Venemaa ebaõnnestumine

13.02.2009 | Andres Herkel | Välis

Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) talvesessiooni naelaks Strasbourgis kujunes kindlasti Vene-Georgia sõja jätkuraport. Kui lõpptekst kõigi sissehääletatud muudatusettepanekutega läbi vaadata, võib kahtlemata öelda, et tegemist on ühe kõige karmima sõnastusega dokumendiga, mis Vene-Georgia sõja kohta on rahvusvahelisel tasandil vastu võetud.

Resolutsiooni tugevat sõnastust on tähele pannud nii Venemaa kui muu maailma ajakirjandus. Majanduslehes Kommersant nimetas välispoliitika ekspert Fjodor Lukjanov toimunut Venemaa suurimaks ebaõnnestumiseks ENPA-l üle aastate.

Mina peaksin küll ebaõnnestumiseks Venemaa välispoliitika üldsuunda, kuid kui Lukjanovi mõttearendusega kaasa minna, on viimastest aastatest siiski üht-teist meenutada. Aasta tagasi ebaõnnestus nüüd Sudaani diplomaatilisele tööle saadetud Mihhail Margelovi katse saada assamblee presidendiks. Kui aga veel aasta tagasi kerida, võeti vastu resolutsioon totalitaarse kommunismi kuritegude hukkamõistmise kohta, millele Venemaa raevukalt vastu seisis.

Aga mis juhtus seekord? Minu meelest oli see näide sellest, mis saab siis, kui demokraatliku kultuuri olemust mõistmata püütakse asju tagauksediplomaatiaga kokku leppida.

Kõigepealt saavutas Vene delegatsioon lubaduse, et resolutsiooni eelnõus ei kasutata mõistet „okupatsioon". Siis käisid assamblee tippjuhid Moskvas ja ootamatult tegi president Jose Maria de Puig väga pehmeid avaldusi. Vene meedia ütles, et nüüd lõpuks õnnestus Euroopale Venemaa positsioon selgeks teha.

Üks enim kasutatud sõnu Luc van den Brande ja Matyas Eörsi algtekstis oli „kahetsusväärne". Kahetseti, et Venemaa pole lubanud rahvusvahelisi vaatlejaid konfliktitsooni ega oma vägesid täielikult tagasi tõmmanud.

Tekst oli silmanähtavalt pehmem kui oktoobris vastuvõetud dokument, näiteks nõudest, et Venemaa peaks tagasi võtma Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamisotsuse, üritati üldse mööda minna.

Pole siis imestada, et Vene delegatsioon tuli teksti menetlenud järelevalvekomitee istungil hakatuseks lagedale „geniaalse ettepanekuga". Nad teatasid nimelt, et neil on küll mitukümmend muudatusettepanekut, kuid kui Georgia käitub arusaavalt ja oma ettepanekuid ei esita, jätavad venelasedki kõik ettepanekud esitamata. Seega oli Vene delegatsioon nõrga eelnõuga väga rahul.

Tegelikult tuli muudatusettepanekuid palju: peamiselt õiguskomiteelt, grusiinidelt endalt, samuti Eesti ja Leedu saadikutelt. Ja oh imet, nad hakkasid komitee hääletustel ja suures saaliski enamasti läbi minema.

Tagajärg: okupatsiooni mõiste on sisse toodud, nõuet Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamisotsused tagasi võtta korratakse kolmel-neljal korral. Oluliseks võib pidada parandusi, millega mõistetakse hukka Venemaa sõjaline kohalolek Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, aga ka Ahhalgoris, Perevis ja Ülem-Abhaasias ja mujal enne konflikti algust Georgia kontrolli all olnud ning nüüdseks okupeeritud aladel.

Aga kõik see oli noateral. Kaks minu ettepanekut läks komitees läbi vaid ühehäälelise enamusega, seejuures raportööride tahte vastaselt. Kuna assamblee hääletab väga harva maha komitees läbiläinud ettepanekuid, saatis neid edu saaliski. Kokkuvõttes näitab see siiski, kui habras on ENPA tahe ja suutlikkus nimetada Venemaale asju õigete nimedega.

Teine probleem on see, et senikaua kui oleme paralüseeritud Venemaaga ning toimub rahvusvahelise õiguse ja demokraatia põhimõtete allalaskmine, ei saa organisatsioon normaalselt toimida.

Venemaa ebaõnnestumine

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing