Kuidas kütta vähem, nii et oleks soe?

09.02.2009 | Juhan Parts | Majandus

Eesti tänaste energiakasutuse näitajate kohta võib piltlikult öelda, et need iseloomustavad meie majandust kui kehva ahjuga majapidamist, mida tuleb mitu korda päevas kütta. Selleks, et vähendada kütmise vaeva ning ka kütmiseks kuluvat materjali, peame muutma oma energia kasutamise tõhusamaks. Millisena paistab Eesti aga võrdluses Euroopaga? Kas meie majandust võib energiakasutuselt võrrelda täiesti lagunenud ahjuga majapidamisega või ajab küttekolle vaid veidi suitsu sisse?

Pannes Eesti teiste Euroopa riikidega pingeritta sisemajanduse koguprodukti (SKP) energiamahukuselt, näeme, et oleme SKP energiamahukuselt umbes 20ndal kohal. Edetabeli esimeste riikidega - Taani, Iirimaa, Suurbritannia - on vahe viiekordne.

Kuidas kütta vähem, nii et oleks soe?

Kuid pilt pole sugugi lootusetu - viimastel aastatel on Eesti SKP energiamahukus (see näitab energiakulu sisemajanduse kogutoodangu ühe krooni kohta) liikunud langustrendis, mis peegeldab head uudist - energiakasutuse efektiivsus on paranenud.

Käivitasime möödunud aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis programmi elanike teavitamiseks elamute energiasäästlikkusest. Programmi rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ning selle kogumahuks on planeeritud 9 miljonit krooni.

2009. aastast käivitus ka hoonete energiamärgise väljastamise süsteem. Energiamärgis annab ülevaate, kui palju hoone tarbib energiat võrreldes teiste samalaadsete hoonetega. Maja ostmist võiks ju võrrelda auto ostmisega.

Energiasääst elamumajanduses on äärmiselt oluline, sest energiahinnad tõusevad meist sõltumatult.

Kuigi praegune majandusolukord on kehv, tahan siiski julgustada energiasäästuga tegelema. Näiteks uuendasime koos KredExi ja Rahandusministeeriumiga korteriühistutele suunatud renoveerimislaenu programmi, millega korteriühistud saavad soodusintressiga renoveerimislaenu taotleda. Enam ei maksa KredEx maja renoveerimiseks 10% sularahas kätte, vaid laenu intressid tahetakse viia võimalikult madalale. Täiendavat abi peaks pakkuma ka korterelamute energiaauditite toetamise skeem.

Seega on teadmised ja ka rahalised võimatused energiasäästuks täiesti olemas. Selleks, et neid rakendada, läheb vaja avatust uuendustele ja aktiivsust.

Allikas: Päevaleht, vaheleht

Kuidas kütta vähem, nii et oleks soe?

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing