Rahast ja haridusest

06.02.2009 | Kaia Iva | Rahandus, Majandus, Haridus

Eelmises Türi Rahvalehes jätkas valla arendus- ja rahandusosakonna juhataja Aivo Prüssel arutelu hariduse rahastamisest. Kuna artiklis oli nii küsimusi kui ka faktivigu, siis selgitan veel kord.

Rahast

Kui võrrelda kahel aastal riigi poolt õpetajatele antavate palgavahendite suurust, siis võrrelda saabki ikka ainult kumbagi aasta kogu palgaraha summat, mitte üksikuid liidetavaid. See ei tulene minu eripärasest arvutusviisist vaid matemaatika reeglitest. See annab Türi valla palgavahendite kasvuks 1,3%. Kuid ilmselt pole põhiküsimus mitte ühes protsendipunktis vaid selles, et miks rahahulk ei suurene sama protsendi võrra kui tõuseb palga alammäär. Selgitasin seda juba oma eelmises artiklis: /õpilaste väiksem arv klassides tähendab vähemal määral klasside jaotamist rühma-tundideks ning siis ka nende proportsionaalselt vähemas hulgas rahastamist/. Proovin seda siis näitlikumalt lahti rääkida. Koolide rahastusmudel tugineb õppekavale, st kui 6. klassis on ette nähtud 30 ainetundi nädalas, siis nende tundide raha riik ka tagab. Kuid 6. klassis on kaks tundi kehalist kasvatus, kaks tundi tööõpetust, kolm tundi esimest võõrkeelt ja kolm tundi teist võõrkeelt. Kui klassis on 18 kuni 24 õpilast, siis rahastab riik nende ainete tundide jaotamise rühmadeks. Seega on tagatud raha 30 +10, seega kokku 40 tunni andmiseks. Kui õpilaste arv langeb alla 18, siis täiendavate rühmatundide raha ette nähtud pole. Praktikas tähendab see seda, et näiteks ühendatakse paralleelklasside poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse ja tööõpetuse tunnid, paralleelide puudumisel ühendatakse näiteks kahe järgneva klassi poiste ja tüdrukute tunnid. Keerukam on võõrkeele planeerimisega, seal on alati olnud oluline keelte valikutel jälgida rühmade suurust. Tuleme tagasi näite juurde. Kui eelmisel aastal oli 6. klassis 20 õpilast, siis eraldas riik 40 õppetunni raha. Kui aga sel aastal on õpilasi klassis 17, siis vaid 30 tunni raha. Seega väheneb tasustatavate ainetundide hulk 25%, seega ka raha väheneb 25%. Kui õpetaja palgamäär tõuseks 8%, siis 30 tunni andmiseks kuluks ometigi vaid 81% (0,75x1,08x100%) eelmise aasta palgarahast. Lisaks tundide arvust tulenevale rahale on riigilt saadava palgaraha juures teisigi komponente (näiteks metoodiku ametijärguga õpetajale suurema tasu maksmiseks, juhtimiskulud, liitklasside puhul täiendavate tundide rahastamiseks jmt), kuid see on juba väiksem osa. Oluline aga on see, et riik lisab tundide arvust tulenevale palgarahale veel juurde 8% nn palgalõtku. Sellest saab kool tasustada vajalikke lisatunde, maksta vanemõpetajatele kõrgemat palka, kooli valikul jagada täiendavalt mõni väiksem klass rühmadeks vmt.

Kokkuvõtlikult

Kui õpetajate palga alammäärad poleks sel aastal tõusnud, siis oleks Türi valla riigilt saadav palgaraha vähenenud ning peamine põhjus on selles, et õpilaste arvu vähenemise tõttu väheneb tasustatud rühmatundide arv. Tegelikkuses tagab palgaraha kasv 1,3% võimaluse suurendada õpetaja palgamäära 8%, kahtlemata eeldab see täpset planeerimist. Veel väärib märkimist see, et kuna raha määratakse kalendriaastaks, kuid õpilaste arvu peamised muutused (antud juhul vähenemine) toimuvad õppeaasta algusega, siis juba eelmise kalendriaasta teises pooles oleks täpse planeerimise puhul olnud teoreetiliselt võimalik hakkama saada vähema rahaga. Sama kehtib ka vastupidi: kui uuel õppeaastal lisandub klassikomplekte või rühmatun-de, siis lisaraha poole kalendriaasta pealt juurde ei anta. Kuna valla lõikes (ja terve riigis) õpilaste arv väheneb, siis ongi iseloomulik, et uue õppeaasta esimesel poolel tundub rahaga olema lahedam ning jaanuarist, kui arvestus on tehtud selle õppeaasta tegelike õpilaste ja klassikomplektide arvu järgi, tundub raha nappima. Selleks, et teadlikult oleks võimalik juba enne uue õppeaasta algust planeerida klasside ja rühmade suurusi ning raha kasutust, on rahandusministeeriumi kodulehel loodud võimalus erinevaid õpilaste arve sisestades mängida läbi mitmeid stsenaariume. Samuti prognoosida järgneva kalendriaasta rahaeraldisi. Tundes rahastusmudelit, on võimalik teha teadlikke otsuseid haridusraha planeerimisel, saab kontrollida andmete ja arvestuste õigsust, jäävad ära põhjendamatud süüdistused ning pikas perspektiivis on vajadusel võimalik ministeeriumile teha argumenteeritud ettepanekuid rahastusmudeli muutmiseks.

Hariduskorraldusest

Arendus- ja eelarveosakonna juhataja oli segaduses seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) ettevalmistamisega. Selgitan. 1993. aastal vastu võetud PGS-i on aastate jooksul sisse viidud suur hulk üksik-muudatusi. Samas on mitme eelmise ministri juhtimisel valdkondade eksperdid ette valmistanud rea sisulisi muudatusi. Mäletan, kuidas ka minu linnapeaks oleku ajal esitati omavalitsustele tutvumiseks analüüsid ja kavad näiteks omavalitsuste omavahelise arvlemise kaotamiseks, gümnaasiumivõr-gu muutmiseks, koolikohustuse paremaks tagamiseks jmt. Paraku jäid need ettevalmistused ootele. PGS-i uue tervikteksti ettevalmistamist alustas ministeerium eelmise aasta augustis. Juba septembri lõpus kohtus ministeerium omavalitsusliitude, koolijuhtide ühenduse, õpilasomavalitsuste liidu, lastevanemate liidu ja õpetajate liidu esindajatega. Ikka selleks, et kõigi osapoo-letga uued põhimõtted läbi arutada.

Kahjuks on arendusosakonna juhile ilmselt teadmata, et ka Türi vallavalitsus osales aktiivselt selles protsessis. Selle eest peab Türi valda kiitma - mitte kõik omavalitsused ei suuda kaasa rääkida seaduste ettevalmistamises. Haridusspetsialisti juhtimisel viidi läbi arutelu valla koolijuhtidega, eelnõu projekti analüüsis vallasekretär. Oktoobris esitas vald ettepanekud seaduse tooriku kohta. Ministeeriumis jätkus töö eelnõuga ning toimusid uued arutelud ning kooskõlastused. Eeldatavalt esitatakse eelnõu riigikogule arutamiseks veebruaris. See, et PGS eelnõu asuti välja töötama ajal, kui meie valla haridusvõrgu ümberkorralduste kava pidi juba olema valmimas, ei tee asja mõistagi lihtsamakas - peame arvestama ka võimalike seadusemuudatustega. Kuid mulle on arusaamatu, kuidas uus PGS oleks saanud ära hoida valla hariduselu ümberkorralduse ettevalmistamisel ilmnenud vajakajäämisi. Neist on Türi Rahvalehes olnud juttu pikemalt ning need polnud kuidagi seotud seadustega.

Samuti usun, et Aivo Prüssel on minu isikut ülehinnanud ning mina riigikogu liikmena ei saa asendada toimivat vallajuhtimist. Ma arvan, et mitte minu osalemine Türi valla hariduse ümberkorralduse ettevalmistamise komisjonis pole määrav. Kõige olulisem on see, et komisjoni töösse on kaasatud esindajad nii koolidest kui ka hoolekogudest ning komisjoni tööd juhib valla tippjuhtkonna liige, kes on suure pedagoogilise ja juhtimiskogemusega.

Rahast ja haridusest

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing