Kohalikud valimised tõeliselt kohalikuks

19.02.2009 | Liisa-Ly Pakosta | Tallinn, Regionaal

Olgugi et Tallinnas elab peaaegu kolmandik meie riigi elanikest ja seega on linn administratiivse üksusena liiga suur, on Eesti pealinn maailma mastaabis vaiksete provintsilinnakeste suhteliselt muretus ja turvalises reas. Meil on mõni kõrgem hoone, paar kaubamaja ja valglinnastumine, aga mitte ühtegi magistraalteed ja mitte ühtegi kiirrongiühendust teiste Euroopa pealinnadega.

Käies lähevad jalad poriseks südalinnaski ja lähima ühissõidukipeatuseni annab sageli pikalt vantsida. Hommikuti ärkab terve asum pikkamisi ja uniselt. Päeva jooksul kohtad tänaval või poes mitut tuttavat. Meil on heas mõttes säilinud külaelu-elemente. Mõni ime siis, et plirts-plärts kaela sadanud haldusreformipaanika tekitab samasugust segadust, kui tahetaks üleöö liita näiteks kaheksa Eesti valda: täna tuli mõte ja eile kirjutasin juba eelnõu valmis, või käis see asi Tallinna linnajuhtidel isegi veel kiiremini.

Asumiseltsid tõstavad pead

Seepärast on täiesti loogiline, et esimestena protestisid üleöö toimuva haldusreformi vastu just asumiseltsid. Kui inimesed omavahel räägivad, siis nad ju ei ütle, et ma elan Põhja-Tallinna linnaosas või Kesklinna linnaosas. Nad ütlevad, et ma elan Kalamajas, Koplis, Kassisabas, Mõigus. Ja lasnamäelased on õnnetud oma asumiidentiteedi nõrkuse üle, sest kuidas sa ikka pead IV mikrorajooni perepäeva või Lasnamäe II-III mikrorajooni sügistalguid. Õismäe ja Mustamäe on õnnelikumalt inimmõõtmelisemas suuruses, kuigi oma maamärke ning ühendavaid linnaruumilisi detaile ja turuplatse otsivad nemadki. Inimesed tunnevad ennast paremini, kui nende koduümbrus moodustab mingi loogilise terviku ja nad tunnevad, et saavad ise oma kodukandi asjades soovi korral kaasa rääkida. Enamasti vast sõna ei võetagi, sest kõigil on ju muud toimetused ka, aga tähtis on just see turvaline tunne: «Kui ma vähegi pean vajalikuks, siis ma saan koduümbruse üle peetavates arut-eludes osaleda ja esindatud olla.»

Mida tugevamad on asumid ja mida rohkem inimesed oma asumi oleviku ning tuleviku kujundamises osalevad, seda turvalisemalt me ennast tunneme ja seda lojaalsemad oleme kohustusele majaesine luuaga puhtaks pühkida ja kahtlasest mehest, kes naabri aknast televiisorit ja kotte välja tõstab, politseile teatada. Tallinna linnaosad on suuremad kui asumid, aga et need on praegu ainsad lähemalseisvad võimalused kaasarääkimiseks, siis on pahameelel alust. Inimene tahab koduümbruse asjus kätt pulsil hoida ja selle tahtmise üle peaksime ainult rõõmustama.

Asumipõhine vastutus

Halduskulude kokkuhoid on tänases maailmas samas paratamatu. Kahjuks pole vaja vist lisadagi, et paraku ei ole Keskerakond oma loosungi «Hoiame halduskulusid kokku!» kinnituseks vaevunud mitte ühtegi numbrikribalat esitama. Nii ei seisa see loosung tühja kotina ka kuidagi püsti ja selle üle pole võimalik diskuteeridagi. Globaalsem on aga hoopiski tendents, kus võim liigub piiratud ressursside olukorras korraga nii inimesele lähemale kui ka keskvõimu osas kaugemale. Tallinnas näeks see välja sedamoodi, et linnavolinik valitakse hoopiski asumipõhiselt. Siis on näiteks kõikidel Pääsküla elanikel teada, kelle nööbist kinni haarata, kui midagi ei meeldi: ikka Pääsküla oma linnavolinikul! Ja kui näiteks Pääsküla volinikul Kelmiküla omaga madinaks läheb, siis saavad nad teha viisakaid ja avalikke kokkuleppeid: järgmisel aastal remondime seal lasteaia ja siin tee ning ülejärgmisel aastal teeme vastupidi. Nii sünnivad ka reaalsed pikaajalised investeeringukavad ning keskvõimu ülesanne on tagada areng suuremas mõõtkavas. Päeva lõpuks palju suuremas, kui seda on Tallinna administratiivne piir.

Me ei tahtnud ju sellist Tallinna, kus valimissüsteem pöörduks tagasi nõukogude aega - vali täitevkomiteesse keda tahes, ikka on ees need, kes parteikomitee nimekirjade alusel on sinna istuma sätitud ja kes mitte millegi eest ei vastuta.

Allikas: Õhtuleht

Kohalikud valimised tõeliselt kohalikuks

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing