Poliitikute ajaveebid

Siseminister avab täna sisejulgeolekuasutuste Jõhvi ühishoone

2012-05-23

Uues majas töötavad koos Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, Päästeameti Ida Päästekeskus, Häirekeskuse Ida keskus ja Kaitsepolitseiameti Ida osakond.

„Uue ühishoone avamisega muutub Ida-Viru elaniku jaoks riigiga suhtlemine mugavaks, kuna üsna mitu asja saab ühes majas korraga aetud. Muu hulgas töötab Rahu 38 uutes ruumides ka kodakondsus- ja migratsioonibüroo, seega saab selle maja külaline vajadusel ka oma dokumendid senisest hõlpsamini vahetatud,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Jõhvi hoones asub ka Häirekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti juhtimiskeskuse Eesti esimene ühine töösaal, kus menetletakse 112 ja 110 hädaabikutseid.

Ida prefekti Aldis Aluse hinnangul on uue maja töötingimused seal töötavate inimeste väärilised. „Igaüks, kes Jõhvis mööda Rahu tänavat sõidab, võiks enne uue ühishoone juurde jõudmist heita pilgu samal tänaval asuvale endisele prefektuuri hoonele ja endale ette kujutada, millistes tingimustes politseinikud varasemalt meie rahulikuma une nimel pidid töötama,“ sõnas Alus.

Uue maja projekteerimisel võeti arvesse kõiki politsei- ja päästetöö eripärasid ning püüti luua võimalikult head töötingimused ilma liigsete kompromissideta. „Vana maja renoveerides tuleb ikka üht-teist ümber kohandada, mis võib lõppkokkuvõttes kujuneda kulukaks ja ebamugavaks. Uue majaga seda muret pole, kõik on tehtud selles töötajate vajadusi arvestades,“ sõnas Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Et hoone naabriks on Kaitseliidu Alutaguse malev, on Eesti riigi turvalisust tagavatel ametkondadel väga head eeldused tihedaks koostööks ning vajadusel üksteise abistamiseks.

Esimese hoone, kus politseinikud ja päästjad töötasid ühise katuse all, avas Siseministeerium 2003. aastal Tapal, seejärel 2008 Iisakus ja kolmas 2010. aasta detsembris Rakveres. Jõhvis valminud regionaalne keskus on oma 8429 ruutmeetri suletud netopinnaga seni aga suurim.

Allikas: Siseministeerium

IRLi riigikogu fraktsioon külastab Saaremaad ja Pärnumaad

2012-05-23

IRLi riigikogu fraktsioon külastab täna ning homme Saaremaad ja Pärnumaad, kus kohtutakse sealsete elanike, omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega.

Näiteks külastab IRLi peasekretär Priit Sibul Orissaare Gümnaasiumit. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna külastab Saaremaa Puuetega Inimeste Koda, keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas aga tutvub Audru valla väikesadamatega. Fraktsiooni esimees Kaia Iva külastab Kaelase kooli.

Visiidist võtavad osa erakonna peasekretär Priit Sibul, IRLi Riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva, Marko Pomerants, Annely Akkermann, Margus Tsahkna, Sven Sester, Liisa Pakosta, Andres Jalak, Marko Mihkelson, Ülo Tulik, Peeter Laurson, Tõnis Lukas, Reet Roos, Tõnis Palts ja Toomas Tõniste.

IRLi parlamendi fraktsiooni traditsioonilised maakonnavisiidi toimuvad istungivabadel nädalatel.

Siseministeerium ühtlustab ennetussõnumid õnnetussurmade vähendamiseks

2012-05-21

Siseministeerium koostöös päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, maanteeameti ning erasektoriga leppisid esmakordselt kokku ühtse ennetussõnumi ja sellega seotud märgistuse kolmes valdkonnas – vee- ja liiklusohutuse suurendamiseks ning alaealiste alkohoolsete jookide tarbimise tõkestamiseks.

Täna toimunud alkohoolsete jookide tootjate, müüjate ja maaletoojate ümarlaua neljandal kohtumisel tõdeti, et avaliku ja erasektori ühtne ning lihtsasti arusaadav märgistus ennetuskampaaniate korral suurendab inimeste teadlikkust, vähendab riskikäitumist ning alkoholi tarbimise tõttu liikluses või veekogudes hukkunute ja vigastatute arvu.

Siseminister Ken-Marti Vaher avaldas heameelt, et avaliku sektori ja erasektori ennetusalane koostöö on märkimisväärselt laienenud ning näitab juba reaalseid tulemusi. „Peaaegu aasta tagasi toimus siseministeeriumi juhtimisel esimene ümarlaud, mille eesmärgiks oli erasektori kaasamine ennetustöösse. Tänaseks on ettevõtjad ennetusalaselt panustanud nii vee-, liiklus- ja tuleohutuse valdkonda kui ka alaealistele alkoholi kättesaadavuse tõkestamisesse. Selline kaasatulemine ja omapoolne initsiatiiv on positiivne samm ja igati väärikas Eesti siseturvalisust suurendav tegu,“ tunnustas Vaher erasektori tööd. Minister lisas ka, et mitmed tootjad on juba täna ühtse märgistuse kasutusele võtnud ning ennetussõnumitega pakendeid ja kampaaniamaterjale tootmisesse andnud.

Neljandat korda toimunud ümarlaual osalesid alkoholi tootmise, müümise ja maaletoomisega tegelevate ettevõtete ja erialaliitude, samuti politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, maanteeameti ning Terve Eesti Sihtasutuse esindajad. Ümarlaua eesmärk oli arendada ennetusalaseid koostöövõimalusi avaliku ja erasektori vahel eelkõige algaval suveperioodil ning seda peamiselt vee- ja liiklusohutuse valdkonnas.

Ennetustöös kasutatavad ühtsed märgistused – „Kui jood, ära uju“; „Kui jood, ära juhi“; „Alla 18 keelatud“:

Lisainfot siseturvalisuse valdkonna ennetussõnumite ja –märgistuse kohta siseministeeriumi koduleheküljelthttp://www.siseministeerium.ee/siseturvalisusesonumid/.

Allikas: Siseministeerium

Tsahkna: mitmike vanemad hakkavad saama vanemapensioni iga lapse pealt

2012-05-21

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul otsustati arvestada vanemapensioni eelnõus mitmike esindajate ettepanekutega. Selle kohaselt hakkavad mitmike vanemad saama vanemapensioni iga lapse pealt.

„Näiteks, kui perre sünnivad kolmikud, siis saab vanem kõigi kolme lapse eest vanemapensioni, mis rahaliselt teeb umbes 555 eurot aastas. Teise samba sissemakse suurus oleks kolmikute vanemale 3402 eurot kolme aasta jooksul," rääkis Tsahkna.

Eelnõu kohaselt saavad mitmike vanemad laste eest arvestatavat vanemapensioni ka omavahel jagada.

„Mul hea meel, et mitmike vanemate esindajad riigikogu sotsiaalkomisjonile oma ettepanekud saatsid, kuna meil on plaanis seda teemat arutada järgmise istungjärgu alguses," ütles Tsahkna.

„Olen seisukohal, et mitmike perekondi tuleb käsitleda teistest eraldi, kuna nende olukord on pärast laste sündi oluliselt keerulisem kui tavapäraselt. Riik peab olema võimeline paindlikult reageerima. Samuti pole mitmikele vanematele iga lapse eest vanemapenisoni maksmine ka riigieelarvele suur koormus, kuna näiteks 2010. aastal sündis Eestis kolmikuid neljal korral," lisas Tsahkna.

Tema sõnul on Eesti rahva suurimaks väljakutseks sündivuse suurendamine ja mitmike vanemad on just need, kes selle eesmärgi saavutamisele igapäevaselt oluliselt kaasa aitavad ja seetõttu ka eritähelepanu vajavad.

IRL: Tallinna ombudsmani büroo asemel saaks aastas parandada 4000 ruutmeetrit tänavaauke

2012-05-17

Tallinna linnavoliniku Urmas Mardi (IRL) sõnul pole ombudsmani büroo tegutsemine linna allasutusena rahaliselt ega juriidiliselt otstarbekas.

"Ühe tänavaaugu ruutmeetri parandamine maksab ligikaudu 29 eurot. Ombudsmani büroole aastas kuluva 110 000 euro eest saaks parandada ligi 4000 ruutmeetrit tänavaauke. Tegime ka 2012. aasta Tallinna eelarvesse muudatusettepaneku suunata ombudsmani büroole mõeldud rahalised vahendid välisrahastuseta teede remonti. Kahjuks ei leidnud ettepanek toetust ning tulemus on käes - linna teed on läbi aegade kõige hullemas seisus," ütles Mardi.

"Teine probleem ombudsmani büroo juures on tema ebaotstarbekus, kuna see sisuliselt dubleerib õiguskantslerit. Parim linnapoolne lahendus oleks luua õiguskantsleri institutsiooni alla eraldi Tallinna linna asjadega tegelev osakond. Ebaotstarbekas on aga kulutada maksumaksja raha ombudsmani büroo ülevalhoidmiseks ajal, mil linn peaks oma kulutusi koomale tõmbama ja väga hoolikalt kaaluma, kuhu investeerida," lausus linnavolinik.

Nuti asemel läheb linnavolikokku Matti Tarum

2012-05-17

Mart Nuti suundumisega Riigikogusse nimetas Tallinna valimiskomisjon tema asemel linnavolikogu liikmeks Matti Tarumi.

Tarum on staažikas Mustamäe Halduskogu liige ja töötanud pikalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse taastusravi osakonna arstina ja juhatajana. Ta on olnud liige kõigis Tallinna Linnavolikogu koosseisudes alates 1989. aastast, välja arvatud perioodil 2002 kuni 2005. Oma suure panuse eest Tallinna tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna arengusse sai ta 2004. aastal Tallinna teenetemärgi. President Toomas Hendrik Ilves autasustas Tarumit 2007. aastal Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga taastusravi ja tervishoiu edendamise eest.

Põllumajandusminister avab Jõhvis Maag Piimatööstuse juurdeehituse

2012-05-17

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna kell 11 Jõhvis Maag Piimatööstuse kaasaegse tehnoloogilise juurdeehituse.

„Vastvalminud Eesti piimastrateegia seab eesmärgiks jõuda miljoni tonni toorpiima tootmiseni aastas, kuid seda saab täita ainult siis, kui töötlev tööstus suudab selle piima kvaliteetselt väärindada ja turustada ka eksport turgudel. Maagi avatav juurdeehitus on samm selle eesmärgi täitmise suunas," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Maag Piimatööstus alustas 2010. aasta sügisel Jõhvi tootmise juurdeehitust, mille tulemusena on tänaseks lisandunud üle 3400 m² kaasaegse tehnoloogiaga varustatud tootmis- ja laopinda koos juhtimis- ja jälgimissüsteemiga, mis võimaldab töödelda kuni 280 tonni piima päevas. Tehase juurdeehitusega loodi uus hapendatud piimatoodete tsehh, kastipesu liin ja valmiskauba ladu.

Juurdeehituse avamise tulemusena koondatakse seni Rakveres ja Jõhvis paiknev tootmine kokku Jõhvi, mille tulemusena suureneb ettevõtte koguvõimsus ja paraneb tootmisdünaamika. Tootmise koondumine Jõhvi loob Ida-Virumaale juurde ligi 30 töökohta.

Maag Piimatööstus AS kuulub toiduainete tootmise ja müügiga tegelevasse kontserni Maag Grupp. Maag Grupp põhineb Eesti kapitalil ning sellesse kuuluvad lisaks Maag Piimatööstusele ka Maag Lihatööstus ja Maag Konservitööstus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Siseminister tunnustab vabatahtlikke toetavaid ettevõtteid

2012-05-15

Alates käesolevast aastast hakkab siseminister tunnustama ettevõtjaid, kes on oma tegevusega toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on andnud muul vabatahtlikkust toetaval moel panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse.

„Vabatahtlikel on oluline osa tänapäeva demokraatliku ühiskonna toimimisel. Vabatahtlik tegevus põhineb inimeste omal soovil ja initsiatiivil, kuid vajab samas ka ühiskonna toetust. Selleks, et vabatahtlikud päästjad saaksid tööajast väljakutsele reageerida või abipolitseinikud oma graafikuid töökohaga sättida, on vaja tööandja toetust. Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetusega tahangi tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees ning märkavad valdkonda, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline,“ sõnas siseminister Ken-Marti Vaher.

Selleaastane pidulik tunnustuste jagamine toimub Siseministeeriumis teisipäeval, 22. mail. Esimeste tunnustamist väärivate ettevõtete kandidatuuri seadsid üles Päästeamet, Politsei-ja Piirivalveamet ning Eesti Priitahtlik Päästeliit.

Laekunud viieteistkümne kandidaadi seas leidub nii üle-Eestilisi suuri ettevõtteid kui ka väiksemaid kohalikke firmasid. Toetatud on priitahtlike tuletõrjujate ja abipolitseinike tegutsemist, samuti vabatahtlikke mere- ja järvepäästjaid.

Kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse Vabatahtlike päästjate toetaja ning Abipolitseinike toetaja aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.

Edaspidi ootab Siseministeerium põhjendatud ettepanekuid kandidaatide osas igal aastal alates 1.- 31. detsembrini. Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Samuti pöördub ministeerium üleskutsega lisaks mittetulundusühingute liitude, ettevõtjate liitude, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning maavalitsuste poole.

Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks veebruarikuu keskel Siseministeeriumis toimuval pidulikul aktusel.

Allikas: Siseministeerium

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

2012-05-15

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam, kes osales parlamendi nimel 23. aprillil Berliinis LMS seisundit hinnanud Euroopa Liidu kõrgemate ametnike nõupidamisel, tõi ühe põhiprobleemina esile tõhusa koordineerimise puudumise strateegia ellurakendamisel. "Läänemere strateegia rakendamise kogemust on meil üle kahe aasta, kuid ikka pärsib arenguid ebapiisav koordinatsioon, " ütles Tunne Kelam.

Tema sõnul pidi strateegia algatajate nägemuse kohaselt tootma esmajoones sünergiat ning lisaväärtust, et hoogustada selle suure potentsiaaliga piirkonna dünaamilist arengut ühiste piirkondlike projektide kaudu. "Täna tundub, et LMS on mugandatud ning surutud Euroopa Liidu olemasolevate standardite ning rahastamisskeemide raamesse. Ühisprojektide asemel domineerivad liikmesriikide rahvuslike eelisprojektide nimekirjad, mis on sildistatud Läänemere strateegia märgiga," tõdes Kelam.

Saadikuile kaasettekandega esinenud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Michael Smyth nimetas olulise puudusena Komisjoni teatises puuduliku tähelepanu pööramist erasektorile. Kõneleja sõnul aitaks erasektori pro-aktiivne kaasamine tublisti kaasa Läänemere strateegia edule praktikas.

Lätlasest eurosaadiku Inese Vaidere hindas Komisjoni dokumenti liiga üldsõnaliseks. Uus prioriteet - "piirkonna ühendamine" - tundub tema sõnul sisutühjana ning ikka jääb lahtiseks küsimus - kes koordineerib?

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul osaleda 18.-19. juunil Kopenhaagenis toimuval LMS suurfoorumil ning esitada omapoolse hinnangu strateegia rakendamise kohta. Tunne Kelam tervitas Euroopa Komisjoni esindaja sõnumit, mille kohaselt Komisjon kavatseb eeloleval suvel oma tegevuskava LMS suhtes uuendada. Komisjon lubas selle juures arvestada Euroopa Parlamendi liikmete ettepanekuid.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendi saadikud ootavad Läänemere strateegialt konkreetsust ning tõhusamat poliitilist koostööd

2012-05-15

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas täna Euroopa Komisjoni 23.märtsi teatist Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (LMS) rakendamise kohta.

Soome eurosaadiku Petri Sarvamaa sõnul pole häda prioriteetides, vaid väheses konkreetsuses ning LMS strateegilise tähtsuse hajumises.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

IRLi fraktsiooni esimeheks valiti Kaia Iva

2012-05-15

IRLi riigikogu fraktsiooni esimeheks valiti senine fraktsiooni aseesimees Kaia Iva, kes edestas valimistel Margus Tsahknat.

Vabanenud fraktsiooni aseesimehe kohale valiti Andres Jalak. Teise aseesimehena jätkab Toomas Tõniste.

Iva sõnul peab ta fraktsiooni esmaseks ülesandeks panustada valijatega sõlmitud lepingu täitmisele ja tegeleda püsivalt erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamisega. „Tasuta kõrghariduse seaduse võtsime vastu eelmisel nädalal. Edasi hakkame riigikogus menetlema vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõud. Et tasuta kõrgharidus oleks kompleksne, peavad õppetoetused jõustuma tasuta kõrgharidusega samaaegselt," ütles Iva.

„Samuti on IRLi eesmärk võtta vastu vanemapensioni eelnõu veel enne suve, et juba suvel saaks hakata tegelema seaduse jõustumiseks vajaliku korraldusliku poolega. Vanemapensioni seadus jõustub 2013. aastal," lisas Iva.

Senine fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu alustas eile tööd kaitseministrina.

Eestile on oluline Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika jätkusuutlik rahastamine

2012-05-14

Eesti on seisukohal, et arvestades maailma kalavarude olukorda on oluline kalanduse järelevalve ja andmete kogumise ning kalavarude jätkusuutliku taastootmise rahastamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Ühe peamise küsimusena ühise kalanduspoliitika tuleviku osas on tänasel EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutlusel Euroopa ühise kalanduspoliitika rahastamise põhimõtted.

Eesti väljendab nõukogul seisukohta, et fondi raha jaotus ei võta piisavalt arvesse pidevalt suurenevaid nõudeid kalanduse järelevalve ja andmete kogumise osas.

Eesti hinnangul tuleks nende tegevuste eelarvet pigem suurendada, samuti soovime rõhutada, et kontrollimeetmete raames peaksid jooksevkulud kindlasti olema abikõlblikud, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Samuti peab Eesti oluliseks, et EMKF vahendite jaotamisel oleks arvestatud lähenemispiirkonna printsiipi, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat võimekust omavahenditest kalanduspoliitika teostamiseks.

Selgust on vaja ka riikidevahelise vahendite jaotuse kriteeriumite sisu osas. Näiteks ei ole selge, kas kalandussektori tööhõive kriteerium hõlmab ka töökohti sisevete kalanduses ja kas kalandustoodangu all mõistetakse ka sisevete kalandustoodangut. Teatavasti on Eesti üks EL liikmesriike, kus sisevetekalandusel on oluline osakaal kogu kalandussektoris. Need asjaolud on rahajagamise tingimustena Eesti jaoks väga olulised ning peaksid kindlasti olema raha jaotuskriteeriumina arvesse võetud, rääkis Kevvai.

Üldjoontes piisab Eesti hinnangul EMKFi vahenditest ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks EL tasandil.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi volikogu kinnitas ministrikandidaadiks Reinsalu

2012-05-11

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu kinnitas täna kaitseministri kandidaadiks erakonna esimehe ja Riigikogu IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu.

Urmas Reinsalu ametissenimetamist pooldas erakonna volikogu ühehäälselt.

Reinsalu avaldas volikogu ees tänu eelmistele kaisteministritele Mart Laarile ja Jaak Aaviksoole nende tehtud töö eest ja kinnitas, et peab kaitseministrina esmatähtsaks jätkata tööd, millele Mart Laar ja Jaak Aaviksoo on aluse pannud.

„See aasta saab olema kaalukate valikute tegemise aeg. Riigikogu menetleb kaitseväeteenistuse seadust ja kaitseliidu seadust, käib tõsine töö riigikaitse arengukavaga järgmiseks kümneks aastaks. Keskne küsimus on inimvara väärtustamine kaitseväes. See puudutab kaitseväe palgapoliitikat, ajateenijate elamistingimusi, samuti on vajalik integreeritud veteranidepoliitika loomine," rääkis Reinsalu.

Uues kaitseminister annab ametivande järgmisel esmaspäeval toimuval Riigikogu istungil, millega saab Reinsalust ametlikult minister. IRLi parlamendifraktsioon valib uue esimehe teisipäeva hommikul toimuval koosolekul.

Põllumajandusministeerium kolib MESi Viljandisse

2012-05-11

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi tänasel Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu koosolekul ettepaneku kolida sihtasutuse Tallinna kontor Viljandisse.

„On loogiline, et maaelu edendamisega tegelev sihtasutus asub väljaspool pealinna ja viimane aeg on seda ka teha," märkis Seeder. MESi nõukogu kiitis üksmeelselt heaks MES üleviimise Viljandisse 2013. aasta jooksul. Võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmise ning maaelu maine kujundamisega tegelevas MESi töötab 16 inimest, neist 6 töötavad Tartu kontoris. Ümberkolimine puudutab ainult Tallinna peakontoris töötavaid inimesi. MESi töö ümberkorraldamine jääb juulikuus ametisse astuva MESi uue juhatuse ülesandeks.

„Põllumajandusministrina lähtun oma haldusala korraldamisel lisaks põllumajanduspoliitikale ka regionaalpoliitikast," rääkis Seeder. „Viies töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks."

Seeder kutsus üles ka teisi ministeeriume ning ametiasutusi koondama oma allasutusi mitte ainult suurtesse tõmbekeskustesse, vaid säilitama ja viima töökohti ning elu ka väiksematesse maakonnakeskustesse.

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala peakontoritest asub lisaks ministeeriumile Tallinnas vaid Veterinaar- ja Toiduamet. Ülejäänud olulisematest ametiasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seederi sõnul on 30-40 lisatöökohta Tallinnas tühised, aga maakonnakeskuses väga tähtsad. Ühtlasi võib arvestada, et spetsialistidega tulevad kaasa perekonnad ning tekkiv lumepalliefekt toidab kohalikku eraettevõtlust ning aitab lasteaedadel ja koolidel elujõulisena püsida. „Mida kauem me viivitame, seda nõrgemaks maakonnakeskused jäävad," ütles Seeder. „Riigi asi on anda signaal, et kõik piirkonnad on olulised ning neid pole unustatud ja maha jäetud."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Linnavolikogu sotsiaalkomisjon toetab tasuta parkimiskohtade loomist invaliididele

2012-05-10

Tallinna Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon toetas Tarmo Kruusimäe (IRL) eelnõud, mille kohaselt nõuaks linn oma maal asuvate parklate operaatoritelt iga 20 parkimiskoha kohta vähemalt ühte invaliididele mõeldud tasuta ja vastavalt märgistatud parkimiskohta.

Linna esindajate sõnul on asutud eraparklate operaatoritega dialoogi parklate heakorra ja märgistamise parandamise osas ning samuti algatamas õigusaktide muutmist, mis reguleeriks parkimise korraldamist eramaal. Oma haldusterritooriumil on linnaosad hetkel sõlminud rendilepinguid parkimise korraldamiseks 22 linna maal asuvas parklas.

Kruusimäe loodab, et linnavõimud hindavad sotsiaalkomisjoni otsust ning eelnõu leiab toetust ka volikogus. "Käesoleva eelnõuga võtab linn omale kohustuseks nõuda parklate operaatoritelt eraldi märgistatud parkimiskohti, mis on mõeldud invaliididele. Seeläbi parandatakse tunduvalt nende inimeste parkimis- ja liikumisvõimalusi kesklinnas, mis nii mõnegi suurema ürituse või ka tipptunni ajal jätavad soovida. Järgmise sammuna tuleks riigi poolt laiendada säärast nõudmist kõigis kohalikes omavalitsustes," ütles linnavolinik.

Eelnõu poolt hääletas neli, vastu oli kaks ning erapooletuid samuti kaks komisjoni liiget.

Pakosta: kõrgharidusreform on põhimõtteline muutus Eesti kõrghariduskorralduses

2012-05-10

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul on täna seadusena vastu võetud tasuta kõrghariduse seadus väga põhimõtteline muutus Eesti kõrghariduskorralduses.

„Tasuta kõrgharidusega pöörame uue lehekülje Eesti kõrghariduskorralduses. Sellega suureneb hariduse kättesaadavus ja laienevad oluliselt hariduse sisulised võimalused," ütles Pakosta.

„Väikese rahva ja riigina on meile ülimalt oluline, et kõik võimekad inimesed saaksid õppida ülikoolis ja mitte keegi neist ei jääks ülikooli ukse taha. Ülikoolis õppimine ei tohi sõltuda rahakoti paksusest," kinnitas Pakosta.

„Selle eesmärgi tasuta kõrgharidus täidab. Järgmisest sügisest pääsevad ülikooli tasuta õppesse kõik inimesed, kes täidavad ülikooli vastuvõtutingimused. Selle saavutamiseks suureneb kõrghariduse rahastus üle 25% ning luuakse täiendavad 3500 tasuta õppekohta," rääkis Pakosta.

Ta toonitas, et tasuta täisajaline õppimise kohustus peab käima käsikäes vajaduspõhiste õppetoetustega. „Vabariigi Valitsus on kiitnud heaks vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi ja peagi asub seda menetlema riigikogu. Õppetoetused on suunatud eelkõige neile, kes seda kõige enam vajavad ja me töötame selle nimel täie hooga, et vajaduspõhised õppetoetused jõustuvad samal ajal tasuta kõrghariduse reformiga, ehk alates 2013. aasta septembrist," lausus Pakosta.

Pakosta hinnangul ei ole kõrgharidusreform ainuüksi praegu tasuta kohtadel õppivate üliõpilaste jaoks, vaid see arvestab ka teise poole tudengite huve, kes täna hariduse eest maksavad. Lisaks arvestatakse tema sõnul ülikoolide endi, tööandjate, avalikkuse ja maksumaksjate huvidega. „Täna on tööandjate ootus suurem nõudlikkus ülikoolis, mis tagab tudengite võimalikult kiire jõudmise tööturu täieõiguslikeks osalisteks. Ühiskonna ootused noorte töökusele on suurem, kui noored ise seda ehk tunnistavadki," lisas Pakosta.

Euroopa Parlament on valmis toetama otsetoetuste võrdsustamist

2012-05-10

Euroopa Parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamiseks ning tegema vastava ettepaneku ka oma juunikuises raportis.

Eile õhtul kohtusid Kaunases Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu komitee esimehe Paolo de Castroga. Kohtumisel tutvustas de Castro 18. juunis valmiva ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitleva raportiga seotud arutelusid Euroopa Parlamendis.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul kinnitas de Castro, et parlament on valmis arvestama Balti riikide ettepanekut otsetoetuste tasemete kiiremaks ühtlustamiseks teiste ELi liikmesriikidega ja esitama vastavasisulise ettepaneku ka valmivas raportis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti väiketalud on edukalt rakendanud toidukvaliteedi nõudeid

2012-05-10

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder jagas Eesti väiketalude kogemusi toidukvaliteedi nõuete edukast rakendamisest täna Kaunases rahvusvahelisel põllumajandusministrite foorumil "Väiketalupidamise tulevikuväljavaated ja globaliseerumisega seotud väljakutsed".

„Ühelt poolt peab toit olema ohutu ning puhas, kuid teisalt ei tohi toidu tootmine nõuda väiketootjatelt ülejõu käivaid pingutusi, sest on selge, et väiketootjate investeerimissuutlikkus on madalam kui suurtootjatel," ütles Seeder foorumil osalenud 12 riigi põllumajandusministrile.
Selleks, et väiketalud oleksid elujõulised, tuleb riigil toetada otseturustust, maaturismi ja ka tootjate vahelist koostööd näiteks töötlemise vallas. Eesti on nendele küsimustele maaelu arengukava (MAK) raames küllaltki palju tähelepanu pööranud.

Seederi sõnul peab väiketalude toodang konkurentsis püsimiseks olema kas eristuv või ökoloogiline. Vähem oluline ei ole ka elukeskkonna kujundamine, mida annab müüa inimestele, kes peavad lugu maaturismist.

Baltimaades jääb suure tõenäosusega maakasutuse ning toodangumahu osas püsima nii suur- kui ka väiketootmine. „Sealjuures jääb suurimaks väljakutseks tasakaalu leidmine ja hoidmine, tagamaks ka väiketalude säilimist mis hoiab rohkem inimesi maal," sõnas Seeder.

Väiketalud on maailma toidutootmise üks viimase aja fookusi. Nii on 2014. aasta kuulutatud ÜRO peretalude aastaks.

Allikas: Põllumajndusministeerium

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub Läti ja Leedu kolleegiga

2012-05-09

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna õhtul Kaunases Läti ja Leedu kolleegi ja Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga.

Balti riikide põllumajandusministrite kolmepoolsel kohtumisel tuleb arutlusele Euroopa Liidu otsetoetuste võrdsustamine. Kolmepoolsele kohtumisele järgneb ühine kohtumine Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehe Paolo de Castroga, kellega arutatakse ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning parlamendi kasvavat rolli eelarveläbirääkimiste protsessis.

Homme osaleb põllumajandusminister Seeder rahvusvahelise põllumajanduse ja toidutööstuse messi AgroBalt 2012 avamisel. Pärastlõunal teeb minister rahvusvahelisel põllumajandusministrite foorumil "Väiketalupidamise tulevikuväljavaated ja globaliseerumisega seotud väljakutsed" ettekande Eesti väiketalude edukast kogemusest toidukvaliteedi nõuete rakendamisel.

Põllumajandusministrit saadab kohtumistel ministeeriumi asekantsler Peeter Seestrand.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vanemapension läbis riigikogus esimese lugemise

2012-05-09

Vanemapensioni eelnõu läbis täna Riigikogus esimese lugemise. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul on eesmärgiks võtta eelnõu vastu enne suve.

„Vanemapensioni seadus rakendub juba järgmisest aastast, mistõttu on oluline eelnõu vastu võtta veel Riigikogu III istungjärgu jooksul, et juba suvel oleks võimalik hakata tegelema seaduse rakendusliku poolega," rääkis Tsahkna.

Vanemapension on täiendav pensionilisa, mida hakatakse maksma lapsevanematele iga üleskasvatatud lapse eest.

Kuni 2013. aastani sündinud lapse vanemale makstakse täiendavat pensionilisa ühe lapse korral aastas 184,8 eurot, kahe lapse puhul 369,6 eurot, kolme lapse puhul 554,4 eurot jne. Pärast 2013. aastat sündinutele makstakse 1134 eurot kolme aasta jooksul II pensionisambasse. Näiteks kahe lapsega vanema puhul tähendab see rohkem kui ühte lisapensioni aastas ehk 13. pensionit.

Tsahkna sõnul on vanemapensioni näol tegemist põhimõttelise muudatusega pensionisüsteemis, millega väärtustatakse laste kasvatamist ja suurendatakse lapsi kasvatavate inimeste pensionivara.

„Täna saavad lapsi kasvatavad inimesed tulevikus väiksemat pensioni kui need, kellel lapsi ei ole. Vanemapensioni kehtestamisel säärane ebaõiglus kaob, kuna ühele vanemale kompenseeritakse lisapensioni näol lapse kasvatamise tõttu tööturult eemale jäädud aeg," rääkis Tsahkna.

Tunne Kelam: "Kas mäng on läbi?"

2012-05-09

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam astub täna peaesinejana üles Kopenhaagenis toimuval rahvusvahelisel foorumil, mis keskendub Euroopa Liidu seisundi hindamisele (State of the Union).

Konverents toimub traditsiooniliselt iga aasta 9. mail Euroopa Liidu eesistujariigi pealinnas, sellega tähistatakse Euroopa ühinemise ühe algataja Robert Schumani 1950.a. esitatud deklaratsiooni aastapäeva,. Kõrgetasemelise rahvusvahelise foorumi eesmärk on analüüsida tänase Euroopa Liidu olukorda, võrreldes seda ühenduse rajajate eesmärkide ja ideaalidega. 2012.a. foorumi teema on: "Kas mäng on läbi?"

"Kakskümmend aastat tagasi kutsus toonane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors üles taasavastama Euroopa hinge, mis on inspireerinud sõjajärgseid Euroopa juhte saavutama võimatuna tunduvat - sajandeid vaenutsenud Euroopa rahvaste ühinemist vastastikku kasuliku koostöö ja solidaarsuse alusel. Kuid Delors hoiatas ühtaegu, et kui seda Euroopa hinge lähima aastakümne jooksul ei suudeta elustada, siis on mäng läbi," sõnas Tunne Kelam.

"Rõhuasetus on olnud pigem seniste saavutuste säilitamisele (kaasaarvatud vanemate liikmesriikide eelisasend) kui dünaamilisele edasiminekule. Euroopa Liidu jätkuvad valupunktid on ebapiisav tootlikkus, nõrk konkurentsivõime maailmaturul ja aeglane innovatsioon," ütles Kelam.

"Niinimetatud Vana Euroopa pole siiani suutnud positiivselt kohaneda suure muutusega, mille põhjustas kümne uue liikmesriigi juurdetulek aastast 2004."

Euroopa Liidu ühispoliitikate solidaarsele elluviimisele pole Tunne Kelami sõnul alternatiivi: "Iga kriis on ühtlasi võimalus. Võrreldes 1940ndate aastate Euroopa kriisiga on praegune kriis märksa hõlpsamini ületatav. Kuid nagu siis, on ka praegu ainsaks võimaluseks uudsete lahenduste otsimine. Läänemere ümber asuvad 8 Euroopa Liidu liikmesriiki pakuvad hetkel positiivse näite sellest, et mõistlikku ja tasakaalustatud majanduspoliitikat on võimalik teostada ning liigseid kulutusi saab vajadusel järsult kärpida. See mudel peaks julgustama teisi ülejäänud 19 liikmesriiki samasugustele pingutustele," ütles Tunne Kelam.

Programm ja lisainformatsioon

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Tunne Kelam: Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid ajaloolisi kogemusi

2012-05-09

Euroopa Rahvapartei, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni korraldatud konverentsil "Okupatsioon peale vabastamist" esines ühe peakõnelejana Eesti saadik Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul on sõjajärgse Euroopa ajaloos senini valitsenud "võidukate liitlaste" paradigma, kelle seast Stalin aga oli üks suurimaid massimõrvareid inimkonna ajaloos.

"Rahvasteliitu kuulunud Balti riikide ajalooline kogemus, keda võrdse julmusega okupeerisid ja rõhusid nii Nõukogude Liit kui ka Natsi-Saksamaa, trotsib aga seda lihtsustatud suurriiklikku lähenemist," ütles Kelam oma ettekandes.

"Totalitaarsete režiimide süstemaatilist terrorit kogenud eestlased, lätlased ja leedulased kutsuvad üles lähenema Euroopa ajaloole tasakaalustatud ja terviklikult, mis võimaldaks võrdse ja õiglase suhtumise kujundamist kõigi 20. sajandi totalitaarsete režiimide ohvrite suhtes."

Tunne Kelam viitas Sahharovi auhinna laureaadi Sergei Kovalyovi sõnadele, et see, mis juhtus Nõukogude poolt okupeeritud Balti riikides peale Stalini stiilis "vabastamist", on kvalifitseeritav massiliste inimsusevastaste kuritegudena.
"See on sõnum, mis nõuab tänapäeva Euroopas tähelepanu ja arusaamist. Me ei saa olla tõeliselt integreeritud, olemata valmis ühildama meie erinevaid, kuid väärtuslikke ajaloolisi kogemusi, " ütles Tunne Kelam.

Konverentsi avanud Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Joseph Dauli sõnul on Euroopa rahvaste ühine ajalugu aluseks ühisele tulevikule.

Vaher: päästesüsteemi tuleviku planeerimisel tuleb olla realistlik

2012-05-08

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb Eesti päästesüsteemi tulevikku planeerides olla realistlik ning arvestada rahaliste võimaluste kõrval ka väliskeskkonnas toimunud muudatusi.

„Päästesüsteemi tuleviku planeerimisel tuleb lähtuda tegelikkusest ja vähem unistustest. Tegelikkus ei tähenda ainult rahalisi võimalusi. Tuleb vaadata ka, mis toimub väliskeskkonnas, kuidas elanikkond on ümber paiknenud, kuidas on muutunud piirkondlikud ohud, kui palju saame koolitada oskustöötajaid täna ja lähemas tulevikus. Ükskõik mida neist me ka ei vaataks, kõik märgid näitavad, et muudatused on vältimatud,“ ütles Vaher teisipäeval Pärnus toimuval päästeameti 20. aastapäeva konverentsil.

Tema sõnul on riigi kohustus ja vastutus otsida uusi arenguvõimalusi ning muutuda mõistlikuma rahakasutuse kaudu pidevalt tõhusamaks, tegemata samas järeleandmisi oma ülesannete täitmise ja teenuste osutamise kvaliteedis. „Just kvaliteet on päästevaldkonnas praegu oluliseks märksõnaks. Oluline on leida parim tasakaal piiratud võimaluste ja võimalikult hästi toimiva turvalisuse süsteemi vahel. Sellest põhimõttest on kantud ka siseministeeriumi valdkonnas toimunud ja veel toimuvad muudatused,“ lausus ta.

Vaher märkis, et turvalisuspoliitika põhisuunad on seadnud eesmärgiks ohutuma elukeskkonna, inimeste turvatunde kasvu ning hukkunute ja kannatanute arvu vähenemise. Tema sõnul tähendab see, et võimalikult palju tuleb keskenduda ennetustööle, panustada elupäästevõimekuse tagamisele ja vabatahtlike päästjate tegevuse toetamisele ning väärtustada ja kaitsta inimeste elu ja tervist.

Seejuures tuleb siseministri sõnul teadvustada, et ennetustöö nõuab pidevat pingutust ja uusi lähenemisi, sest meetodid, mis on tõhusad praegu, ei pruugi juba mõne aasta pärast enam tulemusi anda. „Seetõttu vaatame üle ennetustegevused, et kasvaks inimeste teadlikkus ja oskus ohutult käituda. Õnnetuste arvu vähendamisel on igal elanikul hindamatu roll,“ lisas ta.

Allikas: Siseministeerium

Urmas Reinsalu esitati kaitseministri kandidaadiks

2012-05-07

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus tegi erakonna volikogule ettepaneku nimetada IRLi esimees Urmas Reinsalu kaitseministri kandidaadiks.

„Mart Laar tegi head tööd ja tema kohale asuda on tõsine väljakutse. Suhtun sellesse täie tõsidusega ja olen erakonna esimehena valmis kandma valitsuses vastutuskoormat," lausus Reinsalu.

Praegune kaitseminister Mart Laar esitas eile peaminister Andrus Ansipile avalduse tervislikel põhjustel kaitseministri ametist lahkuda.

Urmas Reinsalu lahkudes saab tema asemel Riigikogu liikmeks Mart Nutt.

Kaitseministri kandidaadi kinnitab reedel toimuv IRLi volikogu

Reinsalu: tänan Marti tehtud töö eest

2012-05-07

IRL-i esimees Urmas Reinsalu kohtus täna Tartus Mart Laariga ning tänas teda kaitseministrina tehtud töö eest.

"Kõige olulisem on Mardi jaoks tervise taastamine ning soovin talle võimalikult kiiret kosumist. Tänan Marti kogu erakonna nimel kaitseministrina tehtud töö eest ning loodan, et juba õige pea kiidab riigikogu heaks Eesti riigikaitse jaoks olulised Kaitseliidu ja kaitseväeteenistuse seaduse eelnõud," ütles Urmas Reinsalu.

Homme koguneb IRL-i korraline eestseisus, kes arutab uue kaitseministri kandidaadi esitamist erakonna volikogule kinnitamiseks.

Kaitseminister Mart Laar esitas täna peaministrile avalduse kaitseministri ametist lahkumiseks.

IRL: Tänavavalgustuse raha leiaks Tallinna meediakuludest

2012-05-03

Tallinna linnavoliniku Tarmo Kruusimäe (IRL) sõnul leiaks väljalülitatud tänavavalgustuse jaoks raha Tallinna meediakuludest ning 1,7 miljonit eurot jääks veel üle auklike tänavate lappimisekski.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul säästab Tallinn tänavu 10 000 tänavavalgustuslambi väljalülitamisega 1 267 992 eurot. Abilinnapea on öelnud, et Tallinn otsib ka muid võimalusi tänavavalgustuse rahastamise suurendamiseks kui ainult lampide väljalülitamine. Hetkel pole aga ühtegi muud võimalust avalikkusele välja pakutud.

Kruusimäe andis täna volikogu istungil menetlusse eelnõu, millega jäetakse tänavavalgustuslambid normaalrežiimis tööle ning katteallikas selleks leitakse linna avalike suhete ja sihtasutuse Tallinna Televisiooni arvelt.

"Linna viletsast rahalisest seisust hoolimata hoitakse üleval aga erakondlikku meediaimpeeriumit, mis alates Keskerakonna võimule tulekuga 2005. aastal Tallinnas on näidanud 10-kordset suurenemist. Näiteks Ajalehtede Pealinn ja Stolitsa iganädalane väljaandmine maksab linnale aastas 579 000 eurot. Nende ajalehtede tööshoidmise asemel võiks eraldada linnaosalehtedes rubriigid ülelinnalistel teemadel, samuti tuleks lõpetada pealinna ajalehtede tasuta levitamine väljaspool Tallinna linna," ütles Kruusimäe.

"Lisaks tuleb eetrist maha võtta aastas 2,41 miljonit eurot neelav küsitava väärtusega ja marginaalse vaadatavusega Tallinna Televisioon. TNS Emori uuringu järgi moodustas Tallinna Televisiooni vaadatavus märtsis 0,3%, mis on 21 Eesti telekanali hulgas viimasel kohal," lisas linnavolinik.

Kruusimäe sõnul ei kaotaks linnaelanikud nende kokkuhoiumeetmetega suurt midagi, kuid seejuures oleks võimalik hoida 10 000 tänavavalgustuslampi töös ning suunata ülejäänud raha mõnda probleemsemasse valdkonda, nagu iga aasta üha enam lagunevad teed ja tänavad.

Sibul: kõrgharidusreformi täiendused suurendavad kindlustunnet

2012-05-02

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Priit Sibula (IRL) sõnul on täna riigikogus uuesti menetluses oleva kõrgharidusreformi seadustepaketti sisse viidud mitmed muudatused, millega eemaldatakse presidendi välja toodud vastuolud põhiseadusega ja suurendatakse üliõpilaste ja ülikoolide
kindlustunnet.

„Eelnõu sisuline pool, mille eesmärk on tagada kõrghariduse parem kättesaadavus, pole muutunud. President ei vaidlustanud seaduse eesmärki ega sisu, vaid tõi eelkõige välja juriidiliste nüansid, mis Riigikogu kultuurikomisjon ka läbi arutas ja vastavad muudatused sisse viis," ütles
Sibul.

„Tehtud parandused annavad üliõpilastele täiendava kindluse ja aluse, mille eest ja millal tohib ülikool õpingute eest tasu küsida. Õppekulusid hüvitamise osas tuuakse eelnõus konkreetselt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda," rääkis Sibul.

„Ülikool saavad muudatustega aga kindluse, mille alusel ja milliseid kriteeriume arvestades Haridus- ja Teadusministeerium ülikooliga tulemuslepingu sõlmib," ütles Sibul.

Tema sõnul muudeti ka akadeemilise puhkusel laienevate piirangute jõustumist. Varem ülikooli astunutele hakkavad need piirangud kehtima mitte algselt plaanitud 2013. aastal vaid alates 2016/17 õppeaastast.

Sibul toonitas, et eelnõu sisuline pool pole muutunud. „Kõrgharidusreformiga tagame täiskoormusel eesti keeles õppivale üliõpilasele õiguse tasuta õppida. Õppekulude hüvitamist on õigus ülikoolidel nõuda üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu. Tasu tohib nõuda vaid tegematajäänud ainepunktide eest," selgitas Sibul.

Priit Sibul lisas, et lähiajal jõuab Riigikogu menetlusse ka uus vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, millel on oluline osa, et täna menetletav seadus saaks täies mahus ja sisulises mõttes rakendatud.

Eesti soovib olululiselt suurendada piimatootmist ja piimatoodete eksporti

2012-04-27

Põllumajandusministeeriumi, piimatootjate ja piimatööstuste koostöös valminud piimastrateegia seab ambitsioonika eesmärgi oluliselt suurendada piimatootmist ja -töötlemist ning seeläbi kasvatada kõrge lisandväärtusega piimatoodete eksporti.

„Eesti piim on väga kvaliteetne ja juba praegu toodame me piima ligi 60% rohkem, kui ise tarbime," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Me soovime tulevikus veelgi suurendada just kõrge lisandväärtusega piimatoodete, nagu näiteks juustude, jogurtite ja jäätiste ning hapupiimatoodete eksporti."

Seederi sõnul on vajalik lisaks piimatootmisele ka kodumaise piimatööstuse arendamine, et nad oleks valmis vastu võtma ja väärindama kogu Eestis toodetava piima ning kasvatama ekspordimahtusid.

Piimatootmine võimaldab edendada maaettevõtlust ja toetab ka traditsiooniliste talumajapidamiste püsimajäämist.

Euroopa Liidus kaotatakse uuel finantsperioodil ära piimakvoodid ja seega hakkab ka piimatoodete turul toimima liberaalne kaubanduspoliitika. Selleks, et nende muudatustega tekkivaid võimalusi ära kasutada, koostas Eesti piimandusstrateegia.

„Riigid, kellele piimandus on oluline, püüavad strateegiliselt planeerida, kuidas eesootavatele muutustele vastu minna ja kaasnevaid võimalusi piimanduse arendamiseks ära kasutada," selgitas põllumajandusminister.

Eestis toodeti eelmisel aastal piima ligikaudu 695 tuhat tonni ja see tootmisnumber on püsinud stabiilsena alates 2009. aastast.

Põllumajandussaadused moodustavad ligi 8,4% kogu Eesti kaupade ekspordist. Piimatooted eraldi moodustavad ligi 17% kogu põllumajandussaaduste ekspordist. Eesti ekspordib piimatooteid peamiselt Venemaale, Soome, Saksamaale, Lätti ja Leetu.

Piimandusstrateegia tutvustus ajakirjanikele toimub esmaspäeval, 30. aprillil kell 14:00 põllumajandusministeeriumi väikeses saalis. Sellele eelneb strateegia elluviimiseks ettenähtud koostöömemorandumi allkirjastamine põllumajandusministeeriumi, Eesti Piimaliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Piimakäitlemistalude Liidu esindajate poolt.

Ajakirjanikud on oodatud memorandumi sõlmimisele. Oma osalemisest palun teatada e-posti aadressile merike.lees@agri.ee või telefonil 56 829 800.

Allikas: Põllumajandusministeerium

EL-i siseministrid kiitsid heaks tegevuskava illegaalse rände ohjeldamiseks

2012-04-26

Euroopa Liidu siseministrid kiitsid neljapäeval Luksemburgis heaks liikmesriikide ühise tegevuskava, mis näeb ette konkreetsed sammud ja eesmärgid illegaalse rände tõkestamiseks.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eesti seisukohalt võtmetähtsusega välispiiride valve tugevdamine ning tagasivõtulepingud kolmandate riikidega. „Olulised on praktilised meetmed Schengeni tugevdamiseks, nagu üle-euroopalise sisenemiskontrolli süsteemi loomine, ID-kaartide formaatide ühtlustamine ning illegaalide väljasaatmist puudutavad koostöölepped naabritega,“ märkis ta.

Euroopa Piirivalveagentuuri andmetel pandi eelmisel aastal EL-i välispiiridel toime 140 980 illegaalset piiriületust, registreeriti 254 054 varjupaigataotlust ja 350 944 illegaalset viibijat. Sealjuures kasvas ebaseaduslike piiriületuste arv 2010. aastaga võrreldes enam kui 35 protsenti, peamiseks põhjuseks ebastabiilsus Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonnas. „Statistika viitab ilmselgelt, et Euroopal on vaja toimivaid samme, et olukorda kontrollida,“ ütles Vaher.

EL-i tegevuskava järgi on põhirõhk ebaseadusliku sisserände vähendamisel Kreeka-Türgi piiril, välispiiri valve tõhustamisel, seaduslike rändekanalite väärkasutamise ennetamisel, koostööl kolmandate riikidega ning toimivama migratsioonihalduse korraldusel. Iga prioriteedi all on toodud konkreetsed tegevused, tähtajad ning vastutajad.

Vaheri sõnul peab Eesti oluliseks, et Euroopa Komisjon esitaks ettepanekud üle-euroopalise sisenemiskontrolli süsteemi loomiseks, mis aitaks edukamalt tuvastada illegaalseid viibijaid ning sisenemisreeglite kuritarvitajaid. „Eri hinnangutel on EL-is kokku kaks kuni neli miljonit ebaseaduslikku viibijat, kellest valdava osa moodustavad inimesed, kes on sisenenud küll täiesti seaduslikult, kuid seejärel jäänud üle lubatud aja,“ lausus ta.

Samuti pidas siseminister tähtsaks ID-kaartide formaatide ning sellega seoses ka digitaalallkirjade ja autentimismeetodite standardite ühtlustamist. „Meie huvides on see, et ID-kaartide osas tehtav ei piirduks üksnes turvaelementide lisamisega, vaid võetaks eeskuju Eesti praktikast ning loodaks võimalus turvalisemaks internetiteenuste kasutamiseks,“ ütles Vaher. Lisaks on tema sõnul oluline tagasivõtulepingute sõlmimine naaberriikidega ning Schengeni hindamismehhanismi reform.

Teiste teemadena arutas EL-i justiits- ja siseküsimuste nõukogu neljapäeval Türgi tagasivõtulepinguga seonduvat ning kiitis heaks järeldused, mis käsitlevad radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse osas tehtavat koostööd. Vaheril oli Luksemburgis kahepoolne kohtumine ka Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku aseministri Jane Holl Lute’iga, kellega arutati koostööd küberküsimustes.

Allikas: Siseministeerium

Seeder: Eesti toetab ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi põhisuundi

2012-04-26

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb neljapäeval Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu istungil, kus arutatakse ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tulevikku.

Eesti toetab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi põhisuundi ja soovib, et ÜPP lihtsustamine oleks reformipaketis läbiv põhimõte.
Eesti soovib otsetoetuste süsteemi ümberkujundamist ühtse pindalatoetuse süsteemi sarnaseks, et vähendada Euroopa Liidu sisese konkurentsi moonutamist ja halduskoormust, ütles Helir-Valdor Seeder.

Seederi sõnul soovib Eesti, et täismahus otsetoetust makstakse vaid aktiivsele põllumajandustootjale. Aktiivset ehk tegevpõllumajandustootjat tuleks defineerida tegeliku ja aktiivse maakasutuse kaudu. „Oluline on, et otsetoetused läheksid tegelikele toidutootjatele ning maaomanikel säiliks soov ja põllumeestel võimalus kasutada maad toidu tootmiseks ka edaspidi," ütles Seeder.

Piirkondades, kus põllumajandustootmine on looduslike piirangute tõttu majanduslikult ebasoodsam, tuleks jätkuvalt võimaldada tootmiskohustusega seotud toetuse maksmist kindlates piirides. Liikmesriikide vahelist otsetoetuste ümberjagamist nõukogus ei käsitleta.

ÜPP reformipaketi otsetoetuste määrus on arutlusel teist korda. Esimesel arutlusel novembris tõid liikmesriigid välja oma peamised murekohad, nüüd paneb eesistujariik lauale otsetoetuste määruse eelnõu erinevad elemendid ning soovib nende osas sisulist kokkulepet. Põhifookuses on erinevate otsetoetuste elementide kohustuslikkus või vabatahtlikkus. Põllumajandusministrit saadavad nõukogus ministeeriumi asekantslerid Peeter Seestrand, Toomas Kevvai ja Illar Lemetti, välissuhete osakonna juhataja Siim Tiidemann ja eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vaher kohtub Luksemburgis USA sisejulgeoleku aseministriga

2012-04-25

Siseminister Ken-Marti Vaher kohtub neljapäeval Luksemburgis Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku aseministri Jane Holl Lute’iga, et arutada koostööd küberkuritegevuse tõkestamisel.

Vaher märkis, et küberruumis toime pandavad kuriteod, eelkõige majanduskuriteod ja lastevastased ründed, on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. „Küberkuritegude piiriülene iseloom ning tekitatav suur kahju näitavad vajadust nendega tõsiselt tegeleda. Riikidevaheline koostöö on selles võitluses esmase tähtsusega,“ ütles ta.

Vaher sõidab Luksemburgi seoses Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisega, mis keskendub ebaseadusliku rände ja terrorismivastase võitluse teemadele. Ministrid arutavad koos USA sisejulgeoleku aseministriga terrorismi ja radikaliseerumisega seotud probleeme ning plaanivad heaks kiita järeldused, kus kutsutakse tegema kogemuste vahetamisel tihedamat koostööd.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu peaks heaks kiitma ka Euroopa Liidu tegevuskava illegaalse sisserände ohjeldamiseks ning andma Euroopa Komisjonile suunised, et allkirjastada Türgiga tagasivõtuleping. Samuti saavad ministrid ülevaate Euroopa Varjupaigasüsteemi eelnõude menetluse seisust ning Schengeni infosüsteemi arendustest.

Allikas: Siseministeerium

IRLi parlamendifraktsioon külastab Harjumaad

2012-04-25

IRLi parlamendifraktsioon külastab täna ja homme Harjumaad, et kohtuda kohalike elanike, omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega, kuulamaks nende mõtteid nii kohaliku kui ka üleriigilise poliitika kujundamise osas.

Visiidist võtavad osa erakonna esimees Urmas Reinsalu, Riigikogu esimees Ene Ergma, IRLi fraktsiooni aseesimees Kaia Iva, Reet Roos, Marko Pomerants, Margus Tsahkna, Sven Sester, Erki Nool, Andrus Saare ja Liisa Pakosta.

Erakonna esimees Urmas Reinsalu kohtub Padise valla haridustöötajatega. Ene Ergma annab Aruküla Põhikoolis huvitava ühiskonnaõpetuse tunni. Liisa Pakosta külastab Keila Sotsiaalkeskust ning Andrus Saare teeb visiidi Rannapere Sotsiaalkeskusesse.

IRLi Riigikogu fraktsiooni traditsioonilised maakonnavisiidid toimuvad Riigikogu istungivabadel nädalatel.

Seeder: Eesti soovib edendada piimatoodete eksporti Kasahstanis

2012-04-23

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder loodab riikidevaheliste kaubandussidemete arendamise raames edendada Eesti piimatoodete eksporti Kasahstani.

„Kasahstan on suur ja küllaltki ostujõuline turg kuhu Eestil oleks võimalik oma piimatooteid müüa," ütles Seeder täna Astanas kohtumisel Kasahstani põllumajandusministri Asõlžan Mamõtbetkoviga.

Seederi sõnul toodavad Eesti farmerid piima meie riigi omavajadusest ligi 60 % rohkem ning seetõttu on Eesti väga huvitatud uute eksportturgude leidmisest juustule, jogurtile, piimapulbrile ja teistele väärindatud piimatoodetele.
„Oleme igati valmis edendama koostööd piimavaldkonnas meie Kasahstani kolleegidega, meie ettevõtjad on eriti huvitatud kontaktidest piimasaaduseid Kasahstani importivate kohalike ettevõtetega," lausus Seeder.

Kasahstan seevastu toodab piima oluliselt alla omavajaduse ja on seetõttu huvitatud piimatoodete riiki sisseotsmisest.

Kohtumisel Kasahstani põllumajandusministriga osalesid ka Eesti suurimate ühistuliste piimatööstuste juhid Jaanus Murakas E-Piimast ja Andi Saagpakk Saarema Piimatööstusest.

Kasahstan on omakorda huvitatud ka Eestis aretatud tõuveiste ostmisest. Eesti tõuaretajate eelised tõuloomade müügil on karja hea tervis ja veterinaarne olukord.

Kasahstan peab plaani liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ning on huvitatud Eesti nõuannetest. Eesti Piimaliit on Kasahstanis juba vastavat koolitust andnud ning järgmisel nädalal saabub Eestisse Kasahstani delegatsioon WTOga ühinemiseelset koolitust saama.

Seeder esitas Kasahstani põllumajandusministrile küllakutse Eestisse, eesmärgiga edendada kahe riigi suhteid põllumajandussektoris ja võimalusel kinnitada head koostööd ühiste kavatsuste protokolliga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Reinsalu: üldhariduse kaasajastamine parandab Eesti konkurentsivõimet

2012-04-21

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles IRL Noorte üldkogul, et Eesti majanduse konkurentsivõime parandamiseks vajame põhimõttelisi muudatusi Eesti üldharidussüsteemis, et tõsta hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti.

„Esmajoones peame parandama hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti. Üksnes haritud ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud on võimeline looma ühiskonnas kõrget lisandväärtust, mis tagab meie majanduse arengu ja konkurentsivõime," ütles IRLi esimees.

Reinsalu sõnul langeb Eestis lubamatult suur hulk inimesi koolist välja või piirdub üksnes põhi- või keskhariduse omandamisega. „Meil on tööturul üle 100 000 inimese, kellel puudub konkreetne eriala. Need inimesed on tööturul kõige haavatavamas seisus, kuna neil pole võimekust edukalt konkureerida eriala spetsialistidega," ütles Reinsalu.

„Teine probleem üldhariduses on liialt ülekoormatud õppekavad. Peame vähendama õpilaste koormust ja soodustama loovust ja ettevõtlikkust. Samuti tuleb vähendada õpetajate administratiivset koormust, et õpetajad saaksid keskenduda oma põhitööle - õpetamisele," rääkis Reinsalu.

Reinsalu lisas, et lisaks üldharidusele on oluline parandada ka kõrghariduse kättesaadavust. „Kõrgharidusreformiga lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta ning valdkonna rahastamine suureneb üle 25%," ütles IRLi esimees.

IRLi Noorte esimehena jätkab Maria Kasepalu

2012-04-21

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühendus valis täna Tallinna Reaalkoolis toimunud üldkogul esimehena jätkama Maria Kasepalu, keda toetas 107 liiget.

Aseesimeesteks valiti Andero Laur (80 häält) ja Anneli Egel (82 häält).

IRLi noored valisid üldkogul ka eestseisuse uue koosseisu, kuhu kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Janely Niit, Linda Eichler, Ander Roosipuu, Anna Peterson, Mihkel Kasepalu, Anna-Liisa Kuslap, Harri Puskar, Kristjan Kaldmäe, Jaan Sepping. Revisjonkomisjonkomisjoni valiti Dmitri Schmidt ja Mihkel Saarmaa.

IRL Noorte esimees Maria Kasepalu ütles üldkogul peetud kõnes, et IRL Noorte sihiks on tegelda haridustemaatikaga. „Pean oluliseks, et ettevõtlikkuse ja loovuse arendamiseks noorte seas tuleb koolis kaotada numbriline hindamine loovainetes, nagu joonistamine, laulmine, tööõpetus ja kehaline kasvatus," ütles Kasepalu.

Kasepalu lisas, et hariduse edendamiseks tuleb koolides võtta kasutusele ka videoloengud oma ala tippudelt. „See motiveeriks õpilasi koolitunnis rohkem kaasa mõtlema, kuna videoloengud aitaksid tunnis omandatut siduda reaalse eluga," rääkis ta.

Üldkogu raames rakendati esmakordselt eelhääletusena e-hääletust. Koos eelvalimistega osales IRL Noorte juhatuse valimistel kokku 126 inimest.

IRL Noored: e-hääletus võimaldab paremat kaasatust otsustusprotsessidesse

2012-04-21

IRL Noorte juhatuse valimistel rakendati esmakordselt eelhääletusena 19.-20. aprillil elektroonilist hääletust.

IRL Noorte peasekretäri Sirle Rosenfeldti sõnul on E-valimiste keskkonna kasutuselevõtt noorte jaoks oluline samm edasi. „See on reaalne võimalus kasutada interaktiivset otsedemokraatiat kui reaalselt toimivat osalusvormi. Eriti suurt potentsiaali omab see just noorte puhul," ütles Rosenfeldt.

„Elektroonilise hääletamise teel võimaldame kõigil liikmetel organisatsiooni jaoks oluliste otsuste tegemisest osa võtta, olenemata sellest, kus nad parasjagu viibivad. Eestis on e-hääletamise traditsioonid kõige pikemad terves maailmas ning seda tuleks ka organisatsioonitasandil senisest julgemini praktiseerima," leidis peasekretär.

Rosenfeldti sõnul toimis e-hääletamis keskkond laitmatult ning kogu protsess sujus turvaliselt ja viperusteta.

Rosenfeldt lisas, et tulevikus soovitakse elektroonilist hääletamise kandepinda veelgi laiendada ning sellega tagada, et aina rohkem noori osaleksid ühiskonna otsustusprotsessides. „Järgmisena kavatseme e-valimiste keskkonnas panna liikmete seas arutusele valimisea langetamise küsimuse," lisas Rosenfeldt.

Vaher: toetan oma erakonna algatust, kuid sisekaitseakadeemia küsimus vajab veel analüüsi

2012-04-19

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles, et lähtub sisekaitseakadeemia uue õppehoone küsimuses oma erakonna seisukohast, kuid enne edasisi samme on vaja veel põhjalikku analüüsi. "IRL-i fraktsiooni on otsustanud toetada sisekaitseakadeemia uue õppehoone rajamist Ida-Virumaale, et suurendada seal Eesti Vabariigi kohaolekut ning parandada regiooni sotsiaalmajanduslikku olukorda.

Siseministrina olen lähtunud selgelt oma erakonna seisukohast," kinnitas Vaher. Vaheri sõnul ei vasta tõele väited, et siseminister ei toeta oma erakonna algatust. "Puhkenud avalik debatt sisekaitseakadeemia asukoha üle on ainult positiivne ja katsed seda diskussiooni summutada on arusaamatud. Loomulikult on sisekaitseakadeemia uue ühishoone hulk lahendamist vajavaid küsimusi, nagu Riigi Kinnisvara AS-i arvutused, mis siiani on näidanud Sisekaitseakadeemia õppehoone rajamist nii Ida-Virumaale kui ka Harjumaale üllatavalt kallina."

"Tuletan meelde, et praegu kehtib valitsuse otsus, mille kohaselt rajataks Sisekaitseakadeemia uus ühishoone Murastesse. Ka selle projekti maksumus on kõrge. Usun, et edasiste sammudena peame täpsemalt üle vaatama konkreetsete projektide mahud ja maksumused. See töö aga seisab veel kõik ees ning eeldab põhjalikku analüüsi."

Allikas: Delfi

IRL Noored märgistasid Tallinnas üle 200 löökaugu

2012-04-19

IRL Noored märgistasid täna öösel Tallinna tänavates olevaid löökauke, kuna
teede olukord pealinnas on muutunud liiklejatele ohtlikuks.

„Oma aktsiooniga tahtsime aidata linnas liiklevatel autojuhtidel märgata
löökauke. Kahjuks on teede olukord Tallinna tänavatel muutunud
väljakannatamatuks ja liiklejatele ohtlikuks. Linnavalitsus pole aga siiani
midagi olukorra parandamiseks ette võtnud,“ ütles IRL Noorte Tallinna
juhatuse esimees Anna Peterson.

Petersoni sõnul märgistati öö jooksul kokku üle 200 löökaugu, ent tegelik
löökaukude hulk on tema sõnul kordades suurem.

„Inimeste autodele auklikel tänavatel sõitmisega tekitatud kahju suurus
ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse ning on lubamatu, et samal ajal
kulutab linn propagandale miljoneid eurosid,“ ütles Peterson.

Tema sõnul on linnaeelarve suurenenud viimase 12 aastaga kolm korda, kuid
linn investeerib teedesse 32% vähem kui tollal.

„Kui Keskerakondlik linnavalitsus tänavate parandamisega toime ei tule, siis
IRLi noored on andnud endale jõukohase panuse ohutumaks ja kodanike vara
säästvaks liiklemiseks,“ lisas Peterson.

Pildid aktsioonist:
http://noored.irl.ee/galerii/tallinna-taenavate-loeoekauke-maergistamine-18042012.html

Tsahkna: lastega perede kaalu poliitikas tuleb tõsta

2012-04-19

Tsahkna: lastega perede kaalu poliitikas tuleb tõsta

Täna riigikogus riikliku tähtsa küsimuse arutelul „Põlvkondade vahelises solidaarsuses peitub potentsiaal" ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL), et lastega perede kaalu poliitikas tuleb tõsta.

„Meie rahva potentsiaali avamiseks peame muutma oma suhtumist lapsi kasvatavatesse peredesse. Meil on täna 45 000 vaesuses elavat last, kellel puuduvad arenguvõimalused. Kui me tahame nende perede probleemidega efektiivsemalt tegeleda, peame tõstma lastega perede kaalu poliitiliste otsuste tegemisel," ütles tänase arutelu algatanud Tsahkna.

Tema sõnul on üheks võimalikuks lahenduseks valimistel lastele hääleõiguse andmine, mida realiseerivad nende täisealiseks saamiseni nende vanemad.

„Valimistel lastele hääleõiguse andmine toob endaga kaasa paradigma vahetuse, kus eakate kõrvale tekib ka märkimisväärne osa noori valijaid, kes vastutavad reaalselt meie järelkasvu eest. Lastega perede osakaal tõuseb valimistel oluliselt ning sellega kaasneb ka poliitiliste otsustuste raskuskeskme kaldumine laste ja perepoliitika suunas," rääkis Tsahkna.

„Ühiskond peab kohanema vananemisest tingitud muutustega demograafilises koosseisus. Eakate osakaal ületas 2010. aastal esmakordselt 17% piiri, samal ajal kui noorte osakaal üha väheneb. Riigi stabiilseks arenguks on oluline on pakkuda välja lahendusi, mis tagaksid tasakaalu ühiskonna eri põlvkondade vahel," lõpetas Tsahkna

Pakosta: lapse hooldushüvitise saaja peaks määrama perekond

2012-04-19

Riigikogu liige Liisa Pakosta (IRL) ütles täna riigikogus põlvkondade vahelise solidaarsuse arutelul, et perekond peaks saama ise otsustada, kellel on õigus saada haige lapse hooldushüvitist.

„Kui laps jääb haigeks, peaks perel olema võimalus ise otsustada, kes perekonnast last hooldama jääb ning kellel on õigus saada haige lapse hooldamiseks kuluva aja kompenseerimiseks ette nähtud kuni 14 päevalist hooldushüvitist. Praegune seadusandlus seda ei võimalda," ütles Pakosta.

Pakosta sõnul annaks nimetatud seadusmuudatus lapselapse haigestumise korral võimaluse jääda hoolduslehele ka tööl käivatel vanavanematel. „Lisaks murele lapse tervise pärast tuleb lapsevanemal toime tulla ka murega oma töö ja muude kohustuste pärast. Kahenädalane paus töölt põhjustab palgalõhet ning mõjutab nii lapsevanema karjäärivõimalusi kui ka võimalust tööd üldse saada," rääkis Pakosta.

„Kui perel oleks võimalus ise otsustada, kes perekonnast haigestunud last hooldab, saaksid nimetatud mured olulist leevendust. Samuti paraneksid töö- ja pereelu ühitamisvõimalused ning tõuseks tööandjate motivatsioon alla 12-aastaste laste vanemate tööle võtmiseks," ütles ta.

Sarnane võimalus on Pakosta sõnul olemas näiteks Rootsis, kus uuringute järgi on kõige õnnelikumad lapsevanemad.

IRL ei toeta Toomas Vitsutile vapimärgi andmist

2012-04-19

Tallinna linnavoliniku Tarmo Kruusimäe (IRL) sõnul pole Toomas Vitsut ennast vapimärgi saamiseks piisavalt tõestanud ning ei sobi ritta seniste tuntud kavaleridega.

Edgar Savisaar esitas taotluse anda vapimärk Tallinna Linnavolikogu esimehele Toomas Vitsutile, tunnustamaks tema aastatepikkust pühendunud tööd ja teeneid Tallinna linna juhtimisel. Vapimärgi andmise otsustab täna linnavolikogu.

Tallinna vapimärgi senised kavalerid on näiteks muusik Eri Klas, kirjanik Jaan Kross, arhitekt Dmitri Bruns, president Lennart Meri ja helilooja Arvo Pärt. "Ilmselgelt antakse Vitsutile vapimärk suures osas teenete eest Keskerakonnale. See on aga vapimärgi devalveerimine, kuna Vitsuti teened linnale ei ole piisavad, et kõrvutada teda seniste vapimärgi kavaleridega. Vapimärgist on saamas odav palagan, mis on kohane ainult laadale või turule, aga paraku tänane Tallinna koalitsioon ongi üks suur turuerakond. Seda kõike on tülgastav pealt vaadata," ütles Kruusimäe.

"Vanasti määras Brežnev iseendale ordeneid. Täna paneb Toomas Vitsut volikogu ette temale vapimärgi andmise otsuse eelnõu. Kahju, et selline auväärne tunnustus on saanud linna valitseva erakonna medaliks. Vitsut ei ole siiani suutnud alustada konstruktiivset koostööd opositsiooniga. Pigem ilmestab tema ametisoleku aega tasakaalutu käitumine. Kindlasti on tal teeneid linna ees, kuid selleks oleks sobilik talle anda teenetemärk. Vapimärgi saamiseks peab ta ennast veel tõestama," lisas linnavolinik.

Tallinna vapimärk antakse erilise austusavaldusena linnale osutatud eriliste teenete eest. Vapimärk antakse kätte Tallinna linna päeval 15. mail.

Eesti loob ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juurde usaldusfondi

2012-04-18

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastab täna Bakuus lepingu usaldusfondi loomiseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juurde, millest saab rahastada toidutootmise, metsanduse ja kalanduse arendusprojekte.

"Kõik need sektorid on Eestile olulised ja meil on ka häid kogemusi kõigis neis valdkondades," ütles Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil.
Seederi sõnul on Eesti esimese eelarveväliselt rahastatud arenduse juba teinud, avades mullu suvel Roomas kontaktikeskuse, mis annab võimaluse Skype'i kasutades rääkida tasuta pea kõigi FAO liikmesmaadega.

„Kontakt on ka üks globaalse protsessi võtmesõna, sest peame senisest efektiivsemalt kommunikeeruma, et jõuda kiiremini üksmeelele, kuidas globaalset arengut suunata," selgitas Eesti esindaja FAO juures Ruve Schank. „Loodame, et nii Eesti kontaktkeskus kui usaldusfond aitavad selleks tõhusalt kaasa."

Usaldusfondi paneb Eesti praegu 23 500 eurot. Sinna raha lisamine on vabatahtlik ja tuleneb eelarve võimalustest. Fondist hakatakse rahastama kolme- ja mitmepoolseid projekte, kus üheks partneriks on FAO, teiseks Eesti ja kolmandaks kasusaaja.
Prioriteetseteks sihtriikideks on Armeenia, Georgia, Moldova jt. veel turumajandusele üleminekuprotsessis olevad riigid. Fondi vahenditest võib finantseerida ka Eesti stažööre FAO juures.

Eesti on 2012. aasta teisel poolaastal ka FAO Euroopa regiooni eesistuja, mis tähendab regioonisisese kommunikatsiooni ja koosolekute korraldamist. Eesti võimalus on siin olla senisest efektiivsemaks sillaks ida ja lääne vahel, tuues keskmesse teemad, mis võiksid olla ühised nii idale kui ka läänele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kelam tunnustas inimõigustest kirjutanud noori

2012-04-16

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam kuulutas tunnustas täna Euroopa Parlamendi Infobüroos välja gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste esseekonkursi võitjad. Need on tänavu Emily Ruus Viljandi Maagümnaasiumist, Niina Kozõreva Ahtme Gümnaasiumist ja Tiit Liblik Tallinna Nõmme Gümnaasiumist.

Lisaks esikolmikule väärisid äramärkimist ka Merilin Jürjo Tallinna Prantsuse Lütseumist, Viktor Kožemjakin Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolist ja Taaniel Tambet Viljandi Maagümnaasiumist.

Konkursi lõppvooru pääsesid Heiki Ojasild Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Ilja Rõžakov Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Jaak Veske Jõhvi Gümnaasiumist, Marit Joost Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Tuuli Lõhmus Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Viktoria Tšumakova Tallinna Lasnamäe Vene Lütseumist.

Žürii esimehe kirjaniku Arvo Valtoni sõnul oli käesoleval aastal tööde üldine tase nii sisuliselt kui ka keeleliselt varasemast kõrgem.

Konkursi moto, vene poeedi Nikolai Nekrassovi luulerida „Poeet ei pruugi olla Sa, kuid kodanik pead olema..." pani Valtoni hinnangul noori loomingulisemalt lähenema kodanikuõiguste teemadele.

Žüriisse kuulusid lisaks Arvo Valtonile ka ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja, kirjanikud Mihkel Kaevats ja Jelena Skulskaja, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Parlamendi Infobüroo juhataja Kadi Herkül.

Neljandat korda toimunud konkursile laekus kokku 46 esseed, neist 33 eesti ja 13 vene keeles, paremad tööd pannakse Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Lisainfo: Kaja Villem, Tunne Kelami esindaja Eestis, 5345 8901

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder siirdub täna nädalasele visiidile Aserbaidžaani

2012-04-16

Teisipäeval kohtub Seeder Aserbaidžaani põllumajandusministri Ismat Abasoviga, et arutada eeldusi kahe riigi vahelise koostöö süvendamiseks. Eesti on valmis jagama oma kogemusi erinevate põllumajanduse ja maaelu meetmete planeerimise ja rakendamise osas, näiteks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete nõuded, põllumajanduslik statistika ja registrid ning maaelu meetmete edendamine.

Kolmapäeval külastab Seeder Aserbaidžaani põllumajandusettevõtteid, et tutvuda Aserbaidžaani põllumajanduse erinevate tahkudega ja arutada kaubavahetuse suurendamise võimalusi.

Lõunast juhib põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder FAO Euroopa regiooni konverentsil Eesti-Šveitsi rukkiteemalist kõrvalüritust „Jätkusuutlikud toidusüsteemid ja kasvav bioloogiline mitmekesisus". Kavas on arutelud teadlikkuse tõstmisest rukki tootmisel ning rukki tähtsusest bioloogilise mitmekesisuse ja toitumise aspektist, samuti rahvusvahelise koostöö edasistest arengutest.

Pärastlõunal kohtub põllumajandusminister Seeder FAO peadirektori Jose Graziano da Silvaga, kellega allkirjastab lepingu Eesti usaldusfondi rajamiseks FAO juurde. Lepingu järgi panustab Eesti edaspidi võimaluse korral FAO eelarvevälistesse programmidesse, et aidata kaasa Eesti arenguabi sihtriikide põllumajanduse arendamisele.
Neljapäeval osaleb põllumajandusminister Bakuus 28. FAO Euroopa Regiooni konverentsi avaistungil, kus antakse ülevaade toiduga kindlustatuse komitee viimasest istungist ning komitee reformist ning arutatakse Euroopa regiooni prioriteete lähiaastatel.

Pärastlõunal osaleb minister Seeder ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) regionaalse konverentsi raames toimuval ministrite ümarlaual teemal „Maailma toidu ja põllumajanduse tulevik 2050".Samuti on kavas kohtuda Georgia põllumajandusministri Zaza Gorozia, et arutada võimalikke ühistegevusi ja eestipoolset abi põllumajanduse arendamiseks.

Reedel osaleb Aserbaidžaanis visiidil viibiv Eesti põllumajandusministeeriumi delegatsioon eesotsas põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga õppereisil kohalikes põllumajandusettevõtetes. Õhtul suundub põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Aserbaidžaanist Kasahstani.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Linnavolinik Trei: rohealade hävitamisega liigub Tallinn tasuta ühistranspordi poole

2012-04-13

Linnavolikogu liikme Reet Trei (IRL) sõnul näitab linnavalitsuse soov rajada magalarajoonide haljasalade asemele parkimisalad, et 6 aasta tagusel Jüri Ratase algatatud rohelise pealinna ideel pole ei nägu ega tegu.

"Väga tervitatav on asjaolu, et linnavalitsus on viimaks võtnud nõuks hakata lahendama magalarajoonide parkimisprobleeme, mis on autostumisega muutunud igapäevaseks probleemiks sealsetele elanikele. Aga kuhu jääb sel juhul rohelise pealinna idee, mida toonane linnapea Jüri Ratas 2006. aastal välja käis ning mille hulka kuulub ka parkide ja puhkealade laiendamine? Tundub, et linnavalitsuse soov on kivipallurite kombel leida kõige vähem pingutust vajav lahendus," ütles linnavolinik.

Trei sõnul on probleemile juhtinud tähelepanu ka arhitektuuriteadlane Mart Kalm, kelle hinnangul on haljastus tähtsam parklatest. "Ei ole õige öelda, et haljastus on nigel, seega asfalteerime selle platsi üle. Probleem vajab sügavamat lähenemist ja arutelu ühiskonna tasandil, sest puudutab meie kõigi elukeskkonda. Parkimisprobleemi lahendamiseks võiks kaaluda ka näiteks munitsipaalparkimismajade rajamist asumitesse, et me säästaks seda vähest haljastust, mis nendes rajoonides veel alles on," lisas linnavolinik.

"Eduard Viiralt kutsus 1921. aastal pärast Vabadussõda inimesi üles liikuma sõjaajast rahuaega oma teoses "Taome mõõgad atradeks." Kas haljasalade parklateks muutmine on abilinnapea Sarapuu üleskutse viia ellu Tallinna muutmist autovabaks linnaks, täites selle ebakvaliteetse, aga see-eest tasuta ühistranspordiga?" küsis Trei.

Kübar: Tallinna juhivad mõjuagent ja tema adjutant

2012-04-12

Tallinna Linnavolikogu liikme Madis Kübara (IRL) sõnul ei saa Euroopa Liidu riigi pealinna juhtida inimesed, kes on manipuleeritavad teise riigi võimuorganite poolt.

"Kaitsepolitsei aastaraamatus esitatud tähelepanekutesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning Eesti riigi kodanikuna näen ma suurt ohtu, kui pealinna juhivad inimesed, kes aktiivselt viivad ellu Venemaa kaasmaalaspoliitikat. See mõjub halvasti Eesti mainele ning on otseseks ohuks meie kaitsepoliitikale," ütles Kübar.

"2010. aastal küsib mõjuagent Savisaar Jakuninilt kolm miljonit eurot, millest kolmandiku tahab saada sularahas. Tema adjutant Kõlvart alustab järgmisel aastal sõda eestikeelsele õppele ülemineku vastu ning õigustab sihtasutuse Vene Lütseum asutamist. Sellised inimesed ei sobi linnavalitsusse," tõdes linnavolinik.

"On täiesti hämmastama panev, kuidas linn ei leia raha tänavavalgustuse normaalrežiimis toimimiseks, aga samal ajal leitakse 425 000 eurot, et osta eetriaega telekanalilt PBK. See on selge julgeolekuoht, kui pealinn teeb tihedat koostööd meediakanaliga, mille suhet arendavad eelkõige radikaalse ja Eesti-vaenulikkuse poolest tuntud tegelased," lisas Kübar.

IRL: Savisaar valgustab Tallinna tänavate arvelt oma televisiooni

2012-04-11

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul pole ühele Euroopa riigi pealinnale sobilik hoida kulusid kokku tänavavalgustuse arvelt ja samal ajal eetris hoida 2,4 miljoni eurose eelarvega munitsipaaltelevisiooni.

Tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil teatas abilinnapea Kalle Klandorf, et elektrihinna tõusu tõttu kavatseb linn aasta lõpuks välja lülitada 52 000-st tänavalambist 10 000. Hetkel on välja lülitatud juba 5000 lampi.

"Linnavalitsuse otsusega muudetakse pimedaks, ohtlikuks ja liiklemiseks ebamugavaks 20% seni valgustatud tänavatest. Tänavavalgustus maksab linnale aastas ligi 6 miljonit eurot. Elektrienergia edastamise võrgutasu 13-protsendiline tõus selle aasta alguses tähendab, et linn ei leidnud eelmise aasta valgustuse taseme hoidmiseks 0,8 miljonit eurot. Seda on ligi kolmandik Tallinna Televisiooni eelarvest, mis erinevalt Tallinna tänavatest on alati valgustatud," ütles Kübar.

Kübara sõnul peegeldab antud otsus linnavalitsuse hoolimatut suhtumist oma kodanikesse. "Tallinna maksumaksjana on mul õigus liigelda puhastel, remonditud ja valgustatud tänavatel. Elanikel on vaja turvatunnet, aga mitte küsitava väärtusega meediakanalit. Kas järgmise sammuna kavatseb linnavalitsus eelarveaukude lappimiseks vähendada koolide ja lasteaedade lahtiolekuaegu kolmele päevale nädalas?" küsis linnavolinik.

Vanemapension jõudis riigikokku

2012-04-09

Vabariigi Valitsus andis täna riigikogu menetlusse vanemapensioni eelnõu, millega kehtestatakse laste kasvatamise eest ühele vanemale lisapension.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on riigikogul plaanis vanemapensioni eelnõu juba sellel kevadel seadusena vastu võtta. „Vanemapensioni eesmärk on väärtustada laste kasvatamist ning kompenseerida laste kasvatamise tõttu tööturult eemal oldud aeg. Emapensionit hakkavad saama nii praegused kui ka tulevased lapsevanemad," ütles Margus Tsahnka.

Täiendava sissemakse või pensionilisa saamiseks tuleb vanemal esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus. Vanemad lepivad omavahel kokku, kumb neist soodustust kasutab. Pensionärid, kelle pensionistaaži hulka on juba praegu arvatud laste kasvatamise eest kaks pensioniõigusliku staaži aastat, ei pea uut avaldust esitama.

Seadus jõustub kahes etapis - 2013. aastal hakatakse maksma täiendava kogumispensioni makset ja kahe aastahinde suurust pensionilisa ning 2015. aastal hakatakse maksma täiendavat ühe aastahinde suurust pensionilisa.

Seaduse rakendamise kulud kaetakse riigieelarvest. II samba sissemaksete suurus 2013. aastal on 2,7 miljonit eurot. Pensionilisa maksmiseks kahe aastahinde ulatuses kulub 2013. aastal 0,1 miljonit eurot. Enne 2013. aastat sündinud laste kasvatamise eest makstava pensionilisa kulu on 2015. aastal 22,7 miljonit eurot.

Vaher: turvavarustuse mittekasutamisel peaks rakendama maksimumkaristusi

2012-04-09

Politsei peab olema senisest nõudlikum ja üle vaatama oma sanktsioonisüsteemi, et näiteks turvavarustuse mittekasutamise ja muude oluliste rikkumiste puhul rakendataks maksimumkaristusi, leiab siseminister Ken-Marti Vaher.

Kuna tänavu on liikluses elu jätnud juba 27 inimest (4. aprilli seisuga), uuris Postimees siseminister Ken-Marti Vaheri käest, kas politsei liiklusjärelevalve mahtusid on plaanis suurendada, karistusi karmistada ja politseid linnapildis nähtavamaks muuta.

«Sellel aastal suurendame politseis liiklusjärelevalve mahtusid,» kinnitas Vaher. «Sealhulgas tehakse politsei- ja piirivalveameti tööprotsessides muudatusi, et suunata järelevalvesse rohkem ressursse.»

Näiteks on lähiajal plaanis alustada elektroonilisele välimenetlusele üleminekut, mis võimaldab vähendada väärteomenetlustele ja andmete sisestamisele kuluvat aega ning aastas kokku hoida üle 67 670 töötunni, et suunata see aeg liiklusjärelevalve efektiivsuse tõstmiseks.

Samuti kaasab Vaheri kinnitusel PPA järelevalvesse abipolitseinikke. Lisaks paigaldatakse tänavu Tallinna Kristiine ristmikule kaks foori-, kiirus- ja ühissõidukirajakaamerat ning Tallinna-Narva maanteele kümme automaatset kiiruskaamerat.

«Väga suurt tähelepanu tuleb pöörata turvavarustuse kasutamisele,» rääkis Vaher, lisades, et praegu ei kasuta inimesed jalgrattakiivreid ja helkureid piisavalt, näiteks polnud mullu hukkunud 19 jalakäijast helkurit 16-l.

«PPA peab olema siin senisest nõudlikum ja üle vaatama oma sanktsioonisüsteemi, et näiteks turvavarustuse mittekasutamise, aga ka muude oluliste rikkumiste puhul rakendataks maksimumkaristusi,» lausus minister. «Arenguruumi siin jagub.»

Samas on tema hinnangul selge, et ainuüksi järelevalvest liiklusolukorra parandamiseks ei piisa.

«Uuringud näitavad, et politseipoolne järelevalve mõjutab liiklusohutust vaid 10-25 protsendi ulatuses,» selgitas Vaher. «Ülejäänud osas sõltub see sõiduki tehnilisest korrasolekust, liikluskeskkonnast ja liiklusreeglite järgimisest ning liikleja enda teadlikkusest ja oskustest.»

Seega on ministri väitel väga oluline, et liiklusohutusse panustaksid nii liiklejad ise, omavalitsused, maanteeamet kui politsei.

Vaher rääkis, et politsei nähtavus on üks liiklejaid distsiplineeriv meede, suurendades subjektiivse avastamise riski ja sundides inimesi õiguskuulekalt käituma. Ta lubas, et siseministeerium vaatab koos PPAga üle politsei sisemised tööprotsessid ja ressursid, et leida täiendavaid võimalusi politsei nähtavamaks muutmiseks.

«Oluline on olla nähtav eelkõige nendes kohtades, mis on analüüsipõhiselt ohtlikumad,» lasus Vaher. «Samas on probleemiks ka liiklejate endi nähtavus, sest 2011. aasta suurenenud hukkunute arv ja põhiline probleem liikluses oli just jalakäijate ja jalgratturitega.» Ka kergliiklejate turvavarustuse kasutamise ja nähtavuse suurendamine olevat sel aastal tõsine väljakutse.

Vaher rääkis, et joobes juhtimise, kiiruseületamise ja teiste liiklusrikkumiste eest ette nähtud karistusi on alles paari aasta eest karmistatud. 2008. aasta sügisel vastu võetud seadusemuudatused seadsid karistuse suuruse sõltuvusse alkoholijoobe raskusest ning muutsid 1,5-promillises või suuremas joobes juhtimise kuriteoks. Varem käivitus kriminaalmenetlus siis, kui juht jäi joobes sõiduga vahele teist korda.

Seadus karmistas kordades karistusi ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest ja lisas väärtegude eest kohaldatavate põhikaristuste hulka juhtimisõiguse äravõtmise, mida varem määrati üksnes lisakaristusena, tõi minister näiteks.

Näiteks kiiruseületamisel kuni 20 km/h suurenes karistus 10-lt 30 ühiku ja kiiruseületamisel 21-40 km/h 50-lt 100 ühiku suuruse trahvini. Lisaks võib viimasel juhul karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

«Kiiruseületamisel üle 40 km/h, mille eest võis varem karistada kuni 200 ühiku suuruse trahvi või arestiga, võib praegu oodata ka juhtimisõiguse äravõtmine kuni ühe aastani,» lisas Vaher. «Eraldi väärteokoosseisuna sätestas seadus turvavöö kasutamise nõude rikkumise, mille eest saab karistada kuni 50 ühiku suuruse ning sellise teo korduval toimepanekul kuni 100 ühiku suuruse trahviga.»

Samuti täpsustas seadus vastutust muude liiklusrikkumiste eest, mis on statistika kohaselt sagedased raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste põhjused.

«Niisiis võimaldab seadus määrata liiklussüütegude eest trahvi, jätta rikkuja põhi- või lisakaristusena ilma juhtimisõigusest ning päris kuritegelike rikkumiste juures kohaldada aresti, näiteks sariroolijoodikutelt on aga võimalik ka sõiduk konfiskeerida,» lisas Vaher.

«Samuti näeb karistusõigus selle aasta algusest ette võimaluse määrata asenduskaristusena üldkasulikku tööd lisaks kriminaalasjadele ka väärteomenetluses,» seletas ta. «Paljudes riikides on üldkasuliku töö rakendamine alternatiivkaristusena väga levinud ning kõige rohkem kohaldatakse üldkasulikku tööd liiklusalaste ja varavastaste süütegude puhul.»

Allikas: Postimees

Trei: ööpäevaringne tasuline parkimine Tallinnas on aukliku linnakassa täitmine

2012-04-05

Tallinna linnavoliniku Reet Trei (IRL) sõnul on ööpäevaringse tasulise parkimise ainuke eesmärk linnakassa täitmine ning sellega ei parandata märkimisväärselt liikluskorraldust.

"Linnavalitsus pettis tasuta ühistranspordi küsitlusel osalejaid, kuna serveeris ainult pooltõde - küsitlusel ei öeldud, et tasuta ühistransport toob kaasa ööpäevaringse tasulise parkimise. Südalinna parkimisala tasuliseks muutmine peale 19 õhtul ei ole seotud autostumise vastase poliitikaga, vaid sellega otsitakse võimalust parandada Tallinna rahalist seisundit. Kahjuks läheb raha aga sellise ebakvaliteetse teenuse jaoks, nagu seda on tasuta ühistransport," ütles Trei.

Linnavoliniku sõnul võib linnavalitsus otsustada tasulist parkimisala laiendada ka erinevates linnaosades, näiteks Kalamajas ja Pirital.

"Tallinnal puudub ühine transpordipoliitika. Läbimõtlemata on uute pargi-ja-sõida parklate asukohad ning nende finantseerimisallikad. Mõeldud ei ole linnaelanikele, kes alternatiivina võiksid kasutada liiklusvahendina jalgratast. Hea peremees mõtleb enne ja siis tegutseb, mitte vastupidi," lisas linnavolinik.

Mardi: Tallinna puudulik teedemärgistus on ohuks kõigile liiklejatele

2012-04-05

Tallinna linnavolinik Urmas Mardi (IRL) päris tänasel volikogu istungil aru abilinnapea Kalle Klandorfilt Tallinna tänavate ja ülekäiguradade puuduliku märgistuse kohta.

"Tekkinud olukord on ennekuulmatu. Igal kevadel on periood, mil liiklemine on puuduliku teedemärgistuse tõttu eriti ohtlik nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele. Autojuhid peavad reastuma liikluses mälu järgi. Õnnetuse korral tekitab süüdlase kindlaksmääramine suurt peavalu nii autojuhtidele, politseile kui ka kindlustusele. Seetõttu võivad jääda õnnetuses süüdi kõik osapooled. Soovin abilinnapealt teada, kas linn kompenseerib puudulikust teedemärgistusest põhjustatud liiklusõnnetuste kahju," ütles Mardi.

"Teine suur ohugrupp on halvasti või üldsegi mitte markeeritud ülekäigurajad. Need seavad igal kevadel ohtu lugematul hulgal inimelusid. Tallinn ei tohiks lubada endale ajutist teedemärgistust, mis kestab ainult ühe aasta. Kui linn saab lõpuks korraliku teedemärgistuse aastateks, siis uskuge - liiklusõnnetused langevad kevadeti märgatavalt," lisas linnavolinik.

Riigikogus moodustati merenduse toetusrühm

2012-04-05

Riigikogus moodustati merenduse toetusrühm

Täna riigikogus moodustatud merenduse toetusrühma esimeheks valiti Annely Akkermann ning aseesimeheks Kalev Lillo.

IRL-i fraktsiooni liikme Annely Akkermanni sõnul on meremajanduse osakaal Eesti majanduses ligikaudu 5%, merendusega tihedalt seotud transiidi osakaaluks hinnatakse 5-10%. Eesti rahvamajanduse, eriti ekspordi, seisukohalt on tegemist kahtlemata olulise valdkonnaga," ütles Akkermann.

„Täna loodud merenduse toetusrühm koondab saadikuid mitmest riigikogu komisjonist ja loodetavasti aitab see kaasa merenduse küsimuste süsteemsemale käsitlemisele. Praegu on merendusega seotud probleemid jagunenud mitmete komisjonide vahel. Laevade kasvav arv merel toob kaasa suurema avariide ja reostuse ohu. Merel otsivad oma kohta tuulepargid ning kalavarud on drastiliselt vähenenud. Suurenev surve merele nõuab paremat planeerimist ja keskkonnakorraldust," lisas Akkernann.

Merenduse toetusrühma kuuluvad Annely Akkermann, Siim Kabrits, Kalev Kallo, Liisa-Ly Pakosta, Aivar Sõerd, Toomas Tõniste, Kalle Laanet, Urve Tiidus, Imre Sooäär, Jüri Jaanson, Tõnis Palts, Kalev Lillo, Väino Linde ja Jaanus Tamkivi.

Välismaalaste seaduse muudatused said valitsuse heakskiidu

2012-04-05

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks välismaalaste seadust muutva eelnõu, mis täpsustab väärkasutuste ohu vähendamiseks tähtajaliste elamislubade andmise tingimusi.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on muudatuste eesmärk viia miinimumini sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade väärkasutamise risk ja kindlustada, et elamisloa saaksid välismaalased, kelle Eestisse elama asumine aitab kaasa ühiskonna arengule. Selleks sätestatakse eelnõus elamislubade andmise eesmärgid ja tingimused, millele töötamiseks ja ettevõtluseks elamisluba taotlevad välismaalased peavad vastama. Seda, kas välismaalaste Eestisse tulek annab ühiskonnale lisaväärtust, võimaldab uus regulatsioon hinnata juba taotluse menetluse käigus.

Eelnõu seab lisatingimusi neile, kes taotlevad elamisluba töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Praegu võib välismaalane elamisloa saada, kui äriühing on registreeritud Eestis ja ta on nimetatud selle juhtorgani liikmeks. Eelnõu kohaselt peab äriühing olema Eestis registreeritud aga vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist ja sama kaua peab see olema Eestis tegutsenud, lisaks peab nii välismaalase Eestisse asumine kui ka tema tööandja tegevus soodustama majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.

Vaher märkis, et uued nõuded ei tekita elamisloa taotlejatele olulist lisakoormust, kuid samas võimaldavad need juba enne elamisloa andmist hinnata, kas välismaalane kavatseb taotletavat elamisluba kasutada eesmärgipäraselt. Tema sõnul ei pea välismaalane äriühingu juhtimiseks elama tingimata ka Eestis, vaid ta võib oma ülesandeid täita välismaal elades või Eestis viisa alusel olles.

Teise muudatusena kaotab eelnõu senise piirangu, mille järgi võib välismaalane olla vaid ühe äriühingu juhtorgani liige. Eelnõu kohaselt võib välismaalane juhtida ka mitut äriühingut, kui vähemalt üks neist maksab talle selle eest 1,24-kordse keskmise brutopalga suurust tasu. Sama kehtib ka ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalase suhtes.

Ettevõtluseks elamisloa omamise ja pikendamise tingimused muutuvad eelnõuga paindlikumaks, et soodustada Eesti majanduse arengut. Praegu on ettevõtluseks elamisloa saamise ja omamise tingimuseks üksnes 63 900 euro suuruse investeeringu tegemine. Eelnõu näeb ette, et pärast üheaastast elamisloa omamist on välismaalane nõuded täitnud ka siis, kui tema äriühingu müügitulu on aastas vähemalt 200 000 eurot või kui äriühing pakub tööd inimestele, kelle töötasu ulatub kokku vähemalt viiekordse keskmise brutopalga tasemele.

Eelnõu rakendamiseks on politsei- ja piirivalveametil võimalik luua tähtajalise elamisloa taotluste menetlemiseks nõuandev komisjon ja kaasata menetlusse teisi asutusi. Näiteks kui välismaalane taotleb elamisluba ettevõtluseks, peaks politsei- ja piirivalveamet kaasama ka majandusalast eksperthinnangut anda oskava asutuse või isiku, et selgitada, kas välismaalase kavandatav äritegevus on perspektiivne ja realistlik ning Eesti majanduse arengu seisukohast oluline.

Seadusemuudatused peaksid eelnõu järgi jõustuma 1. juulil.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister hakkab juhtima uimastiennetuse valitsuskomisjoni

2012-04-05

Vabariigi Valitsus kiitis heaks siseministeeriumi eelnõu moodustada uimastiennetuse valitsuskomisjon, mis hakkab strateegiliselt suunama nii narkomaania ennetamise kui tõkestamisega seotud tegevusi.

Siseministri sõnul paistavad Eesti halvad näitajad narkootikumidega seotud statistikas silma kogu Euroopas. „Eestis on viimase kümne aasta jooksul narkootikumide tarvitamise tagajärgedesse surnud 933 inimest. See tähendab, et narkootikumide tarvitamise tulemusena oleme kaotanud rohkem inimelusid kui liiklusõnnetuste, uppumissurmade või tulesurmade tagajärjel,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Näiteks kaotas 2011. aastal narkootikumide tarvitamise tulemina elu 123 inimest, samas kui tulesurmade arv oli 73.“

„Narkokuritegevus on ka organiseeritud kuritegevuse väga mõjus osa, see moodustab ligi viiendiku kõikidest toimepandud kuritegudest. Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse kogutulust moodustab see pea poole,“ lisas Ken-Marti Vaher. „Samas aga on uimastiprobleemiga võitlemise kulud riigile kolm korda suuremad, kui sellest saadav tulu kurjategijatele.“

„Eesti tänane olustik näitab, kui hädavajalik on pöörata uimastiennetusele riiklikul tasemel senisest suuremat tähelepanu. Kõige kõrgemal valitsuse tasemel komisjoni loomine on probleemiga tegelemisel uus samm, et hakata nii ennetustegevusi kui pakkumise vähendamist strateegiliselt juhtima ja koordineerima,“ ütles Ken-Marti Vaher. „Komisjoni moodustamisel tihedas koostöös sotsiaalministriga lähtusime sellest, et narkovastase võitluse võib laias laastus jagada kaheks: nõudluse ja pakkumise vähendamiseks. Uimastinõudluse vähendamine tähendab narkomaania ennetamist ja ühiskonnale tekitatava kahju vähendamist: see hõlmab näiteks laste tervisekasvatust koolis ja ennetustööd riskirühmade laste seas. Ühtlasi tegelemist juba süstivate narkomaanidega. Seevastu uimastite pakkumise vähendamine hõlmab peamiselt jõustruktuuride, eeskätt politsei ja prokuratuuri, jõupingutusi narkoäri tõkestamiseks,“ selgitas siseminister.

„On oluline, et lisaks valitsuskomisjoni alalistele liikmetele kaasame komisjoni töösse ka vabakonda ning teisi riigi- ja omavalitsusasutusi esindavaid asjatundjaid, et üheskoos siduda ja planeerida eri asutuste tegevusi, tagada ühiste suundade ja tegevuste seire, vältida topelttööd ning kindlustada, et narkovastane võitlus oleks pideva tähelepanu all,“ ütles Ken-Marti Vaher.

Siseministeerium saatis jaanuaris valitsuskomisjoni töös osalemise kutsed laiale ringile koostööpartneritele, erilist rõhku pandi vabakonna organisatsioonidele. Lisaks uimastiennetuse ja uimastikuritegevuse vastase võitluse eest vastutavatele ametkondadele on komisjoni kutsutud noorte, lapsevanemate, koolijuhtide ja tudengite ühendused, samuti kohalike omavalitsuste esindajad ja teised olulised koostööpartnerid.

Siseminister peab iga aasta 1. aprilliks andma Vabariigi Valitsusele ülevaate komisjoni tööst.

Allikas: Siseministeerium

Reinsalu: Vanemapensioni kehtestamine on Euroopas unikaalne samm

2012-04-05

IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul on täna valitsuse heakskiidu saav vanemapension väga oluline samm laste kasvatamise väärtustamise suunas.

„Eesti riigi kõige põhimõttelisem väljakutse on tagada Eesti rahva arvuline kestlikkus. Demograafilise olukorra tõttu vajame lahendusi, mis väärtustaksid laste saamist ja kasvatamist. Vanemapensioni näol on ka Euroopas kontekstis tegu täiesti uudse pensioniaastate või kogumispensioni lisaga ning mul on hea meel, et just IRL on selle idee eestvedaja," ütles Urmas Reinsalu.

Urmas Reinsalu sõnul hakkavad vanemapensionit saama nii praegused kui ka tulevased lapsevanemad. „IRL soovib lõpetada olukorra, kus laste kasvatamine võib avaldada negatiivsed mõju pensioni suurusele. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööst kõrvale ning see võib vähendada tema tulevase pensioni suurust," lisas Reinsalu.

Narkootikumide üledoos viis mullu hauda 123 inimest

2012-04-04

Siseministeeriumi andmetel registreeriti mullu 123 narkosurma, kõige kõrgem oli narkosurmade arv 2009. aastal, mil suri 140 inimest.

Siseminister Ken-Marti Vaher rääkis täna riigikogu infotunnis, et 70 protsenti narkosurmadest on toimunud Harjumaal, 70 protsenti nendest on mehed. "Tõesti nad on nooremapoolsed mehed," tõde minister Vaher.

"Peamiselt on tegemist uimastisõltlastega ja üledoosid on just põhiline põhjus, miks inimesed on läinud teise ilma," kõneles Vaher.

Minister lisas ekspertide poolt välja toodud narkosurmade ühe olulise põhjusena, et üldiselt maailmas ja ka Euroopas on sünteetiliste narkootikumide "toodangu" turule tulek pidevalt suurenenud.

"Mõned aastad tagasi tuli Eestisse fentanüül, sünteetiline heroiin, mida nimetatakse ka valgeks hiinlaseks, mis on väidetavalt sadades kordades suurem, võimsam, intensiivsem ja tugevam aine, kui on seda heroiin ja sellest ajast tegelikult on hüpanud üles ka narkosurmade arv," kõneles Vaher.

Allikas: Delfi

Tunne Kelam: pooldan Sisekaitseakadeemia rajamist Ida- Virumaale

2012-04-04

IRLi esindaja Europarlamendi suurimas saadikurühmas Tunne Kelam tervitas IRLi fraktsiooni otsust kavandada Sisekaitseakadeemia uueks asupaigaks Ida-Virumaa.

IRLi seisukoht rajada Sisekaitseakadeemia Ida- Virumaale on Kelami väitel tegemist rahvuslik- strateegilise kavaga. Akadeemia rajamine tähendaks tema hinnangul tugevat stiimulit eestikeelse suhtlemiskeskkonna loomiseks, mis julgustaks Ida-Virumaa venekeelseid elanikke innukamalt ja tulemusrikkamalt riigikeelt omandama.

„Olen toetanud seda ideed juba pikemat aega, viimati IRLi volikogul möödunud laupäeval ja loodan väga, et kõnealune algatus leiab toetust kõigilt Eesti poliitilistelt jõududelt. See oleks meie ühine konkreetne ja pikaajaline panus Ida-Virumaa arengusse", nentis Eesti Europarlamendi saadik.

„Sellise mahuka riikliku struktuuri paigutamine Tallinnast Narva lähistele osutab seda, et Eesti Vabariik võtab Ida-Virumaa tulevikku tõsiselt ning kavatseb seda pikka aega ebamäärasesse seisundisse jäänud piirkonda positiivselt integreerida", väitis Kelam.

IRLi fraktsioon asus eile seisukohale, et peab õigeks Sisekaitseakadeemia rajamist Ida- Virumaale. Akadeemias tudeeriks 1100 tudengit, samuti koolitataks õppeasutuses täiendkoolitustel riigiametnikke.

IRL: Sisekaitseakadeemia tuleb viia Ida-Virumaale

2012-04-03

IRL riigikogu fraktsioon toetas täna Sisekaitseakadeemia uue õppehoone
ehitamist Ida-Virumaale.

Siseminister Ken-Marti Vaher andis täna IRL-i fraktsioonile ministeeriumi
poolse ülevaate Sisekaitseakadeemia uue õppehoone rajamise võimalikest
alternatiividest. IRL-i fraktsioon asus seisukohale, et peab õigeks rajada
Sisekaitseakadeemia uus õppehoone Ida-Virumaale. Akadeemias õpiks 1100
üliõpilast, lisaks koolitataks akadeemias täienduskoolitustel
riigiametnikke.

„Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine oleks kaalukaim regionaal-ja julgeolekupoliitiline samm Ida-Virumaal Eesti vabanemise järel. Eesti
Vabariiki peab Ida-Virumaal rohkem olema. Olgugi, et odavam oleks uus
Sisekaitseakadeemia õppehoone rajada Harjumaale või Tallinnasse ei saa me
lähtuda praegusel juhul üksnes ökonoomsuse aspektist. See on põhimõtteline
otsustamise koht, kas riik suudab midagi tõsiseltvõetavat Ida-Virumaal ära
teha või mitte. Samuti avaldab see samm positiivset mõju kogu regiooni
majanduse elavdamisele," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul tuleb Sisekaitseakadeemia Ida-Viirumaale rajamiseks raha
leida järgmisest EL-i finantsperspektiivist. „Peame üheselt mõistma, et see
tähendab palju rohkemat kui üksnes õppetingimuste loomist.
Sisekaitseakadeemia edukas Ida-Virumaale viimine eeldab õppejõudude ja
õpilaste elu-ja vabaaja keskkonna välja arendamist ning ka vajalike
tugiteenuste koondamist," lisas Reinsalu.

IRLi volikogu esimeheks valiti Seeder

2012-03-31

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu valis erakonna volikogu esimehena jätkama põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi.

IRL valis ka volikogu aseesimehed, kelleks said Kaja Kreisman ja Tarmo Kruusimäe. Samuti toetati senise peasekretäri Priit Sibula jätkamist.

Priit Sibula sõnul tuleb IRLil jätkuvalt tähelepanu pöörata erakonna piirkondade tugevdamisele. „Täna kuulub IRLi 103 omavalitsusjuhti. See pole kindlasti IRLi jaoks lagi, mistõttu jätkame tõsist tööd piirkondades üle Eesti," ütles Sibul.

Sibul lisas, et erakonna jaoks on oluline tegeleda oma lubaduste elluviimisega. „Meie jaoks on tähtis lubatu ellu viia, kuna nii emapensioni kui ka tasuta kõrgharidusega tõstame Eesti rahva heaolu ja parandame perede toimetulekut," rääkis Sibul.

IRLi volikogu kuulas ka erakonna esimehe ning majandus- ja kommunikatsiooniministri tööaruannet.

Parts: suuri küttearveid põhjustab raiskamine

2012-03-31

Majandus-ja kommunikatsiooniministri Juhan Parts ütles täna IRLi volikogul, et kõige efektiivsem viis kodukulude alandamiseks on elamute soojuskindluse parandamine ja on ainuõige, et IRL sellele probleemile sedavõrd suurt tähelepanu pöörab.

„On selge, et Eesti riigil on praktiliselt võimatu võidelda maagaasi, puidu või õli terves maailmas kasvavate toorainehindadega. Aga me saame lõpetada õhu kütmise ja tarbetu raiskamise. Praeguseks on kortermajade renoveerimistoetusi välja makstud 6,73 miljoni euro eest. Keskmine rekonstrueerimistöödega saavutatud energiasääst on 39%. See on väga arvestatav kokkuhoid ja on tänaseks puudutanud ligikaudu 30 000 inimest. Ainuüksi eelmisel aastal investeerisid korterelamud renoveerimisse koos KredExi rekonstrueerimistoetusega 26 miljonit eurot," rääkis Parts.

„Vanade majade rekonstrueerimine on hädavajalik. Isegi majandusbuumi ajal ehitati Eestis vähem uusi hooneid, kui amortiseerus vanu. See tähendab, et me ei suuda investeerida uutesse majade ehitamisse piisavalt. Seetõttu on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu vanade majade rekonstrueerimisele," lisas ta.

Partsi sõnul on kahetsusväärne, et sotsiaaldemokraat Indrek Saar peab kodukulude temaatikaga tegelemist farsiks. „Tundub, et sotsiaaldemokraadid soovivad ka elamufondi soojakadudega seonduvaid probleeme lahendada maksupoliitikaga. Tuletame meelde, et sotsiaaldemokraadid soovisid kehtestada täiendava maksuna kinnisvara maksu. IRL on selgelt veendunud, et elamute energia säästlikumaks muutmine on märksa tõhusam lahendus, kui mis tahes maksumuudatus," rääkis Parts.

„Erinevalt Indrek Saare retoorikast astub IRL jätkuvalt reaalseid samme kodukulude vähendamiseks. 30. aprillil algab eramajade rekonstrueerimistoetuste programmi esimese pilootkavaga, mille kohaselt on võimalik taotleda kuni 40% ulatuses rekonstrueerimistoetust ka eramajadele. Samuti säilib kodulaenu intresside maksuvabastus," rääkis Parts.

Lisaks on ministri sõnul kodutoetust saanud 1325 paljulapselist pere ligi 12 miljoni euro eest, et parandada nende perede elutingimusi.

Kübar: korruptsioon on Savisaare linnaaparaadis tõsine probleem

2012-03-31

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Madis Kübar (IRL) nendib, et korruptsioon on jätkuvalt Tallinna linnas tõsiseks probleemiks.

"Paraku on nii, et korruptsioonijuhtumid Tallinnas ei üllata enam kedagi. Viimaste aastate kogemusele tuginedes võib väita, et tänase linnavalitsuse ametnike seas tundub korruptiivne käitumine olevat mitte üksik erand, vaid väljakujunev trend," lausus Madis Kübar.

Selle aasta revisjonikomisjoni kontrollimiste plaani on Kübara ettepanekul sisse viidud korruptsioonijuhtumite vältimiseks ja tuvastamiseks rakendatud meetmete tõhususe kontroll. "Paraku pole linnavalitsus korruptsiooni takistamise küsimuses ise siiamaani mitte midagi ette võtnud. Vastupidi - linnavalitsus on sõlminud ridamisi kaheldava väärtusega lepinguid, nagu näiteks Solarise Keskuses turuhinnast kaks korda kõrgema hinnaga äripinna rent Peeter Rebaselt või iga aasta oma suurimalt võlausaldajalt Paavo Pettailt reklaamikampaaniate tellimine linna raha eest. Kala hakkab ikka mädanema peast," tõdes revisjonikomisjoni esimees.

Viimaste aastate jooksul on Tallinna Linnavalitsuses pidanud korruptsiooni või korruptsioonikahtluse tõttu töölt lahkuma mitmed linna tippametnikud, nagu Vello Lõugas, Allar Oviir, Kaimo Järvik, Mati Songisepp, Toomas Õispuu, Ivo Parbus ja Elmar Sepp.

Valitsus kiitis heaks elutähtsate teenuste toimimist kindlustava eelnõu

2012-03-30

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks hädaolukorra seadust muutva eelnõu, mille kohaselt peavad elutähtsat teenust osutavad ettevõtted nagu pangad ja sideettevõtjad tagama teenuste toimimise ka juhul, kui nende infosüsteemid paiknevad välismaal ning elektrooniline side välisriikidega on katkenud.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et nii praegu kui edaspidi võivad elutähtsa teenuse osutajad ise valida, kas nende infosüsteemid asuvad Eestis või mõnes välisriigis. Samas peavad asutused, kelle andmekogud ja kriitilised infosüsteemid paiknevad välismaal, tema sõnul tagama, et elutähtsaid teenuseid oleks võimalik osutada ka infosüsteemi rikete või sidekatkestuste korral.

„Riik peab välistama olukorra, kus Eesti-siseste maksete tegemine, sularaha kättesaadavus või telefonivõrgu ja mobiilside toimimine sõltub ainuüksi ühendustest välisriikidega,“ lausus ta ja lisas, et kui mõne suurema panga kesksete infosüsteemide töö Eestis katkeks ning kaardimaksed, internetipank ja sularahaautomaadid ei töötaks, mõjutaks see mitte ainult pangateenuste kasutamist, vaid inimeste heaolu ja turvalisust laiemalt.

Vaheri kinnitusel jääb teenuseosutajate endi otsustada, milliste tehniliste lahendustega seaduses kehtestatavat nõuet täita. „Pangad ja teised elutähtsaid teenuseid osutavad asutused saavad valida, kas hoida oma infosüsteeme täies mahus Eestis või luua siia tagavarasüsteemid, mis võimaldaksid teenust osutada vähemalt miinimummahus,“ ütles ta.

Välisriikides asuvate infosüsteemide rikked ja elektroonilise side katkemine on olulised julgeolekuohud, millega tuleb elutähtsate teenuste pideva toimimise kindlustamisel arvestada. Sidekatkestusi võivad põhjustada näiteks küberrünnakud ja kaablite purunemine.

Kui kriitilised infosüsteemid ja nende hooldusmeeskond on Eestist sadade kilomeetrite kaugusel või sõltuvad otseselt elektroonilise side toimimisest välisriikidega, võib rikete kõrvaldamine aega võtta mitte tunde, vaid päevi. Samuti võib riik ulatusliku küberrünnaku tõrjumisel sattuda dilemma ette, kas kasutada andmeside kaitseks tõhusat, nii-öelda Eesti äralõikamise meetodit, halvates samal ajal teadlikult mõne ühendustest sõltuva elutähtsa teenuse toimimise.

Vaher osutas, et elektroonilise side katkemine ei ole mitte ainult teoreetiliselt hinnatud oht, vaid lähiminevikust on teada mitmeid juhtumeid, kus elektrooniline side on olnud eri põhjustel kas oluliselt häiritud või katkenud. „Näiteks 2007. aasta mais toimunud küberrünnaku vastumeetmena piirati teatud välismaiste masinate ligipääsu Eesti võrku, samuti piirati ligipääsu rünnaku all olevatele teenustele. Piiratud ligipääsuga serveritega ühendus oli tavakasutajate jaoks katkenud ja teatud teenused välisriikidega ei töötanud,“ lausus ta.

Seadusemuudatused peaksid eelnõu kohaselt jõustuma 2013. aasta algul.

Allikas: Siseministeerium

IRLi fraktsioon külastab Põlvamaad ja Valgamaad

2012-03-29

IRLi riigikogu fraktsioon külastab täna Põlvamaad ja Valgamaad, et kohtuda kohalike inimestega.

Visiidist võtavad osa erakonna esimees Urmas Reinsalu, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär ja riigikogu liige Priit Sibul ning riigikogu liikmed Peeter Laurson, Tõnis Lukas, Marko Pomerants, Margus Tsahkna, Andres Herkel, Annely Akkermann, Marko Mihkelson ja Ülo Tulik.

Näiteks annab Marko Mihkelson ühiskonnaõpetuse tunni Valga Gümnaasiumis. Samuti viib läbi huvitavaid koolitunde Tõnis Lukas Kanepi Koolis, Põlva Keskkoolis ning Põlva Ühisgümnaasiumis.

IRLi Naiskogu uus esinaine Annely Akkermann kohtub Põlva Naisliiduga ning Marko Pomerants külastab Põlva Hooldekodu.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Võrumaad

2012-03-28

IRLi parlamendifraktsioon külastab kolmapäeval, 28. märtsil Võrumaad, et kohtuda kohalike elanike, omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega.

Visiidist võtavad osa erakonna esimees Urmas Reinsalu, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär ja riigikogu liige Priit Sibul ning riigikogu liikmed Peeter Laurson, Tõnis Lukas, Marko Pomerants, Margus Tsahkna, Sven Sester, Siim Kabrits, Andres Herkel, Annely Akkermann ja Ülo Tulik.

Näiteks külastab Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Võru Kreutzwaldi ja Vastseliina Gümnaasiume. Riigikogu esimees Ene Ergma külastab Antsla Gümnaasiumit, Antsla Inno ASi ning kohtub Antsla valla mittetulundusühingutega.

IRLi Riigikogu fraktsiooni traditsioonilised maakonnavisiidid toimuvad riigikogu istungivabadel nädalatel.

IRL: Keskerakond on Tallinnaga rahakotid taas segamini ajanud

2012-03-27

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul on Tallinna linnavalitsuse poolt Paavo Pettai firmalt tasuta ühistranspordi küsitluse reklaamklippide tellimine järjekordne näide sellest, kuidas Tallinna linnavõimud ajavad erinevaid skeeme kasutades linna ja Keskerakonna rahakotid segi.

"Kindlasti ei ole juhus, et tasuta ühistranspordi kampaaniareklaamide tootmine telliti just Keskerakonna suurimalt võlasusaldajalt, Paavo Pettaile kuuluvalt OÜ Midfieldilt," ütles Madis Kübar.

Savisaare vastusest IRLi fraktsiooni arupärimisele selgub, et eesti- ja venekeelsete reklaamklippide tootmine ühistranspordi küsitluse tarbeks läks linnale maksma 40 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Reklaamklippide edastamine Kanal2, TV3 ja PBK programmides 5. märtsist kuni 25. märtsini maksis lisaks 63 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

"Linnavalitsuse poolsed selgitused, mille kohaselt sai OÜ Midfield taas õiguse ilma konkursita läbi viia järjekordset linna rohkemahulist reklaamikampaaniat üksnes seetõttu, et Pettaile kuuluv firma on näidanud üles võimekust toota atraktiivseid lühifilme ja reklaamklippe, on selge häma. Pettai valiti ilma konkursita partneriks, kuna ta on linna valitseva erakonna suurim võlausaldaja," ütles Kübar.

Kübar tõi paralleele eelmise aasta kinnisvaratehinguga, millega OÜ Midfield ostis Keskerakonnalt 3,5 korda turuhinnast kõrgemalt maja Tartus. "Viimastel aastatel toimunud reklaamikampaaniad nagu Tallinn kultuuripealinn 2011, Tallinn aitab, tasuta ühistranspordi hääletus on kokku linnakassat tühjendanud ligi 600 000 euro võrra. Tundub, et Savisaarel on puutumatuse tunne nii suur, et Pettai võib täiesti avalikult linna rahakoti peal liugu lasta," tõdes linnavolinik.

Vaher: surve politseinikele Varvara tapja leidmiseks on suur

2012-03-26

Siseminister Ken-Marti Vaher ja politsei peadirektor ning Ida prefekt asetasid täna Narvas väikese Varvara leidmise kohale küünla.

Narva politseijaoskonnas kohtuti kohaliku uurimisrühma esindajatega, kelle tööle minister avaldas toetust ning rõhutas, et kui töös peaks esile kerkima takistusi, siis nii ministri kui peadirektori poole
võib alati pöörduda, näiteks lisaressursside leidmiseks, ütles Katrin Lunt siseministeeriumist.

Minister ütles tema sõnul politseinikele, et on Narvas, kuna kaduma läinud väikese tüdruku vägivaldne surm oli šokeeriv ja selgelt esiletõusev.

„Väikese Varvara juhtum seab politseinike tööle suure surve, et kurjategija kiiresti tabada ja kohtu ette viia. Narva kogukond on olnud aktiivne abistaja ning nende nõudmised juhtumi kiire lahendamise osas survestavad samuti politseinikke. Kogu Eesti silmad on praegu teie tööl, vastutus on suur.“

Samuti kohtusid minister, peadirektor ja prefekt vabatahtlike esindaja Aleksei Tšernõšovi ja allkirju kogunud Svetlana Judinaga. Minister tunnustas vabatahtlikke ja ütles, et hoolimata rõhuvalt kurvast
otsingutulemusest tänab ja tunnustab kõiki neid, rohkem kui 100 vabatahtlikku, kes otsingutes osalesid. „Aitäh nende kokkukutsumise eest ja aitäh, et tegite tihedat koostööd politseiga. Teie kogukonna hoolivus oma liikmete pärast on südantsoojendav.“

Minister kinnitas, et politsei on aktiveerinud kõik oma parimad jõud, et kuritegu avastada. Koostööd tehakse ka ja rahvusvahelisel tasandil, seal hulgas Venemaa politseiga. „Töö on väga detailne. Kohtusin äsja uurimisrühma juhtidega ja võin kinnitada, et juhtumi lahendamiseks on koondatud kõik olulised jõud.“ Samuti rõhutas ta: „Usaldage politseid. Oluline on, et politseinikel lastaks tööd teha ega
tekitataks tööd juurde ise uurimisega.

Svetlana Judinale ütles minister, et allkirjade kogumine näitab, et mure on suur. „Võin kinnitada, et juhtumi lahendamine on politsei ja prokuratuuri selge prioriteet.

Tulin ise veenduma, et politsei annab endast kõik, et juhtum kiiresti lahendada ja kurjategija kohtu ette viia. Andsin politseinikele selge sõnumi, et kui töös peaks esile kerkima takistusi, siis nendest tuleb
teada anda ning nii mina ministrina kui PPA peadirektor teeme kõik, mis meie võimuses, nt lisaressursi leidmisega, et politseinike tööd toetada.“

Allikas: Delfi

IRL Naiskogu juhiks valiti Annely Akkermann

2012-03-24

Tänasel IRL Naiskogu üldkogul valiti naiskogu uueks juhiks Riigikogu liige Annely Akkermann.

Juhatusse osutusid valituks Kaia Iva (39 häält), Annely Akkermann (34 häält), Anne Nõgu (32 häält), Riina Kitt (27 häält), Reet Trei (27 häält), Marika Vanaküla (21 häält) ja Liisa-Ly Pakosta (17 häält). Samuti kuuluvad juhatusse naiskogu klubide esindajad: Katrin Heele Anderson Talinna klubi esindajana, Linda Langus Tartu klubi esindajana, Mari Suurväli Pärnu klubi esindaja ja Piret Maasik Harjumaa klubi esindajana.

Senine Naiskogu juht, Riigikogu liige Kaia Iva ütles üldkogul, et paneb naiskogu juhi ameti maha. „Neli aastat on piisav aeg oma plaanide elluviimiseks, nüüd on aeg anda tööjärg üle. Juhatuse liikmena soovin aga uut esinaist igakülgselt toetada," märkis Iva.

IRL Naiskogu: kvaliteetne gümnaasiumiharidus peab säilima üle Eesti

2012-03-24

„IRL Naiskogu toetab Haridus- ja teadusministeeriumi välja pakutud aluseid gümnaasiumivõrgu korrastamiseks. Gümnaasiumivõrgu reformiga tagame kvaliteetse gümnaasiumihariduse igas Eesti maakonnas üle Eesti," seisab IRL Naiskogu tänasel üldkogul vastu võetud avalduses.

IRLi Naiskogu on seisukohal, et tugevad ja elujõulised gümnaasiumid vajavad rohkem riigi tuge.Naiskogu peab oluliseks, et igal õpilasel oleks võimalus leida oma edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond ning et ta saaks valida mitme õppesuuna ja valikaine vahel.

Naiskogu vastu võetud avalduse põhjal on maakondade seisukohalt eluliselt oluline, et sealsed gümnaasiumid suudaksid konkureerida Eesti tugevamate koolidega. Vastasel juhul on oht, et peagi saab kvaliteetset ja konkurentsivõimelist keskharidust ainult suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu.

„On üsna selge, et tänast koolivõrku Eesti riik kaua üleval pidada ei suuda, mistõttu on gümnaasiumivõrgu korrastamine prioriteetne," seisis avalduses.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on oluline pakkuda head gümnaasiumiharidust nii kõrge akadeemilise huviga noorele kui ka noorele, kes soovib õppetööd jätkata kutse- või rakenduskõrgkoolis.

Reinsalu: lapsevanemale tuleb anda valimistel lisahääl

2012-03-24

IRLi esimees Urmas Reinsalu käis täna IRL Naiskogu üldkogul välja idee anda lapsevanemale iga lapse eest lisahääl.

„Laste eest lisahääle andmise idee ei ole iseenesest uus, kuid selle esiletõstmine on täna vajalik, et algatada debatt selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel laste ja noortega," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul näitab meie demograafiline prognoos rahvastiku vananemise kindlat jätku. „Praeguse sündimuse püsides suureneks eakate osatähtsus Eestis 2050 aasaks 26%-ni. Seega lapsevanemate kui valijaskonna jõud kahaneb. Rahva kestmise seisukohalt oleks oluline, et esindusdemokraatias see jõud ei kahaneks, vaid vähemalt säiliks. Kui me aga soovime lastega perede olukorda kiiremini riigi ja omavalitsuste jõul parandada, peaks lapsevanemate osakaal valijaskonnas aga kasvama," rääkis Reinsalu.

Tema sõnul eeldaks lisahääle andmine lapsevanematele põhiseaduse ja valimisseaduste muutmist, kuna kehtiva põhiseaduse § 57 järgi on hääleõiguslik Eesti kodanik see, kes on saanud 18 aastat vanaks. „Muudatuse õiguslik lähtekoht on, et meie põhiseaduse § 12 järgi on kõik on seaduse ees võrdsed. Üldine võrdsuspõhiõigus eeldaks kõigil kodanikel esindusdemokraatias hääleõigust. Alaealiste puhul realiseeriks seda õigust lapse huvides tema vanem," rääkis Reinsalu.

Reinsalu hinnangul tekiks laste valimisõiguse omistamisel lapsevanemale ligi 250 000 lisahäält, mis asetaksid tuntavamalt suurema poliitilise osakaalu lastega perede probleemidele.

IRL: keskerakondlik linnavalitsus keskendub järgmise viie aasta spordiehitiste investeeringutes peamiselt Lasnamäele

2012-03-22

Tallinna Linnavolikogu arutas tänasel istungil ja võttis vastu linna spordiehitiste investeeringute prioriteetide kava aastateks 2012-2017. Eelnõus on muuhulgas välja toodud 10 erinevat spordiobjekti, mis tähelepanu alla võetakse. Nende hulgas on sellised suuremahulised objektid, nagu näiteks Lasnamäele rajatav Tondiraba spordikompleks, kuhu ehitatakse olümpiaujula koos veekeskusega, jää- ning võimlemishall. Samuti Väo karjääri rajatav munitsipaalgolfiväljak.

IRLi fraktsiooni aseesimehe Andres Öpiku sõnul on eelnõu suunatud peamiselt Lasnamäe elanike sportimisvõimaluste parandamiseks ning välja on jäetud sellised piirkonnad nagu Nõmme ja Mustamäe.

"Lasnamäe spordikompleksi ja Väo karjääri golfiväljaku asemel tuleks tähelepanu suunata Nõmme ja Mustamäe piirkonda teenindavale ujulale. TTÜ-l on täna võimalus anda osa oma kinnistust rahvusvahelistele nõuetele vastava ujulakompleksi rajamiseks, millega saaks hästi rahuldada kahe linnaosa ja vähemalt 15 000 üliõpilase sportimisvajadused. Projekt on kooskõlastatud ka Eesti Ujumisliidu juhtidega, aga senimaani pole linn huvi üles näidanud," ütles Öpik.

"Teine probleem on jalgpalliväljakud, mis on väga halvas seisukorras. Eelnõus pole nimetatud mitte ühtegi jalgpallistaadionit, vaid ainult lakooniline viide koostööle Eesti Jalgpalliliiduga. Meie tulevased Eesti koondislased väärivaid paremaid tingimusi. Linn ei ole selles valdkonnas hea eeskuju. Näiteks on keeldutud abi andmast Hiiu staadioni renoveerimiseks, mille vilets kunstmuru tuleks asendada loodusliku murukattega. Nõmme Kalju peab käima treenimas Kadrioru staadionil, mis asub teises linna otsas," tõdes linnavolinik.

Tunne Kelam: Ashrafi vastupanuliikumise liikmete tuleviku tagamine on EL valitsuste käes

2012-03-22

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed kohtusid Brüsselis ÜRO eriesindajaga Iraagi jaoks Martin Kobleriga ning USA eriesindajaga Ashrafi põgenikelaagri küsimuses Dan Friediga. Eriesindajad soovitasid Euroopa Liidul etendada aktiivsemat rolli suhetes Iraagiga, kes on ümbritsetud problemaatilistest naabritest ning on veel kaugel mõne aasta eest sõlmitud rahvusliku kokkuleppe tegelikust elluviimisest. Kobler ja Fried andsid ülevaate Iraani opositsiooniliikumise 3400 liikme olukorrast seoses Ashrafi laagri likvideerimisega Iraagi võimude poolt.

Väliskomisjoni ja Euroopa Parlamendi Iraagi delegatsiooni liige Tunne Kelam juhtis tähelepanu kõige teravamale probleemile - aja nappusele, et lahendada Iraani survel ning Bagdadi valitsuse kaasosalusel äärmuseni teravnenud humanitaarne probleem vägivallata ning põgenike õigusi respekteerides.

"Praeguse kriisi on tekitanud Teherani terroristlik diktatuur, kes üritab Bagdadi valitsusele survet avaldades likvideerida endale kõige ohtlikum opositsioon - Iraani rahumeelset demokratiseerimist ja ilmaliku riigikorra kehtestamist taotlev liikumine," ütles Kelam

Kelami sõnul on Iraagi valitsus pikendanud Ashrafi laagrist lahkumise tähtaega üksnes aprilli lõpuni.

Hetkel on suudetud üleminekulaagrisse, kus ÜRO esindajad hakkavad varjupaiga taotlejaid intervjueerima, üle viia üksnes kolmandik Ashrafi laagri elanikest, intervjuusid on läbi viidud vähem kui sajaga. Kelami sõnul on Iraagi valitsus selliste lühikeste tähtaegadega kriisi kunstlikult teravdanud. Asüülitaotlejad ei saa uuest laagrist lahkuda, neile pole tagatud piisav arstiabi ega juurdepääs juristidele.

Ühes asjas olid kõik kõnelejad, sealhulgas EL välisteenistuse esindaja Hugues Mingarelli ühel meelel: ainus reaalne väljapääs ähvardava humanitaarkriisi maandamiseks ning rohkem kui kolme tuhande vastupanuliikumise liikme turvalisuse tagamiseks, on alustada nende kiiret vastuvõtmist eri EL liikmesriikidesse ja Ameerikasse. Mitusada neist on haavatud või haiged 11 kuud tagasi toimunud Iraagi julgeolekujõudude rünnaku tagajärjel, mille käigus tapeti 40 Ashrafi relvastamata asukat ning haavati mitusada.

"Kõige halvemat takistas tookord üksnes rahvusvahelise avalikkuse ja sadade Iraani vabadusvõitlejaid toetavate poliitikute aktiivne sekkumine," märkis Kelam.

Tunne Kelami hinnangul on pall praegu selgelt EL liikmesriikide valitsuste poolel: "Liikmesriikide kiire valmisolek võtta kas või ajutiselt vastu varjupaiga taotlejaid - alates kümnest- kahekümnest ning lõpetades suuremate riikide puhul saja- kahesajaga - suudaks tuua kriisile kiire lahenduse," ütles Kelam. Need kogused pole Kelami meelest üldse võrreldavad kümnete tuhandete illegaalsete immigrantide pideva sisseimbumisega Euroopasse.

"Antud juhul on tegemist isikutega, kes on eranditult läbinud USA võimude põhjaliku kontrolli pärast Saddam Husseini kukutamist ning kes on tunnistatud normaalseteks mitte-ohtlikeks põgenikeks. Pole põhjust karta, et nad tahaksid klammerduda uue asukohariigi külge - niipea kui araabia revolutsioonide laine jõuab Iraani, pöörduvad nad viivitamatult oma kodumaale tagasi," ütles Kelam.

Lisaninformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

IRL: ühistranspordi piletituluga saaks tõsta Tallinna õpetajate palkasid 45%

2012-03-22

IRLi Tallinna piirkonna juhatus arutas teisipäeval pealinna võimalikku plaani minna üle tasuta ühistranspordile ning otsustas, et ei toeta tasuta ühistranspordi ideed ning teeb Savisaarele ettepaneku suunata tasulisest ühistranspordi piletitulust saadavad 14 miljonit eurot õpetajatele palgalisaks. Tallinna Autobussikoondise andmetel laekus piletitulu eelmisel aastal 17,8 miljonit eurot, millest ligi 14 miljonit eurot tuli tallinlastelt.

"Linnapea on öelnud, et tasuta ühistranspordi võimaldamiseks on finantsilised vahendid olemas seoses Tallinna Veele makstavate tasude vähenemisega. Kui arvestame suuremast liiniveost tingitud kulumi ja kütusehinna tõusu, siis tõenäoliselt on tasuta ühistranspordi kulude summa veelgi suurem. Seetõttu teeme ettepaneku jätta piletihind samaks ning maksta see summa õpetajate palkadeks," ütles Tallinna Linnavolikogu ja IRLi Tallinna piirkonna juhatuse liige Madis Kübar.

"Õpetajate ametikohti oli Tallinnas 2010. aastal keskmiselt 2297. Arvutuse aluseks oleva 14 miljoni suuruse piletitulu eest võiks tõsta õpetajate brutopalka keskmiselt 378 euro võrra igas kuus. Kui 2010. aastal oli Rahandusministeeriumi andmetel Tallinnas õpetajate keskmine palk 837 eurot, siis tasuta ühistranspordile mineva lisaraha arvelt tähendaks see 45-protsendilist palgatõusu. Nii oleks Tallinna õpetajate keskmine brutokuupalk 1215 eurot , mis on märkimisväärne tõus. Loodame, et linnapea näeb puude taga metsa ning ei kiirusta enne valimisi tasuta ühistranspordi elluviimisega," lisas linnavolinik.

Reinsalu: gaasi ülekandevõrkude eraldamine parandab energiajulgeolekut

2012-03-21

IRLi esimehe Urmas Reinsalu sõnul tagab gaasi ülekandevõrkude omandiline eraldamine tootmis- ja müügitegevusest Eesti energiajulgeolekule eeldused vähendada energiasõltuvust Gazpromist.

„Kuna Eestis puuduvad gaasi hoiustamise võimalused ning ainus maagaasi tarnija on Venemaa riiklik ettevõte Gazprom, võib tekkida oht Eesti soojusvarustuse tagamisel, kui tehnilistel või muudel põhjustel maagaasi tarne Venemaalt katkeb. Gaasi ülekandvõrkude eraldamisega loome eeldused täiendavate tarneallikate tekkeks nii, et Eesti ei oleks enam sõltuv üksnes ühest maagaasi tarneallikast," selgitas Reinsalu

Reinsalu sõnul loob gaasi ühendvõrkude eraldamine eeldused alternatiivsete tarneallikate loomiseks, milleks on eelkõige LNG ja biogaas.

„Ülekandevõrkude eraldamisega soodustame konkurentsi teket gaasiturul, mis pikemas perspektiivis omab positiivset mõju gaasi hindadele. Küsimus on, kas me tahame paremat gaasi hinda tulevikus läbi toimiva turu või läbi jätkuva energiasõltuvuse venemaast," märkis Reinsalu.

Tema hinnangul ei ole alternatiivse LNG terminali rajamine Eestisse realistlik enne, kui Eestis ei viida läbi ülekandevõrkude omandilist eraldamist.

Täna riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu kohaselt peab monopoolses seisundis olev Gazpromi tütarettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid.

Seeder: elusloomade impordikeeld Venemaale ei ole põhjendatud

2012-03-20

Täna Brüsselis toimunud põllumajandusministrite nõukogus käsitleti Eesti ja Läti tõstatatud küsimusena olukorda, mis on tekkinud seoses Venemaa ajutise impordikeeluga Euroopa Liidu elusloomadele.

Eesti seakasvatussektorile on sellel impordipiirangul märkimisväärne mõju, sest Eesti elussigadest ligi 60% eksporditakse just Venemaale. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti jaoks on oluline, et kauplemisel järgitaks rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtteid. Seederi sõnul peab neid põhimõtteid austama ka Venemaa, kes on alla kirjutanud liitumislepingule Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Venemaa veterinaarteenistus edastas 2. märtsil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatatakse, et alates 20. märtsist keelustatakse elusloomade sissevedu Venemaale. Venemaa põhjendas keeldu sellega, et Euroopa Liit ei ole kasutusele võtnud meetmeid Schmallenbergi viiruse tõrjumiseks. Samuti heideti liikmesriikidele, sealhulgas Eestile ette, et elussigade eksportimisel Venemaale ei teostata piisavat kontrolli. Kirjeldatud etteheiteid hinnates ja arvestades ka Eesti veterinaar- ja toiduameti teostatud täiendavaid analüüse saab tõdeda, et kehtestatud piirang on ebaproportsionaalne ning rahvusvaheliste normidega mittekooskõlas. Ükski väidetav puudus ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

"On oluline, et saaksime vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele põhimõtetele enne kitsenduste kehtestamist võimaluse selgitada olukorda ning vajadusel kohaldada korrigeerivaid meetmeid. Praeguseni pole Eestisse saabunud Venemaa põllumajanduse järelevalveametilt kirjalikku kokkuvõtet missiooni tulemuste kohta," ütles põllumajandusminister Seeder.

15.-16. märtsil toimus Euroopa Komisjoni ja Venemaa kohtumine, mille tulemusena kokkulepet keelu edasilükkamiseks või tühistamiseks ei saavutatud. Seetõttu on alates tänasest peatatud elusloomade import Euroopa Liidust Venemaale.

Tänasel kohtumisel kinnitas Euroopa Komisjon, et tervise-ja tarbijakaitse volinik on juba edastanud Venemaale taotluse kohtuda esimesel võimalusel poliitilisel tasemel. Kohtumise eesmärk on rääkida Venemaaga elusloomade impordile kehtestatud ajutiste impordipiirangute kaotamisest, millede puhul ei ole teada kehtivusaja pikkus. Euroopa Komisjon lubas selle küsimusega kõigis vajalikes instantsides kiiresti edasi tegutseda. Samuti kinnitas Komisjon, et kehtestatud piirangud ei ole põhjendatud ega proportsionaalsed ning väidetavad puudused ei kujuta ohtu inimeste või loomade tervisele.

Lisainfo: Põllumajandusministeerium

Tsahkna: vabatahtliku töölt lahkumise hüvitis peaks mõnel juhul säilima

2012-03-20

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) ütles täna Riigikogu saalis toimunud töölepinguseaduse muutmise arutelul, et vabatahtliku töölt lahkumise hüvitise kehtestamist võiks kaaluda kõige haavatavamate ja nõrgemate tööturu osapoolte suhtes.

„Tänases mahus ette nähtud vabatahtlikult töölt lahkumise hüvitis on selgelt riigile üle jõu käiv meede ja selle tulemusklikkus on kaheldav. Samas võiks aga vabatahtliku töölt lahkumise hüvitis kehtida tööturu kõige haavatavamate isikute puhul, nagu kuni kolme aastast last kasvatavad vanemad, paljulapseliste perede vanemad ja üksikvanemad. Aga samuti ka raske või sügava puudega pereliikme eest hoolitsevate inimeste puhul," ütles Tsahkna.

Tsahkna tegi ettepaneku, et õiguskomisjon viiks enne eelnõu teist lugemist läbi vastava analüüsi, mille järel saaks tema ettepanekut juba konkreetsemalt kaaluda.

„Erinevad uuringud näitavad, et just mainitud ühiskonna grupid on tööturul kõige haavatavamas seisus ja seetõttu on nende suhtes vajalik rakendada riigipoolt hoolivamat poliitikat. Paljudel juhtudel ei ole nende inimeste puhul töölt lahkumise põhjus isiklik, vaid seotud oma lähedase eest hoolitsemise kohustuse täitmisega ning sellisel juhul ei saa me neid inimesi üksi jätta," lisas ta.

Tsahkna väljendas ka IRLi fraktsioonis arutatud seisukohta, et riigikogu peaks kaotama riigikogu liikmele ettenähtud vabatahtlikult töölt lahkumise hüvitamise. See vastaks tema sõnul ühiskonna õiglustundele.

Euroopa Parlamendis näidatakse filmi Anna Politkovskajast

2012-03-20

Täna õhtul näidatakse Brüsselis Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel Marina Goldovskaja dokumentaalfilmi "Vabaduse mõrkjas maitse".

2011. aastal valminud film räägib Moskva sõltumatu ajalehe "Novaja Gazeta" uurivast ajakirjanikust Anna Politkovskajast, kes vastandus teravalt Putini režiimile ning mõrvati 7. oktoobril 2006 oma korterimaja trepikojas.

Eesti saadiku Tunne Kelami sõnul on Anna Politkovskaja kirglik missioon tõe väljaselgitamisel ning riikliku vägivalla ohvrite õiguste ja väärikuse kaitsel saanud uue mõõtme pärast Venemaal toimunud hiljutisi parlamendi ja presidendi valimisi.

"Anna Politkovskaja kibe tõdemus oli see, et oma piiritu poliitilise apaatiaga jagab Vene ühiskond kaasvastutust Putini repressiivse poliitika eest," ütles Kelam. "Täna, viis ja pool aastat pärast tema mõrvamist võib tõdeda, et Politkovskaja poolt meeleheite ja usuga külvatu on hakanud tärkama. Vene ühiskond on ärganud kodanikuvastutusele ja vabadusele."

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz saatis Tunne Kelamile ja filmi vaatajaile tervituse, milles avaldab head meelt filmi näitamise üle ning kahetseb, et ei saa sellest ise osa võtta.

"Politkovskaja sulg võimaldas tuua kuuldavale nende häält, kes ei saanud ise rääkida ning valgustas asju, mis oleksid muidu jäänud varjatuks. Tema absoluutne pühendumus tõele, õiglusele ja inimväärikusele, mis trotsis hirmutamist, inspireeris paljudes lootust," ütles Euroopa Parlamendi president oma läkituses.

Tunne Kelami algatusel võttis Euroopa Parlament 2006. aasta novembris vastu resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest pärast Politkovskaja mõrvamist.

Euroopa Parlamendi pressiruum Brüsselis kannab Anna Politkovskaja nime.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

Facebook: www.facebook.com/tukebro

Brüsselis keskendutakse Eesti jaoks olulistele kalandusküsimustele

2012-03-19

Täna Brüsselis toimuvas põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutatakse 2014-2020 finantsperioodil rakendatavat Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõud ning kalanduse turukorraldust.

„Euroopa kalandus vajab suuri reforme ning kalandussektor peab suutma nende muudatustega kohaneda. Tulevane Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks panustama just struktuursete muutuste tekitamisele kalandussektoris, mitte aga säilitama käesolevat olukorda," ütles nõukogus osalenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu näeb ette nimetatud struktuurseid muudatusi ning loodetavasti annavad liikmesriigid sellele positiivse hinnangu. Samas on Eesti jaoks oluline, et mitmed praeguses Euroopa Kalandusfondis algatatud tegevused saaksid jätkuda ka edaspidi.

„Eesti jaoks on oluline, et kalanduspiirkonnad saaksid võimalikult sujuvalt jätkata oma tegevust kuni aastani 2020. Meie hinnangul on kalanduspiirkondade arendamine olnud edukas. See on toonud investeeringuid neisse piirkondadesse ja lisaks ärgitanud ka sealseid kogukondi kaasa mõtlema kalanduse korraldamisele pikemas perspektiivis," nentis Seeder.

Eelnõu keskendub ka keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja innovatsioonile. Ministri sõnul peame tagama, et innovatsioon Euroopa kalanduses tõepoolest aset leiaks ning ei takerduks bürokraatiasse.

Eesti jaoks on postiivsed ka muudatused kalanduse turukorralduses, mis keskenduvad tootjaorganisatsioonide arendamisele ja turgude stabiilsusele.

„Meie kalandus tugineb suures osas tootjaorganisatsioonidele ning nende võimekusele olla turgudel konkurentsivõimelised. Kuna kalandus on suures osas kolmandatesse riikidesse eksportiv sektor, siis on meile oluline, et võimalikud turutõrgetest tulenevad riskid oleksid maandatud läbi kriisimeetme, näiteks ladustamistoetuse," lisas Seeder.

Homme jätkatakse ministrite nõukogus põllumajandusküsimustega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL: tasuta ühistranspordi küsitlus on Savisaare valimiskampaania

2012-03-19

Tallinna Linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni (IRL) sõnul on tänasest algav rahvaküsitlus keskerakondlik valimiskampaania Tallinna linna raha eest.

"Tallinna ühistransport on näide ebaefektiivsest Nõukogude aja igandist. Teistes Eesti linnades tellitakse näiteks busside liiniveo teenust avalike konkurssidega. Toimuvad konkursid bussipargi opereerimiseks. Ainult Tallinnas on säilinud monopol. Teatavasti paneb just vaba konkurents hinna ja kvaliteedi suhte paika. Keskerakonna poolt juhitud Tallinn tahab aga liikuda vastupidises suunas, mis mõjutab negatiivses suunas ühistranspordi kvaliteeti ja võib sellega kaasa tuua ühistranspordi väljasuremise," ütles Jürgenson.

"Kui tasuta sõit ei tule ühistranspordi kvaliteedi arvelt, siis võime suure tõenäosusega oletada, et bussi-, trolli- ja trammiliinide graafikud hõrenevad märgatavalt. Tänane Tallinn ei ole finantsiliselt ega struktuurselt valmis pakkuma tasuta nii mastaapset teenust, nagu seda on ühistransport, mille kulu on üle 50 miljoni euro aastas. Tasuta lõunaid teatavasti pole olemas," lisas linnavolinik.

"Sisuliselt teeb Savisaar 259 000 euro eest endale reklaamikampaaniat, millega ta saab enne kohalikke omavalitsuse valimisi välja tulla sõnumiga kui tasuta ühistranspordi toojast. Kahju, et linn ei märka neid probleeme, kuhu tõsiselt tuleks raha suunata, nagu lagunevad teed ja tänavad. Selle asemel on Savisaar läinud ühistranspordi väljasuretamise teed," lausus Toivo Jürgenson.

Kihnu vallavanem astus IRLi

2012-03-18

Kihnu vallavanem Ingvar Saare astus Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks.

Ingvar Saare on olnud vallavanema ametis alates 2009. aastast. „Tollal värske vallavanemana suunasin enda põhifookuse kohalike küsimuste lahendamisele ja erakondlikult ennast pigem ei määratlenud," selgitas Saare.

„Nüüd, olles ajanud Kihnu-asja mitu aastat, on mul välja kujunenud teatud suhtlusvõrgustik. Kuna kaalukamad nõuandjad kuuluvad pigem IRLi ridadesse, siis leidsin, et on aeg olemasolevat võrgustikku veelgi laieneda ning otsustasin teha seda IRLiga liitudes. Ka maailmavaateliselt sobib IRL mulle," rääkis Saare.

Saare loodab, et erakonna liinis saab infovahetus Kihnu ja teiste väikesaarte murede ja rõõmude kohta olema kiirem ning vahetum, kuna erakondlik kuuluvus loob selleks senisest rohkem võimalusi.

IRLi kuulub nüüd kokku 103 omavalitsusjuhti üle Eesti.

Põllumajandusministri Ukraina visiidi fookuses oli kalanduspoliitika

2012-03-16

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi eilsel Ukraina visiidil olid arutlusel mitmed ühised kalandusküsimused.

„Ukraina on Eestile oluline kalakaubanduse partner, mida näitab kasvõi see, et kaubandusmahtudelt on Eesti tõusnud Norra ja Islandi järel kolmandaks importivaks riigiks Ukraina kalaturgudele," tõdes Seeder pärast kohtumist Ukraina riikliku kalaameti peadirektoriga.

Eesti jaoks olulisima küsimusena arutati pikemalt tollitemaatikat ning tõdeti, et Ukrainas toimuvad arengud on Eestile positiivsed. Ukraina parlamendi menetlusse on jõudnud eelnõu, mille kohaselt senine Ukraina kehtestatud miinimumhinna baasil kalkuleeritav tollimaksu arvestuse süsteem muutub. Eelnõu vastuvõtmisel arvestatakse tollimaksu konkreetsete riikide kalakaubandustehingute väärtuselt.

„Loodetavasti juba sel kevadel vastuvõetav eelnõu muudab ka Eestist eksporditava kala, eelkõige kilu ja räime, tolliga maksustamist õiglasemaks ning läbipaistvamaks. See soodustab edasist kaubavahetuse kasvu ning Eesti kalurite konkurentsivõime tõusu Ukraina turgudel," nentis Seeder.

Ukraina delegatsiooni huvitasid eelkõige küsimused, mis olid seotud Euroopa Kalandusfondi vahendite kasutamisega, sealhulgas kalurite ühistegevuse soodustamine ning selle mõju kalamajandusele. Samuti olid käsitluse all ka püügiõiguste jagamise põhimõtted ning püügiandmete kogumise ja analüüsi süsteem.

Täna jätkab põllumajandusminister oma välisvisiiti Moldovas, kus ta kohtub sealse põllumajanduse ja toiduainetööstuse minister Vasile Bumacoviga. Muuhulgas tuleb arutlusele põllumajandusliku arenguabi osutamine Moldovale.

Põllumajandusministri visiit lõpeb pühapäeval.

Allikas: Põllumajandusminister

Tunne Kelam: ELi suhted Venemaaga tuleb ümber hinnata

2012-03-14

"Euroopa Liit peab oma suhetes Venemaaga lähtuma sellest, et nii uus parlament kui ka president on kaotanud oma poliitlise usaldusväärsuse, " ütles Eesti saadik Tunne Kelam täna Venemaa presidendivalimiste tulemusi käsitlenud debatil Euroopa Parlamendi täiskoguistungil Strasbourgis.

"Suur osa Venemaa kodanikest on öelnud, et neile aitab!" ütles Kelam.

"Vähim, mida Euroopa Parlament teha saab, on selgelt ja kindlameelselt välja öelda, et need valimised ei olnud vabad ega õiglased, " ütles kõneleja.

"Demokraatliku Venemaa tuleviku heaks aga oleks halvim variant jätkata endises stiilis, piirdudes vaid sõnalise kriitikaga, et hoolimata kõigist eeskirjade eiramisest pidigi Putin saama rohkem kui 50% häältest," ütles Kelam.

"President Medvedevi reformilubadusi ei saa sellistena usaldada," ütles Kelam. "Euroopa Liit saab aga ühiskonna demokratiseerimisele kaasa aidata toetades konstruktiivset rahvuslikku lepet, mille sisuks peab olema uute valimiste korraldamine pärast valimisseaduse ja poliitilise süsteemi usaldusväärseid reforme."

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidu jaoks hetk teha "reset " suhetes Venemaaga, alustades uudselt suhteid range tingimuslikkuse alusel. See eeldab, et enne olulist edasiliikumist täidavad Venemaa võimud esmajoones oma Euroopa Nõukogule ja OSCE-le antud kohustused.

"Me võlgneme selle tuhandetele Vene kodanikele, kes mitme kuu vältel on söandanud trotsida võimude omavoli ja valet," ütles Kelam.

Homme võtab Euroopa Parlament vastu Venemaa presidendivalimiste tulemusi käsitleva resolutsiooni.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Tunne Kelam: majanduskriisi ületamiseks on vältimatu EL ühisturg täies mahus ellu rakendada

2012-03-13

Euroopa Parlamendi saadikud arutasid täna Euroopa Ülemkogu tulemusi. Ettekannete ja kommentaaridega esinesid Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam juhtis tähelepanu kuuldustele niinimetatud kriisiväsimusest.

"Tänase debati sõnumit võiks sõnastada - nüüd on otsuste elluviimise aeg. Nüüd on aeg, et liikmesriikide valitsused hakkaksid tõhusalt ellu viima kohustusi, millele nad Ülemkogul alla on kirjutanud," ütles Kelam.

Kelami sõnul on koos range rahandusalase distsipliini järgimisega oluline teha uusi investeeringuid teadmispõhisesse majandusse, vähendada väikeettevõtete administratiivseid koormusi ning soodustada noorte tööhõivet.

Kelami sõnul kasutas Euroopa Komisjoni president Barroso ka täna hommikul poliitiliselt korrektset terminit " ühisturu süvendamine."

"Toetan ERP fraktsiooni esimees Joseph Dauli, kes kutsus üles tähistama tänavu täituvat ühisturu 20. aastapäeva ühisturu täieliku elluviimisega, tehes seda Komisjoni poolt kavandatud täpse ajagraafiku alusel," kinnitas Eesti saadik.

Kelami arvates on just praegu õige hetk saada lahti kõhklustest ja ettevaatlikkusest ühisturu täiemahulise ellurakendamise suhtes.

"On aeg teha lõpp mitteametlikule protektsionismile, millest on saanud karm reaalsus," ütles Kelam. "Just selline reaalsus õõnestab Euroopa Liidus kätkevat kasvupotentsiaali ning tema poliitilist kui ka majanduslikku usaldusväärsust."

Eesti saadiku väitel tähendab siseturu täiemahuline ellurakendamine esmajoones teenusteturu kui majanduskasvu kõige võimsama allika täielikku avamist, samuti ühtse digitaalturu viivitamatut käivitamist.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.eppgroup.eu

www.kelam.ee

www.facebook.com/tukebro

Reinsalu: Ergma jätkab Riigikogu esimehe ametis

2012-03-12

IRL-i riigikogu fraktsioon otsustas täna Riigikogu esimehe kandidaadiks esitada Riigikogu praeguse esimehe akadeemik Ene Ergma.

IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul toetati tema ettepanekut Ene Ergma kandidatuuri ülesseadmiseks ühehäälselt. Tema sõnul on tähtis, et Ergma Riigikogu esimehena teadvustaks ühiskonnale vajalike reformide tegemise tarvidust ning algataks nende üle arutelusid.

„Võtmetähtsusega on Eesti rahvuslikke huve silmas pidades kavandatav haridusreform. Samuti on oluline vajalike reformide kõrval ka parlamendi kaasava rolli tugevdamine," ütles Reinsalu.

Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest. Ene Ergma on olnud Riigikogu esimees kokku 8 aastat.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juht ühines IRL-ga

2012-03-12

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees Andres Ergma ühines
Isamaa ja Res Publica Liiduga.

Andres Ergma sõnul on tähtis, et ühiskond areneks harmooniliselt pidades
silmas eesti rahva pikaajalisi huve. Selle eelduseks on mitte erinevate
põlvkondade vastandamine, vaid koostöö.

Andres Ergma ütles, et kavatseb IRL-s aidata sõnastada seenioride poliitikat
ning pakkuda välja praktilisi ideid, kuidas hõlbustada vanema põlvkonna
toimetulekut.

Tema hinnangul on IRL-i vanemapensioni jõustamine olulise mõjuga algatus,
mis väärtustab vanemate tööd laste kasvatamisel

Vanema põlvkonna jaoks on mõistetamatu, et samal ajal kui meil on suured
ametnike eripensionid, ei arvesta pensionisüsteem laste arvu peres. Ergma
avaldas lootust, et Riigikogu võtab vanemapensioni eelnõu vastu enne
suvepuhkust ja asub tulevikus kriitiliselt läbi vaatama eripensionite
süsteemi.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on suurim Eesti pensionäre esindav
üleriigiline eakate ühenduste katusorganisatsioon.

Avo Üprus: Ajaleht Pealinn rikkus rängalt ajakirjanduseetikat

2012-03-11

Tallinna linnavolinik Avo Üprus (IRL) andis neljapäevasel volikogu istungil menetlusse eelnõu ajalehe Pealinn sulgemiseks, mis võrdles 27. veebruari väljaandes Andres Breivikut ja Eesti parempoolset poliitikat.

"Ma pean ütlema, et ma pean seda ohtlikuks, ebamoraalseks, ajakirjanduseetikat ja head tava rikkuvaks. Norra massimõrvad omaks võtnud Breivikut süüdistatakse 77 inimese tapmises läinud aasta juulis. Ma ei leia, et mina, parempoolse poliitikuna oleksin nende mõrvadega seotud. Artiklis öeldakse, et paremäärmuslased mängivad oskuslikult rahva hirmudega. Mis puutub see Tallinnasse?" küsis Üprus.

"Samamoodi on liiast mõte koalitsiooniparteide ja opositsioonierakondade vahelisest relvastatud arveteklaarimisest. Ajaleht Pealinn manipuleerib lugejatega, kutsudes neid samastama parempoolset poliitikat ja massimõrvu. Meenutades näiteks Kaitseministeeriumis toimunut, leidub relvastatud hulle ka Eestis - pole vaja neile uusi mõtteid anda."

"Jättes kõrvale tõsiasja, et lool on probleeme nii eetika, põhjendusteta väidete esitamise ja vastaspoolele sõna andmisega, vaadakem asju tervemõistuslikult. Üks asi on õhutada inimesi meeleavaldustele ja streikidele. Teine asi on vägivalla ja päevapoliitika segamine. IRL seisab põhiseaduslike väärtuste eest ning mõistab hukka nii parem- kui vasakäärmuslased," sõnas linnavolinik.

Siseminister kehtestas tänavuse sisserände piirarvu jaotuse

2012-03-10

Siseminister kehtestas tänavuse sisserände piirarvu jaotuse

Siseminister Ken-Marti Vaher kehtestas laupäeval jõustunud määrusega sisserände piirarvu jaotuse, mille alusel võib Eestis esimesel poolaastal tähtajalise elamisloa saada 504 välismaalast.

Määruse kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kummalgi poolaastal välja anda kuni 504 piirarvu alla kuuluvat tähtajalist elamisluba. Nende täpsema jaotuse kehtestab määrus esimeseks poolaastaks, mil saab töötamiseks anda 394, ettevõtluseks 85 ja välislepingu alusel 25 elamisluba. Juhtorgani liikmena töötamiseks ning piisava legaalse sissetuleku olemasolul välismaalased aasta esimese kuue kuu jooksul tähtajalisi elamislube ei saa. Samas on välismaalastel võimalik Eestis viibida ka viisaga, mida saab vajadusel pikendada.

Vaheri sõnul on jaotuse eesmärk toetada piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade andmist eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele, kelle Eestisse elama asumine on avalikes huvides ja aitab kaasa ühiskonna arengule. Ta märkis, et elamislubade väärkasutuste ohu vähendamiseks on siseministeeriumis valminud ja kooskõlastusele saadetud välismaalaste seaduse muudatused, mis esitatakse parlamendile kevade hakul. „Sellepärast kehtestab määrus piirarvu jaotuse esialgu vaid esimeseks poolaastaks. Teiseks poolaastaks kehtestame selle õiguslikust ja faktilisest keskkonnast olenevalt juunis,“ ütles ta.

Sisserände piirarv piirab Eestisse elama asumist välismaalastel, kes ei ole Euroopa Liidu riikide, Islandi, Norra, Liechtensteini või Šveitsi kodanikud. Igal aastal valitsuse korraldusega kehtestatav piirarv ei tohi aastas ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Tänavuseks sisserände piirarvuks kehtestati jaanuaris 0,075 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 1008. Mullu jaanuaris kehtestas valitsus piirarvuks samuti 0,075 protsenti, kuid suurendas seda sügisel 0,1 protsendini alalisest elanikkonnast. Kokku oli piirarv eelmisel aastal 1344, millest kasutamata jäi 61.

Allikas: Siseministeerium

IRL süütab 68 küünalt märtsipommitamise ohvrite mälestuseks

2012-03-09

IRL rahvuslaste ühendus süütab traditsiooniliselt täna kell 17.00 Harju tänaval 68 küünalt, mälestamaks 68 aastat tagasi Tallinnas toimunud märtsipommitamises hukkunuid.

IRLi esimees Urmas Reinsalu asetab hukkunute mälestuseks pärja.

Kell 17 toimub Harju tänaval ka mälestustahvli avamine pommitamise ohvritele, peale mida toimub Niguliste Muuseum-Kontsertsaalis Muinsuskaitse Seltsi korraldatav kontsert, millele järgneb märtsipommitamise ohvrite mälestamiseks peetav mälestusteenistus.

IRLi eestseisuse liikme ja IRLi rahvuslaste esimehe Tarmo Kruusimäe sõnul ei olnud märtsipommitamine midagi enamat kui sõjakuritegu, mis oli suunatud tsiviilelanikkonna vastu.

Tallinna pommitamine algas 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines kohale lennanud Nõukogude lennuvägi heitis Tallinnale umbes 2000 lõhke- ja 1500 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks polnud Tallinnas asunud vähesed sõjalised objektid, vaid elamurajoonid, millest paljud hävitati peaaegu täielikult.

Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus. Süttis Niguliste kirik, pommitabamusest purunes keskaegne vaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet, mis oli ligikaudu 40% toonasest elamispinnast.

Vaher: Euroopas suureneb tähelepanu organiseeritud kuritegevuse tuludele

2012-03-08

Euroopa Liidu siseministrid arutasid neljapäeval Brüsselis organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamist, vahetades seisukohti nii kriminaal- kui haldusõiguslike vahendite kasutamise kohta kuritegevuse ohjeldamisel.

Kohtumisel osalenud siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb jagada vastastikku parimat praktikat ja õppida teineteise kogemustest, et nii Euroopa Liit kui liikmesriigid saaksid edukaid ja toimivaid meetodeid rakendada. „Kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimine ja tõendamiskohustuse ümberpööramine on Eestis osutunud edukaks ning seda on oluliseks pidanud ka teiste riikide kolleegid. Kuna tulemused on olnud head, olgu siis tegemist narkokuritegevuse, kelmuste või korruptsiooniga, oleme suurendanud sel aastal kordades kriminaaltulu tuvastamise võimekust taasloodud keskkriminaalpolitseis,“ ütles ta.

Samas otsib Eesti tema sõnul pidevalt uusi võimalusi, kuidas varjatud rasket kuritegevust vähendada. „Heaks näiteks on riigikogu menetluses oleva eelnõuga halduskonfiskeerimise võimaluse loomine Eesti õigusruumis, mis võimaldab kohtul teatud aja möödudes konfiskeerida peremeheta vara. Samuti muudame pidevalt sujuvamaks õiguskaitseorganite infovahetust ja koostööd ning kasutame võimalikult palju e-riigi võimalusi,“ lausus Vaher.

Euroopa Liidus on alates 2009. aastast üleval olnud küsimus administratiivsete või mittekaristusõiguslike meetmete leidmisest organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Ungari eesistumisel koostati liikmesriikides kasutatavate parimate praktikate käsiraamat ning loodi mitteametlik kontaktpunktide võrgustik. „Oma kogemusi jagades saame anda väärtusliku panuse töösse Euroopa Liidu tasandil,“ lisas Vaher.

Euroopa Liidu siseküsimuste nõukogul arutati neljapäeval ka Schengeni ala reformi ja ühenduse naaberriikidega tehtava piirivalvekoostöö tõhustamist.

Allikas: Siseministeerium

IRLi naiskogu tunnustab naisettevõtjaid

2012-03-08

IRLi Naiskogu soovib pöörata avalikkuse tähelepanu naiste ettevõtlikkusele tunnustades nelja edukat naisettevõtjat. Naiskogu hinnangul tagavad edukad naisettevõtjad Eesti majanduse jätkusuutlikkuse.

Traditsiooniliselt tunnustab IRLi naiskogu naistepäeval kolme ettevõtte naisjuhte. Sellel aastal pälvisid tunnustuse Liis Veltmann, Maret Lehis ning Anneli Kenk ja Anu Pink.

„Need naised on hakkama saanud ka kõige keerulisemas majandussituatsioonis. Tunnustame neid tänasel naistepäeval väikese tänumeenega," ütles IRL Naiskogu esinaine ja riigikogu liige Kaia Iva.

Iva sõnul omavad ja juhivad paljud tublid Eesti naised ettevõtteid, mis on läbi kaalutletud otsuste, hea äriidee ning pühendumise saavutanud stabiilse arengu ning oma toodete ja teenuste kaudu pälvinud klientide tunnustuse.

„Naiste juhitud ettevõtted on oma tegevuses paindlikud ja äririskid on põhjalikult läbi mõeldud. Nende panus Eesti majanduskeskkonna stabiilsele arengule on väga oluline. Seetõttu väärivad meie ettevõtlikud naised oluliselt suuremat tähelepanu ja tunnustust," ütles Iva.

Liis Veltmann alustas pagari- ja kondiitritoodete tegemist ja turustamist kakskümmend aastat tagasi müües tooteid kohvikule „Hõbekass". Teadmised pagaritöö alalt omandas iseõppimise teel, lugedes erialakirjandust ning külastades kondiitriärisid Saksamaal. Juba aastaid tegutseb Liis Veltmanni ettevõte OÜ Pagari Liisu tema kodumajas Tallinnas Vana-Veerenni tänaval.

Liis teab, milline on klientide maitse. Iga päev on sortimendis 50 nimetust. Pagari Liisu annab tööd viiele kondiiter-pagarile ja müüjale.

Maret Lehis oskab teha nii kaasaegse kübara kui ka stiilse pottmütsi. Tallinnas, Raua ja Pronksi tn nurgal asub kübaraäri „Pileum", mis ladina keelest tõlgituna ongi vildist kübar. Perefirma, mida juhib Maret Lehis, tegutseb 1998. aastast.

Lisaks kübaratele valmistatakse ratsutajatele koolisõidu silindreid ning etnograafilisi peakatteid. Pileumis kootakse ka telgedel rahvarõiva kangaid ja vöösid.

Maret Lehis peab etnograafilisi peakatteid oma meelisteemaks ning on korraldanud ka temaatilise näituse. Noor, energiline ja toimekas Maret jagab oma teadmisi etnograafiast Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Rahvaülikoolis ja kursustel.

Anneli Kenk ja Anu Pink asutasid Saara kirjastuse väikelinnas Türil 2002. aastal eelkõige käsitööalaste õppematerjalide ja raamatute kirjastamiseks, tänaseks on tehtud tööde riiulil ka hulgaliselt visiitkaarte, reklaamtrükiseid, plakateid, juturaamatuid.

OÜ Saarakirja iseloomustab stabiilne püsimine kodunduse- ja käsitööalaste õppematerjalide turul ning Eesti käsitöötraditsioone süvitsi tutvustavate raamatute väljaandmine. Saarakirja tooted on sisukad, nutikate lahenduste ja kauni kujundusega. Mitmed raamatud on pälvinud auhindu.

Raamatute „Haapsalu sall", „Haapsalu rätt" ja „Meite Muhu mustrid" ingliskeelsed tõlked on kujunenud väärikaks kingituseks väliskülalistele ning vallutanud edukalt välisturge. Lisaks viiele täiskohaga töötajatele on ettevõttega lepingute alusel seotud paarkümmend inimest.

Vapper: Linnavalitsus demonstreerib täna tasuta ühistransporti

2012-03-08

Tallinna linnavoliniku Kalev Vapperi (IRL) sõnul on linnavalitsuse poolt õhutatud streik rikkunud rahuldava töökeskkonna neile inimestele, keda streik ei puuduta.

"Toimiva kodanikuühiskonna üks osa on õigus meelt avaldada. Keskerakondlik linnavalitsus on aga õpetajate streigist teinud poliitiliselt ülevõimendatud sündmuse, mille üheks ilminguks on ka ühistranspordi seisak. Seda, et inimestelt võetakse ära võimalus liigelda kodu, kooli või töö vahet, ei saa kuidagi pidada õigustatuks. Kena naistepäeva kink küll," sõnas Vapper.

"Kardan, et täna demonstreerib linnavalitsus, mida lubatud tasuta ühistransport endast tegelikult kujutama hakkab. Kui tasuta sõit ei tule ühistranspordi kvaliteedi arvelt, siis võime suure tõenäosusega oletada, et bussi-, trolli- ja trammiliinide graafikud hõrenevad märgatavalt. Tänane Tallinn ei ole finantsiliselt ega struktuurselt valmis pakkuma tasuta nii mastaapset teenust nagu seda on ühistransport, mille kulu on üle 50 miljoni euro aastas. Tasuta lõunaid teatavasti pole olemas," lausus linnavolinik.

Vaher: Schengeni tugevdamine eeldab kohustuste täitmist kõigilt

2012-03-07

Siseminister Ken-Marti Vaher osaleb neljapäeval Brüsselis toimuval Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel, kus arutatakse peateemana Schengeni ala reformi ja ühenduse naaberriikidega tehtava piirivalvekoostöö tõhustamist.

Vaheri sõnul toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekuid Schengeni ala reformiks, mille käigus peaks muutuma Schengeni hindamiste kord ja täpsustuma sisepiiridel kontrolli taastamise reeglid. Tema sõnul on liikmesriikide ühine eesmärk Schengeni ala tugevdada, milleks on oluline nii välispiiride valve, võimalike puuduste varajane tuvastamine kui ka tõhus kontroll selle üle, kuidas liikmesriigid oma kohustusi täidavad.

Vaher märkis, et liikmesriikide endi korraliku kodutöö kõrval tuleb tagada toimiv koostöö ka ühenduse naabritega. „Euroopa Liidu välispiiride valve tulemuslikkus sõltub otseselt sellest, kui edukalt valvavad oma piire naaberriigid ja kui hea on piirivalveasutuste praktiline koostöö,“ ütles ta.

Samuti on siseministri sõnul tähtis, et Euroopa Liit läheneks rändeküsimustele strateegiliselt ja pööraks ühenduse välissuhtluses sellele rohkem tähelepanu. „See tähendab, et naabritele huvi pakkuvate teemade osas nagu viisad, arengukoostöö või kaubanduslepingud peaks seadma rohkem tingimusi,“ ütles ta ja lisas, et näiteks Türgi puhul tuleks siduda Euroopa Liidule vajaliku tagasivõtulepingu sõlmimine lubadusega alustada viisadialoogi.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeerium kuulutas välja autokütuse ühishanke riigiasutustele

2012-03-07

Siseministeerium korraldab koos ligi saja riigiasutusega ühishanke, et osta nii sisejulgeoleku valdkonnale kui ka teistele asutustele senisest soodsamalt bensiini ja diislikütust.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul avaldab kütusehinna pidev tõus enim survet politsei- ja piirivalveametile ning päästeametile, kelle töö eeldab kiiret reageerimist ööpäevaringselt. „Kulude kokkuhoiu eesmärgil on riik võtnud üha enam suuna riigiasutuste üleste suurte ühishangete korraldamiseks ja praegune kütusehange on üks näide sellest. Ajal, mil kütusehinnad on tõusutrendis, on asutuste tõhus majandamine määrava tähtsusega.“

„Jätkuva kütusehinna tõusu tingimustes oleme sisejulgeoleku valdkonnas tõsise probleemi ees. Seetõttu peame leidma lahenduse, kuidas jätkata soodsaimalt suvel lõppevaid kütuseostu lepinguid,“ lausus ta.

Siseministeerium tegi hankega ühinemiseks ettepaneku kõikidele ministeeriumitele ja nende valitsemisala asutustele, samuti riigikantseleile, riigikohtule ja riigikontrollile. Liitumissoovi avaldas ligi sada riigiasutust.

Kaheaastase raamlepingu kohaselt ostavad asutused kokku ligi 6,47 miljonit liitrit bensiini ja 6,1 miljonit liitrit diislikütust. Eeldatavalt läheb leping maksma 17,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hanke tulemused peaksid selguma aprilli teises pooles.

Hankega selgitatakse välja parim kütusepakkuja Eesti viies piirkonnas: Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eestis ning saartel. Parima pakkuja väljaselgitamisel võetakse arvesse kütuse hinda ja tanklate arvu piirkonnas.

Siseministeeriumi valitsemisalas lõpevad praegused autokütuse riigihanke lepingud tänavu juunis.

Allikas: Siseministeerium

IRL: Tallinn on jätnud õpetajatele palkadeks maksmata 3,6 miljonit eurot

2012-03-07

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul andis riik 2010. aastal Tallinna linnale 541 miljonit krooni õpetajate palgafondi maksmiseks, millest reaalsuses jõudis õpetajateni 485 miljonit krooni.

"Linn on õpetajatele jätnud 2010. aastal palkadeks maksmata 56 miljonit krooni ehk ligi 3,6 miljonit eurot. Seega võlgneb linn õpetajatele 11% neile riigi poolt eraldatud palgarahast. Oma tegevust on linn põhjendanud seaduselüngaga, mis otseselt ei kohusta kohalikku omavalitsust riigipoolset toetust täies mahus kulutama õpetajate palkade maksmiseks. Samas on töötasu sihtotstarbe määramist võimalik tõlgendada ainult selliselt, et määratud toetus on konkreetselt mõeldud palkade katteks direktoritele, õppealajuhatajatele ja õpetajatele. Linn on suunanud osa õpetajate palgaks eraldatud rahast koondamiskulude maksmiseks, tugispetsialistide palkamiseks jne. Tegemist on riigi poolt eraldatud raha ebaotstarbelise kulutamisega," selgitas Kübar.

"Teine asi, millele tuleb tähelepanu juhtida on gümnaasiumivõrgu halb korraldus Tallinnas. Kui näiteks Tartus on keskmiselt 31,5 õpilast ühes klassis, siis Tallinnas on see arv 26. Gümnaasiumivõrgu korrastamisel võiks Tallinna õpetajate palkasid omakorda märkimisväärselt kergitada," lausus linnavolinik.

"IRL austab omavalitsuse autonoomiat hariduskulude jagamisel, kuid sel juhul peaks linnavalitsus ausalt välja ütlema, et õpetajate palk ei ole prioriteediks. Kui riik annab linnale raha kindlaks otstarbeks, siis on linnal moraalne kohustus seda raha sihtotstarbeliselt kasutada. Kui kohalik omavalitsus sellest mööda hiilib, tuleb riigitasandil teha seadusemuudatus ning raha otstarbelist kasutamist karmimalt kontrollima hakata," lisas Kübar.

Kübar lisas, et ootab huviga 2011. aasta andmeid, mis peaksid näitama, kas senine tendents on jätkunud.

Tunne Kelam: Läänemere strateegia ellurakendamise senise tempoga ei saa rahul olla

2012-03-06

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma 6. märtsi koosolekul Läänemere strateegia (LMS) elluviimise hetkeseisu ning Taani eesistumise prioriteete Läänemere piirkonnas.

Ettekande pidanud Läänemere piirkonna koostöö eest vastutava Taani diplomaadi Peter Linde sõnul avab LMS ainulaadse võimaluse regionaalse koostöö tõhustamiseks, seetõttu on Taani eesmärgiks säilitada strateegia elluviimise tempo. Linde arvates on vältimatult vajalik Läänemere strateegia poliitiline fokuseerimine ning osalejate vaheline parem kommunikatsioon, mis aitaks tuua esile strateegiaga kavandatud lisaväärtusi. Taani üritab ka kohandada Läänemere strateegia paremini EL 2020 strateegia raamesse.

Peakõneleja, endine Taani välisminister ning Balti Arengufoorumi kauaaegne esimees Uffe Ellemann-Jensen koondas tähelepanu Läänemere strateegia tulevikule. Ta asetas Läänemere strateegia Euroopa Liidu suure laienemise konteksti ning kritiseeris teravalt neid, kes praeguse rahanduskriisi oludes hindavad 2004.a. laienemist liig ennatlikuna.

"Niinimetatud laienemisväsimus on tegelikult kattevari õigustamaks poliitilise tahte puudumist," ütles mõjukas Taani poliitik.

Ellemann-Jenseni hinnangul on kodanikualgatusena sündinud Läänemere strateegia praktilise väärtusega instrument saavutamaks paremat koostööd Läänemere piirkonna riikide ja asjast huvitatud osapoolte vahel ning sillutamaks valitsusi ja kodanikke eraldavaid tühikuid.

"Me vajame sääraseid makro-regionaalseid strateegiaid ka teistes EL osades," nentis ta.

Vastates küsimusele, kes Läänemere piirkonna kaheksast riigist on kõige vähem motiveeritud intensiivsemaks koostööks LMS raames, osutas kõneleja enesekriitiliselt oma kodumaale ja Rootsile kui õige enam "hellitatud" riikidele. Suurima väljakutsena tõstis kõneleja esile regiooni energiavarustuse koordineerimise ning energiaturu sõltumatuse tagamise. Selle asemel on astutud "rumalaid samme" nagu kaasaminek Nord Streamiga.

Taani endine välisminister avaldas lootust, et mitte kauges tulevikus liitub eurotsooniga rohkem riike, nimetades omaenda kodumaad ja Rootsit.

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam ning soomlasest aseesimees Carl Haglund kritiseerisid Läänemere strateegia ellurakendamise tempot, mis nende arvates on pigem langenud.

Tunne Kelami hinnangul on liikmesriikide vahelise koostöö ja koordinatsiooni tõhustamine võtmelise tähtsusega, saavutamaks strateegia põhieesmärki - olemasoleva mitmekülgse potentsiaali baasil lisaväärtuse loomist.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul aktiivselt osaleda 18.-19 juunil Kopenhaagenis kavandatud LMS foorumil.

Eerik-Niiles Krossi firma sõlmis lepingu NATO-ga

2012-03-06

Eerik-Niiles Krossi konsultatsioonifirma Trustcorp OÜ sõlmis tänavu veebruaris koostöölepingu NATO kaitsepoliitika ja planeerimise allüksusega. Leping on osa NATO - Gruusia sihtsuunitlusega arenguprogrammist, mille raames on Trustcorp OÜ ülesandeks käivitada Gruusia Kõrgemad Riigikaitsekursused.

Kõrgemate Riigikaitsekursuste vajadus on ennast veenvalt tõestanud Eesti näitel, kus neid korraldatakse regulaarselt alates aastast 1999. Osalejate ja referentide tase on tavapäraselt kõrge, hõlmatud on nii seadusandliku ja täidesaatva võimu kui ka kohalike omavalitsuste ja ärimaailma esindajad.

Analoogilise malli järgi on kavandatud ka Gruusias toimuvad kursused, mille avavoor leiab aset 1. kuni 6. aprillini 2012 Tbilisis ja mille ettevalmistamine kulgeb Trustcorp OÜ koostöös Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumiga.

Trustcorp OÜ on Eesti kapitalil põhinev strateegilisi teenuseid pakkuv rahvusvaheline konsultatsioonifirma, mille põhitegevusalaks on Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikide nõustamine.

"Eestlastel on seniläbitud siirdeprotsesside ja rahvusvahelistumise käigus tekkinud unikaalne poliitiline, diplomaatiline ja administratiivne ressurss ning spetsiifilise kogemusega inimkapital, mille unarusse jätmine oleks vastutustundetu. Meie ülesandeks on nüüd aidata teisi siirderiike, nii nagu omal ajal aidati meid. Eelduseks on siin asjaomaste riikide endi tahe jagada demokraatlikke väärtusi ja viia ellu järjekindlat reformipoliitikat," ütles Trustcorp OÜ juhatuse esimees Eerik-Niiles Kross.

Tsahkna: Eeldused töötukassa normaalseks toimimiseks on olemas

2012-03-06

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) kutsub tööturu osapooli lähiajal taastama Töötukassa nõukogu töövõime, kuna ettepanek langetada töötuskindlustus makset 3-le protsendile näitab valitsuse tahet dialoogi taastamiseks.

„Tuletan tööturu osapooltele meelde, et Töötukassa nõukogu ei ole seni suutnud otsustusvõime puudumisel kinnitada käesoleva aasta eelarvet ning 14. aprill lõppevad juhatuse liikmete volitused, peale mida satub ohtu kassa igapäevane töövõime," ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul võttis sotsiaalkomisjon kaks nädalat tagasi töötukindlustuse seaduse muutmise menetlemisel aja maha, et osapooled saaksid pidada läbirääkimisi Töötukassa nõukogu töö taastamise osas. „Põhiliseks nõudmiseks töötukassa töö taastamisel on seni olnud järgmise aasta töötukindlustusmakse määra alandamine. Tänaseks on konkreetne ettepanek töötuskindlustuse maksemäära langetamise suhtes sõnastatud," rääkis ta.

„IRL ja valitsuskoalitsioon on olnud seisukohal, et töötuskindlustus makset tuleb järgmisel aastal alandada. Nüüd on see kava saanud selgemad piirid, mis annab hea aluse ühise laua taha tagasi pöörduda ja erimeelsused lahendada."

Tsahkna sõnul on pinnas Töötukassa töövõime taastamiseks on loodud ning dialoog saab jätkuda. „Kutsun osapooli üles käituma vastutustundeliselt, kuna täna on meil pea viiskümmend tuhat inimest, kes igapäevaselt Töötukassa teenuseid vajavad," lisas Tsahkna.

Töötukassa nõukogu on hetkel otsustusvõimetu, kuna puudub vajalik kvoorum.

„Loodan, et tööandjate ja töövõtjate esindajad kogunevad lähiajal ning teevad Töötukassa nõukogu töö taastamise osas positiivse otsuse. See on eelkõige meie tööd otsivate inimeste huvides. Olen suhelnud nii tööandjate kui töövõtjate esindajatega ja nende suhtumise sisendas kindlust, et tööturu osapoolte vaheline dialoog on võimalik taastada," rääkis Tsahkna.

Riigikogu menetluses on sotsiaalkomisjoni poolt algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmine, millega tagataks Töötukassa töövõime ning sellega riigi põhiseaduslik kohustus aidata tööd otsivaid inimesi töö leidmisel. Seaduse järgi läheks kassa eelarve kinnitamise õigus ning juhatuse liikmete volitustega seonduvad küsimused nõukogu otsustusvõimetuse puhul vabariigi valitsuse pädevusse.

Aaviksoo: õpetaja palgatõusuks on kolm allikat

2012-03-06

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kinnitusel on õpetaja palka vaja tõsta ning seda saab teha alates 1. jaanuarist 2013. Ministeerium tahab uuest aastast kehtestada õpetaja alampalgamääraks 700 eurot kuus.

"Õpetajate palku on vaja tõsta, õpetaja palgatõusuks on kolm allikat, milleks on olemasoleva haridusraha suunamine eelistatult õpetajate palkadeks, koolikorralduse reform ning lisaraha riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest," selgitas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Eelmise aasta detsembris seadis Vabariigi Valitsus üldharidussüsteemi arengukavas eesmärgiks, et õpetaja keskmine palk oleks 2015. aastal 20 protsendi võrra kõrgem riigi keskmisest palgast. Õpetajate palgatõusu ettevalmistamine on toimunud alates 2011. aasta septembrist, mil moodustati õpetaja ametikoha ümberkujundamise töörühm.

Streigi kaudu väljendatud soovid on mõistetavad ja vajavadki lahendust. Streik aitab ühiskonnas ja kohalikus kogukonnas teadvustada mitte ainult õpetajate palkadega, vaid kogu koolikorraldusega seotud probleeme ning otsida lahendusi nendest ülesaamiseks. Lahendusteni on võimalik jõuda kokkulepete ja koostööga.

Eesti Haridustöötajate Liidu streigijuhendist tulenevate põhinõudmiste kogumaksumus on 69 miljonit eurot ehk üle 1 miljardi krooni. Järgmisel aastal 123 miljonit ning 2014. aastal 172 miljonit eurot. Selliste nõudmiste rahuldamine ei ole riigile ning kohalikele omavalitsustele lähiaastatel jõukohane ja põhjendatud. Oluline on, et kõik 150 miljonit eurot, mille riik käesoleval aastal kohalikele omavalitsustele õpetajate palkadeks eraldab, ka õpetajate palkadeks läheb.

Täiendav informatsioon:

Tarmu Kurm
avalike suhete osakond
tarmu.kurm(at)hm.ee
735 0154

Siseminister tutvustab kolleegidele Eesti e-piiriületussüsteemi

2012-03-04

Siseminister Ken-Marti Vaher kohtub järgmise nädala algul Läti ja Leedu siseministriga, et tutvustada neile mullu Eesti idapiiril kasutusele võetud elektroonilist piiriületussüsteemi.

Siseminister Vaheri, Läti siseminister Rihards Kozlovskise ja Leedu siseminister Raimundas Palaitise kohtumine toimub teisipäeval Ida-Virumaal, kus nad külastavad Narva-Jõesuu kordonit, Narva piiripunkti ja Sillamäe veokite ooteala.

Vaheri sõnul oli uue ja ka Euroopas unikaalse e-piiriületussüsteemi käivitamise mõte kaotada pikad piirijärjekorrad, muuta piiriületus sujuvamaks ja mugavamaks, lõpetada järjekorrakohtadega hangeldamine ning lahendada turvalisuse, prügi ja reostuse probleemid. „Need eesmärgid on praeguseks saavutatud. Näiteks oli äsjane aastavahetus üle paljude aastate esimene, kui piiril ei tekkinud turistide tagasipöördumisel järjekordi,“ ütles ta.

Lisaks Lätile ja Leedule on uue elektroonilise piiriületussüsteemi rakendamise vastu huvi tundnud ka Soome, Venemaa ja Poola.

Narva, Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktis võeti ühtne piiriületuse ootejärjekorra infosüsteem kasutusele eelmise aasta augustis, et vähendada üle kümne aasta idapiiril püsinud ning nii omavalitsustele, kohalikele elanikele kui sõidukijuhtidele probleeme tekitanud pikki järjekordi. Piiripunktide lähedal alustasid tegevust ka piiriületuse ootealad.

Eesti idapiiri ületab aastas riigist väljuval suunal rohkem kui 600 000 sõidukit, keskmiselt tõuseb piiriületuste arv aastas 10 protsenti.

Allikas: Siseministeerium

Jürgenson: Savisaare rahvaküsitluse eelarve tuleb luubi alla võtta

2012-03-02

Tallinna Linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni sõnul on linnavalitsuse tasuta ühistranspordi rahvaküsitluseks kuluv summa kordades suurem esialgu väljaöeldust, mistõttu vajab see eraldi uurimist.

„Savisaar kulutab vanas rahas üle 4 miljoni krooni enda propageerimiseks. Seda on näiteks 30% rohkem, kui linn on eraldanud terveks käesolevaks aastaks ettevõtluskeskkonna turundusele. Paraku on linnavalitsuse jaoks lasteaedadest, korras teedest ja ettevõtlusest tähtsam tasuta ühistransporti reklaamida,“ tõdes Jürgenson.

„Absurdseks teeb kogu ettevõtmise fakt, et küsitluse tulemused on juba ette teada. Sama hästi võinuks Savisaar 2009. aastal teha rahvaküsitluse teemal, kas inimesed soovivad tasuta küttepuid ja kartuleid. Tegemist on järjekordse linnavalitsuse propagandatrikiga, mille maksab kinni pealinna maksumaksja,“ ütles Jürgenson.

Jürgenson teatas, et kavatseb Savisaarele esitada arupärimise järgmisel linnavolikogu istungil, kus soovib reservfondist eraldatud raha kohta täpset ülevaadet. „Säärane raha ebaotstarbekas kulutamine tuleb lõpetada. Linnas on palju muid probleeme, mis vajavad hädasti lisaraha. Markantseim näide kevade hakul on löökaukude lappimine ja teede märgistamine,“ lisas ta.

Valitsus kiitis heaks välismaalastest kurjategijate Eestist lahkumist soodustava eelnõu

2012-03-02

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis annab välisriigi kodanikele võimaluse vabaneda tingimisi karistusest või enne tähtaega vanglast, kui nad lahkuvad vabatahtlikult Eestist. Lahkumiskokkuleppega kaasneb 5-10 aasta pikkune sissesõidukeeld.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on muudatuste mõte soodustada nii praeguste kui tulevaste kinnipeetavate naasmist oma koduriiki, kus neil on toetav sotsiaalne võrgustik ja paremad võimalused ühiskonda tagasi pöörduda. „Samas aitab see vähendada Eestis viibivate kurjategijate arvu. Mida vähem kurjategijaid riigis viibib, seda turvalisemalt saavad ennast tunda kõik elanikud,“ ütles ta.

Eelnõu kohaselt võivad vabatahtlikuks lahkumiseks kokkuleppe sõlmida nii Eestis süüdistatavad kui ka juba karistust kandvad välismaalased, kel on mõne teise riigi kodakondsus. Määratlemata kodakondsusega süüdistatavad või süüdimõistetud kokkulepet sõlmida ei saa. Samuti ei saa kokkulepet teha need välismaalased, keda süüdistatakse või kes on süüdi mõistetud rasketes riigi vastu suunatud kuritegudes, näiteks terrorikuriteos.

Kokkuleppe sõlmimiseks peab välismaalasel olema võimalik oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda, tal peab olema kehtiv reisidokument ja ta peab olema sissesõidukeeluga nõus. Kui välismaalane 5-10-aastast sissesõidukeeldu rikub, peab ta Eestis ära kandma ka ülejäänud osa talle määratud karistusest. Kas välismaalasele kokkulepet pakkuda või mitte, otsustab prokuratuur.

Tingimisi karistusest või enne tähtaega vanglast vabastamise kohta teeb otsuse kohus, arvestades nii toime pandud kuriteo raskust kui inimese hilisemat käitumist. Seega otsustab riik, kas välismaalase vangistust lühendada ja võimaldada tal kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda või peab ta ära kandma kogu karistuse.

Muudatused peaksid eelnõu kohaselt jõustuma 1. oktoobril.

Allikas: Siseministeerium

IRL Noored: valimisea langetamine eeldab koolihariduse ümberkorraldamist

2012-03-01

IRL Noorte esimehe Maria Kasepalu hinnangul aitaks valimisea langetamine ühiskonda juurde tekitada kergestimõjutatavaid valijaid, mistõttu peab kooliharidus enne valimisea langetamist toetama rohkem noorte isemõtlemist.

„Kui valimisea langetamise eesmärgiks on elavdada ühiskondlikku diskussiooni, kaasates sellesse noori inimesi, siis tuleks alustada hariduse andmise vundamendi muutmisest. See tähendab, et peaksime tänaselt pea täielikult faktipõhiselt õppelt liikuma koolini, kus motiveeritud ja võimekad õpetajad aitavad noortel areneda julgeteks, loovateks ja seejuures isemõtlevateks isiksusteks," leidis Maria Kasepalu.

Tema sõnul on ennatlik eeldada, et valimisea langetamine toob automaatselt kaasa noorte osalemise ühiskondlikus diskussioonis.

„Täna ei ole noorte poliitiline mõjutamine koolipingist kuigi perspektiivikas - nendest osaleb valimistel küllaltki väike osa. Valimisea langetamine tooks kaasa olukorra, kus erakonnad hakkavad suuremat rõhku panema noorte mõjutamisele juba koolis. On küll väga eredaid näiteid väga andekatest õpilastest ja noori isiksusi arendavatest õpetajatest ning koolidest, kuid kriitiline mõtlemine nii noorte inimeste seas ei ole siiski nii levinud, et valimisiga langetama peaks," ütles Kasepalu.

Kasepalu tõi ühe võimaliku ohuna välja, et valimsiiga langetades muutuks senisest olulisemaks koolipersonali koosseis. „Munitsipaalkoolid on kohalikust võimust vägagi sõltuvad, viimane määrab ju kooli juhtkonna. Niisiis valimisea langetamisega muutub reaalseks ohuks koolidirektorite politiseerimine ning tugevam poliitiline kontroll nende üle," ütles IRL Noorte esimees.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Lääne-Virumaad

2012-03-01

IRLi parlamendifraktsioon kohtub täna Lääne-Virumaal kohalike elanike ning ettevõtjatega.

Lääne-Virumaa visiidist võtavad osa Kaia Iva, Andres Jalak, Aivar Kokk, Peeter Laurson, Tõnis Lukas, Marko Pomerants, Andrus Saare, Priit Sibul, Margus Tsahkna ja Ülo Tulik.

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud külastavad maakonna omavalitsusi, ettevõtteid ja haridusasutusi. Näiteks külastab Tõnis Lukas Kunda ühisgümnaasiumi ja Võsu põhikooli. Margus Tsahkna ja Kaia Iva kohtuvad sotsiaaltöötajatega.

Kriisikomisjon arutas virtuaalse situatsiooniruumi vajadust

2012-02-29

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni korralisel nõupidamisel arutati elutähtsate teenuste jälgimise süsteemi vajadust. Virtuaalse situatsiooniruumi (VSRi) üleriigilist kasutuselevõttu on takistanud küsimused, kes saab olema teenuse omanik, millised on kasutajate õigused ja kohustused ning kuidas andmed VSRi kantakse.

„Eestis monitooritakse sadu erinevaid andmeid ja sündmusi, kuid nende põhjal järelduste tegemiseks tuleb info erinevatelt internetilehekülgedelt kokku koguda ja selleks võib kuluda tunde. Hädaolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks on väga oluline, et meil oleks Eesti kaardile kantav pilt, võrreldavate andmete süsteem, mille järgi saab hinnata olukorra tõsidust, prognoosida sündmuse arenguid ja võtta vastu reageerimisotsuseid või anda hoiatusi juba enne hädaolukorra tekkimist,“ ütles Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees, siseminister Ken-Marti Vaher.

„Tänaseks on investeeringud tehtud ja VSRi pilootprojekt välja töötatud. Kriisikomisjonis tõstatati teema selleks, et kaardistada ära VSR süsteemi ametkondadevahelise kasutuselevõtu probleemkohad ja otsustada, kuidas läheme projektiga edasi,“ lisas Vaher.

VSRi projekti hetkeolukorrast ja lahendamist vajavatest küsimustest ülevaate teinud siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonna juhataja asetäitja Andrus Kroon tõi välja, et näiteks Padaoru sündmuste ajal oleks korraga kuvatav ilmaprognoos, maanteeilmajaamade info ja mobiilimastide tavapärasest oluliselt suurem koormus näidanud kohe hädaliste kuhjumist ühte piirkonda ning võimaldanud reageerijatel tähelepanu sinna suunata. „Ära ei oleks seda sündmust sel korral vast hoitud, kuid reageerimine oleks olnud kiirem,“ ütles Andrus Kroon. „Tulevikus võimaldaks VSR analüüsida erinevate asutuste ja ettevõtete käsutuses olevate andmete koosmõju ning võtta kiiresti vastu otsuseid hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks.“

Kriisikomisjoni istungil otsustati, et enne projektiga jätkamist tuleb siseministeeriumil kirjeldada arendusvajadused, välja töötada kasutajate õigused ja kohustused ning leida lahendused, kuidas täna pilootprojektina Riigi Infosüsteemi Ametis välja töötatud VSRi andmetega varustada.

Kriisikomisjon arutas ka 2011. aasta detsembris ulatuslikke elektrikatkestusi ja mobiilside rikkeid põhjustanud torm Patricku tagajärgede lahendamist. Samuti anti komisjoni liikmetele ülevaade rahvusvaheliste ekspertide hinnangutest ja ettepanekutest Eesti kiirgushädaolukorra regulatsioonile, riigi üldisest valmisolekust eriti ohtliku loomataudi puhkemisel, maagaasi varustuskindlusest Eestis, häirekeskuse tööst ning 2011. aastal läbiviidud massilise sisserände hädaolukorra õppuse hindamistulemustest.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon on moodustatud kriisireguleerimisalase tegevuse ja hädaolukorraks valmisoleku koordineerimiseks. Siseministri juhitud komisjon koguneb korralistele istungitele vähemalt kord kvartalis.

Allikas: Siseministeerium

Seeder: kohaliku toidu võrgustikud aitavad vältida toidu anonüümsust

2012-02-28

Täna Tartus kogunevad kohaliku toidu võrgustikud on heaks näiteks ühistegevuse ning lühikese tarneahela efektiivsusest.

„Mul on hea meel tõdeda, et ühistegevus saab kohaliku toidu võrgustike baasil aina enam hoogu juurde. Võrgustikes põimunud tootja ja tarbija vaheline usalduslik side tagab toidu stabiilse kvaliteedi. Võrgustike areng aitab omakorda vältida toidu anonüümsemaks muutumist," selgitab üritust avav põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Ministri sõnul on eriti positiivne, et võrgustike kaudu on võimalus tellida kohalikku talukaupa ja mahetoitu, mida suurtest kaubanduskeskustest alati leida ei pruugi. „Tarbides eestimaist toidukaupa, toetame ja hindame oma tootjaid", nendib Seeder.

Kohaliku toidu võrgustike näol on tegemist ühistegelikult koondunud talunike ja väiketootjatega, kes oma talukaupa otse tarbijale turustavad.

Heade näitena võib välja tuua 2006. aastast tegutseva Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku, kuhu kuulub 23 talunikku ja mille kaudu on muuhulgas võimalus lasteaedadel ning koolidel mahetoitu hankida. Tänaseks on hoo sisse saanud MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille väljundiks on Lõunakeskuse Taluturg, kus on müügil ligikaudu 100 tootja kaup. Lisaks Lõuna-Eestile on toimiv võrgustik ka Saaremaal. Võrgustikud on loomisel nii Ida- kui ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Pärnumaal. Lisaks tegutsevad kodanikeühendused - Otse Tootjalt Tarbijale, mis organiseerivad kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta, hetkel on neid tegutsemas kolm - Raasikul, Kuusalus ja Viljandis

Toiduvõrgustikud saavad oma tegevuseks taotleda toetust Eesti maaelu arengukava Leader meetmest

Teemapäeval osalevad kohaliku toidu võrgustike ja projektide esindajad, talupoepidajad, kohaliku toidu internetiturustajad, Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) eestvedajad ja teised kohaliku toidu arendajad.

Teemapäeva korraldab Maamajanduse Infokeskus ja see toimub algusega kell 11 Tartus Antoniuse Gildi Maitseelamuse koja ruumides aadressil Lutsu tn 3.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Pakosta: president osutab kõrgharidusreformi tehnilistele vajakajäämistele

2012-02-27

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) hinnangul ei vaidlusta president ühtegi põhimõttelist kõrgharidusreformiga ette võetud sammu, vaid osutab pigem seaduse tehnilistele vajakajäämistele.

Pakosta sõnul juhtis president tähelepanu asjaolule, et ülikooliseaduses kavandatav ülikoolide rahastamismudel ei tohi piirata ülikooli autonoomiat. "Võrreldes praegu kehtiva seadusega laiendab tasuta kõrghariduse seadus ülikoolide autonoomiat. Kultuurikomisjoni kaalus pikalt, kui palju peaks uues ülikooliseaduses olema rahastamist lahti kirjutatud ning kui palju võiks paika panna reaalne elu ja ülikoolide endi vahelised erinevused. Otsustati, et seadus ei peaks olema ülereguleeriv, ja et ülikoolidele antakse seadusega rohkem endakohast tõlgendamisruumi ja akadeemilist vabadust," selgitas Pakosta.

"Võrreldes praegusega suurendasime ülikoolide iseotsustusõigust näiteks semestri pikkuse vabal määramisel, õpetatavate ainete valikus ja samaks jäi ülikoolide õigus võtta vastu tudengeid tasulistele kohtadele osaajaga õppesse. Ülikoolide riigieelarvelise rahastamise tingimused lähevad uue korra kohaselt haridusministri pädevusest valitsuse otsustada, seega muutub aruteluruum laiemaks."

"Kõiki küsimusi, mida president oma otsuse põhjendustes välja tõi, on riigikogu kultuurikomisjon arutanud ning kõikides küsimustes tehti ka algsele eelnõule muudatusi, kaaludes erinevaid lahendusi: ka neid, mida president välja pakub. Kui seaduses on veel vaja midagi muuta, siis arutame seda kultuurikomisjonis," Ütles ta.

"Loodetavasti ilmneb juba järgmisel nädalal, kas pärast ühist arutelu piisab selgitustest või tehakse eelnõus täiendavaid tehnilisi, selgitavaid parandusi - mõlemal juhul liigume kindlasti kiiresti ja konstruktiivselt edasi," oli Pakosta optimistlik.

Pakosta lisas, et peab oluliseks, et Eesti riigi jaoks nii olulises küsimuses, nagu kõrgharidusreform, toimub ühiskonnas jätkuvalt laiem debatt ning on väga tervitatav, et ka Vabariigi president on oma arvamuse lisanud, kiites reformi eesmärgid vajalikuks.

Aaviksoo: kõrgharidusreformi võimalik põhiseadusvastasus on üllatav

2012-02-27

Haridus - ja Teadusministri Jaak Aaviksoo sõnul on Vabariigi Presidendi
poolt välja toodud võimalik kõrgharidusreformi põhiseadusvastasus üllatav.

Kõrgharidusreformi seaduseelnõu lahendab kolme põhilist kõrgharidusega
seonduvat probleemi. Esiteks, suurem tähelepanu kvaliteedile läbi
kõrghariduse rahastamise sõltuvusse seadmise õppetulemustest. Teiseks,
kõrgharidusele õiglasema ligipääsu tagamine andes kõigile motiveeritud
üliõpilastele võimaluse tasuta õppeks. Ning kolmandaks, ülikoolide
õppekvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine, muutes ära senised riikliku
koolitustellimuse printsiibid ja seades rahastamise sõltuvusse ülikoolide
tulemuslikkusest.

„Riigikogus vastu võetud seadusemuudatused nende põhimõtete järgimise ka
tagavad. Presidendi otsus jätta see seadus välja kuulutamata oli ootamatu,
sest tema poolt välja toodud võimalik põhiseadusvastasus ei ole olnud
arutluse teemaks ühelgi varasemal seaduse menetlemise etapil. Tuginedes oma
kogemusele võin kinnitada, et ülikoolide autonoomia olulistes küsimustes
selle seaduseelnõuga pigem kasvab. Ülikoolide rahastamise sõltuvusse
seadmist õppetöö tulemustega saab vaevalt pidada põhiseadusega vastuolus
olevaks," ütles Aaviksoo.

„Nüüd vajab presidendi poolt välja toodu põhjalikku analüüsi ning
presidendi õigusnõunikud peaksid võimalikke probleemikohti selgitama
riigikogu kultuurikomisjonile, mis peaks kogunema esimesel võimalusel.
Arvestades, et tõstatud probleemid puudutavad kõrgharidusreformi eelnõu
detaile, saab riigikogu selles osas oma seisukoha kujundada juba õige pea,"
lisas Aaviksoo.

Luus: Kakumäe bussiliiklus kahesuunaliseks

2012-02-26

Tallinna Linnavolikogu IRLi fraktsiooni liige Andres Luus (IRL) andis neljapäeval toimunud volikogu istungil menetlusse eelnõu, millega soovib muuta Kakumäe bussiliikluse kahesuunaliseks.

„Täna on ühistransport korraldatud Kakumäel kolme linnaliiniga (numbrid 21, 21A ja 21B), mis kõik sõidavad ühes suunas. Bussiliikluse marsruudid tuleks muuta selliselt, et läbi Kakumäe sõitvad bussid jaguneksid kaheks ja sõidaksid mõlemas suunas. Üks osa bussidest jätkaks oma tänasel marsruudil ja teine osa bussidest võiksid oma tänase marsruudi pöörata ümber,“ ütles Luus.

„Selline bussiliikluse ümberkorraldus lühendaks paljude Kakumäe elanike sõiduaega kesklinna kuni 25 minutit, kuna ei oleks vaja enam ümberistumiseks sõita eelnevalt pool tundi vastassuunas, kui otse sõites saaks hakkama ligi 5 minutiga,“ väitis Luus.

„Viimase kümne aasta jooksul on Kakumäe elanike arv mitmekordistunud. Kui tänase rohkem kui tunni aja asemel võiks sõita kesklinna peaaegu kaks korda kiiremini, siis kindlasti kasutaksid paljud inimesed auto asemel sõiduks ühistransporti. See omakorda aitaks kesklinnas vähendada ummikuid ja parkimise probleeme," sõnas Luus.

Tallinna Kommunaalameti hinnangul on kahesuunalise bussiliikluse lahenduse puhul vaja projekteerida uute bussipeatuste väljaehitamine ja juurdepääs ning rajada erilahendused. Andres Luus loodab, et linnavalitsus leiab selleks otstarbeks rahalised vahendid järgmise aasta eelarvest.

Kogunes IRLi ja Erakond Eestimaa Rohelised koostöönõukogu

2012-02-23

Täna kogunes esimest korda IRLi ja Erakond Eestimaa Rohelised (EER) koostöönõukogu. Kohtumisel moodustati koostöönõukogu delegatsioonid ja arutati erakondade vahelise koostöö üle.

Erakondade eestseisused määrasid nõukogu delegatsioonid oma hiljutiste otsustega. IRL poolt kuulub delegatsiooni IRL peasekretär Priit Sibul, Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas, regionaalminister Siim Kiisler ja IRLi eestseisuse liige Eerik-Niiles Kross.

Roheliste poolt kuuluvad koostöönõukokku erakonna esimees Aleksander Laane, Riigikogu XI koosseisu liige Valdur Lahtvee ning erakonna juhatuse liikmed Olev-Andres Tinn ja Andrei Gudim.

Koostöönõukogus lepiti kokku regulaarsetes koosolekutes, mida üldjuhul sünkroniseeritakse IRL ja EER juhatuste töörütmiga. Samuti lepiti kokku järgmistel istungitel käsitletavad teemad ja käsitlemise järjekord.

Kahe mitmeid maailmavaatelisi sarnasusi omava erakonna vahel on kavas alustada tihedat mõttevahetust Eesti elukeskkonna jätkusuutliku arengu, keskkonnapoliitika, energiamajanduse vallas ning muudes küsimustes.

IRL parlamendierakonnana on avatud erakonna programmi ja eesmärkidega sobivate Eestimaa Roheliste ettepanekututele ja nende viimiseks Riigikogu tasandile. IRL on huvitatud roheliste seisukohtade lähemast tundmaõppimisest, eriti keskkonnapoliitikat puudutavate seaduseelnõude arutelude kontekstis.

IRL ja EER koostöönõukogu kahe nädala pärast toimuval järgmisel istungil arutatakse taastuvenergia ja Eesti energiajulgeoleku problemaatikat.

Mardi: Tallinna maamaksuvabastus on linlastele suureks peavaluks

2012-02-23

Tallinna Linnavolikogu IRLi fraktsiooni aseesimees Urmas Mardi (IRL) andis täna volikogu istungil menetlusse arupärimise Tallinna maamaksuvabastuse kohta. Tema sõnul on see kujunenud peavaluks paljudele linnaelanikele.

„Tallinna maamaksuvabastus kodualuselt maalt on tekitanud peavalu paljudele inimestele. Osaliselt kaotatud, kuid teisalt linna poolt 66% võrra tõstetud maamaks jääb paljudel juhtudel kehtima ka nendele korteriomanikele, kellel on õiguslik ootus maksuvabastust saada, kuid kellele linn ei tule vastu. Linna jäika seisukohta iseloomustab ka fakt, et linnavalitsus prognoosib maamaksust teenitavat tulu võrreldes eelmise aastaga ligi 10% enam,“ ütles Mardi.

„Näiteks peavad sellest aastast tasuma maksimaalsele tasemele tõstetud maamaksumäära nende kortermajade elanikud, kelle majas asub mõni büroo, kauplus või lasteaed. Niigi ettevõtlusvaenulik linnavalitsus karistab selle korra järgi ka sealsete majade elanikke, kellel pole peale ühise elukoha mitte mingit seost antud asutustega,“ väitis Mardi.

Mardi tõi näite Raua tänav 35 asuva korteriühistu puhul. „Tegemist on kortermajaga, kus osade korterite omanik on kindlustusfirma. Kui eelmisel aastal tuli korteriomanikel maksta maamaksu kindlustusfirma korterite eest 24 eurot, siis sellel aastal on see summa juba 40 eurot,“ lausus Mardi.

„Lisaks tähendab maksumäära tõstmine tõsist lööki munitsipaalmajade elanikele, kes maksuvabastuse asemele peavad samuti hakkama tasuma senisest 66% võrra kõrgemat maamaksu. Need on paljudel juhtudel inimesed, kellel oleks ehk maksuvabastusest kõige suurem abi,“ ütles Mardi.

Mardi tundis arupärimises lisaks huvi, kas ja kuidas kavatseb linn munitsipaalmajade elanikele tõusva maamaksumäära kompenseerida ning kui palju on Tallinnas selliseid kortereid, mille kinnistu sihtotstarve pole 100% elamumaa ehk mille korteriomanikud peavad jätkama kõrgema määraga maamaksu tasumist.

Eestist saab rahvusvahelise põllumajandusliku abi andja

2012-02-22

Eestist sai täna Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi liige (International Fund for Agricultural Development, IFAD), mis annab meile võimaluse panustada arenguriikide stabiilsuse tagamisse.

„Viimastel aastatel on märkimisväärselt tõusnud põllumajandusliku abi ülemaailmne tähtsus ja toiduainete hindade kõikumine mõjutab selle trendi jätkumist," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Põllumajandusministeerium soovib jagada rahvusvahelist vastutust ja panustada võimaluste piires toiduainetega kindlustatuse, keskkonnasäästliku põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud probleemide lahendamisse," selgitas Seeder.

IFADi president Kanayo F. Nwanze ütles täna toimunud ülemkogul, et iga IFADi kaudu rakendatud dollar muutub kuuekordseks ja võimendab oluliselt panustatava abi mõju.

Eesti ettevõtetel on nüüdsest võimalus osaleda võrdselt teiste fondi liikmetega kaupade, teenuste ja konsultatsioonide hankimiseks korraldatud projektikonkurssidel.

Taustainfo

IFADi eesmärgiks on vaesuse vähendamine arenguriikide maapiirkondades finantseerides projekte põllumajanduse arendamiseks. 1976. aastal asutatud ÜRO eriorganisatsioon on seniste tegevusaastate jooksul investeerinud 12 miljardit USA dollarit 860 projekti ja programmi, mis on mõjutanud ca 370 miljonit väga madala sissetulekuga maapiirkonna elanikku. Vahendite jaotamisel juhindutakse vajadusest suurendada toidutootmist ja parandada vaeseima rahva toitumistaset, samuti pööratakse tähelepanu elamistingimuste parandamiseks.

IFADisse kuulub alates tänasest 169 riiki, sealhulgas OPEC ja OECD liikmesriikidest doonorriigid ja arenguriigid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mihkelson: Euroopa lähiaja suurim väljakutse on Venemaa

2012-02-21

Riigikogu Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) ütles täna riigikogus peetud välispoliitika arutelul, et Euroopa lähiaja suurim väljakutse on Venemaa.

„Euroopa jaoks on väljakutse Venemaa püsiv ambitsioon tõmmata selge piir Euroopa Liidu ja eriti NATO võimalikule itta laienemisele. Samal ajal aga üritab Venemaa väsimatult ligemale pääseda mõlema organisatsiooni otsuste mõjutamisele," ütles Mihkelson.

Samuti väärib Mihkelsoni sõnul tähelepanu, et Venemaa on viimasel ajal jätkanud oma julgeolekujõudude kasvatamist või uute sõjaliste installatsioonide paigutamist Läänemere piirkonnas.

„Kõige ilmekamaks näiteks on siin Venemaa kindralstaabi otsus paigutada Kaliningradi oblastisse kaasaegsed õhukaitsekompleksid S-400 Triumf ja lühimaaraketid Iskander. Seda ei saa kuidagi teisiti hinnata, kui arutu poliitilise šantaažina oma strateegilise partneri NATO vastu," rääkis Mihkelson.

Samas toonitas ta, et Venemaa on Eestile oluline naaberriik, mistõttu on äärmiselt oluline omada kõigil tasanditel toimivat kahepoolset dialoogi. „Ilma dialoogita pole võimalik segavaid müüte hajutada ega ka olemasolevatele probleemidele lahendusi leida. Parlamentaarsel diplomaatial on siin kindlasti oma roll mängida," ütles Mihkelson.

Reinsalu: väikerahva tuleviku määrab keeleruum

2012-02-18

IRLi esimees Urmas Reinsalu saatis Läti Seimi ja erakonna Ühtsus esimehele Solvita Aboltiņale toetusavalduse, millega toetab läti keele säilimist Läti ainsa riigikeelena.

„Nii nagu püüti aastaid tagasi politiseerida ja erinevate rahvuste vahelise pingena välja mängida lätikeelsele õppekeelele üleminekut Lätis, siis taolisi katseid tehakse gümnaasiumihariduse osalisel üleviimisel eesti keelele ka Eestis. Tuleb veelkord tõdeda, et nii nagu näitavad erinevad uuringud tööturu ja hariduse kohta, on kohaliku keele oskus enesestmõistetav eeldus inimestele elus paremaks hakkama saamiseks," ütles Reinsalu Aboltinale.

Reinsalu lisas, et keele kaitse ja keeleruumi hoidmine on rahvuse selgroog, mis teeb tema sõnul kõik keelega seotud küsimused meie rahvaste jaoks eriti tundlikuks ja oluliseks.

„Eesti rahvas on mõtetes Lätiga. Meie ühine minevik teeb meid teadlikuks väikerahva ees seisvatest valikutest, et muutuvas maailmas jääda püsima ja areneda," ütles Reinsalu.

Ta avaldas lootust, et teatud poliitilised kavatsused referendumi kaudu pingestada rahvustevahelisi suhteid Lätis ei täida oma eesmärki. Tema sõnul on IRL-i esindajad erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides igati valmis osalema antud küsimuse selgitamisel.

IRL korraldab täna keskpäeval Läti Suursaatkonna ees toetusavalduse läti keele säilimiseks Läti ainsa riigikeelena.

IRL korraldab läti keelele toetusavalduse

2012-02-17

IRL korraldab laupäeval kell 12 toetuskogunemise Läti Suursaatkonna ees, et avaldada toetust läti keelele.

Lätis toimub homme referendum, millega otsustatakse vene keelele teise riigikeele staatuse andmist. IRL toetab läti keele säilimist Läti ainsa riigikeelena.

Referendumi kordaminekuks on vaja heakskiiduks vähemalt poolte valimisõiguslike Läti kodanike ehk 771 350 inimese toetust.

Laupäevasest toetusmiitingust saatkonna ees on oodatud osa võtma kõik huvilised.

Siseministeerium ühtlustab ennetusalaseid kampaaniaid erasektoriga

2012-02-16

Siseministeerium ühtlustab ennetusalaseid kampaaniaid ja kaasab senisest tihedamale koostööle ka ettevõtted, et vähendada alkoholi liigtarbimisega seotud õnnetuste ja neis hukkunute arvu.

Siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveamet ja päästeameti esindajad andsid kolmapäeval toimunud ümarlaual alkoholi tootmise, müümise ja maaletoomisega tegelevatele ettevõtjatele ülevaate sel aastal toimuvatest ennetuskampaaniatest ning tutvustasid aja- ja tegevuskava, kuidas erasektor saab kampaaniates kaasa lüüa. Suvel keskendutakse eelkõige vee- ja liiklusohutuse, sügisperioodil tuleohutuse ja talvel liiklusohutusalasele ennetustööle, samuti on tähelepanu all alaealiste alkoholi kättesaadavuse tõkestamine.

Siseminister Ken-Marti Vaher avaldas heameelt, et avaliku ja erasektori ennetusalane koostöö võtab üha selgemat kuju. „Ettevõtjad saavad riiklikku teavitustegevust ja ennetustööd toetada, muutes ohutusalased sõnumid ka oma toodetel ja reklaamides nähtavaks. Üheskoos on võimalik ennetustööd teha palju mõjusamalt, et suurendada inimeste teadlikkust, vähendada riskikäitumist ning õnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu,“ lausus ta.

Siseministeeriumis kolmandat korda toimunud ümarlaual osalesid alkoholi tootmise, müümise ja maaletoomisega tegelevate ettevõtete ja erialaliitude, samuti politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, maanteeameti ning tervise arengu instituudi esindajad. Juba mullu juunis Vaheri poolt kokku kutsutud esimesel ümarlaual lepiti kokku, et kohtumised hakkavad siseministeeriumis toimuma regulaarselt, et ennetusalaseid tegevusi paremini koordineerida.

Allikas: Siseministeerium

Türi vallavanemaks sai Pipi-Liis Siemann

2012-02-16

Türi vallavolikogu istungil umbusaldati Türi vallavanemat, volikogu esimeest ja vallavalitsust. Uueks vallavanemaks valiti Pipi-Liis Siemann (IRL) ning volikogu esimeheks Raivo Pink (IRL).

Koalitsioonileping IRL-i ja Reformierakonna vahel sõlmiti 12. jaanuaril, pärast senise võimuliidu (Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond) lagunemist.

„Minu esimeseks väljakutseks saab kindlasti tegusa ja asjatundliku vallavalitsuse moodustamine. Uue koalitsiooni prioriteediks on valla kulude struktuuri analüüs ning jätkusuutliku majandamise mudeli leidmine," ütles Siemann.

Värske vallavanem Pipi-Liis Siemann töötab Järvamaa kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhataja, samuti on ta Lõuna-Järvamaa Koostöökogu juhatuse esimees. Ta on vedanud Lõuna-Järvamaa ühisarengukava koostamise koordineerimist aastatel 2003-2005, mis oli ettevalmistav tegevus Türi linna, Kabala, Oisu ja Türi valla ühinemiseks praeguseks Türi vallaks.

Vallavolikogu esimees inseneriharidusega Raivo Pink on ettevõtja, kes on kuulunud Türi linna ja seejärel Türi valla volikokku järjepidevalt alates 1999. aastast. Pink on IRL-i Türi osakonna esimees.

Türi vald on Järvamaa suurim omavalitsus, mis tekkis 2005. aastal Türi linna ning Oisu, Kabala ja Türi valdade ühinemisel. Türi vallavolikogus on IRL-l 10 kohta, sotsiaaldemokraatidel 9 kohta ja Reformierakonnal 4 kohta.

IRL: internetikasutajate õiguste kaitse vajab põhjalikku analüüsi

2012-02-15

IRLi riigikogu fraktsioonis toimus täna ACTA teemaline arutelu, kus erinevate osapoolte osalusel arutati ACTA mõju ja vajalikkuse üle.

Arutelul tõdeti, et debatt ACTA üle peab olema laiapõhjaline. Oluline on laiem arutelu internetivabaduste- ja õiguste üle. Lisaks tuleb ka analüüsida ACTA lepingus kasutatavate mõistete sisu kui ka lepinguga kaasnevaid pikaajalisi mõjusid digikeskkonna arengule.

IRLi fraktsiooni hinnangul tuleb ACTA arutelu tuua riigikogu ette.

Samuti peeti kohtumisel otstarbekaks analüüsida erinevaid võimalusi nii rahvusvaheliselt kui siseriiklikult, määratlemaks internetikasutajate õiguseid. Arutelul toodi võimalustena esile ACTA lepingule lisaprotokolli loomine, riigikogu ACTA deklaratsiooni koostamine ning internetivabaduse kaitsuse määratlemise.

Eraldi teemana arutati Eesti kultuuriruumi huvisid internetikeskkonnas ja vajadust autoriõiguste siseriiklik regulatsioon üle vaadata.

„ACTA teemal on edasine arutelu kindlasti vajalik, millele järgneksid kindlasti kuulamised parlamendis. IRL siseselt moodustatakse ka eraldi töörühm interneti vabaduse ja autoriõiguste käsitlemise küsimuses," rääkis Reinsalu.

IRLi fraktsioonis toimunud arutelul osalesid vandeadvokaadi vanemabi Karmen Turk, professor Mihhail Lotman, Eesti Interneti Kogukonna esindaja Elver Loho, ITLi tegevjuht Jüri Jõemaa, Eesti IT visionäär Linnar Viik, Mait Heidelberg ja Anneli Külaots Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning Tanel Kalmet Justiitsministeeriumist.

Siseminister arutas FBI direktoriga küberkuritegevuse vastast koostööd

2012-02-15

Siseminister Ken-Marti Vaher ja Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor Robert S. Mueller arutasid teisipäeva õhtul toimunud kohtumisel koostööd küberkuritegevuse vastases võitluses.

Vaher märkis, et üha kasvava küberkuritegevusega võitlemine eeldab IT-sektori kiire arenguga kaasaskäimist ning eriväljaõppega motiveeritud ametnikke, et riik suudaks kuritegusid uurida ja avastada. „Küberkuritegevuse kasvu üheks põhjuseks on see, et kuriteod ei tunne riigipiire, samas kui rahvusvaheline koostöö nende avastamiseks on sageli kohmakas. See tähendab, et küberkuritegevuse kasvu saab ohjeldada ainult parema rahvusvahelise koostöö ja menetluse sujuvamaks muutmisega,“ ütles ta.

Vaher kinnitas, et Eesti ja USA õiguskaitseasutuste koostöö on olnud küberkuritegude lahendamisel tulemuslik ning avaldas lootust, et hea koostöö jätkub ka edaspidi. Mueller tänas kohtumisel Eestit õiguskaitsealase koostöö eest ja andis keskkriminaalpolitseis üle seinaplaadi, mis oli pühendatud keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo II talitusele mullu novembris kahe riigi eduka koostöö käigus läbiviidud operatsiooni „Ghost Click“ eest.

Kohtumisel rääkisid siseminister, politseijuhid ja FBI direktor ka korruptsiooni tõkestamisest ning kuritegeliku tulu väljaselgitamisest ja konfiskeerimisest, millel on varjatud kuritegevuse vastases võitluses väga suur roll.

Muellerit võõrustanud keskkriminaalpolitsei juht Raigo Haabu ütles, et enne tänutseremooniat toimunud jutuajamisel räägiti FBI direktori ja tema kaaskonnaga kahepoolsetest koostöövõimalustest ning mõlemad pooled rõhutasid selle vajalikkust ja senist viljakust. „Härra Mueller toonitas, et tänapäevases kuritegevuse vastases võitluses on ka neil lisaks terrorismivastasele võitlusele ja vastuluurele prioriteediks küberkuritegevuse vastane võitlus, korruptsiooni vastu võitlemine, sealhulgas kriminaaltulu konfiskeerimine. Ühesõnaga prioriteedid kattuvad paljuski nii meil kui ka Ameerika Ühendriikidel,“ ütles Haabu.

Allikas: Siseministeerium

Põllumajandusminister määras tänavu maaelutoetuste eelarveks ligi 127 miljonit

2012-02-14

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas täna Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu toetuste tänavuse aasta kogueelarveks ligi 127 miljonit eurot.

Tegemist on summaga, mille ulatuses on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) 2012. aastal toimuvate taotlusvoorude kaudu võimalik toetust määrata. Taotlusvoorud on kavas 30 erineva maaelu arengu toetusmeetme või alameetme osas.

Samuti otsustas minister suurendada mullu väljakuulutatud põllumajanduslike investeeringutoetuse kahe meetme rahastamist. Loomakasvatusehitiste investeeringute meetme vooru algne eelarve oli 12,4 miljonit eurot. Kuna taotlusi oli palju enam, siis suurendas põllumajandusminister selle meetme eelarvet 4 miljoni euro võrra. Kuni 9 töötajaga mikropõllumajandusettevõtete arendamise meetme vooru eelarve oli 10,2 miljonit eurot. Ka selle meetme osas oli taotlusi palju enam ning minister suurendas siin eelarvet 2,7 miljoni euro võrra.

PRIA hindab taotlusi ning teeb loomakasvatusehitiste investeeringute meetme osas toetuste määramise otsused hiljemalt 16. veebruariks ning mikropõllumajandusettevõtete investeeringute osas hiljemalt 16. aprilliks.

Minister Seedri sõnul on nii mikroettevõtete kui loomakasvatusettevõtete ehitiste meetmed väga edukalt rakendunud. „Nende tulemusel on tõstetud põllumajandustootmise efektiivsust ja suurendatud jätkusuutlikkust. Näiteks üle poole Eesti lüpsikarjast paikneb uutes kaasaegse tehnoloogiaga lautades," lausus Seeder.

Maaelutoetuste andmise aluseks on dokument „Eesti maaelu arengukava 2007-2013" ja rahastatud saavad muuhulgas väiketalupidajad, mahepõllumajandus, bioenergeetika, noortalunikud, karjakasvatus, metsamajandus, turustustegevus jpt valdkonnad. Arengukava raames on praeguseks toetusi määratud 651 miljoni euro ja välja makstud 476 miljoni euro ulatuses. „Kuna 2007-2013. aasta maaelu arengukava kogueelarve on 935 miljonit eurot, siis võib piltlikult öelda, et väljamaksete osas on eelarve äsja ületanud ekvaatori," tähendas Seeder. Toetuste väljamakseid on võimalik teha kuni 2015. aasta lõpuni.

Mikropõllumajandusettevõtete ja loomakasvatusehitiste investeeringute meetmete kaudu on juba välja makstud ligikaudu 110 miljonit eurot. Loomakasvatusettevõtete meetme osas oli 2011. aasta taotlusvoor käesoleval programmiperioodi viimane. Selle aasta lõpus toimub, aga mikroettevõtete arendamise meetmele veel üks taotlusvoor eelarvega 20 miljonit eurot.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL: iseseisvuse taastajate tunnustamisega tasus riik auvõla

2012-02-14

Riigikogu võttis täna ühehäälselt vastu avalduse, millega avaldatakse
tunnustust Eesti kodanikele, kes on seisnud Eesti riikliku iseseisvuse
taastamise eest ning võidelnud Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide
vastu.

Eelnõu algatajate nimel ettekandega esinenud Marko Mihkelsoni (IRL) sõnul on
tänase avalduse puhul tähenduslik, et selle vastuvõtmine toimus
konsensuslikus õhkkonnas.

„Eesti riigil on suur moraalne auvõlg, mille kustutamist on oodatud juba
pikki aastaid. Pole kahtlust, et iga riigi kohuseks on mäletada ja
tunnustada neid, kes on tema eest võidelnud, riskinud ja kannatanud. Eesti
on ühel või teisel viisil mälestanud vabaduse eest langenuid, kuid kuni
tänaseni pole Riigikogu tunnustanud inimesi, kes on seisnud Eesti riikliku
iseseisvuse taastamise eest," rääkis Mihkelson.

Tema sõnul osutas Eesti rahvas vastupanu nii Saksa kui ka Nõukogude
okupatsioonidele. „Eesti rahvas soovis Eesti riikliku iseseisvuse
taastamist, mistõttu oli Eesti kodanike võitlus okupatsioonivõimude vastu
nii relvastatud kui relvitu vastupanu vormis. Eesti riigi kohus on austada
igavesti oma vabadusvõitlejaid" ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul lähtuti avaldust tehes Eesti Vabariigi põhiseadusest ja
tõsiasjast, et Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik
järjepidevus ei katkenud.

IRLi esimees Urmas Reinsalu aga märkis avalduse vastuvõtmisel peetud kõnes,
et Eesti vabaduse taastamise eest võidelnute tunnustamine ei lõppe tänase
avaldusega, vaid jätkub. „Loodan, et juba lähiaastail avame ühiselt Islandi
väljakul vastupanuvõitluse mälestusmärgi," ütles ta.

Reinsalu, Taliga ja Veskimägi: töötukassa normaalse juhtimise saab lähinädalail taastada

2012-02-14

Täna kohtusid IRL-i esimees Urmas Reinsalu, Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ja Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi, et arutada töötukassa juhtimisega seotud ummikseisu.

Arutelu käigus jõuti seisukohale, et juba lähinädalail on võimalik taastada kolmepoolne töötukassa nõukogu normaalne töö.

Reinsalu sõnul on ühiskonna jaoks oluline, et vastuolud tööturu osapoolte vahel leiaks lahenduse ning Töötukassa igapäevane juhtimine oleks tagatud.

Täna arutab Riigikogu sotsiaalkomisjon töökassa juhtimise ummikseisuga seotud seadusemuudatusi kõigi osapooltega. Samuti koguneb täna Tööandjate Keskliidu volikogu, et kohtuda sotsiaalminister Hanno Pevkuriga antud küsimuse arutamiseks.

Järgmisel nädalal koguneb selles küsimuses ka Ametiühingute Keskliidu juhatus.

IRL: linnavalitsus dubleerib ligi poole miljoni euro eest Tallinna TV-d

2012-02-13

Tallinna linnavoliniku Anneli Entsoni (IRL) sõnul on linnakantselei poolt sõlmitud 425 000-eurone leping kolme venekeelse saate tootmiseks ja edastamiseks Pervõi Baltiiski Kanalis vastutustundetu linnaraha kulutamine.

„Sisuliselt dubleerib linnakantselei poolt sõlmitud leping Tallinna Televisiooni funktsioone ja olemust. Küsitava väärtusega ning hõreda programmiga täidetud Tallinna TV jaoks kulub 2 410 000 eurot. Tallinna meediakulud on aasta-aastalt pidevalt kasvanud ja neelavad tänavu kokku ligi neli miljonit eurot maksumaksja raha,“ ütles Entson.

„Kui linnavalitsus tahab oma saateid ikkagi teistes kanalites näidata, siis puudub Tallinna Televisiooni eksistentsil mõte. Linnavalitsus peab otsustama, kas õigustada TTV-d ja hoida saated oma kanalis või sulgeda sihtasutus" sõnas Entson.

Järgmisel volikogu istungil esitab Anneli Entson nimetatud teemal linnavalitsusele arupärimise.

Viimsi vald annab 12 gümnasistile osalise stipendiumi rahvusvahelise maineka IB programmi läbimiseks

2012-02-13

Viimsi vald allkirjastas täna kokkuleppe Rahvusvahelise Eesti Kooliga, mille kohaselt on 12 tublil Viimsi 10. ja 11. klassi õpilasel võimalik läbida rahvusvaheline IB (International Baccalaureate) Diploma programm Eesti Rahvusvahelises Koolis soodustingimustel õppemaksuga.

„Viimsi vallas jätkuvalt suurenev kooliminevate laste arv on muutnud valla üheks tähtsamaks prioriteediks hariduse ja selle andmise - täna sõlmisime kokkuleppe Rahvusvahelise Eesti Kooliga, nimelt on 12 Viimsi 10. ja 11. klassi õpilasel võimalik läbida rahvusvaheline IB Diploma programm Eesti Rahvusvahelises Koolis osalise õppemaksuga," sõnas Viimsi vallavanem Haldo Oravas.

„Palju on neid õpilasi, kes tunnevad, et gümnaasiumis õpetatavast jääb neile väheseks - samuti ei suuda gümnaasiumi tempo ning suured klassid laskuda õppeainetesse süvitsi. IB õpe seevastu toimub väikestes gruppides ning õpetaja saab iga õpilasega suhelda individuaalselt. Tõeline väljakutse on ka see, et kõik ained toimuvad Eestis inglise keeles, mis on suurepärane hüppelaud selleks, et tunda ennast koduselt nii Oxfordi kui ka Cambridge'i Ülikoolis," rääkis Haldo Oravas. „IB Diploma programmi läbinutele on valla paljude mainekate ülikoolide uksed, Eestis tunnistavad IB diplomit näiteks Tartu, Tallinna ja Tehnikaülikool."

„Näeme läbi õppeteenuse lepingu sõlmimise Viimsi valla õpilastele lisavõimalusi haridustee jätkamisel gümnaasiumi astmel. Tegemist oleks ka sammuga meile valla haridusmaastiku rahvusvahelistumisel. Maailm on rahvusvahelistumas ning ka Viimsi haridusmaastik võiks selle taustsüsteemiga kaasas käima. Et kandideerida Eesti Rahvusvahelise Kooli IB õppesse, peavad õpilane ning tema vanemad olema rahvastikuregistri andmetel Viimsi valla elanikud ja seda kogu õppeperioodi vältel," lisas Viimsi abivallavanem Jan Trei. „Õpilased valib testide, intervjuude ja eelneva õppeedukuse põhjal välja Eesti Rahvusvaheline Kool ning vastuvõtukomisjoni kuulub samuti üks vallavalitsuse esindaja. Nii 10. kui ka 11. klassist pääseb IB õppesse kokku 12 õpilast - mõlemast klassist 6."

Jan Trei sõnul on ettevõtmine aluseks edaspidistele koostööplaanidele Rahvusvahelise Kooli ja Viimsi valla vahel, et jätkata koostööpartneritena kavandatavas Miiduranna Koolis.

Programmi maksumus Viimsi õpilase jaoks Rahvusvahelises Koolis on 5000 eurot, millest vald kompenseerib 4166 eurot. Ülejäänud summa jääb lapsevanema või hooldaja kanda. Tegemist on pilootprojektiga, mille rakendumisel selgub Viimsi valla õpilaste huvi ja võimalused IB programmi vastu.

Viimsi vald (www.viimsivald.ee) asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 17 200 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 20 küla ning 15 saart, neist suuremad on Naissaar ja Prangli.

Lisainformatsioon:

Haldo Oravas, Viimsi vallavanem
E-post: haldo@viimsivv.ee; tel: 606 6860

Jan Trei, Viimsi abivallavanem
E-post: jan@viimsivv.ee; tel: 606 6860

IRLi Valgamaa piirkonna juhiks sai Kalle Vister

2012-02-13

IRLi Valgamaa piirkonna juhiks sai Kalle Vister

IRLi Valgamaa piirkonna juhatus valis erakonna piirkonna esimeheks Tõrva linnavolikogu esimehe ja Valga maavalitsuse haridustalituse juhataja Kalle Visteri. Piirkonna aseesimeheks valiti Otepää vallavolikogu liige ning õpetaja Peeter Kanguri.

„Meie huvi on osaleda kohalike omavalitsuste valimistel tugeva endapoolse nimekirjadega," ütles esimeheks valitud Vister. „Kui vaadata ringi maailmas laiemalt, siis on konservatiivne maailmavaade just see, mis peaks esindama maapiirkondasid. Just konservatiivide jaoks on tähtsal kohal kohalik kultuur ja traditsioonid."

Visteri hinnangul on piirkonnal teha palju tööd oma ideede tutvustamiseks. „Üheks esimeseks võimaluseks on märtsi lõpus toimuv IRL Riigikogu fraktsiooni väljasõit Valgamaale," rääkis Vister.

Samuti olid juhatuse koosolekul päevakorras haridusteemad. „Kuna piirkonna juhatuses on mitmed haridusvaldkonnaga seotud inimesed, arutasime koosolekul üldhariduse koolivõrguga seonduvat nii Eestis kui Valgamaal. See on kindlasti üks nendest teemadest, mis vajab lähiajal tõsist arutelu," ütles Riigikogu kultuurikomisjoni ja Valgamaa piirkonna juhatuse liige Priit Sibul.

Valgamaa piirkonna juhatusse kuuluvad Kalle Vister, Peeter Kangur, Laur Speek, Priit Sibul, Jaanus Võrk , Helbe Sillaots, Hille Tamman, Monika Rogenbaum ning Elina Kisselev.

Mardi: Tallinna tänavavalgustuspostid riivavad silma

2012-02-12

Tallinna linnavolinik Urmas Mardi (IRL) andis neljapäeval toimunud volikogu istungil menetlusse arupärimise, milles ootab linnavalitsuse poolseid selgitusi tänavavalgustuspostide halva seisukorra kohta.

„Jalutades päevasel ajal kesklinnas Tõnismäe või Viru kandis, riivab inimeste silma hooldamata tänavavalgustuspostid, mille seisukord on väga halb,“ ütles Mardi. „Selliseid poste võib kilomeetri peale kokku lugeda paarikümne ringis. Tallinna Kesklinna Valitsusele on eraldatud tänavu üle 100 000 euro heakorratöödeks mõeldud rahalisi vahendeid. Postide ülevärvimine oleks eelarves marginaalne kulu. Pigem on küsimus mõne ametniku tahtes.“

Mardi sõnul on roostes postidele juhtinud tähelepanu ka välisturistid. „Arvestades, et Tallinn oli eelmisel aastal Euroopa kultuuripealinn, siis on seda rohkem häbi, et selline olukord valitseb juba pikemat aega ja linnavõimud pole olukorra parandamiseks mitte midagi ette võtnud,“ lausus Mardi.

„Postide ülevärvimine palju kulusid ei nõuaks, kuid parandaks tunduvalt linna välisilmet. Loodame, et probleem saab kevadeks lahendatud, mil on oodata sesoonset välisturistide arvu kasvu,“ sõnas Mardi.

Pildid:
http://www.upload.ee/image/2067317/2.jpg
http://www.upload.ee/image/2067319/3.jpg
http://www.upload.ee/image/2067321/5.jpg
http://www.upload.ee/image/2067323/7.jpg
http://www.upload.ee/image/2067326/8.jpg

Reinsalu: kõrgharidusreformiga lisandub 3500 tasuta õppekohta

2012-02-09

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles Riigikogus kõrgharidusreformi kolmandal lugemisel, et reformiga astume samasse klubisse Põhjamaadega, nagu Soome ja Rootsi, kes pakuvad tasuta õpet kõrgkoolis kõigile võimekatele inimestele.

„Kõrgharidusreformiga tagatakse kõrghariduse parem kättesaadavus. Reformiga lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta ning kõrghariduse riigipoolne rahastamine suureneb üle 25%," ütles Reinsalu.

Ta lisas, et seaduse vastuvõtmisega muutub kõrgharidus senisest õiglasemaks. „Tasuta kõrghariduse kehtestamisega kaotame ebaõigluse olukorra, kus osad tudengid õpivad tasuta, teised aga maksavad kogu ülikoolis oleku vältel, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest. Reformi tulemusena saavad tasuta õppima asuda kõik ülikooli sisseastumiseks piisavalt võimekad üliõpilased."

Reinsalu sõnul saavad tasuta õppida kõik täiskoormusel õppivad üliõpilased. „Kui aga mingitel põhjustel jääb üliõpilasel mõni ainepunkt tegemata, on ülikoolil õigus raha küsida üksnes tegematajäänud ainepunktide eest," rõhutas ta.

Tunne Kelam: Euroopa Liidu piiriülese koostöö tulemuslikkus sõltub omavalitsuste ja mitte-riiklike organisatsioonide täielikust kaasamisest

2012-02-08

Täna Peterburis toimunud konverentsi avaettekandes rääkis Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam sellest, kuidas Euroopa Liit peaks tõhusamalt rakendama oma Läänemere piirkonna programmi suhtlemisel kohalike võimudega ning mitte-riiklike sidusgruppide ja MTÜ-dega.

Euroopa Parlamendis Läänemere piirkonna küsimustega tegelevat Balti-Euroopa saadikuühendust juhtiv Tunne Kelam kinnitas, et piiriülene koostöö on Euroopa Liidu prioriteet.

Nende programmide elluviimine aitab Kelami sõnul kujundada piiriäärsete alade ühist identiteeti ja kasvatada vastastikust usaldust, võimaldades samas ühendada eri piirkondade teadmisi ja kogemusi. Heaks näiteks sellisest usalduse loomisest on Eesti-Vene piirialade ettevõtjate ühised pingutused Tartu-Pihkva laevaliini ettevalmistamisel.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu piiriülese koostöö võtmeküsimusele: " See tegevus kannab vilja ja kujuneb jätkusuutlikuks vaid siis, kui programmid kaasavad täies ulatuses kohalikke võime ja tegijaid, kes peaksid osalema niihästi projektide selekteerimisel kui ka nende elluviimisel."

Kelam tegi ettepaneku, et Euroopa Komisjon suurendaks järgmisel rahastamisperioodil piiriülese koostöö rahastamist Euroopa naabrusinstrumendi vahendeist. Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm toetab hetkel 26 eri projekti 23 miljoni euro väärtuses.

Kelami arvates pakub Läänemere strateegia koos piiriülese koostöö programmidega ning Euroopa naabrusinstrumendiga olulisi võimalusi rohujuuretasandi arenguks ning viljakateks kodanikualgatusteks, mida on mõlemad pooled vajavad.

Peterburis toimunud konverentsi ( EU Baltic Sea Non State Actors and Local Authorities Programme) korraldajaks oli Euroopa Liidu ametlik delegatsioon Vene Föderatsiooni juures.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Facebook: Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Tunne Kelam: "Vabadus kannab vilja ainult tihedas seoses vastutuse ja väärikusega"

2012-02-07

Bonnis toimuval rahvusvahelisel konverentsil "Saksamaa, Euroopa Liit ja Araabia kevad" pidas põhiettekande Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kes kõneles vabaduse tähendusest ning Euroopa Liidu tulevikust Eesti taasiseseisvumise kogemuse näitel.

Eesti saadiku põhisõnum oli, et Araabia kevad on ainulaadne võimalus mitte ainult Põhja-Aafrika maade jaoks, vaid ka Euroopa ja USA jaoks tugevdamaks solidaarsust ning vastastikkust võimet muutuda.

"See tähendab võimalust loobuda autoritaarsete režiimide sõprusele rajanevast reaalpoliitikast ning asetada põhirõhk väärtustepõhisele poliitikale."

Tunne Kelami sõnul vallandas Araabia kevade püüd vabaduse, inimväärikuse ja sotsiaalse õigluse järele ning edukas koostöö Euroopa ning noorte revolutsioonide vahel peab rajanema samadele eesmärkidele. Kelami hinnangul kannavad Euroopa riigid kaasvastutust autoritaarsete režiimide toetamise eest: "Kõigil meil on vajadus ja võimalus muuta oma poliitikat väärtustepõhiseks."

Tunne Kelam tõi eeskujuks Eesti kogemuse diktatuurist vabanemisel, mis tugines rahumeelsetele kodanikualgatustele ning demokraatlike alternatiivide kujundamisele.

Vabaduse saavutamise järel on esmatähtis radikaalsete struktuursete reformide teostamine ning valmisolek seniseid kivistunud välispoliitilisi vahekordi ümber hinnata. Eesti on Tunne Kelami sõnul näide sellest, kuidas on võimalik edukalt struktuurseid reforme teostada, majandust elavdada ning vältida võlaorjusse sattumist.

"Vabadus kannab vilja ainult tihedas seoses vastutuse ja väärikusega."

7-10. veebruarini kestvat konverentsi korraldavad Bonni ülikooli Euroopa Integratsiooniuuringute instituut ning Vahemere Diplomaatiline Akadeemia (Mediterranean Academy of Diplomatic Studies). Kolmepäevasel konverentsil osalevad peamiselt Lähis-Idast, Põhja-Aafrika ja Balkanimaadest pärit ühiskonnategelased, noored diplomaadid ja üliõpilased.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Facebook: Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Ülle Madise pälvis „Teenäitaja 2011“ aunimetuse

2012-02-06

Täna anti Riigikogu Kalevipoja saalis Eesti Naiste Koostöökett "Teenäitaja 2011" aunimetusega kaasas käiv küünlajalg üle Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madisele.

"Tänases Euroopas ja Eestis on enam kui kunagi varem tähelepanu all vabadus ja demokraatia, õigus ja õiglus, seda nii kodanike kui riikide vahelistest suhetes. Küllap nendel põhjustel esitasid mitu Naiste Koostööketti kuuluvat organisatsiooni üksteisest sõltumatult "Teenäitaja" kandidaadiks äärmiselt tundliku ühiskondliku närviga õigusteadlase professor Ülle Madise," ütles IRL-i naiskogu juhatuse liige Annely Akkermann.

Aunimetuse eesmärk on väärtustada eetikat, parandada poliitilist kliimat, mõjutada suhtlemist ja poliitilist kultuuri, kaitsta isiku õigusi ja vabadusi.

Teenäitajaks võib olla avaliku elu tegelane, kes oma tegevusega on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid, arendanud euroopalikku kultuuri, edendanud võrdõiguslikkust, aidanud lahendada ühiskonda ahistavaid kriise või vastuolusid.

Seni on Teenäitaja aunimetuse pälvinud Ülle-Marike Papp, Silvi Ojamuru, Külli Vollmer, Ülle Aaskivi, Marina Kaljurand, Viive Rosenberg, Airi Värnik ja Siiri Oviir.

Eesti Naiste Koostööketi eesistuja 2012. aastal on IRL-i naiskogu

Urmas Reinsalu õnnitles Soome presidendivalimiste võitjat Niinistöt

2012-02-05

IRL-i esimees Urmas Reinsalu õnnitles Soome presidendivalimiste võitjat Sauli Niinistöt, märkides, et tegemist on Soome poliitikas ajaloolise hetkega, kus konservatiivse Koonderakonna esindajate kanda on nüüd ühtaegu nii presidendi kui ka peaministri ametikoht.

„Mul on hea meel, et meie sõsarpartei Soomes, kellega oleme olnud heas koostöös 90ndate algusest saati, võitis 56-aastase vaheaja järel Soome presidendivalimised. Kahtlemata on tänane Niinistö võit märgilise tähendusega terves Euroopas," ütles Reinsalu.

Tema hinnangul näitasid presidendivalimised selgelt, et konservatism on muutunud Soomes peavoolu poliitikaks.

Urmas Reinsalu sõnul on IRL-i ja Soome Koonderakonna läbikäimine tihe. „Sissekujunenud tava kohaselt kohtuvad kahe erakonna juhtkonnad ja ministrid regulaarselt, et arutada omavahel nii päeva- kui üldpoliitilistel teemadel," rääkis Reinsalu.

IRL ja Soome Koonderakond kuuluvad mõlemad Euroopa paremerakondade katusorganisatsiooni Euroopa Rahvapartei (ERP) koosseisu. ERP on suurim üle-euroopaline erakond.

IRL-i Põlvamaa piirkonna esindajad tähistasid Tartu rahu aastapäeva

2012-02-04

Seoses Tartu rahu 92. aastapäevaga asetasid IRL-i Põlvamaa piirkonna juhatuse liikmed Kaido Pütsepp ja Jaanis Võsu pärja Põlva Vabadussõja mälestussambale.

Mälestussamba juures süütas Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola pidupäeva puhul küünla ja Põlva Püha Peetri koguduse preester Leevi Lillemäe pidas aastapäevale suunatud avakõne. Avakõne järel said sõna Põlva maavanem Ulla Preeden ning Isamaa ja Res Publica Liidu Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp, kes edastas sõnumi endise maavanema, erakonna peasekretäri ja Riigikogu liikme Priit Sibula poolt. Sõnavõttude järel asetasid pärja mälestussamba jalamile maavanem Ulla Preeden, Kaitseliidu esindaja, Põlva linnapea ning IRL-i Põlvamaa piirkonna juhatuse esimees Kaido Pütsepp.

Priit Sibul vabandas, et ei saanud töökohustuste tõttu isiklikult pärja panekul osaleda ja teatas, et käis austust avaldamas Tallinna Võidusamba juures. Sibula sõnul kirjeldab Tartu rahulepingu sõlmimise päev üsna hästi ja kokkuvõtlikult ka tänapäeva, mis oma argistes toimetustes on täis erinevaid katsumusi ja barjääre. Ta lisas, et hea tahtmisega suudetakse katsumused ja barjäärid seljatada ning saavutada tulemusi, mille üle saab rõõmu tunda. „Me oleme rahvana elanud üle Põhjasõja, võidelnud end iseseisvaks Vabadussõjas, käinud läbi küüditamise raske raja. Aga see kõik ei ole meid murdnud," märkis Sibul ning lisas, et hetkel võib kaaskodanikke kuulates jääda mulje, et just neil päevil elatakse üle kõige keerulisemaid aegu, kuid olukord on tegelikkuses hoopis vastupidine.

Priit Sibul lisas selgituseks: „Vaatamata kõigele elame me praegu läbi ajaloo kõige jõukamat perioodi, mil ise oma peremeestena toimetame. Ma loodan, et mõistame seda ja kuna oleme elanud ajaloos läbi väga keerulisi
aegu, siis ei lase end lämmatada ka headel aegadel." Sibul loodab, et Tartu rahulepingu aastapäev annab võimaluse mõelda ja tunda rõõmu oma riigist ja rahvast. Ta tänab kõiki, kes on aidanud kaasa Eesti riigi tekkimisele ja kõigile neile, kes seda igapäevaselt rõõmuga südames edasi kannavad ja paremaks muuta soovivad.

92 aastat tagasi allkirjastasid kaks meest - Jaan Poska ja Adolf Joffe rahulepingu, mida peetakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

Pärnu piirkonna esimeheks sai Siim Suursild

2012-02-03

Küünlapäeval kogunenud IRL-i Pärnu piirkonna uus juhatus, kuhu kuuluvad Mari Suurväli, Marvi Volmer, Marika Laidna, Peeter Prisk, Meelis Kukk, Andres Metsoja, Siim Suursild ja Annely Akkermann, valis senise esimehe asemele Siim Suursilla.

„Minu rohkem kui kaheaastane teenistus piirkonna esimehena pakkus väljakutseid ja eduelamusi, rõõmu headest kaaslastest ja koos saavutatud õnnestumistest," kommenteeris Annely Akkermann 14. jaanuaril valitud uue juhatuse otsust erakonnakaaslastele saadetud e-kirjas. Isiklikus plaanis jõudis Annely Akkermann kahe ja poole aastaga Kihnu vallavanema ametikohalt tubli poliitiku karjääri tippu - Riigikogu liikmeks ja IRL eestseisuse liikmeks.

Annely Akkermanni juhtimisel pääses IRL tagasi Pärnu linnavalitsuse koosseisu, saavutati kõigi aegade parim tulemus Riigikogu valimistel. Samas nendib ta organisatoorseid puudusi. Kuna erakonnal on olnud viimastel aastatel suuri rahalisi raskusi, siis puudus Pärnus palgaline töötaja ja kontor.

„Väga oleks tahtnud jätkata, eriti erakonna tugevdamisega valdade tasandil," ütles tarmukas Pärnumaa naine, kelle sõnades peegeldub soov ka edaspidi seista Pärnumaale võimalikult lähedal.

IRLi Raplamaa piirkonna juhiks valiti Andrus Saare

2012-02-01

IRLi Raplamaa piirkonna juhatus valis oma esimesel koosolekul järgmiseks kaheks aastaks piirkonna esimeheks ühehäälselt riigikogu liikme Andrus Saare.

„Kindlasti annab Raplamaa oma panuse, et erakonnas täituks peagi 10 tuhat liiget, kuid sellest olulisemaks pean olemasolevate liikmete kaasamist ja nende mõtete ning ettepanekutega arvestamist. Erakond algabki maakonna osakondadest ja nende lihtliikmetest. Säärasest arusaamast lähtudes on IRL-l potentsiaalne võimalus tõusta suurimaks parteiks Eestis," rääkis Saare.

Endine Kohila vallavanem Andrus Saare on lõpetanud Tallinna Ülikoolis haldus- ja ärikorralduse bakalaureuseõppe. Ta on riigikogu Rahanduskomisjoni ja Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon liige. Viimastel Riigikogu 2011. aasta valimistel kogus ta Harju- ja Raplamaal 835 häält.
IRL-i Raplamaa piirkonnas on üle 300 liikme ja kohaliku võimu vastutus on võetud viies omavalitsuses.

IRLi parlamendifraktsioon külastabl Järvamaad

2012-02-01

IRLi riigikogu fraktsioon külastab täna Järvamaad eesmärgiga kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega, et kuulata nendepoolseid mõtteid kohaliku ja üleriigilise poliitika kujundamise osas.

Järvamaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, aseesimees Kaia Iva, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas, sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Liisa Pakosta, Annely Akkermann, Andrus Saare, Erki Nool, Peeter Laurson, Andres Jalak, Aivar Kokk ja Juku- Kalle Raid.

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud külastavad Järvamaa omavalitsusi, ettevõtteid ja haridusasutusi. Näiteks külastab Liisa Pakosta Koeru Hooldekeskust ja lasteaeda. Aivar Kokk teeb visiidi Eivere mõisa. Tõnis Lukas annab Väätsa Põhikoolis, Erki Nool Järva-Jaani Gümnaasiumis ja Koeru Keskkoolis, Margus Tsahkna Türi Põhikoolis ja Marko Mihkelson Paide Ühisgümnaasiumis koolitunde.

Ene Ergma kohtub Oisus huviseltsiga ja Paides eakatega. Tõnis Lukas, Ene Ergma ja Juku-Kalle Raid teevad koos teiste külastajatega rännaku Ajakeskuses Wittenstein. Marko Pomerants tutvub Valgehobusemäe võimalustega.

Samuti peab Marko Mihkelson avaliku loengu Järvamaa raamatukogus ja Türi Kultuurimajas teemal „Kuuba- sotsialismi tegelik pale". Türil on Annely Akkermann külaliseks ettevõtlike naiste ümarlauas, kus arutletakse, mis takistab ja mis on toeks naiste aktiivsel osalemisel ettevõtluses ja ühiskondlikus elus.

Baltimaad kavandavad ühiseid samme ühise põllumajanduspoliitika reformi suunamiseks

2012-01-31

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.

„Otsisime ühispositsioone ja taktikat otsetoetuste võrdsustamise saavutamiseks," ütles Seeder. Arutluse all olid lisaks rohestamise , ekspordisubsiidiumid ja toetustasemete lõikamise teemad, mille puhul on Seedri sõnul samuti oluline ühiste positsioonide väljatöötamine.

Lisaks kohtus minister Seeder Läti Parlamendi spiikri Solvita Āboltinaga.

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid 20. jaanuaril Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist. Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida ühisturul.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi Harjumaa piirkonna juhiks sai Marko Mihkelson

2012-01-31

IRLi Harjumaa piirkonna juhiks sai Marko Mihkelson

IRLi Harjumaa piirkonna juhatus valis oma esimesel koosolekul järgmiseks kaheks aastaks piirkonna esimeheks Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni.

„Harju piirkonna juhtimine on mulle tõsine väljakutse. IRL on läbi ajaloo olnud Harjumaal edukas erakond. Samas tuleb meie enam kui 800 piirkonna liikmel koos veel palju ära teha, et toetust ja usaldust hoida ning suurendada," ütles Mihkelson ning lisas, et uue juhatuse suurimaks eesmärgiks on 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks valmistumine.

Tartu Ülikoolis ajaloomagistri kraadi omandanud Marko Mihkelson (42) kuulub Harjumaa piirkonna Viimsi osakonda ning on osutunud Riigikogusse valituks kolmel korral. Viimastel Riigikogu 2011. aasta valimistel kogus ta Harju- ja Raplamaal 3943 häält.

Piirkonna aseesimeesteks valiti Merike Käver ja Erik Sandla. 11-liikmelisse juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Ann Räämet, Andrus Braunbrück, Jan Trei, Erik Sandla, Meelis Härms, Raivo Kokser, Jüri Tümanok, Jaanus Ilumets ning Andres Kaarmann.

Valitsuse kriisikomisjoni õppusel harjutati ulatusliku küberrünnaku lahendamist

2012-01-31

30. jaanuaril toimus valitsuse kriisikomisjoni õppus „Küberpalavik 2012“, et välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste puudused ning leida lahendused nende parandamiseks. Samal õppusel osaleb homme ka valitsus.

„Õppuse positiivseks tulemiks saab pidada ametkondade oskust ja valmidust koostööks, samuti õigeaegsete otsuste kujundamist ja vastuvõtmist ulatusliku küberrünnaku korral,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Õppuse „Küberpalavik 2012“ eesmärgiks on välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste kitsaskohad ning leida lahendused nende parandamiseks. Samuti soovitakse kaardistada puudused kehtivates õigusaktides ning ühtlustada arusaamist olemasolevast võimekusest, et selle kaudu tõhustada ametkondade vahelist koostööd. Õppuse läbiviimine aitab kaasa Eesti kõrgema juhtkonna ettevalmistamisele, et osaleda NATO ja Euroopa Liidu strateegilistel kriisiõppustel.

Siseministri juhitavasse kriisikomisjoni kuuluvad riigisekretär, justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi kantsler, kaitseväe peastaabi ülem, peaministri poolt nimetatud nõunik, päästeameti peadirektor, riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektor, riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor ja siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.

Allikas: Siseministeerium

Volinik Kruusimäe: tasuta ühistransporti taotlev linnavalitsus koolilaste sooduspiletiks raha ei leidnud

2012-01-30

Tallinna linnavalitsus tõmbas vee peale linnavolikogu liikme Tarmo Kruusimäe (IRL) algatatud eelnõule kehtestada koolilastele sooduskuukaart hinnaga üks euro.

„Eelnõu eesmärgiks oli soodustada vanemate järelvalvet oma laste kooliskäimise ja õppimise kohta, suurendada ühistranspordi kasutamise harjumust ning tagada võrdsed võimalused kõigile lapsevanematele," selgitas Kruusimäe.

Tema hinnangul oleks saanud õpilaste näitel katsetada ühistranspordi kasutatavuse tõusu üheeurose piletihinnaga ja rahvaküsitlust korraldamata. "Antud eelnõud oleks saanud kasutada võimaliku tasuta ühistranspordi pilootprojektina - vaadata, kui edukaks kujuneb ühistranspordi populariseerimine, samal ajal väärtustades haridust. Samuti oleksime kokku hoidnud vähemalt 31 000 eurot rahvaküsitluseks mõeldud kulusid ning asuda varem sisulise arutelu juurde ühistranspordi tulevikust ja kvaliteedist," rääkis Kruusimäe.

Linnavalitsus aga eelnõud ei toetanud, põhjendades, et õpilastele soodsamate ühistranspordihindade võimaldamine tähendaks linnale suuremat saamata jäävat piletitulu ning see saab toimuda ainult teiste valdkondade arvelt.

„Kui linn ei toeta rahapuudusele vihjates õpilastele sõidusoodustuse pakkumist, siis on vähetõenäoline, et neil õnnestub seda tervele linnale tasuta pakkuda," arvab linnavolinik Kruusimäe.

IRLi esimeheks valiti Urmas Reinsalu

2012-01-28

IRLi valis täna Tallinnas Nokia Kontsertmajas toimunud suurkogul erakonna juhiks Urmas Reinsalu ning aseesimeesteks Ene Ergma, Juhan Partsi ning Tõnis Lukase. Erakonna auesimeheks valiti Mart Laar.

Reinsalu poolt hääletas suurkogul 977 erakonna liiget, Herkeli poolt andis hääle 465 inimest ning Pakosta poolt hääletas 285 erakonna liiget.

Ene Ergmat toetas 518 inimest, Juhan Partsi 393, Tõnis Lukast 319, Margus Tsahknat 155, Jaak Aaviksood 154 ning Marko Mihkelsoni 122 inimest. Mart Laar teenis auesimehe valimustel 1423 inimese usalduse.

Suurkogu valis ka 20-liikmelise eestseisuse, viieliikmelise revisjonikomisjoni ja üheksaliikmelise aukohtu.

Eestseisuse 20 kohale kandideeris 27 inimest. Valituks osutusid Tunne Kelam (494), Andres Herkel (446), Liisa Pakosta (378), Priit Sibul (371), Siim Kiisler (366), Helir-Valdor Seeder (360), Ken-Marti Vaher (360), Marko Pomerants (360), Peeter Laurson (350), Aivar Kokk (337), Tarmo Kruusimäe (326), Erki Nool (325), Sven Sester (278), Tõnis Palts (275), Toomas Tõniste (253), Andrus Saare (243), Annely Akkermann (236), Madis Kübar (235), Kaia Iva (234) ja Eerik-Niiles Kross (180).

Erakonna aukohtu üheksale kohale oli kandidaate 11, valituks osutusid Avo Üprus (677), Lagle Parek (588), Trivimi Velliste (554), Peeter Tulviste (539), Toivo Peets (475), Jaanus Barkala 567, Tarmo Loodus (440), Kaupo Reede (377), Reet Roos (365)

Revisjonikomisjoni viiele kohale oli kandidaate kaheksa, valituks osutusid Erik Sandla (667), Toivo Jürgenson (654), Ants Pauls (604), Tiit Leier (568) ja Olavi-Jüri Luik (332)

Kokku väljastati suurkogul 1767 mandaati.

Urmas Reinsalu kõne Suurkogul

2012-01-28

Head sõbrad
Me võime meie erakonna saavutatule uhkusega tagasi vaadata.
ERSP sõnastas meie suurima rahvusliku huvi: rahvas jääb püsima, kui on Eesti riik.

Täna peame suutma olla oma pärandi väärilised ning määratlema eesti rahva ja riigi järgmised suured väljakutsed.
Rahvuslike huvide poliitika on selge sõnum, kuidas võtta kokku meie erakonna maailmavaade ja missioon. Tänase päeva poliitika peab olema üles ehitatud meie rahva vaimset ja ainelist heaolu silmas pidades.

Esiteks, rahvuslik julgeolek
Välistan igasuguste kompromisside tegemise meie rahvusliku julgeoleku arvel. Tänu meile on tänavu riigikaitse kulud kaks protsenti rahvatulust. Ja see oli õige otsus.

Teiseks, positiivne muutumisvõime
Oleme väike rahvas ja peame mõistma, et sisemine suletus ja seisak toovad kaasa hääbumise. Eesti tugevus on läbi aja olnud avatus uutele ideedele. Konservatiivne maailmavaade näeb vabaduse ja võimaluste tasakaalustajana vastutust homse ees.

Kolmandaks, inimeste elukvaliteet
Praegustel ärevatel aegadel on inimeste suurim ootus Eesti perede toimetulek ja majanduslik kindlustunne. Usk hakkamasaamisesse ja elu paremaks muutumisse on hädavajalik. Siis, just siis julgetakse tuua ilmale lapsi, nautida kultuuri ja tunda uhkust eestlaseks olemise üle.

Kõik algab initsiatiivist ja ettevõtlikkusest. Vaid töö loob uue väärtuse, kasvatab jõukust ja annab kindlustunde. Selle kõrval on oluline tajuda, et Kultuurielu edendamine on rahvusliku eneseteadvuse alus. Neid samme astudes jõuamegi selle tulevikuseisundini, millest unistan: ühiskonnani, mis koosneb tasuvat tööd tegevast keskklassist, kellel jagub aega ja huvi oma järeltulijate kasvatamiseks ning rikkaliku kultuurielu elamiseks. Need inimesed on uhked oma maa ja ajaloo üle, suhtlevalt avatult ja julgelt kogu maailmaga ning panustavad Eesti riigi arengusse.

Rahvuslik julgeolek, positiivne muutumisvõime ja elukvaliteet on eeldused ülima rahvusliku missiooni täitmiseks - eesti rahva kestlikkuse tagamiseks.
Väikese rahvana ei ole meil õigust kasutamata jätta ühtki arukat abinõu, mis teenib meie rahva arvulise kasvatamise sihti.

Meie rahva kestlikkust hoiavad väärtused.
Vabadus, isamaa-armastus, ettevõtlikkus, perekond, kodu, kohusetunne ja töökus on väärtused, mida inimesed annavad oma lastele edasi. Nende kaitsmine ja soodustamine on meie ühine hool ja vastutus, mille kandmist ei võta keegi teine siin maailmas enda peale.

Me suudame oma missiooni tõhusalt täita vaid siis, kui oleme Eesti poliitikas tegijad ja otsustajad. Järelikult peame suutma hoida ja suurendada valijate usaldust, selleks aga peab ka erakonna juhtimine olema missiooni-, mitte kildkonnapõhine.
Usaldusväärne on erakond, mille tegevuse aluseks on õigusselgus, ennustatavus ja vastutus. See on erakond, mis teenib missiooni, mitte iseennast.

Oma põhimõtetega me ei kauple.
Meie positsiooni tugevdamine eeldab erakonnas tõsist dialoogi.
Pean vajalikuks erakonna uue programmi koostamist Meie infovahetus ja kaasamine peab olema tõhusamalt ja kaasaegsemalt korraldatud.
Väga tähtis on vastastikune lugupidamine ja sõnapidamine.
Minu nägemuses peaks IRL kinni pidama järgmistest põhimõtetest:
jääme usaldusväärseks valitsuspartneriks.
välistame jätkuvalt valitsuskoostöö Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga.
me ei tagane tööst Eesti arengu jaoks vajalike reformide nimel.
peame lähtuma konservatiivse rahapoliitika ja majanduspoliitika põhimõtetest.
väärtustame Eesti ärksat rolli Euroopa Liidus.
peame jätkama tööd valimistel antud lubaduste täitmiseks.
Oleme ja jääme avatud erakonnaks. Ootan meiega liituma kõiki Eesti elu eestvedajaid, kes jagavad meie maailmavaadet.

Hea aatekaaslane,
olen olnud nii Isamaa kui Res Publica asutaja. See annab mulle kindluse öelda, et tean, milleks oleme võimelised. Me suudame palju enamat, kui julgeme teinekord iseendalegi tunnistada.
Elagu IRL, elagu Eesti Vabariik

Liisa-Ly Pakosta kõne Suurkogul

2012-01-28

Head aatekaaslased!

Ma tahaks loota, et tänane üldkogu on meie auväärse ajalooga erakonna jaoks ühes mõttes oluline. Et viimast korda oleks meie kongressil aktuaalne see, millise taustaga meist keegi oli. Kes kampsun, kes lipslane. Õigupoolest oli tunda, et juba eelmisel üldkogul kaks aastat tagasi hakkasid need piirjooned peaaegu hääbuma. Erinevatel põhjustel on nad paraku taas lõkkele löönud ja vaata et tugevamini, kui kunagi varem.

Kahe valitsusvastutust kandnud erakonna liitumine ei saanudki olla kerge, see oli algusest saati teada. Kuid kuus aastat kolisevaid ämbreid, hulgaliselt väärtuslikke meie ridadest lahkunud liikmeid ja poisikeselikku teineteisele ärapanemist, mille peale meie päris konkurendid pihku naeravad - seda peaks olema koolirahaks küllalt.

Seega, minule antud hääl ei pruugi olla Teie jaoks esimene valik, sest vana arm ei roosteta.

Aga ta võiks olla mõistuse hääl lähtuvalt sellest samast unistusest mida just sõnastasin - rabeleda lõpuks lahti vanade ja koltunud konfliktide ahelaist, populismiussist, ümmarguste lubaduste kolinast.

Me pole täna kodust ilmaasjata välja tulnud. Eestil on meid vaja, meid kõiki koos, ühe tõsiseltvõetava erakonnana. Vaadake enda kõrvale, kui palju elukogemust siin saalis on, kui palju on neid inimesi, ilma kelleta poleks Eesti tänast riiki, Eesti taastatud iseseisvust! Ja kui palju on noori inimesi, kes on valmis tehtut hoidma, austama, ja edasi kandma! Meil on võimekus oma ideeline rüht sirgeks ajada.

Meie lahendus, mida olen sõnastanud, on: pöörame Isamaa ja Res Publica Liidus uue, värske lehekülje. IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Arutu kisklemine muudab meid nõrgaks ega võimalda meil tõhusalt kaitsta Eesti rahvuslikke eesmärke. Meie peame jääma ka tulevikus erakonnaks, kelle poole pöördutakse rahvusliku iseolemise kaitseks ja rahva elujärje edendamiseks.

Mida meie, me koos, selleks tegema peame?

Esiteks. Selleks peame me liitma erakonna, et erakond saaks paremini liita Eesti ühiskonda meie programmi järgi, meie ideaalide järgi. Meie ideaalid peavad olema suuremad. Alustame juba täna ja iseendist. Ulatagem siis üksteisele sõbrakäsi.

Teiseks. Selleks peame me kaitsma Eesti rahvuslikke eesmärke ja tegema seda nii, et majanduslikkus ei lämmataks rahvuslikkust, ja et rahvuslikkus ei lämmataks majanduslikkust. Peab leiduma viis olla rahvuslik oma sotsiaalpoliitikas, olla rahvuslik oma majanduspoliitikas, olemata seejuures ksenofoob. IRL peab olema see, kes tasakaalukat vaba majandusmõtet seob rahvusliku mõtteviisiga. See on meie eripära ja meie vastutus - ajada rahvuslik-konservatiivset poliitikat ja eristuda sedakaudu ka oma koalitsioonipartnerist.

Kolmandaks. Selleks peame me muutma IRL kõige populaarsemaks rahvaerakonnaks. Eesti inimestel ei ole täna lihtne, ühiskond on kihistunud, liiga kihistunud, ja keskklass vaesub. Teeme seda, mida inimesed tegelikult tahavad. Selleks on vaja paremat analüüsi kui ka paremat suhtlemist, eeskätt inimeste kuulamist. Kutsume erakonda tagasi need, kes on tundnud ennast kõrvalejäetuna. Arendame välja eetilised suhtlusstandardid, et selle erakonnaga tahaksid liituda need, kes tahavad tõesti Eesti ühiskonnas kaasa rääkida, et uutele poliitikahuvilistele oleks pakkuda lisaks aadetele ka toredat suhtluskeskkonda. Meil on vaja rohkem vabakonna vaimu. IRL peab tõsiselt käsile võtma kõik konkurentsivõime suurendamise võimalused. Arvamusküsitlused näitavad seda armutult.

On öeldud, et neid asju, millest ma rääkisin, pole võimalik ellu viia, mõni on veel öelnud, et naise poolt mitte, mõni on arvanud, et ema ei sobi. Vastupidi, ligimesearmastust, emalikkust ja vaimset nõudlikkust on Eesti poliitika laiemast kriisist väljatulemiseks just nimelt tarvis.

IRL peab olema erakond, kes kehastab ühtsust, ausust ja eetilisust. Tehke oma vaba valik! Teie valik on igal juhul õige valik, sest teie, Suurkogu liikmed, olete selle erakonna tõelised juhid.

Ene Ergma avaldus Suurkogu eel

2012-01-27

Homme on IRL-i jaoks tähtis päev, mil valime endale uue esimehe. Sedapuhku tahaksin veelkord tänada Mart Laari, kes on olnud IRL-i jaoks väga hea juht ja seda läbi Eesti riigi jaoks keeruliste aegade. Mardi roll meie hea valimistulemuste saavutamisel möödunud aasta Riigikogu valimistel oli väga suur. Aitäh Sulle Mart IRL-i juhtimise eest!

Homme peab IRL-i hakkama juhtima üks kolmest esimehe kandidaadist ja mul on hea meel, et kandideerijaid on rohkem kui üks. Minu tänud kõikidele kandideerijatele, et te olete valmis võtma enda peale vastutust olla IRL-i uus juht.

Homsel Suurkogul näeme nii võitjaid kui kaotajaid, rahulolevaid ja rahulolematuid. Kuid olenemata sellest, kes homsel päeval valituks osutub, tuleb isiklikud pettumused alla suruda ja ehk hoopis hetkeks enda sisse vaadata ja küsida: mida olen ma ise tegemata jätnud, et ei ole teeninud mõttekaaslaste usaldust? Me peame leidma indu enda ühine eesmärk selgemini lahti mõtestada ja leidma tee, kuidas üheskoos ka peale Suurkogu edasi liikuda. Peame mõtlema, kuidas ehitada ülesse just selline IRL, mille üle tunneksid uhkust võimalikult paljud meie liikmetest ja valijatest. Ja seda ei saa me teha teisti kui üheskoos!

Mul on hea meel, et oleme julge ja avatud erakond. Kõige paremini näitab seda Suurkogul erakonna juhtorganitesse kandideerijate hulk, mis tähendab, et meie seas on palju neid inimesi, kes on nõus ja valmis vastutuskoorma enda õlule võtma ja IRL-i ning Eesti Vabariigi eest hea seisma. Ma ei eitagi, et viimaste sündmuste taustal on ajad IRL-i jaoks olnud rasked, kuid pean oluliseks, et oleme käitunud murede lahendamisel resoluutselt ja põhimõttekindlana.

Kes ka ei osutuks homme valituks, tahan loota, et uus juht ja teised valitud juhivad erakonda julgelt edasi, jätkates nähtava ja konservatiivse poliitika ajamist.

Ene Ergma
IRL-i aseesimees

Vaher: tagajärgedele keskendumine ei lahenda Euroopa migratsiooniprobleeme

2012-01-26

Siseminister Ken-Marti Vaher osales neljapäeval Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus avaldati toetust liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamisele, et paremini valmistuda võimalikeks sisserände kriisideks tulevikus. Hindamiste eesmärk on jälgida regulaarselt riikide suutlikkust varjupaigataotlejate vastuvõtmisel ning pakkuda tehnilist ja rahalist abi liikmesriikidele, kes on sattunud suure sisserände surve alla või kelle varjupaigasüsteemis esineb vajakajäämisi.

Vaheri sõnul peab migratsiooniarutelude fookus olema probleemide ennetusel ja riskide maandamisel. Tema kinnitusel peaks Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet koos Euroopa piirivalveametiga koostama regulaarselt riskianalüüse, et hinnata liikmesriikide valmisolekut suure sisserände ja varjupaigataotlejate arvuga toimetulekuks.

Araabia kevade kaasmõjuna kasvas eelmisel aastal märkimisväärselt varjupaigataotluste arv Euroopa Liidu riikides ning jätkuv ebastabiilsus Euroopa naabruses mõjutab arenguid ka sel aastal. ÜRO pagulasvoliniku ameti hinnangul kasvas varjupaigataotluste arv mullu esimesel poolaastal enam kui 17 protsenti.

„On oluline, et me ei keskenduks tagajärgedele, vaid püüaks tagada piisava valmisoleku kõikides liikmesriikides,“ ütles Vaher ja lisas, et solidaarsus on Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid, mille rakendamisel peaks olema põhiline rõhk tehnilisel ja rahalisel abil. „Solidaarsus ei tähenda aga põhjendamatut ega kunstlikku liikmesriikide võrdsustamist sisserände koormuse kandmisel.“

Vaheri sõnul on peamisteks vahenditeks abivajajate toetamisel Euroopa Liidu piirivalveagentuuri FRONTEX piirivalveoperatsioonid, solidaarsusfondidest eraldatav raha ning Euroopa varjupaiga tugiameti osutatav tehniline abi varjupaigamenetluste korraldamisel.

Kopenhaagenis neljapäeval ja reedel toimuva justiits- ja siseministrite kohtumise üheks peateemaks on solidaarsus ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamine. Taani soovib Euroopa Liidu eesistujariigina jõuda kokkuleppele Dublini määruse eelnõu muudatustes, mis sisaldavad varase hoiatuse ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamise mehhanismi.

Ühtlasi tegi Euroopa Komisjon eelmise aasta lõpus ettepaneku uue Euroopa varjupaiga- ja migratsioonifondi loomiseks, mis võimaldaks uue finantsperspektiivi raames pakkuda Euroopa Liidu rahalist tuge liikmesriikidele, kes on sattunud suure rändesurve alla. Fondi mahuks on planeeritud 3,9 miljardit eurot ning see on jätk tänastele solidaarsusfondidele, mis toimivad 2013. aastani.

Allikas: Siseministeerium

Aaviksoo: kohustusteta tasuta kõrgharidust ei eksisteeri

2012-01-25

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnas kõrgharidusreformi teisel lugemisel, et tasuta kõrgharidus saa olla tingimusteta. Üliõpilaste õigused peavad olema tasakaalus kohustustega, mistõttu kogu vastutust ei saa veeretada riigile ega maksumaksjale.

„Tasuta kõrgharidusega tagame, et iga võimekas ja motiveeritud noor saab õiguse tasuta õppeks, kandes ühtlasi kohustust õpingutele pühenduda ja haridus õigeaegselt omandada. Meie ideaaliks pole kõigile tasuta kommunistliku paradiisi pakkumine. Täistööajaga osaajalised õppurid maksaksid aga jõukohast ja neile õiglast õppemaksu ning kursusekordajad korvaksid ülikoolile tekkivad lisakulud," rääkis Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul on ülikoolide riigieelarveline rahastamine kavandatud kasvama kõigil eelseisvatel reformiaastatel. „Reform suurendab kõrghariduse rahastamist üle 25% ja enam kui kahekordistab tudengitele mõeldud sotsiaaltoetused, mis tagab parema ligipääsu kõrgharidusele," rääkis minister.

Aaviksoo toonitas, et täisajaline õppekohustus peab käima käsikäes vajaduspõhiste õppetoetustega. „Õppetoetuste eelnõu on hetkel valitsuse kooskõlastusringil ja jõuab peagi menetlemiseks riigikokku," lõpetas Aaviskoo.

Pakosta: üliõpilasel on lisaks olevikule ka tulevik

2012-01-25

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) sõnas tänast üliõpilaste meeleavaldust silmas pidades, et enamike tudengite ettepanekutega kõrgharidusreformi tegemisel on arvestatud.

"Kultuurikomisjon kogunes eelnõu kahe lugemise vahel kaheksa korda, arutas põhjalikult läbi erinevaid variante ning arvestas enamikke tehtud ettepanekuid," rääkis Pakosta.

Pakosta tõi välja, et eelnõusse lisati üliõpilaste soovitud lävendipõhine vastuvõtt kõrgkooli ning ka vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem rakendub samaaegselt tasuta õppega.

"Samuti muutsime palju erinevaid arvamusi tekitanud ainepunktide nõudearvestuse semestrite lõikes kumulatiivseks. Kui üliõpilane täidab semestris õppekava enam kui 30 ainepunkti, siis on tal võimalik järgmisel semestril selle võrra vähem ainepunkte teha ja endiselt tasuta edasi õppida. Sellisena väljapakutud õppekava täitmise nõudele avaldas toetust ka Eesti Rektorite Nõukogu," rääkis Pakosta.

Pakosta sõnul tuleb arvestada, et tudengil on lisaks olevikule ka tulevik. „Täna on tööandjate ootus suurem nõudlikkus ülikoolis, mis tagab tudengite võimalikult kiire jõudmise tööturu täieõiguslikeks osaliseteks. Ühiskonna ootused noorte töökusele on suuremad, kui noored ise seda ehk tunnistavadki," selgitas Pakosta.

Ta lisas, et mõne ainepunkti tegematajätmine ei tähenda üliõpilasele veel terve semestri kinnimaksmist. "Õppekulude hüvitamisel ei saa üliõpilaselt näiteks kahe täitmata ainepunkti eest nõuda kogu semestri õpingute hüvitamist," ütles Pakosta. "Samas suurenes ülikoolide õigus semestri pikkusi paindlikumalt määrata, seega on tagatud ka noorte soovitud akadeemiline vabadus õppetöö korraldamisel ja õppekoormuse jagamisel."

Eelnõus suurendati oluliselt ka lapsevanemate, puuetega inimeste ja ajateenistust läbivate tudengite õigusi. "Lapsevanematel (kuni lapse 7-aastaseks saamiseni või puudega lapse vanematel) ja puuetega isikutel on õigus tasuta õppida omas tempos, lisaks suurendati praegusega võrreldes nende tudengite õigust akadeemilise puhkuse ajal õppida ja ainepunkte sooritada. Ülejäänud tudengitele säilis õigus akadeemilise puhkuse ajal õppida, ent vähendasime motivatsiooni eksamivõlgnevusi akadeemilise puhkuse vältel ära õiendada," selgitas Pakosta ja rõhutas vajadust vaadata õppimist laiemalt.

Tema sõnul on eelnõu peamine eesmärk võimaldada tasuta õpe kõigile töökatele tudengitele, laiendades praegusega võrreldes nii tasuta tudengite arvu kui ka ülikoolide akadeemilist vabadust.

Eesti soovib ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel vähem bürokraatiat

2012-01-24

Brüsselis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul avaldas Eesti delegatsioon muret, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) turukorralduse määrus toob kaasa liigset bürokraatiat.

Eesti toetab kõiki meetmeid, mis aitavad suurendada põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu ja soodustavad nende ühistegevust. "Leian, et ühistegevust puudutavad reeglid peavad olema selged, üheselt mõistetavad ja lihtsad nii administratsioonile kui ka põllumajandustootjatele," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Samas valmistab Seederi sõnul talle mulle muret eelnõus olev kohustuslik nõue tunnustada liikmesriigi poolt tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite ja tootmisharudevahelisi organisatsioone. "Minu hinnangul toob see kaasa palju bürokraatiat ja läheb vastuollu üldise lihtsustamise põhimõttega. Igasugune tunnustamine peaks jääma liikmesriigi enda otsustada ja seda ei tohiks liikmesriigile kohustuslikuks teha," on Seeder seisukohal.

Eesti rõhutas vajadust tagada kriisiolukordades EL meetmete kiire ja paindlik rakendamine. Tootjaorganisatsioone puudutavad sätted peavad olema selged ja EL-i üleselt üheselt mõistetavad.

"Eesti jaoks on oluline, et komisjon saaks vajadusel operatiivselt reageerida võimalikele turuhäiretele ning astuda samme tarbijate usalduse taastamiseks. Leian, et kavandatavad erakorralised meetmed peaksid olema paindlikud ning laienema kõigile sektoritele. Lisaks soovin rõhutada, et väljatöötatavad meetmed peavad sobima konkreetsele sektorile ning turutõrgetest otseselt mõjutatud liikmesriikidele," rääkis Seeder.

Brüsselis toimunud põllumajandusministrite kohtumisel oli lisaks ÜPP turukorraldusmeetmetele arutluse all loomatervise strateegia. Detailsem arutelu sellel teemal toimub järgnevatel nõukogu istungitel.

Lisaks kohtus minister Seeder Rootsi ja Belgia kolleegidega, kellele selgitati Eesti seisukohti EL otsetoetuste tasemete võrdsustamise osas. "Nii Rootsi kui Belgia kolleegid väljendasid mõistmist meie olukorrale, kuid leidsid samas, et kompromissid on komplitseeritud," märkis Seeder.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Teenäitaja 2011 aunimetuse pälvis Ülle Madise

2012-01-24

Eesti Naiste Koostöökett omistas Teenäitaja 2011 aunimetuse proua Ülle Madisele.

Ülle Madise on Riigiõiguse professor, Vabariigi Presidendi õigusnõunik. Ta on tuntud ja tunnustatud asjatundja avaliku õiguse küsimustes. Oma arvamuste, analüüside, esinemiste ja avalike arutelude juhtimisega on ta teenäitajaks paljude jaoks. Ülle Madise on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid ja arendanud euroopalikku poliitilist kultuuri.

Eesti Naiste Koostööketi algatatud Teenäitaja aunimetuse eesmärk on väärtustada eetikat, parandada poliitilist kliimat, mõjutada suhtlemist ja poliitilist kultuuri, kaitsta isiku õigusi ja vabadusi. Teenäitajaks võib olla avaliku elu tegelane, kes oma tegevusega on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid, arendanud euroopalikku kultuuri, edendanud võrdõiguslikkust, aidanud lahendada ühiskonda ahistavaid kriise või vastuolusid.

Seni on Teenäitaja aunimetuse pälvinud Ülle-Marike Papp, Silvi Ojamuru, Külli Vollmer, Ülle Aaskivi, Marina Kaljurand, Viive Rosenberg, Airi Värnik ja Siiri Oviir.

Ühtekokku üheksandat korda välja antava aunimetuse pidulik üleandmine toimub esmaspäeval, 06. veebruaril Tallinnas Toompea lossis.

Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

2012-01-22

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Berliinis Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga, kes tunnustas Eesti, Läti ja Leedu seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel.

"Leidsime üksmeele mitmes küsimuses, sealhulgas selles, et otse- ja maaelutoetused tuleb võimalikult kiiresti võrdsustada, lisaks leidsime muidki ühiseid seisukohti, milles meie lähtekohad ja arvamused on sarnased," ütles Seeder.

Seederi sõnul võib sellise kõrgetasemelise kohtumisega väga rahul olla, kuna lisaks tunnustas Suurbritannia minister eile maailma suurimal toidumessil Grüne Woche allkirjad saanud Baltimaade põllumajandusministrite ja põllumeeste esindusorganisatsiooonide ühisdeklaratsiooni.

Minister Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti ÜPP kohta ja selgitada toetuste võrdsustamise vajadust.

Samuti osaleb Seeder põllumajandusministrite tippkohtumisel, kus ligi 50 ministrit üle kogu maailma püüavad leida lahendusi küsimusele, kuidas piiratud ressursse optimaalsemalt kasutada, et tagada toiduga kindlustatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamiseks

2012-01-21

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.

„Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.

Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad otsetoetused pärsivad Balti riikide talunike võimalusi konkureerida liidu ühisturul.

Eesti poolt kirjutasid dokumendile alla põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja president Aavo Mölder ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad avaldavad EL-i ühisele põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidele tunnustust, kuid märgivad, et liikmesriikide erinevad toetustasemed ohustavad Balti riikide talunike konkurentsivõimet.

"Usume, et ühiste jõupingutustega suudame leida mõistliku lahenduse suurendamaks avalikku usaldust ja saatmaks selgeid signaale selle kohta, et Euroopa Liidus on kõigil õigus võrdsetele talupidamistingimustele. Usume, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas ka Balti riikidel peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid vastamaks uutele väljakutsetele, mis meil kõigil lähitulevikus ees seisavad," toonitavad allakirjutanud.

Ühispöördumises viidatakse ka sellel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja üle minnes vabale turumajandusele 1990 aastate alguses, sattusid Balti riikide põllumajandustootjad, maaelu ning põllumajanduslik infrastruktuur väga suurde kriisi, mille stabiliseerimine ja ülesehitus käib Balti riikides tänini.

Eesti, Läti ja Leedu esindajad leivad, et järgmisel eelarveperioodil peavad otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinema nii vähe kui võimalik.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Seeder: Eesti saab Berliinis ainulaadse võimaluse enda tutvustamiseks

2012-01-21

Eesti sai täna Berliinis kinnituse, et saab 2014. aastal maailma suurima toidumessi Grüne Woche partnerriigiks.

Messe Berlin juhatuse esimehe Raimund Hoschiga messil kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab see Eestile suurt ja ainulaadset võimalust tutvustada rahvusvahelisel tasandil meie kööki ja toidukultuuri, Eestit kui riiki tervikuna ja turismi sihtriiki. "On rõõm tõdeda, et Eesti on saanud kindlustunde partnerriigiks valmistumiseks," sõnas Seeder.

Eesti on Grüne Woche partnerriigiks Hoschi kinnitusel esimene valik ja ametlik staatus kinnitatakse lepinguga. Tänavu on Grüne Woche partnerriik Rumeenia, 2013. aastal Holland.

Hosch märkis, et kui Poola oli möödunud aastal Grüne Woche partnerriigiks, siis kasvas nende põllumajandustoodete eksport Saksamaale 12 protsenti, mis Seedri hinnagul näitab kõnekalt, mis võimalused Eestit ees ootavad.

Lisaks kohtus Seeder täna Grüne Woche Eesti väljapanekul Gruusia ja Moldova põllumajandusministriga.

Gruusia minister Zaza Gorozi selgitas, et Gruusias on põllumajanduspoliitika seatud riiklikult üheks eelisarendavaks valdkonnaks ja koostööst Eestiga ollakse huvitatud ka seetõttu, et Eesti kaudu pääseksid nende kaubad Euroopa Liidu turule. Eesti ja Gruusia põllumajandusministeerium otsustasid moodustada ühise koostöögrupi, mis selgitab välja Gruusia vajadused ja Eesti võimalused Gruusiat abistada. Muuhulgas avaldas Gruusia minister Eesti valitsusele tänu, et veinieksport sujub Eestisse tõrgeteta.

Moldova minister Vasile Bumacov soovis Eestilt tuge, et Moldova saaks Euroopa Komisjoniga sõlmida vabakaubanduslepingu. Samuti soovisid Moldova esindajad, et Eesti jagaks neile oma kogemusi elektrooniliste registrite alal, pidades silmas eeskätt PRIA tegevusi sellel alal.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

2012-01-20

Kooliõpilastele näidatakse filmi Anna Politkovskajast

23. - 27. jaanuarini näidatakse Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel kinos Artis Tallinna koolide õpilastele dokumentaalfilmi "Vabaduse mõrkjas maitse".

Film kõneleb Moskva liberaalse ajalehe "Novaja Gazeta" ajakirjanikust Anna Politkovskajast, kes vastandus teravalt Putini režiimiga ning mõrvati 7. oktoobril 2006 oma korterimaja trepikojas.

Tunne Kelami sõnul tuleb hinnata Anna Politkovskaja kirglikku pürgimist tõe ja vabaduse poole, sest Euroopa jagab väärtusi, mille eest Anna Politkovskaja seisis ning oma elu ohverdas. Kelami algatusel võttis Euroopa Parlament novembris 2006 vastu resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest pärast Politkovskaja mõrva.

Enne filmiseansside algust räägivad õpilastele Anna Politkovskajast ja kodanikuvabadustest Venemaal Inimõiguste Instituudi direktor Mart Nutt, Riigikogu liige Marko Mihkelson, suursaadik Mart Helme ja Tunne Kelam.

Tänaseks on huvi üles näidanud kuus erinevat kooli, kokku ligi 200 vaatajaga.

Kooliseanssidele on võimalik registreeruda telefonil 5154 845 (Liina Murd) ja liina@kino.ee.

Lisainfo:

Kaja Villem

Tunne Kelami esindaja Eestis

5345 8901

Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse

2012-01-19

Kaitseminister Mart Laar külastas täna õhtul NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga NATO küberkaitsekeskust, kus Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse.

Peasekretär rõhutas küberkaitse tähendust tänapäeva maailmas ning pidas vajalikuks pöörata sellele tõsist tähelepanu.

Mart Laar kinnitas Eesti pühendumist küberkaitsele ning avaldas lootust, et küberkaitsekeskusega liitub tulevikus enamus NATO liikmetest. Kaitseminister avaldas ühtlasi lootust, et küberkaitse tõuseb NATO Chicago kohtumise üheks tippteemaks.

„Chicago kohtumine peaks andma selge sõnumi, et NATO seab endale eesmärgiks oma küberstaabi loomise ning teatab, et võtab endale küberrünnaku tõrjumisel õiguse vastata nende vahenditega, mida õigeks peab," lausus Laar.

NATO peasekretär Rasmussen külastab Balti riike täna ja homme. Täna pidas ta avaliku kõne Tallinna Ülikoolis ning kohtus peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Homme hommikul kohtub Rasmussen Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvesega.

IRLi Võru linna osakonna esimehena jätkab Hõrak

2012-01-19

IRLi Võru linna osakonna esimehena jätkab Hõrak

IRLi Võru linna osakond valis korralisel üldkogul endale kaheks järgmiseks aastaks uue juhatuse. Juhatuse esimehena jätkab Sairos Hõrak, lisaks osutusid juhatusse valituks Henni Nassar, Siiri Toomik, Kalev Laanpere ja Maret Jürgenstein.

Osakonna esimehe Hõraki hinnangul on IRL-i Võru osakonna põhieesmärkideks kogukonna huvide eest seismise. „Meie prioriteetideks on tasakaalustatud eelarve, kohaliku majandusruumi arengu toetamine, sihipärasema sotsiaaltoetuste paketi realiseerumine ning linna suurima kooli renoveerimine," lisas ta.

Samuti rõhutas Hõrask, et 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel on osakonna eesmärk saavutada valimisvõit Võru linnas.

IRL asub juhtima Järvamaa suurimat omavalitsust.

2012-01-14

Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Reformierakonna esindajad sõlmisid 12. jaanuaril Türi valla jätkusuutlikuks juhtimiseks koostöölepingu, millega võetakse vastutus valla arenguks vajalike otsuste vastuvõtmise ja elluviimise eest.

IRL-i Türi osakonna esimehe Raivo Pingi sõnul on osapooled võtnud kindla suuna valitsemiskulutuste kärpimiseks ning vallakodanike senisest laiemaks kaasamiseks läbi ümarlaudade ning kodanikeühenduste. Valla igapäevasesse juhtimisse kaasatakse spetsialiste ning loobutakse kahest poliitilisest abivallavanemast. Tähelepanu pööratakse ettevõtjate ning omavalitsuse sidemete tugevdamisele ja koostööle.

Koostöös soovitakse jätkata heal tasemel hariduse andmist kogu vallas, pöörates erilist tähelepanu ümberkorraldatud asutustele. Pink rõhutas, et koolikeskkond peab olema õppijat ja õpetajat toetav.

Mõlemad lepingu osapooled on avatud Türi valla arengu huvides koostööks kõigi isikutega nii Türi vallas kui väljaspool valda. Türi volikogu 23-st kohast on IRL-il 10 ning Reformierakonnal 4 kohta.

On kokku lepitud, et volikogu esimehe koht jääb Reformierakonna täita ja vallavanemaks saab Pipi-Liis Siemann, kes viimastel kohalikel valimistel sai Türi vallas parima valimistulemuse. Pipi-Liis Siemann töötab Järvamaa Kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhina.

IRL Läänemaa üldkogu valis piirkonna juhatuse

2012-01-13

IRL Läänemaa piirkond valis üldkogul juhatuse, kuhu kuulub 12 erakonna
liiget, juhatuse koosolekul kinnitati esimees.

Eelmise aasta lõpus kogunes IRL Läänemaa üldkogu, kus piirkonna esimees Alar
Schönberg andis ülevaate seni tehtust ja ning tulevikuplaanidest.
Lühiülevaate tegid ka Läänemaa osakondade esindajad. Külalisena oli
koosolekul kohal Väinamere piirkonnast valitud Riigikogu saadik Tõnis
Palts. Vesteldi Läänemaad puudutavatel teemadel ja võimalikest piirkonna
arengutest, seal hulgas Haapsalu raudtee taastamise võimalikkusest.

Seejärel toimus piirkonna juhatuse valimine, kus järgnevaks kaheks aastaks
valiti piirkonna juhatus, revisjonitoimkonna liikmed ning esindajad erakonna
volikogusse. IRL Läänemaa juhatusse valiti Ahto Jõgi, Aivar Kroon, Enn
Laansoo, Margus Maiste, Kerli Nilp, Urmas Pau, Olev Peetris, Harri Puskar,
Toomas Schmitd, Alar Schönberg, Kai Tennisberg ja Aidi Vallik.

11. jaanuaril 2012 toimunud juhatuse esimesel koosolekul kinnitati juhatuse
töösuunad järgnevaks poolaastaks, peamiseks ülesandeks püstitati suhtlemine
piirkonna liikmetega ning otsustati teha väljasõite maakonnas. Juhatuse
esimeheks valiti Kerli Nilp.

Juhatus avaldas tunnustust ning tänas Alar Schönbergi senise hea töö eest.

IRLi eestseisus kinnitas IRLi Suurkogu valimisnimekirjad

2012-01-13

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kinnitas täna 28. jaanuaril toimuva IRLi Suurkogu kandidaatide nimekirjad.

IRLi Suurkogul kandideerivad IRLi esimehe kohale Liisa Pakosta, Urmas Reinsalu ja Andres Herkel.

Kolmele aseesimehe kohale on oma kandidatuuri üles seadnud Ene Ergma, Juhan Parts ja Marko Mihkelson, Jaak Aaviksoo, Margus Tsahkna ja Tõnis Lukas.

Erakonna eestseisuse kahekümnele kohale on kandidaate 27: Aivar Kokk, Ando Kiviberg, Andres Herkel, Andres Kaarmann, Andres Kõiv, Andrus Saare, Annely Akkermann, Art Kuum, Eerik- Niiles Kross, Eero Mikenberg, Erki Nool, Helen Hääl, Helir- Valdor Seeder, Kaia Iva, Kaido Ivask, Ken- Marti Vaher, Liisa Pakosta, Madis Kübar, Marko Pomerants, Peeter Laurson, Priit Sibul, Siim Valmar Kiisler, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Toomas Tõniste, Tunne Kelam ja Tõnis Palts.

Erakonna aukohtu üheksale kohale kandideerib 11 inimest: Avo Üprus, Jaanus Barkala, Kaupo Reede, Lagle Parek, Peeter Tulviste, Reet Roos, Siim Roode, Tarmo Kõuts, Tarmo Loodus, Toivo Peets ja Trivimi Velliste.

Revisjonikomisjoni viiele kohale kandedeerib 8 inimest: Ain Pajo, Ants Pauls, Erik Sandla, Indrek Varik, Olavi- Jüri Luik, Raivo Olmet, Tiit Leier ja Toivo Jürgenson.

Isamaa ja Res Publica Liidu auesimehe kohale on üles seatud praegune IRLi esimees Mart Laar.

Isamaa ja Res Publica Liidu Suurkogu toimub laupäeval, 28. jaanuaril algusega kell 12 Tallinnas Nokia Kontserdimajas. Hääleõiguslikud inimesed on kõik erakonna liikmed seisuga 13.01.2012.

Margus Tsahkna kandideerib IRLi aseesimeheks

2012-01-13

50 erakonna liiget esitasid Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna kandidaadiks Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimehe kohale.

„Mulle on tehtud ettepanek kandideerida eelseisval suurkogul erakonna aseesimeheks. Arvan, et see positsioon vajab värsket verd ja tulevikku vaatamist, seetõttu andsin ka oma nõusoleku kandideerida," ütles Tsahkna.

Tema hinnangul peavad rahvuslik-konservatiivselt mõtlevad inimesed olema ühendatud, et neid väärtusi edasi kanda.

"IRL on pärast elamislubade skandaali süvenenud sisekaemusse, millest peab tekkima uus kvaliteet edasiminekuks, peame taastama rahvuslikult mõtlevate inimese usalduse enda vastu," sõnas Tsahkna.

Ta loodab, et kandidaadid käivad suurkogu-eelses debatis välja oma nägemuse Eesti tulevikust.

"Ma arvan, et IRLi ülesanne on sõnastada kaasaegne rahvuslik-konservatiivne visioon, mis keskendub eelkõige meie rahva potentsiaali maksimaalsele avamisele," rääkis Tsahkna.

Ta ütles, et oma ajaloos ei ole eestlased vaba rahvana kunagi nii kaugele jõudnud kui praegu.

"Küsimus on, kas me suudame oma potentsiaali avada ja milliseks see kujuneb," lisas Tsahkna.

IRLi aseesimeheks kandideeriv sotsiaalkomisjoni esimees ütles, et me peame muutuma hoolivamaks ja keskenduma senisest enam riigi huvide kõrval inimeste huvidele.

Seeder soovitab riigiasutuste kolimist maakonnakeskustesse

2012-01-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna riigikogus maaelu arengu aruande arutelul, kus pakub tööhõive suurendamiseks maapiirkondades ühe lahendusena välja riigiasutuste viimise maakonnalinnadesse.

„Mõõdukalt suurte ja iseseisvate riigiasutuste paigutamine maakonnalinnadesse on hea ja paljude riikide poolt läbiproovitud lahendus. Nii viime töökohad maakondadesse, mitmekesistame kohalikku tööjõuturgu ja loome eeldused noortele ning haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks," lausus Seeder.

Põllumajandusministeeriumi allasutustest paiknevad keskusega Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Jõudluskontrolli Keskus, Sakus on Eesti Maaviljeluse Instituut, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus, Jõgeval asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning Jänedal Maamajanduse Infokeskus. Samuti asuvad Põllumajandusministeeriumi haldusala ametite teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Seeder rõhutas, et Eesti maaelu kõige suuremaks probleemiks on just töökohad. „Mitte apteegid ega postkontorid, isegi mitte ühistransport ega kooliharidus maal, vaid töökohad, töökohad ja veelkord töökohad. Töökohtade olemasolu on aluseks ükskõik millise piirkonna arengule, töökohtade kaudu vähendame vaesust ja loome uusi võimalusi arenguks. Töökohad on tähtsaim maaelu arendamise võti," rääkis põllumajandusminister.

Traditsioonilistes maamajandusharudes nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus vähenenud töökohtade asemele ei ole tekkinud võrdväärselt uusi ja selle põhjuseks ei ole Eestis Seedri sõnul mitte Mart Laar, vaid ülekantud tähenduses hoopis traktor: „Ehk siis tehnika ja tehnoloogia areng."

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mart Laar vastas oma erakonnakaaslaste küsimustele

2012-01-10

Täna õhtupoolikul kohtus Mart Laar Pärnu Jahtklubis IRL-i Pärnumaa liikmetega ja vastas ilma sissejuhatava sõnavõtuta paljudele küsimustele, millest mõned näited saavad siin juhusliku valiku põhjal ka esitatud.

Esimene küsija tundis huvi, kas erakonna esimehe kohalt lahkumine on ikka piisavalt õigustatud samm. Mart Laari nägemuses on kahe valimise vaheline aeg praegu kõige sobilikum aeg selleks, et Riigikogu järgmise koosseisu valimise ajaks jõuaks uus esimees piisavalt hästi sisse elada. Tema sõnul seab pikalt ühe isiksuse domineeriv esimehe kohal püsimine erakonna pidevasse ohtu.

Võimalike uute esimehe kandidaatide kohta ütles Laar, et kaks värvikamat liiget on loobunud ja tema meelest olnuks Jaak Aaviksol ministriametis olulisi haridusreforme läbi viies ülimalt raske sama edukalt ka erakonna esimehena toimetada. Ka Juhan Partsil poleks ministrina kerge samaaegselt esimehena tegutseda. Üldiselt Laar ei soovitagi ministril end jagada erakonna juhtimisega.

„Erakonna esimees peab suutma kõigi liikmetega suhelda, selle vältimatu vajaduse juures jääb minister paratamatult inimestest kaugele." Veel lisas ta, et ei astu ühegi kandidaadi taha näiteks allkirjade kogumisega. Lisa Pakosta saamisel erakonna esimeheks näeb Laar suurt poliitilist võitu eelkõige sellega, et ta on naine. „Mul pole Pakosta vastu midagi, IRL-i naiskandidaadina oleks ta kõva sõna!"

Riigi kaitsestrateegia küsimuses pidas ta kõige olulisemaks igasuguse agressiooni puhul vastuhakkamist. Pidevalt on ajateenistuses umbes paartuhat kodanikku. Pärast ajateenistuse lõppu kestab reservis olemine 40 aastat. Praegult on Laari sõnul umbes 42 tuhat isikut erinevatesse üksustesse jaotatud. Samas toimub pidev sõjatehnika täiendamine ja moderniseerimine. Eesti suudab ise ehitada väiksemaid laevu, mille vastu tunnevad huvi ka välisriikide armeed. Samuti suudetakse Eestis ehitada mehitamata luurelennukeid.

Tanki väeosa loomise ettevalmistused käivad plaanipäraselt. Küsimusele, kui otstarbekaks ikkagi tuleks tanke pidada, vastas Laar kõhklematult, et raha olemasolu korral tuleks need kohe osta. „Tank on kõige võimekam tehnika sõja olukorras," kinnitas kaitseminister ja tõi näite Gruusiast, kus kolm tanki otsustasid ühe päevaga selle riigi saatuse.

Huvitav oli Pärnu arengut puudutav küsimus. Laar vastas, et tugev hariduse ja teaduse keskus kindlustab kõige paremini maakoha arengut: „Võidab ajude olemasolu."

Erakonna reitingu pärast muretsevale liikmele vastas Laar, et reitingu näit polegi kõige tähtsam. Siiski on viimase pooleteist-paari aasta kestel IRL-i reiting tõusnud väga oluliselt. Kui varem oli vahe mõne suure erakonnaga kahe-kolme-kordne, siis nüüd on näitajad sootuks paremad. Erakonna sisest kaklemist peab Laar kasulikuks ja edasiviivaks jõuks. „Just nii lähevadki asjad paremini edasi," leidis kauaaegsete poliitiku kogemustega IRL-i esimees.

Huvialasest tegevusest raamatute kirjutamisel ei tihanud Laar kuigi palju rääkida, kuna sellest kõnelemine annaks põhjust norijatele - nagu tegeleks kaitseminister põhitöö kõrvalt liialt kõrvaliste asjadega. Siiski nimetas ta peatselt ilmuvat Sinimägede kordustrükki, mis tuleb esimesest tunduvalt detailide rikkam.

Allikas: Maalehe Pärnumaa blogi

Urmas Reinsalu: kandideerin IRLi esimeheks

2012-01-07

Tänasel IRLi volikogul teatas IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu oma otsusest kandideerida IRLi esimeheks.

Urmas Reinsalu rõhutas Paides toimuval volikogul, et IRL ja tema eelkäijad on olnud rahvuslike eesmärkide sõnastajad ning ajalugu näitab, et need otsused on olnud õiged. "Nüüd peab IRL uuesti mõtestama oma missiooni Eesti tuleviku ees - olla rahvuslike huvide poliitika erakond. Pean oluliseks, et IRLi avalik poliitika ja sisemine korraldus oleks allutatud sellele eesmärgile," ütles Urmas Reinsalu.

"Asudes kandideerima esimehe ametisse, teen seda teadmisega, et vajalik on taastada usaldus nii erakonna sees kui ka avalikkuse ja IRLi vahel. Kandideerides esimehe ametisse sirutan sõbrakäe kõigile erakonnakaaslastele. Pean oluliseks arvamuste mitmekesisust, mille pinnalt saavad esile kerkida konkureerivad seisukohad. Olen olnud nii Isamaa kui ka Res Publica asutajaliige. See kogemus annab mulle täna kindluse öelda, et IRL on võimeline palju enamaks kui me ise arvame," lisas Reinsalu.

Urmas Reinsalu on 36-aastane, IRLi riigikogu fraktsiooni esimees. Ta on riigikogu erinevates koosseisudes olnud põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esimees. Ta on abielus ning kahe lapse isa. Reinsalu on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning töötanud justiitsministeeriumis ning president Lennart Meri kantselei direktorina.

Reformierakond asub Türil IRLiga läbi rääkima

2012-01-05

Detsembri alguses tõid Türi valla valitsuskoalitsiooni Reformierakonna esindajad välja rea tõsiseid probleeme Türi valla juhtimises.

Pärast viimast volikogu istungit oli näha, et nende küsimuste lahendamises ei ole edusamme olnud. Seejärel tegid Reformierakonna esindajad Isamaa ja Res Publica Liidule ettepaneku konsultatsioonide pidamiseks.

Eile, 4. jaanuaril kogunes IRL-i Türi osakond ning arutas Türi vallas kujunenud keerulist olukorda. Üksmeelselt peeti konsultatsioonide
alustamist vajalikuks, et leida ühisosa ja lahendusi Türi valla ees seisvate probleemide lahendamiseks.

Osakond andis volitused läbirääkimisteks osakonna esimehele Raivo Pingile ja juhatuse liikmele Pipi-Liis Siemannile.

Herkel: kõige tähtsam on taastada usaldus

2012-01-05

Riigikogu liige Andres Herkel teatas täna, et on valmis kandideerima IRL-i
esimeheks.

Herkel teatab sel puhul erakonna liikmetele koostatud sõnumis, et kõige
tähtsam ülesanne on taastada usaldus nii erakonna sees kui ka ühiskonna ja
riigi vahel.

„Meie motiivid ja kutsumus poliitikas peavad olema aatelised ja
maailmavaatelised, seega ei tohi me kaasa minna arusaamaga, et „kõik on
müügiks"," ütleb Herkel viidates pöördumises ka elamislubade skandaaliga
seotud asjaoludele.

Herkel lubab jääda rahvuskonservatiivsete aadete ja väärtuste juurde ning
seista avatud rahvusluse eest. Samas leiab ta, et erakonna ideede
värskendamiseks tuleb rohkem kaasata intellektuaale ja arvamusliidreid,
samuti tuleb erakonna liikmetele tagasi anda tunne, et „see on meie
erakond."

Andres Herkel on 49-aastane, ta on erakonna liige alates 1995. aastast ning
on juhtinud enne Isamaaliidu ja Res Publica ühinemist nii Isamaaliidu
Tallinna piirkonda kui ka Riigikogu fraktsiooni. Eelmise aasta lõpus
toimunud IRL-i Tallinna piirkonna sisevalimistel sai ta kõige rohkem hääli.

Vaher: kriminaalpolitsei peab jõudma kvaliteedilt uuele tasemele

2012-01-05

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on aasta algul taastatud keskkriminaalpolitseil tänavu rohkem võimalusi tehnilise baasi uuendamiseks, struktuuride tugevdamiseks ja motivatsioonisüsteemi rakendamiseks, mis peab aitama kriminaalpolitsei kuritegude vastases võitluses kvaliteedilt uuele tasemele.

Vaher ütles neljapäeval kriminaalpolitsei konverentsil peetud kõnes, et kriminaalpolitseil on väga oluline roll riigi ja ühiskonna sisemise rahu tagajana. „Kaasaegne kriminaalpolitsei peab olema veelgi dünaamilisem ja uutele oskustele avatud, kui on seda kuritegelik maailm,“ lausus ta.

Tema sõnul põhineb organiseeritud kuritegevus äriettevõtte loogikal: kurjategijad on orienteeritud kuritegeliku kasumi teenimisele, neil on selge hierarhia ning oma „projektimeeskonnad“. „Meil tuleb arvestada ka, et elame avatud maailmas. Raske organiseeritud kuritegevus ei ole lokaalne, vaid üleilmne probleem. Ühe klahvivajutusega võib tekitada kahju maailma teises otsas,“ ütles Vaher konverentsil.

Vaher märkis, et kuigi uuest aastast taastati politsei- ja piirivalveametis keskkriminaalpolitsei, ei seisne muudatus üksnes nimes. Ta meenutas, et eelmisel aastal võeti vastu otsus tugevdada kriminaaltulu tuvastamise võimekust ning septembris moodustati selleks eraldi büroo. „Võimeka kompetentsikeskuse loomise järel tuleb kriminaaltulu konfiskeerimisele tähelepanu pöörata igas kriminaalasjas, kus see on võimalik. See tähendab mõtteviisi muutust ja seda mitte ainult politsei, vaid ka prokuratuuri ja teiste õiguskaitseorganite jaoks,“ rääkis Vaher ja lisas, et samuti on keskkriminaalpolitseis loodud keskne struktuur korruptsioonivastaseks võitluseks.

Vaheri kinnitusel tuleb alanud aastal jätkata sisulist analüüsi ja otsustada, kuidas saab kõige efektiivsemalt võidelda arvutikeskkonnas toime pandud kuritegudega ning kas ja millised peaksid olema narkokuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetodid ja struktuur.

Tänavuses riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Allikas: Siseministeerium

IRL Tallinna naisklubi kinkis sotsiaalasutustele erialaajakirja aastatellimused

2011-12-30

IRL Tallinna naisklubi kinkis oma liikmetelt saadud annetuste eest ajakirja Sotsiaaltöö aastatellimuse nendele kodulinna sotsiaalvaldkonna organisatsioonidele, kes on pidanud rahapuudusel erialaajakirjast loobuma.

„Kulude kokkuhoiu nimel on kärbitud tugevalt sotsiaalasutuste tegevuskulusid, nende seas ka kulutusi erialastele koolitustele ja ajakirjanduse tellimise tarbeks," ütles IRL Tallinna Naisklubi aseesinaine Eve Lääts.

Tema sõnul on mitmed Tallinna hoolekandeasutused, hoolekandega tegelevad mittetulundusühingud ja mõnede linnaosade sotsiaalosakonnad loobunud ainukese emakeelse erialaajakirja tellimisest.

„Kinkisime 12 organisatsioonile ajakirja Sotsiaaltöö aastatellimuse. Soovime ühelt poolt toetada sotsiaalasutuste töötajaid, et neil oleks võimalik saada infot valdkonna arengust ja ise selles kaasa rääkida. Teisalt soovime anda märku rahastajatele, et kulude optimeerimine töötajate professionaalsuse toetamise arvelt ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik," rääkis Lääts.

„Kodanikena ootame sotsiaalvaldkonna organisatsioonidelt võimalikult kõrgel tasemel ja tõhusat abi. Samas aga kipume kulutusi optimeerides unustama, et töötajate professionaalsuse hoidmiseks on vaja ressursse, olgu selleks koolitused, supervisioon või erialane ajakirjandus," lisas Lääts.

IRL Tallinna Naisklubil on traditsioon lõpetada aasta heategevusüritusega, millest kingi saajal on rõõmu ja kasu aastaringselt.

Valitsus kiitis heaks vabatahtliku merepääste eelnõu

2011-12-29

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis loob aluse vabatahtlike merepäästjate osalemiseks politsei tegevuses otsingu- ja päästetöödel.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et kui eelmisel aastal kehtestas parlament regulatsiooni vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike kaasamiseks, siis edaspidi saavad samalaadsetel põhimõtetel tegutseda ka vabatahtlikud merepäästjad. Politsei ja piirivalve seaduse muudatused sätestavad nii vabatahtlike merepäästjate õigused, kohustused, neile esitatavad nõuded ja väljaõppe põhimõtted kui ka hüved ja tagatised.

Eelnõu kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja veehoidlal ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid. Vabatahtlikud merepäästjad osalevad päästetöödel sõltuvalt läbitud õppe mahust kas koos politseiametnikuga või politsei ülesandel iseseisvalt. Politsei tegevuses osalemise ajal on nad riigivõimu esindajad, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

Juba praegu on vabatahtlikud merepäästjad koondunud mittetulundusühingutesse ning teinud politsei- ja piirivalveametiga aktiivset koostööd. Edaspidi sõlmib amet mittetulundusühingutega tsiviilõigusliku lepingu, et merepäästjate tegevust ja nende toetamist täpsemalt korraldada.

Teise muudatusena annab eelnõu politsei- ja piirivalveametile pädevuse kontrollida Eestist väljuvate laevade reisijate nimekirju. Praegu koostatakse sadamast väljuvate laevade reisijate nimekirjad check-in’i läbinud inimestest, kelle isikutuvastus toimub laevale minekul üksnes pisteliselt. Seetõttu on võimalik, et ennast registreerinud inimesed jätavad laevale minemata või annavad pileti edasi mõnele teisele inimesele, samas kui meresõiduohutuse seaduse kohaselt peavad kõik reisijad olema kantud õigesti laevareisijate nimekirja.

Politsei- ja piirivalveametile reisijate nimekirjade kontrollimise pädevuse andmine aitab avastada inimesi, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Samuti on reisijate nimekirjade nõuetekohane koostamine oluline, et võimalike õnnetuste korral oleks teada, kes laeval on.

Vabatahtlike merepäästjate tegevuse reguleerimist ja politseile laevareisijate nimekirjade kontrolli pädevuse andmist näeb ette valitsuse tegevusprogramm.

Allikas: Siseministeerium

Siseministeerium ja ROTAL sõlmisid sotsiaalpartnerluse kokkuleppe

2011-12-29

Siseminister Ken-Marti Vaher ning Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi allkirjastasid kolmapäeval uue sotsiaalpartnerluse kokkuleppe, mille eesmärk on arendada siseministeeriumi valitsemisalas sotsiaalset dialoogi.

Vaheri sõnul alustasid siseministeerium ja ROTAL uue sotsiaalpartnerluse lepingu ettevalmistamist juba sügisel, et muuta valitsemisala kollektiivsed töösuhted süsteemseks. „Täna sõlmitud lepinguga on sotsiaaldialoog avatud valitsemisala kõigile ametiühingutele eesmärgiga suurendada töötajate kaasatust töösuhteid puudutavatesse otsustesse ning edendada koostööd töökeskkonna ja töösuhete parandamisel,“ lausus ta.

Ka ROTAL-i esimees avaldas heameelt, et senine, 2007. aastast pärinev sotsiaalpartnerluse lepe sai uue kuue.

Kokkuleppe kohaselt toimub sotsiaaldialoog ametiühingutega kolme tasandi kohtumistel: vähemalt korra kvartalis toimuvad kohtumised siseministeeriumi esindajatega, vähemalt viis korda aastas valitsemisala asutuste juhtkondadega ning vastavalt vajadusele peetakse kohtumisi ka regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa.

Ministeeriumi esindajatega peetavatel kohtumistel lepitakse kokku sotsiaaldialoogi valitsemisala ülesed eesmärgid ja põhimõtted, langetatakse ühisotsuseid ja planeeritakse tegevusi. Valitsemisala asutuste juhtidega toimuvatel kohtumistel peetakse kollektiivseid läbirääkimisi, sõlmitakse asutuste kollektiivlepinguid ja jälgitakse nende täitmist ning informeeritakse ja konsulteeritakse partnereid. Regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa toimuvatel kohtumistel käsitletakse küsimusi, mis vajavad enne järgmistele tasanditele viimist ettevalmistusi või ei oma valitsemisala ega asutuseülest tähendust.

Allikas: Siseministeerium

Keskkriminaalpolitsei taastamine sai siseministri allkirja

2011-12-22

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas neljapäeval politsei- ja piirivalveameti uue põhimääruse, mis taastab 1. jaanuarist keskkriminaalpolitsei. Keskkriminaalpolitsei jääb politsei- ja piirivalveameti peadirektori alluvusse ning seda asub juhtima ameti kriminaalpolitsei osakonna juht Raigo Haabu.

Vaher märkis, et varjatud raske kuritegevusega võitlemine on tema kindel prioriteet. Valdkonna tugevdamiseks ja arendamiseks on tema sõnul tähtis, et võtmevaldkondade tegevus ei oleks killustatud, vaid oleks juhitud keskselt ja valdkondlikud üksused moodustaksid terviku. „Raske kuritegevuse vastase võitlusega tegelevate struktuuriüksuste roll peab oluliselt tugevnema,“ ütles Vaher.

Juba septembris alustasid politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitsei osakonnas eraldi kesksete üksustena tööd korruptsioonikuritegude vastane büroo ja kriminaaltulu tuvastamise büroo, mis mõlemad saavad järgmisest aastast juurde nii inimesi kui vahendeid. Lisaks vaadatakse üle ka teiste kuriteoliikide vastase võitlusega seotud tegevused ning analüüsitakse kesksete üksuste loomist näiteks narkokuritegevuse ja arvutikuritegevuse vastaseks võitluseks.

2012. aasta riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Allikas: Siseministeerium

IRL-i Tallinna üldkogu valis piirkonna juhtorganid

2011-12-21

Eile õhtul kogunes Tallinnas Rahvusraamatukogus IRLi Tallinna üldkogu, mis valis järgmiseks kaheks aastaks piirkonna juhatuse ja revisjonitoimkonna liikmed ning esindajad erakonna volikogusse. Piirkonna esimehe valib juhatus oma esimesel koosolekul. Kokku väljastati 496 hääletussedelit, valimiskasti tagastati 464 sedelit ning neist kehtetuid oli 7.

TALLINN PIIRKONNA JUHATUSE VALIMISED (nime järel saadud häälte arv ja
järjestus)

Kandidaate 27, valiti 15:

Andres Herkel 144 1
Eerik-Niiles Kross 114 2
Tarmo Kruusimäe 100 3
Andres Luus 100 4
Sven Sester 100 5
Siim Kiisler 93 6
Toomas Tõniste 87 7
Anneli Entson 84 8
Madis Kübar 84 9
Olle Koop 82 10
Toivo Jürgenson 66 11
Kaupo Reede 66 12
Avo Üprus 61 13
Liisa Pakosta 53 14
Külliki Kübarsepp 52 15

TALLINNA PIIRKONNA ESINDAJATE VALIMINE ERAKONNA VOLIKOGUSSE (nime järel
saadud häälte arv ja järjestus)

Kandidaate 52 , valiti 33

Eerik-Niiles Kross 131 1
Tarmo Kruusimäe 130 2
Andres Luus 127 3
Lagle Parek 119 4
Toivo Jürgenson 87 5
Liisa Pakosta 81 6
Hedi Kuusing 69 7
Sille Ader 68 8
Riina Vändre 67 9
Kaido Kukk 65 10
Külliki Kübarsepp 64 11
Toomas Tõniste 61 12
Kaupo Kuusik 58 13
Arvi Altmäe 57 14
Helve Nõmm 54 15
Jüri Kütt 53 16
Reet Trei 53 17
Kalev Vapper 53 18
Avo Üprus 53 19
Anneli Entson 52 20
Henrik Aavik 49 21
Olavi-Jüri Luik 49 22
Kadri Jäätma 47 23
Birgit Jürgen 45 24
Andres Kislenko 45 25
Anna Peterson 44 26
Indrek Hellerma 42 27
Urmas Mardi 40 28
Anton Luigend 38 29
Priit Värk 37 30
Daniel Raud 36 31
Jüri Saar 36 32
Kristina Tauts 36 33

IRL TALLINNA PIIRKONNA REVISJONIKOMISJONI VALIMISED (nime järel saadud
häälte arv ja järjestus)

Kandidaate 6, valiti 3:

Daniel Raud 126 1
Taiki-Viia Tungal 110 2
Anne Hansberg 76 3

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetab Eesti kalanduse igakülgset arengut

2011-12-16

Eesti toetab täna Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMFF) eelnõud.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku jätkata Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks perioodil 2014-2020 uue fondiga, mis on järjeks olemasolevale Euroopa Kalandusfondile ja mitmetele teistele kalanduse rahastamise allikatele. Uueks perioodiks kavandatud summa on kuni 6,5 miljardit eurot.

Eelnõu eesmärgiks on suurendada kalandussektori jätkusuutlikkust, lõpetada sõltumine toetustest, luua rannikualadel uusi töökohti ja soodustada majanduskasvu.

"Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi asutamise ettepanekus on arvestatud Eestile oluliste seisukohtade ja põhimõtetega, sealhulgas meie regionaalse eripäraga. See on kindlasti Eesti kalanduse arengu huvides ja seetõttu loodame, et need seisukohad Nõukogus lõplikku kinnitamist leiavad," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
„Fondi abil on võimalik soodustada arengut ning struktuurseid muutusi kalandussektoris, mis omakorda suurendavad Eesti kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut," selgitas ta.

Seedri sõnul on Eestile oluline ka see, et EMFFi toel saab jätkata rannakalanduse strateegilist arendamist regionaalselt oluliste kalanduspiirkondade kaudu. „See on olnud meede, mis tänasel finantsperioodil on Eestis väga hästi rakendunud ning käesolev eelnõu annab kindlust, et see protsess jätkub," rääkis Seeder.

„Loomulikult vajab Euroopa Komisjoni ettepanek mitmeid täiendusi, näiteks keskkonnasõbralike vesiviljelustehnoloogiate arendamisel tuleb kindlasti pöörata tähelepanu ka retsirkulatsioonisüsteemidele," lausus Seeder. Samuti võiks ministri sõnul toetada aktiivsemalt kalurite ühistegevust, näiteks soodustada tootjaorganisatsioonide koostööd.

Euroopas elujõulise kalanduse taastamiseks on vajalik merekeskkonda tõhusamalt kaitsta. Eesmärgiks on püüda kala sellisel tasemel, et see ei ohustaks kalavarude taastootmist ning samas oleks kalandus konkurentsivõimeline majandussektor.

Euroopa Komisjoni infomaterjali reformipaketi eelnõu kohta leiab järgnevalt lingilt: http://ec.europa.eu/fisheries/reform/index_et.htm

Allikas: Põllumajandusministeerium

Linnavolinik kutsub teatama ebaselgest parkimiskorraldusest Tallinnas

2011-12-15

Tallinna linnavolinik Urmas Mardi (IRL) kutsub inimesi teatama sellistest parkimiskorraldustest, kus puudub selge ja ühemõtteline märgistus, kuid mida linn kasutab agaralt trahvide kirjutamiseks.

Täna Tallinna Linnavolikogus arutamisel olnud eelnõu andis linnale ülesandeks muuta parkimiskorraldust Estonia puiestee 11 ees nii, et autojuhid saaksid juurde neli parkimiskohta südalinnas. Linnavolikogus antud eelnõu häälteenamust ei leidnud.

„Antud ala asub Solarise Keskuse ja Eesti Panga vahel. Autojuhina pean ütlema, et sealne märgistus on puudulik. Sellepärast andsin sisse eelnõu, millega linn parandaks antud olukorra," ütles Mardi. „Kuigi linnavalitsuse seisukoht oli mitte nõustuda parkimiskohtade juurde loomisega, olid nad vähemalt nõus paigaldama parkimist keelava märgi. Seegi edasiminek!"

Munitsipaalpolitsei on aasta algusest 11 kuu jooksul teinud antud nurgal 270 trahviteadet kogusummas 5444 eurot. Kusjuures 30. oktoobril, mis on pühapäev, koostati neist kaheksa trahviteadet.

„On absurdne, et linn on lasknud sellisel olukorral niikaua kesta ning täitnud oma rahakotti autojuhtide arvelt. Mupole on tegemist magusa kohaga, kus nad on saanud alati mõne trahvi välja kirjutada. Linna poolt on see aga järjekordne tegemata töö, mille lahendamisega nad ei kiirusta," tõdes Mardi.

Urmas Mardi kutsub üles kõiki inimesi teatama sellistest parkimiskohtadest, kus linn täidab ebapiisava märgistusega oma rahakotti.

Laar sai kommunismi uurimise eest Ungaris Sandor Petofi autasu

2011-12-14

IRLi esimees, kaitseminister Mart Laar sai täna Ungaris Terrorhaza muuseumis jagatava Sandor Petofi nimelise autasu.

See omistati Laarile kommunismikuritegude uurimise ning sellealase ajaloolise pärandi teadvustamise eest.

Laar ütles autasu kättesaamisel, et hindab autasu kõrgelt ja ta loeb selle omistamist endale suureks auks.

"Mul on hea meel, et Euroopa riigid on teinud head koostööd, et liikuda edasi teadvustamaks kommunismi kuritegusid ning toetanud nende hukkamõistmist ka Euroopa Parlamendis."

Laar toonitab, et kommunismi kuritegude teadvustamine on aidanud süvendada mõistmist rahvaste vahel.

Sandor Petofi preemiat antakse välja alates aastast 2009, seda omistatakse inimestele, kel on olulisi teeneid Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vabaduse edendamisel. Laarile antakse auhinna saamise puhul üle Sandor Petofit kujutav pronksbüst.

Mullu pälvis selle Ameerika ajakirjanik ja ajaloolane Anne Elizabeth Applebaum, kes saatis Budapestis toimunud tseremooniale ka oma tervituse.

Sandor Petofi (1. jaanuar 1823 Kiskorös - 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane.

Mait Maltis esineb heategevuskontserdil Põltsamaal

2011-12-14

Täna õhtul kell 19 esineb EELK Põltsamaa Niguliste kirikus toimuval heategevuskontserdil Mait Maltis koos poegade Mikko ja Jakkoga.

Kontserdi korraldaja ja patrooni riigikogu liikme Aivar Koka (IRL) sõnul on heategevusürituse eesmärk koguda annetusi kuulmisseadmete muretsemiseks vaegkuulajatest koguduseliikmetele. „Kontserdiga soovime koguda annetusi, et osta vaegkuulajatest inimeste abistamiseks mõeldud tipptasemel aparatuur maksumusega 1990 eurot," ütles Kokk.

Kontserdil kõlab valdavalt Mait Maltise jõulude ja talveteemaline repertuaar. Pärast muusikalist osa toimub ka Põltsamaa Ametikooli valmistatud rosinasupi söömine.

„Loodan, et heategevuslikud kontserdid Põltsamaa kirikus kujunevad traditsiooniks," ütles Aivar Kokk, kes on korraldanud juba kümmekond sellist muusikasündmust. Samuti tuletas ta meelde, et EELK Põltsamaa Niguliste koguduse kirikus on 650 istekohta, mistõttu paneb ta huvilistele südamele juba aegsasti kohale tulla.

Tunne Kelam: Majanduskriis on võimalus liikmesriikide tõhusamaks kaitsealaseks koostööks

2011-12-13

Euroopa Parlament arutas 13. detsembril Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni osavõtul Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Krzysztof Liseki koostatud ulatuslikku raportit finantskriisi mõjust Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekusektorile.

ERP fraktsiooni esindaja Tunne Kelami hinnangul on tegemist põhjaliku ja ülimalt ajakohase dokumendiga, mis teeb konkreetsed ettepanekud Euroopa Liidu julgeolekusektori tõhustamiseks.

"Praeguse finantskriisi ajal ei tasu unustada, et see mõjutab kõiki valdkondi. Üks selge järeldus on, et kaitsekulutuste oluline vähendamine riigikaitsesektoris tähendab riski Euroopa usutavusele rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagajana, " ütles Eesti saadik tänases sõnavõtus.

Tunne Kelami arvates on kaitsekulutuste vähenemise taustal isegi enam murettekitav viis, kuidas raha kasutatakse. Liikmesriikide kaitseplaanid on ebapiisavalt kooskõlastatud, mis põhjustab võimekuse lünki, raiskavat ületootmist ja dubleerimist. Eriti murettekitav on teadusuuringute ülimadal osakaal kaitsekulude kogumahus.

ERP fraktsiooni esindaja arvates saadab parlamendi raport siiski ka sõnumi võimalustest, mida majanduskriis pakub. "On saabunud aeg teha lõpp eraldi tegutsemise traditsioonile rahvusliku kaitse planeerimisel," ütles Kelam. "Rahvusteülene koostöö, mis hõlmab ressursside ühendamise ja jagamise peaks muutuma erandist reegliks."

Eesti saadik rõhutas eriliselt küberkaitsealase koostöö vajadust: "Me vajame otsustavat läbimurret liikmesriikide rahvuskeskses mõtlemises."

See eeldab Kelami arvates tõhusamat koostööd ning kvalitatiivselt paremat koordineerimist.

"Neid nõudmisi ei saa käsitada heade soovidena," ütles Kelam. "Küberohtude potentsiaal edestab oma arengus tänini kurjakuulutava tõhususega meie preventiivsete ja kaitsemeetmete arengut."

Euroopa Parlament hääletab raportit 14. detsembril.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Ergma: kõrgtehnoloogia vajab julgeid investeeringuid

2011-12-13

Riigikogu esimees Ene Ergma (IRL) sõnas täna riigikogus teadus- ja arendustegevuse hetkeolukorda kommenteerides, et esmatähtis on riigi julgus ja tahe olla valmis investeerima uutesse kõrgtehnoloogilistesse suundadesse.

„Riigil peab olema julgust ja tahet investeerida uutesse kõrgtehnoloogilistesse suundadesse, mille viljad valmivad tunduvalt hiljem, kui seda on ühe parlamendikoosseisu või valitsuse eluiga. Kui pea kakskümmend aastat tagasi oleksime arvanud, et me ei suuda suurriikidega konkureerida infotehnoloogilisel suunal, siis ei oleks meil täna paljutki, millega olema üllatanud neid riike," lisas Ergma.

Tema sõnul peab Eesti väikese riigina hoolitsema, et siinne keskkond soosiks väikeseid või keskmise suurusega kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid, mille toodangul oleks suur lisandväärtus.

„Veel kümme aastat tagasi oli Eesti suurimaks probleemiks, et puudusid ettevõtted, kus toimis koos nii teadus- kui ka tootearendustegevus, sest välisfirmad ei ole huvitatud teadus-ja arendustegevusest tütarfirmades. Täna on meil aga olemas hulga näiteid sellistest kodumaistest ettevõtetest, kus toimub edukas arendus- ja teadustegevus," rääkis Ergma.

Ergma tõi näiteid kõrgtehnoloogilises valdkonnas edu saavutanud ettevõtetest ja projektidest nagu Skeleton Technologies OÜ, kes arendab ja valmistab patenteeritud nanopoorsel süsinikul põhinevaid superkondensaatoreid ning maailma esimese internetipõhise hääletuse tarkvara välja töötanud aktsiaseltsi Cybernetica.

Samuti rõhutas Ene Ergma uute võimaluste pakkumise olulisust noortele. Üheks juba edukaks osutunud projektiks peab Ergma Eesti tudengisatelliidi programmi, mille eesmärgiks on toetada Eesti kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tööjõu koolitamise kaudu.

„Selle programmi raames ehitavad üle 30 üliõpilase koostöös rahvusvaheliste partneritega satelliidi ESTCube-1, mis viib 2012-2013 Maa orbiidil läbi väga olulise teadusliku eksperimendi - uudse kosmoselaeva mootori katsetuse. Programmi käigus on kolm doktoranti läbinud pikaajalised praktikad või kraadiõpingud välismaal ning pöördunud omandatud teadmistega tagasi Eesti teadusasutustesse või ettevõtetesse. Nende noorte algatusel on käivitunud juba ka arvukalt uusi arendusprojekte," rääkis Ergma.

Laar: Balti õhuturve on hea näide targast kaitsest

2011-12-13

Kaitseminister Mart Laar kohtus eile ja täna Eestit külastava Taani kaitseministri Nick Hækkerupiga, kellaga leiti ühiselt, et Balti riikide õhuturbeoperatsioon on heaks näiteks targast kaitsest.

Kohtumisel tulid arutluse alla ka Taanis toimuvate kaitsereformide, Läänemere julgeolekukeskkonna, küberkaitse, NATO Kirdekorpuse ning Taani Euroopa Liidu eesistumisperioodiga seotud küsimused.

Kaitseminister Laar tänas Taanit korduva panustamise eest Balti riikide õhuturbeoperatsiooni. „Leidsime koos kaitseminister Hækkerupiga, et Balti riikide õhuturbemissioon on heaks näiteks niinimetatud nutikast kaitsest, kus riigid kasutavad ühiselt keerukamaid ja kallimaid sõjalisi võimeid. Samuti loodan, et me saavutame lähiajal NATO-s pikaajalise lahenduse Balti riikide õhuruumi turvamiseks," ütles kaitseminister Laar.

Ka praegu kaitsevad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kuni aasta lõpuni Taani õhuväe hävitajad F-16.

Kohtumisel arutati ka kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumisega seotud küsimusi. „Olen oma Taani kolleegiga ühel nõul, et Euroopa riigid peavad ka ise panustama oma julgeoleku tagamisse ning ei saa pelgalt toetuda Ameerika Ühendriikide sõjalisele jõule," ütles Laar.

Oktoobrist ametisse astunud Taani kaitseminister Hækkerup on sel nädalal tutvumisvisiidil Balti riikides. Eile õhtul asetas Hækkerup ka pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Valitsuse kriisikomisjon arutas hädaolukorra seaduse täpsustamist

2011-12-12

Valitsuse kriisikomisjon kiitis kolmapäeval heaks hädaolukorra seaduse analüüsi, kus tehtud ettepanekute alusel asub siseministeerium ette valmistama seadust täpsustavat eelnõu.

Kriisikomisjoni esimehe, siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul pole põhimõttelisi muudatusi kaks ja pool aastat kehtinud hädaolukorra seadusse teha tarvis, küll aga vajab see mitmeid täpsustusi. Seadust muutev eelnõu peaks siseministeeriumis valmis saama järgmise aasta esimeses pooles. „Lisaks koostab ministeerium kriisireguleerimise käsiraamatu, mille alusel hakkavad seaduse ja rakendusaktide selgitamiseks süsteemselt toimuma avalike teenistujate kriisikoolitused,“ ütles ta.

Hädaolukorra seaduse analüüs toob esile praeguse seaduse kitsaskohad hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Analüüsi kohaselt tuleks erinevaid kriisireguleerimise meetmeid paremini omavahel seostada ning selgemalt välja tuua kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide roll juhul, kui elutähtsates teenustes esineb pikaajalisi katkestusi. Elutähtsate teenuste osalise või täieliku katkestuse korral langeb tagajärgede leevendamine omavalitsusele, mis peab tagama näiteks hätta sattunud elanikele sotsiaalabi ja teenused, varalise kahju menetlemise ja muu vajaliku.

Praegu on Eestis 19 hädaolukorda, mille kohta on koostatud hädaolukorra lahendamise plaan. Analüüs soovitab lahendamise plaani koostada ka välisriigis toimuda võivate Eesti kodanike elu või tervist ohustavate olukordade ning äkkrünnakute puhuks. Samas tuleks hädaolukordade nimekirjast välja võtta erakordselt kuum või külm ilm, mis ei kujuta endast seaduse mõistes hädaolukorda.

Analüüsi kohaselt tuleks seaduses paremini reguleerida hädaolukorra lahendamise juhtimist, ametkondade tegevust, rahvusvahelise abi taotlemist, ametiabi andmist ja kulude katmise põhimõtteid. Kriitiliselt on vaja üle vaadata ka põhimõtted, kuidas toimub avalikkuse teavitamine hädaolukorrast, selle vahetust ohust või elutähtsate teenuste katkemisest. Samuti tuleks analüüsi kohaselt muudatusi teha elutähtsate teenuste nimekirjas.

Lisaks soovitab analüüs kolme liikme võtta suurendada valitsuse kriisikomisjoni koosseisu, kuhu peaksid edaspidi kuuluma ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor, terviseameti peadirektor ja Eesti Panga juht.

Allikas: Siseministeerium

Siseminister tunnustas IT-agentuuri loomisele kaasa aidanud inimesi

2011-12-12

Siseminister Ken-Marti Vaher andis täna tänukirjad inimestele, kes andsid märkimisväärse panuse IT-agentuuri peakorteri rajamiseks Tallinna.

Vaher ütles tänuüritusel, et täpselt aasta pärast seda, kui Tallinn sai IT-agentuuri peakorteri asukohana Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogus ministrite põhimõttelise heakskiidu, on agentuuri loomine vääramatult teel. Kava kohaselt alustab agentuur tööd järgmise aasta juulis. Praeguseks on Euroopa Komisjon välja kuulutanud konkursid töötajate, sealhulgas peadirektori leidmiseks.

Vaher märkis, et agentuure Euroopa Liidus väga palju enam ei looda ja uued riigid on olnud peakorterite saamisel usinalt järjekorras. „IT-agentuur klapib meie profiiliga hästi. Pole võimalik, et IT-süsteemide tähtsus Schengeni ja Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel ei kasva,“ lausus ta. „Tallinnas asuv agentuur toob siia rohkem avatust ja rahvusvahelist tähelepanu.“

Tänukirja saanute hulgas olid Eesti riigiametnike kõrval ka endised siseministrid Marko Pomerants ja Jüri Pihl.

Allikas: Siseministeerium

IRL: Elamislubadega äritsemine ei sobi IRL-ile

2011-12-10

IRL: Elamislubadega äritsemine ei sobi IRL-ile

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu toetas täna salajasel hääletusel Ken-Marti Vaheri ja Juhan Partsi jätkamist ministritena.

Täna Järvamaal Väätsa mõisas kogunenud IRL-i volikogu võttis vastu avalduse, millega mõisteti üheselt hukka elamislubadega äritsemine. Volikogu liikmed pidasid vajalikuks, et selleks pädevad asutused viivad esimesel võimalusel läbi elamislubade lauskontrolli. Kõik fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada. Volikogu leidis, et IRLi tipp-poliitikud peavad avalikkusele ja erakonna liikmetele andma ammendavad selgitused elamislubade piirmäära tõstmise ja väljastamise osas.

IRLi volikogu kuulas ära siseministri Ken-Marti Vaheri ja majandus-ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi selgitused seoses elamislubade juhtumiga ning avaldas neile usaldushääletusel toetust.

Usaldushääletusest võttis osa 105 volikogu liiget. Ken-Marti Vaheri jätkamist siseministrina toetas 70 volikogu liiget, vastu hääletas 34. Juhan Partsi jätkamist majandus-ja kommunikatsiooniministrina toetas 98 liiget, vastuhääli oli 4. Kokku oli neli kehtetut valimissedelit.

IRLi volikogu mõistis elamislubadega äritsemise hukka

2011-12-10

IRLi volikogu mõistis elamislubadega äritsemise hukka

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu mõistis täna Väätsal toimuval koosolekul hukka elamislubadega äritsemise. Volikogu hinnangul võib mõni äri ka olla juriidiliselt korrektne, ehk JOKK, kuid kui seda tehakse IRLi sildi all, siis on see vastuvõetamatu.

Volikogu tõdes, et peab vajalikuks, et selleks pädevad asutused viivad esimesel võimalusel läbi elamislubade põhjaliku kontrolli. Kõik fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada. Samuti on IRL seisukohal, et elamislubadega seonduvaid nõudeid tuleb muuta rangemaks ja selgemaks.

Erakonna esimehe Mart Laari sõnul on elamislubadega sahkerdamine tekitanud parteile suure probleemi, milles pole võimalik süüdistada kedagi teist kui erakonna enda liikmeid.

Laar peab juhtunut ülimalt kahetsusväärseks ning leiab, et avalik kriitika on tõiesti õigustatud. "Keskerakonna puhul ei ehmataks elamislubadega sahkerdamine kedagi," ütles ta. Laar vabandas juhtunu pärast erakonna liikmete ja toetajate ees.

IRLi esimees rõhutas veelkord, et elamislubadega äritsenud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmachi tegevus on IRLi põhimõtetega vastolus.

Täna Väätsal toimuval Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu istungil tehti teatavaks, et elamislubade-skandaali sattunud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach on kirjutanud avalduse erakonnast lahkumiseks.

IRLi volikogul annavad Ken-Marti Vaher ja Juhan Parts erakonnakaaslaste ees aru ja vastavad küsimustele. Sellele järgneb ministrite usaldushääletus.

Raudne ja Stelmach lahkusid IRList

2011-12-10

Täna Väätsal toimuval Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu istungil
tehti teatavaks, et elamislubade-skandaali sattunud Indrek Raudne ja
Nikolai Stelmach on kirjutanud avalduse erakonnast lahkumiseks.

Eelmisel nädalal lahkus Indrek Raudne Riigikogu liikme kohalt,
erakonna eestseisusest ja Tallinna piirkonna juhatusest.

Nikolai Stelmach lahkus Tallinna linnavolikogust, erakonna volikogust
ja Eesti Raudtee nõukogust.

Mõlema lahkumist poliitikast on nõudnud nii erakonna liikmed kui avalikkus.

Ken-Marti Vaher: elamislubade piirarvuga seonduvat peaks uurima sõltumatu komisjon

2011-12-06

Ken-Marti Vaher: elamislubade piirarvuga seonduvat peaks uurima sõltumatu komisjon

Siseminister Ken-Marti Vaher teeb elamislubade juhtumi ja piirarvuga seonduva uurimiseks Vabariigi Valitsusele ettepaneku moodustada sõltumatu ekspertkomisjon.

Ken-Marti Vaheri hinnangul on oluline, et avalikkus saaks sõltumatu ja objektiivse ülevaate elamislubade juhtumist ning selle saab anda ekspertidest koosnev komisjon. „Ekspertkomisjon peaks andma vastuse, kas sel aastal vastu võetud otsused seoses elamislubade piirarvuga on olnud asjakohased, põhjendatud ja erapooletud. Minu hinnangul võiksid ekspertkomisjoni moodustada põhiseaduslike institutsioonide ja teiste ministeeriumide eksperdid, näiteks võiksid komisjoni kuuluda riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad," selgitas Vaher.

IRL näeb selget probleemi täna kehtiva välismaalaste seaduse toimimises, mis võeti vastu 2008. aastal. IRL on seisukohal, et fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada läbi tõhusa järelevalve. Siseminister on algatanud elamislubadega seonduvate nõuete rangemaks ja selgemaks muutmise, samuti on alustatud uue välismaalaste seaduse eelnõu ettevalmistamist.

IRLiga liitus Eerik-Niiles Kross

2011-12-06

IRLiga liitus Eerik-Niiles Kross

5. detsembril rahuldas IRLi Tallinna piirkonna juhatus Eerik-Niiles Krossi avalduse astuda erakonna liikmeks.

Eerik-Niiles Kross on tuntud julgeolekuekspert, kes on töötanud Eesti Vabariigi diplomaadi, julgeoleku koordinatsioonidirektori ning president Lennart Meri julgeolekunõunikuna. Käesoleval ajal juhib Kross tuntud konsultatsiooniettevõtet Trustcorp ja nõustab muuhulgas Gruusia valitsust ja Albaania peaministri bürood.

Kross ütles erakonnaga liitudes, et tema arvates on Eestit ootamas välis- ja julgeolekupoliitiliselt keerukad ajad ning sellises olukorras on tarvis rahvuslikke jõude konsolideerida, mitte neid lõhkuda või uusi luua. Ta lisas, et raskel ajal ei sobi tema arvates olla tugitoolikriitik vaid ta soovib anda oma panuse Eesti ainsa rahvusliku ideoloogiat kandva erakonna edendamisse.

Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda

2011-12-06

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda. Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

„Investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse aitab kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse," ütles Seeder.

„Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev," lisas minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtub põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi eestseisus: me ei tolereeri fiktiivsete elamislubade jagamist

2011-12-05

IRLi eestseisus: me ei tolereeri fiktiivsete elamislubade jagamist

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus võttis täna hommikul vastu avalduse, milles kinnitab, et IRL on läbi kogu oma tegevuse kaitsnud Eesti julgeolekut ning kindlat arengut.

Seetõttu on IRL ühiselt seisukohal, et elamisloa tohivad kehtiva kvoodi raames saada vaid isikud, kes ei ole ohuks Eesti julgeolekule ning kes toovad meie ühiskonnale lisaväärtust.

Eesti on ajanud konservatiivset sisserännupoliitikat ja IRL leiab, et seda ei tohi muuta. Vältimaks fiktiivsete elamislubadega Eestisse ja Euroopa Liitu pääsemist tuleb julgeolekukontrolli nende üle oluliselt tugevdada. Kui keegi on saanud elamisloa fiktiivselt, tuleb see tühistada.

Tänase siseministri ajal on alustatud menetlused 65 elamisloa tühistamiseks. IRL volitab siseministrit astuma kõiki vajalikke samme fiktiivsete elamislubadega seonduva selgitamiseks.

Eestseisuses ei leidnud toetust 77 erakonna liikme poolt eile esitatud ettepanek, et Riigikogust lahkuks lisaks Indrek Raudsele ka Siim Kabrits ning ministriametist kutsutaks tagasi Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher.

Ettepanekut ei toetanud ükski eestseisuse liige. Selle vastu oli 11 inimest, erapooletuks jäi neli.

Olles ära kuulanud asjaosaliste selgitused, peab IRLi eestseisus küllaldaseks, et Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach on astunud tagasi oma valitud ametitest.

Eesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt

2011-12-01

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Soome kolleeg Jari Koskinen tõdesid täna Helsingis toimunud töökohtumisel, et põllumajandus- ja maaelutoetuste rahastamise alused tuleb muuta õiglasemaks.

„Maaelu arengutoetused on mõeldud eelkõige maaettevõtluse ja maapiirkondade infrastruktuuri investeeringute toetamiseks, samuti teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse arendamiseks," ütles Seeder. „Eesti ja Soome ei näe võimalusi nende toetuste vähendamiseks, pigem võiks investeeringutoetusi suurendada otsetoetuste vähendamise arvelt," selgitas ta.

Eesti ja Soome leiavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi raames tuleks muuta ka maaelu arengutoetuste rahastamise aluspõhimõtteid. Kuivõrd maaelu arengukavadega toetatakse ka metsandust, siis tuleks Seedri sõnul rahastamise skeemis arvesse võtta mitte ainult põllumajandusmaade suurust, vaid ka metsamassiive. „Lisaks tuleks arvestada ka asutustihedust ja asjaolu, et valdav osa Eestist kuulub uue määratluse kohaselt vähemsoodsate alade hulka."

Eesti suurim probleem ÜPP reformikavas on Euroopa Komisjoni poolt ettepandud põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise üliaeglane tempo. Ebavõrdsed otsetoetused rikuvad võrdset kohtlemist ning sunnivad Eesti põllumehi konkurentsis püsimiseks rohkem ja suurema efektiivsusega tööd tegema.

Soome põllumajandusminister Jari Koskinen ütles, et ta mõistab ja toetab põhimõtteliselt Eesti soovi põllumajanduse otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks. Samas ta selgitas, et kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika rahastamist ei suurendata, siis saab võrdsustamine toimuda suuremate toetustega riikide toetuste vähendamise teel ja see saab olema väga problemaatiline.

Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Eile kohtus Seeder Läti peaministri ja põllumajandusministriga, samuti on ta ÜPP ja otsetoetuste teemal kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

2011-11-30

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel," kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.

„Otsetoetuste tasemete suure erinevuse tõttu on raske saavutada samu eesmärke. Kui põllumeestele ei tagata võrdselt stabiilset sissetulekut, siis on tõsises ohus maapiirkondade talumajapidamised ja selle tulemusena kogu Euroopa areng," selgitas Seeder. Ta lisas, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mis näevad ette võrdseid konkurentsitingimusi liikmesriikides.

Eesti on alustanud rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist otsetoetuste võrdsustamiseks. Otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on riigipeadel, kes langetavad otsuse Euroopa Liidu üldise finantsraamistiku osas.
Põllumajandusminister Seeder on seadnud eesmärgiks kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, et tutvustada Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.

Lisaks Läti ministritele on Seeder kohtunud Iirimaa põllumajandusministriga, homme teeb ta visiidi Soome ning ülejärgmisel nädalal on kavas kohtumised Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani ministritega.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRLi rahvuslased mälestavad riigipöördekatses hukkunuid

2011-11-30

IRLi rahvuslaste ühendus tähistab homme kell 14.00 kommunistide riigipöördekatsel 1. detsembril 1924 hukkunud Eesti sõdureid Tondipoiste mälestussamba juures mälestusmiitinguga.

„Tondi kasarmute kaitsel oma elu ohverdanud kadetid on saanud omamoodi sümboliks. 1924. aastast tõusid Eesti Vabariigis uuesti päevakorda sõnad „kaitsetahe", „isamaa armastus" ja „relvavendlus". Meie ülesanne on hoida elus nende sõnade tähendus, sest iseseisvus ei ole kergesti kättevõidetav ega midagi iseenesest mõistetavat. Iseseisvus on elus peamine väärtus, mille kaitsele peab pühenduma kogu rahvas ja riik," sõnas IRLi rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.

Kolmandat korda peetavast mälestusmiitingust on osa oodatud võtma kõik huvilised.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Jõgeva- ja Tartumaad

2011-11-30

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna ja homme väljasõidu Jõgeva- ning Tartumaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

Jõgeva- ja Tartumaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, riigikogu esimees Ene Ergma, erakonna peasekretär Priit Sibul, fraktsiooni aseesimehed Toomas Tõniste ja Kaia Iva, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas ning sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Samuti Aivar Kokk, Ülo Tulik, Erki Nool, Andres Herkel, Peeter Laurson, Liisa- Ly Pakosta, Siim Kabrits ja Indrek Raudne.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas omavalitsuste, ettevõtete ja haridusasutustega; toimuvad kohtumised kohalike inimestega, antakse koolides tunde, külastatakse spordi-, küla- ja noortekeskuseid.

Eraldi on IRLi saadikutel kavas kohtumised IRLi Jõgevamaa ja Tartumaa liikmetega.

Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei

2011-11-29

Kaks aastat pärast keskkriminaalpolitsei likvideerimist loob siseminister Ken-Marti Vaher selle uuesti, mõrvade uurimine jääb siiski prefektuuride ülesandeks.

Täpselt samal kujul vana keskkriminaalpolitseid (KKP) siiski ei elustata. See jääb tegutsema politsei ja piirivalveameti koosseisus ning eraldi valitsusasutust reformiga ei teki. Uue KKP peamisi ülesandeid saab olema neli: kriminaaltulude konfiskeerimine ning korruptsiooni, narkokuritegude ja küberkuritegevuse uurimine.

«KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada.»

Kuid see pole siiski peamine põhjus, miks KKP uuest aastast n-ö reanimeeritakse. Vaheri sõnul on selleks ennekõike siiski vajadus tõhustada veelgi võitlust organiseeritud kuritegevusega.

Selleks alustasid septembris politsei- ja piirivalveametis eraldi üksustena tööd kaks bürood – korruptsioonikuritegude ja kriminaaltulu tuvastamiseks.

Kokku koondaks KKP enda alla neli eraldiseisvat üksust ja selleks on parajasti loomisel veel kaks üksust. Neist esimene hakkab keskselt tegelema narkokuritegude ja teine arvutikuritegevusega. Viimased kaks on organiseeritud kuritegevuses kogu maailmas tooni andvad kuriteoliigid. Ainuüksi küberkurjategijate kasumiks arvatakse tänavu olevat 110 miljardit USA dollarit.

«Kokkuvõttes peaks selline tsentraliseerimine kõiki neid uurimissuundi veelgi tugevdama,» kinnitas Vaher ja tõi näiteks kriminaaltulu konfiskeerimise, millega praegu tegeleb igas prefektuuris üks ametnik. «Tulevikus hakkavad need ametnikud alluma kesksele büroole, kuhu kuulub vähemalt kuus inimest ja kust osatakse prefektuurides asuvaid ametnikke paremini juhtida.»

Viimastel aastatel on riik kriminaaltulu konfiskeerimisel saanud kurjategijatelt keskmiselt 2,6 miljonit eurot aastas. Siseministeeriumi hinnangul peaks keskse üksuse loomine seda summat vähemalt kahekordistama.

«Pealegi suudaks ta siis oma teenust edaspidi pakkuda ka maksu- ja tolliametile,» lubas Vaher. Veel aasta aega pärast KKP kaotamist 2009. aasta lõpus kostis kriminaalpolitseist korduvalt väiteid, et endised KKP ametnikud ei tunne end piisavalt motiveerituna, sest neil on raske määratleda, kelle jaoks ja mida nad jälitustöös tegema peavad.

«See hinnang, et toome nüüd need inimesed pärast mitmeaastast istumist n-ö august välja, on minu meelest siiski veidi vale,» ütles siseminister. «Meie soov on uurijate motivatsiooni tõsta. Ja siin on väga oluline anda neile kindel identiteet, võimaldada paremad palgatingimused ja tehnilised võimalused.»

Kava järgi tõuseks kriminaalpolitseinike minimaalne kuupalk 60 protsendile vastava taseme prokuröri palgast. Jälitusametnikud hakkaksid seal saama kuus kätte vähemalt 1000 eurot. Eraldi juhti KKP-le siseministeerium ei planeeri, sest organisatsioon hakkab alluma praegusele politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonna juhile Raigo Haabule.

Kommentaar Andres Anvelt KKP viimane direktor, riigikogu liige

Keskkriminaalpolitsei (KKP) taastamine on ainuõige lahendus. Soomes käidi kunagi 1950. aastatel läbi sama protsess, kui KKP kaotati ja selle vajalikkusest alles tagantjärele aru saadi.

KKP ametnikele konkreetse jurisdiktsiooni loomine on ainult hea – kui sa pead tööd tegema nii, et sa täpselt ei oskagi määratleda oma eriala, siis mõjub see motivatsioonile halvasti.

See, milliseid kuriteoliike see asutus uurima hakkab, on maitseküsimus. Tõenäoliselt saab nende tööpõld olema määratletust laiem, sest ainuüksi kriminaaltuluga tegelemine muudab selle valdkonna laiemaks.

Minu hinnangul peaks uuel KKP-l olema kindel regionaalmudel – see tähendab, et neil peaks olema kohapeal prefektuuridest sõltumatud ametnikud. Ainult nii saab see üksus edukas olla. KKP-l peab tekkima võimekus ja sellega ka õigus võtta uurimiseks üle ükskõik mis ajahetkel ükskõik milline kriminaalasi. Kui neil see võimekus on, siis saab neil olema ka tugev identiteet.

Raha keskkriminaalpolitseile Siseministeerium plaanib järgmise aasta algusest uurimise kiirendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks investeerida ligi 2,7 miljonit eurot.

• Kriminaalmenetluse kiirendamiseks 1 412 862 eurot. Kriminaalpolitseinike minimaalseks kuupalgamääraks kehtestatakse 60 protsenti vastava taseme prokuröri minimaalsest kuupalgamäärast.

• Eritehnika soetamiseks 315 000 eurot.

• Kriminaaltulu üksuse loomiseks 218 400 eurot. Võimekuse parandamiseks värvatakse 2012. aastal senisele kolmele ametnikule juurde seitse ametnikku.

• Küberkuritegevuse-vastase üksuse töövahenditeks 731 537 eurot.

Allikas: Postimees

Seeder selgitab eurovolinikule põllumajandustoetuste võrdsustamise vajalikkust

2011-11-25

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördus kirjaga Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Cioloşe poole, et selgitada talle vajadust võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

Kuigi otsetoetuste ümberjaotamise protsess on Seedri sõnul poliitiliselt keeruline, ei saa Eesti nõustuda komisjoni praeguse ettepanekuga, kus õiglase toetuste jagamise viisini jõudmise ajaraam on teadmata, ulatudes üle praegu arutelu all oleva mitmeaastase finantsraamistiku.

„Soovime näha otsetoetuste ühtlustumist liikmesriikide vahel nii ruttu kui võimalik. Leiame, et järgmisel eelarveperioodil peaks kõigi liikmesriikide otsetoetustasemed olema vähemalt 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest," rõhutas Seeder volinikule saadetud kirjas. „Me ei saa nõustuda tulevase poliitikaga, mille tulemusena erinevad toetustasemed aastal 2020 ikka kolmekordselt."

Üldiseks arusaamaks on Seedri teatel olnud, et otsetoetuste ajaloolised toetustasemed ei ole tulevase Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raamistikus õigustatud. Ta lisas, et toetused peavad olema õiglased, kohtlema kõiki põllumajanduskaupade ühisturul osalejaid võrdselt ja tagama konkurentsivõime üle kogu Euroopa Liidu.

„Euroopa solidaarsus peab väljenduma ka põllumajanduspoliitikas ja otsetoetustes," rõhutas Seeder.

Seeder avaldas lootust, et tema kirjas tõstatatud mured saavad ÜPP reformilepetes positiivse lahenduse ja avaldas valmisolekut Ciolosega temaatika arutamiseks kahepoolselt kohtuma.

Põllumajandusminister Seeder kavatseb kahepoolselt kohtuda oma kolleegidega liikmesriikidest, et Eesti seisukohtadele toetust ja liitlasi leida. Eelmisel nädalal kohtus minister oma Iirimaa kolleegiga, lähiajal on plaanis kohtumised Soome ja Läti põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Euroopa Parlamendil on avarad kasutamata võimalused Sahharovi auhinna laureaatide tõhusamaks toetamiseks

2011-11-23

Brüsselis toimus täna Euroopa Parlamendi presidendi algatatud Andrei Sahharovi mõttevabaduse auhinna võrgustiku konverents.

Kohale oli saabunud arvukalt Sahharovi preemia laureaate eesotsas Sergei Kovaljoviga; oma videotervituse saatis 1990.a. preemia saaja Aung San Suu Kyi, kes praegu juhib Birma poliitilise taassünni liikumist. Mitu laureaati, sealhulgas Hiinas üha vangis viibiv Hu Jia ning 2010.a. preemia laureaat, Kuuba ajakirjanik Guillermo Farinas ei saanud osaleda oma kodumaa võimude keelu tõttu.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Eesti saadik Tunne Kelam, kes koostas 2010.aastal oma fraktsiooni nimel analüüsi Sahharovi preemia nähtavuse ja mõju tõstmiseks, esitas need ettepanekud tänasel Sahharovi võrgustiku konverentsil.

Kelami arvates on tänavu 23-aastaseks saava Sahharovi preemia tuntus ja mõju veel kaugel sellest, mida selliselt prestiižikalt tunnustuselt võiks oodata. Rahvusvahelise meedia huvi Sahharovi preemia vastu ja selle kajastamine on püsinud minimaalsena ning keskendunud vaid auhinna kätteandmisele detsembri teisel nädalal.

"Euroopa Parlamendi võimalus ja kohus on kujundada püsikontaktid Sahharovi preemia laureaatidega, aga ka nominentidega, andes neile erilise koha Euroop Liidu välissuhtluses," ütles Tunne Kelam.

Euroopa välisteenistuse oluliseks ülesandeks peab saama kõnealuse preemia laureaatide ja kandidaatide olukorra pidev jälgimine nende koduriikides ning preemia mõtte selgitamine sealsele elanikkonnale.

Euroopa Parlamendi esindused peaksid Kelami soovitusel kutsuma regulaarselt Sahharovi preemia laureaate liikmesriikidesse esinema tutvustamaks inimõiguste seisundit nende kodumaal.

"Euroopa Parlament peaks Sahharovi preemia laureaadid ning nominendid poliitiliselt adopteerima," pani Kelam ette. "Neid ei tohi kohelda üksnes ühekordsete aukülalistena, vaid neile tuleb kindlustada parlamendi püsipartnerite ja sõpradena bürokraatiavaba alaline juurdepääs parlamenti ja selle kõigile istungitele."

Täna hommikul avas Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek Euroopa Parlamendi ees asuval Solidaarsuse Esplanaadil ka Andrei Sahharovi nimelise lounge'i, mille ette on maapinnale spetsiaalsete nimeplaatidega jäädvustatud kõik selle tuntuima sõnavabaduse auhinna pälvinud isikud. Tseremoonial kõnelenud Vene "Memoriaali" esimees Sergei Kovaljov meenutas, et kui Andrei Sahharov 43 aasta eest astus avalikkuse ette sõna- ja kodanikuvabaduste eestkõnelejana, siis tõdes ta kohe vajadust uue avara maailmakorra järele, mida tuleb luua kõigi rahvaste vabas koostöös. Kovaljovi sõnul on mõttetu rääkida Euroopa piiridest, sest sõnavabadus ületab loomulikul viisil kõik võimalikud piirid, seda eriti globaalse kommunikatsiooni võrgustikus. Euroopa kangelastegu on Vene Memoriaali juhi hinnangul see, et algsest Söe - ja Teraseühendusest on jõutud rahvasteühenduseni, mis rajaneb mitte üksnes majanduslikul, vaid samavõrra poliitilisel, õiguslikul ja moraalsel vundamendil.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.kelam.ee

Sahharovi mõttevabaduse auhinna koduleht

Tallinna eelarve on suure laenusurve all

2011-11-23

„Linnaeelarvest on teedele ja tänavatele eraldatud jooksvateks investeeringuteks 8,2 miljonit eurot. See, et eelmise aastaga võrreldes on investeeringud tõusnud 1,3 miljonit eurot on marginaalne, näiteks 2006. aastal oli see summa 35 miljonit eurot,” ütles Jürgenson. „Eelarve maht aga on tõusnud selle ajaga 36%.“

„Omaette teema on linna laenukoormus, mis on planeeritud 57% eelarvest ehk 280 miljonit eurot, mis on ligilähedane maksimumile lubatust. Linna kohustus ainuüksi OÜ Raadiku Arendusele on ligi 108 miljonit eurot. Kui liita juurde ka Loopealse munitsipaalmajad ja koolid, mis on PPP-projektina teostatud, siis on linna kohustuste ulatus murettekitav,“ sõnas Jürgenson.

„Lasteaedade tuleva aasta investeeringutest kaks kolmandikku teostatakse just PPP-ga, peale mida makstakse paar aastakümmet renti,” tõdes Jürgenson. „Loopealse ja Raadiku elurajooni üürimaksed ainuüksi ulatuvad aastas ligi 10 miljoni euroni.”

„Samuti ei pea paika Savisaare väide, et meediakulud ei suurene. Eelarvest võib välja lugeda, et Pealinn ja Stolitsa saavad juurde 35 000 eurot,” lausus Jürgenson. „Kulutused meediale ja mitmesugustele sihtasutusele on väikesed lollused, mis summeeruvad üheks suureks kuluks, mis kuivatavad ära linnaeelarve,“ ütles Jürgenson.

Tunne Kelam: Küberrünnakuid ei saa tõrjuda eraldiseisvaist kindlustest

2011-11-22

Euroopa Parlamendis toimus täna küberjulgeolekuteemaline ümarlaud, mille korraldajaks oli Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam koos Euroopa Julgeoleku Ümarlauaga (European Security Roundtable). Ümarlaud arutas Euroopa Parlamendi rolli küberjulgeolekupoliitika kujundamisel. Esinesid parlamendiliikmed, Europoli esindajad ning teised eksperdid, sealhulgas kauaaegne NATO küberkaitse poliitika nõunik ja hetkel Eesti Kaitseministeeriumi nõunik Heli Tiirmaa-Klaar.

Küberkaitse valdkonnas on Euroopa Liidu suurimaid probleeme vähene kooskõlastatus ning ühtse lähenemise puudumine, tõdes oma avakõnes Europarlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam.

"Euroopa Parlamendi saadikud toetavad ideed seada sisse ELi küberjulgeoleku koordinaatori amet, kes võiks oluliselt tõhustada eri algatuste, programmide ja süsteemide koostööd, " ütles Eesti saadik.

Saksa Fraunhoferi instituudi direktori Peter Martini arvates on aeg minna probleemist teadlikuks saamise järgust üle õiguslikule reguleerimisele, milles on algatajaroll Euroopa Parlamendil.

"Me ei saa loota sellele, et õnnestub end edukalt kaitsta, ehitades igaüks endale kindluse, millesse varjuda," hoiatas Tunne Kelam. "Probleem on ühine ning suurenevate ohtude vastu saab edukalt seista avatud lahinguväljal, tehes seda koos erasektori ning liikmesriikidega."

Liikmesriikide ja eri asutuste koostöö ning informatsiooni jagamine on Kelami arvates otsustava tähtsusega.

Parlamendisaadikud leidsid, et ka Euroopa Parlamendil on roll ja vastutus antud valdkonna paremaks koordineerimiseks Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja NATO-ga.

Samas on parlamendis küberkaitse alane tegevus siiani üsna killustatud ja seda viiakse läbi erinevate rõhuasetustega. Parlamendisaadikute tõhusamat tööd takistab ka piiratud juurdepääs tundlikule infole, milleta on raske saada pilti reaalsest olukorrast ja tegelikest ohtudest.
Kelami arvates on Euroopa Parlamendis tarvis moodustada küberjulgeolekuga tegelevate saadikute erirühm. "Praegu on teema eest vastutav ainult üks Parlamendi asepresident," ütles Kelam.

Euroopa Parlament kavatseb korraldada kuulamisi ja debatte küberrünnakuist ELi institutsioonide ja liikmesriikide vastu, mis jätkuvad ja mitmekesistuvad.

Euroopa Parlamendil on samuti ka valmimas oma panus direktiiviks koos ELi Nõukoguga infosüsteemide vastu suunatud küberrünnakute teemal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: 32-228-37279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

IRLi Tartu piirkonna esimeheks sai Peeter Laurson

2011-11-22

IRL suuruselt teise piirkonna Tartu esimeheks valiti Peeter Laurson ja aseesimeheks Kristjan Mugra.

11-liikmelisse juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimehele veel Tõnis Lukas, Kati Kuusk, Jaanus Barkala, Alo Lõoke, Argo Annuk, Jüri Kõre, Peeter Tulviste, Tarmo Punger ja Silvia Russak.

Tartu piirkonda esindajateks IRLi volikogus said Kati Kuusk, Ennu Sepp, Martin Medar, Uno Pauts, Alo Lõoke, Andres Sallo, Tiiu Laan, Eero Mikenberg ja Jaanus Grigorovits.

Kokku väljastati piirkonna üldkogul 167 mandaati.

Pakosta: rahakott ei tohi takistada kõrgkoolis õppimist

2011-11-22

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) sõnas täna riigikogus kõrgharidusreformi eelnõu esimesel lugemisel, et uuringutele toetudes vajab Eesti tudeng tasuta kõrgharidust koos täiendavate sotsiaaltoetustega kõige enam Euroopa 33 riigi hulgas.

„Tasuta kõrghariduse eelnõu peamisi küsimusi on sotsiaalsete murede lahendamine. Eesti asub täna selles riikide grupis, kus probleemiks on vaesemate perede laste ligipääs kõrgharidusele. Eesti kõrgkoolides on selgelt alaesindatud väiksema sissetulekuga peredest pärit noorte osakaal. Ainult 3% kõikidest tudengitest on pärit madala haridustasemega vanematega peredest, kui näiteks Soomes on see näitaja üle kolme korra kõrgem," rääkis Pakosta.

Tema sõnul hoiab Eesti kurba rekordit vanematekodust eemal elavate tudengite kuusissetuleku Gini koefitsiendi poolest, mis väljendab ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdust. „Suure ebavõrdsuse peamiseks tekitajaks on sissetulekute struktuur: Eesti tudeng saab vaid 18% toetust oma vanematelt ja tervelt 59% palgatööst. Tasuta kõrgharidus koos täiendavate toetustega vähendaks seda ebavõrdsust, mis on paljuski tingitud perede vaesusest."

„Vähesed riigid on suutnud saavutada sellise kõrgharidussüsteemi, mis on sotsiaalselt õiglane ja kõiki ühiskonnagruppe võrdselt kaasav. Aga just see on meie eesmärk - kõrgharidusreform peab tagama õiglasema ligipääsu kõrgharidusele, et kõigil võimekatel inimestel, olenemata rahakoti paksusest, oleks tagatud võimalus õppida ülikoolis," ütles Pakosta.

Liisa Pakosta sõnul ei ole Eestis täna pelgalt sotsiaalsetel põhjustel võimalik hakata lapsevanemate või noorte üliõpilaste käest nõudma õppemaksuga tasulist kõrgharidust.

Siseministeerium tahab täpsustada eelnõus orjastamise mõistet

2011-11-21

Siseministeerium soovib täpsustada kooskõlastusringil olevas karistusseadustiku muutmise eelnõus inimese orjusesse asetamise mõistet, kuna praeguses eelnõus tekitab see mõiste ministeeriumi hinnangul segadust.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis justiitsminister Kristen Michalile saadetud kirjas, et seletuskirjast ja eelnõust on keeruline aru saada, kuidas eristada inimese asetamist orjusesse või olukorda, milles ta on oma tahte vastaselt sunnitud tegema tööd või osutama teenust, tegelema prostitutsiooni või muu seksuaalset ärakasutamise võimaldava tegevusega, vahendab BNS.

"Tekib küsimus, kas orjus ei hõlma juba loetletud tegevusi ning kui ei hõlma, siis kuidas sisustada orjusesse asetamine," nentis Vaher.

Siseminister viitas, et eelnõu samas lõikes kasutatakse mõistet "muu alandav ülesanne", mille sisustamine võib praktikas tekitada probleeme, kuna seda tuleb teha kellegi teise subjektiivsest hinnangust lähtuvalt. Vaheri sõnul tuleks võimaluse korral seda eelnõu seletuskirjas pikemalt lahti selgitada.

Siseministeeriumi hinnangul võib probleeme tekitada ka see, et eelnõus reguleerib üks lõige korraga nii prostitutsioonile kaasaaitamist kui alaealise prostitutsioonile kallutamist. "Kuna isik võib nimetatud tegevusi toime panna samaaegselt, siis leiame, et neid tuleks jätkuvalt eraldi käsitleda, sest sisult on tegemist ikkagi erinevate tegevustega, mis on erinevate isikute vastu suunatud. Seepärast leiame, et kaasaaitamine ja kallutamine peaks jääma jätkuvalt eraldi sätetesse," kirjutas Vaher.

Siseminister märkis, et muu hulgas võimaldab tänane regulatsioon koguda lihtsamini statistikat alaealiste suhtest toime pandud tegude suhtes, sest alaealiste suhtes toimepandud süüteod asetsevad karistusseadustikus eraldi paragrahvides. Uut regulatsiooni arvestades nõuab vastava statistika kogumine täiendavat tööd, sest pelgalt karistusseadustiku paragrahv ei anna teavet selle kohta, kas süütegu on toime pandud alaealise suhtes.

"Arvestades inimkaubanduse vastu võitlemise prioriteetsust nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, ei saa alahinnata statistika kogumise olulist ja seepärast peaks uue regulatsiooni väljatöötamisel läbivalt ennetada probleeme, mis võivad hiljem tekkida statistika kogumisel," kirutas Vaher Michalile.

Justiitsministeerium saatis oktoobri lõpus lõplikule kooskõlastamisele eelnõu, millega tuuakse karistusseadustikku sisse uued erinevatel eesmärkidel toime pandud inimkaubanduse koosseisud. Justiitsminister Kristen Michal selgitas oktoobri lõpus, et seadust täiendatakse kolme inimkaubanduse koosseisuga, mis on eristatavad sõltuvalt kannatanu ärakasutamise eesmärgist.

„Eelnõu kohaselt on eraldi koosseisudeks inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, orjastamise eesmärgil ja elundi eemaldamise eesmärgil. Kui inimkaubanduse eesmärgiks on kannatanu prostitutsioonist või muust seksuaalset ärakasutamist võimaldavast tegevusest kasu saada, on ettenähtud karistused karmimad kui näiteks töö- või võlaorjusesse asetamise eesmärgi korral,“ ütles Michal.

Justiitsminister märkis ühtlasi, et seega on eelnõus pakutud karistusmäärad isegi kõrgemad, kui seda nõuab inimkaubanduse direktiiv. „Näiteks seksuaalse ärakasutamise või elundi eemaldamise eesmärgiga inimkaubanduse eest on ette nähtud vangistus maksimaalselt seitsme aastani, samas kui direktiiv näeb ette viis aastat. Samuti sätestatakse juriidilise isiku vastutus ja kohustus kohaldada sellistel puhkudel inimkaubandusega saadud vara laiendatud konfiskeerimist,“ ütles Michal.

Eelnõu uues versioonis loetakse senine prostitutsioonile kaasaaitamisena karistatav tegu täies ulatuses inimkaubanduse mõistega kaetuks. Tegemist on juhtumitega, kui teise inimese prostitutsiooniga tegelemist teadlikult toetatakse näiteks klientide hankimise, nende kohaletoomise või ruumide kasutada andmisega ilma ise sellest teost kasu saamata. Nagu varem, on see tegevus karistatav kuni viieaastase vangistusega.

Kui lisandub eesmärk kannatanut ära kasutada ja tegu on toime pandud näiteks vägivallaga või pettusega, on tegu karistatav juba karmimalt. Juhul, kui kannatanu on alaealine või abitus seisundis olev inimene, kui kannatanuid on mitu või kui tekitatud on tõsisemat kahju, on karistuseks kuni 15-aastane vangistus.

Allikas: Siseministeerium

Eestis tähistatakse paljude üritustega kodanikunädalat

2011-11-21

Eestis tähistatakse paljude üritustega kodanikunädalat

Laupäeval, 26. novembril, on kodanikupäev, mida tähistatakse terve nädala vältel mitmete üritustega üle Eesti.

26. novembril möödub 93 aastat päevast, mil Maanõukogu piiritles oma määrusega inimeste ringi, kellele laienevad Eesti Vabariigi kodaniku õigused. Sisuliselt oli tegemist Eesti esimese kodakondsuse seadusega. 1998. aastast tähistatakse seda päeva üleriigilise kodanikupäevana, et pöörata tähelepanu kodaniku rolli tähtsusele ühiskonnas.

Tänavuse kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“. Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eesti kodakondsus privileeg, mille kasutamise õigus on 1,2 miljonil inimesel. „Riik on andnud oma inimestele kodakondsuse koos sellega kaasneva staatuse ehk õiguste ja kohustustega, et kodanikud aitaksid kujundada endale meelepärast riiki. Aktiivsete inimeste panus sellesse väärib tunnustamist,“ lausus ta.

Algaval nädalal toimuvate üritustega tänavad riigiasutused vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes on näidanud ennast kodanikuna parimast küljest. Justiitsminister on juba tunnustanud kodanikujulguse aumärgiga 10 inimest, et väärtustada kodanike julgust sekkuda kuriteosituatsioonidesse ja aidata ohvreid. Peaminister ja siseminister annavad reedel 17 ühiskondlikult aktiivsele inimesele üle kodaniku aumärgi ning kultuuriminister kuulutab välja aasta kodaniku. Ministeeriumid, ametid, maavalitsused ja teised asutused korraldavad sel nädalal ka avatud uste päevi, viktoriine, konkursse ja muid üritusi.

Kodanikupäeva kohta saab lisainfot aadressil http://kodanik.err.ee/ee/kodanikupaev2011.

Allikas: Siseministeerium

Tallinna investeeringud teedesse on alla 1999. aasta taset

2011-11-20

„Linnaeelarve on 12 aastaga suurenenud kolm korda, ent linn investeerib teedesse 32% vähem kui tollal. 1999. aastal investeeriti teedesse linna poolt 158,6 miljonit krooni, tänavu aga vaid 108 miljonit,“ lausus Jürgenson. „Linna kasvust ja ehitushindade kallinemisest hoolimata on investeeringud teede kapitaalremondiks konstantselt langenud alates 2005. aastast.“

„Täna saab linn enamiku teedeinvesteeringuteks mõeldud vahenditest Euroopa Liidu struktuuritoetuste fondist, ilma milleta oleks olukord Tallinna tänavatel veelgi tõsisem, kui see hetkel on.“

Kommunaalameti tellimusel eelmisel aastal läbiviidud tänavate seisukorra hindamise tulemusena leiti, et teede olukord on 94% ulatuses hea ja rahuldav ning ainult 6% ulatuses halb.

Jürgensoni sõnul pole teede seisukord kindlasti nii hea, kui linnavalitsus seda esitleb. „Linn ei panusta piisavalt teede seisukorra parandamisse, mida võivad autojuhid igapäevaselt oma nahal tunda. Eelarve on ära kuivatatud igasuguste väikeste lollustega, mis summeeruvad üheks suureks kuluks ning seetõttu ei jätku linnal prioriteetsete valdkondade jaoks piisavalt rahalisi vahendeid,“ tõdes Jürgenson.

Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi

2011-11-19

Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud konverentsil "Võrdsed võimalused tööturul" peetud kõnes, et Eesti erakonnad ja poliitika on selgelt liiga meestekesksed.

„Võrdsetest võimalustest rääkides ei saa mööda vaadata sellest, mis toimub Eesti poliitikas. Viimased riigikogu valimistulemused valmistasid soolist tasaalu silmas pidades ühiskonnale pettumuse. Kui seni oli naiste arv riigikogus näidanud väikest tõusutrendi, siis viimastel valimistel sai esmase hääletustulemusena mandaadi riigikokku vaid 20 naist nelja aasta taguse 24 asemel," rääkis Iva.

„On kahetsusväärne, et erakonnad oma otsustega naiste alaesindatust võimendavad. Kui 2003. aastal erakondade üldnimekirjade alusel riigikokku pääsenutest oli iga kolmas naine, siis 2011. aastal vaid iga kümnes. Seega need riigikogu kohad, kus valija otseselt kaasa rääkida ei saanud, täideti viimastel valimistel erakondade otsuse alusel valdavalt meestega," märkis Iva.

„Olukord, kus erakonnad asetavad naiskandidaadi kehvemale positsioonile pärsib edaspidi naiste soovi poliitikas osaleda ning annab negatiivse signaali teistele eluvaldkondadele. Nii pole ka imestada, et kui 2006. aastal oli Eesti Maailma Majandusfoorumi võrdõiguslikkuse tabelis 29.kohal, siis nüüdseks oleme me langenud 52. kohale," rääkis Iva,

„Tuleb endale teadvustada, et naiste alaesindatus Eesti poliitikas muutub üha tõsisemaks probleemiks. Riigi arengut silmas pidades on tähtis, et poliitikasse oleks kaasatud võimalikult palju erinevaid elanikkonnagruppe, sealhulgas ka naisi," lisas Iva.

Kaia Iva toonitas, et IRL-i jaoks on oluline inimeste vabadus anda oma hääl sobivaimale kandidaadile. „Seepärast ei pea me õigeks sookvootide kehtestamist. Kuid ometi olukorras, kus poliitikas on naiste alaesindatuse kaudu ühiskond jätnud kasutamata olulise ressursi, tuleb selle põhjustega tegeleda, toetudes eelkõige uuringutele ja analüüsidele."

Konverentsil „Võrdsed võimalused tööturul" osales lisaks Kaia Ivale ettekannetega siseminister Ken-Marti Vaher, Norra Suursaadik Lise Nicoline Kleven Grevstad, riigikogu liige Anneli Akkermann ning Kadri Simm ja Sten Anspal.

Laar avaldas kaastunnet liiklusõnnetuses hukkunud kaitseväelase lähedastele

2011-11-17

Kaitseminister Mart Laar avaldas kaastunnet täna teenistusülesannete täitmise ajal liiklusõnnetuses hukkunud nooremveebel Martin Tiiki lähedastele.

„Raske õnnetus on meie seast röövinud nooremveebel Martin Tiiki, kes vaatamata oma noorele eale jõudis meie riiki väärikalt teenida nii Eestis kui ka lahingutes Iraagis ja Afganistanis. Olukord meie liikluses on ohtlik ning Eesti ühiskonna lahutamatu osana ei ole ka kaitsevägi paraku selliste traagiliste juhuste eest kaitstud. Avaldan sügavat kaastunnet nooremveebel Tiiki lähedastele ja kaasteenijatele ning soovin õnnetuses viga saanud kaitseväe ametnikule kiiret paranemist," ütles kaitseminister Laar.

Kalevi jalaväepataljonis teeninud nooremveebel Martin Tiik hukkus täna lõuna ajal Keila-Haapsalu maanteel toimunud liiklusõnnetuses, kus põrkasid kokku veok ja kaitseväe maastur. Maasturis kaasasõitnud kaitseväes töötav ametnik viidi haiglasse.

Nooremveebel Tiik sündis 1980. aastal. Ta läbis ajateenistuse 1999. aastal Kalevi jalaväepataljonis ning asus seejärel teenima Balti Pataljoni ning hiljem Scoutspataljoni.

Nooremveebel Tiik on osalenud lahingutegevuses Iraagis Estpla-8 koosseisus ja Afganistanis Estcoy-6 koosseisus ning teeninud Estpatrol-7 koosseisus Kosovos. Tema viimaseks ametikohaks oli Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni staabiallohvitser-instruktor.

Nooremveebel Tiiki on autasustatud kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga, NATO ISAF-i medaliga ning Kalevi jalaväepataljoni rinnamärgiga.

Laar: keskuse eesmärk on saada NATO peamiseks küberkaitsjaks

2011-11-17

Kaitseminister Mart Laari sõnul muudab USA ja Poola liitumine NATO küberkaitsekeskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju teistele riikidele.

„Tänast päeva oleme me juba pikalt oodanud - NATO küberkaitsekeskuse ees heisatakse USA ja Poola riigilipud. Küberkaitsekeskuse ajaloos on see üks tähtsamaid verstaposte selleks, et keskus muutuks kogu NATO peamiseks küberkaitse alase ekspertiisi allikaks," ütles kaitseminister Laar.

Kaitseminister Laari sõnul on USA juba alates keskuse moodustamisest selle arengusse tugevalt panustanud. „USA ja Poola liitumine muudab keskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju ka teistele alliansi liikmesriikidele, keda me samuti keskuse liikmeteks ootame," sõnas Laar.

Täna toimus NATO küberkaitsekeskuses pidulik tseremoonia, millega tähistati USA ja Poola liitumist keskusega. Koos Poola ja USA-ga on NATO küberkaitsekeskusel nüüd kümme liikmesriiki, mis osalevad keskuse igapäevatöös ja juhtimises.

Liikmesriigid saadavad keskusesse tööle oma riigi eksperdid ja teadlased, samuti osalevad nad keskuse tööplaani koostamisel ning panustavad keskuse eelarvesse. Lisaks Poolale ja USA-le on keskuse liikmeteks Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Slovakkia ja Hispaania.

Seeder: noorpõllumehed saavad senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda

2011-11-17

Oma vanema või vanavanema ettevõtlust jätkavad noorpõllumehed saavad juba novembri teises pooles algavas taotlusvoorus senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda.

Seni kehtinud korra alusel nõuti kõigilt mikropõllumajandusettevõtjatelt investeeringutoetuse taotlemisel, et nad oleksid tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt ühe kalendriaasta.

Põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri poolt kehtestatud uued taotlemise nõuded võimaldavad mikropõllumajandusettevõtjal taotleda investeeringutoetust omamata varasemat aastast tegutsemisaega, kui ta jätkab oma vanemale või vanavanemale kuulunud ja vähemalt kaks aastat tegutsenud põllumajandusettevõtte tegevust. Seejuures võib noorpõllumees valida, kas ta jätkab oma vanema või vanavanema ettevõtlust füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu vormis.

„Muudatused soodustavad põlvkondade vahetust põllumajanduses ja parandavad põllumajandusliku ettevõtluse konkurentsivõime,", ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Noorte ja uute tegijate sisenemine põllumajandustootjate hulka tõstab ka sektori jätkusuutlikkust," selgitas ta.

Uus määrus muudab ka investeeringutoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise selgemaks.

Mikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetuste üheks hindamiskriteeriumiks oli ühistegevuse eelistamine. Analüüsides varasemaid taotlusi ja neile antud hindepunkte jõudis põllumajandusministeerium järeldusele, et ühistegevuse eelistamist oli ületähtsustatud ja see varjutas teisi hindamise prioriteete. Seetõttu vähendatakse uue määrusega ühistegevusest saadavate hindepunktide osakaalu ning antakse edaspidi senise 12 hindepunkti asemel 5 hindepunkti.

Suurendamaks investeeringutoetuse kättesaadavust võimalikult paljudele põllumajandusettevõtjatele, on määrusesse lisatud uus hindamiskriteerium, millega antakse taotlejale, kes ei ole varem saanud antud meetmest toetust lisaks 1 hindepunkt.

Samuti on hindamisele lisatud täiendav kriteerium, millega antakse taotlejale 1 hindepunkt lisaks, kui taotleja taotles küll antud meetmest varasemates voorudes toetust ja vastas toetuse saamise tingimustele, kuid taotlus jäi eelarve vähesuse tõttu rahuldamata.

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust rahastatakse 75% ulatuses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning 25% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võtab toetuse taotlusi vastu 21. novembrist kuni 12. detsembrini 2011.

Taotlemisega seotud informatsioon PRIA kodulehel: http://www.pria.ee/et/toetused/meede/mikropollumajandusettevotte_arendamise_investeeringutoetus_meede_1_4_1_viies_taotlusvoor_2011

Meetmega saab tutvda ministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/meede-141

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tunne Kelam: Lähis-Ida kristlaste seisund ja tulevik on ka Euroopa probleem ja kaasvastutus

2011-11-17

Tunne Kelam osaleb 18-19. novembril Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisus Lähis-Ida kristlaste tulevikku käsitleval konverentsil, mis leiab aset Beirutis.

Konverentsi algatajaiks on Beiruti Kasliki ülikool ning arvukad Euroopa Parlamendi liikmed.

Konverentsil esinevad Liibanoni peaminister Najib Mikati, Antiookia patriarh Bechara Rai, Euroopa Liidu diplomaadid, Euroopa Piiskoppide Konverentsi (COMECE) peasekretär Piotr Mazurkiewicz, Liibanoni valitsuse ning parlamendi liikmed, eri religioonide ning inimõigusorganisatsioonide esindajad.

Tunne Kelami sõnul on tegemist esmakordse Lähis-Ida ja Euroopa ühisüritusega, et koos arutada Lähis-Ida usunditevahelisi suhteid ning selle piirkonna kristlike kogukondade olukorda ja tulevikuväljavaateid.

"Lähis-Ida kristlased on kaks aastatuhandet esindanud ja 21. sajandisse edasi kandnud vanimate kristlaste traditsioone," ütles Kelam.

"Tänapäeval on enamikus Lähis-Ida riikides kristlased sattunud vähemuste seisundisse, kellele pole tegelikus elus kindlustatud võrdsed õigused ega võimalused. See on toonud kaasa järjest kasvava emigratsiooni, mida valdavalt põhjustab nende ebakindel ning pahatihti eluohtlik seisund," ütles Kelam.

Tunne Kelami arvates kannab Euroopa Liit kaasvastutust, et seda tendentsi paremusele pöörata ning luua kõigile usulistele ja kultuurilistele vähemustele selles piirkonnas võrdne ja väärikas tulevikuväljavaade.

Kahepäevase konverentsi keskmes on kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi edendamine, võrdsete kodanikuõiguste ja inimväärikuse tagamine vähemusreligioonide liikmeile, põgenike ja sisepagulaste tagasitoomine, noortele hariduse ning sotsiaal-majandusliku arengu võimaldamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +372-5046754

www.kelam.ee

Minister käis korrakaitsjate jahedaid olusid kaemas

2011-11-17

Siseminister Ken-Marti Vaher käis eile külas Suure-Jaani politseijaoskonna töötajatel, kes on hädas külma majaga.

«Nagu saunalava,» ütles koos Viljandi politseijaoskonna ülema Alvar Pähkli ning Suure-Jaani konstaablijaoskonna leitnandi Harry Andressoniga eile ministrit oodanud Lõuna prefekt Tarmo Kohv kohaliku jaoskonna vangikongist rääkides. Ning tõepoolest, teadaolevalt ainuke puiduga vooderdatud kinnipidamisruum Eestis meenutab väga leiliruumi. Sellele juhiti ka mõneminutilise hilinemisega saabunud Ken-Marti Vaheri tähelepanu.

Põhjus, miks minister Lõuna prefektuuri jaoskondades ringkäiku tehes Suure-Jaani politseimaja kahele korrusele jaotunud tööruumidega tutvumas käis, seisneb aga hoopis selles, et õhutemperatuur on seal kõike muud kui saunas ning sunnib politseinikke ruumis jope selga jätma. Nii tervitas mitu ametis olnud töötajat sisse astunud külalist ülerõivastes.

Toetusraha taotletakse juurde

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et Suure-Jaani jaoskonna kehv seisukord on teiste tema haldusalas olevate politseijaoskondade omaga võrreldes erandlik.

«Tegu on vana hoonega, mida pole tükk aega remonditud,» nentis prefekt. Umbes samasugune on Kohvi hinnangul Võru politseijaoskond, kuid üldiselt on Lõuna prefektuuri jaoskonnad heas seisus.

Eelöeldu taustal tundub kummaline, et Suure-Jaani jaoskonnale anti saastekvootide müügist saadud raha nii palju, et sellest piisab Harry Andressoni sõnade kohaselt üksnes akende vahetamiseks ning ühe otsaseina ja tänavapoolse külje uuendamiseks. Viljandi politseihoone saab sama saastekvootide raha eest 75 protsendi ulatuses parema soojustuse. Riigi Kinnisvara aktsiaseltski on öelnud, et Suure-Jaani jaoskonna uuendustöödega õnnestub küttearvetelt säästa vaid umbes viis protsenti.

Ken-Marti Vaher põhjendas niisugust jaotamist sellega, et saastekvootide müügist teenitud raha kasutatakse võimalikult suureks energiatarbimise kokkuhoiuks ning Viljandis võeti soojustamine ette just sel eesmärgil.

«Suure-Jaani politseihoonele taotletakse aga raha juurde, sest ehitustehniliselt pole võimalik sealset hoonet osaliselt soojustada,» lisas minister.

Praegu pole veel kõige hullem

«Praegu pole veel hullu!» ütles Harry Andresson Suure-Jaani jaoskonnas valitsevast temperatuurist rääkides. Hull oli tema sõnul olukord möödunud talvel, kui pikka aega oli üle kümne kraadi külma.

«Kõige külmem on esmaspäeva hommikuti, kui maja on nädalavahetusega maha jahtunud,» selgitas Andresson. Nädala sees, mil kõik inimesed on tööl, köetakse ahje tublisti. Laupäeval ja pühapäeval seevastu on majas üksnes valvesolijad.

«Meil on tööl karastunud inimesed,» vastas Andresson küsimusele, kas jahedad olud on ka haiguslehtede võtmist suurendanud. Tema kinnitust mööda ei olnud ka läinud talvel palju haigestunuid.

Politseijaoskonna hoovi on kogutud 30 ruumimeetrit küttepuid. Harry Andressoni ütlemist mööda on seda umbes nii palju, kui talve jooksul maja soojendamiseks ära kulub.

Allikas: Sakala

Ken-Marti Vaher: Sisejulgeolek Ülemiste vanakest ei pelga

2011-11-17

Sisejulgeolek on valdkond, mis nagu Tallinna linngi ei saa kunagi valmis. See aga ei tähenda, et siseministeeriumi valitsemisala tegevust ei saaks ega peaks muutma efektiivsemaks ja paremini läbimõelduks. Impulsiivsete või lühiajaliste otsuste asemel vajab sisejulgeolek pikki sihte.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõus, mis on parlamendis teisel lugemisel, on sisejulgeoleku valdkonna eelarvemaht kokku ligi 294 miljonit eurot. On lausa eluliselt tähtis, et iga turvalisuse tagamisse suunatud euro läheks sinna, kus sellest tõuseb kõige rohkem kasu: politseinike ja päästjate töösse, ennetusse, samuti vabatahtliku tegevuse toetamiseks.

Asutuste tõhusamaks muutmise teel on mitu verstaposti juba möödas. Nii on loodud politsei, piirivalve ja kodakondsuse ühendamet ning kogu haldusala IT-valdkonna arendamine ja haldamine koondatud siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse. Järgmisel aastal liidetakse politsei- ja piirivalveametiga prefektuurid ja päästeametiga neli regionaalset päästekeskust, samuti on alustatud uue häirekeskuse loomist. Asutuste ümberkorraldamise mõte on vähendada dubleerimist ja saavutada eelkõige tugiteenustelt kokkuhoidu, kuid pakkuda inimestele ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust.

Päästeteenuse kvaliteedi parandamiseks saab päästeamet järgmisel aastal 2,1 lisamiljonit, et kogu Eesti oleks paremini kaetud elupäästevõimekust omavate komandodega. Sellega kasvab märgatavalt nende komandode arv, kus on valvevahetuses korraga neli või enam päästjat — just nii palju on päästjaid tarvis, et tulekahju korral siseneda suitsu täis majja ja päästa sealt inimesi. Raha lisandub päästjatele ja demineerijatele ka selleks, et asendada vananenud hingamisaparaadid, ilma milleta pole võimalik suitsusukeldumist teha, ning vahetada välja suur osa keemiakaitseülikondi ja gaasimaske.

Politsei võtab järgmisel aastal luubi alla varjatud raske kuritegevuse, mille avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab. Kuritegevus on nagu umbrohi, mille leviku piiramiseks ei aita ainult maapealse osa korjamisest — ära tuleb lõigata ka selle juured. Uuel aastal saab politsei riigieelarvest ligi 1,8 miljonit eurot lisaraha, et kiirendada kriminaalmenetluste läbiviimist ning suurendada kriminaaltulu tuvastamist. Ei piisa ainult kuritegude avastamisest ja kurjategijate karistamisest, kui nende kuritegelikult saadud tulu jääb alles. Vaid siis, kui kurjategija on ka oma tulu kaotanud, oleme haavanud organiseeritud kuritegevust kohast, miks ta üldse eksisteerib.

Riigile on alati odavam teha, mis tema võimuses, et kuritegusid ja õnnetusi üldsegi ei toimuks. Õnnetussurmade arvu vähendamisel on viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest. Kuid seda on ikkagi liiga palju. Sestap soovib siseministeerium järgmise aasta riigieelarves üle 60 protsendi võrra suurendada ennetustööks ette nähtud summat, mis võimaldaks inimeste teadlikkuse tõusu kaudu muuta nende riskikäitumist ja vähendada õnnetuste toimumise ohtu.

See säästaks inimesi valust ja kannatustest, kuid hoiaks kokku ka raha, mis muidu kuluks õnnetuste tagajärgedega tegelemisele. Senised kogemused ja rahvusvaheline praktika näitavad, et hästi läbimõeldud ennetus- ja teavitustööga on võimalik õnnetustes hukkunute arvu vähemalt viiendiku võrra vähendada. Kui ennetustööks tuleval aastal kavandatud 628.000 eurot inimelusid säästab, on see läinud asja ette.

Turvalisusel on veel teinegi tahk. See pool, mille tagamise nimel töötavad igapäevaselt sisejulgeoleku asutused, ei saa üksinda olla iialgi nii efektiivne kui siis, kui talle on abiks kogukond, inimesed ise. Need kaks poolt tuleb senisest tugevamalt kokku liita, et rohkemate vabatahtlike abil jõuaks politsei- ja päästeteenus inimestele igas Eesti külas lähemale. Kui kodu juures käib patrullimas abipolitseinike grupp ja naabrimees on vabatahtlik päästja, saavad lihtsamad olukorrad lahendatud tõenäoliselt juba enne, kui tekib vajadus helistada hädaabinumbril.

Tegelikult ei peagi olema abipolitseinik või vabatahtlik päästja jälgimaks, et sõpradel ja tuttavatel oleks kodus töökorras suitsuandur või riiete küljes helkur — tihti algavad õnnetused just sellistest väikestest asjadest. Tuleval aastal on Eesti sisejulgeoleku rahakotis raha 8,6 protsenti rohkem kui sel aastal. Valdkonnale riigituludest praeguse riigieelarve eelnõu järgi ette nähtud hädavajalikud lisamiljonid aitavad kaasa, et samm-sammult parandada politsei- ja päästetöö võimalusi ja kvaliteeti. Töö selle kallal, kuidas kriisiaastatest kosuvad asutused veelgi lihvitumalt tööle panna, ei lõpe aga nii pea. Võib-olla alles siis, kui saame kergendustundega ohata ja öelda: Eesti sisejulgeolek on saanud lõpuni valmis.

Allikas: Siseministeerium

Laar: kaitsekulude vähendamine ei lahenda majanduse probleeme

2011-11-16

Täna toimunud Põhjala ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel Ameerika Ühendriikide asekaitseministri Alexander Vershbow'ga rõhutati vajadust tõsta kaitsekulusid.

Kaitseminister Mart Laari sõnul ei lahenda kaitsekulude vähendamine riikide majandusprobleeme, vaid pakub neile ainult ajutist lahendust, tuues perspektiivis probleeme juurde.

„Maailma ajalugu pole läbi, riigid peavad jätkuvalt igapäevaselt tegelema ka enda turvalisuse ja julgeolekuga," lausus Laar.

Laari sõnul tasub selles küsimuses õppida ka ajaloost: riigid, kes täna enda julgeolekusse ei panusta, peavad seda tegema tulevikus, kulutades hoopis rohkem, kui nad lühiajaliselt kokku hoidsid.

„Me peame oma lubadusi täitma ja kokkulepetest kinni pidama, sest sellel püsivad meie partnerlus ja koostöö," ütles kaitseminister.

Kaitseminister Laar toonitas, et Eesti täidab NATO liitlasena oma kohust, panustades väga tõsiselt nii kollektiivkaitsesse kui ka esmasesse kaitsevõimesse.

Ta tõstis esile ka Eesti riigikaitse pikaajalise arengukava uuendamist, rõhutades vajadust muuta olemasolevaid sõjalisi võimeid efektiivsemaks, kasvatada seiresuutlikkust, viia Ämari lennubaas täielikku valmisolekusse ning Kaitseväe juhtimisstruktuur kooskõlla Eesti vajaduste ja võimalustega.

Laar: Euroopa küberkaitsevõime peab kasvama

2011-11-16

Kaitseminister Mart Laar ütles Rootsis toimuval Põhja- ja Baltimaade kaitseministrite kohtumisel, et Euroopa Liidul on küberkaitseks palju suurem potentsiaal, kui seda praegu kasutatakse.

Laari hinnangul on vaja nii Euroopa Liidu kõikehõlmavat küberkaitsepoliitikat kui otsest küberkaitsealast koostööd.
„Eesti ettepanekul leppisid kaitseministrid kokku töögrupi loomises, mis esitab Põhjala ja Balti kaitseministritele järgmisel aastal sellealased konkreetsed ettepanekud," ütles Laar.

Kaitseminister Laar peab oluliseks tugevdada sõjalistel operatsioonidel kasutatavate arvutivõrkude kaitset läbi spetsiaalse küberkaitseüksuse loomise.

Kaitseminister rääkis küberkaitsekoostöö tõhustamisest Rootsis Örebros toimuval Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi kaitseministrite kokkusaamisel.

Seeder: Eesti otsib liitlasi otsetoetuste võrdsustamiseks

2011-11-16

Eesti alustas rahvusvahelisel tasandil toetuse otsimist põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on võtnud eesmärgi kohtuda oma kolleegidega liikmesriikides, tutvustamaks Eesti seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi kohta alates aastast 2014.

Eile kohtus Seeder Dublinis Iirimaa põllumajandusministri Simon Coveneyga. Arutelu all oli kogu ÜPP reformipakett, eraldi keskenduti otsetoetuste ühtlustamisele ja maaeluvahendite jaotusele.

Iirimaa, kes on EL-i keskmisel tasemel otsetoetuste saaja, tunnustas Eesti püüdlusi võrdsemate konkurentsitingimuste kehtestamise suunal. „Minu Iirimaa kolleeg rõhutas, et Iirimaa käsitleb nii otsetoetusi kui maaelutoetusi ühise paketina, kuid põhimõtteliselt ta nõustus, et EL peaks liikuma ühtlasema toetuspoliitika suunas," ütles Seeder.

Riikidevaheline otsetoetuste ümberjagamine on Seedri sõnul kindlasti läbirääkimiste kõige keerulisem ja ilmselt ka viimases faasis kokkulepitav teema, kus otsustav roll on ka riigipeadel, kes langetavad otsuse EL-i üldise finantsraamistiku osas.

Seeder märkis, et Iirimaa on Eestiga mitmetel ühistel seisukohtadel, kuidas ÜPP reformikõnelustel edasi liikuda. Muuhulgas oldi ühel meelel, et keskkonnaeesmärkide elluviimise meetmed peaksid olema konkreetsele liikmesriigile sobivad, mitte üleeuroopalised ja suhteliselt nõrgalt suunatud.

„Samuti leidsime, et peaks valitsema riigisisene suurem paindlikkus suunata otsetoetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele ning võimalus tagada uute põllumajandusettevõtjate kaasatus põllumajandustootmisesse, mida praegune ajaloolisele referentsile baseeruv toetusõiguste süsteeme oluliselt raskendab," märkis Seeder.

Järgmiseks on Seedril ÜPP ja otsetoetuste võrdsustamise arutamiseks kavas kohtuda Läti ja Soome põllumajandusministriga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eestil on maailmas potentsiaali töödeldud põllumajandustoodete eksportijana

2011-11-16

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uurimuse kohaselt kuuluvad Eestis valmistatavad põllumajandustooted nende hulka, mis on ühed kaubeldavamad ja kiiremini kasvava ekspordiga tooted maailmaturgudel.

OECD uurimusest järeldub, et 20-st maailmas kõige enam kaubeldavast töödeldud põllumajandustootest valmistatakse Eestis 14. Samuti selgub, et 2007. aastal oli Eestil suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel nii kogu põllumajandussektoris kui ka töödeldud toodete osas. Eesti põllumajandussektoris töödeldud kauba suhteline konkurentsieelis maailmaturgudel on eriti märkimisväärne just seetõttu, et üldiselt domineerivad seal kõrge sissetulekuga rikkad riigid.

Ekspordipotentsiaaliga toodete nimistus on mitmed piimatooted, sealhulgas juust, samuti mitmeid lihatooted, maiustused, piiritusejoogid ja õlu. Kõige kiirema ekspordipotentsiaaliga toodete hulgas on näiteks ära märgitud ka hapukapsas ja piparkoogid.

„Uuring kinnitab, et põllumajandussektor on meil, vaatamata isegi madalatele otsetoetustele, suure ekspordivõimega ja seda tuleb toetada läbi ettevõtluse ning erinevate poliitikate. Selle võimaluse realiseerimiseks on oluline saavutada Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas võrdsemad otsetoetused," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

OECD uurimus hõlmab perioodi 1995-2008 ja sealt järeldub, et põllumajandustoodete kaubandus on kasvanud, aga mitte nii kiiresti, kui on suurenenud tööstustoodete kaubavahetus. Töödeldud põllumajandustoodete maailmakaubanduses domineerib vaid väike arv riike, kusjuures kahekümne juhtriigi eksport moodustab 3/4 töödeldud toodete kaubavahetusest. Kokkuvõtteks selgub, et suurema sissetulekuga riigid on suurema kaubavahetuse ja laiema tootevalikuga.

Uuring: http://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/changing-patterns-of-trade-in-processed-agricultural-products_5kgc3mq19s6d-en

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vaher: nutikus olgu sisejulgeoleku keskseks põhimõtteks

2011-11-16

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on globaliseerumine ning tehnoloogia areng toonud juurde uusi piiriüleseid ohte, millele vastamine nõuab väga häid tehnilisi lahendusi, professionaalseid sisejulgeoleku töötajaid ja nutikaid kodanikke.

Vaher ütles kolmapäeva hommikul sisekaitseakadeemia teaduskonverentsil "Tark turvalisus", et kiirelt muutuvas keskkonnas peavad sisejulgeoleku asutused suutma muudatustega kaasas käia. "Samas peavad asutustel impulsiivsete või lühiajaliste otsuste asemel silme ees olema pikad sihid, et läheneda ebaturvalisuse põhjustele mitte hüplikult, vaid süsteemselt: panustada võitlusesse raske kuritegevusega, keskenduda enam ennetustööle ning väärtustada ja kaitsta inimeste elu ja tervist," lausus ta.

Ta märkis, et organiseeritud raske kuritegevus nagu narko-, küber- ja majanduskuritegevus, rahapesu või inimkaubandus on varjatud ja keeruline valdkond, mille ennetamine, tuvastamine ja menetlemine ei paista silma. Siiski peavad sisejulgeoleku valdkonna otsustajad ning otsustajad valitsuse ja parlamendi tasemel seda tema sõnul märkama, sest nende kuritegude avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab.

Vaheri sõnul on näiteks internetikuritegevus oma kriminaaltulu mahult maailmas võrdne narkokuritegevuse mahuga, mis on eeldatavalt umbes 111 miljardit USA dollarit aastas. Arvestades internetikuritegude arvu kasvu, eeldab küberkuritegudega võitlemine tema kinnitusel IT-sektori kiire arenguga kaasaskäimist ning eriväljaõppega motiveeritud ametnikke, et riik suudaks kuritegusid uurida ja avastada.

Turvalisuspoliitika põhisuunad on seadnud eesmärgiks ohutuma elukeskkonna, inimeste turvatunde kasvu ning hukkunute ja kannatanute arvu vähenemise. Siseministri sõnul on õnnetussurmade vähendamisel viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest.

"Senine kogemus kinnitab, et hukkunute arvu aitab vähendada läbimõeldud ja nutikas ennetuspoliitika, mille elluviimiseks tuleb koostööd teha ka era- ja mittetulundussektoriga. Edukad oleme siis, kui inimeste hoiakute muutmisse tulevad kaasa ühiskonna kõik tasandid," ütles Vaher.

Eduka siseturvalisuse retsept koosneb Vaheri sõnul seega kaasaegsest tehnikast, professionaalsetest sisejulgeoleku töötajatest, kuid ka tarkadest kodanikest. "Turvalisuse tagamine ei tähenda mitte ainult tagajärgedega tegelemist. Parim tee kuritegevust ja õnnetusi vähendada on need ära hoida. Siin saavad appi tulla haritud kodanikud, kes on teadlikud riskikäitumise seostest tagajärgedega ega hoia seda teadmist endale," lisas ta.

Allikas: Siseministeerium

Mihkelson: EL-i aluslepingute muutmine on möödapääsmatu

2011-11-15

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tegi täna ettepaneku alustada Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) kuulamisi Euroopa tuleviku üle.

Marko Mihkelson ütles täna riigikogus valitsuse EL-i poliitika teostamise arutelul, et Eesti vajab praegusel Euroopa jaoks kriitilisel ajal laiapõhjalist debatti EL-i edasiste arengute üle. „Sellest lähtuvalt teeb IRL ettepaneku alustada ELAK-is kuulamisi EL-i tuleviku teemal. Need kuulamised peaksid päädima peatse uue aruteluna riigikogu saalis. Me peame enda jaoks lahti mõtestama, kuidas on EL valmis konkureerima maailmas, mis on väga suures muutumises," ütles Mihkelson.

„Täna oleme olukorras, kus EL-i aluslepingute põhimõtteline muutmine on uue ja tugevama Euroopa loomisel möödapääsmatu. Euroopa on sisenenud väga keerulisse ajajärku, kus üksnes EFSF või ESM pole lahenduseks. Euroopalik hoolekanderiigi mudel pole demograafilisest olukorrast tulenevalt enam harjutud mahus jätkusuutlik. Euroopa majanduskasv on pikaajalise surve all ning sotsiaalkulutuste kasvuga jääb üha vähem ressursse innovatsiooniks või ka julgeoleku tagamiseks." ütles Mihkelson.

„IRL on seisukohal, et EL peab järgmises eelarveperioodis märkimisväärselt suurendama investeeringuid teadusse ja innovatsiooni. Samuti peaks EL tõsiselt mõtlema valimiste sünkroniseerimisele, sest pidev poliitiline stress ja peataolek takistavad nii hädavajaliku ühispoliitika kujundamist," lisas Mihkelson.

Põllumajandusministrid arutavad Brüsselis põllumajanduspoliitika tulevikku

2011-11-14

Brüsselis toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi avalik arvamuste vahetamine põllumajandusministrite tasandil, mistõttu on ka Eestil võimalus oma seisukohti tuvustada.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti olulisim sõnum konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidu põllumajandustootjate vahel. „Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et järgmise finantsperioodi jooksul saavutaksid otsetoetused ning sellega seotud maksed 90% Euroopa Liidu keskmisest tasemest," ütles Seeder.

Täna toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reform ja selle otsetoetusi puudutav määrus. Reformipaketti tutvustas Euroopa Komisjon esmakordselt oktoobrikuu põllumajandusministrite nõukogus.

Muuhulgas kohtub Seeder Brüsselis Euroopa noortalunike katusorganisatsiooniga (CEJA), et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas, kuhu on kavandatud meetmeid noorte ettevõtjate kaasamiseks põllumajandussektorisse. Noorte kaasamine põllumajandussektorisse on Seedri sõnul üks peamisi Eesti põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid järgmistel kümnenditel. „Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus on võimalik ainult noorte kaasamisel põllumajandusse," rõhutas minister.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Vaher: päästeamet ja kriminaalpolitsei saavad töötajatele lisaraha

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul annab järgmise aasta riigieelarve eelnõu päästeametile personalikuludeks juurde 2,1 miljonit eurot ja kriminaalpolitseile natuke alla kahe miljoni.

Päästeametile minev raha on mõeldud elupäästevõimekuse suurendamiseks, mis peaks sellega tegelevatele päästjatele teatud funktsioonide täitmisel tooma lisatöö eest ka lisaraha, rääkis Vaher Delfile.

Kriminaalpolitsei saab omakorda raha, et kiirendada ja tõhustada kriminaalmenetluste läbiviimist ning kriminaaltulu tuvastamist. Kuidas raha täpselt kulutatakse, on vastavate asutuste juhtide otsustada.

Üldiselt on valitsuskoalitsioon kokku leppinud selle, et avalikus sektoris ühe lauaga löövat palgatasemete tõusu ei tule, tuletas Vaher meelde. „Arvan, et tervikuna on konkreetsetest eesmärkidest ja tulemustest lähtumine palju õigem kui ühe lauaga löömine. Ühe lauaga löömised ei lahenda avalikus sektoris praktiliselt kunagi mitte midagi,“ lausus Vaher.

„Maksumaksja ootab riigijuhtidelt vastutustundlikku riigi läbipildistamist. Riigiröntgenit. Ütleksin, et kogu aeg,“ lausus Vaher.

„Ainult riigijuhid ja ametkondade juhid saavad olla need nõudlikud läbivalgustajad, kes saavad maksumaksjale tagada selle, et iga euro on läbi mõeldult kasutatud ning kõik innovatiivsed lahendused ja tehnilised vahendid on kasutusele võetud, et maksumaksja raha riigi funktsioonide täitmisel kokku hoida. Kokkuhoiuga käib alati ka kaasas efektiivsem teenuse osutamine,“ ütles Vaher.

Allikas: Delfi

Vaher: osad päästekomandod on jäänud kohtadesse, kust inimesed on ära kolinud

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on päästekomandode asukohad Eestis ajalooliselt välja kujunenud, ent inimeste elukohad on samas viimase 20 aastaga oluliselt muutunud ja seetõttu pole päästekomandode asukohad enam inimeste elukohtadega vastavuses.

Päästeamet viib seetõttu praegu läbi analüüsi päästeteenuse kättesaadavusest üle Eesti ja elupäästevõimekuse tugevdamisest. Lisaks on viimase 20 aastaga oluliselt muutunud ka päästesündmuste tihedus, näiteks on kordades langenud nii tulekahjude arv kui tulekahjudes hukkunute arv, lausus Vaher Delfile.

„Sellel aastal näiteks tehti üks otsus, kus Avinurme päästekomando liideti Iisakuga. Kahe nõrgemapoolse päästekomando asemel saime me ühe tugeva. Avinurmelt päris mitmed mehed läksid Iisakule tööle ja päästevõimekus Iisakul oluliselt paranes ja paranes ka sellel territooriumil, mida see päästekomando katab,“ tõi Vaher näite.

Selle aasta lõpu ja järgmise aasta alguse märksõnaks on tema sõnul päästekomandode struktuuri korrastamine ja sellega loomulikult ka maksumaksja raha läbimõeldum kasutamine. „On ju ühemõtteliselt selge, et majanduskriis on ühiskonnast üle käinud, me peame püüdlema sinna, et iga maksumaksja euro oleks läbimõeldult kasutatud ja on selge, et avalik sektor ja eriti sisejulgeolek selles osas kunagi valmis ei saa. Lihvimiskohti on küllalt,“ lausus siseminister.

Allikas: Delfi

Siseminister Vaher toetab sadamate ühendamist

2011-11-14

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles, et siseministeerium on kaitseministeeriumiga arutanud mereväe ja piirivalve laevadele ühise kaldabaasi loomist ning tema toetab seda mõtet.

„Mina suhtun igal juhul positiivselt igasse põhjendatud ressursi kokkuhoidu ja ressursside liitmisse, mis võib täiesti rahulikult läbida erinevaid ministeeriume,“ lausus Vaher Delfile.

Kaldabaaside ühendamisel on tema sõnul oma huvi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, kellele kuulub Hundipea sadam, ning samuti haridus- ja teadusministeeriumil, kelle haldusalasse kuulub Mereakadeemia.

Vaher lausus, et hetkel käib koos töörühm, mis arutab sadamate ühendamise küsimust ning selle töörühma töö tulemused peaksid aasta lõpuks käes olema ning siis saab sellest lähemalt rääkida.

Ent peale sadamate ühendamise lähiajal teisi ministeeriume läbivaid suuri ühendamisprojekte Vaheri sõnul plaanis pole, sest siseministeeriumil on ka oma haldusalas toimuvate ühendamistega tegemist, et näiteks politsei- ja piirivalveamet (PPA) korralikult tööle panna.

„Kolm erinevat organisatsiooni on pandud kokku, nende organisatsioonikultuuride ühendamine, töömeetodite ühendamine, kõikide dubleerimiste välistamine, see on väga vaevarikas töö,“ lausus Vaher.

„Ärme unusta ka siseministeeriumi infotehnoloogia ühendasutust, mis on samuti hiljuti moodustatud ja mis peab samamoodi oma teenuse osutamist tellijatega lihvima. Meil läheb üsna palju auru juba tehtud ühendamiste peale,“ rääkis Vaher.

Kolmas teema on tema sõnul ka uue häirekeskuse loomine, mis peaks tööd alustama 1. jaanuarist ja millel on väga suur ülesanne viia 2014. aasta lõpuks kogu Eesti üle ühele hädaabinumbrile. „Meil on valitsemisala siseseid muutusi niivõrd palju, et tööd jätkub aastateks,“ leidis Vaher.

Allikas: Delfi

Siseminister K-M Vaheri intervjuu Delfile

2011-11-14

Kas teie olete siis see mees, kes tegelikult juhib IRLi?

IRL on omapärane erakond Eesti poliitilisel maastikul, sest see on paljuski ehitatud meeskonna põhimõttel. Olen ise alati rõhutanud ümarlaua mudelit, kus kõik tipp-poliitikud on võrdsed ja erakonna esimees on võrdne võrdsete seas ja kui me võrdleme kolme teise suurema erakonnaga, siis tulebki välja erinevus, et meil pole tegelikult hierarhiat, meil ei ole võimupüramiidi ja kindlasti mitte sellist autoritaarsust, nagu ühes konkreetses erakonnas, kus on Juht, ja see Suur Juht tegelikult määrab praktiliselt kõik, mis erakonnas toimub. Me oleme üritanud kõikide nende pikkade aastate jooksul vastupidist ümarlaua mudelit üles ehitada.

Kas kusagil siin majas on kabinet, kus koguneb Pagari tänava poisteklubi, kes otsustab, mis IRLis tegelikult toimub?

Erakonnas IRL võtab otsuseid vastu eestseisus. Eestseisus on 24liikmeline ja langetab otsuseid, mis puudutab eelkõige meie volikogude vahelist aega. Kui on kiiremad küsimused, mis puudutavad näiteks valitsuse päevakorda, siis on ka poliitikanõukogu, mis arutab omavahel asjad läbi. Kollektiivsus on IRLi väga tähtis märksõna. Kollektiivsed otsused ja võimalikult suur konsensuspoliitika. Näiteks tekitab kõigis erakondades väga suurt pinget valimisnimekirjade kinnitamine. IRL kinnitas 2010. aastal, kui olin peasekretär, valimisnimekirjad teistest erakondadest varem ja konsensusega nii erakonna eestseisuses kui ka volikogus, kus on koos kusagil 150 inimest.

Kuidas te kirjeldaksite enda staatust IRLi struktuuris?

Mina olen üks paljude seast. Praegu on antud võimalus teenida ministrina, mis ladina keeles tähendab ju teenrit. Arvan, et ma olen meeskonna ülesehitaja ja innustaja. Üldiselt alati pigem optimist kui pessimist. Alates mu poliitikasse tulekust praktiliselt kümme aastat tagasi olen alati tahtnud teha heas mõttes suurt asja, olen seadnud suuri eesmärke. Kindlasti on nii minu kui meie väga laiaks paisunud meeskonna eesmärk väga selge — et konservatiivne ilmavaade ja meie põhimõtted kasvaksid Eestis suureks. Täna nad minu hinnangul juba on võitnud vähemalt viiendiku inimeste poolehoiu ja loodan, et kasvutrend jätkub.

IRLis on üks seltskond inimesi, kes on väga häälekalt rahulolematud ja vihjavad uue erakonna loomisele. Kas te usute, et uus erakond tuleb ja kas teil on ka mingi selgitus, miks need inimesed nii rahulolematud on?

Vaadake, võim kütab inimestes alati igasugu ambitsioone ja kindlasti on erinevaid ootusi, kuidas seda võimu rakendada, mis tähendab, et eriarvamused nii personaalsetes küsimustes kui ka põhimõttelistes ilmavaatelistes küsimustes on demokraatias ju loomulik. Me teame Eestis erakondi, kus eriarvamusi sisuliselt üldse pole olemas või kus me neist midagi ei kuule. Ma ei tea, kumb see parem on? Arvan, et kui on ikkagi eriarvamused eelkõige poliitikaalastes või põhimõttelistes küsimustes, siis see on vägagi loomulik, et arutelud nende üle toimuvad nii erakonna sees kui väljas. Teatud isiklikud sümpaatiad ja ka kibestumised klaaritakse kultuurses erakonnas siiski omavahel ja mitte avalikkuse ees.

Milles täpselt on siis küsimus? Kas maailmavaatelised erimeelsused on nii laiad, et ei mahu ühte erakonda ära või on pink nii pikk, et kõik inimesed ei leia endale nii väärikat kohta, kui tahaksid?

On tõsi, et IRLis on pikk pink. Pikast pingist tuleb ka asjaolu, et loomulikult on igaühel oma roll, on laiem meeskond ja selles laiemas meeskonnas peab igaüks oma rolli leidma. Aga seda rolli ei saa paika panna see konkreetne isik ainuüksi, vaid meeskonna põhimõtte kohaselt peavad teised seda rolli tunnustama. Peab olema usaldus, meeskond peab usaldama üht või teist isikut vastutust kandma. See peab olema vastastikune. Autoritaarses erakonnas on vajalik vaid juhi soosing. Hierarhilises erakonnas on vaja teenida kannuseid ja uusi paguneid, et järk-järgult edasi liikuda. Ümarlaua põhimõttel töötavas erakonnas on vaja usaldust ja usaldus tekib ajaga, see ei teki üleöö. Usaldusel põhinev meeskonna ehitamine on kõige raskem. Käsuliini järgi asjade toimumine on alati kõige lihtsam. Aga ärme unusta, et erakond põhineb vabal tahtel. Kedagi ei sunnita sinna, kedagi ei saa kuidagi sanktsioneerida, saab vaid innustada ja veenda.

Kas siis IRLi kampsunid on ebausaldusväärsed?

IRL on viis aastat olnud ühinenud erakond. Need erinevad sildid, mida kleebitakse, eks neid kõiki võib võtta positiivselt või negatiivselt. Mina arvan, et inimestele hüüdnimede panemine pole iseenesest halb, aga tihti jääb segaseks, ka näiteks teie kasutatud mõiste puhul, mida see täpselt tähendab? Keda või mida see täpselt tähistab? Ütleksin praegu, et absoluutne enamus IRLi tipp-poliitikutest on suunatud ühele asjale — ehitada üht suurt ühenderakonda. Need, kes tahavad rääkida mingi uue erakonna tekkest, see on omaette maailm. Kui te küsite minult näiteks seda, kuidas ma suhtun üldiselt uutesse erakondadesse — positiivselt! Juba 2001. aastal tulin ma ise, luues uue erakonna koos paljude mõttekaaslastega ja arvan, et see tõi poliitikasse värsket verd. Küsimus on selles, et värske vere juurdevool peab olema pidev. Kas siis erakondade siseselt, kes kogu aeg laienevad ja otsivad uusi inimesi, või tekib tõesti uus jõud, nagu 2003. aastal Res Publica, 2007 Rohelised, 2011 jäi hetkel vahele — selles pole midagi halba. Tähtis pole vorm, vaid sisu. Et uued, kogenud, teadmistega ja ausameelsed inimesed tuleksid poliitikasse juurde. See on ainult positiivne.

Aga kas te usute, et IRLi praegust liikmete põhjal tekib uus erakond?

Isiklikult seda ei usu. Aga seda tasub eelkõige küsida neilt, kes neid mõtteid mõlgutavad. Mulle on küll jäänud mulje, et neid inimesi on vähe. Väga vähe.

Kes saab IRLi uueks esimeheks?

Praegu on aega kolm kuud suurkoguni, kus erakonna esimees valitakse. Arvan, et meil on täna veel vara selle üle spekuleerida. Olen ka avalikult välja öelnud kaks põhiliini. Esimene põhiliin on selles, et kindlasti peab see inimene olema ümarlaua põhimõttel töötava meeskonna eestvedaja, innustaja, kes vastab meie põhilistele väärtustele ja kannab neid. Olen täiesti kindel, et uus esimees ka on selline. Isikuvabaduste hindamine, hoolivus ligimestest, rahvuslik patriotism, ausameelsus ja vastutustunne, riigimehelikkus. Esimehe rolli IRLi suguses erakonnas ei ole vaja niivõrd üle tähtsustada kui mõnes teises erakonnas. Kui autoritaarses erakonnas Suur Juht lahkub, siis võib valitseda suhteliselt suur paanika. IRLis on ta võrdne võrdsete seas. Senine esimees ei kao kuhugi. Mart Laar on aktiivses poliitikas edasi, tõsine tegija meie tugevas meeskonnas. Arvan, et see saab kindlasti olema väärikas valik.

Keda te isiklikult eelistate?

Ma ei tahaks praegu sellel teemal spekuleerida. Iga asi omal ajal ja õigel viisil.

Kolm kuud on jäänud, seda pole palju. Kampaania peaks käima, kes kampaaniat teevad?

Sisemisi kampaaniaid eelistan mina väljapoole mitte pidada. Ärme unusta ära, mida ootab valija. Valija ootab IRLilt esiteks koalitsioonis vastutustundlikku riigivalitsemist. Teiseks, oma valimislubaduste täitmist — esimese lubaduse oleme täitnud, maamaksuvabastus koduomanikele on riigikogus vastu võetud, emapensioni eelnõu antakse kohe üle, tasuta kõrghariduse pakett on üle antud, see on valija jaoks kõige tähtsam. See on absoluutne prioriteet, millele peab kuluma kogu aeg. Selles osas on kolm kuud väga pikk aeg.

Millal kandideerite teie erakonna esimeheks?

Mina olen tänulik nende ülesannete eest, mida mu meeskond mu õlgadele on pannud. Nii nagu 2010. aastal, kui kogu meeskond ja tollane esimees Mart Laar tegid mulle ettepaneku, et ma võtaksin riigikogu valimiste perioodiks peasekretäri kohused jälle enda õlgadele. Oli kübeke mõtlemist, peab tunnistama, sest see vastutus oli väga suur. Lõpuks ma loomulikult nõustusin, sest see roll tuli ära täita ja mul oli usku sellesse, et ma suudan sel ajahetkel lisaväärtust anda. Nüüd on olukord teine, mu põhiline vastutamise koht on siseministri amet, mistõttu ma panin maha ka peasekretäri kohused. Teeme kõike samm-sammult. Ma sisemiselt tunnetan peamist motivatsiooni anda lisaväärtust eelkõige oma tänasel kohal. Ma näen, et siin on palju teha. Kõik, mis tuleb lähemas või natuke kaugemas tulevikus, sellest on täna väga vara rääkida.

Aga te ju ikka tahate saada kunagi erakonna esimeheks ja hiljem peaministriks?

Mul ei põle mingisugust sellist ambitsiooni, mida te praegu küsisite.

Allikas: Delfi

Tasuta kõrghariduse eelnõu jõuab Riigikogu istungitesaali

2011-11-10

Riigikogu täiskogu hakkab tuleval nädalal arutama tasuta kõrghariduse eelnõud. Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul on hea märk, et peale pikalt kestnud arutelusid liigutakse edasi konkreetsete täiendus- ja parandusettepanekute poole.

„Oleme nii Riigikogu kultuurikomisjonis kui ka IRL fraktsioonis kohtunud kõrghariduse erinevate osapooltega, üliõpilastest rektoriteni, lapsevanematest teadlasteni, gümnasistidest era- ja rakenduskõrgkoolideni. Täna saan kinnitada, et oleme põhjalikult analüüsinud tasuta kõrghariduse eelnõud, selle paremaks muutmise võimalusi ja koostöö huvirühmadega on olnud tihe ja tulemusrikas," rääkis Pakosta. „Oleme igati valmis edasi töötama parima eelnõu, parima tasuta kõrghariduse nimel," kinnitas Pakosta.

Pakosta sõnul on oluline, et üliõpilaste sotsiaaltoetused ja tasuta õpe jõustuksid üheaegselt. „On ju arusaadav, et nõudes noortelt suuremat töökust, peame samal ajal vaesemate perede lapsi riigi poolt rohkem toetama. Tasuta kõrghariduse mõte seisneb eeskätt selles, et pere rahakoti suurus ei oleks määrav noore inimese haridusvalikutes. Oleme seda algusest peale rõhutanud ja ka täna on see üks peaküsimusi, kus poliitilist kokkulepet otsitakse. "

Hea märgina tõi Pakosta välja ka asjaolu, et nii üliõpilased kui ka rektorid toetavad tasuta kõrghariduse reformi elluviimist. „Selles on meiega ühel meelel isegi opositsioon, et tänane kõrghariduses vajab muudatusi", sõnas Pakosta.

Esialgsete plaanide kohaselt jõuab eelnõu riigikokku 17. novembril. Muudatusettepanekute tegemise jaoks on aega 10 tööpäeva peale esimese lugemise lõppemist.

Kiisler: haldusreform lähtugu toimepiirkonna mudelist

2011-11-09

Kiisler: haldusreform lähtugu toimepiirkonna mudelist

Täna kohtunud riigikogu IRL-i fraktsioon ja regionaalminister Siim Kiisler tõdesid, et kohalike omavalitsuste tugevdamiseks ja liitumiste kiirendamiseks on vaja astuda jõulisi riigipoolseid samme.

Kiisleri sõnul saab toimiva omavalitsuse aluseks olla toimepiirkonna mudel, mis eelkõige lähtub omavalitsuse regionaalsest tõmbekeskesusest, kus pakutakse kõiki olulisi kohalikke teenuseid.

„Eesti kohalike omavalitsuste süsteem peaks lähtuma põhimõttest, et inimesed saaksid demokraatlike mehhanismide läbi mõjutada oma igapäevase elu korraldamist, nagu töökoht, elukoht ja vaba aeg," rääkis Kiisler.

„Haldusreformi eesmärk on luua Eestis tugevad ja toimivad omavalitsused. Olukord, kus paljud omavalitsused ei ole oma väiksuse ja killustatuse tõttu võimelised tagama oma elanikele kvaliteetseid teenuseid ega professionaalselt täitma neile seadusega pandud ülesandeid ei ole ei riigi, omavalituste ega inimeste huvides," lisas Kiisler.

Kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimehe Aivar Koka sõnul ei ole omavalitsuste vabatahtliku liitumise ja omavalitsuste koostöö propageerimine siiani soovitud tempos läinud. Seetõttu tuleks tema hinnangul just riigil võtta endale reformiprotsessis juhtroll ning koostöös omavalitsusliitudega tuleks täpsustada haldusreformi lähteülesanded.

Samateemaline kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaud toimub 5. detsembril riigikogus, kuhu on kutsutud kõik Eesti omavalitsusjuhid.

IRL on seisukohal, et haldusreform loob kõikides maakondades uusi arengueeldusi ja tagab parema elukvaliteedi üle Eesti.

Eesti ja Serbia siseminister allkirjastasid tagasivõtulepingu rakendusprotokolli

2011-11-09

Siseminister Ken-Marti Vaher ja Eestis visiidil viibiv Serbia siseminister Ivica Dačić allkirjastasid kolmapäeval ebaseaduslikult riigis elavate inimeste tagasivõtulepingu rakendusprotokolli, mis tagab vajadusel kiire tagasivõtumenetluse.

Protokolli allkirjastamise eel tutvustas Vaher Serbia kolleegile siseministeeriumi prioriteete ning kinnitas toetust Serbia integreerumisele Euroopa Liitu. Dačići sõnul soovib Serbia Eesti kogemustest õppida Euroopa Liiduga lõimumisel, IT-lahenduste kasutamisel, ühise hädaabinumbri rakendamisel kui ka organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Samuti tegi Serbia minister ettepaneku sõlmida politseikoostöö leping, mis aitaks koostööd lihtsamalt ja organiseeritumalt korraldada.

Kohtumisel allkirjastasid ministrid tagasivõtulepingu rakendusprotokolli, mis täpsustab tagasivõtu- ja transiidimenetluse protseduure, määrab kindlaks lepingu rakendamiseks pädevad asutused ning reguleerib saatemeeskonna õigusi ja kohustusi taotluse saanud riigi territooriumil väljasaadetava eskortimisel.

Euroopa Ühenduse ja Serbia vahel kehtib ebaseaduslikult riigis elavate inimeste tagasivõtuleping 2008. aastast. Leping kehtestab nende inimeste tuvastamise ja tagasitoimetamise korra, kes ei vasta Serbia või Euroopa Liidu mõne liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele. Tagasivõtuleping annab liikmesriikidele võimaluse sõlmida Serbiaga kahepoolseid rakendusprotokolle.

Lisaks Serbiale on Eesti sõlminud tagasivõtulepingu rakendusprotokolli ka Moldova, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina ning tänavu septembris Venemaaga.

Allikas: Siseministeerium

Laar kohtus USA asekaitseministriga

2011-11-08

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Pentagonis USA asekaitseministri Michèle Flournoyga, kes tunnustas Eestit kaitse-eelarve plaanitava suurendamise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

Laari ja Flournoy kohtumisel arutati muuhulgas Eesti ja USA vahelise kahepoolse kaitsekoostöö, kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumise, NATO kollektiivkaitse, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbeoperatsiooniga seotud küsimusi.

USA asekaitseminister Flournoy tänas kohtumisel Eestit kaitse-eelarve plaanitava tõstmise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis on praegusel keerulisel ajal eeskujuks kogu NATO-le. Samuti tunnustas Flournoy Eestit märkimisväärse panuse andmise eest välisoperatsioonidel ja küberkaitse arendamisel.

Kaitseminister Laar ütles pärast kohtumist, et NATO liikmena on Eesti huvitatud mitte ainult julgeoleku tarbimisest, vaid ka julgeolekusse panustamisest. „Küberkaitse on hea näide valdkonnast, kus Eesti arvamused on oodatud ja arvestatud ning kus Eestit peetakse üheks „NATO suurtest"," ütles Laar.

Täna külastab kaitseminister Laar ka Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Allied Command Transformation) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrial'iga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja väejuhatuse koostööga seotud küsimusi.

Tunne Kelam: Tosina aasta pärast on mõeldav rongisõit Tallinnast Poola vähem kui viie tunniga

2011-11-08

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas kinnitas täna Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmetele, et Komisjon on poliitiliselt kui ka tehniliselt valmis osutama igakülgset toetust Rail Baltica projekti elluviimisel.

Kallas nimetas transpordikoridoride rajamist ja tõhustamist Euroopa ida - ja keskosa vahel üheks Euroopa Komisjoni tähtsamaiks prioriteediks. Balti raudteekoridor kuulub sellesse eelistusse.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Rail Baltica projekti osas toimunud suur edasiminek.

"Tänane kohtumine sümboliseerib paari aastaga aset leidnud positiivset arengut," tõdes Kelam.

"Balti-Euroopa saadikuühendus sai Kallaselt veenva kinnituse, et projekti rakendamine ei jää Euroopa Komisjoni taha," ütles Kelam. "Samas kuulasime ära Rail Baltica esimese täiemahulise tasuvusuuringu tulemused, millega nimetatud projekt ei hõlju enam poliitiliste soovunelmate vallas, vaid on omandanud reaalse ja konkreetsetele analüüsidele tugineva ilme."

Siim Kallas rõhutas, et Rail Baltica on esmajoones liikmesriikide omavahelise koostöö projekt, millele Komisjon saab kõigi tema käsutuses olevate vahenditega kaasa aidata. Komisjoni transpordivolinik uskus, et Euroopa Liidu vahendite osakaalu projekti rahastamisel on võimalik tõsta oluliselt üle 50%.

Optimaalse variandi puhul oleks projekteeritud variantidest lühim, 728 km pikkune raudteeliin Tallinnast Poola läbitav reisirongidele umbes 4,5 tunniga (kiirusel 170 km tunnis) ning kaubarongidele umbes 10,5 tunniga (kiirusel 68 km tunnis). Parimal juhul võiks see teoks saada tosina aastaga. Samas on visandumas teine projekt rajada Varssavit ja Berliini ühendav rongiliikluse kiirkoridor.

Tunne Kelami väitel on Euroopa Parlamendi saadikud valmis projektile kõigiti kaasa aitama. "Kõik oleneb nüüd liikmesriikide valitsuste tahtest Rail Balticut rahastada ning selleks koostööd teha," ütles Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. "Eesti on selleks head eeskuju näidanud." Kallase sõnul on liikmesriikidel tarvis moodustada vastavad üksused projekti koordineerimiseks.

Saadikuühendused on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Balti-Euroopa saadikuühendus, mis ühendab esmajoones Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega. Tunne Kelam valiti selle töörühma esimeheks 2009. aastal.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Facebook/Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Sester: kohalikud omavalitsused on muutunud üha jõukamaks

2011-11-08

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri (IRL) sõnul on viimase 7 aastaga kohalike omavalitsuste tulubaas suurenenud 1,7 korda. Kui 2004. aastal laekus omavalitsustele üksikisiku tulumaksust 5,5 miljardit krooni (352 miljon eurot), siis 2010 oli laekumine 9,5 miljardit krooni (607 miljon eurot).

„Fakt on, et omavalitsuste tulubaasi kasvu ei ole suutnud ära süüa ka inflatsioon. Tarbijahinnaindeks on viimase 7 aasta jooksul suurenenud 1,4 korda, samal ajal kui omavalitsuste tulubaas on suurenenud 1,7 korda. Tulubaasi kasvutempo ületab tarbijahinnaindeksi tõusu ligi 20 protsendi võrra," rääkis Sester.

„Samuti on suurenenud riigi investeeringud omavalitsustele. Lisaks otsetoetustele suunab valitsus tuleval aastal kohalikele omavalitsustele täiendavaid finantsressursse saastekvootide müügist saadud vahendite ja välistoetuste arvelt. Selle abil tehakse korda palju avalikke asutusi koolidest lasteaedadeni. Suureneb ka kohalikele teedele eraldatavad summad 40 protsenti, mis on valdkondade lõikes järgmise aasta riigieelarves üks suurimaid kasvunumbreid," ütles Sester.

Rahanduskomisjoni esimehe hinnangul tuleb aga jätkuvalt tähelepanu pöörata sellele, et kõik tulevased kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamised baseeruksid konkreetsetel katteallikatel.

„Kindlasti ei tohi minna riik seda teed, et hakkame omavalitsuste tulubaasi tõstma laenatud raha arvelt. Pikemas perspektiivis oleksid sellel hukatuslikud tagajärjed, mida näitab ka tänane Euroopa võlakriis," lisas ta.

Sesteri hinnangul on valitsuse prioriteetseid eesmärke tagada kohalike omavalitsuste jätkusuutlik areng nii majanduslikult kui ka poliitiliselt.

Laar: me ei lase piirata oma internetivabadust

2011-11-07

Kaitseminister Laar rõhutas USA-s küberjulgeoleku konverentsil peetud ettekandes küberkaitsealase koostöö vajadust kaitsmaks oma vabadust ja põhiõigusi.

Kaitseminister Laar esines täna kõrgetasemelisel Eesti Kaitseministeeriumi ja mõttekoja Center for Strategic and International Studies ühiselt korraldatud küberjulgeoleku konverentsil, kus tutvustas muuhulgas Eesti kogemust küberrünnakute ja -ohtudega toimetulemisel.

Minister Laar keskendus oma sõnavõtus sellele, kuidas internet on tänapäeval võimsamaid vabadusekandjaid. "Sageli on autoritaarsete riikide rünnakute eesmärk sundida meid sammudele, mis piiraks internetivabadust - seda me juhtuda ei lase," ütles kaitseminister Laar.

Laari sõnul saab julgeolekut ja turvalisust küberruumis tagada vaid koostöös, mis põhineb neljal sambal. 1. Riigi koostöö kodanikega suurendamaks eraisikute arvutite turvalisust pahavara eest. 2. Riigi koostöö erasektoriga, mille heaks näiteks on Eestis tegutsev küberkaitseliit. 3. Riigiasutustevaheline koostöö, et kindlustada riigi kui terviku võime kaitsta end küberruumis. 4. Rahvusvaheline koostöö, mis peab kindlustama, et suudame üheskoos astuda vastu piiriülestele ohtudele, sest teist võimalust meil pole.

Konverentsil esines ka endine USA asekaitseminister William Lynn, kes tänas Eestit küberjulgeoleku alal võetud liidrirolli eest ja rõhutas, et küberrünnakud on reaalne oht, mis süveneb. Sõjaliste ohtude kõrval rõhutas Lynn küberrünnakute potentsiaalse majandusliku kahju ulatust.

Homme kohtub Laar USA asekaitseministri Flournoyga, kellega arutatakse NATO tuleviku ja kaitsekuludega, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimusi.

Samuti külastab kaitseminister Laar Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Supreme Allied Command Transformation - SACT) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrialiga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja SACT-i koostööga seotud küsimusi.

Kaia Iva: ka poliitikud olgu võrdõiguslikkuses rohkem eeskujuks

2011-11-07

IRL-i Riigikogu fraktsiooni aseesimehe Kaia Iva sõnul ei tule soolise võrdõiguslikkuse olukorra halvenemine viimastel aastatel talle üllatuseks.

„On jäänud mulje, et eelkõige ollakse valmis rääkima vähemuste õigustest, kuid naiste potentsiaali rakendamine ning võrdsete võimaluste tagamine on jäänud täna tahaplaanile," rääkis Iva.

Tema sõnul ei ole ka erakonnad ise oma tegevusega olnud mitte alati kõige paremaks eeskujuks.

„Kui 2007. aasta riigikogu valimistel sai mandaadi 24 naist, siis 2011. aastal vaid 20. Erakondade koostatud üldnimekirjade alusel said riigikogu koha 2007. aastal 7 naist ja 19 meest, kuid 2011. aastal üksnes 2 naist ja 17 meest, sest nimekirjade etteotsa paigutati peamiselt meeskandidaadid," selgitas Iva.

„On näha, et Eesti erakonnad vajavad ühiskondlikku survet, et nad pakuksid nais- ja meeskandidaatidele võrdseid võimalusi. Sookvootide kehtestamise vajalikkusesse ma ei usu, mistõttu loodan, et võrdsete võimalusteni jõuame aegamööda aruka mõttevahetuse teel," rääkis Iva.

Äsja avaldatud Maailma Majandusfoorumi (WEF) soolise võrdõiguslikkuse aruandest selgub, et Eesti on soolise võrdõiguslikkuses osas 135 riigi hulgas 52. kohal.

Kaitseminister Laar külastab USA-d

2011-11-06

Kaitseminister Mart Laar on esmaspäevast kolmapäevani visiidil Ameerika Ühendriikides, kus kohtub USA asekaitseministri Michèle Angelique Flournoy-ga ning külastab NATO Arendamise Väejuhatust Norfolkis.

Homme esineb kaitseminister Laar mõttekojas Center for Strategic and International Studies peetavalt küberkaitse-teemalisel seminaril ettekandega Eesti senisest kogemustest küberkaitse vallas.

Teisipäevasel kohtumisel USA asekaitseministri Flournoy'ga tulevad arutluse alla NATO tuleviku ja kaitsekuludega, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimused.

Norfolkis külastab kaitseminister Laar NATO Arendamise Väejuhatust (Supreme Allied Command Transformation, SACT) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrial'iga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja SACT-i koostööga seotud küsimusi.

Luus: Keskerakond likvideeris Tallinna Kultuuriseltside Teabekeskuse

2011-11-06

Tallinna linnavoliniku Andres Luusi (IRL) sõnul annab neljapäeval volikogus vastu võetud Kultuuriseltside Teabekeskuse tegevuse lõpetamine suure hoobi seal tegutsevale 14 seltsile ja ühingule liikmeskonnaga üle poole tuhande inimese. „Linnavalitsuse poolt on eriti küüniline kultuuripealinna aastal kaotada ainus kindel tugi, millele need seltsid toetuvad. Otsus võeti vastu kiirustades ning ilma seltsidega konsulteerimata," ütles Luus IRL fraktsiooni teatel.

Luusi sõnul on ka häbematu abilinnapea Mihhail Kõlvarti poolne põhjendus, et tegemist on kulude kokkuhoiuga. „Linn hoiab antud juhul nelja inimese koondamisest kokku ligi 20 000 eurot aastas. Samal ajal on sihtasutuse Tallinn 2011 kahe nõukogu liikme palk 75 000 eurot aastas. Kui abilinnapea tahab kulusid kokku hoida, siis alustagu viimasest," sõnas Luus.

"Suure tõenäosusega on Kultuuriseltside Teabekeskuse likvideerimise järgmiseks etapiks neile mõeldud Sakala 14 hoone müük, mis tähendab seltside tõstmist tänavale," tõdes Luus.

Tallinna Kultuuriseltside Teabekskuses täna tegutsevad seltsid ja ühingud: Tallinna Võru selts, Muhu selts, Seto Lauluselts „Siidisõsarõ", MTÜ Seto Laulu- ja Tantsuselts „Hõpõhõim", Mulgi selts, Tallinna Saarlaste Ühendus, Mittetulundusühing Sõrulaste ühing, Saksa-Eesti Ühing, EESTI FILMI- JA VIDEOAMATÖÖRIDE ÜHING, Tallinna Fotoklubi, Idamaa rahvaste kultuuritraditsioonide klubi, Lauluklubi, Tervise klubi, Kohtumiste klubi.

IRLi fraktsioon hääletas istungil antud eelnõu vastu.

Seeder: meie toidulauale peab jõudma rohkem mahetoitu

2011-11-04

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas täna Võrumaal Nursis toimuval konverentsil, et vaatamata mahesaaduste populaarsusele tarbijate seas, on jätkuvalt takistuseks mahetöötlemise mahajäämus.

„Mahepõllumajandussaaduste tootmisega tegelevate ettevõtete arv ja mahepõllumajandusliku maa suurus on Eestis pidevalt suurenenud. See on kahtlemata kiiduväärt tendents, samas on jätkuvalt muret tekitav töötlemise mahajäämus, mistõttu ei jõua lõpptoodang mahedana sageli tarbijani. Mahetoodete turuosa on Eestis kõigest 0,26%," ütles Seeder.

Põllumajandusminister nentis, et uue Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika kujundamisel tuleb kindlasti senisest enam läbi mõelda, kuidas toetada mahepõllumajandust selliselt, et rohkem mahetoodangut jõuaks tarbijani.

2011. aasta novembrikuu alguse seisuga on Eestis mahepõllumajanduse registris üle 1400 mahetootja, kellel on mahepõllumajandusmaad ligi 130 000 hektarit, mis moodustab 14% kogu põllumajandusmaast. 2010. aastal moodustas maheteravili 2,1% kogu teraviljasaagist, mahepiim 1,7% piima kogutoodangust ning maheliha 1,6% kogu Eesti lihatoodangust.

Mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid" toimub täna, 4. novembril Võrumaal Nursis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti tahab põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha

2011-11-04

Põllumajandusminister Helir Valdir Seeder märkis valitsuse pressikonverentsil, et järgmise eelarveperioodi lõpuks peaks otsetoetused Eesti põllumeestele ulatuma 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, see tähendaks Eesti põllumeestele 500 miljonit eurot lisaraha.

Täna moodustavad otsetoetused Eesti põllumeestele 45 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Euroopa Komisjon on eesmärgiks seadnud, et kusagil ei tohiks toetuste määr olla alla 90 protsendi keskmisest, millal selleni jõutakse on aga tänaseni lahtine. Eesti seisukoht on, et selleni peaks jõudma järgmise finantsperioodi jooksul, ehk siis aastaks 2020.

«Eesti on kõige suurem Euroopa põllumajandusriik, meil on kõige rohkem põllumaad elaniku kohta,» rääkis minister. «Eesti on suur riik. Koos Hiina ja Indiaga elab siis enam kui kolmandik maailma elanikest,» toonitas minister Eesti olulisust.

Allikas: Postimees Online 03.11.2011

Siseministeerium testib uut piirihaldustarkvara

2011-11-02

Kuni 2012. aasta jaanuari lõpuni kasutavad Eesti ametkonnad USA firma Raytheon pakutud piirihaldustarkvara, mis võimaldab analüüsida Eesti ja kolmandate riikide vahel reisijate andmeid. Tarkvaralahenduse eesmärk on senisest tõhusamalt tuvastada organiseeritud kuritegevusega seotud isikuid.

„Kurjategijad tegutsevad üle kogu maailma, neil on globaalne haare. Seetõttu peab ka uurijate haare vajadusel ulatuma üle kogu maailma. Näiteks narko- või inimkaubanduses tuleb tähelepanu pöörata kolmandatele riikidele ning siin on reisijainfo parem analüüs kindlasti heaks aluseks riskide väljatoomisele,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Sisejulgeolekuvaldkonna spetsialistid otsivad tänases avatud maailmas üha uuemaid ja tõhusamaid piirikontrolli lahendusi, mis aitavad inimkaubandust, terrorismi ja organiseeritud kuritegevust avastada,“ lisas Vaher.

Teisipäeval, 1. novembril, korraldab USA suursaadik Michael C. Polt vastuvõtu tähistamaks Ameerika Ühendriigi firma Raytheon ja Eesti ametkondade vahelist koostööd.

Pilootprojekti raames kasutatakse sisejulgeoleku riskide analüüsimiseks sama infot (broneeringuinfo PNR ja reisijate eelteave API), mida täna omavad ja edastavad reisija kohta lennu- ja reisifirmad. Raytheon piirihaldustarkvara võimaldab andmete analüüsi kiirendada ja teostada põhjalikumat riskianalüüsi. Seeläbi hoitakse kokku korrakaitse resursse ning reisijatele muutub piiride ületamine veelgi lihtsamaks. Ühtki lisategevust pilootprojekt reisijatele kaasa ei too.

PNR (Passanger Name Record) ehk broneeringuinfo ja API (Advance Passenger Information) tarkvara annavad võimaluse fokusseerida korrakaitse tegevus kõrge riskiga reisijatele. Ken-Marti Vaher: „Näiteks võib tuua olukorra, kus on teada, et osa Eesti narkootikumidest pärineb ühest kindlast piirkonnast, olgu see Euroopa Liidus või väljaspool. Teada on ka see, et narkokaubandusega tegeleb grupp 18-26aastasi meesterahvaid, kuid ametkondadele ei ole teada, kes täpselt. PNR ja API lahendused annavad uurijatele paremad võimaluse analüüsida reisijainfot ja võimalikud narkokaubitsejad tuvastada.“

Euroopa Liidus on arutlusel direktiivi eelnõu, mis käsitleb PNRi kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks. Mitmes liikmesriigis tehakse täna PNRi rakendamiseks ettevalmistusi, kuid näiteks Prantsusmaa, Belgia, Ühendkuningriigid ja Rootsi juba kasutavad reisijaandmete analüüsi siseturvalisuse tagamiseks. Samuti Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia.

Eesti pilootprojekti koordineerib siseministeerium ning tehnilise toe tagab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Pilootprojekti läbiviimine ei too Eestile kaasa täiendavaid kulutusi.

Allikas: Siseministeerium

IRL-i parlamendifraktsioon külastab Rapla,- Lääne- ja Hiiumaad

2011-11-02

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna väljasõidu Raplamaale, homme külastatakse Lääne- ja Hiiumaad.

Tegemist on traditsioonilise IRL-i fraktsiooni väljasõiduga riigikogu istungivabal nädalal, et külastada piirkondi üle terve Eesti. Väljasõidu eesmärk on kohtuda kohalike elanike ning ettevõtjatega, et kuulata nende mõtteid nii kohaliku kui ka Eesti poliitika kujundamise osas.

Teiste hulgas külastatakse mitmeid gümnaasiume ja lasteaedasid, kohalikke omavalitsusi, Virtsu reisi- ja kaubasadamat, Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskust. Kaitseminister Mart Laar külastab Kaitseliidu kooli, Rapla Maleva staapi ning Kaiu miinipilduja patareid.

Väljasõidust võtavad osa mitmed IRL-i juhtivpoliitikud, nende seas kaitseminister Mart Laar, IRL-i riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu ja erakonna peasekretär Priit sibul.

Täna täitub 20 aastat, mil jõustus maareformi seadus

2011-11-01

Täna täitub 20 aastat päevast, mil jõustus iseseisvuse taastanud Eestis maaomanike ja kinnisvaraturu tekkele aluse pannud maareformi seadus.

1991. aastal algatatud maareformi peamine eesmärk oli anda maa tagasi eraomandisse, et luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks ja heastada endistele maaomanikele ülekohus, mille Nõukogude võim oli maa sunniviisilise riigistamisega tekitanud.

"Praktiliselt iga Eesti peret puudutanud ja eraomandil tuginevale turumajandusele aluse pannud maareformi võib suuresti lugeda lõppenuks. Omaniku on saanud üle 39 000 km² maast. Reformida on jäänud veel vähem kui kümnendik maast, enamik sellest jääb riigi omandisse," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. "Eestist maaomanike ühiskonna kujundanud reform on ilmselt üks kõige enam meie hoiakuid ja majanduskeskkonda mõjutanud Eestis läbi viidud reforme."

"Enamus sõdu on peetud maade ja naiste pärast ja on heameel tõdeda, et Eestis sai maareform läbi viidud rahumeelselt," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes oli maareformi alguse ajal Viljandi linnavalitsuses majandusnõunik-abilinnapea ning aastatel 1992-1993 Viljandi linnapea täites ka reformide eest vastutava abilinnapea ülesandeid. Ka oma hilisemates ametites on Seeder olnud tihedalt seotud maareformiga.

Seedri sõnul tegi maareform eestlastest taas omanikrahva ehk pandi alus eraomandusel põhinevale riigile. "Me oleme omal maal peremehed," tähendas Seeder.

1. oktoobri seisuga on maakatastrisse kantud 611 274 katastriüksust pindalaga 3 954 765,5 ha. Sellest:

* ligi 1,5 miljonit ha (34,3%) on maareformi käigus tagastatud endistele või õigusjärgsetele omanikele;

* ligi 980 tuhat ha (22,5%) on erastatud;

* 1,4 miljonit ha (32,9%) on jäetud riigi omandisse;

* igi 34 tuhat ha (0,8%) antud munitsipaalomandisse;

* lla 10% maast on katastrisse kandmata.

Esimesed omanikud said maad tagasi 1992. aasta lõpus ja 1993. aasta alguses Järvamaal, Põlvamaal ja Võrumaal. 1993. aastast muutus kannete tegemine maakatastrisse juba pidevaks, suurem osa tagastavatest maaüksustest registreeriti aastatel 1995-2003.

Veel reformimata maa koosneb osaliselt nn maareformi jääkidest. Tegemist on väikeste, oma kujult ebakorrapäraste juurdepääsuta ning loodusliku seisundi tõttu (liigniiske, võsastunud) väheväärtuslike aladega. „Üle poole sellistest maadest jäävad riigi omandisse - tegemist on looduskaitseliste piirangutega aladega, maardlatega, riigimetsaga jne," ütles Maa-ameti peadirektori kt Raivo Vallner.

Maa-amet on koostöös erinevate ministeeriumitega tegelenud riigi maavajaduste väljaselgitamisega. Aastas vormistatakse riigi omandisse keskkonnaministeeriumi haldusalas ligikaudu 50 000 ha maad. Ülejäänud maa osas on veel toimingud pooleli, ka pole veel kõik omavalitsused oma omandisse vormistanud kohalike teede alust ja üldkasutatavate parkide, haljasalade jms maad.

Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium ja Maa-amet korraldavad maareformi 20. aastapäeva puhul ka üle-eestilise konverentsi, mis toimub 29. novembril Tallinnas.

Maareformi kohta saab edasi lugeda siit: http://www.envir.ee/1176885.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Vaher: sünteetilised narkootikumid ohustavad kogu Euroopat

2011-10-28

Euroopa Liidu siseministrid kiitsid eilsel sise- ja justiitsküsimuste nõukogu istungil heaks Euroopa sünteetiliste narkootikumide vastase pakti. Paktis seatakse eesmärgiks tegelda aktiivselt nii sünteetiliste narkootikumide tootmise, levitamise kui ka tarbimise vastu.

„Sisuliselt luuakse iga nädal Euroopas üks uus sünteetilise narkootikumi liik, mis tõestab, et sünteetiliste narkootikumide turg on plahvatuslikult kasvanud. Erinevalt heroiinist kui ka kokaiinist ei ole Euroopa Liit sünteetiliste narkootikumide puhul üksnes lõppturuks, vaid paljud meelemürgid, näiteks amfetamiin, kannavad kahjuks tihti tootjamärki ’made in Europe,’“ selgitas siseminister Ken-Marti Vaher vajadust fokuseerida EL tegevust.

„Poola võttis võitluse sünteetiliste narkootikumidega oma eesistumisel peamiseks prioriteediks ja see kattub igati Eesti kompromissitu ja range narkovastase hoiakuga“, sõnas siseminister.

Suurt rõhku on paktis pandud kriminaaltulu konfiskeerimisele. Siseministri sõnul on narkoäris tegutsevate gruppide tulude väljaselgitamine, külmutamine ja konfiskeerimine väga tõhus vahend võitluses raskete uimastikuritegude vastu. „Organiseeritud kuritegelike gruppide tulu vajab suuremat tähelepanu kogu EL ulatuses. Ennetustöö on oluline, kuid selle kõrval tuleb suunata tugev löök kurjategijate kõige valusamasse kohta, milleks on nende kuritegelikult teenitud tulu“.

Lisaks andis nõukogu Europolile suunised tugevdada operatiivtöö koordinatsiooni liikmesriikide vahel, erilist tähelepanu soovitakse pööratakse politseinike väljaõppele narkolaborite avastamisel ja likvideerimisel. Lisaks lepiti kokku karmistada kontrolli sünteetiliste narkootikumide tootmises kasutatavate lähteainete üle ning kaalutakse võimalusi muuta lihtsamaks uute ohtlike ainete keelustamine.

Allikas: Siseministeerium

Herkel: range rahanduspoliitika on tõstnud Eesti autoriteeti

2011-10-27

Riigikogu liige Andres Herkel (IRL) ütles Eesti inimarengu aruande tutvustamisel Riigikogus, et range rahanduspoliitika on tõstnud Eesti autoriteeti Euroopas.

„Eesti riigi autoriteet ja positsioon eurotsooni ja ka laiemalt Euroopa Liidu riikide hulgas on toimuva segaduse taustal muutunud ootamatult kõrgeks. Range rahanduspoliitika on meile varem toonud dividende ja toob ehk edaspidigi," rääkis Herkel.

„Rahandusnäitajate poolest on Eestis justkui kõik väga heas korras, kuid meie inimareng on Euroopa keskmisest märksa madalam. Oleme sama pulga peal Ungari ja Küprosega, kuid jääme praegu käsitletava andmestiku põhjal näiteks tunduvalt alla Kreekale," sõnas ta.

Herkel avaldas lootust, et Eesti edu oma rahanduse korraldamisel hakkab peagi peegelduma ka meie inimarengus.

Vaher: EL piirivalve tuleb tuua 21 sajandisse

2011-10-27

Ken-Marti Vaher rõhutas Luksemburgis 27.10.2011 toimunud ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel vajadust e-piiride paketi järele, mis aitaks võtta senisest efektiivsemaid meetmeid võitlusel illegaalse migratsiooni ja organiseeritud kuritegevusega.

E-piiride pakett tõhustab kontrolli kõikide EL-i sisenejate ja väljujate üle ning kiirendab piiriületust.

Euroopa Komisjon tutvustas nõukogu kohtumisel e-piiride teatist, mis näeb ette uute IT-lahenduste ja automaatsete piiriületusväravate kasutusele võtu ELi välispiiridel. „Need on lahendused, mida Eesti on küsinud juba aastaid ning mille kasutusele võtmist asub korraldama Tallinnas paiknev IT-agentuur,“ selgitas siseminister Ken-Marti Vaher. Kava kohaselt esitab Euroopa Komisjon 2012 aasta teises kvartalis õigusaktide eelnõud üle-Euroopalise sisenemis- ja väljumissüsteemi ning registreeritud reisijaprogrammi käivitamiseks. Siseministri sõnul ulatub mõlema projekti maksumus 1,3 miljardi euroni, milleks kesksed investeeringud on kavas katta Euroopa Liidu fondidest.

Erinevatel hinnangutel kahekordistub järgmisel 20 aastal ELi külastavate reisijate arv, mis suurendab märkimisväärselt piirivalveasutuste töömahtu ning esitab uusi väljakutseid sisejulgeoleku tagamisel. 2030. aastaks ennustab Euroopa Komisjon ainuüksi õhupiiridel 720 miljonit piiriületust aastas. „Kiire piiriületus ning kurjategijate ohjeldamine pole üksteist välistavad tegevused,“ ütles Vaher. Siseministri sõnul on peamiseks väljakutseks heasoovlike reisijate eristamine kurjategijatest ning selleks vajalikud tehnoloogilised lahendused on juba turul. „Uute tehnoloogiate kasutamine aitab meie piirivalvuritel paremini tööd korraldada ning keskenduda neile isikutele, kes võivad tekitada probleeme,“ märkis Vaher.

E-piiride paketi kohaselt võetaks üle Euroopa kasutusele automaatsed piiriületusväravad ning salvestataks info kõikide kolmandate riikide kodanike sisenemiste ja väljumiste kohta. Eelkontrolli läbinud piiriületajatel võimaldataks kiirkorras sisenemine automaatsete väravate kaudu, ülejäänud reisijate osas teostaks piirivalvurid põhjalikumat kontrolli. Euroopa sisenemis- ja väljumissüsteem sisaldaks kolmandate riikide kodanike sõrmejälgi ning aitaks sisejulgeoleku asutustel tõhusamalt tuvastada ebaseaduslikke viibijaid, samuti uurida ja ennetada kuritegusid.

Allikas: Siseministeerium

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

2011-10-26

Urmas Reinsalu: järgmise aasta riigieelarvega panustame majanduskasvu

IRLi fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti püsima konservatiivse riigieelarve kursil ning soodustama majanduskasvu.

Urmas Reinsalu sõnul näitas majanduskriis kui oluline on riigieelarve konservatiivne planeerimine. „Järgmise aasta riigieelarve aluseks võetud 3%-line majanduskasv on konservatiivseim tõenäoline baasprognoos, mis meie käsutuses on. Riik ei tohi minna püsikulude ülikiire kasvu teed, mille taga pole reaalmajanduse kasvu. Võlakriis Euroopas annab selge õppetunni, et nii avaliku sektori kui kogu ühiskonna huvides on eelarve tasakaalu põhimõttest kinnipidamine," rõhutas Reinsalu.

„Järgmise aasta riigieelarvega panustame märkimisväärselt ettevõtluse ja majanduskasvu elavdamisse. Majanduskasvu eelduseks on maksukoormuse mittetõstmine, mis jääb järgmisel aastal 32,4 %-le. Meie siht on 2015 aastaks langetada maksukoormust 31,7 %-ni. Majanduskasvu soodustava meetmena toon välja ka avaliku sektori investeeringute kasvu 1,25 miljardi euroni ehk 28%".

„Riigieelarves on oluline koht ettevõtluse toetamisel maapiirkondades. Põllumeeste täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10%. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondade arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Uue põlvkonna elektroonilise side võrguga saab võimaluse kiireks internetiks enam kui 40 000 maainimest. Veeprojektidesse suunatakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. Pikaajalise töötuse vähendamiseks aktiivsete tööturu meetmete abil on eelarves planeeritud 37,6 miljonit eurot, ehk kõigi aegade suurim summa".

„Kõik eelarvelised pingutused aga muutuksid tühiseks, kui ei oleks tagatud Eesti rahvuslik julgeolek. Seetõttu on IRL-i ja Reformierakonna selge valik järgmisel aastal tagada riigi kaitseks 2 % SKP-st. See raha kulub Eesti sõduri ja kaitseliitlaste varustuse, väljaõppe ja olmetingimuste parandamiseks. Meenutagem, et vaid kolm aastat tagasi läks meie naaberriik tankidega oma naaberriigi vastu. Täna teame, et Venemaa plaanib oma kaitsekulude määraks 3 % SKP-st," lausus Reinsalu.

„Järgmise aasta eelarvega soodustame majandusarengut ning anname selge ja ühemõttelise sõnumi, et me peame oluliseks Eesti kaitsmist," lõpetas Reinsalu.

Seeder: Põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine jätkub plaanipäraselt

2011-10-26

Eilne teade Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite väljamaksmise peatamisest Eestile on tekitanud segadust põllumajandustootjate hulgas, kuid põllumajandusministeeriumi kinnitusel jätkub põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine plaanipäraselt.

„Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond on eraldiseisvad fondid struktuurifondidest ning Eestis jätkub PRIA kaudu kõigi põllumajandus- ja maaelutoetuste väljamaksmine," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „PRIA on Euroopa Liidu poolt akrediteeritud makseagentuur ning mingisuguseid probleeme ei ole."

Sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar väitis Seedri sõnul tänases Äripäevas ekslikult, et Euroopa Liidu struktuurifondi vahendite väljamaksmise peatamine puudutab ka põllumajandussektorit. „Selline valeinfo külvamine on kahetsusväärne," ütles Seeder.

Kuigi osa eurorahade väljamaksmine Euroopa Liidust on hetkel peatatud, jätkub ka rahandusministeeriumi kinnitusel kõigi alustatud projektide ja käimasolevate taotlusvoorude rahastamine varem laekunud euroraha arvel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Laar kohtus Soome kolleegiga

2011-10-25

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Eestit külastava Soome kaitseministri Stefan Walliniga, kellega lepiti kokku kahe riigi vahelise koostööd puudutava nelja-aastase kava koostamises.

Laar ja Wallin andsid oma kohtumisel korralduse koostada veebruariks Eesti ja Soome vahelise kaitsekoostöö nelja-aastane raamdokument, mis paneb paika peamised koostöövaldkonnad ja eesmärgid.

„Eesti ja Soome vaheline kaitsealane koostöö on juba alates 1990. aastatest olnud väga tihe ja kasulik. Nelja-aastase koostöökavaga on plaanis need suhted tõsta uuele tasemele, et läbi ühistegevuse säästa nii Eesti kui Soome maksumaksjate raha," ütles kaitseminister Laar.

„Eesti ja Soome senise koostöö suurepäraseks näiteks on 2009. aastal sõlmitud keskmaaradarite ühine hankeleping, millega Eesti saab omale kaks radarit ühe hinnaga," lisas Laar.

Kohtumisel arutati ka Põhjala ja Balti riikide koostöö, Euroopa Liidu lahingugruppide, Afganistani operatsiooni ja küberkaitsega seotud küsimusi.

„Soome on väga huvitatud Eesti senistest kogemustest küberkaitse vallas ning kohtumisel lepiti kokku ka sellekohases tihedamas infovahetuses," ütles kaitseminister Laar.

Soome kaitseminister Wallin lahkub Eestist täna õhtul.

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

2011-10-25

IRL: õpetajate palgatõusuks on vajalik koostöö

IRL toetab Haridus- ja Teaduministri Jaak Aaviksoo üleskutset allkirjastada ühisdeklaratsioon, mille eesmärk on koostöö õpetajate palgatõusu saavutamiseks ning seda võimaldavaks koolivõrgu korrastamiseks.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva sõnul kutsub IRL üles Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad deklaratsiooniga liituma, sest koostöös on võimalik leida lahendus õpetajate palga murele ning väärtustada õpetajate tööd.

„Õpetaja ameti väärtustamise üks oluline komponent on palk. IRL on seisukohal, et täiskoormusel töötava õpetajate keskmine palk peab olema 20% kõrgem Eesti keskmisest palgast. Õpetajate palgatõusuks tuleb üle vaadata senine rahakasutus ning vastavalt eelarvelistele võimalustele leida ka lisaraha järgmistel aastatel. Õpetajate töökoormuse vähendamiseks tuleb analüüsida praeguseid õpetajate tööülesanded ning tagada, et õpetajad tegeleks oma põhitööga, mitte administratiivsete küsimuste lahendamisega," selgitas Kaia Iva.

Järgmise aasta riigieelarves suurenevad hariduse valdkonna kulud 12% ehk 65 miljonit eurot. Samuti suunatakse haridusse kvoodimüügi tulu arvelt ning RKASi kaudu investeeringuid 72 miljoni euro ulatuses. Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist.

Siseminister kehtestas tänavuse sisserände piirarvu jaotuse

2011-10-23

Sisserände piirarv piirab Eestisse elama asumist välismaalastel, kes ei ole Euroopa Liidu riikide, Islandi, Norra, Liechtensteini või Šveitsi kodanikud. Piirarvu alla kuuluva tähtajalise elamisloa võivad välismaalased saada töötamiseks, ettevõtluseks, piisava legaalse sissetuleku olemasolul või välislepingu alusel. Aastas ei tohi piirarv ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Tänavu esialgu kehtestatud sisserände piirarv, mis oli 0,075 protsenti elanikkonnast ehk 1008 inimest, täitus oodatust kiiremini juba augusti lõpus. Peamiselt oli tegu inimestega, kes taotlesid elamisluba Eestis registreeritud äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks. Kuna selgus, et paljud äriühingud olid asutatud üksnes selleks, et välismaalased saaksid Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse, otsustas siseminister juba juulis, et sel aastal äriühingu juhtorgani liikmed elamislubasid töötamiseks enam ei saa. Septembri lõpus suurendas valitsus piirarvu 336 võrra 1344 inimeseni, mis on ka seadusega lubatud maksimum.

Vaheri sõnul on oluline, et sisserände piirarvu tõstmisega saaksid veel sel aastal Eestisse elama tulla eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kes tooksid ühiskonnale lisaväärtust ja aitaksid edendada majandust.

Pühapäeval kehtima hakanud määruse järgi võib töötamiseks tähtajalise elamisloa saada sel aastal kokku 1109, ettevõtluseks 170, piisava legaalse sissetuleku korral 43 ja välislepingu alusel 22 inimest. Praeguseks on piirarvu alla kuuluva tähtajalise elamisloa saanud juba 877 inimest töötamiseks, 85 ettevõtluseks, 35 piisava legaalse sissetuleku olemasolul ja 11 välislepingu alusel, mis tähendab, et kuni aasta lõpuni võib töötamiseks elamisloa saada veel 232, ettevõtluseks 85, välislepingu alusel 11 ja legaalse sissetuleku olemasolul kaheksa inimest.

Allikas: Siseministeerium

IRL: Eesti põllumehele saagu osaks võrdne kohtlemine

2011-10-22

Euroopa Komisjon avalikustas 12. oktoobril Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmise finantsperioodi määruste eelnõud, mis muuhulgas sisaldavad ettepanekuid põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks.

Täna kogunenud IRL-i volikogu võttis vastu avalduse, mille kohaselt ei aktsepteerita Euroopa komisjoni välja pakutud tempot võrdsustada põllumajanduse otsetoetused.

„Eesti põllumeeste rahulolematus on arusaadav ja põhjendatud. Euroopa komisjoni välja pakutud kava kohaselt jäävad meie põllumeeste otsetoetused järgmisel eelarveperioodil ligi 2 korda väiksemaks Euroopa Liidu keskmisest otsetoetuste tasemest ja üle 4 korra väiksemaks kõrgemate otsetoetuste tasemega liikmesriikidest. Säärane ebavõrdne kohtlemine paneb Eesti põllumajandustootjad väga raskesse olukorda, kuna nad peavad nii sise- kui ka maailmaturul konkureerima kõrgemate otsetoetustega liikmesriikide põllumeestega," selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

IRL-i volikogu poolt vastu võetud avalduses seisis, et Euroopa Komisjoni eesmärk võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on igati õige, kuid väljapakutav võrdsustamise tempo täiesti sobimatu ning vastuolus ka Euroopa Liidu enda aluspõhimõtetega - võrdse kohtlemise ja võrdsete konkurentsitingimustega.

„Olukorras, kus Eesti on üleeuroopalises finantspoliitikas näidanud üles solidaarsust ja andnud muuhulgas oma panuse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) loomiseks on meil täielik moraalne õigus eeldada võrdset kohtlemist ka põllumajanduspoliitika valdkonnas, sealhulgas otsetoetuste võrdsustamise küsimuses."

IRL-i volikogu leidis, et Euroopa Liidus tuleb põllumajanduse otsetoetused võrdsustada järgmise finantsperioodi jooksul ja see ei tohi toimuda maaelu arengutoetuste (sealhulgas investeeringutoestuste) kärpimise arvelt. Nii suudame tagada Eesti põllumajanduse konkurentsi- ja ekspordivõime ning meie maapiirkondade jätkusuutliku arengu.

Samuti kinnitas volikogu täna erakonna suurkogu toimumisajaks 28. jaanuari 2012 Tallinna Nokia Kontserdimajas. IRL-i suurkogul valitakse järgmiseks kaheks aastaks erakonna esimees, aseesimehed ja juhatus.

IRL seeniorid: toetame vanemapensionit

2011-10-22

Täna toimunud IRL-i seenioride üldkogu võttis vastu avalduse vanemapensioni toetuseks.

IRL-i seenioride esimehe Ann Räämeti hinnangul luuakse vanemapensioniga kindlam alus Eesti rahva säilimiseks. „Oleme täna küll saavutanud nullilähedase iibe, kuid madal sündivus on endiselt tõsiseks probleemiks - Eesti rahvastiku juurdekasv on praktiliselt olematu," selgitas Räämet

Tema sõnul laiub ühiskonna ees küsimus, kuidas muuta elukeskkond senisest enam sündimust soosivamaks. Vanemapension on selgelt üks kindel ja konkreetne meede seatud eesmärgi saavutamiseks.

„On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööelust kõrvale. See mõjutab tulevikus saadava pensioni suurust. Samuti on teada, et lapse kasvatamine on küll tore, kuid küllaltki kulukas. Uuringute kohaselt kulutatakse Eestis ühe lapse peale ligi 200 eurot kuus. Oleks õiglane vanematele tehtud kulutused kompenseerida," rääkis Räämet.

IRL-i seeniorid toetavad vanemapensioni ideed ja ühtlasi ka vanemapensioni eelnõu vastuvõtmist. „Väärt idee peab saama ka praktikas toimivaks seaduseks," seisis seenioride avalduses.

Seeder: Euroopa Liidus puudub toiduabi jagamises üksmeel

2011-10-21

Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus ei jõutud eile kokkuleppele puudust kannatavatele inimestele toiduabi jagamises, mis seab kahtluse alla Euroopa Liidu ühisest eelarvest rahastatava toiduabi jagamise ka Eestis alates järgmisest aastast.

Senini on Euroopa Liit keskselt rahastanud toiduabi programmi, mis on osa ühisest põllumajanduspoliitikast. Nüüd on aga kuus liikmesriiki seisukohal, et tegemist on pigem sotsiaalpoliitika osaga, mida tuleks liikmesriikidel finantseerida oma riigieelarvetest.

„Eesti on jätkuvalt selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks ja oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana, kuid toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest. Kui finantseerimiskohustus peaks langema liikmesriikidele, siis seaks see tõsise kahtluse alla toiduabi jagamise," põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et liikmesriigid rahastaksid 10-25% programmi maksumusest. Sellest ettepanekust lähtuvalt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Algselt oli toiduabi skeem loodud sellisena, et Euroopa sekkumisladudes olevate toodete kasutamise eesmärgil anti puudustkannatavatele isikutele ladudes olevate toiduainete näol konkreetset toiduabi. Pööre skeemi tuli siis, kui aastatel 2007/2008 maailmaturu hinnad tõusid ning EL-sekkumisladudes toiduaineid ei olnud, mistõttu skeemi käigushoidmiseks tuli tooteid hakata Euroopa turult kokku ostma. Selle põhimõtte kaebas Euroopa kohtusse Saksamaa, kes väitis, et uut tüüpi abi pole enam põllumajanduspoliitika osa.

Eestis on selle programmi alusel antud toetust puudust kannatavatele inimestele viie aasta jooksul kokku umbes 2,4 miljoni eurot eest. Peamiselt on abi olnud makaronide, jahu, riisi, manna, kaerahelveste ja muude sarnaste toodete näol.

Alates programmi käivitamisest 1987. aastal on saanud miljonid puudustkannatavad eurooplased toiduabi ühise põllumajanduspoliitika sekkumisvarudest. Euroopa Komisjoni andmetel on toiduabi programmi kaudu aidatud üle 13 miljoni inimese.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Korteriühistud turvalise elukeskkonna kujundajana

2011-10-21

Lugupeetud korteriühistute juhid, head külalised!

Me kõik oleme teatud mõttes optimistid. Me loodame, et igal aastal Eestis toime pandavad ligemale 50 000 kuritegu meid ei puuduta ning et igaastased üle-eestilised 6000-7000 tulekahju toimub kuskil mujal. Nimetatud numbrite taga olevaid üksikuid juhtumeid läbi raadio-või telekanali kuuldes tajub suur osa meist neid sündmuseid kauge ja puudutamatuna. Ehkki on üldlevinud arusaam, et avalikus ruumis – nii linnatänaval, mänguväljakul kui ka pargis – peaks meie turvalisuse eest hoolt kandma esmajoones riik ja selleks loodud õiguskaitseorganid. Siiski ei saa alahinnata ka igaühe meie valmisolekut seista turvalisema keskkonna ja turvalisema kodukoha eest. Lõpuks määrab ju meie suhtumine ja hoiakud ka selle, kas ja mil määral oleme eeskujuks oma lastele ning seega järeltulevate põlvkondade valitsevale meelsusele kujundada turvalisemat elukeskkonda.

Mõttelaadi kujunemise osas on heaks piltlikuks näiteks nn „katkiste akende“ efekt. „Katkiste akende“ valvamise meetod põhineb teoorial, mis ütleb, et kui sa jätad ühe lõhutud akna parandamata, lõhutakse ära peagi teisedki aknad selle kõrval. Sellest lähtuvalt võiks üle kontrollida, kas prügikastid on suletavad ning kuidas nende ümbrus välja näeb. Samamoodi tuleks korras hoida maja ümbritsev haljasala, laste mänguväljakud jms. Väikestest probleemidest võivad peagi saada suured probleemid, seega peab sekkuma hakkama juba varakult. Niisamuti eeldab ka mõttelaadi kujundamine ja eeskujuks olemine pidevat tegevust ja elukeskkonna hoidmist ning turvalisuse tagamise õpetamist lastele juba varakult. Seega tähendab keskkonna, linnaosa, kodutänava ja trepikoja turvalisuse saavutamine pidevat valmisolekut ja pingutamist, igaühe meie pingutamist. Ka kõigi siinolijate.

Ei saa salata, et senised pingutused on kandnud ka vilja. Viimase kümmekonna aastaga on Eesti muutunud märkimisväärselt turvalisemaks riigiks: aasta-aastalt on langenud registreeritud kuritegude arv ja vähenenud ka surmaga lõppenud õnnetused. Näiteks tulekahjudes hukkunute arv on 2001. aastaga võrreldes enam kui poole võrra vähenenud. Samuti on vähenenud põlengutes vigasaanute arv ja tulekahjude arv üldse. Ka käesoleva aasta kuue kuu andmed näitavad sama tendentsi: eelmise aastaga võrreldes on kuritegude arv vähenenud 13,5 protsenti. Veel enam, üle 20 protsendi on vähenenud varavastaste kuritegude, nende seas varguste ja röövimiste arv.

See kõik on saavutatud ennekõike koostöös. Koostöös erinevate õiguskaitseorganite, kolmanda sektori ja tähelepanelike inimeste vahel.

Turvalisuse see pool, mille tagamise nimel töötavad igapäevaselt sisejulgeoleku asutused, ei saa üksinda olla iialgi nii efektiivne, kui talle ei oleks abiks ettevõtted ja nii-öelda tavalised inimesed ise. Tänapäeva turvalisuse tagamisel on lahutamatuks osaks kujunenud ka nn kolmas sektor. Asjakohaseks ja esiletõstmist väärivaks näiteks on MTÜ Eesti Naabrivalve, kelle partneriks on paljud riigiasutused ja omavalitsused, samuti mitmed vabatahtlikud päästeseltsid ning abipolitseinikud.

Kuna üheks suuremaks probleemiks ühiskonnas on varavastased süüteod, mistõttu võiks korteriühistutega rääkides keskenduda eelkõige varguste ennetamise momentidele.

Varavastaste süütegude ennetamisel on oluline roll olustikulisel ennetusel, kuna abinõude rakendamine varguste ära hoidmiseks läbi turvalisuse suurendamise on võrreldes tagajärgedega lihtne ja odav. Praktiline viis, kuidas inimesed saavad olustikulist ennetust ellu viia, on vaadata üle piirkonna ja oma kodu peamised turvalisuse küsimused. Kas välisuks on suletav koodiga või võtmega, kas koridor on valgustatud, kas inimeste endi koduuksed on suletavad topelt lukkudega. Turvalisuse planeerimisel on oluliseks võtmekohaks konkreetse piirkonna kuritegevuse näitajad. Need andmed on kättesaadavad piirkonna konstaablilt. Probleemsete olukordade kaardistus, annab pildi tegevustest, mida peaks kavandama olukorra parandamiseks.

Hindamatu väärtusega meie ühiskonna ja inimeste jaoks on olnud vabatahtlikud päästeseltsid ja abipolitseinikud, kes on leidnud endas patriotismi, inimlikkust ja empaatiat, et oma kogukonda teenida. Selles valdkonnas saab nii korteriühistu, kui ka igaüks ise oma panuse anda, millel on laias pildis märksa suurem mõju kui vaid iseendale tehtud heategu.

Millised siis oleksid need esmatähtsad teadmised korteriühistus tuleohutuse tagamisel?

Esiteks, suitsuandur on odavaim elupäästja ja turvalisuse tagaja kortermajades – ühest korterist algusesaav tulekahju võib mõjutada kogu hoonet. Korteriühistu huvides on veenduda, et igas ühistu korteris on töötav suitsuandur olemas. Kui mõne ühistu liikmega on probleeme, on otstarbekas sellest teavitada Päästeametit, kes läbi riiklikku järelevalve ja sunni rakendamise saab probleemid lahendada.

Teiseks, ahjuküttega kortermajades peab kutseline korstnapühkija vähemalt üks kord aastas korstnaid ja kütteseadmeid puhastama. Korstnapühkija annab tehtud tööde kohta ka akti, mida tuleb säilitada järgmise puhastamise korrani. Kui korstnapühkija avastab puhastamisel küttesüsteemist tuleohtliku vea, siis on ta kohustatud tekkinud vigadest teavitama ka Päästeametit.

Kolmandaks, tuleohutuse tõstmiseks soovitame kindlasti trepikodadesse paigutada vähemalt 6 kg tulekustutid. Kustutite paigaldamine ei ole kohustuslik, kuid hinnake ise reaalselt, kuidas te tulekahju tekkides oma kodus tulekahju kustutada saate. Tulekustuti on esmasel reageerimisel parim ja odavaim lahendus.

Neljandaks, korteriühistu peab hea seisma ka selle eest, et kortermajade ümbruse parkimiskorraldus tagab päästeautodele piisava ligipääsu. Kinnipargitud tänavad ja hoovid takistavad päästetehnikal ligipääsu hooneni ja sellega venib päästetöö läbiviimine, mis tähendab suuremat riski elule ja suuremaid varakahjusid hoones tulekahju korral. Samuti tuleb tagada ligipääs veevõtukohale, milleks on siis kas tuletõrjehüdrant või veevõtukohaga veekogu.

Viiendaks, kui korteriühistul on tuleohutuse vastu suurem ja detailsem huvi, siis võtke ühendust Päästeametiga, kelle tööks on muuhulgas kodanike nõustamine tuleohutusküsimustes. Näiteks 2010.a käidi kohapeal nõustamas üle 1100 koduomaniku.

Nii et üha olulisemaks muutub õnnetuste ja kuritegude ärahoidmisel ning juba toimunud õnnetustele ja kuritegudele reageerimisel ka inimene ise ning seotud huvirühmad, olgu selleks korterühistud või turvalisuse eest seisvad vabatahtlikud üksused.

Nagu eelpoolgi näidete varal mainitud, võiks üheks aktuaalseks muutuvaks teemaks olla just koostöö inimeste endi vahel. Aga ka teiste vajalike instantsidega nagu näiteks politsei, linnaosavalitsus jms. Inimeste omavaheline läbisaamine ja suhtlus on peamine, mis aitab parandada nii turvalisust kui ka kaasa aidata teistsuguste probleemide lahendamiseks. Naabrite tundmine on ka heaks alguseks selliste probleemide märkamisel nagu lähisuhtevägivald. Koostöös peaks võtmesõnaks olema üksteise toetamine, mitte üksteise elu-olu kritiseerimine.

Lõpetuseks: koostöö ei tohiks jääda vaid sõnakõlksuks, vaid see peaks avalduma väga praktilisel moel: vajalikud telefoninumbrid peaksid olema kõigile kättesaadavad ja teavitusmudel läbi mõeldud. Igas piirkonnas peaksid toimuma infopäevad, kuhu on kutsutud lisaks majaelanikele ka vajalike instantside esindajad.

Tänan tähelepanu eest!

Valitsus toetas siseministeeriumi asutuste ümberkorraldamist

2011-10-21

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis korraldab järgmise aasta algusest ümber politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja häirekeskuse töö.

Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on oluline, et Eesti väiksust ja riigi võimaluste piiratust arvestades tegutseksid 10 500 töötajaga sisejulgeoleku asutused võimalikult efektiivselt.

Tema sõnul on muudatused loogiline jätk senistele ümberkorraldustele, millega on loodud politsei, piirivalve ja kodakondsuse ühendamet ning koondatud kogu ministeeriumi haldusala IT-valdkonna arendamine ja haldamine ühte keskusesse. „Ümberkorralduste mõte on vähendada dubleerimist ja luua ühtsed tõhusalt toimivad asutused, kuid pakkuda ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust. Inimestele ümberkorraldused muudatusi kaasa ei too,“ lausus Vaher.

Uue aasta algusest liidetakse seni iseseisvate asutustena tegutsenud prefektuurid politsei- ja piirivalveameti ning neli regionaalset päästekeskust päästeametiga, misjärel saavad prefektuuridest ja päästekeskustest ametite piirkondlikud üksused. Muudatusega tekib keskasutuse ja piirkondlike üksuste vahel vahetu kontakt ja kindel juhtimisstruktuur.

Piirkondlikke struktuuriüksusi jäävad politsei- ja piirivalveametis endiselt juhtima prefektid ning päästeametis seniste päästekeskuste juhid. Eelnõu järgi nimetab struktuuriüksuste juhid ametisse siseministri nõusolekul ameti peadirektor.

Häirekeskusest saab 1. jaanuaril siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millele antakse üle praegu päästeameti valitsemisalas oleva häirekeskuse ülesanded. Järk-järgult saab uus häirekeskus endale ka politsei- ja piirivalveameti prefektuuride ülesanded hädaabikõnede menetlemisel, et minna 2014. aasta lõpuks üle ühisele hädaabinumbrile 112.

Siseminister märkis, et kuigi Eestis on juba üle kümne aasta kasutusel olnud kaks hädaabinumbrit - 110 politsei ning 112 päästjate ja kiirabi kutsumiseks -, on inimestel kriitilises olukorras ikkagi raske otsustada, millisele numbrile helistada. „Ühisele hädaabinumbrile üle minnes peavad inimesed meeles pidama vaid üht numbrit, kuhu helistades on abivajaja käsutuses sisuliselt kogu hädaabikõnede vastuvõtmise võimekus. See aga tähendab, et abi on võimalik saada lihtsamalt ja kiiremini,“ lausus ta.

Häirekeskuse juhi nimetab eelnõu kohaselt viieks aastaks siseministri ettepanekul ametisse valitsus, kuulates ära riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Samas korras nimetab valitsus ametisse ka teiste siseministeeriumi asutuste juhid.

Allikas: Siseministeerium

Sester: Euroopa uus finantsraamistik peab keskenduma rangele eelarvepoliitikale

2011-10-20

Brüsselis, 20.-21. oktoobril toimuval kõrgetasemelisel konverentsil uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 arutelul ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barrose, et tähelepanu tuleb pöörata mitte rahaeraldistele, vaid eeldatavatele tulemustele.

Barroso sõnul tuleb Euroopa viia uuele tasemele nii konkurentsivõimelisuse, kui ka jätkusuutlikuse poolelt. Euroopa peab pöörduma tagasi Rooma lepingu juurde, mille järgi Euroopa Majandusühendust rahastatakse liikmesriikide osamaksetest vaid üleminekuperioodi vältel ning sellele järgneb üleminek omavahendite süsteemile.

Täna on Euroopa olukorras, kus 70% Euroopa Liidu tuludest ei pärine omavahenditest, vaid tulevad otse rahvamajanduse kogutulu vahendite kaudu liikmesriikide eelarvetest.

Euroopa Komisjon näeb omavahendite süsteemi reformimisel praeguste käibemaksupõhiste omavahendite kaotamist ning kahe uue omavahendi loomist - uues finantsraamistikus finantstehingute maksu ning riikliku käibemaksu, mis laekuksid Euroopa Liidu eelarvesse.

Samuti näeb uus finantsraamistik ette mitmete suurte Euroopa fondide ühendamise ühtseks strateegiliseks raamistikuks. Lisaks soovib Komisjon sõlmida iga liikmesriigiga eraldi partnerluslepingu, et programmid oleksid rohkem tulemusele orienteeritud.

"Praeguses globaalses finants- ja majanduskriisi olukorras peab uus mitmeaastane finantsraamistik tugevdama Euroopat. See eelarve peab olema lootuse, mitte hirmu eelarve. Finantsraamistiku menetlemisel ja vastuvõtmisel tuleb Euroopa Liidul tähelepanu pöörata rangele eelarvedistsipliinile ning selgelt kehtestada poliitilised prioriteedid", ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).

2014-2020 Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku kogukulu on 1,025 miljardit eurot, mis moodustab 1,05% kogurahvatulust.

Luus: Tallinn peab üle minema elektritranspordile

2011-10-20

Tallinna linnavoliniku Andres Luusi (IRL) sõnul peab Tallinn suunama tulevikus suuremat rõhku busside asemel trolli- ja trammitranspordile.

„Mujal Euroopas on selge trend keskkonnasõbralikumate transpordivahendite poole. Bussitransport tekitab müra- ja õhusaastet ning on järjest ebaotstarbekam üleval pidada," selgitas Luus.

Luusi sõnul tuleks peamine bussiliiklus suunata äärelinna ning kesklinnas peab inimestele tegema võimalikuks kiiresti ja mugavalt trammiga liigelda. „Selleks aga tuleb kõigepealt soetada korralik elektritransport linnale," ütles Luus. „Pole mõtet doteerida järjest kasvavat diislihinda, vaid mõelda, kuidas tulevikus vähem sõltuda kütuse kallinemisest."

Ta lisas, et valitsus on saastekvootide müügist saadud rahade eest juba esimesed keskkonnsõbralikud trammid ära tellinud, mis hakkavad sõitma 2014. aastal Ülemiste-Tondi liinil. „Selliste trammide tellimine näitab, et riik on andnud linnale suuna kätte. Kas linn ka sellest kinni haarab on ise küsimus," tõdes Luus.

„Tallinna Transpordiamet peaks kulude kokkuhoidmise eesmärgil aga esmalt üle vaatama ühistranspordi graafikud, sest inimestelt on tulnud vastukaja liinide väljumisaegade ebaloogilisuse tõttu. Meie linnaisad ühistranspordiga ei sõida ning seetõttu ei näe nad probleemi tavakodaniku silmade läbi," sõnas Luus.

Seeder esitab Luksemburgis Eesti seisukoha otsetoetuste osas

2011-10-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõstatab täna Luksemburgis algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil otsetoetuste võimalikult kiire võrdsustamise liikmesriikide vahel.

Euroopa Komisjon on seadnud ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) eesmärgiks kõikide EL-i kuuluvate riikide jõudmise vähemalt 90 protsendini keskmistest aga ei ole öeldud, mis ajaks seda soovitakse saavutada. Eesti soovib Seedri sõnul seda juba aastal 2014. Euroopa Komisjoni teatises eelarvereformi kohta on tehtud ettepanek, mille järgi Eesti otsetoetuste tase saavutaks 2020. aastaks ligikaudu 60 protsenti EL keskmisest otsetoetuste tasemest, mis Seedri hinnangul ei ole piisav.

„Eesti jaoks on kõige olulisem saada juba järgmisel eelarveperioodil võrdsemad konkurentsitingimused, mis tähendab otsetoetuste võrdsustamist," ütles Seeder.

Samuti on Eesti seisukoht läbirääkimistel, et võrdsustamine ei toimuks maaelu arengutoetuste arvelt, sest see oleks lihtsalt ümbertõstmine. „Me saaksime näiliselt küll raha juurde, kuid vähenevad investeeringud maaettevõtlusesse ja infrastruktuuri," selgitas Seeder. Ta lisas, et olenemata Luksemburgi kohtumise tulemusest on selge, et ees seisavad pikad ja pingelised läbirääkimised.

Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi peateemaks on ühise põllumajanduspoliitika reformipakett, mille raames teeb ettekande Euroopa Komisjon, tegemist on esimese selleteemalise aruteluga ametlikul tasandi peale ÜPP reformipaketi avalikustamist eelmisel nädala.

Eestist osalevad kohtumisel lisaks põllumajandusminister Seedrile, asekantslerid Andres Oopkaup ja Toomas Kevvai ning eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL: kõrgharidusreform tuleb seadustada sel aastal

2011-10-19

Tänasel IRLi riigikogu fraktsiooni ja Haridus- ja Teadusminister Jaak Aaviksoo ühisel arutelul asuti seisukohale, et kõrgharidusreformi seaduseelnõu tuleb kindlasti vastu võtta veel sellel aastal.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva sõnul on tänane kõrgharidus ebaefektiivne ning üliõpilaste suhtes ebaõiglane. „Oleme kõrghariduse korrastamist juba lubamatult kaua edasi lükanud ning Eesti demograafiline olukord süvendab neid probleeme lähiaastatel veelgi. Kõrghariduse reformimise möödapääsmatust tõdesid eilsel riigikogu kulutuurikomisjoni ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu ning Eesti Õpilasesinduste Liidu kohtumisel ka tudengid ja õpilased," ütles Kaia Iva.

„Kõrgharidusreformi läbiviimine võimaldab järgnevatel aastatel ühe üliõpilase tarbeks kasutatava raha kahekordistada. Suuremad kulutused üliõpilase kohta tagavad paremad palgad õppejõududele, suuremad toetused üliõpilastele ja aitab senisest jõudsamini ehitada välja ülikooli infrastruktuuri," selgitas Iva.

Kõrghariduse rahastamissüsteemi muutmiseks on planeeritud rahaliste lisavahenditena 2013. aastal 6,1 miljonit eurot, 2014. aastal 18,8 miljonit eurot ja 2015. aastal 33 miljonit eurot. Reformi tulemusena lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta.

Tasuta kõrgharidus tagab õiglasema ja rahakotist sõltumatu juurdepääsu kõrgharidusele kõigile, kes pühenduvad täiskoormusel õppimisele. Reformi tulemusena muutub kõrgharidus kättesaadavamaks, ülikoolid muutuvad märksa efektiivsemaks ja paraneb kõrghariduse kvaliteet.

Seeder soovitas kaaluda Eesti toidu manifesti koostamist

2011-10-17

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pakkus täna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Eesti toidu konverentsil välja mõtte koostada Eesti toidu manifest.

Seeder ütles, et manifestis lepiksid erinevad osapooled nagu ministeeriumid, tootjad, töötlejad, kokad ja teised kokku ühisosas, seaksid pikaajalised eesmärgid ja korraldaksid koostöö rahastamise.

Muuhulgas saaks manifestis ministri sõnul määratleda täpsemalt Eesti toidu kuvandi, luua ühtsema kommunikatsioonikorralduse ja soodustada ka märgi „Eesti toit" kasutamist.

Seeder märkis, et eeskujuks tasub võtta viit riiki ühendava Põhjala toidu manifesti, kus rõhutatakse heaperemehelikku ja säästvat tootmist, Põhjamaade toiduainete laialdasemat kasutamist ja koostööd tarbijate, tootjate, spetsialistide ja ametivõimude vahel.

Kuigi Eesti tarbija on uuringute põhjal seni ikka pigem kodumaiseid tooteid-toitusid eelistanud, tasub Seedri sõnul siiski Eesti toidusektoriga pidevalt tegeleda, kuna uuringud näitavad, et Eesti inimeste huvi Eesti toidu märkide vastu on kahanenud. Ta lisas, et määravaks on saanud rahakott ja elatustasemest sõltub ka inimeste suhtumine Eesti toidusse.

„Kui meile pakutakse hulgaliselt uusi, põnevaid ja soodsa hinnaga välismaiseid kaupu, mida võib olla keeruline eristada kodumaistest toodetest, siis hinnatundlikum ostja kipub ikka odavamat toitu eelistama," tõdes Seeder.

Ka ei pruugi välismaine toit olla Seedri sõnul kõige tervislikum ja samuti on sel puudu omad lisaväärtused: kodumaine tootja pole anonüümne, me teame ja tunneme teda, samuti jäävad töö ja maksud kodumaale. „Me tahame, et tarbija need lisaväärtused ära tunneks."

Põllumajandusministeeriumi sihiks on muude valdkondade edendamise kõrval tõsta tarbijate teadlikkust toiduohutusest, kvaliteedist, tervislikust toitumisest. Tarbija suurem teadlikkus eelpool mainitud valdkondadest mõjutab läbi nõudluse ka tootjaid.

Allikas: Põllumajandusministeerium

IRL-i Hiiumaa piirkond kutsub saare omavalitsusi liituma

2011-10-17

Nädalavahetusel peetud IRL-i Hiiumaa piirkonna üldkogul otsustati kutsuda Hiiumaa omavalitsusi üles lõpetama omavalitsuste liitumine 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiseks.

IRL-i Hiiumaa piirkonna liikmed on seisukohal, et Hiiumaa tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik saare kohalike omavalitsuste ümberkorraldamine. „Parandamaks avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning säilitamaks senisest paremini hiiu kultuuri ja meelelaadi, on hädavajalik saare kohalike omavalitsuste ümberkorraldamine," seisab IRL-i Hiiumaa piirkonna avalduses.

Hiiumaa IRL on seisukohal, et otstarbekama halduskorralduse mudeli leidmiseks Hiiumaal tuleb algatada arutelu, millel osaleksid kõik asjast huvitatud hiidlased, kodanike liikumised ja erakonnad.

Üldkogul valiti järgmiseks kaheks aastaks ka Hiiumaa piirkonna juhatus. Piirkonna esimeheks valiti Kärdla linnapea Georg Linkov. Juhatusse osutusid valituks Tiit Harjak, Hergo Tasuja, Alar Kääramees, Mart Kaups, Külli Friedemann ja Heino Kerde.

Helir-Valdor Seeder: Eesti ja Venemaa arendavad põllumajanduskoostööd

2011-10-14

Täna kohtuvad Moskvas Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Venemaa kolleeg Jelena Skrõnnik ning kirjutavad alla lepingule, et arendada kahe riigi kaubavahetust ja muud koostööd põllumajanduse valdkonnas.

„Taasiseseisvumise perioodil ei ole olnud Eesti ja Venemaa vaheline koostöö põllumajandusküsimustes kunagi nii hea kui praegu," ütles põllumajandusminister Seeder. Ta selgitas, et sõlmitava lepingu alusel luuakse ühiskomisjon, mis hakkab muuhulgas lahendama riikide vahel üleskerkivaid praktilisi probleeme põllumajandussaaduste kaubavahetuses.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid ei ole taasiseseisvumise ajal kunagi varem kohtunud Eesti või Venemaa territooriumil, vaid on seda põgusalt teinud kolmandate riikide territooriumil toimunud sündmuste raames.

Põllumajanduse valdkonnas on Eesti peamised ekspordiartiklid Venemaale piim ja piimatooted, joogid, õlu, alkohol, elusloomad, toidukontsentraadid ning kala ja kalatooted.

Kogu kaubandusmahtudelt on Venemaa Eestile suuruselt kolmas partner. Venemaa osatähtsus Eesti üldises kaubavahetuses on ligi 10%. Eesti kogu ekspordimahus on Venemaa kolmas sihtriik Soome ja Rootsi järel.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kaia Iva: üksnes reklaami keelustamine ei vähenda veel alkoholi tarbimist

2011-10-13

IRL-i riigikogu fraktsiooni ase-esimehe Kaia Iva sõnul ei vähenda üksnes reklaami keelustamine alkoholi tarbimist. Vägijookide liigtarbimise vastu saab tema sõnul tõhusalt võidelda üksnes kõikide abinõude koosmõjus.

„Alkoholi tarbimist ei saa vähendada ainult alkoholi reklaami keelustades. Reklaami täielikul keelamisel on selge oht turundusvõtete massilisele levikule. Keegi meist ju ei soovi, et näiteks kaubanduskeskustes muutuks alkoholi degusteerimine igapäevaseks," sõnas Iva täna riigikogus alkoholireklaami keelustava seaduseelnõu esimesel lugemisel.

„Alkoholi tarbimise vähendamisel on kõige olulisem muuta ühiskonna suhtumist ja inimeste väärtushinnanguid. Selleks peame rakendama ja ühtlasi tõhustama kõiki abinõusid, nagu tugev alkoholi hinna regulatsioon, alkoholi reklaami- ja juurdepääsupiirangud, tõhus joobe kontroll liikluses ning teavituskampaaniad," rääkis Iva.

Olgugi, et puhta alkoholi tarbimine on võrreldes 2008. aastaga üle 2 liitri inimese kohta vähenenud, on Iva sõnul alkoholi liigtarbimine Eestis siiani tõsiseks probleemiks. „Alkoholipoliitika vajab tugevat riigipoolset sekkumist. Me ei tohi loota vaid liberaalsele eneseotsustamise õigusele - tahan joon end surnuks, ei taha - siis ei joo," ütles ta.

Seeder: Riik tõhustab ülevaadet kutselise rannakalanduse üle

2011-10-13

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi allkirjastatud määrusega saavad kutselised rannakalurid täiendava võimaluse oma laeva registreerimiseks kalalaevaregistris, mille tulemusena muutub läbipaistvamaks järelevalve ebaseadusliku kalapüügi üle.

Täiendav võimalus oma kalalaevasid riiklikusse registrisse kanda puudutab hinnanguliselt sadu Läänemerel kala püüdvaid rannakalureid. Kutselisel kalapüügil lubatakse kasutada vaid kalalaevaregistris registreeritud ja kalalaevatunnistust omavat laeva. Euroopa Liidu seadusandluse alusel toimunud Eesti kalalaevaregistri mahtude määratlemisel jäid 2004. aastal paljudel kaluritel erinevatel põhjustel oma paadid kalalaevaregistris arvele võtmata, mistõttu on neil kalapüügivõimaluste kasutamine raskendatud. Selle probleemi lahendamiseks suurendab põllumajandusministeerium rannapüügil kasutatavate laevade registriosa mahtu teistes registri osades vabanenud püügivõimsuse arvelt.

Põllumajandusministri määruses on ette nähtud, et vaba püügivõimsuse arvelt võib kalalaeva registrisse kandmist taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kes omab kaluri kalapüügiluba ja ajaloolist püügiõigust kalapüügiks Läänemerel. Iga kalapüügiloa omanik, kellel puudub kalalaevaregistris registreeritud kalalaev, saab taotleda ühe laeva kalalaevaregistrisse kandmist.

Määruse terviktekst on kättesaadav Riigiteatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/105102011015

Allikas: Põllumajandusministeerium

Reinsalu: monopolide ohjeldamise seadus töötab

2011-10-12

IRL-i fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul näitab tänane Konkurentsiameti kui sõltumatu hinnaregulaatori ettekirjutus Tallinna Veele, et monopolide ohjeldamise seaduses praktikas töötab.

„Me näeme, et monopolide ohjeldamise seaduses ette nähtud regulatsioon veeteenuse tarbijate huvide kaitseks ja põhjendatult õiglaseks hinnakujunduse määramiseks toimib," sõnas Reinsalu.

„Nii õiguskantsler kui ka Konkurentsiamet on oma varasemates analüüsides juhtinud tähelepanu Tallinna Vee põhjendamatult kõrgele hinnatasemele. Monopolide ohjeldamise seadusega anti Tallinna Vee hinna reguleerimine Tallinna linna pädevusest üle Konkurentsiameti pädevusse. Selle tulemusena luhtus Tallinna Vee kavatsus tõsta vee hinda. Teise konkreetse sammuna näeme, et Konkurentsiamet on teinud ettekirjutuse hinnataseme langetamiseks 36% võrra," rääkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul omab tänane ettekirjutus jõustumisel mõju tarbijahinna tasemele kogu riigis. Tema hinnangul kasutab Tallinna Vesi kõiki õiguskaitse võimalusi Konkurentsiameti ettekirjutuse vaidlustamiseks.

Tunne Kelam: Läänemere strateegia edu sõltub tõhusamast koordinatsioonist

2011-10-12

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmed analüüsisid 11.oktoobri erakorralisel koosolekul Euroopa Komisjoni vahearuannet Euroopa Liidu Läänemere strateegia elluviimise seniste tulemuste ja kogemuste kohta. Aruannet tutvustas Komisjoni regionaalpoliitika direktoraadi esindaja Colin Wolfe, kelle hinnangul sisaldab Läänemere strateegia senine kogemus niihästi edukaid kui ka "vähem edukaid" näited. Komisjoni esindaja väitel on positiivne, et Läänemere strateegia on muutunud orientiiriks teistele makroregionaalsetele algatustele.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Läänemere strateegia elluviimise edukus ja tulemuslikkus oluline Euroopa Liidu regionaalpoliitika edasise kujunemise jaoks.

Teiselt poolt juhtisid niihästi rahvasaadikud kui ka Euroopa Komisjon tähelepanu vajadusele tõsta strateegia rakendamise poliitilist tempot ning kogu protsessi paremini koordineerida. Colin Wolfe'i arvates oleks viga jätta algsete poliitiliste otsuste elluviimine ametkondade hooleks. Strateegia edasine areng ja tulemuslikkus vajab jätkuvat poliitilist toetust.

"Kõige olulisem on koordinatsiooni probleem. On vaja saavutada valitsuste ja institutsioonide vaheline läbimurre, et tõusta kõrgemale üksikute riikide nägemustest ning keskenduda Läänemere piirkonna kui terviku arengut soodustavatele projektidele," ütles Tunne Kelam.

Kelami arvates on koordineerimine siiani hajutatud ning strateegia kannatab ka alarahastamise all. Kelami sõnul oleks eeskätt vaja toetust administratiivse koordineerimise jaoks ning innovatiivsete projektide algatamiseks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse rajaja ja auesimees, endine Europarlamendi saadik Christopher Beazley kutsus üles märkama ja kõrvaldama nähtamatuid psüühilisi Berliini müüre, mis vana ja uut Euroopat eraldavad; Tunne Kelami arvates on takistavad analoogilised mentaalsed barjäärid ka ühe ja sama riigi ametiasutuste edukat koostööd.

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb algatada Läänemere strateegia arutelu Euroopa Parlamendi täiskogul 2012 aasta algul. Väga oluliseks pidasid kõik osalejad jätkuvat teavitustööd, kuivõrd Läänemere strateegia on paljude ametnike, poliitikute kui ka kodanike jaoks siiani jäänud abstraktseks mõisteks.

Lisainormatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

Seeder: Eesti ootab põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist

2011-10-12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul ootab Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetuste kiiremat võrdsustamist, et tagada Eesti põllumeestele Euroopa ühisturul võrdsed konkurentsitingimused.

"Euroopa Komisjoni seatud eesmärk võrdsustada põllumajandustoetused on igati õige, kuid väljapakutav võrdsustamise ajakava ei rahulda meie põllumehi," ütles Seeder.

Seeder selgitas, et võrdne kohtlemine ja võrdsed konkurentsitingimused on Euroopa Liidu aluspõhimõteteks. "Nende põhimõtete järgimiseks tuleb ka põllumajandustoetused väljapakutavast tempost kiiremini võrdsustada," lisas minister.

„Eesti peab oma seisukohad jõuliselt välja ütlema ja katsuma leida teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas toetajaid, sest üksi jääme nõrgaks ja ei pruugi edu saavutada," ütles Seeder.

Igaljuhul on Seedril hea meel tõdeda, et Eesti põllumajanduspoliitikas valitseb üksmeel valitsuserakondade ja põllumeeste organisatsioonide vahel. Tänased põllumeeste meeleavaldused Brüsselis, Tallinnas, Riias ja Vilniuses näitavad, et Balti riikide valitsused ja põllumehed on oma nõudmistes solidaarsed.

Täna kell 13.30 tutvustatakse kõikides liikmeriikides Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi õigusaktide eelnõusid, mis muuhulgas sisaldavad ettepanekuid põllumajandustoetuste võrdsustamiseks.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Priit Sibul: Tulemuslepingud peavad arvestama kõrghariduse kvaliteeti

2011-10-12

Eilsel riigikogu kultuurikomisjoni ja rektorite nõukogu kohtumisel leiti, et kõrgharidusreformiga edasiminekuks on vaja täpsemalt paika panna ülikoolide tulemuslepingute alused.

Kultuurikomisjoni liikme Priit Sibula (IRL) sõnul on rektorite soov igati mõistetav, sest tulemuslepingute tingimused on aluseks kõrgkoolide eelarvete planeerimisel. „Usun, et Haridus-ja Teadusministeerium täpsustab tulemuslepingutega seonduvat juba lähiajal. Oluline on, et ülikoolide hindamisel ei lähtutaks ainult lõpetajate arvust, vaid võetaks arvesse ka ülikoolide sisulist kompetentsi erialade lõikes. IRL-i hinnangul on kõrgharidusreformi käsitleva seaduse vastuvõtmine võimalik veel sel aastal," ütles Sibul.

Kõrgharidusreformi eesmärk on tagada ligipääs kõrgharidusele sõltumata inimese rahalistest võimalustest. Reformi kohaselt tagab riik kõigile üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusel tasuta kõrghariduse. „Üliõpilaste õppimisele innustamine on igati põhjendatud, sest meil on lubamatult suur hulk üliõpilasi, kelle õpingud katkevad või venivad väga pikaks. Samas jääb ülikoolidele jätkuvalt õigus küsida õppemaksu nendelt õpilastelt, kes ei õpi täiskoormusega. Seega pole põhjust karta nagu kaoks kõrgharidusest eraraha ja tasuline õpe," selgitas Sibul.

IRLi ja Reformierakonna koalitsioonileppe kohaselt võetakse 2011. aastal vastu seadus, millega suurendatakse aastatel 2012-2014 avalik-õiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40 % võrra. Sellega tagatakse tasuta kõrgharidus kuni 12 500 sisseastumistingimusi täitvale ja täiskoormusega õppivale üliõpilasele.

Vanemapension sai koalitsiooni heakskiidu

2011-10-10

Täna arutas koalitsiooni eestseisus vanemapensioni eelnõud ning andis sellele lõpliku heakskiidu.

IRLi fraktsiooni liikme Margus Tsahkna sõnul hakkavad vanemapensionit saama nii praegused kui ka tulevased lapsevanemad. „IRL soovib lõpetada olukorra, kus laste kasvatamine võib avaldada negatiivsed mõju pensioni suurusele. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööst kõrvale ning see võib vähendada tema tulevase pensioni suurust," ütles Tsahkna.

„Eesti demograafilise olukorra tõttu vajame lahendusi, mis väärtustaksid laste saamist ja kasvatamist. Vanemapensioni näol on ka Euroopas kontekstis tegu täiesti uudse pensioniaastate või kogumispensioni lisaga," selgitas Tsahkna.

Eelnõu kohaselt arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni lapsevanema pensionistaaži hulka. Riik maksab selle perioodi eest lapsevanema II pensionisambasse 4 protsenti lisa keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult. Selline arvestus hakkab kehtima 2013. aastal ja hiljem sündinud lapse vanema puhul.

Vahemikus 1991 kuni 2012 sündinud lapse vanemad ning ka 2013 ja hiljem sündinud lapse vanemad, kes pole liitunud kohustusliku kogumispensioniga hakkavad juurde saama kolme aastahinde vääringus pensionit ehk 13,029 eurot kuus. Seega saab lapsevanem kahe lapse korral aasta lõikes täiendavalt ühe kuu pensioni, ehk 13. pensioni.

Enne 1991. aastat sündinud lapse vanemad saavad juurde ühe aastahinde vääringus pensioni ehk 4,3 eurot kuus.

IRL: Tallinna investeerimisvõimekus on olematu

2011-10-09

Tallinna linnavalitsus on tänavu võrreldes 2010. aastaga kärpinud Tallinna Ettevõtlusametile mõeldud uute töökohtade loomiseks eraldatud toetusi 37% võrra, selgub IRL-I Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni abilinnapeale esitatud arupärimisest.

„Tallinna ettevõtlusametil jäi uute töökohtade loomiseks eraldatud toetuste maksmiseks puudu 441 000 eurot, mis tuleks leida linna teisest lisaeelarvest. See võimaldaks toetuste maksmisega jätkata ning aidata kaasa ligi 100 uue töökoha tekkimisele," selgitas Jürgenson.

Tema sõnul on Tallinna investeerimisvõimekus täna praktiliselt olematu. „Linna investeerimistegevus on aastaga langenud üle 45%, mis on selge ohumärk," lisas Jürgenson.

„Samal ajal kui Riigikogu on vastu võtmas läbi aegade suurima investeeringute mahuga riigieelarvet, liigub pealinn vastupidises suunas, kärpides raha sealt, kus see tulevikus aitaks suurendada tulubaasi," tõdes Jürgenson.

IRLi fraktsioon teeb järgmisel volikogu istungil ettepaneku ettevõtlustoetuste täiendavaks rahastamiseks lisaeelarves.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Viljandimaad

2011-10-06

IRLi parlamendifraktsioon teeb täna väljasõidu Viljandimaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega, et kuulata nende mõtteid nii Viljandimaa ja ka Eesti poliitika kujundamise osas.

Viljandimaad külastavad fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Makro Pomerants, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas ning Kaia Iva, Liisa-Ly Pakosta, Erki Nool, Andrus Saare, Annely Akkermann ja Siim Kabrits.

IRLi poliitikud tutvuvad muu hulgas Viljandimaa omavalitsuste, ettevõtete ja haridusasutustega. Samuti võtavad saadikud osa Hendrik Adamsoni 120. sünniaastapäeva puhul proosakogumiku „Kuldsel elukoidikul" esitlusest Kärstna koolis.

Tõnis Lukas annab August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumis 12. klassile ajalootunni teemal „Prantsusmaa ja Suur-Britannia kahe maailmasõja vahel".

Samuti on IRL väljas ka „Kuulamise telkidega", kus elanikud saavad otse poliitikutega suhelda. Telgid on väljas kella 10 ja 12 vahel Tarvastu vallas Mustla turuplatsil ning kella 16st kella 18ni Viljandi linnas Viljandi bussijaama juures.

Rasmussen tunnustas Eestit panuse eest NATOsse

2011-10-05

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tänas Brüsselis toimuva alliansi kaitseministrite kohtumise raames toimunud kokkusaamisel kaitseminister Mart Laari Eesti panuse eest NATOsse.

Rasmussen tunnustas NATO ees võetud kohustuste täitmist - kaitsekulude tõstmist kahele protsendile rahvuslikust kogutoodangust ning panust Afganistani missiooni, kus Eesti on jätkuvalt elaniku kohta üks suuremaid osalejaid.

Arutades NATO ees seisvaid väljakutseid rõhutasid mõlemad pooled oma lubadustest kinnipidamise tähtsust ning targa kaitsepoliitika ajamist. Selle eeldus on ühiselt kokku lepitud programmide, nagu näiteks maismaaseirevõime, elluviimine, mis tuleb NATO kaitseministrite kohtumisel ka eraldi kõne alla.

Rasmussen avaldas ühtlasi toetust Balti õhuturbemissioonile, nimetades seda targa kaitsepoliitika väga heaks näiteks. Peasekretär loodab, et see on Chicago tippkohtumise üks teemadest.

Laar ja Rasmussen arutasid ka küberkaitsega seotud küsimusi ja Eesti ettepanekuid küberkaitse alal edasiliikumiseks. Rasmussen tunnustas Eesti tegevust küberkaitse alal ning pidas vajalikuks Eesti ettepanekuid tõsiselt arutada.

Kaitseministri hinnangul on Eestile väga oluline NATO peasekretäri sõnum Balti õhuturbe tulevikule lahenduse leidmiseks.

„Kui meie suudame oma kaitse eest konkreetseid samme astuda, on see eelduseks, et ka meile osutatakse abi. Õhuturbe tagamine annab meile suurema võimaluse tegeleda esmase kaitsevõimega. Selles suhtes on tõesti tegemist targa kaitsepoliitikaga," lausus Laar.

Seeder: Valio Laeva meierei laiendamine näitab Eesti piimatööstuse perspektiivikust

2011-10-05

Piimatööstusettevõtte Valio Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone kasutuselevõtmine aitab kaasa Eesti piima väärindamisele ja piimasaaduste ekspordile.

„Investeeringud piimandussektorisse on äärmiselt olulised. Piimatööstus on Eesti majanduse üheks lipulaevaks," lausus Seeder. „Tegemist on väga ekspordijõulise tootmisharuga, mis muuhulgas tasakaalustab ka Eesti maksebilanssi," selgitas ta.

Piima ja piimatoodete ekspordimaht oli mullu 140 miljonit eurot ehk 16,8% kogu põllumajandussaaduste ekspordist.

Viimasel ajal on Eestis kaasajastatud ja avatud palju uusi lüpsilautasid, mis kinnitab piimandussektori perspektiivikust. „Kuid põllumehe toodangu turustamine sõltub ikkagi suuresti töötlejatest, kes annavad toorpiimale lisaväärtuse ehk valmistavad sellest juustu, kohupiima, jogurteid," lausus Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna kell 13 piimatööstusettevõtte Valio Tartumaal Laeva vallas asuva uue logistikaterminali ja laiendatud tootmishoone pidulikul avamisel.

Valio ekspordib Eesti piimatooteid Lätti, Leetu, Venemaale, Itaaliasse, Rootsisse ja Ameerika Ühendriikidesse.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Laar esitab kaitseväe juhatajaks Terrase

2011-10-04

Kaitseminister Mart Laar esitab valitsusele pärast Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha ärakuulamist ettepaneku nimetada järgmiseks Kaitseväe juhatajaks brigaadikindral Riho Terras, kes praegu teenib Kaitseväe Peastaabi ülemana.

Rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab Kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul ning võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Praeguse Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa viieaastane ametiaeg lõppes selle aasta detsembris.

Kaitseminister Laari sõnul oli Kaitseväe juhataja kohale mitmeid tugevaid kandidaate, kuid brigaadikindral Terrasele langes valik kolmel peamisel põhjusel. „Riho Terrasel on tänu oma senisele elu- ja teenistuskäigule väga hea ja tugev arusaam Eesti riigi toimimisest ning julgeolekupoliitiliste otsuste kujundamisest. Kaitseministeeriumi endise kantslerina on ta hästi kursis nii riigikaitse tsiviil- kui sõjalise poolega," ütles kaitseminister.

Samuti on Terras Laari sõnul tõestanud ennast hea organisaatorina. „Brigaadikindral Terras on teeninud kõikidel otsustustasanditel alates pataljoniülemast kuni peastaabi ülemani. Tema senine tegevus viitab selgelt tema otsustusjulgusele, mis on Kaitseväe juhataja puhul määrava tähtsusega," ütles kaitseminister Laar.

„Samuti on brigaadikindral Terrasel tugev rahvusvahelise koostöö kogemus nii välisoperatsioonilt Iraagis kui ka teenistusest kaitseatašeena Saksamaal. Ka kantslerina puutus Terras sageli kokku tipptasemel rahvusvahelise koostöö küsimustega," sõnas kaitseminister.

Uue Kaitseväe juhataja kandidaadi leidmiseks moodustas kaitseminister septembris nõuandva komisjoni. Kaitseväelased, keda komisjon uue Kaitseväe juhataja kandidaatidena kaalus, olid kõik tegevteenistuses olevad kõrgemad ohvitserid, Kaitseväe Peastaabi ülem ja väeliikide ülemad ning Eesti sõjaline esindaja NATO juures.

Brigaadikindral Terras teenib kaitseväes 1991. aastast. Ta on teeninud Kalevi pataljonis, olnud Vahipataljoni ülem, Kaitseliidu staabiülem, juhtinud Kaitseväe Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonda, olnud peastaabi ülema asetäitja operatiivalal. Aastatel 2001-2004 oli Terras kaitseatašee Saksamaal, 2007. aastal teenis ta välisoperatsioonil Iraagis NATO väljaõppemissiooni staabiülema asetäitjana. Aastatel 2008-2010 oli ta Kaitseministeeriumi kantsler.

Terras on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud magistrikraadi riigi-ja ühiskonnateaduste alal Bundeswehri ülikoolist, lõpetanud vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis ja Ühendkuningriigi Kuningliku Kaitseuuringute Kolledži Londonis (Royal College of Defence Studies).

Kaitsepolitsei saab korruptsiooni uurimiseks pädevust juurde

2011-09-29

Valitsus otsustas neljapäeval siseministri ettepanekul laiendada kaitsepolitsei õigust uurida korruptsioonijuhtumeid, mis võivad ohustada Eesti julgeolekut ja majanduslikku stabiilsust.

Kui seni kuulus kaitsepolitsei uurimispädevusse riigiasutuste ja suurima eelarvemahuga omavalitsuste juhtide korruptiivne tegevus, siis edaspidi hakkab kaitsepolitsei uurima korruptsioonijuhtumeid ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on korruptsiooni tõkestamine kogu valitsuse üks prioriteet, kuna kõik korruptsioonikuriteod õõnestavad riigi usaldusväärsust ning kahjustavad nii elanike turvatunnet kui ka riigi julgeolekut ja majandust. Ka valitsusliidu leping näeb ette, et kaitsepolitsei pädevust laiendatakse kõigile korruptsioonijuhtumitele, mis ohustavad Eesti julgeolekut.

Vaheri sõnul näitas siseministeeriumi analüüs, et riigiasutuste ja kuue suurema omavalitsuse kõrval võib kõrgendatud korruptsioonirisk esineda avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes, kus kasutatakse avalikke vahendeid ja välisrahastust. Arvestades seda, et nende asutuste juhtide võimalik korruptiivne tegevus mõjutaks kogu sektorit ja selle usaldusväärsust, otsustati kaitsepolitsei uurimisõigust tema sõnul laiendada.

Valitsuse heakskiidu saanud määruse muudatuse kohaselt hakkab kaitsepolitsei läbi viima kohtueelset menetlust kuritegude puhul nagu omastamine, usalduse kuritarvitamine, riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine, pistise või altkäemaksu võtmine, andmine või vahendamine, mõjuvõimuga kauplemine, ametialane võltsimine ja toimingupiirangu rikkumine, kui kuriteo on toime pannud avalik-õigusliku isiku ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige ning tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.

Lisaks läheb kaitsepolitsei pädevusse usalduse kuritarvitamise, riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamise, mõjuvõimuga kauplemise ja suures ulatuses toimingupiirangu rikkumise uurimine, kui kuriteo on toime pannud kõrgemad riigiametnikud või kuue suurema eelarvemahuga omavalitsuse juhid.

Allikas: Siseministeerium

Seeder: Aravete kortermaju hakkab tulevikus kütma keskkonnasõbralik biogaasitehas

2011-09-29

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi keskkonnasõbralikul tehnoloogial põhinevale biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojus - ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine," selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma," lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Laar: vajame 21. sajandi totaalkaitset

2011-09-29

Kaitseminister Mart Laar ütles täna Tallinnas toimuvat kaitsepoliitikakonverentsi ABCD avades, kõikidele tänapäevastele julgeolekuohtudele vastuseismiseks tuleb riigikaitsesse kaasata kogu riigisektor ja ühiskond.

Kaitseminister Laar ütles konverentsi avasõnavõtus, et Skandinaaviamaades saadi juba ammu aru, et riiki ja ühiskonda ei suuda sõja eest kaitsta pelgalt relvajõud, vaid see vajab kogu tsiviilsektori kaasamist riigikaitsesse.

„Globaliseerumine on ühendanud kõik riigid ülejäänud maailmaga, kuid muutnud nad samas ka haavatavamaks ning küberrünnakute, terrorismi ja infosõja tõrjumiseks ei piisa kaevikutest ja kaitseliinidest. Selle asemel vajame me 21. sajandi totaalkaitset ehk tõeliselt laiapõhjalist lähenemist julgeolekule, kus kõik valitsusasutused, erasektor ja kodanikuühiskond teeb riigikaitseks koostööd," ütles kaitseminister.

Seejuures tõstis Laar esile, et 2010. aasta lõpus kinnitatud Eesti riigikaitse strateegia pöörab ka tähelepanu laiapõhjalisele riigikaitsele. „Sõjalisi, sisejulgeoleku, majanduslikke ja kriitilist infrastruktuuri ohustavaid ohte ning nendele vastumeetmete leidmist tuleb planeerida ühtse tervikuna," sõnas kaitseminister Laar.

Selle aasta ABCD (Annual Baltic Conference on Defence) konverentsil räägitakse, kuidas on relvajõudude roll ja sõjapidamine Külma sõja järgses maailmas muutunud; Euroopas toimunud kaitsereformidest ja USA vägede vähendamisest ning sellest, kuidas arendavad väikeriigid oma riigikaitset. Konverentsi korraldavad Kaitseministeerium ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Konverentsil osalevad mitmed rahvusvahelised julgeolekuspetsialistid, kõrgemad ohvitserid ja riigiametnikud, sealhulgas NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse endine ülem erukindral Egon Ramms, NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral Richard Shirreff, USA Euroopas asuvate õhujõudude ülem kindral Mark A. Welsh, NATO väeplaneerimise osakonna juhataja Frank Boland jt. Eile õhtul toimunud konverentsi vastuvõtul tervitas konverentsil osalejaid ka Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Esimene ABCD konverents toimus Kaitseministeeriumi eestvõttel 2006. aastal, et luua võimalus mõttevahetuseks NATO ja Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel ning tutvustada rahvusvahelisele auditooriumile Balti riikide seisukohti ja huve.

Reinsalu: 2012. aasta riigieelarve parandab tööhõivet

2011-09-28

IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu sõnas 2012. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel Riigikogus, et tuleva aasta riigieelarve seab oluliseks eesmärgiks tegeleda jätkuvalt tööhõiveolukorra parandamisega.

„Tööhõive võtmes on äärmiselt oluline, et tuleva aasta riigieelarves on kasvanud investeeringute maht ning tööturumeetmete rahastamine on eelarves säilinud samas mahus olukorras, kus registreeritud töötuse absoluutarvud on vähenenud viimase aastaga ligi kaks korda," sõnas Reinsalu.

„Olgugi, et registreeritud töötus on kahanenud jõudsalt, on Eestile endiselt suureks väljakutseks tegeleda pikaajalise töötusega."

Reinsalu lisas, et eelarve puhul on järgitud konservatiivset eelarvepoliitikat, mis võimaldab liikuda eelarve tasakaalu suunas 2013. aastaks.

„Maailmamajanduse trende arvestades on igati asjakohane, et valitsus on võtnud järgmise aasta majanduskasvu aluseks palju konservatiivsema lähenemisnurga, kui lubavad kvartaalsed majanduskasvu numbrid täna. See peaks tagama, et valitsusel ei tule asuda koostama negatiivseid lisaeelarveid ja 2013. aastaks võime vastu võtta juba tasakaalus riigieelarve," rääkis ta.

Reinsalu rõhutas ka, et rahvusliku julgeoleku seisukohast on ülimalt oluline, et 2012. aasta riigieelarvega tõusevad kaitsekulud 2%-ni SKPst. See tugevdab tema sõnul esmast iseseisvat kaitsevõimet ning tagab riigikaitse stabiilse arengu.

Ta avaldas ka lootust, et muudatusettepanekute tegemisel jäädakse parlamendis kahe jalaga maapeale ning juhindutakse põhimõttest, et jagada saab vaid neid vahendeid, mis on reaalselt olemas.

Tunne Kelam: majandusjuhtimise pakett hoiab ära eurotsooni reeglite rikkumise tulevikus

2011-09-28

Täna, 28. septembril võttis Euroopa Parlament oma Strasbourgi täisistungil vastu vastu kuuest õigusaktist koosneva majandusjuhtimise paketi ("kuuspakk" ehk "six-pack").

"See seadusandlik pakett ei lahenda käesoleva hetke võlakoormust ega majandusprobleeme, kuid kehtestab õigusliku raamistiku, mis peaks edaspidi ära hoidma eurotsooni reeglite rikkumise, see tähendab üle oma võimaluste elamise üksikute liikmesriikide poolt tulevikus, " ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam.

Vastuvõetud õigusaktide pakett peab tugevdama euro kasutuselevõtuga sõlmitud Stabiilsuse ja Kasvu pakti ning laiendama selle reguleerimisala, vältimaks reeglite rikkumist juba varases staadiumis.

Tunne Kelam kahetseb, et "kuuspaki" vastuvõtmine on veninud kolm kuud.

"Euroopa Parlament hääletas parandusettepanekuid 21. juunil ning nõustus suhteliselt karmima versiooniga," ütles Kelam.

"Kuid sotsialistide ja vasakpoolsete vastuseisu tõttu lükati lõpphääletused edasi sügisele."

Peamine vastuolu ühelt poolt parempoolsete ja liberaalide ning teiselt poolt sotsialistide ja vasakpoolsete vahel puudutab liikmesriikide eelarve defitsiidi piiramist endiselt 3%-ga.

"Sotsialistid on soovitanud võimaldada suuremaid defitsiite juhul, kui lisaraha on suunatud majanduskasvu ergutamisele. Parempoolsed ja liberaalid peavad praeguses kontrolli alt väljunud olukorras ainuõigeks finantsdistsipliini tugevdamist, mitte erandite tegemist," väitis Tunne Kelam.

Tänahommikusel debatil olukorrast Euroopa Liidus, mille juhatas sisse Komisjoni president Barroso, rõhutas Kelam, et kõigi sõrmed osutavad praegu Euroopa Liidu Nõukogule. Poliitilise tahte vaegus ning otsuste vastuvõtmise venimine on kahandanud Kelami sõnul usaldust Euroopa Liidu suutlikkusse leida kriisile veenev lahendus.

"Valitsustevahelise meetodi domineerimine viib Euroopa Liidu tagasi, võimalik, et kaosesse. Orienteerumine majandusliidule, mille edasiliikumise kiirust ei pea saama dikteerida kõige aeglasemad, avab Euroopa Liidu jaoks usaldusväärse perspektiivi," kinnitas Kelam.

Eesti saadiku sõnul on kehtestatud Euroopa Rahanduse stabiliseerimisfond kavandatud tegelemaks väiksemate riikide kriisiga. Nüüd, kus finantskriis on nakatanud ka suuremaid eurotsooni liikmeid, tuleks kaaluda vajadust laiendada kõnealuse fondi volitusi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

264- liikmeline Rahvapartei fraktsioon on ülekaalukalt suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonis toodi välja kõrge riskiga hädaolukorrad Eestis

2011-09-28

28. septembril toimunud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni korralisel istungil kiideti heaks hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte ning hädaolukorra lahendamise plaan, mis puudutab ulatusliku korratuse lahendamist vanglas.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja asetäitja Priit Laaniste tegi ettekande hädaolukordade riskianalüüsidest, kus tõi välja hädaolukordade riskiastmed. Ministeeriumide ja ametite töörühmad hindasid väga kõrgete riskidega hädaolukordadeks ulatusliku merereostuse, ulatusliku rannikureostuse, ulatusliku maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostuse sisemaal, epideemia ning ulatusliku küberrünnaku. Tegemist on hädaolukordadega, mille tagajärjed on väga rasked või katastroofilised ja mille esinemistõenäosus on keskmisest suurem.

„Nende hädaolukordade puhul peavad vastutavad asutused koos partneritega pidevalt võimalikke ohtusid ja riske monitoorima ning oma planeerimist ajakohastama,“ ütles Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees, siseminister Ken-Marti Vaher. „Põhjalik ja kvaliteetne riskide analüüsimine on oluline eeldus hädaolukordade lahendamise valmisolekuks. Pidev analüüs aitab hinnata ühiskonnas varitsevaid ohtusid ja maandada riske. Lisaks on riskianalüüsidel oluline roll turvalisuspoliitika põhisuundade määratlemisel lühemas perspektiivis, samuti ametkondade olulisemate töövaldkondade määratlemisel,“ lisas Vaher.

Kõrgete riskidega hädaolukordadeks hindas ministeeriumide ja ametite töörühm järgmised hädaolukorrad: ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoones; tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm; üleujutus tiheasustusalal; paljude kannatanutega reisilaevaõnnetus; paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel; massiline korratus; massiline mürgistus; episootia; ulatuslik korratus vanglas. Tegemist on alates raskest tagajärjest ning keskmisest tõenäosusest, aga ka väga raske tagajärje ja väikese tõenäosusega hädaolukordadega.

Kriisireguleerimisala juhtivministeeriumina käivitas siseministeerium ministeeriumide riskianalüüside koostamise protsessi 2003. aastal. Riikliku hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte eesmärk on anda valitsuse kriisikomisjonile terviklik ja võrdlev ülevaade kõige kõrgemate riskidega hädaolukordadest Eesti riigis. Uuesti koostatakse riskianalüüsid kahe aasta möödudes.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon kiitis istungil heaks ka vanglas toimuva ulatusliku korratuse hädaolukorra lahendamise plaani. Vanglas toimuv ulatuslik korratus tähendab vangide massilist allumatust, relvastatud rünnet vangla vastu, vanglas toimuvat pantvangi võtmist, plahvatust, tulekahju või varingut, mitme kinnipeetava samaaegset põgenemist vanglast, vangla territooriumi looduslikku üleujutust, vanglas levivat epideemiat, massilise mürgistuse juhtumit vanglas või elutähtsa teenuse katkemist vanglas.

Nimetatud plaani heakskiitmisega on kriisikomisjonis läbi arutatud kõik 19 riiklikku hädaolukorra lahendamise plaani.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon on moodustatud kriisireguleerimisalase tegevuse ja hädaolukorraks valmisoleku kavandamise koordineerimiseks. Siseministri juhitud komisjon koguneb korralistele istungitele vähemalt kord kvartalis.

Allikas: Siseministeerium

Tähtvere vallavanem liitus IRL-iga

2011-09-27

Tähtvere vallavanem Rein Kokk liitus IRL-iga. Rein Kokk on 98-s omavalitsusjuht erakonnas.

„Tänu oma ametitele olen olnud kokku kolmkümmend aastat maaelu keskel, millest viimased üheksa aastat töötanud vallavanemana. Olen veendunud, et otsus liituda erakonnaga võimaldab mul paremini kaasa aidata maaelu edendamisele," rääkis Kokk.

„Millisesse erakonda kuuludes saan ma kõige paremini soovitut teostada on keerelnud mul peas ligi aasta. Erakonna valik ei olnud minu jaoks lihtne otsus, kuid täna olen jõudnud selgele arusaamisele, et see erakond on IRL."

Koka sõnul tahab ta aktiivselt kaasa rääkida ja osa võtta maaelu edasise arengu planeerimisest. „Maaelus on täna probleeme küllaga, mis vajavad lahendamist. Olen kindel, et süsteemselt ja järjepidevalt tööd tehes suudame liikuda õiges suunas ja järk-järgult need lahendada," ütles Kokk.

IRL-i peasekretäri Priitu Sibula sõnul on tal heameel tervitada järjekordset omavalitsusjuhti IRL-s. „Eesti ei piirdu vaid Tallinna ja Tartuga, mistõttu tuleb panustada ka maapiirkondade arengusse. Just kohalik poliitik on see, kes on rahvale kõige lähemal ja on kursis kohalikkude probleemide ja muredega," rääkis Sibul.

Laar: sama raha eest peab saama rohkem võitlusvõimet

2011-09-27

Kaitseminister Mart Laari sõnul peab uus riigikaitse 10-aastane arengukava vähendama bürokraatiat, dubleerimist ja staape ning ühendama tugiteenuseid.

Kaitseministeerium on alustanud Riigikaitse arengukava 2013-2022 koostamist, mis paneb paika põhimõttelised arengusuunad ja investeeringud järgmiseks kümneks aastaks.

Kaitseminister Mart Laari sõnul tõusevad kaitsekulud 2012. aastast kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis tagab esmase iseseisva kaitsevõime tugevnemise ja riigikaitse stabiilse arengu.

„Sellest hoolimata tuleb meil tagada, et iga maksumaksja poolt riigikaitseks eraldatud sent oleks kulutatud targasti, säästlikult ning suurendaks eelkõige Kaitseväe võitlusvõimet," ütles kaitseminister.

„Arvestades ebastabiilset olukorda maailmamajanduses ja vaatama senistele valitsussektoris tehtud koondamistele tuleb meil veelgi leida võimalusi, kuidas teha vähese rahaga rohkem ja efektiivsemalt," ütles Laar.

„Vaadates konkreetselt jõuametkondi, ei saa enam jätkuda olukord, kus Eesti riigil on mitu õhu- ja merelaevastikku, dubleerivat riigisadamat ja mereseirekeskust," nentis kaitseminister.

„Seetõttu peab uus arengukava tagama, et ka Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleks senisest vähem bürokraatiat ja dubleerimist ning Kaitsevägi vabaneks reast toetavatest tegevustest ja saaks keskenduda võitlusvõime tõstmisele," ütles Laar.

Riigikaitse arengukava 2013-2022 vahetab välja praegu kehtiva Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018.

Koostatav arengukava lähtub julgeolekuasutuste koostatud ohustsenaariumidest, mis kaardistavad Eesti julgeolekuohud. Ohustsenaariumite põhjal koostatakse sõjaline operatiivanalüüs, mille käigus täpsustakse, milliseid võimeid on ohtude tõrjumiseks tarvis. Seeläbi tekib ülevaade sõjalistest võimetest, mis on Eesti kaitseks vajalikud ning mida on rahaliselt võimalik ellu viia.

Kaitseminister Laari sõnul jäävad Eesti riigikaitse senised põhialused uue arengukava väljatöötamisel muutumatuks. „Eesti sõjaline kaitse jääb ka edaspidi võrdselt tuginema NATO kollektiivkaitsele ning Eesti esmasele iseseisvale kaitsevõimele, mille lahutamatuks osaks on ajateenistuse käigus väljaõpetatav reservarmee," ütles Laar.

Riigikaitse arengukava 2013-2022 hakkab koostama Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp, kuhu kaasatakse ka Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi jt ministeeriumite esindajad. Riigikaitse arengukava 2013-2022 valmib 2012. aasta lõpuks.

Kokk: Peipsi kalandust ootavad ees põhjalikud muudatused

2011-09-25

Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimehe Aivar Koka (IRL) sõnul tuleb Peipsi kalanduses kord majja lüüa, vastasel korral võib piirkonda tabada ulatuslik pankrotilaine.

Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ning maaelu- ja keskkonnakomisjonid koos Peipsi järve ja Võrtsjärve kaluritega ning kalatööstuse ettevõtjatega kogunesid ühisel ümarlaual, et arutada Peipsi ja kogu Eesti sisejärvede kalandust puudutavaid probleeme.

Ümarlaual otsustati esitada Keskkonna- ja Põllumajandusministeeriumile rida ettepanekuid Peipsi kalandusolukorra parandamiseks.

"Vajalik on määrata kalapüügivahenditele individuaalsed kvoodid vastavalt püügivahendite arvule. Samuti tuleks kalapüüki võimaldada aastaringselt vastavalt nimetatud kvootidele, v.a. kudeaegadel. See annaks püügivahendite omanikele kindla teadmise, palju nad saavad kala aastas püüda ning ise otsustada, millal on majanduslikult kõige kasumlikum seda teha. Ka järvekaldal asuvad kalatööstused, kelle omanikel on püügivahendid, saaksid sellisel juhul oma tööd plaanipäraselt reguleerida," rääkis Kokk.

"Lisaks sellele tuleb paigaldada püügipüünistele kindlad ja ühtsed märgistused. Kõige õigem oleks paigaldada elektroonilised kiibid, mis võimaldaks kiiresti ebaseaduslikud püünised tuvastada."

Kokk lisas, et nimetatud ettepanekute rakendamine lõpetaks siseveekogudel röövkalapüügi ning looks kindlustunde tuleviku ees nii kaluritele kui ka Peipsi järve kaldal asuvatele kalatööstustele.

"Täna on viimane aeg nende põhimõtteliste muudatuste elluviimiseks. Kui me veel venitame otsuste tegemisel, võib juhtuda, et Peipsi ääres kui Eesti ühes vaesemas piirkonnas, kaovad viimased olulised eraettevõtjate poolt pakutavad töökohad ja piirkonna jaoks strateegilise tähtsusega kalandus kuivab kokku," ütles Kokk.

Laar: kaitsekulude tõus kahele protsendile on märk kogu Põhjalale

2011-09-24

Kaitseminister Mart Laar teavitas Wroclawis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel partnereid Eesti kaitsekulude tõusust kahele protsendile rahvuslikust kogutoodangust.

Laar ütles, et kaitsekulude kasvatamine kahele protsendile on mitmeski mõttes märk kogu Põhjalale.

"Riigikaitse arvelt oma majandusprobleemidele lahendust leida ei ole kõige parem viis, kuigi mitmeski riigis on seda poliitilise surve tõttu tehtud," lausus Laar.

Kohtumisel osalesid Leedu, Eesti, Rootsi ja Soome kaitseministrid ning esindajad Lätist ja Taanist. Tõdeti, et kui Euroopas ja NATOs on "tark kaitsepoliitika", ehk ühiste lahenduste otsimine midagi uut, siis Põhjalas on see juba traditsiooniline poliitika. Sellega seoses tuletati meelde traditsioonilist Põhjala koostööd kui Balti riikide ühist õhuseiresüsteemi.

Laari sõnul on heaks näiteks sellest ka Soome ja Eesti ühine radarihange, mis võimaldas osta Eestil kaks radarit ühe hinnaga.

Laar: euroliidu kaitsekoostöö tugevneb

2011-09-23

Kaitseminister Mart Laar ütles Wroclawis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, et liidu kaitsekoostöö muutub üha tugevamaks.

Aruteludel keskenduti peamiselt sõjalisele koostööle ning kaitseminister Laari võetakse Euroopa sõjalist koostööd vaatamata puudustele järjest konkreetsemalt ja tõsisemalt.

"Ka on muutunud järjest selgemaks koostöö NATOga, mis on tulevikku vaadates hea märk," sõnas Laar.

Eraldi käsitleti kohtumisel Euroopa Liidu välismissioone, pöörates tähelepanu olukorrale Liibüas ja võitlusele piraatlusega.

Tõsteti esile riike, mis panustavad piraatlusvastasesse operatsiooni "Atlanta", nende seas ka Eestit.

Leiti, et otsus lubada kasutada piraatide vastu karmimaid võtteid on end õigustanud. Ühtlasti toetas enamik Euroopa riike ettepanekut hävitada rannikul asuvaid tühje piraatide aluseid.

"Euroopa Liidu praegune eesistuja Poola on kuulutanud julgeoleku ja riigikaitse prioriteetseks ning pöörab sellele tõsist tähelepanu," lausus Laar.

Laar: Tiefi valitsus tõestas, et eestlased võitlesid Eesti eest

2011-09-22

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar asetas täna hommikul koos üliõpilasorganisatsioonide esindajatega pärjad Vabadussambale, meenutamaks sellega tänast rahvusliku vastupanu mälestuspäeva ning Otto Tiefi valitsust.

Laar ütles, et Otto Tiefi valitsus on hiilgavaks näiteks sellest, kuidas ka lootusetus olukorras astutud samm võib omandada kokkuvõttes sedavõrd suurt tähendust.

"Tiefi valitsus tõestas, et eestlased ei sõdinud II maailmasõjas ei natsliku Saksamaa ega kommunistliku Venemaa, vaid Eesti enda huvide eest. Hitleri ja Stalini võimu vahel kerkinud Tiefi valitsus hoidis Eesti riiklikku järjepidevust, näidates kogu maailmale, et Eesti on endiselt olemas ning soovib vaba rahvana omal maal edasi minna," lausus Laar.

Tema sõnul maailm sellest tahtest küll ei hoolinud ning Tiefi valitsuse liikmed maksid oma ettevõtmise eest kallist hinda, kuid kokkuvõttes jäi võit aga ikkagi just Tiefile - Eesti on taas vaba ning saab ise oma tuleviku üle otsuseid langetada.

Täna õhtul kell 20.00 toimub Vabadusssamba juures akadeemiliste organisatsioonide poolt korraldatud rahvaüritus vastupanu päeva tähistamiseks.

Sisejulgeoleku 2012. aasta eelarve keskendub õnnetussurmade ja organiseeritud kuritegevuse vähendamisele

2011-09-22

Valitsus kiitis heaks ja otsustas Riigikogule saata 2012. aasta riigieelarve eelnõu, milles on sisejulgeolekuvaldkonna maht kokku ligi 294 miljonit eurot. Järgmisel aastal paneb siseministeerium veelgi enam rõhku organiseeritud kuritegevuse tõkestamisele, keskendudes kriminaaltulu jälitamisele ja arestimisele. Samuti keskendutakse ennetustööle päästevaldkonnas, eesmärgiga vähendada õnnetussurmade arvu.

Sisejulgeolekuvaldkonna eelarvebaas suureneb 8,64 %, mille sees on ka järgmise aasta mahukate tegevuste kulutused, näiteks prognoositud suure arvu aeguvate isikut tõendavate dokumentide väljaandmise kulud. 2012. aastal lõpeb üle poole miljoni isikut tõendava dokumendi ja passi kehtivusaeg ning dokument tuleb välja vahetada.

2012. aastal paneb siseministeerium suuremat rõhku õnnetussurmade, eelkõige tule- ja uppumissurmade, arvu vähendamisele. Antud eesmärgi täitmiseks suurendatakse päästevaldkonna ennetustöö mahtu võrreldes käesoleva aastaga 62%. Eelarve eelnõus on ennetustööks üle 600 000 euro.

„Analüüs näitab, et ennetusalase teavitus- ja koolitustegevusega on võimalik vähendada tulekahjudes hukkunute arvu hinnanguliselt 15% võrra. Uppumissurmade arvu hinnanguliselt 30% võrra,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Kokku soovime sellise tegevusega säästa umbes 40 inimelu aastas. Siinkohal on oluline senisest rohkem keskenduda inimeste koolitamisele ja kaasamisele. Kogukonnaliikmetel endil on väga oluline roll ennetustöö tegemisel, sest kohalikku elu tundev ja oma naabritest-lähedastest hooliv inimene on igal juhul hästi motiveeritud ennetustööd tegema ja teeb seda südamega,“ lisas Vaher.

Tagamaks turvalisus päästetöödel, lisatakse päästjate ja demineerijate isikukaitsevarustuse uuendamiseks ja hooldamiseks 1,48 miljonit eurot. „Asendame üle 1000 vananenud hingamisaparaadi, ilma milleta ei ole võimalik teha suitsusukeldumist. Eestis on aastas umbes 7000 tulekahju, millest 4000 juhul tuleb suitsusukeldumist teha,“ ütles siseminister Vaher. Lisaks hingamiskomplektidele asendatakse suur osa päästjate ja demineerijate keemiakaitseülikondadest ja gaasimaskidest, et tagada reageerijate turvalisus ohtlike ainetega seotud väljakutsetel.

2012. aastal on siseministeeriumi üheks prioriteediks organiseeritud kuritegevuse tõkestamine. Ühe meetmena arendatakse kriminaaltulu jälitamise ja konfiskeerimise üksust. „Lõime septembris keskse üksuse, mis tuvastab narko-, korruptsiooni- ja muu raske kuriteoga saadud tulu. Üksus peab olema kompetentsikeskuseks ja võimaldama vajadusel tuvastada kriminaaltulu kõikide uurimisasutuste kuritegudes. Kuritegevus tuleb muuta võimalikult vähetasuvaks, see takistab ka kriminaaltulu kasutamist uuteks kuritegudeks,“ ütles Ken-Marti Vaher.

Järgmisel aastal lisanduvad eelarvesse IT-agentuuri loomise kulud 359 000 euro ulatuses. Eesti kui tulevane IT-agentuuri asukohamaa peab tagama ajutiste ruumide olemasolu ning hoolitsema uute ruumide ehitamise või renoveerimise ettevalmistamise eest.

Allikas: Siseministeerium

Helir-Valdor Seeder kohtus Raplamaal Kaiu valla põllumeestega

2011-09-21

Kaiu vallas Raplamaal ringkäiku teinud põllumajandusminister kuulas kohalike põllumeeste ülevaadet valitsevast olukorrast ja valupunktidest ning avaldas lootust, et peagi heakskiidetav riigieelarve saab olema põllumeestele vastuvõetav.

Eile Kaiu valda külastanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus ka kohalike põllumajandusettevõtjatega. Kaiu maile sattus minister tänu Riigikogu liikme Andrus Saare ettepanekule. Saare põhjendas oma soovitust sellega, et mõisted maaelu ja põllumajandus Raplamaal seostuvad tal eelkõige just Kaiu vallaga.

Ametkond on muutunud toetavamaks, tuska teeb madal toetuste määr

Pärast ringkäiku oli põllumajandusministril mahti kohalike põllumajandusettevõtjatega Karitsu Rantšos ühise laua taga istuda, et rääkida põllumajanduse hetkeseisust ja lähituleviku suundadest. Karitsu Rantšo omanik Jaanus Vessart andis ülevaate sellest, millega võib kohalike põllumeeste silme läbi vaadatuna rahule jääda, millised on valukohad ja milliseid võimalusi näevad ettevõtjad probleemide lahendamiseks.
Vessarti sõnul võib rahul olla e-teenuste väljaarendamisega ja sellega, et toetuste maksmine on õigeaegne. Ta tõi positiivse küljena välja ka selle, et ühiskonna üldine toetus on kasvanud ja ka ametkond on muutunud toetavamaks. „Võib öelda, et vastuseisust on saanud koostöö," lisas Vessart. Rohkem oli siiski neid punkte, mis põllumeestele muret valmistavad. Mainitud sai ebapiisav vahendite maht investeeringuteks ja tõik, et toetused ei lähe alati mitte otse tootjale, vaid ärimeeste kätte. Tuska teeb Karitsu Rantšo omaniku sõnul madal toetuste määr võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Ka konsulendid ja Eesti Maaülikool on üheks mureallikaks, kuna on ajale jalgu jäänud.

Tõsise probleemina koorus välja, et põllumajandus ei ole endiselt noorte jaoks atraktiivne. Tõdeti, et selle probleemi mõõtmed on suuremad, ulatudes ka teistesse Euroopa riikidesse. Lahendustena pakkus Vessart välja toetuste süsteemi süvendatult tootjakeskseks muutmist, samuti peaks tema sõnul tagama kontrolli, et investeeringutoetused läheksid neile, kes seda vajavad. Kuidas ja mille järgi seda aga määratleda?

Ülevaatamist vajaks ka erikütuse süsteem, mis muudab praegu teenuste osutamise keeruliseks, kuna kütuse hind on näiteks Soomet võrdluseks tuues liiga kallis.

Ettepanekuna kõlas saagi kindlustamise võimaluste loomine ja soovitus teha samm euroopaliku suhtumise suunas ning toetada jahiseaduse vastuvõtmist. Vessart avaldas ka kahtlust, kas teeäärsetele rohumaadele esitatavad nõuded on põhjendatud ja vajalikud. Hea on aga see, et eesotsas on tegus põllumajandusminister, kõlas kohalike põllumeeste arvamus.

Veterinaararste ei kasva peale ja noored lahkuvalt maalt

Põllumajandusminister ütles tunnustavad sõnad põhjalikult ette valmistatud ülevaate eest, märkides, et see on üsnagi haruldane.
Ta ütles põllumeeste väljatoodud murepunktidele vastates sissejuhatuseks, et järgmise perioodi riigieelarve kiidab valitsus septembri lõpus heaks, misjärel see antakse edasi parlamenti. Ta avaldas lootust, et eelarve on põllumeestele vastuvõetav, arvestades seda, et põllumajandusministeeriumi eelarve maht kasvab 15%. „Prognoosime suuremaid toetuste väljamakseid," sõnas Helir-Valdor Seeder eile Kaius. Tema sõnul on majanduslik seis riigis võrreldes paari aasta tagusega paranenud ja ka piimahind on püsinud stabiilselt kõrge.
Samas kogu Euroopa Liidu peale on veidike vähenenud otsetoetuste ja ka maaelu arengukava toetuste maht. Ministri sõnul ei ole siin lähiaastatel suuri muutusi oodata.

Otsetoetuste määr on Eestis praegu 120 eurot hektari kohta, mis on 45% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Ministri sõnul liigutakse tasapisi, etappide kaupa selles suunas, et otsetoetuse määr ei jääks alla 90%. Suund on õige, aga tempo ei ole piisav," märkis Helir-Valdor Seeder otsetoetuste teosammul suurenemisest rääkides. Ta nentis, et see saab toimuda maaelu arengukava arvelt.

Investeeringutoetustest rääkides ütles minister, et sel perioodil nende suurenemist ette näha ei ole. Kui aga perioodi lõpuks peaks vahendeid üle jääma, on tema sõnul esimeseks eelistuseks investeeringutoetused.

Helir-Valdor Seeder tõdes, et nii noorte veterinaararstide põud kui ka noorte maalt lahkumine on tõsine probleem. Eesti põllumeeste keskmine vanus jääb viiekümne ringi ja paraku valitseb sama olukord ka mujal Euroopas, kus sellele samuti veel lahendust pole leitud.
„Isegi kui peretalu end ära majandab, ei paelu maaelu noori ja nad lahkuvad," sõnas põllumajandusminister, rõhutades majanduslike põhjuste kõrval ka sotsiaalseid põhjuseid.

Katrin Helend-Aaviku, Nädaline

Seeder toetab toiduabiprogrammi jätkamist vähekindlustatutele

2011-09-21

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder toetab täna Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus toiduabiprogrammi jätkamist vähekindlustatud isikutele.

"Eesti on selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks, kuid oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana. Samuti toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest," selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon tuleb välja ettepanekuga, mille järgi liikmesriigid peaksid rahastama 10-25% programmi maksumusest. Programmi rahastamises kavandatakse ka muudatusi, mille kohaselt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Siseministeerium otsib kodanikupäeva aumärgi kandidaate

2011-09-21

26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele. Siseminister kuulutas välja konkursi kodanikuaumärgi kandidaatide leidmiseks.

„Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eestis elavatele inimestele. Sellel päeval on saanud traditsiooniks tunnustada vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoolivana silma paistnud Eesti kodanikke,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher, vahendab siseministeeriumi pressiesindaja.

Siseministeeriumile esitavad kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võivad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.

Kandidaatide ettepanekud vaatab läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valib välja 17 auväärset kodaniku. Komisjoni kuuluvad esindajad Riigikogust, Riigikantseleist, siseministeeriumist, kultuuriministeeriumist, haridus- ja teadusministeeriumist, Eesti Linnade Liidust ning Heateo Sihtasutusest. Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub 25. novembril.

Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril - Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“ ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.

Allikas: Siseministeerium

Tsahkna: palgalõhet vähendaks lastehoiuteenuste parandamine

2011-09-20

IRL toetas täna Riigikogus tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks. Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul vähendaks palgalõhet eelkõige lastehoiuteenuste parandamine.

„Meeste ja naiste palgaerinevuse puhul ei ole probleemiks mitte seadustest tulenev erikohtlemine, vaid naise, kui paljudel juhtudel ka ema, keerulisem olukord tööturu konkurentsis," kommenteeris Tsahkna tegevuskava.

Tsahkna tõdes, et meeste ja naiste palgalõhe on teema, millega tuleb tegeleda nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil. „Levinud on praktika, kus näiteks lapse haigestumise korral on just ema see, kes lapsega koju jääb. See aga tähendab järjekordselt oma konkurentsieelise vähendamist meeste ees. Siin ongi riigil ja omavalitsustel oluline roll sääraste olukordade leevendamisel, luues paindlikke ja kõigile kättesaadavaid lastehoiuteenuseid ning toetada paindliku tööaja või osalise tööajaga töötamist," rääkis Tsahkna.

Tsahkna sõnul on eriti keeruline olukord üksikvanematel, kellest enamuse moodustavad just naised. „Tihti puudub üksikvanemal võimalus tööturul osalemiseks, kuna töö ja pereelu ühildamine on võimatu. Erandlik ei ole olukord, kus ema ei saa tööle minna, kuna lapsel puudub lasteaia koht. Lapsehoidjat ei saa aga võtta, kuna selleks puudub raha ning raha ei ole, kuna ei ole võimalik tööle minna," ütles Tsahkna.

„Mul on hea meel, et Riigikogu toetas nimetatud eelnõud ja annab meie väga mehisele valitsusele ülesandeks välja töötada meeste ja naiste palgalõhet vähendav tegevuskava," lisas ta.

Sester: Euroopa majanduse juhtimise pakett ei too automaatselt tulemusi

2011-09-20

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) kohtus Varssavis Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide rahanduskomisjonide esimeestega. Kohtumise raames tunnustasid liikmesriikide saadikud Euroopa Liidu majanduse juhtimise paketi heakskiitmist.

„Tegemist on Euroopa Komisjoni esitatud seadusandlike meetmete paketiga Euroopa majanduse- ja eelarvepoliitika edendamiseks. Paketi raames tõhustatakse Euroopa Liidu eelarve- ja makromajanduslike poliitikate järelevalvet," rääkis Sester.

Tema sõnul tõstab pakett euroala ja ühtse turu konkurentsivõimet ning aitab tagada tugeva ja kestva eelarvepoliitika liikmesriikides.

„Kohtumisel tunnustati liikmesriikide valitsusi seoses pingutustega paketi osas kokkuleppele jõuda. Kindlasti on see euroala finantsstabiilsuse saavutamisel samm edasi, kuid kokkulepe ei too veel automaatselt tulemusi. Liikmesriikide valitsused peavad mõistma, et antud paketiga võetud kohustusi tuleb kõigil täita," sõnas Sester.

Kõnealuse kohtumise näol on tegemist traditsioonilise eesistujamaa parlamendi korraldatud kokkusaamisega, mille põhiteemadeks olid majanduse juhtimise pakett, Euroopa majandusolukord ning finantsjärelvalve kriisist õpitu valguses.

Siseminister soovib sisserände piirarvu suurendada

2011-09-18

Siseminister Ken-Marti Vaher saatis kooskõlastusele eelnõu, mis suurendab 336 võrra tänavuse sisserände piirarvu.

Kui praegu on riiki elama asuvate välismaalaste piirarv 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1008, siis eelnõu kohaselt tõuseb see 0,1 protsendi ehk 1344-ni, mis on ka seadusega lubatud maksimum. Siseministeerium soovib sisserände piirarvu tõsta, kuna senine piirarv täitus oodatust kiiremini juba augusti lõpus.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul täitus sisserände piirarv sel aastal valdavalt töötamiseks tähtajalist elamisluba taotlenud äriühingu juhtorgani liikmetega, kelle arv kasvas eelmiste aastatega võrreldes üle kahe korra. „Kui varem taotles juhtorgani liikmena töötamiseks elamisluba umbes viiendik töörände alusel Eestisse tulijatest, siis nüüd tõusis nende osakaal 60 protsendini,“ lausus ta.

Vaheri sõnul on selgunud, et äriühinguid registreeriti paljudel juhtudel vaid selleks, et välismaalased saaksid Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse. Probleemi ilmnedes kehtestas minister 11. juulil jõustunud määrusega juhtorganite liikmete elamislubade tänavuseks piirmääraks 580, mistõttu 2011. aastal sel alusel elamisluba töötamiseks enam ei anta.

Kui valitsus otsustab tänavuse sisserände piirarvu suurendada, kehtestab Vaher piirarvu jaotuse ka teiste tähtajalise elamisloa taotlemise aluste järgi, et toetada elamislubade andmist eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele. Samuti valmistab siseministeerium ette välismaalaste seadust muutvat eelnõu, mis vähendaks ka järgmistel aastatel elamislubade väärkasutamise ohtu.

Allikas: Siseministeerium

Kaitseminister Laar: Eesti ja Prantsuse kaitsekoostöö tõuseb uuele tasemele

2011-09-13

Kaitseminister Mart Laar allkirjastas täna koos oma Prantsuse kolleegi Gérard Longuet'ga valitsustevahelise kokkulepe, mis tihendab Eesti ja Prantsusmaa vahelist kaitsekoostööd.

Kaitseminister Mart Laar sõnul on Prantsusmaa nii NATO kui Euroopa Liidu üks aktiivsemaid ja mõjukamaid liikmesriikide. „Eestil ja Prantsuse relvajõud teevad juba täna väga tihedat koostööd Balti riikide õhuturbemissioonil ning turvavad üheskoos mereliiklust Somaalia rannikul piraatide eest. Seetõttu on mõistlik astuda samm edasi ning viia valitsustevahelise koostööleppega kahe riigi vaheline kaitsekoostöö uuele tasemele," ütles Laar.

Täna allkirjastatud kokkulepe vahetab välja senise, 1994. aastast pärineva kaitseministrite vahelise kokkuleppe. Leppega pannakse paika kahe riigi vahelise kaitsekoostöö peamised valdkonnad, milledeks on muuhulgas kaitseplaneerimise ja relvastushangete alane infovahetus, kaitseväelaste haridus ja väljaõpe ja küberkaitse.

Laari kohtumisel Prantsuse kaitseministri Longuet'ga olid kõne all ka Balti riikide õhuturbeoperatsiooni tulevik, küberkaitse alased küsimused ning Eesti kaitseväelaste osalemine koos prantslastega piraatlusevastasel operatsioonil Somaalia rannikul.

„Seejuures ei panusta Prantsusmaa mitte ainult regulaarselt oma hävituslennukitega Balti riikide õhuruumi kaitsmisesse, vaid tänasel kohtumisel avaldas kaitseminister Longuet ka toetust praeguse õhuturbelahendi muutmiseks alaliseks," sõnas kaitseminister Laar.

Kaitseminister Laar külastas ka Prantsuse Kaitseministeeriumi operatsioonide keskust, kus talle tehti ülevaade Prantsuse ja Eesti kaitseväelaste ühisest tegevusest piraatlusevastasel operatsioonil Somaalia rannikul ning käimasolevast Liibüa operatsioonist.

„Prantsuse sõjaväelased on igati rahul meie laevakaitsemeeskonna senise tegevuse ja kõrge professionaalsusega ning soovivad koostööd Eestiga jätkata ka järgmisel aastal," ütles Laar pärast operatsioonide keskuse külastamist.

Samuti esines kaitseminister Laar hommikul ettekandega Pariisi ülikoolis „Sciences Po" korraldataval küberkaitse-teemalisel ümarlaual. Laar kohtub ka senaator Denis Badré'ga, kes on Prantsuse Senati Balti-Prantsuse sõprusgrupi esimees.

Kaitseminister Laar naaseb Eestisse täna õhtul.

Laar lõi komisjoni kaitseväe juhataja leidmiseks

2011-09-13

Kaitseminister Mart Laar moodustas täna nõuandva komisjoni, mis peab ministrile esitama omapoolse soovituse uue kaitseväe juhataja kandidaadi leidmiseks.

Komisjon peab 26. septembriks esitama kaitseministrile omapoolse soovituse uue kaitseväe juhataja kandidaadi osas, kes vahetaks välja aasta lõpus ametist lahkuva kindral Ants Laaneotsa. Vastavalt rahuaja riigikaitse seadusele nimetab kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.

Komisjoni koosseisu kuulub Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, praegune kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots, Teabeameti peadirektor Rainer Saks, Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja Jonatan Vseviov ning Kaitseministeeriumi nõunik reservkindralleitnant Johannes Kert.

Kaitseminister Laari sõnul on senise 20 aasta jooksul Eestis puudunud selged paikapandud kriteeriumid, millele kaitseväe juhataja kandidaadid vastama peavad.

„Loodan, et seekordne kaitseväe juhataja leidmise protsess ning kandidaatidele esitatavad nõudmised muutuvad edaspidi rutiinseks tavaks," ütles Laar.

„Kaitseväelased, kelle seast komisjon uue kaitseväe juhataja kandidaadi peab leidma, on kõik tegevteenistuses olevad kõrgemad ohvitserid, Kaitseväe Peastaabi ülem ja väeliikide ülemad ning Eesti sõjaline esindaja NATO juures," ütles kaitseminister Laar.

„Samuti peavad järgmisel kaitseväe juhatajal olema laialdased teadmised Eesti julgeolekupoliitikast ja selle kujundamisest ning Kaitseväest ja sõjalise kaitse korraldusest, samuti rahvusvahelise töö kogemus mõnest rahvusvahelisest staabist või välismissioonilt," ütles kaitseminister.

Praeguse kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa viieaastane ametiaeg lõpeb selle aasta detsembris.

Tsahkna: reservide kasutamine lähtub avalikest huvidest

2011-09-13

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) hinnangul lähtub rahandusministeeriumi plaan kasutusele võtta haige- ja töötukassa reservid eelkõige avalikest huvidest.

„Laias laastus on küsimus selles, kas riik maksab võimaliku laenu võtmisel intressid pankadele või maksab need haige- ja töötukassale, kus see lisaväärtusena meie kõigi hüvedena tagasi tuleb," sõnas Tsahkna.

Plaani järgi võtaks riigikassa Haige- ja töötukassa vabad reservid enda hallata, makstes neile selle pealt õiglast intressi.

Tsahkna sõnul on talle arusaamatu sotsiaaldemokraatide vastuseis. „Selle sammuga teeniksid nii haigekassa kui ka töötukassa reservid lisavahendeid, samal ajal oleks nende rahapaigutus kindlamas kätes. Ei ole saladus, et täna rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv ei sisenda kindlustunnet ja seda isegi suhteliselt konservatiivsete paigutuste puhul," rääkis Tsahkna.

„Rahandusministeeriumi plaan tähendab ka seda, et riik ei peaks turgudelt laenu võtma, mistõttu riigi laenukoormus ei tõuseks ning muidu pankadele intressideks makstav maksumaksja raha jääks avalike hüvede tagamiseks reservide teenistusse," lisas Tsahkna.

Tema sõnul tuleb aga tagada, et reservide olukord ei halveneks ning vajadusel oleks võimalik neid Haige- ja töötukassal kasutusele võtta.

Kaia Iva: Eesti Rahva Muuseumi ehitus algab 2012. aastal

2011-09-12

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva (IRL) sõnul kinnitas kultuuriminister Rein Lang komisjonile, et Eesti Rahva Muuseumi ehitus võib alata 2012. aastal.

„Minister kinnitas täna kultuurikomisjonis, et Eesti Rahva Muuseumi ehitus saab alata 2012. aastal, olenemata sellest, kas Euroopa Liit hoone ehitamist rahaliselt toetab või mitte," rääkis Iva.

Iva sõnul selgub Euroopa Liidu sellekohane otsus eeldatavalt oktoobri lõpuks, mis annab võimaluse projekti riigieelarvega seotud rahastamisküsimused lahendada juba järgmise aasta riigieelarve menetlemise käigus.

Iva hinnangul ollakse valmis ka negatiivseks stsenaariumiks, mis kätkeb endas Euroopa Liidu toetusest ilmajäämist.

„Juhul kui Euroopa Liidust peaks rahataotlusele tulema negatiivne vastus, on plaan katta muuseumi ehitus pikema perioodi peale kultuurkapitali vahenditest. Kuna teise suurprojekti KUMU rahastamine Eesti kultuurkapitali poolt tänavu suvel lõppes, on vajaminev raha muuseumi hoone jaoks vajadusel leitav," ütles Iva.

Ministrid: kriminaaltulu konfiskeerimise võimekus peab kasvama

2011-09-09

Siseminister Ken-Marti Vaher ja justiitsminister Kristen Michal kinnitasid reedel Padisel toimunud töökohtumisel, et kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise võimekust tuleb suurendada.

Vaheri sõnul on kuritegelikult saadud tulu konfiskeerimine oluline just eriti organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. „Kui lõikame ära kuritegevuse juured, siis kiduvad ka taimed,“ lausus ta.

Vaher lisas, et septembri algul moodustati politsei- ja piirivalveametis kriminaaltulu tuvastamise keskne üksus ning seetõttu peaks kriminaaltulu konfiskeerimine lähiaastatel märgatavalt laienema.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on suure osa kuritegeliku tegevuse eesmärk saada tulu ebaausalt. „Justiitssüsteemi poolt vaadates on just kriminaalse tulu konfiskeerimine tõhus vahend sellise kuritegevuse vastases võitluses. Mul on hea meel, et politsei võimekus selles vallas lähiaastatel tuntavalt tõuseb ning neist saavad tugevamad partnerid prokuratuurile just kriminaalselt teenitud tulu äravõtmises,“ ütles ta.

Sise- ja justiitsminister avaldasid kohtumisel lootust, et edaspidi kasvab nii kriminaalasjade arv, kus kuritegelikku vara konfiskeeritakse, kui ka konfiskeeritud vara maht. Tänavu esimesel poolaastal jõustus 69 kohtuotsust, millega konfiskeeriti kriminaaltulu enam kui 2,6 miljoni euro ulatuses.

Ministrid kuulasid kohtumisel politsei ja prokuratuuri tegevuse ülevaadet ning arutasid ka korruptsioonikuritegude avastamist, asitõendite konfiskeerimist ja perevägivalla juhtumitele reageerimist.

Sise- ja justiitsministri regulaarsed kohtumised toimuvad alates 2005. aastast, mil seati ühisteks prioriteetideks alaealiste poolt ja nende suhtes toime pandud kuritegude, samuti ka organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus. Ministrite järgmine kohtumine toimub tuleva aasta alguses.

Allikas: Siseministeerium

Tunne Kelam rääkis Wroclawis energiapoliitika tulevikust

2011-09-09

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam osales täna Wroclawis koos Euroopa energiavoliniku Günther Oettingeri ning Bulgaaria välisministri Nikolai Mladenoviga debatis Euroopa ühise energiapoliitika tuleviku üle.

Tunne Kelam juhtis oma sõnavõtus tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament algatas neli aastat tagasi resolutsiooni Euroopa ühtse energiapoliitika teemal. "Tookord tundus see paljudele poliitilise utoopiana. Täna on sümboolne, et Poola eesistumise ajal on see utoopia elluviimise järgus," rõhutas Eesti saadik.

Kelam tunnustas volinik Oettingeri Komisjoni uue teatise eest, mis käsitleb Euroopa Liidu ühtset energiapoliitikat ning partnerlust üle Euroopa piiride.

Kelam juhtis tähelepanu ühele põhiasjale, milles Komisjon ja Parlament on üksmeelel - Euroopa Liidu välise energiapoliitika kujundamisel on määrav tähtsus ka ühenduse sisemise energiaturu lõpuleviimisel.

"Meil on praegu vaja lahendada see vastuolu kahepoolsete suhete ja ühispoliitikate vahel ning lühiajalise poliitika ning pikaajalise strateegia vahel," ütles Kelam.

Kelam avaldas lootust, et Euroopa Ülemkogu suudab detsembris jõuda kokkuleppele ühise energiapoliitika elluviimises.

Eesti saadiku sõnul valitseb praegu veel olukord, kus Euroopa Liidu erinevatel liikmetel on 30 erilepingut nafta importimiseks ning 60 erilepingut gaasi importimiseks kolmandatest maadest.

Kelam rõhutas vajadust suhtuda realistlikult energiapoliitika teostamisse Venemaaga. Ka energiavolinik Oettinger oli selgel arvamusel, et Venemaa on seni ajanud "jaga ja valitse" poliitikat, seetõttu peab Euroopa Liit oma energiapoliitikat ühtlustama.

Kelam tõi esile Nord Streami, mille pärispatt pole mitte tema olemasolu, vaid viis, kuidas see leping sõlmiti ning avaldas lootust, et see on viimane taoline kahepoolne tehing, mis sellisel moel on tehtud.

Kelam toetas Komisjoni seisukohta, et Balti riikide energiavõrgud tuleb sünkroniseerida ühtsesse Euroopa energiasüsteemi.

8.-9. septembril toimus Wroclawis, Poolas, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (ERP) väljasõiduistung, mille põhiteema on Euroopa naabrus- ning energiapoliitika.

Seminari avasid Poola peaminister Donald Tusk, Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ning Poola Seimi eesistuja Grzegorz Schetyna.

Tunne Kelam räägib Poolas EL-i energiapoliitika tulevikust

2011-09-07

8.-9. septembril toimub Wroclawis, Poolas, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (ERP) väljasõiduistung, mille põhiteema on Euroopa naabrus- ning energiapoliitika.

Seminari avavad Poola peaminister Donald Tusk, Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ning Poola Seimi eesistuja Grzegorz Schetyna.

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam osaleb koos Euroopa energiavoliniku Günther Oettingeri ning Bulgaaria välisminister Nikolai Mladenoviga debatis Euroopa ühise energiapoliitika tuleviku üle.

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika kujundamine olnud Euroopa Rahvapartei prioriteetide seas juba aastast 2004, mil Euroopa Liit laienes Kesk- ja Ida-Euroopasse.

"Ühtse energiapoliitika teostamine tähendab Euroopa Liidu solidaarsuse ideaali kehastumist praktikas. Euroopa Parlament on olnud nende püüdluste esirinnas, algatades 2007.a. resolutsiooni "Ühtse Euroopa energiapoliitika" teemal, " ütles Eesti saadik.

"Wroclawi kohtumise üheks oluliseks teemaks on see, kuidas luua selge side Euroopa Liidu väljapoole suunatud energiapoliitika ning ühenduse sisemise energiaturu lõpuleviimise vahel. Tahame Komisjoni ärgitada selles suunas aktiivselt tegutsema."

Euroopa naabruspoliitikat käsitlevas arutelus osalevad külalistena Valgevene opositsiooni liider, Sahharovi preemia laureaat Aleksander Milinkevich, Moldova Vabariigi peaminister Vladimir Filat, Armeenia Vabariigi majandusminister Tigran Davtyan.

Konverentsi on võimalik jälgida reaalajas ERP fraktsiooni kodulehelt

Konverentsi programm

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

Tsahkna: riik peab olema oma inimeste suhtes paindlikum

2011-09-05

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) sõnas täna avaldatud inimarengu aruannet kommenteerides, et meie suhtumine inimestesse peab muutuma paindlikumaks.

„Tegu on väga sisuka materjaliga ja seda eelkõige põhjusel, et esimest korda on ära toodud võrdlus kõigi kolme Balti riigi vahel. Selles võrdluses peab eesti rahvas enda üle uhke olema, oleme valinud õige tee. Samas tuleb jääda kahe jalaga maa peale: minna ja teha on veel palju," sõnas Tsahkna.

Tsahkna toonitas, et meie suhtumine inimestesse peab muutuma paindlikumaks ja selle arusaama aluseks peab olema printsiip, et iga inimene on tähtis ning kedagi ei jäeta kõrvale. „Universaalsete lahenduste kõrvale peab tekkima ka võimekus lahendada üksikjuhte. Riik peab jõudma iga abivajajani, kuna universaalsete toetuste mitmekordne tõus ei ole meie riigile võimetekohane," lisas ta.

Tsahkna sõnas, et kavatseb Riigikogu sotsiaalkomisjonis korraldada arutelu aruandes käsitletud sotsiaal- , töö- ja tervisepoliitikaga seotud teemade üle.

„See, et me oleme jõudnud maailmas inimarengu taseme poolest riikide kõrgeimasse gruppi, on tunnustust väärt, kuid see teadmine ei aita meie praeguseid üksikvanemaid, pikaajalisi töötuid, hüljatuid lapsi või teisi hädasolijaid," nentis Tsahkna.

Tema sõnul tuleb aruandes välja toodud kitsaskohti võtta tõsiselt. „Meie suurimaks probleemiks on, kuidas me kasutame oma inimressurssi ja selle koha pealt on meil arenguruumi. Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise ning inimressursi kadude vältimiseks tuleb astuda süsteemseid ja läbimõeldud samme."

Siseminister Ken-Marti Vaher: piiriületus on muutunud idapiiril sujuvamaks ja mugavamaks

2011-09-03

Siseminister Ken-Marti Vaher kinnitas reedel Sillamäe piiriäärse veokite parkla pidulikul avamisel, et kuu aega tagasi Eesti maanteepiiripunktides käivitunud uus piiriületussüsteem on täitnud oma eesmärgi, sest piiri ületamine on muutunud sujuvamaks ja mugavamaks.

„Viimased neli ja pool nädalat on näidanud, et uus piiriületuskord, mis hõlmab nii ootealasid kui ootejärjekorra infosüsteemi kasutamist, on oluline ja vajalik lahendus kümmekond aastat kestnud probleemile. Mul on hea meel, et nüüd on ka siinne, peagi teenust pakkuma hakkav ooteala valminud,“ ütles Vaher parkimisala avamisel.

Vaher märkis, et veel hiljuti laiusid maantee ääres pikad piiriületust ootavate veokite järjekorrad, mis takistasid liiklust, kahjustasid keskkonda ning tekitasid nii ebamugavust kui põhjustasid otseseid probleeme omavalitsustele, kohalikele elanikele ja sõidukijuhtidele endile.

Uus piiriületuskord on tema sõnul toonud pikkades järjekordades seisnud veokid ootealadele, mistõttu on maanteel liiklemine muutunud ka teistele inimestele ohutumaks. Veokijuhid, kel on võimalik broneerida endale piiriületuse järjekorrakoht elektroonilises infosüsteemis, saavad piiriületust oodata aga inimlikes tingimustes ootealal, kus on korralikud tualetid, dušid, valgustus, valve ning võimalus kasutada traadita internetti ja teisi teenuseid, mida ooteala haldaja pakkuda soovib.

Samas on vähenenud ka piiriületuse ooteaeg neile, kes võtavad koha üldises järjekorras. Kui veel juulis oli Narvas veokite tavapärane ooteaeg kolm kuni viis päeva, siis reede hommiku seisuga tuleb neil järjekorras oodata umbes 36 tundi.

„Igal juhul saavad korrastatud piiriületuse järjekordade haldusest kasu nii Eesti kui teiste riikide elanikud ja ettevõtjad, kel on võimalik oma piiriületusi paremini planeerida. Veokijuhid saavad juba tööreisi alguses teada, mis ajale planeerida piirile jõudmine, ning seega on võimalik vähendada ootamisega seotud kulutusi,“ ütles siseminister.

Allikas: Siseministeerium

Laar: Eesti ja Ühendkuningriigi liitlassuhted on tugevad

2011-08-31

Kaitseminister Mart Laar ja Ühendkuningriigi kaitseminister Liam Fox arutasid oma tänasel kohtumisel kahe riigi liitlassuhete seisu ning otsisid vastuseid tulevastele julgeolekuväljakutsetele.

Kohtumisel arutati olukorda Afganistanis, kus Eesti ja Briti sõdurid ühiselt võitlevad. Kaitseminister Fox tänas Eesti sõdureid nende panuse eest, tõdedes samas, et Afganistani tuleviku jaoks on vaja astuda samme ka Afganistani poliitiliseks ja majanduslikuks ülesehitamiseks.

Pooled otsustasid jätkuvalt vahetada informatsiooni ning koordineerida oma tegevust Afganistanis, korraldades selleks muuhulgas NATO sügisese kaitseministrite kohtumise raames Brüsselis eraldi kohtumise Taani, Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseministrite vahel.

Pikemalt arutati kohtumisel olukorda NATO-s ning vajadust tagada kõigi selle liikmete panustamine NATO tegevusse. Suurbritannia kaitseminister kiitis Eesti otsust viia oma kaitsekulud NATO-s kokkulepitud kahe protsendini rahvuslikust koguproduktist.

Pooled rõhutasid ka terve majanduspoliitika tähendust riikide kaitsepoliitikale, pöörates erilist tähelepanu vajadusele kontrollida tugevamalt võlakoormust ning hoida riigieelarved tasakaalus.

Samuti arutati kohtumisel arutati NATO Balti riikide õhuturbemissiooni tulevikku ning kaitseminister Fox pidas selle jätkamist oluliseks. Arutati ka koostööd küberkaitse alal. Ühendkuningriik ja Eesti asuvad siin ette valmistama konkreetseid koostööprojekte, pidades ühtlasi vajalikuks küberohtude tugevamat teadvustamist nii Euroopa Liidus kui NATO-s.

Kaitseminister Laar sõnul oli tegemist oli vanade sõprade kohtumisega. „Eesti ja Ühendkuningriik on teinud tihedat sõjalist koostööd nii kaugemas minevikus Vabadussõja ajal kui ka täna Afganistanis. Mõlemad pooled hindavad seda koostööd kõrgelt. Jagame ühiseid arvamusi nii olukorrast maailmas kui NATO-s, oleme mõlemad otsustanud pühenduda julgeoleku tagamisele mitte ainult sõnades vaid ka tegudes. See loob hea aluse edasiseks konkreetseks koostööks," ütles Laar.

Kaitseminister Fox kohtub täna veel ka Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Andrus Ansipiga. Samuti tutvub kaitseminister Fox Küberkaitseliidu tegevusega.

Pärastlõunal külastab Fox 1. jalaväebrigaadi Paldiskis ning kohtub seal Afganistani missioonil osalenud Eesti kaitseväelastega ja Afganistanis teeninud Eesti kirurgide meeskonnaga. Samuti tutvub kaitseminister Fox rekonstrueeritava Ämari lennubaasiga ning lendab sealt tagasi Ühendkuningriiki.

Täna hommikul asetas kaitseminister Fox pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ning Pühavaimu kirikus Läänemerel 1918-1919. aastal hukkunud Briti sõjaväelaste mälestustahvli juurde. Eile õhtul külastas Fox Tartus Balti Kaitsekolledžit ning esines seal kõnega julgeolekust ja kaitsealasest koostööst 21. sajandil.

Tunne Kelam: EL peab kehtestama selgemad reeglid kaasaegse tehnoloogia eksportimisel diktatuuririikidesse.

2011-08-30

Rühm Euroopa Parlamendi saadikuid pöördus kirjaliku küsimusega Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni poole seoses arvukate näidetega, mis osutavad, et Euroopa Liidu ettevõtted on vahendanud kahesuguse kasutusega kõrgtehnoloogiat repressiivsetele režiimidele, aidates nii kaasa kõnealustesse režiimidesse kriitiliselt suhtuvate või opositsioonis olevate kodanike jälitamisele, vangistamisele ning piinamisele.

Hollandlasest europarlamendi liikme Marietje Schaake algatusega ühinenud Eesti saadiku Tunne Kelami arvates on aeg, et Euroopa poliitikud aitaksid paljastada ja nõrgestada pragmaatilise äritegemise seoseid diktaatorlike valitsustega.

"Põhja-Aafrika revolutsioonid on selgelt osutanud, et diktatuurid, mis tuginevad omaenda kodanike üle järelvalve teostamisele ning nende mahasurumisele, ei jää püsima," ütles Kelam. "Repressiivseid režiime ei aidanud elus hoida isegi kaasaegne kõrgtehnoloogia. Seda piinlikum on tõdeda, et Euroopa Liidu ametlikult väärtustepõhist poliitikat üha õõnestavad ja demoraliseerivad lühinägelikud majandushuvid."

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad Ashtonilt uurimise läbiviimist, kas mõni Euroopa Liidu julgeoleku- ja sideettevõtetest on kaudselt kaasa aidanud inimõiguste rikkumistele Tuneesias, Egiptuses, Süürias, Bahreinis ja Iraanis. Saadikud ootavad Euroopa Komisjonilt uut Euroopa Liidu regulatsiooni, mis korrastaks kahesuguse kasutusega tehnoloogia ekspordi.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.epproup.eu

www.kelam.ee

Tallinna revisjonkomisjoni esimees: Keskerakond väldib korruptsioonijuhtumite uurimist

2011-08-30

Tallinna Linnavolikogu revisjonkomisjon lükkas tagasi komisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) ettepaneku lülitada komisjoni tööplaani korruptsioonijuhtumite vältimiseks ja tuvastamiseks rakendatud linnapoolsete meetmete tõhususe kontrolli.

„Ettepaneku eesmärgiks on uurida linnavalitsuse ja linna allasutustes rakendatud meetmeid korruptsioonijuhtumite edaspidiseks välistamiseks," sõnas Kübar.

Kübara sõnul oli plaan välja selgitada, kas linnastruktuuris on suhtutud korruptsioonijuhtumitesse ja nende uurimisse tõsidusega. „Kuna korruptsioon on Tallinnas kujunenud välja juba igapäevaseks normiks, oleks vajalik uurida, kas linnavalitsus on võtnud kasutusele täiendavaid meetmeid korruptsiooni avastamiseks, ennetamiseks ja vältimiseks," rääkis Kübar.

„On äärmiselt kahetsusväärne, et volikogu revisjonkomisjoni Keskerakonna liikmete, eesotsas komisjoni aseesimehe Leonid Mihhailovi vastaseisu tõttu ei leidnud ettepanek toetust. Paratamatult tekib küsimus, miks ei taha keskerakondlased korruptsioonitemaatikaga Tallinnas tegeleda?," sõnas Kübar.

Viimase kolme aastate jooksul on Tallinna Linnavalitsuses pidanud korruptsiooni või korruptsioonikahtluse tõttu töölt lahkuma mitmed linna tippametnikud, nagu Ivo Parbus, Vello Lõugas, Allar Oviir, Kaimo Järvik, Mati Songisepp, Toomas Õispuu ja Elmar Sepp.

Reinsalu: tänane otsus oli aus ja hea võit

2011-08-29

IRL-i fraktsiooni esimene Urmas Reinsalu sõnul on Eesti riigiõigusliku kultuuri jaoks olulise väärtusega asjaolu, et Riigikogu suutis esimeses valimisvoorus valida Eesti presidendi.

„Presidendi valimine Riigikogu poolt on selge märk põhiseaduse toimimisest ja opositsiooni ja koalitsiooni piire ületava koostöö võimalikkusest. Tegemist on sammuga Eesti poliitilise kultuuri ja seeläbi ka rahvusliku julgeoleku tugevdamise suunas," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on Toomas-Hendrik Ilves oma esimesel ametiajal teeninud Eestit hästi. „IRL-i jaoks on ülimalt tähtis Toomas-Hendrik Ilvese sõnum, et presidendi ametis kavatseb ta kõige olulisema teemana tegeleda eesti keele ja kultuuri säilimise küsimustega," ütles Reinsalu.

„Olen kindel, et parlamendi erakondade ja presidendi koostöö Eesti rahvuse säilimist ja arengut tagavates küsimustes saab olema tihe," sõnas IRL-i fraktsiooni esimees.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam pälvis 2011. aasta Maarja medali

2011-08-29

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam pälvis 2011. aasta Maarja medali

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu otsustas oma 28. augustil toimunud koosolekul annetada Maarja medali ja koguduse 2011. aasta kultuuripreemia Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelamile. Vastavalt statuudile esitas Maarja medali ja kultuuripreemia kandidaadi Toomkoguduse õpetaja ja otsuse langetas koguduse nõukogu.

Tunne Kelam on aktiivse ja pühendunud kristlasena viinud kristlikku sõnumit kõikjale, kus ta oma missiooni poliitikuna ja Eesti esindajana on täitnud. Taasiseseisvumisest tänaseni võib pidada Tunne Kelamit Eesti poliitikutest aktiivseimaks kiriku sõbraks, toetajaks ning koostööpartneriks. Vähe on neid kirikuid Eestimaal, kus Tunne Kelam koos abikaasa Mari-Anniga pole osalenud mõnel jumalateenistusel, kontserdil, konverentsil, laulupäeval või mõnel muul kiriklikul üritusel. Enamasti on sellega kaasnenud kristliku ja kinnitava sõnumi edastamine kohalikele inimestele. Kristlik usk ja armastus on väljendunud Tunne Kelami pühendunud ühiskonnateenimises nii Eesti Kongressis ja Riigikogus, kui ka tänases Euroopa Parlamendis kristlike väärtuste, usuvabaduse ja inimõiguste eest võideldes. Ainsa Eestist valitud saadikuna, annab Tunne Kelam igal nädal oma tegemistest Euroopa Parlamendis intervjuu kristlikule raadiojaamale Raadio 7. Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil Haapsalu Jaani kirikus toimunud konverentsil „Laul ja vabadus" rõhutas Tunne Kelam oma ettekandes kiriku kohta ühiskonnas ja tõdes: „Hävinud on impeeriumid, aga mitte kirik, sest kirik on sild ajaliku ja igaviku vahel". 2007. aastal autasustas EELK Konsistoorium Tunne Kelamit Teeneteristi III järgu ordeniga.

EELK Piiskopliku Toomkoguduse kultuuripreemia Maarja medal on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga (1000 eurot) antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna Piiskoplikku Toomkirikut. Maarja medali senised laureaadid on dirigent Tõnu Kaljuste, EELK peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, Eesti Vabariigi president Lennart Meri, Soome Espoo piiskop Mikko Heikka, Euroopa komisjoni asepresident Siim Kallas, teoloog dr Toomas Paul, kunstiajaloolane Juhan Kilumets, Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan, autosportlane ja kauaaegne Tallinna toomkoguduse juhatuse esimees Raido Rüütel ning vaimulik ja Tallinna toomkoguduse endine kauaaegne õpetaja titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe.

Maarja medali üleandmine Tunne Kelamile toimub Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, 11. septembril kell 11 algaval Toompäevade lõpujumalateenistusel, kus jutlustab toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma.

Urmas Viilma
e-post: Urmas.Viilma@eelk.ee
tel 627 73850

Valitsuse kriisikomisjon harjutas keemia-, kiirgus- ja terrorismiohu korral tegutsemist

2011-08-25

Valitsuse kriisikomisjoni esimehe, siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel said Eesti operatiivteenistused mais toimunud rahvusvahelisel suurõppusel olulise kogemuse võrra rikkamaks. Nüüd mängis samalaadsed olukorrad läbi ka valitsuse kriisikomisjon, kes peab taolise stsenaariumiga juhtumite puhul tagama ametkondade vahelise sujuva koostöö. „Kriisikomisjon on see, kes peab jagama ressursse eri ametkondade vahel, et kriisi lahendamisel ei saaks takistuseks ametkondade piirid või bürokraatlik suhtlus,“ lausus Vaher.

Eesti taasiseseisvumisaja suurim rahvusvaheline kriisireguleerimisõppus EU CREMEX 2011 toimus Tartus ja Tallinnas 16.-19. mail. 2600 osalejaga suurõppuse videot saab vaadata aadressil http://www.siseministeerium.ee/cremexvideo.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Eestis kõrgetasemeline tuumaenergiakonverents, mistõttu tõsteti riigis oluliselt julgeolekutaset ja kutsuti appi välispartnereid. Samal ajal leidis Tartus aset mitu kiirgus- ja keemiaõnnetust: ohtlikest ainetest tuli puhastada nii kannatanud kui päästjad ning ümberkaudsete inimeste säästmiseks tuli läbi viia massievakuatsioon. Tallinnas maandus stsenaariumi järgi lennuk terroristidega, kes ähvardasid kasutada radioaktiivset ainet laiali paiskavat pommi. Lennujaamas tuli seetõttu arvestada keemia- ja kiirgusohuga ning kaitsepolitseinikel lahendada pantvangiolukord.

Siseministeerium korraldab üleriigilist kriisireguleerimise õppust iga nelja aasta tagant. Seekordne õppus oli ühtlasi ka Euroopa Liidu koostööõppus, mille läbiviimist toetas liit elanikkonnakaitse mehhanismi finantsinstrumendi kaudu.

Allikas: Siseministeerium

IRL Noored: koolide pingeritta seadmine tuleks lõpetada

2011-08-25

IRL-i Noorte esimehe Maria Kasepalu sõnul tuleks koolide riigieksamite tulemuste põhjal pingeritta seadmine lõpetada, kuna see ei anna objektiivset ülevaadet õpilaste võimekusest ja võib kahjustada hariduse kvaliteeti.

„Riigieksamite tulemuste pingerea alusel saame koolides õppivate ja õpetavate inimeste võimekusest küllaltki kaheldava ülevaate. Tänasel kujul riigieksamid näitavad väga väikest osa inimese võimekusest - enamasti annavad need tagasisidet ainekavas määratud teadmiste omandamise ehk mälu kohta. Heal juhul hinnatakse nende teadmiste kasutamist mõnes uues olukorras ja ehk mõnel üksikul juhul ka probleemidele loovalt lahenduste leidmist," leidis Kasepalu.

Kasepalu sõnul ei ole pingerea põhjal võimalik leida vastust küsimusele, mida paljud õpilased ning lapsevanemad nendest tabelitest leida püüavad. „Antud tulemused ei näita, et missuguse keskkooli lõpetanud noored tulevikus kõige edukamad on. Riigieksamid ei anna tagasisidet enamikele andekuse omadustele, mis on tegelikud eeldused väljapaistvate tulemuste saavutamiseks," sõnas Kasepalu.

„Kui mõnda olulist eeldust, näiteks loomingulist mõtlemist saab veel vähesel määral eksamites rakendada, siis mitmeid teisi edukuse eelduseid, näiteks sotsiaalset ega ka emotsionaalset intelligentsust tänaste eksamite juures pole õpilasel üldse vaja kasutada."

Kasepalu hinnangul ei ole riigieksamite tulemuste alusel koolide pingeritta seadmisel selget eesmärki ja see võib olla suisa kahjulik.

„Eksamitulemuste põhjal moodustatud pingerea kaudu võib jääda koolipersonalile mulje, et ühiskond väärtustab keskkoolide puhul vaid õpilaste riigieksamite tulemusi. Sellega kaasneb koolide juhtkondadele ning õpetajatele surve seada kooli tegevuse peamine fookus noorte arengult üksnes heade eksamitulemuste saavutamisele," rääkis Kasepalu.

Sellised olukorrad on tema sõnul toonud endaga kaasa eriti häbiväärseid juhtumeid, kus õpilasi survestatakse kooli keskmise tulemuse kõrgel hoidmise nimel näiteks mõnda eksamit mitte sooritama.

Laar tänas Taanit õhuturbe eest

2011-08-24

Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Kopenhaagenis oma Taani kolleegi Gitte Lillelund Bechiga ning tänas teda Taani senise panustamise eest Balti riikide õhuturbesse.

„Väikeste riikidena ei suuda Eesti, Läti ja Leedu nähtavas tulevikus välja arendada omaenda hävituslennukite võimet, mistõttu oleme tänulikud NATO liitlastele, sealhulgas Taanile seni osutatud õhuturbe eest," ütles kaitseminister Laar.

Kaitseministrid kinnitasid kohtumisel ühist valmisolekut otsida võimalusi Eesti ja Taani tihedamaks koostööks, et selle kaudu parandada riikide kaitsevõimekust ning tugevdada NATO valmisolekut vastata liitlaste ees seisvateks väljakutseteks.

Kaitseministrid arutasid ka küberkaitse-alast koostööd ning olukorda Liibüas ja Afganistanis.
Täna õhtul esineb kaitseminister Laar ka kõnega Taani Välispoliitika Seltsi seminaril, millega tähistatakse 20 aasta möödumist diplomaatiliste suhete taastamisest Balti riikide ja Taani vahel.

Laar: Jeltsinile tuleks püstitada monument

2011-08-24

IRLi esimees Mart Laar ütles täna Kopenhagenis toimunud seminaril, et Boriss Jeltsinile tuleks püstitada monument panuse eest Balti riikide iseseisvuse taastamisse.

"Kõik kolm rahvast pingutasid oma vabaduse nimel, kuid rahvusvahelise toetuseta ja Boriss Jeltsini mõistmiseta oleks see jäänud ilmselt saavutamata," lausus Laar.

IRLi esimehe sõnul on Balti riikide omavaheline koostöö praeguseks kasvanud tugevamaks kui see kunagi varem on olnud ning ta näeb selle tulevikku suuremas seotuses Põhjamaadega.

Laar kõneles Taani Välispoliitika Seltsi seminaril, millega tähistati 20 aasta möödumist Balti riikide ja Taani diplomaatiliste suhete taastamisest.

Lisaks Laarile arutlesid seminaril ka Taani endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen, Läti endine välisminister Nils Muiznieks, ning Leedu ajalooprofessor Egidijus Aleksandravicius.

Laar: hirm ei tohi meid muuta jõuetuks

2011-08-24

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul peetud kõnes, et ajalugu on meile õpetanud, et me ei tohi hirmudele vaatamata alla anda.

"Eesti peab elama hirmuta, ajalugu näitab, et me peame julgema elada, hoidma rahvana oma selja sirge," lausus Laar.

Ta ütles, et me peame oma igapäevast elu elades tegutsema nii, et meie üle saaksid olla uhked meie lapsed ja ka meie esivanemad võiksid tunda meie tegude peale vaadates rahulolu.

"Eesti on vaba tänu meie enda otsustele ja tegudele, me peame ka täna julgema enda eest seista ja teha tulevikku kujundavaid otsuseid," sõnas Laar.

Vabaduse väljakul toimunud kõnekoosolekuga meenutati, et 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop alla vastastikuse mittekallaletungilepingu. Dokumendi salaprotokolliga jagasid osapooled omavahel ära Euroopa. Eesti läks sellega NSVL-i mõjusfääri.

Lisaks Mart Laarile rääkisid täna Vabadussõja võidusamba juures ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

Laar: Poola on Eesti kindel liitlane

2011-08-23

Kaitseminister Mart Laar ütles täna pärast kohtumist Poola asekaitseministri Zbigniew Włosowicziga, et Poola on Eestile väga hea liitlane.

„On hea teada, et Eestist peetakse Poolas lugu ning meid võetakse reaalse partnerina," ütles kaitseminister.

Laari hinnangul on Poola panus NATO kaitseplaanide koostamisse ja konkreetses tegevuses, näiteks õhuturbe alal, tõeliselt suur.

Mart Laar rääkis asekaitseminister Włosowicziga ka Poola kavadest Euroopa Liidu eesistumise ajal ning Eesti ja Poola vahelistest koostöövõimalustest.

Eesti kaitseministri ja Poola asekaitseministri kohtumisel olid lisaks Balti riikide õhuturbe kõne all ka küberkaitse, ühisõppused, Balti Kaitsekolledži tulevik ning NATO käimasolevate operatsioonidega seotud küsimused.

Kelam: oleme poolel teel teadvustamaks kommunistlike režiimide kuritegusid

2011-08-22

Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami (IRL) sõnul oleme alles poolel teel teadvustamaks oma partneritele Euroopas ja mujal maailmas kommunistlike režiimide kuritegusid ja nende tekitatud hävitustööd.

Kelami sõnul kogunetakse homme 25. korda Hirveparki, kust 23. augustil 1987 sai esimese avaliku poliitilise meeleavalduse näol alguse okupeeritud Eesti areng tõe ja vabaduse suunas.

„Vaatamata Eesti ning paljude Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vabanemisele totalitaarsete kommunistlike režiimide ahistusest 1989-1991 on meil vaja teha veel kõvasti tööd, teadvustamaks oma partnereid üle maailma nende režiimide kuritegudest ja tekitatud hävitustööst," sõnas Kelam.

„Euroopa Parlamendi resolutsioon „Euroopa südametunnistus ja totalitarism" kutsub kõiki Euroopa Liidu valitsusi tähistama 23. augusti natsismi- ja kommunismiohvrite ühise mälestuspäevana. Eesti Riigikogu ja valitsus võtsid juunis 2009 esimesena vastu otsused selle resolutsiooni täitmiseks. Tehes seda tänavu kolmandat korda usume, et lisaks Balti riikidele, Rootsile ja Ungarile järgnevad selle päeva tähistamisel peatselt ka kõik ülejäänud EL liikmesriigid, kaasa arvatud meie põhjanaaber Soome," rääkis Kelam.

Traditsiooniline Hirvepargi kõnekoosolek toimub 23. augustil uues formaadis, seekord kahes osas. Lisaks tavapärasele kõnedele Hirvepargis algusega kell 15.30, toimuvad kell 18.00 kõned ka Vabaduse väljakul. Teiste seas peavad Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva meenutamiseks kõnesid kaitseminister Mart Laar, europarlamendi saadik Tunne Kelam ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Mart Laar kirjutas Dalai Laamale raamatu

2011-08-19

Dalai Laama lahkus Eestist kaasas kadunud Linnart Mälli ning Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari koostatud käsikiri Eestist ja Tiibetist kommunistliku okupatsiooni all.

Raamatu kirjutamiseks andis Laar lubaduse Dalai Lama eelmise külaskäigu ajal aastal 2001.

"Selle idee käis toona välja Linnart Mäll, sest kuna Eesti ja Tiibet on mõlemad elanud kommunismi ikke all, oleks huvitav seda kogemust võrrelda," lausus Laar.

Ta meenutab, et koostas raamatu kava ning saatis selle Dalai Lamale, kes selle heaks kiitis.

Kokkuleppe kohaselt pidi üks Tiibeti ajaloolastest kirjutama peatüki Tiibetist kommunistide võimu all, kuid ei saanud selle ülesande täitmisega hakkama.

"Otsustasime Mälliga, et ka see osa tuleb meil endil kirjutada - Mäll oli juba suure osa materjalist kokku pannud, kui ta siit ilmast lahkus," ütles Laar.

Sel nädalal toimunud kohtumisel küsis Dalai Lama Mart Laarilt esimese asjana raamatut, Laar täitis kümme aastat tagasi antud lubaduse ja andis külalisele käsikirja üle.

Viimane lubas kirjapandu üle vaadata, kui vaja ka seda täiendada, ning siis otsustada, kuidas sellega edasi tegutseda.

"Mis ta sellega edasi teeb, sõltub temast endast," sõnas IRLi esimees.

Esilinastub dokumentaalfilm 20. augustist

2011-08-16

18. augustil tuleb Artises esilinastusele dokumentaalfilm „Kaks päeva augustis", mis räägib kahest päevast 20 aastat tagasi, mil määrati Eesti rahva ja riigi saatus.

19. ja 20. august on paljudele meist veel elavalt meeles: tankid Tallinna tänavatel, pöörased sündmused Moskvas, pingsad ja pingeterohked töötunnid Toompeal. „Kas Eesti Vabariigi saatus oleks võinud minna ka kuidagi teisiti? Millega tegelikult riskiti ja mis tagas vabaduse, mida täna naudime?" küsib režissöör filmis.

Erilist rolli mängisid selle kõige juures kaks vaprat ja tarka Eesti naist. Filmis meenutavad tollaseid meeleolusid ja pingeid Marju Lauristin, Liia Hänni, Mart Laar, Heino Kostabi, Enn Tarto, Toomas Hendrik Ilves, Tunne Kelam, Valdo Rumessen ja paljud teised.

Filmile on muusika kirjutanud helilooja ja dirigent Maarja Vardja. Filmi tootjaks on Stuudio Navona.

Kutsetega esilinastus toimub 18. augustil 2011 kell 18.30 kinos Artis, lisalinastused 19. augustil Märjamaa kinos ja 20. augustil Haapsalu Toomkirikus. Kõik Eesti koolid saavad kingituseks DVD.

Filmi valmimist on rahastanud Haridus- ja Teadusministeerium, Tunne Kelami Büroo, Robert Schumani Fond, Kaamos Kinnisvara OÜ, Elke Auto AS, Olympic Entertainment Group AS.

Mart Laar soovib tuua Eestisse õppusele Põhjala Lahingugrupi

2011-08-16

Kaitseminister Mart Laar tegi eile Stockholmis toimunud kohtumisel Rootsi kaitseministrile ettepaneku korraldada 2013. aastal Eestis Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi õppus.

Laar ütles kohtumisel Rootsi kaitseminister Sten Tolgforsiga, et Euroopa Liidu lahingugrupid suudavad NATO reageerimisjõudude kõrval ainsa jõuna lühikese eelhoiatusajaga julgeolekuohtude korral reageerida.

„Seetõttu annaks Eesti Põhjala Lahingugrupi õppuse korraldamisega olulise panuse Euroopa kiirreageerimisvõime ja Põhjala koostöö arendamisse," ütles Laar.

Eesti kaitseväelased on Rootsi, Norra, Soome ja Iiri üksustest koosnevas Põhjala lahingugrupis osalenud 2008. ja 2011. aastal. Järgmine Põhjala lahingugrupp on reageerimisvalmiduses 2014. aasta esimeses pooles.

Eesti kaitseminister tegi kohtumisel ka ettepaneku luua Euroopa Liidu tsiviil- ja sõjaliste missioonide juures tulevikus ka küberkaitsevõimekus.

„Euroopal on aeg astuda praktilisi samme küberohtudega võitlemiseks," ütles Laar.
Eesti ja Rootsi kaitseminister arutasid ka teisi Euroopa Liidu julgeoleku ning Eesti ja Rootsi vahelise kaitsekoostööga seotud küsimusi.

Laar: Venemaa avaldused ei ole 20 aasta jooksul muutunud

2011-08-15

IRLi esimees Mart Laar ütles täna Rootsis, et Venemaa avaldused on alates Balti riikide iseseisvuse taastamisest möödunud 20 aasta jooksul jäänud samaks.

„Venemaa avaldused ei ole alates Balti riikide iseseisvuse taastamisest 20 aastaga palju muutunud. Nagu viimased sündmused näitavad on valet piisavalt korrutades võimalik leida kasvõi üks õnnetu inimene, kes seda usub ja radikaalsel moel püüab maksma panna," sõnas Laar.

Mart Laar meenutab, et iseseisvuse taastamise ajal alguses oli väga vahe riike, kes uskusid Balti riikide iseseisva eksisteerimise võimalusse.

„Rootsi oli üks neist riikidest, kes uskus ja aitas iseseisvust taastada, säilitada hoolimata vaenulikust survest."

IRLi esimees kõneles täna Rootsi välispoliitika instituudi Balti riikide iseseisvuse taastamise 20. aastapaevale pühendatud seminaril, mille teema oli Vene-Balti suhted parast iseseisvuse taastamist.

Kelam saab Vabaduse auhinna

2011-08-12

Tunne Kelam saab Baltic-American Freedom League Vabaduse auhinna.

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam viibib 13. augustil Los Angeleses, kus ta on peakõneleja Baltic-American Freedom League (BAFL) korraldatud pidulikul banketil, millega tähistatakse Balti riikide iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning BAFLi asutamise 30. aastapäeva.

Tunne Kelamile antakse BAFLi juubeliaasta raames üle Vabaduse auhind juhtiva rolli eest Eesti iseseisvuse taastamisel ning demokraatlike institutsioonide ülesehitamisel.

1981. aastal asutatud Baltic American Freedom League on koordineerinud USA lääneosariikide leedu, läti ja eesti pagulasorganisatsioonide tegevust. Arvukate ühisürituste ja kampaaniatega on BAFL toetanud okupeeritud Balti rahvaste võitlust vabaduse taastamise ja inimõiguste eest. Samuti teavitas BAFL regulaarselt USA Kongressi ja valitsuse liikmeid Balti rahvaste probleemidest ja taotlustest ning saavutas sellega Leedu, Läti ja Eesti püüdlustele olulist toetust Ameerika poliitikute poolt.

Tänapäeval jätkab BAFL aktiivset tegevust Balti riikide kodanikuühiskonna ja demokraatia ülesehitamise toetamisel, juhib tähelepanu kolme riigi julgeolekuprobleemidele ning taotleb Leedu, Läti ja Eesti ajaloo ja kultuuri paremat teadvustamist Ameerikas.

IRL-i eestseisus toetas põhikirja muudatusi

2011-08-09

IRL-i eestseisus toetas konsensuslikult muudatusi erakonna põhikirjas, mille eesmärgiks on muuta erakonna toimimine avatumaks ja kaasaegsemaks.

Erakonna esimehe Mart Laari sõnul toimus täna viljakas kompromissiotsimise arutelu, mille tulemusena pandi põhikirjamuudatusprojekti sisse Tõnis Lukase ja Andres Herkeli välja pakutud ettepanekud erakonna valimisüsteemi ja juhtorganite valimiste kohta. Samuti toetas eestseisus Urmas Reinsalu ettepanekut e-demokraatia ja erakonnasisese e-keskkonna arendamiseks.

„Ühe olulise uuendusena tahame erakonna liikmetele luua e-erakonna kujulise internetikeskkonna, et suurendada liikmete võimalusi erakonna poliitikate kujundamisel," sõnas erakonna esimees Mart Laar.

„Samuti otsustati hakata korraldama vähemalt kord aastas erakonna valdkonnapoliitilisi seisukohti käsitlevat programmifoorumit ning suurendada erakonna liikmete võimalus valimisnimekirjade koostamisel kaasa rääkida," lisas Laar.

Täna eestseisusel heaks kiidetud põhikirjamuudatused esitatakse erakonna volikogule kinnitamiseks, kelle heakskiidul läheb see lõplikule kinnitamisele erakonna suurkogul 13. augustil.

Kuivõrd erakonna põhikiri vajab erakonna arenedes järjepidevat täiendamist, siis jätkuvad erakonnasisesed põhikirjateemalised arutelud ka peale laupäeval toimuvat suurkogu.

Kaitseminister Laar: NATO-l on aeg ärgata

2011-08-05

Kaitseminister Mart Laar ütles Ameerika Ühendriikide strateegilise väejuhatuse konverentsil peetud kõnes, et NATO-l on viimane aeg ärgata ning asuda aktiivsemalt vastu küberohtudele.

„Küberruumist lähtuvate ohtude tõrjumiseks on oluline teha koostööd nii valitsusasutuste vahel kui laiemalt, kaasates koostöösse ka erasektori ja kodanikuorganisatsioonid ning tugevdades oluliselt riikidevahelist koostööd," ütles kaitseminister konverentsil.

Kaitseminister esines USA strateegilise väejuhatuse (STRATCOM) konverentsil, kus käsitleti nii tuumarelvade tulevikku Euroopas kui kübersõjaga seotud küsimusi.

Kunagise USA strateegiliste õhujõudude juhatuse ülesandeid täitev STRATCOM juhib tuumarelvi kandvate lennukite, laevade, allveelaevade, rakettide ja raketikaitse kõrval ka USA kosmosejõude ning kübersõda.

Kaitseminister Laar külastas ka STRATCOM-i juhtimiskeskust Omaha lähedal ning kohtus väejuhatuse ülema kindral C. Robert Kehleriga, kellega arutati USA ja Eesti kaitsealast koostööd, raketikaitsekilbi väljaehitamist Euroopasse ning samme küberkaitse tõhustamiseks. Kindral Kehler avaldas kohtumisel tunnustust Eesti poolt sellel alal astutud sammudele ning pidas vajalikuks koostöö edasist tõhustamist.

McCain Laarile: Eesti võib Ühendriikidele kindel olla

2011-08-03

Vabariikliku Partei endine presidendikandidaat senaator John McCain tänas eilsel kohtumisel kaitseminister Mart Laariga Eestit panuse eest maailma julgeoleku kindlustamisel ning kinnitas, et Eesti võib Ühendriikidele kindel olla.

Laar ja McCain arutasid kohtumisel olukorda Ameerika Ühendriikides seoses vaidlustega eelarvekärpe üle ning selle võimalikku mõju kaitsejõudude eelarvele.

Samuti olid kõneks USA ja Eesti suhted ning koostöövõimalused, olukord Venemaal, Afganistanis ja Valgevenes ning küberkaitsega seotud küsimused. Samuti andis kaitseminister Laar kohtumisel pikema ülevaate Eesti tegevustest küberkaitse vallas.

McCain pööras tähelepanu Venemaa tegevusele oma naabrite süüdistamisel, avaldades siiski lootust, et see ei anna suuremaid tulemusi. „Me tunneme Venemaad ja me tunneme teid," ütles senaator.

Laari hinnangul möödus kohtumine soojas õhkkonnas, senaator meenutas kohtumisel ka oma külaskäiku Tallinnasse. „Meie vaated on lähedased ja sihid sarnased. Eestil on hea omada sellist sõpra USA kongressis," lausus kaitseminister Laar.

Laar rääkis Senati sisejulgeoleku-juhiga küberkaitsest

2011-08-02

Kaitseminister Mart Laar kohtus eile Washingtonis Ameerika Ühendriikide Senati sisejulgeolekukomitee esimehe Joe Liebermaniga, kellega räägiti peamiselt küberkaitsest ning Eestis loodud Küberkaitseliidust.

Senaator Lieberman ütles kohtumisel kaitseminister Laariga, et Eesti on teistele riikidele eeskujuks nii oma demokraatlike ja majanduslike reformidega kui tegevusega e-riigi ehitamisel ja kaitsel.

Senaatorit huvitas Eesti kogemus küberkaitse alal, kohtumisel puudutati pikemalt ka Küberkaitseliidu tegevust, mis on heaks näiteks koostööst kaitseväe ja tsiviilstruktuuride vahel.

„Ka Ameerika Ühendriigid tegelevad aktiivselt küberkaitsega, kuid neile on silma jäänud Eesti tõhusus ja pühendumus sellel alal," ütles kaitseminister Laar.

Ameerika Ühendriikides visiidil viibiv kaitseminister jätkab kohtumisi USA mõttekodade esindajate ja juhtivate poliitikutega. Kõne all olnud USA-Eesti kahepoolsed suhted ja kaitsealane koostöö, samuti olukord Venemaal ning küberjulgeolek.

„Koostöö Ühendriikidega on juba praegu väga tihe, kuid usun, et seda saab veelgi parandada. Hea on näha, et nii mõnelgi alal pole me enam siin saaja, vaid juba ka andja rollis. Iga kongresmen, kellega olen kohtunud, teab Eestit hästi meie panuse tõttu Afganistanis, meie sõdureid kiidetakse ning tunnustatakse," sõnas Laar.

Samuti nentis Laar, et Eestit tunnustatakse ka otsustava tegevuse eest majanduskriisist väljumisel, valusate, kuid vajalike kärbete ning kaitsekulutuste tõstmise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

„USA kaitseeelarvega võrreldes on loomulikult tegemist väikeste summadega, kuid see, kuidas Eesti kõigele vaatamata oma lubadustest ning põhimõtetest kinni peab, on muljetavaldav ka Ameerika jaoks," lausus kaitseminister Laar.

Eesti-Vene piiril hakkas kehtima uus piiriületuskord

2011-08-01

Eesti idapiiril asuvates maanteepiiripunktides hakkas täna, 1. augustil, kehtima uus piiriületamiskord, mille kohaselt tuleb mootorsõidukiga piiri ületavatel inimestel võtta koht piiriületuse ootejärjekorras ja läbida enne Venemaale pääsemist piiriületuse ooteala.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul teeb muudatus piiriületusprotsessi tavainimestele mugavamaks. „Iga uue süsteemiga kohanemine võtab aega, kuid on kindel, et neid inimesi, kes saabuvad piirile täna või lähikuudel ning kes pole mingil põhjusel muutustega kursis, ei jäeta hätta,“ lausus ta.

Uus piiriületuse haldamise kord hakkab kehtima kõigis kolmes maanteepiiripunktis: Narvas, Luhamaal ja Koidulas. Sõidukiga piiri ületamiseks saavad inimesed broneerida endale piiriületuse ootejärjekorra infosüsteemis kas interneti või telefoni teel sobiva piiriületusaja, ning tulla kohale veidi enne piiriületuseks määratud kellaaega. Elavas järjekorras ei pea inimesed seega enam seisma.

Järjekorrakoht tuleb broneerida kõigil mootorsõidukitel, välja arvatud liinibussidel. Kõik sõidukid peavad läbima ka piiriületuse ooteala, kus kontrollitakse broneeringu õigsust ja suunatakse sõidukid piiripunkti. Broneeringu saab teha kuni 90 päeva enne piiri ületamist.

Samal ajal ei jää Eesti-Vene piir ületamata ka neil, kes tulevad ootealale kohapeale ja võtavad koha üldises järjekorras. Eelneva broneeringuta sõidukitel on ootealal võimalik seista ka pikemalt, kuid piiriületusaega kohapeal ootama nad ei pea.

Kui inimene tuleb eelneva broneeringuta ootealale ning tal on piiri ületamiseks kiireloomuline ja mõjuv põhjus nagu näiteks ootamatu perekondlik sündmus, antakse talle koht eelisjärjekorras. „Elektrooniline süsteem on üksnes abiks piiriületuse ootejärjekorra korraldamisel ning inimlik suhtumine ja probleemide lahendamise valmidus ei kao kuskile,“ ütles siseminister.

Piiriületuse süsteemi loonud Girf OÜ juhatuse esimehe Hannes Plinte kinnitusel ei tähenda uue süsteemi kasutuselevõtt, et eelnevalt saab täis broneerida kõik piiriületuse ajad. „Esialgu on planeeritud ikkagi nii, et iga tunnis jagatakse kohad umbes pooleks: pool on mõeldud eelnevateks broneeringuteks ja pool nende jaoks, kes tulevad kohapeale,“ märkis ta ja lisas, et tänaseks on ennast elektroonilisse järjekorda registreerunud üle 6200 inimese, kõige rohkem, üle 4700 Narvas.

Piiriületuse ootealad hakkavad paiknema piiripunktide lähistel Narvas, Sillamäel, Luhamaal ja Koidulas. Narva ootealal saavad piiriületust oodata sõiduautod, bussid ja kohalikud veoautod, Sillamäel veokid ning Koidulas ja Luhamaal kõik sõidukid. Narvas töötab ooteala juba praegu täies mahus ning lähinädalail teenindab see kuni Sillamäe ooteala avamiseni kõiki Narva-Ivangorodi piiripunkti läbivaid sõidukeid. Koidulas pakub ooteala esimese kuu jooksul teenust tasuta ning ooteala operaator suunab autod õigel ajal piiripunkti, Luhamaal ooteala praegu veel ei ole ning seal korraldab piiripunkti sisenemist piirivalve.

Uue piiriületuskorra eesmärk on vähendada aastaid Eesti idapiiril püsinud sõidukite järjekordi, mille on tinginud peamiselt Venemaa poolsed piiriületuse seisakud. Piirijärjekordade pikkus oleneb ka piiriületajate arvust, mida seni on kasvatanud järjekorrakohtade müüjad ja bensiinivedajad. Uus süsteem kohtadega kauplemist ja bensiinivedajate poolset piirijärjekorra täisbroneerimist ei luba. Ootejärjekorra koht broneeritakse ühele sõidukile ja inimesele ning see pole üleantav, uue koha saab samale sõidukile ja inimesele broneerida alles pärast piiri ületamist.

Piiriületuse ootejärjekorras saab koha broneerida internetis aadressidel www.eestipiir.ee või www.estonianborder.eu, telefonil +372 698 9192 või saabudes ootealale, kus saab registreerida iseteeninduskioskis või ooteala töötaja abiga. Interneti teel broneerides saab ootejärjekorra koha võtmise ja mõnede ootealade kasutamise eest maksta kas pangaülekande või krediitkaardiga, kõnekeskuse kaudu broneerides on võimalik tasuda krediitkaardi või mobiiltelefoni maksega.

Lisainformatsiooni saab uue korra kohta ka Siseministeeriumi koduleheküljelt www.siseministeerium.ee, samuti saavad inimesed lisainfo küsida Politsei-ja Piirivalveameti infotelefonil 612 3000 tööpäeviti kella 8-18.

Alates 1. augustist ei avalda Maksu-ja Tolliamet koduleheküljel infot piirijärjekorra pikkuse kohta, edaspidi saab seda infot portaalides www.eestipiir.ee või www.estonianborder.eu.

Allikas: Siseministeerium

IRL-i Riigikogu fraktsioon andis allkirjad Ilvese ülesseadmiseks presidendikandidaadina

2011-07-20

IRL-i parlamendifraktsiooni 23 liiget andsid allkirja Toomas Hendrik Ilvese ülesseadmiseks presidendivalimiste esimeses hääletusvoorus, mis toimub 29.augustil.

"IRL on seisukohal, et presidendina jätkaks Toomas Hendrik Ilves. Meie hinnangul on Toomas Hendrik Ilvese tegevus aidanud kaasa kodanikuühiskonna arengule ning soodustanud avameelset arutelu Eesti ees seisvate probleemide ja valikute üle. Samuti oleme kriisihetkedel, nagu pronksöö või idarahaskandaal, näinud presidendi otsustavat ja kindlat tegutsemist," sõnas IRL-i Riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu.

Reinsalu sõnul esitas Ilves IRL-i volikogus tervikliku käsitluse nendest Eesti ees seisvatest küsimustest, mida tuleks lähiaastatel avada ja millega tegeleda. „IRL-i ja Toomas Hendrik Ilvese rõhuasetused kattuvad. Ilves toonitas vajadust uurida tabudeta Eesti lähiminevikku, reformida haldusterritoriaalset korraldust, toetada läbipaistvat majanduskeskkonda ning panustada rahvusliku julgeoleku arendamisse," lausus Reinsalu.

„IRL-i jaoks on ka oluline, et ühe olulisema teemana on president välja toonud haridusküsimuse. Presidendi sõnul peaks Eesti noorte esimene eelistus kõrgkooli valikul peaks olema Eesti ülikool. See on juhtmõte ka IRL-i kavandatavatele muudatustele haridusvaldkonnas," lisas Reinsalu.

Reinsalu avaldas lootust, et presidendivalimistele eelseisvatel nädalatel keskendutakse just Eesti tulevikuga seotud küsimustele, mida tulevane riigipea peaks lähiaastatel Eesti rahva ees käsitlema.

Vaher: Schengeni tugevdamine toob IT-agentuurile miljardiprojekti

2011-07-19

Siseminister Ken-Marti Vaher osales esmaspäeval Poolas Sopotis justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus olid arutlusel Schengeni ala tulevik ja IT-agentuuri arendatavad uued infosüsteemid.

Vaheri sõnul ei seisne Schengeni tugevdamine sisepiiride taastamises, vaid võimes kaitsta välispiire ja tõkestada kuritegevust. Tema sõnul tuleb kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused, mis lihtsustaksid politsei- ja piirivalveasutuste tööd. „Senised töövahendid nagu Schengeni infosüsteem pole enam piisavad,“ ütles Vaher.

Ministrid arutasid Sopotis toimunud kohtumisel Euroopa Komisjoni kava esitada ettepanekud uute üle-euroopaliste IT-süsteemide loomiseks, milleks esialgsetel hinnangutel võib kuluda kuni 1,3 miljardit eurot. Projektide juhtimise eest asuks plaani kohaselt vastutama Tallinna loodav IT-agentuur.

Põhimääruse järgi peab agentuur haldama ja arendama Schengeni infosüsteemi, Euroopa viisainfosüsteemi ja Euroopa varjupaigataotlejate andmebaasi. Euroopa Komisjoni e-piiride paketi esitamisel lisanduks agentuuri ülesannete hulka üle-euroopalise sisenemis- ja väljumissüsteemi, registreeritud reisija programmi ning elektrooniliste piiriületusväravate kasutuselevõtmise koordineerimine.

IT-agentuuri käivitamist ja uute IT-projektide tulevikku arutas siseminister esmaspäeva õhtul ka Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Cecilia Malmströmiga. Vaheri sõnul peab Eesti kõige olulisemaks üle-euroopalise sisenemis- ja väljumissüsteemi käivitamist, et tugevdada järelevalvemeetmeid Schengeni alas ja maandada sisejulgeoleku riske, mis võivad kaasneda võimaliku viisavabaduse andmisega naaberriikidele.

Süsteem sisaldaks piiriületajate passiandmeid ja sõrmejälgi, võimaldades edukamalt tuvastada kurjategijaid ja Schengeni alas ebaseaduslikult viibivaid inimesi. Siseministri kinnitusel on tegu olulise ennetusabinõuga tingimustes, kus enamik ebaseaduslikest immigrantidest on üleaja viibijad, kes ei pea viibimisreeglitest kinni. "Praegune passide tembeldamine ei ole ebaseadusliku rände ega organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks piisav," märkis Vaher.

Teiste teemadena arutasid ministrid esmaspäevasel kohtumisel Euroopa varjupaigasüsteemi loomist ning koostööd sünteetiliste narkootikumide vastases võitluses.

Allikas: Siseministeerium

Tööandjaid ootab illegaalide töölevõtmise eest karmim karistus

2011-07-19

Kolmapäeval, 20. juulil hakkavad kehtima seadusemuudatused, mis karmistavad Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste töölevõtmise eest tööandjatele ette nähtud karistusi.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul ei tohi riigis ebaseaduslikult viibivad välismaalased ka praegu Eestis töötada ega tööandjad neid tööle võtta, ent siiani on ebaseadusliku töötamise võimaldamine üksnes väärtegu. Praegu saab tööandjaid riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste töölevõtmise eest karistada kuni 300 trahviühiku ehk 1200 euro ning juriidilise isiku puhul kuni 3200 euro suuruse trahviga, kuid edaspidi on neid võimalik karistada ka kriminaalkorras.

Kriminaalkorras saab karistada tööandjat, kes on võimaldanud ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel siin töötada aasta jooksul vähemalt kaks korda, samuti kui ta on aasta jooksul ebaseaduslikult tööle võtnud kaks või määratama aja jooksul kolm ja enam välismaalast, alaealise välismaalase või inimkaubandusega seotud kuriteo välismaalasest kannatanu. Rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse näeb seadus ette ka juhul, kui ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase töölevõtmisega on ohtu seatud tema elu või tervis, ning siis, kui välismaalast on koheldud inimväärikust alandavalt.

Kui välismaalane teeb ebaseadusliku töötamise võimaldamist käsitleva kuriteo uurimisel koostööd, võib talle anda prokuratuuri taotlusel menetluse ajaks kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa. Varem oli taolist elamisluba võimalik anda vaid inimkaubanduse ohvritele.

Tööandjatele lisandub seadusemuudatustega kohustus säilitada välismaalase töölevõtmisdokumente nii tema töötamise ajal kui ka veel 10 aastat pärast töösuhte lõppu, et vajadusel tõendada välismaalase Eestis töötamise õigusliku aluse olemasolu.

Riigikogus juuni keskel vastu võetud seadusemuudatused on ajendatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist, mille eesmärk on tõhustada ebaseadusliku sisserände vastast koostööd. Direktiiv kehtestab üldise keelu võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, ning paneb liikmesriikidele kohustuse rikkujaid karistada.

Eestis algatati aastatel 2005-2010 välismaalase ebaseadusliku töölevõtmisega seoses 434 väärteomenetlust, neist 344 juhul määrati tööandjale trahv. Trahvide kogusumma oli pea 60 000 eurot.

Allikas: Siseministeerium

Laar: Tartu ülestõus oli valguskiir kahe okupatsiooni vahel

2011-07-10

Kaitseminister Mart Laar avas täna Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone seinal mälestustahvli, millega mälestatakse kaitseliitlasi, kes 1941. aasta 10. juulil alustasid Riia mäel asunud toonase Kaitseliidu maja hõivamisega Tartu vabastamist Nõukogude okupatsioonivägedest.

Kaitseminister Laar ütles mälestustahvli avamisel, et Tartu ülestõus oli otsekui valguskiir kahe totalitaarse okupatsiooni vahel. "Tartus võideldi 1941. aasta suvel Eesti vabaduse ja mitte millegi muu eest. Meenutame kõiki, nii partisane, tuletõrjujaid kui ka koolipoisse, kes andsid selles võitluses kõige kallima - oma elu."

Mälestustahvli õnnistas sisse Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, samuti kõneles avamisel endine poliitvang ja vabadusvõitleja Enn Tarto.

Sel suvel möödub 70 aastat 1941. aasta suvesõjast, mil mitmes Eesti piirkonnas kukutasid kaitseliitlased ja metsavennad Nõukogude okupatsioonivõimu ning taastasid enne sõda kehtinud Eesti võimu veel enne pealetungivate Saksa vägede saabumist. Eestlaste lootused omariikluse taastamisele siiski ei täitnud ja sügiseks asendus Nõukogude okupatsioon kogu Eestis uue, Saksa okupatsiooniga.

Mart Laar avab Tartus mälestustahvli

2011-07-09

Kaitseminister Mart Laar avab pühapäeval kell 10.00 Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone seinal mälestustahvli, millega mälestatakse kaitseliitlasi, kes 1941. aasta 10. juulil alustasid Riia mäel asunud toonase Kaitseliidu maja hõivamisega Tartu vabastamist Nõukogude okupatsioonist.

Mälestustahvli õnnistab sisse Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, samuti kõneleb endine poliitvang ja vabadusvõitleja Enn Tarto.

Sel suvel möödub 70 aastat 1941. aasta suvesõjast, mil mitmetes Eesti piirkondades kukutasid kaitseliitlased ja metsavennad Nõukogude okupatsioonivõimu ning taastasid enne sõda kehtinud Eesti võimu veel enne pealetungivate Saksa vägede saabumist. Eestlaste lootused omariikluse taastamisele siiski ei täitnud ning sügiseks asendus Nõukogude okupatsioon kogu Eestis uue, Saksa okupatsiooniga.

ANTS PAJU IN MEMORIAM

2011-07-08

Kes kunagi elus on Ants Paju kätt surunud, sellel ei lähe see meelest. Antsu käepigistus oli tugev ning kindlalt intensiivne – kui selle mehega olid käed kord juba löödud, siis polnud enam tagasiteed. Selline mees oli Ants Paju ka tervikuna – tugev, ikka tulevikku vaatav ja kindel. Ning ikka Eesti asja ajav – vahel ühel, siis teisel kombel, kuid ikka oma maa rahva eest väljas olles ehk Kalevipoja kombel künnivagusid ajades. Seegi projekt oli üks paljudest Ants Paju „hullumeelsetest“ ettevõtmistest, mis kõigi kahtluste kiuste ometi teoks sai. Selliseid jõudis Ants elu jooksul õnneks palju teostada. Sellel taustal on loomulik, et Ants ka Eesti iseseisvuse taastamise eest täie jõuga väljas oli, aidates siingi selle teostumisele tõhusalt kaasa.

Aitäh Sulle Ants kõige eest! On olnud tõeline au Sinuga samasse erakonda kuuluda.
Mart Laar

Tunne Kelam: Poola alustas moraalse optimismi laenguga.

2011-07-06

Poola peaminister Donald Tusk tutvustas täna Strasbourgis Euroopa Parlamendile 1. juulil alanud Poola eesistumise programmi.

Peaminister Tuski hinnangul ei saa praegust Euroopa majanduskriisi võrrelda sellega, mida Kesk-ja Ida-Euroopa maad kogesid totalitaarse korra ajal.

"Praegusest kriisist suudab Euroopa välja tulla," kinnitas Poola peaminister.

Istungil kõnelenud Tunne Kelam, kes esindab Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, tunnustas Tuski julgustava sõnumi eest Euroopale.

"Poola sisestatud moraalne laeng aitab Euroopal eelkõige ületada enesekindluse ja usalduse kriisi," ütles Kelam

Poola, samuti nagu Eesti pikaajaline kogemus tõendab Kelami sõnul, et mõlemal rahval on õnnestunud välja tulla palju rängematest kriisidest kui seda on praegune Euroopa majanduskriis.

"Euroopal on seda kergem teha kui keskendume solidaarsusele, lisaväärtusele, mida toodab parem vastastikune koostöö ning kui suudame pisut vähem tähtsustada jooksvaid rahvuslikke probleeme," ütles Kelam.

Eesti saadik juhtis eesistuja tähelepanu kahele prioriteedile.

Esiteks hinnatakse Poola eesistumise tulemuslikkust sellega, kui edukalt suudetakse rajada reaalsed alused ühtsele energiapoliitikale välissuhetes.

"Euroopa Parlamendi seisukoht ühtsest energia-solidaarsusest võeti vastu juba neli aastat tagasi, seda poolaka Jacek Saryusz-Wolski algatusel," märkis Kelam.

Teiseks on Poolal eriline vastutus Läänemere strateegia pika-ajalise õnnestumise eest. Sügiseks kavandatud strateegia ümbervaatamine on Kelami arvates eriti oluline, andes loodetavasti võimaluse lühi-ajaliste "ostunimekirjade" asemel keskenduda tõhusa koordineerimise korral piirkonna kui terviku prioriteetidele.

Nendeks on Kelami arvates regionaalsete transpordikoridoride loomine, ühtsete energiavõrkude rajamine ümber Läänemere ning piirkondlike teadusuuringute- ja hariduskeskuste arendamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

Laar: Eesti astub vastu igale rünnakule

2011-07-04

Kaitseminister Mart Laar tunnustas täna Pärnumaal Kilingi-Nõmmel Liivamäe lahingu 70. aastapäeva tähistamisel lahingus osalenute kangelaslikkust.

Ta toonitas, et 1941. aastal Eesti vabaduse eest võidelnud metsavennad maksid meeleheitlikus võitluses Nõukogude hävituspataljoni vastu ränka hinda. „See võitlus polnud asjatu, sest tänu sellele saame täna siin seista vabade inimestena vabas Eestis," lausus Laar.

Kaitseministri hinnangul on saatuslikult oluline, et Eesti inimesed valisid võitluse, mitte hääletu alistumise tee. „Nüüd me teame, et võitluseta ei ole vabadust ning ka täna astub Eesti vastu igale rünnakule, sest see ongi meie vabaduse hind," kinnitas Laar.

Kaitseminister tänas eraldi ka täna lahingu aastapäeval kohal viibinud Juta Zahharovat ja Leonida Rebast, kes 70 aastat tagasi toimunud lahingus ravisid nii metsavendade kui hävituspataljoni poolel viga saanud võitlejaid.

1941. aasta 3. juulil kukutasid Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla kaitseliitlased mõlemas linnas Nõukogude võimu. Päev hiljem saatsid Nõukogude okupatsioonivõimud endist olukorda taastama Pärnu hävituspataljoni üksuse. 4. juuli pärastlõunal Kilingi-Nõmmest kilomeetri kaugusel toimunud Liivamäe lahingus lõid kaitseliitlased hävituspataljoni üksuse puruks, tappes 68 hävituspataljonlast.

In Memoriam: Otto von Habsburg (1912 - 2011)

2011-07-04

Täna, 4. juulil kaotas Euroopa ühe suurimatest visionääridest, kes suutis oma 98-aastase elu vältel kujuneda Austria-Ungari viimasest troonipärijast vaba ja demokraatliku Euroopa eestkõnelejaks.

Kui Euroopa Parlament 4. juuli pärastlõunase Strasbourgi istungi algul avaldas leinaseisakuga lugupidamist oma kauaaegsele mõjukale liikmele, siis ühendas see kaotus tugevamalt kui kunagi varem niihästi vanadest kui uutest liikmeriikidest pärinevaid saadikuid.

Otto von Habsburgi pikk elutee hõlmas arengut keiserlikust keskkonnast Euroopa rahvaste vabaduse ja sõbraliku koostöö suurimaks autoriteediks, kes suutis siduda parimad aristokraatlikud traditsioonid võluva inimlikkuse, siiruse ja demokraatiale pühendumusega.

Kohtusin temaga esmakordselt, kui sain võimaluse külastada Euroopa Parlamenti 1990. aasta jaanuaris ning imetlesin tema tulist kõnet Balkani teemadel. Oma 95. sünnipäeva puhul külastas Otto von Habsburg Euroopa Parlamenti, kus ta kõiki üllatas oma noorusliku energiaga, niipea kui juttu tuli Euroopa põhilistest väärtustest ja eesmärkidest. Viimast korda oli võimalus temaga kohtuda alles läinud aastal, samuti Strasbourgis.

Otto von Habsburgile, kes valiti Euroopa Parlamenti aastal 1979, võlgnevad Balti rahvad tänu esimese meie enesemääramist ja vabadust toetava resolutsiooni algatamise ja eduka läbiviimise eest jaanuaris 1983. Tema eestvedamisel oli Euroopa Parlament ainus rahvusvaheline organisatsioon, kes reageeris ametlikult ja positiivselt 45 leedu, läti ja eesti vabadusvõitleja "Balti apellile" augustist 1979.

Otto von Habsburg seisis niihästi natsismi kui ka kommunismi vastu ning toetas erilise innuga Euroopa Liidu laienemist Kesk- ja Ida-Euroopasse. Ta oli aastaid Pan-Euroopa liikumise juht, mis taotleb Euroopa ühinemise ja lepituse ideaalide saavutamist eelkõige kodanikualgatuste kaudu.

Eelmisel aastal hämmastas mind tema 1986. aastast pärit artikli leidmine, milles ta hoiatas Euroopa rahvaid üle oma võimete elamise ning laenude võtmise kiusatuse eest, väites, et see tähendab tarbimist meie laste arvel.

Usun, et kellelgi Euroopa poliitikuist pole nii palju tänulikke ja siiraid sõpru kui Otto von Habsburgil ning et vähestest jääb püsima nii helge ja lootustandev mälestus kui temast.

Otto von Habsburg kuulub tervele Euroopale ja sellega ühtlasi ka Eesti rahvale. Meil on täna temalt uskumatult palju ja väärtuslikku õppida.

Tunne Kelam

Euroopa Parlamendi liige

4. juuli 2011

Tallinna revisjoni komisjoni esimees: korruptsioon on Tallinnas väljakujunenud norm

2011-07-01

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Madis Kübar (IRL) mõistab selgelt hukka Toomas Õispuu pistise võtmise juhtumi.

„Paraku ei üllata korruptsiooni ilmsikstulek Tallinnas enam kedagi. Viimase paari aasta kogemusele tuginedes võib kahjuks väita, et tänase linnavalitsuse ametnike seas tundub korruptiivne käitumine olevat mitte üksik erand vaid väljakujunenud norm," lausus Madis Kübar.

Sagedastest korruptsioonijuhtumistest tulenevalt esitan revisjonikomisjonile ettepaneku lülitada oma tööplaani täiendav kontrollteema, uurimaks linnavalitsuse ning linnakantselei ametite ja teenistuste tegevust seoses pistise võtmise juhtumitega.

„Soovime saada selgust, kas linna kontrollasutus ehk sisekontrolör on aset leidnud korruptsioonijuhtumitest teinud mingeid järeldusi, et ära hoida ja vähendada võimalikku ametnike kuritegelikku tegevust tulevikus. Kas näiteks Tallinna kommunaalametis ja planeerimise ametis on läbi viidud muudatusi korruptsiooni välistamiseks?" selgitas Kübar.

Tunne Kelam: Euroopa solidaarsus tähendab mitte üksnes "kõik ühe eest" vaid ka "üks kõigi eest".

2011-06-22

Euroopa Parlamendi plenaaristungil arutati täna 23.-24. juunil toimuva Euroopa Ülemkoguga seonduvaid teemasid.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam tõstis esile puudujäägid stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisel, millest tulenevalt on majanduskriis üle kasvanud usalduskriisiks.

"Oleme praegu jõudnud olukorrani, kus solidaarsus ja vastutus on ainsad, mis loevad, " ütles Eesti saadik oma sõnavõtus.

Solidaarsus ei tähenda Kelami sõnul ainult "kõik ühe eest" - täpselt samamoodi tähendab see ka "üks kõigi eest".
"See tähendab, et iga liikmesriik peab võtma endale täie vastutuse Euroopa Liidu eest ning tegutsema ühishuvide nimel, " ütles Kelam.

"Olen nõus, et me vajame rohkem Euroopat - aga rohkem Euroopat tähendab ühtaegu rohkem distsipliini, sealhulgas konkreetseid meetmeid nende vastu, kes jätkavad reeglite rikkumist, " väitis Kelam.

Et taastada eurotsooni usaldusväärsust, peab Euroopa Komisjoni roll Tunne Kelami hinnangul muutuma tugevamaks ja sõltumatumaks - ainult selline areng võimaldab Komisjonil tõhusalt majandusjuhtimist ning finantsjärelvalvet teostada.

Tunne Kelami arvates kujuneb võtmeküsimuseks poliitiline tahe ja võimekus trahve rakendada.

"Trahvide rakendamine peaks olema reegel, mitte poliitilise kauplemise objekt, " ütles Kelam. "Nende kehtestamine reeglite rikkujate suhtes peaks toimuma automaatselt."
Kelami arvates on samas vajalik piirata Nõukogu rolli menetlustes, mis viivad võimalikke karistusteni, seejuures Nõukogu soovitusi ignoreerinud liikmesriik ei peaks osalema vastavas hääletuses.

"Euroopa Liidu usaldusväärsust saab taastada parandades statistika kvaliteeti. Fiskaalandmete võltsimine ja andmetega manipuleerimine peab olema edaspidi välistatud."

"Eesti seisis silmitsi sügava majanduskriisi kolm aastat tagasi, aga me tegutsesime, taastasime eelarve tasakaalu ning suutsime liituda eurotsooniga, " ütles Kelam. "Veelgi tõsisemas kriisis Läti tegutses ja on selgelt tagasi õigel teel. Kuid põhimõte -kõik ühe eest ja üks kõigi eest - kehtib kõigi suhtes. Kulude ja tulude tasakaalustamine on valus, kuid ainus tee, mis viib majanduskasvule ja usalduse taastamisele."

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Mart Laar andis riigikaitseõpetajatele lõputunnistused

2011-06-21

Kaitseminister Mart Laar ja Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt andsid täna Kaitseministeeriumis toimunud aktusel üle lõputunnistused 27-le Tallinna Ülikooli riigikaitseõpetajate kursuse läbinule.

Tallinna Ülikooli ja Kaitseministeeriumi koostöös jaanuarist kuni maini toimunud kursusel õppisid osalejad praktilisi oskusi riigikaitseõpetuse tundide ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Kursus kestis kokku 18 päeva, mis olid jaotatud viide moodulisse ning tipnes kolmepäevase välilaagriga Kirde Kaitseringkonnas.

Kaitseminister Mart Laar ütles lõputunnistusi üle andes, et riigikaitse hõlmab tänapäeval mitte ainult puht-sõjalisi tegevusi, vaid kogu riigi ja ühiskonna valmisolekut ennast kaitsta. „Mida rohkem meie noored tänu teie tegevusele laiapõhjalisest riigikaitsest teavad, seda julgem on meil kõigil Eestis olla ja elada," ütles Laar värsketele riigikaitseõpetajatele.

Tallinna Ülikooli arendusprorektori Eve Eisenschmidti sõnul on riigikaitseõpetus uuenenud riiklikus gümnaasiumi õppekavas valikkursusena ja mitmed koolid peavad selle õpetamist tähtsaks kodanikukasvatuse võimaluseks. „Pikaajaline koostöö Kaitseministeeriumiga on võimaldanud Tallinna Ülikoolil panustada riigikaitse õpetuse arendamisesse koolides, aga ka elukestvasse õppesse - on ju kursuse läbinute näol tegemist täiskasvanud õppuritega, kes riigikaitsega ühel või teisel kombel varemalt on kokku puutunud," ütles Eisenschmidt.

Pea kõiki kursuse lõpetanuid seob varasem töö või varem läbitud õpingud Kaitseväes või Kaitseliidus. Kursuse parimad lõputööd avaldatakse Kaitseministeeriumi kodulehel õppematerjalina riigikaitseõpetajatele.

Tallinna Ülikooli eelkäija Tallinna Pedagoogikaülikool alustas koostöös Kaitseministeeriumiga riigikaitseõpetajate koolitust juba 1997. aastal. Tänavu on kursuse lõpetajaid 27, varasemate aastate jooksul (1997-1999) on riigikaitseõpetaja tunnistuse saanud 95 inimest ja uuendatud valikaine õppekava järgi (2004-2010) 146 inimest. Koolitusprogrammi eesmärgiks on leida sobivaid inimesi koolidesse riigikaitseõpetuse valikainet õpetama.

Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute ja õppevahendite hankimisel, samuti rahastab ministeerium riigikaitseõpetusega kaasnevaid õppelaagreid ja ekskursioone.

Lõppenud õppeaastal õpetati riigikaitseõpetust 106-s eestikeelses ja kaheksas venekeelses gümnaasiumis ning 12-s kutsekoolis.

Siseminister ja Kaitsepolitseiamet tunnustavad koostööpartnereid teeneteristiga

2011-06-21

Täna, 21. juunil kell 13.30 andis siseminister Ken-Marti Vaher Lõuna politseiprefektuuris üle Kaitsepolitseiameti II liigi teeneteristid Talis Thalile ja Jaak Kamberile.

“Politseinikud teevad igapäevaselt pühendunult oma tööd, et kaitsta Eesti riigi kodanikke. Selle tööga kaasnevad paratamatult riskid. Nad teavad teistest paremini, mis on elu hind, nähes oma kolleege töökohustuste täitmisel hukkumas või viga saamas. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine nõuab politseinikelt lisaks aga erilisi oskusi ja vaprust,” tunnustab siseminister Ken-Marti Vaher kolleege.

Kaitsepolitseiametil on kaks liiki teeneteristi: I liigi teeneterist määratakse Kaitsepolitseiameti töötajatele ja II liigi teeneterist ameti välistele koostööpartneritele.

Tänasel üritusel tänatakse ka teisi Lõuna politseiprefektuuri töötajaid.

Allikas: Siseministeerium

Tunne Kelam: Euroopa vajab küberkaitse koordinaatorit

2011-06-20

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel toimus täna Brüsselis debatt "Küberjulgeolekualased väljakutsed Euroopale ja USAle."

Euroopa Liit ja USA käivitasid 2010. aasta novembris EL-USA küberjulgeoleku töörühma, mille eesmärgiks Euroopa Komisjoni volinik Malmström seadis "konkreetsete tulemuste saavutamise ühe aasta jooksul".

Tänasel arutelul analüüsiti küberjulgeoleku poliitika hetkeseisu, EL-USA sellealast koostööd ning valmisolekut küberohtudest tingitud väljakutsetele.

Euroopa Parlamendi julgeoleku-ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam esines ettekandega "Küberjulgeoleku väljakutsed ja Atlandi-ülene koostöö neile reageerimisel."

Tunne Kelami sõnul kujunes konverentsi märksõnaks "koordinatsioon". See ei piirdu vaid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostööga, vaid näeb erasektori olulist ning mitmes valdkonnas asendamatut rolli küberjulgeoleku tugevdamisel.

"Arutades NATO ja Euroopa Liidu suhteid antud küsimuses, leidsid osalejad, et praktilise väljundi otsimisel tuginevad kõik pooled valdavalt erasektorile, milles võiks näha eri asutuste vaheliste ebakõlade koordineerimise vahendit," ütles Kelam.

Tunne Kelam tutvustas Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni tellitud uurimust Euroopa Liidu küberjulgeoleku olukorrast ja perspektiividest, mis avalikustati alles eelmisel nädalal. Kõnealuses uurimuses osalesid Kelami sõnul ka Eesti spetsialistid. Mainitud dokument on mõeldud lähtekohaks Euroopa Parlamendi tulevasele küberkaitse teemalisele raportile.

Tunne Kelami väitel on Euroopa Liidu institutsioonide valmidus kaitsta end küberrünnakute vastu suhteliselt madal. Siiani puudub konkreetne keskus, mis koondaks ühte ja koordineeriks kujuneva Euroopa Liidu küberjulgeolekupoliitika eri elemente. Ka liikmesriikide valitsuste tase küberkaitse alal on väga erinev ning enamusel puudub selles vallas tõhus riiklik strateegia.

Eesti esindaja Euroopa Parlamendis toetas ideed luua Euroopa Liidu küberjulgeoleku koordinaatori ametikoht Euroopa Komisjoni struktuurides. Kelam tõdes, et Euroopa Liidu välis-ja julgeolekupoliitika ning kujunev välisteenistus pole suutnud küberjulgeoleku väljakutseid ja vajadusi piisavalt integreerida välispoliitika orgaanilise komponendina.

Kelam tegi ettepaneku alustada keerukat koordineerimist praktilisest ülesandest - üritada kehtestada ettevõtete küberjulgeoleku Atlandi-ülesed ühtsed piisavad standardid.

Koos Bertelsmanni sihtasutuse Washingtoni bürooga korraldatud ürituse peakõnelejateks olid mainekad eksperdid: Melissa Hathaway Harvardi ülikoolist, endine George W. Bushi ja Barack Obama küberjulgeolekunõunik ning endine Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu vanemjuhataja küberruumi alal; Jim Lewis, Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse tehnoloogia ja avaliku poliitika osakonna juhataja; David Pollington, Microsofti korporatsiooni julgeolekusuhete direktor.

Laar kohtus Afganistani kaitseministriga

2011-06-19

Kaitseminister Mart Laar kohtus Kabulis Afganistani kaitseministri Abdul Rahim Wardakiga.

Afganistani kaitseminister tänas Laari Eesti poolt Afganistani rahvale osutatud abi eest ning tutvutas olukorda Afganistani armees.

Samuti käimasolevad reforme ning kavasid tulevikuks, kinnitades, et Afganistani relvajõud on valmis võtma 2014. aastaks liitlasvägedelt üle vastutuse riigi tuleviku eest.

Kaitseminister Mart Laari hinnangul oli kohtumine tervikuna väga avatud ja sõbalik.

"Minister Wardak on Eesti ajaloost väga hästi teadlik.

Võideldes omal ajal komandörina Nõukogude Liidu invasiooni vastu, heiskas tema üksus oma peakorteri kohale kolme Balti riigi lipud, osutades sel kombel toetust meie vabadusvõitlusele," sõnas kaitseminister.

Seoses mõni tund enne kohtumist toimunud enesetapurünnakuga Kabulis avaldas Laar Wardakile ka hukkunute puhul kaastunnet.

Wardak rõhutas, et kuigi rünnak lõppes inimohvritega, suutsid Afganistani üksused selle olukorra kiiresti lahendada.

Laar ja Terras külastasid haavatud kaitseväelasi

2011-06-17

Kaitseminister Mart Laar ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras külastasid täna Afganistanis Camp Bastioni haiglas haavatud kaitseväelasi.

„Rõõm on näha, et mõlemad võitlejad on paranemas," ütles Mart Laar pärast kohtumist.

Kaks Eesti kaitseväelast said viga eile, kui neid patrulli käigus ründasid Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas Afganistani valitsusvastased mässulised.

Üks võitleja sai viga isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses, teine mässuliste poolt rünnakus heidetud granaadi plahvatamisel.

Haavatud avaldasid rõõmu, et nad said haiglas abi Eesti arstidelt, kes Camp Bastioni sõjaväebaasi välihaiglas töötavad.

Kaitseminister ja peastaabi ülem tänasid ka Eesti arste Camp Bastionis, kelle tööd Afganistanis tunnustavad nii nende vahetud kolleegid kui ka Eesti sõjalised liitlased.

Enne haavatute külastamist kohtusid kaitseminister ja peastaabi ülem patrullbaasis "Wahid" ka kõikide seal teenivate Eesti võitlejatega, keda tänasid igapäevase raske teenistuse ja panuse eest Eesti julgeolekusse.

Haritud välismaalaste tööletulek Eestisse muutub lihtsamaks

2011-06-17

19. juunil võtab Eesti üle Euroopa Liidu direktiivi, mis lihtsustab kõrgelt haritud välismaa spetsialistide Eestisse tööle asumist.

Euroopa Liidu sinine kaart on tähtajaline elamisluba, mis väljastatakse välismaalasele EL liikmesriikides (sh. Eestis) elamiseks ja töötamiseks.

„EL sinise kaardi direktiiv on loodud selleks, et Euroopa Liitu saabuksid tööle haritud välismaalased, kes suudavad oma teadmiste ja oskustega tõsta liikmesriikide konkurentsivõimet maailmas. Ka Eesti püüab igati soodustada haritud tippspetsialistide Eestisse saabumist ja siia elamajäämist, et arendada kohalikku elu, edendada majandust ning tõsta seeläbi Eesti konkurentsivõimet. Oma ala haritud tipud on Eestisse oodatud,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Peamine muudatus, mille Eesti direktiivi ülevõtmiseks tegi, oli EL sinist kaarti omavale kõrgelt kvalifitseeritud töötajale makstava töötasu suurendamine. Kui üldjuhul peab tööandja välisriigist tööle võetud isikule maksma vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist palka, siis EL sinist kaarti omavale kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule hakkab kehtima palgakriteerium, mis vastab 1,5-kordsele keskmisele palgale.

EL sinise kaardi taotlemiseks peab välismaalasel olema vastav kutsekvalifikatsioon või vähemalt viieaastane erialase töö kogemus.

Eesti tegutsevatele tööandjatele jääb kehtima kohustus otsida eelnevalt avaliku konkursi kaudu vakantsele kohale töötajat Eesti siseselt. Eestist sobiva töötaja mitteleidmisel tuleb taotleda Eesti Töötukassalt luba konkreetse välismaalase tööle võtmiseks ja EL sinise kaarti vormistamist. Tööandja peab välismaalasega sõlmima vähemalt üheaastase töölepingu.

Kõrgelt kvalifitseeritud töötajal on õigus elamisloa taotlus esitada Eestis vaid tingimusel, et isik viibib riigis seaduslikult.

Rohkem infot EL sinise kaardi kohta saab politsei- ja piirivalveameti kodulehel www.politsei.ee ja kliendiinfo telefonil 612 3000.

Allikas: Siseministeerium

Luus: kino Kosmose müügist saadav tulu tuleb suunata lasteaedadele

2011-06-17

Tallinna linnavoliniku Andres Luusi (IRL) sõnul tuleb kino Kosmose müügist saadav tulu suunata Tallinna lasteaedadele.

„Kino kosmos on tallinlaste jaoks oluline kultuuriobjekt ning selle müümine kultuuriaastal on kahetsusväärne. Tasakaalupunktiks peab siinkohal saama otsus, mille järgi kultuuriobjekti müügist saadav tulu laekuks sihtotstarbeliselt Tallinna lasteaedadele," rääkis Luus, kes lubas vastava ettepaneku ka linnavolikogule täna esitada.

„Tallinna linna 2011. aasta lisaeelarves leiti küll 1,2 miljon eurot lisaraha Tallinna TV tarbeks, kuid Tallinna lasteaedade olukorra parandamiseks vahendeid ei ole. Kosmose kino müügist laekuva tulu suunamine Tallinna lasteaedadele oleks siinkohal ainuõige samm," lisas Luus.

Tallinna linnavalitsuse saadetud eelnõu järgi soovib linn kino Kosmose müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel, mille alghinnaks on 767 000 eurot.

Laar riigi tulevik on afgaanide endi kätes

2011-06-16

Täna kohtusid Kabulis Eesti kaitseminister Mart Laar, Suurbritannia kaitseminister dr Liam Fox ja Taani kaitseminister Gitte Lillelund Bech.

Kaitseministrid arutasid olukorda Afganistanis, eriti ühtsesse tegevusalasse kuuluvas Helmandi provintsis, samuti koostöö tihendamist ning riigi tulevikku. Tõdeti, et konkreetset aega vägede väljatoomiseks Afganistanist on veel võimatu öelda, kuna see sõltub sellest, kuidas riigi võimud suudavad reaalselt vastutuse oma riigi käekäigu eest üle võtta.

"On selge, et kui koos on Afganistani sisse mindud, siis koos tullakse sealt ka välja," lausus kaitseminister Laar pärast kohtumist.
"Afganistani tulevik on afgaanide endi kätes. Liitlasväed võivad aidata tagada julgeolekut uuendustele, kuid nad ei suuda ise teostada riigi arenguks vajalikke reforme," lisas kaitseminister.

Laari sõnul saavad ainult afgaanid tagada oma riigis seaduslikkust, võidelda korruptsiooni ja narkootikumide tootmise vastu, edendada haridust ja luua vajalikke tingimusi ettevõtluse arenguks.

Reinsalu: IRL täitis oma olulise valimislubaduse

2011-06-16

IRL-i fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalu sõnul täitis IRL kodualuse maamaksu kaotamisega ühe oma olulise valimislubaduse.

„IRL-i lepingus valijatega oli selgelt kirjas, et me kaotame kodualuse maamaksu. Mul on hea meel on kinnitada, et täna vastu võetud eelnõuga kaob kodualune maamaks 2013. aastast," sõnas Reinsalu.

Reinsalu hinnangul pole tema parlamendiliikme mandaadi ajal veel ühegi seadusega seotult pöördunud tema poole nii paljud inimesed. „Tagasiside põhjal kinnitan, et me seisame õige asja eest. Inimeste kirjadest järeldan, et kodualuse maamaksu kaotamine on oluline ühtemoodi kõigile: pensionäridele, õpetajatele, koduperenaistele," kinnitas Reinsalu.

„Maamaksu kaotamisele avaldas toetust ka Eesti Lasterikaste Perede Liit, kelle avalduses nenditakse, et Eestis on ligemale 12 000 kolme ja enamalapselist perekonda, kelle jaoks on maamaksu kaotamine oluline. Maksumaksjate liit aga rõhutab oma toetusavalduses, et tänapäeva Eestis ei ole inimese kodu juures olev maa ei luksuskaup ega jõukuse näitaja," lisas Reinsalu.

Kodualuse maamaksu kaotamisele on oma toetust avaldanu korterühistute liit, kes on sellekohase küsitluse teinud ka oma 1400 korteriühistust koosneva liikmeskonna seas. Eelnõud toetab ka Eesti Omanike keskliit, kelle volikogu esimees Anto Arukas andis täna hommikul riigikogu esimehele Ene Ergmale üle rohkem kui 8000 inimese toetusallkirjad.

Sester: inimesed ootava maamaksu kaotamist

2011-06-16

Riigikogu liikme Sven Sesteri (IRL) sõnul on viimastel päevadel maamaksu kaotamiseks avaldanud toetust mitmed ühingud ja organisatsioonid.

„Maamaksu kaotamine läheb paljudele inimestele korda ning igasugune maksukoormuse vähendamine mõjub positiivselt inimeste toimetulekule. Tänaseks on maamaksu kaotamiseks toetust avaldanud mitmed mõjukad organisatsioonid, nagu Eesti Lasterikaste Perede Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Maksumaksjate Liit ja Eesti Omanike Keskliit," rääkis Sester.

„Nimetatud organisatsioonide ja paljude inimeste positiivne reaktsioon näitab, et ootused kodualuse maamaksu kaotamise osas on kõrged. Inimestele läheb korda, kas nende kodualune maa on maksuvaba või peavad nad iga aasta tasuma märkimisväärse summa ammu välja ostetud maa eest," lisas Sester.

Sester toonitas, et Eestis on inimeste eluasemega seotud sundkulutused leibkonna liikme kohta selgelt liiga suured. „Paljudele inimestele on maamaks suureks koormuseks. Maamaks mõjutab suurt osa Eesti peresid ja selle kaotamine on positiivne nende kõigi jaoks," ütles Sester.

Riigikogu lõpetas täna kodualuse maamaksu kaotava eelnõu teise lugemise ja suunas eelnõu lõpphääletusele neljapäevaks 16. juuniks.

Valitsuse kriisikomisjon sai ülevaate ulatusliku küberrünnaku lahendamisest

2011-06-15

Kolmapäeval, 15. juunil, kogunes korralisele istungile Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon, kus kiideti heaks Riigi Infosüsteemi Ameti koostatud ulatusliku küberrünnaku hädaolukorra lahendamise plaani eelnõu. Heakskiidu said ka politsei- ja piirivalveameti ja terviseameti vastutusalas olevate hädaolukordade lahendamise eelnõud.

„Tänases internetikeskkonnas on väiksemad küberrünnakud igapäevased, neid me tavainimestena enamasti ei taju. Eesti Vabariik on aga 2007. aastal kogenud ka ulatuslikku küberrünnakut, kui lisaks inimeste igapäevategevuste häirimisele oli eesmärk tekitada ka ulatuslikku mainekahju riigile,“ ütles Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees siseminister Ken-Marti Vaher. „Sellises kontekstis on RIA ulatusliku küberrünnaku hädaolukorra lahendamise plaan ülimalt oluline,“ lisas Vaher.

Kriisikomisjon kiitis heaks järgnevad politsei- ja piirivalveameti juhitavate hädaolukordade plaanide eelnõud: paljude inimeste tervisekahjustustest või hukkumisest jää tekkimisel või lagunemisel põhjustatud hädaolukord; paljude kannatanutega laevaõnnetuse, õhusõiduki õnnetuse, massilise korratuse ja pantvangi võtmise hädaolukorrad.

Kriisikomisjon kiitis heaks ka terviseameti koostatud epideemia ja massilise mürgistuse hädaolukorra lahendamise plaanide eelnõud.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon on moodustatud kriisireguleerimisalase tegevuse ja hädaolukorraks valmisoleku kavandamise koordineerimiseks. Siseministri juhitud komisjon koguneb korralistele istungitele vähemalt kord kvartalis.

Allikas: Siseministeerium

Volinik tänas Eestit küberohtude teadvustamise eest

2011-06-14

Euroopa Liidu siseasjade volinik Cecilia Malmström tänas kohtumisel kaitseminister Mart Laariga Eestit küberohtude teadvustamise eest.

"Paljud inimesed mõtlevad, et tegemist on otsekui filmist pärit utoopia või poliitikute väljamõeldisega, et uutele tehnoloogiatele rohkem raha eraldataks. Nii see kahjuks pole - tegemist on reaalse ohuga, mis on seda tõsisem, mida rohkem seda alahinnatakse," ütles Malmström.

Siseasjade volinik kinnitas, et viimastel kuudel toimunud küberrünnakud on hakanud hoiakuid muutma ja sellest tulenevalt on Euroopa riikide ning institutsioonide tegevus kübervaldkonnas aktiviseerunud. Volinik tõstis seejuures esile Eesti rolli küberrünnete tõrjumisel ja avaldas lootust koostöö jätkumiseks.

Kaitseminister tutvustas volinikule omalt poolt Eestis asuva NATO Küberkaitsekeskuse tegevust ja küberkaitseliidu tööd. Laari hinnangul on ainus võimalus tõsta üldsuse teadlikkust toimunud rünnakud avalikuks teha ja kutsus selleks üles ka Euroopa Liitu. "Vastasel korral kipuvad isegi ajakirjanikud juba praegu reaalselt eksisteerivaid ohtusid alahindama. Seda on varemgi ajaloos juhtunud ja selline kergemeelsus on kaasa toonud raskeid tagajärgi," sõnas Laar.

Kaitseminister rõhutas vajadust üleüldse küberohte laiemalt teadvustada ja selgitada inimestele vajadust hoolitseda oma arvutite turvalisuse eest.

Kokk: omavalitsused hakkavad edaspidi saama 10% kütuseaktsiisist

2011-06-14

Riigikogu omavalitsuste - ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaual otsustati toetusrühma esimehe Aivar Koka (IRL) sõnul toetada majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi ettepanekut suurendada riigipoolset toetust kohalike teede korrashoiuks.

„Lisaraha kohalike teede korrashoiuks hakkab ministri ettepaneku kohaselt tulema kütuseaktsiisist. Kui praegu eraldatakse laekuvast kütuseaktsiisist kohalikele omavalitsustele 5 protsendi, siis toetusrühma ümarlaual leppisime kokku, et see summa peaks tõusma järgmisest aastast 10 protsenti peale," rääkis Kokk.

„Tuleb teadvustada, et riik peab hakkama aasta-aastalt aina rohkem panustama kohaliku taristu arengusse. See peab hõlmama uuendusi nii maantee- kui raudteetranspordis. Senise kütuseaktsiisist laekuva viie protsendiga ei ole kohalikel omavalitsustel olnud võimalik teede korrashoidu piisavalt panustada, et tagada nende kvaliteet," lisas Kokk

Samuti märkis Kokk, et järgmise kahe aasta jooksul saabub Eestisse 20 uut diiselrongi ning lisaks on Eestisse tulemas üle 500 elektriauto. „See kõik eeldab korraliku taristu olemasolu. Kui me ei hakka infrastruktuuri arengusse täna panustama, siis homme oleme jäänud sellega lootusetult hiljaks," sõnas Kokk.

Riigikogu omavalitsuste - ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaual osales majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning üle 30 omavalitsusjuhi ja teadlase.

Jürgenson: Maamaksu tõstmine Tallinnas on vahend linnaeelarve lappimiseks

2011-06-14

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni sõnul on maamaksu piirmäära tõstmine järjekordne Tallinna Linnavalitsuse poolne samm linnaeelarve lappimiseks.

„Tallinna Linnavalitsus on maamaksu tõstmisega leidnud taaskord küsitava võimaluse linnaeelarve täitmiseks. Oma põhiolemuselt ei erine maamaksu piirmäära tõstmine müügimaksust. Mõlema maksu ideeks on linnakassa täitmine täiendavate koormiste arvelt," sõnas Jürgenson.

Jürgensoni hinnangul on maamaks tõstmine Tallinnas maksimummäärani mitte ainult ebanormaalne vaid ka ebamoraalne. „See, et näiteks vabaõhumuuseum peab hakkama maksma maamaksu senise 39 433 euro asemel üle 65 700 euro ei ole kuidagi õigustatud. Tallinna propagandistlikku linnaeelarvet ei pea maksa kinni ei vabaõhumuuseum ega keegi teine," rääkis Jürgenson.

Samuti lisas Jürgenson, et IRL-i fraktsioon maamaksu tõstmist Tallinnas Linnavolikogus ei toeta. Maamaksu piirmäära tõstev eelnõu tuleb Tallinna Linnavolikogu istungile käesoleval neljapäeval.

Laar hoiatas küberkonverentsil ulatusliku rünnaku eest

2011-06-14

Kaitseminister Mart Laar hoiatas Euroopa Liidu küberjulgeolekupoliitikat käsitleval konverentsil ulatusliku rünnaku võimaluse eest ja kutsus liikmesriike tegema selle tõrjumiseks tõsist koostööd.

Kaitseminister toonitas Eesti valmisolekut panustada Euroopa küberturvalisusesse ja kutsus partnerriike suhtuma ilmavõrgu kaudu ähvardavatesse ohtudesse sama tõsiselt kui sõjalisse heidutusse.

"Kui me suhtume tõsiselt võimalikku kahjusse, mida teevad pommid ja kuulid, siis peaksime sama tõsiselt suhtuma ka ohtudesse, mis liiguvad läbi ilmavõrgu, sest ilmavõrgu kaudu võib otsest kahju kannatada riikide majandus, energiajulgeolek ja intellektuaalne omand," ütles minister.

"Euroopa Liidu senine lähenemine küberohtudele tuleb üle vaadata, sest võitluses küberohtudega on Euroopa Liidu taoline tervik täpselt nii vastupidav kui tema kõige nõrgem lüli," lausus Laar lisaks.

Kaitseminister pidas avakõne täna Brüsselis toimuval konverentsil "Shared Threats - Shared Solutions: Towards a European Cyber Policy", mille eesmärk on suurendada teadlikkust küberohtudest Euroopa Liidu struktuurides.

Ilves, Ergma, Ansip: juuniküüditamisega vajutati jälg Eesti ajalukku

2011-06-14

"Armas Eesti rahvas!

Täna möödub seitsekümmend aastat päevast, mis muutis Eesti ajalugu. 14. juunil 1941 avaldus ühe totalitaarse võimu totaalne vägivald okupeeritud riigi territooriumil, vallutatud rahva kodanike kallal. See võõrvõimu koletislik tegu, mida kvalifitseeritakse inimsusvastase kuritööna, tähendas tuhandetele perekondadele isiklikku tragöödiat. See tähendas surma, vanemate lahutamist lastest, perekondade lahutamist oma kodust. See oli võõrvõimu soov - pillutada laiali meie rahvas, hävitades meie parimad pojad ja tütred. Katse lõhkuda Eesti ning hävitada mälestus omariiklusest ja võimalus iseseisvuseks.

Meie hulgas on siiski inimesi, kes pääsesid tollest hävituskatsest eluga. On perekondi, kellel õnnestus tulla tagasi Eestisse ja kasvatada üles uued põlved. Need inimesed väärivad meie austust.

Head kaasmaalased! Asetades täna pärjad ja lilled mälestussammastele üle Eesti, mälestagem nende saatusekaaslasi, oma kaasmaalasi, kellest said kuritegeliku kommunistliku režiimi süütud surmaohvrid.

Jah, juuniküüditamisega 1941 vajutati jälg Eesti ajalukku - Eesti rahvas pidi neil päevil ja öil tunda saama esimest nii massilist inimsusvastast kuritegu, kus kommunistlik totalitaarrežiim avas end kõige jõhkramast küljest. Unistust iseseisvast, demokraatlikust Eesti Vabariigist ei õnnestunud rahva seest aga välja juurida. Vastupidi: riiki ei õnnestunud hävitada, see küpses rahva põues nii siin kui sealpool raudkangast. Ja kui tuli aeg, siis sai õigus ikkagi võidu ja juriidilisest järjekestvusest on nüüdseks tõusnud turvaline ja kaunis, rahvusvaheliselt edukas Eesti Vabariik. See, mida me tunneme ja näeme enda ümber praegu, 14. juunil 2011.

Elagu Eesti!".

IRLi naiste juht: valijad hindavad naisi kõrgemalt kui erakonnad

2011-06-12

IRLi naiskogu juht Kaia Iva esitas täna erakonna volikogule analüüsi naiste valimistulemuste ja nimekirjades asetuse seoste kohta.

Ta tõi välja, et tänavu Riigikogu valimistel sai koha Riigikogus kompensatsioonimandaadina kokku 19 isikut, neist vaid kaks olid naised, mõlemad Keskerakonnast. Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu kõik 13 naissaadikut said otsemandaadi kas isiku- või ringkonnamandaadina st sõltuvalt kogutud häälte arvust.

"Eesti valimissüsteem tingib selle, et kuni veerand saadikukohtadest jaotatakse üldnimekirja alusel. Kui valimiste järgselt sai parlamendi mandaadi viiendik naisi, siis üldnimekirja alusel mandaadi saanutest oli naisi vaid 11 protsenti," lausus Iva.

Erakonnad ja poliitikavaatlejad on tema sõnul tõdenud, et Eestis peaks naiste osakaal Riigikogus olema suurem, et sellega kaasa aidata tasakaalustatud poliitikale. Tegelikus elus loovad erakonnad aga selge eelisseisundi meeskandidaatidele.

Iva võrdles ka IRLi naiskandidaatide tegelikku valimistulemust nende asetusega üldnimekirjas ja ringkonnanimekirjas. IRLi nimekirjas kandideeris kokku 18 naist. Neist 8 puhul oli valimistulemus võrreldav esilagse astusega, kaheksal juhul oli erakond asetanud naise halvemale positsioonile kui oli tegelik valimistyulemus ning vaid kahel juhul oli naiskandidaat saanud nimekirjas parema asetuse kui oli valijate hinnang.

"On selge, et IRL on oma naispoliitikuid alahinnnanud ning seadnud neid oma meeskandidaatidega halvemasse konkurentsipositsiooni."

Iva ütles volikogu liikmetele, et esmalt peaks erakond jõudma olukorda, kus naiskandidaatide konkurentsitingimusi ei kahjustataks. Seejärel, kui erakond tunnistab, et eesmärk on liikuda pisut suurema tasakaaalu poole, saab järgmise sammuna mõelda, kas naiskandidaatidele tuleks anda ka väikene erakonnasisene konkurentsieelis.

"Hetkel tunnustab IRLi valija naispoliitikut märksa enam kui teevad seda erakonna juhtorganid," ütles Iva.

IRLi volikogu soovib kodude maamaksu kaotada enne suve

2011-06-12

IRLi volikogu võttis täna vastu avalduse, milles peab vajalikuks kodualust maamaksu kaotava seaduse vastuvõtmist sel Riigikogu tegevusperioodil enne suve.

"Kodualuse maamaksu kaotamist toetas kaks kolmandikku IRLi üleriigilisele küsitluse vastanud 58 438 inimesest. Maamaksu kaotamine oli selge lubadus IRL-i lepingus valijaga ning on üks osa kodukulude alandamise kavast," ütles erakonna esimees Mart Laar.

"IRL tunnustab neid omavalitsusi, kes on juba kodualuse maamaksu kaotanud."

Volikogu peab otstarbekaks hüvitada kohalikele omavalitsustele kodualuse maa maks vastavalt koalitsioonis kokku lepitule.

IRLi hinnangul on seda otstarbekaim teha, muutes üksikisiku tulumaksu jaotust, suurendades seda tulumaksu osa, mis laekub kohalikele omavalitsustele.

IRLi uus peasekretär on Priit Sibul

2011-06-12

IRLi volikogu kinnitas täna partei peasekretäriks Riigikogu liikme Priit Sibula (33), kes on varem olnud Põlva maavanem, töötanud maksuametis revidendina ja Tallinna linnavalitsuses linnaplaneerijana.

Vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused.

Priit Sibul näeb erakonna peamise ülesandena valmistumist kohalikeks valimisteks.

"IRLi kuulub praegu kõige enam omavalitsusjuhte ja see tõestab, et oleme juba täna üle Eesti tugeva esindatusega erakond. Minu eesmärk on erakonda selles valdkonnas veelgi arendada ning luua eeldused, et erakond saaks olla kohalikel valimistel edukas," ütleb ta.

Sibula sõnul on IRLi eesmärk valitsuses täita valijatega sõlmitud leping.

"IRL täidab lepingu valijatega - tasuta kõrgharidus, emapension ja väiksemad kodukulud on järgmise nelja aasta selged sihid," lausus Sibul.

IRLi senine peasekretär Ken-Marti Vaher paneb seoses nimetamisega siseministriks maha peasekretäri kohustused ja jätkab erakonna poliitikasekretärina.

Tema peamiseks ülesandeks on kaitsta IRLi väärtuseid ja tagada poliitiliste eesmärkide elluviimine.

„IRL on teinud valimistel järjest paremaid tulemusi, meie edu alus on olnud Eesti inimeste kuulamine ja vastutustundlik poliitika," ütleb Vaher.

Tunne Kelam osaleb transatlantilist koostööd käsitleval rahvusvahelisel konverentsil Washingtonis

2011-06-11

13.-16. juunil toimub Washingtonis transatlantilist koostööd käsitlev iga-aastane rahvusvaheline konverents (Effective multilateralism. Horizons of Transatlantic Cooperation ), mille korraldab Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni Euroopa Rahvapartei mõttekoda „Euroopa ideede võrgustik" (European Ideas Network, EIN).

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning parlamendi USA delegatsiooni liige Tunne Kelam peab ettekande paneelis: Atlandi-üleste suhete tõhus mõju ülemaailmsete probleemide lahendamisel: Terrorism pärast Bin Ladenit.

USA Kongressi liikmed, juhtivad julgeolekueksperdid ning Euroopa Parlamendi liikmed arutavad, mida tähendab Lääne turvalisusele Bin Ladeni kadumine areenilt, milline on Al Qaeda tulevik. Samuti arutatakse, kuidas transatlantiline koalitsioon suudab vastu seista Iraanist lähtuvale ohule .

Eraldi teemana arutatakse Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika revolutsioone ning kohtutakse Egiptuse, Süüria, Liibüa ja teiste maade uute liikumiste juhtidega.

Euroopa Parlamendi esindajal Tunne Kelamil on ettekanne ka paneelis, mis käsitleb Venemaa ja endise Nõukogude Liidu alade arenguid.

Esinejate seas on kauaaegne endine Belgia peaminister ning praegune Euroopa Rahvapartei esimees Wilfried Martens, EINi esimees ning Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni juhatuse liige Jaime Mayor Oreja, ERP asepresident Mario David, Euroopa Parlamendi Itaalia delegatsiooni juht Mario Mauro, Euroopa Komisjoni presidendi nõunikerühma liige Matti Maasikas, USA Kongressi liige ning terrorisimivastase võitluse transatlantilise grupi (Transatlantic Legislative Group on counter Terrorism, TAG) kaasesimees Sue Myrick.

Euroopa ideede võrgustik (European Ideas Network, EIN) on 2002. aastal asutatud mõttekoda, mis ühendab poliitikuid, ärimehi, teadlasi, mõttekodasid, ajakirjanikke, poliitilisi nõunikke ja väliseksperte ja koordineerib ühistegevust üle neljakümne riigi mõttekodade ja poliitiliste sihtasutustega Euroopa Liidus.

Tunne Kelam on Euroopa Parlamendi USA delegatsiooni täisliige ning kuulub Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +372-5046754

www.kelam.ee

EINi kodulehekülg

Vaher: Schengeni tugevdamine algab liikmesriikidest

2011-06-10

Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu kiitis neljapäeval Luksemburgis heaks liidu tulevast rändepoliitikat ja Schengeni ala tugevdamist käsitlevad järeldused.

Kohtumisel osalenud siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on kõik liikmesriigid nõus, et Schengeni puhul on tegu EL-i ühe olulisema saavutusega, mida kahtluse alla seada ei tohi. „Schengeni tugevdamine ei seisne sisepiiride, vaid usalduse taastamises,“ ütles ta.

Vaher märkis, et Schengeni ala on sama tugev kui selle kõige nõrgem liikmesriik ning seetõttu on peamine tagada, et välispiiri valvataks kõikjal võrdväärselt hästi. Tema sõnul on „araabia kevadest“ tingitud sündmused mõjunud karastavalt ning aidanud liikuda edasi turvalisema Euroopa poole. Lisaks sellele, et peagi võetakse vastu Euroopa Piirivalveagentuuri (FRONTEX) põhimääruse muudatused ja Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku viisasüsteemi reformiks, jätkub töö uute infosüsteemide käivitamiseks ning vaadatakse üle ka Schengeni hindamiste korraldus.

Siseministri sõnul on Schengeni tugevdamise seisukohalt kesksel kohal liikmesriikide vastutus, efektiivne järelevalve ning operatiivne tugi neile, kel on piiride valvamisega raskusi. „Meil on laual terviklik pakett töövahendeid, mis aitavad seda eesmärki saavutada,“ ütles Vaher.

Kohtumisel tutvustas Euroopa Komisjon ministritele õigusakti eelnõu, millega nähakse ette kiirmenetlus viisanõude taastamiseks olukorras, kus viisavabadusega on kaasnenud märkimisväärne varjupaigasüsteemi kuritarvituste ja illegaalse viibimise kasv. Vaheri sõnul on tegemist olulise meetmega, mis aitab maandada viisavabaduse andmisega kaasnevaid riske. „See on Eesti sisejulgeoleku seisukohalt oluline garantii, arvestades, et EL peab viisakõnelusi mitmete idapoolsete riikidega,“ lausus ta.

Samuti arutas justiits- ja siseküsimuste nõukogu FRONTEX-i põhimääruse muudatusi, mis annavad agentuurile ühisoperatsioonide läbiviimiseks, riskianalüüside koostamiseks ning ekspertide ja vahendite operatiivsemaks kaasamiseks rohkem pädevust. FRONTEX-i ülesanne on tagada efektiivne tugi liikmesriikidele välispiiride valveks, koondada kokku operatiivinfo EL-i välispiiridel toimuvast ning koordineerida ekspertide ja vahendite lähetamist kriitilisematesse piirilõikudesse.

Allikas: Siseministeerium

Laar: eelarvepoliitika on osa julgeolekust

2011-06-09

Brüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel kutsus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen üles allianssi liikmesriike täitma seatud eesmärki ning tõstma oma kaitseeelarveid kahe protsendini rahvuslikust koguproduktist.

Rasmussen tõdes, et kahjuks on paljudes riikides arengud läinud vastupidises suunas ning kutsus üles liikmesriike seda lubadust täitma.

Suurbritannia kaitseminister Liam Fox tõi selle taustal näitena esile Eesti kui usaldusväärse partneri ning liitlase, kes on otsustanud viia oma kaitseeelarve järgmisest aastast kahe protsendini. Fox rõhutas ka, et eelarve tasakaal ning võlgnevuse vähendamine on osaks rahvuslikust julgeolekust ning nendele küsimustele tuleb NATO riikidel tõsist tähelepanu pöörata. Eesti otsus äratas kohtumisel tähelepanu ning leidis esiletõstmist teistegi riikide poolt.

„Eestile kohtumisel osaks saanud positiivne tähelepanu on kindlasti hea. See tugevdab meie tõsiseltvõetavust ning suurendab seega julgeolekut," ütles Eesti kaitseminister Mart Laar.

„Võib ainult nõustuda nendega, kes peavad vastutundlikku eelarvepoliitikat oluliseks osaks rahvuslikust julgeolekust," lisas minister. Eesti on tema hinnangul suutnud ka rasketel aegadel mitte minna kaasa kiusatusega oma probleeme julgeoleku arvelt lahendada.

„Sama vastutustundlikult peame jätkama ka tulevikus. Vähema rahaga annab tihti rohkem teha. Seda on ilmekalt tõestanud ka mitmed NATO riikide ühishanked ja ühised projektid," sõnas kaitseminister Laar pärast kohtumist.

NATO kaitseministrite kohtumine lõpeb täna.

Euroopa Liidu ministrid andsid lõpliku heakskiidu IT-agentuuri asutamiseks

2011-06-09

Järgmisest aastast hakkab euroliidu sisejulgeoleku IT-süsteemide juhtimine toimuma Tallinnast, sest täna, 9. juunil, Luksemburgis toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil andsid ministrid lõpliku heakskiidu nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel saavutatud kompromissile IT-agentuuri asutava määruse vastuvõtmiseks.

„Kuigi sisulise lahenduseni agentuuri asukoha osas jõuti juba kuid tagasi, kõrvaldas täna saavutatud kompromiss viimased takistused nõukogu poolt agentuuri asutamiseks,“ lausus siseminister Ken-Marti Vaher. „Infosüsteemid on julgeoleku tagamisel asendamatud. Tänastes oludes IT-agentuuri asutamisega venitamine ohustaks meie ühiste eesmärkide saavutamist Euroopa sisejulgeoleku tagamisel,“ lisas ta.

Nõukogu ja parlamendi vaheliste kõneluste käigus täpsustati agentuuri juhtimist ja ülesandeid. Nüüd peab agentuuri asutamise määruse teksti muutmata kujul heaks kiitma Euroopa Parlament ja seejärel ka formaalselt uuesti nõukogu. Euroopa Parlamendi plenaaristung võib küsimust arutada juba juulil algul. Agentuur saaks alustada tööd 2012. aasta alguses.

Agentuuri ülesandeks on sisejulgeoleku valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine. Hetkel on kasutusel kaks suuremahulist infosüsteemi, kuid Euroopa Liidu julgeoleku vajadustest tulenevalt on lähiaastatel ees ootamas mitme uue süsteemi arendamine. Agentuuri peakorter hakkab asuma Tallinnas, andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Allikas: Siseministeerium

Euroopa Parlamendis mälestati juuniküüditamiste ohvreid

2011-06-08

Euroopa Parlamendi täiskogu istung Strasbourgis algas esmaspäeval debatiga, mis oli pühendatud 70 aasta möödumisele Nõukogude Liidu poolt läbi viidud esimesest massiküüditamisest Eestist, Lätist ja Leedust.

Täna pärastlõunal mälestasid Euroopa Parlamendi liikmed 1941. aasta 14. juunil Balti riikides läbi viidud massiküüditamiste ligikaudu 50000 ohvrit. Tseremoonia leidis aset 1941.a. küüditatutele pühendatud mälestustahvli ees Euroopa Parlamendi peahoones Strasbourgis.
Mälestusürituse ühe korraldaja Tunne Kelami sõnul on 1941.a. tragöödia osa Euroopa ühisest minevikupärandist.

"Need olid esimesed massiküüditamised praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumilt," ütles Kelam.

Kõneleja arvates on tähtis see, et viie aasta jooksul pärast mälestustahvli kinkimist Balti riikide delegatsioonide poolt on Euroopa Parlamendi saadikute seas kujunenud lugupidamist vääriv traditsioon koguneda iga aasta juunis selle Nõukogude totalitarismi repressioone meenutava mälestustahvli ette. Sinna on oma ametlike visiitide ajal lilli asetanud ka Eesti ja Läti presidendid, keda on saatnud Euroopa Parlamendi president.

"Teie tähelepanu ja osalemine Balti rahvaste ohvrite mälestamisel on südantsoojendav mitte üksnes eestlastele, lätlastele ja leedulastele, vaid see on tähtis Euroopa solidaarsusele ja tulevikule," ütles Kelam.

Mälestusüritusel võtsid teiste hulgas sõna endine Leedu Vabariigi president Vytautas Landsbergis, Läti delegatsiooni juht Euroopa Rahvapartei fraktsioonis Kriśjanis Karinś, Leedu liberaalide esindaja Leonidas Donskis, endine Läti Vabariigi välisminister Sandra Kalniete, kes on sündinud Siberis küüditatud vanemate peres, Läti saadik Roberts Zile. Kohal olid lisaks Balti riikide saadikuile Euroopa Parlamendi liikmed Saksamaalt, Poolast, Sloveeniast, Luksemburgist, Balti riikide diplomaadid ning Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus Julia Laffranque.

Osalejad pidasid minutilise leinaseisaku mälestustahvli ees ning asetasid selle jalamile lilli.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo: +33-3-881-77279

Laar: Eesti panus küberkaitsepoliitikasse on arvestatav

2011-06-08

Tänasel NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis kiideti heaks allianssi uus küberkaitsepoliitika.

Heakskiidu saanud dokument keskendub ennekõike NATO võrkude ja liikmesriikide siseriiklike võrkude kaitsele ning turvenõuete tõhustamisele. Lisaks osundab see ka allianssi võrkudega ühenduses olevate võrkude turvanõuete tõstmise vajalikkusele.

"NATO uus küberkaitsepoliitika ja tegevuskava on selge samm edasi. Võrreldes varasema hoiakuga, kus NATO pidi keskenduma vaid oma kommunikatsiooniliinide kaitsele, on uues kavas kaitset vajavaid alasid laiendatud ning kogu kava konkretiseeritud," lausus Laar, kelle sõnul andis Eesti dokumendi koostamisel tõsise panuse.

Tegemist on nn elava dokumendiga, mida vastavalt vajadustele ja ohuhinnangu muutumisele täiendatakse ning täpsustatakse jooksvalt.

Lisaks kiitsid ministrid kohtumisel heaks Liibüa missiooni pikendamise 90 päeva võrra ning tutvuti NATO sõjalise juhtimisstruktuuri ja agentuuride reformipaketiga.

Eesti kaitseministril on veel plaanis kahepoolsed kohtumised Saksamaa ja Suurbritannia kaitseministritega.

NATO kaitseministrite kohtumine jätkub homme.

Kaitseministrit saadavad Brüsselis Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov.

Laar osaleb NATO kaitseministrite kohtumisel

2011-06-08

Kaitseminister Mart Laar osaleb täna ja homme toimuval NATO kaitseministrite ametlikul kohtumisel, kus põhilisteks küsimusteks on NATO küberkaitsepoliitika vastuvõtmine ja olukord Liibüas.

Brüsselis toimuva kohtumise raames leiab aset ka Afganistani ISAF-missiooni (International Security Assistance Force) panustavate mitte-NATO riikide ja NATO-Venemaa nõukogu kokkusaamine. Kaitseminister Laaril on kohtumise äärealadel plaanis veel kokkusaamised Suurbritannia kaitseministri Liam Fox'i ja Saksamaa kollegi Thomas de Maizi?re'iga.

Kaitseministrit saadavad Brüsselis Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov.

Tunne Kelam: "Meie minevik on teie minevik."

2011-06-06

Euroopa Parlament tähistas 70 aasta möödumist esimesest massiküüditamisest Balti riikidest.

Euroopa Parlamendi täiskogu istung algas debatiga, mis oli pühendatud 70 aasta möödumisele Nõukogude Liidu poolt läbi viidud esimesest massiküüditamisest Eestist, Lätist ja Leedust.
Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek rõhutas oma sissejuhatavas avalduses, et sadade tuhandete Balti riikidest pärinevate nõukogude terrori ohvrite mälestuse austamine on täna meie kõigi ühine kohus. "Samuti on meie ühine kohus totalitaarse Nõukogude Liidu ja tema juhtide toime pandud inimsusevastaste kuritegude ühemõtteline hukkamõistmine," kinnitas Euroopa Parlamendi president.

Jerzy Buzeki hinnangul ei viinud Läti, Leedu ja Eesti rahvast tabanud katsumused neid masendusse, vaid lisasid otsustuskindlust ja jõudu, et pool sajandit hiljem võidelda välja iseseisvus ning naasta ühinenud Euroopasse.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam ütles, et umbes 50 000 Leedust, Lätist ja Eestist küüditatud kodanikku annavad meile selgema arusaama repressioonide ulatusest, kui viia see arv proportsiooni tolleaegse Inglismaa või Prantsusmaa elanikkonnaga. "50 000 küüditatut tähendanuks Inglismaa jaoks 432 000 küüditatud kodanikku ning Prantsusmaa jaoks 363 000," ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul andsid 1941.a. küüditamised kodanikuühiskonnale purustava hoobi. Mõttetu ja äärmuslik terror tekitas niihästi ohvrites kui kodumaale jäänute seas kauakestvaid psühhotraumasid ning kujundasid paljudes tunde, et õiglus ei võida kunagi.

Kelam tsiteeris Andrei Sahharovi preemia laureaati Sergei Kovaljovi, kelle arvates pole mingit kahtlust, et küüditamised kujutasid endast moodsat terminoloogiat kasutades inimsusevastaseid kuritegusid.

Balti küüditamiste 70. aastapäev on Kelami arvates võimalus süvendada ühist arusaama, et meie minevik on teie minevik ning ka vastupidi. "Täielik informatsioon 1941.a. inimsusevastastest kuritegudest peab saama meie ühise Euroopa ajaloo orgaaniliseks osaks," ütles Eesti saadik.

"Tänan teid kõiki teie tähelepanu, ja solidaarsuse eest, mida Balti rahvad on oodanud nii palju aastakümneid," lõpetas Tunne Kelam oma sõnavõtu.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

Vaher: vabatahtlikud päästjad peavad muutuma ühiskonnas nähtavamaks

2011-06-04

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eestis ühte suurimasse vabatahtlike võrgustikku koondunud vabatahtlikud päästjad suur jõud, kelle mõju, kuuldavus ja nähtavus ühiskonnas peab kasvama.

Vaher ütles laupäeval Rõuges toimuvale priitahtlike pritsimeeste foorumile edastatud videotervituses, et vabatahtlik päästeala on viimastel aastatel läbi teinud tubli arengu, mille tulemusel on vabatahtlike päästekomandode arv ületanud riiklike komandode arvu. "Enam ei ole vabatahtlikud päästjad riikliku päästesüsteemi "väike vend". Vabatahtlikud päästjad on üks suurimaid vabatahtlikke võrgustikke Eestis, mis annab olulise panuse, et me kõik tunneksime end turvalisemalt," lausus ta.

Vaher märkis, et vabatahtlikud päästjad on riigi ühe tähtsama tuumikfunktsiooni - sisejulgeoleku tagamise - olulised ning ajas üha kasvava tähtsusega osalised. Tema sõnul võimaldab vabatahtlike kaasamine teha päästetöid abikaugetes piirkondades nagu väikesaared või haja-asustatud alad mandril, kuhu riikliku päästeteenusega oleks väga keeruline jõuda. "Just seal on vabatahtlik initsiatiiv ja riigi koostöö olulisim," ütles minister.

Tema sõnul pole vabatahtlikud päästjad üksnes juba toimunud õnnetustele reageerijad, vaid neil on oluline roll ka ennetustöös. "Just ennetus aitab kõige tõhusamalt vähendada õnnetusi ning suurendada meie turvatunnet. Igaüks teist loob suurel hulgal turvalisust ainuüksi sellega, kui kutsub oma lähedasi ohuteadlikule ning õnnetusi ennetavale käitumisele," ütles Vaher, kes ühtlasi lubas teha ministrina kõik, et vabatahtlikke päästjaid nende tegevuses toetada.

Vaheri sõnul on pea tuhat vabatahtlikku päästjat Eestis suur jõud, kelle mõju, kuuldavus ja nähtavus ühiskonnas peaks veelgi kasvama. "Teie mõju suurenemine ühiskonnas on meie tuleviku üks olulisi võtmesõnu," lisas Vaher priitahtlikele päästjatele edastatud pöördumises.

Päästeala vabatahtlusele ja kogukonna turvalisusele pühendatud iga-aastane foorum toimub sel nädalavahetusel Võrumaal Rõuges. Eestis tegutseb praegu 844 vabatahtlikku päästjat, samas kui alles 2008. aastal oli neid 503.

Siseminister Ken-Marti Vaheri videotervituse leiab aadressil http://www.siseministeerium.ee/videotervitus/

Allikas: Siseministeerium

IRL: E-hääletamise kaotamine on Keskerakonna, mitte Tallinna huvi

2011-06-02

Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul on lubamatu, et E-hääletuse seaduslikkuse küsimuse andis kohtusse Tallinna linn, kuna tegemist pole linna, vaid Keskerakonna huviga.

„Taaskord on tegemist säärase juhtumiga, kus keskerakondlik linnavõim ajab sassi erakonna ja linna rahakotid. Antud juhul on Keskerakonna huviks kohtuvaidlusest tulenevad kulud lasta Tallinna linnal kanda, kuna erakonna enda rahaline seis kohtusse minekut ei võimalda," sõnas Kübar

E-hääletamise tühistamine on Kübara hinnangul olnud aastaid Keskerakonna huvi, kuna järjest populaarsemaks muutuvat e-hääletamist on selgelt kasutanud peamiselt paremerakondade valijad. Riigikogu valimistel kogus Keskerakond vaid 9,9 protsenti e-häältest.

IRL: Tallinna trükimeedia vajab põhjalikku ümberkorraldamist

2011-06-02

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni liige Anneli Entson andis volikogu menetlusse eelnõu, millega soovib Tallinna linnaosa lehed sulgeda ning ühtlasi avada ajalehes Pealinn eraldi sektsiooni Tallinna linnaosade tarbeks.

„Arvestades, et linna trükimeediat toodetakse ja levitatakse pealinlaste maksurahaga, peab linn omalt poolt tagama sellele maksimaalselt hea kvaliteedi võimalikult madala hinnaga," sõnas Entson.

Linna trükimeedia kvaliteedi tõstmiseks ja kulude vähendamiseks tuleb Entsoni sõnul linna trükimeedia põhjalikult ümber korraldada.

„Alustada tuleks linnaosa ajalehtede sulgemisest. Linnaosasid puudutavat informatsiooni on otstarbekas vahendada üle kogu Tallinna leviva suuretiraažilise ajalehe Pealinn kaudu. Selleks tuleb ajalehte luua eraldi sektsioon Tallinna linnaosade tarbeks. Sel moel tagatakse, et iga tallinlane saab kogu huvipakkuva informatsiooni kätte kiirelt ja mugavalt ühest konkreetsest ülelinnalisest ajalahest," rääkis Entson.

Entsoni sõnul on linnaosalehtede kogutiraaž kokku üle 170 000 eksemplari. „Linnas toimuva ja linnavõimu tegevuse kohta info saamiseks ei ole otstarbekas anda välja lisaks ajalehele Pealinn veel kaheksat erineva tasemega lehte. Koos Pealinnaga on Tallinnas ilmuvate linna ajalehtede kogutiraažiks hetkel 261 725 eksemplari. Seda on Tallinna suuruse linna kohta selgelt liiga palju," lisas eelnõu algataja.

Tallinna linnaosalehtedest on kasumis vaid Pirita linnaosa ajaleht. Linnaosalehtede väljaandmise ja levitamise eeldatav maksumus 2011. aastal on kokku 160 108 eurot.

Siseministeeriumi eelnõu vähendab Eestis karistust kandvate välismaalaste arvu

2011-06-02

Karistusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu võimaldab süüdistataval ja süüdimõistetud välisriigi kodanikul sõlmida kokkuleppe Eestist lahkumiseks. Kokkuleppe tingimuseks on ka 10-aastase sissesõidukeelu kohaldamine. Kui inimene pöördub enne sissesõidukeelu lõppemist tagasi Eestisse, pööratakse kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

„Tahame eelnõuga saavutada seda, et Eesti kodanikud ei peaks ülal pidama välisriikide kodanikest kinnipeetavaid ning Eesti inimeste turvalisus tõuseks läbi selle, et kuritegeliku käitumise ja tutvusringkonnaga välisriikide kodanikud lahkuksid Eestist ja pöörduksid tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

„Ka praegune välismaalaste poliitika ei soosi kurjategijate Eestisse elama jäämist, neile elamisloa andmisest on võimalik keelduda või tunnistada see kehtetuks. Paraku sõltub välismaalase Eestist lahkumise edukus suuresti välismaalase koostöötahtest – soovist taotleda endale kiiresti reisidokument. Peame leidma viisi, kuidas tekitada välismaalases soov ise igati Eestist lahkumise korraldamisele kaasa aidata,“ lisas Vaher.

Kurjategijast välismaalase Eestist lahkumine on turvalisuse tagamiseks tõhusam meede kui tema vanglas jätkuv kinnipidamine või tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ja Eestis käitumiskontrollile allutamine. Näiteks Belgia ja Ühendkuningriikide praktika kinnitab, et karistuse pikkuse või vangistuse osakaalu vähendamine tekitab välisriigi kodakondsusega süüdimõistetule soovi vabatahtlikult oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda.

Süüdistatava või süüdimõistetu vabatahtliku tagasipöördumisega ei seata ohtu välismaalase kodakondsusjärgse riigi avalikku korda ega turvalisust, sest kohus hindab vanglast vabastamisel tema valmisolekut ühiskonda tagasi pöörduda. Samuti on välisriigi kodanikul eeldatavalt lihtsam sulanduda oma päritoluriigi ühiskonda, kus tal on toetav sotsiaalne võrgustik.

Tänavu mai seisuga oli Eestis 247 välisriigi kodakondsusega kinnipeetavat. Nendest Vene kodanikke oli 196, Läti kodanikke 17, Leedu kodanikke 12, Soome kodanikke kuus ja lisaks olid üksikud vangid mõne muu riigi kodakondsusega.

Allikas Siseministeerium

Laar: küberrünnak ei erine tavalisest ründest

2011-06-01

Kohtumisel Ungari välisministri J?nos Martonyiga rõhutas kaitseminister Mart Laar vajadust mõista küberrünnakuga kaasneda võivate kahjude võrreldavust tavarünnakutest tuleneda võivate kahjudega.

„Ka Eesti toetab põhimõtet, et küberrünnakut ja füüsilist rünnakut ei peaks teineteisest eristama. Riikide eelhoiatus-, heidutus- ja kaitsevõime küberruumis peab olema võrreldav riikide suutlikkusele teha samu asju füüsilises maailmas," tõdes Laar.

Kaitseminister avaldas kohtumisel heameelt Ungari 2010. aastal tehtud otsuse üle hakata panustama Tallinnas asuvasse NATO küberkaitse oivakeskusesse. „Eesti ja Ungari on lähedaste NATO liitlaste ning partneritena Euroopa Liidus mõlemad seisukohal, et küberjulgeoleku tagamine on tänase päeva rahvusvahelise koostöö võtmeküsimusi; ükski riik ei ole kaasajal suutlik üksinda küberohtudega edukalt hakkama saama," ütles Laar kohtumisel.

Ungari kui Euroopa Liidu eesistujariik on oma eesistumise üheks prioriteediks nimetanud küberjulgeoleku. „Euroopa Liidu IT-agentuuri loomine Tallinnasse annab Eestile kaalu rahvusvahelise infotehnoloogilise ekspertiisi tugipunktina ning lisavõimaluse panustada ühise euroatlantilise ruumi küberjulgeolekusse," nentis kaitseminister.

Lisaks küberjulgeoleku küsimustele arutati veel Ungari toetust NATO õhuturbe missioonile Balti riikides. Eesti visiidi raames kohtub Ungari välisminister lisaks kaitseministrile veel Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese, peaministri Andrus Ansipi ning välisminister Urmas Paetiga.

IRLi peasekretäriks esitati Priit Sibul

2011-06-01

IRLi eestseisus otsustas esitada partei peasekretäriks Riigikogu liikme Priit Sibula (33), kes on varem olnud Põlva maavanem, töötanud maksuametis revidendina ja Tallinna linnavalitsuses linnaplaneerijana.

Sibula sõnul on IRLi eesmärk valitsuses täita valijatega sõlmitud leping.

"IRL täidab lepingu valijatega - tasuta kõrgharidus, emapension ja väiksemad kodukulud on järgmise nelja aasta selged sihid," lausus Sibul.

Ta näeb erakonna peamise ülesandena valmistumist kohalikeks valimisteks.

"IRLi kuulub praegu kõige enam omavalitsusjuhte ja see tõestab, et oleme juba täna üle Eesti tugeva esindatusega erakond. Minu eesmärk on erakonda selles valdkonnas veelgi edasi arendada ning luua eeldused, et erakond saaks olla kohalikel valimistel edukas," ütleb ta.

Vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused. Eestseisus andis Sibulale heakskiidu, tema ametissekinnitamine on IRLi volikogu 12. juunil toimuva istungi päevakorras.

IRLi senine peasekretär Ken-Marti Vaher paneb seoses nimetamisega siseministriks maha peasekretäri kohustused ja jätkab erakonna poliitikasekretärina. Tema peamiseks ülesandeks on kaitsta IRLi väärtuseid ja tagada poliitiliste eesmärkide elluviimine.

„IRL on teinud valimistel järjest paremaid tulemusi, meie edu alus on olnud Eesti inimeste kuulamine ja vastutustundlik poliitika," ütleb Vaher.

Siseminister Ken-Marti Vaher kohtus ROTALi esindajatega

2011-06-01

Kolmapäeval, 1. juunil, kohtus siseminister Ken-Marti Vaher riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingu liidu (ROTAL) esimehe Kalle Liivamägiga, et teha sissejuhatus ametiühingute ja päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti sotsiaaldialoogile.

„Ministri ja siseministeeriumi roll on olla sotsiaaldialoogi koordineerijaks. Meie jaoks on oluline, et kollektiivsed töösuhted meie haldusalas oleksid väärtustatud, töötajad kaasatud ja informeeritud,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Minister Vaher pidas oluliseks, et sügisel algavates läbirääkimistes ROTALi ja päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti vahel sünnivad otsused, kus mõlemad partnerid oleksid võrdselt koheldud ning võetud oleks vastutus kokkulepitu elluviimise eest.

Allikas: Siseministeerium

IRLi naiskogu tähistab tänavu lastekaitsepäeva Pärnus

2011-06-01

Lastekaitsepäeval on IRL-i Naiskogu igal aastal eri Eesti linnas korraldanud teemakohase ettevõtmise, seekord on korraldusjärg Pärnu naisklubi käes.

Lastekaitsepäeval on kavas kärude paraad, mille ees kõnnib puhkpilliorkester "Saxon".

Lastega lustivad Siil, Pipi ja Saabastega Kass, saab vaadata lasteteatri etendust ja proovida ponisõitu.

Lastekaitsepäeva peakorraldaja on Pärnu naisklubi esinaine Angela Ottender, kelle naiskond ootab rongkäigule kogunejaid kell viis Rüütli tänaval purskkaevude juures, et siirduda sealt ühises rongkäigus
Vallikääru.

Maikuus toimus Pärnu lasteaedades joonistusvõistlus "Pärnu 760". Lapsed saatsid võistlusele üle 50 töö, tulemused tehakse teatavaks ja parimaid tunnustatakse täna, lastekaitsepäeval.

IRLi naiskogu Juhatuse liikme Annely Akkermanni sõnul olid tööd väga huvitavad ning vaatlesid Pärnut oma 760. sünnipäeval kõige erinevamatest külgedest.

"Palju oli lõbusaid rannapilte, aga ka südamlik pilt, kuidas kassid linna sünnipäeva peavad, kõigil pidulikud kikilipsud ees. Väga paljude piltide peal oli pere - ema, isa ja lapsed," lausus Akkermann.

Lapsed oskavad Akkermanni sõnul hinnata perekonda ja sõpru. Nad märkavad lemmikloomi ja tunnetavad vajadust nende eest hästi hoolitseda. Lapsed näevad, mis linnas on toredat ja iseloomulikku. Piltidest kumab vastu laste rõõmus meel ja elulust, samuti mõtlik pilk.

Kõiki laekunud töid saab vaadata Pärnust Port Arturi kaubamajas kuni viienda juunini.

Isamaa ja Res Publica Liidu tegevuses on laste huvide ja õiguste eest seismine tähtsal kohal.

Naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on erakonna eesmärk tagada turvaline ja õnnelik lapsepõlv igale Eestimaa lapsele.

Kokk: riik ei saa olla arvekontor

2011-05-31

Riigikogu liige Aivar Kokk ütles täna koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu esimesel lugemisel, et riik ei saa olla arvekontor, mis näeb inimestes eeskätt maksumaksjaid ja kohtleb neid vastavalt.

"Kodualuse maa vabastamine maamaksust on mitmekihiline otsus, see võimaldab koduomanikel raha kokku hoida, lõpetada nende karistamine koduomamise eest ning aitab kaasa jõuka keskklassi laienemisele," lausus Kokk.

Ta toonitab, et kodu maksustamine tähendab, et inimene ostab juba soetatud kodu maamaksu läbi otsekui teistkordselt välja ning on sisuliselt oma vara rentnik.

"Kuigi kohati on kodualuse maa eest kasseeritav maamaks suhteliselt väike summa, on küsimus põhimõttes: kas me toetame ja soodustame kodu omamist või mitte," ütles Kokk.

IRLi ja Reformierakonna algatatud kodualuse maa maksu kaotava seaduse eelnõu näeb ette, et alates 1. jaanuarist 2013 kaotatakse Eestis tiheasustatud kohtades kodu maamaks 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses.

Seadusemuudatuse tulemusel jääb koduomanikele aastas kätte umbes 17 miljonit eurot. Selle summa võrra väheneb laekumine omavalitsustele, sest kuigi maamaks on riiklik maks, laekub see kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Koalitsioon on põhimõtteliselt kokku leppinud, et omavalitsused maksu kaotamise tõttu kannatama ei pea ning nende eelarve tulupuudujääk kaetakse riigieelarvest.

"Kas seda tehakse omavalitsustele suunatud tulumaksu protsendiosa tõusu või kuidagi teisiti, pannakse paika 2013. aasta riigieelarve menetluse käigus. Kindlasti on hea, kui seadus võetaks vastu võimalikult ruttu, et nii koduomanikud, omavalitsused kui rahandusministeerium saaks tegevust ette planeerida," lausus Kokk.

Ta toonitas, et IRLi selge seisukoht on, et kodud peavad saama ja jääma maksuvabaks.

Kaitseminister: Eesti pakub liitlastele küberkaitses lahendusi

2011-05-30

Kaitseminister Mart Laar tõdes kohtumisel Ameerika Ühendriikide kongressiliikmetega, et NATO ambitsioonitase küberkaitse vallas peab olema kõrgem.

Eesti kaitseministri hinnangul ei tohi NATO keskenduda pelgalt oma võrkude kaitsmisele, vaid küberkaitset tuleb käsitleda palju laiemalt. „Kui NATO küberkaitsekeskuses on esindatud kaheksa riiki, tekib küsimus, mida teevad ülejäänud 20 liitlasriiki," märkis Laar kohtumisel. Kaitseministri sõnul peab NATO küberkaitsekeskus olema tihedamalt seotud NATO käsuliini ja ülesannetega.

Delegatsioon, mille eesotsas oli Ameerika Ühendriikide kongressi relvajõudude komitee aseesimees William Thornberry, saabus Eestisse otse Afganistanist. Lisaks küberkaitsele arutatigi sealses piirkonnas toimuvat. Laar toonitas, et Eesti on usaldusväärne liitlane, kes panustab ühisesse julgeolekusse nii Afganistanis operatsioonil osalemise kui kaitse-eelarve jätkuva suurendamisega. Eesti eesmärk on tõsta kaitsekulutuste tase kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, mille valitsus on lubanud täita 2012. aastal, ja sellele püsima jääda.

Tunne Kelam: Poola eesistumine on Läänemere strateegia õnnestumiseks otsustav.

2011-05-25

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus kuulas oma erakorralisel istungil juulis algava Poola eesistumise kavasid, rõhuasetusega Läänemere strateegia edasisele rakendamisele ja koordineerimisele.

Poola välisministeeriumi Euroopa poliitika osakonna asedirektor Henryka Mościcka ning Poola EL esinduse esimene sekretär Joanna Held tutvustasid Euroopa Parlamendi saadikutele Varssavi nägemust sellest, kuidas valmistatakse ette 2011.a sügisel esitatavat Läänemere strateegia rakendamise vahearuannet.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on lootustandev kuulda, et Poola valitsus on oma eesistumise ülesanded tõsiselt läbi mõelnud ja nendeks süsteemselt ette valmistunud.

"Vastupidi mitmesugustele kahtlustele kuulub Läänemere strateegia jätkusuutlikkuse tagamine Poola eesistumise prioriteetide hulka," ütles Kelam, kes hindas Poola esindajate avatust ning sektori-ülest lähenemist.

Poola kavatseb moodustada oma eesistumise sõprade grupi, mis on kutsutud arutama eesistumise poliitilisi ja struktuurseid aspekte. Kavas on korraldada Läänemere strateegia sügavuti arutelu Euroopa Liidu Nõukogus ning 24.- 26 oktoobril teine Läänemere strateegia foorum Gdanskis, millest kutsuti osa võtma ka Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse esindajaid.

Tunne Kelami hinnangul on Poola eesistumisel võtmeline tähtsus Läänemere strateegia edasise arengu suhtes.

"Sellele järgneb 2012. aasta esimesel poolel Taani - teise Läänemere piirkonna riigi eesistumine, mis saab Poola poolt tehtut edasi arendada," ütles Kelam.

Läänemere strateegia kui Euroopa Liidu esimese makro-regionaalse strateegia edukus on Kelami arvates mõõtuandev järgnevatele Euroopa Liidu strateegiatele, näiteks praegu konkreetset kuju võtva Doonau jõgikonna strateegia jaoks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmed pöörasid tähelepanu vajadusele fokuseerida senisest paremini Läänemere strateegia prioriteedid, et vältida selle killustumist kümnete tegevusvaldkondade vahel. Niihästi Poola esindajad kui Euroopa Parlamendi liikmed tõdesid, et prioriteetide hulka kuuluvad TEN-T võrgud, piirkondlike energiasüsteemide arendamine, innovatsiooni ja teadusuuringute toetamine.

Strateegia rahastamine on Tunne Kelami väitel jätkuvalt arutelude objekt.

"Ehkki Komisjon ei poolda regionaalsete strateegiate lisarahastamist, on Euroopa Parlament hääletanud Läänemere strateegia jaoks eraldi eelarve rea. Sellel real asuvatest summadest tuleks toetada strateegia paremat koordineerimist ning eraldada nn. seemneraha selliste uute projektide alustamiseks, millel on makroregionaalne ulatus," ütles Kelam.

Poola valitsuse esindajad pidasid vajalikuks saavutada strateegia rahastamisel sektor-ülene lähenemine, rakendades lisaks ühtekuuluvusfondi rahadele ka teiste struktuurvahendite ja erasektori võimalusi.

Piraatlusvastane võitlus peab muutuma jõulisemaks

2011-05-24

Mart Laar avaldas Brüsselis Euroopa Liidu kaitseministrite ametlikul kohtumisel toetust Euroopa Liidu jõulisemale tegevusele piraatlusvastasel operatsioonil ATALANTA.

„On oluline, et piraatlusvastased operatsioonid keskenduks senisest enam piraatide emalaevade ründamisele ning leitaks ka lahendusi kinnivõetud piraatide üle kohtu mõistmiseks," sõnas kaitseminister.

Eesti osaleb operatsioonil ATALANTA laevakaitse meeskonnaga Prantsuse mereväe fregati Niv?se pardal.

Eesti esitas kohtumisel ettepanekuid omavahelise koostöö laiendamiseks, pakkudes välja küberkaitsealase koostöö, sealhulgas ühiste simulatsioonikeskuste loomise, kogemuste jagamise kriitilise infrastruktuuri kaitse valdkonnas ning küberõppuste korraldamise. Eesti on huvitatud ka koostööst hariduse vallas ning harjutusväljade ühiskasutusest.

Kohtumisel olid lisaks piraatlusvastastele operatsioonidele arutluse all veel teisedki Euroopa Liidu sõjalised operatsioonid.

IRL tegi ettepaneku eraldada „Hoovid korda“ tarbeks lisaraha

2011-05-24

IRLi Tallinna linnavolikogu fraktsiooni aseesimees Urmas Mardi (IRL) andis Tallinna Linnavalitsusele üle ettepaneku, millega ta soovib lisaraha eraldamist projekti „Hoovid korda" jaoks.

Ettepanek eraldamaks „Hoovid korda" tarbeks lisaraha on ajendatud asjaolust, et rohkem kui pooled õuealade renoveerimiseks linnalt toetust taotlenud korteriühistud jäid sellest tänavu ilma.

„Tallinna Linnavalitsus eraldas käesoleval aastal „Hoovid korda" projekti jaoks 640 000 eurot. Nimetatud summast piisas, et rahuldada kõigest 90 taotlust 212st," sõnas Mardi.

„Kuna huvi kortermajade korrastamise vastu on suur, tuleks projekti tarbeks veel tänavu eraldada lisaraha. Äärmiselt vale oleks ettevõtlikke ühistuid, mis on valmis linna arengusse panustama, jätta loodetud toetuseta," rääkis Mardi.

Mardi sõnul on käesoleval aastal „hoovid korda" raames eraldatud toetuste hulk viimase 6 aasta madalaim. „Kuigi ühistute huvi hoovide korrastamise vastu on aasta-aastalt kasvanud, on linna poolt toetatud korteriühistute hulk järsult kukkunud. Kui tänavu maksti toetust vaid 90 korteriühistule, siis eelmisel aastal toetati 143 ühistut ning 2009. aastal 183 ühistut," lisas linnavolinik.

Samuti esitas Mardi linnavalitsusele arupärimisele, et välja selgitada, mis põhjustel on korteriühistutele eraldatud toetuste hulk Tallinnas järsult langenud ning mis kriteeriumite alusel otsustati, kellele hoovide korrastamiseks eraldada raha ning kellele mitte.

Vaher: Schengeni sisepiiride taastamine oleks allaandmine kuritegevusele

2011-05-23

Täna, 23. mail, Helsingis peetaval Euroopa pealinnade politseijuhtide konverentsil tõi siseminister Ken-Marti Vaher välja, et piireületava kuritegevuse vastu võitlemisel tuleb teha piireületavat politseikoostööd, mitte kitsendada seadusekuulekate inimeste vabadusi.

Siseminister Vaher konverentsi avakõnes: „Viimastel nädalatel on palju väljendatud kahtlusi, kas tänase ühtse Euroopa ja Schengeni õigusruumi aluspõhimõte – vaba liikumine – on ehk liiga suur luksus arvestades, et seda vabadust kasutavad ka kurjategijad.

Tahaksin kahtlejatele öelda, et ärgem unustagem – kuritegelik energia ei jää kunagi muudest elu arengutest maha. Nagu kaasaegne elu, on ka kaasaegne kuritegevus globaalne, see ei tunne riigipiire ega tollipunkte ja liigub vabalt meie kaasaegseid suhtluskanaleid pidi.

Minnes tagasi piirikontrolli taastamise juurde astume sammu tagasi meie ühistest demokraatlikest põhimõtetest. Veelgi enam, kui selle põhjuseks on kuritegevus, siis mööname, et me ei kontrolli kuritegevust vaid kuritegevus kontrollib meid. Nii ei tohi see olla. Piirikontrolli taastamine on ja peab jääma erandolukorraks.“

Ken-Marti Vaher rõhutas kõnes ka seda, et rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemine peab olema senisest sõltumatum riigipiiridest ja riigisisesest seadusandlusest. Vaheri sõnul toetab Eesti seadusandluse ühtlustamist Euroopas, et kuritegevuse vastane võitlus ei nurjuks bürokraatlikel põhjustel.

Allikas: Siseministeerium

IRL: presidendiks valitakse Toomas Hendrik Ilves

2011-05-21

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu otsustas täna toetada Toomas Hendrik Ilvese jätkamist presidendiametis. Salajasel hääletusel toetas teada 50, vastu oli seitse IRLi volikogu liiget.

IRLi esimees Mart Laar meenutas, et IRL toetas Ilvest ka eelmisel korral ning president on tema hinnangul teinud head tööd.

"Tõstan esile Toomas Hendrik Ilvese tegevust riigi stabiilse arengu tagamisel ning demokraatia edendamisel," lausus Laar.

Ilves loetles täna IRLi volikogu ees valdkonnad, millega järgmisel ametiajal tegeleda, kui talle selleks võimalus antakse. Laari hinnangul haakub presidendi nägemus paljus IRLi omaga.

President soovib toetada kodanikualgatust ja arendada elukeskkonda laiemalt, kinnipidamist õigusriigi põhimõtetest, perede toimetulekut ja iibe parandamist, pingutusi hariduse kvaliteedi tagamisse, hoolimist julgeolekust ja riigikaitsest, Eesti välispoliitika tõhustamist jua aktiviseerimist rahvusvahelise lepete ja kohustuste täitmist Euroopa Liidus ning Eesti halduskorralduse ajakohastamist.

IRLi toetus Ilvesele teeb võimalikuks presidendi valimise juba Riigikogus, kus lisaks 23le IRL saadikule toetaksid teda ka 33 saadikuga Reformierakond ja 19 saadikuga esindatud sotsiaaldemokraadid.

Presidendivalimised toimuvad Eestis 29. augustil. Parlamendis vajab kandidaat valituks osutumiseks kaht kolmandikku saadikute häältest.

Ilves IRLi volikogus: olen parimas tahtes valmis Eestit teenima

2011-05-21

President Toomas Hendrik Ilves ütles täna IRLi volikogu ees, et soovib presidenditööd jätkata, kui ta kandidaadiks seatakse ja riigipeaks valitakse, sest tunneb täit valmisolekut teenida Eesti riiki järgmised viis aastat oma parimas heas tahtes.

"Olen Eestile elanud kogu oma elu. Poole sellest võõral maal oma vanemate juttude ehitatud unistustes. Teise poole Eestit uurides, temast raadios rääkides ja hiljem erinevates ametites Eesti riiki teenides," ütles Ilves.

Ilves ütles volikogule: "Mul pole õigust lükata tagasi tööd, kui tööpakkumiste taga on inimesed, kelle arvamusest ma lugu pean ning kelle suhe Eestiga on vähemasti niisama kirglik kui mul endal."

Ilves loetles teemad, millega ta plaanib järgmisel ametiajal tegeleda, kui talle selleks võimalus antakse. Ta soovib toetada kodanikualgatust, suurendada sallivust ja arendada elukeskkonda laiemalt, kinnipidamist õigusriigi põhimõtetest, perede toimetulekut, pingutusi hariduse kvaliteedi tagamisse, hoolimist julgeolekust ja riigikaitsest, rahvusvahelise lepete ja kohustuste täitmist Euroopa Liidus ning Eesti halduskorralduse ajakohastamist.

Laar: Eesti julgeolek on kindlates kätes

2011-05-17

Kaitseminister Mart Laar külastas täna õppusel Kevadtorm allüksuste positsioone ja staape ning tutvus õppelahinguid pidavate reservväelaste, kaitseliitlaste, ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste teenistusega.

"Kevadtorm tunnistab selgelt, et kaitseväe väljaõpe ja varustus on igati heal tasemel ning kaitsetahe kõrge. See annab kindlust, et Eesti julgeolek on kindlates kätes," ütles kaitseminister Mart Laar. Kaitseministri sõnul paistis silma naiskaitseväelaste ja naiskaitseliitlaste professionaalne tegutsemine.

Kaitseminister külastas õppust Kevadtorm koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, riigikaitse juhte saatis kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Kaitseminister Mart Laar alustas täna õppusega tutvumist reservväelastest formeeritud 23-mm õhutõrjepatarei tegutsemisest lahinguolukorras, kus rünnakut imiteerisid õhuväe helikopterid.

Pärast vestlust reservväelastega andis õppuse üldjuht kolonel Indrek Sirel kaitseministrile Kevadtormi juhtivas staabis ülevaate õppuse eesmärkidest, tegevusplaanidest ja üldisest käigust.

Päeva lõpus tutvustas Lõuna Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Vahur Murulaid riigikaitsejuhtidele õppusele kutsutud kaitseliitlaste ja reservväelaste teenistust.

4000 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 20. maini Tartu-, Põlva- ja Võrumaal õppusel Kevadtorm 2011. Kevadtormi viimased lahingud kestavad kuni neljapäevani ning peamine tegevus leiab aset Põlvamaal Kõlleste ja Vastse-Kuuste valdades. Kevadtorm 2011 lõpeb 20. mail rivistusega.

Fotod: http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album1101

Nool: perioodilised sisuteenused on nagu liim kärbsele

2011-05-17

IRLi parlamendisaadiku Erki Noole sõnul on mitmed lapsevanemad ja eakad inimesed langenud tasuliste mobiiliteenuste ohvriks olukorras, kus teenuste kasutamise tingimused on segased ja loobumine keeruline.

"Mobiiliteenuste kasutajaks saamine on ülilihtne, kuid nende kasutamisest loobumine võimalus on kordades keerukam," ütles Nool, kelle arvates tuleb inimesi interneti ja mobiili kaudu pakutavate tasuliste teenuste eest kaitsta.

IRLi fraktsioon tunnustas tänasel kohtumisel Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Soonistega ameti poolt välja töötatud soovituslikku juhendit, millega on mitmed telekommunikatsiooniettevõtted juba ühinenud ning mille eesmärk on pakkuda tarbijatele täiendavat kaitset.

IRL kaotab kodudelt maamaksu

2011-05-16

IRLi ja Reformierakonna fraktsioonid andsid täna Riigikogu menetlusse koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu. Eelnõu andis üle IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, kelle sõnul on selle seaduse vastuvõtmine üks osa IRL-i lepingust valijaga.

"Ebaõiglaselt kõrge kodualune maamaks asetab täna paljud koduomanikud sundvalikute ette, seda eriti Tallinna põlisasumites. Selle eelnõuga kaotatakse maamaks linnas, alevis ja alevikus 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses kodualuselt maalt, kui maksumaksja elukoht on maal asuvas elamus," ütles Reinsalu.

Eelnõu algatajad peavad vastavalt koalitsioonilepingule vajalikuks jõustada seadus 2013 aasta 1. jaanuarist. Reinsalu sõnul on selle eelnõuga maamaksu kaotamine oluline samm, et väärtustada kodu omanikuks olemist ja leevendada koduomanike rahalist koormust. Rahandusministeeriumi hinnangul võidaksid koduomanikud aastas selle seadusega 17 miljonit eurot.

Laar sai Poola teenetemärgi

2011-05-12

IRLi esimees, kaitseminister Mart Laar sai täna suursaadik Grzegorz M. Poznanskilt Poola Vabariigi III klassi teeneteordeni.

Autasu omistati Laarile Eesti ja Poola koostöö arendamise ja ühise ajaloolise pärandi teadvustamise edendamise eest.

Vastavalt statuudile omistatakse ordenit välismaalastele või välismaal elavatele poolakatele, kes on panustanud Poola rahva ja riigi heasse käekäiku.

Mart Laar ütles autasu kättesaamisel, et hindab talle omistatud autasu kõrgelt ja ta loeb selle omistamist endale suureks auks.

"Koostöös Poola Vabariigi erinevate institutsioonide ja poliitikutega oleme suutnud liikuda edasi teadvustamaks kommunismi kuritegusid ning toetanud nende hukkamõistmist Euroopa Parlamendis."

Laar toonitab, et kommunismi kuritegude teadvustamine on aidanud süvendada mõistmist rahvaste vahel.

„Heaks näiteks sellest on Katõni kuriteo teadvustamise ja hukkamõistmise järel hoogu saanud liikumine kommunismikuritegude hukkamõistmiseks ka Venemaal," lausus Laar.

Poola suursaadik andis Laarile autasu üle täna Okupatsioonimuuseumis näituse "Sõjast Võiduni 1939-1989" avamisel.

Loe ordeni kohta:

http://en.wikipedia.org/wiki/Order_of_Merit_of_the_Republic_of_Poland

IRL valis Tartu volikogu esimehe ja abilinnapeakandidaadid

2011-05-12

IRLi Tartu piirkonna juhatus kinnitas täna hommikul sotsiaalvaldkonna abilinnapea kandidaadiks Jüri Kõre; rahanduse, ettevõtluse, linnaarenduse abilinnapea kandidaadiks Argo Annuki ja volikogu esimehe kandidaadiks Mihhail Lotmani.

IRL ja Reformierakond on kokku leppinud Tartu võimuleppe üksikasjades - tartlasi ootavad retseptiravimitoetus, kodualuse maamaksu vähendamine, tasuta bussiliikluse pilootprojekt ning raudteejaam avatakse linnarahvale.

IRLi Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson ütles täna pärast Reformierakonna ja IRLi Tartu koalitsioonileppe sisus kokku leppimist, et peab tähtsaimaks raudteejaama avamist linnarahvale.

Samuti tõstis ta esile kokkulepet maksta täiendavate sotsiaaltoetuste raames Tartu linna vanaduspensionäridele retseptiravimitoetust, sest IRL tahab oma head mõtted tegudeks teha ning täita lubadused, mille 2009. aastal tartlastele andis.

Tartu võimulepe allkirjastatakse täna kell 14.30 ülikooli raamatukogus.

IRL: Tallinna TV vaatajanumbrid väljendavad teleprojekti läbikukkumist

2011-05-11

Tallinna linnavoliniku Madis Kübara (IRL) sõnul väljendavad Tallinna TV vaatajanumbrid teleprojekti läbikukkumist, kuna inimestel puudub Tallinna televisiooni vastu huvi, samuti on telekanali tulu marginaalne.

„Tallinna TV vaatajanumbrid näitavad selgelt, et inimestel puudub huvi ja vajadus Tallinna Televisioonile," sõnas Kübar. „Tallinna linna eelarveseis ei ole täna nii hea, et läbi viia kulukaid eksperimentaalseid projekte, nagu seda on Tallinna TV. Olukorras, kus linna teed lagunevad ja lasteaiad virelevad rahapuuduses, on äärmiselt vastutustundetu tegeleda linna meediaimpeeriumi järjepideva kasvatamisega."

„Tallinna linna tegemisi on siiani suudetud edukalt kajastada linna trükimeedias, mis on kordades odavam alternatiiv televisioonile. Sisuliselt dubleerib Tallinna TV linna ajalehti, mis on kõigile Tallinlastele tasuta kättesaadavad," lisas Kübar.

Samuti on Kübara hinnangul Tallinna TV teenitud tulu praktiliselt olematu, olles selle aasta esimesel kahel kuul vaid 720 eurot. „Linnavalitsusel oleks viimane aeg mõista, et pealinna televisiooniprojekt ei ole jätkusuutlik. Arvud näitavad ilmekalt, et Tallinna TV on läbikukkunud projekt," lausus Kübar.

Tallinna TV vaatajaskond moodustab 0,2 protsenti kogu Eesti vaatajaskonnast. Tallinnas ei ületa TV vaatajaskond 6 protsenti.

IRLi kutsub Ilvese volikogu ette

2011-05-11

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus otsustas tänasel koosolekul kutsuda 21. mail erakonna presidendikandidaadi otsustamiseks kokku erakonna volikogu. Istungile otsustati paluda esinema praegune riigipea Toomas Hendrik Ilvese, keda IRL eelmistel presidendivalimistel toetas.

Temalt oodatakse aruannet tema tegevusest presidendina ning programmi tulevikuks. Esinemise järel vastab Toomas Hendrik Ilves küsimustele, seejärel langetab volikogu salajasel hääletusel otsuse Ilvese toetamise või mittetoetamise kohta.

IRLi esimees Mart Laar ütles, et volikogus tuleb tõsine arutelu, mis keskendub presidendikandidaadi tulevikunägemusele.

"Eestseisuses tõsteti esile presidendi tegevust riigi stabiilse arengu tagamisel ning demokraatia edendamisel, samas esitati küsimusi selle kohta, kas president on täitnud Eesti nähtavaks muutmise küsimuses ootusi, mida nelja aasta eest talle pandi," ütles Laar.

Samas on tema sõnul selge, et IRL alustab presidendikandidaadi-arutelu Toomas Hendrik Ilvesega, kelle IRL aitas eelmistel presidendivalimistel presidendiks teha.

Juhul, kui IRL otsustab Toomas Hendrik Ilvest toetada, teeb see võimalikuks presidendi valimise juba Riigikogus, kus lisaks 23le IRL saadikule toetaksid teda ka 33 saadikuga Reformierakond ja 19 saadikuga esindatud sotsiaaldemokraadid.

Presidendivalimised toimuvad Eestis 29. augustil. Parlamendis vajab kandidaat valituks osutumiseks kaht kolmandikku saadikute häältest.

Tartu koalitsiooni tegevusplaan on kokku lepitud

2011-05-10

IRL ja Reformierakond leppisid kokku Tartu võimuleppe üksikasjades - tartlasi ootavad retseptiravimitoetus, kodualuse maamaksu vähendamine, tasuta bussiliikluse pilootprojekt ning raudteejaam avatakse linnarahvale.

IRLi Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson ütles täna pärast Reformierakonna ja IRLi Tartu koalitsioonileppe sisus kokku leppimist, et peab tähtsaimaks raudteejaama avamist linnarahvale. "IRL seisab selle eest, et Tartu Raudteejaam tuleb viivitusteta taas tuua linnarahva ja linna külaliste teenistusse - raudteejaamast peab saama linna visiitkaart". Peeter Laursoni sõnul peab vana raudteejaam saama elule äratatud ning lahenduste leidmine antud küsimuses on täiesti võimalik. "Olukord, kus Tartu vaksali peremeheks pole reisijad, vaid säutsuvad varblased, peab lõppema," ütles Laurson.

"Me soovime järgmisest aastast vähendada tartlaste kodualuse maa maksu poole võrra, sest inimeste kodude maksustamine on moraalselt vale". Laursoni sõnul maksavad maamaksu näol kord oma kodu koos selle all asuva maaga juba väljaostnud inimesed linnakassasse lõppematut järelmaksu, omamata võimalust sellest lahti öelda. Ainus võimalus maksust loobuda tähendaks loobumist oma kodust. "Maks, mis sunnib omandist - kodust - loobuma, on ebaõiglane ja vastuolus koduomanike ühiskonna toimimise põhimõtetega," ütles Laurson.

"IRLi kindel soov on ka käivitada tasuta bussiliikluse pilootprojekt, et vähendada Tartu liikluskoormust ja hoida linnakeskkonda. Laursoni sõnul loob Tartu esimese Eesti linnana pilootprojekti uurimaks võimalust osutada bussiteenust tasuta. "Tasuta ja kiirem ühistranspordi korraldus motiveerib linnakodanikke vähem kasutama igapäevaliikluses sõiduautosid. Linnakeskkonna puhtamaks muutumisel suureneb inimeste toimetulekuvõime. Lisaks väheneb vajadus sõiduteede laienduste ja parklate järele," ütles ta.

Tallinna opositsioon: ootame kohtumiselt Savisaarega konstruktiivsust

2011-05-06

Tallinna linnavolikogu opositsioonierakondade esimeeste sõnul soovivad nad kohtuda Savisaarega, et leida konstruktiivsed lahendused Tallinna linna peamistele probleemidele.

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnul arutasid volikogu opositsioonierakonnad linnapea kutset, kus ta avaldas soovi linnavolikogu fraktsioonide esimeestega kohtumiseks. „Kui linnapea oli oma kutses siiras ning on tõesti valmis koostööd tegema ja meie ettepanekutega arvestama, siis oleme nõus temaga kohtuma," selgitas Pillak

„Saatsime täna linnapeale vastuse, et leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg. Opositsiooni jaoks on peamine küsimus Tallinna finantsolukord ja eelarve prioriteedid. Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu linnaeelarve ebamõistlikule kasutamisele, kus elanike päris probleemide lahendamise asemel eelistatakse eksklusiivteenuste, näiteks Tallinna TV, rahastamist. Kui linnapea lõpuks ometi tahab opositsiooniga koostööd teha ja meie ettepanekutega arvestada, siis meie oleme valmis neid koostöökohti välja pakkuma," lisas Pillak.

IRL-i fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni hinnangul soovitakse linnapealt saada vastuseid mitmetele olulistele küsimustele. „Põletavaid teemasid on Tallinnas palju, alustades Tallinna tänavate ja teede ebanormaalselt halvast olukorrast ja lõpetades noorte sporditegevuse ja huvihariduse alarahastamisega. Seepärast ootame linnapealt selgitust, millal lõpetatakse massiline maksumaksja raha matmine propaganda alla ja hakatakse tegelema linlaste jaoks tõeliselt oluliste valdkondadega," sõnas Jürgenson.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimees Jaak Juske toonitas lasteaedade küsimust. „Lasteaedade rahastamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. On lubamatu, et Tallinn ei ole ikka veel suutnud tagada kõigile soovijatele lasteaiakohta ning laseb lasteaiahoonetel laguneda. Ootame, et linnavalitsus seaks haridusvaldkonna rahastamise prioriteediks."

Tallinna linnavolikogu opositsioon soovib linnapeaga kohtuda 19. mail linnavolikogu istungi eel.

IRL: Hipodroomi ala detailplaneeringu menetlemisel tuleks aeg maha võtta

2011-05-05

Tallinna linnavoliniku Urmas Mardi (IRL) sõnul tuleks täna linnavolikogu istungil arutamisele tuleva Hipodroomi ala detailplaneeringu menetlemisel aeg maha võtta, kuna planeeringus esineb hulgaliselt vastuolusid.

„Mind teeb murelikuks, et kogu planeerimisprotsessi on olnud läbipaistmatu ja ümberkaudsete elanike ning kodanikeühendustega pole laskutud sisulisse arutellu. Hetkel domineerivad projektis selgelt vaid arendaja huvid. Säärane avalikust arvamusest ülesõitmine ei ole kodanikuühiskonnale kohane käitumine," sõnas Mardi.

Mardi hinnangul ei saa niivõrd mahukat ja selgelt liigselt kiirustades menetletud detailplaneeringut praegusel kujul vastu võtta, mistõttu teeb IRL-i fraktsioon tänasel istungil ettepaneku detailplaneering volikogu päevakorrast välja arvata. „Detailplaneeringu menetlemisel tuleb aeg maha võtta, et arendaja ja avaliku huvi esindajad saaksid maha istuda ja detailplaneeringu koos üle vaadata. See annaks võimaluse teha detailplaneeringus vajalikke muudatusi, mis rahuldaks kõiki osapooli," rõhutas Mardi.

Kodanikuühendused on toonitanud, et Hipodroomi ala detailplaneering pole kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning selle puhul pole piisavalt arvestatud avalike huvidega. Samuti pole nende sõnul detailplaneeringu puhul arvesse võetud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande tulemusi.

Laar: NATO alus on heidutusvõime

2011-05-05

Kaitseminister Laar ütles täna Tallinnas rahvusvahelist NATO kaitsepoliitika heidutusseminari avades, et NATO aluseks on võime heidutada ükskõik millist vastast.

Laar leidis, et kuigi tuumarelvade roll üldises julgeolekus on viimase 20 aasta jooksul vähenenud, on nad täna tähtsad just alliansi ühtsuse ja üksmeele säilitamises ning alalhoidmises. Laar rõhutas, et lisaks tuumarelvadele ei saa tänases maailmas unustada ka tavarelvadega heidutust.

„Konventsionaalne heidutus on tänapäeva maailmas mõnikord vajalik. See on ka põhjus, miks Ameerika Ühendriikide sõjaväe kohalolek Euroopas on oluline," sõnas kaitseminister.

Laar kutsus seminaril osalejaid üles konstruktiivselt ning avameelselt arutlema NATO heidutuspoliitika üle kiiresti muutuvas rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas.

„Järgnevatel päevadel arutame me olulist temaatikat, mis arvatavasti saab olema üks arutluspunktidest 2012. aasta NATO tippkohtumisel," ütles kaitseminister.

Käesolev seminar on järjekorras kuues 2007. aastal alguse saanud sarjast, mis keskendub Ameerika Ühendriikide ja tema NATO liitlaste ees seisvatele väljakutsetele, mis põhiliselt tõstatuvad seoses tuumajõudude ja sellega seonduva heidutusega.

Lisaks tulevad Tallinna seminaril käsitlusele teemad nagu näiteks Venemaa tuumapoliitika ja selle hetkeseis, raketikaitse, kübervõimekus ja tavajõud heidutuse seisukohalt ning samuti NATO poliitika seoses relvakontrolli, desarmeerimise ja massihävitusrelvade tõkestamisega.

Seminari korraldavad NATO ja Ameerika Ühendriikide ametkonnad koostöös Kaitseministeeriumiga.

Raid: Narva bastionid on riigiülese tähtsusega

2011-05-05

Riigikogus täna moodustatud Narva bastionide toetusrühma esimehe Juku-Kalle Raidi sõnul ei kannata, sest need pillavad juba praegu suuri tükke ja viie aasta pärast pole mõningatega neist enam midagi teha.

„Bastionid on riigiülese tähtsusega ajaloo ja kultuurimälestis, mille hävimist ei saa käsitleda ainult Narva probleemina," ütles Juku-Kalle Raid, kelle hinnangul lähtub probleem üldisest suhtumisest kultuurimälestistesse.

„Hetkel tuleb nende kordategemiseks leida 150 miljonit krooni või vastasel juhul on meil 10 aasta pärast kuuest bastionist alles kolm," ütles toetusrühma loomisel bastionide olukorrast ülevaate andnud Narva Muuseumi direktor Andres Toode.

„Me ei küsi riigilt raha, me tahame, et riik teadvustaks endale bastionide halba olukorda ja mõistaks, et selle probleemiga tuleb tegelema hakata kohe."

Narva peaarhitekt Peeter Tambu sõnas toetusrühma loomisel: „Me üritame kogu hingest tõestada oma kuulumist Euroopasse, kuid laseme samas rahulikult põrmuks pudeneda kõigel sellel, mis meid Euroopa ja tema ajalooga seob. Narva bastionid on vaid üks osa nendest mälestistest, kuid kindlasti kõige mahukam ning kulukam."

Narva toetusrühma esimees on Juku-Kalle Raid, aseesimehed Marko Pomerants ning Rein Aidma.
Rühmitusse kuulub 16 riigikogu liiget.

Narva bastionide olukorrast räägib pikemalt sel laupäeval kell 15.00 Kuku raadio saade "Tegelikkuse KesKus".

Reinsalu: Monopolide ohjeldamise seadus toimib

2011-05-05

IRLi parlamendisaadiku Urmas Reinsalu sõnul näitab Konkurentsiameti otsus lükata tagasi Tallinna Vee hinnatõusutaotlus, et monopolide ohjeldamise seadus toimib eesmärgipäraselt.

Ta meenutab, et alates eelmise 1. novembrist 2010 on Tallinna Vee hinnatariifide järelevalve konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori pädevuses.

„Olukorras, kus Tallinna Vee kasumimarginaal on esimeses kvartalis kerkinud mulluselt 42,8 protsendilt 64,4 protsendile, on konkurentsiametil pädevus asuda menetlema ka tänaste veetariifide põhjendatust," ütles Reinsalu.

Ta juhib tähelepanu sellele, et õiguskantsler ja konkurentsiamet on oma varasemates analüüsides leidnud, et Tallinna Vee hinnad on seadusevastaselt ja põhjendamatult kõrged.

Herkel pälvis Prantsusmaa kõrge autasu

2011-05-04

Prantsusmaa suursaadik Eestis Frédéric Billet andis täna Riigikogu liikmele Andres Herkelile üle Prantsusmaa Riikliku teeneteordeni komandörijärgu. Herkel pälvis kõrge tunnustuse pikaajalise parlamentaarse koostöö edendamise eest kahe riigi vahel. Herkel oli XI Riigikogu Eesti-Prantsuse parlamendirühma esimees ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht. Koos Herkeliga sai täna Prantsusmaa autasu ka Kaitseuuringute Keskuse direktor Kadri Liik.

Tsahkna: korras rahandus on heaolu eeldus

2011-05-03

IRLi parlamendisaadik Margus Tsahkna ütles täna olulise riikliku tähtsusega küsimuse „Riigi rahanduspoliitika" arutelul, et majandustõus tuleb rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu saavutamiseks.

Samuti tuleb eelarve tasakaalu nõue sätestada riigieelarve baasseaduses, andes Riigikogule õiguse seada valitsuskulude ülempiirid järgmiseks neljaks aastaks.

„Majanduskasv tuleb rakendada just meie enda inimeste toimetuleku, parema hariduse ning seeläbi suurema konkurentsivõime saavutamiseks. Emapension ja tasuta kõrgharidus on vaid mõned näited nendest sammudes, mis kannavad endas hoolivuse sõnumit," ütles Tsahkna.

Tema sõnul on järgmise nelja aasta jooksul eesmärgiks muuta riik hoolivamaks oma inimeste suhtes.

„Korras riigi rahandus ja jõudsalt kosuv majandus on aluseks, mille peale saame ehitada oma inimestest hooliva riigi," lausus Tsahkna.

Ta toonitab, et ettevõtluse edendamiseks peame vähendama eelkõige tööjõukuludega seotud maksukoormust, langetades töötukindlustusmakset ning üksikisiku tulumaksu ja seades kõrgepalgalistele töökohtadele sotsiaalmaksu lae. Hinnatõusu surve vähendamiseks peredele tuleb kaotada kodualuse maa maks.

„Ajal, mil Euroopa riigid vaevlevad võlalõksus, peame meie tegema otsuseid tulevikuks. Seepärast on tasakaalus eelarve poliitika põhimõte vaja sätestada riigieelarve baasseaduses, et ka tulevaste võimalike raskuste ja kriiside jaoks valmistuda," rääkis Tsahkna.

Majanduslanguse aegadel võib riik Tsahkna sõnul kulutada enam kui ta teenib tulusid, kuid seda vaid kogutud reservide arvel. Eelarvepuudujäägi ülempiiriks on sel juhul Maastrichti kriteeriumites sätestatud kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellisel juhul tuleb eelarvedefitsiidi finantseerimiseks kulutatud reservid järgneva kuue aasta jooksul taastada.

„Tasakaalus riigieelarve, madal laenukoormus ja konservatiivne rahanduspoliitika ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on pöörata Eesti riigi majandus jõudsale kasvule ja uus majandustõus rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu
saavutamiseks," ütles Tsahkna.

Tunne Kelam: Küberrünnakud võivad ohustada paljusid riike tervikuna

2011-05-02

Euroopa Liidu eesistuja Ungari algatusel toimus täna Budapestis rahvusvaheline küberjulgeolekualane konverents, kus Euroopa Parlamenti esindas Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidul küberkaitse tugevdamisel oluline roll, kuivõrd NATO sõltub eranditult oma liikmesriikide panustest. "Euroopa Liidul aga on ühine eelarve ning institutsionaalsed võimalused. Nii saaksid NATO ja Euroopa Liit teineteist positiivselt täiendada, " ütles Kelam, kes pidas konverentsil kokkuvõtva ettekande.

Kelami arvates peaks Euroopa Liit võtma endale juhtrolli küberjulgeolekualaste standardite väljatöötamises ning naaberriikide kaasahaaramises analoogiliste standardite täitmisse, seda nii naabruspoliitika kui partnerluslepingute raames.

"Küberrünnakud võivad reaalselt ohustada paljusid riike tervikuna. Ainus reaalne vastus neile ohtudele on NATO ja Euroopa Liidu küberkaitse süsteemide tõhus koordineerimine."

Kelami sõnul oli konverents heaks ettevalmistuseks juunis toimuvale NATO nõukogu istungile, mille ülesandeks on koostada tegevusplaan NATO süvendatud küberkaitsepoliitikaks.

Konverentsi avas Ungari kaitseminister Csaba Hende, esinejate hulgas olid NATO kõrged eksperdid, teiste seas Küberkaitse Kompetentsikeskuse ülem Ilmar Tamm. Konverentsi korraldas Ungari kaitseministeerium.

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-473-485777

Kokk: Eesti vajab edukaid omavalitsusi

2011-04-19

Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma juhiks valitud Aivar Koka hinnangul vajab Eesti arutelu, kuidas toetada edukaid omavalitsusi ning kuidas luua vähem edukate baasilt uusi edukaid omavalitsusi.

„Me peame suutma luua igal pool Eestis võimalused inimväärseks eluks - õppimiseks ja töötamiseks," lausus Kokk.

Tema sõnul on toetusrühma eesmärk ministeeriumite, erakondade, omavalitsuste, ettevõtjate ja kolmanda sektori ühise laua taha toomine ja lahenduste leidmine.

Omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühm käsitleb oma tegevuses riigi ja kohaliku omavalitsuse suhteid, kohalikku ja regionaalset halduskorraldust, omavalitsuslikku ja riiklikku kohahaldust, avalike teenuste korraldamist ja kättesaadavust, regionaalseid erisusi, riiklikke strateegiaid ja planeeringuid, riiklike - ja välisriiklikke tugiprogramme ja nende rakendamise tingimusi ja muid regionaalpoliitikaga seotud küsimusi.

Toetusrühm valis lisaks esimees Aivar Kokale (IRL) aseesimeesteks Neeme Suure (SDE) ja Meelis Mälbergi (RE). Toetusrühmaga liitus 41 saadikut, esindatud on kõik Riigikogu fraktsioonid.

Tsahkna: palgalõhe ei ole meeste vandenõu naiste vastu

2011-04-19

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna hinnangul ei ole palgalõhe globaalne meeste vandenõu naiste vastu.

Tema sõnul on Eestis palgalõhe olemas ja sellele tuleb julgelt näkku vaadata, kuid ka mehed peaksid olema huvitatud, et nende naised saaksid oma töö eest väärikalt ja õiglaselt tasustatud.

Ta toonitab, et kuigi seaduse järgi peab nii meestele kui naistele maksta sama töö eest võrdset tasu, tuleb kogu Euroopas palgalõhe teema üha valusamalt esile.

„Arvan, et ei tohi tekitada vastasseisu meeste ja naiste vahel, sest palgalõhe põhjused on pigem kultuurilised ning rajanevad stereotüüpidel."

Tsahkna sõnul tuleb tõsta naiste teadlikkust oma õigustest ning julgustada neid nende eest ka reaalselt seisma.

„Riik saab näidata head eeskuju avaliku sektori palgapoliitikaga. Vaja on vastu võtta ka uus avaliku teenistuse seadus, et palgad muutuksid veelgi läbipaistvamaks ning omavahel võrreldavaks," lausus Tsahkna.

Tema hinnangul on keerulisem teema pere- ja tööelu ühitamine, mis nõuab lisaraha lastehoiu paremaks korraldamiseks, osalise tööaja rakendamiseks ning üksikvanemate toimetulekuks.

„Üksikvanemate puhul on valdavalt tegu emadega, kes peavad oma laste kõrvalt ka tööl käima ning nende olukord on eriti keeruline," rääkis Tsahkna.

Tema sõnul kavatseb sotsiaalkomisjon need teemad peagi arutlusele võtta.

Mart Laar tervitab Kookomuse valimisvõitu

2011-04-18

IRLi esimees Mart Laar tervitab sõsarpartei Kansallinen Kokoomuse esmakordset võitu Soome parlamendivalimistel.

Kokoomus sai 200-kohalises parlamendis 44 kohta ning erakonna esimehest Jyrki Katainenist saab tõenäoliselt järgmine peaminister.

Laar prognoosib, et vaatamata ees ootavate koalitsioonikõneluste keerukusele suudab Jyrki Katainen, kes on näidanud eelmise valitsuse rahandusministrina juhtimisoskust ja koostöövõimet, panna kokku hea valitsuse.

Viljandimaa IRL valis uued juhid

2011-04-18

Laupäeval valis IRL Viljandimaa piirkond endale uue juhatuse, esindajad erakonna volikogusse ning revisjonikomisjoni liikmed.

Viljandimaa juhatusse valiti Ardo Agasild, Gert Elmaste, Alar Karu, Kalevi Kaur, Lembit Kruuse, Andres Rõigas, Henn Sepp, Jaak Sulg ja Aivo Ülper. Piirkonna juhatus valib endale esimehe 28. aprillil toimuval juhatuse koosolekul.

Revisjonikomisjoni kuuluvad Tiina Kütt, Kalle Liebert ja Jaak Pihlak. Erakonna volikogus esindavad Viljandi piirkonda Agnes Alas, Lembit Kruuse, Tarmo Loodus ja Helir-Valdor Seeder.

Piirkonna esimees Andres Rõigas peab lähemaks eesmärgiks tugevdada erakonna tegutsemist piirkondades ja minna kohalikel valimistel välja tugevate nimekirjadega kõikides omavalitsustes.

IRL: Tallinnas toimub sundparteistamine

2011-04-13

Tallinna linnavoliniku Tarmo Kruusimäe (IRL) hinnangul on Tallinna linnavalitsus jõudnud linnaaparaadi sundparteistamise viimasesse faasi, kus Keskerakonnaga liitumist pelgavad linnaametnikud vahetatakse välja lojaalsete parteisõdurite vastu.

„Linnavalitsus on linnaparaadi parteistamisel jõudnud seisu, kus enam ei õnnestu linna ametiisikuid erakonda juurde meelitada, mistõttu on hakatud Keskerakonnaga liitumist pelgavaid ametnikke välja vahetama," sõnas Kruusimäe. „Sellega tahetakse lõpule viia aastaid kestnud linnaparaadi sundparteistamine."

„Olukorda, kus linnaettevõtete ja -sihtasutuste nõukogudes ning ametiasutustes eelistatakse oma ala spetsialistide asemel keskerakonna ustavaid parteisõdureid, ei saa tolereerida. Selline kaadripoliitika on täiesti vastutustundetu ja pärsib linnavalitsemise kvaliteeti," sõnas Kruusimäe.

Kruusimäe hinnangul oleks pealinnas võimalik vähendada linna valitsemiskulusid ligi 15 protsenti, millega säästaks linn üle 10 miljoni euro aastas. „Tallinna linnaparaat on selgelt ülepaisutatud. Selle vähendamisega muutuks linnavalitsemine efektiivsemaks ja ametnikkond profesionaalsemaks. Tänane linnavalitsus talitab aga risti vastupidiselt," märkis Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe lubab Tallinna kaadripoliitika asjus esitada linnapeale järgmisel volikogu istungil ka vastava arupärimise.

Tsahkna: sotsiaalkomisjoni esimesi ülesandeid on emapensioni seadustamine

2011-04-11

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeheks valitud Margus Tsahkna ütles, et peab komisjoni üheks esimeseks ülesandeks emapensioni rakendamiseks vajaliku seadusandluse ettevalmistamist ja vastuvõtmist.

„Emapension on IRLi üks kaalukamaid lubadusi, mis väärtustab lapsevanemate tööd, suurendab õiglust erinevate põlvkondade vahel ning annab selge märgi, et ühiskond väärtustab laste kasvatamist," lausus Tsahkna.

Koalitsioonileppe kohaselt kehtestatakse emapension 1. jaanuarist 2013, selleks, et väärtustada mitte ainult laste sünnitamist, vaid ka kasvatamist.

Tsahkna ütles, et peab komisjoni ülesandeks riigipoolse hoolivuse tõstmist oma kodanike suhtes laiemalt, seda ka läbi tööpuuduse vastu võitlemise, isapuhkuse taastumise ning perede ja eakate toimetuleku.

"Eesti rahvas on teinud pingutusi, et riik üles ehitada ning majanduskriisist läbi tulla, nüüd tuleb riigil pöörata suuremat tähelepanu oma inimeste probleemide lahendamisele ning näidata üles suuremat hoolivust," ütles värske sotsiaalkomisjoni esimees.

Tsahkna sõnul paneb tasakaalus eelarvepoliitika omad piirid, kuid paljude probleemide lahendused ei seisa vaid rahaliste võimaluste taga. Korras rahandus ja majanduskasv loovad tema sõnul paremad eeldused sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.

"Kavatseme tõsta huvigruppe puudutavaid teemasid ka laiemale arutelule, et ühiselt lahendusi leida. Hoolivus kujuneb selleks läbivaks märksõnaks," ütles Tsahkna.

Seeder: põllumehi saab kevadkülviks riigikaitse-õppustelt vabastada

2011-04-11

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna IRLi parlamendifraktsiooni koosolekul, et kaitseringkonna ülemal on võimalus põllumeestest reservväelasi kevadkülviks õppustelt vabastada.

Fraktsioon arutas koos kaitseministri ja põllumajandusministriga olukorda, kus üks Lõuna Kaitseringkonna reservväelane, kes on ka Kaitseliidu tegevliige, taotleb enda vabastamist reservõppekogunemisest kevadise külviperioodi tõttu.

„Tegelikult on ringkonnaülemal olemas seaduslik alus reservväelaste õppekogunemisel osalemisest vabastamiseks ja selliseid vabastamisi esineb sageli."

Seeder meenutab, et varem võimaldas talupidajaid õppekogunemistest vabastada taluseadus, kus oli niisugune õigus ja võimalus määratletud.

„Hetkel on kaitseväeteenistuse seaduses mitmeid sätteid, ning põllumehi saab teenistusest vabastada seoses ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorraga," ütles põllumajandusminister.

IRLi naiskogu soovib emapensioni kiiret seadustamist

2011-04-09

Täna Rakveres kogunenud Isamaa ja Res Publica Liidu naiskogu tervitas emapensioni elluviimist koalitsioonileppes ning ootab selle lubaduse kiiret täitmist.

„Emapension on IRLi naiste ja terve erakonna jaoks üks kaalukamaid lubadusi, mis väärtustab lapsevanemate tööd, suurendab õiglust erinevate põlvkondade vahel ning annab selge märgi, et ühiskond väärtustab laste kasvatamist," ütles naiskogu juht Riigikogu liige Kaia Iva.

Ta on rahul, et koalitsioonileppe kohaselt ema- ehk vanemapension lisatakse tänaste eakate, kes praegu juba saavad pensionilisa, pensioniarvestusse üks aastakoefitsient ning pärast 1991. aastat sündinud lapse vanemad hakkavad saama kolme aastakoefitsiendi jagu pensionilisa iga lapse kohta.

„Pärast 2013. aastat sündinute korral vormistatakse see teise pensionisamba maksete kaudu. aastatel 1991-2012 sündinud või sündiva lapse vanem saab vahemikus 2013-2014 pensionile jäädes pensionilisa kahe kolmandiku ulatuses," ütles Iva. Ta toonitas, et kolmas täisaasta antakse neile seoses riigi rahaliste kulutuste ajatamisega 2015. aasta esimesest jaanuarist.

Kaia Iva sõnul ei pea lapsevanemad, kes pole teise pensionisambaga ühinenud, muretsema, sest uus valitsus leiab lahenduse ka nendele emadele, kes ei ole sellega liitunud, kuid saavad lapse pärast esimest jaanuari 2013.

„Kindlasti ei tohi nad olla halvemas olukorras," lausus Iva, kelle hinnangul on IRLi naiste jaoks sama oluline, et süsteem lubatud ulatuses ka tänastele pensionäridele rakendub.

Koalitsioonileppe kohaselt kehtestatakse emapension 1. jaanuarist 2013, selleks, et väärtustada mitte ainult laste sünnitamist, vaid ka kasvatamist.

Naiskogu esinaine Kaia Iva tänas kõiki naiskogu liikmeid nende panuse eest IRLi valimistulemuse saavutamisse ning hindas kõrgelt IRLi naiste tulemusi.

IRLi Riigikogu fraktsiooni kuulub viis naist - Annely Akkermann, Ene Ergma, Liisa-Ly Pakosta, Reet Roos ja Kaia Iva. Ene Ergma valiti sel nädalal ka uuesti Riigikogu esimeheks.

IRL: linnavalitsus ei avalda Tallinna TV vaatajanumbreid

2011-04-08

Tallinna linnavolinik Madis Kübar (IRL) esitas Tallinna linnapeale arupärimise, millega soovis teada saada Tallinna TV vaatajanumbrid, ent linnapea keeldus neid avaldamast.

Arupärimise kirjalikus vastuses seisab, et Tallinna televisioon on alles väljakujunemise staadiumis, mistõttu ei soovita vaatajanumbritega spekuleerida.

„Selge on, et kui Tallinna TV vaatajanumbrid oleksid linnavalitsust rahuldavad, ei oleks põhjust neid ka saladuses hoida. Tallinna televisiooni vaatajanumbrid on eeldatavalt niivõrd nõrgad, et linnavalitsus ei taha neid avalikustada," märkis Kübar.

Kübara hinnangul tõestaks televisiooni madal vaadatavus kui perspektiivitu ettevõtmine see on, mistõttu on linnal kasulikum Tallinna TV vaatajanumbreid avalikkuse eest varjata.

Samuti seisab Kübara esitatud arupärimise vastuses, et Tallinna TV on kokku teeninud selle aasta jooksul vaid 720 eurot tulu. „Arvud näitavad, et pealinna TV projekt on läbi kukkunud. 2011. aastal on linnavalitsus eraldanud televisiooni jaoks ligi 2 miljonit eurot. Tekib küsimus, miks on linnal vaja televisiooni, millel puudub vaatajaskond ja mis neelab linna kassast vaid raha," ütles Kübar.

IRL on seisukohal, et Tallinna televisioon tuleb sulgeda ja sellest vabanev raha suunata lasteaedadele ja koolidele.

Tunne Kelam: Euroopa Liit vajab vastust küsimusele, miks majanduskriisi satuti.

2011-04-05

Euroopa Parlament arutas täna Euroopa valitsusjuhtide 24. ja 25. märtsi Ülemkogu tulemusi. Arutelust võtsid osa Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy ning Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Eesti saadik Tunne Kelam, kes esines parlamendi suurima, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel, pidas Ülemkogu tulemusi institutsionaalselt ja poliitiliselt rahuldavaks, kuid märkis, et oluliste edasiminekute kõrval jäävad mitmed põhiprobleemid õhku rippuma.

"Tänase arutelu selgeim sõnum on see, et majandus- ja rahakriis ei ole möödas," ütles Kelam.

Kelam tsiteeris Barrosot, kelle sõnul jääb majanduslik olukord raskeks ja ebakindlaks ning Van Rompuy'd, kelle hinnangul probleemide edasipüsimine on mineviku vigade ja vajalike instrumentide puudumise tagajärg. Ka endise Belgia peaministri Guy Verhofstadti hinnangul pole kriis lahendatud, kuivõrd Euroopa Liit on keskendunud valdavalt aukude kinnitoppimisele.

Tunnustades Euroopa Liidu juhtide häid püüdlusi ning saavutatud kokkuleppeid, kutsus Kelam üles tegema järeldusi selle kohta, kuidas Van Rompuy nimetatud vead tekkisid.

"Kuidas õieti tekkisid enamuse liikmesriikide hiiglaslikud võlakoormad ning eelarve puudujäägid?" küsis Kelam. "Mida tehti valesti nende ja Euroopa Liidu institutsioonide poliitikas?"

Eesti saadiku arvates on tähtis koostada kriisi põhjustest põhjalik analüüs ning teha sellest kõigi otsustajate jaoks kohustusliku iseloomuga järeldused.

"Kardan, et muidu ei ole me võimelised samasuguste vigade kordumist ära hoidma," ütles Kelam.

Tunne Kelam julgustas Euroopa Komisjoni esitama kavandatud uue ühisturu seadus tõeliselt ambitsioonikana. Keskseks kriteeriumiks majanduse elustamisel on tahe ja võimekus konkurentsivõime suurendamiseks. Kelam väljendas rahulolu, et digitaalse ühisturu problemaatika on saavutanud läbimurde Euroopa Liidu prioriteetide hulka.

Kelami sõnul näitavad Eesti valimistulemused, et range finantspoliitika ja eelarve tasakaalustamine pole seda teostava valitsuse jaoks mitte tingimata poliitiline enesetapp nagu paljud seda kardavad.

"Eesti valijad andsid riigi kulutusi karmilt kärpinud valitsusele tugevema mandaadi kui enne," tõdes Kelam.

Euroopa Nõukogu president Van Rompuy ütles oma lõppsõnas, et Euroopa Liidul on vaja olla enesekriitiline vältimaks uute kriiside teket. "Suured vead minevikus stabiilsuspakti haldamisel õõnestasid seda."

Ergma: parlamenditöö nõuab pühendumist

2011-04-04

Täna taas Riigikogu esimeheks valitud Ene Ergma ütles pärast ametissevalimist Riigikogu kõnetoolist, et algab pingeline parlamenditöö, mis nõuab pühendumist.

„Koalitsioonil on selles Riigikogus kindlasti lihtsam tegutseda kui eelmises. Koalitsioonilepe on koostatud vastutustundega ning sellesse kirjutatud lubadused on viidud riigi võimalustega kooskõlla," ütles Ergma.

Ta rõhutas, et Riigikogu fraktsioonides, komisjonides ja istungitesaalis tuleb teha palju tööd, et koalitsioonileppes sõnastatu saaks enne teostumist detailideni läbi arutatud ja üheselt mõistetavaks.

„Esmakordselt pärast iseseisvuse taastamist sõlmisid koalitsiooni-leppe kaks parempoolset erakonda. Kurb kogemus eelmise valitsuse tegutsemisajast näitab, et kui koalitsioon ei põhine sarnasel maailmavaatel ega jaga ühiseid väärtuseid, siis võib ta raskuste tekkides laguneda."

Ergma hinnangul on Riigikogu selles koosseisus ka ühtseid väärtuseid jagav opositsioon. Ta loodab, et opositsiooni rolliks ei jää ainult kritiseerimine, vaid ka uute ideede ja valikute pakkumine.

„Ärgem unustagem valijaid, sest kuigi nad on meid usaldanud, ei ole kogu tarkus koos meiega siia saali kogunenud. Tuleb kuulata kõiki, kes saavad ja tahavad oma teadmiste ja kogemustega Eestile abiks olla.

Täna parlamendi XII koosseisu avaistungil Riigikogu esimehe kandidaadiks seatud Ene Ergma sai 59 poolthäält ja jätkab parlamendi juhtimist.

Ergma on Riigikogu tööd juhtinud alates 2003. aastast. Aastatel 2003-2006 oli ta Riigikogu esimees ning 2006-2007 aseesimees. Alates 2007. aastast on ta olnud taas Riigikogu esimees.

IRL otsustas Riigikogu komisjonide juhikandidaadid

2011-04-04

XII Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon otsustas täna Riigikogu komisjonide juhtide kandidaadid.

Kandidaat väliskomisjoni juhi kohale on Marko Mihkelson, keskkonnakomisjoni esimehe kohale Tõnis Lukas, õiguskomisjoni juhiks Marko Pomerantsi, sotsiaalkomisjoni esimeheks Margus Tsahkna, rahanduskomisjoni juhiks Sven Sester ja maaelukomisjoni aseesimeheks Aivar Kokk.

IRLi fraktsiooni esimeheks valiti Reinsalu

2011-04-04

XII Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon valis oma esimesel koosolekul fraktsiooni esimeheks Urmas Reinsalu. Fraktsioon valis ka kaks aseesimeest - Kaia Iva ja Toomas Tõniste.

Reinsalu ütles, et peab fraktsiooni peamiseks ülesandeks olla püsivalt innukas erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamisel.

"IRL täidab lepingu valijatega - tasuta kõrgharidus, emapension ja väikemad kodukulud on uue valitsuse selged sihid," lausus Reinsalu.

Ta meenutab, et vastavalt valijatega sõlmitud lepingule on IRLi ülesanne viia eelarve tasakaalu ja luua võimalused uueks majanduskasvuks, et luua uusi töökohti ja tõsta elatustaset.

"Valitsusliit loob kõigile võimekatele noortele võimaluse saada Eestis tasuta kõrgharidust. Selleks võetakse seadus koalitsionileppe kohaselt vastu 2011. aasta jooksul."

"Selleks, et väärtustada mitte ainult laste sünnitamist vaid ka kasvatamist, viime sisse emapensioni - ikka selleks, et meid oleks siin Eestimaal rohkem."

Koalitsioonileppe kohaselt kehtestatakse emapension 1. jaanuarist 2013, et väärtustada laste üleskasvatamist.

Urmas Reinsalu ütles, et on rahul, et IRLi ja Reformierakonna valitsusliit panustab haridusse, iibesse ja inimeste toimetulekusse.

Koalitsioonileppe kohaselt kaob alates 1. jaanuarist 2013 kodualune maamaks tiheasustusega piirkonnas kruntidelt 1500 ruutmeetri ulatuses ja hajaasutusega piirkonnas kuni kahe hektari ulatuses. Vastav seadus võetakse vastu käesoleva aasta jooksul.

IRL esitas Tallinna vapi- ja teenetemärgi kandidaatideks Salo, Mõisa ja Kallase

2011-04-03

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsioon esitas Tallinna linna kõrgeima autasu - vapimärgi - kandidaadiks Birgitiinide kloostri vaimuliku Vello Salo. Samuti esitas IRL fraktsioon Tallinna teenetemärgi kandidaadid, kelleks on endine linnapea Jüri Mõis ja arhitekt Toivo Kallas.

Tallinna linnavoliniku Andes Luusi (IRL) sõnul väärib literaadist vaimulik Vello Salo esiletõstmist, kuna on jõudsalt edendanud Eesti kultuuri ja vaimuelu, seda nii Eestis kui ka väljaspool Eestist. „Salo on koostanud uurimusi, teatmikke ja bibliograafiaid Eesti ajaloo ja kultuuri teemadel. Samuti on ta avaldanud mitmeid uurimusi ja ülevaateid Piibli ja Eesti kiriku ajaloo kohta," rääkis ta.

Luusi hinnangul väärib eraldi rõhutamist Salo tegevus okupatsioonides hukkunute ja kannatanute saatuse väljaselgitamisel. „Salo eestvõttel on valminud "Valge raamat" - mahukas okupatsioonide kahjusid käsitlev uurimistöö," märkis Luus.

Linna teenetemärgi väärilised on IRL-i fraktsiooni hinnangul aga Jüri Mõis ja Toivo Kallas.

„Jüri Mõis on teenetemärgi ära teeninud kui linnapea, kelle valitsemisaega iseloomustas uudne lähenemine linnajuhtimisele. Linnapeana teostas Mõis pikalt räägitud Tartu maantee läbimurde, käivitas suuri infrastruktuuriprojekte, ehitas lõpuni Lilleküla jalgpallistaadioni, asus lahendama noorte perede eluasemeküsimusi, tegi ära linnavalitsuse struktuurireformi ja töötas välja Tallinna finantsjuhtimise süsteemi," rääkis Luus.

„Toivo Kallas tegeles edukalt aastakümneid Tallinna üldplaneeringu kujundamisega, töötades Eesti Projektis. Samuti oli Toivo Kallas pikalt Eesti Riiklikus Kunstiinstituudisõppejõud. Toivo Kallase tuntuim arhitektuurialane töö on Hotell Olümpia," lisas linnavolinik.

Linna teenetemärgid ning Tallinna vapimärk koos aukodaniku tiitliga antakse üle Tallinna päeval 15. mail.

IRL: Tallinna lasteadaedade olukord on väljakannatamatu

2011-04-01

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni aseesimehe Urmas mardi sõnul on Tallinna lastaedade olukord alarahastamise tõttu muutunud täiesti väljakannatamatuks.

„Abilinnapea väide, nagu oleks lasteaedadele raha tagatud ka Tallina TV kõrvalt on naeruväärne, kuna lasteaedade olukord on täiesti väljakannatamatu. Lasteaiad on alarahastamise tõttu viidud olukorda, kus puudust on praktiliselt kõigest," sõnas Mardi.

Mardi sõnul on ta viimase nädala jooksul saanud hulgaliselt kirju murelikelt lapsevanematelt, kes on juhtinud tähelepanu lasteaedades valitsevate tingimuste üle. „Näiteks on üks Tallinna lasteaedadest sunnitud sulgema oma köögi ja ostma sisse valmis toitu, kuna raha köögi ülevalpidamiseks lihtsalt enam ei ole," märkis Mardi.

Samuti on Mardi hinnangul absurdne, et lasteaiad peavad parandus- ja remonditööde läbiviimiseks paluma abi lapsevanematelt. „Linna, mitte lapsevanema kohustus on tagada lasteasutuste korralik toimimine. Selle asemel, et probleemiga tegeleda, panustab linnavalitsus aga järjekindlalt linna propagandaaparaadi paisutamisse," lisas ta.

Mardi sõnul on Tallinna linnavalitsuse suhtumine lastesse häbematu, kuna lisaks lasteaedadele on kärbitud ka laste spordipearahasid ja lõpetatud erahuvialakoolide toetamine.

Siseministeerium sõlmis halduslepingu piiriületuse ootejärjekorra korraldamiseks

2011-03-28

Täna, 28. märtsil, sõlmisid siseminister Marko Pomerants ja Girf OÜ juhatuse esimees Hannes Plinte halduslepingu, millega luuakse Eesti maanteepiiripunktides ühtne piiriületuse ootejärjekorra infosüsteem. Loodava infosüsteem abil saab soovitud piiriületuse aja eelnevalt broneerida ning kaob vajadus oodata piiriületust elavas järjekorras.

Eesti-Vene piiril pikkade sõidukite järjekordade probleemi leevendamiseks algatas siseministeerium 2010. aasta kevadel riigipiiri seaduse muutmise, millega loodi võimalus uue süsteemi kehtestamiseks. Käesoleval aastal rakendab siseministeerium uue piiriületussüsteemi, mis hakkab kehtima kõigis kolmes idapiiril asuvas maanteepiiripunktis: Narva, Koidula ja Luhamaa. Uue süsteemi järgi luuakse maanteepiiripunktides ühtne piiriületamise ootejärjekorra infosüsteem ning rajatakse piiripunktide juurde kuuluvad ootealad.

„Ootejärjekorra infosüsteem annab piiriületajale võimaluse elektroonilisel teel sobiv piiriületuse aeg broneerida, seega kaob vajadus oodata piiriületust elavas järjekorras piiripunkti juures,“ ütles siseminister Marko Pomerants. „Kindlasti tahan aga rõhutada, et loodav ootejärjekorra süsteem ei kaota piiriületuse järjekordi, vaid loob tingimused ooteaja sujuvamaks muutmiseks ning normaalsemad tingimused sõidukitega ootamiseks. Tegemist on Euroopas küllaltki ainulaadse tehnilisi lahendusega, mida Eesti rakendama hakkab ning loodan, et saame selle üle uhked olla,“ lisas ta.

Loodavat süsteemi saavad kasutada kõik piiriületajad sõltumata, millises riigis nad elavad või mis liiki sõidukit kasutavad. Teenust hakatakse osutama eesti, inglise ja vene keeles.

„Hea meel on tõdeda, et Girf OÜ on osalemas meie e-riigi arendamises ja saab anda oma panuse Eesti-Vene piirijärjekordade probleemi lahendamisel,“ märkis Girf OÜ juhatuse esimees Hannes Plinte. „Loodame, et meie poolt pakutav infotehnoloogiline lahendus lihtsustab olulisel määral piiriületuse järjekordadega seonduvaid probleeme Venemaa suunal. Samuti usun, et meie lahendus pakub huvi ka väljapool Eestit ja võimaldab süvendada veelgi Eesti kui kõrge tasemega e-riigi mainet,“ lisas ta.

Avalikul konkrusil edukaks tunnistatud Girf OÜ saab ainuõiguse piiriületuse ootejärjekorra infosüsteemi tehnilise realiseerimise ja haldamise läbiviimiseks. Haldusülesannete täitmiseks võtab Girf OÜ piiriületuse ootejärjekorda koha võtmise eest tasu, mille suurus 2011. aastal on 1 € ühe sõiduki ühe piiriületuse eest. Haldusleping sõlmitakse viieks aastaks ning tasu vaadatakse üle kord aastas.

Girf OÜ peab olema valmis teenust pakkuma alates käesoleva aasta 1. augustist. Piiripunktide juures asuvate ootealade planeeritav valmisaeg on tänavu juuni lõpus.

Allikas: Siseministeerium

Mart Laar: IRL täidab valitsuses lepingu valijatega

2011-03-27

IRLi esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil enne koalitsioonilepingu heakskiitmist, et erakond läheb valitsusse täitma lepingut valijatega.

"IRL täidab lepingu valijatega - tasuta kõrgharidus, emapension ja väikemad kodukulud on järgmise valitsuse selged sihid," lausus Laar.

Ta meenutab, et vastavalt valijatega sõlmitud lepingule on IRLi ülesanne viia eelarve tasakaalu ja luua võimalused uueks majanduskasvuks, et luua uusi töökohti ja tõsta elatustaset.

"Kuna keegi Eestis ei tohi majanduslikel põhjustel jääda ilma hea hariduseta, teeme kõrghariduse tasutuks. Valitsusliit loob kõigile võimekatele noortele võimaluse saada Eestis tasuta kõrgharidust. Vastav seadus võetakse koalitsionileppe kohaselt vastu 2011. aasta jooksul."

"Selleks, et väärtustada mitte ainult laste sünnitamist vaid ka kasvatamist, viime sisse emapensioni - ikka selleks, et meid oleks siin Eestimaal rohkem."

Koalitsioonileppe kohaselt kehtestatakse emapension 1. jaanuarist 2013, et väärtustada laste üleskasvatamist.

Mart Laar ütles, et on rahul, et sündiv IRLi ja Reformierakonna valitsusliit panustab haridusse, iibesse ja inimeste toimetulekusse.

IRLi volikogu andis heakskiidu koalitsioonileppele Reformierakonnaga ja kinnitas selle.

IRLi volikogu kinnitas ministrikandidaadid

2011-03-27

IRLi volikogu otsustas tänasel istungil kinnitada koalitsioonilepingu Reformierakonnaga ning otsustas IRLi kandidaadid Riigikogu esimehe ja valitsuse ministrikohtadele.

IRL esitab Riigikogu esimeheks Ene Ergma, kaitseministriks Mart Laari, majandus- ja kommunikatsioonimistriks Juhan Partsi, haridus- ja teadusministriks Jaak Aaviksoo, põllumajandusministriks Helir-Valdor Seederi, siseministriks Ken-Marti Vaheri ja regionaalministriks Siim Valmar Kiisleri.

XII Riigikogu IRLi fraktsioon otsustab fraktsiooni juhid ja Riigikogu komisjonide juhid oma esimesel koosolekul.

IRL: Tallinna koole ei tohiks tõmmata poliitilisse kemplusesse

2011-03-26

Tallinna Tehnika Ülikooli professori ja Tallinna linnavoliniku Andres Öpiku (IRL) sõnul on Tallinna linnavalitsuse ettepanek Vabariigi Valitusele lubada vene keelset õpet pealinna koolides kohatu, kuna sellega tõmmatakse koolid ja koolilapsed kunstlikult poliitilisse kemplusesse.

„Tallinna linnavalitsuse argument, nagu kahjustaks eestikeelsele haridusele üleminek vene õppekeelega koolides pakutavat haridusekvaliteet, ei ole vett pidav. Ülikool näitab ilmekalt, et sinna õppima tulnud vene noored ei kurda, et nad eestikeelsetest loengutest aru ei saaks. Kui ülikoolid on eestikeelsena edukalt toiminud aastaid, siis miks peaks see gümnaasiumite puhul teisiti olema," arutles Öpik.

Samuti õpib TTÜ-s Öpiku sõnul palju üliõpilasi Ida-Virumaalt, kes on oma terve veetnud vaid vene keelses keelekeskkonnas. „Üliõpilased Ida-Virumaalt on tublid ja tulevad hästi toime - eestikeelne õpe ei tekita ülikoolis kellelegi märkimisväärseid raskusi," sõnas Öpik.

„Praktika näitab, et ülikoolides ei jää vene noortel kvaliteetne haridus keelebarjääri tõttu saamata. Sama kehtib ka madalamate kooliastmete puhul. Kogu poleemika Tallinna koolide keeleõppe ümber lõhnab vägagi järjekordse kunstlikult ülesse puhutud poliitpropaganda järele," lisas Öpik.

Kelam ja noored kutsuvad kirjutama ajaloost

2011-03-26

IRLi Noored koos Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelamiga kuulutavad välja gümnaasiumi- ja üliõpilastele mõeldud autoritaarsete režiimide kuritegude teemalise esseekonkursi.

Esseekonkursist võivad osa võtta kõik gümnaasiumiõpilased ning üliõpilased, teemadeks on: "Kõikjal räägitakse kommunismi surmast, aga keegi ei ole veel näinud kommunismi laipa" (Lennart Meri) ja "Kommunism võrdub fašismiga?".

Korraldajaid huvitab eelkõige see, et kas noori huvitab ajalugu ning kas nad oskavad sellest järeldusi teha.

"On hämmastav, kui väikese ajaga on Eesti riik ja Eesti inimesed suutnud nii sellest kui 50 aastasest okupatsioonist toibuda. Paraku kipume aastast aastasse eestlastena üha rohkem unustama seda, mis on meie tänase ühiskonna korralduse hind," ütleb Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam.

IRLi Noored arvavad, et küüditamisega seotud päevade meelespidamine aitab liikuda ausa ja avameelse ajalookäsitluse poole.

"Eriti oluline on, et noored hooliksid oma riigist, tunneksid selle ajalugu ning oleksid valmis tegema ajaloost järeldusi," lausub IRLi Noorte aseesimees Mihkel Kübar.

Tööd tuleb esitada elektrooniliselt aadressile essee@irl.ee või tavapostiga aadressile Küüni 5b, Tartu linn märksõnaks „Essee". Tähtaeg on 30. mai 2011. aastal, tingimused on aadressil http://noored.irl.ee/.

Konkursi žüriisse kuuluvad: Tunne Kelam (Euroopa Parlamendi liige), Peeter Tulviste (TÜ kultuuripsühholoogia professor, akadeemik), Aigi-Rahi Tamm (TÜ Filosoofiateaduskonna vanemteadur), Mihkel Kübar (IRLi Noorte aseesimees) ja Mari Agarmaa (konkursi idee autor).

Kaks parimat kirjutajat saavad võimaluse külastada Brüsselit, auhindu antakse ka teistele kirjutajatele.

IRL: Savisaar mängib volikogu ees külateatrit

2011-03-24

Tallinna linnavolikogu liikme Anneli Entsoni (IRL) sõnul on kahetsusväärne, et konstruktiivse eelarvearutelu asemel mängib linnapea Edgar Savisaar volikogu ees justkui külateatrit andes volinike küsimustele demagoogilisi tühje vastuseid.

„Eelmist linnaeelarvet vastu võttes süüdistas linnapea opositsiooni töökohustuste mittetäitmises, kui opositsioon keeldus lahtikirjutamata eelarvet arutamast. Tänane Savisaare käitumine näitab, et konstruktiivne eelarvearutelu ei olegi Savisaare juhitavas Tallinnas võimalik," sõnas Entson.

„Olukorras, kus Tallinna lasteaiad ja koolid virelevad tõsises rahapuuduses, on häbematu kulutada ligi 2 miljon eurot Tallinna Televisioonile. Lisaks on Tallinna eelarves üle 1,5 miljoni euro ette nähtud avalikele suhetele. Vastuseta jäi näiteks küsimus kui palju kulub maksumaksjate raha veel ka linnaosade ajalehtede väljaandmiseks," lausus Entson.

IRL esitas eelarvesse ligi 150 parandusettepanekut lasteaedade ja koolide olukorra parandamiseks, samuti huvihariduse kättesaadavuse tõstmiseks.

IRL: Tallinna ombudsmani ametikoht on ebavajalik

2011-03-24

Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul on vastselt volikogu poolt kinnitatud linna ombudsmani ametikoht ebavajalik, kuna sisuliselt dubleerib see Eesti Vabariigi õiguskantslerit.

"Eraldi uue institutsiooni loomine on tarbetu, kuna meil on olemas vabariigi õiguskantsler, kes pöörab piisavalt tähelepanu Tallinna asjadele," sõnas Kübar. "Peale selle veel on ombudsmani institutsioon linnale kulukas, neelates aastas 115 000 eurot (1 800 000 krooni) maksumaksja raha."

Kübara hinnangul on ombudsmani ametikoha loomisega taas tegemist linnavalitsuse püüdega ehitada riiki riigis. „Kui Tallinnal peaks tõesti tekkima vajadus eraldi ombudsmani järele, oleks parim lahendus luua õiguskantsleri institutsiooni alla eraldi Tallinna asjadega tegelev osakond. Ebavajalik on aga luua eraldi Ombudsmani ametikoht koos teda teenindava bürooga," leidis Kübar.

Samuti on kübara sõnul kahtlust äratav, et linnapea ei osanud volikogu ees vastata küsimusele, kas ja millistes teistes Euroopa linnades on loodud ombudsmani ametikoht. „Volikogu saalis linnavalitsuse poolt kõlama jäänud vastus, et uuringute kohaselt kuskil Hollandi linnades leidub ombudsmane, näitab ilmekalt, et linnavalitsus ei ole kodutööd korralikult teinud ja ei tea täpselt isegi, milline loodav ametikoht täpselt välja nägema hakkab," sõnas Kübar.

Tallinna ombudsmani ametikoht jõustub 1. juulil 2011.

Euroopa Parlamendis asutati "Inimõiguste ja demokraatia sõprade" saadikuühendus.

2011-03-23

Tunne Kelam: See on praktiline vahend järelkontrolli teostamiseks Euroopa Parlamendi otsuste ellurakendamisel.

Euroopa Parlamendis asutati saadikuühendus "Inimõiguste ja demokraatia sõbrad" (Friends of human rights and democracy), mille algatas parlamendi asepresident Edward McMillan-Scott koos inimõiguste allkomisjoni esinaise Heidi Hautalaga. 43 inimõiguste ja demokraatia võrgustikku liitunud kodanikuorganisatsiooni nimel esines Human Rights Watch'i direktor Lotte Leicht.

Saadikuühenduse asutamisel osalenud Eesti saadiku Tunne Kelami sõnul on kaalukad põhjused loota, et saadikuühendus kujuneb aktiivse vastastikuse suhtlemise foorumiks kümnete inimõiguste ja demokraatia valdkonnas tegutsevate kodanikuühendustega.

"Meie põhiprobleemiks on seni olnud järelkontrolli nõrkus Euroopa Parlamendi erakorraliste resolutsioonide edasise saatuse suhtes. Parlament võtab igal täisistungil vastu kolm kiireloomulist resolutsiooni, mis käsitlevad aktuaalseid inimõiguste rikkumise ja demokraatia probleeme," ütles Kelam, kes on Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni erakorraliste resolutsioonide töörühma liige.

"Uus saadikuühendus võiks hakata teostama järelkontrolli selle üle, kuidas Euroopa Parlamendi seisukohavõtud, mis puudutavad inimõiguste rikkumisi üle kogu maailma, leiavad rakendamist Euroopa Liidu välissuhetes ning kajastuvad kriitika objektiks olevate riikide poliitikas," ütles Kelam.

Sama ülesannet võiks saadikuühendus täita Euroopa Parlamendi poolt iga aasta väljaantavate Andrei Sahharovi preemiate mõju kontrollimisel ja võimendamisel.

Kolmandaks tegevusvaldkonnaks võiks Kelami arvates saada kontrolli teostamine selle üle, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid reaalselt rakendavad Euroopa Liidu või ÜRO poolt kehtestatud sanktsioone.

Kelam rõhutas vajadust avaldada pidevat survet Euroopa Liidu välisesindajatele nii, et inimõiguste klausel, mis on sisse viidud osana suhtlusest kolmandate riikidega, ei jääks formaalseks, vaid et seda kasutataks aktiivselt ning nõudlikult.

"Poliitiline uuenemisprotsess Põhja-Aafrikas ja Lähis-idas osutab, et väärtustest kõrvalehiilimine on ummiktee," ütles Kelam.

Ta osutas mitmete Põhja-Aafrika uuele poliitikule, kelle jaoks just Euroopa Parlament kehastab Euroopa Liidu usaldusväärsust demokraatlike väärtuste kandjana. "Neile inimestele on eluliselt tähtis see, et keegi võtab deklaratsioone demokraatiast ja inimõigustest tõsiselt," ütles Kelam.

Tuntud Briti liberaal poliitik Graham Watson käis välja Euroopa Liidu "eetilise välispoliitika" idee, mis suhtlemisel autoritaarsete riikidega võiks praktilise poliitika kõrval rakendada samasuguseid eetilisi kriteeriume autoritaarsete juhtide suhtes, tehes neile kitsendusi niihästi reisimisel kui kinnisvara ostmisel ja pangaarvete avamisel.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile anti ülevaade Eesti tegevustest kiirgushädaolukorra puhu

2011-03-23

Täna, 23. märtsil, kogunes korralisele istungile Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon, et saada ülevaade hädaolukorra lahendamise plaanide eelnõudest. Aktuaalse teemana anti kriisikomisjonile ülevaade Eesti tegevustest juhul, kui Eesti lähiümbruse tuumajaamades toimuvate intsidentide tõttu tekib kiirgushädaolukord.

„Hoolimata sellest, et Jaapani kiirgushädaolukord Eestis elavate inimeste tervist ei ohusta, hoiab see meie meeled ärevil. Meie naabruses asuvad kolm tuumaelektrijaama: Loviisa Soomes, Sosnovõi Bor Venemaal, Ignalina Leedus. Leidsin, et Jaapani sündmuste taustal on vajalik üle vaadata Eesti riigi võimekus ja valmisolek juhuks, kui nendes jaamades õnnetus aset leiab,“ ütles Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees, siseminister Marko Pomerants.

Kriisikomisjon kuulas ettekannet keskkonnaametilt, kes andis ülevaate ioniseeriva kiirguse seire võrgust Eestis. Sotsiaalministeeriumi ettekanne hõlmas terviseteemalisi nõuandeid elanikkonnale kiirgushädaolukorra puhul ning ioniseeriva kiirguse mõju tervisele. Veterinaar- ja toiduamet rääkis toidukvaliteedi ja –ohutuse kontrollist ning päästeamet andis ülevaate kiirgushädaolukorra üldjuhtimisest.

Teise aktuaalse teemana andis päästeamet ülevaate valmisolekust reageerida üleujutustele. Päästeasutused sekkuvad siis, kui üle on ujutatud suur tiheasustusega maa-ala ning sellega kaasneb oht inimeste elule, tervisele ja varale.

Hädaolukordade lahendamise plaanide eelnõudest anti Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ülevaade ulatusliku metsa- või maastikutulekahju hädaolukorra ning ulatuslikust tulekahjust või plahvatusest tööstus- või laohoones põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaanide eelnõudest. Samuti tulekahju, plahvatuse või varingu, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi, hädaolukorra ning rongiõnnetuse (paljude kannatanutega reisirongiõnnetus või suure looduskeskkonnakahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga) hädaolukorra lahendamise plaani eelnõust. Lisaks tiheasustusalal asetleidva üleujutuse hädaolukorra lahendamise plaani eelnõust.

Allikas: Siseministeerium

Tunne Kelam: Väärtustepõhine välispoliitika on muutumas kõige realistlikumaks EL poliitikaks

2011-03-23

22. märtsil esines Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ees Euroopa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton, kohtumise peateema oli sündmuste areng Põhja-Aafrikas.
Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige väliskomisjonis Tunne Kelam meenutas Ashtonile, et Euroopa Parlament kutsus oma hiljutises resolutsioonis Euroopa Liitu üles teostama sidusat ja väärtustepõhist välispoliitikat, mis asub selgelt demokraatiat taotlevate jõudude poolele.

"Kas ei peaks viimastest sündmustest tegema järelduse, et just väärtustepõhine ühtne välispoliitika on osutumas praktilisemaks ja realistlikumaks kui iial varem?" küsis Kelam.
Kelami sõnul on Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas kerkinud vabaduse ja demokraatia tõusulaine tõendanud, et Euroopa Liitu hinnatakse sealsete uute jõudude poolt mitte reaalpoliitika, vaid väärtuste järgi.
"Kas ei ole nüüd saabunud aeg asuda kavandama pikaajalist väärtustepõhist Euroopa Liidu poliitikat kõigi autoritaarsete režiimide suhtes, mitte piirdudes vaid Liibüa diktaatoriga?" küsis Kelam. "Ainult sellise poliitikaga saab Euroopa Liit olla proaktiivne, edestades muutusi maailmas ja mitte piirdudes neile reageerimisega."

Kelami arvates on 2011. aasta algus osutanud, et põhimõttelised muudatused demokraatia ja õigusriigi suunas on võimalikud ka seal, kus seni loodeti stabiilsete suhete säilitamisele diktaatorite ja autoritaarsete valitsejatega.
Ashton nõustus, et Euroopa Liidu välispoliitika peab olema proaktiivne ja võimalusel muutusi ennetama, kuid lisas, et seda üritatakse teostada ka sellise poliitikaga, mis jääb avalikkuse eest varju.

Ashtoni väitel ei ole peaprobleem Euroopa Liidu ühtse välispoliitika koordineerimises, vaid liikmesmaade valitsuste eri seisukohtades.
Põhja-Aafrika tuleviku osas rõhutas Ashton, et ta ei soovi näha seal uue külmunud konflikti teket. Euroopa Liidu hinnang kolonel Gaddafi legitiimsuse minetamise suhtes jääb muutumatuks, tõdes Euroopa Liidu välispoliitika juht.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

IRL: Tallinna TV ei teeni tallinlaste huve

2011-03-22

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni aseesimehe Andres Öpiku sõnul ei teeni Tallinna TV tallinlaste huve, kuna selle näol on tegemist linnvalitsuse järjekordse kavatsusega suurendada linna juba niigi tohutusuurt propagandaaparaati.

„Tallinna linnavalitsus on järjepidevalt tõstnud kulutusi linna propagandaaparaadi tööshoidmiseks. Täna volikogus esimesel lugemisele jõudnud linna lisaeelarvega on linnavalitsus ületanud kõik moraalipiirid, kuna olukorras kus linnatänavad lagunevad ja lasteaiad ning koolid virelevad rahanappuses, saab Tallinna TV juurde 1,15 miljon eurot lisaraha," märkis Öpik.

„Kindlasti ei teeni säärane käitumine tallinlaste huve. Olukorras, kus laste erahuvihariduse ja spordi toetamine on praktiliselt lõpetatud, ei saa me rääkida tulevikku vaatavast linnajuhtimisest. Säärane maksumaksja raha tuulde loopimine tuleb lõpetada," lisas Öpik.

Öpiku hinnangul tuleks linnal praeguses kesisas finantsolukorras sulgeda Tallinna TV ja vähendada linnaosalehtede tiraaži. Sellega hoiaks linn kokku üle kahe miljoni euro aastas, mille saaks investeerida koolidesse, lasteaedadesse ja linnatänavate korrashoidu.

Siseministeeriumis arutatakse Ida-Virumaa tegevuskava rahastamist

2011-03-22

Täna, 22. märtsil, koguneb siseministeeriumis regionaalminister Siim Kiisleri kutsel Ida-Viru tegevuskava finantsperspektiivi komisjon, et töötada välja ja esitada Vabariigi Valitsusele omapoolsed ettepanekud Euroopa Liidu uue finantsperioodi vahendite kasutamiseks Ida-Virumaal alates aastast 2014.

Möödunud aasta tegevusi kokku võttes avaldasid nii regionaalminister Siim Kiisler kui siseminister Marko Pomerants heameelt, et siseministeeriumi poolt koostatud Ida-Virumaa 2010-2014 tegevuskava on rakendumas. Ministeeriumid on täitnud enamuse tegevuskavas esitatud plaanidest ning on toonud välja ka mitmeid uusi, Ida-Virumaa tegevuskava rakendamist täiendavad tegevusi.

„Ida-Viru piirkonna arengu eelduseks on Euroopa Liidu struktuurifondide ja siseriiklike meetmete läbimõeldud kasutamine. Järgmise perioodi Euroopa Liidu toetusrahade planeerimisel on võimalik toetada piirkonna arenguks oluliste projektide elluviimist,“ märkis regionaalminister Kiisler. „Möödunud perioodil said näiteks erinevad Ida-Virumaal ettevõtlus- ja külastuskeskkonda arendavad projektid Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetust kokku enam kui 19 miljonit eurot,“ ütles Kiisler.

Siseminister Marko Pomerants lisas, et Ida-Viru regiooni ühtlustamisel teiste maakondadega on äärmiselt oluline säilitada olemasolevaid töökohti ning luua uusi. „Kuritegevuse taseme tõusu Ida-Virumaal mõjutavad sotsiaalsed probleemid ning teatud määral ka majanduslangusega kaasnev töötute hulga kasv,“ ütles Pomerants ning rõhutas, et samuti tuleb panustada hariduse, kultuuri ning inforuumi arendamisse. „Oluline on Ida-Virumaa liitmine ülejäänud ühiskonnaga ning selles osas võib öelda, et tegevuskava täitmine, nii nagu me selle 2010 aastaks püstitasime, on täitnud oma eesmärki – kõik ministeeriumid on andnud oma panuse,“ lisas ta.

Ida-Virumaa on Euroopa Liidu ja Schengeni õigusruumi välispiiri regioon. Samuti on tegemist riigi jaoks olulise maakonnaga strateegilises ja majanduslikus plaanis. Ida-Virumaa tegevuskavas 2010-2014 pakutakse välja lahendusi maakonna probleemide lahendamiseks läbi hariduspoliitika, konkurentsivõimet suurendava majanduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika, tervisepoliitika, ausama ja kiirema õigusemõistmise, riigiasutuste personalipoliitika, riigistruktuuride planeerimise ja ümberpaigutamise, tõepärasema meediakajastuse tagamise riigis toimuvast ning kodanikuühiskonna arendamise tagamise meetmete.

Ida-Virumaa tegevuskava finantsperspektiivi komisjoni kuuluvad siseministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok, kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, Ida-Viru maavanem Riho Breivel, Ida-Viru tööstuspargi rajaja, ettevõtja Priit Kotkas, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees, Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik, keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna rakenduskava büroo juhataja Külli Urvik, keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep, põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja asetäitja Marko Gorban, rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna analüütik Kärt Kivirand, haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika talituse peaspetsialist Regina Raukas, sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Pille Saar ning sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervisepoliitika juht Ene Augasmägi.

Allikas: Siseministeerium

IRL tegi ettepaneku purikatöögrupi moodustamiseks

2011-03-13

Tallinna linnavolinik Anna-Greta Tsahkna (IRL) andis volikogu menetlusse eelnõu purikatöögrupi moodustamiseks, mis hakkab tegelema jääpurikate poolt põhjustatud ohu ennetamisega.

„Jääpurika töögrupi loomine on äärmiselt vajalik, kuna terve talve ja varakevade vältel on majakatustel varitsevad jääpurikad tõsine oht inimestele," sõnas Tsahkna. „Iga aasta on jääpurikate tõttu saanud tõsiselt viga või surma mitmeid inimesi. Need õnnetused ja ohvrid võiksid ennetustöö tulemusel olemata olla."

„Töögrupi esmased ülesanded on kaardistada ohtlikud hooned ning välja töötada konkreetne tegevuskava õnnetuste ennetamiseks. Samuti tuleks kaaluda koostöövõimalusi Kredexiga ning korteriühistutega, parandamaks kortermajade soojuspidavust, mis ühtlasi vähendaks ohtlikkude purikate teket," rääkis ta.

Töögruppi kaasatakse Tsahkna sõnul linnaosa valitsuste esindajad, Munitsipaalpolitsei ameti esindajad ja Tallinna Kommunaalameti esindajad. Samuti tasub tema sõnul mõelda ka Tallinna linnavolikogu korrakaitse- ja keskkonnakomisjoni liikmete kaasamisele.

IRL: Keskerakond tegutseb risti vastupidiselt oma valimislubatustele

2011-03-10

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni aseesimehe Urmas Mardi sõnul tegutseb Keskerakond risti vastupidiselt oma valimislubadusele, müües Tallinna veetorustiku ühe euro eest Tallinna Veele.

„Keskerakonna Riigikogu valimiste programmis seisab, et tagatakse kohalikele omavalitsustele võimalused ja vahendid kohaliku sotsiaalse ja tehnilise taristu korrashoiuks ja arenguks ning ollakse vastu taristute erastamisele. Samuti märgitakse, et kohaliku omavalitsuse üksustel peab olema võimalus reguleerida monopoolsete ettevõtete teenuste kvaliteeti ja hinnakujundust," rääkis Mardi.

„Paratamatult andes linna torustiku ühe euro eest üle Tallinna Veele, tähendab see tallinlastele vee hinna tõusu, kuna monopolistlik Tallinna Vesi saab ettevõte taristu hooldamist näidata oma kuludes. Sellega kaotab Tallinna linnavalitsus täielikult võimaluse kontrollida monopolistliku Tallinna Vee teenuste kvaliteeti ja hinnakujundust," märkis Mardi.

Mardi sõnul näeb ta torustiku müügi taga linnavalitsuse jätkuvalt kesist majandusseisu. „Tegelikult on see loogiline, et torustiku hooldamiseks linnal raha ei jagu, kuna linna kogu vaba raha löödi enne valimisi propaganda peale laiaks. Nüüd saavad tallinlased linnavalitsuse tegevuse esimesi kibedaid vilju maitsta," lisas ta.

Tunne Kelam: Liibüa diktaatori suhtes võetud hoiakut tuleb rakendada ka teiste autoritaarsete režiimide suhtes.

2011-03-09

Tunne Kelam: Liibüa diktaatori suhtes võetud hoiakut tuleb rakendada ka teiste autoritaarsete režiimide suhtes.

Euroopa Parlamendis toimus oluline debatt Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni osavõtul Liibüa ning Põhja-Aafrika arengute kohta.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Tunne Kelami sõnul oli Euroopa Parlamendi sõnum suunatud EL erakorralise Ülemkogu istungile 11. märtsil.

"See sõnum oli harvanähtavalt selge ja üksmeelne," ütles Kelam. "Sellepärast on meie peamine soov, et välispoliitika kõrge esindaja selle sama jõuliselt ja veenvalt reedel valitsusjuhtidele edastaks."

"Põhja-Aafrika riikides toimuvad spontaansed protestiliikumised on kummutanud arusaama nagu suudaksid ebademokraatlikud ja autoritaarsed valitsejad tagada ehtsat stabiilsust, " ütles Kelam, kes on oma fraktsiooni poolt üks Liibüat puudutava resolutsiooni algatajatest.

"Tuleb järeldada, et katsed kodustada Gaddafi-taolisi brutaalseid diktaatoreid on nurjunud, põhjustades rohkesti piinlikkust Euroopa partnereile," ütles Kelam.

Tema sõnul võitlevad inimesed Liibüas samade väärtuste eest, mida meie jagame ning Euroopal tuleb selgelt asuda nende poolele.

Tunnustades Ashtoni esitatud seisukohta, mille järgi Euroopa Liidu aktsioonid peavad juhinduma Euroopa põhiväärtustest, soovis Kelam, et samasugust väärtustepõhist lähenemist nagu Liibüa diktaatori suhtes tuleb edaspidi rakendada ka suhtlemises selliste režiimidega nagu Iraan, Valgevene, Kuuba, Hiina ja Venemaa.

Kelam toetas kolme kiireloomulist sammu, mida erakorraline Euroopa Ülemkogu peaks astuma:

1. lennukeelu tsooni kehtestamine Liibüas, takistamaks diktaatoril oma kodanike ründamist;

2. Benghazi Ajutise Rahvusnõukogu viivitamatu tunnustamine ja temaga koostöö alustamine;

3. pikaajalise Euroopa Liidu humanitaar- ja majanduspoliitika kavandamine Põhja-Aafrika suhtes aitamaks kaasa sealsete revolutsioonide sotsiaal-majanduslike põhjuste lahendamisele.

Tunne Kelami algatusel Liibüa resolutsiooni teksti viidud sõnastus: "Revolutsioonilised muutused Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on teinud selgeks, et Euroopa Liidu edasine positiivne mõju ja pikaajaline usaldusväärsus selles piirkonnas hakkab sõltuma tema võimest teostada sidusat ühtset välispoliitikat, mis on väärtustepõhine ning asub selgelt uute demokraatlike jõudude poolele".

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

www.kelam.ee

IRL moodustas läbirääkimisdelegatsiooni

2011-03-08

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus moodustas täna delegatsiooni, mis esindab erakonda läbirääkimistel ja konsultatsioonidel järgmise koalitsiooni moodustamiseks. Sellesse kuulub neli põhiliiget ja kuus lisaliiget.

Põhiliikmed on erakonna esimees Mart Laar, aseesimees Juhan Parts, peasekretär Ken-Marti Vaher ja poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Lisaliikmed on haridusminister Tõnis Lukas, kaitseminister Jaak Aaviksoo, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ning Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu ja Marko Mihkelson.

„IRLi eesmärk on viia ellu oma programmilisi ideid. Oleme valmis põhjalikeks läbirääkimisteks ja stabiilseks valitsuskoostööks. Kindlasti ei ole IRL nõus kehtestama astmelist tulumaksu, tasulist kõrgharidust või minema üle palgaarmeele," ütles IRLi esimees Mart Laar.

IRLi naiskogu tunnustab kolme naisettevõtjat

2011-03-08

IRLi Naiskogu soovib pöörata avalikkuse tähelepanu ettevõtlikele naistele, kelle tegevus on hädavajalik majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks, ja tunnustada kolme eeskujulikku naissoost ettevõtjat.

IRLi naiskogu juhi Kaia Iva sõnul on paljud tublid Eesti naised aktiivsed ettevõtluses, mis toodab ja osutab teenuseid ennekõike kohalikule turule.

"Me ei näe neid naisettevõtjaid küll suurtes edetabelites, aga nende panus Eesti majanduskeskkonna stabiilsele arengule on suur ja nende heast käekäigust sõltub väga palju. Seetõttu väärivad meie ettevõtlikud naised oluliselt suuremat tähelepanu ja
tunnustust," ütleb Kaia Iva.

Traditsiooniliselt tunnustab IRLi naiskogu naistepäeval kolme naisettevõtjat, kes on näidanud üles head ärivaistu ja kaalukust oma ettevõtte arendamisel.

Kunstnikust ettevõtja Airike Taniloo-Bogatkin, kes peab koos abikaasa Georgiga Tallinnas Toompeal unikaalset firmat, mis ühendab endas kauplust, keraamika- ja skulptuuriateljeed ja kohvikut. Airike on mitmete Eesti kultuuriloos oluliste
portreereljeefide autor.

Anne Nõgu, kes on Rakveres tuntud mitmekülgse ettevõtjana nii Art Café ja Art Hotell omanikuna, kuid eeskätt tunnustatud mitmekülgse haridusedendajana, kes töötab endale kuuluva Rakvere eragümnaasiumi direktorina ning pakub haridusteenust eralasteaias ning muusika- ja kunstikoolis Kaur.

Lumme Lillenthal - Lipi-Lapi Äri omanik ja perefirma juhataja Paides. 16 aastat tagasi asutatud väikesest kangapoest on välja kasvanud 3 kauplust, seal hulgas kardinaäri ja käsitööpood, kus lisaks rikkalikule kaubavalikule antakse asjatundlikku nõu ja viiakse läbi erinevaid käsitööteemalisi õpitubasid.

"Need naised on hakkama saanud ka kõige keerulisemas majandussituatsioonis. Tunnustame neid tänasel naistepäeval väikese tänumeenega," ütles IRL Naiskogu esinaine Kaia Iva.

Euroopa Rahvapartei õnnitleb IRLi suure võidu puhul

2011-03-07

Euroopa Rahvapartei (ERP) President Wilfried Martens õnnitles täna IRLi, Eesti ERP liiget, ning IRLi esimeest Mart Laari 20,5 protsendi häälte saavutamise ning parlamendikohtade kasvu puhul 19lt 23le. Reformierakonna ja IRLi koalitsioon said koos 56 parlamendikohta (101-st):

"Õnnitlen soojalt oma head sõpra Mart Laari ja IRLi eilsete valimiste mõjuka võidu puhul, mis andis paremtsentristlikule koalitsioonlile tugeva enamuse Riigikogus. Eestlased andsid tugeva toetuse valitsuse edukale poliitikale, sealhulgas ka Eesti liitumisele eurotsooniga," rõhutas ERP President.

"Ma ootan, et isiklikult õnnitleda Mart Laari Euroopa Rahvapartei tulevasel tippkohtumisel 24. märtsil Brüsselis."

Mart Laari juhitud erakond kuulub Euroopa suurimasse ja mõjuvõimsaimasse poliitilisse perekonda, milles on hetkel 73 liikmeserakonda 39-st riigist, 15 Euroopa Liidu liikmesriigi ning 6 ELi mittekuuluva riigi valitsusjuhti ja riigipead, Euroopa Komisjoni, parlamendi ja EL Nõukogu esimehed. Samuti on Euroopa Rahvaparteil suurim saadikurühm Euroopa Parlamendis.

ERP fraktsioon õnnitles Mart Laari eduka valimistulemuse puhul

2011-03-07

"Õnnitlen südamest Isamaa ja Res Publica Liidu esimeest, endist Eesti peaministrit Mart Laari eduka valimistulemuse puhul Riigikogu valimistel," ütles Euroopa Parlamendi suurima, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esimees Joseph Daul.

"Pärast taasiseseisvumist on Eestist kujunenud eeskuju mitmetele Euroopa riikidele. Isamaa ja Res Publica Liit ja esimees Mart Laar on mänginud selles protsessis olulist rolli," ütles Joseph Daul.

"Esimesena Balti riikidest võttis Eesti 1. jaanuaril 2011 kasutusele euro - see on märgiks Eesti usaldusest euro vastu. Eesti radikaalsed reformid, eelarve tasakaal ja väikesed võlad viimase majanduskriisi ajal on ülejäänud Euroopale eeskujuks."

„Paremtsentristliku valitsuskoalitsiooni edu nendel valimistel näitab, et Eesti rahvas kiitis heaks tasakaalus eelarve poliitika, mis võimaldas Eestil edukalt eurotsooniga liituda."

"Loodan, et Isamaa ja Res Publica Liidu edu annab täiendava tõuke Eesti arengule ja tugevdab Eesti mõju Euroopas," ütles Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Joseph Daul.

Euroopa Rahvapartei on 265 liikmega Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon. Eestit esindab selles fraktsioonis Isamaa ja Res Publica Liidu liige Tunne Kelam.

Laar arutas Euroopa liidritega võlakriisi leevendamist

2011-03-05

IRL esimees Mart Laar osales Helsingis Euroopa Rahvapartei (EPP) liidrite tippkohtumisel, mis oli peamiselt pühendatud Euroopa võlakriisile ning ühiste sammude kokkuleppimisele kriisi vastu võitlemiseks.

Arutati Merkeli-Sarkozy ettepanekuid uue majanduskasvu saavutamiseks, keskendudes võlakoormuse vähendamisele ja eelarve tasakaalu

viimisele.
Laar tõdes, et katsed sundida Euroopa riike võlakoormust vähendama on tema meelest õiged, samas on raske neile toetust leida.

„Näib nagu elaksid mõned riigid endiselt illusioonides, et raha kasvab puu otsas ja neil on võimalik põhjalikke uuendusi teostamata kriisist väljuda. See on ohtlik illusioon. Mida varem see kaob, seda parem,“ ütles Laar.

Tema hinnangul paistis Eesti nende arutelude taustal positiivselt välja.

Maksupoliitikat arutades kinnitasid EPP liidrid, et maksumäärade ühtlustamist pole keegi kavandanud. Juttu tuli ka ühetaolisest maksusüsteemist, millele üle läinud maade arv Euroopa Liidus iga aasta kasvab,“ ütles IRLi esimees.

Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, EL Nõukogu president Herman Van Rompuy, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel ning mitmed teised Euroopa valitsusjuhid.

Arutelu kutsus kokku Soome asepeaminister Jyrki Katainen, et ühtlustada taktikat järgmisel nädalal toimuvaks eurotsooni tippkohtumiseks.

Foto: Mauri Ratilainen / Compic

Riik viib kiire internetiühenduse ka maapiirkondadesse

2011-03-04

Põllumajandusministeeriumi vahendusel investeeritakse lähiaastatel maapiirkondade internetiühenduse arendamisse ligi 6,4 miljonit eurot tagamaks kiire interneti kättesaadavus kõigile Eesti elanikele.

„Maapiirkondade arengu seisukohast on korraliku ja kiire internetiühenduse olemasolu hädavajalik, sest see loob aluse nii sealse majanduse kui ka üldise elukeskkonna arenguks," rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Kindlasti oleks näiteks äsjalõppenud e-hääletuse aktiivsus olnud suurem , kui oma hääle oleks läbi interneti saanud anda kõik maal elavad inimesed."

Eesti lairiba interneti katvuse tõstmise programmi raames viiakse täna vaid suuremate linnade vahel olev lairiba internetiühendus ka väiksematesse kohtadesse. Sõltuvalt piirkonnast lõpevad ühenduste rajamised 2015. aastaks.

Inimeste kiire internetiühendusega varustamist näeb ette ka Eesti infoühiskonna arengukava, mille kohaselt peab ligipääs kiirusega 100 Mbit/s internetile olema 100 protsendil kodudest. Arengukava kohaselt tuleb välja ehitada valguskaablitel põhinev baasvõrk arvestusega, et 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest asuvad baasvõrgu ühenduspunktile lähemal kui 1,5 kilomeetrit.

Esimeses etapis investeeritakse lairiba internetiühenduse arendamisse ligi 22,4 miljonit eurot. Lisaks põllumajandusministeeriumile on projekti kaasatud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning siseministeerium.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas vastava määruse neljapäeval.

Eesti Vähiliit ja IRL panid paika ühised tegevused vähiennetuses

2011-03-04

Täna allkirjastasid IRL-i juhatuse liige Urmas Reinsalu ja Vähiliidu juhatuse esimees dr. Vahur Valvere koostöömemorandumi Riigikogu tegevusperioodiks 2011-2015.

Selle leppe alusel IRL tõstatab vähistrateegia ja südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise programmi Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena ning töötab koostöös vähiliidu ekspertidega välja meetmed vastavate haiguste ennetamiseks.

Lepiti kokku, et vajalik on maksupoliitikaga vähendada oluliselt tubaka ja alkoholi tarbimist, suurendada lastetervise programmide osakaalu ning kompenseerida riigieelarvest täiendavalt krooniliste haigete ravimikulu.

Vähiliidu juhatuse esimehe Vahur Valvere sõnul on selline koostöömemorandum põhimõtteline positiivne muutus meie terviseennetuses.

„On mõistlik, et üks erakond võtab endale kohustuseks rakendada konkreetse tegevuskava tervisennetuse huvides. See annab kindluse, et kavandatud meetmed viiakse ka ellu."

Valvere kutsus memorandumiga ühinema ka teisi Riigikokku pääsevaid erakondi.

Urmas Reinsalu sõnul on vajalik inimeste keskmise eluea ja tervena elatud aastate tõusu huvides keskenduda just suurimate suremust põhjustavate tegurite ennetamisele.

Just südame-veresoonkonna ja pahaloomuliste kasvajate ennetustegevus ja varajane avastamine on rahva tervise huvides otsustavad," rõhutas Reinsalu.

Tema sõnul on vajalik selle memorandumi alusel järgmisel aastal jõustada uus rahvatervise seadus, mis määraks selged kohustused asutustele tervise-edenduse valdkonnas ja tõsta profülaktiliste läbivaatuste arvu.

Vähiliit ja IRL leppisid kokku, et leppes sätestatu ülevaatamiseks kohtutakse regulaarselt.

Lisatud koostöömemorandumi tekst

EESTI VÄHILIIDU ja IRL -i KOOSTÖÖMEMORANDUM
Riigikogu tegevusperioodiks 2011-2015

Tervis on igapäevase elu loomulik eeltingimus ja majanduslik ressurss, mida on
võimalik sihipäraselt arendada. Terviseriskide vähendamine on oluline inimese
edasiseks arenguks, kuna tervist mõjutavad kõik inimtegevuse valdkonnad ja tervis
mõjutab kõiki teisi valdkondi. Rahvatervise alal on oluline riigi poliitika tervislike
eluviiside edendamiseks, liikumisharrastuse toetamiseks, tervisliku toitumise
soodustamiseks, suitsetamise ja alkoholi liigtarbimise vastu võitlemiseks.

Seda arvestades lepivad Vähiliit ja IRL kokku, et IRL :
1. seadustab Vähiliidu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajaliku riigieelarvelise
rahastamise (analoogselt Soome Vabariigi kogemusele) läbi tubakaaktsiisi
laekumiste;
2.tõstatab vähistrateegia ja südame -veresoonkonnahaiguste ennetamise
programmi Riigikogus riiklikult olulise teemana ning töötab koostöös Vähiliidu
ekspertidega välja tõhusamad meetmed vastavate haiguste ennetamiseks;
3. töötab koostöös Vähiliidu ekspertidega välja tõhusamad meetmed patsientide
õiguste kaitseks.

Lisaks kavatseb IRL:

1. riigi maksupoliitiliste ja reklaamialaste piirangutega vähendada oluliselt alkoholi
ja tubaka tarbimist. Senised sammud alkoholiaktsiisi tõstmisel ning üleriigilise
alkoholimüügi piirangu kehtestamisel on andnud positiivseid tulemusi ja
absoluutnäitajatelt inimese kohta on alkoholi tarbimine vähenenud.
2. riskikäitumise ennetamiseks on oluline rakendada uues põhikooli õppekavas
terviseennetuse alane õpe ning tagada sõltuvushäiretega laste rehabilitatsioon.
3. kehtestada riiklik alkoholipoliitika, mille eesmärgiks on eriti laste ja noorte
alkoholitarbimise ning sellest tulenevate kahjude vähendamine. Peame vajalikuks välja
arendada alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise süsteemi, et
ennetada kroonilise alkoholisõltuvuse väljakujunemist ning suurendada ravi- ja
rehabilitatsiooniteenuste mahtu motiveeritud alkoholist loobujatele.
4. võtta 2011 vastu uue rahvatervise seaduse, milles on selged kohustused riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutustele tervise-edenduse valdkonnas. Peame vajalikuks
tervise-edenduse võrgustiku toetamist ning olemasolevate tervise-edenduse osaliste
jätkusuutlikkuse tagamine.
5. enneaegsete surmade (enne 65 eluaastat) vähendamiseks on oluline ennetustegevus rõhuasetusega südame-veresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning õnnetusjuhtumite ning mürgistuste ennetamisele. Peame oluliseks nendes valdkondades suurendada oluliselt riigi ennetustegevuse vahendeid. Ennetustöö peab olema süsteemne ja tuginema erinevate nii tervishoiuteenust osutavate instantside kui ka sotsiaalhoolekande- ja haridusvaldkonna vahelisele koostööle.
6. suurendada lastetervise programmide osakaalu riiklikes ennetusprogrammides.
7. seada sisse Eesti tervisepreemia, mis on mõeldud tunnustusena tervislikke
eluviise edendavatele isikutele ja ühendustele.
8. on kahetsusväärne, et aastatel 2002-2007 on pahaloomuliste kasvajate
esmajuhtude arv aastas keskmiselt 3-3,5 % kasvanud. Riigi eriarstiabi ravijuhtude
mahu suurendamisel peame olulisimaks südame-veresoonkonna ja pahaloomuliste
kasvajate ravijuhtude igaaastase arvu kasvu.
9. Soovime esmatasandil luua inimestele lisavõimalusi profülaktiliste läbivaatuste
teostamiseks.
10. Seoses suure eakate retseptiravimite omaosalusega peame vajalikuks hakata
riigieelarvest täiendavalt kompenseerima retseptiravimite omaosalust eakatele ja
kroonilistele haigetele. Samuti tuleb uute ravimite patsiendini jõudmise protsessi
kiirendada.

IRL peab oluliseks tervishoiu ja rahvatervise poliitikate kujundamisse kaasata Eesti
Vähiliitu ning toetada tema tegevust.

Osapooled kohtuvad leppes sätestatud ülevaatamiseks vähemalt kord aastas.

Urmas Reinsalu

Vahur Valvere

Laar arutab Merkeli ja Barrosoga Euroopa majanduse tulevikku

2011-03-04

IRLi esimees Mart Laar osaleb täna Helsingis toimuval Euroopa Rahvaparteisse (EPP) kuuluvate erakondade liidrite kokkusaamisel, kus arutakse, kuidas Euroopa majanduskriisist välja tuua.

Kohtumisel osalevad Euroopa Komisjoni President José Manuel Barroso, EL Nõukogu president Herman Van Rompuy, Euroopa Parlamendi President Jerzy Buzek, Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel ning mitmed teised Euroopa valitsusjuhid.

Arutelu kutsus kokku Soome ase-peaminister Jyrki Katainen, et ühtlustada taktikat järgmisel nädalal toimuvaks eurotsooni tippkohtumiseks.

Euroopa Rahvapartei juhtide kohtumisel tuleb kõneks ka olukord Iirimaal, mille selgitamiseks osaleb kohtumisel EPP asepresident ning Iiri uueks peaministriks saav Enda Kenny.

Mart Laar ütles, et tavaliselt korraldatakse sedalaadi kohtumisi seoses Euroopa Liidu tippkohtumistega, kuid nüüd on arutluse all nii meetmed Euroopa võlakriisi lahendamiseks kui majanduse elavdamiseks.

„Meie positsioon on siin lihtne ja selge: Euroopa riigid peavad astuma viivitamatult samme eelarve puudujäägi kärpimiseks ning võlakoormuse vähendamiseks vähemalt Maastrichti kriteeriumis ettenähtud tasemele."

Seda ei saa Laari sõnul teha aga maksude tõstmise, vaid kulude reaalsusega vastavusse viimisega.

„Meie ettepanek viia nõue põhiseaduse tasakaalu kohta põhiseadusesse vastab sellele suunale igati," ütles Laar.

Laar: tasuta kõrgharidust ja emapensioni toetavad kõik erakonnad

2011-03-03

IRLi esimees Mart Laar ütles pärast Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi peaministrikandidaatide valimisdebatti, et tal on hea meel, et kõik suuremad erakonnad on asunud IRLi eeskujul toetama tasuta kõrgharidust ja emapensioni.

Mart Laar on rõõmus, et erakonnad on emapensioni ja tasuta kõrghariduse osas jõudnud sisuliselt üksmeelele.

"Kui soovime, et Eestil oleks tulevikku, peame panustama haridusse ja hoolitsema Eesti iibe eest. Kui me seda ei tee, jäävad meie eesmärgid kardetavasti realiseerimata".

Tartus Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis toimunud traditsioonilisel peaministrikandidaatide valimisdebatil arutasid Sven Mikser (SDE), Urmas Paet (Reformierakond) ja Mart Laar erakondade valimisprogrammide ning antud lubaduste üle.

Sõbralikus õhkkonnas toimunud debatt muutus tuliseks mõneski küsimuses - nagu näiteks astmeline tulumaks või vanemapalk, erakonnad jõudsid aga mõnes valimisdebatti kandnud küsimuses aga ka ühisele arvamusele.

Nii selgus, et nii Reformierakond kui Sotsiaaldemokraadid toetavad IRLi poolt antud peamisi lubadusi: tasuta kõrgharidust ning emapensioni, mistõttu vaidlus nendes küsimustes ka ära jäi.

Debatil käsitleti nii veel haldusreformi, pensionisüsteemi, lastetoetusi ja teisi Eestile olulisi küsimusi.

Raudne: PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn

2011-03-03

Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul maksis Pervõi Baltiiski Kanalis (PBK) jooksvad Keskerakonna valimisreklaamid kinni Tallinna maksumaksja.

„See on absurdne, et Tallinna linna poolt PBK-lt tellitud kolme venekeelse saate maksumus ulatub ligi poole miljoni euroni. Selge on, et sellise summa eest ei tellitud pelgalt saateid, vaid maksti kinni ka kanalil jooksvad Keskerakonna reklaamid," sõnas Raudne.

Raudse hinnangul on Keskerakonna rahaline seis äärmiselt nadi, mistõttu on Savisaar pöördunud raha saamiseks nii piiri taha kui ka rahastanud valimiskampaaniat Tallinna linnakassast. „IRL-i arvutused näitavad, on need valimised on Tallinna maksumaksjale läinud maksma ligi 3 miljon eurot," rääkis Raudne. „Savisaar on oma tegevusega juba ammu kõik sündsuse piirid ületanud ja on vaid aja küsimus, millal säärasele brutaalsele Tallinna maksumaksja raha raiskamisele piir pannakse."

Asjas täie selguse saamiseks teeb Indrek Raudne Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjonile ettepaneku algatada uurimine Pervõi Baltiiski Kanalist (PBK) tellitud saadete kohta.

Tunne Kelam: Põhja-Aafrika revolutsioonid tõendavad EL ühtse väärtustepõhise poliitika vajadust

2011-03-01

Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjon kohtus 28. veebruaril Euroopa välisaktsiooni teenistuse asepeadirektori Maciej Popowskiga. Järgnevalt arutasid parlamendliikmed teledebatis Kairo poliitiku Ayman Nour'iga Egiptuse üleminekuprobleeme ning kuulasid Euroopa Liidu laienemis- ja naabruspoliitika voliniku Stefan Füle informatsiooni revolutsiooniliste arengute kohta Põhja-Aafrikas.

Eesti saadik Tunne Kelam kommenteeris kriitiliselt Maciej Popowski sõnumit, mille kohaselt Euroopa Liit olevat üha järelemõtlemise faasis, ühtlustamaks oma kriisihalduse mehhanisme.

"See kõlab kenasti, kuid asi on selles, et kriisid ei tunne järelemõtlemise faase," ütles Kelam. "Nagu tavaliselt, tabas ka Põhja-Aafrika kriis Euroopa Liitu ootamatult."

Eesti saadik tõdes, et Euroopa Liit on seni tegelenud reageerimisega, sellel asemel, et arendada proaktiivset lähenemist sellistele kriisidele. Kelam küsis, kas Euroopa Liidul on plaan ka mustaks stsenaariumiks, mille üks variante oleks Liibüa kui riigi lagunemine.

Kelam kutsus üles kujundama EL pikaajalist strateegiat kõnealuse piirkonna suhtes ning olema valmis lähetama Liibüasse EL tsiviilmissiooni, mida vajadusel peab toestama sõjaline missioon.

Kelam leidis, et Kesk- ja Ida-Euroopa esindajad tunnetavad arvatavasti paremini Egiptuses, Liibüas ja mujal toimuvaid revolutsioonilisi muutusi. Tema sõnul on tõeliste muudatuste aluseks tahe ja suutlikkus kujundada tugev kodanikuühiskond. Kelam küsis, kuidas kavatseb Egiptuse üleminekuvalitsus lahendada usuliste vähemuste, eriti koptide probleemi, kelle esindajaid on eelmise režiimi ajal süstemaatiliselt diskrimineeritud ja mõrvatud, vormilisele võrdõiguslikkusele vaatamata.

Egiptlased tunnistasid probleemi ja kristlaste muresid ning väitsid, et ootavad just Euroopa Liidult abi tagamaks inimõiguste ja koptide kaitset.

Tunne Kelam jäi rahule volinik Stefan Füle sõnumiga, mille kohaselt peab Euroopa Liit toetama demokraatiat Põhja-Aafrikas nii nagu ta toetas seda 1989.aastal Ida-Euroopas. Voliniku sõnul on muudatused Põhja-Aafrikas pöördumatud ning Euroopa Liit peab olema enesekriitiline, sest poliitikas endiste diktaatorite suhtes pole mitte alati eelistatud inimõigusi ja õiguskorda praktilistele huvidele.

Põhja-Aafrika ning Lähis-Ida teema kujuneb kuumaks arutlusobjektiks ka Euroopa Parlamendi järgmisel plenaaristungi nädalal Strasbourgis, millest võtab osa Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

www.europarl.europa.eu

Laar: hea, et üksikkandidaadid valimissüsteemi muutmist toetavad

2011-02-28

IRLi esimees Mart Laar tervitab üksikkandidaatide avaldust riigikogu valimistel nimekirjades häälte ülekandmise vastu, meenutades IRLi äsjaseid sellekohaseid ettepanekuid.

"Mart Nutt tegi äsja ettepanekud anda valijate häälele suurem kaal, kaotades võimalus, et Riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast nimekirjades tagapool olev kandidaat," meenutab Laar.

Laar ei tee me endale illussioone, et selle läbiviimine kerge saab olema.

"IRLil kulus parlamendi enamuse veenmiseks europarlamendi valimistel avatud nimekirjade kehtestamiseks aastaid, lõpuks sai see aga tehtud," lausus Laar.

IRLi esimees usub, et nii läheb see avatud nimekirjaga Riigikogu valimistel. Vastuväited sellele süsteemile on teada. Väidetakse, et inimesed valiksid sel juhul Riigikogusse tühikargajad.

„Mina ei arva, et valijad oleksid rumalad. Seetõttu ei karda ma ka avatud nimekirju. Ükskord tehakse need ära niikuinii."

IRLi ettepanek muuta valimissüsteemi avades üleriigilised nimekirjad järgmiselt:

1. Üleriigiline nimekiri muuta avatuks. See tähendaks erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestumist vastavalt saadud häälte arvule, arvestades valimisringkonna suurust.
2. Valimisnimekirja järjestamist tähestikulises järjekorras nii valimisringkonnas kui üleriigilises nimekirjas. See võrdsustaks „esinumbrid" ja teised kandidaadid.
3. Kaotada valimistulemuste arvestamisel d'Hondti astendaja. See arvestaks õiglasemalt valija antud häält ja kaotaks parima tulemuse saanud nimekirja preemiamandaadid.
4. Seaks valimiskulutustele lae, et vähendada raha mõju valimistulemustele.

Niisugustel muudatustel oleks valimistel järgmine mõju:

1. Võimalus, et Riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast tagapool olev kandidaat, kaob. See suurendab valija hääle kaalu valimistel.
2. Väheneb erakonna juhtkonna võimalus sokutada Riigikogusse käsutäitjaid, kellel avalikkuses on väike toetus.
3. Vähendab võimalusi välismaistel mõjuagentidel ja äriringkondadel määrata valimisnimekirja.
4. Parandaks kõikide erakondade sisekliimat, kuna jääks ära närvesööv kemplemine ja sõpruskondade võitlus kõrge koha eest valimisnimekirjas.

Vaher: hääleta IRL Keskerakonnast mööda

2011-02-27

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher kutsub valijaid andma oma toetust neil Riigikogu valimistel IRL-ile, kuna värske uuringu kohaselt on reaalselt võimalik hääletada IRL Keskerakonnast mööda.

"Värskelt avaldatud Emori otsest valimisolukorda matkiv küsitlus ei jäta kahtlust - IRL on tõusnud 24-protsendilise toetusega selgelt Keskerakonna kõrvale."

Vaher viitab sellele, et Emor annab ainsa küsitlejana Eestis vastajatele ette kandidaatide nimekirja konkreetses valimisringkonnas, mistõttu on selle küsitluse tõelähedus muude kõrval oluliselt suurem.

"IRL pole kunagi olnud valitsuskoalitsioonis koos Keskerakonnaga ja välistab selle loomulikult ka nüüd, mil Savisaare rahamangumine Moskvast on saanud absoluutse toetuse tema erakonna poolt," ütles Vaher.

Ta meenutab, et IRL-i koalitsioonipartner Reformierakond on samuti välistanud koalitsiooni Savisaarega. Seega on Keskerakonna valitsus täna võimalik vaid siis, kui parempoolsed valijad jäävad koju ja vasakjõud koonduvad Savisaare selja taha.

"Me hoiame Keskerakonna võimult eemal, riigi puhtana ja anname uue majanduskasvu saavutamiseks riigi arengule uue hoo," lausus Vaher.

"Kutsun kõiki valima IRL-i, meid valides toetate ka tasuta kõrgharidust, emapensioni ja madalamaid kodukulusid."

Euroopa Liidu siseministrid arutasid olukord Põhja-Aafrikas

2011-02-24

Neljapäeval, 24. veebruaril, osales siseminister Marko Pomerants Brüsselis Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite nõukogu kohtumisel, mis keskendus migratsiooniküsimustele ning olukorrale Põhja-Aafrikas.  

„Arengud Põhja-Aafrikas mõjutavad vahetult kogu Euroopa Liidu sisejulgeolekut ning massiline sisseränne Itaaliale kuuluvale Lampedusa saarele on üksnes jäämäe tipp“ rääkis siseminister Marko Pomerants. Siseministri sõnul on oluline, et Euroopa Liit panustaks stabiilsuse tagamisse piirkonnas ning valmistuks ka kõige negatiivsemaks stsenaariumiks. „Vajalikud on nii pika- kui lühiajalised meetmed, piirivalveoperatsioonide käivitamine ning abi piirkonna riikidele,“ ütles Pomerants.  

Euroopa Liidu sisejulgeoleku agentuurid andsid kohtumisel ülevaate olukorrast Liibüas ning võimalikest ohuhinnangutest. Võeti teadmiseks piirivalveoperatsiooni käivitamine Vahemere keskosas ning Euroopa Komisjonile anti mandaat tagasivõtulepingu allkirjastamiseks Türgiga. Pomerantsi sõnul aitab tagasivõtuleping kaasa kriitilise olukorra leevendamisele Kreeka- Türgi piiril, kus pandi 2010. aastal toime enam kui 80% illegaalsetest piiriületustest Schengeni alasse.  

„Türgi- Kreeka piir on üks probleemsemaid juba täna ning ebastabiilsus araabiamaades võib põgenikevooge üksnes suurendada,“ ütles siseminister. Peale Kreeka abipalvet Euroopa piirivalveagentuuri kiirreageerimisüksuste kaasamiseks möödunud aasta oktoobris, on liikmesriigid lähetanud Kreeka - Türgi piirile enam kui 300 piirivalvurit. Eestist on operatsioonis osalenud kokku 19 piirivalvurit.  

Lisaks arutasid siseministrid Lääne-Balkani riikide viisavabaduse mõjusid ning Bulgaaria ja Rumeenia liitumist Schengeni õigusruumiga. Euroopa Komisjon tutvustas lennureisijate broneeringusüsteemi ettepanekut ning Euroopa Liidu tagasivõtulepingute analüüsi.

Allikas: Siseministeerium

Kiisler: hea, et haldusreformile toetajaid juurde tuleb

2011-02-23

Regionaalminister Siim Kiisleri väljendab headmeelt Sven Mikseri tänase avalduse üle, et sotsiaaldemokraadid on asunud toetama haldusreformi kiiret läbiviimist.

"Nii, nagu Reformierakonnast on saanud tasuta kõrghariduse toetaja, nii on ka sotsiaaldemokraadid hakanud toetama IRLi kava haldusreformi kaudu riigivalitsemise tõhustamiseks ja avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks," ütleb Kiisler.

Minister meenutab, et praeguses valitsuses jäi haldusreform poliitilise arguse taha ja kui sotsid olid valitsuses, siis olid nende avaldused sellel teemal hoopis vastupidised.

"IRLi valitsemisprogrammis seisab haldusreform olulisel kohal. Seda on pikalt ja põhjalikult ette valmistatud ning selle tegemine seisab vaid partnerite poliitilise julguse taga."

Kiisler avaldas veendumust, et ükskord tehakse haldusreform ära niikuinii ning IRL küsib riigikogu valimistel rahvalt mandaati haldusreformi tegemiseks, sest tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused.

"Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab omavalitsustele reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega," ütles regionaalminister.

Haldusreform peab tema sõnul vähendama vallabürokraatide arvu ja suurendama nende inimeste arvu, kes reaalselt inimesi aitavad. Samuti nende arvu, kes tegelevad ettevõtluse küsimustega ja sellega kuidas luua uusi töökohti.

"Seadusega tuleb tagada, et omavalitsuse igapäevased teenused jäävad inimesele endiselt kodulähedaselt kättesaadavaks ka peale haldusreformi," lausus Kiisler, kelle sõnutsi peab omavalitsuste tulubaas olema stabiilne ja tagatud seadustega.

IRL on seisukohal, et igaühel peab olema võimalus paremini elada, kui ta ise pingutab, sõltumata sünni- ja elukohast. Riigi ülesanne on võrdsustada regionaalseid võimalusi, edasine peab sõltuma inimese pingutustest.

Tsahkna tervitab Reformierakonna toetust tasuta kõrgharidusele

2011-02-22

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikasekretär Margus Tsahkna avaldas heameelt, et Reformierakond on oma varasemast lubadusest üle minna tasulisele kõrgharidusele taandunud ning asunud toetama IRLi pakutud tasuta kõrgharidust.

"Nagu näha, kannab IRLi töö vilja - üleminek tasuta kõrgharidusele muutub järjest populaarsemaks ka poliitiliste erakondade seas," ütles
Tsahkna.

Tema sõnul on see arusaadav, sest tasuta kõrgharidus oli IRLi üleriigilises küsitluses inimeste jaoks üks peamisi probleeme, mille
lahendamist toetas 43 686 inimest 58 438 vastajast.

„On hea, et Reformierakond on tulnud kaasa ka meie programmi kirjutatud õppetoetuste vajaduspõhiseks muutmisega," lausus Tsahkna.

Tasuta kõrgharidus toob tema hinnangul suurema õigluse kõrval kaasa ka nõudlikkuse ja kvaliteedi tõusu meie kõrgharidussüsteemis, samuti
õppejõudude ja doktorantide parema tasustamise, et meie teadusele vajalik järelkasv kindlustada.

Tsahkna ei karda ka, et Reformierakond oma suuna uuesti muudaks, peaminister Andrus Ansipi ja Riigikogu aseesimene Keit Pentuse
sõnavõtud on selleks liiga selged.

"Valijate jaoks on tegemist kindla võiduga. Kui varem avaldati korduvalt kahtlust, et kas IRLil ikka õnnestub ühte oma peamist
lubadust ellu viia, siis nüüd on selge, et õnnestub ikka küll. See on kogu Eestile hea uudis," kinnitas Tsahkna.

Lasterikaste Perede Liit: emapension tuleb ellu viia

2011-02-20

Eesti Lasterikaste Perede Liit ja IRL allikirjastasid koostööleppe plaanitavate tegevuste kohta järgmise Riigikogu volituste ajal.

Olulisemaks punktis lepingus on emapensioni sisseseadmine Eestis. Emapension on pensionilisa emale iga lapse pealt.

Perede Liidu presidendi Kalmer Hüti sõnul on emapension aus ja õiglane tunnustus suurpere emale.

"See on igati loogiiline samm edasi, arvestades, et IRLi toetusel on tehtud vanemahüvitis ja suurepere ema palk," sõnas Hütt.

Tema kinnitusel toetavad lasterikkad pered kahtluseta emapensioni sisseseadmist.

Juhan Parts väljendas heameelt koostöö üle lasterikaste perede kodutoetuse programmi elluviimisel. Ta meenutab, et selle programmi abil on saanud abi oma kodu korrastamisel või soetamisel üle 1300 pere, kus kasvab üle 5000 lapse.

Partsi sõnul oli oluline, et programmiga suudeti edasi mina ka majanduskriisi tingimustes ning kindlasti peab see jätkuma ka tulevikus.

IRL ja Lasterikaste Perede Liit leppisid kokku konkreetsetes algatustes, mis tuleb ellu viia, lepe sõlmiti neljaks aastaks.

Laar: saadikute kuulumine riigiettevõtete nõukogudesse tuleb lõpetada

2011-02-20

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar peab õigeks lõpetada Riigikogu liikmete osalemine riigiäriühingute nõukogudes.

Ta meenutab, et äsja möödus kolm aastat päevast, mil Riigikogu nõustus õiguskantsleriga, et olemasoleval kujul Riigikogu liikmed ei või kuuluda riigiäriühingute nõukogusse.

„Sellele probleemile on tegelikult juba aastaid tähelepanu juhitud, kuid lahendust on olnud raske leida, kuna mõne erakonna meelest on selline lisateenimise viis igati tore ja vajalik," lausus Laar.

Ta peab tõenäoliseks, et ilmselt seetõttu pole Riigikogu suutnud endale võetud kohustust vastuolu Põhiseadusega lahendada.

„See on taasiseseisvumisaja esimene juhtum, kus üks põhiseaduslik institutsioon lihtsalt ignoreerib talle tehtud ettekirjutust," rääkis Laar.

Ta meenutab, et õiguskantsler Allar Jõksi võitlus põhiseaduse kaitseks lõppes sellega, et tema taasvalimine ametisse Reformierakonna ja Keskerakonna häältega mäletatavasti tõkestati.

„Kui põhiseadusega vastuolu on jäänud likvideerimata, siis vähemalt on igal saadikul võimalus ise põhiseadust järgida. Seetõttu loobusid Isamaa ja Res Publica saadikud kohtadest riigiäriühingute nõukogudes."

IRLi esimees kinnitab, et kui sama olukord jätkub ka järgmises Riigikogus, teevad IRLi poolt Riigikogusse valitavad saadikud sama otsuse.

IRL: Keskerakonna valimiskampaania läheb tallinlastele hirmkalliks

2011-02-20

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse (IRL) hinnangul lähevad seekordsed Riigikogu valimised tallinlastele hirmkalliks, kuna Tallinna linnavalitsus matab valimiste eel propaganda alla miljoneid eurosid Tallinna maksumaksja raha.

„Tallinna linnavalitsuse käitumine on vastutustundetu, kuna samal ajal kui propaganda alla maetakse üha rohkem linna raha, kannatavad Tallinna lapsed, kelle spordi pearaha alles hiljuti ulatuslikult kärbiti. Samuti võib tõmmata paralleele müügimaksu ja linna propaganda vahel, kuna müügimaksu kehtestamise üks põhjustest on aina suureneva linna propagandaaparaadi töös hoidmine," sõnas Raudne.

Raudse sõnul neelavad ainuüksi Tallinna avalike suhete eelarve ja Tallinna televisioon kokku ligi 2,5 miljon eurot aastas. „See, et keskerakondlaste näod ja tegemised on jõudnud linna raha eest televisiooni ning pealinlaste postkastidesse potsatavad peaaegu et igapäevaselt Tallinna linnvalitsuse reklaamtrükised, ei tohi toimuda maksumaksja raha eest. Tallinna eelarve peab teenima tallinlaste, mitte Keskerakonna huve," lausus Raudne.

Samuti ei piirdu tema hinnangul massiline keskerakondlaste propageerimine pelgalt Tallinna televisiooni ja reklaamtrükistega. „Enne valimisi on mitmekordistunud linna propagandistlikku laadi promoürituste hulk. Tasub mainida, et ainuüksi Tallinna rahastatud üleriigiline Valentinipäeva kontserttuur läks linnale maksma 55 000 eurot," rääkis Raudne. „Peale selle ei saa ka mööda vaadata enda töö ajast Keskerakonda ülistavaid netikommentaare kirjutavatest linnavalitsuse töötajatest, kellele maksab palka linnavalitsus."

„Lihtsad arvutused näitavad, et linn on valimispropaganda tarbeks kulutanud hinnanguliselt 3 miljon eurot. Sellise tegevusega on Tallinna linnavalitsus säästnud hulgaliselt Keskerakonna raha, kelle valimispropaganda maksab kahjuks suures osas kinni Tallinna maksumaksja," ütles Raudne.

Laar tutvustas pensionäridele IRLi sotsiaalpoliitikat

2011-02-19

IRLi esimees Mart Laar tutvustas kohtumisel Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esimehe Andres Ergmaga IRL-i kavasid sotsiaal- ja majanduspoliitikas.

Laari hinnangul majandus on kriisist taastumas ning uue majanduskasvu tingimustes on reaalne see, et pensionid hakkavad tõusma, arvestades paranenud sotsiaalmaksu laekumist.

Laar rõhutas, et eakas põlvkond saab tunda ennast turvaliselt, kui Eesti majanduskeskkond loob suuremat jõukust ja on stabiilne.

Andres Ergma tõi välja elektri hinnatõusu probleemi, mida tuleb inimeste toimetuleku huvides leevendada.

Lepiti kokku, et IRL tutvustab pensionäride ühendustele nii emapensioni ideed kui ka teisi eakate poliitikat puudutavaid lahendusi.

Tsahkna: töö kiidab tegijat

2011-02-19

Kommenteerides Eiki Nestori ettepanekut vahetada majandusminister Juhan Parts järgmises valituses kellegi teise vastu, ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna, et ootab huviga sotsiaaldemokraatide ettepanekuid ettevõtluse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks.

Selle asemel, et valimiskampaanias isikute tasemel pori loopida võiks Tsahkna arvates arutada teemasid sisuliselt.

"IRL küsib nendel valimistel inimestelt toetust, et viia sisse tasuta kõrgharidus ja emapension. Nende plaanide elluviimiseks on vaja uut majanduskasvu, mille saavutamiseks tuleb vähendada tööjõumakse ning suurendada Eesti konkurentsivõimet."

Tsahkna sõnul keskenduvad sotsid ka seekord riigi tulude laialijagamisele ning on valmis selleks tõstma makse ja võtma riigile laene, mille maksmine jääks järgmistele põlvedele.

"Ma ei nimetaks seda tulevikku suunatud poliitikaks, mille keskmes on inimene, ma nimetaks seda vastutustundetuseks järgmiste põlvkondade võimaluste arvel."

"Kindlasti on Eiki kursis ka sellega, et Eesti majandus kasvab viiendat kvartalit järjest ja koos sellega suureneb ka tööhõive. Ekspordi kasvunumbrid on oluliselt suuremad kui prognoositud. Kindlasti pole see juhtunud juhuslikult või tänu astmelise tulumaksu ja riigilaenude propageerimisele."

Juku-Kalle Raid: ainuvõimu tiibu tuleb kärpida

2011-02-18

IRLi nimekirjas parteituna Riigikokku kandideeriv Juku-Kalle Raid ei pea õigeks, et Eestis võib tekkida üheparteivalitsus, kuna see ei ole ühiskonna jaoks just kõige värskem ning nutikam variant.

"Kui Reformierakond peaks saama nii palju kohti, kui viimased hädauuringud näitavad, siis võib juhtuda see, mis on juhtunud Ungaris - majas sees toimub pidulik vastuvõtt demokraatlike riikide presidentidele ja tänavatel saavad demonstrandid nuuti."

Raid viitab 2006. aastale, kui Ungari ülestõusu 50. aastapäeva mälestamisele pühendatud üritusi varjutasid politsei ja meeleavaldajate kokkupõrked Budapestis.

Ühe partei ainuvõim on tõeline oht, mis Ungari näitel on viinud sügavate lõhedeni ühiskonnas ja isegi perekondades.

Ta osundab ka, et ülbus on pannud Eestis Reformierakonna „katuse" juba kohati sõitma, kuid absoluutne võim lööb ju päris pähe.

"Pean õigeks, et parteimaastik oleks mitmekesine, mistõttu loodan, et Reformierakond ei võta Riigikogus üle 50 koha, sest see pärsiks kokkuvõttes demokraatiat ja vaba ühiskondlikku mõtet. Muuseas, ma oleks häiritud kui ükskõik mis jõud üle poole kohti saaks"

„Absoluutne võim kipub tavaliselt pähe hakkama. Tallinna linna lolli näidet ei tahaks siinkohal isegi meenutada," ütles Raid.

Juku-Kalle Raid kutsub toetama IRLi, mis peab muutuma ründavamaks ja tugevamaks, milleks omakorda on vaja suuremat esindatust Riigikogus.

Oktoobri kolmas pühapäev saab lipupäevaks

2011-02-17

Riigikogu võttis täna vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva, sel päeval tuleks heisata ka Eesti lipp.

Eelnõu kohaselt täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ning Eesti lipu seaduse muutmise seadust. Seadusemuudatuste poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Koostöös Fenno-Ugria Asutusega valminud eelnõu viis 11. jaanuaril Riigikokku Mart Nutt, kelle sõnul aitab oktoobrikuu kolmanda laupäeva tähistamine hõimupäevana teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit.

"Hõimupäeva tähistamine riikliku tähtpäevana soodustab soome-ugri rahvaste ja riikide koostööd," ütles Nutt.

Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel vastavalt 1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressi otsusele. Samalaadne otsus on kirjas 2000. aastal Helsingis toimunud soome-ugri rahvaste 3. maailmakongressi resolutsioonis.

Lukas: loodan Ansipi toetusele ka tulevikus

2011-02-17

Kommenteerides peaminister Andrus Ansipi väljaütlemisi tasuta kõrgharidusest tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees Tõnis Lukas, et on toetuse eest peaministrile tänulik.

"Tänan Reformierakonda ja peaministrit eelmisel nädalal osutatudtoetuse eest kõrghariduse rahastamise tõstmisel ja seega meiue valimisjärgsete eesmärkide täitma hakkamisele juba praegu. Loodan toetusele ka edaspidi," lausus Lukas.

Tema sõnul on tasuta kõrghariduse pakkumine kõigile eestikeelsetel õppekavadel õppivatele oma esimest kõrgharidust omandavale noorele väga seotud hariduse kvaliteedi taotlemisega.

"Kui praegu on auditooriumis väga ebaühtlase ettevalmistuse ja huvidega üliõpilasi, siis nõuab see kõik ka õppejõult lisapingutust ja vähendab tema võimalusi juhendada paremaid üliõpilasi. See aga viib õppe kvaliteedi alla," lausus Lukas.

Tema sõnul on loomulik, et riik jätkab ka tulevikus tõhusat kvaliteedikontrolli ja jälgib, et kõrgkoolid järgiksid ranget kvaliteedistandardit. Lisaks üliõpilaste õppekulude kinnimaksmisele kuulub IRLi tasuta kõrghariduse kontseptsiooni ka vajaduspõhiste õppetoetuste sisseviimine ja iga-aastane täiendav üliõpilaskoha baasmaksumuse tõstmine.

"Nii makstakse riigi poolt ka 2011.aasta sügisest alates iga uue tudengi õpetamise eest kõrgkoolidele Kümnendiku võrra rohkem koolituskulusid. Vastava otsuse langetas valitsus eelmisel nädalal."

Laar: andke mulle 51 häält ja pool aastat

2011-02-16

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles kommenteerides president Ilvese kahetsust ärajäänud haldusreformi pärast, et haldusreform on tõesti teema, millest kampaanias rääkida ei taheta, kuna see seisab poliitilise arguse taga.

„IRLi valitsemisprogrammis seisab haldusreform olulisel kohal ning meie erakond võtab seda küsimust väga tõsiselt."

Laari sõnul on haldusreformi sedavõrd pikalt ja põhjalikult ette valmistatud, et selle tegemine seisab vaid poliitilise julguse taga.

„2001. aastal oli haldusreformi tegemisest puudu vaid mõned kuud, kui Reformierakond lootuses presidendivalimistel rohkem hääli saada, sellele pidurit tõmbas, mis viis kokkuvõttes tollase kolmikliidu lagunemiseni," meenutas Laar.

„ Järgnenud kümne aasta jooksul on haldusreformist vaid räägitud, nagu näha iseenesest ei sünni maailma paraku midagi."

Haldusreformi eesmärk on tema sõnul Eestile tugevate ja tegusate omavalitsuste andmine, mis suudavad oma piirkonna inimeste huvide eest tõeliselt seista.

Laar avaldas veendumust, et ükskord tehakse haldusreform ära niikuinii.

„Andke mulle pool aastat ja 51 häält ning ma teen selle reformi ära, räägitagu minust pärast mida tahes," ütles Laar.

IRL kukutas läbi ametnikke salastava eelnõu

2011-02-16

Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühm hääletas täna Riigikogus kolmandal lugemisel vastu eelnõule, millega oleks salastatud mitmete riigiametite koosseis ja tegevus, mille tulemusel eelnõu läbi kukkus.

„IRL on seisukohal on, et tegemist on järjekordse eelnõuga, mida tegelikult vaja ei lähe ning mis suurendab bürokraatiat ja vähendab avalikkuse suutlikkust teada saada, mis riigijuhtimises toimub," ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Tema hinnangul oli tegemist loogilise asjade käiguga, sest IRL oli selle Rein Langi poolt algatatud eelnõu vastu algusest peale, kuna luges selles esitatud piiranguid ülearusteks.

„Võimalik oleks olnud piirangute kehtestamine otseselt julgeolekuküsimustega tegelevaid ametnikke puudutavale informatsioonile, kuid praegune eelnõu laiendab piiranguid liigselt," lausus Tsahkna.

Ta meenutab, et eelmisel aastal jõuti põhiseaduskomisjonis kompromisslahenduseni, kuid Keskerakonna ja Reformierakonna ühisjõul hääletati komisjoni ettepanekud tollal maha ning lükati tagasi ka eelnõu katkestamisettepanek.

Nüüd toodi eelnõu Riigikogu saali ning Tsahkna peab ülimalt loogiliseks, et Isamaa ja Res Publica Liit selle vastu hääletas.

Eelnõu vastu hääletas ka osa Reformierakonna saadikutest eesotsas põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Lindega.

Vaher: Keskerakond on end auti mänginud

2011-02-16

IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri sõnul toob Edgar Savisaar vahetult enne valimisi Eestisse uuesti kurikuulsa Vladimir Jakunini, et KAPO sekkumise tõttu eurodes saamata jäänu kasseerida sisse muul moel.

"Aga Eesti poliitikas on ta oma sammud juba teinud. Keskerakond on end pikemaks ajaks mänginud riigijuhtimisest auti. Moskvast raha nurunud erakonnaga ei lähe valitsusse ükski endast vähegi lugupidav poliitiline jõud," lausub ta.

IRL välistab Vaheri sõnul üheselt valitsuskoostöö Keskerakonnaga, sama on teinud ka Reformierakonna esimees Andrus Ansip.

"President Ilvese hinnangul ei ole Keskerakonnal enam valitsusse asja, kui nad ei mõista hukka katset rahastada erakonda Venemaalt. Ainsaks Savisaare päästvaks õlekõrreks võivad olla sotsiaaldemokraadid, kelle valimisprogramm on ju pigem Keskerakonna oma väiksem koopia," ütleb IRLi peasekretär.

"See, et Savisaarest taaskord peaministrit ei saa, on saamas selgeks ka Keskerakonna valijatele. Üha rohkem neist mõistab, et Keskerakond võib lubada kui palju ja kellele tahes, valijate huve nad aga kaitsta ei suuda. Seetõttu ei ole nende valimiste teemaks Keskerakond, ühiskonna enamuse suhtumine on selge."

See võimaldab Vahri sõnul avalikkusel keskenduda valimiskampaanias olulistele Eesti tuleviku küsimustele, nagu hariduse kvaliteet, iibe tõstmine, inimeste toimetulek ja uue majanduskasvu saavutamine.

Tunne Kelam: EL peaks kehtestama viisakeelu õigusrikkumistega seotud Vene ametnikele

2011-02-15

Euroopa Parlamendi täiskogu arutas täna Strasbourgis õigusriikluse seisundit Venemaal.

Suuremad poliitilised rühmad olid arutelu ning sellega kaasneva resolutsiooni vajalikkuses kokku leppinud 10. veebruaril, kuid ei saavutanud selle teema kaasamist käesoleva nädala päevakorda. Põhjusena mainiti niihästi Euroopa Liidu välispoliitika juhi Cathrine Ashtoni äraolekut kui ka loodetavat peaminister Putini visiiti Brüsselisse.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Tunne Kelam väljendas muret, et selliste arutelude edasilükkamised kipuvad Euroopa Parlamendis muutuma tavapäraseks.

"Mõjukad jõud parlamendis endas kui ka väljapool üritavad suhtlemisel autoritaarsete partneritega õigusriiklust ja inimõiguste seisundit puudutavaid arutelusid pahatihti vältida enne partneriga toimuvaid tippkohtumisi või siis püütakse piirduda üksnes aruteluga, jättes ära resolutsiooni," väitis Kelam. Selliseid katseid on tema sõnul tehtud ka Hiina puhul.

Arutelu ettevalmistamise üheks vedajaks liberaalide rühma poolt on olnud Kristiina Ojuland. 10. veebruaril Brüsselis üritas Ojulandi mõjutada resolutsioonist loobuma Vene missiooni esinduse asejuht Nikolai Revenko. Viimane lõpetas Ojulandi väitel ähvardusega, et juhul kui Euroopa Parlament peaks siiski resolutsiooni kasuks otsustama, siis põhjustavat see Vene Föderatsiooni karmi reaktsiooni.

14. veebruari täisistungi alguses hääletati Vene õigusriikluse arutelu siiski päevakorda. Seda toetasid liberaalid, rohelised ja Euroopa Rahvapartei; vastu olid sotsialistid, vasakpoolsed ja konservatiivid. Liberaalide juht Guy Verhofstadt osutas avalikult Kristiina Ojulandi survestamisele Vene missiooni poolt.

Tunne Kelam rõhutas oma kõnes, et pikas mõrvatud Vene ajakirjanike ja kodanikuõiguste kaitsjate reas pole ainsatki juhtumit, mis oleks välja selgitatud ja mis oleks päädinud mõrvari karistamisega.

"Kremli võimude ilmne soovimatus õiglust ja läbipaistvust kehtestada sunnib neid käsitama kõnealuste kuritegude kaasosalistena," nentis Kelam.

Kelami sõnul purustas noor kohtunikuabi Natalja Vassiljeva 14. veebruaril Hodorkovski kohtuasja ümbritsenud valelikkuse loori kui ta avaldas, et kohtuotsus ei tehtud mitte kohtuniku poolt, vaid see dikteeriti kõrgemalt tasandilt.

Tunne Kelam toetas mõtet kehtestada Vene riigiametnikele, keda võib pidada vastutavaks õigusriikluse põhimõtete jämedas rikkumises, sissesõidukeeld Euroopa Liitu.

"Selline konkreetne samm osutaks, et Euroopa Liit võtab õigusriikluse olukorda Venemaal tõsiselt," ütles kõneleja.

"Tõsiasi, et Venemaa võimud ilmutavad sellist närvilisust juba viisakeelu kehtestamise idee suhtes näitab seda, milline positiivne potentsiaal EL-l tegelikult on mõjutamaks õiguskorra paranemist selles riigis."

Tunne Kelami sõnul võiks arutelu kokku võtta arvamuses, et Venemaad ei saa käsitada ehtsa demokraatiana.

Parlament hääletab Venemaa resolutsiooni teksti neljapäeval, 17. veebruaril.

Nutt: valimisseaduses tuleb teha kolm muudatust

2011-02-15

IRLi parlamendisaadik Mart Nuti sõnul tuleb Riigikogu valimistel avada üleriigiline nimekiri, reastada selles tähestikuliselt ning rakendada d'Hondti meetodit ilma astendajata.

Nutt kõneles Laari kohvikus toimunud debatil Riigikogu valimistel avatud nimekirjadele üleminekust. Debatil osalesid teiste hulgas ka Indrek Saar ja Vootele Hansen SDE-st, Andres Herkel IRL-ist ja üksikkandidaadid Leo Kunnas ja Anti Poolamets.

Debatil andis Mart Nutt ülevaate erinevatest valimissüsteemides ja tõi välja nende plussid ja miinused. Nuti sõnul ei muudaks üleminek majoritaarsetele valimistele nagu Ühendkuningriigis Eesti probleemidele lahendus ja otstarbekas oleks parandada olemasolevat proportsionaalset valimissüsteemi.

Tema sõnul oleks asjakohane oleks teha valimisseaduses kolm põhimõttelist laadi muudatust:

1. Muuta üleriigiline nimekiri avatuks, mis tooks kaasa kandidaatide ümberjärjestumise saadud häälte arvust lähtudes.
2. Kandidaadid peaksid olema nimekirjas tähestikulises järjekorras, mitte aga parteijuhtide eelistuse alusel.
3. Proportsionaalsuse suurendamiseks ja õiglasemate valimistulemuste saavutamiseks tuleks loobuda modifitseeritud d'Hondti kasutamisest ja rakendada d'Hondti meetodit ilma 0,9 kordse astendajata.

„Loodetavasti mõistetakse täna paremini, et valimissüsteemi muutmine on vajalik Riigikogu autoriteedi tõstmiseks ja ausamaks valitsemiseks," sõnas Mart Nutt.

Tema sõnul ei too sellised muudatused kaasa valimissüsteemi pea peale pööramist, aga tugevdavad valija võimalust mõjutada valimistulemusi.

„Samas on sellise seadusemuudatuse läbiminekuks vaja leida toetus vähemalt 51 Riigikogu saadikult. Debatist jäi kõlama arvamus, et Riigikogu järgmine koosseis peaks asuma valimisseaduse muutmisele," lausus Nutt.

Siseminister annab ülevaate turvalisuspoliitika põhisuundade täitmisest

2011-02-15

Teisipäeval, 15. veebruaril esitab siseminister Marko Pomerants Riigikogus aruande Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade täitmisest 2010. aastal. Aruanne käsitleb möödunud aasta olulisemaid arenguid sisejulgeoleku valdkonnas. Siseministeeriumi turvalisuspoliitika läbivaks eesmärgiks on vähendada hukkunute ja vigastatutega õnnetuste arvu ning tagada ohutum elukeskkond ja inimeste suurem turvatunne.

„Lõppenud aasta tulemused siseturvalisuses on olnud head,“ ütles siseminister Marko Pomerants, kuid lisas, et need tulemused on saavutatud läbi väga suurte pingutuste. „Majanduslanguse tõttu toimunud eelarve kärped ei ole jätnud mõjutamata ka siseturvalisust. Nagu kõik valdkonnad, nii ei toimi ka siseturvalisuse tagamine ilma rahata. Oleme saanud pakkuda kodanikele turvalisust just selles mahus, mida on riigieelarve võimaldanud,“ rääkis Pomerants. Ta märkis, et sisejulgeoleku rahastamisel on oluline arvestada tuleviku perspektiivi, sest uue personali väljaõpetamine maksab riigile märksa rohkem kui olemasolevate professionaalide hoidmine. „Sama tuleb tõdeda ka investeeringutes. Inimelude- ja looduskeskkonna päästmisel kasutatav tehnika on väga kallis ning vajab iga-aastasi investeeringuid,“ selgitas siseminister.

Siseminister hindab möödunud aastat turvalisuse aspektist väga mitmetahuliseks ja kogemuste aastaks. Seda nii suurte väljakutsete osas kui ka organisatsioonilises mõttes. „Samas ei panustatud möödunud aastal ainult sisejulgeolekule Eesti territooriumil,“ lisas Pomerants tõstes suuremate välisoperatsioonidena esile nii päästeoperatsioone Haitil, Moldovas ja Poolas, aga ka politseimissiooni Afganistanis. „Kõik see nõudis professionaalsust nii osalejatelt kui toetusmeeskondadelt,“ märkis Pomerants.

Möödunud aasta Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aruanne on koondatud trükiseks, milles on lisaks täitmise aruandele avaldatud ka 18 sisejulgeolekualast artiklit. Artiklid avardavad lugeja silmaringi ja tunnetust sisejulgeolekust ning turvalisuspoliitikast. Lisaks saab trükisest ülevaate siseministeeriumi ja tema valitsemisala 2010. aasta saavutustest, probleemidest ning tuleviku eesmärkidest.

Turvalisuspoliitika on osa Eesti riigi julgeolekupoliitikast ja rajaneb 2004. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustele. Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade dokument seab ühtse raamistiku meie riigi turvalisuspoliitikale. Eelkõige nendele valdkondadele, mida juhib siseministeerium. Samas on dokumendist lähtuvatest ülesannetest aga suur osa ka teistel ministeeriumitel, mittetulundusühingutel ja erasektoril.

Riigikogu võttis Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 vastu 2008. aastal. Siseminister on kohustatud igal aastal hiljemalt 1. märtsiks esitama Riigikogus ülevaate Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimisest.

Siseminister Marko Pomerants annab Riigikogule ülevaate Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade täitmisest homme, 15. veebruaril, orienteeruva algusega kell 10.15. Riigikogusse on oodatud siseministri aruannet kuulama ja küsimusi esitama kõik huvilised. Riigikogu istungi ülekannet saab jälgida ka interneti vahendusel: http://live.riigikogu.ee/live

Allikas: Siseministeerium

Politsei- ja Piirivalveamet võttis teenistusse kolmanda kopter

2011-02-14

„Eesti on mereriik, kellel on Schengeni õigusruumis valvata 767 km merepiiri ja 339 km maismaapiiri. Palju on ka metsi ning väikesaari. Sisejulgeoleku tagamisel on helikopteritel täita oluline roll, kus alati on tähtsad reageerimiskiirus ning juurdepääs õhust,“ rääkis siseminister Marko Pomerants. „Helikopteriga on võimalik valvata riigipiiri, päästa inimesi ning toetada politseioperatsioone. Samuti avastada merereostusi ja metsatulekahju koldeid. Kolm kopterit annab Eestile juba arvestatava helikopterivõimekuse,“ lisas ta.

AgustaWestlandi Euroopa asepresident Ugo Rossini avaldas üritusel heameelt anda üle Eesti juhtivale turvalusust tagavale asutusele juba kolmas kopter. „See kinnitab kliendi rahulolu AgustaWestlandi tarnitud helikopterite, korraldatud koolituste ja osutatud toega,“ rääkis Rossini. „Üleandmisele eelnes lennuvahendi operatiivvalmiduse edukas testimine. Tegemist on praegu parima kahemootorilise kopteriga kogu maailma turul. Täiendades oma helikopterite parki uue missioonitehnoloogia tipptasemel lennumasinaga, tugevdab Eesti Politsei- ja Piirivalveamet veelgi operatiivvõimekust elanikkonna paremaks teenimiseks,” ütles Rossini.

Seoses kolmanda kopteri kasutuselevõtuga on Politsei- ja Piirivalveamet rajamas Kuressaarde infrastruktuuri kopteri valmisoleku tagamiseks. „Valmisolekut arendatakse eelkõige merepiiri valvamise eesmärgil aga samas ka otsingu- ja päästeoperatsioonide ning meditsiinilendude tarbeks,“ ütles lennusalga juht Allan Oksmann. Lennusalga arengukava kohaselt on seatud eesmärgiks saavutada ühe kopteri ööpäevaringne valmisolek Kuressaare baasis 2013. aastaks.

Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kasutuses olevaid AgustaWestland-139 tüüpi helikoptereid kasutatakse eelkõige mere- ja maismaapiiri valvamiseks, otsingu- ja päästetöödeks, politseioperatsioonide julgestuseks ja ambulantslendudeks. Samuti on kopterite abil võimalik avastada merereostust, kustutada metsatulekahjusid ning vajadusel teostada kauba transporti väikesaartele.

Täna ametlikult teenistusse võetud Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kolmas helikopter jõudis Eestisse juba möödunud aasta lõpus. Kohalejõudmisest möödunud aeg kulus lennuvahendi arvelevõtmiseks, õhusõidukite registrisse kandmiseks ja teiste vajalike protseduuride täitmiseks. Kopteri ostmist toetas Euroopa Liidu Välispiirifond.

Esimese sama tüüpi kopteri sai piirivalve kätte 2007. aasta septembris, teise 2008. aasta lõpus. Piiri valvamiseks kasutab PPA lennusalk lisaks mainitud kopteritele kahte lennukit L-410, väikest kopterit Enström-480, väikest lennukit Cessna-172.

Allikas: Siseministeerium

IRL ja Memento uuendasid koostöölepet

2011-02-14

Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Enn Tarto ja IRL-i esimees Mart Laar tunnistasid täna senise koostöö edukaks, ning kirjutasid alla 17 punktist koosneva ühiste kavatsuste lepingu järgmiseks kaheks aastaks.

See näeb muuhulgas ette Riigikogu otsusega Tallinna kommunismiohvrite memoriaali rajamist, represseeritute taastus- ja hooldusravi võimaluste laiendamist, toetust punase terroriga seotud mälestusmärkide rajamisele ja kommunismikuritegude uurimist ja teadvustamist.

IRLi ja Memento koostöö raames on seni näiteks muudetud represseeritute seadust toetuse saamiseks ilma kuludokumente esitamiseta, seadustatud 23. august riikliku mälestuspäevana ja muudetud isikuandmete kaitse seadust, et okupatsioonivõimude vastast võitlust käsitlevad andmed oleksid avalikud.

„On rõõmustav jätkata koostööd, mis on ühelt poolt on andnud lahendusi Memento muredele ja teiselt häid nõuandeid meie poliitikutele," lausus Laar.

Tema sõnul on IRLi aukohus lepet täita, mistõttu on mitmed täna allkirjastatud leppe põhimõtted fikseeritud ka erakonna programmis. Kohtumisel päriti aru ka IRL edasiste plaanide kohta. Mart Laar kinnitas, et IRL toetab senise koalitsiooni jätkamist ega pea võimalikuks valitsuskoostööd Keskerakonnaga, mis leidis toetust ka kohalviibijate poolt.

Memento ja IRLi koostöölepe
aastateks 2011-2012

Memento ja IRL hindavad senise koostöö edukaks.

Senises ühistegevuses on:

• püstitatud Vabadussõja võidusammas;
• muudetud represseeritute seadust toetuse saamiseks ilma kuludokumente esitamiseta;
• välditud represseeritute toetuse vähendamist seoses riigieelarve kulude vähenemisega;
• suurendatud Represseeritute Abistamise Fondi eraldist;
• seadustatud 23. august riikliku mälestuspäevana;
• muudetud isikuandmete kaitse seadust, et okupatsioonivõimude vastast võitlust või kollaborantide tegevust käsitlevad andmed oleksid avalikud.

Osapooled lepivad aastateks 2011-2012 kokku järgnevas:
1. algatada Riigikogu otsusega Tallinna kommunismiohvrite memoriaali rajamine;
2. toetada jätkuvalt Eesti Represseeritute Registri Büroo tegevust;
3. toetada jätkuvalt ERAF-i tegevust;
4. viia läbi 1941. aasta küüditamise mälestusüritused. Toetada temaatilise rinnamärgi valmistamist;
5. laiendada represseeritute taastus- ja hooldusravi võimalusi ning toetada represseeritute taastus- ja hooldusravi toetuse seadustamist;
6. toetada vabadusvõitlejate ja represseeritute pansionaadi rajamist;
7. edendada Eesti lähiajaloo (s.h vabadusvõitluse) uurimist ja tulemuste rahvusvahelist kajastamist;
8. valmistada ette seadusemuudatus, mis vabastab tulumaksust represseerimise eest saadud pensionilisa;
9. toetada võõrvõimu ohvrite nimedega mälestusmüüri rajamist Nõmmele ja Kuressaarde;
10. toetada algatust moodustada Rahvusvahelise Kommunismikuritegude Uurimise Komisjon;
11. toetada Riigikogu otsusega Teises maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnute tunnustamist;
12. toetada seadusemuudatuse algatamist, mille alusel mõistetakse juriidiliselt õigeks nn mittepoliitiliste paragrahvide alusel süüdimõistetud vastupanuliikumises osalejad;
13. toetada rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi asutamist;
14. toetada agressiooni mõiste defineerimist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudis;
15. toetada inimsusevastaseid kuritegusid käsitlevate kohtuprotsesside materjalide publitseerimist;
16. toetada tegevuse jätkumist inimsusevastastest kuritegudest tulenevate võimalike tsiviilõiguslike kahjutasunõuete põhistamiseks, kogumiseks ja esitamiseks süüdlastele;
17. toetada represseerimistega seotud mälestusmärkide rajamist ja nende hooldamist Eesti Vabariigis.

Laar: IRL ei lase Eestit sotsialismi tagasi libiseda

2011-02-13

Esimees Mart Laar ütleb, et IRLi eesmärk on järgmises valitsuses hoida Eestit tagasi sotsialismi libisemise eest. Ta juhib tähelepanu sellele, et kui Reformierakond pakub valijatele turvalist status quo säilitamist, siis Keskerakonna ja sotside programm oma riigi majandust põhja laskvate jagamisskeemidega, astmelise tulumaksu ja Eestile kaela laotava võlakoormaga viiks meid tagasi sinna, kust äsja pääsenud oleme ehk sotsialismi.

"Ärge tulge mulle rääkima mingist sotsiaaldemokraaltikust Põhjala mudelist rääkima, sest Põhjala ise on sellest otsustavalt ära pöördunud. Põhjus selleks on lihtne: raha sai lihtsalt otsa ning ühiskond mõistis, et jagamise kõrval tuleks seda ka teenima hakata," lausub Mart Laar.

Ta kinnitab, et IRL ei lase Eestit tagasi sotsialismi vajuda - koostöö aluseks teiste erakondadega on arusaam eelarve tasakaalust ning vastutustundlik rahanduspoliitika, ühemõtteline ei astmelisele tulumaksule ning maksukoormuse - konkreetselt tööjõumaksude - kiire alandamine - vastasel korral on uuest majanduskasvust lootusetu rääkida.

"IRL on rahvuslik-konservatiivne erakond, seetõttu oleme ühemõtteliselt vastu ka ettepanekutele minna üle palgaarmeele või tasulisele haridusele," lausus Laar. Tema sõnul on IRLil omad põhimõtted, millest ei saa taganeda.

"Me ei arva, et Eesti oleks lõplikult valmis saanud. Kindla tuleviku kindlustamiseks on meil vaja reforme jätkata, investeerida haridusse ning iibe kasvu, aga ka aladesse, kust meie majandus selget kasvupotentsiaali omab, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia."

Mart Laari sõnul seisavad kiirelt muutuvas maailmas Eesti ees uued väljakutsed - kuidas jääda iseendaks ning säilitada iseotsustamisõigus, nende eesmärkide nimel tahabki IRL Laari sõnul tööd teha.

"Mart Nutt ütles hiljuti Riigikogus peetud kõnes, et Eestil on valida äri-, sotsiaal- või rahvusriigi mudeli vahel. Sellele on üsna lähedal teinegi juba mõne nädala pärast inimeste ees seisev valik: kas lasta vajuda Eestil tagasi minevikku, elada olevikus või julgeda võtta vastu tulevikku suunatud otsuseid."

Laar: laskmata karu nahka pole mõtet jagada

2011-02-12

Kommenteerides viimastel päevadel erinevate erakondade poolt välja käidud valitsuskabineti koosseise, ütles IRLi esimees Mart Laar, et pole mõtet asuda karu nahka jagama enne, kui jaht peetud.

"IRL keskendub poliitikale, mitte ühele või teisele ametikohale. Mis puutub aga ministritesse, siis IRLil on igale kohale valitsuses rohkem kui üks hea kandidaat," ütles Laar.

Ta peab loomulikuks, et tänased ministrid tulevases kabinetis jätkaksid, lisaks on IRLil nii valitsusse kui Riigikogu komisjonide etteotsa lähetada näiteks Peeter Tulviste, Ken-Marti Vaher, Ando Kiviberg, Urmas Reinsalu, Liisa Pakosta, Mart Nutt, Marko Mihkelson, Andres Herkel, Lauri Vahtre, Anneli Akkermann, Margus Tsahkna, Liisa Pakosta ja ka teisi kandidaate.

"IRLi jaoks on kõige olulisem, mida uus valitsus tegema hakkab. Me ei arva, et Eesti oleks valmis saanud. Ees seisab tõsiseid väljakutseid ning meil peab olema südikust neile vastata," ütles Laar.

Kas Reformierakond sunnib rahandusministeeriumit vassima?

2011-02-11

Kommenteerides Rahandusministeeriumi vastust süüdistusel nende poolt koostatud erakondade valimislubaduste prognoosi poliitilises kallutatuses, ütles Riigikogu rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna, et tegemist on suurejoonelise vassimisega.

"Rahandusministeeriumis töötavad minu kogemuse järgi kenad inimesed. Kuid kahetsusväärselt on nad allunud Reformierakonna survele ning astunud valimiskampaaniasse," ütles Tsahkna.

Juhtides tähelepanu asjaolule, et rahandusministeerium on jätnud arvestamata vähemalt 20 Reformierakonna programmis esitatud lubadust, leidis Tsahkna, et ministeerium tunnistab tegelikult ka ise, et on olnud Reformierakonna sisendist sõltuv.

Kui teiste erakondade poole nende palvega nende lubadusi täpsustada ei pöördutud, siis Reformierakonnal selline võimalus ilmselt oli, sest Rahandusministeruium kinnitab, et "kui sarnastel lubadustel on erinevad tulemused, siis on erakonnad esitanud täiendavaid kriteeriumeid, mida nad lubaduste all mõtlevad".

"Selle võimaluse avas Rahandusministeerium paraku ainult Reformierakonnale, sest IRLilt mingeid täiendavaid kriteeriumeid ei küsitud," ütleb Tsahkna.

"Tundub, et Rahandusministeeriumi ametnikud võtsid Reformierakonna poolt esitatud andmeid puhta kullana ega hakanud neid Reformierakonna programmiga võrdlema.

Rahandusministeeriumi arvustustest on välja jäetud paarkümmend Reformierakonna valimislubadust, millest osa on teiste erakondade juures sisse arvestatud.

Tsahkna kinnitab ka, et täiest puudulik on ka nimekiri Reformierakonna investeeringute alal antud lubadustest.

"Ma ei saa aru, miks on nende puhul piirdutud vaid osade investeeringute tabelisse kandmisega - ja seda taas ainult Reformierakonna juures".

"Kui tahame Eesti majandust edasi viia, peame saama Rahandusministeeriumit usaldada, selline vassimne seda kahjuks ei võimalda."

IRL: Keskerakond levitab linnaasutustes erakondlikku propagandat

2011-02-11

Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul levitab Keskerakond Tallinna linnasutustes keskerakondlikku propagandat.

„Tallinna Kesklinna Valitsuse teenindusbürood külastades, riivab ilmselt paljude linaste silma infostend, mis oli täidetud Keskerakonna plakatitega. Osad plakatid kutsuvad töötuid edastama oma andmeid Keskerakonnale, teistel plakatitel aga figureerib suurelt Edgar Savisaar, kes kutsub inimesi oma kohvikusse,“ sõnas Kübar.

„Vastavalt üldlevinud tavale ei ole väärikas levitata avalikes asutustes erakondlikku propagandat. See tekitab inimestes vaid vastikustunnet, samuti mõjub see negatiivselt linna mainele,“ lausus Kübar.

Kübara hinnangul on mõeldamatu, et midagi sellist võiks leida riigiasutustes. „Ma ei kujuta ette, et mõne ministeeriumi teenindusbüroos ripuksid IRL-i või Reformierakonna valimisplakatid,“ ütles ta. „Tegemist on taas näitega sellest, kuidas Keskerakond valimisreklaami tehes üle kõigi moraalinormide astub.“

Madis Kübar esitas Tallinna linnavolikogu istungil linnavalitsusele ka arupärimise, milles nõuab linnapealt plakatite kohta selgitust.

Lukas: rahandusministeerium eirab haridusökonoomilisi põhimõtteid

2011-02-10

IRLi aseesimees Tõnis Lukase sõnul on Rahandusministeerium kahetsusväärselt esitanud tasuta eestikeelse kõrghariduse pakkumiseks vajalikud summad haridusökonoomilisi põhimõtteid eirates.

"Loomulikult on rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks vajalik oluliselt tõsta üliõpilase kohta riigieelarvest eraldatavaid vahendeid, kuid seda tuleb teha niikuinii. Tänagi otsustas valitsus tõsta riiklikku õppekoha baasmaksumust, mis suunab täiendavat raha kõrghariduse kvaliteedi tõusu," ütles Lukas.

Tõnis Lukase sõnul on IRL oma prognoosides lähtunud sellest, et õppekoha baasmaksumus tõuseb järk-järgult ning tasuta õppe võimalust pakutakse kõigile eestikeelsetel õppekavadel esmakordselt õppivatele tudengitele. Arvestades asjaolu, et hetkel on Eesti 33 000-st riigieelarvevälisel kohal õppijast 7500 osakoormusega õppes, 1300 on välistudengid ning 500 tudengit õpivad mitmendat korda, ehk ei mahu tasuta õppesse mahtumisse kriteeriumide alla, on raske leida lähtealuseid Rahandusministeeriumi arvestustele.

"Hetkel maksavad kõik tasulises õppes õppivad tudengid kokku 41,7 miljonit eurot aastas ning võttes arvesse eeltoodud andmed ei ole võimalik, et see summa saaks lähitulevikus olla 80 miljonit eurot," lausus Lukas.

Tema sõnul sisaldab tasuta kõrghariduse väljapakutud kontseptsiooni 40 miljonit eurot komponente, mis peavad kompenseerima kõrgkoolide tasulisest õppest loobumist, üleminekut vajaduspõhisele õppetoetuste süsteemile ning ka kvaliteedikomponenti kõrghariduse heal tasemel säilitamiseks, milleks on alus loodud ka tänasel Vabariigi Valitsuse istungil langetatud otsusega uue vastuvõtu 10% tõusuks 2011 sügisest.

"Kahtlemata ei tähenda tasuta eestikeelsele õppele üleminek täpselt praeguse õppekohtade jaotuse struktuuri säilimist, kuid eesmärk on ühiskonna vajadusi arvestades tagada kõigi võimekate noorte õiglane ligipääs kõrgharidusele ja selleks vajalik summa ei ületa praeguste rahastamistasemete juures 40 miljonit eurot," ütles Lukas.

''Eelkõige avardab uus süsteem ligipääsu erialadel, kus riiklik koolitustellimus on seni olnud minimaalne või puudunud üldse."

Tallinna opositsioon: Savisaare tagandamine on reaalne valimiste järel

2011-02-10

Tallinna linnavolikogu opositsioon otsustas tänasel ühisnõupidamisel, et linnapea Edgar Savisaare umbusaldamine antakse volikogu menetlusse peale Riigikogu valimisi, kuna niivõrd tähtis küsimus peab seisma lahus Riigikogu valimiskampaaniast.

„Tallinna linnavolikogu opositsioon on ühel meelel, et linnapea umbusaldamise läbiminekut ei tohi mõjutada käesolevad Riigikogu valimised. Me ei soovi, et Eesti julgeolekule ohtlike hämarate rahastamistehingute käsitlemist oleks Savisaare poolt võimalik tembeldada lihtlabaseks valimiskampaaniaks. Samuti ei taha me, et linnapea umbusaldamine kukuks käimasoleva Riigikogu valimiskampaania tõttu läbi ja piirduks vaid opositsiooni poolse hinnangu andmisega. Meie kindlaks sihiks on Savisaare kõrvaldamine Tallinna linnapea kohalt," sõnas IRL-i fraktsiooni esimees Indrek Raudne.

Raudse hinnangul on valimistest tingitud keskerakondlaste alalhoiuinstinkt see, mis hoiab täna Savisaart veel võimul. „Väga reaalne võimalus Savisaare tagandamiseks on kohe valimiste järel. Linnapea on oma tegudega igasugused piirid ületanud. Sellest on aru saanud mitmed Savisaare võitluskaaslased, nagu Ain Seppik, Kalle Laanet ja Evelyn Sepp, rääkimata Keskerakonna valijatest," ütles Raudne.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri sõnul on valijatel võimalus näidata suhtumist Venemaalt rahaküsimisse valimispäeval. „Kolm neljast Tallinna Linnavolikogus esindatud erakonnast on seda meelt, et Edgar Savisaar ei saa jätkata linnapeana. See on selge rahulolematuse märk ja kutsun üles inimesi andma oma hinnangu Keskerakonnale ja tema esimehele 6.märtsil toimuvatel valimistel," ütles Holsmer. "Peale valimisi toimuvad muudatused volikogu koosseisus. Selle käigus liituvad Keskfraktsiooniga mõttekaaslased eesotsas Ain Seppik'uga, kes on Savisaare Venemaalt raha küsimise üheselt hukka mõistnud. Selle tulemusena muutuvad jõujooned Keskfraktsioonis ning volikogus tervikuna."

Ka sotsiaaldemokraadid on seda meelt, et Savisaar ei tohi jätkata Tallinna linnapeana, mistõttu objektiivse hinnangu saamiseks ei saa umbusaldamist nende sõnul läbi viia valimiskampaania ajal. „Venemaalt valimiste tarbeks salaja raha küsimine on viimaste aegade suurim korruptsiooniskandaal, mida ei saa kuidagi tolereerida," rõhutas linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Jaak Juske.

Nutt: Euroopa Liit on liigselt bürokratiseerumas

2011-02-10

Riigikogu liige Mart Nutt ütles täna parlamendis toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti vastus Euroopa väljakutsetele" arutelul, et kasvanud bürokraatia ei vasta Eesti rahvuslikele huvidele.

"Bürokraatia vähendamisest räägitakse palju, seda ka Euroopa tasandil, aga praktikas kipub iga katse bürokraatiat vähendada tooma kaasa hoopis selle suurema vohamise," ütles ta.

Nuti arvates võiks olla rohi bürokraatia vohamise vastu see, kui vältida ülereguleerimist. Euroopa Liidu pädevusse on läinud liiga palju küsimusi, mille lahendamine oleks efektiivsem liikmesriikide tasemel. Toetuste jagamise bürokraatlikkuse üle arutledes on küsimus eelkõige selles, et taotletav eesmärk ei jääks asjaajamise koorma varju.

"Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks vähendada ettevõtetele langevat halduskoormust 20 protsendi võrra. Tegu on vajaliku eesmärgiga, mis tähendab suuresti seda, et riik peab oma avalikud teenused muutma klientidele lihtsamini kasutatavaks," rääkis Nutt.

Tema hinnangul tuleb tegeleda uute õigusaktide mõjude hindamisega, seda enam, et meie õiguskord on juba mõnda aega üsna terviklik ja õigusloome maht langenud, mis võimaldab rohkem tegeleda kvaliteediga.

Seeder: toiduga kindlustatus on ülioluline

2011-02-10

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul pakuvad põllumehed ühiskonnale avalikku hüve toiduainetega kindlustamise ja põllumajandusmaa väärtuse säilitamise kaudu ning seetõttu peaks jätkuma ka uuel finantsperioodil põllumajandustoetuste maksmine võrdväärselt põllumeeste poolt panustatuga.

„Aktiivsele põllumajandustootjale toetuse maksmine peaks põhinema sellel, millisel tasemel avalikku hüve ta ühiskonnale oma põllumajandusmaal toodab. Täismahus otsetoetust peaks saama vaid need põllumajandustootjad, kes panustavad toiduga kindlustamisse, täites seejuures kõiki asjakohaseid Euroopa Liidus kehtestatud tingimusi", rõhutas Seeder tänasel AS Farm Plant Eesti põllumajanduskonverentsil.

Vaagides Euroopa põllumajanduspoliitika arenguid pärast 2013. aastat nentis Seeder, et suurte äriühingute kõrval on taludel oluline roll maaelu tasakaalu säilitamisel. „Eesti on seisukohal, et toetusabinõude rakendamisel ei peaks olema makse aluseks põllumajandustootja suurus, vaid tootmise organiseerimise iseloom. Talunik, kes elab oma tootmisettevõtte territooriumil ning kasutab põhiliselt peretööjõudu vajab erinevat käsitlust kui peamiselt palgatööle rajatud tootmisettevõte," selgitas Seeder. „Seetõttu peab Eesti vajalikuks määratleda talude staatus ning eristada neile suunatud toetusabinõud", lisas minister.

AS Farm Plant Eesti põllumajanduskonverents toimub täna ja homme Pärnus hotell Strand konverentsikeskuses.

Raudne: Vitsuti relvaäri kahjustab Eesti mainet

2011-02-10

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul kahjustab linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti kahtlane relvaäri tugevalt Tallinna ja Eesti mainet.

„Euroopa kontekstis ei ole just igapäevane, et Euroopa Liitu liikmesriigi pealinna volikogu esimees tegeleb oma igapäevase töö kõrvalt kahtlase relvaäriga, mis väidetavalt muuhulgas varustas terrorismiga seotud diktatuurirežiimi," sõnas Raudne.

Raudse sõnul võib Vitsuti äri olla küll legaalne, kuid moraalinormidest lähtuvalt on asju, millega linnavolikogu esimees tegelda ei tohiks. „Vitsuti tegevus on kahjustanud tugevalt terve Eesti mainet. Tallinn võib küll olla Euroopa kultuuripealinn, kuid kahjuks ei käitu kultuuripealinna juhid ei euroopalikult ega kultuurselt," ütles Raudne.

„Kui Eesti tahab end pidada tõsiseltvõetavaks euroopalikuks riigiks, peame me ka käituma nagu eurooplased. Terrorismi toetavate riikidega seonduv relvaäri ei ole kindlasti see, mis meie usaldusväärsust tõstaks," lisas Raudne.

Eilses Pealnägijas selgus, et Tallinna linnavolikogu esimehele ja tema endise nõunikule ning praeguse linnavalitsuse linnaplaneerimisameti juhatajale kuuluv firma vedas lõhkeaineid diktaatorlikku Liibüasse.

Laar: rahandusministeeriumi arvestus on Reformierakonna poliitiline dokument

2011-02-09

IRLi esimehe Mart Laari sõnul on täna avaldatud rahandusministeeriumi arvutused erakondade valimislubadused sama ebatäpne kui rahandusministeeriumi prognoosid 2008-2009 aasta riigieelarve tulude kohta.

"Nii on IRLi juures arvestatud lubaduste hulka ettepanekuid, mida IRL pole kunagi teinud, nagu näiteks elektriaktsiisi alandamine, suurendades selle arvelt meie lubaduste summat," ütles Laar.

Selline taktika kehtib Laari sõnul paraku ka teiste kusimuste juures.

"Nii näiteks maksab rahandusministeeriumi hinnangul üleminek tasulisele kõrgharidusele kaks korda rohkem, kui maksavad kõik tänastel tasulistel kohtadel õppijad avalikes ülikoolides," lausus Laar.

"Kui ühe või teise lubaduse üle võib vaielda, siis täiesti kummaline on see, et kui teiste erakondade juures on iga lause programmis rahasse ümber arvestatud, siis on Reformierakonna lubadused arvestusest välja jäetud, nagu näiteks Saaremaa silla, ooperimajade, uute sadamate, reisijateterminalide ja muu taolise rajamine," lausus Laar.

Täiesti absurdne on tema hinnangul aga see, et rahandusministeerium on samasisulised lubadused hinnanud IRLi puhul kallimaks kui Reformierakonnal või jätnud need Reformierakonnal sootuks arvestamata.

"Vaadakem näiteks kasvõi lasteaiakohtade loomise programmi, mis on IRL puhul arvestatud, Reformierakonna juures mitte, või tööjõumaksude alandamise soodsam hind Reformierakonnale," lausus Laar.

IRLi esimees rõhutab, et erakonna põhilubadused - emapension ja tasuta kõrgharidus - maksavad kokku 59 miljonit eurot (emapension 19 ja tasuta kõrgharidus 40 miljonit eurot).

Lisatud nimekiri Reformierakonna lubadustest, mida rahandusministeerium jättis arvestamata:

tasuta õigusabi laiendamine
laste keeleõppelaagrite taassuurendamine
soome-ugri rahvaste toetusprogrammi suurendamine
kõigile ühisveevärgi kasutajatele aastaks 2013 puhas vesi
igale saarele oma sadam
energiasäästuprogrammide laiendamine väikeelamutele
uute saatkondade rajamine
igale lapsele lasteaiakoht
Tallinna muusikakeskkooli ehitus
Ugala renoveerimine
Estonia uus hoone
uus sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale
vanemate maksed laste haridusfondi saab maha arvata vanema tulumaksust
oluliselt suuremad doktoriõppe stipendiumid
tallinna lennujaamast reisikeskuse loomine, kust lähtuvad trammil-, bussi ja rongiiinid ülejäänud Eestisse
Saaremaa sild
uued laevad Heltermaa-Rohuküla liinile
uued ühtsed veebilehed kõigile ministeeriumitele
kinnistusregistri andmed tasuta kättesaadavaks
kultuuriatasheede võrgustiku laiendamine
fashismivastane memoriaal Kloogale

Politsei- ja piirivalvekolledži kadetid annavad ametivande

2011-02-09

Täna, 9. veebruaril annavad Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis ametivande esimese kursuse kadetid. Vande võtab vastu siseminister Marko Pomerants. Enne ametivande andmise tseremooniat jagavad Politsei- ja Piirivalveameti (PPK) prefektid kadettidega oma karjääri eredamaid mälestusi ja õppetundide.

„Täna annavad ühise ametivande Eesti riiki lojaalselt ja ustavalt teenida 82 politseinikku ning piirivalvurit, kellest on sirgumas tulevased sisejulgeoleku tugisambad. Peale vande andmist siirduvad korrakaitse ja piirivalvuri kadetid praktikale, et aimu saada valdkonna päriselust ja andma panuse sisejulgeoleku tagamisse“ ütles siseminister Marko Pomerants.

"Politseiameti ja Piirivalveameti ühendamise järgselt on väljaõppe ja hariduse temaatika üks olulisimaid edutegureid, et meie riigi kodanikud ja külalised kogeksid turvalist tunnet ükskõik kus nad meie riigis ka ei liiguks. Ühendasutuse politseinike väljaõpe saab seetõttu olema senisest veelgi intensiivsem", kinnitab Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Ametivande andmise tseremoonia algab kell 14.00. Tseremoonial osalevad Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur, siseminister Marko Pomerants, siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson, PPK peadirektor Raivo Küüt ning politseiasutuste juhid.

Enne tseremooniat annavad kadettidele ülevaate oma karjäärist ja politseisse tulemise põhjustest Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri prefekt Priit Suve, Ida Prefektuuri prefekt Aldis Alus ja Lõuna Prefektuuri prefekt Tarmo Kohv ning Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kristjan Jaani. Loengute eesmärk on noori innustada ning seada neile hea eeskuju tulevikuks.

Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). Neis valdkondades viiakse läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakutakse juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes.

Allikas: Siseministeerium

Ministrid: seitse aastat tööd ühiste eesmärkide nimel on vilja kandnud

2011-02-09

Justiits- ja siseministri korralisel kohtumisel vaadati üle Laulasmaa deklaratsiooniga paika pandud ühised prioriteedid võitluses kuritegevusega ja arutati edasiste tegevussuundade üle.

Kohtumisel andsid prokuratuuri, politsei ja kaitsepolitsei esindajad ülevaate kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide täitmisest, samuti arutati viimase aja tendentse kuritegevuses.

Justiitsminister Rein Langi sõnul võib kokkuvõtvalt öelda, et pikaajaline tegevus ja koostöö määratud eesmärkide nimel on vilja kandnud.

"2005.aastal tagasi võeti kahe ministeeriumi, politsei ja prokuratuuri koostöös vastu nn Laulasmaa deklaratsioon, kus pandi paika ühised prioriteedid võitluses kuritegevusega. Seitse aastat hiljem võib öelda, et sihipärane ja pikaajaline tegevus on vilja kandnud ning kuritegevuse statistikanumbrid ning praktikute kogemus näitavad, et eesmärkide saavutamisel on edusamme tehtud," tõdes Lang. "Seega oli ühine otsus seniste prioriteetidega jätkata."

Lisaks tuli kohtumisel arutusele vägivallavastane võitlus, kusjuures eraldi tähelepanu pöörati lähisuhte vägivallale. Lang rõhutas, et koduvägivalla puhul reageerib politsei kõikidele juhtumitele ning kannatanu avaldus ei ole ilmtingimata selle eelduseks.

"Samas tuleb loomulikult arvestada lähisuhte vägivalla eripäradega, näiteks et kannatanu on ütluste andmiseks liiga hirmunud. Siin on oluline rõhutada tugisüsteemi olemasolu, kes ohvreid selles protsessis aitaks ja toetaks," ütles justiitsminister.

Viimase aja kuritegevuse näitajatest rääkides sõnas siseminister Marko Pomerants, et suuremat tähelepanu tuleb edaspidi pöörata varavastastele kuritegudele, mis on kasvutendentsi näidanud.

"Üks põhimõtteline otsus, mis sel kohtumisel tehtud sai, puudutab vargustega võitlemist," ütles Marko Pomerants. "Nimelt on kavas võtta edaspidi erilise tähelepanu alla varastatud kauba edasimüüjad, ehk teisisõnu rünnata vargapoiste asemel organiseerijaid ja turustajaid, mis peaks palju tõhusama tulemuse andma," rääkis siseminister

Laulasmaa deklaratsioon, milles on kirjas ühised tegevusprioriteedid ja eesmärgid, allkirjastati 22. augustil 2005 justiits- ja siseministeeriumi ning politsei ja prokuratuuri juhtide kohtumisel.

Ühiste põhieesmärkidena määratleti võitlus alaealiste poolt ning nende suhtes toime pandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega, ja võitlus organiseeritud kuritegevusega, eelkõige uimastite, rahapesu ja inimkaubandusega seotud kuritegevusega.

Järgmise kohtumise leppisid ministrid kokku 2.augustiks.

Allikas: Siseministeerium

Laar: IRL on eelarvetasakaalu põhiseadustamise välja pakkunud

2011-02-07

Kommenteerides Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Axel Weberi tänast avaldust, et euroriigid peaksid eelarvepuudujääki põhiseadusega piirama, meenutas IRLi esimees Mart Laar, et IRL on ettepaneku eelarvetasakaalu põhiseadustamiseks Eestis teinud.

Täna Tallinnas samuti Weberiga kohtunud Laar ütles, et tegemist on väga õigete põhimõtetega, mille seadusesse kirjutamise nimel kavatseb IRL edasi töötada.

„Kõige tõsisem vastuväide IRLi ettepanekule on kahtlematult seisukoht, et põhiseadus on püha ja seda ei tohi niisama lihtsalt muuta. Samas on eelarvetasakaal põhimõte, mis on meie lastele ja lastelastele kindlustuspoliis tulevikuks. Minu meelest on see piisav põhjus, et seda ka põhiseadusesse lisada," ütles Laar.

Ta rõhutab, et laenuraha on nagu narkootikum - kui oled seda korra proovinud, on raske hiljem loobuda.

„Kergekäeliselt võetud laenud tuleb meie lastel ja lastelastel aga kinni maksta. Mina ei taha, et elaksime täna põhimõttel, et pärast meid tulgu või veeuputus. Eesti noored väärivad kahtlematult paremat tulevikku," ütles Laar.

Laar: kesk, reform ja sotsid petavad valijaid

2011-02-06

IRL esimees Mart Laar juhib oma blogis tähelepanu valimispartide kasutamisele valimiskampaanias. See küsimus on esile kerkinud nii hiljutisel diskussioonil Allar Jõksiga kui kohtumistel erinevate ühendustega.

"Kui rohelised ja IRL valimisparte ei kasuta, siis Keskerakond, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid on oma esindajad Europarlamendist üles seadnud, teades samas ja kuulutades seda ka avalikult, et valituks osutumise korral nad Riigikogus tööle ei asu," ütles IRLi esimees.

Laari hinnangul on selline käitumine valijate lihtlabane petmine, mis on eriti kummaline „uut poliitikat" lubanud sotsiaaldemokraatide puhul.

„Kuidas käituks tarbijakaitseamet, kui ostjale pakutakse vitriinis uhkeid ja kauneid õunu, ostmise järel aga selgub, et paberisse on mingid vissid pakitud," küsib Laar.

Tema sõnul peaks selle ärahoidmiseks peaksid kandidaadid valimiskomisjonile kinnitama, et asuvad valituks osutumise korral tõepoolest valitud kohale.

"Selleks, et see avaldus ei jääks vaid sõnakõlksuks, annab kandidaat ka avalduse, mis lõpetab valituks osutumise korral automaatselt volitused, mis on ühitamatud valitava ametikohaga," lausus Laar.

"Sellisel juhul teab iga kandidaat, et kandideerimisel edu saavutamise korral pole tal enam taandumisteed ja antud avaldus lõpetab tema töö tema eelmises ametikohas," ütles IRLi esimees.

„Sellise korra kehtestamine tagaks ausa mängu ning lõpetaks valijate petmise."

Reinsalu: kinnisvaramaks on vaesuse taastootmine

2011-02-05

Riigikogu liige Urmas Reinsalu kritiseerib keskerakonna esindajate poolt avalikustatud plaani hakata ka Eestis kinnisvaramaksuga maksustama kodude omamist.

"Vaatamata rahvusvaheliste rahandusinstitutsioonide soovitustele on Eesti valitsused suutnud omandimaksust hoiduda, kahjuks on nüüd kodumaksu eest hakanud võitlema Keskerakond. Oma seisukohtades on sellele toetust avaldanud ka sotsiaaldemokraadid," lausus Reinsalu.

Tema sõnul on IRL kinnisvaramaksu sisseseadmise vastu ning ta kutsub kõiki erakondi selgelt ütlema, kas nad toetavad kinnisvaramaksu või on selle vastu.

"Riikides, kus see maks kehtib, on sellest eriti mõjutatud just eakad koduomanikud, kes maksukoormuse tõttu peavad vahetama elukohta," ütles Reinsalu.

Ta juhib tähelepanu sellele, et näiteks Rootsis on hakatud inimeste rahulolematuse tõttu omandimakse piirama - hiljuti asetati kinnisvaramaksule ülempiir 6300 Rootsi krooni aastas.

"Kinnisvaramaks tähendaks Eestis seda, et kui näiteks Mustamäel tehakse kolmetoaliste korteritega tehinguid väärtuses 50 000 eurot, siis peaks korteriomanik maksma aastas 750 eurot.

Kui kinnisvara väärtus kerkib, siis oleks maks vastavalt juba kõrgem.

Majaomanikele tähendaks kinnisvaramaks topeltkoormist - lisaks krundile tuleks maksta maksu ka maja turuväärtuselt.

"IRL on sellise topeltmaksustamise vastu ja toetab ka kodualuse maa maksustamise lõpetamist," sõnas Reinsalu.

Rakveres avati pidulikult politsei ja pääste ühishoone

2011-02-04

Reedel, 4. veebruaril avatati pidulikult Rakvere uus politsei ja pääste ühishoone. Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistule rajatud hoones on politsei- ja päästeametnikele vajalikud tööruumid, ajutise kinnipidamise ruumid, kainestusruumid ja päästeautode garaaž.

„Sellest majast juba mööda ei vaata! Sisseastumise põhjust ju ei pruugigi väga sageli olla, aga tasub oma ID-kaardi aegumistähtajale pilk heita. Sealt võib selguda, et uuest majast tuleb varsti läbi astuda,“ ütles siseminister Marko Pomerants. „Kel on mingi väga kiire asi, siis numbrid on endised - 110 ja 112. Enamusjuhtudel tuleme selliste kõnede puhul ise kohale. Sissekolinud politseinikud ja päästjad olid aga ammuilma paremad töötingimused ära teeninud,“ sõnas siseminister uue maja avamisel.

Riigi Kinnisvara AS otsis ühishoone rajamiseks esmakordselt üüri vähempakkumise korras investorit erasektorist, kes hoone oma kulude ja kirjadega valmis ehitaks ning edasi üürile annaks. Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on valminud hoone heaks näiteks, et tavapärasest raamist välja mõtlemine tasus end ära. "Koostöö oli Oma Ehitajaga konstruktiivne ning tulemusega oleme rahul. Positiivne kogemus julgustas meid ette võtma teisigi analoogseid projekte, mis praegusi riigi investeerimisvõimeid arvestades jääksid muidu pikaks ajaks oma järge ootama," sõnas ta. "Sellise koostöömudeli õnnestumiseks peab lisaks headele partneritele ka olukord olema ehitusturul sobiv," lisas Saarniit.

Rakvere politseimaja valmimist on pikalt oodatud ning Ida Prefektuuri prefekt Aldis Alus tõdeb nüüd, et tegemist on Eesti kõige parema ja kõige kaasaegsema politseihoonega. „Maja projekteerimisel võeti arvesse politseitöö eripära ning töötajatele loodi head olmetingimused ja kõik võimalused põhiülesannete täitmiseks,“ kinnitas prefekt.

"Meie regioonis 2003. aastal valminud Tapa ja 2008. aastal avatud Iisaku politsei ja pääste ühishooned on head näited, et töötingimuste paranemisega kaasnevad ainult plussid. Nüüdisaegsed töötingimused tõstavad kindlasti ametnike motiveeritust ja tagavad tasemel teeninduskultuuri," lisas Ida-Eesti Päästekeskuse direktor Ailar Holzmann.

Hoone ehituse ja finantseerimise korraldanud AS Oma Ehitaja juhatuse esimehe Kaido Fridolini sõnul on ühishoone näol tegemist eduka näitega, kus suhteliselt keerulistes majanduslikes tingimustes leidsid riik ja ettevõtjad parima lahenduse ning hoone valmis õigeaegselt. „Kõik osapooled on teinud head tööd ja tänu sellele sai ehitus korrektselt finantseeritud ja kasutajale üle antud,“ ütles Fridolin.

Riigi Kinnisvara ja AS Oma Ehitaja tütarfirma OÜ Superficarius allkirjastasid eelmisel aastal 24. juulil kokkulepped, mille alusel Rakvere politsei ja pääste ühishoonet ehitama hakati. AS Oma Ehitaja rajatud Rakvere politsei ja pääste ühishoonele asetati nurgakivi möödunud aastal 6. novembril ning hoone anti Riigi Kinnisvarale üle 22. oktoobril 2010.a. Riigi Kinnisvara rendib hoonet 15 aastaks sõlmitud üürilepingu alusel EfTEN Kinnisvarafondi käest, kes omandas OÜ Superficarius osa ASilt Oma Ehitaja käesoleva aasta novembris. Fondijuht Viljar Arakase sõnul on ettevõttel Riigi Kinnisvaraga olnud varasem hea koostöökogemus. „Tegemist on väga pikaajalise investeeringuga, mille garantiiks on Riigi Kinnisvaraga sõlmitud leping. Julgustaksin avalikku sektorit Riigi Kinnisvara positiivse näite kaudu julgemalt investeerima, et tänasel suhteliselt heade ehitushindadega ajal teha valmis ka ülejäänud riigile vajalikud objektid,“ ütles Arakas.

Esimene politsei- ja pääste ühishoone avati Virumaal 2003. aasta 26. novembril Tapal ja teine samalaadne 14. novembril 2008 Iisakus. Rakvere hoone on Virumaal suurim.

Laupäeval, 5. veebruaril on majas lahtiste uste päev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Sel päeval on kohal ka Lõvi Leo ja päästekoer Nublu, kes tutvustavad noorematele külalistele turvalisuse põhitõdesid. Ekskursioonid hoones toimuvad igal täistunnil kella 11.00-15.00.

Allikas: Siseministeerium

IRL: Tallinna kehva majandamise tõttu kannatavad taas lapsed

2011-02-03

Tallinna linnavolikogu liikme Anneli Entsoni (IRL) sõnul kannatavad linna kehva majandamise tõttu esmajärjekorras taas lapsed, nagu on juhtunud ka eelmistel aastatel.

„2009. aastal vähendas Tallinn noortespordi rahastamist juba 50 protsenti ja uue kärpega sunnitakse paljud lapsed spordist loobuma. Spordiklubidel pole oma kulusid enam võimalik kärpida ja juba 2009 olid nad sunnitud laste treeningute kuutasusid tõstma. Uus hinnatõus käib paljudele vanematele üle jõu," sõnas Entson.

Entson toonitab, et Tallinna linnaeelarve võeti volikogus keskerakondlaste ja sotsiaaldemokraatide häältega vastu „põrsas kotis" meetodil ning nüüd hakkavad vaikselt ilmnema selle tulemused. „Ma olen veendunud, et sporditoetuste vähendamine võib olla 2011. aasta eelarve puhul vaid esimene üllatus paljudest," ütles ta.

Entsoni sõnul kõlab ka uskumatuna Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilvese avaldus, millest järeldub, nagu liiga paljud Tallinna lapsed spordiksid. „Mõistlik omavalitsus peaks just soovima võimalikult paljusid lapsi sportimise ja tervete eluviiside juurde juhatada. Spordiklubid ei olegi mõeldud ainult meistersportlaste jaoks."

„Savisaare juhitava linnavalitsuse senised kärpekohad on kummalised - lasteaiad, spordiklubid ja huvikoolid. Ma soovitan suhtuda skeptiliselt Tallinnas võimu jaganud parteide sõnadesse laste märkamisest ja nende annete arendamisest, sest nende parteide teod Tallinnas on seni kõnelenud vastupidist keelt," lausus Entson.

Tunne Kelam taotleb võrdsete konkurentsitingimuste loomist elektrienergiatootjatele

2011-02-02

Euroopa Parlamendi suurimasse Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni kuuluv Eesti saadik Tunne Kelam toetab Angela Merkeli pakutud ideed Euroopa konkurentsivõime paktist.

"Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tugevdada Euroopa Liidu ühispoliitikaid," ütles Tunne Kelam täna Euroopa Ülemkogu energia tippkohtumise (4.veebruaril) ettevalmistusi käsitleval arutelul Euroopa Parlamendis.

Eesti saadiku sõnul on eriti vajalik luua täielikult integreeritud Euroopa energiaturg aastaks 2015.

"Kas võib loota, et nelja aastaga lakkavad Eesti, Läti ja Leedu olemast isoleeritud saared, kui kõne all on gaasitarned?" pöördus Kelam Euroopa Komisjoni ja eesistujariigi Ungari esindaja poole.

"Ootame Ungari eesistumisest tõelist läbimurret, mis puudutab Euroopa integreeritud gaasi-, nafta- ja elektrivõrgustike infrastruktuuri arendamist ning Baltikumist alates Aadria ja Musta mereni vastastikuste ühenduste loomist," ütles Kelam.
"Pöördun Nõukogu poole palvega kaitsta kohalikku säästvat elektritootmist. Energiavarustuskindluse suurendamiseks peavad Nõukogu ja Komisjon looma võrdsed konkurentsitingimused nii Euroopa Liidu sisestele kui ka välistele tootjatele, " ütles Kelam.

Eesti saadik pidas samuti oluliseks, et elektrienergia sektori süsinikdioksiidi leketega tegeletaks Euroopa Liidu tasandil.

Ülemkogu ettevalmistusi käsitleval debatil tõstatas Tunne Kelam ka teema kristlaste olukorrast. "On kahetsusväärne, et Euroopa Liidu välisministrid ei suutnud kokku leppida selles, et selgelt hukka mõista islamiäärmuslaste rünnakud kristlaste vastu Egiptuses ja Iraagis. Euroopa Parlament võttis juba kaks nädalat tagasi selle dramaatilise probleemi suhtes tugeva ja ühtse seisukoha."

"Euroopa Ülemkogu suutmatus õigeaegselt reageerida loob paratamatult mulje, et traditsiooniliste kristlike vähemuste kaitsmine väljaspool Euroopat ei ole Euroopa Liidu prioriteediks."

Juku-Kalle Raid: sotside käitumine on arusaamatu ja ohtlik

2011-02-01

IRLi nimekirjas sõltumatuna kandideeriva Juku-Kalle Raidi hinnangul on arusaamatu Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Sven Mikseri avaldust, et sotsiaaldemokraadid on avatud koostööks kõigi erakondade, isegi Edgar Savisaare Keskerakonnaga.

"Minu otsus valimistel kandideerida tulenes paljuski sellest, et kartsin Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsiooni sündi. Vahepeal tundus, et selline mõte on paranoiline: sotsid lahkusid Tallinnas koalitsioonist Keskerakonnaga. Kuid Mikseri viimast avaldust
vaadates nii võimatu see enam polegi," ütles Juku-Kalle Raid.

Ta tuletas ka meelde Sven Mikseri tihedaid varasemaid sidemeid Edgar Savisaarega, samuti seda, et Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide majandusprogramm on üsna sarnased.

„Need on ühiskonnale ka sarnaselt ohtlikud, sest tulemusrikas ei saa olla poliitika, mis on valmis massiivselt raha kulutama, küsimata üldse, kust see raha tuleb."

Raid juhib tähelepanu sellele, et kui raha plaanitakse saada maksude tõstmisest, on tulemus loodetule vastupidine - majandus lastakse põhja ning riigi sissetulekud vähenevad.

"Üldse paneb mind igasuguse arulageda ümberjagamise tung imestama. Vaskpoolsuse populismile kohaselt kusagilt muudkui võetakse. Kust, huvitav? Iseenesest ju väärtused ei teki, kusagilt nad tulevad. Iseenesest ei sünni isegi kassid."

Kalev Vapper: korterite asemele võiks Piritale ehitada veekeskuse

2011-01-31

Tallinna linnavolikogu liige Kalev Vapper võitleb Pirita elanike nimel Regati puiesteele ligi paarikümne korterelamu ehitamise vastu ja soovitab arendajal rajada TOPi keskuse asemele uue vee- ja vabaajakeskuse.

Mullu 1. detsembril kinnitas linnavalitsus detailplaneeringu, mille kohaselt on Regati puiestee 1/3/5 kinnistule kavandatud 18 3-korruselist äriruumidega korterelamut, üks kolmekorruseline ridaelamu, ja kaks kolmekorruselist korterelamut. Pirita seltside koostöökogu on selle vastu.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv linnavolinik Kalev Vapper tõdes, et vaidlus selle krundi üle on kestnud juba aastaid. „Seda küsimust on arutatud juba aastaid ja veeretatud nagu kuuma kartulit," rääkis Vapper Delfile. „Arendajate huvid ja elanike huvid on omavahel vastuolus."

Vapper, kes on ise põline Pirita elanik, kirjeldas, et tegemist on mereäärse pargiga, kuhu inimesed linna poolt jalgrataste või rulluiskudega sõites või jalutades jõuavad. „Vanad eestlased sellise koha peale maju ei ehitanud," rääkis ta. „Tormiga viskab laine aknasse, kogu aeg tuuled puhuvad. Majade vahele tekkivad tuultetunnelid."

„Kui sinna tulevad need elamud ja elanikud oma autodega, kuhu nad siis parkima hakkavad ja kuidas hommikul linna poole sõitma," arutles Vapper. Tema sõnul on Pirital tänaseni suudetud säilitada roheala, kui nüüd sinna tekib suur kortermajade piirkond, siis muudab see kogu linnaosa ilmet.

„Kui me ehitame selle väikese nurga täis, siis me muudame Pirita ilmet ka tulevase põlvkonna jaoks," rääkis ta. „Kui me kesklinnast läheme Pirita poole, siis kas me tahame näha, et vastu tuleks kivilinn või rohelus? Loomulikult on selge, et arengule kätt ette ei saa panna, aga peaks arvestama, mis on pikas perspektiivis mõistlik."

Vapper teeb täna linnavolikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku taotleda ekspertkomisjoni moodustamist selle detailplaneeringu ülevaatamiseks, kas seda on võimalik muuta või tühistada. See on legaalne tee selle detailplaneeringu muutmiseks.

Vapperi sõnul on rannaäärse enam kui 42 hektari suuruse ala arendaja Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, kes loodab oma tavapärasele tegevusele lisaraha teenida. Lisaks kõnealusele maa-alale on neil linnavoliniku sõnul plaanis maksimaalselt kortereid täis ehitada kogu kompleksile kuuluv ala.

Vapper leiab, et praeguseks kaitse alla võetud TOP on tegelikult mitmeti õnnetu objekt.

Erastamisel oleks pidanud linna omandisse jätma sadamaosa, mis ühe mereväravana on linnale täna kaduma läinud, kuid omanik ei suuda seda arendada. Võrdluseks tõi Vapper Helsingi, kus linnale kuulub 38 kilomeetrit sadamakaid.

Tema sõnul ei ole TOP objektina andnud midagi olulist juurde Eesti purjetamise, peale selle, et meil oli seal kunagi purjeregatt, millest võttis osa umbes 150 purjetajat. Selleks üheks sündmuseks valminud rajatis on väga viletsalt ehitatud, lekib ja jookseb läbi, mida on väga keeruline majandada.

Selleks, et seda vananenud ja viletsat kompleksi üleval hoida, tahabki arendaja nüüd uusi elamuid ehitada, selgitas Vapper.

Vapper, kes on enda sõnul optimist, loodab, et elanike vastuseis ei jää arvestamata ja sünnib tervet mõistust arvestav kompromiss, sest rohelise keskkonna täisehitamine ei ole mõistlik.

„Mina soovitaks arendajal mõelda sellele, et selle TOPi asemel ehitada sinna üks korralik vee- ja spordikeskus, kuhu juurde võivad kuuluda siis ka korterid, aga mitte minna täis ehitama seda parki," pakkus Vapper.

Mart Laar avab 14 „Laari kohvikut“

2011-01-31

IRLi esimees Mart Laar avab Riigikogu valimiste eel oma valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal 14 kohvikut, neist esimese täna õhtul Tallinnas Kaarli puiesteel.

Tallinna kohviku avaõhtul on lisaks Mart Laarile kohal Juhan Parts, Ken-Marti Vaher, Urmas Reinsalu ja Juku-Kalle Raid.

Veebruaris avatakse Laari kohvikud ka Viimsis, Raplas, Keilas, Tabasalus, Kuusalus, Kehras, Märjamaal, Sakus, Sauel, Laulasmaal, Jüris, Kolgakülas ja Arukülas.

Kõikides kohvikutes arutatakse IRLi poliitika üle, vaadatakse filme, arutatakse kirjanduse üle, kuulatakse reisilugusid ja nauditakse muusikat.

Laari kohvikutes esinevad näiteks Ivo Linna, Imbi Paju, Raul Rebane, Ilmar Raag, Tiit Pruuli, Toomas Tiivel, Sven Grünberg. Toimuvad ka debatid, kus osalevad teiste seas näiteks Allar Jõks, Kaarel Tarand ja Eerik-Niiles Kross.

Täna kell 18 algaval Tallinna kohviku avamisel laulab Liisi Koikson ja vaadatakse Priit Jürjensi filmi "Hired Gun".

IRL ja Refom: mupo laialisaatmise idee tuleb praktilisest vajadusest

2011-01-30

IRL-i ja Reformierakonna fraktsioonid kinnitasid üksmeelselt, et eelnõu Tallinna Munitsipaalpolitsei laialisaatmiseks anti volikogu menetlusse lähtuvalt praktilisest vajadusest.

„Tallinna abilinnapea väide, et mupo laialisaatmise idee tuleneb rumalusest või populismist, ei pea siinkohal kohe kindlasti paika," sõnas IRL-i fraktsiooni esimees Indrek Raudne. „Alustasime eelnõud mupo likvideerimiseks lähtuvalt praktilisest vajadusest, kuna mupo on politiseerunud asutus, mis ei teeni mitte niivõrd linna, kui ühe partei huve."

Reformierakonna fraktsiooni liikme Õnne Pillaku sõnul on mupo näol tegu asutusega, mis neelab vaid elanike raha. „Samal ajal kui Tallinna lasteaedadel tuleb aasta aastasse järjest napimate rahaliste vahenditega hakkama saada, kasvab Tallinna Munitsipaalpolitsei eelarve rida stabiilselt igal aastal. Kui mupo laiali saata ja võtta piletikontrollid linna palgale ning suunata ülejäänud raha lasteaedadele, saaksid Tallinna lasteaiad ligi 2,9 miljonit eurot investeeringuteks. Praegu haigutab lasteaedade investeeringute real tühjus," ütles Pillak.

Nii Raudne kui Pillak toonitasid, et mupo on äärmiselt ebaefektiivne moodustis ning toetudes Pärnu linna eeskujule tuleks see ka Tallinnas laiali saata. IRL ja Reformierakond andsid Tallinna linnavolikogu menetlusse ka vastava eelnõu mupo likvideerimiseks.

Valijate hääl peab saama suurema kaalu

2011-01-29

IRLi parlamendisaadik Mart Nutt leiab, et valijate hääle peab saama suurema kaalu, tehes selleks ettepaneku järjestada Riigikogu valimistel kandideerijate isikudvastavalt saadud häälte arvule, arvestades valimisringkonna suurust.

Sellega koos järjestataks valimisnimekiri tähestikulises järjekorras nii valimisringkonnas kui üleriigilises nimekirjas, et võrdsustada "esinumbrid" ja teised kandidaadid.

Mart Nuti sõnul tuleks kaotada valimistulemuste arvestamisel d'Hondti astendaja. See arvestaks õiglasemalt valija antud häält ja kaotaks parima tulemuse saanud nimekirja preemiamandaadid.

"Nii kaob võimalus, et Riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast tagapool olev kandidaat. See suurendab valija hääle kaalu valimistel," lausus Nutt.

Lisaks väheneb tema sõnul nii ka võimalus sokutada Riigikogusse käsutäitjaid, kellel avalikkuses on väike toetus. Samuti parandaks see kõikide erakondade sisekliimat, kuna jääks ära närvesööv kemplemine ja sõpruskondade võitlus kõrge koha eest valimisnimekirjas.

Proportsionaalsusel tugineva segasüsteemi asendamine majoritaarsega ei ole Nuti hinnangul põhjendatud, kuna see tekitaks kaheparteilise süsteemi ja jätaks esinduseta valijad, kes soovivad alternatiivi.

IRLi esimees Mart Laar ütles Nuti ettepanekut kommenteerides, et seda põhimõtet on tõsiselt arutatud ning erakond toetab seda.

"Samas ei tee me endale illussioone, et selle läbiviimine kerge saab olema. IRLil kulus parlamendi enamuse veenmiseks europarlamendi valimistel avatud nimekirjade kehtestamiseks aastaid, lõpuks sai see aga tehtud," lausus Laar.

IRLi esimees usub, et nii läheb see avatud nimekirjaga Riigikogu valimistel. Vastuväited sellele süsteemile on teada. Väidetakse, et inimesed valiksid sel juhul Riigikogusse tühikargajad.

„Mina ei arva, et valijad oleksid rumalad. Seetõttu ei karda ma ka avatud nimekirju. Ükskord tehakse need ära niikuinii."

Kruusimäe: Tallinna linnavõimud ei ole 3 kuud suutnud Eesti lippu heisata

2011-01-28

Tallinna linnavolikogu liikme Tarmo Kruusimäe (IRL) sõnul ei ole suutnud Tallinna linnavõimud heisata Harjumäe nõlvale võidusamba taha loodud lipuväljakule Eesti lippu, kuigi vastav eelnõu võeti volikogu poolt vastu juba rohkem kui kolm kuud tagasi.

Oktoobri alguses linnavolikogu poolt vastu võetud eelnõus seisab, et Eesti riigilipu väärtustamise eesmärgil rajatakse Vabaduse väljaku kõrvale Harjumäe nõlvale 20. augusti 1991. aasta sündmusi meenutav väljak, kuhu heisatakse alaliselt Eesti lipp. Täna, rohkem kui kolm kuud hiljem, lehvib nn. lipuväljakul vaid Tallinna linna lipp.

„Ma olen meelsasti nõus lipu ostmist ise finantseerima ja vajadusel selle ka ise heiskama, kui linnavalitsus säärase lihtsa ülesandega isegi kolme kuu vältel hakkama ei saa," sõnas Kruusimäe.

Samuti andis Kruusimäe volikogu menetlusse eelnõu, millega soovib teha linnavalitsusele uuesti ülesandeks, et vähemalt lipupäevadel lehviks Eesti Vabariigi lipp Harjumäe nõlval.

Aaviksoo: loodan, et Ligi pole kõhklema löönud

2011-01-27

ERR-i "Valimisstuudios" erakondade valimislubaduste katteallikates kahelnud
rahandusminister Jürgen Ligi seadis kahtluse alla ka IRLi võimekuse
kaitsekulutuste eest seista, nimetades saavutamatuks eesmärgiks
kaitsekulutuste viimist kahe protsendini samaaegselt emapensioni ja tasuta
kõrghariduse kehtestamisega.

„Erinevalt rahandusminister Ligist ei kahtle IRL, oma võimekuses tasakaalus
eelarve säilitada majandusele, haridusele, pereväärtustele ja riigikaitsele
üheaegselt mõeldes. Me ei näe mingit põhjust loobuda ühisest eesmärgist -
liitlastele antud lubadustest viia kaitsekulutused kahe protsendini SKP-st.
Loodame et ka reformikad pole Ligi üteluse peale püssi põõsasse visanud,
nende programmi lugemine annab vähemalt põhjust nii arvata," ütles
kaitseminister Jaak Aaviksoo.

"Reformierakonna enda lubaduste hindamine Ligi mõõdupuuga on sellevõrra
keerulisem töö, et konkreetsemate lubaduste kõrvale on tihti lisatud ka
märge „võimaluse korral," märkis Aaviksoo. Nii IRLi kui Reformierakonna
lubaduste puhul peetakse üheks katteallikaks majanduskasvu, kuid erineva
eesmärgipüstitusega - oravatel pole päris selgeid sihtmärke seatud."

IRL-i hinnangul on suuremate parlamendierakondade valimislubaduste edetabel
järgmise maksumusega: IRL 65 miljonit eurot, Reformierakond 70 miljonit + 60
kuni 300 miljonit betooni, Sotsiaaldemokraadid 500 miljonit eurot,
Keskerakond 550-600 miljonit eurot.

IRL lubab oma valimisprogrammis lisaks emapensionile ja tasuta
kõrgharidusele tõkestada maksude tõstmise, viia eelarve tasakaalu
samaaegselt laenu võtmata. Lubaduste täitmiseks vajaminev raha on arvestatud
koos majanduskasvu ja Euroopa fondidest toetustega. IRL on seadnud
eesmärgiks Euroopa keskmisest vähemalt kolm korda kiirema majanduskasvu
saavutamise.

IRL: maagigaasiseadust tuleks tarbijate huvides muuta

2011-01-27

IRLi parlamendisaadiku Urmas Reinsalu sõnul on paljud inimesed nõutud, sest kuigi maagaasi hind kodutarbijatele monopolide ohjeldamise seaduse survel keskmiselt 11 % langes, siis saavad inimesed postkasti kopsakaid pika ajaperioodi tasaarvestuse arveid seoses gaasi sisendhinna muutumisega.

"Kehtiva maagaasi seaduse järgi Eesti Gaas ka täna paindlikkust üles näidata ja oma kodulehel ning arvestuses lühema perioodi tegelikku kehtivat hinda näidata," ütles Reinsalu.

„Kui seda teha siiski ei soovita, tuleb muuta maagaasi seadust ja fikseerida selgelt, et sisendhinna muutumisel teatud ulatuses peab uus hinnakiri olema 30 päeva jooksul kehtestatud ning tarbija saab selle alusel arve.

Reinsalu sõnul on absurdilähedane olukord, kus nii pikaajalise tasaarvelduse järgi makstes kaotab tarbija ülevaate kütte maksumusest ning võib saada ühekordseid suuri arveid.

Nool: inimesed peavad oma tervise eest hoolt kandma

2011-01-27

Riigikogu liige Erki Nool ütles täna parlamendis toimunud tervishoiupoliitika-arutelul, et kõige kasulikum investeering tervise valdkonnas on tervislike eluviiside propageerimine.

„Enne valimisi võime ennast petta ja anda ükskõik kui suuri lubadusi meditsiinivaldkonnas, kuid kui inimesed ei hakka ise oma tervise eest hoolt kandma ei parane midagi, sest Eesti riik ei ole võimeline andma kõigile inimestele meditsiini raha lisamisega seda kindlust, mis on tervel inimesel,“ ütles Nool.

Ta juhib tähelepanu sellele, et noorte liikumine ja tervislikud eluviisid igas eas inimestel on kokkuvõttes parim tervisekindlustus.

„Ma olen näinud meditsiiniteenuseid paljudes riikides ja võin kinnitada, et Eestis on meditsiin väga heal tasemel ja sellesse sektorisse raha juurdeandmine ei anna suurt tulemust,“ ütles Nool.

„10-aastane laps saab 10 korda suuremat füüsilist koormust kui täiskasvanud, kes kannavad tihti oma auto eest ka rohkem hoolt, kui iseenda tervise eest,“ ütles Nool olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tervishoiu olukord Eestis" arutelul.

Tallinna linnavolikogu opositsioon ootab Savisaare umbusaldamiseks ka keskerakondlaste allkirju

2011-01-27

„Umbusaldusavalduse eesmärgiks ei ole seekord piirduda linnapea Edgar Savisaare ebaeetilisele ja riigi julgeolekut ohustavale tegevusele ja käitumisele hinnangu andmiseks, vaid opositsiooni ühise jõupingutuse ja selgitustööga tagada umbusalduseavalduse läbiminemiseks vajalik linnavolikogu enamus," selgitas koos sotsiaaldemokraatide ja reformistidega umbusalduse algatanud IRL-i fraktsiooni esimees Indrek Raudne.

Tallinna linnavolikogu kõik kolm opositsioonierakonda on ühinenud linnapea Edgar Savisaare umbusaldamiseks, kuid opositsiooni tänasel ühisnõupidamisel langenud otsusega ei anta seda veel täna käiku, vaid oodatakse kahe nädala jooksul umbusaldusavaldusele alla kirjutama veel ka kõiki ausaid keskerakondlasi.

„Umbusaldusavaldus on väga tõsine linnakodanike rahulolematuse väljendus. Hetkel on linnapea ametist vabastamiseks puudu viie keskerakondlase allkirjad. Seetõttu pöördume kõigi keskerakondlaste poole, kes pole rahul praeguse linnapea tegevusega, kuid pole seni julgenud oma rahulolematust väljendada," sõnas Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer "Tallinn väärib linnapead, kes tegeleb linnaelanike elu paremaks muutmise mitte hämarate rahastamistehingutega."

„Oma selget rahulolematust Savisaare juhtimisel Keskerakonda ähvardava sisulise pankrotiga on näidanud Keskerakonna juhtpoliitikute Kalle Laaneti ja Ain Seppiku kõrval mitmed linnavolikogu keskerakondlastest liikmed. Anname järgmise kahe nädala jooksul võimaluse kõigile Keskerakonna saadikutele näidata, et Savisaare ja Keskerakonna vahele ei saa seada võrdusmärki ja hämarate tegude pärast peab vastutama neid sooritanud isik, mitte kogu erakond. Vastasel juhul pole Savisaare häbiteod enam tema isiklik, vaid kogu Keskerakonna probleem." lisas IRL-i fraktsiooni esimees Indrek Raudne.

Linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Jaak Juske sõnul on umbusaldus suunatud puhtalt Tallinna linnapea Edgar Savisaare, mitte Keskerakonna vastu. „Tallinna linna ei saa juhtida mees, keda korduvalt saadavad skandaalid. Euroopa kultuuripealinnana väärib Tallinn linnapead, kes lähtub oma töös euroopalikest väärtustest. Just seda me umbusaldusega ka taotleme," sõnas Juske.

IRL: loodetavasti liituvad Savisaare umbusaldusega ka keskerakondlased

2011-01-26

Tallinna linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon kavatseb homsel linnavolikogu istungil Tallinna linnapea Edgar Savisaart umbusaldada.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva (IRL) Tallinna linnavolikogu fraktsioon esimehe Indrek Raudne kinnitas Delfile, et linnavolikogu opositsioonist on kõik liikmed andnud oma nõusoleku umbusaldusele alla kirjutada.

Fraktsiooni nõunik Kaido Kukk ütles Delfile, et opositsioon annab homsel volikogu istungil umbusaldusavalduse Keskerakonna fraktsioonile edasi ning loodab ka sealt allkirju saada.

"Homseks on opositsiooniallkirjad all ja ootame ka koalitsioonist allkirju," ütles Kukk ning lisas, et koalitsioonist on vihjatud, et kui ei oleks valimisi ukse ees, siis oleks ka linnapea enda erakonnast umbusaldushääli tulemas.

"Me siiski loodame, et saame sealt ka need puuduvad viis häält kätte," oli Kukk optimistlik.

„Tallinna juhtimissüsteem on mäda ja korrumpeeriunud," on Raudne varem Delfile öelnud. „See teeb IRLile sügavalt muret ja nende sündmuste valguses me kavatseme esitada linnapeale umbusaldusavalduse."

Raudne hindas, et kuna nüüd on Tallinnas Keskerakonnaga opositsioonis kõik erakonnad, siis saab umbusaldusavaldus olema tõsine. Ta avaldas lootust, et õnnestub koputada ka mõne Keskerakonna fraktsiooni liikme südametunnistusele, kellele peaks juba aitama nendest skandaalidest.

„Loodan, et kõik sündmused on viinud selleni, et erakond on laiem kui ühe isiku autoritaarne võim," lausus Raudne.

Sellisel viisil, kus linna juhtiv Keskerakond on sisuliselt pankrotis ja linna juhtimist saadavad pidevad korruptsiooniskandaalid, erakonna juht käib Venemaal küsimas hämaral viisil rahastamist ja näha on ka seda, kuidas linna raha kuritarvitatakse, ei saa Raudse sõnul linna juhtimist jätkata.

IRLi rahvuslased: viitest Tartu rahuleppele ei tohi loobuda

2011-01-25

IRLi rahvuslaste ühendus avaldas toetust erakonna parlamendifraktsiooni otsusele algatada olulise tähtsusega küsimuse arutelu „Eesti vastused Euroopa väljakutsetele".

Rahvuslaste juht Tarmo Kruusimäe rõhutab, et on väga õigeaegne pöörata tähelepanu eurointegratsiooniga seotud võimalustele ja ka võimalikele ohtudele, et neid vältida juba eos ning vajadusel ka Euroopa Liidu teistele liikmetele pädevat nõu anda.

"Rahvuslased soovivad, et nimetatud arutelul jääks kõlama seisukoht, et Eesti-Vene piirilepingu rakendusotsuses sisalduvat viidet Tartu rahule otsusest kõrvaldada ei tohi, hoolimata võimalikust sellesuunalisest survest," ütles Kruusimäe.

See tähendaks tema sõnul lahtiütlemist õigusliku järjepidevuse printsiibist, mille tulemused oleksid hukutavad.

IRLi rahvuslaste ühendus leiab, et kuniks Venemaa ja Euroopa Liidu vaheline viisavabadus on Eestile reaalselt ohtlik peab Eesti selle kehtestamise ettepanekutele resoluutselt vastu seisma.

Ene Ergma: tulevikku vaatamata edasi ei pääse

2011-01-23

Kommenteerides rahandusminister Jürgen Ligi rünnakut enda poolt toetatud kosmoseuuringute programmi vastu, ütles Riigikogu esimees Ene Ergma, et üldiselt talle Ligi hoiakud meeldivad.

"Ta seisab kahe jalaga maa peal ning katsub teisigi seal hoida. Samas puudub tal kahjuks üks vajalik võime - suutlikkus tulevikku vaadata. Seetõttu ei saa ta aru, mida tähendab mõiste investeering tulevikku," lausus Ergma.

Ta toonitab, et kui tahame oma majanduse käima saada, peab ta praegusest olulisel määral rohkem teadmismahukale tootmisele tuginema.

„Eesti ühinemine Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseprogrammiga on just selline samm, praegu on töös 12 esimest Eesti projekti."

Ergma soovitab Ligil vaadata „Pealtnägija" saate eelmise nädala saate kordust, et saada teada, kuidas Eesti tudengid ehitavad satelliiti.

„Need noored on tulevase Eesti majandusarengu mootorid, aga mitte utopistid või sõnakõlksutajad," lausus Ergma.

Ka laiemalt vaadates tegeleb Ergma arvates Ligi vaid status quo hoidmisega, uusi ideid ja lähenemisi välja pakkumata.

"Eesti pole kaugeltki valmis. Stabilseerimine võib kergelt stagnatsiooniks üle kasvada," ütles Ergma.

Tema sõnul peame küll tõesti jalad maas hoidma, kuid julgema ka tulevikku vaadata.

„Parem kutsutagu mind kosomosemutiks, kuid ma ei jäta oma jonni ja kaitsen noori arukaid inimesi, et neil oleks võimalus tegeleda huvitavate ja vajalike teemadega," sõnas Ergma.

Rahvuslikud huvid nõuavad maksude langetamist

2011-01-23

Kommenteerides alanud maksudebatti, tõdeb IRL murega, et sellel tegeletakse kahjuks peamiselt maksude tõstmisega, mis oleks IRLi meelest vastuolus rahvuslike huvidega.

"Maksukoormus on Eestis niigi liiga kõrge, selle suurendamine vähendaks majanduskasvu ja hoiaks tööpuuduse kõrgel," ütleb IRLi esimees Mart Laar.

Tema hinnangul on Eesti maksusüsteemi peamiseks murekohaks liiga kõrgele tõusnud tööjõumaksud - mida kõrgemalt on töö pakkumine maksustatud, seda ettevaatlikumad on tööandjad ka uute töökohtade loomisel.

Majandusele uue hoo andmine on IRL jaoks oluline ka selleks, et finantseerida viia Eesti eelarve tasakaalu. "Iga aasta, mida sellega venitamine, vähendab järgnevate põlvkondade võimalusi selleks, et ise oma tuleviku üle otsuseid langetada. Võlakriis kujuneb paljude riikide jaoks juba lähemas tulevikus Euroopas raskeks probleemiks. Eesti ei tohi oma tänaseid probleeme lahendada tuleviku arvelt. IRL blokeerib kõik katsed valitsuse võlakoormust järsult suurendada," lausub Laar.

Samas tõdeb ta, et eelarve tasakaalustamine on keeruline ülesanne, mille täitmiseks tuleb investeerida haridusse ja laste kasvatamise väärtustamisesse. „Maksude alandamisel kaotab Eesti vähemalt hetkeks raha. Samas teist võimalust edasiliikumiseks pole".

Laar ei nõustu seisukohaga, et Eestis on kõik nii hästi, et midagi muutma ei pea. Seetõttu tuleb vähemalt kahes küsimuses kiirelt otsused langetada.

IRL-l on kavas sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning töötuskindlustuse makse alandamine.

Samuti näeb erakonna programm, ette, et tööandjad saaksid erisoodustusmaksu tasumata teha sissemakseid töötaja pensionikindlustusse, maksta täiendava ravikindlustuse eest ja teha kulusid töötajate koolitamisele.

"Need sammud aitavad Eesti majandust väärtusahelas ülespoole nihutada.Eesti vajab rohkem töökohti, kus makstakse head palka ja nende loomist tuleb seetõttu maksude langetamisega soodustada," ütles Laar.

"Juba Hakob Hurt kutsus eestlasi üleks vaimult suureks saama, seetõttu tuleb investeeringuid haridusse ning inimvarasse soodustada, mitte takistada."

Avalik kiri

2011-01-21

Postimehe peatoimetajale
Avalik kiri

Avaldan nördimust 21. jaanuaril 2011 avaldatud vale pärast ja soovin avalikku vabandamist Postimehe on-line väljaandes ja 22. jaanuari Postimehes minu, Kädli Riitsaare ja Ken-Marti Vaheri ees.

Artikli „Riigi palgal parteilased veavad IRLi valimisi" autor Tuuli Koch kirjutab: „Nii näiteks marssis mullu kevadel IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher sisse riigikogu spiikri Ene Ergma kabinetti ning väikese nagina möödudes vahetati spiikri kauaaegne sekretär välja ning pandi asemele nooruke Kädli Riitsaar."

Ligi aasta tagasi lahkus minu sekretär töölt ja Riigikogu Kantselei personaliosakond leidis personalivaliku korras uue sekretäri - Kädli Riitsaare. Kädli Riitsaar ei kuulu ühtegi erakonda ja IRL-i peasekretär Ken-Marti Vaher ei ole ühelgi moel seotud Riigikogu esimehe büroo personalivalikuga.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

Euroopa Liidu siseministrid arutasid Budapestis sisejulgeoleku valdkonna rahastamist

2011-01-21

Neljapäeval, 20. jaanuaril osales siseminister Marko Pomerants mitteametlikul sise- ja justiitsministrite kohtumisel Budapestis, kus peateemana oli arutlusel sisejulgeoleku rahastamise tulevik.

"Euroopa Liidu eelarveperspektiiv lõppeb 2013. aastal ning ministrid vahetasid mõtteid võimalike tulevaste kulutuste üle sisejulgeoleku valdkonnas," ütles Pomerants. Aruteludes toodi välja, et liikmesriikide senise kogemuse põhjal tuleks Euroopa Liidu vahendite kasutamist efektiivsemaks muuta ning siduda selgemalt poliitiliste eesmärkidega. „Küsimus pole üksnes rahakoti suuruses, vaid ka selles, kuidas sisu kasutada. Kõigi osapoolte huvides on leida lahendusi, kuidas sama raha eest luua rohkem julgeolekut,“ märkis siseminister Marko Pomerants.

Eesti näeb tulevaste prioriteetidena uute tehnoloogiate laiemat kasutamist, välispiiride valve tõhustamist ning integratsioonimeetmeid. „Mul on hea meel, et mitmed kolleegid toetasid vajadust parandada infotehnoloogiliste lahenduste arendamise rahastamist. Loodaval IT agentuuril on siinkohal oluline roll mängida ja tuleb õigustada sellele pandud ootusi, kuid see nõuab korralikku ja stabiilselt finantseerimist“, lausus siseminister.

Siseminister Marko Pomerantsi saatsid visiidil nõunikud siseküsimustes Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Kristo Põllu ja Uku Särekanno ning siseministeeriumi nõunik Euroopa Liidu alal Ketlin Jaani-Vihalem.

Allikas: Siseministeerium

Noarootsi vallavanem liitus IRLiga ja kandideerib Riigikokku

2011-01-21

Endine ettevõtja ja nüüdseks täpselt aasta Noarootsi vallavanemana töötanud Aivar Kroon liitus IRLiga ja kandideerib erakonna nimekirjas ka Riigikokku.

Tema hinnangul väljendavad IRLi programmis sõnastatud väärtused ja arusaam kohalikust omavalitsusest selget mõistmist, et ka maapiirkondade omavalitsustes elavad inimesed, kes väärivad tähelepanu.

"Olen vaadetelt veendunud parempoolne, seega oli mul valida kahe erakonna: IRLi ja Reformierakonna vahel. Mitmed Reformierakonna seisukohad on mulle sümpaatsed, ent arusaamatuks on jäänud selle erakonna suhtumine haldusreformi," sõnas Kroon.

Ta meenutab, et IRL on seevastu haldusreformi soovinud käivitada juba 10 aastat, ja seal on mul ka rohkem võimalusi ka oma ideede esitamiseks.

Krooni hinnangul on aastapikkune töö Noarootsi vallavanemana veelgi kinnitanud usku, et
haldusreform on möödapääsmatu ning selle läbiviimseks on vaja suuremat riigipoolset tuge.

„Ei ole võimalik, et näiteks Tallinn, Haapsalu või Noarootsi suudavad olemasolevate ressursside piires tagada ühesuguste funktsioonide täitmise oma kodanike heaks."

"IRL on teinud mulle ettepaneku kandideerida. Olen selle heameelega vastu võtnud, sest minu
meelest vajab Riigikogu ilukõnelejate asemel praktikuid. Omavalitsusjuhtide hääl peaks olema rohkem kuulda. Valimiskampaania ajal saab tekkinud mõtetele anda laiema kõlapinna," ütles Aivar Kroon.

Kroon tõstis eraldi esile veel omavalitsuste majandusliku olukorra ning elanike lahkumise
maalt suurlinnadesse.

Tema hinnangul tuleb taastada investeeringud kohalikesse teedesse, riigi poolt omavaltsustele seadusega ette nähtud funktsioonide täitmiseks maa eraldamist, sealhulgas ka elamu ja tootmismaad, ning omavaltsuste suuremat maksusõltumatust.

Seeder: tagatisnõuet tuleks rakendada vaid kütuse ostmisel aktsiisilaost

2011-01-20

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tuleks kütusefirmadele kavandatavat 100 000 euro suurust tagatisnõuet rakendada üksnes aktsiisiladudest kütust ostvatele ettevõtetele, mitte aga üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele.

"Reeglina toimuvad käibemaksupettused kütuse ostmisel aktsiisiladudest, misjärel kütuse edasimüümisel jäetakse käibemaks tasumata ning pettuse toimepannud firma likvideeritakse ning riigil puudub võimalus kahjude sissenõudmiseks. Selliste maksupettuste vastu tuleb tõsiselt võidelda ning siinkohal on tagatiste nõudmine vajalik ja põhjendatud," ütles Seeder.

Tema sõnul üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele 100 000 eurose tagatisnõude rakendamine ei ole põhjendatud, kuna seal üldjuhul käibemaksupettusi ei toimu. Kui isegi tanklaomanikust kütusefirma paneb toime maksupettuse, siis on tal tankla näol olemas reaalne vara ja riik saab kahjud sisse nõuda.

"Üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele minimaalselt 100 000 euro suuruse tagatisnõude sätestamine piiraks põhjendamatult ettevõtlusvabadust ja pärsiks konkurentsi kütuseturul. Kindlasti viiks see just maapiirkondades paljude tanklate sulgemiseni, mis halvendaks oluliselt kütuse kättesaadavust," märkis Seeder.

Riigikogu menetluses on Vedelkütuse seaduse muudatused, mille kohaselt on plaanis kehtestada kõigile kütusefirmadele minimaalselt 100 000 euro suurune tagatisnõue.

Seeder tegi Riigikogu Rahanduskomisjonile ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et tagatisnõue kehtestatakse üksnes neile ettevõtetele, kes ostavad kütust aktsiisiladudest.

Juku-Kalle Raid: kaheparteistumine on puhas stagna

2011-01-20

Juku-Kalle Raid kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku, et kaitsta vaba mõtet ja parteilist mitmekesisust.

"Kui inimesele midagi ei meeldi, siis pole mõtet oodata kedagi kolmandat, kes seda muudaks. Selleks ei pea partei liige olema, et kandideerida ja omi vaateid kaitsta," lausub ta.

"Nii lolli kodanikku ehk ei olegi, kes suhtuks riiki nagu sitaviskaja Priit Pärna legendaarses karikatuuris."

Raid ei kuulu ühtegi parteisse ja on äärmiselt kriitiline kahe suurpartei tekkimise fenomeni suhtes, Raid kirjutas alla ka Roheliste poolt algatatud Elurikkuse manifestile.

Kaheparteistumisele järgneks tema sõnul vaimne stagnatsioon. "See on jõhker, kui kaks kildkonda võtavad valguse ja eluruumi kõigilt teiselt ja kehtestavad enda hinnangusüsteemi. Või hinnasüsteemi, kui räägime monopolidest".

"Keskerakonnas ja Reformierakonnas on pagan teab kui palju noori, kuid pea mitte ühtegi, kellel oleks piisavalt mune, et oma juhtkonda kritiseerida ja lubjastumist pärssida," sõnab ta.

"IRLis on see potentsiaal olemas, et saagida sellelt mugavalt ja ülbelt taburetilt üks jalga alt ära, rohelistele hoian selles osas samuti pöialt," ütleb Raid.

"Olemasolevatest parteidest on IRL kõige vähem populistlik ja nad võiks olla midagi enamat kui kelk koalitsioonis," räägib Raid.

Tema hinnangul on IRL kõige mõistlikum bande, mis peab muutuma ründavamaks ja tugevamaks, milleks on vaja suuremat esindatust Riigikogus.

"Mulle meeldib ka IRLi rahvuslik joon, kui see läheb kellegi peas segi ksenofoobiaga, siis see inimene ostku endale sõnaraamat. Iga riik püsib rahvuslikul mõttel, sinna hulka kuulub ka näiteks maailmaklassika tõlkimine emakeelde," lausub Raid.

Tema ütlust mööda on IRL erakond, mida ta ise on terve elu valinud, alates aastast 1992, kui ta esimest korda valida sai.

Tunne Kelam: Eurotsooniga liitudes tegi Eesti valiku ühisvastutuse kasuks

2011-01-19

"Ühisrahaga liitumine on Euroopa edasise usaldusttekitava integratsiooni aluseks," ütles Tunne Kelam Euroopa Ülemkogu järeldusi käsitleval debatil Euroopa Parlamendis Strasbourgis.

"Mul on hea meel teatada, et täna täitus 19 päeva Eesti astumisest eurotsooni liikmeks," ütles Kelam. "Kuid Eesti on selleks sammuks valmistunud Euroopa Liitu tulekust peale. Isegi Eesti euromüntide disain otsustati rahvaliku valiku tulemusena juba kuus aastat tagasi."

Tunne Kelami väitel pole eurotsooniga liitumine juhuvaliku asi. "See on teadlik otsus võtta endale suurem ühisvastutus ning vajadusel aktiivselt panustada Euroopa kui terviku stabiilsusesse," ütles Eesti saadik.

Majanduskriis on Kelami arvates tõstnud esile moraalsete väärtuste ja eetika kasvava rolli. Oluline pole mitte lihtsalt majanduspotentsiaal, vaid see, kas teatav riik pälvib piisavalt usaldust, et ta on võimeline ja valmis täitma õigeaegselt endale võetud kohustusi.
Eesti saadik pidas oluliseks sammuks Euroopa Liidu stabiilsusmehhanismi rajamist.
"Kuid stabiilsuse ja majanduskasvu saavutamiseks on sama tähtis viia lõpule Euroopa ühisturu, eriti digitaalse ühisturu kujundamine."

Kelami ettepanekul peaks digitaalse ühisturu integreerima Euroopa ühisturu tegevuskavasse ning lisama Euroopa digitaalsesse arengukavasse.

Kelami arvates on see tänapäeva digitaliseeritud maailmas reaalne võimalus Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamiseks.
"Euroopa kodanikud ootavad, et tagaksime digitaalse sfääri sujuvama ja lihtsama toimimise - elektrooniliste maksete sooritamine ja e-identifitseerimine peab olema sidusam ja arusaadavam," ütles Kelam.

Euroopa Komisjoni president Barroso tervitas Eestit eurotsooni uue liikmena. Ta hoiatas Euroopa täiendava lõhestamise katsete eest, mille käigus üritatakse ühtesid riike või sotsiaalseid gruppe teistele vastandada. Kriisi saab ületada vaid integreeritud lähenemisega.

"Ilma struktuursete reformideta ei saa olla usaldust. Ilma usalduseta ei saa loota majanduskasvu," tõdes Euroopa Komisjoni president.

Robert Antropov kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2011-01-19

Seni Reformierakonda kuulunud parlamendisaadik Robert Antropov kandideerib eelseisvatel valimistel Riigikokku IRLi nimekirjas.

„Kandideerin Ida-Virumaal, mille arengupotentsiaal ning väärtus Eesti jaoks on tohutud, kuid viimastel aastakümnetel jäänud suuresti kasutamata ja tähelepanuta," lausus Antropov.

Ta toetab IRLi ministri juhtimisel koostatud tegevuskava Ida-Virumaa arengu toetamiseks.

„See on oluline samm, mis pakub Ida-Virumaa probleemide reaalseid lahendusi tööhõive ning kultuuri ja keeleõppe osas."

Antropovi arvates tuleks Ida-Virumaa tegevuskava valitsuses enam toetada ja paremini rahastada.

Töötades politsei peadirektorina viis Antropov 2004. aastal ellu eduka politseireformi, mille käigus loodi neli politseipiirkonda senise 17 asemel ning politsei muutus tegusemaks ja rahva usaldus korrakaitsjate vastu tõusis 39 protsendilt 76-le.

Antropov meenutab, et sama eeskuju regioonide loomiseks on hiljem järginud mitmed teised riiklikud institutsioonid, kuid mis tulemata jäi - oli haldusreform.

„Killustatud Eestis tuleks maapiirkonnad ühendada, et tugevdada ning muuta haldussuutlikumaks omavalitsusi, vähendada bürokraatiat, rahakulu ja korruptsiooniohtu."

Antropovi sõnul tuleb Eestil tõsiset suhtuda energeetikajulgeoleku tagamisse; eelistades selleks kodumaist põlevkivi- ja tuuleenergiat ning biokütuseid.

„Ida-Virumaal on aastakümneid kaevandatud põlevkivi ning toodetud sellest elektrit ja sooja, arenemas on tuuleenergia ja biokütuste tootmine. Kodumaist energeetikatööstust tuleb säilitada ja arendada, et tagada Eesti energiajulgeolek mõistliku hinna ja mitmekesisusega," ütles ta.

Antropovi sõnul tuleks nii, nagu politseireformiga toodi korravalvurid inimestele lähemale, tõstes nende professionaalsust ja abivalmidust, teha ka Riigikogu saadikutega. Sellised muutused sõltuvad tema hinnangul aga üksnes meie ühiskonna valimistahtest ja -aktiivsusest.

"Ainult tegus ja motiveeritud Riigikogu saab tõeliselt teenida oma rahvast, mistõttu soovitan saabuvatel valimistel valida mitte loosungeid vaid inimesi, kellesse valijad tõeliselt usuvad."

Raudne: 15 korda tõusnud parkimishinna taga on Talllinna kesine finantsseis

2011-01-18

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul on m-parkimisel 15-minutilise sammu kehtestamise taga linna jätkuvalt kesine finantsseis ning vajadus linna tulubaasi kiirelt suurendada.

„Linna halva majandamise tõttu on Tallinna linnavalitsusel vaja välja mõelda aina uusi skeeme, millega linnakassat täita. Uus m-parkimise korraldus on järjekordne näide sellest, kuidas tahetakse linlase rahakoti arvelt linna tulubaasi suurendada," sõnas Raudne.

Raudse sõnul võib uues parkimiskorralduses leida paralleele mullu suvel kehtestatud müügi- ja paadimaksuga. „Sarnaselt müügimaksule on ka m-parkimisel 15-minutilise sammu kehtestamine mõeldud linna tulubaasi kiireks suurendamiseks. Selle asemel, et erinevate skeemidega linlaste rahakotti tühjendada, peaks linnavalitsus hoopis tõmbama kokku enda propagandakulutused, vähendama ametnike arvu ja julgemalt investeerima," ütles Raudne.

Samuti peab Raudne ebamoraalseks, et linn ei teavitanud muudatustest eelnevalt linnaelanikke, mistõttu on paljud inimesed saanud parkides ebameeldiva üllatuse osaliseks. See näitab tema sõnul taaskord seda, kuidas Tallinna linnavalitsuses asju aetakse.

IRL-i fraktsioon annab järgmisel volikogu istungil menetlusse ka selle teemalise arupärimise linnavalitsusele

Reinsalu: Keskerakond peab Moskvast raha küsimist taunima

2011-01-16

IRLi parlamendisaadik Urmas Reinsalu loodab, et Keskerakonna konverents kasutab võimalust ja annab omapoolse hukkamõistva hinnangu Moskva rahaga võimu ostmise katsele.

„Juhul, kui seda täna ei tehta, võtab Keskerakond endale ülemõttelise moraalse vastutuse," lausus Reinsalu.

Tema hinnangul eksivad need, kes pärast tänast konverentsi püüavad skolastiliselt lahutada Keskerakonna esimeest ja parteid.

„Savisaarel on esimehena üldvolitus partei esindamiseks ja nagu lähtub kaitsepolitsei materjalist, ei küsinud ta seda raha endale, vaid Keskerakonnale," sõnas Reinsalu.

Tema sõnul on väär ka peaminister Andrus Ansipi mõttearendus, et Keskerakonna ümber ei tohi tekitada Venemaalt raha küsimise pärast isolatsiooni.

„Poliitikas tuleb selgelt eristada kaht tasandit: argipoliitika ja arutelu riigi sotsiaalmajanduslike valikute ümber ja riigi sõltumatusega seotud küsimused," ütles ta.

Reinsalu hinnangul on hoiak, et Keskerakonda ei tohi "karistada" liidri tegevuse pärast, naiivne ja ohtlik, sest ajab argipoliitika ja riigi iseseisvuse küsimuse lootusetult sassi.

„Üleskutse amnestiale Keskerakonna suhes kaks nädalat pärast Savisaare tegude ilmsikstulekut on täiesti arusaamatu, sest see muudab kogu poliitika suhteliseks ja müüdavaks."

IRL: Tallinna propagandaaparaat tuleb võtta luubi alla

2011-01-15

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul kasutab Tallinna linnavalitsus linna raha keskerakondlikuks propagandaks, mistõttu teeb IRL-i fraktsioon volikogu revisjonkomisjonile ettepaneku uurida linna poolt läbi viidud reklaamkampaaniaid.

„IRL-i fraktsiooni hinnangul tuleb lähemalt uurida Tallinna linnavalitsuse korraldatud kampaaniaid ja meediakanaleid, kuna piir linna ja Keskerakonna kampaaniate vahel on muutunud üha hägusamaks," lausus Raudne.

„Tallinna linna ja Keskerakonna propaganda on oma näolt ja olemuselt praktiliselt samad. Lugedes ajaleht Pealinna või vaadates Tallinna TV-d on raske aru saada, kas tegemist on Tallinna või Keskerakonna meediakanalitega. Keskerakond ja linnameedia tuleks hoida selgelt lahus," ütles Raudne.

Raudse sõnul on Savisaar näidanud, et Keskerakonna valimiskampaania rahastamiseks ollakse nõus kasutama kõikvõimalikke vahendeid. Praegune meeletu linna raha raiskamine Keskerakonna propageerimiseks peab tema sõnul lõppema.

Pomerants arutas Maltal Euroopa Varjupaiga Tugiameti ja IT agantuuri loomist

2011-01-14

Neljapäeval ja reedel, 13. ja 14. jaanuaril, jätkus siseminister Marko Pomerantsi välisvisiit Maltal, kus põhitähelepanu koondus Euroopa Varjupaiga Tugiameti ülesehitamisele ja IT agentuuri loomisega seonduvatele teemadele.

„Meie eesmärk on õppida Malta kogemustest Euroopa Varjupaiga Tugiameti ülesehitamisel, sest sarnased väljakutsed ootavad Eestit ees seoses IT agentuuri loomisega,” rääkis Marko Pomerants. "Eesti saab Euroopa Varjupaiga Tugiameti ülesehitamisse ja rakendamisse tugevalt panustada nii kogemuste kui ka ekspertide näol," lisas Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja kodakondsuse ja migratsiooni alal Margit Ratnik. Maltale loodava Euroopa Varjupaiga Tugiameti eesmärk on tagada parem infovahetus Euroopa Liidu liikmesriikide ametkondade vahel ning ühtlustada liikmesmaade praktikat varjupaigaküsimuste käsitlemisel.

Malta justiits- ja siseminister Carmelo Mifsud Bonnici juhtis Eesti delegatsiooni tähelepanu mitmetele administratiivsetele väljakutsetele, mis võivad Eesti ees seista IT agentuuri loomisel. "Me võime ju arvata, et oleme kõikide seatud ülesannete lahendamiseks valmis ja töö sujub plaanipäraselt, kuid reaalsus on see, et nii suure hulga huvitatud osapooltega projekti elluviimisel võib ette tulla palju ootamatuid pisiasju. Näiteks erinev arusaam ruumilahendusest. Seega tuleb meil valmis olla vajadusel nii paindlikust kui ka tõhusat veenmisoskust üles näidata," rääkis Pomerants.

Visiidil olles külastas siseminister Malta varjupaigataotlejate majutuskeskust ja tutvus nende elutingimustega. „Malta on Euroopas pikemat aega olnud Aafrikast saabuvate põgenike sihtkohaks ja tänu erinevatele illegaalse immigratsiooni vastu võitlemise meetmetele on neil õnnestunud eelmisel aastal põgenike vool peatada,” nentis siseminister.

Eesti delegatsioon kohtus ka Malta politseiülema John Rizzo´ga Schengeni infovahenduskeskuses ehk Sirene büroos ning ühiselt tõdeti, et Eesti ja Malta koostöö infovahetuse alal on igati edukas. Siseminister Pomerants külastas ka Malta relvajõude, kelle ülesandeks on sarnaselt Eesti Politsei- ja piirivalveametiga Euroopa Liidu välispiiri valvamine.

Siseministrit saatsid visiidil siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja ülesannetes kodakondsuse ja migratsiooni alal Margit Ratnik ning siseministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna juhataja ülesannetes Triin Toompuu.

Allikas: Siseministeerium

Kiisler Reformierakonnale: haldusreform tuleb ära teha

2011-01-14

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul võib regionaalministri koha kaotamise üle tõsiselt arutlema hakata kohe, kui haldusreform on ellu viidud.

Tema sõnul eeldab see Reformierakonnalt poliitilist julgust asuda toetama IRLi tehtud ettepanekut omavalitsussüsteemi korrastamiseks.

„Eesti vajab võimekaid omavalitsusi, mis suudavad ise kõiki oma ülesandeid täita. See eeldab ka piisavat elanike arvu. Olen pakkunud Reformierakonnale aruteluks variandi, mille alusel tulevased omavalitsused oleksid võrreldavad tänaste maakondadega," ütleb Kiisler.

Regionaalminister tuletab meelde, et IRL küsib Riigikogu valimistel rahvalt mandaati haldusreformi tegemiseks, sest tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused.

„Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab neile reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega," ütleb Kiisler.

„Seadusega tuleb tagada, et omavalitsuse igapäevased teenused jäävad inimesele endiselt kodulähedaselt kättesaadavaks ka pärast haldusreformi," lausub Kiisler, kelle sõnutsi peab omavalitsuste tulubaas olema stabiilne ja tagatud seadustega.

Ta on veendunud, et Eestis tuleb teha haldusreform, millega tugevdame omavalitsusi, vähendame bürokraatiat ja muudame omavalitsused kohaliku ja regionaalse arengu reaalseteks suunajateks.

„Tagame seadusega, et teenused inimestele ei vähene vaid paranevad," räägib Kiisler.

Loe IRLi regionaalpoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2422/

Viimsis langeb vee hind

2011-01-13

Fraktsioon "Viimsi heaks" otsustas oma 12.jaanuari koosolekul, et Viimsis on võimalik astuda samme, mille tulemusena langeb vee hind juba alates kevadest hinnanguliselt 5 % võrra.

Ühendfraktsiooni esimees Jan Trei väljendas heameelt selle üle, et koduomanikud näevad seda hinnanguliselt 5 % hinnalangust jube suure tõenäosusega hiliskevadistel veearvetel. Trei tõdes, et hinnalangetamise ruumi peaks olema kokku 10 % ulatuses, seda aga veidi pikemas vaates.

"Viimsis on Eesti kõrgeim veehind ja mandaadi selle probleemiga tegelemiseks saime juba viimastel kohalikel valimistel. Oleme analüüsinud olukorda ja leidnud, et hinna langetamine on põhjendatud vaatamata suurele investeerimiskoorumusele. Täna on AS-l Viimsi Vesi eraõiguslikke kliente suurusjärgus 4000. Läbi veehinna langetamise soovime juurde saada hinnanguliselt 1500 uut klienti, mis tähendaks ka täiendavaid rahavoogusid. Viimsi Veele tähendaks see aga suuremat rahalist võimekust investeerida veemajanduse infrastruktuuri ja veekvaliteedi parandamisse," ütles Viimsi koalitsiooni volikogu fraktsiooni juht Jan Trei.

Trei sõnul näitavad statistilised andmed, et viimastel aastatel on uute klientide liitumise tempo Viimsi Vee teenusvõrguga oluliselt kahanenud ja seda just kalli veetariifi ja kõrgete liitumistasude tõttu. Samas tõdeb Trei, et need kes on liitunud, on teenuse kvaliteediga rahu.

"Monopolide ohjeldamise seaduse paketist tulenevalt muudeti 01. novembril 2010 ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniseadust, mille kohaselt tuleb veehinna tõstmine ja langetamine kooskõlastada Konkurentsiametiga, kuid usun, et meie taotlusele pole põhjust öelda ei "lausus Trei.

Trei sõnul on edaspidine hinna langetamine sõltuv peamiselt sellest, kui kiirelt leiab aset Maardu reovee puhasti renoveerimine ja kasutusele võtmine.

"Täna suunatakse Viimsi reovesi Tallinna Paljasaare veepuhastusjaama. Kuivõrd tegemist on piiriülese teenusega, siis oleme sunnitud tasuma AS-le Tallinna Vesi kallist reoveeteenuse tariifi ja tasu. Kui saame enda Muuga reoveepuhasti tööle, siis ka reoveeteenuse pealt tekib reaalset arvestatavat säästu, mille arvelt saame veehinda hakata lähitulevikus langetama," lisas Trei.

Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku kehtestada tänavuseks sisserände piirarvuks 1008

2011-01-13

Neljapäeval, 13. jaanuaril arutab valitsus siseministeeriumi koostatud valitsuse korralduse eelnõud, mille kohaselt kehtestatakse 2011. aastal sisserände piirarvuks 1008. Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Möödunud aasta detsembri seisuga moodustasid Eesti alalise elanikkonna 1 158 479 Eesti kodanikku ja 185 122 pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalast, mis on kokku 1 343 601 inimest. Käesoleval aastal oleks välismaalaste seadusest tulenevalt võimalik kehtestada sisserände piirarvuks maksimaalselt 1344.

„Kolmel eelneval aastal on valitsus olnud sisserände piirarvu kehtestamisel seisukohal, et ei ole otstarbekas tõsta piirarvu seaduses ettenähtud maksimaalmäärani. Möödunud aastal, kui sisserände piirarvuks oli 1009, oli piirarvu täituvus 829, mis tähendab, et see jäi kasutama 180 isiku võrra. Seetõttu peame otstarbekaks kehtestada ka tänavu sisserände piirarvuks 1008,“ ütles siseminister Marko Pomerants. „On olnud igasuguseid unelmaid rahva sissetoomiseks ja immigratsioonireeglite leevendamiseks, kuid tegelikkuses on saadud alati kehtestatud sisserände piirarvuga hakkama,“ lisas minister.

Välismaalaste seaduse kohaselt ei arvestata sisserände piirarvu täitumise arvutamisel eestlasi, Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasat, lapsi, vanemaid ning eestkostetavaid, kellele antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde.
Samuti ei arvestata välismaalasi, kellele antakse elamisluba õppimiseks, töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil või lähtudes kaalukast avalikust huvist. Arvesse ei lähe ka välismaalased, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki. Ei arvestata ka Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikke ning välismaalasi, kellele on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes ei ole pärast seda lahkunud elama mõnda teise riiki.

Allikas: Siseministeerium

Tunne Kelam: Diktaatoreid ei saa kunagi usaldada

2011-01-12

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni erakorraline istung arutas täna Brüsselis valimisjärgset olukorda Valgevenes. Istungist võtsid osa mitmed Valgevene opositsiooni esindajad, sealhulgas Sahharovi preemia laureaat Alexander Milinkevich, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, Euroopa Komisjoni liige Stefan Füle.

Tunne Kelam, kes on üks Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni algatatud resolutsiooni kaasautoreid, meenutas seda, kuidas endine presidendikandidaat Milinkevich kutsus kaks aastat tagasi ettevaatlikkusele diktaator Lukašenka liberaliseerimisepoliitika suhtes.

"19. detsembril 2010 alanud julmad repressiooni osutasid, et diktaatoreid ei saa kunagi usaldada," ütles Kelam. "Nad kasutavad professionaalse osavusega ära demokraatlike partnerite heausklikkust ja lühinägelikke majandushuve, nõudes ühe näilise järeleandmise eest kodanikuõiguste vallas kolmekordset kasu reaalpoliitikas."

Kelam kutsus saadikuid üles käsitama Valgevene juhtumit Euroopa Liidu ühtse välispoliitika proovikivina, mis tähendab otsustavust asetada kodanikuõigused kõrgemale investeerimis- ja kaubavahetuskaalutlustest.

Sügava ja lihtsa inimlikkusega kirjeldas Eesti saadiku sõnul olukorda arreteeritud presidendikandidaadi Vladimir Nekljajevi tütar, kelle sõnul on tema isa vangikongi võtmed Euroopa poliitikute käes. Poliitvangide vabastamine oleneb sellest, kui rangeid ja konkreetseid samme Euroopa Liit otsustab astuda

Kelami sõnul toetab tema fraktsioon üksmeelselt Valgevene osaluse külmutamist Euroopa Liidu Idapartnerluse programmis ning viisakeeldude taastamist ja laiendamist Lukašenka režiimi esindajatele, eriti neile, kes on vastutavad valimiste võltsimise ja repressioonide eest. Samas tuleb Valgevene tavakodanikele avada tunduvalt soodsamad võimalused Euroopa külastamiseks ja seal õppimiseks.

Tunne Kelam juhib tähelepanu Milinkevichi esitatud informatsioonile, mille põhjal Valgevene ühiskond on viimastel aastatel vaikselt, kuid märgatavalt muutunud. Milinkevichi väitel toetab peaaegu pool tema maa kodanikest suundumust demokraatlikku Euroopasse.

Väga oluliseks peab Kelam resolutsioonis ettepanekut tühistada praeguse olukorra järkudes 2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused Minskis.

"Küsisin Valgevene opositsiooni esindajate arvamust selle kohta ning nad olid üksmeelselt nõus, et arvestades diktaator Lukašenka kirge jäähoki vastu, oleks Minski turniiri ärajätmine tema jaoks valusamaid mõeldavaid lööke," kommenteeris Kelam. Istungit kokku võttes toetas seda ideed ka Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Siseminister Marko Pomerants kohtus Serbia ja Bulgaaria kolleegidega

2011-01-12

Käesoleval nädalal 10.-14. jaanuarini, viibib siseminister Marko Pomerants välisvisiidil, et kohtuda oma väliskolleegidega ning arutada riikidevahelist sisejulgeolekualast koostööd. Siseminister alustas visiiti kohtudes Serbia siseministri Ivica Dačić´i ning Bulgaaria asepeaministri ja siseministri Tsvetan Tsvetanoviga.

Eesti ja Bulgaaria ministrite kohtumisel koondus põhitähelepanu Bulgaaria ettevalmistustele liitumiseks Schengeni õigusruumiga. Eesti, kui juba teatud kogemustega Schengeni liige, sai jagada oma mõtteid ja kogemusi. „Kui Bulgaaria täidab kõik Schengeni tehnilised nõuded, siis Eestil ei ole vastuväiteid nende liitumisele,” ütles siseminister Marko Pomerants.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort rõhutas, et oluline on piiride kadumise juures silmas pidada ka vajadust nende taastamiseks. „Meie kogemus NATO välisministrite kohtumise aegsest ajutisest piirikontrolli taastamisest näitas seda vajadust selgelt,” rääkis Koort.

Samuti tõstatas Eesti pool kohtumisel üles vajaduse mõelda juba praegu piirijärjekordadele, kuna Bulgaariat läbib Türgi transiit ja pikki järjekordi oli Eesti delegatsiooni liikmetele näha Serbia ja Bulgaaria piiril. „Need autod, mis seisava täna nii Ungari kui ka Rumeenia piiridel, kogunevad edaspidi Euroopa Liidu välispiirile Bulgaarias,” märkis Erkki Koort.

Kohtumisel Bulgaaria piirivalve esindajatega tunti huvi ka Eesti lennusalga tegevuse kohta. „Kuna me lendame samade kopteritega, siis oleme valmis ka selles valdkonnas oma kogemusi jagama,” rääkis siseminister Pomerants. Positiivse asjaoluna ilmnes, et kuigi Bulgaaria ei ole veel Schengeni õigusruumiga liitunud, on seal juba edukalt kasutusel Schengeni infosüsteem, mille abil on leitud ka mitmeid varastatud sõidukeid.

Eesti delegatsioon möönis, et sel reisil kulus ära sõprus Bulgaaria ja Serbia siseministrite vahel. Tänu sellele toimus Belgradis ka kohtumine Eesti ja Serbia siseministrite vahel, mida algselt Marko Pomerantsi välisvisiidi kavas ei olnud. Serbiasse sattus siseminister Pomerants tõrgete tõttu lennuliikluses.

„Serbia on huvitatud kahepoolsest koostööst Eestiga just politsei valdkonnas,” rääkis Pomerants. „Nii Serbia kui ka Bulgaariaga saab Eesti teha edukalt koostööd organiseeritud kuritegevusega võitlemisel, sest organiseeritud kuritegevus ei lase end piiridest segada, kuigi kurjategijad teavad väga hästi, kus need asuvad,“ lisas minister. Kohtumisel peatus Serbia siseminister pikemalt ka Kosovo ja Serbia probleemi lahendamisel, rõhutades, et see konflikt tuleb lahendada rahumeelselt nendel kahel riigil omavahel.

Siseminister Marko Pomerantsi visiit jätkub täna Maltal, et kohtuda sealse justiits- ja siseministri Carmelo Mifsud Bonnici´ga.

Siseministrit saadavad visiidil siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja ülesannetes kodakondsuse ja migratsiooni alal Margit Ratnik ning siseministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna juhataja ülesannetes Triin Toompuu.

Allikas: Siseministeerium

Raudne: mul ei ole Keskerakonna siseelust sooja ega külma

2011-01-12

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsioon esimehe sõnul on Siret Kotka avaldus kummaline, kuna tal ei ole Keskerakonna siseelust sooja ega külma.

„Mul ei ole tõsimeeli Keskerakonna siseelust sooja ega külma. Ma olen arvamusel, et Tallinn väärib uut ja paremat linnapead ja seetõttu alustasime ka Edgar Savisaare umbusaldamist Tallinna linnavolikogus. Umbusaldus ei ole suunatud mitte Keskerakonna, vaid ühe konkreetse isiku vastu," sõnas Raudne.

Samuti märgib Raudne, et on oma väljaütlemistes lähtunud vaid autoriteetsetest faktidest. „Naeruväärne oleks öelda, et mupo juhi pistisejuhtum või Savisaare mõjuagendiks olemise kahtlus ei põhine tõsiseltvõetavatel faktidel. Ma olen lähtunud Kaitsepolitsei avaldustest ja minu hinnangul on tegemist on piisavalt autoriteetse asutusega, et neid uskuda," ütles Raudne.

Raudne avaldas lootust, et keskerakondlased toetavad niisamuti Savisaare umbusaldust. „Opositsioonile on kindlalt teada, et kui poleks segavat Riigikogu kampaaniat, siis Savisaare mahavõtmiseks oleks hääled koos. Meie asi on praegu kõigile mõistuse ja südametunnistuse säilitanud keskerakondlastele selgeks teha, et Tallinn vajab uut linnapead juba enne Riigikogu valimisi," sõnas ta.

IRL: opositsioon algatab eelnõu mupo laialisaatmiseks

2011-01-10

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul annavad IRL-i ja Reformierakonna fraktsioonid järgmisel volikogu istungil sisse ühise eelnõu munitsipaalpolitsei laialisaatmiseks.

„IRL-i fraktsiooni hinnangul ei ole Tallinna linnal säärast korrumpeerunud ja erakondlikku moodustist, nagu munitsipaalpolitseid vaja, mistõttu otsustasime algatada eelnõu mupo laialisaatmiseks," sõnas Raudne.

Raudse sõnul on tallinlastel esinenud mupoga probleeme juba selle loomisest saati, mistõttu oleks viimane aeg see Pärnu eeskujul laiali saata. „Munitsipaalpolitsei amet on ebaefektiive ja kulukas ning selle praegusel kujul edasieksisteerimine on linna raha raiskamine," ütles ta.

Järgmine Tallinna linnavolikogu istung toimub selle kuu lõpus 27. jaanuaril.

Raudne: mupo tuleb laiali saata

2011-01-10

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul tuleb Tallinna munitsipaalpolitseiamet võimalikult kiirelt laiali saata.

„Munitsipaalpolitsei amet Tallinnas on ebaefektiive ja kulukas ning sarnaselt Pärnu linnale, tuleks see ka Tallinnas laiali saata," sõnas Raudne.

Raudse sõnul on mupo kunstlik ja äärmiselt ebatõhus moodustis, mistõttu märksa efektiivsem oleks jaotada mupo ülesanded laiali erinevate linnaametite vahel.

Raudse hinnangul näitab samuti MUPO juhi pistisekahtlus, et koormus linnakassale ei ole keskerakondlaste juhitud munitsipaalpolitsei ainus mure. „Munitsipaalpolitsei on ehe näide Savisaare autokraatlikust juhtimisstiilist ning soovist muuta Eesti pealinn riigiks riigis. Sellist ühe partei kontrolli all olevat kaheldava väärtusega moodustist ei ole linnal vaja." lausus Raudne

Mart Laar kohtus Dominikaani presidendikandidaadiga

2011-01-09

IRLi esimees Mart Laar kohtus Dominikaani Vabariigis Rahvusliku Progressi Liikumise esimehe ja presidendikandidaadi Pelegrin Castilloga, kellega arutati olukorda Kariibi mere regioonis, Haitil ning Eesti kogemusi omariikluse taastamisel.

Castillo palvel tutvustas Laar Eesti kogemusi reformide teostamisel pärast taasiseseisvumist. Castillo sõnul on Eesti oma edukalt teostatud reformidega ka mitmele Kesk-Ameerika regiooni riigile eeskujuks.

Erilist huvi tundis presidendikandidaat Eesti e-valitsuse kogemuste vastu, mille rakendamist Dominikaani Vabariigis on soovitanud ka rahvusvahelised eksperdid.

Pelegrin Castillo rõhutas Dominikaani Vabariigi rolli piirkonnas stabiilsuse tagamisel ning tänas Eestit Haitile osutatud abi eest 2010. aasta alguses toimunud maavärina tagajärgede likvideerimisel.

Lisaks Haitil jätkuvatele humanitaarprobleemidele on regiooni suurimaks väljakutseks ühiskondlikud muutused Kuubal. Pelegrin Castillo sõnul on kommunistlik eksperiment Kuubal ebaõnnestunud.

"Lisaks tavalistele inimestele on sellest hakanud aru saama ka Kuuba liidrid, kes on samuti rõhutanud muudatuste vajalikkust," ütles Castillo.

Laar leidis, et Kuuba olukorda tuleb tõsiselt võtta, sest poolikud reformid ei anna kahjuks tulemusi. Need võivad tema hinnangul Kuuba olukorda pigem halvendada.

„Pääsemaks praegusest olukorrast tuleb Kuuba inimestele anda vabadus - ja seda mitte poolikute meetmetega, vaid täielikult. Vana kommunisliku juhtkonnaga pole võimalik edukaid reforme teostada."

IRL soovib enneaegsete surmade vähendamist

2011-01-09

Isamaa ja Res Publica Liit soovib järgmises Riigikogus seadustada enneaegsete surmade vähendamiseks tehtavate riiklike kulutuste kahekordistamise. Parlamendisaadiku Liisa Pakosta sõnul on IRLi jaoks oluline iga inimelu.

"On teada, et südamehaigused, vähk ja õnnetused on sageli ärahoitavad. Seetõttu on meie eesmärk eraldada praegusest kaks korda rohkem riigi raha ennetustegevuseks südame-veresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning õnnetusjuhtumite ja mürgistuste ärahoidmiseks."

"Iga inimese tervis on iga inimese, aga ka kogu rahva kalleim vara. Inimese põhiõigus on olla võimalikult terve, hea terviseseisund sõltub mitmetest võimalustest ja eeldustest, ning osasid neist saab riik mõjutada. Ennetus on tõhusam siis, kui arstid, sotsiaaltöötajad ja õpetajad teeksid rohkem koostööd," ütles Pakosta.

Terviseriskide vähendamine on Pakosta sõnul oluline inimese arenguks, kuna tervist mõjutavad kõik inimtegevuse valdkonnad ja tervis mõjutab kõiki teisi valdkondi.

"Meie siht on, et aastaks 2020 tõuseks eeldatav eluiga meestel 75 ja naistel 84 aastani ning suudaksime täita rahvatervise arengukava eesmärgi, et meeste tervena elatud eluiga oleks 60 ja naistel 65 aastat," sõnas Pakosta.

Tema sõnul on rahvatervise alal oluline riigi poliitika liikumisharrastuse toetamiseks, tervisliku toitumise soodustamiseks, suitsetamise ja alkoholi liigtarbimise vastu, vigastuste, narkomaania ja HIV ennetus.

"Et inimesi, terveid inimesi oleks rohkem, kulutame me riigieelarvest märkimisväärseid summasid ka näiteks kunstlikule viljastamisele - peaksime ka riigi poolt inimelu vaatama rohkem terviklikult. Ennetatavate surmade ärahoidmine on kõige inimlikum ja kõige efektiivsem viis rahvaarvu suurendamiseks," lausus Pakosta.

Loe IRLi sotsiaalprogrammi:

http://www.irl.ee/et/Valitsemisprogramm-2011-15/Sotsiaalpoliitika

Siseminister tänas ja tunnustas kriminaalpolitseinikke

2011-01-05

Kriminaalpolitsei viienda aastakonverentsi avakõnes tänas siseminister Marko Pomerants kriminaalpolitseinikke möödunud aastal tehtud töö eest ning seadis ootused alanud aastaks.

Täna peetud konverentsi avakõnes möönis siseminister Marko Pomerants, et kuigi 2010. aastat iseloomustas vähene kuritegevuse tõus, võib neli aastat stabiilsema püsinud kuritegevuse taset pidada kriminaalpolitseinike heaks töötulemuseks. „Olete suutnud enamiku suurt ühiskondlikku resonantsi põhjustanud kuritegudest avastada ja kahtlustatavad kinni pidada,” ütles Pomerants ning tõstis möödunud aasta suuremate kordaminekutena esile kurikamõrvari tabamise ja Tartumaal toime pandud vanurite kaksikmõrva kiire lahendamise. Samuti tänas siseminister kriminaalpolitseinikke NATO tippkohtumise kõrgete külaliste turvalisuse tagamise ning euro tulekuga seotud eduka sularahaveo eest. „Mõlemal juhul oli tegemist riiklikult tähtsate ning ülimalt suuremahuliste operatsioonidega. Täna võime uhkusega öelda, et olime tasemel,” nentis siseminister .

Möödunud aasta märkimisväärse sündmusena tõstis siseminister esile ka uue kaasaegsete tehniliste võimalustega Kohtuekspertiisi Instituudi hoone valmimise. „Nüüd on meil unikaalne võimalus digilahanguteks, elavekspertiiside läbiviimiseks ning muude asitõendite uurimiseks,” lausus siseminister ning pani politseiametnikele südamele, et koostöös kohtuekspertidega tuleb sellest võtta maksimum, et saavutada parim menetlustulemus.

Alanud aastale vaadates rõhutas Pomerants, et ootused kriminaalpolitseinike tööle on jätkuvalt kõrged. „Ka sellel aastal peate edukalt hakkama saama oma põhieesmärkide täitmisega, milledeks on raskesti avastatavate ja ühiskonnale kõige suuremat kahju ning laia kõlapinda tekitavate kuritegude tõkestamine ja avastamine,” lausus minister, tuues prioriteetidena välja küberkeskkonnas sooritatud kuritegevuse ohjamise ning õiguskorra tagamise Ida-Virumaal.

Parimaid spetsialiste ning koostööpartnereid kriminaalpolitsei valdkonnas tunnustati kriminaalpolitsei teenetemedaliga.

Viies kriminaalpolitsei aastakonverents toimub täna, 5. jaanuaril Eesti Näituste messikeskuses.

Siseminister Marko Pomerantsi kriminaalpolitsei aastakonverentsi avakõne saadava siseministeeriumi kodulehel http://www.siseministeerium.ee/siseminister-marko-pomerantsi-2/

Allikas: Siseministeerium

Siseminister Marko Pomerants esitab siseministeeriumi kantsleri ametikohale Tarmo Türksoni

2011-01-03

Siseminister Marko Pomerants esitab siseministeeriumi kantsleri ametikohale Tarmo Türksoni.

Siseminister Marko Pomerants: „Olen lahtiste silmadega ringi vaadanud sobivaima kandidaadi leidmiseks. Tarmo Türksoni näol on tegemist inimesega, kellel on pikaajaline kogemus julgeolekuvaldkonnas. Samas on siseministeeriumi kantsleri ülesannete hulgas ka regionaalvaldkonna elu korraldamine, millega tuleb tal end samuti kurssi viia. Arvan, et Tarmo Türksoni pikaajalised kogemused aitavad kaasa siseministeeriumi arengule ning juhtimisele. Kavatsen Tarmo Türksoni kandidatuuri esitada Vabariigi Valitsusele lähipäevil.“

Tarmo Türkson on sündinud 17. aprillil 1967. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna ajaloo eriala cum laude ning täiendanud end erinevatel täiendkoolitustel nii Eestis kui välismaal.

Türkson on töötanud alates 2001. aastast teabeameti peadirektorina. Tema töökogemuste hulka kuulub lisaks töötamine nii välisministeeriumi teabeteenistuses, Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Vene Föderatsioonis kui riigikantselei teabeteenistuses.

Türksonit on autasustatud Valgetähe IV klassi ordeniga ning politsei teenistusmärgi eriklassiga. Lisaks on talle omistatud Prantsusmaa Auleegioni Ordeni rüütlirist, piirivalve teeneteristi III klass, kaitseministeeriumi kuldrinnamärk ning kaitseministeeriumi II klassi teeneterist.

Siseministeeriumi kantsleri kinnitab ametisse Vabariigi Valitsus.

Allikas: Siseministeerium

Raudne: Savisaare kampaania on linna raha raiskamine

2010-12-30

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul on viimane Savisaare enesekiidu kampaania taas näide sellest, kuidas Tallinnas toimub järjepidev maksumaksja raha raiskamine.

„Juba oktoobri lõpus, kui linnal oli kulutama veel ligi 10 miljonit krooni avalike suhete eelarvest, oli selge, et selle eest korraldab linnavalitsus aasta lõpus vähemalt ühe suure ja kalli reklaamikampaania," sõnas Raudne.

Raudse sõnul ei kasuta linnavalitsus linna raha enam ammu eetiliselt, kuna pidevalt ja aina rohkem raisatakse maksumaksja raha Savisaare ja Keskerakonna reklaamimiseks.

„Tallinna avalike suhete eelarve on sellel aastal üle 24 miljoni krooni. Kui sulgeda Tallinna TV, vähendada ajalehe Pealinn mahtu ja lõpetada muud propagandistlikud reklaamikampaaniad, hoiaks linn kokku üle kümne miljoni krooni aastas," lausus Raudne.

Tema sõnul on linnavalitsuse prioriteedid valed, kuna paljud olulised valdkonnad vajavad hädasti rahasüsti, mistõttu on säärased kulukad ja ebaotstarbekad kampaaniad aasta lõpus rohkem kui arusaamatud.

Eesti, Leedu ja Gruusia siseministrid arutavad välispiiri turvalisuse tagamise küsimusi

2010-12-29

Täna, 29. detsembril viibib siseminister Marko Pomerants visiidil Leedus, kus ta kohtub Leedu siseminister Raimundas Palaitise ja Gruusia siseminister Ivane Merabishviliga.

Kohtumisel on peateemadena arutluse all nii Euroopa välispiiri turvalisuse kui ka sellega kaasnevad sisejulgeoleku tagamise küsimused.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul on mitmepoolne kohtumine heaks võimaluseks jagada kogemusi, arutada üleskerkinud probleeme ning nende lahendamise võimalusi. „Kuigi Eestil ja Leedul ning Gruusial ei ole ühiseid piire on meil siiski üksteiselt väga palju õppida. Sealhulgas ka vahetada vastastikuseid kogemusi välispiiri turvalisuse tagamisel,“ lisas minister.

Visiidi käigus tutvuvad siseministrid Leedu politsei kriminalistikakeskuse ja häirekeskuse tööga ning Kena raudteejaamas Venemaa ja Leedu vahelise reisijateveo ja transiitskeemi ülesehitusega. Lisaks külastatakse Vilniuse politseiosakonda ning politsei juhtimiskeskust.

Siseministrit saadab visiidil siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakonna juhataja asetäitja välissuhete alal Triin Toompuu.

IRL alustas Savisaare tagasiastumiseks avalikku allkirjade kogumist

2010-12-22

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit alustas Tallinna linnapea Edgar Savisaare umbusaldamise toetuseks avalikku allkirjade kogumist.

IRL-i fraktsiooni hinnangul ei saa Eesti Vabariigi pealinna juhtida isik, kes Vene rahaga tahab Eestis võimu haarata. Seetõttu alustas IRL Savisaare tagasiastumise toetuseks Internetis allkirjade kogumist.

Lisaks algatas IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsioon täna ka volikogus allkirjade kogumise linnapea Edgar Savisaare umbusaldamiseks.

Allkirja Savisaare tagasiastumise ja umbusaldamise toetamiseks saab anda aadressil: http://petitsioon.ee/savisaar-astugu-tagasi

IRL algatab Savisaare umbusaldamise

2010-12-22

IRLi Tallinna linnavolikogu fraktsioon alustas allkirjade kogumist linnapea Edgar Savisaare umbusaldamiseks.

IRLi linnavoliniku Siim Kabritsa sõnul on linnapea Edgar Savisaar Kaitsepolitseiameti andmeil küsinud Venemaalt raha Eesti parlamendivalimisteks. Kaitsepolitseiameti andmetel pidi raha legaliseerimise eest vastutavaks isikuks olema Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš.

„Eesti Vabariigi pealinna ei saa juhtida isik, kes Vene rahaga tahab Eestis võimu haarata. Oma korduvate avaldustega, mis üheselt lähevad vastuollu kaitsepolitseiameti teabega, on ta samuti rahvale otsesõnu ja pidevalt valetanud," ütles Kabrits.

Tema sõnul avaldatakse ühtlasi umbusaldust ka abilinnapea Boroditšile, kes tehingus pidi Kaitsepolitseiameti teatel olema vahetalitajaks, sest linnapea ametist lahkumisega astub tagasi kogu linnavalitsus.

„1. jaanuarist saab Tallinnast Euroopa kultuuripealinn. Peame vajalikuks, et see umbusaldusavaldus leiaks käsitlemist ja otsustamist erakorralisel volikogu koosolekul selle aastanumbri sees, et Tallinna uus linnavalitsus saaks aasta alguseks ametisse nimetatud," ütles Kabrits.

Ta kutsub umbusaldusavaldusega ühinema kõiki ausaid linnavolinikke, kellele on kallis Tallinna hea nimi ja Eesti sõltumatus.

Siseminister ja ROTAL allkirjastasid politseiametnike ning päästeteenistujate töötingimuste kollektiivlepingu aastaks 2011

2010-12-22

Täna, 22. detsembril allkirjastasid siseminister Marko Pomerants ja riigi- ja omavalitsusasutustetöötajate ametiühingute liit (ROTAL) politseiametnike ning päästeteenistujate palga alammäära ja päästeteenistujate tööaja korralduse kollektiivlepingu aastaks 2011.

"Kokkuleppe alusel säilitame päästjatele senise sissetuleku ning kõik valves oldud töötunnid tasustatakse ühetaoliselt. Kokkulepe saavutasime ka töövahetuse osas – selleks on 24 tundi, millele lisandub päästjatel 6 - 7 vaba vahetust,“ ütles siseminister Marko Pomerants. „Samas on sündmusele reageerimisaeg endiselt 1 minut“, kinnitas Pomerants. „See kokkulepe võimaldab järgmisel aastal tööd planeerida nii, et koondamisi päästjate hulgas läbi viia ei tule," lisas ta

Leping kehtestab summeeritud tööaja alusel töötavate päästekeskuste päästeteenistujate töövahetuse kestuseks 24 tundi ja päästeameti demineerimiskeskuse summeeritud tööaja alusel töötavate päästeteenistujate töövahetuste kestuseks 12 tundi ja 24 tundi.

Kollektiivlepinguga kehtestati politseinike ja päästjate palgaastmele vastavad minimaalsed kuupalgamäärad aastaks 2011. Selleks on 40-tunnise töönädala puhul minimaalne kuupalgamäär politseiametnikul 529,19 eurot, I grupi komando päästjal 440,99 eurot, II grupi komando päästjal 529,19 eurot ja III grupi komando päästjal 587,99 eurot. Politseiametnike ning päästeteenistujate ametipalgale lisanduvad öötöö ja riigipühal tehtava töö tasud.

Täna sõlmitud kollektiivleping on palgamäärade raamkokkulepe, mis ei välista soodsamate tingimuste kokku leppimist asutuste kollektiivlepingutes ning politseiametnike ja päästeteenistujate teenistussuhte aluseks olevates aktides.

Osapoolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel osalevad politseiametnike ja päästeteenistujate palgapoliitika väljatöötamise protsessis edaspidi ka Riigi- ja Omavalitsuste Töötajate Ametiühingute Liidu esindajad.

Käesolev kollektiivleping kehtib 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011.

Allikas: Siseministeerium

IRL: Savisaarel tuleb Tallinna linnavolikogu ees aru anda

2010-12-22

Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjoni esimees Madis Kübar (IRL) andis volikogu esimehele üle avalduse, millega soovib Tallinna linnapead Edgar Savisaart volikogu ette aru andma seoses linnapea võimalikuks Venemaa mõjuagendiks olemisega.

„Eesti Vabariigi linnapeana ei kahjusta Savisaare tegevus mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti mainet ja julgeolekut, mistõttu on äärmiselt oluline tekkinud olukorras kiirelt selgust saada," rääkis Kübar.

Kübara sõnul peab linnavolikogu kontrollima linnavalitsuse ja selle liikmete tegevust, mistõttu on vajalik linnapea volikogu ette kutsuda, et ta vastaks volinike küsimustele. „Tekkinud olukorras pean hädavajalikuks kuulata Savisaare selgeid ja konkreetseid vastuseid seoses tema tegevusega Venemaal, mistõttu ootan linnapead linnavolikogu järgmisele istungile kõne aluse teema kohta aru andma," ütles Kübar.

„Venemaa mõjuagendiks olemine ei ole kerge süüdistus, mistõttu on oluline, et linnapea volikogule oma tegevust selgitaks ja tavapärase demagoogia asemel selgeid ning ammendavaid vastuseid ka annaks. Kui ta seda ei tee on volikogul õigus linnapead umbusaldada," lisas ta.

IRL: Sotsid lõpetagu enesepetmine ja lahkugu Tallinnas koalitsioonist

2010-12-21

Tallinna linnavolikogu liikme Siim Kabritsa (IRL) sõnul on sotsiaaldemokraatidel viimane aeg lõpetada Keskerakonna osas illusioonide loomine ning sotsidel tuleks astuda välja Tallinnas Keskerakonnaga loodud võimuliidust.

„Viimaste Edgar Savisaart puudutavate sündmuste taustal oleks sotsidel aeg mõista, kuidas nende koalitsiooniparteis ja Tallinnas asju aetakse ja sellest omad järeldused teha," sõnas Kabrits.

„Täna on sotsidel aeg otsustada, kas jätkatakse ilusate õhulosside ehitamist või vaadatakse tõele näkku ja lahkutakse Tallinnas koalitsioonist," lausus Kabrits.

„Praegune Tallinna võimuliit on pelgalt sümboolne, kuna Tallinna juhitakse endiselt vaid ühe partei diktaadi all. Isegi linnaeelarve, mille lahtikirjutamist nõudsid sotsid veel see aasta, on endiselt linna poolt lahtikirjutamata ja avalikkuse eest varjus," sõnas linnavolinik.

Kabritsa hinnangul peaksid sotsid Keskerakonna osas loodud illusioonidest loobuma ja tegelikule olukorrale otsa vaatama. „Praegune koalitsioonipartneri koht Tallinnas on sotsidele tekitatud vaid eelseisvaid Riigikogu valimisi silmas pidades, kuna tänase seisuga oleksid sotsid ainus võimalik Keskerakonna partner," ütles Kabrits.

Kolm IRLi saadikut esitlevad korraga kolme raamatut

2010-12-21

Sel kolmapäeval, 22. detsembril esitlevad IRLi parlamendisaadikud Andres Herkel, Marko Mihkelson ja Lauri Vahtre Tallinnas ühiselt oma uusi raamatuid.

Andres Herkel tutvustab raamatut "Aserbaidžaani kirjad", Marko Mihkelson raamatut "Venemaa: valguses ja varjus" ja Lauri Vahtre raamatut "Eesti saatusehetked".

Andres Herkeli "Aserbaidžaani kirjad" annab ülevaate Aserbaidžaani riigi ja rahva kujunemisest, tutvustab lugejale maa kontraste, rahva eneseuhkust ja kibestumisi, poliitvange ja kõrgeid võimukandjaid.

Marko Mihkelsoni "Venemaa: valguses ja varjus" annab ülevaate viimase kolmekümne aasta pöördelistest sündmustest Venemaal ja aitab mõista tänaseid sündmusi, läbi viidete sealsete poliitiliste traditsioonide kujunemisloole.

Lauri Vahtre "Eesti saatusehetked" kirjeldab kümmet Eesti ajaloo saatusehetke. Selles on katkendid romaanidest, jutustustest ja näidendeist, millele järgnevad Vahtre kommentaarid tuntud headuses.

Esitlus toimub kolmapäeval, 22. detsembril algusega kell 15.00 Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Esitlust juhib kirjastuse Varrak teadustoimetaja Marek Tamm.

IRL: Tallinnal jääb iga päev saamata 27 000 krooni parkimistulu

2010-12-18

Tallinna linnavolikogu liikme Kalev Vapperi (IRL) sõnul jääb Tallinna linnal lumest koristamata parkimiskohtade arvelt saamata igapäevaselt 27 000 krooni parkimistulu.

„Ajavahemikul 25. november - 0.9 detsember on AS Ühisteenused poolt läbi viidud loendus, mille tulemusena on fikseeritud raskete lumeolude tõttu ligikaudu 12 000 parkimiskoha raskendatud kasutamine," seisis linnavalitsuse vastuses Kalev Vapperi arupärimisele.

See teeb Vapperi sõnul 27 000 krooni saamata jäänud tulu päevas, mistõttu ainuüksi kõne all oleval perioodil jäi linnal saamata otseselt 405 000 krooni.

Vapperi sõnul ei piirdu kahju vaid eelöelduga, sest paljud linna ettevõtted on koristamata lumest tingitud halvenenud parkimisolude tõttu jäänud ilma oma klientidest. „Seetõttu jääb linnal saamata ka märkimisväärne kogus tulumaksu, mis samuti mõjub linnakassale negatiivselt."

„Mõistagi lisandub kogu saamata jäänud tulule ka valesti pargitud või parkimistasu mitte tasunud autode pealt mittelaekunud trahvisumma," lisas tema.

Vapperi hinnangul jääb linnal parkimiskohtade halva koristamise tõttu talve jooksul saamata kokku miljoneid kroone.

„Hetkel tegeleb linn tagajärgede likvideerimisega, oleks aga pidanud pikaajalist ilmaprognoosi arvesse võttes juba eelnevalt oma plaane korrigeerima ning novembri lõpus maha sadanud lume koristamisel koheselt täit jõudu rakendama," sõnas Vapper.

Mart Laar sai ajalooraamatu eest auhinna

2010-12-18

Ajaloolane Mart Laar võitis äsjasel „Apollo" auhindade jagamisel ajaloo- ja elulooraamatute kategoorias auhinna raamatu "101 Eesti ajaloosündmust" eest, mis avas kirjastuse seeria "101".

„Olen üllatunud, sest selles kategoorias kandideerisid väga tugevad raamatud, nagu Seppo Zetterbegi „Eesti ajalugu," on Laar lugejate tunnustusest meelitatud. Tal on hea meel, et Zetterbergi raamat preemiata siiski ei jäänud - selle määrasid talle Apollo töötajad.

„Huvi ajaloo vastu on rõõmustav. Me ei saa minevikus elada, kuid kui me sellest midagi ei tea, on võimatu tulevikku vaadata," lausus Laar.

Ta lubas enda sulest järgmisteks uusi raamatud "101" sarjas, näiteks Eesti saatust kujundanud sündmustest maailma ajaloos.

"Eesti saatust pole mõjutanud ju mitte ainult siin, vaid ka vahel meist üsna kaugel toimunud sündmused. Samas on Eesti saatus siiski meie endi kätes, sõltudes ennekõike sellest, milliseid valikuid langetame".

Mihkelson: enda orjastamine on ära tasunud

2010-12-17

E- Riigi Akadeemia Sihtasutus kuulutas täna IRLi parlamendisaadiku Marko Mihkelsoni Eesti kõige tublimaks sotsiaalmeediat kasutavaks poliitikuks.

"Kuidagi tühi tunne on, aga samas rõõmus ka. Enda vabatahtlik orjastamine sotsiaalmeedia võrgustikus on veidi ennast õigustanud," tänab Marko Mihkelson Facebookis e-riigi akadeemiat tunnustuse eest.

E-poliitiku kandidaate oli kaheksa, neist kolm (Andres Herkel, Mart Laar ja Marko Mihkelson) kuuluvad IRLi, kaks (Keit Pentus ja Silver Meikar) Reformierakonda, kaks (Evelyn Sepp ja Kadri Simson) Keskerakonda ja üks (Hannes Rumm) Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.

Tublima e-poliitiku valis nende hulgast uue meedia asjatundjatest koosnev žürii.

E- Riigi Akadeemia Sihtasutus on mittetulunduslik infoühiskonna arendus- ja analüüsikeskus, mis loodi 2002. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse, ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) ja Avatud Ühiskonna Instituudi (OSI) vastastikuse mõistmise memorandumi alusel.

Siseministeerium tegi täna ROTALile ettepaneku allkirjastada esmaspäeval 2011. aasta kollektiivleping päästetöötajate töötingimuste kohta

2010-12-17

Täna, 17. detsembril esitas siseministeerium riigi- ja omavalitsusasutustetöötajate ametiühingute liidule (ROTAL) 2011. aasta kollektiivlepingu tingimuste kohta omapoolse ettepaneku.

"Meie ettepanek ROTALile tähendab seda, et järgmisel aastal säilitame päästjatele senise sissetuleku. Küll aga lisanduks igale päästjale 6 - 7 vaba vahetust, mille tulemusena väheneb samaaegselt ühes vahetuses olevate päästjate arv“, ütles siseminister Marko Pomerants. „Koondamisi päästjate hulgas järgmisel aastal läbi viia ei tule. Päästjatele tasustatakse kõik valves oldud töötunnid ühetaoliselt. Endiselt sõidetakse sündmusele 1 minuti jooksul", lisas minister.

Kollektiivlepingu 2011. aastaks loodab siseministeerium ROTALiga allkirjastada esmaspäeval, 20. detsembril toimuval kohtumisel.

Allikas: Siseministeerium

IRL: raudteejaama probleemi lahendab MKM

2010-12-17

IRLi Tartu piirkonna esimehe Peeter Laursoni hinnangul ei suuda Reformierakonna linnavalitsus raudtejaama ümber tekkinud sasipundart lahti harutada ning ta peab tõenäoliseks, et lahenduse aitab leida majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

"Juhan Parts on kinnitanud, et toetab lahendusi, mida mida jaama probleemidele pakub IRLi fraktsioon," lausus Laurson.

Järgmise aasta alguses arutab Tartu linnavolikogu ilmselt sarnast pöördumist, mille IRLi Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson tegi minister Juhan Partsile 10. detsembril.

Laursoni ettepaneku sisuks oli leida riigipoolseid võimalusi Tartu vaksali ootesaali puudumisest ning tunneli halvast olukorrast tingitud ebanormaalse olukorra lahendamiseks. Juhan Parts pidas riigipoolsete lahenduste leidmist antud küsimuses täiesti võimalikuks.

Tartu linnavolikogu viimasel istungil andsid volikogus esindatud erakondade esindajad selgelt mõista, et ka nemad toetavad Laursoni lahendust.

IRLiga liitus Nõo vallavanem Rain Sangernebo

2010-12-17

Nõo vallavanem Rain Sangernebo liitus IRLiga, sest usub, et erakond suudab maaelu eest seista. Tema hinnangul väljendavad IRLi programmis sõnastatud väärtused ja arusaam maaelust selget mõistmist, et ka väljaspool suuri linnu elavad inimesed, kes väärivad tähelepanu.

„Eestis on erakondi, kes on võtnud maarahva armastamise jõuliseks loosungiliseks tegevuseks, kuid see ei ärata usku ega entusiasmi, ka Rahvaliidu rolli maaelu ja regionaalpoliitika suunajana on raske uskuda,“ lausus Sangernebo.

Tema hinnangul teeb IRL Tartumaal korraliku valimistulemuse, sest Riigikogu valimistel veavad tuntud tegijaid nagu Ene Ergma, Aivar Kokk ja Peeter Tulviste, kes on oma tegudega end juba korduvalt tõestanud.

„Mina omavalitsusjuhina rõõmustaksin, kui suudetaks tuua selgust riigi ja omavalitsuste rollijaotuses, et omavalitsused saaksid ennast tuleviku kavandamisel kindlamana tunda“, ütles Sangernebo.

Tema sõnul peaksid riik ja omavalitsused oma kohustused ära kaardistama ja selgust looma, sest praegu on mitmed neist kattuvad ja ebamäärased.

„Omavalitused vajavad loomulikult stabiilsust ka rahastamises, sest näiteks tulumaksuprotsendi vähendamine võis olla küll vajalik, kuid see tekitas eelarvete koostamisel ja tuleviku planeerimisel ebakindlust juurde.“

Sangernebo tõstis eraldi esile vajaduse korrastada huvihariduse rahastamist, sest paljud noorteprobleemid oleksid ennetatavad, kui rakendataks ühiskondlikul kokkuleppel tuginevaid meetmeid, mis annaksid parema võimaluse kasvatada lastest ja noortest täisväärtuslikud kodanikud.

Kasepää vallavanem Jüri Vooder liitus IRLiga

2010-12-16

Kasepää vallavanem Jüri Vooder liitus IRLiga, sest leiab, et IRL on ainus erakond, mis saab maainimest aidata. „IRLi põhimõtted toetavad maainimest, ülejäänud erakonnad mõtlevad ainult linnainimese peale, IRL saab aru, et maainimest ei saa päris ära unustada," ütles Vooder.

Tema sõnul on väga hea, et IRL soovib maainimest toetada, kasvõi läbi kodualuse maa maksust vabastamise või tasuta kõrghariduse. „Korralik haridus on alati inimesele ära kulunud," ütles Vooder.

Ta peab praegu Eesti poliitikas esmatähtsaks maainimese eest seismist, sest paljudes paikades on maainimene oma muredega täiesti üksi jäänud. Tema arvates tuleb maainimese eest seista, tarbides Eesti tooteid, et põllumees saaks jalad alla.

„Eesti põllumees supleks kullaks, kui Eesti viljast tehtaks leiba ja õlut, ja seda meie poodides müüdaks," sõnas Vooder. Ta peab oluliseks ka väiketootjate toodangu turulepääsu hõlbustamist ning selle kaudu nende toetamist.

IRL peab erakonna eestseisuses heaks kiidetud programmis oluliseks tõhustada Euroopa Liidu vahendite investeerimist Eesti maaelu arendamisse. Samuti põllumajandussektori konkurentsitingimuste võrdsustamist Euroopa Liidus, mis tähendab ka suuremaid toetusi Eestispõllumajanduse ja maaelu edendamiseks. IRLi jaoks on oluline maaettevõtluse elavdamine ning maamajanduse mitmekesistamine, mis aitavad muuhulgas parandada tööhõivet maapiirkondades.

Loe IRLi põllumajandusprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2413/pollumajandusprogramm

Kodupoliitika

2010-12-16

IRL’i KODUPOLIITIKA

Kindlad kodud – kodukulud alla

Eesti on koduomanike ühiskond ja seda juba sajandeid. „Emapiimaga“ kandub meisse soov saada pigem varem kui hiljem oma kodu peremeheks ja mitte sõltuda teiste armust. Üle 80 protsendi Eesti peredest omab mingit elamispinda. Ka kodulaenuvõtjate arvult oleme jõudmas järk-järgult Põhjamaadele järele. IRL peab tähtsaks koduomanike eest seismist ja nende kaitset.

IRL seisab selle eest, et Eesti peredele säilib oma kodu ja kaitseme koduomanike huve. IRL seisab selle eest, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et soodustused koduomanikele säiliksid.

1) Kodutoetus kolmelapselistele peredele: 2007. aastal algatas IRL kodutoetuse idee nelja- ja enamalapselistele peredele. Selle mõte on toetada väikese sissetulekuga paljulapseliste perede elamistingimuste parandamist või uue kodu soetamist. Tänaseks on saanud kodutoetust juba ligi 1000 paljulapselist pere, kus kasvab üle 3500 lapse. Peame oluliseks laiendada kodutoetust ka kolmelapselistele peredele.

2) Kommunaalmonopolide ohjeldamine ja kortermajade soojustamine – IRL’i algatusel vastu võetud monopolide ohjeldamise seadusega seati ranged piirid vee-, kütte- ja gaasimonopolidele ning kaitstakse senisest rohkem tarbijate ehk koduomanike huve. IRL peab oluliseks jätkata ulatuslikult riigi toel korterelamute soojustamist, et aidata inimestel säästa energiat ja koos sellega raha. Alandame nende sammudega koduomanike kütte- ja veekulusid kuni poole võrra.

3) Maamaksu kaotamine kodudelt – IRL on seisukohal, et maamaks kodudelt tuleb Eestis kaotada. Peame ebaõiglaseks, et oma kodualuse maa väljaostnud koduomanikud peavad tasuma selle eest ka koormavat maamaksu.

4) Kodulaenu intresside maksuvabastuse säilitamine – aastal 1996 kehtestati Eestis kodulaenu intresside maksuvabastuse, et muuta tavalistel inimestele oma kodu soetamine soodsamaks. Selle sihtgrupiks on peamiselt pikaajalised kodulaenuvõtjad. IRL seisab selle eest, et nimetatud maksuvabastus säiliks.

5) Koduomanike võlakaitse seaduse jõustamine – IRL’i algatusel võeti vastu nn koduomanike võlakaitse seadus, mis annab laenuga kodu soetanule suurema kaitse suhetes pangaga ja aitab makseraskusse langenud kodulaenuvõtjal oma võlgasid ümber kujundada. Peame oluliseks tagada võlakaitse seaduse sujuv rakendamine. Võlakaitse seadus kaitseb senisest enam Eesti 160 000 kodulaenuvõtjat. Selle kohaselt kaitstakse enam tagatiseks seatud kodu võimaliku sundmüügi eest, keelatakse täiendava tagatise pelgalt kinnisasja turuväärtuse languse tõttu, vähendatakse kõrvalnõudeid (intressid, viivised) ja täitekulusid.

Siseminister Marko Pomerants allkirjastas Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumiga koostööprotokolli

2010-12-15

Esmaspäeval, 13. detsembril allkirjastas siseminister Marko Pomerants koostööprotokolli Eesti Vabariigi siseministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi vahel aastateks 2011-2012.

Eesti ja Vene pool leppisid kokku, et tugevdavad ja arendavad praktilist koostööd võitluses rahvusvahelise kuritegevuse vastu eelkõige piiriäärsetel aladel.

"Koostööprotokolli allkirjastamine on väga oluline samm Eesti ja Venemaa siseministeeriumite suhete tugevdamises ning jätkamises. Meie ametkondadevaheline koostöö on tähtis mõlema riigi kodanike õiguste ja vabaduste tagamisel," ütles siseminister Marko Pomerants. Eriti oluliseks pidas minister seda, et protokoll näeb ette aktiivsemat koostööd piiriäärsetel aladel.

Venemaa Föderatsiooni siseministeerium tegi Eesti Vabariigi siseministeeriumile ettepaneku viia ellu konkreetseid koostööprojekte. "Meie soovime jätkata seda praktikat, mis oli meie ametkondade vahel kuni 2006. aastani," mainis Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Mihhail Vaskov.

Koostööprotokolli eesmärkide elluviimiseks vahetatakse vastastikust operatiiv-, teatme-, statistilist, kriminaal- ja muud infot. Pooled plaanivad korraldada ühiseid üritusi kogemuste vahetamiseks ning toetavad koostöö arendamist oma haridus- ning teadus- ja uurimisasutuste vahel.

Vastastikkuse hea koostöö tänu märgiks andis Mihhail Vaskov üle Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi teenetemärgid Lõuna Prefektuuri prefekt Tarmo Kohvile, Ida Prefektuuri piirivalvebüroo juht Aimar Kössile, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoole, Eesti Vabariigi Moskvas suursaatkonna sisejulgeoleku nõunik Rein Oravale ning siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakonna välissuhete nõunik Margit Maksimovale.

Allikas: Siseministeerium

Kübar: revisjonkomisjon hakkab uurima Tallinna koolide rahastamist

2010-12-15

Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjoni esimees Madis Kübar (IRL) tegi volikogu revisjonkomisjonile ülesandeks uurida riigi poolt linnale eraldatud koolidele suunatud raha sihtotstarbelist kasutamist.

Kübara sõnul on tal kahtlus, et linn ei kasuta riigi poolt linnale hariduskuludeks eraldatud raha sihtotstarbeliselt, vaid oma suva järgi, vastavalt linna eelarveseisust tingitud vajadustele.

„Kuna me ei saa olla kindlad, kas linn kasutab hariduseks eraldatud raha sihtotstarbeliselt, olen sunnitud revisjonkomisjoni 2011. aasta tegevusplaani lisama riigi poolt Tallinna linna koolidele eraldatud hariduskuludeks ette nähtud summade sihtotstarbelise kasutamise kontrollimise," lausus Kübar.

„Samuti on ka haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tundnud muret, et Tallinn ei kasuta õppekuludeks riigi poolt eraldatud raha sihipäraselt, vaid lapib sellega linna eelarveauke," sõnas Kübar.

Kübara sõnul on Tallinna koolide olukord viimastel aastatel märksa halvenenud, kuigi riik on linna koolide jaoks stabiilselt raha eraldanud. „Veel selle aasta lõpus suunas riik õppevahenditesse 40 miljonit lisakrooni, millest 15 miljonit läks otse Tallinnale," lisas ta.

Tunne Kelam: Nüüd on sobiv hetk alustada digitaalse ühisturu kujundamist

2010-12-15

Euroopa Parlamendi plenaaristungjärgu keskne arutelu käsitles 16. detsembril algava Euroopa Ülemkogu ettevalmistusi. Arutelu põhiteemaks oli alalise kriisimehhanismi loomine euroala stabiliseerimiseks; selle juhatasid sisse Belgia eesistuja ning Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Euroopa Rahvapartei (ERP) esindaja Tunne Kelami sõnul on finantskriis osutanud seda, et me vajame "enam Euroopat".

"Majanduskriisi õppetund on see, et poliitika, mis valdavalt juhindub liikmesriikide huvidest ja kaalutlustest, pole pikas perspektiivis aidanud ühtki Euroopa Liidu liiget," ütles Eesti saadik.

"Homme Ülemkogul vajame ühist tegevust, rahanduslikku konsolideerumist ning stabiilsuspakti, mis sisaldab sanktsioone reeglite rikkujate vastu."

Tunne Kelami arvates on aeg lahendada pikaleveninud Euroopa paradoks: Euroopa Liidu rajamise aluseks on ühisturg, kuid selle lõpuleviimisega pole veel siiani maha saadud. Lisaks on Kelami väitel just nüüd hetk alustamaks digitaalse ühisturu energilist kujundamist.

Kelam soovitas Komisjonile püsiva kriisihalduse mehhanismi kokkuleppimist koos võimalusega grupipõhiseks kriisijuhtimiseks.

"Rõhk tuleb asetada ennetavatele meetmetele ning varajasele sekkumisele," ütles Kelam. "Selleks on vajalik põhimõtteliselt suurem harmoniseeritus kõigis kriisijuhtimisega seotud valdkondades, püüdes samas hoiduda ülereguleerimisest."

Eriti oluline on Kelami meelest kriisihaldusfondide sihtotstarbelise kasutamise täpne defineerimine. Kõneleja sõnul tuleb välistada võimalus selliste fondide kasutamiseks jooksvateks vajadusteks.

"Järelvalve teostamise õigusi tuleks Euroopa Liidu tasandil täpsemalt määratleda ja harmoniseerida," pakkus Kelam. "Seejuures võiks uusi õigusi kohaldada sellele, et vajadusel katkestada dividendide väljamaksmine või nõuda finantsinstitutsiooni tegevuse katkestamist kui viimane sisaldab ettevõtjale olulisi riske."

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-77279

IRL jätkab inimeste kuulamist telkides

2010-12-15

Isamaa ja Res Publica Liit paneb enne jõule kõigis Eesti maakondades üles kuulamistelgid inimestega kohtumiseks ja nende kõnetamiseks.

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher peab inimeste kuulamist esmatähtsaks, sest üksnes omaenda juttu nautivatest poliitikutest on rahvale vähe kasu.

"IRL teab, et poliitika peab lähtuma inimestest, nende mõtetest ja soovidest. Meie erakond peab tähtsaks valijate kuulamist ja nende arvamustega arvestamist".

IRLi kuulamistelgid on alates sellest nädalast kuni aasta lõpuni üleval kõikides Eesti maakondades. Lisaks maakonnakeskustele ka väiksemates asulates nagu Tabasalu, Elva, Kiviõli, Palamuse ja Kehra.

Telkides saab rääkida poliitikutega, seal mängib jõulumuusika, pakutakse piparkooki ja alkoholivaba hõõgveini. Lisaks saab IRLi poliitikutega arutada emapensioni, tasuta kõrghariduse ja kodukulude alandamise üle.

Septembris IRLi korraldatud üleriigilisele küsitlusele vastas kokku 58 438 inimest, vastused saadi kõikidest Eesti maakondadest nii posti teel, elektrooniliselt kui silmast-silma kohtumistelt.

IRLi eesmärk on kuulata inimesi, kaasates nii aktiivseid eestimaalasi IRLi järgmise nelja aasta valitsemisprogrammi koostamisse.

Vaata IRLi kuulamistelkide asukohti: http://www.irl.ee/et/Riigikogu-valimised/IRL-kuulab

IRL soovib arutelu valimisea künnise langetamiseks

2010-12-15

IRL pakub Riigikogu valimisteks koostatud perepoliitikaprogrammis, et soovib ühiskonnas diskussiooni valimisea langetamisest 16 eluaastani.

Kuna ühiskond vananeb ning kahaneb ka lastega perede arv, siis tuleks IRLi nägemuse kohaselt ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks arutada ka võimalust arvestada valimistel alaealiste osakaalu.

"Oma perepoliitikaga kinnitame, et usume oma rahva ja rahvuse tulevikku. Pered ja noored on aluseks Eesti tulevikule, nad on meie ühiskonna vundament," ütles IRLi pereprogrammi autor Liisa Pakosta.

Tema hinnangul usaldab IRL selgelt rohkem inimesi, pidades oluliseks, et riik ei sekkuks liiga aktiivselt nende ellu, vaid lubaks inimestel rohkem ise valikuid teha, võimalusel nende vabadusi suurendades.

"Meie perepoliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele. Iga inimese inimväärikus on meile oluline. Iga inimene on meie jaoks väärtuslik. Inimese ja perekonna väärtuslikkus on ainult siis austatud ja esile toodud, kui inimest ja peresid nende valikutes usaldatakse," sõnas Pakosta.

Tema hinnangul peab inimene saama ise valikuid teha ja ise otsustada. Selleks peab meil olema vastutustundlik riik ning ka vastutustundlikud kodanikud, kes saavad teha ise valikuid.

Loe IRLi pereprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2458/

Kelam Barrosole: Kuidas kavatsetakse koordineerida liikmesriikide küberkaitse-alaseid jõupingutusi?

2010-12-14

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso vastas täna Strasbourgis korralise infotunni käigus Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam esitas küsimuse küberkaitse koordineerimisest Komisjoni poolt.

Küsija juhtis tähelepanu NATO uuele kontseptsioonile, milles kutsutakse Põhja-Atlandi Liitu üles koordineerima liikmesriikide küberkaitse potentsiaali eesmärgiga allutada tulevikus kõik NATO institutsioonid tsentraliseeritud küberkaitse süsteemile.

"Millisena näete Euroopa Komisjoni rolli koordineerimaks tõhusamalt liikmesriikide küberkaitse süsteeme, mis on praktikas väga erineval tasemel? " küsis Tunne Kelam. "Kas paruness Ashton hakkab vastutama nende küberkaitse probleemide eest, mis mahuvad Euroopa Liidu ühtse kaitse- ja julgeoleku poliitika raamidesse?"

Kelami hinnangul ei olnud Barroso selliseks küsimuseks päris valmis. Ta viitas, et küberkaitse sisulised probleemid kuuluvad Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni kompetentsi.

Samas rõhutas Barroso küberrünnakuist tingitud tõsiseid ohte, mille tõrjumiseks peavad vastutuse võtma liikmesriigid koostöös Ashtoniga.

Barroso meenutas Eesti vastu suunatud küberrünnakuid ning tõdes, et sellest peale on Euroopa Liidu institutsioonide vastu toimunud tuhandeid suuremaid või väiksemaid rünnakuid. Ta kommenteeris Euroopa Komisjonis ettevalmistamisel olevat uut direktiivi, mis käsitleb rünnakuid infosüsteemide vastu. Direktiiv laiendab Euroopa Nõukogu raamotsust aastast 2008, tuues sisse karistusmeetmed infosüsteemidesse illegaalse sekkumise ja nende väärkasutamise eri vormide puhul.

Kelami arvates jääb üha teravalt püsima küberkaitse koordineerimise probleem: "Kui NATO peab vajalikuks küberkaitse süsteeme märksa enam koordineerida, isegi tsentraliseerida, siis ei saa Euroopa Komisjon jätta neid küsimusi üksnes liikmesriikide ja paruness Ashtoni kompetentsi."

Lisaks küberkaitse koordineerimisele on Kelami arvates Komisjoni ülesandeks ka Euroopa Liidu ühisuuringute korraldamine, et leida uusi lahendusi küberrünnakutega seotud ohtude tõrjumiseks Euroopa tasandil.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +33-3-881-75279

www.kelam.ee

Pere

2010-12-14

IRL PEREDE TOETUSEKS

MEIE EESMÄRK on turvaline pereelu, õnnelik lapsepõlv igale lapsele, Eesti riigi ja

rahva jätkumine ja tulevik. Me soovime kaasa aidata sellele, et Eestimaa peredesse

sünniks lapsi, ja et nendel lastel oleks võimalik elada pikk, terve ja rahuldustpakkuv

elu. Meie perepoliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele.

Iga inimese inimväärikus on meile oluline. Iga inimene on meie jaoks väärtuslik.

Meie eesmärgiks on riik, mis usaldab inimesi ja nende valikuid, mitte ei püüa kõike

ise inimeste eest ära otsustada. Inimese ja perekonna väärtuslikkus on ainult siis

austatud ja esile toodud, kui inimest ja perekonda usaldatakse. Inimene peab saama

ise valikuid teha ja ise otsustada. Heaolu ei saa riik ette dikteerida, iga pere peab

saama ise otsustada, mis on just talle hea. Ainult nii saab ka tegelikult perede heaolu

paraneda ja ainult vabaduse väärtust hinnates saab riik heaolu kasvule kaasa aidata.

Inimese vabadus on tee õnnele. Selleks peab meil olema meie maailmavaate kohaselt

vastutustundlik riik ja vastutustundlik kodanik; ning vastutustundlikud kodanikud

peavad saama ise teha valikuid. Lastega pered on nii seotud laste kasvatamisega, et

neil on raskem ilma riigi toetra vaesusest välja rabeleda. Seetõttu peame oluliseks

aidata vaesemaid peresid, eriti selliseid peresid, kus lapsevanem on jäänud töötuks.

Pered on aluseks Eesti tulevikule, pered on Eesti ühiskonna vundament. Oma

perepoliitikaga me kinnitame, et usume Eesti tulevikku, eesti rahva tulevikku.

PIKEM JA TERVEM ELU, ROHKEM TÖÖAASTAID!

Lapseootus

1) Teadlikud otsused, terved noored! Toetame seksuaaltervise alast ning

vanemlust toetavat haridust põhikoolis ja gümnaasiumiastmes.

2) Lapserõõmu kõikidele soovijatele! Toetame peresid, kes soovivad kasutada

kunstlikku viljastamist.

3) Vähem aborte! Toetame raseduskriisi aegset nõustamist peredele, eesmärgiga

vähendada abortide arvu. Viime läbi pilootprojekti noorte hulgas, pakkudes

neile tasuta kondoome.

4) Emade õiguste kaitse peab olema tagatud! Osutame kaitset lapseootusel

emadele, kes kogevad tööandja poolset diskrimineerimist. Taastame

erasektoris töötavatele lapseootel emadele samad õigused, mida riik pakub

avalikus sektoris.

5) Lapse turvalisus ennekõike! Toetame alaealisi või riskirühmas emasid

täiendava nõustamisega, aitame leida perele ja sündivale lapsele võimalikult

turvalised lahendused.

Lapse sünd

6) Austame perede valikuid. Pered peavad saama ise otsustada, arvestades

ka lapse turvalisust, kus ja kuidas nad sünnitada soovivad. Toetame

meditsiinilise näidustuse puudumisel ämmaemanda poolt toetatud

kosussünnitust

7) Lapsed on võrdsed! Tagame igale lapsele riikliku sünnitoetuse summas 5000

krooni, sõltumata lapse vanemate peremudelist.

8) Noor ema vajab tuge! Säilitame õiguse neljakuulisele sünnituspuhkusele.

Soovi korral võib kuni kuu aega sünnituspuhkusest pere omal valikul

kasutada ka nii, et emale on toeks lapse isa või vanavanemad.

Aitame lapsed vaesuse nõiaringist välja!

Eestis elab enamik lapsi tänu oma vanemate jõupingutustele ja tänu ühiskonna

abile turvaliselt ja arendavas ning tervislikus keskkonnas. Ka väga paljudes

piiratud vahenditega kodudes innustakse lapsi õppima, ennast arendama ja

iseseisvalt toime tulema. Liiga palju lapsi elab suhtelises vaesuses. Me ei saa

lubada lapsepõlvi, kus on lapsed võrdsete võimaluste kasutamisest ilma jäetud,

kus vaesuse nõiaringist väljarabelemist takistab lisaks rahaliste vahendite

nappusele ka vanemlike eeskujude puudumine, perekondlik hoolimatus lapse

haridusvalikute ja kultuuriliste valikute osas, ebatervislik elukeskkond. IRL’i

eesmärgiks on tagada, et iga laps saaks kõige paremini ära kasutada talle

pakutavaid võimalusi, lapses endas peituvaid võimalusi. Meil on liiga vähe lapsi,

iga laps on suur väärtus kogu ühiskonna jaoks.

9) Toetame vanemaid, meie eesmärgiks on pakkuda süsteemselt vanemaharidust

ja terviklikke toetusmudeleid.

10) Suurperede eluasemetoetusega jätkame, pakkudes seda täiendavalt ka

kolmelapselistele peredele.

11) Anname suuremad õigused kohapeal otsustamiseks, kas ja millal oleks

konkreetset pere silmas pidades toetusrahad vajalik asendada teenustega lapse

huvides.

12) Alusharidusele ligipääsu silmas pidades kehtestame üleriigilised

kvaliteedinõuded lasteaedadele, eriti oluline et vaesema pere laps saaks

alusharidust, et laps ei jääks kõrvale vanema võimetusest tasuda kohatasu ja

toiduraha ning muid kaasuvaid teenuseid.

13) Igale lapsele peab kohalik omavalitsus saama tagada pere soovi korral

pikapäevarühma ja vähemalt ühe huviringi.

14) Koordineerime sotsiaaltöötajate ja koolide ning lasteaedade senisest paremat

koostööd, see nõuab lapse abistamise protsesside ülevaatamist ja osapoolte

kohustuste vajadusel täpsemat sõnastamist.

15) Tutvustame laiemalt võimalusi suhelda sotsiaaltöötajaga juba lapseootuse

ajal, väärtustame varajast kontakti ja vajadusel tugivõrgustiku loomist juba

enne lapse sündi, pöörates sealjuures erilist tähelepanu riskirühmadele.

16) Sotsiaalselt vähemsuutlikel peredel on raskusi bürokraatias orienteerumisega

ning sageli jäävad mitmed abimeetmed kättesaamatuks teadmatusest või

oskamatusest. Muudame lasteaiad ja koolid lastevanematele abikeskusteks –

et seal osataks sotsiaalsüsteemi abimeetmeid vanematele aktiivselt pakkuda.

17) Me ei langeta lapsevanematele makstavaid toetusi.

18) Me ei alanda haige lapse hooldajale makstavat hooldushüvitist.

19) Sotsiaaltöötajate kompetentsuse parandamine. Tähelepanu tuleb pöörata ka

sellele, et olulised on ka hinge- ja südameharidus.

20) Ühelgi haridusetapil ei tohi haridus jääda kättesaamatuks majanduslikel

põhjustel.

21) Peame oluliseks koostada laste- ja perede arengukava, milles on eraldi

pööratud tähelepanu ka vaesuse vastu võitlemise meetmetele.

22) Lastega peredele toimetulekutoetus kohe sissetuleku katkemisel – praegune

umbes kolmekuuline ooteperiood ei ole laste suhtes õiglane.

23) Tööta jäänud lapsevanem kergemini ja kiiremalt tööle tagasi! Neile töötutele,

kellel on alaealisi ülalpeetavaid, pakume samasuguseid soodusmeetmeid nagu

noortele töötutele.

Koolieelik

24) Igale lapsele lapse arengut toetav ja tervist edendav lasteaiakoht kodu

lähedal! Toetame kohalikke omavalitsusi investeeringutes lasteaedadesse ja

lastesõimedesse regionaalarengu fondidest.

25) Sama pere lapsed samasse lasteaeda. Lasteaedadesse rohkem pedagooge,

sotsiaaltöötaja, tugiteenuseid.

26) Laste tervis on ülioluline! Suurem riiklik kontroll sünnitusmajade ja

perearstide koostöö ning perearstide tegevuse üle, eesmärgiga tagada et

iga sündinud laps saaks nõuetekohase tervisejälgimise enne kooli. Praegu

probleemne perearstidega, kes ei kasuta vastavat elektroonilist keskkonda.

27) Arsti juurde ikka asja pärast! Tühistame nõude, et iga puudumise pärast

lasteaiast tuleb esitada tõend terviseasutusest.

28) Lastehoiu reeglid inimlikumaks ja vähem bürokraatlikumaks. Toetame

alternatiivseid lastehoiuvõimalusi, näiteks lastehoiuühisusi.

Üksikvanemaga pere

21. sajandi teisel kümnendil tõdeme: pered pole enam sellised, nagu need olid 19.

sajandil. Samal ajal on perekond inimeste jaoks endiselt sobivaim ja soovituim

elamise viis, ainult et pered on väga erinevad. IRL seisab selle eest, et ükski ka

vähemtraditsioonilisem peremudel ei halvendaks seal kasvava lapse olukorda.

29) Riiklik lapsele elatise tagamise fond peredele, kelle lahutatud või perega

mitte koos elav vanem ei maksa ise neid alimente, hiljem nõutakse see

kohuslaselt sisse.

30) Vaatame üle senised protsessid, et peredele oleks lihtsam ka pärast lahutust

jätkata toetava vanemlusega.

Lapsevanem on ka inimene!

Usaldame inimest, mitte ei pea riiki perekesksetes küsimustes lapsevanemast

targemaks ja kõiketeadvamaks.

31) Võrdväärselt võimalusi! Muudame vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks,

kuna praegune süsteem hoiab naised liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase

peredel endil otsustada. Sealjuures me ei vähenda kindlasti vanemahüvitise

summasid ja vanemahüvitise perioodi kestvust. Meie jaoks on väärtus, et

pered saaksid ise ja paindlikult oma elukorraldust sättida.

32) Usaldame perekondi! Laste kasvatamisega seonduvat stressi ja keerukust

saab vähendada, kui peredel on rohkem valikuvõimalusi nii kooli kui lasteaia

osas. Toetame peresid nende valikutes, juhul kui pered otsustavad kasutada

alternatiivseid lastehoiu või koolimudeli võimalusi.

33) Aitab lapsevanemate trahvimisest!

Perevägivald ja naistevastane vägivald

34) Ohvritele igakülgne info ja nõustamine.

35) Tugi naiste kriisikodudele.

36) Politseinike teadlikkuse tõstmine ja oskuste parandamine, seda eriti

naistevastase vägivalla juhtumite puhul õigesti ja tähelepanelikult

käitumiseks.

37) Parkide, tunnelite ja kõnniteede planeerimisel, rajamisel ja hooldamisel

pidada silmas naiste turvalisust.

38) Ohvreid tuleb kohelda professionaalselt ja suure empaatiavõimega igal pool:

politseis, kohtus, koolis (vägivaldsest perest pärit last), sotsiaaltöötajate poolt.

Selleks seame reegliks, et vastavad inimesed saavad asjakohase koolituse ja

pidevalt.

Koolilaps

Põhjalikum ja mitmeid sotsiaalvaldkonna punkte käsitlev ülevaade on IRL

haridusprogrammis. Meie juhtmõtteks on, et ka suured lapsed vajavad ühiskonna

tuge ja tähelepanu.

39) Nädalas vähemalt 2 tundi huviharidust või trenni – igale lapsele tagatud

selleks riigi ja kohaliku omavalitsuse poolne tugi.

40) Tervislik toitumine on väga oluline! Jätkame tasuta koolilõunatega põhikoolis

ja jätkame tööd, et need oleksid tervislikud, kohalikust toorainest. Toit

tehakse koolis, mitte ei veeta kohale. Väärtustame värsket, kohapeal

valmistatud toitu kohalikust toorainest.

41) Me ei toeta kooliarstide kärpimist erivajadustega laste koolidest!

42) Laste tervise terviklikuma jälgimise huvides soodustame kooliõdede ja nii

kooli kui ka kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate koostööd.

43) Töökasvatus. Võimaldame noortel teha jõukohast tööd suvisel koolivaheajal

ja lõpetame praegused EL kõige rangemad piirangud, kuna noort inimsest

pole vaja siiski vägisi töölt eemal hoida.

44) Väärtuskasvatus läbivalt kogu noore inimese haridusteel.

45) Toetame õpilaskodude loomist gümnaasiumide juures, vajadusel ka

põhikoolide juures.

Vanavanemad

46) Meie eesmärgiks on emapensioni sisseviimine selliselt, et lapsi kasvatanud

vanem saaks täiendavat pensionilisa.

47) Võimalus osaleda vanemahüvitise ja hooldushüvitise kaudu lapselaste

kasvatamisel ka samaväärselt tasustatud korras.

48) Lapsehoiutoetuse ja puudega lapse hoiutoetuse laiendamine vanavanematele.

49) Põlvkondade sidustamine, eakate inimeste teadmistepagasi ja oskuste

väärtustamine, puuduva vanaema-vanaisa rolli asendamine. Vanaemad-

vanaisad kooli juurde huvitegevuse juhtideks väikese koormusega ja

osaajaga, täiendamaks seal põhitegevust.

50) Eakate rakendamine koolis “abiõpetaja abina” raskustes laste aitamiseks.

Terved lapsed, terved vanemad, hea tervisega vanavanemad

51) Spordibaasid ja sportimisvõimalused üle Eesti – selle toetamiseks tuleb

teha lausa eraldi programm. Lisaks koostame planeeringunõuded, et lisaks

looduskeskkonna heale säilimisele peavad planeeringud ja uusehitus aitama

kaasa ka inimese ja inimtervise heale säilimisele; et lisaks parkimiskohtade

arvule tuleb tagada ka sportimisvõimalused.

52) Võtame lõpuks vastu riikliku alkoholipoliitika. Ühiskond vajab kõigile

vanusegruppidele suunatud teavitustööd alkoholi tarbimise ohtudest, mõjust

tervisele, perekonnale ja ühiskonnale tervikuna. Inimestel, eriti noortel, peab

olema võimalik saada meditsiinilist ja psühholoogilist nõustamist ning ravi.

Olulised on sisukad võimalused eneseteostuseks ja vaba aja veetmiseks sh

sportimiseks.

Eesmärgiks peab olema elukeskkond, mis ei propageeri alkoholi tarbimist.

Kehtestada riiklikud alkoholireklaami piirangud. Keelata kogu alkoholi välireklaam

Keelata alkoholi reklaam teles ja raadios kuni kella 22-ni. Määratleda, mis

on lubatud alkoholireklaamis. Eesmärk – lõpp imagoreklaamile! Rakendada

antireklaami. Keelata avalikud degusteerimised (va spetsiaalsed üritused). Keelata

boonuskampaaniad ja tarbimismängud. Eraldi arutleda sponsorluse teema üle.

Lisaks riiklikult kehtestatud alkoholi müügi kellaajapiirangule määratleda alkoholi

asukohaks kaupluses nn lõpppunkt, keelata paigutada muu kauba vahele. Aktsiis

ei tohi üldist hinnataset arvestades devalveeruda. Alkoholiaktsiisi määramisel peab

jälgima ka naaberriikide taset. Tõsta alkopoppide, kangestatud õlle, kangestatud

veini jmt aktsiisi. Kaaluda võimalust sätestada, et nime „õlu” võib kasutada vaid

naturaalse õlle puhul ning nime „siider” vaid naturaalse siidri puhul. Järelevalve

peab olema tõhus ja nähtav ning suhtumist kujundav. Noortele müügikeelu täitmise

järelevalve osas on vajalik seadusandlus üle vaadata.

Valimistel esindatus igale lapsele!

53) Ühiskond vananeb ning lastega perede arv kahaneb. Algatame ühiskonnas

debati selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks

mõistlik arvestada valimistel alaealiste osakaalu ning arvestame ka

võimalusega langetada valimisea künnis 16. Eluaastani.

Siseministeerium ja ROTAL sõlmisid vahekokkuleppe

2010-12-14

SISEMINISTEERIUM
Pressiteade nr 100
14. detsember 2010

Siseministeerium ja ROTAL sõlmisid vahekokkuleppe

Täna, 14. detsembril sõlmisid siseministeerium ning Riigi ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit (ROTAL) vahekokkuleppe 2011. aasta kollektiivlepingu sõlmimiseks.

„Vahekokkuleppega astume sammu leppe sõlmimise poole. Mul on hea meel, et oleme jõudnud läbirääkimisega järgmisesse faasi ning saavutanud ühise arusaama palkade osas,“ sõnas siseminister Marko Pomerants.

Lepinguga sõlmiti kokkuleppe politseinike ja päästjate minimaalsed palgaastme määrad kuupalga aastaks 2011. Selleks oleks 40-tunnise töönädala puhul minimaalne kuupalga määr politseiametnikul 529,19 eurot, I grupi komando päästjal 440,99 eurot, II grupi komando päästjal 529,19 eurot ja III grupi komando päästjal 587,99 eurot. Politseiametnike ning päästeteenistujate ametipalgale lisanduvad öötöö ja riigipühal tehtava töö tasud.

Siseministeeriumi ning ROTAL-i vahel sõlmiti 2009. aasta lõpus kollektiivleping, millega lepiti kokku politseiametnike ja päästeteenistujate minimaalsed kuupalgamäärad ja töökorralduse alused aastaks 2010.

IRLi välispoliitika: toeks majandusele

2010-12-13

IRLi välispoliitikaprogramm eelseisvateks Riigikogu valimisteks toonitab, et Eesti välispoliitika peab senisest enam toetama Eesti ettevõtete majandushuve - välispoliitika peab olema efektiivsem ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ja konkurentsitingimuste
parandamisel.

„Me peame oma majandust vaatlema osana maailmamajandusest ning meie ettevõtjate ja töötajate ettevalmistus peab seda arvesse võtma. Peame suutma astuda maailmaga sama sammu ning olema avatud ja asjatundlikud ärisidemete arendamisel," ütles välispoliitikaprogrammi üks autor Marko Mihkelson.

Tema sõnul ei saa jõukuse kasvatamine pikas perspektiivis käia üksnes töökohtade Eestisse ümberpaigutumise teel, vaid läbi Eesti ettevõtete kasvu välisturgudel. Eesti peab võtma suuna kõrgema lisandväärtusega tootmise ja teenuste arendamisele, osa sellest on senisest aktiivsem
välispoliitiline tegevus selle toetamiseks.

„Eesti ettevõtete jaoks on rahvusvahelise äri osakaal üha kasvanud. Ühel või teisel moel on kõik Eesti ettevõtted seotud oma äripartnerite, klientide ja tarnijatega teistes riikides. Oma sihte seades peame mõistma, et üleilmastumine on jõudnud järku, kus ettevõtete äriüksusi paigutatakse üle maailma vastavalt sellele, kus on mingis valdkonnas tegutsemiseks soodsamad tingimused. Peame ka suutma riigina nende reeglite järgi kaasa mängida," ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on Eesti ettevõtluskeskkond seda soodsam, mida parem asupaik on Eesti siit välja ulatuvate ambitsioonidega ettevõtetele. Ka neid eesmärke toetamata ei suuda Eesti edukas olla, mistõttu kehtivad kõrgendatud ootused lisaks ettevõtete tasandile ka riigiaparaadi
tegevusele.

„Välispoliitika prioriteetide sekka peab tõusma vastata Eesti ettevõtete pikaajalisele väljakutsele - innovatsioon ja võimekuse kasv jõudmaks rahvusvahelistele turgudele," lausus Mihkelson.

IRL-i majanduspoliitika sihiks on nende taotluste mitmekülgne toetamine. Seda läbi välispoliitilise ressursi efektiivsema kasutamise Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisel ning konkurentsitingimuste parandamisel.

Mihkelsoni hinnangul tuleb üldine välispoliitika arengumudel sisustada reaalsete tegevustega, et meie ettevõtted suudaksid kohaneda ka kaugematel ja suurematel turgudel.

Loe IRLi välispoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2448/

Vaher: IRLi eesmärk on moodustada paremvalitsus

2010-12-12

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher ütles täna IRLi valimiskonverentsil, et erakonna eesmärk on valimistel võita neljandiku valijate usaldus ja moodustada järgmine paremvalitsus.

Vaher peab IRLi esmaseks ülesandeks hoida ära Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide vasakvalitsuse teke ning tagada Eesti riigi kindel areng.

"IRLi eesmärk on saavutada Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kiirem majanduskasv. Selleks hoiame riigieelarve tasakaalus, anname tööjõumakse vähendades ettevõtlusele uue hoo ja toetame eksporti. Majanduskasv vähendab tööpuudust ja tagab kindlad töökohad ning palgatõusu kõigile," ütles ta.

IRLi peasekretäri hinnangul on IRL olnud praeguses valitsuses edukas, kuna erakond on suutnud pidevalt kasvatada riigi panust haridusse, vastu on võetud põhikooli- ja gümnaasiumi seadus; on suudetud hoida riigisektori eelarvetasakaalu ning võtta Eestis kasutusele euro; vastu on võetud koduomanike võlakaitse seadus, kodukulude kasvu pidurdamiseks on vastu võetud monopolide ohjeldamise seadus. Vaher tõstab esile ka suurperedele makstava kodutoetuse, mida on kolme möödunud aastaga saanud juba üle 1000 Eestimaa pere.

"IRL seisab tavalise inimese eest, neil valimistel kõige selgemalt emapensioni, tasuta kõrghariduse ja kodukulude vähendamise kaudu".

Loe IRLi valitsemisprogrammi "100 sammu Eestile": http://www.irl.ee/Valitsemisprogramm-2011-15

IRL kinnitas kandidaadid Riigikogu valimisteks

2010-12-12

IRLi volikogu kinnitas täna kandidaatide nimekirja eelseisvateks Riigikogu valimisteks, kandidaadid tehti avalikuks volikogule järgnenud valimiskonverentsil.

Valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) on esinumber Ken-Marti Vaher, talle järgnevad nimekirjas Andres Herkel, Tarmo Kruusimägi, Liisa Pakosta ja Avo Üprus.

Valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) kandideerivad esinumber Juhan Partsi järel Indrek Raudne, Kalev Vapper, Sven Sester ja Neeme Kuningas.

Valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) on esinumber Urmas Reinsalu, tema järel on nimekirjas Siim Kiisler, Mart Nutt, Madis Kübar ja Anneli Entson.

Harju- ja Raplamaal (valimisringkond nr 4) kandideerivad esinumber Mart Laari järel Marko Mihkelson, Reet Roos, Lauri Vahtre ja Tiit Leier.

Valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal) on esinumber Tõnis Palts, lisaks temale kandideerivad järgmistega Alar Schönberg, Georgi Linkov, Toomas Takkis ja Enn Meri.

Valimisringkonnas number kuus, Lääne-Virumaal, on esinumber Marko Pomerants, talle järgnevad nimekirjas Helle Noorväli, Mihkel Juhkami, Ain Suurkaev ja Rainer Miltop.

Kaheksandas valimisringkonnas (Järva- ja Viljandimaal) on esinumber Helir-Valdor Seeder, tema järel on nimekirjas Kaia Iva, Andres Jalak, Siim Kabrits ja Ando Kiviberg.

Ida- Virumaal (ringkond 7) kandideerivad esinumber Erki Noole järel Kaja Kreisman, Andres Noormägi, Enno Vinni ja Erika Kruup.

Valimisringkonna nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) esinumber on Ene Ergma, järgnevad Aivar Kokk, Toivo Peets, Peeter Tulviste ja Mihkel Kübar.

Tartu linnas (ringkond 10) on esinumber Tõnis Lukas, Margus Tsahkna, Peeter Laurson, Mihhail Lotman ja Kristjan Mugra.

Valimisringkonna nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) esinumber on Jaak Aaviksoo, tema järel on nimekirjas Priit Sibul, Ülo Tulik, Kalle Vister ja Kurmet Müürsepp.

Pärnumaa (ringkond 12) esinumber on Toomas Tõniste, järgnevad Annely Akkermann, Andres Metsoja, Ela Tomson ja Trivimi Velliste.

Laar: tasuta kõrgharidus, emapension, kodukulud alla

2010-12-12

IRLi esimees Mart Laar sõnastas täna erakonna valimiskonverentsil kolm peamist poliitilist sõnumit eelseisvateks Riigikogu valimisteks: tasuta kõrgharidus, kodukulude vähendamine ja emapension.

Kõrgharidus peab Laari sõnul olema pere rahalistest võimalustest sõltumata kättesaadav kõigile võimekatele noortele. Selleks tagab IRL riigi ja õppeasutuse kokkuleppel ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides õppemaksuta eestikeelsed õppekohad sisseastumiskatsed läbinud üliõpilastele, et neil oleks võimalik nominaalaja jooksul omandada üks erialadiplom. Samuti tuleb luua vajaduspõhine õppetoetuste süsteem ja eraldada senisest rohkem riiklikke stipendiume.

"Tasuta kõrgharidus on suunatud inimkvaliteedi parandamisele, igaüks peab saam võimetele vastava hariduse, sõltumata tema või tema vanemate rahakotist. IRL on hariduserakond ja me läheme tasuta kõrghariduse ideega valimistele," lausus Laar.

Samuti toetab IRL emapensioni sisseseadmist, mida makstakse riikliku toetusena vähemalt kolme pensionistaaži täisaastaga võrdse pensionilisana vanaduspensioni ikka jõudnud emadele. Nõnda peaks kahe lapse ema saama praegust keskmist vanadus pensioni arvestades pensionile minnes ühe kuu pensioni lisaks ehk kolmeteistkümnenda pensioni.

"Nii väärtustame mitte ainult laste sünnitamist, vaid ka üleskasvatamist. Laste kasvatamine on tähtis töö, mida tänane süsteem piisavalt ei väärtusta. IRL peab seda vajalikuks ja kehtestab emapensioni."

IRL seisab Laari sõnul eelseisvatel Riigikogu valimistel ka selle eest, et Eesti peredel säiliks oma kodu, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et soodustused koduomanikele säiliksid.

"IRL kaitseb koduomanike huve, sest omand on üks Eesti tugevuse nurgakive. Koduomanikud ei pea maksma ebaõiglaselt kõrget kommunaaltasu, hinnakujundus peab olema põhjendatud ja kontrollitav," lausus Laar.

Isamaa ja Res Publica Liidu peaeesmärk on Laari sõnul tagada eesti rahva, keele ja kultuuri püsimine ning areng. Selleks on vaja hea seista kõigi Eesti inimeste heaolu ja õigustatud huvide eest. Eesti riik peab inimestele senisest lähemal olema, inimesi vajaduse korral aitama ja nende arvamust kuulama.

Ta toonitab, et IRL on tegus partei: "Aasta alguses toimunud suurkogul lubasime eurot, tõöpuuduse vähenemist, maksukoormuse tõusu peatamist - siis ei suhtutud sellesse kuigi tõsiselt, kuid need eesmärgid on tänaseks saavutatud".

Laar meenutab, et IRL on hoidnud viimased neli aastat valitsust koos ja säilitanud riigis stabiilsust; IRL algatas riigieelarve kärpimise ja seisis eelarve tasakaalu eest, kuigi see ei olnud alguses kerge ning IRL on hoidnud oma prioriteete - haridust ning rahvuslikku julgeolekut.

IRL ei lähe Laari sõnul valitsusse, mis kehtestab progresseeruva tulumaksu, kaotab kohustusliku ajateenistuse või kehtestab tasulise kõrghariduse.

"IRL annab kindluse, et neid asju ei tehta," ütles Laar.

Loe IRLi valitsemisprogrammi "100 sammu Eestile": http://www.irl.ee/Valitsemisprogramm-2011-15

IRL kutsub valimistel palgaarmeed maha hääletama

2010-12-12

IRLi volikogu mõistis täna hukka Reformierakonna ettepaneku minna Eestis üle palgaarmeele ja avaldas toetust kaitseminister Jaak Aaviksoo seisukohtadele, kes toetas praeguse kohustusliku ajateenistuse säilimist ning pidas Reformierakonna ettepanekuid Eesti julgeolekule ohtlikuks.

"Oleks arvanud, et see teema on maha kantud. Praegune süsteem on kindel ning tõhus, selle kallal närimine pole kellelegi kasulik. Eesti julgeolek on IRL jaoks prioriteediks," ütles IRLi esimees Mart Laar volikogu ees. IRL tõkestab tema sõnul igasugused katsed minna üle palgaarmeele.

"On oluline, et inimesed tuleksid valima ning oma arvamuse ka sellesküsimuses välja ütleksid. Vaid sel kombel on võimalik sedalaadi rumalad ideed peatada," sõnas Laar.

IRLi volikogu kinnitas erakonna valimisnimekirja ning programmi "100 sammu Eestile", mis avalikustatakse täna erakonna valimiskonverentsil.

Vaher: riik peab reageerima ka aknalõhkumisele

2010-12-11

IRLi eestseisuses heaks kiidetud turvalisus- ja õiguspoliitika kohaselt peab riik tegelema ka väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi.

IRLi peasekretär, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher peab "katkise akna" põhimõtte rakendamist tähtsaks, sest see kasvatab kodanike turvalisust ja usaldust õiguskorra vastu.

"Selleks tuleb panna erilist rõhku kuritegude ennetamisele ja karistuspoliitikale, mis peab olema õiglane ja mõjus. Peame õigeks, et riik tegeleb ka selliste väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi," ütles Vaher.

Tema sõnul süvendab korrarikkumiste talumine tänavatel inimestes hirmu ning tõmbab ligi kurjategijaid.

"Korratus, räpases ja "kõik-lubatud" keskkonnas võib isegi tavalistel inimestel lüüa välja kalduvus vägivallale, oluline on teha riigi poolt kõik, et tuua noored õigusrikkujad ja esmarikkujad tagasi õiguskuulekale teele," rääkis ta.

Vaheri sõnul tuleb arvestada põhjuste ja tagajärgede seost ehk seda, millised pisisüüteod võivad viia raskemate tagajärgedeni. Parandamata katkised aknad või korrast ära linnaruum tähendab, et keegi ei hooli sellest ja see viib tõsisema vandalismini.

"Toetame linnaplaneerimise ja arhitektuursete lahenduste kasutamist turvalise elukeskkonna kujundamisel, samuti sellise kompetentsi tekkimist politseis. Peame oluliseks turvakaamerate paigaldamist linnaruumi, tänavavalgustuse olemasolu, nende korrashoidu ja sallimatust isegi seinasodimiste suhtes," lausus Vaher.

Tema sõnul tuleb ühiskonda paadunud kurjategijate eest kaitsta, seistes õiglase Eesti eest, kus on tagatud inimeste põhiõiguste kaitse.

"Avalikku korra kaitsmiseks tuleb tagada korrakaitseüksuste suurem aktiivsus ja nähtavus, loomulikult nende operatiivne jõudmine abivajajani. Kõrgema kuritegevusega piirkondadesse lisame politseipatrulle, toetame ulatuslikult ka abipolitseinike tegevust," sõnas Vaher.

Tutvu IRLi turvalisus- ja õiguspoliitikaga: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2447/

IRLi noored: riigikaitse on kogu rahva ülesanne

2010-12-10

IRLi noorte aseesimehe Mihkel Kübara sõnul ei mõista ta plaani lühendada ajateenistust kuue kuuni ja võtta eesmärgiks kaotada kutseline ajateenistus.

"Riigikaitse on palju enam kui sõjaline kaitsevõime, see on laiapõhjalisele kaitsetahtele ja kaitseväekohustusele ehitatud tegevus, milles osalevad lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule erinevad asutused ja organisatsioonid ka erasektor ja avalikkus," ütles Kübar.

IRLi noored peavad tema sõnul riigikaitse vastutustundlikku korraldamist valitsuse ja kogu rahva esmaseks ülesandeks, mistõttu pole võimalik Eestis liikuda kutselise kaitseväe suunas.

"Loomulikult on väga tähtis koostöö NATO-partneritega, samuti teiste Põhjala ja Balti Riikidega, kuid Eesti põhiseadusega on Riigikaitse kogu rahvale pandud kohustus. See tagab märksa suurema turvatunde," ütles Kübar.

IRL noorte sõnul ei suuda elukutselistest koosnev kaitsevägi oma piiratud inimressursiga säilitada oma esmast kaitsevõimet, mistõttu on oluline, et Eestis säiliks kohustuslik ajateenistus.

Välispoliitika

2010-12-10

EESTI JA MAAILM

Eesti välispoliitiline missioon maailmas peab lähtuma vabaduse ja vastutuse

tasakaalust ning teadmisest, et tugevama kohus on kaitsta nõrgemaid ning vaba rahva

kohus on kaitsta neid, kelle vabaduspüüdlusi ahistatakse. Teostame väärtuspõhist

välispoliitikat. Meie eesmärk on luua kiirelt muutuvas maailmas Eestile võime ja

võimalus maailma ning eriti omaenda tulevikku puudutavate küsimuste otsustamisel

kaasa rääkida. Meie eesmärk on luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse ning tõsiselt

arvestatava riigi tuntus, seista oma kodanike ja ettevõtete huvide eest. Selleks:

1. Lähtume välispoliitika kujundamisel ning elluviimisel Eesti rahvuslikest

huvidest. See väljendub riigi ja kodanike julgeoleku tagamises, Eesti tuntuse

ja kaasatuse suurendamises maailmas ning meie ettevõtjatele paremate

võimaluste loomises globaalses konkurentsis.

2. Eesti rahvuslikes huvides on Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt toimiv ning

liikmesriikide ühishuve kaitsev poliitika. Eesti tegevus peab olema suunatud

selle eesmärgi saavutamisele ning tugevdamisele.

3. Peame oluliseks heade suhete edasist süvendamist Ameerika Ühendriikidega.

Eesti jätkab aktiivset poliitikat Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide

strateegilise partnerluse kinnistamiseks.

4. Eesti jätkusuutliku tuleviku ja rahvusvahelise konkurentsivõime

kindlustamiseks pöörame senisest enam tähelepanu välismajanduspoliitikale.

Selleks muudame eri ametkondade koostöö efektiivsemaks ja

eesmärgipärasemaks.

5. Toetame koostöö tugevdamist kõigis valdkondades Balti riike ja Põhjamaid

ühendavas Baltoskandias, millel on kõik eeldused kujuneda maailma

majanduse ja innovatsiooni oluliseks tõmbekeskuseks. Tahame Eestist

kujundada selle koostöö aktiivse eestvedaja. Hea võimalus selle saavutamiseks

on on Läänemere strateegia reaalne ellurakendamine.

6. Toetame konkreetseid ja praktilisi algatusi Eesti-Vene suhetes. Vastastikuse

usalduse suurendamiseks on möödapääsmatu heanaaberlikkusel põhineva ja

vastastikkust kasu silmaspidava suhtluse edendamine.

7. Peame oluliseks, et Eesti avardaks välispoliitilist ja diplomaatilist võimekust

maailma eri regioonides, eeskätt Aasia, Lähis-Ida ning Ladina-Ameerika

suunal. Hiina, India, Jaapani ja araabiamaailma paremaks tundmaõppimiseks

panustame keeleõppesse, kohapealsesse stažeerimisse, ekspertiisivõime

arendamisse ja koostöösse ülikoolidega. Peame vajalikuks regionaalsete

sihtstrateegiate loomist.

8. Tagame, et Eesti pööraks jätkuvalt erilist tähelepanu demokraatia ja

turumajanduse toetamisele nn. üleminekuriikides, sealhulgas Euroopa Liidu

laienemisprotsessi ja partnerlusprogrammide raames.

9. Hoolitseme selle eest, et Eesti asub maailmas aktiivselt kaitsma

demokraatlikke väärtusi, juhib tähelepanu inimõiguste rikkumisele, toetab

demokraatlikke liikumisi maailma eri osades ja aitab kaasa esindamata

rahvaste olukorra parandamisele. Teeme oma esindajate kaudu kõik selleks,

et rahvusvahelised organisatsioonid, mis on ellu kutsutud demokraatlike

väärtuste kaitseks (Euroopa Nõukogu, OSCE jt.), ei unustaks oma ideaale ega

alluks mõjuvõimsate, kuid puuduliku demokraatiaga riikide diktaadile.

10. Tegutseme aktiivselt kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning

hukkamõistmisel. Aitame kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid

uuriva keskuse loomisele ja toetame selleteemaliste uurimuste, filmide ja

näituste rahastamist.

11. Tagame välisteenistuse võimekuse suurendamise, mis omakorda eeldab

välispoliitika kujundamise ja elluviimise rahastamise kasvu. Suurendame

välisministeeriumi analüütilist võimekust ning toetame välis- ja

julgeolekupoliitiliste ajutrustide muutumist arvestatavateks rahvusvahelisteks

teaduskeskusteks. Avalik-õiguslik meedia peab saama riigilt piisavat toetust

korrespondendipunktide avamiseks ja tugevdamiseks maailma olulisemates

keskustes.

12. Toetame väljaspool Eestit asuvaid eesti kogukondi nende jätkusuutlikkuse

tagamiseks eestikeelse mitmekesise hariduse saamisel. Samuti toetame

hõimurahvaste püüdlusi.

Turvalisus- ja õiguspoliitika

2010-12-10

IRL’i turvalisus- ja õiguspoliitika

TURVALISUSPOLIITIKA – TURVALINE EESTI

Peame kodanike turvalisust ja usalduse kasvatamist kehtiva õiguskorra vastu riigi tähtsaks ülesandeks. Selleks tuleb panna erilist rõhku kuritegude ennetamisele ja karistuspoliitikale, mis peab olema õiglane ja mõjus. Peame õigeks, et riik tegeleb ka selliste väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi (nn katkise akna põhimõte). Korrarikkumiste talumine tänavatel süvendab inimestes hirmu ning tõmbab magnetina ligi kurjategijaid. Korratus, räpases ja „kõik-lubatud” keskkonnas võib isegi tavalistel inimestel lüüa välja kalduvus vägivallale. Oluline on teha riigi poolt kõik, et tuua noored õigusrikkujad ja esmarikkujad tagasi õiguskuulekale teele. Nn paadunud raskete kurjategijate eest tuleb aga teisi ligimesi kaitsta, eraldades nad muust ühiskonnast.

1. Kuriteoennetus: suuname kuriteoennetuse eelkõige noortele, toetades senisest suuremas mahus neile mõeldud kuriteoennetusprojekte ning hoolitsedes, et ka piisava vanemliku hoolitsuseta noortel oleks sisukat tegevust. Toetame naabrivalvet, et see võrgustik kataks ühtlaselt kõik Eesti piirkonnad.

2. Kuritegeliku kalduvuse vähendamine: Kuritegevuse tõkestamisel peame oluliseks arvestada põhjuste ja tagajärgede seost ehk seda, millised pisisüüteod võivad viia raskemate tagajärgedeni. Parandamata katkised aknad või korrast ära linnaruum tähendab, et keegi ei hooli sellest ja see viib tõsisema vandalismini. Toetame linnaplaneerimise ja arhitektuursete lahenduste kasutamist turvalise elukeskkonna kujundamisel, samuti vastava kompetentsi tekkimist politseis. Peame oluliseks turvakaamerate paigaldamist linnaruumi, tänavavalgustuse olemasolu, linnaruumi korrashoidu ja sallimatust seinasodimiste suhtes.

3. Kuritegevusvastase võitluse prioriteedid: suuname kriminaalasutuste (politsei, prokuratuur) tegevuse ja vahendid eelkõige:

- varjatud kuritegudele, mis taastoodavad uut kuritegevust (narkokaubandus, korruptsioon, rahapesu, inimkaubandus ja muu organiseeritud kuritegevus);

- alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegudele.

4. Avalikku korra kaitsmine: tagame korrakaitseüksuste suurema nähtavuse ja jõudmise abivajajani, koolitades ja kaasates iseseisva pädevusega abipolitseinike. Lisame politseipatrulle kõrgema kuritegevusega piirkondades. Toetame ulatuslikult abipolitseinike tegevust.

5. Sisejulgeoleku juhtimine: Tagame politseinikele ja päästeteenistujatele piisava motivatsiooni ning sissetuleku. Parandame sisejulgeolekuga tegelevate asutuste tehnilist varustatust ja väljaõpet.

6. Uimastid: Jätame narkootikumid keelatuks ja ei lase langetada IRL’i algatusel kuni eluaegse vangistuseni tõstetud karistusi raskete narkokuritegude eest. Suurendame märgatavalt narkoennetusraha. Määrame narkoennetuse eest vastutavaks ühe konkreetse ministri. Koolid peavad olema narkootikumidest vabad.

7. Kuritegeliku vara konfiskeerimine: Rakendame organiseeritud ja majanduskuritegudes ning korruptsioonis süüdimõistetute suhtes senisest enam vara konfiskeerimist, andes eriasjade prokuröridele ja politseinikele võimaluse keskenduda kriminaaltulu jälitamisele.

8. Ohtlike kurjategijate kontroll: uute võimalike kuritegude ärahoidmiseks peame ohtlike kurjategijate suhtes õigeks karistusjärgse kinnipidamise rakendamist. Samuti peame vajalikuks pikaajalise vanglakaristuse ära kandnud kinnipeetavate üle käitumiskontrolli rakendamist, et vähendada nende kuritegeliku käitumise võimalust.

9. Vanglasüsteemi arendamine: jätkame Eesti vanglate ümberehitamist kambertüüpi vanglateks. Suurendame vangide tööhõivet.

10. Kuriteoohvrite toetamine: Tõstame järgmise nelja aasta jooksul kuriteoohvritele suunatud hüvitisi ja laiendame meie poolt varem loodud ohvriabi tugivõrgustikku üle kogu Eesti.

11. Liiklusohutus: peame oluliseks liiklusturvalisuse jätkuvat suurendamist ja liiklusjärelevalvet. Jätkame kiiruskaamerate paigaldamist maanteede riskikohtadesse ja suurendame läbi selle liiklusturvalisust suurematel maanteedel. Kiiruskaamerad aitavad hinnanguliselt aastas säästa 40-50 inimelu.

12. Tuleohutus: Toetame isekustuvate sigarettide legaliseerimist, mis vähendavad oluliselt tuleõnnetuste ja tulesurmade arvu. Statistika järgi on viimastel aastatel Eestis toimunud tuleõnnetustest paljud põhjustanud just hõõguma jäänud sigaret.

13. Päästetegevus: peame vajalikuks tugeva ühendhäirekeskuse loomist ning ühele hädaabinumbrile üleminekut 112. Vigastussurmade, kaasa arvatud suitsidiaalsuse vähendamiseks peame oluliseks luua riiklikult rahastatavate usaldustelefonide võrgustik. Toetame vabatahtlike päästjate tegevust.

ÕIGUSPOLIITIKA – ÕIGLANE EESTI

Seisame läbipaistva ja õiglase Eesti eest, kus on tagatud inimeste võrdne kohtlemine ja põhiõiguste kaitse. Riiki saab muuta läbipaistvamaks vaid paljude abinõude koosmõjus – suurendades avalikustamist, lihtsustades menetlusi, tõstes järelevalvete toimivust ja korruptsiooni avastamisele eraldatavat raha. Peame tähtsaks tugevdada riigi võimekust avastada varjatud olemusega kuritegusid, nagu korruptsiooni- ja majanduskuriteod.

Korruptsiooni uurimine: IRL’i ettepanekul anti 2007. aastal Kaitsepolitseiametile korruptsioonikuritegude uurimispädevus Eesti kuue suurema omavalitsus üle. Peame vajalikuks anda KAPO’le uurimisõigus kõikide omavalitsuste üle.
Uus korruptsioonivastane seadus: Võtame vastu uue korruptsioonivastase seaduse, mis muu hulgas täpsustab ametiisikute mõistet ja muudab majandushuvide deklareerimise sisuliseks ja elektrooniliseks.
Korruptsioonivastane strateegia „Aus Riik“: Uuendame korruptsioonivastast strateegiat „Aus riik”, mis IRL’i juhtimisel võeti esimest korda vastu aastal 2004. Uus strateegia näeb ette täiendavaid meetmed korruptsiooni ennetamiseks ja keskendub veelgi enam korruptsiooni tõkestamisele erasektoris ja kohalikes omavalitsustes.
Järelevalve kriminaalasutuste üle: Korrastame järelevalve jälitusasutuste tegevuse üle, suurendades Riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjoni ja prokuratuuri sellealast võimekust.
Riigi õigusabi: Laiendame abivajajate võimalusi riigi õigusabi saamiseks. Selleks tõstame riigi õigusabi määrasid ja teadvustame ühiskonnale senisest enam võimalusi riigi õigusabi saamiseks.
Kohtu- ja täitekulude vähendamine: kohtumenetlustega seonduv on Eestis jätkuvalt probleemiks. Näeme vajadust vähendada kohtukulusid tsiviilasjades, sealhulgas riigilõive ja viia need vastavusse osutatud avaliku teenuse tegelike kuludega. Samuti vajavad ülevaatamist täitemenetlusega seotud kulud.
Kodakondsus- ja immigratsioonipoliitika: Kodakondsuspoliitika põhimõtteid ei muudeta. Jääme kindlaks seisukohale, et topeltkodakondsus ja eesti keele nõuete lahjendamine kodakondsuse andmisel ei vasta Eesti huvidele. Jätkame senist konservatiivset immigratsioonipoliitikat. Kasvatame riigi võimekust tegeleda üha kasvava Euroopa-suunalise põgenikevooluga.
Ida-Virumaa riigimeelsemaks: jätkame Ida-Virumaa 2010-2014 tegevuskava aktiivset elluviimist. Ida-Virumaa tegevuskava põhiolemus on suunatud piirkonna sidususe suurendamisele ülejäänud ühiskonnaga. Pöörame erilist tähelepanu õiguskorra tagamisele Ida-Virumaal.

Aivar Kokk liitus IRLiga

2010-12-10

IRLiga liitus ettevõtja ja kohaliku elu edendaja Aivar Kokk, kes soovib panna õla alla erakonna regionaalpoliitika kujundamisele ning koos sellega maaelu arengule nii Jõgevamaal kui terves Eestis.

„Kuna maapiirkondi toetanud Rahvaliit on hääbumas, siis peab selle asemele tekkima uus poliitiline jõud, mis kuuleks maainimeste muresid ja ka arvestaks nendega," ütleb Kokk.

Tema hinnangul on just IRL kujunenud erakonnaks, mis maaelu ning omavalitsuste teemadega suudab kompetentselt tegeleda. Valitsuses on praegu IRLi käes maaelu puudutavad ministrikohad, nagu põllumajandusminister ja regionaalminister.

Kokk avaldas lootust, et tema astumine IRLi tugevdab veelgi erakonna regionaalpoliitilist mõtlemist.

Aivar Kokk on ettevõtjana, endise Jõgeva maavanemana, praeguse Jõgeva vallavolikogu esimehena aktiivne maaelu arendaja olnud aastakümneid. Näiteks alustati tema eestvedamisel 2004. aastal traadita internetivõrgu väljaehitamist Jõgeva vallas, millest nüüd on saanud üleriiklik projekt „Külatee 3".

Riik peaks Koka sõnul eelseisvatel aastatel pöörama pilgu linnast maale, et aidata järele need piirkonnad, kuhu investeeringuid on viimastel aastatel nappinud. Näiteks Peipsi rannikule.

„Peipsi äärde tuleb investeerida, investeerida ja veel kord investeerida, siis on seal inimestel tööd ja leiba. Praegu on selle kandi omavalitsused Eestis kõige vaesemad," ütleb Kokk.

Ta peab oluliseks Peipsi-äärsete sadamate arendamist, mis annaks tõuke mitmekülgse ettevõtluse arengule selles piirkonnas.

Suurenema peaksid investeeringutoetused põllumajandusse, et tootjatel taastuks võimekus oma tegevust arendada ja töökohti luua.

Omavalitsustele tuleb Koka kinnitusel anda tagasi finantsvõimekus. Selleks tuleb omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr tõsta praeguselt 11,4 protsendilt kriisieelsele 11,93 protsendile.
Suurenema peavad ka eraldised kohalike teede hoolduseks. Selleks tuleb Koka sõnul suunata kütuseaktsiisist teedele minevast rahast 15 protsenti kohalike omavalitsuste teevõrgu arendamiseks.

„Praegu on see protsent viis, mis on kaasa toonud kohalike teevõrgu taandarengu," kahetseb Kokk.

Mart Laar rääkis Europarlamendi kriisigrupile kärbetest

2010-12-09

IRLi esimees Mart Laar selgitas täna Brüsselis Europarlamendi kriisigrupile, kuidas Eestil õnnestus majanduskriisist väljuda ning tagada endale pääs eurogruppi.

Laar kirjeldas arenguid Eestis ning samme, mis aitasid Eestil vähendada ähvardavat eelarvepuudujääki, kriisist väljuda ning majanduse uuesti tõusule viia.

IRLi esimees rõhutas, et kriisist edukalt väljumiseks tuleb teostada kärped eelarves võimalikult kiiresti ning otsustavalt.

"Vaid kiirete kärbete tulemusel on võimalik vältida tõsisemaid probleeme ning viia majandus taas tõusule. Just seetõttu suutis Eesti olukorrast pääseda pensioneid kärpimata ning kui vahepeal katkestas Eesti sissemaksed pensionifondi II sambasse, siis järgmise aasta eelarves on need taastatud. Eesti suutlikkus langetada raskeid otsuseid viis meid kriisist välja," sõnas Laar.

Tegemist oli parlamentaarse kuulamisega, kus peaesineja Mart Laari kõrval esinesid ka mitmed majanduseksperdid. Laari sõnul pole ta Eesti kohta ammu nii palju häid sõnu kuulnud.

"Rõhutati, et Eesti on eeskujuks kõigile riikidele, kes praegu kriisiga heitlevad, samuti eurotsoonile tervikuna, demonstreerides, et konservatiivne rahanduspoliitika ning õigel ajal ning õigetel aladel tehtavad kärped annavad tulemusi," ütles Laar.

Kelam kuulutas välja koolinoorte esseekonkursi võitjad

2010-12-09

Tunne Kelam tunnustas täna Euroopa Parlamendi Infobüroos toimunud pidulikul autasustamistseremoonial parimaid esseekonkursil "Kuidas saan muuta ümbritsevat paremaks?" osalenud noori.

Kolmandat korda toimunud gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste konkursi žürii kuulutas võitjateks Aleksandra Belitskaja Ahtme Gümnaasiumist, Jana Ekimova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist ja Hele-Maria Taimla Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist.

Äramärkimist väärisid Veera Jemelina Tallinna Õismäe Vene Lütseumist ja Silva Mägi Rakvere Ametikoolist.

Konkursi lõppvooru pääsesid ka Aleksandr Missak Narva Soldino Gümnaasiumist, Dagmar Pasovs Miina Härma Gümnaasiumist, Helis Soe Luunja Keskkoolist, Valeria Velitska Tallinna Pae Gümnaasiumist ja Taaniel Stoitsev Türi Gümnaasiumist. Konkursile laekus kokku 45 esseed, neist 19 eesti ja 26 vene keeles.

Žürii esimehe, kirjanik Arvo Valtoni sõnul erines tänavune konkurss eelmistest selle poolest, et lisaks vene koolidele osalesid ka eesti õpilased. Esseesid ühendas tänapäevatemaatika. "Kui otsida erinevusi, siis vene noorte kirjutistes oli rohkem üldistavat, eesti noorte arutelud olid seevastu konkreetsemad," lausus Valton.

Žürii liikme, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja arvates oli käesoleval aastal üldine tase nii sisuliselt kui keeleliselt kõrgem. „Paljude tööde puhul on tuntav noorte endi sotsiaalne aktiivsus," tõdes Ladõnskaja.

Žüriisse kuulusid ka kirjanikud Jelena Skulskaja ja Mihkel Kaevats, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Noorsootöö Keskuse nõunik Tarmo Kruusimäe.

Paremad tööd avaldatakse välispoliitikaajakirjas „Maailma Vaade" ning pannakse üles Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Esseekonkursi võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult, sest Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud nimetada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks. "2010 aastal tähistati Eesti läbi aegade suurima kodanikualgatuse - Kodanike Komiteede liikumise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise 20. aastapäev," ütles Kelam.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle toimumist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Soov puuetega inimesi aidata toob Ülperi poliitikasse

2010-12-09

Konkursil "Ajujaht 2010" sotsiaalse ettevõtluse auhinna võitnud MTÜ Abikäsi juht Indrek Ülper liitus IRLiga, et poliitika kaudu parandada puuetega inimeste olukorda tööturul.

"Töötukassa tööturumeetmed peaksid olema praegusest paindlikumad ning enam soodustama puudega inimesega töösuhte alustamist. Riik saaks puudega inimesi kõige rohkem aidata töökohtade kohaldamise ja abivahendi soetamise kulude katmisega," ütleb Ülper.

Tema sõnul on kõige problemaatilisemaks kujunenud töökoha kohandamiseks ja abivahendi soetamiseks toetuse taotlemine, kuna hanked on tsentraalsed ja võtavad vahel kuid aega.

Lisaks takistavad inimeste tööleasumist kitsendused nagu töölepingu sõlmimine vähemalt kolmeks aastaks, eelkontroll, mille kohaselt ei tohi ettevõttel olla ka ajatatud maksuvõlga. Ülperi hinnangul on sellised piirangud praeguses majanduskeskkonnas ebareaalsed.

"Samavõrd problemaatiline on koolituste pakkumine erivajadustega inimestele. Jätkuvalt kurdetakse, et koolitused viiakse läbi projektipõhiselt; projekti lõppedes jääb aga puudega inimene taas üksi, puudub edasine juhendamine või selgub, et tööandjate poolt puudub koolitatute järele nõudlus," lausub Ülper.

Ta pakub lahenduseks, et koostöös ettevõtjatega tuleb kaardistada puude tüüpide kaupa valdkonnad, kus on võimalik koolitada ja rakendada puudega inimesi nii, et nende tööjõu järele oleks reaalne vajadus.

Eestis täiesti uue algatusena pakub Ülper võimaluse luua regionaalsed töökeskused riskirühmade jaoks, kes ei ole võimelised või kes ei soovi töötada avatud tööturul.

"Töökeskus tegutseks koostöös ettevõtetega, ühendades eneses koolitus-, praktika- ja töökeskust nii, et need on integreeritud reaalsesse regionaalsesse majandussüsteemi," räägib Ülper.

Tema hinnangul tuleb töötajaid ette valmistada reaalse tööturu jaoks ning pakkuda reaalse väärtusega kaupa ja teenuseid nii avalikule kui erasektorile. Töökeskused peavad muutuma iseiseisvalt majandavaks mõistliku aja jooksul ning tegema omavahel koostööd.

MTÜ Abikäsi juhina sõitis Ülper tänavu septembris jalgrattal ümber Eesti ning osales retke käigus Tartus, Pärnus, Haapsalus, Võrus, Valgas ja Rakveres puudega inimeste tööhõive arendamise võimalustele keskendunud ümarlaudades.

Tsahkna: Tartust tuleb teha Tallinna konkurent

2010-12-09

IRL kavatseb hakata arendama Tartust teist Eesti arvestatavat suurlinna - konkurenti pealinn Tallinnale.

"Meie pealinn konkureerib ainsa linnana rahvusvahelises mõõtkavas. Samas vajab Tallinn reaalset konkurenti Eestis, mistõttu tuleb arendada Tartut kui teist peamist suurlinna," ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Tema sõnul ei pea Tartus tegema tingimata neid asju, mida tehakse Tallinnas ja milles on tal raske võistelda.

"Kastma peab seda taime, mis ise tahab kasvada. Me näeme, et Tartu võiks Tallinna edestada kultuuri ja hariduse vallas. Tartu peab olema Eesti vaimupealinn," ütles Tsahkna.

"Tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused. Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab neile reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega."

Haldusreform peab Tsahkna sõnul suurendama nende inimeste arvu, kesreaalselt inimesi aitavad ja neile teenuseid pakuvad ja ka nende arvu, kes tegelevad ettevõtluse küsimustega ja sellega kuidas luua uusi töökohti.

Loe IRLi regionaalpoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2422/

IRL soovib avatud kultuuripoliitikat

2010-12-08

IRL soovib kultuuriprogrammis paremaid tingimusi rahvusliku kultuuri ja loomemajanduse edenemiseks ning võimalusi kodanike loovuse vabaks arenguks.

"Meie põhiseaduse eessõna kohaselt on Eesti riik loodud selleks, et tagada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade," räägib IRLi kultuuriprogrammi üks loojatest Ando Kiviberg.

"Eesti riigi iseseisvuse taastamisest kuni tänini on meie riigikorralduse energia kulunud arusaadavalt eelkõige majanduse ülesehitamisele. Kultuurivaldkonna edendamine on võrreldes muude eluvaldkondadega olnud vähem oluline. Nüüd kus meie majandus on uuesti kosumas on võimalus ja ülim aeg ka kultuurisfääri otsutavalt arendama asuda," ütleb ta.

"Näen, et kultuuritegijaid ja eksperte kaasav, mitte tõrjuv juhtimine, selged eesmärgid ja aus konkurents riigi toetusele kultuuritegijate vahel, on võtmeküsimused, mis järgmisel neljal aasta kultuuripoliitika kujundamisel ees ootavad. " rääkis IRLi kultuuriprogrammi üks autor Kaarel Oja.

Tema sõnul on loomemajandus üks kiiremini arenevaid majandusvaldkondi kogu Euroopas ja Eesti teeks valesti, kui me seda võimalust ära ei kasuta.

„Eestis on väga palju häid arhitekte, disainereid, muusikuid, näitlejaid ja teisi kultuuritegijaid. Eesti riigi huvides on, et nad saaksid tegijateks ka Euroopas ja maailmas ning riik peab kindlasti aitama neil piiri taha jõuda," lausub Oja.

Tema hinnangul on kultuuritegijatele vaja mõistlikke sotsiaalseid garantiisid. Täna on palju neid, kes maksavad aastas sotsiaalmaksu samapalju kui palgatöötajad, kuid haigekassakaarti ei oma, sest nende sissetulekud on hüplikud. Oja sõnul tuleb see ebaõiglus lõpetada.

IRLi kultuuriprogramm ütleb, et Eestis tuleb luua oluliselt paremad tingimused rahvusliku kultuuri edenemiseks ja õitsenguks, loomemajanduse edenemiseks ning võimalused kodanike loovuse vabaks arenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Loe kultuuriprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2436/

Kultuuriprogramm

2010-12-08

LOOMING AUSSE, KINDLUSTUNNE KULTUURITEGIJATELE

Iseseisvuse taastamisele järgnenud 20 aastal oli meie peamine tähelepanu oma riigi arendamisel suunatud sellele, et tagada riigi ja ühiskonna toimimiseks majanduslik alus. Selle kõrval on kultuuri säilimise tagamine ja areng olnud mõnevõrra vähema tähelepanu all. Ometi on Eesti riigi sünni ja kestvuse aluseks just idee ja usk ideaalidesse, mida toidab kunstiline väljendus ja loovus.

Isamaa ja Res Publica liidu sooviks on luua oluliselt paremad tingimused rahvusliku kultuuri edenemiseks ja õitsenguks, loomemajanduse edenemiseks ning võimalused kodanike loovuse vabaks arenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

1. Kaasame kultuurivaldkondade esindajad poliitika kujundamisse

Poliitika peab lähtuma nende valdkondade vajadustest, mille tegevust see reaalselt korraldab. Süsteemne koostöö valdkonna esindajate, ekspertide ja kultuuriministeeriumi vahel peab saama arengu- ja tegevuskavade koostamise põhimõtteliseks aluseks. Kultuuriministeeriumi roll on olla altpoolt tulevate valdkonnapõhiste algatuste administratiivne tugistruktuur.

Selle saavutamiseks:

Loome toimivad ja regulaarsed koostöövormid (nõu- ja mõttekojad, töörühmad ja ümarlauad) valdkondade esindajate kaasamiseks poliitika kujundamisse ja valdkondlike arengukavade koostamisse.

Korraldame iga kahe aasta järel kõiki kunstivaldkondi kaasava ja põhjalikult ette valmistatud kultuurifoorumi.

Lihtsustame loomeliitude asutamist, et soodustada uute ja tänapäevaste ühenduste teket. Kaasame tegutsevad loomeliidud aktiivselt loominguliste töötajate olukorra parandamisse ning kultuuripoliitika kujundamisse.

2. Muudame kultuuriinstitutsioonide rahastamise eesmärgipõhiseks

Mitmeaastane rahastamine. Loome süsteemi, kus kultuuriorganisatsioonide riigieelarvest rahastamise maht garanteeritakse pikemaks ajaks kui üks aasta. Vaid aastased eelarveotsused piiravad kultuuriorganisatsioonide tegevust praktikas väga otseselt – näiteks tunnustatud ooperi- või balletilavastaja kutsumine või välisnäituse toomine Eestisse eeldab reaalsuses kokkulepet ja eelarvekindlust enam kui kahe aasta peale ette.

Sõltumatus omandivormist. Mitmeaastaste toetuste süsteem loob kunstivaldkonnas reaalse konkurentsi ning võimaluse toetada institutsioonide asemel oma tippvormis olevate elujõuliste loovkollektiivide tegevust. Rahastamisotsuste tegemisel tuleb lõpetada ka valdkonna arengut pärssiv sõltuvus omandivormist, see tähendab riigiasutuste eelistamine riiklikele sihtasutustele ja riiklike sihtasutuste eelistamine eraõiguslikele organisatsioonidele (mittetulundusühingud ja sihtasutused). Otsustamisel tuleb poliitilistele ja vormilistele kaalutlustele eelistada eksperthinnanguid ja tegevuse sisu.

Mahuliste rahastamiskriteeriumite kõrvale tuleb luua ka sisulised. Mitmeaastaste toetuste süsteemi kõrval tuleb rakendada iga-aastane lisaraha süsteem (kuni 20% kogu valdkonna toetusest), mille eesmärgiks on toetada konkreetsemate eesmärkide saavutamist. See tähendab otsuseid, mis põhinevad sellistel kriteeriumitel nagu žanriline mitmekesisus, regionaalsus, suunatus noortele ja lastele, vähemusrahvuste kultuur, omamaine originaallooming, kaasaegsus, kõrge kunstiline tase jms.

Selle saavutamiseks:

Asendame iganenud rahastamismudeli mitmeaastaste toetuste süsteemiga, mis tagab kultuuriasutustele pikemaajalise kindlustunde ning seab kindlad eesmärgid nende tegevusele.

Riigieelarveliste tegevustoetuse jagamisel loome eri suurusega organisatsioonidega arvestava süsteemi, mis kindlustab suuremad võimalused ka väikestele kollektiividele.

Loome mitmeaastase rahastamissüsteemi kõrvale kvalitatiivsetel alustel põhineva lisarahasüsteemi.

Loome juriidilise aluse kultuurikorralduseks omavalitsusüksuse tasandil, seadustades vajadusel rahvamajade institutsiooni

3. Suurendame kõrgharidusega kultuuritöötajate palku

Kultuurivaldkonna palgad on täna ühed Eesti madalamad, moodustades vaevalt 80% Eesti keskmisest. Peame eelarvevõimaluste tekkimisel vajalikuks kultuuritöötajate palku tõsta.

4. Parandame kodumaise tippkultuuri kättesaadavust väljaspool suurlinnu

Kutseline kultuur peab jõudma regulaarselt suurlinnadest väljapoole. Tuleb soodustada Kinobussi ja „Teater maale“ laadsete algatuste ja programmide teket ning regulaarsust ka teistes valdkondades – rändnäitused, külaliskontserdid jms. Nimetatud tegevus vajab süsteemsemat koordineerimist ja praegusest enam toetust.

Selle saavutamiseks:

Suurendame sihtotstarbelist toetust tippkultuuri viimiseks väljapoole maakondade keskusi.

Suurendame kultuuriasutuste koostööd avalik-õigusliku meediaga.

Loome programmi kodumaise tippkultuuri (muusika, teatri, filmi, animatsiooni, kaasaegse kunsti ja –tantsu) jõudmiseks laiema vaatajas- ja kuulajaskonnani läbi avalik-õigusliku ja erameedia kanalite.

5. Loomemajanduse toetamine

Loomemajandus, mis koondab täna enam kui 28.000 töötajat ning loob 3% SKT’st, on üks meie kiiremini kasvavaid majandusvaldkondi (sealhulgas tööhõive seisukohalt). Paraku ei tunnustata täna selle sektori rolli ja potentsiaali piisavalt ning erinevatel riigi institutsioonidel puudub valdkonnast ühtne arusaam. Valdkonna võimekus tuleb aga realiseerida, sest selle ekspordipotentsiaal on Skandinaavia riikide tuules ja kogemusele tuginedes väga suur. Valdkonna tegevust tuleb igati soodustada.

Selle saavutamiseks:

Viime loomemajanduse riiklikult prioriteetsete majandusvaldkondade hulka.

Jätkame loomemajanduse ekspordiagentuuride ja kohalike tugistruktuuride (arenduskeskused, ettevõtlusinkubaatorid loomemajanduse tarbeks jmt) riiklikku toetamist ning leiame võimalusi tagada organiseerunud loomemajandussektorite tugistruktuur-organisatsioonidele (Disainikeskus, Arhitektuurikeskus, Eesti Muusika Arenduskeskus) valdkondade arendamiseks stabiilne iga-aastane riiklik rahastus.

Muudame EAS’i toetusmeetmed ja riigihangete korra loomemajanduse ettevõtete eripäradele vastavateks.

Jätkame tegevusi Eesti audiovisuaaltööstuse toetamiseks kõrgtehnoloogilise keskuse loomisel Balti Filmi- ja Meediakooli juures ning otsime täiendavaid võimalusi taastada Eesti filmitootmise infrastruktuur, et arendada Eesti filmitootmisteenuseid eksportivaks maaks. Selleks arendame välja filmitootmisteenuste eksportagentuuri (FilmCommision), kes müüb Eestit filmivõtete sihtmaana, abistab ja kutsub kohale välisprodutsente, peab üleval andmebaasi tegijatest, lokatsioonifotodest jne.

Toetame muusikavaldkonna ekspordistrateegia arendamist, töötades koos Eesti Muusika Arenduskeskusega välja eksporttegevuste toetamisele suunatud toetusmehhanismid nagu tavaks Põhjamaades (välistuuri-toetus artistidele, valdkondlikud välisturundusprojektid).

6. Süsteemne Eesti kultuuri tutvustamine välismaal

Tuleb luua süsteem, mis aitaks Eesti muusikal, filmil, kirjandusel, kaasaegsel kunstil ja etenduskunstidel ennast maailmas nähtavaks teha ning sealsel turul konkureerida. Meie kultuuriesinduste tegevus on seni olnud juhuslik ja omavahel nõrgalt koordineeritud. Seejuures on põhjendamatult alarahastatud Eesti Instituut, mis seda tööd on aastaid teinud. Eesti Instituudist tuleb kujundada läbimõeldud strateegia ja piisavate ressurssidega koordineeriv ning initsiatiivide elluviimiseks vajalikke vahendeid omav organisatsioon. Lisaks kunstiteoste ekspordile tuleb oluliselt enam tähelepanu pöörata ka loovisikutele - Eesti lavastajad, tantsutrupid, kunstnikud ja kirjanikud peavad saama võimalusi resideeruda ja töötada välismaal.

Selle saavutamiseks:

Loome strateegia ja toimiva süsteemi, mille põhieesmärgiks on järjekindel Eesti kultuuri ja tegevkunstnike tutvustamine ja vahendamine välismaal.

Tugevdame Eesti Instituudi rolli meie kultuuri tutvustamisel sihipäraste vahendite suunamise abil tema arengusse.

7. Väärtustame kvaliteetset avalikku ruumi

Linnaruum ja avalikud hooned on oluline osa meie elukeskkonnast. Arhitektuur on aga väga püsiv ning ebaõnnestunud lahendused jäävad kestma. Läbimõeldud ja sobituv arhitektuur tõstab aga seevastu elukvaliteeti mitmete põlvede jaoks. Seetõttu peavad otsused olema põhjalikud ja mitmekordselt läbi kaalutud.

Selle saavutamiseks:

Täpsustame arhitektuurikonkursside nõudeid eesmärgiga saavutada mitte üksnes soodsa hinnaga vaid ka kvaliteetne tulemus. Oluliste avaliku sektori poolt tellitavate hoonete projektide tellimisse kaasame eksperdid ning kohalikud huvigrupid.

Kaalume riigis ühtse arhitektuuripoliitika koordineerimiseks riigiarhitekti ametikoha loomist

8. Eesti keele arendamine

Keele säilimise seisukohalt on kõige olulisem keele jätkusuutlik areng. Areng toimub kõige kiiremini aga erialases keeles. Erinevate programmidega tuleb soodustada seda, et tekiks võimekus mistahes valdkonna erialast keelt arendada, uusi mõisteid eestindada ja meie kontekstist lähtuvalt defineerida ning mõtestada. Inimesed kasutavad üha enam arvuteid ja internetti ja see on ruum kus toimub ka keelte vaheline võistlus. eesti keele kasutamine peab selles keskkonnas olema mugav.

Selle saavutamiseks:

Loome toetusprogrammi, mis soodustab erialase keele arengut.

Toetame rahaliselt igal aastal vähemalt 50 olulise erialase uudisteose tõlkimist ja eestindamist ning avaldamist e-raamatuna.

Peame oluliseks IT vahendite (automaattõlkeprogrammid, sõnaraamatud jms) arendamist ning olulise tarkvara eestindamist.

9. Kultuuriväärtuste säilimise tagamine

Muinsuskaitse on Eestis toimiv süsteem, kuid vajab täiendavat rahastamist, et paremini oma eesmärke saavutada. Vahendite vähesuse tulemuseks on sagedane kultuuripärandit kahjustav restaureerimine. Karistusmeetmed on muinsuskaitsel olemas, aga oleks vaja ka toetussüsteeme, et pärandi omanikel tekiks motivatsioon oma vara õigesti restaureerida.

Selle soodustamiseks:

Tõstame oluliselt avariirestaureerimiste vahendeid. Kultuuripärandi säilimise tagamiseks loome mälestiste omanikele mõeldud restaureerimistoetuste fondi.

Loome toimiva toetuste süsteemi, mis motiveerib omanikke mälestisi restaureerima muinsuskaitse nõuetest lähtuvalt.

10. Autoriõigused

Autoriõiguse seadus pärineb 1992. aastast. Hoolimata 2000. aastal tehtud muudatustest jääb ta tänapäevasele arengule jalgu ja mitmed valdkonnad on sisuliselt reguleerimata. Väga puudulik on esitajaõiguste kaitse ning seadusandluses tuleks defineerida loomingulise stipendiumi mõiste.

Oluline on ka kollektiivsete esindusorganite järelvalve tõhustamine ning reguleerimine. Paljuski on tegemist monopoliga, mille tegevuse üle puudub esindatavatel kontroll.

Selle saavutamiseks:

Kaasajastame autoriõiguse seaduse ning reguleerime puudulikult kaitstud valdkonnad.

Sätestame võimaluse rakendada autoriõigustega tegelevate kollektiivsete esindusorganisatsioonide avalikkuse finantstegevuse järelvalvet läbi täpsemate finantsaruannete avalikustamise ja audiitorkontrolli.

11. Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkindlustuse ja õiguste kaitse süsteemi loomine

Peame vajalikuks luua tingimused, kus vabakutseline olla on võimalik, majanduslikult mõttekas ja aus. Vabakutselistele loovisikutele on vaja luua toimiv õiguslik raamistik, mis annaks garantii tervisekindlustuseks, pensioniks ning autoriõiguste kaitseks.

Loovisikute tegevust ei pea suruma FIE, OÜ või MTÜ vormi, sest FIE ei ole tänasel päeval jätkusuutlik tegutsemisviis, ühe-mehe-ettevõtlus tähendab aga reeglina minimaalseid makse riigile. See pole kasulik ega õiglane ei loovisikute ega riigi vaatevinklist. Lisaks loob läbi erinevate juriidiliste kehandite tegutsemine keerulise olukorra autoriõiguste kaitses.

Loovisikute tegelikud vajadused jõuavad selgel kujul seadusandjateni, kui loomeliitude hulk on suurem ja mitmekesisem ning need koondavad ka reaalselt kõiki loovisikuid.

Selle saavutamiseks:

Garanteerime vabakutselistele tunnustatud loovisikutele tervisekindlustuse ja muud sotsiaalsed garantiid ka olukorras, kus nende maksustatud sissetulekud ei ole regulaarsed, aga ületavad aastas 12-kordset miinimumpalka.

12. Soodustame kodanikuühiskonna, ühistegevuse ja tugevate kogukondade kujunemist ning tegelemist rahvakultuuriga.

Paljudel Eesti väikestel küladel, alevikel ja isegi linnaosadel on potentsiaal kujuneda tugeva ühistunde ja identiteediga kogukondadeks. Sellist arengut tuleb erinevate toetusprogrammide kaudu igati soodustada. Nii paraneb kogukondade ühistegevuseks vajaliku keskkonna areng.

Selle saavutamiseks:

Muudame rahvakultuuri rahastamise kodanikuühiskonna alustelt lähtuvaks.

Soodustame erinevate toetusprogrammide kaudu ühistegevusteks vajaliku keskkonna arengut.

Teeme kõik endast oleneva, et säilitada erinäoliste ja elujõuliste kogukondade (Kihnu, Setu jt.) traditsioonide säilimine ja areng.

13. Sisukas ringhääling

Rahvusringhääling lähtub Eesti rahvuslikest huvidest ja headest ajakirjanduslikest tavadest.

Rahvusringhäälingu tänuväärne roll eesti kultuuri hoidjana ja avalike debattide eestvedajana peab tugevnema. Selleks tuleb parandada koostööd teiste kultuuriinstitutsioonidega, samuti Eesti ülikoolidega.

Rahvusringhääling peab olema nähtav ja kuuldav kõikjal Eestis.

Samuti ootame paremat kvaliteeti ja seadusest tulenevate nõuete täitmist eraringhäälingult. Selle tagamiseks on vaja luua sõltumatu regulaator, mis ei allu kultuuriministeeriumile.

Neeme Kuningas kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2010-12-08

Rahvusooperi "Estonia" lavastaja Neeme Kuningas liitus Isamaa ja Res Publica Liiduga ning kandideerib järgmise aasta märtsivalimistel Riigikokku.

„Eesti kultuur on dramaatiliselt silmitsi talumatute ja piinlike valukohtadega, millest kunsti- ja kultuuriseostes meedias loeme. IRL on valmis need teemad fookusesse võtma ning lahendusi pakkuma. Ja selles tarvilikus protsessis tahan ma osaleda," ütleb Kuningas.

Tema hinnangul kannab IRL Eestis ainukesena aateid, mis ka tema isale ja vanaisadele vääritud, valed või valusad pole.

"Mõtlen üha sagedamini, millise Eesti pärandasid meile vana- ja vanavanemad ning millise Eesti pärandame oma lastele ja lastelastele. Need põlvkondade sidet puudutavad teemad on minu jaoks väga olulised," lausub Kuningas.

„Olen omandanud piisava võime ja kogemuse analüüsida autorite poolt väljamõeldud tegelaste suhteid, nende käitumise motiive, mõtestada sündmusi ja nähtuseid. IRL pakub mulle huvitavat võimalust loomingulist elu jätkata uuel laval, uute dekoratsioonide, värvikate tegelaste ja erutavate teemadega. Sellisele kiusatusele on mul lavastajana raske vastu panna," räägib Kuningas.

Loomingulises mõttes on tema sõnul põnev asendada virtuaalsed olukorrad reaalsetega ning püüda veenduda, kas ja kuidas elutõde ja kunstitõde teineteisest erinevad.

Kuningas on muusikalavastajana loonud üle 80-ne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsuetenduse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Prantsusmaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal.

Tunne Kelam: "Nord Stream on minevikumuusika"

2010-12-07

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma tänasel istungil Balti riikide energiajulgeoleku probleeme.

Euroopa gaasituru viimastest arengutest pidas ettekande Londoni ülikooli professor Alan Riley (City Law School, London City University). Tema väitel on Läänemere piirkonna energiaturul toimumas põhimõttelised muutused. Kui Balti riigid on ühest küljest gaasivarustuse osas jätkuvalt haavatavad Gazpromi monopolist sõltudes, siis teiselt poolt avab energiaturu mitmekesistumine konkreetseid võimalusi seda olukorda positiivses suunas muuta. Riley väitel on tekkinud eri gaasiliikide omavaheline konkurents, mis toob kaasa senise, näiteks Gazpromi kehastatud ühe varustaja süsteemi kokkuvarisemise. Samas oodata lähiajal võimalikku Gazpromi tugevnevat hinnasurvet just Balti ja Ukraina turgudele, kompenseerimaks konkurentsivõime langust mujal. Nord Streami saab Gazprom piisavalt gaasiga varustada üksnes sellega, et vähendab Ukraina kaudu tarnitava gaasi kogust, kuid Riley sõnul läheks selline ümbermängimine Gazpromile majanduslikult põhjendamatult kalliks.

Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul osutab kõik, et Nord Stream kuulub juba enne käikulaskmist minevikku, seda mitte üksnes poliitiliselt, vaid ka majanduslikult ja tehniliselt.

Riley väitel on ülitähtis astuda Gazpromi monopoolsele seisundile Balti riikides vastu Euroopa Liidu monopolidevastase seadusandlusega, mis kohustab trahve maksma ka mineviku eest. Teine konkreetne abinõu oleks Poola kildagaasi (shale gas) toodangule rajaneva Põhja gaasiringi moodustamine ümber Läänemere.

Euroopa Parlamendi asepresident Alejo Vidal-Quadras, kes on Euroopa gaasivarustuse turvalisuse raporti autor (vastu võetud 21. septembril 2010), pidas ettekande Euroopa gaasituru tulevikust. Vidal-Quadras toonitas, et Balti riigid on gaasivarustuse osas haavatavamas seisundis ja rõhutas, et Euroopa Liidu gaasivarustuse kindluse määrus eeldab gaasitarnete takistusteta toimimist ja lõpptarbija kaitsmist.

Oluline on muuta gaasijuhtmed mõlemasuunaliseks, näiteks et Poolas toodetud gaasi saaks tulevikus saata nii Balti riikidesse kui Soome. Seega pole küsimus mitte tehnilistes lahendustes, vaid kehtivate energiavõrgustike eraldamissüsteemis ning vaba konkurentsi tingimuste loomises.

Tunne Kelami sõnul oleneb see esiteks asjast huvitatud maade omavahelisest koostööst. "Teiseks oleneb see Euroopa Liidu valmisolekust rakendada avatud turu põhimõtteid eranditult kõikides tingimustes."

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

www.kelam.ee

IRL: tiiger tuleb taas hüppama panna

2010-12-07

IRL esitas rahvusliku infoühiskonna arendamise rahvusliku kava, mis näeb ette hüppelist kasvu IT-ekspordis ja ekspertide koolituses.

"E-Eesti projektid, Skype, Euroopa IT-agentuur ja küberkaitse on toonud Eestile tunnustust kogu maailmast. Edu on samas aga tekitanud uue pudelikaela - IT alal kvalifitseeritud tööjõu puudus," lausus IRLi esimees Mart Laar.

Tema sõnul on Eesti IKT ettevõtetel seetõttu kohati probleeme isegi kodumaise nõudluse rahuldamisega, rääkimata maailmaturgudele pürgimisest.

"Aastas saab kõrgharidussüsteemis IKT-hariduse mõnisada inimest, sellest Eestile aga ei piisa.

Ainuüksi aastas 1000 täiendava kõrgharidusega IKT spetsialisti tööturule jõudmine suurendaks IKT sektori lisandväärtust 30 miljoni euro võrra," lausus Laar.

Tema sõnul on IRLi eesmärk viia kõrgkooli lõpetavate IT ekspertide hulk vähemalt 1500 inimeseni aastas, kahekordistades IKT erialade pearaha.

"Samuti tuleb IKT muuta kõrgkoolides läbivaks õppeaineks, käivitada IT Akadeemia ja soodustada "tarkade töökohtade" teket," rääkis Laar.

Ta ütles, et riik peab reaalsete tulemuste saavutamiseks koos ettevõtlusorganisatsioonide ja teadlastega lükkama käima kava rahvusliku infoühiskonna arendamiseks.

Loe rahvusliku infoühiskonna arendamise kava: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2423/

IRL: Tallinna linnavalitsus tegelegu foorumite korraldamise asemel linna probleemidega

2010-12-07

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni liikme Siim Kabritsa sõnul tuleks Tallinna linnavalitsusel tegeleda riigile vastanduvate foorumite korraldamise asemel linna reaalsete probleemidega.

Neljapäeval toimub Tallinna linna eestvedamisel erakorraline omavalitsusfoorum, kus Tallinna linnaisade juhtimisel hakatakse arutama olukorda, kus väidetavalt ei taga riik omavalitsustele piisavalt raha.

Kabritsa sõnul tuleks riigi mahategemise asemel Tallinna linnavalitsusel tegeleda linna reaalsete probleemidega, kuna linna investeeringud on erinevalt riigist kokku kuivanud ja linna läbipaistmatu juhtimisstiil ei tekita investorites usaldust siia taas investeerida.

„Tallinna linnavolinikuna tunnen ma suurt muret seoses Tallinna majandusolukorraga, kuna kulutusi ei hoita piisavalt kontrolli all ning linna tulubaasi suurendamiseks ei tehta tööd õiges suunas. Selline linna valitsemine ei ole tulevikku vaatav ning kindlasti mitte jätkusuutlik," lausus Kabrits.

Suurendamaks linna tulubaasi, tuleks linnavoliniku sõnul parandada linna ettevõtluskeskkonda ja tuua linna uusi investeeringuid. Endapoolsed konkreetsed ideed linna tulubaasi suurendamiseks lubab Kabrits saata foorumi korraldajatele.

Andres Siitan kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2010-12-07

Endine Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan kandideerib valimistel IRLi nimekirjas Riigikokku.

„Aastaid ERSO-ga töötanuna on Eesti muusikakultuur olnud minu südameasi. Mind on aga südamest häirinud viimaste aastate hüplik ja pea olematu kultuuripoliitika," ütles Siitan.

Ta kandideerib, kuna ERSO juhtimisest kõrvalejäetuna näeb selles enda jaoks positiivset võimalust püüda kaasa rääkida kultuuri teemadel kõrgemal tasemel ja laiemalt.

„Ma soovin anda endast parima, et seada Eesti kultuuripoliitika mõistlikule alusele."

„Seni poliitikast eemalehoidnuna on mul alati olnud mulje, et Isamaa ja Res Publica Liit on erakond, kus on võimalik kõige ausamalt poliitikat teha. Olen IRLi valija olnud iseseisvuse algusaegadest," ütles Siitan.

Ta rõhutab ka vajadust tuua talendid kindlasti koju tagasi, eriti võimalikult suured talendid ning need, kes selleks ise väga valmis on.

Andres Siitan kandideerib valimistel IRLi Tartu linna kandidaatide nimekirjas.

Lääne-Viru haridusjuht kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2010-12-07

Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkooli rektor Helle Noorväli kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku, plaanides seista hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse eest.

"Hariduses ei juhtu miski ühe päevaga, Eesti peab kõrge inimarenguga riikidele järele jõudmiseks panustama väga visalt ja sihikindlalt inimkapitali, et nii luua eeldused arenguks ja innovatsiooniks," räägib Noorväli, kelle hinnangul nõuab see selget ja ausat prioriteetide seadmist.

Tal on hea meel, et hariduse kvaliteet ja kättesaadavus on IRLi prioriteet ka eelseisvatel valimistel, sest Eesti on liiga väike maa, et võiksime lubada, et siin majanduslikel põhjustel jääks keegi väärilise hariduseta.

"Areng, innovatsioon saab tugineda ainult vastavale võimekusele ja see oleneb omakorda sellest, kui innovaatilised on inimesed. Üha rohkem tõusevad ausse haridus ning loov ja innovatiivne teadmiste rakendamine ja ülekandmine praktikas," lausub Noorväli.

IRL on esitanud kolm ettepanekut üleminekuks tasuta kõrgharidusele. Neist esimeseks sammuks on üleminek õppemaksuta eestikeelsele kõrgharidusele, teine vajaduspõhised õppetoetused ja kolmas maailmatasemel kvaliteeti tagav rahastamine.

"IRLi ettepanekud annavad vastuse küsimusele, kuidas üleminek tasuta kõrgharidusele reaalselt toimub. IRL on veendunud, et haridus on Eesti inimeste tuleviku jaoks kõige olulisem teema," ütleb Noorväli.

"Eesti tuleviku võti on heas ja kättesaadavas hariduses. Selleks ei tohi Eestis ükski võimekas noor jääda rahalistel põhjustel ilma korralikust haridusest. Eesti on ka rasketel aastatel suutnud hoida haridussüsteemi toimivana, parandanud selle kvaliteeti ning suunanud sellesse lisaraha," lausus ta.

Helle Noorväli on Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkoolis ja selle eelkäijates töötanud üle 30 aasta, neist üheksa koolijuhina. Tal on doktorikraad kasvatusteadustes, 2009. aastal kaitstud doktoritöö pealkiri on "Praktika arendamine kutsehariduses".

IRL tahab Lauluväljakule ehitada Eesti suurima lumelinna

2010-12-06

Tallinna linnavolikogu liige Siim Kabrits (IRL) annab volikogu menetlusse eelnõu, millega soovib luua käesoleval talvel Tallinna lauluväljakule Eesti suurima lumelinna.

Kabitsa sõnul tõotab tänavune talv tulla erakordselt lumerohke, mistõttu tuleks tekkinud olukorda ära kasutada ja ühest osast Tallinna tänavatelt kokku korjatud lumest ehitada Laluväljakule uhke lumelinn.

„Lauluväljakule võiks rajada lumelinna näol vahva talvise meelelahutus- ja kultuurikeskuse, mis meelitaks ligi inimesi nii Eestist kui ka välismaalt. Lumelinnal oleks potentsiaali saada tõeliseks talviseks turismimagnetiks, nagu see on paljudes linnades Soomes," sõnas Kabrits.

Kabritsa hinanngul võiks lumelinna projekti siduda Tallinn 2011 programmiga, kuna algav kultuuriaasta annab erakordse võimaluse tutvustada lumelinna kaudu meie kultuuri ja ajalugu.

„Ehitada tuleks tõeline lumest linnus, läbi mille saab tutvuda meie ajaloo ja kultuuriga. Linnuses on võimalik korraldada talviseid etendusi, pidada keskaegseid näidislahinguid ja tutvustada meie esivanemate igapäevaelu. Nooremaid külastajaid ootaksid lumelinnas aga erinevad lumest atraktsioonid," ütles linnavolinik.

Lumelinna ehitus peaksid algama niipea, kui Tallinna linnavolikogu on vastava eelnõu heaks kiitnud

IRL küsib valijatelt mandaati haldusreformile

2010-12-06

IRL küsib järgmistel Riigikogu valimistel rahvalt mandaati haldusreformi tegemiseks, sest tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused.

„Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab omavalitsustele reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega," ütleb regionaalminister Siim Kiisler.

„Seadusega tuleb tagada, et omavalitsuse igapäevased teenused jäävad inimesele endiselt kodulähedaselt kättesaadavaks ka peale haldusreformi," lausub Kiisler, kelle sõnutsi peab omavalitsuste tulubaas olema stabiilne ja tagatud seadustega.

Ta on veendunud, et Eestis tuleb teha haldusreform, millega tugevdame omavalitsusi, vähendame bürokraatiat ja muudame omavalitsused kohaliku ja regionaalse arengu reaalseteks suunajateks.

Loe IRLi regionaalpoliitikaprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2422/

Infoühiskond

2010-12-06

RAHVUSLIK INFOÜHISKONNA ARENDAMISE KAVA

Informatsiooni-kommunikatsiooni tehnoloogiad (IKT) on saanud oluliseks osaks Eesti kaasajastumisest ning arengust. E-Eesti projektid on toonud Eestile tunnustust kogu maailmast, Eestist pärit lahendused nagu Skype on saanud meile tõeliseks kaubamärgiks. Eestisse loodud NATO Küberkaitse Keskus ja Euroopa Liidu IT-Agentuur annavad IKT arengule uut hoogu. IKT lahendustele Eestis ID-kaardi baasil loodud platvorm toob siia arvukalt investeeringuid. Pidevalt on kasvanud IKT ettevõtete osakaal Eesti majanduses, 2010. aasta I kvartali andmete kohaselt olid IKT ettevõtted pea 2,5 korda tootlikumad kui Eestis keskmiselt. Edukas edasiliikumine on tekitanud aga uued pudelikaelad. Tõsiseks probleemiks on kujunenud kvalifitseeritud tööjõu puudus, mille tulemusel on Eesti IKT ettevõtetel probleeme kodumaise nõudluse rahuldamisega, rääkimata siis maailmaturgudele pürgimisest. Aastas kõrgharidussüsteemis IKT erialadel õpinguid alustavat 600-700 noorest jõuab lõpetamiseni 30%. Mõnesajast spetsialistist aastas Eestile aga ei piisa. Ainuüksi aastas 1000 täiendava kõrgharidusega IKT spetsialisti tööturule jõudmine suurendaks IKT sektori lisandväärtust 30 miljoni euro võrra. Riik on viimastel aastatel küll suunanud rohkem tähelepanu reaalalade õpetamisele ning taastanud matemaatika riigieksamina, kuid sellest ei piisa murrangu saavutamiseks. Tiiger tuleb Eestis taas hüppama panna! Reaalsete tulemuste saavutamiseks peab riik koos ettevõtlusorganisatsioonidega ja teadlastega käima lükkama kava rahvusliku infoühiskonna arendamiseks. Selleks tuleb tähelepanu koondada neljale alale:

INIMENE

Eesmärk: Eesti haridussüsteem tagab kõigile õpetajatele ja kõrgkooli lõpetajatele rahvusvaheliselt tunnustatud IKT pädevuse, tõstes ühtlasi 2015. aastaks rahvusvahelisel tasemel IKT eriala lõpetanute hulga 1500-le inimesele.

Selleks

- Käivitatakse e-hariduse projekt, mille käigus uuendatakse kogu üld- ja kutseharidus IKT abil. Selleks tagame kõigile õpetajatele rahvusvaheliselt tunnustatud IKT pädevuse.

- Suurendada 2015.aastaks IKT erialadel kõrgkoolide lõpetajate hulka 1500-le inimesele. Selleks tõstetakse IKT erialade pearaha 2012.aastast alates kahekordseks, tõmmates ettevõtlust ühtlasi senisest rohkem kaasa õppeprotsessi.

- Kõrghariduse õppekavades viiakse kõigil erialadel IKT võimaluste kasutamiseks sisse tõhusad IKT moodulid, tagades igale õpetajale IKT pädevuse.

- Koostöös ettevõtluse ja ülikoolidega käivitatakse juba 2012. aastal IT-Akadeemia projekt, seades eesmärgiks maailmatasemel magistri- ja doktoriõppe andmise IKT alal. Selleks käivitatakse 2012.aastal IT-Akadeemia nõukogu juhendamise all kõrgkoolides vähemalt kaks uuel tasemel rahvusvahelist IT-magistriprogrammi.

- Jätkatakse koostöös erasektoriga tegevust digitaalse lõhe vähendamiseks (programm „ole kaasas”), seades eesmärgiks, et 2015.aastaks oleks 85% elanikkonnast teadlikud arvuti- ja internetivõimaluste kasutajad.

- Eesti keele ja rahvuskultuuri arengu tagamiseks rahastatakse piisavalt keeletehnoloogiaid, toetatakse eestikeelsete arvutiprogrammide laialdasemat kasutuselevõttu ning kultuuripärandi digitaliseerimist.

KESKKOND

Eesmärk: Luua soodus keskkond Eestisse „tarkade töökohtade” loomiseks, viia 2015. aastaks internetikasutajate hulk 85%-le elanikkonnast, suurendada elektroonilist asjaajamist, katta koostöös side-ettevõtetega kogu Eesti lairiba internetiga (EstWin).

Selleks:

- luuakse „tarkadele töökohtadele” soodsad tingimused tegutsemiseks ning talentide toomiseks nii Eesti kui välismaalt, seades selleks näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri ning kehtestades maksusoodustuse hariduskuludele.

- Arendatakse riigi ja omavalitsuste teenuste elektrooniliseks muutmist, seades eesmärgiks, et 2015.aastal kasutaks riigiportaali www.eesti.ee vähemalt 500 000 inimest

- Muudetakse riigiasutuste asjaajamine paberivabaks, soodustatakse elektroonilise allkirja levikut

- Soodustatakse ettevõtlusliitudega liitumist näiteks maksusoodustustega, tugevdades sellega partnereid IKT edendamisel

- Jätkatakse erinevate e-projektide (e-tervis, e-arve, e-kviitung) elluviimist

- Koostöös side-ettevõtetega kaetakse kogu Eesti lairiba internetiga

- Hoolitsetakse küber-turvalisuse eest ning rakendatakse programm laste ja noorte turvalisuse tagamiseks internetis.

MAJANDUS

Eesmärk: Tõsta IKT toel ekspordi mahtu ning suurendada sel viisil rahvuslikku koguprodukti.

Selleks:

- luuakse õigusliku lahenduse riigi ja Euroopa toel käivitatud IKT lahenduste kasutamiseks eraettevõtjate poolt ning tagatakse uute lahenduste loojatele intellektuaalomandi jagamine

- toetatakse IKT teenuste ja toodete eksporti

- tegutsetakse Euroopas Eesti IKT lahenduste levitamiseks ning võimalusel kohustuslikuks muutmiseks

- toetatakse riigiasutuste poolt avaliku sektori müügitööd teistesse riikidesse, tagades Eestile liikmesaatuse ka Aafrika Arengupangas ning Aasta Arengupangas

- suurendatakse järsult Eesti välisabi, koondades selle IKT aladele

- antakse riiklike tellimuste hangetel eelis ekspordi alal silma paistnud ettevõtetele

- käivitatakse EAS-s eraldi programm IKT lahenduste rakendamiseks Eesti ettevõtetes ning energeetikas

- investeeritakse tööstus- ja teadusparkidesse nende suutlikkuse tõstmiseks IKT-klastrite loomisel

ORGANISATSIOON

Eesmärk: Viia IKT juhtimine ametkondadeüleseks ja koordineerituks, anda avaliku sektori poolt eeskuju IKT rakendamisel ning tekitada kriitilisi masse uute teenuste käivitamiseks.

Selleks

- luuakse erinevate ametkondade tegevust koordineeriv ning infoühiskonna tegevuskava eest vastutav IT Agentuur, jättes Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) vastutama IT hariduse andmise eest

- Pakub avaliku sektori poolt eeskuju ning aitab kaasa kriitilise massi tekkele uute teenuste osutamiseks

- Loob 2012. aastaks kohalikele omavalitsustele ühise, koordineeritud IKT võimekuse

Regionaal

2010-12-06

Regionaalpoliitika – Kindel kodukoht kõikjal Eestis

Regionaalpoliitikat teevad kõik ministrid. See, et riik maksab peale ühistranspordile ja tagab õpetajatele palgad ja läbi selle koolivõrgu püsimise ja toimetulekutoetused nõrgematele, on samuti regionaalpoliitika. Riiklik teedeehitus on kõige otsesemas mõttes regionaalpoliitika. Nagu ka haiglavõrgu paigutus, EASi ettevõtlustoetused ja palju muud.

Igaüks, kes Eestis ringi liigub, näeb kui palju on viimaste aastatega kõikjal Eestis korda tehtud koole, lasteaedasid, kultuurikeskusi, sotsiaalmaju ehk kõike seda, mis on eluks vajalik ja mida riik saab teha. Tegemist on olnud suurima investeerimisprogrammiga riigi ühtlase arengu tagamiseks ja kohalike võimaluste loomiseks, mis on Eestis kunagi olnud. See on olnud reaalne regionaalpoliitika. Nüüd tuleb astuda järgmine samm. Järgmise nelja aasta võtmeküsimuseks on tugeva ja mitmekesise regionaalse majanduse ülesehitamine peale majanduskriisi ja uued tasuvad töökohad erasektoris.

Selleks astub IRL järgmisi samme:

Toetus ja tugi ettevõtetele

Suuname arengut turupõhist ja mitmekesist tööstus- ja ettevõtlussektorit arendades ning kvaliteetseid elu- ja puhkamistingimusi maal oluliselt parandades. Riiklikud toetused ja uued Euroopa Liidu vahendid tuleb lisaks põllumajandusele ja turismisektorile suunata senisest enam ettevõtluse infrastruktuuri ja tugistruktuuridesse nagu tööstusalad, ettevõtete arenguks vajalikud teed ja kommunikatsioonid ja kohalikke teadmisi ja oskusi arendavad kompetentsikeskused. Seda peab toetama kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide filiaalide kohalikke vajadusi arvestav erialade valik ning ettevõtluse vajadusi ja töölkäimist arvestav ühistranspordikorraldus.

Selleks:

Suuname uued Euroopa Liidu regionaalpoliitika vahendid erasektori töökohtade loomise toetamiseks regionaalsetes keskustes, mis tagavad töökohad nii keskuse kui tagamaa elanikele.
Anname ettevõtluseks vajalikud maad üle kohalikele omavalitsustele ja lihtsustame ja kiirendame riigimaa müüki ettevõtetele

Tugevad omavalitsused – tugev regionaalne ettevõtlus

Rahvusvaheline kogemus näitab, et tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused. Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab omavalitsustele reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega. Haldusreform peab vähendama vallabürokraatide arvu ja suurendama nende inimeste arvu, kes reaalselt inimesi aitavad ja neile teenuseid pakuvad ja ka nende arvu, kes tegelevad ettevõtluse küsimustega ja sellega kuidas luua uusi töökohti. Seadusega tuleb tagada, et omavalitsuse igapäevased teenused jäävad inimesele endiselt kodulähedaselt kättesaadavaks ka peale haldusreformi. Omavalitsuste tulubaas peab olema stabiilne ja seadustega tagatud.

Selleks

Viime läbi haldusreformi, millega tugevdame omavalitsusi, vähendame vallabürokraatiat ja muudame omavalitsused kohaliku ja regionaalse arengu reaalseteks suunajateks. Tagame seadusega, et teenused inimestele ei vähene vaid paranevad.
Nõuame omavalitsustele laekuva tulumaksuosa taastamist kriisieelsel tasemel (11,93%).

Parem elukvaliteet ja kindlustunne kõikjal Eestis - Ühendused ja e-teenused

Jätkame riiklikke programme iga majapidamise varustamiseks lairiba kaabelside ja internetiühendusega üle Eesti kuni Eesti piirini.
Bussiliiklus tuleb korraldada nii, et ta maksimaalselt arvestaks töölkäimist ja teenuste pakkumist. Inimene peaks üldjuhul saama oma vajalikud era- ja avaliku sektori teenused kätte ilma peatuspaigas ööbimata. Selleks korraldame bussiliikluse ümber lähtudes töölkäimise ja teenuste tarbimisega seotud vajadustest. Vajadusel suurendame dotatsioone bussiliiklusele.
Rakendame programmi kohalike teede tolmuvabaks muutmiseks - suurendame riigi- ja kohalike maanteede tolmutõrje vahendeid eesmärgiga muuta tolmuvabaks kõik suurema liiklusintensiivsusega riigimaanteed ja kohalikud teed.
Riiklikud ja kohalikud e-teenused kättesaadavaks – arendame omavalitsuste teenusportaali ja e-volikogu portaali.

Arenev pealinn ja linnaregioonid, arenevad uusasumid

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja ainus linn, kes konkureerib linnapiirkonnana rahvusvahelises mõõtkavas. Samas vajab Tallinn reaalset konkurenti Eestis. Seetõttu tuleb arendada Tartut kui teist peamist suurlinna. Samas Tartus ei pea tegema neid asju, mida tehakse Tallinnas ja milles on tal raske võistelda. Kastma peab seda taime, ise tahab kasvada. Me näeme, et Tartu võiks Tallinna edestada kultuuri ja hariduse vallas. Tartu – Eesti hariduse ja kultuuripealinnaks. Tallinna kõige suuremat võimalust tegutseda maailmalinnana näeme koostöös Helsingiga. Soodustame igakülgselt kõigi kultuuri-, teadus-, ja ettevõtlusalast koostööd Helsingi ja Tallinna vahel.

Väga paljud inimesed elavad täna suurte linnadega külgnevates omavalitsustes ja linnaregioonides. Nad käivad tööl linnades ja kasutavad ka teenuseid, mida ei paku nende koduomavalitsused, kuid maksu maksavad koduomavalitsusele ja seetõttu ei ole linnad alati huvitatud neile teenuseid pakkuma. Nii on linnapiirkonnas elajad võrreldes linnakodanikega kehvemas seisus, sest linnad eelistavad oma maksumaksjaid.

Selleks:

Toetame Tartut konkurentsi pakkumisel Tallinnale Eesti teise peamise majandusliku, kultuurilise ja administratiivse keskusena.
Arendame Tallinna ja Helsingi ühistegevust.
Kehtestame seadusega põhimõtte, et linnaregioonide elanikel ja nende lastel peab olema linnades õigus saada peamisi teenuseid (lasteaiakohad, koolikohad, ühistransport jms) võrdselt linnakodanikega ja nende koduomavalitsused on kohustatud linnadele nende teenuste eest maksma kinni kõik kulud. Kodanikul peab olema õigus saada omavalitsuselt mõistlikku kompensatsiooni, kui talle näiteks lasteaiakohta ei pakuta.
Käsitleme regionaalpoliitiliselt erilistena linnaregioonide omavalitsusi. Kuna nende rahvaarv kasvab, siis vajavad nad eelkõige investeeringuid uutesse koolidesse, lasteaedadesse ja muudesse avalikesse objektidesse.

Tugevad ja arenevad maakonnad, väikelinnad ja tagamaad

Jätkame regionaalprogramme, mis toetavad uute töökohtade loomist väljaspool Tartut ja Tallinna – tööstusalade programm, kompetentsikeskuste programm jpt
Riigiasutuste töökohtade hajutamine üle Eesti – jälgime reeglit, et riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel eelistatakse asukohana maakonnakeskusi ja väikelinnasid, mitte Tallinna.

Jätkusuutlikud äärealad, väikesaared, piirialad, Setomaa

Igas riigis on äärealasid ja eriolukorras piirkondi, mis vajavad riigipoolset erikohtlemist kas siis demograafilise olukorra või asukoha tõttu. Riik on seni pööranud tähelepanu eelkõige avalike teenuste kättesaadavusele. Nüüd tuleb tähelepanu alla võtta erasektori teenused, mis seni on arenenud eelkõige äriloogikast lähtuvalt. On arusaadav, et kui kliente ei ole piisavalt, et ettevõtmine ära tasuks, siis erasektor ilma riikliku toeta oma teenuseid ei paku. Samas on erasektori teenuste olemasolu tihti inimeste elupaiga valiku üheks argumendiks. Seega tuleb tagada ka mõistlik erasektori teenuste võrk üle riigi. Pood, pangateenus, postiteenus, internet, külakeskus ja kõrts on need teenused, mis vajavad esmast tähelepanu. Külakeskusse peab viima korralik tee, siis saab seal areneda ka turism ja ettevõtlus.

Rakendame riikliku programmi erasektori teenuste pakkumise toetamiseks külakeskustes.
Jätkame Setomaa ja Peipsiveere programme.
Hoiame saartega ühendust pidavate laevade piletite hinnad õiglasel ja mõistlikul tasemel suurendades selleks vajadusel dotatsioone.
Rakendame väikesaarte programmi ja tagame uued laevad väikesaartega ühenduse pidamiseks
Rakendame Ida-Viru programmi

Arenevad küla- ja linnaosakogukonnad

Tugev ja avatud kogukond on kohaliku arengu parmaks tagatiseks. Et arendada oma kodukanti ole selleks tingimata vaja omavalitsust vaid pigem koostööd kohalike elanike vahel ja oskust, tahet ja organiseerimisvõimet oma õiguste kaitsmiseks. Külade elanike ühiste huvide esindaja saab olla külavanem.

Toetame riiklike vahenditega sotsiaalset ja kultuurilist ühistegevust ning külaliikumist. Jätkame kohaliku omaalgatuse programmi. Toetame Kodanikühiskonna Sihtkapitali ja kohalike kogukondade arengut toetavaid algatusi.
Toetame külavanemate tegevust.

Astmelise tulumaksu oht toob Imre Rammuli poliitikasse

2010-12-06

Psühhiaater-seksuoloog Doktor Imre Rammul kandideerib IRLi nimekirjas Riigikogusse, sest astmeline tulumaks ajab tal "karva turri".

"Proportsionaalne tulumaks ongi tegelikult astmeline tulumaks, mille astmed on tavakodanikule hoomamatud - kui mõned juhmakad seda ei näe, siis on põhjuseks see, et IQ on alla kehatemperatuuri või nägemine on tönts," ütleb Rammul.

Ta tunneb enda sõnul mitmeid sellisest majanduskeskkonnast pärinevaid kolleege, kes peavad umbes kolm kuud aastast puhkama, et neid kõrgemate maksudega ei röövitaks.

"Astmeline tulumaks võib viia selleni, et osad inimesed asuvadkiülepuhkama, teised loovad enda äriühingud, mille kaudu tulusid optimeerida ja kolmandad hääletavad jalgadega kolides sõbralikku riiki". Astmeline tulumaks võiks isegi luua uusi töökohti - tõenäoliselt sugeneb terve rida ettevõtteid, mis pakuvad riiulifirmasid jms vabanemaks maksuhüppest.

Initsiatiiv ei tohi Rammuli sõnul olla karistatav ja proportsionaalse tulumaksu korral võidavad nii maksustatavad kui ka abivajajad. Kui astmelisest tulumaksust edasi minna, siis järgmisteks sammudeks on juba natsionaliseerimine ja küüditamine, kuid see on meil juba olnud.

IRLiga liitus muusik Jaak Ahelik

2010-12-05

Muusik ja ettevõtja Jaak Ahelik liitus IRLiga, et aidata suunata noori kindlale eluteele, pahedest eemale.

„Mulle meeldib, et IRL suhtub noortesse hästi ja julgustab neid korralikku haridust saama ja end teostama. On terve hulk andekaid noori inimesi, keda pole märgatud, kuid kes väga tähelepanu väärivad," ütles Ahelik.

Tema sõnul elab väljaspool Tallinna ja Tartut suur hulk noori, kes võivad jääda märkamata lihtsalt oma elukoha tõttu.

„Ma arvan, et need noored tuleb sellest suletusest välja tuua, neile tuleb anda võimalus oma eluga midagi arukat peale hakata - end teostada muusikas, spordis või mõnel teisel elualal," rääkis Ahelik.

Ta meenutas kuidas nad Tõnis Mäega kord arutasid, mis oleks neist saanud, juhul, kui nad poleks leidnud teed muusika juurde.

„Tõenäoliselt oleks meist saanud Kopli pätid, sest kogu meie elu põhines tänaval hulkumisel. Kui kord oled valele teele sattunud, siis toimub allakäik väga kiiresti ja seda on keeruline muuta."

Selle pärast vajab iga inimene positiivset, plussmärgiga hobi või väljundit ja teistelt inimestelt tuge selle leidmiseks.

„Igaüks ei pea tegelema muusikaga, oma huvi üle otsustab igaüks ise, peab olema vaid tahtmist ja pealehakkamist," ütles ta.

Jaak Ahelik mängib praegu ansamblites Lament ja Sarabande, varem on ta mänginud Magnetic Bandis, Music Seifis, Ultima Thules ja Compromise Blue-s.

Briti välisminister IRLi noortele: maailm on multipolaarne

2010-12-04

Briti välisminister ütles kohtumisel IRLi noortega Briti välispoliitika prioriteetidest rääkides, et maailm, milles on paar jõukeskust on minevik.

International Young Democrat Unioni (IYDU) konverentsi raames toimunud kohtumisel toonitas välisminister William Hague, et tänapäevases multipolaarses maailmas on olulised suhted kõikide riikide vahel.

„Järjest olulisemaks peab Briti valitsus koostööd Aasia ja Lõuna-Ameerika maadega, mille majanduslik tähtsus maailmas kasvab," ütles ta.

Vastates IRLi noorte küsimusele Venemaa ja Suurbritannia suhete kohta kinnitas välisminister Hague, et britid soovivad arendada häid suhteid, kuid kindlasti ei tagane Briti valitsus oma põhimõtetest, mis puudutab muuhulgas Gruusia territoriaalse terviklikkuse taastamist.

Kohtumisel osales IRLi Noorte delegatsioon koosseisus Veiko Lukmann, Kaido Kukk, Illimar Lepik von Wirén ja Kristo Roosileht.

IRL soovib õiglast konkurentsi Euroopa põllumajanduses

2010-12-04

IRL peab erakonna eestseisuses heaks kiidetud programmis vajalikuks põllumajandussektori konkurentsitingimuste võrdsustamist Euroopa Liidus, mis tähendab ka suuremaid toetusi Eestis põllumajanduse ja maaelu edendamiseks.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul seisab IRL ka selle eest, et Euroopa Liidu vähemsoodsamate põllumajanduspiirkondade uus määratlus rakenduks juba järgmise finantsperioodi algusest, st. aastast 2014 ja et selle tingimused laieneksid kogu Eesti territooriumile.

„See võimaldaks kõikjal Eestis maksta põllumeestele vähemsoodsamate piirkondade toetusi, mistõttu EL eelarvest makstavate toetuste üldmaht kasvaks märgatavalt," selgitas Seeder.

Ta märkis, et IRL peab vajalikuks ka Eesti toiduainetööstuse toetamist ja selle ekspordivõime suurendamist. „Kiiresti arenev toiduainetetööstus tagab ka põllumeestele paremad võimalused oma toodangu turustamiseks," lausus Seeder.

IRL peab jätkuvalt oluliseks tõhustada Euroopa Liidu vahendite investeerimist Eesti maaelu arendamisse. Oluline on maaettevõtluse elavdamine ning maamajanduse mitmekesistamine, mis aitavad muuhulgas
parandada tööhõivet maapiirkondades.

IRL lubab LEADER meetme tegevuste kaudu jätkuvalt toetada kohalikke algatusi ning kohalike kultuuri- ja spordiobjektide arendamist.

Loe IRLi põllumajandusprogrammi:
http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2413/pollumajandusprogramm/

IRLi noored kohtusid Briti peaministriga

2010-12-03

IRLi noorte esindajad külastasid Londonis Briti peaministri residentsi Downing Street 10 ning kohtusid Briti peaministri David Cameroniga.

IYDU (International Young Democrat Union) konverentsil osalejatega kohtunud Briti peaminister ütles, et parempoolsete erakondade valitsused on suutnud majanduskriisiga edukalt toime tulla.

„Kui vasakpoolsed valitsused lubavad valijatele rohkem raha kõigil elualadel, siis parempoolsed valitsused keskenduvad tulemustele, mida soovitakse saavutada. Raiskamine ja nõrk kontroll kulutuste üle on viinud maailma majanduskriisi ja meie ülesanne on riigid kriisist välja tuua," ütles peaminister Cameron.

IRLi noorte aseesimehe Kaido Kuke sõnul andsid Cameroni sõnad kinnitust, et Eesti viimaste aastate otsused kulusid kontrolli all hoida on olnud õiged.

„Lisaks paranenud majandusnäitajatele on oluline, et meie tegudest väljaspool Eestit positiivses valguses räägitakse ja meid teistele eeskujuks tuuakse," sõnas Kukk.

IYDU Londoni konverentsi raames toimuvad kohtumised Briti parlamendi liikmete ja ministritega.

Konverentsil osalevad 34 riigi esindajad üle maailma.

IRLi Noorte delegatsiooni kuuluvad Veiko Lukmann, Kaido Kukk, Illimar Lepik von Wirén ja Kristo Roosileht.

Herkel: Rahvuslus on demokraatia ja vabaduse tegelik alus

2010-12-03

„Rahvuslik identiteet on demokraatia ja vabaduse peamine eeldus." Nii tõdesid täna Tartus lõppenud konverentsi „Rahvaste õigused" osavõtjad ja külalised. Konverentsi korraldasid Rahvaste Õiguse Instituut ja Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus ning see oli pühendatud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni looja Linnart Mälli (1938-2010) mälestusele.

Neljapäeva õhtusel ettekandekoosolekul vaadeldi rahvaste enesemääramise ja riikide territoriaalse tervikluse vastuolusid, keelte osa rahvaste identiteedis ja ohustatud keeli,

samuti rahvusluse mõiste määratlemist ja rahvuslusel põhineva identiteedi positiivset rolli. Ettekannetega esinesid teadlased Eiki Berg, Mart Rannut ja Märt Läänemets ning poliitikud Mart Laar ja Mart Nutt, konverentsi töökokkuvõtte esitas Andres Herkel.

Linnart Mälli viljakale tegevusele osutasid ka Andrew Swan Esindamata Rahvaste Organisatsioonist, Tartu Ülikooli prorektor Martin Hallik, Sven Grünberg Rahvaste Õiguste Instituudist ning Dulma Ajušejeva Burjaatiast.

Tänasel nõupidamisel rahvaste olukorra parandamise võimalustest osalesid ka külalised Udmurtiast, Tšetšeeniast ja Burjaatiast.

„Probleemid tekivad just rahvusluse mahasurumisest, mitte aga rahvusluse tõttu, nagu mõnikord väidetakse," tõdes Rahvaste Õiguste Instituudi juht Sven Grünberg. Riigikogu liige Andres Herkel kinnitas, et Eesti panustab küll jätkuvalt riigita rahvaste toetamisse, kuid see tegevus võiks olla läbimõeldum ja tugevam. Üheskoos tõdeti, et Venemaal valitseva olukorra tõttu on eelmise sajandi lõpul Vene impeeriumi rahvaste hulgas valitsenud optimism nüüdseks asendunud märksa raskema olukorraga.

Sellest hoolimata tuleb edasi töötada ja Eesti poliitikutel on võimalus olla esindamata rahvaste olukorra adekvaatne vahendaja rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogus ja mujal. „Me oleme seda alati teinud, kuid sellised kontaktid aitavad seda teha paremini," tõdes Herkel.

IRL: teeme inimestesse investeerimise maksuvabaks

2010-12-03

IRL lubab erakonna eestseisuses heaks kiidetud majandusprogrammis lõpetada inimvarasse tehtavate investeeringute maksustamise.

Erakonna esimehe Mart Laari hinnangul on haridusse ja tervishoidu tehtavate investeeringute maksustamine ebaõiglane ja ebapraktiline.

"Seni on kardetud, et inimesed hakkavad selle abil oma sissetulekuid varjama ja riiki petma. Usun, et on aeg kahtlustamisest üle saada, sest haridus on Eesti jaoks prioriteet," lausus Laar.

IRL pakub majandusprogrammis, et ettevõtetele tuleb anda võimalus teha aastas maksuvabalt kuni 100 000 krooni (6391 euro) ulatuses töötaja kohta kulusid töötaja vabatahtliku pensionikindlustuse sissemakseteks, töötaja koolitamiseks või tervishoiu ja tervisekindlustusega seotud kulude tasumiseks.

Lisaks inimvarasse tehtavate investeeringute maksustamisest loobumisele näeb IRL ette maksukoormuse üldist vähendamist.

"Eesti maksukoormuse tase on praegusel hetkel kõrgem isegi Soomest ja Eesti konkurentsivõime tagamiseks tuleb seda alandada," ütles Mart Laar.

"Makse alandamata pole võimalik Eesti majandust tõusule viia".

Põllumajandusprogramm

2010-12-03

Põllumajandus

Seisame selle eest, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika jääks ühtseks ja ühiselt rahastatavaks, mis välistaks ülemäärase ja konkurentsi moonutava riigiabi. Oleme veendunud, et põllumajanduse edukuse üheks aluseks on ühistuline koostöö.

IRL:

- toetab põllumajandussektori konkurentsitingimuste ja põllumajandustoetuste võrdsustamist ning suuremat turule orienteeritust;

- seisab selle eest, et uus vähemsoodsamate põllumajanduspiirkondade määratlus rakenduks juba järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi (2014 – 2020) algusest ja et selle tingimused laieneksid kogu Eesti territooriumile;

- loob ühistegevuse arendamiseks põllumajanduse ühistegevuse tugi- ja infokeskuse ning suurendab majanduslikku ühistegevust toetavate meetmete osakaalu uues maaelu arengukavas;

- jätkab talu kui traditsioonilise põllumajanduse üksuse probleemide lahendamist, sealhulgas ühtlustab talus töötavate abikaasade sotsiaalsed garantiid;

- tagab Euroopa Liidu põllumajandustoetuste kaasfinantseerimise (top-up) Eesti riigi eelarvest lubatud maksimaalses ulatuses;

- leiab, et Eesti põllumajanduse ekspordipotentsiaali väljaarendamiseks on vajalik efektiivse ja konkurentsivõimelise põllumajandustootmise toetamine;

- seab eesmärgiks nõuandeteenistuse süsteemi tugevdamise ja suurema rahastamise;

- jätkab hoiu-laenuühistute süsteemi toetamist Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu;

- suurendab asendustaluniku ja alustava noore toetuse meetmete rahastamist;

- kodumaise aianduse konkurentsivõime tõstmiseks suurendame aiandusettevõtete toetusvõimalusi ja laiendame abikõlbulikke tegevusi;

- lihtsustame põllumajandussaaduste tootmise, käitlemise ja turustamise nõudeid ning vähendame bürokraatiat.

Eesti toit

Meie eesmärk on, et Eesti põllumehed ja toiduainetetööstus suudaksid pakkuda maitsvat, tervislikku ja konkurentsivõimelise hinnaga Eesti toitu nii kodumaistele tarbijatele kui ka välismaale müügiks.

IRL:

- laiendab Eesti Toidu programmi propageerides sellega eesti toitu ja tervislikke toitumisharjumusi. Koolides ja teistes lasteasutustes tuleb pakkuda kodumaist ja tervislikku toitu, rämpstoit peab koolidest kaduma;

- arendab toidumärgistussüsteemi ja teavitab tarbijaid toiduseire programmide tulemustest. IRL toetab ettepanekut sätestada Euroopa Liidu tasandil kohustus hakata toiduainete pakenditel nähtavalt märgistama toiduaine põhitooraine päritolumaad;

- toidutööstuse konkurentsivõime tõstmiseks panustab enam toidutööstuse arengusse laiendades abisaajate ringi ja abikõlbulike tegevuste hulka. Eriline tähelepanu eksportivatele tööstustele;

- loob eraldi abimeetmed mahepõllumajandussaadusi töötlevatele tööstustele ja võimaldab toetust taotleda ka tulundusühistutel;

- edendab toiduainetetööstuses tootearendust, innovatsiooni ja teaduspõhisust;

- toetame Eesti toitlustusettevõtete konkurentsivõime suurendamist ja kokanduse arendamist.

Maaelu edendamine

Tõhustame Euroopa Liidu vahendite investeerimist Eesti maaelu arendamisse.

IRL:

- toetab maaettevõtluse elavdamiseks maamajanduse mitmekesistamist eraldi meetmetega;

- toetab LEADER meetme tegevuste kaudu kohalikke algatusi ning kohalike kultuuri- ja spordiobjektide arendamist;

- töötab välja uue meetme nõukogudeaegsete amortiseerunud tootmishoonete lammutamise ja nende ümbruse korrastamise toetamiseks;

- suurendab külaliikumise Kodukant rahastamist.

Metsandus

Seisame selle eest, et Eesti metsanduspoliitika arvestaks tasakaalustatult tööstusliku metsanduse, väikemetsaomanike, looduskaitse ja puhkemajanduse huvisid. Metsaraiete mahud peavad lähtuma metsade looduslikust taastumisvõimest ja Eesti puitu tuleb maksimaalselt väärinda kohapeal, mitte toorainena eksportida.

IRL:

- toetab kõigile FIEdena tegutsevatele metsaomanikele võimaluse andmist müüa 3 aasta jooksul tulumaksuvabalt kuni 135 000 krooni eest oma metsast saadud metsamaterjali;

- toetab puidu senisest efektiivsemat kasutamist, sealhulgas puidutööstuse ekspordivõime suurendamist;

- jätkab Eesti metsanduse toetamist ühise põllumajanduspoliitika eelarvest ka järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul.

Kalandus

Meie eesmärk on, et kaluritel oleks tööd aastaringselt. Et kalatööstus suudaks pakkuda kodumaistele tarbijatele kvaliteetset kalatoodangut ja seda üha enam ka eksportida. Oleme veendunud, et kalanduse eduka arengu üheks nurgakiviks on ühistuline koostöö.

IRL:

- jätkab kalanduspiirkondade strateegiate elluviimist ning tootjaorganisatsioonide tugevdamist, mis tähendab koostööd nii sisendite hankimisel, infrastruktuuri (sadamad) rajamisel ning turustamisel. Ühistegevuse kaudu saavad kalurid enam osaleda kala töötlemises kui ka turustamises;

- toetab rannakalanduse arendamist ja ka kalurite tegevuse mitmekesistamist nii turismi kui ka teistesse valdkondadesse;

- peab vajalikuks kalanduspoliitika (püügist-müügini) toomist Põllumajandusministeeriumi haldusalasse;

- jätkame kalakasvatuse investeeringute toetamist ning kavandame kalakasvatusettevõtetele MESi kaudu pikaajaliste laenude võimaldamist.

IT-agentuuri asukoha ühispakkumine sai liikmesriikide üksmeelse poliitilise toetuse

2010-12-03

2. detsembril siseminister Marko Pomerantsi ja Prantsuse siseminister Brice Hortefeux poolt EL justiits- ja siseküsimuste nõukogul Brüsselis esitletud kahe riigi ühispakkumine loodava IT-agentuuri asukohale leidis liikmesriikide üksmeelse poliitilise toetuse.

Siseministri sõnul on poliitilise kokkuleppe saavutamine kõige olulisem samm agentuuri peakorteri asutamisel Tallinnasse. „Kuigi otsese vormistamine toimub hiljem, näitas tänane mõttevahetus, et Eesti ja Prantsusmaa koostöös sündinud lahendus sobib nõukogule,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Loodav IT-agentuur hakkab kandma Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT süsteemide operatiivjuhtimise ameti nime.

„Edukas ühispakkumine on kahe riigi hea koostöö tulemus. Nii nagu lisaks rahandusministrile pidid euro toomisesse panustama paljud, nii on ka agentuuri Eestisse asutamise taga suure hulga inimeste töö. Sellesse kolm ja poolt aastat kestnud protsessi on panustanud väga paljud alates erasektori esindajatest, riigiametnikest ja diplomaatidest kuni valitsuse liikmete ja presidendini välja,“ lisas siseminister Pomerants.

Agentuuri määruse formaalne vastuvõtmine koos Euroopa Parlamendiga jääb 2011 aasta algusesse. Suuremahuliste IT süsteemide haldamise võtab agentuur üle 2012 aastast, kuid Eestil koos Prantsusmaaga tuleb hakata tegema ettevalmistusi agentuuri töölerakendamise toetamiseks.

Nõukogule heakskiitmiseks esitatud lahenduse kohaselt hakkab agentuuri peakorter asuma Tallinnas. Serverite operatiivne haldamine jääb paiknema Strasbourgi, kus asuvad ka täna EL sisejulgeolekut tagavate infosüsteemide serverid. Eesti ja Prantsusmaa ühispakkumine lähtub EL senisest poliitikast, mille kohaselt hakkavad uute agentuuride peakorterid suurema sidususe huvides paiknema uutes liikmesiriikides. Sellekohase poliitika sätestas EL ülemkogu 2003. aastal. Teisalt aitab ühispakkumine saavutada efektiivsuse kasutades maksimaalselt ära olemasolevat infrastruktuuri Strasbourgis, Prantsusmaal.

Eestile on oluline, et Tallinnas hakkab paiknema suurte IT süsteemide strateegilise planeerimise meeskond, kes hakkab vedama IT süsteemide arendustööd EL justiits- ja siseküsimustes. Omalt poolt tagab Eesti agentuurile sobiva hoone peakorteriks, mis antakse agentuuri käsutusse ilma rendita. Agentuuri katta jäävad jooksvad kommunaalkulud. Lisaks on Eesti võtnud kohustuse viia sisse Euroopa Kooli õppeprogramm, mis soodustab välisspetsialistide sealhulgas agentuuri töötajate värbamist Eestisse, tagades töötajate lastele vajalikud tingimused hariduse saamiseks.

IRL lubab majanduse taas tõusule viia

2010-12-02

IRL lubab erakonna eestseisuses heaks kiidetud majandusprogrammis tagada Eestile järgmise nelja aasta jooksul kolm korda suurem majanduskasv võrreldes Euroopa Liidu keskmise majanduskasvuga, vähendada tööpuudust nelja aasta jooksul kaks korda ning tagada läbi majanduskasvu ja madalamate maksude inimeste suurem sissetulekute kasv.

„Selle eesmärgi saavutamiseks hoiame eelarve tasakaalus ega lase Eestil võlalõksu langeda, alandame maksukoormust ja vabastame investeeringud inimvarasse maksudest, ohjeldame hinnatõusu, tagades vaba konkurentsi ja seistes monopolide omavoli vastu, panustame ekspordi suurendamisele ning toetame teadmismahukat ettevõtlust ja kehtestame avalik-õiguslikes ülikoolides tasuta kõrghariduse," sõnas IRLi esimees Mart Laar.

Laar ütles, et IRL on vastu astmelisele tulumaksule, riigiaparaadi kasvule ja tööjõu täiendavale koormamisele maksude ja bürokraatiaga.

IRLi aseesimees, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas, et eelarve tasakaalu hoidmiseks tuleb riigi kulud kontrolli all hoida ning mitte korrata kriisieelset palgarallit valitsusasutustes. Eelarve tasakaalu saavutamise eelduseks on aga kiire majanduskasv, mille eelduseks omakorda on tööjõumaksude alandamine, näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, selleks, et Eestis kõrgemapalgalisisi suurema lisandväärtusega töökohti luua.

„Mullu kevadel käis IRL välja kava, mis seadis eesmärgiks tagada Eesti pääs eurotsooni ning pöörata tööpuudus kasvult langusele. Eesmärkide seadmisel tundusid need utoopiana. Ometi on need praeguseks täidetud," lausus Parts.

„Oleme vähendanud ministeeriumide palga- ja majandamiskulusid, käivitanud ekspordigarantiide süsteemi, tõhustanud ümberõppe süsteemi, suurendanud töötutele võimalusi oma ettevõtte loomiseks, lükanud käima programmi kortermajade energiatõhususe tõstmiseks ja andnud õpingud pooleli jätnud noortele võimaluse neid jätkata," ütles Parts.

Kommenteerides majandusprogrammi ütles IRLi esimees Mart Laar, et hoides Eestile edu toonud põhimõtteid, peame samal ajal suutma uueneda ning muutuda.

"Eesti peab leidma võimalusi inimvara edendamiseks, nagu haridusse ja tervishoidu tehtavate investeeringute vabastamiseks erisoodustusmaksust. IRL pakub oma programmis välja ka konkreetseid meetmeid teadmissmahuka tootmise toetamiseks".

Loe IRLi majandusprogrammi: http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2409/

Majandusprogramm

2010-12-02

Eesti majanduse uus tõus põhineb julgusel edendada ja kaitsta vaba ettevõtluse põhimõtteid.

Meie eesmärk on:
tagada Eestile järgmise nelja aasta jooksul kolm korda suurem majanduskasv võrreldes EL keskmise majanduskasvuga;
vähendada tööpuudust nelja aasta jooksul kaks korda;
tagada läbi majanduskasvu ja madalamate maksude inimeste suurem sissetulekute kasv.

Eesmärgi saavutamiseks:
hoiame eelarve tasakaalus ega lase Eestil võlalõksu langeda;
alandame maksukoormust ja vabastame investeeringud inimvarasse maksudest;
ohjeldame hinnatõusu, tagades vaba konkurentsi ja seistes monopolide omavoli vastu;
panustame ekspordi suurendamisele ja toetame teadmismahukat ettevõtlust;
kehtestame avalik-õiguslikes ülikoolides tasuta kõrghariduse.

IRL on vastu:
astmelisele tulumaksule
riigiaparaadi kasvule
tööjõu täiendavale koormamisele maksude ja bürokraatiaga

2008. aastal käis Isamaa ja Res Publica Liit välja töökava 2010.aastaks „Tööd Eestile". IRL-i töökava seadis endale eesmärgiks tagada Eesti pääs eurotsooni ning pöörata tööpuudus kasvult langusele. Nende eesmärkide seadmisel tundusid need utoopiana. Ometi on need praeguseks täidetud. Koostöös koalitsioonipartneritega on saavutatud, et 1. jaanuarist 2011 liitub Eesti eurotsooniga ning tööpuudus on käesoleva aasta märtsist alates oluliselt vähenenud. Oleme vähendanud ministeeriumide palga- ja majandamiskulusid, käivitanud ekspordigarantiide süsteemi, tõhustanud ümberõppe süsteemi, suurendanud töötutele võimalusi oma ettevõtte loomiseks, lükanud käima programmi kortermajade energiatõhususe tõstmiseks ja andnud õpingud pooleli jätnud noortele võimaluse neid jätkata.

Edasi liikumiseks peab oma samme täpselt seadma ning prioriteete valima. IRL teab, et õnn pole rahas. Ainult rahaga pole võimalik saavutada seda, et Eestist saaks tõmbekeskus tarkadele ja aktiivsetele inimestele, et siin oleks nii hea elada, et kõik seda sooviksid. Kui tahame seda saavutada, tuleb meil majanduskasvu kiirendada ning Eesti inimeste elatustaset oluliselt tõsta. Selleks vajab Eesti uusi, julgeid ideid, uut hingamist. Eesti peab määratlema need tegurid, mis panevad tema uuele tõusule aluse.

Eesti ettevõtete jaoks on rahvusvahelise äri osakaal üha kasvanud. Ühel või teisel moel on kõik Eesti ettevõtted seotud oma äripartnerite, klientide ja tarnijatega teistes riikides. Oma sihte seades peame mõistma, et üleilmastumine on jõudnud järku, kus ettevõtete äriüksusi paigutatakse üle maailma vastavalt sellele, kus on mingis valdkonnas tegutsemiseks soodsamad tingimused. Peame ka ise lähtuma samadest mängureeglitest. Jõukuse kasvatamine ei saa pikas perspektiivis käia üksnes töökohtade Eestisse ümberpaigutumise teel, vaid läbi Eestis peakortereid omavate ettevõtete kasvu välisturgudel. Eesti peab võtma suuna kõrgema lisandväärtusega tootmise ja teenuste arendamisele. See tõstab majanduse konkurentsivõimet, suurendades samal ajal inimeste sissetulekuid.

Me peame oma majandust vaatlema osana maailmamajandusest ning meie ettevõtjate ja töötajate ettevalmistus peab seda arvesse võtma. Peame suutma astuda maailmaga sama sammu ning olema avatud ja asjatundlikud ärisidemete arendamisel. Eesti ettevõtluskeskkond peab soodustama seda, et Eesti oleks hea asupaik ka Eestist välja ulatuvate ambitsioonidega ettevõtetele. Kuidas seda saavutada? Edukad saame olla vaid olles efektiivsed, see kehtib nii ettevõtete tasandil kui riigiaparaadi tegevuses.

Eesti ettevõtete pikaajaline väljakutse on tootlikkuse tõstmine, innovatsioon ja võimekuse kasvatamine jõudmaks rahvusvahelistele turgudele. IRL-i majanduspoliitika sihiks on nende taotluste mitmekülgne toetamine. Seda tuleb teha hariduse ja ühiskonnas ettevõtlikkust soosivaid väärtusi kujundades ning järgmiste maksu- ja majanduspoliitiliste abinõudega.

EESTI ETTEVÕTLIKUMAKS
Tõhusaim majanduspoliitika on jätkuvalt hea hariduspoliitika. Hea haridus annab võimaluse saada endale ka hea töö ning vähendab ohtu töötuks jääda.
IRL peab õigeks tagada, et kellelgi ei jääks Eestis võimetekohane haridus omandamata seetõttu, et tal selleks raha ei jätku. IRL viib Eesti üle tasuta kõrgharidusele.

Meie haridussüsteem peab valmistama inimesi enam ette ettevõtjana tegutsemiseks. IRL seisab selle eest, et üldhariduskoolide õppekavadesse sisseviidud ettevõtlusõpe oleks innustav ja sisuline. 2013. aastaks tuleb kõigile mittemajanduserialade tudengitele tagada ettevõtlusõppe võimalus oma õppekava raames.

Soodustame noorte ettevõtlusega alustamist kujundades hariduse kaudu arusaama sellest, mida tähendab ettevõtjana tegutsemine ning suuname enam ettevõtlustoetusi noorte äride käivitamiseks.

Riigi ja erasektori koostöös tuleb tekitada aktiivne omakapitali pakkumine rahvusvahelist kasvu otsivatele Eesti ettevõtetele. Üheks võimaluseks seda soodustada on riigi osalusel fondi loomine, mis ei investeeri ise otse ettevõtetesse, vaid annab oma vahendid etteantud kriteeriumide alusel Balti riikides tegutsevatele private-equity fondidele investeerimiseks.

Käivitame programmi Start-up Eesti, millega antakse tõuge uute innovaatiliste ja ambitsioonikate ettevõtte sünniks.

Soodustame teaduse ja hariduse ning ettevõtluse koostööd. Tarvilik on saavutada laiem mõistmine selle osas, et majanduslikku väärtust ei oma üksnes uued ideed ja teaduslikud saavutused, vaid teadlased peavad koostöös ettevõtjatega suutma hinnata ka võimalusi maailmaturul ning vastavalt sellele tuleb arendada tooteid ja teenuseid.

MAKSUD ALLA
Makse tuleb alandada selleks, et soodustada välisinvesteeringuid, elavdada ettevõtlikust ja luua uusi töökohti. Me alandame makse selleks, et panna majandus kiiremini kasvama.

Mida keerukamaks muutuvad Eestis pakutavad teenused ja valmistatavad tooted, seda suurem tähtsus on inimeste teadmistel, oskustel, loomingulisusel ja motivatsioonil. Riik peab maksusüsteemi abil soodustama suundumist selle poole, et Eestis oleks hea tegutseda teadmismahukates valdkondades tegutsevatel ettevõtetel.

Töötuskindlustusmakse tuleb hiljemalt 2014. aastaks alandada kriisieelsele tasemele, alustades sellega 2012. aastal.

2011. aastal võtame vastu seaduse, millega seatakse sotsiaalmaksule ülempiir selleks, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist Eestis.

Ettevõtetele tuleb anda võimalus teha aastas maksuvabalt kuni 100 tuhande krooni (6391 eurot) ulatuses töötaja kohta kulusid töötaja vabatahtliku pensionikindlustuse sissemakseteks, töötaja koolitamiseks või tervishoiu ja tervisekindlustusega seotud kulude tasumiseks.

Innovatsiooni soodustamiseks tuleb kaotada tulumaks patentide litsentsitasult.

TÖÖHÕIVE SUURENDAMINE

Majanduskriisi ei saa lugeda lõppenuks seni, kuni tööpuudus pole Eestis langenud praegusest tasemelt oluliselt allapoole. Eriliseks väljakutseks on Eestile kõrge tööpuudus noorte seas.

IRL vabastab pikaajaliselt töötud olnud noori tööle võtvad ettevõtjad pooleks aastaks neile makstavalt palgalt sotsiaalmaksu tasumisest.

IRL tagab töötuks jäänud inimestele ümber- või täiendõppe, muutes seda koostöös ettevõtjatega sihipärasemaks ning konkreetsetele töökohtadele suunatumaks.

IRL tagab, et otsuste langetamisel valitsuses arvestatakse nende mõju tööhõivele, muutes eelistatuks otsused, mis aitavad tööhõivet suurendada. IRL vähendab tööpuudust 2014.aastaks Eestis vähemalt kaks korda.

KONKURENTS OLGU TAGATUD

Hinnakasv on kujunenud Eesti majandusele tõsiseks probleemiks. Selle ohjeldamiseks tuleb tugevdada kontrolli monopolide üle ning seista vaba konkurentsi eest. Eesti väiksuse tõttu on sisemaine konkurents paljude kaupade ja teenuste pakkumisel tagasihoidlik ning püsib risk, et turuosalised sõlmivad konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Ausa konkurentsi kindlustamine on riigi esmatähtis ülesanne, sest konkurents hoiab hinnad tarbijate jaoks mõistlikul tasemel. Konkurentsi- või regulatiivsed puudujäägid monopolide poolt osutatavate teenuste puhul mõjuvad aga halvasti ka Eesti ettevõtluskliimale.

IRL tugevdab Konkurentsiametit ning tagab selle sõltumatuse. Konkurentsiameti ministeriaalset alluvust ei muudeta.

Seisame selle eest, et 2013. aastal täielikult avaneval elektriturul ei oleks konkurentsi takistavaid administratiivseid barjääre - tarbijatel peab olema võimalik valida erinevate elektrimüüjate vahel ning riik peab talle kuuluva põhivõrguettevõtja kaudu tagama turu toimimiseks piisavate elektriühenduste väljaehitamise.

IRL seisab jätkuvalt selle eest et monopolide hinnad oleks reguleeritud.

TASAKAALUS EELARVE

Eesti eelarve tuleb hoida tasakaalus ning mitte suurendada valitsuse võlakoormust. Nii pidurdame hinnatõusu ning jätame järgnevatele põlvkondadele võimaluse ise oma tuleviku üle otsustada.

Põhiseadust tuleb täiendada liigse kulutamise ja laenamise eest kaitsva valitsussektori eelarve tasakaalu nõudega. Riik ei tohi üldjuhul kulutada rohkem kui ta teenib tulusid. Majanduslanguse aegadel võib riik kulutada tuludest enam, kuid seda vaid kogutud reservide arvel ning ette nähakse ka see, kuidas reservid taastatakse. Kui selleks kokkulepet ei saavutata tuleb kontratsüklilise eelarvepoliitika põhimõtted kanda vähemalt eelarve baasseadusse.

IRL lükkab tagasi ettepanekud valitsuse võlakoormust suurendada.

Eelarve tasakaalu tagamiseks külmutab IRL neljaks aastaks ministeeriumite valitsemiskulude osakaalu riigieelarves. IRL kaotab ametnike erihüved nagu põhjendamatult kõrged koondamishüvitised.

IRL seisab selle eest, et järgmise nelja aasta jooksul ei tehta ühtegi puudujäägiga riigieelarvet ning majanduskasvu korral asutakse taastama reserve.

Valitsemise efektiivsemaks muutmiseks ja bürokraatia vähendamiseks viib IRL läbi haldusreformi, vähendades omavalitsuste arvu ja tõstes nende suutlikkust kohalikke huve kaitsta.

AVATUD MAJANDUS

Selleks, et Eesti majandus suudaks jõuda uutele turgudele, peab ta olema ise avatud ning saama ka riigilt rohkem tuge maailmaturgudel konkureerimiseks.
Investeerimisatraktiivsuse suurendamiseks muudab IRL uute investeeringute Eestisse meelitamise kogu valitsuse, mitte ainult ühe ministri prioriteediks. Kaalume eraldi investeeringute agentuuri moodustamist, mille tööülesanne on koostöö ja kontakti hoidmine Eesti jaoks perspektiivsete valdkondade investoritega. Tuleb läbi töötada Eesti jaoks strateegilistes valdkondades investeerimissoodustuste andmise õiguslik lahendus.

Eesti majanduse kasvu mootor on ekspordi kasv. IRL tagab sellele toetuse, suunates just sinna suurema osa ettevõtlustoetustest. Jätkame ka toetusi turismimajanduse arendamiseks.

Selleks, et aidata Eesti ettevõtetel maailmaturgudele jõuda tuleb välismajanduspoliitika muuta meie välispoliitika selgeks prioriteediks. Eestil saatkondade võrk tuleb rakendada meie ettevõtete rahvusvahelistumise teenistusse. Eesti peab suunama oma majandusdiplomaadid eelkõige kasvuriikidesse ning riikidesse, kuhu Eesti ettevõtted on laienemas. Diplomaatia peab toetama Eesti ettevõtete edukat osalemist rahvusvahelistel hangetel ja välistellimuste saamisel.

Eesti majanduspoliitika peab olema pragmaatiline ja võimaldama Eesti ettevõtetel edukalt tegutseda nii lääne kui ida suunal, sealhulgas kapitali ja teenuste ekspordi ning vahenduse alal. Majandussuhetes Venemaaga tuleb esiplaanile tõsta see, et vabakaubanduse põhimõtetest lähtumine ning administratiivsete majandussuhtlust takistavate tõkete kõrvaldamine on mõlema riigi majanduslikes huvides.

RAHVUSLIKUD EDUPROJEKTID

Eesti majanduse viivad uuele kasvule projektid, mis muudavad seda efektiivsemaks ja teadmismahukamaks. Nende reaalne elluviimine sõltub aga väikeste, kuid otse peaministrile alluvate töörühmade aktiivsest tegevusest, millele püstitatakse selgelt mõõdetavad eesmärgid ning konkreetsed tähtajad.

IKT rahvuslik programm. NATO küberkaitsekeskus, loodetavasti Eestisse tulev Euroopa Liidu IT-agentuur ning kiirelt rahvusvahelisemaks muutuvad teaduspargid kujundavad Eesti mainet ja edulugu. Samas seisab Eesti IKT sektor mitmete pudelikaelade ees, millest läbi pääsemata Eesti edenemine sellel alal võib vabalt peatuda. Esimene pudelkael on IKT spetsialistide hulk, mida tuleb järsult suurendada. Teiseks on oluline muuta IKT-õpe kõrgkoolides läbivaks ehk kõigil erialadel toimuvaks. Kolmandaks tuleb valitsusel omalt poolt senisest aktiivsemalt toetada IKT firmasid välisturgudele minekuks, avamaks selleks ka võimalused valitsuse käsutuses olevate tehniliste lahenduste kasutamiseks.

„Tark Eesti" projekt. Projekti „Tark Eesti" eesmärk on tõmmata Eestisse maailmast tarku ja aktiivseid inimesi, pakkudes neile siin häid tingimusi enese teostamiseks. Selleks tuleb Eesti seadusandlus täiendada mitmete sätetega, mis muudaksid Eestit ettevõtlusele ligitõmbavamaks, alustades näiteks sotsiaalmaksu ülemlaega ja hariduskulude vabastamisest erisoodustusmaksu alt ning lõpetades väikeettevõtluse maksustamise lihtsustamisega ja patentidelt saadud tulu muutmiseks maksuvabaks.

Reinsalu: riigi abi puuetega inimestele peab kasvama

2010-12-01

Tänasel Tallinna Puuetega Inimeste Koja infopäeval rõhutas Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu oma ettekandes, et Riigikontrolli auditit puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kohta ei saa tõlgendada nõnda, et toetusi vähendatakse.

Reinsalu rõhutas, et tõsiseks murekohaks ka auditi järgi on kõrge retseptiravimite omaosalus inimestele, eriti kroonilistele haigetele. Selle leevendamiseks peaks riik hakkama täiendavalt toetama riigieelarvest retseptiravimite ostu nii eakatele kui kroonilistele haigetele.

„Samuti on oluline puuetega inimeste tööhõiveprogrammi käivitamine, millega maakondades loodaks puuetega inimeste töökeskused olemasolevate kodanikuühenduste baasil," ütles Reinsalu.

Võitluses tööpuudusega on tema hinnangul oluline aidata reaalset rakendust erinevates eluvaldkondades leida puuetega inimestel, sest 2008. aasta uuringu järgi töötas vaid 17% 16-64 aastastest puuetega inimestest.

„Paindlikke töövõimalusi pakkudes suudame aidata märksa suuremal hulgal inimestel leida endi tervislikule seisundile sobivat rakendust," lausus Reinsalu.

Siseminister ja piirivalveohvitserid mälestavad riigipöördekatses hukkunud piirivalvureid

2010-12-01

Kolmapäeval, 1. detsembril asetavad siseminister Marko Pomerants, Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu ja Piirivalve Veteranide Klubi esindajad pärja piirivalveohvitser Harald Buschi hauale Siselinna kalmistul. Pärg asetatakse piirivalvurite mälestuseks, kes hukkusid kommunistliku riigipöördekatse käigus 1924. aasta 1. detsembril.

„Võõral mõttel ega võimul ei ole Eesti riiki tarvis kuhugi pöörata. Säilitasime oma suuna 86 aasta eest ja teeme seda ka täna. Riigipöördekatse käigus hukkusid asjatult inimesed, kes oleks võinud meie riiki aastaid teenida ja oma igapäevast elu elada. Peatume viivuks neid ohvreid mälestades, et siis jälle oma riigi hoidmisele pühenduda. Me riik kulub meile endile marjaks ära!“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Kommunistliku võimuhaaramiskatse käigus hukkusid Vabadussõjast osavõtnud piirivalvurid – nooremleitnant Harald Busch ja reamees Johan Kruusmann.

Harald Busch sündis 23. augustil 1902 Tallinnas, osales Vabadussõjas ning ülendati 1919. aastal lipnikuks. Pärast Vabadussõja lõppu õppis Busch Tartu Ülikoolis agronoomiat ja juurat ning oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

21. detsembril 1923 astus nooremleitnandiks ülendatud Harald Busch piirivalve teenistusse, täites Eesti Vabariigi siseministri adjutandi ülesandeid.

29. septembril 1900 Märjamaa vallas sündinud Johan Kruusmann võttis Vabadussõjast osa 1. diviisi staabi telefonistina. 1. septembril 1924 astus ta üleajateenijana piirivalvesse ning teenis Tallinna kordonis.

Johan Kruusmann on teadaolevalt maetud Rahumäe kalmistule, kuid tema hauatähis ei ole tänaseni säilinud.

Pärja asetamine Harald Buschi hauale toimub täna kell 15.00 Siselinna kalmistu Vana-Kaarli osas ning sellega mälestatakse sümboolselt ka Johan Kruusmanni.

Lisaks siseminister Marko Pomerantsile võtavad tseremooniast osa Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu ja Piirivalve Veteranide Klubi esindajad.

Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu ja Piirivalve Veteranide Klubi on riigipöördekatses hukkunud piirivalvureid mälestanud traditsiooniliselt 1. detsembril alates 2008. aastast.

Politsei- ja piirivalveameti Narva kordonis avati kopteri maandumisplats

2010-11-30

Täna, 30. novembril avati politsei- ja piirivalveameti Narva kordonis Ameerika Ühendriikide toetusel rajatud uus helikopteri maandumisplats, ruleerimisrada ja angaar.

Siseminister Marko Pomerants tänas Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondist abi eest kaasaegse tankimisvõimekusega helikopteri maandumisplatsi rajamisel. „See on suur samm sisejulgeoleku tagamisel Ida-Virumaal - olgu selleks siis kas inimeste päästmine või kurjategijate tabamine. Helikopterite maandumisplatside rajamise projekt on heaks näiteks riikidevahelisest usaldusest ja turvalisuse-alasest koostööst ning selle jätkumisest ka tulevikus“, sõnas siseminister. „Tore on ka see, et projekti raames valmis samuti kopterile angaar – sest katsu sa tänase ilmaga väljas kopterit putitada, kui seda vaja peaks minema “ lisas minister.

„Narva nagu ka Värska helikopteri maandumisplatside valmimine on järjekordseks käegakatsutavaks tõenduseks Ameerika Ühendriikide ja Eesti tugevatele kahepoolsete suhetele ning meie ühisele pühendumusele sõprade ja liitlastena julgeoleku tagamisel,“ ütles Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Michael C. Polt oma sõnavõtus kopteriplatsi avamisel.

Projekt sai teoks tänu Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise ligi 8,4 miljoni kroonisele toetusele, mille eesmärk oli parandada kopterite maandumis- ja tankimisvõimalusi. Sellest toetati 15. oktoobril avatud Värska kordoni kopteriplatsi ehitust 2,5 miljonit krooniga ning täna avatud Narva kordoni kopteriplatsi 5,9 miljoni krooniga.

Narva kordoni kopteriplatsi avasid siseminister Marko Pomerants, Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Michael C. Polt, Ameerika Ühendriikide saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna asejuht major Christopher E. Mackin ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvekolonelleitnant Tõnu Hunt.

Nelli Kalikova kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2010-11-30

Arst ja ühiskonnategelane Nelli Kalikova kandideerib märtsis toimuvatel valimistel IRLi nimekirjas Riigikokku, et hoida lapsi ja noori pahedest eemal.

Kalikova sõnul tuleb koolimaju hakata senisest enam kasutama väljaspool õppeaega odavateks või tasuta huviringideks, et lapsed, olenemata pere sissetulekust leiaksid endale seal huvitava tegevuse.

"Lapsed ei hulguks tänavatel ning ei langeks alkoholi ja narkootikumide küüsi, nende õpetamisega saaksid tööd paljud asjatundjad, ka pensionärid ja töötud oskustöölised," räägib Kalikova.

Tema sõnul muutuks selliselt avatud kool kultuuri tootjaks ja parandaks ka kogukonnas oma mainet.

Kalikova peab väga oluliseks ka luua laste vaimse tervise keskuseid ja võrgustikke, et pakkuda alkoholi ja narkootikumidega hätta sattunud alla 18-aastastele noortele võimalusi raviks ja rehabilitatsiooniks.

"Praegu käitumishälvetega lastel ja noortel abi saamise võimalus on kaduvväike," ütleb ta.

Praktilise tegevuse edendamise kõrval tuleb Nelli Kalikova sõnul otsida viise lihtsustada Euroopa abiraha kättesaadavust kolmanda sektori organisatsioonidele. Seda ennekõike läbi euroraha vahendamisel vohava bürokraatia vähendamise.

Ando Kiviberg kandideerib IRLi nimekirjas parlamenti

2010-11-29

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kiviberg kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku, et edendada vaba ja loova käitumisega kodanikkonda.

"Eesti peamine ülesanne on luua sellist ühiskonnakorraldust, mis võimaldab parimal võimalikul viisil meie inimestel õnnelikuks saada ja õnnelik olla. Õnnelik kodanik - see peab olema meie ühiskondlik kokkulepe," lausub Kiviberg.

Tema sõnul saab meie rahavas saab päriselt vabaks siis, kui meie inimeste vahele on meie endi tegudega kasvatatud usalduslik vahekord.

"Usaldus üksteise vastu ja usk on, et koos asju tehes saab palju esmapilgul keerulisi ülesandeid lahendada, ja oluliselt oma igapäevaelu paremaks muuta on need eesmärgid, mille poole peame sihikindlalt püüdma," sõnab ta.

Kivibergi sõnul peab kodanikel olema võimalus tunda uhkust meie rahvuslike ja välismaiste kultuuritippude üle ning nende meisterlikest väljendustest osa saada.

"Kultuuri, eriti rahvakultuuri valdkonnas saab riik soodustada ja toetada just sellist kodanikualgatuslikku, kogukondlikku ühistegevust," ütleb ta.

Kivibergi hinnangul tuleks riiklikult ülalpeetavad kultuuriasutused ja -institutsioonid motiveerida koostööle ühiskonna huvides ja Eesti põhiseaduses kirjeldatud vaimus.

"Meie rahvusringhäälingu vahendusel peab olema võimalik regulaarselt kohtuda meie nukuteatri- ja animafilmikangelaste, ooperi- ja balletiartistide, sümfoonikute, teatrinäitlejate, arhitektide ja kunstnike ja akadeemikutega ning paljude teiste eeskujudega, kelle töö ja tegevus aitab meie rahvusel ja tema kultuuril kesta põlvest põlve."

Lisaks toonitas pärimusmuusikafestivali korraldaja, et kodanikel peavad olema soodsad ja ärgitavad võimalused huvitegevuse korras enda loovust vabalt väljendada.

"Soovin, et eesti rahvas õpiks rohkem ise ennast usaldama, oma õiguste eest seisma ning julgeks enda jaoks olulisi küsimusi iseseisvalt otsustada," ütleb Kiviberg.

Juristide liidu president kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku

2010-11-28

Eesti Juristide Liidu president ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige Priidu Pärna kandideerib IRLi nimekirjas Riigikokku, et esindada kodu-, maa- ja metsaomanike huve ja õigusi.

Tema hinnangul on ajalooliselt Eesti ühiskond omandile rajanenud, omand on laiapõhilise keskklassi ja jõuka ühiskonna tunnus ning õiguskord peab arvestama omanike õigusi.

„Tahan järgida parlamendi tegevuses, et omanike huvid oleks kaitstud monopoolsete teenustepakkujate ärihuvide eest; et omanike õigusi arvestatakse seadusloomes reaalselt, mitte sümboolselt," sõnas Pärna.

Tema hinnangul peab uute omandi kitsenduste kehtestamisel nende vajalikkus olema põhjalikult kaalutud ja põhjendatud ning sellega peab kaasnema mõistlik kompensatsioonimehhanism.

Pärna on töötanud üle kümne aasta avalikus teenistuses ja õigusloomes ning viis aastat õiguspraktikuna, Eesti Juristide Liidu eestseisuse liikmena on ta kursis õigusloome probleemidega.

„Usun, et minu oskused kuluvad ära, sest parlament vajab praktilise kogemusega inimesi. See võimaldab tagada, et seadused on rakendatavad, arusaadavad, lünki mittesisaldavad," ütles Pärna.

Ta toonitab, et seaduste kvaliteet mõjutab inimeste elu oluliselt ja kujundab ka parlamendi maine. Pigem peaks järgmine parlament võtma joone, et seadusi muudetakse võimalikult vähe, selleks varutakse aega, kaastakse huvigruppe, piiratakse lobistide tegevust ning selliselt
tagatakse õiguskindlus, stabiilsus ning õigusrahu, mida inimesed ka ootavad.

Pärna hinnangul peame pöörama rohkem tähelepanu seaduste elluviimisele ja kohtupidamisele mõistliku aja ning kuluga. Selleks tuleb tema sõnul üle vaadata kõrged riigilõivud, mis sageli takistavad isikutel oma põhiseaduslike õigust teostamist ning parandada kohtute rahastamist.

IRL: Tallinna jõuluturul tuleks soodustada eestimaise käsitöö müüki

2010-11-27

Tallinna linnavoliniku Kalev Vapperi (IRL) sõnul tuleks täna avatud Raekoja platsi jõuluturul soodustada eestimaise käsitöö müüki, kuna kõrge rendihinnatõttu leidub seal Eestis meisterdatud käsitööd vähe.

„Tallinna jõuluturg peaks olema koht, kus nii linlane kui ka linna külastav turist saab soetada kvaliteetset Eesti käsitööd." sõnas Vapper. „Jõuluturu kõrge rendihinna tõttu aga pole Eesti käsitöölistel mõistlik oma toodangut seal müüa, mistõttu on Tallinna kõige väärikama jõuluturu vallutanud valdavalt väljaspool Eestit valminud masskäsitöö."

Vapperi hinnangul tuleks linnal soodustada kodumaise käsitöö müüki. „Üks võimalus selleks, et Eesti kvaliteetne käsitöö jõuluturule jõuaks, oleks kohalikele käsitöölistele soodsama rendilepingu võimaldamine," lausus Vapper.

„Tallinna jõuluturg on üks Euroopa unikaalsemaid - oleks kurb, kui selle hea maine langeks," lisas ta.

Kalev Vapper tõstatab jõuluturul pakutava kaubaga seonduva probleemi järgmisel Tallinna linnavolikogu istungil ning annab ka volikogu menetlusse vastava arupärimise.

Euroopa Liit plaanib uute tuleohutumate sigarettide kasutuselevõttu

2010-11-26

Sel kuul avaldas Euroopa Komisjon sigarettide tuleohutusnõuete standardi, mis loob eelduse isekustuvate sigarettide kasutuselevõtuks kõikides liikmesriikides. Siseministeerium peab tuleohutumatele sigarettidele üleminekut Eestis hädavajalikuks.

Selle aasta 17. novembril avaldatud standardi jõustumiseks peab see heakskiidu saama kahes Euroopa Komisjoni töörühmas ning Euroopa Parlamendis. Seejärel muutub standard toote ohutuse direktiivi alusel kõikides liikmesriikides kohustuslikuks alates järgmise aasta novembrist. See tähendab, et täpselt aasta pärast peab ka Eesti kiirelt kustuvatele sigarettidele üle minema.

Erinevalt tavapärastest sigarettidest ei suuda kiirelt kustuvad ehk isekustuvad sigaretid mahvimata põleda, mistõttu on need ka hooletusse jätmisel oluliselt tuleohutumad. „Tulesurmade kurba statistikat vaadates on selge, et isekustuvatele sigarettidele üleminek on lausa hädavajalik. Mul on väga hea meel, et Euroopa Komisjon on otsustanud sellise kohustuse kehtestada liikmesriikide üleselt, meie jaoks tähendaks see 10-15 säästetud inimelu aastas,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Hooletu suitsetamine on Eestis üks peamisi tulesurmade põhjuseid. Viimastel aastatel on hooletust suitsetamisest alguse saanud pea pooled surmaga lõppenud tuleõnnetused. Eelmisel aastal hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel 43 inimest. Üle-eelmisel aastal kaotas hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjudes elu 39 inimest ning 2007. aastal 57 inimest. Esialgsetel andmetel on selle aasta kümne kuuga hooletu suitsetamise tagajärjel hukkunud 28 inimest.

Tulesurmade koguarv on viimastel aastatel küll oluliselt vähenenud, kuid hooletust suitsetamisest põhjustatud tulesurmade osakaal vähenemist ei näita. Sellest järeldub, et sigarettide tuleohutusnõudeid tuleks muuta, kuna vaatamata ennetustööle pole hooletust suitsetamisest tingitud tuleõnnetused vähenenud.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Lauri Lugna sõnul aitaks isekustuvate sigarettide kasutusele võtmine ära hoida ligi 500 tulekahju aastas. „Lisaks inimelude säästmisele võimaldab ohutumatele sigarettidele üleminek vähendada ka tulekahjude tagajärjel hoonetes tekkivat varalist kahju hinnanguliselt 50 miljoni võrra aastas,“ selgitas Lugna.

Isekustuvate sigarettide puhul on muudetud nende põlemisomadusi. Selleks kasutatakse väiksema poorsusega ja spetsiaalsete takistusribadega paberit ning pakitakse tubakas senisest tihedamalt. „Suitsetajale jäävad need muudatused sigarettide kasutamisel märkamatuks. Pakenditele ei lisata ka mingisugust erimärgistust, kuna see võiks anda eksitavat informatsiooni suitsetamise ohutuse kohta,“ märkis Lugna.

Teiste riikide kogemuse põhjal ei kaasne selle muudatusega tubakatoodete hinnatõusu. Samuti ei ole uued sigaretid tervisele ohutumad ega ohtlikumad, kuna tõrva, nikotiini ja vingugaasi sisalduse nõuded sellega ei muutu.

Siseministeerium on isekustuvate sigarettide kasutuselvõtuks ettevalmistusi teinud juba varasemalt. „Oleme pidanud läbirääkimisi tubakatoodete maaletoojatega ning teavitanud ka tarbijakaitseametit, kelle ülesandeks jääb müügil olevate sigarettide üle järelevalve teostamine,“ lisas Lugna.

Praegu on isekustuvad sigaretid kasutusel juba Soomes, Kanadas, Austraalias ja USA-s.

Avaldatud standarditest saab rohkem teavet standardikeskuse kodulehelt www.evs.ee ning Euroopa standardiorganisatsiooni novembri väljaandest ftp://ftp.cen.eu/CEN/Sectors/SectorNews/November10.pdf

IRL: Vanalinna Hariduskolleegiumi majaküsimus vajab konkreetseid lahendusi

2010-11-25

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni aseesimehe Urmas Mardi sõnul vajab Vanalinna hariduskolleegiumi majaküsimus konkreetseid lahendusi.

„Vanalinna Hariduskolleegium peab vähem kui kuu pärast enda kasutuses olevad nn. Okasroosikese maja ruumid linnale vabastama, kuid konkreetseid kooli rahuldavaid lahendusi pole linn siiani välja pakkunud. Nii õpilastel, lastevanematel kui ka kooli juhtkonnal oleks märksa kindlam tulevikule vastu minna, kui linn käiks lõpuks välja omapoolsed osapooli rahuldavad lahendused," lausus Mardi.

„IRL andis juba septembri lõpus volikogu menetlusse arupärimise, milles soovisime linnapoolseid selgitusi Okasroosikese maja tuleviku kohta," sõnas Mardi. „Ammendavat vastust me linnavalitsuselt maja tuleviku kohta ei saanud. Samuti ei pakkunud linn välja ühtegi lahendust Vanalinna Hariduskolleegiumi ruumipuudusküsimuse lahendamiseks."

Siiski on Mardi sõnul asjad vaikselt liikuma hakanud, kuna IRL-i survel on Vanalinna Hariduskolleegiumi probleem jõudnud volikogus ka teiste erakondadeni. „Sotside algatusel viiakse küsimus Tallinna koalitsiooninõukokku. Mul on hea meel, et ka opositsioonis olles on võimalik järjepideva tööga mõned asjad Tallinnas liikuma saada," sõnas Mardi.

Eesti ja Soome siseministrid arutasid Tallinnas koostööd

2010-11-24

Kolmapäeval, 24. novembril kohtusid Tallinnas siseminister Marko Pomerants ja Soome siseminister Anne Holmlund, et arutada kahe riigi sisejulgeoleku alast koostööd ja ühiseid eesmärke valdkonna arendamisel.

Ministrite kohtumisel räägiti lähemalt piirivalvekoostööst merel ja politseikoostöö tegevuskavast, et asutuste tasemel juba edasiste tegevustega jätkata. Politseikoostöö raames võeti suund strateegilise politseikoostöö arendamisele ning otsustati analüüsida Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisavabaduse mõjusid mõlema riigi jaoks.

Lisaks arutasid ministrid ka Euroopa Liidu IT-agentuuri loomist ja Eesti võimalikku panust selles protsessis osalemisel.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul andis tänane kohtumine kinnitust Eesti ja Soome ühistest arusaamadest sisejulgeoleku tagamisel ning mõlemapoolsest heast tahtest. „Võrreldes paarikümne aasta taguse situatsiooniga on Eesti sisejulgeolek jõudnud juba sellisele tasemele, mis lubab meil võrdsete partneritena plaane teha ja üksteisele toeks olla,“ ütles Pomerants.

Siseministrid tõdesid samas, et vajadus Eesti politsei sideohvitseri ametikoha taastamiseks Soomes on jätkuvalt olemas ning mõlemad riigid on koha taastamisest huvitatud. Pomerants nentis, et nii pea kui eelarve seis seda võimaldab, luuakse politsei sideohvitseri koht uuesti. „Järgmise aasta perspektiivis selleks võimalust ei paista, kuid kindlasti arvestame vajalike kuludega 2012 aasta eelarvet ette valmistades,“ lisas ta.

Mõlema riigi siseministrid olid ühel nõul, et senine koostöö on olnud edukas ja aktiivne. Soome siseminister Anne Holmlund tunnustas omalt poolt Eesti siseministeeriumi ja sisejulgeoleku asutuste panust ning lisas, et mõlema riigi sisejulgeoleku seisukohalt on oluline head koostööd valdkonna eri punktides veelgi süvendada.

Visiidi raames külastas Soome siseminister ka Riigikogu ja IKT Demokeskust

IRL: opositsiooni vastutustundetus on arusaamatu

2010-11-24

Kaitseminister Jaak Aaviksoo on hämmingus opositsioonipoliitikute üllatuslikult vastutustundetust suhtumisest täna Riigikogus, mille tõttu jäi vastu võtmata seadusemuudatus, mis pidi ajakohastama riigikaitselisi termineid ja nimetama senise sõjalise kaitse strateegilise kava riigikaitse strateegiaks.

"Eelnõuga tehtav muudatus seisneb arusaamises, et moodsa maailma relvakonfliktid on oma olemuselt palju keerulisemad kui kitsalt klassikalised sõjalised konfliktid, mida saab lahendada üksnes sõjalise kaitsega," sõnas Aaviksoo.

Tema hinnangul on sügavalt kahetsusväärne, et valitsuses, riigikaitsekomisjonis ja Riigikaitsenõukogus konsensuslikult lahendatud riigikaitselised küsimused tuuakse küüniliselt ohvriks partei- ja päevapoliitilisele jonnile.

„Eriti nördimapanev on teada, et selline käitumine iseloomustab ka Riigikaitsenõukogu liiget ja endist kaitseministrit, nüüdset sotside esimeest Sven Mikserit ning riigikaitsekomisjoni aseesimeest Toivo Tootseni," märkis kaitseminister.

Ta meenutab, et riigikaitse laia käsitluse vajadust rõhutavad ka tänavu mais riigikogu heakskiidu saanud julgeolekupoliitika alused.

Kuigi tegemist on erakonnapoliitikat ületava eelnõuga, otsustas opositsioon selle vastuvõtmist takistada, jättes oma kohaloleku saalis registreerimata, mistõttu Riigikogu koosseisu enamust nõudev eelnõu sai vajamineva 51 hääle asemel 49 poolthäält.

Raudne: Kallite meediauuringute asemel muutku Savisaar linna juhtimisstiili

2010-11-24

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul tuleks Edgar Savisaarel positiivsema meediakajastuse saamiseks muuta linna juhtimisstiili, mitte tellida maksumaksja raha eest kalleid meediauuringuid.

„Selle asemel, et järjepidevalt maksumaksja raha meediauuringute alla matta, oleks linnapeal aeg teha sellest järeldused, mis põhjustel teda meedias negatiivses valguses kajastatakse," sõnas Raudne.

Raudse sõnul tuleb Savisaarel negatiivsete meediakajastuste põhjuseid otsida mitte meedia ebaobjektiivsuses, vaid tema enda juhitava linna tegemistes. „Kui uuringus kajastuva kuu sisse mahuvad mitmed linna korruptsiooniskandaalid, linnapea kahtlane hiigellaen ja palju muud räpast, siis oleks naiivne oodata, et meedia nii linna kui ka linnapead positiivses valguses kajastaks," sõnas Raudne.

Raudse hinnangul oleks Savisaarel aeg kallite uuringute tellimise asemel hoopis teha kannapööre linna juhtimisstiilis. „Minu soovitus Savisaarele oleks Tallinna juhtimine muuta läbipaistvamaks ja ausamaks. Selle tulemusena muutuks kindlasti meediapilt linnapea ja tema juhitava linna suhtes positiivsemaks ja ei oleks vaja igakuiselt kulutada 90 000 krooni meediauuringutele, tõestamaks seda, mis niigi on juba teada," lausus Raudne.

Tallinna linnakantselei tellis 90 000 krooni eest uuringufirmalt Meedius Eesti OÜ meediamonitooringu, millest selgus, et meediaväljaanded kajastavad Keskerakonda ja Tallinna linnavalitsust rohkem negatiivses kui positiivses valguses.

Tunne Kelam: Erinevus NATO küberkaitse kavade ning nende elluviimise vahel on murettekitavalt suur

2010-11-23

NATO transformatsiooni kõrgem liitlaskomandör kindral Stéphane Abrial andis Euroopa Parlamendi välis- ning julgeoleku- ja kaitse komisjonide liikmetele ülevaate NATO tippkohtumisest Lissabonis ning vastas saadikute küsimustele.

Välis- ning julgeoleku- ja kaitsekomisjoni liige Tunne Kelam küsis kindral Abriali kommentaari NATO strateegilise kontseptsiooni paragrahv 19 küberkaitsest kõneleva alalõigu kohta.

Kelam tunnustas uue küberkaitse lõigu lisamist NATO kontseptsiooni, mille kohaselt tuleb rakendada NATO planeerimisprotsessi, et koordineerida rahvuslikke küberkaitse potentsiaale ning "tuua kõik NATO institutsioonid tsentraliseeritud küberkaitse alla."

Eesti saadik küsis, kes ja kuidas sellist koordinatsiooni hakkab teostama ning kas on kavandatud mingit ajakava kõikide NATO institutsioonide toomiseks tsentraliseeritud küberkaitse alla.

Kelami sõnul vastas kindral Abrial diplomaatiliselt, et kõnealuses olulises valdkonnas osutab kõik sellele, et väga palju pole siiani toimunud ning nõustus, et küberkaitse koordineerimine on delikaatne küsimus. Abrial näeb esimese sammuna lahenduse suunas võimalust saavutada eri rahvuslike küberkaitse süsteemide omavaheline koordineerimine.

Kelami arvates osutavad Abriali kommentaarid murettekitavale erinevusele deklaratsioonide ning tegude vahel. "Kui kohtusime aprillis Abrialiga NATO transformatsioonikeskuses Norfolkis, siis vastas ta samas stiilis," ütles Kelam. "Ühelt poolt tunnustavad kõik küberkaitse erakordset aktuaalsust ning selle koordineerimise olulisust, teiselt poolt jääb ikka kõlama sõnum, et koordineerimise protsessis astutakse alles esimesi samme."

Kelami sõnul on küsimus liikmesriikide tahtes ja võimekuses küberkaitse alast koordinatsiooni reaalselt edasi viia. Eesti saadik viitas Soome välisministrile Alex Stubbile, kes NATO tippkohumisel kutsus eurooplasi üles lõpetama paberil mõtlemine julgeolekuprobleemidest ning asuma konkreetsetele tegudele.

Tunne Kelam küsis veel, kas Venemaaga koostöö tihendamise faktiliseks hinnaks ei ole Gruusia NATO-sse astumise edasilükkamine. Abriali väitel on NATO uksed Gruusiale selgelt avatud, samuti olevat NATO orienteeritud tihedale koostööle Ukrainaga, vaatamata sellele, et viimane on loobunud liikmeksastumise kavadest.

Gruusia president Mihhail Saakašvili esineb täna Euroopa Parlamendis ning kohtub pärastlõunal väliskomisjoni liikmetega.

Siseminister arutab Jõhvi koolinoortega Ida-Virumaa tuleviku ja sisejulgeoleku küsimusi

2010-11-23

Teisipäeval, 23. novembril toimub Jõhvi Vene Gümnaasiumis Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo poolt korraldatud ümarlaud, kus arutatakse noortega kodaniku rolli ja vastutuse üle ning vahetatakse mõtteid Ida-Virumaa arengu teemal.

Sel nädalal toimuva kodanikunädala raames kokku kutsutud ümarlaual osalevad Jõhvi Vene Gümnaasiumi lõpuklasside õpilased ja õpilasomavalitsuse esindajad. Arutelu hoiavad üleval siseminister Marko Pomerants ning Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo juhataja Thea Roots.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul ootab ta nii tänaselt kohtumiselt kui ka pikemas plaanis eelkõige seda, et Ida-Viru noored tahaksid ja julgeksid oma kodukoha arengus aktiivselt kaasa rääkida. „Tänane ümarlaud on üks hea võimalus noortega kodanikuks olemise ja mitteolemise üle diskuteerida ning kohalikke probleeme lahata. Omalt poolt tahan kindlasti noori julgustada suurelt mõtlema ja iseennast väärtustama, mitte õpitud abituse varjus vaikselt ootele jääma,“ ütles minister kohtumise eel.

„Tegelikult saab alati ise midagi ära teha – olgu see siis teadmiste laiendamine koolitarkuse võrra või kodukoha kultuuri edendamine, ei tasu pugeda võimaluste puudumise taha. Kodanik olla tähendab kõigepealt iseendast hoolimist ja oma potentsiaali rakendamist,“ lisas Pomerants.

Noorte teadlikkuse tõstmiseks räägib Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo juhataja Thea Roots lähemalt kodanikupäeva mõttest ja kodanikuks saamise võimalustest.

„Nii riigi kui ka iga väiksema piirkonna oluliseks tunnuseks on elanikkond, kes selles piirkonnas elab ja töötab. Piirkonna areng ja jätkusuutlikus sõltub väga palju sellest, kas meie peatselt edasi õppima siirduvad tublid noored ka kodumaakonda tagasi tulevad,“ ütles Thea Roots.

Samuti on tänasel ümarlaual kavas arutada noorte endi muresid ja ettepanekuid Ida-Virumaa tuleviku osas. Kohtumisel tutvustab siseminister Ida-Viru tegevuskavas plaanitud tegevusi ja sisejulgeoleku valdkonna tööd.

Ümarlaud toimub 23. novembril kell 13.00 Jõhvis Vene Gümnaasiumis.

Lisaks külastab siseminister täna ka Jõhvi Ametikooli, et anda õpilastele ülevaade sisejulgeoleku asutuste tööst ning valdkonna olulisematest muudatustest.

IRL: Tallinna linnaametite vastuvõtuajad on üle mõistuse lühikesed

2010-11-20

Tallinna linnavolikogu liikme Andres Luusi (IRL) hinnangul on Tallinna linnaametite vastuvõtuajad üle mõistuse lühikesed, piirdudes Tallinna Transpordiametis vaid 48 minutiga tööpäeva kohta.

„Tallinna Transpordiametis saab ametniku jutule vaid esmaspäeval ja neljapäeval ning sedagi vaid kaks tundi päeva kohta. See teeb tööpäeva keskmiseks vastuvõtuajaks 48 minutit päevas. Ka teistes linnaametites ei ole olukord märkimisväärselt parem: näiteks keskkonna-, linnavara- ja linnaplaneerimisametis on see päeva kohta keskmiselt 1 tund ja 13 minutit," sõnas Luus.

Luusi hinnangul soosib selline süsteem võimu kaugenemist rahvast. „Linnaametid peaksid olema linlastele avatud igapäevaselt terve päev. Praegune olukord jätab mulje, et linnal ei ole huvi linlasi kuulata, ega nende muredega tegeleda," lausus Luus.

Linnapoolsete selgituste saamiseks andis IRL-i fraktsiooni liige volikogu menetlusse ka arupärimise, milles soovib linnapoolseid põhjendusi ametite tavatult lühikeste vastuvõtuaegade kohta.

IRL: Tallinn saab tuleval aastal rattalaenutuspunktid

2010-11-18

Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil võeti vastu IRL-i idee põhjal koostatud eelnõu jalgrattalaenutuspunktide loomiseks Tallinna.

IRL andis volikogu menetlusse rattalaenutuspunktide loomiseks eelnõu 9. septembril, kuid see lükati volikogu poolt tagasi. Ligi kuu aega hiljem, 7. oktoobril tulid sisuliselt samasuguse eelnõuga välja ka sotsid, erinevusega luua laenutuste juurde sotsiaalsed töökohad.

Algse eelnõu algataja Siim Kabritsa (IRL) sõnul on ta sotside toetuse eest tänulik. „Oluline ei ole siinkohal, millisele erakonnale eelnõu algatamise au läheb, vaid et hea mõte tõesti ka teoks saaks," sõnas Kabrits

Kabrits on enda sõnul tulevikus lahkesti nõus saatma enda ideed ja eelnõud ka otse sotsidele. „Sellega hoiaksime kokku nii volikogu kui ka sotside enda aega. Tallinna linnavolikogu ei peaks sama sisuga eelnõusid topelt arutama seetõttu, et eelnõu esitajaks oli opositsiooni kuuluv erakond. Oleme vajadusel nõus enda ideid sotsidega ka tulevikus jagama," ütles Kabrits.

Raudne: Tallinna propagandarahad tuleb suunata haridusse

2010-11-18

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsioon andis volikogu menetlusse lisaeelarve muudatusettepaneku, milles tahetakse linna veel seni kulutamata propagandarahad suunata haridusse.

IRLi fraktsiooni esimehe Indrek Raudse hinnangul tuleks volikogu menetluses olevas linna lisaeelarves propagandakulusid kärpida 6 miljoni krooni võrra ja see raha suunata täiendavalt haridusse.

„Linna avalike suhete eelarvest oli eelmise kuu keskpaigaks kulutamata veel ligi 10 miljon krooni. Isegi parima tahtmise juures ei kujuta ma ette, mille peale vahetult enne aasta lõppu saaks kulutada ligi kolmandiku linna kogu aasta propagandarahadest," sõnas Raudne.

IRL-i ettepaneku kohaselt tuleks linna avalike suhete eelarvest suunata algharidusse täiendavad 2,5 miljonit, põhi- ja üldkeskharidusse 2 miljonit, huviharidusse 1,1 miljonit ja kutseharidusse 414 tuhat krooni.

„Eraldatud summadest piisaks, et nii Tallinna koolid kui ka lasteaiad tuleksid aasta lõpuni suuremate probleemideta toime," märkis Raudne.

Tallinna lisaeelarve teine ja kolmas lugemine toimub Tallinna linnavolikogus täna õhtupoolikul.

IRL: võlakaitse kaitseb kodu pankade eest

2010-11-17

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles võlakaitseseaduse vastuvõtmisel, et see seadus on mõeldud eelkõige toeks 160 000 kodulaenuvõtjale suhetes pankadega. Seadus annab laenu tagatiseks seatud kodule praegusega võrreldes parema kaitse.

„Pankadel tekib motivatsioon leida inimestega kompromiss, ajatada laenumakseid, anda maksepuhkusi, mitte minna kohe kodusid sundmüügis realiseerima," ütles Vaher.

Teiseks takistab uus seadus laenu kõrvalnõuete tekkimist, andes kohtule õiguse neid seada.

„Kui inimese kodu on panga poolt müüdud ja osa laenust on ikka maksmata, siis on võimalik võlakaitseseaduse alusel selle kohustuse kasvu pidurdada," selgitas Vaher.

Ta peab oluliseks, et seadus takistab lisatagatiste nõudmist ainult pelgalt kinnisvaraturu olukorra muutmise tõttu.

„Võlakaitseseadus ei luba pangal nõuda inimeste käest lisatagatist, kui näiteks majandusliku olukorra, kinnisvaraturu muutuse tõttu on nende poolt tagatis langenud väiksemaks kui sellele võetud võlakohustus," rääkis Vaher.

Tema hinnangul on võlakaitseseaduse vastuvõtmine kodulaenu võtnutele suur võit, sest annab neile suurema kaitse pankade meelevalla eest.

„Me tasakaalustame pankade ja võlgnike vahelist suhet ja anname inimestele võimaluse oma õigusi kaitsta ja leida seda kaitset kohtumenetluses".

IRL juhtimisel vastu võetud võlakaitse seadus on Riigikogu praeguse koosseisu mahukaim seadus, mis on algatatud parlamendis.

Tunne Kelam: Rail Baltica elluviimisega ei tohi enam viivitada

2010-11-16

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma tänasel istungil transpordiühenduste tulevikku Läänemere piirkonnas. Kuulati ära ühelt poolt TransBaltic Partnership programmi (valmistab aalates 2009 ette Läänemere transpordisüsteemide integreerimist) analüüs ning Helsinki ja Tampere linnajuhtide tulevikukavad, teiselt poolt Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi ning mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi ametnike arvamused.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul oli positiivne kõigi osapoolte arusaam sellest, et Läänemere piirkonnas on esmavajaduseks moodsa ja kiire raudteeühenduse väljaarendamine Soomest läbi Balti riikide Varssavi ja Berliinini.

"Ammu kavandatud Rail Baltica projektis pole siiani konkreetset edasiminekut saavutatud," ütles Tunne Kelam. "Samas näevad mõned ettekandjad Rail Baltica elluviimises Läänemere strateegia edu kriteeriumit." Rail Baltica võiks naabruspoliitika raames ühendada ka St. Peterburi ja Berliini.

Tunne Kelami väitel vajab Läänemere piirkond pikaajalist koordineeritud transpordistrateegiat.

"Sellega on vaja kiirustada, kuna me ei ela vaakumis," tõdes Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. "Kuhu ja kuidas suunduvad järgmise 20 aasta jooksul suured transpordivood - kas Barentsi mere kaudu, Läänemere kaudu või mõnes muus suunas, sellele saab vastuse anda Läänemere strateegia koordineeritud rakendamine," ütles Kelam.

TransBaltic projekti ettekandja Witold Szydarowski sõnul hõlmab see algatus hetkel 20 osavõtjat 9 riigist, taotledes integreeritud transpordisüsteemi loomist. Helsinki ja Tampere esindajad toonitasid Soome elavat huvi Rail Baltica rakendamise vastu, kuivõrd mitmesuguste metallide kaevandamine Soome kesk- ja põhjaosas on lähemal kümnendil hoogsalt kasvamas ning vajab häid raudteeühendusi läbi Tallinna Euroopasse. Helsinki algatatud ja 2011. aastast käivituv Rail Baltica kasvukoridori projekt, mil on üle 20 koostööpartneri 6 riigist, taotleb Läänemere idaosa linnade, kodanike ja ettevõtete paremat ühendamist ning leiab, et piirkonna transpordiühenduste puuduvaks lüliks on Rail Baltica.

Colin Wolfe Regionaalpoliitika peadirektoraadist väitis, et asjad pole mitte raha, vaid kooskõlastamise taga - kuidas projekte ühiselt ellu viia. Ta hindas kõrgelt Euroopa Parlamendi osa Läänemere strateegia ellurakendamisel ning rõhutas, et liiga sageli lähtuvad investeerimisotsused enam liikmesriikide perspektiivist, mitte aga antud piirkonna kui terviku vajadustest.

Euroopa Komisjoni esindajate sõnul on Euroopa Liidu transpordipoliitika praegu läbivaatamisel ning nende hinnangul on oluline, et kõik osapooled panustaksid aktiivselt tulevastesse arengutesse.

Balti-Euroopa saadikuühenduse järgmine istung arutab gaasivarustuse koordineerimist Euroopas. Tunne Kelam kutsus osalejaid Tallinnas 9. detsembril toimuvale Läänemere piirkonna transpordiühendusi käsitlevale konverentsile.

Asutati IRLi Raasiku osakond

2010-11-16

Sel esmaspäeval peeti Isamaa ja Res Publica Liidu Raasiku osakonna asutamiskoosolek, kus asutati osakond ja valiti selle juhid.

Osakonna esimeheks valiti Ants Kivimäe, juhatuse liikmeteks Uno Holmberg ja Tiit Jürgens.

Kivimäe sõnul on IRL on kõige paremini säilitanud oma nägu isamaalisuse ja riikluse edasikandjana.

„Olen kohalikku volikokku kandideerinud valimisliidu nimekirjas. Kui võrrelda meie valla valimisliitude platvorme siis need on kaunis sarnased," ütles Kivimäe.

Ta toob näiteks, et kõik lubavad alati valla tasakaalustatud arengut, mis ideaalis peaks tähendama kohaliku võimu hoolitsuse jõudmist ka kõige kaugemasse metsatallu. Peale valimisvõitu aga lubadused muutuvad, devalveeruvad.

„Sõnad jäävad, kuid teod ei jõua järele," ütles Kivimäe.

Tema hinnangul on IRL neis mängudes olnud sirgeim ning ta loodab, et IRLi Raasiku osakond saab olema tubli ja toimekas.

IRL: Pihli lahkumispreemia on kui pidu katku ajal

2010-11-16

Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) sõnul on linna finantsolukorda arvestades abilinnapeale Jüri Pihlile ligi 90 000 krooni suuruse lahkumispreemia määramine kui pidu katku ajal.

„Olukorras, kus linna käitumine annab selgelt mõista raskest finantsolukorrast, tuleks priiskamise asemel hoopis kokku hoida. Üüratult suur volikogu aseesimehe palk või Jüri Pihli üle ootuste kõrge lahkumispreemia maksmine ei ole kindlasti märk linna õigest kokkuhoiupoliitikast," sõnas Kübar.

Kübara hinnangul hoiab linn kokku valede kohtade pealt, nagu näiteks haridus. „Tallinna koolid on hetkel olukorras, kus ei jagu raha isegi tualettpaberi ostmiseks. 90 000 krooni eest suudaksid päris mitmed koolid vähemalt aasta lõpuni kenasti ära elada," ütles Kübar.

Neljapäevasel Tallinna linnavolikogu istungil määratakse keskerakondlaste ja sotside häältega lahkuvale abilinnapeale Jüri Pihlile preemia kahe kuupalga ulatuses ehk 86 800 krooni.

IRL: võlakaitse aitab koduomanikest hädasolijaid

2010-11-16

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles täna pärast koduomanike võlakaitseseaduse teist lugemist, et homme vastuvõtmisele minev seadus kaitseb kodusid pankade meelevalla eest.

„Võlakaitse on päästerõngas, millega IRL tahab tasakaalustada senist olukorda, kus pangad sisuliselt otsustavad kodulaenuga hätta jäänud inimeste käekäigu üle," ütles Vaher.

Ta ütles, et paljud töö kaotanud inimesed on hädas headel aegadel võetud kodulaenu tagasimaksmisega ja pank paneb koduomaniku makseraskuste ilmnemisel kinnisvara sundmüüki.

„Pangad tekitasid headel aastatel inimeses tunde, et raha on piiramatult ja ülilihtsalt kättesaadav, ja kui nüüd ei osta, siis jääb hiljaks. Sellises atmosfääris sõlmiti mahukaid laenuleppeid, kus kallutati vastutus inimese poolele," rääkis Vaher.

Tema hinnangul seab koduomanike võlakaitseseadus vastutuse panga ja laenuvõtja vahel paremini tasakaalu, sundides krediidiasutused selleks suuremale koostööle.

„Pärast seaduse vastuvõtmist on pangad palju enam motiveeritud andma kodulaenuga ajutisse kimpu jäänutele laenupuhkust, makseid ajatama või osaliselt täima. Kui aga võlgnikul käib kodu eest maksete tegemine selgelt üle jõu, siis on võimalus, et tagatis läheb realiseerimisele ja allesjäänud laenujääki saab kohtus vähendada," lausus Vaher.

Ta meenutas, et võlakaitse on inimestele, kes on vähegi maksejõulised, kuid kel on ajutine makseraskus ning kes eeldavad, et probleemid võivad laheneda mõne aasta jooksul töö leidmise kaudu.

„IRLi eesmärk on võimaldada makseraskustes kodulaenuvõtjale tema võlgade ümberkujundamine, et makseraskusi ületada ja vältida kodu sundmüüki," ütles Vaher.

Kaia Iva: maal on rohkem õpetajaid kui põllumehi

2010-11-11

IRLi parlamendisaadik Kaia Iva ütles täna Riigikogus toimunud maaelu-arutelul, et maaelu ei ole enam ammu ainult põllumajandus, nagu vahel ikka veel ekslikult arvatakse.

"1989. aastal oli maa-asulates 236 tuhat hõivatud inimest. Kümnest inimesest kuus tegeles põllumajandusega," ütles ta Riigikogu kõnetoolist.

Kaia Iva sõnul on 20 aastat hiljem 168 000 hõivatut. Ja igast kümnest maainimesest vaid üks tegeleb põllumajandusega, kaks on ehitajad, kaks on kaubandustöötajad, kaks töötavad haridusvaldkonnas, üks inimene on vallaametnik, kultuuri või sotsiaaltöötaja ja ülejäänud kaks tegelevad millegi muuga.

"Maaelu kvaliteet sõltub kõigi eluvaldkondade toimimisest ja riigi ülesanne on selgete arengusihtide seadmine," lausus Iva.

Ta pakkus IRLi poolt välja kolm valdkonda, millega tegelemine aitaks reaalselt maaelu:

1. Uued töökohad erasektoris. Selleks on vajalik läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega. Lisaks riiklikud toetused infrastruktuuri.

2. Elukvaliteet maal. Eelkõige on maha jäänud erasektori teenused. Vaja on tagada kättesaadavana elementaarsed teenused: pood, pank, post, internet. Samuti sobiv bussiliiklus, mis arvestab töölkäimist ja teenuste pakkumist.

3. Stabiilne põllumajanduspoliitika, mis tagab tootmise mitmekesisuse, soosib ühistegevust ning säilitab puhta ning miljööväärtusliku elukeskkonna ka järgmistele põlvkondadele.

Tunne Kelam: Sahharovi preemia mõju suurendamine tähendab julgustust ja paremat kaitset sõnavabaduse eest seisjaile

2010-11-11

9. novembril hääletas Euroopa Parlamendi väliskomisjon Brüsselis parandusettepanekuid parlamendi iga-aastasele arvamusele inimõiguste olukorrast maailmas.

Komisjon toetas üksmeelselt Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikme Tunne Kelami ettepanekut Andrei Sahharovi nimelise mõttevabaduse preemia rahvusvahelise mõju suurendamisest.

"Tähelepanu Sahharovi preemiale ja selle laureaatidele keskendub praegu aasta lõpule, mil otsustatakse ja antakse pidulikult kätte Euroopa Parlamendi järjekordne kõrgeim autasu," tõdes Tunne Kelam.

"Probleem on selles, et siiani puudub süstemaatiline ja kõrgel tasandil järelvalve laureaatide ja muude preemia saamiseks esitatud kandidaatide edasise käekäigu üle nende kodukohas."

Kelami sõnul on kaalutakse Euroopa Parlamendis Sahharovi mõttevabaduse preemia andmist isikuile, kes tegutsevad väga rasketes tingimustes demokraatlike vabaduste ja inimväärikuse kehtestamise eest, kusjuures kandidaatideks esitatud on enamasti võimude poolt survestatud. Seetõttu kutsub väliskomisjon nüüd Nõukogu ja Komisjoni üles looma Euroopa Parlamendi poolt esile tõstetud inimõiguste kaitsjatega pideva kontakti, jälgima olukorda nende kodumaal ning pakkuma tagakiusatuile kaitset.

"Värske näide on Oleg Orlovi, Vene "Memoriali" esimehe juhtum," väidab Kelam. 2009. aasta Sahharovi preemia laureaat on kutsutud detsembriks uuesti Strasbourgi, kuid Vene võimud on alustanud juba kevadel tema vastu poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetlust ning keelduvad teda Venemaalt välja laskmast.

"Euroopa Komisjoni, Catherine Ashtoni ja tema uue välisteenistuse ülesanne on Euroopa Parlamendi sõnumit võimendada nii, et see muutuks meie partneritele tõsiseltvõetavaks," ütles Tunne Kelam. "See, et Vene ametivõimud on alustanud äsjase Sahharovi preemia laureaadi tagakiusamist, on proovikiviks, kui tõsiselt Euroopa Liidu institutsioonid ise seda preemiat võtavad."

Kelami arvates on nimelt seetõttu eriti oluline tõsta Sahharovi auhinna rahvusvahelist kõlapinda.

Tunne Kelam juhib Euroopa Rahvapartei fraktsiooni töörühma, mis koostab ettepanekuid parlamendi juhtkonnale Sahharovi auhinna tuntuse ja mõjukuse suurendamiseks.

Aasta 2010 Sahharovi mõttevabaduse auhinna otsustas Euroopa Parlament anda Kuuba poliitvangile Guillermo Fariñasele. Auhind antakse üle 15. detsembril Strasbourgis toimuval pidulikul tseremoonial.

Sahharovi auhind - mõttevabaduse eest

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Tunne Kelam: Atlandi-ülese vabaturu loomine rajaks EL-USA partnerlusele püsiva aluse

2010-11-10

Täna Brüsselis toimuval Euroopa Parlamendi täiskogul arutasid saadikud Euroopa Liidu Atlandi-üleseid suhteid ning seadsid oma prioriteedid ELi-USA tippkohtumiseks (20. november).

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindava Tunne Kelami sõnul on aeg mõista, et Euroopa Liit ei suuda etendada oma kavandatud rolli maailma ühe suurjõuna süvendamata ühteaegu koostööd USA-ga.

"Globaliseerumine ning mitteläänelike jõukeskuste tugevnemine pakub mitte vähem, vaid rohkem põhjusi Atlandi-ülese koostöö intensiivistamiseks," ütles Tunne Kelam.

"Sellel taustal on paradoksaalne, et Atlandi-ülene tühik mitte ei kahane, vaid pigem suureneb, " väitis Eesti saadik.

Tema hinnangul etendab Euroopa senisest väiksemat rolli Ameerika praeguse valitsuse plaanides ja muredes.

Tunne Kelami sõnul on oluline aru saada, et niihästi aeg, kui ka võimalused vastastikuse partnerluse tugevdamiseks on piiratud. "Lähema kümne aasta jooksul on USA-l ja Euroopa Liidul üha võimalus kujundada rahvusvahelist väärtustepõhist poliitikat, taastada majanduskasv ning tagada turvalisus," ütles Kelam. "Kuid see on mõeldav üksnes tihedama koostöö ja koordinatsiooni tingimusel."

Eesti saadiku arvates on esimeseks ühisülesandeks Atlandi-ülese vabaturu piirkonna loomine, mida Euroopa Parlamendi resolutsioon kutsub lõpule viima aastaks 2015.

EL-USA tippkohtumist käsitleva resolutsiooni üle hääletavad saadikud neljapäeval.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

IRL: toetame Eestis emapensioni sisseseadmist

2010-11-10

IRLi-i eestseisus kiitis täna heaks idee kehtestada Eestis emapension juba 2012. aastast, lähtudes sealjuures järgnevatest põhimõtetest:

1) emapension on laste arvuga seotud pensionilisa
2) emapensioni makstaks riigieelarvest ja kehtestataks eraldi seadusega
3) emapension peab kõiki emasid kohtlema võrdselt ning laienema ka tänastele eakatele.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu rõhutas oma ettekandes, et emapensioni
kehtestamise kasuks on kolm argumenti.

Esiteks, see on õiglane. Täna on laste kasvatamine väärtustatud üksnes enne 1991 aastat sündinud laste eest kahe pensionistaaži arvestusliku aastaga ühele vanemale. Meie hinnangul on see ebapiisav tänastele pensionäridele. See on ka ebaõiglane vabas Eestis sündinud laste suhtes, kelle eest ei näe meie pensionisüsteem ette mingit pensionilisa. Reinsalu sõnul peaks riigieelarvest makstav emapension võrdsustama erinevate põlvkondade emade lisapensioni ning suurendama ka tänaste pensionile jäänud emade pensionilisa laste eest.

Teiseks, see mõjutab positiivselt sündimuskäitumist ja seeläbi suurendab pensionivara ja lahendab ühiskonna vananemisega seotud riske. Eesti rahva kestmine on riigi poliitikuliste valikute langetamisel kõige olulisem lähteülesanne. Mitmete rahvusvaheliste ekspertide hinnangul pensionilisa laste eest suurendab sündivust.

Ja kolmandaks, see on õiglane, et kompenseerida laste kasvatamisega seotud kulu. Laste kasvatamine on kõige tähtsam töö, et tagada rahva kestmine. Sellega tööga kaasnevad kulud, mille osaline kompenseerimine pensionieas on põhjendatud.

Reinsalu ütles, et olgugi, et Euroopas on viimastel aastatel sellekohaseid ettepanekuid tehtud, oleks Eesti emapensioni sisseseadmisega riik, kes looks pretsedendi, mida me ei peaks pelgama. Reinsalu meenutas, et juba 1997. aastal Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud pensionireformi kontseptsioon sisaldas ühe selge mõttena seisukohta, et tulevikus viiakse riiklik vanaduspension sõltuvusse laste arvust.

IRL: Savisaar lubab Tallinna propagandaeelarve lasta vastu taevast

2010-11-10

Tallinna linnapea Edgar Savisaar lubas volikogu liikme Andes Luusi (IRL) arupärimisele vastates, et linna avalike suhete eelarvest hetkel veel kulutamata 10 miljon krooni lastakse 31. detsembri õhtul ilmselt vastu taevast.

Luusi esitatud arupärimise vastusest selgus, et linna rohkem 24 miljoni krooni suurusest avalike suhete ehk teisisõnu propagandaeelarvest on kulutanud 15. oktoobri seisuga 14,9 miljon krooni, seega aasta viimasteks kuudeks on linnal jäänud veel ligi 10 miljonit krooni propaganda tegemiseks.

„Ehk on tõesti õigem lasta propagandaks ettenähtud summa vana-aasta õhtul vastu taevast, kui see kulutada aasta lõpus mõne suuremahulise linnavalitsuse propagandistliku kampaania jaoks," sõnas Luus. „Kindlasti saavad linlased sellest märksa rohkem silmailu, kui päevast-päeva linna propagandalehti lugedes või vaadates linnavalitsuse enesekiitmist Tallinna TV-s."

Luusi hinnangul võiks kaaluda ka teisi alternatiive ja need 10 miljonit investeerida hoopiski haridusse, et maksta välja õpetajatele aastalõpu preemiaid.

Ken-Marti Vaher sai politsei II klassi teeneteristi

2010-11-10

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt andis täna Riigikogu õiguskomisjoni esimehele Ken-Marti Vaherile üle politsei II klassi teeneteristi.

Autasu antakse silmapaistvate teenete eest õiguskorra tagamisel.

Vaher väljendas autasu saamise üle head meelt ning ütles, et tunneb uhkust, et on saanud aidata politseid tema missiooni elluviimisel.

„Õiguskorra tagamine peab olema meie kõigi, igaühe isiklik asi. Politsei abistamine ja ligimeste eest seismine on kodanikuks olemise lahutamatu osa," ütles Vaher.

Tänavu said politsei II klassi teeneteristi lisaks Vaherile ka Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tamsalu ja kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Lauri Tumm.

IRL: emapension, tasuta kõrgharidus, töökohtade loomine

2010-11-09

IRLi esimees Mart Laar loetles täna erakonna korraldatud üleriigilise küsitluse tulemusi tutvustaval pressikonverentsil need inimeste soovid, mis lülitatakse IRLi aastate 2011-2015 valitsemisprogrammi.

„Need on tasuta kõrgharidus, tugev majandus ja töökohtade loomine, laste arvuga seotud pensionitõus, jätkuv võitlus monopolide ohjeldamiseks ning kodukulude vähendamiseks," lausus Laar.

Septembris IRLi üleriigilisele küsitlusele vastanud ligi 60 000 inimest pidas neid kõige olulisemateks küsimusteks Eesti tuleviku kujundamisel ning erakond küsib nende elluviimiseks rahvalt Riigikogu valimistel uut mandaati.

IRL on Laar sõnul juba alustanud tasuta kõrghariduse ja emapensioni elluviimise ettevalmistamist, hinnatõusude vastane võitlus juba käib - monopolide ohjeldamise seadus hakkas 1. novembril kehtima ning loob eeldused kodukulude vähenemiseks.

Majanduse ning ettevõtluse elavdamisse ning uute töökohtade loomisesse on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi eestvõtmisel kahel viimasel aastal suunatud miljardeid kroone.

IRL küsis vastajatelt lisaks 14. erinevale teemale, milliste probleemidega tuleks Eestis kõige kiiremini tegelema hakata. Esimesena tuleks kõigi vastajate hinnangul külmutada valitsemiskulud (6289 vastajat), sellele järgnesid töökohtade loomine (4684) ja tasuta kõrghariduse võimaldamine (4404).

Teise ideena, mida sooviti Eesti ühiskonnas ära teha, oli kõrgeima pooldajate arvuga tasuta kõrgharidus (5651 vastajat), sellele järgnesid töökohtade loomine (5118) ning kodualuse maa vabastamine maamaksust (3820).

Esimese ja teise idee eelistuste kokkuvõttes osutus populaarseimaks tasuta kõrgharidus (10 055 vastajat), sellele järgnes töökohtade loomine (9802) ning valitsemiskulude külmutamine (8772).

IRL üleriigilises uuringus osales kokku 58 438 inimest üle Eesti. Vastajatest suurima osa, 49% moodustasid tööealised inimesed vanuses 25-60 eluaastat, 30% vastajatest olid üle 60 aasta, 17% noored vanuses 18-25 eluaastat ning 4% küsitluses osalenutest oli alla 18 eluaasta. 63% vastajatest olid naised ning 37% mehed.

IRL: Bussiühendust Mustamäe haiglaga tuleb parandada

2010-11-09

Tallinna linnavolikogu liige Tarmo Kruusimäe (IRL) andis volikogu menetlusse eelnõu, mille kohaselt tuleb parandada liinibussiühendust Mustamäe haiglaga.

Eelnõu järgi hakkavad bussiliinid nr. 23 ja nr. 10 läbima haigla juures asuvaid Tervise ja Lastehaigla peatuseid.

„Hetkel peatuvad Mustamäe haigla vahetus läheduses vaid bussid nr. 17 ja 61, mis osaliselt teenindavad vaid Mustamäe, Õismäe, Kristiine ja Kesklinna elanikke. Samas Nõmme elanikel bussiühendus haiglaga puudub,“ sõnas Kruusimäe.

Kruusimäe sõnul on praegune olukord eriti raske just pensionäridele ja invaliididele, kes Nõmmelt tulles peavad haiglani jõudmiseks kõndima ligi kilomeetripikkuse maa.

„Kummalegi bussiliinile ei oleks kõrvalpõige Tervise ja Lastehaigla peatustesse kuigi suur ring ning sellega ei kaasneks märkimisväärset ajakulu. Teisest küljest aga lahendaks see suurema osa eakate Nõmme elanike tõsise probleemi,“ sõnas eelnõu algataja.

Kruusimäe toonitas, et tegemist ei ole poliitilise eelnõuga, mistõttu loodab ta siiralt koalitsiooni toetusele „Minu poolest võib Keskerakond eelnõu täpselt samal kujul ka ise algatada, kuna antud teema puhul oleks poliitiline kemplemine lihtsalt kohatu. Tähtis on saada ammusele probleemile lõpuks lahendus,“ toonitas Kruusimäe.

Pomerants arutas ELi kolleegidega Brasiilia viisavabadust

2010-11-09

Esmaspäeval 8. novembril Brüsselis toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungi raames allkirjastasid Brasiilia Liitvabariik ja Euroopa Liit lepingud, mis näevad ette viisavabaduse ELi kodanikele ning määratlevad reeglid Brasiilia kodanike sisenemis- ja viibimisnõuete osas.

Kohtumisel osalenud siseminister Marko Pomerants avaldas lootust, et viisavabadus saabub järgmisel aastal. „Jõustumiseks tuleb mõlemal poolel läbida parlamentaarsed protseduurid, vajalik on Euroopa Parlamendi heakskiit ning ratifitseerimine Brasiilia parlamendi poolt,“ ütles Pomerants.

Siseministrid arutasid nõukogu istungil Euroopa Komisjoni iga-aastast viisavastastikkuse raportit, mille eesmärgiks on survestada kolmandaid riike kohtlema Euroopa Liidu kodanikke võrdväärselt. „Eesti on saavutanud tänaseks vastastikkuse enamike riikidega, sealhulgas Kanada, USA ja Austraaliaga. Ainsana oligi üleval viisavabaduse küsimus Brasiiliaga,“ märkis Pomerants.

Lisaks kiitis nõukogu heaks eelnõu, millega antakse viisavabadus Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele.

Siseminister Marko Pomerantsi saatsid visiidil nõunikud siseküsimustes Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Kristo Põllu ja Uku Särekanno ning siseministeeriumi nõunik Euroopa Liidu alal Maila Sass.

Sisekaitseakadeemia uurib rände mõju ühiskonna turvalisusele

2010-11-08

9. novembril toimub Sisekaitseakadeemia 7. rahvusvaheline konverents, mille teemaderingi võtab kompaktselt kokku konverentsi pealkiri - Liikuv julgeolek ehk Migrating Security. Konverentsi eesmärk on leida uusi vaatenurki sisekaitselise hariduse arengus, et see oleks vastavuses ühiskonna turvalisust puudutavate ohtude võimaliku kasvuga. Eksperdid Eestist ja välisriikides arutlevad välistööjõu, rändepoliitika ja tsiviilmissioonide teemadel. Konverentsi juhatab sisse siseminister Marko Pomerants.

Siseministri sõnul on nii illegaalse immigratsiooni tõkestamine kui ka efektiivse integratsiooni tagamine Euroopa Liidus ja igas liikmesriigis üks suurimaid väljakutseid. "Euroopa Liidu sisene liikumisvabadus on tinginud vajaduse järjest tõhusama julgeolekukorralduse järele, et tagada kodanike parem turvalisus kasvava piiriülese kuritegevuse tingimustes. Tundub imelik, aga rohkem vabadust tähendab rohkem kontrolli. Euroopa Liidu sisene liikumisvabadus peab käima käsikäes tugevnenud kontrolliga Euroopa Liidu välispiiril, et tõhusalt võidelda inim- ja narkokaubanduse, organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku sisserände ja terrorismiga. Eesti on ebaseadusliku sisserände osas valdavalt transiidiriigiks, mille kaudu soovitakse reeglina jõuda Põhjamaadesse või Vahemere-äärsetesse riikidesse.

"Mul on heameel tunnustada Sisekaitseakadeemia algatust ning loodame saada rahvusvaheliselt sisejulgeolekualaselt konverentsilt häid mõtteid ka valdkonna-poliitika paremaks kujundamiseks", ütles siseminister Marko Pomerants.

Sisekaitseakadeemia konverentsile on esinema oodatud mitmed tuntud eksperdid kodumaalt ja välisriikides. Teadmisi ja kogemusi tulevad jagama kultuuritegelane ja SA Tallinn 2011 endine juht Mikko Fritze, sotsiaal- ja turu-uuringute ettevõtte Saar Poll OÜ juhataja Andrus Saar, Tartu Ülikooli rahvamajanduse instituudi juhataja professor Raul Eamets, Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort ja paljud teised.

Diskussioonid peamistel teemadel toimuvad konverentsi neljas töötoas, kuhu kaasa rääkima ja mõtlema on kutsutud arvukalt valdkonna spetsialiste: Skype Technologiest Kaido Paabusk, Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Marina Kaljurand, Haitil päästemissioonil käinud Sisekaitseakadeemia õppejõud Enn Eberg, kolmandat aastat Gruusias missioonil viibiv akadeemia nõunik Piret Palusoo, Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, Justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama ja paljud teised.

Konverentsi plenaarsessiooni ja töötubasid modereerivad Sisekaitseakadeemia eksperdid ning Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Klen Jäärats.

Täpse kavaga on võimalik tutvuda konverentsi kodulehel http://www.sisekaitse.ee/konverents

Konverentsi raames esitleb Sisekaitseakadeemia oma kaht värskemat trükist: akadeemia esimese rektori Eduard Raska raamatut "Olemise õigus" ja professor Ivar Aimre mälestusele pühendatud artiklite kogumikku "Ühiskonna turvalisuse teenistuses".

Konverents toimub Tallink Spa ja Konverentsi Hotellis Tallinnas kell 9:00 - 18:30. Töökeelteks on eesti, inglise ja vene keel ning sünkroontõlge on tagatud eesti-inglise-eesti keelesuunal.

Reinsalu: toimetulekutoetuse tõus aitab vaesuse vastu

2010-11-08

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul toimetulekutoetuste suurendamine praeguse esmatarbekaupade hinnatõusu ajal otstarbekas vaesusevastane meede.

Ta avaldas heameelt tänase koalitsiooni eestseisuse kokkuleppe üle leida eelarve menetlemise käigus täiendavaid vahendeid toimetulekutoetuse tõstmiseks.

"Mul on hea meel, et pingelistes eelarvetingimustes eelistab koalistioon eelarve menetlemisel teha muutusi, mis suurendavad suurimas vaesusriskis olevate inimeste sotsiaalkaitset," ütles Reinsalu.

Koalitsiooni otsus tähendab toimetulekutoetuse tõusu ühe pereliikme kohta 1200 kroonini ja ülalpeetavatele 960 kroonini.

IRL esitas ettepanekud hinnatõusu ohjeldamiseks

2010-11-08

Tänasel koalitsiooni eestseisuse nõupidamisel andis IRL Reformierakonnale üle erakonna volikogus kinnitatud ettepanekud hinnatõusu ohjeldamiseks.

„Valitsus peab hinnatõusule reageerima ning selle ohjeldamiseks samme astuma. Selleks IRL oma viis ettepanekut ka esitab. Osa neist avaldaks mõju juba vastuvõtmise järel, teised pikemas perspektiivis. Olukorda niisama pealt vaadata pole aga võimalik," ütles IRLi esimees Mart Laar.

Tema hinnangul on kiirenenud hinnatõus kujunenud Eestile tõsiseks probleemiks.

„Olukord on seda kummalisem, et Lätis püsib hinnatõus sisuliselt nullis, Eestis on see aga kontrolli alt väljunud."

Hinnatõusu ohjeldamiseks teeb IRL esiteks ettepaneku alandada Juhan Partsi poolt esitatud eelnõule tuginedes elektri hinda, teiseks ohjeldada senisest tõhusamalt vee- ja küttemonopole, kolmandaks tõhustada võitlust hinnakartellidega, kolmandaks aidata elamute soojustamisega kaasa küttekulude vähendamisele ning viiendaks lõpetada Vene gaasimonopol.

Laar on veendunud, et kuna võitlus hinnatõusu vastu on oluline mõlemale koalitsioonierakonnale ja mitmed IRL ettepanekud on lähedased Reformierakonna algatustega, suudab koalitsioon ühise tegevusplaani kiirelt kokku leppida.

IRL: elektri hinda saab alandada

2010-11-08

IRLi Riigikogu fraktsioon arutas oma tänasel nõupidamisel energeetika olukorda ning esitatud ettepanekuid elektrihinna alandamiseks. Fraktsioon kuulas ära minister Juhan Partsi ülevaate tema esitatud eelnõu menetlemise käigust, mis alandaks Eestis elektri hinda.

"Kiirenenud hinnatõus on Eesti inimestele kujunenud tõsiseks probleemiks. Pole õige, et selle vastu pole võimalik midagi ette võtta. Valitsus peab olemasolevate võimaluste seast leidma parimad lahendused ning tegema seda kiiresti. Juhan Partsi esitatud eelnõu vastuvõtmine alandaks elektri hinda. Elektri kallinemine on aga üks teguritest, mis aitab kaasa hinnakasvule. Elektri hinna alandamine oleks seega üheks vahendiks, millega saaks hinnatõusu pidurdada," ütles saadikurühma esimees Mart Laar.

Fraktsioon kohtus ka Eleringi juhi Taavi Veskimäega, arutamaks gaasihinna alandamise võimalusi ning Gazpomi monopoli lõpetamist. Arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et valitsusel tuleks kiiremas korras langetada otsus, kuhu valitsus soovitaks rajada LNG terminaal, mis võimaldaks pakkuda mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi tarbijatele odavamat gaasi.

"Selle teostumine on loomulikult võimalik vaid koos Euroopa Liiduga. Ka pole kahtlust, et Baltikumis on kohta vaid ühele terminalile. Selle rajamisele kandideerivad aga kõik kolm Balti riiki. Kui Eesti soovib siin konkurentsis püsida, peab ta oma otsuse langetama. Kahte asukohta korraga välja pakkuvat riiki ei võeta asukohamaana kahjuks tõsiselt." ütles Laar.

Teiseks pidas saadikurühm vajalikuks Eesti valitsuse aktiivsemat sekkumist Eesti-Soome gaasijuhtme projekti, mille rajamine on viimasel ajal venima kippunud, kuid milleta oleks keeruline suurendada Eesti sõltumatust Gazpromi monopolist.

IRL: Tallinna linnavalitsus pärsib ettevõtlust

2010-11-07

Tallinna linnavolikogu liikme Andres Luusi (IRL) hinnangul pärsib linnavalitsus, küsides ettevõtetelt arvete tasumiseks 60-päevast tähtaega, linna ettevõtlust.

„Mitmelt murelikult ettevõtjalt on laekunud info, et Tallinna finantsteenistus nõuab ettevõtjatelt arvete tasumiseks 60-päevast ehk kahekuulist maksetähtaega. Siinkohal tahaksin meelde tuletada, et tavapraktikas on maksetähtaegadeks jäetud 7 või 14 päeva," sõnas Luus

Luusi hinnangul on sisuliselt tegemist intressivaba lühiajalise laenu võtmisega ettevõtetel. „See on järjekordne linnavalitsuse poolne ettevõtjate kiusamine, nagu olid seda ka müügimaks või paadimaks." sõnas Luus. „Säärane tegevus mõjub negatiivselt kogu linna ettevõtluskliimale."

Selguse saamiseks andis Andres Luus volikogu menetlusse ka arupärimise, millega soovib saada linnapoolseid selgitusi.

IRL: Kultuuripealinn vajab korralikku välisturunduse plaani

2010-11-06

Tallinna linnavolikogu liikme Reet Roosi (IRL) sõnul ei ole Tallinn esitanud siiani sihtasutuse Tallinn 2011 välisturunduse plaani, mistõttu andis ta volikogu menetlusse vastavasisulise arupärimise.

Roosi sõnul on IRL-i fraktsioon esitanud linnavalitsusele kaks teabenõuet sihtasutuse Tallinn 2011 turunduseelarve kohta, kuid vaatamata sellele pole saadud ammendavaid vastuseid. „Kõige rohkem küsimusi tekitab sihtasutuse Tallinn 2011 välisturundus. Teame vaid, et välisturunduse eelarve on veidi üle 8 miljoni krooni ning klassikalist välisturundust üleüldse planeeritud pole,“ sõnas Roos.

„8 miljoni krooni eest saab teha korraliku väliskampaania, kuid see eeldab väga head ja detailset turundusplaani,“ ütles Roos. „Ilma konkreetse plaanita välisturgudele lähenemine on raha tuulde loopimine.“

Roosi hinnangul on välisturundus Tallinn 2011 puhul äärmiselt oluline valdkond, kuna Tallinnast saab terve Euroopa kultuuripealinn ning säärast võimalust Tallinna tutvustamiseks Euroopas meil nii pea ei tule.

IRL: elektrihinna alandamise vastu võitlevad huvigrupid

2010-11-05

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher tunnustab Juhan Partsi pakutud kompromissi taastuvenergia toetuste vähendamiseks ning peab kahetsusväärseks, et Riigikantselei on lasknud end huvigruppidel eksitada.

„Me nägime ka monopolide ohjeldamise seaduse menetlemisel, et kui eelnõu on valmis, siis kasvab huvigruppide hirm ja surve enda kasumlikkuse säilitamiseks," ütles Vaher.

Tema sõnul on IRLi jaoks põhiline eesmärk hinnatõusude ohjeldamiseks elektrihinna vähendamine, sest elektri maksumus mängib üldises hinnatõusus olulist osa.

„Praeguse olukorra jätkudes kasvab taastuvenergia toetuste maht pidevalt, loomulikult on regulatsiooni muutmise ärahoidmine ja isegi sellega venitamine toetuste saajatele meelepärane," ütles Vaher.

Ta meenutab, et taastuvenergiat hakati toetama, et soodustada selle turulepääsu, kuid elektrituru avamise järel on see muutunud koormaks, mida Eesti tarbija ega ettevõtlus kinni maksta ei suuda.

„Elektrihinna tõus on ennekõike tootjate huvides ja selle maksavad kinni tarbijad, mistõttu tuleb hinnakujunduses arvestada ka nende huve," lausus Vaher.

Tema sõnul on kaks tegelikku küsimust: kas soovime üldist hinnatõusu ohjata ning kas valitsus kiidab heaks eelnõu, mis langetab taastuvenergia toetust 12,6 sendilt 3 kuni 5 sendini.

„Ülejäänud osa sellest diskussioonist on suuresti avalikkuse eksitamine."

Siseminister annab politsei ja piirivalve aastapäeval üle teeneteristid

2010-11-05

Täna, 5. novembril toimub Pärnu kontserdimajas politsei ja piirivalve aastapäevale pühendatud pidulik kontsertaktus ning jumalateenistus Pärnu Eliisabeti kirikus.

Pidulikul aktusel Pärnu kontserdimajas annab siseminister Marko Pomerants Politsei- ja Piirivalveameti ning prefektuuride töötajatele üle 12 piirivalve ja 37 politsei teeneteristi. Aktusel tunnustatakse politsei ja piirivalve teeneteristidega ka koostööpartnereid.

„See aasta on olnud väga muutusterohke ja nõudnud kõigilt tõsist pingutust. Tublisid inimesi leidub igal ajal ja mul on siiralt hea meel tunnustada kõiki, kes on oma igapäeva tööd teinud suure pühendumuse ja hoolivusega,“ sõnas siseminister Pomerants. „Avaldan tunnustus kõikidele nendele inimestele, kes on Eesti sisejulgeoleku süsteemi arendamisse oma panuse andnud,“ lisas minister.

Politsei ja piirivalve teenetemärkide andmist reguleerib siseministri määrus „Politsei teenetemärkide liigid, kirjeldus ja andmise kord“ http://www.riigiteataja.ee/akt/13357242

IRL: Korea ususekti linnapoolne reklaamimine oli lubamatu

2010-11-04

Tallinna linnavolikogu liige Anneli Entson (IRL) andis volikogu menetlusse arupärimise, milles nõuab selgitusi linna rolli kohta ekstreemse Korea ususekti reklaamimises.

„On äärmiselt kummaline, et nädalavahetusel Eestis esinenud Korea ususekti propagandaüritust toetas ja reklaamis omalt poolt propagandistlikul eesmärgil ka Tallinna linn," sõnas Entson.

„Mustamäe linnaosa elanikud said oma postkastidesse linnaosa vanema Lauri Laatsi poolt kutsed usuüritusele. Kutsetel lubati korraldada ka transport Saku Suurhalli. Paratamatult tekib küsimus, mis rahade eest linnaosavanem ennast kultuuripäevade taustal reklaamis ning kes lahkelt lubatud bussid kinni maksis," imestas Entson.

Entson sõnas, et kahtlaste ususektide reklaamimise asemel peaks linn oma rahasid kasutama sihtotstarbelisemalt. „Mõttetute trükiste ja busside tellimise asemel peaks linn hoopis suunama rohkem vahendeid näiteks puudega laste transporditingimuste paremaks korraldamiseks," leidis ta.

Tallinn peab Entsoni sõnul tõsisemalt kaaluma, mis kriteeriumite alusel ja milliseid üritusi toetatakse, kuna vastasel korral kaotab linn oma tõsiseltvõetavuse.

IRLi saadikud kritiseerisid üleveokulu suurendamise plaani

2010-11-04

Täna Saaremaad külastavad Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadikud kritiseerisid keskerakondlase Kalle Laaneti algatatud eelnõu, mis suurendaks autode üleveokulu väikesaartele 80 protsenti.

IRLi saadikud avaldasid kriitikat kohtumistel ettevõtete ja kodanikega, arutades Saaremaa püsiühenduse ja üleveotasude probleeme.

IRLi liikmed jagavad eelnõu eesmärki - saarte inimeste kulude vähendamist - kuid leiavad, et seaduse muutmise asemel saab seda teha ministri määrusega.

Selleks tuleb IRLi esimehe Mart Laari sõnul järgmise aasta Riigieelarve eelnõu täiendada vähemalt 26 miljoni krooniga.

„Lahendamist vajavad mitmed praktilised küsimused, kuid kuna Riigikogus näib antud küsimuses valitsevat konsensus, on IRL veendunud et probleemid õnnestub lahendada," lausus Laar.

Ann Räämet valiti Euroopa eakate liidu asepresidendiks

2010-11-04

IRLi seenioride juht Ann Räämet valiti Euroopa eakate kodanike liidu asepresidendiks, organisatsiooni presidendiks sai Bernhard Worms Saksamaalt.

IRLi seenioride juht valiti liidu asepresidendiks täna Saksamaal Bonni lähedal Bad Honnefis toimuval ESCU VII kongressil.

European Senior Citizens Union (ESCU) on Euroopa suurim seenioride ühendus, kuhu kuulub 820 000 liiget 24 maalt ja 37 parteist.

Ann Räämet keskendus oma kongressi-ettekandes Eestis tehtavale vabatahtlikule tegevusele ja meetmetele, mida tuleks kasutada vabatahtliku tegevuse arendamiseks eakate hulgas.

„Peamine eesmärk on, et pensionil olev inimene ei jääks üksi koju, vaid kaasataks kas vabatahtlikku tegevusse või siis saaks ta võimalusel töötada osalise tööajaga," ütles Räämet.

"Leian, et ka pensionil olev inimene peab tundma, et ta on ühiskonnale vajalik."

Pomerants avab Rakveres meditsiinitehase uue osa

2010-11-04

Siseminister Marko Pomerants avab täna Soome meditsiiniseadmete tootja Innokas Medical Oy Rakvere uued ruumid.

Firma Rakveres asuv tehas loodi 2006. aastal elektroonikaseadmete koostamiseks, tehase laiendusega tuleb juurde 1000 m2 pinda.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul on turvatunne otseses seoses töö olemasoluga. Uute töökohtade loomine on ka eelduseks regioonide arengule.

„Innokas Medical Estonia annab Rakveres praegu tööd 30 inimesele. Tehase laiendusega tekib aastas 10-20 uut töökohta, mille üle saab vaid rõõmustada," lausus Pomerants.

Innokas Medical Estonia OÜ tegevjuhi Jouni Ihme sõnul on tehase laiendus Eestis Innokas Medical Oy-le suur samm edasi.

"Tunneme suurt rahulolu selle üle, kuidas on meid toetanud Eesti riik ja Rakvere linn," ütles Ihme.

Innokas Medical on Soomes ainus ettevõte, mis on spetsialiseerunud tervishoiutehnoloogia seadmete kavandamisele ja tootmisele.

Firma aastakäive on üle 17 miljoni euro. Ettevõtte eesmärk on saada silmapaistvaks rahvusvaheliseks meditsiinitehnika tootjaks.

IRL: Tasuta kõrgharidus on võimalik!

2010-11-03

IRLi esimees Mart Laar ja aseesimees Tõnis Lukas kohtusid Tartus Tartu Ülikooli rektori Alar Karisega ja Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseniga, andes neile üle erakonna ettepanekud üleminekuks tasuta kõrgharidusele.

Tõnis Lukas ütles, et Eesti ühiskonna tulevik ja tase sõltuvad sellest, kas meie andekamad noored seovad ennast Eestiga. Nad teevad seda vaid juhul, kui saavad olla kindlad, et siinsetes ülikoolides omandavad nad rahvusvahelisel tipptasemel kõrghariduse.

„Selle saavutamiseks ei tohi praeguse seisuga rahulduda, vaid pidevalt arenguga kaasas käia, just seda eesmärki peab IRL silmas ka oma ettepanekuid esitades," ütles haridusminister.

Tartu Ülikooli rektor Alar Karis leidis, et tema jaoks on oluline üleminek õppemaksuta kõrgharidusele ning õppetoetuste ja stipendiumite süsteemi täiustamine.

Rektor Mait Klaassen pidas oluliseks Maaülikoolis õpetatavate Eesti ühiskonnas oluliste põllumajanduse ja maaeluga seotud erialade jätkuvat riigipoolset rahastamist.

Kokkuvõtteks olid kohtumised Tõnis Lukase sõnul konstruktiivsed ja viljakad. Arutati IRLi kava elluviimise praktilisi aspekte ning nende seotust ühiskonna arenguks vajalike muude otsustega.

„Mul on hea meel, et arutelud olid sedavõrd konkreetsed ja tõsised. See annab mulle usku ja kindlust, et tasuta kõrgharidusele üleminek on võimalik."

Turvalisus algab väärtushinnangutest

2010-11-03

Siseminister Marko Pomerants rääkis täna Sõmerus peetud haridusfoorumil väärtustest ja turvalisusest ning hariduse rollist õiguskuulekate kodanike kasvatamisel.

Foorumil keskenduti õpetaja rollile väärtuste looja, kandja ja edasiandjana. Siseminister pöördus oma ettekandes õpetajate ja omavalitsusjuhtide poole üleskutsega märgata ja lahendusi otsida esmalt siseturvalisuse probleemide tekkepõhjustele.

„Kui noorel inimesel pole tööd ja tema ainsaks elatusallikaks on kuritegelikul teel teenitud tulu, siis räägime juba tagajärgedest. Mis tähendab, et koolitee on selleks katkenud ja väärtushinnanguid on juba raskem mõjutada,“ tõdes Pomerants.

Minister pidas elukestvat õpet küll heaks võimaluseks inimesteni jõudmiseks ja väärtuste kujundamiseks kuid nentis samas, et noorte inimestega tuleb tõsisemalt tegeleda siis, kui nad on haridussüsteemis olemas.

„Turvalisuse kui ühiskondliku hüve väärtustamine sõltub paljuski kodust ja koolist ja sellepärast tulebki rohkem rõhku panna just nendele varastele arenguaastatele, kus arusaam turvalisusest ju tegelikult alguse saabki,“ ütles minister.

„Oluline on mõista, et turvalisus ei tähenda pelgalt lukke ja trelle, politseipatrulle ja turvafirmasid. Igaüks meist loob turvalisust ja see mõte jäi ka tänasel haridusfoorumil selgelt kõlama,“ sõnas minister kokkuvõtteks.

Kabrits: Savisaar hämab volikogule enda laenu kohta

2010-11-02

Tallinna linnapea Edgar Savisaar vastas linnavolikogu liikme Siim Kabritsa (IRL) arupärimisele 2 miljoni krooni suuruse laenu kohta, et lähtus majandusteadlase Milton Friedmani õpetusest.

Linnavoliniku Kabritsa küsimusele, kuidas linnapea jõudis laenu andnud Liechtensteini ettevõtjani, vastas Savisaar järgmiselt: „Alustasin lennukiga, lõpetasin autoga. Majandusteadlane Milton Friedman peab seda kõige õigemaks viisiks, kuidas rahadega ümber käia. Tavaliselt ma ei võta temast eeskuju, aga seekord otsustasin proovida."

Kabritsa sõnul näitavad Savisaare ebamäärased vastused, et laenu tagamaad on kahtlased. „Kui kõik oleks korrektne, ei peaks linnapea küsimustele vastates rääkima Friedmani teooriast, vaid vastaks konkreetselt hämamata esitatud küsimusele," leidis Kabrits.

„Oht on, et Savisaare isiklikud ambitsioonid ja huvid võivad hakata mõjutama Tallinna linna juhtimist, mistõttu läbipaistvuse huvides tuleks linnapea kahtlaste rahatehingute tagamaad võimalikult kiiresti välja selgitada," lausus Kabrits.

IRL: Harku vald näitab Savisaarele silmad ette

2010-11-02

IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher peab ainuõigeks Harku valla plaani kaotada kodualuselt maalt maamaks ning leiab, et see tuleks kaotada terves Eestis.

„Mul on hea meel, et Harku vald kasutas õigust, mille Riigikogu IRLi eestvedamisel 2009. aastal omavalitsustele andis, ning vabastab Harku koduomanikud maamaksust. IRL ootab sarnast sammu Tallinna linnast, kuid Edgar Savisaar on koduomanike maksuvabastuse suhtes hoopis teist meelt," ütles Vaher.

Tema sõnul näitab Harku eeskuju, et kui omavalitsusjuhid tahavad, siis on koduomanike kaitsmine võimalik.

„Meenutan, et 2008. aastast tõstis keskerakondlik linnavõim Tallinnas maamaksu 0,6%-lt 1,5%-le maa maksustamise hinnast, mis tõi pealinna elanikele kaks ja pool korda suuremad maamaksu arved," sõnas Vaher.

See tähendab tema sõnul, et 1800-ruutmeetrise krundi omanik Nõmmel maksis 2007. aastal maamaksu 2200 krooni, siis pärast maamaksu hüppelist tõusu on makstav summa 6800 krooni. Ka õiguskantsler on pidanud Tallinna maamaksusüsteemi põhiseadusvastaseks.

„Maamaks muu kasutusotstarbega kinnistutel on mõistetav, kuid kodualune maa tuleks maamaksust täielikult vabastada. Maksust oleksid vabastatud maaomanikud elamumaalt, milles asuvas elamus või korteris on nende registreeritud elukoht," rääkis Vaher.

Tema sõnul on IRLi eesmärk kodualuse maa maksustamise täielik lõpetamine terves Eestis.

IRLi noored seavad esikohale tasuta kõrghariduse

2010-11-02

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühendus juhatus otsustas seada organisatsiooni uues programmis kesksele kohale kvaliteetse kõrghariduse.

Noorte juht Maria Kasepalu ütles juhatuse heakskiidu saanud dokumenti kommenteerides, et kõrghariduse seadmine esikohale on loogiline valik.

„Noorte ja nende vanemate jaoks on kättesaadav kõrgharidus äärmiselt oluline. Samuti investeeringud haridusse ja vajaduspõhised õppetoetused, mis aitavad tagada tingimusi kvaliteetse hariduse andmiseks," ütles Kasepalu.

Tema sõnul peab riik suutma pakkuda kõrgharidust ka neile, kellel ei ole võimalik oma haridusteed kinni maksta.

„Samuti on vaja stipendiumite kõrvale õppetoetusi, mis võimaldavad korralikult õppival tudengil hakkama saada ja sajaprotsendiliselt õppimisele keskenduda," lausus Kasepalu.

IRLi noored korraldasid uue programmi koostamise eel oma liikmete seas ka küsitluse, mille tulemused näitavad samuti, et kõrghariduse kättesaadavus ja kvaliteet on noorte jaoks esmatähtsad.

Küsitlus, mille eesmärk oli selgitada noorte jaoks olulised teemad, toimus oktoobri jooksul, noorte kodulehel oleva ankeedi täitis 206 inimest.

IRL: monopolide ohjeldamise seadus jõustub huvigruppide kiuste

2010-11-01

Tänasest jõustunud monopolide ohjeldamise seadus annab konkurentsiametile kõik võimalused range kontrolli kehtestamiseks vee- ja küttemonopolide üle ja seeläbi vee- ja küttehindade langetamiseks. Seadusega antakse konkurentsiameti täieliku kontrolli kõikide Eesti soojatootjate üle ja ligi 60 suuremat vee-ettevõtjat üle Eestis.

"Monopoolsete huvigruppide tugev surve kiuste vastu võetud seadus annab võimaluse senisest suurema hulga suuremaks tarbijate kaitseks. Monopolidele seatakse kohustus algatada vee- ja soojahindade langetamine kui näiteks tooraine maailmaturu hinnad või muud tootmiskulud muutuvad. Juhul kui ettevõtjad sel juhul tarbijatele hindu ei alanda, anname ajutiste hindade kehtestamise õiguse konkurentsiametile. Samuti kehtestatakse kuni 250 miljoni kroonini ulatuvad rahalised karistused monopolidele seaduse nõuete rikkumiste eest," ütles IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher.

Vaheri hinnangul on Tallinnas monopolide ohjeldamise mõju veehindadele märgatav - ekspertide sõnutsi on järgmise kahe-kolme aasta jooksul võimalik vee hinda langetada kuni veerandi võrra. Seda juhul, kui konkurentsiamet suudab kasutada monopolide ohjeldamise seaduse võimalusi ja kehtestada täieliku kontrolli Tallinna Vee hinnakujunduse üle.

"Tõenäoliselt tuleb selleks aga konkurentsiametil kõigepealt pidada Tallinna Veega maha tuline vaidlus. Seaduse kohene tulemus on aga see, et hoitakse ära järjekordne tallinlaste veehinna tõus, mis muidu ähvardaks alates 1. jaanuarist 2011," lausus Vaher.

Teistes omavalitsustes võib tema sõnul eeldada hindade väiksemat langust või säilimist üldiselt tänasel tasemel, sest mitmetes linnades-valdades ei ole hinnad täna kulupõhised.

"Soojuse hind võib Tallinnas langeda lähema kahe-kolme aasta jooksul kuni 15 protsenti. Soojamajanduses kodumaistele kütustele Vene gaasi ees eelise andmine teeb tee lahti mitmetele uutele tootjale, kes suurendavad konkurentsi soojamajanduses, roheline tuli on antud ka Iru prügipõletusjaama rajamisele. Konkurents tähendab aga tarbija jaoks madalamat hinda," rääkis Vaher.

Parts esitab odavama elektri eelnõu justiitsministrile

2010-10-30

Majandus- ja kommunikatsiooniminister tutvustas täna Pärnus IRLi Seeniorite Kogule täiendatud eelnõu elektrihinna langetamiseks.

„Esitan esmaspäeval eelnõu täiendatud kujul justiitsministeeriumile, nüüd arvestab see kõigi turuosaliste kõiki mõistlikke ettepanekuid," sõnas ta.

Partsi eelnõu näeb ette kodutarbijate elektrihinna langetamise läbi taastuvenergiamaksu vähendamise. Tema hinnangul on ajal, mil valitseb surve hinnatõusudeks ja kulude kasvuks, elektri hinna alandamine IRLi jaoks oluline eesmärk.

„Elektri hinna langetamiseks tuleb vaid langetada mõistlikule tasemele taastuvenergia tootjatele tarbijate poolt kohustuslikus korras makstav toetus," ütles Parts.

Minister on valitsusele esitanud eelnõu, mis langetab taastuvenergia toetust praeguselt 12,6 sendilt 3 kuni 5 sendini ehk kuni 75 protsenti.

Partsi hinnangul on praegused toetuse määrad liiga suured - tarbijad on sunnitud maksma toetust tootjatele, kellest osa teeniks märkimisväärset kasumit ka ilma igasuguse toetuseta.

Eestis tuleks sisse seada emapension

2010-10-30

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles täna Pärnus IRLi Seenioride Kogule, et pensioni suurus peaks tulevikus olema seotud laste arvuga.

"Laste kasvatamine on tõsine töö ja emadele tuleks maksta suuremat pensionilisa," ütles Reinsalu.

Tema hinnangul on see rahva tuleviku huvides vajalik ja õiglane ka Eesti perede suhtes.

"Loogiline on, et vanema lisapension laieneks ka tänastele eakatele, kelle lapsed meie, noored, oleme," ütles Reinsalu.

Ta meenutab, et enne 1999. aastat sai üks vanem lapse eest kaks staažiaastat.

"Seda on vähe, kuid pärast 1999. aastat kaotati see hoopiski."

Reinsalu sõnul kinnitab statistika, et vaesusriskis on just üksi elavad naispensionärid.

"Põhjus on lihtne - tavaliselt on lastega kodus olnud ju naine, seega staaž lühem, pension väiksem," ütles Reinsalu.

IT-akadeemia peab teoks saama

2010-10-29

IRLi esimees Mart Laar ütles infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu konverentsil "Visioonist lahendusteni 2010", et Eesti IT-akadeemia tuleb järgmisel aastal käivitada.

"See eeldab valitsuse, kõrgkoolide ja IKT-liidu kokkuistumist, selles koostöös sai samal moel sai teoks ka IT-kolledž," lausus Laar.

IRLi esimees rõhutas ka läbiva info- ja kommunikatsioonitehnoloogiahariduse tähtsust ning julgust seda edendavate otsuste langetamisel.

"Eesti peab minema üle tasuta kõrgharidusele, et kõik õppida soovijad saaksid kvaliteetse kõrghariduse, me ei tohi kaotada ühtegi üliõpilast ka IT-sektoris," ütles Laar.

Tema hinnangul on Eesti IT-vallas hästi arenenud ning me peame oma arengueelise ära kasutama, soodustades arengut ka hariduses.

Konverentsi info: http://itl.ee/?op=body&id=18&art=522

IRL: Tallinn on finantsraskustes

2010-10-28

Tallinna linnavolikogu liikme Siim Kabritsa (IRL) sõnul viitab linna finantsdirektori eilne kiri ametiasutustele, et Tallinna finantsseis pole sugugi kiita.

Tallinna finantsdirektor saatis eile linna ametiasutustele kirja, millega tõmmatakse linna asutuste, sh. koolide ja lasteaedade, kulutused aasta lõpuni koomale. Linnapea käskkirja kohaselt on keelatud maksta tulemustasusid, preemiaid ja toetusi, saata töötajaid tasulistele koolitustele, tellida ja teostada jooksvaid remonttöid. Piirang on pandud isegi bürootarvete tellimisele.

Kabritsa hinnangul näitab linnapea käskkiri, et erinevalt linnaisade jutust, ei ole linna finantsseis kiita. "Esimesed tõsisemad märgid linna finantsraskustest ilmnesid septembri lõpus, kui plaaniti lasteaedade eelarvet kärpida," sõnas Kabrits. "Linnal tuleks hämamise asemel ausalt tunnistada, et ollakse raskes seisus."

Kabrits leiab, et linna finantsprobleemid on saanud alguse valedest prioriteetidest. "Tänast Tallinna juhitakse kampaaniakorras. Eile ilmunud kuluka ja hiiglasliku tiraažiga propagandalehe jaoks raha eraldamine ei olnud probleem, samal ajal kui linlastele oluliste valdkondade jaoks, nagu lapsed ja haridus, raha ei leita," ütles ta.

Tunne Kelam: Venemaa kasutab oma huvides ära Euroopa Liidu erimeelsusi

2010-10-27

Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton vastas täna Euroopa parlamendi väliskomisjoni liikmete küsimustele.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam juhtis tähelepanu riskile, mis tuleneb sellest, et Venemaa on praeguseks hetkeks saavutanud senisest suurema võimaluse mängida Euroopa Liitu USA vastu ning Euroopa Liidu liikmeid üksteise vastu. Seda soodustavad Kelami arvates Atlandi-ülese koostöö ebapiisav koordineerimine ning samuti mõnede liikmesriikide hiljutised algatused Kremliga suhete süvendamiseks. Kelam tõi näiteks Prantsuse, Saksa ja Vene juhtide kohtumise Deauville'is.

Eesti saadik soovis teada, kas välispoliitika kõrge esindaja arvates ei peaks Venemaa esmalt täitma oma senised kohustused Euroopa Liidu ees nagu näiteks Gruusia vaherahu tingimuste korrektne elluviimine, enne kui Euroopa Liit otsustab alustada vastastikuse partnerluse uute vormide otsinguid.

"Igasugune mõttekas partnerlus saab rajaneda üksnes usaldusele ja vastastikkusele," rõhutas Kelam.

Tunne Kelam pani Ashtonile südamele edastada kohtumistel Venemaa esindajatega Euroopa Parlamendi arvukate liikmete sügav mure Hodorkovski kohtuasja pärast.

"Sellest grotesksest protsessist on kujunenud Venemaa õiguskorra ja usaldusväärsuse degradeerumise pahaendeline indikaator," väitis Kelam.

Inimõiguste allkomisjoni esinaise Heidi Hautala sõnul näib Euroopa Liidul puuduvat oma strateegiliste partneritega suheldes teekaart. Hautala pidas jahmatavaks asjaolu, kuidas kõnealustes suhetes on välditud inimõiguste konkreetset käsitelu.

Ashton rõhutas Atlandi-ülese koostöö tähtsust ning Venemaa poolsete kohustuste täitmise vajadust. Ashtoni sõnul on tema prioriteediks see, et inimõigustega seonduvaid probleeme ei juhitaks kõrvalteedele. Ashtoni sõnul on retoorikast olulisem mingi konkreetse tulemuse saavutamine.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

www.kelam.ee

IRLi noortejuht: varivalimised testivad tasuta kõrgharidust

2010-10-27

IRLi noorteorganisatsiooni esimees Maria Kasepalu ootab huviga, kui suure toetuse saab varivalimistel erakonna tasuta kõrghariduse programm.

„Varivalimistel pannakse seekord proovile prii kõrgharidus, millele IRL küsib Riigikogu valimistel inimeste toetust," lausus Kasepalu.

Ta peab tähtsaks, et ka noored annaksid tasuta kõrghariduse ideele oma hinnangu, sest IRLi üleriigiline küsitlus näitas sellele ideele suurt toetust.

„Ka varivalimistel tuleb tõstatada teemasid, mis on noorte jaoks olulised, kuid millele erakonnad kardavad valimisdiskussioonides käsitleda," sõnas ta.

Maria Kasepalu allkirjastas täna koos teiste poliitiliste noorteorganisatsioonide juhtidega varivalimiste koostööleppe.

Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatav kodanikuhariduse projekt, mis toob 14-20 aastased üle Eesti valima ning arvamust avaldama.

IRL: Tallinn vajab programmi vaesusega võitlemiseks

2010-10-26

Tallinna linnavolikogu liige Nikolai Stelmach (IRL) andis volikogu menetlusse eelnõu, millega tuleb linnavalitsusel koostada programm vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks.

Stelmachi esitatud eelnõus seisab, et tegelemaks kohalikul tasandil võimalikult edukalt vaesusküsimustega, on linnal vaja selleks välja töötada väga konkreetne strateegia.

„Kuigi kõige halvemad ajad on majanduses tänaseks möödas, jagub majanduskriisist tingitud probleeme veel küllaga," sõnas Stelmach. „Tallinnas on inimeste elujärg viimastel aastatel märksa halvenenud. Toimetulekutoetuse saajate arv Tallinnas on 2010 veebruariks kasvanud võrreldes 2009. aasta veebruarikuuga 3,3 korda ning kõrge tööpuudus on linnas probleemiks kindlasti veel lähimal paaril aastal," rääkis ta.

Stelmach märkis ka, et 2010 on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta Euroopas. Tema hinnangul annaks eelnõu vastuvõtmisega Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn tervele Euroopale selgelt märku, et siin ollakse valmis võitlema vaesusega ja seda mitte ainult 2010, vaid ka sellele järgnevatel aastatel.

IRL: kodude maksustamise on üdini vale

2010-10-26

IRLi parlamendisaadiku Urmas Reinsalu hinnangul on õiguskantsleri märgukirja järgi on Tallinna maamaksuvabastuse andmisele seatud tingimused põhiseadusega vastuolus.

„Õiguskantsler näitab üheselt, et ebatõhus ja inimesi ebavõrdselt kohtlev maamaksusüsteem Tallinnas on põhiseadusevastane ja ebaõiglane," ütles Reinsalu.

Õiguskantsler toob välja, et pensionisaaja saab ebavõrdselt maamaksuvabastust ainult siis, kui tema elamumaa on suurem kui 200 ruutmeetrit.

Tallinn rõhutab vastuses õiguskantslerile, et linna hinnangul ei ole sellest väiksema maa maks sedavõrd suur, et see käiks pensionärile üle jõu.

Selle seisukoha lükkab õiguskantsler ümber, näidates, et Tallinna kesklinnas asuvale 73 ruutmeetri suuruse korteri maamaks on koguni 2218 krooni aastas.

Reinsalu hinnangul on toimiv ja selge lahendus sellele probleemile on kodualuse maamaksu kaotamine kõigile elanikele.

„IRL peab vajalikuks selle sammu astumist nii koduomanike kui põhiseaduse täitmise huvides," ütles Reinsalu.

IRL tööandjatele: kõrgharidust ei tohi inimestele keelata

2010-10-25

Haridusminister Tõnis Lukas ütles kohtumisel Tööandjate Keskliidu esindajatega, et ei toeta tööandjate manifestis kirja pandud ideed tasulisest kõrgharidusest.

„Tööandjate Keskliidu pakutud üleminek tasulisele kõrgharidusele pole vastuvõetav, sest see tooks olukorra, kus paljudel võimekatel noortel jääks rahapuuduse tõttu haridus omandamata," sõnas Lukas.

Ministri sõnul on hea ja kättesaadav haridus Eesti ja IRLi prioriteet.

„Ka praegune olukord, kus ühed üliõpilased peavad oma õpingute eest õppemaksu tasuma, teised aga mitte, on ebaõiglane ja ebaefektiivne, IRLi seisukoht on, et haridus peab olema kõigile tasuta," lausus Lukas.

IRLi eesmärk on parandada kõrghariduse taset, andes inimestele tasuta kvaliteetset kõrgharidust.

IRLi ettepanekud lähtuvad erakonna kavast üleminekust tasuta kõrgharidusele:
http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2290/irli-eestseisus-pani-paika-tee-tasuta-korgharidusele/

IRL: Reformierakonna eelnõu on hambutu

2010-10-25

IRLi delegatsioon ütles koalitsiooni eestseisuse koosolekul Reformierakonna esindajatele, et nende esitatud eelnõu gaasivõrgu tagasiostmisest tuleb ümber teha.

„Pakutu on ebapiisav, sest IRLi eesmärk on gaasimonopoli lõhkumine ja konkurentsi kaudu tarbijatele madalamate hindade saavutamine," lausus IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Selleks tuleb tema sõnul rajada Eesti ja Soome vahele Baltic Connector gaasitrass ning toetada projekte, mis loovad võimaluse alternatiivsete gaasitarnete tegemiseks Eesti tarbijatele.

Tsahkna hinnangul saavutatakse seeläbi konkurentsisurve gaasi hinna alandamiseks ning vähenevad küttearved gaasiküttel elamutel.

„Praegune konkurentsimoonutus, et Gazprom müüb Saksamaale odavamat gaasi kui Eestisse, peab lõppema," ütles Tsahkna.

Gaasituru avamine on üks viiest IRLi volikogus heaks kiidetud sammust hinnatõusu vastu võitlemiseks.

IRLi plaan hinnatõusu pidurdamiseks:
http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2294/

Mart Laar soomlastele: tasuta lõunaid ei ole olemas

2010-10-23

IRLi esimees Mart Laar tutvustas täna kohtumisel Soome Rahvusliku Koonderakonna (Kokoomus) juhtidega Eesti kogemusi riigi kulude kontrolli all hoidmisest ja eelarve tasakaalustamisest.

"Tasuta lõunaid pole olemas ning praegu võetud võlad tuleb järeltulevatel põlvedel tagasi maksta," lausus Laar.

Tema sõnul pole tänastel otsustajatel õigust võtta noortelt tulevikus valikuvabadus.

"Kui kellelgi peaks tõesti tekkima soov Eesti võlakoormust mitmekordistada, siis IRL blokeerib selle," sõnas Laar.

Kokoomuse esimees, Soome rahandusminister Jyrki Katainen avaldas Eestile Euroopa madalaima võlakoormuse hoidmise eest tunnustust.

IRL ja Kokoomus pidasid täna pidasid Helsingis juhatuste ühise istungi, kus kõneldi majanduskriisist, julgeolekupoliitikast ning Euroopa tulevikust.

IRL: elektri hinna alandamine on Reformierakonnale välja pakutud

2010-10-23

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles IRLi volikogu istungil peetud ettekandes, et peab õigeks elektrihinna langetamist läbi taastuvenergiamaksu vähendamise.

"Reformierakonnale on pakutud välja toetuste ühemõtteline ja eranditeta vähendamine, sest üldisel hinnatõusude foonil on elektri hinna alandamine IRLi jaoks oluline eesmärk," ütles Parts.

Tema hinnangul tuleb elektri hinna langetamiseks taastuvenergia tootjatele tarbijate poolt kohustuslikus korras makstav toetus langetada mõistlikule tasemele.

"Olen koostanud eelnõu, mis langetab taastuvenergia toetust praeguselt 12,6 sendilt 3 kuni 5 sendini ehk kuni 75 protsenti," ütles minister.

Juhan Partsi hinnangul on praegused toetuse määrad liiga suured - tarbijad on sunnitud maksma toetust tootjatele, kellest osa teeniks kopsakat kasumit ka ilma igasuguse toetuseta.

Elektrihinna alandamine on üks viiest IRLi volikogus heaks kiidetud sammust hinnatõusu vastu võitlemiseks.

Loe IRLi samme hinnatõusu vastu võitlemiseks:

http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/2294/

Laar: IRL lükkab tagasi ettepaneku minna üle tasulisele kõrgharidusele

2010-10-22

IRLi esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogul, et Reformierakonna idee viia Eestis sisse üleüldine tasuline kõrgharidus, ei ole vastuvõetav, sest IRL on seisukohal, et haridus peab olema kõigile noortele kättesaadav.

"Valik tasuline haridus-tasuta haridus on selgelt ühiskonna ette püsti pandud. IRLi valik on tasuta kõrgharidus nominaalaja jooksul õpingud lõpetavale üliõpilasele ühe erialadiplomi omandamiseks," ütles Laar.

Tema sõnul eeldab üleminek maksuta õppele tasulise õppe kadumise riigipoolset kompenseerimist avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele. Samuti tuleb Laari sõnul muuta õppetoetused senisest suuremal määral vajaduspõhiseks, et võimaldada ka vaesematest peredest pärit üliõpilastel kõrgharidus omandada.

"Kolmandaks tuleb riigil tagada kõrgharidussüsteemile vajalik rahastamine kvaliteedi tagamiseks ning rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks," ütles Laar.

"IRL küsib Riigikogu valimistel inimestelt mandaati tasuta kõrghariduse kehtestamisele. Meie üleriigilise küsitluse tulemused näitavad, et inimesed ootavad riigilit kvaliteetset ja kättesaadavat kõrgharidust," sõnas IRLi esimees.

Tee tasuta kõrgharidusele - IRLi ettepanekud

Eesti tuleviku võti on heas ja kättesaadavas hariduses. Selleks ei tohi Eestis ükski võimekas noor jääda rahalistel põhjustel ilma korralikust kõrgharidusest. Isamaa ja Res Publica Liit ei toeta ettepanekuid üle minna tasulisele kõrgharidusele ega ka kõrghariduse rahastamiseks eraldi maksude kehtestamist. Kõrgharidus on avalik hüve, seda ei pea õppurid järelmaksude või lisamaksudega kinni maksma. Eesti on suutnud ka kriisiaastatel hoida kõrgharidussüsteemi toimivana, tõstnud selle kvaliteeti ning suunanud sellesse lisaraha. Ka järgneval aastal saavad kõrgkoolid riigilt täiendavaid vahendeid õppetöö läbiviimiseks. Riigieelarvelistel kohtadel, s.t. õppemaksuta õppijate osakaal on aasta-aastalt suurenemas. IRL peab vajalikuks sel teel astuda järgmine samm, sest praegune olukord, kus osa üliõpilasi oma õpingute eest ei tasu, teine osa peab seda aga täiel määral tegema, on nii ebaõiglane kui vähetõhus. IRL jaoks on haridus eelseisvatel aastatel peamiseks prioriteediks.

IRLi kõrghariduspoliitika tugineb kolmele sambale:

1) Õppemaksuta eestikeelne kõrgharidus. Selleks läheb Eesti üle süsteemile, mille kohaselt avalikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides saaks täiskoormusega õppes toimuda eestikeelne õppetöö vaid riigi poolt rahastatud kohtadel. Kokkuleppel võib määratleda ka osakoormusega õppekohad, mille eest tasub riik. Üleminek maksuta kõrgharidusele toob kaasa nõudlikkuse kasvu üliõpilaste vastu, sest maksuta õpe tagatakse üksnes nominaalaja jooksul õpingud lõpetavale üliõpilasele ühe erialadiplomi omandamiseks. See on loomulik, sest tasuta õppiv tudeng saab end täiel määral õpingutele pühendada. Uuele süsteemile üleminek eeldab riikliku tellimuse läbivaatamist ja ümberkujundamist. Üleminek maksuta õppele eeldab tasulise õppe kadumisest põhjustatud vahendite vähenemise kompenseerimist avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, mis nõuaks riigilt aastas täiendavat eelarveraha 450 miljonit krooni. Tasuline õpe saaks neis õppeasutustes seejärel jätkuda osakoormusega õppes ehk nn. avatud ülikoolis, võõrkeelsetel välisturgudele suunatud õppekavadel. Uuele süsteemile üleminek eeldab riikliku tellimuse senisest suuremas mahus esitamist erakõrgkoolidele valdkondades, milles seni on riiklikku tellimust esitatud minimaalselt.

2) Vajaduspõhised õppetoetused. Kuigi riik tasub avalikes ülikoolides üliõpilaste eest õppemaksu, jääb kõrghariduse omandamine endiselt kulukaks. Selleks, et võimaldada ka vaesematest peredest pärit üliõpilastel kõrgharidust omandada, uuendab IRL senist õppetoetuste süsteemi, muutes selle senisest suuremal määral vajaduspõhiseks. Muudatus viiakse ellu 2011.aastal. Rahaliselt nõuab selle elluviimine täiendavalt 110 miljoni krooni aastas. Lisaks suurendatakse tulevikus õppeedukust arvestavate stipendiumide hulka.

3) Maailmatasemel kvaliteeti tagav rahastamine. Pearahapõhisel rahastamisel ja tasuliste kohtade olemasolul põhinevalt süsteemilt üleminekul õppija jaoks tasuta kohtadele tuginevale süsteemile peab riik tagama kõrgharidussüsteemile mitte ainult senise rahastamise mahu säilimise vaid ka rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks vajaliku kasvu. 2014. aastast alates oleks selleks võimalik kasvavalt kaasata summasid EL vahenditest. Seni eeldab see aga üliõpilaskoha baasmaksumuse suurendamist vähemalt 10% võrra aastas, doktoriõppe sotsiaalsete garantiide suurendamist ja amortisatsiooni arvestava rahastamiskomponendi suurendamist.

Aaviksoo: Kagu–Eesti tugevused ja huvid peavad muutuma nähtavamaks

2010-10-22

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Võrumaa arengunõukogul, et maakonna arengut tuleb näha koos Valga ja Põlvamaaga ühtses Kagu-Eesti võtmes, sest ainult nii saab muuta piirkonna tugevused ja huvid nähtavamaks.

Aaviksoo sõnul saab tõelisest edust rääkida ainult siis, kui Kagu-Eestit seovad Pihkva ja Riiaga sama tugevad majandussidemed kui Tartu ja Tallinnaga.

"Kagu-Eesti huvid vajavad tugevat esindamist ja kaitsmist riigi tasandil. Selleks on vaja ühtsemat tegutsemist kohapeal ja toimivate poliitiliste mehhanismide loomist regionaalarengu suunamiseks," lausus Aaviksoo.

Võru maavanema Andres Kõivu sõnul on Võrumaa Arengukoosolekule kutsutud esindajad kõigist erinevatest erakondadest, et läbi nende inimeste viia sõnum otsustustasandile.

„Tegu on poliitikaülese lahendusega, millest tõuseb tulu Lõuna- Eestis elavale inimesele ja siin tegutsevale ettevõtjale," rääkis Kõiv.

Tema sõnul tuleb Võrumaa, Lõuna-Eesti ja kogu Eesti arengut terviklikult edasi viia, tehes seda läbi inimeste, kes sihikindla ja läbilöögivõimelisena kogu rahvuse arengu eest seisavad.

Võrumaa Arengunõukogu koosneb Võru maavalitsuse, Võrumaa Omavalitsuste Liidu, Võrumaa Arenguagentuuri, Võru Instituudi, Võrumaa Talupidajate Liidu, Võrumaa Partnerluskogu, Võru Äriklubi, Võrumaa Kutsehariduskeskuse, Võru linna ja Turismiliidu esindajatest.

Selle eesmärk on regionaalpoliitiliste suundade leidmine ja ettepanekute koostamine regionaalseteks arenguetappideks.

IRL: Tallinna kodulehekülg propagandavabaks

2010-10-22

Tallinna linnavolikogu liige Reet Roos (IRL) andis volikogu menetlusse arupärimise, milles nõudis selgitust Tallinna koduleheküljel silmatorkava propagandistliku blogi lingi kohta.

Tegemist on nimelt linnapea Edgar Savisaare blogile viitava lingiga, mille sisu on täis keskerakondlikku propagandat ja vaenu õhutavat bännerreklaami.

„Mind iseenesest ei häiri linnapea blogi link Tallinna kodulehel, kuid ometi ei pea ma normaalseks, et linna ametlikul koduleheküljel teatud lingile klikkides löövad suurelt ette propagandistlikud ja vaenu õhutavad loosungid," sõnas Roos. „Tallinna linna kodulehekülg peab olema sisult täiesti neutraalne, olenemata sellest, kes linnas parasjagu võimul on," lisas ta.

Roosi sõnul on oht, et enne valimis võib Tallinna kodulehekülg veelgi kirevamaks muutuda ja linna kodulehekülge võidakse hakata senisest enam kasutama Keskerakonna propagandatööriistana.

IRL esitas Savisaarele Äripäeva püstitatud küsimused

2010-10-22

Eilsel Tallinna linnavolikogu istungil andis volikogu liige Siim Kabrits (IRL) volikogu menetlusse 11. oktoobril Äripäeva poolt püstitatud küsimused linnapeale Edgar Savisaarele.

„Enda kohustuseks Tallinna linnavolinikuna pidasin vajalikuks esitada Äripäeva poolt püstitatud küsimused linnapeale Savisaarele," lausus Kabrits.

„Ma ei pea normaalseks, et vabariigi pealinna linnapead ümbritseb säärane saladusloor. Lõppkokkuvõttes vajavad paljud küsimused kiirelt vastust, kuna täna on reaalne oht, et linnapea isiklikud huvid ja ambitsioonid võivad hakata mõjutama Tallinna linna juhtimist ja arengut," ütles ta.

Kabrits avaldas lootust, et kui ajakirjanikele ei ole linnapea kohustatud vastama, siis linnavolikogu liikme ametlikku arupärimist võtab Savisaar tõsiselt.

Siim Kabritsa poolt esitatud küsimused linnapeale:

1. Mis rahade eest elate te ära, kui pea kogu Teie palk uue laenu tagasimaksmiseks kulub? On Teil mingeid varjatud sissetulekuid?
2. Kes usaldas Teile, mitte enam esimeses nooruses mehele, nii suure laenu? Eesti mehe oodatav eluiga on viimastel andmetel küll 69,8 aastat, kuid see on ju keskmine.
Kuidas usaldab keegi ühele valitavatel ametikohtadel töötavale isikule nii suure laenu?
3. Kuidas jõudsite Teile laenu andnud Liechtensteini ettevõtjani?
Kui Teie meedianõunik ütleb, et teil on mitmeid tulusid, nt dividendid, edukad osaluse müügid, raamatu Peaminister edukas müük, siis miks peab üks inimene võtma suure laenukoorma ja hakkama seda kustutama osaluse müügist ning dividendidest teenitud tuluga?
4. Miks pidite mullu SEB panga eluasemelaenu asendama laenuga eraisikult? See ei ole ju loogiline, eraisik ei suuda pakkuda panga eluasemelaenuga võrdselt madalat intressi (tegelikult muidugi suudab, kuid miks ta peaks?) ja ka tulumaksutagastused jäävad ära?
5. Teie isiklikud rahaasjad on sassis, Teie juhitav Tallinna linn raskustes, Teie juhitav Keskerakond sipleb võlgades ning saab aeg-ajalt pankrotihoiatusi. Kas majanduslikult mitte kõige paremini mõtlev inimene sobib juhtima Tallinna linna? On Teil plaan enda majanduslike möödalaskmiste tõttu linnapeakohalt taanduda?

Pomerants annab loengu sisejulgeolekupoliitika kujundamisest

2010-10-22

Minister keskendub oma loengus teemadele, kuidas sünnib riigis sisejulgeolekupoliitika ning kuidas kujuneb poliitiline mõte seaduseks. Samuti käsitletakse loengus poliitika kujundamise aluseid ja etappe, tutvustatakse ja analüüsitakse sisejulgeoleku valdkonnapoliitika dokumente ning erakondade sisejulgeoleku programme.

„Loeng on mõeldud akadeemia sisejulgeoleku magistriõppe tudengeile avardamaks silmaringi praktiliste teadmistega päriselust. Räägin poliitikast, selle tegemisest ja telgitagustest nii nagu see tegelikult toimub. Samuti on kõigil osalistel võimalik osaleda grupitöös ning seeläbi proovida ka ise poliitikat sõnastada,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

“Siseminister Marko Pomerants on loonud uue traditsiooni, mille kohaselt iga õppeaasta sügisel annab siseminister uutele Sisekaitseakadeemia magistrantidele sisejulgeolekupoliitika kujundamise teemalise loengu,“ ütles Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele ― politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile. Neis valdkondades viiakse läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakutakse juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes.

Tunne Kelam: Inimõiguste jätkuvad rikkumised Venemaal heidavad varju EL ja Vene suhetele

2010-10-22

Tunne Kelam: Inimõiguste jätkuvad rikkumised Venemaal heidavad varju EL ja Vene suhetele.

Euroopa Parlamendi täiskogu võttis Strasbourgis vastu erakorralise resolutsiooni "Inimõiguste olukorrast Põhja-Kaukaasias (Vene Föderatsioon) ning kriminaalasjast Oleg Orlovi vastu".

Tunne Kelam, kes on üks resolutsiooni algatajaist Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel, väitis, et resolutsiooni kooskõlastamise kiirus ning selles sisalduv tugev sõnum kajastab Euroopa Parlamendi kasvavat muret inimõiguste arengute suhtes Venemaal ning laiapõhjalist koosmeelt pühendada neile probleemidele kõrgendatud tähelepanu enne EL - Vene tippkohtumist.

Kelami sõnul on resolutsiooni taustaks tähelepanekud, mida Europarlamendi inimõiguste allkomisjoni esinaine Heidi Hautala (Soome) ning parlamendi inimõiguste olukorra ülevaate raportöör Laima Andriekene (Leedu) kogusid külaskäigul Põhja-Kaukaasiasse septembri algul. Sellele lisandus informatsioon Euroopa Parlamendi Sahharovi preemia 2009.a. laureaadi ning kodanikuühenduse "Memorial" juhi Oleg Orlovi vastu alustatud kriminaalasjast, mille tulemusena Orlovi ei lubata Moskva võimude poolt kodumaalt lahkuda osalemaks Euroopa Parlamendi kutsel järjekordse Sahharovi preemia tseremoonial detsembris.

"Juhime tähelepanu sellele, et Oleg Orlov on maailma ühe kõrgemalt hinnatud inimõiguste alase preemia laureaadina Euroopa Parlamendi erilise moraalse ja poliitilise kaitse all ning nõuame Vene ametivõimudelt kõigi takistuste kõrvaldamist võimaldamaks Orlovil Strasbourgi vaba külastamist," ütles Kelam.

Orlovi vastu esitati 2010. juulis kriminaalsüüdistus Tšetšeenia võimumehe Ramzan Kadõrovi poliitilises laimamises, kuna Orlovi väitel on Groznõi president - peaminister Putini kuulekas käsutäitja - poliitiliselt kaasvastutav Memoriali liikme ja tuntud inimõiguste aktivisti Natalia Estemirova mõrvamise eest aastal 2009.

"Euroopa Parlament lükkab kindlalt tagasi kriminaaluurimise algatamise Orlovi vastu ning väljendab veendumust, et Orlovi avaldused on demokraatlikus süsteemis täiesti legitiimsed ega kuulu ei tsiviil- ega kriminaalkorras sanktsioneerimisele," ütles Kelam.

Parlamendi resolutsioon tõdeb, et inimõiguste jätkuvail rikkumistel on äärmiselt negatiivne mõju Venemaa kuvandile ja usaldusväärsusele maailmas ning et selline olukord varjutab Euroopa Liidu ning Vene Föderatsiooni suhteid.

Euroopa Parlamendi liikmete arvates on inimõiguste kaitsjate olukord eriti Tšetšeenias, Ingušeetias ja Dagestanis ülimat muret tekitav; nad juhivad tähelepanu, et Põhja-Kaukaasias on 18 aastat pärast sealsete konfliktide algust üha 80.000 sisepõgenikku ning pöörduvad Euroopa Liidu liikmesriikide poole, et viimased tegeleksid tõsisemalt Põhja-Kaukaasiast pärinevate pagulastega, kellest umbes 20.000 tšetšeeni on leidnud ajutise varjupaiga Austrias.

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-47279

Link Euroopa Parlamendi resolutsioonile

www.kelam.ee

www.eppgroup.eu

Laar ja Kubilius: Baltikum vajab ühtset energiapoliitikat

2010-10-22

Kohtumisel Balti riikide energiapoliitika tulevikku arutanud Leedu peaminister Andrius Kubilius ja IRLi esimees Mart Laar tõdesid, et Balti riigid vajavad tihedamat koostööd ning ühtsemat energiapoliitikat.

Kohtumisel olid kõne all nii Ignalina tuumajaama rajamise seis kui vedelgaasi terminali rajamine Balti riikidesse. Tõdeti ühiselt, et vajadus ühtsema energiapoliitika järele lähtub ennekõike asjaolust, et see on oluline küsimus ka Balti riikide julgeolekule.

„Mida tihedamalt Balti riigid antud alal koostööd teha suudavad, seda parem meile nii majanduslikult kui julgeolekupoliitiliselt. Balti riikide ees seisvate väljakutsete vastamine eeldab lisaks koostööle teiste Euroopa riikidega ka ühist panustamist probleemidele lahenduste leidmisele," ütles Kubilius.

Ta tõstis esile Ignalina tuumajaama projekti tähenduse ühtse energiapoliitika ajamisele Balti piirkonnas. Leedu peaminister juhtis tähelepanu asjaolule, et Ignalina projektil on mõjukaid vastaseid, kes on Leedu energiaturu saanud praeguseks enda kontrolli alla.

„Energiapoliitika on ühtlasi julgeolekupoliitika ning Baltikumi Vene elektrist sõltuvusse langemine oleks meile kahtlematult julgeolekurisk. Selle vältimiseks vajame koostööd ja ühist tegevust lahenduste leidmisel. Loodan, et suudame sellesse piisavalt panustada," sõnas Laar.

Tema hinnangul on täiesti vastuvõetamatu, et tänu Gazpromi monopolile müüakse gaasi Balti riikidele hetkel kõrgema hinnaga kui Saksamaale.

„Vedelgaasi terminali rajamine Euroopa vahendeid kasutades annaks sellele monopolile hoobi ning alandaks gaasi hinda. Mida varem siin otsusele jõutakse, seda parem," lausus Laar.

IRL koostas plaani hinnatõusu pidurdamiseks

2010-10-21

IRL-i eestseisus kinnitas viiest sammust koosneva IRL-i positsiooni hinnatõusu pidurdamiseks ja inflatsiooniohu leevendamiseks.

Kava koosneb viiest osast: elektrihinna alandamine, vee- ja küttemonopolide ohjeldamine, võitlus hinnakartellidega, elamute soojustamine küttekulude vähendamiseks ning gaasimonopoli lõpetamine.

IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb olukorras, kus tööpuudus on kõrge ja inimesed tunnevad hirmu igapäevaste kulude kasvu ees, kasutada kõiki võimalusi hinnatõusu pidurdamiseks.

„IRLi kava sisaldab konkreetseid samme inflatsiooni ja hinnatõusu ohjeldamiseks, olen kindel, et selle elluviimisel on positiivsed tagajärjed igale Eesti koduomanikule," ütles Ken-Marti Vaher.

IRLi viis sammu hinnatõusu vastu võitlemiseks:

IRL on murega jälginud viimastel kuudel aset leidnud kiiret hinnatõusu ja peab vajalikuks astuda konkreetseid samme hinnatõusu ohjeldamiseks. Kuigi hindade kasv on suuresti tingitud maailmaturul toimuvatest arengutest ning mitmete hindu mõjutavate sisendite järsust kallinemisest, on valitsuse käsutuses samuti meetmeid nii ausa konkurentsi tagamiseks kui võitluseks monopoolsete hindade kasvu vastu. Selleks võttis IRL eestseisus vastu viiepunktilise plaani hinnatõusu ohjeldamiseks.

1. Elektrihinda tuleb alandada

Konkurentsiamet on välja selgitanud, et elektritootjatele makstav toetus on liiga kõrge.Tarbijad on seadusega sunnitud maksma toetust tootjatele, kes teeniksid suurt kasumit ka ilma selleta. Iga elektritarbija maksab täna iga kilovatt-tunni elektrienergia kohta 12,64 senti toetust taastuvenergia tootjatele ning koostootmisjaamadele. IRL peab tarvilikuks võtta kiiresti vastu majandusministri algatatud seaduseelnõu, mis vähendab taastuvenergia maksu 12,64 sendilt 3 kuni 5 sendile ehk kuni 75% võrra. Samas ulatuses langeb seega ka tarbijate poolt ühe kilovatt-tunni elektri eest makstav hind, mis tähendab 7%-st elektrihinna langetamist.

2. Vee- ja küttemonopolide ohjeldamine

1. novembril jõustub IRLi algatatud nn monopolide ohjeldamise seadus, mille rakendamine kaitseb tarbijate huve ja aitab säästab raha. Selle seadusega allutatakse kõik Eesti suuremad vee-ettevõtted Konkurentsiameti hinnakontrollile, mis tähendab, et alusetult hindu tõsta ei saa. Seaduse rakendamine aitab ekspertide sõnutsi hoida ära Tallinna Linna poolt varem lubatud veehinna tõusu Tallinnas järgmise aasta algusest ja loob eeldused veehinna langetamiseks järgnevatel aastatel. Seadus toob positiivseid muutusi ka kaugküttega majade elanikele, sest selle kohaselt on soodsaima hinnaga soojuse tootjal õigus müüa soojust võrku ning võrgu omanik ei tohi sellest keelduda. Konkurents võib soojuse hinda lähiaastatel 10-15 protsendi võrra allapoole tuua.

3. Tõhus võitlus hinnakartellidega

Eesti turu väiksuse tõttu on konkurents paljude kaupade ja teenuste pakkumisel tagasihoidlik ning on suurem risk, et turuosalised lepivad kokku hinnakartelle või sõlmivad muid konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Seetõttu peab IRL tarvilikuks eraldada lähiaastatel Konkurentsiametile lisavahendeid hinnakartellide avastamiseks ja lõpetamiseks. IRL ei näe vajadust pillutada Konkurentsiametit ühe ministeeriumi valitsemisalast teise. Tänasest praktikast ei ole leida ühtegi juhtumit, kus Konkurentsiamet oleks osutanud mingit erikohtlemist riigile kuuluvatele äriühingutele. Ka riigi äriühingute liialdatud hinnataotlused on amet tagasi lükanud. Seega pole põhjust ette võtta asutuse tööd häirivaid bürokraatlikke muudatusi, vaid keskenduda Konkurentsiameti tugevdamisele.

4. Elamute soojustamisega küttekulud väiksemaks

IRL peab oluliseks, et nii inimesed kui riik panustaksid energia säästmisse. Ei tohi unustada, et lisaks kütte hinnale mõjutab küttekulu suurust see, kui soojapidavad on meie kodud ja avalikud hooned. Suur osa Eesti elamutest on vanad ja ei pea hästi sooja, mistõttu nende kordategemisega saab palju säästa. Korteriühistutel on alates sellest sügisest võimalus saada kokku 500 miljonit krooni toetust korterelamute renoveerimiseks, kuna saastekvoodi müügist saadud raha investeeritakse Eesti kortermajade soojustamisse. IRL peab tähtsaks jätkata sarnaste programmidega, et vähendada Eesti kodude küttekulusid.

5. Vene gaasimonopoli lõpetamine

Eesti energiajulgeoleku ja tarbijatele odavama gaasikütte pakkumise eelduseks on Eesti praeguse sõltuvuse lõpetamine Gazpromi tarnetest. Selleks tuleb rajada Eesti ja Soome vahele Baltic Connector gaasitrass ning toetada projekte, mis loovad võimaluse alternatiivsete gaasitarnete tegemiseks Eesti tarbijatele. Seeläbi saavutatakse konkurentsisurve gaasi hinna alandamiseks ning vähenevad küttearved gaasiküttel elamutel. Praegune konkurentsimoonutus, et Gazprom müüb Saksamaale odavamat gaasi kui Eestisse, peab lõppema.

Mart Laar soovitab sotsidel rääkida läbipaistvast eelarvest ka Tallinna volikogus

2010-10-20

IRLi esimees Mart Laar lükkas täna Riigikogus järgmise aasta riigieelarve arutelul selle suuremat läbipaistvust nõudnud sotsiaaldemokraatide kriitika tagasi ja kutsus neid sama nõudmisega esinema ka Tallinna linnavolikogus.

"Kui Keskerakonna liikmete kriitika polnud üllatav, sest nad on ikka rääkinud üht ja teinud teist, siis suuremat läbipaistvust nõudvatel sotsiaaldemokraatidel palun 1988. aasta laulvat revolutsiooni meenutades rääkida Tallinna volikogus sama juttu," ütles Laar.

Tema hinnangul on 2011. aasta riigieelarve vastutustundlik ja sellega liigub Eesti eelarve tasakaalustamise suunas.

Laar tõstis esile hariduskulude tõusu ning tunnustas opositsiooni kiidusõnu eelarve suhtes. Ta kutsus opositsiooni eelarve edasisel arutelul esitama selle parandamiseks konkreetseid ettepanekuid konkreetsete katteallikatega ning mitte suurendama eelarve puudujääki.

IRLi esimees ütles ka, et ettepanekuid ei tasu esitada sedalaadi ettepanekutega nagu progresseeruva tulumaksu kehtestamine, sest mitte ei suurendaks vaid vähendaks riigi tulusid.

IRL saatis pöördumise Sven Mikserile seoses linnavolikogu aseesimehe hüvitise vähendamisega

2010-10-20

IRLi Tallinna linnavolikogu fraktsioon saatis täna sotside uuele esimehele Sven Mikserile pöördumise, milles palus homsel linnavolikogu istungil toetada volikogu aseesimehe hüvitist vähendavat eelnõud.

Homsel Tallinna linnavolikogu istungil läheb esimesele lugemisele IRLi fraktsiooni algatatud eelnõu, millega tahetakse vähendada volikogu aseesimehe hüvitist praeguse 23 870 krooni pealt 3000 kroonile, nagu see oli ka enne sotside võimuliitu astumist.

„Saatsime pöördumise, et paluda sotsiaaldemokraatide toetust eelnõule. IRL loodab, et Mikseri käe all on muutunud sotsiaaldemokraatide juhtimine eetilisemaks ning vahepeal sotside koalitsiooni minekuga ligi kaheksa korda tõstetud hüvitis taas langetatakse,“ sõnas IRLi fraktsiooni aseesimees Urmas Mardi.

Mardi sõnul on pärast Jüri Pihli väljavahetamist Tallinna linnavolikogu opositsiooni lootused sotside osas kõrged. „Homme on sotsidel hea võimalus näidata, kas Talllinnas jätkatakse Pihli stiilis poliitikat või on hakanud Mikseri esimeheks valimisega puhuma uued tuuled,“ sõnas Mardi.

IRLi eestseisus pani paika tee tasuta kõrgharidusele

2010-10-20

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kiitis täna heaks erakonna haridustoimkonna koostatud ettepanekud Eesti üleminekuks tasuta kõrgharidusele.

IRLi esimees Mart Laar kinnitas, et haridus seisab IRL valimislubadustes kesksel kohal. „Arvestades Eesti eelarvestrateegiat on näha, et järgmisel neljal aastal on eelarve tasakaalu hoides Eestil võimalik maksimaalselt täiendavalt aastas kulutada kaks miljardit krooni. Sellest kõrgemaid lubadusi pole ühelgi erakonnal valimistel võimalik anda, vastasel juhul oleks tegemist populismiga."

„See nõuab erakondadelt prioriteetide selget ja ausat seadmist. IRLi prioriteet eelseisvatel valimistel on haridus. Eesti on liiga väike maa, et võiksime lubada, et siin majanduslikel põhjustel jääks keegi väärilise hariduseta," ütles Laar.

Selleks esitas IRL kolm ettepanekut üleminekuks tasuta kõrgharidusele. Neist esimeseks sammuks on üleminek õppemaksuta eestikeelsele kõrgharidusele. Maksuta õpe tagatakse üksnes nominaalaja jooksul õpingud lõpetavale üliõpilasele ühe erialadiplomi omandamiseks. Üleminek maksuta õppele eeldab tasulise õppe kadumisest põhjustatud vahendite vähenemise kompenseerimist avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele. Teiseks sammuks oleks õppetoetuste muutmine senisest suuremal määral vajaduspõhiseks, võimaldades ka vaesematest peredest pärit üliõpilastel kõrgharidust omandada. Kolmandaks tuleb riigil üleminekul tasuta õppele tagada kõrgharidussüsteemile vajalik rahastamine kvaliteedi tagamiseks ning rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks.

„IRL ettepanekud annavad vastuse küsimusele, kuidas üleminek tasuta kõrgharidusele reaalselt toimub. IRL arutab oma ettepanekud läbi nii kõrgkoolide kui üliõpilaste esindajatega, igal juhul on meie jaoks haridus üks peamisi prioriteete. Selles oleme saanud tuge ka erakonna poolt hiljuti läbi viidud küsitluse tulemustest, mille töötlemine on lõppjärgus, kuid juba praegu on näha, et haridus on Eesti inimeste jaoks tuleviku jaoks üks kõige olulisem teema."

Tee tasuta kõrgharidusele - IRLi ettepanekud

IRLi kõrghariduspoliitika tugineb kolmele sambale:

Mart Laar: Eesti vajab aktiivsemat välismajanduspoliitikat

2010-10-17

IRLi esimees Mart Laar tõstis Visbys Jarl Hjalrmasoni Fondi konverentsil salvestatud Kuku raadio saates „Välismääraja" Euroopa ja Eesti välispoliitika ees seisvatest väljakutsetest rääkides esile vajaduse järsult aktiviseerida Eesti välismajanduspoliitikat.

Tema hinnangul tuleb tänases maailmas edukaks hakkamasaamiseks välismajanduspoliitikale anda senisest suurem kaal.

„Eesti ettevõtetel on aeg senisest aktiivsemalt orienteeruda maailmaturule ja riik peab neid selles oma sidemete kaudu toetama - nii, nagu seda mujal maailmas tehakse," lausus Laar.

Tema sõnul pole küsimus mitte selles, et välisministeerium ei saaks praegu selle ülesandega hakkama, kuid seni pole keegi seda talle lihtsalt antud.

„Eriti oluline on suurendada Eesti aktiivsust Aasia ja Aafrika suunal, kus eriti e-lahendusi müüvatel ettevõtetel oleks labimüügivõimalus selgelt olemas," ütles ta.

Jarl Hjalrmasoni Fondi iga-aastane konverents koondab Roosti välisminister Carl Bildi korraldatavale mõttevahetusele välispoliitikaspetsialiste Euroopast, Ameerikast ja ka mujalt maailmast.

Tsahkna kutsus sotsiaaldemokraate Tallinna koalitsioonist lahkuma

2010-10-16

IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna soovitas täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogul esinedes järgida Katrin Saksa eeskuju ja Tallinna koalitsioonist Keskerakonnaga lahkuda.

„Väärikas lahkumine on suur investeering meie ühiseid väärtusi jagavate inimeste usalduse tagasivõitmiseks," ütles Tsahkna.

IRLi poliitikasekretär tervitas sotsiaaldemokraate ja nende esimeheks valitud Sven Mikserit, pidades kahe erakonna kõige suuremaks koostööteemaks tasuta hariduse rakendamist pärast järgmisi valimisi.

"IRL käis sellel nädalal välja kõrgharidusprogrammi, mis seisneb õppemaksuta kõrghariduses, õppetotuste süsteemi käivitamises ning kõrghariduse kvaliteeti tõstvate investeeringute suurendamises. Siin on IRLil ja SDEl ühisosa."

Tsahkna rõhutas, et kuigi maailmavaateliselt on tegu kahe erineva erakonnaga, siis jagavad IRL ja SDE samu väärtusi, milleks on demokraatia, ausus, korruptsioonivastasus ja eestimeelsus.

IRL: Savisaare hiigellaenu taga on ärihuvid Tallinnas?

2010-10-15

Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjoni esimehe Madis Kübara (IRL) hinnangul võivad Edgar Savisaarele antud hiigellaenu taga olla laenuandja ärihuvid Tallinnas.

„On äärmiselt kahtlane, et linnapea ei soovi avalikustada, kes on talle laenu andnud Peter Kaiseri isiku taga," sõnas Kübar. „Seetõttu on alust arvata, et laenuandjal on mingisugused ärihuvid Tallinnas."

Kübara hinnangul on Savisaare võimuloleku ajal toimunud linnas ridamisi läbipaistmatuid tehinguid ja konkursse, kus konkursi tingimuste tõttu on võitja juba enne konkursi lõppu teada olnud. „Hea näide on 2008. aastal vorstiputkadele tehtud konkurss, kus konkursi tähtaeg oli nii lühike, et ühelgi teisel huvilisel peale Kofkini ei olnud mingisugust võimalust konkurssi võita," sõnas Kübar.

„Kas hiigellaenu taga on Kofkin või mõni teine Keskerakonda soosiv ärimees, me hetkel küll ei tea, kuid on väga tõenaoline, et laenuandja on mõni Keskerakonnaga seotud ärimees," lisas Kübar.

Kübara sõnul on Savisaar aasta aastalt linna juhtinud aina nahaalsemalt ja läbipaistmatumalt ning see on vaid aja küsimus, millal Savisaare enda tehtud pomm lõplikult plahvatab.

Raudne: Keskerakond sai tulevase peakorteri ruumid linnalt seadusevastaselt

2010-10-14

IRLi Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse hinnangul sai Keskerakond oma tulevase kontori Toomrüütli 3/5 linnalt seadusevastaselt.

„Tallinna linnavara võõrandamise korras seisab selgelt, et rohkem kui 500 000 krooni väärtusega linnavara võõrandamine vajab linnavolikogu heakskiitu," sõnas Raudne. „Keskerakond sai aga sellel suvel 680 ruutmeeti suuruse linnale kuuluva väärtusliku pinna Toompeal täiesti tühja koha pealt, ilma et tehing oleks volikogu istungile või avalikkuse ette jõudnud," lisas ta.

Raudse sõnul näitab säärane käitumine, et piir Keskerakonna ja Tallinna linna vahel on muutunud üha hägusamaks. „Keskerakond juhib Tallinna, nagu oleks linn ühe partei eraomand. Edgar Savisaarel oleks aeg mõista, et kõrgeima võimu kandja linnas on volikogu, mitte Keskerakond," ütles Raudne.

Raudse sõnul annab IRLi fraktsioon järgmisel volikogu istungil menetlusse arupärimise seoses Toom-Rüütli 3/5 ebaseadusliku võõrandamisega Keskerakonnale.

IRLi eesmärk on õppemaksuta eestikeelne kõrgharidus

2010-10-13

Teadus- ja haridusminister Tõnis Lukas tutvustas täna kohtumisel Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajatega Isamaa ja Res Publica Liidu kõrgharidusprogrammi, mis tugineb kolmel sambal:

1. Õppemaksuta eestikeelne kõrgharidus kõigile võimekatele noortele
2. Vajaduspõhised õppetoetused ja riiklikud tulemuspõhised stipendiumid
3. Maailmatasemel kvaliteeti tagav kõrgkoolide rahastamine

"Eesti tuleviku võti on heas ja kättesaadavas hariduses. Selleks ei tohi Eestis keegi rahalistel põhjustel jääda ilma korralikust kõrgharidusest. IRLi seisukoht on, et kõrgharidus on avalik hüve, mis peab olema tasuta kättesaadav kõigile, kellele see on jõukohane," ütles haridusminister.

Tema hinnangul peab maksuta eestikeelse kõrghariduse andmiseks minema üle süsteemile, mille kohaselt avalikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides saaks täiskoormusega õppes toimuda eestikeelne õppetöö vaid riigi rahastatud kohtadel.

"Üleminek maksuta kõrgharidusele toob kaasa nõudlikkuse kasvu üliõpilaste vastu. Maksuta õppele eeldab tasulise õppe kadumisest põhjustatud vahendite vähenemise kompenseerimisest avalikele ülikoolidele, mis nõuaks riigilt aastas 450 miljonit," ütles Tõnis Lukas ja kinnitas: "Minu erakond on seadnud selle prioriteediks ja seega see raha ka leitakse."

Tema hinnangul tuleb hariduse kvaliteedi tagamiseks kehtestada vajaduspõhised õppetoetused, et võimaldada ka vaesematest peredest pärit üliõpilastel kõrgharidust omandada, kavatseb IRL uuendada senist õppetoetuste süsteemi, muutes selle senisest suuremal määral vajaduspõhiseks.

"Muudatus viiakse ellu 2012. aastal, selle elluviimine nõuab täiendavalt 110 miljonit krooni aastas," lausus Lukas.

Tema hinnangul saab Eesti ühiskond olla jätkusuutlik ja majandus maailmas konkurentsivõimeline ainult juhul, kui haridust kvaliteetse õppe tagamiseks piisavas mahus rahastatakse.

"Riik peab tagama ka õppejõudude ja doktorantide töötingimuste ja tasustamise tõstmise vajalikule tasemele. Muidugi tähendab see järgmiseks aastaks juba eelarvesse lisatud üliõpilaskoha baasmaksumuse tõstmise jätkumist ka edaspidi," ütles Lukas.

Minister kinnitas üliõpilaste esindajatele, et IRL on seadnud kõrghariduse rahastamise suurendamise Eesti ühiskonna üldise ja noorte isikliku edenemise kindlustamiseks oma poliitiliseks prioriteediks.

Tunne Kelam: Lääne ainus võimalus Venemaaga suhete mõtestamiseks on seostada moderniseerimine pluralistliku demokraatia ja õiguskorra taastamisega

2010-10-13

12. ja 13. oktoobril toimus Brüsselis Euroopa Uuringute Keskuse (Centre for European Studies) korraldatud esimene Euroopa ja USA mõttekodade ühiskonverents, mille teemaks oli Atlandi-üleste suhete tulevik. Konverentsi juhatas sisse Euroopa Rahvapartei president Wilfried Martens.

NATO idapoliitikast pidas ettekande Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam.

Eesti saadiku hinnangul on globaalse majanduse ja poliitika raskuspunkt nihkumas senisest rohkem Aasiasse.

"USA ja Euroopa Liit koos on lähema aastakümne vältel veel piisavalt tugevad määratlemaks rahvusvahelisi standardeid ja programme, kuid seda üksnes tingimusel, et mõlemad pooled parandavad otsustavalt omavahelist koostööd," väitis Kelam.

"EL-NATO koostöö, milles mõlemal on võimalus positiivseks komplementaarsuseks, kasutades mõttekalt oma eripära, takerdub lubamatult Türgi- Küprose konfliktile," ütles Tunne Kelam.

Tunne Kelami sõnul pole NATO-le kui demokraatlike väärtuste garandile alternatiivi, kuid allianssi tuleb toetada mitte sõnades, vaid tegudes.

"NATO usaldusväärsuse ning tema liikmete tulevikuusu tagatiseks on iga valitsuse konkreetne panus kaitsekuludesse," tõdes Kelam. "Välja arvatud USA, ei küüni pea ühegi liikme kaitsekulud enam kokkulepitud 2% -ni rahvuslikus eelarves."

Tunne Kelami arvates ei saa majanduslangus üha uute ja keerukamaks muutuvate ohtude maailmas olla õigustuseks, et pidada ülejõu käivaks igast dollarist või eurost 2 sendi kulutamist ühisele julgeolekule.

USA ning Euroopa Liidu idapoliitikal on Kelami hinnangul puudu ühisest strateegiast. Kuue post-kommunistliku idanaabri integreerimisel on Euroopa Liit olnud kõhklev ja sisemiselt lõhenenud.

Nõukogude Liidu lagunemise suurimat võitu antud piirkonnas näeb Kelam iseseisva Ukraina tekkes. See võit on nüüd dramaatilise kiirusega käest libisemas. Osalt on selles kaasvastutav Euroopa Liidu ebamäärasus Ukrainale konkreetse Euroopa perspektiivi pakkumisel.

"Atlandi-ülese koostöö tähtsamaid sihte lähitulevikus on toetada Ukraina, Moldova, Valgevene ning Taga-Kaukaasia vabariikide iseseisvust, pakkudes neile konkreetset perspektiivi Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemiseks," kinnitas Kelam.

Strateegilises partnerluses Venemaaga jääb just Euroopa Liidu poolel vajaka strateegiast. Venemaal süvenev kriis võib anda ka midagi positiivset, kuid üksnes siis, kui Euroopa Liit seostab Medvedevi moderniseerimise programmi, milleks vajatakse Lääne abi, selgelt ja tingimuslikult pluralistliku demokraatia ja õiguskorra taastamisega, arvas Tunne Kelam. Kahepoolsete suhete pragmaatiline viljelemine Venemaaga Euroopa Liidu ühispoliitikate ja väärtuste arvel on Kelami hinnangul jooksnud ummikusse.

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: 0032-228-37279

www.kelam.ee

IRL: Parts hoidis ära elektrihinna tõusu

2010-10-12

IRLi esimees Mart Laar tunnustab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, kes tõmbas elektrienergia hinnatõusule käsipidurit.

„Praeguses olukorras, kus Eestit on tabanud galopeeriv hinnatõus, ei saa elektrihinna kasvatamisest juttugi olla," ütles IRLi esimees.

Selle asemel, et rääkida hinnatõusust, tuleb Laari hinnangul astuda konkreetseid ja kiireid samme, et asuda elektrihinda alandama.

„Selleks on Juhan Parts saatnud valitsusse kooskõlastamiseks eelnõu, mis aitab seda eesmärki saavutada. Usun, et praegu, kui kõik hirmud Eesti Energia võimaliku hinnatõusu ees on maha võetud, on meil võimalik seda ettepanekut rahulikult ja konstruktiivselt arutada."

Mart Laari hinnangul on see konkreetne võimalus, mida valitsus saab kasutada hinnatõusu pidurdamiseks.

Eesti Energia soovis konkurentsiametile esitatud avalduses tõsta jaotusvõrgu tasusid 18,8 protsenti. Tarbijatele oleks see tähendanud alates jaanuarist 12-sendi suurust hinnatõusu.

IRL: Tallinna linnavalitsuses vohab onupojapoliitika

2010-10-12

IRLi Tallinna linnavolikogu fraktsiooni juhi Indrek Raudse sõnul vohab Tallinna linnavalitsuses onupojapoliitika, kuna töökohti jagatakse isiklike teenete alusel Keskerakonnale ja Edgar Savisaarele.

„Ei ole üllatav, et Tallinna keskkonnaameti uueks juhiks nimetati Otto Popel, kes on seotud Savisaarele 2,7 miljon krooni laenu andnud firmaga," sõnas Raudne. „See on taas hea näide keskerakondlikust asjaajamisest pealinnas, kus laenu andmise või mõne muu teene eest saab magusa töökoha linnaaparaadis," lausus Raudne.

Raudse sõnul on taolisel jokk-poliitikal valus hind, kuna pikemas perspektiivis kahjustab see nii linna kui ka terve riigi mainet ja arengut. „Tallinnal vabariigi pealinnana tuleks aru saada, et taolist nõukogudeaegset onupojapoliitikat Eestis enam ei aeta. Olukord, kus linnaparaat kubiseb keskerakondlastest ja teistest „teenekatest" inimestest ei teeni mitte linna, vaid Keskerakonna huve. See aga pärsib linna arengut," leidis Raudne.

Raudse sõnul kavatseb IRLi Tallinna linnavolikogu fraktsioon antud teema kindlasti tõstatada järgmisel Tallinna linnavolikogu istungil.

Siseminister ja kaitseminister arutavad koostööd ja sisejulgeoleku korraldust Eesti piirialadel

2010-10-12

Siseminister Marko Pomerants ja kaitseminister Jaak Aaviksoo viibivad täna koos haldusala juhtidega visiidil Kagu-Eesti piiripunktides, millele järgneval töönõupidamisel arutatakse sisejulgeoleku küsimusi ja omavahelise koostöö tihendamise võimalusi kriisiolukordades.

Esmalt külastatakse Koidula raudtee piiripunkti ja seejärel Politsei-ja Piirivalveameti Värska kordonit.

Uus Koidula raudtee piiripunkti jaam asub vahetult piiri ääres. Tegemist on kinnise, valgustatud ja videovalve all oleva territooriumiga, kus on võimalik röntgeniseadme abil kontrollida ronge avastamaks ebaseadusliku kaupa ja vajadusel ka kaubarongidesse peidetud inimesi. Täna ollakse Kagu-Eestis suutelised teenindama 16 rongipaari ööpäevas. Pärast jaama valmimist 2011. aasta juulis suudetakse teenindada juba 35 rongipaari.

Värskas tutvutakse kordoni tehnilise võimekusega ja külastatakse valminud helikopteri maandumisplatsi, mida saavad julgeoleku tagamiseks kasutama hakata nii Eesti kui liitlasriikide helikopterid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul keskendub julgeolekuobjektide külastusele järgnev töönõupidamine omavahelise koostöö tihendamisele, mille tulemusena ollakse oluliselt võimekamad koos lahendama kriisiolukordasid. „Arutame, kuidas Kaitseministeerium saab rahuajal paremini toetada Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit ning kuidas Siseministeeriumi haldusala inimesed saavad erakorralistes olukordades olla maksimaalselt toeks kodanikkonna kaitsmisel,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.
"Selle kohtumisega loodame aluse panna regulaarsetele sise- ja kaitseministri kohtumistele, kus hakatakse arutama ministeeriumitevahelisi halduskoostööalaseid küsimusi sisejulgeoleku valdkonnas. Koostöökohti on ning üritame selles ühisosa leida," ütles siseminister Marko Pomerants.

Lisaks ministritele osalevad kohtumisel Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft, sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg, Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras ja kaitseplaneerimise asekantsler kaptenleitnant Lauri Tumm ning ministeeriumite nõunikud.

Ken-Marti Vaher: eesmärk on elektrihinna alandamine

2010-10-11

Tänasel koalitsiooninõukogu koosolekul toetasid IRLi ja Reformierakonna esindajad peaminister Andrus Ansipi arvamust, et taastuvenergeetika toetused on Eestis ebamõistlikult kõrged. Otsustati ühiselt leida lahendus nende alandamiseks, rikkumata seejuures õiguskindluse printsiipi.

IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri kinnitusel tuleb seda teha kiiresti, kuna taastuvenergia toetuste maht võib aasta algul veelgi kasvada ning kaasa tuua elektrienergia hinna uue kasvu.

"Tuletan meelde, et elektrihind mängib üldises hinnatõusus olulist osa. See on muutunud Eestis aga talumatult kiireks, ähvardades tulevikus veelgi suureneda. Kui tahame tõesti seda ohjata, tuleb vähendada poliitilise otsustuse tulemusel elektrihinda määravat tegurit, nagu näiteks taastuvenergiatasu," ütles Vaher.

Ta meenutab, et see oli omal ajal kehtestatud soovist toetada taastuvenergia turulepääsu, kuid on elektrituru avamise järel muutunud koormaks, mida ei Eesti tarbija ega ettevõtlus kinni maksta ei suuda. "Nii on meie ees küsimus - kas soovime üldist hinnatõusu ohjata või mitte?"

Kommenteerides Reformierakonna ettepanekut vähendada taastuvenergia toetusi vaid uutele turule sisenevatele ettevõtetele, ütles Vaher, et tulevikku vaadates võiks see kunagi survet hinnatõusuks leevendada, kuid selle mõju tänasele olukorrale oleks aga praktiliselt olematu.

"Eesti inimesed ootavad hinnatõusu pidurdamist aga praegu, mitte kauges tulevikus. Neil pole aega lõputult oodata, nad tahavad oma probleemidele kohe lahendust saada," lausus Vaher.

Samuti märkis ta, et Reformierakonna pressiteates väidetu, nagu võiks väljapakutud eelnõu kuidagi kaasa tuua hinnatõusu, ei vasta tõele.

„Välja on pakutud liigsuurte toetuste ühemõtteline ja eranditeta vähendamine," ütles Vaher.

IRL: Kultuurikilomeeter hakkab läbima prügimäge

2010-10-07

Tallinna linnavolikogu liikme Tarmo Kruusimäe (IRL) sõnul hakkab kultuuripealinna raames plaanitud kultuurikilomeeter läbima prügimäge.

„Linnaisadel oleks aeg minna väikesele jalutuskäigule enda tulevasel kultuurikilomeetril, et näha, mis olukord valitseb Kalaranna kinnistu ligi 60 000 ruutmeetri suurusel Pro Kapital Eesti ASle kuuluval maaalal. Võib-olla kultuuripealinna läbiviijad ei teagi, et plaanitava kultuurikilomeetri ümbrus on hiiglaslik omavoliline prügimägi,“ sõnas Kruusimäe, „või ehk plaanibki linn kultuuriprojektile läheneda uudselt, näidates Tallinna tavapärasest natuke teise külje alt.“

Kruusimäe sõnul on Kalaranna kinnistu olnud murekohaks juba aastaid ning linnaelanikud on probleemile ka korduvalt tähelepanu juhtinud. „Viimase aasta jooksul on Kalaranna kinnistul korraldatud kaks suuremat koristusaktsiooni. Tulemus on olnud aga pea nullilähedane, sest prügi tuuakse tänaseni juurde ja keegi selle takistamiseks midagi ette võetud ei ole,“ ütles Kruusimäe.

Tallinna jäätmehoolduseeskirja alusel tuleb linnal tagada puhas ja tervislik elukeskkond ning vähendada jäätmete kogust. Eeskirja järgimist peaks teostama Munitsipaalpolitsei.

Selguse saamiseks annab Tarmo Kruusimäe tänasel linnavolikogu istungil volikogu menetlusse vastava arupärimise Kalaranna kinnistu olmeprobleemide kohta.

Video kalaranna ala olukorrast: http://www.youtube.com/watch?v=E16YfGzIycU (video autor IRLi liige Külliki Kübarsepp)

Tunne Kelam: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamise reeglid vajavad lihtsustamist

2010-10-07

Euroopa Parlament arutas täna täiskogu istungil Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika tulevikku.

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika osutunud instrumendiks, mis väljendab kõige tõhusamalt ja usutavamalt Euroopa Liidu aluseks olevat solidaarsuse põhimõtet.

"Aastale 2013 järgneva perioodi ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamisel pean vajalikuks kindlasti juhinduda järgmistest kaalutlustest.

Esiteks on oluline tulevase ühtekuuluvuspoliitika sidumine ja kohandamine Euroopa Liidu 2020 strateegiaga, kuivõrd selle kaudu avanevad parimad võimalused edendada jätkusuutliku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja uute töökohtade loomist Euroopas. Samas ei tohiks aga ühtekuuluvuspoliitikat killustada. EL 2020 strateegia on küll oluline ühtekuuluvuspoliitika osis, kuid ta ei asenda ühtekuuluvuspoliitikat.

Teiseks on äärmiselt tähtis lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika rahastamise reegleid, et muuta abi paremini kättesaadavamaks omavalitsuste ja kodanikuühenduste tasandil. Just nimetatud tasandil paikneb suurim potentsiaal Euroopa Liidu vahendite tulemuslikuks ja sihipäraseks kasutamiseks. Momendil kulub pahatihti enam energiat ja aega bürokraatliku aruandluse reeglite täitmisele kui reaalsele projektitööle. Mõistliku tasakaalu rikkumine aruandluse kasuks kujutab endast tõsist praktilist ja moraalset takistust ühtekuuluvusfondi efektiivsemal kohandamisel regioonide ja kodanike tegelikele vajadustele.

Kolmandaks tuleb järgmise rahastamisperioodi väljatöötamisse õigeaegselt kaasata niihästi regioonide kui ka ärisektori esindajaid, andes neile võimaluse oma kogemusi ja soove esitada. Nende praktiline meel ja asjatundlikus on tõhusaks panuseks regionaalpoliitika rakendamisel ja ka lisavahendite hankimisel."

Lisainformatsioon:

Tunne Kelami büroo, tel: +32 228 47 279

www.kelam.ee

IRLi fraktsioon teeb külaskäigu Virumaale

2010-10-05

Täna ja homme teeb IRLi parlamendifraktsioon väljasõidu Virumaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

Lääne-Virumaad ja Ida-Virumaad külastavad Riigikogu esimees Ene Ergma, fraktsiooni esimees Mart Laar, siseminister Marko Pomerants, sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ja kultuurikomisjoni liige Peeter Tulviste.

Samuti majanduskomisjoni liikmed Toomas Tõniste ja Sven Sester, keskkonnakomisjoni liikmed Mari-Ann Kelam ja Erki Nool ning riigikaitsekomisjoni liikmed Trivimi Velliste ja Tarmo Kõuts.

IRLi poliitikud tutvuvad Virumaa omavalitsuste, ettevõtete ning sotsiaal- ja haridusasutustega; toimuvad kohtumised eakatega, kooliõpilaste ja õpetajatega.

Eraldi on kavas arutelud IRLi liikmetega.

Tänasest jõustus uus välismaalaste seadus

2010-10-01

1. oktoobril jõustus uus välismaalaste seadus reguleerib senisest põhjalikumalt välismaalaste Eestis õppimist ja töötamist ning sätestab vastutuse seaduse rikkumise korral.

Uus seadus välismaalastele endile olulisi muudatusi kaasa ei too. Välismaalaste jaoks jäävad menetlustoimingud ning senises seaduses toodud tingimused valdavas osas samaks. Peamised muudatused puudutavad eelkõige õppeasutuste ja tööandjate kohustusi ning piiriülest reisijate vedu.
Siseminister Marko Pomerants: „Senise välismaalaste seadusega võrreldes on uus regulatsioon põhjalikum ning selle selge ülesehitus ja sõnastus võimaldab nii asutustel kui välismaalastel vajalikku infot lihtsamalt üles leida.“

Uue seaduse kohaselt võib tähtajalise elamisloa taotluse siseriiklikult Politsei- ja Piirivalveametile esitada välismaalane, kes viibib riigis seaduslikult (nt viisa alusel) ning taotleb elamisluba õppimiseks riiklikult tunnustatud õppekava alusel magistri- või doktoriõppes.

Piiriülesel reisijate veol on nii füüsilisest kui juriidilisest isikust vedajal uue seaduse kohaselt kohustus kontrollida enne välismaalase transpordivahendile võtmist, et välismaalasel oleks piiriületuseks ettenähtud dokument ning seaduslik alus Eestisse sisenemiseks või transiittsoonis viibimiseks.

Üldine seadusest tulenev nõue on tõendada tähtajalise elamisloa taotlemisel tegeliku eluruumi olemasolu. Välismaalase Eestisse kutsumisel lisandub nii tööandjale, õppeasutusele kui välismaalasele eluaset võimaldavale isikule kohustus kontrollida, et Eestisse kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Välismaalaste Eestis õppimise ja töötamise osas laiendab seadus õppeasutuste ja tööandjate teavitamiskohustust. Näiteks on õppeasutus kohustatud PPA-d teavitama välismaalasega sõlmitud praktikalepingu sõlmimisest ja selle lõpetamisest. Samuti tuleb nüüdsest teada anda ka õppimiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalase õppetööle mitteasumisest.
Ühe olulise osana näeb seadus ette karistused erinevate rikkumiste korral. Rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 50 000 krooni karistatakse tööandjat välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest. Sama kehtib ka tööandja poolt välismaalasele Eestis töötamise eest seadusega sätestatud määrast väiksema töötasu maksmise või töötasu mittemaksmise ja teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral.

„Seadus küll käsib ja annab karistuse ette aga õige välismaalase hõlma ei hakka keegi. Kuidas eristada õiget välismaalast? Tal on dokumendid korras,“ lisas siseminister.

Välismaalaste seadus sätestab välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise alused ning vastutuse seadusega määratud kohustuste rikkumise eest.

Lisaks on alates 01.10.2010 võimalik Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt kontrollida välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise ning viisa kehtivust.

Informatsioon vajalike reisidokumentide ning Eestis viibimise seaduslike aluste kohta on kättesaadav Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel www.politsei.ee <http://www.politsei.ee> <http://www.politsei.ee>

Välismaalaste seadusest tulenevate kohustuste ja dokumentide taotlemise kohta saab infot Politsei- ja Piirivalveameti kliendiinfo telefonil 612 3000 (E-R 8.00-18.00).

Välismaalaste seadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13331195 <https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13331195>

Mart Laar: eelarvetasakaalu vajavad eeskätt noored

2010-09-30

Budapestis toimunud Friedrich A. Hayeki ühingu konverentsil esinenud Mart Laar rääkis Euroopat ähvardavast võlalõksust ja selle vältimise viisidest. Laari sõnul on selleks vaja viia eelarve tasakaalu nõue sisse Euroopa riikide põhiseadustesse, mis aitaks üle minna kontratsüklilisele eelarvepoliitikale.

"Eelarvet ei tule mehhaaniliselt igal aastal tasakaalus hoida. Headel aastatel tuleb tegeleda reservide kogumisega, mida on halbadel aastatel võimalik kasutada. Oluline on riiklikele kulutustele seada vähemalt nelja aasta lõikes kindel lagi, mida valitsus ületada ei tohi. See tagab, et valitsus ei võtaks Eestile kohustusi, mida tulevikus enam kanda ei suudeta".

Laar rõhutas, et eelarve tasakaalu hoidmine on eeskätt oluline noortele, kes saavad sellisel juhul ise oma tuleviku ja prioriteetide üle otsuseid teha ega pea maksma eelnevate põlvkondade võlgu. Nagu tänase Euroopa kogemus näitab, on just riigid, mis ajavad tasakaalus eelarve poliitikat, suutnud kiiremini taastada majanduskasvu, luues sellega kiiremalt uusi töökohti ning vähendades tööpuudust.

Budapestis toimunud Friedrich A. Hayeki konverentsil osalesid Euroopa äritegelaste ning uurijate kõrval ka Ameerika Ühendriikide "Tea Party" liikumise esindajad eesotsas Matt Kibbega.

Kruusimäe: Kommunismiohvrite memoriaal tuleb luua just Tallinna

2010-09-29

Kommunismiohvrite memoriaal idee üks algatajatest Tarmo Kruusimäe (IRL) on vastupidisel seisukohal Tallinna abilinnapea Taavi Aasale, toonitades kommunismiohvrite memoriaali rajamise tähtsust just Tallinna.

„Kommunismiohvritele pühendatud mälestusrajatisi peaks olema loomulikult üle Eesti ja kindlasti rohkem kui üks, kuna režiimi all kannatas terve Eesti. Samas volikogu menetluses oleva kommunismiohvrite memoriaali eelnõu eesmärgiks on luua väga konkreetne üleriiklik memoriaal Tallinna kui Eesti Vabariigi pealinna. Pealegi ei saa me üle ega ümber faktist, et Tallinnas kannatas kommunistliku terrori all kõige rohkem inimesi," sõnas Kruusimäe.

Kruusimäe sõnul näitab linnavalitsuse seisukoht memoriaali ehitamist mitte toetada Tallinna jõuetust sedavõrd oluline ettevõtmine enda peale võtta. „Ma ei näe põhjust Keskerakonnal karta enda valijate häälte pärast, kuna rõhutan, et kommunismiohvrite seas ei olnud vaid üks kindel rahvus. Kommunistlik režiim puudutas pea kõiki rahvusgruppe, mistõttu juba seepärast on Tallinn kui nn. rahvuste linn memoriaali jaoks hea asukoht," märkis Kruusimäe.

Abilinnapea Taavi Aasa soovitusel ei toetanud Tallinna Linnavalitsus tänasel istungil IRL-i fraktsiooni liikmete Tarmo Kruusimäe ja Andres Luusi eelnõud rajada Tallinna kommunismiohvrite memoriaal.

IRLi parlamendifraktsioon külastab Läänemaad

2010-09-29

Homme teeb IRLi parlamendifraktsioon väljasõidu Läänemaale, et seal kohtuda kohalike elanike ja ettevõtjatega ning kuulata nende mõtteid IRLi poliitika kujundamiseks.

Maakonda külastavad Riigikogu esimees Ene Ergma, fraktsiooni esimees Mart Laar, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ja sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu.

Samuti kultuurikomisjoni liikmed Peeter Tulviste ja Lauri Vahtre, põhiseaduskomisjoni liikmed Mart Nutt ja Andres Herkel, majanduskomisjoni liige Sven Sester ning keskkonnakomisjoni liige Erki Nool.

IRLi poliitikud tutvuvad Läänemaa omavalitsuste, ettevõtete ning meditsiini- ja haridusasutustega; toimuvad kohtumised eakatega, kooliõpilaste ja spordirahvaga.

Eraldi on IRLi saadikutel kavas kohtumised IRLi Läänemaa liikmetega.

IRL: Keskerakondlik propaganda maksumaksja raha eest tuleb lõpetada

2010-09-29

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni aseesimehe Urmas Mardi sõnul on linn läinud üle piiri, tehes aina jultunumalt keskerakondlikku propagandat Tallinna linna egiidi all.

„Kellelegi ei ole üllatus, et ajaleht „Pealinn" on Keskerakonna teine häälekandja, kuid ilmselt paljusi paneb imestama, et ajalehe aasta eelarve on 8,57 miljonit krooni," sõnas Mardi. „Tuska teeb, et kõne all olev summa tuleb otse maksumaksja taskust."

Mardi sõnul tuleks linna meediakanalite eelarvet vähendada ja keskerakondlik propaganda maksumaksja raha eest lõpetada. „Tallinna elanik ei pea maksma enda taskust kinni Keskerakonna üleriigilist propagandat. On absurdne, et Tallinna kohalik häälekandja levib juba üle terve vabariigi," lausus Mardi.

Mardi hinnangul tuleks Tallinna meediategevusele volikogu poolt piirangud peale panna, kuna hetkel toimuv tõmbab alla mitte ainult Tallinna, vaid kogu riigi maine.

Tšerkesside esindajad paluvad Eestilt abi inimõiguste kaitsmisel

2010-09-29

IRLi välispoliitikanõukoguga kohtunud Tšerkessi diasporaa esindajad Iyad Youghar, Aliy M. Berzegov, Setenay Gurcesme ja Tamara Barsik paluvad Eestilt abi inimõiguste kaitsmisel.

Pöördumises Eesti parlamendisaadikute poole juhivad nad tähelepanu, et 2014. aasta taliolümpiamängude plaanitav toimumiskoht - Sotši ja selle ümbruskond - paikneb tšerkessi rahva põlisel asualal.

Olümpiamängude korraldamise sildi all pannakse seal toime inimõiguste rikkumisi, hävitatakse ökoloogilist tasakaalu ning kuritarvitatakse administratiivset võimu.

Tšerkessid ootavad tsiviliseeritud riikidelt õigeaegset ja selget seisukoha kujundamist, mille lähtekohaks on euroopalikud kriteeriumid.

Vene Föderatsioon on Euroopa Nõukogu liige ning Euroopa Liidu strateegiline partner, kes nii rahvusvaheliste konventsioonidega ühinedes kui ka koostöölepet EL-iga sõlmides võtnud endale selgelt sõnastatud kohustused.

Sellest lähtuvalt on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt endastmõistetav kontrollida ja nõuda Venemaa Föderatsioonilt nende kohustuste ja tsiviliseeritud riikidele kohustuslike kriteeriumide täitmist.

Tunne Kelam: Kas NATO on küberrünnakute korral võimeline andma ühist vastulööki?

2010-09-28

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed ning Euroopa Liidu rahvusparlamentide delegatsioonid kohtusid täna NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga, kes tegi ülevaate EL- NATO suhetest Lissaboni leppe kontekstis.

Rasmussen rõhutas, et jätkuvalt alliansi viiendale artiklile tuginedes saab NATO kõigi võimalike ohtude vastu rakendada vajalikke ühismeetmeid.

Väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam tõstatas küsimuse küberrünnakute tõrjumise võimalustest, mida NATO peasekretär uues kontseptsioonis rõhutas.

"Kas küberrünnakute puhul ühe liikmesriigi vastu on poliitiliselt ja tehniliselt mõeldav samasugune ühine vastulöök nagu NATO seda ette näeb otsese sõjalise agressiooni korral," küsis Kelam. "Teisisõnu - kas on võimalik NATO ühtse küberkaitse strateegia väljaarendamine, kuivõrd küberrünnakute tõhus tõrje peab toimuma sekundite kui mitte tuhandiksekundite vältel ning liikmesriikide erinevad kaitsesüsteemid seda ilmselt ei võimalda?"

Rasmussen tõdes, et küberrünnakud on suurimaid ja reaalsemaid uue sajandi väljakutseid NATO alliansile ning et seda kogeti esmakordselt 2007. aastal Eesti puhul. NATO peasekretäri väitel tegeldakse ühise vastulöögi võimekuse arendamisega, et seda vajadusel anda; samas pidas ta vajalikuks arendada küberrünnakute tõrje suutlikkust niihästi rahvuslikul kui ka NATO ühisel tasandil.

Tunne Kelami hinnangul on küberohtude probleem laialdaselt ja teravalt teadvustatud, ometi pole selge, millised on konkreetsed edusammud ja kuidas loodetakse jõuda tõhusa ühiskaitseni. Suurim probleem näib Eesti esindaja arvates peituvat ebapiisavas koostöös asjasthuvitatud riikide vahel.

Seda valusat kohta nimetas NATO peasekretär ka vastusena Kelami teisele küsimusele, kuidas on edenenud Euroopa Parlamendi poolt juba kaks aastat tagasi tähtsaks peetud luureandmete koordineerimine NATO ja Euroopa Liidu liikmete vahel.

"Siin on takistus silmnähtavalt mõnede liikmesriikide konfliktis, mis säilitab usaldamatuse õhkkonda ja pärsib andmete ühist kasutamist, " arvas Kelam.

Rasmussen pidas terrorirünnakute kõrval üheks konkreetsemaks uueks ohuks Iraani kaugulatusega rakettide väljaarendamist, mis juba praegu võivad ulatuda Euroopa südamesse. Ta toonitas eriti NATO ja Euroopa Liidu valitsuste konkreetse koostöö ja rahaliste vahendite kokkupaneku tähtsust arendamaks välja ühtseid süsteeme teeäärsete lõhkekehade avastamiseks ja kahjutukstegemiseks, mis võiksid säästa sadade NATO sõdurite elu.

IRL: Lasteaedade eelarve kärpimine on sigadus

2010-09-28

IRLi Tallinna linnavolikogu fraktsiooni sõnul on linnavalitsuse otsus kärpida lasteaedade tänavust eelarvet ehtne sigadus, kuna lasteaedades on kulutused viidud niigi juba miinimumini.

Tallinna linnavolikogu liikme Siim Kabritsa sõnul annab linnavõimude käitumine selge signaali linna prioriteetidest, kuhu lapsed paraku ei kuulu. „Ülepaisutatud linna meediaeelarvet ei kärbi keegi, kuid niigi juba alarahastatud lasteaedadele pannakse taas kärpekäärid külge," sõnas Kabrits.

Kabritsa sõnul näitab lasteadedade eelarve kärbe praeguse koaltisooni mõttetust, kuna sotside jaoks on lasteaiad olnud alati üks prioriteetidest. "Sotside fraktsiooni esimehe Jaak Juske sõnul on nende üheks suurimaks saavutuseks koalitsioonis linna meediaeelarve tõstmise vältimine. Samas aga vaadatakse lihtsalt pealt, kuidas külmavereliselt lasteaedade eelarve miinimumini viiakse," märkis Kabrits. "See näitab praeguse võimuliidu mõttetust, kuna sotsidel puudub selles sõnaõigus täielikult."

Mart Laar ja Viktor Orban: eelarvetasakaal on otstarbekas lisada põhiseadusesse

2010-09-25

Ungarit külastav IRLi esimees arutas kohtumisel peaminister Viktor Orbaniga Euroopa ja Ungari ees seisvaid majandusprobleeme ning Eesti kogemusi majandusreformide teostamisel ning eelarve tasakaalustamisel.

Orban tutvustas Ungaris ette võetud samme eelarvepuudujäägi vähendamiseks, lisades, et isegi sellised rasked sammud nagu pensioniea tõstmine pole valitsuse populaarsust kahandanud. Tema hinnangul on juba praeguseks selge, et valitsuserakond saavutab võidu ka eelseisvatel kohalikel valimistel.

Kuna eelmine vasakpoolne valitsus pärandas praegusele Ungari valitsusele viletsa olukorra, seisab ees aga veel arvukalt raskeid otsuseid. Orban rõhutas, et tema valitsus on täis tahet teha vajalikud otsused muutmaks Ungarit tõeliselt konkurentsivõimeliseks majanduseks ning kiirendada hüppeliselt selle arengut.

Kirjeldades eelseisvaid plaane peatus Orban ka plaanidel uue põhiseaduse koostamisel, mille üheks osaks peaks Orbani meelest olema ka eelarve tasakaalu nõude lisamine põhiseadusesse analoogselt Saksamaaga. Orban ja Laar tõdesid, et arutelu eelarvetasakaalu tagamise teede üle on Euroopas möödapääsmatu.

"Vaid eelarve tasakaalu põhimõtte säilitamine aitab võidelda kasvava võlakoomuse vastu, mida praegu lastele ja lastelastele kaela laotakse. Kui tahame, et neil oleks võimalus ise oma otsuseid teha aga mitte meie võlgu tagasi maksta, on eelarve tasakaalu tagamine möödapääsmatult vajalik," lausus Laar pärast kohtumist.

Laar ja Orban tõdesid ka, et tekkinud olukorras oleks ebaõiglane ning ebaeetiline süüdistada tänaseid pensionäre.

"Probleem pole mitte kasvanud elueas, mis on ju suurepärane, vaid selles, et meil on liiga vähe lapsi," ütles Laar.

Sellega seoses tundis Orban elavat huvi selle vastu, kuidas on Eestis õnnestunud saavutada sündivuse märkimisväärne kasv, mis hetkel on selgelt suurem kui Ungaris.

Tunne Kelam hoiatab uue vägivallalaine eest Iraani põgenikelaagri vastu

2010-09-24

24. septembril toimus Genfis, Šveitsis rahvusvahelise naiste inimõiguste assotsiatsiooni korraldatud konverents "3400 Ashrafi residenti surmaohus".

Kaks aastat tagasi ka ise Ashrafi laagrit külastanud Tunne Kelam osales konverentsil Euroopa Parlamendi Vaba Iraani sõprade ühenduse nimel.

Euroopa Parlamendi saadik hoiatas oma kõnes uue vägivallalaine eest, kuivõrd laagri põgenikud on Iraanis surmamõistetud kui Allahi vaenlased ning ka Iraagi riik ei ole nende olemasolust huvitatud.

Tunne Kelam viitas Euroopa Parlamendis 2009. aprillis vastu võetud resolutsioonile, mis nõuab et nii USA, Iraak kui ÜRO võtaksid tarvitusele konkreetsed abinõud, et tagada Ashrafi elanike julgeolek ja õigus valida elukohta ilma surve avaldamiseta.

Samuti juhtis Tunne Kelam tähelepanu sellele, et eelmise aasta juulis toimus peale USA julgeoleku vägede lahkumist Iraagi julgeoleku üksuse rünnak, mille käigus tapeti 11 ja sai haavata ligi 500 laagri elanikku. "Siiamaani avaldatakse põgenikelaagrile survet takistades toiduabi ning ravimite kohalejõudmist, " kinnitas Kelam.

"Peame praegu teadvustama, et veel on võimalik ühiste jõupingutustega vältida uue Srebrenica massimõrva kordumist," ütles Kelam.

Rahvusvahelisest konverentsist võtsid osa endine Alžeeria peaminister Sid Ahmed Ghozali, islami teoloog ja ekspert Ayatollah Jalal Gandjei, Rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia professor Ruth Wedgwood ning rassismivastase ja rahvastevahelise sõpruse eest liikumise (MRAP) Šveitsi esindaja ÜRO juures Gianfranco Fattorini.

Eesti riik sõlmib Läti riigiga kiirabilepingu

2010-09-24

Reedel, 24. septembril allkirjastatakse Valgas Eest-Läti kiirabileping, mis parandab kiirabiteenuse kättesaadavust piiraladel ja seda just kiirete kutsete puhul. Lepingu jõustudes saab vajadusel pöörduda Läti kiirabi poole ning paluda nende brigaadi abi, näiteks juhul kui Valga brigaad on väljasõidul ja samal ajal tuleb uus kiire kutse.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul muutub tänu lepingule koostöö kahe riigi kiirabi vahel paremaks ja efektiivsemaks. „Kui piiriülene arstiabi on Euroopa Liidus alles arutlusel, siis Eesti ja Läti tänane leping parandab elutähtsa kiire abi jõudmist piirialade elanikeni juba praegu,“ lisas Pevkur.

„Inimeste tervis ja turvatunne on omavahel tihedalt seotud valdkonnad ning selles vallas sõlmitavad lepingud võimaldavad piiriäärsetel koduomanikel end senisest kindlamalt tunda,“ sõnas siseminister Marko Pomerants. „Siseministeeriumi haldusalas oleval Häirekeskusel on ka täna võimekus osutada Valga-Valka elanikele kiiret ja kvaliteetset teenust. Selle eelduseks on aga tervishoiuvaldkonnas konkreetsete kokkulepete olemasolu ning on tore, et lepingu allkirjastamine toimub rahvuste päeval, sest tegu on ju peaasjalikult eestlaste-lätlaste vahelise asjaga,“ täiendas minister.

Lepingu allkirjastavad sotsiaalminister Hanno Pevkur, siseminister Marko Pomerants ja Läti terviseminister Didzis Gavars.