasime astuda omapoolse sammu ületamaks seda vaimset lõhet, mis end ka ühinenud Euroopas ikka tunda annab, " ütles Tunne Kelam. Inglisekeelse, 10.000 eksemplaris trükitud raamatu ilmumist toetas Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide saadikurühm. Eestis tutvustatakse kõnealust teost 21. mail Tallinnas (Nordic Hotel Forum) samateemalise rahvusvahelise ajalookonverentsi raames.

Mihkelson: Eesti elamumajandus on liiga energiakulukas

2009-04-23

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas täna Tallinnas Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud eurodebatil, et Eesti elamumajanduse peamine mure on selle liigne energiakulukus.

„Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega oleme kahjuks kaugel maas. Elamute kehvapoolne ehituskvaliteet ning omaaegsed planeerimisvead viivad meie taskutest iga aasta enam kui viis miljardit krooni," ütles Mihkelson. Tema hinnangul peab energiasäästu saavutamine olema meie elamumajanduspoliitika peamine eesmärk.

„Eesti saab palju teha omal käel, mistõttu on ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi parlamendile esitatud 800 miljoni kroonine abiprogramm majade soojustamiseks väga õige samm. Samas on suureks toeks ka Euroopa Liidu vastavad vahendid. Juba täna on meil palju näiteid Euroopa rahade rakendamisest Eesti elamumajanduses," ütles Mihkelson.

„Väga ambitsioonika energiasäästu kava püstitanud Euroopa Liidu huvides peaks olema eriti Ida- ja Kesk-Euroopa riikide elamumajanduse arendamine seatud eesmärkide suunas".

Mihkelsoni meelest saavad ka Eesti tulevased saadikud Euroopa Parlamendis sellele omalt poolt kaasa aidata.

Herkel: Euroopa ei tohi unustada, et Valgevene on ebademokraatlik riik

2009-04-22

IRLi kandidaat Euroopa Parlamenti Andres Herkel ütles täna debatil välisminister Urmas Paetiga, et Euroopa Liit ei tohi unustada, et Valgevene on ebademokraatlik riik, kus opositsiooni õigusi piiratakse, mitmed viimased valimised on tunnistatud rahvusvahelistele standarditele mittevastavaiks ning "kadunud" ajakirjanike ja poliitikute probleem on endiselt lahenduseta.

"Euroopa poliitika Valgevene suhtes ei tohi olla heitlik, vaid tuleb lähtuda põhimõttest - olla karm režiimi suhtes, kuid kaitsta Valgevene kodanikke. Tervitada tuleb edasiõppimisvõimaluse andmist tagakiusatud üliõpilastele: Poolast, Tšehhi vabariigist, Balti riikidest. Samas aitaks Valgevene kodanikke väga palju viisalihtsustuse rakendamine või viisatasude leevendamine, millest on küll palju räägitud, kuid
probleem on lahenduseta," sõnas Herkel.

Tema sõnul on Valgevene leidnud uue vahendi kaubelda ühekorraga nii Venemaa kui Lääne suunas. See on Abhaasia ja Lõuna-Osseetia režiimide de facto tunnustamise või mittetunnustamise küsimus. Herkel soovitab Euroopa Liidul targalt ja põhimõttekindlalt kaubelda ning mitte liiga hoogu minna

"Otsus kutsuda Lukašenka 7. mail Prahasse Euroopa Liidu kohtumisele on nüüd tehtud, aga tegelikult hoitakse hinge kinni, et loodetavasti ei tule Lukašenka ise, vaid saadab välisministri või kellegi teise".

Herkeli sõnul oleks Lukašenka ilmumine Prahasse kummaline juba sellepärast, et mõni aeg tagasi pandi ta koos teiste režiimi juhtivate tegelastega viisakeelu alla. Viimati kohtus temaga Prantsusmaa toonane riigipea enam kui kümme aastat tagasi. Samuti kummitab Euroopa Liitu nii-öelda Mugabe sündroom".

Ta viitab sellele, et 2007. aasta lõpus kutsuti Euroopa Liidu - Aafrika tippkohtumisele Lissabonis Zimbabve diktaator, kelle ilmumine tekitas pahameelt ja Briti peaminister Gordon Brown boikoteeris kohtumist. Mugabe kasutas oma kohalolekut Euroopa riikide halvustamiseks ja katse diktaatoriga silda ehitada jättis valdavalt negatiivse mulje.

Herkel ja Paet arutlesid täna noorteühingu "Avatud Vabariik" debatil "Euroopa Liidu poliitika Valgevene suhtes - põhimõtetest taganemine või uus algus?" Tallinnas, Euroopa Liidu infokeskuses.

IRL esitas kandidaadid Euroopa Parlamendi valimistele

2009-04-21

Isamaa ja Res Publica Liit esitas Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku teatise kandidaatide registreerimiseks Euroopa Parlamendi valimisteks.

„Selleks, et meid Euroopas tõsiselt võetaks, peame kodus asjad korda tegema. Eelarve tasakaal, töökohtade säilitamine ja avalike kulutuste vaoshoidmine on valusad teemad nii Eestis kui Euroopas," ütles nimekirja üle andnud IRLi peasekretär Margus Tsahkna.

IRLi valimisloosung Euroopa Parlamendi valimisteks on „Õiged otsused raskel ajal!", milles erakond lähtub ühtsusest Euroopaga, sest edukas Euroopa tähendab ka edukat Eestit. Erakonna hinnangul seisavad nii Euroopa kui Eesti silmitsi raskete oludega: globaalne finantskriis, kasvav töötus, meie pered on keerulises seisus. Nii Eesti kui Euroopa vajavad poliitikuid, kes suudavad teha raskeid valikuid, mida tuleb majanduse taaselustamiseks teha.

IRL ei tee alati neid otsuseid, mis on kõige populaarsemad - aga võitleb selle eest, mis on õige Eestile. Nii nagu Eestis, lubab Isamaa ja Res Publica Liit ka Euroopa Parlamendis õigeid otsuseid raskete aegadel.

IRLi kandidaadid Euroopa Parlamendi valimistel on:

1. Tunne Kelam - Euroopa Parlamendi saadik
2. Marko Mihkelson - Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees
3. Karoli Hindriks - MTV Eesti tegevjuht
4. Andres Herkel - Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee asepresident
5. Liisa-Ly Pakosta - Tallinna linnavolikogu saadik
6. Svetlana Baltina - ettevõtja
7. Anna-Greta Tsahkna - IRLi liige
8. Kadri Kopli - Tunne Kelami büroo juhataja
9. Madis Kübar - IRLi liige
10. Kaia Iva - Riigikogu liige
11. Peeter Tulviste - Riigikogu liige
12. Ene Ergma - Riigikogu esimees

IRLi programm EP valimisteks:
http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/1217/

IRLi programm EP valimisteks

2009-04-17

IRLi EUROOPA PARLAMENDI VALIMISTE PROGRAMM
Kinnitatud IRLi volikogus 17. aprillil 2009
I EDUKAS EUROOPA ON EDUKA EESTI TAGATIS

Euroopa ja maailm on uute väljakutsete ees. Rasked ajad loovad aga võimalusi põhjalikuks uuenemiseks. Selleks peab Euroopa Liit leidma endas jõudu toetada neid väärtusi, mis on teinud Euroopa suureks. Euroopa tegelik tugevus ja ühtsus on võimalik üksnes tänu jagatud kogemusele ja ideedele, milles peegeldub liikmesmaade soov elada õiglases ja vabas maailmas. Mida tugevam, otsustusvõimelisem ning demokraatlikum on Euroopa, seda edukam on iga liikmesriik omaette - ka Eesti.

Praegune maailma haaranud ja ebakindlust külvav majanduskriis nõuab Euroopalt ühtset ja julget tegutsemist. Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning meie partnerid Euroopas toetavad avatud ja jätkusuutlikku turumajandust. Siseturu jätkuv avamine ning inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise täielik tagamine on Euroopa Liidu konkurentsivõimelisuse garantiiks ning aitab vastu seista protektsionismi ilmingutele. Sellele aitab kaasa ka euro-ala laienemine. IRL pooldab Eesti võimalikult kiiret eurole üleminekut.

Meie ees pole üksnes majandusprobleemid, vaid ka Euroopa Liidu julgeolekuriskid. Ühtne välis- ja julgeolekupoliitika peab näitama Euroopa Liitu maailmas tugeva ja arvestatava partnerina. Euroopa on jõud, mis suudab mägesid liigutada, kui ta tegutseb ühtselt.

IRL suudab Euroopas kaitsta Eesti huve. Selleks, et kaitsta Euroopa Liidus oma rahvuslikke huve, on oluline nii Euroopa Parlamenti valitud saadikute isiklik suutlikkus kui ka nende saadikurühma mõju Parlamendis. IRL kuulub Euroopa Parlamendi mõjuvõimsaimasse, Euroopa Rahvapartei saadikurühma. See saadikurühm seob Euroopa konservatiive ja kristlikke demokraate. Selle saadikurühma liikmetena saavad IRLi esindajad kõige tõhusamalt mõjutada Euroopa ja Eesti tulevikku määravaid poliitilisi otsuseid.

Seejuures peame endale aru andma, et Eesti suutlikkus Euroopas läbi lüüa sõltub paljuski otsustest, mida tehakse siin - Eestis. Kui Eesti ei suuda hoida tasakaalus oma eelarvet või ei tule toime tööpuudusega, jääme Euroopas jänni. Euroopa Liitu kuulumine on võimalus, mis tuleb Eestil endal sisuga täita. Meil ei maksa lakkamatult küsida, mida saab Euroopa meie heaks teha, vaid me peame iseendalt ausalt ja selgelt küsima, mida saame meie teha Euroopa heaks.

II AEG TEGUTSEDA

TUGEV JA JÄTKUSUUTLIK EUROOPA

Ettevõtlik Euroopa. Euroopa suudab majanduskriisist väljuda ning oma kodanike heaolu tagada vaid juhul, kui ta jätkab oma majanduse kaasajastamist ning selle konkurentsivõime tõstmist. Selle eeldus on omakorda avatud, tõhus ja piiranguteta ühtne turg. Peame säilitama vaba konkurentsi ja arendama ettevõtlusvaimu, mis on töökohtade loomise ja seeläbi ostujõu kaitsmise alus.

Töötajate Euroopa. Kõige suurem sotsiaalne ebaõiglus peitub kõrges töötuse tasemes. Töötus on tänase Euroopa suurim vaenlane. Peame seisma selle eest, et kõigil inimestel oleks parem juurdepääs vahenditele, mis aitavad neil muutustega toime tulla ning omandada uusi oskusi uutele töökohtadele asumiseks. Samuti leiame, et kaitsta tuleks pigem inimesi kui spetsiifilisi töökohti. Elukestva õppe kaudu peame arendama inimeste võimekust ning soodustama töövalmidust.

Uuenduslik Euroopa.
Parim majanduspoliitika on tõhus hariduspoliitika. Üleminek teaduspõhisele majandusele, hariduse ja tööturu vastavusse viimine, investeeringud teadusuuringutesse ning innovatsiooni tõstavad Euroopa Liidu konkurentsivõimet ning aitavad tal kriisist väljuda.

Energiline Euroopa. Ühtne ja tõhus Euroopa Liit pole mõeldav ilma ühtse ja toimiva energiapoliitikata. Selle sisuks peab olema mitmekesise energiavarustatuse juurutamine, mis suurendab energiatõhusust kõikides tegevusvaldkondades, samuti energia siseturu ning sidusa energia-välispoliitika väljakujundamine. Ühtse energiaturu loomiseks on möödapääsmatu seni puuduvate energiaühenduste rajamine.

Tööpuuduse tõrjumiseks ja Euroopa konkurentsivõime parandamiseks IRLi saadikud:
- teevad kõik selleks, et Eesti võimalikult kiirel ühinemisel euro-alaga ei tekiks ühtegi kõrvaltakistust;
- astuvad samme teenuste turu täielikuks avamiseks, taotledes inimeste, teenuste, kapitali ja kaupade täiesti vaba liikumist;
- toetavad uute töökohtade loomist ja ettevõtluskeskkonna parandamist, tehes ettepanekuid ettevõtluse arengut pärssivate regulatsioonide kõrvaldamiseks;
- toetavad teadusuuringute ja innovatsiooni osakaalu suurendamist Euroopa Liidu eelarves;
- teevad tihedat koostööd Eesti ettevõtjatega, tagades Eesti ettevõtjate huvide kaitse Euroopa Liidus;
- pooldavad energiaühenduste rajamist, mis liidavad Eesti ja teiste Balti riikide energiasüsteemid Euroopaga;
- toetavad Euroopa Liidu ühtse energiaturu loomist ja ühtse energiapoliitika kujundamist, mis suurendab Euroopa energiajulgeolekut;
- algatavad arutelu Euroopa Liidu valitsemiskulude vähendamiseks, juhtimisstruktuuride muutmiseks avatumaks ja tõhusamaks, kõrgemate ametnike privileegide vähendamiseks ning paberivaba asjaajamise sisseseadmiseks;
- töötavad selle nimel, et Euroopa Liidu liikmesmaade tarbijatel oleksid võrdsed võimalused teenuste ja kaupade kättesaamisel.

SOLIDAARNE EUROOPA

Ühtehoidev Euroopa.
Majanduskriis on väljakutse Euroopa solidaarsusele. See avaldab eriti negatiivset mõju Euroopa Liidu vähem arenenud piirkondadele. Seetõttu tuleb võimalikult kiiresti asuda ellu rakendama kindlat ühtekuuluvuspoliitikat. Solidaarsus peab väljenduma selles, et lõpetatakse vahetegemine uute ja vanade liikmesriikide vahel ning rakendatakse ühtset poliitikat nii põllumajanduses kui ka muudel elualadel. See eeldab samme Euroopa ühtse mälu- ja väärtusruumi tugevdamiseks.

Roheline Euroopa.
Solidaarsus tähendab ka vastutust tuleviku ees. Euroopa ei saa elada tuleviku arvel. Selleks peab erilist tähelepanu pöörama keskkonnakaitsele, et tulevased põlvkonnad päriksid jätkusuutliku elukeskkonna. Erilist tähelepanu tuleb seejuures pöörata energiasäästule ning energia-allikate mitmekesistamisele ja loodussõbralikkusele.

Laste Euroopa.
Euroopal pole tulevikku ilma lasteta. Seetõttu peab Euroopa rohkem tähelepanu pöörama perede ja laste toetamisele. Sellele eesmärgile aitab kaasa euroopaliku väärtus- ja kultuuriruumi hoidmine.

Selleks IRL saadikud Euroopa Parlamendis:
- peavad oluliseks, et Euroopa Liitu ei jagata väikesteks ja suurteks, uuteks ja vanadeks riikideks, ning rõhutavad solidaarsust ning võrdsete võimaluste loomist kõigile liikmesriikidele;
- astuvad samme Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika väljatöötamiseks, et lõpetada uute liikmesriikide seadmine ebavõrdsesse olukorda;
- peavad oluliseks, et järgmisel finantsperioodil (pärast 2013. aastat) põllumajanduspoliitika säiliks ühisena ja seda rahastataks valdavalt Euroopa Liidu ühisest eelarvest;
- toetavad otsuseid, mis suurendavad keskkonnasäästlikku käitumist;
- töötavad selle nimel, et järgmises Euroopa Liidu eelarves leiaks oma kindla koha Läänemere-strateegia;
- algatavad arutelu üle-euroopalise ühtse ID-kaardi sisseviimiseks;
- taotlevad vajalike vahendite eraldamist Euroopa Parlamendi 2. aprilli otsuse elluviimiseks, et teadvustada kommunismi kuriteod.

ÜHTNE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA.

Edukas ja reaalselt mõju avaldav välis- ja julgeolekupoliitika saab olla vaid ühel häälel rääkiv poliitika. Euroopa Liit peab järjekindlalt süvendama Atlandi-üleseid suhteid, et tugevdada läänemaailma ühist väärtusruumi ning kõigile võimalusi pakkuvat ühisturgu. Ühtsuse ja selge missiooni korral on Euroopa võimeline vältima Lõuna-Kaukaasia taolisi konflikte ning paremini siduma oma naabreid euroopalike väärtustega.

Avatud Euroopa. Euroopa Liidu laienemine on üks Euroopa võimsamaid poliitilisi hoobasid. See on võimaldanud ületada Euroopa jagunemist Idaks ja Lääneks, saavutada rahu ning stabiilsus kogu kontinendi ulatuses. Senised laienemised on selgelt toonud kasu nii uutele kui ka vanadele liikmesriikidele.

Turvaline Euroopa. Me elame tõsiste ohtude maailmas. Rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade levik ning organiseeritud kuritegevus võivad mõjutada meie ühiskondade sidusust ning Euroopa ühtsust. Vastused tuleb leida ka uutele julgeolekuväljakutsetele, nagu seda on küberjulgeolek. Ainus väljapääs on üheskoos neile ohtudele vastu astuda nii kodus kui ka piiri taga. Euroopa peab looma koostöös NATOga oma kaitseidentiteedi, et mängida kaalukamat rolli ka strateegilistes küsimustes.

Selleks IRLi saadikud Euroopa Parlamendis:
- toetavad Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kujundamist;
- toetavad Euroopa Liidu jätkuvat laienemist;
- tagavad naabruspoliitika muutmise sõnadest tegelikkuseks ning Euroopa Liidu „idamõõtme" realiseerumise;
- toetavad demokraatiat ja vabadust kaitsvaid liikumisi ja isikuid maailmas, astuvad välja inimõiguste rikkumise ja rahvusliku rõhumise vastu ega aktsepteeri nn mõjusfääride poliitikat;
- panustavad tugevate Atlandi-üleste suhete arendamisse ning toetavad reaalseid samme Atlandi-ülese ühisturu loomiseks;
- toetavad tihedamat ning paremini koordineeritud Euroopa Liidu - NATO koostööd.

IRLi saadikud Euroopa Parlamendis hakkavad tööle mõjukaimas Euroopa Rahvapartei fraktsioonis. Mida rohkem saadikuid, seda laiem on haare, et mõjutada võimalikult paljusid poliitikavaldkondi.

ÕIGED OTSUSED RASKEL AJAL!

IRLi kandidaadid Euroopa Parlamendi valimistel

1. Tunne Kelam - Euroopa Parlamendi saadik 2. Marko Mihkelson - Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees 3. Karoli Hindriks - MTV Eesti tegevjuht 4. Andres Herkel - Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee asepresident 5. Liisa-Ly Pakosta - Tallinna linnavolikogu saadik 6. Svetlana Baltina - ettevõtja 7. Anna-Greta Tsahkna - IRLi liige 8. Kadri Kopli - Tunne Kelami büroo juhataja 9. Madis Kübar - IRLi liige 10. Kaia Iva - Riigikogu liige 11. Peeter Tulviste - Riigikogu liige 12. Ene Ergma - Riigikogu esimees

IRL: Õiged otsused raskel ajal!

2009-04-17

Isamaa ja Res Publica Liidu valimisloosung Euroopa Parlamendi valimisteks on „Õiged otsused raskel ajal!", milles erakond lähtub ühtsusest Euroopaga, sest edukas Euroopa tähendab ka edukat Eestit.

Erakonna esimees Mart Laar ütles täna valimisloosungi ja programmi tutvustamisel, et IRLi kuulumine Euroopa Parlamendi suurimasse, Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) saadikurühma, tagab selle, et kui IRL on edukas, siis on see Euroopas tohutu tugevus ka Eestile.

„IRLi jaoks on oluline tagada, et Eesti võimalikult kiirel ühinemisel euroalaga ei tekiks ühtegi kõrvaltakistusi, toetada vaba ettevõtluse arengut ja turgude avamist, ülemäärase regulatsiooni kõrvaldamist, seista teadusuuringute ja innovatsiooni osakaalu suurendamise eest Euroopa Liidu eelarves, seista energiaühenduste rajamise eest, mis liidavad Eesti ja teiste Balti riikide energiasüsteemid Euroopaga ning vähendada Euroopa valitsemiskulusid ja toetada e-Euroopa loomist," sõnas Laar.

Tema hinnangul seisavad nii Euroopa kui Eesti silmitsi raskete oludega: globaalne finantskriis, kasvav töötus, meie pered on keerulises seisus. Nii Eesti kui Euroopa vajavad poliitikuid, kes suudavad teha raskeid valikuid, mida tuleb majanduse taaselustamiseks teha.

„IRL ei tee alati neid otsuseid, mis on kõige populaarsemad - aga me võitleme selle eest, mis on õige Eestile. Nii nagu Eestis, lubab Isamaa- ja Res Publica Liit ka Euroopa Parlamendis õigeid otsuseid raskete aegadel".

Praegu jätkub Tallinnas Radisson SAS hotelli konverentsikeskuses IRLi volikogu, kus erakond kinnitab Euroopa Parlamendi valimisplatvormi.

IRLi kandidaadid Euroopa Parlamendi valimistel

1. Tunne Kelam - Euroopa Parlamendi saadik 2. Marko Mihkelson - Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees 3. Karoli Hindriks - MTV Eesti tegevjuht 4. Andres Herkel - Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee asepresident 5. Liisa-Ly Pakosta - Tallinna linnavolikogu saadik 6. Svetlana Baltina - ettevõtja 7. Anna-Greta Tsahkna - IRLi liige 8. Kadri Kopli - Tunne Kelami büroo juhataja 9. Madis Kübar - IRLi liige 10. Kaia Iva - Riigikogu liige 11. Peeter Tulviste - Riigikogu liige 12. Ene Ergma - Riigikogu esimees

Saryusz-Wolski: Euroopa Venemaa-poliitika tuleb deschröderiseerida

2009-04-16

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees Jacek Saryusz-Wolski kritiseeris Euroopa Rahvapartei Tallinnas toimuval konverentsil Euroopa koordineerimatut poliitikat Venemaa suhtes.

Tema sõnul pole probleem sedavõrd palju Venemaas, kui Euroopa enda suutmatuses oma eeliseid ning tugevust maksma panna. Saryusz-Wolski ründas eriti Saksa sotsiaaldemokraatide hoiakuid ning nende järelandlikkust Venemaale energiapoliitikas.

„Euroopa välispoliitika tuleb deschröderiseerida," sõnas Saryusz-Wolski, kinnitades, et probleem pole ainult Saksamaa sotsiaaldemokraatias, vaid laiemalt sotsiaaldemokraatide hoiakutes.

Samas avaldas Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees toetust Eestile julguse ja järjekindluse eest Venemaaga seotud küsimusi tõstatada ning Euroopat realistlikule poliitikale üles kutsuda.

Saryusz-Wolski kõneles Euroopa parlamendi mõjukaima poliitilise jõu - Euroopa Rahvapartei juhtkonna kahepäevasel nõupidamisel Tallinnas.

Arutelu jätkub homme Läänemere äärsete riikide konkurentsivõime ja internetiturvalisuse teemaliste aruteludega.

Kohtumist kantakse üle ka internetis: www.epp-ed.eu/tv/

Daul: kommunismi kuriteod mõisteti hukka tänu Kelami visadusele

2009-04-16

Euroopa Rahvapartei saadikurühma esimees Joseph Daul tunnustas täna Tallinnas kõneledes Tunne Kelami rolli 2. aprilli deklaratsiooni läbisurumisel, milles mõisteti hukka kommunismi kuriteod.

Dauli sõnul oli just Kelami aastaid kestnud visa töö, järjekindlus ning diplomaatilised oskused, mis selle esialgu võimatuks peetud ülesande lõpuks siiski võimalikuks muutsid.

„Kelam üksinda on selleks Euroopa Parlamendis teinud ära suurema töö kui mõnigi arvuliselt tunduvalt suurem saadikurühm," ütles Daul.

Ta tõstis esile ka Eesti rolli Euroopas ning rõhutas, et meie kogemust on Euroopal hädasti vaja.

„Eesti on Mart Laari valitsuse juhtimisel kaks korda suutnud edukalt majanduskriisist väljuda, julgust kiirelt otsustada vajavad Eesti ja Euroopa kriisist väljumiseks ka praegu. On viimane aeg illusioonidest vabaneda, ajada realistlikku poliitikat ning mitte tegeleda populismiga," lausus Daul.

Eesti ja teiste üleminekuriikide kogemus tuletab Dauli sõnul Euroopale ka meelde, et sotsialistide poolt pakutud lahendused tegelikult ei tööta.

„Maksude tõstmine pole lahendus Euroopa probleemidele, oluline on võidelda meie ühise suurima vaenlase - tööpuuduse vastu, selleks tuleb aga ettevõtlust toetada, aga mitte lämmatada," ütles oma sõnavõtus ka IRLi esimees Mart Laar.

Ta tuletas meelde ka Euroopa Rahvapartei toetust ning solidaarsust uute liikmesriikidega, mis väljendus eriti selgelt kommunismi kuritegusid hukka mõistva resolutsiooni läbisurumisel sotsiaaldemokraatide vastuseisust hoolimata.

Daul ja Laar kõnelesid Euroopa parlamendi mõjukaima poliitilise jõu - Euroopa Rahvapartei juhtkonna kahepäevase nõupidamise avamisel Tallinnas. Arutelu jätkub Euroopa-Venemaa suhete ning julgeolekuküsimuste aruteluga.

Ühisturunduse toetus muutub ettevõtjatele senisest kättesaadavamaks

2009-04-15

Ühisturunduse toetuse taotlemise tingimused muutusid ettevõtjate jaoks soodsamaks ning samuti tõusis toetuse maksimaalne summa miljoni kroonini.

12. aprillil jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi määruse „Ühisturunduse toetuse tingimused ja kord" muudatused lubavad nüüdsest toetuse taotlejana osaleda ka äriühingutel. Ettevõtluse tugiorganisatsioonid (näiteks erialaliidud, erialaseltsid, teadus-arenduskeskused jne) saavad osaleda kasusaajatena.
Varem oli õigus ühisturunduse projektide esitamiseks vaid ettevõtluse tugiorganisatsioonidel, mis aga ei ole ennast õigustanud. Senine praktika on näidanud ettevõtluse tugiorganisatsioonide vähest aktiivsust ühisturunduse alaste projektitaotluste koostamisel, mistõttu on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) positiivse rahastamisotsuse saanud projekte olnud seni vähe. Sisseviidud muudatused peaksid kaasa aitama toetuse taotlemise aktiivsuse tõusule.

Ühisturunduse toetusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ning toetuse andmise eesmärk on Eesti eksportivate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel ühisturundustegevuse toetamise kaudu. Muuhulgas toetatakse sihtturgudele suunatud turundusürituste läbiviimist välisriigis või Eestis, projektiga seotud seminaride, infopäevade ja ümarlaudade korraldamist kasusaajatele, info- ja reklaammaterjalide valmistamist ja tellimist.

Laiendatud on toetavate tegevuste ringi - uue tegevusena on aktsepteeritav püsiekspositsiooni eksponeerimine sihtturul ning ühes sellega on lisandunud täiendavalt lubatavad abikõlblikud kulud - näitusepinna rent, stendi kujunduse ja teostuse kulu, näituseboksi sisustuse rent, tootenäidiste transport välisriiki ja tagasi, tootenäidiste kindlustus.
Samuti saab nüüd toetust taotleda projektis osalejate päevarahade kulude katmiseks sihtturgude külastamisel. Taotlejate tegevust hõlbustab kindlasti ka fakt, et nüüdsest on ühisturunduse projekti puhul nõutav minimaalselt kolme kasusaaja olemasolu varasema nelja asemel.

Toetuse maksimaalne suurus tõusis varasemalt 700 000 kroonilt 1 000 000 kroonile ning minimaalset määra langetati 50 000 kroonilt 40 000 kroonile. Toetust antakse kuni 50% ulatuses projekti üldmaksumusest ja projekti maksimaalne kestvus pikenes 24 kuuni.

Uus kord laiendab oluliselt potentsiaalsete taotlejate ringi - nüüdsest võivad toetust taotlema tulla ka elektrienergia-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisega tegelevad ettevõtted ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ning saastekäitluse vallas tegutsevad ettevõtted.

Taotleja jaoks on lihtsamini mõistetavamaks muutunud määruses sätestatud projektide hindamiskriteeriumid - kriteeriumite arvu on vähendatud ning need on paremini mõistetavad.

Kaitsealaste vastuostude koostööleping sai allkirja

2009-04-14

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige Maria Alajõe allkirjastasid koostöölepingu kaitsealaste vastuostude korraldamiseks Eestis.

Vastuostu all mõeldakse välisriikidest teostatavate kaitsealaste riigihangete puhul ostja ja müüja täiendavat kokkulepet, mille järgi tuleb müüjal omakorda ostja riigist kaupu või teenuseid osta või mingeid muid hüvesid (näiteks välisinvesteeringuid) pakkuda. Kuna Eesti hangib suure osa kaitsealastest ostudest teistest riikidest, siis liigub igal aastal suur hulk raha Eestist välja. Vastuostu kasutamine aitab Eesti ettevõtetel saada uusi tellimusi ning koostööpartnereid ja tasakaalustab ka väliskaubandusbilanssi. Vastuostude nõude eesmärk on ühtlasi soodustada kõrgtehnoloogilist tootmise arendamist ning Eestis toodetava lisaväärtuse suurenemist.

Esmakordselt rakendati Eestis vastuostunõuet ligi 1 miljardi krooni maksumusega õhutõrjesüsteemi hankelepingus, mille kaitseministeerium sõlmis 2007. aastal firmadega AB SAAB ja MBDA Missile Systems. Praeguseks on õhutõrjesüsteemi hankest lähtuvaid vastuostutehinguid konkreetsete Eesti ettevõtetega sõlmitud juba umbes 25 miljoni krooni eest ning umbes kümnekordses mahus on tehinguid veel tulemas.

EASi ülesanne on Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste teavitamine võimalusest vastuostukohuslasega tehinguid teha ja vastuostukohuslaste kokku viimine potentsiaalsete Eesti partneritega, samuti kogu protsessi jälgimine ja kontrollimine. Eelis on ekspordivõimelistel ja aktiivsetel ettevõtetel, sest ka vastuostukohuslased valivad oma partnereid majandusliku tasuvuse järgi.

EAS ootab vastuostust huvitatud Eesti ettevõtteid endast aktiivselt märku andma. Eelisseisus on mitmesuguseid tööstus- ja kõrgtehnoloogilisi kaupu tootvad ettevõtted, samuti teadus- ja arendustegevuse alased tellimused.

Koostöölepe paneb senisest selgemalt paika Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja EASi vahelise rollijaotuse vastuostude reguleerimisel. Vastuostude hindamiseks tegutseb ühiskomisjon, mida juhib Kaitseministeerium ning komisjoni liikmed on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium ja EAS.

Eksportijateni jõuab peagi kaks miljardit krooni täiendavat laenukapitali

2009-04-03

Eile allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts „Ettevõtjate laenukapitali kättesaadavuse täiendava tugiprogrammi" käskkirja, millega sihtasutus KredEx saab õiguse vahendada ettevõtjatele täiendavat laenukapitali.

Tegemist on kolme meetme jõustamisega riigi 6,1 miljardilisest tugipaketist eksportivatele ettevõtetele ning nende kolme meetmega suunatakse ettevõtjatele kokku kaks miljardit krooni.

Tugiprogrammi sihtgrupp on 400-450 peamiselt väikese ja keskmise suurusega eksportivat Eesti ettevõtjat, kelle ekspordikäive aastas on kokku 13 miljardit krooni. Ettevõte peab tegutsenud olema vähemalt kolm aastat ning tema ekspordikäive viimasel majandusaastal peab olema vähemalt 20 protsenti kogukäibest ning rohkem kui 8 miljonit krooni.

Järgmisel nädalal saavad ettevõtjad KredExist taotlema hakata paindlike tingimustega omakapitalilaenu. Kuni 16 miljoni kroonine omakapitali laen on mõeldud ettevõtjatele, kelle omafinantseeringu määr jääb panga hinnangul liiga madalaks. Võrreldes KredExi senise omakapitali laenuga on väljaandmise tingimused soodsamad - näiteks soodsam ja ajatatud intress, pikem maksepuhkus.
Ettevõtjatele pikaajalise laenuressursi pakkumisega koostöös pankadega alustab KredEx aprilli lõpus ning suvel avaneb ka pankadele täiendava krediidiliini loomise meede.

Pikaajalise laenuressursi pakkumine koostöös pankadega tähendab, et KredEx pakub pankadele pikaajalist ressurssi konkreetsete üksikute projektide finantseerimiseks. Vastava lepingu sõlmimisel ettevõtjaga eraldatakse pangale konkreetsest vajadusest lähtuv ressurss. Pank võtab ettevõtja riski ja vajadusel lisatakse eraldi KredExi tavapärane tagatis ettevõtte riski katmiseks. Laenusumma peaks küündima vähemalt 30 miljoni kroonini ettevõtte kohta.

Täiendava krediidiliini loomisega pankadele eraldab riik 400 miljonit krooni, KredEx laenab rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt juurde võimenduseks 800 miljonit krooni ja pakub seega soodsama intressiga krediiti erapankadele ettevõtetele edasilaenamiseks 1,2 miljardi ulatuses.
Kokku suunatakse nende kolme meetmega ettevõtjatele kaks miljardit krooni: 1,2 miljardit Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid ja 0,8 miljardit tuleb riigi kaasfinantseerimisest.

Euroopa Parlament mõistis hukka kommunismi ja totalitarismi kuriteod - Tunne Kelam: Euroopa südametunnistus on avardunud

2009-04-02

Euroopa Parlamendi täiskogu võttis täna Brüsselis toimunud istungil vastu kauaoodatud resolutsiooni "Euroopa südametunnistus ja totalitarism".

Vaatamata pikaajalisele huvipuudusele ning asjaolule, et veel möödunud nädalal deklareeris parlamendi suuruselt teise rühmituse - sotsialistide - juhtkond vastuseisu sellisele resolutsioonile, ilmutasid 27 riigi rahvasaadikud lõpphääletusel veenvat üksmeelt. Resolutsiooni vastuvõtmist toetas 553, vastu oli 44 ning erapooletuks jäi 33.

Euroopa südametunnistuse resolutsiooni üks algatajaist Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni poolt, Tunne Kelam, kes valmistas ette ERP-ED alusteksti, peab Europarlamendi otsust tõsiseks sammuks edasi inimvaenulike totalitaarsete režiimide pärandi teadvustamisel ning hindamisel.

Tunne Kelami sõnul tegi algatusrühm, mis koosnes ERP-ED, Isamaade Euroopa, liberaalide ning roheliste fraktsioonide esindajatest, mitu aastat visa tööd, kohtudes fraktsioonide juhtidega, Parlamendi presidendiga, Komisjoni presidendi ning mitme volinikuga, selgitamaks kõnealuse initsiatiivi eesmärke.

"Meie sõnum oli see, et ühinenud Euroopa saab edasi minna vaid siis, kui vabaneme vastastikku provintslikust mõtlemisest, kui hakkame tundma ehtsat huvi kõigi rahvaste saatuse ja mineviku vastu ning käsitame 20. sajandi kõigi hirmuvalitsuste kõiki ohvreid võrdselt," selgitas Kelam.

ERP-ED esindaja väitel on sümboolne, et resolutsioon algab lugupidamisavaldusega kõigi totalitaarsete režiimide ohvrite suhtes ning väljendab austust neile, kes võitlesid türannia ja rõhumise vastu. Parlamendiliikmed mõistavad kindlalt ja ühemõtteliselt hukka totalitaarsete režiimide kuriteod.

"Edasiviiv on resolutsiooni konkreetne osa," väitis Kelam. "Just seda üritati veel sotsialistide parandusettepanekutega vesistada."

Tunne Kelam on rahul, et resolutsioonis jäid püsima algsed ettepanekud luua Euroopa Mälu ja Südametunnistuse Platvorm koos üle-Euroopalise dokumentatsioonikeskuse- ja memoriaaliga, et parlament kutsub Komisjoni üles seda platvormi rahastama ning tähistama 23. augustit terves Euroopas totalitarismiohvrite ühise mälestuspäevana.

"Meie lõppsihiks on lepitus, kuid parlamendi resolutsiooni sõnul on selleni võimalik jõuda vaid vastutuse tunnetamise, andekspalumise ning moraalse uuenemise kaudu," tõdes ajaloolise resolutsiooni üks autoreid.

Tunne Kelam: Euroopa Liit peab eelkõige usaldama omaenda jõudu ja väärtusi

2009-04-01

Täna Brüsselis kogunenud Euroopa Parlamendi täiskogu arutas Euroopa Liidu-Venemaa suhete hetkeseisu üle. Euroopa Liidu ja Venemaa uut koostöölepingut käsitleva raporti autor on Janusz Adam Onyszkiewicz.

Arutelul ERP-ED fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et selle raporti vastuvõtmine kujuneb Euroopa Parlamendi selle koosseisu viimseks seisukohavõtuks suhete kohta Venemaaga.

"Parlamendi sõnumi suurim tugevus on selle järjekindluses, mis võrsub ühistest Euroopa väärtustest," kinnitas Eesti saadik.

Kelami sõnul on kohane meenutada, et Venemaaga suhtlemisel on Europarlamendi liikmetele siiani aluseks 2005. aastal vastu võetud Cecilia Malmströmi raport, mille seisukohtadest enamus vajab üha elluviimist.

Eesti saadik tundis muret, et suhetes Venemaaga on Euroopa Liit süvenevas patiseisus.

"Selle asemel, et läbi aastate korrutada, kui tähtis partner Venemaa on Euroopa jaoks, peab Euroopa Liit uueks partnerluslepinguks valmistumisel kõigepealt usaldama omaenda jõudu, potentsiaali ja väärtusi ning nende eest ka tegudes seisma," kutsus kõneleja Komisjoni üles.

Kelami hinnangul on Venemaal samal ajal toimunud olukorra kvalitatiivne halvenemine. Selle räigeim näide oli see, kui Euroopa Liidu suur partner aasta 2008 augustis äärepealt okupeeris suveräänse naaberriigi.

Eesti saadiku sõnul peavad Euroopa Liidu riigid endalt küsima, kas nad pole selle agressiooni eest kaudselt kaasvastutavad.

"Distantseerides end Georgiast ning lükates edasi talle NATO teekaardi pakkumise julgustati Vene militariste asuma Georgia kallal jõudu kasutama," leidis Kelam.

Venemaal tugevnevat inimõiguste rikkumist kritiseeritakse, kuid see jääb Kelami väitel formaalseks žestiks kuni inimõiguste ja õiguskorra kaitsmise probleemid ei muutu sama loomulikuks koostisosaks Euroopa Liidu poliitikas kui seda on energiatarned.

"Vastasel juhul on võimalik väita, et aitame kaudselt Vene inimõiguslasi poliitilise gaasiga lämmatada vastukaubana torujuhtmetest tuleva loodusliku gaasi eest," arvas ERP-ED kõneleja.

Tunne Kelam: Praegu pole aeg moraalseks depressiooniks

2009-03-25

Euroopa Parlament arutas tänasel istungil 19.-20. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu tulemusi. Euroopa Rahvapartei- ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni esindaja Tunne Kelami sõnul on äsjase Ülemkogu julgustav tulemus selles, et 27 liikmesriiki lähevad G20 tippkohtumisele ühise seisukohaga.

Eesti saadik tunnustas Tšehhi Vabariigi peaministrit Ülemkogu tulemusliku juhtimise eest ning märkis eesistuja konstruktiivset koostööd Komisjoniga.

Kelam nõustus Mirek Topolaneki väitega, et Ülemkogu võib nimetada edukakaks ka selles mõttes, et Euroopa Liit ei nõustunud asuma kergema vastupanu teele, mis tähendanuks pankrotistunud ettevõtete massilisi väljaaitamisi ja nende natsionaliseerimist.

"Tšehhi valitsuskriis asetab Komisjonile paratamatult suurema vastutuse Euroopa ühenduse kriisist väljajuhtimisel ning suurema kokkukuuluvuse tagamisel," ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami arvates peab Komisjon aga pakkuma paindlikumaid mehhanisme Ülemkogu poolt otsustatud lisarahade õigeaegseks kasutamiseks. Kelami arvates on kõige olulisem, et Komisjon kohandaks raamtingimusi väike-ettevõtete ja innovatsiooni toetamiseks.

"Just praegu on tähtis investeerida aktiivselt teadusuuringutesse, haridusse ja kutsekoolitusse," ütles Kelam.

"Majandusdepressioon ei õigusta moraalset depressiooni," kinnitas Kelam.

"Nagu tavaliselt, avab kriis võimalused reformide läbiviimiseks. Tuleb arvestada, et rahanduskriis võrsub väärtuste kriisist. Taastumine peab algama meie ühisväärtuste, eelkõige solidaarsuse tugevdamisest."

Tunne Kelami meelest ei tohi majanduskriisiga õigustada protektsionismi.

"Just vastupidi - Euroopa riigid on kutsutud tegutsema üheskoos ning ühises arusaamas, et üksteist toetades ning Lissaboni strateegia vaimus reforme läbi viies tuleme käesolevast kriisist välja tugevamatena kui enne."

Tunne Kelam: Euroopa vajab oma südametunnistuse avardumist

2009-03-23

Euroopa Parlamendi täisistungi algul sõna võtnud Euroopa Rahvapartei-Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni liige Tunne Kelam tänas eestlaste, lätlaste ja leedulaste nimel parlamendi presidenti Hans-Gert Pötteringi solidaarsuse eest, mida viimane ilmutas oma tänases avalduses Balti rahvaste küüditamise 60. aastapäeva puhul.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et 1949.a. küüditamisi on üldiselt hinnatud massiliste inimsusevastaste kuritegudena, mida nõukogude võimud panid toime rahuajal, neli aastat pärast sõja lõppu. Küüditatuist moodustasid üle kahe kolmandiku naised ja lapsed, kes pagendati oma elukohtadest tuhandeid kilomeetreid eemale kuni kümneks aastaks.

"Kui võrrelda kolmest Balti riigist küüditatute arvu proportsionaalselt kolme Skandinaavia riigi - Rootsi, Norra ja Taani - elanikkonnaga, tähendanuks see nende riikide jaoks poolt miljonit kodumaalt väljasaadetut," tõdes kõneleja.

Kelami väitel ei piisa selle taustal Euroopa majanduslikust ja poliitilisest laienemisest.

"Et luua tõeliselt integreeritud Euroopa kui väärtustele ja solidaarsusele rajanev ühendus, vajame uut laienemislainet. Selleks on Euroopa südametunnistuse avardumine," kinnitas Kelam.

"Vajame tungivalt ka raudse eesriide teisel pool aset leidnud kuritegude ja tragöödiate üle-Euroopalist teadvustamist ja neile hinnangu andmist, tunnustamaks neid meie ühise ajaloo koostisosana. Selline lähenemine võimaldab meil jagada niihästi empaatiat kui ühist vastutust," kutsus Tunne Kelam oma kolleege üles.

Kolmapäeval, 25. märtsil kell 14.30 korraldavad Balti riikide saadikud mälestustseremoonia Strasbourgi parlamendihoone seinale asetatud Balti rahvaste küüditamiste mälestustahvli ees. Mälestuskogunemisest võtab osa Europarlamendi president Hans-Gert Pöttering.

Veskimägi: uut kasvu soodustaks tugevam Euroopa

2009-03-20

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik Taavi Veskimägi ütles Berliinis toimuval konverentsil peetud ettekandes, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikide võimalus järgmise etapi heaolu saavutamiseks tuleneb föderaalsest Euroopast.

„Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühene huvi peab olema föderaalsem Euroopa ja Lissaboni lepingu kiire ratifitseerimine. Need riigid oleksid pidanud selles protsessis olema veduriks mitte piduriks!".

Eesti vajab Veskimäe sõnul kolmanda põlvkonna reformide paketti, mis on suunatud suuremale kuluefektiivsusele ja ressursside paigutuse efektiivsusele.

„Senine kriisi kulgemine on näidanud, et turud usaldavad riike. Vajame senisest aktiivsemat riiki, kuid see ei tohi tähendada rohkem riiki. Kõrgemat maksukoormust või võlga tulevaste põlvede arvelt ei saa me kiirelt vananeva rahvastiku valguses lubada," sõnas Veskimägi.

Tema hinnangul on esmatähtis muuta Eesti kapitalile uuesti atraktiivseks. See nõuab senisest oluliselt enam erandite kasutamist kapitali Eestisse meelitamiseks. „Tavatingimustega me kedagi siia ei saa, igale investorile tuleb pöörata väga hoolikalt tähelepanu," sõnas Veskimägi

„Eestist viiakse praegu kapitali välja - ennustan, et laenujääk väheneb tervikuna kümnendiku võrra ning majanduse arengut pole lähemal viiel aastal läbi kommertspankade võimalik kapitaliga varustada. Ometigi vajame kapitali majanduse restruktureerimiseks".

„Kui me end ei mobiliseeri, siis ootab meid „jääsurm" - majanduslik aktiivsus praktiliselt kaob".

Veskimägi viitas Statistikaameti kiirhinnangule, mille kohaselt langes import jaanuaris 35 protsenti ja eksportturgudel vähenes nõudlus 30 protsenti. Tema hinnangul ei riik lasta sellel tendentsil jätkuda ning vajadusel tuleb asuda ka nõudlust stimuleerima.

Veskimägi pidas ettekande Berliinis toimuva konverentsi „Globaalne valitsemine finantskriisi ajastul" paneeldiskussioonil „Kriisides sündinud? Globaalsete turgude tulevik".

Kommunismikuritegude hukkamõistmist käsitlev kuulamine Euroopa Parlamendis

2009-03-19

18. märtsil toimus Brüsselis, Euroopa Parlamendis kommunismikuritegude hukkamõistmist käsitlev avalik kuulamine „Euroopa südametunnistus ja totalitaarse kommunismi kuritööd: 20 aastat hiljem“. Kuulamise korraldasid 2008.a. juunis Praha deklaratsioonile allakirjutanud Euroopa Parlamendi saadikud ja Euroopa Liidu nõukogu eesistuja Tšehhi Vabariik.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam juhtis esimest paneeldiskussiooni Euroopa ajaloo ühtsest käsitlusest.

Suurt huvi äratanud kuulamine viidi läbi täissaalile. Neljateistkümne põhiettekandja hulgas üheksast riigist oli Tšehhi Vabariigi peaministri asetäitja Alexander Vondra, Euroopa Komisjoni liige Jan Figel`, Euroopa Parlamendi asepresident Alejo Vidal-Quadras.

Kuulamisel osalejad kirjutasid alla üleskutsele luua Euroopa Mälu ja Südametunnistuse platvorm, mis koordineeriks totalitarismi ajalooga tegelevate uurimisasutuste tegevust ning päädiks totalitarismiohvrite üle-Euroopalise dokumentatsioonikeskuse loomisega. Koosolijad panid ette saavutada kõigi inimsusevastaste kuritegude ohvrite võrdne kohtlemine, kujundada ühtsed standardid totalitarismi kuritegude uurimiseks ning kuulutada 23. august natsismi ja totalitaarse kommunismi ohvrite ühiseks mälestuspäevaks.

Tunne Kelami sõnul oli see kuulamine esimene tõsine samm kommunismipärandi üle-Euroopalise hinnangu andmise suunas.

" Täna sai täiesti selgeks, et Euroopa vaimne ja moraalne ühendamine ei saa toimuda ilma tõe ja õigluse kehtestamiseta kommunistliku totalitarismi all kannatanud rahvaste jaoks. Selline protsess viib tegeliku võrdsuse ja solidaarsuseni, mis tähendab seda, et iga Euroopa rahva teadvuses nähakse teisi partnereid ühinenud Euroopa tõeliselt võrdsete ja väärikate liikmetena, " ütles Tunne Kelam.

Kuulamisel sõna võtnud Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar rõhutas koostöö vajalikkust, et jõuda totalitaarse kommunismi hukkamõistmiseni. "Väga oluline on saavutada 23. augusti kuulutamine natsismi ja totalitaarse kommunismi ohvrite ühiseks mälestuspäevaks, kuivõrd see päev sümboliseerib ka Euroopa lõhestamist."

Tunne Kelam: Idapartnerlus ei tähenda automaatset patukustutust Valgevene diktaatorile

2009-03-12

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Komisjoni poolt detsembris algatatud Idapartnerluse projekti, mida Euroopa Liidu valitsusjuhid kavatsevad veel sel kuul heaks kiita. Parlamendile esines välisasjade volinik Benita Ferrero-Waldner.

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam tervitas Idapartnerluse projekti, nähes selle peamist võimalust demokraatia tugevdamises ning reformide soodustamises Euroopa Liidu ida- ja kagupiirkonnas.

"See ei ole ainult regionaalne initsiatiiv. See on kogu Euroopa projekt, " kinnitas Eesti saadik.

"Seega on ülimalt oluline, et kõik liikmesriigid kohustuksid andma sellese projekti täie panuse. "

Tunne Kelami väitel on kõigi naabruspiirkonna riikide jaoks ülim aeg mõista, et Idapartnerluse taolisi projekte ei saa käsitada omaaegse võitlusena mõjusfääride pärast. Selliste suhete sisseviimine lisab stabiilsust ha julgeolekut kõigi jaoks.

Eesti esindaja arvates oleks Idapartnerlus, rakendatuna paar aastat tagasi, võinud ära hoida 2008. augusti invasiooni Georgiasse.

"Idapartnerlus tähendab Euroopa Liidu suhete tõstmist kõrgemale tasemele kuue ida ja kagunaabriga. Seda võib võrrelda nelja ühisruumi rajamisega Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes," ütles Kelam oma sõnavõtus.

"Selle suhte peamine element peab olema vastastikkus ja tingimuslikkus. Partnerlus tähendab tugevamat kahepoolset kohustumist. Vaba turumajanduse suhete nagu ka õigusriigi areng sõltub iga partneri enda edasiminekust."

Tunne Kelami arvates ei tohi Idapartnerlus piirduda valitsustevahelise koostööga: "See peab hõlmama kodanikuühiskonda ning julgustama iseäranis rohujuuretasandi koostööd kodanike, mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsuste vahel".

Kelam tõi esile sellel nädalal Euroopa Parlamenti külastanud Valgevene opositsioonipoliitikute mure, et Euroopa Liit ei ole oma avangutes Minskile kaasanud kodanikuühiskonda.

"Valgevene taoliste autoritaarsete riikide puhul peab olema selge, et suhete normaliseerimise aluseks on konkreetsed edusammud inimõiguste vallas," väitis kõneleja.

Saadiku väitel pole selliseid edusamme märgata. Mõned poliitvangid on küll vabastatud, kuid teised on omakorda arreteeritud. Kelam toetas Valgevene opositsiooni esindajate seisukohta, et president Lukashenkale ei saa anda edasisteks suheteks puhast lehte. Lukashenka on tema arvates huvitatud esmajoones oma võimu säilitamisest, ega ole andnud mingeid tõendeid, et ta on valmist riiki tõeliselt reformima. "Praeguses olukorras oleks Lukashenka kutsumine maikuus Prahasse, kus Idapartnerlus on kavas ametlikult välja kuulutada, enneaegne, ning saadaks väära sõnumi nii Euroopa Liidule kui ka Valgevene demokraatia eest võitlejaile. "

Tunne Kelam kutsus Europarlamenti reageerima kasvavale massihävitusrelva ohule Iraanist

2009-03-09

Tunne Kelam pöördus täna Euroopa Parlamendi poole seoses kasvava julgeolekuohuga Iraanist.

Kelam juhtis tähelepanu Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (International Atomic Energy Agency, IAEA) viimasele aruandele, mille järgi on Iraan tootnud piisavalt madalalt rikastatud uraani aatomipommi valmistamiseks.

"Ülimaks ohumärgiks on seejuures arengu kiirus - IAEA hinnangutel on Teheran suurendanud uraani rikastamisel toimivate tsentrifuugide arvu 34 korda, seda vähem kui kolme aastaga".

"Kuid järgmise viie aasta jooksul plaanib Iraan lisada praegusele 5600-le tsentrifuugile veel 45 000. Kui see õnnestub, tähendab see Teherani võimet hakata tuumarelvi tootma tööstuslikult, " kinnitas Eesti eurosaadik.

"Arvestades Iraani edusamme kanderakettide arendamisel ning esimese satelliidi väljalaskmist tähendab see ühtlasi aatomipommide kohaletoimetamise võimet," järeldas kõneleja.

Tunne Kelami sõnul tuleb teha järeldus, et Iraani tuumaprogrammi ohjeldamine üksnes diplomaatia ja hambutute sanktsioonide vahendusel on läbi kukkunud. Edu saavutamist on takistanud ka mõnede suurriikide huvi mitte kahjustada karmima poliitikaga oma investeeringuid ja kaubandust Iraaniga.

"Tulemus on see, et Teherani sõjakas režiim suutis võita aega tuumaprogrammi viimiseks lõpp-staadiumi," nentis Kelam.

Tunne Kelami arvates on ülim aeg loobuda de facto mugandumispoliitikast ning keskenduda Euroopa Liidu ühise reageeringu väljatöötamisele Iraani poolse võimaliku tuuma shantaazi- või ultimaatumi puhuks.

"Kui me ka sel juhul näeme ainsat võimalust jätkata läbirääkimisi nagu tavaliselt, siis tähendaks see ju moraalset ja poliitilist alistumist."

Kelam: Euroopal on aeg tegelda uute julgeolekuohtudega

2009-02-18

Euroopa Parlamendi täisistungil arutati välisvolinik Benita Ferrero-Waldneri ning EL kõrge välis- ja julgeolekupoliitika esindaja Javier Solana osavõtul Euroopa ühise julgeolekupoliitika ning NATO-ga koostöö probleeme.

Arutelul Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelami väitel on Europarlamendi arvates Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse parim tagatis dünaamiline Euro-Atlandi partnerlus.

"Toetan uue trans-Atlandi koostöökava vastuvõtmist, mis peab saavutama uute koostööinstitutsioonide rajamise ning päädima kõikehõlmavas trans-Atlandi ühisturus," sõnas ERP-ED kõneleja.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu vajadusele kaasata tihedamasse kaitsealasesse koostöösse eranditult kõik NATO ning EL liikmed, vaatamata sellele, millisesse organisatsiooni üks või teine neist kuulub. Ta toetas ka EL operatiivse peakorteri rajamise ideed Euroopa Komisjoni asepresidendi alluvuses, seda tingimusel, et selline keskus täiendab NATO juhtimisstruktuure ega võistle nendega.

"Peame uute ühiste eesmärkide teostamisel arvestama, et niihästi EL kui ka NATO ammutavad kaitseks vajalikke vahendeid samast anumast. Euroopa ühine välis- ja kaitsepoliitika on tõsiselt alafinantseeritud. Seetõttu on eriti oluline vältida duplitseerimist ja tõsta koostöö efektiivsust," tõdes Kelam.

ERP-ED kõneleja esitas küsimuse liikmesriikidele: milliseid vahendeid ühise kaitsepoliitika teostamiseks me pakume Javier Solana käsutusse?

Tunne Kelam kutsus üles tegelema uute julgeolekuohtudega: "Tulevikukonfliktid võideldakse ja pahatihti otsustatakse küberruumis. Seetõttu pean vajalikuks ka Europarlamendi panust leidmaks tõhusat vastust sellele dramaatilisele väljakutsele, millele valitsustel tuleb mõnikord reageerida ajavahemikus, mis ei ületa sekundit," nentis esineja.

Kelam: Euroopa ühtse energiaturu loomine ja gaasijuhtmete internatsionaliseerimine on ainus vahend gaasikriiside ärahoidmiseks

2009-02-11

Europarlamendi Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni liikme Tunne Kelami algatusel ja juhtimisel toimus Brüsselis 10. veebruaril arutelu Euroopa Liidu -Venemaa energiasuhetest ning Energiaharta lepingu rollist.

Arutelul analüüsisid 2009.a. alguse gaasikriisi põhjusi ja tagajärgi Euroopa Komisjoni Venemaa üksuse juhataja Hilde Hardeman, Euroopa Strateegiliste Uuringute keskuse liige Frank Umbach, professor Alan Riley Londoni ülikoolist, Vene Sihtasutuse juht David Clark ning Energiaharta sekretariaadi nõunik Neil Melvin.

"Arutelu oli värskendav oma uudses reaalsusetajus ning ühtses sõnumis," leidis ürituse korraldaja Tunne Kelam.

"Teravamalt kui kunagi varem kerkis küsimus Venemaa kasvavast võimetusest toota piisavalt gaasi ühtaegu sisetarbeks kui ka välistarneteks. See on majandusega poliitilise manipuleerimise ning vaba konkurentsi lämmatamise paratamatu tulemus."

Tunne Kelami sõnul kerkis küsimus selguse loomisest Euroopa Liidu enda seisukohtades, kuivõrd uued partnerlusleppe läbirääkimised jätkuvad.

"Euroopa Liit peab teadvustama Venemaa praeguse juhtkonna põhieesmärki - kasutada energiatarneid poliitilise instrumendina oma mõju suurendamiseks ning Euroopa nõrgestamiseks," väitis Kelam.

Tema arvates selgub siit, miks energiaharta lepingu täitmine tekitab Venemaa jaoks selliseid probleeme.

"Energiaharta leping pole kohaldatav Moskva ülimalt politiseeritud majanduspoliitikaga. Seda enam on EL ülesanne olukorras, kus Venemaa seisund majanduskriisis dramaatiliselt nõrgeneb, nõuda oma partnerilt energiahartaga kaasnevate reeglite järgimist."

Kelami arvates on Euroopa Liidul praegu võimalus ja vajadus lõpetada Moskva harrastatav valikuline praktika, mis kasutab ära rahvusvahelistest lepinguist saadavaid eeliseid ning ignoreerib neist tulenevaid kohustusi.

Arutelu juhtis tähelepanu Euroopa võimalustele pareerida gaasitarnete politiseerimine ja sellega kaasnevad kriisid.

"Nendeks on Euroopa ühtse energiaturu otsustav väljakujundamine, turgude mõlemapoolne liberaliseerimine koos välisinvesteeringute ja vastastikkuse põhimõtte tagamisega ning gaasijuhtmete internatsionaliseerimine näiteks Ukraina puhul," tõdes Kelam.

Korraldaja sõnul leiti, et Venemaa on oma struktuurseid ja majanduslikke nõrkusi ignoreerides asunud enesetapukursile, üritades ebasoodsais tingimustes realiseerida mitte normaalseid rahvuslikke huve, vaid suurriiklikke ambitsioone.

"Suurimaks kaotajaks selles lühinägelikus mängus osutub tõenäoliselt Venemaa ise," väitis Kelam.

Kelam: Küberruumis toimuvad lahingud otsustavad peatselt riikidevaheliste konfliktide tulemuse

2009-02-09

Euroopa Parlamendi kaitse- ja julgeoleku allkomisjon arutas täna küber-rünnakute ohtu ning nendele reageerimise võimalusi.

Kaitse- ja julgeoleku allkomisjon mis tegutseb parlamendi väliskomisjoni iseseisva üksusena, arutas esmaspäeval, 9. veebruaril kübersõja ohtude ning kaitse probleeme. Komisjonile esitleti Väliskomisjoni tellimusel valminud uurimust, mille koostas dr. Paul Cornish ( Londoni Chatham House ).

Tunne Kelam Euroopa rahvapartei fraktsioonist andis allkomisjonile ülevaate 4. veebruaril Brüsselis toimunud samateemalisest rahvusvahelisest seminarist, kus ta esindas parlamendi väliskomisjoni esimeest J. Saryusz-Wolskit. Kõnealune seminar, kus ühe peaettekande tegi Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo, oli organiseeritud Eesti valitsuse aktiivsel osalusel.

Tunne Kelam toetas EL ühtse reageerimissüsteemi väljatöötamise vajadust.

"Oleme enamuse spetsialistide arvates jõudnud etappi, kus küberruumis kantud kaotused või saavutatud võidud võivad põhjalikult muuta riikidevaheliste konfliktide tulemusi," tegi ta järelduse.

Kelami sõnul ei tunne kübersõda riikidevahelisi piire. Seetõttu vajab küberohtudele tõhus reageerimine globaalset koostööd.

"Valik on praktiliselt selles, kas alustada uute institutsioonide nagu näiteks EL küber-agentuuri loomisest või taotleda tõhusamat koordinatsiooni olemaolevate funktsioonide mitmekesisuses," sõnas Eesti parlamendiliige.

Tunne Kelam toetas jõuliselt ettepanekut asutada viivitamata küber-julgeoleku koordinaatori ametikoht EL Nõukogu sekretariaadi koosseisus. "See otsus on vaja teha nii kiiresti kui võimalik. Kõnealune ametikoht ei vaja erilisi kulutusi ega uute ametiasutuste loomist," nentis ta.

Kelam on veendunud, et küberrünnakute vastast tõhusat kaitset pole võimalik korraldada erasektori ning kodanikkonna kaasamiseta. Olukorras, kus pooled EL ligi 500 miljonist kodanikust internetti kasutavad, oleneb nende teadlikkusest, aktiivsusest ja vastutustundest väga palju.

Eesti esindaja arvates tuleb olla väga hoolas, et kaitseabinõud küber-terroristide vastu ei põhjustaks kodanike põhiliste vabaduste ahistamist.

"Internet on võimas vahend edastamaks vabaduse ja õiguskorra sõnumit," ütles esineja. "Ei tule unustada, et see on ka vahend demokraatliku opositsiooni käes võitlemaks autoritaarsete süsteemide ja diktaatorite vastu."

Kaitse- ja julgeoleku allkomisjon kaalub võimalust korraldada veel käesoleval kevadel Europarlamendi debatt küberjulgeoleku teemal koos vastavasisulise resolutsiooniga.

Andres Herkel sai ENPA asepresidendiks

2009-01-26

Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel kinnitati täna ENPA asepresidendiks koos 18 kolleegiga, keda rahvusdelegatsioonid sellele kohale esitasid.

Strasbourgis ENPA järjekordsel sessioonil sellel nädalal võtab päevakavas kõige suurema ruumi Vene-Georgia sõja jätkuraport, millele on pühendatud enam kui pool kolmapäevasest tööajast. Detsembris esitleti järelevalvekomitees raporti memorandumit, mis oli küllalt faktitihe ja terav. Seevastu resolutsiooni osa pidi valmima alles Strasbourgis toimuvaks sessiooniks, pärast assamblee juhtkonna Moskva visiiti.

Teisipäeva hommikul arutatakse Armeenia küsimust, mis on seotud hääleõiguse äravõtmisega seoses poliitvangistuste lainega pärast eelmise aasta märtsis toimunud presidendivalimisi. Raportöörid jätsid siiski ukse lahti ja võimalik on ka tagasikäik.

Albaania delegatsiooni volituste taastamine jäi pidama protseduuriliste reeglite taha. Käsitletakse ka raportit ajakirjanik Gongadze mõrvamise kohta Ukrainas president Kutšma režiimi ajal. Neljapäeval on eeldatavate kiirdebattide kõrval (Gaza sektor ja finantskriis) päevakorda sattunud nn. monumentide raport. Dokument on igati tasakaalukas ega sisalda seda, mida Vene deputaadid võiksid tahta sealt välja lugeda.

Reedeses päevakorras pakub huvi eeskätt e-demokraatiat puudutav resolutsioon, mille puhul saab ka Eesti positiivseid kogemusi selles vallas meelde tuletada.

Andres Herkel annab järelvalvekomitees ülevaate kehvadest arengutest Aserbaidžaanis, kus on suletud välisraadiod ning kavandatakse referendumit piiramatu ametiaja tagamiseks presidendile.

IRLi ministrid ei kandideeri Euroopa parlamenti

2009-01-26

IRLi eestseisus otsustas, et erakonna ministrid ei kandideeri Euroopa parlamendi valimistel.

Eestseisus küsis ministritelt, kas nad soovivad jätkata ministritena või asuvad kandideerima Euroopa Parlamenti, ministrid otsustasid jätkata oma praegust tööd ning mitte kandideerida Europarlamendi valimistel.

„Olukorras, kus lähema poole aasta jooksul seisab Eesti paljude raskete otsuste ja valikute ees võib kandidaadi ja ministri roll ohtlikult segamini minna," ütles IRLi esimees Mart Laar.

Tema sõnul ei tohi piirata kellegi põhiseaduslikku õigust valimistel kandideerida, kuid on aus, kui ministrid keskenduvad oma peamisele ülesandele, see tähendab tööle ministrina.

„Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi valimiste osas on IRLi ministrid saavutatud selguse, on kahju, et riigi huvidele vastav otsus ei leidnud üksmeelt riigi käekäigu eest vastutust kandvas koalitsioonis".

Laar ütles ka, et peab valijate petmiseks „peibutuspartide" sättimist erakonna valimisnimekirja etteotsa, mõeldes nende all isikuid, kes tegelikult Euroopa parlamenti tööle minna ei kavatse.

„Inimene, kes osutub valituks Euroopa parlamenti, peab seal ka tööle asuma, vastasel juhul on tegemist labase pettusega," sõnas Laar.

IRLi volikogu kinnitab erakonna kandidaatide nimekirja Euroopa parlamendi valimisteks seitsmendal veebruaril.

Tänasest saavad tootearenduseks raha küsida ka suurettevõtted

2009-01-23

Tänasest saavad riigilt tootearenduseks toetust küsida lisaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ka suurettevõtted. Kokku on perioodiks 2008-2013 toetusraha ette nähtud 1,6 miljardit krooni.

23. jaanuaril jõustus Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Partsi määruse „Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord" muudatus, mis laiendab teadus- ja arendustegevuse projektide jaoks toetuse taotlejate ringi. Kui perioodiks 2008-2013 mõeldud toetuse saamise kord oli esialgu mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja teadusasutustele, siis praeguse muudatuse järel saavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest toetusraha küsida ka suurettevõtted.

"Praegu on väga oluline bürokraatia vähendamine EASist toetuste taotlemisel ning see on järjekordne samm, mis näitab, et me saame olla paindlikud. Lisaks on Eesti puhul vahetegemine keskmiste ja suurte ettevõtete puhul üldse küsitava väärtusega," ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Toetus on mõeldud ettevõtetele, kes tahavad välja arendada uusi tooteid, teenuseid, tehnoloogiaid või tootearendusprotsesse. Teadusasutused saavad raha taotleda siis, kui kaasavad projekti ka ettevõtteid. Alates 2008. aasta suvest, mil väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja teadusasutused said hakata raha taotlema, on taotlejatest olnud 85% ettevõtjad ning 15% teadusasutused. Uute või olemasolevate toodete, teenuste, tehnoloogiate või tootearendusprotsesside arendamiseks on praeguseks toetust soovitud ligi 400 miljoni krooni ulatuses.
Eelmisel taotlusperioodil sai näiteks AS Webmedia EASilt tarkvara arendamiseks toetust 2,6 miljonit krooni ja AS Telegrupp integreeritud mobiiltelefoni-, lauatelefoni- ja veebitelefonisüsteemi arenduseks 7,9 miljonit krooni. Telegrupp kasutas toetusraha tarkvara ja seadmete väljatöötamiseks.

Kokku saab Eesti aastateks 2008-2013 Euroopa Regionaalarengu Fondist 1,6 miljardit krooni, et toetada ettevõtete toodete ja teenuste arendamist ja koostöös teadusasutustega uuringute tegemist. Toetust on võimalik taotleda kuni 300 000 krooni eeluuringute korraldamiseks ja kuni 30 miljonit krooni tootearenduse või rakendusuuringu läbiviimiseks. Nõutav on ka ettevõtte omafinantseering, sest EAS rahastab projektist maksimaalselt 75%.

Riik suunab infoühiskonna rakendusplaanis kahe aasta jooksul arendustele 649 miljonit krooni

2009-01-22

Täna andis valitsus istungil heakskiidu infoühiskonna rakenduskavale aastateks 2009-2010, millega eraldatakse Euroopa struktuurifondidest infoühiskonna arendamiseks kokku 649 miljonit krooni.

"Lähtume arusaamast, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor on jätkuvalt potentsiaaliga sektor nii ekspordi kui ka riigi tõhusamaks muutmise seisukohalt. Sellised projektid, mis soodustavad eksporti ja suurendavad riigi efektiivsust, on taotlusvoorudes eriti oodatud," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Rakenduskava eesmärkideks on kahe aasta jooksul arendada ettevõtluskeskkonda internetis ning avalikus sektoris minna üle paberivabale asjaajamisele, samuti soodustada uute avalike teenuste kasutuselevõttu. Ärikeskkonna parandamisel on eesmärgiks, et riigiga arveldamisel kasvaks aastaks 2010 digitaalsete arvete ja arveldamise osakaal 50 protsendini kogu arvelduste hulgast.

Üheks olulisemaks tegevuseks on ka elektroonilise isikutuvastamise laiaulatuslikum kasutuselevõtt ning kasutajate teadmiste ja osalusvõimaluste suurendamine, et iga ühiskonnaliige saaks kasutada talle sobivaid tehnoloogilisi seadmeid, et jõuda vajaliku teabeni. Veel on kavas parandada statistilise analüüsi kvaliteeti ja kasutada paremini riigi infosüsteemides olevaid andmeid. 2009. aastal lisandub infoühiskonna rakenduskavas eesmärgina ka avaliku sektori infosüsteemide kujundamine ühtseks tervikuks ja andmete korrastamine.

Rakenduskava on osa riigi infoühiskonna arengukavast aastateks 2007-2013.

2009. aastal on riiklike arendustegevuste kogumaht investeeringute kavas ligikaudu 170 miljonit krooni, millega kavandatakse luua teiste lahenduste seas näiteks uus e-hangete süsteem, samuti kultuurimälestiste register ja kultuuripärandi internetiportaal.

Riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele mõeldud avatud taotlemine on mõeldud infoühiskonna arendamise täiendavaks rahastamiseks. Avatud taotlusvoorude kogumaht 2009. aastal on 250 miljonit krooni, taotlusvoorud viib läbi Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.

Kokku on 2009. aastaks rakenduskavva struktuurivahendeid plaanitud 429 miljonit krooni ja 2010. aastaks 220 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu fondist.

Rakenduskava eelnõu valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös teiste ministeeriumidega.

Kelam: kodanike energiaturvalisuse tagamiseks on Euroopa solidaarsus edasilükkamatu vajadus

2009-01-20

Europarlamendi väliskomisjon arutas eile Brüsselis Euroopa Liidu energiajulgeoleku hetkeolukorda. Komisjoni esimees Jacek Saryusz-Wolski tõdes, et energiajulgeoleku tagamine pole enam abstraktne poliitiline teema.

"Kui sajad tuhanded Euroopa kodanikud külmetavad ja nende normaalne elu on muutunud ebakindlaks, siis on nende turvalisuse tagamine meie esmane ülesanne," väitis väliskomisjoni esimees.

Arutelul esinenud ERP-ED esindaja Tunne Kelami sõnul on odava ja sujuvalt saadava gaasi ajastu minevik.

Venemaa poolt alternatiivselt kavandatud, mööda Musta mere põhja kulgema projekteeritud South Stream'i projekti analüüs tekitas Kelami sõnul kuulajates šoki.

Ekspertide arvates on Euroopa Liidu projekti Nabucco rivaalina kavandatud South Stream'i kaudu saadav gaas, mida kavatsetakse Euroopa tarbijale toimetada 900 km mööda 2 km sügavust merepõhja nelja toruna, Ukraina kaudu saadava gaasiga võrreldes erakordselt kallis.

"Siin ei saa mööda järeldusest, et mõned Euroopa Liidu valitsused, kes läksid kaasa Moskva ilusate lubadustega ning Nabucco'le eelistasid South Stream'i, tegid tõsise valearvestuse, mida nende endi kodanikud peavad kinni maksma," ütles Kelam oma kõnes.

Eesti saadiku arvates on energiakriisi lahendamise võtmesõnadeks usaldusväärsus ning solidaarsus.

"Uues olukorras on saanud palju selgemaks, et autoritaarsete režiimide ja diktatuuride usaldusväärsus on energiatarnete osas tunduvalt küsitavam kui demokraatiate oma," järeldas Kelam.

Kõneleja pidas seetõttu üheks EL poliitiliseks peasihiks tugevdada koostööd samade väärtuste alusel tegutsevate partneritega - seega Atlandi-üleste energia-alaste suhete hoogustamist.

"Harjumuslikke lühiajalisi mugavussuhteid, mis taotlevad ühele maale soodustingimusi heade tavade ning naabrite kulul, ei saa enam perspektiivseiks pidada. Nende suhete ümberhindamisega ei saa enam viivitada," kinnitas Kelam.

Eksperdid ei pidanud võimalikuiks gaasi-OPECi loomist Venemaa juhtimisel. Nende arvates on maailma turgudel tekkinud tugev vastuseis Gazpromile, kelle võimes uusi maardlaid kasutusele võtta ning piisavalt gaasi tarnida on hakatud tõsiselt kahtlema.

Ka Jaak Allik peab kommunismi hukkamõistmist vajalikuks

2009-01-15

Eestimaa Rahvaliidu juhatuse liige Jaak Allik kirjutab IRLi ajalehe „Eesti Eest" värskes numbris kommunistliku režiimi poolt toime pandud kuritegude hukkamõistmise vajadust põhjendades, et Venemaa aus hinnang nõukogude perioodil toimepandud kuritegudele oleks vajalik ka Venemaa enda tuleviku jaoks.

„Olles 1991. aastast niiöelda antikommunistlik riik, pole praeguse Venemaa võimukandjad stalinliku režiimi kuritegusid küll õigustanud, samas on aga välditud neile ühemõttelise hinnangu andmist," kirjutab Allik.

Ta kirjutab, et kommunism on jätkuvalt võimul mitmes riigis, kellega soovitakse hästi läbi saada, kas või majanduslikel põhjustel. Kuni eksisteeris natsism Saksamaal, oli piisavalt selle ees lömitajaid ka demokraatlikes maades. Ka läbisaamisel Venemaaga, kus endised julgeolekustruktuurid on võimu taastanud, on "kasulikum" kommunismi kuriteod maha vaikida.

„Poliitikute taotlused kommunistlike režiimide sooritatud kuritegude üleeuroopaliseks hukkamõistmiseks oleksid veelgi edukamad, kui eesmärgi deklareerimise kõrval räägitaks selgemalt selle kaudu soovitavaist juriidilistest ja poliitilistest järelmitest. Lõpparvele kommunismiga jõutakse ilmselt siis, kui kommunism on maailmast kadunud ja selle restauratsioon võimatu. Sellest oleme hetkel kahetsusväärselt kaugel".

Alliku hinnangul takistab kõige enam kommunismi inimsusevastastele kuritegudele ja selle režiimi poolt toime pandud inimõiguste rikkumistele hinnangu andmist esmalt see, et kommunism on jätkuvalt võimul mitmes riigis, kellega soovitakse hästi läbi saada, kas või majanduslikel põhjustel.

Debatt kommunistliku režiimi kuritegudele hinnangu andmisest on IRLi ajalehe kuuendal küljel, teine arutleja on selles nubris IRLi parlamendisaadik Mart Nutt. Eesti Eesti ilmus täna koos ajalehega Postimees nii eesti kui vene keeles. Lehte saab lugeda ka IRLi kodulehel.

Kelam: Tšehhi peab eesistujana saavutama 23. augusti tähistamise kommunismi ja natsismi ohvrite ühtse mälestuspäevana

2009-01-14

Strasbourg, 14. jaanuar 2009

Tšehhi Vabariigi peaminister Mirek Topolanek esitles täna Euroopa Parlamendis Tšehhi eesistumise prioriteete.

Arutelul osalenud Eesti saadik Tunne Kelam andis edasi Eesti sooja toetuse Tšehhi eesistumisele.

Eesti saadik jagas täiel määral eesistuja seisukohta, et parim retsept majanduskriisi ületamiseks on konkurentsivõime tõstmine ning nelja põhivabaduse täiemahuline rakendamine praktikas. Uued liikmesriigid tunnetavad neid vajadusi ja võimalusi teravamalt kui vanad.

"Toetan Teie ideed Ida-partnerluse jõuliseks väljakujundamiseks," sõnas Kelam. "Praegu me mõistame kui oluline oli ja on selliste riikide nagu Georgia ning Ukraina kaasamine õiguskorra ning demokraatliku aruandluse ühtsesse ruumi."

Kelam meenutas Tšehhi peaministrile Euroopa Parlamendi poolt möödunud septembris vastu võetud seisukohta tähistada 23. augustit kommunismi ja natsismi ohvrite ühise mälestuspäevana.

"Usaldame teie juhtimise alla 27 liikmesriigi valitsuste veenmise selles, et juba eelolevast augustist peale hakataks seda mälestuspäeva ametlikult kogu Euroopas tähistama," ütles kõneleja.

"Ootame samuti Tšehhi eesistumiselt suuna võtmist, mis viiks üle-euroopalise moraalse ja poliitilise hinnangu andmisele totalitaarse kommunismi ajal sooritatud kuritegudele, " kutsus Kelam üles. Esineja arvates annaks see võimaluse integreerida Euroopa perekonda ka ühtse ajalookogemuse alusel nõnda, et kõigi kuritegelike inimsusevastaste režiimide kõik ohvrid saaksid võrdse staatuse ning võrdse sümpaatia ja solidaarsuse osalisteks, mis annaks tagatise, et kõnealused kuriteod iial ei kordu.

Tunne Kelam tõstis oma kommentaaris esile Euroopa Komisjoni presidendi Barroso selget ja jõulist seisukohta üha jätkuva gaasivarustuse kriisi suhtes.

"Komisjoni presidendi uudne suhtumine avaldub mitte üksnes selles, et Barroso nimetas gaasitarnete peatamist brutaalseks ning tekkinud olukorda vastuvõetamatuks ja uskumatuks, vaid tema tehtud järelduses, mille kohaselt Venemaa ning Ukraina on osutanud võimetust oma kohustusi täita," ütles Kelam.

Barroso deklareeris, et kui peaks selguma, et küsimus pole tehnilistes probleemides, siis kavatseb Komisjon asja rahvusvahelisse kohtusse viia ning alustada alternatiivsete lahenduste otsimist uute partnerite ning uute energiatootmise vormide kujul.

Teisipäeval, 13. jaanuaril, pärast Vene ja Ukraina esindajate ärakuulamist, pani parlamendi väliskomisjoni esimees Saryusz-Wolski ette kaaluda sanktsioonide kehtestamist gaasitarnete peatamises süüdiolevate riikide vastu.

Kelam: Euroopa energiapartnerlus Venemaaga on osutunud strateegiliseks valearvestuseks

2009-01-13

Strasbourg, 12. jaanuar

Euroopa Parlamendi avaistungil sõna võtnud Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni (ERP-ED) liige Tunne Kelam kutsus gaasikriisist tabatud Euroopat üles keskenduma täie tõsidusega alternatiivsete energiavarustajate leidmisele.

"Eesistujamaa Tšehhi jõupingutused gaasikriisi vahendamisel on kõigiti kiiduväärsed. Kuid Euroopa jaoks pole ühe kriisi teise järel vahendamine lahendus. Euroopa ei saa jääda lapsehoidja rolli, kes tegeleb enfant terrible'iga (hirmsa lapsega), " ütles Kelam oma sõnavõtus parlamendi täiskogul.

"Üks on selge: lootused vastastikku kasulikule strateegilisele liidule Venemaa kui usaldusväärse energiatarnijaga on osutunud strateegiliseks valearvestuseks," väitis kõneleja.

Kelami sõnul peitub käesoleva kriisi põhjus mitte Ukrainas, vaid Gazpromi enese sisekriisis, mille tulemusena see Vene välispoliitika buldooseriks muundatud kompanii pole suutnud võetud kohustusi täita.

"Viimase kaheksa aasta jooksul on Gazpromi gaasitootmine stagneerunud, püsides samal tasemel. See on tüüpiline tagajärg, mille toob kaasa riigi poliitilise kontrolli kehtestamine tootmise üle," tõdes ERP-ED saadik.

Kelami arvates on olukord, kus võlgades ja gaasitootmise edasise arendamisega maha jäänud Gazprom ei suuda rahuldada ühtaegu sisemist ja välist nõudlust, inspireerinud tõenäoliselt peaminister Putinit osutama Ukrainale kui patuoinale, et poliitilise kriisiga viia tähelepanu Venemaa siseraskustelt kõrvale.

Selliste kriiside algatamine osutab taas Venemaa praeguse juhtkonna kui strateegiliste partnerite ebausaldatavusele.

"Antud olukorras on Euroopa Liidul veelgi olulisem keskenduda maksimaalse tõsidusega alternatiivsete energiaallikate ning energiaga varustajate leidmisele," sõnas Kelam.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo +33 3881 75279

Kaja Sõrg
ERP-ED fraktsiooni pressinõunik
Tel: + 32 476 541013
www.epp-ed.eu

Ettevõtted saavad investeeringuteks ja ekspordiks lisaraha

2008-12-30

Valitsus kinnitas tänasel istungil arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013" rakendusplaani aastateks 2009 kuni 2012, millega otsustas järgmisel aastal eraldada ettevõtete investeeringute ja ekspordi toetamiseks ning kapitalile ligipääsuks enam Euroopa Liidu fondide vahendeid, kui varem planeeritud.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul pakutakse 2009. aastal tegutsevatele ettevõtetele ja ka uutele tulijatele väga lai menüü eri raskuspunktide ületamiseks.

„Praegu on ettevõtetele suurimaid probleeme ligipääs finantsressurssidele, seda eelkõige seoses laenutingimuste oluliste karmistumisega," ütles Parts. „Seetõttu on oluline luua ettevõtetele eri võimalusi ligipääsuks kapitalile ning suurendada lühiajaliste, kuid kiiret mõju avaldavate ekspordi- ja laenugarantiide mahtusid, samuti teatud tingimustel riiklikku abi laenude refinantseerimisel."

Minister ütles, et pikemas perspektiivis jääb ettevõtluspoliitika keskseks teljeks arendustegevuse ja innovatsiooni ergutamine ning ettevõtlusaktiivsuse suurendamine. „Ehkki rakenduskava on plaan järgnevaks kolmeks aastaks, oleme jätkuvalt paindlikud ja vajadusel reageerime probleemidele koheselt," ütles Parts.

Täna kinnitatud rakendusplaanis ongi varasemaga võrreldes suurendatud vahendite mahtu kahel tegevussuunal - Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse ja investeeringute toetamisel. Peamiselt on Euroopa Liidu vahenditest rahastamist toodud ettepoole järgmiste aastate arvel.

Ekspordivõimekuse toetamiseks on 2009. aastal plaanis ettevõtetele välja töötada uudne toetus kesk- ja pikaajaliste eksporditehingute garanteerimiseks, millest on abi ettevõtete rahvusvahelistel turgudel tegutsemise eeliste tugevdamiseks. Selleks on planeeritud 2009. aastal 200 miljonit krooni. Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse arendamiseks on kokku arvestatud 310,5 miljonit krooni.

Investeeringute toetamise suunal rahastamist kiirendatakse, mistõttu on vahendeid tõstetud 2009. aastal ettepoole järgmiste aastate arvel. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ligipääsu parandamiseks kapitalile on rakendusplaanis 2009. aastaks ette nähtud väljamakseid 100 miljonit krooni, ettevõtete investeeringute toetamiseks 141 miljonit krooni.

Kokku plaanitakse rakendusplaanis toodud tegevuste rahastamiseks 2009. aastal eelarvest reaalselt välja maksta vähemalt 695,8 miljonit krooni.

Aastateks 2009-2012 kavandatakse välja maksta kokku üle 2,03 miljardi krooni. Peamine osa tegevustest rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide kaasabil.

Ekspordi ja investeeringute toetusi saavad ettevõtted taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja sihtasutusest Kredex.

Regionaalsed investeeringud said 35 miljonit krooni toetust

2008-12-22

Regionaalminister Siim Kiisleri juhitav hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi komisjoni jagas detsembri koosolekul toetusteks 35 miljonit krooni. Komisjoni otsusel said programmist toetust 82 taotlusprojekti.

Programmi eesmärk on parandada avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust regioonides ning toetada sellega kohaliku elukeskkonna arengut. Programmi toetused on suunatud ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööde teostamiseks hoonetes ja rajatistes, et parandada hoolekande, õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise tingimusi eelkõige laste ja noorte ning perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks.

„Omavalitsused esitasid toetuse saamiseks taaskord palju häid ja vajalikke projekte. Kõige rohkem oli toetuse saajate seas erinevaid laste- ja noorteasutuste projekte, kus sooviti toetuse abil parandada koolide ja lasteaedade tingimusi, ning rajada uusi mängu-, ja spordiväljakuid. Samuti said toetust mitmed kultuuri- ja sotsiaalhoolekande asutused,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Teises voorus, tähtajaks 15.september laekus investeeringute asukohajärgsetesse maavalitsustesse kokku 134 projektitaotlust. Esimese menetlusetapi läbimisel suunas komisjon teise etappi edasi 102 taotlust ning lõpetas seejuures 32 taotluse menetlemise.

Teise etapi lõpus tegi komisjon rahastamisotsused. Toetust said 82 projekti ning taotlusnõuetele mitte vastavuse ja vahendite lõppemise tõttu jäid toetuseta 20 projekti.

Toetuste määramisel ja otsuste tegemisel lähtus komisjon eelkõige sellest, kuivõrd esitatud taotlusprojektid on kooskõlas programmi eesmärkide, korra ja tingimustega.

Programmi komisjoni aseesimees Anne Lindma sõnul käivitus programm 1998. aasta alguses, kui otsustati hakata toetama hasartmängumaksu laekumistest regionaalseid investeeringuid. Kokku on programmi algusest, 1998. aastast kuni praeguseni toetatud 1474 projekti kogusummas 346,5 miljonit krooni.

2008. aasta teises taotlusvoorus määratud toetused maakonniti:

·        Ida-Viru - 4,298 miljonit krooni
·        Harju - 4,187 miljonit krooni
·         Tartu - 3,999 miljonit krooni
·         Pärnu - 2,455 miljonit krooni
·         Saare - 2,453 miljonit krooni
·         Rapla - 2,292 miljonit krooni
·         Jõgeva - 2,217 miljonit krooni
·         Järva - 2,136 miljonit krooni
·         Valga – 1,915 miljonit krooni
·         Viljandi – 1,898 miljonit krooni
·         Hiiu - 1,875 miljonit krooni
·         Võru – 1,720 miljonit krooni
·         Põlva – 1,556 miljonit krooni
·         Lääne-Viru – 1,451 miljonit krooni
·         Lääne – 668 tuhat krooni

Lisainfo programmi ja komisjoni otsuste kohta: http://www.siseministeerium.ee/9670?id=14980

Marko Mihkelson Euroopa Liidu poliitika arutelul Riigikogus

2008-12-09

Marko Mihkelsoni kõne Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu poliitika arutelul Riigikogus 09.12.08

Lugupeetud Riigikogu juhataja,
Peaminister,
Külalised!

Seekordne kokkuvõte valitsuse tegevusest Euroopa Liidus leiab aset vahetult enne käesoleva aasta üht võib olla kaalukamat otsust, mida valitsusjuhtidel tuleb langetada. Pean siin silmas energia- ja kliimapaketi lõpparutelu Euroopa Ülemkogul. See on ühtviisi kaalukaks otsuseks nii Euroopa Liidule tervikuna kui Eestile sealhulgas.

Peaminister pühendas sellele teemale oma kõnes päris palju tähelepanu, mistõttu tahaksin vaid rõhutada peamist. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni meelest on väga oluline, et selle paketi raames saavutataks peamine eesmärk - Euroopa Liidu ühtne ja toimiv energiaturg, mis oleks globaalselt konkurentsivõimeline.

Eriti aktuaalne on see kolmele Balti riigile, kes siiani on jäänud Euroopa Liidu energiasaare tõrjutud seisundisse. Viimastel aastatel eriti oluliseks muutunud energiajulgeoleku tagamise tingimustes on äärmiselt oluline, et hiljuti Euroopa Komisjoni poolt välja käidud Läänemere energiaühenduste kava jõuaks võimalikult kiire ellurakendamiseni.

Eelseisval ülemkogul on Eestile väga oluline, et selle lõppjäreldustes leiaks kajastamist kolmandatest riikidest pärineva elektri impordi regulatsioon selliselt, et see arvestaks Euroopa Liidus kehtestatavat kvoodikaubandust. Eesmärk pole sugugi kerge, kuid Eestile tähendab vastupidine otsus või otsustamatus kindlaid kulusid tulevikus. Ja need kulud pole meile sugugi väikesed.

Head kolleegid,

Veidi enam kui aasta tagasi siin Riigikogus Euroopa Liidu poliitika alases debatis osaledes rõhutasin esmatähtsana eurole üleminekut. Tänaseks on meeldiv tõdeda, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kauaaegne hoiak on nüüdseks muutunud poliitilise konsensuse põhiseks.

Aga teisiti pole meil võimalik seatud eesmärki ka saavutada. Kuni viimase ajani on kogu euro temaatika käinud Eestis isevoolu rada. Poliitiliselt pole seda piisavalt tähtsustatud ning liiga sirgjooneliselt on loodetud üksnes statistikale. See, et Eesti ei suutnud 1. jaanuaril 2007 eurole üle minna, oli toonase valitsuse tõsine ebaõnnestumine.

Siis, suure majanduskasvu tingimustes, ei pandud seda väga tähele või suhtuti sellesse eesmärki ükskõiksusega. Tänaseks on olukord muutunud. Eesti rahasüsteem on olnud stabiilne ja kindlasti pole suuremaks mureks põhjust ka täna. Ometi oleks just eurotsooni kuulumine meile selgeks tagatiseks suuremate finantsraputuste üleelamisel.

Ka ei ole Eesti täiel määral ühinenud Euroopa Liidu otsustusmehhanismidega seni, kuni me pole eurotsooni liige. Nii käimasolev eelarvearutelu kui ka tulevased rahanduspoliitilised sammud peaksid olema allutatud eesmärgile võtta euro kasutusele mitte hiljem kui aastal 2011. Ma väidan, et euro on Eestile sama oluline kui liikmelisus NATOs või Euroopa Liidus.

Head kolleegid,

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni arvates on eurole ülemineku kõrval meie lähiaastate üheks teeviidaks Euroopa Liidus Läänemere strateegia ettevalmistamine ning reaalne ellurakendamine.

Läänemere strateegiast on räägitud juba aastaid, kuid nüüd on see jõudnud reaalselt Euroopa Komisjoni menetlusse. Samas on strateegia idee leidnud toetust sisuliselt kõigilt asjasse puutuvatelt riikidelt. Pealegi on Rootsi võtmas Läänemere strateegia oma eesistumise üheks keskseks teljeks.

See initsiatiiv saaks tegeliku elujõu siis, kui see muutub Euroopa Liidu tulevase finantsperspektiivi kindlaks osaks. Selle saavutamine pole täna veel kindel, mistõttu on ka Eestil vajalik koos partneritega tõsiselt pingutada. Meile on oluline, et strateegia ettevalmistamise protsessis oleks siseriiklik koordinatsioon võimalikult hästi läbimõeldud ning konkreetsete projektide väljatöötamisele suunatud.

Järgmine aasta tervikuna kujuneb meile põnevate võimaluste aastaks. Euroopa Parlamendi valimised ning Euroopa Komisjoni uue koosseisu moodustamine ei tohiks varjutada peamist. Eesti peaks rakendama kõik oma head mõtted, aitamaks kaasa meile lähedaste partnerite Tšehhi ja Rootsi eesistumiste õnnestumisele.

See on suurepärane võimalus lisaks Läänemere strateegiale kindlama vundamendi loomisele teiste oluliste teemade nagu idapartnerlus, energiaühenduste loomine, uus finantsperspektiiv, Lissaboni leppe saatus ning mitmete teiste edendamine.

Ja lõpetuseks. Tuleval aastal möödub viis aastat Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga. See on paras aeg esimeste tõsisemate järelduste ja analüüside tegemiseks. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on näidanud eeskuju ning võtnud ette analüüsida Eesti huvide kaitsmist näiteks Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu töörühmades.

Kutsun ka Vabariigi Valitsust üles põhjalikult analüüsima seni tehtud tööd. Vastata võiks näiteks küsimustele: ui hästi töötavad siseriiklikud otsustusmehhanismid, kui edukalt oleme suutnud kaitsta Eestile tähtsaid küsimusi, mida on andnud meie MEPide kogemus Euroopa Parlamendis ja nii edasi.

Kuigi Eesti on Euroopa Liidus IRLi arvates päris hästi hakkama saanud, leiab kindlasti veel päris palju ruumi arenguks.

Aitäh!

Juhan Parts: Balti energiaühenduste osas hakkas jää liikuma

2008-12-08

Täna toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul arutasid energeetikaministrid Euroopa Komisjoni esitatud plaani, mille järgi luuakse kava Balti riikide Euroopa ühtsesse energiavõrku lülitamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts märkis oma sõnavõtus, et plaani avalikustamine on tervitatav samm ja asjad liiguvad õiges suunas. Parts toetas ka uute ühenduste rajamiseks rahastamise põhimõtete väljatöötamist.

„Plaan näeb ette kuue olulise infrastruktuuriprojekti seas Balti riikide elektrivõrgu ühendamist Euroopa võrkudega. Kui siia juurde arvestada, et täna hommikul vastav töörühm juba käivitus ning lisada võimalikud Euroopa poolsed rahastamised, siis arvan, et oleme väga oluliste arengute tunnistajad. Ma väga loodan, et 2009. aasta jooksul on asjad nii kaugel, et saame rääkida juba konkreetsetest investeeringutest," ütles Parts. „Oluline on, et ühenduste ehitamine toimuks samal ajal elektriturgude avamise ja toimima hakkamisega."

Partsi sõnul aitab ühenduste rajamine oluliselt kaasa elektriturgude paremale toimimisele ning elektri- ja gaasiturgude arenemisele Eestis selleks, et tagada väikestele elektriturgudele efektiivne toimimine ja vältida turgudega manipuleerimist. „Gaasituru osas on oluline mitmekesistada riikide energiavarustust ja läbi analüüsida võimalused maagaasi terminalide loomiseks selleks, et ka gaasi osas saaksime rääkida tegelikust varustuskindlusest. Võimalik on see siis, kui ühendustega ehk infrastruktuuri investeerimisega loome suurema turu," ütles Parts. „Energiajulgeolek tähendab ka, et me kasutame ära meie kasutuses olevad võimalused maavarade paremaks ja keskkonnasõbralikuks kasutamiseks. On tervitatav et Komisjon toetab ka põlevkivi ja turvas kasutamiseks tehnoloogiate arendamist."

Minister rõhutas, et EL-i ja kolmandate riikide suhteid energiajulgeoleku vaatenurgast vaagides on tähtis, et energia teema muutuks Euroopa ühise välispoliitika üheks komponendiks.

13. novembril esitas Euroopa Komisjon teise strateegilise energiaülevaate (SER-2) hulgas EL-i tegevuskava julgeoleku tagamiseks energiavaldkonnas. Esmakordselt on Euroopa Liidu Energiajulgeoleku ja Solidaarsusplaani tegevuskava energiajulgeoleku strateegilise ülevaate peatükkides toodud välja plaan luua Balti riikide ühendamise kava (Baltic Interconnection Plan) ja tihendada sellega Balti riikide võrgu ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi ühendusi. Samuti plaanib Komisjon energiaimpordi sõltuvuse vähendamiseks suurendada liikmesriikidel taastuvenergia, söe, nafta, gaasi ja turba säästlikumat kasutamist, arendada tõhusamat energiakasutust ning ühtlustada nõudeid kütusevarude hoidmisel. Selleks selgitab Euroopa Komisjon aastatel 2009-2010 välja konkreetsete projektide investeerimisvajadused ja alates 2014. aastast, kui hakkab Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood, soovib Komisjon luua võimalused investeeringute suunamiseks juba tegevuskavas välja töötatud infrastruktuuri arendamise projektidesse.

Lisaks käsitlesid ministrid täna ökodisaini direktiivi ja kliima- ja taastuvenergia paketi teemasid.

Euroopa kommunikatsiooniministrid saavutasid sidevõrkude ja -teenuste paketi uuendustes kokkuleppe

2008-11-28

Euroopa Liidu kommunikatsiooniministrid jõudsid eile Brüsselis toimunud transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul kokkuleppele sideteenuseid ja - turgu reguleerivates muudatusettepanekutes, millega tagatakse kasutaja loodud sisu ja juurdepääsu sõltumatus seadmetest, lihtsustatakse juurdepääsu raadiosagedustele ning vähendatakse halduskulusid sideturu reguleerimisel.

„Juurdepääsuõigus seaduslikule sisule peab tarbijale olema tagatud sõltumata seadmetest, mida tarbija kasutab. Selliste piirangute puudumine on end juba edukalt tõestanud Eestis, kus selle tulemusel sündis üks innovaatilisemaid Internetiettevõtteid kogu maailmas - Skype," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ministrite kohtumisel.

Ministrid toetasid ka seisukohta, et kasutajate loodud sisu seaduslikkuse hindamisega ei pea tegelema riigi sideturgu ja -võrkusid reguleeriv asutus (Eestis on selleks Tehnilise Järelevalve Amet), kuna järelevalve sisu üle kuulub autorikaitseühingute tegevusvaldkonda. Samuti toetati seisukohta, millega suurendatakse tarbijale antavat teavet, turvalisuse suurendamist käsitlevaid sätteid ja tõhustatakse ligipääsu elektroonilise side teenustele ka erivajadustega isikutele.

Ministrid jõudsid eile põhimõttelisele kokkuleppele uue sideteenuseid koordineeriva asutuse GERT (Group of European Regulators in Telecoms) loomisel, kuhu hakkaksid kuuluma iga liikmesriigi sideteenuse reguleerija esindajad. GERT-i ülesandeks tulevikus on aidata kaasa Euroopa Komisjoni ja riikliku sideteenuste regulaatori koostööle soovituste ja otsuste eelnõude väljatöötamisel.

Ministrid leidsid, et tuleb saavutada kokkulepe ja välja töötada ajakava digitaalsele ringhäälingule üleminekul vabanevale raadiosagedusressursi kasutamiseks.

Eesti pooldas seisukohta, millega liikmesriik tagab, et kõikidel elektrooniliseks sideks avatud sagedusaladel võib kasutada ükskõik millist raadiovõrgu või -traadita side tehnoloogiat, kui see on vastavuses riiklike sagedusplaanide ja ITU (International Telecommunincation Union) regulatsioonidega. Samuti leidis toetust seisukoht, et sagedustega kauplemisele ning võimalikule loatingimuste muutmisele peab andma heakskiidu liikmesriigi reguleeriv asutus. Kuna liikmesriigi sideturul on kohalik reguleerija teab, kes on reaalselt välja antava loa omanik ning vastutab ühtlasi loatingimuste korrektse täitmise eest.

Euroopa Liit võttis 2002. aasta 7. märtsil vastu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühtse raamistiku, kuhu kuuluvad :
* Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ, mis reguleerib juurdepääsu sidevõrkudele ja -vahenditele;
* loadirektiiv 2002/20/EÜ, mis reguleerib sidevõrkude ja teenuste lube;
* elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste raamdirektiiv 2002/21/EÜ;
* universaalteenuse direktiiv 2002/22/EÜ;
* isikuandmete töötlemist käsitlev direktiiv 2002/58/EÜ.

Euroopa Komisjon tuli paketi muudatusettepanekutega välja 13. novembril 2007. Pärast eilset ministrite vahelist kokkulepet alustavad muudatusettepanekute läbirääkimisi Euroopa Parlament, Nõukogu ja Komisjon.

Laar meenutas Saksamaal vajadust mõista hukka kommunismi kuriteod

2008-11-23

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar rõhutas Berliinis Saksa-Vene sügiskõneluste raames toimuval ajaloofoorumil peetud ettekandes vajadust kommunismikuritegude hukkamõistmiseks.

„Peamiseks probleemiks ühtse arusaama kujunemisel ajaloost on asjaolu, et kui natsismi kuriteod on ühemõtteliselt hukka mõistetud, siis kommunismi kuritegudega pole seda seni tehtud," lausus Laar.

"Nii nagu natsismi kuritegusid ei saa aga õigustada võitlusega kommunismi vastu, ei saa kommunismi kuritegusid õigustada vajadusega võidelda natsismi vastu," ütles Laar, kelle sõnul õigustatakse Nõukogude Liidu poolt II Maailmasõjas korda saadetud kuritegusid „vajadusega võidelda natsismi vastu".

Laar andis oma ettekandes ülevaate Molotov-Ribbentropi pakti ohvriks langenud rahvaste saatusest, tuletades meelde Nõukogude Liidu agressiooni Poola ning Soome vastu. Ka tutvustas ta natside ja kommunistide salatehingu ohvriks langenud rahvaste võitlust oma vabaduse eest.

Ta tõstis esile Prahas sel aastal vastu võetud deklaratsiooni, kus kutsutakse kommunismi kuritegusid hukka mõistma ning Euroopa Parlamendi otsuse asuda tähistama 23. augustit totalitaarsete režiimide mälestuspäevana.

Laari ettekanne tekitas diskussiooni, milles ka Vene ajaloolased soovitasid ette kujutada Saksamaad, kus oleks teostamata jäänud denatsifitseerimine ning kus võimu juures oleksid poliitikud, kes senini jätkaksid Hessi või Kaltenbrunneri ideede kuulutamist.

Eesti tihendab majanduskoostööd Baden-Württembergi liidumaaga

2008-11-12

Eile, 11. novembri õhtul kirjutasid Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Baden-Württembergi liidumaa majandusminister Ernst Pfister, EASi juhatuse esimees Ülari Alamets ja Baden-Württembergi liidumaa majandusesinduse esimees Michael Hagenmeyer Stuttgardis alla Eesti ja Baden-Württembergi liidumaa majanduskoostöö tihendamise lepingule.

„Leping tähendab Eesti jaoks tihedamat koostööd Saksamaa ühe rikkama ja innovaatilisema liidumaaga," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „See leping annab võimalused nii innovaatilistele ettevõtjatele kui ka meie kõrgkoolide juures tegutsevatele majanduslikult mõtlevatele teadusrühmadele ning loob soodsad võimalused ka Baden-Württembergi liidumaa ettevõtjatele tegutsemiseks Eestis."

Baden-Württemberg on Euroopas esimeste hulgas patentide registreerimise arvult elaniku kohta, kõrgtehnoloogilises tootmises hõlmatud tööjõu ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute poolest.

„Järgmised 5-7 aastat peavad näitama, kas me jääme maailma majanduses Ida-Euroopa arengumaaks või suudame tõusta innovatiivseks ja kaasaegset tehnoloogiat kasutavaks kõrgelt arenenud majandusega riigiks," ütles Juhan Parts, rääkides Eesti majanduse läbilöögivõimest.

Baden-Württembergi ja Eesti kaubavahetusmaht on seitsme viimase aastaga peaaegu kolmekordistunud, 100 miljonilt kroonilt 2000. aastal rohkem kui 275 miljoni kroonini 2007. aasta lõpuks. Ainuüksi mullu suurenes Baden-Württembergi eksport Eestisse võrreldes eelneva aastaga 21,3% võrra. Import Eestist suurenes samas ligi 50% võrra. Baden-Württembergi liidumaa ekspordib Eestisse eelkõige masinatööstuse toodangut, impordib peamiselt puitu ja puidutooteid ning tekstiilikaupu.

Koostööleppe sõlmimine on jätk aasta algul toimunud visiitidele. Jaanuaris toimus Stuttgardis Eesti-teemaline ümarlaud ja äriseminar IT-ettevõtetele, samuti osales Eesti Stuttgardis suurimal lõpptarbijale suunatud turismimessil Saksamaal. Baden-Württembergi majandusminister külastas Eestit omakorda koos majandus- ja teadusdelegatsiooniga aprillis.

Lisaks koostööleppe allakirjutamisele külastab minister Parts koos delegatsiooniga 11.-12. novembril Stuttgartis viibides välismajanduskonverentsi Global Connect, kus on stendiga väljas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes esindab 54 ettevõtet. Minister teeb foorumi tänasel üritusel "Exchange of Experiences - Eastern Europe" avaettekande ning osaleb diskussioonis.

Tunne Kelam: Euroopa peab teadvustama Stalini all toimunud kuritegusid sama hästi kui tuntakse Hitleri kuritegusid

2008-10-23

Eileõhtusel istungil arutas Euroopa Parlament Ukraina 1932-33. aasta suure näljahäda - Holodomori - teemat. Täna võtab parlamendi täiskogu vastu selle-teemalise resolutsiooni.

Arutelul Euroopa Rahvapartei-Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni esindajana ning resolutsiooni ühe kaasautorina sõna võtnud Tunne Kelam juhtis tähelepanu sellele, et kommunistlikud totalitaarsed režiimid on süstemaatiliselt kasutanud kunstlikult tekitatud näljahädasid oma võimu tugevdamiseks ning elanikkonna vaikiva opositsiooni murdmiseks.

"Stalin otsustas 75 aastat tagasi võimendada maa-elanikkonna arvel teostatava industrialiseerimispoliitika tulemusena tekkinud näljahäda eesmärgil juurida välja ukrainlaste rahvuslik identiteet ning likvideerida vastupanu talude sunniviisilisele kaotamisele," ütles Kelam.

"Näljahädast tabatud piirkondadele mitte üksnes keelduti abi andmast, vaid veelgi hullem - sajad külad piirati ümber Punaarmee sõdurite poolt. Nälgijad jäeti ilma kõige elementaarsemast inimõigusest - õigusest põgeneda kindla surma eest," tõdes ERP-ED eestkõneleja.

Kelami märkis, et üht kõige koletislikumat kommunistliku diktatuuri kuritegu käsitletakse alles täna: "Ammu oleks aeg anda sellistele kuritegudele autoriteetne hinnang."

Tunne Kelami väitel tuleb kõiki inimsusevastaste kuritegude ohvreid hinnata sama staatuse alusel.

"Ei saa olla esimese klassi natsismi ohvreid ning teise klassi kommunismi ohvreid lihtsalt seetõttu, et Euroopal siiani puudub ühtne lähenemine 20. sajandi totalitaarseile režiimidele ning et on siiani kõheldud võtmast konkreetset seisukohta meie mandri idaosas aset leidnud kuritegude suhtes".

Kõneleja kutsus kolleege üles teadvustama seda, mis juhtus Stalini võimu all sama hästi kui eurooplased tunnevad asju, mis toimusid Hitleri riigis.

"Lähetame siit saalist oma solidaarsuse sõnumi mitte ainult ukraina rahvale, vaid kõigile totalitarismi ohvreile. Kuid sellest ei piisa. Meie kohus on langetada ka moraalne hinnang," märkis Kelam. "Üksnes nii saavutame tänase arutelu eesmärgi - tagada, et selline monumentaalne, hävituslik hoolimatus inimelude ja inimväärikuse vastu ei korduks üheski Euroopa osas."

Kelam kutsus üles üle-Euroopalisele lepitusele, mille eelduseks on tõe ja õigluse jaluleseadmine.

"Meie kohus on luua kindlustunne, et kuulus järeldus "Ei iial enam!" rakenduks ka ukraina rahva suhtes".

Eilne debatt kujunes Tunne Kelami arvates jõuliseks solidaarsusavalduseks ukraina rahvale ning hukkamõistuks Stalini juhitud totalitaarsele režiimile. Ühisresolutsiooni vastuvõtmise "hinnaks" oli Tunne Kelami sõnul see, et sotsialistide nõudmise peale ei kasutatud tekstis terminit genotsiid.

Samas on resolutsiooni sissejuhatuses ära toodud ÜRO 1948.a. genotsiidikuritegude konventsiooni tekst, mis Kelami arvates täielikult katab Holodomori juhtumi.

2006. aastal hindas Ukraina parlament Holodomori ametlikult genotsiidina; samale seisukohale on asunud vähemalt 26 riiki.

Tunne Kelam: Kas Venemaa ei peaks maksma Georgias tekitatud purustuste eest?

2008-10-21

Täna Strasbourgis Venemaa-teemalisel arutelul sõna võtnud Tunne Kelami väitel pole peaprobleemiks mitte Venemaa. "Peaprobleemiks võib nimetada Euroopa Liidu kui isiksuse lõhenemist," nentis Eesti saadik. "Lõhenemist vajaduse vahel olla selge oma hoiakuis ning surve vahel jätkata äritegemist nagu tavaliselt".

Lahendus on kõneleja sõnul valmisolek veenvalt demonstreerida, et Euroopa Liit võtab tõsiselt tema esindatud universaalsete väärtuste jõustamist praktilises elus. "Sama tõsiselt peab Euroopa Liit võtma oma rolli tagamaks, et Georgia-taolised invasioonid, mis purustasid rahvusvahelise julgeoleku paradigma, Euroopa pinnal kunagi ei kordu. Georgia on osa Euroopast," tõdes Kelam.

Kelami järgi pole lahendus Venemaa suhtes jätkuvalt kõhklev käitumine, seda olukorras, kus Vene okupatsiooniväed ei ole tagasi viidud 8. augusti eelsetele positsioonidele.

Kõneleja palus välisvolinikul Benita Ferrero-Waldneril vastata, kas rahvusvaheliste doonorite eelseisev konverents juhib tähelepanu vajadusele, et ka Venemaa omalt poolt hüvitaks Georgiale invasiooni tulemusena tekitatud ulatusliku kahju. Vastasel juhul võib asi Moskva silmis paista justnagu rollide jaotusena, kus Vene vägede asi on lõhkuda ning Euroopa Liidu asi arved maksta.

Välisvolinik vastas, et on teadlik kahjude hüvitamise probleemist. Doonorite konverentsist Venemaa ei võta osa, kuid voliniku sõnul kavatseb Euroopa Liit kõnealuse probleemi tõstatada pärast seda, kui on valminud rahvusvaheline uurimus Georgia teemadel.

Kelam kutsus Euroopa Parlamendi liikmeid ühinema Vene juristi kaitseks

2008-10-21

Europarlamendi plenaaristungi avamisel Strasbourgis tõstis Eesti esindaja Euroopa Rahvapartei-Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsioonis Tunne Kelam küsimuse tuntud vene advokaadi ja inimõiguste kaitsja Karinna Moskalenko vastu suunatud võimalikust mõrvaüritusest.

Möödunud nädalal leidis Karinna Moskalenko oma autost hulga elavhõbedapallikesi, olles eelnevalt kurtnud halva enesetunde üle.

"Karinna Moskalenko on võitnud Strasbourgi Inimõiguse Kohtus umbes 30 vene kodanike kohtuasja oma valitsuse vastu," ütles kõneleja. "Ja see oli siin, Strasbourgis, kus tema mürgitamiskatse aset leidis."

Kelam juhtis tähelepanu sellele, et järgmisel päeval pidi Moskalenko esindama Moskvas kohtukuulamisel aastal 2006 mõrvatud ajakirjaniku Anna Politkovskaja perekonda.

"Pärast terve rea sõltumatute ajakirjanike tapmisi on surmaritta sattunud sõltumatud juristid. Need, kes on abistanud võimude poolt rõhutuid, vajavad ise kiiret abi," tõdes Kelam.

Kelam kutsus kolleege parlamendis üles reageerima jõuliselt ja solidaarselt Venemaal jätkuvatele surmavatele rünnetele inimeste vastu, kes kaitsevad õigusriigi põhialuseid võimude omavoli vastu.

IRLi noored plaanivad võita Euroopa Parlamendi valimised

2008-10-08

IRLi Noorteühenduse esimees Veiko Lukmann seab eesmärgiks erakonna nimekirjas Euroopa parlamenti kandideerides saavutada noortele vähemalt neli kohta.

„Esiteks peavad eesmärgid olema kõrged, teiseks on IRLi noorte panuse suurendamine hädavajalik, arvestades kui raske oli Tunne Kelamil leida liitlasi pärast pronksiöid Eestit toetava resolutsiooni läbisurumiseks Euroopa parlamendis," ütles Lukmann.

Ta meenutas, et Eestit toetava avalduse suhtes olid mullu ka Reformierakonna ja Keskerakonna saadikuid ühendav liberaalide fraktsioon esialgu erapooletu ja Eestist kolme saadikuga esindatud sotsiaaldemokraatide fraktsioon koguni püüdis blokeerida Eestit toetava avalduse algatamist.

„Arvestades kui raske oli IRLi saadikul Tunne Kelamil üksi seda vastuseisu murda, on hädavajalik, et Eestist läheksid Euroopasse noored ja tublid inimesed, kes suudavad tervet mõistust kasutades meie huve kaitsta," ütles Lukmann.

Tema hinnangul ei vaja Eesti, et läbi suletud nimekirjade tagaukse poeksid Europarlamenti saadikuid, kes tegutsevad kantuna isiklikest ambitsioonidest või soovist kõrgepalgalisel kohal
Iluleda.

„Ma arvan, et IRL võidab järgmised Euroopa Parlamendi valimised, ja lisaks juba tuntud poliitikutele pääseb IRList sinna vähemalt kaks noort ja hakkajat inimest".

Kelam loodab EL-India tippkohtumiselt edasiliikumist vabakaubandusleppe sõlmimise poole

2008-09-24

Euroopa Parlament kuulas täna nõukogu ja komisjoni avalduse 29. septembril Marseille's aset leidva EL - India tippkohtumise ettevalmistuste kohta ning arutas parlamendi sellekohast resolutsiooni, mille üheks kaasautoriks on Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni poolt.

Arutelul kõnega esinenud Kelami väitel on EL ning India vahekord eriline, sest küsimus on maailma kahe suurima demokraatia suhetest.

"India on maailma areenil esile kerkimas majandusliku ja poliitilise hiiglasena, kuid meid seob eelkõige ühine pühendumus õiguskorra, multikultuurse demokraatia, globaalse stabiilsuse ja terrorismivastase võitluse tugevdamisel," ütles Kelam oma sõnavõtus.

Kelam avaldas lootust, et eelolev tippkohtumine toob mõlemad osapooled lähemale ulatusliku vabakaubandusleppe sõlmimisele, milleni jõudmiseks on vaja saavutada kokkulepe sellistes lahtistes küsimustes nagu teenused, konkurents ning intellektuaalse omandi kaitse.

ERP-ED eestkõneleja eriliseks mureks olid mõned nädalad tagasi aset leidnud massilised kristlaste-vastased rünnakud Orissa osariigis, millega kaasnes külade mahapõletamine, kirikute hävitamine ja kümnete kristlaste mõrvamine.

"See pole esmakordne selline juhtum," ütles Kelam, viidates eelmise aasta jõulude ajal esinenud analoogsetele massivägivalla juhtumitele kristlaste vastu.

Kelam palus Euroopa Komisjonil ja Prantsuse eesistumisel tõstatada see probleem eeloleval tippkohtumisel.

"On äärmiselt tähtis, et India võimud rakendavad kõiki võimalikke meetmeid kompenseerimaks purustatud omand, tagamaks külade elanikele oma kodudesse naasmiseks vajalik turvalisus, aidata neil taastada purustatud pühakojad ning tuua süüdlased kohtu ette," tegi ERP-ED fraktsiooni kõneleja ettepaneku.

Kelam avaldas veendumust, et erinevalt diktatuuririikidest on demokraatliku India võimud valmis koostööks ühiste väärtuste ning inimelu tingimusteta austamise nimel: "Need on põhimõtted, mida kehastas nii veenvalt Mahatma Gandhi," ütles Kelam oma sõnavõtus.

Laar ja Mihkelson kohtusid Briti konservatiivide variministriga

2008-09-24

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kohtusid Tallinnas lühivisiidil viibiva Briti konservatiivse partei Euroopa asjade variministri Mark Francoisiga.

Kohtumistel puudutati laia teemaderingi, sealhulgas IRLi ja Briti konservatiivide koostööd Euroopa erinevates institutsioonides ning Euroopa Liidu erinevaid poliitikaid. Eraldi peatuti Euroopas kujunenud julgeolekuolukorral pärast Venemaa invasiooni Gruusia vastu.

Francois tutvustas ka sisepoliitilist olukorda Suurbritannias, kus toorid on viimaste küsitluste kohaselt edestamas võimulolevaid leiboriste 28 toetusprotsendiga.

IRLil ja Briti konservatiividel on pikaajalised tihedad suhted. Marko Mihkelson osaleb järgmisel nädalal IRLi esindajana Birminghamis toimuval Briti konservatiivide kongressil.

Laar Krynicas: Moskva agressioon on mõjunud Euroopale äratuskellana

2008-09-13

IRLi esimees ütles Poolas Krynica majandusfoorumil Euroopa tulevikust rääkides, et Moskva agressioon Gruusia vastu on mõjunud Euroopale äratuskellana senisest passiivsusest.

„Kuigi reaktsioon Venemaa sammudele pole olnud sedavõrd kiire ja tugev, kui vahel loodetakse, on see ometi esimesi kordi, kui Euroopa suudab ühiselt toimida ning oma positsioone esitada,“ lausus Laar.

Tema sõnul on sellel ka tulemusi: Venemaa on asunud tõsiselt muretsema isolatsiooni sattumise pärast ning sunnitud vähemalt teataval määral tagasi tõmbuma, mille näiteks on alanud tagasitõmbumine Pothist ning mujalt „puhvertsoonist“.

"Venemaa agressioon Gruusia vastu, on laiendanud Euroopa perspektiivi. Kui varem polnud Gruusiale ja Ukrainale Euroopa Liiduga liitumiseks perspektiivi andmisest mõtet tõsiselt rääkida, siis nüüd on see tõsiselt arutlusel“.

Euroopa on aru Laari sõnul mõistnud, et passiivsus oma naabruskonnas läheb kallimaks maksma kui aktiivne tegevus. Euroopa perspektiivi on tõusnud ka teised Lõuna-Kaukaasia maad, nagu Armeenia ja Aserbaidžaan, kes uues olukorras tunneb end samuti ohustatuna."

Laar ütles ka, et Euroopa saab olla edukas vaid oma väärtustele tuginedes ning neid kaitstes. "Gruusias toimuv on näidanud, et vähemalt Venemaa suhtes pole mõtet arutada, kas parema tulemuse temaga suhtlemise annab väärtuspõhise välispoliitika või nn. reaalpoliitika.

„Reaalpoliitika Moskva suhtes lihtsalt ei tööta, nii nagu varem diktatuurriikides, nähakse Kremlis selles nõrkuse ilmingut."

Laar kõneles foorumi osana korraldataval Euroope Noorte Liidrite Foorumil, lisaks osaleb ta Krynica foorumil kolmes paneelis, arutades Balti riikide eeskuju üle Ukrainale majandusreformide teostamisel, kommunismi kuritegusid ning olukorda Gruusias.

Kelam: Venemaa on kaotanud moraalse ja poliitilise õiguse Sotši olümpiamängude võõrustamiseks

2008-09-01

Euroopa Parlamendi täiskogu istungil kutsus Tunne Kelam pöörduma Rahvusvahelise Olümpiakomitee ( ROK) poole üleskutsega loobuda 2014 aasta olümpiamängude pidamisest Sotšis.

Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni saadik rõhutas oma sõnavõtus:

"Pekingi Olümpiamängud tõestasid kahjuks, et autoritaarsed režiimid ei ole võimelised ega suutelised järgima olümpiaideaale ega tagama inimõiguste austamist ja rahu."

Kelami sõnul osutus sümboolseks see, et Vene võimud tähistasid Pekingi olümpiamängude algust relvastatud sissetungiga iseseisvasse naaberriiki. See sissetung toimus tulevaste Sotši taliolümpiamängude vahetus naabruses.

"Olen veendunud, et rikkudes pretsedenditult naaberriigi territoriaalset terviklikkust ning annekteerides Gruusia osi, minetas Vene Föderatsioon moraalse ja poliitilise õiguse Sotši 2014.a. taliolümpiamängude võõrustamiseks," lausus kõneleja.

Täna õhtul toimub Euroopa Parlamendis erakorralise Euroopa Ülemkogu Gruusia teemalise kohtumise tulemuste arutelu. Euroopa Parlament hääletab Gruusia teemalise resolutsiooni üle kolmapäeval.

Noored Konservatiivid: Georgia sõja põhjuseid tuleb otsida Vene energiapoliitikast

2008-08-18

Noored Konservatiivid leiavad, et Eesti peab hoiatama oma sõpru Euroopas. Liiga pehme käitumine Venemaa suhtes võib Euroopa tulevikus viia energiakriisi.

„Euroopa peab tugevamalt seisma oma huvide eest arendada Venemaast sõltumatut energiapoliitikat, vaguralt paremate aegade ootamine võib meile mõnel külmal talvel hiljem karmilt kätte maksta", sõnas Noorte Konservatiivide Tallinna Klubi esimees Imre Mürk.

Gruusia on oma geograafilise asendi tõttu Euroopa jaoks väga vajalik riik, arendamaks Venemaast sõltumatut gaasi ja nafta importi Aasiast Euroopa suunas.

Noored Konservatiivid kutsuvad üles enda jaoks lahti mõtestama Georgia-Venemaa konflikti tagamaid, milleks on Venemaa ambitsioon kasvatada läbi energeetika oma mõjujõudu maailmas. Ainus Euroopa jaoks arvestatav Venemaale alternatiivne energiatarnija asub Kaspia mere regioonis: see on Aserbaidžiaan. Kaspia mere nafta jõuab maailmaturule mööda Baku-Tbilisi-Ceyhan (BTC) torujuhet, mis saab alguse Bakust läbib Georgia ja jõuab Türgi Vahemereäärsesse sadamalinna Ceyhanni. BTC ehitati tugeva USA toetusega. Torujuhtme võimsus on miljon barrelit naftat päevas, mis on ligi veerand võrreldes Venemaa naftaekspordiga.

On selge, et Venemaa soovib tugevdada energeetika kaudu oma mõju maailmas. Gazpromi juht Alexei Miller on korduvalt rõhutanud, et Venemaa poliitika on kontroll maailma nafturu üle OPEC-lt üle võtta, seega soov BTC läbi lõigata on sündmuste igati loogiline jätk. Georgia
demokraatlikult valitud valitsuse sõjaga kukutamine on osa Vene Föderatsiooni energiapoliitikast, sest torujuhe on rahastatud täielikult Lääne kapitali poolt ja Venemaa mõju sellele on olematu. Georgia on kõige lähem koht, kus Venemaa saab kontrolli torujuhtme üle enda kätte haarata.

Laar: Kui me täna reageerimata jätame, siis on sõda meie enda väravas

2008-08-12

IRLi esimees ja parlamendifraktsiooni juht Mart Laar ütles täna Gruusia toetusavalduse vastvõtmisel Riigikogu kõnetoolist, et vaatamata Venemaa tänastele avaldustele jätkub Gruusias Venemaa agressioon.

„Venemaa on alustanud etnilise puhastusega - Lõuna Osseetia küladest Nikosi, Kurta ja Armarashili on tulnud teateid etnilisest kontrollist ja grusiinide hukkamisest otselaskudega pähe," ütles Laar.

Ta tõi näidetena Vene agressiooni jätkumisest täna veel Poti sadama okupeerimise ja selles piirkonnas saja tsiviilisiku tapmise ja Gori kesklinna pommitamise, kus muuhulgas sai tabamuse ka haigla, ning tapeti üks välisajakirjanik. Täna on pommitatud ka Kaspis asuvat tehast ja Rustavi lähedal asuvat torujuhet, viimast lõhkekehad siiski ei tabatud.

Mart Laar ütles täna Riigikogu ees, et vaadates Keskerakonna poolt esitatud parandusi avaldusele Gruusia kohta, siis Keskerakond ei pea Venemaa tegevust Gruusias agressiooniks.

„Agressiooniks ei pidanud Venemaa tegevust ka need, kes 1940. aasta 21. juulil siia saali kogunesid ning Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks vabariigiks kuulutasid ning selle vastuvõtmist nõukogude rahvaste vennalikku perre palusid. Näib, et Johannes Vares-Barbaruse valitsuse moodustamine tundub ka tänapäeval võimalik," sõnas Laar.

„Sellist valitsust üritatakse praegu ka Gruusias meeleheitlikult luua, sest kuigi Venemaa on paljugi saavutanud, pole ta siiani saavutanud oma peamist eesmärki - Gruusia seaduslikult valitud valitsust."

Laari sõnul peab Eesti toetama Gruusiat rahvusvahelisel areenil, selgitades meie partneritele toimuvat, osutama humanitaarabi ja olema valmis võtma vastu põgenikke ja osalema rahuvalvevägedes Gruusias.

IRLi esimees rõhutas vajadust kaitsekulude tõstmisest, sõnades, et oleks hullumeelsus jätta täitmata kohustused NATO ees ja Eesti kaitsekulutused tuleb hoida vajalikul tasemel.

Lisatud Mart Laari kõne tekst

Lugupeetud juhataja!
Austatud Riigikogu!

Me oleme täna kogunenud siia, et toetada Gruusiat võitluses Vene agressiooni vastu. Meile etteantud avalduse sisu on siin tutvustatud ja põhjendatud, seetõttu juhiksin tähelepanu vaid mõnele asjaolule, mis selle vastuvõtmise ilmtingimata vajalikuks muudavad.

Esiteks on see kindlasti fakt, et vaatamata väljakuulutatud sõjategevuse lakkamisele käib sõjategevus jätkuvalt edasi. Täna pommitati sihtmärke üle kogu Gruusia, kaasa arvatud pöörates erilist tähelepanu majandusobjektidele, täna pommitati Saksa kapitalil tuginevat tsemenditehast Kaspis, pommitati, õnneks ebaõnnestunult, torujuhet Rustavi lähedal jne, jne. See loetelu on pikk. Sõjategevus jätkub, osa Gruusiast, mitte ainult Lõuna-Osseetia ja Abhaasia, vaid ka muud alad on okupeeritud, Poti sadam on purustatud ja okupeeritud Vene vägede poolt, kes on tapnud vähemalt sada tsiviilisikut, tankid takistavad kõikide, ka transpordi ligipääsu sellele sadamale. See ei ole normaalne olukord, see on agressioon, see on okupatsioon. Lõuna-Osseetias on alanud etniline puhastus, mis meenutab Srebrenicat, kus Vene rahuvalvajad vaatavad rahulikult pealt, kuidas inimesi tapetakse. Massimõrvad on toimunud Nikosi, Kurta, Armarishili külades, suur osa inimesi on kokku kogutud Kurta koonduslaagrisse, kus neid mahalaskmisele viiakse. Ainuke põhjus, miks seda tehakse on see, et nad on gruusia päritolu. Tshinvali on muutunud varemetelinnaks ja mitte sedavõrd Georgia vägede pommitustöö tõttu, vaid kaks päeva kestnud Vene õhurünnakute pommituste tulemusel. Väga palju inimesi on maetud varemete alla. Humanitaarabi neile on keelatud, sest tundub, et Vene pool loodab, et mida rohkem laipu, seda rohkem annab neid hiljem kirjutada grusiinide relvajõudude arvele. Sama tundub toimuvat ka Lõuna-Osseetia külades, kuhu samuti ühtegi humanitaarkolonni ligi ei lasta.

Nii me siin oleme ja ikka räägime sellest, et agressiooni ei ole toimunud, nii nagu me seda välja loeme Keskerakonna poolt meile esitatud avaldusest. Agressiooniks ei pidanud Venemaa tegevust ka need, kes 1940. aasta 21. juulil siiasamasse saali kogunesid ning Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks kuulutasid ning selle vastuvõtmist nõukogude rahva vennalikku perre palusid. Näib, et Juhan Vares- Barbaruse valitsuse moodustamine erutab ka tänapäeval meeli. Sellist valitsust üritatakse loomulikult ka Gruusias praegu luua, kuigi veel siiamaani pole oma Vares- Barbarust või Kuusineni õnnestunud leida. Sest kuigi on palju saavutatud Venemaa poolt, pole ta seni saavutanud oma peamist eesmärki: Georgia seaduslikult valitud valitsuse kukutamist ja maa arengusuuna põhimõttelist muutmist.

Mida me peame siis siin Eestis tegema selleks, et aidata Georgiat, aidata selle kaudu ka iseennast ja kogu Euroopat? Esiteks, kindlasti toetama Georgiat rahvusvahelisel areenil nii, nagu vähegi suudame, selgitades meie partneritele seda, mis toimub, aga selleks tuleb nimetada asju õigete nimedega. Tegemist pole mitte Gruusia-Venemaa sõjalise konfliktiga, tegemist on agressiooniga. Teiseks, osutama Gruusiale humanitaarabi ja toetama ka humanitaaralal tegutsevate vabatahtlike saatmist Gruusiasse, olema ka ise valmis vastu võtma Gruusia põgenikke, olema ise valmis osalema rahuvalvevägedes Gruusias. Mul on rõõm kuulda, et ka mitmed need poliitikud, kes pole olnud siin saalis just vaimustatud Eesti kaitsekulutuste tõstmisest, on nüüd selle vajadusest lõppude lõpuks aru saanud. Tõepoolest, Eesti kaitsekulutusi tuleb tõsta ning ma loodan, et selleks vajalikud otsused leiavad siis siin Riigikogus ka toetuse. Pean tunnistama, selleks on ka vajalikud kärped mõningatel muudel aladel, kuhu oleks muidu nii mõnus ja nii hea raha kulutada. Meie Eesti julgeolek on meile tähtis, sellesse me peame tõesti panustama ja need oma kohustused, mis me oleme võtnud ka oma partnerite ees NATO-s, ka tõepoolest täitma. Selles suhtes on mul hea meel, et selles küsimuses, tundub, Riigikogus eelarve arutlustel vaidlusi ei tule.

Aitäh!

Andres Herkeli kõne Riigikogu erakorralisel istungil

2008-08-12

Austatud Riigikogu!

Maailm, milles me elame, on kaotanud viimastel päevadel oluliselt oma senist turvalisust. Venemaa ulatuslik sõjaline agressioon Georgia vastu, tema suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse lõhkumine süvendab ohutunnet eeskätt Venemaa naabrite jaoks, aga tegelikult kogu maailmas. Rahvusvahelise õiguse nii jõhker rikkumine ei saa jätta ükskõikseks neid, kes peavad tähtsaks rahu, õigust ja vabadust. Aga just need põhimõtted, kõige olulisemad demokraatlikud väärtused, mida oleme meiegi tähtsaks pidanud oma riiki ehitades, on saanud Venemaa sõja tõttu Georgia vastu kõige kurjema tagasilöögi.

Head kolleegid, kui me veel üleeile õhtul tänast avaldust ette valmistasime, siis ma mõtlesin, mis peaksid olema need põhjendavad laiendused, millega algataja ettekanne peab avalduse teksti toetama. Mõtlesin kõigi nende geograafiliste punktide loetlemisele, mida Vene õhujõud olid selleks ajaks Georgia territooriumil pommitanud, hävitatud elumajadele, infrastruktuuri objektidele, Poti sadamale ja nõnda edasi. Tänaseks on kallaletungi ulatus laienenud nii palju, et targem on selle aeganõudva loetelu esitamisest loobuda. Suurte linnade nagu Zugdidi vallutamine ja Gori ulatuslik hävitamine kõneleb sellest, et eesmärk võib olla maa täielik okupeerimine. Avalikuks on tulnud ka Venemaa juhtkonna eesmärk tagandada Georgia legitiimselt valitud president.

Venemaa on püüdnud vastutust toimuva pärast veeretada Georgia poolele, väites, et Venemaa rünnaku põhjustasid Georgia aktsioonid Lõuna-Osseetias, peaminister Putin on kõnelnud koguni genotsiidist osseetide vastu. Selliste valede ajalugu ulatub tagasi Stalini, Beria ja Võšinski aegadesse, neid on sepistanud NKVD ja KGB ning nüüd juba FSB mõttekojad. Tõde nimetatakse valeks ja vastupidi ning agressiooni ohvrit nimetatakse agressoriks. Sellal, kui muu maailm püüdleb vabaduse ja heaolu suunas, ei ole nood kurjuse mõttekojad, mida nii üksikasjaliselt lahkas meie seast hiljuti lahkunud Aleksandr Solženitsõn, suutnud õppida midagi uut.

Aga oleme meie täpsed. Mööname, et pärast korduvaid provokatsioone, pärast seda, kui Georgia külasid oli mitu päeva tulistatud ja pommitatud, alustasid Georgia väed tõepoolest vastuaktsiooni. Neid on ehk lihtne süüdistada kergemeelsuses, kuid palju keerulisem on öelda, mida oleks tulnud teha. Põhiline vastutus olukorra pärast lasub Venemaa rahuvalvajail, kes ei saanud hakkama endale võetud kohustusega rahu tagamisel Lõuna-Osseetias, lastes separatistidel - isegi mitte osseetidel, vaid Venemaalt sisseimbunud elukutselistel provokaatoritel - vabalt ja põhjendamatult relvi kasutada. Kogu Georgia-vastase agressiooni käik kõneleb tegelikult sellest, et see operatsioon oli Vene vägedel pikalt ja põhjalikult ette valmistatud, selle käivitamiseks vajati üksnes ettekäänet.

Venemaa on viimastel aastatel korduvalt katsetanud piire, kui kaugele saab minna Georgiat otseselt kahjustava tegevusega ilma, et sellele järgneks tugev rahvusvaheline reaktsioon. Nii oli see ülemöödunud sügisel, kui Venemaa rakendas Georgia vastu majanduslikku ja sotsiaalset blokaadi ning algas Georgia kodanike tagakiusamine Venemaal. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Olukorrast Georgia ja Venemaa suhetes", rahvusvaheline reaktsioon ei olnud väga tugev. Nii oli see ka möödunud aasta 6. augustil, kui Gori lähedale heideti rakett, mis õnneks ei plahvatanud. Toda raketti Vene Föderatsioon omaks ei tunnistanud, ehkki eksperdid olid selle päritolus kindlad. Rahvusvaheline reaktsioon sellele sündmusele jäi väga nõrgaks.

Järgmine proovilepanek oli selle aasta aprillis, kui Venemaa andis teada oma otsusest luua diplomaatilised suhted Georgia separatistlike osade, Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. Riigikogu reageeris sellele avaldusega „Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks". Ka rahvusvaheline reaktsioon oli õige kiire, kuid konkreetseid samme ei järgnenud. Vastupidi, vahetult enne seda oli Lääs Georgiale NATO liikmelisuse tegevuskava mitteandmisega oluliselt nõrgendanud oma positsioone ning julgeolekutagatisi regioonis. Kuu aega tagasi ehk juulis tegid Vene lennukid ähvarduslende Georgia territooriumi kohal. Need õhuruumi rikkumised võeti ka omaks. Kui kõigi varasemate provokatsioonide puhul oli Georgia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust vähemalt sõnades tunnustatud, siis nüüd sellest loobuti - ilmselt oli Venemaa siis juba otseselt asunud sõjalise agressiooni ettevalmistamisele. Erilist rahvusvahelist tähelepanu need arengud kuu aja eest ei äratanud, kuid meie poolt sai tehtud Eesti-Georgia parlamendirühma avaldus.

Niisiis, ükskõik, kuidas ka olukorda analüüsida, jõuame me tõdemuseni, et suuresti on praegune olukord demokraatlike riikide ükskõiksuse, nõrga koostöö ja ebapiisava sekkumise tagajärg. Kas Euroopa Liidul, ÜRO-l, NATO-l, Euroopa Nõukogul, OSCE-l ja neisse organisatsioonidesse kuuluvatel demokraatlikel riikidel õnnestub juba tehtud vigu mingilgi määral heastada, näitab lähem tulevik.

Head kolleegid! Enne kui lähen selle avalduse üksikasjade juurde, lubage teha üks täiendav osundus, mis kindlasti peab kuuluma selle solidaarsusavalduse juurde, mida me täna väljendame Georgia riigi ja rahva suhtes. Me peame mõtlema ka abhaaside ja osseetide saatusele. Tuleb tunnistada, et nemad on praeguses olukorras kõige suuremad kaotajad - mängukannid Venemaa uusimperiaalse poliitika teostamisel. Ilmselt ei ole Georgia mitte alati ajaloos osseete ja abhaase õiglaselt kohelnud. Siiski on pärast 2003. aasta demokraatlikku pööret selleks hoopis rohkem eeldusi kui varem. Veel selle aasta märtsis esitas Georgia Abhaasiale ettepaneku, milles pakuti ulatuslikku autonoomiat, kuid mis ilmselt Vene diktaadi tõttu kohe tagasi lükati.

Rõhutan, et veel mõne nädala eest oli Lõuna-Osseetia nn. külmutatud konfliktide hulgas just see, mille lahendamiseks oli võimalusi. Georgia püüdis seal arendada majanduslikke ja sotsiaalseid programme, rohujuure-tasandi suhted inimeste vahel olid küllalt head. Nüüd on saavutatud taaskülmutamine kuhugi Karabahhi või Abhaasia tasemele. Osseetidest, nagu abhaasidestki on vägisi tehtud Venemaa poliitika tööriistad. Kindlasti oleks olukord teistsugune, kui neile oleks antud vaba valik ning võimalus arendada laiaulatuslikku autonoomiat Georgia koosseisus, ilma välise vahelesegamiseta.

Lõpuks lubage mul peatuda mõnedel tänase avalduse punktidel. „Riigikogu mõistab hukka Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni Georgia vastu ning väljendab sügavat muret selle tagajärgede pärast". Tahan eriti osutada tagajärgedele, mis on seotud meie julgeolekuga, kui maailm laseb sellisel rahvusvahelise õiguse rikkumisel toimuda, suutmata rakendada tõsiseid sanktsioone. Agressor peab teadma, et oma tegevusega asetab ta end isolatsiooni.

Avalduse neljas lõik rõhutab, et sõjalise agressiooni põhjendamine vajadusega kaitsta oma kodanikke ei ole aktsepteeritav argument. Sama argumenti kasutas natsionaalsotsialistlik Saksamaa, õigustades oma naaberriikide Tšehhoslovakkia ja Poola ründamist ning nende iseseisvuse hävitamist. Ma arvan, et see kurjakuulutav paralleel on ka üks kõige olulisemaid võtmeid, mille kaudu me peame selgitama oma Lääne sõpradele Georgia vastu suunatud agressiooni olemust ja kriisi võimalikku laienemist teistesse riikidesse. Niisugused argumendid Venemaa poolt on väljaspool rahvusvahelist õigust ning nende kasutamine võib kõnelda kaugeleulatuvast agressioonikavast maailma riikide vastu.

Veel paar sõna rahvusvahelisest õigusest; ma usun, et selle teema laiendamine on äärmiselt oluline meie seisukohtade esitamisel nii poliitiliste kui diplomaatiliste kanalite kaudu. Venemaa rikub ÜRO põhikirja artiklit 2, mis kõneleb konfliktide rahumeelse lahendamise vajadusest. Sõjaõiguses on relevantsuse printsiip, mida Venemaa aktsioonide üliulatuslikkus samuti vaieldamatult rikub. Lubamatu on linnade pommitamine, mis toimub Georgias, ning tsiviilelanike ümberasustamine okupeeritud territooriumilt, mis leiab aset Lõuna-Osseetias.

„Riigikogu teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele eraldada humanitaarabi sõjapurustuste taastamiseks üle kogu maa." Me teame, kui keeruline seis on meil eelarvega, aga seda abi ei saa me osutamata jätta. Ja ma tahan siinkohal tänada Riigikogu nimel kõiki neid kaaskodanikke, kes on juba teinud annetuse relvakonflikti ohvritele Eesti Punase risti kaudu ja küllap tekib neid humanitaarabi formaate lähiajal veel.

Me kõneleme ka sellest, et agressiooni jätkumise korral ei pea Riigikogu võimalikuks läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö ja arengu lepingu sõlmimiseks. Kui seda teemat arendada, siis tuleb kindlasti kõneleda viisavabaduse protsessi peatamisest, samuti pole Venemaa koht sellistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogu või WTO, Sotšis pole võimalik korraldada turvalisi ja väärikaid olümpiamänge.

Georgia territoorium on praegu suures osas okupeeritud. Mis puudutab sõjategevuse lõpetamist, nagu on avaldanud Venemaa president, siis seda infot ei saa tõe pähe võtta enne, kui Vene relvajõud on Georgiast täielikult tagasi tõmbunud, praegu - vastupidi - on infot uutest rünnakutest Kaspi linna piirkonnas. Kõige järgi otsustades on „sõjategevuse lõpetamine" retooriline võte, mida kasutatakse seoses Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy viibimisega Moskvas.

Vene Föderatsiooni agressioon ja okupatsioon tuleb viivitamatult lõpetada ning seejärel peab jätkuma Georgia liitumisprotsess NATO-ga, mis on vastanud rahva enamuse tahtele ja milline tahe viimaste sündmuste taustal on ilmselt veelgi tugevnenud. Mis tahes rahva tahte allasurumine teise riigi sõjalise sekkumise tagajärjel peab olema kaasaja maailmas välistatud. Meie, Eesti Vabariigi Riigikogu liikmete jaoks on see tõdemus äärmiselt oluline. Kuni me seda põhimõtet hoiame, hoiame ka oma riiki.

Toompea lossi ees avaldatakse homme meelt Georgia toetuseks

2008-08-11

Homme toimub samaaegselt Riigikogu erakorralise istungiga Toompea lossi ees rahumeelne meeleavaldus Georgia toetuseks, kus kõnelevad riigikogu liikmed ja Georgia esindajad Eestis.

Georgia suveräänsust toetav meeleavaldus Toompea lossi ees algab homme kell 15, tulijail palutakse võimaluse korral võtta kaasa Georgia või Eesti lipp või plakateid Georgiat toetavate loosungitega.

Meeleavalduse korraldavad Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit ja Erakond Eestimaa Rohelised.

Riigikogu liikme Margus Tsahkna sõnul puudutab Georgias toimuv Eesti inimesi sügavalt - meeleavaldusel avaldatakse toetust selle riigi enesemääramisõigusele ja nõutakse Venemaalt agressiooni viivitamatut lõpetamist.

„Täna kannatab Georgia vaid seetõttu, et on valinud vabaduse ja sõltumatuse tee. Mullused aprillisündmused on värskendanud Eesti mälu, ja me tunneme Venemaa meetodeid ja motiive," ütles Tsahkna.

„Näitame kõik koos oma tingimusteta toetust Georgia vabadusele ja kutsume läänemaailma sekkuma. Kui demokraatlik Georgia langeb täna tegutsemisvõimetu maailma silme all, võime järgmised olla meie ise".

IRLi noored kutsuvad Gruusia sõja tõttu astuma Kaitseliitu

2008-08-09

IRLi noorteorganisatsioon Noor-Isamaa mõistab hukka Venemaa sõjalise
agressiooni Gruusia riigi vastu ja kutsub Eesti kodanikke üles liituma Kaitseliiduga.

Noor-Isamaa mõistab hukka Venemaa poolt algatatud konflikti
Lõuna-Osseetias ja sellele järgnenud sõjategevuse iseseisva Gruusia riigi territooriumil.

Noor-Isamaa juhatuse liikme Veiko Lukmanni sõnul on Vene imperialistlik
poliitika läbi sajandite olnud suunatud võimu ja mõju laiendamisele väljapoole enda piire.

„Stalinismi heroiseerimine ja impeeriumi taastamise püüdlus, mille ohvriks
võivad langeda ümbritsevad väikeriigid otsese agressiooni ning Lääne-Euroopa nafta- ja
gaasisõltuvuse kaudu on kõigi meile aktsepteeritavate normide vastane,“ sõnas Lukmann.

„Oma kodanike kaitsmise sildi all võib Venemaa tungida kallale ükskõik
millisele riigile. Näide, mille Venemaa on loonud Gruusias on hoiatav kõigile piirnevatele
riikidele.“

Noor-Isamaa kutsub Eesti kodanikke liituma Kaitseliiduga ja riigijuhte
arendama tõsiselt kaitsekoostööd Soome ja Balti riikide vahel.

Mihkelson: Lääs peab vastama Venemaa agressioonile adekvaatsete sammudega

2008-08-09

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peab Venemaa agressioon sõltumatu ja demokraatliku Euroopa riigi vastu tooma kaasa selged rahvusvahelised vastusammud.

„See on Euroopa Liidu ja laiemalt kogu läänemaailma tõehetk. Ma kardan, et mitte kõikjal pealinnades pole tajutud, kui ohtlikku faasi Venemaa ja Lääne suhted on jõudnud," sõnas ta.

„Kui me lubame Venemaal suvaliselt ja karistamatult pommitada ning rünnata iseseisvat demokraatlikku riiki, siis milline on tagatis, et see ei kordu mingil teisel viisil hoopis teises suunas". See peab Mihkelsoni sõnul olema absoluutseks "punaseks liiniks".

Tema hinnangul on kujunenud olukord eeskätt Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika viimaste aegade suurimaid proovikive, kuid kahjuks pole erinevatest liikmesmaadest saabuv informatsioon kuigi lootustandev, mis teeb keeruliseks kiire ja jõulisema ühispositsiooni kujundamise.

„Täielikult on pildist väljas Euroopa Liidu välispoliitika näod Solana ja Ferrero-Waldner. Hoopis suuremat aktiivsust ja liidrirolli peaks üles näitama ka eesistuja Prantsusmaa," sõnas Mihkelson.

Tema sõnul peab Venemaa juhtkond mõistma, et Gruusia ründamine on juba praeguseks muutnud võimatuks Moskva kui rahutagaja rolli jätkumise. Isegi siis, kui sõjategevus peaks koheselt lõppema. Venemaa on tõestanud, et ta pole võimeline etendama rahuvalvaja rolli ning peab oma väed täielikult Gruusia territooriumilt välja viima.

„Venemaa agressioon peab leidma adekvaatse vastukaja näiteks sellises demokraatia kaitseorganisatsioonis nagu Euroopa Nõukogu. Venemaa osalus selles tuleks kuni vägede lahkumiseni Gruusiast peatada. Kui Venemaa ei soostu vastu võtma OSCE juhtriigi Soome vahendustegevust, siis on raske rääkida ka selle organisatsiooni relevantsusest Venemaa osalusega," ütles Mihkelson.

Samuti peaks lääneriigid Mihkelsoni sõnul peatama Venemaa osaluse G8s ning andma selgelt märku, et agressorriik ei peaks omama õigust olümpiamängude korraldamisele.

Juhan Parts: Ettevõtlusele keskendumine on osa vastusest küsimusele, kuidas majanduslangusest välja tulla

2008-07-18

Täna Prantsusmaal Versailles's toimuval Euroopa Liidu ministrite konkurentsivõime mitteametlikul nõukogul arutletakse Euroopa Komisjoni välja pakutud Väikeettevõtluse algatuse (Small Business Act) eelnõu üle. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles oma sõnavõtus, et Eesti toetab seda ideed.

„Eesti pooldab väikeettevõtluse algatuse eelnõud, mis loob ühise lähenemise väikese ja keskmise suurusega ettevõtete poliitikale," ütles Parts. „Ajal, kui maailma majandus on teatud turbulentsis ja halvad uudised on jõudmas ka Euroopasse, on ettevõtluse ärgitamine väga oluline. Väikeettevõtlusele keskendumine, selle ergutamine ja soodustamine on kindlasti osa vastusest küsimusele, kuidas majanduslangusest välja tulla."

Partsi sõnul ei saa ega peagi väikeettevõtluse algatus hõlmama ettevõtluse kõiki tahke. „Peame jätkuvalt seisma vaba ja demokraatliku turumajanduse, vaba konkurentsi, vähese bürokraatia, paindliku tööjõuturu ja ettevõtlussõbraliku haridussüsteemi eest," rõhutas ta oma kõnes.

Algatuse üks olulisemaid teemasid on väikeettevõtete ligipääs kapitalile, mida eelnõuga soovitakse lihtsamaks muuta. "Eriti oluline on see innovaatiliste ettevõtete puhul. Lisaks kapitalile on noortele innovaatilistele firmadele sageli kriitilise tähtsusega ka ärialane nõustamine toote turuküpseks viimistlemiseks või idee korrektselt vormistamiseks, et riskikapitalistid oleks valmis ettevõtet rahastama. Euroopa Liidu poolne finantseerimine peab olema lihtne ja kergesti administreeritav," ütles Parts.

Parts ütles oma sõnavõtus ka, et Eesti toetab Euroopa osaühingu põhikirja algatust, millega võimaldatakse kõikides liikmesriikides luua ühtsete põhimõtete järgi toimivaid eraühinguid. Põhikirja eesmärk on kaotada praegune koormav kohustus, mis sunnib piiriüleselt tegutsevaid väikeettevõtteid teistes liikmesriikides püsivalt äri ajamiseks looma tütarfirma, mis vastaks kohalikule õiguslikule vormile. "Määrus tuleks vastu võtta selliselt, et see annaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele maksimaalset reaalset kasu ja ettevõtjad hakkaksid Euroopa osaühingu vormi praktikas laialdaselt kasutama," lausus Parts. "Peame positiivseks eelnõus sisalduvat lahendust, mille kohaselt on võimalik taotleda Euroopa osaühingu asutamist elektrooniliselt."

Euroopa Komisjon tutvustas väikeettevõtete algatust, mille põhisõnum on „Mõtle esmalt väikestele", 25. juunil. Komisjoni ettepanek on töötada esmakordselt välja poliitiline raamistik, mis ühendaks Euroopa Liidu liikmesriike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) tegutsemise lihtsustamisel ning millega tunnustataks VKEde rolli Euroopa Liidu majanduses. Väikeettevõtete algatuse eelnõu on tihedalt seotud Euroopa Investeerimispanga Grupi hiljuti välja kuulutatud kavaga lihtsustada, tänapäevastada ja mitmekesistada VKEde toetamiseks mõeldud vahendeid.

Väikeettevõtluse algatus sisaldab meetmete komplekti, millega soovitakse suurendada väikeettevõtete rahastamisele ning uurimis-, arendus- ja uuendustegevusele suunatud vahendeid, aitamaks VKEdel saada täielikult kasu ühisturust ja laieneda rahvusvahelistele turgudele. Lisaks püütakse algatuses leida uusi teid huvi äratamiseks ettevõtluse vastu ja ettevõtliku mõtteviisi soodustamiseks, eriti noorte hulgas. 99 protsenti Euroopa Liidu ettevõtjatest on VKEd ehk firmad, kus on kuni 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot.

Väikeettevõtluse algatuse eelnõu: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0394:FIN:ET:PDF

Lisainfo 17.-18. juulil toimuva mitteametliku konkurentsivõime nõukogu kohta: http://www.ue2008.fr/PFUE/lang/en/accueil/PFUE-07_2008/PFUE-17.07.2008/Informelle_competitivite

Kelam: Euroopa Liidu politseimissioon oleks konkreetne panus Gruusia olukorra stabiliseerimisse

2008-07-15

Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas täna Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumise tulemusi ning alanud ettevalmistusi uue partnerlus- ja koostööleppe sõlmimiseks. Arutelul osales Euroopa Komisjoni välisvolinik Benita Ferrero-Waldner ning välissuhete peadirektoraadi peadirektori asetäitja Hugues Mingarelli.

Euroopa Rahvapartei- Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam tõstatas küsimuse Euroopa politseimissiooni saatmise vajadusest Gruusiasse.

Kelami sõnul tuleks Euroopa Liidul olukorras, kus pinged Venemaa ja Gruusia vahel ohtlikult suurenevad ning Vene rahuvalvajate usaldusväärsus Abhaasias on täielikult diskrediteeritud, mitte ainult piirduda konflikti vahendaja diplomaatilise rolliga, vaid tagada Euroopa Liidu reaalne kohalolek kõnealuses konfliktipiirkonnas. Üksnes see saadaks Kelami arvates Kremlile konkreetse sõnumi, et Euroopa Liit hoolib ka tegelikkuses Gruusia territoriaalsest terviklikkusest ega pea seda riiki faktiliselt Venemaa mõjusfääri kuuluvaks.

Mingarelli möönis tõelise raskuse seisnevat selles, et Venemaa peab Gruusiat oma asjaks ning püüab seda probleemi nii vähe arutada kui võimalik. Komisjoni esindaja toonitas, et Euroopa Liit näeb Gruusias oma naabrit, kelle saatusest ollakse vahetult huvitatud.
Mingarelli sõnul väärib politseimissiooni ettepanek Gruusia halveneva olukorra taustal kaalumist. Tema väitel pole Komisjon Venemaaga suheldes kaugeltki naiivne. Probleemiks pole tema arvates mitte Venemaa kui partneri käitumine, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide omavahelise ühispositsiooni puudumine.

Kelam juhtis Komisjoni tähelepanu ka Vene valitsuse uutele sammudele kodanikuühiskonna õiguste allasurumisel, viidates hiljuti vastuvõetud dekreedile, millega kärbitakse järsult välismaaga seotud kodanikuorganisatsioonide arvu, kel on õigus maksusoodustustele. Kui Euroopas oodati vastust küsimusele, kas uus Venemaa president võiks olla oma eelkäijast liberaalsem, siis kõnealune dekreet osutus Kelami arvates oluliseks indikaatoriks, et surve ja avalik vaenulikkus eriti välismaaga seotud inimõigusi kaitsvate organisatsioonide vastu on järsult kasvamas.

Parts: Kolmandatest riikidest imporditavale elektrile tuleb samuti nõuda saastekvooti

2008-07-05

Täna Pariisis toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide ministrite Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul keskendutakse energiajulgeolekule, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tõi oma kõnes välja Baltimaade huvid ja probleemid.

Parts tunnustas on kõnes eelmist eesistujamaad Sloveeniat ja juulikuust oma eesistumisperioodi alustanud Prantsusmaad pingutuste eest energia- ja kliimapaketi arutelude korraldamisel ja kompromissi otsimisel. „Siiski soovin ma taas tõstatada teema, mis on spetsiifiline Balti regiooni jaoks, ent puudutab ka teisi Euroopa Liidu liikmeid, kellel on ühine piir ELi mitte kuuluvate riikidega - see on elektri import kolmandatest riikidest olukorras, kus planeerime energiatootjatele saastekvootide oksjoni süsteemi," lausus Parts.

Partsi sõnul on Eesti mures energia- ja kliimapaketi potentsiaalse mõju pärast Baltimaade elektriturule ja energiajulgeolekule, kuna Baltimaadel on elektri transportimiseks suured võimsused kolmandatest riikidest, kuid väga väikesed ühendused teiste ELi riikidega. Praegu arutatavas energia- ja kliimapaketis on seatud eesmärgiks, et alates aastast 2013 peavad kõik ELi elektritootjad ostma kogu saastekvoodi oksjonilt, see aga annab turul olulise eelise kolmandatest riikidest pärit elektrile, mille tootjatel sellist lisakulu ei ole. Seega on kolmandate riikide elektritootjatel ebaausad eelised.

„Seetõttu, vältimaks turu lagunemist ja toetamaks ausat konkurentsi, peab imporditud elekter olema samuti osa saastekvootide kauplemise süsteemist ehk et ka kolmandatest riikidest pärit elektrile tuleb arvestada juurde heitmekvoot. Muidu loome olukorra, kus Euroopa Liidu turul hakkab domineerima elekter, mis on toodetud odavalt ja keskkonda saastates. Samuti motiveeriks praegu eelnõus välja pakutud variant ELi ettevõtjaid oma elektritootmist piiri taha viima, kus on kulutused keskkonnahoiule väiksemad," ütles Parts. „Kolmandatest riikidest imporditava elektri heitmekaubandusse kaasamine on oluline ka Baltimaade rahvusliku julgeoleku jaoks, kuna ei saa välistada et mõnel tekib soov kasutada energeetikat poliitilise mõjutusvahendina "

Teise Eesti jaoks olulise teemana tuleb Partsi sõnul kliimapaketi raames analüüsida praegu sätestatud riigiabi piiranguid elektritootmisele. Kehtiv elektridirektiiv võimaldab liikmesriigil anda sisemaistest allikatest toodetud elektritootjatele riigiabi kuni 15% riigi sisetarbimisest. Energiajulgeoleku kaalutlustest lähtuvalt võib Eesti puhul see piir olla aga liiga madalal, mistõttu tuleb Partsi hinnangul energiapaketi menetluse juures ka seda teemat edaspidi arutada.

Euroopa Komisjoni energia- ja kliimapaketi eelnõu järgi soovitakse Euroopa Liidus kehtestada nõue, et kõik elektritootjad peavad oma saastekvoodid alates aastast 2013 ostma oksjonilt, samuti seatakse paketiga igale liikmesriigile eesmärgid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Eesti toetab kliima- ja energiapaketi põhieesmärke, kuid soovib suuremat arvestamist liikmesriikide eripäraga, seda eriti just energia- ja rahvuslikust julgeolekust lähtuvalt. Euroopa Komisjon loodab, et energia- ja kliimapaketi osas jõutakse kokkuleppele selle aasta lõpuks.

Eesti esitas Euroopa Liidu energiatõhususe kataloogi kolm edulugu

2008-07-04

Eesti esitas Euroopa Liidu energiatõhususe kataloogi kolm edulugu

Pariisis kogunenud Euroopa Liidu ministrite Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogu keskendus täna energiasäästu teemale, eesistujamaa Prantsusmaa tegi ettepaneku luua energiatõhususe kataloog, kuhu oleks koondatud liikmesriikide head kogemused energiasäästu saavutamisel.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles nõukogus toimunud arutelu kokku võttes, et peab kataloogi loomist heaks mõtteks ja et ka Eestil on mitmeid kogemusi, mida teistega jagada.

„Eesti on energiatõhususe osas viimastel aastatel jõudsalt edasi liikunud - ehkki meie majanduskasv on olnud väga kiire, on energiatarbimine hoopis langenud," ütles Parts. „Selle on põhjustanud intensiivsed investeeringud nii hoonetesse, energiatootmise tehnoloogiasse kui ka meie elektrivõrkudesse."
Näiteks aastatel 2005 ja 2006, kui Eesti majanduskasv oli vastavalt 9,8 ja 11,4 protsenti, vähenes primaarenergia tarbimine vastavalt kaks ja kolm protsenti.

Parts ütles, et oleme siiski alles pika tee alguses. Vaja on tegutseda eri energiatõhusust puudutavalt valdkodades: nii uute kui ka olemasolevate hoonete energiatarbe vähendamine, elektritarbijate harjumuste muutmine, soojuse ja elektri koostootmine, efektiivsemate energiat tarbivate seadmete kasutamine kodumajapidamistes ja tööstuses, energiasäästlikuma transpordi eeliskasutus, jne. „Eesti ettevõtetel tasub julgemalt heade kogemustega riikide äriliselt töötavaid ideid uurida ja neid välja pakkuda ka Eestis," nentis Parts.

Omaette suur võimalus on koostöö naaberriikidega. Nii näiteks on Eestil ühed tuulisemad rannikud Euroopa Liidus ning kui Baltimaad saavad suuremad ühendused Soome ja Poola elektrivõrkudega, saame meil toodetavat taastuvenergiat pakkuda vaiksemate tuultega liikmesriikidele. Seega võiksid uued ühendused suurendada teiste riikide huvi koostöös Eesti ettevõtetega meie rannikul tuuleparke arendada. Samuti tõstaks see Balti regiooni energiajulgeolekut.

Eesti esitas energiatõhususe heade tavade kataloogi kandmiseks kolm projekti:
• Elamufondi omandireform, mis on tõstnud omanikuvastutust Eesti korterelamutes ja aidanud saavutada edu korterelamute energiatõhusamaks rekonstrueerimisel. Näiteks kasvas aastatel 1997-2004 eraomanikele kuuluvate eluasemete arv 52 protsenti, samal ajal langes hoonete energiakasutus 30 protsenti. Eesti valitsus on igati soodustanud elanike investeeringuid hoonete energiasäästu, toetades seda näiteks laenugarantiidega ja korteriühistute loomise soodustamisega.
• Narva elektrijaama keevkihtplokid, kus uue tehnoloogia arendamine on aidanud efektiivsust oluliselt tõsta.
• Kadude vähendamine elektrivõrkudes: kui 1990ndate keskel läks ülekandevõrkudes kaduma 18% energiast, siis 2007. aastaks oli see vähenenud kaheksale protsendile.

Juhan Parts ja Prantsuse energiaminister arutlesid energiajulgeoleku üle

2008-06-27

Juhan Parts ja Prantsuse energiaminister arutlesid energiajulgeoleku üle

Täna kohtusid Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Prantsusmaa energia-, ökoloogia- ning säästva arengu ja ruumilise planeerimise minister Jean-Louis Borloo. Ministrid leidsid ühiselt, et Euroopa Liidu energeetika arenguks on oluline leida tee, mis oleks solidaarne kõigile, kuid samas arvestaks liikmesriikide eripäradega.

Järgmisel kuuel kuul on Prantsusmaa Euroopa Liidu eesistujamaa. Borloo sõnul peab Prantsusmaa oluliseks välja selgitada, kuidas sobitada kahte olulist mõistet: ELi solidaarsust ja energiajulgeolekut olukorras, kus osadel liikmesriikidel, sealhulgas ka Eestil, on oma eripärad.

„Võtmesõnaks on energiajulgeolek kõigile," ütles Prantsusmaa minister. "Energiasektor peab läbi tegema muutusi, aga seda nii, et energia hind oleks ettevõtjatele ja kodanikele taskukohane. Eesti jaoks on energiajulgeolek eriti oluline teema, kuna see tähendab otseselt energiavarustuse tagamist kõigile."

Samuti vahetasid ministrid kohtumisel mõtteid ELi kliimapaketi üle, mille eesmärgiks on vähendada energiatootmisega ja -kasutamisega kaasnevat saastet ja tõsta energiatõhusust.

Juhan Parts ütles, et kohtumise eesmärgiks oli anda eesistujamaale informatsiooni Eesti olukorra ja huvide kohta. „Usun, et meie eripärad leiavad mõistmist," ütles Parts. „Järgmisel nädalal kohtuvad Euroopa Liidu energeetikaministrid Pariisis, kus astume loodetavasti järgmise sammu lähemale sellele, et ambitsioonikas kliimapakett saaks aasta lõpuks vastu võetud."

Herkel: ENPA kiitis heaks Aserbaidžaani raporti

2008-06-24

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kiitis täna suure häälteenamusega heaks raporti "Demokraatlike institutsioonide toimimisest Aserbaidžaanis", mille esitasid Jevgenia Živkova Bulgaariast ja Eesti delegatsiooni esimees Andres Herkel.

Assamblee väljendas oma muret inimõiguste olukorra halvenemise pärast sügisel toimuvate presidendivalimiste eel. Eeskätt puudutab see sõnavabadust ja ajakirjanike vastu suunatud meetmeid. Paljud Assamblee liikmed nimetasid oma sõnavõttudes Herkeli ja Živkova raportit "teekaardiks", millest Aserbaidžaan peaks valimiste eel lähtuma.

Assamblee ootab eriti meetmeid, et tagada:
- valimiskomisjonide tasakaalustatud koosseis ning kaebuste erapooletu ja tõhus läbivaatamine;
- valimistel osalejate võrdsed võimalused riiklikus meedias;
- opositsiooni võimalus korraldada valimiseelseid rahvakogunemisi.

Assamblee leiab, et Euroopa Nõukogu liikmesriigi jaoks on ajakirjanike tagakiusamine lubamatu, samuti ei ole poliitvangide probleem siiani lahendatud. Eriti häälekalt nõuavad raportöörid vangistatud ajakirjanike Einulla Fätullajevi, Gänimät Zahidovi ja Sakit Zahidov vabastamist.

Kriitilistes sõnavõttudes tõstatati küsimus Euroopa Nõukogu liikmesriikide erinevast kohtlemisest, samuti ei olnud Armeenia esindajad nõus Mägi-Karabahhi probleemi puudutavate sõnastustega. Andres Herkel kinnitas oma lõppsõnas, et topeltstandardite probleem väärib tõstatamist, sest kui Aserbaidžaani kohta on see kaheksas raport alates 2001. aastast, siis Venemaa kohta on veel pikema aja jooksul tehtud vaid kolm raportit. "Meie pole mingil juhul topeltstandardite eest väljas, me oleme väljas Euroopa Nõukogu kõrgete standardite eest ja kutsun Assambleed rakendama neid ühtselt kõigi liikmesriikide suhtes," ütles Herkel oma esinemise lõpetuseks.

Herkel: ENPA monumentide raport tuleb tasakaalukas

2008-06-20

Jaanilaupäeval algava ENPA suvesessiooni suure saali päevakorras pole küll ühtegi punkti, mis Eestit puudutaks, kuid poliitikakomitee asub arutama nn. monumentide raportit. Monumentide raporti lähtekohaks oli Briti liberaali Michael Hancocki esitatud algatus kaitsta fašismi vastu võidelnute monumente hävitamise või ümberpaigutamise eest. Hancock esitas nimetatud algatuse koos mitme Vene delegatsiooni liikmega vahetult enne nn pronkssõduri ümberpaigutamist Tallinnas eelmise aasta aprillis.

Poliitikakomitee otsustas hiljem raportööriks määrata Matyas Eörsi Ungarist. Eörsi, kes on mitmel korral ka Eestis käinud ning tuntud eeskätt Georgia monitooringuraportite autorina, taotles kõigepealt eelnõu pealkirja muutmist. Kui esimene algatus puudutas kitsalt fašismi vastu võidelnute monumente, siis nüüd on pealkiri „Suhtumine erineva ajaloolise tõlgendusega monumentidesse Euroopa Nõukogu liikmesriikides", mis annab selge viite vastuolulisele tähendusele, mida sellised monumendid okupeeritud riikides omandasid.

ENPA Eesti delegatsiooni juhi Andres Herkeli sõnul on komiteele esitatud resolutsiooniprojekt tasakaalukas ja seal ei peatuta üksikutel riikidel. Laiendavas memorandumis on küll juttu nii pronkssõdurist kui ka näiteks Venemaal mitmesuguste ehitustööde käigus teisaldatud monumentidest, samuti on näiteid Ida-Euroopa maadest ja Franco režiimi aegsest Hispaaniast. Herkeli meelest võib raporti põhiseisukohti igati tasakaalukaks pidada. Ta tõi näiteks selle, et teistes riikides asuvaid monumente ei tohi kasutada poliitilise surve avaldamiseks ning et natsionaalsotsialismi, fašismi ja totalitaarse kommunismi kuriteod tuleb võrdselt hukka mõista.

Edasiste arutelude käigus on võimalik esitada raportile muudatusettepanekuid ning tõenäoliselt tuuakse see ENPA suurde saali sügissessioonil oktoobris.

Kelam: Euroopast ei tohi saada reformivastaste pantvang

2008-06-18

Täna Euroopa Parlamendis aset leidnud debatil valmistuti eelseisvaks Euroopa ülemkoguks pärast Iirimaa referendumit.

Arutelul esinenud Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsioonist rõhutas, et Iirimaa kodanike eitav otsus ei paku alternatiivi Euroopa Liidu reformimisele.

"Euroopa võib seisatada, kuid maailm meie ümber ei peatu sellepärast, et meie otsustasime peatuda," ütles Kelam.

"Austades Iiri kodanike otsust, oleme kutsutud osutama samasugust respekti kaheksateistkümne demokraatlikult valitud parlamentide eelnevalt tehtud otsuste suhtes," väitis Kelam oma sõnavõtus.

"Veelgi enam - oleme kohustatud näitama samasugust respekti ülejäänud kaheksa liikmesriigi suhtes sellega, et võimaldame ka neil vabalt Lissaboni reformilepingu üle otsustada," ütles Kelam Europarlamendi täiskogu ees esinedes.

"Kõige lugupidamise juures Iiri referendumi vastu ei tohi 27-liikmelisest Euroopast saada piiratud arvuga reformilepingu vastaste poliitiline pantvang, " kinnitas Eestist valitud saadik.

Kelami sõnul võib Iiri rahvahääletuse kõige dramaatilisemaks ohvriks osutuda Euroopa solidaarsus: "Kahjustatud saab ühine välis- ja julgeolekupoliitika ja kahjustatud saab energiasolidaarsus."

Kelami arvates on antud olukorral moraalne mõõde, mida tuleb võtta täie tõsidusega. "See on äratuskella signaal, mis kutsub meid usutavalt pühenduma Euroopa põhiväärtustele," väitis kõneleja.

Kelam nentis, et poliitilised juhid ise ei tohi eksida ühes arusaamas, et kodanikud suudavad alati ja eksimatult ausust ning ehtsat pühendumist eristada pooltõdedest ja pragmaatilisest reaalpoliitikast.

"Me ei saa olla veenvad kuulutades Lissaboni lepingu eeliseid, solidaarsust ja ühiseid poliitikaid, kui samas veeretame takistusi elektrienergia avatud ja monopolidest vabale turule, mis on eelkõige samade kodanike huvides. Me ei saa tegeliku poliitika ajamises orienteeruda mugavale tarbimisdemokraatiale, nõudes rohkem ja rohkem eurorahasid ning samas süüdistada kõigis probleemides Brüsselit," järeldas Kelam.

"Aeg on esitada endile ja meie kodanikele küsimus: mida me saame teha oma ühise Euroopa kodu heaks? Kui poliitilised liidrid selles veenvat eeskuju näitavad, siis tulevad kodanikud kaasa, " ütles Kelam.

Euroopa Ülemkogu toimub 19. ja 20 juunil Brüsselis.

Europarlamendi liikmed mälestavad täna Strasbourgis kommunistliku terrori ohvreid

2008-06-18

Täna kell 14.30 kohaliku aja järgi mälestavad Europarlamendi liikmed 1941. aasta 14. juunil Balti riikides läbi viidud massiküüditamiste ligikaudu 50000 ohvrit. Tseremoonia leiab aset küüditatutele pühendatud mälestustahvli ees Euroopa Parlamendi peahoones.

Eestist, Lätist ja Leedust 1941. aasta juunis küüditatuile pühendatud mälestustahvel kingiti Euroopa parlamendile Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide saadikurühma Balti riikidest valitud saadikute Tunne Kelami, Aldis Kuskise, Vytautas Landsbergise ning parlamendi Balti-Euroopa töörühma esimehe, Ühendkuningriikide esindaja Christopher Beazley algatusel 2006. aastal.

"Olles nüüd ühise Euroopa pere võrdsed liikmed, on kohus teadvustada meie rahvaid tabanud kommunistliku hirmuvalitsuse massikuritegusid kõigile Euroopa rahvaesindajaile," ütles Tunne Kelam.

"On tähtis teadvustada seda, et 1941.a. 14. juuni rahvuslikud tragöödiad kujutasid esimesi kommunistliku totalitarismi teostatud inimsusevastaseid massikuritegusid praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil," ütles Kelam. "Tagamaks eestlastele, lätlastele ja leedulastele kindel usk sellesse, et sellised koledused ei kordu, tuleb meil ühiselt anda neile kuritegudele ja nende kordasaatjaile poliitiline ja moraalne hinnang. Ühinenud Euroopa vajab ühist minevikukäsitlust arusaamises, et teie ajalugu on meie ajalugu ning vastupidi."

Mälestustahvel asub Euroopa Parlamendis külaliste sektoris.

Käesoleva aasta märtsis austasid tahvli ees küüditatute mälestust Europarlamenti külastanud Vabariigi president Toomas-Henrik Ilves ning Europarlamendi president Hans-Gert Pöttering.

Euroopa Liidu ministrid leppisid kokku rahvusvaheliste sisevedude ühtse korra

2008-06-13

Euroopa Liidu ministrid leppisid kokku rahvusvaheliste sisevedude ühtse korra

Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid jõudsid täna Luxembourgis toimuval Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul pärast pikki vaidlusi kokkuleppele, mille järgi kehtestatakse ELi piires rahvusvaheliste kabotaaž- ehk sisevedude jaoks ühtne kord.

„Vaba konkurents, mis peab olema Euroopa Liidu majanduse üks alustalasid, ei ole veel täielikult transpordisektorisse jõudnud, tänane kokkulepe on suur samm selles suunas," kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Autotranspordiettevõtjad ootavad pikisilmi võimalust pakkuda oma teenust vabalt kogu Euroopas ning on raske põhjendada, miks nad on osale liikmesriikide silmis näiteks juuksuritest või ehitajatest ohtlikumad."

Kui praegu saab iga liikmesriik otsustada, kas ja millistel tingimustel ta teise liikmesriigi veokil oma territooriumil sisevedusid teha lubab, siis Euroopa Komisjoni esitatud ettepaneku kohaselt tuleb luua terves Euroopa Liidus kehtivad ühtsed reeglid. Eesti on varem nõukogus esitanud seisukoha, et ühtsed eeskirjad on küll tervitatavad, ent olulisem on turu täielik avamine tulevikus. Seega leidis Eesti, et siseveod ehk kabotaažveod peaksid olema oluliselt vabamalt reguleeritud kui algses Komisjoni välja pakutud eelnõus, mille järgi tohib autoga teha seitsme päeva jooksul kolm sisevedu riigis, kuhu rahvusvahelise veoga koormaga siseneti.

Juhan Parts ütles täna nõukogus sõna võttes , et Eesti peab vajalikuks, et 2012. aasta lõpuks valmivas Euroopa Komisjoni aruandes kabotaaži olukorra ja mõjude kohta pandaks paika kas kindel tähtaeg, mis ajast siseveod Euroopa Liidus täiesti vabaks lastakse, või vähemalt reaalne kava kabotaažvedude edasiseks liberaliseerimiseks. „On tähtis, et saaksime korraldada seda olulist majandusharu tervest mõistusest lähtuvalt," ütles Parts.

Euroopa Nõukogu eesistujamaa Sloveenia esitas täna Komisjoni eelnõud täiendava kompromissiettepaneku, mille järgi võib vedaja lubatud kolme kabotaažveo raames teha ühe veo ka mõnes teises liikmesriigis kolme päeva jooksul, kui sellesse liikmesriiki sisenetakse ilma koormata. Selline korraldus võimaldaks vedajal vähendada tühisõite ja organiseerida vedusid paindlikumalt kui Komisjoni esialgses ettepanekus toodud korra kohaselt. Euroopa Liidu transpordiministrid kiitsid kompromissiettepaneku heaks.
Praegu ei ole siseriiklikud veod Euroopa Liidu tasemel täpselt reguleeritud, mis võimaldab liikmesriikide ise määratleda, kas ja kuivõrd ta oma vedudeturu avab. Eesti on oma veoseturu avanud neile liikmesriikidele, kes on seda samuti teinud (Belgia, Tšehhi Vabariik, Hispaania, Soome, Luksemburg, Läti, Holland, Rootsi, Küpros, Taani, Iirimaa, Leedu, Malta, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia). Arutletav määrus puudutab rahvusvaheliste veosevedudega tegelevaid autosid ja autoronge, mille täismass koos haagistega ületab 3500 kilogrammi.
Nõukogus täna arutlusel olnud nn maanteepakett koosnes kolmest eelnõust: rahvusvahelisele autoveoturule pääsemist käsitlevate ühiseeskirjade määrus, määrus ühiseeskirjadest autoveo-ettevõtjate tegevusalal tegutsemise tingimustest ning rahvusvahelisele bussiteenuste turule pääsemist käsitlevate ühiseeskirjade määrus. Eelnõudega tahetakse kehtestatakse ühiseeskirjad rahvusvahelisele veoseveoturule ja bussiteenuste turule juurdepääsu ning autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.

Eelnõud tulevad veel arutlusele ka Euroopa Parlamendis.

Kelam: Europarlament peab vajalikuks Euroopa Liidu aktiivset osalemist Gruusia olukorra stabiliseerimisel

2008-06-05

Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni olukorra kohta Gruusias. Resolutsiooni üks autoritest on Eestist valitud saadik Tunne Kelam, Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsioonist.

Euroopa Parlamendi resolutsioon väljendab täielikku toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning nõuab, et Vene Föderatsioon kutsuks oma lisaväed viivitamata tagasi.

Resolutsiooni kaasautori Tunne Kelami sõnul mõistavad europarlamendi liikmed hukka Moskva otsuse kehtestada ametlikud suhted separatistlike Abhaasia ning Lõuna-Osseetia võimudega ning kutsuvad Vene valitsust üles nimetatud otsust tühistama, kuivõrd see õõnestab rahvusvahelisi rahutaotlusi, milles Venemaa on ise osaline.

"Europarlamendi uudne sõnum on see, et viimaste arengute taustal on ÜRO volituse raames tegutsevad Vene relvajõud minetanud neutraalsete ja erapooletute ÜRO rahuvalvajate rolli, seega kuulub nende seisund ümberhindamisele," väidab resolutsiooni kaasautor Kelam.
Kelami arvates on antud seisus eriti tähtis Euroopa Parlamendi konstruktiivne lähenemine olukorrale. Parlamendiliikmed kutsuvad liikmesriike üles sügavamalt osalema post-sovjetlike lahendamata konfliktide reguleerimises ning võtma endale kohustuse edendada kõnealustes piirkondade rahu taastamist.

"Võtmeküsimuseks kujuneb liikmesriikide valitsuste positiivne reageerimine meie seisukohale, mille järgi tuleb toestada rahvusvahelist juuresolekut Gruusia separatistlike konfliktide piirkonnas Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsepoliitika piirimissiooniga, mis osutus edukaks Transnistrias," tõdes Kelam. "Tegin omalt poolt ettepaneku lisada piirimissioonile ka Euroopa Liidu politseimissiooni idee. Sisuliselt sellega nõustuti, kuid enamuse arvates olevat hetkel parem vältida liiga dramaatilist Euroopa Liidu kohaloleku tugevdamist," lausus Kelam.

Teiseks Europarlamendi adressaadiks on ÜRO Julgeolekunõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Resolutsioon kinnitab toetust Gruusia valitsuse ettepanekuile alustada läbirääkimisi uute rahuvalveformaatide kujundamiseks, mis võimaldaks "järk-järgult luua tõeliselt sõltumatud rahvusvahelised rahuvalvejõud."
Kelami sõnul on see hävitav hinnang senise ÜRO egiidi, tegelikult Venemaa huvides toimunud "rahuvalvamise" usaldusväärsusele, mis on toimunud kits kärneriks meetodil.

Tähtis signaal on Kelami arvates Europarlamendi tõdemus, et äsjaseid Gruusia parlamendivalimisi võib hinnata positiivselt, mis võrreldes läinud jaanuari presidendivalimistega tähistavad sisulist edasiminekut.

Kelam: Euroopa kasvavatele julgeolekuprobleemidele on vaid üks vastus - tugevam solidaarsus

2008-06-04

Euroopa Parlamendis oli arutlusel ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Parlamendi väliskomisjoni koostatud raport rõhutab Lissaboni lepingu tähtsust Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika korralduse efektiivsemaks muutmisel.

Debatil sõnavõtuga esinenud Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsioonist rõhutas, et Euroopa ühine välis- ja julgeolekupoliitika peab täna rohkem kui kunagi varem rajanema Euroopa ühisväärtustel.

"Üha kasvavatele julgeolekuriskidele on meil pakkuda vaid üks veenev vastus - solidaarsus ning ühtse poliitika tugevdatud koordineeritus," väitis ERP-ED esindaja oma kõnes.

Väärtuspõhiseid välispoliitilisi eesmärke tuleb Kelami sõnul käsitada prioriteetseina kahepoolsete suhetega võrreldes. Kõneleja toetas Javier Solana poolt arutelul väljendatud seisukohta, mille järgi kõik taandub poliitilisele tahtele.

Puudutades energia-alast julgeolekut, kutsus Kelam Euroopa Komisjoni ja Nõukogu üles tõsiselt integreerima parlamendi eelmisel sügisel vastu võetud seisukohta energiajulgeolekust Euroopa Liidu välissuhetes, milles tehakse ettepanekuid ka institutsionaalseteks muudatusteks nagu Euroopa Liidu kõrgem ametnik, kes koordineeriks energiajulgeoleku probleeme. Kõneleja soovis ka Komisjonilt kõigi mõeldavate jõupingutuste rakendamist, et viia edukalt lõpule Euroopa Liidu Nabucco gaasijuhtme ehitamine.

"Küsimus pole selles, kas ehitada üks või teine - Nabucco või South Stream," väitis Kelam. "Meie asi on keskenduda meie projekti praktilisele teostamisele".

Kelam juhtis seoses julgeolekuriskidega tähelepanu vajadusele luua tõhus reageerimissüsteem uutele kõrgtehnoloogilistele väljakutsetele, mille hulgas tõstis esile küberterrorismi. Kelam meenutas Eesti vastu suunatud rünnakuid aasta tagasi ning tegi ettepaneku, et ka Euroopa Parlament peaks selles küsimuses kujundama oma seisukoha.

Tallinnas arutatakse reaalpoliitika ja eetika konfliktide üle

2008-05-28

el reedel toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents, kus poliitikud ja eksperdid arutavad reaalpoliitika ja eetika tasakaalu üle, keskendudes ühistel väärtustel põhinevale rahvusvahelisele koostööle.

„Küsimus reaalpoliitika ning väärtuste vahekorrast on keerukas. Euroopa Liidu poliitika rajaneb küll ühistel väärtustel, kuid tarvitseb nimetada Schröderi-Putini kokkulepet Läänemere gaasijuhtme rajamise kohta, samuti ebalevat poliitikat Hiina, Kuuba, Iraani ja paljude teiste partnerite suhtes, kus majandushuvid kipuvad väärtusi varjutama," ütles konverentsi korraldaja Tunne Kelam.

Tema sõnul on reedel Tallinnas toimuva mõttevahetuse eesmärk hinnata Euroopa välissuhete hetkeolukorda ning pakkuda lahendusi.

Reaalpoliitika ja eetika vastuolusid vaagival konverentsil osalevad poliitikud, ajakirjanikud, diplomaadid ja eksperdid Eestist, Hispaaniast, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest.

Tunne Kelam teeb konverentsil ettekande võimalustest mõjutada Euroopa poliitikat Läänemere piirkonnas, Euroopa Parlamendi saadik Hispaaniast José Ignacio Salafranca Sįnchez-Neyra käsitleb oma ettekandes Euroopa valmisolekut ühtseks julgeoleku- ja kaitsepoliitikaks, ettevõtja Raivo Vare analüüsib, kuhu liigub Euroopa majanduskoostöös Venemaaga. Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik kõneleb Euroopa Liidu naabruspoliitikast ja NATO laienemisest.

Ettekandeid peetakse kolmes blokis: majanduspoliitika, kaitse- ja julgeolekupoliitika ning rahvusvaheline õigus ja koostöö. Arutelusid juhivad Konrad Adenaueri Fondi esindaja Saksamaalt Christian Koecke ning Riigikogu liikmed Mart Laar ja Trvivimi Velliste. Ettekanded on inglise keeles.

Konverentsi korraldab Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Robert Schumani Fondi ja Konrad Adenaueri Fondiga.

Arutelu toimub sel reedel, 30. mail Tallinnas Swisshotelli konverentsikeskuses (Tornimäe 3).

Konverentsi kava:

INTERNATIONAL CONFERENCE "ETHICS AND POLICY MAKING"

Different dimensions of international cooperation based on values

30 May 2008, Tallinn Estonia

Objectives: To analyze the different dimensions of international cooperation based on values;

To discuss the goals and define a common position in economic policy, security and defence policy, and international justice and cooperation.

Conference venue: conference hall of Swissôtel (Tornimäe 3, Tallinn; http://www.swissotel.com/tallinn/)

10:00-10:15 Opening of the conference

Andreas KLEIN, regional representative of the Konrad Adenauer Foundation

10:15-10:30 Tunne KELAM - MEP Estonia

Possibilities of the centre-right parties to influence European policy on the Baltic Sea region.

10:30-12:00 Economic policy

Dr. Christoph BÖHR - MP Germany

Economic Interests vs. Human Rights

Audronius AŽUBALIS - MP Lithuania, Vice-Chairman of the Foreign Affairs Committee

Doing business with Russia - where will it lead Europe?

Raivo VARE - expert, Estonia

Economical co-operation with Russia: common values and pragmatic benefits

Panel discussion chaired by

Dr. Christian KOECKE - Konrad Adenauer Foundation, Germany

12:00-12:30 Coffee break

12:30-14:15 Security and defence policy

José Ignacio SALAFRANCA SÁNCHEZ-NEYRA - MEP Spain, Chairman of the delegation to the Euro-Latin American Parliamentary assembly, Member of the Committee on Foreign Affairs

Is Europe prepared for common security and defence policy?

Kimmo SASI - MP Finland, Foreign Affairs Committee

Challenges of the 21st century in the field of the security

Marko MIHKELSON - MP Estonia, Chairman of the European Union Affairs Committee

Expansion of NATO and security

Panel discussion chaired by Trivimi VELLISTE - MP Estonia, National Defence Committee

14:15-15:15 Lunch

15:15-17:00 International justice and cooperation

Jüri LUIK - Estonian Ambassador to NATO

New neighbourhood policy and enlargement of NATO

Keir FITCH - Member of Cabinet of Vice-Prsident Siim Kallas, European Commission

Ethics policy in the European Commission

Patrick EGAN - Director of the Program for Central and Eastern Europe, International Republican Institute

International justice and cooperation in the context of the current US presidential elections

Panel discussion chaired by Mart LAAR, MP Estonia, Chairman of the Parliamentary Group of Pro Patria and Res Publica Union

17:00-17:30 Conclusions: Defining the goals and next steps of cooperation in the Baltic Sea region.

End of the Conference

20:00 Reception at the Estonian Maritime Museum, Pikk Street 70, Tallinn http://www.meremuuseum.ee/

Opening remarks by Toivo KLAAR, Head of the European Commission Representation in Estonia

EP petitsioonikomisjon võttis vastu radikaalse raporti kavandatava Nord Stream'i gaasijuhtme mõjudest Läänemere keskkonnale

2008-05-27

Europarlamendi petitsioonikomisjon, kelle kompetentsi kuulub kodanike pöördumiste arutamine, võttis 27. mail vastu komisjoni esimehe Marcin Libicki (Poola) kavandatud raporti Nord Streami gaasijuhtme ehitamise võimalikest mõjudest Läänemere keskkonnale. Komisjoni hääletustulemused olid 26 poolt ning 3 vastu (üks erapooletu). Kaks nädalat varem oli Europarlamendi väliskomisjon kiitnud heaks Briti konservatiivi Christopher Beazley koostatud arvamuse, mis põhiosas toetab petitsioonikomisjoni lähenemist.

Sellega on loodud head eeldused, et tänane raport võetakse Europarlamendi täiskogu poolt vastu plenaaristungil juunis.

Petitsioonikomisjoni arutelu aluseks olid Poola ja Leedu kodanikuühenduste pöördumised Euroopa parlamendi poole seoses murega kavandatava Läänemere gaasijuhtme võimelike tagajärgede pärast keskkonnale. Kõnealune komisjon korraldas 29. jaanuaril 2008 kuulamise gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjude teemal, kuhu olid kutsutud niihästi petitsioonide esindajad, Nord Streami juhtkond kui ka eksperdid ning kaks Euroopa Komisjoni volinikku.

Komisjoni lõppjäreldusi võib kokku võtta nelja punktina:

Esiteks väljendavad parlamendiliikmed resoluutset vastuseisu mastaapsete piiriüleste projektide teostamisele Läänemeres, käsitades viimast kõigi mereäärsete riikide ühisvara ning ühishuvina. Euroopa Komisjonil ning liikmesriikidel soovitatakse rakendada kõiki legaalseid instrumente takistamaks gaasijuhtme ehitamist investori pakutud mahus ja ulatuses.

Teiseks kutsub petitsioonikomisjon Euroopa Komisjoni ning Nõukogu üles tellima tõeliselt sõltumatu keskkonnamõjude uurimus, mille teostaja ning tulemused peaks saama heakskiidu kõikide Läänemere ümber asuvate riikide poolt. Parlamendiliikmete meelest peab just Euroopa Komisjon täitma keskset rolli keskkonnamõjude hindamise koordinaatorina. Nord Streami praegune ehitusgraafik välistab petitsioonikomisjoni arvates võimaluse põhjalikuks ja objektiivseks keskkonnamõjude analüüsiks.

Kolmandaks juhib parlamendikomisjon tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidul puudub strateegia kuidas reageerida kavandatud gaasijuhtme struktuursetele vigadele ning välistele julgeolekuriskidele. Enne, kui ehitustöödega alustada tuleb rahvasaadikute arvates täielikult selgeks teha võimalike vigade ning kahjustuste ainelise kompenseerimise küsimus. Kompenseerimise eest peab võtma täieliku vastutuse investor - s.o. Nord Stream.

Lõpuks kutsub petitsioonikomisjon üles kaaluma esmalt alternatiivsete gaasijuhtme trasside rajamist mööda maismaad ning EL liikmesriikide territooriumi, mis säästaks merekeskkonda.

Parlamendiliikmed avaldavad toetust Rootsi ja Eesti valitsustele ning Leedu parlamendile kes on ühel või teisel viisil osutanud riskidele ning lahendamata küsimustele, mida gaasijuhtme projekt praegusel kujul sisaldab.

Petitsioonikomisjoni seisukoht kujunes teravates vaidlustes. Gaasijuhtme ehitamise vajadust toetavad parlamendiliikmed esitasid arvukaid parandusettepanekuid, mis taotlesid eeltoodud seisukohtade väljajätmist või pehmendamist. Ligi 190 parandusettepaneku hääletamine andis siiski selge, ehkki mitte iga kord ülekaaluka lõpptulemuse.

Mihkelson: Euroopa Liit peab kõnelustel Venemaaga rõhuma väärtustele

2008-05-24

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) ütles Jurmalas toimuval Balti foorumil peetud kõnes, et Euroopa Liit peab algavatel partnerlusleppe kõnelustel Venemaaga rõhuma väärtustele.

"Saavutatava kokkuleppe edukus ning tulevaste suhete sügavus sõltub paljuski sellest, kuidas majandushuvid tasakaalustatakse jagatud väärtushoiakutega," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes viimastel aastatel kasvanud pinged paljuski põhjustatud just väärtusruumide lahkujooksmisest.

"Olgugi, et paljudel on ahvatlus Venemaale mööndusi teha, ei tohiks me lihtsalt niisama oma põhimõtetest tulenevaid hoiakuid ja suhtekujundajaid kõrvale heita."

Mihkelson tuletas meelde, et Venemaa on juba 1996. aastast Euroopa Nõukogu liikmesmaa, millega ta on võtnud kohustuse edendada õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid.

"Kuigi mõned Vene poliitikud püüavad ennast distantseerida universaalsetest demokraatlikest väärtustest kui millestki võõrast ja vaenulikust, tuleb neile pidevalt meelde tuletada Euroopa Nõukogu ees võetud kohustusi," ütles Mihkelson.

ELAKi esimehe arvates peaks Eesti valitsus koos sarnaselt mõtlevate riikidega hoidma väärtusteemasid kõneluste päevakorras olulisel kohal. Samas on oluline, et kõigis teemavaldkondades, mis võiksid leida kajastust suvel algavatel ja tõenäoliselt paar aastat kestvatel kõnelustel, oleksid meie enda positsioonid detailideni läbi arutatud.

"Ma pole päris kindel, et Eesti valitsus täna tervikuna teab, millised teemad peaksid kindlasti tulevases lõppdokumendis kajastuma. Samas on viimane aeg selline kompleksne analüüs teha," ütles Mihkelson.

Kelam: Birma sõjaline kildkond tuleb anda rahvusvahelisse kohtusse

2008-05-21

Euroopa Parlamendi täiskogu arutas täna erakorralise teemana hiljutise tsükloni tekitatud humanitaarset olukorda Birmas.

Euroopa Rahvapartei - Euroopa demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelami järgi on antud hetke prioriteet üks.

"See on inimlik prioriteet - toimetada rahvusvaheline humanitaarabi miljonite inimolenditeni, keda looduskatastroof on tõuganud füüsilise hävingu servale," tõdes Eesti saadik.

Kelami hinnangul kannab Birma sõjaväeline kildkond vahetut vastutust kujunenud olukorra eest, kuivõrd jättis oma elanikud hoiatamata läheneva tsükloni suhtes ning takistab humanitaarabi toimetamist oma riiki.

"On saabunud aeg, kus Birmat valitsev kildkond, kes on jätkuvalt sooritanud inimsusevastaseid kuritegusid, antaks Haagi rahvusvahelisse kriminaalkohtusse," tegi Kelam ettepaneku.

See on tema hinnangul parlamendiliikmete suure enamuse sõnum Euroopa Komisjonile ning liikmesriikidele. Selline aktsioon eeldab Kelami väitel kontsentreeritud rahvusvahelist initsiatiivi.

Kelam kutsus üles lähimas perspektiivis avaldama Birma valitsejaile ning nende liitlastele, kelle hulka kuulub ka Hiina, kõikvõimalikku survet, et nad avaksid riigi humanitaarabile.

"Selle asemel, et orienteeruda ühepoolselt väljakuulutatud rekonstrueerimisetapile, tuleb Birma võimudel esmajärjekorras alustada inimlike kannatuste leevendamise protsessiga," väitis Eesti saadik.

Kelam: "Praegu on tegude, mitte enam sõnade aeg"

2008-05-08

Gruusia-teemaline debatt Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Brüsselis arutasid saadikud pingelist olukorda Gruusias. Arutelul võttis sõna Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist.

"Eilne debatt näitas, et termin "külmutatud konflikt" on sügavalt eksitav. Tegelikult on pahatihti osutunud külmunuks meie arusaamad nende konfliktide olemusest, " kommenteeris Kelam.

"Mida me täna näeme on kurikuulus postimperialistlik "Lähi-Välismaa" poliitika täies aktsioonis. Poliitika, millest Venemaa kohustus loobuma kaksteist aastat tagasi, saades Euroopa Nõukogu liikmeks, " ütles Kelam.

"Euroopa Liidul tuleb teha Venemaale väga selgeks, et Venemaa- poolne tõlgendus oma rollist ÜRO rahuvalvajana on muutunud täielikult vastuvõtmatuks.

Euroopa Liit ei tohi kõhelda võtmast kindlat seisukohta, et ühtsus ja territoriaalne terviklikkus kehtivad võrdselt Venemaa kui ka Gruusia suhtes. On saabunud hetk toetada Gruusia demokraatlikku valikut tegudes, mitte ainult sõnades," lausus Kelam.

Gruusia-teemaline resolutsioon tuleb täiskogul hääletusele juunis.

Kuula ja vaata Tunne Kelami kommentaari: ftp://ftpeps01.europarl.eu.int/epavradio/mep/kelam

Mart Laar jagas Ukrainale kogemusi ühinemisest Euroopa Liidu ja NATOga

2008-05-06

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar kohtus Kiievis Ukraina esimese asepeaministriga, et jagada viimase palvel kogemusi Eesti integreerumisest Euroopa Liidu ning NATO-ga.

Asepeaminister Hryhoriy Nemyria tutvustas Mart Laarile Ukraina plaane lähenemisel Euroopa Liidule ning liikmelisuse tegevuskava taotlemisel NATO-lt. Arutluse all olid ka Ukrainas käivitatud majandusreformid ning Eesti võimalused toetada Ukraina integratsiooni Läänega.

Laari sõnul on Ukraina Eestile ja laiemalt kogu Euroopale ülimalt oluline riik, keda tuleb toetada nüüd ja praegu. "Iseseisva, stabiilse ja eduka Ukrainata on stabiilset Euroopat raske kui mitte võimatu ette kujutada," lausus Laar.

Tema sõnul peetakse Eestit üleminekuriikidest edukaimaks, mistõttu on huvi Eesti kogemuse vastu Ukrainas suur.

„Ukraina probleemiks on jätkuv poliitiline ebastabiilsus ning põhiseadus, mis ei võimalda omada reformide teostamiseks kindlat vundamenti ega võidelda korruptsiooniga, mille tase Ukrainas on endiselt ohtlikult suur," sõnas Laar.

Tema sõnul aitab Eesti kogemuse kohaselt korruptsiooni vähendada liberaalsete reformide võimalik kiire teostamine.

Lisaks arutati kohtumisel koostöö tõhustamist kommunismi kuritegude teadvustamisel ja hukkamõistmisel.

Mart Laar kuulub koos Zbiegniew Brzezinski ja Volker Rühega Ukrainat nõustavate ekspertide rühma, mis hiljuti avaldas rapordi Ukraina olukorrast ja tema ees seisvatest väljakutsetest.

Euroopa Rahvapartei naised toetavad Läänemere kaitse tõhustamist

2008-04-28

Foorum pöördub Euroopa Parlamendi poole toetades strateegilise kava väljatöötamist Läänemere tõhusamaks kaitseks.

„Läänemere kaitse vajab piisavat rahastamist, siduvat koostööd Läänemere äärsete riikide vahel, sealhulgas Venemaaga ning efektiivset tegutsemist keskkonna, põllumajanduse ning rahandusküsimustes," ütles IRL Naiskogu ase-esimees Reet Trei.

Põhjamaade ja Balti riikide Euroopa Rahvapartei naisorganisatsioonid loodavad avalduses, et strateegiline kava hõlmaks järgmisi punkte:

1. Läänemeri saaks eristaatuse, mille järgi puhastatud reovees ei tohiks fosfori tase ületada 0,5 milligrammi liitri kohta;

2. Riikide valitsused peavad välja töötama põllumajandusliku toetussüsteemi, mis motiveeriks põllumehi vähendama väetiste sattumist reovette;

3. Kohustuslikku laevade jälgimist Läänemerel, mis võimaldaks ennetada õlireostusi Läänemerel.

Põhjamaade ja Balti riikide Euroopa Rahvapartei naisorganisatsioonid võtsid vastu otsuse küsida oma riikide valitsustelt iga-aastast raportit Läänemere kaitsmiseks tehtud tegevuste kohta riiklikult, Euroopa Liidu tasemel ning rahvusvaheliselt.

Mart Laar sai Norras auhinna demokraatia ja inimõiguste edendamise eest

2008-04-27

Auhinna kättesaamisel peetud kõnes lausus Laar, et üheks probleemiks, mis takistab maailmal tõhusalt totalitaarsete režiimide vastu võidelda, on asjaolu, et erinevalt natsismist on teine maailma verisemaid totalitaarseid režiime kommunism jätkuvalt hukka mõistmata.

"On suhteliselt raske ette kujutada, et inimene tõmbaks tänapäeval selga Adolf Hitleri pildiga T-särgi. Che Guevara pildiga särgiga uhkeldavad aga isegi prominendid. Kuid Guevara mõrvas inimesi nagu tegi ka Hitler".

Laar kutsus tihendama koostööd kommunismi kuritegude teadvustamisel, mis peaks viima nende hukkamõistmisele rahvusvahelisel tasemel, nagu seda on tehtud natsismiga.

Sjur Lindebrække „Demokraatia ja Inimõiguste auhind" antakse reglemendi kohaselt isikule või liikumisele, kes on aktiivselt ning tõhusalt seisnud demokraatia ning inimõiguste edendamise eest.

Saaja valib välja sõltumatutest ekspertidest koosnev komisjon, kuhu erineva sihtasutuste kõrval kuuluvad ka inimõiguste kaitsel silma paistnud isikud, nagu näiteks Jo Benkow - Inimõiguste Helsingi Föderatsiooni endine president.

Seoses auhinna kättesaamisega osales Laar ka ümarlaual, mis oli pühendatud olukorrale Kuubas, Venetsueelas, Valgevenes ja Vietnamis.

Sjur Lindebrække (1909-1998) oli Norra pankur ja poliitik, kes juhtis aastail 1950-1972 konservatiivset parteid ning aastail 1976-1981 oli ta üks Norra parlamendi (Storting) valitud liige Nobeli rahupreemia komitees.